instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Crone avaldas, et muusikavideot filmitakse singlile, mis on valminud koostöös Eesti produtsendi Syn Cole'iga.
Laulu saab kuulda juba keskööl, mil see ilmub Spotifys. Kuna Victor on teemasildina maininud ära ingliskeelse sõna discovery, võib eeldada, et just seda nime hakkab uus singel kandma. Video ilmumist peab veel ootama.
Victor Crone'il on suvel tulemas ka kontserttuur Stig Rästaga, mis saab alguse 17. juulil Tartust. Tuuril tulevad esitusele laulud, mis Victorit ja Stigi ühendavad ja samuti laulud, mis ühendavad mehi loodetavasti tulevikus. | Victor Crone filmib Tallinnas muusikavideot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Crone avaldas, et muusikavideot filmitakse singlile, mis on valminud koostöös Eesti produtsendi Syn Cole'iga.
Laulu saab kuulda juba keskööl, mil see ilmub Spotifys. Kuna Victor on teemasildina maininud ära ingliskeelse sõna discovery, võib eeldada, et just seda nime hakkab uus singel kandma. Video ilmumist peab veel ootama.
Victor Crone'il on suvel tulemas ka kontserttuur Stig Rästaga, mis saab alguse 17. juulil Tartust. Tuuril tulevad esitusele laulud, mis Victorit ja Stigi ühendavad ja samuti laulud, mis ühendavad mehi loodetavasti tulevikus.
### Response:
Victor Crone filmib Tallinnas muusikavideot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | India presidendipalees andis 8000 kõrge külalise ees ametivande rohkem kui 50 ministrit ja aseministrit.
Modi parempoolne hindurahvuslik Bharatiya Janata Partei võitis parlamendivalimised teist korda järjest ja suurendas enamust.
Nüüd on tal kavas määrata ametisse uus rahandus- ja välisminister ning leida sobiv koht oma usaldusisikule, BJP esimehele Amit Shahile.
Senine rahandusminister Arun Jaitley palus kolmapäeval Modil teda uude valitsusse mitte kaasata, et ta saaks keskenduda oma terviseprobleemide lahendamisele. Vannet ei andnud neljapäeval ka senine välisminister Sushma Swaraj, mis tähendab ka tema väljavahetamist.
Inauguratsioonitseremoonial olid kohal ka valimised kaotanud opositsioonilise Kongressipartei esimees Rahul Gandhi ja tema ema Sonia. | Modi vannutati teiseks ametiajaks India peaministriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
India presidendipalees andis 8000 kõrge külalise ees ametivande rohkem kui 50 ministrit ja aseministrit.
Modi parempoolne hindurahvuslik Bharatiya Janata Partei võitis parlamendivalimised teist korda järjest ja suurendas enamust.
Nüüd on tal kavas määrata ametisse uus rahandus- ja välisminister ning leida sobiv koht oma usaldusisikule, BJP esimehele Amit Shahile.
Senine rahandusminister Arun Jaitley palus kolmapäeval Modil teda uude valitsusse mitte kaasata, et ta saaks keskenduda oma terviseprobleemide lahendamisele. Vannet ei andnud neljapäeval ka senine välisminister Sushma Swaraj, mis tähendab ka tema väljavahetamist.
Inauguratsioonitseremoonial olid kohal ka valimised kaotanud opositsioonilise Kongressipartei esimees Rahul Gandhi ja tema ema Sonia.
### Response:
Modi vannutati teiseks ametiajaks India peaministriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 13. veebruaril sai tulirelvast raskelt viga 1. jalaväebrigaadi tegevväelane, kes suri samal päeval haiglas. Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja sõnul alustati surma asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust. Selle käigus leidis kinnitust, et surma põhjuseks ei olnud kuritegu ning kriminaalmenetlus on lõpetatud.
Tänavu 13. veebruaril sai kaitseväe keskpolügoonil juhtunud õnnetuses raskelt vigastada 1. jalaväebrigaadis teeninud 27-aastane nooremleitnant, vigastus oli tekitatud tema enda teenistusrelvaga.
Ohvitser alustas teenistust kaitseväes ajateenijana 2014. aastal ning pärast ajateenistust ja lühikest teenimist nooremallohvitserina asus ta õppima kõrgemas sõjakoolis, mille lõpetas 2018. aastal. | Veebruaris keskpolügoonil hukkunud kaitseväelase surma põhjus polnud kuritegu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
13. veebruaril sai tulirelvast raskelt viga 1. jalaväebrigaadi tegevväelane, kes suri samal päeval haiglas. Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja sõnul alustati surma asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust. Selle käigus leidis kinnitust, et surma põhjuseks ei olnud kuritegu ning kriminaalmenetlus on lõpetatud.
Tänavu 13. veebruaril sai kaitseväe keskpolügoonil juhtunud õnnetuses raskelt vigastada 1. jalaväebrigaadis teeninud 27-aastane nooremleitnant, vigastus oli tekitatud tema enda teenistusrelvaga.
Ohvitser alustas teenistust kaitseväes ajateenijana 2014. aastal ning pärast ajateenistust ja lühikest teenimist nooremallohvitserina asus ta õppima kõrgemas sõjakoolis, mille lõpetas 2018. aastal.
### Response:
Veebruaris keskpolügoonil hukkunud kaitseväelase surma põhjus polnud kuritegu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ühendriigid usuvad, et Venemaa ei pea tuumakatsetuste moratooriumist kinni nullvõimsuse standardiga kooskõlas oleval viisil," lausus Ühendriikide kaitseluureagentuuri (DIA) ülem mõttekojas Hudsoni instituut peetud kõnes.
Termin "nullvõimsus" viitab tuumakatsetusele, milles ei toimu tuumaplahvatusele omast ahelreaktsiooni.
"Meie arusaam tuumarelvaarendusest paneb meid arvama, et Venemaa katsetustegevused aitavad tal täiustada oma tuumarelvavõimeid," ütles Ashley ja lisas, et USA on tuumakatsetuste moratooriumist rangelt kinni pidanud.
DIA ülem näis taganevat vastuseks ajakirjaniku täpsustavale küsimusele Venemaa väidetava rikkumise kohta sellest, et Venemaa on tegelikult tuumakatsetusi korraldanud, ja ütles, et "me usume, et neil on võime seda teha - neil on selleks kõik paigas".
Briti rahvusringhäälingu BBC andmeil ütles Ashley, et Venemaa katsetab väikse võimsusega tuumarelvi ilmselt Novaja Zemlja saartel.
CTBT (Comprehensive Test Ban Treaty) keelab sõjalise või tsiviileesmärgiga tuumaplahvatuste korraldamise ja leppega on liitunud 196 liikmesriiki - 183 riiki on selle allkirjastanud ja 164 ratifitseerinud. Leping pole jõustunud.
CTBT jõustumiseks peavad selle allkirjastama ja ratifitseerima 44 riiki, kes võtsid 1994.-96. aastani osa keelustamisleppe läbirääkimistest ning omasid sel ajal tuumareaktoreid. Praeguseks on seda teinud 36 riiki, seal hulgas tuumariigid Prantsusmaa, Venemaa ja Suurbritannia.
Lepingut on valdavalt tõlgendatud nii, et see keelab igasuguse katsetamise, sealhulgas väga väikse võimsusega tuumalaengu õhkimise.
Ühendriigid on varem kinnitanud, et Venemaa peab kinni lepingust, mille ta on allkirjastanud ja ratifitseerinud.
USA ise on lepingu allkirjastanud, kuid kongress jättis 1999. aastal selle vabariiklaste vastuseisu tõttu ratifitseerimata.
Vabariiklaste neokonservatiivne tiib, kuhu kuulub ka president Donald Trumpi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton, ei toeta lepet, kuna see on nende sõnul rakendamatu ja piirab USA suveräänsust.
Trumpi valitsus alustas veebruaris kuus kuud kestvat protsessi keskmaa tuumajõudude lepingust (INF) lahkumiseks, sest selle väitel on Venemaa lepingut pikka aega rikkunud.
USA ja Venemaa on alustanud esialgseid arutelusid 2021. aasta veebruaris aeguva strateegilise tuumarelvastuse lepingu (START III) pikendamise üle.
Ühendriikide valitsus tahab sõlmida relvastuskontrollilepingut, kuhu kuuluksid nii Venemaa kui ka Hiina, kes on oma tuumaarsenali tempokalt kasvatamas, kuid jääb selles vallas endiselt Washingtonist ja Moskvast kaugele maha.
Moskva: Venemaa süüdistamine tuumakatsetustes on provokatsioon
USA kaitseministeeriumi esindaja avaldus võimalikust üliväikse võimsusega tuumarelva katsetamisest Venemaal on alusetu, teatas Vene välisministeeriumist neljapäeval.
"Peame USA avaldust võimalikust üliväikse võimsusega tuumarelva katsetamisest Venemaal jämedaks provokatsiooniks. Sellised süüdistused on alusetud ja suunatud meie riigi järjekordsele mustamisele," seisis Vene välisametkonna veebikommentaaris.
Ministeerium leidis, et taoliste avalduste eesmärk on "juhtida rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu kõrvale USA enda keeldumisest tuumakatsetuste üleüldise keelustamisel lepingule alla kirjutada".
"Enamgi veel, ei ole välistatud, et jutt on Washingtoni ettevalmistustest sel ajendil taasalustada omaenda tuumarelvakatsetusi," rõhutati ministeeriumist, lisades, et "sellised rünnakud on maailma meedia kaasamisel muutunud tavanähtuseks".
Kreml: Putin saatis keskmaaraketilepingu peatamise eelnõu parlamenti
Vene riigdiduuma esimees Vjatšeslav Volodin ütles, et duumasse saabus president Vladimir Putinilt seaduseelnõu keskmaa tuumajõudude lepingu (INF) peatamisest.
"President saatis duumasse eelnõu Venemaa-poolse INF-i toimimise peatamise kohta," ütles Volodin neljapäeval ajakirjanikele.
Eelnõu kohaselt saab president volituse lepingu toimimine taastada.
Äsja määras Putin asevälisminister Rjabkovi presidendi esindajaks INF-i peatamise menetlemisel, seisis õigusteaeportaali ilmunud korralduses.
Riigiduuma hakkab eelnõu arutama 18. juunil. | USA kindral: Venemaa rikub ilmselt tuumakatsetusi keelavat lepet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ühendriigid usuvad, et Venemaa ei pea tuumakatsetuste moratooriumist kinni nullvõimsuse standardiga kooskõlas oleval viisil," lausus Ühendriikide kaitseluureagentuuri (DIA) ülem mõttekojas Hudsoni instituut peetud kõnes.
Termin "nullvõimsus" viitab tuumakatsetusele, milles ei toimu tuumaplahvatusele omast ahelreaktsiooni.
"Meie arusaam tuumarelvaarendusest paneb meid arvama, et Venemaa katsetustegevused aitavad tal täiustada oma tuumarelvavõimeid," ütles Ashley ja lisas, et USA on tuumakatsetuste moratooriumist rangelt kinni pidanud.
DIA ülem näis taganevat vastuseks ajakirjaniku täpsustavale küsimusele Venemaa väidetava rikkumise kohta sellest, et Venemaa on tegelikult tuumakatsetusi korraldanud, ja ütles, et "me usume, et neil on võime seda teha - neil on selleks kõik paigas".
Briti rahvusringhäälingu BBC andmeil ütles Ashley, et Venemaa katsetab väikse võimsusega tuumarelvi ilmselt Novaja Zemlja saartel.
CTBT (Comprehensive Test Ban Treaty) keelab sõjalise või tsiviileesmärgiga tuumaplahvatuste korraldamise ja leppega on liitunud 196 liikmesriiki - 183 riiki on selle allkirjastanud ja 164 ratifitseerinud. Leping pole jõustunud.
CTBT jõustumiseks peavad selle allkirjastama ja ratifitseerima 44 riiki, kes võtsid 1994.-96. aastani osa keelustamisleppe läbirääkimistest ning omasid sel ajal tuumareaktoreid. Praeguseks on seda teinud 36 riiki, seal hulgas tuumariigid Prantsusmaa, Venemaa ja Suurbritannia.
Lepingut on valdavalt tõlgendatud nii, et see keelab igasuguse katsetamise, sealhulgas väga väikse võimsusega tuumalaengu õhkimise.
Ühendriigid on varem kinnitanud, et Venemaa peab kinni lepingust, mille ta on allkirjastanud ja ratifitseerinud.
USA ise on lepingu allkirjastanud, kuid kongress jättis 1999. aastal selle vabariiklaste vastuseisu tõttu ratifitseerimata.
Vabariiklaste neokonservatiivne tiib, kuhu kuulub ka president Donald Trumpi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton, ei toeta lepet, kuna see on nende sõnul rakendamatu ja piirab USA suveräänsust.
Trumpi valitsus alustas veebruaris kuus kuud kestvat protsessi keskmaa tuumajõudude lepingust (INF) lahkumiseks, sest selle väitel on Venemaa lepingut pikka aega rikkunud.
USA ja Venemaa on alustanud esialgseid arutelusid 2021. aasta veebruaris aeguva strateegilise tuumarelvastuse lepingu (START III) pikendamise üle.
Ühendriikide valitsus tahab sõlmida relvastuskontrollilepingut, kuhu kuuluksid nii Venemaa kui ka Hiina, kes on oma tuumaarsenali tempokalt kasvatamas, kuid jääb selles vallas endiselt Washingtonist ja Moskvast kaugele maha.
Moskva: Venemaa süüdistamine tuumakatsetustes on provokatsioon
USA kaitseministeeriumi esindaja avaldus võimalikust üliväikse võimsusega tuumarelva katsetamisest Venemaal on alusetu, teatas Vene välisministeeriumist neljapäeval.
"Peame USA avaldust võimalikust üliväikse võimsusega tuumarelva katsetamisest Venemaal jämedaks provokatsiooniks. Sellised süüdistused on alusetud ja suunatud meie riigi järjekordsele mustamisele," seisis Vene välisametkonna veebikommentaaris.
Ministeerium leidis, et taoliste avalduste eesmärk on "juhtida rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu kõrvale USA enda keeldumisest tuumakatsetuste üleüldise keelustamisel lepingule alla kirjutada".
"Enamgi veel, ei ole välistatud, et jutt on Washingtoni ettevalmistustest sel ajendil taasalustada omaenda tuumarelvakatsetusi," rõhutati ministeeriumist, lisades, et "sellised rünnakud on maailma meedia kaasamisel muutunud tavanähtuseks".
Kreml: Putin saatis keskmaaraketilepingu peatamise eelnõu parlamenti
Vene riigdiduuma esimees Vjatšeslav Volodin ütles, et duumasse saabus president Vladimir Putinilt seaduseelnõu keskmaa tuumajõudude lepingu (INF) peatamisest.
"President saatis duumasse eelnõu Venemaa-poolse INF-i toimimise peatamise kohta," ütles Volodin neljapäeval ajakirjanikele.
Eelnõu kohaselt saab president volituse lepingu toimimine taastada.
Äsja määras Putin asevälisminister Rjabkovi presidendi esindajaks INF-i peatamise menetlemisel, seisis õigusteaeportaali ilmunud korralduses.
Riigiduuma hakkab eelnõu arutama 18. juunil.
### Response:
USA kindral: Venemaa rikub ilmselt tuumakatsetusi keelavat lepet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehkki USA katkestas Taiwaniga diplomaatilised suhted 1979. aastal ning ametlikult tunnustab Washington ainult Hiinat, on ta Taiwani lähedane liitlane ja hoiab saareriigi pealinnas Taipeis de facto saatkonda.
"USA on mänginud hiljuti mitmel korral Taiwani kaarti, üritades kasutada Taiwani lootusetult Hiina ohjeldamiseks. See on kõigest soovmõtlemine," ütles Hiina kaitseministeeriumi pressiesindaja Wu Qian.
Taiwan eraldus Mandri-Hiinast 1949. aastal kommunistide võiduga lõppenud Hiina kodusõja järel ning on de facto iseseisev, kuid pole kunagi iseseisvust välja kuulutanud. Peking peab Taiwani taasühendamist vajavaks territooriumiks, mis tuleb vajadusel jõuga taasliita.
USA sõjalaevad läbisid eelmisel nädalal Taiwani väina ning Washington teatas hiljem, et tegemist oli rahvusvahelisele õigusele vastava rutiinse läbisõiduga. Peking esitas väina läbimise suhtes protesti.
Lisaks kiitis USA kongress sel kuul heaks seaduse, millega avaldati toetust Taiwanile, ja Ühendriikide riikliku julgeoleku nõunik John Bolton kohtus sel kuul Taiwani riikliku julgeoleku nõuniku David Leega.
"USA mängib tulega oma mitmete sammudega, mis seavad tõsiselt ohtu suhete arendamise kahe riigi ja kahe sõjaväe vahel, ohustades Taiwani väina rahu ja stabiilsust," ütles Hiina kaitseministeeriumi esindaja.
Taiwani sõjavägi harjutas võimaliku Hiina invasiooni tõrjumist
Taiwan harjutas neljapäeval saare lõunarannikul võimaliku Hiina invasiooni tõrjumist.
Tegemist on osaga iga-aastasest õppusest, mille eesmärk on näidata Taiwani relvajõudude sõjalist võimekust ja tahet tõrjuda võimalikku rünnakut üle Taiwani väina.
Taiwani relvajõudude simuleeritud reageerimisel Hiina dessandile osalesid maaväed, merevägi ja õhujõud.
USA kindral: Xi murdis Lõuna-Hiina mere kohta antud lubaduse
Hiina president Xi Jingping on taganenud lubadusest mitte militariseerida Lõuna-Hiina merd, ütles USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Joseph Dunford kolmapäeval ja nõudis kollektiivseid samme Pekingi vastutusele võtmiseks.
Dunford täpsustas, et ei nõua sõjalisi samme, kuid rahvusvahelisest õigusest kinnipidamine tuleb tagada.
"President Xi Jinping lubas 2016. aasta sügisel president Obamale, et nad ei militariseeri saari. Täna aga näeme me üle 3000 meetri stardiradasid, laskemoonalaudusid, raketitõrje- ja lennuvõime rutiinset paigaldamist ja nii edasi," ütles Ühendriikide kõrgeim sõjaväelane mõttekojas Brookingsi Instituut.
"Nii et nad on sellest lubadusest selgelt taganenud," lausus ta.
"Lõuna-Hiina meri ei ole minu hinnangul mingi kivihunnik," jätkas Dunford viitega kaljurahudele ja laidudele, mille Hiina on omaks kuulutanud ning mida on vägede ja suurte lennukite jaoks laiendatud ja kindlustatud.
"Lõuna-Hiina merel ja mujal territoriaalpretensioonide aladel on kaalul õigusriigi põhimõtted, rahvusvahelised seadused, normid ja standardid," ütles staabiülemate ühendkomitee esimees.
"Kui me ignoreerime tegusid, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste reeglite, normide ja standarditega, kehtestame sellega uue standardi," hoiatas Dunford.
"Ma ei soovita sõjalist vastust," lisas ta. "Vaja on sidusaid kollektiivseid samme nende vastu, kes rikuvad rahvusvahelisi norme ja standardeid. Nad tuleb mingil moel vastutusele võtta, et tulevased rikkumised ära hoida."
Hiina süüdistas USA-d varjamatus majandusterrorismis
Hiina süüdistas neljapäeval USA-d varjamatus majandusterrorismis, hoogustades retoorikat kahe riigi kaubandussõjas.
"Me oleme vastu kaubandussõjale, kuid me ei karda seda," ütles asevälisminister Zhang Hanhui ajakirjanikele korraldatud briifingul, kus ta andis ülevaate president Xi Jinpingi järgmise nädala visiidist Venemaale.
"See kaubanduskonflikti ettekavatsetud õhutamine on varjamatu majandusterrorism, majanduslik šovinism ja majanduslik kiusamine," sõnas Zhang.
"Kaubandussõjas ei ole võitjaid," hoiatas ta.
"Sellel kaubanduskonfliktil on ka tõsine negatiivne mõju maailmamajanduse arengule ja elustumisele," lisas asevälisminister.
Hiinal ja Venemaal on kaubandussõja küsimustel ulatuslik konsensus ja ühised huvid, sõnas Zhang.
"Hiina ja Venemaa kindlasti tugevdavad majandus- ja kaubanduskoostööd, seal hulgas koostööd erinevates valdkondades nagu majandus ja kaubandusinvesteeringud," lisas ta.
"Me kindlasti reageerime erinevatele välistele väljakutsetele, teeme seda, mida me peame tegema, arendame meie majandusi ja pidevalt tõstame meie kahe rahva elatustaset," ütles Zhang. | Peking hoiatas USA-d Taiwani küsimuses "tulega mängimise" eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehkki USA katkestas Taiwaniga diplomaatilised suhted 1979. aastal ning ametlikult tunnustab Washington ainult Hiinat, on ta Taiwani lähedane liitlane ja hoiab saareriigi pealinnas Taipeis de facto saatkonda.
"USA on mänginud hiljuti mitmel korral Taiwani kaarti, üritades kasutada Taiwani lootusetult Hiina ohjeldamiseks. See on kõigest soovmõtlemine," ütles Hiina kaitseministeeriumi pressiesindaja Wu Qian.
Taiwan eraldus Mandri-Hiinast 1949. aastal kommunistide võiduga lõppenud Hiina kodusõja järel ning on de facto iseseisev, kuid pole kunagi iseseisvust välja kuulutanud. Peking peab Taiwani taasühendamist vajavaks territooriumiks, mis tuleb vajadusel jõuga taasliita.
USA sõjalaevad läbisid eelmisel nädalal Taiwani väina ning Washington teatas hiljem, et tegemist oli rahvusvahelisele õigusele vastava rutiinse läbisõiduga. Peking esitas väina läbimise suhtes protesti.
Lisaks kiitis USA kongress sel kuul heaks seaduse, millega avaldati toetust Taiwanile, ja Ühendriikide riikliku julgeoleku nõunik John Bolton kohtus sel kuul Taiwani riikliku julgeoleku nõuniku David Leega.
"USA mängib tulega oma mitmete sammudega, mis seavad tõsiselt ohtu suhete arendamise kahe riigi ja kahe sõjaväe vahel, ohustades Taiwani väina rahu ja stabiilsust," ütles Hiina kaitseministeeriumi esindaja.
Taiwani sõjavägi harjutas võimaliku Hiina invasiooni tõrjumist
Taiwan harjutas neljapäeval saare lõunarannikul võimaliku Hiina invasiooni tõrjumist.
Tegemist on osaga iga-aastasest õppusest, mille eesmärk on näidata Taiwani relvajõudude sõjalist võimekust ja tahet tõrjuda võimalikku rünnakut üle Taiwani väina.
Taiwani relvajõudude simuleeritud reageerimisel Hiina dessandile osalesid maaväed, merevägi ja õhujõud.
USA kindral: Xi murdis Lõuna-Hiina mere kohta antud lubaduse
Hiina president Xi Jingping on taganenud lubadusest mitte militariseerida Lõuna-Hiina merd, ütles USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Joseph Dunford kolmapäeval ja nõudis kollektiivseid samme Pekingi vastutusele võtmiseks.
Dunford täpsustas, et ei nõua sõjalisi samme, kuid rahvusvahelisest õigusest kinnipidamine tuleb tagada.
"President Xi Jinping lubas 2016. aasta sügisel president Obamale, et nad ei militariseeri saari. Täna aga näeme me üle 3000 meetri stardiradasid, laskemoonalaudusid, raketitõrje- ja lennuvõime rutiinset paigaldamist ja nii edasi," ütles Ühendriikide kõrgeim sõjaväelane mõttekojas Brookingsi Instituut.
"Nii et nad on sellest lubadusest selgelt taganenud," lausus ta.
"Lõuna-Hiina meri ei ole minu hinnangul mingi kivihunnik," jätkas Dunford viitega kaljurahudele ja laidudele, mille Hiina on omaks kuulutanud ning mida on vägede ja suurte lennukite jaoks laiendatud ja kindlustatud.
"Lõuna-Hiina merel ja mujal territoriaalpretensioonide aladel on kaalul õigusriigi põhimõtted, rahvusvahelised seadused, normid ja standardid," ütles staabiülemate ühendkomitee esimees.
"Kui me ignoreerime tegusid, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste reeglite, normide ja standarditega, kehtestame sellega uue standardi," hoiatas Dunford.
"Ma ei soovita sõjalist vastust," lisas ta. "Vaja on sidusaid kollektiivseid samme nende vastu, kes rikuvad rahvusvahelisi norme ja standardeid. Nad tuleb mingil moel vastutusele võtta, et tulevased rikkumised ära hoida."
Hiina süüdistas USA-d varjamatus majandusterrorismis
Hiina süüdistas neljapäeval USA-d varjamatus majandusterrorismis, hoogustades retoorikat kahe riigi kaubandussõjas.
"Me oleme vastu kaubandussõjale, kuid me ei karda seda," ütles asevälisminister Zhang Hanhui ajakirjanikele korraldatud briifingul, kus ta andis ülevaate president Xi Jinpingi järgmise nädala visiidist Venemaale.
"See kaubanduskonflikti ettekavatsetud õhutamine on varjamatu majandusterrorism, majanduslik šovinism ja majanduslik kiusamine," sõnas Zhang.
"Kaubandussõjas ei ole võitjaid," hoiatas ta.
"Sellel kaubanduskonfliktil on ka tõsine negatiivne mõju maailmamajanduse arengule ja elustumisele," lisas asevälisminister.
Hiinal ja Venemaal on kaubandussõja küsimustel ulatuslik konsensus ja ühised huvid, sõnas Zhang.
"Hiina ja Venemaa kindlasti tugevdavad majandus- ja kaubanduskoostööd, seal hulgas koostööd erinevates valdkondades nagu majandus ja kaubandusinvesteeringud," lisas ta.
"Me kindlasti reageerime erinevatele välistele väljakutsetele, teeme seda, mida me peame tegema, arendame meie majandusi ja pidevalt tõstame meie kahe rahva elatustaset," ütles Zhang.
### Response:
Peking hoiatas USA-d Taiwani küsimuses "tulega mängimise" eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peaksime astuma sammu tagasi ja vaatama liikluse ajutise ümberkorraldamise kõrval suurt pilti. Kuna Eestis sedavõrd suurt produktsiooni tehtud ei ole, siis on
tõenäoliselt ka selle mõju ja ulatus hoomamatu," lausus Sepp.
Sepp lisas, et nägemata suurt pilti ja potentsiaali kardetakse seda, mille tagajärgi ei teata. "Mida sellised filmivõtted ühele väikesele riigile tähendavad, seda on kõige lihtsam kirjeldada Islandi näitel. Väike saareriik, eraldatud, võttepaigana mitte kõige lihtsam, ometi on Islandist tänaseks kasvanud rahvusvahelise, sh Hollywoodi filmitööstuse üks lemmikpaiku. Selle edulugu taga on James Bondi filmi "Die Another Day" võtted," rääkis Sepp, et arvestada tuleb sellega, mida Tallinn ja Eesti filmivõtetest võidavad.
Tema sõnul suutis Island maailma ühe suurima filmiproduktsiooni sedavõrd hästi vastu võtta ja efektiivselt ära teenindada, et sellest sai omamoodi kaubamärk. "Sellele on järgnenud teinegi Bondi film, rääkimata paljudest muudest mõjukatest filmidest ja sarjadest, mille võtted on otsustatud Islandile viia," rääkis Sepp.
Sepa sõnul tähendab sellise mastaabiga projekt majanduslikus plaanis suurt hulka raha, mis riiki jäetakse, olgu see siis töötasude näol või rahas, mida võtteid teenindavad ettevõtted teenivad, alustades hotellidest ja ehitusfirmadest ning lõpetades toitlustajatega. "Islandi näitel saab tuua teisegi paralleeli turismi näol, sest pärast Bondi filmivõtteid muutus Island paljude jaoks ihaldusväärseks sihtkohaks. Taas saab rääkida miljonitest eurodest, mida turistid seeläbi riiki jätavad," lausus Sepp.
Sepp lisas, et Eesti võiks Islandi eeskuju järgida, sest võita on sellest projektist täpselt sama palju. "Me ei ole harjunud käsitlema filmitööstust eraldi majandusharuna või riigi/linna eelarvet positiivselt mõjutava tegurina, sest Eesti filmitööstuses ei liigu sellised summad. Hollywoodi suurfilmi puhul jäävad aga juba paarinädalaste võtetega riiki miljonid ehk majanduslik mõju on otsene nii linna kui ka riigieelarvet silmas pidades. Eelduseks on aga meie enda võimekus ja tahe sedavõrd suurt projekti nii hästi teenindada, et maine Eestist kui suurepärasest filmipartnerist leviks üle maailma," ütles Sepp. | EFI juht Nolani filmist: peaksime liikluse ümberkorraldamise kõrval vaatama suurt pilti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peaksime astuma sammu tagasi ja vaatama liikluse ajutise ümberkorraldamise kõrval suurt pilti. Kuna Eestis sedavõrd suurt produktsiooni tehtud ei ole, siis on
tõenäoliselt ka selle mõju ja ulatus hoomamatu," lausus Sepp.
Sepp lisas, et nägemata suurt pilti ja potentsiaali kardetakse seda, mille tagajärgi ei teata. "Mida sellised filmivõtted ühele väikesele riigile tähendavad, seda on kõige lihtsam kirjeldada Islandi näitel. Väike saareriik, eraldatud, võttepaigana mitte kõige lihtsam, ometi on Islandist tänaseks kasvanud rahvusvahelise, sh Hollywoodi filmitööstuse üks lemmikpaiku. Selle edulugu taga on James Bondi filmi "Die Another Day" võtted," rääkis Sepp, et arvestada tuleb sellega, mida Tallinn ja Eesti filmivõtetest võidavad.
Tema sõnul suutis Island maailma ühe suurima filmiproduktsiooni sedavõrd hästi vastu võtta ja efektiivselt ära teenindada, et sellest sai omamoodi kaubamärk. "Sellele on järgnenud teinegi Bondi film, rääkimata paljudest muudest mõjukatest filmidest ja sarjadest, mille võtted on otsustatud Islandile viia," rääkis Sepp.
Sepa sõnul tähendab sellise mastaabiga projekt majanduslikus plaanis suurt hulka raha, mis riiki jäetakse, olgu see siis töötasude näol või rahas, mida võtteid teenindavad ettevõtted teenivad, alustades hotellidest ja ehitusfirmadest ning lõpetades toitlustajatega. "Islandi näitel saab tuua teisegi paralleeli turismi näol, sest pärast Bondi filmivõtteid muutus Island paljude jaoks ihaldusväärseks sihtkohaks. Taas saab rääkida miljonitest eurodest, mida turistid seeläbi riiki jätavad," lausus Sepp.
Sepp lisas, et Eesti võiks Islandi eeskuju järgida, sest võita on sellest projektist täpselt sama palju. "Me ei ole harjunud käsitlema filmitööstust eraldi majandusharuna või riigi/linna eelarvet positiivselt mõjutava tegurina, sest Eesti filmitööstuses ei liigu sellised summad. Hollywoodi suurfilmi puhul jäävad aga juba paarinädalaste võtetega riiki miljonid ehk majanduslik mõju on otsene nii linna kui ka riigieelarvet silmas pidades. Eelduseks on aga meie enda võimekus ja tahe sedavõrd suurt projekti nii hästi teenindada, et maine Eestist kui suurepärasest filmipartnerist leviks üle maailma," ütles Sepp.
### Response:
EFI juht Nolani filmist: peaksime liikluse ümberkorraldamise kõrval vaatama suurt pilti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna haridusamet algatas sel nädalal Pirita üldplaneeringu muutmise, et saaks võõrandada osa Kose tee 58 kinnistust elamumaaks, jagada see tükkideks ja siis maha müüa.
Samal kinnistul asub möödunud aastal valminud uus lasteaiahoone ning vana lasteaia amortiseerunud hooned. Nüüd aga leiab kinnistu valdaja linna haridusamet, et neil nii palju maad vaja ei ole, mistap on amet otsustanud osa maast eramuehituseks maha müüa. See aga eeldab linnaosa üldplaneeringu muutmist, sest praeguse järgi tohib sinna ehitada vaid sotsiaalfunktsiooniga hooneid.
Pirita kodanikuaktivist ja Mähe Seltsi juhatuse liige Erik Vest ei pea otsust õigeks ning leiab, et maa müügist teenitav raha ei ole seda väärt.
"Puudu on vaba aja veetmise kohtadest siseruumides. Meil ei ole piisavalt koolikohti linnaosas. Ka hariduslike erivajadustega lapsed ja nendega tegelemine on jääud tähelepanuta. Meil pole isegi maad, kuhu ehitada neid hooneid," loetleb Vest puudujääkidest linnaosas. "Inimesed on harjunud, et selles piirkonnas on lasteasutused - kool või lasteaed -, mingi sotsiaalfunktsiooniga hoone. Kui see maa käest anda, siis pärast seda enam tagasi ei saa. Ligipääsetavuselt on see väga hea koha peal, seal on ühistranspordipeatus, autoga saab ligi."
Vesti hinnangul võiks kunagi kaaluda sellele maale lasteaia või koolimaja laiendust - see vajadus saab selgeks sügiseks, mil valmib linna koolivõrgu korrastamise kava.
Vest paneb pahaks, et linn pole pidanud vajalikuks oma plaane elanikega arutada, vaid on teinud kiire võõrandamisotsuse ja kahtlustab, et linn otsustas ülejäänud maa müügi veel enne, kui uut lasteaeda planeerima hakkas.
"Nad vaatavad, et vana maja ja Kose tee vahelist ruumi ei kasutata efektiivselt, aga nad on selle ise sinna kunstlikult jätnud. Kuna lasteaiahoone ehitati tahapoole, siis ilmselt juba enne seda otsustati, et jätame selle esiosa vabaks ja hakkame seda realiseerima. Tegelikult võinuks nad kinnistut lihtsalt paremini planeerida," leiab Vest.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütleb, et neil pole seda maad nüüd, mil uus lasteaed valmis on, enam vaja ning uus lasteaed veel suuremat krunti ei vaja. Seetõttu on otstarbekas ülejäänud krunt kinnistuteks tükeldada ja maha müüa.
"Kui Pirita-Kose lasteaeda hakati renoveerima, siis oli kaks alternatiivi. Üks oli siis olemasolevad hooned ümber projekteerida ja selle asemel, et uued hooned teha, need renoveerida. Siis aga leiti, et see pole mõistlik ega otstarbekas need renoveerida. Siis otsustati luua täiesti uus lasteaed. Täna on see rajatud ja olemasolevate hoonetega ei ole Tallinna haridusametil mitte midagi teha, neid ei ole meile vaja. Esiteks, need on väga amortiseerunud ja renoveerimine läheb väga kalliks, ja teiseks, ka nende funktsionaalsus on täpselt selline nagu ta on," ütleb Pajula. "Lasteaia territooriumilt ei lõika keegi mitte midagi ära."
Pajula kinnitab, et juba algusest peale lepiti kokku, et sinna moodustatakse eraldi krundid ning siis juba linn otsustab, mida nende vanade lasteaiahoonete ja kruntidega teha.
Vana lasteaed koosneb kahest hoonest, millest üks oli kunagi elumaja ja teine ohvitseride maja. "Kummalegi tehakse lihtsalt krunt juurde ja need tehakse kinnistuteks," tutvustas Pajula plaane. "Haridusametil on vaja raha millekski muuks, mitte selleks, et neid hooneid seal pidada."
Pajula tõdeb, et vanade hoonete valvamine ja haldamine on haridusametile mõttetu kulu, millest nende müük aitaks vabastada. "Mida kauem see kestab, seda kulukamaks see meile läheb. See ei ole ka meie põhitegevus. Tuleb teha ka linna seisukohast ratsionaalseid ja õigeid otsuseid."
Pajula ütleb, et võõrandatavatele kinnistutele nad kindlasti veel üht lasteaeda ega kooli ei ehitaks. "Need lihtsalt ei sobi selleks otstarbeks."
Miks aga ehitada sinna eramud, mitte mõni ühiskondlik hoone, kuivõrd linnaosas napib ühiskondlikku maad, põhjendab Pajula asjaoluga, et seal ümberringi juba on individuaalelamud.
"Tegelikult seal ongi individuaalelamute piirkond. Kõige õigem on need hooned käibesse lasta, mitte lasta neil lihtsalt laguneda - see ei ole heaperemehelik suhtumine," põhjendab Pajula. "Ükskõik millise sotsiaalse infra sinna sissetoomine on väga keerukas, sest seal on ümberringi elamud. Ka lasteaia seal pidamine oli meile paras keerukus, nende hoonete ümberehitamine ja korrashoid. Iga hoone on mõeldud ikka mingi kindla funktsiooni täitmiseks."
Vanad lasteaiahooned võib detailplaneeringu algatamise seletuskirja järgi ka lammutada. Õigupoolest ongi see tõenäolisem stsenaarium kui nende säilitamine.
"Majanduslikult olekski kõige otstarbekam nad maha lammutada ja siis vaadata ja oodata, mis siis tehakse nendega edasi. Nende renoveerimine on väga kallis," ütleb Pajula. "Linnale kindlasti ei ole see kasulik tehing neid renoveerima hakata. Kui keegi need ära ostab, ikka oleks targem need maha võtta. Meie neid territooriumiks ei taha ja meil nendega midagi teha ei ole." | Linn muudab Pirital üldplaneeringut, et võõrandada vana lasteaiamaa eramuehituseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna haridusamet algatas sel nädalal Pirita üldplaneeringu muutmise, et saaks võõrandada osa Kose tee 58 kinnistust elamumaaks, jagada see tükkideks ja siis maha müüa.
Samal kinnistul asub möödunud aastal valminud uus lasteaiahoone ning vana lasteaia amortiseerunud hooned. Nüüd aga leiab kinnistu valdaja linna haridusamet, et neil nii palju maad vaja ei ole, mistap on amet otsustanud osa maast eramuehituseks maha müüa. See aga eeldab linnaosa üldplaneeringu muutmist, sest praeguse järgi tohib sinna ehitada vaid sotsiaalfunktsiooniga hooneid.
Pirita kodanikuaktivist ja Mähe Seltsi juhatuse liige Erik Vest ei pea otsust õigeks ning leiab, et maa müügist teenitav raha ei ole seda väärt.
"Puudu on vaba aja veetmise kohtadest siseruumides. Meil ei ole piisavalt koolikohti linnaosas. Ka hariduslike erivajadustega lapsed ja nendega tegelemine on jääud tähelepanuta. Meil pole isegi maad, kuhu ehitada neid hooneid," loetleb Vest puudujääkidest linnaosas. "Inimesed on harjunud, et selles piirkonnas on lasteasutused - kool või lasteaed -, mingi sotsiaalfunktsiooniga hoone. Kui see maa käest anda, siis pärast seda enam tagasi ei saa. Ligipääsetavuselt on see väga hea koha peal, seal on ühistranspordipeatus, autoga saab ligi."
Vesti hinnangul võiks kunagi kaaluda sellele maale lasteaia või koolimaja laiendust - see vajadus saab selgeks sügiseks, mil valmib linna koolivõrgu korrastamise kava.
Vest paneb pahaks, et linn pole pidanud vajalikuks oma plaane elanikega arutada, vaid on teinud kiire võõrandamisotsuse ja kahtlustab, et linn otsustas ülejäänud maa müügi veel enne, kui uut lasteaeda planeerima hakkas.
"Nad vaatavad, et vana maja ja Kose tee vahelist ruumi ei kasutata efektiivselt, aga nad on selle ise sinna kunstlikult jätnud. Kuna lasteaiahoone ehitati tahapoole, siis ilmselt juba enne seda otsustati, et jätame selle esiosa vabaks ja hakkame seda realiseerima. Tegelikult võinuks nad kinnistut lihtsalt paremini planeerida," leiab Vest.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütleb, et neil pole seda maad nüüd, mil uus lasteaed valmis on, enam vaja ning uus lasteaed veel suuremat krunti ei vaja. Seetõttu on otstarbekas ülejäänud krunt kinnistuteks tükeldada ja maha müüa.
"Kui Pirita-Kose lasteaeda hakati renoveerima, siis oli kaks alternatiivi. Üks oli siis olemasolevad hooned ümber projekteerida ja selle asemel, et uued hooned teha, need renoveerida. Siis aga leiti, et see pole mõistlik ega otstarbekas need renoveerida. Siis otsustati luua täiesti uus lasteaed. Täna on see rajatud ja olemasolevate hoonetega ei ole Tallinna haridusametil mitte midagi teha, neid ei ole meile vaja. Esiteks, need on väga amortiseerunud ja renoveerimine läheb väga kalliks, ja teiseks, ka nende funktsionaalsus on täpselt selline nagu ta on," ütleb Pajula. "Lasteaia territooriumilt ei lõika keegi mitte midagi ära."
Pajula kinnitab, et juba algusest peale lepiti kokku, et sinna moodustatakse eraldi krundid ning siis juba linn otsustab, mida nende vanade lasteaiahoonete ja kruntidega teha.
Vana lasteaed koosneb kahest hoonest, millest üks oli kunagi elumaja ja teine ohvitseride maja. "Kummalegi tehakse lihtsalt krunt juurde ja need tehakse kinnistuteks," tutvustas Pajula plaane. "Haridusametil on vaja raha millekski muuks, mitte selleks, et neid hooneid seal pidada."
Pajula tõdeb, et vanade hoonete valvamine ja haldamine on haridusametile mõttetu kulu, millest nende müük aitaks vabastada. "Mida kauem see kestab, seda kulukamaks see meile läheb. See ei ole ka meie põhitegevus. Tuleb teha ka linna seisukohast ratsionaalseid ja õigeid otsuseid."
Pajula ütleb, et võõrandatavatele kinnistutele nad kindlasti veel üht lasteaeda ega kooli ei ehitaks. "Need lihtsalt ei sobi selleks otstarbeks."
Miks aga ehitada sinna eramud, mitte mõni ühiskondlik hoone, kuivõrd linnaosas napib ühiskondlikku maad, põhjendab Pajula asjaoluga, et seal ümberringi juba on individuaalelamud.
"Tegelikult seal ongi individuaalelamute piirkond. Kõige õigem on need hooned käibesse lasta, mitte lasta neil lihtsalt laguneda - see ei ole heaperemehelik suhtumine," põhjendab Pajula. "Ükskõik millise sotsiaalse infra sinna sissetoomine on väga keerukas, sest seal on ümberringi elamud. Ka lasteaia seal pidamine oli meile paras keerukus, nende hoonete ümberehitamine ja korrashoid. Iga hoone on mõeldud ikka mingi kindla funktsiooni täitmiseks."
Vanad lasteaiahooned võib detailplaneeringu algatamise seletuskirja järgi ka lammutada. Õigupoolest ongi see tõenäolisem stsenaarium kui nende säilitamine.
"Majanduslikult olekski kõige otstarbekam nad maha lammutada ja siis vaadata ja oodata, mis siis tehakse nendega edasi. Nende renoveerimine on väga kallis," ütleb Pajula. "Linnale kindlasti ei ole see kasulik tehing neid renoveerima hakata. Kui keegi need ära ostab, ikka oleks targem need maha võtta. Meie neid territooriumiks ei taha ja meil nendega midagi teha ei ole."
### Response:
Linn muudab Pirital üldplaneeringut, et võõrandada vana lasteaiamaa eramuehituseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Assange pidi neljapäeval osalema kohtuistungil videosilla vahendusel Belmarshi vanglast, kuid Peirce ütles, et mees ei tunne ennast väga hästi, vahendas BBC.
WikiLeaksi andmetel on Assange viidud vanglas haiglaosakonda. WikiLeaksi pressiesindaja sõnul on organisatsioon Assange'i tervise pärast väga mures.
"Belmarshis oldud seitsme nädala jooksul on tema tervis halvenenud ning ta on kaotanud väga palju kaalu," ütles pressiesindaja.
"Assange'i kaitsja Per Samuelson ütles, et Julian Assange'i tervisilk seisund oli eelmisel reedel selline, et temaga ei olnud võimalik normaalset vestlust pidada," lisas pressiesindaja.
Viie minuti pikkune kohtuistung neljapäeval oli Assange'i väljaandmisjuhtumis teine.
USA justiitsministeerium on esitanud Assange'ile süüdistuse tuhandete salastatud dokumentide, mis on seotud Iraagi ja Afganistani sõjaga, omandamises ja avaldamises.
USA tahab, et Suurbritannia annaks Assange'i välja. Assange võitleb enda väljaandmise vastu.
Kohtunik Emma Arbuthnot määras järgmiseks kohtuistungi ajaks 12. juuni. Ta pakkus välja, et istung võiks toimuda Belmarshis. "See võib olla kõigi jaoks mugavam, kui see seal toimub," lisas kohtunik.
Assange'i toetajad kogunesid neljapäeval samuti kohtu juurde, hüüdes loosungeid, mis kutsusid üles Assange'i vabastama.
Assange viibis alates 2012. aastast Ecuadori Londoni saatkonnas, sest sai sealt poliitilise varjupaiga. Praegu kannab ta kautsjonitingimuste rikkumise eest 50 nädala pikkust karistust Belmarshi vanglas.
Maikuus taasavas ka Rootsi prokuratuur oma uurimise Assange'i suhtes. Rootsi uurimine puudutab Assange'iga WikiLeaksi Stockholmi konverentsil kohtunud naise vägistamissüüdistust. Assange eitab vägistamist. Rootsi võimud lõpetasid uurimise 2017. aastal, kui tollane peaprokurör Marianne Ny väitis, et kuna Ecuadori saatkonnas varju leidnud Assange'i pole võimalik kätte saada, ei saa uurimist jätkata. | Kaitsja: Assange on video vahendusel kohtuistungil osalemiseks liiga haige | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Assange pidi neljapäeval osalema kohtuistungil videosilla vahendusel Belmarshi vanglast, kuid Peirce ütles, et mees ei tunne ennast väga hästi, vahendas BBC.
WikiLeaksi andmetel on Assange viidud vanglas haiglaosakonda. WikiLeaksi pressiesindaja sõnul on organisatsioon Assange'i tervise pärast väga mures.
"Belmarshis oldud seitsme nädala jooksul on tema tervis halvenenud ning ta on kaotanud väga palju kaalu," ütles pressiesindaja.
"Assange'i kaitsja Per Samuelson ütles, et Julian Assange'i tervisilk seisund oli eelmisel reedel selline, et temaga ei olnud võimalik normaalset vestlust pidada," lisas pressiesindaja.
Viie minuti pikkune kohtuistung neljapäeval oli Assange'i väljaandmisjuhtumis teine.
USA justiitsministeerium on esitanud Assange'ile süüdistuse tuhandete salastatud dokumentide, mis on seotud Iraagi ja Afganistani sõjaga, omandamises ja avaldamises.
USA tahab, et Suurbritannia annaks Assange'i välja. Assange võitleb enda väljaandmise vastu.
Kohtunik Emma Arbuthnot määras järgmiseks kohtuistungi ajaks 12. juuni. Ta pakkus välja, et istung võiks toimuda Belmarshis. "See võib olla kõigi jaoks mugavam, kui see seal toimub," lisas kohtunik.
Assange'i toetajad kogunesid neljapäeval samuti kohtu juurde, hüüdes loosungeid, mis kutsusid üles Assange'i vabastama.
Assange viibis alates 2012. aastast Ecuadori Londoni saatkonnas, sest sai sealt poliitilise varjupaiga. Praegu kannab ta kautsjonitingimuste rikkumise eest 50 nädala pikkust karistust Belmarshi vanglas.
Maikuus taasavas ka Rootsi prokuratuur oma uurimise Assange'i suhtes. Rootsi uurimine puudutab Assange'iga WikiLeaksi Stockholmi konverentsil kohtunud naise vägistamissüüdistust. Assange eitab vägistamist. Rootsi võimud lõpetasid uurimise 2017. aastal, kui tollane peaprokurör Marianne Ny väitis, et kuna Ecuadori saatkonnas varju leidnud Assange'i pole võimalik kätte saada, ei saa uurimist jätkata.
### Response:
Kaitsja: Assange on video vahendusel kohtuistungil osalemiseks liiga haige |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendriikide sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv oli jaanuarist märtsini uutel andmetel 3,1 protsenti ehk kümnendiku võrra madalam aprillis teatatust, selgus kaubandusministeeriumi andmetest.
USA firmad kulutasid varustusele ja tarkvarale küll vähem, kuid eksport suurenes ja tarbijad ostsid varem arvatust rohkem autosid, põhjendas ministeerium kasvunäitaja korrigeerimist.
Samas näitasid andmed firmade kvartalikasumi järsku langust, mis oli viimase kolme aasta suurim. | USA langetas aasta esimese kvartali majanduskasvu hinnangut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendriikide sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv oli jaanuarist märtsini uutel andmetel 3,1 protsenti ehk kümnendiku võrra madalam aprillis teatatust, selgus kaubandusministeeriumi andmetest.
USA firmad kulutasid varustusele ja tarkvarale küll vähem, kuid eksport suurenes ja tarbijad ostsid varem arvatust rohkem autosid, põhjendas ministeerium kasvunäitaja korrigeerimist.
Samas näitasid andmed firmade kvartalikasumi järsku langust, mis oli viimase kolme aasta suurim.
### Response:
USA langetas aasta esimese kvartali majanduskasvu hinnangut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olympiacos, Panathinaikos, Moskva CSKA, Tel Avivi Maccabi, Fenerbahce, Milano Armani, Anadolu Efes, Kaunase Zalgiris, Madridi Real, Barcelona, Baskonia, Valencia, Crvena Zvezda, Moskva oblasti Himki, Müncheni Bayern ja Villeurbanne ASVEL on meeskonnad, kes on omale tulevaks hooajaks koha juba kindlustanud.
17. koha teenib meeskond, kes võidab Saksamaa meistrivõistlused või kui Bayern peaks võitma, siis teise koha saavutanud meeskond ning 18. koht antakse välja wild card 'ina. | Korvpalli Euroliiga uueks hooajaks on vaba veel kaks kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olympiacos, Panathinaikos, Moskva CSKA, Tel Avivi Maccabi, Fenerbahce, Milano Armani, Anadolu Efes, Kaunase Zalgiris, Madridi Real, Barcelona, Baskonia, Valencia, Crvena Zvezda, Moskva oblasti Himki, Müncheni Bayern ja Villeurbanne ASVEL on meeskonnad, kes on omale tulevaks hooajaks koha juba kindlustanud.
17. koha teenib meeskond, kes võidab Saksamaa meistrivõistlused või kui Bayern peaks võitma, siis teise koha saavutanud meeskond ning 18. koht antakse välja wild card 'ina.
### Response:
Korvpalli Euroliiga uueks hooajaks on vaba veel kaks kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Aeg pole pikaajaliste järelduste tegemiseks küps," ütles Šapoka vastuseks seimisaadik Gintaras Vaicekauskase mureavaldusele alkoholiaktsiisi langetamise pärast 25 protsendi võrra Eestis ja sarnastele kavatsustele Lätis.
"Isegi kui eestlased oma plaanid ellu viivad, oleks aktsiis Leedus jätkuvalt väiksem," lausus rahandusminister.
Läti valitsus ei ole alkoholiaktsiisi langetamise otsust veel teinud, sõnas Šapoka.
Leedu alkoholiaktsiisi tulu on selle aasta esimese nelja kuuga kasvanud 43 protsenti, võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal. | Leedu minister: alkoholiaktsiisi langus Eestis, Lätis pole probleem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Aeg pole pikaajaliste järelduste tegemiseks küps," ütles Šapoka vastuseks seimisaadik Gintaras Vaicekauskase mureavaldusele alkoholiaktsiisi langetamise pärast 25 protsendi võrra Eestis ja sarnastele kavatsustele Lätis.
"Isegi kui eestlased oma plaanid ellu viivad, oleks aktsiis Leedus jätkuvalt väiksem," lausus rahandusminister.
Läti valitsus ei ole alkoholiaktsiisi langetamise otsust veel teinud, sõnas Šapoka.
Leedu alkoholiaktsiisi tulu on selle aasta esimese nelja kuuga kasvanud 43 protsenti, võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal.
### Response:
Leedu minister: alkoholiaktsiisi langus Eestis, Lätis pole probleem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõukogu otsusel saab Hansson hüvitisena 80 protsenti oma senisest palgast, milleks oli 10 200 eurot. Sarnaselt palgaga lähevad ka hüvitisest maha maksud. Tegevuspiiranguks on keeld minna tööle kommertspankadesse ja keskpanga rahapoliitika tehingupartnerite juurde. Tegevuspiirangute kehtestamise mõte on vältida huvide konflikti, kuna ametist lahkuv keskpanga president valdab turutundlikku infot Eesti ja Euroopa finantssektori ning Euroopa Keskpanga rahapoliitika kohta.
Euroopa Keskpanga reeglite järgi tuleb Euroopa Keskpanga nõukogu liikmetele kehtestada huvide konflikti vältimiseks tegevuspiirangud. Eesti seaduste järgi saab tegevuspiiranguid kehtestada ainult nii, et inimesele makstakse hüvitist aja eest, mil talle on seatud tegutsemiseks piirangud.
Kui tegevuspiirangu ajal peaks keskpanga endine president rikkuma piiranguid, siis selle eest nõuab pank endiselt presidendilt leppetrahvi, mis on sama suur kui tegevuspiirangu hüvitis.
Hanssoni ametiaeg Eesti Panga presidendina lõpeb 6. juunil ning Eesti Panga presidendina alustab 7. juunil praegune asepresident Madis Müller. | Ametist lahkuv Eesti Panga president saab 25 000 eurot preemiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõukogu otsusel saab Hansson hüvitisena 80 protsenti oma senisest palgast, milleks oli 10 200 eurot. Sarnaselt palgaga lähevad ka hüvitisest maha maksud. Tegevuspiiranguks on keeld minna tööle kommertspankadesse ja keskpanga rahapoliitika tehingupartnerite juurde. Tegevuspiirangute kehtestamise mõte on vältida huvide konflikti, kuna ametist lahkuv keskpanga president valdab turutundlikku infot Eesti ja Euroopa finantssektori ning Euroopa Keskpanga rahapoliitika kohta.
Euroopa Keskpanga reeglite järgi tuleb Euroopa Keskpanga nõukogu liikmetele kehtestada huvide konflikti vältimiseks tegevuspiirangud. Eesti seaduste järgi saab tegevuspiiranguid kehtestada ainult nii, et inimesele makstakse hüvitist aja eest, mil talle on seatud tegutsemiseks piirangud.
Kui tegevuspiirangu ajal peaks keskpanga endine president rikkuma piiranguid, siis selle eest nõuab pank endiselt presidendilt leppetrahvi, mis on sama suur kui tegevuspiirangu hüvitis.
Hanssoni ametiaeg Eesti Panga presidendina lõpeb 6. juunil ning Eesti Panga presidendina alustab 7. juunil praegune asepresident Madis Müller.
### Response:
Ametist lahkuv Eesti Panga president saab 25 000 eurot preemiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti arhitektuuri aastapreemiaid antakse tänavu välja juba viiendat korda. Kolme loomeliidu (Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit) poolt koostöös Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitaliga välja antavate arhitektuuripreemiatega tunnustatakse silmapaistvamaid saavutusi Eesti kaasaegses arhitektuuris.
"Arhitektuuripreemiatele laekus kokku 150 tööd, mis on läbi aegade suurim kandidaatide arv. Tööde rohkus ja iga-aastane juurdekasv on selge märk sellest, et Eesti arhitektuur on võimsalt arenemas ning on maailmakontekstis heal tasemel," kommenteeris Eesti Arhitektuuripreemiad 2019 kuraator Aljona Galazan.
Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiatele esitati 42 tööd, Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiatele 91 töö ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiatele 17 tööd. Sügisel lisandub kandidaate ka loomeliitude tudengipreemiatele ning Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiatele.
Arhitektuuripreemiad 2019 pidulik auhinnatseremoonia toimub 6. detsembril Tartus, Kammivabrikus. Esitatud tööde seast valivad loomeliitude ja Kultuurkapitali esindajatest moodustatud žüriid nominendid, kes avalikustatakse septembris. | Arhitektuuripreemiatele esitati tänavu rekordarv töid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti arhitektuuri aastapreemiaid antakse tänavu välja juba viiendat korda. Kolme loomeliidu (Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit) poolt koostöös Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitaliga välja antavate arhitektuuripreemiatega tunnustatakse silmapaistvamaid saavutusi Eesti kaasaegses arhitektuuris.
"Arhitektuuripreemiatele laekus kokku 150 tööd, mis on läbi aegade suurim kandidaatide arv. Tööde rohkus ja iga-aastane juurdekasv on selge märk sellest, et Eesti arhitektuur on võimsalt arenemas ning on maailmakontekstis heal tasemel," kommenteeris Eesti Arhitektuuripreemiad 2019 kuraator Aljona Galazan.
Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiatele esitati 42 tööd, Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiatele 91 töö ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiatele 17 tööd. Sügisel lisandub kandidaate ka loomeliitude tudengipreemiatele ning Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiatele.
Arhitektuuripreemiad 2019 pidulik auhinnatseremoonia toimub 6. detsembril Tartus, Kammivabrikus. Esitatud tööde seast valivad loomeliitude ja Kultuurkapitali esindajatest moodustatud žüriid nominendid, kes avalikustatakse septembris.
### Response:
Arhitektuuripreemiatele esitati tänavu rekordarv töid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lugu räägib kujuteldava kuningapaari ränkadest eksimustest, mis nende alamad lõpuks mässuni viib," kirjeldas ansambli solist Valter Nõmm lühidalt laulu sisu.
Diversicolor on 2018. aasta alguses loodud trio Tallinnast. Ansambli loojateks on Valter Nõmm (vokaal, kitarr) ja Andreas Johandi (basskitarr), trummide taga tegutseb Siim Kuusemäe, kes on tuntud ka nime all Tont. "Ansamblinime tähendus on ladina keeles "mitmekesine, kirev värv" ja ansamblis on kolm liiget - sama palju on ka subtraktiivse värvisüsteemi teooria järgi põhivärve," selgitas trummar ansambli nimevalikut.
Vaata videot: | Päeva video: Diversicolor - "She Made a Will" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lugu räägib kujuteldava kuningapaari ränkadest eksimustest, mis nende alamad lõpuks mässuni viib," kirjeldas ansambli solist Valter Nõmm lühidalt laulu sisu.
Diversicolor on 2018. aasta alguses loodud trio Tallinnast. Ansambli loojateks on Valter Nõmm (vokaal, kitarr) ja Andreas Johandi (basskitarr), trummide taga tegutseb Siim Kuusemäe, kes on tuntud ka nime all Tont. "Ansamblinime tähendus on ladina keeles "mitmekesine, kirev värv" ja ansamblis on kolm liiget - sama palju on ka subtraktiivse värvisüsteemi teooria järgi põhivärve," selgitas trummar ansambli nimevalikut.
