instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peetri põhikool avati 2009. ning samas piirkonnas asuv Järveküla kool 2016. aastal. Peetri-Järveküla kandi kolmas kool, mille sarikapidu peeti reedel, avatakse järgmisel sügisel.
Esialgu alustatakse uues, Kindluse nime kandvas koolis nelja 1. klassi, kolme 2. klassi ning 3.–6. klassidega. Järgmise aasta 1. septembril alustab seal õppetööd 200 last, kuid kokku hakkab koolimaja mahutama 864 last.
Rae vald ehitab uue koolimaja enda raha eest ning maksma läheb see 16 miljonit eurot.
Kiire, valla suurima rahvaarvu kasvuga piirkonnas ei pruugi aga ka kolmandast koolimajast piisata. Samas tuleb arvestada, et rahvaarvu kasv pole igavene, märkis Rae vallavanem Madis Sarik.
"Nii kiire arenguga valla puhul on oluline, et uued objektid oleksid nutikalt ehitatud ehk neil oleks perspektiiv mitte vaid koolimajadena, sest nii kiire kasv ei ole kindlasti igavene. Praeguste prognooside järgi tekib viie aasta pärast Peetri kandis taas olukord, kus põhikooliealisi lapsi on rohkem kui koolikohti," ütles Sarik ERR-ile.
Kui 2020 sügisel läheb rahvastikuregistri andmetel kooli Rae valla lapsi 390, siis 2025 läheb praeguste andmete järgi 475 last, mis võib kasvada kolijate arvelt, märkis vallavanem. "Jüris suureneb põhikooli kohtade arv 2023. aastal vabaneva gümnaasiumi arvel, mujale otseselt pole veel kooli plaanitud, Peetri kandis võib vajadus olla," lisas Sarik.
Kui Kindluse valmis saab, on vallas kokku kuus kooli. Käesoleval õppeaastal õpib valla viies koolis 3162 õpilast, kellest 191 õpib gümnaasiumiosas. Valla ainus keskharidust andev kool asub Jüris.
Ometi on juba praegu koolimajades ruumist puudus. 2020/2021. õppeaastal on nii Peetri koolis, Järveküla koolis kui ka Jüri gümnaasiumis õpilasi rohkem kui koolikohti. "Peetri ja Jüri koolid saavad 2020 sügisel kooli juurde moodulid, mis ajutiselt ruumipuudust leevendavad," märkis Sarik.
Vallast väljaspool, eelkõige Tallinnas õpib käesoleval aastal 540 last, neist 331 põhikoolis. "Põhjused, miks mitmed pered valivad oma koduvalla haridusasutuste asemel mõne teise valla või hoopis pealinna oma, on erinevad. Alati pole see seotud kohtade puudusega koduvallas," märkis Sarik.
Põhikoolis õppijad lähevad ühel hetkel keskkooli. Aastal 2023 avab Jüris uksed 360 kohaga riigigümnaasium, kuid see tähendab, et vallale kuuluv Jüri gümnaasium muudetakse põhikooliks ja märkimisväärset õppekohtade arvu kasvu ei teki.
Sariku sõnul tekitab gümnaasiumikohtade arv juba praegu muret. "Eraldi teema on gümnaasiumikohad, kuna seal on oodata hüppelist kasvu. 360-kohaline riigigümnaasium jääb ilmselgelt väikseks. Aga vald on väga operatiivselt ruumikitsikust lahendanud. Heaks näiteks võib tuua Jüris ja Peetris loodud moodulklassid, kuhu mahub mõlemasse nelja klassi jagu lapsi, mis on rohkem kui mõne väiksema valla kooli laste üldarv," rääkis ta.
Vallas on tegelikult vajadus ka rakendusliku keskhariduse arendamise järele, arvestades, et lähiümbruses on palju praktikakohti, märkis Sarik.
Elanikkond kasvab mühinal
Rae vald on Eesti kõige kiirema rahvaarvu kasvuga omavalitsus. Viimase kuue aasta keskmine kasv aastas jääb kuue protsendi juurde. Võrdluseks võib tuua, et kui Tallinna elanikkond kasvaks aastas kuus protsenti, siis lisanduks pealinna kümne aastaga üle veerand miljoni elaniku.
Praegu elab Rae vallas 20 400 inimest ja lisaks positiivsele loomulikule iibele jätkub Tallinna lähedust nautivasse valda ka sisseränne. Sariku sõnul kasvab elanikkond aastaks 2040 kindlasti 24 000-ni, kuid see prognoos on ilma rändeta.
"Rände-eeldusi, 500–600 inimest aastas, arvestades kasvab aastaks 2040 elanikkond 30 000-ni. Rände-eeldused on ajas kahanevad, kuna ei ole realistlik eeldada, et järgmised kümme aastat lisandub 1000 elanikku aastas," lausus Sarik.
Plahvatus on viimasel kümnel aastal toimunud Tallinna piiri lähedal, Peetri-Järveküla kandis, kuhu on juurde kolinud ligikaudu 6000 inimest. Valla lõunaosas elanikkond ei kasva. | Rae vald ehitab Peetri piirkonda kolmanda kooli, kuid sellestki ei piisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peetri põhikool avati 2009. ning samas piirkonnas asuv Järveküla kool 2016. aastal. Peetri-Järveküla kandi kolmas kool, mille sarikapidu peeti reedel, avatakse järgmisel sügisel.
Esialgu alustatakse uues, Kindluse nime kandvas koolis nelja 1. klassi, kolme 2. klassi ning 3.–6. klassidega. Järgmise aasta 1. septembril alustab seal õppetööd 200 last, kuid kokku hakkab koolimaja mahutama 864 last.
Rae vald ehitab uue koolimaja enda raha eest ning maksma läheb see 16 miljonit eurot.
Kiire, valla suurima rahvaarvu kasvuga piirkonnas ei pruugi aga ka kolmandast koolimajast piisata. Samas tuleb arvestada, et rahvaarvu kasv pole igavene, märkis Rae vallavanem Madis Sarik.
"Nii kiire arenguga valla puhul on oluline, et uued objektid oleksid nutikalt ehitatud ehk neil oleks perspektiiv mitte vaid koolimajadena, sest nii kiire kasv ei ole kindlasti igavene. Praeguste prognooside järgi tekib viie aasta pärast Peetri kandis taas olukord, kus põhikooliealisi lapsi on rohkem kui koolikohti," ütles Sarik ERR-ile.
Kui 2020 sügisel läheb rahvastikuregistri andmetel kooli Rae valla lapsi 390, siis 2025 läheb praeguste andmete järgi 475 last, mis võib kasvada kolijate arvelt, märkis vallavanem. "Jüris suureneb põhikooli kohtade arv 2023. aastal vabaneva gümnaasiumi arvel, mujale otseselt pole veel kooli plaanitud, Peetri kandis võib vajadus olla," lisas Sarik.
Kui Kindluse valmis saab, on vallas kokku kuus kooli. Käesoleval õppeaastal õpib valla viies koolis 3162 õpilast, kellest 191 õpib gümnaasiumiosas. Valla ainus keskharidust andev kool asub Jüris.
Ometi on juba praegu koolimajades ruumist puudus. 2020/2021. õppeaastal on nii Peetri koolis, Järveküla koolis kui ka Jüri gümnaasiumis õpilasi rohkem kui koolikohti. "Peetri ja Jüri koolid saavad 2020 sügisel kooli juurde moodulid, mis ajutiselt ruumipuudust leevendavad," märkis Sarik.
Vallast väljaspool, eelkõige Tallinnas õpib käesoleval aastal 540 last, neist 331 põhikoolis. "Põhjused, miks mitmed pered valivad oma koduvalla haridusasutuste asemel mõne teise valla või hoopis pealinna oma, on erinevad. Alati pole see seotud kohtade puudusega koduvallas," märkis Sarik.
Põhikoolis õppijad lähevad ühel hetkel keskkooli. Aastal 2023 avab Jüris uksed 360 kohaga riigigümnaasium, kuid see tähendab, et vallale kuuluv Jüri gümnaasium muudetakse põhikooliks ja märkimisväärset õppekohtade arvu kasvu ei teki.
Sariku sõnul tekitab gümnaasiumikohtade arv juba praegu muret. "Eraldi teema on gümnaasiumikohad, kuna seal on oodata hüppelist kasvu. 360-kohaline riigigümnaasium jääb ilmselgelt väikseks. Aga vald on väga operatiivselt ruumikitsikust lahendanud. Heaks näiteks võib tuua Jüris ja Peetris loodud moodulklassid, kuhu mahub mõlemasse nelja klassi jagu lapsi, mis on rohkem kui mõne väiksema valla kooli laste üldarv," rääkis ta.
Vallas on tegelikult vajadus ka rakendusliku keskhariduse arendamise järele, arvestades, et lähiümbruses on palju praktikakohti, märkis Sarik.
Elanikkond kasvab mühinal
Rae vald on Eesti kõige kiirema rahvaarvu kasvuga omavalitsus. Viimase kuue aasta keskmine kasv aastas jääb kuue protsendi juurde. Võrdluseks võib tuua, et kui Tallinna elanikkond kasvaks aastas kuus protsenti, siis lisanduks pealinna kümne aastaga üle veerand miljoni elaniku.
Praegu elab Rae vallas 20 400 inimest ja lisaks positiivsele loomulikule iibele jätkub Tallinna lähedust nautivasse valda ka sisseränne. Sariku sõnul kasvab elanikkond aastaks 2040 kindlasti 24 000-ni, kuid see prognoos on ilma rändeta.
"Rände-eeldusi, 500–600 inimest aastas, arvestades kasvab aastaks 2040 elanikkond 30 000-ni. Rände-eeldused on ajas kahanevad, kuna ei ole realistlik eeldada, et järgmised kümme aastat lisandub 1000 elanikku aastas," lausus Sarik.
Plahvatus on viimasel kümnel aastal toimunud Tallinna piiri lähedal, Peetri-Järveküla kandis, kuhu on juurde kolinud ligikaudu 6000 inimest. Valla lõunaosas elanikkond ei kasva.
### Response:
Rae vald ehitab Peetri piirkonda kolmanda kooli, kuid sellestki ei piisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrsil pallinud Tychy lõi mängu ainsa värava 14. minutil, kui täpne oli Sebastian Steblecki. Kallaste koosseisu ei kuulunud, vahendab Soccernet.ee.
Liigatabelis on Tychy 35 punktiga kümnendal kohal, jäädes üleminekumängudele viivast kuuendast positsioonist kolme silma kaugusele. Suwalki on 20 punktiga viimasel ehk 18. tabelireal.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Kallaste klubi sai punase laterna üle napi võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrsil pallinud Tychy lõi mängu ainsa värava 14. minutil, kui täpne oli Sebastian Steblecki. Kallaste koosseisu ei kuulunud, vahendab Soccernet.ee.
Liigatabelis on Tychy 35 punktiga kümnendal kohal, jäädes üleminekumängudele viivast kuuendast positsioonist kolme silma kaugusele. Suwalki on 20 punktiga viimasel ehk 18. tabelireal.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Kallaste klubi sai punase laterna üle napi võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiik rääkis ERR-ile, et konkursi terviseameti uue juhi leidmiseks kuulutab seaduse järgi välja riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide valiku komisjon. Konkurss peab kestma vähemalt kaks nädalat, millele järgnevad intervjuud ja läbirääkimiste voorud. Seejärel esitab komisjon sotsiaalministrile oma ettepanekud.
"Ma väga loodan, et konkursi käivitamiseni jõutakse juunikuu jooksul. Ma isiklikult pean oluliseks, et suve jooksul oleks uus juht ametis, sest me ei saa sügisel enam selliste küsimustega tegeleda. Siis on vaja juba olla täisrivistuses ja valmis võimalikuks uueks puhanguks," lausus Kiik.
Kiik rääkis, et alates Merike Jürilo lahkumise kuupäevast 2. juulil, asendab teda kohusetäitja, kelle isik lepitakse kokku ilmselt järgmisel nädalal. "Tõenäoliselt saab see olema keegi tänastest regioonijuhtidest," sõnas Kiik.
Kiik rääkis, et täitmata on hetkel ka peadirektori asetäitja ametikoht.
Kiik arvas, et vaatamata pingelisele tööle ja võimalikule koroonaviiruse teisele lainele, huvilisi terviseameti peadirektori kohale leidub.
"Tervise valdkonnas tehakse väga palju olulist tööd meie kõigi heaolu ja tervise nimel, samamoodi ka terviseametis. Kindlasti on inimesi, kelle jaoks need väljakutsed vastupidi võivad tunduda just nimelt kutsuvad. Me ei ootagi ju ei vabal ajal ega ka kriisi ajal riigiametit juhtima inimesi, kes sooviksid lihtsalt mugavat töökohta, vaid me ootamegi sinna inimesi, kelle jaoks erinevad kriisid, erinevad väljakutsed on pigem ootuspärane töö osa ja kes näevad nendes võimalust anda oma panus konkreetse valdkonna arengusse ja laiemalt ka riigi ja rahva hüvanguks. See põhimõte, mille alusel neid inimesi valitakse," rääkis Kiik.
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo teatas neljapäeval, et lahkub omal soovil ametist, sest teda riivasid sotsiaalminister Tanel Kiige (KE) sõnad usalduse puudumise osas. | Valitsus loodab uue terviseameti juhi leida enne järgmist viiruselainet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiik rääkis ERR-ile, et konkursi terviseameti uue juhi leidmiseks kuulutab seaduse järgi välja riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide valiku komisjon. Konkurss peab kestma vähemalt kaks nädalat, millele järgnevad intervjuud ja läbirääkimiste voorud. Seejärel esitab komisjon sotsiaalministrile oma ettepanekud.
"Ma väga loodan, et konkursi käivitamiseni jõutakse juunikuu jooksul. Ma isiklikult pean oluliseks, et suve jooksul oleks uus juht ametis, sest me ei saa sügisel enam selliste küsimustega tegeleda. Siis on vaja juba olla täisrivistuses ja valmis võimalikuks uueks puhanguks," lausus Kiik.
Kiik rääkis, et alates Merike Jürilo lahkumise kuupäevast 2. juulil, asendab teda kohusetäitja, kelle isik lepitakse kokku ilmselt järgmisel nädalal. "Tõenäoliselt saab see olema keegi tänastest regioonijuhtidest," sõnas Kiik.
Kiik rääkis, et täitmata on hetkel ka peadirektori asetäitja ametikoht.
Kiik arvas, et vaatamata pingelisele tööle ja võimalikule koroonaviiruse teisele lainele, huvilisi terviseameti peadirektori kohale leidub.
"Tervise valdkonnas tehakse väga palju olulist tööd meie kõigi heaolu ja tervise nimel, samamoodi ka terviseametis. Kindlasti on inimesi, kelle jaoks need väljakutsed vastupidi võivad tunduda just nimelt kutsuvad. Me ei ootagi ju ei vabal ajal ega ka kriisi ajal riigiametit juhtima inimesi, kes sooviksid lihtsalt mugavat töökohta, vaid me ootamegi sinna inimesi, kelle jaoks erinevad kriisid, erinevad väljakutsed on pigem ootuspärane töö osa ja kes näevad nendes võimalust anda oma panus konkreetse valdkonna arengusse ja laiemalt ka riigi ja rahva hüvanguks. See põhimõte, mille alusel neid inimesi valitakse," rääkis Kiik.
Terviseameti peadirektor Merike Jürilo teatas neljapäeval, et lahkub omal soovil ametist, sest teda riivasid sotsiaalminister Tanel Kiige (KE) sõnad usalduse puudumise osas.
### Response:
Valitsus loodab uue terviseameti juhi leida enne järgmist viiruselainet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kallid lõpetajad, Eesti ohvitserid! Riigikaitse kõrgeima juhina siin teie ees seistes tunnen ikka ja alati rõõmu, tänutunnet ja ka aukartust. Jah, aukartust teie ees.
Teie elukutse suurim vastutus on meie riik ja tema kestmine. Üheselt. Selgelt. Mitte sugugi ainult sõja korral. Ka rahu ajal sõltume meie, poliitikud ja diplomaadid, igapäevaselt teist ja teie valmisolekust. Ühtegi riiki, mis iseenda kaitsmiseks valmistumist tõsiselt ei võta, ei võeta tegelikult tõsiselt ka muudel rahvusvahelise koostöö rinnetel.
Kaitsetu riigiga suhtlemisele ei saa ju rajada pikaajalisi koostööstrateegiaid. Geopoliitiliste piiririikide ajutisuse mõttega mängimist kohtab igasugu mõttekodades ka 30 aastat peale meie taasiseseisvumist. Ainus viis, kuidas mina nendes olukordades suudan säilitada rahu – mis on muide diplomaatias ülitähtis, säilitada alati rahu ja jääda sõbralikuks – on mõeldes meie kaitseväele.
Siis võtan ma oma mälust need jutupunktid, mis suudavad kolme-nelja lausega selgeks teha: Eesti on tõsine riik, mis erinevalt paljudest rahulikuma minevikuga kohtadest peab silmas oma igapäevast valmisolekut reageerida kiirelt ähvardavale sõjalisele ohule. Kaks protsenti. 21 tuhat reservväelast. LÕK-id. Kaitseliit. Meie kaitseplaanid, mis järjest muutuvad vastavalt sellele, et vaatame oma kaitsevajadust üha vähem lokaalselt, Eesti-keskselt, üha enam regionaalselt, koostöös Balti riikide ja teiste Läänemere riikidega.
Praegune heidutus peab põhinema ülikiirel reaktsioonivõimel
Just see piirkonna riikide koostöö on selle kümnendi kaitseväe arengu põhiküsimus. Pea 30 aastat tagasi, kui kindral Einseln õpetas meie noortele ohvitseridele kaitseväe diplomaatia aluseid, oli selle õpetuse põhisisu sama, mis praegu – sõdu kaotatakse üksi ja võidetakse koos liitlastega.
Vabadussõja, selle ainsa, mille oleme pidanud, me võitsime liitlastega. Kuid tolle ajastu liitlassuhted olid ajutise iseloomuga, moodustusid rohkem konflikti käigus ja ei tuginenud kauakestvale ülesehitustööle. Sellise maailmakorralduse õppetund saabus meile Teise maailmasõjaga ja pool sajandit toitsime võõrast väge.
Kindral Einseln utsitas meid jõukohastele välismissioonidele – jõukohastele nii sõjalises kui ka diplomaatilises mõttes, sest kindlasti oli tollal kohti ja organisatsioone, kus meid veel ei oodatud kaasa lööma. Alguses olid meile kättesaadavad ÜRO missioonid Balkanil ja Liibanonis.
Vähehaaval kasvas nii usaldus meie riigi jätkusuutlikkuse kui ka meie kaitseväe oskuste ja võimaluste suhtes, liikusime järjest keerukamatele ülesannetele ka rahvusvahelises koostöös.
Siis oli meie usk ja lootus lihtne – meie aitame teid, ehk siis teie aitate meid, kui peaks vaja olema.
Tagantjärele võime öelda – see lihtsalt "meie teid ja teie meid" mudel ei tööta. Gruusia on praegu NATO suurimaid panustajaid Afganistanis, olles alati olnud valmis kaasuma aktiivselt NATO tegevusse, kindlasti ka EL-i missioonidesse. Ometi ei hoidnud see nende territoriaalset terviklikkust.
Jah, Gruusia ei olnud ka NATO liige. Ega meiegi sel ajal, kui pidime lootma sellele "meie aitame teid, teie meid" doktriinile – veel ei olnud. Kindral Einseln näiteks isegi ei uskunud, et meil õnnestub geopoliitilist mängu nii mängida, et meid NATO-sse võetaks.
Kohe NATO-ga liitumise järel hakkasime tööle, et NATO kaitse meie piirkonnas ei oleks vaid unistus helesinisest vihmavarjust. Eelkõige võtsime selge vastutuse Artikkel 3 mõistes: suuta kaitsta omaenda territooriumit vähemalt nii, nagu see on mõeldav kahe protsendi toel SKT-st. Meie ei vajanud president Trumpi torkimist aastast 2016, juba aastal 2012 saime normatiiviga hakkama.
Aga saatuse tahtel on NATO kirderiigid pisikesed majandused, mis kõigi võimalike võimete arendamiseni ei ulatuks ka viis protsenti panustades. Järelikult – toetume liitlastele. Aga ühise sõjalise kaitse doktriin, ka Artikkel 5 valguses, saab edukalt ja võimalikult kiiresti, see tähendab ka võimalikult väikeste kaotustega, toimida siis ja ainult siis, kui vastav kaitsestruktuur on üles ehitatud, läbi harjutanud ja toimib.
Alles viimastel aastatel näeme, et struktuur hakkab meie piirkonnas kuju võtma, on muutunud nii tugevaks kui eFP või NATO Põhjadiviis Adažis. Alles nüüd realiseerub meie kodus see, mis on teada külma sõja ajast peale – valmisolek ühiselt kaitset korraldada põhineb rahuajal välja arendatud üksteisemõistmisel, vägede koostööoskusel, juhtimisstruktuuridel, isegi kokku lepitud ja harjutatud ühisel tegutsemistaktikal.
Me peame teadma, kes teeb mida, kus ja kellele sel hetkel, kui on tarvis. See on ainus viis, kuidas NATO heidutus saab usutavalt toimida ajal, kui sõda ei pruugi olla enam midagi suurt, mis rullub üle maade ja rahvaste ja milleks valmisoleku saavutamine võtab nii kaua ja on nii aimatav, et ka teisel poolel on alati aega valmistuda.
Praegune heidutus peab põhinema ülikiirel reaktsioonivõimel. Vähemalt kaitseväelased ja kaitsediplomaadid saavad sellest väga hästi aru, et just kiirus ja tuginemine varasematele harjutustele on see, mis kas hoiab ära konflikti või konflikti puhul minimeerib kaotused nii territooriumis kui ka inimeludes.
Tänapäevane demokraatliku riigi sõjaline mõtlemine on ülimalt säästlik just inimelude suhtes – nii nagu on demokraatlikud väärtused üldse üksikisiku huvisid tunnustavad, mitte riigi huvides inimesi allutavad – ja ma arvan, et see ei muutu ka sellest, et üks viirus on praegu USA-s viinud rohkem inimelusid, kui on langenud Ameerika sõdureid kõikides pärast Teist maailmasõda peetud konfliktides.
"Hea ja julge sõdur on see, kes teab, et ta ülemale pole tähtsamat tema sõduri elust."
Teie elukutse igapäevane vastutus – see ongi vastutus teiste inimeste elude eest. Teid on õpetatud sõdima elusid säästes. See on teinud meie välismissioonid edukaks ja meie sõduri usaldusväärseks partneriks, sest kõik meie liitlased teavad – eestlaste väljaõpe võimaldab neil võtta lahinguväljal vastutust, sest nad oskavad ennast hoida, nad saavad usaldada oma ülemaid ülesande kujundamise juures, nad teavad, et ei võta kunagi suuremat riski, kui ülesande täitmiseks on hädapärast tarvis teha. Hea ja julge sõdur on see, kes teab, et ta ülemale pole tähtsamat tema sõduri elust.
Selline väljaõpe, selline kaitseväe toimimise filosoofia annab meile tugeva moraalse üleoleku lahinguväljal.
Igaühel on igas kriisis omad ülesanded
Ohvitser on alati ka Õpetaja. Tal on ülim roll kaitsetahte hoidmises ja kujundamises siis, kui ta tegutseb kutsealuste väljaõppel – uued ohvitserid sünnivad tihti just vahetute ülemate eeskujust nakatumise kaudu.
Aga mitte ainult – õppustel käies näen, et kõige paremini saavad hakkama need reservistid, kellel on teenistuse ajal välja kujunenud meeskonnatunnetus, mis haarab tervet rühma. Seegi on vahetute ülemate tekitada – tahtmine seista oma kaaslase kõrval, vastutada enda ja teise eest. Meie ohvitserid oskavad seda järjest paremini.
Kuidas hoida ja kujundada kaitseväelase iseseisva mõtlemise tahet sõjaväelises struktuuris, kus paratamatult esineb range käsuahel, on võrrand, mida te oma igapäevases töös kogu aeg lahendate.
Vaba kodanik ja vaba tahe on need, mis toovad võidu – sellepärast on Eesti kaitsevägi selle võrrandi kallal palju vaeva näinud ja leidnud üha paremaid lahendeid, teist saavad kindlasti ka selle töö jätkajad.
Kindral Herem ütleb selle kohta vahel kole kaitsevägi. Selle mõiste sisu on üllas, kuigi kõla pole parim. Toetan kaitseväe juhatajat igati tema püüdlustes kasutada ära iga sõduri ja iga ohvitseri oskused ja teadmised, sest kui me selle poole ei püüaks, milleks siis üldse neid teadmisi siin kooliski aastaid koguda? Iga ohvitser on otsustaja, kindral Herem ei tee päevas kindlasti rohkem otsuseid kui igaüks teist, ja nii see peabki olema.
"Tänapäevase sõjalise või tsiviilkriisi kõiki aspekte pole võimalik juhtida vaid ühe inimese või ühe komisjoni poolt."
Vajadust selle järele, mida teie nimetate ülesandekeskseks ja muu maailm delegeeritud juhtimiseks, näitas selgelt ka kroonviirusega seotud kriis. Tänapäevase sõjalise või tsiviilkriisi kõiki aspekte pole võimalik juhtida vaid ühe inimese või ühe komisjoni poolt.
See võis olla võimalik 200 aastat tagasi, mil ka väejuht nägi ja juhtis kogu oma armeed ühelainsal lahinguväljal.
Tänapäeval aga vajame strateegiliste sihtide seadmist üleval ning initsiatiivi ja vastutuse andmist allapoole. See ei kehti vaid riigiasutuste tegevuse, vaid ka üksikisikute suhtes – ärme püüa reguleerida detailsete keeldudega kõiki oma igapäevaelu aspekte, vaid annaks pigem inimestele üldise suunise "olla terve" ja laseme igaühel endal läbi mõelda, kuidas seda ühes või teises olukorras kõige paremini teha.
Aga teie missioon on laiem. Seni ei ole suutnud veel ükski kaitseväe juhataja ega riigikaitse kõrgem juht kogu ühiskonnale korralikult selgeks teha üht väga olulist asja, mis seondub võimaliku kriisiga, ka sõjalise kriisiga – kriisi ajal kannab vastutust kogu ühiskond.
Kerge arusaam justkui on hakanud kujunema, et sõja korral kaitsevägi leiba ei küpseta ja ülejäänud ühiskond peab suutma ikkagi toimida, olgu kriis mistahes iseloomuga. Seda asjaolu kutsume laiapindseks riigikaitseks.
On ka teie missioon aidata kogu ühiskonnal seda mõista – igaühel on igas kriisis omad ülesanded. Täna ellu astudes, on teil lihtsam seda tööd teha kui eelkäijatel – pisike RNA viirus on osutunud oluliseks liitlaseks, et veenda kogu ühiskonda tõstma oma kriisivalmidust.
Loodetavasti oskab ka valija edaspidi poliitikult tellida mitte ainult 2 protsenti riigikaitseks, vaid ka seda mõndakümmet miljonit aastas kriisivarudeks, meditsiiniliseks valmisolekuks nii juhul, kui tuleb tegeleda viirustega, aga ka võimalike keemiaõnnetuste – või siis keemiarünnaku – ohvritega.
Et meil oleks haiglate süsteem, mis oleks läbi harjutanud ka selle, kuidas tagada abi andmine vigastatud sõduritele, kelle vigastuste olemus võib küll erineda suurte õnnetuste käigus muidu saadavatest, aga põhimõtteliselt on ikkagi lahendused toimivad nii tsiviil- kui militaarkatastroofide puhul.
Et meie elektrienergia varustuskindlus oleks oluline ka konkurentsiametile, kui see kehtestab energiasüsteemis lubatud piirhindu. Et toidu- ja ravimivaru omamine oleks loomulik nii riigi kui ka üksikisiku tasandil.
Valmiduskultuur ja ettevaatamisvõime, tahe valmistuda sellekski, mis iialgi ei pruugi tulla, seda oma oskust ja mõtteviisi saate te kogu ülejäänud ühiskonnaga jagada.
Tõsi, teatud mõttes on tormideks valmistumiseks keerulisem tahet leida, sest seis on ju võrdlemisi lootusetu, kui võrrelda sõjalise konfliktiga – ükskõik kui valmis meie ei ole, ta tuleb ikka, heidutusvõimet sellest ju ei sünni.
Aga mida paremini oleme valmistunud, läbi harjutanud ja teeme igasuguses kriisis oma tööd, seda väiksemad on meie kaotused – see kehtib nii tormi, epideemia kui ka sõja puhul ühtemoodi. Tahan siinkohal tunnustada kaitseväge, kaitseliitu, aga ka päästeametit ja siseministeeriumi asutusi, kes kroonviiruse puhangu ajal aitasid terviseametil ja sotsiaalministeeriumil ning kohalikel omavalitsustel hakkama saada.
Aga vahetus kriisis reageerides nägi see paratamatult välja rohkem kala kui õnge ulatamisena. Õngega tuleb tegeleda! Valmistumine ja valmisolek võimaldavad iga häda puhul hädaolukorda juhtival ametil oma kalad ise püüda, sest õng ja selle kasutamiseks vajalikud oskused ja ressursid on kapist võtta.
Kui teilt tullakse nõu ja abi küsima ka ühiskonna üldise valmisoleku tarbeks, siis olge valmis – olge valmis olema Õpetaja, mis on ju iga ohvitseri igapäevase töö sisu nagunii.
See ongi mu viimane mõte – kaitseväe ohvitser on ühiskonnaelus oluline kaasarääkija ka väljaspool väeosa territooriumit. Jah, poliitikaga ohvitser ei tegele, aga see ei tähenda, et tal pole võimalik kaasa aidata meie ühiskonna paremaks toimimiseks just neis valdkondades, kus teil on parimad oskused.
Nii saame me kogu ühiskonnana olla sama enesekindlad, kui teie oma tööelus saate – sest te teate, et oskate, olete harjutanud ja suudate. Ning et samasugused on need, kes seisavad teie kõrval.
Täna on meie kohus meenutada ka seda vaprat kaitseliitlast, Virgot Rägastikku, kes andis oma elu rahuajal, selleks et kaitsta Eestit, meie inimesi, õigust ja korda.
Reamees Rägastik väärib seda, et peame teda meeles kui sõdurit, kes hukkus oma kohust täites. Nii nagu peame meeles kõiki neid, kes on läinud varem, Eesti eest seistes.
Mingis mõttes seisab iga järgmine aastakäik Eesti sõjamehi nende õlul, kes on ees läinud ja tihti ka langenud või viga saanud. Iga teie tööpäev on täis tegevusi selle nimel, et ükski neist, ka tuhande aasta pärast praegusele tagasi vaadates, ei oleks langenud asjata. Sest Eesti riik kestab. Elagu Eesti kaitsevägi, hoiame üksteist ja Eestit! | Kersti Kaljulaid: vaba kodanik ja vaba tahe on need, mis toovad võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallid lõpetajad, Eesti ohvitserid! Riigikaitse kõrgeima juhina siin teie ees seistes tunnen ikka ja alati rõõmu, tänutunnet ja ka aukartust. Jah, aukartust teie ees.
Teie elukutse suurim vastutus on meie riik ja tema kestmine. Üheselt. Selgelt. Mitte sugugi ainult sõja korral. Ka rahu ajal sõltume meie, poliitikud ja diplomaadid, igapäevaselt teist ja teie valmisolekust. Ühtegi riiki, mis iseenda kaitsmiseks valmistumist tõsiselt ei võta, ei võeta tegelikult tõsiselt ka muudel rahvusvahelise koostöö rinnetel.
Kaitsetu riigiga suhtlemisele ei saa ju rajada pikaajalisi koostööstrateegiaid. Geopoliitiliste piiririikide ajutisuse mõttega mängimist kohtab igasugu mõttekodades ka 30 aastat peale meie taasiseseisvumist. Ainus viis, kuidas mina nendes olukordades suudan säilitada rahu – mis on muide diplomaatias ülitähtis, säilitada alati rahu ja jääda sõbralikuks – on mõeldes meie kaitseväele.
Siis võtan ma oma mälust need jutupunktid, mis suudavad kolme-nelja lausega selgeks teha: Eesti on tõsine riik, mis erinevalt paljudest rahulikuma minevikuga kohtadest peab silmas oma igapäevast valmisolekut reageerida kiirelt ähvardavale sõjalisele ohule. Kaks protsenti. 21 tuhat reservväelast. LÕK-id. Kaitseliit. Meie kaitseplaanid, mis järjest muutuvad vastavalt sellele, et vaatame oma kaitsevajadust üha vähem lokaalselt, Eesti-keskselt, üha enam regionaalselt, koostöös Balti riikide ja teiste Läänemere riikidega.
Praegune heidutus peab põhinema ülikiirel reaktsioonivõimel
Just see piirkonna riikide koostöö on selle kümnendi kaitseväe arengu põhiküsimus. Pea 30 aastat tagasi, kui kindral Einseln õpetas meie noortele ohvitseridele kaitseväe diplomaatia aluseid, oli selle õpetuse põhisisu sama, mis praegu – sõdu kaotatakse üksi ja võidetakse koos liitlastega.
Vabadussõja, selle ainsa, mille oleme pidanud, me võitsime liitlastega. Kuid tolle ajastu liitlassuhted olid ajutise iseloomuga, moodustusid rohkem konflikti käigus ja ei tuginenud kauakestvale ülesehitustööle. Sellise maailmakorralduse õppetund saabus meile Teise maailmasõjaga ja pool sajandit toitsime võõrast väge.
Kindral Einseln utsitas meid jõukohastele välismissioonidele – jõukohastele nii sõjalises kui ka diplomaatilises mõttes, sest kindlasti oli tollal kohti ja organisatsioone, kus meid veel ei oodatud kaasa lööma. Alguses olid meile kättesaadavad ÜRO missioonid Balkanil ja Liibanonis.
Vähehaaval kasvas nii usaldus meie riigi jätkusuutlikkuse kui ka meie kaitseväe oskuste ja võimaluste suhtes, liikusime järjest keerukamatele ülesannetele ka rahvusvahelises koostöös.
Siis oli meie usk ja lootus lihtne – meie aitame teid, ehk siis teie aitate meid, kui peaks vaja olema.
Tagantjärele võime öelda – see lihtsalt "meie teid ja teie meid" mudel ei tööta. Gruusia on praegu NATO suurimaid panustajaid Afganistanis, olles alati olnud valmis kaasuma aktiivselt NATO tegevusse, kindlasti ka EL-i missioonidesse. Ometi ei hoidnud see nende territoriaalset terviklikkust.
Jah, Gruusia ei olnud ka NATO liige. Ega meiegi sel ajal, kui pidime lootma sellele "meie aitame teid, teie meid" doktriinile – veel ei olnud. Kindral Einseln näiteks isegi ei uskunud, et meil õnnestub geopoliitilist mängu nii mängida, et meid NATO-sse võetaks.
Kohe NATO-ga liitumise järel hakkasime tööle, et NATO kaitse meie piirkonnas ei oleks vaid unistus helesinisest vihmavarjust. Eelkõige võtsime selge vastutuse Artikkel 3 mõistes: suuta kaitsta omaenda territooriumit vähemalt nii, nagu see on mõeldav kahe protsendi toel SKT-st. Meie ei vajanud president Trumpi torkimist aastast 2016, juba aastal 2012 saime normatiiviga hakkama.
Aga saatuse tahtel on NATO kirderiigid pisikesed majandused, mis kõigi võimalike võimete arendamiseni ei ulatuks ka viis protsenti panustades. Järelikult – toetume liitlastele. Aga ühise sõjalise kaitse doktriin, ka Artikkel 5 valguses, saab edukalt ja võimalikult kiiresti, see tähendab ka võimalikult väikeste kaotustega, toimida siis ja ainult siis, kui vastav kaitsestruktuur on üles ehitatud, läbi harjutanud ja toimib.
Alles viimastel aastatel näeme, et struktuur hakkab meie piirkonnas kuju võtma, on muutunud nii tugevaks kui eFP või NATO Põhjadiviis Adažis. Alles nüüd realiseerub meie kodus see, mis on teada külma sõja ajast peale – valmisolek ühiselt kaitset korraldada põhineb rahuajal välja arendatud üksteisemõistmisel, vägede koostööoskusel, juhtimisstruktuuridel, isegi kokku lepitud ja harjutatud ühisel tegutsemistaktikal.
Me peame teadma, kes teeb mida, kus ja kellele sel hetkel, kui on tarvis. See on ainus viis, kuidas NATO heidutus saab usutavalt toimida ajal, kui sõda ei pruugi olla enam midagi suurt, mis rullub üle maade ja rahvaste ja milleks valmisoleku saavutamine võtab nii kaua ja on nii aimatav, et ka teisel poolel on alati aega valmistuda.
Praegune heidutus peab põhinema ülikiirel reaktsioonivõimel. Vähemalt kaitseväelased ja kaitsediplomaadid saavad sellest väga hästi aru, et just kiirus ja tuginemine varasematele harjutustele on see, mis kas hoiab ära konflikti või konflikti puhul minimeerib kaotused nii territooriumis kui ka inimeludes.
Tänapäevane demokraatliku riigi sõjaline mõtlemine on ülimalt säästlik just inimelude suhtes – nii nagu on demokraatlikud väärtused üldse üksikisiku huvisid tunnustavad, mitte riigi huvides inimesi allutavad – ja ma arvan, et see ei muutu ka sellest, et üks viirus on praegu USA-s viinud rohkem inimelusid, kui on langenud Ameerika sõdureid kõikides pärast Teist maailmasõda peetud konfliktides.
"Hea ja julge sõdur on see, kes teab, et ta ülemale pole tähtsamat tema sõduri elust."
Teie elukutse igapäevane vastutus – see ongi vastutus teiste inimeste elude eest. Teid on õpetatud sõdima elusid säästes. See on teinud meie välismissioonid edukaks ja meie sõduri usaldusväärseks partneriks, sest kõik meie liitlased teavad – eestlaste väljaõpe võimaldab neil võtta lahinguväljal vastutust, sest nad oskavad ennast hoida, nad saavad usaldada oma ülemaid ülesande kujundamise juures, nad teavad, et ei võta kunagi suuremat riski, kui ülesande täitmiseks on hädapärast tarvis teha. Hea ja julge sõdur on see, kes teab, et ta ülemale pole tähtsamat tema sõduri elust.
Selline väljaõpe, selline kaitseväe toimimise filosoofia annab meile tugeva moraalse üleoleku lahinguväljal.
Igaühel on igas kriisis omad ülesanded
Ohvitser on alati ka Õpetaja. Tal on ülim roll kaitsetahte hoidmises ja kujundamises siis, kui ta tegutseb kutsealuste väljaõppel – uued ohvitserid sünnivad tihti just vahetute ülemate eeskujust nakatumise kaudu.
Aga mitte ainult – õppustel käies näen, et kõige paremini saavad hakkama need reservistid, kellel on teenistuse ajal välja kujunenud meeskonnatunnetus, mis haarab tervet rühma. Seegi on vahetute ülemate tekitada – tahtmine seista oma kaaslase kõrval, vastutada enda ja teise eest. Meie ohvitserid oskavad seda järjest paremini.
Kuidas hoida ja kujundada kaitseväelase iseseisva mõtlemise tahet sõjaväelises struktuuris, kus paratamatult esineb range käsuahel, on võrrand, mida te oma igapäevases töös kogu aeg lahendate.
Vaba kodanik ja vaba tahe on need, mis toovad võidu – sellepärast on Eesti kaitsevägi selle võrrandi kallal palju vaeva näinud ja leidnud üha paremaid lahendeid, teist saavad kindlasti ka selle töö jätkajad.
Kindral Herem ütleb selle kohta vahel kole kaitsevägi. Selle mõiste sisu on üllas, kuigi kõla pole parim. Toetan kaitseväe juhatajat igati tema püüdlustes kasutada ära iga sõduri ja iga ohvitseri oskused ja teadmised, sest kui me selle poole ei püüaks, milleks siis üldse neid teadmisi siin kooliski aastaid koguda? Iga ohvitser on otsustaja, kindral Herem ei tee päevas kindlasti rohkem otsuseid kui igaüks teist, ja nii see peabki olema.
"Tänapäevase sõjalise või tsiviilkriisi kõiki aspekte pole võimalik juhtida vaid ühe inimese või ühe komisjoni poolt."
Vajadust selle järele, mida teie nimetate ülesandekeskseks ja muu maailm delegeeritud juhtimiseks, näitas selgelt ka kroonviirusega seotud kriis. Tänapäevase sõjalise või tsiviilkriisi kõiki aspekte pole võimalik juhtida vaid ühe inimese või ühe komisjoni poolt.
See võis olla võimalik 200 aastat tagasi, mil ka väejuht nägi ja juhtis kogu oma armeed ühelainsal lahinguväljal.
Tänapäeval aga vajame strateegiliste sihtide seadmist üleval ning initsiatiivi ja vastutuse andmist allapoole. See ei kehti vaid riigiasutuste tegevuse, vaid ka üksikisikute suhtes – ärme püüa reguleerida detailsete keeldudega kõiki oma igapäevaelu aspekte, vaid annaks pigem inimestele üldise suunise "olla terve" ja laseme igaühel endal läbi mõelda, kuidas seda ühes või teises olukorras kõige paremini teha.
Aga teie missioon on laiem. Seni ei ole suutnud veel ükski kaitseväe juhataja ega riigikaitse kõrgem juht kogu ühiskonnale korralikult selgeks teha üht väga olulist asja, mis seondub võimaliku kriisiga, ka sõjalise kriisiga – kriisi ajal kannab vastutust kogu ühiskond.
Kerge arusaam justkui on hakanud kujunema, et sõja korral kaitsevägi leiba ei küpseta ja ülejäänud ühiskond peab suutma ikkagi toimida, olgu kriis mistahes iseloomuga. Seda asjaolu kutsume laiapindseks riigikaitseks.
On ka teie missioon aidata kogu ühiskonnal seda mõista – igaühel on igas kriisis omad ülesanded. Täna ellu astudes, on teil lihtsam seda tööd teha kui eelkäijatel – pisike RNA viirus on osutunud oluliseks liitlaseks, et veenda kogu ühiskonda tõstma oma kriisivalmidust.
Loodetavasti oskab ka valija edaspidi poliitikult tellida mitte ainult 2 protsenti riigikaitseks, vaid ka seda mõndakümmet miljonit aastas kriisivarudeks, meditsiiniliseks valmisolekuks nii juhul, kui tuleb tegeleda viirustega, aga ka võimalike keemiaõnnetuste – või siis keemiarünnaku – ohvritega.
Et meil oleks haiglate süsteem, mis oleks läbi harjutanud ka selle, kuidas tagada abi andmine vigastatud sõduritele, kelle vigastuste olemus võib küll erineda suurte õnnetuste käigus muidu saadavatest, aga põhimõtteliselt on ikkagi lahendused toimivad nii tsiviil- kui militaarkatastroofide puhul.
Et meie elektrienergia varustuskindlus oleks oluline ka konkurentsiametile, kui see kehtestab energiasüsteemis lubatud piirhindu. Et toidu- ja ravimivaru omamine oleks loomulik nii riigi kui ka üksikisiku tasandil.
Valmiduskultuur ja ettevaatamisvõime, tahe valmistuda sellekski, mis iialgi ei pruugi tulla, seda oma oskust ja mõtteviisi saate te kogu ülejäänud ühiskonnaga jagada.
Tõsi, teatud mõttes on tormideks valmistumiseks keerulisem tahet leida, sest seis on ju võrdlemisi lootusetu, kui võrrelda sõjalise konfliktiga – ükskõik kui valmis meie ei ole, ta tuleb ikka, heidutusvõimet sellest ju ei sünni.
Aga mida paremini oleme valmistunud, läbi harjutanud ja teeme igasuguses kriisis oma tööd, seda väiksemad on meie kaotused – see kehtib nii tormi, epideemia kui ka sõja puhul ühtemoodi. Tahan siinkohal tunnustada kaitseväge, kaitseliitu, aga ka päästeametit ja siseministeeriumi asutusi, kes kroonviiruse puhangu ajal aitasid terviseametil ja sotsiaalministeeriumil ning kohalikel omavalitsustel hakkama saada.
Aga vahetus kriisis reageerides nägi see paratamatult välja rohkem kala kui õnge ulatamisena. Õngega tuleb tegeleda! Valmistumine ja valmisolek võimaldavad iga häda puhul hädaolukorda juhtival ametil oma kalad ise püüda, sest õng ja selle kasutamiseks vajalikud oskused ja ressursid on kapist võtta.
Kui teilt tullakse nõu ja abi küsima ka ühiskonna üldise valmisoleku tarbeks, siis olge valmis – olge valmis olema Õpetaja, mis on ju iga ohvitseri igapäevase töö sisu nagunii.
See ongi mu viimane mõte – kaitseväe ohvitser on ühiskonnaelus oluline kaasarääkija ka väljaspool väeosa territooriumit. Jah, poliitikaga ohvitser ei tegele, aga see ei tähenda, et tal pole võimalik kaasa aidata meie ühiskonna paremaks toimimiseks just neis valdkondades, kus teil on parimad oskused.
Nii saame me kogu ühiskonnana olla sama enesekindlad, kui teie oma tööelus saate – sest te teate, et oskate, olete harjutanud ja suudate. Ning et samasugused on need, kes seisavad teie kõrval.
Täna on meie kohus meenutada ka seda vaprat kaitseliitlast, Virgot Rägastikku, kes andis oma elu rahuajal, selleks et kaitsta Eestit, meie inimesi, õigust ja korda.
Reamees Rägastik väärib seda, et peame teda meeles kui sõdurit, kes hukkus oma kohust täites. Nii nagu peame meeles kõiki neid, kes on läinud varem, Eesti eest seistes.
Mingis mõttes seisab iga järgmine aastakäik Eesti sõjamehi nende õlul, kes on ees läinud ja tihti ka langenud või viga saanud. Iga teie tööpäev on täis tegevusi selle nimel, et ükski neist, ka tuhande aasta pärast praegusele tagasi vaadates, ei oleks langenud asjata. Sest Eesti riik kestab. Elagu Eesti kaitsevägi, hoiame üksteist ja Eestit!
### Response:
Kersti Kaljulaid: vaba kodanik ja vaba tahe on need, mis toovad võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvasin, et ma ei pea autoga sõitma ja seejuures veel kaskadööri trikke tegema, aga lõppude lõpuks sain ma mõlemat väga palju teha," ütles Pattinson ajakirjale Entertainment Weekly.
Mitmed stseenid olid Pattinsoni sõnul ka ohtlikud. "Ma mäletan, kuidas mina ja John David [Washington] sõitsime BMW-ga, mille kapoti külge oli kinnitatud IMAX-i kaamera. Seega põhimõtteliselt ei olnud võimalik esiklaasist välja näha. Hirmus oli ka see, et kui sa keerasid kasvõi natukene liiga palju vasakule või paremale, riivasid seadmed kohe teed," rääkis Pattinson. Ta lisas, et Washington uuris talt võtete ajal, et kas ta on ikka kaskadöörlikku sõitmist varem harjutanud.
"Normaalsetes tingimustes ei oleks me tohtinud selliseid asju teha, aga Chrisil [Christopher Nolan] oli võttepaiga üle täielik kontroll. Nii sain ma teha ka lõbusaid asju, mida muidu tohiks teha vaid eksperdid ja kindlasti mitte need, kes isegi külgparkimist teha ei oska," ütles Pattinson.
Filmi produtsendi Christopher Nolani sõnul on aga külgparkimine palju keerulisem, kui need trikid, mida Pattinson autot juhtides tegi. "Tema n-ö kaskadööri õppepäev oli tegelikult meie trikitiimi korraldatud võimete kontroll. Nad leidsid, et Pattinson on suurepärane autojuht ja saab stseenidega ilma ennast ohtu panemata hakkama," ütles Nolan. | Pattinson "Teneti" autostseenidest Eestis: sain teha lõbusaid asju, mida muidu teevad vaid eksperdid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvasin, et ma ei pea autoga sõitma ja seejuures veel kaskadööri trikke tegema, aga lõppude lõpuks sain ma mõlemat väga palju teha," ütles Pattinson ajakirjale Entertainment Weekly.
Mitmed stseenid olid Pattinsoni sõnul ka ohtlikud. "Ma mäletan, kuidas mina ja John David [Washington] sõitsime BMW-ga, mille kapoti külge oli kinnitatud IMAX-i kaamera. Seega põhimõtteliselt ei olnud võimalik esiklaasist välja näha. Hirmus oli ka see, et kui sa keerasid kasvõi natukene liiga palju vasakule või paremale, riivasid seadmed kohe teed," rääkis Pattinson. Ta lisas, et Washington uuris talt võtete ajal, et kas ta on ikka kaskadöörlikku sõitmist varem harjutanud.
"Normaalsetes tingimustes ei oleks me tohtinud selliseid asju teha, aga Chrisil [Christopher Nolan] oli võttepaiga üle täielik kontroll. Nii sain ma teha ka lõbusaid asju, mida muidu tohiks teha vaid eksperdid ja kindlasti mitte need, kes isegi külgparkimist teha ei oska," ütles Pattinson.
Filmi produtsendi Christopher Nolani sõnul on aga külgparkimine palju keerulisem, kui need trikid, mida Pattinson autot juhtides tegi. "Tema n-ö kaskadööri õppepäev oli tegelikult meie trikitiimi korraldatud võimete kontroll. Nad leidsid, et Pattinson on suurepärane autojuht ja saab stseenidega ilma ennast ohtu panemata hakkama," ütles Nolan.
### Response:
Pattinson "Teneti" autostseenidest Eestis: sain teha lõbusaid asju, mida muidu teevad vaid eksperdid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Real tegi Hispaania kõrgliiga 29. voorus matšile küll hoogsa alguse, ent ka Valencial oli eelkõige avapoolajal mitmeid häid šansse. 21. minutil löödi ka juhtvärav, mis pika menetluse järel tühistati, kirjutab Soccernet.ee.
Valencia poolkaitsja Carlos Soler otsis sööduga värava poole sööstnud Rodrigot, kes sai Reali kaitsja Raphael Varane'i rikošeti järel palli enda valdusesse ning suunas selle võrku. VAR hakkas olukorda võimaliku suluseisu tõttu üle vaatama, ent ei suutnudki ise selguseni jõuda. Seepeale läks peakohtunik Jose Sanchez olukorda ise üle vaatama ning leidis, et Soleri söödu hetkel oli Varane'iga kahevõitluses olnud Maxi Gomez mõnesentimeetrises suluseisus.
"See tundub ebaaus otsus meie jaoks ja mõjutas kogu ülejäänud mängu saatust," lausus Valencia peatreener Albert Celades lõpuvile järel Marcale. "Esimesel poolajal oli meil üks lugemata jäänud värav, Rodrigo lõi veel ka posti, Ferran [Torres] samuti - on selge, et see maksis meile kätte, eriti kuna nemad lõid oma väravad ära."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Realilt lüüa saanud treener lugemata jäänud juhtväravast: see on ebaaus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Real tegi Hispaania kõrgliiga 29. voorus matšile küll hoogsa alguse, ent ka Valencial oli eelkõige avapoolajal mitmeid häid šansse. 21. minutil löödi ka juhtvärav, mis pika menetluse järel tühistati, kirjutab Soccernet.ee.
Valencia poolkaitsja Carlos Soler otsis sööduga värava poole sööstnud Rodrigot, kes sai Reali kaitsja Raphael Varane'i rikošeti järel palli enda valdusesse ning suunas selle võrku. VAR hakkas olukorda võimaliku suluseisu tõttu üle vaatama, ent ei suutnudki ise selguseni jõuda. Seepeale läks peakohtunik Jose Sanchez olukorda ise üle vaatama ning leidis, et Soleri söödu hetkel oli Varane'iga kahevõitluses olnud Maxi Gomez mõnesentimeetrises suluseisus.
"See tundub ebaaus otsus meie jaoks ja mõjutas kogu ülejäänud mängu saatust," lausus Valencia peatreener Albert Celades lõpuvile järel Marcale. "Esimesel poolajal oli meil üks lugemata jäänud värav, Rodrigo lõi veel ka posti, Ferran [Torres] samuti - on selge, et see maksis meile kätte, eriti kuna nemad lõid oma väravad ära."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Realilt lüüa saanud treener lugemata jäänud juhtväravast: see on ebaaus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bambergi sümfoonikud on Saksamaa üks tipporkestreid koos Berliini Filharmoonikute ja Baieri raadio orkestriga. Jüri Reinvere uus orkestriteos on kirjutatud seoste ja viidetega Mozartile. Teise teosena mängitakse sel kontserdil Bruckneri VI sümfooniat.
"Mozart oli eriline nähtus maailma muusikaajaloos," ütles Reinvere. "Esiteks oli ta tõeline eurooplane, kes nii Augsburgi päritolult kui muusika poolest: Pariisi, Mannheimi, Milano õppetundidega lõpuks Viinis elades, ületas kõik tollal kehtivad piirid. Teiseks on tema muusika äärmiselt selge, milles aga ei ole kadunud üllatuslikkus, kuulaja viiakse alati uutesse sündmustesse. Ja kolmandaks tema vägagi kivine, kuid lõpuks siiski edukas elutee, kus ta kordagi ei kaotanud oma elurõõmu ega hakanud iseennast heroiseerima. On suur au kirjutada maailma juhtivale Mozarti festivalile orkestriteos Bruckneri VI sümfoonia kõrvale."
Würzburgi Mozartfest on Saksamaa vanimaid festivale ja tuntud üle maailma. Festivali juhid on olnud teiste seas Sir Colin Davis ja Eugen Jochum. Festival kestab neli nädalat, kontserdipaikadeks on luksuslik ajalooline ertspiiskopi residentsloss itaalia tuntud kunstniku Giovanni Batista Tiepolo baroksete laemaalidega ning võimas toomkirik. Festivalil esinevad maailma tippmuusikud nagu Herbert Blomstedt, Marc Minkowski, Jan Lisiecki, Julien Prégardien jpt.
Jüri Reinvere on tõusmas ooperihelilooja kõrval ka sümfonistiks. Aastatel 2017-2020 tulid esiettekandele tema mitmed sümfoonilised teosed, sealhulgas ERSO-le aastal 2019, Göteborgi sümfoonikutele, Soome Raadio sümfooniaorkestrile ning Eesti Festivaliorkestrile Paavo Järvi juhatusel. Möödunud aastatel on ka mitmed Saksamaa orkestrid tema teoseid ette kandnud. Reinvere varasem teos, kontsert kahele flöödile, on sel aastal ka Pärnu muusikafestivali kavas Paavo Järvi juhatusel.
