instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2010. aastal alustati laulupidudega Ruhnu saarel, seekord on jõutud Saaremaale. Vahepeal on jõutud ära käia veel Vilsandil, Pranglil, Vormsil, Naissaarel, Hiiumaal, Kihnus ja eelmisel aastal Muhus, mis oli ühtlasi ka Muhu uhiuue laululava avaüritus.
Pidu algab laupäeval rongkäiguga Kihelkonna rahvamaja juurest, sellele järgneb laulupeo tule süütamine ja kontsert Kihelkonna laululaval. Õhtu lõpetab simman Untsakate pilli taktis ning pühapäeval kell 12 on kavas juba traditsiooniline hommikune kontsert "Kõik puhuvad" Kihelkonna kiriku kellakoja juures. Puhuvad puhkpilliorkestri Saku pillimehed ja lauldakse ühislaule.
Saarte laulupäevade idee käis välja kunagise Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva taustaga EÜE Väinamere segakoor, kui suures ühislaulupeo järgses tuhinas ei tahetud aktiivsest kontserttegevusest loobuda. Väinamere ja samuti üliõpilasmaleva taustaga Pagana segakoor korraldasid 2010. aastal Ruhnu I Laulupeo, millele järgnes X ülemaailmsete vilsandlaste päevade raames toimunud Vilsandi I Laulupidu, Prangli I Laulupidu ja seni osavõturohkeim, Hellamaa laulupidu 2013. aastal Hiiumaal. Siis liitus väikesaarte laulupidudega juba ka Eesti Rahvusringhäälingu segakoor.
Järgmisel, suure laulupeo suvel 2014. aastal võttis aastaks teatepulga üle Tõnu Kaljuste, kelle eestvedamisel toimus esimene laulupidu Naissaarel. Sellele järgnes Vormsi esimene laulupidu ning eelmisel aastal toimus esimene väikesaarte laulupidu ka Kihnus.
Kui Ruhnul ületas esinejate arv püsielanike ja pealtvaatajate arvu pea kolmekordselt, siis edaspidi on olukord olnud juba vastupidine. Hellamaa peol Hiiumaal osales 250 lauljat, tantsijat ja pillimeest, kuulas-vaatas pea tuhatkond pealtvaatajat.
Laulupidude eesmärk on olnud Eestimaa saarte kultuuri ja traditsioonide tutvustamine, aga ka soov saada osa erakordselt kaunist ja mitmekesisest loodusest, mis on köitnud nii osavõtjaid kui ka kuulajaid. Igal saarel on jäänud laulupidu meenutama ühiselt istutatud laulupeo tamm.
Saaremaal esinevad nädalavahetusel:
Kihelkonna Väärikate naistantsurühm Rukkilill, juhendaja Virge Varilepp
Ansambel Valleraa, Juhendaja Jaen Teär
Kihelkonna segakoor, dirigent Imbi Kolk
EÜE Väinamere segakoor, dirigent Indrek Vijard
Eesti Rahvusringhäälingu segakoor, dirigendid Hirvo Surva ja Kuno Kerge
Tartu rahvaülikooli segakoor, dirigent Lauri Breede
Pagana segakoor, dirigendid Kalev Lindal, Heikki Põhi
Hänike segakoor, dirigendid Lauri Aav ja Annika Land-Reisser.
Puhkpilliorkester Saku, dirigent Ants Reinhold
Eesti maaülikooli rahvatantsuansambel Tarbatu, juhendaja Jaanus Randma
Ansambel Untsakad | ERR-i segakoor astub nädalavahetusel üles järjekordsel väikesaarte laulupeol | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2010. aastal alustati laulupidudega Ruhnu saarel, seekord on jõutud Saaremaale. Vahepeal on jõutud ära käia veel Vilsandil, Pranglil, Vormsil, Naissaarel, Hiiumaal, Kihnus ja eelmisel aastal Muhus, mis oli ühtlasi ka Muhu uhiuue laululava avaüritus.
Pidu algab laupäeval rongkäiguga Kihelkonna rahvamaja juurest, sellele järgneb laulupeo tule süütamine ja kontsert Kihelkonna laululaval. Õhtu lõpetab simman Untsakate pilli taktis ning pühapäeval kell 12 on kavas juba traditsiooniline hommikune kontsert "Kõik puhuvad" Kihelkonna kiriku kellakoja juures. Puhuvad puhkpilliorkestri Saku pillimehed ja lauldakse ühislaule.
Saarte laulupäevade idee käis välja kunagise Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva taustaga EÜE Väinamere segakoor, kui suures ühislaulupeo järgses tuhinas ei tahetud aktiivsest kontserttegevusest loobuda. Väinamere ja samuti üliõpilasmaleva taustaga Pagana segakoor korraldasid 2010. aastal Ruhnu I Laulupeo, millele järgnes X ülemaailmsete vilsandlaste päevade raames toimunud Vilsandi I Laulupidu, Prangli I Laulupidu ja seni osavõturohkeim, Hellamaa laulupidu 2013. aastal Hiiumaal. Siis liitus väikesaarte laulupidudega juba ka Eesti Rahvusringhäälingu segakoor.
Järgmisel, suure laulupeo suvel 2014. aastal võttis aastaks teatepulga üle Tõnu Kaljuste, kelle eestvedamisel toimus esimene laulupidu Naissaarel. Sellele järgnes Vormsi esimene laulupidu ning eelmisel aastal toimus esimene väikesaarte laulupidu ka Kihnus.
Kui Ruhnul ületas esinejate arv püsielanike ja pealtvaatajate arvu pea kolmekordselt, siis edaspidi on olukord olnud juba vastupidine. Hellamaa peol Hiiumaal osales 250 lauljat, tantsijat ja pillimeest, kuulas-vaatas pea tuhatkond pealtvaatajat.
Laulupidude eesmärk on olnud Eestimaa saarte kultuuri ja traditsioonide tutvustamine, aga ka soov saada osa erakordselt kaunist ja mitmekesisest loodusest, mis on köitnud nii osavõtjaid kui ka kuulajaid. Igal saarel on jäänud laulupidu meenutama ühiselt istutatud laulupeo tamm.
Saaremaal esinevad nädalavahetusel:
Kihelkonna Väärikate naistantsurühm Rukkilill, juhendaja Virge Varilepp
Ansambel Valleraa, Juhendaja Jaen Teär
Kihelkonna segakoor, dirigent Imbi Kolk
EÜE Väinamere segakoor, dirigent Indrek Vijard
Eesti Rahvusringhäälingu segakoor, dirigendid Hirvo Surva ja Kuno Kerge
Tartu rahvaülikooli segakoor, dirigent Lauri Breede
Pagana segakoor, dirigendid Kalev Lindal, Heikki Põhi
Hänike segakoor, dirigendid Lauri Aav ja Annika Land-Reisser.
Puhkpilliorkester Saku, dirigent Ants Reinhold
Eesti maaülikooli rahvatantsuansambel Tarbatu, juhendaja Jaanus Randma
Ansambel Untsakad
### Response:
ERR-i segakoor astub nädalavahetusel üles järjekordsel väikesaarte laulupeol |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti loobus ta ka Wimbledoni tenniseturniirist, kus jõudis mullu poolfinaali. Probleemide tõttu on tšehh kukkunud maailma edetabelis 59. kohale, aga kuna tal on lähinädalatel punkte kaitsta, langeb tõenäoliselt veelgi.
32-aastane tennisemängija jõudis 2010. aastal Wimbledoni finaali, kus kaotas Rafael Nadalile. Erinevate suure slämmi turniiride poolfinaalidesse on ta pääsenud veel kokku kuuel korral. Maailma edetabelis hoidis ta 2015. aasta mais neljandat positsiooni. | Tšehhi tennisetipu mängupaus venib veelgi pikemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti loobus ta ka Wimbledoni tenniseturniirist, kus jõudis mullu poolfinaali. Probleemide tõttu on tšehh kukkunud maailma edetabelis 59. kohale, aga kuna tal on lähinädalatel punkte kaitsta, langeb tõenäoliselt veelgi.
32-aastane tennisemängija jõudis 2010. aastal Wimbledoni finaali, kus kaotas Rafael Nadalile. Erinevate suure slämmi turniiride poolfinaalidesse on ta pääsenud veel kokku kuuel korral. Maailma edetabelis hoidis ta 2015. aasta mais neljandat positsiooni.
### Response:
Tšehhi tennisetipu mängupaus venib veelgi pikemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et need väited on absurdsed," lausus Pompeo saates"Fox News @ Night" intervjuus saatejuht Shannon Breamile vastates väidetele, et Trump näitas Helsingis üles nõrkust ja et seetõttu on alust kahtlustada, et Venemaal on "Trumpi kohta midagi".
Välisminister kinnitas, et Trump on olnud Venemaa suhtes "järelejätmatu" ning andis mõista, et meedia on Helsingi tippkohtumise teemat üle dramatiseerinud.
"See administratsioon on olnud järelejätmatu oma püüetes heidutada Venemaad halvasti käitumast," selgitas ta. "Me saime päranduseks olukorra, kus Venemaa sõitis igal pool USA-st üle."
Pompeo rõhutas, et Trumpi administratsioon on olnud tugev Ukraina toetamisel ja tugev tagamaks seda, et USA on kaitstud Venemaa laienemise eest ka mujal maailmas. "Me kõik tunnistame, et oht on tõeline, ja president Trump on olnud tugev kaitstes Ameerika Vene agressiooni eest."
Kui saatejuht palus Pompeolt selgitust hiljuti meediasse jõudnud informatsiooni kohta, et Trumpile anti luureasutuste poolt põhjalik ülevaade Venemaa sekkumistest valimistesse juba enne tema ametisse asumist 2017. aasta jaanuaris, kordas välisminister oma varasemat avaldust, et "president Trump saab aru, et venelased on meie valimistesse sekkunud".
Pompeo juhtis tähelepanu ka sellele, et sekkumist on toimunud juba "kohutavalt pikka aega" ja seda ei esinenud üksnes 2016. aastal. "Ameerika justkui kipub unustama ajalugu, kuidas Venemaa on üritanud Lääne demokraatiaid õõnestada juba aastakümneid," nentis ta.
"See asi läheb segaseks, sest on neid, kes soovivad teha sellest parteipoliitilise juhtumi, kui rääkida [eriprokurör Robert] Muelleri juurdlusest. President mõistab, mida Venemaa tegi meie valimistel 2016. aastal ning ta on andnud meile kõigile tuge tagamaks, et seda ei juhtuks uuesti ei USA 2018. ega 2020. aasta valimistel," rääkis minister ja lisas, et ta usub seisukohta, et venemaa praegu jätkab katseid valimistesse sekkuda.
Saatejuht küsis kommentaari ka selle kohta, et Venemaa suursaadik USA-s Anatoli Antonov teatas, justkui oleks Helsingis presidentide vahel sõlmitud "olulisi suulisi kokkuleppeid".
"Nojah, ma ei ole kindel, et ma võtan Venemaa suursaadiku juttu väga tõsiselt, aeg-ajalt nad soovivad lugusid rääkida. Siin on see, mida ma tean... Mul on olnud võimalus rääkida president Trumpiga tema vestlusest president Putiniga. Oli edasiminekut mõnes küsimuses: kokkuleppeid teha rohkem koostööd terrorismivastases võitluses, katse alustada läbirääkimisi relvastuskontrolli teemal, et ohjeldada tuumarelvastumist. Oli palju asju, mida arutati, on palju tööd veel teha. President saavutas ühe oma eesmärkidest, milleks oli luua võimalus, kus kaks riigijuhti kahest olulisest riigist saaksid positiivselt ja konstruktiivselt vestelda nendest äärmiselt olulistest küsimustest. On palju kohti, kus nende kahe riigi huvid ja väärtused on vastuolus. President on sellest väga teadlik," vastas Pompeo.
Pompeo rääkis intervjuus ka seda, et hoolimata meediasse jõudnud väidetest olevat Põhja-Korea valitsus uuesti kinnitanud oma pühendumist tuumadesarmeerimisele ja soovi oma tuumaprogrammist loobuda.
"Keegi pole olnud sellele läehaml kui mina, seega kõik teised on lihtsalt spekuleerimas selle üle, mis täna toimub. Ma olen olnud seal, Põhja-Korea pool on järjekindlalt kinnitanud üle oma pühendumist - lubadust, mille esimees Kim andis president Trumpile," sõnas USA välisminister.
"Kellelgi ei olnud illusioone, et see hakkab juhtuma tundide, päevade või isegi nädalate jooksul. Selle tulemuse saavutamine võtab aega. Me loodame, et Põhja-Korea inimeste tulevik saab olema helgem ning kui esimees Kim jätkab oma lubaduse täitmist, siis Põhja-Korea inimesed saavad helgema tuleviku," lisas Pompeo. | Pompeo: president Trump on olnud Venemaa suhtes tugev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et need väited on absurdsed," lausus Pompeo saates"Fox News @ Night" intervjuus saatejuht Shannon Breamile vastates väidetele, et Trump näitas Helsingis üles nõrkust ja et seetõttu on alust kahtlustada, et Venemaal on "Trumpi kohta midagi".
Välisminister kinnitas, et Trump on olnud Venemaa suhtes "järelejätmatu" ning andis mõista, et meedia on Helsingi tippkohtumise teemat üle dramatiseerinud.
"See administratsioon on olnud järelejätmatu oma püüetes heidutada Venemaad halvasti käitumast," selgitas ta. "Me saime päranduseks olukorra, kus Venemaa sõitis igal pool USA-st üle."
Pompeo rõhutas, et Trumpi administratsioon on olnud tugev Ukraina toetamisel ja tugev tagamaks seda, et USA on kaitstud Venemaa laienemise eest ka mujal maailmas. "Me kõik tunnistame, et oht on tõeline, ja president Trump on olnud tugev kaitstes Ameerika Vene agressiooni eest."
Kui saatejuht palus Pompeolt selgitust hiljuti meediasse jõudnud informatsiooni kohta, et Trumpile anti luureasutuste poolt põhjalik ülevaade Venemaa sekkumistest valimistesse juba enne tema ametisse asumist 2017. aasta jaanuaris, kordas välisminister oma varasemat avaldust, et "president Trump saab aru, et venelased on meie valimistesse sekkunud".
Pompeo juhtis tähelepanu ka sellele, et sekkumist on toimunud juba "kohutavalt pikka aega" ja seda ei esinenud üksnes 2016. aastal. "Ameerika justkui kipub unustama ajalugu, kuidas Venemaa on üritanud Lääne demokraatiaid õõnestada juba aastakümneid," nentis ta.
"See asi läheb segaseks, sest on neid, kes soovivad teha sellest parteipoliitilise juhtumi, kui rääkida [eriprokurör Robert] Muelleri juurdlusest. President mõistab, mida Venemaa tegi meie valimistel 2016. aastal ning ta on andnud meile kõigile tuge tagamaks, et seda ei juhtuks uuesti ei USA 2018. ega 2020. aasta valimistel," rääkis minister ja lisas, et ta usub seisukohta, et venemaa praegu jätkab katseid valimistesse sekkuda.
Saatejuht küsis kommentaari ka selle kohta, et Venemaa suursaadik USA-s Anatoli Antonov teatas, justkui oleks Helsingis presidentide vahel sõlmitud "olulisi suulisi kokkuleppeid".
"Nojah, ma ei ole kindel, et ma võtan Venemaa suursaadiku juttu väga tõsiselt, aeg-ajalt nad soovivad lugusid rääkida. Siin on see, mida ma tean... Mul on olnud võimalus rääkida president Trumpiga tema vestlusest president Putiniga. Oli edasiminekut mõnes küsimuses: kokkuleppeid teha rohkem koostööd terrorismivastases võitluses, katse alustada läbirääkimisi relvastuskontrolli teemal, et ohjeldada tuumarelvastumist. Oli palju asju, mida arutati, on palju tööd veel teha. President saavutas ühe oma eesmärkidest, milleks oli luua võimalus, kus kaks riigijuhti kahest olulisest riigist saaksid positiivselt ja konstruktiivselt vestelda nendest äärmiselt olulistest küsimustest. On palju kohti, kus nende kahe riigi huvid ja väärtused on vastuolus. President on sellest väga teadlik," vastas Pompeo.
Pompeo rääkis intervjuus ka seda, et hoolimata meediasse jõudnud väidetest olevat Põhja-Korea valitsus uuesti kinnitanud oma pühendumist tuumadesarmeerimisele ja soovi oma tuumaprogrammist loobuda.
"Keegi pole olnud sellele läehaml kui mina, seega kõik teised on lihtsalt spekuleerimas selle üle, mis täna toimub. Ma olen olnud seal, Põhja-Korea pool on järjekindlalt kinnitanud üle oma pühendumist - lubadust, mille esimees Kim andis president Trumpile," sõnas USA välisminister.
"Kellelgi ei olnud illusioone, et see hakkab juhtuma tundide, päevade või isegi nädalate jooksul. Selle tulemuse saavutamine võtab aega. Me loodame, et Põhja-Korea inimeste tulevik saab olema helgem ning kui esimees Kim jätkab oma lubaduse täitmist, siis Põhja-Korea inimesed saavad helgema tuleviku," lisas Pompeo.
### Response:
Pompeo: president Trump on olnud Venemaa suhtes tugev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 12-14 ja 15-16 läheb otsesaade eetrisse Ahrensburgi hotelli õuelt Kuressaarest.
Ooperipäevadel on tänavu külas kaks teatrit - Shanghaist ja Ungarist.
Kell 12.10 tulevad Vikerraadio ajutisse Saaremaa stuudiosse külla ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk ja saarlasest ekskultuuriminister Urve Tiidus.
Kell 13 esinevad otse-eetris Shanghai ooperi solistid, juttu tehakse teatri kunstilise juhi Xu Zhongiga.
Hiina eluolust räägivad raamatu "Minu Shanghai" autor Tiina Vilu ja Eesti kultuuriesindaja Hiinas Anete Elken.
Kell 13.30 on mikrofoni ees Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, kes tuleb ooperipäevadele vaatama Hiina nüüdisooperit "Riskantne mäng," mille libreto pälvis Nobeli preemia.
Kell 15 on välisstuudio külaline endine Vanemuise direktor, Tallinki juht Paavo Nõgene. Vesteldakse ka Enn Kunilaga, kelle maalikollektsiooni näitus avati Kuressaares 12. juulil.
Dmitri Bertmaniga räägitakse tulevastel ooperipäevadel esietenduvast lavastusest "Mister Georg Ots".
Oma osa on ka kuulajatel, kelle vahel loositakse välja kutse kahele - vabal valikul kas Shanghai ooperi tantsugalale reedel, Wen Deqingi nüüdisooperile "Riskantne mäng" laupäeval või Ungari rahvusooperi etendusele "Figaro pulm" kolmapäeval, 25. juulil. Et loosimises osaleda kirjutage aadressile [email protected], missuguseid teatreid sooviksite näha Saaremaa ooperipäevade külalisteatrina ja märkige ka, missugust etendust soovite näha.
Saadet juhivad Anne Prommik ja Lauri Aav. | Vikerraadio toob eetrisse otseülekanded ooperipäevadelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 12-14 ja 15-16 läheb otsesaade eetrisse Ahrensburgi hotelli õuelt Kuressaarest.
Ooperipäevadel on tänavu külas kaks teatrit - Shanghaist ja Ungarist.
Kell 12.10 tulevad Vikerraadio ajutisse Saaremaa stuudiosse külla ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk ja saarlasest ekskultuuriminister Urve Tiidus.
Kell 13 esinevad otse-eetris Shanghai ooperi solistid, juttu tehakse teatri kunstilise juhi Xu Zhongiga.
Hiina eluolust räägivad raamatu "Minu Shanghai" autor Tiina Vilu ja Eesti kultuuriesindaja Hiinas Anete Elken.
Kell 13.30 on mikrofoni ees Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, kes tuleb ooperipäevadele vaatama Hiina nüüdisooperit "Riskantne mäng," mille libreto pälvis Nobeli preemia.
Kell 15 on välisstuudio külaline endine Vanemuise direktor, Tallinki juht Paavo Nõgene. Vesteldakse ka Enn Kunilaga, kelle maalikollektsiooni näitus avati Kuressaares 12. juulil.
Dmitri Bertmaniga räägitakse tulevastel ooperipäevadel esietenduvast lavastusest "Mister Georg Ots".
Oma osa on ka kuulajatel, kelle vahel loositakse välja kutse kahele - vabal valikul kas Shanghai ooperi tantsugalale reedel, Wen Deqingi nüüdisooperile "Riskantne mäng" laupäeval või Ungari rahvusooperi etendusele "Figaro pulm" kolmapäeval, 25. juulil. Et loosimises osaleda kirjutage aadressile [email protected], missuguseid teatreid sooviksite näha Saaremaa ooperipäevade külalisteatrina ja märkige ka, missugust etendust soovite näha.
Saadet juhivad Anne Prommik ja Lauri Aav.
### Response:
Vikerraadio toob eetrisse otseülekanded ooperipäevadelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulu ei leia üheltki ansambli kauamängivalt. "See on täiesti uus lugu, mis andis stardi meie uue plaadi protsessile, mis saab praeguste plaanide kohaselt valmis 2019. aasta sügisel," rääkis Sandra Vabarna.
"Lell´o" on Setomaalt pärit rahvalaul, mis jõudis bändini ehedal viisil. "Minu ema laulis seda kunagi minu õele ning tema omakorda minule, täpselt nii traditsiooniliselt see juhtuski," kirjeldas algmaterjali saamist bändi kitarrist Jalmar Vabarna. "See tavapäraselt lastele lauldud pala võlus kohe oma rütmiga ning andis impulsi teha midagi tantsulist," lisas ta.
Uuel singlil teevad muuhulgas lauljatena kaasa ka Jalmari õde Jane ja ema Maret Vabarna. "Kuna sellest loost meie muusikasse tavapäraselt sobituvat arhiivisalvestist polnud, siis otsustasime kaasata elava traditsiooni kandjad," selgitas trummar Tõnu Tubli.
Trad.Attack! on kodupubliku ees juba õige pea. Järgmisel nädalal astub bänd üles Tallinnas toimuval Sweet Spot Festivalil ja Viljandis aset leidval Viljandi pärimusmuusika festivalil. | Trad.Attack! avaldas värske singli "Lell´o" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulu ei leia üheltki ansambli kauamängivalt. "See on täiesti uus lugu, mis andis stardi meie uue plaadi protsessile, mis saab praeguste plaanide kohaselt valmis 2019. aasta sügisel," rääkis Sandra Vabarna.
"Lell´o" on Setomaalt pärit rahvalaul, mis jõudis bändini ehedal viisil. "Minu ema laulis seda kunagi minu õele ning tema omakorda minule, täpselt nii traditsiooniliselt see juhtuski," kirjeldas algmaterjali saamist bändi kitarrist Jalmar Vabarna. "See tavapäraselt lastele lauldud pala võlus kohe oma rütmiga ning andis impulsi teha midagi tantsulist," lisas ta.
Uuel singlil teevad muuhulgas lauljatena kaasa ka Jalmari õde Jane ja ema Maret Vabarna. "Kuna sellest loost meie muusikasse tavapäraselt sobituvat arhiivisalvestist polnud, siis otsustasime kaasata elava traditsiooni kandjad," selgitas trummar Tõnu Tubli.
Trad.Attack! on kodupubliku ees juba õige pea. Järgmisel nädalal astub bänd üles Tallinnas toimuval Sweet Spot Festivalil ja Viljandis aset leidval Viljandi pärimusmuusika festivalil.
### Response:
Trad.Attack! avaldas värske singli "Lell´o" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Soome ralli on eriline võistlus ja veel enam pärast meie eelmise aasta võitu. Ootan seda väga," lausus Lappi võistkonna pressiteate vahendusel. "Sel aastal on pinge suurem. Ootan head tulemust ja arvan, et kõik teised samamoodi."
"Siiski usun, et tänavu on raskem võita. Konkurents on tihedam nii meie tiimi sees kui ka teiste võistkondade poolt. Samuti teevad asja raskemaks uued katsed. Teame, et meie auto on konkurentsivõimeline, nii et keskendume hea legendi koostamisele ja sõidurütmi leidmisele."
Lappi jõudis eelmisel etapil Sardiinias tänavu esmakordselt pjedestaalile, lõpetades kolmandana. MM-sarja kokkuvõttes on ta siiski üsna kõrgel neljandal positsioonil ja tiimikaaslane Ott Tänak jääb seitsme punkti kaugusele. | Mullu Soomes triumfeerinud Lappi: tänavu on raskem võita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Soome ralli on eriline võistlus ja veel enam pärast meie eelmise aasta võitu. Ootan seda väga," lausus Lappi võistkonna pressiteate vahendusel. "Sel aastal on pinge suurem. Ootan head tulemust ja arvan, et kõik teised samamoodi."
"Siiski usun, et tänavu on raskem võita. Konkurents on tihedam nii meie tiimi sees kui ka teiste võistkondade poolt. Samuti teevad asja raskemaks uued katsed. Teame, et meie auto on konkurentsivõimeline, nii et keskendume hea legendi koostamisele ja sõidurütmi leidmisele."
Lappi jõudis eelmisel etapil Sardiinias tänavu esmakordselt pjedestaalile, lõpetades kolmandana. MM-sarja kokkuvõttes on ta siiski üsna kõrgel neljandal positsioonil ja tiimikaaslane Ott Tänak jääb seitsme punkti kaugusele.
### Response:
Mullu Soomes triumfeerinud Lappi: tänavu on raskem võita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sillar kinnitas, et tema ei ole tema klientidele riigiprokuratuuri poolt seatud suhtluspiirangut rikkunud ning see, et Hirve abikaasalt leiti käekotist oma mehe kiri, siis tema seostamine sellega on põhjendamatu.
Riigiprokuratuuri abiprokurör Evelin Ansip-Kukk ütles taotlusest ülevaadet tehes, et Hirve elukohas 23. aprillil tehtud täiendava läbiotsimise käigus leiti Hirve abikaasa käekotist kirjad oma vahi all viibivalt mehelt.
"Kirjades annab Hirv abikaasale juhiseid tehinguteks varadega, äriühingute juhatuse liikmete vahetamiseks, uurimise all olevate äriühingute juhtimiseks," kinnitas abiprokurör.
Ansip-Kuke hinnangul soodustab Sillari advokaadibüroo tegevus kahtlustatavate ja kolmandate isikute kirjavahetuse vahendamisel uue kuriteo toimepanemist.
Sillari sõnul ei saa aga Hirve abikaasa käekotist leitud kirja puhul a priori järeldada, et see oli advokaat Sillari tegevus.
"Vanglates käib alaline "maljaavade" saatmine. Prokuratuuril pole ühtegi tõendit, et mina olen kirja edasi andnud. Mina ei tea, mis kiri see on või mis seal kirjas on," ütles Sillar.
"Kuigi see on hoopis ühe teise vaidluse teema, siis tuleb märkida, et advokaadibürood võib läbiotsida ainult siis, kui advokaat on ise kahtlustatav kuriteos. Keegi ei ole advokaati kahtlustatavaks tunnistanud," tõdes ta.
Sillari sõnul pole keegi ka kahtlustatavate pereliikmeid kahtlustatavateks tunnistanud. "Mis kuriteost siin üldse juttu on? Lisaks on mul lepinguline suhe kliendiga tema tsiviilõiguslike küsimuste lahendamiseks," kinnitas Sillar.
Kohus palus seisukohta ka advokatuuri aseesimehelt Jaanus Tehverilt, kelle hinnangul puudub riigiprokuratuuri taotluse rahuldamiseks ja Sillari taandamiseks igasugune alus.
"Riigiprokuratuuri etteheide seisneb selles, et Sillar suhtleb viisil, mis soodustab uue kuriteo toimepanemist. See, et leiti terve hulk kirju, ei ütle midagi selle kohta, kas advokaat kuritarvitab ametiseisundit," tõdes Tehver.
Tehveri sõnul saadavad ka talle vahi all viibivad kliendid, kellele on seatud suhtluspiirang, pidevalt kirju. "Selle vastu ei saa midagi teha. Ma panen need kirjad büroos olevasse kausta ja kogu lugu," ütles ta.
Tehver lisas, et ka Sillari poolt oma kliendile tsiviilõigusliku teenuse osutamine jääb advokaadi ülesannete raamidesse.
"Ma ei näe, et Sillar oleks kuidagi advokaadi kutse-eetika nõudeid eiranud või käitunud viisil, mis annaks aluse tema taandamiseks kriminaalasjast," kinnitas Tehver.
Riigiprokuratuur on aga seisukohal, et Sillari advokaadibüroo vahendas tema klientide, kuritegeliku ühenduse juhtimises kahtlustatava ettevõtja Hubert Hirve ja sellesse ühendusse kuulumises kahtlustatava Ardo Vilbre suhtlust kolmandate isikutega, kuigi prokuratuur oli mõlemale seadnud suhtluspiirangu.
Keskkriminaalpolitseinikud otsisid 5. juulil Harju maakohtu 2. juuli määruse alusel läbi vandeadvokaat Sven Sillari büroo ning võtsid sealt kaasa tema klientide kirjavahetuse 60 leheküljel.
Sillar tegi seepeale riigi peaprokurörile Lavly Perlingule taotluse taandada kriminaalasja uurimise juhtimiselt riigiprokurör Kati Reitsak ning algatada tema suhtes distsiplinaarmenetlus.
Riigiprokuratuur tegi omakorda kohtule taotluse taandada kriminaalasjast vandeadvokaat Sillar.
Maakohus teeb riigiprokuratuuri taotluse kohta määruse 31. juulil. | Sillar: mina pole minu klientidele seatud suhtluspiirangut rikkunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sillar kinnitas, et tema ei ole tema klientidele riigiprokuratuuri poolt seatud suhtluspiirangut rikkunud ning see, et Hirve abikaasalt leiti käekotist oma mehe kiri, siis tema seostamine sellega on põhjendamatu.
Riigiprokuratuuri abiprokurör Evelin Ansip-Kukk ütles taotlusest ülevaadet tehes, et Hirve elukohas 23. aprillil tehtud täiendava läbiotsimise käigus leiti Hirve abikaasa käekotist kirjad oma vahi all viibivalt mehelt.
"Kirjades annab Hirv abikaasale juhiseid tehinguteks varadega, äriühingute juhatuse liikmete vahetamiseks, uurimise all olevate äriühingute juhtimiseks," kinnitas abiprokurör.
Ansip-Kuke hinnangul soodustab Sillari advokaadibüroo tegevus kahtlustatavate ja kolmandate isikute kirjavahetuse vahendamisel uue kuriteo toimepanemist.
Sillari sõnul ei saa aga Hirve abikaasa käekotist leitud kirja puhul a priori järeldada, et see oli advokaat Sillari tegevus.
"Vanglates käib alaline "maljaavade" saatmine. Prokuratuuril pole ühtegi tõendit, et mina olen kirja edasi andnud. Mina ei tea, mis kiri see on või mis seal kirjas on," ütles Sillar.
"Kuigi see on hoopis ühe teise vaidluse teema, siis tuleb märkida, et advokaadibürood võib läbiotsida ainult siis, kui advokaat on ise kahtlustatav kuriteos. Keegi ei ole advokaati kahtlustatavaks tunnistanud," tõdes ta.
Sillari sõnul pole keegi ka kahtlustatavate pereliikmeid kahtlustatavateks tunnistanud. "Mis kuriteost siin üldse juttu on? Lisaks on mul lepinguline suhe kliendiga tema tsiviilõiguslike küsimuste lahendamiseks," kinnitas Sillar.
Kohus palus seisukohta ka advokatuuri aseesimehelt Jaanus Tehverilt, kelle hinnangul puudub riigiprokuratuuri taotluse rahuldamiseks ja Sillari taandamiseks igasugune alus.
"Riigiprokuratuuri etteheide seisneb selles, et Sillar suhtleb viisil, mis soodustab uue kuriteo toimepanemist. See, et leiti terve hulk kirju, ei ütle midagi selle kohta, kas advokaat kuritarvitab ametiseisundit," tõdes Tehver.
Tehveri sõnul saadavad ka talle vahi all viibivad kliendid, kellele on seatud suhtluspiirang, pidevalt kirju. "Selle vastu ei saa midagi teha. Ma panen need kirjad büroos olevasse kausta ja kogu lugu," ütles ta.
Tehver lisas, et ka Sillari poolt oma kliendile tsiviilõigusliku teenuse osutamine jääb advokaadi ülesannete raamidesse.
"Ma ei näe, et Sillar oleks kuidagi advokaadi kutse-eetika nõudeid eiranud või käitunud viisil, mis annaks aluse tema taandamiseks kriminaalasjast," kinnitas Tehver.
Riigiprokuratuur on aga seisukohal, et Sillari advokaadibüroo vahendas tema klientide, kuritegeliku ühenduse juhtimises kahtlustatava ettevõtja Hubert Hirve ja sellesse ühendusse kuulumises kahtlustatava Ardo Vilbre suhtlust kolmandate isikutega, kuigi prokuratuur oli mõlemale seadnud suhtluspiirangu.
Keskkriminaalpolitseinikud otsisid 5. juulil Harju maakohtu 2. juuli määruse alusel läbi vandeadvokaat Sven Sillari büroo ning võtsid sealt kaasa tema klientide kirjavahetuse 60 leheküljel.
Sillar tegi seepeale riigi peaprokurörile Lavly Perlingule taotluse taandada kriminaalasja uurimise juhtimiselt riigiprokurör Kati Reitsak ning algatada tema suhtes distsiplinaarmenetlus.
Riigiprokuratuur tegi omakorda kohtule taotluse taandada kriminaalasjast vandeadvokaat Sillar.
Maakohus teeb riigiprokuratuuri taotluse kohta määruse 31. juulil.
### Response:
Sillar: mina pole minu klientidele seatud suhtluspiirangut rikkunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees ütles ERR-ile, et kraanivee survega võib probleemi olla rannikuäärsetes piirkondades, kus põhjaveevarud on piiratud ja jagatud. Üheks näiteks tõi Tarkmees Viimsi, kus viimastel päevadel on veesurvega probleeme olnud, ning lisas, et see probleem tekib, kui inimesed palju ja ühel ajal vett tarbivad.
Tarkmees ütles, et vee-ettevõtted märkavad kohe, kui tarbimine ületab piirid, mida veevärk on võimeline välja pumpama ja torudesse laskma.
Samas tekib piiratud põhjaveevarude liigsel väljapumpamisel üks suur risk, lisas Tarkmees. Nimelt hakkab merevesi tungima põhjaveekihtidesse ja rikub ära veekvaliteedi.
"Risk on olemas ja päris reaalne," ütles Tarkmees merevee imbumise kohta, kuid lisas, et see on pikaajaline protsess.
Virumaa Teataja kirjutas, et paljude inimeste salvkaevud hakkavad tühjaks jääma, kuid vallavalitsused tulevad abivajajatele vastu ning aitavad neid veevarustusega. Samas on mure vanainimestega, kellel pole võimalust endale kuidagi vett vedada.
Tarkmees selgitas, et paljudes Eesti piirkondades juhtub seda kuivematel aegadel pea igal suvel. Samas ütles Tarkmees, et ka madalamad puurkaevud võivad madala veetaseme tõttu kuivaks jääda.
Et kaevud uuesti vett täis oleks, peab Tarkmehe sõnul tulema pikaajalisem sajuperiood. Lühike hoovihm võib tekitada aga vastupidiselt ohtliku olukorra. Hoovihm uhab salvkaevudesse pinnavett, mis võib tervisele olla ohtlik, selgitas Tarkmees.
"Igasugused põuad on erakorralised, aga annavad tunnistust, et need võivad üha sagemini Eestis ette tulla," ütles Tarkmees.
Paljud vee-ettevõtted üle Eesti ütlesid ERR-ile, et põuaperiood nende puurkaevusid kuidagi ei mõjuta. Puurkaevud asuvad nii sügaval maa sees ja seega ei ole nende veevarustus seotud kuidagi sademetega. | Põua tõttu kannatab veekvaliteet ja veetase kaevudes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees ütles ERR-ile, et kraanivee survega võib probleemi olla rannikuäärsetes piirkondades, kus põhjaveevarud on piiratud ja jagatud. Üheks näiteks tõi Tarkmees Viimsi, kus viimastel päevadel on veesurvega probleeme olnud, ning lisas, et see probleem tekib, kui inimesed palju ja ühel ajal vett tarbivad.
Tarkmees ütles, et vee-ettevõtted märkavad kohe, kui tarbimine ületab piirid, mida veevärk on võimeline välja pumpama ja torudesse laskma.
Samas tekib piiratud põhjaveevarude liigsel väljapumpamisel üks suur risk, lisas Tarkmees. Nimelt hakkab merevesi tungima põhjaveekihtidesse ja rikub ära veekvaliteedi.
"Risk on olemas ja päris reaalne," ütles Tarkmees merevee imbumise kohta, kuid lisas, et see on pikaajaline protsess.
Virumaa Teataja kirjutas, et paljude inimeste salvkaevud hakkavad tühjaks jääma, kuid vallavalitsused tulevad abivajajatele vastu ning aitavad neid veevarustusega. Samas on mure vanainimestega, kellel pole võimalust endale kuidagi vett vedada.
Tarkmees selgitas, et paljudes Eesti piirkondades juhtub seda kuivematel aegadel pea igal suvel. Samas ütles Tarkmees, et ka madalamad puurkaevud võivad madala veetaseme tõttu kuivaks jääda.
Et kaevud uuesti vett täis oleks, peab Tarkmehe sõnul tulema pikaajalisem sajuperiood. Lühike hoovihm võib tekitada aga vastupidiselt ohtliku olukorra. Hoovihm uhab salvkaevudesse pinnavett, mis võib tervisele olla ohtlik, selgitas Tarkmees.
"Igasugused põuad on erakorralised, aga annavad tunnistust, et need võivad üha sagemini Eestis ette tulla," ütles Tarkmees.
Paljud vee-ettevõtted üle Eesti ütlesid ERR-ile, et põuaperiood nende puurkaevusid kuidagi ei mõjuta. Puurkaevud asuvad nii sügaval maa sees ja seega ei ole nende veevarustus seotud kuidagi sademetega.
### Response:
Põua tõttu kannatab veekvaliteet ja veetase kaevudes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pikeneva eluea tõttu tuleb meil läbi mõelda iseenda majanduslik toimetulek pensionieas ning selleks aegsasti teadlikke valikuid teha, näiteks valida kohustuslik pensionifond, millega liituda. Estonian Business Schooli (EBS) doktorant, MTÜ Rahatarkus kaasasutaja ja OECD konsultant Leonore Riitsalu avaldas uurimuse, mille tulemuste kohaselt teevad eestlased teise pensionisamba valiku pigem kellegi teise soovituse alusel ja paremad teadmised rahaasjades ei vii arukamate valikuteni.
Selleks analüüsis ta andmeid, mille uuringufirma Saar Poll kogus Eestis 2015. aastal rahandusministeeriumi finantskirjaoskuse uuringu jaoks. Küsitletud inimeste sõnul võrdles mitme fondi tingimusi enne otsuse tegemist kõigest üheksa protsenti neist Eesti elanikest, kes on teise sambaga liitunud.
Eesti elanike teadmised finantsteemadest on head, rahvusvahelises võrdluses on nii täiskasvanud kui kooliõpilased esikolmes.
Küsitluse andmetest ilmneb, et Eesti elanike teadmised finantsteemadest on head, rahvusvahelises võrdluses on nii täiskasvanud kui kooliõpilased esikolmes.
Võiks arvata, et ratsionaalsed ja kõrge finantskirjaoskusega inimesed võrdlevad enne valimist erinevaid pensionifonde. Leonore Riitsalu uurimus aga näitab, et haridusel, sissetulekul, sool, vanusel, elukohal ja ka ettevõtjaks olemisel ei ole statistiliselt olulist seost pensionifondi teadliku valimisega.
Veelgi enam, OECD metoodika alusel arvutatud teadmiste skoor ei ole seotud arukate pensionivalikutega. See arvutatakse kui kaheksale küsimusele antud õigete vastuste summa, maksimaalne võimalik tulemus on kaheksa ja minimaalne null.
TESTI TEADMISI: OECD finantskirjaoskuse testi saab lahendada artikli lõpus
Riitsalu analüüsis ka kõigi kaheksa küsimuse seost teadlike valikutega eraldi ning leidis, et üksnes investeerimisriskide hajutamise vajalikkuse mõistmine selgitab teadlike otsuste tegemist.
Siit tuleb aga muna ja kana küsimus: kumb oli enne, kas teadmine riskide hajutamise olulisusest või arukas valik? See võis toimuda mõlemat pidi: tänu sellele teadmisele võrreldi ja valiti hoolikalt või õpiti riskide hajutamise vajalikkust valiku tegemise käigus.
Teame küll, et peaks teadlikult valima, aga...
Võiks arvata, et inimesed ei pea teadlike valikute tegemist vajalikuks. Selle vastu väidab aga samas uurimuses leitud statistiliselt oluline seos kindlusega, et ollakse oma pensionipõlve kindlustamiseks piisavalt hästi tegutsetud.
Need, kes on valiku teadlikult teinud, on kindlamad, et on ise piisavalt samme astunud oma pikaajalise rahulolu kindlustamiseks. Need, kes pole valikut kaalutletult teinud, mõistavad, et ei ole piisavalt oma pensionipõlve kindlustamisega tegelenud. Seega, teame küll, et peaks arukaid valikuid tegema, aga kipume need otsused siiski tegemata jätma.
Käitumisökonoomika seisukohalt on see põhjendatav lühinägelikkusega ehk võimetusega kujutada ette oma vanaduspõlve ja selle aja vajadusi. Inimesed kipuvad eelistama tarbimist tänases päevas abstraktsele heaolule kaugemas tulevikus.
Lisaks võib pensionifondi pealiskaudse valimise taga olla liigne enesekindlus - küll ma kuidagi ikka hakkama saan. Samuti võib inimene olla järele andnud pensionifondi pakkuja müügitööle.
Lihtsam on lasta valik kellelgi teisel meie eest ära teha ning jätta talle ka vastutus selle õigsuse eest.
"Inimesed lähevad pigem kergema vastupanu teed ja teevad valiku võimalikult mugavalt ära, või jätavad selle üldse tegemata," selgitab Riitsalu. Paljud märksa kiireloomulisemad otsused vajavad meie tähelepanu, lihtsalt ei jõua kõigi asjade peale mõelda. Samuti on pikaajalised finantsotsused hirmuäratavalt keerukad. Lihtsam on lasta valik kellelgi teisel meie eest ära teha ning jätta talle ka vastutus selle õigsuse eest.
Eelmisel aastal Nobeli preemia saanud Richard Thaler on käitumuslike tegurite mõju kokku võtnud oma raamatus "Misbehaving":
" Inimestel pole Einsteini aju ega askeetliku Buddha munga enesevalitsust. Pigem, neil on kired, eksitavad teleskoobid, nad kasutavad erinevaid rahasummasid erinevalt ja on mõjutatud lühiajalistest kõikumistest aktsiaturgudel."
Eksitavate teleskoopide all mõtleb ta seda, et inimesed ei taju riske ega tulusid ajas ühtemoodi objektiivselt.
Artikli autor Leonore Riitsalu teeb ettepaneku poliitikakujundajatele: rahatarkuse parandamisel tuleks käitumuslikke aspekte senisest rohkem arvesse võtta. "Teadmistega on Eestis juba üsna hästi, aga käitumusliku poole pealt on veel arenguruumi."
Riitsalu toob näitena välja, et luua võiks interaktiivseid rakendusi, milles saame oma oodatava ja tegeliku pensionipõlve sissetuleku vahet näha või mis saadavad meeldetuletusi ja nippe valikute tegemiseks.
Samuti soovitab ta pankadel ja fondivalitsejatel käitumuslikke tegureid kasutada teenuste kujundamisel. "Inimesed ise saavad endale teadvustada, et Einsteini aju ja Buddha munga enesevalitsuse puudumisel oleme vahel kallutatud ratsionaalsetest valikutest kõrvale. Üldjuhul pole ses midagi halba, aga pikaajaliste finantsotsuste puhul vähima vastupanu tee valimine võib meile kalliks maksma minna," rääkis Riitsalu. | Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pikeneva eluea tõttu tuleb meil läbi mõelda iseenda majanduslik toimetulek pensionieas ning selleks aegsasti teadlikke valikuid teha, näiteks valida kohustuslik pensionifond, millega liituda. Estonian Business Schooli (EBS) doktorant, MTÜ Rahatarkus kaasasutaja ja OECD konsultant Leonore Riitsalu avaldas uurimuse, mille tulemuste kohaselt teevad eestlased teise pensionisamba valiku pigem kellegi teise soovituse alusel ja paremad teadmised rahaasjades ei vii arukamate valikuteni.
Selleks analüüsis ta andmeid, mille uuringufirma Saar Poll kogus Eestis 2015. aastal rahandusministeeriumi finantskirjaoskuse uuringu jaoks. Küsitletud inimeste sõnul võrdles mitme fondi tingimusi enne otsuse tegemist kõigest üheksa protsenti neist Eesti elanikest, kes on teise sambaga liitunud.
Eesti elanike teadmised finantsteemadest on head, rahvusvahelises võrdluses on nii täiskasvanud kui kooliõpilased esikolmes.
Küsitluse andmetest ilmneb, et Eesti elanike teadmised finantsteemadest on head, rahvusvahelises võrdluses on nii täiskasvanud kui kooliõpilased esikolmes.
Võiks arvata, et ratsionaalsed ja kõrge finantskirjaoskusega inimesed võrdlevad enne valimist erinevaid pensionifonde. Leonore Riitsalu uurimus aga näitab, et haridusel, sissetulekul, sool, vanusel, elukohal ja ka ettevõtjaks olemisel ei ole statistiliselt olulist seost pensionifondi teadliku valimisega.
Veelgi enam, OECD metoodika alusel arvutatud teadmiste skoor ei ole seotud arukate pensionivalikutega. See arvutatakse kui kaheksale küsimusele antud õigete vastuste summa, maksimaalne võimalik tulemus on kaheksa ja minimaalne null.
TESTI TEADMISI: OECD finantskirjaoskuse testi saab lahendada artikli lõpus
Riitsalu analüüsis ka kõigi kaheksa küsimuse seost teadlike valikutega eraldi ning leidis, et üksnes investeerimisriskide hajutamise vajalikkuse mõistmine selgitab teadlike otsuste tegemist.
Siit tuleb aga muna ja kana küsimus: kumb oli enne, kas teadmine riskide hajutamise olulisusest või arukas valik? See võis toimuda mõlemat pidi: tänu sellele teadmisele võrreldi ja valiti hoolikalt või õpiti riskide hajutamise vajalikkust valiku tegemise käigus.
Teame küll, et peaks teadlikult valima, aga...
Võiks arvata, et inimesed ei pea teadlike valikute tegemist vajalikuks. Selle vastu väidab aga samas uurimuses leitud statistiliselt oluline seos kindlusega, et ollakse oma pensionipõlve kindlustamiseks piisavalt hästi tegutsetud.