Vaata videot:
### Response:
Päeva video: Diversicolor - "She Made a Will" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljandas setis jäi Thiem 2:5 kaotusseisu, aga viisetiliseks mäng siiski ei läinud, sest austerlane lõpetas kohtumise viie geimivõiduga järjest ja realiseeris kohe esimese matšpalli.
Järgmises ringis ootab mullust finalisti 33-aastane Uruguay tennisist Pablo Cuevas (ATP 47.). | Mullune finalist jõudis Prantsusmaa lahtistel kolmandasse ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljandas setis jäi Thiem 2:5 kaotusseisu, aga viisetiliseks mäng siiski ei läinud, sest austerlane lõpetas kohtumise viie geimivõiduga järjest ja realiseeris kohe esimese matšpalli.
Järgmises ringis ootab mullust finalisti 33-aastane Uruguay tennisist Pablo Cuevas (ATP 47.).
### Response:
Mullune finalist jõudis Prantsusmaa lahtistel kolmandasse ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tomberg on käinud selle nädala algul omal initsiatiivil mitmete rahvusringhäälingu nõukogu poliitikutest liikmete juures ERR-i käekäigust rääkimas.
Tomberg ise eitas kohtumisi teiste ERR-i nõukogu liikmetega peale kahe.
"Ringhäälingu nõukogu liikmetest olen näinud ainult kahte inimest, kelleks on Marika [Tuus-Laul, KE] ja Urmas [Reitelmann, EKRE] kui varasemad ETV töötajad. Kuna Urmas [Reitelmann] on uus ringhäälingu nõukogu liige, siis ta küsis, et mida ma mäletan, mida ma tean vanast ringhäälingu ajast. See oli ainuke põhjus, miks ma nendega olen kohtunud," ütles Tomberg ERR-ile. "Marikaga rääkisime täpselt samadel teemadel."
Samuti kinnitas Tomberg, et tal puudub ambitsioon ERR-i juhiks saada.
"Ma võin ausalt öelda: minul huvi puudub. Selge on see, et rahvusringhääling on olnud viimased mitu kuud avalikkuse tähelepanu all, aga ma ikkagi kujutan ette, et see on juhatuse ülesanne see tähelepanu maha võtta, nii et mitte keegi kõrvalt ei saa seda mitte kuidagi mõjutada," ütles Tomberg. "Praegu liigub nii palju informatsiooni ja kuulujutte, aga igaüks tegeleb oma asjadega, ja minule on jätkuvalt haridusteemad kõige prioriteetsemad. Minul on leping Archimedesega ja kuna teaduse ja kõrghariduse rahastamine võtab täna niikuinii kogu aja, siis ma ei näe ka mingit põhjust."
Ladõnskaja-Kubits ja Randpere kinnitavad kohtumist
Ehkki Tombergi sõnul on ta kohtunud vaid kahe poliitikust nõukogu liikmega, kinnitavad nii Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa) kui Valdo Randpere (RE), et on sel nädalal Hanno Tombergiga viimase initsiatiivil siiski kohtunud.
"Vastab tõele, kohtusime mõni aeg tagasi. Eks oli aru saada, et Hannol endise ERR-i inimesena ei ole ükskõik, mis praegu toimub," ütles Ladõnskaja-Kubits. Millest täpsemalt juttu tuli, keeldus ta ütlemast: "Tema mõtteid mul ei sobi jagama hakata."
Küll aga taunis Ladõnskaja-Kubits poliitilisi intriige ERR-i juhtimises: "Mingeid muudatusi ERR-i juhtkonnas ma praegu õigeks ei pea ja selle teema ümber intrigeerimist taunin. ERR kui organisatsioon on niigi suure surve all, et pigem tuleb anda inimestele töörahu."
Valdo Randpere ütles, et suhtles Hanno Tombergiga selle nädala algul riigikogus, kui Tomberg talle juhuslikult koridoris ligi astus.
"Ta teadis, et ma lähen ERR-i nõukogusse ja sellelt pinnalt oli natuke juttu. Aga mitte midagi spetsiifilist. Ju ta vanast armastusest ERR-i vastu ja just seoses sellega, et mina olen äsja nõukogu liikmeks saanud, tal jutupinnas tekkis, nii et ma arvan, et ta lihtsalt elab kaasa ERR-ile ja selle nõukogule," ütles Randpere.
Muljet, et Tomberg võiks olla huvitatud ERR-i juhi kohast, Randperele ei jäänud: "Ma ei saa midagi välistada, aga mulle jäi mulje lihtsalt, et ta on huvitatud nii ERR-ist kui nõukogu uutest liikmetest, soovis mulle edu-jõudu."
Randpere väitel tema nõukogule saadetud ettepanek ERR-i praeguse juhi Erik Roose hoolsuskohustust arutada ei saanud inspiratsiooni kohtumisest Tombergiga.
"See on minu enda hea idee. Ma olen sarnases olukorras olnud ka teistes nõukogudes. See ei ole midagi unikaalset. Eesti keeli on selle asja nimetus "ära osta põrsast kotis"," ütles Randpere.
Tuus-Laul: Tomberg astus juhuslikult ligi
Ka Marika Tuus-Laul, kellega kohtumist Tomberg tunnistas, ütleb nagu Randperegi, et see kohtumine tundus juhuslik. "Mingit sihtkohtumist pole olnud. Ukse peal olin, kui Tomberg tuli," meenutas ta nädala algul aset leidnud kohtumist.
Tuus-Lauli sõnul oli teemaks nõukogu poliitiline tasakaalutus, kuid midagi täpsemat ta öelda ei soovinud.
Nõgene jääb ebamääraseks
ERR-i mittepoliitiline ehk eksperdist nõukogu liige Paavo Nõgene jättis konkreetsed küsimused, kas, millal ja millest ta Hanno Tombergiga viimati vestelnud on, vastamata. Oma kirjalikus kommentaaris teatas ta vaid napilt ja üldiselt: "Tunnen Hanno Tombergi pika aja vältel ning kontakte temaga on olnud loomulikult, erinevatel teemadel ja erinevatel aegadel. Minuga vestlustes ei ole Hanno Tomberg viimaste aastate jooksul väljendanud soovi saada Eesti Rahvusringhäälingu juhiks, sellist soovi härra Tomberg meievahelistes suhtlustes väljendanud ei ole."
ERR-i nõukokku kuuluvad poliitikutest liikmetena Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Marika Tuus-Laul, Valdo Randpere, Urmas Reitelmann ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ning ekspertidena Agu Uudelepp, Pille Pruulmann-Vengerfeldt ja Paavo Nõgene ning nõukogu juhib Rein Veidemann. | Hanno Tomberg käib ERR-i nõukogu liikmete juures maad kuulamas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tomberg on käinud selle nädala algul omal initsiatiivil mitmete rahvusringhäälingu nõukogu poliitikutest liikmete juures ERR-i käekäigust rääkimas.
Tomberg ise eitas kohtumisi teiste ERR-i nõukogu liikmetega peale kahe.
"Ringhäälingu nõukogu liikmetest olen näinud ainult kahte inimest, kelleks on Marika [Tuus-Laul, KE] ja Urmas [Reitelmann, EKRE] kui varasemad ETV töötajad. Kuna Urmas [Reitelmann] on uus ringhäälingu nõukogu liige, siis ta küsis, et mida ma mäletan, mida ma tean vanast ringhäälingu ajast. See oli ainuke põhjus, miks ma nendega olen kohtunud," ütles Tomberg ERR-ile. "Marikaga rääkisime täpselt samadel teemadel."
Samuti kinnitas Tomberg, et tal puudub ambitsioon ERR-i juhiks saada.
"Ma võin ausalt öelda: minul huvi puudub. Selge on see, et rahvusringhääling on olnud viimased mitu kuud avalikkuse tähelepanu all, aga ma ikkagi kujutan ette, et see on juhatuse ülesanne see tähelepanu maha võtta, nii et mitte keegi kõrvalt ei saa seda mitte kuidagi mõjutada," ütles Tomberg. "Praegu liigub nii palju informatsiooni ja kuulujutte, aga igaüks tegeleb oma asjadega, ja minule on jätkuvalt haridusteemad kõige prioriteetsemad. Minul on leping Archimedesega ja kuna teaduse ja kõrghariduse rahastamine võtab täna niikuinii kogu aja, siis ma ei näe ka mingit põhjust."
Ladõnskaja-Kubits ja Randpere kinnitavad kohtumist
Ehkki Tombergi sõnul on ta kohtunud vaid kahe poliitikust nõukogu liikmega, kinnitavad nii Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa) kui Valdo Randpere (RE), et on sel nädalal Hanno Tombergiga viimase initsiatiivil siiski kohtunud.
"Vastab tõele, kohtusime mõni aeg tagasi. Eks oli aru saada, et Hannol endise ERR-i inimesena ei ole ükskõik, mis praegu toimub," ütles Ladõnskaja-Kubits. Millest täpsemalt juttu tuli, keeldus ta ütlemast: "Tema mõtteid mul ei sobi jagama hakata."
Küll aga taunis Ladõnskaja-Kubits poliitilisi intriige ERR-i juhtimises: "Mingeid muudatusi ERR-i juhtkonnas ma praegu õigeks ei pea ja selle teema ümber intrigeerimist taunin. ERR kui organisatsioon on niigi suure surve all, et pigem tuleb anda inimestele töörahu."
Valdo Randpere ütles, et suhtles Hanno Tombergiga selle nädala algul riigikogus, kui Tomberg talle juhuslikult koridoris ligi astus.
"Ta teadis, et ma lähen ERR-i nõukogusse ja sellelt pinnalt oli natuke juttu. Aga mitte midagi spetsiifilist. Ju ta vanast armastusest ERR-i vastu ja just seoses sellega, et mina olen äsja nõukogu liikmeks saanud, tal jutupinnas tekkis, nii et ma arvan, et ta lihtsalt elab kaasa ERR-ile ja selle nõukogule," ütles Randpere.
Muljet, et Tomberg võiks olla huvitatud ERR-i juhi kohast, Randperele ei jäänud: "Ma ei saa midagi välistada, aga mulle jäi mulje lihtsalt, et ta on huvitatud nii ERR-ist kui nõukogu uutest liikmetest, soovis mulle edu-jõudu."
Randpere väitel tema nõukogule saadetud ettepanek ERR-i praeguse juhi Erik Roose hoolsuskohustust arutada ei saanud inspiratsiooni kohtumisest Tombergiga.
"See on minu enda hea idee. Ma olen sarnases olukorras olnud ka teistes nõukogudes. See ei ole midagi unikaalset. Eesti keeli on selle asja nimetus "ära osta põrsast kotis"," ütles Randpere.
Tuus-Laul: Tomberg astus juhuslikult ligi
Ka Marika Tuus-Laul, kellega kohtumist Tomberg tunnistas, ütleb nagu Randperegi, et see kohtumine tundus juhuslik. "Mingit sihtkohtumist pole olnud. Ukse peal olin, kui Tomberg tuli," meenutas ta nädala algul aset leidnud kohtumist.
Tuus-Lauli sõnul oli teemaks nõukogu poliitiline tasakaalutus, kuid midagi täpsemat ta öelda ei soovinud.
Nõgene jääb ebamääraseks
ERR-i mittepoliitiline ehk eksperdist nõukogu liige Paavo Nõgene jättis konkreetsed küsimused, kas, millal ja millest ta Hanno Tombergiga viimati vestelnud on, vastamata. Oma kirjalikus kommentaaris teatas ta vaid napilt ja üldiselt: "Tunnen Hanno Tombergi pika aja vältel ning kontakte temaga on olnud loomulikult, erinevatel teemadel ja erinevatel aegadel. Minuga vestlustes ei ole Hanno Tomberg viimaste aastate jooksul väljendanud soovi saada Eesti Rahvusringhäälingu juhiks, sellist soovi härra Tomberg meievahelistes suhtlustes väljendanud ei ole."
ERR-i nõukokku kuuluvad poliitikutest liikmetena Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Marika Tuus-Laul, Valdo Randpere, Urmas Reitelmann ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ning ekspertidena Agu Uudelepp, Pille Pruulmann-Vengerfeldt ja Paavo Nõgene ning nõukogu juhib Rein Veidemann.
### Response:
Hanno Tomberg käib ERR-i nõukogu liikmete juures maad kuulamas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast avaseti kaotust jäi jaapanlanna murdega taha ka teises setis, aga tuli 2:4 seisust välja ja murdis Azarenka kolmest järgmisest pallingugeimist omakorda kaks.
Kolmandas setis esines Osaka esireketile vääriselt, minnes juhtima 5:1 ja kuigi kaotas seejärel matšpallilt oma servigeimi, ei lasknud ta mängu siiski käest.
Edasi 32 hulka jõudis ka maailma edetabeli kaheksas number Ashleigh Barty, kes alistas ameeriklanna Danielle Rose Collinsi (WTA 36.) 7:5, 6:1.
Võidukas oli ka vaid 17-aastane ameeriklanna Amanda Anisimova (WTA 51.), kes teist suure slämmi turniiri järjest sai jagu valgevenelannast Arina Sabalenkast (WTA 11.) 6:4, 6:2. | Osaka nägi korralikult vaeva, aga pääses edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast avaseti kaotust jäi jaapanlanna murdega taha ka teises setis, aga tuli 2:4 seisust välja ja murdis Azarenka kolmest järgmisest pallingugeimist omakorda kaks.
Kolmandas setis esines Osaka esireketile vääriselt, minnes juhtima 5:1 ja kuigi kaotas seejärel matšpallilt oma servigeimi, ei lasknud ta mängu siiski käest.
Edasi 32 hulka jõudis ka maailma edetabeli kaheksas number Ashleigh Barty, kes alistas ameeriklanna Danielle Rose Collinsi (WTA 36.) 7:5, 6:1.
Võidukas oli ka vaid 17-aastane ameeriklanna Amanda Anisimova (WTA 51.), kes teist suure slämmi turniiri järjest sai jagu valgevenelannast Arina Sabalenkast (WTA 11.) 6:4, 6:2.
### Response:
Osaka nägi korralikult vaeva, aga pääses edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riik põhjendas muudatust vajadusega koguda paremini palga- ja tööjõuandmeid ning teha täpsemat tööturustatistikat.
Tööandjale lisandub kohustus kanda töötamise registrisse töötaja ametinimetus vastavalt ametite klassifikaatorile. Kui aga sobivat klassifikatsiooni ei leidu, tuleb kirja panna töö sisule lähim ametinimetus.
Lisaks tuleb registrisse kirjutada aadress, kus töötaja oma tööd teeb. Kui aga töö tegemise koht sageli muutub, näiteks ehitamise, objektide valve või muu sellise puhul, siis määratakse töötaja töökohaks ettevõtte asukoht. Tööobjektid nagu pooleliolevad ehitused töökohtadena arvesse ei lähe.
Kohustus puudutab ainult neid, kes töötavad töölepingu alusel. Võlaõigusliku lepinguga töötavate inimeste kohta ei pea ka pärast 1. juunit lisaandmeid registrisse kandma.
Kehtivatele töötamise kannetele tuleb ametinimetus ja töökoha aadress lisada hiljemalt 30. juuniks.
Kui tööandja ei täida kohustust töötamist registreerida, saab talle määrata sunniraha, kuid summa ei tohi kokku ületada 3300 eurot.
Eestis on statistikaameti andmetel kasutusel ligikaudu 700 000 ametinimetust. Andmeid ametinimetuse ja töökoha asukoha kohta vajavad nii statistikaaamet, sotsiaalministeerium, majandusministeerium, kutsekoda, tööinspektsioon, kaitseministeerium kui mitmed teised asutused.
Muudatuse kiitis valitsus heaks möödunud aasta detsembris. | Riik nõuab tööandjailt töötajate asukoha ja ametinimetuse esitamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riik põhjendas muudatust vajadusega koguda paremini palga- ja tööjõuandmeid ning teha täpsemat tööturustatistikat.
Tööandjale lisandub kohustus kanda töötamise registrisse töötaja ametinimetus vastavalt ametite klassifikaatorile. Kui aga sobivat klassifikatsiooni ei leidu, tuleb kirja panna töö sisule lähim ametinimetus.
Lisaks tuleb registrisse kirjutada aadress, kus töötaja oma tööd teeb. Kui aga töö tegemise koht sageli muutub, näiteks ehitamise, objektide valve või muu sellise puhul, siis määratakse töötaja töökohaks ettevõtte asukoht. Tööobjektid nagu pooleliolevad ehitused töökohtadena arvesse ei lähe.
Kohustus puudutab ainult neid, kes töötavad töölepingu alusel. Võlaõigusliku lepinguga töötavate inimeste kohta ei pea ka pärast 1. juunit lisaandmeid registrisse kandma.
Kehtivatele töötamise kannetele tuleb ametinimetus ja töökoha aadress lisada hiljemalt 30. juuniks.
Kui tööandja ei täida kohustust töötamist registreerida, saab talle määrata sunniraha, kuid summa ei tohi kokku ületada 3300 eurot.
Eestis on statistikaameti andmetel kasutusel ligikaudu 700 000 ametinimetust. Andmeid ametinimetuse ja töökoha asukoha kohta vajavad nii statistikaaamet, sotsiaalministeerium, majandusministeerium, kutsekoda, tööinspektsioon, kaitseministeerium kui mitmed teised asutused.
Muudatuse kiitis valitsus heaks möödunud aasta detsembris.
### Response:
Riik nõuab tööandjailt töötajate asukoha ja ametinimetuse esitamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15. aprillil juhtus Põhja prefektuuri operatiivkeskuses õnnetus, kui oma toas viibinud kiirreageerija tegi ettevaatamatusest lasu oma teenistusrelvast. Lasu tagajärjel läbis kuul seina ning tabas teisel pool seina viibinud teist kiirreageerijat selga, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu viidi kohe haiglasse ning arstidel õnnestus ta elu päästa.
Kuivõrd mõlemad asjaosalised – nii lasu teinud kiirreageerija kui ka tema kuulitabamuse saanud kolleeg – avaldasid soovi omavahel leppida, otsustas prokuratuur süüdistust mitte esitada ning lõpetada kriminaalasi lepitusmenetlusega, teatas Põhja ringkonnaprokuratuur.
Kriminaalmenetlust juhtinud eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et kuna kahtlustuse saanud kiirreageerija kahetseb oma hooletut käitumist, on mõistnud oma viga ning vabandanud kolleegi ees, ei olnud otstarbekas esitada kohtusse süüdistust kuriteo toimepanemise kohta.
"Lasu teinud kiirreageerija on algusest peale oma eksimusest aru saanud ning tunnistanud oma süüd. Ka kannatanu eelistas omavahelist leppimist kolleegi süüdimõistmisele, mistõttu oli lepitusmenetluse rakendamine kõige kiirem ja mõistlikum lahendus konkreetsele sündmusele," lisas Kivioja.
Politsei viis läbi ka distsiplinaarmenetluse, mille lõppjäreldusena hinnati juhulasu sooritanud kiirreageerija eksimust raskeks hooletuseks.
Politsei sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra selgitas, et kiirreageerija soovis relvaga teha kuivtreeningut, kuid selle käigus ei kontrollinud ta piisava põhjalikkusega padrunipesa ega veendunud suuna ohutuses ning sooritas lasu, mis tabas läbi kipsseina kõrvalruumis viibinud kolleegi.
"Kuna lasu sooritaja andis sündmuskohal koos kolleegidega kannatanule oskuslikku esmaabi ja muretses tema tervise pärast ka hiljem ning samuti tunnistas oma süüd ja valmisolekut teo eest vastutada, otsustati lasu sooritajat karistada distsiplinaarmenetluse korras noomitusega," täpsustas Vahtra.
Kriminaalmenetluse viis läbi politsei sisekontrollibüroo ja juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur. | Kolleegi tulistanud politseinik pääses noomituse ja lepitusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15. aprillil juhtus Põhja prefektuuri operatiivkeskuses õnnetus, kui oma toas viibinud kiirreageerija tegi ettevaatamatusest lasu oma teenistusrelvast. Lasu tagajärjel läbis kuul seina ning tabas teisel pool seina viibinud teist kiirreageerijat selga, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu viidi kohe haiglasse ning arstidel õnnestus ta elu päästa.
Kuivõrd mõlemad asjaosalised – nii lasu teinud kiirreageerija kui ka tema kuulitabamuse saanud kolleeg – avaldasid soovi omavahel leppida, otsustas prokuratuur süüdistust mitte esitada ning lõpetada kriminaalasi lepitusmenetlusega, teatas Põhja ringkonnaprokuratuur.
Kriminaalmenetlust juhtinud eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et kuna kahtlustuse saanud kiirreageerija kahetseb oma hooletut käitumist, on mõistnud oma viga ning vabandanud kolleegi ees, ei olnud otstarbekas esitada kohtusse süüdistust kuriteo toimepanemise kohta.
"Lasu teinud kiirreageerija on algusest peale oma eksimusest aru saanud ning tunnistanud oma süüd. Ka kannatanu eelistas omavahelist leppimist kolleegi süüdimõistmisele, mistõttu oli lepitusmenetluse rakendamine kõige kiirem ja mõistlikum lahendus konkreetsele sündmusele," lisas Kivioja.
Politsei viis läbi ka distsiplinaarmenetluse, mille lõppjäreldusena hinnati juhulasu sooritanud kiirreageerija eksimust raskeks hooletuseks.
Politsei sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra selgitas, et kiirreageerija soovis relvaga teha kuivtreeningut, kuid selle käigus ei kontrollinud ta piisava põhjalikkusega padrunipesa ega veendunud suuna ohutuses ning sooritas lasu, mis tabas läbi kipsseina kõrvalruumis viibinud kolleegi.
"Kuna lasu sooritaja andis sündmuskohal koos kolleegidega kannatanule oskuslikku esmaabi ja muretses tema tervise pärast ka hiljem ning samuti tunnistas oma süüd ja valmisolekut teo eest vastutada, otsustati lasu sooritajat karistada distsiplinaarmenetluse korras noomitusega," täpsustas Vahtra.
Kriminaalmenetluse viis läbi politsei sisekontrollibüroo ja juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Kolleegi tulistanud politseinik pääses noomituse ja lepitusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleva aasta mais on Kristiine ristmikul olevate kaamerate poolt tuvastatud üle 600 rikkumise, millest ligi 200 on keelava fooritule rikkumised. Üldpildis võib öelda, et kaamerate panek on end õigustanud, sest enne seda oli Kristiine ristmikul rikkumiste arv tunduvalt suurem, ütles ERR-ile politsei- ja piirivalveameti (PPA) liiklusmenetlusteenistuse liikluspolitseinik Tea Prikk.
"Loomulikult, 600 rikkumist mai jooksul on siiski liiga palju. Püüdleme selle suunas, et rikkumisi üldse toime ei pandaks," sõnas Prikk.
Punase fooritule rikkumise eest on trahvisumma fikseeritud - 40 eurot. Kuid kiiruseületamisel sõltub Priki sõnul kõik ületatud kiirusest. Valdav osa trahvidest on jäänud vahemikku 9-18 eurot. Suuremaid rikkumisi, mille puhul ületatud kiirus on olnud rohkem kui 60 km/h, on olnud üksikuid.
"Nende puhul ei kohaldata enam kirjalikku hoiatusmenetlust, vaid need saadetakse territoriaalsele politseijaoskonnale üldmenetlusse. Üldmenetlusse läinud rikkumised kantakse ka karistusregistrisse ja nende puhul on trahvimäärad juba märksa suuremad. Konkreetne karistus otsustatakse ületatud kiiruse suuruse ja varasemate rikkumiste põhjal," rääkis Prikk.
Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse puiestee ristmikul (nn Kristiine ristmik) asuvad kiiruskaamerad hakkasid lisaks kiirusele fikseerima ka punase fooritule eirajaid alates 7. maist. | Kristiine ristmiku kaamerate abil on politsei trahvinud sadu juhte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva aasta mais on Kristiine ristmikul olevate kaamerate poolt tuvastatud üle 600 rikkumise, millest ligi 200 on keelava fooritule rikkumised. Üldpildis võib öelda, et kaamerate panek on end õigustanud, sest enne seda oli Kristiine ristmikul rikkumiste arv tunduvalt suurem, ütles ERR-ile politsei- ja piirivalveameti (PPA) liiklusmenetlusteenistuse liikluspolitseinik Tea Prikk.
"Loomulikult, 600 rikkumist mai jooksul on siiski liiga palju. Püüdleme selle suunas, et rikkumisi üldse toime ei pandaks," sõnas Prikk.
Punase fooritule rikkumise eest on trahvisumma fikseeritud - 40 eurot. Kuid kiiruseületamisel sõltub Priki sõnul kõik ületatud kiirusest. Valdav osa trahvidest on jäänud vahemikku 9-18 eurot. Suuremaid rikkumisi, mille puhul ületatud kiirus on olnud rohkem kui 60 km/h, on olnud üksikuid.
"Nende puhul ei kohaldata enam kirjalikku hoiatusmenetlust, vaid need saadetakse territoriaalsele politseijaoskonnale üldmenetlusse. Üldmenetlusse läinud rikkumised kantakse ka karistusregistrisse ja nende puhul on trahvimäärad juba märksa suuremad. Konkreetne karistus otsustatakse ületatud kiiruse suuruse ja varasemate rikkumiste põhjal," rääkis Prikk.
Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse puiestee ristmikul (nn Kristiine ristmik) asuvad kiiruskaamerad hakkasid lisaks kiirusele fikseerima ka punase fooritule eirajaid alates 7. maist.
### Response:
Kristiine ristmiku kaamerate abil on politsei trahvinud sadu juhte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viies etapp (Guanquelou - Hejin; 134,4 km) lõppes taas grupifinišiga ja Laas edestas otsustavas spurdis sakslast Lucas Carstenseni (Bike Aid) ja kreeklast Georgios Bouglast (Ningxia Sports Lottery - Livall).
Laas on võitnud nüüd viiest etapist kolm ehk kõik grupifinišiga lõppenud võidukihutamised. Kokkuvõttes on eestlane küll alles 30. kohal, aga esimene punktiarvestuses.
Velotuuri juhib alates esimesest etapist ameeriklane Cameron Piper (Team Illuminate). Sõita jääb veel üks etapp (Pingyao - Taiyuan; 100 km).
Unstoppable! @Laaasu wins stage 5 after another awesome sprint! It's Martin's 3rd victory in Tour of Taiyuan and the 4th for the team. Congrats, Martin! ???? We're so proud of all of you! ???? #illuminatethebike #TourofTaiyuan pic.twitter.com/Tttl3E5HkS
— Team Illuminate (@Illuminatebike) May 30, 2019
The always grateful @Laaasu and @_CamPiper returned to the bus with some gifts for the boys. They deserve it! ???????? #illuminatethebike #TourofTaiyuan pic.twitter.com/irgdcWR3rE
— Team Illuminate (@Illuminatebike) May 30, 2019
Celebrating the victory with a cold beer! ????(also gotta love @rodotorres1987 's shirt ????) #illuminatethebike #TourofTaiyuan pic.twitter.com/yLrSD7UVY5
— Team Illuminate (@Illuminatebike) May 30, 2019 | Eesti jalgrattur võidab Hiinas ühe grupifiniši teise järel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viies etapp (Guanquelou - Hejin; 134,4 km) lõppes taas grupifinišiga ja Laas edestas otsustavas spurdis sakslast Lucas Carstenseni (Bike Aid) ja kreeklast Georgios Bouglast (Ningxia Sports Lottery - Livall).
Laas on võitnud nüüd viiest etapist kolm ehk kõik grupifinišiga lõppenud võidukihutamised. Kokkuvõttes on eestlane küll alles 30. kohal, aga esimene punktiarvestuses.
Velotuuri juhib alates esimesest etapist ameeriklane Cameron Piper (Team Illuminate). Sõita jääb veel üks etapp (Pingyao - Taiyuan; 100 km).
Unstoppable! @Laaasu wins stage 5 after another awesome sprint! It's Martin's 3rd victory in Tour of Taiyuan and the 4th for the team. Congrats, Martin! ???? We're so proud of all of you! ???? #illuminatethebike #TourofTaiyuan pic.twitter.com/Tttl3E5HkS
— Team Illuminate (@Illuminatebike) May 30, 2019
The always grateful @Laaasu and @_CamPiper returned to the bus with some gifts for the boys. They deserve it! ???????? #illuminatethebike #TourofTaiyuan pic.twitter.com/irgdcWR3rE
— Team Illuminate (@Illuminatebike) May 30, 2019
Celebrating the victory with a cold beer! ????(also gotta love @rodotorres1987 's shirt ????) #illuminatethebike #TourofTaiyuan pic.twitter.com/yLrSD7UVY5
— Team Illuminate (@Illuminatebike) May 30, 2019
### Response:
Eesti jalgrattur võidab Hiinas ühe grupifiniši teise järel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Show l tulevad esitamisele Lara karjääri suurimad hitid, lisaks kõlab valik lugusid kõigi tema neljateistkümne stuudioalbumi lõikes.
Esimese laialdasema tuntuse tagas Larale osalemine 1988. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus ta esindas Luksemburgi ning saavutas looga "Croire" neljanda koha. Peaauhinna viis tol korral koju Céline Dion. Tõeline läbimurre saabus albumi "Pure" ja sellelt pärit singliga "Tout", mis lennutasid Lara Fabiani masside südamesse nii prantsuse keelt kõnelevates riikides kui ka mujal ning aitasid tal võita mitmeid mainekaid auhindu. Lauljanna esimene ingliskeelne lugu "I Will Love Again" endanimeliselt albumilt "Lara Fabian" (2000) jõudis edetabelitesse üle kogu maailma, figureerides muuhulgas Billboardi kuumimate tantsulugude edetabeli tipus. Lara näol on tänapäevani tegu edukaima Belgia naisartistiga, kelle albumeid on maailmas müüdud üle 20 miljoni eksemplari. Ta on ka laulukirjutaja, näitleja, telenägu ja produtsent. Fabiani poolt kirjutatud laulud leidsid koha ka teiste artistide, nagu näiteks Josh Grobani repertuaarides. Oma pika karjääri jooksul on Lara laulnud prantsuse, inglise, hispaania, portugali, heebrea, itaalia, flaami, vene ja saksa keeltes.
"Õnn peitub töös ja pingutustes, mitte sellega lihtsalt ei sünnita. Elu ise ongi see imeline kingitus, mis antakse meile sündides, täiesti juhuslikult - kas pole mitte imeline," ütles Lara, kelle sõnul on ta loomingulisel teel olnud mitmeid hetki, mis tegid ta väga õnnelikuks. "Kohtumine Steven Spielbergiga ning tema linateosele "Artificial Intelligence" filmimuusika salvestamine oli väga eriline sündmus. Samuti võimalus osaleda lastele suunatud heategevuslikes projektides ning laulda neile Disney filmis "Jumalaema kiriku kellamees" kehastades Esmeraldat. Ja see hetk, kui Pariisis esitab seitse tuhat pealtvaatajat sinu enda laulu "Je T'aime" - ükski teemant ei ole selle kogemusega võrreldav," lisas ta.
Tänavu ilmus Laral uus kauamängiv "Papillon" (prantsuse keeles liblikas). "See album on ood elule. Tahtsin luua analoogia kuningliku putuka lühikese teekonnaga. Kui meil oleks ainult 24 tundi, kuidas me oma elu elaksime? Ilmselgelt naudiksime seda täiel rinnal. See ongi uue albumi peamine mõte. Minu vanaema määras mu hingeloomaks liblika, sest olin lapsepõlves muretseja ja suur küsimuste küsija. Ta valis selleks elusolendiks just liblika, et meenutada mulle kohalolu ja hetkes elamise olulisust," lisas lauljatar, kelle hüüdnimi noorena oli "farfalla" (itaalia keeles liblikas). Tundelist pala nimega "Papillon" kuuleb ka Tallinna kontserdil. | Kanada-Belgia popstaar Lara Fabian tuleb novembris Tallinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Show l tulevad esitamisele Lara karjääri suurimad hitid, lisaks kõlab valik lugusid kõigi tema neljateistkümne stuudioalbumi lõikes.
Esimese laialdasema tuntuse tagas Larale osalemine 1988. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus ta esindas Luksemburgi ning saavutas looga "Croire" neljanda koha. Peaauhinna viis tol korral koju Céline Dion. Tõeline läbimurre saabus albumi "Pure" ja sellelt pärit singliga "Tout", mis lennutasid Lara Fabiani masside südamesse nii prantsuse keelt kõnelevates riikides kui ka mujal ning aitasid tal võita mitmeid mainekaid auhindu. Lauljanna esimene ingliskeelne lugu "I Will Love Again" endanimeliselt albumilt "Lara Fabian" (2000) jõudis edetabelitesse üle kogu maailma, figureerides muuhulgas Billboardi kuumimate tantsulugude edetabeli tipus. Lara näol on tänapäevani tegu edukaima Belgia naisartistiga, kelle albumeid on maailmas müüdud üle 20 miljoni eksemplari. Ta on ka laulukirjutaja, näitleja, telenägu ja produtsent. Fabiani poolt kirjutatud laulud leidsid koha ka teiste artistide, nagu näiteks Josh Grobani repertuaarides. Oma pika karjääri jooksul on Lara laulnud prantsuse, inglise, hispaania, portugali, heebrea, itaalia, flaami, vene ja saksa keeltes.
"Õnn peitub töös ja pingutustes, mitte sellega lihtsalt ei sünnita. Elu ise ongi see imeline kingitus, mis antakse meile sündides, täiesti juhuslikult - kas pole mitte imeline," ütles Lara, kelle sõnul on ta loomingulisel teel olnud mitmeid hetki, mis tegid ta väga õnnelikuks. "Kohtumine Steven Spielbergiga ning tema linateosele "Artificial Intelligence" filmimuusika salvestamine oli väga eriline sündmus. Samuti võimalus osaleda lastele suunatud heategevuslikes projektides ning laulda neile Disney filmis "Jumalaema kiriku kellamees" kehastades Esmeraldat. Ja see hetk, kui Pariisis esitab seitse tuhat pealtvaatajat sinu enda laulu "Je T'aime" - ükski teemant ei ole selle kogemusega võrreldav," lisas ta.
Tänavu ilmus Laral uus kauamängiv "Papillon" (prantsuse keeles liblikas). "See album on ood elule. Tahtsin luua analoogia kuningliku putuka lühikese teekonnaga. Kui meil oleks ainult 24 tundi, kuidas me oma elu elaksime? Ilmselgelt naudiksime seda täiel rinnal. See ongi uue albumi peamine mõte. Minu vanaema määras mu hingeloomaks liblika, sest olin lapsepõlves muretseja ja suur küsimuste küsija. Ta valis selleks elusolendiks just liblika, et meenutada mulle kohalolu ja hetkes elamise olulisust," lisas lauljatar, kelle hüüdnimi noorena oli "farfalla" (itaalia keeles liblikas). Tundelist pala nimega "Papillon" kuuleb ka Tallinna kontserdil.
### Response:
Kanada-Belgia popstaar Lara Fabian tuleb novembris Tallinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus tunnistas Õunapi süüdi altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ja rahapesus ning mõistis talle tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.
Ülejäänud kohtualuste osas jätkub kohtupidamine tavakorras.
8. mail jõudis kohtuprotsess etapini, kus neilt küsiti pärast süüdistusakti avaldamist, kas neile on süüdistus arusaadav ja kas nad tunnistavad oma süüd. Kõik süüdistatavad peale Õunapi kinnitasid, et nad oma süüd ei tunnista. Õunap ütles toona, et jätab süüküsimuse kohtu otsustada, kuid mõni aeg hiljem läks ta prokuratuuriga kokkuleppele.
Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kaitsepolitsei kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda aastatel 2005-2015 suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus.
Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.
Lisaks eelmistele on kohtu all Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Valdo Õunap ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.
Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.
Kiil ja Kaljurand nõustusid nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.
Süüdistuse kohasel moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.
Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.
Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.
Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.
Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur. | Üks Tallinna Sadama süüasja osalistest sai tingimisi vangistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus tunnistas Õunapi süüdi altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ja rahapesus ning mõistis talle tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.
Ülejäänud kohtualuste osas jätkub kohtupidamine tavakorras.
8. mail jõudis kohtuprotsess etapini, kus neilt küsiti pärast süüdistusakti avaldamist, kas neile on süüdistus arusaadav ja kas nad tunnistavad oma süüd. Kõik süüdistatavad peale Õunapi kinnitasid, et nad oma süüd ei tunnista. Õunap ütles toona, et jätab süüküsimuse kohtu otsustada, kuid mõni aeg hiljem läks ta prokuratuuriga kokkuleppele.
Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kaitsepolitsei kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda aastatel 2005-2015 suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus.
Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.
Lisaks eelmistele on kohtu all Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Valdo Õunap ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.
Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.
Kiil ja Kaljurand nõustusid nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.
Süüdistuse kohasel moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.
Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.
Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.
Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.
Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
### Response:
Üks Tallinna Sadama süüasja osalistest sai tingimisi vangistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatu toimetaja Toomas Kalli sõnul kirjeldab Vseviovi teos sündmusi tuntud ajaloolase ja arvamusliidri esimestel elunädalatel 1949. aasta mais ja juunis.
"Kuigi tegevuskohti on ainult kaks – esimesel nädalal sünnitusmaja, teisel nädalal vastsündinu esimene kodu – tuba Tallinna Saarineni maja ühiskorteris, kohtame teoses palju tegelasi," märgib Kall.
Teoses põimuvad fiktsioon ja reaalselt aset leidnud sündmused. Stalini aja groteskset tegelikkust võimendab paljude tegelaste ülimalt entusiastlik suhtumine ajastu propagandistlikesse klišeedesse, ja nii saab valgustatud ka traagilise ajastu koomiline külg.
Toimetaja hinnangul võib "Elulugu" lugeda ka kui paljude Eesti viimase aastakümne elulugudebuumi sünnitatud raamatute paroodiat.
Kirjastusest Tuum antavat raamatut esitletakse 31. mail kell 18 Tallinnas kirjanike maja Musta laega saalis. Sissepääs prii. | David Vseviov teeb ilukirjanduses otsa lahti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatu toimetaja Toomas Kalli sõnul kirjeldab Vseviovi teos sündmusi tuntud ajaloolase ja arvamusliidri esimestel elunädalatel 1949. aasta mais ja juunis.
"Kuigi tegevuskohti on ainult kaks – esimesel nädalal sünnitusmaja, teisel nädalal vastsündinu esimene kodu – tuba Tallinna Saarineni maja ühiskorteris, kohtame teoses palju tegelasi," märgib Kall.
Teoses põimuvad fiktsioon ja reaalselt aset leidnud sündmused. Stalini aja groteskset tegelikkust võimendab paljude tegelaste ülimalt entusiastlik suhtumine ajastu propagandistlikesse klišeedesse, ja nii saab valgustatud ka traagilise ajastu koomiline külg.
Toimetaja hinnangul võib "Elulugu" lugeda ka kui paljude Eesti viimase aastakümne elulugudebuumi sünnitatud raamatute paroodiat.
Kirjastusest Tuum antavat raamatut esitletakse 31. mail kell 18 Tallinnas kirjanike maja Musta laega saalis. Sissepääs prii.
### Response:
David Vseviov teeb ilukirjanduses otsa lahti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spalletti oli klubis töötanud kaks hooaega ja teist samapalju oli veel lepingus järel, aga viimasel ajal on Interiga seostatud endist Torino Juventuse, Londoni Chelsea ja Itaalia koondise peatreenerit Antonio Contet.
"Milano Inter võib kinnitada, et Luciano Spalletti ei ole enam esindusmeeskonna peatreener," teatas klubi sotsiaalmeedias. "Klubi soovib Spallettit tehtud töö ja saavutatud tulemuste eest tänada."
Kuigi Spalletti ei võitnud Interiga ühtki tiitlit, siis kahel hooajal järjest lõpetati liiga Meistrite liigasse pääsemiseks piisaval neljandal kohal. Seejuures kuuel varasemal hooajal oli klubi sellest alati ilma jäänud.
Hooaja eel soovis Inter siiski võidelda Itaalias tiitli eest. Suvel oli AS Romast ostetud 38 miljoni euro eest Belgia koondise poolkaitsja Radja Nainggolan ja Racing Clubist 14 miljoni eest ründaja Laurito Martinez.
Inter alustas aga hooaega vaid nelja punktiga neljast kohtumisest ja kuigi hiljem esitused paranesid, siis teatav ebastabiilsus ei lubanud neljandast kohast kõrgemale tõusta. | Inter loobus neid Meistrite liigasse tüürinud treenerist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spalletti oli klubis töötanud kaks hooaega ja teist samapalju oli veel lepingus järel, aga viimasel ajal on Interiga seostatud endist Torino Juventuse, Londoni Chelsea ja Itaalia koondise peatreenerit Antonio Contet.
"Milano Inter võib kinnitada, et Luciano Spalletti ei ole enam esindusmeeskonna peatreener," teatas klubi sotsiaalmeedias. "Klubi soovib Spallettit tehtud töö ja saavutatud tulemuste eest tänada."
Kuigi Spalletti ei võitnud Interiga ühtki tiitlit, siis kahel hooajal järjest lõpetati liiga Meistrite liigasse pääsemiseks piisaval neljandal kohal. Seejuures kuuel varasemal hooajal oli klubi sellest alati ilma jäänud.
Hooaja eel soovis Inter siiski võidelda Itaalias tiitli eest. Suvel oli AS Romast ostetud 38 miljoni euro eest Belgia koondise poolkaitsja Radja Nainggolan ja Racing Clubist 14 miljoni eest ründaja Laurito Martinez.
Inter alustas aga hooaega vaid nelja punktiga neljast kohtumisest ja kuigi hiljem esitused paranesid, siis teatav ebastabiilsus ei lubanud neljandast kohast kõrgemale tõusta.
### Response:
Inter loobus neid Meistrite liigasse tüürinud treenerist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval ütles Läti rahandusminister Janis Reirs BNS-ile, et Läti läheb kaasa Eesti otsusega langetada alkoholiaktsiisi ning, et et see võib sündida juba käesoleval aastal, kuid see oleneb, kui kiiresti valitsus ja koalitsioonipartnerid kokkuleppele jõuavad.
Helme sõnul on tegemist spekulatsiooniga. "Kui ma eile vaatasin uudiskajastusi, siis meile kanti juba ette mingit sellist pilti, kuidas lätlased ja soomlased tulevad meiega hinnasõtta maksude alal. See kindlasti ei ole adekvaatne ülevaade sellest, mis meil naabrite juures toimub. On täiesti iseenesest mõistetav ja loogiline, et kui me siin ühisel turul oleme ja piirikaubandus on olemas, siis kõik naabrid vaatavad, mida teised teevad. Täiesti mõistetav on ka see, et meie aktsiisi liigutused omavad teatavat mõju nii Soomele kui ka Lätile, ja on täiesti mõistetav, et nad sellele olukorrale otsa vaatavad ja oma edasisi tegevusi planeerivad. See ei tähenda, et meil oleks koheselt kindlalt võimalik öelda, et kas Soome või Läti hakkavad oma aktsiisipoliitikat kiiremas korras muutma. Sellist väidet teha on väga julge spekulatsioon," rääkis Helme valitsuse pressikonverentsil.
Välisminister Urmas Reinsalu kommenteeris samuti alkoholiaktsiisi langetamist ja ütles, et tegemist on kaubanduspoliitilise sammuga.
"Ka peale neid aktsiisilangetusi jääb sissetulekutega võrreldes meie alkoholi tase üheks kallimaks Euroopas. Me pidasime silmas ka rahvatervise argumenti. Me ei tee seda selleks, et inimesed jooksid rohkem õlut ja viina ning täidetaks riigieelarve kaukaid. Mõte on selles, et kui inimesed seda õlut ja viina soovivad, ostaksid nad seda Eestist, mitte Eestist väljastpoolt. See on kaubanduspoliitiline samm, mitte alkoholi kättesaadavamaks muutmise samm," lausus Reinsalu.
Reinsalu rõhutas, et rahandusministeeriumi prognoosid näitavad, et kui tarbijakäitumine muutub Eesti piiridest väljastpoolt Eestisse, siis tegelikult ka paranevad maksulaekumised.
Helme kommenteeris ka seoses alkoholiaktsiisi langetamise ja teadusrahastuse SKP-st ühe protsendini viimisest loobumisega tekkinud kontrasti.
"Siin kuidagi seostatud, et vaadake, milline napakas valitsus, et õlle ja viina hinna teeb odavaks ja siis teadlastelt raha võtab ära. See on erakordselt eksitav või pahatahtlik väide," sõnas Helme.
"Selle aktsiisi langetusega me ikkagi loodame saada eelarvesse raha juurde," lausus Helme.
"Kui rahvatervise aspektist rääkida, siis senikaua kui meie rahvatervist juhib veerandi ulatuses Läti riik, siis me rahva tervisega efektiivselt tegeleda ei saa. Me peame suutma tuua tarbimise Eestisse ja siis on meil võimalik selle rahvatervisega tegeleda," lisas rahandusminister.
Helme: teadlaste protest on poliitiline asiotaaž
Helme ütles, et kui teadusrahastus suureneb miljonites eurodes rekordtasemele, siis tema hinnangul on streikide korraldamine teadlaste poolt poliitiline asiotaaž. "Ma ei tea, kas see on punaprofessorite vimm praeguse valitsuse vastu või on seal midagi muud taga, aga see ei ole adekvaatne," ütles Helme.
Urmas Reinsalu reageeris Helme väljaütlemisele. "Ära Martin ka nii ütle, et punaprofessorid, mure on ju reaalne," lausus Reinsalu.
Peaminister Jüri Ratase sõnum teadlastele valitsuse pressikonverentsil oli, et ta seisab jätkuvalt selle eest, et teadus- ja arendustegevus saaks 1 protsendi SKP-st.
"Ega meie ei ole õnnelikud, et meil täna ei ole võimalik rohkem seda protsenti tõsta, aga kindlasti nii ruttu kui võimalik tuleme selle juurde tagasi. Ja see on selle aasta septembris, et vaadata uuesti üle neid võimalusi," lausus Ratas.
Ratas lisas, et on sel nädalal olnud ühenduses kõikide Eesti ülikoolide rektoritega ja neile olukorda selgitanud. | Helme: Läti aktsiisilangetus on julge spekulatsioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval ütles Läti rahandusminister Janis Reirs BNS-ile, et Läti läheb kaasa Eesti otsusega langetada alkoholiaktsiisi ning, et et see võib sündida juba käesoleval aastal, kuid see oleneb, kui kiiresti valitsus ja koalitsioonipartnerid kokkuleppele jõuavad.
Helme sõnul on tegemist spekulatsiooniga. "Kui ma eile vaatasin uudiskajastusi, siis meile kanti juba ette mingit sellist pilti, kuidas lätlased ja soomlased tulevad meiega hinnasõtta maksude alal. See kindlasti ei ole adekvaatne ülevaade sellest, mis meil naabrite juures toimub. On täiesti iseenesest mõistetav ja loogiline, et kui me siin ühisel turul oleme ja piirikaubandus on olemas, siis kõik naabrid vaatavad, mida teised teevad. Täiesti mõistetav on ka see, et meie aktsiisi liigutused omavad teatavat mõju nii Soomele kui ka Lätile, ja on täiesti mõistetav, et nad sellele olukorrale otsa vaatavad ja oma edasisi tegevusi planeerivad. See ei tähenda, et meil oleks koheselt kindlalt võimalik öelda, et kas Soome või Läti hakkavad oma aktsiisipoliitikat kiiremas korras muutma. Sellist väidet teha on väga julge spekulatsioon," rääkis Helme valitsuse pressikonverentsil.
Välisminister Urmas Reinsalu kommenteeris samuti alkoholiaktsiisi langetamist ja ütles, et tegemist on kaubanduspoliitilise sammuga.
"Ka peale neid aktsiisilangetusi jääb sissetulekutega võrreldes meie alkoholi tase üheks kallimaks Euroopas. Me pidasime silmas ka rahvatervise argumenti. Me ei tee seda selleks, et inimesed jooksid rohkem õlut ja viina ning täidetaks riigieelarve kaukaid. Mõte on selles, et kui inimesed seda õlut ja viina soovivad, ostaksid nad seda Eestist, mitte Eestist väljastpoolt. See on kaubanduspoliitiline samm, mitte alkoholi kättesaadavamaks muutmise samm," lausus Reinsalu.
Reinsalu rõhutas, et rahandusministeeriumi prognoosid näitavad, et kui tarbijakäitumine muutub Eesti piiridest väljastpoolt Eestisse, siis tegelikult ka paranevad maksulaekumised.
Helme kommenteeris ka seoses alkoholiaktsiisi langetamise ja teadusrahastuse SKP-st ühe protsendini viimisest loobumisega tekkinud kontrasti.
"Siin kuidagi seostatud, et vaadake, milline napakas valitsus, et õlle ja viina hinna teeb odavaks ja siis teadlastelt raha võtab ära. See on erakordselt eksitav või pahatahtlik väide," sõnas Helme.
"Selle aktsiisi langetusega me ikkagi loodame saada eelarvesse raha juurde," lausus Helme.
"Kui rahvatervise aspektist rääkida, siis senikaua kui meie rahvatervist juhib veerandi ulatuses Läti riik, siis me rahva tervisega efektiivselt tegeleda ei saa. Me peame suutma tuua tarbimise Eestisse ja siis on meil võimalik selle rahvatervisega tegeleda," lisas rahandusminister.
Helme: teadlaste protest on poliitiline asiotaaž
Helme ütles, et kui teadusrahastus suureneb miljonites eurodes rekordtasemele, siis tema hinnangul on streikide korraldamine teadlaste poolt poliitiline asiotaaž. "Ma ei tea, kas see on punaprofessorite vimm praeguse valitsuse vastu või on seal midagi muud taga, aga see ei ole adekvaatne," ütles Helme.
Urmas Reinsalu reageeris Helme väljaütlemisele. "Ära Martin ka nii ütle, et punaprofessorid, mure on ju reaalne," lausus Reinsalu.
Peaminister Jüri Ratase sõnum teadlastele valitsuse pressikonverentsil oli, et ta seisab jätkuvalt selle eest, et teadus- ja arendustegevus saaks 1 protsendi SKP-st.
"Ega meie ei ole õnnelikud, et meil täna ei ole võimalik rohkem seda protsenti tõsta, aga kindlasti nii ruttu kui võimalik tuleme selle juurde tagasi. Ja see on selle aasta septembris, et vaadata uuesti üle neid võimalusi," lausus Ratas.
Ratas lisas, et on sel nädalal olnud ühenduses kõikide Eesti ülikoolide rektoritega ja neile olukorda selgitanud.
### Response:
Helme: Läti aktsiisilangetus on julge spekulatsioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise kandidaatide hulka kuuluvad sarnaselt eelmistele aastatele maailmameistrivõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel ja Eesti meistrivõistluste etappidel sel hooajal osalenud sportlased. Team Estonia kandidaadid 2019 (tähestikulises järjekorras):
MXGP ja Open klassides: Erki Kahro, Gert Krestinov, Harri Kullas, Karel Kutsar, Tanel Leok, Andero Lusbo, Indrek Mägi.
MX2 klassis: Hardi Roosiorg, Priit Rätsep, Jörgen-Matthias Talviku, Meico Vettik.
Rahvuste motokross, mida võib julgelt nimetada ka motokrossi olümpiaks, toimub sel aastal 28.-29. septembril Hollandis kuulsale Asseni ringrajale rajataval krossirajal.
Eelmisel aastal saavutas Eesti koondis koosseisus Tanel Leok, Harri Kullas ja Hardi Roosiorg Ameerika Ühendriikides kaheksanda koha ning kõrge saavutuse mõtetega minnakse osalema ka sel aastal.
Koondise täpne koosseis avaldatakse septembri esimesel nädalal peale Eesti meistrivõistluste viimast etappi Lange Motokeskuses. | Avaldati Rahvuste motokrossi koondise kandidaatide nimed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise kandidaatide hulka kuuluvad sarnaselt eelmistele aastatele maailmameistrivõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel ja Eesti meistrivõistluste etappidel sel hooajal osalenud sportlased. Team Estonia kandidaadid 2019 (tähestikulises järjekorras):
MXGP ja Open klassides: Erki Kahro, Gert Krestinov, Harri Kullas, Karel Kutsar, Tanel Leok, Andero Lusbo, Indrek Mägi.
MX2 klassis: Hardi Roosiorg, Priit Rätsep, Jörgen-Matthias Talviku, Meico Vettik.
Rahvuste motokross, mida võib julgelt nimetada ka motokrossi olümpiaks, toimub sel aastal 28.-29. septembril Hollandis kuulsale Asseni ringrajale rajataval krossirajal.
Eelmisel aastal saavutas Eesti koondis koosseisus Tanel Leok, Harri Kullas ja Hardi Roosiorg Ameerika Ühendriikides kaheksanda koha ning kõrge saavutuse mõtetega minnakse osalema ka sel aastal.
Koondise täpne koosseis avaldatakse septembri esimesel nädalal peale Eesti meistrivõistluste viimast etappi Lange Motokeskuses.
### Response:
Avaldati Rahvuste motokrossi koondise kandidaatide nimed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimane vürst" uurib, kuidas õnnestub leida tasakaalu olme ja aristokraatia vahel. Auväärse sugupuuga vürst Volkonski on eesti laulja, näitleja, lavastaja ja tõlkija. Mis on avaliku imetluse hind ja kas loomingule pühendudes on ruumi kompromissidele? Kuidas nautida vaba vaimu lendu, kui sinna võib iga hetk sisse lüüa argielu paine?
Loometegevuse kõrval uurib film ka peategelase alati toetava abikaasa Maria rolli ja Peeter Volkonski suhteid oma lastega.
Filmikriitik Andrei Liimets kirjutas arvustuses: ""Viimane vürst" on pigem vaikne ja vaatlev, tuues ekraanile katkeid teatritööst, bändiproovidest, loengutest Armeenia kultuuri kohta, aga ka oluliselt privaatsemat materjali kodusest elust, suhtlusest abikaasa Maria Volkonskaja ja võõrandunud poja Immanueliga. Just viimane kujuneb filmi üheks läbivaks ja ka kõnekamaks niidiks, sest kogu loomingulise suutlikkuse ja intellektuaalse võimekuse juures on pereelu kannatanud, etteheited isa eeskuju puudumise osas vanglast vabanenud poja tekstikatketes varjamatud.
Film "Viimane vürst" on ETV eetris 30. mail kell 22.05. | Kultuuriportaal soovitab: dokumentaalfilm Peeter Volkonskist "Viimane vürst" ETV-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimane vürst" uurib, kuidas õnnestub leida tasakaalu olme ja aristokraatia vahel. Auväärse sugupuuga vürst Volkonski on eesti laulja, näitleja, lavastaja ja tõlkija. Mis on avaliku imetluse hind ja kas loomingule pühendudes on ruumi kompromissidele? Kuidas nautida vaba vaimu lendu, kui sinna võib iga hetk sisse lüüa argielu paine?
Loometegevuse kõrval uurib film ka peategelase alati toetava abikaasa Maria rolli ja Peeter Volkonski suhteid oma lastega.
Filmikriitik Andrei Liimets kirjutas arvustuses: ""Viimane vürst" on pigem vaikne ja vaatlev, tuues ekraanile katkeid teatritööst, bändiproovidest, loengutest Armeenia kultuuri kohta, aga ka oluliselt privaatsemat materjali kodusest elust, suhtlusest abikaasa Maria Volkonskaja ja võõrandunud poja Immanueliga. Just viimane kujuneb filmi üheks läbivaks ja ka kõnekamaks niidiks, sest kogu loomingulise suutlikkuse ja intellektuaalse võimekuse juures on pereelu kannatanud, etteheited isa eeskuju puudumise osas vanglast vabanenud poja tekstikatketes varjamatud.
Film "Viimane vürst" on ETV eetris 30. mail kell 22.05.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: dokumentaalfilm Peeter Volkonskist "Viimane vürst" ETV-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänak alustas neljapäevast testikatset nobedalt, kihutades juba esimesel läbimisel välja aja 3.02,7, millega püsis saarlane pikalt liidrikohal. Kolmandal läbimisel läksid aegade võrdluses temast ette nii Thierry Neuville kui Teemu Suninen, hiljem tõusis belglase järel teiseks Tänaku meeskonnakaaslane Kris Meeke. Kümme WRC meest mahtusid 1,7 sekundi sisse, aeglaseks jäi vaid MM-sarja üldliider Sebastien Ogier, kes kaotas Neuville'ile 2,4 sekundiga. Portugali ralli algab reedel kell 11.48 algava esimese kiiruskatsega.
Enne tänast:
Enne Portugali etappi on Ott Tänak MM-sarja üldarvestuses teisel kohal, 122 punkti kogunud liidrist Sebastien Ogier'st jääb ta maha kümne silmaga. Belglane Thierry Neuville hingab aga saarlasele kuklasse, sest kaotab talle kõigest kahe punktiga.
"Järgmist kahte rallit ma naudin ja nad mõlemad on minu jaoks erilised: Portugal oli kõige esimene MM-ralli, kust osa võtsin ning Sardiinias sain oma esimese pjedestaalikoha ja esimese võidu," meenutas Toyota eestlasest piloot möödunud nädalal Toyota meeskonna pressiteate vahendusel.
Eelmisel etapil Tšiilis esikoha teeninud eestlasel ei läinud need etapid mullu kõige paremini: Portugalis rikkus teel lebanud kivi Toyota jahutussüsteemi ja Sardiinias tuli tehniliste probleemide tõttu piirduda üheksanda kohaga.
Portugali MM-ralli ajakava:
Neljapäev
10:00 Testikatse 4,60 km
Reede
11:48 SS1 Lousa 1 12,35 km
12:32 SS2 Gois 1 18,78 km
13:20 SS3 Arganil 1 14,44 km
15:51 SS4 Lousa 2 12,35 km
16:35 SS5 Gois 2 18,78 km
17:23 SS6 Arganil 2 14,44 km
21:03 SS7 Lousada (SSS) 3,36 km
Laupäev
10:38 SS8 Vieira do Minho 1 20,53 km
11:31 SS9 Cabeceiras de Basto 1 22,22 km
12:47 SS10 Amarante 1 37,6 km
17:08 SS11 Vieira do Minho 2 20,53 km
18:01 SS12 Cabeceiras de Basto 2 22,22 km
19:17 SS13 Amarante 2 37,6 km
Pühapäev
10:25 SS16 Montim 1 8,76 km
11:08 SS17 Fafe 1 11,18 km
11:49 SS18 Luilhas 11,89 km
12:35 SS19 Montim 2 8,76 km
14:18 SS20 Fafe 2 (Power Stage) 11,18 km | Tänak näitas Portugali ralli testikatsel head kiirust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänak alustas neljapäevast testikatset nobedalt, kihutades juba esimesel läbimisel välja aja 3.02,7, millega püsis saarlane pikalt liidrikohal. Kolmandal läbimisel läksid aegade võrdluses temast ette nii Thierry Neuville kui Teemu Suninen, hiljem tõusis belglase järel teiseks Tänaku meeskonnakaaslane Kris Meeke. Kümme WRC meest mahtusid 1,7 sekundi sisse, aeglaseks jäi vaid MM-sarja üldliider Sebastien Ogier, kes kaotas Neuville'ile 2,4 sekundiga. Portugali ralli algab reedel kell 11.48 algava esimese kiiruskatsega.