Reinvere algselt märtsis Elbphilharmonies ja Berliini Filharmoonias toimuma pidanud oratooriumi "Ismaeli väljaheitmine" esiettekanded kammerkooriga RIAS ja tema peadirigent Justin Doyle'iga, kes oli ühtlasi teose tellija, lükkusid koroonaviiruse tõttu edasi kevadesse 2022. Sooviks oli esiettekandeks säilitada samad kontserdimajad – Hamburgi Elbphilharmonie ja Berliini Filharmoonia. | Jüri Reinvere kirjutab teose Mozartfesti juubeliks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bambergi sümfoonikud on Saksamaa üks tipporkestreid koos Berliini Filharmoonikute ja Baieri raadio orkestriga. Jüri Reinvere uus orkestriteos on kirjutatud seoste ja viidetega Mozartile. Teise teosena mängitakse sel kontserdil Bruckneri VI sümfooniat.
"Mozart oli eriline nähtus maailma muusikaajaloos," ütles Reinvere. "Esiteks oli ta tõeline eurooplane, kes nii Augsburgi päritolult kui muusika poolest: Pariisi, Mannheimi, Milano õppetundidega lõpuks Viinis elades, ületas kõik tollal kehtivad piirid. Teiseks on tema muusika äärmiselt selge, milles aga ei ole kadunud üllatuslikkus, kuulaja viiakse alati uutesse sündmustesse. Ja kolmandaks tema vägagi kivine, kuid lõpuks siiski edukas elutee, kus ta kordagi ei kaotanud oma elurõõmu ega hakanud iseennast heroiseerima. On suur au kirjutada maailma juhtivale Mozarti festivalile orkestriteos Bruckneri VI sümfoonia kõrvale."
Würzburgi Mozartfest on Saksamaa vanimaid festivale ja tuntud üle maailma. Festivali juhid on olnud teiste seas Sir Colin Davis ja Eugen Jochum. Festival kestab neli nädalat, kontserdipaikadeks on luksuslik ajalooline ertspiiskopi residentsloss itaalia tuntud kunstniku Giovanni Batista Tiepolo baroksete laemaalidega ning võimas toomkirik. Festivalil esinevad maailma tippmuusikud nagu Herbert Blomstedt, Marc Minkowski, Jan Lisiecki, Julien Prégardien jpt.
Jüri Reinvere on tõusmas ooperihelilooja kõrval ka sümfonistiks. Aastatel 2017-2020 tulid esiettekandele tema mitmed sümfoonilised teosed, sealhulgas ERSO-le aastal 2019, Göteborgi sümfoonikutele, Soome Raadio sümfooniaorkestrile ning Eesti Festivaliorkestrile Paavo Järvi juhatusel. Möödunud aastatel on ka mitmed Saksamaa orkestrid tema teoseid ette kandnud. Reinvere varasem teos, kontsert kahele flöödile, on sel aastal ka Pärnu muusikafestivali kavas Paavo Järvi juhatusel.
Reinvere algselt märtsis Elbphilharmonies ja Berliini Filharmoonias toimuma pidanud oratooriumi "Ismaeli väljaheitmine" esiettekanded kammerkooriga RIAS ja tema peadirigent Justin Doyle'iga, kes oli ühtlasi teose tellija, lükkusid koroonaviiruse tõttu edasi kevadesse 2022. Sooviks oli esiettekandeks säilitada samad kontserdimajad – Hamburgi Elbphilharmonie ja Berliini Filharmoonia.
### Response:
Jüri Reinvere kirjutab teose Mozartfesti juubeliks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teste tehti päeva jooksul kokku 564 ning ükski neist polnud positiivse tulemusega, teatas HUS sotsiaalmeedias.
HUSLABissa eilen tutkituista HUS-alueen #koronavirus 'näytteistä (546 kpl) ei todettu yhtään uutta tartuntaa! Helmikuun lopusta saakka tartuntoja on todettu joka päivä. #covid19 #HUS #koronavirusfi
— HUS (@HUS_uutisoi) June 19, 2020
Tegu on esimese päevaga alates veebruari lõpust, kui uusi registreeritud nakatunuid pole lisandunud Helsingis ega kogu Uusimaa maakonnas, vahendas Ilta-Sanomat.
Helsingi ja Uusimaa piirkond on olnud Soomes koroonapuhangu keskpunkt. Soome terviseameti (THL) andmetel on riigis registreeritud 7100 nakatumisjuhtu, millest 5200 on pärit Helsingist ja Uusimaalt.
THL teatas neljapäeval, et koroonapandeemia on Soomes taandumas. Sellega seoses annab THL nakatumiste seisust ülevaate järgmisest nädalast vaid tööpäeviti. | Helsingis oli üle nelja kuu esimene uute nakatumiste vaba päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teste tehti päeva jooksul kokku 564 ning ükski neist polnud positiivse tulemusega, teatas HUS sotsiaalmeedias.
HUSLABissa eilen tutkituista HUS-alueen #koronavirus 'näytteistä (546 kpl) ei todettu yhtään uutta tartuntaa! Helmikuun lopusta saakka tartuntoja on todettu joka päivä. #covid19 #HUS #koronavirusfi
— HUS (@HUS_uutisoi) June 19, 2020
Tegu on esimese päevaga alates veebruari lõpust, kui uusi registreeritud nakatunuid pole lisandunud Helsingis ega kogu Uusimaa maakonnas, vahendas Ilta-Sanomat.
Helsingi ja Uusimaa piirkond on olnud Soomes koroonapuhangu keskpunkt. Soome terviseameti (THL) andmetel on riigis registreeritud 7100 nakatumisjuhtu, millest 5200 on pärit Helsingist ja Uusimaalt.
THL teatas neljapäeval, et koroonapandeemia on Soomes taandumas. Sellega seoses annab THL nakatumiste seisust ülevaate järgmisest nädalast vaid tööpäeviti.
### Response:
Helsingis oli üle nelja kuu esimene uute nakatumiste vaba päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Head kriisi ei tohi raisku lasta. Hirmutavas olukorras, kus töötute arv on kasvanud, majanduse mahu vähenemiseks on prognoositud helgemate stsenaariumite järgi kuni kümme protsenti ja me jätkuvalt ei saa kindlad olla viiruse edasises kulgemises, on sellel julgel ütlusel jätkuvalt tõepõhi all. Riigijuhtidele on kriis kätte mänginud hulga võimalusi, mida Eesti käekäigu edendamiseks kasutada.
Aastaid on erinevatel tasanditel pead murtud selle üle, kuidas motiveerida inimesi asumaks elama maale. Suurimaks takistuseks on alati kujunenud linnadesse koondunud kõrgemapalgalised ametikohad ja inimeste soov teenida hästi ning elada töökohale lähedal.
"Miks töötada viis päeva nädalas kontoris, kui poole sellest ajast võiks veeta kodukontoris, mis üldse ei pea asuma linnas?"
Kriisi ajal ümbermõtestamise läbi teinud töökultuur, uued töövõtted ja tehnoloogilised lahendused on paljudele aga avanud uue perspektiivi. Miks töötada viis päeva nädalas kontoris, kui poole sellest ajast võiks veeta kodukontoris, mis üldse ei pea asuma linnas?
Nüüd, kui see mõte on inimeste ja tööandjate pähe istutatud ning järgi proovitud ja statistikaameti andmetel kasvavad maakodude ja suvilate hinnad kui pärmi peal, on riigil aeg omalt poolt selliseid tendentse ka soodustada.
Hea võimaluse pakub selleks Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kava, mida peaminister Jüri Ratas hiljuti riigikogule tutvustas. Praeguse arvestuse järgi suureneks Eestile eraldatav osa taaskäivitamise kava tulemusena järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil 3,3 miljardi euro võrra, millest 1,85 miljardit moodustaksid toetused ning ülejäänu soodsatel tingimustel laen.
Majanduse taaskäivitamise kava on oluline projekt Euroopa ühtsuse hoidmiseks ning omab oluliselt laiemat ideed, kui lihtsalt see, kes kui palju raha saab. Aga ühtlasi toob see meie otsustajatele paki võimalusi, mille kasutamise jälgimine on meie kõigi kohus - tuleb see raha ju tuleviku arvelt ja peab teenima ka meie lapsi.
Tegin riigikogus toimunud arutelu käigus ettepaneku ning kutsusin valitsust kaasa mõtlema, kuidas meieni jõudva raha abil teha investeeringuid, mis parandaksid oluliselt meie infrastruktuuri, soodustaksid inimeste liikumist linnast maale ja tagasi ning teeniks meid kümneid ja kümneid aastaid. Mis need olla võiks?
Ehitame kohe koos Rail Balticuga välja selle projekti raames projekteeritud kohalikud peatused ning tellime kaasaegsed, mugavad ja keskkonnasõbralikud vesinikul töötavad rongid, et koos Euroopa rongiühendustega käivitada koheselt ka kohalikud liinid;
Arendame pealinna ja rõngasvaldade vahel välja trammiühendused, sh viime trammi Rae valda;
Viime lõpuni Haapsalu ja Hiiumaa inimeste jaoks olulise Turba-Haapsalu-Rohuküla raudteeühenduse;
Suurendame meie olemasolevat rongiparki ja tihendame olemasolevaid ühendusi.
Rööbastransport on kiire ja keskkonnasõbralik ning sel on oluline osa eduka regionaalpoliitika teostamisel. Praegune tervisekriis on pannud inimesed tagasi maapiirkondadesse liikuma. See on hea võimalus toetada inimeste loomulikku liikumist ka mugava ning kiire ühistranspordi arendamisega ja luua võimalused metsaservas elamiseks, kuid samal ajal vajadusel kesklinnas töötamiseks. | Mart Võrklaev: rongiga kodukontorisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Head kriisi ei tohi raisku lasta. Hirmutavas olukorras, kus töötute arv on kasvanud, majanduse mahu vähenemiseks on prognoositud helgemate stsenaariumite järgi kuni kümme protsenti ja me jätkuvalt ei saa kindlad olla viiruse edasises kulgemises, on sellel julgel ütlusel jätkuvalt tõepõhi all. Riigijuhtidele on kriis kätte mänginud hulga võimalusi, mida Eesti käekäigu edendamiseks kasutada.
Aastaid on erinevatel tasanditel pead murtud selle üle, kuidas motiveerida inimesi asumaks elama maale. Suurimaks takistuseks on alati kujunenud linnadesse koondunud kõrgemapalgalised ametikohad ja inimeste soov teenida hästi ning elada töökohale lähedal.
"Miks töötada viis päeva nädalas kontoris, kui poole sellest ajast võiks veeta kodukontoris, mis üldse ei pea asuma linnas?"
Kriisi ajal ümbermõtestamise läbi teinud töökultuur, uued töövõtted ja tehnoloogilised lahendused on paljudele aga avanud uue perspektiivi. Miks töötada viis päeva nädalas kontoris, kui poole sellest ajast võiks veeta kodukontoris, mis üldse ei pea asuma linnas?
Nüüd, kui see mõte on inimeste ja tööandjate pähe istutatud ning järgi proovitud ja statistikaameti andmetel kasvavad maakodude ja suvilate hinnad kui pärmi peal, on riigil aeg omalt poolt selliseid tendentse ka soodustada.
Hea võimaluse pakub selleks Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise kava, mida peaminister Jüri Ratas hiljuti riigikogule tutvustas. Praeguse arvestuse järgi suureneks Eestile eraldatav osa taaskäivitamise kava tulemusena järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil 3,3 miljardi euro võrra, millest 1,85 miljardit moodustaksid toetused ning ülejäänu soodsatel tingimustel laen.
Majanduse taaskäivitamise kava on oluline projekt Euroopa ühtsuse hoidmiseks ning omab oluliselt laiemat ideed, kui lihtsalt see, kes kui palju raha saab. Aga ühtlasi toob see meie otsustajatele paki võimalusi, mille kasutamise jälgimine on meie kõigi kohus - tuleb see raha ju tuleviku arvelt ja peab teenima ka meie lapsi.
Tegin riigikogus toimunud arutelu käigus ettepaneku ning kutsusin valitsust kaasa mõtlema, kuidas meieni jõudva raha abil teha investeeringuid, mis parandaksid oluliselt meie infrastruktuuri, soodustaksid inimeste liikumist linnast maale ja tagasi ning teeniks meid kümneid ja kümneid aastaid. Mis need olla võiks?
Ehitame kohe koos Rail Balticuga välja selle projekti raames projekteeritud kohalikud peatused ning tellime kaasaegsed, mugavad ja keskkonnasõbralikud vesinikul töötavad rongid, et koos Euroopa rongiühendustega käivitada koheselt ka kohalikud liinid;
Arendame pealinna ja rõngasvaldade vahel välja trammiühendused, sh viime trammi Rae valda;
Viime lõpuni Haapsalu ja Hiiumaa inimeste jaoks olulise Turba-Haapsalu-Rohuküla raudteeühenduse;
Suurendame meie olemasolevat rongiparki ja tihendame olemasolevaid ühendusi.
Rööbastransport on kiire ja keskkonnasõbralik ning sel on oluline osa eduka regionaalpoliitika teostamisel. Praegune tervisekriis on pannud inimesed tagasi maapiirkondadesse liikuma. See on hea võimalus toetada inimeste loomulikku liikumist ka mugava ning kiire ühistranspordi arendamisega ja luua võimalused metsaservas elamiseks, kuid samal ajal vajadusel kesklinnas töötamiseks.
### Response:
Mart Võrklaev: rongiga kodukontorisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis magistritöö kaitsnud Maris Kajari uuris 12-, 14- ja 16-aastaste Eesti laste hinnanguid oma terviseprobleemide esinemissageduse kohta. pidades silmas sportimise sagedust ja organiseeritust.
Uuringus osales 2348 last 43-st Eesti koolist. Neil paluti täita küsimustik oma liikumisaktiivsuse ja seda mõjutavate tegurite kohta ning hinnata oma terviseprobleeme.
Tulemustest nähtus, et 12-, 14- ja 16-aastastel poistel oli terviseprobleeme palju vähem kui sama vanadel tüdrukutel. 14- ja 16-aastased tüdrukud tunnetasid omakorda rohkem muresid kui nende 12-aastased sookaaslased.
12-aastastel tüdrukutel olid sportimine ja vaimse tervise probleemid selgelt seotud. "Nimelt täheldasid kaks või kolm korda nädalas sporti tegevad tüdrukud tervisemuresid märksa vähem kui need, kes teevad sporti kord nädalas või harvem," kirjeldas Kajari. "Samuti hindasid nad palju väiksemaks oma depressioonisümptomite esinemissagedust. See näitab, et vaimsele tervisele mõjub hästi, kui teha trenni järjepidevalt kaks kuni kolm korda nädalas."
Vanematel tüdrukutel ei sõltunud depressioonisümptomite esinemissagedus sellest, kuidas sportimine oli korraldatud või kui tihti nad sporti tegid. Seda tulemust võib mõjutada ka uuringus osalenud tüdrukute arv. "12-aastaseid tüdrukuid osales uuringus kõige rohkem – ca 460," rääkis Kajari. "14- ja 16-aastaseid tüdrukuid osales uuringus aga alla 400."
Lisaks selgus, et poistel pärsib võistlussport või organiseeritud sport depressioonisümptomite teket. Uuringust nähtus, et 12- ja 16-aastased poisid, kes tegid võistlussporti, hindasid depressioonisümptomeid palju harvemaks kui nende iseseisvalt treenivad sookaaslased. 14-aastaste poiste hinnangud depressioonisümptomite kohta ei sõltunud sellest, kas nende sportimine oli kuidagi organiseeritud.
Varasemad teadusuuringud on näidanud, et poisid, kes on füüsiliselt aktiivsed vähemalt neli päeva nädalas, hindavad oma tervist paremaks. Poistega sarnase tulemuse saamiseks peaksid tüdrukud harrastama rohkem keskmist ja intensiivset füüsilist aktiivsust, kirjutas Kajari oma uurimistöö järeldustes.
Maris Kajari kaitses magistritöö "12-16-aastaste Eesti koolinoorte poolt terviseprobleemide esinemissagedusele antud hinnangud vastavalt sportimise sagedusele ja organiseeritusele" Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi õppekaval. | Eesti poisid hindavad oma tervist paremaks kui tüdrukud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis magistritöö kaitsnud Maris Kajari uuris 12-, 14- ja 16-aastaste Eesti laste hinnanguid oma terviseprobleemide esinemissageduse kohta. pidades silmas sportimise sagedust ja organiseeritust.
Uuringus osales 2348 last 43-st Eesti koolist. Neil paluti täita küsimustik oma liikumisaktiivsuse ja seda mõjutavate tegurite kohta ning hinnata oma terviseprobleeme.
Tulemustest nähtus, et 12-, 14- ja 16-aastastel poistel oli terviseprobleeme palju vähem kui sama vanadel tüdrukutel. 14- ja 16-aastased tüdrukud tunnetasid omakorda rohkem muresid kui nende 12-aastased sookaaslased.
12-aastastel tüdrukutel olid sportimine ja vaimse tervise probleemid selgelt seotud. "Nimelt täheldasid kaks või kolm korda nädalas sporti tegevad tüdrukud tervisemuresid märksa vähem kui need, kes teevad sporti kord nädalas või harvem," kirjeldas Kajari. "Samuti hindasid nad palju väiksemaks oma depressioonisümptomite esinemissagedust. See näitab, et vaimsele tervisele mõjub hästi, kui teha trenni järjepidevalt kaks kuni kolm korda nädalas."
Vanematel tüdrukutel ei sõltunud depressioonisümptomite esinemissagedus sellest, kuidas sportimine oli korraldatud või kui tihti nad sporti tegid. Seda tulemust võib mõjutada ka uuringus osalenud tüdrukute arv. "12-aastaseid tüdrukuid osales uuringus kõige rohkem – ca 460," rääkis Kajari. "14- ja 16-aastaseid tüdrukuid osales uuringus aga alla 400."
Lisaks selgus, et poistel pärsib võistlussport või organiseeritud sport depressioonisümptomite teket. Uuringust nähtus, et 12- ja 16-aastased poisid, kes tegid võistlussporti, hindasid depressioonisümptomeid palju harvemaks kui nende iseseisvalt treenivad sookaaslased. 14-aastaste poiste hinnangud depressioonisümptomite kohta ei sõltunud sellest, kas nende sportimine oli kuidagi organiseeritud.
Varasemad teadusuuringud on näidanud, et poisid, kes on füüsiliselt aktiivsed vähemalt neli päeva nädalas, hindavad oma tervist paremaks. Poistega sarnase tulemuse saamiseks peaksid tüdrukud harrastama rohkem keskmist ja intensiivset füüsilist aktiivsust, kirjutas Kajari oma uurimistöö järeldustes.
Maris Kajari kaitses magistritöö "12-16-aastaste Eesti koolinoorte poolt terviseprobleemide esinemissagedusele antud hinnangud vastavalt sportimise sagedusele ja organiseeritusele" Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi õppekaval.
### Response:
Eesti poisid hindavad oma tervist paremaks kui tüdrukud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Album koosneb kümnest loost, millest kolm avaldas Dylan juba selle aasta kevadel.
"Rough and Rowdy Ways" on Dylani 39. stuudioalbum. Muusiku esimene album ilmus 57 aastat tagasi, 1963. aastal.
Albumit saab kuulata siit:
Rough and Rowdy Ways
Rough and Rowdy Ways, an album by Bob Dylan on Spotify
???????????????????? ???????????? ???????????????????? ????????????????.
The New Album from Bob Dylan.
Out Now. https://t.co/SN0XeyNKiN pic.twitter.com/pllqAxs0ig
— Bob Dylan (@bobdylan) June 19, 2020 | Bob Dylan andis välja uue albumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Album koosneb kümnest loost, millest kolm avaldas Dylan juba selle aasta kevadel.
"Rough and Rowdy Ways" on Dylani 39. stuudioalbum. Muusiku esimene album ilmus 57 aastat tagasi, 1963. aastal.
Albumit saab kuulata siit:
Rough and Rowdy Ways
Rough and Rowdy Ways, an album by Bob Dylan on Spotify
???????????????????? ???????????? ???????????????????? ????????????????.
The New Album from Bob Dylan.
Out Now. https://t.co/SN0XeyNKiN pic.twitter.com/pllqAxs0ig
— Bob Dylan (@bobdylan) June 19, 2020
### Response:
Bob Dylan andis välja uue albumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siemi sõnul on oluline, et kvaliteetne postiteenus oleks tagatud kõikidele Eesti elanikele, sealhulgas maapiirkonnas ja äärealal elavatele inimestele.
"E-kaubanduse lahenduste kasutuselevõtmine, pakiautomaatide võrgustiku laiendamine ja uude logistikakeskusse investeerimine on olnud õiged ja tulevikku suunavad sammud, kuid peame leidma lahendusi ka traditsiooniliste postiteenuste jätkusuutlikuks ja kvaliteetseks toimimiseks," lisas ta.
"Uus nõukogu koosseis omab minu hinnangul vajalikke kompetentse, et Eesti Posti laiapõhjaliselt ja jätkusuutlikult arendada. Soovin uutele nõukogu liikmetele edu ees seisvate väljakutsete lahendamisel," ütles Siem.
Eesti Posti nõukogu liikmete volituste pikkuseks on kolm aastat.
Nõukogu uutel liikmetel on valdkonnaga seotud erinevad kompetentsid. Soosaarel on kogemus strateegilise juhtimise ja infotehnoloogia vallas, Avarmaal taust ärikorralduses ja panganduses, Laansalul on kogemus ettevõtete saneerimises ning lao- ja logistikateenuses. Uukkivil on kompetents ja arusaam kohalike omavalitsuste toimimisest ning Raukasel ja Viksil on pikaajaline finants- ja avalikus sektoris töötamise kogemus.
Siem kutsus postifirma eelmise nõukogu tagasi üle kuu aja plaanitust üle kuu aja varem. Ühtlasi suurendatati nõukogu liikmete arvu viielt kuuele.
Nõukogu eelmisse koosseisu kuulusid nõukogu esimees Bo Henriksson, aseesimees Indrek laul ning liikmed Priit Kongo, Lauri Paeveer ja Regina Raukas. | Minister Siem kinnitas Eesti Posti uue nõukogu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siemi sõnul on oluline, et kvaliteetne postiteenus oleks tagatud kõikidele Eesti elanikele, sealhulgas maapiirkonnas ja äärealal elavatele inimestele.
"E-kaubanduse lahenduste kasutuselevõtmine, pakiautomaatide võrgustiku laiendamine ja uude logistikakeskusse investeerimine on olnud õiged ja tulevikku suunavad sammud, kuid peame leidma lahendusi ka traditsiooniliste postiteenuste jätkusuutlikuks ja kvaliteetseks toimimiseks," lisas ta.
"Uus nõukogu koosseis omab minu hinnangul vajalikke kompetentse, et Eesti Posti laiapõhjaliselt ja jätkusuutlikult arendada. Soovin uutele nõukogu liikmetele edu ees seisvate väljakutsete lahendamisel," ütles Siem.
Eesti Posti nõukogu liikmete volituste pikkuseks on kolm aastat.
Nõukogu uutel liikmetel on valdkonnaga seotud erinevad kompetentsid. Soosaarel on kogemus strateegilise juhtimise ja infotehnoloogia vallas, Avarmaal taust ärikorralduses ja panganduses, Laansalul on kogemus ettevõtete saneerimises ning lao- ja logistikateenuses. Uukkivil on kompetents ja arusaam kohalike omavalitsuste toimimisest ning Raukasel ja Viksil on pikaajaline finants- ja avalikus sektoris töötamise kogemus.
Siem kutsus postifirma eelmise nõukogu tagasi üle kuu aja plaanitust üle kuu aja varem. Ühtlasi suurendatati nõukogu liikmete arvu viielt kuuele.
Nõukogu eelmisse koosseisu kuulusid nõukogu esimees Bo Henriksson, aseesimees Indrek laul ning liikmed Priit Kongo, Lauri Paeveer ja Regina Raukas.
### Response:
Minister Siem kinnitas Eesti Posti uue nõukogu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tänavuse lõputööde näituse avamisel osalejatel on võimalus olla tunnistajaks kahel esmakordsel sündmusel korraga: esiteks on tegu esimese EKA veebinäitusega kogu akadeemia ajaloos ja teiseks avatakse see esimeses EKA telesaates otse-eetris," ütlevad korraldajad.
TASE'20 veebinäituse avamise saates osalevad:
Saatejuht: Pire Sova
Külalised: Vabade kunstide dekaan Kirke Kangro, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hilkka Hiiop, disaini ja rakenduskunsti õppekava lektor Urmas Lüüs, kaasaegse kunsti magistrant Marta Vaarik, arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrant Keiti Lige, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute magistrant Stella Saarts, rektor akadeemik professor Mart Kalm.
Stsenograaf: Triinu Paabut
Saatejuhi rõivad: Kirke Talu
Operaatorid: Meel Paliale, Urmet Piiling, Solveig Jahnke
Režissöör: Robert Luig
Helirežissöör: Hans-Gunter Lock
Tehniline tugi: Kristjan Eichler, Mart Vainre, Kulla Laas, Ragne Toompere
Produtsent: Solveig Jahnke
TASE'20 graafiline disain: BA lõpetajad Robin Siimann, Elisabeth Juusu, Kersti Heile | Otse kell 18: EKA lõputöödefestivali TASE 20 avamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tänavuse lõputööde näituse avamisel osalejatel on võimalus olla tunnistajaks kahel esmakordsel sündmusel korraga: esiteks on tegu esimese EKA veebinäitusega kogu akadeemia ajaloos ja teiseks avatakse see esimeses EKA telesaates otse-eetris," ütlevad korraldajad.
TASE'20 veebinäituse avamise saates osalevad:
Saatejuht: Pire Sova
Külalised: Vabade kunstide dekaan Kirke Kangro, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hilkka Hiiop, disaini ja rakenduskunsti õppekava lektor Urmas Lüüs, kaasaegse kunsti magistrant Marta Vaarik, arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrant Keiti Lige, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute magistrant Stella Saarts, rektor akadeemik professor Mart Kalm.
Stsenograaf: Triinu Paabut
Saatejuhi rõivad: Kirke Talu
Operaatorid: Meel Paliale, Urmet Piiling, Solveig Jahnke
Režissöör: Robert Luig
Helirežissöör: Hans-Gunter Lock
Tehniline tugi: Kristjan Eichler, Mart Vainre, Kulla Laas, Ragne Toompere
Produtsent: Solveig Jahnke
TASE'20 graafiline disain: BA lõpetajad Robin Siimann, Elisabeth Juusu, Kersti Heile
### Response:
Otse kell 18: EKA lõputöödefestivali TASE 20 avamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 38-aastane Artur Kotenko pidi sel hooajal mängima Tallinna FCI Levadia jalgpallimeeskonnas teist viiulit, ent kui Sergei Lepmets karjääri lõpetas, tuli tal ootamatult kätte tõmmata esiväravavahikindad. Intervjuus Eesti Päevalehele kirjeldas maailma näinud puurivaht pöördelisi päevi, kui klubist lahkus kaks põhitegijat – Lepmetsa kõrval ka ukrainlane Juri Tkatšuk – ja meeskond pidi alla neelama uudise palgakärpest.
Kas Kotenko oskas märtsis ette näha, et temast võiks saada Levadia esinumber? "Ei osanud. Teadsin, et olen Sergei järel teine number. Teadsin, et saan mingid mängud, ning pidin olema füüsiliselt ja vaimselt valmis igasugusteks juhtumiteks."
Kas viimati 2013. aastal Eestit esindanud Kotenko mõtleb veel ka koondisekutsest? "Ausalt öeldes mitte. Seal on häid ja andekaid väravavahte piisavalt. Nemad peavad mänguaega saama. Kindlasti pole mind mõtet kutsuda. Olen varemgi öelnud, et kui kõik teised peaksid millegipärast eest ära kukkuma ja mina olen ainsana valikus, siis olen valmis muidugi aitama. Aga kui tõsiselt rääkida, siis täpselt nii, nagu mina sain noorena oma võimaluse, peavad nüüd selle saama ka teised." | Artur Kotenko: koondisesse pole mind enam mõtet kutsuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
38-aastane Artur Kotenko pidi sel hooajal mängima Tallinna FCI Levadia jalgpallimeeskonnas teist viiulit, ent kui Sergei Lepmets karjääri lõpetas, tuli tal ootamatult kätte tõmmata esiväravavahikindad. Intervjuus Eesti Päevalehele kirjeldas maailma näinud puurivaht pöördelisi päevi, kui klubist lahkus kaks põhitegijat – Lepmetsa kõrval ka ukrainlane Juri Tkatšuk – ja meeskond pidi alla neelama uudise palgakärpest.
Kas Kotenko oskas märtsis ette näha, et temast võiks saada Levadia esinumber? "Ei osanud. Teadsin, et olen Sergei järel teine number. Teadsin, et saan mingid mängud, ning pidin olema füüsiliselt ja vaimselt valmis igasugusteks juhtumiteks."
Kas viimati 2013. aastal Eestit esindanud Kotenko mõtleb veel ka koondisekutsest? "Ausalt öeldes mitte. Seal on häid ja andekaid väravavahte piisavalt. Nemad peavad mänguaega saama. Kindlasti pole mind mõtet kutsuda. Olen varemgi öelnud, et kui kõik teised peaksid millegipärast eest ära kukkuma ja mina olen ainsana valikus, siis olen valmis muidugi aitama. Aga kui tõsiselt rääkida, siis täpselt nii, nagu mina sain noorena oma võimaluse, peavad nüüd selle saama ka teised."
### Response:
Artur Kotenko: koondisesse pole mind enam mõtet kutsuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erikontserdil juhatab Järvi Üle-Eestilist Noorte Sümfooniaorkestrit. Pop'n'Rock'n'Jazz kontserti koos Maarja, Hendrik Sal-Salleri ja Raivo Tafenauga esitleb TAFF Club.
"Sel suvel oleme võtnud eesmärgiks luua mälestusi, mis kestavad. Kuigi algsed plaanid olid suuremad, võtame kõike samm-sammult ning kõigi tervise huvides oleme piiranud ka külastajate arvu. Hea muusika ja kontsertide nautimine on siiski kõige olulisem ja meil on hea meel, et saame festivaliplaanidega edasi minna," sõnas Sack von Soundi peakorraldaja Tõnno Piigli.
Korraldajate sõnul on festivalil tähtis ka atmosfäär, millele annab palju juurde ainulaadne iidsete tammedega park ja mõis
"Iga esineja on programmi valitud väga hoolikalt. Eriline heameel on muidugi suurejoonelise Kristjan Järvi ja NOEP'i erikontserdi üle. See saab olema põnev kogemus," lisas Piigli. | Saku alustab augustis uue muusikafestivaliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erikontserdil juhatab Järvi Üle-Eestilist Noorte Sümfooniaorkestrit. Pop'n'Rock'n'Jazz kontserti koos Maarja, Hendrik Sal-Salleri ja Raivo Tafenauga esitleb TAFF Club.
"Sel suvel oleme võtnud eesmärgiks luua mälestusi, mis kestavad. Kuigi algsed plaanid olid suuremad, võtame kõike samm-sammult ning kõigi tervise huvides oleme piiranud ka külastajate arvu. Hea muusika ja kontsertide nautimine on siiski kõige olulisem ja meil on hea meel, et saame festivaliplaanidega edasi minna," sõnas Sack von Soundi peakorraldaja Tõnno Piigli.
Korraldajate sõnul on festivalil tähtis ka atmosfäär, millele annab palju juurde ainulaadne iidsete tammedega park ja mõis
"Iga esineja on programmi valitud väga hoolikalt. Eriline heameel on muidugi suurejoonelise Kristjan Järvi ja NOEP'i erikontserdi üle. See saab olema põnev kogemus," lisas Piigli.
### Response:
Saku alustab augustis uue muusikafestivaliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Medunitsa viibib vahi alla alates tema kinnipidamisest 2015. aasta 14. detsembril ning ta anti kohtu alla 2016. aasta 28. oktoobril.
Riigikohus nentis, et Medunitsa on kohtumenetluses vahi all olnud juba üle kolme ja poole aasta ning koos kohtueelses menetluses vahi all viibitud ajaga ületab tema vahistus nelja ja poolt aastat. "Tegemist on isegi menetletava kriminaalasja eripära arvestades märkimisväärselt pika ajaga," tõdes riigikohus.
"Kriminaalasja arutamisega on praeguseks küll uuesti algust tehtud, kuid otsuseni jõudmise võimalik aeg pole isegi umbkaudselt selge. See omakorda tähendab, et Medunitsa vahistusaeg, mis on niigi ebamõistlikult pikk, pikeneks veel määramata aja võrra. Seetõttu tühistab kolleegium nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega asendab Medunitsa vahistuse elektroonilise valvega," märkis riigikohus oma määruses.
Tallinna ringkonnakohtu märtsikuise määruse Medunitsa vahi alla jätmise kohta vaidlustasid tema advokaaadid Küllike Namm ja Kristjan Tuul.
Märtsis leidis ringkonnakohus, et kaitsjate argumendid ei olnud piisavad Harju maakohtu määruse tühistamiseks ja Medunitsa vahi alt vabastamiseks elektroonilise valve alla.
"Medunitsa on küll vahi all viibinud arvestatava aja, kuid tema suhtes menetletavas kriminaalasjas esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustavad isikuvabaduste jätkuvat piiramist," märkis ringkonnakohus.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Medunitsat narkoainete salaveoga tegelenud kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises.
Süüdistuse järgi tegeles jõuk Medunitsa juhtimisel 2012. aastast kuni 2015. aasta detsembrini tõenäoliselt Marokost Hispaaniasse toimetatud hašiši suurtes kogustes Venemaale smugeldamisega.
Hašiši Venemaale transportimiseks kasutati erinevaid marsruute, sealhulgas läbi Eesti.
Süüdistus märkis, et ühe korraga veetav narkokogus oli tavaliselt suurusjärgus paarsada kilo, mis peideti oskuslikult luksautodesse.
Jõuk smugeldas süüdistuse järgi Venemaale kokku 2,3 tonni hašišit. Jõuk kasutas narkoveoks kallima hinnaklassi sõiduautosid - Audisid, Mercedeseid ja BMW-sid.
Medunitsa ja mitu tema väidetavat jõuguliiget võeti Hispaanias kinni 2015. aasta detsembris ning anti Eestile üle 2017. aasta veebruaris. | Riigikohus vabastas suures narkoäris süüdistatava vahi alt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Medunitsa viibib vahi alla alates tema kinnipidamisest 2015. aasta 14. detsembril ning ta anti kohtu alla 2016. aasta 28. oktoobril.
Riigikohus nentis, et Medunitsa on kohtumenetluses vahi all olnud juba üle kolme ja poole aasta ning koos kohtueelses menetluses vahi all viibitud ajaga ületab tema vahistus nelja ja poolt aastat. "Tegemist on isegi menetletava kriminaalasja eripära arvestades märkimisväärselt pika ajaga," tõdes riigikohus.
"Kriminaalasja arutamisega on praeguseks küll uuesti algust tehtud, kuid otsuseni jõudmise võimalik aeg pole isegi umbkaudselt selge. See omakorda tähendab, et Medunitsa vahistusaeg, mis on niigi ebamõistlikult pikk, pikeneks veel määramata aja võrra. Seetõttu tühistab kolleegium nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega asendab Medunitsa vahistuse elektroonilise valvega," märkis riigikohus oma määruses.
Tallinna ringkonnakohtu märtsikuise määruse Medunitsa vahi alla jätmise kohta vaidlustasid tema advokaaadid Küllike Namm ja Kristjan Tuul.
Märtsis leidis ringkonnakohus, et kaitsjate argumendid ei olnud piisavad Harju maakohtu määruse tühistamiseks ja Medunitsa vahi alt vabastamiseks elektroonilise valve alla.
"Medunitsa on küll vahi all viibinud arvestatava aja, kuid tema suhtes menetletavas kriminaalasjas esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustavad isikuvabaduste jätkuvat piiramist," märkis ringkonnakohus.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Medunitsat narkoainete salaveoga tegelenud kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises.
Süüdistuse järgi tegeles jõuk Medunitsa juhtimisel 2012. aastast kuni 2015. aasta detsembrini tõenäoliselt Marokost Hispaaniasse toimetatud hašiši suurtes kogustes Venemaale smugeldamisega.
Hašiši Venemaale transportimiseks kasutati erinevaid marsruute, sealhulgas läbi Eesti.
Süüdistus märkis, et ühe korraga veetav narkokogus oli tavaliselt suurusjärgus paarsada kilo, mis peideti oskuslikult luksautodesse.
Jõuk smugeldas süüdistuse järgi Venemaale kokku 2,3 tonni hašišit. Jõuk kasutas narkoveoks kallima hinnaklassi sõiduautosid - Audisid, Mercedeseid ja BMW-sid.
Medunitsa ja mitu tema väidetavat jõuguliiget võeti Hispaanias kinni 2015. aasta detsembris ning anti Eestile üle 2017. aasta veebruaris.
### Response:
Riigikohus vabastas suures narkoäris süüdistatava vahi alt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rannavolle EM toimub samaaegselt ja ühise egiidi all kergejõustiku, kanuusprindi, sportronimise, jalgrattasõidu, võimlemise, lauatennise, aerutamise ja triatloniga, kirjutab volley.ee.
Rannavolles osaleb nii meestest kui naistest 32 paari.
EMi toimumiskoht on tähendusrikas, sest 2022. aastal tähistatakse 50 aasta möödumist Müncheni olümpiamängudest.
Esmakordselt peeti EM ühise egiidi all 2018. aastal, mil võistlused peeti Berliinis ja Glasgow's. | 2022. aasta rannavolle EM toimub Münchenis koos kaheksa teise alaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rannavolle EM toimub samaaegselt ja ühise egiidi all kergejõustiku, kanuusprindi, sportronimise, jalgrattasõidu, võimlemise, lauatennise, aerutamise ja triatloniga, kirjutab volley.ee.
Rannavolles osaleb nii meestest kui naistest 32 paari.
EMi toimumiskoht on tähendusrikas, sest 2022. aastal tähistatakse 50 aasta möödumist Müncheni olümpiamängudest.
Esmakordselt peeti EM ühise egiidi all 2018. aastal, mil võistlused peeti Berliinis ja Glasgow's.
### Response:
2022. aasta rannavolle EM toimub Münchenis koos kaheksa teise alaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algselt kirjutas Stefan loo oma elukaaslasele ning loo pealkiri oli "Victoria". Hiljem töö käigus ja Victoria soovitusel loo sõnad ja pealkiri muutusid.
Muusikavideo jutustab sellest, kuidas armastus kellegi vastu võib viia hullumise ääreni ja seal teeb kaasa ka filmist "Talve" tuttav näitleja Henessi Schmidt. Video režissöör on Alice Aleksandridi ning stilistika ja riided on kokku pannud Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Liisi Eesmaa.
Sellel aastal on oodata ka Stefani esimest täispikka albumit. | Stefan andis välja uue videosingli "Oh My God" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algselt kirjutas Stefan loo oma elukaaslasele ning loo pealkiri oli "Victoria". Hiljem töö käigus ja Victoria soovitusel loo sõnad ja pealkiri muutusid.
Muusikavideo jutustab sellest, kuidas armastus kellegi vastu võib viia hullumise ääreni ja seal teeb kaasa ka filmist "Talve" tuttav näitleja Henessi Schmidt. Video režissöör on Alice Aleksandridi ning stilistika ja riided on kokku pannud Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Liisi Eesmaa.
Sellel aastal on oodata ka Stefani esimest täispikka albumit.
### Response:
Stefan andis välja uue videosingli "Oh My God" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Real saavutas juba avaveerandi järel 21-punktilise edu ja kuigi kolmanda veerandi lõpuks vähenes see seitsmele silmale, tõi tugev viimane veerand võõrustajatele kokkuvõttes 18-punktilise võidu.
Sergio Llull ja Jaycee Carroll olid võitjate parimad, tuues võrdselt 19 punkti. Anthony Randolph ja Nicolas Laprovittola panustasid mõlemad 11 silmaga.
Gran Canaria poolelt oli resultatiivseim Matt Costello, kes viskas üleplatsimehena 26 punkti.
Play-off 'ide B-alagrupis alustas võidukalt ka Andorra klubi 90:74 alistanud Valencia. Veel sai võidurõõmu tunda Burgos, kes alistas Zaragoza 92:86. | Madridi Real naasis pikalt mängupausilt suure võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Real saavutas juba avaveerandi järel 21-punktilise edu ja kuigi kolmanda veerandi lõpuks vähenes see seitsmele silmale, tõi tugev viimane veerand võõrustajatele kokkuvõttes 18-punktilise võidu.
Sergio Llull ja Jaycee Carroll olid võitjate parimad, tuues võrdselt 19 punkti. Anthony Randolph ja Nicolas Laprovittola panustasid mõlemad 11 silmaga.
Gran Canaria poolelt oli resultatiivseim Matt Costello, kes viskas üleplatsimehena 26 punkti.
Play-off 'ide B-alagrupis alustas võidukalt ka Andorra klubi 90:74 alistanud Valencia. Veel sai võidurõõmu tunda Burgos, kes alistas Zaragoza 92:86.
### Response:
Madridi Real naasis pikalt mängupausilt suure võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ""I Want" on pühendatud kõikidele ägedatele naistele, kes kogu hingest püüavad täita nii paljusid ühiskonna või ka iseenda poolt sätestatud rolle, aga ometi tunnevad end pidevalt süüdi, sest ikka jääb justkui midagi puudu. Meile on lapsest saadik räägitud, et tuleb olla tubli tüdruk, aga mida see õieti tähendab? Kuna keegi meist pole võimeline neid jäigalt defineeritud ideaale täitma, siis võib nende sõnade korrutamine lõpuks tõsiselt elu segama hakata. Aastaid kuhjunud ütlematajätmised ja väljakannatamised ei ole tegelikult mitte kellegi huvides. Need teemad pole muidugi tuttavad ainult naistele, vaid kõigile inimolenditele. Enamik meist ihkab olla aina parem, tublim, olla täiuslik ja see on teatavasti juba ette hukule määratud püüdlus," rääkis Rajandi.
Mingo Rajandi Kvintetis mängivad eesti hinnatuimad muusikud — Joel Remmel, Marek Talts, Liisi Koikson ning Ahto Abner, kes on ka albumi kaasprodutsent. Loos "I Want" teevad erikülalistena kaasa trompetist Allan Järve ning tromboonimängija Johannes Kiik. Muusika on salvestanud ja miksinud Peeter Salmela, lõppviimistluse tegi Siim Mäesalu. Teksti autor on noor inglise poeet Hollie McNish. | Mingo Rajandi Kvintett andis välja uue singli "I Want" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
""I Want" on pühendatud kõikidele ägedatele naistele, kes kogu hingest püüavad täita nii paljusid ühiskonna või ka iseenda poolt sätestatud rolle, aga ometi tunnevad end pidevalt süüdi, sest ikka jääb justkui midagi puudu. Meile on lapsest saadik räägitud, et tuleb olla tubli tüdruk, aga mida see õieti tähendab? Kuna keegi meist pole võimeline neid jäigalt defineeritud ideaale täitma, siis võib nende sõnade korrutamine lõpuks tõsiselt elu segama hakata. Aastaid kuhjunud ütlematajätmised ja väljakannatamised ei ole tegelikult mitte kellegi huvides. Need teemad pole muidugi tuttavad ainult naistele, vaid kõigile inimolenditele. Enamik meist ihkab olla aina parem, tublim, olla täiuslik ja see on teatavasti juba ette hukule määratud püüdlus," rääkis Rajandi.
Mingo Rajandi Kvintetis mängivad eesti hinnatuimad muusikud — Joel Remmel, Marek Talts, Liisi Koikson ning Ahto Abner, kes on ka albumi kaasprodutsent. Loos "I Want" teevad erikülalistena kaasa trompetist Allan Järve ning tromboonimängija Johannes Kiik. Muusika on salvestanud ja miksinud Peeter Salmela, lõppviimistluse tegi Siim Mäesalu. Teksti autor on noor inglise poeet Hollie McNish.
### Response:
Mingo Rajandi Kvintett andis välja uue singli "I Want" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks hooaega Eestis pallinud Läti koondise mängija näitas tänavu koondise eest Euroopa meistrivõistlustel head minekut ning sellega teenis mitmete välisklubide tähelepanu. "Kui tahan käsipallurin kasvada, siis nüüd on aeg oma karjääris järgmine samm teha. Seetõttu otsustasin rootslaste pakkumise vastu võtta," ütles 20-aastane Strazdinš Käsipall24.ee lehele.
"Eestis veedetud aastad andsid mulle nii palju, et seda kõike on isegi raske sõnadesse panna. Meil olid paremad ja kehvemad ajad, kuid selle vältel püsisime alati ühtsete ja tugevatena. Kui ma alguses Kehrasse saabusin, olin noore mehena närvis, et kuidas mind tiimi vastu võetakse, kuid siinsed inimesed olid nii sõbralikud, et sobitumine käis kiirelt," rääkis tänavu meistriliigas 14 mänguga 62 väravat visanud lätlane.
Loe pikemalt portaalist Käsipall24.ee. | HC Kehra käsipallur siirdub Rootsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks hooaega Eestis pallinud Läti koondise mängija näitas tänavu koondise eest Euroopa meistrivõistlustel head minekut ning sellega teenis mitmete välisklubide tähelepanu. "Kui tahan käsipallurin kasvada, siis nüüd on aeg oma karjääris järgmine samm teha. Seetõttu otsustasin rootslaste pakkumise vastu võtta," ütles 20-aastane Strazdinš Käsipall24.ee lehele.
"Eestis veedetud aastad andsid mulle nii palju, et seda kõike on isegi raske sõnadesse panna. Meil olid paremad ja kehvemad ajad, kuid selle vältel püsisime alati ühtsete ja tugevatena. Kui ma alguses Kehrasse saabusin, olin noore mehena närvis, et kuidas mind tiimi vastu võetakse, kuid siinsed inimesed olid nii sõbralikud, et sobitumine käis kiirelt," rääkis tänavu meistriliigas 14 mänguga 62 väravat visanud lätlane.
Loe pikemalt portaalist Käsipall24.ee.
### Response:
HC Kehra käsipallur siirdub Rootsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaleht Washington Post kirjutas, et samasugust punast kolmnurka kasutati natside koonduslaagrites poliitiliste vangide märgistamiseks.
Reklaamis tauniti ning viidati sümboliga vasakäärmuslastele ja liikumisele Antifa, kuid on vaieldav, kas selline võrdlus on kohane.
Trumpi kampaania reklaam ilmus Facebooki kanalites 18. juunil ja jõudis üleval olla ühe päeva enne kui Facebook selle eemaldas. | Facebook eemaldas Trumpi kampaaniameeskonna reklaami | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaleht Washington Post kirjutas, et samasugust punast kolmnurka kasutati natside koonduslaagrites poliitiliste vangide märgistamiseks.
Reklaamis tauniti ning viidati sümboliga vasakäärmuslastele ja liikumisele Antifa, kuid on vaieldav, kas selline võrdlus on kohane.
Trumpi kampaania reklaam ilmus Facebooki kanalites 18. juunil ja jõudis üleval olla ühe päeva enne kui Facebook selle eemaldas.
### Response:
Facebook eemaldas Trumpi kampaaniameeskonna reklaami |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohus saatis neljapäeval asjasse puutuvatele institutsioonidele (president, riigikogu esimees, valitsus, õiguskantsler, justiitsminister, riigikontroll, Eesti Pank, finantsinspektsioon, kindlustusseltside liit) kirjaliku teatise kohtuistungi toimumise aja kohta. Kohtuistung toimub 4. augustil kell 13 Tartus.
Riigikohtu üldkogu koosneb kõigist 19 riigikohtunikust. Riigikohus otsustas ka lahendada kohtuasja suulises menetluses. Suuline menetlus on soositud siis, kui on tarvidus saada võimalikult lai pilt kohtulahendi võimalikest tagajärgedest ning kui asjal on oluline ühiskondlik kõlapind.
Riigikogu võttis 29. jaanuaril pärast tunde kestnud arutelu vastu pensionireformi seaduse, millega muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks ning tekiks ka võimalus kogu sambasse kogutud raha välja võtta.
Reformi poolt hääletas 56 ja vastu oli 45 saadikut. Valitsus sidus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega, et vältida opositsiooni venitamistaktikat.
7. veebruaril jättis president kuuele põhiseaduslikule riivele viidates seaduse välja kuulutamata ja saatis selle riigikogule arutamiseks tagasi.
11. märtsil võttis riigikogu pensionireformi seaduse sisuliselt muutmata kujul uuesti vastu.
20. märtsil otsustas president jätta pensionireformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks. | Riigikohus määras pensionireformi puudutava kohtuistungi kuupäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohus saatis neljapäeval asjasse puutuvatele institutsioonidele (president, riigikogu esimees, valitsus, õiguskantsler, justiitsminister, riigikontroll, Eesti Pank, finantsinspektsioon, kindlustusseltside liit) kirjaliku teatise kohtuistungi toimumise aja kohta. Kohtuistung toimub 4. augustil kell 13 Tartus.
Riigikohtu üldkogu koosneb kõigist 19 riigikohtunikust. Riigikohus otsustas ka lahendada kohtuasja suulises menetluses. Suuline menetlus on soositud siis, kui on tarvidus saada võimalikult lai pilt kohtulahendi võimalikest tagajärgedest ning kui asjal on oluline ühiskondlik kõlapind.
Riigikogu võttis 29. jaanuaril pärast tunde kestnud arutelu vastu pensionireformi seaduse, millega muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks ning tekiks ka võimalus kogu sambasse kogutud raha välja võtta.
Reformi poolt hääletas 56 ja vastu oli 45 saadikut. Valitsus sidus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega, et vältida opositsiooni venitamistaktikat.
7. veebruaril jättis president kuuele põhiseaduslikule riivele viidates seaduse välja kuulutamata ja saatis selle riigikogule arutamiseks tagasi.
11. märtsil võttis riigikogu pensionireformi seaduse sisuliselt muutmata kujul uuesti vastu.
20. märtsil otsustas president jätta pensionireformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.
### Response:
Riigikohus määras pensionireformi puudutava kohtuistungi kuupäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurim muutus kuu varasemaga võrreldes oli ERR-i tellitud Turu-uuringute küsitluses Isamaa toetuse langus. Kui veel mullu maikuus oli Isamaa toetus 11 protsenti, siis pärast seda on erakonna toetuskõver liikunud allapoole. Viimased pool aastat on see olnud viie ja seitsme protsendi vahel, kuid langes nüüd juunikuus kolmele protsendile.
Isamaa kolmeprotsendise reitingu puhul tasub meenutada, et sama madalale langes see ka septembris 2018, kuid kuus kuud hiljem reaalses valimisolukorras oli see 11,4 protsenti. Erakondade toetuste uuring mõõdab erakondade brändide populaarsust, kuid valimispäeval valivad paljud inimesed mitte erakondi, vaid konkreetseid poliitikuid ja seetõttu on Isamaa toetus tänu tugevatele kandidaatidele valimisolukorras alati kõrgem, kui näitavad küsitlused.
Reformierakond suurendas edu
Kuu varasemaga võrreldes kerkis Reformierakonna toetus kolme protsendipunkti võrra, mis aitas neil suurendada vahet Keskerakonnaga. Juunis toetas Reformierakonda 33 ja Keskerakonda 27 protsenti küsitlusele vastanutest. Reformierakonna toetus on kerkinud alates veebruarist, kui see oli 25 protsenti.
Kindlal kolmandal kohal erakondade populaarsusedetabelis oli juunis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), keda toetas 16 protsenti valijatest. EKRE toetus on olnud Turu-uuringute küsitlustes alates valimistest stabiilselt 15 ja 20 protsendi vahel.
Neljandal-viiendal kohal olid üsna võrdse toetusega parlamendiväline erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Esimest toetas juunis üheksa ja teist kaheksa protsenti.
Valimiskünnise alla jääksid Eestimaa Rohelised kahe ja Elurikkuse Erakond ühe protsendi suuruse toetusega. Viimasega ühinemisplaane pidava Vabaerakonna toetus jäi teist kuud alla ühe protsendi (0,3).
Kokku toetas koalitsioonierakondi juunis 46 protsenti ja opositsioonierakondi 41 protsenti valimiseelistust omavatest kodanikest (mais vastavalt 48 ja 37 protsenti). Parlamendiväliste erakondade toetus oli juunis kokku 11 protsenti (mais 13 protsenti).
Turu-uuringute AS küsitles 9. kuni 15. juunini 535 inimest veebi ja 500 telefoni teel. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti. Täpsemalt saab erakondade toetusnumbritest lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.
Kell 11 kommenteerivad ERR.ee otsesaates värskeid erakondade toetusnumbreid uuringu läbiviija Tõnis Stamberg ning ajakirjanikud Toomas Sildam ja Urmet Kook. | Isamaa toetus langes kolmele protsendile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurim muutus kuu varasemaga võrreldes oli ERR-i tellitud Turu-uuringute küsitluses Isamaa toetuse langus. Kui veel mullu maikuus oli Isamaa toetus 11 protsenti, siis pärast seda on erakonna toetuskõver liikunud allapoole. Viimased pool aastat on see olnud viie ja seitsme protsendi vahel, kuid langes nüüd juunikuus kolmele protsendile.
Isamaa kolmeprotsendise reitingu puhul tasub meenutada, et sama madalale langes see ka septembris 2018, kuid kuus kuud hiljem reaalses valimisolukorras oli see 11,4 protsenti. Erakondade toetuste uuring mõõdab erakondade brändide populaarsust, kuid valimispäeval valivad paljud inimesed mitte erakondi, vaid konkreetseid poliitikuid ja seetõttu on Isamaa toetus tänu tugevatele kandidaatidele valimisolukorras alati kõrgem, kui näitavad küsitlused.
Reformierakond suurendas edu
Kuu varasemaga võrreldes kerkis Reformierakonna toetus kolme protsendipunkti võrra, mis aitas neil suurendada vahet Keskerakonnaga. Juunis toetas Reformierakonda 33 ja Keskerakonda 27 protsenti küsitlusele vastanutest. Reformierakonna toetus on kerkinud alates veebruarist, kui see oli 25 protsenti.
Kindlal kolmandal kohal erakondade populaarsusedetabelis oli juunis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), keda toetas 16 protsenti valijatest. EKRE toetus on olnud Turu-uuringute küsitlustes alates valimistest stabiilselt 15 ja 20 protsendi vahel.
Neljandal-viiendal kohal olid üsna võrdse toetusega parlamendiväline erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Esimest toetas juunis üheksa ja teist kaheksa protsenti.
