instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõigepealt tuleb eristada kahte asja – üks on sularaha ja teine nii-öelda kontoraha ehk see raha, mis on inimeste, ettevõtete ja valitsussektori pangakontodel.
Sularaha
Kuna euro sularaha liigub nii euroala siseselt kui ka väljaspool euroala, siis ei ole võimalik täpselt öelda, kui palju Eestis sularaha ringleb.
Alates euro kasutusele võtmisest 2011. aastal on Eesti Pangast väljastatud enam kui 337 miljonit pangatähte väärtuses 11,8 miljardit eurot. Sama ajaperioodi vältel on Eesti Panka tagastatud 283 miljonit pangatähte väärtuses 9,5 miljardit eurot.
Eesti Panga poolt emiteeritud raha ei võrdu Eestis asuva ega Eesti residentidele kuuluva rahaga.
Eesti Panga ning Euroopa keskpanga uuringud on näidanud, et Eesti inimesed sarnanevad oma maksekäitumiselt enim Soome ja Hollandiga, kus ligi pooled (48 protsenti) tehingutest sooritatakse sularahas ning teine pool elektroonilisi maksekanaleid kasutades.
Samuti on uuringud näidanud, et 43 protsendil eestlastest on mingi osa säästudest sularahas.
Sularaha peamine funktsioon on ostude eest tasumine, mistõttu sularaha on igapäevaelu lahutamatu osa ja sest seda vajavad nii eraisikud, ettevõtted kui ka riigiasutused erinevate teenuste või kaupade eest tasumiseks.
Sularaha kasutatakse sageli ka restoranides, turgudel ning inimeste vaheliste tehingute tegemisel. Samuti kasutatakse sularaha näiteks lastele taskuraha andmisel.
Sularaha hankimise peamiseks kohaks on sularahaautomaadid. Eestis võetakse neist ühes aastas välja 4,1 miljardi euro väärtuses pangatähti.
Lisaks sularahaautomaatidele on sularaha väljavõtmise võimalus olemas ka poe kassadest, mis parandab sularaha kättesaadavust hõredama asustustihendusega piirkondades.
Eesti eraisikutel on sularaha ligikaudu 500 miljoni ulatuses, ettevõtetel aga 1,6 miljardit ja valitsusasutustel ning finantssektoril kokku hinnanguliselt 200 miljonit eurot. Ehk kokku on Eesti residentidel ligikaudu 2,3 miljardit eurot sularaha.
Hoiused
Sularahast enam kui kümme korda rohkem raha on paigutatud hoiustesse keskpangas, kommertspankades, hoiu- laenuühistutes ja rahaturufondides.
Ettevõtetel on hoiuseid ligi 9,8 miljardi euro väärtuses, sellest 7,7 miljardit on Eestis asuvates pankades ja 2,1 miljardit välismaal.
Majapidamistel on 9,3 miljardit eurot hoiuseid, sellest 9 miljardit eurot Eestis asuvates pankades ja 0,3 miljardit välismaal.
Valitsemissektoril on aga 3,1 miljardit eurot hoiuseid ja see kõik on Eestis asuvates pankades.
Finantssektoril on 1,4 miljardit eurot Eestis asuvates pankades ja 1 miljard välismaal asuvates, ehk kokku on neil hoiuseid 2,4 miljardi euro väärtuses.
Kokku on Eesti residentidel ligikaudu 24,6 miljardit eurot hoiuseid. Kui siia liita juba eespool mainitud sularaha summa 2,3 miljardit, saamegi tulemuseks ligikaudu 27 miljardit eurot. | Lugeja küsib: kui palju on Eestis raha ja kus see on? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõigepealt tuleb eristada kahte asja – üks on sularaha ja teine nii-öelda kontoraha ehk see raha, mis on inimeste, ettevõtete ja valitsussektori pangakontodel.
Sularaha
Kuna euro sularaha liigub nii euroala siseselt kui ka väljaspool euroala, siis ei ole võimalik täpselt öelda, kui palju Eestis sularaha ringleb.
Alates euro kasutusele võtmisest 2011. aastal on Eesti Pangast väljastatud enam kui 337 miljonit pangatähte väärtuses 11,8 miljardit eurot. Sama ajaperioodi vältel on Eesti Panka tagastatud 283 miljonit pangatähte väärtuses 9,5 miljardit eurot.
Eesti Panga poolt emiteeritud raha ei võrdu Eestis asuva ega Eesti residentidele kuuluva rahaga.
Eesti Panga ning Euroopa keskpanga uuringud on näidanud, et Eesti inimesed sarnanevad oma maksekäitumiselt enim Soome ja Hollandiga, kus ligi pooled (48 protsenti) tehingutest sooritatakse sularahas ning teine pool elektroonilisi maksekanaleid kasutades.
Samuti on uuringud näidanud, et 43 protsendil eestlastest on mingi osa säästudest sularahas.
Sularaha peamine funktsioon on ostude eest tasumine, mistõttu sularaha on igapäevaelu lahutamatu osa ja sest seda vajavad nii eraisikud, ettevõtted kui ka riigiasutused erinevate teenuste või kaupade eest tasumiseks.
Sularaha kasutatakse sageli ka restoranides, turgudel ning inimeste vaheliste tehingute tegemisel. Samuti kasutatakse sularaha näiteks lastele taskuraha andmisel.
Sularaha hankimise peamiseks kohaks on sularahaautomaadid. Eestis võetakse neist ühes aastas välja 4,1 miljardi euro väärtuses pangatähti.
Lisaks sularahaautomaatidele on sularaha väljavõtmise võimalus olemas ka poe kassadest, mis parandab sularaha kättesaadavust hõredama asustustihendusega piirkondades.
Eesti eraisikutel on sularaha ligikaudu 500 miljoni ulatuses, ettevõtetel aga 1,6 miljardit ja valitsusasutustel ning finantssektoril kokku hinnanguliselt 200 miljonit eurot. Ehk kokku on Eesti residentidel ligikaudu 2,3 miljardit eurot sularaha.
Hoiused
Sularahast enam kui kümme korda rohkem raha on paigutatud hoiustesse keskpangas, kommertspankades, hoiu- laenuühistutes ja rahaturufondides.
Ettevõtetel on hoiuseid ligi 9,8 miljardi euro väärtuses, sellest 7,7 miljardit on Eestis asuvates pankades ja 2,1 miljardit välismaal.
Majapidamistel on 9,3 miljardit eurot hoiuseid, sellest 9 miljardit eurot Eestis asuvates pankades ja 0,3 miljardit välismaal.
Valitsemissektoril on aga 3,1 miljardit eurot hoiuseid ja see kõik on Eestis asuvates pankades.
Finantssektoril on 1,4 miljardit eurot Eestis asuvates pankades ja 1 miljard välismaal asuvates, ehk kokku on neil hoiuseid 2,4 miljardi euro väärtuses.
Kokku on Eesti residentidel ligikaudu 24,6 miljardit eurot hoiuseid. Kui siia liita juba eespool mainitud sularaha summa 2,3 miljardit, saamegi tulemuseks ligikaudu 27 miljardit eurot.
### Response:
Lugeja küsib: kui palju on Eestis raha ja kus see on? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgne vaktsineerimiskava, mille järgi riskirühmade ja eesliinitöötajate vaktsineerimine peaks algama esimese kvartali jooksul, on koostatud eeldusel, et vaktsiinid saavad müügiloa ja jõuavad tarneteni kiiremini ja suuremas mahus, kui seni on juhtunud. Seetõttu möönab sotsiaalministeerium, et algne vaktsineerimiskava vajab täiendamist, ent seda ei saa uuendada enne, kui pole selge, millises kiiruses ja kogustes vaktsiinitarned Eestisse hakkavad jõudma.
Vaktsineerimiskavas on kirjas, et sõltuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest on eesmärk alustada riskirühmade vaktsineerimist 2021. aasta jaanuaris ning jõuda teises kvartalis selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida.
Selle nädalaga peaksid vaktsineeritud saama kõik haiglatöötajad ja perearstid, kuid sellega ei saa kogu meditsiinipersonal sugugi veel vaktsineeritud. Nimelt kuuluvad esimeses järjekorras vaktsineeritavate gruppi ka eriarstid, hambaarstid jm meditsiinipersonal. Nende vaktsineerimiseks pole veel vaktsiini jagunud.
Meditsiinipersonali vaktsineerimise kõrvalt algavad järk-järgult vaktsineerimised hooldekodudes ning seejärel riskirühmades (vanurid ja raskete haigustega inimesed). Kuna riskirühma on arvestatud 260 000 inimest, kestab nende vaktsineerimine ilmselt pikalt.
Eesliinitöötajad - seaduse järgi kuuluvad nende hulka elutähtsate teenuste osutajad, nagu nt keskpanga, energeetika- ja sidetöötajad - jõuavad vaktsineerimiseni seejärel. Sotsiaalministeerium on liitnud eesliinitöötajate hulka ka päästjad, politseinikud ja õpetajad, keda seadus eesliinina ei käsitle.
Praeguses olukorras, kus vaktsiinitarneid tilgub väga väheses mahus, hindab ministeerium eesliinitöötajate vaktsineerimist realistlikuks millalgi kevadel ja tunnistab, et praegu pole eesliinitöötajate jaoks veel vaktsiini ette näha.
Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas ERR-ile, et eesliinitöötajate vaktsineerimine sõltub järgmiste müügilubade saamisest.
"Kuni vaktsiini on nii vähe, keskendume tervishoiule ja hoolekandele, kus igal vaktsineerimisel on kõige suurem mõju," ütles Kiik, tuues esile, et 40 protsenti Eesti koroonasurmadest on olnud hooldekoduelanike seas.
"Jaanuari-veebruari jooksul on eesmärk kahe doosiga ära vaktsineerida kõik tervishoiutöötajad, kes soovivad, ja vähemalt ühe doosiga kõik hooldekodud. Tervishoius on siht jõuda veebruari lõpuks teha teine ring peale, mil tekib täielik kaitstus 95 protsendi ulatuses. Hooldekodudega on eesmärk teha vähemalt esimene ring, aga paljudel juhtudel ka teine. Kuna teine doos tuleb sõltuvalt vaktsiinist teha 21 või 28 päeva jooksul pärast esimest vaktsineerimist, siis kõik, kes saavad jaanuaris esimese doosiga vaktsineeritud, peavad saama veebruaris oma teise doosi," selgitas Kiik.
See tähendab, et vara on veel rääkida ka laiema elanikkonna vaktsineerimisest - nende jaoks vaktsiini esialgu ei terenda.
Sotsiaalministeerium täiendab ja avalikustab uue vaktsineerimiskava siis, kui saab Pfizerilt/BioNTechilt ja Modernalt infot planeeritavate tarnete kohta. Seni aga vaktsineeritakse kava alusel inimesi nii, nagu vaktsiini juurde tilgub.
Jaanuaris 2000 doosi Moderna vaktsiini
Sotsiaalminister Tanel Kiik kommenteeris ERR-ile, et Moderna on lubanud tarnida esimeses kvartalis Eestile 30 000 doosi vaktsiini. Jaanuaris jõuab neist Eestisse aga vaid 2000 doosi - esimese tarnena tuhat doosi järgmisel nädalal. Ülejäänud 28 000 doosi jagunevad veebruari-märtsi vahel enam-vähem võrdselt.
Teises ja kolmandas kvartalis on Moderna lubanud Eestile tarnida kummaski 100 000 doosi vakstiini.
Kuna ka Moderna vaktsiin vajab immuniseerimiseks kaht doosi, tähendab see, et esimese tuhande doosiga saab vaktsineerida vaid 500 inimest. Kuna vaktsiine ristkasutada ei saa - st kui esimene doos on saadud Moderna vaktsiini, peab ka teine doos olema Moderna vaktsiin; sama kehtib Pfizeri/BioNTechi vaktsiini kohta - siis jagatakse doose kohe arvestusega, et vaktsineeritav sellest mõlemad doosid 28-päevase vahega saaks.
"Esialgu peame arvestama 500 inimese vaktsineerimisega, aga kohe, kui on kindlus järgmise tarne kuupäeva osas, st teame, et tarne on reaalselt teele pandud, siis saame kasutada järjest kõiki doose, mis laos on," ütles Kiik.
Lisaks Moderna tuhandele vaktsiinile peaks järgmisel nädalal saabuma Eestisse ka 9750 doosi Pfizeri/BioNTechi vaktsiini. Kiik sõnas, et kui viaalis on nii palju vaktsiini, et sellest õnnestub kaitsepookida viie asemel kuus inimest, siis seda ka tehakse.
Soov osta lisadoose
Eesti on Pfizer/BioNTechilt taotlenud eelostulepingutega 604 000 doosi jagu vaktsiini, nüüd aga on riigil soov taotleda võimalust osta veel 250 000 doosi vaktsiini.
"Need saabuvad küll mõnevõrra hiljem, aga aitavad ehk teise ja kolmanda kvartali väiksemaid tarneid kompenseerida ja riske maandada, kui teised vaktsiinitootjad ei peaks müügiloani jõudma," selgitas Kiik.
Kiige sõnul on ta mõõdukalt optimistlik, et vaktsiinitarned saavad leevendust nii ravimifirmade tootmisvõimuse tõstmisega kui ka uute müügilubade lisandumisega vaktsiinidele jaanuari-veebruari jooksul.
"Kui peaks ennustama, siis järgmise kahe kuu jooksul võiks müügiloani jõuda Astra Zeneca ja Janssen Pharmaceutica. Ka CureVaci vaktsiin jääb loodetavasti esimese kvartali sisse – küsismus on kliiniliste andmete esitamises ja müügiloa taotluse esitamises – need kolm tootjat pole seda veel teinud," täpsustas Kiik.
Ministri sõnul on kahe tootja vaktsiinid hetkel eelhindamise voorus, kuid ametliku müügiloa taotluse esitamiseni peavad nad alles jõudma. CureVac pole ka veel eelhindamiseni jõudnud.
Euroopa Ravimiamet teeb kuus doosi viaalis ametlikuks
Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee soovitab ajakohastada Pfizeri/BioNTechi vaktsiini tooteteavet, kuhu tuleb lisada, et iga vaktsiini viaal sisaldab kuus vaktsiiniannust.
Kuue doosi eraldamiseks ühest viaalist tuleb kadude vähendamiseks kasutada kindlat tüüpi süstlaid, milles nn surnud ruum on väike, kuni 35 mikroliitrit. Kui kasutatakse tavalisi süstlaid ja nõelu, ei pruugi kuuenda annuse viaalist kättesaamine õnnestuda.
Kui pärast viiendat annust ei anna viaali jäänud vaktsiinikogus täielikku annust (0,3 ml) välja, peab tervishoiutöötaja viaali ja selle sisu ära viskama. Täisannuse saamiseks ei tohi mitmesse viaali alles jäänud koguseid liita ja kasutamata jäänud vaktsiin tuleb ära visata kuus tundi pärast selle lahjendamist. | Esimese tarnega jõuab Eestisse vaid tuhat doosi Moderna vaktsiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgne vaktsineerimiskava, mille järgi riskirühmade ja eesliinitöötajate vaktsineerimine peaks algama esimese kvartali jooksul, on koostatud eeldusel, et vaktsiinid saavad müügiloa ja jõuavad tarneteni kiiremini ja suuremas mahus, kui seni on juhtunud. Seetõttu möönab sotsiaalministeerium, et algne vaktsineerimiskava vajab täiendamist, ent seda ei saa uuendada enne, kui pole selge, millises kiiruses ja kogustes vaktsiinitarned Eestisse hakkavad jõudma.
Vaktsineerimiskavas on kirjas, et sõltuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest on eesmärk alustada riskirühmade vaktsineerimist 2021. aasta jaanuaris ning jõuda teises kvartalis selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida.
Selle nädalaga peaksid vaktsineeritud saama kõik haiglatöötajad ja perearstid, kuid sellega ei saa kogu meditsiinipersonal sugugi veel vaktsineeritud. Nimelt kuuluvad esimeses järjekorras vaktsineeritavate gruppi ka eriarstid, hambaarstid jm meditsiinipersonal. Nende vaktsineerimiseks pole veel vaktsiini jagunud.
Meditsiinipersonali vaktsineerimise kõrvalt algavad järk-järgult vaktsineerimised hooldekodudes ning seejärel riskirühmades (vanurid ja raskete haigustega inimesed). Kuna riskirühma on arvestatud 260 000 inimest, kestab nende vaktsineerimine ilmselt pikalt.
Eesliinitöötajad - seaduse järgi kuuluvad nende hulka elutähtsate teenuste osutajad, nagu nt keskpanga, energeetika- ja sidetöötajad - jõuavad vaktsineerimiseni seejärel. Sotsiaalministeerium on liitnud eesliinitöötajate hulka ka päästjad, politseinikud ja õpetajad, keda seadus eesliinina ei käsitle.
Praeguses olukorras, kus vaktsiinitarneid tilgub väga väheses mahus, hindab ministeerium eesliinitöötajate vaktsineerimist realistlikuks millalgi kevadel ja tunnistab, et praegu pole eesliinitöötajate jaoks veel vaktsiini ette näha.
Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas ERR-ile, et eesliinitöötajate vaktsineerimine sõltub järgmiste müügilubade saamisest.
"Kuni vaktsiini on nii vähe, keskendume tervishoiule ja hoolekandele, kus igal vaktsineerimisel on kõige suurem mõju," ütles Kiik, tuues esile, et 40 protsenti Eesti koroonasurmadest on olnud hooldekoduelanike seas.
"Jaanuari-veebruari jooksul on eesmärk kahe doosiga ära vaktsineerida kõik tervishoiutöötajad, kes soovivad, ja vähemalt ühe doosiga kõik hooldekodud. Tervishoius on siht jõuda veebruari lõpuks teha teine ring peale, mil tekib täielik kaitstus 95 protsendi ulatuses. Hooldekodudega on eesmärk teha vähemalt esimene ring, aga paljudel juhtudel ka teine. Kuna teine doos tuleb sõltuvalt vaktsiinist teha 21 või 28 päeva jooksul pärast esimest vaktsineerimist, siis kõik, kes saavad jaanuaris esimese doosiga vaktsineeritud, peavad saama veebruaris oma teise doosi," selgitas Kiik.
See tähendab, et vara on veel rääkida ka laiema elanikkonna vaktsineerimisest - nende jaoks vaktsiini esialgu ei terenda.
Sotsiaalministeerium täiendab ja avalikustab uue vaktsineerimiskava siis, kui saab Pfizerilt/BioNTechilt ja Modernalt infot planeeritavate tarnete kohta. Seni aga vaktsineeritakse kava alusel inimesi nii, nagu vaktsiini juurde tilgub.
Jaanuaris 2000 doosi Moderna vaktsiini
Sotsiaalminister Tanel Kiik kommenteeris ERR-ile, et Moderna on lubanud tarnida esimeses kvartalis Eestile 30 000 doosi vaktsiini. Jaanuaris jõuab neist Eestisse aga vaid 2000 doosi - esimese tarnena tuhat doosi järgmisel nädalal. Ülejäänud 28 000 doosi jagunevad veebruari-märtsi vahel enam-vähem võrdselt.
Teises ja kolmandas kvartalis on Moderna lubanud Eestile tarnida kummaski 100 000 doosi vakstiini.
Kuna ka Moderna vaktsiin vajab immuniseerimiseks kaht doosi, tähendab see, et esimese tuhande doosiga saab vaktsineerida vaid 500 inimest. Kuna vaktsiine ristkasutada ei saa - st kui esimene doos on saadud Moderna vaktsiini, peab ka teine doos olema Moderna vaktsiin; sama kehtib Pfizeri/BioNTechi vaktsiini kohta - siis jagatakse doose kohe arvestusega, et vaktsineeritav sellest mõlemad doosid 28-päevase vahega saaks.
"Esialgu peame arvestama 500 inimese vaktsineerimisega, aga kohe, kui on kindlus järgmise tarne kuupäeva osas, st teame, et tarne on reaalselt teele pandud, siis saame kasutada järjest kõiki doose, mis laos on," ütles Kiik.
Lisaks Moderna tuhandele vaktsiinile peaks järgmisel nädalal saabuma Eestisse ka 9750 doosi Pfizeri/BioNTechi vaktsiini. Kiik sõnas, et kui viaalis on nii palju vaktsiini, et sellest õnnestub kaitsepookida viie asemel kuus inimest, siis seda ka tehakse.
Soov osta lisadoose
Eesti on Pfizer/BioNTechilt taotlenud eelostulepingutega 604 000 doosi jagu vaktsiini, nüüd aga on riigil soov taotleda võimalust osta veel 250 000 doosi vaktsiini.
"Need saabuvad küll mõnevõrra hiljem, aga aitavad ehk teise ja kolmanda kvartali väiksemaid tarneid kompenseerida ja riske maandada, kui teised vaktsiinitootjad ei peaks müügiloani jõudma," selgitas Kiik.
Kiige sõnul on ta mõõdukalt optimistlik, et vaktsiinitarned saavad leevendust nii ravimifirmade tootmisvõimuse tõstmisega kui ka uute müügilubade lisandumisega vaktsiinidele jaanuari-veebruari jooksul.
"Kui peaks ennustama, siis järgmise kahe kuu jooksul võiks müügiloani jõuda Astra Zeneca ja Janssen Pharmaceutica. Ka CureVaci vaktsiin jääb loodetavasti esimese kvartali sisse – küsismus on kliiniliste andmete esitamises ja müügiloa taotluse esitamises – need kolm tootjat pole seda veel teinud," täpsustas Kiik.
Ministri sõnul on kahe tootja vaktsiinid hetkel eelhindamise voorus, kuid ametliku müügiloa taotluse esitamiseni peavad nad alles jõudma. CureVac pole ka veel eelhindamiseni jõudnud.
Euroopa Ravimiamet teeb kuus doosi viaalis ametlikuks
Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee soovitab ajakohastada Pfizeri/BioNTechi vaktsiini tooteteavet, kuhu tuleb lisada, et iga vaktsiini viaal sisaldab kuus vaktsiiniannust.
Kuue doosi eraldamiseks ühest viaalist tuleb kadude vähendamiseks kasutada kindlat tüüpi süstlaid, milles nn surnud ruum on väike, kuni 35 mikroliitrit. Kui kasutatakse tavalisi süstlaid ja nõelu, ei pruugi kuuenda annuse viaalist kättesaamine õnnestuda.
Kui pärast viiendat annust ei anna viaali jäänud vaktsiinikogus täielikku annust (0,3 ml) välja, peab tervishoiutöötaja viaali ja selle sisu ära viskama. Täisannuse saamiseks ei tohi mitmesse viaali alles jäänud koguseid liita ja kasutamata jäänud vaktsiin tuleb ära visata kuus tundi pärast selle lahjendamist.
### Response:
Esimese tarnega jõuab Eestisse vaid tuhat doosi Moderna vaktsiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 2004. aastast toimuvale konkursile on saabunud üle 300 lasteraamatu käsikirja, millest paljud on ilmunud raamatuna. Tänavusele konkursile on oodatud käsikirjad, mille sihtgrupp on 5-9 aastased lapsed ning mille pikkus on koos tühikutega 100 000 kuni 150 000 tähemärki.
Lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" auhinnafondi suurus on 3000 eurot, võistlustöid oodatakse 1. juuliks ning võitjad avaldatakse sügisel. Auhinnalise koha plvinud ja äramärgitud tööd avaldab kirjastus tänapäev.
Käsikirjad tuleb saata aadressile Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn (Kirjastus Tänapäev). Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud vabalt valitud märgusõnaga ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Ümbrikule samuti kirjutada märgusõna. | Lastejutuvõistlus "Minu esimene raamat" tähistab kümnendat sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 2004. aastast toimuvale konkursile on saabunud üle 300 lasteraamatu käsikirja, millest paljud on ilmunud raamatuna. Tänavusele konkursile on oodatud käsikirjad, mille sihtgrupp on 5-9 aastased lapsed ning mille pikkus on koos tühikutega 100 000 kuni 150 000 tähemärki.
Lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" auhinnafondi suurus on 3000 eurot, võistlustöid oodatakse 1. juuliks ning võitjad avaldatakse sügisel. Auhinnalise koha plvinud ja äramärgitud tööd avaldab kirjastus tänapäev.
Käsikirjad tuleb saata aadressile Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn (Kirjastus Tänapäev). Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud vabalt valitud märgusõnaga ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Ümbrikule samuti kirjutada märgusõna.
### Response:
Lastejutuvõistlus "Minu esimene raamat" tähistab kümnendat sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seda ei olegi võimalik samal päeval näidata, seal tulebki transportimise ja analüüsimise viide sisse," ütles terviseameti meediasuhete spetsialist Merilin Vernik ERR-ile.
Neljapäeval teatas terviseamet rekordilisest 1104 positiivsest koroonatestist. Sellesse arvu jõudis üks 26. detsembril võetud proov, seitse 4. jaanuaril võetud proovi, 662 5. jaanuril võetud proovi, 430 6. jaanuaril võetud proovi ja neli 7. jaanuaril võetud proovi.
Vernik selgitas, et tegemist on tavapärase praktikaga.
"Terviseameti igapäevases statistikas kajastuvad ööpäeva jooksul analüüsitud testid. Need proovid on võetud eelnevatel päevadel. Nende proovide transport ja analüüsimine laborites võtab natukene aega ja kui laborist on vastus teada, siis see vastus kajastub meie statistikas," selgitas Vernik.
"Tahes tahtmata mõned proovid võtavad natukene kauem aega, et laborisse jõuda. Seal on päev-kaks, viide sees. Inimestele on ju ka öeldud, et testi tulemus tuleb hiljemalt 48 tunni jooksul. Kui see proov on ära analüüsitud, siis ta meie statistikas ka kajastub," märkis Vernik. | Puust ja punaseks: mis info kajastub terviseameti koroonastatistikas? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seda ei olegi võimalik samal päeval näidata, seal tulebki transportimise ja analüüsimise viide sisse," ütles terviseameti meediasuhete spetsialist Merilin Vernik ERR-ile.
Neljapäeval teatas terviseamet rekordilisest 1104 positiivsest koroonatestist. Sellesse arvu jõudis üks 26. detsembril võetud proov, seitse 4. jaanuaril võetud proovi, 662 5. jaanuril võetud proovi, 430 6. jaanuaril võetud proovi ja neli 7. jaanuaril võetud proovi.
Vernik selgitas, et tegemist on tavapärase praktikaga.
"Terviseameti igapäevases statistikas kajastuvad ööpäeva jooksul analüüsitud testid. Need proovid on võetud eelnevatel päevadel. Nende proovide transport ja analüüsimine laborites võtab natukene aega ja kui laborist on vastus teada, siis see vastus kajastub meie statistikas," selgitas Vernik.
"Tahes tahtmata mõned proovid võtavad natukene kauem aega, et laborisse jõuda. Seal on päev-kaks, viide sees. Inimestele on ju ka öeldud, et testi tulemus tuleb hiljemalt 48 tunni jooksul. Kui see proov on ära analüüsitud, siis ta meie statistikas ka kajastub," märkis Vernik.
### Response:
Puust ja punaseks: mis info kajastub terviseameti koroonastatistikas? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aston Villa teatas, et soovib koos jalgpalliliiduga kohtumise toimumist. Lõplik otsus tehakse täna sõltuvalt noormängijate koroonatestide tulemustest, kirjutab Soccernet.ee.
Inglismaa karikavõistluste kolmanda ringi kohtumine Aston Villa ja Liverpooli vahel peaks algama Eesti aja järgi kell 21.45. Nende klubide oktoobrikuine liigamäng lõppes üllatuslikult Liverpooli 2:7 kaotusega. | Aston Villa saadab Liverpooli vastu noormängijad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aston Villa teatas, et soovib koos jalgpalliliiduga kohtumise toimumist. Lõplik otsus tehakse täna sõltuvalt noormängijate koroonatestide tulemustest, kirjutab Soccernet.ee.
Inglismaa karikavõistluste kolmanda ringi kohtumine Aston Villa ja Liverpooli vahel peaks algama Eesti aja järgi kell 21.45. Nende klubide oktoobrikuine liigamäng lõppes üllatuslikult Liverpooli 2:7 kaotusega.
### Response:
Aston Villa saadab Liverpooli vastu noormängijad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui tavaliselt toimub jaanuaris Euroopa uut muusikat esile toov muusikafestival Eurosonic Noorderslag, siis sel aastal on Euroopa suurim uue muusika festival virtuaalne. Kõik virtuaalsed kontserdid on festivalikülastajatele ka tasuta. Eesti artistidest esinevad festivalil sel aastal Anna Kaneelina ja Puuluup.
"Kontsertide vahel saab saab reaalajas sõeluda nagu tavapärasel festivalil, lihtsalt jalavaeva on sel aastal vähem," sõnas Raadio 2 muusikajuht Erik Morna.
Festivali toetuseks ja uue muusika avastamise idee laienduseks kutsusid Madalmaade rahvusringhääling NPO ja Eurosonic Noorderslag muusikafestival ellu Euroopa muusika nädala.
"Tavapäraselt on Eurosonicul alati üks fookusriik. Eelmisel aastal aga otsustati, et 2021. aastal fookusriiki ei ole, vaid fookuses ongi kogu Euroopa muusika," selgitas Morna.
Seega pühendavad festivali partner-raadiojaamad üle Euroopa sel nädalal rohkem eetriaega just Euroopas loodud muusikale, nii ka Raadio 2. "Kuigi Raadio 2 fookus pole kunagi olnud kitsalt Euroopa muusikal, huvitab meid laheda uue muusika avastamine ja seda toimub Eurosonicu nädalal kindlasti päris palju," ütles Morna.
ESNS festivali lehelt saab kolmapäevast reedeni jälgida ka eksklusiivselt festivali jaoks filmitud kontserte. Eesti artistid astuvad samal veebilehel üles kolmapäeval, 13. jaanuaril: Anna Kaneelina kl 21.00 ja Puuluup kl 22.50 (Eesti aja järgi). | R2 on reedest reedeni Euroopa muusika päralt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui tavaliselt toimub jaanuaris Euroopa uut muusikat esile toov muusikafestival Eurosonic Noorderslag, siis sel aastal on Euroopa suurim uue muusika festival virtuaalne. Kõik virtuaalsed kontserdid on festivalikülastajatele ka tasuta. Eesti artistidest esinevad festivalil sel aastal Anna Kaneelina ja Puuluup.
"Kontsertide vahel saab saab reaalajas sõeluda nagu tavapärasel festivalil, lihtsalt jalavaeva on sel aastal vähem," sõnas Raadio 2 muusikajuht Erik Morna.
Festivali toetuseks ja uue muusika avastamise idee laienduseks kutsusid Madalmaade rahvusringhääling NPO ja Eurosonic Noorderslag muusikafestival ellu Euroopa muusika nädala.
"Tavapäraselt on Eurosonicul alati üks fookusriik. Eelmisel aastal aga otsustati, et 2021. aastal fookusriiki ei ole, vaid fookuses ongi kogu Euroopa muusika," selgitas Morna.
Seega pühendavad festivali partner-raadiojaamad üle Euroopa sel nädalal rohkem eetriaega just Euroopas loodud muusikale, nii ka Raadio 2. "Kuigi Raadio 2 fookus pole kunagi olnud kitsalt Euroopa muusikal, huvitab meid laheda uue muusika avastamine ja seda toimub Eurosonicu nädalal kindlasti päris palju," ütles Morna.
ESNS festivali lehelt saab kolmapäevast reedeni jälgida ka eksklusiivselt festivali jaoks filmitud kontserte. Eesti artistid astuvad samal veebilehel üles kolmapäeval, 13. jaanuaril: Anna Kaneelina kl 21.00 ja Puuluup kl 22.50 (Eesti aja järgi).
### Response:
R2 on reedest reedeni Euroopa muusika päralt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Andre ja Kaida kutsuti Eesti Posti juhtima vastavalt pakiäri ja postiäri ning nad mõlemad on teinud ära muljetavaldava töö," ütles
Eesti Posti nõukogu esimees Sten Soosaar tunnustas Kaulerit universaalse postiteenuse osutamise parandamise eest ja Veskimeistrit töö eest Omniva kaubamärgi ülesehitamisel. Nüüd on Soosaare sõnul aeg astuda ettevõtte arengus uus samm ning panna kaks ärivaldkonda kokku, sest logistikaäri võti on konsolideerumises, mitte eraldumises.
"Nõukogu soov on ehitada üles jätkusuutlik ja kliendikeskne ettevõte, mis pakub meile kõigile lihtsat ja kvaliteetset teenust mõistliku tasu eest," ütles Soosaar.
"Me näeme postivõrku ühtse tervikuna, kus postipakile postkontorisse järgi minnes saaks järjekorrale sattudes paki paari nupuvajutusega näiteks lähedalasuvasse automaati suunata, kuhu sellele hiljem järele minna. Postiteenus ei peaks sõltuma sellest, millises formaadis on saadetis lähetatud ning peame püüdlema ühtsema kliendikogemuse poole."
Eesti Posti juhatuse liikmena jätkavad Charlie Viikberg ja uue liikmena senine Eesti pakiäri juht Kristi Unt. Nõukogu on alustanud ka kolmanda juhatuse liikme otsingut. | Eesti Posti postiäri ja Balti pakiäri juht kaotavad töö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Andre ja Kaida kutsuti Eesti Posti juhtima vastavalt pakiäri ja postiäri ning nad mõlemad on teinud ära muljetavaldava töö," ütles
Eesti Posti nõukogu esimees Sten Soosaar tunnustas Kaulerit universaalse postiteenuse osutamise parandamise eest ja Veskimeistrit töö eest Omniva kaubamärgi ülesehitamisel. Nüüd on Soosaare sõnul aeg astuda ettevõtte arengus uus samm ning panna kaks ärivaldkonda kokku, sest logistikaäri võti on konsolideerumises, mitte eraldumises.
"Nõukogu soov on ehitada üles jätkusuutlik ja kliendikeskne ettevõte, mis pakub meile kõigile lihtsat ja kvaliteetset teenust mõistliku tasu eest," ütles Soosaar.
"Me näeme postivõrku ühtse tervikuna, kus postipakile postkontorisse järgi minnes saaks järjekorrale sattudes paki paari nupuvajutusega näiteks lähedalasuvasse automaati suunata, kuhu sellele hiljem järele minna. Postiteenus ei peaks sõltuma sellest, millises formaadis on saadetis lähetatud ning peame püüdlema ühtsema kliendikogemuse poole."
Eesti Posti juhatuse liikmena jätkavad Charlie Viikberg ja uue liikmena senine Eesti pakiäri juht Kristi Unt. Nõukogu on alustanud ka kolmanda juhatuse liikme otsingut.
### Response:
Eesti Posti postiäri ja Balti pakiäri juht kaotavad töö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku jagab CEV sel aastal Meistrite liigas auhinnarahadeks rekordilised 4,8 miljonit eurot, kirjutab volley.ee.
Meistrite liiga 2020-21 hooaeg algas septembris eelringidega, novembris alustati alagrupiturniire, mis loodetakse lõpetada veebruaris. Veerandfinaalid on planeeritud veebruari lõppu, finalistid selguvad plaani järgi märtsis. Superfinaalid, kus samal ajal ja samas kohas selgitatakse nii naiste kui meeste võitja, toimub 1. mail. Superfinaalide toimumispaik on hetkel veel lahtine.
Sel aastal teenivad võitja naiskond ja meeskond kumbki 500 000 eurot auhinnaraha. Finaalis kaotaja osaks jääb 250 000, poolfinaalide kaotajad teenivad igaüks 125 000 eurot.
Valitsevad meistrid on mõlemad Itaalia klubid. Meeste karika võitis 2019. aastal Cucine Lube Civitanova ja naiste turniiri Igor Gorgonzola Novara. | Võrkpalli Meistrite liiga võitja teenib pool miljonit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku jagab CEV sel aastal Meistrite liigas auhinnarahadeks rekordilised 4,8 miljonit eurot, kirjutab volley.ee.
Meistrite liiga 2020-21 hooaeg algas septembris eelringidega, novembris alustati alagrupiturniire, mis loodetakse lõpetada veebruaris. Veerandfinaalid on planeeritud veebruari lõppu, finalistid selguvad plaani järgi märtsis. Superfinaalid, kus samal ajal ja samas kohas selgitatakse nii naiste kui meeste võitja, toimub 1. mail. Superfinaalide toimumispaik on hetkel veel lahtine.
Sel aastal teenivad võitja naiskond ja meeskond kumbki 500 000 eurot auhinnaraha. Finaalis kaotaja osaks jääb 250 000, poolfinaalide kaotajad teenivad igaüks 125 000 eurot.
Valitsevad meistrid on mõlemad Itaalia klubid. Meeste karika võitis 2019. aastal Cucine Lube Civitanova ja naiste turniiri Igor Gorgonzola Novara.
### Response:
Võrkpalli Meistrite liiga võitja teenib pool miljonit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rasvarinne"
12.01 kell 21.30
Neli noort Skandinaavia naist Helene, Marte, Pauline ja Wilde on paksud ega häbene seda. Nad osalevad üha tugevnevas liikumises, mis toetab pakse naisi ja võitleb kehapositiivsuse eest. Nende sõnum on, et inimene on ilus sellisena nagu ta on. Naised toetavad üksteist grupitegevustes ja väljasõitudel. Film on kerge ja optimistliku tooniga, kuid intervjuudest kumab läbi südamevalu. Enamik naisi on nooruses maadelnud kaaluprobleemidega ja talunud ümbritseva maailma kõõrdpilke. Nüüd näevad nad end esimest korda ilusate ja tugevate naistena, kes jätavad hüvasti süütunde ning enesevihkamisega.
"Molenbeeki jumalad"
19.01 kell 21.30
Brüsseli linnaosa Molenbeek on tuntud džihdistide kasvulavana, kuid see on ka koduks kuueaastasele soome-tšiili poisile Aatosele ja ta sõbrale Amine'ile. Seal keset kaost kuulavad nad ämblikke, avastavad musti auke, juurdlevad lendavate vaipade üle ja otsivad vastust elu suurtele küsimustele. Täiskasvanuelu tõsisus aga ilmutab end, kui terroristide käe läbi plahvatab linnaosas pomm.
Reetta Huhtase südamlik portreefilm lapsepõlvesõprusest, avastamisest ja tähenduste otsimisest äreval ajal.
"Buda Aafrikas"
26.01 kell 21.30
Enock Alu, Malawi teismeline kasvab üles budistlikus lastekodus. Ta tunneb end rebestatuna oma Aafrika juurte ja Hiina kasvatuse vahel. Viimasel kooliaastal peab ta langetama raskeid otsuseid. Kas minna tagasi oma kodukülla sugulaste juurde või õppida edasi Taiwanis? Film heidab pilgu sellele, kuidas Hiina laienev mõju suunab kahe kultuuri vahel kasvavate Aafrika noorte identiteedi ja kujutlusvõime kujunemist. | ETV2 toob vaatajate ette valiku Docpointil linastunud filmidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rasvarinne"
12.01 kell 21.30
Neli noort Skandinaavia naist Helene, Marte, Pauline ja Wilde on paksud ega häbene seda. Nad osalevad üha tugevnevas liikumises, mis toetab pakse naisi ja võitleb kehapositiivsuse eest. Nende sõnum on, et inimene on ilus sellisena nagu ta on. Naised toetavad üksteist grupitegevustes ja väljasõitudel. Film on kerge ja optimistliku tooniga, kuid intervjuudest kumab läbi südamevalu. Enamik naisi on nooruses maadelnud kaaluprobleemidega ja talunud ümbritseva maailma kõõrdpilke. Nüüd näevad nad end esimest korda ilusate ja tugevate naistena, kes jätavad hüvasti süütunde ning enesevihkamisega.
"Molenbeeki jumalad"
19.01 kell 21.30
Brüsseli linnaosa Molenbeek on tuntud džihdistide kasvulavana, kuid see on ka koduks kuueaastasele soome-tšiili poisile Aatosele ja ta sõbrale Amine'ile. Seal keset kaost kuulavad nad ämblikke, avastavad musti auke, juurdlevad lendavate vaipade üle ja otsivad vastust elu suurtele küsimustele. Täiskasvanuelu tõsisus aga ilmutab end, kui terroristide käe läbi plahvatab linnaosas pomm.
Reetta Huhtase südamlik portreefilm lapsepõlvesõprusest, avastamisest ja tähenduste otsimisest äreval ajal.
"Buda Aafrikas"
26.01 kell 21.30
Enock Alu, Malawi teismeline kasvab üles budistlikus lastekodus. Ta tunneb end rebestatuna oma Aafrika juurte ja Hiina kasvatuse vahel. Viimasel kooliaastal peab ta langetama raskeid otsuseid. Kas minna tagasi oma kodukülla sugulaste juurde või õppida edasi Taiwanis? Film heidab pilgu sellele, kuidas Hiina laienev mõju suunab kahe kultuuri vahel kasvavate Aafrika noorte identiteedi ja kujutlusvõime kujunemist.
### Response:
ETV2 toob vaatajate ette valiku Docpointil linastunud filmidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti Muusikaauhinnad on Eesti suurim muusikasündmus, seetõttu hindan väga kõrgelt, et ka rasketel aegadel saavad muusikud tähelepanu ja üritust ei jäeta ära," kommenteeris Vilgats.
Kaire Vilgats ja Dagmar Oja on koos esinenud 22 aastat, ent nüüd on neil esimene kord koos õhtut juhtida.
"Oleme Vilgatsiga muusikaauhindade galal varem laulnud küll, ent ühegi kategooria nominatsiooni me sobitunud ei ole. Kui tuli pakkumine juhtida selleaastast galat, oli üllatus suur. Tohutu au on seda teha," ütles Oja.
Vilgats lisas, et õhtu juhtimine on aukartust äratav amet, aga kui seda üldse kellegagi koos teha, siis loomulikult Ojaga.
"Meie eesmärk on, et see gala oleks täis elurõõmu ja Eesti muusika tähistamist. Ma olen 100 protsenti kindel, et teeme sellest väga lustaka õhtu. Olenemata rasketest aegadest peab meelelahutus olema ja jääma," sõnas Vilgats.
Eesti fonogrammitootjate ühingu juhatuse liige Danel Pandre sõnul oli möödunud aasta muusika mõistes väga hea.
"Ilmus üle 150 albumi ning sadu singleid. Muusika on ajast aega andnud inimestele jõudu ja lootust, lahendamaks ka kõige keerulisemaid aegu ning olukordi," lausus Pandre.
Eesti Muusikaauhinnad 2021 teleülekanne toimub 28. jaanuaril. Kokku jagatakse Eesti muusikamaailma ihaldatumaid auhindu 18 kategoorias ning muusikalisel telesõul esineb mitmeid armastatud artiste. | Eesti Muusikaauhinnad 2021 telesõud juhivad Suured tüdrukud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti Muusikaauhinnad on Eesti suurim muusikasündmus, seetõttu hindan väga kõrgelt, et ka rasketel aegadel saavad muusikud tähelepanu ja üritust ei jäeta ära," kommenteeris Vilgats.
Kaire Vilgats ja Dagmar Oja on koos esinenud 22 aastat, ent nüüd on neil esimene kord koos õhtut juhtida.
"Oleme Vilgatsiga muusikaauhindade galal varem laulnud küll, ent ühegi kategooria nominatsiooni me sobitunud ei ole. Kui tuli pakkumine juhtida selleaastast galat, oli üllatus suur. Tohutu au on seda teha," ütles Oja.
Vilgats lisas, et õhtu juhtimine on aukartust äratav amet, aga kui seda üldse kellegagi koos teha, siis loomulikult Ojaga.
"Meie eesmärk on, et see gala oleks täis elurõõmu ja Eesti muusika tähistamist. Ma olen 100 protsenti kindel, et teeme sellest väga lustaka õhtu. Olenemata rasketest aegadest peab meelelahutus olema ja jääma," sõnas Vilgats.
Eesti fonogrammitootjate ühingu juhatuse liige Danel Pandre sõnul oli möödunud aasta muusika mõistes väga hea.
"Ilmus üle 150 albumi ning sadu singleid. Muusika on ajast aega andnud inimestele jõudu ja lootust, lahendamaks ka kõige keerulisemaid aegu ning olukordi," lausus Pandre.
Eesti Muusikaauhinnad 2021 teleülekanne toimub 28. jaanuaril. Kokku jagatakse Eesti muusikamaailma ihaldatumaid auhindu 18 kategoorias ning muusikalisel telesõul esineb mitmeid armastatud artiste.
### Response:
Eesti Muusikaauhinnad 2021 telesõud juhivad Suured tüdrukud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Idee avada taastatud endise Niguliste kiriku torn publikule, luua osalised ekspositsioonipinnad ja vaateplatvorm ning rajada torni lift pärineb 1970. aastatest. "Toona jäi töö mitmetel erinevatel põhjustel teostamata, kuid taastamis- ja restaureerimistööde käigus rajati torni vahekorruseid läbiv liftišaht, mis võimaldas Eesti Kunstimuuseumil 2000. aastate alguses teema juurde tagasi pöörduda," selgitas muuseumi direktor Tarmo Saaret.
2019. aastal tellis Eesti Kunstimuuseum kaasajastatud muinsuskaitse eritingimused ajaloolise Niguliste torni korruste ja väikese kabeli restaureerimiseks ning ümberehitamiseks. Valminud projektis kaaluti esmakordselt lahendust lifti rajamiseks muuseumi esimeselt ehk saali tasandilt, mis võimaldaks tornipääsu ratastoolis muuseumikülastajale ning lahendust nn väikse kabeli ekspositsioonipinna suurendamiseks ja lisakorruse rajamiseks.
Projekti eesmärgiks on tekitada külastajatele uus võimalus vanalinnaga tutvumiseks teisest perspektiivist. Samuti soovib muuseum pakkuda atraktiivset elamust ja võimalust nautida Tallinna vaateid. Eriti oluline on sealjuures erivajadusega inimeste ligipääs. "Tegu on olulise uuendusega, kuna tänapäeva muuseum peab arenema ning arvestama külastajate soovide ja ligipääsuga kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslikele hoonetele," selgitas Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme. | Arendusprojektiga luuakse ligipääs Niguliste kiriku torni vaateplatvormile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Idee avada taastatud endise Niguliste kiriku torn publikule, luua osalised ekspositsioonipinnad ja vaateplatvorm ning rajada torni lift pärineb 1970. aastatest. "Toona jäi töö mitmetel erinevatel põhjustel teostamata, kuid taastamis- ja restaureerimistööde käigus rajati torni vahekorruseid läbiv liftišaht, mis võimaldas Eesti Kunstimuuseumil 2000. aastate alguses teema juurde tagasi pöörduda," selgitas muuseumi direktor Tarmo Saaret.
2019. aastal tellis Eesti Kunstimuuseum kaasajastatud muinsuskaitse eritingimused ajaloolise Niguliste torni korruste ja väikese kabeli restaureerimiseks ning ümberehitamiseks. Valminud projektis kaaluti esmakordselt lahendust lifti rajamiseks muuseumi esimeselt ehk saali tasandilt, mis võimaldaks tornipääsu ratastoolis muuseumikülastajale ning lahendust nn väikse kabeli ekspositsioonipinna suurendamiseks ja lisakorruse rajamiseks.
Projekti eesmärgiks on tekitada külastajatele uus võimalus vanalinnaga tutvumiseks teisest perspektiivist. Samuti soovib muuseum pakkuda atraktiivset elamust ja võimalust nautida Tallinna vaateid. Eriti oluline on sealjuures erivajadusega inimeste ligipääs. "Tegu on olulise uuendusega, kuna tänapäeva muuseum peab arenema ning arvestama külastajate soovide ja ligipääsuga kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslikele hoonetele," selgitas Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.
### Response:
Arendusprojektiga luuakse ligipääs Niguliste kiriku torni vaateplatvormile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paul Duane'i lavastatud film jälgib KLF-i tagasitulekut pärast seda, kui nad põletasid kunstiprojekti K Foundation nime all ära miljoni dollari väärtuses sularaha ja otsustasid oma muusikaalase tegevuse enam kui kaheks aastakümneks seisata.
Samuti räägib film KLF-i nn inimpüramiidi projektist, mis nägi ette püramiidi püstitamist 34 592 tellisest, mis sisaldavad tuhastatud inimjäänuseid.
Filmis kuuleb ka varem avaldamata versiooni KLF-i laulust "Justified and Ancient" koostöös Pulpi ninamehe Jarvis Cockeriga.
2017. aastal taasühinenud KLF eemaldas 1992. aastal oma muusika müügilt, kuid laadis tänavu 1. jaanuaril kogu oma muusikakataloogi üles voogedastusplatvormidele. Billboard tõi 2018. aastal KLF-i välja kui ühe kaheksast olulisemast artistist, kelle muusika pole voogedastusplatvormidel saadaval.
1. jaanuaril andis duo välja ka kaheksast loost koosneva kompilatsioonalbumi "Solid State Logik 1". | KLF andis välja filmi "Welcome to the Dark Ages" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paul Duane'i lavastatud film jälgib KLF-i tagasitulekut pärast seda, kui nad põletasid kunstiprojekti K Foundation nime all ära miljoni dollari väärtuses sularaha ja otsustasid oma muusikaalase tegevuse enam kui kaheks aastakümneks seisata.
Samuti räägib film KLF-i nn inimpüramiidi projektist, mis nägi ette püramiidi püstitamist 34 592 tellisest, mis sisaldavad tuhastatud inimjäänuseid.
Filmis kuuleb ka varem avaldamata versiooni KLF-i laulust "Justified and Ancient" koostöös Pulpi ninamehe Jarvis Cockeriga.
2017. aastal taasühinenud KLF eemaldas 1992. aastal oma muusika müügilt, kuid laadis tänavu 1. jaanuaril kogu oma muusikakataloogi üles voogedastusplatvormidele. Billboard tõi 2018. aastal KLF-i välja kui ühe kaheksast olulisemast artistist, kelle muusika pole voogedastusplatvormidel saadaval.
1. jaanuaril andis duo välja ka kaheksast loost koosneva kompilatsioonalbumi "Solid State Logik 1".
### Response:
KLF andis välja filmi "Welcome to the Dark Ages" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellega kahekordistub EL-i riikide käsutuses oleva Pfizeri-BioNTechi vaktsiini kogus, sest juba varem on ravimifirmadega leping 300 miljonile doosile.
"Meil on praegu ligipääs 300 miljonile doosile BioNTechi-Pfizeri vaktsiinile. Hea uudis on nüüd see, et me oleme leppinud BioNTechi-Pfizeriga kokku selle lepingu suurendamises. Uue kokkuleppega võime me osta kokku veel 300 miljonit doosi BioNTechi-Pfizeri vaktsiini lisaks," ütles von der Leyen pressikonverentsil.
USA ravimitootja Pfizeri ja Saksa ettevõtte BioNTech koroonavaktsiin on esimene, mis sai EL-is müügiloa. Sel nädalal andis EL loa ka USA firma Moderna vaktsiinile. | EL ostab 300 miljonit lisadoosi Pfizeri-BioNTechi koroonavaktsiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellega kahekordistub EL-i riikide käsutuses oleva Pfizeri-BioNTechi vaktsiini kogus, sest juba varem on ravimifirmadega leping 300 miljonile doosile.
"Meil on praegu ligipääs 300 miljonile doosile BioNTechi-Pfizeri vaktsiinile. Hea uudis on nüüd see, et me oleme leppinud BioNTechi-Pfizeriga kokku selle lepingu suurendamises. Uue kokkuleppega võime me osta kokku veel 300 miljonit doosi BioNTechi-Pfizeri vaktsiini lisaks," ütles von der Leyen pressikonverentsil.
USA ravimitootja Pfizeri ja Saksa ettevõtte BioNTech koroonavaktsiin on esimene, mis sai EL-is müügiloa. Sel nädalal andis EL loa ka USA firma Moderna vaktsiinile.
### Response:
EL ostab 300 miljonit lisadoosi Pfizeri-BioNTechi koroonavaktsiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nalja visatakse Kapitooliumi turvamise teemal:
US Capitol security when white people riot #WashingtonDC pic.twitter.com/fVjzwfVXXD
— Shahbaz Malik (WearMask) (@maliksshahbazz) January 7, 2021
Black Twitter: How did they get into the Capitol? I thought they had security!?!
The security: pic.twitter.com/tv7or73msa
— G_Focused (@Genisis_focused) January 7, 2021
Mõne rõivavalik sobiks Eurovisioonile:
Looks like what the US would send to Eurovision if they were invited. pic.twitter.com/tsuxbWN07Q
— Peedu Tuisk (@peedutuisk) January 6, 2021
I'm not sure letting America enter Eurovision was a good idea pic.twitter.com/uRstBrUQpy
— Tommo (@LUFC1992_v2) January 7, 2021
Rünnaku kohta käivate uudiste jälgimist on võrreldud ka kaashaarava sarja vaatamisega:
Am I watching CNN or Black Mirror
— Eve (@_evebennett) January 6, 2021
Tähelepanu juhitakse ka sellele, kuidas praegu reageeritakse meeleavaldustele hoopis teistmoodi kui näiteks BLM meeleavalduste puhul:
...and here's today. pic.twitter.com/XUZtUssGk1
— Bill Weir (@BillWeirCNN) January 6, 2021
There are two Americas. pic.twitter.com/CptXMNRLYw
— Julia Carter (@thejuliacarter) January 6, 2021
Mitmed leiavad, et aasta 2021 ei saa olema sugugi parem kui 2020:
2020: Man l, I've been a crazy year....
2021: hold my beer.... #CapitolHill pic.twitter.com/shrUcXHU6Q
— Thomas Curran (@Tcurran0) January 6, 2021
Toimuvat võrreldakse ka "Käsna-Kalle" stseenidega:
trump supporters after they managed to get into the white House #civilwar2021 pic.twitter.com/N1wXZpEstX
— Keano (@Keano_facts) January 7, 2021
Can't believe they stormed the capitol pic.twitter.com/KakNiXhbCR
— lady whistledown (@_chismosa_) January 7, 2021
Meemimaterjale pakuvad ka ülejäänud maailma võimalikud reaktsioonid:
When someone outside of the United States asks how I'm doing #civilwar2021 pic.twitter.com/1EtNaL5RMI
— Bade (@Fothouzand) January 7, 2021
#civilwar2021
the rest of the world be like: pic.twitter.com/IOLsE2EMbI
— ☽ (@himneon) January 6, 2021
#CivilWar2021 in a nutshell. pic.twitter.com/E71Uxy8rKr
— Jake Mammal (@jakemammal) January 7, 2021
The rest of the world right now... #CapitolHill #civilwar2021 pic.twitter.com/JkPMDhGJ6S
— Mia Desu (@MiaDesu) January 6, 2021 | Rünnak Kapitooliumile vallandas sotsiaalmeedias meemilaine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nalja visatakse Kapitooliumi turvamise teemal:
US Capitol security when white people riot #WashingtonDC pic.twitter.com/fVjzwfVXXD
— Shahbaz Malik (WearMask) (@maliksshahbazz) January 7, 2021
Black Twitter: How did they get into the Capitol? I thought they had security!?!
The security: pic.twitter.com/tv7or73msa
— G_Focused (@Genisis_focused) January 7, 2021
Mõne rõivavalik sobiks Eurovisioonile:
Looks like what the US would send to Eurovision if they were invited. pic.twitter.com/tsuxbWN07Q
— Peedu Tuisk (@peedutuisk) January 6, 2021
I'm not sure letting America enter Eurovision was a good idea pic.twitter.com/uRstBrUQpy
— Tommo (@LUFC1992_v2) January 7, 2021
Rünnaku kohta käivate uudiste jälgimist on võrreldud ka kaashaarava sarja vaatamisega:
Am I watching CNN or Black Mirror
— Eve (@_evebennett) January 6, 2021
Tähelepanu juhitakse ka sellele, kuidas praegu reageeritakse meeleavaldustele hoopis teistmoodi kui näiteks BLM meeleavalduste puhul:
...and here's today. pic.twitter.com/XUZtUssGk1
— Bill Weir (@BillWeirCNN) January 6, 2021
There are two Americas. pic.twitter.com/CptXMNRLYw
— Julia Carter (@thejuliacarter) January 6, 2021
Mitmed leiavad, et aasta 2021 ei saa olema sugugi parem kui 2020:
2020: Man l, I've been a crazy year....
2021: hold my beer.... #CapitolHill pic.twitter.com/shrUcXHU6Q
— Thomas Curran (@Tcurran0) January 6, 2021
Toimuvat võrreldakse ka "Käsna-Kalle" stseenidega:
trump supporters after they managed to get into the white House #civilwar2021 pic.twitter.com/N1wXZpEstX
— Keano (@Keano_facts) January 7, 2021
Can't believe they stormed the capitol pic.twitter.com/KakNiXhbCR
— lady whistledown (@_chismosa_) January 7, 2021
Meemimaterjale pakuvad ka ülejäänud maailma võimalikud reaktsioonid:
When someone outside of the United States asks how I'm doing #civilwar2021 pic.twitter.com/1EtNaL5RMI
— Bade (@Fothouzand) January 7, 2021
#civilwar2021
the rest of the world be like: pic.twitter.com/IOLsE2EMbI
— ☽ (@himneon) January 6, 2021
#CivilWar2021 in a nutshell. pic.twitter.com/E71Uxy8rKr
— Jake Mammal (@jakemammal) January 7, 2021
The rest of the world right now... #CapitolHill #civilwar2021 pic.twitter.com/JkPMDhGJ6S
— Mia Desu (@MiaDesu) January 6, 2021
### Response:
Rünnak Kapitooliumile vallandas sotsiaalmeedias meemilaine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidagi on kujunenud, et COVID-19 poolt esilekutsutud viirusnakkust peetakse ohuks eelkõige meie vanemale põlvkonnale või nendele, kellel on teisi kaasuvaid kroonilisi haigusi nagu suhkruhaigus, ülekaalulisus jne.
Lisaks usutakse, et umbes 80 protsenti elanikkonnast põeb selle haiguse läbi kas kergelt või hoopis ilma sümptomiteta. Üpris levinud on ka arusaam, et lastele seekordne nakkushaigus erilist ohtu ei kujuta ja pigem on probleemiks, et lapsed, ise mitte nakatudes, kannavad COVID-19 viirust ühiskonnas edasi. Kuid meie teadmine COVID-19 võib olla endistviisi väga ekslik ja puudulik.
Juba on kogunemas palju informatsiooni, et seekordne viirus on teistsugune ja ettearvamatum kui meile harjumuspäraseks saanud gripiviirus. Üle maailma on tulemas järjest rohkem ärevust tekitavat informatsiooni, et võitlus COVID-19 viirusega ei pruugi olla sugugi läbi.
Näiteks on hüppeliselt suurenenud nende laste osakaal, kes vajavad ravi intensiivravi osakondades multisüsteemse põletikulise sündroomi (MIS) tõttu, mis on põhjustatud teistkordse COVID-19-ga nakatumise tagajärjel.
"Põletiku tõttu väheneb organite varustatus verega, mille tõttu saavad kahjustusi eelkõige südamelihased, neerud kuid ka teised organid."
MIS puhul on tegu on eluohtliku seisundiga, mis avaldub ägeda põletikuna. Patsiendile tähendab see seda, et põletiku tõttu väheneb organite varustatus verega, mille tõttu saavad kahjustusi eelkõige südamelihased, neerud ja ka teised organid. Ilma kiire ravita võib tulemus olla fataalne või tõsiste kahjustustega meie kehale. Samal ajal on olemas efektiivne ravi, kui seda kiiresti rakendatakse.
Kuigi koroonaviirus levis maailmas kiiresti juba veebruaris ja märtsis, siis omapärast laste MIS juhtumite olulist kasvu laste intensiivravi osakondades üle maailma täheldati alles paar kuud hiljem. Esialgu ei osatud MIS juhtumeid seostada COVID-19 viirusega, kuid nüüdseks on avaldatud päris mitu teadustööd, mis seostavad MIS juhtumite hüppelise kasvu COVID-19 viirusega.
Üheks selliseks tööks on Karolinska Instituudis läbiviidud uurimistöö, milles näidati otseselt, et tegemist on koroonaviiruse põdemise järgse sündroomiga. MIS ei teki esimese nakatumiskorra tagajärjel, vaid tavaliselt paar kuud hiljem, kui laps nakatub teist korda.
Kusjuures väga tihti on esmane COVID-19 kulg olnud väga kerge kuluga või jäänud üldse märkamata. Paar kuud hiljem, pärast teistkordset COVID-19-ga kokkupuudet, asub meie endi immuunsüsteem ründama meie endi keha, mis avaldub eluohtliku MIS kujul.
Petter Brodin Karolinska teadusrühmast on arvamusel, et midagi läheb valesti laste ja noorte inimeste immuunvastusega esimese koroonaviirusega nakatumise korral ning juba teisel kokkupuutel COVID-19– ga reageerib meie immuunsüsteem liiga ägedalt, põhjustades eluohtliku MIS seisundi. See uurimistöö on avaldatud teadusajakirjas "Cell"*.
Kuigi MIS on eluohtlik, siis kiirel ja õigeaegsel reageerimisel on olemasolev ravi väga tõhus. Raviks on eelkõige laste immuunvastuse allasurumine ning muu toetav ravi intensiivravi osakonnas.
Lastevanematel on vajalik teada, et laste esmane COVID-19 viirusega nakatumine võib toimuda märkamatult, kuid kui lapsel tekib kiiresti väga kõrge palavik, tugev kõhuvalu, rahutus ja ebakorrapärane südamerütm, siis need võivad olla COVID-19 poolt esilekutsutud MIS tunnuseks ja lapsega tuleb kiiresti minna haiglasse. Õnneks paistab, et MIS esineb vähestel lastel, kes on koroonaviirusesse nakatunud.
COVID-19 on omapärane viirus ja selle poolt esilekutsutud haiguse kulg pole meile veel päriselt selge. Nagu paar aastat tagasi Ebola viiruse poolt esilekutsutud nakkuse korral, võivad COVID-19 nakkusest tulenevad tõsised tervisehädad ilmneda mitu kuud, isegi aastaid pärast näilist viirusnakkusest põhjustatud haigusest tervenemisest. Seda olulisem oleks, et me vaktsineerimisega suudaksime COVID-19 viirusnakkuse kiiresti kontrolli alla saada.
* "The Immunology of Multisystem Inflammatory Syndrome in Children with COVID-19". Cell. 2020 Nov 12; 183(4): 968–981. | Alar Aab: lastevanematele – koroonaviirus võib olla lastele eluohtlik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidagi on kujunenud, et COVID-19 poolt esilekutsutud viirusnakkust peetakse ohuks eelkõige meie vanemale põlvkonnale või nendele, kellel on teisi kaasuvaid kroonilisi haigusi nagu suhkruhaigus, ülekaalulisus jne.
Lisaks usutakse, et umbes 80 protsenti elanikkonnast põeb selle haiguse läbi kas kergelt või hoopis ilma sümptomiteta. Üpris levinud on ka arusaam, et lastele seekordne nakkushaigus erilist ohtu ei kujuta ja pigem on probleemiks, et lapsed, ise mitte nakatudes, kannavad COVID-19 viirust ühiskonnas edasi. Kuid meie teadmine COVID-19 võib olla endistviisi väga ekslik ja puudulik.
Juba on kogunemas palju informatsiooni, et seekordne viirus on teistsugune ja ettearvamatum kui meile harjumuspäraseks saanud gripiviirus. Üle maailma on tulemas järjest rohkem ärevust tekitavat informatsiooni, et võitlus COVID-19 viirusega ei pruugi olla sugugi läbi.
Näiteks on hüppeliselt suurenenud nende laste osakaal, kes vajavad ravi intensiivravi osakondades multisüsteemse põletikulise sündroomi (MIS) tõttu, mis on põhjustatud teistkordse COVID-19-ga nakatumise tagajärjel.
"Põletiku tõttu väheneb organite varustatus verega, mille tõttu saavad kahjustusi eelkõige südamelihased, neerud kuid ka teised organid."
MIS puhul on tegu on eluohtliku seisundiga, mis avaldub ägeda põletikuna. Patsiendile tähendab see seda, et põletiku tõttu väheneb organite varustatus verega, mille tõttu saavad kahjustusi eelkõige südamelihased, neerud ja ka teised organid. Ilma kiire ravita võib tulemus olla fataalne või tõsiste kahjustustega meie kehale. Samal ajal on olemas efektiivne ravi, kui seda kiiresti rakendatakse.
Kuigi koroonaviirus levis maailmas kiiresti juba veebruaris ja märtsis, siis omapärast laste MIS juhtumite olulist kasvu laste intensiivravi osakondades üle maailma täheldati alles paar kuud hiljem. Esialgu ei osatud MIS juhtumeid seostada COVID-19 viirusega, kuid nüüdseks on avaldatud päris mitu teadustööd, mis seostavad MIS juhtumite hüppelise kasvu COVID-19 viirusega.
Üheks selliseks tööks on Karolinska Instituudis läbiviidud uurimistöö, milles näidati otseselt, et tegemist on koroonaviiruse põdemise järgse sündroomiga. MIS ei teki esimese nakatumiskorra tagajärjel, vaid tavaliselt paar kuud hiljem, kui laps nakatub teist korda.
Kusjuures väga tihti on esmane COVID-19 kulg olnud väga kerge kuluga või jäänud üldse märkamata. Paar kuud hiljem, pärast teistkordset COVID-19-ga kokkupuudet, asub meie endi immuunsüsteem ründama meie endi keha, mis avaldub eluohtliku MIS kujul.
Petter Brodin Karolinska teadusrühmast on arvamusel, et midagi läheb valesti laste ja noorte inimeste immuunvastusega esimese koroonaviirusega nakatumise korral ning juba teisel kokkupuutel COVID-19– ga reageerib meie immuunsüsteem liiga ägedalt, põhjustades eluohtliku MIS seisundi. See uurimistöö on avaldatud teadusajakirjas "Cell"*.
Kuigi MIS on eluohtlik, siis kiirel ja õigeaegsel reageerimisel on olemasolev ravi väga tõhus. Raviks on eelkõige laste immuunvastuse allasurumine ning muu toetav ravi intensiivravi osakonnas.
Lastevanematel on vajalik teada, et laste esmane COVID-19 viirusega nakatumine võib toimuda märkamatult, kuid kui lapsel tekib kiiresti väga kõrge palavik, tugev kõhuvalu, rahutus ja ebakorrapärane südamerütm, siis need võivad olla COVID-19 poolt esilekutsutud MIS tunnuseks ja lapsega tuleb kiiresti minna haiglasse. Õnneks paistab, et MIS esineb vähestel lastel, kes on koroonaviirusesse nakatunud.
COVID-19 on omapärane viirus ja selle poolt esilekutsutud haiguse kulg pole meile veel päriselt selge. Nagu paar aastat tagasi Ebola viiruse poolt esilekutsutud nakkuse korral, võivad COVID-19 nakkusest tulenevad tõsised tervisehädad ilmneda mitu kuud, isegi aastaid pärast näilist viirusnakkusest põhjustatud haigusest tervenemisest. Seda olulisem oleks, et me vaktsineerimisega suudaksime COVID-19 viirusnakkuse kiiresti kontrolli alla saada.
* "The Immunology of Multisystem Inflammatory Syndrome in Children with COVID-19". Cell. 2020 Nov 12; 183(4): 968–981.