Need, kes on valiku teadlikult teinud, on kindlamad, et on ise piisavalt samme astunud oma pikaajalise rahulolu kindlustamiseks. Need, kes pole valikut kaalutletult teinud, mõistavad, et ei ole piisavalt oma pensionipõlve kindlustamisega tegelenud. Seega, teame küll, et peaks arukaid valikuid tegema, aga kipume need otsused siiski tegemata jätma.
Käitumisökonoomika seisukohalt on see põhjendatav lühinägelikkusega ehk võimetusega kujutada ette oma vanaduspõlve ja selle aja vajadusi. Inimesed kipuvad eelistama tarbimist tänases päevas abstraktsele heaolule kaugemas tulevikus.
Lisaks võib pensionifondi pealiskaudse valimise taga olla liigne enesekindlus - küll ma kuidagi ikka hakkama saan. Samuti võib inimene olla järele andnud pensionifondi pakkuja müügitööle.
Lihtsam on lasta valik kellelgi teisel meie eest ära teha ning jätta talle ka vastutus selle õigsuse eest.
"Inimesed lähevad pigem kergema vastupanu teed ja teevad valiku võimalikult mugavalt ära, või jätavad selle üldse tegemata," selgitab Riitsalu. Paljud märksa kiireloomulisemad otsused vajavad meie tähelepanu, lihtsalt ei jõua kõigi asjade peale mõelda. Samuti on pikaajalised finantsotsused hirmuäratavalt keerukad. Lihtsam on lasta valik kellelgi teisel meie eest ära teha ning jätta talle ka vastutus selle õigsuse eest.
Eelmisel aastal Nobeli preemia saanud Richard Thaler on käitumuslike tegurite mõju kokku võtnud oma raamatus "Misbehaving":
" Inimestel pole Einsteini aju ega askeetliku Buddha munga enesevalitsust. Pigem, neil on kired, eksitavad teleskoobid, nad kasutavad erinevaid rahasummasid erinevalt ja on mõjutatud lühiajalistest kõikumistest aktsiaturgudel."
Eksitavate teleskoopide all mõtleb ta seda, et inimesed ei taju riske ega tulusid ajas ühtemoodi objektiivselt.
Artikli autor Leonore Riitsalu teeb ettepaneku poliitikakujundajatele: rahatarkuse parandamisel tuleks käitumuslikke aspekte senisest rohkem arvesse võtta. "Teadmistega on Eestis juba üsna hästi, aga käitumusliku poole pealt on veel arenguruumi."
Riitsalu toob näitena välja, et luua võiks interaktiivseid rakendusi, milles saame oma oodatava ja tegeliku pensionipõlve sissetuleku vahet näha või mis saadavad meeldetuletusi ja nippe valikute tegemiseks.
Samuti soovitab ta pankadel ja fondivalitsejatel käitumuslikke tegureid kasutada teenuste kujundamisel. "Inimesed ise saavad endale teadvustada, et Einsteini aju ja Buddha munga enesevalitsuse puudumisel oleme vahel kallutatud ratsionaalsetest valikutest kõrvale. Üldjuhul pole ses midagi halba, aga pikaajaliste finantsotsuste puhul vähima vastupanu tee valimine võib meile kalliks maksma minna," rääkis Riitsalu.
### Response:
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sadeq Hedayat (1903 ‒ 1951) on üks kuulsamaid ja omapärasemaid 20. sajandi Iraani kirjanikke, esimesi, kes sealmail hakkas senise klassikalise kõrgstiili asemel kasutama rahvalikke väljendeid ja vahel ka lausa rahvakeeles kirjutama, lõhkudes nii klassikalise kirjakeele konventsionaalsust. Hedayat oli teerajajaks kaasaegsele pärsia kirjakeelele ja alusepanijaks pärsiakeelsele novellile.
Suurima kuulsuse saavutas Sadeq Hedayat psühholoogiliste sümbolnovellide ja ühiskonnakriitiliste kirjutistega, nende eredaimaks näiteks on tema kuulsaim teos, 1935. aastal Indias ilmunud "Pime öökull" ("Buf-i kur"). Kuigi raamatust on leitud mõjutusi erinevatelt autoritelt nagu E. A. Poe, F. Kafka või J.-P. Sartre, on "Pime öökull" nii Indo-Pärsia kui ka Euroopa ainest ja meetodeid kasutav unikaalne novell, millele on maailma kirjandusvaramus raske vastet leida.
TLÜ Aasia uuringute professor ja kirjanik Rein Raud iseloomustab raamatut kui ühtaegu hüpnootilist, erootilist ja jõuliselt metsikut teksti, kus oopiumiuima visioonid segunevad ürgsete hirmude ja ihadega, suutes siiski kõnetada ka kaasaegset lugejat. "Ajal, mil Iraan ja tema kultuur seostuvad enamikule eesti lugejaist peaasjalikult keskaegsete muinasjuttude või fanaatiliste vaimulikega, on just sobiv teha tutvust selle moodsa pärsia kirjanduse olulisima teosega", märkis ta.
"Pime öökull" ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Bibliotheca Asiatica". | Eesti keeles ilmus moodsa pärsia kirjanduse tähtteos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sadeq Hedayat (1903 ‒ 1951) on üks kuulsamaid ja omapärasemaid 20. sajandi Iraani kirjanikke, esimesi, kes sealmail hakkas senise klassikalise kõrgstiili asemel kasutama rahvalikke väljendeid ja vahel ka lausa rahvakeeles kirjutama, lõhkudes nii klassikalise kirjakeele konventsionaalsust. Hedayat oli teerajajaks kaasaegsele pärsia kirjakeelele ja alusepanijaks pärsiakeelsele novellile.
Suurima kuulsuse saavutas Sadeq Hedayat psühholoogiliste sümbolnovellide ja ühiskonnakriitiliste kirjutistega, nende eredaimaks näiteks on tema kuulsaim teos, 1935. aastal Indias ilmunud "Pime öökull" ("Buf-i kur"). Kuigi raamatust on leitud mõjutusi erinevatelt autoritelt nagu E. A. Poe, F. Kafka või J.-P. Sartre, on "Pime öökull" nii Indo-Pärsia kui ka Euroopa ainest ja meetodeid kasutav unikaalne novell, millele on maailma kirjandusvaramus raske vastet leida.
TLÜ Aasia uuringute professor ja kirjanik Rein Raud iseloomustab raamatut kui ühtaegu hüpnootilist, erootilist ja jõuliselt metsikut teksti, kus oopiumiuima visioonid segunevad ürgsete hirmude ja ihadega, suutes siiski kõnetada ka kaasaegset lugejat. "Ajal, mil Iraan ja tema kultuur seostuvad enamikule eesti lugejaist peaasjalikult keskaegsete muinasjuttude või fanaatiliste vaimulikega, on just sobiv teha tutvust selle moodsa pärsia kirjanduse olulisima teosega", märkis ta.
"Pime öökull" ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Bibliotheca Asiatica".
### Response:
Eesti keeles ilmus moodsa pärsia kirjanduse tähtteos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valtteri esitused on olnud suurepärased," kiitis Mercedese juht Toto Wolff. "Kui ei oleks meie vigu ja tema ebaõnne, võiks ta hetkel MM-sarja juhtida."
The squad's all here... ???????? #DreamTeam pic.twitter.com/Y78Lcy9zVq
— Mercedes-AMG F1 (@MercedesAMGF1) July 20, 2018
Bottas on tänavu teinud muljetavaldavad etteasted Hiinas, Aserbaidžaanis ja Austrias. Shanghais asus ta liidrikohal, kuni turvaauto rajaletulek sõidu käiku muutis ja värsked rehvid saanud Daniel Ricciardo võitis.
Aserbaidžaanis juhtis Bottas veel ringi lõppu, aga sõitis siis üle rajal olnud prügi, mis lõhkus rehvi. Austrias püsis soomlane teisel positsioonil, aga šansid rikkus viga hüdraulikas.
28-aastane Bottas sõidab F1 sarjas põhisõitjana alates 2013. aastast. Kolm esimest hooaega Williamsi värvides ja alates eelmisest hooajast Mercedese võistkonnas. Mullu tuli ta ka MM-i üldarvestuses kolmandaks.
2019 ????????????
I'm very proud to be part of this amazing team. I can't wait to see what the future holds. I will keep giving my 100% for our goals. Hard work always pays off!
Press release: https://t.co/xgcDqubZ1j #VB77 #SISU #F1 #DrivenByEachOther @F1 @MercedesAMGF1 pic.twitter.com/e58hTTNOhc
— Valtteri Bottas (@ValtteriBottas) July 20, 2018 | Soome vormelipiloodi Valtteri Bottase tulevik sai kindlamaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valtteri esitused on olnud suurepärased," kiitis Mercedese juht Toto Wolff. "Kui ei oleks meie vigu ja tema ebaõnne, võiks ta hetkel MM-sarja juhtida."
The squad's all here... ???????? #DreamTeam pic.twitter.com/Y78Lcy9zVq
— Mercedes-AMG F1 (@MercedesAMGF1) July 20, 2018
Bottas on tänavu teinud muljetavaldavad etteasted Hiinas, Aserbaidžaanis ja Austrias. Shanghais asus ta liidrikohal, kuni turvaauto rajaletulek sõidu käiku muutis ja värsked rehvid saanud Daniel Ricciardo võitis.
Aserbaidžaanis juhtis Bottas veel ringi lõppu, aga sõitis siis üle rajal olnud prügi, mis lõhkus rehvi. Austrias püsis soomlane teisel positsioonil, aga šansid rikkus viga hüdraulikas.
28-aastane Bottas sõidab F1 sarjas põhisõitjana alates 2013. aastast. Kolm esimest hooaega Williamsi värvides ja alates eelmisest hooajast Mercedese võistkonnas. Mullu tuli ta ka MM-i üldarvestuses kolmandaks.
2019 ????????????
I'm very proud to be part of this amazing team. I can't wait to see what the future holds. I will keep giving my 100% for our goals. Hard work always pays off!
Press release: https://t.co/xgcDqubZ1j #VB77 #SISU #F1 #DrivenByEachOther @F1 @MercedesAMGF1 pic.twitter.com/e58hTTNOhc
— Valtteri Bottas (@ValtteriBottas) July 20, 2018
### Response:
Soome vormelipiloodi Valtteri Bottase tulevik sai kindlamaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Soome ralli on alati üks mu lemmikuid. See on üsna spetsiifiline ralli: väga suured kiirused, aga ka üsna tehniline ja hüpetega. Neid teid peab austama. Tänavu on kasutusel palju uusi teid, mida me pole veel näinud ja see lisab väljakutset," lausus eestlane Toyota pressiteate vahendusel.
"Ma arvan, et meie ettevalmistus on möödunud väga hästi. Lisaks võistluseelsele testimisele võtsin eelmisel nädalal osa Rally Estoniast ja võitsin selle - nii paljude fännide ees oli see väga meeldiv. Ma olen kindel, et mõned neist lähevad ka Soome rallile ja loodan neile ka seal hea tulemuse pakkuda."
Toyota võistkonnajuhi Tommi Mäkineni sõnul on võistlus väga tore kogu tiimile. "Eriti fantastilise toetuse tõttu, mille saame Soome rallifännidelt ja olen kindel, et paljud tulevad ka Eestist Otti toetama." lausus neljakordne maailmameister.
"Eelmisel aastal oli meie jaoks väga eriline see ralli võita. Loodame seda tänavu korrata. Teame, et Yaris WRC on sellistel teedel tugev ja kõik kolm meie sõitjat tunnevad end kiiretel katsetel enesekindlalt. Oleme väga hästi valmistunud, aga usun, et rivaalid pakuvad meile kõvasti konkurentsi."
Seitsme etapi järel hoiab Ott Tänak parima Toyota mehena MM-sarjas 77 punktiga kolmandat kohta. Ettepoole jäävad Thierry Neuville (Hyundai; 149) ja Sebastien Ogier (Ford; 122). Ülejäänud Toyota sõitjatest on Esapekka Lappi neljas (70) ja Jari-Matti Latvala üheksas (37).
Võistkondlikus arvestuses juhib samuti Hyundai (212). Neile järgnevad M-Sport-Ford (184), Toyota (161) ja Citroen (129). | Ott Tänak: Soome ralliteid tuleb austada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Soome ralli on alati üks mu lemmikuid. See on üsna spetsiifiline ralli: väga suured kiirused, aga ka üsna tehniline ja hüpetega. Neid teid peab austama. Tänavu on kasutusel palju uusi teid, mida me pole veel näinud ja see lisab väljakutset," lausus eestlane Toyota pressiteate vahendusel.
"Ma arvan, et meie ettevalmistus on möödunud väga hästi. Lisaks võistluseelsele testimisele võtsin eelmisel nädalal osa Rally Estoniast ja võitsin selle - nii paljude fännide ees oli see väga meeldiv. Ma olen kindel, et mõned neist lähevad ka Soome rallile ja loodan neile ka seal hea tulemuse pakkuda."
Toyota võistkonnajuhi Tommi Mäkineni sõnul on võistlus väga tore kogu tiimile. "Eriti fantastilise toetuse tõttu, mille saame Soome rallifännidelt ja olen kindel, et paljud tulevad ka Eestist Otti toetama." lausus neljakordne maailmameister.
"Eelmisel aastal oli meie jaoks väga eriline see ralli võita. Loodame seda tänavu korrata. Teame, et Yaris WRC on sellistel teedel tugev ja kõik kolm meie sõitjat tunnevad end kiiretel katsetel enesekindlalt. Oleme väga hästi valmistunud, aga usun, et rivaalid pakuvad meile kõvasti konkurentsi."
Seitsme etapi järel hoiab Ott Tänak parima Toyota mehena MM-sarjas 77 punktiga kolmandat kohta. Ettepoole jäävad Thierry Neuville (Hyundai; 149) ja Sebastien Ogier (Ford; 122). Ülejäänud Toyota sõitjatest on Esapekka Lappi neljas (70) ja Jari-Matti Latvala üheksas (37).
Võistkondlikus arvestuses juhib samuti Hyundai (212). Neile järgnevad M-Sport-Ford (184), Toyota (161) ja Citroen (129).
### Response:
Ott Tänak: Soome ralliteid tuleb austada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod märkis, et eelnevad aastad on näidanud, et Rieu on Eesti inimeste suur lemmik ning seepärast saab sellel suvel kontserti vaatama tulla lausa kahel erineval päeval, et kõik huvilised kinno ära mahuks. "Laupäeval, 28. juulil ja esmaspäeval, 30. juulil saab kontserti nautida nii Tallinna, Viljandi kui ka Tartu Forum Cinemas kinodes. Kokku näitab kontserti enam kui 2000 kino üle maailma," lausus Novod.
Kontsert "Amore - My Tribute to Love" on tunnustatud viiuldaja kummardus nii tema perele kui ka tema Johann Straussi Orkestrile, mille koosseisus mees üle 30 aasta esinenud on. Kontsert järgneb Rieu eelmisel aastal välja antud albumile "Amore".
André Rieu ja tema 60-liikmeline Johann Straussi orkester hakkasid oma kodulinnas Maastrichtis kontserte andma rohkem kui 30 aastat tagasi. Väikesest muusikute rühmast on nüüdseks välja kasvanud hinnatud orkester, mis esineb staadionitel ja kontserdisaalides üle maailma. Kord aastas aga naastakse oma kodulinna ja antakse melomaanidele eriti suurejooneline ja unustamatu kontsertelamus.
Ülekanne kinodes hõlmab endas ka intervjuusid Rieu endaga, kontserdi erikülaliste ja muusikutega, pilku lava taha ja paljut muud, mida näeb vaid kinolinal. Sellel aastal on ürituse juhiks hommikuprogrammi Good Morning Britain saatejuht Charlotte Hawkins.
Kontsert kestab umbes 2h ja 45min (koos 15-minutilise vaheajaga) ja sõnalised osad on inglise keeles. Täpsem info siit. | Valsikuninga André Rieu kontsert jõuab ka Eesti publikuni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod märkis, et eelnevad aastad on näidanud, et Rieu on Eesti inimeste suur lemmik ning seepärast saab sellel suvel kontserti vaatama tulla lausa kahel erineval päeval, et kõik huvilised kinno ära mahuks. "Laupäeval, 28. juulil ja esmaspäeval, 30. juulil saab kontserti nautida nii Tallinna, Viljandi kui ka Tartu Forum Cinemas kinodes. Kokku näitab kontserti enam kui 2000 kino üle maailma," lausus Novod.
Kontsert "Amore - My Tribute to Love" on tunnustatud viiuldaja kummardus nii tema perele kui ka tema Johann Straussi Orkestrile, mille koosseisus mees üle 30 aasta esinenud on. Kontsert järgneb Rieu eelmisel aastal välja antud albumile "Amore".
André Rieu ja tema 60-liikmeline Johann Straussi orkester hakkasid oma kodulinnas Maastrichtis kontserte andma rohkem kui 30 aastat tagasi. Väikesest muusikute rühmast on nüüdseks välja kasvanud hinnatud orkester, mis esineb staadionitel ja kontserdisaalides üle maailma. Kord aastas aga naastakse oma kodulinna ja antakse melomaanidele eriti suurejooneline ja unustamatu kontsertelamus.
Ülekanne kinodes hõlmab endas ka intervjuusid Rieu endaga, kontserdi erikülaliste ja muusikutega, pilku lava taha ja paljut muud, mida näeb vaid kinolinal. Sellel aastal on ürituse juhiks hommikuprogrammi Good Morning Britain saatejuht Charlotte Hawkins.
Kontsert kestab umbes 2h ja 45min (koos 15-minutilise vaheajaga) ja sõnalised osad on inglise keeles. Täpsem info siit.
### Response:
Valsikuninga André Rieu kontsert jõuab ka Eesti publikuni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui me sõitsime bussidega ümber Eesti, oli tasuta sõit jutuaineks peaaegu kõigis bussides. Me kohtasime inimeste seas palju segadust: peamiselt räägiti küll praktilistest probleemidest, aga tihti kõlas ka kõige põhilisem küsimus: miks? Palun sõnastage hästi lihtsalt ja arusaadavalt, mis on selle süsteemi eesmärk.
Et miks maakonnabussid on piletivabad?
Just.
Esimene eesmärk on regionaalpoliitiline: et maal elades ei oleks automaatselt eeldatud lisakulusid riiklike teenuste kättesaamiseks. Elu Eestimaal on liikunud nii, et riiklikud teenused on kättesaadavad maakonnakeskustes: linnades elavatele inimestele võivad nad olla jalutuskäigu kaugusel, aga maal elavad inimesed peavad igasuguste registritoimingute või ka arstiabi kättesaamiseks tegema pikema reisi. Ka tööl käimine võib olla kulukam kui linnas.
Teine mõte on saada seisma kurb spiraal, millega näeme, et iga aastaga on [bussi]reisijate arv langenud. See on kaasa toonud liinide hõrenemise, sest kui reisijaid on vähem, siis liine pigem ei panda juurde, vaid tõmmatakse koomale — selle võrra on aga jälle reisijate arv vähenenud. Kui me oleksime samamoodi jätkanud, siis varsti oleks toimiv ühistranspordisüsteem maal olnud ajalugu. Selle jaoks, et liine tihendada, on kindel tingimus, et seal peab olema reisijaid.
Uuringud jällegi näitavad, et reisijaid ei huvita niivõrd see, kas nad peavad bussisõidu eest maksma või mitte, vaid kas liinid sõidavad neile sobivalt. Nende jaoks algab probleem ikkagi teisest otsast kui teie seda järgnevust näete.
Sellepärast me ei võtnudki sel aastal eelarve kuluks ainult kolmandiku olemasoleva liinivõrgu lisakulu katmist — senimaani tuli samuti 2/3 liinimahust riigi dotatsioonist ja kolmandik tuli piletitulust. Selle asemel panime lisavahendeid ka liinide tihendamiseks. See summa — 3,3 miljonit eurot, mis on laias laastus 3,3 miljonit liinikilomeetri —, on sama suur kui viimase 14 aasta jooksul on maakonnaliinide tihendamiseks juurde leitud.
Jah, praegu võib olla inimestel suhteline ootus, kuna nad veel ei näe, et liine tuleb juurde, aga maanteeamet kaardistab ühistranspordikeskustega, kuhu täpselt oleks liine vaja. On vaidlus, kas liini tõestamiseks on vaja näidata, et mul on ka reisijaid või kõigepealt peab buss sõitma ja siis leiavad reisijad selle üles. Aga see on juba kohalike ühistranspordikeskuste tõestada ja käivitada.
Kuhu on siis kõige rohkem liine juurde vaja?
Kõige rohkem liine on vaja juurde seal, kus on palju reisijaid. Praegu on näha, et kõige rohkem liine on juurde saanud Põhja-Eesti — Põhja-Eesti ühistranspordikeskus on ka kõige suurem. Samas on ka näiteks Jõgevamaa suutnud ära tõestada, et tal on vaja liine tihendada ja paistab silma sellel aastal suurema mahu saamisega.
Anette Parksepp ja Kadri Simson. Autor: Priit Mürk/ERR
Minu sõbra seltskond tegi samuti reisi maakonnaliinidega läbi Eesti, aga nemad ütlesid, et nägid Jõgevamaal kolme bussi peale kümmet inimest. Nii et kohati jääb hoopis mulje, et sealkandis on bussid peaaegu tühjad.
Selleks ongi antud ühistranspordikeskustele võimalus luua paindlikkust: kõik bussid ei pea olema suured. Kui seal sõidabki väike buss, siis kümme on täitsa optimaalne arv. Ja sõltub alati ka kellaajast ja nädalapäevast, millal reisitakse.
Valdavalt tahaksid kõik saada hommikul maakonnakeskusesse ja tööpäeva lõpus maakonnakeskusest tagasi, aga paraku olemasoleva bussipargi juures ei ole võimalik, et kõik bussid sõidavad hommikul ühe sõidu ja õhtul teise, vaid nad peavad vahepeal päeval ka sõidus olema. Siis võibki juhtuda neid päevaseid reise, kus nii palju kooliõpilasi ja tööinimesi pole.
Loogika laseks justkui järeldada, et kui meil on nüüd ühistransport tasuta, siis liinivõrgu parandamiseks või tihendamiseks jääb vähem ressursse, aga te siis ütlete, et nii see pole?
Kõik on planeerimise küsimus. Oli teada, et kui piletit enam maksma ei pea, siis on ülimalt tõenäoline, et reisijate arv kasvab ja seetõttu me juba planeerisime liinide tihendamiseks raha.
Aga me ei ole andnud lisaraha ju ainult maakonnabussidele: sellel aastal on saanud märkimisväärselt lisatoetust ka Elron ehk raudtee ja saarte ühendused praamiühenduste tihendamiseks. Järgmisel aastal tuleb pikemas perspektiivis lisakulu lennuühenduseks: Saaremaa saab endale suurema lennuki.
Aga mille põhjal te ütlete, et tasuta ühistranspordiga hakkavad inimesed rohkem reisima? Näiteks Postimees tegi ülevaatliku artikli erinevatest uuringutest, mis kõik näitavad, et inimesed on valmis sinna tasuta bussi istuma ikkagi ainult siis, kui bussigraafikud on nende jaoks väga mugavad.
Ja siin tulebki silmas pidada, et kui senimaani planeerisid graafikuid maavalitsused – enne selle aasta 1. jaanuarit oli töös ainult neli ühistranspordikeskust —, siis nüüd on ühistranspordikeskused, mis koondavad kohalikke omavalitsusi. Nende käes ongi graafikute planeerimine ja ma arvan, et ükski omavalitseja ei taha hoida oma vallas bussiliini, mis ei sobi mitte kellelegi.
Kuigi meie hanked on ühistranspordis pikad – kaheksa-aastased –, siis võimalus liinide kellaaegu ümber muuta, kas või selle jaoks, et nad klapiksid saabuva rongiga, on kogu aeg olemas. Eeldus on muidugi see, et graafikud peavad sobima: nendega tehakse pidevat tööd, see pole kaheksa aastat tagasi kokku lepitud, kivisse raiutud ja muutumatu.
Kommertsvedajad on ju samuti juba hinnanud või ähvardanud, et hakkavad võib-olla oma liine hõrendama, kuna ei saa võistelda tasuta liinidega.
Ma olen rääkinud kõigi Eesti suurimate vedajatega ja üks nimekas vedaja ütles, et alguses oli bussivedajatel ka suur vastasseis, kui Elron tuli oma kiirete oranžide reisirongidega turule. Nad kartsid näiteks, et kõige kasumlikumal liinil Tallinna-Tartu vahel kaovad reisijad ära, aga tegelikult tõi see hoopis kaasa inimeste aktiivsuse: mõni inimene võtab ühe otsa ette rongiga ja teise tuleb tagasi bussiga. Head mugavad rongid ei ole mitte kuidagi välja suretanud täpselt samal liinil sõitvaid busse – vastupidi.
Ma arvan, et ka maakonnaliinidel nähakse, et see toob kaasa inimeste aktiivsuse. Ehk tuleb tööturule mõni inimene, kes ei näinud varem põhjust vastu võtta vastu head tööpakkumist maakonnakeskuses, kuna see on lihtsalt liiga suur kulu igapäevaselt maha sõita. Vähemalt on seda juba möödunud aastal öelnud oma kogemuse pinnalt Töötukassa esindajad.
Autor: Priit Mürk/ERR
Üks probleem, mida me inimestelt bussides kuulsime, oligi see, et kui sa pead minema kolme erineva bussiga poodi ja ootama viis tundi, et tagasi saada, siis see pole eriti mõistlik. Aga teine probleem, mis esile tõusis, oli see, et inimesed ei pea vist Eesti bussisüsteemi kuigi usaldusväärseks. Meie blogi juurde tekkis ka mitu kommentaari inimestelt, kes kirjutasid, et hoiavad igal hommikul hinge kinni, kas nad ikka saavad bussiga tööle, ja kuidas buss jättis näiteks kümme inimest Tartumaal bussist maha. Millest see ebausaldusväärsus tuleb?
Aga miks nad maha jäävad? Sest tegelikult maakonnabussid on sellised, mis võivad ka seisjaid võtta. Kaugliinibussid on tõesti sellises kategoorias, et neil peab olema turvavöö ja saab ainult istudes reisida, aga maakonnabussid on just sellisena võetud, et seal on lubatud ka seista. Nii et kui sa oled bussist maha jäänud, siis oleks tegelikult väga mõistlik kohe ühistranspordikeskusega ühendust võtta ja küsida, milles asi.
Miks on nii, et osade maakondade vahel liiguvad tasuta bussid, aga osades piirkondades mitte? Mulle tundus, et see tekitas ka inimestes päris palju segadust, et tasuta süsteem peaks olema justkui maakonnasisene, aga samas on mõned liinid ka maakondadevahelised.
See on sellepärast, et me jätkasime täpselt nende lepingutega, mis olid möödunud aastatel sõlmitud. Eestis on erinevaid liinikategooriaid 59 tükki, nad on erinevatel aastatel hankesse läinud ja vedajaga on leping sõlmitud.
Kuigi maavalitsus teadis, et tal on kindel liinikilomeetrite maht, kui palju bussid peaksid aasta jooksul maakonnas inimesi vedama, siis päris mitmes maakonnas võttis maavalitsus maakonna liini mahust mingi kilomeetrite koguse ära ja tegi pikema liini.
Kõige pikem liin on Haapsalu ja Tartu vahel: maavalitsus otsustas, et neil on vaja sellist pikka liini, et erikoolis käivad lapsed ei peaks Tartust tulles ümber istuma. Selle võrra on nende maakonna teised liinid väiksemas mahus, sest nad on oma liinikilomeetrid pannud pikkadele liinidele.
Võib-olla parem sünergia on isegi ette näidata Kagu-Eestis, kus sõidavad bussid kolme maakonna keskuste vahel. Igal pool on otsustatud, kuhu me oma liinikilomeetrid paneme: kas toome inimesi naabervallast maakonnakeskusse viis korda päevas edasi-tagasi või teeme ühe pika liini päevas, mis rahuldab teisi vajadusi. Kõik need on avaliku teenindamise lepinguga liinid ja need ühistranspordikeskused, kes otsustasid mina tasuta sõidule üle, võtsid kogu lepingumahu ühesuguste reeglitega.
Kas võib oodata, et need maakondadevahelised tasuta liinid jätkavad samamoodi tasuta? Päris palju oli inimeste seas ka segadust, et kui kaua tasuta süsteem üldse kestab – võib olla on see kõik varsti läbi.
Maakonnavahelised liinid on tekkinud sellepärast, et millegipärast pole olnud kommertshuvi. Kohe kui tuleks kommertsvedajal huvi, ei ole enam mõtet sellist liini avaliku teeninduse lepinguga pidada.
See käib kokku selle sama küsimusega, kuidas mõned kommertsliinid on end maakondades kinni pannud. Statistika eelmisest aastast, üle-eelmisest aastast ja aastast enne seda näitab, et neid liine pannakse kogu aeg kinni just sellepärast, et kommertsvedaja ütleb, et reisijaid on väheks jäänud. Siin ei ole tasuta sõit mitte mingit muutust kaasa toonud.
Aga nüüd rahastamise mõttes: olemasolev liinimaht on rahastatud, see on olemas ka riigieelarve strateegias järgmiseks neljaks aastaks. Osa maakondadest kogub lisaks piletitulu, mida neil konkreetselt vaja ei ole, kuna ka nende liinimaht on sajaprotsendiliselt rahastatud. Nemad saavad siis piletitulust teha mingeid muid taristuparandusi: bussipeatuste väljaehitust, infosüsteemide arendamist jne.
Priit Mürk/ERR
Kui rääkida veel inimeste segadusest, siis ma kuulsin ühe bussijuhi käest, et venekeelsed elanikud paistavad olevat tasuta bussisüsteemist märkimisväärselt paremini teadlikud ja informeeritud kui eestikeelsed elanikud. Kas te olete neile kuidagi eraldi kampaaniat teinud või miks see nii võib olla?
Ei tea. Eraldi kampaaniat ei ole minu teada üldse tehtud. Maanteeamet saatis küll juuni lõpuks kõigile maakonnalehtedele korduma kippuvate küsimuste lahtikirjutuse, et kohalikud teaksid, mis on toimumas. Aga võib-olla see tuleneb siis ka maakonna eripärast – sõltub, mis maakonnas need inimesed nii hästi integreeritud on.
Lääne-Virumaal.
Ei oska isegi öelda.
See pole seotud konkreetselt tasuta bussisüsteemiga, vaid on üleüldine probleem, mida me ka ise kogesime: bussijaamades paistab infot nappivat. Me jäime ühest bussist maha, sest ei teadnud, kummal pool teed seista, sest viitasid lihtsalt polnud. Kohalikud inimesed loomulikult teavad, kus nad peavad seisma, aga kui sa oled pärit kuskilt mujalt, siis jääb üle kulli või kirja visata. Ka Haapsalus kohtasime väga segaduses inimesi, kes ei teadnud, kuhu nad minema või mida tegema peavad.
Haapsalus juhtus see, et esimesest juulist on uued liinid ja mingi osa Läänemaa liinirühmast on esimesena Eestis nõudluspõhine, nii et sa pead eelmisel päeval teada andma, et sa tahad sõita. See ongi esmakordne – sellist asja pole meil siin Eestis rohkem olnud. Kui sa esimest korda midagi juurutad, siis paratamatult tekib küsimusi.
Aga ühistranspordikeskustel on tegelikult kohustus panna informatsioon bussipeatustesse ja maanteeamet on eelnevatel aastatel ka toetanud, et sellised infotahvlid oleksid olemas. Kui kuskil on puudu, siis saatke ühistranspordikeskusele info – sõiduinformatsioon peab kindlasti peatuses olema.
Praegu pole seda kohe päris massiliselt. Ka busside seisukord on väga varieeruv ja kohati tundub isegi, et natukene ohtlik: pooltes bussides pole turvavöid ja inimesed peavad tihtilugu kitsas vahekäigus kambakesi püsti seisma, samal ajal kui buss tuhiseb 90 kilomeetrit tunnis maanteel.
Bussil, mis võtab peale püstiseisjaid, on kiiruspiirang. Püsti seistes võis see tunduda kiire, aga kindlasti ei saanud see olla 90 kilomeetrit tunnis. Miks on see lahendatud nii, et maakonnabussid võivad püstiseisjaid võtta? Tõepoolest, kui need bussid liiga sageli ei käi, siis on see halvem variant, et buss on liiga väike ja jätab eelviimases peatuses mõne inimese maha, kui et lõpupeatustes tuleb püsti seista.
Mis puutub busside olukorda, siis paljud vedajad on öelnud, et me oleme isegi liiga karmid — et naaberriikides nii karmid ei olda. Kui tuleb uus leping — vana leping kestab kaheksa aastat — ja kuulutatakse välja hange, siis üks tingimus on see, et buss oleks uus. Vedajad küsivad, et miks te nõuate ilmselgelt uut sõidukit: me ise siin ju busse ei tooda ja peame mõne teise riigi toodangut liisima – lubage meil vanad bussid renoveerida, nii et nad on uue sisuga ja näevad välja peaaegu uued.
Praegu oleme aga aastaid hoidnud seda reeglit, et uue liini lepinguga tulevad ka uued bussid. Ja neid nõudeid pidevalt tõstetakse, näiteks uutes hangetes on kirjas ka väga selged nõuded talverehvidele, et ei juhtuks rohke reisijate arvuga õnnetusi, kuna paljud bussid sõidavad ju kõrvalmaanteedel. Selliseid nõudeid kirjutatakse kogu aeg juurde.
Autor: Priit Mürk/ERR
Puutusime kokku ka sellega, et bussid olid ülekuumenenud ja seal ei töötanud konditsioneer. Meie oleme õnneks tugeva tervisega noored inimesed, aga probleem on laiem. See läheb küll juba sotsiaalministeeriumi haldusalasse, aga rahvatervise seaduse järgi peaksid ühissõidukites olema kehtestatud tervisenõuded, aga Eestis pole seda tehtud. Miks see nii on?
Bussidel on ikkagi kindlad reeglistikud ja igal bussil on jahutussüsteem olemas. Ma arvan, et siin saab süüdistada Eesti sooja suve, et isegi autoomanikel tuleb esimesed pool tundi sõita ülekuumenenud sõidukites. Aitäh imelisele ilmale, mis kõikides sõidukites sooja sõidu tagab.
Aga tervisekaitsenõuded?
Nii palju kui ma tean, siis tehnilised nõuded bussidele on ikkagi olemas. Ma lugesin teie blogist, et kui reisijal oli suu peas ja palus normaalset temperatuuri, siis bussijuht pani ka ventilatsiooni huugama.
Kui te olete juba tasuta ühistranspordi teed läinud, siis miks ei võiks Tallinnas olla päriselt tasuta ühistransport? Sellest vaatest tundub ju ebaõiglane, et Tallinna inimene saab Valgamaal tasuta sõita, aga valgamaalane tuleb Tallinnasse, kus kõigil Eestimaalastel on ilmselt aeg-ajalt mingeid asju ajada, ja peab siin sõidu eest maksma?
Vahe tuleb sellest, et maakondlik ühistransport on rahastatud riigieelarvest — see tähendab meie kõigi maksudest. Ole sa tallinlane või ole sa Mustveest – me kõik panustame sinna. Selles mõttes on ta isegi positiivselt diskrimineeriv, et maal elav inimene saab sellest natukene rohkem võitu kui tallinlane, kes ei pruugi väga palju maakonnabussiga sõita.
Kohalike omavalitsuste liinid on aga rahastatud ainult kohaliku omavalitsuse eelarvest: Tallinna puhul Tallinna elanike tulumaksuosast, Tartu puhul tartlastelt, Pärnu puhul pärnakatelt. Sama on ka nendes valdades, kus nad hoiavad näiteks koolibusside ringi – ka see on valla enda kulu ja kohustus. Ja siit tulebki see erisus, et me Tallinna ühistranspordile ei anna mingit toetust. Tallinn kulutab aastas ühistranspordile 60 miljonit ja kogu Eesti riigi maakonnabussid sõidavad aastas 42 miljoniga.
Harjumaal ei saa ka tasuta sõita.
See oli Harjumaa omavalitsusjuhtide otsus. Rahastuse mõttes on Harjumaa avaliku teenindamise lepingu liinid sajaprotsendiliselt rahastatud, aga kuna Harjumaal on väga palju elanikke ja reisijaid, kelle suund on hommikul Tallinnasse, siis on siia ajalooliselt välja kujunenud ka kommertsliinid ja kõik asulad ei ole avaliku teenindamise lepinguga piisavalt kaetud.
Sellest tulenevalt otsustas Harjumaa, et ta teeb tasuta sõidu ainult kuni 20-aastastele noortele, mis andis valdadele võimaluse vabastada õpilaste sõidule kulunud raha, ja eakatele, kes on tänases vanaduspensioni eas ehk 63-aastased ja vanemad.
See on küll pisike nüanss, aga meile tundus pisut kummaline, et päris paljudes kohtades trükiti välja nullpileteid. Mõnes kohas printis bussijuht pileti isegi siis, kui validaator oli olemas ja tegime piiksu ära. Mis mõte sellel paberi hullupööra printimisel on?
Validaatorite teenust pakub mitu arendajat ja ju siis toimub seal veel süsteemi kokku jooksmine. Teenusepakkujal, kes katab Eestis enamust, jooksevad kõigis maakondades andmed kokku, aga mõnes piirkonnas ei ole veel validaatoreid, kuna ühistranspordikeskus ei ole vedajaga kokkuleppele jõudnud – masinad on olemas, aga neid pole paigaldatud.
Senimaani annab ka nullpilet meile teadmise, mis peatuses peale tuldi. Praegu on käivitamise hetk ja nullpiletil ja validaatoril on sama idee: et me saaksime teada, kus sõidetakse ja selle põhjal teaduslikumalt liine planeerida.
Sellepärast tunduski veider, et tehti mõlemat: et teed piiksu, aga saad pileti ka.
Ma arvan, et see ei tähenda, et ühte reisijat kahekordselt loetakse. Ju siis bussijuht tahab topelt kindel olla.
Autor: Priit Mürk/ERR
Ma küsin lõpetuseks veel kord liinitiheduse kohta: mida te teete praegu konkreetselt selleks, et laheneks probleem, kus inimene sõidab näiteks mitme bussiga poodi ja ei saa sealt tükk aega koju. Mis on konkreetsed järgmised sammud?
Liinivõrku planeerib ja bussigraafikuid planeerib kohalik ühistranspordikeskus — meie esimene samm oli see, et igas maakonnas on üldse ühistranspordikeskus. Ühistranspordikeskus on väga tugevasti riigi poolt toetatud: nii tugevalt, et igas ühistranspordikeskuses on olemas ka professionaalne logistik, kes vastavalt oma parimale väljaõppele saab bussigraafikuid planeerida.
Teine küsimus on see, et kui on vajaduspõhine käimine — näiteks on mul kord kuus vaja jõuda arsti juurde just sel kellaajal —, siis ükski bussigraafik seda asendada ei saa, sest kolmekümnel päeval sellest peatusest inimest peale ei tuleks. Me püüame saavutada sünergia sotsiaaltranspordi ja ühistranspordiga, et sellisteks erandjuhtudeks väga harva sõiduvajadusega ja harva asustusega paikkondades tekiks nõudluspõhine süsteem.
Esimese hooga saab sellele hoogu juurde anda ka sotsiaalministeerium, kellel on kasutada päris suured Euroopa Liidu rahad ja kes on kolme ühistranspordikeskuse ja Saaremaa vallaga kokku leppinud, et need neli maakonda on piloodid.
Kas me saame tasuta ühistransporti näha peagi eduloona teie valimiskampaanias?
Paraku ei saa, sest ma olen pärit Pärnust ja Pärnus keerati sellele maakonnatranspordile sõlm peale läbi linnaga sidumise ehk et maaomavalitsused peavad panustama linna ühistranspordivõrgu ülalpidamisse.
Aga nädalavahetusel Pärnumaa inimestega rääkides sain ma ka positiivset tagasisidet, et isegi kui Pärnus ei ole tasuta sõitu, siis näiteks Häädemeeste kandi inimesed, kes käivad iga päev Pärnus tööl, on ka kümneeurose kuukaardi üle väga õnnelikud. | Minister annab aru: millal saab bussiga maapoodi ja miks hakkab sõites halb? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui me sõitsime bussidega ümber Eesti, oli tasuta sõit jutuaineks peaaegu kõigis bussides. Me kohtasime inimeste seas palju segadust: peamiselt räägiti küll praktilistest probleemidest, aga tihti kõlas ka kõige põhilisem küsimus: miks? Palun sõnastage hästi lihtsalt ja arusaadavalt, mis on selle süsteemi eesmärk.
Et miks maakonnabussid on piletivabad?
Just.
Esimene eesmärk on regionaalpoliitiline: et maal elades ei oleks automaatselt eeldatud lisakulusid riiklike teenuste kättesaamiseks. Elu Eestimaal on liikunud nii, et riiklikud teenused on kättesaadavad maakonnakeskustes: linnades elavatele inimestele võivad nad olla jalutuskäigu kaugusel, aga maal elavad inimesed peavad igasuguste registritoimingute või ka arstiabi kättesaamiseks tegema pikema reisi. Ka tööl käimine võib olla kulukam kui linnas.
Teine mõte on saada seisma kurb spiraal, millega näeme, et iga aastaga on [bussi]reisijate arv langenud. See on kaasa toonud liinide hõrenemise, sest kui reisijaid on vähem, siis liine pigem ei panda juurde, vaid tõmmatakse koomale — selle võrra on aga jälle reisijate arv vähenenud. Kui me oleksime samamoodi jätkanud, siis varsti oleks toimiv ühistranspordisüsteem maal olnud ajalugu. Selle jaoks, et liine tihendada, on kindel tingimus, et seal peab olema reisijaid.
Uuringud jällegi näitavad, et reisijaid ei huvita niivõrd see, kas nad peavad bussisõidu eest maksma või mitte, vaid kas liinid sõidavad neile sobivalt. Nende jaoks algab probleem ikkagi teisest otsast kui teie seda järgnevust näete.
Sellepärast me ei võtnudki sel aastal eelarve kuluks ainult kolmandiku olemasoleva liinivõrgu lisakulu katmist — senimaani tuli samuti 2/3 liinimahust riigi dotatsioonist ja kolmandik tuli piletitulust. Selle asemel panime lisavahendeid ka liinide tihendamiseks. See summa — 3,3 miljonit eurot, mis on laias laastus 3,3 miljonit liinikilomeetri —, on sama suur kui viimase 14 aasta jooksul on maakonnaliinide tihendamiseks juurde leitud.
Jah, praegu võib olla inimestel suhteline ootus, kuna nad veel ei näe, et liine tuleb juurde, aga maanteeamet kaardistab ühistranspordikeskustega, kuhu täpselt oleks liine vaja. On vaidlus, kas liini tõestamiseks on vaja näidata, et mul on ka reisijaid või kõigepealt peab buss sõitma ja siis leiavad reisijad selle üles. Aga see on juba kohalike ühistranspordikeskuste tõestada ja käivitada.
Kuhu on siis kõige rohkem liine juurde vaja?
Kõige rohkem liine on vaja juurde seal, kus on palju reisijaid. Praegu on näha, et kõige rohkem liine on juurde saanud Põhja-Eesti — Põhja-Eesti ühistranspordikeskus on ka kõige suurem. Samas on ka näiteks Jõgevamaa suutnud ära tõestada, et tal on vaja liine tihendada ja paistab silma sellel aastal suurema mahu saamisega.
Anette Parksepp ja Kadri Simson. Autor: Priit Mürk/ERR
Minu sõbra seltskond tegi samuti reisi maakonnaliinidega läbi Eesti, aga nemad ütlesid, et nägid Jõgevamaal kolme bussi peale kümmet inimest. Nii et kohati jääb hoopis mulje, et sealkandis on bussid peaaegu tühjad.
Selleks ongi antud ühistranspordikeskustele võimalus luua paindlikkust: kõik bussid ei pea olema suured. Kui seal sõidabki väike buss, siis kümme on täitsa optimaalne arv. Ja sõltub alati ka kellaajast ja nädalapäevast, millal reisitakse.
Valdavalt tahaksid kõik saada hommikul maakonnakeskusesse ja tööpäeva lõpus maakonnakeskusest tagasi, aga paraku olemasoleva bussipargi juures ei ole võimalik, et kõik bussid sõidavad hommikul ühe sõidu ja õhtul teise, vaid nad peavad vahepeal päeval ka sõidus olema. Siis võibki juhtuda neid päevaseid reise, kus nii palju kooliõpilasi ja tööinimesi pole.
Loogika laseks justkui järeldada, et kui meil on nüüd ühistransport tasuta, siis liinivõrgu parandamiseks või tihendamiseks jääb vähem ressursse, aga te siis ütlete, et nii see pole?
Kõik on planeerimise küsimus. Oli teada, et kui piletit enam maksma ei pea, siis on ülimalt tõenäoline, et reisijate arv kasvab ja seetõttu me juba planeerisime liinide tihendamiseks raha.
Aga me ei ole andnud lisaraha ju ainult maakonnabussidele: sellel aastal on saanud märkimisväärselt lisatoetust ka Elron ehk raudtee ja saarte ühendused praamiühenduste tihendamiseks. Järgmisel aastal tuleb pikemas perspektiivis lisakulu lennuühenduseks: Saaremaa saab endale suurema lennuki.
Aga mille põhjal te ütlete, et tasuta ühistranspordiga hakkavad inimesed rohkem reisima? Näiteks Postimees tegi ülevaatliku artikli erinevatest uuringutest, mis kõik näitavad, et inimesed on valmis sinna tasuta bussi istuma ikkagi ainult siis, kui bussigraafikud on nende jaoks väga mugavad.
Ja siin tulebki silmas pidada, et kui senimaani planeerisid graafikuid maavalitsused – enne selle aasta 1. jaanuarit oli töös ainult neli ühistranspordikeskust —, siis nüüd on ühistranspordikeskused, mis koondavad kohalikke omavalitsusi. Nende käes ongi graafikute planeerimine ja ma arvan, et ükski omavalitseja ei taha hoida oma vallas bussiliini, mis ei sobi mitte kellelegi.
Kuigi meie hanked on ühistranspordis pikad – kaheksa-aastased –, siis võimalus liinide kellaaegu ümber muuta, kas või selle jaoks, et nad klapiksid saabuva rongiga, on kogu aeg olemas. Eeldus on muidugi see, et graafikud peavad sobima: nendega tehakse pidevat tööd, see pole kaheksa aastat tagasi kokku lepitud, kivisse raiutud ja muutumatu.
Kommertsvedajad on ju samuti juba hinnanud või ähvardanud, et hakkavad võib-olla oma liine hõrendama, kuna ei saa võistelda tasuta liinidega.