Valimiskünnise alla jääksid Eestimaa Rohelised kahe ja Elurikkuse Erakond ühe protsendi suuruse toetusega. Viimasega ühinemisplaane pidava Vabaerakonna toetus jäi teist kuud alla ühe protsendi (0,3).
Kokku toetas koalitsioonierakondi juunis 46 protsenti ja opositsioonierakondi 41 protsenti valimiseelistust omavatest kodanikest (mais vastavalt 48 ja 37 protsenti). Parlamendiväliste erakondade toetus oli juunis kokku 11 protsenti (mais 13 protsenti).
Turu-uuringute AS küsitles 9. kuni 15. juunini 535 inimest veebi ja 500 telefoni teel. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti. Täpsemalt saab erakondade toetusnumbritest lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.
Kell 11 kommenteerivad ERR.ee otsesaates värskeid erakondade toetusnumbreid uuringu läbiviija Tõnis Stamberg ning ajakirjanikud Toomas Sildam ja Urmet Kook.
### Response:
Isamaa toetus langes kolmele protsendile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Morrisoni info kohaselt viitab ulatus ja keerukus mõne välisriigi tasemel teostusele. Peaminister siiski kedagi otseselt ei süüdistanud.
"See tegevus on suunatud Austraalia organisatsioonide, ametite ja ühenduste vastu suures hulgas sektorites ja kõikidel valitsustasanditel. Rünnaku all on tööstus, infrastruktuur, poliitilised organisatsioonid, haridus- ja tervishoiuala ning hädavajalike teenuste pakkujad," rääkis Scott Morrison.
Kübersõja võimekuse on teadaolevalt välja arendanud muu hulgas Hiina, Iraan, Põhja-Korea, Iisrael, Venemaa, USA ja mitmed Euroopa riigid.
Kahtlus langeb üsna tõenäoliselt Hiinale, kellega Austraalial on parajasti keerulised suhted.
Austraalia välisminister Marise Payne ütles vaid päevad varem, et Hiina ja Venemaa on kasutanud koroonaviirusest põhjustatud üleilmset ängi lääne demokraatiate õõnestamiseks ja valeteabe levitamiseks internetis. Payne rääkis muu hulgas, et valeinfoga loodi "hirmu ja lõhenemise atmosfäär" ajal, mil maailm vajas koostööd ja mõistmist.
Hiina on keelanud veiselihaekspordi Austraalia suurimatest tapamajadest ning seiskas oma tariifidega ka Austraalia odra sisseveo. Neid samme peetakse karistuseks selle eest, et Austraalia on seisnud pandeemia tekke ja sellele reageerimise sõltumatu uurimise eest Hiinas.
Kahepoolsete suhte halvenemisega on seletatud ka Hiina otsust mõista surma narkokaubanduses süüdistatud Austraalia kodanik. | Austraalia vastu on käimas ulatuslik küberrünnak | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Morrisoni info kohaselt viitab ulatus ja keerukus mõne välisriigi tasemel teostusele. Peaminister siiski kedagi otseselt ei süüdistanud.
"See tegevus on suunatud Austraalia organisatsioonide, ametite ja ühenduste vastu suures hulgas sektorites ja kõikidel valitsustasanditel. Rünnaku all on tööstus, infrastruktuur, poliitilised organisatsioonid, haridus- ja tervishoiuala ning hädavajalike teenuste pakkujad," rääkis Scott Morrison.
Kübersõja võimekuse on teadaolevalt välja arendanud muu hulgas Hiina, Iraan, Põhja-Korea, Iisrael, Venemaa, USA ja mitmed Euroopa riigid.
Kahtlus langeb üsna tõenäoliselt Hiinale, kellega Austraalial on parajasti keerulised suhted.
Austraalia välisminister Marise Payne ütles vaid päevad varem, et Hiina ja Venemaa on kasutanud koroonaviirusest põhjustatud üleilmset ängi lääne demokraatiate õõnestamiseks ja valeteabe levitamiseks internetis. Payne rääkis muu hulgas, et valeinfoga loodi "hirmu ja lõhenemise atmosfäär" ajal, mil maailm vajas koostööd ja mõistmist.
Hiina on keelanud veiselihaekspordi Austraalia suurimatest tapamajadest ning seiskas oma tariifidega ka Austraalia odra sisseveo. Neid samme peetakse karistuseks selle eest, et Austraalia on seisnud pandeemia tekke ja sellele reageerimise sõltumatu uurimise eest Hiinas.
Kahepoolsete suhte halvenemisega on seletatud ka Hiina otsust mõista surma narkokaubanduses süüdistatud Austraalia kodanik.
### Response:
Austraalia vastu on käimas ulatuslik küberrünnak |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meedikute info kohaselt ööpäeva jooksul ühtegi inimest viirusesse ei surnud.
Alates pandeemia algusest on riigis surnud 4634 ja haigestunud 83 325 inimest.
Paljud vaatlejad on hinnanud neid andmeid ebausutavateks ja leidnud, et nakatunute ja surnute arv võib olla palju suurem. | Hiina mandriosas avastati 32 aktiivset koroonanakkust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meedikute info kohaselt ööpäeva jooksul ühtegi inimest viirusesse ei surnud.
Alates pandeemia algusest on riigis surnud 4634 ja haigestunud 83 325 inimest.
Paljud vaatlejad on hinnanud neid andmeid ebausutavateks ja leidnud, et nakatunute ja surnute arv võib olla palju suurem.
### Response:
Hiina mandriosas avastati 32 aktiivset koroonanakkust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valge Maja üritab kohtulikult takistada Boltoni Valge Maja memuaaride ("The Room Where It Happened: A White House Memoir") ilmumist.
Endine riikliku julgeoleku nõunik Bolton on "haige vennike", ütles Trump, kelle hinnangul on raamat valede ja väljamõeldud lugude kogumik, mille eesmärk on teda halvas valguses näidata.
"John Bolton levitab hulgaliselt valesid, mille seas pooltõdesid ja otseseid valeväiteid," ütles Pompeo ametlikus teadaandes.
Endine riikliku julgeoleku nõunik Bolton on "haige vennike", ütles Trump, kelle hinnangul on raamat valede ja väljamõeldud lugude kogumik, mille eesmärk on teda halvas valguses näidata.
Raamatu üle on tuliseid vaidlusi peetud juba kuid. Kirjastaja Simon & Schuster on seda kasutanud reklaamlausena ja turundab raamatut teosena, mida "Donald Trump ei taha sind lugevat".
Pistrikuks peetav Washingtoni veteran Bolton oli president Trumpi lähedane nõunik.
Ta lahkus septembris lahkarvamuste tõttu Trumpi diplomaatiliste ponnistuste suhtes vaenlastega, eelkõige Põhja-Koreaga ja Afganistani Talibaniga. Sestsaadik said neist avalikud vihavaenlased ja Boltoni raamatust oodatakse rohkelt paljastusi Ovaalkabinetist.
Eelkõige väidab Bolton, et Trump pani toime hulgaliselt tagandamist väärivaid rikkumisi lisaks Ukraina survestamisele oma poliitilise rivaali, demokraat Joe Bideni uurimiseks. | USA välisminister taunis Boltoni käitumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valge Maja üritab kohtulikult takistada Boltoni Valge Maja memuaaride ("The Room Where It Happened: A White House Memoir") ilmumist.
Endine riikliku julgeoleku nõunik Bolton on "haige vennike", ütles Trump, kelle hinnangul on raamat valede ja väljamõeldud lugude kogumik, mille eesmärk on teda halvas valguses näidata.
"John Bolton levitab hulgaliselt valesid, mille seas pooltõdesid ja otseseid valeväiteid," ütles Pompeo ametlikus teadaandes.
Endine riikliku julgeoleku nõunik Bolton on "haige vennike", ütles Trump, kelle hinnangul on raamat valede ja väljamõeldud lugude kogumik, mille eesmärk on teda halvas valguses näidata.
Raamatu üle on tuliseid vaidlusi peetud juba kuid. Kirjastaja Simon & Schuster on seda kasutanud reklaamlausena ja turundab raamatut teosena, mida "Donald Trump ei taha sind lugevat".
Pistrikuks peetav Washingtoni veteran Bolton oli president Trumpi lähedane nõunik.
Ta lahkus septembris lahkarvamuste tõttu Trumpi diplomaatiliste ponnistuste suhtes vaenlastega, eelkõige Põhja-Koreaga ja Afganistani Talibaniga. Sestsaadik said neist avalikud vihavaenlased ja Boltoni raamatust oodatakse rohkelt paljastusi Ovaalkabinetist.
Eelkõige väidab Bolton, et Trump pani toime hulgaliselt tagandamist väärivaid rikkumisi lisaks Ukraina survestamisele oma poliitilise rivaali, demokraat Joe Bideni uurimiseks.
### Response:
USA välisminister taunis Boltoni käitumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel kaotasid eestlased avamängus 0:3 (19:25; 18:25; 22:25) Ukraina eakaaslastele. Albert Hurt tõi Eesti resultatiivseimana 14 punkti (+11), 10 silma (+1) lisas Tarvo Täht. Eesti noormeeste servi vastuvõtu protsent oli 39, rünnakuid realiseeriti 44-protsendiliselt. Ukraina samad näitajad olid vastavalt 52% ja 43%, vahendas Volley.ee.
Tänases teises mängus saadi aga 3:0 (25:22; 25:22; 25:22) jagu Aserbaidžaanist ja avati seega võiduarve. Tarvo Täht panustas võitu 11 punkti (+4), Siim Melles lisas 10 silma (+5). Eesti koondis näitas korralikke numbreid nii vastuvõtul kui rünnakul, vastavalt 61% ja 50%. Vastased jäid alla nii kaitses kui rünnakul, vastuvõtul oli protsent 42 ja rünnakul 36. Blokiga sai Eesti 7, Aserbaidžaan vaid 2 punkti. | U-18 noormehed lõpetasid EEVZA avapäeva võidu ja kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel kaotasid eestlased avamängus 0:3 (19:25; 18:25; 22:25) Ukraina eakaaslastele. Albert Hurt tõi Eesti resultatiivseimana 14 punkti (+11), 10 silma (+1) lisas Tarvo Täht. Eesti noormeeste servi vastuvõtu protsent oli 39, rünnakuid realiseeriti 44-protsendiliselt. Ukraina samad näitajad olid vastavalt 52% ja 43%, vahendas Volley.ee.
Tänases teises mängus saadi aga 3:0 (25:22; 25:22; 25:22) jagu Aserbaidžaanist ja avati seega võiduarve. Tarvo Täht panustas võitu 11 punkti (+4), Siim Melles lisas 10 silma (+5). Eesti koondis näitas korralikke numbreid nii vastuvõtul kui rünnakul, vastavalt 61% ja 50%. Vastased jäid alla nii kaitses kui rünnakul, vastuvõtul oli protsent 42 ja rünnakul 36. Blokiga sai Eesti 7, Aserbaidžaan vaid 2 punkti.
### Response:
U-18 noormehed lõpetasid EEVZA avapäeva võidu ja kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lahkumisest teatanud Luganski julgeolekuminister väitis end olevat uus piirkonna juht, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mitu päeva kestnud vastakate teadete ajal tulid Luganski tänavaile patrullima endist siseministrit Igor Kornetti toetavad üksused.
Moskvasse sõitnud Plotnitski ei ole toimunut kommenteerinud, kommentaare pole andnud ka Kreml. | Luganski piirkonna senine liider lahkus ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lahkumisest teatanud Luganski julgeolekuminister väitis end olevat uus piirkonna juht, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mitu päeva kestnud vastakate teadete ajal tulid Luganski tänavaile patrullima endist siseministrit Igor Kornetti toetavad üksused.
Moskvasse sõitnud Plotnitski ei ole toimunut kommenteerinud, kommentaare pole andnud ka Kreml.
### Response:
Luganski piirkonna senine liider lahkus ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cracovia jäi teise poolaja keskel omaväravast kaotusseisu, kuid 72. minutil suudeti viigistada ja üleminutitel saadi videokohtuniku abiga penalti, millest 2:1 võit ja kolm punkti tabelisse lisandus, vahendas Soccernet.ee.
Zenjov kuulus üle kahe kuu algkoosseisu, kuid vahetati 70. minutil 0:1 kaotusseisus välja. Eestlase panuseks jäi kollane kaart 28. minutist. Statistika Zenjovile head ei räägi - Cracovia kaks eelmist võitu tulid siis, kui eestlane üldse mängu ei saanud.
Tabelis kerkis Cracovia eelviimaselt kohalt veidi kõrgemale, kuid rivaalidel selja taga on 17. vooru kohtumised veel pidamata. Senine hooaeg on toonud kokku 18 punkti. | Cracovia sai kolm punkti, kui Zenjovi välja vahetas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cracovia jäi teise poolaja keskel omaväravast kaotusseisu, kuid 72. minutil suudeti viigistada ja üleminutitel saadi videokohtuniku abiga penalti, millest 2:1 võit ja kolm punkti tabelisse lisandus, vahendas Soccernet.ee.
Zenjov kuulus üle kahe kuu algkoosseisu, kuid vahetati 70. minutil 0:1 kaotusseisus välja. Eestlase panuseks jäi kollane kaart 28. minutist. Statistika Zenjovile head ei räägi - Cracovia kaks eelmist võitu tulid siis, kui eestlane üldse mängu ei saanud.
Tabelis kerkis Cracovia eelviimaselt kohalt veidi kõrgemale, kuid rivaalidel selja taga on 17. vooru kohtumised veel pidamata. Senine hooaeg on toonud kokku 18 punkti.
### Response:
Cracovia sai kolm punkti, kui Zenjovi välja vahetas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta kergejõustiklasteks 2017 nimetati Belgradis toimunud Euroopa sisemeistrivõistlustel viienda koha saanud kaugushüppaja Ksenija Balta ning Londoni MM-il isikliku rekordi 8371 punktini viinud ja neljanda koha saanud kümnevõistleja Janek Õiglane. Võitjatele andsid auhinnad üle AS Empoweri juhatuse esimees Jaanis Järvet ja olümpiavõitja Erki Nool.
Ksenija Balta tänas toetajaid ja neid, kes tema poolt hääletasid. „Suur aitäh kõigile, toetajatele, hääletajatele, perele, sõpradele, kallile treenerile, vanematele! Olen väga tänulik, et selline asi nagu sport on olemas,“ sõnas Balta. Janek Õiglane ühines Balta mõtteavaldusega. „Aitäh kõigile ja nagu Ksenija just ütles, hea, et sport on olemas. Sport annab nii palju emotsioone ja mul on hea meel, et sain seda sel aastal teile pakkuda,“ ütles Õiglane.
Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi tundis heameelt, et lõppeval aastal paistsid eredalt silma noored. „2017. aastal toimusid kergejõustiku Eesti meistrivõistlused 100. korda ja hea meel on tõdeda, et hetkel on pead tõstmas uus perspektiivikas põlvkond, kes on seadnud endale kõrged sportlikud eesmärgid,“ sõnas Teigamägi.
U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklase tiitli pälvis naistest oma esimesel täiskasvanute tiitlivõistluse Londoni MM-i 18. kohaga lõpetanud ning võistkondlikul EM-il 4. koha teeninud vasaraheitja Anna Maria Orel. Meestest osutus valituks U23 EM-il kümnevõistluses 8. koha teeninud ja sel hooajal isikliku rekordi 7802 punktini viinud Taavi Tšernjavski.
U20 vanuseklassis valiti aasta parimateks oma vanuseklassi EM-ilt isiklikku rekordit tähistava 8141 punktiga hõbemedali toonud kümnevõistleja Johannes Erm ning samal võistlusel odaviskes 6. koha saanud Marcella Liiv, kes viis lõppenud aastal oma isikliku rekordi 53.38-ni.
U18 klassi parimateks kergejõustiklasteks valiti U18 MM-il kõrgushüppes 1.70-ga 9. tulnud Katre Sofia Palm ja Euroopa noorte olümpiafestivalil kaugushüppes 6.93-ga hõbeda võitnud Ken-Mark Minkovski, kes on säravaid tulemusi näidanud ka sprindis.
Aasta parimad sportlased selgusid hääletamise teel, millest võtsid osa Eesti Kergejõustikuliidu liikmesklubid, spordiajakirjanikud, kergejõustikutreenerid ja fännid.
Aasta treener 2017 nimetuse teenisid kõigi parimateks valitud sportlaste treenerid. Auhinna pälvisid täiskasvanute seas Andrei Nazarov ja Sven Andresoo. U23 klassi parimad treenerid on Toivo Ruut ja Art Arvisto, U20 klassis Holger Peel ja Allan Teder ning U18 vanuseklassis Sven Andresoo ja Allan Elerand.
Euroopa Kergejõustikuliit andis neljale Eesti kergejõustikku suure panuse andnud inimesele eriauhinnad. Kadri Kivine pälvis Euroopa Kergejõustikuliidu naisjuhi auhinna, Krista Valgepea ja Sven Andresoo treeneritöö auhinna ning Holger Peeli tunnustas Euroopa alaliit pikaajalise silmapaistva töö eest.
Parim klubi: Audentese Spordiklubi
Aasta kergejõustikuveteranid: Jürgen Lamp ja Tiia Krutob
Aasta kohtunik: Margus Martin
Aasta noorkohtunik: Kiur Kalme
Aasta sooritaja: Magnus Kirt ja võistkondlikel Euroopa mitmevõistluse MV-l 2. koha saanud Eesti võistkond.
Erilise tänu auhind: koondislaste füsioterapeut Risto Jamnes.
Galaõhtul tänas Eesti Kergejõustikuliit arvukate sportlike saavutuste ja elamuste pakkumise eest ka sportlasi, kes on tänavu teatanud tippspordikarjääri lõpetamisest: Mikk Pahapilli, Maris Mägit, Kairit Olenkot ja Anu Teesaart. | Aasta kergejõustiklasteks valiti Ksenija Balta ja Janek Õiglane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta kergejõustiklasteks 2017 nimetati Belgradis toimunud Euroopa sisemeistrivõistlustel viienda koha saanud kaugushüppaja Ksenija Balta ning Londoni MM-il isikliku rekordi 8371 punktini viinud ja neljanda koha saanud kümnevõistleja Janek Õiglane. Võitjatele andsid auhinnad üle AS Empoweri juhatuse esimees Jaanis Järvet ja olümpiavõitja Erki Nool.
Ksenija Balta tänas toetajaid ja neid, kes tema poolt hääletasid. „Suur aitäh kõigile, toetajatele, hääletajatele, perele, sõpradele, kallile treenerile, vanematele! Olen väga tänulik, et selline asi nagu sport on olemas,“ sõnas Balta. Janek Õiglane ühines Balta mõtteavaldusega. „Aitäh kõigile ja nagu Ksenija just ütles, hea, et sport on olemas. Sport annab nii palju emotsioone ja mul on hea meel, et sain seda sel aastal teile pakkuda,“ ütles Õiglane.
Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi tundis heameelt, et lõppeval aastal paistsid eredalt silma noored. „2017. aastal toimusid kergejõustiku Eesti meistrivõistlused 100. korda ja hea meel on tõdeda, et hetkel on pead tõstmas uus perspektiivikas põlvkond, kes on seadnud endale kõrged sportlikud eesmärgid,“ sõnas Teigamägi.
U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklase tiitli pälvis naistest oma esimesel täiskasvanute tiitlivõistluse Londoni MM-i 18. kohaga lõpetanud ning võistkondlikul EM-il 4. koha teeninud vasaraheitja Anna Maria Orel. Meestest osutus valituks U23 EM-il kümnevõistluses 8. koha teeninud ja sel hooajal isikliku rekordi 7802 punktini viinud Taavi Tšernjavski.
U20 vanuseklassis valiti aasta parimateks oma vanuseklassi EM-ilt isiklikku rekordit tähistava 8141 punktiga hõbemedali toonud kümnevõistleja Johannes Erm ning samal võistlusel odaviskes 6. koha saanud Marcella Liiv, kes viis lõppenud aastal oma isikliku rekordi 53.38-ni.
U18 klassi parimateks kergejõustiklasteks valiti U18 MM-il kõrgushüppes 1.70-ga 9. tulnud Katre Sofia Palm ja Euroopa noorte olümpiafestivalil kaugushüppes 6.93-ga hõbeda võitnud Ken-Mark Minkovski, kes on säravaid tulemusi näidanud ka sprindis.
Aasta parimad sportlased selgusid hääletamise teel, millest võtsid osa Eesti Kergejõustikuliidu liikmesklubid, spordiajakirjanikud, kergejõustikutreenerid ja fännid.
Aasta treener 2017 nimetuse teenisid kõigi parimateks valitud sportlaste treenerid. Auhinna pälvisid täiskasvanute seas Andrei Nazarov ja Sven Andresoo. U23 klassi parimad treenerid on Toivo Ruut ja Art Arvisto, U20 klassis Holger Peel ja Allan Teder ning U18 vanuseklassis Sven Andresoo ja Allan Elerand.
Euroopa Kergejõustikuliit andis neljale Eesti kergejõustikku suure panuse andnud inimesele eriauhinnad. Kadri Kivine pälvis Euroopa Kergejõustikuliidu naisjuhi auhinna, Krista Valgepea ja Sven Andresoo treeneritöö auhinna ning Holger Peeli tunnustas Euroopa alaliit pikaajalise silmapaistva töö eest.
Parim klubi: Audentese Spordiklubi
Aasta kergejõustikuveteranid: Jürgen Lamp ja Tiia Krutob
Aasta kohtunik: Margus Martin
Aasta noorkohtunik: Kiur Kalme
Aasta sooritaja: Magnus Kirt ja võistkondlikel Euroopa mitmevõistluse MV-l 2. koha saanud Eesti võistkond.
Erilise tänu auhind: koondislaste füsioterapeut Risto Jamnes.
Galaõhtul tänas Eesti Kergejõustikuliit arvukate sportlike saavutuste ja elamuste pakkumise eest ka sportlasi, kes on tänavu teatanud tippspordikarjääri lõpetamisest: Mikk Pahapilli, Maris Mägit, Kairit Olenkot ja Anu Teesaart.
### Response:
Aasta kergejõustiklasteks valiti Ksenija Balta ja Janek Õiglane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Perioodil 2007 kuni 2013 eraldati teadusele ja kõrgharidusele Euroopa Liidu struktuuritoetusi summas 413 miljonit eurot. Uuel perioodil 2014 kuni 2020 on teadusele ja kõrgharidusele planeeritud Euroopa Liidu struktuuritoetusi eraldada summas 359 miljonit eurot. Toetatud on nii hoonete ehitamist või rekonstrueerimist, aparatuuri soetamist kui ka otseselt inimestega seotud tegevusi. Seega võiks ilmselt julgelt öelda, et Eestis tehtav teadus ning sellega tihedalt seotud kõrgharidus on eurorahadest kindlasti väga palju kasu saanud.
Hoonete ja aparatuuriga ongi hetkel tegelikult väga hästi – selles mõttes, et nad on olemas. Vaid mõni üksik väiksem asutus ei ole saanud eurotoetusi, et oma hooneid oluliselt kaasajastada. Samas, juhiksime tähelepanu, et mõnel juhul on juhtunud ka nii, et hooned on ehitatud ebamõistlikult. Paljud laborihooned on ehitatud liiga "büroolikult" ja nende haldamine (ning laiendamine või ümber kohandamine) võib tulevikus üsna kalliks osutuda.
Mis teeb Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmeid aga väga murelikuks, on see, et juba praegu on Eestis olemas oleva maailma tipptasemel aparatuuri kasutamine väiksem, kui see olla võiks. Nii mõneski laboris seisavad head aparaadid kasutult. Isegi USA tippülikoolides pole tihti sellist aparatuuri, nagu Eestisse eurorahade eest on kokku ostetud. Aga kuna selline tippaparatuur vananeb päris kiiresti, ei püsi meie eelis kuigi kaua. Eriti, kui sellist "kõrge impact factor' iga artiklite generaatorit" ei kasutata 24/7, nagu teistes riikides tavaks. Nii et selles mõttes ei ole me suutnud seda kasu maksimeerida: meile on antud õnged, aga me ei kasuta neid õngi eriti.
Milles siis probleem on? – Meil lihtsalt puuduvad inimesed, kes kõiki neid häid aparaate kasutaks. Puudub raha, et nende kasutajaid välja koolitada ning nende kasutajatele palka maksta. Juba praegu on raha puudusel nii mõneski kohas tulnud koondada inimesi, kes neid aparaate tunnevad ja võiksid kasutada, et tipptasemel teadust teha.
Samas, seda teadusaparatuuri võiks siis teistele kasutada anda, kas neid ja laboripinda rentides või siis koostööprogrammide kaudu, ent ka seda teed ei olda tihti mindud. Mõnel juhul on kõrval laboris olemas ka inimesed, kes sooviksid mingit aparaati kasutada, ent aparaadi omanik kardab, et äkki läheb katki, nii et las pigem seisab kasutult – on vähemalt olemas. Nojah, kõik, mis liigub, see kulub.
Eriti kummaline on olukord, kui Eestis on olemas mingi aparaat, et analüüse teha, aga need analüüsid tehakse hoopis Helsingis, sest seal on proovi maksumus ligi kaks korda väiksem. Kusjuures me räägime siin nn. ülikooli sisesest hinnast erinevate teaduskondade/instituutide vahel (kus makse ei ole). Nimelt on ülikoolil võetud suunaks, et proovi maksumuses peab olema ka töötasu. Ja nii siis seisab Eestis konkreetne aparatuur kasutult ja analüüsid tehakse üle lahe, kuigi saaks Eestis teha.
Tippkeskused, NATARC/teekaart, Mobilitas/ Mobilitas Pluss, KIK, DoRa/DoRa Pluss programmid (loetelu ei ole ammendav) on need, kust saadakse väga suur hulk palgarahast Eesti teaduses teadlaste ja/või järeldoktorite ja doktorantide jaoks. Tänu nendele rahadele on Eesti teadus palju rahvusvahelisemaks saanud. – Kui need rahad nüüd mõne aasta pärast ära kaovad või oluliselt vähenevad, siis ega me tegelikult ette ei kujuta küll, mis saama hakkab. Kõige esimese asjana väheneb ilmselt teadlaste mobiilsus ning välismaalt Eestisse tulevate järeldoktorite arv. Sealt edasi: keskmine palk kasvab, teadlaste palgaraha väheneb... Juhtide valikuks jääb siis ilmselt, kas a) vähendada kõigi palka ja siis hakkajamad (ja üldjuhul parimad) lahkuvad ise omal vabal soovil kas välismaale või erasektorisse, b) teha ise valik ja osa teadlasi koondada.
Nii et põhiküsimus on inimestes. Kui meil pole tulevikus piisavalt raha inimeste jaoks, siis pole ka sellest eurotoetuste eest hangitud tipptasemel teadusaparatuurist suurt midagi kasu. Ja selles osas ootaks tegelikult poliitikutelt ausaid numbreid. Ka teadlastel on õigus teada, mis neist edasi saab.
Samuti sooviksime välja tuua, et näiteks Sotsiaalministeeriumis on ELi raha toel läbi viidud mitmeid uuringuid soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas 2005-2012 sh mahukas soolise palgalõhe analüüs ja analüüs soolisest ja seksuaalsest ahistamisest Eestis, mõlemad teemad on viimasel ajal ka ühiskonnas kõneainet saanud ja riigil on mingisugunegi analüüs koos poliitikasoovitustega olemas.
Samuti on ELi rahade eest loodud RITA meede, mille kaudu suunab riik märkimisväärseid summasid eesti ülikoolidele ja uuringufirmadele rakenduslike teadusuuringute läbiviimiseks ning tihendab ministeeriumitevahelist teaduspõhise poliitikakujundamise alast koostööd. Üldiselt on ministeeriumides uuringud esimesed, mis eelarvekärbete puhul kõrvale jäetakse ja seega on eurorahad nii mõndagi päästnud, sest juba kinnitatud programmide tegevustena ette nähtud uuringuid on keerulisem ära jätta kui otsefinantseerimist. Seega väheneb seoses eurorahade vähenemisega ilmselt ka Eesti poliitika teaduspõhisus.
Mis puudutab aga nn eurobürokraatiat, siis selles osas võiks ju kergendatult ohata, kui see lõpuks läbi saab. | Noored teadlased eurorahadest: meile anti õnged, aga me ei kasuta neid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Perioodil 2007 kuni 2013 eraldati teadusele ja kõrgharidusele Euroopa Liidu struktuuritoetusi summas 413 miljonit eurot. Uuel perioodil 2014 kuni 2020 on teadusele ja kõrgharidusele planeeritud Euroopa Liidu struktuuritoetusi eraldada summas 359 miljonit eurot. Toetatud on nii hoonete ehitamist või rekonstrueerimist, aparatuuri soetamist kui ka otseselt inimestega seotud tegevusi. Seega võiks ilmselt julgelt öelda, et Eestis tehtav teadus ning sellega tihedalt seotud kõrgharidus on eurorahadest kindlasti väga palju kasu saanud.
Hoonete ja aparatuuriga ongi hetkel tegelikult väga hästi – selles mõttes, et nad on olemas. Vaid mõni üksik väiksem asutus ei ole saanud eurotoetusi, et oma hooneid oluliselt kaasajastada. Samas, juhiksime tähelepanu, et mõnel juhul on juhtunud ka nii, et hooned on ehitatud ebamõistlikult. Paljud laborihooned on ehitatud liiga "büroolikult" ja nende haldamine (ning laiendamine või ümber kohandamine) võib tulevikus üsna kalliks osutuda.
Mis teeb Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmeid aga väga murelikuks, on see, et juba praegu on Eestis olemas oleva maailma tipptasemel aparatuuri kasutamine väiksem, kui see olla võiks. Nii mõneski laboris seisavad head aparaadid kasutult. Isegi USA tippülikoolides pole tihti sellist aparatuuri, nagu Eestisse eurorahade eest on kokku ostetud. Aga kuna selline tippaparatuur vananeb päris kiiresti, ei püsi meie eelis kuigi kaua. Eriti, kui sellist "kõrge impact factor' iga artiklite generaatorit" ei kasutata 24/7, nagu teistes riikides tavaks. Nii et selles mõttes ei ole me suutnud seda kasu maksimeerida: meile on antud õnged, aga me ei kasuta neid õngi eriti.
Milles siis probleem on? – Meil lihtsalt puuduvad inimesed, kes kõiki neid häid aparaate kasutaks. Puudub raha, et nende kasutajaid välja koolitada ning nende kasutajatele palka maksta. Juba praegu on raha puudusel nii mõneski kohas tulnud koondada inimesi, kes neid aparaate tunnevad ja võiksid kasutada, et tipptasemel teadust teha.
Samas, seda teadusaparatuuri võiks siis teistele kasutada anda, kas neid ja laboripinda rentides või siis koostööprogrammide kaudu, ent ka seda teed ei olda tihti mindud. Mõnel juhul on kõrval laboris olemas ka inimesed, kes sooviksid mingit aparaati kasutada, ent aparaadi omanik kardab, et äkki läheb katki, nii et las pigem seisab kasutult – on vähemalt olemas. Nojah, kõik, mis liigub, see kulub.
Eriti kummaline on olukord, kui Eestis on olemas mingi aparaat, et analüüse teha, aga need analüüsid tehakse hoopis Helsingis, sest seal on proovi maksumus ligi kaks korda väiksem. Kusjuures me räägime siin nn. ülikooli sisesest hinnast erinevate teaduskondade/instituutide vahel (kus makse ei ole). Nimelt on ülikoolil võetud suunaks, et proovi maksumuses peab olema ka töötasu. Ja nii siis seisab Eestis konkreetne aparatuur kasutult ja analüüsid tehakse üle lahe, kuigi saaks Eestis teha.
Tippkeskused, NATARC/teekaart, Mobilitas/ Mobilitas Pluss, KIK, DoRa/DoRa Pluss programmid (loetelu ei ole ammendav) on need, kust saadakse väga suur hulk palgarahast Eesti teaduses teadlaste ja/või järeldoktorite ja doktorantide jaoks. Tänu nendele rahadele on Eesti teadus palju rahvusvahelisemaks saanud. – Kui need rahad nüüd mõne aasta pärast ära kaovad või oluliselt vähenevad, siis ega me tegelikult ette ei kujuta küll, mis saama hakkab. Kõige esimese asjana väheneb ilmselt teadlaste mobiilsus ning välismaalt Eestisse tulevate järeldoktorite arv. Sealt edasi: keskmine palk kasvab, teadlaste palgaraha väheneb... Juhtide valikuks jääb siis ilmselt, kas a) vähendada kõigi palka ja siis hakkajamad (ja üldjuhul parimad) lahkuvad ise omal vabal soovil kas välismaale või erasektorisse, b) teha ise valik ja osa teadlasi koondada.
Nii et põhiküsimus on inimestes. Kui meil pole tulevikus piisavalt raha inimeste jaoks, siis pole ka sellest eurotoetuste eest hangitud tipptasemel teadusaparatuurist suurt midagi kasu. Ja selles osas ootaks tegelikult poliitikutelt ausaid numbreid. Ka teadlastel on õigus teada, mis neist edasi saab.
Samuti sooviksime välja tuua, et näiteks Sotsiaalministeeriumis on ELi raha toel läbi viidud mitmeid uuringuid soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas 2005-2012 sh mahukas soolise palgalõhe analüüs ja analüüs soolisest ja seksuaalsest ahistamisest Eestis, mõlemad teemad on viimasel ajal ka ühiskonnas kõneainet saanud ja riigil on mingisugunegi analüüs koos poliitikasoovitustega olemas.
Samuti on ELi rahade eest loodud RITA meede, mille kaudu suunab riik märkimisväärseid summasid eesti ülikoolidele ja uuringufirmadele rakenduslike teadusuuringute läbiviimiseks ning tihendab ministeeriumitevahelist teaduspõhise poliitikakujundamise alast koostööd. Üldiselt on ministeeriumides uuringud esimesed, mis eelarvekärbete puhul kõrvale jäetakse ja seega on eurorahad nii mõndagi päästnud, sest juba kinnitatud programmide tegevustena ette nähtud uuringuid on keerulisem ära jätta kui otsefinantseerimist. Seega väheneb seoses eurorahade vähenemisega ilmselt ka Eesti poliitika teaduspõhisus.
Mis puudutab aga nn eurobürokraatiat, siis selles osas võiks ju kergendatult ohata, kui see lõpuks läbi saab.
### Response:
Noored teadlased eurorahadest: meile anti õnged, aga me ei kasuta neid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku tegi riigikohus valimistega seoses üheksa lahendit, ühtegi valimiskomisjoni otsust riigikohus kehtetuks ei tunnistanud, ütles riigikohtu pressiesindaja BNS-ile.
Kolm lahendit tegi riigikohus Rakveres üksikkandidaadina kandideerinud ja viis häät saanud Virgo Kruve kaebuste alusel. Kaks lahendit tegi riigikohus Tartus valimisliidu Südamega Tartu koosseisus kandideerinud ja 23 häält kogunud Meelis Kaldalu kaebuste alusel.
Ühe lahendi tegi riigikohus Tori vallas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas kandideerinud ja 181 häält saanud Käde Kalamehe kaebuse alusel, ühe Argo Mõttuse kaebuse põhjal. Kaks lahendit tegi riigikohus ka enne valimisi esitatud kabuste alusel - Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja valimisliidu Rakvere Heaks kaebuste põhjal.
Valimiskomisjonile laekus valimistega seoses kümme kaebust, millest kaks jättis komisjon rahuldamata ja kaheksa läbi vaatamata.
Viimane kohalike valimistega seotud lahend tuli riigikohtust 16. novembril. | Riigikohtusse jõudis valimistega seoses üheksa kaebust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku tegi riigikohus valimistega seoses üheksa lahendit, ühtegi valimiskomisjoni otsust riigikohus kehtetuks ei tunnistanud, ütles riigikohtu pressiesindaja BNS-ile.
Kolm lahendit tegi riigikohus Rakveres üksikkandidaadina kandideerinud ja viis häät saanud Virgo Kruve kaebuste alusel. Kaks lahendit tegi riigikohus Tartus valimisliidu Südamega Tartu koosseisus kandideerinud ja 23 häält kogunud Meelis Kaldalu kaebuste alusel.
Ühe lahendi tegi riigikohus Tori vallas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas kandideerinud ja 181 häält saanud Käde Kalamehe kaebuse alusel, ühe Argo Mõttuse kaebuse põhjal. Kaks lahendit tegi riigikohus ka enne valimisi esitatud kabuste alusel - Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja valimisliidu Rakvere Heaks kaebuste põhjal.
Valimiskomisjonile laekus valimistega seoses kümme kaebust, millest kaks jättis komisjon rahuldamata ja kaheksa läbi vaatamata.
Viimane kohalike valimistega seotud lahend tuli riigikohtust 16. novembril.
### Response:
Riigikohtusse jõudis valimistega seoses üheksa kaebust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andmed suuremast ohrvite arvust tulevad ajal, mil suurvõimud on hoogustanud diplomaatilisi jõupingutusi verise konflikti lõpetamiseks ja mõni päev enne uut rahukõneluste vooru Genfis.
Suubritannias baseeruv Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus on dokumenteerinud 2011. aasta märtsist kuni tänavuse oktoobri alguseni Süürias 343 511 surma.
Neist 102 618 on tsiviilisikud, sealhulgas ligi 19 000 last ja 12 000 naist.
Surma on saanud enam kui 119 000 valitsusele lojaalsete vägede võitlejat, teiste seas 62 000 Süüria relvajõudude sõdurit, kümneid tuhandeid Damaskusele lojaalseid maakaitseväelasi ja 1556 Liibanoni šiialiikumise Hizbollah' võitlejat.
Lisaks on hukkunud 59 000 võitlejat ülestõusurühmitustest, islamistlikest grupeeringutest ja USA toetatavatest Süüria Demokraatlikest Jõududest.
Ränki kaotusi on kandnud džihadistlikud relvarühmitused, mille ridades on hukkunud 62 000.
Sestsaadik, kui vaatluskeskus juulis oma eelmise raporti avaldas, on hukkunud kogu riigis 12 000 inimest, neist 3001 tsivilisti. | Vabaühendus: Süüria sõjas on hukkunud üle 340 000 inimese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andmed suuremast ohrvite arvust tulevad ajal, mil suurvõimud on hoogustanud diplomaatilisi jõupingutusi verise konflikti lõpetamiseks ja mõni päev enne uut rahukõneluste vooru Genfis.
Suubritannias baseeruv Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus on dokumenteerinud 2011. aasta märtsist kuni tänavuse oktoobri alguseni Süürias 343 511 surma.
Neist 102 618 on tsiviilisikud, sealhulgas ligi 19 000 last ja 12 000 naist.
Surma on saanud enam kui 119 000 valitsusele lojaalsete vägede võitlejat, teiste seas 62 000 Süüria relvajõudude sõdurit, kümneid tuhandeid Damaskusele lojaalseid maakaitseväelasi ja 1556 Liibanoni šiialiikumise Hizbollah' võitlejat.
Lisaks on hukkunud 59 000 võitlejat ülestõusurühmitustest, islamistlikest grupeeringutest ja USA toetatavatest Süüria Demokraatlikest Jõududest.
Ränki kaotusi on kandnud džihadistlikud relvarühmitused, mille ridades on hukkunud 62 000.
Sestsaadik, kui vaatluskeskus juulis oma eelmise raporti avaldas, on hukkunud kogu riigis 12 000 inimest, neist 3001 tsivilisti.
### Response:
Vabaühendus: Süüria sõjas on hukkunud üle 340 000 inimese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vihjates Iraani kasvavale võimule regioonis, ütles Salman New York Timesile, et Lähis-Idas ei tohi korduda sama, mis juhtus Euroopas, vahendas BBC.
Salmani sõnul ei tohi lubada Iraanil oma mõju suurendada.
Iraani välisministeerium kommenteeris Salmani avaldust, öeldes, et Saudi kroonprints käitub lapsikult.
"Mitte keegi maailmas ja rahvusvahelisel areenil ei tunnusta teda tema lapsiku ja nõrgamõistusliku käitumise ning avalduste pärast," ütles ministeeriumi pressiesindaja Bahram Qasemi.
"Nüüd, mil ta on otsustanud järgida kuulsate diktaatorite rada regioonis, peaks ta mõtlema ka nende saatusele," lisas Qasemi.
Saudi Araabia de facto juht Mohammed bin Salman on võtnud viimase kahe aasta jooksul Iraani suhtes karmi hoiaku.
Hiljuti süüdistas ta Iraani Riyadhile suunatud raketirünnakus, mille viisid läbi Jeemenis tegutsevad mässulised. Iraan on oma seotust juhtunuga eitanud.
Saudi Araabia ja Iraan on regioonis rivaalid ning süüdistavad teineteist ebastabiilsuse õhutamises.
Saudid süüdistavad Iraani huthi mässuliste toetamises Jeemenis, kus Saudi Araabia juhitud koalitsioon nendega alates 2015. aastast võitleb. Nii Iraan kui ka mässulised eitavad seda.
Saudi Araabiat aga on süüdistatud Jeemeni humanitaarkriisi teravdamises. ÜRO sõnul on Jeemeni humanitaarkriis maailma suurim.
Samuti on Saudi Araabia hoiatanud Iraani suureneva mõju eest Iraagis.
Riigid süüdistavad teineteist katsetes destabiliseerida Liibanoni. | Saudi kroonprints nimetas Iraani kõrgeimat juhti uueks Hitleriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vihjates Iraani kasvavale võimule regioonis, ütles Salman New York Timesile, et Lähis-Idas ei tohi korduda sama, mis juhtus Euroopas, vahendas BBC.
Salmani sõnul ei tohi lubada Iraanil oma mõju suurendada.
Iraani välisministeerium kommenteeris Salmani avaldust, öeldes, et Saudi kroonprints käitub lapsikult.
"Mitte keegi maailmas ja rahvusvahelisel areenil ei tunnusta teda tema lapsiku ja nõrgamõistusliku käitumise ning avalduste pärast," ütles ministeeriumi pressiesindaja Bahram Qasemi.
"Nüüd, mil ta on otsustanud järgida kuulsate diktaatorite rada regioonis, peaks ta mõtlema ka nende saatusele," lisas Qasemi.
Saudi Araabia de facto juht Mohammed bin Salman on võtnud viimase kahe aasta jooksul Iraani suhtes karmi hoiaku.
Hiljuti süüdistas ta Iraani Riyadhile suunatud raketirünnakus, mille viisid läbi Jeemenis tegutsevad mässulised. Iraan on oma seotust juhtunuga eitanud.
Saudi Araabia ja Iraan on regioonis rivaalid ning süüdistavad teineteist ebastabiilsuse õhutamises.
Saudid süüdistavad Iraani huthi mässuliste toetamises Jeemenis, kus Saudi Araabia juhitud koalitsioon nendega alates 2015. aastast võitleb. Nii Iraan kui ka mässulised eitavad seda.
Saudi Araabiat aga on süüdistatud Jeemeni humanitaarkriisi teravdamises. ÜRO sõnul on Jeemeni humanitaarkriis maailma suurim.
Samuti on Saudi Araabia hoiatanud Iraani suureneva mõju eest Iraagis.
Riigid süüdistavad teineteist katsetes destabiliseerida Liibanoni.
### Response:
Saudi kroonprints nimetas Iraani kõrgeimat juhti uueks Hitleriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluse võitis norralane Espen Andersen, kes edestas kaasmaalast Jan Schmidi 7,7 sekundiga. Jaapanlane Akito Watabe kaotas kolmandana 11 sekundiga.
Hüppevooru järel 10. kohal olnud Ilves kaotas 5 km suusadistantsil kaks positsiooni ning pälvis 12. koha. Andersenist oli eestlane aeglasem 2.13,8. | MK avaetapil võimutsesid norralased, Ilves langes esikümnest välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluse võitis norralane Espen Andersen, kes edestas kaasmaalast Jan Schmidi 7,7 sekundiga. Jaapanlane Akito Watabe kaotas kolmandana 11 sekundiga.
Hüppevooru järel 10. kohal olnud Ilves kaotas 5 km suusadistantsil kaks positsiooni ning pälvis 12. koha. Andersenist oli eestlane aeglasem 2.13,8.
### Response:
MK avaetapil võimutsesid norralased, Ilves langes esikümnest välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalministeeriumis on valminud eelnõu, et luua õiguslik alus (sest isikuandmete kaitse seaduse kohaselt saab isikuandmeid töödelda vaid isiku nõusolekul või seaduse alusel) umbes 160 000 16-26-aastase inimese andmete riiklikest registritest pärimiseks ja töötlemiseks, et selgitada välja need, kes ei tööta, õpi ega ole muul viisil hõivatud (kaitseväes, ettevõtluses, lapsega kodus vms). Nii tuvastatud noortega peab ühendust võtma kohalik omavalitsus ja uurima, kuidas noor pole riigi poolt pakutavaid tööturuteenuseid ja abivõimalusi üles leidnud.
Esiteks riivab kõigi selles vanuses noorte andmete töötlemine perekonna- ja eraelu puutumatuse õigust. Riive on põhiseaduse § 26 alusel lubatav, kui sekkumine toimub seaduse alusel tervise, kõlbluse, avaliku korra, teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Praegu on aga arusaamatu, kuidas paigutada kõigi selles vanusegrupis inimeste andmete töötlemine mõne lubatud erandi alla. Kas mittetöötamine ja õppimine on automaatselt oht avalikule korrale, tervisele ning kõlblusvastane või on kõik noored potentsiaalsed kurjategijad?
Muret teeb, et sotsiaalministeeriumi arvates on põhiseaduse § 26 sätestatud õigus riigi abile ja seeläbi riigi kohustus (loe õigustus) inimest abistada (ilma, et viimane oleks abi küsinud) kaalukam kui õigus eraelu puutumatusele. Vägisi jääb mulje, et riik teab inimesest endast paremini, mida ta oma eluga peaks ette võtma.
Samuti on probleem andmete kvaliteediga. Näiteks kui noor on aastaks Austraaliasse läinud, siis milline register seda näitab, et sotsiaaltöötaja ei kulutaks aega temaga kontakti saamiseks, et jõuda lõpuks järeldusele, et noor abi ei vaja. Ning teisalt peab maailma avastav noor tõdema, et riik on tema teadmata tema andmeid töödelnud ning jõudnud järeldusele, et ta on potentsiaalne oht avalikule korrale. See ei tekita riigi suhtes usaldust ja sümpaatiat, ega innusta kojulennu-pileteid ostma.
Lisaks on seni arusaamatu, millist enneolematut abi ja infot tuvastatud mitteaktiivsele noorele pakutakse, mida ta pole seni internetist leidnud ja mis teda sunniks ilmtingimata oma eluviisi muutma. Ning kas riik näeb kohalikule omavalitsusele ette lisaressursi, et palgata juurde sotsiaaltöötajaid ja juhtumikorraldajaid mitteaktiivsete noortega tegelemiseks?
Demokraatlikus õigusriigis peame austama igaühe õigust vabale eneseteostusele ja eraelu puutumatusele, kuni see ei kahjusta teiste inimeste õigusi. See tähendab, et kui noor saab endaga hakkama parasjagu õppimata või klassikalises mõttes tööd tegemata (võimalus on teenida näiteks dividende, sest väärtpaberite olemasolu ei plaanita millegipärast kontrollida), siis ei ole kellelgi asja teda „õigele teele“ juhatada.
Mitte et mitteaktiivsed noored poleks ühiskonnas üldse probleem, kuid lähtumine eeldusest, et kõik noored vanuses 16-26 võivad olla hädapätakad ja kõigi andmete töötlemine väiksema grupi reaalsete abivajajate leidmiseks on 21. sajandil, mil andmekaitse ja eraelu puutumatus on aina tähtsamad väärtused, ilmselgelt ülemäärane.
Nii andmekaitse inspektsioon kui ka õiguskantsler on leidnud, et sellisel viisil kõigi noorte andmete töötlemine ei ole põhiseadusega kooskõlas. Noori saab riigi pakutud abimeetmetest teavitada ka eraelu puutumatust austades, tehes näiteks sotsiaalmeedias sihtrühma täpselt vanuse ja huvide järgi kalibreerides vajalikke teavituskampaaniaid. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Noori, kes ei õpi ega tööta, peab minister leidma seadust rikkumata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeeriumis on valminud eelnõu, et luua õiguslik alus (sest isikuandmete kaitse seaduse kohaselt saab isikuandmeid töödelda vaid isiku nõusolekul või seaduse alusel) umbes 160 000 16-26-aastase inimese andmete riiklikest registritest pärimiseks ja töötlemiseks, et selgitada välja need, kes ei tööta, õpi ega ole muul viisil hõivatud (kaitseväes, ettevõtluses, lapsega kodus vms). Nii tuvastatud noortega peab ühendust võtma kohalik omavalitsus ja uurima, kuidas noor pole riigi poolt pakutavaid tööturuteenuseid ja abivõimalusi üles leidnud.
Esiteks riivab kõigi selles vanuses noorte andmete töötlemine perekonna- ja eraelu puutumatuse õigust. Riive on põhiseaduse § 26 alusel lubatav, kui sekkumine toimub seaduse alusel tervise, kõlbluse, avaliku korra, teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Praegu on aga arusaamatu, kuidas paigutada kõigi selles vanusegrupis inimeste andmete töötlemine mõne lubatud erandi alla. Kas mittetöötamine ja õppimine on automaatselt oht avalikule korrale, tervisele ning kõlblusvastane või on kõik noored potentsiaalsed kurjategijad?
Muret teeb, et sotsiaalministeeriumi arvates on põhiseaduse § 26 sätestatud õigus riigi abile ja seeläbi riigi kohustus (loe õigustus) inimest abistada (ilma, et viimane oleks abi küsinud) kaalukam kui õigus eraelu puutumatusele. Vägisi jääb mulje, et riik teab inimesest endast paremini, mida ta oma eluga peaks ette võtma.
Samuti on probleem andmete kvaliteediga. Näiteks kui noor on aastaks Austraaliasse läinud, siis milline register seda näitab, et sotsiaaltöötaja ei kulutaks aega temaga kontakti saamiseks, et jõuda lõpuks järeldusele, et noor abi ei vaja. Ning teisalt peab maailma avastav noor tõdema, et riik on tema teadmata tema andmeid töödelnud ning jõudnud järeldusele, et ta on potentsiaalne oht avalikule korrale. See ei tekita riigi suhtes usaldust ja sümpaatiat, ega innusta kojulennu-pileteid ostma.
Lisaks on seni arusaamatu, millist enneolematut abi ja infot tuvastatud mitteaktiivsele noorele pakutakse, mida ta pole seni internetist leidnud ja mis teda sunniks ilmtingimata oma eluviisi muutma. Ning kas riik näeb kohalikule omavalitsusele ette lisaressursi, et palgata juurde sotsiaaltöötajaid ja juhtumikorraldajaid mitteaktiivsete noortega tegelemiseks?
Demokraatlikus õigusriigis peame austama igaühe õigust vabale eneseteostusele ja eraelu puutumatusele, kuni see ei kahjusta teiste inimeste õigusi. See tähendab, et kui noor saab endaga hakkama parasjagu õppimata või klassikalises mõttes tööd tegemata (võimalus on teenida näiteks dividende, sest väärtpaberite olemasolu ei plaanita millegipärast kontrollida), siis ei ole kellelgi asja teda „õigele teele“ juhatada.
Mitte et mitteaktiivsed noored poleks ühiskonnas üldse probleem, kuid lähtumine eeldusest, et kõik noored vanuses 16-26 võivad olla hädapätakad ja kõigi andmete töötlemine väiksema grupi reaalsete abivajajate leidmiseks on 21. sajandil, mil andmekaitse ja eraelu puutumatus on aina tähtsamad väärtused, ilmselgelt ülemäärane.
Nii andmekaitse inspektsioon kui ka õiguskantsler on leidnud, et sellisel viisil kõigi noorte andmete töötlemine ei ole põhiseadusega kooskõlas. Noori saab riigi pakutud abimeetmetest teavitada ka eraelu puutumatust austades, tehes näiteks sotsiaalmeedias sihtrühma täpselt vanuse ja huvide järgi kalibreerides vajalikke teavituskampaaniaid. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Noori, kes ei õpi ega tööta, peab minister leidma seadust rikkumata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen hooaja algusega rahul," ütles treener Anti Saarepuu Vikerraadiole. "Täitsime tihedas konkurentsis olümpianormi."
Team Haanjal on olnud Eesti suusaliiduga vägikaigast vedada ja nüüd sai Saarepuu rahulolevalt alajuhtide poole vaadata. "Veel eelmisel nädalal arvasid osad suusaliidu inimesed, et Kilp pole MK tasemel mees, kuid tänased tulemused tõestasid teist," lausus Saarepuu. "Lahkehelisid meil veel on, aga mul pole energiat sellega tegeleda. Ma keskendun treenimisele." | Saarepuu: näitasime alajuhtidele, et Kilp on MK tasemel mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen hooaja algusega rahul," ütles treener Anti Saarepuu Vikerraadiole. "Täitsime tihedas konkurentsis olümpianormi."
Team Haanjal on olnud Eesti suusaliiduga vägikaigast vedada ja nüüd sai Saarepuu rahulolevalt alajuhtide poole vaadata. "Veel eelmisel nädalal arvasid osad suusaliidu inimesed, et Kilp pole MK tasemel mees, kuid tänased tulemused tõestasid teist," lausus Saarepuu. "Lahkehelisid meil veel on, aga mul pole energiat sellega tegeleda. Ma keskendun treenimisele."
### Response:
Saarepuu: näitasime alajuhtidele, et Kilp on MK tasemel mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bangladeshi võimud teatasid neljapäeval, et on leppinud kokku rohingjade tagasisaatmise alustamises kahe kuu jooksul.
"UNHCR ei ole veel kokkuleppe üksikasju näinud," ütles ÜRO põgenikeagentuur avalduses umbes 620 000 inimest puudutavast leppest rääkides.
"Praegu ei ole Birma Arakani osariigis tingimusi ohutuks ja jätkusuutlikuks tagasipöördumiseks," lisas UNHCR.
"Põgenikud pagevad ikka veel, paljud on saanud tunda vägivalda, vägistamist ja tõsist psüühilist kahju... Paljudel ei ole midagi või on väga vähe, mille juurde tagasi pöörduda, sest majad ja külad on hävitatud."
UNHCR rõhutab, et rohingjade tagasitoimetamine ei tohi mingil juhul toimuda ootamatult ja enne õiget aega ning seda tohib läbi viia ainult asjaosaliste eneste nõusolekul. | ÜRO: rohingjadel ei ole veel ohutu Birmasse naasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bangladeshi võimud teatasid neljapäeval, et on leppinud kokku rohingjade tagasisaatmise alustamises kahe kuu jooksul.