Enne tänast:
Enne Portugali etappi on Ott Tänak MM-sarja üldarvestuses teisel kohal, 122 punkti kogunud liidrist Sebastien Ogier'st jääb ta maha kümne silmaga. Belglane Thierry Neuville hingab aga saarlasele kuklasse, sest kaotab talle kõigest kahe punktiga.
"Järgmist kahte rallit ma naudin ja nad mõlemad on minu jaoks erilised: Portugal oli kõige esimene MM-ralli, kust osa võtsin ning Sardiinias sain oma esimese pjedestaalikoha ja esimese võidu," meenutas Toyota eestlasest piloot möödunud nädalal Toyota meeskonna pressiteate vahendusel.
Eelmisel etapil Tšiilis esikoha teeninud eestlasel ei läinud need etapid mullu kõige paremini: Portugalis rikkus teel lebanud kivi Toyota jahutussüsteemi ja Sardiinias tuli tehniliste probleemide tõttu piirduda üheksanda kohaga.
Portugali MM-ralli ajakava:
Neljapäev
10:00 Testikatse 4,60 km
Reede
11:48 SS1 Lousa 1 12,35 km
12:32 SS2 Gois 1 18,78 km
13:20 SS3 Arganil 1 14,44 km
15:51 SS4 Lousa 2 12,35 km
16:35 SS5 Gois 2 18,78 km
17:23 SS6 Arganil 2 14,44 km
21:03 SS7 Lousada (SSS) 3,36 km
Laupäev
10:38 SS8 Vieira do Minho 1 20,53 km
11:31 SS9 Cabeceiras de Basto 1 22,22 km
12:47 SS10 Amarante 1 37,6 km
17:08 SS11 Vieira do Minho 2 20,53 km
18:01 SS12 Cabeceiras de Basto 2 22,22 km
19:17 SS13 Amarante 2 37,6 km
Pühapäev
10:25 SS16 Montim 1 8,76 km
11:08 SS17 Fafe 1 11,18 km
11:49 SS18 Luilhas 11,89 km
12:35 SS19 Montim 2 8,76 km
14:18 SS20 Fafe 2 (Power Stage) 11,18 km
### Response:
Tänak näitas Portugali ralli testikatsel head kiirust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise mängudest jäävad teiste seas eemale Ragnar Klavan, Henri Anier, Siim Luts ja Nikita Baranov.
"Teame, et Klavan on tänavu vigastustega hädas olnud. Ta helistas ja ütles, et ta keha ei pea koormusele vastu. Tabletid, süstid, asjad...," selgitas Reim, miks Eesti kapten eemale jääb, Õhtulehele.
"Ragnar ütles, et ei suuda sajaprotsendiliselt panustada. Mängijate valikut vaadates on iga selline eemalejäämine meile kindlasti valus, aga üritan tema otsust mõista." | Reim: Klavan helistas ja ütles, et ta keha ei pea koormusele vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise mängudest jäävad teiste seas eemale Ragnar Klavan, Henri Anier, Siim Luts ja Nikita Baranov.
"Teame, et Klavan on tänavu vigastustega hädas olnud. Ta helistas ja ütles, et ta keha ei pea koormusele vastu. Tabletid, süstid, asjad...," selgitas Reim, miks Eesti kapten eemale jääb, Õhtulehele.
"Ragnar ütles, et ei suuda sajaprotsendiliselt panustada. Mängijate valikut vaadates on iga selline eemalejäämine meile kindlasti valus, aga üritan tema otsust mõista."
### Response:
Reim: Klavan helistas ja ütles, et ta keha ei pea koormusele vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlusel sai esikoha Hiina laskur Junmin Lin finaalitulemusega 32 tabamust, prantslane Clement Bessaguet sai finaalitulemusega 30 tabamust teise koha ja kolmanda koha võitis samuti Prantsusmaa esindaja Jean Quiquampoix.
Naiste õhupüstoli harjutuses sai Aleksandra Moissejeva 567 silmaga 55. koha, Kristina Kiisk sai 542 silmaga 124. koha.
Naiste püssi 50m harjutuses 3×40 lasku sai Anžela Voronova 1150 silmaga 67. koha. | Peeter Olesk sai Müncheni MK-etapil 15. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlusel sai esikoha Hiina laskur Junmin Lin finaalitulemusega 32 tabamust, prantslane Clement Bessaguet sai finaalitulemusega 30 tabamust teise koha ja kolmanda koha võitis samuti Prantsusmaa esindaja Jean Quiquampoix.
Naiste õhupüstoli harjutuses sai Aleksandra Moissejeva 567 silmaga 55. koha, Kristina Kiisk sai 542 silmaga 124. koha.
Naiste püssi 50m harjutuses 3×40 lasku sai Anžela Voronova 1150 silmaga 67. koha.
### Response:
Peeter Olesk sai Müncheni MK-etapil 15. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vaid sinisel taustal võib kõnelda jumalikest asjadest," on öelnud Michelangelo. Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu; sinine on vaikuse, konservatiivsuse ja truuduse värv. Ta sümboliseerib taevast ja vett, jahutab kirgi, annab hetkele teatava lõpmatuse varjundi. Selles on alati veidi pimedust, tõsidust, mõõtmatust, ta on puhtuse ja kerguse, aga ka kurbuse ja igatsuse värv. Pruut peaks kandma pulmapäeval midagi sinist, et abielu tuleks õnnelik. Tuleval sügisel algab Kirill Petrenko ja Berliini filharmoonikute "abielu". Mida me teame peigmehest? Mida pruudist? Kas oskame ennustada tulevikku?
Mõista, mõista, kes ta on?
"Milliseid Kirill Petrenko plaate on teil pakkuda?" küsin Berliini filharmoonias Berliini filharmoonikute poes, kus üksteise kõrval plaadiriiulil säravad dirigendid, kes erinevatel aegadel selle orkestriga koostööd teinud. Müüja nägu väljendab tüdimust, kahetsust, kimbatust – on näha, et seda küsimust kuuleb ta tihti ning vastamine on ebameeldiv. "Praktiliselt mitte midagi," ütleb ta vaikselt, "vaid üks plaat, Josef Suki ja Anatoli Ljadovi teosed Berliini koomilise ooperi orkestriga." Sama küsimus Berliinis Dussmanni Kulturkaufhausis saab sarnase, küll veidi kirglikuma reaktsiooni. "Ta ju ei plaadista peaaegu üldse!" hüüatab müüja, kelle kompetentsust ja laia silmaringi kõrgelt hindan ning kellega pikki muusikaalaseid vestlusi olen nautinud. "Vaadake, seal on Suk. Üks plaat on vist veel." Ärge nüüd muretsege oma ebakompetentsuse pärast – usun, et Suki muusika tundjaid pole maailmas just liiga palju. Samal ajal kui paljud Petrenkoga samast generatsioonist dirigendid võivad uhkustada muljetavaldava diskograafiaga, valitseb tema ümber pehmelt öeldes salapära. Kahtlemata on tegemist suure talendiga, kuid kui paljud teavad, kuidas ta dirigeerib? Ta oli nooruses silmapaistev pianist-virtuoos ning põhiliselt tegutsenud teatridirigendina, pikemalt Berliini koomilises ooperis ja Baieri riigiooperis. Aastal 2015, kui ta Berliini filharmoonikute uueks juhiks valiti, tuli see paljudele üllatusena. Ta polnud sümfoonilise muusika repertuaaris eriti kogenud ja teda ei tuntud väljaspool Saksamaad ja Austriat praktiliselt üldse – kahtlustati, et see võib tekitada probleeme, kuna Berliini filharmoonikud "tuuritavad" nii palju mujal maailmas. On kõlanud arvamus, et kas Berliini filharmoonikute peadirigendi kingad talle mitte liiga suured pole. Mis on tõde? Ta ei säutsu Twitteris, ta pole Facebookis ega Instagramis, ma pole leidnud viidet ta koduleheküljele (kui see peaks eksisteerima). Viimaste aastate jooksul on lisandunud klippe YouTube'is, kuid enamasti vaid paariminutilisi – terve kontserdi kuulamiseks tuleb raha välja käia Berliini filharmoonikute Digital Concert Hallis. Kuid artist sünnib siiski laval. Kui palju on neid, kes on viibinud tema kontsertidel?
Eiffeli torn
Kas mäletate seda kohta Jaan Krossi "Wikmani poistest", kus Penn valmistus prantsuse keele eksamiks? Ta oskas rääkida ladusalt ja põhjalikult Eiffeli tornist, aga paraku mitte eksamil nõutud teemadel. Probleemi lahendas üks lühike sissejuhatus, et eksamipiletis nõutud persoon kas on või siis ei ole prantsuse kirjanduses nagu Eiffeli torn. Ning sealt edasi läks jutt juba sujuvalt raudmonstrumi peale. See tuli mulle meelde, kui Petrenko peale mõtlesin, otsides viisi, kuidas teda kirjeldada. Ja valisin teadlikult tee rääkida "aiaaugust", kuna "aia" kohta infot peaaegu polegi, vähemalt sellises kontekstis, mis praegu aktuaalne. Salapära kahtlemata jääb, aga tema tulevane orkester on kindlasti värvinud ning värvib ka edaspidi tema elu.
133-aasta vanused Berliini filharmoonikud on väidetavalt ainus maailma tipporkester, kes valib endile ise dirigendi. Petrenko kasuks otsustamine ei tulnud lihtsalt, 124-liikmeline orkester ei suutnud pärast 11-tunnist nõupidamist otsusele jõuda ning kogu sündmust ümbritses suurem saladusloor kui paavsti valimist. Spekuleeriti särava noore lätlase Andris Nelsonsi ning vastuolulise sakslase Christian Thielemanni kandidatuuriga, läbi käisid ka Mariss Jansonsi, Daniel Barenboimi ja Gustavo Dudameli nimed, kuid varem või hiljem olid nad kõik endid "võistlusest" taandanud. Ning pärast läbikukkunud valimisvooru tuli juba kuu aja pärast teade Venemaal sündinud juudi rahvusest 43-aastase Petrenko valimisest, ehkki otsust lubati hoopis hiljem. Mis seal siis ikkagi toimus ja kui ihaldusväärne õigupoolest see ametipost on? Tegemist on ühe tipporkestriga, paljude meelest parimaga maailmas, kelle potentsiaal ülikõrge. Kas rahuldab dirigente selle orkestri juhi tiitliga kaasnev au ja kuulsus ning kahtlemata kõrgetasemelised kontserdid või igatsetakse pigem paindlikkust, seda, et orkester annab sulle, mida soovid? Sellist pühendumust, mida isemängivalt ning iseteadvalt, ehk koguni arrogantselt orkestrilt vist ongi liiga palju tahta?
Kuulsad eelkäijad
Berliini filharmoonikute pikas ajaloos on olnud vaid kuus peadirigenti ning kõigest kaks neist sakslased. Hans von Bülow, kuulsa Ferenc Liszti kuulus väimees, oli orkestri esimene peadirigent aastatel 1887–1892 ning sööbis kaasaegsete mällu eelkõige Beethoveni ja Brahmsi särava tõlgendajana. Ekstsentriline oma žestides ja välimuses (näiteks kandis ta alati kontsertidel valgeid kindaid), kompromissitu, analüütiline teostega töötades ning ekspressiivne kontsertidel, vastupandamatu ja maagilise karismaga dirigent – selline muusikutüüp kütab ka tänapäeval kirgi. Hoolimata Bülowi suurest kirest rohkeid proove teha, olid filharmoonikud temasse väga kiindunud, ta pani aluse orkestri tulevasele suurepärasele tasemele ja edule.
Kui Bülow oli filharmoonikute etteotsa asudes üks oma aja tähtsaimaid dirigente, siis tema järeltulija, ungarlase Arthur Nikischi nime teati üpris vähe. 27 aastat filharmoonikute juhina tegutsenud Nikisch oli väga tundlik ja intuitiivne muusik ning võitis sellega orkestrantide südamed. Nad lasid ennast juhtida küsimusi esitamata ning andsid endast absoluutselt kõik, nii proovides kui ka kontsertidel. Just tema lõi aluse filharmoonikute mängijate solistlikkusele, mis on nii selgelt näha ka tänapäeval. Kuulake, millise tiheda tooni ja intensiivsusega nad mängivad, justkui kõlaks laval mitu orkestrit – see on nende firmamärk ja midagi sellist pole ma kuulnud ühegi teise orkestri juures.
Kontrast Bülowiga poleks saanud olla suurem – kui viimase tõlgendusi iseloomustas intellektuaalne sügavus ja klassikaline rangus, siis Nikisch dirigeeris vaiksete ja nappide liigutustega ning lõi teostesse romantilise, sensuaalse värvinguga romantilise atmosfääri, mis tundus olevat improviseeritud. Erinevalt Bülowist polnud ta fanaatiline proovitegija, vastupidi, ta toetus oma hetkeintuitsioonile ja nägi endas teoste taasloojat. Etteruttavalt olgu öeldud, et just selle peadirigendi ja Petrenko vahel näen ma kõige rohkem sarnasusi.
Orkestri kolmas peadirigent Wilhelm Furtwängler vajab juba ilmselt vähem tutvustamist. Ta juhatas orkestrit segastel aegadel, kui natside tegevus ja II maailmasõda vajutasid oma tugeva pitseri kõigele riigis toimuvale. Tema vastuolud riigikorraga ei teinud olukorda kergemaks ning ta töötamine dirigendina oli komplitseeritud. Furtwängler vormis filharmoonikud "enda instrumendiks", mis tema ideid geniaalselt teostas. Tema repertuaari nurgakivid olid Beethoven, Brahms ja Bruckner, kuid ta oli ka oma kaasaegsete Prokofjevi, Stravinski, Bartóki, Schönbergi ja Hindemithi andunud propageerija, ehkki publikule see alati ei pruukinud meeldida.
Kõige pikemalt, tervelt 33 aastat, on filharmoonikute peadirigendina tegutsenud austerlane Herbert von Karajan, kes on neist kuuest äravalitust ka ilmselt kuulsaim. Tema saabumisega orkestri ette saabus uus ajastu filharmoonikute elus, ta oli energiline, karismaatiline, tõeline visionäär, pühendunud mitte ainult muusikale, vaid tugevas kontaktis ka n-ö päriseluga. Karajan oli entusiastlik piloot, juhtis sportautosid, tegeles mäesuusatamise ja purjetamisega. Ta imetles nii Toscaninit kui ka Furtwänglerit – kahte muusikut, kes olid täielikud vastandid –, ning püüdis sulatada oma stiili parima osa neist mõlemast. Tema intensiivsed proovid valmistasid muusikud kontsertideks täiuslikult ette, tema käe all omandasid filharmoonikud kõrge esinemistaseme, nii iseloomuliku kõlailu, kütkestava legato, virtuoossuse ja perfektsuse. Tema "valitsemisajal" said filharmoonikud ülemaailmselt kuulsaks tänu säravatele kontserttuuridele Ameerikas ja Aasias, ta tegi orkestriga rohkelt salvestusi nii heliplaadile kui filmilindile. Ta seisis orkestri uue maja ehitamise eest ning 1963. aastal kolisidki muusikud imposantsesse kuldsesse hoonesse Berliini südames, kus nad tegutsevad tänapäevani. Karajani ja Berliini filharmoonikuid peeti "unistuste tiimiks", ometi olid hilisemad aastad varjutatud konfliktidest. 1989. aastal taandas ta end ise peadirigendi ametist.
Uus hingamine tuli itaallase Claudio Abbado saabudes orkestri ette ning ta jäi neid juhtima tosinaks aastaks. Tema ajal toimus orkestris generatsiooni vahetus, tulid uued muusikud, kellest nii mõndagi võib näha ka tänapäeval filharmoonikutes mängimas. Abbado oli väga armastatud ja austatud, tema musitseerimises sulandusid loomulikkus ja hingestatus, elegants ja analüütiline selgus, ilu ja valu. Tema taotletud läbipaistev orkestrikõla on eriti nauditav Mahleri ja Schuberti teostes, laulvus ja voolavus on tema tõlgenduste firmamärk.
Orkestri kõla läbipaistvus oli tähtis ka Abbado järeltulijale – inglane Sir Simon Rattle asus filharmoonikuid juhtima selle sajandi algul ning tema 16 tööaastat lõppesid möödunud kevadel. Ta keskendus rohkem Viini klassikale ja kaasaja heliloojatele, tõi orkestri ette dirigente, kes on spetsialiseerunud ajastutruule esitusviisile. Pole võimalik üle hinnata tema tähtsust klassikalise muusika populariseerimisel, noore publiku "saali meelitamisel" ning vähetähtis pole ka fakt, et juba kümme aastat toimuvad Digital Concert Halli kaudu regulaarsed internetiülekanded peaaegu kõigist filharmoonikute kontsertidest, mida saab jälgida otseülekandes ning hiljem ka järelvaadata. See on haruldane võimalus – jälgida kontserte, mis toimusid juba mitmeid aastaid tagasi, ning seda suurepärase kvaliteediga. Tõsi, see on internet, mitte elav kogemus ja see pole tasuta, kuid on kättesaadav igal hetkel, on mugav ning kahtlemata odavam kui Berliini kohale sõites.
Oma kõrv on kuningas
Berliini filharmoonikuid olen kuulnud kuuel korral, neist esimene ulatub 11 aasta taha, kui nad oma tollase peadirigendi Sir Simon Rattle dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis esinesid. Viis viimast korda mahuvad kõik viimase aasta sisse ning need õhtud nende kodusaalis Berliini filharmoonias on olnud üpris eriilmelised. Räägitakse globaliseerumisest ja koolkondade kadumisest, mis võib tekitada arvamuse, et ka orkestrite kõla erinevates maailma paikades on sarnasemaks muutumas – on ju paljudes, eriti kuulsamates orkestrites tavaliselt koos üsna rahvusvaheline seltskond. Mina a posteriori seda kinnitada ei saa. Kuna orkestrite kuulamine on minu suur kirg olnud juba pikemat aega, siis on ka Berliini filharmoonikute kõrvale mahtunud õhtuid teiste orkestrite seltsis maailma metropolides. Viini sümfoonikud David Zinmani juhatusel esitasid Viini kontserdimajas Mahlerit vaid Austria kultuuriruumis omase traagilise kergusega. Orchestre de Paris' kontsert Pariisi filharmoonias nende peadirigendi Daniel Hardingi dirigeerimisel kandis endas prantslaslikku elegantsi ja nõtkust, mis Mahleri 9. sümfooniale omapärase nüansi lisas. Londoni sümfooniaorkester mängis Sir John Eliot Gardineri dirigeerimisel Barbican Hallis, uskuge või mitte, Schumanni 3. sümfooniat vaheda-terava huumori ning jaheda intellektiga. Permis tegutseva MusicAeterna kontserdid nende peadirigendi Teodor Currentzise dirigeerimisel on, pole midagi parata, venepäraselt ülikirglikud ja emotsionaalsed ka siis, kui nad esitavad Viini klassikat. Minu eriline lemmik, Stockholmis tegutsev Rootsi Raadio sümfooniaorkester nende peadirigent Daniel Hardingi juhatusel mängib küll vaoshoitumalt kui nende lõunapoolsed kolleegid, kuid imelise pehmuse, soojuse ja paindlikkusega, kogu kõlamaailm on läbipaistev, harmooniline ja täidetud ilu ning eluga. Harding jätkab Abbado ideaale, kuid kirglikumal ja jõulisemal moel – intensiivsus on endiselt detailides, kuid dünaamiline skaala laiem ning kujundus kontrastsem. Loogilised, veenvad ja pehmed üleminekud ühelt vormiosalt teisele tekitavad minu jaoks nii olulise teose veenva ülesehituse ja ma ei tea meisterlikumat dirigenti kui Harding.
Niisiis kumab kõikidest orkestritest nii nende rahvuse omapära kui ka asukohamaa loodust ning erandiks pole ka Berliini filharmoonikud. Nad on kahtlemata kõige tõsisem orkester, mida olen kuulnud. Korrastatus, rangus, traditsioonilisus, aga ka väärikus, süvenemine, täpsus, selgus – kõike seda kuuleb nende kontsertidel alati. Ja siis tuleb mängu faktor nimega dirigent, kes võib selle esmapilgul igavana tunduva loetelu tõeliseks maagiaks muuta. Üks selline muusik on lätlane Mariss Jansons, keda olen Berliini filharmoonikute ees näinud kahel korral ning hingevärinat tekitab ainuüksi nende õhtute meenutamine. Pole vist võimalik kaunimalt ja liigutavamalt esitada Bruckneri 6. sümfooniat kui seda tegi Jansons koos filharmoonikutega eelmise aasta jaanuaris. Puupillide täielik üksteisesse sulandumine, keelpillide õhkõrnad ja imevaiksed, ometi täidetud piano 'd, vaskpillide sära ja kergus – midagi sellist polnud ma kunagi varem kuulnud. Just sel õhtul avanes Berliini filharmoonikute potentsiaal oma täies hiilguses ning need suurepärased muusikud andsid dirigendile kogu oma hinge ja energia. Kontserdid Gustavo Dudameli ja Zubin Mehta dirigeerimisel kahvatuvad selle elamuse kõrval, ehkki viimase dirigeeritud Eötvösi löökpillikontsert "Speaking Drums" võrratu ja energiast pulbitseva muusiku Martin Grubingeri soleerimisel tekitas saali sellise elektri ja tunnete laviini, mida harva olen kogenud. Ärge uskuge, kui räägitakse, et traditsioonilised, pika ajalooga orkestrid on paindumatud ning nende esitustes jääb vajaka värskusest! See pole nii. Kõik oleneb lõppkokkuvõttes dirigendist ja ka solistist, kuivõrd toimib vastastikune keemia ja kuivõrd üksteist inspireeritakse. Nagu tegelikult alati ja igal pool elus.
Kirg ja keemia
Kirill Petrenko dirigeerimisel olen Berliini filharmoonikuid kuulnud vaid korra, eelmise aasta augustis, kui nad andsid koos käesoleva hooaja avakontserdi. Meeleolu ja atmosfäär Berliini filharmoonias oli eriliselt särisev ja pidulik juba enne kontserdi algust, kuid ometi ei osanud ma ennustada seda, mis järgnes. Kava oli erakordselt ilus: Richard Straussi sümfoonilised poeemid "Don Juan" ja "Surm ja kirgastumine" ning Beethoveni 7. sümfoonia. Ma ei saa öelda, et teoste tõlgendus mind eriliselt vaimustanud oleks, et kontseptsioonis olnuks midagi erakordselt hingeminevat, uudset või rabavat. Ka tehnilises teostuses oodanuks sellelt orkestrilt suuremat täpsust, ehkki seda praegu kirjutada tundub täiesti uskumatu. Kuid täiesti kirjeldamatu oli atmosfäär, mis valitses orkestris ja saalis, ma pole varem ega hiljem midagi sellist kontserdil kogenud. Keemia Petrenko ja orkestri vahel on ülitugev, selle kirjeldamiseks pole sõnu, seda peab lihtsalt kogema. Filharmoonikud lihtsalt jumaldavad teda – miks, ma ei tea. See on kõige paremas mõttes mäng, mida nad koos teevad, tõelise naudingu ja rõõmuga, säravalt ja vabalt, lapseliku õhina ja täieliku pühendumisega hetkel toimuvale. Tundub, nagu oleks nad koos Petrenkoga jälle lapseks tagasi saanud ning saavutanud selle süütuse ja armastuse, mis on lastel maailma vaadates. See kontsert oli väga tunderikas: väga palju armastust orkestri ja dirigendi vahel, väga palju armastust publiku ja muusikute vahel. Ja kas pole mitte just see kõige tähtsam, see miski, mida publik kontserdile minnes ootab ning mis ka muusikud õnnelikuks teeb? Sellest tunnetetormist osasaamine oli üks rabavamaid hetki mu elus, selle meenutamine toob veel praegugi naeratuse näole. Niisiis, kas pole Berliini filharmoonikud teinud mitte ainult suurepärase, vaid võibolla ka lausa ainuõige valiku?
*
Midagi vana? Kindlasti Berliini filharmoonikute imeline ajalugu, kõik need võrratud muusikud, kes orkestri sees ja ees on mänginud. See on nende "vereringes", mälus, mis orkestrandilt orkestrandile kandunud läbi inimpõlvede. Juba fakt, et Mahler ise on neid dirigeerinud, tekitab väga erilise tunde. Midagi uut? See ehe mängurõõm, positiivsus ja pakatav energia, mida just viimasel ajal filharmoonikute juures olen märganud. Tundub, et Petrenko tulekuga on saabumas uus "hingamine", midagi nii vajalikku ja rõõmustavat mitte ainult selle orkestri elus, vaid muusikamaailmas üldse. Midagi laenatut? Võibolla see, et orkester võiks lasta tänulikke fänne publiku seast lava taha muusikuid õnnitlema. Teistes kontserdimajades nii kategoorilist turvakontrolli pole kohanud. Aga vahest on see rohkem kontserdimaja kui orkestri otsus, ei ole paraku kõige paremini kursis. Midagi sinist? Konservatiivsust ja truudust, rahu ja harmooniat, mis tasakaalustaks nende kirglikku ja intuitiivset, mängulist ja loomingulist uut peadirigenti. See oleks üks variant, mida uude "abiellu" kaasa võtta. Õnn kaasa, kallid filharmoonikud! | Kai Taal. Ainus orkester, kes valib endale ise peadirigendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vaid sinisel taustal võib kõnelda jumalikest asjadest," on öelnud Michelangelo. Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu; sinine on vaikuse, konservatiivsuse ja truuduse värv. Ta sümboliseerib taevast ja vett, jahutab kirgi, annab hetkele teatava lõpmatuse varjundi. Selles on alati veidi pimedust, tõsidust, mõõtmatust, ta on puhtuse ja kerguse, aga ka kurbuse ja igatsuse värv. Pruut peaks kandma pulmapäeval midagi sinist, et abielu tuleks õnnelik. Tuleval sügisel algab Kirill Petrenko ja Berliini filharmoonikute "abielu". Mida me teame peigmehest? Mida pruudist? Kas oskame ennustada tulevikku?
Mõista, mõista, kes ta on?
"Milliseid Kirill Petrenko plaate on teil pakkuda?" küsin Berliini filharmoonias Berliini filharmoonikute poes, kus üksteise kõrval plaadiriiulil säravad dirigendid, kes erinevatel aegadel selle orkestriga koostööd teinud. Müüja nägu väljendab tüdimust, kahetsust, kimbatust – on näha, et seda küsimust kuuleb ta tihti ning vastamine on ebameeldiv. "Praktiliselt mitte midagi," ütleb ta vaikselt, "vaid üks plaat, Josef Suki ja Anatoli Ljadovi teosed Berliini koomilise ooperi orkestriga." Sama küsimus Berliinis Dussmanni Kulturkaufhausis saab sarnase, küll veidi kirglikuma reaktsiooni. "Ta ju ei plaadista peaaegu üldse!" hüüatab müüja, kelle kompetentsust ja laia silmaringi kõrgelt hindan ning kellega pikki muusikaalaseid vestlusi olen nautinud. "Vaadake, seal on Suk. Üks plaat on vist veel." Ärge nüüd muretsege oma ebakompetentsuse pärast – usun, et Suki muusika tundjaid pole maailmas just liiga palju. Samal ajal kui paljud Petrenkoga samast generatsioonist dirigendid võivad uhkustada muljetavaldava diskograafiaga, valitseb tema ümber pehmelt öeldes salapära. Kahtlemata on tegemist suure talendiga, kuid kui paljud teavad, kuidas ta dirigeerib? Ta oli nooruses silmapaistev pianist-virtuoos ning põhiliselt tegutsenud teatridirigendina, pikemalt Berliini koomilises ooperis ja Baieri riigiooperis. Aastal 2015, kui ta Berliini filharmoonikute uueks juhiks valiti, tuli see paljudele üllatusena. Ta polnud sümfoonilise muusika repertuaaris eriti kogenud ja teda ei tuntud väljaspool Saksamaad ja Austriat praktiliselt üldse – kahtlustati, et see võib tekitada probleeme, kuna Berliini filharmoonikud "tuuritavad" nii palju mujal maailmas. On kõlanud arvamus, et kas Berliini filharmoonikute peadirigendi kingad talle mitte liiga suured pole. Mis on tõde? Ta ei säutsu Twitteris, ta pole Facebookis ega Instagramis, ma pole leidnud viidet ta koduleheküljele (kui see peaks eksisteerima). Viimaste aastate jooksul on lisandunud klippe YouTube'is, kuid enamasti vaid paariminutilisi – terve kontserdi kuulamiseks tuleb raha välja käia Berliini filharmoonikute Digital Concert Hallis. Kuid artist sünnib siiski laval. Kui palju on neid, kes on viibinud tema kontsertidel?
Eiffeli torn
Kas mäletate seda kohta Jaan Krossi "Wikmani poistest", kus Penn valmistus prantsuse keele eksamiks? Ta oskas rääkida ladusalt ja põhjalikult Eiffeli tornist, aga paraku mitte eksamil nõutud teemadel. Probleemi lahendas üks lühike sissejuhatus, et eksamipiletis nõutud persoon kas on või siis ei ole prantsuse kirjanduses nagu Eiffeli torn. Ning sealt edasi läks jutt juba sujuvalt raudmonstrumi peale. See tuli mulle meelde, kui Petrenko peale mõtlesin, otsides viisi, kuidas teda kirjeldada. Ja valisin teadlikult tee rääkida "aiaaugust", kuna "aia" kohta infot peaaegu polegi, vähemalt sellises kontekstis, mis praegu aktuaalne. Salapära kahtlemata jääb, aga tema tulevane orkester on kindlasti värvinud ning värvib ka edaspidi tema elu.
133-aasta vanused Berliini filharmoonikud on väidetavalt ainus maailma tipporkester, kes valib endile ise dirigendi. Petrenko kasuks otsustamine ei tulnud lihtsalt, 124-liikmeline orkester ei suutnud pärast 11-tunnist nõupidamist otsusele jõuda ning kogu sündmust ümbritses suurem saladusloor kui paavsti valimist. Spekuleeriti särava noore lätlase Andris Nelsonsi ning vastuolulise sakslase Christian Thielemanni kandidatuuriga, läbi käisid ka Mariss Jansonsi, Daniel Barenboimi ja Gustavo Dudameli nimed, kuid varem või hiljem olid nad kõik endid "võistlusest" taandanud. Ning pärast läbikukkunud valimisvooru tuli juba kuu aja pärast teade Venemaal sündinud juudi rahvusest 43-aastase Petrenko valimisest, ehkki otsust lubati hoopis hiljem. Mis seal siis ikkagi toimus ja kui ihaldusväärne õigupoolest see ametipost on? Tegemist on ühe tipporkestriga, paljude meelest parimaga maailmas, kelle potentsiaal ülikõrge. Kas rahuldab dirigente selle orkestri juhi tiitliga kaasnev au ja kuulsus ning kahtlemata kõrgetasemelised kontserdid või igatsetakse pigem paindlikkust, seda, et orkester annab sulle, mida soovid? Sellist pühendumust, mida isemängivalt ning iseteadvalt, ehk koguni arrogantselt orkestrilt vist ongi liiga palju tahta?
Kuulsad eelkäijad
Berliini filharmoonikute pikas ajaloos on olnud vaid kuus peadirigenti ning kõigest kaks neist sakslased. Hans von Bülow, kuulsa Ferenc Liszti kuulus väimees, oli orkestri esimene peadirigent aastatel 1887–1892 ning sööbis kaasaegsete mällu eelkõige Beethoveni ja Brahmsi särava tõlgendajana. Ekstsentriline oma žestides ja välimuses (näiteks kandis ta alati kontsertidel valgeid kindaid), kompromissitu, analüütiline teostega töötades ning ekspressiivne kontsertidel, vastupandamatu ja maagilise karismaga dirigent – selline muusikutüüp kütab ka tänapäeval kirgi. Hoolimata Bülowi suurest kirest rohkeid proove teha, olid filharmoonikud temasse väga kiindunud, ta pani aluse orkestri tulevasele suurepärasele tasemele ja edule.
Kui Bülow oli filharmoonikute etteotsa asudes üks oma aja tähtsaimaid dirigente, siis tema järeltulija, ungarlase Arthur Nikischi nime teati üpris vähe. 27 aastat filharmoonikute juhina tegutsenud Nikisch oli väga tundlik ja intuitiivne muusik ning võitis sellega orkestrantide südamed. Nad lasid ennast juhtida küsimusi esitamata ning andsid endast absoluutselt kõik, nii proovides kui ka kontsertidel. Just tema lõi aluse filharmoonikute mängijate solistlikkusele, mis on nii selgelt näha ka tänapäeval. Kuulake, millise tiheda tooni ja intensiivsusega nad mängivad, justkui kõlaks laval mitu orkestrit – see on nende firmamärk ja midagi sellist pole ma kuulnud ühegi teise orkestri juures.
Kontrast Bülowiga poleks saanud olla suurem – kui viimase tõlgendusi iseloomustas intellektuaalne sügavus ja klassikaline rangus, siis Nikisch dirigeeris vaiksete ja nappide liigutustega ning lõi teostesse romantilise, sensuaalse värvinguga romantilise atmosfääri, mis tundus olevat improviseeritud. Erinevalt Bülowist polnud ta fanaatiline proovitegija, vastupidi, ta toetus oma hetkeintuitsioonile ja nägi endas teoste taasloojat. Etteruttavalt olgu öeldud, et just selle peadirigendi ja Petrenko vahel näen ma kõige rohkem sarnasusi.
Orkestri kolmas peadirigent Wilhelm Furtwängler vajab juba ilmselt vähem tutvustamist. Ta juhatas orkestrit segastel aegadel, kui natside tegevus ja II maailmasõda vajutasid oma tugeva pitseri kõigele riigis toimuvale. Tema vastuolud riigikorraga ei teinud olukorda kergemaks ning ta töötamine dirigendina oli komplitseeritud. Furtwängler vormis filharmoonikud "enda instrumendiks", mis tema ideid geniaalselt teostas. Tema repertuaari nurgakivid olid Beethoven, Brahms ja Bruckner, kuid ta oli ka oma kaasaegsete Prokofjevi, Stravinski, Bartóki, Schönbergi ja Hindemithi andunud propageerija, ehkki publikule see alati ei pruukinud meeldida.
Kõige pikemalt, tervelt 33 aastat, on filharmoonikute peadirigendina tegutsenud austerlane Herbert von Karajan, kes on neist kuuest äravalitust ka ilmselt kuulsaim. Tema saabumisega orkestri ette saabus uus ajastu filharmoonikute elus, ta oli energiline, karismaatiline, tõeline visionäär, pühendunud mitte ainult muusikale, vaid tugevas kontaktis ka n-ö päriseluga. Karajan oli entusiastlik piloot, juhtis sportautosid, tegeles mäesuusatamise ja purjetamisega. Ta imetles nii Toscaninit kui ka Furtwänglerit – kahte muusikut, kes olid täielikud vastandid –, ning püüdis sulatada oma stiili parima osa neist mõlemast. Tema intensiivsed proovid valmistasid muusikud kontsertideks täiuslikult ette, tema käe all omandasid filharmoonikud kõrge esinemistaseme, nii iseloomuliku kõlailu, kütkestava legato, virtuoossuse ja perfektsuse. Tema "valitsemisajal" said filharmoonikud ülemaailmselt kuulsaks tänu säravatele kontserttuuridele Ameerikas ja Aasias, ta tegi orkestriga rohkelt salvestusi nii heliplaadile kui filmilindile. Ta seisis orkestri uue maja ehitamise eest ning 1963. aastal kolisidki muusikud imposantsesse kuldsesse hoonesse Berliini südames, kus nad tegutsevad tänapäevani. Karajani ja Berliini filharmoonikuid peeti "unistuste tiimiks", ometi olid hilisemad aastad varjutatud konfliktidest. 1989. aastal taandas ta end ise peadirigendi ametist.
Uus hingamine tuli itaallase Claudio Abbado saabudes orkestri ette ning ta jäi neid juhtima tosinaks aastaks. Tema ajal toimus orkestris generatsiooni vahetus, tulid uued muusikud, kellest nii mõndagi võib näha ka tänapäeval filharmoonikutes mängimas. Abbado oli väga armastatud ja austatud, tema musitseerimises sulandusid loomulikkus ja hingestatus, elegants ja analüütiline selgus, ilu ja valu. Tema taotletud läbipaistev orkestrikõla on eriti nauditav Mahleri ja Schuberti teostes, laulvus ja voolavus on tema tõlgenduste firmamärk.
Orkestri kõla läbipaistvus oli tähtis ka Abbado järeltulijale – inglane Sir Simon Rattle asus filharmoonikuid juhtima selle sajandi algul ning tema 16 tööaastat lõppesid möödunud kevadel. Ta keskendus rohkem Viini klassikale ja kaasaja heliloojatele, tõi orkestri ette dirigente, kes on spetsialiseerunud ajastutruule esitusviisile. Pole võimalik üle hinnata tema tähtsust klassikalise muusika populariseerimisel, noore publiku "saali meelitamisel" ning vähetähtis pole ka fakt, et juba kümme aastat toimuvad Digital Concert Halli kaudu regulaarsed internetiülekanded peaaegu kõigist filharmoonikute kontsertidest, mida saab jälgida otseülekandes ning hiljem ka järelvaadata. See on haruldane võimalus – jälgida kontserte, mis toimusid juba mitmeid aastaid tagasi, ning seda suurepärase kvaliteediga. Tõsi, see on internet, mitte elav kogemus ja see pole tasuta, kuid on kättesaadav igal hetkel, on mugav ning kahtlemata odavam kui Berliini kohale sõites.
Oma kõrv on kuningas
Berliini filharmoonikuid olen kuulnud kuuel korral, neist esimene ulatub 11 aasta taha, kui nad oma tollase peadirigendi Sir Simon Rattle dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis esinesid. Viis viimast korda mahuvad kõik viimase aasta sisse ning need õhtud nende kodusaalis Berliini filharmoonias on olnud üpris eriilmelised. Räägitakse globaliseerumisest ja koolkondade kadumisest, mis võib tekitada arvamuse, et ka orkestrite kõla erinevates maailma paikades on sarnasemaks muutumas – on ju paljudes, eriti kuulsamates orkestrites tavaliselt koos üsna rahvusvaheline seltskond. Mina a posteriori seda kinnitada ei saa. Kuna orkestrite kuulamine on minu suur kirg olnud juba pikemat aega, siis on ka Berliini filharmoonikute kõrvale mahtunud õhtuid teiste orkestrite seltsis maailma metropolides. Viini sümfoonikud David Zinmani juhatusel esitasid Viini kontserdimajas Mahlerit vaid Austria kultuuriruumis omase traagilise kergusega. Orchestre de Paris' kontsert Pariisi filharmoonias nende peadirigendi Daniel Hardingi dirigeerimisel kandis endas prantslaslikku elegantsi ja nõtkust, mis Mahleri 9. sümfooniale omapärase nüansi lisas. Londoni sümfooniaorkester mängis Sir John Eliot Gardineri dirigeerimisel Barbican Hallis, uskuge või mitte, Schumanni 3. sümfooniat vaheda-terava huumori ning jaheda intellektiga. Permis tegutseva MusicAeterna kontserdid nende peadirigendi Teodor Currentzise dirigeerimisel on, pole midagi parata, venepäraselt ülikirglikud ja emotsionaalsed ka siis, kui nad esitavad Viini klassikat. Minu eriline lemmik, Stockholmis tegutsev Rootsi Raadio sümfooniaorkester nende peadirigent Daniel Hardingi juhatusel mängib küll vaoshoitumalt kui nende lõunapoolsed kolleegid, kuid imelise pehmuse, soojuse ja paindlikkusega, kogu kõlamaailm on läbipaistev, harmooniline ja täidetud ilu ning eluga. Harding jätkab Abbado ideaale, kuid kirglikumal ja jõulisemal moel – intensiivsus on endiselt detailides, kuid dünaamiline skaala laiem ning kujundus kontrastsem. Loogilised, veenvad ja pehmed üleminekud ühelt vormiosalt teisele tekitavad minu jaoks nii olulise teose veenva ülesehituse ja ma ei tea meisterlikumat dirigenti kui Harding.
Niisiis kumab kõikidest orkestritest nii nende rahvuse omapära kui ka asukohamaa loodust ning erandiks pole ka Berliini filharmoonikud. Nad on kahtlemata kõige tõsisem orkester, mida olen kuulnud. Korrastatus, rangus, traditsioonilisus, aga ka väärikus, süvenemine, täpsus, selgus – kõike seda kuuleb nende kontsertidel alati. Ja siis tuleb mängu faktor nimega dirigent, kes võib selle esmapilgul igavana tunduva loetelu tõeliseks maagiaks muuta. Üks selline muusik on lätlane Mariss Jansons, keda olen Berliini filharmoonikute ees näinud kahel korral ning hingevärinat tekitab ainuüksi nende õhtute meenutamine. Pole vist võimalik kaunimalt ja liigutavamalt esitada Bruckneri 6. sümfooniat kui seda tegi Jansons koos filharmoonikutega eelmise aasta jaanuaris. Puupillide täielik üksteisesse sulandumine, keelpillide õhkõrnad ja imevaiksed, ometi täidetud piano 'd, vaskpillide sära ja kergus – midagi sellist polnud ma kunagi varem kuulnud. Just sel õhtul avanes Berliini filharmoonikute potentsiaal oma täies hiilguses ning need suurepärased muusikud andsid dirigendile kogu oma hinge ja energia. Kontserdid Gustavo Dudameli ja Zubin Mehta dirigeerimisel kahvatuvad selle elamuse kõrval, ehkki viimase dirigeeritud Eötvösi löökpillikontsert "Speaking Drums" võrratu ja energiast pulbitseva muusiku Martin Grubingeri soleerimisel tekitas saali sellise elektri ja tunnete laviini, mida harva olen kogenud. Ärge uskuge, kui räägitakse, et traditsioonilised, pika ajalooga orkestrid on paindumatud ning nende esitustes jääb vajaka värskusest! See pole nii. Kõik oleneb lõppkokkuvõttes dirigendist ja ka solistist, kuivõrd toimib vastastikune keemia ja kuivõrd üksteist inspireeritakse. Nagu tegelikult alati ja igal pool elus.
Kirg ja keemia
Kirill Petrenko dirigeerimisel olen Berliini filharmoonikuid kuulnud vaid korra, eelmise aasta augustis, kui nad andsid koos käesoleva hooaja avakontserdi. Meeleolu ja atmosfäär Berliini filharmoonias oli eriliselt särisev ja pidulik juba enne kontserdi algust, kuid ometi ei osanud ma ennustada seda, mis järgnes. Kava oli erakordselt ilus: Richard Straussi sümfoonilised poeemid "Don Juan" ja "Surm ja kirgastumine" ning Beethoveni 7. sümfoonia. Ma ei saa öelda, et teoste tõlgendus mind eriliselt vaimustanud oleks, et kontseptsioonis olnuks midagi erakordselt hingeminevat, uudset või rabavat. Ka tehnilises teostuses oodanuks sellelt orkestrilt suuremat täpsust, ehkki seda praegu kirjutada tundub täiesti uskumatu. Kuid täiesti kirjeldamatu oli atmosfäär, mis valitses orkestris ja saalis, ma pole varem ega hiljem midagi sellist kontserdil kogenud. Keemia Petrenko ja orkestri vahel on ülitugev, selle kirjeldamiseks pole sõnu, seda peab lihtsalt kogema. Filharmoonikud lihtsalt jumaldavad teda – miks, ma ei tea. See on kõige paremas mõttes mäng, mida nad koos teevad, tõelise naudingu ja rõõmuga, säravalt ja vabalt, lapseliku õhina ja täieliku pühendumisega hetkel toimuvale. Tundub, nagu oleks nad koos Petrenkoga jälle lapseks tagasi saanud ning saavutanud selle süütuse ja armastuse, mis on lastel maailma vaadates. See kontsert oli väga tunderikas: väga palju armastust orkestri ja dirigendi vahel, väga palju armastust publiku ja muusikute vahel. Ja kas pole mitte just see kõige tähtsam, see miski, mida publik kontserdile minnes ootab ning mis ka muusikud õnnelikuks teeb? Sellest tunnetetormist osasaamine oli üks rabavamaid hetki mu elus, selle meenutamine toob veel praegugi naeratuse näole. Niisiis, kas pole Berliini filharmoonikud teinud mitte ainult suurepärase, vaid võibolla ka lausa ainuõige valiku?
*
Midagi vana? Kindlasti Berliini filharmoonikute imeline ajalugu, kõik need võrratud muusikud, kes orkestri sees ja ees on mänginud. See on nende "vereringes", mälus, mis orkestrandilt orkestrandile kandunud läbi inimpõlvede. Juba fakt, et Mahler ise on neid dirigeerinud, tekitab väga erilise tunde. Midagi uut? See ehe mängurõõm, positiivsus ja pakatav energia, mida just viimasel ajal filharmoonikute juures olen märganud. Tundub, et Petrenko tulekuga on saabumas uus "hingamine", midagi nii vajalikku ja rõõmustavat mitte ainult selle orkestri elus, vaid muusikamaailmas üldse. Midagi laenatut? Võibolla see, et orkester võiks lasta tänulikke fänne publiku seast lava taha muusikuid õnnitlema. Teistes kontserdimajades nii kategoorilist turvakontrolli pole kohanud. Aga vahest on see rohkem kontserdimaja kui orkestri otsus, ei ole paraku kõige paremini kursis. Midagi sinist? Konservatiivsust ja truudust, rahu ja harmooniat, mis tasakaalustaks nende kirglikku ja intuitiivset, mängulist ja loomingulist uut peadirigenti. See oleks üks variant, mida uude "abiellu" kaasa võtta. Õnn kaasa, kallid filharmoonikud!
### Response:
Kai Taal. Ainus orkester, kes valib endale ise peadirigendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja võitnud Kolga kooli võistkond mängib koosseisus Ida Leen Katvel, Sofia Rutiku, Marten Sestverk, Loona Mirt Sarv ja Peeter Paul Plakk, Mnemoturniiri meeskond aga koosseisus Marju Kõivupuu, Hannes Rumm, Peeter Helme, Tarmo Tiisler ja saatejuht Ivo Linna.
Lõbus kohtumismäng läheb Vikerraadios eetrisse lastekaitsepäeval, 1. juunil kell 10.10 ja kordus 18.30.
"Mnemoturniir" on Vikerraadio algusaegadest üks väheseid tänaseni eetris olevaid saateid, kus stuudios olev tarkade klubi vastab raadiokuulajate saadetud küsimustele. Esimene saade oli eetris 23. detsembril 1967.
"Miniturniir" on populaarne laste mälumängusaade, mis inspiratsiooni saanud legendaarsest "Mnemoturniirist". Lastejaam.ee lehel saad kuulata kõiki Miniturniiri saateid, näha punktitabelit, vastata kuulajaküsimusele ning oma teadmised proovile panna Miniturniiri viktoriinis. | Miniturniir kohtub laupäeval Mnemoturniiriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja võitnud Kolga kooli võistkond mängib koosseisus Ida Leen Katvel, Sofia Rutiku, Marten Sestverk, Loona Mirt Sarv ja Peeter Paul Plakk, Mnemoturniiri meeskond aga koosseisus Marju Kõivupuu, Hannes Rumm, Peeter Helme, Tarmo Tiisler ja saatejuht Ivo Linna.
Lõbus kohtumismäng läheb Vikerraadios eetrisse lastekaitsepäeval, 1. juunil kell 10.10 ja kordus 18.30.
"Mnemoturniir" on Vikerraadio algusaegadest üks väheseid tänaseni eetris olevaid saateid, kus stuudios olev tarkade klubi vastab raadiokuulajate saadetud küsimustele. Esimene saade oli eetris 23. detsembril 1967.
"Miniturniir" on populaarne laste mälumängusaade, mis inspiratsiooni saanud legendaarsest "Mnemoturniirist". Lastejaam.ee lehel saad kuulata kõiki Miniturniiri saateid, näha punktitabelit, vastata kuulajaküsimusele ning oma teadmised proovile panna Miniturniiri viktoriinis.
### Response:
Miniturniir kohtub laupäeval Mnemoturniiriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks kontsertidele oli ERSO-l seitse salvestusperioodi. Ülemöödunud aastal andis orkester 72 kontserti ja tegi üheksa salvestust.
Kokku käis ERSO korraldatud kontsertidel 42 293 kuulajat. Keskmine saali täituvus oli ligi 81 protsenti ehk ligi kaks protsenti enam kui eelnenud aastal. Selle põhjusena tõi sihtasutus välja suurprojekti "ERSO muusikute 100 kontserti Eestile" ning ERSO arvukad väliskontserdid. Kasvas ka sissetulek piletimüügist.
Aasta pühendati suuresti EV 100-le, mille raames korraldati kontserte ja eriprojekte. Väljaspool Eestit oli kokku rekordiliselt 16 kontserti, mis toimusid Ameerika Ühendriikides, Berliinis, Hong Kongis, Armeenias ja Gruusias, Lahtis, Londonis ning Riias. Sõlmiti ka kokkuleppeid edasisteks välisturneedeks.
Lisaks kandis ERSO mullu ette seitse eesti helilooja või siin resideeruva helilooja uudisteost.
Aruande järgi on publik väga hästi omaks võtnud kontserdisarjade süsteemi ja kontserdipiletite ostmise sarjade kaupa. Eelmisel aastal oli seitse kontserdisarja ja müüdi veidi alla 1300 sarjapileti, mida on ligi 200 võrra rohkem kui 2017. aastal. Edukaim kontserdisari oli "Maestro".
Esimest korda 92 tegutsemisaasta jooksul andis ERSO välja raamatu, nimelt ilmus septembris orkestri endise peadirigendi Peeter Lilje biograafia.
ERSO tulud olid möödunud majandusaastal 3,58 miljonit eurot, samas kui kahel eelnenud aastal on need jäänud ligi 3,1 miljoni euro juurde. Kulude summa oli 3,53 miljonit eurot ja sihtasutuse tulem oli 55 351 eurot ehk veidi vähem kui aastal 2017, mil puhaskasum oli 65 897 eurot.
ERSO bilansimaht oli 908 364 eurot ja omakapital 634 886 eurot. | ERSO jäi möödunud majandusaastal 55 000 euroga plussi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks kontsertidele oli ERSO-l seitse salvestusperioodi. Ülemöödunud aastal andis orkester 72 kontserti ja tegi üheksa salvestust.
Kokku käis ERSO korraldatud kontsertidel 42 293 kuulajat. Keskmine saali täituvus oli ligi 81 protsenti ehk ligi kaks protsenti enam kui eelnenud aastal. Selle põhjusena tõi sihtasutus välja suurprojekti "ERSO muusikute 100 kontserti Eestile" ning ERSO arvukad väliskontserdid. Kasvas ka sissetulek piletimüügist.
Aasta pühendati suuresti EV 100-le, mille raames korraldati kontserte ja eriprojekte. Väljaspool Eestit oli kokku rekordiliselt 16 kontserti, mis toimusid Ameerika Ühendriikides, Berliinis, Hong Kongis, Armeenias ja Gruusias, Lahtis, Londonis ning Riias. Sõlmiti ka kokkuleppeid edasisteks välisturneedeks.
Lisaks kandis ERSO mullu ette seitse eesti helilooja või siin resideeruva helilooja uudisteost.
Aruande järgi on publik väga hästi omaks võtnud kontserdisarjade süsteemi ja kontserdipiletite ostmise sarjade kaupa. Eelmisel aastal oli seitse kontserdisarja ja müüdi veidi alla 1300 sarjapileti, mida on ligi 200 võrra rohkem kui 2017. aastal. Edukaim kontserdisari oli "Maestro".
Esimest korda 92 tegutsemisaasta jooksul andis ERSO välja raamatu, nimelt ilmus septembris orkestri endise peadirigendi Peeter Lilje biograafia.
ERSO tulud olid möödunud majandusaastal 3,58 miljonit eurot, samas kui kahel eelnenud aastal on need jäänud ligi 3,1 miljoni euro juurde. Kulude summa oli 3,53 miljonit eurot ja sihtasutuse tulem oli 55 351 eurot ehk veidi vähem kui aastal 2017, mil puhaskasum oli 65 897 eurot.
ERSO bilansimaht oli 908 364 eurot ja omakapital 634 886 eurot.
### Response:
ERSO jäi möödunud majandusaastal 55 000 euroga plussi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma tegin kaitseministrile sellise ettepaneku. Peamiselt seepärast, et inimesed saaksid oma eksamid ära teha, ja siis on meil selge, kelle saame teenistusse võtta. Kuna me kutsume juulis kas inimeste juhte, kel peaks olema vähemalt keskharidus, või autojuhte, siis praegu ei ole me valikuga rahul. Praktika näitab ka seda, et mida varem kodaniku kätte saame, seda tõenäolisem on, et ta ajateenistuse läbib," rääkis Herem Postimehele antud usutluses.
Herem tõdes, et plaan tõsta aastaks 2022 ajateenijate arv 4000 nooreni, pole realistlik.
"Me tõenäoliselt ei saavuta seda. See arv ei saa kasvada muudetud diagnooside ja kriminaalse minevikuga inimeste arvelt või selle arvelt, et võtame sisse vähemharituid. See saab kasvada ainult sel juhul, kui ajateenistuse lõpetanud reservväelased kujundavad kutsealuste hulgas positiivset arvamust. Me pingutame. Ma arvan, et me saavutame selle eesmärgi 2023 või 2024," rääkis Herem.
Kaitseressursside amet suhtub ettepanekusse soosivalt
Kaitseressursside amet (KRA) kutsub noori ajateenistusse kolm korda aastas - jaanuaris, juulis ja oktoobris. Kutsumise aja ja väeosadesse oodatavate ajateenijate hulga määrab ära kaitseministri vastav määrus.
"See loomulikult lähtub kaitseväe väljaõppe vajadusest ja võimalustest. Praegu on ees juulikutsumine, mis toimub 1., 2. ja 3. juulil. Teenistusse minnakse pea kõikjalt üle Eesti. Meie asi on noormehed ja neiud kogunemiskohtadest bussidega väeosadesse viia," ütles ERR-ile KRA avalike suhete nõunik Anne Osvet.
Ta märkis, et arvuliselt on juulis toimuv ajateenistusse viimine alati kõige suurem. Seekord on ajateenijate arvuks kavandatud ligi 1800 noort.
KRA on alati ka komplekteerinud Osveti sõnul kuni viis protsenti niiöelda ülekatet, sest elu on näidanud, et ikka juhtub vahetult enne kutsumist veel mõne mehe tervisega midagi. "Murrab jala või käe või midagi muus seesugust."
Oktoobris on sel aastal teenistusse mineku päevadeks 30. september ja 1. oktoober. Siis peaks teenistust alustama kuni 1035 noormeest ja paarkümmend naist.
Osvet ütles, et KRA suhtub Heremi ettepanekusse ajateenistusse kutsumise aja edasilükkamisse soosivalt.
"Veidi täiendavat tööd toob see küll endaga kaasa, aga see on tehtav. Selgitan: ajateenistusse kutsutav noormees saab otsuse teada vähemalt aasta aega enne tegelikku teenistusse tulekut. See tähendab, et me oleme talle juba kirjalikult teada andnud millal ja kuhu ta peab ilmuma. Eks siis, kui määrus muutub ja aeg nihkub, tuleb see kiri lihtsalt uue infoga saata, ei muud," kirjeldas Osvet.
Mis puudutab 4000 ajateenijat, siis selle piirarvu saavutamine oleks Osveti sõnul KRA jaoks ikkagi väljakutse. "Ei maksa unustada demograafilist seisu ja lõpmatult ei saa poiste tervisenõudeid ka lõdvendada."
Muudatusega on nõus ka kaitseministeerium
Ka kaitseministeerium toetab kindralmajor Heremi ettepanekut nihutada ajateenistusse asumise tähtaegasid.
"Ajateenistusse asumise tähtaegade muutmisega suurendatakse kaitseväe väljaõppetsükli kooskõla avalik-õiguslike kõrgkoolide õppekorraldusega," ütles ERR-ile kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Andres Sang,
Ta lisas, et muudatus lahendaks ka iga nelja aasta järel korduva probleemi, kui enam kui 50 lauljal ja tantsijal, kes soovivad osaleda laulu- ja tantsupeol, on samas peo ajal ka kohustus asuda ajateenistusse.
Kaitseväe ja KRA poolt läbiviidud uuringud näitavad, et kõige motiveeritumad on ajateenistuses noormehed, kes tulevad ajateenitusse vahetult pärast keskhariduse omandamist. Kesk- või kõrgharidusega kutsealused võiksid eelistatult läbida 11-kuulise teenistuse ülema rollis nooremallohvitseridena ehk peaksid astuma ajateenistusse eelkutse käigus kas jaanuaris 1. või juulis 27. nädalal, on kaitseministeeriumi seisukoht.
Sang ütles, et praeguse ajateenistusse võtmise ajagraafiku puhul on aga levinud praktika, et suur osa samal aastal keskhariduse saanutest alustavad teenistust 8-kuulise põhikutse ajal oktoobris.
"Selle põhjuseks tihtilugu on see, et juulikuise ajateenistusse kutsumise perioodile langevad ka kõrgkoolide sisseastumiskatsed, millest soovitakse osa võtta," lausus Sang.
Tehtavad muudatused ajateenistuse kestust ei mõjuta, väljaõppetsüklid kestavad jätkuvalt kaheksa või 11 kuud.
Kaitseministeerium on valmistanud ette vajalikud määruste muudatused ning muudetud tähtaegasid hakatakse rakendama alates 2020. aastast ajateenistusse asujatele. | Kaitseväe juht soovib ajateenistusse kutsumise aega muuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma tegin kaitseministrile sellise ettepaneku. Peamiselt seepärast, et inimesed saaksid oma eksamid ära teha, ja siis on meil selge, kelle saame teenistusse võtta. Kuna me kutsume juulis kas inimeste juhte, kel peaks olema vähemalt keskharidus, või autojuhte, siis praegu ei ole me valikuga rahul. Praktika näitab ka seda, et mida varem kodaniku kätte saame, seda tõenäolisem on, et ta ajateenistuse läbib," rääkis Herem Postimehele antud usutluses.
Herem tõdes, et plaan tõsta aastaks 2022 ajateenijate arv 4000 nooreni, pole realistlik.
"Me tõenäoliselt ei saavuta seda. See arv ei saa kasvada muudetud diagnooside ja kriminaalse minevikuga inimeste arvelt või selle arvelt, et võtame sisse vähemharituid. See saab kasvada ainult sel juhul, kui ajateenistuse lõpetanud reservväelased kujundavad kutsealuste hulgas positiivset arvamust. Me pingutame. Ma arvan, et me saavutame selle eesmärgi 2023 või 2024," rääkis Herem.