### Response:
Alar Aab: lastevanematele – koroonaviirus võib olla lastele eluohtlik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegelikult veel enne möödunud aasta lõppu pöördus Kalle Klandorf minu poole abipalvega võtta üle Kalevi meeskonna peatreeneri koht. Kuigi tegu oli huvitava väljakutsega, võtsin mõtlemisaja, et ühendada ja jätkata senist tööd koduklubis. Tänan Viimsi kolleege, kelle käest sain palju toetust nii sõnades kui tegudes, et Kalevi pakkumisele vastu tulla! Samas ootan uut väljakutset oma treenerikarjääris suure huvi ja entusiasmiga," kommenteeris Lips, kes jätkab ka Viimsis töötamist.
Kalev/TLÜ senine peatreener Martin Müürsepp jätkab võistkonna juures abitreenerina.
Valdo Lipsu juhendamisel tõusis Viimsi esindusmeeskond teisest liigast esiliigasse. Esiliigas võitsid Lipsu hoolealused hooajal 2018/2019 pronksmedalid, järgmisel hooajal tuldi teiseks.
Kalev/TLÜ hoiab Eesti meistrivõistlustel viimast ehk seitsmendat kohta. 16 mängust on võidetud kolm. Möödunud kolmapäeval lõpetas meeskond kümnemängulise kaotuste seeria, alistades Tartu Ülikool Maks & Mooritsa 88:80.
Lipsu esimene mäng kalevlaste peatreenerina toimub 13. jaanuaril Sõle Spordihoones, kui Tallinna Kalev/TLÜ võõrustab Rapla Avis Utilitast. | Viimsi duubelmeeskonna treener asub Kalev/TLÜ-d juhendama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegelikult veel enne möödunud aasta lõppu pöördus Kalle Klandorf minu poole abipalvega võtta üle Kalevi meeskonna peatreeneri koht. Kuigi tegu oli huvitava väljakutsega, võtsin mõtlemisaja, et ühendada ja jätkata senist tööd koduklubis. Tänan Viimsi kolleege, kelle käest sain palju toetust nii sõnades kui tegudes, et Kalevi pakkumisele vastu tulla! Samas ootan uut väljakutset oma treenerikarjääris suure huvi ja entusiasmiga," kommenteeris Lips, kes jätkab ka Viimsis töötamist.
Kalev/TLÜ senine peatreener Martin Müürsepp jätkab võistkonna juures abitreenerina.
Valdo Lipsu juhendamisel tõusis Viimsi esindusmeeskond teisest liigast esiliigasse. Esiliigas võitsid Lipsu hoolealused hooajal 2018/2019 pronksmedalid, järgmisel hooajal tuldi teiseks.
Kalev/TLÜ hoiab Eesti meistrivõistlustel viimast ehk seitsmendat kohta. 16 mängust on võidetud kolm. Möödunud kolmapäeval lõpetas meeskond kümnemängulise kaotuste seeria, alistades Tartu Ülikool Maks & Mooritsa 88:80.
Lipsu esimene mäng kalevlaste peatreenerina toimub 13. jaanuaril Sõle Spordihoones, kui Tallinna Kalev/TLÜ võõrustab Rapla Avis Utilitast.
### Response:
Viimsi duubelmeeskonna treener asub Kalev/TLÜ-d juhendama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas kerkisid nii bensiinikütuste kui ka diislikütuse hinnad eelmise nädalaga võrreldes 11 sendi võrra.
Riias langesid bensiinikütuste hinnad 1 sendi võrra. Diislikütuse hind püsis möödunud nädala tasemel.
Vilniuses tõusid bensiinikütuste hinnad 2 sendi võrra, diislikütuse hind püsis eelmise reede tasemel.
Baltimaade kalleimat kütust müüakse sel reedel Tallinnas. 95-oktaanise bensiini hind oli reede päeval Eesti pealinnas 1,259 eurot, mida oli 8 senti rohkem kui Riias ja 12 senti rohkem kui Vilniuses.
98 miles plus bensiini hind oli Tallinnas 1,309 eurot, mis oli Riia ja Vilniuse hindadest kallim vastavalt 7 senti ja 9,1 senti.
Diislikütuse hind Tallinnas oli 1,089 eurot ehk 3 senti rohkem kui Riias ja 1 sent rohkem kui Vilniuses.
Hinnavõrdlus on informatiivne. Kütusehinnad võivad tanklati erineda. | Tallinna kütusehinnad tõusid taas Baltikumi kõrgeimaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas kerkisid nii bensiinikütuste kui ka diislikütuse hinnad eelmise nädalaga võrreldes 11 sendi võrra.
Riias langesid bensiinikütuste hinnad 1 sendi võrra. Diislikütuse hind püsis möödunud nädala tasemel.
Vilniuses tõusid bensiinikütuste hinnad 2 sendi võrra, diislikütuse hind püsis eelmise reede tasemel.
Baltimaade kalleimat kütust müüakse sel reedel Tallinnas. 95-oktaanise bensiini hind oli reede päeval Eesti pealinnas 1,259 eurot, mida oli 8 senti rohkem kui Riias ja 12 senti rohkem kui Vilniuses.
98 miles plus bensiini hind oli Tallinnas 1,309 eurot, mis oli Riia ja Vilniuse hindadest kallim vastavalt 7 senti ja 9,1 senti.
Diislikütuse hind Tallinnas oli 1,089 eurot ehk 3 senti rohkem kui Riias ja 1 sent rohkem kui Vilniuses.
Hinnavõrdlus on informatiivne. Kütusehinnad võivad tanklati erineda.
### Response:
Tallinna kütusehinnad tõusid taas Baltikumi kõrgeimaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bowie salvestas tõlgenduse Lennoni 1970. aasta loost "Mother" 1998. aastal oma pikaajalise kaastöölise, produtsent Tony Viscontiga. See pidi ilmuma Lennonile pühendatud tribuutkogumikul, kuid ei jõudnud siiski väljaandmiseni, vahendab Consequence of Sound.
Dylani 1997. aasta Grammyga pärjatud albumilt "Time Out of Mind" pärit loo "Tryin' to Get to Heaven" kaveri salvestas Bowie samuti 1998. aastal, kui töötas oma live -albumi "LiveAndWell.com" kallal, mis ilmus järgneval aastal.
Mõlemad lood ilmuvad limiteeritud kaheloolise 7-tollise vinüülina plaadifirma Rhino Records alt ja neid jõuab müügile 8147 eksemplari.
Bowie sünniaastapäeva tähistamiseks on 8. jaanuaril kavas ka kuulsatest muusikutest kubisev tribuut-veebikontsert A Bowie Celebration: Just For One Day!, kus astuvad teiste hulgas üles Trent Reznor, Billy Corgan, Perry Farrell, Gavin Rossdale, Macy Gray, Duran Duran, Anna Calvi ja Yungblud.
Pühapäeval, 10. jaanuaril möödub ühtlasi viis aastat ka Bowie surmast. Bowie sünni ja lahkumise kuule on pühendatud ka jaanuarikuised "Popikroonikad", mille erisarja teine osa laupäeval, 9. jaanuaril keskendub kitsamalt Bowie glämmiajastu esimese olulise tegelase – Ziggy Stardusti – eluringile. | David Bowie sünniaastapäeva puhul ilmus kaks seniavaldamata kaverlugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bowie salvestas tõlgenduse Lennoni 1970. aasta loost "Mother" 1998. aastal oma pikaajalise kaastöölise, produtsent Tony Viscontiga. See pidi ilmuma Lennonile pühendatud tribuutkogumikul, kuid ei jõudnud siiski väljaandmiseni, vahendab Consequence of Sound.
Dylani 1997. aasta Grammyga pärjatud albumilt "Time Out of Mind" pärit loo "Tryin' to Get to Heaven" kaveri salvestas Bowie samuti 1998. aastal, kui töötas oma live -albumi "LiveAndWell.com" kallal, mis ilmus järgneval aastal.
Mõlemad lood ilmuvad limiteeritud kaheloolise 7-tollise vinüülina plaadifirma Rhino Records alt ja neid jõuab müügile 8147 eksemplari.
Bowie sünniaastapäeva tähistamiseks on 8. jaanuaril kavas ka kuulsatest muusikutest kubisev tribuut-veebikontsert A Bowie Celebration: Just For One Day!, kus astuvad teiste hulgas üles Trent Reznor, Billy Corgan, Perry Farrell, Gavin Rossdale, Macy Gray, Duran Duran, Anna Calvi ja Yungblud.
Pühapäeval, 10. jaanuaril möödub ühtlasi viis aastat ka Bowie surmast. Bowie sünni ja lahkumise kuule on pühendatud ka jaanuarikuised "Popikroonikad", mille erisarja teine osa laupäeval, 9. jaanuaril keskendub kitsamalt Bowie glämmiajastu esimese olulise tegelase – Ziggy Stardusti – eluringile.
### Response:
David Bowie sünniaastapäeva puhul ilmus kaks seniavaldamata kaverlugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehkki praeguse metsapoliitika kriitikud on juba aastaid selgitanud, et nad ei ole mitte raie kui niisuguse, vaid üleraie vastu, siis on müüdid metsakaitsjast kui igasuguse metsakasutuse vastasest linnainimesest visad kaduma. Selle põhjuseks on eelkõige puidutööstuse valesüüdistused.
Vastne keskkonnaminister Rain Epler väitis eelmise aasta lõpul ETV saates "Esimene stuudio", kuidas paljud metsakaitsjad olevat tegelikult linnaelanikud, "kes sotsiaalmeedias levivate piltide pinnalt oma seisukohti kujundavad".
Ministri sõnul tekitavat metsade maharaiumine osades inimestes mõistetavat pahameelt, aga liikudes "maapiirkondades elavate inimeste juurde, siis seal on teatav tunnetuslik arusaamine eluringist ja maailmast üldse, muu hulgas metsast, sellest, et aeg-ajalt metsa lõigatakse, siis ta kasvab, siis ta on noor mets ja kuskil on vanem mets."
Ministri sõnavõtus on näha tihedat läbikäimist puidutööstuse lobistidega, kellele on omane maalida pilti metsakaitsjast kui naiivsest linlasest, kes seisab igasuguse raie vastu. Tegelikult on olukord risti vastupidine.
Suur osa metsakaitsega aktiivselt tegelevatest inimestest on metsandust süviti tundvad spetsialistid, kes just oma põhjalike teadmiste tõttu ongi hakanud riigi statistikas ning väidetes kahtlema. Küsimus pole raiumises kui sellises, vaid selles, kui palju ja kui kiiresti me oma metsa raiume.
Kui minister oleks enne metsanduse arengukava juhtrühma laiali saatmist tutvunud arengukava protsessis tehtud tööga, sealhulgas probleemide kaardistamise ja huvirühmade arutelude faasis kogutud sisendiga, siis teaks ta, et küsimus pole kunagi seisnenud selles, kas metsa peaks majandama või mitte.
"Möödunud kümnendi jooksul oli Eesti metsade aastane raiemaht aga keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit aastas."
Mitmed organisatsioonid, sealhulgas Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Metsa Abiks, osutasid juba probleemide kaardistamise faasis keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuringule "Eesti võimalused liikumaks madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050", milles on toodud madala süsinikuemissiooniga raiete stsenaariumiks 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. Möödunud kümnendi jooksul oli Eesti metsade aastane raiemaht aga keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit aastas.
Ka pikaaegse karjääriga metsaspetsialistid esitasid möödunud aasta augustis riigikogule ja valitsusele äärmist muret väljendava pöördumise, milles selgitati muu hulgas, et meie metsade raiemaht ei tohi ületada kaheksat miljonit tihumeetrit aastas.
Ehkki keskkonnaministeerium ja puidutööstus üritavad aasta-aastalt kasvavaid raiemahtusid õigustada väidetega, nagu püsiksid need juurdekasvu piires, siis on mitmed eksperdid osutanud puudustele riiklikus statistikas ja arvutustes.
Muu hulgas juhtis riigikontroll arengukava protsessi esimese aasta lõpus keskkonnaministeeriumi tähelepanu tõsiasjale, et metsa juurdekasvu ja tagavarasid näitava Statistilise Metsainventuuri (SMI) metoodika muutmist pole avalikkuse ees piisava läbipaistvuse ja arusaadavusega käsitletud.
2015. aastal muudetud metoodika tulemusena suurenes Eesti metsade jooksev juurdekasv hinnanguliselt 23 protsenti. See tähendas ühtlasi ka raievõimaluste suurenemist, sest nii Eesti kui ka Euroopa Liidu seadustest lähtuvalt peavad raiemahud jääma juurdekasvu piiridesse.
Säästva Eesti Instituudi poolt metsanduse arengukava arengustsenaariumitele tellitud mõjuhinnang leidis samuti, et säästva metsanduse eesmärkide täitmiseks peavad raiemahud jääma kaheksa miljoni tihumeetri piiresse.
Kui keskkonnaministeerium oleks teadlaste tööga arvestanud, siis oleks meil praegusel hetkel suure tõenäosusega juba kehtiv metsanduse arengukava. Paraku otsustas ministeerium teadlaste töö tagasi lükata. Mõjuhinnang olnud ministeeriumi sõnutsi liialt keskendunud metsade ökoloogilise tasakaalu hoidmisele ja kliimamuutuste leevendamisele.
Samal ajal ei näe säästliku metsanduse pooldajad end metsanduse vaenlastena, vaid vastupidi – metsatöö kaitsjatena. Just selleks ongi vaja kinni pidada säästlikust raiemahust, et meie puidutagavarad ei kuivaks metsade taastuvusläve ületavate raiete tõttu kokku, vaid me saaksime kasutada oma puiduressurssi jätkusuutlikult, säilitades samal ajal ka teisi metsa pakutavaid hüvesid.
Vastutustundlikud metsamajandajad ei näe ökoloogides või oma kogukonna liikmetes vaenlasi, vaid nõuandjaid, kes aitavad tuvastada keskkonna seatud piire, et mõista, millises mahus ja milliste meetoditega oma metsi majandada.
Kuna üleraie tõttu on majandusmetsade tagavara vähenenud kiiremini, kui taastumiseks aega kulub, siis peab puidutööstus oma tootmismahtude säilitamiseks otsima toorainet nendest metsadest, mida pole kunagi tööstuse varundamise eesmärgil kasvatatud.
Just sel põhjusel jõuavadki puidutööstuse teenistuses tegutsevad metsatraktorid üha enam looduskaitsealadele ning kaitsealasid ühendavasse rohevõrgustikku, inimasulatesse, looduslikesse pühapaikadesse ja teistele aladele, mille raiumise, eriti aga lageraie vastu on nii säästva metsanduse eksperdid, looduskaitsjad kui ka kogukonnametsade hoidjad.
Suur osa sellest ringkonnast on maal elavad inimesed, keda puidutööstuse lobistide, sealhulgas keskkonnaministri Rain Epleri osutused metsapoliitika oponentidele kui "naiivsetele linnainimestele" hingepõhjani solvavad.
Kui keskkonnaminister Epler saatis metsanduse arengukava juhtrühma laiali väitega, nagu poleks seal olnud valmisolekut kompromissiks, siis tähendas see "tõlkes", et osad juhtrühma liikmed polnud valmis järele andma puidutööstusest lähtuvale survele üleraie jätkamiseks.
Mingisugust kokkulepet ei saagi sündida, kui üks osapool lähtub teadlaste uuringutest, teine käib välja aga ilmselgelt ülepakutud numbri. Kui üks pool lähtub teadusest, teine aga ilmsesti ülepaisutatud raiemahtudest, siis ei saa neid käsitleda võrdsete seisukohtadena, mille vahel "konsensust" otsida. Kompromissi saab otsida vaid keskkonna seatud piiridest, aga mitte neid piire ületavate raiemahtude vahel valides.
Paraku on juba aastaid kestnud metsadebatile liigagi omaseks saanud, et kehtivale metsapoliitikale oponeerivad osapooled toetuvad eksperthinnangutele ja faktidele, samal ajal kui üha kasvavate raiemahtude õigustajad eelistavad ebamääraseid süüdistusi ning mõnitavaid anekdoote oma oponentide suunal, kes "ei teadvat, mis nad räägivad", "põristavat trummi", "tahtvat kõik raied ära keelata" jms.
Kuna tööstuse esindajatel on oma oponentidest tunduvalt suurem rahakott, siis täitub ka meedia selliste pahatahtlike ja eksitavate sõnumite sisuturundusega, samal ajal kui säästva metsanduse pooldajate mõistlikud analüüsid jäävad oaasideks valesüüdistuste ja laimu sisutühjas kõrbes.
Teadlaste hinnangutele ning riigikontrolli soovitustele "kompromissi" eelistamine näitab meie keskkonnaministrit mitte valdkonna spetsialisti, vaid konkreetsete tööstushuvide käepikendusena. Millest on tingitud selline ebanormaalne kalle riigi ja rahva huvidelt konkreetsete suurtööstuste tahtmisele, seda saame esialgu vaid oletada. | Linda-Mari Väli: metsakaitsjad pole linlased, kes on igasuguse raie vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehkki praeguse metsapoliitika kriitikud on juba aastaid selgitanud, et nad ei ole mitte raie kui niisuguse, vaid üleraie vastu, siis on müüdid metsakaitsjast kui igasuguse metsakasutuse vastasest linnainimesest visad kaduma. Selle põhjuseks on eelkõige puidutööstuse valesüüdistused.
Vastne keskkonnaminister Rain Epler väitis eelmise aasta lõpul ETV saates "Esimene stuudio", kuidas paljud metsakaitsjad olevat tegelikult linnaelanikud, "kes sotsiaalmeedias levivate piltide pinnalt oma seisukohti kujundavad".
Ministri sõnul tekitavat metsade maharaiumine osades inimestes mõistetavat pahameelt, aga liikudes "maapiirkondades elavate inimeste juurde, siis seal on teatav tunnetuslik arusaamine eluringist ja maailmast üldse, muu hulgas metsast, sellest, et aeg-ajalt metsa lõigatakse, siis ta kasvab, siis ta on noor mets ja kuskil on vanem mets."
Ministri sõnavõtus on näha tihedat läbikäimist puidutööstuse lobistidega, kellele on omane maalida pilti metsakaitsjast kui naiivsest linlasest, kes seisab igasuguse raie vastu. Tegelikult on olukord risti vastupidine.
Suur osa metsakaitsega aktiivselt tegelevatest inimestest on metsandust süviti tundvad spetsialistid, kes just oma põhjalike teadmiste tõttu ongi hakanud riigi statistikas ning väidetes kahtlema. Küsimus pole raiumises kui sellises, vaid selles, kui palju ja kui kiiresti me oma metsa raiume.
Kui minister oleks enne metsanduse arengukava juhtrühma laiali saatmist tutvunud arengukava protsessis tehtud tööga, sealhulgas probleemide kaardistamise ja huvirühmade arutelude faasis kogutud sisendiga, siis teaks ta, et küsimus pole kunagi seisnenud selles, kas metsa peaks majandama või mitte.
"Möödunud kümnendi jooksul oli Eesti metsade aastane raiemaht aga keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit aastas."
Mitmed organisatsioonid, sealhulgas Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Metsa Abiks, osutasid juba probleemide kaardistamise faasis keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuringule "Eesti võimalused liikumaks madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050", milles on toodud madala süsinikuemissiooniga raiete stsenaariumiks 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. Möödunud kümnendi jooksul oli Eesti metsade aastane raiemaht aga keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit aastas.
Ka pikaaegse karjääriga metsaspetsialistid esitasid möödunud aasta augustis riigikogule ja valitsusele äärmist muret väljendava pöördumise, milles selgitati muu hulgas, et meie metsade raiemaht ei tohi ületada kaheksat miljonit tihumeetrit aastas.
Ehkki keskkonnaministeerium ja puidutööstus üritavad aasta-aastalt kasvavaid raiemahtusid õigustada väidetega, nagu püsiksid need juurdekasvu piires, siis on mitmed eksperdid osutanud puudustele riiklikus statistikas ja arvutustes.
Muu hulgas juhtis riigikontroll arengukava protsessi esimese aasta lõpus keskkonnaministeeriumi tähelepanu tõsiasjale, et metsa juurdekasvu ja tagavarasid näitava Statistilise Metsainventuuri (SMI) metoodika muutmist pole avalikkuse ees piisava läbipaistvuse ja arusaadavusega käsitletud.
2015. aastal muudetud metoodika tulemusena suurenes Eesti metsade jooksev juurdekasv hinnanguliselt 23 protsenti. See tähendas ühtlasi ka raievõimaluste suurenemist, sest nii Eesti kui ka Euroopa Liidu seadustest lähtuvalt peavad raiemahud jääma juurdekasvu piiridesse.
Säästva Eesti Instituudi poolt metsanduse arengukava arengustsenaariumitele tellitud mõjuhinnang leidis samuti, et säästva metsanduse eesmärkide täitmiseks peavad raiemahud jääma kaheksa miljoni tihumeetri piiresse.
Kui keskkonnaministeerium oleks teadlaste tööga arvestanud, siis oleks meil praegusel hetkel suure tõenäosusega juba kehtiv metsanduse arengukava. Paraku otsustas ministeerium teadlaste töö tagasi lükata. Mõjuhinnang olnud ministeeriumi sõnutsi liialt keskendunud metsade ökoloogilise tasakaalu hoidmisele ja kliimamuutuste leevendamisele.
Samal ajal ei näe säästliku metsanduse pooldajad end metsanduse vaenlastena, vaid vastupidi – metsatöö kaitsjatena. Just selleks ongi vaja kinni pidada säästlikust raiemahust, et meie puidutagavarad ei kuivaks metsade taastuvusläve ületavate raiete tõttu kokku, vaid me saaksime kasutada oma puiduressurssi jätkusuutlikult, säilitades samal ajal ka teisi metsa pakutavaid hüvesid.
Vastutustundlikud metsamajandajad ei näe ökoloogides või oma kogukonna liikmetes vaenlasi, vaid nõuandjaid, kes aitavad tuvastada keskkonna seatud piire, et mõista, millises mahus ja milliste meetoditega oma metsi majandada.
Kuna üleraie tõttu on majandusmetsade tagavara vähenenud kiiremini, kui taastumiseks aega kulub, siis peab puidutööstus oma tootmismahtude säilitamiseks otsima toorainet nendest metsadest, mida pole kunagi tööstuse varundamise eesmärgil kasvatatud.
Just sel põhjusel jõuavadki puidutööstuse teenistuses tegutsevad metsatraktorid üha enam looduskaitsealadele ning kaitsealasid ühendavasse rohevõrgustikku, inimasulatesse, looduslikesse pühapaikadesse ja teistele aladele, mille raiumise, eriti aga lageraie vastu on nii säästva metsanduse eksperdid, looduskaitsjad kui ka kogukonnametsade hoidjad.
Suur osa sellest ringkonnast on maal elavad inimesed, keda puidutööstuse lobistide, sealhulgas keskkonnaministri Rain Epleri osutused metsapoliitika oponentidele kui "naiivsetele linnainimestele" hingepõhjani solvavad.
Kui keskkonnaminister Epler saatis metsanduse arengukava juhtrühma laiali väitega, nagu poleks seal olnud valmisolekut kompromissiks, siis tähendas see "tõlkes", et osad juhtrühma liikmed polnud valmis järele andma puidutööstusest lähtuvale survele üleraie jätkamiseks.
Mingisugust kokkulepet ei saagi sündida, kui üks osapool lähtub teadlaste uuringutest, teine käib välja aga ilmselgelt ülepakutud numbri. Kui üks pool lähtub teadusest, teine aga ilmsesti ülepaisutatud raiemahtudest, siis ei saa neid käsitleda võrdsete seisukohtadena, mille vahel "konsensust" otsida. Kompromissi saab otsida vaid keskkonna seatud piiridest, aga mitte neid piire ületavate raiemahtude vahel valides.
Paraku on juba aastaid kestnud metsadebatile liigagi omaseks saanud, et kehtivale metsapoliitikale oponeerivad osapooled toetuvad eksperthinnangutele ja faktidele, samal ajal kui üha kasvavate raiemahtude õigustajad eelistavad ebamääraseid süüdistusi ning mõnitavaid anekdoote oma oponentide suunal, kes "ei teadvat, mis nad räägivad", "põristavat trummi", "tahtvat kõik raied ära keelata" jms.
Kuna tööstuse esindajatel on oma oponentidest tunduvalt suurem rahakott, siis täitub ka meedia selliste pahatahtlike ja eksitavate sõnumite sisuturundusega, samal ajal kui säästva metsanduse pooldajate mõistlikud analüüsid jäävad oaasideks valesüüdistuste ja laimu sisutühjas kõrbes.
Teadlaste hinnangutele ning riigikontrolli soovitustele "kompromissi" eelistamine näitab meie keskkonnaministrit mitte valdkonna spetsialisti, vaid konkreetsete tööstushuvide käepikendusena. Millest on tingitud selline ebanormaalne kalle riigi ja rahva huvidelt konkreetsete suurtööstuste tahtmisele, seda saame esialgu vaid oletada.
### Response:
Linda-Mari Väli: metsakaitsjad pole linlased, kes on igasuguse raie vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäevaga suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest, kokku on Eestis surnud 270 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Haiglaravil on 395 patsienti ehk ühe võrra enam kui ööpäev varem. Juhitaval hingamisel on 28 ja intensiivravil 44 patsienti. Ööpäev varem olid need arvud suuremad - 30 ja 50.
Eesti viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 598,36 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 13,3 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 388 inimesel. Neist omakorda Tallinnas 307.
Ida-Virumaale lisandus 134, Tartumaale 67, Pärnumaale 62, Lääne-Virumaale 31 ja Viljandimaale 22 nakatumist.
Võrumaale lisandus 19, Valgamaale 11, Järvamaale üheksa, Jõgevamaale kaheksa, Saaremaale seitse ning Hiiumaale viis nakatumist. Lääne-, Põlva-, ja Raplamaale lisandus kolm nakatumist.
16 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 7973 inimesele, mida on 1341 võrra enam kui ööpäev varem. | Ööpäevaga lisandus 788 koroonaviirusega nakatunut, suri viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäevaga suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest, kokku on Eestis surnud 270 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Haiglaravil on 395 patsienti ehk ühe võrra enam kui ööpäev varem. Juhitaval hingamisel on 28 ja intensiivravil 44 patsienti. Ööpäev varem olid need arvud suuremad - 30 ja 50.
Eesti viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 598,36 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 13,3 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 388 inimesel. Neist omakorda Tallinnas 307.
Ida-Virumaale lisandus 134, Tartumaale 67, Pärnumaale 62, Lääne-Virumaale 31 ja Viljandimaale 22 nakatumist.
Võrumaale lisandus 19, Valgamaale 11, Järvamaale üheksa, Jõgevamaale kaheksa, Saaremaale seitse ning Hiiumaale viis nakatumist. Lääne-, Põlva-, ja Raplamaale lisandus kolm nakatumist.
16 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 7973 inimesele, mida on 1341 võrra enam kui ööpäev varem.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 788 koroonaviirusega nakatunut, suri viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taani prokuröri Per Fiigi sõnul ei selgunud uurimise käigus, et kuus Danske Banki endist juhti oleksid rahapesus tõsiselt süüdi.
Fiig ei öelnud, kas Danske Banki endine tegevjuht Thomas Borgen ja endine finantsdirektor Henrik Ramlau-Larsen on endiselt kahtlusalused.
Borgen vallandati Danske Bankist 2018. aastal, tema kodu otsiti läbi 2019. aastal.
Borgeni ja Ramlau-Larseni advokaadid ei soovinud kommenteerida oma klientide vastu esitatud süüdistusi.
Fiig ei öelnud, kas üksikisikute vastu on endiselt süüdistusi. Danske Banki uuritakse endiselt ja pank võib saada rahapesu pärast miljardite eurode ulatuses trahve.
Eelmise aasta veebruaris teatati, et mitmed investorid esitasid Borgeni vastu kahjunõude.
Taani finantskuritegude üksuse süüdistuse juhtum puudutab kuni 200 miljardi euro mahus ülekandeid Danske Banki Eesti üksuse kaudu. Hämarad rahavood toimusid pikka aega, aastatel 2007-2015. | Taani tühistas süüdistuse endiste Danske Banki juhtide vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taani prokuröri Per Fiigi sõnul ei selgunud uurimise käigus, et kuus Danske Banki endist juhti oleksid rahapesus tõsiselt süüdi.
Fiig ei öelnud, kas Danske Banki endine tegevjuht Thomas Borgen ja endine finantsdirektor Henrik Ramlau-Larsen on endiselt kahtlusalused.
Borgen vallandati Danske Bankist 2018. aastal, tema kodu otsiti läbi 2019. aastal.
Borgeni ja Ramlau-Larseni advokaadid ei soovinud kommenteerida oma klientide vastu esitatud süüdistusi.
Fiig ei öelnud, kas üksikisikute vastu on endiselt süüdistusi. Danske Banki uuritakse endiselt ja pank võib saada rahapesu pärast miljardite eurode ulatuses trahve.
Eelmise aasta veebruaris teatati, et mitmed investorid esitasid Borgeni vastu kahjunõude.
Taani finantskuritegude üksuse süüdistuse juhtum puudutab kuni 200 miljardi euro mahus ülekandeid Danske Banki Eesti üksuse kaudu. Hämarad rahavood toimusid pikka aega, aastatel 2007-2015.
### Response:
Taani tühistas süüdistuse endiste Danske Banki juhtide vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel avaldas Copernicuse kliimamuutuste teenistus (C3S) vaatlusandmed 2020. aasta kliima kohta. Lõppenud aasta osutus temperatuuri poolest sama soojaks, kui seni aegade kuumima aasta tiitlit hoidev 2016. aasta. Läinud aasta oli juba kuues rekordiliselt soe aasta järjest ja läinud kümnend samuti ajaloos kõige soojem.
Teenistuse andmetest selgus veel, et Maa pinnatemperatuur oli läinud aastal 0,6°C soojem kui 1981–2010 aastatel keskmiselt ja 1,25°C soojem kui aastatel 1850–1900 ehk enne tööstusrevolutsiooni.
Euroopa jaoks kujunes 2020 uue kuumarekordi aastaks, olles 0,4°C soojem seni kõige soojemaks osutunud 2019. aastast. Võrreldes 1981–2010 aastatega oli õhk Euroopas 1,6°C soojem.
Suurim erinevus 1981–2010 aastate keskmisest temperatuurist mõõdeti mullu Arktika ja Põhja-Siberi kohal, kus õhk oli võrdlusperioodist kuni kuus kraadi soojem.
Koostöös Copernicuse atmosfääriseire teenistusega (CAMS) märgib C3S, et süsihappegaasi (CO2) hulk atmosfääris on endiselt tõusuteel. Mullu kasvas see miljoni osakese kohta umbes 2,3 osakese võrra. Haripunkt saabus mais, kui atmosfääris leidus miljoni osakese kohta 413 süsihappegaasi molekuli. Läinud aastal oli CO2 hulga kasv veidi aeglasem kui 2019. aastal.
Maapinnast kahe meetri kõrgusel oleva õhu keskmise temperatuuri muutus aastakümne kaupa (°C) peale tööstusrevolutsiooni kuue andmestiku põhjal. Autor/allikas: Copernicus Climate Change Service/ECMWF
Soe põhi ja külm lõuna
Arktika ja Põhja-Siberi alade kohal hälbis temperatuur 2020. aastal pikaajalisest keskmisest kõige enam. Laiadel aladel oli õhk aasta peale kolm kraadi keskmisest soojem, ent paiguti isegi kuus kraadi üle keskmise. Kuu lõikes ületas õhutemperatuur keskmist mõnel juhul isegi enam kui kaheksa kraadi võrra. Lääne-Siberis oli mullu erakordselt soe talv ja kevad, millest sai Siberi Arktikas ja suurema osa Põhja-Jäämere kohal soe suvi ja sügis.
Lisaks laastas põhjapoolkera lõppenud aastal erakordselt palju põlenguid. Esimestest tulekahjudest teatati juba maikuus ning teated lõppesid alles sügisel. Põlengute tulemusel paiskus põhjapooluse suunas õhku rekordiliselt suur kogus ehk 244 megatonni jagu CO2-e. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui ülemöödunud aastal. Läinud aasta teises pooles oli Põhja-Jäämere veetase märkimisväärselt keskmisest madalam, kusjuures juulis ja oktoobris leidus poolusel mõlema kuu keskmise kohta kõige vähem jääd.
Üldiselt oli tervel põhjapoolkeral keskmisest soojem aasta, kui välja arvata Põhja-Atlandi keskosa kohal olev ala. Võrdluseks oli temperatuur lõunapoolkeral paiguti keskmisest madalam: eriti Vaikse ookeani ekvaatoril asuvas idaosas ehk Kesk-Ameerika lähistel. Sealne külmarekord on seotud La Niña kliimat jahutava mõjuga aasta teises pooles. Ehkki 2016. aasta alguses laastas piirkonda ulatuslik soe El Niño, kujunes läinud aasta sama soojaks kui 2016.
Planeedi aasta keskmise pinnaõhu temperatuuri (°C) muutus võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse aja ja 1981–2010 aastatega. Autor/allikas: Copernicus Climate Change Service/ECMWF
Euroopa rekordiaasta
Nagu öeldud, oli 2020. aasta Euroopas läbi aegade kõige soojem. Sealjuures oli 2019–20 aastate talv ja 2020. aasta sügis samuti rekordiliselt soojad. Mulluse aasta alguse talv oli 2016. aasta ülisoojast talvest pea 1,4°C soojem, kuid mullune sügis ületas 2006. aasta sooja sügist 0,4 kraadiga. Pealekauba tabas Lääne-Euroopat juuli lõpus ja augusti alguses tohutu kuumalaine. Muu hulgas jäid Euroopa neli kõige soojemat aastat mulluse kõrval samuti lõppenud kümnendisse.
Euroopa kliima täpsema analüüsi avaldab Copernicuse kliimamuutuste teenistus tänavu aprillis.
Süsinikureostus kasvas endiselt
Satelliidiandmete analüüs näitas, et CO2 hulk atmosfääris kasvas lõppenud aastal endiselt ja saavutas enneolematu kontsentratsiooni: 413,1 miljondikosa terviku kohta.
Keskmiselt tuli süsihappegaasi juurde 2,3 ± 0,4 osa miljoni kohta (ppm) aastas. Seda on vähem kui 2019. aastal, mil keskmine kasv ulatus 2,5 ± 0,2 ppm'ni aastas ning vähem kui 2015. ja 2016. aastail, kui CO2 hulk kerkis aastas keskmiselt 2,9 ppm'i võrra. Samas jäi nii 2015. kui ka 2016. aastasse tugev El Niño, mis tähendas, et taimestik ei suutnud süsihappegaasi tavapäraselt siduda ja suured tulekahjud eeskätt Indoneesias tekitasid CO2 vaid juurde.
Arktika ja Austraalia mullused metsapõlengud olid küll enneolematult ulatuslikud, kuid lisasid üleilmsesse põlenguheitesse vaid murdosa CO2-e.
CAMSi juhi Vincent-Henri Peuchi sõnul aeglustus süsinikureostuse kasv 2020. aastal küll pisut, kuid enesega rahul olemiseks pole inimkonnal veel põhjust. Kuni planeet ei muutu süsinikuneutraalseks, kasvab CO2 hulk atmosfääris üha edasi ja annab kliimamuutusele vaid hoogu.
Üleilmse süsinikuprojekti hinnangul vähenes üleilmne CO2-heide koroonakriisi tõttu umbes seitse protsenti. Peuch ei tõtta koroonakriisi ja veidi aeglustunud reostustempo vahele siiski võrdusmärki tõmbama, sest tema sõnul sõltub saasteerinevus eeskätt looduses toimuvast. Ta lisab, et kliimamuutuse ärahoidmiseks peab inimkond siiski CO2 saaste vähendamise nimel edasi pingutama.
Süsihappegaasi kogus atmosfääris miljondikosades (ppm) aasta kaupa ja süsihappegaasi lisandumine atmosfääri (GR) miljondikosades aastatel 2003–2020. Autor/allikas: University of Bremen for Copernicus Climate Change Service and Copernicus Atmosphere Monitoring Service/ECMWF | Graafikud: 2020 oli rekordiliselt soe aasta nii Euroopas kui ka maailmas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel avaldas Copernicuse kliimamuutuste teenistus (C3S) vaatlusandmed 2020. aasta kliima kohta. Lõppenud aasta osutus temperatuuri poolest sama soojaks, kui seni aegade kuumima aasta tiitlit hoidev 2016. aasta. Läinud aasta oli juba kuues rekordiliselt soe aasta järjest ja läinud kümnend samuti ajaloos kõige soojem.
Teenistuse andmetest selgus veel, et Maa pinnatemperatuur oli läinud aastal 0,6°C soojem kui 1981–2010 aastatel keskmiselt ja 1,25°C soojem kui aastatel 1850–1900 ehk enne tööstusrevolutsiooni.
Euroopa jaoks kujunes 2020 uue kuumarekordi aastaks, olles 0,4°C soojem seni kõige soojemaks osutunud 2019. aastast. Võrreldes 1981–2010 aastatega oli õhk Euroopas 1,6°C soojem.
Suurim erinevus 1981–2010 aastate keskmisest temperatuurist mõõdeti mullu Arktika ja Põhja-Siberi kohal, kus õhk oli võrdlusperioodist kuni kuus kraadi soojem.
Koostöös Copernicuse atmosfääriseire teenistusega (CAMS) märgib C3S, et süsihappegaasi (CO2) hulk atmosfääris on endiselt tõusuteel. Mullu kasvas see miljoni osakese kohta umbes 2,3 osakese võrra. Haripunkt saabus mais, kui atmosfääris leidus miljoni osakese kohta 413 süsihappegaasi molekuli. Läinud aastal oli CO2 hulga kasv veidi aeglasem kui 2019. aastal.
Maapinnast kahe meetri kõrgusel oleva õhu keskmise temperatuuri muutus aastakümne kaupa (°C) peale tööstusrevolutsiooni kuue andmestiku põhjal. Autor/allikas: Copernicus Climate Change Service/ECMWF
Soe põhi ja külm lõuna
Arktika ja Põhja-Siberi alade kohal hälbis temperatuur 2020. aastal pikaajalisest keskmisest kõige enam. Laiadel aladel oli õhk aasta peale kolm kraadi keskmisest soojem, ent paiguti isegi kuus kraadi üle keskmise. Kuu lõikes ületas õhutemperatuur keskmist mõnel juhul isegi enam kui kaheksa kraadi võrra. Lääne-Siberis oli mullu erakordselt soe talv ja kevad, millest sai Siberi Arktikas ja suurema osa Põhja-Jäämere kohal soe suvi ja sügis.
Lisaks laastas põhjapoolkera lõppenud aastal erakordselt palju põlenguid. Esimestest tulekahjudest teatati juba maikuus ning teated lõppesid alles sügisel. Põlengute tulemusel paiskus põhjapooluse suunas õhku rekordiliselt suur kogus ehk 244 megatonni jagu CO2-e. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui ülemöödunud aastal. Läinud aasta teises pooles oli Põhja-Jäämere veetase märkimisväärselt keskmisest madalam, kusjuures juulis ja oktoobris leidus poolusel mõlema kuu keskmise kohta kõige vähem jääd.
Üldiselt oli tervel põhjapoolkeral keskmisest soojem aasta, kui välja arvata Põhja-Atlandi keskosa kohal olev ala. Võrdluseks oli temperatuur lõunapoolkeral paiguti keskmisest madalam: eriti Vaikse ookeani ekvaatoril asuvas idaosas ehk Kesk-Ameerika lähistel. Sealne külmarekord on seotud La Niña kliimat jahutava mõjuga aasta teises pooles. Ehkki 2016. aasta alguses laastas piirkonda ulatuslik soe El Niño, kujunes läinud aasta sama soojaks kui 2016.
Planeedi aasta keskmise pinnaõhu temperatuuri (°C) muutus võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse aja ja 1981–2010 aastatega. Autor/allikas: Copernicus Climate Change Service/ECMWF
Euroopa rekordiaasta
Nagu öeldud, oli 2020. aasta Euroopas läbi aegade kõige soojem. Sealjuures oli 2019–20 aastate talv ja 2020. aasta sügis samuti rekordiliselt soojad. Mulluse aasta alguse talv oli 2016. aasta ülisoojast talvest pea 1,4°C soojem, kuid mullune sügis ületas 2006. aasta sooja sügist 0,4 kraadiga. Pealekauba tabas Lääne-Euroopat juuli lõpus ja augusti alguses tohutu kuumalaine. Muu hulgas jäid Euroopa neli kõige soojemat aastat mulluse kõrval samuti lõppenud kümnendisse.
Euroopa kliima täpsema analüüsi avaldab Copernicuse kliimamuutuste teenistus tänavu aprillis.
Süsinikureostus kasvas endiselt
Satelliidiandmete analüüs näitas, et CO2 hulk atmosfääris kasvas lõppenud aastal endiselt ja saavutas enneolematu kontsentratsiooni: 413,1 miljondikosa terviku kohta.
Keskmiselt tuli süsihappegaasi juurde 2,3 ± 0,4 osa miljoni kohta (ppm) aastas. Seda on vähem kui 2019. aastal, mil keskmine kasv ulatus 2,5 ± 0,2 ppm'ni aastas ning vähem kui 2015. ja 2016. aastail, kui CO2 hulk kerkis aastas keskmiselt 2,9 ppm'i võrra. Samas jäi nii 2015. kui ka 2016. aastasse tugev El Niño, mis tähendas, et taimestik ei suutnud süsihappegaasi tavapäraselt siduda ja suured tulekahjud eeskätt Indoneesias tekitasid CO2 vaid juurde.
Arktika ja Austraalia mullused metsapõlengud olid küll enneolematult ulatuslikud, kuid lisasid üleilmsesse põlenguheitesse vaid murdosa CO2-e.
CAMSi juhi Vincent-Henri Peuchi sõnul aeglustus süsinikureostuse kasv 2020. aastal küll pisut, kuid enesega rahul olemiseks pole inimkonnal veel põhjust. Kuni planeet ei muutu süsinikuneutraalseks, kasvab CO2 hulk atmosfääris üha edasi ja annab kliimamuutusele vaid hoogu.
Üleilmse süsinikuprojekti hinnangul vähenes üleilmne CO2-heide koroonakriisi tõttu umbes seitse protsenti. Peuch ei tõtta koroonakriisi ja veidi aeglustunud reostustempo vahele siiski võrdusmärki tõmbama, sest tema sõnul sõltub saasteerinevus eeskätt looduses toimuvast. Ta lisab, et kliimamuutuse ärahoidmiseks peab inimkond siiski CO2 saaste vähendamise nimel edasi pingutama.
Süsihappegaasi kogus atmosfääris miljondikosades (ppm) aasta kaupa ja süsihappegaasi lisandumine atmosfääri (GR) miljondikosades aastatel 2003–2020. Autor/allikas: University of Bremen for Copernicus Climate Change Service and Copernicus Atmosphere Monitoring Service/ECMWF
### Response:
Graafikud: 2020 oli rekordiliselt soe aasta nii Euroopas kui ka maailmas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alcoyano võit oleks võinud olla veelgi kindlam, kuid 1:1 viigiseisul jäeti realiseerimata penalti. Lõpuks lükati Huesca konkurentsist seisuga 2:1, kirjutab Soccernet.ee.
Väga raskelt käis ka Cadizi ja Eibari käsi, kes samuti Segunda B meeskondadega kohtusid. Cadiz sai Pontevedrast jagu alles penaltiseeriaga, Eibar alistas Las Rozase lisaajal. Kõrgliigaklubide lippu hoidis kõige kõrgemal Valencia, kes Yeciano 4:1 alistas. | Veel üks Hispaania kõrgliigaklubi kaotas kolmanda liiga meeskonnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alcoyano võit oleks võinud olla veelgi kindlam, kuid 1:1 viigiseisul jäeti realiseerimata penalti. Lõpuks lükati Huesca konkurentsist seisuga 2:1, kirjutab Soccernet.ee.
Väga raskelt käis ka Cadizi ja Eibari käsi, kes samuti Segunda B meeskondadega kohtusid. Cadiz sai Pontevedrast jagu alles penaltiseeriaga, Eibar alistas Las Rozase lisaajal. Kõrgliigaklubide lippu hoidis kõige kõrgemal Valencia, kes Yeciano 4:1 alistas.
### Response:
Veel üks Hispaania kõrgliigaklubi kaotas kolmanda liiga meeskonnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uued lood "The Bandit" ja "100,000 People" annavad mõista, mida albumilt oodata võib, kirjutab Conseuqence of Sound.
Albumist teavitas Kings of Leon oma fänne T-särkide abil. Nimelt saatsid nad igale oma suurimale fännile kümme T-särki, millest igaüks esindab üht plaadil kõlavat lugu.
"The Banditile" valmis ka muusikavideo:
"100 000 People": | Kings of Leon avaldas kaks uut lugu, märtsis ilmub ka album | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uued lood "The Bandit" ja "100,000 People" annavad mõista, mida albumilt oodata võib, kirjutab Conseuqence of Sound.
Albumist teavitas Kings of Leon oma fänne T-särkide abil. Nimelt saatsid nad igale oma suurimale fännile kümme T-särki, millest igaüks esindab üht plaadil kõlavat lugu.
"The Banditile" valmis ka muusikavideo:
"100 000 People":
### Response:
Kings of Leon avaldas kaks uut lugu, märtsis ilmub ka album |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedus tehti möödunud ööpäevaga 12 754 koroonatesti, millest positiivsed olid 1993. Positiivsete testide osakaal oli seega 15,6 protsenti, teatas Leedu rahvusringhääling LRT.
Suri 28 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Kokku on alates pandeemia algusest Leedus surnud 2104 inimest.
Alates pandeemia algusest on Leedus koroonaviirusega nakatunud 156 539 inimest, kellest täielikult on paranenud 87 963.
Leedu kahe viimase nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 1 126,4. See ei ole enam Euroopa riikide arvestuses kõige kõrgem näitaja. Tšehhi vastav näitaja on 1253,9.
Leedus on praeguseks koroonaviiruse vastase vaktsiini saanud 16 822 inimest. | Leedus nakatus 1993 ja suri 28 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedus tehti möödunud ööpäevaga 12 754 koroonatesti, millest positiivsed olid 1993. Positiivsete testide osakaal oli seega 15,6 protsenti, teatas Leedu rahvusringhääling LRT.
Suri 28 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Kokku on alates pandeemia algusest Leedus surnud 2104 inimest.
Alates pandeemia algusest on Leedus koroonaviirusega nakatunud 156 539 inimest, kellest täielikult on paranenud 87 963.
Leedu kahe viimase nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 1 126,4. See ei ole enam Euroopa riikide arvestuses kõige kõrgem näitaja. Tšehhi vastav näitaja on 1253,9.
Leedus on praeguseks koroonaviiruse vastase vaktsiini saanud 16 822 inimest.
### Response:
Leedus nakatus 1993 ja suri 28 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laevakülastuste arv langes aastaga vaid 9,8 protsenti tulenevalt kaubaveo jätkumisest rahvusvahelistel reisiliinidel.
Eesti mandri ja suursaarte vaheline reisijate arv vähenes lõppenud aastal pandeemiaga seotud piirangute tõttu 18 protsenti ja sõidukite arv 8 protsenti.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on ettevõtte tasakaalustatud ärimudel neljas ärivaldkonnas koroonaajastul ennast hästi tõestanud. Pandeemia tõttu on kannatanud küll ettevõtte reisijate äri, kaubamaht kerkis samal ajal aga viie aasta rekordtasemele.
Neljandas kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 5,8 miljonit tonni kaupa ja 600 000 reisijat. Kaubamaht kasvas 2019. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 2,5 protsenti ja reisijate arv vähenes 73 protsenti. Laevakülastuste arv vähenes 7 protsenti 1768 külastuseni. Kaubamahu kasvu taga on vedellasti suur kasv, tegemist on aga pigem projektipõhiste äridega ning pidevat kasvu ei ole ette näha.
Eesti mandri ja suursaarte vaheline reisijate arv vähenes 10 protsenti, sõidukite arv samal ajal kasvas 3 protsenti ja Kanadasse prahitud jäämurdja Botnica prahipäevade arv vähenes 25 protsenti eelneva aasta sama perioodiga võrreldes. | Tallinna Sadama kaubamaht kerkis viie aasta rekordtasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laevakülastuste arv langes aastaga vaid 9,8 protsenti tulenevalt kaubaveo jätkumisest rahvusvahelistel reisiliinidel.
Eesti mandri ja suursaarte vaheline reisijate arv vähenes lõppenud aastal pandeemiaga seotud piirangute tõttu 18 protsenti ja sõidukite arv 8 protsenti.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on ettevõtte tasakaalustatud ärimudel neljas ärivaldkonnas koroonaajastul ennast hästi tõestanud. Pandeemia tõttu on kannatanud küll ettevõtte reisijate äri, kaubamaht kerkis samal ajal aga viie aasta rekordtasemele.
Neljandas kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 5,8 miljonit tonni kaupa ja 600 000 reisijat. Kaubamaht kasvas 2019. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 2,5 protsenti ja reisijate arv vähenes 73 protsenti. Laevakülastuste arv vähenes 7 protsenti 1768 külastuseni. Kaubamahu kasvu taga on vedellasti suur kasv, tegemist on aga pigem projektipõhiste äridega ning pidevat kasvu ei ole ette näha.
Eesti mandri ja suursaarte vaheline reisijate arv vähenes 10 protsenti, sõidukite arv samal ajal kasvas 3 protsenti ja Kanadasse prahitud jäämurdja Botnica prahipäevade arv vähenes 25 protsenti eelneva aasta sama perioodiga võrreldes.
### Response:
Tallinna Sadama kaubamaht kerkis viie aasta rekordtasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodusaalis mänginud San Francisco jäi esimese 20 minuti järel nappi kahepunktilisse kaotusseisu, kuid teine poolaeg võideti lausa 47:21, vahendab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud ja 29 minutit mänginud Jurkatamm panustas võitu üheksa punkti (kahesed 1/1, kolmesed 2/4, vabavisked 1/2), võttis kaks lauapalli, andis viis resultatiivset söötu, tegi kaks vaheltlõiget ning blokeeris kaks vastaste pealeviset. Lisaks kogunes eestlase arvele kaks pallikaotust ja neli isiklikku viga.
Loe pikemalt Korvpall24.ee portaalist. | Jurkatamm ja San Francisco võtsid võimsa teise poolaja toel kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodusaalis mänginud San Francisco jäi esimese 20 minuti järel nappi kahepunktilisse kaotusseisu, kuid teine poolaeg võideti lausa 47:21, vahendab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud ja 29 minutit mänginud Jurkatamm panustas võitu üheksa punkti (kahesed 1/1, kolmesed 2/4, vabavisked 1/2), võttis kaks lauapalli, andis viis resultatiivset söötu, tegi kaks vaheltlõiget ning blokeeris kaks vastaste pealeviset. Lisaks kogunes eestlase arvele kaks pallikaotust ja neli isiklikku viga.
Loe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Jurkatamm ja San Francisco võtsid võimsa teise poolaja toel kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kummer kinnitas, et lahkub tööpostilt rahuliku südame ja pisukese kergendusegagi, sest kolm viimast aastat olid pingelised, kirjutab Õhtuleht.
Selle aja suurimateks õnnestumisteks peab ta maskisaadet ning Teet Margna ja Kristjan Jõekalda tagasi kodukanalisse toomist, samuti Marii Karelli meeskonna tehtud "Laserit".
Ühtlasi kiidab ta heaks, et TV3 loovjuhi ametisse asub Urmas Eero Liiv. "Tean teda loova ja sihikindla inimesena, kes oskab mõista, mida vaatajad tahavad telerist vaadata, ei ole seejuures liiga kinni traditsioonides ja võltskorralikkuses ning hindab elu kõikides värvides." | TV3 programmijuht Raimo Kummer lahkub ametist, kanaliga liitub taas Urmas Eero Liiv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kummer kinnitas, et lahkub tööpostilt rahuliku südame ja pisukese kergendusegagi, sest kolm viimast aastat olid pingelised, kirjutab Õhtuleht.
Selle aja suurimateks õnnestumisteks peab ta maskisaadet ning Teet Margna ja Kristjan Jõekalda tagasi kodukanalisse toomist, samuti Marii Karelli meeskonna tehtud "Laserit".
Ühtlasi kiidab ta heaks, et TV3 loovjuhi ametisse asub Urmas Eero Liiv. "Tean teda loova ja sihikindla inimesena, kes oskab mõista, mida vaatajad tahavad telerist vaadata, ei ole seejuures liiga kinni traditsioonides ja võltskorralikkuses ning hindab elu kõikides värvides."
### Response:
TV3 programmijuht Raimo Kummer lahkub ametist, kanaliga liitub taas Urmas Eero Liiv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse eesmärk on kunsti kaudu kombata tänapäeva teaduse tehnilisi ja eetilisi piire. Käsitletavad valdkonnad võib tinglikult jagada kaheks: sisekosmos, mis hõlmab inimese sees toimuvat, ning väliskosmos ehk kõik, mis jääb väljapoole meid endid. Näitus on üles ehitatud kui rännak läbi mõlema sfääri.
Kuraatorid on geeniteadlane Tõnu Esko ja materjaliteadlane Kaija Põhako-Esko. Tõnu, kes töötab Tartu Ülikooli genoomika instituudis inimesegenoomika professori ja asedirektorina, on pälvinud inimgenoomi uuringute eest Eesti noore teadlase preemia ja Eesti teaduspreemia. Kaija on hetkel Marie Sklodowska-Curie stipendiaat ja töötab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis materjalitehnoloogia teadurina. Näitus ühendab kunsti, teadust ja ulmekirjandust. Kuraatorite, teiste kaasatud teadlaste ja ulmekirjanike kommentaarid aitavad käsitletavaid teemasid avada kogu spektri ulatuses – reaalsusest pööraseimate fantaasiateni.
"Teadus ja tehnika arenevad kiiremini kui kunagi varem. Seega saab järjest olulisemaks küsimus, kas kõik, mis on võimalik, peaks olema ka lubatud. Biotehnoloogiad kompavad üha enam inimvõimete ja inimlikkuse piire. Aga kes on inimene? Kas geneetiliselt muundatud ja masinatega varustatud küborg mahub sellesse definitsiooni?" avas Kaija Põhako-Esko näitusel käsitletavat teemavalikut. "Geneetika põhiküsimusi on, kas haigusi saab inimkonnast täielikult välja ravida ja millise hinnaga. Kuhu võiks meid viia suunatud evolutsioon? Kas surematus on saavutatav?" täiendas Tõnu Esko teemavalikut.
Teadlastepaari sõnul on nii kunst kui ka kirjandus neile inspiratsiooniks teaduse tegemisel – aastakümneid tagasi kirjutatud ulme on tänane reaalsus. Näitust kureerides on nende eesmärgiks kunsti ja teadust kui esmapilgul väga erinevaid valdkondi teineteisele lähendada ning näidata, et kunst aitab keerukaid teadustulemusi lihtsalt selgitada. Lisaks võib öelda, et kunst on teadusest ajas alati sammu võrra ees: eetilised dilemmad, milleni teadus jõuab täna või alles homme, kui tehnilised piirid seda lubavad, on kunstis juba ammu eelnevalt põhjalikult käsitletud.
Näitusel osalevad nii noorema põlvkonna kunstnikud kui ka klassikud, kes omal moel kuraatorite püstitatud teemasid avavad. Suvenäituse üheks osaks on raamatukogu valitud ulmekirjandusteostega. Lisaks on näitusel esindatud kuraatorite teadustööalased installatsioonid ja videod. Plaanis on korraldada ka vestlusõhtuid teadlaste, ulmekirjanike ja kunstnike osalusel.
Voronja galerii alustas Peipsiveerel näitustega 2014. aastal. Alates 2016. aastast korraldab galerii Tartus korternäituseid ning alates 2018. aastast korternäituste sarja "Lätted", mis toimus Eesti erinevates paikades, tuntud ja armastatud kunstnike sünnikodudes. 2020. aastal paigaldati Voronja aeda esimesed skuptuurid, et arendada territooriumil välja aastaringselt toimiv skulptuuride park.
Kaheksanda hooaja näitust "Kolmainsus – Teadus. Kunst. Ulme." saab Peipsiveerel asuvas galeriis näha augusti lõpuni. | Voronja kaheksandat hooaega kureerivad teadlased Kaija Põhako-Esko ja Tõnu Esko | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse eesmärk on kunsti kaudu kombata tänapäeva teaduse tehnilisi ja eetilisi piire. Käsitletavad valdkonnad võib tinglikult jagada kaheks: sisekosmos, mis hõlmab inimese sees toimuvat, ning väliskosmos ehk kõik, mis jääb väljapoole meid endid. Näitus on üles ehitatud kui rännak läbi mõlema sfääri.
Kuraatorid on geeniteadlane Tõnu Esko ja materjaliteadlane Kaija Põhako-Esko. Tõnu, kes töötab Tartu Ülikooli genoomika instituudis inimesegenoomika professori ja asedirektorina, on pälvinud inimgenoomi uuringute eest Eesti noore teadlase preemia ja Eesti teaduspreemia. Kaija on hetkel Marie Sklodowska-Curie stipendiaat ja töötab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis materjalitehnoloogia teadurina. Näitus ühendab kunsti, teadust ja ulmekirjandust. Kuraatorite, teiste kaasatud teadlaste ja ulmekirjanike kommentaarid aitavad käsitletavaid teemasid avada kogu spektri ulatuses – reaalsusest pööraseimate fantaasiateni.
"Teadus ja tehnika arenevad kiiremini kui kunagi varem. Seega saab järjest olulisemaks küsimus, kas kõik, mis on võimalik, peaks olema ka lubatud. Biotehnoloogiad kompavad üha enam inimvõimete ja inimlikkuse piire. Aga kes on inimene? Kas geneetiliselt muundatud ja masinatega varustatud küborg mahub sellesse definitsiooni?" avas Kaija Põhako-Esko näitusel käsitletavat teemavalikut. "Geneetika põhiküsimusi on, kas haigusi saab inimkonnast täielikult välja ravida ja millise hinnaga. Kuhu võiks meid viia suunatud evolutsioon? Kas surematus on saavutatav?" täiendas Tõnu Esko teemavalikut.
Teadlastepaari sõnul on nii kunst kui ka kirjandus neile inspiratsiooniks teaduse tegemisel – aastakümneid tagasi kirjutatud ulme on tänane reaalsus. Näitust kureerides on nende eesmärgiks kunsti ja teadust kui esmapilgul väga erinevaid valdkondi teineteisele lähendada ning näidata, et kunst aitab keerukaid teadustulemusi lihtsalt selgitada. Lisaks võib öelda, et kunst on teadusest ajas alati sammu võrra ees: eetilised dilemmad, milleni teadus jõuab täna või alles homme, kui tehnilised piirid seda lubavad, on kunstis juba ammu eelnevalt põhjalikult käsitletud.
Näitusel osalevad nii noorema põlvkonna kunstnikud kui ka klassikud, kes omal moel kuraatorite püstitatud teemasid avavad. Suvenäituse üheks osaks on raamatukogu valitud ulmekirjandusteostega. Lisaks on näitusel esindatud kuraatorite teadustööalased installatsioonid ja videod. Plaanis on korraldada ka vestlusõhtuid teadlaste, ulmekirjanike ja kunstnike osalusel.
Voronja galerii alustas Peipsiveerel näitustega 2014. aastal. Alates 2016. aastast korraldab galerii Tartus korternäituseid ning alates 2018. aastast korternäituste sarja "Lätted", mis toimus Eesti erinevates paikades, tuntud ja armastatud kunstnike sünnikodudes. 2020. aastal paigaldati Voronja aeda esimesed skuptuurid, et arendada territooriumil välja aastaringselt toimiv skulptuuride park.
Kaheksanda hooaja näitust "Kolmainsus – Teadus. Kunst. Ulme." saab Peipsiveerel asuvas galeriis näha augusti lõpuni.
### Response:
Voronja kaheksandat hooaega kureerivad teadlased Kaija Põhako-Esko ja Tõnu Esko |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Milline on riigikogu komisjonide elektrooniliste istungite korraldamise õiguslik alus?" pärib Läänemets.
Samuti palub Läänemets juhatusel selgitada, milline õiguslik alus annab komisjoni esimehele ainuisikulise loa viia läbi üksnes virtuualne komisjoni istung ja keelata ära komisjoni füüsiline kogunemine Toompea lossis.
Põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets (EKRE) teatas neljapäeva pärastlõunal komisjoni liikmetele, et kutsub reedel kella 12 kokku komisjoni erakorralise istungi, mis toimub virtuaalselt.
"Poolamets ei teinud saladust sellest, et e-istungi eesmärgiks on opositsiooni vaigistamine – mikrofonid suletakse kõigil, kes ei pea kinni ebamõistlikest ajapiirangutest, mille tõttu ei ole võimalik muudatusettepanekuid tutvustada ega neid arutada. Tegu on ääretult nurjatu plaaniga, mis läheb vastuollu ka riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, mida Poolametsa eestvedamisel juba on mitu päeva rängalt rikutud," selgitas Läänemets.
Läänemetsa sõnul ootavad sotsiaaldemokraadid, et riigikogu juhatus annaks komisjoni esimehe tegevusele esimesel võimalusel hinnangu.
Toompea loss on Eesti parlamendi ametlik asukoht.
Riigikogu juhatusele on laekunud opositsioonisaadikute protest, kuna nad pole saanud piisavalt aega, et põhiseaduskomisjonis oma ettepanekuid selgitada. Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa sõnul arutab juhatus proteste lähiajal.
Endine õiguskantsler Allar Jõks ütles, et kehtiva riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi peab juhtivkomisjon võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohta otsuse tegemist. Tema sõnul pole küll kirjas, kui palju selleks aega anda, kuid see võiks tema sõnul olla mõistlik aeg. | Läänemets nõuab riigikogu juhatuselt Poolametsa otsuste selgitamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Milline on riigikogu komisjonide elektrooniliste istungite korraldamise õiguslik alus?" pärib Läänemets.
Samuti palub Läänemets juhatusel selgitada, milline õiguslik alus annab komisjoni esimehele ainuisikulise loa viia läbi üksnes virtuualne komisjoni istung ja keelata ära komisjoni füüsiline kogunemine Toompea lossis.
Põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets (EKRE) teatas neljapäeva pärastlõunal komisjoni liikmetele, et kutsub reedel kella 12 kokku komisjoni erakorralise istungi, mis toimub virtuaalselt.
"Poolamets ei teinud saladust sellest, et e-istungi eesmärgiks on opositsiooni vaigistamine – mikrofonid suletakse kõigil, kes ei pea kinni ebamõistlikest ajapiirangutest, mille tõttu ei ole võimalik muudatusettepanekuid tutvustada ega neid arutada. Tegu on ääretult nurjatu plaaniga, mis läheb vastuollu ka riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, mida Poolametsa eestvedamisel juba on mitu päeva rängalt rikutud," selgitas Läänemets.
Läänemetsa sõnul ootavad sotsiaaldemokraadid, et riigikogu juhatus annaks komisjoni esimehe tegevusele esimesel võimalusel hinnangu.
Toompea loss on Eesti parlamendi ametlik asukoht.
Riigikogu juhatusele on laekunud opositsioonisaadikute protest, kuna nad pole saanud piisavalt aega, et põhiseaduskomisjonis oma ettepanekuid selgitada. Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa sõnul arutab juhatus proteste lähiajal.
Endine õiguskantsler Allar Jõks ütles, et kehtiva riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi peab juhtivkomisjon võimaldama muudatusettepaneku esitajal oma ettepanekut selgitada enne selle kohta otsuse tegemist. Tema sõnul pole küll kirjas, kui palju selleks aega anda, kuid see võiks tema sõnul olla mõistlik aeg.
### Response:
Läänemets nõuab riigikogu juhatuselt Poolametsa otsuste selgitamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Visketabavuses jäi Dinamo 52% – 50% peale. Lauavõitluse võitis Miercurea Ciuc 35:30 (ründelaud 10:10). Korvisööte andis Dinamo rohkem 23:17 ning vaheltlõikeid tehti samuti rohkem 11:6. Pallikaotuseid kogunes Miercurea Ciucil 23, Dinamol 13.
Sarnaselt kolmapäevasele mängule ei kuulunud ka nüüd Rait-Riivo Laane Miercurea Ciuci koosseisu. Korvpall24.ee-le teadaolevalt on tagamängija endiselt jalavigastusest taastumas ja peaks väljakule jaanuari keskpaigas naasma.
Loe pikemalt Korvpall24.ee portaalist. | Laane koduklubi sai juba viienda järjestikuse kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Visketabavuses jäi Dinamo 52% – 50% peale. Lauavõitluse võitis Miercurea Ciuc 35:30 (ründelaud 10:10). Korvisööte andis Dinamo rohkem 23:17 ning vaheltlõikeid tehti samuti rohkem 11:6. Pallikaotuseid kogunes Miercurea Ciucil 23, Dinamol 13.
Sarnaselt kolmapäevasele mängule ei kuulunud ka nüüd Rait-Riivo Laane Miercurea Ciuci koosseisu. Korvpall24.ee-le teadaolevalt on tagamängija endiselt jalavigastusest taastumas ja peaks väljakule jaanuari keskpaigas naasma.
Loe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Laane koduklubi sai juba viienda järjestikuse kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks mootorikütus, kuna diislikütus oli 17 protsenti ja bensiin 6,4 protsenti odavam.
"Enam mõjutasid indeksi muutust veel kodudesse jõudnud elektri 10,5 protsenti odavnemine ja toidu 2,2 protsenti kallinemine. Suurima panuse sellesse andsid 17 protsenti kallinenud värske puuvili ja 5,4 protsenti kallinenud liha ja lihatooted. Kartul oli 23 protsenti ja värske köögivili 12 protsenti odavam," ütles Trasanov.
Tarbijahinnaindeksi muutus. Autor/allikas: Statistikaamet
Tarbijahinnaindeks langes 2020. aasta detsembris võrreldes 2019. aasta detsembriga 0,8 protsenti ning jäi novembriga võrreldes samale tasemele, teatas statistikaamet.
Võrreldes 2019. aasta detsembriga olid kaubad 1,6 protsenti odavamad ja teenused 0,6 protsenti kallimad.
Põhiliseks tarbijahinnaindeksi mõjutajaks võrreldes 2019. aasta detsembriga oli ka siin mootorikütuse odavnemine. Diislikütuse hinnad langesid 25,7 protsenti ja bensiini hinnad 12,5 protsenti. Toidukaupadest kallinesid enim muud jahusegud (17 protsenti), krõpsud (12 protsenti) ja väikelastetoit (11 protsenti) ning odavnesid värske kala (26 protsenti), kartul (18 protsenti), oliiviõli (13 protsenti) ja või (12 protsenti).
Novembriga võrreldes mõjutasid 2020. aasta detsembri tarbijahinnaindeksit enam transporditeenuste ja kodudesse jõudnud elektri mõningane kallinemine, toidu ja mittealkohoolsete jookide mõningane odavnemine ning rõivastele ja jalatsitele alanud soodusmüügid.
Tarbijahinnaindeksi muutus alates 2010. aastast. Autor/allikas: Statistikaamet | Tarbijahinnad langesid aasta keskmisena 0,4 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks mootorikütus, kuna diislikütus oli 17 protsenti ja bensiin 6,4 protsenti odavam.