"UNHCR ei ole veel kokkuleppe üksikasju näinud," ütles ÜRO põgenikeagentuur avalduses umbes 620 000 inimest puudutavast leppest rääkides.
"Praegu ei ole Birma Arakani osariigis tingimusi ohutuks ja jätkusuutlikuks tagasipöördumiseks," lisas UNHCR.
"Põgenikud pagevad ikka veel, paljud on saanud tunda vägivalda, vägistamist ja tõsist psüühilist kahju... Paljudel ei ole midagi või on väga vähe, mille juurde tagasi pöörduda, sest majad ja külad on hävitatud."
UNHCR rõhutab, et rohingjade tagasitoimetamine ei tohi mingil juhul toimuda ootamatult ja enne õiget aega ning seda tohib läbi viia ainult asjaosaliste eneste nõusolekul.
### Response:
ÜRO: rohingjadel ei ole veel ohutu Birmasse naasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 52-aastane Marcelino saadeti tribüünile eelmise vooru mängus Espanyoliga. See tõi talle kaasa kahemängulise juhendamiskeelu. Samuti peab Marcelino maksma trahvi 600 eurot ja Valencia 700 eurot, vahendas Soccernet.ee.
Endine Villarreali juhendaja peab tribüünilt jälgima ka detsembri esimest mängu Getafega.
Tänavu 12 mängust üheksa võitnud ja kolm viigistanud Valencia vahe esikohal oleva Barcelonaga on neli punkti. Samas mõlemat Madridi suurklubi edestavad nad juba kuue punktiga. | Valencia läheb suurele mängule vastu ilma peatreenerita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
52-aastane Marcelino saadeti tribüünile eelmise vooru mängus Espanyoliga. See tõi talle kaasa kahemängulise juhendamiskeelu. Samuti peab Marcelino maksma trahvi 600 eurot ja Valencia 700 eurot, vahendas Soccernet.ee.
Endine Villarreali juhendaja peab tribüünilt jälgima ka detsembri esimest mängu Getafega.
Tänavu 12 mängust üheksa võitnud ja kolm viigistanud Valencia vahe esikohal oleva Barcelonaga on neli punkti. Samas mõlemat Madridi suurklubi edestavad nad juba kuue punktiga.
### Response:
Valencia läheb suurele mängule vastu ilma peatreenerita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teadsime varem paari reaalelulise näite põhjal, et leedlampidega on võimalik n-ö taeva valgustamist vähendada. Tulemuste põhjal pole aga kosmosesse kiirguva valguse hulk viimastel aastatel vähenenud. Valgusteid on juurde pandud või vahetatud need eredamate vastu. Lõppkokkuvõttes raiskame sellele ikka vähemalt sama palju energiat ja raha," nentis teadustöö juhtivautor Christopher Kyba, Saksamaa GFZ geoteaduste uurimiskeskuse teadur ERR Novaatorile.
Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.
Aastatel 2012–2016 valgustati igal aastal keskmiselt 2,2 protsendi võrra laiemat maa-ala. Valguskiirguse intensiivsus kasvas aastas 1,8 protsenti. Vanades ja juba hästi valgustatud tööstusriikides oli kasv tagasihoidlikum või ei muutunud see kuigi palju. Peaaegu 60 riigis ulatus aga kasv 110–150 protsendini, veel 20 maal enam kui 150 protsendini. Vastupidist trendi võis näha vaid 16 riigis ja seejuures enamasti sõjalisest konfliktist puudutatud piirkondades nagu Süüria või Jeemen.
Kyba tõdes, et arenenud riikides võib olla valgustatuse kasv mõõdetust suurem. Vaatluste tegemiseks kasutatud satelliidiga saab registreerida vaid rohelisest valgusest pikema lainepikkusega sagedusi. Suur osa leedlampidest kiirgavad tänapäeval ka sinakamat valgust. "Tehnika tõhusamaks ja säästlikumaks muutmine ei pruugi anda seetõttu näiteks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisel nii häid tulemusi, kui mõnikord lootma kipume," tõdes teadur.
Valgusreostuse piiramiseks on peale otsese raiskamise vähendamise veel mitu head põhjust. Sinakamat valgust kiirgavad lambid häirivad näiteks unehormooni melatoniini tootmist ja raskendavad uinumist. Seetõttu kutsus Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon 2016. aastal üles kasutama tänavavalgustites soojemat värvi valgust. Augustis avaldatud Harvardi ülikooli teadlaste uuringus leiti seos rinnavähi esinemissageduse ja ümbruskonna tänavavalgustuse intensiivsuse vahel.
Tehisvalgusest pole pääsu ka loodusel. Aasta alguses Ameerika teadusakadeemia toimetistes ilmunud töös selgus, et linnatuled on muutnud dramaatiliselt öise eluviisiga rändlindude käitumist. Hiljuti ajakirjas Nature avaldatud uurimus viitab, et tehisvalgus raskendab öösel tegutsevate putukate tolmeldamistööd ja sellest lähtuvalt taimede saagikust. Hinnanguliselt ohustab tehisvalgus 30 protsenti öise eluviisiga selgroogseid ja 60 protsenti selgrootuid.
Kyba rõhutas, et mitte keegi, tema ise kaasaarvatud ei taha linnu pimendada, kuid valguskasutust annab tõhustada. "USA-s Philadelphias doktorandina peolt koju kõndides üritasin ma ikka ja jälle Suurt Vankrit näha, kuid see ei läinud mul kunagi korda. Nüüd Potsdamis elades õnnestub mul eriti parki minnes silmata isegi Linnuteed. Olgugi et tegu on linnaga, kus elab 100 000 inimest," tõi Kyba näite. Teisisõnu, üksteiselt on õppida isegi tööstusriikidel
Teaduri möödunud aastal ilmunud töö uurimuse kohaselt elab tehisvalgusest saastunud taeva all 83 protsenti maailma elanikkonnast. Linnutee pole oma täies hiilguses nähtav 83,9 protsendi eestlaste jaoks. Olukorra parandamine on Kyba sõnul inimeste endi kätes. Tähistaeva ja öise meelerahu tagasivõitmine algab juba sellest, kui paluda kohalikul linnavalitsusel võtta midagi ette koduakna silma särava tänavalambiga.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances. | Leedlampide pealetung suurendas energiasäästu asemel valgusreostust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teadsime varem paari reaalelulise näite põhjal, et leedlampidega on võimalik n-ö taeva valgustamist vähendada. Tulemuste põhjal pole aga kosmosesse kiirguva valguse hulk viimastel aastatel vähenenud. Valgusteid on juurde pandud või vahetatud need eredamate vastu. Lõppkokkuvõttes raiskame sellele ikka vähemalt sama palju energiat ja raha," nentis teadustöö juhtivautor Christopher Kyba, Saksamaa GFZ geoteaduste uurimiskeskuse teadur ERR Novaatorile.
Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.
Aastatel 2012–2016 valgustati igal aastal keskmiselt 2,2 protsendi võrra laiemat maa-ala. Valguskiirguse intensiivsus kasvas aastas 1,8 protsenti. Vanades ja juba hästi valgustatud tööstusriikides oli kasv tagasihoidlikum või ei muutunud see kuigi palju. Peaaegu 60 riigis ulatus aga kasv 110–150 protsendini, veel 20 maal enam kui 150 protsendini. Vastupidist trendi võis näha vaid 16 riigis ja seejuures enamasti sõjalisest konfliktist puudutatud piirkondades nagu Süüria või Jeemen.
Kyba tõdes, et arenenud riikides võib olla valgustatuse kasv mõõdetust suurem. Vaatluste tegemiseks kasutatud satelliidiga saab registreerida vaid rohelisest valgusest pikema lainepikkusega sagedusi. Suur osa leedlampidest kiirgavad tänapäeval ka sinakamat valgust. "Tehnika tõhusamaks ja säästlikumaks muutmine ei pruugi anda seetõttu näiteks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisel nii häid tulemusi, kui mõnikord lootma kipume," tõdes teadur.
Valgusreostuse piiramiseks on peale otsese raiskamise vähendamise veel mitu head põhjust. Sinakamat valgust kiirgavad lambid häirivad näiteks unehormooni melatoniini tootmist ja raskendavad uinumist. Seetõttu kutsus Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon 2016. aastal üles kasutama tänavavalgustites soojemat värvi valgust. Augustis avaldatud Harvardi ülikooli teadlaste uuringus leiti seos rinnavähi esinemissageduse ja ümbruskonna tänavavalgustuse intensiivsuse vahel.
Tehisvalgusest pole pääsu ka loodusel. Aasta alguses Ameerika teadusakadeemia toimetistes ilmunud töös selgus, et linnatuled on muutnud dramaatiliselt öise eluviisiga rändlindude käitumist. Hiljuti ajakirjas Nature avaldatud uurimus viitab, et tehisvalgus raskendab öösel tegutsevate putukate tolmeldamistööd ja sellest lähtuvalt taimede saagikust. Hinnanguliselt ohustab tehisvalgus 30 protsenti öise eluviisiga selgroogseid ja 60 protsenti selgrootuid.
Kyba rõhutas, et mitte keegi, tema ise kaasaarvatud ei taha linnu pimendada, kuid valguskasutust annab tõhustada. "USA-s Philadelphias doktorandina peolt koju kõndides üritasin ma ikka ja jälle Suurt Vankrit näha, kuid see ei läinud mul kunagi korda. Nüüd Potsdamis elades õnnestub mul eriti parki minnes silmata isegi Linnuteed. Olgugi et tegu on linnaga, kus elab 100 000 inimest," tõi Kyba näite. Teisisõnu, üksteiselt on õppida isegi tööstusriikidel
Teaduri möödunud aastal ilmunud töö uurimuse kohaselt elab tehisvalgusest saastunud taeva all 83 protsenti maailma elanikkonnast. Linnutee pole oma täies hiilguses nähtav 83,9 protsendi eestlaste jaoks. Olukorra parandamine on Kyba sõnul inimeste endi kätes. Tähistaeva ja öise meelerahu tagasivõitmine algab juba sellest, kui paluda kohalikul linnavalitsusel võtta midagi ette koduakna silma särava tänavalambiga.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.
### Response:
Leedlampide pealetung suurendas energiasäästu asemel valgusreostust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka teises sõidus tegi Männi hea stardi ja asus heale positsioonile ning lõpetas sõidu neljandana. Sõidu võitis Quinten Bossche, teine Kevin Reiterer ja kolmas Jeremy Poret. Kahe sõidu kokkuvõttes asub Marten Männi enne viimast sõitu etapi arvestuses kolmandal kohal.
Laupäeval on kavas viimane võistlussõit ja selle alguseks on 13.00. | Marten Männile jetisõidu Dubai MM-etapi teisest sõidust neljas koht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka teises sõidus tegi Männi hea stardi ja asus heale positsioonile ning lõpetas sõidu neljandana. Sõidu võitis Quinten Bossche, teine Kevin Reiterer ja kolmas Jeremy Poret. Kahe sõidu kokkuvõttes asub Marten Männi enne viimast sõitu etapi arvestuses kolmandal kohal.
Laupäeval on kavas viimane võistlussõit ja selle alguseks on 13.00.
### Response:
Marten Männile jetisõidu Dubai MM-etapi teisest sõidust neljas koht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 14:00 Kehra spordihoones toimuvas kohtumises lähevad vastamisi tabeliliider Tallinna FC Cosmos ning kolmandat kohta hoidev Tallinna Augur Enemat. Cosmos on seni püsinud kaotusteta ning näidatud on ka head kaitsetööd, kui enda selja taha on kolme vooruga lastud vaid kaks väravat. Augur Enemat alustas hooaega hästi, kui esimeses mängus võideti suurelt Tartu Maksimumi. Järgmistes voorudes on Augur teeninud kaotuse ning võidu. Liigas ollakse seni ka kõige enam väravaid löönud meeskond (22), kuid ka vastastel on lastud enda võrku korralikult sahistada (15). Seega lähevad vastamisi Cosmose kindel kaitse ja Auguri ründeteravus.
Kell 17:00 pannakse pall mängu Sillamäe spordikompleksis, kui kohalik NPM Silmet võõrustab liiga uustulnukat Tartu Maksimumi. Tabelis paikknevad meeskonnad kõrvuti, olles mõlemad seni kogunud kolm punkti. Tänu paremale väravate vahele hoiab kuuendat kohta Maksimum ning Silmet paikneb seitsmendal positsioonil.
Sellele mängule järgneb samas saalis Ida-Viru vastasseis, kui Narva United sõidab külla Sillamäe Smsrahale. Kohtumine algab kell 19:00. Võõrustajate jaoks on tegemist kindlasti raske väljakutsega, sest seni pole suudetud võiduarvet avada. Narva on kogunud kaks võitu ja ühe kaotuse, hoides hetkel neljandat kohta.
Vooru viimases mängus kohtub Tartu Ravens Futsal EMÜ teise koha meeskonna, Viimsi Rinopaliga. Kahe mängu järel liidrikohta hoidnud Rinopalil on eelmisest voorust valus kogemus Tartu meeskonnaga, kui pingelises kohtumises tuli 2:3 alla vanduda Maksimumile ja sellega loovutati ka esikoht Cosmosele. Eelmise hooaja järel meistriliigasse kerkinud Ravens on seni teeninud ühe võidu ja kaks kaotust. See annab hetkel tabelis viienda positsiooni. Kohtumine algab kell 20:00 EMÜ spordihoones. | Saaliliiga liider võtab vastu turniiritabeli kolmanda meeskonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 14:00 Kehra spordihoones toimuvas kohtumises lähevad vastamisi tabeliliider Tallinna FC Cosmos ning kolmandat kohta hoidev Tallinna Augur Enemat. Cosmos on seni püsinud kaotusteta ning näidatud on ka head kaitsetööd, kui enda selja taha on kolme vooruga lastud vaid kaks väravat. Augur Enemat alustas hooaega hästi, kui esimeses mängus võideti suurelt Tartu Maksimumi. Järgmistes voorudes on Augur teeninud kaotuse ning võidu. Liigas ollakse seni ka kõige enam väravaid löönud meeskond (22), kuid ka vastastel on lastud enda võrku korralikult sahistada (15). Seega lähevad vastamisi Cosmose kindel kaitse ja Auguri ründeteravus.
Kell 17:00 pannakse pall mängu Sillamäe spordikompleksis, kui kohalik NPM Silmet võõrustab liiga uustulnukat Tartu Maksimumi. Tabelis paikknevad meeskonnad kõrvuti, olles mõlemad seni kogunud kolm punkti. Tänu paremale väravate vahele hoiab kuuendat kohta Maksimum ning Silmet paikneb seitsmendal positsioonil.
Sellele mängule järgneb samas saalis Ida-Viru vastasseis, kui Narva United sõidab külla Sillamäe Smsrahale. Kohtumine algab kell 19:00. Võõrustajate jaoks on tegemist kindlasti raske väljakutsega, sest seni pole suudetud võiduarvet avada. Narva on kogunud kaks võitu ja ühe kaotuse, hoides hetkel neljandat kohta.
Vooru viimases mängus kohtub Tartu Ravens Futsal EMÜ teise koha meeskonna, Viimsi Rinopaliga. Kahe mängu järel liidrikohta hoidnud Rinopalil on eelmisest voorust valus kogemus Tartu meeskonnaga, kui pingelises kohtumises tuli 2:3 alla vanduda Maksimumile ja sellega loovutati ka esikoht Cosmosele. Eelmise hooaja järel meistriliigasse kerkinud Ravens on seni teeninud ühe võidu ja kaks kaotust. See annab hetkel tabelis viienda positsiooni. Kohtumine algab kell 20:00 EMÜ spordihoones.
### Response:
Saaliliiga liider võtab vastu turniiritabeli kolmanda meeskonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žürii esimehe, arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu sõnul otsivad konkursi korraldajad Kuberneri aeda monumenti omariiklusele. „Lootsime, et seda tõlgendatakse mitmekülgselt. Avatud tööd näitavadki, et on palju väga eripalgelisi, on täiesti abstraktseid, on figuratiivseid, erinevatest materjalidest, puidust, terasest, kivist, klaasist, pronksist kivist. Meile vaatab vastu väga rikkalik valik,” rääkis Kalm ERR-i raadiouudistele.
Žürii koguneb uuesti 13. detsembril ja siis loodetakse ka võidutöö välja valida.
Üheksaliikmelisse žüriisse kuuluvad lisaks Kalmule veel riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, Eesti Kunstiakadeemia teadur Ingrid Ruudi, Tartu Ülikooli Eesti lähiajaloo professor Tõnu-Andrus Tannberg, Tallinna linnaplaneerimise ameti linnadisainer Urmas Kaldaru, Eesti Kujurite Ühenduse skulptor Leena Kuutma, Eesti Kujurite Ühenduse skulptor Aili Vahtrapuu, maastikuarhitekt Kersti Lootus ja riigikogu kantselei esindajana kantselei majandusosakonna juhataja Argo Koppel.
Konkursi auhinnafond on 20 000 eurot, võidutöö auhind 10 000. Monumendi hinnanguline maksusmus on kuni 160 000 eurot.
Kui Kuberneri aia maastikuarhitektuuriline osa valmib kava kohaselt järgmisel aastal, siis monumendi eeldatav valmimisaeg on 2019. aastal.
Kuberneri aeda planeeriti juba 1935. aastal kuju, mida sinna aga enne sõda ei paigutatud. 1950. aastal avati seal Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Johannes Lauristini graniitalusel portreebüst, mis umbes 1990. aastal eemaldati. Monumendi graniidist alus on siiani säilinud, kuid kuju asemel on sellel betoonvaas. | Kuberneri aia kuju konkursile laekus 15 tööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žürii esimehe, arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu sõnul otsivad konkursi korraldajad Kuberneri aeda monumenti omariiklusele. „Lootsime, et seda tõlgendatakse mitmekülgselt. Avatud tööd näitavadki, et on palju väga eripalgelisi, on täiesti abstraktseid, on figuratiivseid, erinevatest materjalidest, puidust, terasest, kivist, klaasist, pronksist kivist. Meile vaatab vastu väga rikkalik valik,” rääkis Kalm ERR-i raadiouudistele.
Žürii koguneb uuesti 13. detsembril ja siis loodetakse ka võidutöö välja valida.
Üheksaliikmelisse žüriisse kuuluvad lisaks Kalmule veel riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, Eesti Kunstiakadeemia teadur Ingrid Ruudi, Tartu Ülikooli Eesti lähiajaloo professor Tõnu-Andrus Tannberg, Tallinna linnaplaneerimise ameti linnadisainer Urmas Kaldaru, Eesti Kujurite Ühenduse skulptor Leena Kuutma, Eesti Kujurite Ühenduse skulptor Aili Vahtrapuu, maastikuarhitekt Kersti Lootus ja riigikogu kantselei esindajana kantselei majandusosakonna juhataja Argo Koppel.
Konkursi auhinnafond on 20 000 eurot, võidutöö auhind 10 000. Monumendi hinnanguline maksusmus on kuni 160 000 eurot.
Kui Kuberneri aia maastikuarhitektuuriline osa valmib kava kohaselt järgmisel aastal, siis monumendi eeldatav valmimisaeg on 2019. aastal.
Kuberneri aeda planeeriti juba 1935. aastal kuju, mida sinna aga enne sõda ei paigutatud. 1950. aastal avati seal Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Johannes Lauristini graniitalusel portreebüst, mis umbes 1990. aastal eemaldati. Monumendi graniidist alus on siiani säilinud, kuid kuju asemel on sellel betoonvaas.
### Response:
Kuberneri aia kuju konkursile laekus 15 tööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saaremaa vallavanem Madis Kallas selgitas, et Saaremaa ralli traditsiooni jätkumisest on huvitatud nii ralliringkond kui ka saarlased ise ning seega on kohaliku omavalitsuse tugi kindlasti vajalik ja põhjendatud.
"Rallil on kogu Saaremaa jaoks positiivne mõju ja see toob siinsele majandusele märkimisväärset kasu," kinnitas Kallas pressiteate vahendusel. "Väljaspool turismihooaega on kahtlemata tegu Saaremaa kõige olulisema sündmusega." Kallas tõdes, et kindlasti ei saa Saaremaa ralli ärajäämine tulla kõne alla nüüd, kus saarlane Ott Tänak on lõpetanud MM-sarja üldarvestuses kolmanda kohaga ja valitud WRC aasta sõitjaks. "Seda enam, et Ott Tänaku rallikarjäär on Saaremaa ralliga tihedalt seotud ja temast on saanud ilmselt tuntuim saarlane maailmas," lisas Kallas.
Ott Tänak avaldas samuti lootust, et Saaremaa ralli jätkub ja arvas, et senised korraldajad on oma tööd hästi teinud. "Nähes sel aastal, kui palju inimesi tõi ralli Saaremaale, siis kindlasti oleks hea, kui leitakse võimalus jätkata. Isiklikult ma ei ole varem näinud Eesti rallil sellist huvi ja seda isegi vaatamata karmile ilmale, mis sel aastal ralli ajal oli," sõnas Tänak. "Loodan leida võimaluse kodus taas võistelda. Alati on hea anda fännidele midagi tagasi ja kodus Saaremaal võistlemise kujul töötab see väga hästi."
Madis Kallase sõnul on ralli korraldamise lubanud enda õlule võtta Saaremaa suuremad ralliklubid koostöös endiste Saaremaa ralli korraldajatega. "Olen nende esindaja Villi Pihliga sel teemal kohtunud ja loodetavasti saame peagi sõlmida hea tahte koostöölepingu, millele saab konkreetse sisu anda peale seda, kui vallavolikogu on andnud ralli toetamisele rohelise tule. See saab eeldatavasti teoks jaanuarikuus," ütles Kallas.
Tänavuse Saaremaa ralli avapäeval sõlmisid ka Eesti Autospordi Liidu president Ari Vatanen ja Madis Kallas koostöölepingu, millega leppisid kokku, et mõlema poole eesmärgiks on tagada Saaremaa ralli toimumine ka tulevastel aastatel ja sellele kaasaaitamiseks tehakse ühiseid jõupingutusi. | Vallavalitsus otsustas Saaremaa rallile abikäe ulatada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saaremaa vallavanem Madis Kallas selgitas, et Saaremaa ralli traditsiooni jätkumisest on huvitatud nii ralliringkond kui ka saarlased ise ning seega on kohaliku omavalitsuse tugi kindlasti vajalik ja põhjendatud.
"Rallil on kogu Saaremaa jaoks positiivne mõju ja see toob siinsele majandusele märkimisväärset kasu," kinnitas Kallas pressiteate vahendusel. "Väljaspool turismihooaega on kahtlemata tegu Saaremaa kõige olulisema sündmusega." Kallas tõdes, et kindlasti ei saa Saaremaa ralli ärajäämine tulla kõne alla nüüd, kus saarlane Ott Tänak on lõpetanud MM-sarja üldarvestuses kolmanda kohaga ja valitud WRC aasta sõitjaks. "Seda enam, et Ott Tänaku rallikarjäär on Saaremaa ralliga tihedalt seotud ja temast on saanud ilmselt tuntuim saarlane maailmas," lisas Kallas.
Ott Tänak avaldas samuti lootust, et Saaremaa ralli jätkub ja arvas, et senised korraldajad on oma tööd hästi teinud. "Nähes sel aastal, kui palju inimesi tõi ralli Saaremaale, siis kindlasti oleks hea, kui leitakse võimalus jätkata. Isiklikult ma ei ole varem näinud Eesti rallil sellist huvi ja seda isegi vaatamata karmile ilmale, mis sel aastal ralli ajal oli," sõnas Tänak. "Loodan leida võimaluse kodus taas võistelda. Alati on hea anda fännidele midagi tagasi ja kodus Saaremaal võistlemise kujul töötab see väga hästi."
Madis Kallase sõnul on ralli korraldamise lubanud enda õlule võtta Saaremaa suuremad ralliklubid koostöös endiste Saaremaa ralli korraldajatega. "Olen nende esindaja Villi Pihliga sel teemal kohtunud ja loodetavasti saame peagi sõlmida hea tahte koostöölepingu, millele saab konkreetse sisu anda peale seda, kui vallavolikogu on andnud ralli toetamisele rohelise tule. See saab eeldatavasti teoks jaanuarikuus," ütles Kallas.
Tänavuse Saaremaa ralli avapäeval sõlmisid ka Eesti Autospordi Liidu president Ari Vatanen ja Madis Kallas koostöölepingu, millega leppisid kokku, et mõlema poole eesmärgiks on tagada Saaremaa ralli toimumine ka tulevastel aastatel ja sellele kaasaaitamiseks tehakse ühiseid jõupingutusi.
### Response:
Vallavalitsus otsustas Saaremaa rallile abikäe ulatada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nilbest kiirem oli ainult eelmise hooaja maailmameister Emma-Nellie Ortendhal Rootsist.
Klassis SKI GP1 tegi mõlemas sõidus väga hea stardi Marten Männi, kes esimese sõidu lõpetas kolmandana ja teise sõidu neljandana ning hetkel hoiab ta etapil kolmandat kohta. Markus Lutsokert on kahe sõidu kokkuvõttes üheksandal kohal ja saab homme võimaluse oma kohta parandada.
Runabout GP1 klassis võistlev Anton Pankratov esimese sõidu katkestas tehniliste probleemide tõttu ja teises sõidus saavutas kümnenda koha.
Viimane, kolmas võistlussõit sõidetakse Dubais laupäeval. | Nilbe ja Männi liiguvad jetispordi MM-etapil pjedestaalikursil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nilbest kiirem oli ainult eelmise hooaja maailmameister Emma-Nellie Ortendhal Rootsist.
Klassis SKI GP1 tegi mõlemas sõidus väga hea stardi Marten Männi, kes esimese sõidu lõpetas kolmandana ja teise sõidu neljandana ning hetkel hoiab ta etapil kolmandat kohta. Markus Lutsokert on kahe sõidu kokkuvõttes üheksandal kohal ja saab homme võimaluse oma kohta parandada.
Runabout GP1 klassis võistlev Anton Pankratov esimese sõidu katkestas tehniliste probleemide tõttu ja teises sõidus saavutas kümnenda koha.
Viimane, kolmas võistlussõit sõidetakse Dubais laupäeval.
### Response:
Nilbe ja Männi liiguvad jetispordi MM-etapil pjedestaalikursil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülemöödunud aastal ilmus kirjastuses Tänapäev Tiina Randuse tõlkes inglise fantaasiakirjaniku Joe Abercrombie romaan „Pool kuningat”. Nagu sedalaadi kirjanduses tavaline, oli tegu loomulikult triloogia esimese osaga. Nüüd on eesti lugeja kätte jõudnud Purumere-triloogia teine osa, „Pool maailma”, sellegi on tõlkinud Tiina Randus ning selle kaanelt vaatab vastu Ed Labetski igatsuslik kaanepilt väikesest laevast veepinnal küklooplike varemete taustal. Väga sobiv illustratsioon teosele, mis pole pelgalt pseudokeskaegne seiklusromaan, vaid kus tegelased on millegi kõrgema, kaugema ja kättesaamatuma jahil.
Ühelt poolt tegeleb „Pool maailma” muidugi üldinimlike küsimustega. Küsimused autundest, tunnustusest, õigest ja valest käitumisest, argusest ja vaprusest on igavesed, teinekord isegi liiga suured, liiga otsesõnalised ja seetõttu püsib nende kohal ka naeruväärsuse oht. Samas suudab Abercrombie tegeleda nendega just õigesti. Just vana-põhja saagaatmosfääri ülevas ja nõiduslikus vaimus, mida on samal ajal tasakaalustatud lihtsa, sirgjoonelise, kahe jalaga maal seisva hoiakuga, mis iseloomustab pea kõiki ta omajagu ropusuiseid ja tahumata, kuid seda armastusväärsemaid tegelasi.
Teisalt on „Pool maailma” äge seikluslugu. Tõeline viikingiromaan, kus seistakse kilbiseinas, taotakse vastaseid kirvestega, nii et luud krõpsuvad ja veri lärtsub ning palutakse jumalatelt selleks kõigeks relvaõnne. Vägev ja põnev värk.
Aga võib-olla kõige põnevam on Joe Abercrombie Purumere-triloogia puhul hoopis üks muu asjaolu. See asjaolu puudutab nimelt maailma, milles tegevus toimub. Triloogia esimeses osas, teoses „Pool kuningat” tundus, et see maailm on selgelt pseudokeskaegne fantaasiailm, et kuskilt ilmuvad kohe-kohe välja lohed ja päkapikud ning et raamatus mainitud nõiad ja võlurid ongi seda. Vaid väga tähelepanelikult või autorisse skepsisega suhtuvalt lugedes võisid aimuda üksikud mõrad selles maailmapildis, üksikud augud, millest paistis välja, et Abercrombie mängib mingit muud mängu. Mis mängu, ma ütlema ei hakka, ütlen vaid seda, et raamatu „Pool maailma” pealkiri juba reedab seda eesmärki – nimelt avaneb siin sellesama põneva mõõkade ja viikingilaevade maailma teine pool.
Selleks pooleks on kaotus. Ränk kaotus, pimeduses kobamine, mis ongi triloogias kirjeldatava maailma aluseks. Kes veel tähelepanelikult raamatu kaane pöördele paigutatud kaarti uurib ning mõtiskleb sellele kantud kohanimede kõla ja tähenduse üle, saab paremini aru, mida eelnev vihjamisi antud selgitus silmas peab.
Igatahes märgib Joe Abercrombie Purumere-triloogia samu arenguid, mis iseloomustavad üha suuremat osa tänapäeva kirjandusest – žanripiiride ähmastumist, reeglite segipaiskumist ning eri kirjandusžanritest pärit võtete ristkasutamist. Joe Abercrombie teeb seda elegantselt, ettevaatlikult ja stiilselt, pakkudes lõpptulemusena midagi, mis on võrdselt nauditav nii fantaasia- ja seikluskirjanduse kui psühholoogilise või romantilise romaani sõpradele. | Peeter Helme raamatukomm. Joe Abercrombie purumerefantaasia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülemöödunud aastal ilmus kirjastuses Tänapäev Tiina Randuse tõlkes inglise fantaasiakirjaniku Joe Abercrombie romaan „Pool kuningat”. Nagu sedalaadi kirjanduses tavaline, oli tegu loomulikult triloogia esimese osaga. Nüüd on eesti lugeja kätte jõudnud Purumere-triloogia teine osa, „Pool maailma”, sellegi on tõlkinud Tiina Randus ning selle kaanelt vaatab vastu Ed Labetski igatsuslik kaanepilt väikesest laevast veepinnal küklooplike varemete taustal. Väga sobiv illustratsioon teosele, mis pole pelgalt pseudokeskaegne seiklusromaan, vaid kus tegelased on millegi kõrgema, kaugema ja kättesaamatuma jahil.
Ühelt poolt tegeleb „Pool maailma” muidugi üldinimlike küsimustega. Küsimused autundest, tunnustusest, õigest ja valest käitumisest, argusest ja vaprusest on igavesed, teinekord isegi liiga suured, liiga otsesõnalised ja seetõttu püsib nende kohal ka naeruväärsuse oht. Samas suudab Abercrombie tegeleda nendega just õigesti. Just vana-põhja saagaatmosfääri ülevas ja nõiduslikus vaimus, mida on samal ajal tasakaalustatud lihtsa, sirgjoonelise, kahe jalaga maal seisva hoiakuga, mis iseloomustab pea kõiki ta omajagu ropusuiseid ja tahumata, kuid seda armastusväärsemaid tegelasi.
Teisalt on „Pool maailma” äge seikluslugu. Tõeline viikingiromaan, kus seistakse kilbiseinas, taotakse vastaseid kirvestega, nii et luud krõpsuvad ja veri lärtsub ning palutakse jumalatelt selleks kõigeks relvaõnne. Vägev ja põnev värk.
Aga võib-olla kõige põnevam on Joe Abercrombie Purumere-triloogia puhul hoopis üks muu asjaolu. See asjaolu puudutab nimelt maailma, milles tegevus toimub. Triloogia esimeses osas, teoses „Pool kuningat” tundus, et see maailm on selgelt pseudokeskaegne fantaasiailm, et kuskilt ilmuvad kohe-kohe välja lohed ja päkapikud ning et raamatus mainitud nõiad ja võlurid ongi seda. Vaid väga tähelepanelikult või autorisse skepsisega suhtuvalt lugedes võisid aimuda üksikud mõrad selles maailmapildis, üksikud augud, millest paistis välja, et Abercrombie mängib mingit muud mängu. Mis mängu, ma ütlema ei hakka, ütlen vaid seda, et raamatu „Pool maailma” pealkiri juba reedab seda eesmärki – nimelt avaneb siin sellesama põneva mõõkade ja viikingilaevade maailma teine pool.
Selleks pooleks on kaotus. Ränk kaotus, pimeduses kobamine, mis ongi triloogias kirjeldatava maailma aluseks. Kes veel tähelepanelikult raamatu kaane pöördele paigutatud kaarti uurib ning mõtiskleb sellele kantud kohanimede kõla ja tähenduse üle, saab paremini aru, mida eelnev vihjamisi antud selgitus silmas peab.
Igatahes märgib Joe Abercrombie Purumere-triloogia samu arenguid, mis iseloomustavad üha suuremat osa tänapäeva kirjandusest – žanripiiride ähmastumist, reeglite segipaiskumist ning eri kirjandusžanritest pärit võtete ristkasutamist. Joe Abercrombie teeb seda elegantselt, ettevaatlikult ja stiilselt, pakkudes lõpptulemusena midagi, mis on võrdselt nauditav nii fantaasia- ja seikluskirjanduse kui psühholoogilise või romantilise romaani sõpradele.
### Response:
Peeter Helme raamatukomm. Joe Abercrombie purumerefantaasia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel poolajal paaril korral ka seitsmepunktilise edu haaranud, kuid teist poolaega kolmepunktilisest (35:38) kaotusseisust alustanud Eesti tabas täna kaugviskeid 23-protsendiliselt (9/38). Kokku tabati viskeid väljakult 24/71. Iisrael tabas kodupubliku toel üheksa kaugviset 14.
Korvi all jäi Eesti hätta Iisraeli kodustatud ameeriklase Richard Howelliga, kelle arvele jäi üleplatsimehena 19 silma, seitse lauapalli ja seitse korvisöötu. Eesti resultatiivseimad olid 14 punkti visanud Kristjan Kitsing ja Rain Veideman, kuid Veideman tabas täna viskeid väljakult 6/21.
Lauavõitluse kaotas Eesti 31:40, resultatiivseid sööte jagati 12 Iisraeli 22 vastu. Eile jalga vigastanud Kristjan Kangur käis väljakul vaid kaheksa minutit, väikeseks jäi ka 15 minutit mänginud Janar Taltsi panus.
Juba esmaspäeval kohtub Eesti koduses Kalevi Spordihallis Suurbritanniaga.
Enne kohtumist:
Lisaks Eestile ja Iisraelile kuuluvad H-valikgruppi veel Suurbritannia ja Kreeka, omavahel mängitakse nii kodus kui võõrsil. Iga valikgrupi kolm parimat koondist pääsevad valikturniiri teise ringi, kus moodustatakse neli kuuest meeskonnast koosnevat gruppi. Kolm parimat tagavad koha MM-finaalturniiril, mis toimub 2019. aasta septembris Hiinas.
Juba esmaspäeval võõrustab Eesti Kalevi Spordihallis Suurbritanniat. Enam kui kümneaastase pausi järel taas olukorras, kus valikmängud peetakse klubihooaja sees ja mitte suve lõpus. "Koondis on ju tegelikult vabatahtlik, aga koondist on ikka hea esindada ja saab olema tore nädal," lausus Rain Veideman nädala alguses ERR-ile.
Vigastuse tõttu jäävad koondisest eemale Siim-Sander Vene, Rauno Nurger, Maik-Kalev Kotsar ning Janari Jõesaar.
Poolteist kuud ametis olnud Iisraeli koondise peatreener Oded Kattash kiitis mängu eel Eesti koondist ning ütles, et neid ootab tänases mängus suur väljakutse. "Mulle on Eesti koondis muljet avaldanud, nad teevad väga head tööd," sõnas Kattash eile õhtul. "Nende mängujuht on koondise mootor, ta on hea viskekäega, aga hästi viskavad ka Eesti pikad. Paljude liikumiste ja kõrge intensiivsuse tõttu üritame nende tempot alla tõmmata." | Eestile sai esimeses MM-valikmängus saatuslikuks must viskepäev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel poolajal paaril korral ka seitsmepunktilise edu haaranud, kuid teist poolaega kolmepunktilisest (35:38) kaotusseisust alustanud Eesti tabas täna kaugviskeid 23-protsendiliselt (9/38). Kokku tabati viskeid väljakult 24/71. Iisrael tabas kodupubliku toel üheksa kaugviset 14.
Korvi all jäi Eesti hätta Iisraeli kodustatud ameeriklase Richard Howelliga, kelle arvele jäi üleplatsimehena 19 silma, seitse lauapalli ja seitse korvisöötu. Eesti resultatiivseimad olid 14 punkti visanud Kristjan Kitsing ja Rain Veideman, kuid Veideman tabas täna viskeid väljakult 6/21.
Lauavõitluse kaotas Eesti 31:40, resultatiivseid sööte jagati 12 Iisraeli 22 vastu. Eile jalga vigastanud Kristjan Kangur käis väljakul vaid kaheksa minutit, väikeseks jäi ka 15 minutit mänginud Janar Taltsi panus.
Juba esmaspäeval kohtub Eesti koduses Kalevi Spordihallis Suurbritanniaga.
Enne kohtumist:
Lisaks Eestile ja Iisraelile kuuluvad H-valikgruppi veel Suurbritannia ja Kreeka, omavahel mängitakse nii kodus kui võõrsil. Iga valikgrupi kolm parimat koondist pääsevad valikturniiri teise ringi, kus moodustatakse neli kuuest meeskonnast koosnevat gruppi. Kolm parimat tagavad koha MM-finaalturniiril, mis toimub 2019. aasta septembris Hiinas.
Juba esmaspäeval võõrustab Eesti Kalevi Spordihallis Suurbritanniat. Enam kui kümneaastase pausi järel taas olukorras, kus valikmängud peetakse klubihooaja sees ja mitte suve lõpus. "Koondis on ju tegelikult vabatahtlik, aga koondist on ikka hea esindada ja saab olema tore nädal," lausus Rain Veideman nädala alguses ERR-ile.
Vigastuse tõttu jäävad koondisest eemale Siim-Sander Vene, Rauno Nurger, Maik-Kalev Kotsar ning Janari Jõesaar.
Poolteist kuud ametis olnud Iisraeli koondise peatreener Oded Kattash kiitis mängu eel Eesti koondist ning ütles, et neid ootab tänases mängus suur väljakutse. "Mulle on Eesti koondis muljet avaldanud, nad teevad väga head tööd," sõnas Kattash eile õhtul. "Nende mängujuht on koondise mootor, ta on hea viskekäega, aga hästi viskavad ka Eesti pikad. Paljude liikumiste ja kõrge intensiivsuse tõttu üritame nende tempot alla tõmmata."
### Response:
Eestile sai esimeses MM-valikmängus saatuslikuks must viskepäev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Assotsiatsioonilepingute mainimine deklaratsioonis on viide Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale, kellel on EL-iga vastavasisuline kehtiv leping. Need kolm riiki on huvitatud EL-i liikmesusest. Ülejäänud kolm idapartnerlusriiki - Valgevene, Aserbaidžaan, Armeenia - EL-i liikmeks ei pürgi.
Ühisdeklaratsioonis seisab, et "EL jääb pühendunuks kõigi partnerite territoriaalse terviklikkuse, iseseisvuse ja suveräänsuse toetamisele".
Tippkohtumisel osalejad on dokumendi järgi "tõsiselt mures rahvusvahelise õiguse jätkuva rikkumise pärast mitmel pool piirkonnas ja kutsuvad uutele jõupingutustele regiooni konfliktide rahumeelse lahendamise edendamiseks rahvusvahelise õiguse alusel".
Osalejad kordavad deklaratsioonis "toetust strateegilisele ja ambitsioonikale partnerlusele, mis tooks idapartnerid EL-ile lähemale" ja kinnitavad tähtsust, mille nad omistavad idapartnerlusele kui Euroopa naabruspoliitika erimõõtmele.
Dokumendis rõhutatakse, et idapartnerluse edu seisukohast on võtmetähtsusega püsivad ja tõhusad reformid partnerriikides.
Osalejad kordavad pühendumust "demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste, aga ka rahvusvahelise õiguse normide tugevdamisele, mis on idapartnerluse keskmes".
Deklaratsiooni osapooled rõhutavad, et "idapartnerluse eesmärk on rajada demokraatia, heaolu, stabiilsuse ja tihedama koostöö tsoon, mis ei ole suunatud kellegi vastu".
EL-i 28 liikmesriiki ja kuus idapartnerit kinnitasid "iga riigi suveräänset õigust valida ambitsioonid ja eesmärgid, mille poole suhetes EL-iga püüelda", seisab dokumendis. | EL tunnustab ühisdeklaratsioonis kolme idapartneri Euroopa-püüdlusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Assotsiatsioonilepingute mainimine deklaratsioonis on viide Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale, kellel on EL-iga vastavasisuline kehtiv leping. Need kolm riiki on huvitatud EL-i liikmesusest. Ülejäänud kolm idapartnerlusriiki - Valgevene, Aserbaidžaan, Armeenia - EL-i liikmeks ei pürgi.
Ühisdeklaratsioonis seisab, et "EL jääb pühendunuks kõigi partnerite territoriaalse terviklikkuse, iseseisvuse ja suveräänsuse toetamisele".
Tippkohtumisel osalejad on dokumendi järgi "tõsiselt mures rahvusvahelise õiguse jätkuva rikkumise pärast mitmel pool piirkonnas ja kutsuvad uutele jõupingutustele regiooni konfliktide rahumeelse lahendamise edendamiseks rahvusvahelise õiguse alusel".
Osalejad kordavad deklaratsioonis "toetust strateegilisele ja ambitsioonikale partnerlusele, mis tooks idapartnerid EL-ile lähemale" ja kinnitavad tähtsust, mille nad omistavad idapartnerlusele kui Euroopa naabruspoliitika erimõõtmele.
Dokumendis rõhutatakse, et idapartnerluse edu seisukohast on võtmetähtsusega püsivad ja tõhusad reformid partnerriikides.
Osalejad kordavad pühendumust "demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste, aga ka rahvusvahelise õiguse normide tugevdamisele, mis on idapartnerluse keskmes".
Deklaratsiooni osapooled rõhutavad, et "idapartnerluse eesmärk on rajada demokraatia, heaolu, stabiilsuse ja tihedama koostöö tsoon, mis ei ole suunatud kellegi vastu".
EL-i 28 liikmesriiki ja kuus idapartnerit kinnitasid "iga riigi suveräänset õigust valida ambitsioonid ja eesmärgid, mille poole suhetes EL-iga püüelda", seisab dokumendis.
### Response:
EL tunnustab ühisdeklaratsioonis kolme idapartneri Euroopa-püüdlusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm põhineb armastatud kirjaniku Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel “Seltsimees laps” ja “Samet ja saepuru”. Film jutustab loo kuueaastasest tüdrukust, kellel tuleb tutvust teha 1950.aastate ENSV reaalsusega.
Kui väikese Leelo kooliõpetajast ema ühel päeval püssimeeste vahel ära viiakse, tuleb tal iseseisvalt leida vastused paljudele küsimustele: miks on sinimustvalge keelatud, kes on rahvavaenlane, miks luusib hirmus enkavedeelane ümber nende kodu ja kas pioneer olla on au- või häbiasi? Sattudes sageli tragikoomilistesse olukordadesse püüab Leelo selles kahepalgelises stalinlikus maailmas olla võimalikult hea laps ja teha kõik, et ema tagasi koju tuleks.
Osatäitjatena astuvad üles Helena Maria Reisner, Tambet Tuisk, Eva Koldits, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Lembit Peterson, Maria Klenskaja, Julia Aug, Maria Avdjushko, Anna Sergejeva, Hilje Murel, Argo Aadli, Indrek Taalmaa, Maarja Jakobson, Aleksandr Okunev, Luule Komissarov, Pille Pürg, Aarne Soro, Kadri Rämmeld, Tarmo Song, Sandra Uusberg, Carmen Mikiver, Sten Karpov, Juri Žilin, Liisa Pulk, Anne Reemann ja Ene Järvis. Lisaks osales massistseenides ligi 1000 inimest üle Eesti. Filmivõtted toimusid Rägavere mõisas Lehtse vallas ja Muuga mõisas Laekvere vallas, Valga ja Võru raudteejaamades, Kotli majas Väike-Maarjas, Saare alleel Jõgevamaal, Porkunis, Olustveres ja Tallinna vanalinnas.
Filmi operaator on Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik: Kristiina Ago, grimmikunstnik: Tiina Leesik, monteerija: Tambet Tasuja, helirežissöör Matis Rei, helilooja: Tõnu Kõrvits produtsent: Riina Sildos.
Filmi esilinastus on 15. märtsil 2018 | "Seltsimees laps" sai treileri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm põhineb armastatud kirjaniku Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel “Seltsimees laps” ja “Samet ja saepuru”. Film jutustab loo kuueaastasest tüdrukust, kellel tuleb tutvust teha 1950.aastate ENSV reaalsusega.
Kui väikese Leelo kooliõpetajast ema ühel päeval püssimeeste vahel ära viiakse, tuleb tal iseseisvalt leida vastused paljudele küsimustele: miks on sinimustvalge keelatud, kes on rahvavaenlane, miks luusib hirmus enkavedeelane ümber nende kodu ja kas pioneer olla on au- või häbiasi? Sattudes sageli tragikoomilistesse olukordadesse püüab Leelo selles kahepalgelises stalinlikus maailmas olla võimalikult hea laps ja teha kõik, et ema tagasi koju tuleks.
Osatäitjatena astuvad üles Helena Maria Reisner, Tambet Tuisk, Eva Koldits, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Lembit Peterson, Maria Klenskaja, Julia Aug, Maria Avdjushko, Anna Sergejeva, Hilje Murel, Argo Aadli, Indrek Taalmaa, Maarja Jakobson, Aleksandr Okunev, Luule Komissarov, Pille Pürg, Aarne Soro, Kadri Rämmeld, Tarmo Song, Sandra Uusberg, Carmen Mikiver, Sten Karpov, Juri Žilin, Liisa Pulk, Anne Reemann ja Ene Järvis. Lisaks osales massistseenides ligi 1000 inimest üle Eesti. Filmivõtted toimusid Rägavere mõisas Lehtse vallas ja Muuga mõisas Laekvere vallas, Valga ja Võru raudteejaamades, Kotli majas Väike-Maarjas, Saare alleel Jõgevamaal, Porkunis, Olustveres ja Tallinna vanalinnas.
Filmi operaator on Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik: Kristiina Ago, grimmikunstnik: Tiina Leesik, monteerija: Tambet Tasuja, helirežissöör Matis Rei, helilooja: Tõnu Kõrvits produtsent: Riina Sildos.
Filmi esilinastus on 15. märtsil 2018
### Response:
"Seltsimees laps" sai treileri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gripi riskirühma kuuluvad need inimesed, kellel on suurenenud nakatumisoht ja risk tõsisemate tüsistuste tekkeks, näiteks krooniliste või pikaaegsete haigustega inimesed, rasedad, neeru- ja kopsuhaiged, üle 65-aastased inimesed.
Möödunud aastal suri Eestis grippi 45 inimest. Kõik nad kuulusid ka haiguse riskirühma, kinnitas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
"Eelmine aasta oli raske, kui vaatame, kui paljud inimesed vajasid haiglaravi, sattusid intensiivi või kui palju inimesi suri. Ja need olid vanemaealised, väga palju oli hooldekodude kliente," toonitas Saluri Vikerraadio saates "Uudis+".
"See on see kontingent, kellele võiks tulla riik vastu ja mingil moel kompenseerida seda vaktsineerimist," leidis Saluri.
Seetõttu on terviseamet arutanud teemat nii sotsiaalministeeriumi kui ka haigekassaga, kuid viimase taga otsus praegu ei seisa.
Riik tellis 2014. aaastal ka professor Raul-Allan Kiiveti töögrupilt tervisetehnoloogia hindamise raporti, mille keskne küsimus on, kas korraldada edaspidi gripivastane vaktsineerimine riiklikul tasemel teatud vanusegruppidele (lapsed ja vanurid), kes on haigustele kõige haavatavamad.
Iiris Saluri peab seda põhimõttelist otsust eeskätt poliitiliseks: "Kas meil on tahe kaitsta oma vanureid või meil ei ole seda tahet?"
Sotsiaalministeerium on teemat samuti arutanud, ent mingit otsust veel pole.
"See teema oli immunoprofülaktika ekspertkomisjoni istungil 15. novembril arutelul ja komisjon otsustas võtta selle uuesti päevakorda järgmisel kohtumisel 2018. aastal, et arutada põhjalikumalt riskirühmade vaktsineerimist," vastas ministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber. "Praegu suuname ressursid uue, 2018. aastast jõustuva immuniseerimiskava rakendamisse ja teavitustegevusse."
Gripivaktsiiniga hõlmatus jääb Eestis alla viie protsendi, kuivõrd tegemist on tasulise ja vabatahtliku vaktsiiniga. Just seetõttu on terviseamet taotlenud selle tasuta kättesaadavust riskirühma kuulujatele, kes on gripi ja selle tüsistuste suhtes vastuvõtlikemad.
Gripivaktsiin on odavam kui emakakaelavähki põhjustava papilloomviiruse vastu võitlev HPV-vaktsiin, makstes vahemikus 10-20 eurot, kuid eeskätt vanemaealistele võib ka see takistav tegur olla. | Gripi ees kaitsetule riskirühmale jääb vaktsiin veel tasuliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gripi riskirühma kuuluvad need inimesed, kellel on suurenenud nakatumisoht ja risk tõsisemate tüsistuste tekkeks, näiteks krooniliste või pikaaegsete haigustega inimesed, rasedad, neeru- ja kopsuhaiged, üle 65-aastased inimesed.
Möödunud aastal suri Eestis grippi 45 inimest. Kõik nad kuulusid ka haiguse riskirühma, kinnitas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
"Eelmine aasta oli raske, kui vaatame, kui paljud inimesed vajasid haiglaravi, sattusid intensiivi või kui palju inimesi suri. Ja need olid vanemaealised, väga palju oli hooldekodude kliente," toonitas Saluri Vikerraadio saates "Uudis+".
"See on see kontingent, kellele võiks tulla riik vastu ja mingil moel kompenseerida seda vaktsineerimist," leidis Saluri.
Seetõttu on terviseamet arutanud teemat nii sotsiaalministeeriumi kui ka haigekassaga, kuid viimase taga otsus praegu ei seisa.
Riik tellis 2014. aaastal ka professor Raul-Allan Kiiveti töögrupilt tervisetehnoloogia hindamise raporti, mille keskne küsimus on, kas korraldada edaspidi gripivastane vaktsineerimine riiklikul tasemel teatud vanusegruppidele (lapsed ja vanurid), kes on haigustele kõige haavatavamad.
Iiris Saluri peab seda põhimõttelist otsust eeskätt poliitiliseks: "Kas meil on tahe kaitsta oma vanureid või meil ei ole seda tahet?"
Sotsiaalministeerium on teemat samuti arutanud, ent mingit otsust veel pole.
"See teema oli immunoprofülaktika ekspertkomisjoni istungil 15. novembril arutelul ja komisjon otsustas võtta selle uuesti päevakorda järgmisel kohtumisel 2018. aastal, et arutada põhjalikumalt riskirühmade vaktsineerimist," vastas ministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber. "Praegu suuname ressursid uue, 2018. aastast jõustuva immuniseerimiskava rakendamisse ja teavitustegevusse."
Gripivaktsiiniga hõlmatus jääb Eestis alla viie protsendi, kuivõrd tegemist on tasulise ja vabatahtliku vaktsiiniga. Just seetõttu on terviseamet taotlenud selle tasuta kättesaadavust riskirühma kuulujatele, kes on gripi ja selle tüsistuste suhtes vastuvõtlikemad.
Gripivaktsiin on odavam kui emakakaelavähki põhjustava papilloomviiruse vastu võitlev HPV-vaktsiin, makstes vahemikus 10-20 eurot, kuid eeskätt vanemaealistele võib ka see takistav tegur olla.
### Response:
Gripi ees kaitsetule riskirühmale jääb vaktsiin veel tasuliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PÖFF peab küll arvestama siiski sellega, et festivali programmist leiaks endale sobiva filmi võimalikult lai hulk vaatajaid, seetõttu ei saa Tallinna festival lubada ka laiemat niiöelda julgete filmide programmi, ehkki debüütfilmide võistluskava ju seda põhimõtteliselt võimaldaks. Ilmselt ei suuda Tallinn veel võistelda selliste festivalidega nagu Rotterdam, mis juba aastakümneid debüütidele ja uute talentide otsingule pühendunud.
Eesti ääremaisest positsioonist hoolimata leidub PÖFFI tänavuses kavas siiski üllatuslikke, positiivseid avastusi.
Prantsuse režissöör Bertrand Mandico on seni teinud lühifilme ja saanud ka nende eest auhindu. PÖFFil on võimalus näha Mandico võimsat debüüti - 110 minuti pikkust enigmaatilist "Metsikud poisid". Kui filmikriitik Laurence Boyce iseloomustab Mandico filmi PÖFFi kataloogis Jean-Pierre Jeunet’ ja Jean Cocteau kaudu, siis ehk täpsema iseloomustuse annaks hoopis lähenemine Derek Jarmani ja Guy Maddini loomingu läbi. Mandico kasutab filmikunsti algusaegadele iseloomulikku vormistust, mida tänapäeva filmikunstis on kandnud just Kanada visionäär Guy Maddin ja "Metsikute poiste" teemad tuletavad meelde Briti avangardisti Derek Jarmani filmikunsti, kõige otsesemaid seoseid leiab ehk Jarmani "Tormist" ("The Tempest", 1992) ja ka Sally Potteri "Orlandost" (1992). (Muuseas, ka Sally Potteri uus film "Pidu" ("The Party") on tänavu PÖFFi kavas) .
"Metsikud poisid" räägib loo kasvatamatutest aadlivõsukestest 19. sajandi lõpu Prantsusmaal. Pärast seda, kui noorukid on mõnitanud oma kirjandusõpetajannat, saadetakse nad paranduslikule merereisile salapärase ja karmi kapteniga, kes viib poisid veelgi salapärasemale saarele. Isolatsiooni, mis kujundab noormehed täielikult ümber. See muundumine on ootamatu ja isegi naljakas, kuid just siia on peidetud filmi sõnum vägivallatust maailmast.