Kaitseressursside amet suhtub ettepanekusse soosivalt
Kaitseressursside amet (KRA) kutsub noori ajateenistusse kolm korda aastas - jaanuaris, juulis ja oktoobris. Kutsumise aja ja väeosadesse oodatavate ajateenijate hulga määrab ära kaitseministri vastav määrus.
"See loomulikult lähtub kaitseväe väljaõppe vajadusest ja võimalustest. Praegu on ees juulikutsumine, mis toimub 1., 2. ja 3. juulil. Teenistusse minnakse pea kõikjalt üle Eesti. Meie asi on noormehed ja neiud kogunemiskohtadest bussidega väeosadesse viia," ütles ERR-ile KRA avalike suhete nõunik Anne Osvet.
Ta märkis, et arvuliselt on juulis toimuv ajateenistusse viimine alati kõige suurem. Seekord on ajateenijate arvuks kavandatud ligi 1800 noort.
KRA on alati ka komplekteerinud Osveti sõnul kuni viis protsenti niiöelda ülekatet, sest elu on näidanud, et ikka juhtub vahetult enne kutsumist veel mõne mehe tervisega midagi. "Murrab jala või käe või midagi muus seesugust."
Oktoobris on sel aastal teenistusse mineku päevadeks 30. september ja 1. oktoober. Siis peaks teenistust alustama kuni 1035 noormeest ja paarkümmend naist.
Osvet ütles, et KRA suhtub Heremi ettepanekusse ajateenistusse kutsumise aja edasilükkamisse soosivalt.
"Veidi täiendavat tööd toob see küll endaga kaasa, aga see on tehtav. Selgitan: ajateenistusse kutsutav noormees saab otsuse teada vähemalt aasta aega enne tegelikku teenistusse tulekut. See tähendab, et me oleme talle juba kirjalikult teada andnud millal ja kuhu ta peab ilmuma. Eks siis, kui määrus muutub ja aeg nihkub, tuleb see kiri lihtsalt uue infoga saata, ei muud," kirjeldas Osvet.
Mis puudutab 4000 ajateenijat, siis selle piirarvu saavutamine oleks Osveti sõnul KRA jaoks ikkagi väljakutse. "Ei maksa unustada demograafilist seisu ja lõpmatult ei saa poiste tervisenõudeid ka lõdvendada."
Muudatusega on nõus ka kaitseministeerium
Ka kaitseministeerium toetab kindralmajor Heremi ettepanekut nihutada ajateenistusse asumise tähtaegasid.
"Ajateenistusse asumise tähtaegade muutmisega suurendatakse kaitseväe väljaõppetsükli kooskõla avalik-õiguslike kõrgkoolide õppekorraldusega," ütles ERR-ile kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Andres Sang,
Ta lisas, et muudatus lahendaks ka iga nelja aasta järel korduva probleemi, kui enam kui 50 lauljal ja tantsijal, kes soovivad osaleda laulu- ja tantsupeol, on samas peo ajal ka kohustus asuda ajateenistusse.
Kaitseväe ja KRA poolt läbiviidud uuringud näitavad, et kõige motiveeritumad on ajateenistuses noormehed, kes tulevad ajateenitusse vahetult pärast keskhariduse omandamist. Kesk- või kõrgharidusega kutsealused võiksid eelistatult läbida 11-kuulise teenistuse ülema rollis nooremallohvitseridena ehk peaksid astuma ajateenistusse eelkutse käigus kas jaanuaris 1. või juulis 27. nädalal, on kaitseministeeriumi seisukoht.
Sang ütles, et praeguse ajateenistusse võtmise ajagraafiku puhul on aga levinud praktika, et suur osa samal aastal keskhariduse saanutest alustavad teenistust 8-kuulise põhikutse ajal oktoobris.
"Selle põhjuseks tihtilugu on see, et juulikuise ajateenistusse kutsumise perioodile langevad ka kõrgkoolide sisseastumiskatsed, millest soovitakse osa võtta," lausus Sang.
Tehtavad muudatused ajateenistuse kestust ei mõjuta, väljaõppetsüklid kestavad jätkuvalt kaheksa või 11 kuud.
Kaitseministeerium on valmistanud ette vajalikud määruste muudatused ning muudetud tähtaegasid hakatakse rakendama alates 2020. aastast ajateenistusse asujatele.
### Response:
Kaitseväe juht soovib ajateenistusse kutsumise aega muuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene mängudest toimub kodus, kui 8. juunil kell 19.00 võõrustame A. Le Coq Arenal Põhja-Iirimaa meeskonda.
Seejärel ootab koondist ees võõrsilmäng Saksamaaga. Mainzis toimuv matš saab 11. juunil avavile Eesti aja järgi kell 21.45.
Mõlemast EM-valikmängust näitab otsepilti ETV.
Koondise mängudest jäävad teiste seas eemale Ragnar Klavan, Henri Anier, Siim Luts ja Nikita Baranov. Potentsiaalsetest debütantidest on koosseisu kaasatud Vladislav Kreida, Vlasiy Sinyavskiy ja Erik Sorga.
Eesti koondis mängudeks Põhja-Iirimaa ja Saksamaaga:
Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoki JK (FIN) 45/0
Marko Meerits (26.04.1992) – JK Narva Trans 12/0
Sergei Lepmets (05.04.1987) – Tallinna FCI Levadia 5/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – SK Brann (NOR) 70/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 56/3
Karol Mets (16.05.1993) – Stockholmi AIK (SWE) 54/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Kielce Korona (POL) 41/0
Artur Pikk (05.03.1993) – Legnica Miedź (POL) 31/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Kielce Korona (POL, laenul FC Florast) 29/3
Madis Vihmann (05.10.1995) – Stabæk (NOR, laenult FC Florast) 17/0
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 1/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 112/24
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Karagandõ Šahtjor (KAZ) 76/13
Sander Puri (07.05.1988) – Nõmme Kalju FC 76/4
Ilja Antonov (05.12.1992) – FC Hermannstadt (ROU) 47/2
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Legnica Miedź (POL) 37/1
Artjom Dmitrijev (14.11.1988) – FC Okzhetpes (KAZ) 20/0
Rauno Sappinen (23.01.1996) – FC Den Bosch (NED, laenul FC Florast) 20/2
Mattias Käit (29.06.1998) – Fulham F.C. (ENG) 18/5
Martin Miller (25.09.1997 – Tallinna FC Flora 8/1
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FCI Levadia 7/0
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Tallinna FC Flora 0/0
Erik Sorga (08.07.1999) – Tallinna FC Flora 0/0
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Tallinna FC Flora 0/0 | Reim teatas koosseisu EM-valikmängudeks Põhja-Iirimaa ja Saksamaaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene mängudest toimub kodus, kui 8. juunil kell 19.00 võõrustame A. Le Coq Arenal Põhja-Iirimaa meeskonda.
Seejärel ootab koondist ees võõrsilmäng Saksamaaga. Mainzis toimuv matš saab 11. juunil avavile Eesti aja järgi kell 21.45.
Mõlemast EM-valikmängust näitab otsepilti ETV.
Koondise mängudest jäävad teiste seas eemale Ragnar Klavan, Henri Anier, Siim Luts ja Nikita Baranov. Potentsiaalsetest debütantidest on koosseisu kaasatud Vladislav Kreida, Vlasiy Sinyavskiy ja Erik Sorga.
Eesti koondis mängudeks Põhja-Iirimaa ja Saksamaaga:
Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoki JK (FIN) 45/0
Marko Meerits (26.04.1992) – JK Narva Trans 12/0
Sergei Lepmets (05.04.1987) – Tallinna FCI Levadia 5/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – SK Brann (NOR) 70/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 56/3
Karol Mets (16.05.1993) – Stockholmi AIK (SWE) 54/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Kielce Korona (POL) 41/0
Artur Pikk (05.03.1993) – Legnica Miedź (POL) 31/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Kielce Korona (POL, laenul FC Florast) 29/3
Madis Vihmann (05.10.1995) – Stabæk (NOR, laenult FC Florast) 17/0
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 1/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 112/24
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Karagandõ Šahtjor (KAZ) 76/13
Sander Puri (07.05.1988) – Nõmme Kalju FC 76/4
Ilja Antonov (05.12.1992) – FC Hermannstadt (ROU) 47/2
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Legnica Miedź (POL) 37/1
Artjom Dmitrijev (14.11.1988) – FC Okzhetpes (KAZ) 20/0
Rauno Sappinen (23.01.1996) – FC Den Bosch (NED, laenul FC Florast) 20/2
Mattias Käit (29.06.1998) – Fulham F.C. (ENG) 18/5
Martin Miller (25.09.1997 – Tallinna FC Flora 8/1
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FCI Levadia 7/0
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Tallinna FC Flora 0/0
Erik Sorga (08.07.1999) – Tallinna FC Flora 0/0
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Tallinna FC Flora 0/0
### Response:
Reim teatas koosseisu EM-valikmängudeks Põhja-Iirimaa ja Saksamaaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kujutage endale ette ettevõtet, kus üks uus tegevjuht palkab ettevõttesse finantsjuhi ja juba töövestlusel ütleb finantsjuht, et numbrid pole tema tugevam külg ja tal pole eelnevat kogemust. Tegevjuhi jaoks pole see probleem ja ta võtabki mehe tööle, kes tundub olevat täitsa õige inimene, kelle kätte ettevõtte rahakott usaldada.
Edasi palkab tegevjuht tööle tegevjuhi abi, kelle tööülesanneteks on muuhulgas selle ettevõtte osakondade ja töötajate juhtimine. Juba enne töövestlust on uus tegevjuhi abi kõikide osakondade töötajaid kõvahäälselt arvustanud, halvustanud, ettevõttele vajalikke võõrtöölisi tahtnud välja ajada ning muud moodi oma halvakspanu üles näidanud.
Samuti ütles tulevane tegevjuhi abi juba töövestlusel, et ega tema suhtumine ei muutu, inimesed ongi tema arvates üldiselt rumalad ning kogemust neil ka pole. Tegevjuhi jaoks pole see probleem ja võtab mehe tööle, tundub olevat täitsa õige inimene, kes võiks tema äraolekul ettevõtet ja inimesi juhtida.
Kolmandaks palkab tegevjuht tööle ekspordi müügijuhi, kelle tööülesandeks on juhtida müügimeeskonda, kelle ülesanneteks omakorda on ekspordi arendamine, olemasolevate klientide hoidmine ja uute leidmine.
Töövestluse ajal ütleb uus ekspordi müügijuht tegevjuhile, et ega ta keeli väga ei oska ning reisida ka väga ei viitsi ja üleüldse, kui need välismaalased tahavad, siis ma räägin oma keeles ja pole minu probleem, et nad aru ei saa. Ja see Jaapani värk, sinna lähed sa ka ise.
Tegevjuhi jaoks pole see probleem ja võtab naise tööle, tundub olevat täitsa õige inimene, kes võiks eksporti arendada ja kui ta ikka taha Jaapanisse minna, eks ma siis lähen ise.
Ja nii need töövestlused läksid samas rütmis edasi ja edasi.
"Kevadel võttis tegevjuht aga ikkagi uued inimesed tööle ja õigustas seda sellega, et kedagi paremat nagunii võtta ei ole."
Tegevjuht lubas eelmisel aastal töötajatele, kes tööle kandideerijaid juba teadsid, et tegevjuhi abiks ja finantsjuhiks nad neid inimesi küll ei palka, sest nad on juba kogu töötajaskonda maha teinud ning paljud saavad ilmselt ka nende tulekuga sule sappa ning ettevõttele ei tule see kuidagi kasuks. Töötajatel oli hea meel ja toetasid tegevjuhti igati. Kevadel võttis tegevjuht aga ikkagi uued inimesed tööle ja õigustas seda sellega, et kedagi paremat nagunii võtta ei ole.
Kuna ettevõttel läks töötajate arvates hästi ja et tegevjuht ülevaadet ettevõtte rahalisest seisust ei omanud, siis lubas tegevjuht, et järgmisel aastal palgad tõusevad ja osakonnad saavad eelarves juurde raha juurde ning muuhulgas tasuta buss töötajate jaoks jääb igal juhul alles, sest see on ilmselgelt kasumlik tegevus.
Kui raamatupidamine aga aastaaruande edastas, siis läks tegevjuht näost ära ning tuli välja, et tegelikult on kasumi asemel kahjum ning tuleb hakata kärpima. Töötajad olid pettunud ja hämmingus. Tegevjuht ei saanud aru, mis toimub.
Tegevjuht allkirjastas eelmisel aastal arendusosakonnaga plaani, millega seoses nende osakonna eelarve tõuseb, et arendada ettevõtte konkurentsivõimet seoses tootearendusega ja töötajate koolitamisega.
Seoses eelneva aasta prohmakatega pole aga enam vahendeid ning ettevõtte arendusosakond raha ei saa. Arendusosakond kutsub kokku koosoleku ning otsustatakse, et ootavad veel edasi, et ehk on see siiski see halb unenägu, sest arendusosakonna juht ütles, et tema ei saa täpselt aru, mis tuleb, võib-olla kedagi vallandatakse, aga võib-olla mitte.
Finantsjuht lubab raha asemel töötajatele puhvetist odavat viina jagada, sest see on olulisem ning ehk järgmisel aastal saab hoopis rohkem sõidukompensatsiooni. Tegevjuhi abi peab aga arendusosakonna reageeringut ja koosolekut rumaluseks, sest mida siin arutada, on nagu on ja pigem on nii nagu tema ütleb. Hea, et üldse raha saite.
Kui töötajad küsivad tegevjuhi käest, et miks sa võtsid tööle töötajad, kes on ettevõttele nii kahjulikud, et ettevõte hakkab kahjumit tootma, töötajad lahkuda tahavad ning partnerid meiega koostööd teha ei taha, vastab tegevjuht, et see pole üldse tema probleem, mis selles ettevõttes toimub ja mida juhatus teeb. Tema asi on vaid direktor olla.
Nõnda lõppeb följeton.
Kahjuks on eelnev lugu projektsioon meie valitsuses ja riigis toimuvast teisest vaatenurgast. Kirjeldatud ettevõttest saab siiski endast lugupidav töötaja lahkuda ja otsida töö ettevõttes, mille juhtimine on tasemel. Head juhtimist tahaks, aga kodumaalt lahkuda ei taha.
Valitsus töötab inimeste heaks. Inimesed kahjuks ise valisid sellise valitsuse. Inimesed peavad sellise valitsuse vallandama enne, kui kahju kordades kasvab ja häbi ning kohutav piinlikkustunne sunnib midagi drastilist ette võtma. Meil on poliitikute kriis, aga kas see on tõesti parim mille me suutsime valida? Mida see ütleb meie kohta, kes me valisime endale sellise tasemega juhid? Midagi head küll mitte.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Margus Mäemets: ettevõte nimega Eesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kujutage endale ette ettevõtet, kus üks uus tegevjuht palkab ettevõttesse finantsjuhi ja juba töövestlusel ütleb finantsjuht, et numbrid pole tema tugevam külg ja tal pole eelnevat kogemust. Tegevjuhi jaoks pole see probleem ja ta võtabki mehe tööle, kes tundub olevat täitsa õige inimene, kelle kätte ettevõtte rahakott usaldada.
Edasi palkab tegevjuht tööle tegevjuhi abi, kelle tööülesanneteks on muuhulgas selle ettevõtte osakondade ja töötajate juhtimine. Juba enne töövestlust on uus tegevjuhi abi kõikide osakondade töötajaid kõvahäälselt arvustanud, halvustanud, ettevõttele vajalikke võõrtöölisi tahtnud välja ajada ning muud moodi oma halvakspanu üles näidanud.
Samuti ütles tulevane tegevjuhi abi juba töövestlusel, et ega tema suhtumine ei muutu, inimesed ongi tema arvates üldiselt rumalad ning kogemust neil ka pole. Tegevjuhi jaoks pole see probleem ja võtab mehe tööle, tundub olevat täitsa õige inimene, kes võiks tema äraolekul ettevõtet ja inimesi juhtida.
Kolmandaks palkab tegevjuht tööle ekspordi müügijuhi, kelle tööülesandeks on juhtida müügimeeskonda, kelle ülesanneteks omakorda on ekspordi arendamine, olemasolevate klientide hoidmine ja uute leidmine.
Töövestluse ajal ütleb uus ekspordi müügijuht tegevjuhile, et ega ta keeli väga ei oska ning reisida ka väga ei viitsi ja üleüldse, kui need välismaalased tahavad, siis ma räägin oma keeles ja pole minu probleem, et nad aru ei saa. Ja see Jaapani värk, sinna lähed sa ka ise.
Tegevjuhi jaoks pole see probleem ja võtab naise tööle, tundub olevat täitsa õige inimene, kes võiks eksporti arendada ja kui ta ikka taha Jaapanisse minna, eks ma siis lähen ise.
Ja nii need töövestlused läksid samas rütmis edasi ja edasi.
"Kevadel võttis tegevjuht aga ikkagi uued inimesed tööle ja õigustas seda sellega, et kedagi paremat nagunii võtta ei ole."
Tegevjuht lubas eelmisel aastal töötajatele, kes tööle kandideerijaid juba teadsid, et tegevjuhi abiks ja finantsjuhiks nad neid inimesi küll ei palka, sest nad on juba kogu töötajaskonda maha teinud ning paljud saavad ilmselt ka nende tulekuga sule sappa ning ettevõttele ei tule see kuidagi kasuks. Töötajatel oli hea meel ja toetasid tegevjuhti igati. Kevadel võttis tegevjuht aga ikkagi uued inimesed tööle ja õigustas seda sellega, et kedagi paremat nagunii võtta ei ole.
Kuna ettevõttel läks töötajate arvates hästi ja et tegevjuht ülevaadet ettevõtte rahalisest seisust ei omanud, siis lubas tegevjuht, et järgmisel aastal palgad tõusevad ja osakonnad saavad eelarves juurde raha juurde ning muuhulgas tasuta buss töötajate jaoks jääb igal juhul alles, sest see on ilmselgelt kasumlik tegevus.
Kui raamatupidamine aga aastaaruande edastas, siis läks tegevjuht näost ära ning tuli välja, et tegelikult on kasumi asemel kahjum ning tuleb hakata kärpima. Töötajad olid pettunud ja hämmingus. Tegevjuht ei saanud aru, mis toimub.
Tegevjuht allkirjastas eelmisel aastal arendusosakonnaga plaani, millega seoses nende osakonna eelarve tõuseb, et arendada ettevõtte konkurentsivõimet seoses tootearendusega ja töötajate koolitamisega.
Seoses eelneva aasta prohmakatega pole aga enam vahendeid ning ettevõtte arendusosakond raha ei saa. Arendusosakond kutsub kokku koosoleku ning otsustatakse, et ootavad veel edasi, et ehk on see siiski see halb unenägu, sest arendusosakonna juht ütles, et tema ei saa täpselt aru, mis tuleb, võib-olla kedagi vallandatakse, aga võib-olla mitte.
Finantsjuht lubab raha asemel töötajatele puhvetist odavat viina jagada, sest see on olulisem ning ehk järgmisel aastal saab hoopis rohkem sõidukompensatsiooni. Tegevjuhi abi peab aga arendusosakonna reageeringut ja koosolekut rumaluseks, sest mida siin arutada, on nagu on ja pigem on nii nagu tema ütleb. Hea, et üldse raha saite.
Kui töötajad küsivad tegevjuhi käest, et miks sa võtsid tööle töötajad, kes on ettevõttele nii kahjulikud, et ettevõte hakkab kahjumit tootma, töötajad lahkuda tahavad ning partnerid meiega koostööd teha ei taha, vastab tegevjuht, et see pole üldse tema probleem, mis selles ettevõttes toimub ja mida juhatus teeb. Tema asi on vaid direktor olla.
Nõnda lõppeb följeton.
Kahjuks on eelnev lugu projektsioon meie valitsuses ja riigis toimuvast teisest vaatenurgast. Kirjeldatud ettevõttest saab siiski endast lugupidav töötaja lahkuda ja otsida töö ettevõttes, mille juhtimine on tasemel. Head juhtimist tahaks, aga kodumaalt lahkuda ei taha.
Valitsus töötab inimeste heaks. Inimesed kahjuks ise valisid sellise valitsuse. Inimesed peavad sellise valitsuse vallandama enne, kui kahju kordades kasvab ja häbi ning kohutav piinlikkustunne sunnib midagi drastilist ette võtma. Meil on poliitikute kriis, aga kas see on tõesti parim mille me suutsime valida? Mida see ütleb meie kohta, kes me valisime endale sellise tasemega juhid? Midagi head küll mitte.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Margus Mäemets: ettevõte nimega Eesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moby sattus skandaali eelmisel nädalal, sest tema äsja avalikustatud elulooraamatus "Then It Fell Apart" on väide, nagu oleks Natalie Portman 20-aastase alustava näitlejana mehega flirtinud. Oscarivõitjast näitleja lükkas meedias Moby jutu ümber, vahendas Independent.
Portman ütles intervjuus Harper's Bazaarile, et teda üllatas Moby väide, et nad käisid kohtingutel. "Mind üllatas, et ta nimetas seda lühikest aega, mil ma teda tundsin, kohtinguteks. Minu mälestus on palju vanemast ja veidrast mehest, kui ma olin alles keskkooli lõpetanud," kommenteeris Portman. Naine lisas, et polnud siis kindlasti 20-aastane, vaid saanud just 18-aastaseks.
Moby vabandas Portmani ees Instagrami postitusega. "Ma olen nõus, et arvestades olukorda ja peaaegu 14-aastast vanusevahet, oleksin ma pidanud Nataliega käituma vastutustundlikumalt, kui me 20 aastat tagasi kohtusime," kirjutas Moby.
View this post on Instagram
As some time has passed I've realized that many of the criticisms leveled at me regarding my inclusion of Natalie in Then It Fell Apart are very valid. I also fully recognize that it was truly inconsiderate of me to not let her know about her inclusion in the book beforehand, and equally inconsiderate for me to not fully respect her reaction. I have a lot of admiration for Natalie, for her intelligence, creativity, and animal rights activism, and I hate that I might have caused her and her family distress. I tried to treat everyone I included in Then It Fell Apart with dignity and respect, but nonetheless it was truly inconsiderate for me to not let them know before the book was released. So for that I apologize, to Natalie, as well as the other people I wrote about in Then It Fell Apart without telling them beforehand. Also I accept that given the dynamic of our almost 14 year age difference I absolutely should've acted more responsibly and respectfully when Natalie and I first met almost 20 years ago. Moby
A post shared by moby xⓋx (@moby) on May 25, 2019 at 6:44am PDT
Moby jätkas, et jätab mõneks ajaks sotsiaalmeedia, kuid kasutas võimalust, et veelkord vabandada.
Moby tühistas oma raamatutuuri kõigest kolm päeva enne selle algust. Muusiku kodulehel on kirjas, et meest ei saa teadmata ajaks näha ühelgi avalikul üritusel. | Skandaali sattunud Moby tühistas raamatuesitlustuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moby sattus skandaali eelmisel nädalal, sest tema äsja avalikustatud elulooraamatus "Then It Fell Apart" on väide, nagu oleks Natalie Portman 20-aastase alustava näitlejana mehega flirtinud. Oscarivõitjast näitleja lükkas meedias Moby jutu ümber, vahendas Independent.
Portman ütles intervjuus Harper's Bazaarile, et teda üllatas Moby väide, et nad käisid kohtingutel. "Mind üllatas, et ta nimetas seda lühikest aega, mil ma teda tundsin, kohtinguteks. Minu mälestus on palju vanemast ja veidrast mehest, kui ma olin alles keskkooli lõpetanud," kommenteeris Portman. Naine lisas, et polnud siis kindlasti 20-aastane, vaid saanud just 18-aastaseks.
Moby vabandas Portmani ees Instagrami postitusega. "Ma olen nõus, et arvestades olukorda ja peaaegu 14-aastast vanusevahet, oleksin ma pidanud Nataliega käituma vastutustundlikumalt, kui me 20 aastat tagasi kohtusime," kirjutas Moby.
View this post on Instagram
As some time has passed I've realized that many of the criticisms leveled at me regarding my inclusion of Natalie in Then It Fell Apart are very valid. I also fully recognize that it was truly inconsiderate of me to not let her know about her inclusion in the book beforehand, and equally inconsiderate for me to not fully respect her reaction. I have a lot of admiration for Natalie, for her intelligence, creativity, and animal rights activism, and I hate that I might have caused her and her family distress. I tried to treat everyone I included in Then It Fell Apart with dignity and respect, but nonetheless it was truly inconsiderate for me to not let them know before the book was released. So for that I apologize, to Natalie, as well as the other people I wrote about in Then It Fell Apart without telling them beforehand. Also I accept that given the dynamic of our almost 14 year age difference I absolutely should've acted more responsibly and respectfully when Natalie and I first met almost 20 years ago. Moby
A post shared by moby xⓋx (@moby) on May 25, 2019 at 6:44am PDT
Moby jätkas, et jätab mõneks ajaks sotsiaalmeedia, kuid kasutas võimalust, et veelkord vabandada.
Moby tühistas oma raamatutuuri kõigest kolm päeva enne selle algust. Muusiku kodulehel on kirjas, et meest ei saa teadmata ajaks näha ühelgi avalikul üritusel.
### Response:
Skandaali sattunud Moby tühistas raamatuesitlustuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastane Nepomnjaštši sattus juba avaringis vastamisi tugeva armeenlase Levon Aronjaniga, kellest ta tulemusega 1,5:0,5 siiski jagu sai. Järgnevalt alistusid ka hiinlane Wei Yi 2,5:1,5 ja poolakas Radoslaw Wojtaszek 3,5:2,5.
Turniiri kõrgeima asetusega Hollandi maletaja Anish Giri pidi piirduma avaringiga, kus vandus 0,5:1,5 alla korraldajate erikutse alusel turniirile pääsenud venelasele Daniil Dubovile.
Neljaetapiline GP-sari on ühtlasi kvalifikatsioonivõistluseks järgmise aasta MM-tiitli kandidaatide turniirile. Pärast Moskvat kogunevad maletajad juulis Riias ja Jurmalas. Novembris võisteldakse veel Hamburgis ja detsembris Tel Avivis. Arvesse läheb kolm turniiri neljast.
Turniiridel ei pea osalema näiteks ameeriklane Fabiano Caruana, kes kaotas viimase MM-tiitlimatši norralasele Magnus Carlsenile. Tema on koha kandidaatide turniiril juba taganud. | Nepomnjaštši võitis aasta esimese GP-etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastane Nepomnjaštši sattus juba avaringis vastamisi tugeva armeenlase Levon Aronjaniga, kellest ta tulemusega 1,5:0,5 siiski jagu sai. Järgnevalt alistusid ka hiinlane Wei Yi 2,5:1,5 ja poolakas Radoslaw Wojtaszek 3,5:2,5.
Turniiri kõrgeima asetusega Hollandi maletaja Anish Giri pidi piirduma avaringiga, kus vandus 0,5:1,5 alla korraldajate erikutse alusel turniirile pääsenud venelasele Daniil Dubovile.
Neljaetapiline GP-sari on ühtlasi kvalifikatsioonivõistluseks järgmise aasta MM-tiitli kandidaatide turniirile. Pärast Moskvat kogunevad maletajad juulis Riias ja Jurmalas. Novembris võisteldakse veel Hamburgis ja detsembris Tel Avivis. Arvesse läheb kolm turniiri neljast.
Turniiridel ei pea osalema näiteks ameeriklane Fabiano Caruana, kes kaotas viimase MM-tiitlimatši norralasele Magnus Carlsenile. Tema on koha kandidaatide turniiril juba taganud.
### Response:
Nepomnjaštši võitis aasta esimese GP-etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme ja Reinsalu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme ja Reinsalu | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Transi presidendi Nikolai Burdakovi on uue juhendaja ülesanne meeskonna viimine nelja parema hulka. "Kui võimalik, siis loomulikult meediks mulle võidelda koha eest esikolmikus, aga olema kaotanud juba liiga palju punkte," sõnas ta intervjuus ERR-i venekeelsele portaalile.
Sjomin viibis eelmisel laupäeval Eestis ja vaatas karikafinaali Nõmme Kalju vastu. Siis juhendas meeskonda ajutiselt Valeri Bondarenko, kes asus sellele positsioonile pärast lätlase Dmitrijs Kalašnikovsi lahkumist 29. aprillil.
Andrei Sjomini treenerikarjäär algas 1998. aastal Moskva Lokomotiivis. Aastatel 2001-2014 oli ta klubi reservvõistkonna peatreener. Hiljem on ta peamiselt abitreenerina juhendanud ka mitmeid teisi Venemaa klubisid. Viimati oli Sjomin Orehhovo-Zujevo Znamja Truda peatreener.
Tema isa Juri Sjomin on aga Venemaal väga hinnatud juhendaja, kes viinud Moskva Lokomotiivi kolmel korral Venemaa meistriks ja asub peatreeneri positsioonil ka praegu. | Narva Trans palkas juhendajaks kuulsa peatreeneri poja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Transi presidendi Nikolai Burdakovi on uue juhendaja ülesanne meeskonna viimine nelja parema hulka. "Kui võimalik, siis loomulikult meediks mulle võidelda koha eest esikolmikus, aga olema kaotanud juba liiga palju punkte," sõnas ta intervjuus ERR-i venekeelsele portaalile.
Sjomin viibis eelmisel laupäeval Eestis ja vaatas karikafinaali Nõmme Kalju vastu. Siis juhendas meeskonda ajutiselt Valeri Bondarenko, kes asus sellele positsioonile pärast lätlase Dmitrijs Kalašnikovsi lahkumist 29. aprillil.
Andrei Sjomini treenerikarjäär algas 1998. aastal Moskva Lokomotiivis. Aastatel 2001-2014 oli ta klubi reservvõistkonna peatreener. Hiljem on ta peamiselt abitreenerina juhendanud ka mitmeid teisi Venemaa klubisid. Viimati oli Sjomin Orehhovo-Zujevo Znamja Truda peatreener.
Tema isa Juri Sjomin on aga Venemaal väga hinnatud juhendaja, kes viinud Moskva Lokomotiivi kolmel korral Venemaa meistriks ja asub peatreeneri positsioonil ka praegu.
### Response:
Narva Trans palkas juhendajaks kuulsa peatreeneri poja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunstnik Ave Nahkur on otsustanud teha loomingulise kannapöörde, suunates teraviku matriarhaalse külaühiskonna argielu kirjeldamiselt globaalselt aktuaalsete teemade - migratsiooni, radikaliseerumise, sotsiaalse ebavõrdsuse, kliimamuutuste käsitlemisele.
Kondase Keskuse sõnul rakendab kunstnik seekord ruumi sekkumise taktikat, tehes seda nii konkreetse füüsilise pinna kui looduslike ja kultuuriliste nähtuste ruumiliste seoste mõttelise hõivamise näol, luues traditsiooniliste ja subkultuuriliste ilmingute vaenutsevalt vastuasetumuslikke olukordi. Taolise arbitraarse manipuleerimise tulemusena redutseeritakse maailma mitmekesisus ühele printsiibile, mis toimub paralleelselt transformatsiooni läbinud tsentraalse tegelaskuju universumi lõpututele väljadele pihustamisega.
Näitus "Lumehelmekese teekond Viljandist La Gomerale" on road movie/painting -tüüpi näitus, kus teoste peategelane arusaamatu välimusega Lumehelmeke, kes on kaaperdatud Paul Kondase teosest "Lumehelveke", alustab Viljandist Tartu tänavalt teekonda La Gomera saarele Hispaanias. Lumehelmekesele ja koertele sekundeerivad teekonnal m....kapsas, p....õli, r...tiilid, k...piim, l...maja, h...ratas, punane v... jpt.
Ave Nahkuri näitust saab kogeda septembri alguseni. | Viljandis avatakse Lumehelmekese teekond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunstnik Ave Nahkur on otsustanud teha loomingulise kannapöörde, suunates teraviku matriarhaalse külaühiskonna argielu kirjeldamiselt globaalselt aktuaalsete teemade - migratsiooni, radikaliseerumise, sotsiaalse ebavõrdsuse, kliimamuutuste käsitlemisele.
Kondase Keskuse sõnul rakendab kunstnik seekord ruumi sekkumise taktikat, tehes seda nii konkreetse füüsilise pinna kui looduslike ja kultuuriliste nähtuste ruumiliste seoste mõttelise hõivamise näol, luues traditsiooniliste ja subkultuuriliste ilmingute vaenutsevalt vastuasetumuslikke olukordi. Taolise arbitraarse manipuleerimise tulemusena redutseeritakse maailma mitmekesisus ühele printsiibile, mis toimub paralleelselt transformatsiooni läbinud tsentraalse tegelaskuju universumi lõpututele väljadele pihustamisega.
Näitus "Lumehelmekese teekond Viljandist La Gomerale" on road movie/painting -tüüpi näitus, kus teoste peategelane arusaamatu välimusega Lumehelmeke, kes on kaaperdatud Paul Kondase teosest "Lumehelveke", alustab Viljandist Tartu tänavalt teekonda La Gomera saarele Hispaanias. Lumehelmekesele ja koertele sekundeerivad teekonnal m....kapsas, p....õli, r...tiilid, k...piim, l...maja, h...ratas, punane v... jpt.
Ave Nahkuri näitust saab kogeda septembri alguseni.
### Response:
Viljandis avatakse Lumehelmekese teekond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaak Madison hääletas erakonna juhatuse koosolekul Indrek Särje erakonnast välja heitmise vastu koos Eve Miljandi ja Helle Kullerkupuga.
"Minu põhiline argument oli see, et isikul viimastel kahtedel valimistel olnud väga suur tulemus. Ta on kohalikel valimistel ja viimastel riigikogu valimistel teinud muljetavaldavalt hea valimistulemuse, mis on poliitiku kõige põhilisem kapital. Hääled on need, mis on number üks minu isikliku arvamuse kohaselt," ütles Madison ERR-ile.
Madisoni sõnul näitab Särje hea valimistulemus ka seda, et Tartu linnas on olnud ringkonna areng viimaste aastatega väga tugev. "See on ilmselge, sest vastasel korral ei oleks olnud võimalik teha head tulemust valimistel," lausus Madison.
Märtsis toimunud riigikogu valimistel sai Särg 2223 häält.
11. mail üritati Särge ka ringkonna esimehe kohalt välja vahetada, ent Tartu ringkonna üldkoosolekul toimunud hääletusel valiti ta ülekaalukalt juhiks tagasi. Erakonna esimehe Mart Helme sõnul oli aga viimane üldkoosolek õigustühine ning Helme sõnul rikkus Särg jämedalt erakonna põhikirja.
Jaak Madisoni sõnul erakonna juhatus ei saa määrata ühtegi ringkonna esimees, see peab toimuma läbi ringkonna üldkoosoleku valimiste.
"Minu loogika ütleb seda, et kui on rahulolematus ringkonna juhtide või juhiga, siis läbi demokraatlike valimiste valitakse niikuinii ümber. See, mida mina olen paberi pealt lugenud, on see, et üks isik sai üle 55 hääle ning tema vastaskandidaat 15 häält. Järelikult seda soovi juhti välja vahetada enamusel ringkonna liikmetel ei olnud," rääkis Madison.
Küsimusele, kas Särje väljaheitmine ka erakonda pingeid toob vastas Madison, et pinged võivad olla teatud isikute vahel, eriti veel arvestades asjaolu, et Tartu ringkond peab jääma nüüd kõrvale EKRE juunis toimuvalt kongressilt. "Kahtlemata ei ole väga meeldiv see, kui Tartu linnast jääb üle 70 inimese kongressist kõrvale delegaatidena, kuna erakonna juhatus otustas tühistada üldkoosoleku toimumise," lausus Madison. | Madison: tubli häältesaagi saanud Särge poleks pidanud välja viskama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaak Madison hääletas erakonna juhatuse koosolekul Indrek Särje erakonnast välja heitmise vastu koos Eve Miljandi ja Helle Kullerkupuga.
"Minu põhiline argument oli see, et isikul viimastel kahtedel valimistel olnud väga suur tulemus. Ta on kohalikel valimistel ja viimastel riigikogu valimistel teinud muljetavaldavalt hea valimistulemuse, mis on poliitiku kõige põhilisem kapital. Hääled on need, mis on number üks minu isikliku arvamuse kohaselt," ütles Madison ERR-ile.
Madisoni sõnul näitab Särje hea valimistulemus ka seda, et Tartu linnas on olnud ringkonna areng viimaste aastatega väga tugev. "See on ilmselge, sest vastasel korral ei oleks olnud võimalik teha head tulemust valimistel," lausus Madison.
Märtsis toimunud riigikogu valimistel sai Särg 2223 häält.
11. mail üritati Särge ka ringkonna esimehe kohalt välja vahetada, ent Tartu ringkonna üldkoosolekul toimunud hääletusel valiti ta ülekaalukalt juhiks tagasi. Erakonna esimehe Mart Helme sõnul oli aga viimane üldkoosolek õigustühine ning Helme sõnul rikkus Särg jämedalt erakonna põhikirja.
Jaak Madisoni sõnul erakonna juhatus ei saa määrata ühtegi ringkonna esimees, see peab toimuma läbi ringkonna üldkoosoleku valimiste.
"Minu loogika ütleb seda, et kui on rahulolematus ringkonna juhtide või juhiga, siis läbi demokraatlike valimiste valitakse niikuinii ümber. See, mida mina olen paberi pealt lugenud, on see, et üks isik sai üle 55 hääle ning tema vastaskandidaat 15 häält. Järelikult seda soovi juhti välja vahetada enamusel ringkonna liikmetel ei olnud," rääkis Madison.
Küsimusele, kas Särje väljaheitmine ka erakonda pingeid toob vastas Madison, et pinged võivad olla teatud isikute vahel, eriti veel arvestades asjaolu, et Tartu ringkond peab jääma nüüd kõrvale EKRE juunis toimuvalt kongressilt. "Kahtlemata ei ole väga meeldiv see, kui Tartu linnast jääb üle 70 inimese kongressist kõrvale delegaatidena, kuna erakonna juhatus otustas tühistada üldkoosoleku toimumise," lausus Madison.
### Response:
Madison: tubli häältesaagi saanud Särge poleks pidanud välja viskama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Rahvusringhääling võttis Lääne maakonnas Dirhamis kasutusele uue saatja ja sageduse, mille tulemusel levib Vikerraadio nüüd ka Dirhamis, Nõval ja Osmussaarel. Piirkonnas on raadiote leviala seni olnud piiratud, uue saatja kasutuselevõtuga on Vikerraadio nüüdsest ainus korraliku kvaliteediga kuulatav raadiojaam.
Vikerraadio leviala laiendamisega antud piirkonnas on ERR tegelenud viimased aastad, et tagada info jõudmine kohalike ja külastajateni. "Vikerraadiol on hea meel, et leviala laienes just enne suve, mil me toome kuulajateni tänavused suursündmused, alates juubelit tähistavast laulu- ja tantsupeost kuni Seto kuningriigi päevani, ja muidugi palju suurepäraseid saateid," märkis Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek.
Leviala laienemise puhul kutsub Vikerraadio sel laupäeval kõiki Dirhamisse, kus kell 14 avavad pidulikult uue saatja Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek ja Lääne-Nigula Noarootsi osavalla vanem Aivo Hirmo. Kell 14.30 jätkub programm Dirhami kalakohvikus, kus lugude ja lauludega esinevad tasuta kontserdil Marek Sadam ja Jaan Sööt.
Eesti suurima kuulajaskonnaga raadiojaam on sel aastal astunud jõulisi samme leviala parandamiseks piirkondades, kus Vikerraadio varem ei olnud kuulatav. Lisaks uuele saatjale Läänemaal vahetas ERR märtsis välja Vikerraadio saatja ja sageduse ka Ida-Virumaal, mille tulemusena paranes raadioprogrammi edastamine nii Sillamäe linnas kui ka selle lähiümbruses. Piirkonnas levib Vikerraadio nüüd sagedusel 92,3 MHz. Uue saatja kasutusevõtuga on Vikerraadio kuulatav ka Tallinna-Narva maantee Sillamäe lõigul. | Vikerraadio leviala laieneb: Dirhami uue saatja avamispeol esinevad Marek Sadam ja Jaan Sööt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Rahvusringhääling võttis Lääne maakonnas Dirhamis kasutusele uue saatja ja sageduse, mille tulemusel levib Vikerraadio nüüd ka Dirhamis, Nõval ja Osmussaarel. Piirkonnas on raadiote leviala seni olnud piiratud, uue saatja kasutuselevõtuga on Vikerraadio nüüdsest ainus korraliku kvaliteediga kuulatav raadiojaam.
Vikerraadio leviala laiendamisega antud piirkonnas on ERR tegelenud viimased aastad, et tagada info jõudmine kohalike ja külastajateni. "Vikerraadiol on hea meel, et leviala laienes just enne suve, mil me toome kuulajateni tänavused suursündmused, alates juubelit tähistavast laulu- ja tantsupeost kuni Seto kuningriigi päevani, ja muidugi palju suurepäraseid saateid," märkis Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek.
Leviala laienemise puhul kutsub Vikerraadio sel laupäeval kõiki Dirhamisse, kus kell 14 avavad pidulikult uue saatja Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek ja Lääne-Nigula Noarootsi osavalla vanem Aivo Hirmo. Kell 14.30 jätkub programm Dirhami kalakohvikus, kus lugude ja lauludega esinevad tasuta kontserdil Marek Sadam ja Jaan Sööt.
Eesti suurima kuulajaskonnaga raadiojaam on sel aastal astunud jõulisi samme leviala parandamiseks piirkondades, kus Vikerraadio varem ei olnud kuulatav. Lisaks uuele saatjale Läänemaal vahetas ERR märtsis välja Vikerraadio saatja ja sageduse ka Ida-Virumaal, mille tulemusena paranes raadioprogrammi edastamine nii Sillamäe linnas kui ka selle lähiümbruses. Piirkonnas levib Vikerraadio nüüd sagedusel 92,3 MHz. Uue saatja kasutusevõtuga on Vikerraadio kuulatav ka Tallinna-Narva maantee Sillamäe lõigul.
### Response:
Vikerraadio leviala laieneb: Dirhami uue saatja avamispeol esinevad Marek Sadam ja Jaan Sööt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päästeameti kinnitusel tuli teade õnnetusest neljapäeval kell 8.52, et Harku vallas Tabasalu alevikus lõhkes tööstuse katusel olev ammoniaagitoru.
Koheselt evakueeriti 200 töötajat ning esialgsetel andmetel kannatanuid ei ole.
Õnnetuskohal töötavad päästeameti keemiahaagis ja keemiagrupp.
Päästeameti operatiivkorrapidaja Tiit Käit ütles ERR-ile, et lõhkemine oli esialgne versioon, kohapeal selgus, et purunenud oli ammoniaagimahutist tuleva toru tihend ja seetõttu lekkis õhku ammoniaaki.
"Kohale saabunud päästemeeskonnad tuvastasid, et tegemist ei ole ammoniaagipilvega. Teostati hoone ümber ammoniaagi kontsentratsiooni mõõtmine, see oli nullilähedane või puudus täiesti. Päästemeeskondade abiga leke suleti. Hooldusfirma vaatavad vigastused üle ja vahetavad vigased lülid välja," rääkis Käit. | HKScani Tabasalu üksuses lekkis ammoniaagimahuti tihend | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päästeameti kinnitusel tuli teade õnnetusest neljapäeval kell 8.52, et Harku vallas Tabasalu alevikus lõhkes tööstuse katusel olev ammoniaagitoru.
Koheselt evakueeriti 200 töötajat ning esialgsetel andmetel kannatanuid ei ole.
Õnnetuskohal töötavad päästeameti keemiahaagis ja keemiagrupp.
Päästeameti operatiivkorrapidaja Tiit Käit ütles ERR-ile, et lõhkemine oli esialgne versioon, kohapeal selgus, et purunenud oli ammoniaagimahutist tuleva toru tihend ja seetõttu lekkis õhku ammoniaaki.
"Kohale saabunud päästemeeskonnad tuvastasid, et tegemist ei ole ammoniaagipilvega. Teostati hoone ümber ammoniaagi kontsentratsiooni mõõtmine, see oli nullilähedane või puudus täiesti. Päästemeeskondade abiga leke suleti. Hooldusfirma vaatavad vigastused üle ja vahetavad vigased lülid välja," rääkis Käit.
### Response:
HKScani Tabasalu üksuses lekkis ammoniaagimahuti tihend |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alagrupis sai Loit viis võitu ja ühe kaotuse. Kohtumises 16 sekka pidi Karoliine tunnistama ungarlanna Emma Borsody 15:10 paremust.
Madina Azizova (Tallinna Mõõk) sai eelringides kolm võitu ja kaks kaotust, kuid seejärel pääsul 32 sekka kaotas 10:15 Horvaatia esindajale Ana Mesicile. Kokkuvõttes tuli 42. koht.
Carmen-Lii Targamaa (En Garde) sai alagrupis kolm võitu ja kolm kaotust. Kohtumises 32 hulka pidi Targamaa tunnistama Serbia esindaja Jovana Zivanovici nappi 15:14 paremust. Kokkuvõttes talle 49. koht.
Kärol-Liina Glinkinil (Tallinna Mõõk) ei õnnestunud saada alagrupis ühtegi võitu ega pääsu põhiturniirile. Ta tuli 68. kohale.
Euroopa meistriks krooniti Itaalia vehkleja Roberta Marzani.
Turniirist võttis osa 72 vehklejat. | Karoliine Loit sai U-23 EM-il 18. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alagrupis sai Loit viis võitu ja ühe kaotuse. Kohtumises 16 sekka pidi Karoliine tunnistama ungarlanna Emma Borsody 15:10 paremust.
Madina Azizova (Tallinna Mõõk) sai eelringides kolm võitu ja kaks kaotust, kuid seejärel pääsul 32 sekka kaotas 10:15 Horvaatia esindajale Ana Mesicile. Kokkuvõttes tuli 42. koht.
Carmen-Lii Targamaa (En Garde) sai alagrupis kolm võitu ja kolm kaotust. Kohtumises 32 hulka pidi Targamaa tunnistama Serbia esindaja Jovana Zivanovici nappi 15:14 paremust. Kokkuvõttes talle 49. koht.
Kärol-Liina Glinkinil (Tallinna Mõõk) ei õnnestunud saada alagrupis ühtegi võitu ega pääsu põhiturniirile. Ta tuli 68. kohale.
Euroopa meistriks krooniti Itaalia vehkleja Roberta Marzani.
Turniirist võttis osa 72 vehklejat.
### Response:
Karoliine Loit sai U-23 EM-il 18. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | William Somerset Maugham
"Inimorjusest"
Tõlkija Inta Soms
Canopus 2018
734 lk
Rõõmustasin nähes, et Maughami "Inimorjusest" on tulnud välja kordustrükk. Olen mõnelegi tahtnud seda kinkida, aga oma eksemplarist (2002, tõlkija Inta Soms) loobuda pole suutnud. Mu lugemiskogemus kattub paljus naksaka kultuuriblogjia Danzumees omaga, kes kirjutas kolme aasta eest blogis (30. VII 2016): "Oleksin seda raamatut pidanud lugema siis kui olin 20-aastane või pigem isegi keskkooli ajal. Siis need olulised teemad ja valikute tegemine ning eneseotsimised oleksid olnud mingis mõttes õpetlikud ja silmaringi avardavad. Kuid ka praegu kujunes lugemisest elamus, sest vaatasin teemadele oma praeguse elupagasi pinnalt ja võibolla mõistsin ja nägin asju, mida ma nooremana ei oleks osanud ehk nähagi." ja "Hinnang: 5- (Kui oleksin seda raamatut lugenud 25 aastat tagasi, oleks mu hinnang ilmselt olnud 5+). Ühest küljest justkui elulugu, mis filmilikult jookseb lugedes silme ees. Maugham on igatahes minu kirjanik. Ta inimsuhete ja -psühholoogia näitamine on terav ning õpetlik. Maughami mehed on justkui natuke ullikesed või igatahes on nad "maailma-avastajad" ja "keegi, kellele peab õpetama elukunsti". Ja kuigi seekord oli see "õpetaja", ehk naine "paha", siis minu esmane kokkupuude Maughamiga - suurepärane telelavastus "Truu naine", Kersti Kreismanni ja Aarne Ükskülaga peaosades, oli naine just nimelt naine tark ja kaval. Ja isegi kui kõik raamatus on tuttav, leiab ikka enda jaoks mõttepoegi, mida kõrva taha panna või mille kallal närida või miks ka mitte teistega arutada. Samas pakuvad mitmed mõtted ja teemad äratundmis- ja ka märkamise ja arusaamise rahuldust.)".
"Inimorjusest" on Briti kirjandusklassiku William Somerset Maughami tuntuim ja mahukaim teos. See pole päris autobiograafia, sügavalt elulooline siiski. Maugham oli andekas ja töökas kirjanik, aga mitte inimkonna suurvaim, mitte selline nagu Dostojevski või Thomas Mann, ammugi mitte nagu Nietzsche, kes võib pea päris segi ajada. Ei saa olla fanaatiliselt elutark. Maugham on elu proosalikkuse suurmeister, kelle anne peitub enese ja elu jälgimises ning võimes teha läbinägelikke tähelepanekuid ja adekvaatseid üldistusi ning seda eelkõige indiviidi tasandil. Siin ei parandata ühiskonda ega heidelda metafüüsiliste suurprobleemidega. Vähemasti mitte rohkem, kui need otseselt ellu puutuvad.
Paneb noori elu mõistma
Tegu on arenguromaaniga sõna parimas mõttes. Maugham kirjutas esimese mustandi 23aastaselt, ent trükki jõudnud versiooni alustas 37aastaselt. Siis, kui elukogemust rohkem ja kirjutamine käpas. Eesti tõlke esmatrüki ilmumise ajal lõpetas Kalle Käsper oma arvustuse sellele teosele järgmiselt: "Palun keskkooli kirjandusõpetajaid, kes juhtuvad seda artiklit lugema, et nad soovitaksid "Inimorjust" oma õpilastele. See pole mitte lihtsalt inglise XX sajandi kirjanduse tähtteos, see on üks neid väheseid romaane, mis võib noort inimest aidata pisut edasi elumõistmise keerulisel teel." ("Sirp" 2. V 2003). Kirjutan igati alla.
On ju kohustusliku ja soovitusliku kirjandusnimekirja koostamisel ikka see häda, et ühest küljest tuleks õpilastele tutvustada tippude tippe – nii eesti kui väliskirjandusest –, aga need käivad arusaadavalt suuresti üle (hilis)teismelise vastuvõtuvõime. On need ju reeglina kirjutanud küpses eas inimesed oma vaimses kõrgvormis ning käsitledes enamasti n-ö täiskasvanuprobleeme (ometi peaks neid siiski koolis lugema, sest muidu jääksned valdaval enamikul üldse puutumata).
"Inimorjusest" on ses mõttes hea, et siis puudutatakse just neid probleeme, mis on hilisteismeeas (ja kümmekond aastat edasi) aktuaalsed. See kõneleb inimeseks saamise raskustest, inimsuhetest, eluteede valikust selle hargnemispunktis ja paljust muust säärasest. Sellest, kuidas kasvamise käigus avalduvad mitmed motiivid, tunded, kired ja impulsid, mis on inimesele ensesele ootamatud või lausa üllatavad ning mis kallutavad teelt, mis võib-olla kunagi naiivselt sai kokku unistatud. Näiteks kirjanik on andnud peategelasele kompjala, füüsilise puude, mis teeb talle raskeks harmooniliselt ellu sulandumise, valutu ühinemise suure Elutantsuga. See on kena kujund teatavale jälgivale inimtüübile, vaatlevale ja introvertsele algseadistusele.
Selguse ja lihtsuse taotlus
Maugham on ise selle romaani kohta öelnud, et taotles seda kirjutades maksimaalselt selgust ja lihtsust. Tuleb tunnistada, et see tal õnnestus. Romaani koosneb selgetest ja lihtsatest, ometi analüütiliselt täpsetest lausetest, ainus, mis võiks tänapäeva lugejat ehk peletada, on ehk kopsakavõitu maht.
Romaan on sedavõrd universaalne, kui universaalne on inimese enda areng, tähendab tõenäoliselt on äratundmist siin rohkem noormeestel kui tütarlastel, aga sellest eristusest on ehk veel olulisem loomispisiku olemasolu, lummatus kirjandusest ja kunstist (seda leidub omakorda tütarlaste hulgas rohkem). Ometi kõlavad siin kaasa ka praeguse ajastu üha pragmaatilisemad hääled, mis hoiatavad idealismist joovastumast, miska toon lõpetuseks ühe lõigu peategelase Philipi vestlusest kunstiõpetajaga, kellega arutleb oma selle üle, kas pühendada oma elu kunstiõpingutele. (Olen seda ennegi osalt tsiteerinud ja seepärast mugavalt võtta):
Foinet keeras endale suitsu ja pani selle põlema.
"Teie rahalised vahendid on piiratud?" küsis ta viimaks.
"Väga piiratud," vastas Philip, tundes äkki, kuidas südame alt läheb külmaks. "Igatahes mitte piisavad, et sellest elatuda."
"Miski pole nii alandav kui pidev mure, kuidas ära elada. Inimeste vastu, kes halvustavad raha, tunnen ma üksnes põlgust. Nad on kas silmakirjalikud või lollid. Raha – see on nagu kuues meel, milleta viis ülejäänut ei ole korralikult kasutatavad. Piisava sissetulekuta on pooled elu võimalustest kohe välistatud. Inimesed armastavad rääkida, et vaesus on kunstniku parim kannus. Noh, nad pole selle kannuse terast kunagi oma ihus tundnud. Nad ei tea, kuidas see loomust labastab. See jätab su lõputute alanduste meelevalda, kärbib su tiivad, sööb ennast su hinge nagu vähk. Ei nõuta ju jõukust, vaid pelgalt niipaljukest, et säilitada eneseväärikus ja takistamatult töötada, kõigest võimalust olla helde, siiras ja sõltumatu. Mul on kogu südamest kahju kunstnikust, olgu ta kirjanik või maalikunstnik, kelle elatis sõltub tervenisti tema loomingust."
Philip korjas vaikides oma pildid kokku.
"Ma kardan, et see tähendab seda, et teie meelest pole mul kuigivõrd lootust."
Monsieur Foinet kehitas kergelt õlgu.
"Teil on teatavat manuaalset osavust. Ma ei näe põhjust, miks hoolsa töö ja visadusega ei võiks teist saada korralik, tehniliselt pädev maalija. Maailmas leiduks sadu kunstnikke, kes maalivad teist halvemini – ja sadu, kes maalivad täpselt samamoodi. Ma ei näinud kübetki annet üheski töös, mida te mulle näitasite. Ma nägin töökust ja intelligentsi. Teist ei saa kunagi midagi enamat kui keskpärane kunstnik."
Philip sundis end üsna rahulikult vastama:
"Tänan teid väga, et nõustusite endale minu pärast tüli tegema. Mul ei jätku sõnu, et väljendada teile oma tänulikkust."
Monsieur Foinet tõusis ja asutas juba minekule, ent muutis siis meelt, seisatas ja pani käe Philipi õlale.
"Kui te minu nõu kuulda tahate, siis ütleksin nii: võtke kogu oma julgus kokku ja katsuge õnne millegi muuga. See kõlab väga julmalt, aga las ma ütlen teile veel midagi: ma annaksin täna kõik, et keegi oleks mulle teie eas seda nõu andnud ja ma oleksin seda kuulda võtnud."
Philip heitis vanale õpetajale jahmunud pilgu. Meister sundis naeratuse huulile, kuid ta silmad jäid tõsiseks ja nukraks.
"Julm on see, kui avastad oma keskpärasuse alles siis, kui on hilja midagi muuta. See ei paranda just iseloomu."
Viimaste sõnadega tõi Foinet kuuldavale lühikese naeru ja astus kiiresti uksest välja.
Philipist ei saanud keskpärast kunstnikku, ta sai täiskavanuks ja William Somersetist sai üks XX sajandi armastatumaid inglisekeelseid kirjanikke. | Arvustus. Elurõõm, mis sünnib enesega leppimise vaevast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
William Somerset Maugham
"Inimorjusest"
Tõlkija Inta Soms
Canopus 2018
734 lk
Rõõmustasin nähes, et Maughami "Inimorjusest" on tulnud välja kordustrükk. Olen mõnelegi tahtnud seda kinkida, aga oma eksemplarist (2002, tõlkija Inta Soms) loobuda pole suutnud. Mu lugemiskogemus kattub paljus naksaka kultuuriblogjia Danzumees omaga, kes kirjutas kolme aasta eest blogis (30. VII 2016): "Oleksin seda raamatut pidanud lugema siis kui olin 20-aastane või pigem isegi keskkooli ajal. Siis need olulised teemad ja valikute tegemine ning eneseotsimised oleksid olnud mingis mõttes õpetlikud ja silmaringi avardavad. Kuid ka praegu kujunes lugemisest elamus, sest vaatasin teemadele oma praeguse elupagasi pinnalt ja võibolla mõistsin ja nägin asju, mida ma nooremana ei oleks osanud ehk nähagi." ja "Hinnang: 5- (Kui oleksin seda raamatut lugenud 25 aastat tagasi, oleks mu hinnang ilmselt olnud 5+). Ühest küljest justkui elulugu, mis filmilikult jookseb lugedes silme ees. Maugham on igatahes minu kirjanik. Ta inimsuhete ja -psühholoogia näitamine on terav ning õpetlik. Maughami mehed on justkui natuke ullikesed või igatahes on nad "maailma-avastajad" ja "keegi, kellele peab õpetama elukunsti". Ja kuigi seekord oli see "õpetaja", ehk naine "paha", siis minu esmane kokkupuude Maughamiga - suurepärane telelavastus "Truu naine", Kersti Kreismanni ja Aarne Ükskülaga peaosades, oli naine just nimelt naine tark ja kaval. Ja isegi kui kõik raamatus on tuttav, leiab ikka enda jaoks mõttepoegi, mida kõrva taha panna või mille kallal närida või miks ka mitte teistega arutada. Samas pakuvad mitmed mõtted ja teemad äratundmis- ja ka märkamise ja arusaamise rahuldust.)".
"Inimorjusest" on Briti kirjandusklassiku William Somerset Maughami tuntuim ja mahukaim teos. See pole päris autobiograafia, sügavalt elulooline siiski. Maugham oli andekas ja töökas kirjanik, aga mitte inimkonna suurvaim, mitte selline nagu Dostojevski või Thomas Mann, ammugi mitte nagu Nietzsche, kes võib pea päris segi ajada. Ei saa olla fanaatiliselt elutark. Maugham on elu proosalikkuse suurmeister, kelle anne peitub enese ja elu jälgimises ning võimes teha läbinägelikke tähelepanekuid ja adekvaatseid üldistusi ning seda eelkõige indiviidi tasandil. Siin ei parandata ühiskonda ega heidelda metafüüsiliste suurprobleemidega. Vähemasti mitte rohkem, kui need otseselt ellu puutuvad.