"Enam mõjutasid indeksi muutust veel kodudesse jõudnud elektri 10,5 protsenti odavnemine ja toidu 2,2 protsenti kallinemine. Suurima panuse sellesse andsid 17 protsenti kallinenud värske puuvili ja 5,4 protsenti kallinenud liha ja lihatooted. Kartul oli 23 protsenti ja värske köögivili 12 protsenti odavam," ütles Trasanov.
Tarbijahinnaindeksi muutus. Autor/allikas: Statistikaamet
Tarbijahinnaindeks langes 2020. aasta detsembris võrreldes 2019. aasta detsembriga 0,8 protsenti ning jäi novembriga võrreldes samale tasemele, teatas statistikaamet.
Võrreldes 2019. aasta detsembriga olid kaubad 1,6 protsenti odavamad ja teenused 0,6 protsenti kallimad.
Põhiliseks tarbijahinnaindeksi mõjutajaks võrreldes 2019. aasta detsembriga oli ka siin mootorikütuse odavnemine. Diislikütuse hinnad langesid 25,7 protsenti ja bensiini hinnad 12,5 protsenti. Toidukaupadest kallinesid enim muud jahusegud (17 protsenti), krõpsud (12 protsenti) ja väikelastetoit (11 protsenti) ning odavnesid värske kala (26 protsenti), kartul (18 protsenti), oliiviõli (13 protsenti) ja või (12 protsenti).
Novembriga võrreldes mõjutasid 2020. aasta detsembri tarbijahinnaindeksit enam transporditeenuste ja kodudesse jõudnud elektri mõningane kallinemine, toidu ja mittealkohoolsete jookide mõningane odavnemine ning rõivastele ja jalatsitele alanud soodusmüügid.
Tarbijahinnaindeksi muutus alates 2010. aastast. Autor/allikas: Statistikaamet
### Response:
Tarbijahinnad langesid aasta keskmisena 0,4 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Virumaa Teatajal puuduvad täpsed andmed, kas praeguseks on vaktsineeritud juba kõik Rakvere haigla meditsiinitöötajad või mitte, aga nii-öelda tavakodanike vaktsineerimise kohta on haigla meditsiinitöötajad koostanud järelepärimise haigla juhtkonnale.
Kolmapäeval-neljapäeval vaktsineeriti vähemalt nelja haigla nõukogu liiget: esimees Toomas Varekut ja lihtliikmeid Mihkel Juhkamit (ühtlasi Rakvere linnavolikogu esimees), Peep Vassiljevit (Rakvere vallavolikogu esimees) ja Einar Vallbaumi (Viru-Nigula vallavanem ning maakondliku omavalitsusliidu esimees).
"Jah, ka mind on vaktsineeritud, ei vaidle vastu," tunnistas Rakvere haigla nõukogu esimees Toomas Varek. "Võimalust pakuti, Rakvere haigla juhtkond pakkus. Käin haiglas iga nädal ning kuulun ise ka riskirühma."
Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev rääkis ajalehele, et Rakvere haigla vaktsineerib oma töötajaid ja vaktsiini saanud mittemeedikud on nõukogu liikmed. | Rakvere haigla nõukogu liikmed said vaktsiini juba kätte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Virumaa Teatajal puuduvad täpsed andmed, kas praeguseks on vaktsineeritud juba kõik Rakvere haigla meditsiinitöötajad või mitte, aga nii-öelda tavakodanike vaktsineerimise kohta on haigla meditsiinitöötajad koostanud järelepärimise haigla juhtkonnale.
Kolmapäeval-neljapäeval vaktsineeriti vähemalt nelja haigla nõukogu liiget: esimees Toomas Varekut ja lihtliikmeid Mihkel Juhkamit (ühtlasi Rakvere linnavolikogu esimees), Peep Vassiljevit (Rakvere vallavolikogu esimees) ja Einar Vallbaumi (Viru-Nigula vallavanem ning maakondliku omavalitsusliidu esimees).
"Jah, ka mind on vaktsineeritud, ei vaidle vastu," tunnistas Rakvere haigla nõukogu esimees Toomas Varek. "Võimalust pakuti, Rakvere haigla juhtkond pakkus. Käin haiglas iga nädal ning kuulun ise ka riskirühma."
Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev rääkis ajalehele, et Rakvere haigla vaktsineerib oma töötajaid ja vaktsiini saanud mittemeedikud on nõukogu liikmed.
### Response:
Rakvere haigla nõukogu liikmed said vaktsiini juba kätte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2020. aastal juhtus Eestis kokku inimkannatanuga liiklusõnnetusi 1402, mida on 35 võrra vähem kui aasta varem.
Joobes juhte tabati 6667, mida on 484 võrra vähem.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on need numbrid sisuliselt samad, mis eelneval aastal, kuid silmas peab pidama ka seda, et 2020. aastal vähendas liiklustihedust eriolukord ning talvised ilmastikuolud polnud kuigi keerulised.
"Kohati langes aprillis liiklussagedus 30-40 protsenti ja see tegelikult on näha ka numbrites ning liiklusstatistikas. Kui just vaadata näiteks eelmisel aastal tabatud kiiruseületajate hulka, siis statsionaarsete kaameratega fikseeriti pea 30 protsenti vähem rikkumisi. See kindlasti räägib liiklussageduse langusest ja kui vaadata koroonaviiruse mõjusid, siis sellel aastal juhtus oluliselt rohkem ühe sõiduki õnnetusi ja vähenes kokkupõrgete arv maanteedel," ütles Loigo.
Neid, kes ületasid kiirust kuni 20 km/h, tabati kokku pea 245 000, mida on üle 60 000 rohkem kui eelmisel aastal.
Loigo sõnul on kasvu taga teisaldatavate liikluskaamerate laialdasem kasutuselevõtt. "Ligi 80 000 on neid, kelle tabasid statsionaarsed liikluskaamerad ja üle 122 000 on neid kiiruseületajaid, kes on fikseeritud teisaldatavate kiiruskaameratega."
"Seal on kindlasti ka põhjus selles, et eks see eriolukord mõjutas nende kaamerate kasutamist, sest sel ajal oli teisaldatav kaamera ainuke viis teha järelevalvet sellisel viisil, kus meil puudub inimesega kontakt ja sellel perioodil kasutati neid kaameraid maksimaalselt," lisas Loigo.
Loigo sõnul kasvab teisaldatavate kaameratega tabatud kiiruseületajate arv ilmselt veel ka sel aastal, sest inimesed pole nendega veel nii harjunud.
Politsei 2020. aasta liiklusstatistika Autor/allikas: PPA | Kiiruseületamiste arv kasvas aastaga pea 60 000 võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aastal juhtus Eestis kokku inimkannatanuga liiklusõnnetusi 1402, mida on 35 võrra vähem kui aasta varem.
Joobes juhte tabati 6667, mida on 484 võrra vähem.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on need numbrid sisuliselt samad, mis eelneval aastal, kuid silmas peab pidama ka seda, et 2020. aastal vähendas liiklustihedust eriolukord ning talvised ilmastikuolud polnud kuigi keerulised.
"Kohati langes aprillis liiklussagedus 30-40 protsenti ja see tegelikult on näha ka numbrites ning liiklusstatistikas. Kui just vaadata näiteks eelmisel aastal tabatud kiiruseületajate hulka, siis statsionaarsete kaameratega fikseeriti pea 30 protsenti vähem rikkumisi. See kindlasti räägib liiklussageduse langusest ja kui vaadata koroonaviiruse mõjusid, siis sellel aastal juhtus oluliselt rohkem ühe sõiduki õnnetusi ja vähenes kokkupõrgete arv maanteedel," ütles Loigo.
Neid, kes ületasid kiirust kuni 20 km/h, tabati kokku pea 245 000, mida on üle 60 000 rohkem kui eelmisel aastal.
Loigo sõnul on kasvu taga teisaldatavate liikluskaamerate laialdasem kasutuselevõtt. "Ligi 80 000 on neid, kelle tabasid statsionaarsed liikluskaamerad ja üle 122 000 on neid kiiruseületajaid, kes on fikseeritud teisaldatavate kiiruskaameratega."
"Seal on kindlasti ka põhjus selles, et eks see eriolukord mõjutas nende kaamerate kasutamist, sest sel ajal oli teisaldatav kaamera ainuke viis teha järelevalvet sellisel viisil, kus meil puudub inimesega kontakt ja sellel perioodil kasutati neid kaameraid maksimaalselt," lisas Loigo.
Loigo sõnul kasvab teisaldatavate kaameratega tabatud kiiruseületajate arv ilmselt veel ka sel aastal, sest inimesed pole nendega veel nii harjunud.
Politsei 2020. aasta liiklusstatistika Autor/allikas: PPA
### Response:
Kiiruseületamiste arv kasvas aastaga pea 60 000 võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2017. aasta suvel hakkas Tartu Ülikool otsima ehitajat, et rajada Emajõe kaldale uus IT-keskus. Hoonetekompleksi ehitamiseks kulus ligi 24 miljonit eurot, millest 13 ja pool miljonit andis Euroopa Liit. Järgmise aasta sügisel, kui ehitustööd juba käisid, märkas euroraha jagamise eest vastutanud SA Archimedes, et riigihankega võis midagi viltu minna.
"Siis hakati kinni pidama 25 protsenti ülikoolile mõeldud maksetest ja küsiti dokumentide kohta selgitusi," meenutas Tartu Ülikooli hankeosakonna juhataja Tuuli Ilula. "Ülikool andis selgitusi, rakendusüksus leidis, et hange on läbi viidud vastavalt seadusele ja väljamaksed taastati."
Ehitusfirmad Rand ja Tuulberg ning Ehitustrust tegid töö lõpuni, nii et 2020. aasta jaanuaris võis Delta Keskuses juba pidu pidada. Aga puhta juhuse läbi sattus ehitushange rahandusministeeriumi audiitorite tööplaani. Detsembri lõpus sai audit valmis ja selle tulemus ei rõõmustanud kedagi.
Sisuliselt samadel põhjustel, mis valmistasid omal ajal muret Archimedesele, soovitatakse ülikoolil tagasi maksta poolteist miljonit eurot. Sellest 1,35 miljonit Euroopa Liidule ja ülejäänu riigile.
Ministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli märkis, et rahvusvahelises hankes peab võrdselt kohtlema nii kohalikke kui välismaiseid huvilisi, ehk hanke tingimustes ei tohi olla nõudeid, mida saavad täita ainult Eesti ettevõtted.
"Ja antud juhul me leidsime, et oli kahjuks üks siseriiklik nõue sisse unustatud. Põhimõtteliselt pidid pakkujatel olema Eesti paberitega elektrikud," selgitas Siruli.
Pahandusest päästnuks sõnapaar "või samaväärne"
Täpsemalt oli riigihanke tingimustes kirjas, et elektritööde eest vastutaval isikul peab olema A-klassi pädevustunnistus. Audiitorid märkisid, et kuna niisugust tunnistust antakse välja Eestis, võib see välisfirmad hankelt eemale tõrjuda.
Kaur Siruli ütles, et pahanduse vältimiseks piisanuks sõnapaarist "või samaväärne".
"See on selle asja kõige tobedam lugu," tõdes Siruli. "Ja siit ka meeldetuletus kõikidele hankijatele, et kui te rahvusvahelisi hankeid teete, siis igaks juhuks pange kõikide nõuete ja standardite juurde sõnad "või samaväärne". Või siis panna hanke üldtingimustesse sisse, et siin hankes kõiki nõudeid ja standardeid lugeda koos sõnadega "või samaväärne"."
Tuuli Ilula ütles, et juba pärast Archimedese märkust tehakse niimoodi ka Tartu Ülikoolis.
Ometi pole ülikool auditi järeldustega nõus. Kõik, mida ülikool Ilula sõnul soovis, oli see, et elektrikul oleks tarvilikud oskused ja õigused.
"Tingimusena oli küll öeldud, et peab omama A-klassi pädevustunnistust vastavalt elektriohutusseadusele, aga nüüd sellele samale seadusele vastavalt, inimesele, kes on omandanud vastava kvalifikatsiooni välisriigis, see nõue ei laiene," selgitas Ilula.
Teisiti öeldes, ülikooli hinnangul võinuks välismaalane esitada ka mõne teise samaväärse dokumendi. Kaur Siruli aga ütles veelkord, et "samaväärne" pidanuks olema kirjas juba hankedokumendis. "Seda kusagilt kaude tuletama hakata ei ole asi, mida pakkujad peaks tegema," sõnas Siruli.
Tuuli Ilula polnud sellega nõus: "Tegelikult me ootame ju kõigilt riigihankel osalejatelt tutvumist nii hanke alusdokumentidega kui Eesti seadusandlusega. Et hiljem ka ehitustööd saaksid tehtud vastavalt Eesti seadustele ja nõuetele."
Ülikool: raha ei peaks tagasi küsima ka siis, kui me eksisime
Kaur Siruli tõdes selle arutelu kokkuvõtteks, et ega siin suurt mänguruumi pole. Euroopa Komisjon ajab hanketingimustes näpuga järge ja kui sõna "samaväärne" kirjas ei ole, siis piiratakse komisjoni hinnangul välismaiseid ettevõtteid ja kümme protsenti eurorahast ning viis protsenti riigi toetusest tuleb tagasi maksta..
Audiitoritele saadetud kommentaaris kirjutas ülikool, et isegi kui hanketingimustes oli viga, raha neilt tagasi küsida ei tohiks. Nimelt märkis ülikool, et väidetaval rikkumisel puudus igasugune sisuline mõju hanke tulemustele.
"Ükski välispakkuja hankele ei registeerunud," kirjutas ülikool ja lisas, et isegi, kui hankes oleks osalenud mõni teisest liikmesriigist pärit ettevõtja, on äärmiselt ebatõenäoline, et ta oleks olnud suuteline tegema kohaliku ehitusettevõtjaga võrreldes madalama pakkumise.
Kaur Siruli ütles, et Euroopa Komisjon on erinevate vaidluste käigus pidanud vastama ka niisugusele argumendile, aga vastus on ikka olnud ühesugune.
"See ei ole tegelikult nende jaoks asjakohane argument," sõnas Siruli. "Nad kohaldavad sellist ranget lähenemist üle Euroopa Liidu."
Rahandusministeeriumi audit ei tähenda siiski automaatselt, et Tartu Ülikoolil tuleks homme raha tagasi maksta. Konkreetse rahanõude peaks auditi põhjal kokku panema euroraha jagamise eest vastutav asutus, praegusel juhul riigi tugiteenuste keskus, kellel on otsusega aega märtsi lõpuni.
Soovi korral võib vea kinni maksta ka riigieelarvest
Iseenesest nõustub tugiteenuste keskus audiitorite järeldusega, et ülikool rikkus seadust. Samas märkis asutus auditit kommenteerides, et raha tagasinõudmine võib kaasa tuua põhiseaduse riive.
Nimelt hakati taoliste rikkumiste eest, nagu ülikool tegi, raha tagasi nõudma alles pärast 2018. aastat. Ükski seadus ei muutunud, lihtsalt Euroopa Komisjon saatis suunise, et seaduse rikkujaid tuleb rangemalt kohelda.
"Seetõttu oleks põhjendatud vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse puhul rakendada finantskorrektsiooni üksnes nendele hangetele, mis on alustatud pärast 2018. aasta jaanuarikuud," märkis riigi tugiteenuste keskus oma kirjas.
Kaur Siruli ütles, et tõenäoliselt ei päästa ka see argument. "Komisjoni lähenemine on olnud selline, mida nad ka meile soovitavad, et sellised asjad on kogu aeg keelatud olnud vastavalt riigihangete direktiivile."
Niisiis ei usu Siruli, et sel teemal Euroopa Komisjoniga vaidlema minnes kedagi suur edu saadaks. Siiski jääb ülikoolile veel üks võimalus. Kaur Siruli ütles, et ise-enesest võib haridus- ja teadusministeerium otsustada ülikooli koorma enda peale võtta ja vajamineva raha riigieelarvest taotleda. | Kirjutamata sõnapaar võib Tartu Ülikoolile maksta kuni poolteist miljonit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2017. aasta suvel hakkas Tartu Ülikool otsima ehitajat, et rajada Emajõe kaldale uus IT-keskus. Hoonetekompleksi ehitamiseks kulus ligi 24 miljonit eurot, millest 13 ja pool miljonit andis Euroopa Liit. Järgmise aasta sügisel, kui ehitustööd juba käisid, märkas euroraha jagamise eest vastutanud SA Archimedes, et riigihankega võis midagi viltu minna.
"Siis hakati kinni pidama 25 protsenti ülikoolile mõeldud maksetest ja küsiti dokumentide kohta selgitusi," meenutas Tartu Ülikooli hankeosakonna juhataja Tuuli Ilula. "Ülikool andis selgitusi, rakendusüksus leidis, et hange on läbi viidud vastavalt seadusele ja väljamaksed taastati."
Ehitusfirmad Rand ja Tuulberg ning Ehitustrust tegid töö lõpuni, nii et 2020. aasta jaanuaris võis Delta Keskuses juba pidu pidada. Aga puhta juhuse läbi sattus ehitushange rahandusministeeriumi audiitorite tööplaani. Detsembri lõpus sai audit valmis ja selle tulemus ei rõõmustanud kedagi.
Sisuliselt samadel põhjustel, mis valmistasid omal ajal muret Archimedesele, soovitatakse ülikoolil tagasi maksta poolteist miljonit eurot. Sellest 1,35 miljonit Euroopa Liidule ja ülejäänu riigile.
Ministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli märkis, et rahvusvahelises hankes peab võrdselt kohtlema nii kohalikke kui välismaiseid huvilisi, ehk hanke tingimustes ei tohi olla nõudeid, mida saavad täita ainult Eesti ettevõtted.
"Ja antud juhul me leidsime, et oli kahjuks üks siseriiklik nõue sisse unustatud. Põhimõtteliselt pidid pakkujatel olema Eesti paberitega elektrikud," selgitas Siruli.
Pahandusest päästnuks sõnapaar "või samaväärne"
Täpsemalt oli riigihanke tingimustes kirjas, et elektritööde eest vastutaval isikul peab olema A-klassi pädevustunnistus. Audiitorid märkisid, et kuna niisugust tunnistust antakse välja Eestis, võib see välisfirmad hankelt eemale tõrjuda.
Kaur Siruli ütles, et pahanduse vältimiseks piisanuks sõnapaarist "või samaväärne".
"See on selle asja kõige tobedam lugu," tõdes Siruli. "Ja siit ka meeldetuletus kõikidele hankijatele, et kui te rahvusvahelisi hankeid teete, siis igaks juhuks pange kõikide nõuete ja standardite juurde sõnad "või samaväärne". Või siis panna hanke üldtingimustesse sisse, et siin hankes kõiki nõudeid ja standardeid lugeda koos sõnadega "või samaväärne"."
Tuuli Ilula ütles, et juba pärast Archimedese märkust tehakse niimoodi ka Tartu Ülikoolis.
Ometi pole ülikool auditi järeldustega nõus. Kõik, mida ülikool Ilula sõnul soovis, oli see, et elektrikul oleks tarvilikud oskused ja õigused.
"Tingimusena oli küll öeldud, et peab omama A-klassi pädevustunnistust vastavalt elektriohutusseadusele, aga nüüd sellele samale seadusele vastavalt, inimesele, kes on omandanud vastava kvalifikatsiooni välisriigis, see nõue ei laiene," selgitas Ilula.
Teisiti öeldes, ülikooli hinnangul võinuks välismaalane esitada ka mõne teise samaväärse dokumendi. Kaur Siruli aga ütles veelkord, et "samaväärne" pidanuks olema kirjas juba hankedokumendis. "Seda kusagilt kaude tuletama hakata ei ole asi, mida pakkujad peaks tegema," sõnas Siruli.
Tuuli Ilula polnud sellega nõus: "Tegelikult me ootame ju kõigilt riigihankel osalejatelt tutvumist nii hanke alusdokumentidega kui Eesti seadusandlusega. Et hiljem ka ehitustööd saaksid tehtud vastavalt Eesti seadustele ja nõuetele."
Ülikool: raha ei peaks tagasi küsima ka siis, kui me eksisime
Kaur Siruli tõdes selle arutelu kokkuvõtteks, et ega siin suurt mänguruumi pole. Euroopa Komisjon ajab hanketingimustes näpuga järge ja kui sõna "samaväärne" kirjas ei ole, siis piiratakse komisjoni hinnangul välismaiseid ettevõtteid ja kümme protsenti eurorahast ning viis protsenti riigi toetusest tuleb tagasi maksta..
Audiitoritele saadetud kommentaaris kirjutas ülikool, et isegi kui hanketingimustes oli viga, raha neilt tagasi küsida ei tohiks. Nimelt märkis ülikool, et väidetaval rikkumisel puudus igasugune sisuline mõju hanke tulemustele.
"Ükski välispakkuja hankele ei registeerunud," kirjutas ülikool ja lisas, et isegi, kui hankes oleks osalenud mõni teisest liikmesriigist pärit ettevõtja, on äärmiselt ebatõenäoline, et ta oleks olnud suuteline tegema kohaliku ehitusettevõtjaga võrreldes madalama pakkumise.
Kaur Siruli ütles, et Euroopa Komisjon on erinevate vaidluste käigus pidanud vastama ka niisugusele argumendile, aga vastus on ikka olnud ühesugune.
"See ei ole tegelikult nende jaoks asjakohane argument," sõnas Siruli. "Nad kohaldavad sellist ranget lähenemist üle Euroopa Liidu."
Rahandusministeeriumi audit ei tähenda siiski automaatselt, et Tartu Ülikoolil tuleks homme raha tagasi maksta. Konkreetse rahanõude peaks auditi põhjal kokku panema euroraha jagamise eest vastutav asutus, praegusel juhul riigi tugiteenuste keskus, kellel on otsusega aega märtsi lõpuni.
Soovi korral võib vea kinni maksta ka riigieelarvest
Iseenesest nõustub tugiteenuste keskus audiitorite järeldusega, et ülikool rikkus seadust. Samas märkis asutus auditit kommenteerides, et raha tagasinõudmine võib kaasa tuua põhiseaduse riive.
Nimelt hakati taoliste rikkumiste eest, nagu ülikool tegi, raha tagasi nõudma alles pärast 2018. aastat. Ükski seadus ei muutunud, lihtsalt Euroopa Komisjon saatis suunise, et seaduse rikkujaid tuleb rangemalt kohelda.
"Seetõttu oleks põhjendatud vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse puhul rakendada finantskorrektsiooni üksnes nendele hangetele, mis on alustatud pärast 2018. aasta jaanuarikuud," märkis riigi tugiteenuste keskus oma kirjas.
Kaur Siruli ütles, et tõenäoliselt ei päästa ka see argument. "Komisjoni lähenemine on olnud selline, mida nad ka meile soovitavad, et sellised asjad on kogu aeg keelatud olnud vastavalt riigihangete direktiivile."
Niisiis ei usu Siruli, et sel teemal Euroopa Komisjoniga vaidlema minnes kedagi suur edu saadaks. Siiski jääb ülikoolile veel üks võimalus. Kaur Siruli ütles, et ise-enesest võib haridus- ja teadusministeerium otsustada ülikooli koorma enda peale võtta ja vajamineva raha riigieelarvest taotleda.
### Response:
Kirjutamata sõnapaar võib Tartu Ülikoolile maksta kuni poolteist miljonit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu käib Turba-Ellamaa lõigu projekteerimine, jaanuaris kuulutas Eesti Raudtee välja ka Ellamaa-Risti lõigu põhiprojekti koostamise hanke. Mõlemad projektid peaksid suve lõpuks valmima ning siis kuulutatakse välja ehitushange.
Kui kõik läheb plaanitult, peaks juba käeoleva aasta lõpus algama Turba-Ellamaa-Risti lõigu ehitamine. Valitsus eraldas selle jaoks raha Euroopa Liidu taaskäivitusfondist. Majandusministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailani sõnul toetatakse lõigu ehitamist "Recovery and Resilience Facility" fondist 34 miljoni euroga.
Selleks, et kogu raudtee Rohukülani projekteerida, eraldas valitsus 2019 septembris Eesti Raudteele kaks miljonit eurot. Plaan on selline, et 2021. aasta lõpuks on kõikide lõikude põhiprojektid valmis ning teha jääb vaid ehitamine.
Haapsalu ja Tallinna vahelise raudteeühenduse oma jõududega kaasa aitava sihtasutuse Läänemaa raudteeprogrammi direktor Rein Riisalu ütles ERR-ile, et Turbast Ristini võiksid rongid sõitma hakata 2022. aasta detsembris.
"2021 lõpus saaks teha muldetöid. 2022 lõpetataks mullatööd ja tehtaks viadukt Ellamaale üle Ääsmäe-Haapsalu maantee valmis ja rööbaste ja kontaktvõrgu paigaldamine. Veoalajaam, mis uue raudtee ehitamisel Riisiperre rajati, on piisav, et katta ära rongiliiklus Ristini. Ehitus võiks Ristini lõppeda 2022 detsembris. 2022 detsembriks, kui on uus liiklusgraafik, on põhjust panna rongid Ristini sõitma," rääkis Riisalu.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on varem öelnud, et Rohukülani võiks raudtee valmida 2026. aastaks.
Riisalu hinnang on optimistlikum.
"Kui vaadata seda, millise energiaga on Eesti Raudtee viimase aastaga projekteerimisi teinud, siis ma näen, et kui 2022 võiks olla raudtee Ristini, siis 2023 võiks olla Haapsalus aasta lõpus ja miks mitte isegi Rohukülas. Seal on see aga, et riigil tuleb leida veel päris palju raha juurde, et Ristisse raudtee ehitus toppama ei jääks. Mis graafikus seda raha eraldatakse ja kas leitakse ühe korraga juurde või osade kaupa nagu seni, sellest sõltub ka raudtee valmimise tempo," lausus Riisalu.
Gailan ütles konkreetselt, et 2023. aastaks raudteega Rohukülani ei jõua, kuna aastal 2023 või parimal juhul 2022. aasta lõpuks jõuab raudtee alles Ristini.
Millal ja kui kui palju riik saab Haapsalu raudtee ehitamiseks raha eraldada, pole praegu veel lõpuni selge.
"Mitmete rahastuste otsused aastateks 2023+ ootavad alles ees, kuid selge on, et valitsuse soov on raudtee ehitusega jätkata kiires tempos kuni Rohukülani ning kasutada selleks võimalikke Euroopa Liidu rahastuid," ütles Gailan.
Riisalu näeb siiski võimalust, et raudtee jõuab Haapsalu ja Rohukülani varem.
"Kui me vaatame, mis kiirusega on võimalik tänapäeval raudteed ehitada, siis see 55 kilomeetrit, mis on Turbast Rohukülani jäänud, see ei ole nii suur töö, et selle peaks viie aasta peale ära jagama. Selle saaks ära teha kahe-kolme aastaga. Aga selleks peaks rahastus paigas olema ja ka projektid osapoolte poolt kooskõlastatud, et saaks juba siis hangetesse minna," lausus Riisalu.
2019 detsembris valmis Tallinna-Haapsalu raudtee taastamise projektis kuuekilomeetrine lõik Riisipere ja Turba vahel, mille ehitus läks maksma 7,7 miljonit eurot. Turbast Rohukülani läheb raudtee ehitus hinnanguliselt maksma kuni 100 miljonit eurot. | Riik loodab Haapsalu raudtee Euroopa raha abiga kiiresti valmis ehitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu käib Turba-Ellamaa lõigu projekteerimine, jaanuaris kuulutas Eesti Raudtee välja ka Ellamaa-Risti lõigu põhiprojekti koostamise hanke. Mõlemad projektid peaksid suve lõpuks valmima ning siis kuulutatakse välja ehitushange.
Kui kõik läheb plaanitult, peaks juba käeoleva aasta lõpus algama Turba-Ellamaa-Risti lõigu ehitamine. Valitsus eraldas selle jaoks raha Euroopa Liidu taaskäivitusfondist. Majandusministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailani sõnul toetatakse lõigu ehitamist "Recovery and Resilience Facility" fondist 34 miljoni euroga.
Selleks, et kogu raudtee Rohukülani projekteerida, eraldas valitsus 2019 septembris Eesti Raudteele kaks miljonit eurot. Plaan on selline, et 2021. aasta lõpuks on kõikide lõikude põhiprojektid valmis ning teha jääb vaid ehitamine.
Haapsalu ja Tallinna vahelise raudteeühenduse oma jõududega kaasa aitava sihtasutuse Läänemaa raudteeprogrammi direktor Rein Riisalu ütles ERR-ile, et Turbast Ristini võiksid rongid sõitma hakata 2022. aasta detsembris.
"2021 lõpus saaks teha muldetöid. 2022 lõpetataks mullatööd ja tehtaks viadukt Ellamaale üle Ääsmäe-Haapsalu maantee valmis ja rööbaste ja kontaktvõrgu paigaldamine. Veoalajaam, mis uue raudtee ehitamisel Riisiperre rajati, on piisav, et katta ära rongiliiklus Ristini. Ehitus võiks Ristini lõppeda 2022 detsembris. 2022 detsembriks, kui on uus liiklusgraafik, on põhjust panna rongid Ristini sõitma," rääkis Riisalu.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on varem öelnud, et Rohukülani võiks raudtee valmida 2026. aastaks.
Riisalu hinnang on optimistlikum.
"Kui vaadata seda, millise energiaga on Eesti Raudtee viimase aastaga projekteerimisi teinud, siis ma näen, et kui 2022 võiks olla raudtee Ristini, siis 2023 võiks olla Haapsalus aasta lõpus ja miks mitte isegi Rohukülas. Seal on see aga, et riigil tuleb leida veel päris palju raha juurde, et Ristisse raudtee ehitus toppama ei jääks. Mis graafikus seda raha eraldatakse ja kas leitakse ühe korraga juurde või osade kaupa nagu seni, sellest sõltub ka raudtee valmimise tempo," lausus Riisalu.
Gailan ütles konkreetselt, et 2023. aastaks raudteega Rohukülani ei jõua, kuna aastal 2023 või parimal juhul 2022. aasta lõpuks jõuab raudtee alles Ristini.
Millal ja kui kui palju riik saab Haapsalu raudtee ehitamiseks raha eraldada, pole praegu veel lõpuni selge.
"Mitmete rahastuste otsused aastateks 2023+ ootavad alles ees, kuid selge on, et valitsuse soov on raudtee ehitusega jätkata kiires tempos kuni Rohukülani ning kasutada selleks võimalikke Euroopa Liidu rahastuid," ütles Gailan.
Riisalu näeb siiski võimalust, et raudtee jõuab Haapsalu ja Rohukülani varem.
"Kui me vaatame, mis kiirusega on võimalik tänapäeval raudteed ehitada, siis see 55 kilomeetrit, mis on Turbast Rohukülani jäänud, see ei ole nii suur töö, et selle peaks viie aasta peale ära jagama. Selle saaks ära teha kahe-kolme aastaga. Aga selleks peaks rahastus paigas olema ja ka projektid osapoolte poolt kooskõlastatud, et saaks juba siis hangetesse minna," lausus Riisalu.
2019 detsembris valmis Tallinna-Haapsalu raudtee taastamise projektis kuuekilomeetrine lõik Riisipere ja Turba vahel, mille ehitus läks maksma 7,7 miljonit eurot. Turbast Rohukülani läheb raudtee ehitus hinnanguliselt maksma kuni 100 miljonit eurot.
### Response:
Riik loodab Haapsalu raudtee Euroopa raha abiga kiiresti valmis ehitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ja IMF-i peadirektor Kristalina Georgieva ütlesid ühisavalduses, et viiruse kontrolli alla saamine on majandustegevuse taastamise eelduseks, kuigi õige tasakaalu leidmine on raske.
Maailmamajandus on saanud uuest koroonaviirusest ja sellega kaasnenud piirangutest raputava hoobi; enam kui pool maailma elanikkonnast elab mingit sorti liikumiskeelu all, mille eesmärk on tõkestada COVID-19 levikut.
Koroonaviiruse haigus COVID-19 on nõudnud üle terve maailma enam kui 50 000 inimelu. Nakkusjuhtumeid on kinnitatud andmeil üle miljoni.
"Ajal, mil maailm reageerib COVID-19-le, seisab iga riik silmitsi vajadusega ohjeldada viiruse levikut ühiskonna ja majanduse seiskamise hinnaga," ütlesid Tedros ja Georgieva Briti ajalehes The Daily Telegraph.
"Esmasel vaatlusel tuleb siin valida üks või teine: päästa elud või päästa elatised. See on valedilemma: viiruse kontrolli alla saamine on, kui üldse midagi, siis eeldus elatiste päästmiseks," lisasid nad.
"Selle ülemaailmse tervisekriisi ja maailmamajanduse saatus on lahutamatult põimunud. Pandeemia vastu võitlemine on majanduse taastumise eelduseks," kirjutasid nad.
"Meie ühine palve on see, et inimkonna ühel süngemal tunnil, aitaksid liidrid nüüd inimesi, kes elavad tärkavates majandustes."
Majandustegevus on langemas sügavustesse, ajal mil nakkused ja pandeemia kontrollmeetmed mõjutavad töötajaid, ettevõtteid ja tarneahelaid, samal ajal kui finantsvahendid on vähenemas, sõnasid nad.
Hetkel palub IMF-ilt erakorralist rahastust rekordilised 85 riiki, seisis artiklis. USA-s asuv finantsinstitutsioon on kahekordistanud oma hädaolukorra rahastamise mahte 50 miljardilt dollarilt 100 miljardile. | WHO ja IMF: elude päästmine on töökohtade päästmise eelduseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ja IMF-i peadirektor Kristalina Georgieva ütlesid ühisavalduses, et viiruse kontrolli alla saamine on majandustegevuse taastamise eelduseks, kuigi õige tasakaalu leidmine on raske.
Maailmamajandus on saanud uuest koroonaviirusest ja sellega kaasnenud piirangutest raputava hoobi; enam kui pool maailma elanikkonnast elab mingit sorti liikumiskeelu all, mille eesmärk on tõkestada COVID-19 levikut.
Koroonaviiruse haigus COVID-19 on nõudnud üle terve maailma enam kui 50 000 inimelu. Nakkusjuhtumeid on kinnitatud andmeil üle miljoni.
"Ajal, mil maailm reageerib COVID-19-le, seisab iga riik silmitsi vajadusega ohjeldada viiruse levikut ühiskonna ja majanduse seiskamise hinnaga," ütlesid Tedros ja Georgieva Briti ajalehes The Daily Telegraph.
"Esmasel vaatlusel tuleb siin valida üks või teine: päästa elud või päästa elatised. See on valedilemma: viiruse kontrolli alla saamine on, kui üldse midagi, siis eeldus elatiste päästmiseks," lisasid nad.
"Selle ülemaailmse tervisekriisi ja maailmamajanduse saatus on lahutamatult põimunud. Pandeemia vastu võitlemine on majanduse taastumise eelduseks," kirjutasid nad.
"Meie ühine palve on see, et inimkonna ühel süngemal tunnil, aitaksid liidrid nüüd inimesi, kes elavad tärkavates majandustes."
Majandustegevus on langemas sügavustesse, ajal mil nakkused ja pandeemia kontrollmeetmed mõjutavad töötajaid, ettevõtteid ja tarneahelaid, samal ajal kui finantsvahendid on vähenemas, sõnasid nad.
Hetkel palub IMF-ilt erakorralist rahastust rekordilised 85 riiki, seisis artiklis. USA-s asuv finantsinstitutsioon on kahekordistanud oma hädaolukorra rahastamise mahte 50 miljardilt dollarilt 100 miljardile.
### Response:
WHO ja IMF: elude päästmine on töökohtade päästmise eelduseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooldekodust tohib koju minna üksnes haigusnähtudeta inimene, kes mõistab, et ta ei saa sinna naasta enne eriolukorra lõppu.
Hooldekodu peab tagama, et koroonaviirusesse nakatunu ja temaga lähikontaktis olnud inimene on teistest isoleeritud. Keelatud on igasugune kokkupuude teiste inimestega, välja arvatud hoolekandeasutuse töötajatega ja meditsiinitöötajatega.
Need meetmed kehtivad korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.
PM2058K (PDF)
PM2058K (Text) | Hooldekodudes muutub kord rangemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooldekodust tohib koju minna üksnes haigusnähtudeta inimene, kes mõistab, et ta ei saa sinna naasta enne eriolukorra lõppu.
Hooldekodu peab tagama, et koroonaviirusesse nakatunu ja temaga lähikontaktis olnud inimene on teistest isoleeritud. Keelatud on igasugune kokkupuude teiste inimestega, välja arvatud hoolekandeasutuse töötajatega ja meditsiinitöötajatega.
Need meetmed kehtivad korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.
PM2058K (PDF)
PM2058K (Text)
### Response:
Hooldekodudes muutub kord rangemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval tuvastati ühel Estonia kaevanduse töötajal koroonaviirus ning seetõttu peatati töö kaevanduses esialgu kaheks päevaks.
Enefit Kaevanduste juhatuse esimees Andres Vainola ütles, et koroonaviirusesse haigestunud töötajal oli kokkupuude vähemalt 19 kolleegiga varem teada olnud 16 asemel.
"Oleme suunanud kõik need töötajad koroonaviiruse testimisele. Kaevanduse aprilli lõpuni sulgemise otsuse hetkeks polnud veel kõikide töötajate testide tulemused teada, kuid kaevanduse ajutine sulgemine on ainuke efektiivne meede, et hoida töötajate tervist ja vältida viiruse kiiret levikut," rääkis Vainola.
"Otsus annab meile ka rohkem paindlikkust ja veendumust, et pandeemia iga stsenaariumi puhul on meil olemas terved kaevurid, kes vajadusel jätkavad elektrijaamade ja õlitehaste põlevkiviga varustamist. Jätkame kaevandamist Narva karjääris, tõhustades seal veelgi viiruse leviku tõkestamiseks ettevaatusabinõusid," lisas ta.
Estonia kaevanduse usaldusisik Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatus Ametiühingus Eduard Bogens ütles, et otsus peatada kaevanduse töö sel ajal, kui veel saab vältida massilist nakatumist, on õige. "Tööd jätkame siis, kui inimeste tervisele ei ole suuri lisariske. Ja kindlasti on selle otsuse puhul oluline ka see, et inimestele säilitatakse suurem osa töötasust," ütles Bogens.
Kaevanduse töö ajutine peatamine ei sea ohtu elektri ja õli tootmist, kuna Eesti Energia põlevkiviladudes on täna piisav põlevkivivaru elektrijaamade ja õlitehaste tarbeks ja selle vedu elektrijaamade ja õlitehaste juurde jätkub.
Kaevanduse allmaaprotsesside töö ajutine peatamine hõlmab kokku ligikaudu 700 töötajat. Koju saadetakse 380 Estonia kaevanduse allmaatöölist, tagades neile minimaalselt 70 protsenti töötasust koos töötukassa meetmega.
Eesti Energia kontserni kuuluva varahaldusettevõtte Enefit Solutions 328 töötajale, kes osutasid teenuseid Estonia kaevandusele allmaaprotsessides, üritab Enefit Solutions leida muud rakendust. Kõigile töötajatele ilmselt nii kiiresti asendustööd pakkuda ei ole ja seega peab ka osa hooldustöötajaid kodus Estonia kaevanduse taaskäivitamist ootama. | Estonia kaevandus pikendas tööseisakut aprilli lõpuni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval tuvastati ühel Estonia kaevanduse töötajal koroonaviirus ning seetõttu peatati töö kaevanduses esialgu kaheks päevaks.
Enefit Kaevanduste juhatuse esimees Andres Vainola ütles, et koroonaviirusesse haigestunud töötajal oli kokkupuude vähemalt 19 kolleegiga varem teada olnud 16 asemel.
"Oleme suunanud kõik need töötajad koroonaviiruse testimisele. Kaevanduse aprilli lõpuni sulgemise otsuse hetkeks polnud veel kõikide töötajate testide tulemused teada, kuid kaevanduse ajutine sulgemine on ainuke efektiivne meede, et hoida töötajate tervist ja vältida viiruse kiiret levikut," rääkis Vainola.
"Otsus annab meile ka rohkem paindlikkust ja veendumust, et pandeemia iga stsenaariumi puhul on meil olemas terved kaevurid, kes vajadusel jätkavad elektrijaamade ja õlitehaste põlevkiviga varustamist. Jätkame kaevandamist Narva karjääris, tõhustades seal veelgi viiruse leviku tõkestamiseks ettevaatusabinõusid," lisas ta.
Estonia kaevanduse usaldusisik Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatus Ametiühingus Eduard Bogens ütles, et otsus peatada kaevanduse töö sel ajal, kui veel saab vältida massilist nakatumist, on õige. "Tööd jätkame siis, kui inimeste tervisele ei ole suuri lisariske. Ja kindlasti on selle otsuse puhul oluline ka see, et inimestele säilitatakse suurem osa töötasust," ütles Bogens.
Kaevanduse töö ajutine peatamine ei sea ohtu elektri ja õli tootmist, kuna Eesti Energia põlevkiviladudes on täna piisav põlevkivivaru elektrijaamade ja õlitehaste tarbeks ja selle vedu elektrijaamade ja õlitehaste juurde jätkub.
Kaevanduse allmaaprotsesside töö ajutine peatamine hõlmab kokku ligikaudu 700 töötajat. Koju saadetakse 380 Estonia kaevanduse allmaatöölist, tagades neile minimaalselt 70 protsenti töötasust koos töötukassa meetmega.
Eesti Energia kontserni kuuluva varahaldusettevõtte Enefit Solutions 328 töötajale, kes osutasid teenuseid Estonia kaevandusele allmaaprotsessides, üritab Enefit Solutions leida muud rakendust. Kõigile töötajatele ilmselt nii kiiresti asendustööd pakkuda ei ole ja seega peab ka osa hooldustöötajaid kodus Estonia kaevanduse taaskäivitamist ootama.
### Response:
Estonia kaevandus pikendas tööseisakut aprilli lõpuni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaupmehed peavad müügi- või teenindussaali pindala järgi välja arvutama, kui palju kliente tohib nende poes korraga olla, et täidetud oleks 2+2 reegel.
Poed, postkontorid, apteegid ja teenindusettevõtted peavad tagama, et ka ukse taga ootavad inimesed järgiksid 2+2 reeglit ning ei tekiks järjekordi, kus inimesed tihedamalt koos seisavad.
2+2 reegli kohaselt tuleb kauplustes käia eelistatult üksi või kahekesi, hoides teistest klientidest vähemalt kahemeetrist vahemaad.
Viiruse edasise leviku takistamiseks kehtestatakse reegel, et müügi- või teenindussaalis tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu. Vastasel korral ei ole lubatud klientidel poodi siseneda ega poes viibida.
Korraldusega muudetakse desinfitseerimisvahendi asukoha nõuet, mis peab praegu olema paigutatud kaubandus- või teenindusasutuse sissepääsu juurde. Edaspidi saab kaupmees paigutada need kohta, kus desovahendit kõige enam vajatakse. Oluline on, et kliente tuleb sellest, kus desinfitseerimisvahend asub, selgelt teavitada. Vastasel korral ei tohi klient müügisaali siseneda.
Nimetatud meetmete vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.
pm2057k (PDF)
pm2057k (Text) | Kauplused ja teeninduskohad peavad jälgima klientide arvu müügisaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaupmehed peavad müügi- või teenindussaali pindala järgi välja arvutama, kui palju kliente tohib nende poes korraga olla, et täidetud oleks 2+2 reegel.
Poed, postkontorid, apteegid ja teenindusettevõtted peavad tagama, et ka ukse taga ootavad inimesed järgiksid 2+2 reeglit ning ei tekiks järjekordi, kus inimesed tihedamalt koos seisavad.
2+2 reegli kohaselt tuleb kauplustes käia eelistatult üksi või kahekesi, hoides teistest klientidest vähemalt kahemeetrist vahemaad.
Viiruse edasise leviku takistamiseks kehtestatakse reegel, et müügi- või teenindussaalis tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu. Vastasel korral ei ole lubatud klientidel poodi siseneda ega poes viibida.
Korraldusega muudetakse desinfitseerimisvahendi asukoha nõuet, mis peab praegu olema paigutatud kaubandus- või teenindusasutuse sissepääsu juurde. Edaspidi saab kaupmees paigutada need kohta, kus desovahendit kõige enam vajatakse. Oluline on, et kliente tuleb sellest, kus desinfitseerimisvahend asub, selgelt teavitada. Vastasel korral ei tohi klient müügisaali siseneda.
Nimetatud meetmete vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.
pm2057k (PDF)
pm2057k (Text)
### Response:
Kauplused ja teeninduskohad peavad jälgima klientide arvu müügisaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lääne-Eesti pommigrupi demineerijad said neljapäeval väljakutse Järvamaale, kust leiti Saksa päritolu lennukipomm.
Sündmuse tegi demineerijate jaoks erakordseks ja keeruliseks lennukipommi suurus ning sellest tulenev oht.
Lennukipomm tuvastati ning selgitati välja võimalus selle transpordiks sobilikumasse hävituskohta. Parimaks hävituskohaks osutus Lääne-Virumaal asuv Eesti kaitseväe keskpolügoon, kus on tagatud maksimaalne vajalik ohuala.
Leiupaigal olid abiks kaitseväe demineerijaid, kes julgestasid lõhkekeha vedu ja aitasid leidu hävitada kaitseväe territooriumil.
Operatsiooni keerukusest ja ohtlikkusest tulenevalt olid sündmusele lisaks kaasatud demineerimiskeskuse Ida-Eesti pommigrupp, päästekeskuste logistikud ning PPA ametnikud, kes tagasid turvalisust plahvatusohtliku leiu hävituskohta transportimisel.
Lennukipomm hävitati kaitseväe keskpolügoonil neljapäeva õhtul. | Demineerijad tegid kahjutuks Järvamaalt leitud 250-kilogrammise lennukipommi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lääne-Eesti pommigrupi demineerijad said neljapäeval väljakutse Järvamaale, kust leiti Saksa päritolu lennukipomm.
Sündmuse tegi demineerijate jaoks erakordseks ja keeruliseks lennukipommi suurus ning sellest tulenev oht.
Lennukipomm tuvastati ning selgitati välja võimalus selle transpordiks sobilikumasse hävituskohta. Parimaks hävituskohaks osutus Lääne-Virumaal asuv Eesti kaitseväe keskpolügoon, kus on tagatud maksimaalne vajalik ohuala.
Leiupaigal olid abiks kaitseväe demineerijaid, kes julgestasid lõhkekeha vedu ja aitasid leidu hävitada kaitseväe territooriumil.
Operatsiooni keerukusest ja ohtlikkusest tulenevalt olid sündmusele lisaks kaasatud demineerimiskeskuse Ida-Eesti pommigrupp, päästekeskuste logistikud ning PPA ametnikud, kes tagasid turvalisust plahvatusohtliku leiu hävituskohta transportimisel.
Lennukipomm hävitati kaitseväe keskpolügoonil neljapäeva õhtul.
### Response:
Demineerijad tegid kahjutuks Järvamaalt leitud 250-kilogrammise lennukipommi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Moekombinaat (TMK) peab 2. juuniks esitama kohtule kinnitamiseks saneerimiskava, millega määratletakse rakendatavad saneerimisabinõud, sealhulgas saneerimise mõju võlausaldajatele, teatas ettevõte börsile.
Saneerimiskava vastuvõtmiseks toimub võlausaldajate hääletus ja lõpliku kava kinnitab kohus. Saneerimise algatamine ja menetlemine ei mõjuta keskuse ega selle üürnike ja koostööpartnerite tavapärast majandustegevust ehk eriolukorra lõppedes jääb kaubanduskeskus avatuks ja tegevus toimub nagu enne.
Saneerimise eesmärgiks on tagada keskuse igapäevase tegevuse jätkamine, kaitstes investorite, töötajate, võlausaldajate ja koostööpartnerite õiguseid ja huve. Saneerimine hõlmab üksnes AS-i Tallinna Moekombinaat ega oma vahetut mõju Pro Kapital Grupi kontserni teistele ettevõtetele.
Avalduse esitamise seisuga oli Tallinna Moekombinaadil 71 võlausaldajat ning tähtaegselt tasumata kohustusi kokku seitsme miljoni euro ulatuses.
Peamiseks võlausaldajaks on rahvusvaheline rahastusplatvorm TSSP ning laenuagendiks Lintgen Adjacent Investments S.a.r.l, kellega TMK sõlmis 2016. aasta lõpus kaubanduskeskuse ehituse finantseerimiseks laenulepingu kogusummas 65 miljonit eurot. Tegemist on viieaastase tähtajaga erilist tüüpi arenduslaenuga vahefinantseerimiseks, millel on tavapärasest rahavooga tagatud laenust oluliselt kõrgem intress ja kus laenu põhiosa tagastatakse tähtaja saabudes ühekorraga.
Arenduslaenu oli plaanitud refinantseerida toimiva ja rahavoogusid tootva kaubanduskeskuse tingimustel. Laen on tagatud hüpoteegiga Peterburi tee 2 kinnistule summas 84,5 miljonit eurot. 31. märtsi seisuga oli laenu põhiosa ligi 75,4 miljonit eurot. Põhiosa on kasvanud laenuintressimaksete alguseni kapitaliseeritud laenuintresside võrra. Laenuintresside igakuiste maksete kohustus algas 2019. aasta septembris.
Lisaks kõrgetele intressikuludele kaasnevad laenulepinguga ka mitterahalised kohustused ehk finantskovenandid. Seoses kaubanduskeskuse oluliselt aeglasema käivitumisega on AS Tallinna Moekombinaat tulud jäänud prognoosidele alla ning AS Tallinna Moekombinaat ei ole suutnud täita finantskovenante ega tasuda korrektselt intressimakseid. Samuti ei suudaks AS Tallinna Moekombinaat tagastada laenulepingu ülesütlemisel laenu põhiosa.
Praeguse olukorra põhjuseks on ehitusperioodi pikenemine, mille tõttu avati keskus planeeritust hiljem. Ettevõtte finantsprognoosid olid koostatud 2016. aastal, võttes arvesse selle hetke turuolukorda. Ehitusperioodi ajal toimunud muutused jaekaubandusturul avaldasid mõju mitmete brändide strateegiatele, muuhulgas muutes neid uute kaupluste avamise suhtes ettevaatlikumaks.
Hetkeseisuga ei ole kõikidele kaubanduspindadele üürnikku veel leitud. Samuti on mõnede suurte üüripindade avamise viibimine avaldanud oma mõju keskuse toimimisele. Keskuse käivitamine on võtnud enam aega kui esialgu plaaniti, mistõttu ei ole prognoositud käibed ja tulemused realiseerunud.
Eriolukorra tagajärjel on kaubanduskeskus olnud sunnitud oma uksed suures ulatuses sulgema. Nendes tingimustes ei suuda ettevõte täita rahalisi ega mitterahalisi kohustusi võlausaldajate ees. Pandeemia olukorras ei ole senised konstruktiivsed läbirääkimised laenuandjaga tulemusi andnud ja TMK hinnangul on tekkinud oht, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda kohest laenu tagastamist.
Samuti ei ole teada, kui kaua kestab kehtestatud eriolukord ning milline saab olema selle mõju TMK tegevusele.
Mullu oli ettevõtte tegevus kasumlik, keskus teenis ärikasumit iga kuu. Kõrgete finantskulude ja mitterahalise kinnisvara väärtuse languse tõttu oli siiski aasta puhastulem negatiivne. TMK hinnangul võimaldaksid kaubanduskeskuse olemasolevad rahavood TMK kohustusi täita kui võlakohustuste tingimused oleksid mõistlikud, teatas ettevõte. | Harju maakohus algatas T1 omaniku saneerimismenetluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Moekombinaat (TMK) peab 2. juuniks esitama kohtule kinnitamiseks saneerimiskava, millega määratletakse rakendatavad saneerimisabinõud, sealhulgas saneerimise mõju võlausaldajatele, teatas ettevõte börsile.
Saneerimiskava vastuvõtmiseks toimub võlausaldajate hääletus ja lõpliku kava kinnitab kohus. Saneerimise algatamine ja menetlemine ei mõjuta keskuse ega selle üürnike ja koostööpartnerite tavapärast majandustegevust ehk eriolukorra lõppedes jääb kaubanduskeskus avatuks ja tegevus toimub nagu enne.
Saneerimise eesmärgiks on tagada keskuse igapäevase tegevuse jätkamine, kaitstes investorite, töötajate, võlausaldajate ja koostööpartnerite õiguseid ja huve. Saneerimine hõlmab üksnes AS-i Tallinna Moekombinaat ega oma vahetut mõju Pro Kapital Grupi kontserni teistele ettevõtetele.
Avalduse esitamise seisuga oli Tallinna Moekombinaadil 71 võlausaldajat ning tähtaegselt tasumata kohustusi kokku seitsme miljoni euro ulatuses.
Peamiseks võlausaldajaks on rahvusvaheline rahastusplatvorm TSSP ning laenuagendiks Lintgen Adjacent Investments S.a.r.l, kellega TMK sõlmis 2016. aasta lõpus kaubanduskeskuse ehituse finantseerimiseks laenulepingu kogusummas 65 miljonit eurot. Tegemist on viieaastase tähtajaga erilist tüüpi arenduslaenuga vahefinantseerimiseks, millel on tavapärasest rahavooga tagatud laenust oluliselt kõrgem intress ja kus laenu põhiosa tagastatakse tähtaja saabudes ühekorraga.
Arenduslaenu oli plaanitud refinantseerida toimiva ja rahavoogusid tootva kaubanduskeskuse tingimustel. Laen on tagatud hüpoteegiga Peterburi tee 2 kinnistule summas 84,5 miljonit eurot. 31. märtsi seisuga oli laenu põhiosa ligi 75,4 miljonit eurot. Põhiosa on kasvanud laenuintressimaksete alguseni kapitaliseeritud laenuintresside võrra. Laenuintresside igakuiste maksete kohustus algas 2019. aasta septembris.
Lisaks kõrgetele intressikuludele kaasnevad laenulepinguga ka mitterahalised kohustused ehk finantskovenandid. Seoses kaubanduskeskuse oluliselt aeglasema käivitumisega on AS Tallinna Moekombinaat tulud jäänud prognoosidele alla ning AS Tallinna Moekombinaat ei ole suutnud täita finantskovenante ega tasuda korrektselt intressimakseid. Samuti ei suudaks AS Tallinna Moekombinaat tagastada laenulepingu ülesütlemisel laenu põhiosa.
Praeguse olukorra põhjuseks on ehitusperioodi pikenemine, mille tõttu avati keskus planeeritust hiljem. Ettevõtte finantsprognoosid olid koostatud 2016. aastal, võttes arvesse selle hetke turuolukorda. Ehitusperioodi ajal toimunud muutused jaekaubandusturul avaldasid mõju mitmete brändide strateegiatele, muuhulgas muutes neid uute kaupluste avamise suhtes ettevaatlikumaks.
Hetkeseisuga ei ole kõikidele kaubanduspindadele üürnikku veel leitud. Samuti on mõnede suurte üüripindade avamise viibimine avaldanud oma mõju keskuse toimimisele. Keskuse käivitamine on võtnud enam aega kui esialgu plaaniti, mistõttu ei ole prognoositud käibed ja tulemused realiseerunud.
Eriolukorra tagajärjel on kaubanduskeskus olnud sunnitud oma uksed suures ulatuses sulgema. Nendes tingimustes ei suuda ettevõte täita rahalisi ega mitterahalisi kohustusi võlausaldajate ees. Pandeemia olukorras ei ole senised konstruktiivsed läbirääkimised laenuandjaga tulemusi andnud ja TMK hinnangul on tekkinud oht, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda kohest laenu tagastamist.
Samuti ei ole teada, kui kaua kestab kehtestatud eriolukord ning milline saab olema selle mõju TMK tegevusele.
Mullu oli ettevõtte tegevus kasumlik, keskus teenis ärikasumit iga kuu. Kõrgete finantskulude ja mitterahalise kinnisvara väärtuse languse tõttu oli siiski aasta puhastulem negatiivne. TMK hinnangul võimaldaksid kaubanduskeskuse olemasolevad rahavood TMK kohustusi täita kui võlakohustuste tingimused oleksid mõistlikud, teatas ettevõte.
### Response:
Harju maakohus algatas T1 omaniku saneerimismenetluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametnike sõnul kohaldatakse üleviimist vabatahtlikkuse alusel ning kriisiabitöötajad teevad kõigile ka tervisekontrolli, misjärel suunatakse COVID-19 sümptomitega inimesed edasi karantiini.
Linnalähedastes laagrites elavaid inimesi, kes on pikka aega oodanud lootusrikkalt Suurbritanniasse pääsemist, viivad juba kohale toimetatud bussid vastavatesse majutuskeskustesse.
"Kokku on valmis pandud 400 voodit ning me otsime võimalusi täiendavate kohtade leidmiseks," seisis valitsuse kohaliku esinduse avalduses.
Ametnike hinnangul elab Calais' ümbruses, La Manche'i tunneli lähistel umbes 650 sisserändajat. Abiorganisatsioonid hindavad migrantide arvu 1100-le.
Uudisteagentuuri AFP reedel sündmuskohal viibinud reporter ütles, et kaks bussi ootab laagripaiga juures, kus on juba tuvastatud kaks koroonaviiruse kandjat, kes suunati ka isolatsiooni.
Positiivse proovi andnute jaoks on valmis 20 karantiinikohta, ütlesid ametnikud.
Lähedalasuvas Grande-Synthe'is, kus valdavalt mahajäetud laohoonetes elutseb veel umbes 600 sisserändajat, korraldab politsei igapäevaselt külaskäike, et vabatahtlikkuse alusel julgustada inimesi sealtki ajutistesse kodudesse ümber kolima.
Abiorganisatsioonid on hoiatanud juba mitu nädalat, et pead-jalad telklaagrites koos elavad sisserändajad, kel puudub ligipääs kvaliteetsele veele, hügieeni- ja sanitaartingimustele, on väga suures ohus COVID-19 viirusse nakatumises.
Üleriiklik koduspüsimise üleskutse ja viirusesse nakatumise kartus on märkimisväärselt vähendanud sisserändajatega tegelevate vabatahtlike arvu ning tekitanud häireid ka toidujagamisele. | Prantsuse võimud annavad osale Calais' sisserändajaist ajutise elukoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametnike sõnul kohaldatakse üleviimist vabatahtlikkuse alusel ning kriisiabitöötajad teevad kõigile ka tervisekontrolli, misjärel suunatakse COVID-19 sümptomitega inimesed edasi karantiini.
Linnalähedastes laagrites elavaid inimesi, kes on pikka aega oodanud lootusrikkalt Suurbritanniasse pääsemist, viivad juba kohale toimetatud bussid vastavatesse majutuskeskustesse.
"Kokku on valmis pandud 400 voodit ning me otsime võimalusi täiendavate kohtade leidmiseks," seisis valitsuse kohaliku esinduse avalduses.
Ametnike hinnangul elab Calais' ümbruses, La Manche'i tunneli lähistel umbes 650 sisserändajat. Abiorganisatsioonid hindavad migrantide arvu 1100-le.
Uudisteagentuuri AFP reedel sündmuskohal viibinud reporter ütles, et kaks bussi ootab laagripaiga juures, kus on juba tuvastatud kaks koroonaviiruse kandjat, kes suunati ka isolatsiooni.
Positiivse proovi andnute jaoks on valmis 20 karantiinikohta, ütlesid ametnikud.
Lähedalasuvas Grande-Synthe'is, kus valdavalt mahajäetud laohoonetes elutseb veel umbes 600 sisserändajat, korraldab politsei igapäevaselt külaskäike, et vabatahtlikkuse alusel julgustada inimesi sealtki ajutistesse kodudesse ümber kolima.
Abiorganisatsioonid on hoiatanud juba mitu nädalat, et pead-jalad telklaagrites koos elavad sisserändajad, kel puudub ligipääs kvaliteetsele veele, hügieeni- ja sanitaartingimustele, on väga suures ohus COVID-19 viirusse nakatumises.
Üleriiklik koduspüsimise üleskutse ja viirusesse nakatumise kartus on märkimisväärselt vähendanud sisserändajatega tegelevate vabatahtlike arvu ning tekitanud häireid ka toidujagamisele.
### Response:
Prantsuse võimud annavad osale Calais' sisserändajaist ajutise elukoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Withers kirjutas teiste hulgas sellised lood nagu "Lean on Me", "Ain't No Sunshine" ja "Lovely Day". Ta kirjutas ja salvestas mitmeid teisigi hittlugusid, nende seas "Use Me" ja "Just the Two of Us", võitis kokku kolm Grammyt ning võeti 2015. aastal rock'n'roll 'i kuulsuste halli liikmeks, vahendab Guardian.
William Harrison Withers Jr sündis 1938. aastal Slab Forki nimelises linnas Lääne-Virgina osariigis, kus tal oli keeruline lapsepõlv. Kokutamise tõttu oli tal keeruline sõpru leida ning pärast seda, kui tema isa suri, hakkas 13-aastast Withersit kasvatama tema vanaema.
Withers oli enne muusikaga tegelema hakkamist üheksa aastat USA mereväes. Ta kolis 1967. aastal Los Angelesse, kus leidis tööd prill-laudade meistrina ning salvestas öösiti lindile oma demolugusid. 1970. aastal sõlmis ta juba lepingu plaadifirmaga Sussex Records, kes määras tema esimese stuudioalbumi produtsendiks Booker T. Jonesi. Samal albumil ilmus ka hittlugu "Ain't No Sunshine", mille eest võitis Withers ka oma esimese Grammy parima R&B loo kategoorias.
Tema esimene ja ainus Billboardi edetabeli esikohale jõudnud singel oli "Lean on Me", mis oli tugevalt mõjutatud tema lapsepõlve aegsetest kirikuhümnidest ja gospelmuusikast ning inspireeritud üleskasvamisest tugeva kogukondliku eetosega söekaevanduslinnas.
Tema koostöö Sussex Recordsiga ei lõppenud hästi. "Nad ei maksnud mulle midagi," rääkis ta 2015. aastal väljaandele Rolling Stone. "Nad vaatasid mulle otsa ja ütlesid, et "aga mis siis, et me sulle võlgu oleme?". Ma õppisin inimestega suhtlema sõjaväes. Kui mingi tüüp mu nägu litsub, siis ei lõppe asi hästi." Ta väitis tollal, et hävitas vihahoos albumi, mille oli just plaadifirma juures salvestanud. "Ma oleks ilmselt võinud selle olukorra natuke teistmoodi lahendada."
Pärast seda sõlmis Withers lepingu plaadifirmaga Columbia Records ja abiellus Marcia Johnsoniga, kellest 1976. aastal sai ka tema mänedžer. Withersil oli hittlugusid ka selle plaadifirmaga, nende hulgas näiteks 1977. aastal ilmunud optimistlik "Lovely Day".
Pärast seda, kui Withers oli kolme aasta jooksul välja andnud kolm albumit, väitis ta, et Columbia Recordsi muusikute ja repertuaari eest vastutava osakonna juht Mickey Eichner ei lasknud teda stuudiosse, mistõttu jäi tema albumite "'Bout Love" (1978) ja "Watching You Watching Me" (1985) vahele seitse aastat.
Kuna viimatimainitu edetabelitesse ei jõudnud, läks Withers varakult pensionile. Põhjuseid, miks ta muusikatööstusele selja pööras, uuris 2009. aastal linastunud dokumentaalfilm "Still Bill", mille kohta filmikriitik Roger Ebert kirjutas, et Withers elab jätkuvalt õnneliku mehena. ""Still Bill" räägib mehest, kes jõudis edetabelite tippu, astus selle kõige juurest 1985. aastal minema ja on rahul, et seda tegi."
Withersist jäävad maha tema naine Marcia ja nende kaks last, Todd ja Kori. | Suri soulilaulja Bill Withers | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Withers kirjutas teiste hulgas sellised lood nagu "Lean on Me", "Ain't No Sunshine" ja "Lovely Day". Ta kirjutas ja salvestas mitmeid teisigi hittlugusid, nende seas "Use Me" ja "Just the Two of Us", võitis kokku kolm Grammyt ning võeti 2015. aastal rock'n'roll 'i kuulsuste halli liikmeks, vahendab Guardian.
William Harrison Withers Jr sündis 1938. aastal Slab Forki nimelises linnas Lääne-Virgina osariigis, kus tal oli keeruline lapsepõlv. Kokutamise tõttu oli tal keeruline sõpru leida ning pärast seda, kui tema isa suri, hakkas 13-aastast Withersit kasvatama tema vanaema.
Withers oli enne muusikaga tegelema hakkamist üheksa aastat USA mereväes. Ta kolis 1967. aastal Los Angelesse, kus leidis tööd prill-laudade meistrina ning salvestas öösiti lindile oma demolugusid. 1970. aastal sõlmis ta juba lepingu plaadifirmaga Sussex Records, kes määras tema esimese stuudioalbumi produtsendiks Booker T. Jonesi. Samal albumil ilmus ka hittlugu "Ain't No Sunshine", mille eest võitis Withers ka oma esimese Grammy parima R&B loo kategoorias.
Tema esimene ja ainus Billboardi edetabeli esikohale jõudnud singel oli "Lean on Me", mis oli tugevalt mõjutatud tema lapsepõlve aegsetest kirikuhümnidest ja gospelmuusikast ning inspireeritud üleskasvamisest tugeva kogukondliku eetosega söekaevanduslinnas.
Tema koostöö Sussex Recordsiga ei lõppenud hästi. "Nad ei maksnud mulle midagi," rääkis ta 2015. aastal väljaandele Rolling Stone. "Nad vaatasid mulle otsa ja ütlesid, et "aga mis siis, et me sulle võlgu oleme?". Ma õppisin inimestega suhtlema sõjaväes. Kui mingi tüüp mu nägu litsub, siis ei lõppe asi hästi." Ta väitis tollal, et hävitas vihahoos albumi, mille oli just plaadifirma juures salvestanud. "Ma oleks ilmselt võinud selle olukorra natuke teistmoodi lahendada."
Pärast seda sõlmis Withers lepingu plaadifirmaga Columbia Records ja abiellus Marcia Johnsoniga, kellest 1976. aastal sai ka tema mänedžer. Withersil oli hittlugusid ka selle plaadifirmaga, nende hulgas näiteks 1977. aastal ilmunud optimistlik "Lovely Day".
Pärast seda, kui Withers oli kolme aasta jooksul välja andnud kolm albumit, väitis ta, et Columbia Recordsi muusikute ja repertuaari eest vastutava osakonna juht Mickey Eichner ei lasknud teda stuudiosse, mistõttu jäi tema albumite "'Bout Love" (1978) ja "Watching You Watching Me" (1985) vahele seitse aastat.
Kuna viimatimainitu edetabelitesse ei jõudnud, läks Withers varakult pensionile. Põhjuseid, miks ta muusikatööstusele selja pööras, uuris 2009. aastal linastunud dokumentaalfilm "Still Bill", mille kohta filmikriitik Roger Ebert kirjutas, et Withers elab jätkuvalt õnneliku mehena. ""Still Bill" räägib mehest, kes jõudis edetabelite tippu, astus selle kõige juurest 1985. aastal minema ja on rahul, et seda tegi."
Withersist jäävad maha tema naine Marcia ja nende kaks last, Todd ja Kori.