Film on maiuspala neile, kes armastavad koos filmiga mõelda, lugeda ning tõlgendada sümboleid. Filmi süžee oleks justkui võetud George Bataille'lt ja stsenaariumi oleks nagu aidanud kirjutada Jacques Deleuze - film käsitleb iha ja naudinguprintsiipi kui elu edasiviivat alget, samas pöörab Mandico tavapärase reproduktiivkontseptsiooni pea peale, tuues sisse hermafrodiitsuse kui senise vägivaldse paradigma lõpu ja uue maailmakorra aluse.
Nauding ja iha on ühtviisi stabiilsust kõigutavaks ja sellest väljamurdvaks tõukejõuks ning teiselt poolt tähendavad nad ka hävingut, kontrolli alt väljuvat vägivalda, revolutsiooni, mässu. Kirjandust austavates poistes pulbitsev ennasthävitav nauding suunatakse iseendasse. Oma füüsilisest minast aina teadlikumaks muutuvad noorukid sülitavad kasvatusmeetoditele ja otsivad ideaalset naudingut, selle igavest kestvust. Macholik kapten annab neile vastuseks saare, mis pole muud kui hiiglaslik keha, ületamatu oma monoseksuaalsuses.
"Metsikud poisid" linastub Coca-Cola Plazas 26. novembril kell 17.45.
Hoopis teistsuguse lähenemise ja tempoga on 26. novembril kell 18.00 Coca-Cola Plaza kõrvalsaalis linastuv Christopher Thomsoni filmessee "Loodus võtab tagasi: elu hüljatud maadel". See on mõtlik (doku)mentaalne kulgemine inimese poolt maha jäetud aladel.
Thomson viib vaataja kaunisse Itaalia külla, mille elanikud on järele andnud suurlinnade kutsele ja olematule ääremaade poliitikale. Külake elaks justkui varielu - hooned ootavad oma peremehi, tänavad kasvavad aeglaselt rohtu ja varjudena libisevad mööda üksikud vanainimesed, kes pole jaksanud ega soovinud lahkuda. See on justkui post-apokalüptiline, maailmalõpujärgne visioon, mis siit vastu vaatab. Pilt räägib iseenda eest ja kaadrite üldistusjõud on küllalt tugev. Samas aga kasutab režissöör võtteid, mis selle illusiooni rikub ja sõnumit nõrgestab - neid kurbkauneid kaadreid saadab pidev pateetiline kommentaar, me ei näe kommenteerijat, kuid kuuleme ta häält, mis ei lase pildil olla. Ilmselgeks liialduseks muutuvad ka varivanakesed.
Kindlasti on ka sellel filmil oma vaataja, kuid isegi tund tundub sellise vormi tarbeks liiga pika ajana. Thomsoni "Loodus võtab tagasi" on nn ühevaatajafilm, esseistlik monoloog, mida tehakse maailmas väga palju ja mis leiavad tihti tee just debüütfilmide festivalidele. See, et PÖFF seda kirevust näitab, annabki tunnistust PÖFFi haardest ja kindlast kursist A-klassi festivalide hulgas.
Veel üks pühapäevaõhtune film - Kanada dokumentalisti Denis Coté "Nahk nõnda pehme". Filmi saab näha 25. novembri kell 21.45 Tartus.
Coté film räägib kulturistidest, kehaehitajatest. Ta näitab seda nartsissistlikku spordivormi liigsete kommentaarideta, olles justkui vastukaaluks eelpoolräägitud Christopher Thomsoni lähenemisele.
Film jälgib kuut kulturisti - kuidas nad söövad, lihaseid peegli ees punnitavad ja trenni teevad. Mis on nende eesmärk, motivatsioon, jääb vaataja otsustada. Režissöör ei tee seda üleannet sugugi kergemaks, me ei tea filmi kangelaste nimesid ega muid üksikasju, kogu info antakse filmi käigus ja täispilt jääb vaataja enda kokku panna.
Nende üleelusuuruste lihakehade kaudu annab Coté vaatajale piisavalt sisendit, et tekitada mõtteid kulturismi kui spordi, kehakultuse, ajakasutuse ja inimese sisemise arengu teemal. Tema film annab vaatajale ette ka omamoodi väärtuste skaala, kuhu end paigutada - ta annab võimaluse otsustada, kui palju on vaatajas endas sportlase vaimu, et end päev päevalt üles töötada ja mida tähendab selline järjepidev pühendumine isiklikus plaanis.
Portreteeritavate üliinimlikkuse püüe on ühtaegu hirmutav ja koomiline. Nad on mehed nagu veoautod, kes on suutelised vedama härgade koormaid, elavad supermanid, kes oleks justkui suutelised ületama inimkeha haavatavuse ja surelikkuse. Coté muidugi ei lähe oma üldistuses sedavõrd kaugele, kuid annab vaatajale tööriistakastitäie mõtteid, millega edasi töötada. | Tõnu Karjatse PÖFFi-minutid: igavese naudingu ja ideaalse keha otsingutest tühjenenud asumini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PÖFF peab küll arvestama siiski sellega, et festivali programmist leiaks endale sobiva filmi võimalikult lai hulk vaatajaid, seetõttu ei saa Tallinna festival lubada ka laiemat niiöelda julgete filmide programmi, ehkki debüütfilmide võistluskava ju seda põhimõtteliselt võimaldaks. Ilmselt ei suuda Tallinn veel võistelda selliste festivalidega nagu Rotterdam, mis juba aastakümneid debüütidele ja uute talentide otsingule pühendunud.
Eesti ääremaisest positsioonist hoolimata leidub PÖFFI tänavuses kavas siiski üllatuslikke, positiivseid avastusi.
Prantsuse režissöör Bertrand Mandico on seni teinud lühifilme ja saanud ka nende eest auhindu. PÖFFil on võimalus näha Mandico võimsat debüüti - 110 minuti pikkust enigmaatilist "Metsikud poisid". Kui filmikriitik Laurence Boyce iseloomustab Mandico filmi PÖFFi kataloogis Jean-Pierre Jeunet’ ja Jean Cocteau kaudu, siis ehk täpsema iseloomustuse annaks hoopis lähenemine Derek Jarmani ja Guy Maddini loomingu läbi. Mandico kasutab filmikunsti algusaegadele iseloomulikku vormistust, mida tänapäeva filmikunstis on kandnud just Kanada visionäär Guy Maddin ja "Metsikute poiste" teemad tuletavad meelde Briti avangardisti Derek Jarmani filmikunsti, kõige otsesemaid seoseid leiab ehk Jarmani "Tormist" ("The Tempest", 1992) ja ka Sally Potteri "Orlandost" (1992). (Muuseas, ka Sally Potteri uus film "Pidu" ("The Party") on tänavu PÖFFi kavas) .
"Metsikud poisid" räägib loo kasvatamatutest aadlivõsukestest 19. sajandi lõpu Prantsusmaal. Pärast seda, kui noorukid on mõnitanud oma kirjandusõpetajannat, saadetakse nad paranduslikule merereisile salapärase ja karmi kapteniga, kes viib poisid veelgi salapärasemale saarele. Isolatsiooni, mis kujundab noormehed täielikult ümber. See muundumine on ootamatu ja isegi naljakas, kuid just siia on peidetud filmi sõnum vägivallatust maailmast.
Film on maiuspala neile, kes armastavad koos filmiga mõelda, lugeda ning tõlgendada sümboleid. Filmi süžee oleks justkui võetud George Bataille'lt ja stsenaariumi oleks nagu aidanud kirjutada Jacques Deleuze - film käsitleb iha ja naudinguprintsiipi kui elu edasiviivat alget, samas pöörab Mandico tavapärase reproduktiivkontseptsiooni pea peale, tuues sisse hermafrodiitsuse kui senise vägivaldse paradigma lõpu ja uue maailmakorra aluse.
Nauding ja iha on ühtviisi stabiilsust kõigutavaks ja sellest väljamurdvaks tõukejõuks ning teiselt poolt tähendavad nad ka hävingut, kontrolli alt väljuvat vägivalda, revolutsiooni, mässu. Kirjandust austavates poistes pulbitsev ennasthävitav nauding suunatakse iseendasse. Oma füüsilisest minast aina teadlikumaks muutuvad noorukid sülitavad kasvatusmeetoditele ja otsivad ideaalset naudingut, selle igavest kestvust. Macholik kapten annab neile vastuseks saare, mis pole muud kui hiiglaslik keha, ületamatu oma monoseksuaalsuses.
"Metsikud poisid" linastub Coca-Cola Plazas 26. novembril kell 17.45.
Hoopis teistsuguse lähenemise ja tempoga on 26. novembril kell 18.00 Coca-Cola Plaza kõrvalsaalis linastuv Christopher Thomsoni filmessee "Loodus võtab tagasi: elu hüljatud maadel". See on mõtlik (doku)mentaalne kulgemine inimese poolt maha jäetud aladel.
Thomson viib vaataja kaunisse Itaalia külla, mille elanikud on järele andnud suurlinnade kutsele ja olematule ääremaade poliitikale. Külake elaks justkui varielu - hooned ootavad oma peremehi, tänavad kasvavad aeglaselt rohtu ja varjudena libisevad mööda üksikud vanainimesed, kes pole jaksanud ega soovinud lahkuda. See on justkui post-apokalüptiline, maailmalõpujärgne visioon, mis siit vastu vaatab. Pilt räägib iseenda eest ja kaadrite üldistusjõud on küllalt tugev. Samas aga kasutab režissöör võtteid, mis selle illusiooni rikub ja sõnumit nõrgestab - neid kurbkauneid kaadreid saadab pidev pateetiline kommentaar, me ei näe kommenteerijat, kuid kuuleme ta häält, mis ei lase pildil olla. Ilmselgeks liialduseks muutuvad ka varivanakesed.
Kindlasti on ka sellel filmil oma vaataja, kuid isegi tund tundub sellise vormi tarbeks liiga pika ajana. Thomsoni "Loodus võtab tagasi" on nn ühevaatajafilm, esseistlik monoloog, mida tehakse maailmas väga palju ja mis leiavad tihti tee just debüütfilmide festivalidele. See, et PÖFF seda kirevust näitab, annabki tunnistust PÖFFi haardest ja kindlast kursist A-klassi festivalide hulgas.
Veel üks pühapäevaõhtune film - Kanada dokumentalisti Denis Coté "Nahk nõnda pehme". Filmi saab näha 25. novembri kell 21.45 Tartus.
Coté film räägib kulturistidest, kehaehitajatest. Ta näitab seda nartsissistlikku spordivormi liigsete kommentaarideta, olles justkui vastukaaluks eelpoolräägitud Christopher Thomsoni lähenemisele.
Film jälgib kuut kulturisti - kuidas nad söövad, lihaseid peegli ees punnitavad ja trenni teevad. Mis on nende eesmärk, motivatsioon, jääb vaataja otsustada. Režissöör ei tee seda üleannet sugugi kergemaks, me ei tea filmi kangelaste nimesid ega muid üksikasju, kogu info antakse filmi käigus ja täispilt jääb vaataja enda kokku panna.
Nende üleelusuuruste lihakehade kaudu annab Coté vaatajale piisavalt sisendit, et tekitada mõtteid kulturismi kui spordi, kehakultuse, ajakasutuse ja inimese sisemise arengu teemal. Tema film annab vaatajale ette ka omamoodi väärtuste skaala, kuhu end paigutada - ta annab võimaluse otsustada, kui palju on vaatajas endas sportlase vaimu, et end päev päevalt üles töötada ja mida tähendab selline järjepidev pühendumine isiklikus plaanis.
Portreteeritavate üliinimlikkuse püüe on ühtaegu hirmutav ja koomiline. Nad on mehed nagu veoautod, kes on suutelised vedama härgade koormaid, elavad supermanid, kes oleks justkui suutelised ületama inimkeha haavatavuse ja surelikkuse. Coté muidugi ei lähe oma üldistuses sedavõrd kaugele, kuid annab vaatajale tööriistakastitäie mõtteid, millega edasi töötada.
### Response:
Tõnu Karjatse PÖFFi-minutid: igavese naudingu ja ideaalse keha otsingutest tühjenenud asumini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonist 18. ajaga edasi pääsenud Kilp näitas head minekut ka veerandfinaalis, saades enda sõidust teisena edasi poolfinaali. Ka poolfinaalsõidus oli Kilp pikalt esikolmikus, aga lõpuks tuli tal seal leppida viimase ehk kuuenda kohaga, tasuks kokkuvõttes 11. koht.
Ränkel sai kvalifikatsioonis kirja 25. aja ja oli enda veerandfinaalis kolmas, kokkuvõttes lõpetas ta 15. kohaga. Kolmanda eestlasena oli stardis Karel Tammjärv, kes sai kvalifikatsioonis 71. koha ega pääsenud edasi.
Finaalis võtsid kaksikvõidu norralased – esikoha sai mullune sprindikarika võitja, 21-aastane Johannes Hösflot Kläbo, edestades 1,35 sekundiga enda koondisekaaslast Paal Golbergi. Kolmanda koha sai rootslane Calle Halfvarsson, kaotades 4,03 sekundiga.
Neljandana lõpetas soomlane Ristomatti Hakola (+5,65), valitsev maailmameister, itaallane Federico Pellegrino pidi leppima viienda kohaga (+8,87) ja kuues oli norralane Sondre Turvoll Fosslo (+17,31).
Ruka minituur jätkub meeste jaoks laupäeval 15 km klassikasõiduga, pühapäeval on kavas 15 km viitstardist vabatehnikasõit.
Poolfinaalid:
Esimesest poolfinaalist pääsesid kohaga edasi norralane Johannes Hösflot Kläbo ja rootslane Calle Halfvarsson.
Kilp sõitis enda poolfinaalis pikalt esikolmikus, aga lõpuks pidi eestlane leppima seal viimase ehk kuuenda kohaga. Teisest poolfinaalist jõudsid finaali valitsev maailmameister Federico Pellegrino ja norralane Sondre Turvoll Fossli, ajaga pääsesid edasi esimeses poolfinaalis sõitnud norralane Paal Golberg ja soomlane Ristomatti Hakola.
Veerandfinaalid:
Kilp pääses enda veerandfinaalist teisena edasi, kaotades 0,06 sekundiga Lauri Vuorinenile.
Kolmandaks jäi soomlane Iivo Niskanen, järgnesid soomlane Toni Ketelä, kanadalane Alex Harvey ja jaapanlane Hiroyuki Miyazawa.
Neljanda veerandfinaali võitis valitsev maailmameister, itaallane Federico Pellegrino, teisena pääses ajaga edasi šveitslane Jovian Hediger (+1,94). Ränkel jõudis finišisse kolmandana, aga paraku ta ajaga edasi ei pääsenud.
Neljas oli selles sõidus kasahh Aleksei Poltoranin, viies prantslane Lucas Chanavat ja kuues soomlane Juuso Haarala.
Kvalifikatsioon:
Kvalifikatsiooni kiireim oli mullune sprindikarika võitja, 21-aastane norralane Johannes Hösflot Kläbo, edestades soomlasi Anssi Pentsineni ja Ristomatti Hakalat vastavalt 2,26 ja 2,35 sekundiga.
Kilp pääses edasi 18. ajaga, kaotades norralasele 7,34. Veerandfinaali jõudis ka Raido Ränkel, kes sai kvalifikatsioonis 25. koha (+8,69). Karel Tammjärv kaotas Kläbole 13,37 ja sai 71. koha.
Ränkel sõidab kell 14.13 algavas neljandas veerandfinaalis koos sprindi valitseva maailmameistri, itaallase Federico Pellegrino (kvalifikatsiooni 4.), šveitslase Jovian Hedigeri (11.), prantslase Lucas Chanavat’ (14.), kasahhi Aleksei Poltoraniniga (15.) ja soomlase Juuso Haaralaga (21.).
Kell 14.18 algavas viiendas veerandfinaalis on Kilbi konkurendid soomlased Lauri Vuorinen (7.), Toni Ketelä (10.) ja Iivo Niskanen (17.) ning kanadalane Alex Harvey (13.) ja jaapanlane Hiroyuki Miyazawa (16.).
Napilt pääses 30 parema sekka mullune MK-sarja üldvõitja, norralane Martin Johnsrud Sundby, kes sai 28. koha (+8,88). Veerandfinaali aga ei pääsenud eelmisel hooajal Sundby järel üldarvestuses teise koha saanud, Lahti MM-il sprindis hõbeda võitnud venelane Sergei Ustjugov, kes oli alles 57. (+11,49).
Neljapäeva õhtul Rahvusvaheliselt Suusaliidult (FIS) loa võistelda saanud venelased Maksim Võlegžanin ja Jevgeni Belov, keda süüdistatakse dopingureeglite rikkumises, kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. Belov jäi napilt joone alla, saades 31. koha (+9,13), Võlegžanin oli 38. (+10,16).
Rahvusvaheline Olümpiakomitee määras kuuele venelasele, lisaks Belovile ja Võlegžaninile ka Aleksandr Legkovile, Aleksei Petuhhovile, Julia Ivanovale ja Jevgenia Šapovalovale eluaegse olümpial võistlemise keelu, kuid FIS otsustas venelased vähemalt esialgu siiski starti lubada. | Marko Kilp alustas hooaega 11. kohaga, Raido Ränkel 15. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonist 18. ajaga edasi pääsenud Kilp näitas head minekut ka veerandfinaalis, saades enda sõidust teisena edasi poolfinaali. Ka poolfinaalsõidus oli Kilp pikalt esikolmikus, aga lõpuks tuli tal seal leppida viimase ehk kuuenda kohaga, tasuks kokkuvõttes 11. koht.
Ränkel sai kvalifikatsioonis kirja 25. aja ja oli enda veerandfinaalis kolmas, kokkuvõttes lõpetas ta 15. kohaga. Kolmanda eestlasena oli stardis Karel Tammjärv, kes sai kvalifikatsioonis 71. koha ega pääsenud edasi.
Finaalis võtsid kaksikvõidu norralased – esikoha sai mullune sprindikarika võitja, 21-aastane Johannes Hösflot Kläbo, edestades 1,35 sekundiga enda koondisekaaslast Paal Golbergi. Kolmanda koha sai rootslane Calle Halfvarsson, kaotades 4,03 sekundiga.
Neljandana lõpetas soomlane Ristomatti Hakola (+5,65), valitsev maailmameister, itaallane Federico Pellegrino pidi leppima viienda kohaga (+8,87) ja kuues oli norralane Sondre Turvoll Fosslo (+17,31).
Ruka minituur jätkub meeste jaoks laupäeval 15 km klassikasõiduga, pühapäeval on kavas 15 km viitstardist vabatehnikasõit.
Poolfinaalid:
Esimesest poolfinaalist pääsesid kohaga edasi norralane Johannes Hösflot Kläbo ja rootslane Calle Halfvarsson.
Kilp sõitis enda poolfinaalis pikalt esikolmikus, aga lõpuks pidi eestlane leppima seal viimase ehk kuuenda kohaga. Teisest poolfinaalist jõudsid finaali valitsev maailmameister Federico Pellegrino ja norralane Sondre Turvoll Fossli, ajaga pääsesid edasi esimeses poolfinaalis sõitnud norralane Paal Golberg ja soomlane Ristomatti Hakola.
Veerandfinaalid:
Kilp pääses enda veerandfinaalist teisena edasi, kaotades 0,06 sekundiga Lauri Vuorinenile.
Kolmandaks jäi soomlane Iivo Niskanen, järgnesid soomlane Toni Ketelä, kanadalane Alex Harvey ja jaapanlane Hiroyuki Miyazawa.
Neljanda veerandfinaali võitis valitsev maailmameister, itaallane Federico Pellegrino, teisena pääses ajaga edasi šveitslane Jovian Hediger (+1,94). Ränkel jõudis finišisse kolmandana, aga paraku ta ajaga edasi ei pääsenud.
Neljas oli selles sõidus kasahh Aleksei Poltoranin, viies prantslane Lucas Chanavat ja kuues soomlane Juuso Haarala.
Kvalifikatsioon:
Kvalifikatsiooni kiireim oli mullune sprindikarika võitja, 21-aastane norralane Johannes Hösflot Kläbo, edestades soomlasi Anssi Pentsineni ja Ristomatti Hakalat vastavalt 2,26 ja 2,35 sekundiga.
Kilp pääses edasi 18. ajaga, kaotades norralasele 7,34. Veerandfinaali jõudis ka Raido Ränkel, kes sai kvalifikatsioonis 25. koha (+8,69). Karel Tammjärv kaotas Kläbole 13,37 ja sai 71. koha.
Ränkel sõidab kell 14.13 algavas neljandas veerandfinaalis koos sprindi valitseva maailmameistri, itaallase Federico Pellegrino (kvalifikatsiooni 4.), šveitslase Jovian Hedigeri (11.), prantslase Lucas Chanavat’ (14.), kasahhi Aleksei Poltoraniniga (15.) ja soomlase Juuso Haaralaga (21.).
Kell 14.18 algavas viiendas veerandfinaalis on Kilbi konkurendid soomlased Lauri Vuorinen (7.), Toni Ketelä (10.) ja Iivo Niskanen (17.) ning kanadalane Alex Harvey (13.) ja jaapanlane Hiroyuki Miyazawa (16.).
Napilt pääses 30 parema sekka mullune MK-sarja üldvõitja, norralane Martin Johnsrud Sundby, kes sai 28. koha (+8,88). Veerandfinaali aga ei pääsenud eelmisel hooajal Sundby järel üldarvestuses teise koha saanud, Lahti MM-il sprindis hõbeda võitnud venelane Sergei Ustjugov, kes oli alles 57. (+11,49).
Neljapäeva õhtul Rahvusvaheliselt Suusaliidult (FIS) loa võistelda saanud venelased Maksim Võlegžanin ja Jevgeni Belov, keda süüdistatakse dopingureeglite rikkumises, kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. Belov jäi napilt joone alla, saades 31. koha (+9,13), Võlegžanin oli 38. (+10,16).
Rahvusvaheline Olümpiakomitee määras kuuele venelasele, lisaks Belovile ja Võlegžaninile ka Aleksandr Legkovile, Aleksei Petuhhovile, Julia Ivanovale ja Jevgenia Šapovalovale eluaegse olümpial võistlemise keelu, kuid FIS otsustas venelased vähemalt esialgu siiski starti lubada.
### Response:
Marko Kilp alustas hooaega 11. kohaga, Raido Ränkel 15. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma usun, et "Uinuva kaunitari" loos on tõsine murekoht, mis puudutab seksuaalset käitumist ja sellega nõusolekut," rääkis naine väljaandele Newcastle Chronicle.
"Uinuv kaunitar" kuulub Halli algkoolis käiva poja Beni kohustusliku kirjanduse hulka. Halli sõnul pole normaalne, et kuueaastased peavad lugema raamatut, kus prints võib rahuliku südamega magavat naist suudelda.
"Tänapäeva ühiskonnas pole see sobilik. Minu poeg on kuuene, ta võtab teadmiseks kõik, mida ta näeb, ja ma ei suuda kõike konstruktiivseks vestluseks muuta," põhjendas naine.
Ta lisas, et ei pea vajalikuks "Uinuva kaunitari" kaotamist kirjanduse hulgast. "Ma usun, et see on hea allikas vanematele lastele, kes suudavad selle teema üle arutleda," lisas naine.
Tell you what, while we are still seeing narratives like this in school, we are never going to change ingrained attitudes to sexual behaviour #MeToo #consent #mysonissix pic.twitter.com/3g4gyjifi9
— Sarah Hall (@Hallmeister) November 19, 2017
Hall viitas ka aktuaalsele ahistamisvastasele kampaaniale #MeToo. "Kõik need väikesed asjad kogunevad ja kujundavad terviku," põhjendas Hall, miks on oluline pöörata tähelepanu taolistele sõnumitele.
Halli sõnavõtt on tekitanud sotsiaalmeedias ka palju pahameelt, viidates, et lapsed peaksid jääma lasteks. "Kas sa seda tead, et karud ei söö tegelikult putru," küsis üks internetikasutaja, vihjates muinasjutule "Kuldkihar ja kolm karu".
You know that bears don't really eat porridge, right?
— Hera (@CopperBitch) November 23, 2017
"Uinuva kaunitari" ehk "Okasroosikese" autoriks on vennad Grimmid. Muinasjutus jääb kaunis printsess needuse mõjul sajaks aastaks magama ja ärkab printsi suudlusest. Muinasjutul põhinevad Pjotr Tšaikovski ballett "Uinuv kaunitar" ja Walt Disney multifilm "Okasroosike". | Briti ema süüdistab "Uinuvat kaunitari" ahistamisele õhutamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma usun, et "Uinuva kaunitari" loos on tõsine murekoht, mis puudutab seksuaalset käitumist ja sellega nõusolekut," rääkis naine väljaandele Newcastle Chronicle.
"Uinuv kaunitar" kuulub Halli algkoolis käiva poja Beni kohustusliku kirjanduse hulka. Halli sõnul pole normaalne, et kuueaastased peavad lugema raamatut, kus prints võib rahuliku südamega magavat naist suudelda.
"Tänapäeva ühiskonnas pole see sobilik. Minu poeg on kuuene, ta võtab teadmiseks kõik, mida ta näeb, ja ma ei suuda kõike konstruktiivseks vestluseks muuta," põhjendas naine.
Ta lisas, et ei pea vajalikuks "Uinuva kaunitari" kaotamist kirjanduse hulgast. "Ma usun, et see on hea allikas vanematele lastele, kes suudavad selle teema üle arutleda," lisas naine.
Tell you what, while we are still seeing narratives like this in school, we are never going to change ingrained attitudes to sexual behaviour #MeToo #consent #mysonissix pic.twitter.com/3g4gyjifi9
— Sarah Hall (@Hallmeister) November 19, 2017
Hall viitas ka aktuaalsele ahistamisvastasele kampaaniale #MeToo. "Kõik need väikesed asjad kogunevad ja kujundavad terviku," põhjendas Hall, miks on oluline pöörata tähelepanu taolistele sõnumitele.
Halli sõnavõtt on tekitanud sotsiaalmeedias ka palju pahameelt, viidates, et lapsed peaksid jääma lasteks. "Kas sa seda tead, et karud ei söö tegelikult putru," küsis üks internetikasutaja, vihjates muinasjutule "Kuldkihar ja kolm karu".
You know that bears don't really eat porridge, right?
— Hera (@CopperBitch) November 23, 2017
"Uinuva kaunitari" ehk "Okasroosikese" autoriks on vennad Grimmid. Muinasjutus jääb kaunis printsess needuse mõjul sajaks aastaks magama ja ärkab printsi suudlusest. Muinasjutul põhinevad Pjotr Tšaikovski ballett "Uinuv kaunitar" ja Walt Disney multifilm "Okasroosike".
### Response:
Briti ema süüdistab "Uinuvat kaunitari" ahistamisele õhutamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsiooni kiireim oli rootslanna Ida Ingemarsdotter, kes edestas enda koondisekaaslast Hanna Falki 0,19 sekundiga, kolmas oli ameeriklanna Sophie Caldwell, kaotades 0,59 sekundiga.
Mullu MK-sarja sprindikarika võitnud ja Lahtis nii sprindis kui paarissprindis MM-tiitli võitnud Falla jäi Rukal esimesena veerandfinaalist välja, saades 31. koha, kaotust Ingemarsdotterile oli 10,38, edasipääs jäi 32 sajandiku kaugusele.
Sotši olümpia sprindi hõbemedaliomanik Ingvild Flugstad Östberg sai kvalifikatsioonis 37. (+14,06), kuuekordne olümpiavõitja Marit Björgen 41. (+14,42) ja mullune MK-sarja üldvõitja Heidi Weng alles 59. koha (+19,68).
Norralannadest mahtusid 30 parema sekka vaid Kathrine Harsem, kes sai kirja kaheksanda aja (+5,05) ja Anna Svendsen, kes oli 23. (+8,92).
Falla ütles Norra Rahvusringhäälingule, et suuskadel oli vale määre. "Paljudel tüdrukutel olid liiga libedad suusad," ütles Falla.
Finaalis võidutses rootslanna Stina Nilsson, edestades 0,27 sekundiga ameeriklanna Sadie Bjornsenit ja 0,91 sekundiga venelanna Julia Belorukovat. Neljanda kohaga pidi leppima Ingemarsdotter, kaotades 2,72, viies oli Harsem (+3,54) ja kuues soomlanna Krista Pärmäkoski (+18,62).
Eestlannasid Rukal võistlemas ei ole.
Ruka minituur jätkub laupäeval 10 km klassikasõiduga ja lõpeb pühapäeval 10 km viitstardist vabatehnikasõiduga. | MK-hooaeg algas üllatusega: norralannad põrusid Ruka kvalifikatsioonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsiooni kiireim oli rootslanna Ida Ingemarsdotter, kes edestas enda koondisekaaslast Hanna Falki 0,19 sekundiga, kolmas oli ameeriklanna Sophie Caldwell, kaotades 0,59 sekundiga.
Mullu MK-sarja sprindikarika võitnud ja Lahtis nii sprindis kui paarissprindis MM-tiitli võitnud Falla jäi Rukal esimesena veerandfinaalist välja, saades 31. koha, kaotust Ingemarsdotterile oli 10,38, edasipääs jäi 32 sajandiku kaugusele.
Sotši olümpia sprindi hõbemedaliomanik Ingvild Flugstad Östberg sai kvalifikatsioonis 37. (+14,06), kuuekordne olümpiavõitja Marit Björgen 41. (+14,42) ja mullune MK-sarja üldvõitja Heidi Weng alles 59. koha (+19,68).
Norralannadest mahtusid 30 parema sekka vaid Kathrine Harsem, kes sai kirja kaheksanda aja (+5,05) ja Anna Svendsen, kes oli 23. (+8,92).
Falla ütles Norra Rahvusringhäälingule, et suuskadel oli vale määre. "Paljudel tüdrukutel olid liiga libedad suusad," ütles Falla.
Finaalis võidutses rootslanna Stina Nilsson, edestades 0,27 sekundiga ameeriklanna Sadie Bjornsenit ja 0,91 sekundiga venelanna Julia Belorukovat. Neljanda kohaga pidi leppima Ingemarsdotter, kaotades 2,72, viies oli Harsem (+3,54) ja kuues soomlanna Krista Pärmäkoski (+18,62).
Eestlannasid Rukal võistlemas ei ole.
Ruka minituur jätkub laupäeval 10 km klassikasõiduga ja lõpeb pühapäeval 10 km viitstardist vabatehnikasõiduga.
### Response:
MK-hooaeg algas üllatusega: norralannad põrusid Ruka kvalifikatsioonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aga enne siiski ühest täispikast linateosest. Debüütfilmide võistlusprogrammis linastub Gudrun Ragnarsdottiri "Suve lapsed", mis pakub täpselt seda, mida ühelt Islandi filmilt oodata võiks. Pilves ilm, vilisev tuul, tühjad väljad ning müstika ei saa puududa ühestki sealsest filmist, ning seda selgi korral.
Lugu viib vaataja ühte üksildasse Islandi lastekodusse. Peategelasteks on punapäike tüdruk Eydis ja tema noorem vend Kari, kelle ema saatis nad suveks linnast maale. Lastekodu, kuhu nad jõudsid, on aga karm, mänguasjad on seal keelatud ning lapsed peavad nägema vaeva, et selles piiratud keskkonnas rõõmsalt aega veeta.
Stsenaariumist jääb aga puudu vajalikku jõudu. Ragnarsdottir ei oska lastekodu ning sealse õhustikuga kuidagi ümber käia, lapsnäitlejad (kelle seas on suurepäraseid karaktereid) kondavad justkui sihitult ringi, suur osa ekraanil toimuvast on arusaamatu ja eesmärgistamata. Mõnes mõttes näitab see laste nukrust, igavust ja ootusärevust (Millal minu ema tuleb? Ega ta mind unustanud pole?), kuid seda pole lihtsalt kuigi põnev vaadata.
Kõige tugevamad on hetked, kui reaalsus jääb tahaplaanile ning lapsed põgenevad sellest rusuvast tühjusest oma fantaasiamaailma. See annab võimaluse tõmmata paralleele Spike Jonze'i armsa linateosega "Where the Wild Things Are", kus poiss samamoodi tänu väljamõeldud kollidele üksildusest võitu sai.
Tore ja lustlik film, mida võib vabalt koos lastega vaatama minna. Ja kui kinno ei jõua, siis tahaks loota, et see jõuab millalgi pühapäevasesse ETV lastefilmivalikusse, pakkudes lastele mõtteainet ning vanematele lihtsalt mõnusat kulgemist Islandi maagilistel maastikel.
Kui olete filmi ära vaadanud, siis pange veel täna ilmunud Björki uus album "Utopia" peale ja Islandi võluväge jagub kauemaks!
Linastub 24. novembril kell 18:00 ja 26. novembril kell 18:45 Tallinnas, 27. novembril kell 17:00 aga Tartus.
Rääkides animakassetist "Uus Eesti anima", siis on raske tõmmata mingeid üldistavaid jooni, tuleb ikkagi rääkida eraldi säravamatest pärlitest.
Chintis Lundgreni "Manivald" on kindlasti selleaastastest animatsioonidest kõige väljapaistvam ning seda mitte ainult oma ilusa visuaalse stiili poolest, vaid film on saanud kiita kõikvõimalikel festivalidel üle maailma.
Lugu, mida "Manivald" räägib, on ootamatu, rääkides eneseotsingust ning seksuaalsest vabadusest, kuid esiplaanile jäävad just need karakterid. Veidi üle kümne minutiga joonistatakse välja tegelased, kes on dünaamilised ja põnevad. Julgen isegi arvata, et kui Lundgren samade tegelastega veel jätkab - sarnaseid loomakesi sai näha animatsioonis "Elu Herman H. Rottiga" -, siis on meil Lotte kõrval kõva konkurent.
Lucija Mrzljaki "Nurk" on perfektselt komponeeritud kaheminutiline komejant, näide sellest, kuidas filmi tempo ja vormiga mängida. Humoorikas ja kaval, ei muutu igavaks ilmselt ka korduval vaatamisel.
Sander Joone "Moulinet" jätkab talle omaselt sporditeemadega. Kui möödunud aastal võttis ta filmiga "Velodrool" vaatluse alla jalgratturid, siis uus film keskendub epeevehklejatele. Ta segab vehklemise "TRON'ist" tuttava valgusmänguga ning keerab lõpuks kõik täiesti segaseks. Kinnitus sellest, et Sander Joon on üks Eesti põnevamaid noori animaatoreid.
Helen Woolstoni "Väänlid" viib rännakule ühte troopilisse mikromaailma, pannes kokku "Operaator Kõpsi" ja Jim Jarmuschi "Surnud mehe". Visuaalselt maitsekas ning hea tempoga linalugu.
Kõige innovaatilisem on kindlasti Teele Straussi "Ükskord igavuse väljadel", milles animatsioon saab justkui "majast" välja. Tegelased on projitseeritud maja seintele, kust nad õige pea põgenevad metsa. Tehniliselt lihtne, aga visuaalselt võimas võte.
Näitamisele tulevad ka kolm ERM'i ja Eesti Joonisfilmi koostöös sündinud pärimus-animatsiooni, millest kõige huvitavam on Priit ja Olga Pärna "Silmadeta jahimees". Huvitav lugu ja tempokas visuaal põimuvad kokku poeemiks, mis kisub endasse.
Ja kui lihtsalt naerda tahate, siis Leonid Shmelkovi "Pirnisadu" ja Äggie Pak Yee Lee "Muteum" sobivad selleks väga hästi.
Paljukiidetud Ülo Pikkovi"Minnalaskmine" jäi mulle aga mõistmatuks ning tundus olevat pigem kui piinamismeetod. Visuaalselt nägi film välja nagu Nine Inch Nailsi muusikavideo, mis bändile ei sobinud ning nüüd oma elu elab. N-ö teraapiafilmi idee on tore, aga ekraanilt see kuidagi välja ei paista.
Linastub 24. novembril kell 16:00 Tallinnas. | Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: maagilised Islandi väljad ja uus Eesti anima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aga enne siiski ühest täispikast linateosest. Debüütfilmide võistlusprogrammis linastub Gudrun Ragnarsdottiri "Suve lapsed", mis pakub täpselt seda, mida ühelt Islandi filmilt oodata võiks. Pilves ilm, vilisev tuul, tühjad väljad ning müstika ei saa puududa ühestki sealsest filmist, ning seda selgi korral.
Lugu viib vaataja ühte üksildasse Islandi lastekodusse. Peategelasteks on punapäike tüdruk Eydis ja tema noorem vend Kari, kelle ema saatis nad suveks linnast maale. Lastekodu, kuhu nad jõudsid, on aga karm, mänguasjad on seal keelatud ning lapsed peavad nägema vaeva, et selles piiratud keskkonnas rõõmsalt aega veeta.
Stsenaariumist jääb aga puudu vajalikku jõudu. Ragnarsdottir ei oska lastekodu ning sealse õhustikuga kuidagi ümber käia, lapsnäitlejad (kelle seas on suurepäraseid karaktereid) kondavad justkui sihitult ringi, suur osa ekraanil toimuvast on arusaamatu ja eesmärgistamata. Mõnes mõttes näitab see laste nukrust, igavust ja ootusärevust (Millal minu ema tuleb? Ega ta mind unustanud pole?), kuid seda pole lihtsalt kuigi põnev vaadata.
Kõige tugevamad on hetked, kui reaalsus jääb tahaplaanile ning lapsed põgenevad sellest rusuvast tühjusest oma fantaasiamaailma. See annab võimaluse tõmmata paralleele Spike Jonze'i armsa linateosega "Where the Wild Things Are", kus poiss samamoodi tänu väljamõeldud kollidele üksildusest võitu sai.
Tore ja lustlik film, mida võib vabalt koos lastega vaatama minna. Ja kui kinno ei jõua, siis tahaks loota, et see jõuab millalgi pühapäevasesse ETV lastefilmivalikusse, pakkudes lastele mõtteainet ning vanematele lihtsalt mõnusat kulgemist Islandi maagilistel maastikel.
Kui olete filmi ära vaadanud, siis pange veel täna ilmunud Björki uus album "Utopia" peale ja Islandi võluväge jagub kauemaks!
Linastub 24. novembril kell 18:00 ja 26. novembril kell 18:45 Tallinnas, 27. novembril kell 17:00 aga Tartus.
Rääkides animakassetist "Uus Eesti anima", siis on raske tõmmata mingeid üldistavaid jooni, tuleb ikkagi rääkida eraldi säravamatest pärlitest.
Chintis Lundgreni "Manivald" on kindlasti selleaastastest animatsioonidest kõige väljapaistvam ning seda mitte ainult oma ilusa visuaalse stiili poolest, vaid film on saanud kiita kõikvõimalikel festivalidel üle maailma.
Lugu, mida "Manivald" räägib, on ootamatu, rääkides eneseotsingust ning seksuaalsest vabadusest, kuid esiplaanile jäävad just need karakterid. Veidi üle kümne minutiga joonistatakse välja tegelased, kes on dünaamilised ja põnevad. Julgen isegi arvata, et kui Lundgren samade tegelastega veel jätkab - sarnaseid loomakesi sai näha animatsioonis "Elu Herman H. Rottiga" -, siis on meil Lotte kõrval kõva konkurent.
Lucija Mrzljaki "Nurk" on perfektselt komponeeritud kaheminutiline komejant, näide sellest, kuidas filmi tempo ja vormiga mängida. Humoorikas ja kaval, ei muutu igavaks ilmselt ka korduval vaatamisel.
Sander Joone "Moulinet" jätkab talle omaselt sporditeemadega. Kui möödunud aastal võttis ta filmiga "Velodrool" vaatluse alla jalgratturid, siis uus film keskendub epeevehklejatele. Ta segab vehklemise "TRON'ist" tuttava valgusmänguga ning keerab lõpuks kõik täiesti segaseks. Kinnitus sellest, et Sander Joon on üks Eesti põnevamaid noori animaatoreid.
Helen Woolstoni "Väänlid" viib rännakule ühte troopilisse mikromaailma, pannes kokku "Operaator Kõpsi" ja Jim Jarmuschi "Surnud mehe". Visuaalselt maitsekas ning hea tempoga linalugu.
Kõige innovaatilisem on kindlasti Teele Straussi "Ükskord igavuse väljadel", milles animatsioon saab justkui "majast" välja. Tegelased on projitseeritud maja seintele, kust nad õige pea põgenevad metsa. Tehniliselt lihtne, aga visuaalselt võimas võte.
Näitamisele tulevad ka kolm ERM'i ja Eesti Joonisfilmi koostöös sündinud pärimus-animatsiooni, millest kõige huvitavam on Priit ja Olga Pärna "Silmadeta jahimees". Huvitav lugu ja tempokas visuaal põimuvad kokku poeemiks, mis kisub endasse.
Ja kui lihtsalt naerda tahate, siis Leonid Shmelkovi "Pirnisadu" ja Äggie Pak Yee Lee "Muteum" sobivad selleks väga hästi.
Paljukiidetud Ülo Pikkovi"Minnalaskmine" jäi mulle aga mõistmatuks ning tundus olevat pigem kui piinamismeetod. Visuaalselt nägi film välja nagu Nine Inch Nailsi muusikavideo, mis bändile ei sobinud ning nüüd oma elu elab. N-ö teraapiafilmi idee on tore, aga ekraanilt see kuidagi välja ei paista.
Linastub 24. novembril kell 16:00 Tallinnas.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: maagilised Islandi väljad ja uus Eesti anima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alles neljapäeval lõppenud konkursile laekus viis sooviavaldust. Osalejatelt eeldati kõrgharidust ja meedia või avalike suhete valdkonnas töötamise kogemust ning soovitav oli varasem juhtimiskogemus.
Lähtudes kandidaatidele esitatud nõuetest ning kandidaatide esitatud sooviavaldustest ja motivatsioonikirjadest osutus valituks Taavi Pukk. TTV nõukogu esimees Kalle Klandorf sai volitused sõlmida juhatuse liikme leping Taavi Pukiga, teatas linnavalitsuse pressiteenistus.
Pressiteenistus lisas, et sihtasutuse Tallinna Televisioon põhieesmärgiks on kaasaegsete kommunikatsioonivahendite kaudu kajastada mitmekülgselt ja loovalt sündmusi Tallinnas, pakkudes vaatajatele tasakaalustatud tõepärast informatsiooni ja meelelahutust.
Pukk ütles ERR-ile, et palgasooviks esitas ta sama suure palga, mida teenis linnaosa vanemana ehk 3500. Tegemist on brutopalgaga.
Taavi Pukist sai Kesklinna vanem tänavu jaanuaris. Enne seda töötas Pukk Keskerakonna pressisekretäri ja Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunikuna. Pukk on sündinud 1989. aastal Pärnus ja lõpetanud seal Sütevaka humanitaargümnaasiumi. Kõrghariduse sai Pukk 2014. aastal Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonnas haldusjuhtimise erialal.
Hetkel on Tallinna Televisiooni juhatuses üks liige, kelleks on Revo Raudjärv. 15. novembril kuulutas SA Tallinna Televisiooni nõukogu välja uue konkursi juhatuse liikme leidmiseks. Konkursil osalemise tähtaeg on 23. november. Varasem konkurss, kuhu laekus kuus sooviavaldust, kuulutati nõukogu poolt sobivate kandidaatide puudumise tõttu 1. novembril nurjunuks.
Kantar Emori järgi oli Tallinna TV vaadatavus oktoobris 1 protsent (daily share %). ETV-l oli see samal ajal 14,1 protsenti, Kanal2-l 12,4 protsenti ja TV3-l 11,4 protsenti. | Tallinna Televisiooni juhatuse liikmeks saab Taavi Pukk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alles neljapäeval lõppenud konkursile laekus viis sooviavaldust. Osalejatelt eeldati kõrgharidust ja meedia või avalike suhete valdkonnas töötamise kogemust ning soovitav oli varasem juhtimiskogemus.
Lähtudes kandidaatidele esitatud nõuetest ning kandidaatide esitatud sooviavaldustest ja motivatsioonikirjadest osutus valituks Taavi Pukk. TTV nõukogu esimees Kalle Klandorf sai volitused sõlmida juhatuse liikme leping Taavi Pukiga, teatas linnavalitsuse pressiteenistus.
Pressiteenistus lisas, et sihtasutuse Tallinna Televisioon põhieesmärgiks on kaasaegsete kommunikatsioonivahendite kaudu kajastada mitmekülgselt ja loovalt sündmusi Tallinnas, pakkudes vaatajatele tasakaalustatud tõepärast informatsiooni ja meelelahutust.
Pukk ütles ERR-ile, et palgasooviks esitas ta sama suure palga, mida teenis linnaosa vanemana ehk 3500. Tegemist on brutopalgaga.
Taavi Pukist sai Kesklinna vanem tänavu jaanuaris. Enne seda töötas Pukk Keskerakonna pressisekretäri ja Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunikuna. Pukk on sündinud 1989. aastal Pärnus ja lõpetanud seal Sütevaka humanitaargümnaasiumi. Kõrghariduse sai Pukk 2014. aastal Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonnas haldusjuhtimise erialal.
Hetkel on Tallinna Televisiooni juhatuses üks liige, kelleks on Revo Raudjärv. 15. novembril kuulutas SA Tallinna Televisiooni nõukogu välja uue konkursi juhatuse liikme leidmiseks. Konkursil osalemise tähtaeg on 23. november. Varasem konkurss, kuhu laekus kuus sooviavaldust, kuulutati nõukogu poolt sobivate kandidaatide puudumise tõttu 1. novembril nurjunuks.
Kantar Emori järgi oli Tallinna TV vaadatavus oktoobris 1 protsent (daily share %). ETV-l oli see samal ajal 14,1 protsenti, Kanal2-l 12,4 protsenti ja TV3-l 11,4 protsenti.
### Response:
Tallinna Televisiooni juhatuse liikmeks saab Taavi Pukk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peruu pääses esmakordselt pärast 36 aastat MM-ile, kui koht Venemaal kindlustati 2:0 võiduga Uus-Meremaa üle. Ajalehe Libero sõnul on tekkinud aga hetkel veel teoreetiline oht, et nad võivad pääsmest ilma jääda, vahendab Soccernet.ee.
Nimelt on Peruu kongressi liige Paloma Noceda teinud ettepaneku uuteks seadusaktideks, mille kohaselt liiguks Peruu jalgpalliliit riikliku spordiinstituudi käpa alla.
Igasuguse riikliku seose jalgpalliga on FIFA aga kindlalt keelustanud. Näiteks 2006. aastal ei lubatud Keenial rahvuskoondise mänge pidada pärast seda, kui kohalik valitsus oli likvideerinud Keenia jalgpalliliidu.
Noceda ise ei usu, et eelnõu võib niivõrd traagilisi tagajärgi kaasa tuua. "FIFA võib mures olla, kuid me peame tegema asju Peruu spordi heaks. Ükski eelnõu ei jäta Peruud MM-ile minemast. Kui see peaks Peruud mõjutama, siis selle üle arutletakse ja see eemaldatakse."
Kui Tuttospordi sõnul peaks Peruud asendama välja jäänud riikidest edukaima ajalooga Itaalia, siis reaalsuses paistavad paremad võimalused olevat Peruu järel Lõuna-Ameerika tsoonis kuuendaks jäänud Tšiilil ning Peruule play-off'is kaotanud Uus-Meremaal. | Poliitiku rumal eelnõu võib Peruu MM-ilt eemale jätta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peruu pääses esmakordselt pärast 36 aastat MM-ile, kui koht Venemaal kindlustati 2:0 võiduga Uus-Meremaa üle. Ajalehe Libero sõnul on tekkinud aga hetkel veel teoreetiline oht, et nad võivad pääsmest ilma jääda, vahendab Soccernet.ee.
Nimelt on Peruu kongressi liige Paloma Noceda teinud ettepaneku uuteks seadusaktideks, mille kohaselt liiguks Peruu jalgpalliliit riikliku spordiinstituudi käpa alla.
Igasuguse riikliku seose jalgpalliga on FIFA aga kindlalt keelustanud. Näiteks 2006. aastal ei lubatud Keenial rahvuskoondise mänge pidada pärast seda, kui kohalik valitsus oli likvideerinud Keenia jalgpalliliidu.
Noceda ise ei usu, et eelnõu võib niivõrd traagilisi tagajärgi kaasa tuua. "FIFA võib mures olla, kuid me peame tegema asju Peruu spordi heaks. Ükski eelnõu ei jäta Peruud MM-ile minemast. Kui see peaks Peruud mõjutama, siis selle üle arutletakse ja see eemaldatakse."
Kui Tuttospordi sõnul peaks Peruud asendama välja jäänud riikidest edukaima ajalooga Itaalia, siis reaalsuses paistavad paremad võimalused olevat Peruu järel Lõuna-Ameerika tsoonis kuuendaks jäänud Tšiilil ning Peruule play-off'is kaotanud Uus-Meremaal.
### Response:
Poliitiku rumal eelnõu võib Peruu MM-ilt eemale jätta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valitsuskabineti otsus tähendab seda, et piirikaubandus jääb. Tegelikult me saame näha veel terve järgmise aasta piirikaubanduse laienemist," ütles Sõerd ERR-ile.
Järjest rohkem tarbijaid hakkavad tema sõnul kasutama võimalust aktsiisikaupade ja ka muude tarbekaupade ostuks piiril. Sõerd lisas, et sealsed olemasolevad kaubanduskesused laiendavad pindu, valmivad juurdeehitused,
tulevad uued kaubanduskeskused ja laiendatakse pakutavate toodete sortimenti.
"Aktsiisivahed Lätiga jäävad piisavalt suureks, aktsiisi- ja käibemaksu summa, mis järgmisel aastal Läti eelarvesse läheb tuleb palju suurem kui rahandusministeeriumi prognoositud 70 miljonit eurot."
Aivar Sõerd: aktsiisipoliitikaga on Ratase valitsus põhjalikult rappa eksinud
Sõerd rääkis: "Küsisin rahandusministeeriumilt juba mitu nädalat tagasi infot selle kohta, et kui suur on mõju järgmise aasta riigieelarvele kui aktsiisitõus ära jätta. Vastus oli, et vähemalt 40 miljonit eurot. Kui nüüd on otsustatud, et varasema aktsiisitõusu asemel tuleb poole väiksem tõus, siis kuidas saab mõju olla 10 miljonit eurot? Tuleb veel lisada, et selle asemel, et kulusid kärpida, joonistatakse tulusid juurde. Teatavasti on jutt dividenditulude juurdekirjutamisest."
Eelarve on Sõerdi sõnul aga 1,4 protsendiga SKP-st ehk eurodes väljendatuna üle 350 miljoni euroga miinuspoolel, lisades, et seda ütleb värske Euroopa Komisjoni strtuktuurse tasakaalu hinnang eelarvele.
"Aga selge on see, et aktsiisipoliitikaga on Ratase valitsus põhjalikult rappa eksinud ja järgmisel aastal saame näha, kuidas aktsiisiprognoose allapoole korrigeerima hakatakse."
Rahandusministeerium on Sõerdi sõnul siiski hakanud olukorra tõsidusest aru saama, sest ootamatult suur on mõju põhjapiiri kaubandusele ja turismile.
"Piirikaubanduse mõju läheb ka ettevõtlusse, Lätist sissetoodud alkohoolseid jooke müüakse seadusevastaselt ka baarides, maksumärkide süsteem ei taga seaduse täitmist. On tõenäoline, et laevafirmad avavad juba järgmisel turismihooajal 2018. aasta suvel regulaarsed laevliinid Helsingist Riiga."
Andres Ammas: otsus oli PR-trikk
"Pool rehkendust võis olla lubatud Lutsu ajal Paunvere koolis, kuid praegune Eesti valitsus peab tegema kogu rehkenduse," kommenteeris Andres Ammas valitsuse otsust alandada õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiiside veebruarikuist tõusu kaks korda väiksemaks.
Ammase sõnul oleks õige taastada põhimõte Andrus Ansipi valitsuse ajast, et alkoholiaktsiis tõuseb viis protsenti aastas. "Ka poole väiksema tõusu puhul on tõus ikka liiga suur ja selle tagajärjed kehvad Lõuna-Eesti kaubandusele ja maaelule tervikuna."
Valitsuse otsus polnud Ammase sõnul fiskaalpoliitikast lähtuv, vaid PR-trikk, kus peaminister Jüri Ratas sai end näidata kompromissialti mehena ja rahandusminister Toomas Tõniste ennast tegijana. | Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valitsuskabineti otsus tähendab seda, et piirikaubandus jääb. Tegelikult me saame näha veel terve järgmise aasta piirikaubanduse laienemist," ütles Sõerd ERR-ile.
Järjest rohkem tarbijaid hakkavad tema sõnul kasutama võimalust aktsiisikaupade ja ka muude tarbekaupade ostuks piiril. Sõerd lisas, et sealsed olemasolevad kaubanduskesused laiendavad pindu, valmivad juurdeehitused,
tulevad uued kaubanduskeskused ja laiendatakse pakutavate toodete sortimenti.
"Aktsiisivahed Lätiga jäävad piisavalt suureks, aktsiisi- ja käibemaksu summa, mis järgmisel aastal Läti eelarvesse läheb tuleb palju suurem kui rahandusministeeriumi prognoositud 70 miljonit eurot."
Aivar Sõerd: aktsiisipoliitikaga on Ratase valitsus põhjalikult rappa eksinud
Sõerd rääkis: "Küsisin rahandusministeeriumilt juba mitu nädalat tagasi infot selle kohta, et kui suur on mõju järgmise aasta riigieelarvele kui aktsiisitõus ära jätta. Vastus oli, et vähemalt 40 miljonit eurot. Kui nüüd on otsustatud, et varasema aktsiisitõusu asemel tuleb poole väiksem tõus, siis kuidas saab mõju olla 10 miljonit eurot? Tuleb veel lisada, et selle asemel, et kulusid kärpida, joonistatakse tulusid juurde. Teatavasti on jutt dividenditulude juurdekirjutamisest."
Eelarve on Sõerdi sõnul aga 1,4 protsendiga SKP-st ehk eurodes väljendatuna üle 350 miljoni euroga miinuspoolel, lisades, et seda ütleb värske Euroopa Komisjoni strtuktuurse tasakaalu hinnang eelarvele.
"Aga selge on see, et aktsiisipoliitikaga on Ratase valitsus põhjalikult rappa eksinud ja järgmisel aastal saame näha, kuidas aktsiisiprognoose allapoole korrigeerima hakatakse."
Rahandusministeerium on Sõerdi sõnul siiski hakanud olukorra tõsidusest aru saama, sest ootamatult suur on mõju põhjapiiri kaubandusele ja turismile.