Paneb noori elu mõistma
Tegu on arenguromaaniga sõna parimas mõttes. Maugham kirjutas esimese mustandi 23aastaselt, ent trükki jõudnud versiooni alustas 37aastaselt. Siis, kui elukogemust rohkem ja kirjutamine käpas. Eesti tõlke esmatrüki ilmumise ajal lõpetas Kalle Käsper oma arvustuse sellele teosele järgmiselt: "Palun keskkooli kirjandusõpetajaid, kes juhtuvad seda artiklit lugema, et nad soovitaksid "Inimorjust" oma õpilastele. See pole mitte lihtsalt inglise XX sajandi kirjanduse tähtteos, see on üks neid väheseid romaane, mis võib noort inimest aidata pisut edasi elumõistmise keerulisel teel." ("Sirp" 2. V 2003). Kirjutan igati alla.
On ju kohustusliku ja soovitusliku kirjandusnimekirja koostamisel ikka see häda, et ühest küljest tuleks õpilastele tutvustada tippude tippe – nii eesti kui väliskirjandusest –, aga need käivad arusaadavalt suuresti üle (hilis)teismelise vastuvõtuvõime. On need ju reeglina kirjutanud küpses eas inimesed oma vaimses kõrgvormis ning käsitledes enamasti n-ö täiskasvanuprobleeme (ometi peaks neid siiski koolis lugema, sest muidu jääksned valdaval enamikul üldse puutumata).
"Inimorjusest" on ses mõttes hea, et siis puudutatakse just neid probleeme, mis on hilisteismeeas (ja kümmekond aastat edasi) aktuaalsed. See kõneleb inimeseks saamise raskustest, inimsuhetest, eluteede valikust selle hargnemispunktis ja paljust muust säärasest. Sellest, kuidas kasvamise käigus avalduvad mitmed motiivid, tunded, kired ja impulsid, mis on inimesele ensesele ootamatud või lausa üllatavad ning mis kallutavad teelt, mis võib-olla kunagi naiivselt sai kokku unistatud. Näiteks kirjanik on andnud peategelasele kompjala, füüsilise puude, mis teeb talle raskeks harmooniliselt ellu sulandumise, valutu ühinemise suure Elutantsuga. See on kena kujund teatavale jälgivale inimtüübile, vaatlevale ja introvertsele algseadistusele.
Selguse ja lihtsuse taotlus
Maugham on ise selle romaani kohta öelnud, et taotles seda kirjutades maksimaalselt selgust ja lihtsust. Tuleb tunnistada, et see tal õnnestus. Romaani koosneb selgetest ja lihtsatest, ometi analüütiliselt täpsetest lausetest, ainus, mis võiks tänapäeva lugejat ehk peletada, on ehk kopsakavõitu maht.
Romaan on sedavõrd universaalne, kui universaalne on inimese enda areng, tähendab tõenäoliselt on äratundmist siin rohkem noormeestel kui tütarlastel, aga sellest eristusest on ehk veel olulisem loomispisiku olemasolu, lummatus kirjandusest ja kunstist (seda leidub omakorda tütarlaste hulgas rohkem). Ometi kõlavad siin kaasa ka praeguse ajastu üha pragmaatilisemad hääled, mis hoiatavad idealismist joovastumast, miska toon lõpetuseks ühe lõigu peategelase Philipi vestlusest kunstiõpetajaga, kellega arutleb oma selle üle, kas pühendada oma elu kunstiõpingutele. (Olen seda ennegi osalt tsiteerinud ja seepärast mugavalt võtta):
Foinet keeras endale suitsu ja pani selle põlema.
"Teie rahalised vahendid on piiratud?" küsis ta viimaks.
"Väga piiratud," vastas Philip, tundes äkki, kuidas südame alt läheb külmaks. "Igatahes mitte piisavad, et sellest elatuda."
"Miski pole nii alandav kui pidev mure, kuidas ära elada. Inimeste vastu, kes halvustavad raha, tunnen ma üksnes põlgust. Nad on kas silmakirjalikud või lollid. Raha – see on nagu kuues meel, milleta viis ülejäänut ei ole korralikult kasutatavad. Piisava sissetulekuta on pooled elu võimalustest kohe välistatud. Inimesed armastavad rääkida, et vaesus on kunstniku parim kannus. Noh, nad pole selle kannuse terast kunagi oma ihus tundnud. Nad ei tea, kuidas see loomust labastab. See jätab su lõputute alanduste meelevalda, kärbib su tiivad, sööb ennast su hinge nagu vähk. Ei nõuta ju jõukust, vaid pelgalt niipaljukest, et säilitada eneseväärikus ja takistamatult töötada, kõigest võimalust olla helde, siiras ja sõltumatu. Mul on kogu südamest kahju kunstnikust, olgu ta kirjanik või maalikunstnik, kelle elatis sõltub tervenisti tema loomingust."
Philip korjas vaikides oma pildid kokku.
"Ma kardan, et see tähendab seda, et teie meelest pole mul kuigivõrd lootust."
Monsieur Foinet kehitas kergelt õlgu.
"Teil on teatavat manuaalset osavust. Ma ei näe põhjust, miks hoolsa töö ja visadusega ei võiks teist saada korralik, tehniliselt pädev maalija. Maailmas leiduks sadu kunstnikke, kes maalivad teist halvemini – ja sadu, kes maalivad täpselt samamoodi. Ma ei näinud kübetki annet üheski töös, mida te mulle näitasite. Ma nägin töökust ja intelligentsi. Teist ei saa kunagi midagi enamat kui keskpärane kunstnik."
Philip sundis end üsna rahulikult vastama:
"Tänan teid väga, et nõustusite endale minu pärast tüli tegema. Mul ei jätku sõnu, et väljendada teile oma tänulikkust."
Monsieur Foinet tõusis ja asutas juba minekule, ent muutis siis meelt, seisatas ja pani käe Philipi õlale.
"Kui te minu nõu kuulda tahate, siis ütleksin nii: võtke kogu oma julgus kokku ja katsuge õnne millegi muuga. See kõlab väga julmalt, aga las ma ütlen teile veel midagi: ma annaksin täna kõik, et keegi oleks mulle teie eas seda nõu andnud ja ma oleksin seda kuulda võtnud."
Philip heitis vanale õpetajale jahmunud pilgu. Meister sundis naeratuse huulile, kuid ta silmad jäid tõsiseks ja nukraks.
"Julm on see, kui avastad oma keskpärasuse alles siis, kui on hilja midagi muuta. See ei paranda just iseloomu."
Viimaste sõnadega tõi Foinet kuuldavale lühikese naeru ja astus kiiresti uksest välja.
Philipist ei saanud keskpärast kunstnikku, ta sai täiskavanuks ja William Somersetist sai üks XX sajandi armastatumaid inglisekeelseid kirjanikke.
### Response:
Arvustus. Elurõõm, mis sünnib enesega leppimise vaevast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhidistantsil jõudis finišisse 376 lõpetajat, kes said endale kaela erikujundusega medali.
Kiireimaks osutus Marti Medar Treeningpartner Sportlandi jooksutiimist (14.35), talle järgnesid Robert Telpt Audentesest (14.43) ja Sergei Rjabõškin (15.02). Naiste parim oli Liis-Grete Arro (17.28), teisena lõpetas veteranideklassi jooksja Margit Mälter (18.28), kolmandana samuti veteranideklassi jooksja Mirjam Vint (19.11).
Välja selgitati ka Lasnamäe kiireim kool, milleks osutus Tallinna Kuristiku Gümnaasium.
Osavõtt Lasnamäe Pae Pargi Rahvajooksust oli tasuta, kuid osalejad annetasid Tartu Ülikooli Kliiniku Lastefondi toetuseks, kes omakorda toetab 16- aastast neerupuudulikkusega Katerinat.
"Oleme arvuka osavõtuga igati rahul. Eriti hea meel on, et kohale oli tulnud nii palju lapsi," ütles linnaosavanema asetäitja Manuela Pihlap. "Lasnamäelased on ürituse hästi omaks võtnud. Järgmisel aastal seame sihiks jõuda 700 osavõtjani." | Pae pargi rahvajooks püstitas osalejaterekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhidistantsil jõudis finišisse 376 lõpetajat, kes said endale kaela erikujundusega medali.
Kiireimaks osutus Marti Medar Treeningpartner Sportlandi jooksutiimist (14.35), talle järgnesid Robert Telpt Audentesest (14.43) ja Sergei Rjabõškin (15.02). Naiste parim oli Liis-Grete Arro (17.28), teisena lõpetas veteranideklassi jooksja Margit Mälter (18.28), kolmandana samuti veteranideklassi jooksja Mirjam Vint (19.11).
Välja selgitati ka Lasnamäe kiireim kool, milleks osutus Tallinna Kuristiku Gümnaasium.
Osavõtt Lasnamäe Pae Pargi Rahvajooksust oli tasuta, kuid osalejad annetasid Tartu Ülikooli Kliiniku Lastefondi toetuseks, kes omakorda toetab 16- aastast neerupuudulikkusega Katerinat.
"Oleme arvuka osavõtuga igati rahul. Eriti hea meel on, et kohale oli tulnud nii palju lapsi," ütles linnaosavanema asetäitja Manuela Pihlap. "Lasnamäelased on ürituse hästi omaks võtnud. Järgmisel aastal seame sihiks jõuda 700 osavõtjani."
### Response:
Pae pargi rahvajooks püstitas osalejaterekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õpetajad olla Eestis otsakorral. Õpetajaskonna keskmine vanus ulatub üle poolsajandi ja kõrgkoolidest astub välja hulga vähem noori pedagooge kui vanade asendamiseks tarvis. Ja nemadki ei pea tihti koolis üle paari talve vastu ning hajuvad mahedamatele marjamaadele. Nii räägitakse.
Mure on suur ja põhjusi või süüdlasigi nähakse mitmeid. Hariduselualases diskussioonis kipuvad kõik pallid lendama ühte väravasse – meil on imehea haridus, suurepärased õpetajad, ülitublid koolijuhid, aga ometi on õpetajakutse populaarsus nigelavõitu. Aga probleemid? Ei, ei, need ei ole koolis, vaid kindlasti hoopis kusagil mujal. Milles siis asi?
Esiteks olevat meie lapsevanemad vastutustundetud, laisad ja rumalad. Nii leiab Tartu ülikooli professor Martin Ehala Postimehes, et õpetajatöö ülejõukäiv stress tuleneb ennekõike laste koduse kasvatuse puudujääkidest. Tema väitel ei õpeta me oma lapsi varases eas raskustega toime tulema, piirangutega arvestama ja kaotustega leppima.
Juvenoiline jura
Olen ise põlvkonnast, kelle lapsepõlv möödus läinud sajandi seitsme- ja kaheksakümnendatel ehk siis umbes samal ajal kui praegune keskmine eesti õpetajagi laps oli. Milliste raskustega toime tulema või kaotustega leppima meid siis tollal kodus õpetati? Sunniti peenraid rohima ja oma tuba koristama?
Eks igaühel ole lapsepõlvest oma kogemused ja traumad, aga ma ei saa nüüdse kolme lapse isana mitte kuidagi väita, et minu lapsepõlv oleks olnud kuidagi raskem, piitsutavam või muul viisil keerukam kui mu lastel.
Pigem vastupidi. Meie põlvkond ei pidanud varases eas toime tulema sotsiaalse segregatsiooni, edukultuse ja digipöördega. See, et tänapäeval kohtuvad lapsed hoopis teistsuguste raskustega kui meie omal ajal, ei tähenda, et nad poleks võimelised või motiveeritud üldse mingite probleemidega toime tulema.
Niisiis võiks kogu sellise mõttevara südamerahuga liigitada juvenoilise* jura valdkonda, mida on ikka põlvest põlve heietatud. Väärikas eas juvenoik-pedagoog peab raiskuläinud nooruseks juba praeguste koolijütside vanemaidki, mis siis veel lastest rääkida. Murettekitav on minu jaoks mulje, et selline hoiak on meie õpetajaskonna kutse-eetikas kindlalt koha sisse võtnud.
Teiseks leitakse, et õpetaja on "alandatud klienditeenindaja staatusesse", nagu toosama professor oma loos asja kokku võtab.
"Püüdsin mõistatada, et mida siis võidakse silmas pidada "klienditeenindaja staatuse" all, mis meie tänaseid õpetajaid ahistab."
Esiteks paneb kulmu kergitama juba seegi, et meie lapsi õpetavate inimeste hulgas leidub neid, kes avalikult arvavad "klienditeenindaja staatuse" alandava olevat. Aga see selleks. Püüdsin mõistatada, et mida siis võidakse silmas pidada "klienditeenindaja staatuse" all, mis meie tänaseid õpetajaid ahistab.
Kas see, et nende tööl peab olema tulemus, mille kvaliteedi osas võib sihtgrupil, tarbijal, nimetage kuidas soovite, õpilastel ja nende vanematel, olla nõudeid ja ootusi? Ja et neid ka väljendatakse ning tulemusi tagasisidestatakse? Või milline oleks siis positiivsem alternatiiv? Lõuad pidada ja edasi õppida?
Ühiskonnas, kus ka ministrit, direktorit või tippspetsialisti nähakse ühe või teise sihtrühma nõuete ja ootuste realiseerijana, kes peab taluma ja arvestama tagasisidet oma tööle, on kummastav otsida õpetajale mingit eristaatust, mis kingiks talle tingimusteta lugupidamise ja vabastuse kriitikast. Andke andeks, aga sellist staatust ei ole olemas. Mitte kellelgi. Me kõik oleme mingil moel klienditeenindaja staatuses ja seda alandavaks pidada on pehmelt öeldes kohatu.
Kolmandaks näivad paljudele õpetajatele suurt stressi tekitavat haridusuuendused. Pea igast Õpetajate Lehest saab lugeda mõnd meeleheitelist kirjatükki sellest, kuidas koolitöös täiesti ebapädevad ministeeriumiametnikud mingi järjekordse riuka välja mõtlesid, mis taaskord kooliõpetaja elu põrguks teevad. Uus õpikäsitus, kujundav hindamine, probleemõpe ja kaasav haridus näivad olevat puhas töökius.
Miks küll õppida õpetajaks?
Nii olemegi olukorras, et Eesti hariduse arenguid kirjeldavad dokumendid - nagu Eesti elukestva õppe strateegia, põhikooli- ja gümnaasiumi seadus või riiklikud õppekavad - on peale vaadates justkui päris kaasaegsed ja tulevikku vaatavad tekstid. Püütakse kaasa minna meid ümbritseva maailma muutustega, digipöördega, vaatega tuleviku töö olemusele.
Teadmiste ja oskuste jõuliselt avarduv kättesaadavus ilmavõrgus muudab õpetaja rolli õpetamise juures, muutes ta teadmiste allikast õpikeskkonna loojaks ja hoiakute kujundajaks. Lapsed peavad ennekõike omandama õpioskused ja arengut soodustavad hoiakud, sest õppida tuleb neil tulevikus iga päev ja eluaeg. Eesti hariduses on see vaade täiesti esindatud.
Samal ajal peetakse paljudes koolides kõrgema või madalama intensiivsusega sissisõda selle nimel, et "kõik jääks nagu oli". Ainsad teretulnud muudatused neis koolides paistavad olevat koolimaja remont ja õpetajate palgatõus.
Jah, tõepoolest, viimaks peab rääkima ka õpetajate palgast. See on õpetajatel teatavasti seal Eesti keskmise kandis ehk siis talumatult närune.
Niisiis taastoodab õpetajaskond läbi oma mõjukate esindajate ikka ja jälle kindlapiirilist sõnumipaketti – kallid noored, õppige õpetajaks! Teid ootavad ees olematu koduse kasvatusega ärahellitatud lapsed, ebameeldivad, näägutavad lapsevanemad, idiootidest ülemused ministeeriumis ja naeruväärne palk. Õpetajad vajavad kaitset laste, lapsevanemate ja haridusuuendajate eest, neid rünnatakse iga päev! Astuge sisse!
Millist tulemust teie sellise sõnumi levitamisest ootaksite? Kuidas metsa hüüad, nii ka vastu kostab, kallis koolirahvas.
* Juvenoia on Ameerika sotsioloogi David Finkelhori 2010. aastal loodud termin, mis tähistab vanema generatsiooni hirmu või vaenulikkust noorema generatsiooni suhtes. | Erik Reinhold: kuidas metsa hüüad, õpetaja? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õpetajad olla Eestis otsakorral. Õpetajaskonna keskmine vanus ulatub üle poolsajandi ja kõrgkoolidest astub välja hulga vähem noori pedagooge kui vanade asendamiseks tarvis. Ja nemadki ei pea tihti koolis üle paari talve vastu ning hajuvad mahedamatele marjamaadele. Nii räägitakse.
Mure on suur ja põhjusi või süüdlasigi nähakse mitmeid. Hariduselualases diskussioonis kipuvad kõik pallid lendama ühte väravasse – meil on imehea haridus, suurepärased õpetajad, ülitublid koolijuhid, aga ometi on õpetajakutse populaarsus nigelavõitu. Aga probleemid? Ei, ei, need ei ole koolis, vaid kindlasti hoopis kusagil mujal. Milles siis asi?
Esiteks olevat meie lapsevanemad vastutustundetud, laisad ja rumalad. Nii leiab Tartu ülikooli professor Martin Ehala Postimehes, et õpetajatöö ülejõukäiv stress tuleneb ennekõike laste koduse kasvatuse puudujääkidest. Tema väitel ei õpeta me oma lapsi varases eas raskustega toime tulema, piirangutega arvestama ja kaotustega leppima.
Juvenoiline jura
Olen ise põlvkonnast, kelle lapsepõlv möödus läinud sajandi seitsme- ja kaheksakümnendatel ehk siis umbes samal ajal kui praegune keskmine eesti õpetajagi laps oli. Milliste raskustega toime tulema või kaotustega leppima meid siis tollal kodus õpetati? Sunniti peenraid rohima ja oma tuba koristama?
Eks igaühel ole lapsepõlvest oma kogemused ja traumad, aga ma ei saa nüüdse kolme lapse isana mitte kuidagi väita, et minu lapsepõlv oleks olnud kuidagi raskem, piitsutavam või muul viisil keerukam kui mu lastel.
Pigem vastupidi. Meie põlvkond ei pidanud varases eas toime tulema sotsiaalse segregatsiooni, edukultuse ja digipöördega. See, et tänapäeval kohtuvad lapsed hoopis teistsuguste raskustega kui meie omal ajal, ei tähenda, et nad poleks võimelised või motiveeritud üldse mingite probleemidega toime tulema.
Niisiis võiks kogu sellise mõttevara südamerahuga liigitada juvenoilise* jura valdkonda, mida on ikka põlvest põlve heietatud. Väärikas eas juvenoik-pedagoog peab raiskuläinud nooruseks juba praeguste koolijütside vanemaidki, mis siis veel lastest rääkida. Murettekitav on minu jaoks mulje, et selline hoiak on meie õpetajaskonna kutse-eetikas kindlalt koha sisse võtnud.
Teiseks leitakse, et õpetaja on "alandatud klienditeenindaja staatusesse", nagu toosama professor oma loos asja kokku võtab.
"Püüdsin mõistatada, et mida siis võidakse silmas pidada "klienditeenindaja staatuse" all, mis meie tänaseid õpetajaid ahistab."
Esiteks paneb kulmu kergitama juba seegi, et meie lapsi õpetavate inimeste hulgas leidub neid, kes avalikult arvavad "klienditeenindaja staatuse" alandava olevat. Aga see selleks. Püüdsin mõistatada, et mida siis võidakse silmas pidada "klienditeenindaja staatuse" all, mis meie tänaseid õpetajaid ahistab.
Kas see, et nende tööl peab olema tulemus, mille kvaliteedi osas võib sihtgrupil, tarbijal, nimetage kuidas soovite, õpilastel ja nende vanematel, olla nõudeid ja ootusi? Ja et neid ka väljendatakse ning tulemusi tagasisidestatakse? Või milline oleks siis positiivsem alternatiiv? Lõuad pidada ja edasi õppida?
Ühiskonnas, kus ka ministrit, direktorit või tippspetsialisti nähakse ühe või teise sihtrühma nõuete ja ootuste realiseerijana, kes peab taluma ja arvestama tagasisidet oma tööle, on kummastav otsida õpetajale mingit eristaatust, mis kingiks talle tingimusteta lugupidamise ja vabastuse kriitikast. Andke andeks, aga sellist staatust ei ole olemas. Mitte kellelgi. Me kõik oleme mingil moel klienditeenindaja staatuses ja seda alandavaks pidada on pehmelt öeldes kohatu.
Kolmandaks näivad paljudele õpetajatele suurt stressi tekitavat haridusuuendused. Pea igast Õpetajate Lehest saab lugeda mõnd meeleheitelist kirjatükki sellest, kuidas koolitöös täiesti ebapädevad ministeeriumiametnikud mingi järjekordse riuka välja mõtlesid, mis taaskord kooliõpetaja elu põrguks teevad. Uus õpikäsitus, kujundav hindamine, probleemõpe ja kaasav haridus näivad olevat puhas töökius.
Miks küll õppida õpetajaks?
Nii olemegi olukorras, et Eesti hariduse arenguid kirjeldavad dokumendid - nagu Eesti elukestva õppe strateegia, põhikooli- ja gümnaasiumi seadus või riiklikud õppekavad - on peale vaadates justkui päris kaasaegsed ja tulevikku vaatavad tekstid. Püütakse kaasa minna meid ümbritseva maailma muutustega, digipöördega, vaatega tuleviku töö olemusele.
Teadmiste ja oskuste jõuliselt avarduv kättesaadavus ilmavõrgus muudab õpetaja rolli õpetamise juures, muutes ta teadmiste allikast õpikeskkonna loojaks ja hoiakute kujundajaks. Lapsed peavad ennekõike omandama õpioskused ja arengut soodustavad hoiakud, sest õppida tuleb neil tulevikus iga päev ja eluaeg. Eesti hariduses on see vaade täiesti esindatud.
Samal ajal peetakse paljudes koolides kõrgema või madalama intensiivsusega sissisõda selle nimel, et "kõik jääks nagu oli". Ainsad teretulnud muudatused neis koolides paistavad olevat koolimaja remont ja õpetajate palgatõus.
Jah, tõepoolest, viimaks peab rääkima ka õpetajate palgast. See on õpetajatel teatavasti seal Eesti keskmise kandis ehk siis talumatult närune.
Niisiis taastoodab õpetajaskond läbi oma mõjukate esindajate ikka ja jälle kindlapiirilist sõnumipaketti – kallid noored, õppige õpetajaks! Teid ootavad ees olematu koduse kasvatusega ärahellitatud lapsed, ebameeldivad, näägutavad lapsevanemad, idiootidest ülemused ministeeriumis ja naeruväärne palk. Õpetajad vajavad kaitset laste, lapsevanemate ja haridusuuendajate eest, neid rünnatakse iga päev! Astuge sisse!
Millist tulemust teie sellise sõnumi levitamisest ootaksite? Kuidas metsa hüüad, nii ka vastu kostab, kallis koolirahvas.
* Juvenoia on Ameerika sotsioloogi David Finkelhori 2010. aastal loodud termin, mis tähistab vanema generatsiooni hirmu või vaenulikkust noorema generatsiooni suhtes.
### Response:
Erik Reinhold: kuidas metsa hüüad, õpetaja? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019/2020 kurlinguhooaja esimene segapaariskurlingu MK-etapp toimub juunis Hiinas Shijiazhuangi linnas. Võistlusele pääsevad vaid korraldajate poolt kutsutud võistkonnad ning võistlust eristab ka ebatavaliselt suur auhinnafond - esimese nelja kurlingupaari vahel jagatakse Hiinas umbes 50 000 eurot.
Kokku osaleb võistlusel 12 võistkonda üle maailma. Oma osalemist on kinnitanud olümpiamängude hõbemedalistid Šveitsi kurlingupaar Jenny Perret ja Martin Rios, kes asuvad MK-etappide edetabelis esikohal ning kahekordsed maailmameistrid Ungari võistkond Dorottija Palansca ja Zsolt Kiss. Tšehhit esindab viimase kolme aasta esindusvõistkond Zuzana Paulova ja Tomáš Paul ning Kanadast tulevad kohale tänavuse segapaariskurlingu MM-i hõbemedalistid Jocelyn Peterman ja Brett Gallant. Riikidest on esindatud lisaks Eestile ka Soome, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Itaalia, Korea ja kaks Hiina tippvõistkonda.
"See on meile suur tunnustus, olla kutsutud turniirile, kus saame mõõtu võtta maailma tugevaimate võistkondade vastu. Iga kõrgetasemeline võistlus annab väga hea kogemuse ja sellest MK etapist saab kindlasti väga hea sissejuhatus uuele hooajale. Algav hooaeg on meie jaoks väga oluline, sest mängu tulevad Pekingi taliolümpiamängudele kvalifikatsioonipunktid ning konkurentsi ja mängijate taseme kasvu on juba täna selgelt tunda - kõik tahavad võita ja annavad endast igas kohtumises parima," kommenteeris Eesti kurlingumängija Harri Lill.
Eesti võistkonnaga on Hiinas kaasas ka treener Nicole Strausak (Šveits).
Võistlus toimub "Hebei Olympic Sports Center" areenil Shijiazhuang linnas, Hiinas. Turniir kestab 24. juunist kuni 27. juunini. Võistkonnad mängivad kahes alagrupis ning mõlema alagrupi kuuest võistkonnast kolm tugevamat pääseb edasi kohamängudele. Võistluse jäämeistriks on kanadalane Jamie Danbrook.
Eesti valitsevad meistrid segapaariskurlingus Marie Turmann ja Harri Lill asuvad MK-etappide edetabelis 175 võistkonna konkurentsis seitsmendal kohal. Marie Turmann ja Harri Lill on Eesti tugevaim kurlingupaar, kes on oma kõrget taset korduvalt tõestanud konkureerides maailma esimängijatega nii rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kui ka MK-etappidel. Noorte sportlaste eesmärgiks on jõuda 2022. aasta XXIV taliolümpiamängudele, mis toimuvad Pekingis. | Eesti kurlingu esipaar osaleb Hiinas suure auhinnafondiga MK etapil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019/2020 kurlinguhooaja esimene segapaariskurlingu MK-etapp toimub juunis Hiinas Shijiazhuangi linnas. Võistlusele pääsevad vaid korraldajate poolt kutsutud võistkonnad ning võistlust eristab ka ebatavaliselt suur auhinnafond - esimese nelja kurlingupaari vahel jagatakse Hiinas umbes 50 000 eurot.
Kokku osaleb võistlusel 12 võistkonda üle maailma. Oma osalemist on kinnitanud olümpiamängude hõbemedalistid Šveitsi kurlingupaar Jenny Perret ja Martin Rios, kes asuvad MK-etappide edetabelis esikohal ning kahekordsed maailmameistrid Ungari võistkond Dorottija Palansca ja Zsolt Kiss. Tšehhit esindab viimase kolme aasta esindusvõistkond Zuzana Paulova ja Tomáš Paul ning Kanadast tulevad kohale tänavuse segapaariskurlingu MM-i hõbemedalistid Jocelyn Peterman ja Brett Gallant. Riikidest on esindatud lisaks Eestile ka Soome, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Itaalia, Korea ja kaks Hiina tippvõistkonda.
"See on meile suur tunnustus, olla kutsutud turniirile, kus saame mõõtu võtta maailma tugevaimate võistkondade vastu. Iga kõrgetasemeline võistlus annab väga hea kogemuse ja sellest MK etapist saab kindlasti väga hea sissejuhatus uuele hooajale. Algav hooaeg on meie jaoks väga oluline, sest mängu tulevad Pekingi taliolümpiamängudele kvalifikatsioonipunktid ning konkurentsi ja mängijate taseme kasvu on juba täna selgelt tunda - kõik tahavad võita ja annavad endast igas kohtumises parima," kommenteeris Eesti kurlingumängija Harri Lill.
Eesti võistkonnaga on Hiinas kaasas ka treener Nicole Strausak (Šveits).
Võistlus toimub "Hebei Olympic Sports Center" areenil Shijiazhuang linnas, Hiinas. Turniir kestab 24. juunist kuni 27. juunini. Võistkonnad mängivad kahes alagrupis ning mõlema alagrupi kuuest võistkonnast kolm tugevamat pääseb edasi kohamängudele. Võistluse jäämeistriks on kanadalane Jamie Danbrook.
Eesti valitsevad meistrid segapaariskurlingus Marie Turmann ja Harri Lill asuvad MK-etappide edetabelis 175 võistkonna konkurentsis seitsmendal kohal. Marie Turmann ja Harri Lill on Eesti tugevaim kurlingupaar, kes on oma kõrget taset korduvalt tõestanud konkureerides maailma esimängijatega nii rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kui ka MK-etappidel. Noorte sportlaste eesmärgiks on jõuda 2022. aasta XXIV taliolümpiamängudele, mis toimuvad Pekingis.
### Response:
Eesti kurlingu esipaar osaleb Hiinas suure auhinnafondiga MK etapil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eriti tuntavalt on vähenenud päikesekullaste kuppude arvukus Hiiu- ja Saaremaal.
"Käisime Hiiumaal just otsimas, mõningates vanades kohtades, kus on teada, aga nüüd on need viimasedki kohad kippunud kaduma," rääkis ERR-ile botaanik Toomas Kukk.
Veidi parem on olukord mandril - näiteks on kullerkupud endiselt päris hästi leitavad Pärnu-, Rapla- ja Järvamaal, kuid Lõuna-Eestis, Setumaal on botaaniku sõnul taimed kadumas. Kui vaadata taimeatlasest andmeid viimase viie aasta kohta, on Kuke sõnul selge, et üldises plaanis kullerkuppude arvukus väheneb. Peamise põhjusena toob Kukk välja niidud, mida enam ei hooldata ja mis seetõttu võssa kasvama hakkavad.
"See taim vajab kasvamiseks niiskemapoolseid niite. Need on sellised poollooduslikud niidud või puisniidud ja nende pindala on meil väga suures mahus vähenenud. Põõsa liik ei olegi nii tähtis, et on ta nüüd paju või tugev paakspuu, et tähtis on see, et ta kasvab kullerkuppudest suuremaks ja võtab siis valguse," rääkis botaanik.
Samal põhjusel on Kuke sõnul tegelikult vähenemas ka roosakaslillade õitega pääsusilmade arvukus, kuigi võrreldes kullerkuppudega kasvavad pääsusilmad näiteks ka kraavikallastel ja metsasihtidel.
"Möödunud aastal otsisime pääsusilmi Setumaalt ja mitmepäevase välitöö peale õnnestus ainult ühest kohast näha. Suundumus on sama, et kohtade hulk on vähenenud."
Kukk ütleb, et näiteks liigirikkuse ja eluslooduse seisukohast on halb, et kullerkuppude arvukus väheneb – on ju taimede olemasoluga seotud ka teised putukad ja liigid. Nii näiteks tolmeldavad kullerkuppu kindlad putukad – kullerkupukärbsed, ja kui kaob ära kullerkupp, väheneb ka selle putuka arvukus. Kukk ütleb, et olukorra parandamiseks aitab sellest, kui niite võtta uuesti kasutusse või lihtsalt puhastad võsast.
"Noh, seal peab muidugi seda tegema niimoodi mõistlikult, et ei maksa seda niitu künda, aga niimoodi puhastades nagu ka puisniite, võetakse puid-põõsaid vähemaks, saab ju ka teisi niite taastada ja see on kindlasti väga teretulnud mõte selleks, et meie looduse mitmekesisus säiliks." | Kullerkuppe jääb Eestis järjest vähemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eriti tuntavalt on vähenenud päikesekullaste kuppude arvukus Hiiu- ja Saaremaal.
"Käisime Hiiumaal just otsimas, mõningates vanades kohtades, kus on teada, aga nüüd on need viimasedki kohad kippunud kaduma," rääkis ERR-ile botaanik Toomas Kukk.
Veidi parem on olukord mandril - näiteks on kullerkupud endiselt päris hästi leitavad Pärnu-, Rapla- ja Järvamaal, kuid Lõuna-Eestis, Setumaal on botaaniku sõnul taimed kadumas. Kui vaadata taimeatlasest andmeid viimase viie aasta kohta, on Kuke sõnul selge, et üldises plaanis kullerkuppude arvukus väheneb. Peamise põhjusena toob Kukk välja niidud, mida enam ei hooldata ja mis seetõttu võssa kasvama hakkavad.
"See taim vajab kasvamiseks niiskemapoolseid niite. Need on sellised poollooduslikud niidud või puisniidud ja nende pindala on meil väga suures mahus vähenenud. Põõsa liik ei olegi nii tähtis, et on ta nüüd paju või tugev paakspuu, et tähtis on see, et ta kasvab kullerkuppudest suuremaks ja võtab siis valguse," rääkis botaanik.
Samal põhjusel on Kuke sõnul tegelikult vähenemas ka roosakaslillade õitega pääsusilmade arvukus, kuigi võrreldes kullerkuppudega kasvavad pääsusilmad näiteks ka kraavikallastel ja metsasihtidel.
"Möödunud aastal otsisime pääsusilmi Setumaalt ja mitmepäevase välitöö peale õnnestus ainult ühest kohast näha. Suundumus on sama, et kohtade hulk on vähenenud."
Kukk ütleb, et näiteks liigirikkuse ja eluslooduse seisukohast on halb, et kullerkuppude arvukus väheneb – on ju taimede olemasoluga seotud ka teised putukad ja liigid. Nii näiteks tolmeldavad kullerkuppu kindlad putukad – kullerkupukärbsed, ja kui kaob ära kullerkupp, väheneb ka selle putuka arvukus. Kukk ütleb, et olukorra parandamiseks aitab sellest, kui niite võtta uuesti kasutusse või lihtsalt puhastad võsast.
"Noh, seal peab muidugi seda tegema niimoodi mõistlikult, et ei maksa seda niitu künda, aga niimoodi puhastades nagu ka puisniite, võetakse puid-põõsaid vähemaks, saab ju ka teisi niite taastada ja see on kindlasti väga teretulnud mõte selleks, et meie looduse mitmekesisus säiliks."
### Response:
Kullerkuppe jääb Eestis järjest vähemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuu aja eest lükkas Lausanne'is paiknev spordikohtus tagasi kahekordse olümpiavõitja ja kolmekordse maailmameistri Semenya kaebuse rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) vastu.
IAAF-i uuendatud reglemendi kohaselt peavad Semenya-laadsed naissportlased, kellel on loomulikult kõrge testosterooni tase, seda kuuekuulise perioodi jooksul ravimite abil vähendama ning seejärel ülejäänud profisportlase karjääri jooksul testosterooni uuel tasemel hoidma. Vastasel juhul ei luba IAAF sportlastel enam rahvusvahelistel võistlustel osaleda.
Pärast viiepäevast istungit arutas CAS-i kolmeliikmeline paneel Semenya kaebust ligi kuu aega ja otsustas, et IAAF-i reeglid on vajalikud, et tagada ausad võistlustingimused kõikidele. See tähendab, et kui Semenya soovib rahvusvahelistel võistlustel võistelda, peab ta tarvitama ravimeid, et enda testosteroonitaset alandada.
Oodatult kaebas lõuna-aafriklanna otsuse edasi samuti Lausanne'is asuvasse Šveitsi ülemkohtusse. IAAF-i reeglitele heidetakse ette ravimite tarvitamisele suunamist olukorras, kus nende vajalikkus pole hageja väitel meditsiiniliselt piisavalt tõendatud ja mis võib tuua tervisele ettearvamatuid tagajärgi.
Šveitsi ülemkohus peab hakkama nüüd arutama, kas Semenya näitel lähevad IAAF-i reeglid vastuollu laialt tunnustatud avalike väärtuste, sealhulgas diskrimineerimise keelu, õigusega füüsilisele puutumatusele, majandusliku vabaduse ja inimväärikuse austamisega.
"Ma olen naine ja ma olen tippsportlane," lisas Semenya avalduses ja viitab inimõigustele. "IAAF ei hakka mulle ravimeid manustama ega takistama mind selles, kes ma olen."
Mai alguses avaldatud otsuse oli spordikohus nõustunud, et kergejõustikuliidu reeglid on diskrimineerivad, aga sealjuures vajalikud, mõistlikud ja proporatsionaalsed selleks, et kaitsta naiste sporti.
Siiski leidub ka vastupidisel seisukohal olijaid. Näiteks maailma arstide liit, kuhu kuuluvad 114 riigi tervisetöötajad, on kutsunud üles IAAF-i reeglit eirama.
Rahvusvaheline kergejõustikuliit pole Semenya viimast kaebust nõustunud kommenteerima, kuna pole vastavat teadet Šveitsi ülemkohtult saanud. | Arutelu jätkub: Semenya kaebas CAS-i otsuse Šveitsi ülemkohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuu aja eest lükkas Lausanne'is paiknev spordikohtus tagasi kahekordse olümpiavõitja ja kolmekordse maailmameistri Semenya kaebuse rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) vastu.
IAAF-i uuendatud reglemendi kohaselt peavad Semenya-laadsed naissportlased, kellel on loomulikult kõrge testosterooni tase, seda kuuekuulise perioodi jooksul ravimite abil vähendama ning seejärel ülejäänud profisportlase karjääri jooksul testosterooni uuel tasemel hoidma. Vastasel juhul ei luba IAAF sportlastel enam rahvusvahelistel võistlustel osaleda.
Pärast viiepäevast istungit arutas CAS-i kolmeliikmeline paneel Semenya kaebust ligi kuu aega ja otsustas, et IAAF-i reeglid on vajalikud, et tagada ausad võistlustingimused kõikidele. See tähendab, et kui Semenya soovib rahvusvahelistel võistlustel võistelda, peab ta tarvitama ravimeid, et enda testosteroonitaset alandada.
Oodatult kaebas lõuna-aafriklanna otsuse edasi samuti Lausanne'is asuvasse Šveitsi ülemkohtusse. IAAF-i reeglitele heidetakse ette ravimite tarvitamisele suunamist olukorras, kus nende vajalikkus pole hageja väitel meditsiiniliselt piisavalt tõendatud ja mis võib tuua tervisele ettearvamatuid tagajärgi.
Šveitsi ülemkohus peab hakkama nüüd arutama, kas Semenya näitel lähevad IAAF-i reeglid vastuollu laialt tunnustatud avalike väärtuste, sealhulgas diskrimineerimise keelu, õigusega füüsilisele puutumatusele, majandusliku vabaduse ja inimväärikuse austamisega.
"Ma olen naine ja ma olen tippsportlane," lisas Semenya avalduses ja viitab inimõigustele. "IAAF ei hakka mulle ravimeid manustama ega takistama mind selles, kes ma olen."
Mai alguses avaldatud otsuse oli spordikohus nõustunud, et kergejõustikuliidu reeglid on diskrimineerivad, aga sealjuures vajalikud, mõistlikud ja proporatsionaalsed selleks, et kaitsta naiste sporti.
Siiski leidub ka vastupidisel seisukohal olijaid. Näiteks maailma arstide liit, kuhu kuuluvad 114 riigi tervisetöötajad, on kutsunud üles IAAF-i reeglit eirama.
Rahvusvaheline kergejõustikuliit pole Semenya viimast kaebust nõustunud kommenteerima, kuna pole vastavat teadet Šveitsi ülemkohtult saanud.
### Response:
Arutelu jätkub: Semenya kaebas CAS-i otsuse Šveitsi ülemkohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | UCI langetas otsuse pärast Austria võimudelt vastava teavituse saamist. 31-aastane Kollman-Forstner võistles viimati mullu septembris maastikurattavõistlustel. Maanteel pole ta kihutanud aga juba viimased kuus aastat.
Operatsioon Aadrilaskmisega on seotud juba mitukümmend sportlast. Dopingutohter Mark Schmidti klientideks arvatakse olevat jalgratturite kõrval ka murdmaasuusatajad, kergejõustiklased, kiiruisutajad ja laskesuusatajad. | UCI määras võistluskeelu veel ühele dopinguvõrgustikus osalemise kahtlusega ratturile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
UCI langetas otsuse pärast Austria võimudelt vastava teavituse saamist. 31-aastane Kollman-Forstner võistles viimati mullu septembris maastikurattavõistlustel. Maanteel pole ta kihutanud aga juba viimased kuus aastat.
Operatsioon Aadrilaskmisega on seotud juba mitukümmend sportlast. Dopingutohter Mark Schmidti klientideks arvatakse olevat jalgratturite kõrval ka murdmaasuusatajad, kergejõustiklased, kiiruisutajad ja laskesuusatajad.
### Response:
UCI määras võistluskeelu veel ühele dopinguvõrgustikus osalemise kahtlusega ratturile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes Meisterjaani varasema loominguga on uus album elektroonilisema saundiga, peaaegu ilma parmupillita ja sisaldab ka rohkem lüürikat. Žanriliselt määratleb autor oma uut muusikat " outsider pop 'iks".
"Ega mul ei olnud mingit sellist mõtet, et aitab kah parmupilli-jaan olemisest ja hakkan nüüd hoopis teistsugust muusikat tegema. Lihtsalt viimase aasta jooksul on mind parmupillidest enam inspireerinud sündid ja muud elektroonilised saundid ning sõnade muusikasse panemine on samuti midagi, mida pärast oma eelmist instrumentaalalbumit ("Monohõim") on olnud päris tore teha. Tegin lihtsalt seda, mis tahtsin," rääkis albumi sünnist Meisterjaan.
Albumi "Tüdrukud, elekter ja tuul" on salvestanud ja produtseerinud muusik oma kodustuudios. Lood "Lõks" ja "Fakdap" on valminud koostöös Margaritaga, lisaks laulab Margarita ka lugudes "See pilk" ja "Läbi särina". Loos "Peolt minema" võib kuulda Kristel Epliku häält.
Kuula albumit "Tüdrukud elekter ja tuul": | Kuula: Meisterjaan avaldas uue albumi "Tüdrukud, elekter ja tuul" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes Meisterjaani varasema loominguga on uus album elektroonilisema saundiga, peaaegu ilma parmupillita ja sisaldab ka rohkem lüürikat. Žanriliselt määratleb autor oma uut muusikat " outsider pop 'iks".
"Ega mul ei olnud mingit sellist mõtet, et aitab kah parmupilli-jaan olemisest ja hakkan nüüd hoopis teistsugust muusikat tegema. Lihtsalt viimase aasta jooksul on mind parmupillidest enam inspireerinud sündid ja muud elektroonilised saundid ning sõnade muusikasse panemine on samuti midagi, mida pärast oma eelmist instrumentaalalbumit ("Monohõim") on olnud päris tore teha. Tegin lihtsalt seda, mis tahtsin," rääkis albumi sünnist Meisterjaan.
Albumi "Tüdrukud, elekter ja tuul" on salvestanud ja produtseerinud muusik oma kodustuudios. Lood "Lõks" ja "Fakdap" on valminud koostöös Margaritaga, lisaks laulab Margarita ka lugudes "See pilk" ja "Läbi särina". Loos "Peolt minema" võib kuulda Kristel Epliku häält.
Kuula albumit "Tüdrukud elekter ja tuul":
### Response:
Kuula: Meisterjaan avaldas uue albumi "Tüdrukud, elekter ja tuul" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | KAAREL TARAND: Tõejärgne riik, tõejärgne juht
Valitsus püstitab endale kangelaslikuks ületamiseks aina kõrgemaid takistusi.
See lugu oleks pidanud käsitlema Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, sest üle mõne aasta muutus Euroopa poliitika jälle pisut ettearvatavamaks: muutunud jõujooned pole enam küsitlusudu, vaid valimistel fikseeritud fakt. Eraldi väärib rõhutamist juba rohelise laine tiitli saanud Lääne-Euroopa maade roheliste valimisedu. See aga tõi endise halastamatusega välja postkommunistliku minevikuga liitlaste vaimse mahajäämuse, mis pole ka 30 vabadusaastaga kuskile kadunud. Raudset eesriiet pole, aga roheline laine põrkas idas ikka vastu nähtamatut seina. Lisatud jooniselt on näha, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ei pääsenud Brüsselisse ükski roheline. Läti ja Leedu esindaja justkui oleks, aga see on silmamoondus, sest kumbki saadik ei ole karvavõrragi roheline – vääriks analüüsi ja arvamist.
Looming sünnib kindlustundest. Intervjuu kultuuriminister Tõnis Lukasega. TÕNIS LUKAS: "Leian ennast juba kolmandat korda olukorrast, kus valitsusse tulles peab alustama kokkuhoiumeetmetega."
TIMO MARAN, NELLY MÄEKIVI, RIIN MAGNUS: Loodushoid antropotseenis
Antropotseenis tulebki õppida kohanema muutuva keskkonnaga, õppida üheskoos teiste liikidega, kes samuti kohanevad ja kujundavad ümber oma elu.
Loodushoiu teema on pakilisem kui kunagi varem. Poliitilised vastasseisud täidavad küll suure osa meediaruumist, aga kõik toimub siiski eeldusel, et meil jätkub puhast vett, õhku ja süüa. See keskkonna stabiilsus, mis on võimaldanud ühiskonna arengut, ei ole täna enam enesestmõistetav. Suurimad inimkonna ees seisvad katsumused on ülemaailmne kliima soojenemine ja liikide massväljasuremine. Alates 1901. aastast on Maa pinnatemperatuur tõusnud 0,7–0,9 °C ja alates 1975. aastast on temperatuuri tõus peaaegu kahekordistunud – 1,5–1,8 °C sajandi kohta. Liigilise mitmekesisuse kadu on raskemini mõõdetav, kuid näiteks selgroogsete loomaliikide väljasuremise kiirus viimasel sajandil on hinnanguliselt 114 korda suurem kui oleks väljasuremise loomulik taustafoon ning Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (International Union for the Conservation of Nature and Natural Recources, IUCN) hinnangul on 20–25% loomaliikidest väljasuremisriskiga.
Hiljuti Pariisis avaldatud ÜRO aruande järgi ohustab väljasuremine miljonit taime- ja loomaliiki ning liikide väljasuremise kiirus kasvab. Mõlemad muutused toovad kaasa mitmesuguseid kumulatiivseid ja kaudseid mõjusid, kuid kindlasti halveneb inimkonna varustatus toiduga, väheneb eluks kõlblike alade pind ning kasvab äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus.
MARGUS OTT: Populism
Populismi sisulised ja vormilised põhjused
Populismi tõusule on otsitud mitmesuguseid seletusi: majanduslikud põhjused seoses sellega, et kasvab ebavõrdsus (sugude, piirkondade, ühiskonnaklasside, rahvuste vahel) ja laiade rahvahulkade elatustase langeb, stagneerub või prekariseerub; sotsiokultuurilised põhjused seoses sellega, et traditsiooniliselt privilegeeritud gruppides (n-ö vehmades, valgetes eesti heteromeestes) tekitab ängistust "traditsioonilise korra" (s.t see, kus nad olid eelisseisundis) lagunemine; rassism või üldisemalt heterofoobia (teiseviha, teistsugusepelg); kurjade jõudude sekkumine (Putin, Finkelstein, Soros, Cambridge Analytica jne). Ilmselt kõik need sisulised põhjused mängivad oma rolli, aga peamine põhjus ja mootor peitub mujal.
TRISTAN PRIIMÄGI: Suure lina peegeldused
Cannes'i filmifestival pakkus rohkelt elamusi ja ideid, aga kõike muutvat sähvatust siiski näha ei olnud.
Cannes'is räägiti tänavu palju ilmast, justkui oleks läbivalt sajusel situatsioonil midagi pistmist pakutavate filmide ja nende sisuga. Kimbatuses rivieeralased kasutasid vabandavat tooni ja tundsid end toimuvas kuidagi süüdi olevat. Ma ei hakanud neile ütlema, et olen Eestist. Sajuga kinos istumine ongi ideaalne, mis sest et vahel tuli mõne filmikunsti tipptegija tuliuue üllitise linastusele pääsemiseks ka vihmaga õues järjekorras seista. Kokku jõudsin ära vaadata 43 uut filmi, valdav enamus neist esilinastusid just siin. Irooniliselt tekkis Eestisse tagasi jõudes tunne, et mitte midagi pole näinud, kuna kohalik kinolevi oli oma täiesti teistsuguse valikuga vahepeal eest ära kapanud ja siinsete töökohustuste tõttu veetsin pärast kahenädalast arthouse-kuuri kinos päevakese koos Pikachu ja Aladiniga.
PRIIT PIKAMÄE: Tants põhiseaduskohtu ümber
Aeg-ajalt lahvatab avalikkuses vaidlus, mis ilmselt ühiskonnast vaid väikest osa erutab, kuid see eest pakub ohtralt diskussioonimõnu väheste asjassepühendatute jaoks. Vaidlus käib selle ümber, kas Eestis tuleks põhiseaduslikkuse järelevalve Riigikohtust eraldada, luues selleks eraldi põhiseaduskohtu. On neid, kes peavad uut kohut hädavajalikuks, ning neidki, kelle arvates oleks selline uuendus täiesti tarbetu. Mõnikord näib diskussiooni osapooltel pind sootuks jalge alt kaduvat, kui küsimus eraldi põhiseaduskohtu vajadusest asendatakse sujuvalt küsimusega konstitutsioonikohtu vajadusest Eestis üldse, unustades, et 1992. aasta põhiseaduse kohaselt on Riigikohus ühtlasi ka põhiseaduskohus. Niisiis on viimane küsimuseasetus sootuks ainetu. Võime küll arutleda selle üle, kas Eesti vajab Riigikohtust lahutatud põhiseaduskohut, kuid mitte konstitutsioonikohtu enda vajalikkuse üle. Nagu läänelikus demokraatias valdavalt tavaks on ka Eestis konstitutsioonilise järelevalvega tegelev kohus Riigikohtu näol täiesti olemas.
MARIA MÖLDER: Muusikaettevõtjad vahendavad praktilisi oskusi
Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis avatakse koostöös Music Estoniaga uus muusikaettevõtluse spetsialisti õppekava, kus hakatakse andma tänapäeva muusikatööstuse kiire arenguga kooskõlas praktilist haridust. Uue õppekava vajalikkusest ja sisust räägivad Otsa kooli direktor Ivo Lille ja Music Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa. Õige pisut tutvustatakse ka muusikaprodutsendi õppekava, mis on Otsa koolis samuti uus. Mõlemal erialal õppima asuda soovijate dokumente võetakse vastu 5. juunini.
MARIA MÖLDER: Muusikateaduses võetakse elulisem suund
Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse bakalaureuse õppekava on uuendatud ja järgmisest õppeaastast kannab see nimetust "muusikateadus ja muusikakorraldus". Õppekava eesmärk on pakkuda muusikahuvilistele noortele võimalust leida eneseteostus professionaalses muusikamaailmas muusikateadlase, muusika populariseerija või muusikakorraldajana. Eriala loob eelduse õpingute jätkamiseks nii muusikateaduse kui ka kultuurikorralduse magistriõppes, ent annab ka erialase kompetentsi, et töötada mõnes muusikaorganisatsioonis. Muusikateaduse endise õppekavaga võrreldes on lisandunud muusikakorralduse valikmoodul, õppekavas pööratakse erilist tähelepanu muusikast rääkimisele ja muusikast kirjutamisele eri žanrides. Sisseastumisavaldusi saab esitada 25. juunini 2019. Uuest õppekavast kõnelevad muusikateaduse õppejuht prof Toomas Siitan ja kultuurikorralduse dotsent Marko Lõhmus.
RIIN ALATALU: Pärand ja inimõigused
Diskrimineerimis- ja läbipaistvusalastes aruteludes aitavad inimõigused leida hinnangukriteeriume, jõustades tavaliselt kõrvale jäetud hääli.
1. – 6. maini korraldas rahvusvaheline muinsuskaitse eksperdiorganisatsioon ICOMOS Tallinnas ja Lahemaal rahvusvahelise koolituse "Pärand ja inimõigused", mis hõlmas nii loenguid, seminare kui ka kohtumisi kohaliku elanikkonna esindajatega.
Inimõiguste puhul lähtutakse iga inimese õigusest väärikusele ja võrdsusele. Nii üksikisiku kui ka inimrühmade identiteedi alustala on pärand, mida on väärtustatud ammu enne ühegi kaitset pakkuva ametkonna loomist. Seadustega, ka verivärske muinsuskaitseseadusega, nähakse ette kogukondade kaasamine, aga tihti on neil erinev võime end kuuldavaks teha.
Keele-elu. Füüsika eestikeelsest terminivarast riiklikul oskuskeelekuul
Arvustamisel
Estonia muusikal "West Side Story"
Tiit Aleksejevi romaan "Müürideta aed"
George Saundersi romaan "Lincoln kaalukojas"
näitused: "Gustav Klucis. Vene 1920. – 1930. aastate avangard", Heikki Leisi "Review", Katrin Piile "Abstraktne hüperreaalsus", "Laval ja lõuendil"
Musta Kasti "5 граммов"
"Armas luiskaja"
2 × Nukuteatri "Momo"
Hesi Siimets-Grossi ja Merike Ristikivi "Fontes iuris Romani. Rooma õiguse allikate kogumik"
biograafiline film "Rocketman" | Sel reedel Sirbis tõejärgne riik ja suure lina peegeldused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
KAAREL TARAND: Tõejärgne riik, tõejärgne juht
Valitsus püstitab endale kangelaslikuks ületamiseks aina kõrgemaid takistusi.
See lugu oleks pidanud käsitlema Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, sest üle mõne aasta muutus Euroopa poliitika jälle pisut ettearvatavamaks: muutunud jõujooned pole enam küsitlusudu, vaid valimistel fikseeritud fakt. Eraldi väärib rõhutamist juba rohelise laine tiitli saanud Lääne-Euroopa maade roheliste valimisedu. See aga tõi endise halastamatusega välja postkommunistliku minevikuga liitlaste vaimse mahajäämuse, mis pole ka 30 vabadusaastaga kuskile kadunud. Raudset eesriiet pole, aga roheline laine põrkas idas ikka vastu nähtamatut seina. Lisatud jooniselt on näha, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ei pääsenud Brüsselisse ükski roheline. Läti ja Leedu esindaja justkui oleks, aga see on silmamoondus, sest kumbki saadik ei ole karvavõrragi roheline – vääriks analüüsi ja arvamist.
Looming sünnib kindlustundest. Intervjuu kultuuriminister Tõnis Lukasega. TÕNIS LUKAS: "Leian ennast juba kolmandat korda olukorrast, kus valitsusse tulles peab alustama kokkuhoiumeetmetega."
TIMO MARAN, NELLY MÄEKIVI, RIIN MAGNUS: Loodushoid antropotseenis
Antropotseenis tulebki õppida kohanema muutuva keskkonnaga, õppida üheskoos teiste liikidega, kes samuti kohanevad ja kujundavad ümber oma elu.
Loodushoiu teema on pakilisem kui kunagi varem. Poliitilised vastasseisud täidavad küll suure osa meediaruumist, aga kõik toimub siiski eeldusel, et meil jätkub puhast vett, õhku ja süüa. See keskkonna stabiilsus, mis on võimaldanud ühiskonna arengut, ei ole täna enam enesestmõistetav. Suurimad inimkonna ees seisvad katsumused on ülemaailmne kliima soojenemine ja liikide massväljasuremine. Alates 1901. aastast on Maa pinnatemperatuur tõusnud 0,7–0,9 °C ja alates 1975. aastast on temperatuuri tõus peaaegu kahekordistunud – 1,5–1,8 °C sajandi kohta. Liigilise mitmekesisuse kadu on raskemini mõõdetav, kuid näiteks selgroogsete loomaliikide väljasuremise kiirus viimasel sajandil on hinnanguliselt 114 korda suurem kui oleks väljasuremise loomulik taustafoon ning Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (International Union for the Conservation of Nature and Natural Recources, IUCN) hinnangul on 20–25% loomaliikidest väljasuremisriskiga.
Hiljuti Pariisis avaldatud ÜRO aruande järgi ohustab väljasuremine miljonit taime- ja loomaliiki ning liikide väljasuremise kiirus kasvab. Mõlemad muutused toovad kaasa mitmesuguseid kumulatiivseid ja kaudseid mõjusid, kuid kindlasti halveneb inimkonna varustatus toiduga, väheneb eluks kõlblike alade pind ning kasvab äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus.
MARGUS OTT: Populism
Populismi sisulised ja vormilised põhjused
Populismi tõusule on otsitud mitmesuguseid seletusi: majanduslikud põhjused seoses sellega, et kasvab ebavõrdsus (sugude, piirkondade, ühiskonnaklasside, rahvuste vahel) ja laiade rahvahulkade elatustase langeb, stagneerub või prekariseerub; sotsiokultuurilised põhjused seoses sellega, et traditsiooniliselt privilegeeritud gruppides (n-ö vehmades, valgetes eesti heteromeestes) tekitab ängistust "traditsioonilise korra" (s.t see, kus nad olid eelisseisundis) lagunemine; rassism või üldisemalt heterofoobia (teiseviha, teistsugusepelg); kurjade jõudude sekkumine (Putin, Finkelstein, Soros, Cambridge Analytica jne). Ilmselt kõik need sisulised põhjused mängivad oma rolli, aga peamine põhjus ja mootor peitub mujal.
TRISTAN PRIIMÄGI: Suure lina peegeldused
Cannes'i filmifestival pakkus rohkelt elamusi ja ideid, aga kõike muutvat sähvatust siiski näha ei olnud.
Cannes'is räägiti tänavu palju ilmast, justkui oleks läbivalt sajusel situatsioonil midagi pistmist pakutavate filmide ja nende sisuga. Kimbatuses rivieeralased kasutasid vabandavat tooni ja tundsid end toimuvas kuidagi süüdi olevat. Ma ei hakanud neile ütlema, et olen Eestist. Sajuga kinos istumine ongi ideaalne, mis sest et vahel tuli mõne filmikunsti tipptegija tuliuue üllitise linastusele pääsemiseks ka vihmaga õues järjekorras seista. Kokku jõudsin ära vaadata 43 uut filmi, valdav enamus neist esilinastusid just siin. Irooniliselt tekkis Eestisse tagasi jõudes tunne, et mitte midagi pole näinud, kuna kohalik kinolevi oli oma täiesti teistsuguse valikuga vahepeal eest ära kapanud ja siinsete töökohustuste tõttu veetsin pärast kahenädalast arthouse-kuuri kinos päevakese koos Pikachu ja Aladiniga.