### Response:
Suri soulilaulja Bill Withers |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täpsemat kuupäeva Premier League paika ei pannud, öeldes, et meistrivõistlused saavad jätkuda koroonakriisist tingitud olukorra paranemisel sellisel määral, et mängude pidamine on taaskord mängijate ja pealtvaatajate jaoks ohutu.
Liiga sõnul hoitakse kriisiga seotud arengutel pidevalt silma peal ning mängudega loodetakse naasta nii pea, kui olukord seda lubab.
Veel otsustas Inglise kõrgliiga eraldada 125 miljonit naela (u 142 miljonit eurot) koroonakriisi tõttu kahjusid kandvatele madalamate liigade meeskondadele. Ka peab Premier League kõnelusi mängijatega, et vähendada nende palkasid 30% võrra. | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga mai alguses ei naase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täpsemat kuupäeva Premier League paika ei pannud, öeldes, et meistrivõistlused saavad jätkuda koroonakriisist tingitud olukorra paranemisel sellisel määral, et mängude pidamine on taaskord mängijate ja pealtvaatajate jaoks ohutu.
Liiga sõnul hoitakse kriisiga seotud arengutel pidevalt silma peal ning mängudega loodetakse naasta nii pea, kui olukord seda lubab.
Veel otsustas Inglise kõrgliiga eraldada 125 miljonit naela (u 142 miljonit eurot) koroonakriisi tõttu kahjusid kandvatele madalamate liigade meeskondadele. Ka peab Premier League kõnelusi mängijatega, et vähendada nende palkasid 30% võrra.
### Response:
Inglismaa jalgpalli kõrgliiga mai alguses ei naase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praeguseks on meil registreeritud akuutses konsulaarkriisi olukorras 61 transporti vajavat inimest, kellega me tegeleme personaalselt," ütles välisminister Urmas Reinsalu reedel peetud pressikonverentsil.
Tema sõnul on suur enamus neist lühiajaliselt Eestist eemal olnud inimestest, kes on võtnud välisministeeriumiga ühendust ja soovi avaldanud, tänaseks Eestisse koju saanud. Kokku on ministeeriumi konsulaartoimkond tegelenud ligi 10 000 päringuga
"Aga loomulikult ei tähenda see seda, et ainult 61 inimest sooviks Eestisse naasta, vaid see tähendab seda, et suur hilk inimesi on otsustanud praegusel segasel ajal, kus transpordivõimalused on ära langenud, selle kriisi asukohariigis mööda saata," lisas välisminister.
Reinsalu soovitas inimestel ja eriti riskigruppidesse kuuluvatel eestlastel kaaluda ka praegu reisimisega kaasnevaid riske - nii nakkuse saamise ohtu kui ka logistilisi probleeme - ning mõelda, kas neil üldse on vaja praegu Eestisse tulema hakata.
"Tuleb arvestada, et lähemaks pooleteiseks kuuks vähemalt või ka pikemaks ajaks on rahvusvahelised transpordiühendused sisuliselt katkenud," märis Reinsalu.
Välisminister rõhutas samas, et Eesti kodanikele on riigipiirid alati lahti nii sisenemiseks kui siit lahkumiseks. "Tasub ainult arvestada, et ka paljud teised riigid sarnaselt Eestiga piiravad välismaalastel oma riikidesse sisenemist," lisas ta.
Suuremad transporti vajavad eestimaalaste grupid on Uus-Meremaal, kus abi ootab kümme eestlast, Hispaanias üheksa, Gruusias viis, Argentinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Aserbaidžaanis igaühes neli Eesti elanikku. "Oleme püüdnud inimesi ka konstentreerida evakuatsioonivõimalusi silmas pidades," ütles minister.
Reinsalu rääkis, et akuutses konsulaarkriisis inimestele pakub ministeerium Euroopa Liidu teiste riikide korraldatud evakuatsioonilendusid
Välisminister tänas ka reedel peetud Euroopa Liidu välisministrite videkonverentsil teisi riike koostöö eest välismaale lõksu jäänud Eesti kodanike abistamisel. "Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö konsulaarabi andmisel on olnud märkimisväärne – ka paljud eestlased, kes olid reisil kaugemates sihtkohtades ning kust liikumispiirangute ja tühistatud lendude tõttu polnud tagasitulek enam praktiliselt võimalik, on jõudnud koju just tänu ühistele erilendudele," edastas ministeeriumi pressiteenistus Reinsalu sõnu.
Minsiter ütles ka, et palus EL-i välispoliitika kõrgel esindajal Josep Borrellil jätkata pingutusi veenmaks kolmandate riikide valitsusi hoida oma õhuruumi võimalikult kaua avatuna, et veel lõksus olevad inimesed saaksid tagasi Euroopasse. | Riigilt ootab välismaalt koju pääsemiseks abi veel 61 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praeguseks on meil registreeritud akuutses konsulaarkriisi olukorras 61 transporti vajavat inimest, kellega me tegeleme personaalselt," ütles välisminister Urmas Reinsalu reedel peetud pressikonverentsil.
Tema sõnul on suur enamus neist lühiajaliselt Eestist eemal olnud inimestest, kes on võtnud välisministeeriumiga ühendust ja soovi avaldanud, tänaseks Eestisse koju saanud. Kokku on ministeeriumi konsulaartoimkond tegelenud ligi 10 000 päringuga
"Aga loomulikult ei tähenda see seda, et ainult 61 inimest sooviks Eestisse naasta, vaid see tähendab seda, et suur hilk inimesi on otsustanud praegusel segasel ajal, kus transpordivõimalused on ära langenud, selle kriisi asukohariigis mööda saata," lisas välisminister.
Reinsalu soovitas inimestel ja eriti riskigruppidesse kuuluvatel eestlastel kaaluda ka praegu reisimisega kaasnevaid riske - nii nakkuse saamise ohtu kui ka logistilisi probleeme - ning mõelda, kas neil üldse on vaja praegu Eestisse tulema hakata.
"Tuleb arvestada, et lähemaks pooleteiseks kuuks vähemalt või ka pikemaks ajaks on rahvusvahelised transpordiühendused sisuliselt katkenud," märis Reinsalu.
Välisminister rõhutas samas, et Eesti kodanikele on riigipiirid alati lahti nii sisenemiseks kui siit lahkumiseks. "Tasub ainult arvestada, et ka paljud teised riigid sarnaselt Eestiga piiravad välismaalastel oma riikidesse sisenemist," lisas ta.
Suuremad transporti vajavad eestimaalaste grupid on Uus-Meremaal, kus abi ootab kümme eestlast, Hispaanias üheksa, Gruusias viis, Argentinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Aserbaidžaanis igaühes neli Eesti elanikku. "Oleme püüdnud inimesi ka konstentreerida evakuatsioonivõimalusi silmas pidades," ütles minister.
Reinsalu rääkis, et akuutses konsulaarkriisis inimestele pakub ministeerium Euroopa Liidu teiste riikide korraldatud evakuatsioonilendusid
Välisminister tänas ka reedel peetud Euroopa Liidu välisministrite videkonverentsil teisi riike koostöö eest välismaale lõksu jäänud Eesti kodanike abistamisel. "Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö konsulaarabi andmisel on olnud märkimisväärne – ka paljud eestlased, kes olid reisil kaugemates sihtkohtades ning kust liikumispiirangute ja tühistatud lendude tõttu polnud tagasitulek enam praktiliselt võimalik, on jõudnud koju just tänu ühistele erilendudele," edastas ministeeriumi pressiteenistus Reinsalu sõnu.
Minsiter ütles ka, et palus EL-i välispoliitika kõrgel esindajal Josep Borrellil jätkata pingutusi veenmaks kolmandate riikide valitsusi hoida oma õhuruumi võimalikult kaua avatuna, et veel lõksus olevad inimesed saaksid tagasi Euroopasse.
### Response:
Riigilt ootab välismaalt koju pääsemiseks abi veel 61 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR Sport soovitab: Georg Lurichi ausamba avamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
ERR Sport soovitab: Georg Lurichi ausamba avamine | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti levis sotsiaalmeedias foto sellest, kuidas Hispaania rannikumerest õngitseti välja jogurtitops, mis pärines 1976. aasta Montreali olümpiamängudelt. Tõenäoliselt suure osa nendest 44 aastast meres veetnud jogurtitops nägi välja nagu uus, olles käegakatsutavaks näiteks plasti püsivuse kohta.
Plast pole halb materjal
1950ndatel aastatel laialdaselt kasutusele võetud plasttooted lahendasid mitmed tolleaja kaubandusega seotud probleemid: plast on usaldusväärne materjal, tugev, kerge, odav ja vastavalt vajadusele ka muudetavate omadustega (elastne või jäik, pehme või kõva, värviline või läbipaistev). Plastis ei ole materjalina iseenesest midagi halba – tegemist on suures osas reageerimatu materjaliga, mis ei astu agaralt teiste ainetega keemilistesse reaktsioonidesse. Plast ei ole oma lihtsaimal kujul ka mürgine.
Probleemiks osutus aga plasti suur populaarsus ning tõsiasi, et plast on oma omadustelt küll suurepäraselt ümbertöödeldav, kuid kuna ta on samal ajal ka odav, siis pikki aastaid keegi selle kokkukogumise, taaskasutamise ja ümbertöötlemisega vaeva ei näinud. Nüüdseks on plasti kestvus üks sellega kaasnevate probleemide põhjuseid – iga veekeskkonda jõudnud plastitükk püsib seal suure tõenäosusega sadu aastaid.
Mida laiemalt plast kasutust leidis, seda enam hakati sinna lisama kõikvõimalikke lisaaineid – et plasttorud kestaksid maa all aastakümneid ja peaks vastu külmumisele või et plastist joogipudelid näeksid välja klaasile sarnaselt kirkad ja kõlisevad.
Nende arvukate lisaomaduste tarbeks lisati plasti erinevaid lisaaineid (näiteks ftalaadid, bisfenool-a), millest paljud osutusid toksiliseks. Nii võibki plastiga kaasnevad kahjulikud mõjud jagada suures osas kaheks – mehhaaniline plastireostus ja plastist välja leostuvad mürgid. Needsamad mõjud on olulised ka mikroplasti puhul.
Mikroplast on kaua kestnud, kuid hiljaaegu kirjeldatud probleem
Mikroplast on plastitükike, mis on väiksem kui 5 mm. See on kokkuleppeline suurus, mis on tingitud sellest, et väikesed plastitükid mõjutavad elustikku ja levivad keskkonnas mõnevõrra teisiti kui suured. Loomulikult leidub keskkonnas ka hulgaliselt 6 mm suuruseid ja suuremaid plastitükke ning ka väiksemat nanomõõtmetes plasti.
Mikroplast Autor/allikas: ERR
"Mikroplasti, kui probleemi, teadvustati teravalt alles suhteliselt hiljuti, 15 aastat tagasi."
Mikroplasti, kui probleemi, teadvustati teravalt alles suhteliselt hiljuti, 15 aastat tagasi. Tänu meediale ja ka kiirelt arenenud teadusele, on inimeste teadlikkus selle reostuse tüübi osas uskumatult hea (võrdluseks, nt ravimid on veekeskkonnas probleemiks olnud oluliselt pikemat aega, kuid praeguseks pole sellist meedialevi saavutanud). Kindlasti on teadlikkuse põhjuseks asjaolu, et väikesemõõtmeline plastitükike ja sellega kaasnevad probleemid on igaühele kergesti mõistetavad ja arusaadavad.
Huvitav fakt on, et mikroplasti leviku ja mõjude uurimisega tegeleb maailmas igapäevaselt tuhandeid teadlasi, kuid selle mõjude osas on endiselt palju teadmatust.
Teada on:
Planktonorganismid ja kalamaimud söövad mikroplasti sisse ja plast liigub piki toiduahelat, jõudes ka inimese toidulauale.
Plast põhjustab mehhaanilisi probleeme – ummistades kalamaimude seedekulglat, mitmeid organeid, põhjustab põletikke ja mitmesuguseid tervisekahjustusi.
Plasti pinnale kinnitub hulk mitmesuguseid vees lahustunud aineid, sealhulgas toksilisi aineid.
Inimene sööb ja hingab igapäevaselt sisse suuri koguseid plasti, kuid selle mõjud on veel selgusetud.
Teada ei ole:
Milline on plasti looduslike (ehk madalate) kontsentratsioonide mõju. Enamus laborikatseid on tehtud väga suurte mikroplasti kontsentratsioonidega.
Millist mõju on mikroplast viimastel aastakümnetel inimese tervisele omanud. On tehtud üksikuid konkreetseid uurimusi – nt on teada, et nanomõõtmetes plast liigub organismis vabalt ringi ning võib põhjustada mh neerude ummistusi.
Tõenäoliselt on nanomõõtmetes plasti levik kordades suurem kui mikroplastil – info selle kohta on aga vähene. Ka nanoplasti tervisemõjude kohta on vähem teada, kui mikroplasti kohta. Tasub meenutada nt asbestiga seotud tervisekahjustusi (asbestoos), mis on põhjustatud nanomõõtmetes asbestikiudude poolt.
Mikroplasti uuringud Eesti meres
Hetkel on lõpusirgel laiaulatuslik mikroplasti uuring Eesti rannikumeres. Kaks aastat tagasi kogusime koostöös Brightoni Ülikooli teadlastega 15 proovipunktist, mererohuväljadelt, ümber Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi mikroplasti analüüsimiseks nii vee- kui setteproove. Laborianalüüsid on kohe lõppenud ning praeguseks on teada tulemused merevees leiduvate mikroplasti koguste kohta.
"Üldistatult võib öelda, et 200 liitris merevees leidub 30–50 tükikest mikroplasti "
Üldistatult võib öelda, et 200 liitris merevees leidub 30–50 tükikest mikroplasti (enim reostunud proovis oli lausa 180 tükikest) – mis piltlikult öeldes tähendaks, et vabalt valitud kohas meres ujuma minnes tõmbab ujuja iga käetõmbega läbi vees ulpivate plastitükkide.
Enamlevinuimaks plastitüübiks on sinistes toonides plastikiud ning mida väiksemad on tükikeste mõõtmed, seda rohkem neid on. Me ei tea oma analüüside tulemusena küll konkreetsete tükikeste päritolu, kuid minul kangastuvad silme ees kõik need kalalaevad ja muud suuremad alused, mille jämedad narmendavad kaiotsad just sarnasest rohekas-sinisest plastkiust punutud on. Sinistes toonides köisi kasutatakse laevanduses ohtralt ja kulumise tulemusena sealt mikroplast ka merre jõuab.
Kui lugeda kirjandust, siis on levinuimateks mikroplasti allikateks autorehvid ja pesupesemine. Nii tasub ka ise oma igapäevaste tegevuste raames mõelda, kas minna kalaretkele kunstmaterjalid fliisiga (mille plastitolmu sa kandmisega samaaegselt sisse hingad) või maksta natuke rohkem ja osta endale korralik looduslikul villal põhinev riietus.
Loomulikult, kõiki tehismaterjale looduslike vastu välja vahetada on võimatu ja ilmselt poleks mõistlikki – sest nagu kirjutatud, plast materjalina pole iseenesest halb – küll aga tasub just mikroplastiga seotud uut teadmist silmas pidades oma tegevused ja kasutusel olevad asjad-materjalid kriitilise pilguga üle vaadata. | Pea igas liitris Eesti merevees leidub plastitükke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti levis sotsiaalmeedias foto sellest, kuidas Hispaania rannikumerest õngitseti välja jogurtitops, mis pärines 1976. aasta Montreali olümpiamängudelt. Tõenäoliselt suure osa nendest 44 aastast meres veetnud jogurtitops nägi välja nagu uus, olles käegakatsutavaks näiteks plasti püsivuse kohta.
Plast pole halb materjal
1950ndatel aastatel laialdaselt kasutusele võetud plasttooted lahendasid mitmed tolleaja kaubandusega seotud probleemid: plast on usaldusväärne materjal, tugev, kerge, odav ja vastavalt vajadusele ka muudetavate omadustega (elastne või jäik, pehme või kõva, värviline või läbipaistev). Plastis ei ole materjalina iseenesest midagi halba – tegemist on suures osas reageerimatu materjaliga, mis ei astu agaralt teiste ainetega keemilistesse reaktsioonidesse. Plast ei ole oma lihtsaimal kujul ka mürgine.
Probleemiks osutus aga plasti suur populaarsus ning tõsiasi, et plast on oma omadustelt küll suurepäraselt ümbertöödeldav, kuid kuna ta on samal ajal ka odav, siis pikki aastaid keegi selle kokkukogumise, taaskasutamise ja ümbertöötlemisega vaeva ei näinud. Nüüdseks on plasti kestvus üks sellega kaasnevate probleemide põhjuseid – iga veekeskkonda jõudnud plastitükk püsib seal suure tõenäosusega sadu aastaid.
Mida laiemalt plast kasutust leidis, seda enam hakati sinna lisama kõikvõimalikke lisaaineid – et plasttorud kestaksid maa all aastakümneid ja peaks vastu külmumisele või et plastist joogipudelid näeksid välja klaasile sarnaselt kirkad ja kõlisevad.
Nende arvukate lisaomaduste tarbeks lisati plasti erinevaid lisaaineid (näiteks ftalaadid, bisfenool-a), millest paljud osutusid toksiliseks. Nii võibki plastiga kaasnevad kahjulikud mõjud jagada suures osas kaheks – mehhaaniline plastireostus ja plastist välja leostuvad mürgid. Needsamad mõjud on olulised ka mikroplasti puhul.
Mikroplast on kaua kestnud, kuid hiljaaegu kirjeldatud probleem
Mikroplast on plastitükike, mis on väiksem kui 5 mm. See on kokkuleppeline suurus, mis on tingitud sellest, et väikesed plastitükid mõjutavad elustikku ja levivad keskkonnas mõnevõrra teisiti kui suured. Loomulikult leidub keskkonnas ka hulgaliselt 6 mm suuruseid ja suuremaid plastitükke ning ka väiksemat nanomõõtmetes plasti.
Mikroplast Autor/allikas: ERR
"Mikroplasti, kui probleemi, teadvustati teravalt alles suhteliselt hiljuti, 15 aastat tagasi."
Mikroplasti, kui probleemi, teadvustati teravalt alles suhteliselt hiljuti, 15 aastat tagasi. Tänu meediale ja ka kiirelt arenenud teadusele, on inimeste teadlikkus selle reostuse tüübi osas uskumatult hea (võrdluseks, nt ravimid on veekeskkonnas probleemiks olnud oluliselt pikemat aega, kuid praeguseks pole sellist meedialevi saavutanud). Kindlasti on teadlikkuse põhjuseks asjaolu, et väikesemõõtmeline plastitükike ja sellega kaasnevad probleemid on igaühele kergesti mõistetavad ja arusaadavad.
Huvitav fakt on, et mikroplasti leviku ja mõjude uurimisega tegeleb maailmas igapäevaselt tuhandeid teadlasi, kuid selle mõjude osas on endiselt palju teadmatust.
Teada on:
Planktonorganismid ja kalamaimud söövad mikroplasti sisse ja plast liigub piki toiduahelat, jõudes ka inimese toidulauale.
Plast põhjustab mehhaanilisi probleeme – ummistades kalamaimude seedekulglat, mitmeid organeid, põhjustab põletikke ja mitmesuguseid tervisekahjustusi.
Plasti pinnale kinnitub hulk mitmesuguseid vees lahustunud aineid, sealhulgas toksilisi aineid.
Inimene sööb ja hingab igapäevaselt sisse suuri koguseid plasti, kuid selle mõjud on veel selgusetud.
Teada ei ole:
Milline on plasti looduslike (ehk madalate) kontsentratsioonide mõju. Enamus laborikatseid on tehtud väga suurte mikroplasti kontsentratsioonidega.
Millist mõju on mikroplast viimastel aastakümnetel inimese tervisele omanud. On tehtud üksikuid konkreetseid uurimusi – nt on teada, et nanomõõtmetes plast liigub organismis vabalt ringi ning võib põhjustada mh neerude ummistusi.
Tõenäoliselt on nanomõõtmetes plasti levik kordades suurem kui mikroplastil – info selle kohta on aga vähene. Ka nanoplasti tervisemõjude kohta on vähem teada, kui mikroplasti kohta. Tasub meenutada nt asbestiga seotud tervisekahjustusi (asbestoos), mis on põhjustatud nanomõõtmetes asbestikiudude poolt.
Mikroplasti uuringud Eesti meres
Hetkel on lõpusirgel laiaulatuslik mikroplasti uuring Eesti rannikumeres. Kaks aastat tagasi kogusime koostöös Brightoni Ülikooli teadlastega 15 proovipunktist, mererohuväljadelt, ümber Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi mikroplasti analüüsimiseks nii vee- kui setteproove. Laborianalüüsid on kohe lõppenud ning praeguseks on teada tulemused merevees leiduvate mikroplasti koguste kohta.
"Üldistatult võib öelda, et 200 liitris merevees leidub 30–50 tükikest mikroplasti "
Üldistatult võib öelda, et 200 liitris merevees leidub 30–50 tükikest mikroplasti (enim reostunud proovis oli lausa 180 tükikest) – mis piltlikult öeldes tähendaks, et vabalt valitud kohas meres ujuma minnes tõmbab ujuja iga käetõmbega läbi vees ulpivate plastitükkide.
Enamlevinuimaks plastitüübiks on sinistes toonides plastikiud ning mida väiksemad on tükikeste mõõtmed, seda rohkem neid on. Me ei tea oma analüüside tulemusena küll konkreetsete tükikeste päritolu, kuid minul kangastuvad silme ees kõik need kalalaevad ja muud suuremad alused, mille jämedad narmendavad kaiotsad just sarnasest rohekas-sinisest plastkiust punutud on. Sinistes toonides köisi kasutatakse laevanduses ohtralt ja kulumise tulemusena sealt mikroplast ka merre jõuab.
Kui lugeda kirjandust, siis on levinuimateks mikroplasti allikateks autorehvid ja pesupesemine. Nii tasub ka ise oma igapäevaste tegevuste raames mõelda, kas minna kalaretkele kunstmaterjalid fliisiga (mille plastitolmu sa kandmisega samaaegselt sisse hingad) või maksta natuke rohkem ja osta endale korralik looduslikul villal põhinev riietus.
Loomulikult, kõiki tehismaterjale looduslike vastu välja vahetada on võimatu ja ilmselt poleks mõistlikki – sest nagu kirjutatud, plast materjalina pole iseenesest halb – küll aga tasub just mikroplastiga seotud uut teadmist silmas pidades oma tegevused ja kasutusel olevad asjad-materjalid kriitilise pilguga üle vaadata.
### Response:
Pea igas liitris Eesti merevees leidub plastitükke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tšehhi Vabariigi pealinna kuuenda piirkonna volikogu hääletas eelmisel aastal selle poolt, et vastuoluline nõukogudeaegne skulptuur minema viia ning rajada sinna asemele monument, mis tähistaks Praha vabanemist Natsi-Saksamaa okupatsioonist, vahendasid Reuters ja Tšehhi Raadio.
1980. aastal paika pandud pronksskulptuuri minema viimise plaan tõi kaasa terava reaktsiooni Moskva poolt.
Kui Venemaal peavad paljud marssal Konevit Suure Isamaa sõja kangelaseks, on ta tšehhide seas tuntud kui nõukogudeaegse rõhumise sümbol.
Konev juhtis vägesid, mis 1945. aastal Natsi-Saksamaa Prahast välja tõrjus. Samas juhtis ta ka operatsiooni, millega Nõukogude Liit surus veriselt maha 1956. aasta nõukogudevastase ülestõusu Ungaris.
Praha kuuenda piirkonna meer Ondrej Kolar selgitas ajakirjanikele, et Konevi kuju viiakse "muuseumi, mis käsitleb Tšehhoslovakkia ajalugu 20. sajandil".
Tšehhi Kremli-meelne president Miloš Zeman mõistis kohalike võimude otsuse hukka ja nimetas seda koroonaviirusest tuleneva eriolukorra kuritarvitamiseks. Otsuse vastu on protesteerinud ka erinevad Tšehhi kommunistid. | Praha võimud viisid minema vastuolulise punamarssali skulptuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšehhi Vabariigi pealinna kuuenda piirkonna volikogu hääletas eelmisel aastal selle poolt, et vastuoluline nõukogudeaegne skulptuur minema viia ning rajada sinna asemele monument, mis tähistaks Praha vabanemist Natsi-Saksamaa okupatsioonist, vahendasid Reuters ja Tšehhi Raadio.
1980. aastal paika pandud pronksskulptuuri minema viimise plaan tõi kaasa terava reaktsiooni Moskva poolt.
Kui Venemaal peavad paljud marssal Konevit Suure Isamaa sõja kangelaseks, on ta tšehhide seas tuntud kui nõukogudeaegse rõhumise sümbol.
Konev juhtis vägesid, mis 1945. aastal Natsi-Saksamaa Prahast välja tõrjus. Samas juhtis ta ka operatsiooni, millega Nõukogude Liit surus veriselt maha 1956. aasta nõukogudevastase ülestõusu Ungaris.
Praha kuuenda piirkonna meer Ondrej Kolar selgitas ajakirjanikele, et Konevi kuju viiakse "muuseumi, mis käsitleb Tšehhoslovakkia ajalugu 20. sajandil".
Tšehhi Kremli-meelne president Miloš Zeman mõistis kohalike võimude otsuse hukka ja nimetas seda koroonaviirusest tuleneva eriolukorra kuritarvitamiseks. Otsuse vastu on protesteerinud ka erinevad Tšehhi kommunistid.
### Response:
Praha võimud viisid minema vastuolulise punamarssali skulptuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Niisuguse ettepaneku tegid komisjonile liikmesriigid ja Ühendkuningriik.
Maksuvabastus muudab rahaliselt lihtsamaks arstide, õdede ja patsientide jaoks hädavajalike meditsiiniseadmete soetamise.
Tolli- ja käibemaksust vabastati maskid ja kaitsevahendid ning testikomplektid, hingamisaparaadid ja muud meditsiiniseadmed. Maksuvabastus kehtib esialgu kuus kuud, edasi on võimalik seda vajadusel pikendada.
"Praeguses hädaolukorras on ülioluline, et meditsiiniseadmed ja -vahendid jõuaksid kiiresti sinna, kus neid vajatakse. Vabastades sellised kolmandatest riikidest imporditud tooted tolli- ja käibemaksust, aitab Euroopa Komisjon teha need tooted paremini kättesaadavaks," ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paol Gentiloni.
20. märtsil kutsus komisjon kõiki liikmesriike ja Ühendkuningriiki üles esitama taotlust loobuda tolli- ja käibemaksust kaitsevahendite ja muude meditsiiniseadmete importimisel kolmandatest riikidest. Kõik liikmesriigid ja Ühendkuningriik seda ka tegid.
Otsus jõustub tagasiulatuvalt 30. jaanuarist. | Euroopa Komisjon vabastas meditsiiniseadmete impordi tolli- ja käibemaksust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Niisuguse ettepaneku tegid komisjonile liikmesriigid ja Ühendkuningriik.
Maksuvabastus muudab rahaliselt lihtsamaks arstide, õdede ja patsientide jaoks hädavajalike meditsiiniseadmete soetamise.
Tolli- ja käibemaksust vabastati maskid ja kaitsevahendid ning testikomplektid, hingamisaparaadid ja muud meditsiiniseadmed. Maksuvabastus kehtib esialgu kuus kuud, edasi on võimalik seda vajadusel pikendada.
"Praeguses hädaolukorras on ülioluline, et meditsiiniseadmed ja -vahendid jõuaksid kiiresti sinna, kus neid vajatakse. Vabastades sellised kolmandatest riikidest imporditud tooted tolli- ja käibemaksust, aitab Euroopa Komisjon teha need tooted paremini kättesaadavaks," ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paol Gentiloni.
20. märtsil kutsus komisjon kõiki liikmesriike ja Ühendkuningriiki üles esitama taotlust loobuda tolli- ja käibemaksust kaitsevahendite ja muude meditsiiniseadmete importimisel kolmandatest riikidest. Kõik liikmesriigid ja Ühendkuningriik seda ka tegid.
Otsus jõustub tagasiulatuvalt 30. jaanuarist.
### Response:
Euroopa Komisjon vabastas meditsiiniseadmete impordi tolli- ja käibemaksust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 2018. aastast Napolis pallinud Ruiz on Real Betisi kasvandik, kelle täht lõi särama juba koduliigas. Kuuel korral on poolkaitsja jõudnud esindada ka Hispaania koondist, kirjutab Soccernet.ee.
"On ilmselge, et Fabiani kohta on pärinud mitu suurt klubi. Ta on juba kolm aastat kõrgel tasemel mänginud," selgitas Torres raadiole. "Jah, on tõsi, et ka Real Madrid on tema vastu huvi tundnud ja oleme sellest Napolit teavitanud."
Napolil Fabiani müümisega kiiret ei ole, sest lepingut on mehel järel 2023. aasta suveni.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Madridi Real jahib Napoli mängumeest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 2018. aastast Napolis pallinud Ruiz on Real Betisi kasvandik, kelle täht lõi särama juba koduliigas. Kuuel korral on poolkaitsja jõudnud esindada ka Hispaania koondist, kirjutab Soccernet.ee.
"On ilmselge, et Fabiani kohta on pärinud mitu suurt klubi. Ta on juba kolm aastat kõrgel tasemel mänginud," selgitas Torres raadiole. "Jah, on tõsi, et ka Real Madrid on tema vastu huvi tundnud ja oleme sellest Napolit teavitanud."
Napolil Fabiani müümisega kiiret ei ole, sest lepingut on mehel järel 2023. aasta suveni.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Madridi Real jahib Napoli mängumeest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuj lihaa netu, sis on ii kaala lihaa!"
vene vanasõna
Kui netist telekavu uurite, siis WrestleMania siiski toimub: aga see on eelsalvestatud (mistõttu näeme enam kinematograafilisi elemente!) ning 100 000 pealtvaataja asemel mängitakse kogu tragikomöödia maha tühja saali ees (ning kuulu poolest ka kummitusmajades ja surnuaedadel!).
Et mis pistmist on wrestling' ul spordiga? Esiteks on kogu suur sport esmalt meelelahutus ja näitemäng, ja julmalt öeldes: eks ole säälgi kokkulepitud sobingumänge ning võltselemente – selle kõrval nt jälgib maailma suurim wrestling' u-organisatsioon (ettevõte) World Wrestling Entertainment (edaspidi WWE) juba aastaid – pääle väga ebameeldivaid vahejuhtumeid ja kohtuprotsesse kahjuks – tervisepoliitikat, mis keelab nii steroidid kui ergutid-mõnuained, n-ö kogu dopingu, ja seda jälgitakse vahest valvsaminigi kui "pärisspordis" (vähemasti on kõvasti soolasemad trahvid ja vähemsoolased esinemiskeelud kiired järgnema).
Minu huvi wrestling' u vastu pärineb lapsepõlvest, ja muidugi on esimene mälestusväärne kangelane säält (Soome televisiooni kaudu) Hulk Hogan, kes küll tööstusest aastaid rassistlike või vähemasti poliitiliselt ebakorrektsete väljaütlemiste pärast (selle üle annab vaielda) eemal oli. Nüüd on ta vaikselt ikoonina tagasi imbunud.
Intellektuaalses vallas kohtab huvi wrestling 'u vastu hämmastavalt palju. Ja põhjusega. Kuulsaim kirjutis on vast Ronald Barthes'i avaessee raamatust "Mütoloogiad" (1957, e.k 2004, tõlkinud Mirjam Lepik). Siin on tõlkija valinud vasteks sõna 'kätš', millele ma eelistan praegu igal juhul ameerikalikult toore laensõnana ' wrestling 'ut', kätš on nagu mingi hoovieitede lööma. Wrestling on popkultuurinähtus, teater, mis vahest enamatki kui teater, tsirkuse ja gladiaatorite areeni kohtumine tragikoomilise jutustusmaneeriga. Olen tasapisi unistanud erilise, eestipärase wrestling 'u maaletoomisest või loomisest – minesatea! Võiksin olla kuri, saatanlik promootor, ja samas mõni hale maskiga mölakas, kes millegagi hakkama ei saa...
Peab rõhutama, et Barthes'ile ei meeldinud "suur wrestling", vägev show, ta eelistas nurgatagust, amatöörlikumat-räpakamat löömalavastust – neid indie -löömaklubisid on tänagi nii kolepalju, ja mõnigi neist jõhkralt reaalsuse-lavastuse piiril. Nõrganärvilistel ei soovita neid n.ö "surmamatše", kus kasutatakse klaaspaneele, knopkasid, klammerdajaid, okastraati jne, üldiselt vaadata...
Toda tollast prantsuse nurgatagust kätši armastab Barthes nõnda kirglikult, et võrdleb seda oma arutlustes Molière'i ja Racine'iga, antiiktragöödiate ja itaalia komöödiatega, ta hõikab, et tegu on "tõelise Inimliku Komöödiaga", et see on "suur vaatemäng Valust, Kaotusest ja Õiglusest" ja "Valu Väljanäitus", et "kätš suudab toime panna transmutatsiooni, millega muidu saavad hakkama vaid Vaatemäng ja Kultus", ning kinnitab: "Publik nõuab kire kujutist, mitte kirge ennast. Kätšis ei ole tõe probleemile rohkem kohta kui teatris."
Lisaks astub ta minuga sama jalga pühaduseteotuse teel ning (kuigi mõnd spordiala ma ju armastan) leiab, et võrreldes kätši või wrestling uga "poksimatši või juudokohtumise lõpp on mage nagu mingit demonstratsiooni kokku võttev punkt".
Asjahuvilisele soovitaksin vaadata ka Sacha Baron Coheni filmi "Brüno" lõpust MMA võitluspuuris aset leidvat homolembestseeni (mida vähemasti osale kaamera ees oigasvast vaatajaskonnast on vist esitletud tõelise võitlusmatšina machomehe ning homonohiku vahel)...
*
Minu huviallikas on natuke teine, viimased mõned aastakümned on praegune WWE programm andnud mulle mingi kummalise, teatraalse kõverpeegelpildi USA ühiskonnast, see on nagu sotsioloogiline uurimus sellest, mis tol kõige veidramal "vabade maal" õigupoolest toimub. Nt on võimas olnud jälgida, kuidas 1990ndail sai klassikalisest muinasjutulöömast telemeelelahutus, mis laveeris porno, õudukate, rämemeelelahutuse ja jõhkra vägivalla piiril, ning kuidas 00ndate teise poole poliitkorrektsuse laines see taas tagasi painutati üsnagi "maitsekaks" meelelahutussarjaks.
Barthes tahab oma essees rõhutada tollast prantsuse ja USA kultuuri erinevust (lisaks neile on sel nähtusel oma vägagi oluline koht nt Mehhiko ja Jaapani, aga ka Inglismaa kultuuriruumis) – ta ütleb, et kätš "kujutab Ameerikas teatavat mütoloogilist võitlust Hea ja Kurja vahel (parapoliitilistel põhjustel peetakse kurjust esindavat kaklejat alati punaseks). Prantsuse kätš väljendab teistsugust heroiseerimist, mis kuulub pigem eetilisse, mitte poliitilisse korda." (lk 23). Nüüdseks on asjalood muutunud, kuigi aeg-ajalt leiutavad nad USA wrestlingu raames ka ideoloogilisi vaenlasi.
Mis on kummalisim ja mida paljud vast ei tea: tänane USA president kuulub WWE kuulsustekotta (Hall on Fame'i). Esiteks aitas ta korraldada 4. ja 5. WrestleMania't oma meelelahutuskeskuses Atlantic City's, teiseks on ta ka ise lahingutules olnud: 2007. aastal pidas ta WWE omaniku Mr. McMahon'iga (Vincent Kennedy McMahon mängib sarjas sageli endasarnast või -põhist tegelaskuju) maha "miljardäride lahingu", kus vastaspooli esindasid küll "päris maadlejad", aga mõned löögid sai ka ise vahetatud. Trump võitis ning McMahon aeti kaotajale kohaselt kiilaks (mäng käis lokkide pääle – neid hindas Trump tollalgi).
2013. aastal võeti praegune president siis vastu kuulsustekotta! USA presidenditoolil on tõsielusarjade ja wrestlingu-maailma mogul, mingis mõttes on see massimeedia ja tarbimisühiskonna täitunud unistus, tõeline düstoopia oma parimas, loomulikus ja lodevas vormis!
Muide, mehed on tänini sõbrad ning Vince'i abikaasa Linda McMahon oli Trumpi administratsioonis n.ö väikeettevõtluse-asjur või -administraator (tõsi, suurettevõtlusest pärit, ta oli aastaid ka WWE tegevjuht).
Vince McMahon on uskumatu kuju! Nii uskumatu, et tema enda mängitud paroodia ei ulatu päriselt selle hulluse ja megalomaania, paranoia ja ärilise geniaalsuse, arutu temperamendi ning sürrealistliku huumorimeelega tegelaseni, keda kirjeldavad paljud wrestlinguäris töötanud oma mälestustes ja dokfilmides: kuidas teda ajavad marru aevastused, kuidas ta viimasel sekundil nädalaid kirjutatud käsikirju puruks rebib ja asendab juhusliku madinaga, kuidas ta tahtis lavastada verepilastusliku suhteliini omaenda tütrega, kuida ta talentide karjääre isikliku maitse põhjal purustab ja teisi (tavaliselt ülisuuri, väikseid ta ei salli) mehi edutab jne.
McMahon on Ameerika alateadvuse tumeda deemoni reaalne kehastus, ta on lihtsalt veel rohkem alasti, veel kättesaadavam, kui nt Trump: ta mõtlemine paistab tööst veel tugevamate tindijoontega välja. Ja me ei saa öelda, et see on miski, mis poleks USAle omane: Ameerika ühiskonnas on alati olemas loomulik kalduvus totalitarismi, ja meil on vedanud, et me pole selle kõige võikamaid võimalusi näinud mujal, kui telelavastustes.
Aastaid püüti wrestling us hoida kinni asjast nimega " keyfabe" (selle sõna etümoloogia on põnev!): et tingliku maailma reeglid ja tegelaskujud säilivad, see on natuke võrreldav sellega, et sumotorid ei tohi rahva ees käia teksade ja T-särgiga, vaid tegelane jääb alati rolli. Nüüd on see küll hulga vabam, aga Vince'i ärritab ikka, kui näiteks sotsiaalmeedias keegi endale liialt vabadusi võtab.
Mingis mõttes on see võrdkuju Villu Tamme kunagisele küsimusele: kas olla tuleb see, kes tahad olla, või see, kes oled kuskil sisimas? Fake it till you make it või ole see, kes sa päriselt oled?
No, keda huvitab – see on kõik võlts niikuinii! Aga tegelikult toimus wrestling u mõjul üüratu muutus reaalsetes võitluskunstides: paljud tänased ja tollased MMA-tipud (Connor McGregor) on indu saanud just wrestling' u-tegelaskujudest, UFC põlvkond kasvas WWE mõjul – see oli nagu unistus tolle "võltsvõitluse" imevõttestiku ja näilise reeglituse üleviimisest pärismaailma! Muidugi tuleb see ka ringiga tagasi: MMA absoluutsed tipud Brock Lesnar (tema tuules ja võitluspartnerina nüüd ka Cain Velasquez) ja Ronda Rousey on olnud ka WWE meistrid ja tõmbenumbrid. Teistpidi üleminek on muidugi palju raskem: WWE läbi aegade armastatuim pahalane ja parim tegelaskuju, kes lahkus loominguliste arusaamade lahknemise tõttu McMahoniga – CM Punk – põrus pärisvõitlejana. Osalt kindlasti ka juba vanuse tõttu.
Et kes on pahalane või kurikael (inglise keeles ' heel ')? Muidugi hea tegelase või kangelase (nüüdisajal slängisõnana ' face ', noh, nagu esinduslõust või nii) vastand. Ja muidugi on wrestling us, nagu ka Batmani-sarjades, pahad tegelased põnevamad. Enamus tegelasi jääb halli tsooni ja sageli on loo dramaatiline murdepunkt mõne osaleja "poolevahetus" (' turn '). Aga jällegi: see on mingis mõttes ühiskonna polariseerimine: USA olemuses peitub mõte, et teisiti ei saa – peavad olema head ja halvad, piibellikud heitlused! See binaarsus on nende jaoks – ja ka meile, kultuurilaenuna – eluvõitluse alus.
Muide: kui palju põnevam on kinolinal wrestling ustaar Dave Bautista, kes on sageli mänginud toda "kurja" John Cenat, kes on pea alati olnud paipoiss!? Või vaadake Dwayne "The Rock" Johnsonit, kes on seespoolt ära näinud nii paha poisi kui rahvalemmiku rolli?
*
Kummaline, et kirjutan seda lugu nüüd ajal, mil wrestling utelevisooni salvestatakse tühjades saalides nagu telesaateid või kinofilme ning indie -tegijad istuvad kodus ja muretsevad järgmiste kuude ninaesise pärast, nagu ma isegi, luuletajana. Wrestling vajab publikut nagu luuletaja elav sõnagi!
Just läinud aastal läks tegelikult põnevaks, sest üle paari aastakümne (sic!) sai WWE endale tõsise konkurendi AEW (All Elite Wrestling) näol. Nimelt kõigi aegade ühe kuulsama tegelaskuju "The American Dream" Dusty Rhodes'i noorem poeg Cody Rhodes lahkus WWE'st loominguliste erimeelsuste tõttu, nagu paljud andekad aja jooksul on teinud – "erimeelsused" tähendavad seda, et McMahon ja ta "loomebrigaad" kohtlevad sind nagu sitta, ei arvesta su ideede ja loomingulise panuse ega annetega, vaid teevad sust mingisuguse pooltoote ja käki ja taovad selle mutta. Nagu ühiskond, koolid ja firmajuhid sageli tavatsevad loovama vaimuga teha. See on kõige tavalisem lugu. Liigagi tavaline.
Neid andekaid, kes pole kas soovinudki WWEs osaleda (kuigi raha ja staaristaatus ahvatlevad) või on säält lahkunud, on päris rohkelt, tuli välja. Ning praegu, ma usun, on tõelisele wrestling ufännile nii lugude arendamise, tegelaskujude kui matšide puhttehnilise kvaliteedi osas AEW – esialgu too vaene väikevend (kuigi siingi taga on miljonärid-konkurendid oma vahenditega) – põnevam. Vaatame, kas nad tolle raske, publikuta ja vähese rahaga aja nüüd vapralt üle elavad: esialgu on nende lavastused-lood tihedamad, draamad suuremad, aga kas see ka rohkem publikut toob? Sageli on heasse loosse investeerimine ohtlikum ja kulukam, kui kiire meelelahutuse, porno- ja vägivallaga löömine. Olgu siis otse või metafoorselt (metafoorset pornot ja vägivalda on me ühiskond täna üdini täis).
*
Nagu juhuse tahtel räägib WWE ja AEW lugu praeguse USA sisemise lõhestatuse loo. Vince McMahon on Donald Trumpi sõber ja mõttekaaslane, ta on oma kompanii sees diktaator ja ainuotsustaja, kohtleb inimesi üleolevalt...
Cody Rhodes (& co) pakub oma kompanii sees WWEst ära tulnuile või ära saadetutele ja mitmetele indie -tähtedele, pea algajatele, Jaapani tegijatele, võimalust areneda ning oma tegelaskujusid ise luua, lavatekste ise kirjutada, välja mõelda, mis WWEs oli viimaste aegadeni põhimure – kõige valmis- ja ettekirjutatus (asi on veidi paranenud)!
McMahon oskab mehhiklasi kokku panna mehhiklastega, mustanahalisi samasse tiimi mustanahalistega, iirlasi šotlastega, jaapanlasi... neist ei saa ta üldse aru, väiksed ja kummalised. Ta on neid küll "kokku ostnud", aga seda annet ja meelelahutuslikku kvaliteeti ta kasutada ei mõista, sageli jäävad kõige ägedamatele ja kummalisematele liikujatele-esinejatele vaid tolarollid.
AEWs aga astuvad üles avalikult homo- ja transseksuaalsed tegelaskujud ning jaapani wrestlingukultuuriga (ja vaikselt enam ka mehhiko omaga) on neil üldse head suhted.
Cody on abielus tumedanahalise Brandiga (kes tegelaskujuna samuti kaasa lööb). On põnev vaadata, kuidas nad nt avalikult rassiküsimust arutavad: Cody oli oma naisele alguses antirassistlikult-püüdlikult öelnud, et tema nahavärvi ei näegi. Brandi aga mõtles seepääle: kui sa ei näe, et ma olen tumedanahaline, siis ei näe sa ka minu kogemust ühiskonnas, koolis, elus... Et me olemegi erinevad, ja seda me peame nägema, et üksteist mõista! Et "ma ei näe nahavärvi" või "ma ei näe sugu", ei vasta meie tegelikkusele. Ja sellest võib rääkida ka wrestlingu-keeles või vähemasti tegelaste kaudu.
McMahon aga ehitab tegevusliine üles ikka veel triviaalsetele suhtelõhkumistele (kallimate truudusetusele), et mehed naiste pärast lüüa saaksid: hiljuti kaotas just abielumees Rusev – suur, äge, ausa ja naljaka loomuga brutaalne bulgaarlane – oma imeilusa naise Lana lootusetus heitluses Bobby Lashley'le, kes kunagi just Trump'i miljardäride lahingus esindas.
McMahon leiab India tarvis ühe hindust maadleja, kelle saaks turu sissesöötmiseks meistriks teha ja siis unustada. Saudi-Araabia tarvis ühe saudi, keda me näeme ainult sealsetes show'des, ei kuskil mujal. Ahjaa, nagu Trumpilegi, meeldib McMahonile saudi printsi raha, WWE teeb sääl iga aasta paar suuremat ülesastumist ja teleülekannet, mis toovad sisse tohutult palju rohkem, kui USA omad iganes.
Selle jaoks toob ta tagasi vanu, mujal ununenud ja kehvas vormis maadlejaid. Kui tellitakse, siis kasvõi Hulk Hogani, keda kaua aega USA teles tõrjuti. Paljud WWE maadlejad keelduvad Saudi-Araabiasse minemast, palgatõusu või karjääriedendust pole neil loota, eks. Kelle erilist suhet Mohammad Bin Salmaniga see elulavastus veel meenutab?
Naisi ei lasta Saudi-Araabias pea üldse lavale, nüüd on üks matš olnud, ülekehadressis: see nägi välja nagu nõuka-aegne kehalise kasvatuse tund, mitte välkkiire-hävitav (ja ikkagi, ma vabandan, ka seksikas) tulevärk, milleks "naiste revolutsioon" wrestlingu muutnud on – naiste matšid on sääl sageli põnevamad ja meeleheitlikumad lavastused!
Muide: vanasti olid halvimad võimalikud maitsevääratused segasoolised matšid: meeste ja naiste vahelised löömad, Andy Kaufmani loominguga või vähemalt filmiga "Man On The Moon" tuttavad kultuuritarbijad muidugi teavad, et see võib olla täitsa lõbus absurdihuumor. Aga mu jaoks on sel ikka halb mekk küljes, vastik on vaadata, kui mehed naisi klohmivad, äkki pole ma ise piisavalt vabanenud, sest nt indie-wrestlingus kasutatakse segasoolust üsnagi palju nii koomiliselt kui ka tõsiselt lugu arendades. Äkki on sel teemal ikkagi tulevikku, kuigi UFC-s me selliseid võitlusi veel niipea ei näe.
Küll aga meenub üks USA konservatiivne taskuhäälingu-kriitik (Andrew Clavan), kes ründas sarja "The Witcher" põhjusel, et "ükski naine ei saaks mõõgavõitluses ühegi mehe vastu" (nõidade olemasolu üldiselt teda ei häirinud, ainult see ebarealistlik seik, et naine oli mõõgaga vägevam) – on küllalt neid mehi, kes ei saaks võitluskunstiareenil hakkama ei UFC ega WWE ega AEW naistega ega kohaliku lasteaia kokatädigagi. Olgu, see selleks. Tädi ei ole ilus sõna. Kui tal on mõõk ka veel käes, siis ma kindlasti ei ütle "tädi".
*
Vana ja uue Ameerika transformatsioon ja interaktsioon on jälgitav parimini WWE'st AEW'sse siirdunute pääl. Alati kaotavast Cody Rhodes'ist sai oma isa vääriline pooljumalast tegelaskuju hüüdnimega "The American Nightmare". Koljatikasvu Luke Harper'ist sai AEW Tumeda Ordu liider Brodie Lee (päriselus endine raamatukogutöötaja Jonathan Huber!), kes meenutab oma käitumiselt ja kõnemaneerilt nii palju Vince McMahonit, et too oli toda üht klippi nähes raevukrambid saanud! Äärmuslikke nartsissiste või ka psühhopaate peabki teatud piirini õrritama-tirriteerima, et nad paljastada ja juhtivatelt positsioonidelt kõrvale trügida. Muidugi võib see ka nende võimu hoopis kindlustada, kui nad intelligentselt ja raevukalt reageerivad. Ohtlik mäng, aga küünlaid väärt!
WWE hullumeelsest Dean Ambrose'ist (üks mu lemmikkujusid) sai AEWs veel pöörasem, leppimatum, murdumatu selgrooga Jon Moxley, praeguse wrestling umaailma ägedaim, fännetõmbavaim tegelaskuju nii USAs kui Jaapanis – vahe oli selles, et WWE kirjutas ta lõpuks, aastatepikkuse ägeda töö ja kujundamise järel lihtsalt lollakaks ahviks, kes süüdistas omaenda sõpra vähihaigeks jäämises ning kandis gaasimaski ja lasi endale kaamera ees tagumikku kaitsepookimisi teha, oeehhhhh. AEW aga andis talle loomingulise vabaduse oma meeletus, oma energia ise omaenda sõnadega tegelaskujuks vormida.
See ongi konservatiivse, eelarvamuste kütkes ja totalitaarset võimu ihkava USA (ja iga teise ühiskonna) ning vaba ja loomingulise – mitte alati just selgemõistuslikuma ja kainema – USA (ja iga teise ühiskonna) vahe.
*
Lõpetuseks tahaksin lühidalt peatuda ühel oma lemmikul – võibolla kunagi räägime temast kui aegade parimast wrestling u-staarist –, Daniel Bryanist (Bryan Danielson), kelle lugu on nagu mõistukõne kangelasest totalitaarses ühiskonnas.
McMahoni jaoks on ta... liiga väikest kasvu. Tema kunagine tegelaskuju Ameerika Draakon murdis publiku südamesse: USA on Piiblimaa, seda ei tohi unustada! Daniel Bryan on Taaveti-kuju, pisike ja väle ja võimas, kes ületab takistusi; isegi kaotajana jäi tast võimas mulje. Ühel hetkel kasvas ta populaarsus kompaniil üle pea.
McMahonile ei meeldi tema otsusest sõltumatud asjade käigud. Ta peab saama loo kirjutada ise ja publik peab selle siis vastu võtma ja alla neelama ja tänulik olema. Sageli on ta vaist õige või lugu põnev olnud, ta on loonud staare ja sündmusi, aga rohkemgi vist hävitanud.
Daniel Bryan püüti kirjutada koomiliseks, kirjutada luuseriks... tulemus oli täpselt vastupidine, sellest kujunes YES-liikumine, meemidestki tuttav publikureaktsioon. "Nad" (WWE ja McMahon) pidid Bryanist tegema meistri. Vastutahtsi, vihast põsenahka puredes, aga samas hoolega oma sissevoolavaid dollareid lugedes, muidugi.
Ja siis selgus wrestling utõsiasi. Kõik, kes ei pea seda spordiks või tõsiseltvõetavaks või raskeks alaks: Bryanil oli kümneid peapõrutusi ja muid vigastusi (hulljulged võtted ja trikid, megameelelahutus nii rolliloomes kui füüsilises eneseületuses), et mitmeks aastaks (alguses arvati, et eluks ajaks), jäi ta wrestlingust kõrvale.
Tagasi sai ta tulla lõpuks, publiku rõõmuks ja omal soovil, halva tegelaskujuna (praeguseks on ta jälle positiivne kangelane, tegeleb peamiselt teiste tähtede edasiaitamisega, laseb end tihti võita, et kedagi hääs valguses näidata), kes – üllatus-üllatus – McMahoni meelelaadile paslikult, oli kliimamuutuseprohvet ja ökofriik, kes nädalast nädalasse jauras rumala publiku halbade tarbimisharjumuste kallal.
Jah, ainus kliimamuutust puudutav tegevusliin WWEs on olnud läbi negatiivse, publikuvaenuliku ja stereotüüpse tegelaskuju, keda mängis üks mu lemmikmaadlejaid üldse, nii et olin sada protsenti ta selja taga nagunii. Aga see on mingis mõttes ka viis, kuidas isegi "progressiivne" meedia veel viimaste aegadeni kliimamuutusest mõtlejaid näitas. Hull-Bernie on ikka Hull-Bernie.
*
Muidu? Kõik on ikka põnev, otsige WrestleMania 36 vaatamiseks võimalus: ikka veel astub üles uskumatu ja imeline, surnust tõusnud karakter The Undertaker, kes on aastakümneid mängus olnud! Ning saatanlik, pool aega lastesaatejuhina, pool aega võika maskiga deemonina esinev Bray Wyatt kohtub Hollywoodist naasnud John Cena'ga!
Muide, kuskil istub kodus ja nälgib indie-wrestling u imeline tegelaskuju Estonian ThunderFrog (Eesti KõueKonn kõlab päris hästi!), kel mu teada pole Eestiga mingit seost, lihtsalt talle see esinejanimi meeldis. See ongi USA: sa võid olla, kes tahad! Kui just ei tule võimule need, kes hakkavad sulle ette kirjutama, kes-ja-kuidas sa ikka päriselt olla võid! Või kui sa just koju nälga või arstiabi puudumisse ära ei sure: täiesti loomingulise, täiesti vabana, tõelise eesti välguväntsutajana! | Jürgen Rooste. Üks mõistulugu USA-st ehk kõigi sel nädalal ilmumata jäänud spordiuudiste asemel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuj lihaa netu, sis on ii kaala lihaa!"
vene vanasõna
Kui netist telekavu uurite, siis WrestleMania siiski toimub: aga see on eelsalvestatud (mistõttu näeme enam kinematograafilisi elemente!) ning 100 000 pealtvaataja asemel mängitakse kogu tragikomöödia maha tühja saali ees (ning kuulu poolest ka kummitusmajades ja surnuaedadel!).
Et mis pistmist on wrestling' ul spordiga? Esiteks on kogu suur sport esmalt meelelahutus ja näitemäng, ja julmalt öeldes: eks ole säälgi kokkulepitud sobingumänge ning võltselemente – selle kõrval nt jälgib maailma suurim wrestling' u-organisatsioon (ettevõte) World Wrestling Entertainment (edaspidi WWE) juba aastaid – pääle väga ebameeldivaid vahejuhtumeid ja kohtuprotsesse kahjuks – tervisepoliitikat, mis keelab nii steroidid kui ergutid-mõnuained, n-ö kogu dopingu, ja seda jälgitakse vahest valvsaminigi kui "pärisspordis" (vähemasti on kõvasti soolasemad trahvid ja vähemsoolased esinemiskeelud kiired järgnema).
Minu huvi wrestling' u vastu pärineb lapsepõlvest, ja muidugi on esimene mälestusväärne kangelane säält (Soome televisiooni kaudu) Hulk Hogan, kes küll tööstusest aastaid rassistlike või vähemasti poliitiliselt ebakorrektsete väljaütlemiste pärast (selle üle annab vaielda) eemal oli. Nüüd on ta vaikselt ikoonina tagasi imbunud.
Intellektuaalses vallas kohtab huvi wrestling 'u vastu hämmastavalt palju. Ja põhjusega. Kuulsaim kirjutis on vast Ronald Barthes'i avaessee raamatust "Mütoloogiad" (1957, e.k 2004, tõlkinud Mirjam Lepik). Siin on tõlkija valinud vasteks sõna 'kätš', millele ma eelistan praegu igal juhul ameerikalikult toore laensõnana ' wrestling 'ut', kätš on nagu mingi hoovieitede lööma. Wrestling on popkultuurinähtus, teater, mis vahest enamatki kui teater, tsirkuse ja gladiaatorite areeni kohtumine tragikoomilise jutustusmaneeriga. Olen tasapisi unistanud erilise, eestipärase wrestling 'u maaletoomisest või loomisest – minesatea! Võiksin olla kuri, saatanlik promootor, ja samas mõni hale maskiga mölakas, kes millegagi hakkama ei saa...
Peab rõhutama, et Barthes'ile ei meeldinud "suur wrestling", vägev show, ta eelistas nurgatagust, amatöörlikumat-räpakamat löömalavastust – neid indie -löömaklubisid on tänagi nii kolepalju, ja mõnigi neist jõhkralt reaalsuse-lavastuse piiril. Nõrganärvilistel ei soovita neid n.ö "surmamatše", kus kasutatakse klaaspaneele, knopkasid, klammerdajaid, okastraati jne, üldiselt vaadata...
Toda tollast prantsuse nurgatagust kätši armastab Barthes nõnda kirglikult, et võrdleb seda oma arutlustes Molière'i ja Racine'iga, antiiktragöödiate ja itaalia komöödiatega, ta hõikab, et tegu on "tõelise Inimliku Komöödiaga", et see on "suur vaatemäng Valust, Kaotusest ja Õiglusest" ja "Valu Väljanäitus", et "kätš suudab toime panna transmutatsiooni, millega muidu saavad hakkama vaid Vaatemäng ja Kultus", ning kinnitab: "Publik nõuab kire kujutist, mitte kirge ennast. Kätšis ei ole tõe probleemile rohkem kohta kui teatris."
Lisaks astub ta minuga sama jalga pühaduseteotuse teel ning (kuigi mõnd spordiala ma ju armastan) leiab, et võrreldes kätši või wrestling uga "poksimatši või juudokohtumise lõpp on mage nagu mingit demonstratsiooni kokku võttev punkt".
Asjahuvilisele soovitaksin vaadata ka Sacha Baron Coheni filmi "Brüno" lõpust MMA võitluspuuris aset leidvat homolembestseeni (mida vähemasti osale kaamera ees oigasvast vaatajaskonnast on vist esitletud tõelise võitlusmatšina machomehe ning homonohiku vahel)...
*
Minu huviallikas on natuke teine, viimased mõned aastakümned on praegune WWE programm andnud mulle mingi kummalise, teatraalse kõverpeegelpildi USA ühiskonnast, see on nagu sotsioloogiline uurimus sellest, mis tol kõige veidramal "vabade maal" õigupoolest toimub. Nt on võimas olnud jälgida, kuidas 1990ndail sai klassikalisest muinasjutulöömast telemeelelahutus, mis laveeris porno, õudukate, rämemeelelahutuse ja jõhkra vägivalla piiril, ning kuidas 00ndate teise poole poliitkorrektsuse laines see taas tagasi painutati üsnagi "maitsekaks" meelelahutussarjaks.
Barthes tahab oma essees rõhutada tollast prantsuse ja USA kultuuri erinevust (lisaks neile on sel nähtusel oma vägagi oluline koht nt Mehhiko ja Jaapani, aga ka Inglismaa kultuuriruumis) – ta ütleb, et kätš "kujutab Ameerikas teatavat mütoloogilist võitlust Hea ja Kurja vahel (parapoliitilistel põhjustel peetakse kurjust esindavat kaklejat alati punaseks). Prantsuse kätš väljendab teistsugust heroiseerimist, mis kuulub pigem eetilisse, mitte poliitilisse korda." (lk 23). Nüüdseks on asjalood muutunud, kuigi aeg-ajalt leiutavad nad USA wrestlingu raames ka ideoloogilisi vaenlasi.
Mis on kummalisim ja mida paljud vast ei tea: tänane USA president kuulub WWE kuulsustekotta (Hall on Fame'i). Esiteks aitas ta korraldada 4. ja 5. WrestleMania't oma meelelahutuskeskuses Atlantic City's, teiseks on ta ka ise lahingutules olnud: 2007. aastal pidas ta WWE omaniku Mr. McMahon'iga (Vincent Kennedy McMahon mängib sarjas sageli endasarnast või -põhist tegelaskuju) maha "miljardäride lahingu", kus vastaspooli esindasid küll "päris maadlejad", aga mõned löögid sai ka ise vahetatud. Trump võitis ning McMahon aeti kaotajale kohaselt kiilaks (mäng käis lokkide pääle – neid hindas Trump tollalgi).
2013. aastal võeti praegune president siis vastu kuulsustekotta! USA presidenditoolil on tõsielusarjade ja wrestlingu-maailma mogul, mingis mõttes on see massimeedia ja tarbimisühiskonna täitunud unistus, tõeline düstoopia oma parimas, loomulikus ja lodevas vormis!
Muide, mehed on tänini sõbrad ning Vince'i abikaasa Linda McMahon oli Trumpi administratsioonis n.ö väikeettevõtluse-asjur või -administraator (tõsi, suurettevõtlusest pärit, ta oli aastaid ka WWE tegevjuht).
Vince McMahon on uskumatu kuju! Nii uskumatu, et tema enda mängitud paroodia ei ulatu päriselt selle hulluse ja megalomaania, paranoia ja ärilise geniaalsuse, arutu temperamendi ning sürrealistliku huumorimeelega tegelaseni, keda kirjeldavad paljud wrestlinguäris töötanud oma mälestustes ja dokfilmides: kuidas teda ajavad marru aevastused, kuidas ta viimasel sekundil nädalaid kirjutatud käsikirju puruks rebib ja asendab juhusliku madinaga, kuidas ta tahtis lavastada verepilastusliku suhteliini omaenda tütrega, kuida ta talentide karjääre isikliku maitse põhjal purustab ja teisi (tavaliselt ülisuuri, väikseid ta ei salli) mehi edutab jne.
McMahon on Ameerika alateadvuse tumeda deemoni reaalne kehastus, ta on lihtsalt veel rohkem alasti, veel kättesaadavam, kui nt Trump: ta mõtlemine paistab tööst veel tugevamate tindijoontega välja. Ja me ei saa öelda, et see on miski, mis poleks USAle omane: Ameerika ühiskonnas on alati olemas loomulik kalduvus totalitarismi, ja meil on vedanud, et me pole selle kõige võikamaid võimalusi näinud mujal, kui telelavastustes.
Aastaid püüti wrestling us hoida kinni asjast nimega " keyfabe" (selle sõna etümoloogia on põnev!): et tingliku maailma reeglid ja tegelaskujud säilivad, see on natuke võrreldav sellega, et sumotorid ei tohi rahva ees käia teksade ja T-särgiga, vaid tegelane jääb alati rolli. Nüüd on see küll hulga vabam, aga Vince'i ärritab ikka, kui näiteks sotsiaalmeedias keegi endale liialt vabadusi võtab.
Mingis mõttes on see võrdkuju Villu Tamme kunagisele küsimusele: kas olla tuleb see, kes tahad olla, või see, kes oled kuskil sisimas? Fake it till you make it või ole see, kes sa päriselt oled?
No, keda huvitab – see on kõik võlts niikuinii! Aga tegelikult toimus wrestling u mõjul üüratu muutus reaalsetes võitluskunstides: paljud tänased ja tollased MMA-tipud (Connor McGregor) on indu saanud just wrestling' u-tegelaskujudest, UFC põlvkond kasvas WWE mõjul – see oli nagu unistus tolle "võltsvõitluse" imevõttestiku ja näilise reeglituse üleviimisest pärismaailma! Muidugi tuleb see ka ringiga tagasi: MMA absoluutsed tipud Brock Lesnar (tema tuules ja võitluspartnerina nüüd ka Cain Velasquez) ja Ronda Rousey on olnud ka WWE meistrid ja tõmbenumbrid. Teistpidi üleminek on muidugi palju raskem: WWE läbi aegade armastatuim pahalane ja parim tegelaskuju, kes lahkus loominguliste arusaamade lahknemise tõttu McMahoniga – CM Punk – põrus pärisvõitlejana. Osalt kindlasti ka juba vanuse tõttu.
Et kes on pahalane või kurikael (inglise keeles ' heel ')? Muidugi hea tegelase või kangelase (nüüdisajal slängisõnana ' face ', noh, nagu esinduslõust või nii) vastand. Ja muidugi on wrestling us, nagu ka Batmani-sarjades, pahad tegelased põnevamad. Enamus tegelasi jääb halli tsooni ja sageli on loo dramaatiline murdepunkt mõne osaleja "poolevahetus" (' turn '). Aga jällegi: see on mingis mõttes ühiskonna polariseerimine: USA olemuses peitub mõte, et teisiti ei saa – peavad olema head ja halvad, piibellikud heitlused! See binaarsus on nende jaoks – ja ka meile, kultuurilaenuna – eluvõitluse alus.
Muide: kui palju põnevam on kinolinal wrestling ustaar Dave Bautista, kes on sageli mänginud toda "kurja" John Cenat, kes on pea alati olnud paipoiss!? Või vaadake Dwayne "The Rock" Johnsonit, kes on seespoolt ära näinud nii paha poisi kui rahvalemmiku rolli?
*
Kummaline, et kirjutan seda lugu nüüd ajal, mil wrestling utelevisooni salvestatakse tühjades saalides nagu telesaateid või kinofilme ning indie -tegijad istuvad kodus ja muretsevad järgmiste kuude ninaesise pärast, nagu ma isegi, luuletajana. Wrestling vajab publikut nagu luuletaja elav sõnagi!
Just läinud aastal läks tegelikult põnevaks, sest üle paari aastakümne (sic!) sai WWE endale tõsise konkurendi AEW (All Elite Wrestling) näol. Nimelt kõigi aegade ühe kuulsama tegelaskuju "The American Dream" Dusty Rhodes'i noorem poeg Cody Rhodes lahkus WWE'st loominguliste erimeelsuste tõttu, nagu paljud andekad aja jooksul on teinud – "erimeelsused" tähendavad seda, et McMahon ja ta "loomebrigaad" kohtlevad sind nagu sitta, ei arvesta su ideede ja loomingulise panuse ega annetega, vaid teevad sust mingisuguse pooltoote ja käki ja taovad selle mutta. Nagu ühiskond, koolid ja firmajuhid sageli tavatsevad loovama vaimuga teha. See on kõige tavalisem lugu. Liigagi tavaline.
Neid andekaid, kes pole kas soovinudki WWEs osaleda (kuigi raha ja staaristaatus ahvatlevad) või on säält lahkunud, on päris rohkelt, tuli välja. Ning praegu, ma usun, on tõelisele wrestling ufännile nii lugude arendamise, tegelaskujude kui matšide puhttehnilise kvaliteedi osas AEW – esialgu too vaene väikevend (kuigi siingi taga on miljonärid-konkurendid oma vahenditega) – põnevam. Vaatame, kas nad tolle raske, publikuta ja vähese rahaga aja nüüd vapralt üle elavad: esialgu on nende lavastused-lood tihedamad, draamad suuremad, aga kas see ka rohkem publikut toob? Sageli on heasse loosse investeerimine ohtlikum ja kulukam, kui kiire meelelahutuse, porno- ja vägivallaga löömine. Olgu siis otse või metafoorselt (metafoorset pornot ja vägivalda on me ühiskond täna üdini täis).
*
Nagu juhuse tahtel räägib WWE ja AEW lugu praeguse USA sisemise lõhestatuse loo. Vince McMahon on Donald Trumpi sõber ja mõttekaaslane, ta on oma kompanii sees diktaator ja ainuotsustaja, kohtleb inimesi üleolevalt...