"Piirikaubanduse mõju läheb ka ettevõtlusse, Lätist sissetoodud alkohoolseid jooke müüakse seadusevastaselt ka baarides, maksumärkide süsteem ei taga seaduse täitmist. On tõenäoline, et laevafirmad avavad juba järgmisel turismihooajal 2018. aasta suvel regulaarsed laevliinid Helsingist Riiga."
Andres Ammas: otsus oli PR-trikk
"Pool rehkendust võis olla lubatud Lutsu ajal Paunvere koolis, kuid praegune Eesti valitsus peab tegema kogu rehkenduse," kommenteeris Andres Ammas valitsuse otsust alandada õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiiside veebruarikuist tõusu kaks korda väiksemaks.
Ammase sõnul oleks õige taastada põhimõte Andrus Ansipi valitsuse ajast, et alkoholiaktsiis tõuseb viis protsenti aastas. "Ka poole väiksema tõusu puhul on tõus ikka liiga suur ja selle tagajärjed kehvad Lõuna-Eesti kaubandusele ja maaelule tervikuna."
Valitsuse otsus polnud Ammase sõnul fiskaalpoliitikast lähtuv, vaid PR-trikk, kus peaminister Jüri Ratas sai end näidata kompromissialti mehena ja rahandusminister Toomas Tõniste ennast tegijana.
### Response:
Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasemalt on Ana esimene täispikk mängufilm "Ohtlik ema" pärjatud Locarno filmifestivalil peapreemiaga võistlusprogrammis Concorsa Cineasti del Presente, samuti võitis film grand prix ja Cineuropa eriauhinna Sarajevo rahvusvahelisel filmifestivalil. Film on esitatud Gruusia ametlikuks kandidaadiks Ameerika Filmiakadeemia auhinnale. Film toodeti koostöös Eesti filmistuudioga Allfilm.
"Tegemist on tõsise tunnustusega. See, et nii noor filmitegija APSA'lt kaks preemiat noppis, on märkimisväärne," märkis filmi üks produtsentidest Ivo Felt.
Teos räägib 50-aastasest koduperenaisest Mananast, kes peab valima oma pere ja allasurutud kire, kirjutamise, vahel. Naine otsustab viskuda oma unistuse teostamisele, ohverdades end nii vaimselt kui füüsiliselt.
Filmi "Ohtlik ema" treiler: | Eesti-Gruusia koostööfilm "Ohtlik ema" võitis Aasia filmiakadeemia grand prix | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasemalt on Ana esimene täispikk mängufilm "Ohtlik ema" pärjatud Locarno filmifestivalil peapreemiaga võistlusprogrammis Concorsa Cineasti del Presente, samuti võitis film grand prix ja Cineuropa eriauhinna Sarajevo rahvusvahelisel filmifestivalil. Film on esitatud Gruusia ametlikuks kandidaadiks Ameerika Filmiakadeemia auhinnale. Film toodeti koostöös Eesti filmistuudioga Allfilm.
"Tegemist on tõsise tunnustusega. See, et nii noor filmitegija APSA'lt kaks preemiat noppis, on märkimisväärne," märkis filmi üks produtsentidest Ivo Felt.
Teos räägib 50-aastasest koduperenaisest Mananast, kes peab valima oma pere ja allasurutud kire, kirjutamise, vahel. Naine otsustab viskuda oma unistuse teostamisele, ohverdades end nii vaimselt kui füüsiliselt.
Filmi "Ohtlik ema" treiler:
### Response:
Eesti-Gruusia koostööfilm "Ohtlik ema" võitis Aasia filmiakadeemia grand prix |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vetteli kiireim ringiaeg oli 1.39,006. Teise aja sõitis välja MM-tiitli juba kindlustanud Lewis Hamilton (Mercedes), kaotades sakslasele 0,120 sekundiga. Hamiltonist omakorda 0,028 sekundit oli aeglasem Max Verstappen (Red Bull).
Neljanda aja sai kirja Vetteli tiimikaaslane Kimi Räikkönen, viies oli teine soomlane Valtteri Bottas (Mercedes).
Abu Dhabi GP kvalifikatsioon sõidetakse laupäeval Eesti aja järgi kell 15 ja põhisõit pühapäeval kell 15.
#F1 - Here is the full results of the FP1 session 2017 FIA @F1 #AbuDhabiGP???????? pic.twitter.com/o9u0H7c7Dk
— FIA (@fia) November 24, 2017 | Hooaja viimase MM-etapi esimesel vabatreeningul oli kiireim Vettel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vetteli kiireim ringiaeg oli 1.39,006. Teise aja sõitis välja MM-tiitli juba kindlustanud Lewis Hamilton (Mercedes), kaotades sakslasele 0,120 sekundiga. Hamiltonist omakorda 0,028 sekundit oli aeglasem Max Verstappen (Red Bull).
Neljanda aja sai kirja Vetteli tiimikaaslane Kimi Räikkönen, viies oli teine soomlane Valtteri Bottas (Mercedes).
Abu Dhabi GP kvalifikatsioon sõidetakse laupäeval Eesti aja järgi kell 15 ja põhisõit pühapäeval kell 15.
#F1 - Here is the full results of the FP1 session 2017 FIA @F1 #AbuDhabiGP???????? pic.twitter.com/o9u0H7c7Dk
— FIA (@fia) November 24, 2017
### Response:
Hooaja viimase MM-etapi esimesel vabatreeningul oli kiireim Vettel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellised faktid tulid välja eilses “Uudishimu tippkeskuses”. Teema jätkuks andis Mihkel Lees Tartu ülikooli Liikumislaborist viis lihtsat soovitust, kuidas panna lapsed liikuma terve koolipäeva vältel.
1. Lapsevanem, ära vii last kooli autoga. Palju parem lahendus on lasta lapsel kooli minna jala või jalgrattaga. “Siin on muidugi palju teha kohalikul omavalitsusel, et see koolitee oleks turvalisem,” märgib Mihkel Lees.
2. Vahetundi saab veeta liikumismänge mängides. Vanemad õpilased juhendavad, nooremad mängivad. Selle jaoks on Liikumislabori teadlased välja töötanud liikumismängude kaardid, kus mängujuhend peal. Seal on nii palli- kui jooksumänge. Mihkel Lees kinnitab, et lapsed tahavad neid mänge väga mängida ning tihtilugu jääb 15-minutilisest vahetunnist väheks. Nende mängudega sisustatakse lisaks vahetundidele ka koolis toimuvaid üritusi või ka pikapäevarühma.
3. Koolitunnis ei pea teadmisi omandama istudes. Näiteks korrutustabelit on võimalik õppida võistlusena. Kuidas seda paarismänguna teha, vaadake videost.
4. Klassiruumi mööbel võiks toetada liikumist, kasvõi püsti seismist. Selleks võiksid lauad-toolid olla muudetava kõrgusega ning liigutatavad, et lapsed saaksid meeskonnatöödeks klassiruumis ümber paikneda. Samuti võib aegajalt istuda madalamatel istmetel, patjadel või selleks ette nähtud alustel, et muuta keha asendit ning seeläbi end rohkem liigutada.
5. Koolide koridoride seinad on sageli pikad ja igavad, kuid näiteks Tartu Tamme kool on leidnud neile asjaliku rakenduse: kinnitanud seintele ronimisnukid ning laste hulgas on piki koridoriseina ronimine väga populaarne.
Täna toimub Tartus esimene Liikuma Kutsuvate Koolide konverents, kus osaleb ligi 100 haridusjuhti üle Eesti. Tutvuda saav näieks liikumist soodustava koolimööbliga, liikumisõpetuse, ujumisõpetuse, terviseradadega ja rattatehase lõburatastega. | Video: viis soovitust, kuidas koolilapsed rohkem liikuma panna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellised faktid tulid välja eilses “Uudishimu tippkeskuses”. Teema jätkuks andis Mihkel Lees Tartu ülikooli Liikumislaborist viis lihtsat soovitust, kuidas panna lapsed liikuma terve koolipäeva vältel.
1. Lapsevanem, ära vii last kooli autoga. Palju parem lahendus on lasta lapsel kooli minna jala või jalgrattaga. “Siin on muidugi palju teha kohalikul omavalitsusel, et see koolitee oleks turvalisem,” märgib Mihkel Lees.
2. Vahetundi saab veeta liikumismänge mängides. Vanemad õpilased juhendavad, nooremad mängivad. Selle jaoks on Liikumislabori teadlased välja töötanud liikumismängude kaardid, kus mängujuhend peal. Seal on nii palli- kui jooksumänge. Mihkel Lees kinnitab, et lapsed tahavad neid mänge väga mängida ning tihtilugu jääb 15-minutilisest vahetunnist väheks. Nende mängudega sisustatakse lisaks vahetundidele ka koolis toimuvaid üritusi või ka pikapäevarühma.
3. Koolitunnis ei pea teadmisi omandama istudes. Näiteks korrutustabelit on võimalik õppida võistlusena. Kuidas seda paarismänguna teha, vaadake videost.
4. Klassiruumi mööbel võiks toetada liikumist, kasvõi püsti seismist. Selleks võiksid lauad-toolid olla muudetava kõrgusega ning liigutatavad, et lapsed saaksid meeskonnatöödeks klassiruumis ümber paikneda. Samuti võib aegajalt istuda madalamatel istmetel, patjadel või selleks ette nähtud alustel, et muuta keha asendit ning seeläbi end rohkem liigutada.
5. Koolide koridoride seinad on sageli pikad ja igavad, kuid näiteks Tartu Tamme kool on leidnud neile asjaliku rakenduse: kinnitanud seintele ronimisnukid ning laste hulgas on piki koridoriseina ronimine väga populaarne.
Täna toimub Tartus esimene Liikuma Kutsuvate Koolide konverents, kus osaleb ligi 100 haridusjuhti üle Eesti. Tutvuda saav näieks liikumist soodustava koolimööbliga, liikumisõpetuse, ujumisõpetuse, terviseradadega ja rattatehase lõburatastega.
### Response:
Video: viis soovitust, kuidas koolilapsed rohkem liikuma panna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba suvel uueks peatreeneriks nimetatud Martin Noodla on saanud koondise kandidaatidega terve sügise treeninguid läbi viia. "Koguneme tavaliselt korra nädalas ja peamine eesmärk on naistele näidata perspektiivi. Et nad leiaksid endas motivatsiooni ja näeksid, et naiste käsipallil on Eestis tulevikku," sõnastas Noodla esmase eesmärgi."Seni on kõik suurepäraselt toiminud – suhtumine on olnud super, trennidest jäädakse eemale ainult väga mõjuvatel põhjustel, meeleolu on hea ja kõik löövad tõsiselt kaasa," kiitis Noodla. "Õppimishimu on suur ning keegi ei karda praegust musta, ent vajalikku tööd. Nimetame esimest hooaega ülesehitusperioodiks."
Erinevalt Eestist osaleb Soome naiskond ka rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Viimati mängiti sel suvel 2018. aasta EM-valikturniiril, kus jäädi alla nii Kreekale kui Fääri saartele. Peatreener Tommy Suoraniemi juhendamisel Tallinna sõitvas koosseisus on kuus mängijat Rootsi klubidest, sealhulgas kaks sealsest meistriliigast.
Viimaste hulka kuulub ka kohalik tulevikulootus, 17-aastane Ellen Voutilainen, kes siirdus suvel mulluse pronksitiimi Skuru IK reservide ridadesse. Teine Rootsi kõrgliigas esinev – ja sealt pidevalt mänguaega saav – pallur on Alexandra Roos Skara HF-st. Eestlannadest mängib kõrgeimal tasemel Alina Molkova, kes Islandi esiliigas visanud kuue mänguga 60 väravat!
"Võibolla need mängud tulevad meie jaoks veidi vara, aga millalgi peab ikka esimene kord olema," sõnas Noodla. "Soome on noor ja kiire naiskond, aga ega me liigselt nende suunas vaata. Tulemus pole antud hetkel tähtis, olulisem on luua meie koondise mängupilt ja näidata, mis suunas peame edasi liikuma."
Eesti koondis pidas neljapäeval treeningmängu Aruküla/Audentese meeskonnaga ja tulemusest tähtsamaks pidas Noodla võistkondliku koostöö lihvimist. "Me pole taktikale üldse rõhku veel pannud, pigem üritanud individuaalset tehnikat ja füüsilist poolt parandada," selgitas Eesti peatreener. "Oleme kõigile teinud isiklikud plaanid, rääkinud õigest toitumisest ja vigastuste ennetamisest."
Eesti koondise koosseis Soome vastu:
Alina Molkova (Reykjaviki Vikingur), Marjette-Maie Münster (SK Tapa/Aarhus Handball Academy), Linda Veski, Anastassia Volkova, Jekaterina Tšerneštšuk, Maarja Põldver, Kim-Ly Hoang, Marie Urvik, Antonina Baljakina, Alina Chernikova (kõik Reval-Sport), Edi Roosimägi, Janeli Patrail, Helena Anijalg (kõik Põlva Käsipalliklubi), Merit Moro, Anneta Jefimova (mõl. HC Tallinn), Mia-Marii Tedrekull (SK Tapa). Peatreener Martin Noodla, treenerid Ainar Estra ja Ragnar Põldma. | Eesti naiste käsipallikoondis kohtub kahel korral Soomega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba suvel uueks peatreeneriks nimetatud Martin Noodla on saanud koondise kandidaatidega terve sügise treeninguid läbi viia. "Koguneme tavaliselt korra nädalas ja peamine eesmärk on naistele näidata perspektiivi. Et nad leiaksid endas motivatsiooni ja näeksid, et naiste käsipallil on Eestis tulevikku," sõnastas Noodla esmase eesmärgi."Seni on kõik suurepäraselt toiminud – suhtumine on olnud super, trennidest jäädakse eemale ainult väga mõjuvatel põhjustel, meeleolu on hea ja kõik löövad tõsiselt kaasa," kiitis Noodla. "Õppimishimu on suur ning keegi ei karda praegust musta, ent vajalikku tööd. Nimetame esimest hooaega ülesehitusperioodiks."
Erinevalt Eestist osaleb Soome naiskond ka rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Viimati mängiti sel suvel 2018. aasta EM-valikturniiril, kus jäädi alla nii Kreekale kui Fääri saartele. Peatreener Tommy Suoraniemi juhendamisel Tallinna sõitvas koosseisus on kuus mängijat Rootsi klubidest, sealhulgas kaks sealsest meistriliigast.
Viimaste hulka kuulub ka kohalik tulevikulootus, 17-aastane Ellen Voutilainen, kes siirdus suvel mulluse pronksitiimi Skuru IK reservide ridadesse. Teine Rootsi kõrgliigas esinev – ja sealt pidevalt mänguaega saav – pallur on Alexandra Roos Skara HF-st. Eestlannadest mängib kõrgeimal tasemel Alina Molkova, kes Islandi esiliigas visanud kuue mänguga 60 väravat!
"Võibolla need mängud tulevad meie jaoks veidi vara, aga millalgi peab ikka esimene kord olema," sõnas Noodla. "Soome on noor ja kiire naiskond, aga ega me liigselt nende suunas vaata. Tulemus pole antud hetkel tähtis, olulisem on luua meie koondise mängupilt ja näidata, mis suunas peame edasi liikuma."
Eesti koondis pidas neljapäeval treeningmängu Aruküla/Audentese meeskonnaga ja tulemusest tähtsamaks pidas Noodla võistkondliku koostöö lihvimist. "Me pole taktikale üldse rõhku veel pannud, pigem üritanud individuaalset tehnikat ja füüsilist poolt parandada," selgitas Eesti peatreener. "Oleme kõigile teinud isiklikud plaanid, rääkinud õigest toitumisest ja vigastuste ennetamisest."
Eesti koondise koosseis Soome vastu:
Alina Molkova (Reykjaviki Vikingur), Marjette-Maie Münster (SK Tapa/Aarhus Handball Academy), Linda Veski, Anastassia Volkova, Jekaterina Tšerneštšuk, Maarja Põldver, Kim-Ly Hoang, Marie Urvik, Antonina Baljakina, Alina Chernikova (kõik Reval-Sport), Edi Roosimägi, Janeli Patrail, Helena Anijalg (kõik Põlva Käsipalliklubi), Merit Moro, Anneta Jefimova (mõl. HC Tallinn), Mia-Marii Tedrekull (SK Tapa). Peatreener Martin Noodla, treenerid Ainar Estra ja Ragnar Põldma.
### Response:
Eesti naiste käsipallikoondis kohtub kahel korral Soomega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmist liigahooaega kolme järjestikuse kaotusega alustanud ning veel 18. voorus väljalangemistsoonist koha võrra kõrgemal olnud Valencia suutis lõpuks tõusta 12. positsioonile, vaatamata sellele, et endale lubati lüüa klubi negatiivset rekordit tähistavad 65 väravat. Sellel hooajal istus meeskonna peatreeneritoolile Marcelino Garcia Toral ning erinevus lähenemises ja mängustiilis on olnud märgatav.
"Juba tema esimesel treeningul tundsin midagi teistsugust," rääkis suvel lahkumisplaane pidanud klubi kapten Dani Parejo oktoobris. "Mitte ainult Marcelino, vaid ka tema abitreenerite puhul. Mind rabas see, kuidas me treenisime ja kuidas nemad jalgpalli nägid. Ma ütlesin endale, et ma ei tohi oma karjääris ühtegi aastat raisata ning koos temaga mitte töötada!"
Marcelino’s starvation treatment steering Valencia out of their lean years | By @sidlowe https://t.co/C8Z92ZoGos
— Guardian sport (@guardian_sport) October 23, 2017
Erinevalt 13 meeskonnakaaslasest jäi Parejo klubisse ja on väljakul agressiivselt rünnakule tungival ja kiiret söödumängu harrastaval meeskonnal aidanud senisest 12 matšist võita üheksa. Kui Valencia lõi Mestallal Sevillale neli vastuseta jäänud väravat, oli vastaste peatreeneri Eduardo Berizzo seletus justkui enesestmõistetav: "neid oli rünnakul lihtsalt võimatu peatada."
Marcelino käe all on uue hingamise saanud teisedki mängijad. Möödunud hooajal Inglismaal West Ham Unitedis laenul olnud ning seal 11 mänguga kuivale jäänud tipuründaja Simone Zaza on üheksa tabamusega praegu Hispaania väravaküttide edetabelis Lionel Messi (12) järel teisel kohal, resultatiivsed on olnud ka Rodrigo (7) ja Santi Mina (5). Talendikas portugallane Goncalo Guedes, kes pidi Pariisi Saint-Germainis leppima pingipoisi ametiga, on sellel hooajal üks La Liga säravamaid nimesid.
Pühapäeval ei saa Marcelino mängijad Mestallal juhendada, sest teenis Valencia eelmises liigamängus Espanyoli vastu punase kaardi. Valencia jääb lootma, et 55 000 inimest mahutav kodustaadion sütitab meeskonnas leegi, mida Barcelona kustutada ei suuda. "Mestallast saab katel täis müra ning fännid võivad meid võiduni motiveerida," arvas paremkaitsja Martin Montoya intervjuus kohalikule raadiojaamale. "Me ei jõua pühapäevast mängu ära oodata ja oleks hiilgav, kui saaksime Barcelonast tüki hammustada."
Pärast Valencia viimast liigavõitu 2004. aastal on omavahel tiitleid jaganud vaid Barcelona ja Madridi Real, sekka ka Atletico ootamatu võit 2014. aastal. Hooaja esimeses pooles on kohtade jagunemisest loomulikult vara rääkida, aga pühapäevane võit oleks nii Barcelonale kui neist juba kümne silma kaugusele jäävale Madridi Realile parajaks tormihoiatuseks. Suurepärane algus on üllatanud ka 2002. ja 2004. aasta triumfide ajal klubi väravat kaitsnud Santiago Canizarest: "see, mis praegu toimub, on hullumeelne!"
Valencia ja Barcelona kohtumine algab Eesti aja järgi pühapäeval kell 21.45.
La Liga tabeli ülemine ots Autor: www.laliga.es | Ümbersündinud Valencia himustab taas kohta Hispaania hiidude seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmist liigahooaega kolme järjestikuse kaotusega alustanud ning veel 18. voorus väljalangemistsoonist koha võrra kõrgemal olnud Valencia suutis lõpuks tõusta 12. positsioonile, vaatamata sellele, et endale lubati lüüa klubi negatiivset rekordit tähistavad 65 väravat. Sellel hooajal istus meeskonna peatreeneritoolile Marcelino Garcia Toral ning erinevus lähenemises ja mängustiilis on olnud märgatav.
"Juba tema esimesel treeningul tundsin midagi teistsugust," rääkis suvel lahkumisplaane pidanud klubi kapten Dani Parejo oktoobris. "Mitte ainult Marcelino, vaid ka tema abitreenerite puhul. Mind rabas see, kuidas me treenisime ja kuidas nemad jalgpalli nägid. Ma ütlesin endale, et ma ei tohi oma karjääris ühtegi aastat raisata ning koos temaga mitte töötada!"
Marcelino’s starvation treatment steering Valencia out of their lean years | By @sidlowe https://t.co/C8Z92ZoGos
— Guardian sport (@guardian_sport) October 23, 2017
Erinevalt 13 meeskonnakaaslasest jäi Parejo klubisse ja on väljakul agressiivselt rünnakule tungival ja kiiret söödumängu harrastaval meeskonnal aidanud senisest 12 matšist võita üheksa. Kui Valencia lõi Mestallal Sevillale neli vastuseta jäänud väravat, oli vastaste peatreeneri Eduardo Berizzo seletus justkui enesestmõistetav: "neid oli rünnakul lihtsalt võimatu peatada."
Marcelino käe all on uue hingamise saanud teisedki mängijad. Möödunud hooajal Inglismaal West Ham Unitedis laenul olnud ning seal 11 mänguga kuivale jäänud tipuründaja Simone Zaza on üheksa tabamusega praegu Hispaania väravaküttide edetabelis Lionel Messi (12) järel teisel kohal, resultatiivsed on olnud ka Rodrigo (7) ja Santi Mina (5). Talendikas portugallane Goncalo Guedes, kes pidi Pariisi Saint-Germainis leppima pingipoisi ametiga, on sellel hooajal üks La Liga säravamaid nimesid.
Pühapäeval ei saa Marcelino mängijad Mestallal juhendada, sest teenis Valencia eelmises liigamängus Espanyoli vastu punase kaardi. Valencia jääb lootma, et 55 000 inimest mahutav kodustaadion sütitab meeskonnas leegi, mida Barcelona kustutada ei suuda. "Mestallast saab katel täis müra ning fännid võivad meid võiduni motiveerida," arvas paremkaitsja Martin Montoya intervjuus kohalikule raadiojaamale. "Me ei jõua pühapäevast mängu ära oodata ja oleks hiilgav, kui saaksime Barcelonast tüki hammustada."
Pärast Valencia viimast liigavõitu 2004. aastal on omavahel tiitleid jaganud vaid Barcelona ja Madridi Real, sekka ka Atletico ootamatu võit 2014. aastal. Hooaja esimeses pooles on kohtade jagunemisest loomulikult vara rääkida, aga pühapäevane võit oleks nii Barcelonale kui neist juba kümne silma kaugusele jäävale Madridi Realile parajaks tormihoiatuseks. Suurepärane algus on üllatanud ka 2002. ja 2004. aasta triumfide ajal klubi väravat kaitsnud Santiago Canizarest: "see, mis praegu toimub, on hullumeelne!"
Valencia ja Barcelona kohtumine algab Eesti aja järgi pühapäeval kell 21.45.
La Liga tabeli ülemine ots Autor: www.laliga.es
### Response:
Ümbersündinud Valencia himustab taas kohta Hispaania hiidude seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1950. aasta 6. mail Leningradis sündinud Godovikovi tee näitlejaks oli juhuslik. Miilitsas raskesti kasvatatavana arvele võetud nooruk sattus 1966. aastal režissöör Gennadi Poloki mängufilmi lapspättide ümberkasvatamisest "Škidi vabariik", kus ta sai teha episoodilise rolli.
1968. aastal aga võttis režissöör Vladimir Mõtõl Godovikovi juba "Ergava kõrbepäikse" ühte peaossa punaväelase Petruhhana, kui sellest rollist oli loobunud tuntud koomik Saveli Kramarov.
Hiljem sattus Godovikov kolmel korral vanglasse nii tööpõlgurluse kui ka varguste eest.
Godovikov on teinud mõned väiksemad rollid veel mitmes mängufimis ning 1990ndate lõpus Venemaal valminud krimiseriaalides.
Vanemas eas tegeles Godovikov maalimisega ja oli tuntud oma natüürmortide poolest. | Peterburis suri "Ergava kõrbepäikse" Petruhha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1950. aasta 6. mail Leningradis sündinud Godovikovi tee näitlejaks oli juhuslik. Miilitsas raskesti kasvatatavana arvele võetud nooruk sattus 1966. aastal režissöör Gennadi Poloki mängufilmi lapspättide ümberkasvatamisest "Škidi vabariik", kus ta sai teha episoodilise rolli.
1968. aastal aga võttis režissöör Vladimir Mõtõl Godovikovi juba "Ergava kõrbepäikse" ühte peaossa punaväelase Petruhhana, kui sellest rollist oli loobunud tuntud koomik Saveli Kramarov.
Hiljem sattus Godovikov kolmel korral vanglasse nii tööpõlgurluse kui ka varguste eest.
Godovikov on teinud mõned väiksemad rollid veel mitmes mängufimis ning 1990ndate lõpus Venemaal valminud krimiseriaalides.
Vanemas eas tegeles Godovikov maalimisega ja oli tuntud oma natüürmortide poolest.
### Response:
Peterburis suri "Ergava kõrbepäikse" Petruhha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on eelkõige minu kummardus tantsumuusika bossidele," naeris Lenna. "2016. aasta sügisel käisin Berliinis koos Michelle Leonardiga muusikat kirjutamas ja pärast seda sattusid mu teele nii mõned erinevad välismaised laulukirjutajad kui ka lihtsalt pigem elektroonilise muusika taustaga inimesed," täpsustas lauljatar.
Lenna lisas, et nii saigi katsetatud ja ta tundis, et tahab sellist muusikat parasjagu teha. "Mõistlik oli need laulud nüüd kokku koguda ja ühe EP peal avaldada," lisas ta.
Üks lugu kolmest on ka Eesti autorite koostöö. Music Estonia Songwriting
Camp viis Lenna kokku tema kodumaiste lemmikutega, Ewert Sundja ja
Andres Kõpperi ehk Nöepiga.
"Dance Alone" EP leiab Spotifyst, lisaks iTunesist ja muudest digikanalitest. | Lenna avaldas tantsumuusika kogumiku: tahan sellist muusikat praegu teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on eelkõige minu kummardus tantsumuusika bossidele," naeris Lenna. "2016. aasta sügisel käisin Berliinis koos Michelle Leonardiga muusikat kirjutamas ja pärast seda sattusid mu teele nii mõned erinevad välismaised laulukirjutajad kui ka lihtsalt pigem elektroonilise muusika taustaga inimesed," täpsustas lauljatar.
Lenna lisas, et nii saigi katsetatud ja ta tundis, et tahab sellist muusikat parasjagu teha. "Mõistlik oli need laulud nüüd kokku koguda ja ühe EP peal avaldada," lisas ta.
Üks lugu kolmest on ka Eesti autorite koostöö. Music Estonia Songwriting
Camp viis Lenna kokku tema kodumaiste lemmikutega, Ewert Sundja ja
Andres Kõpperi ehk Nöepiga.
"Dance Alone" EP leiab Spotifyst, lisaks iTunesist ja muudest digikanalitest.
### Response:
Lenna avaldas tantsumuusika kogumiku: tahan sellist muusikat praegu teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise ning mitme kergema kuriteo eest mullu sügisel seitsmeks aastaks vangi mõistetud Assar Pauluse (55) vanglast enne tähtaega vabastamist toetasid nii vangla kui ka prokurör.
Keskkriminaalpolitsei pidas Pauluse kahtlustatavana kinni 2014. aasta 14. aprillil ning järgmisel päeval ta riigiprokuröri taotlusel ja kohtu loal vahistati ehk ta on karistusest ära kandnud kolm aastat ja kuus kuud.
Harju maakohus kinnitas mullu 7. septembril Pauluse ning tema jõugu 10 liikme ja neile kuuluva kahe firma karistusleppe, mis nad sõlmisid riigiprokurör Andres Ülvistega.
Eelmise aasta novembris mõistis Viru maakohus Pauluse süüdi Ida-Viru narkojõugu rahastamises ning mõistis talle kuueaastase vangistuse, kuid luges selle kaetuks talle Harju maakohtus mõistetud seitsmeaastase vangistusega.
Tänavu oktoobris langetas Harju maakohus otsuse Pauluse jõugu liikmetele, kes prokuröriga karistuste osa kokkuleppele ei läinud. | Kohus otsustab Assar Pauluse vanglast vabastamise esmaspäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise ning mitme kergema kuriteo eest mullu sügisel seitsmeks aastaks vangi mõistetud Assar Pauluse (55) vanglast enne tähtaega vabastamist toetasid nii vangla kui ka prokurör.
Keskkriminaalpolitsei pidas Pauluse kahtlustatavana kinni 2014. aasta 14. aprillil ning järgmisel päeval ta riigiprokuröri taotlusel ja kohtu loal vahistati ehk ta on karistusest ära kandnud kolm aastat ja kuus kuud.
Harju maakohus kinnitas mullu 7. septembril Pauluse ning tema jõugu 10 liikme ja neile kuuluva kahe firma karistusleppe, mis nad sõlmisid riigiprokurör Andres Ülvistega.
Eelmise aasta novembris mõistis Viru maakohus Pauluse süüdi Ida-Viru narkojõugu rahastamises ning mõistis talle kuueaastase vangistuse, kuid luges selle kaetuks talle Harju maakohtus mõistetud seitsmeaastase vangistusega.
Tänavu oktoobris langetas Harju maakohus otsuse Pauluse jõugu liikmetele, kes prokuröriga karistuste osa kokkuleppele ei läinud.
### Response:
Kohus otsustab Assar Pauluse vanglast vabastamise esmaspäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui on näiteks ringkonnas viis mandaati, siis kohe – plaksti – ühele suurele erakonnale kaks mandaati, teisele suurele erakonnale kaks tükki, jääbki siis ainult üks järgi. Praegu on jutt sellest, et suurendada mandaatide arvu ringkondades," rääkis Pettai ERR-i raadiouudistele.
Kuidas plaanitav muudatus erakondi mõjutab, sõltub Pettai sõnul suuresti sellest, kui palju seovad kandidaadid end piirkondadega.
Eestis on Pettai sõnul laias laastus kahte tüüpi kandidaate. Ühed on üleriigilised, kes löövad igal pool läbi - tuntud nimed, kes on poliitikas või meediapildis kaua olnud ning korjavad igal pool ühtlaselt hääli.
"Aga siis on teised, kes on tõesti kohtadelt valitud ja kes kipuvad ühe maakonna piires saama küll kuni 90 protsenti häältest, aga ei pruugi kõrvalmaakonnas või -vallas ühtegi häält saada. Ja just nemad peavad vaatama, et kui ühel hetkel ei ole enam Järvamaa Viljandimaaga kokku pandud, vaid hoopis Ida-Virumaaga, siis kuidas nad jõuavad Koerust Narva-Jõesuuni häält maksma panna."
Seniste valimispiirkondade mõte on olnud, et sealt valitaks nii-öelda kohalik kandidaat. Kui aga Järvamaa pannakse ühte valimisringkonda Ida-Virumaaga, siis kuidas hakkab Ida-Viru kandidaat mõistma Paide probleeme ja vastupidi?
Pettai sõnul sõltub palju kandidaatidest endist. Näiteks kandideeris Sven Mikser aastaid Järvamaal ehk ta oli seal nii-öelda omaksvõetud inimene.
"Aga üks asi on enne valimisi, kuidas kampaania käib. Ja teine asi on suhelda
ka pärast valimisi oma mandaadikohase valijatega. Pärast valimisi, kui inimene on juba saadik, siis tal on üks konkreetne ringkond ja selle eest ta peaks seisma."
Pettai tunnistab, et oma ringkonna esindamisega on aastaid olnud käärid, sest kui näiteks üks saadik lahkub riigikogust, võib asendusliige tulla hoopis teisest piirkonnast või ringkonnast.
"Olid aastad, kus Jõgevamaa ja Tartumaa pidid seitse saadikut saama, aga lõpuks kõigi liikumistega oli inimesi sellest piirkonnast kõigest neli. Kusjuures uued inimesed kippusid olema Tallinnast."
Pettai sõnul võiks plaanitav valimisringkondade reform siin aidata, sest kui ringkondi on vähem, ei pruugi liikumised nii suurt mõju avaldada. | Politoloog: valimisringkondi võiks Eestis vähem olla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui on näiteks ringkonnas viis mandaati, siis kohe – plaksti – ühele suurele erakonnale kaks mandaati, teisele suurele erakonnale kaks tükki, jääbki siis ainult üks järgi. Praegu on jutt sellest, et suurendada mandaatide arvu ringkondades," rääkis Pettai ERR-i raadiouudistele.
Kuidas plaanitav muudatus erakondi mõjutab, sõltub Pettai sõnul suuresti sellest, kui palju seovad kandidaadid end piirkondadega.
Eestis on Pettai sõnul laias laastus kahte tüüpi kandidaate. Ühed on üleriigilised, kes löövad igal pool läbi - tuntud nimed, kes on poliitikas või meediapildis kaua olnud ning korjavad igal pool ühtlaselt hääli.
"Aga siis on teised, kes on tõesti kohtadelt valitud ja kes kipuvad ühe maakonna piires saama küll kuni 90 protsenti häältest, aga ei pruugi kõrvalmaakonnas või -vallas ühtegi häält saada. Ja just nemad peavad vaatama, et kui ühel hetkel ei ole enam Järvamaa Viljandimaaga kokku pandud, vaid hoopis Ida-Virumaaga, siis kuidas nad jõuavad Koerust Narva-Jõesuuni häält maksma panna."
Seniste valimispiirkondade mõte on olnud, et sealt valitaks nii-öelda kohalik kandidaat. Kui aga Järvamaa pannakse ühte valimisringkonda Ida-Virumaaga, siis kuidas hakkab Ida-Viru kandidaat mõistma Paide probleeme ja vastupidi?
Pettai sõnul sõltub palju kandidaatidest endist. Näiteks kandideeris Sven Mikser aastaid Järvamaal ehk ta oli seal nii-öelda omaksvõetud inimene.
"Aga üks asi on enne valimisi, kuidas kampaania käib. Ja teine asi on suhelda
ka pärast valimisi oma mandaadikohase valijatega. Pärast valimisi, kui inimene on juba saadik, siis tal on üks konkreetne ringkond ja selle eest ta peaks seisma."
Pettai tunnistab, et oma ringkonna esindamisega on aastaid olnud käärid, sest kui näiteks üks saadik lahkub riigikogust, võib asendusliige tulla hoopis teisest piirkonnast või ringkonnast.
"Olid aastad, kus Jõgevamaa ja Tartumaa pidid seitse saadikut saama, aga lõpuks kõigi liikumistega oli inimesi sellest piirkonnast kõigest neli. Kusjuures uued inimesed kippusid olema Tallinnast."
Pettai sõnul võiks plaanitav valimisringkondade reform siin aidata, sest kui ringkondi on vähem, ei pruugi liikumised nii suurt mõju avaldada.
### Response:
Politoloog: valimisringkondi võiks Eestis vähem olla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR.ee koondas maanteeameti andmetele tuginedes praktilise info ettevõtjatele ja veokijuhtidele, mida järgides hoiduda trahvist.
Tasu mittemaksmisel on järelevalvel õigus teha trahv nii veoauto juhile kui ka omanikule. Lisaks on järelevalvel õigus kõrvaldada juht veoauto juhtimiselt. Juhil ei lubata seejuures enne sõitu jätkata, kui veoauto eest on teekasutustasu tasutud. | Ettevõtja meelespea: veokid hakkavad peagi täitma riigikassat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR.ee koondas maanteeameti andmetele tuginedes praktilise info ettevõtjatele ja veokijuhtidele, mida järgides hoiduda trahvist.
Tasu mittemaksmisel on järelevalvel õigus teha trahv nii veoauto juhile kui ka omanikule. Lisaks on järelevalvel õigus kõrvaldada juht veoauto juhtimiselt. Juhil ei lubata seejuures enne sõitu jätkata, kui veoauto eest on teekasutustasu tasutud.
### Response:
Ettevõtja meelespea: veokid hakkavad peagi täitma riigikassat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eile ütles president Toomas Hendrik Ilves otse välja, et Trüb Balticu juht Andreas Lehmann, ID-kaardi kiipide tootja kohalik esindaja, on nats. Ilves väitis ka, et Lehmanni silmis paistavad eestlased ilmselt alaväärsete idaeurooplastena, saksa keeles nn Ost-Untermenschen 'itena.
Lehmann on Eestis elanud 2003. aastast ja räägib eesti keelt soravalt. Tema Eestis loodud võrgustik ja siin saavutatud sotsiaalne staatus andsid piisavalt põhjust nimetada Lehmann Šveitsi aukonsuliks. 14 aastat riigis, keel selgeks õpitud, töötab märkimisväärsel positsioonil... oo jaa, muidugi vihkab Lehmann Eestit ja eestlasi…
Või ei ole Ilvese postitus siiski kuigi palju mõistusest kantud.
Vaatleme korraks lähemalt seda kurikuulsat Eesti suveperioodi, millele Lehmann viitas. Üks asi, millega suur osa Eestis äri ajavatest välismaalastest peab harjuma, on see, et mai ja septembri vahel ei kipu kliendid oma arveid ära maksma.
Pisut aega tagasi ei suutnud mu britist tuttav uskuda, et tema äri paistab äkitsi olevat pankroti veerel, olgugi, et ta oli hiljuti väljastanud silmapaistvate summade jagu arveid, mis pidanuks ta firmasse tooma kümneid tuhandeid eurosid. Teda ei lohutanud eriti tema sõprade ennustus, et septembri alguses saab kõik taas korda.
Nii läks: septembri esimese nädala jooksul tasusid ta kliendid kõik arved.
Lehmann ei eksi, kui viitab sellele, et Eesti suvine puhkuste periood mõjutab otseselt seda, mis siin toimub või ka seda, mis toimumata jääb. Kui keegi tahab saada aimu sellest, milline on riiklike ja avalike institutsioonide töökiirus juunis, juulis ja augustis, võib ta seda omal nahal järele proovida.
Tõsi, olukord on viimasel ajal paranenud, aga edusammud on juhuslikud. Kohati võib vastuseid ootama jäädagi. Just suvekuudel.
Arutlus selle üle, kas Lehmann rääkis Eesti võimudele probleemidest ID-kaardi kiipidega juba juunis või mitte, muutus oluliselt huvitamaks pärast peaminister Jüri Ratase sõnavõttu eilsel pressikonverentsil. Nimelt teatas Ratas ajakirjanikele piinliku täpsuse ja rõhutatusega, et Gemalto ei ole neile saatnud "digitaalselt allkirjastatud dokumenti", nagu riigi ja Gemalto vaheline leping ette näeb.
Selle peale küsis üks Delfi reporter Rataselt, kas see tähendab, et võimud siiski teadsid ID-kaardi kiibiga seotud riskidest juba juunis. Ratas vältis küsimusele vastamist.
Need väited on esimesed tõendid Eesti tagasitõmbumisest, mis tähendab, et tegelik võimalik olukord oli järgmine. Lehmann rääkis juunis võimudega märgatud probleemidest, mis tähendab, et Eesti asutused teadsid riskist, kuid otsustasid tegutsema hakata alles suve lõpus. Lisaks sellele püüti teemat hoida avalikkuse tähelepanu eest varjul, kuni kohalikud valimised möödusid.
Küsimus, mis mind vaevab, on: ehk ei olnudki Lehmanni LinkedIn'i kontol avaldatud mõtted sugugi valed? President Ilvese silmis aga küll. Lehmanni kommentaarile vastates otsustas Ilves nimetada Lehmanni rassistiks ja märkis sapiselt, et kahtlemata nimetaksid Ränioru töötajad teda natsiks, vähemalt tema ise nimetaks küll. Seejärel tõstis Ilves veelgi panuseid, öeldes, et Lehmann näeb idaeurooplasi Ost-Untermenschen 'itena, ja nõudis Lehmannilt avalikku vabandust.
Hästi. Niisiis Räniorg nimetaks Ilvese hinnangul Lehmanni natsiks või vähemalt Ilves ise teeks seda. See paneb mind arutlema selle üle, kuidas mõnes Šveitsi orus võidaks kaasmaalase Lehmanni nimel omakorda Ilvest kutsuda. Ennasttäis ülbik, ehk?
Teisest küljest olen kindel, et presidendi meelest võib minu tähelepanekuid nimetada asjatundmatuks, põhjendusi selleks leiab küll ja veel: mind võib nimetada rumalaks välismaalaseks, arrogandiks ja patroniseerivaks lääneeurooplaseks või viimaks, üheks Eesti käpardlike ajakirjanike seltskonnast, kurikuulsast tintlast.
Ilves võib valida mida iganes, et mitte tunnistada tõsiasja, et Võimas Eesti Tiiger väljus sel suvel oma koopast pehmelt öeldes longates. •
Autor on sündinud Šveitsis ja elanud Eestis viimased 11 aastat.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Dario Cavegn: Ilves, "nats" ja lonkav Eesti tiiger | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eile ütles president Toomas Hendrik Ilves otse välja, et Trüb Balticu juht Andreas Lehmann, ID-kaardi kiipide tootja kohalik esindaja, on nats. Ilves väitis ka, et Lehmanni silmis paistavad eestlased ilmselt alaväärsete idaeurooplastena, saksa keeles nn Ost-Untermenschen 'itena.
Lehmann on Eestis elanud 2003. aastast ja räägib eesti keelt soravalt. Tema Eestis loodud võrgustik ja siin saavutatud sotsiaalne staatus andsid piisavalt põhjust nimetada Lehmann Šveitsi aukonsuliks. 14 aastat riigis, keel selgeks õpitud, töötab märkimisväärsel positsioonil... oo jaa, muidugi vihkab Lehmann Eestit ja eestlasi…
Või ei ole Ilvese postitus siiski kuigi palju mõistusest kantud.
Vaatleme korraks lähemalt seda kurikuulsat Eesti suveperioodi, millele Lehmann viitas. Üks asi, millega suur osa Eestis äri ajavatest välismaalastest peab harjuma, on see, et mai ja septembri vahel ei kipu kliendid oma arveid ära maksma.
Pisut aega tagasi ei suutnud mu britist tuttav uskuda, et tema äri paistab äkitsi olevat pankroti veerel, olgugi, et ta oli hiljuti väljastanud silmapaistvate summade jagu arveid, mis pidanuks ta firmasse tooma kümneid tuhandeid eurosid. Teda ei lohutanud eriti tema sõprade ennustus, et septembri alguses saab kõik taas korda.
Nii läks: septembri esimese nädala jooksul tasusid ta kliendid kõik arved.
Lehmann ei eksi, kui viitab sellele, et Eesti suvine puhkuste periood mõjutab otseselt seda, mis siin toimub või ka seda, mis toimumata jääb. Kui keegi tahab saada aimu sellest, milline on riiklike ja avalike institutsioonide töökiirus juunis, juulis ja augustis, võib ta seda omal nahal järele proovida.
Tõsi, olukord on viimasel ajal paranenud, aga edusammud on juhuslikud. Kohati võib vastuseid ootama jäädagi. Just suvekuudel.
Arutlus selle üle, kas Lehmann rääkis Eesti võimudele probleemidest ID-kaardi kiipidega juba juunis või mitte, muutus oluliselt huvitamaks pärast peaminister Jüri Ratase sõnavõttu eilsel pressikonverentsil. Nimelt teatas Ratas ajakirjanikele piinliku täpsuse ja rõhutatusega, et Gemalto ei ole neile saatnud "digitaalselt allkirjastatud dokumenti", nagu riigi ja Gemalto vaheline leping ette näeb.
Selle peale küsis üks Delfi reporter Rataselt, kas see tähendab, et võimud siiski teadsid ID-kaardi kiibiga seotud riskidest juba juunis. Ratas vältis küsimusele vastamist.
Need väited on esimesed tõendid Eesti tagasitõmbumisest, mis tähendab, et tegelik võimalik olukord oli järgmine. Lehmann rääkis juunis võimudega märgatud probleemidest, mis tähendab, et Eesti asutused teadsid riskist, kuid otsustasid tegutsema hakata alles suve lõpus. Lisaks sellele püüti teemat hoida avalikkuse tähelepanu eest varjul, kuni kohalikud valimised möödusid.
Küsimus, mis mind vaevab, on: ehk ei olnudki Lehmanni LinkedIn'i kontol avaldatud mõtted sugugi valed? President Ilvese silmis aga küll. Lehmanni kommentaarile vastates otsustas Ilves nimetada Lehmanni rassistiks ja märkis sapiselt, et kahtlemata nimetaksid Ränioru töötajad teda natsiks, vähemalt tema ise nimetaks küll. Seejärel tõstis Ilves veelgi panuseid, öeldes, et Lehmann näeb idaeurooplasi Ost-Untermenschen 'itena, ja nõudis Lehmannilt avalikku vabandust.
Hästi. Niisiis Räniorg nimetaks Ilvese hinnangul Lehmanni natsiks või vähemalt Ilves ise teeks seda. See paneb mind arutlema selle üle, kuidas mõnes Šveitsi orus võidaks kaasmaalase Lehmanni nimel omakorda Ilvest kutsuda. Ennasttäis ülbik, ehk?
Teisest küljest olen kindel, et presidendi meelest võib minu tähelepanekuid nimetada asjatundmatuks, põhjendusi selleks leiab küll ja veel: mind võib nimetada rumalaks välismaalaseks, arrogandiks ja patroniseerivaks lääneeurooplaseks või viimaks, üheks Eesti käpardlike ajakirjanike seltskonnast, kurikuulsast tintlast.
Ilves võib valida mida iganes, et mitte tunnistada tõsiasja, et Võimas Eesti Tiiger väljus sel suvel oma koopast pehmelt öeldes longates. •
Autor on sündinud Šveitsis ja elanud Eestis viimased 11 aastat.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Dario Cavegn: Ilves, "nats" ja lonkav Eesti tiiger |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meediatunni" teises pooles on külas Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisler. Kuidas poliitikute arvamusavaldused läbi toimetatud ajakirjanduse filtri avalikkuseni jõuavad? Eriti valimiste ajal heidavad mõned poliitikud ette, et toimetused on liiga karmid või kärsitud ning takistavad poliitikute sõnumite jõudmist rahvani. Kas poliitikud saavad oma laused lõpuni ütelda?
Kuulajate arvamused on oodatud aadressil [email protected] või telefonil 611 4117. Saadet juhib ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
"Meediatund" on Vikerraadio eetris 24. novembril kell 14.05 (kordus kell 19.05). | Rein Veidemann räägib Vikerraadio "Meediatunnis" ERR-i rollist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meediatunni" teises pooles on külas Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisler. Kuidas poliitikute arvamusavaldused läbi toimetatud ajakirjanduse filtri avalikkuseni jõuavad? Eriti valimiste ajal heidavad mõned poliitikud ette, et toimetused on liiga karmid või kärsitud ning takistavad poliitikute sõnumite jõudmist rahvani. Kas poliitikud saavad oma laused lõpuni ütelda?
Kuulajate arvamused on oodatud aadressil [email protected] või telefonil 611 4117. Saadet juhib ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
"Meediatund" on Vikerraadio eetris 24. novembril kell 14.05 (kordus kell 19.05).
### Response:
Rein Veidemann räägib Vikerraadio "Meediatunnis" ERR-i rollist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas te kommenteerite Jüri Ratase valitsuse esimest aastat?
Minu ja ma arvan, et ka teiste Eesti elanike jaoks on olnud silmatorkav see kõikumine, mis toimus maksusüsteemi muudatuste või katsetega seda muuta. Kindlasti jätab see veidra mulje. Ma saan aru, et suur lootus on pandud järgmise aasta eelarve peale, kuhu on tulumaksu miinimumi tõstmine sisse pandud ja loodetakse, et see avaldab suurt muljet madala sissetulekutega inimestele. Mina olen suhteliselt skeptiline.
Millised on teie enda suhted praegu Keskerakonna juhtidega?
Suhteliselt pingelised ja kui ma juhtumisi ka Keskerakonna juhatuse koosolekul käin, siis pööratakse juhtide poolt tähelepanu, et ma võiksin mitte käia juhatuses.
Aga miks te käite?
Sest see on seadusega (tulenevalt MTÜ-de seadusest kuulub Ivanova endiselt erakonna juhatusse kuni järgmise juhatuse valimisteni - toim.) mulle lubatud ja ma olen valitud kongressil. Mul on seaduslik õigus seal käia.
Teil on formaalne õigus seal käia, aga mis on teie enda motivatsioon nendel koosolekutel käia?
Minu jaoks on oluline jälgida, mida tehakse teiste keskerakondlastega, kes kandideerisid kohalikel valimistel valimisliitudes üle Eesti. Ja ma saingi kinnituse, et ka sel puhul kehtisid Keskerakonnas topeltstandardid. Esmaspäevane otsus puudutas 22 inimest ja see nimekiri ei ole veel lõplik. Ma tean, et päris mitmed keskerakondlased, kes kandideerisid valimisliitudes, jäeti erakonda. Mulle näis see lihtsalt puhastustööna. Anti võimalus piirkondadele vabaneda nendest, kes kedagi segasid. Samas Tallinna puhul oli see juhatuse otsus ja piirkondadel ei olnud mingit sõnaõigust. Kõige naljakam on, et Edgar Savisaar on endiselt Keskerakonna liige. Kuna ma olen endiselt ka Keskfraktsiooni liige, siis ma arvan, et on kasulik käia ka juhatuse koosolekutel.
Teised juhatuse liikmed sellele hea pilguga ei vaata ja teevad teile etteheiteid?
Jaa, erakonna esimees teeb etteheiteid, et ma ei kuulu erakonda, aga endiselt käin juhatuse koosolekutel.
Kas tunnete juhatuse koosolekutel, et kõikidest teemadest teie kuuldes avatult ei räägita?
Võib-olla ei räägita, aga kõiki teemasid, mis päevakorras on, ikka arutatakse.
Kuidas te enda poliitilist tuleviku näete? Kas te kavatsete kuhugi erakonda astuda, on teid kutsutud?
Aega on veel ja veel. Praegu ma pühendun parlamenditööle. Ma olen jälle õiguskomisjoni liige. Siis kui mind arvati erakonnast välja, tõsteti mind riigikaitsekomisjoni liikmeks, nüüd ma taotlesin, et tahaks tagasi õiguskomisjoni ja seda mulle ka lubati. Mul on väga hea meel selle üle, sest kõik mu eelnõud ja algatused olidki seotud pigem õiguskomisjoniga. Riigikogu valimisteni on natuke aega, eks ma siis mõtlen, kuidas edasi.
Aga kas teistest erakondadest on teiega kontakti võetud?
Jätaks teile vastuse võlgu.
Teil on olnud ka uue erakonna loomise mõtteid?
Paljud inimesed, kes on kas Keskerakonna liikmed või lihtsalt aktiivsed kodanikud, kes tahaks poliitikas kaasa lüüa, on mulle helistanud ja nende ootus on tõesti, et sünniks uus poliitiline jõud. See on väga komplitseeritud küsimus. Kui meil on midagi täpsemat öelda, siis kindlasti me seda teeme.
See ootus uuele jõule pidi olema ka kohalike valimiste ajal. Selleks võtsite te ette suured sammud koos ärimeeste Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõisaga. Mis valesti läks?
Esiteks me tegime seda liiga hilja. See otsus sündis meil augusti teisel nädalal. Teine asi oli madal valimisaktiivsus - see tähendab, et ca 30 000 inimest ei tulnud valima. Miks nad ei tulnud Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna poolt hääletama? Nad veel ei näinud meis alternatiivi ja ka vastupropaganda oli väga kõva.
Kas Sõõrumaa, Mõisa ja Savisaarega liit ei ole siis maha maetud? See liit võib teha tagasituleku riigikogu valimiste ajal?
Kui te mäletate, siis selles valimisliidus oli üle saja inimese. Nende ootus on suur. Me peame ära otsustama, kas me teeme midagi muud, kas me arendame seda poliitilise klubi näol või kuidagi teistmoodi, eks seda näitab tulevik.
Kuidas te kommenteerite Tallinna uusi linnaosavanemaid?
Lojaalsed, väga truud inimesed, kes ei ole tegelenud erakonna sees võrgustikuga. Ma arvan, et nendeni viiv käsuliin on väga otsene. Ma räägin just värskematest ja noorematest. Ma arvan, et lootus nende suhtes on suur. Ma ise tulin ju ka päris noorena nii linnaosavanema asetäitja kui ka Lasnamäe linnaosavanema kohale. Vanus ei mängi olulist rolli. Siin mängivad rolli teised omadused, et kas ta suudab inimestega kontakti hoida, kas ta on konfliktne. Ühe puhul (Ivanova peab silmas Pirita linnaosa vanemat Alina Tublit - toim.) me oleme lugenud erinevaid väljaütlemisi. Gretega Šillisega olen fraktsioonis koos töötanud. Ta on tubli, töökas jurist. Ma loodan, et tal läheb hästi ka poliitilisel ametikohal. Aga see on kindlasti väljakutse, sest nendele pandud eesmärk on hääli korjata, mitte midagi muud. Ehk siis see on ettevalmistus riigikogu valimisteks.
Samas on Keskerakonnas jäänud ilma ettepanekuteta päris palju neid tublisid inimesi, kes on oma lojaalsust tõestanud senise tööga. Paljud, kes ootasid edendamist, kes vahetasid õigel ajal poolt, jäid nüüd ikkagi ilma ametita. | Ivanova: kuigi Ratasele see ei meeldi, käin juhatuse koosolekutel edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas te kommenteerite Jüri Ratase valitsuse esimest aastat?
Minu ja ma arvan, et ka teiste Eesti elanike jaoks on olnud silmatorkav see kõikumine, mis toimus maksusüsteemi muudatuste või katsetega seda muuta. Kindlasti jätab see veidra mulje. Ma saan aru, et suur lootus on pandud järgmise aasta eelarve peale, kuhu on tulumaksu miinimumi tõstmine sisse pandud ja loodetakse, et see avaldab suurt muljet madala sissetulekutega inimestele. Mina olen suhteliselt skeptiline.
Millised on teie enda suhted praegu Keskerakonna juhtidega?
Suhteliselt pingelised ja kui ma juhtumisi ka Keskerakonna juhatuse koosolekul käin, siis pööratakse juhtide poolt tähelepanu, et ma võiksin mitte käia juhatuses.
Aga miks te käite?