PRIIT PIKAMÄE: Tants põhiseaduskohtu ümber
Aeg-ajalt lahvatab avalikkuses vaidlus, mis ilmselt ühiskonnast vaid väikest osa erutab, kuid see eest pakub ohtralt diskussioonimõnu väheste asjassepühendatute jaoks. Vaidlus käib selle ümber, kas Eestis tuleks põhiseaduslikkuse järelevalve Riigikohtust eraldada, luues selleks eraldi põhiseaduskohtu. On neid, kes peavad uut kohut hädavajalikuks, ning neidki, kelle arvates oleks selline uuendus täiesti tarbetu. Mõnikord näib diskussiooni osapooltel pind sootuks jalge alt kaduvat, kui küsimus eraldi põhiseaduskohtu vajadusest asendatakse sujuvalt küsimusega konstitutsioonikohtu vajadusest Eestis üldse, unustades, et 1992. aasta põhiseaduse kohaselt on Riigikohus ühtlasi ka põhiseaduskohus. Niisiis on viimane küsimuseasetus sootuks ainetu. Võime küll arutleda selle üle, kas Eesti vajab Riigikohtust lahutatud põhiseaduskohut, kuid mitte konstitutsioonikohtu enda vajalikkuse üle. Nagu läänelikus demokraatias valdavalt tavaks on ka Eestis konstitutsioonilise järelevalvega tegelev kohus Riigikohtu näol täiesti olemas.
MARIA MÖLDER: Muusikaettevõtjad vahendavad praktilisi oskusi
Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis avatakse koostöös Music Estoniaga uus muusikaettevõtluse spetsialisti õppekava, kus hakatakse andma tänapäeva muusikatööstuse kiire arenguga kooskõlas praktilist haridust. Uue õppekava vajalikkusest ja sisust räägivad Otsa kooli direktor Ivo Lille ja Music Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa. Õige pisut tutvustatakse ka muusikaprodutsendi õppekava, mis on Otsa koolis samuti uus. Mõlemal erialal õppima asuda soovijate dokumente võetakse vastu 5. juunini.
MARIA MÖLDER: Muusikateaduses võetakse elulisem suund
Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse bakalaureuse õppekava on uuendatud ja järgmisest õppeaastast kannab see nimetust "muusikateadus ja muusikakorraldus". Õppekava eesmärk on pakkuda muusikahuvilistele noortele võimalust leida eneseteostus professionaalses muusikamaailmas muusikateadlase, muusika populariseerija või muusikakorraldajana. Eriala loob eelduse õpingute jätkamiseks nii muusikateaduse kui ka kultuurikorralduse magistriõppes, ent annab ka erialase kompetentsi, et töötada mõnes muusikaorganisatsioonis. Muusikateaduse endise õppekavaga võrreldes on lisandunud muusikakorralduse valikmoodul, õppekavas pööratakse erilist tähelepanu muusikast rääkimisele ja muusikast kirjutamisele eri žanrides. Sisseastumisavaldusi saab esitada 25. juunini 2019. Uuest õppekavast kõnelevad muusikateaduse õppejuht prof Toomas Siitan ja kultuurikorralduse dotsent Marko Lõhmus.
RIIN ALATALU: Pärand ja inimõigused
Diskrimineerimis- ja läbipaistvusalastes aruteludes aitavad inimõigused leida hinnangukriteeriume, jõustades tavaliselt kõrvale jäetud hääli.
1. – 6. maini korraldas rahvusvaheline muinsuskaitse eksperdiorganisatsioon ICOMOS Tallinnas ja Lahemaal rahvusvahelise koolituse "Pärand ja inimõigused", mis hõlmas nii loenguid, seminare kui ka kohtumisi kohaliku elanikkonna esindajatega.
Inimõiguste puhul lähtutakse iga inimese õigusest väärikusele ja võrdsusele. Nii üksikisiku kui ka inimrühmade identiteedi alustala on pärand, mida on väärtustatud ammu enne ühegi kaitset pakkuva ametkonna loomist. Seadustega, ka verivärske muinsuskaitseseadusega, nähakse ette kogukondade kaasamine, aga tihti on neil erinev võime end kuuldavaks teha.
Keele-elu. Füüsika eestikeelsest terminivarast riiklikul oskuskeelekuul
Arvustamisel
Estonia muusikal "West Side Story"
Tiit Aleksejevi romaan "Müürideta aed"
George Saundersi romaan "Lincoln kaalukojas"
näitused: "Gustav Klucis. Vene 1920. – 1930. aastate avangard", Heikki Leisi "Review", Katrin Piile "Abstraktne hüperreaalsus", "Laval ja lõuendil"
Musta Kasti "5 граммов"
"Armas luiskaja"
2 × Nukuteatri "Momo"
Hesi Siimets-Grossi ja Merike Ristikivi "Fontes iuris Romani. Rooma õiguse allikate kogumik"
biograafiline film "Rocketman"
### Response:
Sel reedel Sirbis tõejärgne riik ja suure lina peegeldused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Boston läks esimesel kolmandikul kahel korral juhtima, kui skoori tegid Charlie Coyle ja Joakim Nordström, aga Blues viigistas mõlemal juhul: külaliste eest tabasid Robert Bortuzzo ja Vladmir Tarassenko.
Pärast väravateta teist ja kolmandat perioodi hakati mängima lisaaega, kus otsustavaks sai Bluesi mängumehe Carl Gunnarssoni esimene tabamus nende play-off 'ide jooksul. Lisaaja algusest oli selleks hetkeks kulunud kolm minutit ja 51 sekundit.
Seejuures oli kaitsemängija värav õhus juba normaalaja viimastel minutitel, aga 32-aastane rootslane tabas siis posti. Lisaajal soomlasest puurilukk Tuukka Rask tema kaugviske vastu ei saanud.
Nelja võiduni kestva seeria kaks järgmist kohtumist peetakse St. Louisi koduväljakul. Vastamisi minnakse laupäeval, 1. juunil ja esmaspäeval, 3. juunil. Igal juhul on aga tarvis seejärel veel vähemalt üheks mänguks Bostonisse tagasi tulla. | Soome väravavaht ei püüdnud rootslase viset ja St. Louis viigistas seeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Boston läks esimesel kolmandikul kahel korral juhtima, kui skoori tegid Charlie Coyle ja Joakim Nordström, aga Blues viigistas mõlemal juhul: külaliste eest tabasid Robert Bortuzzo ja Vladmir Tarassenko.
Pärast väravateta teist ja kolmandat perioodi hakati mängima lisaaega, kus otsustavaks sai Bluesi mängumehe Carl Gunnarssoni esimene tabamus nende play-off 'ide jooksul. Lisaaja algusest oli selleks hetkeks kulunud kolm minutit ja 51 sekundit.
Seejuures oli kaitsemängija värav õhus juba normaalaja viimastel minutitel, aga 32-aastane rootslane tabas siis posti. Lisaajal soomlasest puurilukk Tuukka Rask tema kaugviske vastu ei saanud.
Nelja võiduni kestva seeria kaks järgmist kohtumist peetakse St. Louisi koduväljakul. Vastamisi minnakse laupäeval, 1. juunil ja esmaspäeval, 3. juunil. Igal juhul on aga tarvis seejärel veel vähemalt üheks mänguks Bostonisse tagasi tulla.
### Response:
Soome väravavaht ei püüdnud rootslase viset ja St. Louis viigistas seeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Leedu on taastanud vahepeal kaotatud sõjaväestatud piirivalve. Soomel ja Lätil on see kogu aeg olemas olnud. Eesti on praegu naabruskonnas ainuke Euroopa Liidu riik, kel pole sõjaväestatud piirivalvet. Meie piirivalvuri põhiline teenistusrelv on praegu püstol," kirjutas Leo Kunnas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos "Piir vajab sõjaväge, mitte sohu rajatud topeltradasid ja autoteid."
Kunnas lausus, et õppida tasub naabritelt: "Soomlased pole oma pikale maapiirile Venemaaga tõkketarasid rajanud ega kavatse seda teha ka tulevikus. Nad ei näe sel mõtet."
"Kõige kiiremini, lihtsamini ja odavamalt saaks siseministeeriumi valitsemisalas kriisi- ja sõjaaja üksusi moodustada õppekogunemiste teel kaitseväe täiendusreservi arvel. /.../ Ajateenistuse suurendamine võimaldab kaitse- ja siseministeeriumi koostöös ette valmistada reservüksusi ka siseministeeriumi tarbeks. Kaitsevägi annaks põhiettevalmistuse ning politsei- ja piirivalveamet õpetaks neile vajalikke spetsiifilisi oskusi," kirjutas Kunnas. | Leo Kunnas: idapiirile pole vaja autoteid, vaid relvastatud üksusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Leedu on taastanud vahepeal kaotatud sõjaväestatud piirivalve. Soomel ja Lätil on see kogu aeg olemas olnud. Eesti on praegu naabruskonnas ainuke Euroopa Liidu riik, kel pole sõjaväestatud piirivalvet. Meie piirivalvuri põhiline teenistusrelv on praegu püstol," kirjutas Leo Kunnas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos "Piir vajab sõjaväge, mitte sohu rajatud topeltradasid ja autoteid."
Kunnas lausus, et õppida tasub naabritelt: "Soomlased pole oma pikale maapiirile Venemaaga tõkketarasid rajanud ega kavatse seda teha ka tulevikus. Nad ei näe sel mõtet."
"Kõige kiiremini, lihtsamini ja odavamalt saaks siseministeeriumi valitsemisalas kriisi- ja sõjaaja üksusi moodustada õppekogunemiste teel kaitseväe täiendusreservi arvel. /.../ Ajateenistuse suurendamine võimaldab kaitse- ja siseministeeriumi koostöös ette valmistada reservüksusi ka siseministeeriumi tarbeks. Kaitsevägi annaks põhiettevalmistuse ning politsei- ja piirivalveamet õpetaks neile vajalikke spetsiifilisi oskusi," kirjutas Kunnas.
### Response:
Leo Kunnas: idapiirile pole vaja autoteid, vaid relvastatud üksusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esialgsetel andmetel sai lennukatastroofis surma neli meeskonnaliiget koos Ukraina maavägede 16. üksiku lennuüksuse komandöriga," teatas pressiteenistus neljapäeval oma Facebooki kontol.
Side kopteriga kadus kolmapäeval kella 23.27 paiku. Lennumasin kukkus alla Sestrjatini küla lähistel.
Esialgu ei ole teada, mis õnnetuse põhjustas. | Ukrainas kukkus alla sõjaväekopter, hukkus viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esialgsetel andmetel sai lennukatastroofis surma neli meeskonnaliiget koos Ukraina maavägede 16. üksiku lennuüksuse komandöriga," teatas pressiteenistus neljapäeval oma Facebooki kontol.
Side kopteriga kadus kolmapäeval kella 23.27 paiku. Lennumasin kukkus alla Sestrjatini küla lähistel.
Esialgu ei ole teada, mis õnnetuse põhjustas.
### Response:
Ukrainas kukkus alla sõjaväekopter, hukkus viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine algas Bayerni jaoks hästi, sest hiljuti maailma parimaks jalgpalluriks valitud Robert Lewandowski avas 20. minutil penaltist skoori ja kuus minutit hiljem jõudis väravani ka Leon Goretzka.
Avapoolaeg lõppes siiski 2:2 viigiga, sest kahel korral jõudis tabamuseni Mönchengladbachi poolkaitsja Jonas Hofmann. Resultatiivse söödu andis kummalgi juhul Lars Stindl.
Tulemusliku söödu andjaks sai Hofmann ise neli minutit pärast teise poolaja algust, kui kodumeskonna võiduvärava lõi 23-aastane Florian Neuhaus.
Tegemist oli Bayerni teise kaotusega sel hooajal - viimati jäädi septembri lõpus võõrsil alla Hoffenheimile 1:4.
Mönchengladbachi võit oli mõnes mõttes isegi rutiinne, sest juba neljandat hooaega järjest saadakse kahe klubi esimeses omavahelises kohtumises kolm võidupunkti.
Tabelitipp: 1. Müncheni Bayern 33 punkti (15 mängust), 2. RB Leipzig 31 (14), 3. Leverkuseni Bayer 28 (14), 4. Dortmundi Borussia 25 (14), 5. Berliini Union 24 (14), 6. Wolfsburg 24 (14), 7. Mönchengladbachi Borussia 24 (15), 8. Frankfurdi Eintracht 20 (14).
RB Leipzigil avaneb võimalus kerkida Saksamaal liidrikohale, kui laupäeval alistatakse koduväljakul Dortmundi Borussia. | Bayern loovutas 2:0 edu ja sai Bundesligas teise kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine algas Bayerni jaoks hästi, sest hiljuti maailma parimaks jalgpalluriks valitud Robert Lewandowski avas 20. minutil penaltist skoori ja kuus minutit hiljem jõudis väravani ka Leon Goretzka.
Avapoolaeg lõppes siiski 2:2 viigiga, sest kahel korral jõudis tabamuseni Mönchengladbachi poolkaitsja Jonas Hofmann. Resultatiivse söödu andis kummalgi juhul Lars Stindl.
Tulemusliku söödu andjaks sai Hofmann ise neli minutit pärast teise poolaja algust, kui kodumeskonna võiduvärava lõi 23-aastane Florian Neuhaus.
Tegemist oli Bayerni teise kaotusega sel hooajal - viimati jäädi septembri lõpus võõrsil alla Hoffenheimile 1:4.
Mönchengladbachi võit oli mõnes mõttes isegi rutiinne, sest juba neljandat hooaega järjest saadakse kahe klubi esimeses omavahelises kohtumises kolm võidupunkti.
Tabelitipp: 1. Müncheni Bayern 33 punkti (15 mängust), 2. RB Leipzig 31 (14), 3. Leverkuseni Bayer 28 (14), 4. Dortmundi Borussia 25 (14), 5. Berliini Union 24 (14), 6. Wolfsburg 24 (14), 7. Mönchengladbachi Borussia 24 (15), 8. Frankfurdi Eintracht 20 (14).
RB Leipzigil avaneb võimalus kerkida Saksamaal liidrikohale, kui laupäeval alistatakse koduväljakul Dortmundi Borussia.
### Response:
Bayern loovutas 2:0 edu ja sai Bundesligas teise kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kolmas päev. Operatsioon läks väga hästi," kirjutas 38-aastane puurilukk reedel oma Twitteri kontol. "Kõik võttis aega umbes viis tundi. Hindan väga Clevelandi kliiniku suurepärast kollektiivi. Viimased viis päeva on olnud üsna hullumeelsed, kuid tunnen, et olen heades kätes. Iga päev on samm õiges suunas."
Aastaid New York Rangersis veetnud ja 2012. aastal ka liiga parimaks väravavahiks valitud Lundqvist teatas 17. detsembril, et jätab debüüthooaja Washington Capitalsi särgis südameprobleemi tõttu vahele.
2006. aastal Rootsi koondisega Torino olümpiavõitjaks tulnud ja 2017. aastal ka maailmameistriks kroonitud Lundqvist mängis eelnevalt 15 hooaega New York Rangersis ning valiti viis korda liiga tähtede mängule. Lisaks sai ta koguni üheksa korda Rangersi kõige väärtuslikuma mängija tiitli.
Lundqvist kuulub mitmes arvestuses NHL-i kõigi aegade väravavahtide esikümnesse: võitude arvult on ta kuues (459), tõrjete arvult seitmes (23 509), mängitud kohtumiste osas kaheksas (887) ja väljakul veedetud aja osas üheksas (51 816 minutit ja 19 sekundit).
Tänavusel hooajal Washingtoni meeskonnas pidanuks Lundqvisti põhiroll olema 23-aastasele Ilja Samsonovile vahetuse pakkumine. | Teenekas Rootsi hokitäht taastub südamelõikusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kolmas päev. Operatsioon läks väga hästi," kirjutas 38-aastane puurilukk reedel oma Twitteri kontol. "Kõik võttis aega umbes viis tundi. Hindan väga Clevelandi kliiniku suurepärast kollektiivi. Viimased viis päeva on olnud üsna hullumeelsed, kuid tunnen, et olen heades kätes. Iga päev on samm õiges suunas."
Aastaid New York Rangersis veetnud ja 2012. aastal ka liiga parimaks väravavahiks valitud Lundqvist teatas 17. detsembril, et jätab debüüthooaja Washington Capitalsi särgis südameprobleemi tõttu vahele.
2006. aastal Rootsi koondisega Torino olümpiavõitjaks tulnud ja 2017. aastal ka maailmameistriks kroonitud Lundqvist mängis eelnevalt 15 hooaega New York Rangersis ning valiti viis korda liiga tähtede mängule. Lisaks sai ta koguni üheksa korda Rangersi kõige väärtuslikuma mängija tiitli.
Lundqvist kuulub mitmes arvestuses NHL-i kõigi aegade väravavahtide esikümnesse: võitude arvult on ta kuues (459), tõrjete arvult seitmes (23 509), mängitud kohtumiste osas kaheksas (887) ja väljakul veedetud aja osas üheksas (51 816 minutit ja 19 sekundit).
Tänavusel hooajal Washingtoni meeskonnas pidanuks Lundqvisti põhiroll olema 23-aastasele Ilja Samsonovile vahetuse pakkumine.
### Response:
Teenekas Rootsi hokitäht taastub südamelõikusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korrakaitseorganid võtsid kinni mitu kahtlusalust, sealhulgas mehe, kelle veokis oli 11 parandatud süüteomadustega Molotovi kokteili, ning teise, kes tungis esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi tööruumidesse.
Kinni on peetud ka laetud käsirelvaga kongressihoonesse tunginud isik, tormijooksus Kapitooliumile osalenud Lääne-Virginia osariigi seadusandja ja politseinikku löönud mees, ütles Washingtoni föderaalprokurör Ken Cole.
Kõiki süüdistusi ei ole veel avalikustatud ja mitu uurimist on Föderaalsel Juurdlusbürool (FBI) veel pooleli.
"See uurimine on kõrgeim prioriteet," märkis ta, lisades, et asjaga tegeleb sadu justiitsministeeriumi uurijaid.
Lähiajal on oodata veel vahistamisi.
Kümneid inimesi on kinni pidanud ja neile süüdistuse esitanud ka Washingtoni politsei, kuid Cole'i nimetatud süüdistused on esitatud föderaaltasandil ning nende eest ootab tõenäoliselt rangem karistus.
Kuid seni ei uuri FBI kedagi kahtlustatuna mässus või selle õhutamises.
Mõned inimesed on ärgitanud esitama Trumpile, tema advokaadile Rudy Giulianile ja teistele süüdistust mässule õhutamises seoses presidendi toetajate avaliku julgustamisega tegudele vaid mõni tund enne tormijooksu Kapitooliumile.
"Sellise iseloomuga süüdistusi oodata ei ole," lausus Cole. | 15 USA kongressi tunginule on esitatud süüdistus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korrakaitseorganid võtsid kinni mitu kahtlusalust, sealhulgas mehe, kelle veokis oli 11 parandatud süüteomadustega Molotovi kokteili, ning teise, kes tungis esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi tööruumidesse.
Kinni on peetud ka laetud käsirelvaga kongressihoonesse tunginud isik, tormijooksus Kapitooliumile osalenud Lääne-Virginia osariigi seadusandja ja politseinikku löönud mees, ütles Washingtoni föderaalprokurör Ken Cole.
Kõiki süüdistusi ei ole veel avalikustatud ja mitu uurimist on Föderaalsel Juurdlusbürool (FBI) veel pooleli.
"See uurimine on kõrgeim prioriteet," märkis ta, lisades, et asjaga tegeleb sadu justiitsministeeriumi uurijaid.
Lähiajal on oodata veel vahistamisi.
Kümneid inimesi on kinni pidanud ja neile süüdistuse esitanud ka Washingtoni politsei, kuid Cole'i nimetatud süüdistused on esitatud föderaaltasandil ning nende eest ootab tõenäoliselt rangem karistus.
Kuid seni ei uuri FBI kedagi kahtlustatuna mässus või selle õhutamises.
Mõned inimesed on ärgitanud esitama Trumpile, tema advokaadile Rudy Giulianile ja teistele süüdistust mässule õhutamises seoses presidendi toetajate avaliku julgustamisega tegudele vaid mõni tund enne tormijooksu Kapitooliumile.
"Sellise iseloomuga süüdistusi oodata ei ole," lausus Cole.
### Response:
15 USA kongressi tunginule on esitatud süüdistus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sainz edestas reedel Toyotadel sõitvaid Yazeed-Al Rajhit (+4.03) ja Nasser Al-Attiyahit (+7.16). Dakari ralli 13-kordne võitja Peterhansel lõpetas lühendatud päeva neljandana (+7.34).
Peterhanseli edu Al-Attiyahi ees vähenes seega 18 sekundi võrra, kuid kokkuvõttes juhib prantslane tema ees viie minuti ja 53 sekundiga. Kolmandal positsioonil olev Sainz kaotab enam kui 40 minutiga.
Mootorratastel tõusis taas liidriks austraallane Toby Price (KTM), kuigi lõpetas reedese päeva alles seitsmendal kohal. Argentiinlane Kevin Benavides (Honda; +2.16)) ja Tšiili tsiklimees Jose Ignacio Cornejo (Honda; +2.57) ei jää aga kaugele.
Kuna neljapäeval oli paljudel sõitjatel probleeme navigatsiooniga, siis kuuendat etappi lühendati kokkuvõttes umbes saja kilomeetri võrra.
Laupäeval on rallisõitjatel Saudi Araabias puhkepäev, seejärel on kavas veel kuus etappi. | Sainz võitis katse, Peterhansel püsib liidrikohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sainz edestas reedel Toyotadel sõitvaid Yazeed-Al Rajhit (+4.03) ja Nasser Al-Attiyahit (+7.16). Dakari ralli 13-kordne võitja Peterhansel lõpetas lühendatud päeva neljandana (+7.34).
Peterhanseli edu Al-Attiyahi ees vähenes seega 18 sekundi võrra, kuid kokkuvõttes juhib prantslane tema ees viie minuti ja 53 sekundiga. Kolmandal positsioonil olev Sainz kaotab enam kui 40 minutiga.
Mootorratastel tõusis taas liidriks austraallane Toby Price (KTM), kuigi lõpetas reedese päeva alles seitsmendal kohal. Argentiinlane Kevin Benavides (Honda; +2.16)) ja Tšiili tsiklimees Jose Ignacio Cornejo (Honda; +2.57) ei jää aga kaugele.
Kuna neljapäeval oli paljudel sõitjatel probleeme navigatsiooniga, siis kuuendat etappi lühendati kokkuvõttes umbes saja kilomeetri võrra.
Laupäeval on rallisõitjatel Saudi Araabias puhkepäev, seejärel on kavas veel kuus etappi.
### Response:
Sainz võitis katse, Peterhansel püsib liidrikohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolaja lõpus asus Tarvas korraks ka 12 punktiga juhtima 49:37, kuid pärast vaheaega suutis Kalev/TLÜ 12:0 spurdiga mängu tagasi tulla ja viimast perioodi alustati seisult 64:64. Otsustaval veerandil jäi Tarvas siiski kindlalt peale.
Egert Haller tõi võitjatele 25 ja Kristaps Gluditis 21 punkti. Riley Callahan Hayesi arvele jäi kaksikduubel: 18 punkti ja kümme lauapalli. Kalev/TLÜ edukaim oli tagamängija Brandis Raley-Ross 21 punkti ja kümne lauapalliga.
Tabeliseis (Eesti): 1. BC Kalev/Cramo 9-2, 2. PärnU Sadam 11-3, 3. Rapla Avis Utilitas 8-6, 4. Rakvere Tarvas 7-7, 5. TalTech 6-8, 6. Tartu Ülikool/Maks&Moorits 5-9, 7. Tallinna Kalev/TLÜ 3-14. | Tarvas sai viimase veerandi toel jagu Kalev/TLÜ-st | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolaja lõpus asus Tarvas korraks ka 12 punktiga juhtima 49:37, kuid pärast vaheaega suutis Kalev/TLÜ 12:0 spurdiga mängu tagasi tulla ja viimast perioodi alustati seisult 64:64. Otsustaval veerandil jäi Tarvas siiski kindlalt peale.
Egert Haller tõi võitjatele 25 ja Kristaps Gluditis 21 punkti. Riley Callahan Hayesi arvele jäi kaksikduubel: 18 punkti ja kümme lauapalli. Kalev/TLÜ edukaim oli tagamängija Brandis Raley-Ross 21 punkti ja kümne lauapalliga.
Tabeliseis (Eesti): 1. BC Kalev/Cramo 9-2, 2. PärnU Sadam 11-3, 3. Rapla Avis Utilitas 8-6, 4. Rakvere Tarvas 7-7, 5. TalTech 6-8, 6. Tartu Ülikool/Maks&Moorits 5-9, 7. Tallinna Kalev/TLÜ 3-14.
### Response:
Tarvas sai viimase veerandi toel jagu Kalev/TLÜ-st |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel esines prokurör Kai Gräber Müncheni protsessil oma lõppkõnega ja tõi välja, kuidas sai tõestatud, et Schmidt organiseeris dopingut aastate jooksul paljudele talisportlastele ja jalgratturitele, vahendab Sportschau.de.
Vastupidiselt Schmidti enda väidetele oli Gräberi sõnul arsti eesmärk raha teenimine ja lisaks süstis ta 2017. aastal ühele sportlasele veel uurimise all olevat ainet, mis läheb tõsiselt vastuollu arstieetikaga ja mis seadis patsiendi tervise ohtu.
Schmidti lähimale abilisele Dirk Q-le palus süüdistaja kahe ja poole aasta pikkust vangistust, kuid kuna enamiku sellest ehk pea kaks aastat oli ta eeluurimisvanglas ära istunud, siis trellide taha naasma ei pea. Veel kolmele kaasosalisele küsis prokurör karistusi ühest kahe aastani.
Eestlastest kasutasid Schmidti teenuseid murdmaasuusatajad Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu ja Algo Kärp. Kõigile neile vahendas Schmidti kontakti Mati Alaver. | Süüdistaja palus määrata doktor Schmidtile karistuseks viis ja pool aastat vanglat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel esines prokurör Kai Gräber Müncheni protsessil oma lõppkõnega ja tõi välja, kuidas sai tõestatud, et Schmidt organiseeris dopingut aastate jooksul paljudele talisportlastele ja jalgratturitele, vahendab Sportschau.de.
Vastupidiselt Schmidti enda väidetele oli Gräberi sõnul arsti eesmärk raha teenimine ja lisaks süstis ta 2017. aastal ühele sportlasele veel uurimise all olevat ainet, mis läheb tõsiselt vastuollu arstieetikaga ja mis seadis patsiendi tervise ohtu.
Schmidti lähimale abilisele Dirk Q-le palus süüdistaja kahe ja poole aasta pikkust vangistust, kuid kuna enamiku sellest ehk pea kaks aastat oli ta eeluurimisvanglas ära istunud, siis trellide taha naasma ei pea. Veel kolmele kaasosalisele küsis prokurör karistusi ühest kahe aastani.
Eestlastest kasutasid Schmidti teenuseid murdmaasuusatajad Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu ja Algo Kärp. Kõigile neile vahendas Schmidti kontakti Mati Alaver.
### Response:
Süüdistaja palus määrata doktor Schmidtile karistuseks viis ja pool aastat vanglat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus kutsus riike, mis on broneerinud ülemäära suuri vaktsiinikoguseid, annetama ja andma need kohe vabaks üleilmsele programmile Covax.
"Lõpetage kahepoolsete lepingute sõlmimine Covaxi arvel," lisas ta. | WHO kutsus riike lõpetama kahepoolsete vaktsiinilepingute sõlmimine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus kutsus riike, mis on broneerinud ülemäära suuri vaktsiinikoguseid, annetama ja andma need kohe vabaks üleilmsele programmile Covax.
"Lõpetage kahepoolsete lepingute sõlmimine Covaxi arvel," lisas ta.
### Response:
WHO kutsus riike lõpetama kahepoolsete vaktsiinilepingute sõlmimine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karistusest teatas kergejõustikus dopinguvastavast võitlust vedav ühendus AIU. Sportlased peavad oma asukohast regulaarselt teada andma ja aasta jooksul kolmel korral testijatele tabamatuks jäämine võrdsustatakse üldjuhul positiivse prooviga.
Hiljutises intervjuus andis Manyonga mõista, et tema elus on hetkel segased ajad ja ta pole aasta otsa treeninud. "Ma ei harjuta ja ma ei tea, mis tulevikus saab, sest teen kõike omaette, üritades oma võitlusi võidelda," lausus Manyonga detsembris veebiküljele TimesLIVE.
"Mu riided on kõikjal üle maailma. Ma muudan oma elukohti, peatun siin [Paarli linnas], aga mu riided on PE-s [Port Elizabethi linnas]. Ma ei tea, milliseks kujuneb minu edasine teekond."
Manyongal oli minevikus probleeme narkootikumidega. Ta tunnistas oma sõltuvust ja sai metamfetamiinil põhineva narkootikumi tarvitamise eest pooleteise aasta pikkuse võistluskeelu. Sel perioodil ehk aastatel 2012-2014 viibis ta ka võõrutusravil.
Pärast naasmist võitis Manyonga 2016. aastal Rio de Janeiros olümpiahõbeda ja tuli järgneval aastal Londonis maailmameistriks.
Eelmise aasta kevadel sattus Manyonga pahuksisse koroonapiirangutega, sest pruukis Stellenboschi linna pargis avalikult alkoholi ja viibis kodunt kaugemal kui reeglid lubasid. | Kaugushüppe eksmaailmameister sai esialgse võistluskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karistusest teatas kergejõustikus dopinguvastavast võitlust vedav ühendus AIU. Sportlased peavad oma asukohast regulaarselt teada andma ja aasta jooksul kolmel korral testijatele tabamatuks jäämine võrdsustatakse üldjuhul positiivse prooviga.
Hiljutises intervjuus andis Manyonga mõista, et tema elus on hetkel segased ajad ja ta pole aasta otsa treeninud. "Ma ei harjuta ja ma ei tea, mis tulevikus saab, sest teen kõike omaette, üritades oma võitlusi võidelda," lausus Manyonga detsembris veebiküljele TimesLIVE.
"Mu riided on kõikjal üle maailma. Ma muudan oma elukohti, peatun siin [Paarli linnas], aga mu riided on PE-s [Port Elizabethi linnas]. Ma ei tea, milliseks kujuneb minu edasine teekond."
Manyongal oli minevikus probleeme narkootikumidega. Ta tunnistas oma sõltuvust ja sai metamfetamiinil põhineva narkootikumi tarvitamise eest pooleteise aasta pikkuse võistluskeelu. Sel perioodil ehk aastatel 2012-2014 viibis ta ka võõrutusravil.
Pärast naasmist võitis Manyonga 2016. aastal Rio de Janeiros olümpiahõbeda ja tuli järgneval aastal Londonis maailmameistriks.
Eelmise aasta kevadel sattus Manyonga pahuksisse koroonapiirangutega, sest pruukis Stellenboschi linna pargis avalikult alkoholi ja viibis kodunt kaugemal kui reeglid lubasid.
### Response:
Kaugushüppe eksmaailmameister sai esialgse võistluskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonist eelviimase ehk viiendana edasi pääsenud Sildaru teenis esimesel katsel 76,4, teisel katsel 82 ja kolmandal 78,6 punkti. Arvesse läksid kaks paremat katset, seega kogus Sildaru kokkuvõttes 160,6 punkti ja sai kolmanda koha.
Viimase katsega võttis etapivõidu šveitslanna Giulia Tanno, kes kogus 173,4 punkti. Tannol läksid arvesse teine ja kolmas katse, kus ta teenis vastavalt 85,4 ja 88 punkti.
Esimese kahe katse järel juhtis võistlust kvalifikatsiooni parim, selle ala valitsev maailmameister Tess Ledeux, kes alustas võistlust 91,80-punktilise hüppega ja teenis teisel katsel 80,6 punkti. Viimasele katsele minnes teadis ta, et peab vähemalt punkti juurde teenima, et võit võtta, aga prantslanna kukkus ja see tähendas, et ta sai kokkuvõttes 172,4 punktiga teise koha, kaotades vaid punktiga Tannole.
Neljanda koha sai 128,6 punkti kogunud itaallanna Silvia Bertagna. Võistlus ebaõnnestus šveitslanna Mathilde Gremaud'l, kes kahel esimesel katsel kukkus ja seejärel loobus kolmandast katsest. Lõpuks läks talle kirja 20,4 punkti ja viies koht.
Kuues finalist, norralanna Johanne Killi starti ei tulnud.
Meeste seas oli võistlus väga kõrgetasemeline ja tasavägine. Esikoha sai norralane Birk Ruud, kelle halvimat hüpet hinnati 95,2 punktiga. Ruudil läksid arvesse esimene ja teine katse, mille eest ta teenis vastavalt 96 ja 97,2 punkti, kokkuvõttes seega koguni 193,20 punkti (maksimaalsest 200-st). Teise koha sai 189,6 punktiga prantslane Antoine Adelisse (92,4 ja 97,2 punkti) ning kolmas oli 189,2 punktiga rootslane Oliwer Magnusson (94 ja 95,2 punkti).
2.-8. koht mahtusid vaid 3,4 punkti sisse.
Otseblogi: | Kelly Sildaru sai MK-etapil kolmanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonist eelviimase ehk viiendana edasi pääsenud Sildaru teenis esimesel katsel 76,4, teisel katsel 82 ja kolmandal 78,6 punkti. Arvesse läksid kaks paremat katset, seega kogus Sildaru kokkuvõttes 160,6 punkti ja sai kolmanda koha.
Viimase katsega võttis etapivõidu šveitslanna Giulia Tanno, kes kogus 173,4 punkti. Tannol läksid arvesse teine ja kolmas katse, kus ta teenis vastavalt 85,4 ja 88 punkti.
Esimese kahe katse järel juhtis võistlust kvalifikatsiooni parim, selle ala valitsev maailmameister Tess Ledeux, kes alustas võistlust 91,80-punktilise hüppega ja teenis teisel katsel 80,6 punkti. Viimasele katsele minnes teadis ta, et peab vähemalt punkti juurde teenima, et võit võtta, aga prantslanna kukkus ja see tähendas, et ta sai kokkuvõttes 172,4 punktiga teise koha, kaotades vaid punktiga Tannole.
Neljanda koha sai 128,6 punkti kogunud itaallanna Silvia Bertagna. Võistlus ebaõnnestus šveitslanna Mathilde Gremaud'l, kes kahel esimesel katsel kukkus ja seejärel loobus kolmandast katsest. Lõpuks läks talle kirja 20,4 punkti ja viies koht.
Kuues finalist, norralanna Johanne Killi starti ei tulnud.
Meeste seas oli võistlus väga kõrgetasemeline ja tasavägine. Esikoha sai norralane Birk Ruud, kelle halvimat hüpet hinnati 95,2 punktiga. Ruudil läksid arvesse esimene ja teine katse, mille eest ta teenis vastavalt 96 ja 97,2 punkti, kokkuvõttes seega koguni 193,20 punkti (maksimaalsest 200-st). Teise koha sai 189,6 punktiga prantslane Antoine Adelisse (92,4 ja 97,2 punkti) ning kolmas oli 189,2 punktiga rootslane Oliwer Magnusson (94 ja 95,2 punkti).
2.-8. koht mahtusid vaid 3,4 punkti sisse.
Otseblogi:
### Response:
Kelly Sildaru sai MK-etapil kolmanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pelosi sõnul arutas ta Milleyga "olemasolevaid ettevaatusabinõusid takistamaks ebastabiilsel presidendil algatamast sõjalist vaenutegevust või pääsemaks ligi stardikoodidele ja andmaks korraldust tuumalöögiks".
Pelosi ütles kirjas oma demokraatidest kolleegidele, et ta on valmis käivitama tagandamisprotseduurid Trumpi vastu, kui ta vabatahtlikult ametit maha ei pane või kui asepresident Mike Pence ei alusta protseduuri, mis võimaldaks temal ja valitsusel president ametist eemaldada.
"Kui president ei lahku ametist peatselt ja vabatahtlikult, siis kongress jätkab meie sammuga," sõnas ta. | Pelosi arutas staabiülemate ühendkomitee juhiga Trumpi tuumalöögi vältimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pelosi sõnul arutas ta Milleyga "olemasolevaid ettevaatusabinõusid takistamaks ebastabiilsel presidendil algatamast sõjalist vaenutegevust või pääsemaks ligi stardikoodidele ja andmaks korraldust tuumalöögiks".
Pelosi ütles kirjas oma demokraatidest kolleegidele, et ta on valmis käivitama tagandamisprotseduurid Trumpi vastu, kui ta vabatahtlikult ametit maha ei pane või kui asepresident Mike Pence ei alusta protseduuri, mis võimaldaks temal ja valitsusel president ametist eemaldada.
"Kui president ei lahku ametist peatselt ja vabatahtlikult, siis kongress jätkab meie sammuga," sõnas ta.
### Response:
Pelosi arutas staabiülemate ühendkomitee juhiga Trumpi tuumalöögi vältimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametist lahkuv USA president Donald Trump lubas teha Ameerika uuesti suureks. Tema peamine saavutus on kahjuks Ühendriikide maine enneolematult madalale viimine ja liitlassuhete ohtlikule tasemele nõrgestamine.
Lõhestatud Ameerika rahvas võitleb pandeemiaga ja sellest tingitud raskustega, mida Trump naeruvääristab. Kolmekuningapäeval Washingtonis toimunud märatsemine pani sünge punkti enneolematult destruktiivsele presidendiametiajale.
Trumpil on muidugi veel võimalik negatiivselt üllatada viimastel päevadel enne valitud presidendi Joe Bideni ametisse vannutamist 20. jaanuaril, kuid loodame, et midagi säärast ei toimu.
Mida võiks Ameerika ja teised riigid, sealhulgas Eesti, nendest sündmustest õppida? Kõigepealt peab tõdema, et trumpism on sama visa ja ohtlik kui koroonaviirus ja see ei kao ega nõrgene niipea. Selle vastu aitab Lääneriikide piltlik vaktsineerimine demokraatlike, vabade ja ausate valimiste kaudu.
Trumpismi ei tohi alahinnata, sest nagu näha, see on märatsev ja sallimatu. Päevast päeva korrutatavad lausvaled valimiste varastamisest ja müstilisest süvariigist ning kõikvõimalikud vandenõuteooriad viivad lõpuks trumpistide vägivallani.
"Üks asi on võitlus vabaduse ja demokraatia eest autoritaarsetes oludes ja teine asi on õigusriigi ja liberaalsete väärtuste õõnestamine ja ründamine demokraatlikes tingimustes."
Ajaloost leiab palju äärmuslikke näiteid, kuid üks asi on võitlus vabaduse ja demokraatia eest autoritaarsetes oludes ja teine asi on õigusriigi ja liberaalsete väärtuste õõnestamine ja ründamine demokraatlikes tingimustes, mistahes loosungite all seda siis ka ei tehta.
Ameerika hakkab taastuma, kuid tagasitee normaalsuse poole saab olema raske. Kõik Lääneriigid peavad tegema järeldusi, kuidas demokraatiat üheskoos kaitsta, sest demokraatia on habras. Trumpi aeg lõpeb peatselt, demokraatia õnneks mitte nelja aasta pärast, mis võinuks kujuneda väga tõenäoliselt katastroofiliseks perspektiiviks.
Uus Trump ei ole välistatud peale järgmisi USA presidendivalimisi, mistõttu seisavad ees otsustavad aastad süngeimate arengute ennetamiseks.
Ka Euroopas on omad mini-Trumpid, keda ei tohi ignoreerida. Nad ootavad oma aega. Demokraatia võib kahjuks sünnitada seaduslikult ebademokraatiat, kuid tagasiminek demokraatiale nii ei toimi. Ameerika püsib demokraatlikuna, sest selle traditsioonid on väga pikad ja tugevad. | Kalev Stoicescu: trumpism on märatsev ja sallimatu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametist lahkuv USA president Donald Trump lubas teha Ameerika uuesti suureks. Tema peamine saavutus on kahjuks Ühendriikide maine enneolematult madalale viimine ja liitlassuhete ohtlikule tasemele nõrgestamine.
Lõhestatud Ameerika rahvas võitleb pandeemiaga ja sellest tingitud raskustega, mida Trump naeruvääristab. Kolmekuningapäeval Washingtonis toimunud märatsemine pani sünge punkti enneolematult destruktiivsele presidendiametiajale.
Trumpil on muidugi veel võimalik negatiivselt üllatada viimastel päevadel enne valitud presidendi Joe Bideni ametisse vannutamist 20. jaanuaril, kuid loodame, et midagi säärast ei toimu.
Mida võiks Ameerika ja teised riigid, sealhulgas Eesti, nendest sündmustest õppida? Kõigepealt peab tõdema, et trumpism on sama visa ja ohtlik kui koroonaviirus ja see ei kao ega nõrgene niipea. Selle vastu aitab Lääneriikide piltlik vaktsineerimine demokraatlike, vabade ja ausate valimiste kaudu.
Trumpismi ei tohi alahinnata, sest nagu näha, see on märatsev ja sallimatu. Päevast päeva korrutatavad lausvaled valimiste varastamisest ja müstilisest süvariigist ning kõikvõimalikud vandenõuteooriad viivad lõpuks trumpistide vägivallani.
"Üks asi on võitlus vabaduse ja demokraatia eest autoritaarsetes oludes ja teine asi on õigusriigi ja liberaalsete väärtuste õõnestamine ja ründamine demokraatlikes tingimustes."
Ajaloost leiab palju äärmuslikke näiteid, kuid üks asi on võitlus vabaduse ja demokraatia eest autoritaarsetes oludes ja teine asi on õigusriigi ja liberaalsete väärtuste õõnestamine ja ründamine demokraatlikes tingimustes, mistahes loosungite all seda siis ka ei tehta.
Ameerika hakkab taastuma, kuid tagasitee normaalsuse poole saab olema raske. Kõik Lääneriigid peavad tegema järeldusi, kuidas demokraatiat üheskoos kaitsta, sest demokraatia on habras. Trumpi aeg lõpeb peatselt, demokraatia õnneks mitte nelja aasta pärast, mis võinuks kujuneda väga tõenäoliselt katastroofiliseks perspektiiviks.
Uus Trump ei ole välistatud peale järgmisi USA presidendivalimisi, mistõttu seisavad ees otsustavad aastad süngeimate arengute ennetamiseks.
Ka Euroopas on omad mini-Trumpid, keda ei tohi ignoreerida. Nad ootavad oma aega. Demokraatia võib kahjuks sünnitada seaduslikult ebademokraatiat, kuid tagasiminek demokraatiale nii ei toimi. Ameerika püsib demokraatlikuna, sest selle traditsioonid on väga pikad ja tugevad.
### Response:
Kalev Stoicescu: trumpism on märatsev ja sallimatu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Artti Aigro hüppas 126 meetrit ja teenis 118,2 punkti, mis andis 33. koha. Parima hüppe sooritas MK-sarja üldliider Halvor Egner Granerud (140 meetrit ja 156,2 punkti).
Titisee-Neustadti mäel võisteldakse laupäeval ja ja pühapäeval. | Aigro näitas reedel 33. koha väärilist sooritust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Artti Aigro hüppas 126 meetrit ja teenis 118,2 punkti, mis andis 33. koha. Parima hüppe sooritas MK-sarja üldliider Halvor Egner Granerud (140 meetrit ja 156,2 punkti).
Titisee-Neustadti mäel võisteldakse laupäeval ja ja pühapäeval.
### Response:
Aigro näitas reedel 33. koha väärilist sooritust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kapitooliumipolitsei ülem Steven Sund astub tagasi 16. jaanuaril 2021. aastal," kinnitas allikas.
Esindajatekoja esimees Nancy Pelosi nõudis teiste seas Sundi lahkumist ja tegi turvalisuse osas teravaid etteheiteid pärast president Donald Trumpi toetajate rünnakut kongressihoonele, mille tulemusel sai viimastel andmetel surma viis inimest.
Ühe naise lasi politsei maha Kapitooliumil, lisaks on kolm inimest surnud muudel põhjustel kongressihoone ümbruses. Suri ka USA Kapitooliumi politseinik, kes sai kokkupõrkes märatsejatega tõsiselt vigastada.
Oli üllatav, et protestijad pääsesid kongressi ruumidesse niivõrd lihtsalt ning politsei polnud meeleavaldusteks valmis. | USA kongressi turvalisuse eest vastutav politseiülem lahkub ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kapitooliumipolitsei ülem Steven Sund astub tagasi 16. jaanuaril 2021. aastal," kinnitas allikas.
Esindajatekoja esimees Nancy Pelosi nõudis teiste seas Sundi lahkumist ja tegi turvalisuse osas teravaid etteheiteid pärast president Donald Trumpi toetajate rünnakut kongressihoonele, mille tulemusel sai viimastel andmetel surma viis inimest.
Ühe naise lasi politsei maha Kapitooliumil, lisaks on kolm inimest surnud muudel põhjustel kongressihoone ümbruses. Suri ka USA Kapitooliumi politseinik, kes sai kokkupõrkes märatsejatega tõsiselt vigastada.
Oli üllatav, et protestijad pääsesid kongressi ruumidesse niivõrd lihtsalt ning politsei polnud meeleavaldusteks valmis.
### Response:
USA kongressi turvalisuse eest vastutav politseiülem lahkub ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karjääri kolmanda MK-etapivõidu saanud Neprjajeva järel mahtusid esikolmikusse ka sakslanna Katharina Hennig (+2,4) ja rootslanna Ebba Andersson (+4,1).
Esikuuikusse jõudsid veel austerlanna Teresa Stadlober (+6,6) ning soomlannad Johanna Matintalo (+7,2 ja Krista Pärmäkoski (+9,9).
Enne reedest etappi suusatuuri juhtinud ameeriklanna Jessie Diggins oli üheksas (+24,0) ja kolmandat kohta hoidnud rootslanna Frida Karlsson 11. (+29,5).
MK-sarja üldliider ja enne reedest etappi Tour de Ski teist kohta hoidnud ameeriklanna Rosie Brennan kaotas võitjale enam kui kaks minutit ja piirdus vaid 31. kohaga.
Tour de Ski liidrina jätkab Diggins, kes edestab reedel kaheksanda koha saanud venelannat Julia Stupakki 55 sekundiga. Kolmas on Karlsson (+1.42), kellele vaid kolme sekundiga kaotab Andersson.
Suusatuuril jääb sõita veel kaks etappi: laupäeval on kavas individuaalne klassikasprint ja pühapäeval traditsiooniline lõputõusuga vabatehnikaetapp. | Tour de Ski ühisstardiga klassikasõidu võitis Neprjajeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karjääri kolmanda MK-etapivõidu saanud Neprjajeva järel mahtusid esikolmikusse ka sakslanna Katharina Hennig (+2,4) ja rootslanna Ebba Andersson (+4,1).
Esikuuikusse jõudsid veel austerlanna Teresa Stadlober (+6,6) ning soomlannad Johanna Matintalo (+7,2 ja Krista Pärmäkoski (+9,9).
Enne reedest etappi suusatuuri juhtinud ameeriklanna Jessie Diggins oli üheksas (+24,0) ja kolmandat kohta hoidnud rootslanna Frida Karlsson 11. (+29,5).
MK-sarja üldliider ja enne reedest etappi Tour de Ski teist kohta hoidnud ameeriklanna Rosie Brennan kaotas võitjale enam kui kaks minutit ja piirdus vaid 31. kohaga.
Tour de Ski liidrina jätkab Diggins, kes edestab reedel kaheksanda koha saanud venelannat Julia Stupakki 55 sekundiga. Kolmas on Karlsson (+1.42), kellele vaid kolme sekundiga kaotab Andersson.
Suusatuuril jääb sõita veel kaks etappi: laupäeval on kavas individuaalne klassikasprint ja pühapäeval traditsiooniline lõputõusuga vabatehnikaetapp.
### Response:
Tour de Ski ühisstardiga klassikasõidu võitis Neprjajeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks Sciences Po ülikooli tudengiesindust nõuavad oma avalduses kooli direktori Frederic Mioni tagasiastumist, teatas The Times.
Mioni tagasiastumist nõutakse pärast seda, kui Camille Kouchner avaldas oma raamatu La Familia Grande.
Raamatus väidetakse, et Prantsusmaa eliiti kuuluv Olivier Duhamel kuritarvitas seksuaalselt oma alaealist kasupoega Antoine Kouchneri. Duhamel astus pärast raamatu ilmumist kõikidelt oma ametikohtadelt tagasi, ta oli Sciences Po ülikooli nõukogu esimees.
"Ma astun oma ametikohtadelt tagasi pärast seda, kui olen langenud isikliku rünnaku objektiks. Ma tahan säilitada institutsioonid, kus ma töötan," teatas Duhamel.
51-aastane Mion saatis alguses instituudi töötajatele ja üliõpilastele sõnumi, et on Duhameli kohta käivatest süüdistustest saanud teada ajakirjandusest ja on sellest "tardunud".
Hiljem tunnistas Mion, et kuulis Duhameli kohta käivatest süüdistustest 2019. aastal ja seda ütles talle Aurelie Filippetti, kes on endine kultuuriminister ja töötab Sciences Po's õppejõuna.
"Ma olin mõtlematu ja mul puudus otsustusvõime, olen valmis tagajärgedeks," teatas Mion.
Selle ülikooliaasta alguses palus Mion Duhamelil pidada tudengitele sissejuhatav loeng, kus nimetas teda meistriks ja oma sõbraks.
"Mion on teadlikult valetanud kogu Sciences Po kogukonnale, ta peab tagasi astuma," teatas kõrgkooli Unefi üliõpilasesindus.
Sciences Po on maailma üks tuntumaid poliitika ja rahvusvaheliste uuringute ülikoole, mille vilistlaste hulka kuulub ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron. | Tudengid nõuavad Prantsusmaal eliitülikooli direktori tagasiastumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks Sciences Po ülikooli tudengiesindust nõuavad oma avalduses kooli direktori Frederic Mioni tagasiastumist, teatas The Times.
Mioni tagasiastumist nõutakse pärast seda, kui Camille Kouchner avaldas oma raamatu La Familia Grande.
Raamatus väidetakse, et Prantsusmaa eliiti kuuluv Olivier Duhamel kuritarvitas seksuaalselt oma alaealist kasupoega Antoine Kouchneri. Duhamel astus pärast raamatu ilmumist kõikidelt oma ametikohtadelt tagasi, ta oli Sciences Po ülikooli nõukogu esimees.
"Ma astun oma ametikohtadelt tagasi pärast seda, kui olen langenud isikliku rünnaku objektiks. Ma tahan säilitada institutsioonid, kus ma töötan," teatas Duhamel.
51-aastane Mion saatis alguses instituudi töötajatele ja üliõpilastele sõnumi, et on Duhameli kohta käivatest süüdistustest saanud teada ajakirjandusest ja on sellest "tardunud".
Hiljem tunnistas Mion, et kuulis Duhameli kohta käivatest süüdistustest 2019. aastal ja seda ütles talle Aurelie Filippetti, kes on endine kultuuriminister ja töötab Sciences Po's õppejõuna.
"Ma olin mõtlematu ja mul puudus otsustusvõime, olen valmis tagajärgedeks," teatas Mion.
Selle ülikooliaasta alguses palus Mion Duhamelil pidada tudengitele sissejuhatav loeng, kus nimetas teda meistriks ja oma sõbraks.
"Mion on teadlikult valetanud kogu Sciences Po kogukonnale, ta peab tagasi astuma," teatas kõrgkooli Unefi üliõpilasesindus.
Sciences Po on maailma üks tuntumaid poliitika ja rahvusvaheliste uuringute ülikoole, mille vilistlaste hulka kuulub ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
### Response:
Tudengid nõuavad Prantsusmaal eliitülikooli direktori tagasiastumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja-Iirimaale territooriumile planeeritud ralli jääb ära, sest koroonaviiruse pandeemia tõttu ei saa võistlus piisavalt avaliku sektori toetust. Asendusralli täpsed kuupäevad veel paigas pole.
1965. aastast toimuv Ypres'i ralli pidi algselt asendusvõistlusena toimuma eelmise aasta sügisel, aga koroonasituatsiooni tõttu see siiski aset ei leidnud. Nüüd peaks Belgiast saama aga MM-ajaloo 35. võõrustajariik.
"Ypres on olnud Euroopa rallimaastiku populaarne nurgakivi juba enam kui pool sajandit," lausus WRC promotsioonifirma turundusdirektor Jona Siebel WRC kodulehekülje vahendusel. "
"See on keeruline segu kitsastest asfaltteedest, mille kõrvale jäävad sügavad kraavid ning kui siia lisada mõned katsed pimeduses ja võimalik, et ka vahelduvad ilmaolud, siis pakub see fännidele palju põnevust."
Kuigi Põhja-Iirimaale sari tänavu ei jõua, siis näeb Siebel sellel paigal siiski tulevikku. "Meie entusiasm püsib tugevana ja ootame läbirääkimisi 2022. aasta osas," lisas ta.
Autoralli MM-sari peaks algama 21.-24. jaanuaril toimuva Monte Carlo ralliga, kuigi koroonasituatsioonist tulenevalt see päris sajaprotsendiliselt kindel pole. Seejärel loodavad korraldajad, et hooaeg jätkub millalgi Soomes peetava talveralliga. | Ralli MM-sarja tehti muudatus: Põhja-Iirimaa asemel sõidetakse Belgias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja-Iirimaale territooriumile planeeritud ralli jääb ära, sest koroonaviiruse pandeemia tõttu ei saa võistlus piisavalt avaliku sektori toetust. Asendusralli täpsed kuupäevad veel paigas pole.
1965. aastast toimuv Ypres'i ralli pidi algselt asendusvõistlusena toimuma eelmise aasta sügisel, aga koroonasituatsiooni tõttu see siiski aset ei leidnud. Nüüd peaks Belgiast saama aga MM-ajaloo 35. võõrustajariik.
"Ypres on olnud Euroopa rallimaastiku populaarne nurgakivi juba enam kui pool sajandit," lausus WRC promotsioonifirma turundusdirektor Jona Siebel WRC kodulehekülje vahendusel. "
"See on keeruline segu kitsastest asfaltteedest, mille kõrvale jäävad sügavad kraavid ning kui siia lisada mõned katsed pimeduses ja võimalik, et ka vahelduvad ilmaolud, siis pakub see fännidele palju põnevust."
Kuigi Põhja-Iirimaale sari tänavu ei jõua, siis näeb Siebel sellel paigal siiski tulevikku. "Meie entusiasm püsib tugevana ja ootame läbirääkimisi 2022. aasta osas," lisas ta.
Autoralli MM-sari peaks algama 21.-24. jaanuaril toimuva Monte Carlo ralliga, kuigi koroonasituatsioonist tulenevalt see päris sajaprotsendiliselt kindel pole. Seejärel loodavad korraldajad, et hooaeg jätkub millalgi Soomes peetava talveralliga.
### Response:
Ralli MM-sarja tehti muudatus: Põhja-Iirimaa asemel sõidetakse Belgias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimased andmed näitavad, et pandeemia kahjudest taastumine on seiskunud.
Tööministeerium selgitas, et töökohtade kadumine peegeldas hiljutist COVID-19 nakkuste arvu tõusu, kuid töötuse tase püsis endiselt 6,7 protsendil. | USA-s kadus detsembris 140 000 töökohta, töötuse tase ei muutunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimased andmed näitavad, et pandeemia kahjudest taastumine on seiskunud.
Tööministeerium selgitas, et töökohtade kadumine peegeldas hiljutist COVID-19 nakkuste arvu tõusu, kuid töötuse tase püsis endiselt 6,7 protsendil.
### Response:
USA-s kadus detsembris 140 000 töökohta, töötuse tase ei muutunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ester Mägi orkestrimuusikast tuleb ERSO ja Eesti rahvusmeeskoori kontserdil ettekandele "Vesper" keelpilliorkestrile, kus kaalukas roll on orkestri kontsertmeistril Arvo Leiburil.
Kontserdil ettekandele tulev klarnetisonaat on pühendanud kauaaegsele klarnetirühma kontsertmeistrile Hannes Altrovile, teost esitavad klarnetist Taavo Orro ja pianist Kadri-Ann Sumera. "Duod rahvatoonis" on pühendatud pikaajalisele flöödirühma kontsertmeistrile Samuel Saulusele, seekord esitavad teose flötist Mihkel Peäske ja viiuldaja Arvo Leibur.
Seoses praegu kehtivate piirangutega Tallinnas ja Harjumaal ei ole võimalik kuulajaid Estonia kontserdisaali kutsuda. Kontserdi saab kuulata Klassikaraadio vahendusel ja jälgida ERSO veebiplatvormilt. | ERSO ja Eesti rahvusmeeskoor tähistavad kontserdiga Ester Mägi 99. sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ester Mägi orkestrimuusikast tuleb ERSO ja Eesti rahvusmeeskoori kontserdil ettekandele "Vesper" keelpilliorkestrile, kus kaalukas roll on orkestri kontsertmeistril Arvo Leiburil.
Kontserdil ettekandele tulev klarnetisonaat on pühendanud kauaaegsele klarnetirühma kontsertmeistrile Hannes Altrovile, teost esitavad klarnetist Taavo Orro ja pianist Kadri-Ann Sumera. "Duod rahvatoonis" on pühendatud pikaajalisele flöödirühma kontsertmeistrile Samuel Saulusele, seekord esitavad teose flötist Mihkel Peäske ja viiuldaja Arvo Leibur.
Seoses praegu kehtivate piirangutega Tallinnas ja Harjumaal ei ole võimalik kuulajaid Estonia kontserdisaali kutsuda. Kontserdi saab kuulata Klassikaraadio vahendusel ja jälgida ERSO veebiplatvormilt.
### Response:
ERSO ja Eesti rahvusmeeskoor tähistavad kontserdiga Ester Mägi 99. sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu kõlab ka muusiku kolmandal albumil, mis ilmub nädala pärast, kirjutab NME.
Lisaks kõlab uuel albumil veel üheksa lugu, millest üks on eelmisel aastal ilmunud singel "Better". | Poistebändist One Direction tuntud Zayn Malik avaldas uue singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu kõlab ka muusiku kolmandal albumil, mis ilmub nädala pärast, kirjutab NME.
Lisaks kõlab uuel albumil veel üheksa lugu, millest üks on eelmisel aastal ilmunud singel "Better".
### Response:
Poistebändist One Direction tuntud Zayn Malik avaldas uue singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokkulepe võimaldab Boeingul vältida kohtu alla andmist, vahendas Reuters.
Kokkulepe sisaldab 243,6 miljoni dollari suurust trahvi, 1,77 miljardi dollari suurust kompensatsiooni lennufirmadele ning 500 miljoni dollari maksmist lennuõnnetuste ohvrite fondi.
Kokkuleppeni jõuti pärast kaks aastat kestnud 737 MAX lennukite uurimist.
Selle lennukitüübi kõikide lendude peatamiseni viisid lennuõnnetus Indoneesias 2018. aastal ning Etioopias 2019. aastal.
USA justiitsministri kohusetäitja David Burns ütles pressiteates, et lennuõnnetused paljastasid maailma ühe juhtiva reisilennukite tootja töötajate petisliku käitumise.