Ma olen rääkinud kõigi Eesti suurimate vedajatega ja üks nimekas vedaja ütles, et alguses oli bussivedajatel ka suur vastasseis, kui Elron tuli oma kiirete oranžide reisirongidega turule. Nad kartsid näiteks, et kõige kasumlikumal liinil Tallinna-Tartu vahel kaovad reisijad ära, aga tegelikult tõi see hoopis kaasa inimeste aktiivsuse: mõni inimene võtab ühe otsa ette rongiga ja teise tuleb tagasi bussiga. Head mugavad rongid ei ole mitte kuidagi välja suretanud täpselt samal liinil sõitvaid busse – vastupidi.
Ma arvan, et ka maakonnaliinidel nähakse, et see toob kaasa inimeste aktiivsuse. Ehk tuleb tööturule mõni inimene, kes ei näinud varem põhjust vastu võtta vastu head tööpakkumist maakonnakeskuses, kuna see on lihtsalt liiga suur kulu igapäevaselt maha sõita. Vähemalt on seda juba möödunud aastal öelnud oma kogemuse pinnalt Töötukassa esindajad.
Autor: Priit Mürk/ERR
Üks probleem, mida me inimestelt bussides kuulsime, oligi see, et kui sa pead minema kolme erineva bussiga poodi ja ootama viis tundi, et tagasi saada, siis see pole eriti mõistlik. Aga teine probleem, mis esile tõusis, oli see, et inimesed ei pea vist Eesti bussisüsteemi kuigi usaldusväärseks. Meie blogi juurde tekkis ka mitu kommentaari inimestelt, kes kirjutasid, et hoiavad igal hommikul hinge kinni, kas nad ikka saavad bussiga tööle, ja kuidas buss jättis näiteks kümme inimest Tartumaal bussist maha. Millest see ebausaldusväärsus tuleb?
Aga miks nad maha jäävad? Sest tegelikult maakonnabussid on sellised, mis võivad ka seisjaid võtta. Kaugliinibussid on tõesti sellises kategoorias, et neil peab olema turvavöö ja saab ainult istudes reisida, aga maakonnabussid on just sellisena võetud, et seal on lubatud ka seista. Nii et kui sa oled bussist maha jäänud, siis oleks tegelikult väga mõistlik kohe ühistranspordikeskusega ühendust võtta ja küsida, milles asi.
Miks on nii, et osade maakondade vahel liiguvad tasuta bussid, aga osades piirkondades mitte? Mulle tundus, et see tekitas ka inimestes päris palju segadust, et tasuta süsteem peaks olema justkui maakonnasisene, aga samas on mõned liinid ka maakondadevahelised.
See on sellepärast, et me jätkasime täpselt nende lepingutega, mis olid möödunud aastatel sõlmitud. Eestis on erinevaid liinikategooriaid 59 tükki, nad on erinevatel aastatel hankesse läinud ja vedajaga on leping sõlmitud.
Kuigi maavalitsus teadis, et tal on kindel liinikilomeetrite maht, kui palju bussid peaksid aasta jooksul maakonnas inimesi vedama, siis päris mitmes maakonnas võttis maavalitsus maakonna liini mahust mingi kilomeetrite koguse ära ja tegi pikema liini.
Kõige pikem liin on Haapsalu ja Tartu vahel: maavalitsus otsustas, et neil on vaja sellist pikka liini, et erikoolis käivad lapsed ei peaks Tartust tulles ümber istuma. Selle võrra on nende maakonna teised liinid väiksemas mahus, sest nad on oma liinikilomeetrid pannud pikkadele liinidele.
Võib-olla parem sünergia on isegi ette näidata Kagu-Eestis, kus sõidavad bussid kolme maakonna keskuste vahel. Igal pool on otsustatud, kuhu me oma liinikilomeetrid paneme: kas toome inimesi naabervallast maakonnakeskusse viis korda päevas edasi-tagasi või teeme ühe pika liini päevas, mis rahuldab teisi vajadusi. Kõik need on avaliku teenindamise lepinguga liinid ja need ühistranspordikeskused, kes otsustasid mina tasuta sõidule üle, võtsid kogu lepingumahu ühesuguste reeglitega.
Kas võib oodata, et need maakondadevahelised tasuta liinid jätkavad samamoodi tasuta? Päris palju oli inimeste seas ka segadust, et kui kaua tasuta süsteem üldse kestab – võib olla on see kõik varsti läbi.
Maakonnavahelised liinid on tekkinud sellepärast, et millegipärast pole olnud kommertshuvi. Kohe kui tuleks kommertsvedajal huvi, ei ole enam mõtet sellist liini avaliku teeninduse lepinguga pidada.
See käib kokku selle sama küsimusega, kuidas mõned kommertsliinid on end maakondades kinni pannud. Statistika eelmisest aastast, üle-eelmisest aastast ja aastast enne seda näitab, et neid liine pannakse kogu aeg kinni just sellepärast, et kommertsvedaja ütleb, et reisijaid on väheks jäänud. Siin ei ole tasuta sõit mitte mingit muutust kaasa toonud.
Aga nüüd rahastamise mõttes: olemasolev liinimaht on rahastatud, see on olemas ka riigieelarve strateegias järgmiseks neljaks aastaks. Osa maakondadest kogub lisaks piletitulu, mida neil konkreetselt vaja ei ole, kuna ka nende liinimaht on sajaprotsendiliselt rahastatud. Nemad saavad siis piletitulust teha mingeid muid taristuparandusi: bussipeatuste väljaehitust, infosüsteemide arendamist jne.
Priit Mürk/ERR
Kui rääkida veel inimeste segadusest, siis ma kuulsin ühe bussijuhi käest, et venekeelsed elanikud paistavad olevat tasuta bussisüsteemist märkimisväärselt paremini teadlikud ja informeeritud kui eestikeelsed elanikud. Kas te olete neile kuidagi eraldi kampaaniat teinud või miks see nii võib olla?
Ei tea. Eraldi kampaaniat ei ole minu teada üldse tehtud. Maanteeamet saatis küll juuni lõpuks kõigile maakonnalehtedele korduma kippuvate küsimuste lahtikirjutuse, et kohalikud teaksid, mis on toimumas. Aga võib-olla see tuleneb siis ka maakonna eripärast – sõltub, mis maakonnas need inimesed nii hästi integreeritud on.
Lääne-Virumaal.
Ei oska isegi öelda.
See pole seotud konkreetselt tasuta bussisüsteemiga, vaid on üleüldine probleem, mida me ka ise kogesime: bussijaamades paistab infot nappivat. Me jäime ühest bussist maha, sest ei teadnud, kummal pool teed seista, sest viitasid lihtsalt polnud. Kohalikud inimesed loomulikult teavad, kus nad peavad seisma, aga kui sa oled pärit kuskilt mujalt, siis jääb üle kulli või kirja visata. Ka Haapsalus kohtasime väga segaduses inimesi, kes ei teadnud, kuhu nad minema või mida tegema peavad.
Haapsalus juhtus see, et esimesest juulist on uued liinid ja mingi osa Läänemaa liinirühmast on esimesena Eestis nõudluspõhine, nii et sa pead eelmisel päeval teada andma, et sa tahad sõita. See ongi esmakordne – sellist asja pole meil siin Eestis rohkem olnud. Kui sa esimest korda midagi juurutad, siis paratamatult tekib küsimusi.
Aga ühistranspordikeskustel on tegelikult kohustus panna informatsioon bussipeatustesse ja maanteeamet on eelnevatel aastatel ka toetanud, et sellised infotahvlid oleksid olemas. Kui kuskil on puudu, siis saatke ühistranspordikeskusele info – sõiduinformatsioon peab kindlasti peatuses olema.
Praegu pole seda kohe päris massiliselt. Ka busside seisukord on väga varieeruv ja kohati tundub isegi, et natukene ohtlik: pooltes bussides pole turvavöid ja inimesed peavad tihtilugu kitsas vahekäigus kambakesi püsti seisma, samal ajal kui buss tuhiseb 90 kilomeetrit tunnis maanteel.
Bussil, mis võtab peale püstiseisjaid, on kiiruspiirang. Püsti seistes võis see tunduda kiire, aga kindlasti ei saanud see olla 90 kilomeetrit tunnis. Miks on see lahendatud nii, et maakonnabussid võivad püstiseisjaid võtta? Tõepoolest, kui need bussid liiga sageli ei käi, siis on see halvem variant, et buss on liiga väike ja jätab eelviimases peatuses mõne inimese maha, kui et lõpupeatustes tuleb püsti seista.
Mis puutub busside olukorda, siis paljud vedajad on öelnud, et me oleme isegi liiga karmid — et naaberriikides nii karmid ei olda. Kui tuleb uus leping — vana leping kestab kaheksa aastat — ja kuulutatakse välja hange, siis üks tingimus on see, et buss oleks uus. Vedajad küsivad, et miks te nõuate ilmselgelt uut sõidukit: me ise siin ju busse ei tooda ja peame mõne teise riigi toodangut liisima – lubage meil vanad bussid renoveerida, nii et nad on uue sisuga ja näevad välja peaaegu uued.
Praegu oleme aga aastaid hoidnud seda reeglit, et uue liini lepinguga tulevad ka uued bussid. Ja neid nõudeid pidevalt tõstetakse, näiteks uutes hangetes on kirjas ka väga selged nõuded talverehvidele, et ei juhtuks rohke reisijate arvuga õnnetusi, kuna paljud bussid sõidavad ju kõrvalmaanteedel. Selliseid nõudeid kirjutatakse kogu aeg juurde.
Autor: Priit Mürk/ERR
Puutusime kokku ka sellega, et bussid olid ülekuumenenud ja seal ei töötanud konditsioneer. Meie oleme õnneks tugeva tervisega noored inimesed, aga probleem on laiem. See läheb küll juba sotsiaalministeeriumi haldusalasse, aga rahvatervise seaduse järgi peaksid ühissõidukites olema kehtestatud tervisenõuded, aga Eestis pole seda tehtud. Miks see nii on?
Bussidel on ikkagi kindlad reeglistikud ja igal bussil on jahutussüsteem olemas. Ma arvan, et siin saab süüdistada Eesti sooja suve, et isegi autoomanikel tuleb esimesed pool tundi sõita ülekuumenenud sõidukites. Aitäh imelisele ilmale, mis kõikides sõidukites sooja sõidu tagab.
Aga tervisekaitsenõuded?
Nii palju kui ma tean, siis tehnilised nõuded bussidele on ikkagi olemas. Ma lugesin teie blogist, et kui reisijal oli suu peas ja palus normaalset temperatuuri, siis bussijuht pani ka ventilatsiooni huugama.
Kui te olete juba tasuta ühistranspordi teed läinud, siis miks ei võiks Tallinnas olla päriselt tasuta ühistransport? Sellest vaatest tundub ju ebaõiglane, et Tallinna inimene saab Valgamaal tasuta sõita, aga valgamaalane tuleb Tallinnasse, kus kõigil Eestimaalastel on ilmselt aeg-ajalt mingeid asju ajada, ja peab siin sõidu eest maksma?
Vahe tuleb sellest, et maakondlik ühistransport on rahastatud riigieelarvest — see tähendab meie kõigi maksudest. Ole sa tallinlane või ole sa Mustveest – me kõik panustame sinna. Selles mõttes on ta isegi positiivselt diskrimineeriv, et maal elav inimene saab sellest natukene rohkem võitu kui tallinlane, kes ei pruugi väga palju maakonnabussiga sõita.
Kohalike omavalitsuste liinid on aga rahastatud ainult kohaliku omavalitsuse eelarvest: Tallinna puhul Tallinna elanike tulumaksuosast, Tartu puhul tartlastelt, Pärnu puhul pärnakatelt. Sama on ka nendes valdades, kus nad hoiavad näiteks koolibusside ringi – ka see on valla enda kulu ja kohustus. Ja siit tulebki see erisus, et me Tallinna ühistranspordile ei anna mingit toetust. Tallinn kulutab aastas ühistranspordile 60 miljonit ja kogu Eesti riigi maakonnabussid sõidavad aastas 42 miljoniga.
Harjumaal ei saa ka tasuta sõita.
See oli Harjumaa omavalitsusjuhtide otsus. Rahastuse mõttes on Harjumaa avaliku teenindamise lepingu liinid sajaprotsendiliselt rahastatud, aga kuna Harjumaal on väga palju elanikke ja reisijaid, kelle suund on hommikul Tallinnasse, siis on siia ajalooliselt välja kujunenud ka kommertsliinid ja kõik asulad ei ole avaliku teenindamise lepinguga piisavalt kaetud.
Sellest tulenevalt otsustas Harjumaa, et ta teeb tasuta sõidu ainult kuni 20-aastastele noortele, mis andis valdadele võimaluse vabastada õpilaste sõidule kulunud raha, ja eakatele, kes on tänases vanaduspensioni eas ehk 63-aastased ja vanemad.
See on küll pisike nüanss, aga meile tundus pisut kummaline, et päris paljudes kohtades trükiti välja nullpileteid. Mõnes kohas printis bussijuht pileti isegi siis, kui validaator oli olemas ja tegime piiksu ära. Mis mõte sellel paberi hullupööra printimisel on?
Validaatorite teenust pakub mitu arendajat ja ju siis toimub seal veel süsteemi kokku jooksmine. Teenusepakkujal, kes katab Eestis enamust, jooksevad kõigis maakondades andmed kokku, aga mõnes piirkonnas ei ole veel validaatoreid, kuna ühistranspordikeskus ei ole vedajaga kokkuleppele jõudnud – masinad on olemas, aga neid pole paigaldatud.
Senimaani annab ka nullpilet meile teadmise, mis peatuses peale tuldi. Praegu on käivitamise hetk ja nullpiletil ja validaatoril on sama idee: et me saaksime teada, kus sõidetakse ja selle põhjal teaduslikumalt liine planeerida.
Sellepärast tunduski veider, et tehti mõlemat: et teed piiksu, aga saad pileti ka.
Ma arvan, et see ei tähenda, et ühte reisijat kahekordselt loetakse. Ju siis bussijuht tahab topelt kindel olla.
Autor: Priit Mürk/ERR
Ma küsin lõpetuseks veel kord liinitiheduse kohta: mida te teete praegu konkreetselt selleks, et laheneks probleem, kus inimene sõidab näiteks mitme bussiga poodi ja ei saa sealt tükk aega koju. Mis on konkreetsed järgmised sammud?
Liinivõrku planeerib ja bussigraafikuid planeerib kohalik ühistranspordikeskus — meie esimene samm oli see, et igas maakonnas on üldse ühistranspordikeskus. Ühistranspordikeskus on väga tugevasti riigi poolt toetatud: nii tugevalt, et igas ühistranspordikeskuses on olemas ka professionaalne logistik, kes vastavalt oma parimale väljaõppele saab bussigraafikuid planeerida.
Teine küsimus on see, et kui on vajaduspõhine käimine — näiteks on mul kord kuus vaja jõuda arsti juurde just sel kellaajal —, siis ükski bussigraafik seda asendada ei saa, sest kolmekümnel päeval sellest peatusest inimest peale ei tuleks. Me püüame saavutada sünergia sotsiaaltranspordi ja ühistranspordiga, et sellisteks erandjuhtudeks väga harva sõiduvajadusega ja harva asustusega paikkondades tekiks nõudluspõhine süsteem.
Esimese hooga saab sellele hoogu juurde anda ka sotsiaalministeerium, kellel on kasutada päris suured Euroopa Liidu rahad ja kes on kolme ühistranspordikeskuse ja Saaremaa vallaga kokku leppinud, et need neli maakonda on piloodid.
Kas me saame tasuta ühistransporti näha peagi eduloona teie valimiskampaanias?
Paraku ei saa, sest ma olen pärit Pärnust ja Pärnus keerati sellele maakonnatranspordile sõlm peale läbi linnaga sidumise ehk et maaomavalitsused peavad panustama linna ühistranspordivõrgu ülalpidamisse.
Aga nädalavahetusel Pärnumaa inimestega rääkides sain ma ka positiivset tagasisidet, et isegi kui Pärnus ei ole tasuta sõitu, siis näiteks Häädemeeste kandi inimesed, kes käivad iga päev Pärnus tööl, on ka kümneeurose kuukaardi üle väga õnnelikud.
### Response:
Minister annab aru: millal saab bussiga maapoodi ja miks hakkab sõites halb? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teises poolfinaalis kohtuvad meeskonnad pole veel ühtegi mängu kaotanud. Alagrupis kolm võitu (Iisraeli, Kreeka ja Rumeenia üle) teeninud sakslased alistasid kaheksandikfinaalis Islandi 77:63 ja veerandfinaalis Türgi 78:61.
Horvaadid said alagrupis jagu Prantsusmaast, Ukrainast ja Hispaaniast, kaheksandikfinaalis Suurbritanniast 93:62 ja veerandfinaalis Itaaliast 79:68.
Ülejäänud veerandfinaalides oli Iisrael parem Hispaaniast 98:75 ja Prantsusmaa Serbiast 70:69.
Leedu teekond katkes kaheksandikfinaalis. Ainsa Baltikumi esindajana turniiril osalev Leedu võitis küll alagrupis Montenegrot, Türgit ja Suurbritanniat, aga vandus siis 16 hulgas alla Hispaaniale 70:75. | Võidult-võidule liikuvad Saksamaa ja Horvaatia selgitavad EM-finalisti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teises poolfinaalis kohtuvad meeskonnad pole veel ühtegi mängu kaotanud. Alagrupis kolm võitu (Iisraeli, Kreeka ja Rumeenia üle) teeninud sakslased alistasid kaheksandikfinaalis Islandi 77:63 ja veerandfinaalis Türgi 78:61.
Horvaadid said alagrupis jagu Prantsusmaast, Ukrainast ja Hispaaniast, kaheksandikfinaalis Suurbritanniast 93:62 ja veerandfinaalis Itaaliast 79:68.
Ülejäänud veerandfinaalides oli Iisrael parem Hispaaniast 98:75 ja Prantsusmaa Serbiast 70:69.
Leedu teekond katkes kaheksandikfinaalis. Ainsa Baltikumi esindajana turniiril osalev Leedu võitis küll alagrupis Montenegrot, Türgit ja Suurbritanniat, aga vandus siis 16 hulgas alla Hispaaniale 70:75.
### Response:
Võidult-võidule liikuvad Saksamaa ja Horvaatia selgitavad EM-finalisti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juurdlusega kursis olevad allikad kinnitasid CNN-ile, et tõenäoliselt lahkusid kaks kahtlustatavat Suurbritanniast kommertslennuga.
Nende lahkumine tuli kusjuures välja seetõttu, et nad saatsid pärast rünnakut Moskvasse kodeeritud venekeelse sõnumi. Seda sõnumit aga märkas Küprosel paikneva Briti sõjaväebaasi signaalluure.
Seega on tegemist olulise tõendiga, mis toetab Briti võimude hinnangut, et 4. märtsil Salisbury linnas toimunud keemiarünnaku korraldamise eest on vastutav Venemaa.
Kaks kahtlustavat on tuvastatud Briti politseiekspertide poolt, kes on juba kuid vaadanud läbi nii Salisbury linna kui ka lennujaamade valvekaamerate salvestusi. Kaks kahtlustatavat pole Briti vastuluurele varem võimalike spioonidena silma jäänud.
Uudisteagentuur Press Association (PA) teatas neljapäeval oma allikale viidates, et Briti politsei on tuvastanud mitmeid venelasi, keda kahtlustatakse Sergei Skripali ja tema tütre Julia ründamises närvigaasiga. Hiljem teatas julgeolekuminister Ben Wallace siiski Twitteris, et allika teated on asjatundmatud spekulatsioonid.
Endine Vene luureametnik Sergei Skripal ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil Salisbury linnast teadvusetutena.
Suurbritannia süüdistas mürgitamises Venemaad, Moskva on aga korduvalt oma süüd eitanud. Skripalid mürgitati Novitšokiga, mis on NSVL-i poolt 1970.-1980. aastatel arendatud keemiarelvade alla liigitatav närvimürk.
Skripalide ründamise motiiv pole siiani teada. Skripalid said pärast pikka ravi haiglast välja ning Briti julgeolekuteenistused pakuvad neile praegu kaitset.
Närvimürgi tõttu sai kannatada ka Briti politseinik, kes Skripale sündmuskohal aitas.
Lisaks puutusid juunis Novitšokiga kokku Salisbury lähedal Amesburys elavad Briti kodanikud Dawn Sturgess ja Charlie Rowley, kellest esimene suri. | Allikad: kaks Skripalide rünnaku kahtlustatavat põgenes kohe Venemaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juurdlusega kursis olevad allikad kinnitasid CNN-ile, et tõenäoliselt lahkusid kaks kahtlustatavat Suurbritanniast kommertslennuga.
Nende lahkumine tuli kusjuures välja seetõttu, et nad saatsid pärast rünnakut Moskvasse kodeeritud venekeelse sõnumi. Seda sõnumit aga märkas Küprosel paikneva Briti sõjaväebaasi signaalluure.
Seega on tegemist olulise tõendiga, mis toetab Briti võimude hinnangut, et 4. märtsil Salisbury linnas toimunud keemiarünnaku korraldamise eest on vastutav Venemaa.
Kaks kahtlustavat on tuvastatud Briti politseiekspertide poolt, kes on juba kuid vaadanud läbi nii Salisbury linna kui ka lennujaamade valvekaamerate salvestusi. Kaks kahtlustatavat pole Briti vastuluurele varem võimalike spioonidena silma jäänud.
Uudisteagentuur Press Association (PA) teatas neljapäeval oma allikale viidates, et Briti politsei on tuvastanud mitmeid venelasi, keda kahtlustatakse Sergei Skripali ja tema tütre Julia ründamises närvigaasiga. Hiljem teatas julgeolekuminister Ben Wallace siiski Twitteris, et allika teated on asjatundmatud spekulatsioonid.
Endine Vene luureametnik Sergei Skripal ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil Salisbury linnast teadvusetutena.
Suurbritannia süüdistas mürgitamises Venemaad, Moskva on aga korduvalt oma süüd eitanud. Skripalid mürgitati Novitšokiga, mis on NSVL-i poolt 1970.-1980. aastatel arendatud keemiarelvade alla liigitatav närvimürk.
Skripalide ründamise motiiv pole siiani teada. Skripalid said pärast pikka ravi haiglast välja ning Briti julgeolekuteenistused pakuvad neile praegu kaitset.
Närvimürgi tõttu sai kannatada ka Briti politseinik, kes Skripale sündmuskohal aitas.
Lisaks puutusid juunis Novitšokiga kokku Salisbury lähedal Amesburys elavad Briti kodanikud Dawn Sturgess ja Charlie Rowley, kellest esimene suri.
### Response:
Allikad: kaks Skripalide rünnaku kahtlustatavat põgenes kohe Venemaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kisner on seni varem suurturniiridel vaid korra kümne parema sekka jõudnud - mullu PGA meistrivõistlustel jagas ta seitsmendat kohta. Karjääri jooksul on ta kogunud ka kaks PGA turniirivõitu.
Ühe löögiga jäävad Kisnerist maha ameeriklane Tony Finau ning lõuna-aafriklased Zander Lombard ja Erik van Rooyen. Kahe löögiga kaotavad liidrile ameeriklased Ryan Moore ja Brendan Steele ning lõuna-aafriklane Brandon Stone.
Paremad eurooplased kaotavad Kisnerile kolme löögiga. Nende sekka kuuluvad ameeriklaste ja lõuna-korealase Kang Sung-hooni kõrval ka põhja-iirlane Rory McIlroy, hispaanlane Jon Rahm ning inglased Matthew Southgate ja Danny Willett.
Kokku läbis avapäeval rajad par 'ist paremini 31 golfimängijat. Täpselt par 'iga jätkab teiste seas Tiger Woods. Karjääri jooksul kolm suurturniiri võitnud ja tiitlikaitsjana kohale sõitnud ameeriklasel Jordan Spiethil on kirjas +1. | Briti lahtiste avapäev kujunes USA - Lõuna-Aafrika maavõistluseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kisner on seni varem suurturniiridel vaid korra kümne parema sekka jõudnud - mullu PGA meistrivõistlustel jagas ta seitsmendat kohta. Karjääri jooksul on ta kogunud ka kaks PGA turniirivõitu.
Ühe löögiga jäävad Kisnerist maha ameeriklane Tony Finau ning lõuna-aafriklased Zander Lombard ja Erik van Rooyen. Kahe löögiga kaotavad liidrile ameeriklased Ryan Moore ja Brendan Steele ning lõuna-aafriklane Brandon Stone.
Paremad eurooplased kaotavad Kisnerile kolme löögiga. Nende sekka kuuluvad ameeriklaste ja lõuna-korealase Kang Sung-hooni kõrval ka põhja-iirlane Rory McIlroy, hispaanlane Jon Rahm ning inglased Matthew Southgate ja Danny Willett.
Kokku läbis avapäeval rajad par 'ist paremini 31 golfimängijat. Täpselt par 'iga jätkab teiste seas Tiger Woods. Karjääri jooksul kolm suurturniiri võitnud ja tiitlikaitsjana kohale sõitnud ameeriklasel Jordan Spiethil on kirjas +1.
### Response:
Briti lahtiste avapäev kujunes USA - Lõuna-Aafrika maavõistluseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algusest peale jooksu juhtinud Liina Tšernov läbis viis staadioniringi ajaga 6.12,48, edestades järgmist lõpetajat Kelly Nevolihhinit 17 sekundiga. "Olen tagasi rajal ja mul hea meel, et saan joosta. Vorm paraneb iga treeninguga, seis on praegu hea," ütles Tšernov ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Jooks algas tema sõnul täna hästi. "Tundsin ennast hästi, teisel kilomeetril vajus tempo natuke ära ja siis läks natuke raskeks ennast sundida," lisas Tšernov.
Meestest võitis jooksu Allar Lamp tulemusega 5.26,40. Tema edu Olavi Allase ees oli ligi poole sekundi jagu. Allasele kaotas omakorda ligi poole sekundiga Mark Abner. "Täna jäi asi lõpu peale, viimasel 100 meetril kiirendasin, tahtsin võita, mistõttu pidin tempos juurde panema," rääkis Lamp, kes juhib EV staadionijooksusarja ka kokkuvõttes.
Ajaga 5.27,08 teiseks tulnud Olavi Allase jäi oma jooksuga rahule, sest uus Järvamaa rekord sündis. Varasem maakonna tippmark kuulus Margus Pirksaarele 5.28-ga. "Läksin 500 m enne lõppu juhtima, 200 m enne lõppu jooksid Mark Abner ja Allar Lamp must mööda, lõpus sain ka Abnerist ette," sõnas Allase. EV 100 staadionijooksusarja järgmise etapi, juuli lõpus Eesti meistrivõistluste raames toimuva 5000 m distantsi jätab Allase vahele ja kavatseb Eesti meistrivõistlustel joosta 800 m ja kui jõudu jagub, siis ka 1500 m distantsil. | EV 100 staadionijooksusarja neljanda etapi võitsid Liina Tšernov ja Allar Lamp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algusest peale jooksu juhtinud Liina Tšernov läbis viis staadioniringi ajaga 6.12,48, edestades järgmist lõpetajat Kelly Nevolihhinit 17 sekundiga. "Olen tagasi rajal ja mul hea meel, et saan joosta. Vorm paraneb iga treeninguga, seis on praegu hea," ütles Tšernov ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Jooks algas tema sõnul täna hästi. "Tundsin ennast hästi, teisel kilomeetril vajus tempo natuke ära ja siis läks natuke raskeks ennast sundida," lisas Tšernov.
Meestest võitis jooksu Allar Lamp tulemusega 5.26,40. Tema edu Olavi Allase ees oli ligi poole sekundi jagu. Allasele kaotas omakorda ligi poole sekundiga Mark Abner. "Täna jäi asi lõpu peale, viimasel 100 meetril kiirendasin, tahtsin võita, mistõttu pidin tempos juurde panema," rääkis Lamp, kes juhib EV staadionijooksusarja ka kokkuvõttes.
Ajaga 5.27,08 teiseks tulnud Olavi Allase jäi oma jooksuga rahule, sest uus Järvamaa rekord sündis. Varasem maakonna tippmark kuulus Margus Pirksaarele 5.28-ga. "Läksin 500 m enne lõppu juhtima, 200 m enne lõppu jooksid Mark Abner ja Allar Lamp must mööda, lõpus sain ka Abnerist ette," sõnas Allase. EV 100 staadionijooksusarja järgmise etapi, juuli lõpus Eesti meistrivõistluste raames toimuva 5000 m distantsi jätab Allase vahele ja kavatseb Eesti meistrivõistlustel joosta 800 m ja kui jõudu jagub, siis ka 1500 m distantsil.
### Response:
EV 100 staadionijooksusarja neljanda etapi võitsid Liina Tšernov ja Allar Lamp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saatkond Tallinnas avatakse 23. septembril, selgub Ungari valitsuse ametliku väljaande kolmapäevasest teatest, mida Ungari meedia vahendas.
Ungari otsustas sulgeda oma saatkonna Tallinnas 2014. aasta juulis, kuid on seni hoidnud töös Ungari Instituuti Tallinna esindust.
Ungari otsust võib pidada vastuseks Eesti valitsuse 7. juunil tehtud otsusele taasavada Eesti saatkond Budapestis. Eesti sulges oma saatkonna Ungaris 30. septembril 2014.
Budapesti saatkond on plaanis taasavada 2018. aastal, võttes taaskasutusse saatkonnale 2007. aastal ostetud hoone, teatas välisministeerium juunis. Saatkonnahoone on seisnud neli viimast aastat tühjalt.
Ungari avas 2016. aasta 1. augustist Tallinnas diplomaatilise esinduse Ungari Instituudi ruumides, mis on Ungari Helsingi saatkonna jurisdiktsiooni all. | Ungari avab uuesti oma saatkonna Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saatkond Tallinnas avatakse 23. septembril, selgub Ungari valitsuse ametliku väljaande kolmapäevasest teatest, mida Ungari meedia vahendas.
Ungari otsustas sulgeda oma saatkonna Tallinnas 2014. aasta juulis, kuid on seni hoidnud töös Ungari Instituuti Tallinna esindust.
Ungari otsust võib pidada vastuseks Eesti valitsuse 7. juunil tehtud otsusele taasavada Eesti saatkond Budapestis. Eesti sulges oma saatkonna Ungaris 30. septembril 2014.
Budapesti saatkond on plaanis taasavada 2018. aastal, võttes taaskasutusse saatkonnale 2007. aastal ostetud hoone, teatas välisministeerium juunis. Saatkonnahoone on seisnud neli viimast aastat tühjalt.
Ungari avas 2016. aasta 1. augustist Tallinnas diplomaatilise esinduse Ungari Instituudi ruumides, mis on Ungari Helsingi saatkonna jurisdiktsiooni all.
### Response:
Ungari avab uuesti oma saatkonna Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bulgaarias 0:1 kaotanud Riia võitis Antonijs Cernomordijsi 44. minuti väravast sama skooriga kodumängu normaalaja, mis viis kohtumise lisaajale, vahendab Soccernet.ee.
Juba 109. minutiks olid mõlemad meeskonnad kümnekesi platsile jäänud, kuid eriti punaseks läks mäng lisaaja lõpus. Pärast lõpuvilet läks väljakul madinaks ning neli mängijat eemaldati enne penaltiseeriat, kellest üheks oli avavilest saadik platsil olnud Vaštšuk. Penaltiseeria enda võitis CSKA 5:3.
Joonas Tamm jälgis pingilt, kuidas avamängust IBV vastu 4:0 võidu kätte saanud Sarpsborg võitis kodumängu 2:0 ning liikus koondskooriga 6:0 järgmisesse ringi.
Kaimar Saag mängis esimesed 87 minutit, kui tema koduklubi B36 Torshavn alistas võõrsil 2:1 OFK Titogradi ja liikus sama skooriga edasi.
Avamängu Soomes Kopenhaagenile 0:1 kaotanud KuPS suutis Taanis lüüa 75. minutil avavärava, kuid kuus minutit hiljem realiseerisid võõrustajad penalti ning kahe mängu kokkuvõttes läks seega tulemusega 2:1 edasi Kopenhaagen. Ats Purje sekkus platsile 71. minutil.
Avamängu Hafnarfjordurile kodus 0:3 kaotanud Lahti sai Islandil 0:0 viigi, mis lõpetas veel kahe eestlase eurohooaja. Henri Anier tegi kaasa kõik 90 minutit, Artjom Dmitrijev vahetati välja 87. minutil. | Draama Lätis: Vaštšuk ja veel viis mängijat said punased, Riia langes penaltitega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bulgaarias 0:1 kaotanud Riia võitis Antonijs Cernomordijsi 44. minuti väravast sama skooriga kodumängu normaalaja, mis viis kohtumise lisaajale, vahendab Soccernet.ee.
Juba 109. minutiks olid mõlemad meeskonnad kümnekesi platsile jäänud, kuid eriti punaseks läks mäng lisaaja lõpus. Pärast lõpuvilet läks väljakul madinaks ning neli mängijat eemaldati enne penaltiseeriat, kellest üheks oli avavilest saadik platsil olnud Vaštšuk. Penaltiseeria enda võitis CSKA 5:3.
Joonas Tamm jälgis pingilt, kuidas avamängust IBV vastu 4:0 võidu kätte saanud Sarpsborg võitis kodumängu 2:0 ning liikus koondskooriga 6:0 järgmisesse ringi.
Kaimar Saag mängis esimesed 87 minutit, kui tema koduklubi B36 Torshavn alistas võõrsil 2:1 OFK Titogradi ja liikus sama skooriga edasi.
Avamängu Soomes Kopenhaagenile 0:1 kaotanud KuPS suutis Taanis lüüa 75. minutil avavärava, kuid kuus minutit hiljem realiseerisid võõrustajad penalti ning kahe mängu kokkuvõttes läks seega tulemusega 2:1 edasi Kopenhaagen. Ats Purje sekkus platsile 71. minutil.
Avamängu Hafnarfjordurile kodus 0:3 kaotanud Lahti sai Islandil 0:0 viigi, mis lõpetas veel kahe eestlase eurohooaja. Henri Anier tegi kaasa kõik 90 minutit, Artjom Dmitrijev vahetati välja 87. minutil.
### Response:
Draama Lätis: Vaštšuk ja veel viis mängijat said punased, Riia langes penaltitega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viinis Euroopa Liidu tööministrite kohtumisel viibiva Sikkuti sõnul on nimevahetus vaid üks aspekt mõlema asutuse ülesannete muutumises. Küll aga mõistab ta avalikkuses tekkinud pahameelt.
"Arutame nõukogudes, kuidas edasi minna. Nimevahetuse summad ei tohi muidugi ulmeliseks kujuneda," märkis Sikkut ning lisas, et tähtsam on arutada selle üle, milliste organisatsioonidena töötukassat ja haigekassat tulevikus näha soovitakse.
Tervise- ja tööminister toetab suunda, kuhu juhatused organisatsioone tüürivad. "Mõlemal organisatsioonil on tugevad juhatuse esimehed, kel plaan kogu inimese elukaare jooksul toetada inimest karjäärivalikute tegemisel ja tervise hoidmisel".
Minister palub asutuste juhtidel nime muutmisega seonduvate kulude üle vaatamist, seniste tegevuskulude raames katmist ning organisatsioonis toimuvate reformide selgitamist avalikkusele.
Haigekassa ja töötukassa soovivad tuleval aastal muuta oma nime vastavalt tervisekassaks ja töökassaks. Hinnanguliselt kulub nimede vahetamisele kuni 865 000 eurot: haigekassa saaks tervisekassaks 200 000 euroga ja töötukassa töökassaks 665 000 euroga. Töötukassa juht Meelis Paaveli sõnul kulub neil suurem osa rahast ehk 450 000 büroode väljanägemise muutmiseks.
Nimemuutuse kulukus on tekitanud avalikkuses teravat vastukaja. | Kassade nimemuutust toetav Sikkut soovitab rahanumbri üle vaadata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viinis Euroopa Liidu tööministrite kohtumisel viibiva Sikkuti sõnul on nimevahetus vaid üks aspekt mõlema asutuse ülesannete muutumises. Küll aga mõistab ta avalikkuses tekkinud pahameelt.
"Arutame nõukogudes, kuidas edasi minna. Nimevahetuse summad ei tohi muidugi ulmeliseks kujuneda," märkis Sikkut ning lisas, et tähtsam on arutada selle üle, milliste organisatsioonidena töötukassat ja haigekassat tulevikus näha soovitakse.
Tervise- ja tööminister toetab suunda, kuhu juhatused organisatsioone tüürivad. "Mõlemal organisatsioonil on tugevad juhatuse esimehed, kel plaan kogu inimese elukaare jooksul toetada inimest karjäärivalikute tegemisel ja tervise hoidmisel".
Minister palub asutuste juhtidel nime muutmisega seonduvate kulude üle vaatamist, seniste tegevuskulude raames katmist ning organisatsioonis toimuvate reformide selgitamist avalikkusele.
Haigekassa ja töötukassa soovivad tuleval aastal muuta oma nime vastavalt tervisekassaks ja töökassaks. Hinnanguliselt kulub nimede vahetamisele kuni 865 000 eurot: haigekassa saaks tervisekassaks 200 000 euroga ja töötukassa töökassaks 665 000 euroga. Töötukassa juht Meelis Paaveli sõnul kulub neil suurem osa rahast ehk 450 000 büroode väljanägemise muutmiseks.
Nimemuutuse kulukus on tekitanud avalikkuses teravat vastukaja.
### Response:
Kassade nimemuutust toetav Sikkut soovitab rahanumbri üle vaadata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kivistik oma jooksuga rahule ei jäänud. "Tulin teiste plaanidega siia võistlema kui tulemus protokollis. Rumal on see, kes vabandusi ei leia, aga ma ei hakka praegu lahkama, mis viltu läks. Vähemalt on tervis praegu korras ja mõtlen uute võistluste peale," ütles Kivistik ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Järgmisena võtab ta ette 28.-29. juulil Eesti meistrivõistlused ja siis tuleb augustis hooaja tähtsam start Euroopa meistrivõistlustel.
"Üks päev vähem kui kolm nädalat on jäänud selle suve kõige olulisema võistluse stardini. Nüüd tuleb teha veel ainult tarku otsuseid vastavalt kogemustele ning võimalustele tuginedes. Üritan viimased nädalad püsida terve ja mõned kvaliteetsed treeningud sinna mahutada. Tuleb usaldada protsessi, küll siis tulevad ka tulemused õigel ajal," sõnas Kivistik. | Kaur Kivistik sai Belgias 3000 m takistusjooksus 11. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kivistik oma jooksuga rahule ei jäänud. "Tulin teiste plaanidega siia võistlema kui tulemus protokollis. Rumal on see, kes vabandusi ei leia, aga ma ei hakka praegu lahkama, mis viltu läks. Vähemalt on tervis praegu korras ja mõtlen uute võistluste peale," ütles Kivistik ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. Järgmisena võtab ta ette 28.-29. juulil Eesti meistrivõistlused ja siis tuleb augustis hooaja tähtsam start Euroopa meistrivõistlustel.
"Üks päev vähem kui kolm nädalat on jäänud selle suve kõige olulisema võistluse stardini. Nüüd tuleb teha veel ainult tarku otsuseid vastavalt kogemustele ning võimalustele tuginedes. Üritan viimased nädalad püsida terve ja mõned kvaliteetsed treeningud sinna mahutada. Tuleb usaldada protsessi, küll siis tulevad ka tulemused õigel ajal," sõnas Kivistik.
### Response:
Kaur Kivistik sai Belgias 3000 m takistusjooksus 11. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pilt Eesti heinamaadel ja põldudel pole sugugi ühtemoodi nukker. Näiteks päris Kirde-Eestis tuli juunis maha 23 ja mõnes Kagu-Eesti paigas enam kui 80 millimeetrit vihmavett. Siiski, nii varajase heinasaagiga suve Eesti Maaülikooli emeriitdotsent ja Hummuli Agro OÜ juht Are Selge ei mäletagi. Soe ja kuiv kevad tõi esimese heinaniitmise juba juuni algusesse ja teinegi niide on suuremal osal Eestist juba tehtud. Kusjuures see oli veel palju kehvem kui esimene. Mida piimakarjad talvel sööma hakkavad, sõltub suuresti kolmandast, ja kui väga veab, siis ka neljandast niitest.
"Praegu ikka äiksevihmad liiguvad ja Lõuna-Eesti eilegi sai kohati vihma. Tegelikult nädala jooksul oleks Eesti põllumehele suur abi, kui ikka kõik piirkonnad saavad ühe korraliku vihma," rääkis Selge.
Juhul, kui ka kolmas niide kehvaks jääb, ei tähenda see ikka, et piimakarjad ilmtingimata nälga jäävad. Metsataguse Agro OÜ juhataja Teet Kallakmaa on talvel vajaminevast silost kätte saanud kõigest ühe kolmandiku. See tähendab, et tuleb otsida teisi lahendusi.
"Õnneks meil maisi see aasta on rohkem kui tavaliselt. Eks siin tulevad ka igasugused muud variandid kaalumisele, vilisesilod ja igasugused lisakülvid," ütles Kallakmaa.
Vilisesilo tehakse tavaliselt siis, kui õiget viljasaaki põllult ei saa, aga väga kehval heina-aastal võib see ka muidu ära tasuda. Are Selge sõnul on viljast silo ennegi tehtud. "Nimetame seda siis tervikkoristuseks, kui vahaküpsuse alguses teravili koristatakse siloks, siis see on majanduslikult igati mõtekas. Eriti, kui rohukasv on kehva."
Ning alati on võimalik nii heina kui silo juurde osta. Pigem küll heina, sest silo pole kauge maa pealt mõtet tassida. Samas on heinaga kehvasti ka meie naabermaades ja juba räägitakse, et siinsele heinale ihuvad hammast rootslased. Samas võimalusi on veel, rääkis Väätsa Agro juhatuse liige Margus Muld.
"Me pigem peame vaatama kuskile Ameerika Ühendriikide poole või kuskile sinna, et Ameerika Ühendriigid tavaliselt ekspordivad päris suurel määral lutserni heina Araabia riikidesse, Hiinasse suurte konteinerite ja suurte laevade kaupa. Võib-olla õnnestub sealt midagi endale osta, aga ma kardan, et siit lähiriikidest meil küll mingisugust reaalset võimalust hetkel ei paista."
Võrreldes hea koduse heinaaastaga läheks ookeanitagune hein karjakasvatajale ligi kümme korda kallimaks, tõdes Muld. Niisiis esmalt tuleb ikkagi vaadata, mida kodumaa pakub.
"Muidugi ära niita kõik need põllunurgad, mõned madalamad maad, kus parematel aastatel on hein lihtsalt ära purustatud ja maapinnale jäetud. Sellel aastal lihtsalt kõik pinnad, mis vähegi rohumassi kannatavad, kõik tuleb heinaks ära teha. Olgu see ükskõik, mis madala kvaliteediga hein või põhk, natukene ikka alati aitab. Alati saab ikka mingit uut komponenti sinna juurde lisada."
Niisiis, kui loov olla, leiab lahendusi ka raskel ajal, aga lihtne see muidugi pole, tõdes Teet Kallakmaa.
"Sööda omahind tõuseb või on kogused väiksed ja kvaliteet madal. Tuleb lisatöid teha, ja see kõik lõpuks taandub sellele, et piima omahind tõuseb. Kui normaalsel aastal praeguse 30-sendise piimahinnaga peaks enam-vähem välja tulema, siis selge see, et selle aasta tulemil sellise piimahinnaga me kindlasti välja ei tule. Võib-olla tuleb siin sööta veel põhku ja niisuguseid söötasid, mis kindlasti ka toodangut vähendavad," sõnas ta.
Seda, kas tõuseb ka kokkuostuhind, ei oska keegi veel ennustada, kuna Eesti turg seda suurt ei mõjuta. Üks asi on aga Kallakmaa sõnul kindel.
"Siin loomade karja kallale ei saa minna. Siin tuleb kõik muud variandid kasutusele võtta. Meil on siin just värskelt ehitatud uus laut juurde ja me alles siin mõned kuud tagasi saime tehnoloogiad nii, nagu tahtnud oleme, tiksuma. See on nagu üks tervik ja siin ei ole vahepealset varianti. Kas laut on täis või ei ole midagi. Küll me leiame väljapääsu, aga need on kulukad lihtsalt." | Põua jätkudes peavad lehmad talvel maisi, põhku ja USA heina krõmpsutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pilt Eesti heinamaadel ja põldudel pole sugugi ühtemoodi nukker. Näiteks päris Kirde-Eestis tuli juunis maha 23 ja mõnes Kagu-Eesti paigas enam kui 80 millimeetrit vihmavett. Siiski, nii varajase heinasaagiga suve Eesti Maaülikooli emeriitdotsent ja Hummuli Agro OÜ juht Are Selge ei mäletagi. Soe ja kuiv kevad tõi esimese heinaniitmise juba juuni algusesse ja teinegi niide on suuremal osal Eestist juba tehtud. Kusjuures see oli veel palju kehvem kui esimene. Mida piimakarjad talvel sööma hakkavad, sõltub suuresti kolmandast, ja kui väga veab, siis ka neljandast niitest.
"Praegu ikka äiksevihmad liiguvad ja Lõuna-Eesti eilegi sai kohati vihma. Tegelikult nädala jooksul oleks Eesti põllumehele suur abi, kui ikka kõik piirkonnad saavad ühe korraliku vihma," rääkis Selge.
Juhul, kui ka kolmas niide kehvaks jääb, ei tähenda see ikka, et piimakarjad ilmtingimata nälga jäävad. Metsataguse Agro OÜ juhataja Teet Kallakmaa on talvel vajaminevast silost kätte saanud kõigest ühe kolmandiku. See tähendab, et tuleb otsida teisi lahendusi.
"Õnneks meil maisi see aasta on rohkem kui tavaliselt. Eks siin tulevad ka igasugused muud variandid kaalumisele, vilisesilod ja igasugused lisakülvid," ütles Kallakmaa.
Vilisesilo tehakse tavaliselt siis, kui õiget viljasaaki põllult ei saa, aga väga kehval heina-aastal võib see ka muidu ära tasuda. Are Selge sõnul on viljast silo ennegi tehtud. "Nimetame seda siis tervikkoristuseks, kui vahaküpsuse alguses teravili koristatakse siloks, siis see on majanduslikult igati mõtekas. Eriti, kui rohukasv on kehva."
Ning alati on võimalik nii heina kui silo juurde osta. Pigem küll heina, sest silo pole kauge maa pealt mõtet tassida. Samas on heinaga kehvasti ka meie naabermaades ja juba räägitakse, et siinsele heinale ihuvad hammast rootslased. Samas võimalusi on veel, rääkis Väätsa Agro juhatuse liige Margus Muld.
"Me pigem peame vaatama kuskile Ameerika Ühendriikide poole või kuskile sinna, et Ameerika Ühendriigid tavaliselt ekspordivad päris suurel määral lutserni heina Araabia riikidesse, Hiinasse suurte konteinerite ja suurte laevade kaupa. Võib-olla õnnestub sealt midagi endale osta, aga ma kardan, et siit lähiriikidest meil küll mingisugust reaalset võimalust hetkel ei paista."