Sest see on seadusega (tulenevalt MTÜ-de seadusest kuulub Ivanova endiselt erakonna juhatusse kuni järgmise juhatuse valimisteni - toim.) mulle lubatud ja ma olen valitud kongressil. Mul on seaduslik õigus seal käia.
Teil on formaalne õigus seal käia, aga mis on teie enda motivatsioon nendel koosolekutel käia?
Minu jaoks on oluline jälgida, mida tehakse teiste keskerakondlastega, kes kandideerisid kohalikel valimistel valimisliitudes üle Eesti. Ja ma saingi kinnituse, et ka sel puhul kehtisid Keskerakonnas topeltstandardid. Esmaspäevane otsus puudutas 22 inimest ja see nimekiri ei ole veel lõplik. Ma tean, et päris mitmed keskerakondlased, kes kandideerisid valimisliitudes, jäeti erakonda. Mulle näis see lihtsalt puhastustööna. Anti võimalus piirkondadele vabaneda nendest, kes kedagi segasid. Samas Tallinna puhul oli see juhatuse otsus ja piirkondadel ei olnud mingit sõnaõigust. Kõige naljakam on, et Edgar Savisaar on endiselt Keskerakonna liige. Kuna ma olen endiselt ka Keskfraktsiooni liige, siis ma arvan, et on kasulik käia ka juhatuse koosolekutel.
Teised juhatuse liikmed sellele hea pilguga ei vaata ja teevad teile etteheiteid?
Jaa, erakonna esimees teeb etteheiteid, et ma ei kuulu erakonda, aga endiselt käin juhatuse koosolekutel.
Kas tunnete juhatuse koosolekutel, et kõikidest teemadest teie kuuldes avatult ei räägita?
Võib-olla ei räägita, aga kõiki teemasid, mis päevakorras on, ikka arutatakse.
Kuidas te enda poliitilist tuleviku näete? Kas te kavatsete kuhugi erakonda astuda, on teid kutsutud?
Aega on veel ja veel. Praegu ma pühendun parlamenditööle. Ma olen jälle õiguskomisjoni liige. Siis kui mind arvati erakonnast välja, tõsteti mind riigikaitsekomisjoni liikmeks, nüüd ma taotlesin, et tahaks tagasi õiguskomisjoni ja seda mulle ka lubati. Mul on väga hea meel selle üle, sest kõik mu eelnõud ja algatused olidki seotud pigem õiguskomisjoniga. Riigikogu valimisteni on natuke aega, eks ma siis mõtlen, kuidas edasi.
Aga kas teistest erakondadest on teiega kontakti võetud?
Jätaks teile vastuse võlgu.
Teil on olnud ka uue erakonna loomise mõtteid?
Paljud inimesed, kes on kas Keskerakonna liikmed või lihtsalt aktiivsed kodanikud, kes tahaks poliitikas kaasa lüüa, on mulle helistanud ja nende ootus on tõesti, et sünniks uus poliitiline jõud. See on väga komplitseeritud küsimus. Kui meil on midagi täpsemat öelda, siis kindlasti me seda teeme.
See ootus uuele jõule pidi olema ka kohalike valimiste ajal. Selleks võtsite te ette suured sammud koos ärimeeste Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõisaga. Mis valesti läks?
Esiteks me tegime seda liiga hilja. See otsus sündis meil augusti teisel nädalal. Teine asi oli madal valimisaktiivsus - see tähendab, et ca 30 000 inimest ei tulnud valima. Miks nad ei tulnud Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna poolt hääletama? Nad veel ei näinud meis alternatiivi ja ka vastupropaganda oli väga kõva.
Kas Sõõrumaa, Mõisa ja Savisaarega liit ei ole siis maha maetud? See liit võib teha tagasituleku riigikogu valimiste ajal?
Kui te mäletate, siis selles valimisliidus oli üle saja inimese. Nende ootus on suur. Me peame ära otsustama, kas me teeme midagi muud, kas me arendame seda poliitilise klubi näol või kuidagi teistmoodi, eks seda näitab tulevik.
Kuidas te kommenteerite Tallinna uusi linnaosavanemaid?
Lojaalsed, väga truud inimesed, kes ei ole tegelenud erakonna sees võrgustikuga. Ma arvan, et nendeni viiv käsuliin on väga otsene. Ma räägin just värskematest ja noorematest. Ma arvan, et lootus nende suhtes on suur. Ma ise tulin ju ka päris noorena nii linnaosavanema asetäitja kui ka Lasnamäe linnaosavanema kohale. Vanus ei mängi olulist rolli. Siin mängivad rolli teised omadused, et kas ta suudab inimestega kontakti hoida, kas ta on konfliktne. Ühe puhul (Ivanova peab silmas Pirita linnaosa vanemat Alina Tublit - toim.) me oleme lugenud erinevaid väljaütlemisi. Gretega Šillisega olen fraktsioonis koos töötanud. Ta on tubli, töökas jurist. Ma loodan, et tal läheb hästi ka poliitilisel ametikohal. Aga see on kindlasti väljakutse, sest nendele pandud eesmärk on hääli korjata, mitte midagi muud. Ehk siis see on ettevalmistus riigikogu valimisteks.
Samas on Keskerakonnas jäänud ilma ettepanekuteta päris palju neid tublisid inimesi, kes on oma lojaalsust tõestanud senise tööga. Paljud, kes ootasid edendamist, kes vahetasid õigel ajal poolt, jäid nüüd ikkagi ilma ametita.
### Response:
Ivanova: kuigi Ratasele see ei meeldi, käin juhatuse koosolekutel edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja ringkonnaprokuröril Natalia Miilveel on ringkonnakohtu kolmapäevase otsuse vaidlustamiseks aega 30 päeva.
Ringkonnakohus tühistas kolmapäeval Hõlpuse (30) süüdimõistmise oma joomakaaslase tapmises ning käskis ta viivitamatult vahi alt vabastada.
Ringkonnakohus leidis, et ei ole ümberlükkamatult tõendamist leidnud, et Hõlpus on süüdistuses kirjeldatud kuriteo toime pannud.
"Tema süü kohta esinevad kahtlused, mida ei ole õnnestunud kriminaalmenetluse käigus kõrvaldada. Vastavalt kriminaalmenetluse seadusele tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks," märkis kohus.
"Mis puutub aga Hõlpusele esitatud süüdistust ja maakohtu vaidlustatud otsuses tehtud järeldust, nagu oleks süüdistatav kannatanu kontaktlasuga kavatsetult tapnud, siis tuleb osutada, et olemasolevate tõendite valguses ei saa jõuda ilma kahtlusteta niisuguse järelduseni ja võimalikud on ka teised seletused toimunu kohta," tõdes kohus.
Ringkonnakohus leidis, et Harju maakohtu 10. augusti kohtuotsuse tegemisel ja kriminaalasja arutamisel maakohtus rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldati materiaalõigust ebaõigesti.
Maakohus on otsuse tegemisel eksinud otsuse põhjendamise kohustuse vastu ja see on kolleegiumi arvates käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.
"Ei ole välistatud, et kannatanu surma põhjustanud lask oli tingitud süüdistatava või ka kannatanu automaatsest füsioloogilisest reaktsioonist – instinktiivsest haaramisliigutusest, mis leidis aset rüseluse või kukkumise käigus," leidis ringkonnakohus.
"Otsuse põhjendamise kohustust on rikutud esmalt sellega, et maakohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav. Samuti on maakohus tõendeid hinnanud ühekülgselt ning juba ette kujunenud eelarvamusest lähtuvalt. See omakorda on viinud olukorrani, kus maakohus on jätnud sisulise käsitluseta kaitsjate püstitatud versioonid toimunust," märkis kohus.
Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud materjalide hulgast välja kaitsjate tõendi ehk asjatundja ütlused ning põhjendamatult jäeti rahuldamata kaitsja taotlus täiendava DNA-ekspertiisi määramiseks.
Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalasja arutamine maakohtus olnud küll vastuolus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega, kuid siiski ei pidanud kolleegium vajalikuks kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saata.
Kohus leidis, et asjas puudub võimalus koguda olulisel määral uusi tõendeid ning kogutud tõendeid igakülgselt ja kogumis hinnates on selge, et nende põhjal ei ole võimalik Hõlpust talle esitatud kuriteos süüdi tunnistada.
Hõlpusele esitati süüdistus selles, et ta eelmise aasta 23. septembri õhtul tulistas Tallinnas Majaka tänava maja trepikojas oma joomakaaslast rindkerre, mille tõttu too kohapeal suri .
Hõlpus ennast kohtus süüdi ei tunnistanud.
Harju Maakohus mõistis 10. augustil Hõlpuse süüdi tapmises ning määras talle 9-aastase vangistuse. | Prokurör vaidlustab politsei kiirreageerija tapmises õigeks mõistmise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja ringkonnaprokuröril Natalia Miilveel on ringkonnakohtu kolmapäevase otsuse vaidlustamiseks aega 30 päeva.
Ringkonnakohus tühistas kolmapäeval Hõlpuse (30) süüdimõistmise oma joomakaaslase tapmises ning käskis ta viivitamatult vahi alt vabastada.
Ringkonnakohus leidis, et ei ole ümberlükkamatult tõendamist leidnud, et Hõlpus on süüdistuses kirjeldatud kuriteo toime pannud.
"Tema süü kohta esinevad kahtlused, mida ei ole õnnestunud kriminaalmenetluse käigus kõrvaldada. Vastavalt kriminaalmenetluse seadusele tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks," märkis kohus.
"Mis puutub aga Hõlpusele esitatud süüdistust ja maakohtu vaidlustatud otsuses tehtud järeldust, nagu oleks süüdistatav kannatanu kontaktlasuga kavatsetult tapnud, siis tuleb osutada, et olemasolevate tõendite valguses ei saa jõuda ilma kahtlusteta niisuguse järelduseni ja võimalikud on ka teised seletused toimunu kohta," tõdes kohus.
Ringkonnakohus leidis, et Harju maakohtu 10. augusti kohtuotsuse tegemisel ja kriminaalasja arutamisel maakohtus rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldati materiaalõigust ebaõigesti.
Maakohus on otsuse tegemisel eksinud otsuse põhjendamise kohustuse vastu ja see on kolleegiumi arvates käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.
"Ei ole välistatud, et kannatanu surma põhjustanud lask oli tingitud süüdistatava või ka kannatanu automaatsest füsioloogilisest reaktsioonist – instinktiivsest haaramisliigutusest, mis leidis aset rüseluse või kukkumise käigus," leidis ringkonnakohus.
"Otsuse põhjendamise kohustust on rikutud esmalt sellega, et maakohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav. Samuti on maakohus tõendeid hinnanud ühekülgselt ning juba ette kujunenud eelarvamusest lähtuvalt. See omakorda on viinud olukorrani, kus maakohus on jätnud sisulise käsitluseta kaitsjate püstitatud versioonid toimunust," märkis kohus.
Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud materjalide hulgast välja kaitsjate tõendi ehk asjatundja ütlused ning põhjendamatult jäeti rahuldamata kaitsja taotlus täiendava DNA-ekspertiisi määramiseks.
Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalasja arutamine maakohtus olnud küll vastuolus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega, kuid siiski ei pidanud kolleegium vajalikuks kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saata.
Kohus leidis, et asjas puudub võimalus koguda olulisel määral uusi tõendeid ning kogutud tõendeid igakülgselt ja kogumis hinnates on selge, et nende põhjal ei ole võimalik Hõlpust talle esitatud kuriteos süüdi tunnistada.
Hõlpusele esitati süüdistus selles, et ta eelmise aasta 23. septembri õhtul tulistas Tallinnas Majaka tänava maja trepikojas oma joomakaaslast rindkerre, mille tõttu too kohapeal suri .
Hõlpus ennast kohtus süüdi ei tunnistanud.
Harju Maakohus mõistis 10. augustil Hõlpuse süüdi tapmises ning määras talle 9-aastase vangistuse.
### Response:
Prokurör vaidlustab politsei kiirreageerija tapmises õigeks mõistmise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti curlingunaiskonna poolfinaal Läti vastu algas viimaste dikteerimisel, kui Läti läks juhtima pärast kahte vooru 3:0. Kolmandas voorus õnnestus Eestil ära kasutada oma viimase kivi eelis, kui võeti kaks punkti. Mängu otsustas suuresti neljas voor, kui Läti sai neli punkti ja pääses ette 7:2. Eestil õnnestus veel 9. voorus oma viimase kivi eelisega võtta kolm punkti, kuid sellest enam kasu ei olnud. Tulemusega 10:7 võitis mängu Läti, kes tagas endale pääsu B-grupi finaali ja ühtlasi järgmiseks aastaks koha A-gruppi.
Teises poolfinaalis alistas Soome tulemusega 7:6 Norra. Seega tõusid nii Soome kui Läti järgmiseks aastaks A-gruppi. Soome ja Läti kohtuvad täna B-alagrupi finaalmängus.
Eesti mehed kaotasid alagrupi viimase kohtumise 5:6 Hispaaniale, kes koos Soomega pääses ka meestes B-grupi play-off’i. Eesti meeskonnale oli see juba viies ühepunktiline kaotus EM-il. Eesti meeskond mängib täna Taaniga ja üritab vältida kukkumist C-gruppi.
Eesti curlingunaiskonda kuuluvad kapten Marie Turmann, Heili Grossmann, Erika Tuvike, Victoria-Laura Lõhmus ja Kerli Laidsalu. Eesti curlingumeeskonnas mängivad kapten Harri Lill, Tarvin Kaldvee, Kaarel Holm, Tanel Toomväli ja Karl Kukner.
Curlingu Euroopa meistrid selguvad homme, 25. novembril. | Eesti curlingunaiskond mängib EM-il B-grupi pronksile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti curlingunaiskonna poolfinaal Läti vastu algas viimaste dikteerimisel, kui Läti läks juhtima pärast kahte vooru 3:0. Kolmandas voorus õnnestus Eestil ära kasutada oma viimase kivi eelis, kui võeti kaks punkti. Mängu otsustas suuresti neljas voor, kui Läti sai neli punkti ja pääses ette 7:2. Eestil õnnestus veel 9. voorus oma viimase kivi eelisega võtta kolm punkti, kuid sellest enam kasu ei olnud. Tulemusega 10:7 võitis mängu Läti, kes tagas endale pääsu B-grupi finaali ja ühtlasi järgmiseks aastaks koha A-gruppi.
Teises poolfinaalis alistas Soome tulemusega 7:6 Norra. Seega tõusid nii Soome kui Läti järgmiseks aastaks A-gruppi. Soome ja Läti kohtuvad täna B-alagrupi finaalmängus.
Eesti mehed kaotasid alagrupi viimase kohtumise 5:6 Hispaaniale, kes koos Soomega pääses ka meestes B-grupi play-off’i. Eesti meeskonnale oli see juba viies ühepunktiline kaotus EM-il. Eesti meeskond mängib täna Taaniga ja üritab vältida kukkumist C-gruppi.
Eesti curlingunaiskonda kuuluvad kapten Marie Turmann, Heili Grossmann, Erika Tuvike, Victoria-Laura Lõhmus ja Kerli Laidsalu. Eesti curlingumeeskonnas mängivad kapten Harri Lill, Tarvin Kaldvee, Kaarel Holm, Tanel Toomväli ja Karl Kukner.
Curlingu Euroopa meistrid selguvad homme, 25. novembril.
### Response:
Eesti curlingunaiskond mängib EM-il B-grupi pronksile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Telefonivestluses andis Andreas Lehmann väga ebamääraseid vihjeid, neid ei saaks kuidagi pidada küberintsidendist või turvaintsidendist teavitamiseks. Ta kasutas sõnastust stiilis "võib-olla mingi probleem", täpsustavate küsimuste peale oli ainuke selgitus, et veel ei tea, uurime ning anname teada," rääkis Arm Õhtulehele.
Armi sõnul uuris ta nädala pärast Lehmannilt uuesti, kas tal on uut infot, kuid seda polnud ega tulnud. Lehmanni selgitus ei sisaldanud mitte ühtegi konkreetset fakti, mis viidanuks suurtootja kiibis peituvatele nõrkustele.
15. juunil oli ka politsei- ja piirivalveametis (PPA) tavapärane kohtumine ID-kaardi ja passi tootmise lepingute täitmise asjus, milles osales ka Lehmann, kuid ta ei öelnud PPA pressiesindaja väitel ka sellel kohtumisel midagi ID-kaardi turvariski teemal.
Eestile ID-kaarte tootva Gemalto esindaja, TRÜB Baltics AB juht Andreas Lehmann väitis kolmapäeval, et informeeris Eesti riigiameteid ID-kaardi turvariskist juba 15. juunil. Eesti ametiaustuste teatel said nad hoopis Tšehhi teadlastelt vastava info 30. augusti hilisõhtul ning pöördusid seejärel ise Gemalto poole.
RIA peadirektor Taimar Peterkop nimetas ERR-ile antud usutluses Lehmanni juttu valeks ning kinnitas, et "meile pole ei suuliselt ega kirjalikult midagi laekunud". | RIA esindaja tunnistab: Lehmann andis vihjeid, kuid need olid ebamäärased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Telefonivestluses andis Andreas Lehmann väga ebamääraseid vihjeid, neid ei saaks kuidagi pidada küberintsidendist või turvaintsidendist teavitamiseks. Ta kasutas sõnastust stiilis "võib-olla mingi probleem", täpsustavate küsimuste peale oli ainuke selgitus, et veel ei tea, uurime ning anname teada," rääkis Arm Õhtulehele.
Armi sõnul uuris ta nädala pärast Lehmannilt uuesti, kas tal on uut infot, kuid seda polnud ega tulnud. Lehmanni selgitus ei sisaldanud mitte ühtegi konkreetset fakti, mis viidanuks suurtootja kiibis peituvatele nõrkustele.
15. juunil oli ka politsei- ja piirivalveametis (PPA) tavapärane kohtumine ID-kaardi ja passi tootmise lepingute täitmise asjus, milles osales ka Lehmann, kuid ta ei öelnud PPA pressiesindaja väitel ka sellel kohtumisel midagi ID-kaardi turvariski teemal.
Eestile ID-kaarte tootva Gemalto esindaja, TRÜB Baltics AB juht Andreas Lehmann väitis kolmapäeval, et informeeris Eesti riigiameteid ID-kaardi turvariskist juba 15. juunil. Eesti ametiaustuste teatel said nad hoopis Tšehhi teadlastelt vastava info 30. augusti hilisõhtul ning pöördusid seejärel ise Gemalto poole.
RIA peadirektor Taimar Peterkop nimetas ERR-ile antud usutluses Lehmanni juttu valeks ning kinnitas, et "meile pole ei suuliselt ega kirjalikult midagi laekunud".
### Response:
RIA esindaja tunnistab: Lehmann andis vihjeid, kuid need olid ebamäärased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Männi oli peale starti viiendal kohal. Üks konkurentidest, Jeremy Poret pidi tehnilistel põhjustel katkestama ja nii tõusis ta neljandaks. Viimasel ringil pani Männi võitluses Stian Schjetleiniga oma paremuse maksma ja lõpetas kolmandana.
Männi, kes teeb MM-sarjas oma esimest hooaega täiskasvanute klassis, on esimene eestlane, kes tõusnud Ski GP klassis sõidus poodiumile. Sõidu võitis ajasõidus kolmanda tulemuse saanud Kevin Reiterer ja teine oli ajasõidu kiireim Quinten Bossche.
Reedel peetakse ka teine sõit, mis algab Eesti aja järgi kell 13. Laupäeval on kavas viimane võistlussõit, mis algab samuti kell 13. | Marten Männi tõusis Dubais jetisõidu MM-etapil esimeses sõidus poodiumile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Männi oli peale starti viiendal kohal. Üks konkurentidest, Jeremy Poret pidi tehnilistel põhjustel katkestama ja nii tõusis ta neljandaks. Viimasel ringil pani Männi võitluses Stian Schjetleiniga oma paremuse maksma ja lõpetas kolmandana.
Männi, kes teeb MM-sarjas oma esimest hooaega täiskasvanute klassis, on esimene eestlane, kes tõusnud Ski GP klassis sõidus poodiumile. Sõidu võitis ajasõidus kolmanda tulemuse saanud Kevin Reiterer ja teine oli ajasõidu kiireim Quinten Bossche.
Reedel peetakse ka teine sõit, mis algab Eesti aja järgi kell 13. Laupäeval on kavas viimane võistlussõit, mis algab samuti kell 13.
### Response:
Marten Männi tõusis Dubais jetisõidu MM-etapil esimeses sõidus poodiumile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu juulis mõistis kohus talle kuueaastase vangistuse, ent prokuratuuri arvates oli see liiga leebe karistus ja otsus kaevati edasi. Nüüd otsustaski kohus määrata Pistoriusele 15-aastase vangistuse, millest läheb maha juba ära kantud karistus, seega kanda jääb veel 13 aastat ja viis kuud, vahendab BBC.
Pistorius sai omal ajal maailmakuulsaks, kui võistles nii para- kui tavalisel olümpial süsinikkiust jalaproteesidega ja pälvis samanimelise kultusliku ulmefilmi järgi hüüdnime Blade Runner. Pistorius on paraolümpiamängudel võitnud kuus kuldmedalit.
Pistorius tappis oma tüdruksõbra Reeva Steenkampi 2013. aasta valentinipäeva öösel, tulistades läbi vannitoaukse, kuna arvas enda sõnul, et tegemist oli sissetungijaga. | Kohus kahekordistas tüdruksõbra tapnud Pistoriuse vanglakaristuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu juulis mõistis kohus talle kuueaastase vangistuse, ent prokuratuuri arvates oli see liiga leebe karistus ja otsus kaevati edasi. Nüüd otsustaski kohus määrata Pistoriusele 15-aastase vangistuse, millest läheb maha juba ära kantud karistus, seega kanda jääb veel 13 aastat ja viis kuud, vahendab BBC.
Pistorius sai omal ajal maailmakuulsaks, kui võistles nii para- kui tavalisel olümpial süsinikkiust jalaproteesidega ja pälvis samanimelise kultusliku ulmefilmi järgi hüüdnime Blade Runner. Pistorius on paraolümpiamängudel võitnud kuus kuldmedalit.
Pistorius tappis oma tüdruksõbra Reeva Steenkampi 2013. aasta valentinipäeva öösel, tulistades läbi vannitoaukse, kuna arvas enda sõnul, et tegemist oli sissetungijaga.
### Response:
Kohus kahekordistas tüdruksõbra tapnud Pistoriuse vanglakaristuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pariisi klubi loovutas geimides vastasele vastavalt 20, 19 ja 15 punkti.
Pariisi ridades jõudsid kolm mängijat kahekohalise punktisummani – Wouter ter Maat tõi 17, Roland Gergye 11 ja Franck Lafitte 10 punkti. Hooaja algusest saadik vigastust ravinud, kuid eelmisel nädalal võistlustulle naasnud Kreek panustas meeskonna võitu seitsme punktiga. Vastaste parim oli ukrainlane Vassil Toptši 13 punktiga.
Andri Aganitsa koduklubi Montpellier kohtub reede õhtul Nantes’iga, Martti Juhkami tööandja Tourcoing võõrustab laupäeval Ajacciot ja Kert Toobali koduklubi Rennes’i Volley Chaumonti.
Liigatabelis tõusis Pariis 15 punktiga teiseks, liider on ühe mängu vähem pidanud Chaumont samuti 15 punktiga, järgnevad samamoodi mängu vähem pidanud Poitevin ja Tours 13 punktiga.
Montpellier on praegu 11 punktiga viies, Tourcoing 10 punktiga kuues ja Rennes’ on kolmes punktiga viimasel kohal. | Kreek panustas koduklubi võitu seitsme punktiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pariisi klubi loovutas geimides vastasele vastavalt 20, 19 ja 15 punkti.
Pariisi ridades jõudsid kolm mängijat kahekohalise punktisummani – Wouter ter Maat tõi 17, Roland Gergye 11 ja Franck Lafitte 10 punkti. Hooaja algusest saadik vigastust ravinud, kuid eelmisel nädalal võistlustulle naasnud Kreek panustas meeskonna võitu seitsme punktiga. Vastaste parim oli ukrainlane Vassil Toptši 13 punktiga.
Andri Aganitsa koduklubi Montpellier kohtub reede õhtul Nantes’iga, Martti Juhkami tööandja Tourcoing võõrustab laupäeval Ajacciot ja Kert Toobali koduklubi Rennes’i Volley Chaumonti.
Liigatabelis tõusis Pariis 15 punktiga teiseks, liider on ühe mängu vähem pidanud Chaumont samuti 15 punktiga, järgnevad samamoodi mängu vähem pidanud Poitevin ja Tours 13 punktiga.
Montpellier on praegu 11 punktiga viies, Tourcoing 10 punktiga kuues ja Rennes’ on kolmes punktiga viimasel kohal.
### Response:
Kreek panustas koduklubi võitu seitsme punktiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avalikkusele on teada ühe kandidaadi nimi, kelleks on endine Kesklinna vanem ja kauaaegne Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk.
Pukk ütles neljapäeval ERR-ile, et tema kasuks räägib pikk kogemus meediamaastikul seoses tema eelmiste ametitega ja samuti meeskonna juhtimise kogemus.
Hetkel on Tallinna Televisiooni juhatuses üks liige, kelleks on Revo Raudjärv. 15. novembril kuulutas SA Tallinna Televisiooni nõukogu välja uue konkursi juhatuse liikme leidmiseks.
Varasem konkurss, kuhu laekus kuus sooviavaldust, kuulutati nõukogu poolt sobivate kandidaatide puudumise tõttu 1. novembril nurjunuks. | Tallinna Televisiooni juhatuse liikme kohale on viis kandidaati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avalikkusele on teada ühe kandidaadi nimi, kelleks on endine Kesklinna vanem ja kauaaegne Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk.
Pukk ütles neljapäeval ERR-ile, et tema kasuks räägib pikk kogemus meediamaastikul seoses tema eelmiste ametitega ja samuti meeskonna juhtimise kogemus.
Hetkel on Tallinna Televisiooni juhatuses üks liige, kelleks on Revo Raudjärv. 15. novembril kuulutas SA Tallinna Televisiooni nõukogu välja uue konkursi juhatuse liikme leidmiseks.
Varasem konkurss, kuhu laekus kuus sooviavaldust, kuulutati nõukogu poolt sobivate kandidaatide puudumise tõttu 1. novembril nurjunuks.
### Response:
Tallinna Televisiooni juhatuse liikme kohale on viis kandidaati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alvar Loog, „Vari on huvitavam kui valgus“ (Rein Raua luulekogu „Unelindude rasked saapad“, Looming 2017, nr 2),
Ulrike Plath, „Klaasveranda ilma klaasita. Kolm võimalust mõista mõisakultuuri 21. sajandil“ (Tõnu Õnnepalu poeem „Klaasveranda“, Vikerkaar 2017, nr 1-2),
Joosep Susi, „Märkmeid Aare Pilve luulest“ (Aare Pilve luulekogu „Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007–2015)“, Keel ja Kirjandus 2017, nr 8-9),
Jaak Tomberg, „Kirjandus kui käegakatsutav kogemus“ (Tõnis Tootseni romaan „Esimene päev“, Sirp 10. II 2017),
Berk Vaher, „Pahema jala kindad“ (Aarne Rubeni romaan „Talvehommiku härmas kindakirjad. Mõistatuslik lugu Djatlovi kurust“, Looming 2016, nr 12).
SA Kultuurileht väljaannete toimetajate asutatud auhind määratakse statuudi kohaselt ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta. Auhinna suurus on tänavu 2000 eurot ja see pärineb Eesti Kultuurkapitalilt.
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna on varem pälvinud Johanna Ross ja Hasso Krull. Auhinna kolmas laureaat kuulutatakse välja Ants Orase sünniaastapäeval, 8. detsembril kell 18 Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19). | Selgusid Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alvar Loog, „Vari on huvitavam kui valgus“ (Rein Raua luulekogu „Unelindude rasked saapad“, Looming 2017, nr 2),
Ulrike Plath, „Klaasveranda ilma klaasita. Kolm võimalust mõista mõisakultuuri 21. sajandil“ (Tõnu Õnnepalu poeem „Klaasveranda“, Vikerkaar 2017, nr 1-2),
Joosep Susi, „Märkmeid Aare Pilve luulest“ (Aare Pilve luulekogu „Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007–2015)“, Keel ja Kirjandus 2017, nr 8-9),
Jaak Tomberg, „Kirjandus kui käegakatsutav kogemus“ (Tõnis Tootseni romaan „Esimene päev“, Sirp 10. II 2017),
Berk Vaher, „Pahema jala kindad“ (Aarne Rubeni romaan „Talvehommiku härmas kindakirjad. Mõistatuslik lugu Djatlovi kurust“, Looming 2016, nr 12).
SA Kultuurileht väljaannete toimetajate asutatud auhind määratakse statuudi kohaselt ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta. Auhinna suurus on tänavu 2000 eurot ja see pärineb Eesti Kultuurkapitalilt.
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna on varem pälvinud Johanna Ross ja Hasso Krull. Auhinna kolmas laureaat kuulutatakse välja Ants Orase sünniaastapäeval, 8. detsembril kell 18 Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19).
### Response:
Selgusid Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loodav erakond kutsub aktiivseid inimesi olenemata vanusest oma mõtete ja ideedega uude erakonda panustama, seisab kuulutuses. "Meie eesmärk on muuta pensioniiga Eestis turvaliseks ja auväärseks."
Nimeliselt pole kuulutuse all ühtegi kontakti ega ka telefoninumbrit. On vaid meiliaadress, kuhu asutajaliikmed saaksid kirjutada.
Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees Andres Ergma ütles ERR-ile, et nemad selle kuulutuse taga ei ole ning ta ei oska ka öelda, kes võiksid olla.
Endise Eesti Pensionäride Erakonna asutasid 2001. aastal kunagise Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna liikmed poolt, kes polnud rahul ühinemisega Eestimaa Rahvaliiduga.
Pensionäride Erakond ühines 2005. aastal Keskerakonnaga.
Eesti Päevaleht kirjutas, Eestis kavandavad mitu seltskonda uue erakonna loomist, nimetades ühe nimena Silver Tamburit – ajakirjanikku, kes parasjagu arendab ingliskeelset Eesti uudisteportaali Estonian World.
Ajalehe allikate andmetel moodustavad teise kodumaise grupi endised Isamaaliidu taustaga inimesed, kes on pettunud Isamaa ja Res Publica Liidus ja näevad praegustes kehvades toetusarvudes põhjust otsida endale uut kohta. | Lehekuulutus: loomisel on erakond Eesti Pensionäride Liit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loodav erakond kutsub aktiivseid inimesi olenemata vanusest oma mõtete ja ideedega uude erakonda panustama, seisab kuulutuses. "Meie eesmärk on muuta pensioniiga Eestis turvaliseks ja auväärseks."
Nimeliselt pole kuulutuse all ühtegi kontakti ega ka telefoninumbrit. On vaid meiliaadress, kuhu asutajaliikmed saaksid kirjutada.
Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees Andres Ergma ütles ERR-ile, et nemad selle kuulutuse taga ei ole ning ta ei oska ka öelda, kes võiksid olla.
Endise Eesti Pensionäride Erakonna asutasid 2001. aastal kunagise Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna liikmed poolt, kes polnud rahul ühinemisega Eestimaa Rahvaliiduga.
Pensionäride Erakond ühines 2005. aastal Keskerakonnaga.
Eesti Päevaleht kirjutas, Eestis kavandavad mitu seltskonda uue erakonna loomist, nimetades ühe nimena Silver Tamburit – ajakirjanikku, kes parasjagu arendab ingliskeelset Eesti uudisteportaali Estonian World.
Ajalehe allikate andmetel moodustavad teise kodumaise grupi endised Isamaaliidu taustaga inimesed, kes on pettunud Isamaa ja Res Publica Liidus ja näevad praegustes kehvades toetusarvudes põhjust otsida endale uut kohta.
### Response:
Lehekuulutus: loomisel on erakond Eesti Pensionäride Liit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkursi žürii koosneb Eesti, Läti, Leedu tuntud lauljatest ja heliloojatest, kes valivad kandidaatide videotutvustuste põhjal välja kümme esindajat igast riigist.
Žürii otsib võistlejad ise üles ning kohapealsete casting ute tulemusel valitakse finaali kolm osalejat nii Eestist Lätist kui ka Leedust. Üheksa parimat jätkavad võitlust peaauhinna ja Balti riikide parima noore laulja tiitli eest.
Finalistid esitavad telepubliku ees tuntud hitte viies voorus. Igas voorus tuleb esitlusele erinevat stiili muusika ning noored talendid esitavad maailmamuusikat koos Baltimaade tuntud bändidega.
Kes saab Balti riikide parima noore laulja tiitli, selgub juba 6. mail Tallinnas.
Eestist kannab telekonkursi üle ETV+, konkurss kuulutatakse välja juba lähiajal. | Balti riikide ühisel telekonkursil selgitatakse välja parim noor muusik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkursi žürii koosneb Eesti, Läti, Leedu tuntud lauljatest ja heliloojatest, kes valivad kandidaatide videotutvustuste põhjal välja kümme esindajat igast riigist.
Žürii otsib võistlejad ise üles ning kohapealsete casting ute tulemusel valitakse finaali kolm osalejat nii Eestist Lätist kui ka Leedust. Üheksa parimat jätkavad võitlust peaauhinna ja Balti riikide parima noore laulja tiitli eest.
Finalistid esitavad telepubliku ees tuntud hitte viies voorus. Igas voorus tuleb esitlusele erinevat stiili muusika ning noored talendid esitavad maailmamuusikat koos Baltimaade tuntud bändidega.
Kes saab Balti riikide parima noore laulja tiitli, selgub juba 6. mail Tallinnas.
Eestist kannab telekonkursi üle ETV+, konkurss kuulutatakse välja juba lähiajal.
### Response:
Balti riikide ühisel telekonkursil selgitatakse välja parim noor muusik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii on Marsil polaarmütsikesed, mis koosnevad osaliselt jäätunud veest. Veemolekule leidub madalas kontsentratsioonis Kuu külmade pooluste lähedal asuvates kraatrites, mille igavest pimedust otsene päikesevalgus kunagi ei häiri.
Planeetidevahelise automaatjaama Messenger andmete põhjal leidub vee molekule isegi kõige kuumema planeedi, Merkuuri poolustel asuvate kraatrite põhjas.
Ameerika kosmoseagntuuri NASA juhitud ning praegugi tegutseva sondi Dawn andmete põhjal on järeldatud, et Marsi ja Jupiteri vahele jääva asteroidivöö suurim liige, väikeplaneet Ceres peidab oma kivise ja orgaaniliste molekulidega kaetud pinna all suures koguses jäätunud vett.
Suur osa komeetide kaunitest sabadest moodustub tänu kergesti aurustuvatele jääliikidele nagu tahke süsinikoksiid ja vesi. Gaasidena vabanedes tirivad need endaga kaasa ka komeedi ehitusse kuuluvaid kivikesi ja süsinikupõhiseid tahkeid osakesi.
Vedelat vett võib ohtralt leiduda mitme hiidplaneedi jäise kuu pinna all. Juba ammu tuntud näide on Jupiteri kaaslane Europa, mille jäise pinna väga nooruslikud vormid paljastasid juba 1979. aastal Voyageri möödalennu ajal selle taevakeha dünaamilise olemuse.
Hiljuti, 2013. aastal avastati Hubble kosmoseteleskoopi kasutades, et Europa jääkihi all asuv hiidookean toidab võimsaid geisreid, mis paiskavad Jupiteri kaaslase ümbrusesse veemolekulide pilvi.
Hiljuti oma pikaajalise missiooni lõpetanud NASA ja Euroopa kosmoseagentuuri „viimane suur uurija”, Saturni ja tema rõngaid ning kaaslasi uurinud sond Cassini viis avastuseni, et geisrid purskavad ka Saturni pisikese jaise kaaslase Enceladuse lõunapooluse lähedal.
Cassini toimetas Saturni hiidkuule Titanile ka maanduri nimega Huygens, mis 2005. aastal paljastas esmakordselt selle kuu paksude pilvede all asuva maastiku.
Tuttavliku, kuid unenäolikult veidra Titani pinna moodustab kivimina jäätunud vesi, taevast sajab, meredes loksub ja jõgedes voolab aga metaan ja teised orgaanilised ühendid. | Vett on Päikesesüsteemis mujalgi külluses kui vaid Maal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii on Marsil polaarmütsikesed, mis koosnevad osaliselt jäätunud veest. Veemolekule leidub madalas kontsentratsioonis Kuu külmade pooluste lähedal asuvates kraatrites, mille igavest pimedust otsene päikesevalgus kunagi ei häiri.
Planeetidevahelise automaatjaama Messenger andmete põhjal leidub vee molekule isegi kõige kuumema planeedi, Merkuuri poolustel asuvate kraatrite põhjas.
Ameerika kosmoseagntuuri NASA juhitud ning praegugi tegutseva sondi Dawn andmete põhjal on järeldatud, et Marsi ja Jupiteri vahele jääva asteroidivöö suurim liige, väikeplaneet Ceres peidab oma kivise ja orgaaniliste molekulidega kaetud pinna all suures koguses jäätunud vett.
Suur osa komeetide kaunitest sabadest moodustub tänu kergesti aurustuvatele jääliikidele nagu tahke süsinikoksiid ja vesi. Gaasidena vabanedes tirivad need endaga kaasa ka komeedi ehitusse kuuluvaid kivikesi ja süsinikupõhiseid tahkeid osakesi.
Vedelat vett võib ohtralt leiduda mitme hiidplaneedi jäise kuu pinna all. Juba ammu tuntud näide on Jupiteri kaaslane Europa, mille jäise pinna väga nooruslikud vormid paljastasid juba 1979. aastal Voyageri möödalennu ajal selle taevakeha dünaamilise olemuse.
Hiljuti, 2013. aastal avastati Hubble kosmoseteleskoopi kasutades, et Europa jääkihi all asuv hiidookean toidab võimsaid geisreid, mis paiskavad Jupiteri kaaslase ümbrusesse veemolekulide pilvi.
Hiljuti oma pikaajalise missiooni lõpetanud NASA ja Euroopa kosmoseagentuuri „viimane suur uurija”, Saturni ja tema rõngaid ning kaaslasi uurinud sond Cassini viis avastuseni, et geisrid purskavad ka Saturni pisikese jaise kaaslase Enceladuse lõunapooluse lähedal.
Cassini toimetas Saturni hiidkuule Titanile ka maanduri nimega Huygens, mis 2005. aastal paljastas esmakordselt selle kuu paksude pilvede all asuva maastiku.
Tuttavliku, kuid unenäolikult veidra Titani pinna moodustab kivimina jäätunud vesi, taevast sajab, meredes loksub ja jõgedes voolab aga metaan ja teised orgaanilised ühendid.
### Response:
Vett on Päikesesüsteemis mujalgi külluses kui vaid Maal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu "Koridorid" sündis Leslie sõnul lihtsalt argipäeval trepist alla joostes. "Kajas tekkinud 7/8 rütmimõõt meenutas Pink Floyd'i "Money" karkassi ja niisama lihtsalt kõrvu kukkunud rütmiluup ei lasknud uue loo ideed kaua oodata," sõnas ta ja tõi välja, et mobiiliga salvestatud sämplingud said kodus seltsiks kiiresti mõned analoogsündid, grime trummid ja koridorist kaasa võetud lüürika mõtted. "Lõpuks salvestus kogu kupatus kassetilindil."
Värske singel on saanud ka video, mis valmis garaažist leitud pintslite ja värvi abil. "Paari tuttava tüdruku ja kaameramehe toel lõikus see kokku video pildireaks," selgitas ta. | Päeva video: Leslie Da Bass - "Koridorid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu "Koridorid" sündis Leslie sõnul lihtsalt argipäeval trepist alla joostes. "Kajas tekkinud 7/8 rütmimõõt meenutas Pink Floyd'i "Money" karkassi ja niisama lihtsalt kõrvu kukkunud rütmiluup ei lasknud uue loo ideed kaua oodata," sõnas ta ja tõi välja, et mobiiliga salvestatud sämplingud said kodus seltsiks kiiresti mõned analoogsündid, grime trummid ja koridorist kaasa võetud lüürika mõtted. "Lõpuks salvestus kogu kupatus kassetilindil."
Värske singel on saanud ka video, mis valmis garaažist leitud pintslite ja värvi abil. "Paari tuttava tüdruku ja kaameramehe toel lõikus see kokku video pildireaks," selgitas ta.
### Response:
Päeva video: Leslie Da Bass - "Koridorid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu ülikooli juhtivteadur Urmas Saarma kirjutab novembri-detsembri Horisondis, et muistne inimene kannatas alatihti nälga, mistõttu oli tema peamine mure toidupoolise hankimine. Üks hundi kodustamise peamisi põhjusi võis seetõttu olla nende loomade tarvitamine toiduks, eriti suure nälja perioodil.
Ühe kodustamise piirkonnana on pakutud praeguse Hiina territooriumi idaosa ja on teada, et sealkandis on kasvatatud koeri toiduks juba aastatuhandeid.
Selleks et halbadel aegadel näljast pääseda, pidi inimene tekitama toidutagavara. Inimasustuste ümbruses luusivaid hunte olnuks raske stabiilse toidutagavarana kasutada, kuna pidevate tapmiste korral oleks hundid inimesi vältima hakanud.
Tõenaolisemalt hakati hunte kasvatama aedikutes ning osa neist vajadusel toiduks kasutama. Mõned inimrühmad võisid hunte oma rännakutel toidutagavarana kaasa vedada. Ka indiaanlaste seas esines hõime, kes tarvitasid koeri toiduks.
Koerte söömisel on pikk ajalugu, see on olnud laialt levinud pea kõikjal, kus koeri leidus, sh Euroopas ja ka meie aladel. Näiteks Mehhikos, kus koeri kasvatati toiduks, kehtestasid olmeekide valitsejad 3000 aastat tagasi põlluharijatele aastamaksu, mis tuli tasuda üksnes maisiga nuumatud koertega.
Asteegid aga aretasid karvutu koera, keda ülikud pidusöökidel sõid. Arvatakse, et karvutut koera oli parem tulel küpsetada. Euroopas oli koerte söömine väga levinud komme kuni Rooma impeeriumi kadumiseni.
1910. aastal Pariisis pildistatud lihapood, kus müüdi koeraliha. Autor: Wikimedia Commons
Tänapäeval süüakse erinevates Aasia maades hinnanguliselt 30 miljonit koera aastas. Üks suurimatest koeraliha tarbijatest on Hiina, kus koerte söömine on iidne traditsioon, mis ulatub kirjalike allikate põhjal ligi 4000 aasta tagusesse aega. Hiinas tapetakse toiduks umbes 10 miljonit koera aastas.
Viimastel aastatel on rahvusvaheliselt enim kõneainet pakkunud Hiina lõunaosas Guangxi Tšuangi autonoomses regioonis suvise pööripäeva aegu toimuv Yulini koerasöömise festival. Kümmekond päeva kestva ürituse käigus tapetakse toiduks 10 000 koera.
Festival on kutsunud esile ulatuslikke rahvusvahelisi proteste, ent selle vastu võitlevad aktiivselt ka hiinlased ise. Kriitikute sõnul ei ole sel festivalil vähimatki kultuurilist väärtust, pooldajad aga viitavad põlisele Hiina traditsioonile süüa koeri. | Koerte söömise komme võib olla kunagise hundi kodustamise vili | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu ülikooli juhtivteadur Urmas Saarma kirjutab novembri-detsembri Horisondis, et muistne inimene kannatas alatihti nälga, mistõttu oli tema peamine mure toidupoolise hankimine. Üks hundi kodustamise peamisi põhjusi võis seetõttu olla nende loomade tarvitamine toiduks, eriti suure nälja perioodil.
Ühe kodustamise piirkonnana on pakutud praeguse Hiina territooriumi idaosa ja on teada, et sealkandis on kasvatatud koeri toiduks juba aastatuhandeid.
Selleks et halbadel aegadel näljast pääseda, pidi inimene tekitama toidutagavara. Inimasustuste ümbruses luusivaid hunte olnuks raske stabiilse toidutagavarana kasutada, kuna pidevate tapmiste korral oleks hundid inimesi vältima hakanud.
Tõenaolisemalt hakati hunte kasvatama aedikutes ning osa neist vajadusel toiduks kasutama. Mõned inimrühmad võisid hunte oma rännakutel toidutagavarana kaasa vedada. Ka indiaanlaste seas esines hõime, kes tarvitasid koeri toiduks.
Koerte söömisel on pikk ajalugu, see on olnud laialt levinud pea kõikjal, kus koeri leidus, sh Euroopas ja ka meie aladel. Näiteks Mehhikos, kus koeri kasvatati toiduks, kehtestasid olmeekide valitsejad 3000 aastat tagasi põlluharijatele aastamaksu, mis tuli tasuda üksnes maisiga nuumatud koertega.
Asteegid aga aretasid karvutu koera, keda ülikud pidusöökidel sõid. Arvatakse, et karvutut koera oli parem tulel küpsetada. Euroopas oli koerte söömine väga levinud komme kuni Rooma impeeriumi kadumiseni.
1910. aastal Pariisis pildistatud lihapood, kus müüdi koeraliha. Autor: Wikimedia Commons
Tänapäeval süüakse erinevates Aasia maades hinnanguliselt 30 miljonit koera aastas. Üks suurimatest koeraliha tarbijatest on Hiina, kus koerte söömine on iidne traditsioon, mis ulatub kirjalike allikate põhjal ligi 4000 aasta tagusesse aega. Hiinas tapetakse toiduks umbes 10 miljonit koera aastas.
Viimastel aastatel on rahvusvaheliselt enim kõneainet pakkunud Hiina lõunaosas Guangxi Tšuangi autonoomses regioonis suvise pööripäeva aegu toimuv Yulini koerasöömise festival. Kümmekond päeva kestva ürituse käigus tapetakse toiduks 10 000 koera.
Festival on kutsunud esile ulatuslikke rahvusvahelisi proteste, ent selle vastu võitlevad aktiivselt ka hiinlased ise. Kriitikute sõnul ei ole sel festivalil vähimatki kultuurilist väärtust, pooldajad aga viitavad põlisele Hiina traditsioonile süüa koeri.
### Response:
Koerte söömise komme võib olla kunagise hundi kodustamise vili |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleva aasta veebruaris esitas Tallinna Vesi riigikohtule kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu 26. jaanuari otsuse peale, millega kohus jättis rahuldamata ettevõtte kaebuse tariifivaidluses. 20. juunil otsustas riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtta.
Konkurentsiamet on alates 2011. aasta maist keeldunud rahuldamast Tallinna Vee poolt esitatud vee- ja reoveeteenuse hinnataotlusi.
2011. aasta oktoobris tegi konkurentsiamet Tallinna Veele ettekirjutuse tariifide vähendamiseks. Konkurentsiamet ei ole oma seisukohta muutnud hoolimata sellest, et Eesti kohtud on tunnistanud 2001. aastal sõlmitud teenuslepingu tariife puudutava osa halduslepinguks.
Tallinna Vesi on tänaseni seisukohal, et halduslepingut peab riik haldusmenetluse seaduse alusel järgima kuni lepingu muutmise või kehtetuks tunnistamiseni. | Riigikohus teeb Tallinna Vee tariifivaidluses otsuse 12. detsembril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva aasta veebruaris esitas Tallinna Vesi riigikohtule kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu 26. jaanuari otsuse peale, millega kohus jättis rahuldamata ettevõtte kaebuse tariifivaidluses. 20. juunil otsustas riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtta.
Konkurentsiamet on alates 2011. aasta maist keeldunud rahuldamast Tallinna Vee poolt esitatud vee- ja reoveeteenuse hinnataotlusi.
2011. aasta oktoobris tegi konkurentsiamet Tallinna Veele ettekirjutuse tariifide vähendamiseks. Konkurentsiamet ei ole oma seisukohta muutnud hoolimata sellest, et Eesti kohtud on tunnistanud 2001. aastal sõlmitud teenuslepingu tariife puudutava osa halduslepinguks.
Tallinna Vesi on tänaseni seisukohal, et halduslepingut peab riik haldusmenetluse seaduse alusel järgima kuni lepingu muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.
### Response:
Riigikohus teeb Tallinna Vee tariifivaidluses otsuse 12. detsembril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate edukaim skoorija oli 15 punktiga (+12) temporündaja Siim Ennemuist, kes lõi 12 tõstest punktiks kaheksa ning lisas kuus silma blokiga ja lõi ka ühe serviässa. Hiljuti meeskonnaga liitunud valgevenelane Kirill Krasnevski pole peatreener Andres Toode sõnul veel heas mänguvormis ning juhendaja andis seetõttu karikamängus Krasnevskile ohtralt mänguaega. Nurgaründaja arvele kogunes 14 punkti (+10). Kogu Rakvere meeskonna servi vastuvõtt oli 70,8%, rünnakuid lahendati 52,4-protsendiliselt, vahendab volley.ee.
TTÜ/Kiili jäi hätta eelkõige rünnakul. Kui servid saadi kätte 57,4-protsendiliselt, siis rünnakul oli meeskonna õnnestumise protsent vaid 36,4. Madis Pärtel oli üheksa punktiga (+6) kaotajate resultatiivseim.
Rakvere meeskonna vastaseks on poolfinaalis Saaremaa VK, kes alistas otsustavas mängus 3:0 (22, 26, 22) Tallinna Selver.
Teisipäeval selgus esimene karikamängude poolfinalist, kui TTÜ alistas ka kordusmängus esiliiga liidermeeskonna LotusTimber/Neemeco SK 3:0. TTÜ kohtub poolfinaalis kas Pärnu Võrkpalliklubi või Tartu Bigbankiga. Selle paari avamängu võitis 3:2 Pärnu, korduskohtumine toimub 29. novembril.
Karikavõistlustel selgub edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes. Kui mõlemad võistkonnad võidavad ühe kohtumise, määrab edasipääseja punktide arv. Nagu ikka, 3:0 ja 3:1 edu annavad võitjale kolm ja kaotajale null punkti, 3:2 paremuse eest teenib võitja kaks ja kaotaja ühe punkti. Punktide võrdsuse korral mängitakse edasipääseja selgitamiseks kuldne geim. Finaalis selgub võitja ühe mänguga. | Rakvere jõudis karikavõistlustel poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate edukaim skoorija oli 15 punktiga (+12) temporündaja Siim Ennemuist, kes lõi 12 tõstest punktiks kaheksa ning lisas kuus silma blokiga ja lõi ka ühe serviässa. Hiljuti meeskonnaga liitunud valgevenelane Kirill Krasnevski pole peatreener Andres Toode sõnul veel heas mänguvormis ning juhendaja andis seetõttu karikamängus Krasnevskile ohtralt mänguaega. Nurgaründaja arvele kogunes 14 punkti (+10). Kogu Rakvere meeskonna servi vastuvõtt oli 70,8%, rünnakuid lahendati 52,4-protsendiliselt, vahendab volley.ee.
TTÜ/Kiili jäi hätta eelkõige rünnakul. Kui servid saadi kätte 57,4-protsendiliselt, siis rünnakul oli meeskonna õnnestumise protsent vaid 36,4. Madis Pärtel oli üheksa punktiga (+6) kaotajate resultatiivseim.
Rakvere meeskonna vastaseks on poolfinaalis Saaremaa VK, kes alistas otsustavas mängus 3:0 (22, 26, 22) Tallinna Selver.
Teisipäeval selgus esimene karikamängude poolfinalist, kui TTÜ alistas ka kordusmängus esiliiga liidermeeskonna LotusTimber/Neemeco SK 3:0. TTÜ kohtub poolfinaalis kas Pärnu Võrkpalliklubi või Tartu Bigbankiga. Selle paari avamängu võitis 3:2 Pärnu, korduskohtumine toimub 29. novembril.
Karikavõistlustel selgub edasipääseja kahe mängu kokkuvõttes. Kui mõlemad võistkonnad võidavad ühe kohtumise, määrab edasipääseja punktide arv. Nagu ikka, 3:0 ja 3:1 edu annavad võitjale kolm ja kaotajale null punkti, 3:2 paremuse eest teenib võitja kaks ja kaotaja ühe punkti. Punktide võrdsuse korral mängitakse edasipääseja selgitamiseks kuldne geim. Finaalis selgub võitja ühe mänguga.
### Response:
Rakvere jõudis karikavõistlustel poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Olukorras, kus enamusaktsionärid ei jaota pikaaegselt dividende, takistavad ligipääsu teabele ning samas võimaldavad enamusaktsionäridel saada kõrgeid juhtimistasusid, hüvesid ja täiendavaid kasu teenimise võimalusi, ei saa rääkida aktsionäride võrdsest kohtlemisest," ütles liidu õiguspoliitika toimkonna juht Margus Moor.
Moori sõnul võivad enamusaktsionärid kasumi ettevõttest välja viia näiteks sõlmides teenuse osutamise lepinguid endaga seotud ettevõtetega.
Vähemusel puudub võimalus selliseid lepinguid vaidlustada või isegi nendest lepingutest teada saada. "Väikeaktsionäri tootlus selliste aktsiate pealt on olematu, samuti puudub võimalus aktsiaid või osasid maha müüa, kuna keegi ei ole selliste aktsiate või osade omandamisest huvitatud," märkis Moor.
EVAL leiab, et enamik vähemus- ja enamusaktsionäride vahelistes suhetes esinevaid probleeme õnnestuks lahendada ühingust väljaastumisõiguse kehtestamisega mõjuval põhjusel.
„Mõjuva põhjusena tuleks käsitleda olukorda, kus enamus on pikaaegselt jätnud maksmata dividende, kuigi ettevõtte võimalused seda lubavad, ei anna vähemusele teavet ühingu juhtimise ja sõlmitud lepingute kohta ning kui esinevad kahtlused, et enamus on püüdnud raha ühingust juhtida enamuse kätte ilma dividende maksmata,“ selgitas Moor.
„Ühingust väljumise mõjuval põhjusel peaks otsustama kohus kaaludes eelkõige enamus- ja vähemusaktsionäride vastastikkuseid huve ja arvestades seejuures äriühingu majanduslikku olukorda, investeerimisvajadusi, tulevikuplaane jne. Väljumisõigust on võimalik reguleerida selliselt, et igal üksikjuhul jõutakse õiglase olukorrani.“ | Väikeaktsionäride liit tegi õiguskomisjonile ettepanku seadusemuudatuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Olukorras, kus enamusaktsionärid ei jaota pikaaegselt dividende, takistavad ligipääsu teabele ning samas võimaldavad enamusaktsionäridel saada kõrgeid juhtimistasusid, hüvesid ja täiendavaid kasu teenimise võimalusi, ei saa rääkida aktsionäride võrdsest kohtlemisest," ütles liidu õiguspoliitika toimkonna juht Margus Moor.