"Boeingu töötajad valisid kasumi aususe üle, varjates föderaalse lennundusameti eest teavet 737 MAX lennuki toimimise kohta ning püüdsid varjata oma pettust," lisas Burns.
Ethiopian Airlinesi lennuõnnetuse ohvrite perekondade advokaadid ütlesid, et kokkulepe tugevdab tsiviilkohtumenetlust Chicagos, kus asub Boeingu peakorter. Boeing on juba jõudnud kokkuleppele enamikus Lion Airi lennuõnnetust puudutavates hagides.
Lennuõnnetused on Boeingule läinud maksma umbes 20 miljardit dollarit.
USA föderaalne lennundusamet (FAA) andis mullu novembris Boeingu 737 MAX lennukimudelile taas lennuloa. | Boeing sõlmis USA-s 737 MAX õnnetuste kriminaalasjas kokkuleppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokkulepe võimaldab Boeingul vältida kohtu alla andmist, vahendas Reuters.
Kokkulepe sisaldab 243,6 miljoni dollari suurust trahvi, 1,77 miljardi dollari suurust kompensatsiooni lennufirmadele ning 500 miljoni dollari maksmist lennuõnnetuste ohvrite fondi.
Kokkuleppeni jõuti pärast kaks aastat kestnud 737 MAX lennukite uurimist.
Selle lennukitüübi kõikide lendude peatamiseni viisid lennuõnnetus Indoneesias 2018. aastal ning Etioopias 2019. aastal.
USA justiitsministri kohusetäitja David Burns ütles pressiteates, et lennuõnnetused paljastasid maailma ühe juhtiva reisilennukite tootja töötajate petisliku käitumise.
"Boeingu töötajad valisid kasumi aususe üle, varjates föderaalse lennundusameti eest teavet 737 MAX lennuki toimimise kohta ning püüdsid varjata oma pettust," lisas Burns.
Ethiopian Airlinesi lennuõnnetuse ohvrite perekondade advokaadid ütlesid, et kokkulepe tugevdab tsiviilkohtumenetlust Chicagos, kus asub Boeingu peakorter. Boeing on juba jõudnud kokkuleppele enamikus Lion Airi lennuõnnetust puudutavates hagides.
Lennuõnnetused on Boeingule läinud maksma umbes 20 miljardit dollarit.
USA föderaalne lennundusamet (FAA) andis mullu novembris Boeingu 737 MAX lennukimudelile taas lennuloa.
### Response:
Boeing sõlmis USA-s 737 MAX õnnetuste kriminaalasjas kokkuleppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EMA ootab AstraZenecalt järgmisel nädalal tingimusliku müügiloa taotlust.
"Võimalik järeldus – jaanuari lõpus, sõltuvalt andmetest ja hindamisprotsessist," ütles EMA Twitteris.
Eesti ostab enim koroonavaktsiini just AstraZenecalt - kokku 1,33 miljonit doosi, millega saab vaktsineerida 665 000 inimest.
AstraZeneca vaktsiini on heaks kiitnud praegu Suurbritannia.
Vene vaktsiini Sputnik V heakskiitmise protseduur Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) peaks toimuma poole aasta jooksul, öeldi reedel Venemaa tervishoiuministeeriumist.
"Ekspertide konsultatsioonid toimiku tulemuste analüüsi kohta toimuvad tänavu jaanuaris. Ootame WHO otsust esimese poolaasta jooksul," selgitas ministeerium ajalehele Rossiiskaja Gazeta.
Venemaa Otseinvesteeringute Fond ja Gamaleja keskus saatsid vaktsiini Sputnik V toimiku eriolukorras kasutamiseks heaks kiitmiseks WHO-le mullu detsembris. | AstraZeneca vaktsiin võib saada jaanuari lõpuks EL-is kasutusloa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EMA ootab AstraZenecalt järgmisel nädalal tingimusliku müügiloa taotlust.
"Võimalik järeldus – jaanuari lõpus, sõltuvalt andmetest ja hindamisprotsessist," ütles EMA Twitteris.
Eesti ostab enim koroonavaktsiini just AstraZenecalt - kokku 1,33 miljonit doosi, millega saab vaktsineerida 665 000 inimest.
AstraZeneca vaktsiini on heaks kiitnud praegu Suurbritannia.
Vene vaktsiini Sputnik V heakskiitmise protseduur Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) peaks toimuma poole aasta jooksul, öeldi reedel Venemaa tervishoiuministeeriumist.
"Ekspertide konsultatsioonid toimiku tulemuste analüüsi kohta toimuvad tänavu jaanuaris. Ootame WHO otsust esimese poolaasta jooksul," selgitas ministeerium ajalehele Rossiiskaja Gazeta.
Venemaa Otseinvesteeringute Fond ja Gamaleja keskus saatsid vaktsiini Sputnik V toimiku eriolukorras kasutamiseks heaks kiitmiseks WHO-le mullu detsembris.
### Response:
AstraZeneca vaktsiin võib saada jaanuari lõpuks EL-is kasutusloa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane vasakujalgne Ilic alustas oma mängijateed Belgradi FK Partizani akadeemias ning mängis ühe hooaja Itaalias Chievo Verona Primavera rivistuses. Seejärel esindas ta erinevaid Serbia klubisid, viimati kõrgliigas mängivat FK Indija meeskonda, kirjutab Levadia kodulehekülg.
"Minu esimesed muljed Eestist on suurepärased! Tallinn on väga ilus linn ning FCI Levadia professionaalne klubi, kus kõik inimesed teevad pühendunult oma tööd. Mind võeti meeskonna poolt väga hästi vastu. Ootan põnevusega hooaja algust ning loodame saavutada oma eesmärgi, milleks on Eesti meistritiitel," ütles Ilic.
FCI Levadia esindusmeeskond jätkab ettevalmistust uueks Premium Liiga hooajaks treeningutega Punase tänava jalgpallihallis. | Levadia täienes serblasest kaitsemängijaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane vasakujalgne Ilic alustas oma mängijateed Belgradi FK Partizani akadeemias ning mängis ühe hooaja Itaalias Chievo Verona Primavera rivistuses. Seejärel esindas ta erinevaid Serbia klubisid, viimati kõrgliigas mängivat FK Indija meeskonda, kirjutab Levadia kodulehekülg.
"Minu esimesed muljed Eestist on suurepärased! Tallinn on väga ilus linn ning FCI Levadia professionaalne klubi, kus kõik inimesed teevad pühendunult oma tööd. Mind võeti meeskonna poolt väga hästi vastu. Ootan põnevusega hooaja algust ning loodame saavutada oma eesmärgi, milleks on Eesti meistritiitel," ütles Ilic.
FCI Levadia esindusmeeskond jätkab ettevalmistust uueks Premium Liiga hooajaks treeningutega Punase tänava jalgpallihallis.
### Response:
Levadia täienes serblasest kaitsemängijaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Levitaja Katre Valgma kinnitas, et nad otsustasid lükata "Öölaste" esilinastumise maisse, et pakkuda kõikidele filmisõpradele muretut filmielamust. "Mai sai välja valitud ka seetõttu, et see sobib väga hästi kokku filmi stsenaariumiga," tõdes ta ja selgitas, et film räägib nii valikutest, millega on silmitsi gümnaasiumi lõpetajad kui ka sellest, millistesse suhtekeeristesse võivad noored ühe suveöö jooksul sattuda. "Seega on kooliaasta lõpp ja suve algus igati sobiv aeg."
Samuti nentis ta, et olukorras, kus Harjumaa ja Ida-Virumaa kinod on suletud, ei tahtnud nad filmi välja tuua, samuti ei ole nad planeerinud kolida film üle mõnele voogedastusplatvormile. "Soovime, et filmi saaksid näha kõik filmisõbrad üle Eesti ning usume, et "Öölapsed" on film, mida on kõige lõbusam vaadata just suurelt kinoekraanilt koos sõpradega."
"Ennustamine on praegusel ajal üsnagi tänamatu töö, aga loodame väga, et hiliskevadel ei ole ühtegi põhjust filmi esilinastumist veelkord edasi lükata," rõhutas Valgma.
Noortekomöödia "Öölapsed" räägib kolmest õest, kes on jõudnud oma elus murdepunktini. Äsja gümnaasiumi lõpetanud Liis (Grete Konksi) avastab, et planeeritud tulevik poiss-sõbraga ei olegi nii kindel. Vanem õde Karin (Piret Krumm) on esimene pesast lahkunud pääsuke, kes püüab toime tulla tänapäeva seksistlikus ärikeskkonnas. Õdedest noorim, teismeline Jane (Alice Siil) püüab vastu hakata peoloomast sõbranna survele olla keegi, kes ta tegelikult ei ole.
Filmi lavastaja on Priit Pääsuke ("Keti lõpp"), stsenarist Ewert Kiwi, operaator ja kaasstsenarist Mart Raun, kunstnik Kadri Kuusler, kostüümikunstnik Gerly Tinn, helilooja Janek Murd, helirežissöör Harmo Kallaste ning produtsent Marianne Ostrat. | Priit Pääsukese noortefilmi "Öölapsed" esilinastus lükkub maisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Levitaja Katre Valgma kinnitas, et nad otsustasid lükata "Öölaste" esilinastumise maisse, et pakkuda kõikidele filmisõpradele muretut filmielamust. "Mai sai välja valitud ka seetõttu, et see sobib väga hästi kokku filmi stsenaariumiga," tõdes ta ja selgitas, et film räägib nii valikutest, millega on silmitsi gümnaasiumi lõpetajad kui ka sellest, millistesse suhtekeeristesse võivad noored ühe suveöö jooksul sattuda. "Seega on kooliaasta lõpp ja suve algus igati sobiv aeg."
Samuti nentis ta, et olukorras, kus Harjumaa ja Ida-Virumaa kinod on suletud, ei tahtnud nad filmi välja tuua, samuti ei ole nad planeerinud kolida film üle mõnele voogedastusplatvormile. "Soovime, et filmi saaksid näha kõik filmisõbrad üle Eesti ning usume, et "Öölapsed" on film, mida on kõige lõbusam vaadata just suurelt kinoekraanilt koos sõpradega."
"Ennustamine on praegusel ajal üsnagi tänamatu töö, aga loodame väga, et hiliskevadel ei ole ühtegi põhjust filmi esilinastumist veelkord edasi lükata," rõhutas Valgma.
Noortekomöödia "Öölapsed" räägib kolmest õest, kes on jõudnud oma elus murdepunktini. Äsja gümnaasiumi lõpetanud Liis (Grete Konksi) avastab, et planeeritud tulevik poiss-sõbraga ei olegi nii kindel. Vanem õde Karin (Piret Krumm) on esimene pesast lahkunud pääsuke, kes püüab toime tulla tänapäeva seksistlikus ärikeskkonnas. Õdedest noorim, teismeline Jane (Alice Siil) püüab vastu hakata peoloomast sõbranna survele olla keegi, kes ta tegelikult ei ole.
Filmi lavastaja on Priit Pääsuke ("Keti lõpp"), stsenarist Ewert Kiwi, operaator ja kaasstsenarist Mart Raun, kunstnik Kadri Kuusler, kostüümikunstnik Gerly Tinn, helilooja Janek Murd, helirežissöör Harmo Kallaste ning produtsent Marianne Ostrat.
### Response:
Priit Pääsukese noortefilmi "Öölapsed" esilinastus lükkub maisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grimes "Delete Forever (Channel Tres Remix)"
Grimes'i remix -albumi "Miss Anthropocene (Rave Edition)" kahtlemata kõige parem lugu. Suvine ja päikseline, imeline hip-house pärl.
deLULU "Safer Than Home"
Tipptasemel kodumaine R&B. Inga ja Taavi Paometsa koostööst võib veel suuri asju oodata.
Bonobo & Totally Enormous Extinct Dinosaurs "Heartbreak (Kerri Chandler Remix)"
Bonobo viimase aja parima loo töötlus, kus house 'i legend Kerri Chandler keerab mõnuga tantsubiiti peale.
Drinks On Me "Exhale"
Moodne UK garage, mis julgeb eksperimenteerida.
Rhye "Come In Closer"
Muidugi on Rhye muusika imal, aga värske singel "Come In Closer" küündib juba tema debüütplaadi "Woman" tasemele. Ilus muusika.
Kode9 "Rona City Blues"
Plaadifirma Hyperdub boss Kode9 teeb seda, mida ta kõige paremini oskab: surub kogu elektroonilise tantsumuusika spektri ühte viieminutisse loosse kokku.
Bugzy Malone & Chip "Notorious"
Nakkav Briti hip-hop, mis ei karda säravat produktsiooni ega põmmutavat bassi.
marp$, kohver, Sip€lga 14 "dora the explora"
Kodumaine Soundcloudi-räpp hakkab suureks kasvama. Sip€lga 14 osa on eriti hea.
Meemo Comma "Neon Genesis: Title Sequence"
Planet Mu alt ilmuv Meemo Comma album "Neon Genesis: Soul Into Matter" on midagi eriti veidrat, aga samas kuradima ilusat: juutide palvused kohtuvad breakbeat 'iga.
Shadow Child "Have You Seen Mr G?"
Nostalgiline reivibänger, mis eksleb parimatel hetkedel kuskile õhulise ambient 'i ja IDM 'i piirimaile.
väike kelder & manna "Molly"
Võiksin vist lõputult kuulata Manna udust (ja arusaamatut) vokaali.
Slick Shoota "WAREHOUSE 2K"
Plaadifirma Teklife alt ilmunud Slick Shoota debüütalbum "Function" on väga põnev eksperiment, kuna ühendab Briti reiviskene ja Chicago footwork 'i. "WAREHOUSE 2K" on kindlasti plaadi parim lugu.
Kuula kõiki lugusid siit: | Nädala parimad lood | Kode9, deLULU, Grimes jt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grimes "Delete Forever (Channel Tres Remix)"
Grimes'i remix -albumi "Miss Anthropocene (Rave Edition)" kahtlemata kõige parem lugu. Suvine ja päikseline, imeline hip-house pärl.
deLULU "Safer Than Home"
Tipptasemel kodumaine R&B. Inga ja Taavi Paometsa koostööst võib veel suuri asju oodata.
Bonobo & Totally Enormous Extinct Dinosaurs "Heartbreak (Kerri Chandler Remix)"
Bonobo viimase aja parima loo töötlus, kus house 'i legend Kerri Chandler keerab mõnuga tantsubiiti peale.
Drinks On Me "Exhale"
Moodne UK garage, mis julgeb eksperimenteerida.
Rhye "Come In Closer"
Muidugi on Rhye muusika imal, aga värske singel "Come In Closer" küündib juba tema debüütplaadi "Woman" tasemele. Ilus muusika.
Kode9 "Rona City Blues"
Plaadifirma Hyperdub boss Kode9 teeb seda, mida ta kõige paremini oskab: surub kogu elektroonilise tantsumuusika spektri ühte viieminutisse loosse kokku.
Bugzy Malone & Chip "Notorious"
Nakkav Briti hip-hop, mis ei karda säravat produktsiooni ega põmmutavat bassi.
marp$, kohver, Sip€lga 14 "dora the explora"
Kodumaine Soundcloudi-räpp hakkab suureks kasvama. Sip€lga 14 osa on eriti hea.
Meemo Comma "Neon Genesis: Title Sequence"
Planet Mu alt ilmuv Meemo Comma album "Neon Genesis: Soul Into Matter" on midagi eriti veidrat, aga samas kuradima ilusat: juutide palvused kohtuvad breakbeat 'iga.
Shadow Child "Have You Seen Mr G?"
Nostalgiline reivibänger, mis eksleb parimatel hetkedel kuskile õhulise ambient 'i ja IDM 'i piirimaile.
väike kelder & manna "Molly"
Võiksin vist lõputult kuulata Manna udust (ja arusaamatut) vokaali.
Slick Shoota "WAREHOUSE 2K"
Plaadifirma Teklife alt ilmunud Slick Shoota debüütalbum "Function" on väga põnev eksperiment, kuna ühendab Briti reiviskene ja Chicago footwork 'i. "WAREHOUSE 2K" on kindlasti plaadi parim lugu.
Kuula kõiki lugusid siit:
### Response:
Nädala parimad lood | Kode9, deLULU, Grimes jt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esiteks soovib Euroopa Liit, et ühekordseid plasttooteid kasutataks vähem, teiseks, et tootjad vastutaksid rohkem nende kokkukogumise eest. Selgeid numbritesse pandud sihte Euroopa meile ette ei kirjuta, need peame keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul ise välja pakkuma.
"Eks siis pärast ilmselt Euroopa Komisjon hakkab hindama, et kas see vähendamise arv, mis kokku lepitakse, on olnud direktiivi mõttega kooskõlas või mitte," rääkis Heinma.
Ühtlasi peame ise välja mõtlema, kuidas täpselt me ühekordsete plasttoodete hulka vähendame. Mõne asjaga on lihtsam. Alates 3. juulist, kui me direktiivi üle võtame, ei tohi paljusid tooteid enam turule lubada. Nende seas on näiteks ühekordsed plastist söögiriistad, plasttaldrikud ja -kõrred.
Aga paljud kaubad, näiteks jäätisepaberid, õhupallid või suitsukonid ei kao päriselt kuhugi. Nende koguse vähendamiseks on vastvalminud eelnõu väljatöötamiskavatsuses pakutud terve rida võimalikke tegevusi. Muu hulgas on nimekirjas teavituskampaaniad, pakendi hinna eraldi esiletõstmine, aga ka konkreetne ühekordsete plasttoodete maks. Kaupo Heinma ütles, et eelnõust, mis peaks valmima lähima paari kuu jooksul, kõiki neid tegevusi siiski ei leia.
"Need meetmete paketid on antud avalikkusele tutvuda, et esitataks omapoolseid seisukohti, et milline neist siis kõige asjakohasem ja optimaalsem oleks," selgitas Heinma. "Aga eelistus meie poole pealt on kindlasti see, et alustada tuleks võimalikult leebetest tegevustest ja nõuetest, liikudes karmimate poole."
Ehk võimalik pakendimaks on veel alles mõtte tasandil, samas kui lihtsamad asjad võiks kohe ära otsustada.
"Mida ma usun, et mis ka tuleb, on see, et korduskasutusvõimalused muutuvad oluliselt lihtsamaks," ütles Heinma. "Et inimene ei pea mõtlema, et kas selles poes ma tohin oma karbiga käia või mitte. Ma usun, et see on üks asi, mis peab tulema meie ühiskonda, et kõik ei pea olema iga kord uude karpi pandud."
Toidutööstused: me ei tea sedagi, mis tooteid mõeldakse
Eesseisva seadusemuudatuse teine osa peaks panema tootjad vastutama niisuguste ühekordsete plasstoodete eest, mis on jõudnud avalikesse prügikastidesse või lihtsalt maha visatud.
"Kui Tallinna linn peab näiteks avalikke prügikaste tühjendama ja seal on sellised tooted sees, siis peaksid tootjad selle eest tasuma," selgitas Heinma. Tema sõnul on ettevõtetel oluline mõista, et tootega kaasnev kulu ei teki ainult tootmisel ja müümisel, vaid ka siis, kui inimene asja kuhugi maha poetab. "Ka need käitluskulud peavad olema toote hinda sisse arvutatud."
Kuidas see laiendatud tootjavastutuseks nimetatud süsteem täpselt toimima hakkab, keegi veel ei tea. Tegelikult ei tea keegi täpselt sedagi, kui palju ühekordseid plasttooteid avalikesse prügikastidesse või metsa alla jõuab. Selle pärast on kogu plaani suhtes kriitiline toiduainetööstuste liidu juht Sirje Potisepp.
"Pakendiettevõtjatena, kui me hakkame maksma kinni mingeid kulusid, siis me tahame näha, et nende kulude teke oleks absoluutselt tõenduspõhine ja kulude katmise arvutus väga selge ja läbinähtav," rääkis Potisepp.
"Me tahame näha tõsiseltvõetavat uuringut. See tuleb Eestis läbi viia ja konkreetselt kaaluda, kui suur on kogutud jäätmetest see direktiivi alla minevate jäätmete osa."
Kaupo Heinma tõdes, et direktiivi ülevõtmiseks anti liikmesriikidele kõigest kaks aastat ja niisugust uuringut, nagu Potisepp küsib, Eestil ei ole.
"Aga teistes riikides on ka teatud analüüse ja arvutusi tehtud," rahustas Heinma. "Näiteks kui palju tarbitakse suitsukonidest avalikus ruumis ja kui palju sellest siis jõuab loodusesse." Prantsusmaal suitsetatakse avalikus ruumis 57,5 protsenti sigarettidest. Neist omakorda jõuab 55 protsenti prügikasti ja 45 protsenti visatakse maha. "Selliseid arve saab meile üle kanda."
See on vaid üks näide ning olenevalt tootest ja rahvast võivad kombed erineda. "Kindlasti edaspidi peame ka Eestis korjama rohkem informatsiooni, et need kulud oleksid asjakohased," ütles Heinma.
Uuringute korraldamine pole samas kuigi lihtne, sest täpselt ei tea me ka seda, missugused pakendid direktiivi mõju alla kuuluvad. Selle loetelu pidi koostama Euroopa Komisjon, aga nii, nagu teised Euroopa riigid, ootab Eesti seda nimekirja tänaseni.
"Direktiivi mõte on see, et arvestatakse tooteid, mida kasutatakse koheselt, ehk kus on sees üks portsjon. Aga veel pole selge, missugused tooted need on," tõdes ka Kaupo Heinma. "Näiteks kui on väike keefiripakk, et kust see piir läheb. Kui ta on 200 milliliitrit, kas siis on seal üks portsjon? Ja kui on näiteks kaks kohukest kokku pandud, kas see on ühe korra portsion või on seda ainult üks kohuke? Aga kindlasti see nimekiri tuleb ja siis saab hinnata, mis need tooted on."
Nagu öeldud, kohalike reeglite paikapanemisega on kiire, sest kehtima peab uus kord hakkama juba selle aasta 3. juulil. Kaupo Heinma ütles, et praegu pole välistatud ka see, et tootjate käest vähemalt esialgu raha küsima ei hakatagi. Võib-olla saab tootjavastutuse lahendada vabatahtlike kokkulepetega.
"Et tootjad näiteks osalevad Teeme Ära kampaanias või teevad kohalike omavalitsustega koostööd. Need otsused tuleb nüüd kõik selle tagasiside põhjal teha." | Eestil läheb ühekordsete plasttoodete vähendamiskavaga kiireks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esiteks soovib Euroopa Liit, et ühekordseid plasttooteid kasutataks vähem, teiseks, et tootjad vastutaksid rohkem nende kokkukogumise eest. Selgeid numbritesse pandud sihte Euroopa meile ette ei kirjuta, need peame keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul ise välja pakkuma.
"Eks siis pärast ilmselt Euroopa Komisjon hakkab hindama, et kas see vähendamise arv, mis kokku lepitakse, on olnud direktiivi mõttega kooskõlas või mitte," rääkis Heinma.
Ühtlasi peame ise välja mõtlema, kuidas täpselt me ühekordsete plasttoodete hulka vähendame. Mõne asjaga on lihtsam. Alates 3. juulist, kui me direktiivi üle võtame, ei tohi paljusid tooteid enam turule lubada. Nende seas on näiteks ühekordsed plastist söögiriistad, plasttaldrikud ja -kõrred.
Aga paljud kaubad, näiteks jäätisepaberid, õhupallid või suitsukonid ei kao päriselt kuhugi. Nende koguse vähendamiseks on vastvalminud eelnõu väljatöötamiskavatsuses pakutud terve rida võimalikke tegevusi. Muu hulgas on nimekirjas teavituskampaaniad, pakendi hinna eraldi esiletõstmine, aga ka konkreetne ühekordsete plasttoodete maks. Kaupo Heinma ütles, et eelnõust, mis peaks valmima lähima paari kuu jooksul, kõiki neid tegevusi siiski ei leia.
"Need meetmete paketid on antud avalikkusele tutvuda, et esitataks omapoolseid seisukohti, et milline neist siis kõige asjakohasem ja optimaalsem oleks," selgitas Heinma. "Aga eelistus meie poole pealt on kindlasti see, et alustada tuleks võimalikult leebetest tegevustest ja nõuetest, liikudes karmimate poole."
Ehk võimalik pakendimaks on veel alles mõtte tasandil, samas kui lihtsamad asjad võiks kohe ära otsustada.
"Mida ma usun, et mis ka tuleb, on see, et korduskasutusvõimalused muutuvad oluliselt lihtsamaks," ütles Heinma. "Et inimene ei pea mõtlema, et kas selles poes ma tohin oma karbiga käia või mitte. Ma usun, et see on üks asi, mis peab tulema meie ühiskonda, et kõik ei pea olema iga kord uude karpi pandud."
Toidutööstused: me ei tea sedagi, mis tooteid mõeldakse
Eesseisva seadusemuudatuse teine osa peaks panema tootjad vastutama niisuguste ühekordsete plasstoodete eest, mis on jõudnud avalikesse prügikastidesse või lihtsalt maha visatud.
"Kui Tallinna linn peab näiteks avalikke prügikaste tühjendama ja seal on sellised tooted sees, siis peaksid tootjad selle eest tasuma," selgitas Heinma. Tema sõnul on ettevõtetel oluline mõista, et tootega kaasnev kulu ei teki ainult tootmisel ja müümisel, vaid ka siis, kui inimene asja kuhugi maha poetab. "Ka need käitluskulud peavad olema toote hinda sisse arvutatud."
Kuidas see laiendatud tootjavastutuseks nimetatud süsteem täpselt toimima hakkab, keegi veel ei tea. Tegelikult ei tea keegi täpselt sedagi, kui palju ühekordseid plasttooteid avalikesse prügikastidesse või metsa alla jõuab. Selle pärast on kogu plaani suhtes kriitiline toiduainetööstuste liidu juht Sirje Potisepp.
"Pakendiettevõtjatena, kui me hakkame maksma kinni mingeid kulusid, siis me tahame näha, et nende kulude teke oleks absoluutselt tõenduspõhine ja kulude katmise arvutus väga selge ja läbinähtav," rääkis Potisepp.
"Me tahame näha tõsiseltvõetavat uuringut. See tuleb Eestis läbi viia ja konkreetselt kaaluda, kui suur on kogutud jäätmetest see direktiivi alla minevate jäätmete osa."
Kaupo Heinma tõdes, et direktiivi ülevõtmiseks anti liikmesriikidele kõigest kaks aastat ja niisugust uuringut, nagu Potisepp küsib, Eestil ei ole.
"Aga teistes riikides on ka teatud analüüse ja arvutusi tehtud," rahustas Heinma. "Näiteks kui palju tarbitakse suitsukonidest avalikus ruumis ja kui palju sellest siis jõuab loodusesse." Prantsusmaal suitsetatakse avalikus ruumis 57,5 protsenti sigarettidest. Neist omakorda jõuab 55 protsenti prügikasti ja 45 protsenti visatakse maha. "Selliseid arve saab meile üle kanda."
See on vaid üks näide ning olenevalt tootest ja rahvast võivad kombed erineda. "Kindlasti edaspidi peame ka Eestis korjama rohkem informatsiooni, et need kulud oleksid asjakohased," ütles Heinma.
Uuringute korraldamine pole samas kuigi lihtne, sest täpselt ei tea me ka seda, missugused pakendid direktiivi mõju alla kuuluvad. Selle loetelu pidi koostama Euroopa Komisjon, aga nii, nagu teised Euroopa riigid, ootab Eesti seda nimekirja tänaseni.
"Direktiivi mõte on see, et arvestatakse tooteid, mida kasutatakse koheselt, ehk kus on sees üks portsjon. Aga veel pole selge, missugused tooted need on," tõdes ka Kaupo Heinma. "Näiteks kui on väike keefiripakk, et kust see piir läheb. Kui ta on 200 milliliitrit, kas siis on seal üks portsjon? Ja kui on näiteks kaks kohukest kokku pandud, kas see on ühe korra portsion või on seda ainult üks kohuke? Aga kindlasti see nimekiri tuleb ja siis saab hinnata, mis need tooted on."
Nagu öeldud, kohalike reeglite paikapanemisega on kiire, sest kehtima peab uus kord hakkama juba selle aasta 3. juulil. Kaupo Heinma ütles, et praegu pole välistatud ka see, et tootjate käest vähemalt esialgu raha küsima ei hakatagi. Võib-olla saab tootjavastutuse lahendada vabatahtlike kokkulepetega.
"Et tootjad näiteks osalevad Teeme Ära kampaanias või teevad kohalike omavalitsustega koostööd. Need otsused tuleb nüüd kõik selle tagasiside põhjal teha."
### Response:
Eestil läheb ühekordsete plasttoodete vähendamiskavaga kiireks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastase kahekordse maailmameistri kahe laskumise koondajaks kujunes kaks minutit ja 18,26 sekundit. Teiseks tulnud horvaat Filip Zubcic kaotas 1,04 sekundiga, kolmanda koha saanud šveitslane Marco Odermatt 1,11 sekundiga.
MK-sarja üldarvestuses tõusis Alexis Pinturault reedese võiduga liidriks, olles nüüd kogunud 575 punkti. Teist kohta hoidev norralane Aleksander Aamodt Kilde jääb maha 60 silmaga, kolmandal positsioonil asuv Marco Odermatt 124 punktiga.
Laupäeval on Adelbodenis samuti kavas suurslaalom, pühapäeval võisteldakse slaalomis. | Hooaja kolmanda etapi võitnud Pinturault tõusis üldliidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastase kahekordse maailmameistri kahe laskumise koondajaks kujunes kaks minutit ja 18,26 sekundit. Teiseks tulnud horvaat Filip Zubcic kaotas 1,04 sekundiga, kolmanda koha saanud šveitslane Marco Odermatt 1,11 sekundiga.
MK-sarja üldarvestuses tõusis Alexis Pinturault reedese võiduga liidriks, olles nüüd kogunud 575 punkti. Teist kohta hoidev norralane Aleksander Aamodt Kilde jääb maha 60 silmaga, kolmandal positsioonil asuv Marco Odermatt 124 punktiga.
Laupäeval on Adelbodenis samuti kavas suurslaalom, pühapäeval võisteldakse slaalomis.
### Response:
Hooaja kolmanda etapi võitnud Pinturault tõusis üldliidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti praegune angerja asustamiskava ja kutseline angerjapüük sisevetes ei saa tänapäevaste angerjakaitse regulatsioonide ja angerja üldise kehva käekäigu tõttu enam koos eksisteerida," tõdeb Mehis Rohtla, Tartu Ülikooli bioloog ja uuringu juhtivautor.
Sellist järeldust põhjendab Rohtla teadustöö tulemustega, milles uuriti ohustatud liikide hulka kuuluva angerja asustamist Eestis. "Uuringu peamine eesmärk oli välja selgitada Narva jõe vesikonda asustatud angerjate osakaal Eesti rannikumere angerja asurkonnas, et seeläbi hinnata asustatud angerjate merre jõudmise edukust," selgitas bioloog.
Asustamine on oluline angerjavaru turgutamise meetod. Tähtis on, et kõik asustamisele minevad ja angerjakasvandustes inimtoiduks kasvatatavad angerjad tulevad loodusliku populatsiooni arvelt. Nimelt ei suudeta angerjat veel kunstlikes tingimustes paljundada, nagu on tavaline praktika näiteks lõhe ja forelliga.
Uuring näitas, et suur osa Eesti magevetesse asustatud angerjatest ei jõua tõenäoliselt Läänemerre ja seetõttu puudub kriitilisel hulgal rändangerjatel võimalus alustada oma merelist kuderännakut. See aga muudab küsitavaks angerja asustamise otstarbekuse.
Järeldus põhineb kalades paiknevate otoliitide keemilise koostise analüüsil, mis aitab tuvastada angerjate rännuteid. Viimane võimaldab omakorda hinnata, milline osa asustatud angerjaid jõuab mageveekogudest rannikuvetesse, kust avaneb tee Sargasso mere, angerjate kudemispaika.
Eesti rannikuvetest kogutud andmete põhjal selgus, et asustatud angerjate osakaal nendes on 26 protsenti, kuid väga vähesed neist olid Eestis asustatud angerjad. Soome rannikuvetes läbi viidud samalaadne uuring andis asustatud angerjate osakaaluks 74 protsenti. Suurt erinevust selgitab muu hulgas asjaolu, et Soomes asustatakse suur osa angerjaid otse merre.
Teadustöö tulemused muudavad küsitavaks, kas ja mil määral on pikaaegne angerja asustamine Eesti siseveekogudesse aidanud kaasa liigi säilimisele ja kaitsmisele. Asustamise piiramisel või lõpetamisel oleks aga negatiivne sotsiaal-majanduslik mõju, sest angerjapüük on oluline sissetulekuallikas kohalikele kaluritele.
Uuringu läbi viinud teadlased soovitavad, et looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks tuleks angerjat asustada otse merre või siseveekogudesse, millel on rändetakistustest vaba otseühendus merega. Kui seni on Eestis üheks peamiseks angerja asustamispaigaks olnud Võrtsjärv, siis teadlaste hinnangul sobiks selleks paremini näiteks Pärnu ja Kasari vesikond ning Väinamere piirkond.
Uurimus ilmus ajakirjas ICES Journal of Marine Science. | Uuring seab kahtluse alla angerja Eesti siseveekogudesse asustamise kasulikkuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti praegune angerja asustamiskava ja kutseline angerjapüük sisevetes ei saa tänapäevaste angerjakaitse regulatsioonide ja angerja üldise kehva käekäigu tõttu enam koos eksisteerida," tõdeb Mehis Rohtla, Tartu Ülikooli bioloog ja uuringu juhtivautor.
Sellist järeldust põhjendab Rohtla teadustöö tulemustega, milles uuriti ohustatud liikide hulka kuuluva angerja asustamist Eestis. "Uuringu peamine eesmärk oli välja selgitada Narva jõe vesikonda asustatud angerjate osakaal Eesti rannikumere angerja asurkonnas, et seeläbi hinnata asustatud angerjate merre jõudmise edukust," selgitas bioloog.
Asustamine on oluline angerjavaru turgutamise meetod. Tähtis on, et kõik asustamisele minevad ja angerjakasvandustes inimtoiduks kasvatatavad angerjad tulevad loodusliku populatsiooni arvelt. Nimelt ei suudeta angerjat veel kunstlikes tingimustes paljundada, nagu on tavaline praktika näiteks lõhe ja forelliga.
Uuring näitas, et suur osa Eesti magevetesse asustatud angerjatest ei jõua tõenäoliselt Läänemerre ja seetõttu puudub kriitilisel hulgal rändangerjatel võimalus alustada oma merelist kuderännakut. See aga muudab küsitavaks angerja asustamise otstarbekuse.
Järeldus põhineb kalades paiknevate otoliitide keemilise koostise analüüsil, mis aitab tuvastada angerjate rännuteid. Viimane võimaldab omakorda hinnata, milline osa asustatud angerjaid jõuab mageveekogudest rannikuvetesse, kust avaneb tee Sargasso mere, angerjate kudemispaika.
Eesti rannikuvetest kogutud andmete põhjal selgus, et asustatud angerjate osakaal nendes on 26 protsenti, kuid väga vähesed neist olid Eestis asustatud angerjad. Soome rannikuvetes läbi viidud samalaadne uuring andis asustatud angerjate osakaaluks 74 protsenti. Suurt erinevust selgitab muu hulgas asjaolu, et Soomes asustatakse suur osa angerjaid otse merre.
Teadustöö tulemused muudavad küsitavaks, kas ja mil määral on pikaaegne angerja asustamine Eesti siseveekogudesse aidanud kaasa liigi säilimisele ja kaitsmisele. Asustamise piiramisel või lõpetamisel oleks aga negatiivne sotsiaal-majanduslik mõju, sest angerjapüük on oluline sissetulekuallikas kohalikele kaluritele.
Uuringu läbi viinud teadlased soovitavad, et looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks tuleks angerjat asustada otse merre või siseveekogudesse, millel on rändetakistustest vaba otseühendus merega. Kui seni on Eestis üheks peamiseks angerja asustamispaigaks olnud Võrtsjärv, siis teadlaste hinnangul sobiks selleks paremini näiteks Pärnu ja Kasari vesikond ning Väinamere piirkond.
Uurimus ilmus ajakirjas ICES Journal of Marine Science.
### Response:
Uuring seab kahtluse alla angerja Eesti siseveekogudesse asustamise kasulikkuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen nii vana, et ei harju enam kõikide nende uue meedia platvormidega ära. Aga mind veendi Instagrami kasutama, et edastada sõnumit loodushoiust- ja kaitsest. Nii et mõnda aega ma kasutasin Instagrami küll, aga enam mitte. Enam ma seal ei tegutse ja ei kavatse sinna ka naasta," vahendab Independent Attenboroughi öeldut.
Loodusteadlane liitus Instagramiga möödunud aasta augustis ning purustas Jennifer Anistoni rekordi, kogudes Instagrami värskele kontole kõige kiiremini miljon jälgijat. Seitsmekohalise jälgijate arvu saavutas ta nelja tunni ja 44 minutiga.
Novembris ületas Attenborough' rekordi aga "Harry Potterist" tuntud näitleja Rupert Grint, kes sai miljon jälgijat kokku nelja tunni ja ühe minutiga.
Oma viimase Instagrami postituse tegi Attenborough üheksa nädalat tagasi. | David Attenborough loobus Instagrami kasutamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen nii vana, et ei harju enam kõikide nende uue meedia platvormidega ära. Aga mind veendi Instagrami kasutama, et edastada sõnumit loodushoiust- ja kaitsest. Nii et mõnda aega ma kasutasin Instagrami küll, aga enam mitte. Enam ma seal ei tegutse ja ei kavatse sinna ka naasta," vahendab Independent Attenboroughi öeldut.
Loodusteadlane liitus Instagramiga möödunud aasta augustis ning purustas Jennifer Anistoni rekordi, kogudes Instagrami värskele kontole kõige kiiremini miljon jälgijat. Seitsmekohalise jälgijate arvu saavutas ta nelja tunni ja 44 minutiga.
Novembris ületas Attenborough' rekordi aga "Harry Potterist" tuntud näitleja Rupert Grint, kes sai miljon jälgijat kokku nelja tunni ja ühe minutiga.
Oma viimase Instagrami postituse tegi Attenborough üheksa nädalat tagasi.
### Response:
David Attenborough loobus Instagrami kasutamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viienda järjestikuse etapivõidu teeninud Bolšunov edestas teise koha saanud Francesco De Fabianit 1,8 sekundit. Itaalia suusatajale järgnesid venelased Aleksei Tšervotkin (+3,7), Ilja Semikov (+6,7) ja Ivan Jakimuškin (+7,6).
Kümne parema seas lõpetasid veel sakslane Janosch Brugger (+7,6), venelane Andrei Melnitšenko (+9,6), ameeriklane Gus Schumacher (+11,4), Iirimaad esindav Thomas Maloney Westgaard (+14,3) ja prantslane Maurice Mainificat (+14,9).
Tour de Ski üldarvestuses on Aleksandr Bolšunovi edu teist kohta hoidva Maurice Manificati ees nüüd kaks minutit ja 37 sekundit. Kolmandana jätkab Ivan Jakumuškin (+2.47), neljas on Denis Spitsov (+2.50).
10. jaanuaril lõppeval Tour de Skil jääb sõita veel kaks etappi. | Tour de Ski: Bolšunov jätkab võidukalt, itaallane nurjas venelaste nelikvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viienda järjestikuse etapivõidu teeninud Bolšunov edestas teise koha saanud Francesco De Fabianit 1,8 sekundit. Itaalia suusatajale järgnesid venelased Aleksei Tšervotkin (+3,7), Ilja Semikov (+6,7) ja Ivan Jakimuškin (+7,6).
Kümne parema seas lõpetasid veel sakslane Janosch Brugger (+7,6), venelane Andrei Melnitšenko (+9,6), ameeriklane Gus Schumacher (+11,4), Iirimaad esindav Thomas Maloney Westgaard (+14,3) ja prantslane Maurice Mainificat (+14,9).
Tour de Ski üldarvestuses on Aleksandr Bolšunovi edu teist kohta hoidva Maurice Manificati ees nüüd kaks minutit ja 37 sekundit. Kolmandana jätkab Ivan Jakumuškin (+2.47), neljas on Denis Spitsov (+2.50).
10. jaanuaril lõppeval Tour de Skil jääb sõita veel kaks etappi.
### Response:
Tour de Ski: Bolšunov jätkab võidukalt, itaallane nurjas venelaste nelikvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aavik ütles ERR-ile, et hakkab saadet tegema pikaajalisemalt ja ettepaneku saatejuhiks tulla tegi talle Kuku raadio peatoimetaja Ainar Ruussaar.
"Meie töö ju ongi ju poliitika jälgimine ja ühiskondlike protsesside jälgimine. On täiesti loomulik seda Postimehe Gruppi kuuluvate erinevate väljundite kaudu jagada," lausus Aavik.
"Üldiselt on meie mõte käia nädala aktuaalsete teemade radadel, seda me tegime esimene kord ja ilmselt teeme ka järgnevatel kordadel," lisas ta.
Esimene saade oli eetris reedel.
Seni juhtis Kalle Muuli saadet koos Hindrek Riikojaga, siis oli saate nimi "Muuli ja Riikoja". | Marti Aavik hakkab koos Kalle Muuliga Kuku raadios poliitikasaadet tegema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aavik ütles ERR-ile, et hakkab saadet tegema pikaajalisemalt ja ettepaneku saatejuhiks tulla tegi talle Kuku raadio peatoimetaja Ainar Ruussaar.
"Meie töö ju ongi ju poliitika jälgimine ja ühiskondlike protsesside jälgimine. On täiesti loomulik seda Postimehe Gruppi kuuluvate erinevate väljundite kaudu jagada," lausus Aavik.
"Üldiselt on meie mõte käia nädala aktuaalsete teemade radadel, seda me tegime esimene kord ja ilmselt teeme ka järgnevatel kordadel," lisas ta.
Esimene saade oli eetris reedel.
Seni juhtis Kalle Muuli saadet koos Hindrek Riikojaga, siis oli saate nimi "Muuli ja Riikoja".
### Response:
Marti Aavik hakkab koos Kalle Muuliga Kuku raadios poliitikasaadet tegema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paterdamine, vingerdamine, tatsamine, kaevamine ja munemine on vaid mõned ainupiluliste võimalikest tegevustest. Ainupilulised on imetajate taksonoomiline selts, kuhu kuulub vaid kaks looma: nokkloom ja sipelgasiil. Liike võib olla vähe, kuid nende iseäralikud omadused annavad ainest lõpututeks loomauudisteks. Muu seas ainupilulised munevad ja higistavad välja piima, vahendab Gizmodo. Nokkloomal on aga kümme sugukromosoomi, paar mürgiseid kannuseid ning ta helendab pimedas.
Ainupiluliste omapära mõistmiseks otsustas 40-liikmeline Austraalia, Hiina, Jaapani, Taani ja USA teadlastest koosnev töörühm võtta luubi alla loomakeste DNA. Nokklooma geenid järjestasid nad esimest korda juba 2008. aastal, ent äsja valminud uuringus uuendati järjestust oluliselt. Samuti järjestati nüüd esimest korda sipelgasiili genoom.
Selgus, et kahe liigi viimane ühine eellane elas kuni 57 miljoni aasta eest, vahendab ScienceAlert. Arvestades, et maamunal leidub kolme sorti imetajaid ehk platsentaimetajaid, kukkurloomi ja ainupilulisi, kujunesid viimased eraldiseisvaks seltsiks umbes 187 miljonit aastat tagasi.
Ainupilulised jäävad kuhugi ovipaaria ehk munemise ja vivipaaria ehk sünnitamise vahepeale. Vahepealsus peegeldub ka loomade poegimisaegsetes valkudes. Uuringu kaasautori Melbourne'i Ülikooli zooloog Marilyn Renfree sõnul hauvad ainupilulised oma poegi lühikest aega munades, mille rebus on säilinud üks kolmest kanamuna rebu peamisest valgust. Pärast poegade koorumist imetavad aga nii nokkloom kui ka sipelgasiil oma järglasi pikka aega keeruka koostisega rinnapiimaga. Seega ei sõltu ainupiluliste pojad samavõrd rebuvalgust kui linnupojad.
Jäädes lindude ja loomade vahepeale, aitavad ainupilulised teadlastel paremini mõista, millal eri tüüpi loomad üksteisest minevikus lahknesid ning kuidas munemine osal liikdest sünnitusega asendus.
Kopenhaageni Ülikooli bioloogi ja uuringu kaasautori Guojie Zhangi sõnul kuulub nokkloom küll imetajate klassi, kuid geenipagasilt on loom imetaja, linnu ja roomaja segu. Bioloog oletab, et eellaste omaduste säilitamine on aidanud nokkloomal oma elukeskkonnaga edukamalt kohastuda.
Uuringust kirjutatakse ajakirjas Nature. | Nokkloomadel leidub nii imetaja, linnu kui ka roomaja geene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paterdamine, vingerdamine, tatsamine, kaevamine ja munemine on vaid mõned ainupiluliste võimalikest tegevustest. Ainupilulised on imetajate taksonoomiline selts, kuhu kuulub vaid kaks looma: nokkloom ja sipelgasiil. Liike võib olla vähe, kuid nende iseäralikud omadused annavad ainest lõpututeks loomauudisteks. Muu seas ainupilulised munevad ja higistavad välja piima, vahendab Gizmodo. Nokkloomal on aga kümme sugukromosoomi, paar mürgiseid kannuseid ning ta helendab pimedas.
Ainupiluliste omapära mõistmiseks otsustas 40-liikmeline Austraalia, Hiina, Jaapani, Taani ja USA teadlastest koosnev töörühm võtta luubi alla loomakeste DNA. Nokklooma geenid järjestasid nad esimest korda juba 2008. aastal, ent äsja valminud uuringus uuendati järjestust oluliselt. Samuti järjestati nüüd esimest korda sipelgasiili genoom.
Selgus, et kahe liigi viimane ühine eellane elas kuni 57 miljoni aasta eest, vahendab ScienceAlert. Arvestades, et maamunal leidub kolme sorti imetajaid ehk platsentaimetajaid, kukkurloomi ja ainupilulisi, kujunesid viimased eraldiseisvaks seltsiks umbes 187 miljonit aastat tagasi.
Ainupilulised jäävad kuhugi ovipaaria ehk munemise ja vivipaaria ehk sünnitamise vahepeale. Vahepealsus peegeldub ka loomade poegimisaegsetes valkudes. Uuringu kaasautori Melbourne'i Ülikooli zooloog Marilyn Renfree sõnul hauvad ainupilulised oma poegi lühikest aega munades, mille rebus on säilinud üks kolmest kanamuna rebu peamisest valgust. Pärast poegade koorumist imetavad aga nii nokkloom kui ka sipelgasiil oma järglasi pikka aega keeruka koostisega rinnapiimaga. Seega ei sõltu ainupiluliste pojad samavõrd rebuvalgust kui linnupojad.
Jäädes lindude ja loomade vahepeale, aitavad ainupilulised teadlastel paremini mõista, millal eri tüüpi loomad üksteisest minevikus lahknesid ning kuidas munemine osal liikdest sünnitusega asendus.
Kopenhaageni Ülikooli bioloogi ja uuringu kaasautori Guojie Zhangi sõnul kuulub nokkloom küll imetajate klassi, kuid geenipagasilt on loom imetaja, linnu ja roomaja segu. Bioloog oletab, et eellaste omaduste säilitamine on aidanud nokkloomal oma elukeskkonnaga edukamalt kohastuda.
Uuringust kirjutatakse ajakirjas Nature.
### Response:
Nokkloomadel leidub nii imetaja, linnu kui ka roomaja geene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa riikide võrdluses toimus sel nädalal väike muutus - kõige kõrgema koroonaviiruse nakatumisega riik Euroopas ei ole enam Leedu, vaid Tšehhi.
Leedu nakatumisnäitaja on langenud kahe nädala taguselt 1469,7-lt nakatunult 1126,4-le nakatunule 100 000 elaniku kohta. Tšehhi vastav näitaja on 1253,9.
Euroopa riikide viimase kahe nädala näitajate võrdluses on 29 riigi nakatumisnäitajad läinud alla ning 16 riigi omad üles. Eesti on kahe nädala võrdluses paraku endiselt tõusjate seas, kuigi kasv pole olnud suur.
Euroopa madalaimad nakatumisnäitajad on Islandil, Soomes ja Kreekas. Nende nakatumisnäitajad on kõigil alla 100. Islandil 47,5, Soomel 61,7 ja Kreekal 82,0.
Ehk Eesti lähinaabrite juures on üks Euroopa madalamaimaid (Soome), aga ka kõrgemaid nakatumisnäitajaid (Leedu).
Läti nakatumisnäitaja on 625,2 ja see on kahe nädala tagusega võrreldes mõnevõrra kasvanud. Kasvanud on ka Rootsi nakatumisnäitaja, mis on nüüd 853,9.
Euroopa kõrgeima koroonaviirusesse suremusega riigid 100 000 elaniku kohta on Liechtenstein (47,4), Leedu (32,7) ja San Marino (23,5). Läti vastav näitaja on 16,1, Rootsil 9,7, Eestil 5,3 ja Soomel 0,7. | Koroonagraafika: Soome nakatumisnäitaja on Eestist kümme korda madalam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa riikide võrdluses toimus sel nädalal väike muutus - kõige kõrgema koroonaviiruse nakatumisega riik Euroopas ei ole enam Leedu, vaid Tšehhi.
Leedu nakatumisnäitaja on langenud kahe nädala taguselt 1469,7-lt nakatunult 1126,4-le nakatunule 100 000 elaniku kohta. Tšehhi vastav näitaja on 1253,9.
Euroopa riikide viimase kahe nädala näitajate võrdluses on 29 riigi nakatumisnäitajad läinud alla ning 16 riigi omad üles. Eesti on kahe nädala võrdluses paraku endiselt tõusjate seas, kuigi kasv pole olnud suur.
Euroopa madalaimad nakatumisnäitajad on Islandil, Soomes ja Kreekas. Nende nakatumisnäitajad on kõigil alla 100. Islandil 47,5, Soomel 61,7 ja Kreekal 82,0.
Ehk Eesti lähinaabrite juures on üks Euroopa madalamaimaid (Soome), aga ka kõrgemaid nakatumisnäitajaid (Leedu).
Läti nakatumisnäitaja on 625,2 ja see on kahe nädala tagusega võrreldes mõnevõrra kasvanud. Kasvanud on ka Rootsi nakatumisnäitaja, mis on nüüd 853,9.
Euroopa kõrgeima koroonaviirusesse suremusega riigid 100 000 elaniku kohta on Liechtenstein (47,4), Leedu (32,7) ja San Marino (23,5). Läti vastav näitaja on 16,1, Rootsil 9,7, Eestil 5,3 ja Soomel 0,7.
### Response:
Koroonagraafika: Soome nakatumisnäitaja on Eestist kümme korda madalam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme vooru järel on EM-valikturniiri 2. alagrupis Saksamaal kuus, Eestil ja Austrial kaks ning Bosnia ja Hertsegoviinal null punkti. Kahel viimasel on omavaheline mäng varuks. EM-finaalturniirile pääseb kaheksa alagrupi kaks esimest ning neli paremat kolmanda koha omanikku.
Eesti koondis jätkas valmistumist kordusmänguks Põlvas ning abitreener Martin Noodla sõnul on sama 16-liikmeline koosseis täie tervise juures ja valmis Bosniasse lendama. "Viimaste testide põhjal on kõik mehed negatiivsed, mis tänapäeval tähistab positiivset uudist," muigas Noodla ja kinnitas, et kedagi ei kimbuta ka väsimus või vigastus.
"Mängisime esimese kohtumise suhteliselt väikse rotatsiooniga, aga sellise aeglase mängutempo juures olnud see probleem. Kui asjad toimivad, pole mõtet rütmi sassi lüüa ja liigselt vahetada. Füüsiliselt keegi hätta ei jäänud, aga loomulikult peavad kõik pingil istuvad mehed valmis olema," sõnas Eesti koondise abitreener.
Kolmapäeval sai Eesti koondis 4:2 algedu, aga jäi peagi tagaajaja ossa. Poolaeg kaotati 11:14, kuid teisel pooltunnil tuldi järele, saadi uuesti juhtima ning võeti lõpuks 24:21 võit. Eduvõtmeteks kujunesid ennastsalgav kaitsetöö, väravavaht Rasmus Otsa tõrjed ja rünnakul seitsmekesi kuue vastu mängimine.
"Oleme ühiselt mängu analüüsinud ja parandamisruumi on endiselt. Esimesel 20 minutil jäi kaitse natuke liiga passiivseks ja mitmel puhul seal koostöö ei toiminud. Tegime treeningutel juba selles vallas tööd ja loodetavasti oleme pühapäevaks veel paremini valmis. Ka siis, kui vastased oma mängus midagi kardinaalselt muutma peaks," lausus Noodla.
Omavaheliste mängude seis muutus kesknädalal võrdsemaks ning Eestil on nüüd neli ja vastasel viis võitu kahe viigi kõrval. Neljal korral on mängitud Bosnia ja Hertsegoviina pinnal ning kui esimesel korral tehti 2003. aastal Gracanicas 23:23 viik, siis kaheksa aastat hiljem sai Eesti 23:21 võidu. Viimased kaks mängu – vastavalt 2014 Vitezis ja 2017 Sarajevos – Eesti kaotas.
"2003. aastal olin ise kohal ja mäletan, et kõrvalseisvat mängijat ei kuulnud – nii kõva vile ja kisa oli saalis. Publikuta mängides muutub varumeeste roll isegi olulisemaks. Selge, et keegi ei taha pingil istuda, aga meeskondlikus mängus on kõik lülid tähtsad. Nii ka meil, kus emotsionaalne kaasaelamine pingilt annab platsilolijatele palju juurde," kinnitas rahvuskoondise kasuks üle 200 värava visanud Noodla.
Pühapäevane valikmäng peetakse 30 tuhande elanikuga Bugojno linna kultuuri- ja spordipalees, kus ideaaloludes mahutab käsipallisaal 3500 pealtvaatajat. Kohtumise vilemehed Ozren Backovic ja Mirko Palačkovic tulevad Sloveeniast ning Euroopa Käsipalliliidu delegaadiks on kohalik mees Vladimir Jovic.
Eesti koondis EM-valikmänguks Bosnia ja Hertsegoviinaga: Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Kristo Voika (Helsingi IFK), Karl Toom, Armi Pärt (mõl HK Varberg), Martin Grištšuk (Praha HC Dukla), Robin Oberg (AIK Stockholm), Karl Roosna (1. VfL Potsdam), Andris Celminš, Henri Hiiend, Mathias Rebane, Otto Karl Kont, Jürgen Lepasson (kõik Põlva Serviti), Markus Viitkar, Marius Aleksejev, Kaspar Lees (kõik HC Tallas), Rasmus Ots (Viljandi HC). Peatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman, füsioterapeut Margus Parts, delegatsioonijuht Priit Allikivi. | Martin Noodla korduskohtumise eel: meeskondlikus mängus on kõik lülid tähtsad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme vooru järel on EM-valikturniiri 2. alagrupis Saksamaal kuus, Eestil ja Austrial kaks ning Bosnia ja Hertsegoviinal null punkti. Kahel viimasel on omavaheline mäng varuks. EM-finaalturniirile pääseb kaheksa alagrupi kaks esimest ning neli paremat kolmanda koha omanikku.
Eesti koondis jätkas valmistumist kordusmänguks Põlvas ning abitreener Martin Noodla sõnul on sama 16-liikmeline koosseis täie tervise juures ja valmis Bosniasse lendama. "Viimaste testide põhjal on kõik mehed negatiivsed, mis tänapäeval tähistab positiivset uudist," muigas Noodla ja kinnitas, et kedagi ei kimbuta ka väsimus või vigastus.
"Mängisime esimese kohtumise suhteliselt väikse rotatsiooniga, aga sellise aeglase mängutempo juures olnud see probleem. Kui asjad toimivad, pole mõtet rütmi sassi lüüa ja liigselt vahetada. Füüsiliselt keegi hätta ei jäänud, aga loomulikult peavad kõik pingil istuvad mehed valmis olema," sõnas Eesti koondise abitreener.
Kolmapäeval sai Eesti koondis 4:2 algedu, aga jäi peagi tagaajaja ossa. Poolaeg kaotati 11:14, kuid teisel pooltunnil tuldi järele, saadi uuesti juhtima ning võeti lõpuks 24:21 võit. Eduvõtmeteks kujunesid ennastsalgav kaitsetöö, väravavaht Rasmus Otsa tõrjed ja rünnakul seitsmekesi kuue vastu mängimine.
"Oleme ühiselt mängu analüüsinud ja parandamisruumi on endiselt. Esimesel 20 minutil jäi kaitse natuke liiga passiivseks ja mitmel puhul seal koostöö ei toiminud. Tegime treeningutel juba selles vallas tööd ja loodetavasti oleme pühapäevaks veel paremini valmis. Ka siis, kui vastased oma mängus midagi kardinaalselt muutma peaks," lausus Noodla.
Omavaheliste mängude seis muutus kesknädalal võrdsemaks ning Eestil on nüüd neli ja vastasel viis võitu kahe viigi kõrval. Neljal korral on mängitud Bosnia ja Hertsegoviina pinnal ning kui esimesel korral tehti 2003. aastal Gracanicas 23:23 viik, siis kaheksa aastat hiljem sai Eesti 23:21 võidu. Viimased kaks mängu – vastavalt 2014 Vitezis ja 2017 Sarajevos – Eesti kaotas.
"2003. aastal olin ise kohal ja mäletan, et kõrvalseisvat mängijat ei kuulnud – nii kõva vile ja kisa oli saalis. Publikuta mängides muutub varumeeste roll isegi olulisemaks. Selge, et keegi ei taha pingil istuda, aga meeskondlikus mängus on kõik lülid tähtsad. Nii ka meil, kus emotsionaalne kaasaelamine pingilt annab platsilolijatele palju juurde," kinnitas rahvuskoondise kasuks üle 200 värava visanud Noodla.
Pühapäevane valikmäng peetakse 30 tuhande elanikuga Bugojno linna kultuuri- ja spordipalees, kus ideaaloludes mahutab käsipallisaal 3500 pealtvaatajat. Kohtumise vilemehed Ozren Backovic ja Mirko Palačkovic tulevad Sloveeniast ning Euroopa Käsipalliliidu delegaadiks on kohalik mees Vladimir Jovic.
Eesti koondis EM-valikmänguks Bosnia ja Hertsegoviinaga: Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Kristo Voika (Helsingi IFK), Karl Toom, Armi Pärt (mõl HK Varberg), Martin Grištšuk (Praha HC Dukla), Robin Oberg (AIK Stockholm), Karl Roosna (1. VfL Potsdam), Andris Celminš, Henri Hiiend, Mathias Rebane, Otto Karl Kont, Jürgen Lepasson (kõik Põlva Serviti), Markus Viitkar, Marius Aleksejev, Kaspar Lees (kõik HC Tallas), Rasmus Ots (Viljandi HC). Peatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman, füsioterapeut Margus Parts, delegatsioonijuht Priit Allikivi.