Võrreldes hea koduse heinaaastaga läheks ookeanitagune hein karjakasvatajale ligi kümme korda kallimaks, tõdes Muld. Niisiis esmalt tuleb ikkagi vaadata, mida kodumaa pakub.
"Muidugi ära niita kõik need põllunurgad, mõned madalamad maad, kus parematel aastatel on hein lihtsalt ära purustatud ja maapinnale jäetud. Sellel aastal lihtsalt kõik pinnad, mis vähegi rohumassi kannatavad, kõik tuleb heinaks ära teha. Olgu see ükskõik, mis madala kvaliteediga hein või põhk, natukene ikka alati aitab. Alati saab ikka mingit uut komponenti sinna juurde lisada."
Niisiis, kui loov olla, leiab lahendusi ka raskel ajal, aga lihtne see muidugi pole, tõdes Teet Kallakmaa.
"Sööda omahind tõuseb või on kogused väiksed ja kvaliteet madal. Tuleb lisatöid teha, ja see kõik lõpuks taandub sellele, et piima omahind tõuseb. Kui normaalsel aastal praeguse 30-sendise piimahinnaga peaks enam-vähem välja tulema, siis selge see, et selle aasta tulemil sellise piimahinnaga me kindlasti välja ei tule. Võib-olla tuleb siin sööta veel põhku ja niisuguseid söötasid, mis kindlasti ka toodangut vähendavad," sõnas ta.
Seda, kas tõuseb ka kokkuostuhind, ei oska keegi veel ennustada, kuna Eesti turg seda suurt ei mõjuta. Üks asi on aga Kallakmaa sõnul kindel.
"Siin loomade karja kallale ei saa minna. Siin tuleb kõik muud variandid kasutusele võtta. Meil on siin just värskelt ehitatud uus laut juurde ja me alles siin mõned kuud tagasi saime tehnoloogiad nii, nagu tahtnud oleme, tiksuma. See on nagu üks tervik ja siin ei ole vahepealset varianti. Kas laut on täis või ei ole midagi. Küll me leiame väljapääsu, aga need on kulukad lihtsalt."
### Response:
Põua jätkudes peavad lehmad talvel maisi, põhku ja USA heina krõmpsutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Novosjolov oli kõrge asetuse tõttu alagrupist vabastatud, aga Priinits võitis seal kuuest matšist viis ja Turnau kõik kuus kohtumist.
Ainsana ei pääsenud edasi Jüri Salm, kes kaotas kõik viis kohtumist, kusjuurest neist neljas matšis ühe ja ühes kahe torkega. Kokkuvõttes jääb talle 153. koht. | Priinits ja Turnau läbisid MM-i alagrupi edukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Novosjolov oli kõrge asetuse tõttu alagrupist vabastatud, aga Priinits võitis seal kuuest matšist viis ja Turnau kõik kuus kohtumist.
Ainsana ei pääsenud edasi Jüri Salm, kes kaotas kõik viis kohtumist, kusjuurest neist neljas matšis ühe ja ühes kahe torkega. Kokkuvõttes jääb talle 153. koht.
### Response:
Priinits ja Turnau läbisid MM-i alagrupi edukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bahrain-Merida võistkonna liider kukkus eilsel 12. etapil ja kuigi suutis seejärel lõpetada, tuvastasid arstid ülevaatusel trauma, mis ei lase tal edasi sõita.
Õnnetus juhtus Alpe d'Huezi kitsal tõusul. Juhtumisse oli segatud ka politsei mootorratas ja raja kõrval seisnud fännid.
"[Romain] Bardet ründas, rajal olid ka mootorrattad, kes võtsid ruumi ära," selgitas Nibali. "Seal olid kaks politsei mootorratast, mina sõitsin [Chris] Froome'i järel ja tundsin end hästi. Siis aga pidurdati ja ma kukkusin."
Kohe Nibali järel sõitis tol hetkel üldliider Geraint Thomas: "Ma ei märganud, kas ta sõitis otsa mootorrattale või pealtvaatajale, aga sõitsin üle tema tagumise ratta, aga suutsin püsti jääda."
Pärast finišit oli itaallane mõistagi pettunud. "Ma olen pahane. Mul oli hea vorm ja täna uskusin endasse kõvasti. Jalad töötasid hästi ja ma tundsin end kenasti," sõnas Nibali.
Nelja aasta tagune Touri üldvõitja peab tänavuse võistluse jätma pooleli neljandat kohalt. Eilse etapi järel kaotas ta Thomasele kaks minutit ja 37 sekundit.
Favoriitide hulka kuuluvatest ratturitest on tänavuse velotuuri katkestanud ka Richie Porte.
Wenige Meter vor der 4km Marke hinauf nach Alpe d' Huez... der in Führung liegende Kruijswijk und kurz darauf durch ein Motorrad zu Fall gekommende Vincenzo Nibali... #TDF2018 pic.twitter.com/0Joia78zci
— Radsportcafé (@radsportcafe) July 19, 2018
Te prometí algo bueno de Alpe d'Huez profe @jhonjaimeosorio, acá tienes la razón de la pérdida de tiempo de vinci pic.twitter.com/wYUrI73Qkc
— Diego Alvarez (@diegoalvarez12) July 19, 2018 | Üks favoriite audis: Nibali jätab Tour de France'i pooleli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bahrain-Merida võistkonna liider kukkus eilsel 12. etapil ja kuigi suutis seejärel lõpetada, tuvastasid arstid ülevaatusel trauma, mis ei lase tal edasi sõita.
Õnnetus juhtus Alpe d'Huezi kitsal tõusul. Juhtumisse oli segatud ka politsei mootorratas ja raja kõrval seisnud fännid.
"[Romain] Bardet ründas, rajal olid ka mootorrattad, kes võtsid ruumi ära," selgitas Nibali. "Seal olid kaks politsei mootorratast, mina sõitsin [Chris] Froome'i järel ja tundsin end hästi. Siis aga pidurdati ja ma kukkusin."
Kohe Nibali järel sõitis tol hetkel üldliider Geraint Thomas: "Ma ei märganud, kas ta sõitis otsa mootorrattale või pealtvaatajale, aga sõitsin üle tema tagumise ratta, aga suutsin püsti jääda."
Pärast finišit oli itaallane mõistagi pettunud. "Ma olen pahane. Mul oli hea vorm ja täna uskusin endasse kõvasti. Jalad töötasid hästi ja ma tundsin end kenasti," sõnas Nibali.
Nelja aasta tagune Touri üldvõitja peab tänavuse võistluse jätma pooleli neljandat kohalt. Eilse etapi järel kaotas ta Thomasele kaks minutit ja 37 sekundit.
Favoriitide hulka kuuluvatest ratturitest on tänavuse velotuuri katkestanud ka Richie Porte.
Wenige Meter vor der 4km Marke hinauf nach Alpe d' Huez... der in Führung liegende Kruijswijk und kurz darauf durch ein Motorrad zu Fall gekommende Vincenzo Nibali... #TDF2018 pic.twitter.com/0Joia78zci
— Radsportcafé (@radsportcafe) July 19, 2018
Te prometí algo bueno de Alpe d'Huez profe @jhonjaimeosorio, acá tienes la razón de la pérdida de tiempo de vinci pic.twitter.com/wYUrI73Qkc
— Diego Alvarez (@diegoalvarez12) July 19, 2018
### Response:
Üks favoriite audis: Nibali jätab Tour de France'i pooleli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vahetatakse välja ligi 10 aastat või kauem kasutuses olnud sõidukid ja ostetakse esindussõiduk avatavasse Budapesti saatkonda," ütles välisministeeriumi meedianõunik Sandra Kamilova ERR-ile.
Ministeerium ostab Kamilova sõnul kokku viis sedaankerega suurema keskklassi sõiduautot saatkondade esindussõidukiteks ja kolm mahtuniversaali.
Kamilova ütles, et ostetavatel sõidukitel on ainult üks erinõue, esindussõidukitele peab olema paigaldatud lipuvarras koos vastava konstruktsiooniga.
Riigihankes on kirjas, et esindusautosi ostetakse välisesindustesse Pekingisse, Ottawasse, Tokyosse, Lissaboni, Brüsselisse, Rooma, Budepesti ja Bukaresti.
Välisministrile uut esindusautot ei soetata, vaid minister kasutab jätkuvalt olemasolevat sõidukit Audi A6, lisas Kamilova. | Välisministeerium ostab esindusautosid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vahetatakse välja ligi 10 aastat või kauem kasutuses olnud sõidukid ja ostetakse esindussõiduk avatavasse Budapesti saatkonda," ütles välisministeeriumi meedianõunik Sandra Kamilova ERR-ile.
Ministeerium ostab Kamilova sõnul kokku viis sedaankerega suurema keskklassi sõiduautot saatkondade esindussõidukiteks ja kolm mahtuniversaali.
Kamilova ütles, et ostetavatel sõidukitel on ainult üks erinõue, esindussõidukitele peab olema paigaldatud lipuvarras koos vastava konstruktsiooniga.
Riigihankes on kirjas, et esindusautosi ostetakse välisesindustesse Pekingisse, Ottawasse, Tokyosse, Lissaboni, Brüsselisse, Rooma, Budepesti ja Bukaresti.
Välisministrile uut esindusautot ei soetata, vaid minister kasutab jätkuvalt olemasolevat sõidukit Audi A6, lisas Kamilova.
### Response:
Välisministeerium ostab esindusautosid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehitushindu mõjutas teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust kolmveerandi, teatas statistikaamet.
Eelmise kvartaliga võrreldes kallines materjal 0,3 protsenti, kulutused ehitusmasinatele tõusid 0,7 protsenti ja tööjõule 0,4 protsenti.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnad tõusid tänavu teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,4 protsenti ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 1,7 protsenti. | Ehitushinnad tõusid teises kvartalis aastaga kaks protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehitushindu mõjutas teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust kolmveerandi, teatas statistikaamet.
Eelmise kvartaliga võrreldes kallines materjal 0,3 protsenti, kulutused ehitusmasinatele tõusid 0,7 protsenti ja tööjõule 0,4 protsenti.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnad tõusid tänavu teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,4 protsenti ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 1,7 protsenti.
### Response:
Ehitushinnad tõusid teises kvartalis aastaga kaks protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tootjahindu mõjutas juunis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja tekstiilitootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete ja jookide tootmises, teatas statistikaamet.
2017. aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide tootmises ning puidutöötlemises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.
Ekspordihinnad juunis võrreldes maiga ei tõusnud, kuid võrreldes eelmise aasta juuniga tõusid 2,5 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam elektrienergia, tekstiiltoodete ja puittoodete hind, samal ajal langes turbatoodete, elektroonikaseadmete ja kummi- ning plasttoodete hind.
Impordihinnad tõusid juunis võrreldes maiga üks protsent ja võrreldes eelmise aasta juuniga 4,3 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam elektrienergia, keemia- ja puittoodete hind, samal ajal langes kalatoodete ja jalatsite hind. | Tootjahinnad jätkasid juunis tõusu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tootjahindu mõjutas juunis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja tekstiilitootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete ja jookide tootmises, teatas statistikaamet.
2017. aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide tootmises ning puidutöötlemises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.
Ekspordihinnad juunis võrreldes maiga ei tõusnud, kuid võrreldes eelmise aasta juuniga tõusid 2,5 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam elektrienergia, tekstiiltoodete ja puittoodete hind, samal ajal langes turbatoodete, elektroonikaseadmete ja kummi- ning plasttoodete hind.
Impordihinnad tõusid juunis võrreldes maiga üks protsent ja võrreldes eelmise aasta juuniga 4,3 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam elektrienergia, keemia- ja puittoodete hind, samal ajal langes kalatoodete ja jalatsite hind.
### Response:
Tootjahinnad jätkasid juunis tõusu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen väga õnnelik. Nii prestiižika klubi, kes on harjunud võitma, särgi kandmine on unistuse täitumine," lausus 25-aastane pallur Liverpooli kodulehekülje vahendusel.
"Sellesse klubisse ja perekonda kuulumine on minu elus ja karjääris ülisuur samm edasi. Võite kindlad olla, et ma annan endast kõik," jätkas Alisson.
Temast sai Liverpooli selle suve neljas täiendus pärast Naby Keitat, Fabinhot ja Xherdan Shaqirit.
Brasiillase hind võib asjaoludest tulenevalt kerkida 72,5 miljoni euroni ehk tegemist on maailma kõigi aegade kalleima väravavahiga.
Eelmisel hooajal Itaalia klubi AS Roma särgis tegi ta kohalikus liiga 17 nullimängu. Meistrite liigas jõuti poolfinaali, kus kaotati just Liverpoolile.
Suvisel MM-finaalturniiril kuulus Alisson kogu aeg Brasiilia algkoosseisu, aga meeskond kaotas veerandfinaalis Belgiale. | Liverpooli värskest ostust sai maailma kalleim väravavaht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen väga õnnelik. Nii prestiižika klubi, kes on harjunud võitma, särgi kandmine on unistuse täitumine," lausus 25-aastane pallur Liverpooli kodulehekülje vahendusel.
"Sellesse klubisse ja perekonda kuulumine on minu elus ja karjääris ülisuur samm edasi. Võite kindlad olla, et ma annan endast kõik," jätkas Alisson.
Temast sai Liverpooli selle suve neljas täiendus pärast Naby Keitat, Fabinhot ja Xherdan Shaqirit.
Brasiillase hind võib asjaoludest tulenevalt kerkida 72,5 miljoni euroni ehk tegemist on maailma kõigi aegade kalleima väravavahiga.
Eelmisel hooajal Itaalia klubi AS Roma särgis tegi ta kohalikus liiga 17 nullimängu. Meistrite liigas jõuti poolfinaali, kus kaotati just Liverpoolile.
Suvisel MM-finaalturniiril kuulus Alisson kogu aeg Brasiilia algkoosseisu, aga meeskond kaotas veerandfinaalis Belgiale.
### Response:
Liverpooli värskest ostust sai maailma kalleim väravavaht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pence ütles St. Louisis, et Trumpi poliitikad toovad kaasa positiivseid muutusi Missouri osariigi suurlinnas ja kõikjal Ühendriikides, vahendas piirkondlik ajaleht St. Louis Post-Dispatch.
Asepresident esines sõnavõtuga Trumpi agenda edendamiseks asutatud vabaühenduse America First Policies üritusel.
USA presidendile on saanud pärast Helsingis peetud kohtumist Vene presidendi Vladimir Putiniga kodumaal osaks terav kriitika. Teda on pärast esinemist ühisel pressikonverentsil Putiniga süüdistatud isegi riigireetmises.
Trump ei suutnud pressikonverentsil öelda Venemaa tegevuse kohta maailmas ühtegi kriitilist sõna ja näis aktsepteerivat Putini eitust, et Venemaa ei sekkunud 2016. aasta USA presidendivalimistesse.
Ühendriikide kongressile, valitsusametnikele ja meediale valmistab meelehärmi ka asjaolu, et Putin ja Trump vestlesid kaks tundi nelja silma all ja pole teada, mida nad arutasid.
USA luureülem: ma ei tea, mida Trump ja Putin arutasid
USA luurekoordinaator (DNI) Dan Coats ütles neljapäeval, kolm päeva pärast seda, kui president Donald Trump pidas eraviisiliselt kas tundi kõnelusi Vene riigipea Vladimir Putiniga, et ei tea, mida nad omavahel rääkisid või milles kokku leppisid.
"Ma ei tea, mis sellel kohtumisel juhtus," ütles Coats Colorado osariigis Aspenis julgeolekufoorumil. "President on juba maininud mõnda asja, mis sellel kohtumisel juhtus. Arvan, et aja möödudes saame rohkem teada."
Coats, kelle ülesanne on teostada järelevalvet ja koordineerida USA Luure Keskagentuuri (CIA), riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) ja teiste riigi luureteenistuste tööd, sõnas, et "on presidendi eesõigus" jätta oma arutelud Putiniga enda teada.
Luurekoordinaatori märkused langevad ajale, kui Venemaa väidab, et Helsingis peetud tippkohtumisel saavutati teatud kokkulepped.
Trump ütles neljapäeval, et ootab järgmist kohtumist Putiniga, ja võimalust hakata ellu viima Vene riigipeaga arutatut. Ühendriikide riigipea loetles seejärel teemasid: "terrorismi peatamine, Iisraeli julgeolek, tuumarelvade leviku tõkestamine, küberrünnakud, kaubandus, Ukraina, Lähis-Ida rahu, Põhja-Korea ja muu".
Coats, kelle ametkond annab Trumpile igapäevaselt kõige salastatumat teavet julgeolekuohtude kohta Ühendriikidele, tegi selgeks, et ei nõustunud presidendi otsusega kohtuda Putiniga nelja silma all vaid tõlkide juuresolekul.
"Kui ta oleks minult küsinud, kuidas seda tuleks läbi viia, oleksin pakkunud välja teise mooduse," lausus ta.
Trump ütles esmaspäevase kohtumise järel ühisel pressikonverentsil Putiniga, et aktsepteeris Putini eitust, et Venemaa ei sekkunud 2016. aasta USA presidendivalimistesse.
Coats lükkas Putini väite sama päeva õhtul kategooriliselt tagasi, korrates USA luurekogukonna üksmeelset hinnangut, et Moskva sekkus ulatuslikult ja teeb seda siiamaani. "Ma uskusin, et pidin andmed üle kinnitama. See oli minu vastutus. Oli tähtis see luurekogukonna ja Ameerika rahva nimel välja öelda."
Valge Maja: Trump on palunud kutsuda Putini sügisel Washingtoni
Trump on palunud oma rahvusliku julgeoleku nõunikul John Boltonil kutsuda Vene president Vladimir Putin sügisel Washingtoni visiidile, teatas Valge Maja neljapäeval.
Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders säutsus Twitteris, et arutelud kahe riigipea sügisese kohtumise üle juba käivad. "President Trump palus @ AmbJohnBoltonil kutsuda president Putin sügisel Washingtoni ja need arutelud juba käivad," kirjutas ta.
Eeldatavasti korraldatakse kohtumine Valges Majas, kuid Sanders ei täpsustanud, kus Trump ja Putin kohtuvad.
USA president säutsus varem neljapäeval, et ootab järgmist kohtumist Vene riigipeaga. "Tippkohtumine Venemaaga oli suur edu, välja arvatud rahva tõelise vaenlasega, võltsuudiste meediaga," säutsus Trump.
"Ma ootan meie teist kohtumist, et me saaksime hakata ellu viima osa neist paljudest asjadest, mida me arutasime," lisas ta. | Pence: Vene agressioon on põrkunud USA tugevusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pence ütles St. Louisis, et Trumpi poliitikad toovad kaasa positiivseid muutusi Missouri osariigi suurlinnas ja kõikjal Ühendriikides, vahendas piirkondlik ajaleht St. Louis Post-Dispatch.
Asepresident esines sõnavõtuga Trumpi agenda edendamiseks asutatud vabaühenduse America First Policies üritusel.
USA presidendile on saanud pärast Helsingis peetud kohtumist Vene presidendi Vladimir Putiniga kodumaal osaks terav kriitika. Teda on pärast esinemist ühisel pressikonverentsil Putiniga süüdistatud isegi riigireetmises.
Trump ei suutnud pressikonverentsil öelda Venemaa tegevuse kohta maailmas ühtegi kriitilist sõna ja näis aktsepteerivat Putini eitust, et Venemaa ei sekkunud 2016. aasta USA presidendivalimistesse.
Ühendriikide kongressile, valitsusametnikele ja meediale valmistab meelehärmi ka asjaolu, et Putin ja Trump vestlesid kaks tundi nelja silma all ja pole teada, mida nad arutasid.
USA luureülem: ma ei tea, mida Trump ja Putin arutasid
USA luurekoordinaator (DNI) Dan Coats ütles neljapäeval, kolm päeva pärast seda, kui president Donald Trump pidas eraviisiliselt kas tundi kõnelusi Vene riigipea Vladimir Putiniga, et ei tea, mida nad omavahel rääkisid või milles kokku leppisid.
"Ma ei tea, mis sellel kohtumisel juhtus," ütles Coats Colorado osariigis Aspenis julgeolekufoorumil. "President on juba maininud mõnda asja, mis sellel kohtumisel juhtus. Arvan, et aja möödudes saame rohkem teada."
Coats, kelle ülesanne on teostada järelevalvet ja koordineerida USA Luure Keskagentuuri (CIA), riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) ja teiste riigi luureteenistuste tööd, sõnas, et "on presidendi eesõigus" jätta oma arutelud Putiniga enda teada.
Luurekoordinaatori märkused langevad ajale, kui Venemaa väidab, et Helsingis peetud tippkohtumisel saavutati teatud kokkulepped.
Trump ütles neljapäeval, et ootab järgmist kohtumist Putiniga, ja võimalust hakata ellu viima Vene riigipeaga arutatut. Ühendriikide riigipea loetles seejärel teemasid: "terrorismi peatamine, Iisraeli julgeolek, tuumarelvade leviku tõkestamine, küberrünnakud, kaubandus, Ukraina, Lähis-Ida rahu, Põhja-Korea ja muu".
Coats, kelle ametkond annab Trumpile igapäevaselt kõige salastatumat teavet julgeolekuohtude kohta Ühendriikidele, tegi selgeks, et ei nõustunud presidendi otsusega kohtuda Putiniga nelja silma all vaid tõlkide juuresolekul.
"Kui ta oleks minult küsinud, kuidas seda tuleks läbi viia, oleksin pakkunud välja teise mooduse," lausus ta.
Trump ütles esmaspäevase kohtumise järel ühisel pressikonverentsil Putiniga, et aktsepteeris Putini eitust, et Venemaa ei sekkunud 2016. aasta USA presidendivalimistesse.
Coats lükkas Putini väite sama päeva õhtul kategooriliselt tagasi, korrates USA luurekogukonna üksmeelset hinnangut, et Moskva sekkus ulatuslikult ja teeb seda siiamaani. "Ma uskusin, et pidin andmed üle kinnitama. See oli minu vastutus. Oli tähtis see luurekogukonna ja Ameerika rahva nimel välja öelda."
Valge Maja: Trump on palunud kutsuda Putini sügisel Washingtoni
Trump on palunud oma rahvusliku julgeoleku nõunikul John Boltonil kutsuda Vene president Vladimir Putin sügisel Washingtoni visiidile, teatas Valge Maja neljapäeval.
Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders säutsus Twitteris, et arutelud kahe riigipea sügisese kohtumise üle juba käivad. "President Trump palus @ AmbJohnBoltonil kutsuda president Putin sügisel Washingtoni ja need arutelud juba käivad," kirjutas ta.
Eeldatavasti korraldatakse kohtumine Valges Majas, kuid Sanders ei täpsustanud, kus Trump ja Putin kohtuvad.
USA president säutsus varem neljapäeval, et ootab järgmist kohtumist Vene riigipeaga. "Tippkohtumine Venemaaga oli suur edu, välja arvatud rahva tõelise vaenlasega, võltsuudiste meediaga," säutsus Trump.
"Ma ootan meie teist kohtumist, et me saaksime hakata ellu viima osa neist paljudest asjadest, mida me arutasime," lisas ta.
### Response:
Pence: Vene agressioon on põrkunud USA tugevusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korvapallihalli ostis Tallinna tööstusparkide arendamisega tegelev linnafirma AS Tallinna Tööstuspargid, kes kohe südasuvel spordihallile ka rentnikku otsima hakkas, enampakkumise tähtaeg on reedel kell 10, kirjutab Postimees.
Esimene pakkumine laekus linnale kolmapäeval. Hall antakse üürile koos sisustusega, huvilised peavad esitama ülevaate oma kolme viimase aasta tegevusest spordi- ja kehakultuuri valdkonnas ning maksma 5000-eurose tagatisraha.
Omanikuvahetus registreeriti 14. juunil, Tallinna Tööstusparkide juhataja Margus Jaansoni sõnul võtavad nad halli täielikult üle 1. augustil.
Varem tegutses pealinnas Mustamäel Tervise tänava hallis ka Tiit Soku korvpallikool, viis viimast aastat mängivad Soku korvpallikooli noored spordiklubi Nord all, kuid laste treeningud toimusid endiselt Soku hallis.
Varem kuulus hall Soku juhitud ja tema abikaasa omanduses firmale OÜ Kossutähed. | Tallinna linn ostis Tiit Soku korvpallihalli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korvapallihalli ostis Tallinna tööstusparkide arendamisega tegelev linnafirma AS Tallinna Tööstuspargid, kes kohe südasuvel spordihallile ka rentnikku otsima hakkas, enampakkumise tähtaeg on reedel kell 10, kirjutab Postimees.
Esimene pakkumine laekus linnale kolmapäeval. Hall antakse üürile koos sisustusega, huvilised peavad esitama ülevaate oma kolme viimase aasta tegevusest spordi- ja kehakultuuri valdkonnas ning maksma 5000-eurose tagatisraha.
Omanikuvahetus registreeriti 14. juunil, Tallinna Tööstusparkide juhataja Margus Jaansoni sõnul võtavad nad halli täielikult üle 1. augustil.
Varem tegutses pealinnas Mustamäel Tervise tänava hallis ka Tiit Soku korvpallikool, viis viimast aastat mängivad Soku korvpallikooli noored spordiklubi Nord all, kuid laste treeningud toimusid endiselt Soku hallis.
Varem kuulus hall Soku juhitud ja tema abikaasa omanduses firmale OÜ Kossutähed.
### Response:
Tallinna linn ostis Tiit Soku korvpallihalli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 4 juhtus liiklusõnnetus Rakveres Tõusu tänaval, kus alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta 18-aastane naine tegi BMW X5-ga ristmikul vasakpööret, kuid kaotas sõiduki üle kontrolli ning sõitis vastu aeda ja vastu puud. Juht toimetati Rakvere haiglasse.
Kell 10.58 sõitis 28-aastane mees Jõhvis Rakvere tänaval Mazda 3-ga otsa ülekäigurajal teed ületanud 76-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.
Kell 14.10 sõitis 59-aastane mees Pärnus Akadeemia-Rüütli tänava ristmikul Citroen Berlingoga ette sõidueesõigust omanud mopeedile Honda NSC50, mida juhtis 15-aastane neiu. Kiirabi toimetas mopeedil olnud kaassõitja, 15-aastase neiu Pärnu haiglasse. Hiljem pöördus Pärnu haiglasse ka mopeedijuht.
Kell 14.40 sõitis 33-aastane naine Tallinnas Akadeemia tee, Ehitajate tee ja Sõpruse puiestee ringristmikul mootorrattaga Honda CBF 600NA paremale teelt välja. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 15.33 teatati, et Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tähnase teel sõitis alkoholijoobes 45-aastase naise juhitud jalgrattale tagant otsa seni tuvastamata must sõiduauto. Jalgrattur kukkus paremale teepeenrale, õnnetuse põhjustanud sõiduk lahkus sündmuskohalt. Kiirabi andis jalgratturile kohapeal esmaabi.
Kell 16.10 teatati, et alkoholijoobes 39-aastane mees tegi jalgrattaga Haapsalus Tallinna maanteel kergliiklusteel möödasõidu enda ees jalgrattal liikunud 62-aastasest naisest. Peale möödasõitu keeras mees naisele ette, mistõttu too kukkus ning sai raskeid kehavigastusi. Naine toimetati Läänemaa haiglasse.
Kell 21.12 teatati, et 53-aastane naine kukkus Harjumaal Jõelähtme vallas Neeme külas jalgrattaga üle äärekivi sõites. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga kaheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 4 juhtus liiklusõnnetus Rakveres Tõusu tänaval, kus alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta 18-aastane naine tegi BMW X5-ga ristmikul vasakpööret, kuid kaotas sõiduki üle kontrolli ning sõitis vastu aeda ja vastu puud. Juht toimetati Rakvere haiglasse.
Kell 10.58 sõitis 28-aastane mees Jõhvis Rakvere tänaval Mazda 3-ga otsa ülekäigurajal teed ületanud 76-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.
Kell 14.10 sõitis 59-aastane mees Pärnus Akadeemia-Rüütli tänava ristmikul Citroen Berlingoga ette sõidueesõigust omanud mopeedile Honda NSC50, mida juhtis 15-aastane neiu. Kiirabi toimetas mopeedil olnud kaassõitja, 15-aastase neiu Pärnu haiglasse. Hiljem pöördus Pärnu haiglasse ka mopeedijuht.
Kell 14.40 sõitis 33-aastane naine Tallinnas Akadeemia tee, Ehitajate tee ja Sõpruse puiestee ringristmikul mootorrattaga Honda CBF 600NA paremale teelt välja. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 15.33 teatati, et Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tähnase teel sõitis alkoholijoobes 45-aastase naise juhitud jalgrattale tagant otsa seni tuvastamata must sõiduauto. Jalgrattur kukkus paremale teepeenrale, õnnetuse põhjustanud sõiduk lahkus sündmuskohalt. Kiirabi andis jalgratturile kohapeal esmaabi.
Kell 16.10 teatati, et alkoholijoobes 39-aastane mees tegi jalgrattaga Haapsalus Tallinna maanteel kergliiklusteel möödasõidu enda ees jalgrattal liikunud 62-aastasest naisest. Peale möödasõitu keeras mees naisele ette, mistõttu too kukkus ning sai raskeid kehavigastusi. Naine toimetati Läänemaa haiglasse.
Kell 21.12 teatati, et 53-aastane naine kukkus Harjumaal Jõelähtme vallas Neeme külas jalgrattaga üle äärekivi sõites. Rattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga kaheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hoiatuse edastas Põhja-Korea riiklik veebileht Uriminzokkiri, korrates Pyongyangi seisukohta, et Lõuna-Korea luureagendid röövisid 12 põhjakorealast 2016. aastal Hiinas asuvast Põhja-Korea restoranist.
Perede taasühinemiskohtumine seisab silmitsi "takistustega", kui Soul naisi ei loovuta, edastas veebileht.
Lõuna-Korea ühinemisministeerium keeldus teadet kommenteerimast. Soul on teatanud, et 12 põhjakorealasest naist otsustasid omal vabal tahtel Lõuna-Koreasse elama asuda.
Pyongyang ja Soul otsustasid juunis, et perede taasühinemiskohtumised korraldatakse 20.-26. augustini Põhja-Korea Kumgangi mägikuurordis ning kummastki riigist valitakse 100 osavõtjat.
1953. aastal poolsaare poolitamisega lõppenud kolmeaastase Korea sõja jooksul lahutati miljonid inimesed ning sestsaadik on paljud neist surnud lootuseta teisel pool piiri asuvaid sugulasi veel kunagi näha.
Sõja tõttu lahutatud perede viimane taasühinemiskohtumine peeti 2015. aasta oktoobris ning Lõuna-Korea president Moon Jae-in ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un leppisid 27. aprilli ajaloolisel tippkohtumisel kokku nende jätkamises.
Alates Korea sõja lõpust on Lõuna-Koreasse pagenud üle 31 000 põhjakorealase poliitilistel, majanduslikel ja teistel põhjustel. Soul pole kunagi ühtegi Põhja-Korea migranti deporteerinud. | Põhja-Korea ähvardas korralise sugulaste kohtumise ära jätta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hoiatuse edastas Põhja-Korea riiklik veebileht Uriminzokkiri, korrates Pyongyangi seisukohta, et Lõuna-Korea luureagendid röövisid 12 põhjakorealast 2016. aastal Hiinas asuvast Põhja-Korea restoranist.
Perede taasühinemiskohtumine seisab silmitsi "takistustega", kui Soul naisi ei loovuta, edastas veebileht.
Lõuna-Korea ühinemisministeerium keeldus teadet kommenteerimast. Soul on teatanud, et 12 põhjakorealasest naist otsustasid omal vabal tahtel Lõuna-Koreasse elama asuda.
Pyongyang ja Soul otsustasid juunis, et perede taasühinemiskohtumised korraldatakse 20.-26. augustini Põhja-Korea Kumgangi mägikuurordis ning kummastki riigist valitakse 100 osavõtjat.
1953. aastal poolsaare poolitamisega lõppenud kolmeaastase Korea sõja jooksul lahutati miljonid inimesed ning sestsaadik on paljud neist surnud lootuseta teisel pool piiri asuvaid sugulasi veel kunagi näha.
Sõja tõttu lahutatud perede viimane taasühinemiskohtumine peeti 2015. aasta oktoobris ning Lõuna-Korea president Moon Jae-in ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un leppisid 27. aprilli ajaloolisel tippkohtumisel kokku nende jätkamises.
Alates Korea sõja lõpust on Lõuna-Koreasse pagenud üle 31 000 põhjakorealase poliitilistel, majanduslikel ja teistel põhjustel. Soul pole kunagi ühtegi Põhja-Korea migranti deporteerinud.
### Response:
Põhja-Korea ähvardas korralise sugulaste kohtumise ära jätta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avavärava lõi 19. minutil Katharina Schiechtl, kellele andis ilusa söödu Sarah Puntigam. Austria domineeris mängu, hoides palli 58% mänguajast, kuid Põhja-Iirimaa väravavahti ei õnnestunud teist korda üle mängida.
Teise poolaja lõpus 88. mänguminutil sai Austria siiski uuesti väravarõõmu tunda, kuna taas andis Puntigam hea söödu ning oma tabamuse sai kirja Katharina Naschenweng.
Peale kahte vooru on Austrial koos kolm punkti ning Põhja-Iirimaal null.
A fine goal to seal a deserved win for #AUT
Substitute Katharina Naschenweng does brilliantly to evade a challenge and fire her side to a comfortable victory. 2-0!
Watch live on @BBCOne, @BBCiPlayer & the @BBCSport app ⬇️ #BBCEuros #WEURO2022
— BBC Sport (@BBCSport) July 11, 2022 | Põhja-Iirimaast polnud Austriale vastast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avavärava lõi 19. minutil Katharina Schiechtl, kellele andis ilusa söödu Sarah Puntigam. Austria domineeris mängu, hoides palli 58% mänguajast, kuid Põhja-Iirimaa väravavahti ei õnnestunud teist korda üle mängida.
Teise poolaja lõpus 88. mänguminutil sai Austria siiski uuesti väravarõõmu tunda, kuna taas andis Puntigam hea söödu ning oma tabamuse sai kirja Katharina Naschenweng.
Peale kahte vooru on Austrial koos kolm punkti ning Põhja-Iirimaal null.
A fine goal to seal a deserved win for #AUT
Substitute Katharina Naschenweng does brilliantly to evade a challenge and fire her side to a comfortable victory. 2-0!
Watch live on @BBCOne, @BBCiPlayer & the @BBCSport app ⬇️ #BBCEuros #WEURO2022
— BBC Sport (@BBCSport) July 11, 2022
### Response:
Põhja-Iirimaast polnud Austriale vastast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 11. juulil kell 22.47:
- Ukraina rikkaim mees müüb osaluse meediäris;
- Donetski kuberner: oblastist on lahkunud üle 80 protsendi elanikest;
- Zelenski arutas Erdoganiga teraviljaeksporti;
- Miljonid Ukraina sõdurid on valmis vasturünnakuteks riigi lõunaosas;
- Ukraina presidendi sõnul pommitab Venemaa Ukrainat lakkamatult;
- Ukraina ei ole rahul Kanada otsusega tagastada Venemaale Nord Stream 1 käigushoidmiseks vajalik generaator;
- Poola koolides hakkab tuleval õppeaastal õppima 400 000 Ukraina last;
- Saksamaa välisministri sõnul on Putiniga võimatu läbi rääkida.
Donetski kuberner: oblastist on lahkunud üle 80 protsendi elanikest
Donetski oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko sõnul on oblastist evakueeritud ligikaudu 80 protsenti selle sõjaeelsest elanikkonnast.
Kõrõlenko sõnul on Donetski jäänud ligikaudu 340 000 inimest ehk 20 protsenti neist, kes enne sõja algust 24. veebruaril piirkonnas elasid.
Möödunud nädalal alustasid Vene väed piirkonnas jõulisemaid rünnakuid ning Kõrõlenko kutsus kõiki sinna jäänud tsiviilelanikke evakueeruma. Hiljutistes raketirünnakutes Donetskile on hukkunud palju tsiviilelanikke ning Ukraina süüdistab Moskvat sihilikult elamupiirkondade ründamises.
Ukraina rikkaim mees müüb osaluse meediäris
Ukraina rikkaim mees Rinat Ahmetov teatas esmaspäeval, et tema investeerimisfirma lahkub meediaärist, et vastata mullu vastu võetud seadusele, mille eesmärk on vähendada oligarhide mõju riigis.
Ahmetovi sõnul annab Media Group Ukraine oma telekanalite litsentsid ja trükimeedia üle Ukraina riigile ning lõpetab tegevuse veebimeedias. Tema sõnul ei olnud otsus meediärist väljuda vabatahtlik.
Ukraina võttis möödunud aastal vastu seaduse, mille eesmärk on piirata oligarhide mõjuvõimu ning üheks arvestatavaks kriteeriumiks on võim meediaäris.
President Zelenski on nimetanud seadust ajalooliseks võimaluseks Ukrainat reformida.
Ahmetovi teatel ei saanud tema ettevõte sõja tõttu müüja oma ettevõtet turutingimustel, kuna seaduse järgi oli selleks antud poole aasta pikkune tähtaeg.
Vene meedia: Harkivi oblastis hukkus autopommi plahvatuses linnapea
Vene meedia teatel hukkus Harkivi oblastis okupeeritud Veliki Burluki linna venemeelne linnapea autopommi plahvatuses, vahendas The Guardian.
Okupatsiooniväed nimetavad plahvatust "Ukraina võimude poolt organiseeritud terrorirünnakuks".
Väited plahvatusest pole ametlikult kinnitatud.
Zelenski arutas Erdoganiga teraviljaeksporti
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval, et pidas kõnelusi Türgi presidnendi Recep Tayyip Erdoganiga vajaduse üle avada Ukraina sadamad ja jätkata teraviljaeksporti.
"Me hindame Türgi tuge. Arutasime sadamate avamise vajadust ja teraviljaekspordi jätkamist. Me peame ka ennetama Venemaad oma vilja võtmisest okupeeritud aladelt," kirjutas Zelenski Twitteris.
Kiiev: Ukraina vallutas Hersoni oblastis tagasi Ivanivka küla
Ukraina armee teatas, et vallutas tagasi Ivanivka küla, mis asub Hersoni oblastis.
"Vene okupantidest on Ivanivkasse jäänud vaid kohutavad mälestused ja hävitatud sõjavarustus," teatas sotsiaalmeedias Ukraina sõjaväeüksus.
Miljonid sõdurid on valmis Lõuna-Ukrainas Vene vägesid tagasi lööma
Lõuna-Ukrainas on miljonid, lääne relvadega varustatud Ukraina sõdurid valmis tagasi lööma Vene vägede rünnakuid ja asuma ise vastupealetungile, ütles Ühendkuningriigi ajalehele The Times Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov.
Kaitseministri sõnul on Ukraina president Volodõmõr Zelenski andnud vägedele käsu võtta tagasi okupeeritud rannikualad, mis on hädavajalikud Ukraina majandusele.
Reznikovi sõnul kirjutab ta pidevalt kirju lääne riigijuhtidele, milles selgitab, miks Ukrainale lääneriikide relvastust ilmtingimata vaja on.
London: nädalavahetusel ei saavutanud kumbki pool territoriaalseid edusamme
Suurbritannia kaitseministeerium teatel pole kumbki pool nädalavahetusel territoriaalset edu saavutanud. Venemaa jätkab Donbassi põhjaosas Ukraina positsioonide pommitamist, vahendas The Guardian.
Ukraina väed jätkavad Vene vägede survestamist Hersoni oblastis. Londoni teatel on Vene vägede puhul märgata väsimust. Venemaa armeed räsivad ka personaliprobleemid.
Haidai: Venemaa värbab okupeeritud aladelt uusi võitlejaid
Luhanski oblasti juhi Serhi Haidai sõnul värbab Venemaa äsja vallutatud territooriumitelt uusi võitlejaid, keda kasutatakse kahurilihana. Haidai sõnul peavad uued võitlejad tegutsema eesliinil, et venelased saaksid teada, kus asuvad Ukraina väed, vahendas The Guardian.
Zelenski: Venemaa pommitab Ukrainat lakkamatult
Venemaa pommitab Ukraina linnu vahetpidamata, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski kommenteerides pühapäevast raketitabamust Tšasiv Jari linnas Donetskis.
Ukraina päästeteenistus teatas esmaspäeval, et Venemaa raketirünnakus Donetski kortermajale hukkus vähemalt 29 inimest.
Zelenski sõnul korraldas Venemaa viimase 24 tunni jooksul 34 õhurünnakut, peale selle tulistatakse Ukraina linnu suurtükkidest.
Zelenski sõnul aitab pommitamisi katkestada ainult piisavalt suurte kaotuste põhjustamine Vene vägedele, mida Ukraina armee praegu ka üritab.
Päästjad tegutsevad Tšasiv Jaris raketitabamuses purustatud maja rusudes Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Ukraina ei ole rahul Kanada otsusega tagastada Venemaale Nord Stream 1 käigushoidmiseks vajalik generaator
Ukraina energeetikaminister ja välisminister on teinud avalduse, milles taunivad Kanada otsust anda pärast äsjalõppenud remonti Venemaale tagasi generaator, milleta gaasijuhe Nord Stream 1 väidetavalt töötada ei saa.
Ministrite sõnul on Saksamaa firmas Siemens valmistatud ning Kanadas remonditud generaatori tagastamine vastuolus lääneriikide Venemaale kehtestatud sanktsioonidega. Ministrid kutsuvad Kanadat üles ümber mõtlema ja turbiini mitte tagastama.
Samas on paljud Euroopa riigijuhid väga mures Nord Stream 1 töö lakkamise ja Vene gaasitarnete võimaliku täieliku katkestamise pärast.
Poola koolides hakkab tuleval õppeaastal õppima 400 000 Ukraina last
Poola haridusministri Przemyslav Czarneki sõnul hakkab Poola koolides uuel õppeaastal õppima veel 200 000 Ukraina last. 200 000 last alustas Poola koolides õpinguid juba lõppenud õppeaasta viimaseil kuil.
Haridusministri sõnul hakkavad Poola koolidest haridust saama nii Poolasse põgenenud Ukraina lapsed, kui ka Ukrainas viibivad lapsed. Viimased on kaugõppel, osaledes õppetöös arvuti või telefoni vahendusel.
Saksamaa välisministri sõnul on Putiniga võimatu läbi rääkida
Saksamaa välisminister Annalena Baerbock kritiseeris Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit teravalt laste hukkumise pärast Vene-Ukraina sõjas.
Baerbock ütles ajalehele Der Spiegel, et hukkunud laste piltide nägemine oli tema hiljutise Ukraina-visiidi halvim osa.
Baerbocki sõnul näitab laste massiline hukkumine, et Putin ei hooli sõda pidades mitte kellestki ning tema eesmärk on üksnes häving. Seepärast on Baerbocki hinnangul praegusel ajal ka võimatu Putiniga läbi rääkida.
Ukraina relvajõudude hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 37 400 (võrdlus eelmise päevaga +100);
- tankid 1645 (+4);
- soomustransportöörid 3828 (+5);
- lennukid 217 (+0);
- kopterid 188 (+0);
- suurtükisüsteemid 838 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 247 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 109 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 676 (+0);
- tiibraketid 155 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2696 (+2);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 66 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Venemaa jätkab Donetski põhjaosas Ukraina armee positsioonide ründamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 11. juulil kell 22.47:
- Ukraina rikkaim mees müüb osaluse meediäris;
- Donetski kuberner: oblastist on lahkunud üle 80 protsendi elanikest;
- Zelenski arutas Erdoganiga teraviljaeksporti;
- Miljonid Ukraina sõdurid on valmis vasturünnakuteks riigi lõunaosas;
- Ukraina presidendi sõnul pommitab Venemaa Ukrainat lakkamatult;
- Ukraina ei ole rahul Kanada otsusega tagastada Venemaale Nord Stream 1 käigushoidmiseks vajalik generaator;
- Poola koolides hakkab tuleval õppeaastal õppima 400 000 Ukraina last;
- Saksamaa välisministri sõnul on Putiniga võimatu läbi rääkida.
Donetski kuberner: oblastist on lahkunud üle 80 protsendi elanikest
Donetski oblasti kuberneri Pavlo Kõrõlenko sõnul on oblastist evakueeritud ligikaudu 80 protsenti selle sõjaeelsest elanikkonnast.
Kõrõlenko sõnul on Donetski jäänud ligikaudu 340 000 inimest ehk 20 protsenti neist, kes enne sõja algust 24. veebruaril piirkonnas elasid.
Möödunud nädalal alustasid Vene väed piirkonnas jõulisemaid rünnakuid ning Kõrõlenko kutsus kõiki sinna jäänud tsiviilelanikke evakueeruma. Hiljutistes raketirünnakutes Donetskile on hukkunud palju tsiviilelanikke ning Ukraina süüdistab Moskvat sihilikult elamupiirkondade ründamises.
Ukraina rikkaim mees müüb osaluse meediäris
Ukraina rikkaim mees Rinat Ahmetov teatas esmaspäeval, et tema investeerimisfirma lahkub meediaärist, et vastata mullu vastu võetud seadusele, mille eesmärk on vähendada oligarhide mõju riigis.
Ahmetovi sõnul annab Media Group Ukraine oma telekanalite litsentsid ja trükimeedia üle Ukraina riigile ning lõpetab tegevuse veebimeedias. Tema sõnul ei olnud otsus meediärist väljuda vabatahtlik.
Ukraina võttis möödunud aastal vastu seaduse, mille eesmärk on piirata oligarhide mõjuvõimu ning üheks arvestatavaks kriteeriumiks on võim meediaäris.
President Zelenski on nimetanud seadust ajalooliseks võimaluseks Ukrainat reformida.
Ahmetovi teatel ei saanud tema ettevõte sõja tõttu müüja oma ettevõtet turutingimustel, kuna seaduse järgi oli selleks antud poole aasta pikkune tähtaeg.
Vene meedia: Harkivi oblastis hukkus autopommi plahvatuses linnapea
Vene meedia teatel hukkus Harkivi oblastis okupeeritud Veliki Burluki linna venemeelne linnapea autopommi plahvatuses, vahendas The Guardian.
Okupatsiooniväed nimetavad plahvatust "Ukraina võimude poolt organiseeritud terrorirünnakuks".
Väited plahvatusest pole ametlikult kinnitatud.
Zelenski arutas Erdoganiga teraviljaeksporti
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval, et pidas kõnelusi Türgi presidnendi Recep Tayyip Erdoganiga vajaduse üle avada Ukraina sadamad ja jätkata teraviljaeksporti.
"Me hindame Türgi tuge. Arutasime sadamate avamise vajadust ja teraviljaekspordi jätkamist. Me peame ka ennetama Venemaad oma vilja võtmisest okupeeritud aladelt," kirjutas Zelenski Twitteris.