Cody Rhodes (& co) pakub oma kompanii sees WWEst ära tulnuile või ära saadetutele ja mitmetele indie -tähtedele, pea algajatele, Jaapani tegijatele, võimalust areneda ning oma tegelaskujusid ise luua, lavatekste ise kirjutada, välja mõelda, mis WWEs oli viimaste aegadeni põhimure – kõige valmis- ja ettekirjutatus (asi on veidi paranenud)!
McMahon oskab mehhiklasi kokku panna mehhiklastega, mustanahalisi samasse tiimi mustanahalistega, iirlasi šotlastega, jaapanlasi... neist ei saa ta üldse aru, väiksed ja kummalised. Ta on neid küll "kokku ostnud", aga seda annet ja meelelahutuslikku kvaliteeti ta kasutada ei mõista, sageli jäävad kõige ägedamatele ja kummalisematele liikujatele-esinejatele vaid tolarollid.
AEWs aga astuvad üles avalikult homo- ja transseksuaalsed tegelaskujud ning jaapani wrestlingukultuuriga (ja vaikselt enam ka mehhiko omaga) on neil üldse head suhted.
Cody on abielus tumedanahalise Brandiga (kes tegelaskujuna samuti kaasa lööb). On põnev vaadata, kuidas nad nt avalikult rassiküsimust arutavad: Cody oli oma naisele alguses antirassistlikult-püüdlikult öelnud, et tema nahavärvi ei näegi. Brandi aga mõtles seepääle: kui sa ei näe, et ma olen tumedanahaline, siis ei näe sa ka minu kogemust ühiskonnas, koolis, elus... Et me olemegi erinevad, ja seda me peame nägema, et üksteist mõista! Et "ma ei näe nahavärvi" või "ma ei näe sugu", ei vasta meie tegelikkusele. Ja sellest võib rääkida ka wrestlingu-keeles või vähemasti tegelaste kaudu.
McMahon aga ehitab tegevusliine üles ikka veel triviaalsetele suhtelõhkumistele (kallimate truudusetusele), et mehed naiste pärast lüüa saaksid: hiljuti kaotas just abielumees Rusev – suur, äge, ausa ja naljaka loomuga brutaalne bulgaarlane – oma imeilusa naise Lana lootusetus heitluses Bobby Lashley'le, kes kunagi just Trump'i miljardäride lahingus esindas.
McMahon leiab India tarvis ühe hindust maadleja, kelle saaks turu sissesöötmiseks meistriks teha ja siis unustada. Saudi-Araabia tarvis ühe saudi, keda me näeme ainult sealsetes show'des, ei kuskil mujal. Ahjaa, nagu Trumpilegi, meeldib McMahonile saudi printsi raha, WWE teeb sääl iga aasta paar suuremat ülesastumist ja teleülekannet, mis toovad sisse tohutult palju rohkem, kui USA omad iganes.
Selle jaoks toob ta tagasi vanu, mujal ununenud ja kehvas vormis maadlejaid. Kui tellitakse, siis kasvõi Hulk Hogani, keda kaua aega USA teles tõrjuti. Paljud WWE maadlejad keelduvad Saudi-Araabiasse minemast, palgatõusu või karjääriedendust pole neil loota, eks. Kelle erilist suhet Mohammad Bin Salmaniga see elulavastus veel meenutab?
Naisi ei lasta Saudi-Araabias pea üldse lavale, nüüd on üks matš olnud, ülekehadressis: see nägi välja nagu nõuka-aegne kehalise kasvatuse tund, mitte välkkiire-hävitav (ja ikkagi, ma vabandan, ka seksikas) tulevärk, milleks "naiste revolutsioon" wrestlingu muutnud on – naiste matšid on sääl sageli põnevamad ja meeleheitlikumad lavastused!
Muide: vanasti olid halvimad võimalikud maitsevääratused segasoolised matšid: meeste ja naiste vahelised löömad, Andy Kaufmani loominguga või vähemalt filmiga "Man On The Moon" tuttavad kultuuritarbijad muidugi teavad, et see võib olla täitsa lõbus absurdihuumor. Aga mu jaoks on sel ikka halb mekk küljes, vastik on vaadata, kui mehed naisi klohmivad, äkki pole ma ise piisavalt vabanenud, sest nt indie-wrestlingus kasutatakse segasoolust üsnagi palju nii koomiliselt kui ka tõsiselt lugu arendades. Äkki on sel teemal ikkagi tulevikku, kuigi UFC-s me selliseid võitlusi veel niipea ei näe.
Küll aga meenub üks USA konservatiivne taskuhäälingu-kriitik (Andrew Clavan), kes ründas sarja "The Witcher" põhjusel, et "ükski naine ei saaks mõõgavõitluses ühegi mehe vastu" (nõidade olemasolu üldiselt teda ei häirinud, ainult see ebarealistlik seik, et naine oli mõõgaga vägevam) – on küllalt neid mehi, kes ei saaks võitluskunstiareenil hakkama ei UFC ega WWE ega AEW naistega ega kohaliku lasteaia kokatädigagi. Olgu, see selleks. Tädi ei ole ilus sõna. Kui tal on mõõk ka veel käes, siis ma kindlasti ei ütle "tädi".
*
Vana ja uue Ameerika transformatsioon ja interaktsioon on jälgitav parimini WWE'st AEW'sse siirdunute pääl. Alati kaotavast Cody Rhodes'ist sai oma isa vääriline pooljumalast tegelaskuju hüüdnimega "The American Nightmare". Koljatikasvu Luke Harper'ist sai AEW Tumeda Ordu liider Brodie Lee (päriselus endine raamatukogutöötaja Jonathan Huber!), kes meenutab oma käitumiselt ja kõnemaneerilt nii palju Vince McMahonit, et too oli toda üht klippi nähes raevukrambid saanud! Äärmuslikke nartsissiste või ka psühhopaate peabki teatud piirini õrritama-tirriteerima, et nad paljastada ja juhtivatelt positsioonidelt kõrvale trügida. Muidugi võib see ka nende võimu hoopis kindlustada, kui nad intelligentselt ja raevukalt reageerivad. Ohtlik mäng, aga küünlaid väärt!
WWE hullumeelsest Dean Ambrose'ist (üks mu lemmikkujusid) sai AEWs veel pöörasem, leppimatum, murdumatu selgrooga Jon Moxley, praeguse wrestling umaailma ägedaim, fännetõmbavaim tegelaskuju nii USAs kui Jaapanis – vahe oli selles, et WWE kirjutas ta lõpuks, aastatepikkuse ägeda töö ja kujundamise järel lihtsalt lollakaks ahviks, kes süüdistas omaenda sõpra vähihaigeks jäämises ning kandis gaasimaski ja lasi endale kaamera ees tagumikku kaitsepookimisi teha, oeehhhhh. AEW aga andis talle loomingulise vabaduse oma meeletus, oma energia ise omaenda sõnadega tegelaskujuks vormida.
See ongi konservatiivse, eelarvamuste kütkes ja totalitaarset võimu ihkava USA (ja iga teise ühiskonna) ning vaba ja loomingulise – mitte alati just selgemõistuslikuma ja kainema – USA (ja iga teise ühiskonna) vahe.
*
Lõpetuseks tahaksin lühidalt peatuda ühel oma lemmikul – võibolla kunagi räägime temast kui aegade parimast wrestling u-staarist –, Daniel Bryanist (Bryan Danielson), kelle lugu on nagu mõistukõne kangelasest totalitaarses ühiskonnas.
McMahoni jaoks on ta... liiga väikest kasvu. Tema kunagine tegelaskuju Ameerika Draakon murdis publiku südamesse: USA on Piiblimaa, seda ei tohi unustada! Daniel Bryan on Taaveti-kuju, pisike ja väle ja võimas, kes ületab takistusi; isegi kaotajana jäi tast võimas mulje. Ühel hetkel kasvas ta populaarsus kompaniil üle pea.
McMahonile ei meeldi tema otsusest sõltumatud asjade käigud. Ta peab saama loo kirjutada ise ja publik peab selle siis vastu võtma ja alla neelama ja tänulik olema. Sageli on ta vaist õige või lugu põnev olnud, ta on loonud staare ja sündmusi, aga rohkemgi vist hävitanud.
Daniel Bryan püüti kirjutada koomiliseks, kirjutada luuseriks... tulemus oli täpselt vastupidine, sellest kujunes YES-liikumine, meemidestki tuttav publikureaktsioon. "Nad" (WWE ja McMahon) pidid Bryanist tegema meistri. Vastutahtsi, vihast põsenahka puredes, aga samas hoolega oma sissevoolavaid dollareid lugedes, muidugi.
Ja siis selgus wrestling utõsiasi. Kõik, kes ei pea seda spordiks või tõsiseltvõetavaks või raskeks alaks: Bryanil oli kümneid peapõrutusi ja muid vigastusi (hulljulged võtted ja trikid, megameelelahutus nii rolliloomes kui füüsilises eneseületuses), et mitmeks aastaks (alguses arvati, et eluks ajaks), jäi ta wrestlingust kõrvale.
Tagasi sai ta tulla lõpuks, publiku rõõmuks ja omal soovil, halva tegelaskujuna (praeguseks on ta jälle positiivne kangelane, tegeleb peamiselt teiste tähtede edasiaitamisega, laseb end tihti võita, et kedagi hääs valguses näidata), kes – üllatus-üllatus – McMahoni meelelaadile paslikult, oli kliimamuutuseprohvet ja ökofriik, kes nädalast nädalasse jauras rumala publiku halbade tarbimisharjumuste kallal.
Jah, ainus kliimamuutust puudutav tegevusliin WWEs on olnud läbi negatiivse, publikuvaenuliku ja stereotüüpse tegelaskuju, keda mängis üks mu lemmikmaadlejaid üldse, nii et olin sada protsenti ta selja taga nagunii. Aga see on mingis mõttes ka viis, kuidas isegi "progressiivne" meedia veel viimaste aegadeni kliimamuutusest mõtlejaid näitas. Hull-Bernie on ikka Hull-Bernie.
*
Muidu? Kõik on ikka põnev, otsige WrestleMania 36 vaatamiseks võimalus: ikka veel astub üles uskumatu ja imeline, surnust tõusnud karakter The Undertaker, kes on aastakümneid mängus olnud! Ning saatanlik, pool aega lastesaatejuhina, pool aega võika maskiga deemonina esinev Bray Wyatt kohtub Hollywoodist naasnud John Cena'ga!
Muide, kuskil istub kodus ja nälgib indie-wrestling u imeline tegelaskuju Estonian ThunderFrog (Eesti KõueKonn kõlab päris hästi!), kel mu teada pole Eestiga mingit seost, lihtsalt talle see esinejanimi meeldis. See ongi USA: sa võid olla, kes tahad! Kui just ei tule võimule need, kes hakkavad sulle ette kirjutama, kes-ja-kuidas sa ikka päriselt olla võid! Või kui sa just koju nälga või arstiabi puudumisse ära ei sure: täiesti loomingulise, täiesti vabana, tõelise eesti välguväntsutajana!
### Response:
Jürgen Rooste. Üks mõistulugu USA-st ehk kõigi sel nädalal ilmumata jäänud spordiuudiste asemel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna koroonaviirusesse nakatunute ja ka surnute arv jätkuvalt kasvab ning seetõttu pole ka kehtestatud piirangute kadumist praegu näha, siis ei ole kellelgi ka kindlat aimu sellest, kui ulatuslikud on praeguse kriisi tagajärjed. Teada on, et need on väga suured, kirjutab väljaanne.
EL-i suurim majandus Saksamaa prognoosib vähemalt viieprotsendilist majanduslangust ning on andnud teada suurtest majanduse abimeetmetest. Euroopa Komisjoni hinnangul tähendab iga täiendav kuu, mil kriis kestab, aastas lisaks sisemajanduse kogutoodangu langust kolme protsendipunkti võrra.
Eelmisel nädalal palusid liidu liidrid Ülemkogu eesistujal Charles Michelil ja Komisjoni presidendil Ursula von der Leyenil asuda koostama majanduse taastamise plaani, mis sisaldaks muuhulgas ulatuslikke investeeringuid.
Hispaania kavandab ulatuslikku avaliku sektori kulutuste programmi, mida rahastatakse ühisest võlakirjaemissioonist. Saksamaa soovib aga vältida nn koroonavõlakirju ning tahab selle asemel kasutusele võtta euroala abipaketi. Prantsusmaa koostab plaani ajutise taastusfondi loomiseks, mida rahastataks samuti ühisvõlakirjadest.
Kõige selle taustal on aga Itaalia. EL-i suuruselt kolmanda majanduse väljavaade oli juba enne viirusekriisi kõige nõrgem ning riigirahandus riskantses seisus. Nüüd on aga riigis ka liidu suurim ohvrite arv ja häired majanduses on kestnud kõige kauem. Milano ümbruse tööstused on olnud lukus rohkem kui kolm nädalat.
EL-i, Saksamaa ja Prantsusmaa võimud võivad küll rääkida Euroopa majanduse taastamisest, kuid kokkuvõttes on keerulisem küsimus see, mida nad saavad Itaaliaga teha, leiab Bloomberg.
Itaalia valitsus sõltub juba praegu Euroopa Keskpanga toetusest ning konservatiivsemate prognooside järgi kasvab Itaalia võlakoormus praeguse koroonapuhangu lõpuks enam kui 150 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Itaalia majanduse taastamine nõuab miljardeid eurosid, mida ei saa koguda ühestki tavapärasest rahastusallikast ning see paneb proovile EL-i suutlikkuse hädas olevaid riike aidata.
Euroopa Liidus on arutelud taastamisplaanide üle on alles algusjärgus, kuid juba on näha, et üksmeelele jõudmine kujuneb keeruliseks.
Samas on pandeemia mõjutanud kõiki EL-i riike ja kedagi ei saa majandusprobleemides süüdistada - kõik riigid kannatavad tõsise majanduslanguse, kõrgema töötuse, halvatud tööstuse ja palju kõrgema võlakoormuse tõttu. See on ka üks põhjus, miks EL-i senine reaktsioon on olnud väga otsustav: EL tühistas eelarvereeglid, Saksamaa algatas ulatusliku abiprogrammmi ning Euroopa Keskpank suunas majandusmõjude ohjeldamiseks mõeldud varaostukavasse 750 miljardit eurot.
Samas muretsetakse jätkuvalt majanduse toetamise pikemaajaliste meetmete pärast. Näiteks Portugali rahandusminister Mario Centeno, kes juhib praegu euroala rahandusministrite kohtumisi, vihjas, et see küsimus võib tulla arutlusele järgmisel nädalal toimuval euroala lühiajaliste meetmete videokonverentsil.
Ta ütles, et viis, kuidas Euroopa tegeleb viiruse põhjustatud finantsprobleemidega, kujundab selle, kuidas euroala taastub ning näitab euroala ühtsust. | Bloomberg: koroonaviirus sunnib Euroopat tegema otsust Itaalia abistamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna koroonaviirusesse nakatunute ja ka surnute arv jätkuvalt kasvab ning seetõttu pole ka kehtestatud piirangute kadumist praegu näha, siis ei ole kellelgi ka kindlat aimu sellest, kui ulatuslikud on praeguse kriisi tagajärjed. Teada on, et need on väga suured, kirjutab väljaanne.
EL-i suurim majandus Saksamaa prognoosib vähemalt viieprotsendilist majanduslangust ning on andnud teada suurtest majanduse abimeetmetest. Euroopa Komisjoni hinnangul tähendab iga täiendav kuu, mil kriis kestab, aastas lisaks sisemajanduse kogutoodangu langust kolme protsendipunkti võrra.
Eelmisel nädalal palusid liidu liidrid Ülemkogu eesistujal Charles Michelil ja Komisjoni presidendil Ursula von der Leyenil asuda koostama majanduse taastamise plaani, mis sisaldaks muuhulgas ulatuslikke investeeringuid.
Hispaania kavandab ulatuslikku avaliku sektori kulutuste programmi, mida rahastatakse ühisest võlakirjaemissioonist. Saksamaa soovib aga vältida nn koroonavõlakirju ning tahab selle asemel kasutusele võtta euroala abipaketi. Prantsusmaa koostab plaani ajutise taastusfondi loomiseks, mida rahastataks samuti ühisvõlakirjadest.
Kõige selle taustal on aga Itaalia. EL-i suuruselt kolmanda majanduse väljavaade oli juba enne viirusekriisi kõige nõrgem ning riigirahandus riskantses seisus. Nüüd on aga riigis ka liidu suurim ohvrite arv ja häired majanduses on kestnud kõige kauem. Milano ümbruse tööstused on olnud lukus rohkem kui kolm nädalat.
EL-i, Saksamaa ja Prantsusmaa võimud võivad küll rääkida Euroopa majanduse taastamisest, kuid kokkuvõttes on keerulisem küsimus see, mida nad saavad Itaaliaga teha, leiab Bloomberg.
Itaalia valitsus sõltub juba praegu Euroopa Keskpanga toetusest ning konservatiivsemate prognooside järgi kasvab Itaalia võlakoormus praeguse koroonapuhangu lõpuks enam kui 150 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Itaalia majanduse taastamine nõuab miljardeid eurosid, mida ei saa koguda ühestki tavapärasest rahastusallikast ning see paneb proovile EL-i suutlikkuse hädas olevaid riike aidata.
Euroopa Liidus on arutelud taastamisplaanide üle on alles algusjärgus, kuid juba on näha, et üksmeelele jõudmine kujuneb keeruliseks.
Samas on pandeemia mõjutanud kõiki EL-i riike ja kedagi ei saa majandusprobleemides süüdistada - kõik riigid kannatavad tõsise majanduslanguse, kõrgema töötuse, halvatud tööstuse ja palju kõrgema võlakoormuse tõttu. See on ka üks põhjus, miks EL-i senine reaktsioon on olnud väga otsustav: EL tühistas eelarvereeglid, Saksamaa algatas ulatusliku abiprogrammmi ning Euroopa Keskpank suunas majandusmõjude ohjeldamiseks mõeldud varaostukavasse 750 miljardit eurot.
Samas muretsetakse jätkuvalt majanduse toetamise pikemaajaliste meetmete pärast. Näiteks Portugali rahandusminister Mario Centeno, kes juhib praegu euroala rahandusministrite kohtumisi, vihjas, et see küsimus võib tulla arutlusele järgmisel nädalal toimuval euroala lühiajaliste meetmete videokonverentsil.
Ta ütles, et viis, kuidas Euroopa tegeleb viiruse põhjustatud finantsprobleemidega, kujundab selle, kuidas euroala taastub ning näitab euroala ühtsust.
### Response:
Bloomberg: koroonaviirus sunnib Euroopat tegema otsust Itaalia abistamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesed episoodid kasutavad näiteid praegu Tallinna kunstihoones suletud uste taga asuvalt Paul Kuimeti ja Mihkel Ilusa näituselt "Lõputa lugu". Esimeses osas vaadeldakse, kuidas mõjuvad jooned ja rütmid fotodel ja objektidel ning kuidas kunsti kuulsat "kolmandiku reeglit" võib leida ka kõige argisematelt objektidelt.
"Kas kunsti saab?" teosed Paul Kuimet ja Mihkel Ilus, sisu Sally Stuudio (Minni Moyle ja Annely Köster), kujundus Indrek Sirkel ja Ott Kagovere. | Tallinna kunstihoone alustab kunstihariduse sarjaga "Kas kunsti saab?" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesed episoodid kasutavad näiteid praegu Tallinna kunstihoones suletud uste taga asuvalt Paul Kuimeti ja Mihkel Ilusa näituselt "Lõputa lugu". Esimeses osas vaadeldakse, kuidas mõjuvad jooned ja rütmid fotodel ja objektidel ning kuidas kunsti kuulsat "kolmandiku reeglit" võib leida ka kõige argisematelt objektidelt.
"Kas kunsti saab?" teosed Paul Kuimet ja Mihkel Ilus, sisu Sally Stuudio (Minni Moyle ja Annely Köster), kujundus Indrek Sirkel ja Ott Kagovere.
### Response:
Tallinna kunstihoone alustab kunstihariduse sarjaga "Kas kunsti saab?" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist oli suurima töökohtade kaotamisega alates 2009. aasta märtsist finantskriisi ajal ning suurim töötusemäära tõus 45 aasta jooksul.
Tööministeerium rõhutas, et pandeemia mõju USA tööturule märtsis täpselt mõõta nad ei suuda.
Meelelahutus- ja majutussektorites, mida pandeemia reisikeeldude tõttu eriti räsinud on, kaotati 459 000 töökohta.
Töökohtade kadu oli aga ka märkimisväärne tervishoiu-, jaekaubandus- ja äriteenustesektoris.
"Oluline on silmas pidada, et mõlema uuringu vaatlusperiood märtsis oli enne mitmeid koroonaviirusega seotud äride ja koolide sulgemisi kuu teises pooles," rõhutati raportis.
Kuu kahel viimasel nädalal, mis raportis ei kajastu, kaotas tööministeeriumi andmeil töö kümme miljonit inimest, kes taotlesid esmakordselt töötushüvitist.
USA-s tekkis nädalaga juurde rekordilised 6,65 miljonit töötut
USA-s lõi töötuks registreerunud inimeste arv järjekordse rekordi ning nädalane kasv ületas sisuliselt kõikide majandusanalüütikute prognoose.
28. märtsiga lõppenud töönädalal registreeris end töötuks ja taotles töötu abiraha kokku 6,65 miljonit ameeriklast, vahendab Bloomberg.
Tööministeerium täpsustas ka möödunud nädalal püstitatud eelmist rekordit ning kergitas seda 3,31 miljoni uue töötuni.
Tulemus ületab majandusanalüütikute prognoose, mille kohaselt arvati, et selle ajaga tuleb töötuid juurde 3,76 miljoni võrra.
Arv peegeldab tõenäliselt osaliselt seda, et just sellel perioodil olid paljud poed ja restoranid sunnitud oma uksi sugema
Kõige rohkem uusi töötuid tekkis mainitud ajaperioodil juurde California osariigis (879 000). Järgnesid Pennsylvania (406 000), New York (366 000) ja Michigan (311 000).
USA föderaalreservi Saint Louis' haru varasema prognoosi kohaselt võib koroonaviirusest tingitud majanduskriisi tõttu kaduda umbes 47 miljonit töökohta. See tähendaks, et töötuse määr kerkiks Ameerika Ühendriikides üle 32 protsendi. | USA-s kaotati märtsis 701 000 töökohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist oli suurima töökohtade kaotamisega alates 2009. aasta märtsist finantskriisi ajal ning suurim töötusemäära tõus 45 aasta jooksul.
Tööministeerium rõhutas, et pandeemia mõju USA tööturule märtsis täpselt mõõta nad ei suuda.
Meelelahutus- ja majutussektorites, mida pandeemia reisikeeldude tõttu eriti räsinud on, kaotati 459 000 töökohta.
Töökohtade kadu oli aga ka märkimisväärne tervishoiu-, jaekaubandus- ja äriteenustesektoris.
"Oluline on silmas pidada, et mõlema uuringu vaatlusperiood märtsis oli enne mitmeid koroonaviirusega seotud äride ja koolide sulgemisi kuu teises pooles," rõhutati raportis.
Kuu kahel viimasel nädalal, mis raportis ei kajastu, kaotas tööministeeriumi andmeil töö kümme miljonit inimest, kes taotlesid esmakordselt töötushüvitist.
USA-s tekkis nädalaga juurde rekordilised 6,65 miljonit töötut
USA-s lõi töötuks registreerunud inimeste arv järjekordse rekordi ning nädalane kasv ületas sisuliselt kõikide majandusanalüütikute prognoose.
28. märtsiga lõppenud töönädalal registreeris end töötuks ja taotles töötu abiraha kokku 6,65 miljonit ameeriklast, vahendab Bloomberg.
Tööministeerium täpsustas ka möödunud nädalal püstitatud eelmist rekordit ning kergitas seda 3,31 miljoni uue töötuni.
Tulemus ületab majandusanalüütikute prognoose, mille kohaselt arvati, et selle ajaga tuleb töötuid juurde 3,76 miljoni võrra.
Arv peegeldab tõenäliselt osaliselt seda, et just sellel perioodil olid paljud poed ja restoranid sunnitud oma uksi sugema
Kõige rohkem uusi töötuid tekkis mainitud ajaperioodil juurde California osariigis (879 000). Järgnesid Pennsylvania (406 000), New York (366 000) ja Michigan (311 000).
USA föderaalreservi Saint Louis' haru varasema prognoosi kohaselt võib koroonaviirusest tingitud majanduskriisi tõttu kaduda umbes 47 miljonit töökohta. See tähendaks, et töötuse määr kerkiks Ameerika Ühendriikides üle 32 protsendi.
### Response:
USA-s kaotati märtsis 701 000 töökohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koaalasid raviti Port Macquarie' koaalade haiglas, kirjutati Greater Port Macquarie Facebooki lehel. Nüüd on loomad aga piisavalt terved, et tagasi loodusesse minna. Mitmed neist viidi juba tagasi samale puule, kus nad varem elasid.
Tulekahjudes sai kannatada ka koaalade elupaik, ent metsad on tänu vihmahoogudele nüüdseks piisavalt taastunud. Koaaladele jagub seal piisavalt toitu ja vett.
Metsatulekahjus kannatada saanud koaala lasti tagasi loodusesse Autor/allikas: Scanpix/SCIENCE FOR WILDLIFE via REUTERS
Port Macquarie' koaalade haiglat külastas eelmise aasta lõpus ka "Pealtnägija". | Austraalia metsatulekahjudes kannatada saanud koaalad pääsevad taas koju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koaalasid raviti Port Macquarie' koaalade haiglas, kirjutati Greater Port Macquarie Facebooki lehel. Nüüd on loomad aga piisavalt terved, et tagasi loodusesse minna. Mitmed neist viidi juba tagasi samale puule, kus nad varem elasid.
Tulekahjudes sai kannatada ka koaalade elupaik, ent metsad on tänu vihmahoogudele nüüdseks piisavalt taastunud. Koaaladele jagub seal piisavalt toitu ja vett.
Metsatulekahjus kannatada saanud koaala lasti tagasi loodusesse Autor/allikas: Scanpix/SCIENCE FOR WILDLIFE via REUTERS
Port Macquarie' koaalade haiglat külastas eelmise aasta lõpus ka "Pealtnägija".
### Response:
Austraalia metsatulekahjudes kannatada saanud koaalad pääsevad taas koju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehnoloogiaettevõte Google pani kokku statistika, kuidas on muutunud Eesti ja teiste riikide elanike liikumisharjumused viimase kuue nädala jooksul. Eesti väikese asustustiheduse tõttu napib maakondade usaldusväärseks kõrvutamiseks sageli andmeid. Allolevatel graafikutel on kujutatud need halli värviga.
Protsentuaalse muutuse leidmiseks võrreldakse viimase kahe-kolme päeva taguseid näitajaid 3. jaanuari kuni 6. veebruari keskmisega. Kui mõni maakond puudub graafikul täielikult, ei jätkunud piisavalt andmeid isegi pealiskaudsemaks analüüsiks. | Google'i statistika: eestlaste liikumine on haiguspuhanguga oluliselt muutunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehnoloogiaettevõte Google pani kokku statistika, kuidas on muutunud Eesti ja teiste riikide elanike liikumisharjumused viimase kuue nädala jooksul. Eesti väikese asustustiheduse tõttu napib maakondade usaldusväärseks kõrvutamiseks sageli andmeid. Allolevatel graafikutel on kujutatud need halli värviga.
Protsentuaalse muutuse leidmiseks võrreldakse viimase kahe-kolme päeva taguseid näitajaid 3. jaanuari kuni 6. veebruari keskmisega. Kui mõni maakond puudub graafikul täielikult, ei jätkunud piisavalt andmeid isegi pealiskaudsemaks analüüsiks.
### Response:
Google'i statistika: eestlaste liikumine on haiguspuhanguga oluliselt muutunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheteistkümnest meeskonnast kümme pooldasid medalite jagamist põhiturniiri tulemuste põhjal, kirjutab volley.ee. Seega saavutas teist aastat järjest meeste esiliigas kuldmedali Tallinna Ülikool, kes võitis sarnaselt eelmisele hooajale kõik põhiturniiri mängud. Seejuures on alates 2018. aasta kevadest meeste esiliigas kaotuseta püsiva Tallinna Ülikooli võiduseeria pikenenud 50-mänguliseks.
Hõbemedali teenis tänavu BMF/Rakvere Võrkpalliklubi ja pronksmedali Eesti Maaülikool. Ülejäänud paremusjärjestus kujunes järgnevaks: 4. EstNor/Kiili, 5. LotusTimber/Neemeco SK, 6. Võru Võrkpalliklubi /Werro, 7. Saaremaa, 8. Liider/Rae vald, 9. Tallinna Spordikool, 10. Imsport Järvamaa ja 11. Audentese SG/Noortekoondis. | Meeste võrkpalli esiliigas jagatakse medalid välja põhiturniiri tulemuste põhjal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheteistkümnest meeskonnast kümme pooldasid medalite jagamist põhiturniiri tulemuste põhjal, kirjutab volley.ee. Seega saavutas teist aastat järjest meeste esiliigas kuldmedali Tallinna Ülikool, kes võitis sarnaselt eelmisele hooajale kõik põhiturniiri mängud. Seejuures on alates 2018. aasta kevadest meeste esiliigas kaotuseta püsiva Tallinna Ülikooli võiduseeria pikenenud 50-mänguliseks.
Hõbemedali teenis tänavu BMF/Rakvere Võrkpalliklubi ja pronksmedali Eesti Maaülikool. Ülejäänud paremusjärjestus kujunes järgnevaks: 4. EstNor/Kiili, 5. LotusTimber/Neemeco SK, 6. Võru Võrkpalliklubi /Werro, 7. Saaremaa, 8. Liider/Rae vald, 9. Tallinna Spordikool, 10. Imsport Järvamaa ja 11. Audentese SG/Noortekoondis.
### Response:
Meeste võrkpalli esiliigas jagatakse medalid välja põhiturniiri tulemuste põhjal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wuhani linn, mis oli alates 23. jaanuarist karantiini all, on nüüdseks olnud avatud üle nädala. Selle aja jooksul on elu linnas küll taastunud, aga kohalikud elanikud kahtlustavad Hiina Rahvavabariigi valitsust tegeliku surmade arvu varjamises, vahendab Business Insider.
Hubei provintsis, kus Wuhani linn asub, leiti rohkem kui 67 000 positiivse diagnoosiga inimest, mis moodustab kogu Hiinas avastatud haigusjuhtumitest üle 80 protsendi.
Eelmisel nädalal teatasid Ühendkuningriikide teadlased peaminister Boris Johnsonile, et Hiina tegelik haigusjuhtumite arv võib olla koguni kuni 40 korda suurem.
Surmajuhtumeid on Hiinas ametlikult 3322, aga ka selle numbri legitiimsuse kohta on tekkinud küsimused.
Wuhani võimud jagavad viimasel ajal surnute lähedastele väidetavalt ligi 3500 tuhaurni päevas, mis viitab sellele, et surmajuhtumite tegelik arv on mitmekordne võrreldes sellega, mis Hiina valitsus on ametlikult teada andnud.
Tühje tuhaurne on juurde toodud kõikidesse Wuhani matusebüroodesse ning ühe veoautojuhi kinnitusel olevat ta viinud ainuüksi ühte matusebüroosse kahe päeva jooksul 5000 urni.
Vahemikus 23. märtsist 5. aprillini jagati ühe allika kinnitusel väidetavalt lausa 42 000 tuhaurni. | Kohalike allikate sõnul võib Wuhani koroonaohvreid olla kümneid tuhandeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wuhani linn, mis oli alates 23. jaanuarist karantiini all, on nüüdseks olnud avatud üle nädala. Selle aja jooksul on elu linnas küll taastunud, aga kohalikud elanikud kahtlustavad Hiina Rahvavabariigi valitsust tegeliku surmade arvu varjamises, vahendab Business Insider.
Hubei provintsis, kus Wuhani linn asub, leiti rohkem kui 67 000 positiivse diagnoosiga inimest, mis moodustab kogu Hiinas avastatud haigusjuhtumitest üle 80 protsendi.
Eelmisel nädalal teatasid Ühendkuningriikide teadlased peaminister Boris Johnsonile, et Hiina tegelik haigusjuhtumite arv võib olla koguni kuni 40 korda suurem.
Surmajuhtumeid on Hiinas ametlikult 3322, aga ka selle numbri legitiimsuse kohta on tekkinud küsimused.
Wuhani võimud jagavad viimasel ajal surnute lähedastele väidetavalt ligi 3500 tuhaurni päevas, mis viitab sellele, et surmajuhtumite tegelik arv on mitmekordne võrreldes sellega, mis Hiina valitsus on ametlikult teada andnud.
Tühje tuhaurne on juurde toodud kõikidesse Wuhani matusebüroodesse ning ühe veoautojuhi kinnitusel olevat ta viinud ainuüksi ühte matusebüroosse kahe päeva jooksul 5000 urni.
Vahemikus 23. märtsist 5. aprillini jagati ühe allika kinnitusel väidetavalt lausa 42 000 tuhaurni.
### Response:
Kohalike allikate sõnul võib Wuhani koroonaohvreid olla kümneid tuhandeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui eelneval kahel nädalal on keskmine töötuks registreerunute arv olnud 2100 ringis, siis sel nädalal on end töötuks registreerinud 2600 inimest. Kuigi arv on tõusnud, mängib selles rolli ka kuu algus, kuhu ettevõtted on oma koondamised jätnud, lisas Paavel.
"Eriolukorra perioodis on meie poole pöördunud 57 ettevõtet ja see puudutab kokku 1200 inimest. Enamus praegu puudutab majandus- ja toitlustusettevõtteid, aga sel nädalal on olnud just hotellidest mitu teadet," ütles Paavel, lisades, et enim töötuid on juurde tulnud Harjumaal, kus teenindussektor on kõige rohkemalt esindatud.
Esmaspäeval avab töötukassa portaali, kus tööandjad saavad hakata taotlema töötasu hüvitisi. Portaalis on olemas vajalikud viited, materjalid ja toetavad küsimused, et avalduste tegemine oleks võimalikult lihtne protsess ettevõtjale, ütles Paavel.
Töötasu hüvitamiseks hinnatakse tööandjaid kolme tingimuse põhjal:
- Ettevõtte käive või tulu on langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga.
- Tööandjal ei ole kokkulepitud mahust tööd anda vähemalt 30 protsendile töötajatest.
- Ettevõte on pidanud vähendama 30 protsendi töötajate töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.
Kui kolmest tingimusest kaks on täidetud, on tööandjal õigus töötasu hüvitamist taotleda. Samuti loodab Paavel, et saadakse hakkama ainult e-portaaliga, aga erivajadusel on võimalik saata vajalikke dokumente ka paberkandjal. | Nädalaga on töötute arv kasvanud 2600 võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui eelneval kahel nädalal on keskmine töötuks registreerunute arv olnud 2100 ringis, siis sel nädalal on end töötuks registreerinud 2600 inimest. Kuigi arv on tõusnud, mängib selles rolli ka kuu algus, kuhu ettevõtted on oma koondamised jätnud, lisas Paavel.
"Eriolukorra perioodis on meie poole pöördunud 57 ettevõtet ja see puudutab kokku 1200 inimest. Enamus praegu puudutab majandus- ja toitlustusettevõtteid, aga sel nädalal on olnud just hotellidest mitu teadet," ütles Paavel, lisades, et enim töötuid on juurde tulnud Harjumaal, kus teenindussektor on kõige rohkemalt esindatud.
Esmaspäeval avab töötukassa portaali, kus tööandjad saavad hakata taotlema töötasu hüvitisi. Portaalis on olemas vajalikud viited, materjalid ja toetavad küsimused, et avalduste tegemine oleks võimalikult lihtne protsess ettevõtjale, ütles Paavel.
Töötasu hüvitamiseks hinnatakse tööandjaid kolme tingimuse põhjal:
- Ettevõtte käive või tulu on langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga.
- Tööandjal ei ole kokkulepitud mahust tööd anda vähemalt 30 protsendile töötajatest.
- Ettevõte on pidanud vähendama 30 protsendi töötajate töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.
Kui kolmest tingimusest kaks on täidetud, on tööandjal õigus töötasu hüvitamist taotleda. Samuti loodab Paavel, et saadakse hakkama ainult e-portaaliga, aga erivajadusel on võimalik saata vajalikke dokumente ka paberkandjal.
### Response:
Nädalaga on töötute arv kasvanud 2600 võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi CEV pole eurosarjade jätkamise osas veel lõplikku otsust teinud, peeti koroonaviiruse pandeemiast tulenevat majanduslikku kahju klubidele piisavalt suureks, et alustada auhinnarahade väljamaksmisega juba nüüd, vahendab Võrkpall24.ee.
Ühtlasi tähendab see uudis, et Saaremaast saab esimene Eesti võrkpalliklubi, kes on eurosarjas preemiat teeninud. Saarlastele makstakse CEV Challenge Cupis veerandfinaali jõudmise eest 10 000 eurot.
"Loodame siiralt, et selle raha kiire ja õigeaegne kasutamine aitab panustada meie klubide pingutustesse, mida nad ootamatu kriisiga toimetulemiseks peavad tegema," kommenteeris CEV-i president Aleksandar Boricic. "Jälgime ka praegu pandeemia kulgu Euroopas ja kogu maailmas enne 2020. aasta eurohooaja osas edasiste otsuste langetamist."
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | CEV langetas otsuse: Saaremaale makstakse välja 10 000-eurone preemia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi CEV pole eurosarjade jätkamise osas veel lõplikku otsust teinud, peeti koroonaviiruse pandeemiast tulenevat majanduslikku kahju klubidele piisavalt suureks, et alustada auhinnarahade väljamaksmisega juba nüüd, vahendab Võrkpall24.ee.
Ühtlasi tähendab see uudis, et Saaremaast saab esimene Eesti võrkpalliklubi, kes on eurosarjas preemiat teeninud. Saarlastele makstakse CEV Challenge Cupis veerandfinaali jõudmise eest 10 000 eurot.
"Loodame siiralt, et selle raha kiire ja õigeaegne kasutamine aitab panustada meie klubide pingutustesse, mida nad ootamatu kriisiga toimetulemiseks peavad tegema," kommenteeris CEV-i president Aleksandar Boricic. "Jälgime ka praegu pandeemia kulgu Euroopas ja kogu maailmas enne 2020. aasta eurohooaja osas edasiste otsuste langetamist."
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
CEV langetas otsuse: Saaremaale makstakse välja 10 000-eurone preemia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilmselt on paljud kroonviiruse pandeemia ajal üllatusega avastanud, kui palju on Eestis õigupoolest kultuuri-e-ressursse, sh tasuta kasutamiseks (vt nt nimekirja kultuuriministeeriumi kodulehel). Kirjarahvas on teiste loovisikute kõrval isegi mõnevõrra paremas seisus, sest mingi käive ses vallas püsib, kui ka peaaegu kõik raamatupoed ja -kogud on kinni.
Apollo Kaupluste tegevjuhi Eha Panga sõnul on nende e-poe müük kõigi tootegruppide osas mitmekordistunud: lauamängude puhul neli, lasteraamatute, e-raamatute ja DVD oma üle kolme ning teistes tootegruppides vähemalt kaks korda. Eha Pank: "Müük on suuremas tõusus kui jõulude ajal." Ka Rahva Raamatu e-poe tellimuste arv on tõusuteel, sh e-raamatute oma, ehkki selles ketis on turundusjuhi Kersti Küla sõnul e-raamatute osakaal endiselt marginaalne: "Võimalusel eelistavad eestlased e-raamatutele endiselt paberraamatuid." Apollo e-raamatumüügi edetabeli tipus oli 1. aprilli seisuga Eia Uusi romaan "Tüdrukune" ning Rahva Raamatus Delia Owensi romaan "Kus laulavad langustid".
Mõneski raamatukogus saab jätkuvalt teavikuid laenata – inimkontaktivabalt. Rahvusraamatukogust laenutati raamatuid eriolukorra esimesel nädalal rohkem kui tavaliselt, hoolimata sellest, et lugemissaalid on külastajatele suletud (nt telliti Estri e-kataloogi kaudu teos raamatukappi). Tallinna keskraamatukogu avas 18. märtsil Ellu nime kandvale e-raamatukogule ligipääsu kõigile Eesti lugejatele. Raamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam-Saar: "Sel aastal on laenutatud Ellust ligi 24 000 korral, sh rohkem kui 11 500 laenutust ajavahemikul 18. – 31. III. Kirjandust saavad lugejad valida praegu 2650 teose hulgast. Varasemaga võrreldes on laenutuste arv kasvanud alates 18. III u viis korda, mis näitab, et huvi e-raamatute vastu on praegu väga suur." Edetabelit juhib Thomas Eriksoni "Idioodid minu ümber", eesti ilukirjandusest leiab kõrgeimal (7.) kohal Vahur Afanasjevi romaani "Serafima ja Bogdan". Seppam-Saare sõnul küsitakse palju ka laste- ja noorteraamatuid, sh neid, mida tuleb koolis lugeda: "Küsitakse nii tõlkekirjandust, nt Astrid Lindgreni raamatuid, muinasjuttu "Kaksteist kuud", kui ka eesti autorite teoseid, nt Indrek Hargla raamatuid. Küsitud on ka eesti autorite venekeelseid tõlkeid, nt Andrus Kiviräha "Лотте из Деревни изобретателей"." Kirjastajatel tasub seega kaaluda senisest rohkem laste- ja noortekirjanduse e-raamatuna väljaandmist.
Siinkohal tuleb kiita Tallinna linnavalitsuse ja kultuuriministeeriumi suurema kärata Ellule antavat tuge e-raamatute hankimisel kõigile Eesti elanikele. Appi on kutsutud ka kohalikke omavalitsusi ning lugejadki saavad annetusi teha.
Mullu juunis oli Sirbis juttu sellest, et kultuuriministeeriumis tehakse ettevalmistusi üleriigilise e-raamatute laenutusvõrgu loomiseks (28. VI). Raamatukogunõuniku Ülle Talihärmi sõnul minnakse selle plaaniga tänuväärselt ka edasi: "Rahvusraamatukogu ja kultuuriministeerium töötavad e-laenutuskeskkonna katseprojekti osas, et käivitada laiemate võimalustega üle-eestiline e-laenutus veel sel aastal." Praegune olukord on teinud tema kinnitusel selgeks, kui vajalik on see teenus nii lugejaile kui ka kirjastajatele ja autoritele. Vaja on veel hange läbi viia.
Eriolukord võib tõepoolest kiirendada uute traditsioonide ja tehnika kasutuselevõttu. | Pille-Riin Larm: huvi e-raamatute vastu ei saa raisku lasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilmselt on paljud kroonviiruse pandeemia ajal üllatusega avastanud, kui palju on Eestis õigupoolest kultuuri-e-ressursse, sh tasuta kasutamiseks (vt nt nimekirja kultuuriministeeriumi kodulehel). Kirjarahvas on teiste loovisikute kõrval isegi mõnevõrra paremas seisus, sest mingi käive ses vallas püsib, kui ka peaaegu kõik raamatupoed ja -kogud on kinni.
Apollo Kaupluste tegevjuhi Eha Panga sõnul on nende e-poe müük kõigi tootegruppide osas mitmekordistunud: lauamängude puhul neli, lasteraamatute, e-raamatute ja DVD oma üle kolme ning teistes tootegruppides vähemalt kaks korda. Eha Pank: "Müük on suuremas tõusus kui jõulude ajal." Ka Rahva Raamatu e-poe tellimuste arv on tõusuteel, sh e-raamatute oma, ehkki selles ketis on turundusjuhi Kersti Küla sõnul e-raamatute osakaal endiselt marginaalne: "Võimalusel eelistavad eestlased e-raamatutele endiselt paberraamatuid." Apollo e-raamatumüügi edetabeli tipus oli 1. aprilli seisuga Eia Uusi romaan "Tüdrukune" ning Rahva Raamatus Delia Owensi romaan "Kus laulavad langustid".
Mõneski raamatukogus saab jätkuvalt teavikuid laenata – inimkontaktivabalt. Rahvusraamatukogust laenutati raamatuid eriolukorra esimesel nädalal rohkem kui tavaliselt, hoolimata sellest, et lugemissaalid on külastajatele suletud (nt telliti Estri e-kataloogi kaudu teos raamatukappi). Tallinna keskraamatukogu avas 18. märtsil Ellu nime kandvale e-raamatukogule ligipääsu kõigile Eesti lugejatele. Raamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam-Saar: "Sel aastal on laenutatud Ellust ligi 24 000 korral, sh rohkem kui 11 500 laenutust ajavahemikul 18. – 31. III. Kirjandust saavad lugejad valida praegu 2650 teose hulgast. Varasemaga võrreldes on laenutuste arv kasvanud alates 18. III u viis korda, mis näitab, et huvi e-raamatute vastu on praegu väga suur." Edetabelit juhib Thomas Eriksoni "Idioodid minu ümber", eesti ilukirjandusest leiab kõrgeimal (7.) kohal Vahur Afanasjevi romaani "Serafima ja Bogdan". Seppam-Saare sõnul küsitakse palju ka laste- ja noorteraamatuid, sh neid, mida tuleb koolis lugeda: "Küsitakse nii tõlkekirjandust, nt Astrid Lindgreni raamatuid, muinasjuttu "Kaksteist kuud", kui ka eesti autorite teoseid, nt Indrek Hargla raamatuid. Küsitud on ka eesti autorite venekeelseid tõlkeid, nt Andrus Kiviräha "Лотте из Деревни изобретателей"." Kirjastajatel tasub seega kaaluda senisest rohkem laste- ja noortekirjanduse e-raamatuna väljaandmist.
Siinkohal tuleb kiita Tallinna linnavalitsuse ja kultuuriministeeriumi suurema kärata Ellule antavat tuge e-raamatute hankimisel kõigile Eesti elanikele. Appi on kutsutud ka kohalikke omavalitsusi ning lugejadki saavad annetusi teha.
Mullu juunis oli Sirbis juttu sellest, et kultuuriministeeriumis tehakse ettevalmistusi üleriigilise e-raamatute laenutusvõrgu loomiseks (28. VI). Raamatukogunõuniku Ülle Talihärmi sõnul minnakse selle plaaniga tänuväärselt ka edasi: "Rahvusraamatukogu ja kultuuriministeerium töötavad e-laenutuskeskkonna katseprojekti osas, et käivitada laiemate võimalustega üle-eestiline e-laenutus veel sel aastal." Praegune olukord on teinud tema kinnitusel selgeks, kui vajalik on see teenus nii lugejaile kui ka kirjastajatele ja autoritele. Vaja on veel hange läbi viia.
Eriolukord võib tõepoolest kiirendada uute traditsioonide ja tehnika kasutuselevõttu.
### Response:
Pille-Riin Larm: huvi e-raamatute vastu ei saa raisku lasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi on koroonaviirusega võitlemiseks valinud erineva strateegia kui teised Põhjamaad. Rootsis kasutusele võetud suhteliselt leebed piirangud tekitavad aga muret Soome meedikutes. Lapi maakonnas on juba tuvastatud nakatumisi, mis on seotud tööalase reisimisega Soome ja Rootsi vahel, kirjutaid varem Helsingin Sanomat ja Yle.
Ringhäälingu Yle allikas räägivad nüüd, et tööalase liikumise piiramine ei ole selles piirkonnas üldsegi nii lihtne ning sobivat lahendust on koos Rootsi ja Norraga otsitud juba mitu päeva, seda lausa ministrite tasandil.
Soome valitsus teatas juba esmaspäeval, et nad kavandavad riigi pendelrände piiramist, et ennetada viiruse levimist Rootsist ja teistest naaberriikidest.
Lapimaa on aga osutunud erandiks, sest seal on tööalane pendelränne ning muu hädavajalik reisimine jätkunud samamoodi ning Soome saabujad ei pea ka viibima karantiinis. Yle andmetel on Soome valitsuses selles küsimus erinevaid seisukohti ning ka ajaloos pole piir Rootsiga kaasajal kunagi kinni olnud, ka mitte Teise maailmasõja päevil.
Rootsi ja Norra nimelt ei soovi, et Soome hakkaks liikumist põhjapoolsel piiril kärpima.
Üheks probleemiks on see, et kui Soome põhjaosast pärit tervishoiutöötajate liikumist üle piiri takistada, annaks see tugeva hoobi Rootsi põhjaosa tervishoiusüsteemile. Ehk paljud põhjasoomlastest meedikud käivad tööl Rootsi poolel.
Kui Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi andmetel Soome ja Rootsi põhjaosa vahel umbes 150 sotsiaal- ja tervishoiusektori töötajat, siis Rootsi andmetel on ainuüksi Norbotteni lääni idaosas tööl ubes 300 Soomest pärit tervishoiutöötajat.
Liikumise piiramine Lapimaal võib peegelduda ka teistes piirkondades. Näiteks valdavalt rootsikeelse Ahvenamaa tervishoiusüsteem sõltub oluliselt määral Rootsist - seal on töötamas umbes 30 Rootsist pärit meedikut ning ka kiirabikopter saabub piirkonda vajadusel Rootsist. Ka Ahvenamaal ei pea Rootsist saabunud tervishoiutöötajat Soomes reegliks saanud karantiinis olema.
Võimaliku piiri sulgemise pärast muretsev Norrbotteni lään on ühe kompromissina käinud välja võimaluse, et nende haiglad võiksid piiri avatuna hoidmise eest võtta vajadusel vastu intensiivravipatsiente ka Soomest. Lääni juhtkonna kinnitusel on seda pakkumist toetamas ka Rootsi valitsus. | Soome ja Rootsi põhjapoolse pendelrände piiramine osutus keeruliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi on koroonaviirusega võitlemiseks valinud erineva strateegia kui teised Põhjamaad. Rootsis kasutusele võetud suhteliselt leebed piirangud tekitavad aga muret Soome meedikutes. Lapi maakonnas on juba tuvastatud nakatumisi, mis on seotud tööalase reisimisega Soome ja Rootsi vahel, kirjutaid varem Helsingin Sanomat ja Yle.
Ringhäälingu Yle allikas räägivad nüüd, et tööalase liikumise piiramine ei ole selles piirkonnas üldsegi nii lihtne ning sobivat lahendust on koos Rootsi ja Norraga otsitud juba mitu päeva, seda lausa ministrite tasandil.
Soome valitsus teatas juba esmaspäeval, et nad kavandavad riigi pendelrände piiramist, et ennetada viiruse levimist Rootsist ja teistest naaberriikidest.
Lapimaa on aga osutunud erandiks, sest seal on tööalane pendelränne ning muu hädavajalik reisimine jätkunud samamoodi ning Soome saabujad ei pea ka viibima karantiinis. Yle andmetel on Soome valitsuses selles küsimus erinevaid seisukohti ning ka ajaloos pole piir Rootsiga kaasajal kunagi kinni olnud, ka mitte Teise maailmasõja päevil.
Rootsi ja Norra nimelt ei soovi, et Soome hakkaks liikumist põhjapoolsel piiril kärpima.
Üheks probleemiks on see, et kui Soome põhjaosast pärit tervishoiutöötajate liikumist üle piiri takistada, annaks see tugeva hoobi Rootsi põhjaosa tervishoiusüsteemile. Ehk paljud põhjasoomlastest meedikud käivad tööl Rootsi poolel.
Kui Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi andmetel Soome ja Rootsi põhjaosa vahel umbes 150 sotsiaal- ja tervishoiusektori töötajat, siis Rootsi andmetel on ainuüksi Norbotteni lääni idaosas tööl ubes 300 Soomest pärit tervishoiutöötajat.
Liikumise piiramine Lapimaal võib peegelduda ka teistes piirkondades. Näiteks valdavalt rootsikeelse Ahvenamaa tervishoiusüsteem sõltub oluliselt määral Rootsist - seal on töötamas umbes 30 Rootsist pärit meedikut ning ka kiirabikopter saabub piirkonda vajadusel Rootsist. Ka Ahvenamaal ei pea Rootsist saabunud tervishoiutöötajat Soomes reegliks saanud karantiinis olema.
Võimaliku piiri sulgemise pärast muretsev Norrbotteni lään on ühe kompromissina käinud välja võimaluse, et nende haiglad võiksid piiri avatuna hoidmise eest võtta vajadusel vastu intensiivravipatsiente ka Soomest. Lääni juhtkonna kinnitusel on seda pakkumist toetamas ka Rootsi valitsus.
### Response:
Soome ja Rootsi põhjapoolse pendelrände piiramine osutus keeruliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anglia Ruskini ülikoolis tehtud uuringu küsimustikest selgus, et aiapidamisega tegelevatel inimestel on märkimisväärselt kõrgem hinnang oma keha suhtes, nad on oma keha üle uhkemad ja hindavad kõrgemalt oma keha funktsionaalsust.
Uuringus osales 84 aiapidajat Londonist, nende tulemusi võrreldi samas piirkonnas elava 81 inimesega, kes ei tegele aiapidamisega. Anglia Ruskini ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Viren Swami juhitud uuringust selgus ühtlasi, et mida kauem osalejad aiandusega tegelesid, seda suurem oli neil ka positiivne kuvand oma kehast.
Varasemad uuringud on näidanud, et aiapidamine on seotud parema psühholoogilise heaolu ja füüsilise tervisega. Hiljuti avaldatud uuring aga näitas, et kokkupuude looduskeskkonnaga aitab edendada positiivset kehakuvandit.
Professor Swami sõnul on positiivne kehakuvand kasulik, kuna see aitab tugevdada nii psühholoogilist kui ka füüsilist vastupidavust. "Minu varasemad uuringud on näidanud, et looduses olemise kasulikkust laiemalt, ent kasvav linnastumine tähendab, et paljud inimesed pääsevad nüüd vähem loodusesse," lausus professor.
Swami sõnul on oluline tagada aiapidamise võimalused kõikidele inimestele, see aitab vähendada pikemas perspektiivis kulusid tervishoiusüsteemile. Swami lisas, et üks võimalus selleks oleks eraldada kogukonnale sihtotstarbelised aiamaa krundid.
Eestis on statistikaameti 2019. aasta märtsi andmete kohaselt on põllu- ja aiamaa osatähtsus kõige suurem Rakvere vallas. Kõige vähem on haritavat maad Maardu, Tallinna ning Sillamäe linnades, seal on põllu- ja aiamaa osatähtsus on 1% või alla selle.
Viren Swami juhitud uuring ilmus ajakirjas Ecopsychology. | Aiapidamisega tegelevad inimesed on oma kehaga rohkem rahul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anglia Ruskini ülikoolis tehtud uuringu küsimustikest selgus, et aiapidamisega tegelevatel inimestel on märkimisväärselt kõrgem hinnang oma keha suhtes, nad on oma keha üle uhkemad ja hindavad kõrgemalt oma keha funktsionaalsust.
Uuringus osales 84 aiapidajat Londonist, nende tulemusi võrreldi samas piirkonnas elava 81 inimesega, kes ei tegele aiapidamisega. Anglia Ruskini ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Viren Swami juhitud uuringust selgus ühtlasi, et mida kauem osalejad aiandusega tegelesid, seda suurem oli neil ka positiivne kuvand oma kehast.
Varasemad uuringud on näidanud, et aiapidamine on seotud parema psühholoogilise heaolu ja füüsilise tervisega. Hiljuti avaldatud uuring aga näitas, et kokkupuude looduskeskkonnaga aitab edendada positiivset kehakuvandit.
Professor Swami sõnul on positiivne kehakuvand kasulik, kuna see aitab tugevdada nii psühholoogilist kui ka füüsilist vastupidavust. "Minu varasemad uuringud on näidanud, et looduses olemise kasulikkust laiemalt, ent kasvav linnastumine tähendab, et paljud inimesed pääsevad nüüd vähem loodusesse," lausus professor.
Swami sõnul on oluline tagada aiapidamise võimalused kõikidele inimestele, see aitab vähendada pikemas perspektiivis kulusid tervishoiusüsteemile. Swami lisas, et üks võimalus selleks oleks eraldada kogukonnale sihtotstarbelised aiamaa krundid.
Eestis on statistikaameti 2019. aasta märtsi andmete kohaselt on põllu- ja aiamaa osatähtsus kõige suurem Rakvere vallas. Kõige vähem on haritavat maad Maardu, Tallinna ning Sillamäe linnades, seal on põllu- ja aiamaa osatähtsus on 1% või alla selle.
Viren Swami juhitud uuring ilmus ajakirjas Ecopsychology.
### Response:
Aiapidamisega tegelevad inimesed on oma kehaga rohkem rahul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nakatunud töötajad saadeti kodusele ravile ning alustati välja selgitamist, kes olid nakatunud töötajaga lähikontaktis. Kogu üksus desinfitseeritakse ja jätkub klientide eest hoolitsemine, kasutades kaitsevahendeid ning muid ohutusmeetmeid, teatas Hooldekandeteenused.
Haigestunud kliendid eraldati oma tuppa, et vähendada kontaktivõimalust teiste inimestega.
Sõmera Kodus elavad tööealised psüühiliste erivajadustega inimesed.
Sõmera Kodu juht Terje Hanson ütles, et seni ollakse kasutanud iga päeva, et valmistuda ja tööd ümber korraldada. "Tegime kõik endast oleneva, et nakatumist võimalikult kaugesse tulevikku lükata, kuid oleks olnud statistiline ime, kui see meist täiesti mööda oleks läinud," lausus Hanson.
Alates 13. märtsist kehtib kõikides Hoolekandeteenuste kodudes juhatuse otsusega eriolukord. Igapäevaselt toimub majades käte ja pindade desinfitseerimine selleks ettenähtud vahenditega vähemalt kolm korda päevas, tubade tuulutamine. Sotsiaalsed kontaktid on viidud miinimumini, kogu toitlustamine toimub majades kohapeal.
Kliendid saavad lähedastega suhelda telefoni teel. Kauplustes käivad klientidele vajalikke sisseoste tegemas töötajad. Tööle tulles vahetavad töötajad riided, tööl kasutatakse ennetavalt korduvkasutatavaid maske. Nakkusega kliendiga töötades kasutatakse prille ning ühekordset kaitseriietust (mask, kittel, kindad). Koju on jäänud kõik töötajad, kellel ilmnesid kasvõi kerged külmetushaiguse tunnused, teatas Hooldekandeteenused. | Saaremaal Sõmera Kodus tuvastati kuus nakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nakatunud töötajad saadeti kodusele ravile ning alustati välja selgitamist, kes olid nakatunud töötajaga lähikontaktis. Kogu üksus desinfitseeritakse ja jätkub klientide eest hoolitsemine, kasutades kaitsevahendeid ning muid ohutusmeetmeid, teatas Hooldekandeteenused.
Haigestunud kliendid eraldati oma tuppa, et vähendada kontaktivõimalust teiste inimestega.
Sõmera Kodus elavad tööealised psüühiliste erivajadustega inimesed.
Sõmera Kodu juht Terje Hanson ütles, et seni ollakse kasutanud iga päeva, et valmistuda ja tööd ümber korraldada. "Tegime kõik endast oleneva, et nakatumist võimalikult kaugesse tulevikku lükata, kuid oleks olnud statistiline ime, kui see meist täiesti mööda oleks läinud," lausus Hanson.
Alates 13. märtsist kehtib kõikides Hoolekandeteenuste kodudes juhatuse otsusega eriolukord. Igapäevaselt toimub majades käte ja pindade desinfitseerimine selleks ettenähtud vahenditega vähemalt kolm korda päevas, tubade tuulutamine. Sotsiaalsed kontaktid on viidud miinimumini, kogu toitlustamine toimub majades kohapeal.
Kliendid saavad lähedastega suhelda telefoni teel. Kauplustes käivad klientidele vajalikke sisseoste tegemas töötajad. Tööle tulles vahetavad töötajad riided, tööl kasutatakse ennetavalt korduvkasutatavaid maske. Nakkusega kliendiga töötades kasutatakse prille ning ühekordset kaitseriietust (mask, kittel, kindad). Koju on jäänud kõik töötajad, kellel ilmnesid kasvõi kerged külmetushaiguse tunnused, teatas Hooldekandeteenused.
### Response:
Saaremaal Sõmera Kodus tuvastati kuus nakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suur oli Omniva Nõmmel elava kliendi üllatus, kui ta pidi oma paki kätte saama Järve keskuse postkontorist, ent sai teate, et kuivõrd see on suletud, on tema pakk ümber suunatud Lasnamäele, Majaka postkontorisse, ehkki Nõmme postkontor on ta kodumajast mõnesaja meetri kaugusel, kõrvaltänavas. Pakiautomaati ümber suunata pakki ei võimaldatud, üksnes lubati pikendada paki hoidmist Majaka väljastuspunktis 1. maini või tellida tasuline kuller.
Olukord pani kliendi imestama: kas siis ühistranspordiga paki järel käimine teises linna otsas on kuidagi turvalisem lahendus? Ja miks ometi ei saa pakki pakiautomaati ümber suunata?
Omniva selgitas ERR-ile, et pärast kaubanduskeskuste sulgemist jäi Tallinnas avatuks neli postkontorit, kuhu pääseb otse tänavalt. Nõnda on avatud postkontorid Nõmmel, Õismäel (Nurmenuku) ja kaks tükki Lasnamäel (Centrum ja sorteerimiskeskus Pallasti tänaval).
Lisaks avati kaks täiendavat pakiväljastuspunkti, neist üks Pirital ja teine samas Pallasti tänaval, sorteerimiskeskuse kõrvalmajas, mida kutsutakse Majaka punktiks.
Kesklinnas, Põhja-Tallinnas, Mustamäel ega Kristiines pole praegu ühtki avatud postkontorit ega pakiväljastuspunkti.
Miks aga Nõmme elanikke teise linna otsa, Lasnamäele jooksutatakse, kui Nõmmel ometi on postkontor avatud?
Omniva pressiesindaja Mattias Kaiv selgitas, et põhjus on suurtes pakimahtudes ja Nõmme postkontori väiksuses.
"Iga postkontori taga peituvad postiindeksid. Iga postkontori alla kuulub mingi rida postiindekseid. Ilmselt Järve postkontori alt on mõned indeksid tõstetud Nõmme alla, aga seal on tegemist üsna pisikese postkontoriga, kus laopinda on piiratud mahus, nii on tõstetud osa indekseid Majakasse, kus on palju ruumi. Suur osa Tallinna postkontori pakkidest lähebki praegu Majakasse, see on vastavalt pakile ja inimese elukohale määratud," kommenteeris Kaiv. "Nii Kesklinna, Kristiine kui ka Põhja-Tallinna Arsenali pakid on kõik Majakasse suunatud. Peame hoidma hulka postkontoreid turvalisuskaalutlusel kinni ja klient peab sõitma pakile kaugemale järele paraku."
Kuidas aga Nõmme postkontori vahetus läheduses asuv aadress indeksi järgi Majakasse, mitte Nõmmele sattus, ei osanud Kaiv selgitada.
Ka Kaiv pakub lahendusena paki hoiutähtaja pikendamist, mida erandkorras tehakse tasuta, kui inimesel pole võimalik sellele praegu teise linna otsa järele minna. Pärast eriolukorra lõppu on võimalik, et pakid suunatakse oma algsetesse postkontoritesse tagasi.
Eriolukorra tõttu on pakkide saatmine saavutanud jõuluaegse taseme, milllst tingituna ajavad pakiautomaadid piltlikult üle ääre. See on ka põhjus, miks postkontoritest pakke automaatidesse ümber suunata ei saa ning pakile tuleb järele minna ikka sinna, kuhu pakiteatis kliendi suunab.
"Siis need pakid ummistaksid need automaadid ära ja inimestel puuduks üldse võimalus pakke kätte saada. Püüame hajutada suuremat pakimahu kasvust tekkinud koormust," selgitas Kaiv, ent lisas: "Kaupa tellides soovitame see pakiautomaati tellida, siis ei pea postkontori külastust ette võtma."
Kulleri kõne ootel valvel
Teisel Omniva kliendil oli aga omapärane kogemus kulleriga. Ta ootas pikisilmi pakki Hansapostilt - vana tolmuimeja läks ootamatult katki ja kähku oli uut vaja - ega teadnudki, mis päeval on pakki oodata.
Kodukontoris tööl olijana tegi ta telefoniga konverentskõnesid, kui märkas, et võõras number on vahepeal helistanud. Helistas tagasi, aga vastu ei võetud. Mitu tundi hiljem kordus sama: kõne lõppedes märkas, et vahepeal on tundmatu number kaks korda helistada proovinud, ent tagasi helistades keegi taas ei vastanud.
Seepeale avastas ta Omniva lehelt oma pakikoodi tagant teate, et "kliendi soovil on pakk suunatud postiasutusse". Selgus, et võõras number kuulus Omniva kullerile. Algas saaga paki kättesaamiseks kullerilt.
Esmalt helistas ta Omniva klienditeenindusse, rääkis ära oma olukorra ja palus, et pakki postkontorisse ei saadetaks, sest sellele pole võimalik sinna järele minna. Pealekauba oli ta spetsiaalselt maksnud kullerteenuse eest, et kaup otse koju toodaks. Klienditeenindaja lubas tagasi helistada ja vahepeal välja selgitada, kuidas pakk temani toimetatakse.
Tagasi ei helistanud keegi.
Mitu tundi hiljem helistas ta uuesti Omnivasse, seekord lubab hoolitseda selle eest, et pakki postkontorisse ei saadeta, juba uus klienditeenindaja, kes eelmisest pöördumisest midagi ei tea. Ta lubab tagasi helistada.
Neli tundi hiljem saabub Omnivalt sõnum, et pakk on postkontoris. Taas Omniva klienditeenindusse helistades öeldakse, et viimast klienditeenindajat, kes lubas paki kulleriga saatmise ära korraldada ja tagasi helistada, enam tööl pole, tema tööpäev on läbi. Lisaks selgitab juba kolmas klienditeenindaja, et eriolukorra tõttu ei taha kullerid inimestega kokku puutuda, aga lubas info taas edasi anda.
Klient ei jõua ära imestada, miks Omniva kulleri saabumisest SMS-i või telefonikõnega ette ei hoiata ja kõne alles ukse taga tehakse, mistap jääbki pakk kätte toimetamata, kui klient samal hetkel telefonikõnele vastata ei saa. Ja miks ometi kuller kõnet vastu ei võta, kui talle tagasi helistada?
Tema järeldus täbarast olukorrast on aga, et Omniva pakkide tellimiseks tasub varuda omale täiesti eraldi numbriga telefon, mida kogu aeg sees hoida, sest iial ei või teada, millal kuller helistab, et on kohal. Ei tahaks ju paki saabumist maha magada.
Mattias Kaiv väidab, et kullerteenuse puhul tehakse Omnivast reeglina telefonikõne ette, et teavitada paki saabumise ajast, ning vabandab, kui see nii mingil põhjusel olnud ei ole.
"Võimalik, et tegemist on kulleri eksimusega – sellisel puhul palume teada anda ka konkreetset pakikoodi, et saaksime süsteemist täpsemat infot vaadata, kas antud teenus nõudis etteteavitamist ja kas kuller seda tegi, millal ja kui palju. Kui on näha kulleri eksimus, siis jõuab see info alati ka kullerini välja, et tulevikus sellist asja ei korduks," ütleb Kaiv.