Moori sõnul võivad enamusaktsionärid kasumi ettevõttest välja viia näiteks sõlmides teenuse osutamise lepinguid endaga seotud ettevõtetega.
Vähemusel puudub võimalus selliseid lepinguid vaidlustada või isegi nendest lepingutest teada saada. "Väikeaktsionäri tootlus selliste aktsiate pealt on olematu, samuti puudub võimalus aktsiaid või osasid maha müüa, kuna keegi ei ole selliste aktsiate või osade omandamisest huvitatud," märkis Moor.
EVAL leiab, et enamik vähemus- ja enamusaktsionäride vahelistes suhetes esinevaid probleeme õnnestuks lahendada ühingust väljaastumisõiguse kehtestamisega mõjuval põhjusel.
„Mõjuva põhjusena tuleks käsitleda olukorda, kus enamus on pikaaegselt jätnud maksmata dividende, kuigi ettevõtte võimalused seda lubavad, ei anna vähemusele teavet ühingu juhtimise ja sõlmitud lepingute kohta ning kui esinevad kahtlused, et enamus on püüdnud raha ühingust juhtida enamuse kätte ilma dividende maksmata,“ selgitas Moor.
„Ühingust väljumise mõjuval põhjusel peaks otsustama kohus kaaludes eelkõige enamus- ja vähemusaktsionäride vastastikkuseid huve ja arvestades seejuures äriühingu majanduslikku olukorda, investeerimisvajadusi, tulevikuplaane jne. Väljumisõigust on võimalik reguleerida selliselt, et igal üksikjuhul jõutakse õiglase olukorrani.“
### Response:
Väikeaktsionäride liit tegi õiguskomisjonile ettepanku seadusemuudatuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minifestivali avab Priit Pääsukese täispikk debüütmängufilm "Keti lõpp", mis räägib loo ühe burgerisöögikoha elust, inimestest, kes seal söömas käivad ning mikrokosmosest, mis tekib nende suurte klaasseinte vahel.
Linastub 27. novembril kell 19.00, kohal on ka režissöör Priit Pääsuke, produtsent Marianne Ostrat ja osatäitja Maiken Schmidt.
Näha saab ka moekino - ekraanile jõuab dokumentaalfilm "Manolo: poiss, kes valmistas kingi sisalikele", mis räägib loo tuntud kingakunstnik Manolo Blahnikust ning tema ekstravagantsest argielust.
Linastub 28. novembril kell 19.00.
Kõigil huvilistel on ainukordne võimalus näha ka Andrei Zvjagintsevi linalugu "Armastuseta", mis linastub sel aastal PÖFFil ning jõuab detsembri alguses ka laiemalt kinolevisse.
Linastub 29. november kell 19.00.
Järgnevatel päevadel läheb kava tihedamaks. Vaatajate ette jõuavad näiteks Terje Toomistu dokumentaalfilm "Nõukogude hipid" ning Susan Johnsoni romantiline komöödia "Carrie Pilby".
Linastuvad 30. novembril kell 18:00 ja 19:45.
Ühel õhtul on kogu filmiprogramm pühendatud Sulev Keedusele, kui linastuvad nii tema värske dokumentaalfilm "Sõda" kui ka PÖFFi põhivõistlusprogrammis linastuv "Mehetapja / Süütu / Vari".
Linastuvad 1. detsember kell 17:30 ja 19:30, kohal on ka režissöör ise.
Festivali lõpetavad Soome-Rootsi-Eesti linalugu "Igitee", mis jäi Lembit Ulfsaki viimaseks filmirolliks, ning Michel Haneke uus film"Õnnelik lõpp".
Linastuvad 2. detsembril kell 17:00 ja 19:30. | Kuressaare filminädal viib sealse publikuni viimase aja filmiparemiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minifestivali avab Priit Pääsukese täispikk debüütmängufilm "Keti lõpp", mis räägib loo ühe burgerisöögikoha elust, inimestest, kes seal söömas käivad ning mikrokosmosest, mis tekib nende suurte klaasseinte vahel.
Linastub 27. novembril kell 19.00, kohal on ka režissöör Priit Pääsuke, produtsent Marianne Ostrat ja osatäitja Maiken Schmidt.
Näha saab ka moekino - ekraanile jõuab dokumentaalfilm "Manolo: poiss, kes valmistas kingi sisalikele", mis räägib loo tuntud kingakunstnik Manolo Blahnikust ning tema ekstravagantsest argielust.
Linastub 28. novembril kell 19.00.
Kõigil huvilistel on ainukordne võimalus näha ka Andrei Zvjagintsevi linalugu "Armastuseta", mis linastub sel aastal PÖFFil ning jõuab detsembri alguses ka laiemalt kinolevisse.
Linastub 29. november kell 19.00.
Järgnevatel päevadel läheb kava tihedamaks. Vaatajate ette jõuavad näiteks Terje Toomistu dokumentaalfilm "Nõukogude hipid" ning Susan Johnsoni romantiline komöödia "Carrie Pilby".
Linastuvad 30. novembril kell 18:00 ja 19:45.
Ühel õhtul on kogu filmiprogramm pühendatud Sulev Keedusele, kui linastuvad nii tema värske dokumentaalfilm "Sõda" kui ka PÖFFi põhivõistlusprogrammis linastuv "Mehetapja / Süütu / Vari".
Linastuvad 1. detsember kell 17:30 ja 19:30, kohal on ka režissöör ise.
Festivali lõpetavad Soome-Rootsi-Eesti linalugu "Igitee", mis jäi Lembit Ulfsaki viimaseks filmirolliks, ning Michel Haneke uus film"Õnnelik lõpp".
Linastuvad 2. detsembril kell 17:00 ja 19:30.
### Response:
Kuressaare filminädal viib sealse publikuni viimase aja filmiparemiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žalgiris juhtis suurema osa mängust, neljandal veerandajal oli edu vahepeal ka kahekohaline. Võitjate parim oli 22 punkti – neist 20 esimesel poolajal – visanud Edgaras Ulanovas, kes sai lisaks kirja seitse lauapalli ja neli korvisöötu. Paulius Jankunas lisas 17 punkti ja võttis kuus lauapalli. Efesi resultatiivseim oli Bryant Dunston 17 punktiga, Josh Adams lisas 15 punkti.
Žalgirisel on nüüd kirjas viis võitu ja neli kaotust, Efesile oli see kahe võidu kõrvale seitsmes kaotus.
Tulemused:
Kaunase Žalgiris – Anadolu Efes 91:83
Brose Baskets – Valencia 83:82
Milano Olimpia – Olympiakos 85:86
Barcelona – Tel Avivi Maccabi 89:67
Crvena Zvezda – Baskonia 81:85 | Žalgiris naasis Euroliigas võidulainele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žalgiris juhtis suurema osa mängust, neljandal veerandajal oli edu vahepeal ka kahekohaline. Võitjate parim oli 22 punkti – neist 20 esimesel poolajal – visanud Edgaras Ulanovas, kes sai lisaks kirja seitse lauapalli ja neli korvisöötu. Paulius Jankunas lisas 17 punkti ja võttis kuus lauapalli. Efesi resultatiivseim oli Bryant Dunston 17 punktiga, Josh Adams lisas 15 punkti.
Žalgirisel on nüüd kirjas viis võitu ja neli kaotust, Efesile oli see kahe võidu kõrvale seitsmes kaotus.
Tulemused:
Kaunase Žalgiris – Anadolu Efes 91:83
Brose Baskets – Valencia 83:82
Milano Olimpia – Olympiakos 85:86
Barcelona – Tel Avivi Maccabi 89:67
Crvena Zvezda – Baskonia 81:85
### Response:
Žalgiris naasis Euroliigas võidulainele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | GfK statistika järgi kasvas mobiiltelefonide jaemüügi käive oktoobris septembriga võrreldes 10%, seda eelkõige seetõttu, et kliendid soetavad üha enam kõrgema hinnatasemega nutitelefone.
Nuputelefonide käive oli languses 3% eelmise kuu võrdluses ning antud trend kinnitab, et tarbija eelistab üha kallimat nutikat mudelit, mille kasutusiga on ühtlasi ka pikem.
Oktoobris Eesti jaeturul müüdud mobiilidest olid GfK statistika järgi 28 300 nuti- ja 6800 nuputelefonid. | Oktoobris osteti mobiiltelefone 10 miljoni eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
GfK statistika järgi kasvas mobiiltelefonide jaemüügi käive oktoobris septembriga võrreldes 10%, seda eelkõige seetõttu, et kliendid soetavad üha enam kõrgema hinnatasemega nutitelefone.
Nuputelefonide käive oli languses 3% eelmise kuu võrdluses ning antud trend kinnitab, et tarbija eelistab üha kallimat nutikat mudelit, mille kasutusiga on ühtlasi ka pikem.
Oktoobris Eesti jaeturul müüdud mobiilidest olid GfK statistika järgi 28 300 nuti- ja 6800 nuputelefonid.
### Response:
Oktoobris osteti mobiiltelefone 10 miljoni eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koduliigaski kehva mängupilti näitav Everton pole suutnud end pärast Ronald Koemani vallandamist veel leida. Seekord oli külas Serie A esikümne tiim Atalanta ning mäng tundus veel teise poolaja keskpaigani päästetav, kui Sandro Ramirez lõi ühe tagasi ning vähendas vahe minimaalseks. Atalanta suutis aga lõpuminutitel enda tugevuse maksma panna, vahendab Soccernet.ee.
AC Milanil läks asi pea samamoodi: kodus jäädi küll Leonardo Bonucci uskumatust prohmakast 0:1 kaotusseisu, kuid vastust ei pidanud kaua ootama. Kõigest kuus minutit hiljem seadis vasakkaitsja Ricardo Rodriguez tabloole viiginumbrid ja produktiivne ründeduo Andre Silva-Patrick Cutrone lõid kahe peale neli väravat ning Viini Austria 5:1 alistamisega kindlustati grupivõit.
Tulemused:
A-alagrupp:
Astana – Villarreal 2:3 (1:1)
Tel Avivi Maccabi – Praha Slavia 0:2 (0:1)
B-alagrupp:
Belgradi Partizan – Berni Young Boys 2:1 (1:1)
Skenderbeu – Kiievi Dinamo 3:2 (1:1)
C-alagrupp:
Braga – Hoffenheim 3:1 (1:0)
Ludogorets – Basaksehir 1:2 (0:2)
D-alagrupp:
AC Milan – Viini Austria 5:1 (3:1)
Ateena AEK – Rijeka 2:2 (1:2)
E-alagrupp:
Everton – Atalanta 1:4 (0:1)
Lyon – Apollon 4:0 (2:0)
F-alagrupp:
Moskva Lokomotiv – Kopenhaagen 2:1 (1:1)
Tiraspoli Sheriff – Zlin 1:0 (1:0)
G-alagrupp:
Lugano – Hapoel Be'er Sheva 1:0 (0:0)
Viktoria Plzen – Bukaresti Steaua 2:0 (0:0)
H-alagrupp:
Barõssavi BATE – Crvena Zvezda 0:0
Köln – Arsenal 1:0 (0:0)
I-alagrupp:
Konyaspor – Marseille 1:1 (0:0)
RB Salzburg – Vitoria de Guimaraes 3:0 (2:0)
J-alagrupp:
Bilbao Athletic – Berliini Hertha 3:2 (1:2)
Östersund - Luganski Zorja 2:0 (1:0)
K-alagrupp:
Lazio – Arnhemi Vitesse 1:1 (1:1)
Nice – Zulte-Waregem 3:1 (2:0)
L-alagrupp:
Rosenborg – Real Sociedad 0:1 (0:0)
Peterburi Zenit – FK Skopje Vardar 2:1 (2:0) | Evertonile kolmas järjestikune kaotus, Milan kindlustas grupivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koduliigaski kehva mängupilti näitav Everton pole suutnud end pärast Ronald Koemani vallandamist veel leida. Seekord oli külas Serie A esikümne tiim Atalanta ning mäng tundus veel teise poolaja keskpaigani päästetav, kui Sandro Ramirez lõi ühe tagasi ning vähendas vahe minimaalseks. Atalanta suutis aga lõpuminutitel enda tugevuse maksma panna, vahendab Soccernet.ee.
AC Milanil läks asi pea samamoodi: kodus jäädi küll Leonardo Bonucci uskumatust prohmakast 0:1 kaotusseisu, kuid vastust ei pidanud kaua ootama. Kõigest kuus minutit hiljem seadis vasakkaitsja Ricardo Rodriguez tabloole viiginumbrid ja produktiivne ründeduo Andre Silva-Patrick Cutrone lõid kahe peale neli väravat ning Viini Austria 5:1 alistamisega kindlustati grupivõit.
Tulemused:
A-alagrupp:
Astana – Villarreal 2:3 (1:1)
Tel Avivi Maccabi – Praha Slavia 0:2 (0:1)
B-alagrupp:
Belgradi Partizan – Berni Young Boys 2:1 (1:1)
Skenderbeu – Kiievi Dinamo 3:2 (1:1)
C-alagrupp:
Braga – Hoffenheim 3:1 (1:0)
Ludogorets – Basaksehir 1:2 (0:2)
D-alagrupp:
AC Milan – Viini Austria 5:1 (3:1)
Ateena AEK – Rijeka 2:2 (1:2)
E-alagrupp:
Everton – Atalanta 1:4 (0:1)
Lyon – Apollon 4:0 (2:0)
F-alagrupp:
Moskva Lokomotiv – Kopenhaagen 2:1 (1:1)
Tiraspoli Sheriff – Zlin 1:0 (1:0)
G-alagrupp:
Lugano – Hapoel Be'er Sheva 1:0 (0:0)
Viktoria Plzen – Bukaresti Steaua 2:0 (0:0)
H-alagrupp:
Barõssavi BATE – Crvena Zvezda 0:0
Köln – Arsenal 1:0 (0:0)
I-alagrupp:
Konyaspor – Marseille 1:1 (0:0)
RB Salzburg – Vitoria de Guimaraes 3:0 (2:0)
J-alagrupp:
Bilbao Athletic – Berliini Hertha 3:2 (1:2)
Östersund - Luganski Zorja 2:0 (1:0)
K-alagrupp:
Lazio – Arnhemi Vitesse 1:1 (1:1)
Nice – Zulte-Waregem 3:1 (2:0)
L-alagrupp:
Rosenborg – Real Sociedad 0:1 (0:0)
Peterburi Zenit – FK Skopje Vardar 2:1 (2:0)
### Response:
Evertonile kolmas järjestikune kaotus, Milan kindlustas grupivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas jõudis Jelena oma teadustööga nii kaugele, et tal avanes võimalus õppida ühelt maailma parimalt mikroanalüsaatorite valdkonna spetsialistilt – Peter Willis, kes tegutseb samal alal, kuid teeb seda kosmose tasandil?
Oma teadusliku põhihariduse ehk bakalaureuse- ja magistrikraadi omandas Jelena Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) toiduainetehnoloogia erialal. Tööd alustades hakkas teda järjest enam huvitama analüüsid.
„Toitu on palju, need on erinevad ja mind hakkas huvitama, mis nende toitude ja toitainete sees siis ikkagi tegelikult on. See on maailm, mida saab väga erinevatel viisidel uurida ja nii sattusingi seda uurima doktorantuuri.“
Väheuuritud valdkond mikrofluidika
TTÜ analüütilise keemia professor Mihkel Kaljurand oli see, kes Jelenat õpingute ajal väga palju toetas ja suunas. Prof Kaljurand oli ka see, kes tuli ja pakkus Jelenale uurimiseks valdkonda, mida väidetavalt maailmas on väga vähe uuritud ja konkreetselt mikrofluidika ühendamist analüütilisete lahutusmeetoditega ei uurinud tol hetkel mitte keegi. Viimase paari-kolme aasta jooksul on uurimused selles valdkonnas suurenenud.
"Näiteks kasutas politsei Jelena leiutist Weekend festivalil."
„Mikrofluidika tähendab, et tegeletakse vedelikega mikro- või nanotasandil ehk need vedelike kogused, mida uuritakse on väga-väga väikesed. See on väga põnev maailm, sest me ei saa nende vedelikega ainult manipuleerida, vaid suudame neid ka analüüsida.“ Praeguseks on Jelena loodusteaduste doktor ja tegeleb oma teadustöös mikrofluidika ja mikroanalüsaatoritega.
Praktiline kasutusvaldkond
TTÜ teadlaste töögrupp, kuhu lisaks Kaljurannale ja Gorbatšovale kuulusid analüütilise keemia õppetooli dotsent Maria Kuhtinskaja ja vanemteadur Merike Vaher, mõtlesid välja maailmas ainulaadse mikrotilkade tekitamise tehnoloogia, mis sobib kaasakantavate automaatsete analüüsiseadmete jaoks erinevates valdkondades alates sisejulgeolekust kuni keskkonnaseire ja kosmoseuuringuteni. Leiutise registreeris patendiamet kasuliku mudelina.
Olles avaldanud oma uurimusest artikli maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Analytical Chemistry hakkas Jelena uurima, kuidas saaks seda tehnoloogiat arendada nii, et seda saaks kasutada võimalikult erinevates valdkondades. Selgus, et olemasolevad seadmed/instrumendid olid liiga suured, mistõttu oli vaja need ümber ehitada.
„Eelmainitud kasuliku mudelist said alguse erinevad projektid, näiteks koostöö Politseiametiga. Ehitasime oma instrumenti ümber nii, et politsei saaks seda kasutada narkootiliste ainete analüsaatorina. See tähendab, et narkojoobe tuvastamine võtab aega mõned minutid.“
Teadustöö või äriprojekt?
Lisaks hakkas Jelena uurima võimalusi oma teadustöö rahastamiseks. Kui mõne lihtsama prototüübi loomiseks võib start-up vajada mõne tuhande euro suurust rahasüsti, siis teadustööd on enamasti kordades kulukamad. „Nii tegin taotluse prototüüpide rahastule Prototron. See oli üldse minu esimene kogemus tööstusega. Teadlastel ei ole kuigi palju kogemusi, kuidas pakkuda oma ideid tööstusele või kuidas oma teadustööd ja leiutisi investoritele eduka äriprojektina maha müüa. Mitu korda saadeti minu taotlused tagasi, esimestel kordadel sain väga kõva kriitikat. See oli väga hea õpikoht ja ma ei andnud alla.”
"Teadlastel ei ole kuigi palju kogemusi, kuidas pakkuda oma ideid tööstusele või kuidas oma teadustööd ja leiutisi investoritele eduka äriprojektina maha müüa."
2015. aasta Prototroni suvises, vaid TTÜ teadlastele loodud voorus jõudis Jelena oma eesmärgini: sai oma ideele – narkootiliste ainete analüsaator – 22 000 euro suuruse toetuse. “Kui olime juba esmase rahastuse Prototronilt saanud, hakkas meie idee ka investoreid väga huvitama.”
Näiteks on TTÜ Mektorys kosmoseuuringute programm, millega liitusime ja kus saime oma ideed edasi arendada. Selgus, et kosmosevaldkonnas on huvi minu töö vastu väga suur ja selle tulemusena tuli prof Kaljurand minu juurde ja küsis:“Mis Sa NASAst arvad?“ Peale pikka vaikust suutsin ennast koguda ja vastata, et see on ju super.“
Kõikide võimaluste maa Ameerika
Mihkel Kaljurand tutvustas Jelenale fondi Fulbright, kellega Mektory USA saatkonna kaudu koostööd teeb. „Nii nagu varem Prototronile, esitasin Fulbrighti programmi taotluse, sain raha ja nüüd lähen akadeemiliseks aastaks Ameerikasse Californiasse, kus Los Angelese äärelinnas tegutsevas laboris töötab suurepärane teadur Peter Willis, kes tegeleb sama asjaga nagu mina – mikroanalüsaatorid, ainult selle vahega, et tema tööks on viia need kosmosesse . Nüüd lähen sinna õppima, kuidas saaks seda tehnoloogiat edasi arendada ja ka Eestisse tagasi tuua.“
"Nüüd lähen sinna õppima, kuidas saaks seda tehnoloogiat edasi arendada ja ka Eestisse tagasi tuua."
Jelena Gorbatšova Autor: Sven Kiloman
Jelena räägib, et teadustöö tegemine on nagu abiellumine.
„Ka naisena ei taha ma ju kõike oma mehe kohta välja öelda, aga mina ise olen tema endale kaaslaseks valinud. Samuti olen ma valinud teaduse tee. Muidugi, me oleme kõik inimesed ja selliseid hetki tuleb ette, kus istud ja mõtled, et mitte midagi välja tule. Siis joon teed, söön šokolaadi ja kuskilt tuleb ikka mõni uus idee, mida katsetada. Kui seejärel jooksed hommikul esimese asjana laborisse, proovid ja „Hurraa, see töötab!“ – need hetked annavadki sellele asjale sära. Kui silmades seda sära pole, siis ehk pole teadus selle inimese jaoks? Kui käisin Tokyos praktikal, siis olin laboris ainus naine ja see oli väga meeldiv kogemus. Olla naine teaduses ei ole midagi alandavat. Kui sa ise ennast ei alanda, siis ei alanda sind ka teised. Meil Eestis on sellega küll kõik korras.“ | TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas jõudis Jelena oma teadustööga nii kaugele, et tal avanes võimalus õppida ühelt maailma parimalt mikroanalüsaatorite valdkonna spetsialistilt – Peter Willis, kes tegutseb samal alal, kuid teeb seda kosmose tasandil?
Oma teadusliku põhihariduse ehk bakalaureuse- ja magistrikraadi omandas Jelena Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) toiduainetehnoloogia erialal. Tööd alustades hakkas teda järjest enam huvitama analüüsid.
„Toitu on palju, need on erinevad ja mind hakkas huvitama, mis nende toitude ja toitainete sees siis ikkagi tegelikult on. See on maailm, mida saab väga erinevatel viisidel uurida ja nii sattusingi seda uurima doktorantuuri.“
Väheuuritud valdkond mikrofluidika
TTÜ analüütilise keemia professor Mihkel Kaljurand oli see, kes Jelenat õpingute ajal väga palju toetas ja suunas. Prof Kaljurand oli ka see, kes tuli ja pakkus Jelenale uurimiseks valdkonda, mida väidetavalt maailmas on väga vähe uuritud ja konkreetselt mikrofluidika ühendamist analüütilisete lahutusmeetoditega ei uurinud tol hetkel mitte keegi. Viimase paari-kolme aasta jooksul on uurimused selles valdkonnas suurenenud.
"Näiteks kasutas politsei Jelena leiutist Weekend festivalil."
„Mikrofluidika tähendab, et tegeletakse vedelikega mikro- või nanotasandil ehk need vedelike kogused, mida uuritakse on väga-väga väikesed. See on väga põnev maailm, sest me ei saa nende vedelikega ainult manipuleerida, vaid suudame neid ka analüüsida.“ Praeguseks on Jelena loodusteaduste doktor ja tegeleb oma teadustöös mikrofluidika ja mikroanalüsaatoritega.
Praktiline kasutusvaldkond
TTÜ teadlaste töögrupp, kuhu lisaks Kaljurannale ja Gorbatšovale kuulusid analüütilise keemia õppetooli dotsent Maria Kuhtinskaja ja vanemteadur Merike Vaher, mõtlesid välja maailmas ainulaadse mikrotilkade tekitamise tehnoloogia, mis sobib kaasakantavate automaatsete analüüsiseadmete jaoks erinevates valdkondades alates sisejulgeolekust kuni keskkonnaseire ja kosmoseuuringuteni. Leiutise registreeris patendiamet kasuliku mudelina.
Olles avaldanud oma uurimusest artikli maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Analytical Chemistry hakkas Jelena uurima, kuidas saaks seda tehnoloogiat arendada nii, et seda saaks kasutada võimalikult erinevates valdkondades. Selgus, et olemasolevad seadmed/instrumendid olid liiga suured, mistõttu oli vaja need ümber ehitada.
„Eelmainitud kasuliku mudelist said alguse erinevad projektid, näiteks koostöö Politseiametiga. Ehitasime oma instrumenti ümber nii, et politsei saaks seda kasutada narkootiliste ainete analüsaatorina. See tähendab, et narkojoobe tuvastamine võtab aega mõned minutid.“
Teadustöö või äriprojekt?
Lisaks hakkas Jelena uurima võimalusi oma teadustöö rahastamiseks. Kui mõne lihtsama prototüübi loomiseks võib start-up vajada mõne tuhande euro suurust rahasüsti, siis teadustööd on enamasti kordades kulukamad. „Nii tegin taotluse prototüüpide rahastule Prototron. See oli üldse minu esimene kogemus tööstusega. Teadlastel ei ole kuigi palju kogemusi, kuidas pakkuda oma ideid tööstusele või kuidas oma teadustööd ja leiutisi investoritele eduka äriprojektina maha müüa. Mitu korda saadeti minu taotlused tagasi, esimestel kordadel sain väga kõva kriitikat. See oli väga hea õpikoht ja ma ei andnud alla.”
"Teadlastel ei ole kuigi palju kogemusi, kuidas pakkuda oma ideid tööstusele või kuidas oma teadustööd ja leiutisi investoritele eduka äriprojektina maha müüa."
2015. aasta Prototroni suvises, vaid TTÜ teadlastele loodud voorus jõudis Jelena oma eesmärgini: sai oma ideele – narkootiliste ainete analüsaator – 22 000 euro suuruse toetuse. “Kui olime juba esmase rahastuse Prototronilt saanud, hakkas meie idee ka investoreid väga huvitama.”
Näiteks on TTÜ Mektorys kosmoseuuringute programm, millega liitusime ja kus saime oma ideed edasi arendada. Selgus, et kosmosevaldkonnas on huvi minu töö vastu väga suur ja selle tulemusena tuli prof Kaljurand minu juurde ja küsis:“Mis Sa NASAst arvad?“ Peale pikka vaikust suutsin ennast koguda ja vastata, et see on ju super.“
Kõikide võimaluste maa Ameerika
Mihkel Kaljurand tutvustas Jelenale fondi Fulbright, kellega Mektory USA saatkonna kaudu koostööd teeb. „Nii nagu varem Prototronile, esitasin Fulbrighti programmi taotluse, sain raha ja nüüd lähen akadeemiliseks aastaks Ameerikasse Californiasse, kus Los Angelese äärelinnas tegutsevas laboris töötab suurepärane teadur Peter Willis, kes tegeleb sama asjaga nagu mina – mikroanalüsaatorid, ainult selle vahega, et tema tööks on viia need kosmosesse . Nüüd lähen sinna õppima, kuidas saaks seda tehnoloogiat edasi arendada ja ka Eestisse tagasi tuua.“
"Nüüd lähen sinna õppima, kuidas saaks seda tehnoloogiat edasi arendada ja ka Eestisse tagasi tuua."
Jelena Gorbatšova Autor: Sven Kiloman
Jelena räägib, et teadustöö tegemine on nagu abiellumine.
„Ka naisena ei taha ma ju kõike oma mehe kohta välja öelda, aga mina ise olen tema endale kaaslaseks valinud. Samuti olen ma valinud teaduse tee. Muidugi, me oleme kõik inimesed ja selliseid hetki tuleb ette, kus istud ja mõtled, et mitte midagi välja tule. Siis joon teed, söön šokolaadi ja kuskilt tuleb ikka mõni uus idee, mida katsetada. Kui seejärel jooksed hommikul esimese asjana laborisse, proovid ja „Hurraa, see töötab!“ – need hetked annavadki sellele asjale sära. Kui silmades seda sära pole, siis ehk pole teadus selle inimese jaoks? Kui käisin Tokyos praktikal, siis olin laboris ainus naine ja see oli väga meeldiv kogemus. Olla naine teaduses ei ole midagi alandavat. Kui sa ise ennast ei alanda, siis ei alanda sind ka teised. Meil Eestis on sellega küll kõik korras.“
### Response:
TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Lätis on tõus sadades protsentides. Eestit ja Lätit ühe tervikuna vaadates ei ole meie ettevõtte müügid kunagi olnud nii suured kui nüüd,” kinnitas ta Eesti Päevalehele.
„Selle aasta teisel poolaastal on Eestit külastanud Soome turistide arv 20% vähenenud, järgmiseks aastaks võib prognoosida selle näitaja kasvu. Need turistid, kes soovivad reisilt alkoholi ka kaasa osta, siirduvad oste sooritama pigem Lätti,” märkis Maurer.
Tema sõnul tähendas pühade saabumine varem alkoholikauplustele müügi 30–40% kasvu, ent viimastel aastatel seda enam pole. „Meie Läti alkoholikaupluste müük pühade ajal aga kahekordistub tavakuudega võrreldes. Eestimaalaste ja Soome turistide käitumine on siin sarnane.”
Seda, kas soomlaste ostuharjumused on muutunud, ei osanud Maurer täpsemalt kommenteerida. „Hinnanguliselt võiks öelda, et lahja alkoholi ostmine on vähenenud rohkem kui kange alkoholi ostmine,” lisas ta.
Seda kinnitab ka asjaolu, et kõige rohkem on Eestis vähenenud ja Lätis samal ajal suurenenud õllemüük. Maureri sõnul vähenes õllemüük Eestis ligikaudu 30%, aga Lätis suurenes sadades protsentides. | Alkoholimüüja: käibe suurenemine Lätis katab müügi vähenemise Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Lätis on tõus sadades protsentides. Eestit ja Lätit ühe tervikuna vaadates ei ole meie ettevõtte müügid kunagi olnud nii suured kui nüüd,” kinnitas ta Eesti Päevalehele.
„Selle aasta teisel poolaastal on Eestit külastanud Soome turistide arv 20% vähenenud, järgmiseks aastaks võib prognoosida selle näitaja kasvu. Need turistid, kes soovivad reisilt alkoholi ka kaasa osta, siirduvad oste sooritama pigem Lätti,” märkis Maurer.
Tema sõnul tähendas pühade saabumine varem alkoholikauplustele müügi 30–40% kasvu, ent viimastel aastatel seda enam pole. „Meie Läti alkoholikaupluste müük pühade ajal aga kahekordistub tavakuudega võrreldes. Eestimaalaste ja Soome turistide käitumine on siin sarnane.”
Seda, kas soomlaste ostuharjumused on muutunud, ei osanud Maurer täpsemalt kommenteerida. „Hinnanguliselt võiks öelda, et lahja alkoholi ostmine on vähenenud rohkem kui kange alkoholi ostmine,” lisas ta.
Seda kinnitab ka asjaolu, et kõige rohkem on Eestis vähenenud ja Lätis samal ajal suurenenud õllemüük. Maureri sõnul vähenes õllemüük Eestis ligikaudu 30%, aga Lätis suurenes sadades protsentides.
### Response:
Alkoholimüüja: käibe suurenemine Lätis katab müügi vähenemise Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Idapartnerlus ehk Euroopa Liidu koostöö Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevenega on Eesti Euroopa Liidu eesistumise üks tähtsaimatest teemadest.
„Idapartnerluse tippkohtumine toimub küll juba viiendat korda, kuid esimest korda leiab kohtumine aset Brüsselis. See saadab Euroopale ja maailmale väga olulise sõnumi – Idapartnerlus on oluline mitte ainult Eestile, vaid tervele Euroopa Liidule,“ ütles peaminister Ratas kohtumise eel.
Tippkohtumise eesmärgiks on idapartnerluse veelgi tugevamaks ja mõjusamaks muutmine neljas valdkonnas: majandus, parem valitsemine, ühendused ja keskkond ning inimestevahelised kontaktid.
Välisminister Mikser osaleb tippkohtumise raames toimuval Euroopa Liidu ja partnerriikide välisministrite lõunal.
„Meil on võimalik kasutada tänast Idapartnerluse tippkohtumist ühise poliitilise pühendumise kinnitamiseks. Oluline on samuti jõuda konkreetsete sammudeni, mis innustaksid kõiki meie idapartnereid reformidega edasi minema ja seeläbi ka Euroopa Liidule lähenema,“ ütles välisminister.
Peaminister Ratas kohtub tippkohtumise ajal eraldi Moldova kolleegi Pavel Filipiga ning välisminister Mikser oma Ukraina kolleegi Pavlo Klimkiniga. | Peaminister ja välisminister osalevad EL-i idapartnerluse tippkohtumisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Idapartnerlus ehk Euroopa Liidu koostöö Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevenega on Eesti Euroopa Liidu eesistumise üks tähtsaimatest teemadest.
„Idapartnerluse tippkohtumine toimub küll juba viiendat korda, kuid esimest korda leiab kohtumine aset Brüsselis. See saadab Euroopale ja maailmale väga olulise sõnumi – Idapartnerlus on oluline mitte ainult Eestile, vaid tervele Euroopa Liidule,“ ütles peaminister Ratas kohtumise eel.
Tippkohtumise eesmärgiks on idapartnerluse veelgi tugevamaks ja mõjusamaks muutmine neljas valdkonnas: majandus, parem valitsemine, ühendused ja keskkond ning inimestevahelised kontaktid.
Välisminister Mikser osaleb tippkohtumise raames toimuval Euroopa Liidu ja partnerriikide välisministrite lõunal.
„Meil on võimalik kasutada tänast Idapartnerluse tippkohtumist ühise poliitilise pühendumise kinnitamiseks. Oluline on samuti jõuda konkreetsete sammudeni, mis innustaksid kõiki meie idapartnereid reformidega edasi minema ja seeläbi ka Euroopa Liidule lähenema,“ ütles välisminister.
Peaminister Ratas kohtub tippkohtumise ajal eraldi Moldova kolleegi Pavel Filipiga ning välisminister Mikser oma Ukraina kolleegi Pavlo Klimkiniga.
### Response:
Peaminister ja välisminister osalevad EL-i idapartnerluse tippkohtumisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna-Korea meedia andmetel paiknevad kõnealused taktikalised varghävitajad tavaliselt Jaapanis asuvas USA sõjaväebaasis. Õppused nimega Vigilant Ace kestavad viis päeva ja seal harjutatakse koos Lõuna-Korea õhujõududega täppislöökide sooritamist.
Põhja-Korea võimud hävitajate saabumisse kindlasti kuigi positiivselt ei suhtu.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova hoiatas neljapäeval, et USA otsus kanda Põhja-Korea terrorismi riiklike sponsorite nimistusse on "suhtekorralduslik käik", mis võib päädida "katastroofiga" Korea poolsaarel.
"Vastus küsimusele, kas sellised sammud aitavad maandada pingeid on selge: ei, ei aita. Taolised sammud tõukavad (Põhja-Koread ümbritseva) olukorra äärmusesse. See võib lõppeda mitte ainult regionaalset, vaid globaalset mõõtu katastroofiga," lausus Zahharova.
Põhja-Korea kriis tuleb arutlusele ka reedel Venemaal toimuval Vene välisministri Sergei Lavrovi ja Jaapani välisministri Taro Kono kohtumisel.
Pyongyang mõistis kolmapäeval hukka USA otsuse kanda Põhja-Korea terrorismi riiklike sponsorite nimistusse.
"Meie sõjavägi ja rahvas on tulvil raevu ja viha nurjatute gangsterite vastu, kes julgesid kanda meie püha riigi nime sellesse närusesse "terrorismi" nimistusse," tsiteeris Põhja-Korea uudisteagentuur KCNA riigi välisministeeriumi esindajat.
"Tegemist on tõsise provokatsiooniga ja sanktsioonid ei sunni Põhja-Koread loobuma oma tuumarelvaprogrammist," lisati teates. | USA saadab Lõuna-Koreasse kuus sõjalennukit F-22 Raptor | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna-Korea meedia andmetel paiknevad kõnealused taktikalised varghävitajad tavaliselt Jaapanis asuvas USA sõjaväebaasis. Õppused nimega Vigilant Ace kestavad viis päeva ja seal harjutatakse koos Lõuna-Korea õhujõududega täppislöökide sooritamist.
Põhja-Korea võimud hävitajate saabumisse kindlasti kuigi positiivselt ei suhtu.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova hoiatas neljapäeval, et USA otsus kanda Põhja-Korea terrorismi riiklike sponsorite nimistusse on "suhtekorralduslik käik", mis võib päädida "katastroofiga" Korea poolsaarel.
"Vastus küsimusele, kas sellised sammud aitavad maandada pingeid on selge: ei, ei aita. Taolised sammud tõukavad (Põhja-Koread ümbritseva) olukorra äärmusesse. See võib lõppeda mitte ainult regionaalset, vaid globaalset mõõtu katastroofiga," lausus Zahharova.
Põhja-Korea kriis tuleb arutlusele ka reedel Venemaal toimuval Vene välisministri Sergei Lavrovi ja Jaapani välisministri Taro Kono kohtumisel.
Pyongyang mõistis kolmapäeval hukka USA otsuse kanda Põhja-Korea terrorismi riiklike sponsorite nimistusse.
"Meie sõjavägi ja rahvas on tulvil raevu ja viha nurjatute gangsterite vastu, kes julgesid kanda meie püha riigi nime sellesse närusesse "terrorismi" nimistusse," tsiteeris Põhja-Korea uudisteagentuur KCNA riigi välisministeeriumi esindajat.
"Tegemist on tõsise provokatsiooniga ja sanktsioonid ei sunni Põhja-Koread loobuma oma tuumarelvaprogrammist," lisati teates.
### Response:
USA saadab Lõuna-Koreasse kuus sõjalennukit F-22 Raptor |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Elina Svitolina (WTA 5.), Anett Kontaveit (WTA 27.), Iga Swiatek (WTA 9.) ja paljud teised tagasid edasipääsu teise ringi, siis paljud WTA edetabelis 20 parima sekka kuuluvad tennisistid pidid juba avaringi järel kohvrid kokku pakkima.
Bertens pidi tunnistama vaid tunni ja 14 minutiga kohtumise 6:1, 7:5 võitnud Shelby Rogersi (WTA 47.) paremust. Ka Pliškova sai üllatuskaotuse, kui pärast avaseti 6:2 võitu kaotas ta sama tulemusega kaks järgmist ehk ka kogu mängu Camila Giorgile (WTA 75.) 6:2, 2:6, 2:6.
Kaotusevalu sai tunda ka Mertens, kes kaotas Cori Gauffile (WTA 23.). 25-aastane belglanna võitis esimese seti küll lausa 6:0, kuid seejärel pidi kahes väga tasavägises setis kaheksa aastat noorema Ameerika tennisisti paremust tunnistama. 17-aastane Gauff võitis kaks tundi ja 12 minutit kohtumise 0:6, 7:6 (4), 7:5.
Konkurentsis langes ka Anastasia Pavlyuchenkova (WTA 19.), kes pidi tunnistama Jelena Ostapenko (WTA 43.) kindlat 6:1, 6:3 paremust. Kohtumine kestis vaid 58 minutit. | Pliškova, Bertens ja Mertens langesid juba avaringis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Elina Svitolina (WTA 5.), Anett Kontaveit (WTA 27.), Iga Swiatek (WTA 9.) ja paljud teised tagasid edasipääsu teise ringi, siis paljud WTA edetabelis 20 parima sekka kuuluvad tennisistid pidid juba avaringi järel kohvrid kokku pakkima.
Bertens pidi tunnistama vaid tunni ja 14 minutiga kohtumise 6:1, 7:5 võitnud Shelby Rogersi (WTA 47.) paremust. Ka Pliškova sai üllatuskaotuse, kui pärast avaseti 6:2 võitu kaotas ta sama tulemusega kaks järgmist ehk ka kogu mängu Camila Giorgile (WTA 75.) 6:2, 2:6, 2:6.
Kaotusevalu sai tunda ka Mertens, kes kaotas Cori Gauffile (WTA 23.). 25-aastane belglanna võitis esimese seti küll lausa 6:0, kuid seejärel pidi kahes väga tasavägises setis kaheksa aastat noorema Ameerika tennisisti paremust tunnistama. 17-aastane Gauff võitis kaks tundi ja 12 minutit kohtumise 0:6, 7:6 (4), 7:5.
Konkurentsis langes ka Anastasia Pavlyuchenkova (WTA 19.), kes pidi tunnistama Jelena Ostapenko (WTA 43.) kindlat 6:1, 6:3 paremust. Kohtumine kestis vaid 58 minutit.
### Response:
Pliškova, Bertens ja Mertens langesid juba avaringis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Londonis Wembley staadionil peetud kohtumise ainus värav sündis juba 12. mänguminutil, mil Aston Villa mängumehe Jack Grealishi eeltööst pääses Tšehhi värava ees jaole Manchester City äärepoolik Raheem Sterling, kes lõi peaga seisuks 1:0. Kohtumises käis pall ka teistkordselt Tšehhi võrgus, aga Jordan Hendersoni lõpuminutite värava puhul tõusis suluseisulipp.
Kolmest mängust kaks võitu ja ühe viigi saanud Inglismaa võitis D-alagrupi kokkuvõttes seitsme punktiga. Inglismaa järel tuli teiseks neli silma kogunud Horvaatia, kes alistas paralleelselt peetud mängus Šotimaa 3:1. Kolmanda koha meeskondade arvestuses võib jätkuvalt edasipääsu kindlustada samuti nelja punkti peal lõpetanud Tšehhi, ühe viigipunkti saanud Šotimaa jaoks on turniir lõppenud.
D-alagrupi võitja kohtub F-alagrupi (Prantsusmaa, Saksamaa, Portugal, Ungari) teise meeskonnaga, grupi teine võistkond mängib E-alagrupi (Rootsi, Slovakkia, Hispaania, Poola) teise koha omanikuga.
D-alagrupp
Tšehhi
0
90:00
Inglismaa
12' Sterling,
1
Enne mängu:
Alagrupiturniiri viimases voorus mängivad omavahel Tšehhi ja Inglismaa, kellel mõlemal on hetkel tabelis neli punkti ja edasipääs tagatud. Mängu tulemus otsustab ühtlasi ka alagrupi võitja.
Tšehhi alistas avamängus Patrik Schicki väravate toel 2:0 Šotimaa ja teises voorus viigistasid nad 1:1 Horvaatiaga. Edasipääsu tagamiseks ja alagrupi võitmiseks piisaks tšehhidele ka viigist.
Inglismaa alustas turniiri 1:0 võiduga Horvaatia, aga teises mängus tuli leppida 0:0 viigiga Šotimaa vastu. Gareth Southgate`i hoolealused tahavad kindlasti näidata Tšehhi vastu oma tegelikke võimeid ja alagrupp ise esimesena lõpetada. Selleks on neil vaja mäng võita.
Tšehhi ja Inglismaa on kohtunud omavahel varem neljal korral, millest kaks on võitnud inglased, korra tšehhid ja üks mäng lõppes viigiga. Viimati kohtuti 2019. aasta oktoobris, kui Tšehhi koduväljakul Inglismaa 2:1 alistas.
D-alagrupi teises kohtumises mängivad omavahel Horvaatia ja Šotimaa. | Inglismaa alistas Tšehhi ja võitis alagrupi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Londonis Wembley staadionil peetud kohtumise ainus värav sündis juba 12. mänguminutil, mil Aston Villa mängumehe Jack Grealishi eeltööst pääses Tšehhi värava ees jaole Manchester City äärepoolik Raheem Sterling, kes lõi peaga seisuks 1:0. Kohtumises käis pall ka teistkordselt Tšehhi võrgus, aga Jordan Hendersoni lõpuminutite värava puhul tõusis suluseisulipp.
Kolmest mängust kaks võitu ja ühe viigi saanud Inglismaa võitis D-alagrupi kokkuvõttes seitsme punktiga. Inglismaa järel tuli teiseks neli silma kogunud Horvaatia, kes alistas paralleelselt peetud mängus Šotimaa 3:1. Kolmanda koha meeskondade arvestuses võib jätkuvalt edasipääsu kindlustada samuti nelja punkti peal lõpetanud Tšehhi, ühe viigipunkti saanud Šotimaa jaoks on turniir lõppenud.
D-alagrupi võitja kohtub F-alagrupi (Prantsusmaa, Saksamaa, Portugal, Ungari) teise meeskonnaga, grupi teine võistkond mängib E-alagrupi (Rootsi, Slovakkia, Hispaania, Poola) teise koha omanikuga.
D-alagrupp
Tšehhi
0
90:00
Inglismaa
12' Sterling,
1
Enne mängu:
Alagrupiturniiri viimases voorus mängivad omavahel Tšehhi ja Inglismaa, kellel mõlemal on hetkel tabelis neli punkti ja edasipääs tagatud. Mängu tulemus otsustab ühtlasi ka alagrupi võitja.
Tšehhi alistas avamängus Patrik Schicki väravate toel 2:0 Šotimaa ja teises voorus viigistasid nad 1:1 Horvaatiaga. Edasipääsu tagamiseks ja alagrupi võitmiseks piisaks tšehhidele ka viigist.
Inglismaa alustas turniiri 1:0 võiduga Horvaatia, aga teises mängus tuli leppida 0:0 viigiga Šotimaa vastu. Gareth Southgate`i hoolealused tahavad kindlasti näidata Tšehhi vastu oma tegelikke võimeid ja alagrupp ise esimesena lõpetada. Selleks on neil vaja mäng võita.
Tšehhi ja Inglismaa on kohtunud omavahel varem neljal korral, millest kaks on võitnud inglased, korra tšehhid ja üks mäng lõppes viigiga. Viimati kohtuti 2019. aasta oktoobris, kui Tšehhi koduväljakul Inglismaa 2:1 alistas.
D-alagrupi teises kohtumises mängivad omavahel Horvaatia ja Šotimaa.
### Response:
Inglismaa alistas Tšehhi ja võitis alagrupi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šotimaal Glasgows peetud kohtumise avavärav löödi 17. minutil, kui Ivan Perisici eeltööst saatis palli võõrustajate võrku Nikola Vlasic. Šotimaa viigistas seisu avapoolaja lõpus, mil Horvaatia oli Andy Robertsoni tsenderduse järel raskustes palli klaarimisega ning võimaluse kasutas ära karistusala äärel oodanud Callum McGregor, kes lõi seisuks 1:1.
Horvaadid panid oma paremuse maksma teisel poolajal, mil võidu arhitektideks osutusid meeskonna 2018. aastal MM-i vedanud Luka Modric ja Ivan Perisic. Madridi Reali 35-aastane poolkaitsja Modric viis esmalt kauni kauglöögiga Horvaatia 62. minutil 2:1 juhtima ning veerand tundi hiljem andis koondise kapten nurgalöögi, millest Ivan Perisic lõi Horvaatia kolmanda ja viimase tabamuse.
D-alagrupis sai Horvaatia nelja punktiga kokkuvõttes teise koha, võites ühe, viigistades ühe ja kaotades ühe kohtumise. Alagrupi võitis seitse silma kogunud Inglismaa, kes alistas paralleelselt peetud mängus Tšehhi 1:0. Neli punkti kogunud Tšehhi võib jätkuvalt edasi pääseda kolmandate meeskondade arvestuses, ühele silmale jäänud Šotimaa jaoks on turniiri lõppenud.
D-alagrupi võitja kohtub F-alagrupi (Prantsusmaa, Saksamaa, Portugal, Ungari) teise meeskonnaga, grupi teine võistkond mängib E-alagrupi (Rootsi, Slovakkia, Hispaania, Poola) teise koha omanikuga.
D-alagrupp
Horvaatia
17' Vlasic, 62' Modric, 77' Perisic,
3
90:00
Šotimaa
42' McGregor,
1
Enne mängu:
Horvaatia ja Šotimaa on mõlemad saanud kahe mänguga kirja ühe punkti, kui eelmises voorus viigistati vastavalt Tšehhi ja Inglismaaga. Selleks, et hoida mingidki edasipääsulootused elus, tuleb mõlemal mäng võita.
Horvaatia kaotas avamängus Inglismaale 0:1 ja suutis teises kohtumises tänu Ivan Perišici tabamusele Tšehhilt viigipunkti kätte saada. 2018. aasta MM-i finalist on seisus, kus alagrupist edasipääsu tagaks ainult võit.
Ka Šotimaa alustas turniiri kaotusega, kui jäädi alla Tšehhile 0:2. Teises mängus Inglismaa oldi juba oluliselt paremad ja tasuks saadi viigipunkt. Kui šotlased tahavad oma turniiri jätkata, siis tuleb neil Horvaatia alistada, aga see ei saa olema lihtne, sest meeskonnas tähtsat rolli mänginud poolkaitsja Billy Gilmour ei saa positiivse koroonatesti tõttu kohtumises osaleda.
Ajalooliselt on Šotimaa olnud Horvaatiale väga ebamugav vastane, sest viies seni peetud kohtumises pole horvaadid võidurõõmu maitsta saanud. Viimased kaks mängu on lõppenud Šotimaa võiduga ja kolmel korral on lepitud viiki. | Vanameistrid vedasid Horvaatia kaheksandikfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šotimaal Glasgows peetud kohtumise avavärav löödi 17. minutil, kui Ivan Perisici eeltööst saatis palli võõrustajate võrku Nikola Vlasic. Šotimaa viigistas seisu avapoolaja lõpus, mil Horvaatia oli Andy Robertsoni tsenderduse järel raskustes palli klaarimisega ning võimaluse kasutas ära karistusala äärel oodanud Callum McGregor, kes lõi seisuks 1:1.
Horvaadid panid oma paremuse maksma teisel poolajal, mil võidu arhitektideks osutusid meeskonna 2018. aastal MM-i vedanud Luka Modric ja Ivan Perisic. Madridi Reali 35-aastane poolkaitsja Modric viis esmalt kauni kauglöögiga Horvaatia 62. minutil 2:1 juhtima ning veerand tundi hiljem andis koondise kapten nurgalöögi, millest Ivan Perisic lõi Horvaatia kolmanda ja viimase tabamuse.
D-alagrupis sai Horvaatia nelja punktiga kokkuvõttes teise koha, võites ühe, viigistades ühe ja kaotades ühe kohtumise. Alagrupi võitis seitse silma kogunud Inglismaa, kes alistas paralleelselt peetud mängus Tšehhi 1:0. Neli punkti kogunud Tšehhi võib jätkuvalt edasi pääseda kolmandate meeskondade arvestuses, ühele silmale jäänud Šotimaa jaoks on turniiri lõppenud.
D-alagrupi võitja kohtub F-alagrupi (Prantsusmaa, Saksamaa, Portugal, Ungari) teise meeskonnaga, grupi teine võistkond mängib E-alagrupi (Rootsi, Slovakkia, Hispaania, Poola) teise koha omanikuga.
D-alagrupp
Horvaatia
17' Vlasic, 62' Modric, 77' Perisic,
3
90:00
Šotimaa
42' McGregor,
1
Enne mängu:
Horvaatia ja Šotimaa on mõlemad saanud kahe mänguga kirja ühe punkti, kui eelmises voorus viigistati vastavalt Tšehhi ja Inglismaaga. Selleks, et hoida mingidki edasipääsulootused elus, tuleb mõlemal mäng võita.
Horvaatia kaotas avamängus Inglismaale 0:1 ja suutis teises kohtumises tänu Ivan Perišici tabamusele Tšehhilt viigipunkti kätte saada. 2018. aasta MM-i finalist on seisus, kus alagrupist edasipääsu tagaks ainult võit.
Ka Šotimaa alustas turniiri kaotusega, kui jäädi alla Tšehhile 0:2. Teises mängus Inglismaa oldi juba oluliselt paremad ja tasuks saadi viigipunkt. Kui šotlased tahavad oma turniiri jätkata, siis tuleb neil Horvaatia alistada, aga see ei saa olema lihtne, sest meeskonnas tähtsat rolli mänginud poolkaitsja Billy Gilmour ei saa positiivse koroonatesti tõttu kohtumises osaleda.
Ajalooliselt on Šotimaa olnud Horvaatiale väga ebamugav vastane, sest viies seni peetud kohtumises pole horvaadid võidurõõmu maitsta saanud. Viimased kaks mängu on lõppenud Šotimaa võiduga ja kolmel korral on lepitud viiki.
### Response:
Vanameistrid vedasid Horvaatia kaheksandikfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | LEB Goldis Melilla tiimis pallides kogus 29-aastane ja 196 cm pikkune Misters lõppenud hooajal 26 kohtumisega keskmiselt 24,8 minutit, 12,3 punkti, 3,1 lauapalli ja 1,8 resultatiivset söötu. Tema kolmepunktivisete tabavusprotsent oli 39,2%, kuid karjääri jooksul on mees korduvalt näidanud kaare tagant ka üle 40-protsendilist tabavust, kirjutab Pärnu Sadam sotsiaalmeedias.
Aastatel 2012-17 pallis nooruses oma vanuseklassis lätlaste üks suurimaid talente olnud Misters ookeani taga erinevates USA kolledžites, alates aastast 2014 oli mängupaigaks Jacksonville'i ülikool. Mehe karjääri algust segasid kaks väga rasket põlvevigastust, üks kohe pärast keskkooli ja teine viimase ülikoolihooaja eel.
Aastatel 2017-19 esindas Misters kodumaa tippklubi Riia VEF-i, kus tema parim hooaeg oli 2018/19, kui ta 28 kohtumisega kogus keskmiselt 19,5 minutit, 10,3 punkti, 3,5 lauapalli, 1,6 söötu ja näitas kaugvisetel tabavust koguni 44%.
Neli nime on Pärnu sõnul veel kindlad, kuid need avalikustatakse lähipäevil. | Pärnu Sadamaga liitus Hispaanias mänginud kolmesekütt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LEB Goldis Melilla tiimis pallides kogus 29-aastane ja 196 cm pikkune Misters lõppenud hooajal 26 kohtumisega keskmiselt 24,8 minutit, 12,3 punkti, 3,1 lauapalli ja 1,8 resultatiivset söötu. Tema kolmepunktivisete tabavusprotsent oli 39,2%, kuid karjääri jooksul on mees korduvalt näidanud kaare tagant ka üle 40-protsendilist tabavust, kirjutab Pärnu Sadam sotsiaalmeedias.
Aastatel 2012-17 pallis nooruses oma vanuseklassis lätlaste üks suurimaid talente olnud Misters ookeani taga erinevates USA kolledžites, alates aastast 2014 oli mängupaigaks Jacksonville'i ülikool. Mehe karjääri algust segasid kaks väga rasket põlvevigastust, üks kohe pärast keskkooli ja teine viimase ülikoolihooaja eel.
Aastatel 2017-19 esindas Misters kodumaa tippklubi Riia VEF-i, kus tema parim hooaeg oli 2018/19, kui ta 28 kohtumisega kogus keskmiselt 19,5 minutit, 10,3 punkti, 3,5 lauapalli, 1,6 söötu ja näitas kaugvisetel tabavust koguni 44%.
Neli nime on Pärnu sõnul veel kindlad, kuid need avalikustatakse lähipäevil.
### Response:
Pärnu Sadamaga liitus Hispaanias mänginud kolmesekütt |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.