Kiiev: Ukraina vallutas Hersoni oblastis tagasi Ivanivka küla
Ukraina armee teatas, et vallutas tagasi Ivanivka küla, mis asub Hersoni oblastis.
"Vene okupantidest on Ivanivkasse jäänud vaid kohutavad mälestused ja hävitatud sõjavarustus," teatas sotsiaalmeedias Ukraina sõjaväeüksus.
Miljonid sõdurid on valmis Lõuna-Ukrainas Vene vägesid tagasi lööma
Lõuna-Ukrainas on miljonid, lääne relvadega varustatud Ukraina sõdurid valmis tagasi lööma Vene vägede rünnakuid ja asuma ise vastupealetungile, ütles Ühendkuningriigi ajalehele The Times Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov.
Kaitseministri sõnul on Ukraina president Volodõmõr Zelenski andnud vägedele käsu võtta tagasi okupeeritud rannikualad, mis on hädavajalikud Ukraina majandusele.
Reznikovi sõnul kirjutab ta pidevalt kirju lääne riigijuhtidele, milles selgitab, miks Ukrainale lääneriikide relvastust ilmtingimata vaja on.
London: nädalavahetusel ei saavutanud kumbki pool territoriaalseid edusamme
Suurbritannia kaitseministeerium teatel pole kumbki pool nädalavahetusel territoriaalset edu saavutanud. Venemaa jätkab Donbassi põhjaosas Ukraina positsioonide pommitamist, vahendas The Guardian.
Ukraina väed jätkavad Vene vägede survestamist Hersoni oblastis. Londoni teatel on Vene vägede puhul märgata väsimust. Venemaa armeed räsivad ka personaliprobleemid.
Haidai: Venemaa värbab okupeeritud aladelt uusi võitlejaid
Luhanski oblasti juhi Serhi Haidai sõnul värbab Venemaa äsja vallutatud territooriumitelt uusi võitlejaid, keda kasutatakse kahurilihana. Haidai sõnul peavad uued võitlejad tegutsema eesliinil, et venelased saaksid teada, kus asuvad Ukraina väed, vahendas The Guardian.
Zelenski: Venemaa pommitab Ukrainat lakkamatult
Venemaa pommitab Ukraina linnu vahetpidamata, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski kommenteerides pühapäevast raketitabamust Tšasiv Jari linnas Donetskis.
Ukraina päästeteenistus teatas esmaspäeval, et Venemaa raketirünnakus Donetski kortermajale hukkus vähemalt 29 inimest.
Zelenski sõnul korraldas Venemaa viimase 24 tunni jooksul 34 õhurünnakut, peale selle tulistatakse Ukraina linnu suurtükkidest.
Zelenski sõnul aitab pommitamisi katkestada ainult piisavalt suurte kaotuste põhjustamine Vene vägedele, mida Ukraina armee praegu ka üritab.
Päästjad tegutsevad Tšasiv Jaris raketitabamuses purustatud maja rusudes Autor/allikas: SCANPIX/AFP
Ukraina ei ole rahul Kanada otsusega tagastada Venemaale Nord Stream 1 käigushoidmiseks vajalik generaator
Ukraina energeetikaminister ja välisminister on teinud avalduse, milles taunivad Kanada otsust anda pärast äsjalõppenud remonti Venemaale tagasi generaator, milleta gaasijuhe Nord Stream 1 väidetavalt töötada ei saa.
Ministrite sõnul on Saksamaa firmas Siemens valmistatud ning Kanadas remonditud generaatori tagastamine vastuolus lääneriikide Venemaale kehtestatud sanktsioonidega. Ministrid kutsuvad Kanadat üles ümber mõtlema ja turbiini mitte tagastama.
Samas on paljud Euroopa riigijuhid väga mures Nord Stream 1 töö lakkamise ja Vene gaasitarnete võimaliku täieliku katkestamise pärast.
Poola koolides hakkab tuleval õppeaastal õppima 400 000 Ukraina last
Poola haridusministri Przemyslav Czarneki sõnul hakkab Poola koolides uuel õppeaastal õppima veel 200 000 Ukraina last. 200 000 last alustas Poola koolides õpinguid juba lõppenud õppeaasta viimaseil kuil.
Haridusministri sõnul hakkavad Poola koolidest haridust saama nii Poolasse põgenenud Ukraina lapsed, kui ka Ukrainas viibivad lapsed. Viimased on kaugõppel, osaledes õppetöös arvuti või telefoni vahendusel.
Saksamaa välisministri sõnul on Putiniga võimatu läbi rääkida
Saksamaa välisminister Annalena Baerbock kritiseeris Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit teravalt laste hukkumise pärast Vene-Ukraina sõjas.
Baerbock ütles ajalehele Der Spiegel, et hukkunud laste piltide nägemine oli tema hiljutise Ukraina-visiidi halvim osa.
Baerbocki sõnul näitab laste massiline hukkumine, et Putin ei hooli sõda pidades mitte kellestki ning tema eesmärk on üksnes häving. Seepärast on Baerbocki hinnangul praegusel ajal ka võimatu Putiniga läbi rääkida.
Ukraina relvajõudude hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 37 400 (võrdlus eelmise päevaga +100);
- tankid 1645 (+4);
- soomustransportöörid 3828 (+5);
- lennukid 217 (+0);
- kopterid 188 (+0);
- suurtükisüsteemid 838 (+4);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 247 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 109 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 676 (+0);
- tiibraketid 155 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2696 (+2);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 66 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Venemaa jätkab Donetski põhjaosas Ukraina armee positsioonide ründamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kruusaralli naasmisest teatasid ürituste korraldajad esmaspäeval, kuigi järgmise aasta võistluse toimumise kuupäev ja lepingu pikkus pole veel selgunud.
Viimati külastas WRC Mehhikot 2020. aastal, kui COVID-19 pandeemia hakkas levima üle maailma. Korraldajad olid sunnitud katkestama ralli viimase etapi, et sõitjad ja meeskonnad saaksid koju naasta, kuna ülemaailmsed piirid hakkasid nakatumise vähendamiseks sulguma. Selle aasta Mehhiko ralli peatati Sebastien Ogier' juhtimisel ning prantslane kuulutati võitjaks enne meistritiitli võitu.
On teada, et Mehhiko ralli naaseb WRC-sse järgmisel aastal ning võistlus peetakse Guanajuato osariigis.
Kindel kuupäev pole veel määratletud, kuid kõik viitab sellele, et see peetakse märtsis, nagu on tavaks olnud, et vältida kuumimaid perioode ja järgnevate kuude vihmasid.
Mehhiko ralli president Juan Suberville märkis konverentsil, et tööd uue kokkuleppe saavutamiseks tehti kogu 2021. aasta jooksul.
Rally Mexico is set to return to the @OfficialWRC calendar in 2023 after a two-year absence.
Full story ⬇️ https://t.co/JT2RfWBE7u
— Autosport (@autosport) July 11, 2022 | Mehhiko ralli tuleb MM-sarja tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kruusaralli naasmisest teatasid ürituste korraldajad esmaspäeval, kuigi järgmise aasta võistluse toimumise kuupäev ja lepingu pikkus pole veel selgunud.
Viimati külastas WRC Mehhikot 2020. aastal, kui COVID-19 pandeemia hakkas levima üle maailma. Korraldajad olid sunnitud katkestama ralli viimase etapi, et sõitjad ja meeskonnad saaksid koju naasta, kuna ülemaailmsed piirid hakkasid nakatumise vähendamiseks sulguma. Selle aasta Mehhiko ralli peatati Sebastien Ogier' juhtimisel ning prantslane kuulutati võitjaks enne meistritiitli võitu.
On teada, et Mehhiko ralli naaseb WRC-sse järgmisel aastal ning võistlus peetakse Guanajuato osariigis.
Kindel kuupäev pole veel määratletud, kuid kõik viitab sellele, et see peetakse märtsis, nagu on tavaks olnud, et vältida kuumimaid perioode ja järgnevate kuude vihmasid.
Mehhiko ralli president Juan Suberville märkis konverentsil, et tööd uue kokkuleppe saavutamiseks tehti kogu 2021. aasta jooksul.
Rally Mexico is set to return to the @OfficialWRC calendar in 2023 after a two-year absence.
Full story ⬇️ https://t.co/JT2RfWBE7u
— Autosport (@autosport) July 11, 2022
### Response:
Mehhiko ralli tuleb MM-sarja tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ribery tunnistab, et on endiselt nördinud otsuse üle, et 2013. aasta Ballon d'Or anti Portugali jalgpallistaarile Cristiano Ronaldole.
2013. aasta maailma parima jalgpalluri auhinna hääletuse tähtaeg oli algselt 15. november, kuid seda pikendati esimest korda konkursi ajaloos kahe nädala võrra, kuna valijaid oli liiga vähe.
Ronaldo, kes sel ajal mängis Madridi Realis, võitis oma teise Ballon d'Ori. Ribery aga saavutas Lionel Messi järel kolmanda koha.
Ballon d'Ori hääletusele eelnenud 12 kuu jooksul mängis Ribery Müncheni Bayerni ajaloolises kolmekordses võidus keskset rolli, võites Saksamaa Bundesliga, Meistrite liiga ja ka Saksamaa karikavõistlused.
Kui hääletamine algselt suleti, oli prantslane kihlveokontorite maineka auhinna võitmise favoriit.
"See oli ebaõiglane," ütles Ribery La Gazzetta dello Sportile. "See oli minu jaoks uskumatu hooaeg ja oleksin pidanud selle võitma. Nad pikendasid hääletamise aega ja juhtus midagi kummalist. Tundsin, et see oli poliitiline valik." | Ribery on endiselt frustreeritud Ballon d'Ori kaotuse üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ribery tunnistab, et on endiselt nördinud otsuse üle, et 2013. aasta Ballon d'Or anti Portugali jalgpallistaarile Cristiano Ronaldole.
2013. aasta maailma parima jalgpalluri auhinna hääletuse tähtaeg oli algselt 15. november, kuid seda pikendati esimest korda konkursi ajaloos kahe nädala võrra, kuna valijaid oli liiga vähe.
Ronaldo, kes sel ajal mängis Madridi Realis, võitis oma teise Ballon d'Ori. Ribery aga saavutas Lionel Messi järel kolmanda koha.
Ballon d'Ori hääletusele eelnenud 12 kuu jooksul mängis Ribery Müncheni Bayerni ajaloolises kolmekordses võidus keskset rolli, võites Saksamaa Bundesliga, Meistrite liiga ja ka Saksamaa karikavõistlused.
Kui hääletamine algselt suleti, oli prantslane kihlveokontorite maineka auhinna võitmise favoriit.
"See oli ebaõiglane," ütles Ribery La Gazzetta dello Sportile. "See oli minu jaoks uskumatu hooaeg ja oleksin pidanud selle võitma. Nad pikendasid hääletamise aega ja juhtus midagi kummalist. Tundsin, et see oli poliitiline valik."
### Response:
Ribery on endiselt frustreeritud Ballon d'Ori kaotuse üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa koondise eest kõige rohkem väravaid löönud Rooney lahkus eelmisel kuul Derby County peatreeneri kohalt.
Rooney mängis 18 kuud Washingtonis DC Unitedis, enne kui liitus 2020. aasta jaanuaris Derbyga mängija-treenerina. Pärast Phillip Cocu lahkumist, määrati Rooney meeskonna ajutiseks peatreeneriks sama aasta novembris.
Rooney kinnitati ametikohale kaheks ja pooleks aastaks, mis kinnitas tema mängijakarjääri lõppemist.
DC United on alates aprillist olnud juhendajata ning paikneb idakonverentsis teisel kohal. Reedel alistati Philadelphia Union 7:0.
Eeldatavasti avalikustab DC teisipäeval Rooney ametisse arvamise. | Rooney hakkab juhendama DC Unitedit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa koondise eest kõige rohkem väravaid löönud Rooney lahkus eelmisel kuul Derby County peatreeneri kohalt.
Rooney mängis 18 kuud Washingtonis DC Unitedis, enne kui liitus 2020. aasta jaanuaris Derbyga mängija-treenerina. Pärast Phillip Cocu lahkumist, määrati Rooney meeskonna ajutiseks peatreeneriks sama aasta novembris.
Rooney kinnitati ametikohale kaheks ja pooleks aastaks, mis kinnitas tema mängijakarjääri lõppemist.
DC United on alates aprillist olnud juhendajata ning paikneb idakonverentsis teisel kohal. Reedel alistati Philadelphia Union 7:0.
Eeldatavasti avalikustab DC teisipäeval Rooney ametisse arvamise.
### Response:
Rooney hakkab juhendama DC Unitedit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ootan Eestit muidugi väga, sest see on ralli, mis on meid varem hästi teeninud. Oleme nüüd paar korda pjedestaalil olnud. Ausalt, ma ei jõua ära oodata, kuna see on juba kolmas ralli järjest, millega olen väga tuttav ja tunnen end mugavalt. Ma ei tunne end Eestisse suundudes võõrana, vaid ma tean, mis mind ees ootab," ütles Breen.
M-Spordi roolis tuleb rajale lausa neli sõitjat. Lisaks Breenile sõidavad tiimis ka veel Gus Greensmith, Pierre-Louis Loubet ja Adrien Fourmaux. WRC2 klassis istub roolitaha Jari Huttunen, kes teeb Rally Estoniale järgneval Soome rallil oma WRC debüüdi.
"Ootan väga Rally Estoniat. Eelmisel aastal oli meil juba hea minek ja asjad läksid enne mõningaid probleeme väga hästi. Seega näitasime, et suudame kindlasti autot niimoodi ette valmistada, et see toimiks," sõnas Greensmith.
"Sardiinia oli meie jaoks edukas etapp ja ma tunnen end autos väga hästi. Eesti on oma kiirete teedega suureks väljakutseks, kuid ootame seda põnevusega. Alustasime eelmisel aastal hästi ja olen selle hooaja sündmustest seni palju õppinud, nii et arvan, et see tuleb hea võistlus. Keskendume sellele, et mitte vigu teha ja loodetavasti saame hea tulemuse," ütles Huttunen.
Craig Breen paikneb parima Fordiga sõitjana MM-sarja punktitabelis viiendal kohal 60 punktiga. | Breen: Eesti ralli on meid minevikus hästi teeninud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ootan Eestit muidugi väga, sest see on ralli, mis on meid varem hästi teeninud. Oleme nüüd paar korda pjedestaalil olnud. Ausalt, ma ei jõua ära oodata, kuna see on juba kolmas ralli järjest, millega olen väga tuttav ja tunnen end mugavalt. Ma ei tunne end Eestisse suundudes võõrana, vaid ma tean, mis mind ees ootab," ütles Breen.
M-Spordi roolis tuleb rajale lausa neli sõitjat. Lisaks Breenile sõidavad tiimis ka veel Gus Greensmith, Pierre-Louis Loubet ja Adrien Fourmaux. WRC2 klassis istub roolitaha Jari Huttunen, kes teeb Rally Estoniale järgneval Soome rallil oma WRC debüüdi.
"Ootan väga Rally Estoniat. Eelmisel aastal oli meil juba hea minek ja asjad läksid enne mõningaid probleeme väga hästi. Seega näitasime, et suudame kindlasti autot niimoodi ette valmistada, et see toimiks," sõnas Greensmith.
"Sardiinia oli meie jaoks edukas etapp ja ma tunnen end autos väga hästi. Eesti on oma kiirete teedega suureks väljakutseks, kuid ootame seda põnevusega. Alustasime eelmisel aastal hästi ja olen selle hooaja sündmustest seni palju õppinud, nii et arvan, et see tuleb hea võistlus. Keskendume sellele, et mitte vigu teha ja loodetavasti saame hea tulemuse," ütles Huttunen.
Craig Breen paikneb parima Fordiga sõitjana MM-sarja punktitabelis viiendal kohal 60 punktiga.
### Response:
Breen: Eesti ralli on meid minevikus hästi teeninud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jalgpalli Meistrite liiga finaal Madridi Reali ja Liverpooli vahel lükkus edasi, kuna Pariisi staadioni ette tekkisid pikad Liverpooli fännide järjekorrad. Prantsuse politsei kasutas mõne toetaja kallal pisargaasi ja pipragaasi.
Prantsusmaa senati aruanne kaose kohta, mis toimus enne Madridi Reali ja Liverpooli vahel toimunud Meistrite liiga finaali, avaldatakse sel nädalal, milles arvatakse viidatavat "suurele ebaõnnestumisele".
Esialgu süüdistasid Prantsusmaa võimuesindajad juhtunus Liverpooli fänne, mis tekitas rahulolematust nii Prantsusmaal, Hispaanias kui ka Suurbritannias.
"See ei olnud kindlasti õige," ütles Klopp esialgsete kiirustatud süüdistuste kohta.
"Enne mängu ma tavaliselt palju sõnumeid ei vaheta, aga treenerid ütlesid, et nende pered on endiselt väljas. Seejärel lükkub mäng edasi, UEFA kutid lähevad mööda ja ütlevad, et see on teie fännide pärast. See on info, mida sa saad, kuid ei tea ise asjast midagi," sõnas Klopp.
"Seejärel kohtud pärast mängu oma perega ja keegi ei räägi tulemusest. Keegi ei räägi mängust. Kõik räägivad sellest, mis juhtus staadioni ümber, mitte ainult sissesõidul, vaid ka väljasõidul. Kuidas saab selline asi juhtuda? Järgmisel hommikul võtame ajalehed ja kirjutatakse, et Liverpooli fännid tegid seda ja teist," kommenteeris Klopp.
"Nüüd saame samm-sammult rohkem infot, kuidas tegelikult asi oli ja kes tegelikult vastutas. Kõik peavad sellest teadma, mitte sellepärast, et see mängu jaoks midagi muudaks. Seda tuleb muuta järgmisteks mängudeks, kus iganes need ka ei toimuks, sest toetajaid tuleb kaitsta," lisas Klopp. | Klopp kritiseeris neid, kes süüdistasid fänne finaalis juhtunus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jalgpalli Meistrite liiga finaal Madridi Reali ja Liverpooli vahel lükkus edasi, kuna Pariisi staadioni ette tekkisid pikad Liverpooli fännide järjekorrad. Prantsuse politsei kasutas mõne toetaja kallal pisargaasi ja pipragaasi.
Prantsusmaa senati aruanne kaose kohta, mis toimus enne Madridi Reali ja Liverpooli vahel toimunud Meistrite liiga finaali, avaldatakse sel nädalal, milles arvatakse viidatavat "suurele ebaõnnestumisele".
Esialgu süüdistasid Prantsusmaa võimuesindajad juhtunus Liverpooli fänne, mis tekitas rahulolematust nii Prantsusmaal, Hispaanias kui ka Suurbritannias.
"See ei olnud kindlasti õige," ütles Klopp esialgsete kiirustatud süüdistuste kohta.
"Enne mängu ma tavaliselt palju sõnumeid ei vaheta, aga treenerid ütlesid, et nende pered on endiselt väljas. Seejärel lükkub mäng edasi, UEFA kutid lähevad mööda ja ütlevad, et see on teie fännide pärast. See on info, mida sa saad, kuid ei tea ise asjast midagi," sõnas Klopp.
"Seejärel kohtud pärast mängu oma perega ja keegi ei räägi tulemusest. Keegi ei räägi mängust. Kõik räägivad sellest, mis juhtus staadioni ümber, mitte ainult sissesõidul, vaid ka väljasõidul. Kuidas saab selline asi juhtuda? Järgmisel hommikul võtame ajalehed ja kirjutatakse, et Liverpooli fännid tegid seda ja teist," kommenteeris Klopp.
"Nüüd saame samm-sammult rohkem infot, kuidas tegelikult asi oli ja kes tegelikult vastutas. Kõik peavad sellest teadma, mitte sellepärast, et see mängu jaoks midagi muudaks. Seda tuleb muuta järgmisteks mängudeks, kus iganes need ka ei toimuks, sest toetajaid tuleb kaitsta," lisas Klopp.
### Response:
Klopp kritiseeris neid, kes süüdistasid fänne finaalis juhtunus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 39-aastane van Vleuten, kes sõidab Movistari meeskonnas, triumfeeris 2018. ja 2019. aasta Giro d'Italial. Tänavusel tuuril sai ta kaks etapivõitu, millest piisas ka üldvõiduks.
Ta lõpetas ühe minuti ja 52 sekundiga itaallanna Marta Cavalli ees ning kolmandaks jäi hispaanlanna Mavi Garcia.
Viimasel etapil edestas Consonni sprindifinišis kaasmaalannat Rachele Barbierit ja taanlannat Emma Norsgaardi.
Van Vleuten jääb üldvõitude arvestuses ühe võidu kaugusele kaasmaalannast Anna van der Breggenist, kes on neljal korral Girol triumfeerinud.
Neljakordne Giro võitja lõpetas karjääri 2021. aasta hooaja lõpus.
One of the greatest talents in the history of women's cycling.
Congratulations Annemiek van Vleuten on your third Giro d'Italia Donne win
Subscribe to Rouleur to read our full interview with the Dutch superstar in Issue 112 ⬇️ https://t.co/tQgiUhH7Ml pic.twitter.com/DPT9enoeAH
— Rouleur (@rouleur) July 10, 2022 | Van Vleuten võitis Giro Donne'i juba kolmandat korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
39-aastane van Vleuten, kes sõidab Movistari meeskonnas, triumfeeris 2018. ja 2019. aasta Giro d'Italial. Tänavusel tuuril sai ta kaks etapivõitu, millest piisas ka üldvõiduks.
Ta lõpetas ühe minuti ja 52 sekundiga itaallanna Marta Cavalli ees ning kolmandaks jäi hispaanlanna Mavi Garcia.
Viimasel etapil edestas Consonni sprindifinišis kaasmaalannat Rachele Barbierit ja taanlannat Emma Norsgaardi.
Van Vleuten jääb üldvõitude arvestuses ühe võidu kaugusele kaasmaalannast Anna van der Breggenist, kes on neljal korral Girol triumfeerinud.
Neljakordne Giro võitja lõpetas karjääri 2021. aasta hooaja lõpus.
One of the greatest talents in the history of women's cycling.
Congratulations Annemiek van Vleuten on your third Giro d'Italia Donne win
Subscribe to Rouleur to read our full interview with the Dutch superstar in Issue 112 ⬇️ https://t.co/tQgiUhH7Ml pic.twitter.com/DPT9enoeAH
— Rouleur (@rouleur) July 10, 2022
### Response:
Van Vleuten võitis Giro Donne'i juba kolmandat korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks pole kumbagi isegi mitte ATP ega WTA tabelites ning see juhtus viimati 1997. aastal. Federer on võitnud 20 ja Williams 23 suure slämmi turniiri.
Juunis tubli tagasituleku teinud Williams mängis Eastbourne'i turniiril paarismängus äsja Wimbledoni naiste üksikmängu finaalis kaotanud Ons Jabeuriga. Koos jõuti ka poolfinaali, kuid Jabeur vigastas põlve ning nad olid sunnitud turniiri pooleli jätma.
Federer pidi ametlikult naasma tennisesse 2022. aasta Wimbledonis. Paraku jäi see ära. Viimati mängis ta täpselt aasta tagasi All Englandi turniiril, kus ta kaotas veerandfinaalis Hubert Hurkaczile. Pärast lüüasaamist tehti Federeri põlvele ravi, mis jättis ta enam kui aastaks tennisest kõrvale. Tennise suurkuju on seetõttu esimest korda 25 aasta jooksul ATP edetabeli 1000 parima mängija hulgast välja kukkunud.
HISTORY
For the first time since Jan 5, 1998 neither Serena Williams nor Roger Federer are inside the WTA/ATP Rankings top 100.
Both players are currently unranked (first time since 1997). pic.twitter.com/YLfmfbZD3e
— Relevant | Tennis Stats & Info (@RelevantTennis) July 11, 2022 | Esimest korda pärast 1998. aastat pole kumbagi tennise suurkuju esisajas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks pole kumbagi isegi mitte ATP ega WTA tabelites ning see juhtus viimati 1997. aastal. Federer on võitnud 20 ja Williams 23 suure slämmi turniiri.
Juunis tubli tagasituleku teinud Williams mängis Eastbourne'i turniiril paarismängus äsja Wimbledoni naiste üksikmängu finaalis kaotanud Ons Jabeuriga. Koos jõuti ka poolfinaali, kuid Jabeur vigastas põlve ning nad olid sunnitud turniiri pooleli jätma.
Federer pidi ametlikult naasma tennisesse 2022. aasta Wimbledonis. Paraku jäi see ära. Viimati mängis ta täpselt aasta tagasi All Englandi turniiril, kus ta kaotas veerandfinaalis Hubert Hurkaczile. Pärast lüüasaamist tehti Federeri põlvele ravi, mis jättis ta enam kui aastaks tennisest kõrvale. Tennise suurkuju on seetõttu esimest korda 25 aasta jooksul ATP edetabeli 1000 parima mängija hulgast välja kukkunud.
HISTORY
For the first time since Jan 5, 1998 neither Serena Williams nor Roger Federer are inside the WTA/ATP Rankings top 100.
Both players are currently unranked (first time since 1997). pic.twitter.com/YLfmfbZD3e
— Relevant | Tennis Stats & Info (@RelevantTennis) July 11, 2022
### Response:
Esimest korda pärast 1998. aastat pole kumbagi tennise suurkuju esisajas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laretei oli pianist ja kirjanik, kelle muusikaõpingud said alguse Tallinnas. Kõigest mõni päev enne 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni, sõitis 18-aastane Käbi Laretei Rootsi oma saadikust isa juurde. Kuna võõramaalasel oli Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias õpingute jätkamine võimatu, võttis Laretei eratunde ning õppis kolm aastat muusikateooriat ja kompositsiooni ka Eduard Tubina juures. Edasi viis õppimine Laretei nii Šveitsi kui Saksamaale.
Käbi Laretei kontserttegevus algas 1940ndate keskpaigas, tema karjääri üheks tipphetkeks loetakse esinemist 1965. aastal New Yorgis, Carnegie Hallis.
Käbi Laretei oli väga viljaka kontserttegevusega tunnustatud, imetletud ja särav pianist, tema rahvusvaheline karjäär ja üleilmne tuntus algas 1960ndatel ja kestis elu lõpuni.
Laretei on kirjutanud raamatuid elust ja muusikast. Eesti keeles on ilmunud mälestusteraamat "Peotäis mulda, lapike maad", "Mineviku heli", "Seal kodus - siin võõrsil", "Tulbipuu", "Vihmapiisad ja kuupaiste: esseed muusikast", "Keerised ja jäljed: kogutud proosa", "Otsekui tõlkes: teema variatsioonidega" ja "Kuhu kadus kõik see armastus?".
Käbi Laretei austuseks kõlavad alates 11. juulist argipäeviti kell 16.30 " Raadioteatris" katkendid tema esseekogumikust "Vihmapiisad ja kuupaiste". Katkendeid loeb Ülle Kaljuste (Raadioteater 2003). | Raadioteatris kõlavad katkendid Käbi Laretei esseekogust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laretei oli pianist ja kirjanik, kelle muusikaõpingud said alguse Tallinnas. Kõigest mõni päev enne 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni, sõitis 18-aastane Käbi Laretei Rootsi oma saadikust isa juurde. Kuna võõramaalasel oli Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias õpingute jätkamine võimatu, võttis Laretei eratunde ning õppis kolm aastat muusikateooriat ja kompositsiooni ka Eduard Tubina juures. Edasi viis õppimine Laretei nii Šveitsi kui Saksamaale.
Käbi Laretei kontserttegevus algas 1940ndate keskpaigas, tema karjääri üheks tipphetkeks loetakse esinemist 1965. aastal New Yorgis, Carnegie Hallis.
Käbi Laretei oli väga viljaka kontserttegevusega tunnustatud, imetletud ja särav pianist, tema rahvusvaheline karjäär ja üleilmne tuntus algas 1960ndatel ja kestis elu lõpuni.
Laretei on kirjutanud raamatuid elust ja muusikast. Eesti keeles on ilmunud mälestusteraamat "Peotäis mulda, lapike maad", "Mineviku heli", "Seal kodus - siin võõrsil", "Tulbipuu", "Vihmapiisad ja kuupaiste: esseed muusikast", "Keerised ja jäljed: kogutud proosa", "Otsekui tõlkes: teema variatsioonidega" ja "Kuhu kadus kõik see armastus?".
Käbi Laretei austuseks kõlavad alates 11. juulist argipäeviti kell 16.30 " Raadioteatris" katkendid tema esseekogumikust "Vihmapiisad ja kuupaiste". Katkendeid loeb Ülle Kaljuste (Raadioteater 2003).
### Response:
Raadioteatris kõlavad katkendid Käbi Laretei esseekogust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 91-aastast Ecclestone'i süüdistatakse varade deklareerimata jätmises, mille väärtus kandub üle 400 miljoni naela, teatas riigiprokuratuur esmaspäeval. Ta astub 22. augustil Westminsteri kohtu ette.
Peaprokurör Andrew Penhale ütles: "CPS on läbi vaadanud maksuameti tõendite toimiku ja andnud loa esitada Bernard Ecclestone'i vastu süüdistus, kuna ta ei deklareerinud oma vara olemasolu. Vara paikneb välismaal, mille väärtus kandub väidetavalt üle 400 miljoni naela.
Maksuameti pettuste uurimisteenistuse direktor Simon York ütles, et süüdistused esitati pärast "keerulist ja ülemaailmset kriminaaluurimist".
York lisas: "Võime kinnitada, et Ecclestone'i vastu on esitatud süüdistus varade deklareerimata jätmises. Kriminaalsüüdistus on seotud maksukohustustega, mis tulenevad enam kui 400 miljoni naela suurusest varast, mida maksuameti eest varjati.
CPS lisas, et kriminaalmenetlus on nüüd aktiivne ja "on äärmiselt oluline, et internetis ei toimuks kommenteerimist ega teabe jagamist, mis võiks mingil viisil uurimist kahjustada".
Ecclestone lahkus 2017. aastal vormel-1 tegevjuhi kohalt, lõpetades oma 40-aastase valitsemisaja ülemaailmse vormelisarja üle. | Endist vormel-1 juhti süüdistatakse suures pettuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
91-aastast Ecclestone'i süüdistatakse varade deklareerimata jätmises, mille väärtus kandub üle 400 miljoni naela, teatas riigiprokuratuur esmaspäeval. Ta astub 22. augustil Westminsteri kohtu ette.
Peaprokurör Andrew Penhale ütles: "CPS on läbi vaadanud maksuameti tõendite toimiku ja andnud loa esitada Bernard Ecclestone'i vastu süüdistus, kuna ta ei deklareerinud oma vara olemasolu. Vara paikneb välismaal, mille väärtus kandub väidetavalt üle 400 miljoni naela.
Maksuameti pettuste uurimisteenistuse direktor Simon York ütles, et süüdistused esitati pärast "keerulist ja ülemaailmset kriminaaluurimist".
York lisas: "Võime kinnitada, et Ecclestone'i vastu on esitatud süüdistus varade deklareerimata jätmises. Kriminaalsüüdistus on seotud maksukohustustega, mis tulenevad enam kui 400 miljoni naela suurusest varast, mida maksuameti eest varjati.
CPS lisas, et kriminaalmenetlus on nüüd aktiivne ja "on äärmiselt oluline, et internetis ei toimuks kommenteerimist ega teabe jagamist, mis võiks mingil viisil uurimist kahjustada".
Ecclestone lahkus 2017. aastal vormel-1 tegevjuhi kohalt, lõpetades oma 40-aastase valitsemisaja ülemaailmse vormelisarja üle.
### Response:
Endist vormel-1 juhti süüdistatakse suures pettuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelkõige spordiuudistest ja -ülekannetest tuttav Alvar Tiisler võtab esimest korda enda peale saate "Ringvaade suvel" juhtimise. Kui varem on ta samas stuudios käinud külalisena, siis nüüd on tema sisustada neli argiõhtut.
"See on hästi hea vaheldus ja põhjus tulla oma mullist välja," sõnas Alvar Tiisler esimese saateõhtu eel, lisades, et "Ringvaade suvel" annab võimaluse tegeleda spordi kõrval teiste teemadega ja kohtuda uute inimestega nii külaliste kui ka kolleegide näol. Näiteks esmaspäevases saates on tema külaliseks Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes hakkab nimeliselt ennustama uue valitsuse koosseisu. Samuti tuleb esmaspäevases saates teemadena sisse nii kosmose vallutused kui ka kodumaine kunst.
Kuna toimumas on mitmeid märgilisi spordivõistlusi rallist kergejõustikuni, siis sportlikest teemadest ei pääse Alvar Tiisler ka sel nädalal. Siiski loodab saatejuht, et spordi osakaal ei ole teiste teemadega võrreldes nii suur. "Mida vähem sporti, seda huvitavam nädal tuleb. See paneb ka mind ennast proovile," lisas ta ja avaldas lootust, et algav nädal toob endaga kaasa ootamatusi, millest ka saates rääkida.
"Ringvaade suvel" on ETV eetris suvistel argiõhtutel esmaspäevast neljapäevani kell 21.35. Sel suvel juhivad saadet mitmed erinevad teletegijad, põhitegijate kõrval on juba saatetegijatena üles astunud Anu Välba ja Kristo Elias. | Suvist "Ringvaadet" juhib esimest korda Alvar Tiisler | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelkõige spordiuudistest ja -ülekannetest tuttav Alvar Tiisler võtab esimest korda enda peale saate "Ringvaade suvel" juhtimise. Kui varem on ta samas stuudios käinud külalisena, siis nüüd on tema sisustada neli argiõhtut.
"See on hästi hea vaheldus ja põhjus tulla oma mullist välja," sõnas Alvar Tiisler esimese saateõhtu eel, lisades, et "Ringvaade suvel" annab võimaluse tegeleda spordi kõrval teiste teemadega ja kohtuda uute inimestega nii külaliste kui ka kolleegide näol. Näiteks esmaspäevases saates on tema külaliseks Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes hakkab nimeliselt ennustama uue valitsuse koosseisu. Samuti tuleb esmaspäevases saates teemadena sisse nii kosmose vallutused kui ka kodumaine kunst.
Kuna toimumas on mitmeid märgilisi spordivõistlusi rallist kergejõustikuni, siis sportlikest teemadest ei pääse Alvar Tiisler ka sel nädalal. Siiski loodab saatejuht, et spordi osakaal ei ole teiste teemadega võrreldes nii suur. "Mida vähem sporti, seda huvitavam nädal tuleb. See paneb ka mind ennast proovile," lisas ta ja avaldas lootust, et algav nädal toob endaga kaasa ootamatusi, millest ka saates rääkida.
"Ringvaade suvel" on ETV eetris suvistel argiõhtutel esmaspäevast neljapäevani kell 21.35. Sel suvel juhivad saadet mitmed erinevad teletegijad, põhitegijate kõrval on juba saatetegijatena üles astunud Anu Välba ja Kristo Elias.
### Response:
Suvist "Ringvaadet" juhib esimest korda Alvar Tiisler |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajasõidus sai Pals (TM, L30 Racing TM Factory) 16. koha ning see tähendas startimist pigem tagant poolt. Kuid sõitudega jäi ta väga rahule, sest kolme põhikonkurendiga käis kõigis sõitudes tihe rebimine ning pidev üksteisest möödasõitmine. Esimeses sõidus sai ta 13. koha ning teises 12. koha. See tulemus andis ka pühapäevasesse kolmandasse sõitu parema stardikoha. "Viimane start ei õnnestunud siiski kõige paremini, sisekurv sõideti väga kinni, aga suutsin jokker-rajale väga õigel hetkel siseneda ning pääsesin selle manöövriga oma toppama jäänud konkurentidest ette, tulemuseks 13. koht," rääkis Pals. "Väga hea nädalavahetus. Ajad läksid iga sõiduga üha paremaks ja ka tiim oli tulemusega väga rahul," lisas ta.
Nelja etapi järel hoiab Pals maailmameistrivõistlustel 16. kohta. S1 Rookies uustulnukate arvestuses sai Aksel Pärtelpoeg (Husqvarna, Äksi39Team) sellel etapil 11. koha, mille ta suutis erinevalt eelmisest, probleemideta lõpetada.
Ilm Tšehhis oli sel nädalavahetusel küll väga heitlik ja sadas palju ning kohati sai ringi käia ka talvemütsiga, kuid kõik sõidud õnnestus siiski ära pidada kuival rajal.
Samas toimus ka SM Junior Euroopa meistrivõistluste teine ning S3 Euroopa meistrivõistluste esimene etapp.
SM Junior klassis tõusis pjedestaali kolmandale astmele Mathias Vetkin (TM), võitis kodurajal sõitnud Matej Kokeš (Husqvarna) ja teine oli sakslane Lasse Welsch (Husqvarna). Meistrivõistluste liider, hispaanlane Ramon Godino, pidi tehniliste probleemide tõttu teise sõidu katkestama ning see andis võimaluse eestlasel kolmandaks tõusta. Robin Robert Mooses (Husqvarna, Eesti Motospordi Akadeemia) oli 5., Rasmus Ebelmann (Husqvarna, Äksi39Team) 8., Travis Siilak (Husqvarna, Motohai) 10., Rita Liisa Mooses 11. (Husqvarna, Eesti Motospordi Akadeemia) ja Henry Järv (GasGas, Äksi39Team) 14.
S3 EM-i avaetapil tõusis pjedestaali kolmandale astmele prantslase Catorc Giani ja bulgaarlase Jivko Ivanoni järel Karl Takk (Motohai). | Pals tegi Tšehhi MM-etapil oma tänavuse hooaja parima tulemuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajasõidus sai Pals (TM, L30 Racing TM Factory) 16. koha ning see tähendas startimist pigem tagant poolt. Kuid sõitudega jäi ta väga rahule, sest kolme põhikonkurendiga käis kõigis sõitudes tihe rebimine ning pidev üksteisest möödasõitmine. Esimeses sõidus sai ta 13. koha ning teises 12. koha. See tulemus andis ka pühapäevasesse kolmandasse sõitu parema stardikoha. "Viimane start ei õnnestunud siiski kõige paremini, sisekurv sõideti väga kinni, aga suutsin jokker-rajale väga õigel hetkel siseneda ning pääsesin selle manöövriga oma toppama jäänud konkurentidest ette, tulemuseks 13. koht," rääkis Pals. "Väga hea nädalavahetus. Ajad läksid iga sõiduga üha paremaks ja ka tiim oli tulemusega väga rahul," lisas ta.
Nelja etapi järel hoiab Pals maailmameistrivõistlustel 16. kohta. S1 Rookies uustulnukate arvestuses sai Aksel Pärtelpoeg (Husqvarna, Äksi39Team) sellel etapil 11. koha, mille ta suutis erinevalt eelmisest, probleemideta lõpetada.
Ilm Tšehhis oli sel nädalavahetusel küll väga heitlik ja sadas palju ning kohati sai ringi käia ka talvemütsiga, kuid kõik sõidud õnnestus siiski ära pidada kuival rajal.
Samas toimus ka SM Junior Euroopa meistrivõistluste teine ning S3 Euroopa meistrivõistluste esimene etapp.
SM Junior klassis tõusis pjedestaali kolmandale astmele Mathias Vetkin (TM), võitis kodurajal sõitnud Matej Kokeš (Husqvarna) ja teine oli sakslane Lasse Welsch (Husqvarna). Meistrivõistluste liider, hispaanlane Ramon Godino, pidi tehniliste probleemide tõttu teise sõidu katkestama ning see andis võimaluse eestlasel kolmandaks tõusta. Robin Robert Mooses (Husqvarna, Eesti Motospordi Akadeemia) oli 5., Rasmus Ebelmann (Husqvarna, Äksi39Team) 8., Travis Siilak (Husqvarna, Motohai) 10., Rita Liisa Mooses 11. (Husqvarna, Eesti Motospordi Akadeemia) ja Henry Järv (GasGas, Äksi39Team) 14.
S3 EM-i avaetapil tõusis pjedestaali kolmandale astmele prantslase Catorc Giani ja bulgaarlase Jivko Ivanoni järel Karl Takk (Motohai).
### Response:
Pals tegi Tšehhi MM-etapil oma tänavuse hooaja parima tulemuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võtsime teadmiseks Kanada otsuse turbiin pärast selle hooldust Kanadas Saksamaale anda. Sellega on kõrvaldatud üks vabandusi, millega Venemaa põhjendas gaasikoguse vähenemist Nord Stream 1 torus," ütles Euroopa Komisjoni kliima ja energiateemade pressiesindaja Tim McPhie esmaspäeval Brüsselis peetud pressikonverentsil. "Sanktsioonide koha pealt võin lihtsalt meenutada, et Euroopa Liidu sanktsioonid ei puuduta kaupu või tehnoloogiat, mis on seotud maagaasi transportimisega," lisas ta.
Kanada keeldus Venemaale kehtestatud sanktsioonidele viidates tagastama sellele Nord Stream 1 kompressorijaama turbiini. See andis Venemaale aluse ähvardada peatada gaasi tarnimine Saksamaale selle torujuhtme kaudu.
Venemaa ähvardus pani muretsema Saksamaa valitsuse, mille majandusminister Robert Habeck esitas Kanada valitsusele palve vabastada turbiin sanktsioonide alt.
"Olen esimene, kes võitleb tugevate sanktsioonide eest, kuid tugevad sanktsioonid peavad kahjustama Venemaad ja Putinit rohkem kui meie majandust. Seetõttu palun mõistmist, peame Putinilt selle turbiinivabanduse ära võtma," ütles Habeck reedel.
Pühapäeval teataski Kanada valitsus, et tagastab remonditud turbiini, mis on Venemaa teatel vajalik gaasitarnete jätkamiseks Euroopasse, Saksamaale. Kanada valitsus ütles, et annab sanktsioonide all turbiini tagastamiseks ajutise erandi, öeldes, et see toetab "Euroopa võimalust pääseda ligi kindlale ja taskukohasele energiale samal ajal, kui nad jätkavad üleminekut Vene naftalt ja gaasilt".
Siemens Energy tarnis 2009. aastal Nord Stream 1 kompressorijaama jaoks gaasiturbiine. Need toodeti Kanadas ja neid tuli regulaarselt hoolduseks tagasi saata. Kanada valitsus kuulutas eelmisel kuul välja sanktsioonid Venemaa nafta- ja gaasitööstusele, mis andis aluse keelduda remonti saadetud turbiini tagastamisest.
Vene Gazprom vähendas juunis Nord Stream 1 torujuhtme kaudu edastatava maagaasi mahtu 40 protsendi võrra, viidates sellele, et Kanadasse hooldusesse saadetud Saksamaa Siemensi turbiini ei tagastatud sanktsioonide tõttu.
Esmaspäeval teatas Vene uudisteagentuur Interfax, et Nord Stream 1 pandi esmaspäeva hommikul korralisteks hooldustöödeks seisma. Interfaxi andmeil jääb torujuhe suletuks 21. juulini ning väidetavalt teatati torujuhtme korralistest hooldustöödest juba mullu septembris ning juhtme sulgemine pole seotud sõjaga Ukrainas.
Valitsused, turud ja firmad on siiski mures, et sõjasündmuste tõttu võib torujuhe kauemaks suletuks jääda, vahendab infoagentuur Reuters.
Tavaliselt pumbatakse Nord Stream 1 kaudu Euroopasse 55 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas. | EL: Saksamaa vahendustegevus Kanada-Vene turbiinitülis ei riku sanktsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võtsime teadmiseks Kanada otsuse turbiin pärast selle hooldust Kanadas Saksamaale anda. Sellega on kõrvaldatud üks vabandusi, millega Venemaa põhjendas gaasikoguse vähenemist Nord Stream 1 torus," ütles Euroopa Komisjoni kliima ja energiateemade pressiesindaja Tim McPhie esmaspäeval Brüsselis peetud pressikonverentsil. "Sanktsioonide koha pealt võin lihtsalt meenutada, et Euroopa Liidu sanktsioonid ei puuduta kaupu või tehnoloogiat, mis on seotud maagaasi transportimisega," lisas ta.
Kanada keeldus Venemaale kehtestatud sanktsioonidele viidates tagastama sellele Nord Stream 1 kompressorijaama turbiini. See andis Venemaale aluse ähvardada peatada gaasi tarnimine Saksamaale selle torujuhtme kaudu.
Venemaa ähvardus pani muretsema Saksamaa valitsuse, mille majandusminister Robert Habeck esitas Kanada valitsusele palve vabastada turbiin sanktsioonide alt.
"Olen esimene, kes võitleb tugevate sanktsioonide eest, kuid tugevad sanktsioonid peavad kahjustama Venemaad ja Putinit rohkem kui meie majandust. Seetõttu palun mõistmist, peame Putinilt selle turbiinivabanduse ära võtma," ütles Habeck reedel.
Pühapäeval teataski Kanada valitsus, et tagastab remonditud turbiini, mis on Venemaa teatel vajalik gaasitarnete jätkamiseks Euroopasse, Saksamaale. Kanada valitsus ütles, et annab sanktsioonide all turbiini tagastamiseks ajutise erandi, öeldes, et see toetab "Euroopa võimalust pääseda ligi kindlale ja taskukohasele energiale samal ajal, kui nad jätkavad üleminekut Vene naftalt ja gaasilt".
Siemens Energy tarnis 2009. aastal Nord Stream 1 kompressorijaama jaoks gaasiturbiine. Need toodeti Kanadas ja neid tuli regulaarselt hoolduseks tagasi saata. Kanada valitsus kuulutas eelmisel kuul välja sanktsioonid Venemaa nafta- ja gaasitööstusele, mis andis aluse keelduda remonti saadetud turbiini tagastamisest.
Vene Gazprom vähendas juunis Nord Stream 1 torujuhtme kaudu edastatava maagaasi mahtu 40 protsendi võrra, viidates sellele, et Kanadasse hooldusesse saadetud Saksamaa Siemensi turbiini ei tagastatud sanktsioonide tõttu.
Esmaspäeval teatas Vene uudisteagentuur Interfax, et Nord Stream 1 pandi esmaspäeva hommikul korralisteks hooldustöödeks seisma. Interfaxi andmeil jääb torujuhe suletuks 21. juulini ning väidetavalt teatati torujuhtme korralistest hooldustöödest juba mullu septembris ning juhtme sulgemine pole seotud sõjaga Ukrainas.
Valitsused, turud ja firmad on siiski mures, et sõjasündmuste tõttu võib torujuhe kauemaks suletuks jääda, vahendab infoagentuur Reuters.
Tavaliselt pumbatakse Nord Stream 1 kaudu Euroopasse 55 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas.
### Response:
EL: Saksamaa vahendustegevus Kanada-Vene turbiinitülis ei riku sanktsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Macaus peavad kõik vähemolulised ettevõtted kuni 18. juulini oma tegevuse peatama. Transporditöötajad peavad iga päev tegema koroonatesti, vahendas The Times.
Rohkem kui 90 protsenti Macau elanikest on täielikult vaktsineeritud. Piirkonnas elab umbes 600 000 inimest.