"Ettehelistamise protsess meil on, et neljatunnine ajavahemiku millal kuller tuleb, lepitakse eelmisel päeval kokku. Ettehelistamise kõne peab kuller tegema siis, kui on juba kohal, sest roolis ta ei räägi. Seepärast ei saa ka kullerile tagasi helistada, see käib läbi klienditeenindaja," selgitab Kaiv protsessi.
Ta lisab, et rahvusvaheliste kullerpakkide puhul etteteavitamist aga polegi: "Kui tegemist oli rahvusvaheliselt sisenenud kullerpakiga, nagu EMS (Express Mail Service) või EPG (European Parcel Group), siis nende puhul tehakse üks kõne, mille ebaõnnestumise järel peab kuller selle suunama pakiautomaati või postkontorisse. EMSi ja EPG pakkide puhul rohkem kõnesid ei tehta."
SMS-teavitust kulleri saabumisest testitakse praegu vaid Tartu ja Pärnu piirkonnas.
Ukse taha kättetoimetamise asemel saab kullerpaki paluda tema sõnul suunata tasuta ka pakiautomaati, juhul kui pakk on veel jaotuskeskuses. Kui kullerpakk on aga juba postkontorisse jõudnud, siis enam mitte.
"Seoses COVID-19 eriolukorraga me alates sellest nädalast postkontoritesse kullerpakke ei suuna. Suuname kas pakiautomaati või pingutame rohkem kättetoimetamise aeg saaks kliendiga kokku lepitud. Suuremõõtmelisi saadetisi me ei suuna, neid hoiustame kohalikus kullerpunktis või jaotuskeskuses kuni seitse päeva," täpsustas ta. | Suletud kontoritega Omniva jooksutab kliente üle Tallinna pakkidele järele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suur oli Omniva Nõmmel elava kliendi üllatus, kui ta pidi oma paki kätte saama Järve keskuse postkontorist, ent sai teate, et kuivõrd see on suletud, on tema pakk ümber suunatud Lasnamäele, Majaka postkontorisse, ehkki Nõmme postkontor on ta kodumajast mõnesaja meetri kaugusel, kõrvaltänavas. Pakiautomaati ümber suunata pakki ei võimaldatud, üksnes lubati pikendada paki hoidmist Majaka väljastuspunktis 1. maini või tellida tasuline kuller.
Olukord pani kliendi imestama: kas siis ühistranspordiga paki järel käimine teises linna otsas on kuidagi turvalisem lahendus? Ja miks ometi ei saa pakki pakiautomaati ümber suunata?
Omniva selgitas ERR-ile, et pärast kaubanduskeskuste sulgemist jäi Tallinnas avatuks neli postkontorit, kuhu pääseb otse tänavalt. Nõnda on avatud postkontorid Nõmmel, Õismäel (Nurmenuku) ja kaks tükki Lasnamäel (Centrum ja sorteerimiskeskus Pallasti tänaval).
Lisaks avati kaks täiendavat pakiväljastuspunkti, neist üks Pirital ja teine samas Pallasti tänaval, sorteerimiskeskuse kõrvalmajas, mida kutsutakse Majaka punktiks.
Kesklinnas, Põhja-Tallinnas, Mustamäel ega Kristiines pole praegu ühtki avatud postkontorit ega pakiväljastuspunkti.
Miks aga Nõmme elanikke teise linna otsa, Lasnamäele jooksutatakse, kui Nõmmel ometi on postkontor avatud?
Omniva pressiesindaja Mattias Kaiv selgitas, et põhjus on suurtes pakimahtudes ja Nõmme postkontori väiksuses.
"Iga postkontori taga peituvad postiindeksid. Iga postkontori alla kuulub mingi rida postiindekseid. Ilmselt Järve postkontori alt on mõned indeksid tõstetud Nõmme alla, aga seal on tegemist üsna pisikese postkontoriga, kus laopinda on piiratud mahus, nii on tõstetud osa indekseid Majakasse, kus on palju ruumi. Suur osa Tallinna postkontori pakkidest lähebki praegu Majakasse, see on vastavalt pakile ja inimese elukohale määratud," kommenteeris Kaiv. "Nii Kesklinna, Kristiine kui ka Põhja-Tallinna Arsenali pakid on kõik Majakasse suunatud. Peame hoidma hulka postkontoreid turvalisuskaalutlusel kinni ja klient peab sõitma pakile kaugemale järele paraku."
Kuidas aga Nõmme postkontori vahetus läheduses asuv aadress indeksi järgi Majakasse, mitte Nõmmele sattus, ei osanud Kaiv selgitada.
Ka Kaiv pakub lahendusena paki hoiutähtaja pikendamist, mida erandkorras tehakse tasuta, kui inimesel pole võimalik sellele praegu teise linna otsa järele minna. Pärast eriolukorra lõppu on võimalik, et pakid suunatakse oma algsetesse postkontoritesse tagasi.
Eriolukorra tõttu on pakkide saatmine saavutanud jõuluaegse taseme, milllst tingituna ajavad pakiautomaadid piltlikult üle ääre. See on ka põhjus, miks postkontoritest pakke automaatidesse ümber suunata ei saa ning pakile tuleb järele minna ikka sinna, kuhu pakiteatis kliendi suunab.
"Siis need pakid ummistaksid need automaadid ära ja inimestel puuduks üldse võimalus pakke kätte saada. Püüame hajutada suuremat pakimahu kasvust tekkinud koormust," selgitas Kaiv, ent lisas: "Kaupa tellides soovitame see pakiautomaati tellida, siis ei pea postkontori külastust ette võtma."
Kulleri kõne ootel valvel
Teisel Omniva kliendil oli aga omapärane kogemus kulleriga. Ta ootas pikisilmi pakki Hansapostilt - vana tolmuimeja läks ootamatult katki ja kähku oli uut vaja - ega teadnudki, mis päeval on pakki oodata.
Kodukontoris tööl olijana tegi ta telefoniga konverentskõnesid, kui märkas, et võõras number on vahepeal helistanud. Helistas tagasi, aga vastu ei võetud. Mitu tundi hiljem kordus sama: kõne lõppedes märkas, et vahepeal on tundmatu number kaks korda helistada proovinud, ent tagasi helistades keegi taas ei vastanud.
Seepeale avastas ta Omniva lehelt oma pakikoodi tagant teate, et "kliendi soovil on pakk suunatud postiasutusse". Selgus, et võõras number kuulus Omniva kullerile. Algas saaga paki kättesaamiseks kullerilt.
Esmalt helistas ta Omniva klienditeenindusse, rääkis ära oma olukorra ja palus, et pakki postkontorisse ei saadetaks, sest sellele pole võimalik sinna järele minna. Pealekauba oli ta spetsiaalselt maksnud kullerteenuse eest, et kaup otse koju toodaks. Klienditeenindaja lubas tagasi helistada ja vahepeal välja selgitada, kuidas pakk temani toimetatakse.
Tagasi ei helistanud keegi.
Mitu tundi hiljem helistas ta uuesti Omnivasse, seekord lubab hoolitseda selle eest, et pakki postkontorisse ei saadeta, juba uus klienditeenindaja, kes eelmisest pöördumisest midagi ei tea. Ta lubab tagasi helistada.
Neli tundi hiljem saabub Omnivalt sõnum, et pakk on postkontoris. Taas Omniva klienditeenindusse helistades öeldakse, et viimast klienditeenindajat, kes lubas paki kulleriga saatmise ära korraldada ja tagasi helistada, enam tööl pole, tema tööpäev on läbi. Lisaks selgitab juba kolmas klienditeenindaja, et eriolukorra tõttu ei taha kullerid inimestega kokku puutuda, aga lubas info taas edasi anda.
Klient ei jõua ära imestada, miks Omniva kulleri saabumisest SMS-i või telefonikõnega ette ei hoiata ja kõne alles ukse taga tehakse, mistap jääbki pakk kätte toimetamata, kui klient samal hetkel telefonikõnele vastata ei saa. Ja miks ometi kuller kõnet vastu ei võta, kui talle tagasi helistada?
Tema järeldus täbarast olukorrast on aga, et Omniva pakkide tellimiseks tasub varuda omale täiesti eraldi numbriga telefon, mida kogu aeg sees hoida, sest iial ei või teada, millal kuller helistab, et on kohal. Ei tahaks ju paki saabumist maha magada.
Mattias Kaiv väidab, et kullerteenuse puhul tehakse Omnivast reeglina telefonikõne ette, et teavitada paki saabumise ajast, ning vabandab, kui see nii mingil põhjusel olnud ei ole.
"Võimalik, et tegemist on kulleri eksimusega – sellisel puhul palume teada anda ka konkreetset pakikoodi, et saaksime süsteemist täpsemat infot vaadata, kas antud teenus nõudis etteteavitamist ja kas kuller seda tegi, millal ja kui palju. Kui on näha kulleri eksimus, siis jõuab see info alati ka kullerini välja, et tulevikus sellist asja ei korduks," ütleb Kaiv.
"Ettehelistamise protsess meil on, et neljatunnine ajavahemiku millal kuller tuleb, lepitakse eelmisel päeval kokku. Ettehelistamise kõne peab kuller tegema siis, kui on juba kohal, sest roolis ta ei räägi. Seepärast ei saa ka kullerile tagasi helistada, see käib läbi klienditeenindaja," selgitab Kaiv protsessi.
Ta lisab, et rahvusvaheliste kullerpakkide puhul etteteavitamist aga polegi: "Kui tegemist oli rahvusvaheliselt sisenenud kullerpakiga, nagu EMS (Express Mail Service) või EPG (European Parcel Group), siis nende puhul tehakse üks kõne, mille ebaõnnestumise järel peab kuller selle suunama pakiautomaati või postkontorisse. EMSi ja EPG pakkide puhul rohkem kõnesid ei tehta."
SMS-teavitust kulleri saabumisest testitakse praegu vaid Tartu ja Pärnu piirkonnas.
Ukse taha kättetoimetamise asemel saab kullerpaki paluda tema sõnul suunata tasuta ka pakiautomaati, juhul kui pakk on veel jaotuskeskuses. Kui kullerpakk on aga juba postkontorisse jõudnud, siis enam mitte.
"Seoses COVID-19 eriolukorraga me alates sellest nädalast postkontoritesse kullerpakke ei suuna. Suuname kas pakiautomaati või pingutame rohkem kättetoimetamise aeg saaks kliendiga kokku lepitud. Suuremõõtmelisi saadetisi me ei suuna, neid hoiustame kohalikus kullerpunktis või jaotuskeskuses kuni seitse päeva," täpsustas ta.
### Response:
Suletud kontoritega Omniva jooksutab kliente üle Tallinna pakkidele järele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üleilmne pandeemia on külvanud spordikalendris rohkelt segadust ning sel nädalal teatasid Wimbledoni slämmiturniiri korraldajad, et võistlus jääb esmakordselt pärast Teist maailmasõda ära. Mais algama pidanud Prantsusmaa lahtised on lükatud sügisesse ning ATP ja WTA turniiride võistluspaus kestab vähemalt 13. juulini.
"Optimist minus – ja ma olen harva optimistlik – loodab endiselt, et kõvakatte hooaeg USA-s saab siiski peetud," kommenteeris Lewis. "Loodetavasti olukord mõnevõrra paraneb ja tuhandepunktilised turniirid nagu Montreal, Toronto ja Cincinnati saavad enne US Openit siiski toimuda."
"Paraku teame kõik, et see on praegu ebatõenäoline. Pole võimatu, et tänavu rohkem tennist ei mängita, kuid loodame siiski, et nii US Open kui Prantsusmaa lahtised saavad peetud." | Wimbledoni pealik: võib juhtuda, et tänavu tennist rohkem ei mängita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üleilmne pandeemia on külvanud spordikalendris rohkelt segadust ning sel nädalal teatasid Wimbledoni slämmiturniiri korraldajad, et võistlus jääb esmakordselt pärast Teist maailmasõda ära. Mais algama pidanud Prantsusmaa lahtised on lükatud sügisesse ning ATP ja WTA turniiride võistluspaus kestab vähemalt 13. juulini.
"Optimist minus – ja ma olen harva optimistlik – loodab endiselt, et kõvakatte hooaeg USA-s saab siiski peetud," kommenteeris Lewis. "Loodetavasti olukord mõnevõrra paraneb ja tuhandepunktilised turniirid nagu Montreal, Toronto ja Cincinnati saavad enne US Openit siiski toimuda."
"Paraku teame kõik, et see on praegu ebatõenäoline. Pole võimatu, et tänavu rohkem tennist ei mängita, kuid loodame siiski, et nii US Open kui Prantsusmaa lahtised saavad peetud."
### Response:
Wimbledoni pealik: võib juhtuda, et tänavu tennist rohkem ei mängita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toetuse avaldamiseks pandi kokku video 2017. aastal Saaremaa ooperipäevadel etendunud Rein Rannapi ooperi "Nurjatu saar" piltidest. Video taustal kõlab sama ooperi avalugu "Saaremaa", mille libreto autor on Andrus Kivirähk ja laulusõnad kirjutas Wimberg.
Muusikaline kummardus algab sõnadega: "Mõeldes Saaremaale ja kõigile saarlastele" ning lõppeb pöördumisega: "Kallid saarlased, olete meie südameis! Iga päev!"
ETV näitab reede õhtul kell 20.00 heategevussaadet "Aitame Saaremaad", kus näidatakse televaatajate saadetud videoid Saaremaa toetuseks. Saadet juhib Urmas Vaino. | Saaremaa ooperipäevad avaldasid saarlastele toetust: olete meie südameis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toetuse avaldamiseks pandi kokku video 2017. aastal Saaremaa ooperipäevadel etendunud Rein Rannapi ooperi "Nurjatu saar" piltidest. Video taustal kõlab sama ooperi avalugu "Saaremaa", mille libreto autor on Andrus Kivirähk ja laulusõnad kirjutas Wimberg.
Muusikaline kummardus algab sõnadega: "Mõeldes Saaremaale ja kõigile saarlastele" ning lõppeb pöördumisega: "Kallid saarlased, olete meie südameis! Iga päev!"
ETV näitab reede õhtul kell 20.00 heategevussaadet "Aitame Saaremaad", kus näidatakse televaatajate saadetud videoid Saaremaa toetuseks. Saadet juhib Urmas Vaino.
### Response:
Saaremaa ooperipäevad avaldasid saarlastele toetust: olete meie südameis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks räägitakse muudest päevakajalistest teemadest, sealhulgas neljapäevasest NATO ja reedesest Euroopa Liidu välisministrite kohtumisest. | Otse kell 14.30: Reinsalu räägib reisil olnud eestlaste koju aitamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks räägitakse muudest päevakajalistest teemadest, sealhulgas neljapäevasest NATO ja reedesest Euroopa Liidu välisministrite kohtumisest.
### Response:
Otse kell 14.30: Reinsalu räägib reisil olnud eestlaste koju aitamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel ajal on siseministeeriumi haldusalas rasked, kuid rõõmsad päevad. Üha süvenev kriis nõuab pingutust, aga tubli töö ei jää ilma tasuta. Selle tõestuseks on siseminister Mart Helme välja andnud viis käskkirja.
Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela saab preemiat 2300 eurot. Sisekaitseakadeemia rektor Marek Ling samuti 2300 eurot. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher saab preemiat 2400 eurot. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor Ragner Paeveret premeeritakse 2900 euroga. Ja päästeameti peadirektorit Kuno Tammearu 3300 euroga.
Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp selgitas, et preemiad siiski ei ole kriisiga seotud. Vastupidi, juhid pidid kolm kuud ootama, et kätte saada tasu läinud aasta õnnestumiste eest.
"Kuna tulemus-arenguvestlused lõppesid veebruari lõpuks, siis algatati preemiate maksmise töövoog märtsi alguses. Kuna vahepeal tuli peale meil eriolukord, siis see töövoog seiskus. Ja need allkirjad said tõesti alla preemiate maksmisele märtsi lõpus. Ehk kaks sündmus on jooksnud kokku," ütles Aivi Sirp.
Läinud aastal maksti siseministeeriumis preemiat umbes sajale ehk enam kui pooltele ametnikele. Preemiafondi suurus oli veerand miljonit eurot. Aivi Sirp kinnitas, et preemia saamises ei saa keegi kindel olla.
"Preemia maksmisel on meil kaks põhimõtet. Üks on see, et peab olema mingi suurem töölõik või suurem projekt, mida on inimene teinud ja teinud väga hästi. Ja mis on nõudnud lisapingutust. Ja teine põhimõte on see, et me vaatame tagasi aasta tulemustele, hindame seda kogumis ja sellisel juhul hinnatakse, kas töötaja on väärt preemiat või mitte."
Näiteks Kuno Tammearu sai preemia muuhulgas selle eest, et ta tutvustas päästeametit unistuste tööandjana. Päästetöötaja keskmine palk on tänavu 1060 eurot ehk kolmandik peadirektori preemiast.
See tähendab, et tuletõrjujad, tänavatel patrullivad politseinikud ja häirekeskuses kõnesid teenindavad päästekorraldajad kahe-kolmetuhande eurost preemiat ei saa.
"Kindlasti ei ole nende panus väiksem. Iga ühe panus on oluline ja preemia summa saabki olla protsent tema palgast. Nii on täna kokku lepitud," sõnas Aivi Sirp ja selgitas, kuidas kujunevad palgad.
"Kõik tööd ei ole ühesugused. Ja selleks on välja mõeldud ka tööde hindamise süsteem, mis võtab arvesse seda, kui pikka töökogemust nõutakse, mis on need oskused-teadmised, kui pikk ettevalmistus selleks vaja on, kas nõutakse tasemeharidust või piisab mõnest koolitusest. Ja kui me oleme tööd ära hinnanud, siis sealt tulevad töödele väärtuspunktid."
Olgu kuidas on, ilmselt sel aastal me enam siseministeeriumi preemiatest rääkida ei saa. Struktuursed ümberkorraldused on ministeeriumi tänavuse preemiafondi nulli viinud. "Meil ei ole lihtsalt vaba raha, mida sinna fondi suunata," ütles Sirp. | Siseministeeriumi haldusala tippjuhid said kopsakad preemiad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel ajal on siseministeeriumi haldusalas rasked, kuid rõõmsad päevad. Üha süvenev kriis nõuab pingutust, aga tubli töö ei jää ilma tasuta. Selle tõestuseks on siseminister Mart Helme välja andnud viis käskkirja.
Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela saab preemiat 2300 eurot. Sisekaitseakadeemia rektor Marek Ling samuti 2300 eurot. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher saab preemiat 2400 eurot. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor Ragner Paeveret premeeritakse 2900 euroga. Ja päästeameti peadirektorit Kuno Tammearu 3300 euroga.
Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp selgitas, et preemiad siiski ei ole kriisiga seotud. Vastupidi, juhid pidid kolm kuud ootama, et kätte saada tasu läinud aasta õnnestumiste eest.
"Kuna tulemus-arenguvestlused lõppesid veebruari lõpuks, siis algatati preemiate maksmise töövoog märtsi alguses. Kuna vahepeal tuli peale meil eriolukord, siis see töövoog seiskus. Ja need allkirjad said tõesti alla preemiate maksmisele märtsi lõpus. Ehk kaks sündmus on jooksnud kokku," ütles Aivi Sirp.
Läinud aastal maksti siseministeeriumis preemiat umbes sajale ehk enam kui pooltele ametnikele. Preemiafondi suurus oli veerand miljonit eurot. Aivi Sirp kinnitas, et preemia saamises ei saa keegi kindel olla.
"Preemia maksmisel on meil kaks põhimõtet. Üks on see, et peab olema mingi suurem töölõik või suurem projekt, mida on inimene teinud ja teinud väga hästi. Ja mis on nõudnud lisapingutust. Ja teine põhimõte on see, et me vaatame tagasi aasta tulemustele, hindame seda kogumis ja sellisel juhul hinnatakse, kas töötaja on väärt preemiat või mitte."
Näiteks Kuno Tammearu sai preemia muuhulgas selle eest, et ta tutvustas päästeametit unistuste tööandjana. Päästetöötaja keskmine palk on tänavu 1060 eurot ehk kolmandik peadirektori preemiast.
See tähendab, et tuletõrjujad, tänavatel patrullivad politseinikud ja häirekeskuses kõnesid teenindavad päästekorraldajad kahe-kolmetuhande eurost preemiat ei saa.
"Kindlasti ei ole nende panus väiksem. Iga ühe panus on oluline ja preemia summa saabki olla protsent tema palgast. Nii on täna kokku lepitud," sõnas Aivi Sirp ja selgitas, kuidas kujunevad palgad.
"Kõik tööd ei ole ühesugused. Ja selleks on välja mõeldud ka tööde hindamise süsteem, mis võtab arvesse seda, kui pikka töökogemust nõutakse, mis on need oskused-teadmised, kui pikk ettevalmistus selleks vaja on, kas nõutakse tasemeharidust või piisab mõnest koolitusest. Ja kui me oleme tööd ära hinnanud, siis sealt tulevad töödele väärtuspunktid."
Olgu kuidas on, ilmselt sel aastal me enam siseministeeriumi preemiatest rääkida ei saa. Struktuursed ümberkorraldused on ministeeriumi tänavuse preemiafondi nulli viinud. "Meil ei ole lihtsalt vaba raha, mida sinna fondi suunata," ütles Sirp.
### Response:
Siseministeeriumi haldusala tippjuhid said kopsakad preemiad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkurentsiametiga kooskõlastatud ettepaneku järgi tõuseks riigisiseste ja rahvusvaheliste standardkirjade hind 36 protsenti. Rahvusvahelise maksikirja keskmiseks tõusuks oleks kuni 500-grammise saadetise puhul samuti 36 protsenti, 500-grammise kuni kilogrammise saadetise puhul 30 protsenti ning kilogrammise kuni kahekilogrammise saadetise puhul 13,8 protsenti.
Rahvusvaheliste tähtsaadetistena edastatavate postipakkide taskukohaste tasude tõus on eelnõu järgi 11 protsenti. Riigisisese postipaki tähtsaadetisena saatmine aga kallineks keskmiselt 36 protsenti.
Muudetakse ka kirjade kohalejõudmise kiiruse tasusid. Luuakse kaks varianti – ühepäevane ja kolmepäevane kohalejõudmine. Arusaadavalt on ühepäevane variant kallim.
Muudatused puudutavad ka postipakkide kaaluvahemikke. Näiteks kui seni kehtib saadetisele kaaluga 2 kuni 20 kilogrammi 18 kaaluvahemikku, siis ettepaneku järgi jääks neid alles neli.
Eesti Posti juhatuse esimees Ansi Arumeel sõnul on kulud nelja aastaga viivõrd palju kasvanud, et hindu tuleb tõsta.
"Universaalse postiteenuse hind on olnud muutmata üle nelja aasta. Samas on selle aja jooksul pidevalt suurenenud postiteenuse osutamisega seotud sisendkulud, näiteks palga- ja kütusekulud, mis moodustavad ligikaudu 80 protsenti meie püsikuludest," ütles ta ERR-ile.
Arumeel märkis, et hinnamuutus aitaks ka küsida õiglasemat hinda teistelt riikidelt, sealt sisenevate saadetiste eest, ning tõsta postitöötajate palka.
Hindade tõstmise eelnõu on praegu ministeeriumites kooskõlastusringil. Määruse muutmise peab kinnitama väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister.
Eesti Posti hinnangul oleks vaja määrus uute hindadega jõustada hiljemalt 30. aprilliks, sest see tagab, et teiste riikide postifirmad tasuksid Eesti Postile lõppmaksed alates 2021. aastast juba uue hinnakirja alusel. See tähendaks, et järgmisel aastal tõuseks Eesti Posti välismaalt saadav tulu 2,1 miljoni euro võrra. Kui määrus jõustada hiljem, jääks see tulu 2022. aastasse, hoiatas Eesti Post.
Millal ja kui palju lõplikult hindu tõstetakse, saab kindlalt öelda siis, kui kooskõlastusring on lõpule jõudnud, öeldi ERR-ile Eesti Postist.
Konkurentsiamet leidis, et uute hindadega on universaalse postiteenuse mõistlik hinnatase tagatud.
Postiseaduse kohaselt tuleb universaalse postiteenuse (UPT) teenuseid ehk kirjade ja postipakkide edastamist osutada taskukohase tasu eest. Viimati muudeti tasusid 2016. aasta 1. jaanuaril. | Eesti Post soovib tõsta postisaadetiste hinda kolmandiku võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkurentsiametiga kooskõlastatud ettepaneku järgi tõuseks riigisiseste ja rahvusvaheliste standardkirjade hind 36 protsenti. Rahvusvahelise maksikirja keskmiseks tõusuks oleks kuni 500-grammise saadetise puhul samuti 36 protsenti, 500-grammise kuni kilogrammise saadetise puhul 30 protsenti ning kilogrammise kuni kahekilogrammise saadetise puhul 13,8 protsenti.
Rahvusvaheliste tähtsaadetistena edastatavate postipakkide taskukohaste tasude tõus on eelnõu järgi 11 protsenti. Riigisisese postipaki tähtsaadetisena saatmine aga kallineks keskmiselt 36 protsenti.
Muudetakse ka kirjade kohalejõudmise kiiruse tasusid. Luuakse kaks varianti – ühepäevane ja kolmepäevane kohalejõudmine. Arusaadavalt on ühepäevane variant kallim.
Muudatused puudutavad ka postipakkide kaaluvahemikke. Näiteks kui seni kehtib saadetisele kaaluga 2 kuni 20 kilogrammi 18 kaaluvahemikku, siis ettepaneku järgi jääks neid alles neli.
Eesti Posti juhatuse esimees Ansi Arumeel sõnul on kulud nelja aastaga viivõrd palju kasvanud, et hindu tuleb tõsta.
"Universaalse postiteenuse hind on olnud muutmata üle nelja aasta. Samas on selle aja jooksul pidevalt suurenenud postiteenuse osutamisega seotud sisendkulud, näiteks palga- ja kütusekulud, mis moodustavad ligikaudu 80 protsenti meie püsikuludest," ütles ta ERR-ile.
Arumeel märkis, et hinnamuutus aitaks ka küsida õiglasemat hinda teistelt riikidelt, sealt sisenevate saadetiste eest, ning tõsta postitöötajate palka.
Hindade tõstmise eelnõu on praegu ministeeriumites kooskõlastusringil. Määruse muutmise peab kinnitama väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister.
Eesti Posti hinnangul oleks vaja määrus uute hindadega jõustada hiljemalt 30. aprilliks, sest see tagab, et teiste riikide postifirmad tasuksid Eesti Postile lõppmaksed alates 2021. aastast juba uue hinnakirja alusel. See tähendaks, et järgmisel aastal tõuseks Eesti Posti välismaalt saadav tulu 2,1 miljoni euro võrra. Kui määrus jõustada hiljem, jääks see tulu 2022. aastasse, hoiatas Eesti Post.
Millal ja kui palju lõplikult hindu tõstetakse, saab kindlalt öelda siis, kui kooskõlastusring on lõpule jõudnud, öeldi ERR-ile Eesti Postist.
Konkurentsiamet leidis, et uute hindadega on universaalse postiteenuse mõistlik hinnatase tagatud.
Postiseaduse kohaselt tuleb universaalse postiteenuse (UPT) teenuseid ehk kirjade ja postipakkide edastamist osutada taskukohase tasu eest. Viimati muudeti tasusid 2016. aasta 1. jaanuaril.
### Response:
Eesti Post soovib tõsta postisaadetiste hinda kolmandiku võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Au-tasule saavad kandideerida Eesti autorite möödunud aastal maailmaesiettekande saanud teosed.
Varem on preemia pälvinud heliloojad Liisa Hirsch, Toivo Tulev, Erkki-Sven Tüür ning Helena Tulve.
Kandidaate esitasid nii üksikisikud, muusikakollektiivid kui -organisatsioonid. Konkursil osales 38 teost 29 heliloojalt. Žürii valis välja nominendid:
Ekke Västrik - "Origami nr 2"
Jüri Reinvere - "Enne kui Leviaatan ärkab"
Krõõt-Kärt Kaev - "Fragments"
Madli-Marje Sink "Ürgmetsa Ulm"
Maria Kõrvits "Darkness and deeper dark"
Marianna Liik "Kurzschluss"
Märt-Matis Lill "Suidsusannasümfoonia"
Riho Esko Maimets - Sinikõrgustele
Sven Grünberg "Jäljed sinu sees"
Tatjana Kozlova-Johannes "Lagunemise ilu"
Ülo Krigul "Tornikella kaja"
Ülo Krigul "Kuskil kõlade murdudes"
Konkursi žüriisse kuuluvad Tiia Teder (žürii esinaine, Klassikaraadio), Helena Tulve (Eesti Muusika Päevad, Eesti Heliloojate Liit), Kerri Kotta (Eesti Muusikateaduse Selts) ja Iris Oja (metsosopran).
2019 aastal LHV Au-tasu pälvinud helilooja Helena Tulve sõnul sai nominentidest ilus ja esinduslik nimekiri. "Väga palju oli tugevaid ja huvitavaid teoseid. Mul on mitmeid lemmikuid ja mind intrigeerisid paljud teosed - igaüks isemoodi. Nominentide nimekiri sai esinduslik, aga ka väga eripalgeline. Kõik eesti heliloojate põlvkonnad on esindatud, suur osa on noorte heliloojate teostel. Nominentide hulgas on heas tasakaalus esindatud nii naised kui mehed."
LHV välja pandud 5000-eurose rahalise preemia ja klaasikunstnik Mare Saare trofee võitev laureaat kuulutatakse välja Heliloojate Liidu kodulehel.
Preemia toetaja on LHV Pank. Konkursi partnerid on Eesti Heliloojate Liit, Eesti Muusika Infokeskus, Klassikaraadio ja ERR. | Selgusid LHV Au-tasu nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Au-tasule saavad kandideerida Eesti autorite möödunud aastal maailmaesiettekande saanud teosed.
Varem on preemia pälvinud heliloojad Liisa Hirsch, Toivo Tulev, Erkki-Sven Tüür ning Helena Tulve.
Kandidaate esitasid nii üksikisikud, muusikakollektiivid kui -organisatsioonid. Konkursil osales 38 teost 29 heliloojalt. Žürii valis välja nominendid:
Ekke Västrik - "Origami nr 2"
Jüri Reinvere - "Enne kui Leviaatan ärkab"
Krõõt-Kärt Kaev - "Fragments"
Madli-Marje Sink "Ürgmetsa Ulm"
Maria Kõrvits "Darkness and deeper dark"
Marianna Liik "Kurzschluss"
Märt-Matis Lill "Suidsusannasümfoonia"
Riho Esko Maimets - Sinikõrgustele
Sven Grünberg "Jäljed sinu sees"
Tatjana Kozlova-Johannes "Lagunemise ilu"
Ülo Krigul "Tornikella kaja"
Ülo Krigul "Kuskil kõlade murdudes"
Konkursi žüriisse kuuluvad Tiia Teder (žürii esinaine, Klassikaraadio), Helena Tulve (Eesti Muusika Päevad, Eesti Heliloojate Liit), Kerri Kotta (Eesti Muusikateaduse Selts) ja Iris Oja (metsosopran).
2019 aastal LHV Au-tasu pälvinud helilooja Helena Tulve sõnul sai nominentidest ilus ja esinduslik nimekiri. "Väga palju oli tugevaid ja huvitavaid teoseid. Mul on mitmeid lemmikuid ja mind intrigeerisid paljud teosed - igaüks isemoodi. Nominentide nimekiri sai esinduslik, aga ka väga eripalgeline. Kõik eesti heliloojate põlvkonnad on esindatud, suur osa on noorte heliloojate teostel. Nominentide hulgas on heas tasakaalus esindatud nii naised kui mehed."
LHV välja pandud 5000-eurose rahalise preemia ja klaasikunstnik Mare Saare trofee võitev laureaat kuulutatakse välja Heliloojate Liidu kodulehel.
Preemia toetaja on LHV Pank. Konkursi partnerid on Eesti Heliloojate Liit, Eesti Muusika Infokeskus, Klassikaraadio ja ERR.
### Response:
Selgusid LHV Au-tasu nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalse isolatsiooni tõttu toimuvad hetkel kõik tegevused distantsilt ning Eesti Jalgpalli Liidu füsioterapeudid Daria Narõškina ja Sten Ütsmüts kasutavad personaalsete konsultatsioonide tegemiseks videosilla abi.
"Põhimõtteliselt on tegemist vastuvõtuga vigastustega hädas olevate koondislaste jaoks. Tavaliselt oleme neid kohtumisi teinud näost näkku ning isikliku lähenemise säilitamiseks otsustasime nüüd jätkata neid nõupidamisi video teel. Konsultatsioonide ajal räägime, kuidas mängijatel taastusravi läheb, kuidas saaks edasi minna ning saame vajadusel ka erinevaid harjutusi läbi teha," lausus Narõškina.
"Koondiste puhul on oluline, et suudaksime säilitada stabiilset töörütmi. Seetõttu kasutame kõiki infotehnoloogilisi võimalusi, mis aitavad meil igapäevategevustega jätkata. Mängijad tegutsevad hetkel kas klubi poolt antud juhistele või koondiste füüsilise ettevalmistuse treenerite poolt pakutud treeningkavale ning füsioterapeudid pakuvad omapoolset abi ja nõu," sõnas jalgpalliliidu tehniline direktor Janno Kivisild. | Koondise füsioterapeudid konsulteerivad videosilla abil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalse isolatsiooni tõttu toimuvad hetkel kõik tegevused distantsilt ning Eesti Jalgpalli Liidu füsioterapeudid Daria Narõškina ja Sten Ütsmüts kasutavad personaalsete konsultatsioonide tegemiseks videosilla abi.
"Põhimõtteliselt on tegemist vastuvõtuga vigastustega hädas olevate koondislaste jaoks. Tavaliselt oleme neid kohtumisi teinud näost näkku ning isikliku lähenemise säilitamiseks otsustasime nüüd jätkata neid nõupidamisi video teel. Konsultatsioonide ajal räägime, kuidas mängijatel taastusravi läheb, kuidas saaks edasi minna ning saame vajadusel ka erinevaid harjutusi läbi teha," lausus Narõškina.
"Koondiste puhul on oluline, et suudaksime säilitada stabiilset töörütmi. Seetõttu kasutame kõiki infotehnoloogilisi võimalusi, mis aitavad meil igapäevategevustega jätkata. Mängijad tegutsevad hetkel kas klubi poolt antud juhistele või koondiste füüsilise ettevalmistuse treenerite poolt pakutud treeningkavale ning füsioterapeudid pakuvad omapoolset abi ja nõu," sõnas jalgpalliliidu tehniline direktor Janno Kivisild.
### Response:
Koondise füsioterapeudid konsulteerivad videosilla abil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseameti peadirektori Merike Jürilo sõnul on haigestumised ja positiivsed proovid liikunud ühetaolises kasvutrendis, kus koroonapositiivseid on tuvastatud 5-7 protsenti võetud proovidest.
Viimasel ööpäeval tehti seni rekordarv teste, üle 2000, ent positiivsete osakaal on püsinud sama. Perearstid on teinud siiani kokku üle 7500 saatekirja testimisse.
Praegu on haiglas 90 inimest, neist 16 vajab hingamisaparaati. Haiglatest on viiruspuhangu algusest saati kirjutatud välja 48 inimest.
Juhul kui inimesed seniseid piiranguid on järgimas ja need on oma eesmärki täitnud, peaks see tendents jätkuma ka järgmisel nädalal, enne kui murdepunkt saabub.
"Tõenäoliselt kulminatsioon järgmise nädala lõpus või sealt edasi ka tuleb, milleks haiglad peavad valmis olema," ütles Jürilo.
Jürilo sõnul on teadlased mudeldanud nii terviseameti siinseid kui ka rahvusvahelisi andmeid, lähipäevil peaks selle analüüsi põhjal tulema ka täpsem prognoos.
"Teadaoleva info põhjal on murdepunkt kusagil järgmise nädala lõpus," toonitas Jürilo.
Et viiruse levikut kontrolli all hoida, peaksid ka pensionärid hoiduma pensionipäeval massiliselt sularahaautomaatide juurde kogunemisest ning pärast selle kasutamist tuleb kindlasti käsi pesta.
Positiivsed proovid pea kõigis hooldekodudes
Jürilo rõhutas, et erilise tähelepanu all on hooldekodud, nii töötajad kui ka hoolealused ise. Haiguse kulg on eakatel raskem ja nad vajavad suuremat tähelepanu.
"Arvestades haiguse kasvutrendi, siis viimase nädala jooksul on praktiliselt igas hooldekodus tuvastatud [koroona]positiivseid hoolealuseid ja töötajaid," ütles Jürilo. "Siis on eriti oluline, et peetaks kinni piirangutest. Töötajad peavad olema ettevaatlikud, et nad haigust tööle kaasa ei võtaks."
Seetõttu alustatakse hooldekodude masstestimisega. Eesmärk on samm-sammult testida kõik hoolealused ja töötajad kõigis hooldekodudes, alustades kriitilisematest piirkondadest, nagu Saaremaa, Võrumaa, aga ka Harjumaa ja Ida-Virumaa, kus info viirusest levis aeglasemalt.
Kümnendik Kuressaare haigla töötajatest haigestunud
Kuressaare haigla 400-st töötajast on positiivse diagnoosi saanud kümnendik ehk umbes 40. Osad on nüüdseks juba ka tervenenud ja naasnud tööle.
Mandrilt on läinud ja minemas vabatahtlikku meditsiinipersonali oma Saaremaa kolleegidele appi. Jürilo sõnul vajab Kuressaare täiendavat personaliabi juhul, kui personali haigestumiste osakaal kasvab 20 protsendini.
Kriisikomisjoni meditsiinijuht Arkadi Popov käib läbi kõik haiglad, et kontrollida üldiste juhiste järgimist, mis peavad tõkestama haiguse jõudmist meditsiiniasutusse. Sel nädalavahetusel külastab ta Lõuna-Eesti haigla üksusi Võrus ja Põlvas.
Politsei kutsus inimesi üles valvsusele, et desinfitseerimisvahendeid pakkuvate e-kirjade peale õnge ei mindaks - internetikelmide meetodid pole muutunud, nüüd lihtsalt kasutatakse viirust ära, et inimestelt raha kätte saada.
500 politseinikku reservis
PPA on suunanud 500 inimest reservi kodukontoritesse, kus nende ülesanne on püsida terve, juhuks kui eesliinil töötavad kolleegid peaksid haigestuma või väsima ja asendust vajama. Kodunt tehakse näiteks kontrollkõnesid karantiinis viibivatele inimestele ja erisugust paberitööd.
Ida-Virumaal tuvastati veel üks positiivse proovi andnud politseinik, kes on juba kolm nädalat isolatsioonis viibinud, seega ei tohiks ta teisi kolleege olla nakatanud. Kokku on positiivse koroonaproovi andnud seitse PPA töötajat.
Politsei sai sel nädalal 100 000 kaitsemaski, millest piisab nädalaks. Järgmisel nädalal peaks saama lisa.
Politseiametnikud tagavad koos partneritega tänavatel seda, et inimesed 2+2 reeglist kinni peaks. | Terviseamet prognoosib haigestumise tippu järgmise nädala lõppu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti peadirektori Merike Jürilo sõnul on haigestumised ja positiivsed proovid liikunud ühetaolises kasvutrendis, kus koroonapositiivseid on tuvastatud 5-7 protsenti võetud proovidest.
Viimasel ööpäeval tehti seni rekordarv teste, üle 2000, ent positiivsete osakaal on püsinud sama. Perearstid on teinud siiani kokku üle 7500 saatekirja testimisse.
Praegu on haiglas 90 inimest, neist 16 vajab hingamisaparaati. Haiglatest on viiruspuhangu algusest saati kirjutatud välja 48 inimest.
Juhul kui inimesed seniseid piiranguid on järgimas ja need on oma eesmärki täitnud, peaks see tendents jätkuma ka järgmisel nädalal, enne kui murdepunkt saabub.
"Tõenäoliselt kulminatsioon järgmise nädala lõpus või sealt edasi ka tuleb, milleks haiglad peavad valmis olema," ütles Jürilo.
Jürilo sõnul on teadlased mudeldanud nii terviseameti siinseid kui ka rahvusvahelisi andmeid, lähipäevil peaks selle analüüsi põhjal tulema ka täpsem prognoos.
"Teadaoleva info põhjal on murdepunkt kusagil järgmise nädala lõpus," toonitas Jürilo.
Et viiruse levikut kontrolli all hoida, peaksid ka pensionärid hoiduma pensionipäeval massiliselt sularahaautomaatide juurde kogunemisest ning pärast selle kasutamist tuleb kindlasti käsi pesta.
Positiivsed proovid pea kõigis hooldekodudes
Jürilo rõhutas, et erilise tähelepanu all on hooldekodud, nii töötajad kui ka hoolealused ise. Haiguse kulg on eakatel raskem ja nad vajavad suuremat tähelepanu.
"Arvestades haiguse kasvutrendi, siis viimase nädala jooksul on praktiliselt igas hooldekodus tuvastatud [koroona]positiivseid hoolealuseid ja töötajaid," ütles Jürilo. "Siis on eriti oluline, et peetaks kinni piirangutest. Töötajad peavad olema ettevaatlikud, et nad haigust tööle kaasa ei võtaks."
Seetõttu alustatakse hooldekodude masstestimisega. Eesmärk on samm-sammult testida kõik hoolealused ja töötajad kõigis hooldekodudes, alustades kriitilisematest piirkondadest, nagu Saaremaa, Võrumaa, aga ka Harjumaa ja Ida-Virumaa, kus info viirusest levis aeglasemalt.
Kümnendik Kuressaare haigla töötajatest haigestunud
Kuressaare haigla 400-st töötajast on positiivse diagnoosi saanud kümnendik ehk umbes 40. Osad on nüüdseks juba ka tervenenud ja naasnud tööle.
Mandrilt on läinud ja minemas vabatahtlikku meditsiinipersonali oma Saaremaa kolleegidele appi. Jürilo sõnul vajab Kuressaare täiendavat personaliabi juhul, kui personali haigestumiste osakaal kasvab 20 protsendini.
Kriisikomisjoni meditsiinijuht Arkadi Popov käib läbi kõik haiglad, et kontrollida üldiste juhiste järgimist, mis peavad tõkestama haiguse jõudmist meditsiiniasutusse. Sel nädalavahetusel külastab ta Lõuna-Eesti haigla üksusi Võrus ja Põlvas.
Politsei kutsus inimesi üles valvsusele, et desinfitseerimisvahendeid pakkuvate e-kirjade peale õnge ei mindaks - internetikelmide meetodid pole muutunud, nüüd lihtsalt kasutatakse viirust ära, et inimestelt raha kätte saada.
500 politseinikku reservis
PPA on suunanud 500 inimest reservi kodukontoritesse, kus nende ülesanne on püsida terve, juhuks kui eesliinil töötavad kolleegid peaksid haigestuma või väsima ja asendust vajama. Kodunt tehakse näiteks kontrollkõnesid karantiinis viibivatele inimestele ja erisugust paberitööd.
Ida-Virumaal tuvastati veel üks positiivse proovi andnud politseinik, kes on juba kolm nädalat isolatsioonis viibinud, seega ei tohiks ta teisi kolleege olla nakatanud. Kokku on positiivse koroonaproovi andnud seitse PPA töötajat.
Politsei sai sel nädalal 100 000 kaitsemaski, millest piisab nädalaks. Järgmisel nädalal peaks saama lisa.
Politseiametnikud tagavad koos partneritega tänavatel seda, et inimesed 2+2 reeglist kinni peaks.
### Response:
Terviseamet prognoosib haigestumise tippu järgmise nädala lõppu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lahkunu vanuse või muude asjaolude kohta pole praegu rohkem informatsiooni ning tervishoiuminister Ilze Vinkele kutsus meediat üles austama koroonaohvri lähedaste privaatsus, vahendas Läti ringhääling.
"Tervishoiuministeerium ei varjanud ega varja midagi. Me lihtsalt soovisime lähedasi kõigepealt teavitada," selgitas minister.
Hiljem kinnitati, et suri 99-aastane naine ning et surma otseseks põhjuseks oli tema esialgne krooniine terviseprobleem.
Lätis on praeguseks registreeritud 493 nakatumisjuhtumit ning umbes 30 patsienti on tervenenud. Kolm inimest on haiglas raskes seisus. Esimest korda tuvastati COVID-19 nakatumisjuhtum Lätis 2. märtsil. | Lätis registreeriti esimene koroonaviirusest tingitud surmajuhtum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lahkunu vanuse või muude asjaolude kohta pole praegu rohkem informatsiooni ning tervishoiuminister Ilze Vinkele kutsus meediat üles austama koroonaohvri lähedaste privaatsus, vahendas Läti ringhääling.
"Tervishoiuministeerium ei varjanud ega varja midagi. Me lihtsalt soovisime lähedasi kõigepealt teavitada," selgitas minister.
Hiljem kinnitati, et suri 99-aastane naine ning et surma otseseks põhjuseks oli tema esialgne krooniine terviseprobleem.
Lätis on praeguseks registreeritud 493 nakatumisjuhtumit ning umbes 30 patsienti on tervenenud. Kolm inimest on haiglas raskes seisus. Esimest korda tuvastati COVID-19 nakatumisjuhtum Lätis 2. märtsil.
### Response:
Lätis registreeriti esimene koroonaviirusest tingitud surmajuhtum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MyFitness Eesti tegevjuht Tiina Otsa seletas ERR-ile, et Eestis töötab ainuüksi nende klubides 305 treenerit, kelle palkade hüvitamist pole klubidel töötukassalt õigust küsida. Töölepingute lõpetamisega tehti algust juba kolmapäeval, kui lõpetati töölepingud 39 klienditeenindajaga.
"Ootame väga, et riik ütleks ka midagi meie kohta, sest siiamaani on kõik abipaketid kas riigi ja linna enda hüvitiseks," lisas Otsa, lisades, et käsunduslepingu või teenuslepingu alusel töötavate inimeste kohta pole informatsiooni valitsuselt tulnud.
Otsa toonitas, professionaalsed treenerid on eriala õppinud mitmeid aastaid enne kui ka nad treeneritööd tegema hakata saavad ning sarnaselt teistele ametitele ei ole lihtne inimesel hakata algusest peale uues kohas.
"Kui meil ei ole tulu ja neile tööd pakkuda, siis pole neil ka midagi teha. Ei ole nii, et treener läheb nüüd lihttööle, nad on ikkagi kaua õppinud, et professionaaliks saada," lõpetas Otsa.
Spordiklubi 24-7 Fitness juhataja Andrus Murumets ütles ERR-ile, et spordiklubi on treenerite töölepingud juba lõpetanud. Ta lisas, et kuna paljud treenerid töötavad spordiklubis teise või isegi kolmanda töökohana, on neil lootust saada hüvitist oma peamiselt tööandjalt.
Spordiklubi Impuls juhatuse liige Kaspar Engelbrecht ning Golden Club fitnessklubi juhataja Karin Kaleta ütlesid ERR-ile, et kummaski klubis praeguse seisuga lepinguid veel lõpetatud ei ole. Spordiklubis Impuls on käsunduslepingul tööl 35 treenerit ning Golden Club on tööandja 40 treenerile.
"Meie jaoks on otsus ootel ja kui järgmise nädala keskpaiguks selgust ei tule, peame hakkama neid käsunduslepinguid ka lõpetama," lisas Engelbrecht.
Läänemets: abimeetmeteta jäävad kuni 20 000 lepingulist töötajat
Riigikogu liige Lauri Läänemets hindas 26. märtsil pressiteates, et Eestis on ligi 20 000 inimest, keda praegused kriisiabimeetmed ei aita.
Riigile on pikalt teada olnud, et töövõtu- või käsunduslepingute alusel töötavad inimesed on seoses töö paindliku iseloomuga kasutanud seaduses ettenähtud töövormi ning maksnud makse, lisades, et riik ei tohiks neid inimesi ära unustada, sest sissetuleku peatumine ei ole nende süü, lisas Läänemets.
"Pikka aega on riigile teada olnud, et üha enam inimesi töötab samaaegselt mitmes valdkonnas, neil on erinevad sissetulekuallikad ja nad kasutavad töö tegemiseks erinevaid vorme. Eriolukorra kehtestamisega on riik enamikelt neilt inimestelt võtnud võimaluse tööd teha," ütles Läänemets. | Sajad lepingulised treenerid võivad lähinädalatel töö kaotada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MyFitness Eesti tegevjuht Tiina Otsa seletas ERR-ile, et Eestis töötab ainuüksi nende klubides 305 treenerit, kelle palkade hüvitamist pole klubidel töötukassalt õigust küsida. Töölepingute lõpetamisega tehti algust juba kolmapäeval, kui lõpetati töölepingud 39 klienditeenindajaga.
"Ootame väga, et riik ütleks ka midagi meie kohta, sest siiamaani on kõik abipaketid kas riigi ja linna enda hüvitiseks," lisas Otsa, lisades, et käsunduslepingu või teenuslepingu alusel töötavate inimeste kohta pole informatsiooni valitsuselt tulnud.
Otsa toonitas, professionaalsed treenerid on eriala õppinud mitmeid aastaid enne kui ka nad treeneritööd tegema hakata saavad ning sarnaselt teistele ametitele ei ole lihtne inimesel hakata algusest peale uues kohas.
"Kui meil ei ole tulu ja neile tööd pakkuda, siis pole neil ka midagi teha. Ei ole nii, et treener läheb nüüd lihttööle, nad on ikkagi kaua õppinud, et professionaaliks saada," lõpetas Otsa.
Spordiklubi 24-7 Fitness juhataja Andrus Murumets ütles ERR-ile, et spordiklubi on treenerite töölepingud juba lõpetanud. Ta lisas, et kuna paljud treenerid töötavad spordiklubis teise või isegi kolmanda töökohana, on neil lootust saada hüvitist oma peamiselt tööandjalt.
Spordiklubi Impuls juhatuse liige Kaspar Engelbrecht ning Golden Club fitnessklubi juhataja Karin Kaleta ütlesid ERR-ile, et kummaski klubis praeguse seisuga lepinguid veel lõpetatud ei ole. Spordiklubis Impuls on käsunduslepingul tööl 35 treenerit ning Golden Club on tööandja 40 treenerile.
"Meie jaoks on otsus ootel ja kui järgmise nädala keskpaiguks selgust ei tule, peame hakkama neid käsunduslepinguid ka lõpetama," lisas Engelbrecht.
Läänemets: abimeetmeteta jäävad kuni 20 000 lepingulist töötajat
Riigikogu liige Lauri Läänemets hindas 26. märtsil pressiteates, et Eestis on ligi 20 000 inimest, keda praegused kriisiabimeetmed ei aita.
Riigile on pikalt teada olnud, et töövõtu- või käsunduslepingute alusel töötavad inimesed on seoses töö paindliku iseloomuga kasutanud seaduses ettenähtud töövormi ning maksnud makse, lisades, et riik ei tohiks neid inimesi ära unustada, sest sissetuleku peatumine ei ole nende süü, lisas Läänemets.
"Pikka aega on riigile teada olnud, et üha enam inimesi töötab samaaegselt mitmes valdkonnas, neil on erinevad sissetulekuallikad ja nad kasutavad töö tegemiseks erinevaid vorme. Eriolukorra kehtestamisega on riik enamikelt neilt inimestelt võtnud võimaluse tööd teha," ütles Läänemets.
### Response:
Sajad lepingulised treenerid võivad lähinädalatel töö kaotada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäevase, 2. aprilli seisuga oli laekunud maamaksu 27 miljonit eurot, ütles maksu- ja tolliameti (MTA) avalike teenuste valdkonna juht Sander Aasna ERR-ile.
Arvestades, et 321 000 juriidilisel ja füüsilisel isikul tuleb maamaksu tasuda kogusummas 59,6 miljonit eurot ning 31. märtsiks pidi ära maksma vähemalt pool summast või kui maksu kogusumma jäi alla 64 euro, siis terve summa, näitab laekunud 27 miljonit, et kõik ei ole maamaksu õigeks ajaks ära maksnud. Kelle maamaks on 64 eurost suurem, peavad ülejäänud osa tasuma 1. oktoobriks.
Aasna sõnul oli neljapäeval 2020. aasta eest maamaks maksmata 73 805 inimesel kogusummas 5,5 miljonit eurot, mida on märksa rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Sellest ei saa siiski veel teha järeldust, et inimesed on tänavu maamaksu tasumisega lohakamad olnud, kuna vahepealsed muudatused registrites ei võimalda eelmise aastaga korrektset võrdlust, rõhutas ta.
Küll aga märkis Aasna, et kui inimesel on raskusi maamaksu tasumisega, siis tuleks see e-MTAs ajatada. Valitsuse otsusega on peatatud eriolukorra ajaks maksuvõlalt intressi arvestamine ja see kehtib ka maamaksu puhul ja eraisikutele.
MTA saadab järgmisel nädalal meeldetuletava e-maili või kirja neile, kellel tasumata.
Maamaks laekub terves ulatuses kohalike omavalitsuste eelarvesse.
MTA esitatud statistika kohaselt on enim maamaksu tasujaid Tallinnas (84 081), Tartus (17 199), Saaremaa vallas (15 054), Pärnus (14 588), Saue vallas (10 207) ja Harku vallas (10 069). Kõige vähem esitavad maamaksu teateid Ruhnu (83), Kihnu (180) ja Vormsi vald (667) ning Loksa linn (616).
Suurim maamaksu summa laekub Tallinnale (26 403 215 eurot), Viimsi vallale (2 540 258), Tartu linnale (1 931 264), Maardu linnale (1 752 592), Pärnu linnale (1 621 156), Saaremaa vallale (1 281 756) ja Harku vallale (1 259 502).
Ruhnu vald peaks maamaksust saama 2255 eurot ja Kihnu 2695 eurot, alla 100 000 euro saavad ka Loksa linn (54 900), Vormsi vald (56 565), Luunja vald (66 029), Võru linn (76 907), Muhu vald (83 959) ja Sillamäe linn (85 657).
Keskmine maamaks - kus on küll arvestatud nii füüsiliste isikute kui ka juriidiliste isikute maksusummasid - on kõige kõrgem Maardu linnas (469 eurot), Viimsi vallas (376 eurot), Tallinnas (314 eurot), Jõelähtme vallas (239 eurit), Saarde vallas (214 eurot), Rae vallas (165 eurot), Järva vallas (151 eurot) ja Mulgi vallas (146 eurot).
Kõige madalam keskmine maksusumma on Kihnu vallas (15 eurot), Ruhnu vallas (27 eurot), Luunja vallas (41 eurot), Muhu vallas (46 eurot), Kohila vallas (49 eurot), Narva linnas (53 eurot).
Aritmeetiline keskmine maamaks, kus on arvestatud nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute tasutavaid makse, on 155 eurot, kuid eraisikute maamaksu keskmine summa on 61 eurot. | Esimeseks tähtajaks laekus maamaksu kavandatust vähem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäevase, 2. aprilli seisuga oli laekunud maamaksu 27 miljonit eurot, ütles maksu- ja tolliameti (MTA) avalike teenuste valdkonna juht Sander Aasna ERR-ile.
Arvestades, et 321 000 juriidilisel ja füüsilisel isikul tuleb maamaksu tasuda kogusummas 59,6 miljonit eurot ning 31. märtsiks pidi ära maksma vähemalt pool summast või kui maksu kogusumma jäi alla 64 euro, siis terve summa, näitab laekunud 27 miljonit, et kõik ei ole maamaksu õigeks ajaks ära maksnud. Kelle maamaks on 64 eurost suurem, peavad ülejäänud osa tasuma 1. oktoobriks.
Aasna sõnul oli neljapäeval 2020. aasta eest maamaks maksmata 73 805 inimesel kogusummas 5,5 miljonit eurot, mida on märksa rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Sellest ei saa siiski veel teha järeldust, et inimesed on tänavu maamaksu tasumisega lohakamad olnud, kuna vahepealsed muudatused registrites ei võimalda eelmise aastaga korrektset võrdlust, rõhutas ta.
Küll aga märkis Aasna, et kui inimesel on raskusi maamaksu tasumisega, siis tuleks see e-MTAs ajatada. Valitsuse otsusega on peatatud eriolukorra ajaks maksuvõlalt intressi arvestamine ja see kehtib ka maamaksu puhul ja eraisikutele.
MTA saadab järgmisel nädalal meeldetuletava e-maili või kirja neile, kellel tasumata.
Maamaks laekub terves ulatuses kohalike omavalitsuste eelarvesse.
MTA esitatud statistika kohaselt on enim maamaksu tasujaid Tallinnas (84 081), Tartus (17 199), Saaremaa vallas (15 054), Pärnus (14 588), Saue vallas (10 207) ja Harku vallas (10 069). Kõige vähem esitavad maamaksu teateid Ruhnu (83), Kihnu (180) ja Vormsi vald (667) ning Loksa linn (616).
Suurim maamaksu summa laekub Tallinnale (26 403 215 eurot), Viimsi vallale (2 540 258), Tartu linnale (1 931 264), Maardu linnale (1 752 592), Pärnu linnale (1 621 156), Saaremaa vallale (1 281 756) ja Harku vallale (1 259 502).
Ruhnu vald peaks maamaksust saama 2255 eurot ja Kihnu 2695 eurot, alla 100 000 euro saavad ka Loksa linn (54 900), Vormsi vald (56 565), Luunja vald (66 029), Võru linn (76 907), Muhu vald (83 959) ja Sillamäe linn (85 657).
Keskmine maamaks - kus on küll arvestatud nii füüsiliste isikute kui ka juriidiliste isikute maksusummasid - on kõige kõrgem Maardu linnas (469 eurot), Viimsi vallas (376 eurot), Tallinnas (314 eurot), Jõelähtme vallas (239 eurit), Saarde vallas (214 eurot), Rae vallas (165 eurot), Järva vallas (151 eurot) ja Mulgi vallas (146 eurot).
Kõige madalam keskmine maksusumma on Kihnu vallas (15 eurot), Ruhnu vallas (27 eurot), Luunja vallas (41 eurot), Muhu vallas (46 eurot), Kohila vallas (49 eurot), Narva linnas (53 eurot).
Aritmeetiline keskmine maamaks, kus on arvestatud nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute tasutavaid makse, on 155 eurot, kuid eraisikute maamaksu keskmine summa on 61 eurot.
### Response:
Esimeseks tähtajaks laekus maamaksu kavandatust vähem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõigepealt - ma ei saa kindel olla, et kui mina ukse enda järel sulgen, viitsib keegi minust saadet tegema hakata. Ja kui viitsikski, siis - kas sina näed silmapiiril kedagi, kes suudaks seda minust endast paremini teha," küsis Kersna Maire Aunastelt Kroonikale antud intervjuus.
"Kui nüüd päris aus olla, siis ega sellest selline õigeusklik ja tavapärane, ühele isikule pühendatud mälestussaade küll ei saa. Ja tule taevas appi, kuidas oleks võimalik minusugusest kirbust tervet telesaadet üldse teha," rääkis Kersna ja lisas, et 35 aastat telepõldu kündes on ta saatuse tahtel ja kolleegide abiga komistanud vormistama saateid, millest mõni on osutunud üsna märkimisväärseks.
"Seega - minu roll on olla tugipuu, telg, millele toetudes räägime paljude inimeste nähtust, kogetust ja tehtust Eesti Televisiooni värskema poole ajaloost," selgitas ta. | Vahur Kersna teeb iseendast mälestussaadet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõigepealt - ma ei saa kindel olla, et kui mina ukse enda järel sulgen, viitsib keegi minust saadet tegema hakata. Ja kui viitsikski, siis - kas sina näed silmapiiril kedagi, kes suudaks seda minust endast paremini teha," küsis Kersna Maire Aunastelt Kroonikale antud intervjuus.
"Kui nüüd päris aus olla, siis ega sellest selline õigeusklik ja tavapärane, ühele isikule pühendatud mälestussaade küll ei saa. Ja tule taevas appi, kuidas oleks võimalik minusugusest kirbust tervet telesaadet üldse teha," rääkis Kersna ja lisas, et 35 aastat telepõldu kündes on ta saatuse tahtel ja kolleegide abiga komistanud vormistama saateid, millest mõni on osutunud üsna märkimisväärseks.
"Seega - minu roll on olla tugipuu, telg, millele toetudes räägime paljude inimeste nähtust, kogetust ja tehtust Eesti Televisiooni värskema poole ajaloost," selgitas ta.
### Response:
Vahur Kersna teeb iseendast mälestussaadet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esoteerika nagu ka maagia olid inimmõtte ja ka kunagise peavoolu teadusliku mõtte lahutamatuks osaks veel uusajalgi. Nüüd uuritakse ülikoolides maagia ja esoteerikaga seonduvat kui kunagise ja muidugi ka praeguse inimese elutunnetust mõjutanud nähtust teaduslike meetodite alusel.
Samal ajal oleme aga tunnistajaks maagilise ja esoteerilise eluhoiaku naasmisele teaduslikku diskursusesse ja päevapoliitikassegi. Kuuleme viimasel ajal söögi alla ja söögi peale holistlikest maailmatunnetustest nii pedagoogikateaduses kui ka ökoloogias, mis väärtustavad kogu loodust kui tervikut, rõhutavad elurikkust ja kõige elava looduse kokkukuulumist ühtsesse, terviklikku ja üksteist toetavasse ning ülalpidavasse süsteemi.
Kõik sõltuda kõigest ja kogu maakera hoidvatki üleval elurikkus ja liigirikkus, millele kuri kapitalistlik mees vastanduvat. Ka kogu inimkonna tulevik pidada vahel seisma ilma piirideta uues maailmas, kus kõik inimesed justkui vennad ja õed kooskõlas kogu elusloodusega – austades kõiki liike ja üleüldist elurikkust – koos uude harmooniasse ja postmajanduskasvulikku õnne sammuvat.
Oma ekstreemsetes vormides jutlustab selline ideoloogia vahel ka näiteks muruniitmise kahjulikkusest ökosüsteemile ning räägib mõne putukaliigi väljasuremisohu tõttu saabuvast kohesest maailmalõpust.
Viirus kui elusloodus?
Sellisesse harmoonilise maailma kujutelmpilti lõi aga justkui välk selgest taevast sisse meie elurikkust rikastama saabunud koroonaviirus.
Kas ei ole mitte ka viiruse näol tegu elusloodusega, eraldi eluliigiga, holistlik-ökoloogilisse elutunnetusse vääramatult kuuluva eluvormiga, keda peaksime igati kaitsma? Isegi korraldama aktsioone ja meeleavaldusi viirust, ehk üht eraldi eluslooduse osa, hävitada prooviva inimkonna vastu.
Kas ei peaks me hoopiski planeedi elurikkuse üle rõõmu tundma ja üritama igati viirust kurjade kapitalistide ja eriti ravimitöösturite eest kaitsta. Mis õigusega loome vaktsiine, seame karantiine ja edastame juhiseid viiruse eluõiguse piiramiseks? Tuleks ehk hoopis seista meeleavaldustel plakatitega, kus kirjas " Virus welcome here!" ehk "Viirus on teretulnud!".
Peaksime avama viirusele oma kodude uksed ja ulatama sõbraliku terekäe? Tegema lahti kõik oma piirid toreda külalise vastuvõtuks, kes ju soovib kõigest olla meiega koos, tulla veidikeseks kostile.
Peaksime ka asutama erinevaid mittetulundusühinguid, mille kulud riik kinni maksab. Näiteks MTÜ Viirusla ja MTÜ Viiruseabi. Miks mitte organiseerida ka kampaania Facebookis nimega #metoovirus, panna omale staatuseks loosungi " Je suis le virus!" ehk "Mina olen viirus!" Miskipärast selliseid asju just tihti ei tehta ja iga inimest, kes sääraseid ideid välja käiks, peetaks vast peast põrunuks.
Paratamatu kättemaks?
Kuid juba on välja ilmunud teadmamehed, kes kuulutavad, et uus viirus ollagi inimkonna ja konsumeristide poolt Emakesele Maale tehtud kurjuse eest saabunud paratamatu kättemaks. Küll rõõmustatakse sotsiaalmeedias selle üle, et viiruse leviku kõrgajal olla Hiinas saastamine niivõrd palju vähenenud, et see päästvat rohkem inimelusid, kui viirus iialgi võiks võtta.
Ning juba klass omaette on ajakirjas Vikerkaar ilmunud osade kultuuriteadlaste antikapitalistlikud mõtisklused viiruse olemuse üle. Viiruste hulga kasv olla näiteks Hasso Krulli meelest hoopiski üks modernsuse kõrvalnähtudest, mis 21. sajandil võimsalt esile kerkinud. See olla "ilmselge tagasilöök, mille on põhjustanud ulatuslikud keskkonnakahjustused, kuues väljasuremislaine ja üleilmne soojenemine."
Poliitikud, kes nüüd viirusega võitlevad, olla aga "inimesed, kelle näol ei liigu ükski lihas, kuuldes maailmamere saastumisest, elurikkuse kadumisest, pooluste sulamisest või metsade põlemisest".
Ka eriolukord ei tulenevat sugugi sellest, et korraga nüüd väärtustatakse elu, vaid selle taga luuravat hoopiski erakorralisuse iha. Mingis arusaamatus kontekstis toob Krull veel mängu ka Adolf Hitleri ning asub olukorda hoopiski hindama "animistliku kosmoloogia" järgi, mille kohaselt on kõikidel elusolenditel oma kaitsevaimud, inimesed söövad taimi ja loomi, kaitsevaimud teavad seda ja saadavad sellisele kurjale tegevusele vastuseks haigused, mis omakorda söövad inimesi.
Tavaliselt olla haigusi olnud vähe, sest teisi elusolendeid söödi enne mõõdukalt. Tänapäevase inimese hävitustöö olla aga katastroofiline, mille tõttu on ka "looduse" vastused ägedamad.
Praegune pandeemia olla Krulli meelest hoopiski väga leebe vastus looduselt – võttes arvesse, millise tavatu ahnuse ja ükskõiksusega inimene oma hävitustööd teostavat. Viirus, kes on defineeritud uue looduse kroonina, pidada tahtma inimkonnale öelda, et teil on veel aega aru pähe võtta!
Samasuguste ideedega tuli äsja välja ka Peeter Rebane, kes leiab samuti, et viirus olla hoopiski kättemaks looduse poolt inimkonnale tehtud kahju eest. Ta leiab, et maakera on lihtsalt käivitanud oma immuunsüsteemi, et tõrjuda viirust nimega "inimkond". See olla kättemaks looduse poolt saastamise, ületarbimise, loomade väärkohtlemise ja põlismetsade maharaiumise eest.
Ei saa ka mainimata jätta, et mõned aastad tagasi leidis Peeter Rebane ka seda, et islamiterrorism olla hoopiski kättemaks selle eest, et meie enda valitsused on süüdi: "Kui me läheme pommitame ja tapame, siis pole midagi imestada, et nemad tulevad ja teevad sama. Alustada tuleb enda käitumisest ja ehk seeläbi muutub ka maailm teistsuguseks."
Kui Krulli ja paljude teiste loodusesõprade arutelukäikudest ehk kõlab läbi tõepoolest ka tõeline mure saastamise nagu ka meie enda Eesti looduse säilimise pärast, mida kahtlemata jagan osalt ka ise, siis Rebase sarnased mõttekäigud esindavad juba pikalt mu meelest eelkõige otsest "vihkamist" ja "antihumanismi" – nähtusi, mida ei sooviks kindlasti süüks panna kellelegi tõsiselt olgu planeedi või meie sotsiaalse õigluse olukorra eest muret tundvale aktivistile.