### Response:
Martin Noodla korduskohtumise eel: meeskondlikus mängus on kõik lülid tähtsad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Protesti on esitanud Reformierakond ja ka sotsiaaldemokraadid. Näiteks soovitakse teada, milline õiguslik alus annab põhiseaduskomisjoni esimehele õiguse keelduda komisjoni füüsilisest kogunemisest ja korraldada elektrooniline istung.
Põlluaasa sõnul oli elektroonilise istungi kokku kutsumine täiesti põhjendatud.
"Teisiti ei ole võimalik korda rikkuval riigikogu liikmel suud kinni toppida. Politseid ei tohi talle kutsuda, julgestusteenistust ei tohi kutsuda, et ta ruumist eemaldada - saadik on puutumatu. Jääbki üle ainult see võimalus viia istung kaugosalusele üle ja siis, kui keegi korda rikub, siis lihtsalt lülitada tal mikrofon välja," sõnas Põlluaas.
Põlluaasa sõnul on kaheldav, kas opositsiooni esitatud muudatusettepanekud üldse arutelu väärivad.
"On üsna kummaline, kui riigikogu liikmed esitavad proteste selle üle, et näiteks nende ettepanek, kas naised ei tohiks enne mehi süüa või siis kas päikseprillid peaks ära keelama, nagu siin Yoko Alender ja Erkki Keldo on esitanud. Kas need ikkagi väärivad põhjalikku diskussiooni ja arutelu? Ma leian, et põhiseaduskomisjonis kokku lepitud ja otsustatud aeg erinevate nende nii-nimetatud parandusettepanekute menetlemiseks on täiesti põhjendatud," kommenteeris Põlluaas.
Põlluaas ütles, et proteste arutatakse järgmisel riigikogu juhatuse istungul teisipäeval.
Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ütles, et peab konsensusele jõudmist täiesti võimalikuks. "Juhatuse tööpraktika on enamasti olnud, et juhatus vaatab riigikogu tervikuna ja väga harvadel juhtudel, kus juhatus jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks," ütles Seeder.
Riigikogu juhatuse reformierakondlasest aseesimees Siim Kallas on konsensusele jõudmises skeptiline. "Meil on küllalt harva õnnestunud konsensusele jõuda niisugustes küsimustes," ütles ta.
Kui riigikogu juhatus protestide küsimuses konsensusele ei jõua, pannakse Põlluaasa sõnul see tuleval kolmapäeval enne abielureferendumi eelnõu teist lugemist riigikogu täiskogus hääletusele.
Põhiseaduskomisjoni liige Hanno Pevkur ütles, et kui Reformierakonna protesti ei rahuldata, siis on fraktsioonil võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks põhiseaduslikkuse järelevalvesse ja ka õiguskantsleri poole.
"Kas see menetlus algatatakse, on riigikohtu otsus. Kui see teerull käib edasi, jõuab suurde saali ja suur saal võtab otsuse, siis me pöördume ka õiguskantsleri poole, et tema annaks hinnangu, kas see menetlus on olnud seaduspärane või mitte. Ja kui see menetlus ei ole seaduspärane, siis on õiguskantsleril õigus pöörduda menetlusnormide rikkumise tõttu riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelvalvesse," lausus Pevkur. | Opositsiooni protestide arutamine jõuab ilmselt riigikogu suurde saali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Protesti on esitanud Reformierakond ja ka sotsiaaldemokraadid. Näiteks soovitakse teada, milline õiguslik alus annab põhiseaduskomisjoni esimehele õiguse keelduda komisjoni füüsilisest kogunemisest ja korraldada elektrooniline istung.
Põlluaasa sõnul oli elektroonilise istungi kokku kutsumine täiesti põhjendatud.
"Teisiti ei ole võimalik korda rikkuval riigikogu liikmel suud kinni toppida. Politseid ei tohi talle kutsuda, julgestusteenistust ei tohi kutsuda, et ta ruumist eemaldada - saadik on puutumatu. Jääbki üle ainult see võimalus viia istung kaugosalusele üle ja siis, kui keegi korda rikub, siis lihtsalt lülitada tal mikrofon välja," sõnas Põlluaas.
Põlluaasa sõnul on kaheldav, kas opositsiooni esitatud muudatusettepanekud üldse arutelu väärivad.
"On üsna kummaline, kui riigikogu liikmed esitavad proteste selle üle, et näiteks nende ettepanek, kas naised ei tohiks enne mehi süüa või siis kas päikseprillid peaks ära keelama, nagu siin Yoko Alender ja Erkki Keldo on esitanud. Kas need ikkagi väärivad põhjalikku diskussiooni ja arutelu? Ma leian, et põhiseaduskomisjonis kokku lepitud ja otsustatud aeg erinevate nende nii-nimetatud parandusettepanekute menetlemiseks on täiesti põhjendatud," kommenteeris Põlluaas.
Põlluaas ütles, et proteste arutatakse järgmisel riigikogu juhatuse istungul teisipäeval.
Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ütles, et peab konsensusele jõudmist täiesti võimalikuks. "Juhatuse tööpraktika on enamasti olnud, et juhatus vaatab riigikogu tervikuna ja väga harvadel juhtudel, kus juhatus jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks," ütles Seeder.
Riigikogu juhatuse reformierakondlasest aseesimees Siim Kallas on konsensusele jõudmises skeptiline. "Meil on küllalt harva õnnestunud konsensusele jõuda niisugustes küsimustes," ütles ta.
Kui riigikogu juhatus protestide küsimuses konsensusele ei jõua, pannakse Põlluaasa sõnul see tuleval kolmapäeval enne abielureferendumi eelnõu teist lugemist riigikogu täiskogus hääletusele.
Põhiseaduskomisjoni liige Hanno Pevkur ütles, et kui Reformierakonna protesti ei rahuldata, siis on fraktsioonil võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks põhiseaduslikkuse järelevalvesse ja ka õiguskantsleri poole.
"Kas see menetlus algatatakse, on riigikohtu otsus. Kui see teerull käib edasi, jõuab suurde saali ja suur saal võtab otsuse, siis me pöördume ka õiguskantsleri poole, et tema annaks hinnangu, kas see menetlus on olnud seaduspärane või mitte. Ja kui see menetlus ei ole seaduspärane, siis on õiguskantsleril õigus pöörduda menetlusnormide rikkumise tõttu riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelvalvesse," lausus Pevkur.
### Response:
Opositsiooni protestide arutamine jõuab ilmselt riigikogu suurde saali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalal keskendus valitsus üksnes koolidele kehtestatud piirangute ülevaatamisele, sest koolivaheaeg lõppeb selle nädalaga. Otsused, mis puudutavad aga näiteks söögikohti, kultuuri- ja meelelahutusasutusi, spordisaale ja spaasid, mis Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal on praegu täiesti suletud, tulevad järgmisel nädalal.
"Jätkame valitsuses nendel teemadel arutelu teisipäeval, jõuame otsusteni hiljemalt neljapäeval. Siis on rohkem infot nakatumisnäitajate, reovee seireuuringu järgmise perioodi tulemuste ja Tartu Ülikoolis professor Ruth Kalda veetud juhuvalimiga seireuuringu tulemuste kohta, millest selgub, kui kõrge võiks olla nakatumise tase kogu riigi peale eri maakondades," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik ERR-ile.
"Järgmisel nädalal vaatame üle kogu paketi – pole välistatud nii üksikotsuste tegemine kui - juhul, kui näitajad ei parane - ka kogu paketi pikendamine. Kui räägime piirangutest paketina, siis pühade periood esialgse info pinnalt ei toonud kaasa nii plahvatuslikku tõusu, kui alul peljati. Vähemalt esialgsete numbrite alusel on kahe nädala nakatumisnäitaja püsinud pigem stabiilsena, kuigi on olnud üksikuid päevi, kui see on olnud väga kõrge," selgitas Kiik.
Ta tõi positiivse tähelepanekuna esile, et kui kuu aega tagasi prognoositi aastavahetuse ajaks umbes tuhandet patsienti haiglasse, siis tegelikkuses jäi see kuni 420 piiresse ja praegu on see alla 400.
Kiik ütleb, et murrangud võitluses viirusega saavad toimuda järk-järgult: "Viiruse langustrendini jõudmiseni läheb veel aega, ka igapäevane vaktsineerimine annab sellesse oma panuse."
Nakatumiskordaja 1,1
Teadusnõukoja liige, matemaatilise statistika professor Krista Fischer ütles ERR-ile, et praegune nakatumiskordaja on 1,1 kuid täit pilti olukorrast see ei pruugi anda ning ennatlik on teha järeldusi, kas see on tõusmas või langemas.
"Tegelikku R-i me praegu ei tea, sest pole olnud andmeid, mille pealt seda korralikult arvutada. Pühade ajal testiti üle kolme korra vähem kui tavapäraselt, seetõttu tulid madalad nakatumisnumbrid, nüüd aga on need üsnad suured - kas sellepärast, et nakatumine on tõusnud või pigem sellepärast, et kes aastavahehetusel jäid testimata, tulid nüüd testima, mis muidu oleks jagunud mitme päeva peale, seda me ei tea," kommenteeris Fischer.
Fischeri hinnangul saab kindlamaid väiteid esitada päeva-paari pärast.
1 ringis on nakatumiskordaja olnud nii Eestis keskmiselt kui ka Ida-Virumaal ja Harjumaal, sest enamik teste tehaksegi Harjumaal.
"Hetkel on keeranud nakatumiskõver alla, aga mitte väga palju," ütles Fischer.
Teadusnõukoda koguneb virtuaalselt taas esmaspäeva õhtul, kus töötab välja oma soovitused valitsusele. Muu hulgas võtab teadusnõukoda arvesse ka nakatumiskordajat nii Eestis tervikuna kui ka regionaalselt. | Valitsus langetab uued piiranguotsused järgmiseks neljapäevaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal keskendus valitsus üksnes koolidele kehtestatud piirangute ülevaatamisele, sest koolivaheaeg lõppeb selle nädalaga. Otsused, mis puudutavad aga näiteks söögikohti, kultuuri- ja meelelahutusasutusi, spordisaale ja spaasid, mis Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal on praegu täiesti suletud, tulevad järgmisel nädalal.
"Jätkame valitsuses nendel teemadel arutelu teisipäeval, jõuame otsusteni hiljemalt neljapäeval. Siis on rohkem infot nakatumisnäitajate, reovee seireuuringu järgmise perioodi tulemuste ja Tartu Ülikoolis professor Ruth Kalda veetud juhuvalimiga seireuuringu tulemuste kohta, millest selgub, kui kõrge võiks olla nakatumise tase kogu riigi peale eri maakondades," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik ERR-ile.
"Järgmisel nädalal vaatame üle kogu paketi – pole välistatud nii üksikotsuste tegemine kui - juhul, kui näitajad ei parane - ka kogu paketi pikendamine. Kui räägime piirangutest paketina, siis pühade periood esialgse info pinnalt ei toonud kaasa nii plahvatuslikku tõusu, kui alul peljati. Vähemalt esialgsete numbrite alusel on kahe nädala nakatumisnäitaja püsinud pigem stabiilsena, kuigi on olnud üksikuid päevi, kui see on olnud väga kõrge," selgitas Kiik.
Ta tõi positiivse tähelepanekuna esile, et kui kuu aega tagasi prognoositi aastavahetuse ajaks umbes tuhandet patsienti haiglasse, siis tegelikkuses jäi see kuni 420 piiresse ja praegu on see alla 400.
Kiik ütleb, et murrangud võitluses viirusega saavad toimuda järk-järgult: "Viiruse langustrendini jõudmiseni läheb veel aega, ka igapäevane vaktsineerimine annab sellesse oma panuse."
Nakatumiskordaja 1,1
Teadusnõukoja liige, matemaatilise statistika professor Krista Fischer ütles ERR-ile, et praegune nakatumiskordaja on 1,1 kuid täit pilti olukorrast see ei pruugi anda ning ennatlik on teha järeldusi, kas see on tõusmas või langemas.
"Tegelikku R-i me praegu ei tea, sest pole olnud andmeid, mille pealt seda korralikult arvutada. Pühade ajal testiti üle kolme korra vähem kui tavapäraselt, seetõttu tulid madalad nakatumisnumbrid, nüüd aga on need üsnad suured - kas sellepärast, et nakatumine on tõusnud või pigem sellepärast, et kes aastavahehetusel jäid testimata, tulid nüüd testima, mis muidu oleks jagunud mitme päeva peale, seda me ei tea," kommenteeris Fischer.
Fischeri hinnangul saab kindlamaid väiteid esitada päeva-paari pärast.
1 ringis on nakatumiskordaja olnud nii Eestis keskmiselt kui ka Ida-Virumaal ja Harjumaal, sest enamik teste tehaksegi Harjumaal.
"Hetkel on keeranud nakatumiskõver alla, aga mitte väga palju," ütles Fischer.
Teadusnõukoda koguneb virtuaalselt taas esmaspäeva õhtul, kus töötab välja oma soovitused valitsusele. Muu hulgas võtab teadusnõukoda arvesse ka nakatumiskordajat nii Eestis tervikuna kui ka regionaalselt.
### Response:
Valitsus langetab uued piiranguotsused järgmiseks neljapäevaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selgita lühidalt, millest sinu film räägib?
Filmi keskmes on noored emad, kes igapäevaselt sotsiaalset häbi ületavad ning planeedi tuleviku nimel kaubanduskeskuste prügikastidest toitu päästavad. Samal ajal, kui emad protestivad tarbimiskultuuri keskkonnamõjude vastu prügikasti ronides, arutavad lapsed seda toitu süües üksteisega eksistentsiaalsetel teemadel.
Minu jaoks räägib see film sellest, kuidas mitte kaotada keskkonnakriisi ja kliimamuutuste keskel lootust. Filmi pealkiri võiks panna vaatajat küsimusi küsima sellest, mis on see täna, kus me elame ja millist homset me tahame endale ning tulevastele põlvedele. Me elame justkui külluse paradiisis, aga homse paradiisi arvelt. Kõige kallimat hinda meie hea elu eest peavad maksma meie lapsed ja nende järglased.
Keskkonnakriisi sügavamalt sukeldudes on lihtne tekkima depressioon, aga see film võiks vastupidi inspireerida iseenda võrra tegutsema. Toidul on väga suur roll keskkonnakriisi võimendamisel või siis vastupidi vähendamisel. Igaüks saab enda tarbimisharjumuste kaudu terve planeedi keskkonda mõjutada. Sama saavad teha poeketid ja ühiskond tervikuna. Ühelt poolt elame toidukülluses, teisalt on puudust kannatavaid inimesi nii palju. See paradoks on väga šokeeriv.
Miks otsustasid sellise teema kasuks? Kuidas see teema sinuni jõudis?
Mul oli mingi hetk sügav eksistentsiaalne kriis, kui sain aru, kuhu me inimkonnana teel oleme. Peale filmikooli Tartusse tagasi kolides sattusin aga läbi oma sugulase Mona Menetsi prügisukeldumise kogukonda ning sain aru, et lihtne on käed rüpes masenduda, palju keerulisem on hoida endas lootust. Lootust on lihtsam hoida, kui sa pole üksi, kui su ümber on kogukond. Tartus on vägev kogukond keskkonnatundlikke inimesi, kes lihtsalt ei masendu, vaid teevad reaalselt oma igapäevases elus midagi, et see maailm oleks keskkonnasõbralikum paik. Kui vanadel alustel süsteem ei meeldi, saab luua uutel alustel süsteemi.
Mitmed inimesed, kellega koos sa filmis ringi rändad, varjavad oma nägu ega avalda oma isikut. Kas oli keeruline nende inimestega kontakti saavutada? Kas nad olid nõus kohe kaamera ette tulema?
Ma arvan, et oluline on siinkohal see, et olen ise selle subkultuuri liige. Ma arvan, et kõik olid nõus, sest nad usaldasid mind. Režissöörina on see väga suur tunnustus, kui su naismeeskond ja portreteeritavad sind usaldavad ja toetavad. Katsun seda usaldust hoida nagu varandust, loodan, et kellegi usaldust ei petnud ega kuritarvitanud.
See film on loodud tegelastega koostöös, ühisenergiast. Arutasin oma ideed ja mõtted tegelastega läbi, olin läbipaistev ja haarasin nad loomisprotsessi kaasa. See on hästi võimas tunne, kui ühisenergia tekib. Tahaksin siinkohal tänada ka oma produtsente Evelin Penttilät ja Johanna Maria Paulsonit, kes tegid sellise loomisprotsessi minu jaoks võimalikuks.
Filmis tekib omamoodi kaks vastasleeri: üheltpoolt prügikastidest toidu päästmine, teiselt poolt laste omavahelised vestlused. Kas need kaks poolust tekkisid orgaaniliselt või oli selline kontseptsioon sul juba esialgu silme ees?
Mulle oli suureks inspiratsiooniks lapsepõlves nähtud nõukogude aegne multikas musketärkoertest. Mind võlus seal multikas see, kuidas koerte maailm ja nende omanike maailm olid justkui kaks eri tasandit, mis aeg-ajalt üksteisega kokku puutusid.
Mul oli algusest peale filmis silme ees kaks liini – emad ja lapsed. Mina lõin režissöörina võimalused teatud situatsioonideks, kus siis orgaaniliselt midagi ehedat saaks sündida. Lapsed läksid sööma ja ajasid omavahel juttu. Ma tahtsin kuulda nende mõtteid emasid asjasse segamata.
Arvan, et täisvakasvanud võiksid palju rohkem oma lapsi kuulata ning julgeda ka eksistentsiaalsetel teemadel lastega kõnelda. Lapsed, kes kasvavad üles teadmisega, et maakera ressursid on piiratud, teevad sellest teadmisest lähtuvalt keskkonnateadlikumaid valikuid juba väiksena. Neile tuleb loomulikult, et nad kustutavad tule, ei raiska toitu, ei raiska vett, ei nõua pidevalt poest uusi asju, vaid mõtlevad kuidas asju taaskasutada. Muidugi teevad nad seda kõike ainult siis, kui vanemad on oma tegevusega eeskujuks.
Millal filmivõtted toimusid? Kui palju on prügikastidest toidu päästmise teema praeguseks muutunud, oled sa ka praegu kursis, mis selles vallas toimub?
Filmivõtted toimusid 2019. aasta septembrist kuni 2020. aasta septembrini. Kui koroonaaeg tekkis, siis andsin emadele GoPro-kaamerad ning osa sellest materjalist läks ka filmi. Lisaks tekkis selline huvitav nähtus, mis ka filmis aset leiab – algasid prügisõjad. Ma ise olin ka seal autos, mida taheti rammida, päris apokalüptiline tunne tekkis. Ressurss on piiratud, algab olelusvõitlus ning inimeste saamahimu ja ahnus näitavad ennast kogu oma inetuses.
Tartus on väga tugev ja elujõuline toidupäästmiskogukond. Kerly Ilvese juhtimisel on praeguseks veel kappe Tartusse juurde tekkinud. Ma käin regulaarselt ise ka prügikastidest toitu päästmas. Suurem osa mu pere söögilauast tuleb prügikastist. Kõike muidugi prügikastist ei saa, see on alati parajalt põnev jahilkäik, kunagi ei tea, mida võid leida, aga leivatooteid ja juurvilju-puuvilju leiab küll alati.
Kaheaastase prügisukelduja staaži pealt võin tõdeda, et meie tarbimises pole midagi paremuse poole muutunud. Väga palju väga korralikku kraami lendab prügikasti. Jõulude ajal päästsin mitu ostmata jäänud kuuske ära, mis õnnetult prügikastide kõrval seisid. Oleme inimkonnana ristteel - koroona annab imelise võimaluse muuta majandust keskkonnasõbralikumaks, kuid kui jätkame samasugusel tarbimisrakursil nagu enne, siis ei oota meid mitte paradiis, vaid põrgu.
Mis sul loominguliselt praegu veel töös on? Kas tegeled ka mõne teise filmiprojektiga?
Hakkan just tööle oma esimese täispika dokumentaalfilmi "Savvusanna sõsarad" montaažiga. Mõned võttepäevad on veel järel, kuid hakkan materjalile vaikselt otsa piiluma. Filmi fookuses on see, kuidas suitsusauna kaitsvas tumeduses naised oma sügavamaid saladusi ja kogemusi jagavad ning keharakkudesse talletunud häbi mahapesevad. Suitsusaun on mulle nii oluline olemise osa, loodan suitsusauna erilist atmosfääri ka filmimaagiasse püüda.
Lisaks hakkan otsast monteerima eksperimentaalfilmi "Suudle mind oma keelega" ning lõpetan arhitektuurifilmi "Variseda pilveks su elutoa kohal", mis läheb Veneetsia arhitektuuribiennaalile. Koroona tõttu lükkusid mu uue lühimängufilmi võtted edasi, loodetavasti selle aasta sügisesse. Lühifilmi tegevustik toimub India ääretul prügimäel.
Kirjutamises on ka kaks asja – üks lühike ja teine pikk.
Kellele võiks sinu arvates "Homme saabub paradiis" sobida?
Produtsentidel on kombeks mõelda hästi täpselt läbi filmi loodetav vaatajaskond. Ausalt öeldes ma ei mõtle konkreetselt mingi sihtgrupi peale, vaid lähtun enda intuitsioonist, sotsiaalsest närvist ning südamekutsest. Ja siis läheb film lendu ning tore, kui see inspireerib.
Mul on usku, et kui asi tuleb südamest, siis ta jõuab ka teiste südameteni. Kõigile ei saa kunagi meeldida ning mina jooksen kohe enda sees ummikusse, kui pean hakkama mõtlema mingile kindlale publikule, kellele siis püüda meeldida. Ma ei oska ega taha niimoodi luua.
Filmimuusika on teinud sinu ansambel Eeter. Muusikaliselt on taust kohati ikka päris raju, räägi sellest, kuidas see muusika sündis. Mida seda muusikat luues silmas pidasite?
Kindlasti ei saa vaadata muusikat eraldi pildist – filmi võlu ongi see, et see on totaalselt läbikasvanud peekon nagu minu õpetaja Jüri Sillart tavatses öelda. Mul on režissöörina nägemus, referents ja siis, kui on sünergia, võib sündida filmiime – ühiselt koostöös. Filmi lõpus on muusika kõrval sama oluline pilt ja montaaž. Tahaksin mainida väga tundlikke ja andekaid kaaslasi – operaator Erik Põllumaad ning montaažirežissöör Marion Koppelit.
Eeter on üks lõpumuusika esitaja koos muusikute Tanel Kadalipu ja Kalle Kindeliga. Filmi helilooja on kallis Eetrikaaslane, sõber ja paduandekas helilooja Ann Reimann, kellega meid seob väga suur üksteise mõistmine. Mina ja Marja-Liisa Plats andsime lihtsalt hääle lõpuloole, täiega nautisin kriiskamist ja rajusus oli loomulikult taotluslik. Ann lõi kogu filmi muusikalise terviku ning lisaks eelpoolmainitud muusikutele osales ka Ekke Västrik muusikuna ühes loos ning oli ka helirežissöör.
Filmi lõpp oli mul tunnetuslikult kohe silme ees – inspiratsiooniks on Antonioni filmi "Zabriskie Point" lõpp, mille muusikat ka referentsina montaažis kasutasime. See rajusus seal päris lõpus oli mulle väga oluline. Lapsed vaatavad vaatajale näkku ja raju muusika ning kogu see lõpp võiks mõjuda nagu äratuskell. Täiskasvanud, ärgake üles! Praegu saame veel midagi muuta! Sellise energiaga on see tehtud. | Anna Hints: täiskasvanud võiksid palju rohkem oma lapsi kuulata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selgita lühidalt, millest sinu film räägib?
Filmi keskmes on noored emad, kes igapäevaselt sotsiaalset häbi ületavad ning planeedi tuleviku nimel kaubanduskeskuste prügikastidest toitu päästavad. Samal ajal, kui emad protestivad tarbimiskultuuri keskkonnamõjude vastu prügikasti ronides, arutavad lapsed seda toitu süües üksteisega eksistentsiaalsetel teemadel.
Minu jaoks räägib see film sellest, kuidas mitte kaotada keskkonnakriisi ja kliimamuutuste keskel lootust. Filmi pealkiri võiks panna vaatajat küsimusi küsima sellest, mis on see täna, kus me elame ja millist homset me tahame endale ning tulevastele põlvedele. Me elame justkui külluse paradiisis, aga homse paradiisi arvelt. Kõige kallimat hinda meie hea elu eest peavad maksma meie lapsed ja nende järglased.
Keskkonnakriisi sügavamalt sukeldudes on lihtne tekkima depressioon, aga see film võiks vastupidi inspireerida iseenda võrra tegutsema. Toidul on väga suur roll keskkonnakriisi võimendamisel või siis vastupidi vähendamisel. Igaüks saab enda tarbimisharjumuste kaudu terve planeedi keskkonda mõjutada. Sama saavad teha poeketid ja ühiskond tervikuna. Ühelt poolt elame toidukülluses, teisalt on puudust kannatavaid inimesi nii palju. See paradoks on väga šokeeriv.
Miks otsustasid sellise teema kasuks? Kuidas see teema sinuni jõudis?
Mul oli mingi hetk sügav eksistentsiaalne kriis, kui sain aru, kuhu me inimkonnana teel oleme. Peale filmikooli Tartusse tagasi kolides sattusin aga läbi oma sugulase Mona Menetsi prügisukeldumise kogukonda ning sain aru, et lihtne on käed rüpes masenduda, palju keerulisem on hoida endas lootust. Lootust on lihtsam hoida, kui sa pole üksi, kui su ümber on kogukond. Tartus on vägev kogukond keskkonnatundlikke inimesi, kes lihtsalt ei masendu, vaid teevad reaalselt oma igapäevases elus midagi, et see maailm oleks keskkonnasõbralikum paik. Kui vanadel alustel süsteem ei meeldi, saab luua uutel alustel süsteemi.
Mitmed inimesed, kellega koos sa filmis ringi rändad, varjavad oma nägu ega avalda oma isikut. Kas oli keeruline nende inimestega kontakti saavutada? Kas nad olid nõus kohe kaamera ette tulema?
Ma arvan, et oluline on siinkohal see, et olen ise selle subkultuuri liige. Ma arvan, et kõik olid nõus, sest nad usaldasid mind. Režissöörina on see väga suur tunnustus, kui su naismeeskond ja portreteeritavad sind usaldavad ja toetavad. Katsun seda usaldust hoida nagu varandust, loodan, et kellegi usaldust ei petnud ega kuritarvitanud.
See film on loodud tegelastega koostöös, ühisenergiast. Arutasin oma ideed ja mõtted tegelastega läbi, olin läbipaistev ja haarasin nad loomisprotsessi kaasa. See on hästi võimas tunne, kui ühisenergia tekib. Tahaksin siinkohal tänada ka oma produtsente Evelin Penttilät ja Johanna Maria Paulsonit, kes tegid sellise loomisprotsessi minu jaoks võimalikuks.
Filmis tekib omamoodi kaks vastasleeri: üheltpoolt prügikastidest toidu päästmine, teiselt poolt laste omavahelised vestlused. Kas need kaks poolust tekkisid orgaaniliselt või oli selline kontseptsioon sul juba esialgu silme ees?
Mulle oli suureks inspiratsiooniks lapsepõlves nähtud nõukogude aegne multikas musketärkoertest. Mind võlus seal multikas see, kuidas koerte maailm ja nende omanike maailm olid justkui kaks eri tasandit, mis aeg-ajalt üksteisega kokku puutusid.
Mul oli algusest peale filmis silme ees kaks liini – emad ja lapsed. Mina lõin režissöörina võimalused teatud situatsioonideks, kus siis orgaaniliselt midagi ehedat saaks sündida. Lapsed läksid sööma ja ajasid omavahel juttu. Ma tahtsin kuulda nende mõtteid emasid asjasse segamata.
Arvan, et täisvakasvanud võiksid palju rohkem oma lapsi kuulata ning julgeda ka eksistentsiaalsetel teemadel lastega kõnelda. Lapsed, kes kasvavad üles teadmisega, et maakera ressursid on piiratud, teevad sellest teadmisest lähtuvalt keskkonnateadlikumaid valikuid juba väiksena. Neile tuleb loomulikult, et nad kustutavad tule, ei raiska toitu, ei raiska vett, ei nõua pidevalt poest uusi asju, vaid mõtlevad kuidas asju taaskasutada. Muidugi teevad nad seda kõike ainult siis, kui vanemad on oma tegevusega eeskujuks.
Millal filmivõtted toimusid? Kui palju on prügikastidest toidu päästmise teema praeguseks muutunud, oled sa ka praegu kursis, mis selles vallas toimub?
Filmivõtted toimusid 2019. aasta septembrist kuni 2020. aasta septembrini. Kui koroonaaeg tekkis, siis andsin emadele GoPro-kaamerad ning osa sellest materjalist läks ka filmi. Lisaks tekkis selline huvitav nähtus, mis ka filmis aset leiab – algasid prügisõjad. Ma ise olin ka seal autos, mida taheti rammida, päris apokalüptiline tunne tekkis. Ressurss on piiratud, algab olelusvõitlus ning inimeste saamahimu ja ahnus näitavad ennast kogu oma inetuses.
Tartus on väga tugev ja elujõuline toidupäästmiskogukond. Kerly Ilvese juhtimisel on praeguseks veel kappe Tartusse juurde tekkinud. Ma käin regulaarselt ise ka prügikastidest toitu päästmas. Suurem osa mu pere söögilauast tuleb prügikastist. Kõike muidugi prügikastist ei saa, see on alati parajalt põnev jahilkäik, kunagi ei tea, mida võid leida, aga leivatooteid ja juurvilju-puuvilju leiab küll alati.
Kaheaastase prügisukelduja staaži pealt võin tõdeda, et meie tarbimises pole midagi paremuse poole muutunud. Väga palju väga korralikku kraami lendab prügikasti. Jõulude ajal päästsin mitu ostmata jäänud kuuske ära, mis õnnetult prügikastide kõrval seisid. Oleme inimkonnana ristteel - koroona annab imelise võimaluse muuta majandust keskkonnasõbralikumaks, kuid kui jätkame samasugusel tarbimisrakursil nagu enne, siis ei oota meid mitte paradiis, vaid põrgu.
Mis sul loominguliselt praegu veel töös on? Kas tegeled ka mõne teise filmiprojektiga?
Hakkan just tööle oma esimese täispika dokumentaalfilmi "Savvusanna sõsarad" montaažiga. Mõned võttepäevad on veel järel, kuid hakkan materjalile vaikselt otsa piiluma. Filmi fookuses on see, kuidas suitsusauna kaitsvas tumeduses naised oma sügavamaid saladusi ja kogemusi jagavad ning keharakkudesse talletunud häbi mahapesevad. Suitsusaun on mulle nii oluline olemise osa, loodan suitsusauna erilist atmosfääri ka filmimaagiasse püüda.
Lisaks hakkan otsast monteerima eksperimentaalfilmi "Suudle mind oma keelega" ning lõpetan arhitektuurifilmi "Variseda pilveks su elutoa kohal", mis läheb Veneetsia arhitektuuribiennaalile. Koroona tõttu lükkusid mu uue lühimängufilmi võtted edasi, loodetavasti selle aasta sügisesse. Lühifilmi tegevustik toimub India ääretul prügimäel.
Kirjutamises on ka kaks asja – üks lühike ja teine pikk.
Kellele võiks sinu arvates "Homme saabub paradiis" sobida?
Produtsentidel on kombeks mõelda hästi täpselt läbi filmi loodetav vaatajaskond. Ausalt öeldes ma ei mõtle konkreetselt mingi sihtgrupi peale, vaid lähtun enda intuitsioonist, sotsiaalsest närvist ning südamekutsest. Ja siis läheb film lendu ning tore, kui see inspireerib.
Mul on usku, et kui asi tuleb südamest, siis ta jõuab ka teiste südameteni. Kõigile ei saa kunagi meeldida ning mina jooksen kohe enda sees ummikusse, kui pean hakkama mõtlema mingile kindlale publikule, kellele siis püüda meeldida. Ma ei oska ega taha niimoodi luua.
Filmimuusika on teinud sinu ansambel Eeter. Muusikaliselt on taust kohati ikka päris raju, räägi sellest, kuidas see muusika sündis. Mida seda muusikat luues silmas pidasite?
Kindlasti ei saa vaadata muusikat eraldi pildist – filmi võlu ongi see, et see on totaalselt läbikasvanud peekon nagu minu õpetaja Jüri Sillart tavatses öelda. Mul on režissöörina nägemus, referents ja siis, kui on sünergia, võib sündida filmiime – ühiselt koostöös. Filmi lõpus on muusika kõrval sama oluline pilt ja montaaž. Tahaksin mainida väga tundlikke ja andekaid kaaslasi – operaator Erik Põllumaad ning montaažirežissöör Marion Koppelit.
Eeter on üks lõpumuusika esitaja koos muusikute Tanel Kadalipu ja Kalle Kindeliga. Filmi helilooja on kallis Eetrikaaslane, sõber ja paduandekas helilooja Ann Reimann, kellega meid seob väga suur üksteise mõistmine. Mina ja Marja-Liisa Plats andsime lihtsalt hääle lõpuloole, täiega nautisin kriiskamist ja rajusus oli loomulikult taotluslik. Ann lõi kogu filmi muusikalise terviku ning lisaks eelpoolmainitud muusikutele osales ka Ekke Västrik muusikuna ühes loos ning oli ka helirežissöör.
Filmi lõpp oli mul tunnetuslikult kohe silme ees – inspiratsiooniks on Antonioni filmi "Zabriskie Point" lõpp, mille muusikat ka referentsina montaažis kasutasime. See rajusus seal päris lõpus oli mulle väga oluline. Lapsed vaatavad vaatajale näkku ja raju muusika ning kogu see lõpp võiks mõjuda nagu äratuskell. Täiskasvanud, ärgake üles! Praegu saame veel midagi muuta! Sellise energiaga on see tehtud.
### Response:
Anna Hints: täiskasvanud võiksid palju rohkem oma lapsi kuulata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie olime valmis viimased kohtumised Soome meistriliigas ära pidama, aga mõistan ka soomlaste otsust, kuna olukord on lihtsalt praegu keeruline," ütles HC Tallinna peatreener Risto Lepp. "Kahjuks ei saanud me põhjanaabrite liigas osaledes alati parimat koosseisu välja ning võistkonnaga hiljem liitunud tugevdused ei saanudki seal oma võimeid näidata."
"Koroonaviiruse levik on mõlemas riigis hetkel murettekitav ning ametnikud on eriti mures piiride ületamise kohapealt. Selles olukorras ei ole meil muud valikut, kui jätta ära HC Tallinna mängud Soome meistriliigas," kirjutati Soome käsipalliliidu ametlikus pressiteates.
HC Tallinnal sel hooajal Soome meistriliigas punktiarvet avada ei õnnestunud, kuid peatreener selles suurt probleemi ei näe: "Võistkonna hilise komplekteerimise tõttu, kus viis põhikoosseisu mängijat liitus meiega septembri või oktoobri jooksul, ei olnud tulemused küll sel hooajal plaanipärased. Kuid mul oli siiski hea meel, et saime võimaluse soomlaste tehnilist, kiiret ning headele otsustele põhinevat käsipalli omal nahal tunda. Pean ütlema, et Soome käsipall on viimase kümne aastaga suure sammu edasi teinud."
"Kokkuvõttes olen siiski väga rahul, et saime Soome meistriliigas osaleda ning oleme valmis jätkama Soome meistriligas ka järgmisel aastal. Siis loodame juba võidelda põhjanaabrite liiga kõrgemate kohtade eest," lisas Lepp. | Soome käsipalliliit tühistas HC Tallinna järelejäänud mängud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie olime valmis viimased kohtumised Soome meistriliigas ära pidama, aga mõistan ka soomlaste otsust, kuna olukord on lihtsalt praegu keeruline," ütles HC Tallinna peatreener Risto Lepp. "Kahjuks ei saanud me põhjanaabrite liigas osaledes alati parimat koosseisu välja ning võistkonnaga hiljem liitunud tugevdused ei saanudki seal oma võimeid näidata."
"Koroonaviiruse levik on mõlemas riigis hetkel murettekitav ning ametnikud on eriti mures piiride ületamise kohapealt. Selles olukorras ei ole meil muud valikut, kui jätta ära HC Tallinna mängud Soome meistriliigas," kirjutati Soome käsipalliliidu ametlikus pressiteates.
HC Tallinnal sel hooajal Soome meistriliigas punktiarvet avada ei õnnestunud, kuid peatreener selles suurt probleemi ei näe: "Võistkonna hilise komplekteerimise tõttu, kus viis põhikoosseisu mängijat liitus meiega septembri või oktoobri jooksul, ei olnud tulemused küll sel hooajal plaanipärased. Kuid mul oli siiski hea meel, et saime võimaluse soomlaste tehnilist, kiiret ning headele otsustele põhinevat käsipalli omal nahal tunda. Pean ütlema, et Soome käsipall on viimase kümne aastaga suure sammu edasi teinud."
"Kokkuvõttes olen siiski väga rahul, et saime Soome meistriliigas osaleda ning oleme valmis jätkama Soome meistriligas ka järgmisel aastal. Siis loodame juba võidelda põhjanaabrite liiga kõrgemate kohtade eest," lisas Lepp.
### Response:
Soome käsipalliliit tühistas HC Tallinna järelejäänud mängud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endise kuninga sõbrad ja mitmed Hispaania arvamusliidrid leiavad, et Juan Carlosel peaks olema õigus naasta Hispaaniasse, teatas The Times.
"Pole mingit juriidilist argumenti, mis survestaks teda Hispaaniast eemal olema. Ta on tavaline Hispaania kodanik, kel on põhiseaduslik õigus otsustada, kus ta elada soovib. See on täiesti seadusevastane," ütles Juan Carlose sõber.
"Juan Carlos ütles mulle esialgu, et ta on enda arvates ära paar nädalat või kuu. Siis ütles ta, et tuleb tagasi jõuludeks. Siis aga avaldati talle survet jääda edasi välismaale. Ta on üksi ja 83-aastane," lisas Juan Carlose sõber.
Nädalavahetusel avaldas Hispaania konservatiivne ajaleht El Mundo fotod, kus oli näha haiget Juan Carlost, kelle jalutamist toetasid kaks ihukaitsjat.
"See on pilt vanast mehest, kes teab et on teinud tõsise vea ja tahaks oma elu jooksul naasta Hispaaniasse," teatas El Mundo.
"Mõne vaatleja jaoks on endise riigipea paguluses elamine anomaalia, mis ei ole kohane lääneliku kultuuriga," lisas El Mundo.
El Mundos sel nädalal avaldatud arvamusküsitluses leiavad 55 protsenti hispaanlastest, et endisel kuningal tuleks lubada naasta Hispaaniasse, vastu oli 31 protsenti.
"Valitsus tõenäoliselt ei luba tal tagasi pöörduda, enne kui õiguslikud protsessid on tema vastu lõppenud," teatas Madridi Carlos III ülikooli poliitika professor Pablo Simon.
Mõned eksperdid leiavad, et endise kuninga pagulus on kasulik tema pojale, kuningas Felipele.
"Viimaste küsitluste kohaselt ei kahjusta Juan Carlos oma poega, Felipe populaarsus on isegi taastumas. See tähendab, et tulemüür isa ja poja vahel töötab," ütles Hispaania poliitika analüütik Jose Ignacio Torreblanca.
"Hispaania valitsuskoalitsiooni kuuluv vasakpoolne Podemose partei ei suutnud Juan Carlost kasutades monarhiat kukutada," lisas Torreblanca.
Eelmisel kuul maksis Juan Carlos 680 000 euro ulatuses makse, et üritada vältida süüdistuse esitamist, mis oli seotud Mehhiko miljonärilt saadud raha deklareerimata jätmisega. Juan Carlosel polnud enam siis seaduslikku puutumatust ja Hispaania prokuröride sõnul on juhtum endiselt lahtine.
Samuti uuritakse, kas Juan Carlos sai ebaseaduslikke makseid 65 miljoni euro ulatuses, mis on seotud 2011. aastal Saudi Araabias sõlmitud 6,7 miljardi euro suuruse kiirrongi lepinguga. Hispaanias leitakse, et antud juhtumi pärast ei saa Juan Carlost anda kohtusse, kuna siis oli tal veel puutumatus.
Hispaania endine kuningas Juan Carlos elab eelmise aasta augustist alates Abu Dhabis. | Hispaanias kasvab surve lõpetada endise kuninga pagulus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endise kuninga sõbrad ja mitmed Hispaania arvamusliidrid leiavad, et Juan Carlosel peaks olema õigus naasta Hispaaniasse, teatas The Times.
"Pole mingit juriidilist argumenti, mis survestaks teda Hispaaniast eemal olema. Ta on tavaline Hispaania kodanik, kel on põhiseaduslik õigus otsustada, kus ta elada soovib. See on täiesti seadusevastane," ütles Juan Carlose sõber.
"Juan Carlos ütles mulle esialgu, et ta on enda arvates ära paar nädalat või kuu. Siis ütles ta, et tuleb tagasi jõuludeks. Siis aga avaldati talle survet jääda edasi välismaale. Ta on üksi ja 83-aastane," lisas Juan Carlose sõber.
Nädalavahetusel avaldas Hispaania konservatiivne ajaleht El Mundo fotod, kus oli näha haiget Juan Carlost, kelle jalutamist toetasid kaks ihukaitsjat.
"See on pilt vanast mehest, kes teab et on teinud tõsise vea ja tahaks oma elu jooksul naasta Hispaaniasse," teatas El Mundo.
"Mõne vaatleja jaoks on endise riigipea paguluses elamine anomaalia, mis ei ole kohane lääneliku kultuuriga," lisas El Mundo.
El Mundos sel nädalal avaldatud arvamusküsitluses leiavad 55 protsenti hispaanlastest, et endisel kuningal tuleks lubada naasta Hispaaniasse, vastu oli 31 protsenti.
"Valitsus tõenäoliselt ei luba tal tagasi pöörduda, enne kui õiguslikud protsessid on tema vastu lõppenud," teatas Madridi Carlos III ülikooli poliitika professor Pablo Simon.
Mõned eksperdid leiavad, et endise kuninga pagulus on kasulik tema pojale, kuningas Felipele.
"Viimaste küsitluste kohaselt ei kahjusta Juan Carlos oma poega, Felipe populaarsus on isegi taastumas. See tähendab, et tulemüür isa ja poja vahel töötab," ütles Hispaania poliitika analüütik Jose Ignacio Torreblanca.
"Hispaania valitsuskoalitsiooni kuuluv vasakpoolne Podemose partei ei suutnud Juan Carlost kasutades monarhiat kukutada," lisas Torreblanca.
Eelmisel kuul maksis Juan Carlos 680 000 euro ulatuses makse, et üritada vältida süüdistuse esitamist, mis oli seotud Mehhiko miljonärilt saadud raha deklareerimata jätmisega. Juan Carlosel polnud enam siis seaduslikku puutumatust ja Hispaania prokuröride sõnul on juhtum endiselt lahtine.
Samuti uuritakse, kas Juan Carlos sai ebaseaduslikke makseid 65 miljoni euro ulatuses, mis on seotud 2011. aastal Saudi Araabias sõlmitud 6,7 miljardi euro suuruse kiirrongi lepinguga. Hispaanias leitakse, et antud juhtumi pärast ei saa Juan Carlost anda kohtusse, kuna siis oli tal veel puutumatus.
Hispaania endine kuningas Juan Carlos elab eelmise aasta augustist alates Abu Dhabis.
### Response:
Hispaanias kasvab surve lõpetada endise kuninga pagulus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurbritannia tervishoiusüsteemi (NHS) haiglatele antakse asjakohased juhised, et neid julgustada kasutama koroonaviiruse patsientide ravimisel Totsilizumabili, teatas The Times.
"See elupäästev ravim on NHS-is kohe saadaval," teatas Suurbritannia peaminister Boris Johnson.
"Totsilizumabil võib olla kõige otsesem mõju koroonaviiruse patsientidele, mille haigusest tingitud surmade arv on Suurbritannias hüppeliselt kasvamas ja on ülioluline jätkata tõhusate ravimeetodite leidmist," ütles ravimi uuringut juhtinud Londoni Imperial kolledži professor Anthony Gordon.
"Imperial kolledži Totsilizumabi uuring oli väga kvaliteetne," ütles Londoni meditsiinikooli farmakoepidemioloogia professor Stephen Evans.
Tavaliselt on Totsilizumab immunosupressiivne ravim, mida tavaliselt kasutatakse reumatoidartriidi raviks.
Suurbritannia tervishoiuministeerium teatas, et Totsilizumabi varud on juba saadaval kogu riigi haiglates ja arstid peaksid saama ravida kõiki intensiivravi patsiente.
Artriidiravim maksab umbes 1000 eurot patsiendi kohta ja ravimi annus sõltub patsiendi kehakaalust. | Uuring: artriidiravim vähendab koroonaviirusega seotud surmasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurbritannia tervishoiusüsteemi (NHS) haiglatele antakse asjakohased juhised, et neid julgustada kasutama koroonaviiruse patsientide ravimisel Totsilizumabili, teatas The Times.
"See elupäästev ravim on NHS-is kohe saadaval," teatas Suurbritannia peaminister Boris Johnson.
"Totsilizumabil võib olla kõige otsesem mõju koroonaviiruse patsientidele, mille haigusest tingitud surmade arv on Suurbritannias hüppeliselt kasvamas ja on ülioluline jätkata tõhusate ravimeetodite leidmist," ütles ravimi uuringut juhtinud Londoni Imperial kolledži professor Anthony Gordon.
"Imperial kolledži Totsilizumabi uuring oli väga kvaliteetne," ütles Londoni meditsiinikooli farmakoepidemioloogia professor Stephen Evans.
Tavaliselt on Totsilizumab immunosupressiivne ravim, mida tavaliselt kasutatakse reumatoidartriidi raviks.
Suurbritannia tervishoiuministeerium teatas, et Totsilizumabi varud on juba saadaval kogu riigi haiglates ja arstid peaksid saama ravida kõiki intensiivravi patsiente.
Artriidiravim maksab umbes 1000 eurot patsiendi kohta ja ravimi annus sõltub patsiendi kehakaalust.
### Response:
Uuring: artriidiravim vähendab koroonaviirusega seotud surmasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ära jäävad järgmised etendused:
8.01 "Hotell laibaga"
8.01 "Tango"
9.01 "Onu Remus"
9.01 "Kummitused"
9.01 "Pidusöök"
11.01 "Vaade sillalt"
13.01 "Jõgi"
14.01 " Hotell laibaga"
15.01 "Daamid"
15.01 "Windsori lõbusad naised"
16.01 "Vaade sillalt"
16.01 "Abort"
Piletid vahetatakse Endla teatri kassas ümber või ostetakse tagasi. Teater palub ootamatu muudatuse ja sellest tulenevate ebamugavuste pärast vabandust. | Endla teatri töötaja nakatus koroonaviirusesse, kuni 16. jaanuarini jäävad etendused ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ära jäävad järgmised etendused:
8.01 "Hotell laibaga"
8.01 "Tango"
9.01 "Onu Remus"
9.01 "Kummitused"
9.01 "Pidusöök"
11.01 "Vaade sillalt"
13.01 "Jõgi"
14.01 " Hotell laibaga"
15.01 "Daamid"
15.01 "Windsori lõbusad naised"
16.01 "Vaade sillalt"
16.01 "Abort"
Piletid vahetatakse Endla teatri kassas ümber või ostetakse tagasi. Teater palub ootamatu muudatuse ja sellest tulenevate ebamugavuste pärast vabandust.
### Response:
Endla teatri töötaja nakatus koroonaviirusesse, kuni 16. jaanuarini jäävad etendused ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ametiühingud ja võimud pole ei sõbrad ega vaenlased," kirjeldab Maksim Kulaev olukorda Venemaal. "Ametiühingud võivad kasutada võime liitlastena töötajate õigusi rikkunud tööandjate vastu. Samas vajavad võimud ametiühinguid, et seirata ühiskonnas toimuvat."
Oma äsja kaitstud doktoritöös uuris Kulaev, kuidas Venemaal ühiskondlikke ja tööalaseid proteste ohjeldatakse ja summutatakse. Täpsemalt keskendus ta Vene ametiühingute toimimisele olukorras, kus kohalik võim tuleb ametiühingute nõudmistele protesti vaibumise nimel kohati vastu.
Protestida võib, aga…
"Mis protestidesse puutub, siis hegemooniline diskursus lubab protestidel toimuda juhul, kui need üldist stabiilsust ei ohusta," märgib Maksim Kulaev. Hegemoonilise diskursuse mõiste laenas värske doktor Itaalia mõtlejalt Antonio Gramscilt. Lahtiseletatuna võib hegemooniat võrrelda puslega, kus üks tükk täidab kõigi tükkide juhi rolli. Kulaevi töös on kohalik võim juhtiv pusletükk ning ametiühingud ja teised ühiskonnarühmad ülejäänud pusletükid.
"Mis protestidesse puutub, siis hegemooniline diskursus lubab protestidel toimuda juhul, kui need üldist stabiilsust ei ohusta."
Hegemooniast ei saa Kulaevi sõnul lahutada tema töö teist keskset mõistet transformismi. See tähendab olukorda, kus hegemoonia-esindaja neelab võimalikud rivaalid alla. "Näiteks võib juhtiv poliitiline jõud omaks võtta mõne rohujuuretasandi liikumise idee, kasutades üle võetud ideid enda hüvanguks," seletab Kulaev. "Lühidalt öeldes aitab transformism ühiskondlike pingete korral auru välja lasta."
Venemaal näitab transformism end värske doktori sõnul mitmel moel. "Eeskätt seab see prioriteediks poliitilise stabiilsuse," märgib ta. Huvitaval kombel käib hegemoonilise diskursusega Kulaevi sõnul kaasas ka teatav annus demokraatliku retoorikat ehk nagu öeldud, protestid võivad toimuda, kuni need laias plaanis midagi ei muuda. "Hegemoonilise diskursuse järgi peaksid protestid olema tsiviliseeritud ning aitama kaasa protestijate ja võimude vahelisele dialoogile," ütleb Kulaev.
Ametiühingute formaalsed võidud
Kui Vene töötajad millegi üle protestivad, sekkuvad asjasse ametiühingud. Maksim Kulaev intervjueeris oma töös 11 ametiühingu aktivisti kolmest Loode-Venemaa piirkonnast: Leningradi oblastist, Karjala Vabariigist ja Pihkva oblastist. Nendes piirkondades osalevad ametiühingud paljudel meeleavaldustel, ent teevad samal ajal kohaliku võimuga koostööd. Ehk siis, ametiühingud on konfliktides omal moel vahendajad.
"Muidugi ei taha ametiühingud nii-öelda paati kõigutada. Stabiilsust rikkuda pole nende eesmärk, sest nad püüavad lahendada mõnd kohalikku probleemi, näiteks maksmata jäänud palga küsimust," kirjeldab Kulaev olukorda. Samas võivad ametiühingud uurija sõnul siiski mõnes kindlas linnas või piirkonnas status quo kallale minna. "Pean silmas, et nad võivad kõrgete ametnike tähelepanu äratamiseks korraldada tugeva kohaliku protesti," ütleb ta. Mõne väiksema probleemi lahendamiseks võivad ametnikud siis sekkuda ja ametiühingutele abikäe ulatada.
"Muidugi ei taha ametiühingud nii-öelda paati kõigutada."
Kulaev leidis oma töös, et ehkki mõnedes ametiühingute korraldatud või vahendatud protestides saavutavad meeleavaldajad formaalse võidu, jääb see edu vaid kohalikule tasandile. Ehk siis, kohalik võim tuleb mõnedele nõudmistele vastu ja võtab need omaks, kuid üldjoontes saab valitsev režiim nii vaid elujõudu juurde.
Ametiühingud võivad Kulaevi sõnul siiski võimudega pahuksisse sattuda, kui võimuesindajad rikuvad ametiühingute õigusi või ei tee oma tööd korralikult. "Ma ütleks, et vajaduse korral moodustavad ametiühingud ja võimuesindajad liidu," tõdeb värske doktor. "Üldjuhul püüavad mõlemad aga omavahel edasi viival moel läbi saada." Konstruktiivsete suhete abil lasevad ametiühingud ja võimud üheskoos konfliktidest auru välja. Konfliktidest Venemaal Kulaevi sõnul aga puudust pole, sest sealne majanduslik olukord pole just kiita.
Maksim Kulaev kaitses politoloogia erialal doktoritööd"Trade unions, transformism and the survival of Russian authoritarianism" ("Ametiühingud, transformism ja Vene autoritarismi püsimine") 7. jaanuaril Tartu Ülikoolis. | Ametiühingute ja kohaliku võimu koostöö säilitab Venemaalstatus quo'd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ametiühingud ja võimud pole ei sõbrad ega vaenlased," kirjeldab Maksim Kulaev olukorda Venemaal. "Ametiühingud võivad kasutada võime liitlastena töötajate õigusi rikkunud tööandjate vastu. Samas vajavad võimud ametiühinguid, et seirata ühiskonnas toimuvat."
Oma äsja kaitstud doktoritöös uuris Kulaev, kuidas Venemaal ühiskondlikke ja tööalaseid proteste ohjeldatakse ja summutatakse. Täpsemalt keskendus ta Vene ametiühingute toimimisele olukorras, kus kohalik võim tuleb ametiühingute nõudmistele protesti vaibumise nimel kohati vastu.
Protestida võib, aga…
"Mis protestidesse puutub, siis hegemooniline diskursus lubab protestidel toimuda juhul, kui need üldist stabiilsust ei ohusta," märgib Maksim Kulaev. Hegemoonilise diskursuse mõiste laenas värske doktor Itaalia mõtlejalt Antonio Gramscilt. Lahtiseletatuna võib hegemooniat võrrelda puslega, kus üks tükk täidab kõigi tükkide juhi rolli. Kulaevi töös on kohalik võim juhtiv pusletükk ning ametiühingud ja teised ühiskonnarühmad ülejäänud pusletükid.
"Mis protestidesse puutub, siis hegemooniline diskursus lubab protestidel toimuda juhul, kui need üldist stabiilsust ei ohusta."
Hegemooniast ei saa Kulaevi sõnul lahutada tema töö teist keskset mõistet transformismi. See tähendab olukorda, kus hegemoonia-esindaja neelab võimalikud rivaalid alla. "Näiteks võib juhtiv poliitiline jõud omaks võtta mõne rohujuuretasandi liikumise idee, kasutades üle võetud ideid enda hüvanguks," seletab Kulaev. "Lühidalt öeldes aitab transformism ühiskondlike pingete korral auru välja lasta."
Venemaal näitab transformism end värske doktori sõnul mitmel moel. "Eeskätt seab see prioriteediks poliitilise stabiilsuse," märgib ta. Huvitaval kombel käib hegemoonilise diskursusega Kulaevi sõnul kaasas ka teatav annus demokraatliku retoorikat ehk nagu öeldud, protestid võivad toimuda, kuni need laias plaanis midagi ei muuda. "Hegemoonilise diskursuse järgi peaksid protestid olema tsiviliseeritud ning aitama kaasa protestijate ja võimude vahelisele dialoogile," ütleb Kulaev.
Ametiühingute formaalsed võidud
Kui Vene töötajad millegi üle protestivad, sekkuvad asjasse ametiühingud. Maksim Kulaev intervjueeris oma töös 11 ametiühingu aktivisti kolmest Loode-Venemaa piirkonnast: Leningradi oblastist, Karjala Vabariigist ja Pihkva oblastist. Nendes piirkondades osalevad ametiühingud paljudel meeleavaldustel, ent teevad samal ajal kohaliku võimuga koostööd. Ehk siis, ametiühingud on konfliktides omal moel vahendajad.
"Muidugi ei taha ametiühingud nii-öelda paati kõigutada. Stabiilsust rikkuda pole nende eesmärk, sest nad püüavad lahendada mõnd kohalikku probleemi, näiteks maksmata jäänud palga küsimust," kirjeldab Kulaev olukorda. Samas võivad ametiühingud uurija sõnul siiski mõnes kindlas linnas või piirkonnas status quo kallale minna. "Pean silmas, et nad võivad kõrgete ametnike tähelepanu äratamiseks korraldada tugeva kohaliku protesti," ütleb ta. Mõne väiksema probleemi lahendamiseks võivad ametnikud siis sekkuda ja ametiühingutele abikäe ulatada.
"Muidugi ei taha ametiühingud nii-öelda paati kõigutada."
Kulaev leidis oma töös, et ehkki mõnedes ametiühingute korraldatud või vahendatud protestides saavutavad meeleavaldajad formaalse võidu, jääb see edu vaid kohalikule tasandile. Ehk siis, kohalik võim tuleb mõnedele nõudmistele vastu ja võtab need omaks, kuid üldjoontes saab valitsev režiim nii vaid elujõudu juurde.
Ametiühingud võivad Kulaevi sõnul siiski võimudega pahuksisse sattuda, kui võimuesindajad rikuvad ametiühingute õigusi või ei tee oma tööd korralikult. "Ma ütleks, et vajaduse korral moodustavad ametiühingud ja võimuesindajad liidu," tõdeb värske doktor. "Üldjuhul püüavad mõlemad aga omavahel edasi viival moel läbi saada." Konstruktiivsete suhete abil lasevad ametiühingud ja võimud üheskoos konfliktidest auru välja. Konfliktidest Venemaal Kulaevi sõnul aga puudust pole, sest sealne majanduslik olukord pole just kiita.
Maksim Kulaev kaitses politoloogia erialal doktoritööd"Trade unions, transformism and the survival of Russian authoritarianism" ("Ametiühingud, transformism ja Vene autoritarismi püsimine") 7. jaanuaril Tartu Ülikoolis.
### Response:
Ametiühingute ja kohaliku võimu koostöö säilitab Venemaalstatus quo'd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Surnud patsiendid olid vanuses 55 kuni 90 eluaastat.
Neljapäeval tehti 12 799 COVID-19 testi, millest positiivseks osutus 9,7 protsenti.
Pandeemia algusest saadik on Lätis tuvastatud 47 782 nakatunut, COVID-19 tõttu surnud 801 patsienti, mis teeb 1,68 protsenti tuvastatud nakatunutest. | Lätis tuvastati ööpäevaga 1237 koroonanakkust, suri 11 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Surnud patsiendid olid vanuses 55 kuni 90 eluaastat.
Neljapäeval tehti 12 799 COVID-19 testi, millest positiivseks osutus 9,7 protsenti.
Pandeemia algusest saadik on Lätis tuvastatud 47 782 nakatunut, COVID-19 tõttu surnud 801 patsienti, mis teeb 1,68 protsenti tuvastatud nakatunutest.
### Response:
Lätis tuvastati ööpäevaga 1237 koroonanakkust, suri 11 inimest |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.