Pandeemiast tingitud piirangud räsivad Macau turismitööstust. Mais langesid linna hasartmängutulud 400 miljoni euroni. 2019. aasta mais oli tulude suurus aga 3,2 miljardit eurot.
Kohalikud võimud muretsevad nüüd, et tulude vähenemine destabiliseerib linna julgeolekut.
Macau on ainus Hiina territoorium, kus hasartmängud on legaalsed. Linna sissetulek sõltub Mandri-Hiina turistidest. | Hiina kompartei sulges pandeemia tõttu kõik Macau kasiinod | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Macaus peavad kõik vähemolulised ettevõtted kuni 18. juulini oma tegevuse peatama. Transporditöötajad peavad iga päev tegema koroonatesti, vahendas The Times.
Rohkem kui 90 protsenti Macau elanikest on täielikult vaktsineeritud. Piirkonnas elab umbes 600 000 inimest.
Pandeemiast tingitud piirangud räsivad Macau turismitööstust. Mais langesid linna hasartmängutulud 400 miljoni euroni. 2019. aasta mais oli tulude suurus aga 3,2 miljardit eurot.
Kohalikud võimud muretsevad nüüd, et tulude vähenemine destabiliseerib linna julgeolekut.
Macau on ainus Hiina territoorium, kus hasartmängud on legaalsed. Linna sissetulek sõltub Mandri-Hiina turistidest.
### Response:
Hiina kompartei sulges pandeemia tõttu kõik Macau kasiinod |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hurricanes valis esimesena ründaja Gleb Trikozovi. Teisena valiti samuti ründaja Alexander Perevalov, kes hakkab mängima numbri all 71. Kaitsemängijad Alexander Pelevin ja Vladimir Grudinin on samuti Vene päritolu mängijad, kes said valitud Carolina poolt.
Hurricanes valis ka rootslase Simon Forsmargi, USA ründaja Cruz Luciuse ja Tšehhi väravavahi Jakub Vondrase.
Mure Vene mängijate kättesaadavuse pärast on NHL-is püsinud seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse.
"Kuidas see õnnestus, on tõesti juhuslik," ütles Hurricanesi peadirektori abi Darren Yorke. "Me ei mõtle enne draft 'i, et peaks mingit riiki eelistama," lisas Yorke.
"Me koostame oma nimekirja sõltumata sellest, mis pass neil on. Kui teised klubid arvasid, et nad on riskantsed valikud, siis meie seda nii ei näinud," ütles Yorke.
Vastuseks rünnakule Ukraina vastu kehtestati USA ja Venemaa vahelised reisipiirangud ning see on pannud NHL-i kahtluse alla, kas venelastel lubatakse riiki siseneda.
Venemaa on keelanud Ameerika lennud oma õhuruumis ja riikidevahelised lennud on tühistatud.
NHL otsustas viimase hooaja lõpus mitte lubada Venemaa ja Valgevene mängijatel Stanley karikat oma kodumaale viia.
See oli vastuolus traditsiooniga anda võitjameeskonna igale mängijale võimalus üheks päevaks karikas koju viia. | Hurricanes valis neli Vene mängijat, hoolimata rahvuslikest pingetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hurricanes valis esimesena ründaja Gleb Trikozovi. Teisena valiti samuti ründaja Alexander Perevalov, kes hakkab mängima numbri all 71. Kaitsemängijad Alexander Pelevin ja Vladimir Grudinin on samuti Vene päritolu mängijad, kes said valitud Carolina poolt.
Hurricanes valis ka rootslase Simon Forsmargi, USA ründaja Cruz Luciuse ja Tšehhi väravavahi Jakub Vondrase.
Mure Vene mängijate kättesaadavuse pärast on NHL-is püsinud seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse.
"Kuidas see õnnestus, on tõesti juhuslik," ütles Hurricanesi peadirektori abi Darren Yorke. "Me ei mõtle enne draft 'i, et peaks mingit riiki eelistama," lisas Yorke.
"Me koostame oma nimekirja sõltumata sellest, mis pass neil on. Kui teised klubid arvasid, et nad on riskantsed valikud, siis meie seda nii ei näinud," ütles Yorke.
Vastuseks rünnakule Ukraina vastu kehtestati USA ja Venemaa vahelised reisipiirangud ning see on pannud NHL-i kahtluse alla, kas venelastel lubatakse riiki siseneda.
Venemaa on keelanud Ameerika lennud oma õhuruumis ja riikidevahelised lennud on tühistatud.
NHL otsustas viimase hooaja lõpus mitte lubada Venemaa ja Valgevene mängijatel Stanley karikat oma kodumaale viia.
See oli vastuolus traditsiooniga anda võitjameeskonna igale mängijale võimalus üheks päevaks karikas koju viia.
### Response:
Hurricanes valis neli Vene mängijat, hoolimata rahvuslikest pingetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aab rääkis ERR-ile, et laste- ja peretoetuste paketi maksumus on tõenäoliselt õigesti arvutatud, aga teised kulud tekitavad küsimusi. "Hooldekodu koha kinnimaksmine nii, et omaosalust inimesel ei ole, on minu teada ikkagi kallim kui 40 miljonit. Eestikeelse hariduse edasiarendamine, arvestades neid väga ambitsioonikaid tähtaegu, siis sinna 10 miljonist aastas ei aita," ütles Aab.
"See pakk, mis puudutab puhtalt koalitsioonilepingu kokkuleppeid, on pigem 300 miljonit. Ja kui me energiahindade hinnatõusu leevendamise paketi kõrvale paneme, mis on 250 miljonit, siis see on juba üle poole miljardi kulusid," lisas ta.
Aabi sõnul on riik otsustanud järgmisel aastal laiapindsesse riigikaitsesse panustada 350 miljonit ja järgmised kaks aastat sama summa.
Ta lisas, et kindlasti ei saa hakkama ilma õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike, päästjate ja sotsiaaltöötajate palgatõusuta. "Ma arvan, et see minimaalne tõus on mingi 10 protsenti, erasektoris on tõusnud juba 12 protsenti palgad aastaga. See on veel 50 miljonit," märkis Aab.
"Nii et täiendavate kulude number kindlasti kisub miljardi kanti. Ja see on järgmise aasta eelarvet puudutav number. Kusjuures tundub, et maksulaekumiste kasv pidurdub, kui mitte ei peatu järgmine aasta. Ehk siis see miljard on täiendav kulu, mis tähendab nominaalselt eelarvepuudujääki kindlasti rohkem kui kolm protsenti," rääkis Aab.
Aab ütles, et uuel koalitsioonil oleks aus näidata, kuidas kasvavad püsikulud lähiaastatel kaetakse. Aabi sõnul ootab ta, et Reformierakond avaldaks, millised maksud lähiaastatael tõusevad või kust kärbitakse umbes miljard eurot.
"Mina kardan küll, et kui see on paremerakondade teha, siis tõstetakse käibemaksu ja tarbimismakse, mis lööb väiksema sissetulekuga perede rahakoti pihta. Kindlasti ei taheta tõsta otseseid makse, nagu tulumaks, varamaksud," ütles Aab. | Aab: järgmise aasta eelarve täiendavad kulud kisuvad miljardi kanti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aab rääkis ERR-ile, et laste- ja peretoetuste paketi maksumus on tõenäoliselt õigesti arvutatud, aga teised kulud tekitavad küsimusi. "Hooldekodu koha kinnimaksmine nii, et omaosalust inimesel ei ole, on minu teada ikkagi kallim kui 40 miljonit. Eestikeelse hariduse edasiarendamine, arvestades neid väga ambitsioonikaid tähtaegu, siis sinna 10 miljonist aastas ei aita," ütles Aab.
"See pakk, mis puudutab puhtalt koalitsioonilepingu kokkuleppeid, on pigem 300 miljonit. Ja kui me energiahindade hinnatõusu leevendamise paketi kõrvale paneme, mis on 250 miljonit, siis see on juba üle poole miljardi kulusid," lisas ta.
Aabi sõnul on riik otsustanud järgmisel aastal laiapindsesse riigikaitsesse panustada 350 miljonit ja järgmised kaks aastat sama summa.
Ta lisas, et kindlasti ei saa hakkama ilma õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike, päästjate ja sotsiaaltöötajate palgatõusuta. "Ma arvan, et see minimaalne tõus on mingi 10 protsenti, erasektoris on tõusnud juba 12 protsenti palgad aastaga. See on veel 50 miljonit," märkis Aab.
"Nii et täiendavate kulude number kindlasti kisub miljardi kanti. Ja see on järgmise aasta eelarvet puudutav number. Kusjuures tundub, et maksulaekumiste kasv pidurdub, kui mitte ei peatu järgmine aasta. Ehk siis see miljard on täiendav kulu, mis tähendab nominaalselt eelarvepuudujääki kindlasti rohkem kui kolm protsenti," rääkis Aab.
Aab ütles, et uuel koalitsioonil oleks aus näidata, kuidas kasvavad püsikulud lähiaastatel kaetakse. Aabi sõnul ootab ta, et Reformierakond avaldaks, millised maksud lähiaastatael tõusevad või kust kärbitakse umbes miljard eurot.
"Mina kardan küll, et kui see on paremerakondade teha, siis tõstetakse käibemaksu ja tarbimismakse, mis lööb väiksema sissetulekuga perede rahakoti pihta. Kindlasti ei taheta tõsta otseseid makse, nagu tulumaks, varamaksud," ütles Aab.
### Response:
Aab: järgmise aasta eelarve täiendavad kulud kisuvad miljardi kanti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rumeenia meedia andmetel sõlmis FSCB Tammega üheaastase lepingu, mida saab osapoolte soovil aasta võrra pikendada. Karjääri jooksul on Tamm mänginud lisaks Premium liiga klubidele Flora ja Viljandi Tulevik ka Itaalias Sampdoria U-19 meeskonnas, Rootsis Norrköpingus, Sylvias ning Trelleborgis, Norras Sarpsborgis ja Lilleströmis, Poolas Kielce Koronas ning Ukrainas Tšernigivi Desnas ja Poltava Vorsklas, kirjutab Soccernet.
2017. aastal muutus Bukaresti Steaua nimi FCSB-ks. Tegu Rumeenia tituleerituima klubiga, mis tuli 1986. aastal toonase Meistrite liiga eelkäija võitjaks ning samal aastal võideti UEFA Superkarikas. 1947. aastal asutatud klubi on koduriigis võitnud 26 kõrgliigatiitlit, 24 karikavõistluste trofeed, 2 liigakarikat ning 6 superkarikat. | Joonas Tamm lõi käed läbi aegade edukaima Rumeenia klubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rumeenia meedia andmetel sõlmis FSCB Tammega üheaastase lepingu, mida saab osapoolte soovil aasta võrra pikendada. Karjääri jooksul on Tamm mänginud lisaks Premium liiga klubidele Flora ja Viljandi Tulevik ka Itaalias Sampdoria U-19 meeskonnas, Rootsis Norrköpingus, Sylvias ning Trelleborgis, Norras Sarpsborgis ja Lilleströmis, Poolas Kielce Koronas ning Ukrainas Tšernigivi Desnas ja Poltava Vorsklas, kirjutab Soccernet.
2017. aastal muutus Bukaresti Steaua nimi FCSB-ks. Tegu Rumeenia tituleerituima klubiga, mis tuli 1986. aastal toonase Meistrite liiga eelkäija võitjaks ning samal aastal võideti UEFA Superkarikas. 1947. aastal asutatud klubi on koduriigis võitnud 26 kõrgliigatiitlit, 24 karikavõistluste trofeed, 2 liigakarikat ning 6 superkarikat.
### Response:
Joonas Tamm lõi käed läbi aegade edukaima Rumeenia klubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla ütles ERR-i küsimusele vastates, et hinnatõusu mõjutas turuolukord: "Kõik hinnad ei muutunud, muutusid vaid need, kus teenuse osutamisega seotud kulud on tõusnud. Kliente, kes kasutavad internetipanka ja mobiilirakendust, puudutavad muudatused vähe."
Ulla sõnul on suurenenud klientide arv, kes kasutavad Swedbankis digitaalseid kanaleid. Seetõttu on klienditeenindajate abiga kontorites tehtavate tehingute mahud samuti vähenenud.
SEB Panga kommunikatsioonijuht Maarja Kalamas ütles, et pank prognoosib, et tulevikus jäävad elektrooniliste kanalite hinnad alati soodsamaks kui klienditeenindaja abiga tehtud tehingud.
Swedbankis tõusid hinnad juba 1. juulil. Sellele järgneb 1. septembril SEB hinnatõus.
SEB pank tõstab näiteks deebet- ja krediitkaartide tähitud postiga saatmise hinda kahekordselt: 2,5 eurolt viiele. Kaartide riigisisene saatmine tavapostiga on SEB klientidele tasuta.
Lisaks muutub nii SEB-s kui Swedbankis kontoris tehtavate pangasiseste maksete hind. Mõlemas senisest 2,3 eurost viiele.
Swedbankis tõuseb veel siseriiklike ja Euroopa maksete hind 3,2 eurolt viiele. SEB-is 3,5 eurolt viiele.
Swedbankis saab juuli algusest alates ühes kuus sularahaautomaati sisse maksta maksimaalselt 6000 eurot, välja võtta kuni 10 000 eurot. Smart-ID uuendamine tõuseb täisealistele viielt eurolt kümnele.
Swedbank ja SEB vaatavad enda hinnakirja üle iga aasta. Swedbanki sõnul on veel vara rääkida sellest, kas teenuste hinnad kasvavad ka järgmisel aastal.
Konkureerivas väiksemas LHV pangas maksavad kontoris tehtud maksed samuti viis eurot.
Swedbanki koondkasum Eestis oli esimeses kvartalis 43,3 miljonit eurot. Puhas teenustasu andis sellest 17,9 miljonit. Eelmise aasta esimeses kvartalis oli koondkasum 41,4 miljonit ja teenustasutulu 18,6 miljonit.
SEB Panga koondkasum oli esimeses kvartalis 27,2 miljonit eurot. Sellest puhas teenustasutulu oli 12,7 miljonit eurot. Eelmise aasta I kvartalis oli koondkasum 25,9 miljonit, sellest puhas teenustasu 11,3 miljonit. | Swedbank ja SEB tõstavad pangateenuste hindu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla ütles ERR-i küsimusele vastates, et hinnatõusu mõjutas turuolukord: "Kõik hinnad ei muutunud, muutusid vaid need, kus teenuse osutamisega seotud kulud on tõusnud. Kliente, kes kasutavad internetipanka ja mobiilirakendust, puudutavad muudatused vähe."
Ulla sõnul on suurenenud klientide arv, kes kasutavad Swedbankis digitaalseid kanaleid. Seetõttu on klienditeenindajate abiga kontorites tehtavate tehingute mahud samuti vähenenud.
SEB Panga kommunikatsioonijuht Maarja Kalamas ütles, et pank prognoosib, et tulevikus jäävad elektrooniliste kanalite hinnad alati soodsamaks kui klienditeenindaja abiga tehtud tehingud.
Swedbankis tõusid hinnad juba 1. juulil. Sellele järgneb 1. septembril SEB hinnatõus.
SEB pank tõstab näiteks deebet- ja krediitkaartide tähitud postiga saatmise hinda kahekordselt: 2,5 eurolt viiele. Kaartide riigisisene saatmine tavapostiga on SEB klientidele tasuta.
Lisaks muutub nii SEB-s kui Swedbankis kontoris tehtavate pangasiseste maksete hind. Mõlemas senisest 2,3 eurost viiele.
Swedbankis tõuseb veel siseriiklike ja Euroopa maksete hind 3,2 eurolt viiele. SEB-is 3,5 eurolt viiele.
Swedbankis saab juuli algusest alates ühes kuus sularahaautomaati sisse maksta maksimaalselt 6000 eurot, välja võtta kuni 10 000 eurot. Smart-ID uuendamine tõuseb täisealistele viielt eurolt kümnele.
Swedbank ja SEB vaatavad enda hinnakirja üle iga aasta. Swedbanki sõnul on veel vara rääkida sellest, kas teenuste hinnad kasvavad ka järgmisel aastal.
Konkureerivas väiksemas LHV pangas maksavad kontoris tehtud maksed samuti viis eurot.
Swedbanki koondkasum Eestis oli esimeses kvartalis 43,3 miljonit eurot. Puhas teenustasu andis sellest 17,9 miljonit. Eelmise aasta esimeses kvartalis oli koondkasum 41,4 miljonit ja teenustasutulu 18,6 miljonit.
SEB Panga koondkasum oli esimeses kvartalis 27,2 miljonit eurot. Sellest puhas teenustasutulu oli 12,7 miljonit eurot. Eelmise aasta I kvartalis oli koondkasum 25,9 miljonit, sellest puhas teenustasu 11,3 miljonit.
### Response:
Swedbank ja SEB tõstavad pangateenuste hindu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ungari seisab silmitsi äärmiselt ohtliku olukorraga, kuna kütusehinna piirmäär suurendab tarbimist," ütles MOL-i tegevjuht Zsolt Hernadi. Hernadi ettevõte nõuab nüüd selle järkjärgulist kaotamist, vahendas Rferl.
Eelmise aasta novembris kehtestas Budapest 95-oktaanilisele bensiinile ja diislikütusele piirmäära. See on 480 forinti ehk 1,2 eurot liitri kohta. Hinnalagi kehtib praeguse seisuga oktoobrini ning Ungari numbrimärgiga autodele.
Peaminister Viktor Orbani valitsus teatas, et tahab selliste meetmetega kaitsta tarbijaid kiire inflatsiooni eest.
MOL teatas juba eelmisel kuul, et edaspidi tohib tankida kuni 50 liitrit päevas. Varem oli piirang 100 liitri juures. | Ungari energiafirma juht: kütusehinna piirmäär toob kaasa kütusepuuduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ungari seisab silmitsi äärmiselt ohtliku olukorraga, kuna kütusehinna piirmäär suurendab tarbimist," ütles MOL-i tegevjuht Zsolt Hernadi. Hernadi ettevõte nõuab nüüd selle järkjärgulist kaotamist, vahendas Rferl.
Eelmise aasta novembris kehtestas Budapest 95-oktaanilisele bensiinile ja diislikütusele piirmäära. See on 480 forinti ehk 1,2 eurot liitri kohta. Hinnalagi kehtib praeguse seisuga oktoobrini ning Ungari numbrimärgiga autodele.
Peaminister Viktor Orbani valitsus teatas, et tahab selliste meetmetega kaitsta tarbijaid kiire inflatsiooni eest.
MOL teatas juba eelmisel kuul, et edaspidi tohib tankida kuni 50 liitrit päevas. Varem oli piirang 100 liitri juures.
### Response:
Ungari energiafirma juht: kütusehinna piirmäär toob kaasa kütusepuuduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pentus-Rosimannus märkis, et sündiva valitsuse ja sõlmitud kokkuleppe maksumuse puhul on võrdlusbaasiks mitte eelmisel aastal tehtud kava, vaid see, kui palju oleks maksumaksjale maksma läinud EKRE ja Keskerakonna veetav valitsusliit.
"Sündiv valitsuse programm on oluliselt väiksema eelarvemõjuga, kui seda oleks olnud EKRE ja Keskerakonna veetav valitsus. Ise on nad varasemalt rääkinud minimaalselt miljardist eurost, aga selle koosluse kahe suurema osapoole stiili ja kombeid teades tuleb nõustuda nendega, kes ütlevad, et sellel kombol oleks rahaline piiritunne puudunud," kirjutas Pentus-Rosimannus.
Rahandusminister kirjutas, et räägib justnimelt otsuste mõjust riigieelarvele, sest eelarvet kavandades peab rahandusministeerium arvet pidama eelarvemõju üle. "See arvestab ka tehtavatelt kulutustelt eelarvesse tagasi laekuvate maksudega, ehk on kogumõju," selgitas Pentus-Rosimannus.
Pentus-Rosimannus tõi välja, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 euroni omab eelarvemõju ca 85 miljonit eurot, lapsetoetuse tõus 80 euroni 47,5 miljonit eurot, üksikvanema toetuse tõus 80 euroni seitse miljonit eurot, peretoetuse tõus 600 euroni 70,5 miljonit eurot. Ning alates 2024. aastast toimuva indekseerimisega lisandub aastas praeguse prognoosi järgi kuni kolm kuni viis miljonit eurot.
Pentus-Rosimannus märkis, et kõrghariduse täiendav rahastamine 2022. aastal maksab 10 miljonit eurot, mis koos maksude laekumise arvestusega toob eelarvemõju 7,1 miljonit eurot. Ta lisas, et kõrghariduse rahastamise kasv 15 protsenti aastas, näiteks 2023. aastal maksab ca 25 miljonit eurot ning eelarvemõju on 17,6 miljonit eurot.
Pikaajalise hoolduse reform läheb rahandusministri kinnitusel maksma 40 miljonit eurot, eelarvemõju on sellel otsusel 31,5 miljonit eurot.
Eestikeelsele haridusele ülemineku maksumus 2023. aastal on täiendavalt 15 miljonit eurot, eelarvemõjuga 10,7 miljonit eurot.
"See kõik on 2023. aastal kokku ca 270 miljonit eurot. Mitte miljard. Või kaks," sõnas Pentus-Rosimannus.
Rahandusminister lisas, et kõrghariduse ühekordne hädavajaduste katmine kantakse sel aastal valitsuse reservidest.
Pentus-Rosimannus ütles, et praeguses riigieelarve strateegias, mis ei näinud veel ette sedavõrd hullumeelset inflatsiooni ega ka sellega kaasnevat maksulaekumise kasvu, oli 2023. aasta eelarvesse kavandatavateks uute otsuste katteks juba reserveeritud 169 miljonit eurot.
"Selle kasutamine ei too kaasa eelarvetrajektoori halvenemist. Eelarve laekumisi kasvatab lisaks inflatsioonile aga ka kasvav CO2 heitmekvoodi tulu. Võib oodata, et 2022. aastal kasvab CO2 kvootidest laekumine võrreldes kavandatuga üle 100 miljoni euro. Enne, kui keegi nüüd ütleb, et aga siit on ju väljas kogu toimetulekut toetav energiapakett, siis – ei, me ei ole seda välja unustanud, aga selle tarbeks oli valitsuse reservides ja ka CO2 kvoodituludes raha juba kavandatud. Mis tähendab, et tegu ei ole uute, lisanduvate kuludega," rääkis rahandusminister.
Pentus-Rosimannuse sõnul kaetakse elektri puhul kodutarbijatele toetuse kaudu 50 eurot MWh kohta. Gaasi ja kaugkütte puhul hüvitatakse kodutarbijatele 80 eurot MWh hinnast ületavast osast 80 protsenti.
"Kogu pakett on mõeldud sügis-talviseks olukorraks, kus Venemaa jätkab Ukrainas täiemahulist sõda ja energiahinnad püsivad seetõttu sedavõrd kõrged, et nendega toimetulek muutuks inimestel raskeks. Toetuspakett on kavandatud kuueks kuuks – oktoobrist aprilli alguseni," märkis ta.
"Sel aastal võib elektri tugipaketiks kuluda hinnanguliselt kuni 73 miljonit eurot, gaasi- ja kaugkütte tugipaketiks hinnanguliselt kuni 25 miljonit eurot. Lõplikku mõju mõjutab muidugi nii talvine energiahind kui ka tarbimismahud," lõpetas Pentus-Rosimannus. | Pentus-Rosimannus: võimuleppe eelarvemõju on 270 miljonit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pentus-Rosimannus märkis, et sündiva valitsuse ja sõlmitud kokkuleppe maksumuse puhul on võrdlusbaasiks mitte eelmisel aastal tehtud kava, vaid see, kui palju oleks maksumaksjale maksma läinud EKRE ja Keskerakonna veetav valitsusliit.
"Sündiv valitsuse programm on oluliselt väiksema eelarvemõjuga, kui seda oleks olnud EKRE ja Keskerakonna veetav valitsus. Ise on nad varasemalt rääkinud minimaalselt miljardist eurost, aga selle koosluse kahe suurema osapoole stiili ja kombeid teades tuleb nõustuda nendega, kes ütlevad, et sellel kombol oleks rahaline piiritunne puudunud," kirjutas Pentus-Rosimannus.
Rahandusminister kirjutas, et räägib justnimelt otsuste mõjust riigieelarvele, sest eelarvet kavandades peab rahandusministeerium arvet pidama eelarvemõju üle. "See arvestab ka tehtavatelt kulutustelt eelarvesse tagasi laekuvate maksudega, ehk on kogumõju," selgitas Pentus-Rosimannus.
Pentus-Rosimannus tõi välja, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 euroni omab eelarvemõju ca 85 miljonit eurot, lapsetoetuse tõus 80 euroni 47,5 miljonit eurot, üksikvanema toetuse tõus 80 euroni seitse miljonit eurot, peretoetuse tõus 600 euroni 70,5 miljonit eurot. Ning alates 2024. aastast toimuva indekseerimisega lisandub aastas praeguse prognoosi järgi kuni kolm kuni viis miljonit eurot.
Pentus-Rosimannus märkis, et kõrghariduse täiendav rahastamine 2022. aastal maksab 10 miljonit eurot, mis koos maksude laekumise arvestusega toob eelarvemõju 7,1 miljonit eurot. Ta lisas, et kõrghariduse rahastamise kasv 15 protsenti aastas, näiteks 2023. aastal maksab ca 25 miljonit eurot ning eelarvemõju on 17,6 miljonit eurot.
Pikaajalise hoolduse reform läheb rahandusministri kinnitusel maksma 40 miljonit eurot, eelarvemõju on sellel otsusel 31,5 miljonit eurot.
Eestikeelsele haridusele ülemineku maksumus 2023. aastal on täiendavalt 15 miljonit eurot, eelarvemõjuga 10,7 miljonit eurot.
"See kõik on 2023. aastal kokku ca 270 miljonit eurot. Mitte miljard. Või kaks," sõnas Pentus-Rosimannus.
Rahandusminister lisas, et kõrghariduse ühekordne hädavajaduste katmine kantakse sel aastal valitsuse reservidest.
Pentus-Rosimannus ütles, et praeguses riigieelarve strateegias, mis ei näinud veel ette sedavõrd hullumeelset inflatsiooni ega ka sellega kaasnevat maksulaekumise kasvu, oli 2023. aasta eelarvesse kavandatavateks uute otsuste katteks juba reserveeritud 169 miljonit eurot.
"Selle kasutamine ei too kaasa eelarvetrajektoori halvenemist. Eelarve laekumisi kasvatab lisaks inflatsioonile aga ka kasvav CO2 heitmekvoodi tulu. Võib oodata, et 2022. aastal kasvab CO2 kvootidest laekumine võrreldes kavandatuga üle 100 miljoni euro. Enne, kui keegi nüüd ütleb, et aga siit on ju väljas kogu toimetulekut toetav energiapakett, siis – ei, me ei ole seda välja unustanud, aga selle tarbeks oli valitsuse reservides ja ka CO2 kvoodituludes raha juba kavandatud. Mis tähendab, et tegu ei ole uute, lisanduvate kuludega," rääkis rahandusminister.
Pentus-Rosimannuse sõnul kaetakse elektri puhul kodutarbijatele toetuse kaudu 50 eurot MWh kohta. Gaasi ja kaugkütte puhul hüvitatakse kodutarbijatele 80 eurot MWh hinnast ületavast osast 80 protsenti.
"Kogu pakett on mõeldud sügis-talviseks olukorraks, kus Venemaa jätkab Ukrainas täiemahulist sõda ja energiahinnad püsivad seetõttu sedavõrd kõrged, et nendega toimetulek muutuks inimestel raskeks. Toetuspakett on kavandatud kuueks kuuks – oktoobrist aprilli alguseni," märkis ta.
"Sel aastal võib elektri tugipaketiks kuluda hinnanguliselt kuni 73 miljonit eurot, gaasi- ja kaugkütte tugipaketiks hinnanguliselt kuni 25 miljonit eurot. Lõplikku mõju mõjutab muidugi nii talvine energiahind kui ka tarbimismahud," lõpetas Pentus-Rosimannus.
### Response:
Pentus-Rosimannus: võimuleppe eelarvemõju on 270 miljonit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval oli päeva keskmine hind 415,65 eurot megavatt-tunni eest, viimati oli elektri hind nii kõrgel mullu detsembris.
Elektri hind ületab 400 eurot teisipäeva hommikul kella seitsmest kuni kella kümneni, samuti ka kell 11 kuni kell 13 ning kell 19 kuni südaööni. Kalleim tund on alates kell 20, mil hind tõuseb 479,82 euroni.
Odavaim on elekter teisipäeva varahommikul kella nelja ajal, kui megavatt-tunni hind on 153,14 eurot.
Hinnatase on teisipäeval Eestiga sama ka Soomes, Lätis ja Leedus on see veidi odavam ehk 360,17 eurot megavatt-tunni eest.
Kõrge hinna põhjuseks on nii Soome kui ka Läti ja Leedu elektritootmise defitsiit, samuti on välisühendused maksimaalselt koormatud. Soomes on nädalaks hoolduses Olkiluoto 1 tuumajaam ning tööjõupuuduse tõttu on konserveeritud ka üks söejaam. Samuti jõuab turule väga vähe tuuleenergiat. Läti ja Leedu tarbivad neil päevil palju rohkem energiat kui toodavad ning hinda kujundavad turule jõudvad gaasijaamad. | Elektri hind langeb teisipäeval 345,69 eurole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval oli päeva keskmine hind 415,65 eurot megavatt-tunni eest, viimati oli elektri hind nii kõrgel mullu detsembris.
Elektri hind ületab 400 eurot teisipäeva hommikul kella seitsmest kuni kella kümneni, samuti ka kell 11 kuni kell 13 ning kell 19 kuni südaööni. Kalleim tund on alates kell 20, mil hind tõuseb 479,82 euroni.
Odavaim on elekter teisipäeva varahommikul kella nelja ajal, kui megavatt-tunni hind on 153,14 eurot.
Hinnatase on teisipäeval Eestiga sama ka Soomes, Lätis ja Leedus on see veidi odavam ehk 360,17 eurot megavatt-tunni eest.
Kõrge hinna põhjuseks on nii Soome kui ka Läti ja Leedu elektritootmise defitsiit, samuti on välisühendused maksimaalselt koormatud. Soomes on nädalaks hoolduses Olkiluoto 1 tuumajaam ning tööjõupuuduse tõttu on konserveeritud ka üks söejaam. Samuti jõuab turule väga vähe tuuleenergiat. Läti ja Leedu tarbivad neil päevil palju rohkem energiat kui toodavad ning hinda kujundavad turule jõudvad gaasijaamad.
### Response:
Elektri hind langeb teisipäeval 345,69 eurole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viie ringi pikkuse võistluse võitis prantslanna Loana Lecomte (Canyon CLLCTV) ajaga 1:17.31. Lühirajasõidus parima tulemuse kirja saanud rootslanna Jenny Rissveds (Team 31 Ibis Cycles) kaotas võitjale kaheksa ja šveitslanna Alessandra Keller (Thömus Maxon) 24 sekundiga. Lõiv kaotas võitjale viie minuti ja 41 sekundiga.
"Läksin starti ilma suurte ootusteta ja pigem lootuses, et põlv peab kenasti sõidu vastu. Muidugi tegi situatsiooni minu jaoks keerulisemaks see, et startisin neljandast reast, kuid ühtpidi oli pinge maas, teistpidi oli vaja end sealt kuidagi välja rabeleda," rääkis Lõiv.
"Alustasin tagasihoidlikumalt ja proovisin jõudu rohkem ühtlasemalt kasutada ning jagada kõikide ringide peale. Sain kohe algusest peale aru, et mul pole hetkel jalgades nii palju jõudu kui teistel ja pidin targalt sõitma ning jõudu säästma. Tehniliselt tegin paar viga, aga suutsin kukkumisi vältida ja tervena tagasi finišisse jõuda," lisas ta.
MK-sarja kokkuvõttes kerkis naiste hulgas liidriks Lecomte 1204 punktiga. Austraallanna Rebecca McConnell jääb prantslannast vaid ühe punkti kaugusele. Kolmas on Rissveds 975 silmaga. Lõiv hoiab 356 punktiga 22. kohta.
MK-sarja kuues etapp toimub 16.-17. juulini Andorras. | Janika Lõiv sai MK-sarja etapil Lenzerheides 24. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viie ringi pikkuse võistluse võitis prantslanna Loana Lecomte (Canyon CLLCTV) ajaga 1:17.31. Lühirajasõidus parima tulemuse kirja saanud rootslanna Jenny Rissveds (Team 31 Ibis Cycles) kaotas võitjale kaheksa ja šveitslanna Alessandra Keller (Thömus Maxon) 24 sekundiga. Lõiv kaotas võitjale viie minuti ja 41 sekundiga.
"Läksin starti ilma suurte ootusteta ja pigem lootuses, et põlv peab kenasti sõidu vastu. Muidugi tegi situatsiooni minu jaoks keerulisemaks see, et startisin neljandast reast, kuid ühtpidi oli pinge maas, teistpidi oli vaja end sealt kuidagi välja rabeleda," rääkis Lõiv.
"Alustasin tagasihoidlikumalt ja proovisin jõudu rohkem ühtlasemalt kasutada ning jagada kõikide ringide peale. Sain kohe algusest peale aru, et mul pole hetkel jalgades nii palju jõudu kui teistel ja pidin targalt sõitma ning jõudu säästma. Tehniliselt tegin paar viga, aga suutsin kukkumisi vältida ja tervena tagasi finišisse jõuda," lisas ta.
MK-sarja kokkuvõttes kerkis naiste hulgas liidriks Lecomte 1204 punktiga. Austraallanna Rebecca McConnell jääb prantslannast vaid ühe punkti kaugusele. Kolmas on Rissveds 975 silmaga. Lõiv hoiab 356 punktiga 22. kohta.
MK-sarja kuues etapp toimub 16.-17. juulini Andorras.
### Response:
Janika Lõiv sai MK-sarja etapil Lenzerheides 24. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitse aastat tagasi, kui Tallinnas juba kanda kinnitanud Uber tegutses seaduslikult hallil alal, oli Eesti ühe tuntuma lobisti, kommunikatsioonibüroo Meta Advisory ühe omaniku Andreas Kaju ülesanne müüa poliitikutele maha vaatenurk, et Uber ei ole taksofirma, juhid ei ole Uberi töötajad ja et Uber on kõigest tehnoloogiafirma, mis viib kokku juhid ja sõitjad ehk märksõnaks oli sõidujagamine.
Selle eesmärgi nimel töötades sai Uberi ja Meta koostöös Pallingust, kes toona oli ühtlasi mõjukas riigikogu liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja peaminister Taavi Rõivase üks lähemaid nõuandjaid, Eestis Uberile vajaliku sõidujagamise eelnõu häälekas eestkõneleja, seda nii avalikkuses kui ka tagatubades, kirjutab Eesti Päevaleht.
Päevalehe valduses olevad kirjavahetused ja dokumendid näitavad, et Palling seadis end jagamismajanduse eestkõnelejana esinedes korduvalt tõsisesse huvide konflikti. Näiteks pärast üht europarlamendi saadikutele sõidujagamise reguleerimise teemal esinemist kirjutas Kaju oma Uberi kontaktile, et Palling soovib, et Kaju firma teeks talle järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel kampaaniat ja veaks ta Brüsselisse. See loonuks olukorra, kus sama lobifirma esindab ühtaegu nii selge seadusemuudatuse huviga klienti kui ka poliitikut, kes seisab sellesama muudatuse eest kõige jõulisemalt.
Samuti toob leht välja, et näiteks riigikogu kõnepuldis nn Uberi eelnõu kaitstes viitas Palling korduvalt ühele Tallinna Ülikooli autoomanike meelsust vaadelnud uuringule mainimata samas, et selle tellis ja selle eest maksis eelnõu peamine kasusaaja Uber.
Nii Kaju kui ka Palling laususid Eesti Päevalehele, et ühtegi poliitilist valimiskampaaniat ei ole Meta Advisory Pallingule teinud, aga nad ei kommenteerinud kampaania omavahelist plaanimist.
Eesti Päevaleht kirjutab veel enda valduses olevale sõnumivahetusele viidates, et "Uberi-eelnõu" menetlusega samal ajal hakkas Palling otsima tööd väljaspool poliitikat ning toob selle kinnituseks Uberi toonase juhatuse vanemnõuniku Mark MacGanni kirjelduse, mille järgi oli tal 2016. aasta juunis Pallinguga Helsingis "pikk ja üksikasjalik üks ühele kohtumine", mille käigus Palling palus Uberi lobistilt abi "kõrgepalgalise firmasisese töökoha" saamiseks, juhul kui ta europarlamendi valimistel ei saa nimekirjas piisavalt kõrget kohta.
Praeguseks poliitikast lahkunud Palling ütles Päevalehele, et väide, nagu ta oleks Mark MacGanni käest tööd küsinud, ei vasta tõele.
Andmete lekitaja Mark MacGann töötas Uberi lobistina Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas aastatel 2014-2016, mil ta ülesandeks oli paljude seadustega vastuolus ettevõtte laienemise juhtimine.
MacGann lekitas tänavu ajalehele The Guardian enam kui 124 00 e-maili, sõnumit ja ettevõtte sisedokumenti, mis avaldavad kui suurt mõju on ettevõte lobitööga saavutanud. MacGanni sõnul tegeles ettevõte valetamisega rääkides, et juhid võivad Uberiga sõites majanduslikult võita.
Prokuratuur uurimise alustamiseks põhjust ei näe
Prokuratuuri avalike suhete osakonna nõunik Kairi Küngas ütles ERR-ile, et prokuratuur uurimise alustamiseks põhjust ei näe. "Ajakirjanduses avaldatud vähene teave ei viita sellele, et hetkel oleks alust kriminaalmenetlust alustada," ütles Küngas.
Meta rollist Uberi-teemas on kirjutatud ka varem
Meta ja ka advokaadibüroo Sorainen osalust Uberi-teemat puudutanud ühistranspordiseaduse muutmise protsessis on ajakirjanduses kirjeldatud ka varem.
2016. aasta novembris kirjutas Postimees viitega enda käsutusse jõudnud failidele, et Pallingu vahendusel riigikogu menetlusse jõudnud ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu loojad olid just Soraineni vandeadvokaat Mihkel Miidla ja Andreas Kaju Metast ning korra käis see läbi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Sander Salmu töölaualt.
Palling ei eitanud toona, et algatas eelnõu riigikogus, et säästa aega kooskõlastamiskadalipu arvelt, sest läbi MKM-i oleks eelnõu tema sõnul tulnud poolteist aastat.
Leht märkis 2016. aastal, et seega sai teoks plaan muuta eraettevõttes valminud eelnõu Reformierakonna fraktsiooni liikme kaasabil seaduseks ja arvestamata sellise tülika nähtusega nagu hea õigusloome tava ehk eelnõu jõudiski riigikogu menetlusse, ilma et seda oleks kooskõlastatud ühegi asjasse puutuva otsustajaga ning kõik nägid seda esimest korda riigikogu suures saalis esimesel lugemisel. | Kalle Palling mässis end sõidujagamise eestkõnelejana huvide konflikti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitse aastat tagasi, kui Tallinnas juba kanda kinnitanud Uber tegutses seaduslikult hallil alal, oli Eesti ühe tuntuma lobisti, kommunikatsioonibüroo Meta Advisory ühe omaniku Andreas Kaju ülesanne müüa poliitikutele maha vaatenurk, et Uber ei ole taksofirma, juhid ei ole Uberi töötajad ja et Uber on kõigest tehnoloogiafirma, mis viib kokku juhid ja sõitjad ehk märksõnaks oli sõidujagamine.
Selle eesmärgi nimel töötades sai Uberi ja Meta koostöös Pallingust, kes toona oli ühtlasi mõjukas riigikogu liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja peaminister Taavi Rõivase üks lähemaid nõuandjaid, Eestis Uberile vajaliku sõidujagamise eelnõu häälekas eestkõneleja, seda nii avalikkuses kui ka tagatubades, kirjutab Eesti Päevaleht.
Päevalehe valduses olevad kirjavahetused ja dokumendid näitavad, et Palling seadis end jagamismajanduse eestkõnelejana esinedes korduvalt tõsisesse huvide konflikti. Näiteks pärast üht europarlamendi saadikutele sõidujagamise reguleerimise teemal esinemist kirjutas Kaju oma Uberi kontaktile, et Palling soovib, et Kaju firma teeks talle järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel kampaaniat ja veaks ta Brüsselisse. See loonuks olukorra, kus sama lobifirma esindab ühtaegu nii selge seadusemuudatuse huviga klienti kui ka poliitikut, kes seisab sellesama muudatuse eest kõige jõulisemalt.
Samuti toob leht välja, et näiteks riigikogu kõnepuldis nn Uberi eelnõu kaitstes viitas Palling korduvalt ühele Tallinna Ülikooli autoomanike meelsust vaadelnud uuringule mainimata samas, et selle tellis ja selle eest maksis eelnõu peamine kasusaaja Uber.
Nii Kaju kui ka Palling laususid Eesti Päevalehele, et ühtegi poliitilist valimiskampaaniat ei ole Meta Advisory Pallingule teinud, aga nad ei kommenteerinud kampaania omavahelist plaanimist.
Eesti Päevaleht kirjutab veel enda valduses olevale sõnumivahetusele viidates, et "Uberi-eelnõu" menetlusega samal ajal hakkas Palling otsima tööd väljaspool poliitikat ning toob selle kinnituseks Uberi toonase juhatuse vanemnõuniku Mark MacGanni kirjelduse, mille järgi oli tal 2016. aasta juunis Pallinguga Helsingis "pikk ja üksikasjalik üks ühele kohtumine", mille käigus Palling palus Uberi lobistilt abi "kõrgepalgalise firmasisese töökoha" saamiseks, juhul kui ta europarlamendi valimistel ei saa nimekirjas piisavalt kõrget kohta.
Praeguseks poliitikast lahkunud Palling ütles Päevalehele, et väide, nagu ta oleks Mark MacGanni käest tööd küsinud, ei vasta tõele.
Andmete lekitaja Mark MacGann töötas Uberi lobistina Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas aastatel 2014-2016, mil ta ülesandeks oli paljude seadustega vastuolus ettevõtte laienemise juhtimine.
MacGann lekitas tänavu ajalehele The Guardian enam kui 124 00 e-maili, sõnumit ja ettevõtte sisedokumenti, mis avaldavad kui suurt mõju on ettevõte lobitööga saavutanud. MacGanni sõnul tegeles ettevõte valetamisega rääkides, et juhid võivad Uberiga sõites majanduslikult võita.
Prokuratuur uurimise alustamiseks põhjust ei näe
Prokuratuuri avalike suhete osakonna nõunik Kairi Küngas ütles ERR-ile, et prokuratuur uurimise alustamiseks põhjust ei näe. "Ajakirjanduses avaldatud vähene teave ei viita sellele, et hetkel oleks alust kriminaalmenetlust alustada," ütles Küngas.
Meta rollist Uberi-teemas on kirjutatud ka varem
Meta ja ka advokaadibüroo Sorainen osalust Uberi-teemat puudutanud ühistranspordiseaduse muutmise protsessis on ajakirjanduses kirjeldatud ka varem.
2016. aasta novembris kirjutas Postimees viitega enda käsutusse jõudnud failidele, et Pallingu vahendusel riigikogu menetlusse jõudnud ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu loojad olid just Soraineni vandeadvokaat Mihkel Miidla ja Andreas Kaju Metast ning korra käis see läbi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Sander Salmu töölaualt.
Palling ei eitanud toona, et algatas eelnõu riigikogus, et säästa aega kooskõlastamiskadalipu arvelt, sest läbi MKM-i oleks eelnõu tema sõnul tulnud poolteist aastat.
Leht märkis 2016. aastal, et seega sai teoks plaan muuta eraettevõttes valminud eelnõu Reformierakonna fraktsiooni liikme kaasabil seaduseks ja arvestamata sellise tülika nähtusega nagu hea õigusloome tava ehk eelnõu jõudiski riigikogu menetlusse, ilma et seda oleks kooskõlastatud ühegi asjasse puutuva otsustajaga ning kõik nägid seda esimest korda riigikogu suures saalis esimesel lugemisel.
### Response:
Kalle Palling mässis end sõidujagamise eestkõnelejana huvide konflikti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rajakohtunikud kutsusid pärast autasustamisi Ferrari, Red Bulli ja Mercedese esindajad enda juurde, sest leiti videotõestus, et sportlaste meeskonna liikmed sisenesid kinnisesse alasse ilma loata.
Kinnisesse alasse sisenemine on keelatud, et tagada see, et ühelegi sportlasele ei anta ühtegi eset enne kaalumist. | Leclerc, Verstappen ja Hamilton said 10 000 eurot trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rajakohtunikud kutsusid pärast autasustamisi Ferrari, Red Bulli ja Mercedese esindajad enda juurde, sest leiti videotõestus, et sportlaste meeskonna liikmed sisenesid kinnisesse alasse ilma loata.
Kinnisesse alasse sisenemine on keelatud, et tagada see, et ühelegi sportlasele ei anta ühtegi eset enne kaalumist.
### Response:
Leclerc, Verstappen ja Hamilton said 10 000 eurot trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poola piirivalveamet teatas esmaspäeval, et registreeris märtsis 1766 piiriületuskatset. Ameti teatel langes see arv juunis 596-ni, vahendas Rferl.
Poola teatas juuni lõpus, et lõpetas Valgevene piiri ääres oleva terasest müüri ehitamise. Selle eesmärk on peatada ebaseaduslike migrantide sisenemine riiki. Kümned tuhanded Lähis-Idast pärit migrandid üritasid eelmisel aastal Valgevene territooriumilt tungida Poolasse.
"5,5 meetri kõrguse ja 186 kilomeetri pikkuse terasest müüri ehitamine eraldab meid diktaator Aleksandr Lukašenko karmist diktatuurist," ütles Poola siseminister Mariusz Kaminski.
Poola ja Euroopa Liit leiavad, et Lukašenko korraldas rändekriisi koos oma Venemaa ametivenna Vladimir Putiniga. Valgevene ja Moskva eitavad oma seotust rändekriisiga. | Poola: piirimüür vähendas järsult migrantide piiriületuskatseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poola piirivalveamet teatas esmaspäeval, et registreeris märtsis 1766 piiriületuskatset. Ameti teatel langes see arv juunis 596-ni, vahendas Rferl.
Poola teatas juuni lõpus, et lõpetas Valgevene piiri ääres oleva terasest müüri ehitamise. Selle eesmärk on peatada ebaseaduslike migrantide sisenemine riiki. Kümned tuhanded Lähis-Idast pärit migrandid üritasid eelmisel aastal Valgevene territooriumilt tungida Poolasse.
"5,5 meetri kõrguse ja 186 kilomeetri pikkuse terasest müüri ehitamine eraldab meid diktaator Aleksandr Lukašenko karmist diktatuurist," ütles Poola siseminister Mariusz Kaminski.
Poola ja Euroopa Liit leiavad, et Lukašenko korraldas rändekriisi koos oma Venemaa ametivenna Vladimir Putiniga. Valgevene ja Moskva eitavad oma seotust rändekriisiga.