On vahe surma või tapmise "põhjendamisel" ning selle "õigustamisel" ja isegi parastaval takkakiitmisel – olgu siis mõrvariks terrorist või viirus. Selliseid arutelukäike lugedes ei tundu enam eelpool toodud ideed avada viirusele oma südamed ja kodud ning asutada tema integratsiooni soodustamiseks MTÜ-sid mitte musta huumorina, vaid teatud osa inimeste puhul täiesti mõeldavatena.
Vaenlaseks kuri populistist konservatiiv
Paljude teiste seas on aga viiruse koha eest päikese all asunud vist seisma ka Valdo Randpere, Jürgen Ligi ja ka Rein Lang. Neil on küll veidi teistsugused argumendid, kui ökoideoloogidel ja holistilistel esoteerikutel.
Globalistliku-liberalistliku mõtteviisi raskuskese ei ole niivõrd suunatud kapitalismi alistamisele või ka iga puu või putuka päästmisele, vaid rohkem oma isepärase ühiskondliku ja riigifilosoofilise mõttemalli pealesurumisele päris riikidele ja inimühiskondadele.
Muret tuntakse hoopis selle pärast, et viiruse tõttu suletakse piire ja ohus on liberaalne maailmakorraldus.
Eeskujuks tuuakse mõnikord neid riike, kes olla lahendusena viirusele pakkunud karjaimmuniteedi saabumise selle kaudu, et suurem osa inimesi lihtsalt põeb haiguse läbi ja saavutab seeläbi looduse enda kaudu vastupanuvõime haigusele.
"Kõik tõsiseltvõetavad teadlased on ammugi selgitanud, et loodetud grupiimmuunsust ei saabugi ning ainsaks lahenduseks tekkinud olukorras on ranged suhtluspiirangud ja igasuguste kontaktide miinimumini piiramine."
Sealjuures ignoreerides asjaolu, et kõik tõsiseltvõetavad teadlased on ammugi selgitanud, et loodetud grupiimmuunsust ei saabugi ning ainsaks lahenduseks tekkinud olukorras on ranged suhtluspiirangud ja igasuguste kontaktide miinimumini piiramine. Kuniks on leitud ja välja töötatud toimivad medikamendid ja lõpuks ehk aasta või pooleteise pärast ka vaktsiin.
Seda tõsiasja tunnistavad nüüd ka pea kõik riigid, kes enne meeletut riski võttes lootsid loteriis peavõitu saada, kuid kaotasid hoopiski ajas ja võimalik et inimeludeski.
Kuid kas pole selline maailmatunnetus, mis seab esiplaanile eelkõige "liberaalse maailmakorra" kehtivuse igal ajal ja igas kohas ning käsitleb viirusega võitlust kui loteriid veelgi valem, kui ökoloogiline holism, milles viirust nähakse või tunnetatakse vähemalt päriselt eksisteeriva tõsiasjana ja ka ohuna?
Kuigi nagu keskaja inimese meelest saabus ju katk jumala karistusena hooramise ja apluse eest, saabub ka praeguse ökosõdalase jaoks viirus karistusena planeedi ehk jumala Emakese Maa ja fanaatilise religiooni dogmade väärkohtlemise eest.
Liberalistliku globalismi mõttevoolu meelest näib aga viirus olevat üldsegi üks sotsiaalne konstruktsioon, mida tunnetatakse vist osade poolt lausa vahendina koalitsioonierakondade käes oma populaarsuse suurendamiseks ning illiberaalsete poliitikate elluviimiseks.
Päris ohtu ja päris viirust sellises mõttemaailmas justkui polekski – sest inimeste kaugenemine reaalsest maailmast ideoloogilistesse konstruktsioonidesse ja poliitilistesse ambitsioonidesse on muutnud vist võimatuks füüsilise maailma tõsiasjade tunnetamise. Kuigi piiride sulgemine ja karm liikumiskeeld päästaks tohutult inimelusid, siis ikkagi seistakse sellele vastu, sest inimelud on sekundaarsed ideoloogiliste nõuete ees.
Ehk globalistlik liberalism ja ökoideoloogia on tegelikult oma elutunnetuselt vägagi sarnased. Ainult rõhuasetused, nagu ka suhtumine kapitalismi, on veidi erinevad. Ilma piirideta ühtseks segunenud maailma taotlevad nad aga mõlemad oma eri viisidel ning mõlemal on ka sama vaenlane – selleks on kuri populistist konservatiiv, kes takistab maailmale ja inimkonnale head teha.
"Mida soovitaks tekkinud olukorras Foucault?"
Kõikvõimalike rumalatena tunduvate sõnavõttude seas jäi aga ka silma mõni, mis tegi isegi veidi tuju heaks. Näiteks "Tõde võtab aega – Aro Velmeti 7 soovitust koroonauudiste tarbijatele" Postimehes. Velmet järeldab, et "täielikult tõsikindlaid teadmisi ei ole praeguses olukorras olemas" (mis küll ei vasta tõele), kuid on siiski olemas infoallikaid, mis on veidi kindlamad kui teised.
Nagu Velmeti arutelus vist esile tuuakse, siis olukorra tõeliseks mõistmiseks olla vaja siiski mitmete erialade spetsialistide nagu filosoofide ja ühiskonnateadlaste arvamusi arvesse võtta. Epideemiad olla olemuslikult interdistsiplinaarsed nähtused.
Sellise arutelu peale kerkis koheselt vaimusilmas esile kujutluspilt autorist endast või mõnest noorintellektuaalist hingamisaparaadi all või tõsises seisus haiglavoodis lebades hüüatamas: "Tooge siia kohe filosoof, sotsioloog ja antropoloog – ainult ühe eriala spetsialistid ei suuda enam küll aidata!"
"Palun ärge tehke seda süsti enne, kui ma pole konsulteerinud oma sotsioloogi ja teadusajaloolasega!"
"Kas Sokrates oleks ikka selle rohu sisse võtnud?"
"Miks me oleme siin?!"
"Mida see kõik tähendab?"
"Mida soovitaks tekkinud olukorras Foucault?"
Ma siiski soovitaksin siiralt kõik erinevad ideoloogilised kaalutlused nagu ka totrad filosoofilised küsimused tekkinud olukorras veidikeseks kõrvale jätta ning eelkõige kuulata seda, mida ütleb ja soovitab sinu arst. Nagu ka ühiskonnas üleüldiselt vähem järgida kõikvõimalikku esoteerikat. Eriti aga mitte kuulata neid, kes leiavadki tõsimeeli, et viirusele tuleks tee lahti teha – avada piirid, jätkata normaalset elukorraldust ja lasta loodusel oma tööd teha.
Las säärased inimesed avavad oma enda südamed ja kodud viirusele – ja evolutsioon teebki oma töö selle kaudu, et targemad jäävad ellu. | Peeter Espak: avagem viirusele oma kodud ja südamed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esoteerika nagu ka maagia olid inimmõtte ja ka kunagise peavoolu teadusliku mõtte lahutamatuks osaks veel uusajalgi. Nüüd uuritakse ülikoolides maagia ja esoteerikaga seonduvat kui kunagise ja muidugi ka praeguse inimese elutunnetust mõjutanud nähtust teaduslike meetodite alusel.
Samal ajal oleme aga tunnistajaks maagilise ja esoteerilise eluhoiaku naasmisele teaduslikku diskursusesse ja päevapoliitikassegi. Kuuleme viimasel ajal söögi alla ja söögi peale holistlikest maailmatunnetustest nii pedagoogikateaduses kui ka ökoloogias, mis väärtustavad kogu loodust kui tervikut, rõhutavad elurikkust ja kõige elava looduse kokkukuulumist ühtsesse, terviklikku ja üksteist toetavasse ning ülalpidavasse süsteemi.
Kõik sõltuda kõigest ja kogu maakera hoidvatki üleval elurikkus ja liigirikkus, millele kuri kapitalistlik mees vastanduvat. Ka kogu inimkonna tulevik pidada vahel seisma ilma piirideta uues maailmas, kus kõik inimesed justkui vennad ja õed kooskõlas kogu elusloodusega – austades kõiki liike ja üleüldist elurikkust – koos uude harmooniasse ja postmajanduskasvulikku õnne sammuvat.
Oma ekstreemsetes vormides jutlustab selline ideoloogia vahel ka näiteks muruniitmise kahjulikkusest ökosüsteemile ning räägib mõne putukaliigi väljasuremisohu tõttu saabuvast kohesest maailmalõpust.
Viirus kui elusloodus?
Sellisesse harmoonilise maailma kujutelmpilti lõi aga justkui välk selgest taevast sisse meie elurikkust rikastama saabunud koroonaviirus.
Kas ei ole mitte ka viiruse näol tegu elusloodusega, eraldi eluliigiga, holistlik-ökoloogilisse elutunnetusse vääramatult kuuluva eluvormiga, keda peaksime igati kaitsma? Isegi korraldama aktsioone ja meeleavaldusi viirust, ehk üht eraldi eluslooduse osa, hävitada prooviva inimkonna vastu.
Kas ei peaks me hoopiski planeedi elurikkuse üle rõõmu tundma ja üritama igati viirust kurjade kapitalistide ja eriti ravimitöösturite eest kaitsta. Mis õigusega loome vaktsiine, seame karantiine ja edastame juhiseid viiruse eluõiguse piiramiseks? Tuleks ehk hoopis seista meeleavaldustel plakatitega, kus kirjas " Virus welcome here!" ehk "Viirus on teretulnud!".
Peaksime avama viirusele oma kodude uksed ja ulatama sõbraliku terekäe? Tegema lahti kõik oma piirid toreda külalise vastuvõtuks, kes ju soovib kõigest olla meiega koos, tulla veidikeseks kostile.
Peaksime ka asutama erinevaid mittetulundusühinguid, mille kulud riik kinni maksab. Näiteks MTÜ Viirusla ja MTÜ Viiruseabi. Miks mitte organiseerida ka kampaania Facebookis nimega #metoovirus, panna omale staatuseks loosungi " Je suis le virus!" ehk "Mina olen viirus!" Miskipärast selliseid asju just tihti ei tehta ja iga inimest, kes sääraseid ideid välja käiks, peetaks vast peast põrunuks.
Paratamatu kättemaks?
Kuid juba on välja ilmunud teadmamehed, kes kuulutavad, et uus viirus ollagi inimkonna ja konsumeristide poolt Emakesele Maale tehtud kurjuse eest saabunud paratamatu kättemaks. Küll rõõmustatakse sotsiaalmeedias selle üle, et viiruse leviku kõrgajal olla Hiinas saastamine niivõrd palju vähenenud, et see päästvat rohkem inimelusid, kui viirus iialgi võiks võtta.
Ning juba klass omaette on ajakirjas Vikerkaar ilmunud osade kultuuriteadlaste antikapitalistlikud mõtisklused viiruse olemuse üle. Viiruste hulga kasv olla näiteks Hasso Krulli meelest hoopiski üks modernsuse kõrvalnähtudest, mis 21. sajandil võimsalt esile kerkinud. See olla "ilmselge tagasilöök, mille on põhjustanud ulatuslikud keskkonnakahjustused, kuues väljasuremislaine ja üleilmne soojenemine."
Poliitikud, kes nüüd viirusega võitlevad, olla aga "inimesed, kelle näol ei liigu ükski lihas, kuuldes maailmamere saastumisest, elurikkuse kadumisest, pooluste sulamisest või metsade põlemisest".
Ka eriolukord ei tulenevat sugugi sellest, et korraga nüüd väärtustatakse elu, vaid selle taga luuravat hoopiski erakorralisuse iha. Mingis arusaamatus kontekstis toob Krull veel mängu ka Adolf Hitleri ning asub olukorda hoopiski hindama "animistliku kosmoloogia" järgi, mille kohaselt on kõikidel elusolenditel oma kaitsevaimud, inimesed söövad taimi ja loomi, kaitsevaimud teavad seda ja saadavad sellisele kurjale tegevusele vastuseks haigused, mis omakorda söövad inimesi.
Tavaliselt olla haigusi olnud vähe, sest teisi elusolendeid söödi enne mõõdukalt. Tänapäevase inimese hävitustöö olla aga katastroofiline, mille tõttu on ka "looduse" vastused ägedamad.
Praegune pandeemia olla Krulli meelest hoopiski väga leebe vastus looduselt – võttes arvesse, millise tavatu ahnuse ja ükskõiksusega inimene oma hävitustööd teostavat. Viirus, kes on defineeritud uue looduse kroonina, pidada tahtma inimkonnale öelda, et teil on veel aega aru pähe võtta!
Samasuguste ideedega tuli äsja välja ka Peeter Rebane, kes leiab samuti, et viirus olla hoopiski kättemaks looduse poolt inimkonnale tehtud kahju eest. Ta leiab, et maakera on lihtsalt käivitanud oma immuunsüsteemi, et tõrjuda viirust nimega "inimkond". See olla kättemaks looduse poolt saastamise, ületarbimise, loomade väärkohtlemise ja põlismetsade maharaiumise eest.
Ei saa ka mainimata jätta, et mõned aastad tagasi leidis Peeter Rebane ka seda, et islamiterrorism olla hoopiski kättemaks selle eest, et meie enda valitsused on süüdi: "Kui me läheme pommitame ja tapame, siis pole midagi imestada, et nemad tulevad ja teevad sama. Alustada tuleb enda käitumisest ja ehk seeläbi muutub ka maailm teistsuguseks."
Kui Krulli ja paljude teiste loodusesõprade arutelukäikudest ehk kõlab läbi tõepoolest ka tõeline mure saastamise nagu ka meie enda Eesti looduse säilimise pärast, mida kahtlemata jagan osalt ka ise, siis Rebase sarnased mõttekäigud esindavad juba pikalt mu meelest eelkõige otsest "vihkamist" ja "antihumanismi" – nähtusi, mida ei sooviks kindlasti süüks panna kellelegi tõsiselt olgu planeedi või meie sotsiaalse õigluse olukorra eest muret tundvale aktivistile.
On vahe surma või tapmise "põhjendamisel" ning selle "õigustamisel" ja isegi parastaval takkakiitmisel – olgu siis mõrvariks terrorist või viirus. Selliseid arutelukäike lugedes ei tundu enam eelpool toodud ideed avada viirusele oma südamed ja kodud ning asutada tema integratsiooni soodustamiseks MTÜ-sid mitte musta huumorina, vaid teatud osa inimeste puhul täiesti mõeldavatena.
Vaenlaseks kuri populistist konservatiiv
Paljude teiste seas on aga viiruse koha eest päikese all asunud vist seisma ka Valdo Randpere, Jürgen Ligi ja ka Rein Lang. Neil on küll veidi teistsugused argumendid, kui ökoideoloogidel ja holistilistel esoteerikutel.
Globalistliku-liberalistliku mõtteviisi raskuskese ei ole niivõrd suunatud kapitalismi alistamisele või ka iga puu või putuka päästmisele, vaid rohkem oma isepärase ühiskondliku ja riigifilosoofilise mõttemalli pealesurumisele päris riikidele ja inimühiskondadele.
Muret tuntakse hoopis selle pärast, et viiruse tõttu suletakse piire ja ohus on liberaalne maailmakorraldus.
Eeskujuks tuuakse mõnikord neid riike, kes olla lahendusena viirusele pakkunud karjaimmuniteedi saabumise selle kaudu, et suurem osa inimesi lihtsalt põeb haiguse läbi ja saavutab seeläbi looduse enda kaudu vastupanuvõime haigusele.
"Kõik tõsiseltvõetavad teadlased on ammugi selgitanud, et loodetud grupiimmuunsust ei saabugi ning ainsaks lahenduseks tekkinud olukorras on ranged suhtluspiirangud ja igasuguste kontaktide miinimumini piiramine."
Sealjuures ignoreerides asjaolu, et kõik tõsiseltvõetavad teadlased on ammugi selgitanud, et loodetud grupiimmuunsust ei saabugi ning ainsaks lahenduseks tekkinud olukorras on ranged suhtluspiirangud ja igasuguste kontaktide miinimumini piiramine. Kuniks on leitud ja välja töötatud toimivad medikamendid ja lõpuks ehk aasta või pooleteise pärast ka vaktsiin.
Seda tõsiasja tunnistavad nüüd ka pea kõik riigid, kes enne meeletut riski võttes lootsid loteriis peavõitu saada, kuid kaotasid hoopiski ajas ja võimalik et inimeludeski.
Kuid kas pole selline maailmatunnetus, mis seab esiplaanile eelkõige "liberaalse maailmakorra" kehtivuse igal ajal ja igas kohas ning käsitleb viirusega võitlust kui loteriid veelgi valem, kui ökoloogiline holism, milles viirust nähakse või tunnetatakse vähemalt päriselt eksisteeriva tõsiasjana ja ka ohuna?
Kuigi nagu keskaja inimese meelest saabus ju katk jumala karistusena hooramise ja apluse eest, saabub ka praeguse ökosõdalase jaoks viirus karistusena planeedi ehk jumala Emakese Maa ja fanaatilise religiooni dogmade väärkohtlemise eest.
Liberalistliku globalismi mõttevoolu meelest näib aga viirus olevat üldsegi üks sotsiaalne konstruktsioon, mida tunnetatakse vist osade poolt lausa vahendina koalitsioonierakondade käes oma populaarsuse suurendamiseks ning illiberaalsete poliitikate elluviimiseks.
Päris ohtu ja päris viirust sellises mõttemaailmas justkui polekski – sest inimeste kaugenemine reaalsest maailmast ideoloogilistesse konstruktsioonidesse ja poliitilistesse ambitsioonidesse on muutnud vist võimatuks füüsilise maailma tõsiasjade tunnetamise. Kuigi piiride sulgemine ja karm liikumiskeeld päästaks tohutult inimelusid, siis ikkagi seistakse sellele vastu, sest inimelud on sekundaarsed ideoloogiliste nõuete ees.
Ehk globalistlik liberalism ja ökoideoloogia on tegelikult oma elutunnetuselt vägagi sarnased. Ainult rõhuasetused, nagu ka suhtumine kapitalismi, on veidi erinevad. Ilma piirideta ühtseks segunenud maailma taotlevad nad aga mõlemad oma eri viisidel ning mõlemal on ka sama vaenlane – selleks on kuri populistist konservatiiv, kes takistab maailmale ja inimkonnale head teha.
"Mida soovitaks tekkinud olukorras Foucault?"
Kõikvõimalike rumalatena tunduvate sõnavõttude seas jäi aga ka silma mõni, mis tegi isegi veidi tuju heaks. Näiteks "Tõde võtab aega – Aro Velmeti 7 soovitust koroonauudiste tarbijatele" Postimehes. Velmet järeldab, et "täielikult tõsikindlaid teadmisi ei ole praeguses olukorras olemas" (mis küll ei vasta tõele), kuid on siiski olemas infoallikaid, mis on veidi kindlamad kui teised.
Nagu Velmeti arutelus vist esile tuuakse, siis olukorra tõeliseks mõistmiseks olla vaja siiski mitmete erialade spetsialistide nagu filosoofide ja ühiskonnateadlaste arvamusi arvesse võtta. Epideemiad olla olemuslikult interdistsiplinaarsed nähtused.
Sellise arutelu peale kerkis koheselt vaimusilmas esile kujutluspilt autorist endast või mõnest noorintellektuaalist hingamisaparaadi all või tõsises seisus haiglavoodis lebades hüüatamas: "Tooge siia kohe filosoof, sotsioloog ja antropoloog – ainult ühe eriala spetsialistid ei suuda enam küll aidata!"
"Palun ärge tehke seda süsti enne, kui ma pole konsulteerinud oma sotsioloogi ja teadusajaloolasega!"
"Kas Sokrates oleks ikka selle rohu sisse võtnud?"
"Miks me oleme siin?!"
"Mida see kõik tähendab?"
"Mida soovitaks tekkinud olukorras Foucault?"
Ma siiski soovitaksin siiralt kõik erinevad ideoloogilised kaalutlused nagu ka totrad filosoofilised küsimused tekkinud olukorras veidikeseks kõrvale jätta ning eelkõige kuulata seda, mida ütleb ja soovitab sinu arst. Nagu ka ühiskonnas üleüldiselt vähem järgida kõikvõimalikku esoteerikat. Eriti aga mitte kuulata neid, kes leiavadki tõsimeeli, et viirusele tuleks tee lahti teha – avada piirid, jätkata normaalset elukorraldust ja lasta loodusel oma tööd teha.
Las säärased inimesed avavad oma enda südamed ja kodud viirusele – ja evolutsioon teebki oma töö selle kaudu, et targemad jäävad ellu.
### Response:
Peeter Espak: avagem viirusele oma kodud ja südamed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaametile laekusid neljapäeval Elisa, Tele2 ja Telia tehtud liikuvusanalüüsi koondtabelid.
Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul näitavad analüüsi esimesed tulemused, et eriolukorra ajal on liikuvus vähenenud. "Paiksete mobiilide hulk kasvas Eestis tervikuna 13 protsenti peale eriolukorra kehtestamist. Püsivalt jäid kodumasti piirkonda täiendavalt üle 150 000 inimese," ütles Mägi.
Täpsemad tulemused avaldab statistikaamet 8. aprillil.
Kriisikomisjoni tellitud liikuvusanalüüsi eesmärk uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks.
Eelmisel reedel sõlmitud kokkuleppe kohaselt tegid mobiilioperaatorid eraldi oma klientide liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid alates 20. veebruarist 2020. Liikuvusanalüüsi koostamist ja edastamist jätkatakse eriolukorra lõpuni.
"Koostöö mobiilioperaatoritega on olnud väga hea ja tunnustan nende kiiret tegutsemist selles ajakriitilises projektis," ütles Mägi.
Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid ja üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal analüüsida.
Mobiilioperaatorid tuvastasid iga mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast.
Igale anonüümsele mobiilinumbrile leiti peamine asukoht ja vaadeldi, kui kaua see number on olnud peamisest asukohast eemal.
Paikseks loeti mobiilinumber, kui see viibis vähemalt 95 protsenti ööpäevast oma peamise asukoha piirkonnas. Liikuvaks loeti mobiilinumber, kui see viibis üle 5 protsendi ööpäevast oma peamisest asukohast eemal.
Liikuvusanalüüs ei näita, mis riigis on Eesti inimesed viibinud või viibivad ja kuhu täpsemalt nad liiguvad, teatas statistikaamet. | Esialgsed andmed: inimesed jäid eriolukorras paiksemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaametile laekusid neljapäeval Elisa, Tele2 ja Telia tehtud liikuvusanalüüsi koondtabelid.
Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul näitavad analüüsi esimesed tulemused, et eriolukorra ajal on liikuvus vähenenud. "Paiksete mobiilide hulk kasvas Eestis tervikuna 13 protsenti peale eriolukorra kehtestamist. Püsivalt jäid kodumasti piirkonda täiendavalt üle 150 000 inimese," ütles Mägi.
Täpsemad tulemused avaldab statistikaamet 8. aprillil.
Kriisikomisjoni tellitud liikuvusanalüüsi eesmärk uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks.
Eelmisel reedel sõlmitud kokkuleppe kohaselt tegid mobiilioperaatorid eraldi oma klientide liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid alates 20. veebruarist 2020. Liikuvusanalüüsi koostamist ja edastamist jätkatakse eriolukorra lõpuni.
"Koostöö mobiilioperaatoritega on olnud väga hea ja tunnustan nende kiiret tegutsemist selles ajakriitilises projektis," ütles Mägi.
Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid ja üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal analüüsida.
Mobiilioperaatorid tuvastasid iga mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast.
Igale anonüümsele mobiilinumbrile leiti peamine asukoht ja vaadeldi, kui kaua see number on olnud peamisest asukohast eemal.
Paikseks loeti mobiilinumber, kui see viibis vähemalt 95 protsenti ööpäevast oma peamise asukoha piirkonnas. Liikuvaks loeti mobiilinumber, kui see viibis üle 5 protsendi ööpäevast oma peamisest asukohast eemal.
Liikuvusanalüüs ei näita, mis riigis on Eesti inimesed viibinud või viibivad ja kuhu täpsemalt nad liiguvad, teatas statistikaamet.
### Response:
Esialgsed andmed: inimesed jäid eriolukorras paiksemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu on valminud koostöös Carl Tuuliku ehk Joshua Stephenzi ja Sander Mölderiga. Uues loos seob Anett enda jazzitaustaga vokaali nii kaasaegse souli kui ka popiga.
"Get by" loomine sai alguse 2019. aasta sügisel ja ka video filmiti sama aasta septembris. Selleks käis Anett New Yorgis, kus lisaks muusikavideo filmimisele tegeles ta ka uue muusika kirjutamise ja salvestamisega.
Live -esituse teeb Anett oma Võsul asuvast suvilast, kuhu ta end isoleerinud on. | Suvilas viibiv Anett esitleb Raadio 2live-esituses uut singlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu on valminud koostöös Carl Tuuliku ehk Joshua Stephenzi ja Sander Mölderiga. Uues loos seob Anett enda jazzitaustaga vokaali nii kaasaegse souli kui ka popiga.
"Get by" loomine sai alguse 2019. aasta sügisel ja ka video filmiti sama aasta septembris. Selleks käis Anett New Yorgis, kus lisaks muusikavideo filmimisele tegeles ta ka uue muusika kirjutamise ja salvestamisega.
Live -esituse teeb Anett oma Võsul asuvast suvilast, kuhu ta end isoleerinud on.
### Response:
Suvilas viibiv Anett esitleb Raadio 2live-esituses uut singlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Disco Elysium" oli kolme auhinnaga ka üks õhtu suurimaid võitjaid, kogudes sama palju preemiaid kui "Outer Wilds", vahendas BBC. Varem on "Disco Elysium" pärjatud muuhulgas ka Los Angelase videomänguauhindadel ning Golden Joystick Awardsil, samuti valis PC Gamer ZA/UMi videomängu 2019. aasta mänguks.
Seekordne videomängu BAFTA auhinnagala oli koroonaviiruse pandeemia tõttu ette salvestatud. Õhtujuht Dara O'Briain juhtis saadet oma kodust ning kõiki võidukõnesid näidati videosalvestusena.
Täispikk võitjate nimekiri:
Parimad animatsioonid:"Luigi's Mansion 3"
Parim kunstnikutöö: "Sayonara Wild Hearts"
Parim heli: "Ape Out"
Parim Briti videomäng: "Observation"
Parim debüütmäng: "Disco Elysium"
Parim arenev videomäng: "Path of Exile"
Parim peremäng: "Untitled Goose Game"
Parim mängudisain "Outer Wilds"
Parim mitmikmäng: "Apex Legends"
Parim mängumuusika: "Disco Elysium"
Parim stsenaarium:"Disco Elysium"
Parim peaosatäitja videomängus: Gonzalo Martin mängus "Life is Strange"
Parim kõrvalosatäitja videomängus: Martti Suosalo mängus "Control"
Tehniline saavutus: "Death Stranding"
Parima mobiilimängu publikupreemia: "Call of Duty Mobile"
Parim meelelahutuseülene mäng: "Kind Words (Lo Fi Chill Beats To Write To)"
Parim algupärand: "Outer Wilds"
Parim mäng: "Outer Wilds" | "Disco Elysium" võitis kolm videomängude BAFTA auhinda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Disco Elysium" oli kolme auhinnaga ka üks õhtu suurimaid võitjaid, kogudes sama palju preemiaid kui "Outer Wilds", vahendas BBC. Varem on "Disco Elysium" pärjatud muuhulgas ka Los Angelase videomänguauhindadel ning Golden Joystick Awardsil, samuti valis PC Gamer ZA/UMi videomängu 2019. aasta mänguks.
Seekordne videomängu BAFTA auhinnagala oli koroonaviiruse pandeemia tõttu ette salvestatud. Õhtujuht Dara O'Briain juhtis saadet oma kodust ning kõiki võidukõnesid näidati videosalvestusena.
Täispikk võitjate nimekiri:
Parimad animatsioonid:"Luigi's Mansion 3"
Parim kunstnikutöö: "Sayonara Wild Hearts"
Parim heli: "Ape Out"
Parim Briti videomäng: "Observation"
Parim debüütmäng: "Disco Elysium"
Parim arenev videomäng: "Path of Exile"
Parim peremäng: "Untitled Goose Game"
Parim mängudisain "Outer Wilds"
Parim mitmikmäng: "Apex Legends"
Parim mängumuusika: "Disco Elysium"
Parim stsenaarium:"Disco Elysium"
Parim peaosatäitja videomängus: Gonzalo Martin mängus "Life is Strange"
Parim kõrvalosatäitja videomängus: Martti Suosalo mängus "Control"
Tehniline saavutus: "Death Stranding"
Parima mobiilimängu publikupreemia: "Call of Duty Mobile"
Parim meelelahutuseülene mäng: "Kind Words (Lo Fi Chill Beats To Write To)"
Parim algupärand: "Outer Wilds"
Parim mäng: "Outer Wilds"
### Response:
"Disco Elysium" võitis kolm videomängude BAFTA auhinda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgu 20. märtsiks planeeritud loosimine lükati esmalt edasi 9. aprillile, kuid Covid-19 pandeemiast tingitud olukorra tõttu ei saa seda ka nüüd läbi viia.
10. märtsil peetud karikavõistluste veerandfinaalides alistas JK Narva Trans mulluse finaali kordusetenduses võõral väljakul 2:1 Nõmme Kalju FC ning samal õhul oli Esiliiga meeskond FC Elva tulemusega 3:1 üle Kohtla-Järve JK Järve U-21 võistkonnast.
11. märtsil mängis JK Tallinna Kalev Võrus 6:0 üle kohaliku FC Heliose (Esiliiga B) ning Premium liiga meeskondade heitluses oli Tallinna FC Flora Tartus 3:0 parem JK Tammekast. | Tipneri karikavõistluste loos lükati edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgu 20. märtsiks planeeritud loosimine lükati esmalt edasi 9. aprillile, kuid Covid-19 pandeemiast tingitud olukorra tõttu ei saa seda ka nüüd läbi viia.
10. märtsil peetud karikavõistluste veerandfinaalides alistas JK Narva Trans mulluse finaali kordusetenduses võõral väljakul 2:1 Nõmme Kalju FC ning samal õhul oli Esiliiga meeskond FC Elva tulemusega 3:1 üle Kohtla-Järve JK Järve U-21 võistkonnast.
11. märtsil mängis JK Tallinna Kalev Võrus 6:0 üle kohaliku FC Heliose (Esiliiga B) ning Premium liiga meeskondade heitluses oli Tallinna FC Flora Tartus 3:0 parem JK Tammekast.
### Response:
Tipneri karikavõistluste loos lükati edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Von Krahli teatri "Pigem ei", autorid Herman Melville ja Taavi Eelmaa, tõlkija Hanno Soans, lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner, helilooja Jakob Juhkam, kunstnikud Kairi Mändla ja Juhan Ulfsak, valguskujundaja Oliver Kulpsoo, koreograaf Ingmar Jõela. Mängivad Mari Abel, Jakob Juhkam, Ingmar Jõela, Lauri Lagle, Jörgen Liik ja Marika Vaarik. Esietendus 12. III Von Krahli teatris.
Koopiakontori hästitoimivasse igapäevaellu tuleb tõrge, kui uus töötaja, innukas ja andunud kopeerija Kuldar (Lauri Lagle) keeldub Juhataja (Marika Vaarik) algatusest näidata, et "me ei tööta ainult kasumi, vaid ka kogemuse, emotsiooni, rõõmu pärast. Lisaväärtuse pärast." Kuidas seda teha? Kontoriassistent Küpsis (Mari Abel) pakub selleks välja teatrivormi, "tiatri". Kontoritöötajad, peale nimetatute veel Wanamun (Jörgen Liik) ja Dandy (Ingmar Jõela), viivad igaõhtuse koopiakontrolli läbi teatraalses vormis: "Päeva pidulik moment, kui isikupäratu töö on läbi ja iga töötaja saab korraks olla see, kes tõepoolest ollakse. Teiste ees, avali ja … iseenesena armastatud. [—] Tuimast töörügamisest saab pidupäev."
Kuldar aga keeldub, ta teeks lihtsalt tööd, omamoodi autistliku järjekindlusega, õilistamata seda moodsate, ent sisutühjade motivatsioonimärksõnadega, kuid see põhjustab kolleegides mitte ainult mõistmatust, vaid lausa viha ja omakohtusoovi. Juhataja püüab olla siiski empaatiline: "Ehk ei saanud ta lihtsalt aru, et koostegemises on alati "midagi veel". See on sinu eluplaan. Ja minu asi on olla mitte pelgalt hea ülemus, vaid olla suunanäitaja. Ma pean näitama talle seda eluplaani. Kuldar, vaene mees, pole lihtsalt näinud meie töö lisaväärtust. See on minu viga. Ta pole kuulnud originaali."
Lavavõttestik on laenatud Bertolt Brechtilt, eepilise raami loovad lugu jutustav Juhataja ning lavategevust ja laule süntesaatoril saatev Jakob Juhkam. Oma kabaree-esteetika ja võõritusvõtetega on tegemist väga brechtiliku teatriga, kogu situatsiooni grotesksus, tegelaste välimus ja öeldavad laused, alates põhimotiivist originaali ja koopia ümber, küündivad hetkiti aga lausa Alfred Jarry patafüüsikasse. Seda muljet toetab, võib-olla osalt, aga mitte üksnes, Marika Vaariku osalemine mõlemas lavastuses – meenus teatri NO99 "Kuningas Ubu" 2006. aasta suvel Kiltsi lennuväljal. Meie teatrikultuuris pole saksa "poliitiline teater" kuigi juurdunud, ehkki nälg selle järele näikse suur olevat. Siis laemegi püüdlikult, nii tegijate kui ka publiku poolelt, mis tahes lavatekste poliitilise sisuga, olgu nendeks siis dramaturgia klassika, mis on "valusalt kõnekas ka tänapäeval" või mõni tänapäevane publitsistlik dialoogtekst, mis pahatihti jooksvast ajakirjandusest mitu sammu tagapool.
"Pigem ei" ja "Kuningas Ubu" ei sisalda kumbki mingeid peeneid, ridade vahele põimitud vihjeid, mille kaudu ennast "peeglis ära tunda". Mõlemad on, gaas põhjas, grotesk, võetagu seda siis karnevalinaeru või inimolemise arhetüüpide läbivalgustusena. Laval toimuv on küll ühiskonnakriitiline, aga see ei viibuta näpuga lavalt saali ega pane ka saalis olijaid end laval olijaist targemana tundma, vaid loob võimaluse samastuda. Samastuda mitte pelgalt tegelase/näitleja psühholoogilise läbielamisega sammu pidades, vaid viibides temaga ühes ruumis, samas olukorras – tunda, et oled temaga sõna otseses mõttes pasas koos.
Seda tunnet sai kogeda siis, kui kuningas Ubu hakkas 2006. aasta suvel järsku laulma pool aastat varem vabariigi aastapäeval esmaettekandele tulnud "Minu inimesi". Esituse uus kontekst muutis laulu esialgse sisu justkui vastasmärgiliseks, kuid mitte üksnes distantsilt tehtud kriitika eesmärgil niigi teadaolevalt alati korrumpeerunud valitsejate suhtes, vaid ergutamaks vaatajas seda kogukonnaliikme närvi, mille kaudu tunda end pealtnäha erisugustes situatsioonides samasuguse vastutuskohuslasena. Umbes nii, nagu mäletan oma esimesest lasteaiapäevast nelja-aastasena spetsiifilist kloorilõhna, midagi, mis tegi mu teadlikuks, et ma ei ole enam oma tavapärases turvalises kodukeskkonnas, vaid olen sattunud kollektiivi ja pean olema topeltvalvas. See meenub mul seda lõhna tundes alati.
Sellise keskkonna lõi ka "Pigem ei". Brechtilikku võõritusteatrit ei defineeri ju mitte niivõrd see, et näitlejad peaksid oma tegelaskuju suhtes hoidma pidevalt distantsi, vaid pigem saab võõritus rakenduda just siis, kui sellele on eelnenud võimas sisseelamine või täielikus kohalolus toimunud performatiivne sooritus. Võõritus ei peaks olema mitte lihtsalt misanstseenist väljaastumine ja osutamine, et meie sinuga, hea vaataja, oleme ju ometi targemad kui Wanamun või Dandy, vaid tooma ninna selle kloorilõhna, täpsema kujundina ehk isegi tiofeenilõhna iseenesest lõhnatus ja valvsusetusele uinutavas koduselt turvalises propaani ja butaani segus, mis hoiatab meid võimaliku õnnetuse eest.
"Pigem ei" vaatajate ette on asetatud publikupoodium, lava, kus näitemäng toimub. Nähtud esietendusele (mis jääb nüüd mõnda aega viimaseks) oli sama päeva hommikul eelnenud eriolukorra väljakuulutamine, kuid teatreid ei oldud jõutud veel sulgeda. Tühi poodium (kunstnikud Kairi Mändla ja Juhan Ulfsak) oli kujundatud juba enne koroona pandeemiat, kuid selles kontekstis aitas see meil samastuda ebaturvalise ja ettearvamatu maailmaga. Seejuures kohaneb inimene kiiresti, vaid nädalake hiljem loeme juba reportaaže kangelaslike ajakirjanike ennastsalgavast tööst kodukontoris ning teatrite ja muusikute võimest luua lisaväärtusi taaskasutuse ja video kaudu. Mis on originaal ja mis koopia? Meie, vaatajad, või nemad, näitlejad. Kes keda kopeerib? Mis on üldse originaal? See kõige esimene?
Sellised vastuseta küsimused tekitavalt paratamatult küsimusi: kas "Pigem ei" on ise originaal või on tegemist Herman Melville'i "Kirjutaja Bartleby" (tõlkija Hanno Soans) koopiaga? Kindlasti on Taavi Eelmaa näidenditekst iseväärtuslik. Raamatust on laenatud tegelased ja inspireeriv süžeeliin. Kui näitlemistehnika sisaldab Brechti põhimõtteid, kas siis on tegemist Brechti koopiaga? Või lausa koopia koopiaga? Või on tegemist Erika Fischer-Lichte sõnastatud performatiivsuse kopeerimisega? Neil hetkedel, kui laval sõna otseses mõttes midagi tehti, sooritati, teostati. Siis tehtigi sedasama, mida öeldi. Öeldi küll loo kohta, aga tehti teatrit siin ja praegu "tiatrisituatsioonis", väikeste muudatustega, aga olemuselt ikka samamoodi.
Kas teater on elu koopia? Kas veidi tuunitud uudselt disainitud taburet on eelmise koopia või on tegemist uue asjaga. Kas taburetist inspireerununa võib ehitada midagi täiesti uut? Ja kus on originaal, see kõige esimene taburet? Ulfsak ei hellita, ta inspireerub, ütleb ja siis ka teostab üht- ja sedasama mõtet kõikvõimalikes lavastuse osades taas ja taas. Olgu selleks esteetika, eetika või lugu ise. Oh, jah, ja see lugu, mida maailmas ju väidetavalt piiratud arv, aga ometi üllatume ja ootame üha uuesti ja uuesti, millega see lõpeb.
"Pigem ei" on ka lugude koopia. Elas kord üks kapitalist. Töötajatel oli kõik hästi, kuni tuli uus töötaja, kes vastas lisaväärtuse loomise ettepanekule "pigem ei". Töötajad tahtsid ta sõnnikuhargi, püstoli ja vibuga ära tappa. Võimur püüdis uut töötajat mõista, tegi talle erisuguseid pakkumisi. Lõpuks uus töötaja kadus kuhugi … Täiesti mõttetu, aga ikkagi lugu.
Ulfsak on postmodernismi laps. Aastal 2020 on ta loonud elujõulise postdramaatilise teatrietenduse koopia, autentsema kui kõik originaalid kokku. Loonud selle siis, kui meie juba mõtlesime, et see aeg on end tühjaks jooksutanud. Toonud tagasi iroonia, mida me enam ei suuda mõista. Ja lisaväärtusena toonud teatrisse ka hea huumori, millest tõelist puudust tuntakse.
Me keegi pole näinud originaali. Ehk lõi Jumal meid koos oskusega luua vaid koopiaid. Sest Tema ise on originaal. Ja kui olemegi viimasel ajal hakanud unistama, et suudame midagi uut luua, siis "Pigem ei" tõmbab sellele vee peale. Pigem ei suuda. Või tuleks siinkohal parafraseerida Soansi tõlget, et parem on, kui ei suudaks? Sest selleks, et teater totaalselt uueneks, tuleks vanast lahti öelda, kaotada, tühistada ja unustada. Ulfsak aga hoopis ehitab teatrit, sättides klotse eri moodi üksteise peale, vahel võimatuna ja absurdsete ühenduslülidega, suudab ta arvestada mitte ainut teatritegija, vaid ka vaataja pagasit.
Suudan vägagi samastuda Kuldariga. Kuldar tahab teha tööd, mitte luua lisaväärtust. Ta ei taha teha teatrit, ta ei taha laulda ja tantsida. Ta ei taha jagada ühismeedias toredaid seiku oma kontoritööst. Ta tahab teha koopiaid ja saada selle eest kokkulepitud töötasu. Usun, et paljud meist on olnud olukorras, kus töökollektiiv otsustab uue aasta algust tähistada kollektiivselt minigolfi mängides ja suupisteid suhu toppides. Pärast keerutamist ja uduste vastuste andmist kasutad siis viimases hädas hädavalet, et murdsid jalaluu. Seda kõike paaniliselt välja mõeldes tunduksid murdunud käsi või sõrm oma ilmumata jätmise põhjenduseks liiga vähe veenvad vabandused. Päriselt, väikese haiguse tõttu on igati aktsepteeritav, et sa ei ilmu ükspäev oma töökohustusi täitma, aga kui sa ei võta osa kollektiivsest väljasõidust, siis solvub kogu kollektiiv. Siis pole enam oluline see reaalne töö, mida sa suudad ja tahad teha. Nii on kapitalism haaranud su täielikult oma valdusse. Isegi lõbus peab olema nii, nagu nemad tahavad. Asi ei ole enam töös, vaid sinu emotsioonide allutamises.
Praegune kriisiaeg, kus mõnel erialal on tööd üle inimvõimete piiri, teised tunnevad end aga tegevusetult, kuna puudub suhtlus, lubab ehk esile tulla ka meie eelnevalt ainuvõimalikuna kehtestatud tööelukorraldusel. Milliseid ameteid meil tegelikult on vaja? Kui palju peab koosolekuteks ühte ruumi kogunema, et töö saaks tehtud? Ehk tulevad nüüd nähtavale tühjad mullid ja hakkame vaikselt mõistma, et oleme tegelenud ainult lisaväärtustega ja põhiväärtused unustanud. | Arvustus. Kloorilõhnalise lisaväärtuseta puhas kunst | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Von Krahli teatri "Pigem ei", autorid Herman Melville ja Taavi Eelmaa, tõlkija Hanno Soans, lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner, helilooja Jakob Juhkam, kunstnikud Kairi Mändla ja Juhan Ulfsak, valguskujundaja Oliver Kulpsoo, koreograaf Ingmar Jõela. Mängivad Mari Abel, Jakob Juhkam, Ingmar Jõela, Lauri Lagle, Jörgen Liik ja Marika Vaarik. Esietendus 12. III Von Krahli teatris.
Koopiakontori hästitoimivasse igapäevaellu tuleb tõrge, kui uus töötaja, innukas ja andunud kopeerija Kuldar (Lauri Lagle) keeldub Juhataja (Marika Vaarik) algatusest näidata, et "me ei tööta ainult kasumi, vaid ka kogemuse, emotsiooni, rõõmu pärast. Lisaväärtuse pärast." Kuidas seda teha? Kontoriassistent Küpsis (Mari Abel) pakub selleks välja teatrivormi, "tiatri". Kontoritöötajad, peale nimetatute veel Wanamun (Jörgen Liik) ja Dandy (Ingmar Jõela), viivad igaõhtuse koopiakontrolli läbi teatraalses vormis: "Päeva pidulik moment, kui isikupäratu töö on läbi ja iga töötaja saab korraks olla see, kes tõepoolest ollakse. Teiste ees, avali ja … iseenesena armastatud. [—] Tuimast töörügamisest saab pidupäev."
Kuldar aga keeldub, ta teeks lihtsalt tööd, omamoodi autistliku järjekindlusega, õilistamata seda moodsate, ent sisutühjade motivatsioonimärksõnadega, kuid see põhjustab kolleegides mitte ainult mõistmatust, vaid lausa viha ja omakohtusoovi. Juhataja püüab olla siiski empaatiline: "Ehk ei saanud ta lihtsalt aru, et koostegemises on alati "midagi veel". See on sinu eluplaan. Ja minu asi on olla mitte pelgalt hea ülemus, vaid olla suunanäitaja. Ma pean näitama talle seda eluplaani. Kuldar, vaene mees, pole lihtsalt näinud meie töö lisaväärtust. See on minu viga. Ta pole kuulnud originaali."
Lavavõttestik on laenatud Bertolt Brechtilt, eepilise raami loovad lugu jutustav Juhataja ning lavategevust ja laule süntesaatoril saatev Jakob Juhkam. Oma kabaree-esteetika ja võõritusvõtetega on tegemist väga brechtiliku teatriga, kogu situatsiooni grotesksus, tegelaste välimus ja öeldavad laused, alates põhimotiivist originaali ja koopia ümber, küündivad hetkiti aga lausa Alfred Jarry patafüüsikasse. Seda muljet toetab, võib-olla osalt, aga mitte üksnes, Marika Vaariku osalemine mõlemas lavastuses – meenus teatri NO99 "Kuningas Ubu" 2006. aasta suvel Kiltsi lennuväljal. Meie teatrikultuuris pole saksa "poliitiline teater" kuigi juurdunud, ehkki nälg selle järele näikse suur olevat. Siis laemegi püüdlikult, nii tegijate kui ka publiku poolelt, mis tahes lavatekste poliitilise sisuga, olgu nendeks siis dramaturgia klassika, mis on "valusalt kõnekas ka tänapäeval" või mõni tänapäevane publitsistlik dialoogtekst, mis pahatihti jooksvast ajakirjandusest mitu sammu tagapool.
"Pigem ei" ja "Kuningas Ubu" ei sisalda kumbki mingeid peeneid, ridade vahele põimitud vihjeid, mille kaudu ennast "peeglis ära tunda". Mõlemad on, gaas põhjas, grotesk, võetagu seda siis karnevalinaeru või inimolemise arhetüüpide läbivalgustusena. Laval toimuv on küll ühiskonnakriitiline, aga see ei viibuta näpuga lavalt saali ega pane ka saalis olijaid end laval olijaist targemana tundma, vaid loob võimaluse samastuda. Samastuda mitte pelgalt tegelase/näitleja psühholoogilise läbielamisega sammu pidades, vaid viibides temaga ühes ruumis, samas olukorras – tunda, et oled temaga sõna otseses mõttes pasas koos.
Seda tunnet sai kogeda siis, kui kuningas Ubu hakkas 2006. aasta suvel järsku laulma pool aastat varem vabariigi aastapäeval esmaettekandele tulnud "Minu inimesi". Esituse uus kontekst muutis laulu esialgse sisu justkui vastasmärgiliseks, kuid mitte üksnes distantsilt tehtud kriitika eesmärgil niigi teadaolevalt alati korrumpeerunud valitsejate suhtes, vaid ergutamaks vaatajas seda kogukonnaliikme närvi, mille kaudu tunda end pealtnäha erisugustes situatsioonides samasuguse vastutuskohuslasena. Umbes nii, nagu mäletan oma esimesest lasteaiapäevast nelja-aastasena spetsiifilist kloorilõhna, midagi, mis tegi mu teadlikuks, et ma ei ole enam oma tavapärases turvalises kodukeskkonnas, vaid olen sattunud kollektiivi ja pean olema topeltvalvas. See meenub mul seda lõhna tundes alati.
Sellise keskkonna lõi ka "Pigem ei". Brechtilikku võõritusteatrit ei defineeri ju mitte niivõrd see, et näitlejad peaksid oma tegelaskuju suhtes hoidma pidevalt distantsi, vaid pigem saab võõritus rakenduda just siis, kui sellele on eelnenud võimas sisseelamine või täielikus kohalolus toimunud performatiivne sooritus. Võõritus ei peaks olema mitte lihtsalt misanstseenist väljaastumine ja osutamine, et meie sinuga, hea vaataja, oleme ju ometi targemad kui Wanamun või Dandy, vaid tooma ninna selle kloorilõhna, täpsema kujundina ehk isegi tiofeenilõhna iseenesest lõhnatus ja valvsusetusele uinutavas koduselt turvalises propaani ja butaani segus, mis hoiatab meid võimaliku õnnetuse eest.
"Pigem ei" vaatajate ette on asetatud publikupoodium, lava, kus näitemäng toimub. Nähtud esietendusele (mis jääb nüüd mõnda aega viimaseks) oli sama päeva hommikul eelnenud eriolukorra väljakuulutamine, kuid teatreid ei oldud jõutud veel sulgeda. Tühi poodium (kunstnikud Kairi Mändla ja Juhan Ulfsak) oli kujundatud juba enne koroona pandeemiat, kuid selles kontekstis aitas see meil samastuda ebaturvalise ja ettearvamatu maailmaga. Seejuures kohaneb inimene kiiresti, vaid nädalake hiljem loeme juba reportaaže kangelaslike ajakirjanike ennastsalgavast tööst kodukontoris ning teatrite ja muusikute võimest luua lisaväärtusi taaskasutuse ja video kaudu. Mis on originaal ja mis koopia? Meie, vaatajad, või nemad, näitlejad. Kes keda kopeerib? Mis on üldse originaal? See kõige esimene?
Sellised vastuseta küsimused tekitavalt paratamatult küsimusi: kas "Pigem ei" on ise originaal või on tegemist Herman Melville'i "Kirjutaja Bartleby" (tõlkija Hanno Soans) koopiaga? Kindlasti on Taavi Eelmaa näidenditekst iseväärtuslik. Raamatust on laenatud tegelased ja inspireeriv süžeeliin. Kui näitlemistehnika sisaldab Brechti põhimõtteid, kas siis on tegemist Brechti koopiaga? Või lausa koopia koopiaga? Või on tegemist Erika Fischer-Lichte sõnastatud performatiivsuse kopeerimisega? Neil hetkedel, kui laval sõna otseses mõttes midagi tehti, sooritati, teostati. Siis tehtigi sedasama, mida öeldi. Öeldi küll loo kohta, aga tehti teatrit siin ja praegu "tiatrisituatsioonis", väikeste muudatustega, aga olemuselt ikka samamoodi.
Kas teater on elu koopia? Kas veidi tuunitud uudselt disainitud taburet on eelmise koopia või on tegemist uue asjaga. Kas taburetist inspireerununa võib ehitada midagi täiesti uut? Ja kus on originaal, see kõige esimene taburet? Ulfsak ei hellita, ta inspireerub, ütleb ja siis ka teostab üht- ja sedasama mõtet kõikvõimalikes lavastuse osades taas ja taas. Olgu selleks esteetika, eetika või lugu ise. Oh, jah, ja see lugu, mida maailmas ju väidetavalt piiratud arv, aga ometi üllatume ja ootame üha uuesti ja uuesti, millega see lõpeb.
"Pigem ei" on ka lugude koopia. Elas kord üks kapitalist. Töötajatel oli kõik hästi, kuni tuli uus töötaja, kes vastas lisaväärtuse loomise ettepanekule "pigem ei". Töötajad tahtsid ta sõnnikuhargi, püstoli ja vibuga ära tappa. Võimur püüdis uut töötajat mõista, tegi talle erisuguseid pakkumisi. Lõpuks uus töötaja kadus kuhugi … Täiesti mõttetu, aga ikkagi lugu.
Ulfsak on postmodernismi laps. Aastal 2020 on ta loonud elujõulise postdramaatilise teatrietenduse koopia, autentsema kui kõik originaalid kokku. Loonud selle siis, kui meie juba mõtlesime, et see aeg on end tühjaks jooksutanud. Toonud tagasi iroonia, mida me enam ei suuda mõista. Ja lisaväärtusena toonud teatrisse ka hea huumori, millest tõelist puudust tuntakse.
Me keegi pole näinud originaali. Ehk lõi Jumal meid koos oskusega luua vaid koopiaid. Sest Tema ise on originaal. Ja kui olemegi viimasel ajal hakanud unistama, et suudame midagi uut luua, siis "Pigem ei" tõmbab sellele vee peale. Pigem ei suuda. Või tuleks siinkohal parafraseerida Soansi tõlget, et parem on, kui ei suudaks? Sest selleks, et teater totaalselt uueneks, tuleks vanast lahti öelda, kaotada, tühistada ja unustada. Ulfsak aga hoopis ehitab teatrit, sättides klotse eri moodi üksteise peale, vahel võimatuna ja absurdsete ühenduslülidega, suudab ta arvestada mitte ainut teatritegija, vaid ka vaataja pagasit.
Suudan vägagi samastuda Kuldariga. Kuldar tahab teha tööd, mitte luua lisaväärtust. Ta ei taha teha teatrit, ta ei taha laulda ja tantsida. Ta ei taha jagada ühismeedias toredaid seiku oma kontoritööst. Ta tahab teha koopiaid ja saada selle eest kokkulepitud töötasu. Usun, et paljud meist on olnud olukorras, kus töökollektiiv otsustab uue aasta algust tähistada kollektiivselt minigolfi mängides ja suupisteid suhu toppides. Pärast keerutamist ja uduste vastuste andmist kasutad siis viimases hädas hädavalet, et murdsid jalaluu. Seda kõike paaniliselt välja mõeldes tunduksid murdunud käsi või sõrm oma ilmumata jätmise põhjenduseks liiga vähe veenvad vabandused. Päriselt, väikese haiguse tõttu on igati aktsepteeritav, et sa ei ilmu ükspäev oma töökohustusi täitma, aga kui sa ei võta osa kollektiivsest väljasõidust, siis solvub kogu kollektiiv. Siis pole enam oluline see reaalne töö, mida sa suudad ja tahad teha. Nii on kapitalism haaranud su täielikult oma valdusse. Isegi lõbus peab olema nii, nagu nemad tahavad. Asi ei ole enam töös, vaid sinu emotsioonide allutamises.
Praegune kriisiaeg, kus mõnel erialal on tööd üle inimvõimete piiri, teised tunnevad end aga tegevusetult, kuna puudub suhtlus, lubab ehk esile tulla ka meie eelnevalt ainuvõimalikuna kehtestatud tööelukorraldusel. Milliseid ameteid meil tegelikult on vaja? Kui palju peab koosolekuteks ühte ruumi kogunema, et töö saaks tehtud? Ehk tulevad nüüd nähtavale tühjad mullid ja hakkame vaikselt mõistma, et oleme tegelenud ainult lisaväärtustega ja põhiväärtused unustanud.
### Response:
Arvustus. Kloorilõhnalise lisaväärtuseta puhas kunst |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendriikide president säutsus neljapäeval Twitteris, et Moskva ja Ar-Riyad võivad tootmist kärpida ja lõpetada hinnasõja, mis on naftahinnad pea kahekümne aasta madalaimale saatnud.
Trumpi sõnul vestles ta Saudi kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga, kes omakorda olevat rääkinud Vene presidendi Vladimir Putiniga.
"Ma ootan ja loodan, et nad langetavad umbes kümme miljonit barrelit ja võib-olla oluliselt rohkem, mis, juhul kui see juhtub, oleks nafta- ja gaasitööstusele suurepärane," säutsus Trump.
"Võib-olla kuni 15 miljonit barrelit," lisas ta järgmises säutsus.
Uudis viis toornafta barrelihinna neljapäeval tõusule. Brendi barrelihind kerkis korra pea 50 protsenti ja WTI umbes 35 protsenti. Hiljem taandus brendi tõus 21 protsendi ja WTI oma 25 protsendi juurde.
Kahtlused hakkasid aga kerkima, kui Kreml teatas, et Putin ei ole kroonprintsiga vestelnud.
Reede hommikul langes brendi barrelihind 3,8 protsenti 28,79 dollarile ja WTI barrelihind 4,4 protsenti 24,21 dollarile. | Naftahinnad pöördusid reedel taas langusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendriikide president säutsus neljapäeval Twitteris, et Moskva ja Ar-Riyad võivad tootmist kärpida ja lõpetada hinnasõja, mis on naftahinnad pea kahekümne aasta madalaimale saatnud.
Trumpi sõnul vestles ta Saudi kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga, kes omakorda olevat rääkinud Vene presidendi Vladimir Putiniga.
"Ma ootan ja loodan, et nad langetavad umbes kümme miljonit barrelit ja võib-olla oluliselt rohkem, mis, juhul kui see juhtub, oleks nafta- ja gaasitööstusele suurepärane," säutsus Trump.
"Võib-olla kuni 15 miljonit barrelit," lisas ta järgmises säutsus.
Uudis viis toornafta barrelihinna neljapäeval tõusule. Brendi barrelihind kerkis korra pea 50 protsenti ja WTI umbes 35 protsenti. Hiljem taandus brendi tõus 21 protsendi ja WTI oma 25 protsendi juurde.
Kahtlused hakkasid aga kerkima, kui Kreml teatas, et Putin ei ole kroonprintsiga vestelnud.
Reede hommikul langes brendi barrelihind 3,8 protsenti 28,79 dollarile ja WTI barrelihind 4,4 protsenti 24,21 dollarile.
### Response:
Naftahinnad pöördusid reedel taas langusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (43), Harjumaal (18), Ida-Virumaal (10) ja Tartumaal (kaheksa).
Reede hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 90 patsienti, 16 inimest on juhitaval hingamisel, haiglatest on välja kirjutatud 48 inimest.
Võrdlusena, neljapäeva hommikuse seisuga vajas Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 85 patsienti, 16 inimest oli siis juhitaval hingamisel. Ehk ööpäevases võrdluses kasvas haiglaravi vajavate inimeste arv viie võrra ning juhtitaval hingamisel olevate patsientide arv jäi samaks.
Eestis on kokku tehtud 18 290 testi, nendest 961 ehk viis protsenti on olnud positiivsed. COVID-19 viiruse tõttu on surnud 12 inimest, neist 10 haiglates ja kaks hooldekodus.
Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegruppides 45-49 eluaastat (11 protsenti) ja 50-54 eluaastat (11 protsenti) ning vanusegrupis 55-59 eluaastat (10 protsenti).
Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, SYNLAB-i, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja Ida-Tallinna keskhaigla laborites.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatati, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeidLõpuni peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise. | Ööpäevaga lisandus 103 positiivset testi, suri üks inimene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (43), Harjumaal (18), Ida-Virumaal (10) ja Tartumaal (kaheksa).
Reede hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 90 patsienti, 16 inimest on juhitaval hingamisel, haiglatest on välja kirjutatud 48 inimest.
Võrdlusena, neljapäeva hommikuse seisuga vajas Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 85 patsienti, 16 inimest oli siis juhitaval hingamisel. Ehk ööpäevases võrdluses kasvas haiglaravi vajavate inimeste arv viie võrra ning juhtitaval hingamisel olevate patsientide arv jäi samaks.
Eestis on kokku tehtud 18 290 testi, nendest 961 ehk viis protsenti on olnud positiivsed. COVID-19 viiruse tõttu on surnud 12 inimest, neist 10 haiglates ja kaks hooldekodus.
Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegruppides 45-49 eluaastat (11 protsenti) ja 50-54 eluaastat (11 protsenti) ning vanusegrupis 55-59 eluaastat (10 protsenti).
Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, SYNLAB-i, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja Ida-Tallinna keskhaigla laborites.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatati, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeidLõpuni peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 103 positiivset testi, suri üks inimene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma luban endale, et hoian oma meeled avatud, et avastada midagi uut." ("Tänavatüdruk" lk 165). Koreograafi, etenduskunstniku ja teatrikriitikuna tuntud Kaja Kannu kirjutamist ei saa tõesti kuidagi nimetada ühekülgseks või lamedaks.
"Tänavatüdruku" jutustajategelane – sisuliselt on tegemist vähemalt tugevalt biograafiliste elementidega teosega, ent kunagi ei või kindel olla, kust jookseb piir väljamõeldu ja Kaja tegeliku mina vahel – on keskealine loomeinimene, kes otsustab uitmõtte peale alustada õpinguid filosoofia erialal Tallinna Ülikoolis.
Tallinlasele, täiskasvanust õppijale ja eriti Tallinna Ülikooli vilistlasele on kindlasti muhe lugeda muljeid radadest ja tegemistest, mis tõenäoliselt ka endal kunagi kogemuste pagasisse pakitud.
Samas, kindlasti ei ole see teos kõigile maitse järgi. Elades maailmas, kus peetakse lugu poliitilisest korrektsusest ja hoidutakse väljaütlemistest, mis võiksid kedagi solvata, mõjub Kaja Kannu keelekasutus nagu ämber külma vett pähe. Kusjuures enne ei ole keha saunas soojaks köetud.
Noorema põlvkonna lugejale on tõenäoliselt vastumeelne teoses esinev sage ropendamine, pidevad joomingud, silmakirjalik kapitalismi siunamine, alatasa "meie" versus"nemad" duaalsustesse langemine, stereotüpiseerimine, varjatult seksistlikud kommentaarid jne. Ühelt poolt on see kõik ääretult aus ja värskendav, ent teisalt tekib tahe kolme ahvi kombel silmad, kõrvad ja suu katta.
Olles seda öelnud, pean kohe ka selgituseks ja lohutuseks tõdema, et Kaja Kann siiski ei ole seksist, rassist ega muidu tropp. Nagu autor ka kirjutab, on tema kui peegel, kust vaatab vastu ühiskonna pale. "Tänavatüdrukus" näeme midagi ürgisiklikku ja samas universaalset. On hetki, kui banaalsena tunduv tekitab soovi teos käest panna ja on teisi, kus mitukümmend lehekülge lendavad linnutiivul ja kõik kirjutatu saab endasse ammutatud.
"Miks me, kunstnikud, teeme inimestega niimoodi?" (lk 52).
Üks teose veetlevamaid omadusi on Kaja Kannu sundimatu oskus kirjeldada ka kõige argisemaid seiku voolavalt, tunnetuslikult ja kehaliste aistingute kaudu. Siin kumab tõenäoliselt läbi autori kauane suhe koreograafia ja teatrikunstiga, mis annab tema keelekasutusele kohati mannavahu kerguse, millest kerkib juba järgmisel hetkel märatsev laine.
Lisaks võlub "Tänavatüdruk" maaläheduse ja soomeugrilikult armsate korilas- stseenidega. Autor annab edasi oskusi ja siirast sidet maaga, mis meenutab vanaema õunapuuaeda, rohimist vajavaid peenraid, soojaks köetud ahju ja kaevulkäike. Teose jutustajategelasel on hakkamist ja iseseisvust, ent ka oskus õigel hetkel aeg maha võtta ja oravarattast välja astuda. Temal pole kiire, nagu kõigil tänapäeval kipub olema.
Teisalt leidub teoses seiku, mis üdini linnalikud, võiks isegi öelda beibelikud. Kaja Kann näitab, kuidas mehi ümber sõrme keerata, et nad tuleksid kaasa, läheksid ära, parandaksid katkise rehvi või vead filosoofiaessees. Feminist või mitte? No võta näpust.
Ka võib mitmes stseenis tajuda ühiskonna survet, et naine peab alati olema ilus ja veetlev. Igavesti noor, seksikas, edukas, tark. On peatükke, kus kõik need reeglid tekitavad jutustajategelases ebakindlust, ent teinekord lajatab autor kontsakinga jõuliselt põrandasse ja teatab, et selline tema lihtsalt on – võta või jäta. Ka lugejal ei jää muud üle.
Kiitmata ei saa jätta ka autori ausust, mis puutub alkoholismi, vaimsesse tervisesse, unetusse ja kõigesse muusse, millest me sageli rääkida ei taha või ei julge. Kordagi halamata, näitab "Tänavatüdruk", kuidas mõjutavad stress ja lüüasaamised tehtud valikutes meie võimet näha end ümbritsevaid värve. Neil hetkil tundub teos rusuv, nagu suruks lugeja nurka. Ent selline depressioon ongi ja on värskendav, et autor ei peitu selle avameelse kujutamise eest.
"[M]a arvan, et sa tead palju rohkem, kui välja näitad." ("Tänavatüdruk" lk 39)
Kaja Kannu "Tänavatüdruk" on nii palju korraga, et võib tunduda võõrastav ja kohe kindlasti tekitab mõneski lugejas ebamugavust. Samas on teoses ohtralt ilusaid mõtteid, enese ületamist ja elutarkust, mida ei taha kohe kuidagi kaante vahele jätta. Peegelpilt võibki olla kummastav, aga õige nurga alt ja õiges valguses võib sealt näha tervet vikerkaart. | Arvustus. Kaja Kann lööb kontsa põrandasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma luban endale, et hoian oma meeled avatud, et avastada midagi uut." ("Tänavatüdruk" lk 165). Koreograafi, etenduskunstniku ja teatrikriitikuna tuntud Kaja Kannu kirjutamist ei saa tõesti kuidagi nimetada ühekülgseks või lamedaks.
"Tänavatüdruku" jutustajategelane – sisuliselt on tegemist vähemalt tugevalt biograafiliste elementidega teosega, ent kunagi ei või kindel olla, kust jookseb piir väljamõeldu ja Kaja tegeliku mina vahel – on keskealine loomeinimene, kes otsustab uitmõtte peale alustada õpinguid filosoofia erialal Tallinna Ülikoolis.
Tallinlasele, täiskasvanust õppijale ja eriti Tallinna Ülikooli vilistlasele on kindlasti muhe lugeda muljeid radadest ja tegemistest, mis tõenäoliselt ka endal kunagi kogemuste pagasisse pakitud.
Samas, kindlasti ei ole see teos kõigile maitse järgi. Elades maailmas, kus peetakse lugu poliitilisest korrektsusest ja hoidutakse väljaütlemistest, mis võiksid kedagi solvata, mõjub Kaja Kannu keelekasutus nagu ämber külma vett pähe. Kusjuures enne ei ole keha saunas soojaks köetud.
Noorema põlvkonna lugejale on tõenäoliselt vastumeelne teoses esinev sage ropendamine, pidevad joomingud, silmakirjalik kapitalismi siunamine, alatasa "meie" versus"nemad" duaalsustesse langemine, stereotüpiseerimine, varjatult seksistlikud kommentaarid jne. Ühelt poolt on see kõik ääretult aus ja värskendav, ent teisalt tekib tahe kolme ahvi kombel silmad, kõrvad ja suu katta.
Olles seda öelnud, pean kohe ka selgituseks ja lohutuseks tõdema, et Kaja Kann siiski ei ole seksist, rassist ega muidu tropp. Nagu autor ka kirjutab, on tema kui peegel, kust vaatab vastu ühiskonna pale. "Tänavatüdrukus" näeme midagi ürgisiklikku ja samas universaalset. On hetki, kui banaalsena tunduv tekitab soovi teos käest panna ja on teisi, kus mitukümmend lehekülge lendavad linnutiivul ja kõik kirjutatu saab endasse ammutatud.
"Miks me, kunstnikud, teeme inimestega niimoodi?" (lk 52).
Üks teose veetlevamaid omadusi on Kaja Kannu sundimatu oskus kirjeldada ka kõige argisemaid seiku voolavalt, tunnetuslikult ja kehaliste aistingute kaudu. Siin kumab tõenäoliselt läbi autori kauane suhe koreograafia ja teatrikunstiga, mis annab tema keelekasutusele kohati mannavahu kerguse, millest kerkib juba järgmisel hetkel märatsev laine.