### Response:
Poola: piirimüür vähendas järsult migrantide piiriületuskatseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel korral Wimbledonis punkte ei jagatud, sest suurturniiril ei lubatud osaleda Venemaa ja Valgevene sportlastel. Küll aga on aasta möödunud eelmisest Wimbledoni turniirist ning seepärast kadusid arvestusest ka seal teenitud punktid.
Seepärast langes viimased neli Wimbledoni turniiri võitnud Novak Djokovic seitsmendale kohale. Esikümnest langes sootuks välja eelmise aasta finalist Matteo Berrettini.
Esikolmikus on: Daniil Medvedev (7775 punkti), Alexander Zverev (6850 punkti) ja Rafael Nadal (6165 punkti). Neile järgnevad Stefanos Tsitsipas (5150 punkti), Casper Ruud (5050 punkti), Carlos Alcaraz (4845 punkti), Andrei Rublev (3700 punkti), Felix Auger-Aliassime (3445 punkti) ja Jannik Sinner (3185 punkti). | Lajal parandas karjääri kõrgeimat edetabeli kohta, kannataja on Djokovic | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel korral Wimbledonis punkte ei jagatud, sest suurturniiril ei lubatud osaleda Venemaa ja Valgevene sportlastel. Küll aga on aasta möödunud eelmisest Wimbledoni turniirist ning seepärast kadusid arvestusest ka seal teenitud punktid.
Seepärast langes viimased neli Wimbledoni turniiri võitnud Novak Djokovic seitsmendale kohale. Esikümnest langes sootuks välja eelmise aasta finalist Matteo Berrettini.
Esikolmikus on: Daniil Medvedev (7775 punkti), Alexander Zverev (6850 punkti) ja Rafael Nadal (6165 punkti). Neile järgnevad Stefanos Tsitsipas (5150 punkti), Casper Ruud (5050 punkti), Carlos Alcaraz (4845 punkti), Andrei Rublev (3700 punkti), Felix Auger-Aliassime (3445 punkti) ja Jannik Sinner (3185 punkti).
### Response:
Lajal parandas karjääri kõrgeimat edetabeli kohta, kannataja on Djokovic |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ei ole vahepeal mitte midagi kuulnud. Alguses oli juttu, et võiks poolteist kuud minna, nüüd on juba kaks möödas," kommenteeris Heiki Nabi esmaspäeval Delfi Spordile.
Nabi tõdes, et keeruline on olnud otsust oodata. Kuna dopingujuhtumit puudutav protsess on juba nii pikaks veninud, on ta ootamisega aga juba ära harjunud. "Midagi ise mõjutada enam ei saa, peab lihtsalt ootama," lisas Nabi. "Loodame, et kui otsus tuleb, siis vähemalt vastus on positiivne."
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe ei osanud samuti öelda, millal otsus CAS-ist võiks tulla. "Nad ei anna eelnevalt ühtegi infot," sõnas Vallimäe.
"Meie endine advokaat, CAS-i nõunik arvas, et kuu või poolteist on liiga lühike aeg. Pigem võiks rääkida kahest-kolmest kuust," märkis Vallimäe. "Kui 10. mail toimus istung, siis mina hakkaksin alles augusti keskpaigast ootama otsust."
Kahekordne maailmameister ja Londoni OM-hõbe Nabi andis eelmise aasta alguses võistlusväliselt dopinguproovi, kust leiti keelatud ainet letrosooli. Mullu aprillis avati Nabi dopinguproovi B-proov, mis osutus samuti positiivseks. Seejärel määrati sportlasele ajutine võistluskeeld, misjärel Nabi selle alt ajutiselt pääses, võisteldes Poolas olümpiaeelsel kontrollturniiril. Eelmise aasta 28. juunil määrati talle aga kaheaastane võistluskeeld. Nabi pöördus juba siis CAS-i, paludes esialgset õiguskaitset, et säilitada võimalus võistelda Tokyo olümpial, kuid CAS ei rahuldanud tema taotlust.
Nabi pole enda sõnul teadlikult dopingut tarvitanud ja seetõttu kaebas ta otsuse spordikohtusse, kus istung toimus 11. mail. | Endiselt spordikohtu otsust ootav Nabi: loodame, et vähemalt vastus on positiivne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ei ole vahepeal mitte midagi kuulnud. Alguses oli juttu, et võiks poolteist kuud minna, nüüd on juba kaks möödas," kommenteeris Heiki Nabi esmaspäeval Delfi Spordile.
Nabi tõdes, et keeruline on olnud otsust oodata. Kuna dopingujuhtumit puudutav protsess on juba nii pikaks veninud, on ta ootamisega aga juba ära harjunud. "Midagi ise mõjutada enam ei saa, peab lihtsalt ootama," lisas Nabi. "Loodame, et kui otsus tuleb, siis vähemalt vastus on positiivne."
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe ei osanud samuti öelda, millal otsus CAS-ist võiks tulla. "Nad ei anna eelnevalt ühtegi infot," sõnas Vallimäe.
"Meie endine advokaat, CAS-i nõunik arvas, et kuu või poolteist on liiga lühike aeg. Pigem võiks rääkida kahest-kolmest kuust," märkis Vallimäe. "Kui 10. mail toimus istung, siis mina hakkaksin alles augusti keskpaigast ootama otsust."
Kahekordne maailmameister ja Londoni OM-hõbe Nabi andis eelmise aasta alguses võistlusväliselt dopinguproovi, kust leiti keelatud ainet letrosooli. Mullu aprillis avati Nabi dopinguproovi B-proov, mis osutus samuti positiivseks. Seejärel määrati sportlasele ajutine võistluskeeld, misjärel Nabi selle alt ajutiselt pääses, võisteldes Poolas olümpiaeelsel kontrollturniiril. Eelmise aasta 28. juunil määrati talle aga kaheaastane võistluskeeld. Nabi pöördus juba siis CAS-i, paludes esialgset õiguskaitset, et säilitada võimalus võistelda Tokyo olümpial, kuid CAS ei rahuldanud tema taotlust.
Nabi pole enda sõnul teadlikult dopingut tarvitanud ja seetõttu kaebas ta otsuse spordikohtusse, kus istung toimus 11. mail.
### Response:
Endiselt spordikohtu otsust ootav Nabi: loodame, et vähemalt vastus on positiivne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodanikuõiguste aktivistid muretsevad, et Arizonas ei saa järgmist George Floydi intsidenti kaamerasse jäädvustada. Telefonisalvestused aitasid tagada politseinik Derek Chauvini süüdimõistmise, vahendas The Times.
Seadus võeti vastu aasta pärast seda, kui võimud alustasid uurimist selle kohta, kas Arizona pealinnas Phoenixis kasutasid politseinikud järjepidevalt liiga palju jõudu.
Seadus jõustub septembris. Selle kohaselt on ebaseaduslik filmida politseinikke 2,5 meetri raadiuses piirkonnas, kui inimene teab, või peaks teadma, et seal toimub õiguse kaitsmine. Seaduse rikkumine on väärtegu, mille karistus on kuni 30 päeva vangistust ja 500 dollarit trahvi, vahendas The Times.
Õiguskaitset puudutav tegevus hõlmab kellegi ülekuulamist, vahistamist või korrarikkujaga tegelemist.
"Meil on vaja kaitsta politseid nende eest, kellel on väga halb otsustusvõime või kurjad motiivid," ütles seadust toetanud vabariiklasest poliitik John Kavanagh. Ta on endine politseinik.
New Yorgi demokraadist linnapea ja endine politseinik Eric Adams kutsub samuti kodanikke üles, et nad lõpetaksid telefonidest korrakaitsjate filmimise. "Lõpetage minu politseinike jäädvustamine, kui nad teevad oma tööd," ütles märtsis Adams.
Denveri ülikooli õigusteaduse professor Alan Chen ütles, et uus seadus jätab õhku palju küsimusi. "Selles seaduses on kindlasti probleeme, mis puudutavad põhiseaduses sätestatud sõna- ja kogunemisvabadust," ütles Chen. | Arizona võimud piirasid politsei tegevuse filmimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodanikuõiguste aktivistid muretsevad, et Arizonas ei saa järgmist George Floydi intsidenti kaamerasse jäädvustada. Telefonisalvestused aitasid tagada politseinik Derek Chauvini süüdimõistmise, vahendas The Times.
Seadus võeti vastu aasta pärast seda, kui võimud alustasid uurimist selle kohta, kas Arizona pealinnas Phoenixis kasutasid politseinikud järjepidevalt liiga palju jõudu.
Seadus jõustub septembris. Selle kohaselt on ebaseaduslik filmida politseinikke 2,5 meetri raadiuses piirkonnas, kui inimene teab, või peaks teadma, et seal toimub õiguse kaitsmine. Seaduse rikkumine on väärtegu, mille karistus on kuni 30 päeva vangistust ja 500 dollarit trahvi, vahendas The Times.
Õiguskaitset puudutav tegevus hõlmab kellegi ülekuulamist, vahistamist või korrarikkujaga tegelemist.
"Meil on vaja kaitsta politseid nende eest, kellel on väga halb otsustusvõime või kurjad motiivid," ütles seadust toetanud vabariiklasest poliitik John Kavanagh. Ta on endine politseinik.
New Yorgi demokraadist linnapea ja endine politseinik Eric Adams kutsub samuti kodanikke üles, et nad lõpetaksid telefonidest korrakaitsjate filmimise. "Lõpetage minu politseinike jäädvustamine, kui nad teevad oma tööd," ütles märtsis Adams.
Denveri ülikooli õigusteaduse professor Alan Chen ütles, et uus seadus jätab õhku palju küsimusi. "Selles seaduses on kindlasti probleeme, mis puudutavad põhiseaduses sätestatud sõna- ja kogunemisvabadust," ütles Chen.
### Response:
Arizona võimud piirasid politsei tegevuse filmimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teistest eestlastest jõudsid kümne parema hulka veel Tõnis Mugra, Laura Kiss ja Sten Tristan Raid. Mugra pälvis P-16 klassis viienda, Kiss T-8 klassis kuuenda ja Raid P-14 klassis kaheksanda koha.
Lisaks võistlesid Cruiser klassides Oliver-Sten Saar, Tõnis Mugra, Sten Tristan Raid ja Janek Maidla. Saar sai CR15-16 klassis esimese ja Mugra kolmanda koha, Raid oli CR13-14 klassis kuues ja Maidla sai CR45-49 klassis 20. koha.
Kokku osales BMX-krossiratturite Euroopa meistrivõistlustel 1770 sportlast 25 riigist. | Paula Palmiste sai BMX-krossiratturite EM-il pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teistest eestlastest jõudsid kümne parema hulka veel Tõnis Mugra, Laura Kiss ja Sten Tristan Raid. Mugra pälvis P-16 klassis viienda, Kiss T-8 klassis kuuenda ja Raid P-14 klassis kaheksanda koha.
Lisaks võistlesid Cruiser klassides Oliver-Sten Saar, Tõnis Mugra, Sten Tristan Raid ja Janek Maidla. Saar sai CR15-16 klassis esimese ja Mugra kolmanda koha, Raid oli CR13-14 klassis kuues ja Maidla sai CR45-49 klassis 20. koha.
Kokku osales BMX-krossiratturite Euroopa meistrivõistlustel 1770 sportlast 25 riigist.
### Response:
Paula Palmiste sai BMX-krossiratturite EM-il pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | GTA seeria on maailma üks populaarsemaid videomänge, mille teeb muusikahuvilistele eriliseks mitmekülgne muusikavalik mängu siseraadiotes. Videomängule pühendatud kontserdil astuvad solistidena üles Marten Kuningas, Karl Vilhelm Valter, Maria Kallastu ja Marta Lotta Kukk.
"Mina kasvasin üles just GTA San Andreasega, kus pakutavates raadiojaamades kuulasin lisaks K-Rose´ile ka palju Bounce FM-i. Sealt sain tugevaid mõjutusi, mis pani mind funk' i kõrgelt hindama," ütles festivali peakorraldaja Johannes Pihlak.
Ehkki Pihlak on San Andrease koolkonna esindaja, on repertuaari valitud ka GTA Vice City muusikat.
"GTA kaudu on hea funk -muusika jõudnud ilmselt paljude noorteni, seega on videomäng funk- muusika levikule suure panuse andnud. See kontsert on meiepoolne kummardus videomängule ja kõikidele, kes seda kunagi mänginud on," selgitas Pihlak.
Rakvere Funkfesti peaesinejana astub üles Islandi eurolaulik Dadi Frey. Kodumaistest artistidest esinevad festivalil Alika Milova, Siim Aimla Funk Band koos Sofia Rubinaga, Arg Part ja Rahel. | Rakvere Funkfestil esitatakse videomängu GTA muusikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
GTA seeria on maailma üks populaarsemaid videomänge, mille teeb muusikahuvilistele eriliseks mitmekülgne muusikavalik mängu siseraadiotes. Videomängule pühendatud kontserdil astuvad solistidena üles Marten Kuningas, Karl Vilhelm Valter, Maria Kallastu ja Marta Lotta Kukk.
"Mina kasvasin üles just GTA San Andreasega, kus pakutavates raadiojaamades kuulasin lisaks K-Rose´ile ka palju Bounce FM-i. Sealt sain tugevaid mõjutusi, mis pani mind funk' i kõrgelt hindama," ütles festivali peakorraldaja Johannes Pihlak.
Ehkki Pihlak on San Andrease koolkonna esindaja, on repertuaari valitud ka GTA Vice City muusikat.
"GTA kaudu on hea funk -muusika jõudnud ilmselt paljude noorteni, seega on videomäng funk- muusika levikule suure panuse andnud. See kontsert on meiepoolne kummardus videomängule ja kõikidele, kes seda kunagi mänginud on," selgitas Pihlak.
Rakvere Funkfesti peaesinejana astub üles Islandi eurolaulik Dadi Frey. Kodumaistest artistidest esinevad festivalil Alika Milova, Siim Aimla Funk Band koos Sofia Rubinaga, Arg Part ja Rahel.
### Response:
Rakvere Funkfestil esitatakse videomängu GTA muusikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kantar Emori raadiouuringu kohaselt kuulab Vikerraadiot päevas 122 000 inimest. Kuulatavuse edetabelis järgnevad Raadio Elmar ja Sky Plus, vastavalt 82 000 ja 74 000 kuulajaga.
Esimest korda alates 2018. aastast, kui praegune uuringumetoodika kasutusele võeti, on Vikerraadio populaarseim raadiojaam ka nädala ja kuu vaates. Nädalas veedab Vikerraadio seltsis 230 000 kuulajat, teisel kohal on kuulajate arvu poolest Sky Plus (212 000 kuulajat) ja kolmandal Raadio Elmar (186 000 kuulajat). Kuu vaates on enim kuulajaid Vikerraadiol, Sky Plusil ja Star FM-il.
Venekeelsetest raadiojaamadest kuulatakse kõige rohkem Raadio 4, millele päevase kuulajate arvu poolest järgnevad Narodnoje Radio ja Russkoje Radio.
Värske Kantar Emori raadiouuring näitab häid tulemusi ka teistele rahvusringhäälingu raadiojaamadele. Nii Raadio 2, Klassikaraadio kui ka Raadio Tallinna päevane kuulajaskond on uuringu kohaselt kasvanud.
Eesti tuntuim raadiojaam on viimase uuringu järgi Sky Plus, sellele järgnevad Vikerraadio, Raadio Kuku ja Raadio Elmar.
Raadiojaamade, internetis muusika ja salvestatud muusika kuulamise peale kulutatakse keskmiselt päevas veidi alla nelja tunni. Võrreldes aastataguse uuringuga on kuulamise aeg langenud 18 minutit päevas.
Allikas: Kantar Emor, raadiouuring (jaanuar-juuni 2022) | Vikerraadio on Eesti kuulatuim raadiojaam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kantar Emori raadiouuringu kohaselt kuulab Vikerraadiot päevas 122 000 inimest. Kuulatavuse edetabelis järgnevad Raadio Elmar ja Sky Plus, vastavalt 82 000 ja 74 000 kuulajaga.
Esimest korda alates 2018. aastast, kui praegune uuringumetoodika kasutusele võeti, on Vikerraadio populaarseim raadiojaam ka nädala ja kuu vaates. Nädalas veedab Vikerraadio seltsis 230 000 kuulajat, teisel kohal on kuulajate arvu poolest Sky Plus (212 000 kuulajat) ja kolmandal Raadio Elmar (186 000 kuulajat). Kuu vaates on enim kuulajaid Vikerraadiol, Sky Plusil ja Star FM-il.
Venekeelsetest raadiojaamadest kuulatakse kõige rohkem Raadio 4, millele päevase kuulajate arvu poolest järgnevad Narodnoje Radio ja Russkoje Radio.
Värske Kantar Emori raadiouuring näitab häid tulemusi ka teistele rahvusringhäälingu raadiojaamadele. Nii Raadio 2, Klassikaraadio kui ka Raadio Tallinna päevane kuulajaskond on uuringu kohaselt kasvanud.
Eesti tuntuim raadiojaam on viimase uuringu järgi Sky Plus, sellele järgnevad Vikerraadio, Raadio Kuku ja Raadio Elmar.
Raadiojaamade, internetis muusika ja salvestatud muusika kuulamise peale kulutatakse keskmiselt päevas veidi alla nelja tunni. Võrreldes aastataguse uuringuga on kuulamise aeg langenud 18 minutit päevas.
Allikas: Kantar Emor, raadiouuring (jaanuar-juuni 2022)
### Response:
Vikerraadio on Eesti kuulatuim raadiojaam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dedici treeneri kollektsiooni kuulub viimastest aastatest mitu Taani meistritiitlit ja karikavõitu, kolmel korral on ta valitud ka Taani aasta treeneriks. Kuni aastani 2008 mängis ta professionaalsel tasemel korvpalli ka mängijana.
Rapla korvpalliklubi juht Jaak Karp uue peatreeneri tulekust: "Eelmise hooaja kogemus Lluis Rieraga, mis vaatamata tagasihoidlikule tulemusele oli klubi jaoks äärmiselt kasulik, ainult kinnitas minu soovi jätkata sama teed, ehk tuua uut lähenemist, uusi ideid ja kogemusi, millest õppida, väljastpoolt Eestit."
"Dedic on treener, kes usub, et tee võistkondliku eduni käib läbi heade suhete loomise mängijatega, nende mõistmise ja läbi nende personaalse arengu. Samas kõik taustauuringud kinnitasid, et tegemist on äärmiselt nõudliku ja nii öelda intensiivse treeneriga, kes annab endast kõik, aga eeldab seda ka igalt mängijalt ja tiimi liikmelt," lisas Karp.
Arnel Dedič Raplasse tulekust: "Pärast paljusid vestlusi klubi juhiga oli selge, et Rapla on minu jaoks parim valik mitmel põhjusel. Klubil on selge nägemus eesmärkidest, nad peavad oluliseks mängijate arengut, mis minu arvates on peamine võti iga organisatsiooni, meeskonna ja treeneri eduks. Treeneri ja inimesena usun tugevalt, et mängijate arendamine, positiivne suhtumine, üksteise austamine ja ühtsus on kõige tervemad lähenemised positiivse, tööka ja hea keemiaga keskkonna loomiseks. Kogu korvpalli tehniline osa saab õnnestuda vaid juhul kui kõik eelnev on olemas."
Avis Utilitas Rapla ja peatreener on käed löönud koostööks, mis kestab vähemalt kaks aastat. | Rapla tõi klubisse Taani meeste koondise peatreeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dedici treeneri kollektsiooni kuulub viimastest aastatest mitu Taani meistritiitlit ja karikavõitu, kolmel korral on ta valitud ka Taani aasta treeneriks. Kuni aastani 2008 mängis ta professionaalsel tasemel korvpalli ka mängijana.
Rapla korvpalliklubi juht Jaak Karp uue peatreeneri tulekust: "Eelmise hooaja kogemus Lluis Rieraga, mis vaatamata tagasihoidlikule tulemusele oli klubi jaoks äärmiselt kasulik, ainult kinnitas minu soovi jätkata sama teed, ehk tuua uut lähenemist, uusi ideid ja kogemusi, millest õppida, väljastpoolt Eestit."
"Dedic on treener, kes usub, et tee võistkondliku eduni käib läbi heade suhete loomise mängijatega, nende mõistmise ja läbi nende personaalse arengu. Samas kõik taustauuringud kinnitasid, et tegemist on äärmiselt nõudliku ja nii öelda intensiivse treeneriga, kes annab endast kõik, aga eeldab seda ka igalt mängijalt ja tiimi liikmelt," lisas Karp.
Arnel Dedič Raplasse tulekust: "Pärast paljusid vestlusi klubi juhiga oli selge, et Rapla on minu jaoks parim valik mitmel põhjusel. Klubil on selge nägemus eesmärkidest, nad peavad oluliseks mängijate arengut, mis minu arvates on peamine võti iga organisatsiooni, meeskonna ja treeneri eduks. Treeneri ja inimesena usun tugevalt, et mängijate arendamine, positiivne suhtumine, üksteise austamine ja ühtsus on kõige tervemad lähenemised positiivse, tööka ja hea keemiaga keskkonna loomiseks. Kogu korvpalli tehniline osa saab õnnestuda vaid juhul kui kõik eelnev on olemas."
Avis Utilitas Rapla ja peatreener on käed löönud koostööks, mis kestab vähemalt kaks aastat.
### Response:
Rapla tõi klubisse Taani meeste koondise peatreeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastane Ronaldo jättis peatreeneri Erik ten Hagi sõnul hooaja ettevalmistuse Tais vahele isiklikel põhjustel ning Ronaldo puudumine ei tähenda seda, et ta klubist lahkub.
"Ma ootan väga temaga koostööd. Cristiano ei ole müügiks. Ta on meie plaanides. Me tahame koos edukad olla," ütles ten Hag.
Ronaldo on treeninud Portugali jalgpallikoondise treeningkompleksis ning Manchester Unitedi peatreeneri sõnul on ta portugallasega rääkinud ja nad saavad hästi omavahel läbi. | Manchester Unitedi peatreener: Ronaldo on meie plaanides, ta pole müügiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastane Ronaldo jättis peatreeneri Erik ten Hagi sõnul hooaja ettevalmistuse Tais vahele isiklikel põhjustel ning Ronaldo puudumine ei tähenda seda, et ta klubist lahkub.
"Ma ootan väga temaga koostööd. Cristiano ei ole müügiks. Ta on meie plaanides. Me tahame koos edukad olla," ütles ten Hag.
Ronaldo on treeninud Portugali jalgpallikoondise treeningkompleksis ning Manchester Unitedi peatreeneri sõnul on ta portugallasega rääkinud ja nad saavad hästi omavahel läbi.
### Response:
Manchester Unitedi peatreener: Ronaldo on meie plaanides, ta pole müügiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Märtsis tõusis Euroopas gaasi hind kõigi aegade kõrgemale tasemele, kuid kevade lõpuks hind langes. Bloombergi teatel ei võtnud investorid siis täielikult arvesse Venemaa sõjalise tegevuse mõjusid.
Tööstusettevõtted juba valmistuvad hinnatõusuks. Veel märtsis sai Saksa ettevõtte 2023. aastaks gaasi osta umbes 80 euro juures megavatt-tunni kohta. Nüüd peab peab maksma juba 145 eurot.
Kõrge hind ei mõjuta ainult tööstust. Konsultatsioonifirma Cornwall Insights prognoosib, et Suurbritannia majapidamised maksavad alates oktoobrist oma gaasi ja elektri eest 3886 dollarit aastas. Seda on 65 protsenti rohkem kui praegu. Konsultandid eeldasid veel mõned nädalad tagasi, et hinnatõus ei tule nii järsk.
Investorid on lõpuks veendunud, et Moskva jätkab gaasitarnetega manipuleerimist, teatas Bloomberg.
Venemaa katkestas hiljuti tarned Nord Stream 1 torujuhtme kaudu Saksamaale. TTF-i hind kahekordistus ja tõusis 175 euroni. Sõja alguses, 5. märtsil tõusis gaasi hind umbes 185 euroni, detsembri tarneleping maksis siis umbes 155 eurot. Eelmisel nädalal kaubeldi detsembri lepinguga aga 195 euro juures.
Venemaa võib siiski oma pikaajalise mõjuvõimu säilitamiseks jätkata piiratud kujul gaasitarneid Euroopasse. Kui Venemaa peatab tarned täielikult, ei saa Moskva enam Euroopale survet avaldada.
Bloombergi hinnangul võib Venemaa gaasikraanid täielikult kinni keerata vahetult enne talve. | Bloomberg: Euroopa gaasikriis läheb veel hullemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Märtsis tõusis Euroopas gaasi hind kõigi aegade kõrgemale tasemele, kuid kevade lõpuks hind langes. Bloombergi teatel ei võtnud investorid siis täielikult arvesse Venemaa sõjalise tegevuse mõjusid.
Tööstusettevõtted juba valmistuvad hinnatõusuks. Veel märtsis sai Saksa ettevõtte 2023. aastaks gaasi osta umbes 80 euro juures megavatt-tunni kohta. Nüüd peab peab maksma juba 145 eurot.
Kõrge hind ei mõjuta ainult tööstust. Konsultatsioonifirma Cornwall Insights prognoosib, et Suurbritannia majapidamised maksavad alates oktoobrist oma gaasi ja elektri eest 3886 dollarit aastas. Seda on 65 protsenti rohkem kui praegu. Konsultandid eeldasid veel mõned nädalad tagasi, et hinnatõus ei tule nii järsk.
Investorid on lõpuks veendunud, et Moskva jätkab gaasitarnetega manipuleerimist, teatas Bloomberg.
Venemaa katkestas hiljuti tarned Nord Stream 1 torujuhtme kaudu Saksamaale. TTF-i hind kahekordistus ja tõusis 175 euroni. Sõja alguses, 5. märtsil tõusis gaasi hind umbes 185 euroni, detsembri tarneleping maksis siis umbes 155 eurot. Eelmisel nädalal kaubeldi detsembri lepinguga aga 195 euro juures.
Venemaa võib siiski oma pikaajalise mõjuvõimu säilitamiseks jätkata piiratud kujul gaasitarneid Euroopasse. Kui Venemaa peatab tarned täielikult, ei saa Moskva enam Euroopale survet avaldada.
Bloombergi hinnangul võib Venemaa gaasikraanid täielikult kinni keerata vahetult enne talve.
### Response:
Bloomberg: Euroopa gaasikriis läheb veel hullemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 100-aastase Eesti autospordi üks kuldsemaid kümnendeid oli kindlasti 80ndad. NSV liidu koondise ridades sõitis igal hooajal mitu eestlaste ekipaaži. Sõideti Vilniuse transpordivahendite tehases toodetud Lada VFTS-idega, mis pidid maailmale näitama, kui hea auto on Lada. Autosport oli hea moodus reklaamiks ning NSV liidu koondist saadeti võistlema riikidesse, mis kattusid Lada turgudega. Kuigi suurem osa VFTS-idest lõpetasid vanarauana, on eesti autoentusiastid mõne meie sõitjate masina suutnud "ellu äratada". ERM-is saabki lähedalt tutvuda kolme tolleaegse meeskonna autodega. Mehaanikud on püüdnud masinaid võimalikult autentselt säilitada, mutrite ja poltideni välja.
Mudelautod on pärit Rauno Paltseri erakogust. Paltser on ralliautode mudeleid kogunud üle 15 aasta, tema kollektsioonis on pea 600 autot, millest 255 on ERM-is väljapanekul. Kõige haruldasemad ja hinnalisemad mudelid on valmistatud nullist. Paltser on spetsiifiliste mudelite saamiseks pöördunud kleepse ja mudeleid eritellimusena tegevate poodide ja meistrimeeste poole üle maailma. Mudelid on käsitsi kokku pandud ning kollektsionäär on umbes kolmandikule neist ka sõitjate autogrammid peale küsinud. Lõviosa väljapanekust on miniatuurid Eesti autosportlaste masinatest erinevatel etappidel. Nende seas on Ott Tänak, Markko Märtin, Karl Kruuda, Uno Aava ja mitmete teiste rallimeeste automudelid.
Kaheksast kartautost on võidusõitudel osalenud kõik peale kõige hiljem valmistatud kardi. Kõige vanem neist, 1963. aastal Tallinnas käsitööna valmistatud kart, võistles tehnikaspordiklubis Sõprus aastatel 1963–1966. Mitmed teisedki kardid sel väljapanekul on käsitööna valminud Tallinnas, Hobujaama tänaval asuva Autoremondi eksperimentaaltsehhis. Iga kart on omanäoline, näiteks 75nda aasta Družba noortekardil, millega võisteldi Lätis ja Leedus, on mootoriks Družba 94cc mootor, mis oli pärit tolleaegselt mootorsaelt. Masin võistles samas klassis 125cc kartidega, kusjuures võistlustel alustasid nad alati viimastelt positsioonidelt.
Näitus jääb avatuks 24. juulini ning on prii sissepääsuga. Muuseum on avatud teisipäevast pühapäevani kell 10–18. | ERM-is avati ralliteemaline näitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
100-aastase Eesti autospordi üks kuldsemaid kümnendeid oli kindlasti 80ndad. NSV liidu koondise ridades sõitis igal hooajal mitu eestlaste ekipaaži. Sõideti Vilniuse transpordivahendite tehases toodetud Lada VFTS-idega, mis pidid maailmale näitama, kui hea auto on Lada. Autosport oli hea moodus reklaamiks ning NSV liidu koondist saadeti võistlema riikidesse, mis kattusid Lada turgudega. Kuigi suurem osa VFTS-idest lõpetasid vanarauana, on eesti autoentusiastid mõne meie sõitjate masina suutnud "ellu äratada". ERM-is saabki lähedalt tutvuda kolme tolleaegse meeskonna autodega. Mehaanikud on püüdnud masinaid võimalikult autentselt säilitada, mutrite ja poltideni välja.
Mudelautod on pärit Rauno Paltseri erakogust. Paltser on ralliautode mudeleid kogunud üle 15 aasta, tema kollektsioonis on pea 600 autot, millest 255 on ERM-is väljapanekul. Kõige haruldasemad ja hinnalisemad mudelid on valmistatud nullist. Paltser on spetsiifiliste mudelite saamiseks pöördunud kleepse ja mudeleid eritellimusena tegevate poodide ja meistrimeeste poole üle maailma. Mudelid on käsitsi kokku pandud ning kollektsionäär on umbes kolmandikule neist ka sõitjate autogrammid peale küsinud. Lõviosa väljapanekust on miniatuurid Eesti autosportlaste masinatest erinevatel etappidel. Nende seas on Ott Tänak, Markko Märtin, Karl Kruuda, Uno Aava ja mitmete teiste rallimeeste automudelid.
Kaheksast kartautost on võidusõitudel osalenud kõik peale kõige hiljem valmistatud kardi. Kõige vanem neist, 1963. aastal Tallinnas käsitööna valmistatud kart, võistles tehnikaspordiklubis Sõprus aastatel 1963–1966. Mitmed teisedki kardid sel väljapanekul on käsitööna valminud Tallinnas, Hobujaama tänaval asuva Autoremondi eksperimentaaltsehhis. Iga kart on omanäoline, näiteks 75nda aasta Družba noortekardil, millega võisteldi Lätis ja Leedus, on mootoriks Družba 94cc mootor, mis oli pärit tolleaegselt mootorsaelt. Masin võistles samas klassis 125cc kartidega, kusjuures võistlustel alustasid nad alati viimastelt positsioonidelt.
Näitus jääb avatuks 24. juulini ning on prii sissepääsuga. Muuseum on avatud teisipäevast pühapäevani kell 10–18.
### Response:
ERM-is avati ralliteemaline näitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba mängu 22. minutil tegi Hollandi koondis vahetuse, kui oma võimaluse sai noor väravavaht Daphne van Domselaar.
Pärast mängu selgus aga, et kapteni vigastus on nii tõsine, et sel EM-il ta rohkem väljakule joosta ei saa.
Hollandi koondise peatreener Mark Parsons ütles pressiteate vahendusel, et see on koondisele väga halb uudis. "See on kohutav uudis. Esiteks muidugi Sarile aga samuti kogu tiimile. Sari on palju rohkem kui lihtsalt mängija meie koosseisus. Ta on meie kapten ning väga tähtis liider. Me igatseme teda sel turniiril väga," ütles ta.
Kuna UEFA reeglid lubavad turniiri jooksul koosseisu lisada uue väravavahi, kui on võimalik tõestada eelmise väravavahi vigastust, siis liitub Hollandi koondisega koduses kõrgliigas mängiv Jacintha Weimar.
Sari van Veendendaal jõuab tagasi Hollandisse esmaspäeval.
Hollandi naiskonna järgmine kohtumine on juba kolmapäeval Portugali vastu.
Sari van Veenendaal heeft in de wedstrijd tegen Zweden een schouderblessure opgelopen. Na nader onderzoek is gebleken dat het voor haar niet meer mogelijk is om dit EK nog in actie te komen. Heel veel beterschap Sari. https://t.co/XjM1SVmrKi
— OranjeLeeuwinnen (@oranjevrouwen) July 11, 2022 | Hollandi naiskonna kapten lahkub pärast esimest mängu EM-ilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba mängu 22. minutil tegi Hollandi koondis vahetuse, kui oma võimaluse sai noor väravavaht Daphne van Domselaar.
Pärast mängu selgus aga, et kapteni vigastus on nii tõsine, et sel EM-il ta rohkem väljakule joosta ei saa.
Hollandi koondise peatreener Mark Parsons ütles pressiteate vahendusel, et see on koondisele väga halb uudis. "See on kohutav uudis. Esiteks muidugi Sarile aga samuti kogu tiimile. Sari on palju rohkem kui lihtsalt mängija meie koosseisus. Ta on meie kapten ning väga tähtis liider. Me igatseme teda sel turniiril väga," ütles ta.
Kuna UEFA reeglid lubavad turniiri jooksul koosseisu lisada uue väravavahi, kui on võimalik tõestada eelmise väravavahi vigastust, siis liitub Hollandi koondisega koduses kõrgliigas mängiv Jacintha Weimar.
Sari van Veendendaal jõuab tagasi Hollandisse esmaspäeval.
Hollandi naiskonna järgmine kohtumine on juba kolmapäeval Portugali vastu.
Sari van Veenendaal heeft in de wedstrijd tegen Zweden een schouderblessure opgelopen. Na nader onderzoek is gebleken dat het voor haar niet meer mogelijk is om dit EK nog in actie te komen. Heel veel beterschap Sari. https://t.co/XjM1SVmrKi
— OranjeLeeuwinnen (@oranjevrouwen) July 11, 2022
### Response:
Hollandi naiskonna kapten lahkub pärast esimest mängu EM-ilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast mängu Rootsiga andis Hollandi mängija Jackie Groenen positiivse koroonatesti. Seepärast suundus ta isolatsiooni ning naiskonnaga saab ta liituda pärast negatiivse testi andmist.
Jackie Groenen is helaas positief getest op COVID-19 en gaat daarom de komende dagen in isolatie. Wanneer zij klachtenvrij is en negatief test, kan zij weer aansluiten bij de selectie. pic.twitter.com/GUJyiZRV8i
— OranjeLeeuwinnen (@oranjevrouwen) July 10, 2022
Rootsi naiskonna mängijad ja abipersonal on lähikontaktsed. Esmaspäeval antud koroonatestid olid Rootsi naiskonnal kõigil negatiivsed.
Kõhuviiruse haiguspuhangu tõttu jättis Šveitsi naiskond ära esmaspäevase treeningu, kuid edasist infot veel ei ole. Teada on, et viiruse on saanud 19 mängijat ja abipersonali liiget.
"Me peame vältima kontakte teiste inimestega," teatas Šveitsi naiskonna pressiesindaja Rootsi meediale.
ℹ️ Das Training vom Montagvormittag wurde aufgrund von Magendarm-Symptomen bei acht Spielerinnen und elf Staff-Mitgliedern kurzfristig abgesagt. Weitere Informationen folgen im Verlauf des Tages.
— Nati (@nati_sfv_asf) July 11, 2022
Esimeses mängus Portugaliga viiki mänginud Šveits ning Hollandiga viiki mänginud Rootsi omavaheline kohtumine on planeeritud kolmapäevale. Veel ei ole teada, kas mäng lükatakse edasi. | Haiguspuhangud naiste EM-il: koroona ja kõhuviirus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast mängu Rootsiga andis Hollandi mängija Jackie Groenen positiivse koroonatesti. Seepärast suundus ta isolatsiooni ning naiskonnaga saab ta liituda pärast negatiivse testi andmist.
Jackie Groenen is helaas positief getest op COVID-19 en gaat daarom de komende dagen in isolatie. Wanneer zij klachtenvrij is en negatief test, kan zij weer aansluiten bij de selectie. pic.twitter.com/GUJyiZRV8i
— OranjeLeeuwinnen (@oranjevrouwen) July 10, 2022
Rootsi naiskonna mängijad ja abipersonal on lähikontaktsed. Esmaspäeval antud koroonatestid olid Rootsi naiskonnal kõigil negatiivsed.
Kõhuviiruse haiguspuhangu tõttu jättis Šveitsi naiskond ära esmaspäevase treeningu, kuid edasist infot veel ei ole. Teada on, et viiruse on saanud 19 mängijat ja abipersonali liiget.
"Me peame vältima kontakte teiste inimestega," teatas Šveitsi naiskonna pressiesindaja Rootsi meediale.
ℹ️ Das Training vom Montagvormittag wurde aufgrund von Magendarm-Symptomen bei acht Spielerinnen und elf Staff-Mitgliedern kurzfristig abgesagt. Weitere Informationen folgen im Verlauf des Tages.
— Nati (@nati_sfv_asf) July 11, 2022
Esimeses mängus Portugaliga viiki mänginud Šveits ning Hollandiga viiki mänginud Rootsi omavaheline kohtumine on planeeritud kolmapäevale. Veel ei ole teada, kas mäng lükatakse edasi.
### Response:
Haiguspuhangud naiste EM-il: koroona ja kõhuviirus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina kohalike omavalitsuste koroonapoliitika järgib kompartei nulltolerantsi poliitikat, mille kohaselt tuleb viiruse levik kiiresti välja juurida.
Riigi keskosas Henani provintsis on Qinyangi linn täielikult suletud. Linnas elab umbes 700 000 inimest. Igas leibkonnas tohib üks inimene iga kahe päeva järel minna õue ja osta toitu. Teises Henani linnas Wugangis ei tohi inimesed järgmise kolme päeva jooksul kodust lahkuda.
Jiangxi provintsi lõunaosas asuv Nanchangi linn sulges laupäeval mõned meelelahutuskohad. Linnas elab 6,3 miljonit inimest.
Koroonaviiruse omikroni tüve alamvariant BA.5.2.1 levib kiiresti ka Shaanxi ja Liaoningi provintsides.
Pekingi koroonapoliitika mõjutab rahvusvahelist kaubandust. Hiina kohalikud omavalitsused piiravad äritegevust.
Jüaani kurss langes dollari suhtes, samuti tabas esmaspäeval langus Hiina aktsiaturgusid. | Hiina karmistas jälle koroonapiiranguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina kohalike omavalitsuste koroonapoliitika järgib kompartei nulltolerantsi poliitikat, mille kohaselt tuleb viiruse levik kiiresti välja juurida.
Riigi keskosas Henani provintsis on Qinyangi linn täielikult suletud. Linnas elab umbes 700 000 inimest. Igas leibkonnas tohib üks inimene iga kahe päeva järel minna õue ja osta toitu. Teises Henani linnas Wugangis ei tohi inimesed järgmise kolme päeva jooksul kodust lahkuda.
Jiangxi provintsi lõunaosas asuv Nanchangi linn sulges laupäeval mõned meelelahutuskohad. Linnas elab 6,3 miljonit inimest.
Koroonaviiruse omikroni tüve alamvariant BA.5.2.1 levib kiiresti ka Shaanxi ja Liaoningi provintsides.
Pekingi koroonapoliitika mõjutab rahvusvahelist kaubandust. Hiina kohalikud omavalitsused piiravad äritegevust.
Jüaani kurss langes dollari suhtes, samuti tabas esmaspäeval langus Hiina aktsiaturgusid.
### Response:
Hiina karmistas jälle koroonapiiranguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kahjuks on kõik need vene ajal paigaldatud seadmed ja torustikud tänapäeval kõlbmatud. Oleme üritanud neid ära kasutada, aga see on lootusetu."
"Kahjuks on kõik need vene ajal paigaldatud seadmed ja torustikud tänapäeval kõlbmatud. Oleme üritanud vanu metalltorustikke ja ventilaatoreid ära kasutada, aga see on lootusetu. Toona ei osatud korralikku ventilatsioonitorugi teha, rääkimata kõrgemate paneelmajade õhuvahetuse tagamisest," nentis Mikola, doktoritöö autor ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur.
Mõõtmistulemuste põhjal võtab vanades korterelamutes õhu vahetumine keskmiselt enam kui neli tundi. Uutes kortermajades on tempo peaaegu kaks korda kiirem. Samas nentis Mikola, et omad probleemid on ka nendega.
Õhuvahetus võib olla uutes elamutes küll hea, kuid hakkab rahakotile. "Doktorantuuri astudes küsiti mult, kas soojustagastusega ventilatsioonil on ikka tulevikku. Toona tundus paljudele, et võiks pigem olemasolevat ventilatsiooni putitada ja raha säästa. Nüüd on aasta 2022 ja energiahindade pealt näeme, et see on mõistlik valik. Mõningaid tulevikutrende nägime seega ikka ette," meenutas nooremteadur.
Teisalt tasub seejuures meeles pidada, et ka soojustagastusega ventilatsiooni tasuvus sõltub täpsest elamust. Näiteks võib olla vana maja aastate vältel muust maailmast sedavõrd hästi isoleeritud, et õhuvahetust praktiliselt ei toimugi.
"Sellisel juhul võivad küttekulud isegi kasvada ja paremal juhul jäävad need samaks. Sisuliselt ostame me endale madala algtasemega hoonetes parema õhukvaliteedi," sõnas Mikola. Uutes hea õhuvahetusega hoonetes võib soojustagastusega lahendus vähendada seevastu küttekulusid 50–60 protsenti. Teisisõnu on see ka majanduslikult tasuv.
"Koroonaaeg näitas väga hästi kätte, kui oluline on hea ventilatsioon."
Mündil on teinegi, inimlik külg. "Koroonaaeg näitas väga hästi kätte, kui oluline on hea ventilatsioon. Ent kehva sisekliimaga ruumides kipuvad levima ka hallituseosed ja seal on eri saasteainete suhteline sisaldus kõrgem, mis peegeldub tervelt elamata jäänud eluaastates," märkis nooremteadur. Sellele kindla rahanumbri taha kirjutamine on samas raske.
Büroohoonetes tehtud uuringute põhjal kerkib hea ventilatsiooniga lisaks tööviljakus. Kui õhus leidub rohkem süsihappegaasi, väheneb inimeste vaimne võimekus. Mikola ja ta kolleegide mõõtmiste põhjal võib küündida aga Eestis vanades paneelmajades CO2 tase kütteperioodil keskmiselt üle 1100 osakese miljoni kohta ehk on välisõhust üle kahe korra kõrgem. Näiteks koolis tuleks nii kõrge CO2 taseme korral õppetöö juba lõpetada.
Ainult elu õpetab
Eestis on pakkunud korteriühistutele tervikrenoveerimiseks pikemat aega toetust KredEx. Alo Mikola tööst tuli välja, et ventilatsiooni parandamise mõttes kukkusid ehitajad ja tellijad selle esimesel rahastusperioodil läbi. Doktoritöös uuritud majades võttis renoveerimise järel õhu täielik vahetumine mõnel juhul isegi kuus tundi.
Põhjus on Mikola sõnul lihtne – KredEx andis renoveerimisel inimestele väga suure vabaduse. Sisuliselt nõuti vaid hea tava järgimist ja ehitiste Eesti standarditele vastavalt projekteerimist. "Kas mina või keegi teine oleks pidanud seda ette nägema? Võib-olla tõesti ja oleks saanud selle rongi n-ö õigel ajal pidama. Eesti oli siinkohal Ida-Euroopast eest ja näeme, kuidas nad astuvad oma lahendustega samasse ämbrisse. Loodetavasti märkavad nad mu tööd ja nad jõuavad neist vigadest õppida," arutles nooremteadur.
"Loomulik ventilatsioon ei taga Eesti kliimatingimustes lihtsalt piisavat õhuvahetust. Meil pole mõtet selliseid illusioone kellelegi luua."
Ühe peamise probleemina loodeti toona hakkama saada võimalikult odavalt. Näiteks piirduti olemasolevate ventilatsioonišahtide puhastamisega ja üritati neid võimalikult suurel määral ära kasutada. Kahju see ei teinud, kuid olukorda ka oluliselt ei parandanud. "Loomulik ventilatsioon ei taga Eesti kliimatingimustes lihtsalt piisavat õhuvahetust. Meil pole mõtet selliseid illusioone kellelegi luua," sõnas Mikola. Ruumipõhiste tuulutusseadmete ventilaatorid ei suutnud samas eriti kõrgemate korterelamute puhul toime tulla alarõhuga.
Teiseks toetusvooruks suutsid ametnikud teadlaste abiga saadud kogemusest juba õppida ja miinimumnõuded kehtestati ka ventilatsioonile. Tulemusena võttis õhuvahetus selle raames renoveeritud hoonetes veidi enam kui kaks tundi. Ühtlasi võis märgata selgelt CO2 taseme vähenemist. Kõige paremaid tulemusi saavutati mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemiga, millel on soojustagastus.
Mikola rõhutas seejuures, et ainult ventilatsioonisüsteemi pole mõtet hakata siiski majal välja vahetama. "Kui vähegi võimalik, võiks eelistada tervikrenoveerimist ehk samal ajal teha ära maja soojustamine ja teha korda ka küttesüsteem. See on lihtsalt majanduslikult sedavõrd tasuvam tegevus," laiendas nooremteadur oma mõtet.
Eesti võlud ja vaevad
Paraku tuleb Alo Mikola sõnul seejuures arvestada Eesti peamise võlu ja vaevaga. Riik on väike ja inimesi napib. "Me ei suuda juba avalike hoonete ventilatsioonisüsteeme piisavalt kiires tempos renoveerida, kortermajade omadest rääkimata. Meil pole korraga nii palju ehitajaid ega ka raha kuskilt võtta, kuid siht peab silme ees olema," tõdes nooremteadur.
"Me ei suuda juba avalike hoonete ventilatsioonisüsteeme piisavalt kiires tempos renoveerida, kortermajade omadest rääkimata."