Lisaks võlub "Tänavatüdruk" maaläheduse ja soomeugrilikult armsate korilas- stseenidega. Autor annab edasi oskusi ja siirast sidet maaga, mis meenutab vanaema õunapuuaeda, rohimist vajavaid peenraid, soojaks köetud ahju ja kaevulkäike. Teose jutustajategelasel on hakkamist ja iseseisvust, ent ka oskus õigel hetkel aeg maha võtta ja oravarattast välja astuda. Temal pole kiire, nagu kõigil tänapäeval kipub olema.
Teisalt leidub teoses seiku, mis üdini linnalikud, võiks isegi öelda beibelikud. Kaja Kann näitab, kuidas mehi ümber sõrme keerata, et nad tuleksid kaasa, läheksid ära, parandaksid katkise rehvi või vead filosoofiaessees. Feminist või mitte? No võta näpust.
Ka võib mitmes stseenis tajuda ühiskonna survet, et naine peab alati olema ilus ja veetlev. Igavesti noor, seksikas, edukas, tark. On peatükke, kus kõik need reeglid tekitavad jutustajategelases ebakindlust, ent teinekord lajatab autor kontsakinga jõuliselt põrandasse ja teatab, et selline tema lihtsalt on – võta või jäta. Ka lugejal ei jää muud üle.
Kiitmata ei saa jätta ka autori ausust, mis puutub alkoholismi, vaimsesse tervisesse, unetusse ja kõigesse muusse, millest me sageli rääkida ei taha või ei julge. Kordagi halamata, näitab "Tänavatüdruk", kuidas mõjutavad stress ja lüüasaamised tehtud valikutes meie võimet näha end ümbritsevaid värve. Neil hetkil tundub teos rusuv, nagu suruks lugeja nurka. Ent selline depressioon ongi ja on värskendav, et autor ei peitu selle avameelse kujutamise eest.
"[M]a arvan, et sa tead palju rohkem, kui välja näitad." ("Tänavatüdruk" lk 39)
Kaja Kannu "Tänavatüdruk" on nii palju korraga, et võib tunduda võõrastav ja kohe kindlasti tekitab mõneski lugejas ebamugavust. Samas on teoses ohtralt ilusaid mõtteid, enese ületamist ja elutarkust, mida ei taha kohe kuidagi kaante vahele jätta. Peegelpilt võibki olla kummastav, aga õige nurga alt ja õiges valguses võib sealt näha tervet vikerkaart.
### Response:
Arvustus. Kaja Kann lööb kontsa põrandasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna tehakse tähtsaid otsuseid Inglismaal, kus videosilla teel kogunevad kõrgliigaklubide juhid kriisikoosolekule. On siiski juba teada, et enamik Premier League'i klubisid soovib hooaja lõpuni mängida, sest muidu jäädaks ilma teleõiguste rahadest, mis küünib 762 miljoni naelani (870 miljonit eurot).
UEFA on samuti kõigile oma 55le liikmesriigile rõhutanud, et toetab igati hooaja lõpuni mängimist, isegi kui see toimub juulis-augustis. "On ülimalt tähtis, et isegi selline ränk sündmus nagu see epideemia, ei takistaks meie meistrivõistluste reeglitekohast lõpuni mängimist. Kõik tiitlid tuleks kätte anda vastavalt tulemustele," tsiteeris UEFA kirja Sky Sports. "Oleme kindlad, et mõne kuu möödudes saame jalgpallimängudega edasi minna – lähtudes võimude antud tingimustest – ning usume, et praeguses faasis on koduste meistrivõistluste pooleli jätmine ennatlik ja põhjendamatu."
Kirjale on lisaks UEFA presidendile Aleksander Ceferinile alla kirjutanud ka Euroopa klubide assotsiatsiooni esimees Andrea Agnelli, kes on ühtlasi Itaalia kõrgliigaklubi ja praeguse tabeliliidri Torino Juventuse president.
Eile väitis Itaalia jalgpalliliidu president Gabriele Gravina, et juhul, kui Itaalia kõrgliiga koroonaviiruse pooleli jääb, ei võtaks Juventus Serie A tiitlit vastu. Juventuse edumaa tabelis lähima jälitaja, Rooma Lazio ees on üks punkt, mängida on veel 12 vooru. Gravina on seisukohal, et hooaja pooleli jätmine oleks "ebaõiglane", kirjutas eile ESPN.
Samal ajal on kõrgliigaklubide Fiorentina ja Torino juhid väljendanud kahtlust, et haigusest räsitud Itaalias õnnestub sel kevadel või isegi suvel veel platsile tulla. Neist veelgi otsekohesema seisukoha on võtnud Brescia president Massimo Cellino, kelle sõnul on Serie A hooajaga lõpuni minemine vastuolus terve mõistusega ning ta ei lubaks oma meeskonnal platsile minnagi.
Intervjuus Gazzetta dello Sportile ütles Cellino: "Mängida tuleks kinniste uste taga, aga risk sportlaste tervisele jääks ikkagi. Liigaga uuesti alustamine kõlab mulle sulaselge hullumeelsusena. Kui meid selleks sunnitakse, siis austusest Brescia elanike ja nende kaotatud lähedaste nimel olen valmis meeskonda mitte platsile lubama ja võtma vastu 0-3 loobumiskaotused." | Jätta pooleli või mängida edasi? Euroopa jalgpall on dilemma osas lõhestunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna tehakse tähtsaid otsuseid Inglismaal, kus videosilla teel kogunevad kõrgliigaklubide juhid kriisikoosolekule. On siiski juba teada, et enamik Premier League'i klubisid soovib hooaja lõpuni mängida, sest muidu jäädaks ilma teleõiguste rahadest, mis küünib 762 miljoni naelani (870 miljonit eurot).
UEFA on samuti kõigile oma 55le liikmesriigile rõhutanud, et toetab igati hooaja lõpuni mängimist, isegi kui see toimub juulis-augustis. "On ülimalt tähtis, et isegi selline ränk sündmus nagu see epideemia, ei takistaks meie meistrivõistluste reeglitekohast lõpuni mängimist. Kõik tiitlid tuleks kätte anda vastavalt tulemustele," tsiteeris UEFA kirja Sky Sports. "Oleme kindlad, et mõne kuu möödudes saame jalgpallimängudega edasi minna – lähtudes võimude antud tingimustest – ning usume, et praeguses faasis on koduste meistrivõistluste pooleli jätmine ennatlik ja põhjendamatu."
Kirjale on lisaks UEFA presidendile Aleksander Ceferinile alla kirjutanud ka Euroopa klubide assotsiatsiooni esimees Andrea Agnelli, kes on ühtlasi Itaalia kõrgliigaklubi ja praeguse tabeliliidri Torino Juventuse president.
Eile väitis Itaalia jalgpalliliidu president Gabriele Gravina, et juhul, kui Itaalia kõrgliiga koroonaviiruse pooleli jääb, ei võtaks Juventus Serie A tiitlit vastu. Juventuse edumaa tabelis lähima jälitaja, Rooma Lazio ees on üks punkt, mängida on veel 12 vooru. Gravina on seisukohal, et hooaja pooleli jätmine oleks "ebaõiglane", kirjutas eile ESPN.
Samal ajal on kõrgliigaklubide Fiorentina ja Torino juhid väljendanud kahtlust, et haigusest räsitud Itaalias õnnestub sel kevadel või isegi suvel veel platsile tulla. Neist veelgi otsekohesema seisukoha on võtnud Brescia president Massimo Cellino, kelle sõnul on Serie A hooajaga lõpuni minemine vastuolus terve mõistusega ning ta ei lubaks oma meeskonnal platsile minnagi.
Intervjuus Gazzetta dello Sportile ütles Cellino: "Mängida tuleks kinniste uste taga, aga risk sportlaste tervisele jääks ikkagi. Liigaga uuesti alustamine kõlab mulle sulaselge hullumeelsusena. Kui meid selleks sunnitakse, siis austusest Brescia elanike ja nende kaotatud lähedaste nimel olen valmis meeskonda mitte platsile lubama ja võtma vastu 0-3 loobumiskaotused."
### Response:
Jätta pooleli või mängida edasi? Euroopa jalgpall on dilemma osas lõhestunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seadusemuudatuse eelnõuga, mille peab heaks kiitma ka riigikogu, nähakse ette relvaloa, kollektsioneerimisloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa ning relvaseaduse alusel väljastatud tegevuslubade kehtivuse pikenemine eriolukorra ajal ja 60 päeva pärast eriolukorra lõppu.
See ajavahemik on tarvilik selleks, et tagada luba pikendavatele inimestele mõistlik loa pikendamise taotluse esitamiseks ja tervisetõendi hankimiseks pärast eriolukorra lõppu, teatas siseministeerium. Samuti on see piisav aeg, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) saaks naasta oma tavapärasesse töörütmi ja relvalubadega tegelda.
Muudatus puudutab üksnes neid relvaomanikke, kes on PPA poolt varasemalt kontrollitud, läbinud eksamid ning kellele on antud õigus relvi käidelda. Nende suhtes teeb amet jätkuvalt järelevalvet ja kui peaks ilmnema, et inimene paneb eriolukorra ajal toime süüteo, mis välistab relvade käitlemise õiguse, siis reageeritakse sellele tavapärases korras.
Eelnõus nähakse ette, et ka tegevusluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva pärast eriolukorra lõppu. Siseministeeriumi hinnangul peaks vältima olukorda, kus juriidilisel isikul lõpeb tegevusloa kehtivus temast mitteoleneval põhjusel. Sel juhul tekiks nii juriidilisele isikule kui ka PPAle mitmeid kohustusi (nt ettevõte peab kogu relvaalase dokumentatsiooni, relvad, laskemoona jms PPAle üle andma), mida peaks vältima, teatas ministeerium.
Ka tegevusloa omanike, näiteks relvakaupmeeste ja relvameistrite, üle jätkub eriolukorra ajal järelevalve tegemine ning õiguslike aluste tuvastamisel tegevusluba peatatakse või tunnistatakse kehtetuks.
Muudatused on osa riigikogule esitatud COVID-19 tõrje meetmete elluviimiseks väljatöötatud seadusemuudatusi koondavast eelnõust. | Relvalubade kehtivust pikendatakse eriolukorra lõpuni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seadusemuudatuse eelnõuga, mille peab heaks kiitma ka riigikogu, nähakse ette relvaloa, kollektsioneerimisloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa ning relvaseaduse alusel väljastatud tegevuslubade kehtivuse pikenemine eriolukorra ajal ja 60 päeva pärast eriolukorra lõppu.
See ajavahemik on tarvilik selleks, et tagada luba pikendavatele inimestele mõistlik loa pikendamise taotluse esitamiseks ja tervisetõendi hankimiseks pärast eriolukorra lõppu, teatas siseministeerium. Samuti on see piisav aeg, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) saaks naasta oma tavapärasesse töörütmi ja relvalubadega tegelda.
Muudatus puudutab üksnes neid relvaomanikke, kes on PPA poolt varasemalt kontrollitud, läbinud eksamid ning kellele on antud õigus relvi käidelda. Nende suhtes teeb amet jätkuvalt järelevalvet ja kui peaks ilmnema, et inimene paneb eriolukorra ajal toime süüteo, mis välistab relvade käitlemise õiguse, siis reageeritakse sellele tavapärases korras.
Eelnõus nähakse ette, et ka tegevusluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva pärast eriolukorra lõppu. Siseministeeriumi hinnangul peaks vältima olukorda, kus juriidilisel isikul lõpeb tegevusloa kehtivus temast mitteoleneval põhjusel. Sel juhul tekiks nii juriidilisele isikule kui ka PPAle mitmeid kohustusi (nt ettevõte peab kogu relvaalase dokumentatsiooni, relvad, laskemoona jms PPAle üle andma), mida peaks vältima, teatas ministeerium.
Ka tegevusloa omanike, näiteks relvakaupmeeste ja relvameistrite, üle jätkub eriolukorra ajal järelevalve tegemine ning õiguslike aluste tuvastamisel tegevusluba peatatakse või tunnistatakse kehtetuks.
Muudatused on osa riigikogule esitatud COVID-19 tõrje meetmete elluviimiseks väljatöötatud seadusemuudatusi koondavast eelnõust.
### Response:
Relvalubade kehtivust pikendatakse eriolukorra lõpuni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fondiga toetatakse eelkõige madala sissetulekuga peresid, töötuid, vanemaealisi inimesi ja lapsi, kelle peamiseks söögikorraks on koolilõuna, kirjutab Rolling Stone.
Fondi teine asutaja on filantroop Laurene Powell Jobs. Koos DiCaprioga annetasid nad fondi kokku viis miljonit dollarit. Sama summaga toetas fondi ka Apple. Fondi eesmärk on saada kokku 15 miljonit dollarit.
"Sel kriisi ajal on meid inspireerinud organisatsioonid World Central Kitchen ja Feeding America, kes pakuvad toitu kõige haavatavamatele inimestele. Ma tänan neid nende väsimatu töö eest, nad väärivad meie kõikide toetust," rääkis DiCaprio. | Leonardo DiCaprio asutas fondi hädaliste aitamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fondiga toetatakse eelkõige madala sissetulekuga peresid, töötuid, vanemaealisi inimesi ja lapsi, kelle peamiseks söögikorraks on koolilõuna, kirjutab Rolling Stone.
Fondi teine asutaja on filantroop Laurene Powell Jobs. Koos DiCaprioga annetasid nad fondi kokku viis miljonit dollarit. Sama summaga toetas fondi ka Apple. Fondi eesmärk on saada kokku 15 miljonit dollarit.
"Sel kriisi ajal on meid inspireerinud organisatsioonid World Central Kitchen ja Feeding America, kes pakuvad toitu kõige haavatavamatele inimestele. Ma tänan neid nende väsimatu töö eest, nad väärivad meie kõikide toetust," rääkis DiCaprio.
### Response:
Leonardo DiCaprio asutas fondi hädaliste aitamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel kuul finantsturgudel ja inimeste pensionikontodel toimunu on tekitanud rohkelt küsimusi ja ebakindlust. On arusaadav ja inimlik, et inimesed ei küsi headel aegadel, miks on pensionisäästude väärtus kasvanud, vaid küsitakse ikka keerulisematel aegadel, miks on väärtus vähenenud.
Samuti on väga inimlik juba toimunud languse järel asuda väärtpabereid müüma või siis pensionifondi vähem riskantsema vastu vahetama. Meist keegi ei tea, kui sügavaks võib käimasolev kriis kujuneda, kuid meil on võimalus õppida eelnevatest kriisidest.
Sõnaühend deja vu viitab olukorrale, milles oleme juba varem olnud. Ka käimasolev langus ei ole finantsturgudel sugugi esimene ja mitmetel portfellihalduritel on see juba kolmas suurem kriis läbi elada.
Viimase saja aasta jooksul on olnud kuus aastat, kui maailma suurim, USA aktsiaturg on langenud üle 20 protsendi. Ühegi sellise kriisiga ei saabunud maailmalõpp ja turud on kriisidest taastunud. Ettevõtted on jätkanud laienemist, innovatsioon on jätkanud meie elu lihtsustamist ning maailmamajandus on jätkanud kasvamist – koos sellega on pikaajalises kasvutrendis ka aktsiate hinnad.
Ka Eesti pensionifondid on läbi elanud juba mitmeid suuremaid ja väiksemaid langusperioode, kuid sellegipoolest on tootlused tegevuse algusest positiivsed ja enamike fondide puhul ületavad ka inflatsiooni.
Finantsturud ennetavad reaalmajandust
Kui majandusprotsessid toimuvad suhteliselt aeglaselt ja inertselt, siis finantsturgudel käib kõik väga kähku. Kahe nädalaga 30 protsenti kaotust käib kiiresti, samal ajal kui koroonahirmus ettevõtete tegevuses ja inimeste sissetulekutes justkui polegi veel väga palju toimunud. Finantsturge võib vaadata kui kollektiivset aju, mis üritab ennetavalt hinnata ettevõtetes ja laiemalt majanduses toimuvat.
See "kollektiivne aju" reageerib juba ette ja sellele ajule on omane ka emotsionaalsus – sageli reageeritakse emotsionaalselt üle nii üles- kui allapoole.
Seetõttu tasub endalt alati küsida, kui negatiivse stsenaariumiga on finantsturud juba arvestanud? Pelgalt tulevikus saabuv uudis, et maailma majanduskasv saab koroonaviiruse tagajärjel olema sügavas miinuses, ei pruugi aktsiatele enam negatiivset mõju avaldada, sest kõik juba eeldasid seda nagunii. Ettevõtte kvartalikahjum ja dividendide tühistamine võib viia aktsia hoopis tõusule, sest juba oodatud fakti konstateerimine ei muuda ju sisuliselt seda aktsiat vähematraktiivseks.
Kui uudistes alles hakatakse rääkima saabuva kriisi sügavusest, võivad aktsiaturud juba vaadata sellest negatiivsusest läbi ja keskenduda olukorra paranemise võimalustele. Ka eelmise, 2008.–2009. aasta kriisi ajal asusid aktsiaturud märtsis 2009 tõusule, ehkki meedias domineerisid endiselt nukrad toonid ja paljude riikide majandustes seisis raskem veel ees.
Tippe ja põhju finantsturgudel on ka professionaalidel väga keeruline täpselt tabada, veelgi keerulisem on see uudistest ärevusse sattunud pensionikogujal. On inimlikult mõistetav, et peale toimunud ehmatavat langust tekib soov oma raha vabatahtlikust kolmandast sambast välja võtta (seejuures olulise osa tulumaksuks makstes) või oma kohustusliku teise samba fondi vähemriskantse või konservatiivsema vastu vahetada.
Kuid peatume hetkeks: kas neid samme ei peaks tegema pigem siis, kui ümberringi on kõik hästi ja väärtpaberite hinnad kõrgel? Osta odavalt ja müüa kallilt peaks olema meie juhtmõte, mitte vastupidi.
Seetõttu ei ole ka riigipoolsete pensioni II samba sissemaksete külmutamine hea plaan – loobutakse võimalusest, kus saab osta odavalt, et siis turgude tõusmisel sellelt suuremat tulu lõigata. Deja vu – ka seda oleme me juba näinud aastatel 2009–2010. Ajal mil, riigipoolsed maksed olid eelmisel korral peatatud, tõusid maailma aktsiaturud ligi 50 protsenti.
Meile meeldivad allahindlused
Finantsturgude langust võime võrrelda allahindluste või hullude päevadega. Oletame, et kui kõik maailma rõiva-, jalatsi-, elektroonika ja muude kaupade kauplused korraldaksid osturalli ja müüksid oma kauba 50, 70 või isegi 90 protsenti soodsamalt, kas me siis ostaksime neid?
Võin julgelt väita, et enamik seisaks järjekorras ja paneks ostukorvi ka seda, mida hetkel vaja ei lähegi. Sama on ka pensioniks kogumisega – kui me ei jätkaks sissemakseid oma sammastesse, siis me ei kasutada ära praegust soodusmüüki, mis tulevikus, kui turud taas taastuvad, meile kasumit toodavad.
Hea uudis on see, et ka see kriis lõpeb. Ükskord. Muutume kõik rahulikumaks, targemaks, kogenenumaks ja kokkuhoid suureneb taas. Kõige pimedam hetk on ikka enne koidikut. Soovin kõigile tervist, vastupidavust ja külma närvi. | Endriko Võrklaev: finantsturgudel järgneb langusele ükskord tõus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel kuul finantsturgudel ja inimeste pensionikontodel toimunu on tekitanud rohkelt küsimusi ja ebakindlust. On arusaadav ja inimlik, et inimesed ei küsi headel aegadel, miks on pensionisäästude väärtus kasvanud, vaid küsitakse ikka keerulisematel aegadel, miks on väärtus vähenenud.
Samuti on väga inimlik juba toimunud languse järel asuda väärtpabereid müüma või siis pensionifondi vähem riskantsema vastu vahetama. Meist keegi ei tea, kui sügavaks võib käimasolev kriis kujuneda, kuid meil on võimalus õppida eelnevatest kriisidest.
Sõnaühend deja vu viitab olukorrale, milles oleme juba varem olnud. Ka käimasolev langus ei ole finantsturgudel sugugi esimene ja mitmetel portfellihalduritel on see juba kolmas suurem kriis läbi elada.
Viimase saja aasta jooksul on olnud kuus aastat, kui maailma suurim, USA aktsiaturg on langenud üle 20 protsendi. Ühegi sellise kriisiga ei saabunud maailmalõpp ja turud on kriisidest taastunud. Ettevõtted on jätkanud laienemist, innovatsioon on jätkanud meie elu lihtsustamist ning maailmamajandus on jätkanud kasvamist – koos sellega on pikaajalises kasvutrendis ka aktsiate hinnad.
Ka Eesti pensionifondid on läbi elanud juba mitmeid suuremaid ja väiksemaid langusperioode, kuid sellegipoolest on tootlused tegevuse algusest positiivsed ja enamike fondide puhul ületavad ka inflatsiooni.
Finantsturud ennetavad reaalmajandust
Kui majandusprotsessid toimuvad suhteliselt aeglaselt ja inertselt, siis finantsturgudel käib kõik väga kähku. Kahe nädalaga 30 protsenti kaotust käib kiiresti, samal ajal kui koroonahirmus ettevõtete tegevuses ja inimeste sissetulekutes justkui polegi veel väga palju toimunud. Finantsturge võib vaadata kui kollektiivset aju, mis üritab ennetavalt hinnata ettevõtetes ja laiemalt majanduses toimuvat.
See "kollektiivne aju" reageerib juba ette ja sellele ajule on omane ka emotsionaalsus – sageli reageeritakse emotsionaalselt üle nii üles- kui allapoole.
Seetõttu tasub endalt alati küsida, kui negatiivse stsenaariumiga on finantsturud juba arvestanud? Pelgalt tulevikus saabuv uudis, et maailma majanduskasv saab koroonaviiruse tagajärjel olema sügavas miinuses, ei pruugi aktsiatele enam negatiivset mõju avaldada, sest kõik juba eeldasid seda nagunii. Ettevõtte kvartalikahjum ja dividendide tühistamine võib viia aktsia hoopis tõusule, sest juba oodatud fakti konstateerimine ei muuda ju sisuliselt seda aktsiat vähematraktiivseks.
Kui uudistes alles hakatakse rääkima saabuva kriisi sügavusest, võivad aktsiaturud juba vaadata sellest negatiivsusest läbi ja keskenduda olukorra paranemise võimalustele. Ka eelmise, 2008.–2009. aasta kriisi ajal asusid aktsiaturud märtsis 2009 tõusule, ehkki meedias domineerisid endiselt nukrad toonid ja paljude riikide majandustes seisis raskem veel ees.
Tippe ja põhju finantsturgudel on ka professionaalidel väga keeruline täpselt tabada, veelgi keerulisem on see uudistest ärevusse sattunud pensionikogujal. On inimlikult mõistetav, et peale toimunud ehmatavat langust tekib soov oma raha vabatahtlikust kolmandast sambast välja võtta (seejuures olulise osa tulumaksuks makstes) või oma kohustusliku teise samba fondi vähemriskantse või konservatiivsema vastu vahetada.
Kuid peatume hetkeks: kas neid samme ei peaks tegema pigem siis, kui ümberringi on kõik hästi ja väärtpaberite hinnad kõrgel? Osta odavalt ja müüa kallilt peaks olema meie juhtmõte, mitte vastupidi.
Seetõttu ei ole ka riigipoolsete pensioni II samba sissemaksete külmutamine hea plaan – loobutakse võimalusest, kus saab osta odavalt, et siis turgude tõusmisel sellelt suuremat tulu lõigata. Deja vu – ka seda oleme me juba näinud aastatel 2009–2010. Ajal mil, riigipoolsed maksed olid eelmisel korral peatatud, tõusid maailma aktsiaturud ligi 50 protsenti.
Meile meeldivad allahindlused
Finantsturgude langust võime võrrelda allahindluste või hullude päevadega. Oletame, et kui kõik maailma rõiva-, jalatsi-, elektroonika ja muude kaupade kauplused korraldaksid osturalli ja müüksid oma kauba 50, 70 või isegi 90 protsenti soodsamalt, kas me siis ostaksime neid?
Võin julgelt väita, et enamik seisaks järjekorras ja paneks ostukorvi ka seda, mida hetkel vaja ei lähegi. Sama on ka pensioniks kogumisega – kui me ei jätkaks sissemakseid oma sammastesse, siis me ei kasutada ära praegust soodusmüüki, mis tulevikus, kui turud taas taastuvad, meile kasumit toodavad.
Hea uudis on see, et ka see kriis lõpeb. Ükskord. Muutume kõik rahulikumaks, targemaks, kogenenumaks ja kokkuhoid suureneb taas. Kõige pimedam hetk on ikka enne koidikut. Soovin kõigile tervist, vastupidavust ja külma närvi.
### Response:
Endriko Võrklaev: finantsturgudel järgneb langusele ükskord tõus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kogu riik ja maailm elab ja toimib praegu pigem hetkes kui ruumis," räägib näituse kuraator, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Kalev Vapper. "Koos noorte skulptoritega avame ajaveebis näituse, mis tegeleb lisaks ajale selgelt vormi ja ruumiga."
Näitusel osalevad Nele Tiidelepp, Solveig Saar, Izabella Neff, Siim Elmers ja Aleksandr Valetto.
Näitusel osalevad autorid, kes on sel kevadel skulptuuri ja installatsiooni erialal Eesti Kunstiakadeemia lõpetamas. Kuigi nad tegelevad iga päev vormi ja ruumi küsimustega, seistakse olukorra ees, kus lõpetamine võib toimuda virtuaalselt. Rääkimata hetkel toimuvast õppetööst.
NB! Jälgige Instagrammi otseülekannet ja lingijagamist koos kuraaroriga @vapperkalevvapper !
Lingi näitusele postitab kõigile avalikult Facebookis ka kasutaja Valgus Pilt.
Näitus ERIOLUKORD jääb avatuks eriolukorra lõpuni.
Pressimaterjalid:
Siim Elmers fragment teosest "Kannatus"
Nele Tiidelepp fragmendid teostest "Ma olen närviline" ja "Paar võimalikku minevikku ja tulevikku" | Avatakse näitus "Eriolukord" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kogu riik ja maailm elab ja toimib praegu pigem hetkes kui ruumis," räägib näituse kuraator, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Kalev Vapper. "Koos noorte skulptoritega avame ajaveebis näituse, mis tegeleb lisaks ajale selgelt vormi ja ruumiga."
Näitusel osalevad Nele Tiidelepp, Solveig Saar, Izabella Neff, Siim Elmers ja Aleksandr Valetto.
Näitusel osalevad autorid, kes on sel kevadel skulptuuri ja installatsiooni erialal Eesti Kunstiakadeemia lõpetamas. Kuigi nad tegelevad iga päev vormi ja ruumi küsimustega, seistakse olukorra ees, kus lõpetamine võib toimuda virtuaalselt. Rääkimata hetkel toimuvast õppetööst.
NB! Jälgige Instagrammi otseülekannet ja lingijagamist koos kuraaroriga @vapperkalevvapper !
Lingi näitusele postitab kõigile avalikult Facebookis ka kasutaja Valgus Pilt.
Näitus ERIOLUKORD jääb avatuks eriolukorra lõpuni.
Pressimaterjalid:
Siim Elmers fragment teosest "Kannatus"
Nele Tiidelepp fragmendid teostest "Ma olen närviline" ja "Paar võimalikku minevikku ja tulevikku"
### Response:
Avatakse näitus "Eriolukord" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome valitsus kehtestas esmaspäeval uued, karmimad piirangud, mis puudutavad ka reisijatevedu laevadel Soome ja Eesti ning Soome ja Rootsi vahel. Plaani järgi ei võta Soome suunal laevad enam reisijaid peale, küll saaksid reisijad laevale, kui soovivad Eestisse sõita.
Tallink Grupile laekus neljapäeva õhtul Soome transpordi- ja kommunikatsiooniametilt (Traficom) informatsioon, et reisijatevedu Soome suunal sel nädalal siiski jätkub, kuna piirangu kehtestamise osas pole Soome ametkonnas selle nädala jooksul kokkuleppele suudetud jõuda, ütles ERR-ile Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link.
Reisijatel on seega praeguse seisuga endiselt võimalik reisida nii Soome, kui Soomest välja. Tallink Grupi laev Megastar jätkab reisijatevedu Tallinna-Helsingi liinil mõlemal suunal ning laevad Baltic Princess ja Galaxy jätkavad reisijatevedu Turu-Stockholmi liinil mõlemal suunal.
Reisijatevedu jätkatakse, kuni Soome ametivõimud ei anna korraldust reisijateveo piirangu rakendamiseks. Tallinkile teadaolevalt jätkuvad arutelud piirangu kehtestamise teemal järgmisel nädalal.
Erijuhud - näiteks, kas piirangute rakendudes kaob Soome sõitmise võimalus ka vahetusautojuhtidel - pole kõik veel lõpuni selged. T
Välisministeeriumist öeldi reedel ERR-ile, et võimalike erandite osas käivad Soomega praegu läbirääkimised, seega ei saa midagi konkreetset veel öelda.
Piirangu kehtestamise info saadeti kõigile Soome ja lähiriikide vahel opereerivatele laevafirmadele selle nädala esmaspäeval Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti poolt. Esmaspäeval saadetud kirjas paluti kõigil laevafirmadel lõpetada Soome suunal reisijatevedu alates kolmapäevast, 1. aprillist.
Laevafirmad alustasid ettevalmistusi korralduse täitmiseks, kui teisipäeval saabus uus teade, et piirangu kehtestamine viibib ning täiendavat informatsiooni antakse laevafirmadele esimesel võimalusel.
Tallinki laevadest sõidab Tallinna ja Helsingi vahel praegu vaid Megastar, mida Soome toetab rahaliselt, et kaubaveod Eesti ja Soome vahel jätkuksid.
Megastar teeb praegu graafiku järgi kuus reisi päevas.
Turu-Stockholmi liinil sõidab kaks Tallinki laeva - Galaxy ja Baltic Princess, mõlema tegevust liinil toetab kaubavedude jätkamiseks samuti Soome riik. Nii Megastari kui ka Galaxy ja Baltic Princessi liinil jätkamist toetab Soome riik esialgu juuni keskpaigani, ütles Link. | Reisijatevedu Soome suunal jätkub vähemalt järgmise nädalani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome valitsus kehtestas esmaspäeval uued, karmimad piirangud, mis puudutavad ka reisijatevedu laevadel Soome ja Eesti ning Soome ja Rootsi vahel. Plaani järgi ei võta Soome suunal laevad enam reisijaid peale, küll saaksid reisijad laevale, kui soovivad Eestisse sõita.
Tallink Grupile laekus neljapäeva õhtul Soome transpordi- ja kommunikatsiooniametilt (Traficom) informatsioon, et reisijatevedu Soome suunal sel nädalal siiski jätkub, kuna piirangu kehtestamise osas pole Soome ametkonnas selle nädala jooksul kokkuleppele suudetud jõuda, ütles ERR-ile Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link.
Reisijatel on seega praeguse seisuga endiselt võimalik reisida nii Soome, kui Soomest välja. Tallink Grupi laev Megastar jätkab reisijatevedu Tallinna-Helsingi liinil mõlemal suunal ning laevad Baltic Princess ja Galaxy jätkavad reisijatevedu Turu-Stockholmi liinil mõlemal suunal.
Reisijatevedu jätkatakse, kuni Soome ametivõimud ei anna korraldust reisijateveo piirangu rakendamiseks. Tallinkile teadaolevalt jätkuvad arutelud piirangu kehtestamise teemal järgmisel nädalal.
Erijuhud - näiteks, kas piirangute rakendudes kaob Soome sõitmise võimalus ka vahetusautojuhtidel - pole kõik veel lõpuni selged. T
Välisministeeriumist öeldi reedel ERR-ile, et võimalike erandite osas käivad Soomega praegu läbirääkimised, seega ei saa midagi konkreetset veel öelda.
Piirangu kehtestamise info saadeti kõigile Soome ja lähiriikide vahel opereerivatele laevafirmadele selle nädala esmaspäeval Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti poolt. Esmaspäeval saadetud kirjas paluti kõigil laevafirmadel lõpetada Soome suunal reisijatevedu alates kolmapäevast, 1. aprillist.
Laevafirmad alustasid ettevalmistusi korralduse täitmiseks, kui teisipäeval saabus uus teade, et piirangu kehtestamine viibib ning täiendavat informatsiooni antakse laevafirmadele esimesel võimalusel.
Tallinki laevadest sõidab Tallinna ja Helsingi vahel praegu vaid Megastar, mida Soome toetab rahaliselt, et kaubaveod Eesti ja Soome vahel jätkuksid.
Megastar teeb praegu graafiku järgi kuus reisi päevas.
Turu-Stockholmi liinil sõidab kaks Tallinki laeva - Galaxy ja Baltic Princess, mõlema tegevust liinil toetab kaubavedude jätkamiseks samuti Soome riik. Nii Megastari kui ka Galaxy ja Baltic Princessi liinil jätkamist toetab Soome riik esialgu juuni keskpaigani, ütles Link.
### Response:
Reisijatevedu Soome suunal jätkub vähemalt järgmise nädalani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eriolukorrast tulenev seisak nii Eesti kui maailma autospordis on drastiliselt muutnud EAL tegevust ja selle finantseerimise võimalusi. Võistlusi ei toimu, litsentse praktiliselt ei väljastata. Kui võistlused taas seaduslikult lubatakse, on ennustatav nii nende arvukuse kui osalejate hulga järsk langus. Taastumise tempo ja ulatus ei ole tänases olukorras prognoositav. Hetkel on otstarbekas viia EAL-i tegevuskulud miinimumini määral, mis tagab alaliidu hädavajalike funktsioonide jätkuvuse," seisis teates, vahendab portaal ralli.ee.
EAL-i otsus:
1. Personal. Sekretariaadi töötaja Priit Pallo viia kolmeks kuuks miinimumpalgale. Sekretariaadi töötajad Kristi Jeenas, Kuldar Sikk ja Janis Kaal koondada. Peatada Juhand Mändiga sõlmitud käsundusleping kuni autoralli EMV sarja jätkumiseni.
2. Muud kulud. Kontor: Teha üürileandjale ettepanek renditasust loobumiseks kuni 2020. aasta lõpuni, jättes EAL-i kanda vastaval perioodil ainult kommunaalkulud. Rendileandja poolt lepingu mitteaktsepteerimisel öelda leping kolmekuulise etteteatamisega koheselt üles. Kindlustus: teha kindlustusandjale ettepanek kindlustuslepingu peatamiseks kuni võistluste keeluperioodi lõpuni. FIA: saata taotlus käesoleva aasta liikmemaksu tühistamiseks.
Otsus kinnitati ühehäälselt (7 poolthäälega). | Eesti Autospordi Liit koondab töötajad ja vähendab kulud miinimumini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eriolukorrast tulenev seisak nii Eesti kui maailma autospordis on drastiliselt muutnud EAL tegevust ja selle finantseerimise võimalusi. Võistlusi ei toimu, litsentse praktiliselt ei väljastata. Kui võistlused taas seaduslikult lubatakse, on ennustatav nii nende arvukuse kui osalejate hulga järsk langus. Taastumise tempo ja ulatus ei ole tänases olukorras prognoositav. Hetkel on otstarbekas viia EAL-i tegevuskulud miinimumini määral, mis tagab alaliidu hädavajalike funktsioonide jätkuvuse," seisis teates, vahendab portaal ralli.ee.
EAL-i otsus:
1. Personal. Sekretariaadi töötaja Priit Pallo viia kolmeks kuuks miinimumpalgale. Sekretariaadi töötajad Kristi Jeenas, Kuldar Sikk ja Janis Kaal koondada. Peatada Juhand Mändiga sõlmitud käsundusleping kuni autoralli EMV sarja jätkumiseni.
2. Muud kulud. Kontor: Teha üürileandjale ettepanek renditasust loobumiseks kuni 2020. aasta lõpuni, jättes EAL-i kanda vastaval perioodil ainult kommunaalkulud. Rendileandja poolt lepingu mitteaktsepteerimisel öelda leping kolmekuulise etteteatamisega koheselt üles. Kindlustus: teha kindlustusandjale ettepanek kindlustuslepingu peatamiseks kuni võistluste keeluperioodi lõpuni. FIA: saata taotlus käesoleva aasta liikmemaksu tühistamiseks.
Otsus kinnitati ühehäälselt (7 poolthäälega).
### Response:
Eesti Autospordi Liit koondab töötajad ja vähendab kulud miinimumini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mõlemad lõigud – Kose-Ardu ja Ardu-Võõbu – on kavas avada liiklusele selle aasta augustis," ütles maanteeameti peadirektor Priit Sauk ERR-ile. Ta lisas, et septembrist detsembrini, kui uuel teel juba sõita saab, tehakse neil lõikudel veel viimistlustöid.
Ehkki tänu soojale talvele sai ehitaja ka sel ajal töid teha, siis lõigu valmimist see ei kiirenda, märkis Sauk. "Tööd kulgevad plaanitud ajakavas. Kuigi talv oli tavapärasest soojem, siis suuri tee-ehitustöid ei tehtud, sest ilmaolud on muutlikud. Teede ehitamise põhihooaeg algab aprillis," märkis ta.
Sauk ütles ka, et maanteeametil ei ole plaanis juba valminud teelõike osaliselt varem avada. "Seega, mõlemad lõigud soovime liiklusele avada augustis," rõhutas ta.
Kui detsembris sai ehitaja objektil paigaldada geotekstiili, ehitada killustikalust, teha alumise asfaldikihi ehitustöid ja nõlvade kindlustustöid, paigaldada äärekive ning konsoole, siis praegu on käsil WC-de ehitus, ulukitarade paigaldus, piirete ehitus, haljastustööd, liikluskorraldusvahendite paigaldus ja killustikaluste ehitus.
2018. aastal alustatud Kose-Ardu 12,7 kilomeetri pikkune maanteelõik läheb maanteeameti andmetel maksma 86,12 miljonit ning Ardu-Võõbu 15,3-kilomeetrine lõik 60,14 miljonit eurot.
Teelõigu projektkiiruseks on kavandatud 120 km/h, tegemist oleks I klassi maanteega. Tee kulgeb täiesti uuel trassil, kasutusse jääb ka vana maantee.
Kui Kose-Ardu-Võõbu lõik valmis saab, algab 18-kilomeetrise Võõbu-Mäo lõigu ehitus. | Neljarajaline Kose-Võõbu maanteelõik avatakse augustis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mõlemad lõigud – Kose-Ardu ja Ardu-Võõbu – on kavas avada liiklusele selle aasta augustis," ütles maanteeameti peadirektor Priit Sauk ERR-ile. Ta lisas, et septembrist detsembrini, kui uuel teel juba sõita saab, tehakse neil lõikudel veel viimistlustöid.
Ehkki tänu soojale talvele sai ehitaja ka sel ajal töid teha, siis lõigu valmimist see ei kiirenda, märkis Sauk. "Tööd kulgevad plaanitud ajakavas. Kuigi talv oli tavapärasest soojem, siis suuri tee-ehitustöid ei tehtud, sest ilmaolud on muutlikud. Teede ehitamise põhihooaeg algab aprillis," märkis ta.
Sauk ütles ka, et maanteeametil ei ole plaanis juba valminud teelõike osaliselt varem avada. "Seega, mõlemad lõigud soovime liiklusele avada augustis," rõhutas ta.
Kui detsembris sai ehitaja objektil paigaldada geotekstiili, ehitada killustikalust, teha alumise asfaldikihi ehitustöid ja nõlvade kindlustustöid, paigaldada äärekive ning konsoole, siis praegu on käsil WC-de ehitus, ulukitarade paigaldus, piirete ehitus, haljastustööd, liikluskorraldusvahendite paigaldus ja killustikaluste ehitus.
2018. aastal alustatud Kose-Ardu 12,7 kilomeetri pikkune maanteelõik läheb maanteeameti andmetel maksma 86,12 miljonit ning Ardu-Võõbu 15,3-kilomeetrine lõik 60,14 miljonit eurot.
Teelõigu projektkiiruseks on kavandatud 120 km/h, tegemist oleks I klassi maanteega. Tee kulgeb täiesti uuel trassil, kasutusse jääb ka vana maantee.
Kui Kose-Ardu-Võõbu lõik valmis saab, algab 18-kilomeetrise Võõbu-Mäo lõigu ehitus.
### Response:
Neljarajaline Kose-Võõbu maanteelõik avatakse augustis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harju maakohtu otsusega võivad teatritöötajad taas sisehoovi siseneda ja seal oma autosid parkida, kuid juhul, kui selle käigus kahjustatakse võõrast vara, tuleb teatril iga rikkumise eest 500 eurot trahvi maksta, kirjutas ERR-i venekeelne portaal.
Lisaks mõistis kohus Vene teatrilt välja kostja kohtukulud, mis küündisid 13 500 euroni.
Teatri juhtkonna teatel nõustuvad nad kohtuotsusega ja pärast seda ei ole neil Estica Estate'iga rohkem konflikte olnud.
Eelmise aasta mais blokeeris Vene teatriga külgeva büroohoone omanik Estica Estate teatri juurdepääsu nende sisehoovile, nii et teater ei saanud enam selle kaudu oma dekoratsioone majja viia ja selle töötajad hoovis autosid parkida.
Tänavu veebruaris andis teater asja kohtusse. Kaebuse kohaselt tõkestas osaühing Pärnu maantee poole seatud metallväravatega nii töötajate, koostööpartnerite kui ka rentnike ligipääsu teatrile.
Estica Estate väitis aga, et tõkestamise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja ise eiras sõidutee ja sisehoovi kasutamisel reegleid. Firma põhjenduse kohaselt kahjustas teatrile kuuluv veok kahel korral väravat ning teatritöötajad ei parkinud oma autosid ettenähtud viisil. | Vene teatri vaidlus sissepääsu tõkestanud ettevõttega lõppes kompromissiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harju maakohtu otsusega võivad teatritöötajad taas sisehoovi siseneda ja seal oma autosid parkida, kuid juhul, kui selle käigus kahjustatakse võõrast vara, tuleb teatril iga rikkumise eest 500 eurot trahvi maksta, kirjutas ERR-i venekeelne portaal.
Lisaks mõistis kohus Vene teatrilt välja kostja kohtukulud, mis küündisid 13 500 euroni.
Teatri juhtkonna teatel nõustuvad nad kohtuotsusega ja pärast seda ei ole neil Estica Estate'iga rohkem konflikte olnud.
Eelmise aasta mais blokeeris Vene teatriga külgeva büroohoone omanik Estica Estate teatri juurdepääsu nende sisehoovile, nii et teater ei saanud enam selle kaudu oma dekoratsioone majja viia ja selle töötajad hoovis autosid parkida.
Tänavu veebruaris andis teater asja kohtusse. Kaebuse kohaselt tõkestas osaühing Pärnu maantee poole seatud metallväravatega nii töötajate, koostööpartnerite kui ka rentnike ligipääsu teatrile.
Estica Estate väitis aga, et tõkestamise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja ise eiras sõidutee ja sisehoovi kasutamisel reegleid. Firma põhjenduse kohaselt kahjustas teatrile kuuluv veok kahel korral väravat ning teatritöötajad ei parkinud oma autosid ettenähtud viisil.
### Response:
Vene teatri vaidlus sissepääsu tõkestanud ettevõttega lõppes kompromissiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praeguse seisuga on Tour kavandatud toimuma ettenähtud ajal (27. juunist kuni 19. juulini). Loomulikult sõltub kõik koroonaviiruse levikust," vahendab Spordipartner.ee Prudhomme'i sõnu. "Sõnades "Tour de France" on kõige tähtsam sõna "France". Loeb ainult tervise olukord riigis. Tahan ainult üht asja - et Tour toimuks sel suvel. Seda mitte niivõrd Touri enda pärast. Kui võistlus peaks ära jääma, siis see tähendab, et riik on katastroofilises seisus. Me muidugi loodame, et see ei saa nii olema."
Prudhomme ei salanud, et praegu käivad arutelud Touri edasilükkamiseks juuli lõppu ja augusti algusesse. Tokyo olümpia tühistamise järel tundub see tõenäoline. Prudhomme lisas aga, et kindlasti ei suleta Touri fännidele. Hiljemalt 15. maiks langetatakse otsus Touri toimumise või edasilükkamise kohta. | Tour de France'i juht: me ei korralda võistlust ilma pealtvaatajateta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praeguse seisuga on Tour kavandatud toimuma ettenähtud ajal (27. juunist kuni 19. juulini). Loomulikult sõltub kõik koroonaviiruse levikust," vahendab Spordipartner.ee Prudhomme'i sõnu. "Sõnades "Tour de France" on kõige tähtsam sõna "France". Loeb ainult tervise olukord riigis. Tahan ainult üht asja - et Tour toimuks sel suvel. Seda mitte niivõrd Touri enda pärast. Kui võistlus peaks ära jääma, siis see tähendab, et riik on katastroofilises seisus. Me muidugi loodame, et see ei saa nii olema."
Prudhomme ei salanud, et praegu käivad arutelud Touri edasilükkamiseks juuli lõppu ja augusti algusesse. Tokyo olümpia tühistamise järel tundub see tõenäoline. Prudhomme lisas aga, et kindlasti ei suleta Touri fännidele. Hiljemalt 15. maiks langetatakse otsus Touri toimumise või edasilükkamise kohta.
### Response:
Tour de France'i juht: me ei korralda võistlust ilma pealtvaatajateta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu valmis koostöös Andrei Zevakiniga, kellega Sepp on ka varasemalt koos lugusid teinud. | Uudo Sepal ilmus uus lugu "Sober" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu valmis koostöös Andrei Zevakiniga, kellega Sepp on ka varasemalt koos lugusid teinud.
### Response:
Uudo Sepal ilmus uus lugu "Sober" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist oli teise testiga, mis presidendile pärast pandeemia puhangut on tehtud.
"Ma just tegin täna hommikul testi. Ma tegin selle uudishimust, et näha, kui kiiresti see töötab. See oli palju lihtsam ja meeldivam, kui esimene. Nüüd ma olen mõlemad teinud," sõnas Trump.
Esimene test tehti 73-aastasele presidendile märtsi keskel ja tegemist oli meetodiga, mille tulemused selgusid alles mitme tunni pärast.
Seekordne test võttis Trumpi sõnul aega minuti ja tulemused selgusid veerand tunniga.
Ühendriikides suri ööpäevaga koroonaviirusesse 1169 inimest
Ühendriikides suri ööpäevaga uude koroonaviirusesse 1169 inimest, teatas neljapäeva õhtul üleilmset viiruselevikut jälgiv Johns Hopkinsi ülikool.
Riigis on pandeemia algusest registreeritud 5926 surma COVID-19 tagajärjel.
Johns Hopkinsi ülikooli andmetel on Ühendriikides kinnitust leidnud juba üle 243 000 nakatumise, millest rohkem kui 30 000 viimase 24 tunni jooksul.
Kõige rohkem kannatab viirusepandeemia käes New York, kus on registreeritud ligi 50 000 nakatumist ja pea 1500 surma.
Maailmas ületas neljapäeval uude koroonaviirusesse nakatumiste arv miljoni ja surmajuhtumite arv 50 000 piiri.
New Yorgi linnapea kutsus inimesi väljas viibides näo katmisele
New Yorgi linnapea Bill de Blasio kutsus neljapäeval linlasi üles väljas viibides oma nägu katma, et ohjeldada uue koroonaviiruse levikut.
"See on näo katmine. See võib olla sall. See võib olla midagi muud, mida saate kodus ise valmistada," rääkis meer ajakirjanikele.
Linnapea pani samas südamele, et kaitsemaske ei peaks kasutama, sest need on vajalikud meditsiinitöötajatele.
Riigis on siiani jagatud nõuandeid, et nägu ei pea katma, kui ei ole just ise haigestunud ja see on kooskõlas ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ettekirjutustega. Samas on maailmas näo katmise ja maskide kasutamise kohta ka asjatundjate seas erinevaid arvamusi.
New Yorgi osariik ületas pühapäeval sünge verstaposti, kui koroonaviirusse surnute arv jõudis vähem kui kuu ajaga pärast esimest tuvastatud nakatusjuhtumit üle tuhande.
Viirus ja sellest edasi arenev haigus COVID-19 on levinud New Yorgis hirmutava kiirusega.
De Blasio sõnul läheb eeldatavalt läheb veel kaks-kolm nädalat aega, kuni linnas jõuab pandeemia tipp kätte. Linnapea on palunud USA armeel saata neile appi arste, õdesid ja muud meditsiinilist personali.
New Yorgis on kinnitust leidnud ligi 46 000 nakatumist ja registreeritud ligi 1400 surma. | USA presidendile tehtud koroonaviiruse test oli negatiivne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist oli teise testiga, mis presidendile pärast pandeemia puhangut on tehtud.
"Ma just tegin täna hommikul testi. Ma tegin selle uudishimust, et näha, kui kiiresti see töötab. See oli palju lihtsam ja meeldivam, kui esimene. Nüüd ma olen mõlemad teinud," sõnas Trump.
Esimene test tehti 73-aastasele presidendile märtsi keskel ja tegemist oli meetodiga, mille tulemused selgusid alles mitme tunni pärast.
Seekordne test võttis Trumpi sõnul aega minuti ja tulemused selgusid veerand tunniga.
Ühendriikides suri ööpäevaga koroonaviirusesse 1169 inimest
Ühendriikides suri ööpäevaga uude koroonaviirusesse 1169 inimest, teatas neljapäeva õhtul üleilmset viiruselevikut jälgiv Johns Hopkinsi ülikool.
Riigis on pandeemia algusest registreeritud 5926 surma COVID-19 tagajärjel.
Johns Hopkinsi ülikooli andmetel on Ühendriikides kinnitust leidnud juba üle 243 000 nakatumise, millest rohkem kui 30 000 viimase 24 tunni jooksul.
Kõige rohkem kannatab viirusepandeemia käes New York, kus on registreeritud ligi 50 000 nakatumist ja pea 1500 surma.
Maailmas ületas neljapäeval uude koroonaviirusesse nakatumiste arv miljoni ja surmajuhtumite arv 50 000 piiri.
New Yorgi linnapea kutsus inimesi väljas viibides näo katmisele
New Yorgi linnapea Bill de Blasio kutsus neljapäeval linlasi üles väljas viibides oma nägu katma, et ohjeldada uue koroonaviiruse levikut.
"See on näo katmine. See võib olla sall. See võib olla midagi muud, mida saate kodus ise valmistada," rääkis meer ajakirjanikele.
Linnapea pani samas südamele, et kaitsemaske ei peaks kasutama, sest need on vajalikud meditsiinitöötajatele.
Riigis on siiani jagatud nõuandeid, et nägu ei pea katma, kui ei ole just ise haigestunud ja see on kooskõlas ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ettekirjutustega. Samas on maailmas näo katmise ja maskide kasutamise kohta ka asjatundjate seas erinevaid arvamusi.
New Yorgi osariik ületas pühapäeval sünge verstaposti, kui koroonaviirusse surnute arv jõudis vähem kui kuu ajaga pärast esimest tuvastatud nakatusjuhtumit üle tuhande.
Viirus ja sellest edasi arenev haigus COVID-19 on levinud New Yorgis hirmutava kiirusega.
De Blasio sõnul läheb eeldatavalt läheb veel kaks-kolm nädalat aega, kuni linnas jõuab pandeemia tipp kätte. Linnapea on palunud USA armeel saata neile appi arste, õdesid ja muud meditsiinilist personali.
New Yorgis on kinnitust leidnud ligi 46 000 nakatumist ja registreeritud ligi 1400 surma.
### Response:
USA presidendile tehtud koroonaviiruse test oli negatiivne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kriisid on kahetsusväärsed kuid peame tunnistama, et need panevad pingutama ja otsima uusi lahendusi absoluutselt igas eluvaldkonnas. Kokkuvõttes teeb see meid tugevamaks ja seetõttu on väga tähtis säilitada kaine mõistus ning kasutada olukorda selleks, et ühiskond väljuks kriisist palju tõhusama elukorraldusega kui seni.
On arusaadav, et praegu on põhitähelepanu hetkeolukorraga toimetulekul, aga ehk pakub lohutust ja optimismi teadmine, et kõige selle juures tegeletakse ikkagi ka tuleviku planeerimisega. Kuigi see hetkel võib-olla nii ei tundu, annab eriolukord võimaluse paljudes valdkondades arenguid mitmekordselt kiirendada.
Üks nendest on ühistransport. Olgem ausad, liiga kauaks oleme jäänud kõhklema ja uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga viivitama. Sellele on palju objektiivseid ja ka mitte nii väga objektiivseid põhjuseid, nüüd aga oleme lausa sunnitud põhimõttelisteks muudatusteks meie ühistranspordis, et tagada selle jätkusuutlikkus.
Siin peab mõtlema suuremalt kui see, kas näiteks rongis saab pileti eest tasuda kaardiga või mobiiliga - ühistranspordi mõiste kui selline vajaks ümbermõtestamist. Tõeline ühistransport toimiks palju suuremas mahus inimeste vajadustest lähtuvalt ning kombineeriks nii reisijate- kui ka näiteks pakivedu.
Milline määratu kokkuhoid see oleks, kui erinevad inimeste ja pakkide liigutamisega tegelevad ettevõtted oma jõud ühendaksid, loobuksid igaüks omaenda masinapargi pidamisest ja sõidaksid vajaduspõhiselt.
Kujutame ette, et üks ja sama sõiduk toob külarahvale kohale posti, toiduained, ravimid ja muu tarviliku kauba ning transpordib ka inimesi vastavalt nende vajadustele. Tavapärase kindlaksmääratud bussiliinide kõrval võetaks kasutusele nõudluspõhine transport.
Piltlikult öeldes ei sõltuks siis enam inimene bussist vaid buss inimesest. Ja ühistranspordi mugavamaks ning efektiivsemaks kasutamiseks oleksid kõik erinevad transpordiviisid, olgu siis buss, rong, tramm, praam või nõudepõhine transport, üksteisega ühendatud nii graafikute kokkusobitamise kui ka piletimüügisüsteemide osas.
Toon mõned näited töös olevatest projektidest, mille eesmärk on meie kõigi liikumisvõimalusi paremaks muuta.
"Liikuma pääseb endale sobival ajal ja kohta, laste huviringidesse viimine ja toomine saab paremini korraldatud ning ühistransport jõuab ka sinna, kuhu tavapärane liinivõrk ei ulatunud."
Eestis on näiteks välja arendatud nõudepõhise transpordi tarkvara VEDAS, mis kogub kokku sõitasoovijate tellimused ja moodustab nendest autojuhtidele sõiduringid. See tähendab inimestele kvaliteetsemat teenust, liikuma pääseb endale sobival ajal ja kohta, laste huviringidesse viimine ja toomine saab paremini korraldatud ning ühistransport jõuab ka sinna, kuhu tavapärane liinivõrk ei ulatunud. Transpordi korraldaja saab aga tihtipeale tühjalt sõitvad bussiliinid asendada vajaduspõhise transpordiga.
Tallinnas, Ülemiste City's alustatakse sel suvel rahvusvahelise Fabulos projekti raames isejuhtivate busside katsetamist tavaliikluses. Modern Mobility, TalTech ja AuVeTech teevad koostööd Iseauto võimalikult kiireks arendamiseks ja kasutuselevõtuks meie transpordisüsteemi ühe osana.
Need uued ja ka olemasolevad ühistranspordi teenused tuleb aga viia ühtsesse süsteemi! Seni on meie transpordisüsteem toiminud isoleeritult - rong, tramm, buss, auto, praam, takso, tõukeratas - kõik need on omaette maailm. Reisijatel on väga keeruline orienteeruda erinevate transpordiliikide vahel ja seetõttu on sõitude terviklik planeerimine ja piletite soetamine väga keeruline.
Eesti riigi loodud innovatsiooniprogrammis Accelerate Estonia on teiste hulgas töös projekt, mille eesmärk on selle probleemi lahendamisele kaasa aidata, luues riigipoolse standardiseeritud sõidupäringute vahendamise platvormi MaaS XT (MaaS on lühend ingliskeelsest väljendist mobility as a service ehk liikuvus kui teenus).
Selline lahendus võimaldaks uut laadi teenuse turule tulekut, kus inimestel oleks ühe näpuliigutusega võimalik oma reis planeerida mitut erinevat transpordivahendit kasutades ning samast kohast ka kõik reisiks vajalikud sõiduõigused soetada. Niisiis oleks nn transpordi X-tee positiivne mõju mitmekülgne:
Mugavam, inimeste vajadustele paremini vastav ja lihtsalt kasutatav ühistransport vähendaks isiklikele sõiduautodele tehtavaid kulusid (Tallinn-Harjumaa liikuvusuuringu andmetel kulutavad eraisikud täna Tallinnas ja Harjumaal isiklikele sõiduautodele 1.5 miljardit eurot aastas).
Vajaduspõhisemat ja ühtset transpordisüsteemi on riigil soodsam üleval pidada. Tühjalt sõitvaid busse vähem, inimeste ja kauba vedusid saab ühendada, väheneb surve ehitada üha laiemaid teid, vabanenud vahendid võimalik suunata olemasolevate teede remondiks.
Omades ülevaadet inimeste liikumisvajaduste kohta, saab ühistransporti paremini korraldada, rahastada, planeerida.
Eesti riik suudaks CO2 vähendamisega oma kliimapoliitikas seatud eesmärke täita. Õhukvaliteedi paranemine hea rahva tervisele - väheneksid riigi kulutused ravile.
Ühistranspordi kasutatavuse kasv (klientide arvu suurenemine) mõjuks positiivselt ka erasektorile.
Riigi poolt loodud usaldusväärne andmevahetusplatvorm MaaS XT annaks võimaluse uudsete teenuste loomiseks nii era- kui ka riigisektoris. Äriline huvi vastavate äppide loomiseks kasvaks.
MaaS XT edukas käivitamine Eestis võimaldaks seda hiljem pakkuda ka teistele riikidele (sarnaselt X-teele ja ID-kaardile), sest igal pool püütakse tõsta ühistranspordi atraktiivsust ja pakkuda inimestele alternatiive isiklikule sõiduautole.
Riigi roll võiks olla kehtestada süsteemi toimimiseks ühtne standard ning teha selle kasutuselevõtmine transporditeenuse pakkujatele kohustuslikuks. Ilma MaaS XT-ta jääb (ühis)transpordisüsteem killustatuks, kus iga turuosaline toimetab omaette, kasutades erinevaid rakendusliideseid, mis ei ole üksteisega ühilduvad.
Läbirääkimised osapooltega käivad ja ühtse süsteemi loomise vajadust peetakse oluliseks, tähtis on osapooltega läbi rääkides selle rakendamiseks parim lahendus leida.
Mida aeg edasi, seda rohkem valivad inimesed oma liikumisviisid mugavuse ja paindlikkuse järgi. Kui ühistransporti on ülilihtne kasutada ja see toimib reisija vajadustest lähtudes, on rohkem lootust, et isiklikku sõiduautot enam senises mahus vaja ei lähe.
On hea meel, et riik ja erasektor püüavad üheskoos kiiremini lahendusteni jõuda. Selline koostegutsemine annab võimaluse astuda jõuliseid samme, et muuta meie ühiskonna toimimine efektiivsemaks, lõpetada raiskamine ja olla maailmas riigina konkurentsivõimelisemad ning rahvana õnnelikumad.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Tanel Talve: ühistranspordi restart | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kriisid on kahetsusväärsed kuid peame tunnistama, et need panevad pingutama ja otsima uusi lahendusi absoluutselt igas eluvaldkonnas. Kokkuvõttes teeb see meid tugevamaks ja seetõttu on väga tähtis säilitada kaine mõistus ning kasutada olukorda selleks, et ühiskond väljuks kriisist palju tõhusama elukorraldusega kui seni.
On arusaadav, et praegu on põhitähelepanu hetkeolukorraga toimetulekul, aga ehk pakub lohutust ja optimismi teadmine, et kõige selle juures tegeletakse ikkagi ka tuleviku planeerimisega. Kuigi see hetkel võib-olla nii ei tundu, annab eriolukord võimaluse paljudes valdkondades arenguid mitmekordselt kiirendada.
Üks nendest on ühistransport. Olgem ausad, liiga kauaks oleme jäänud kõhklema ja uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga viivitama. Sellele on palju objektiivseid ja ka mitte nii väga objektiivseid põhjuseid, nüüd aga oleme lausa sunnitud põhimõttelisteks muudatusteks meie ühistranspordis, et tagada selle jätkusuutlikkus.
Siin peab mõtlema suuremalt kui see, kas näiteks rongis saab pileti eest tasuda kaardiga või mobiiliga - ühistranspordi mõiste kui selline vajaks ümbermõtestamist. Tõeline ühistransport toimiks palju suuremas mahus inimeste vajadustest lähtuvalt ning kombineeriks nii reisijate- kui ka näiteks pakivedu.
Milline määratu kokkuhoid see oleks, kui erinevad inimeste ja pakkide liigutamisega tegelevad ettevõtted oma jõud ühendaksid, loobuksid igaüks omaenda masinapargi pidamisest ja sõidaksid vajaduspõhiselt.
Kujutame ette, et üks ja sama sõiduk toob külarahvale kohale posti, toiduained, ravimid ja muu tarviliku kauba ning transpordib ka inimesi vastavalt nende vajadustele. Tavapärase kindlaksmääratud bussiliinide kõrval võetaks kasutusele nõudluspõhine transport.
Piltlikult öeldes ei sõltuks siis enam inimene bussist vaid buss inimesest. Ja ühistranspordi mugavamaks ning efektiivsemaks kasutamiseks oleksid kõik erinevad transpordiviisid, olgu siis buss, rong, tramm, praam või nõudepõhine transport, üksteisega ühendatud nii graafikute kokkusobitamise kui ka piletimüügisüsteemide osas.
Toon mõned näited töös olevatest projektidest, mille eesmärk on meie kõigi liikumisvõimalusi paremaks muuta.
"Liikuma pääseb endale sobival ajal ja kohta, laste huviringidesse viimine ja toomine saab paremini korraldatud ning ühistransport jõuab ka sinna, kuhu tavapärane liinivõrk ei ulatunud."
Eestis on näiteks välja arendatud nõudepõhise transpordi tarkvara VEDAS, mis kogub kokku sõitasoovijate tellimused ja moodustab nendest autojuhtidele sõiduringid. See tähendab inimestele kvaliteetsemat teenust, liikuma pääseb endale sobival ajal ja kohta, laste huviringidesse viimine ja toomine saab paremini korraldatud ning ühistransport jõuab ka sinna, kuhu tavapärane liinivõrk ei ulatunud. Transpordi korraldaja saab aga tihtipeale tühjalt sõitvad bussiliinid asendada vajaduspõhise transpordiga.
Tallinnas, Ülemiste City's alustatakse sel suvel rahvusvahelise Fabulos projekti raames isejuhtivate busside katsetamist tavaliikluses. Modern Mobility, TalTech ja AuVeTech teevad koostööd Iseauto võimalikult kiireks arendamiseks ja kasutuselevõtuks meie transpordisüsteemi ühe osana.
Need uued ja ka olemasolevad ühistranspordi teenused tuleb aga viia ühtsesse süsteemi! Seni on meie transpordisüsteem toiminud isoleeritult - rong, tramm, buss, auto, praam, takso, tõukeratas - kõik need on omaette maailm. Reisijatel on väga keeruline orienteeruda erinevate transpordiliikide vahel ja seetõttu on sõitude terviklik planeerimine ja piletite soetamine väga keeruline.
Eesti riigi loodud innovatsiooniprogrammis Accelerate Estonia on teiste hulgas töös projekt, mille eesmärk on selle probleemi lahendamisele kaasa aidata, luues riigipoolse standardiseeritud sõidupäringute vahendamise platvormi MaaS XT (MaaS on lühend ingliskeelsest väljendist mobility as a service ehk liikuvus kui teenus).
Selline lahendus võimaldaks uut laadi teenuse turule tulekut, kus inimestel oleks ühe näpuliigutusega võimalik oma reis planeerida mitut erinevat transpordivahendit kasutades ning samast kohast ka kõik reisiks vajalikud sõiduõigused soetada. Niisiis oleks nn transpordi X-tee positiivne mõju mitmekülgne:
Mugavam, inimeste vajadustele paremini vastav ja lihtsalt kasutatav ühistransport vähendaks isiklikele sõiduautodele tehtavaid kulusid (Tallinn-Harjumaa liikuvusuuringu andmetel kulutavad eraisikud täna Tallinnas ja Harjumaal isiklikele sõiduautodele 1.5 miljardit eurot aastas).
Vajaduspõhisemat ja ühtset transpordisüsteemi on riigil soodsam üleval pidada. Tühjalt sõitvaid busse vähem, inimeste ja kauba vedusid saab ühendada, väheneb surve ehitada üha laiemaid teid, vabanenud vahendid võimalik suunata olemasolevate teede remondiks.
Omades ülevaadet inimeste liikumisvajaduste kohta, saab ühistransporti paremini korraldada, rahastada, planeerida.
Eesti riik suudaks CO2 vähendamisega oma kliimapoliitikas seatud eesmärke täita. Õhukvaliteedi paranemine hea rahva tervisele - väheneksid riigi kulutused ravile.
Ühistranspordi kasutatavuse kasv (klientide arvu suurenemine) mõjuks positiivselt ka erasektorile.
Riigi poolt loodud usaldusväärne andmevahetusplatvorm MaaS XT annaks võimaluse uudsete teenuste loomiseks nii era- kui ka riigisektoris. Äriline huvi vastavate äppide loomiseks kasvaks.
MaaS XT edukas käivitamine Eestis võimaldaks seda hiljem pakkuda ka teistele riikidele (sarnaselt X-teele ja ID-kaardile), sest igal pool püütakse tõsta ühistranspordi atraktiivsust ja pakkuda inimestele alternatiive isiklikule sõiduautole.
Riigi roll võiks olla kehtestada süsteemi toimimiseks ühtne standard ning teha selle kasutuselevõtmine transporditeenuse pakkujatele kohustuslikuks. Ilma MaaS XT-ta jääb (ühis)transpordisüsteem killustatuks, kus iga turuosaline toimetab omaette, kasutades erinevaid rakendusliideseid, mis ei ole üksteisega ühilduvad.
Läbirääkimised osapooltega käivad ja ühtse süsteemi loomise vajadust peetakse oluliseks, tähtis on osapooltega läbi rääkides selle rakendamiseks parim lahendus leida.
Mida aeg edasi, seda rohkem valivad inimesed oma liikumisviisid mugavuse ja paindlikkuse järgi. Kui ühistransporti on ülilihtne kasutada ja see toimib reisija vajadustest lähtudes, on rohkem lootust, et isiklikku sõiduautot enam senises mahus vaja ei lähe.
On hea meel, et riik ja erasektor püüavad üheskoos kiiremini lahendusteni jõuda. Selline koostegutsemine annab võimaluse astuda jõuliseid samme, et muuta meie ühiskonna toimimine efektiivsemaks, lõpetada raiskamine ja olla maailmas riigina konkurentsivõimelisemad ning rahvana õnnelikumad.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Tanel Talve: ühistranspordi restart |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.