Kõigele lisaks ei pruugi tunduda küttesüsteemide- ja ventilatsiooniinseneriks õppimine kõigi teiste valikute taustal kõige kaalukama karjäärina ehk napib ka pädevaid projekteerijaid. "Järgmisteks aastakümneteks seatud eesmärke vaadates oleks aga tööpõld väga lai," viitas Mikola. Laiemas plaanis on ventilatsiooni puudutav teadus nooremteaduri hinnangul viimase kümmekonna aasta jooksul tema juhendaja Jarek Kurnitski eestvedamisel jõudsalt arenenud. Paarikümne aasta taguste õpikute asemel on mõistlikum lähtuda hiljutisest teaduskirjandusest.
"Nende aastatega tehtud teadustöö ja nõuded on aidanud meid õigele rajale ja korterelamute renoveerimiseks loodud tehniliste lahenduste poolest oleme ikkagi endise idabloki riikide seas tipus. Teised üritavad teha läbi samu vigu, mida meie KredExi esimesel rahastusperioodil või 2010. aastate alguses," sõnas Alo Mikola.
"Ettevõtetele peab jääma võimalus tegeleda innovatsiooniga ja lahendusi edasi arendada. Kui kõik asjad ette kirjutada tekib sotsialismi moodi asi."
Teadlaste kõrval ei tohiks ära unustada erasektorit. "Oleme viimase kümne aasta jooksul päris palju higistanud ja näidanud, mis väga hästi ei toimi. Igasuguste renoveerimismeetmete puhul ei tohiks me samal ajal maastikku liialt piirata. Ettevõtetele peab jääma võimalus tegeleda innovatsiooniga ja lahendusi edasi arendada. Kui kõik asjad ette kirjutada, tekib sotsialismi moodi asi ja see kogemuse põhjal uuendusmeelsusele hästi ei mõjunud," mõtiskles nooremteadur.
Doktoritööga saab tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli digikogus. Mikolat juhendasid Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ning hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski. Oponendid olid Aalborgi Ülikooli vanemteadur Henrik Knudsen ja Lublini ülikooli kaasprofessor Tomasz Cholewa. | Doktoritöö: enamik Eesti kortermajade tuulutussüsteemidest vajab uuendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kahjuks on kõik need vene ajal paigaldatud seadmed ja torustikud tänapäeval kõlbmatud. Oleme üritanud neid ära kasutada, aga see on lootusetu."
"Kahjuks on kõik need vene ajal paigaldatud seadmed ja torustikud tänapäeval kõlbmatud. Oleme üritanud vanu metalltorustikke ja ventilaatoreid ära kasutada, aga see on lootusetu. Toona ei osatud korralikku ventilatsioonitorugi teha, rääkimata kõrgemate paneelmajade õhuvahetuse tagamisest," nentis Mikola, doktoritöö autor ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur.
Mõõtmistulemuste põhjal võtab vanades korterelamutes õhu vahetumine keskmiselt enam kui neli tundi. Uutes kortermajades on tempo peaaegu kaks korda kiirem. Samas nentis Mikola, et omad probleemid on ka nendega.
Õhuvahetus võib olla uutes elamutes küll hea, kuid hakkab rahakotile. "Doktorantuuri astudes küsiti mult, kas soojustagastusega ventilatsioonil on ikka tulevikku. Toona tundus paljudele, et võiks pigem olemasolevat ventilatsiooni putitada ja raha säästa. Nüüd on aasta 2022 ja energiahindade pealt näeme, et see on mõistlik valik. Mõningaid tulevikutrende nägime seega ikka ette," meenutas nooremteadur.
Teisalt tasub seejuures meeles pidada, et ka soojustagastusega ventilatsiooni tasuvus sõltub täpsest elamust. Näiteks võib olla vana maja aastate vältel muust maailmast sedavõrd hästi isoleeritud, et õhuvahetust praktiliselt ei toimugi.
"Sellisel juhul võivad küttekulud isegi kasvada ja paremal juhul jäävad need samaks. Sisuliselt ostame me endale madala algtasemega hoonetes parema õhukvaliteedi," sõnas Mikola. Uutes hea õhuvahetusega hoonetes võib soojustagastusega lahendus vähendada seevastu küttekulusid 50–60 protsenti. Teisisõnu on see ka majanduslikult tasuv.
"Koroonaaeg näitas väga hästi kätte, kui oluline on hea ventilatsioon."
Mündil on teinegi, inimlik külg. "Koroonaaeg näitas väga hästi kätte, kui oluline on hea ventilatsioon. Ent kehva sisekliimaga ruumides kipuvad levima ka hallituseosed ja seal on eri saasteainete suhteline sisaldus kõrgem, mis peegeldub tervelt elamata jäänud eluaastates," märkis nooremteadur. Sellele kindla rahanumbri taha kirjutamine on samas raske.
Büroohoonetes tehtud uuringute põhjal kerkib hea ventilatsiooniga lisaks tööviljakus. Kui õhus leidub rohkem süsihappegaasi, väheneb inimeste vaimne võimekus. Mikola ja ta kolleegide mõõtmiste põhjal võib küündida aga Eestis vanades paneelmajades CO2 tase kütteperioodil keskmiselt üle 1100 osakese miljoni kohta ehk on välisõhust üle kahe korra kõrgem. Näiteks koolis tuleks nii kõrge CO2 taseme korral õppetöö juba lõpetada.
Ainult elu õpetab
Eestis on pakkunud korteriühistutele tervikrenoveerimiseks pikemat aega toetust KredEx. Alo Mikola tööst tuli välja, et ventilatsiooni parandamise mõttes kukkusid ehitajad ja tellijad selle esimesel rahastusperioodil läbi. Doktoritöös uuritud majades võttis renoveerimise järel õhu täielik vahetumine mõnel juhul isegi kuus tundi.
Põhjus on Mikola sõnul lihtne – KredEx andis renoveerimisel inimestele väga suure vabaduse. Sisuliselt nõuti vaid hea tava järgimist ja ehitiste Eesti standarditele vastavalt projekteerimist. "Kas mina või keegi teine oleks pidanud seda ette nägema? Võib-olla tõesti ja oleks saanud selle rongi n-ö õigel ajal pidama. Eesti oli siinkohal Ida-Euroopast eest ja näeme, kuidas nad astuvad oma lahendustega samasse ämbrisse. Loodetavasti märkavad nad mu tööd ja nad jõuavad neist vigadest õppida," arutles nooremteadur.
"Loomulik ventilatsioon ei taga Eesti kliimatingimustes lihtsalt piisavat õhuvahetust. Meil pole mõtet selliseid illusioone kellelegi luua."
Ühe peamise probleemina loodeti toona hakkama saada võimalikult odavalt. Näiteks piirduti olemasolevate ventilatsioonišahtide puhastamisega ja üritati neid võimalikult suurel määral ära kasutada. Kahju see ei teinud, kuid olukorda ka oluliselt ei parandanud. "Loomulik ventilatsioon ei taga Eesti kliimatingimustes lihtsalt piisavat õhuvahetust. Meil pole mõtet selliseid illusioone kellelegi luua," sõnas Mikola. Ruumipõhiste tuulutusseadmete ventilaatorid ei suutnud samas eriti kõrgemate korterelamute puhul toime tulla alarõhuga.
Teiseks toetusvooruks suutsid ametnikud teadlaste abiga saadud kogemusest juba õppida ja miinimumnõuded kehtestati ka ventilatsioonile. Tulemusena võttis õhuvahetus selle raames renoveeritud hoonetes veidi enam kui kaks tundi. Ühtlasi võis märgata selgelt CO2 taseme vähenemist. Kõige paremaid tulemusi saavutati mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemiga, millel on soojustagastus.
Mikola rõhutas seejuures, et ainult ventilatsioonisüsteemi pole mõtet hakata siiski majal välja vahetama. "Kui vähegi võimalik, võiks eelistada tervikrenoveerimist ehk samal ajal teha ära maja soojustamine ja teha korda ka küttesüsteem. See on lihtsalt majanduslikult sedavõrd tasuvam tegevus," laiendas nooremteadur oma mõtet.
Eesti võlud ja vaevad
Paraku tuleb Alo Mikola sõnul seejuures arvestada Eesti peamise võlu ja vaevaga. Riik on väike ja inimesi napib. "Me ei suuda juba avalike hoonete ventilatsioonisüsteeme piisavalt kiires tempos renoveerida, kortermajade omadest rääkimata. Meil pole korraga nii palju ehitajaid ega ka raha kuskilt võtta, kuid siht peab silme ees olema," tõdes nooremteadur.
"Me ei suuda juba avalike hoonete ventilatsioonisüsteeme piisavalt kiires tempos renoveerida, kortermajade omadest rääkimata."
Kõigele lisaks ei pruugi tunduda küttesüsteemide- ja ventilatsiooniinseneriks õppimine kõigi teiste valikute taustal kõige kaalukama karjäärina ehk napib ka pädevaid projekteerijaid. "Järgmisteks aastakümneteks seatud eesmärke vaadates oleks aga tööpõld väga lai," viitas Mikola. Laiemas plaanis on ventilatsiooni puudutav teadus nooremteaduri hinnangul viimase kümmekonna aasta jooksul tema juhendaja Jarek Kurnitski eestvedamisel jõudsalt arenenud. Paarikümne aasta taguste õpikute asemel on mõistlikum lähtuda hiljutisest teaduskirjandusest.
"Nende aastatega tehtud teadustöö ja nõuded on aidanud meid õigele rajale ja korterelamute renoveerimiseks loodud tehniliste lahenduste poolest oleme ikkagi endise idabloki riikide seas tipus. Teised üritavad teha läbi samu vigu, mida meie KredExi esimesel rahastusperioodil või 2010. aastate alguses," sõnas Alo Mikola.
"Ettevõtetele peab jääma võimalus tegeleda innovatsiooniga ja lahendusi edasi arendada. Kui kõik asjad ette kirjutada tekib sotsialismi moodi asi."
Teadlaste kõrval ei tohiks ära unustada erasektorit. "Oleme viimase kümne aasta jooksul päris palju higistanud ja näidanud, mis väga hästi ei toimi. Igasuguste renoveerimismeetmete puhul ei tohiks me samal ajal maastikku liialt piirata. Ettevõtetele peab jääma võimalus tegeleda innovatsiooniga ja lahendusi edasi arendada. Kui kõik asjad ette kirjutada, tekib sotsialismi moodi asi ja see kogemuse põhjal uuendusmeelsusele hästi ei mõjunud," mõtiskles nooremteadur.
Doktoritööga saab tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli digikogus. Mikolat juhendasid Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ning hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski. Oponendid olid Aalborgi Ülikooli vanemteadur Henrik Knudsen ja Lublini ülikooli kaasprofessor Tomasz Cholewa.
### Response:
Doktoritöö: enamik Eesti kortermajade tuulutussüsteemidest vajab uuendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetusel toimus Kopenhaagenis liiga teine etapp, kus selgusid finaalturniirile pääsejad. Pääsme finaalturniirile lunastasid BSC Kopenhaagen (Taani), Bemennia FC Stockholm (Rootsi), BSC Thunder Arvutitark (Eesti) ning Vides Tehnika/Erawadee (Läti).
Sel hooajal osalesid liigas: SK Augur Enemat, BSC Thunder Arvutitark, BSC Pärnu, Nõmme BSC Olybet (kõik Eesti), BSC LAT, Vides Tehnika (mõlemad Läti), BSC Kopenhaagen (Taani) ja Bemannia FC Stockholm (Rootsi).
Esimene Läänemere rannajalgpalliliiga võitja selgitatakse 13. augustil Pärnu rannaareenil. | Eesti võistkond pääses Läänemere rannajalgpalli liiga finaalturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetusel toimus Kopenhaagenis liiga teine etapp, kus selgusid finaalturniirile pääsejad. Pääsme finaalturniirile lunastasid BSC Kopenhaagen (Taani), Bemennia FC Stockholm (Rootsi), BSC Thunder Arvutitark (Eesti) ning Vides Tehnika/Erawadee (Läti).
Sel hooajal osalesid liigas: SK Augur Enemat, BSC Thunder Arvutitark, BSC Pärnu, Nõmme BSC Olybet (kõik Eesti), BSC LAT, Vides Tehnika (mõlemad Läti), BSC Kopenhaagen (Taani) ja Bemannia FC Stockholm (Rootsi).
Esimene Läänemere rannajalgpalliliiga võitja selgitatakse 13. augustil Pärnu rannaareenil.
### Response:
Eesti võistkond pääses Läänemere rannajalgpalli liiga finaalturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tants on seotud kehaga, millega igal inimesel on isiklik kogemus – nii et tegelikult võib öelda, et kõik tantsivad. Seda me oma alateemaga pühitsemegi," ütles Tartuffi programmijuht Dagmar Raudam.
Mullu oli Tartuffi alateemaks teadus, 2020. aastal kunst, 2019. aastal muusika ja 2018. aastal kirjandus.
Tantsuteemalised mängufilmid linastuvad Raekoja platsil ja dokumentaalfilmid Tartu Elektriteatris. Kõik seansid on traditsiooniliselt tasuta. Lisaks leiab aset mitu tantsuteemalist eriüritust.
Kavas on:
"Kogu ilma kuningas"
Nimekas teatrilavastaja Manuel kavatseb lavale tuua kirgliku, muusikat ja tantsu täis näitemängu – paraku hakkavad proovides emotsioonid üle keema ja pinged inimeste vahel üha kasvavad. "Carmeni" ja teiste legendaarsete tantsufilmide autori, PÖFFi elutööauhinna laureaadi Carlos Saura värske meistritöö.
"Grand jeté"
Endine baleriin Nadja otsib üles oma poja, kelle ta kunagi emale kasvatada andis, et see tema karjääri ei segaks. Saksa lavastaja Isabelle Steveri julge, šokeeriv ja üdini aus psühhodraama ohverdusest, süütundest ja tavatust emaarmastusest, mis ei tunne mingeid piire. Film lõi laineid tänavusel Berliini festivalil.
"Ailey"
Moderntantsu ühe kujundaja Alvin Ailey tantsud tegid rohkem, kui liigutasid kehi. Jamila Wignoti poeetiline dokumentaalfilm mehest, kellest sai nahavärvile vaatamata üks ameerika kultuuri esinduskujusid.
"Esimene positsioon"
Kuus (veri)noort tantsijat valmistuvad maailma suurimaks balletikonkursiks, kus on kaalul ei rohkem ega vähem kui nende tulevik. Bess Kargmani film on tantsudokumentaalide moodne klassika, mis on võitnud hulk auhindu.
"Ekstaas"
Tantsutrupi pidu muutub joogi sisse segatud narkootilise aine tõttu õudusunenäoks. Gaspar Noé hirmuäratavalt lummav film, mis lahkab ihade küüsi langenud inimeste olemust.
"Armas Charity"
Tantsija Charity igatseb armastuse järele, aga pettub iga kord, kui tundub, et nüüd on see käes. Lõpuks kohtab ta liftis tagasihoidlikku Oscarit. Legendaarse koreograafi ja lavastaja Bob Fosse romantiline muusikalifilm, kus on kuhjaga säravaid tantsunumbreid ja võrratut muusikat.
Kogu programmi avalikustab Tartuff 18. juulil. | Armastusfilmide festival Tartuff pöörab tänavu tähelepanu tantsule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tants on seotud kehaga, millega igal inimesel on isiklik kogemus – nii et tegelikult võib öelda, et kõik tantsivad. Seda me oma alateemaga pühitsemegi," ütles Tartuffi programmijuht Dagmar Raudam.
Mullu oli Tartuffi alateemaks teadus, 2020. aastal kunst, 2019. aastal muusika ja 2018. aastal kirjandus.
Tantsuteemalised mängufilmid linastuvad Raekoja platsil ja dokumentaalfilmid Tartu Elektriteatris. Kõik seansid on traditsiooniliselt tasuta. Lisaks leiab aset mitu tantsuteemalist eriüritust.
Kavas on:
"Kogu ilma kuningas"
Nimekas teatrilavastaja Manuel kavatseb lavale tuua kirgliku, muusikat ja tantsu täis näitemängu – paraku hakkavad proovides emotsioonid üle keema ja pinged inimeste vahel üha kasvavad. "Carmeni" ja teiste legendaarsete tantsufilmide autori, PÖFFi elutööauhinna laureaadi Carlos Saura värske meistritöö.
"Grand jeté"
Endine baleriin Nadja otsib üles oma poja, kelle ta kunagi emale kasvatada andis, et see tema karjääri ei segaks. Saksa lavastaja Isabelle Steveri julge, šokeeriv ja üdini aus psühhodraama ohverdusest, süütundest ja tavatust emaarmastusest, mis ei tunne mingeid piire. Film lõi laineid tänavusel Berliini festivalil.
"Ailey"
Moderntantsu ühe kujundaja Alvin Ailey tantsud tegid rohkem, kui liigutasid kehi. Jamila Wignoti poeetiline dokumentaalfilm mehest, kellest sai nahavärvile vaatamata üks ameerika kultuuri esinduskujusid.
"Esimene positsioon"
Kuus (veri)noort tantsijat valmistuvad maailma suurimaks balletikonkursiks, kus on kaalul ei rohkem ega vähem kui nende tulevik. Bess Kargmani film on tantsudokumentaalide moodne klassika, mis on võitnud hulk auhindu.
"Ekstaas"
Tantsutrupi pidu muutub joogi sisse segatud narkootilise aine tõttu õudusunenäoks. Gaspar Noé hirmuäratavalt lummav film, mis lahkab ihade küüsi langenud inimeste olemust.
"Armas Charity"
Tantsija Charity igatseb armastuse järele, aga pettub iga kord, kui tundub, et nüüd on see käes. Lõpuks kohtab ta liftis tagasihoidlikku Oscarit. Legendaarse koreograafi ja lavastaja Bob Fosse romantiline muusikalifilm, kus on kuhjaga säravaid tantsunumbreid ja võrratut muusikat.
Kogu programmi avalikustab Tartuff 18. juulil.
### Response:
Armastusfilmide festival Tartuff pöörab tänavu tähelepanu tantsule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24-aastane Kertu Laak jäi peatreenerile Filippo Schiavole silma juba mitu hooaega tagasi, mil Laak mängis Itaalias.
"Ta on üks oma rahvuskoondise liidreid, mis näitab, et ta suudab võtta vastutust ja sellega intelligentselt tegeleda. Pühendumus, jõud ja energia on sõnad, mis mul teda iseloomustades pähe tulevad," teatas Schiavo pressiteate vahendusel.
Möödunud talvel suundus Laak Eestisse ning asus mängima Viljandi Metalli eest.
Tänavu suvel osales Laak koos Eesti naiskonnaga Euroopa Hõbeliigas. Eestlannad said A-alagrupis Rootsi, Portugali ja Sloveenia järel ning Luksemburgi ees neljanda koha.
Cannes on tulnud 21 korda Prantsusmaa meistriks, lisaks võitnud 20 Prantsusmaa karikat ja kahel korral ka võrkpalli Meistrite liiga.
View this post on Instagram
A post shared by Racing Club de Cannes (@rccannes) | Eesti parim naisvõrkpallur liitub Euroopa tippklubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24-aastane Kertu Laak jäi peatreenerile Filippo Schiavole silma juba mitu hooaega tagasi, mil Laak mängis Itaalias.
"Ta on üks oma rahvuskoondise liidreid, mis näitab, et ta suudab võtta vastutust ja sellega intelligentselt tegeleda. Pühendumus, jõud ja energia on sõnad, mis mul teda iseloomustades pähe tulevad," teatas Schiavo pressiteate vahendusel.
Möödunud talvel suundus Laak Eestisse ning asus mängima Viljandi Metalli eest.
Tänavu suvel osales Laak koos Eesti naiskonnaga Euroopa Hõbeliigas. Eestlannad said A-alagrupis Rootsi, Portugali ja Sloveenia järel ning Luksemburgi ees neljanda koha.
Cannes on tulnud 21 korda Prantsusmaa meistriks, lisaks võitnud 20 Prantsusmaa karikat ja kahel korral ka võrkpalli Meistrite liiga.
View this post on Instagram
A post shared by Racing Club de Cannes (@rccannes)
### Response:
Eesti parim naisvõrkpallur liitub Euroopa tippklubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval kohtus Nõmme Kalju karikavõistluste 1/32-finaalis Tallinna JK Jalgpallihaiglaga ning seis jäi 23:0 Nõmme Kalju kasuks.
Kalju esindusvõistkonna eest tegid debüüdi 16-aastane Rommi Siht, 15-aastane Alfred Jüriöö ja 17-aastane Kaur Georg Maksimovski.
Kalju resultatiivseim oli Aleksandr Volkov, kes suutis 90. minutiga vastaste võrku sahistada lausa seitsmel korral.
Tallinna JK Jalgpallihaigla eest mängis ka Nõmme Kalju konkurendi Tallinna FC Flora fännikoordinaator Brandon Paimal. | Nõmme Kalju lõi karikamängus 23 vastuseta väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval kohtus Nõmme Kalju karikavõistluste 1/32-finaalis Tallinna JK Jalgpallihaiglaga ning seis jäi 23:0 Nõmme Kalju kasuks.
Kalju esindusvõistkonna eest tegid debüüdi 16-aastane Rommi Siht, 15-aastane Alfred Jüriöö ja 17-aastane Kaur Georg Maksimovski.
Kalju resultatiivseim oli Aleksandr Volkov, kes suutis 90. minutiga vastaste võrku sahistada lausa seitsmel korral.
Tallinna JK Jalgpallihaigla eest mängis ka Nõmme Kalju konkurendi Tallinna FC Flora fännikoordinaator Brandon Paimal.
### Response:
Nõmme Kalju lõi karikamängus 23 vastuseta väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta lõpus lahkub ametist peasekretär Klaus Welle, kolm fraktsiooni tahavad tema asendajaks määrata Alessandro Chiocchettit, teatas Politico.
Chiocchetti on praegu Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola kabinetijuht.
Welle oli peasekretär 13 aastat ja muutis selle ametikoha oluliseks võimukeskuseks. Tema juhtimisel koostati parlamendi päevakorda ja määrati ametisse tähtsaid bürokraate.
Euroopa Rahvapartei (EPP) tahab Welle positsiooni täita oma inimesega. Tegemist on suurima europarlamendi fraktsiooniga." Nüüd on tekkimas kolmepoolne tehing, kus osalevad EPP, liberaalide fraktsioon Renew Europe ja vasakpoolsed," ütlesid asjaga kursis inimesed.
Selle tehingu raames saaks peasekretäriks Chiocchetti ja parlamendis loodakse uus poliitikaosakond. Seda hakkaksid juhtima vasakpoolsed. Samuti vähendatakse peasekretäri ametikoha kriteeriume, et Chiocchetti kvalifikatsioon oleks täidetud.
Chiocchetti ametisse määramise vastu on palju poliitikuid. Roheliste asepresident Heidi Hautala proovis takistada uue poliitikaosakonna loomist.
"Rohelised nõuavad, et uue peasekretäri ametisse nimetamisel järgitaks kõiki reegleid. Samuti nõuame, et ametisse määratakse inimene, kellel on olemas kvalifikatsioon," ütles roheliste parlamendisaadik Daniel Freund.
Ühe ametniku sõnul luuakse uus osakond lihtsalt sellepärast, et vasakpoolsed saaksid pirukast oma osa. Uue osakonna bürokraadid saavad hästi tasustatud.
Mõned europarlamendi liikmed on kriitilised ka Chiocchetti mineviku suhtes ja tema võimetes tulla toime parlamendi administratsiooni juhtimisel. Selle suurus on umbes kaheksa tuhat inimest.
Chiocchetti oli varem Itaalia poliitiku Marcello Dell'Utri assistent, kes mõisteti Sitsiilia maffiaga seotud sidemete tõttu seitsmeks aastaks vangi. Chiocchettit pole korruptsioonis süüdistatud. | Politico: europarlamendi uus peasekretär määratakse ametisse tagatoa kaudu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta lõpus lahkub ametist peasekretär Klaus Welle, kolm fraktsiooni tahavad tema asendajaks määrata Alessandro Chiocchettit, teatas Politico.
Chiocchetti on praegu Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola kabinetijuht.
Welle oli peasekretär 13 aastat ja muutis selle ametikoha oluliseks võimukeskuseks. Tema juhtimisel koostati parlamendi päevakorda ja määrati ametisse tähtsaid bürokraate.
Euroopa Rahvapartei (EPP) tahab Welle positsiooni täita oma inimesega. Tegemist on suurima europarlamendi fraktsiooniga." Nüüd on tekkimas kolmepoolne tehing, kus osalevad EPP, liberaalide fraktsioon Renew Europe ja vasakpoolsed," ütlesid asjaga kursis inimesed.
Selle tehingu raames saaks peasekretäriks Chiocchetti ja parlamendis loodakse uus poliitikaosakond. Seda hakkaksid juhtima vasakpoolsed. Samuti vähendatakse peasekretäri ametikoha kriteeriume, et Chiocchetti kvalifikatsioon oleks täidetud.
Chiocchetti ametisse määramise vastu on palju poliitikuid. Roheliste asepresident Heidi Hautala proovis takistada uue poliitikaosakonna loomist.
"Rohelised nõuavad, et uue peasekretäri ametisse nimetamisel järgitaks kõiki reegleid. Samuti nõuame, et ametisse määratakse inimene, kellel on olemas kvalifikatsioon," ütles roheliste parlamendisaadik Daniel Freund.
Ühe ametniku sõnul luuakse uus osakond lihtsalt sellepärast, et vasakpoolsed saaksid pirukast oma osa. Uue osakonna bürokraadid saavad hästi tasustatud.
Mõned europarlamendi liikmed on kriitilised ka Chiocchetti mineviku suhtes ja tema võimetes tulla toime parlamendi administratsiooni juhtimisel. Selle suurus on umbes kaheksa tuhat inimest.
Chiocchetti oli varem Itaalia poliitiku Marcello Dell'Utri assistent, kes mõisteti Sitsiilia maffiaga seotud sidemete tõttu seitsmeks aastaks vangi. Chiocchettit pole korruptsioonis süüdistatud.
### Response:
Politico: europarlamendi uus peasekretär määratakse ametisse tagatoa kaudu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljutine piirangute tume pilv pea kohal, sai üheks tingimuseks teose teisaldatavus, mis ei vajaks ülesehitamiseks kunstniku enda kohalesõitu. Ühelt poolt on see vastus viimaste aastate kunstivälja priiskavust survestavale kriitikale ning teisalt maandas riske, kus ootamatud reisikeelud võiksid viimasel hetkel kahjustada väljapaneku kogukomplekti.
Kui skulptuuri transportimiseks on vaja ehitada tugev kast ja sellega laevade-rekkate abil pool tiiru maakerale peale teha, saab videoteose pilve laadida. Samas olin üllatunud, et kõik seitse kuraatorit tõstsid oma lemmikuna esile just audiovisuaalset loomingut. Enamasti ei anna ma kergekäeliselt lubadust peegeldada meediasse näituseid, mille valdavas osas moodustavad videod. Kui kontakt klassikalises mõttes füüsiliste objektidega, nagu skulptuurid, püsib niikaua kuniks tähelepanu või huvi jagub, siis video võtab teatrile või kinole omaselt su aja enda hallata. Sa kas süvened või kaotad.
Iga kord näitusel videot märgates liigun vaikselt palvetades infosildi juurde, lootuses, et tegu poleks rohkem kui viie minuti pikkuse teosega. Kui oled lubanud toidu kohta arvamust avaldada, tuleb ka kogu pläust ära süüa ja läbi seedida. Selle näituse vitsutamiseks kulus mul kusagil kaks ja pool tundi, aga endalegi üllatuslikult pidin end vägisi ekraani ette naelutama vaid Hannah Blacki teose puhul. Lihtsalt esteetika ja sisu edastamise viis ei resoneerinud minuga. Samas Cyprien Gaillardi läbiväristavatest bassilainetest saadetud analoogfilmi, Jonna Kina ootamatu vaatenurgaga loojutustamist ja Lucia Nimcova karmi Karpaadi mägiräppi vaatasin koduvalt.
Teosed ei moodusta kontseptuaalset tervikut ja see pole ka olnud Raudsepa soov. Pigem on tegu väga kvaliteetse kunstimaailma Youtube´i diskoga, kus iga kuraator on pannud peale oma lemmikloo. Seetõttu oleks kunstnike suhtes ülekohtune katse pressida iga video sisuline tagasiside ERR-i poolt minu käsutusse usaldatud 3000 tähemärgi sisse.
See, mis ühelt poolt mõjub seosetu kakofooniana toimib teisalt sarnasest põlvkonnast pärit kunstitöötajate suurepärase portreeloona. Iga teos on paratamatult ka kuraatori enda nägu. Nagu räpib Eminem "Look / if you had one shot / or one opportunity...", siis valid end esindama just endanäolise teose. Umbes nagu valimistel hääletades, kus pead sedelile märkima nime, kes on olemuselt ja mõttemaailmalt kõige enam sinu sarnane.
Üks, mida EKKM-i puhul imetlen, on julgus usaldada külaliskuraatorit või kunstnikku. Võimalus täita kõik kolm korrust oma visiooniga on üsnagi suur amps. See hirmutab, aga samas täidab vastutaja loomingulise pingega. Põrumine on avatud otsingulise suhtumise paratamatu kaasnähtus, kuid isegi hea idee suurejooneline läbikukkumine on märksa põnevam kui turvaline kindlapealeminek. See on arvatavasti üheks põhjuseks, miks südasuvisel ajal EKKM-i maja vähemalt minu sealviibitud tundidel rahvast suhteliselt täis oli.
Tundub, et viimastel aastatel on EKKM-i suvises kavas vähemalt üks projekt, kus tegetakse kuraatoripraktikate mõtestamisega, andes võimaluse terviku kokkupanijal end uue nurga alt avada. Sedasi muutusid kunstiteosed Marten Esko kureeritud "Tiiger ruumis" näitusel kuraatori poolseteks loomingulisteks töövahenditeks, mille abil illustreerida oma Bataille filosoofiale tuginevaid seisukohti või toimusid kogudenäitusel Maarin Mürki ja Henri Hüti RESKRIPTI ringkäigud. Mõnikord mind hirmutavad suured ühe teema kesksed näitused, isegi kui iga järgmise teosega avaneb sama hulktahuka uus külg. Meel väsib ja tekib küllastumus. Tänu "Valitud hittide" eriilmelistele teemadele ja empaatilistele videopikkustele, suutis isegi minusuguse videopõlguri tähelepanu läbi kõigi kolme korruse ergas püsida. | Arvustus. EKKM-i "Greatest hits" ehk kuraatorite Youtube´i disko | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljutine piirangute tume pilv pea kohal, sai üheks tingimuseks teose teisaldatavus, mis ei vajaks ülesehitamiseks kunstniku enda kohalesõitu. Ühelt poolt on see vastus viimaste aastate kunstivälja priiskavust survestavale kriitikale ning teisalt maandas riske, kus ootamatud reisikeelud võiksid viimasel hetkel kahjustada väljapaneku kogukomplekti.
Kui skulptuuri transportimiseks on vaja ehitada tugev kast ja sellega laevade-rekkate abil pool tiiru maakerale peale teha, saab videoteose pilve laadida. Samas olin üllatunud, et kõik seitse kuraatorit tõstsid oma lemmikuna esile just audiovisuaalset loomingut. Enamasti ei anna ma kergekäeliselt lubadust peegeldada meediasse näituseid, mille valdavas osas moodustavad videod. Kui kontakt klassikalises mõttes füüsiliste objektidega, nagu skulptuurid, püsib niikaua kuniks tähelepanu või huvi jagub, siis video võtab teatrile või kinole omaselt su aja enda hallata. Sa kas süvened või kaotad.
Iga kord näitusel videot märgates liigun vaikselt palvetades infosildi juurde, lootuses, et tegu poleks rohkem kui viie minuti pikkuse teosega. Kui oled lubanud toidu kohta arvamust avaldada, tuleb ka kogu pläust ära süüa ja läbi seedida. Selle näituse vitsutamiseks kulus mul kusagil kaks ja pool tundi, aga endalegi üllatuslikult pidin end vägisi ekraani ette naelutama vaid Hannah Blacki teose puhul. Lihtsalt esteetika ja sisu edastamise viis ei resoneerinud minuga. Samas Cyprien Gaillardi läbiväristavatest bassilainetest saadetud analoogfilmi, Jonna Kina ootamatu vaatenurgaga loojutustamist ja Lucia Nimcova karmi Karpaadi mägiräppi vaatasin koduvalt.
Teosed ei moodusta kontseptuaalset tervikut ja see pole ka olnud Raudsepa soov. Pigem on tegu väga kvaliteetse kunstimaailma Youtube´i diskoga, kus iga kuraator on pannud peale oma lemmikloo. Seetõttu oleks kunstnike suhtes ülekohtune katse pressida iga video sisuline tagasiside ERR-i poolt minu käsutusse usaldatud 3000 tähemärgi sisse.
See, mis ühelt poolt mõjub seosetu kakofooniana toimib teisalt sarnasest põlvkonnast pärit kunstitöötajate suurepärase portreeloona. Iga teos on paratamatult ka kuraatori enda nägu. Nagu räpib Eminem "Look / if you had one shot / or one opportunity...", siis valid end esindama just endanäolise teose. Umbes nagu valimistel hääletades, kus pead sedelile märkima nime, kes on olemuselt ja mõttemaailmalt kõige enam sinu sarnane.
Üks, mida EKKM-i puhul imetlen, on julgus usaldada külaliskuraatorit või kunstnikku. Võimalus täita kõik kolm korrust oma visiooniga on üsnagi suur amps. See hirmutab, aga samas täidab vastutaja loomingulise pingega. Põrumine on avatud otsingulise suhtumise paratamatu kaasnähtus, kuid isegi hea idee suurejooneline läbikukkumine on märksa põnevam kui turvaline kindlapealeminek. See on arvatavasti üheks põhjuseks, miks südasuvisel ajal EKKM-i maja vähemalt minu sealviibitud tundidel rahvast suhteliselt täis oli.
Tundub, et viimastel aastatel on EKKM-i suvises kavas vähemalt üks projekt, kus tegetakse kuraatoripraktikate mõtestamisega, andes võimaluse terviku kokkupanijal end uue nurga alt avada. Sedasi muutusid kunstiteosed Marten Esko kureeritud "Tiiger ruumis" näitusel kuraatori poolseteks loomingulisteks töövahenditeks, mille abil illustreerida oma Bataille filosoofiale tuginevaid seisukohti või toimusid kogudenäitusel Maarin Mürki ja Henri Hüti RESKRIPTI ringkäigud. Mõnikord mind hirmutavad suured ühe teema kesksed näitused, isegi kui iga järgmise teosega avaneb sama hulktahuka uus külg. Meel väsib ja tekib küllastumus. Tänu "Valitud hittide" eriilmelistele teemadele ja empaatilistele videopikkustele, suutis isegi minusuguse videopõlguri tähelepanu läbi kõigi kolme korruse ergas püsida.
### Response:
Arvustus. EKKM-i "Greatest hits" ehk kuraatorite Youtube´i disko |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aga meie ja meid ümbritsev maailm on imeline, kui mitte öelda ulmeline. Eestis oli inflatsioon juunis Eurostati andmetel 22 protsenti versus eurotsooni keskmine 8,6 protsenti. Sõja tingimustes peame järsult suurendama kaitsekulusid ja kindlustama oma piiri. Meil on süvenev vaesus ning regionaalne varanduslik diferentseerumine. Praeguses turumajandusfaasis kapital koguneb väheste kätte ning üle poole elanikest elab suhtelises vaesuses.
Eurotsooni liikmena peame arvestama, et euro on vajunud võrreldes dollariga sügavasse auku. Vale strateegiaga rohepöörde järelmid on kohutavad. Bütsantslik Venemaa vilistab läänelikele väärtustele. Sügisel ilmselgelt vanad ja uued viirused tõstavad uue hooga pead.
Euroopa Keskpank ilmselt lõpetab ülisuures mahus eurode emiteerimise riikide võlakirjade ostmise näol ning juulis suurendab baasintresside määrasid. Aga mida Euroopa Keskpank ja tema filiaal siin - Eesti Pank meile ei räägi, on see, et eurotsooni suure inflatsiooni peamine põhjus on Euroopa Keskpanga viimaste aastate massiivne rahatrükk ehk kvantitatiivne lõdvendamine (quantitative easing). Ilmselgelt mindi taotluses tõsta inflatsioon keskmiselt kahe protsendini üle ääre ehk raha pakkumine ületas tuntavalt raha nõudlust. Ja lõpuks jõudis see raha läbi finantssüsteemi kanalite reaalmajandusse.
Inflatsioon lööb eelkõige vaesemaid ja juurde trükitav raha koguneb sinna, kus seda juba on ehk vaesumine süveneb ja varaline diferentseerumine suureneb.
Kõik need kuhjuvad kriisid summa summarum loovad globaalse majanduskriisi, mille ilmingud on iga kord uued. Sisenedes üleüldisse majanduskriisi peame leidma tasakaalu riigieelarve kulude ja tulude vahel ning mõistlikult suurendama riigivõla määra.
Aga kuidas toimetada meie majandusega edasi? Kuigi Maastrichti kriteeriumid ei kehtinud enam isegi enne tervishoiukriisi, siis peaksime liikuma jõuliselt lähemale eurotsooni keskmisele laenukoormnusele, mis on ca 70 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Olgugi, et suured majandusriigid ei suuda enam kunagi lõplikult laene tagastada, vaid lihtsalt teenindavad laene, peame targalt uut laenuraha kasutama.
Eelkõige tuleb investeerida haridusse, teadusesse, samas mitte betooni, samuti teedesse ning virtuaalsetesse ühendustesse laiemalt, sest majandusstruktuurid muutvad jõuliselt tänu rohepöördele ning praegusele ja võimalikele tulevastele tervihoiukriisidele.
Näib, et uus koalitsioon võtab kohustusi ligi miljardi ulatuses, mis on eelarve kuludest kaheksa protsenti, kusjuures siiani istuv peaminister deklareerib, et makse ei kavatseta tõsta! Aga missugustest allikatest siis tuleb see raha?
Ainukesed võimalused on riigisektori võlamäära ja riigieelarve defitsiidi suurendamine ning mõningal määral inflatsioonist tulenevate maksude ülelaekumine.
Tundub, et oleme jõudnud kriitilisesse punkti, kus peame hakkama läbi viima kaua leierdatud sisulisi reforme, eelkõige riigi kulude juhtimise vallas.
Esiteks, tuleb vähendada avaliku teenistuse kulusid, mis on meie igapäevaelu ja majanduse kõrge reguleerimise tulemus.
Teiseks, tuleb läbi viia regionaalne reform, vähendades valitavate omavalitsuste hulka umbes kahekümnele ja jättes neile rohkem seal teenitavaid tulusid.
Kolmandaks, viia läbi maksureform, suurendades varamakse, vähendades tööjõumakse, viies sisse käibemaksude erisusi. Suunatud meetmetega tuleb aidata vähemkindlustatuid.
Neljandaks, tuleb teostada riigieelarve revisjon, muuta see läbipaistvaks ning vabaneda mõttetutest, ajalukku jäänud kuludest.
Järjest rohkem hakkab tunduma, et hakkame meile harjumuspärasest turumajandusfaasist, mida ilmestasid pidev majanduskasv ja inflatsiooni mõneprotsendine määr, liikuma hoopis teise faasi, mille karakteristikud on kontrollimatu massiivne rahatrükk, riikide suured ja mitte kunagi tagasi makstavad võlad, riigieelarvete suured defitsiidid, baasintresside nulli lähedal hoidmine, riigikapitalismi suurendamine, riikide ja nende ühenduste aktiivne sekkumine reaalmajandusse ja kõige selle tulemusena harjumatult kõrge inflatsioonimäär.
Siinjuures on oluline, et tuntavalt puuduvad praktikale tuginevad majandusteooriad, kuidas uues turumajanduse faasis peaksid valitsused ja keskpangad toimetama, faasis, kus võib hakata täheldama stagflatsiooni ehk majandussurutise ja pidevalt kõrge inflatsiooni kooseksisteerimise elemente. Stagflatsiooniga võib kaasneda ka kõrge tööpuudus, mille põhjendamine valitsuste poolt rahvale on olnud läbi aegade üsna keeruline ning võib viia masside rahulolematuse kasvule. Loodame, et seda ei juhtu eurotsooni kõige kõrgema inflatsiooniga riigis – Eestis! | Toomas Peterson: riigi kulude juhtimine vajab pööret | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aga meie ja meid ümbritsev maailm on imeline, kui mitte öelda ulmeline. Eestis oli inflatsioon juunis Eurostati andmetel 22 protsenti versus eurotsooni keskmine 8,6 protsenti. Sõja tingimustes peame järsult suurendama kaitsekulusid ja kindlustama oma piiri. Meil on süvenev vaesus ning regionaalne varanduslik diferentseerumine. Praeguses turumajandusfaasis kapital koguneb väheste kätte ning üle poole elanikest elab suhtelises vaesuses.
Eurotsooni liikmena peame arvestama, et euro on vajunud võrreldes dollariga sügavasse auku. Vale strateegiaga rohepöörde järelmid on kohutavad. Bütsantslik Venemaa vilistab läänelikele väärtustele. Sügisel ilmselgelt vanad ja uued viirused tõstavad uue hooga pead.
Euroopa Keskpank ilmselt lõpetab ülisuures mahus eurode emiteerimise riikide võlakirjade ostmise näol ning juulis suurendab baasintresside määrasid. Aga mida Euroopa Keskpank ja tema filiaal siin - Eesti Pank meile ei räägi, on see, et eurotsooni suure inflatsiooni peamine põhjus on Euroopa Keskpanga viimaste aastate massiivne rahatrükk ehk kvantitatiivne lõdvendamine (quantitative easing). Ilmselgelt mindi taotluses tõsta inflatsioon keskmiselt kahe protsendini üle ääre ehk raha pakkumine ületas tuntavalt raha nõudlust. Ja lõpuks jõudis see raha läbi finantssüsteemi kanalite reaalmajandusse.
Inflatsioon lööb eelkõige vaesemaid ja juurde trükitav raha koguneb sinna, kus seda juba on ehk vaesumine süveneb ja varaline diferentseerumine suureneb.
Kõik need kuhjuvad kriisid summa summarum loovad globaalse majanduskriisi, mille ilmingud on iga kord uued. Sisenedes üleüldisse majanduskriisi peame leidma tasakaalu riigieelarve kulude ja tulude vahel ning mõistlikult suurendama riigivõla määra.
Aga kuidas toimetada meie majandusega edasi? Kuigi Maastrichti kriteeriumid ei kehtinud enam isegi enne tervishoiukriisi, siis peaksime liikuma jõuliselt lähemale eurotsooni keskmisele laenukoormnusele, mis on ca 70 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Olgugi, et suured majandusriigid ei suuda enam kunagi lõplikult laene tagastada, vaid lihtsalt teenindavad laene, peame targalt uut laenuraha kasutama.
Eelkõige tuleb investeerida haridusse, teadusesse, samas mitte betooni, samuti teedesse ning virtuaalsetesse ühendustesse laiemalt, sest majandusstruktuurid muutvad jõuliselt tänu rohepöördele ning praegusele ja võimalikele tulevastele tervihoiukriisidele.
Näib, et uus koalitsioon võtab kohustusi ligi miljardi ulatuses, mis on eelarve kuludest kaheksa protsenti, kusjuures siiani istuv peaminister deklareerib, et makse ei kavatseta tõsta! Aga missugustest allikatest siis tuleb see raha?
Ainukesed võimalused on riigisektori võlamäära ja riigieelarve defitsiidi suurendamine ning mõningal määral inflatsioonist tulenevate maksude ülelaekumine.
Tundub, et oleme jõudnud kriitilisesse punkti, kus peame hakkama läbi viima kaua leierdatud sisulisi reforme, eelkõige riigi kulude juhtimise vallas.
Esiteks, tuleb vähendada avaliku teenistuse kulusid, mis on meie igapäevaelu ja majanduse kõrge reguleerimise tulemus.
Teiseks, tuleb läbi viia regionaalne reform, vähendades valitavate omavalitsuste hulka umbes kahekümnele ja jättes neile rohkem seal teenitavaid tulusid.
Kolmandaks, viia läbi maksureform, suurendades varamakse, vähendades tööjõumakse, viies sisse käibemaksude erisusi. Suunatud meetmetega tuleb aidata vähemkindlustatuid.
Neljandaks, tuleb teostada riigieelarve revisjon, muuta see läbipaistvaks ning vabaneda mõttetutest, ajalukku jäänud kuludest.
Järjest rohkem hakkab tunduma, et hakkame meile harjumuspärasest turumajandusfaasist, mida ilmestasid pidev majanduskasv ja inflatsiooni mõneprotsendine määr, liikuma hoopis teise faasi, mille karakteristikud on kontrollimatu massiivne rahatrükk, riikide suured ja mitte kunagi tagasi makstavad võlad, riigieelarvete suured defitsiidid, baasintresside nulli lähedal hoidmine, riigikapitalismi suurendamine, riikide ja nende ühenduste aktiivne sekkumine reaalmajandusse ja kõige selle tulemusena harjumatult kõrge inflatsioonimäär.
Siinjuures on oluline, et tuntavalt puuduvad praktikale tuginevad majandusteooriad, kuidas uues turumajanduse faasis peaksid valitsused ja keskpangad toimetama, faasis, kus võib hakata täheldama stagflatsiooni ehk majandussurutise ja pidevalt kõrge inflatsiooni kooseksisteerimise elemente. Stagflatsiooniga võib kaasneda ka kõrge tööpuudus, mille põhjendamine valitsuste poolt rahvale on olnud läbi aegade üsna keeruline ning võib viia masside rahulolematuse kasvule. Loodame, et seda ei juhtu eurotsooni kõige kõrgema inflatsiooniga riigis – Eestis!
### Response:
Toomas Peterson: riigi kulude juhtimine vajab pööret |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Michael Köhlmeieri (sünd. 1949) "Idüll uppuva koeraga" viitab Thomas Manni jutustusele "Peremees ja koer" ja rullub lahti lumme mattunud idüllilises Alpi linnakeses, millest käib üle kevadine fööntuul. Kirjanik ja talle külla tulnud toimetaja, kes on pärast aastatepikkust koostööd endalegi ootamatult äsja sinasõpruse sõlminud, kohtuvad jalutuskäigul musta koeraga. Kohtumine muudab ühe mehe piiritult õnnelikuks, teisele aga näib andvat vihje, kuidas panna sõnadesse tütre kaotamise lugu.
Katkend:
Siis saabus ka dr Beer oma jalutuskäigult tagasi. Ta oli heas tujus, suisa õnnelik; embas Monikat, võttis Monika näo oma käte vahele ja tema silmad valgusid vett täis. Ta oli kolm tundi ära olnud.
Ja ta tõi kaasa ühe loo.
"Uskumatu lugu!"
Juba jalanõusid ära võttes hakkas ta jutustama.
Kui ta oli kõndinud minu kirjeldatud teed mööda, mis kulgeb kiirteega paralleelselt, oli ta juba eemalt näinud ühte koera.
"Minu jalutuskäikudel juhtub seda ikka. Enamasti pole sellest lugu. Hüüan omanikule, et ta looma rihma otsa paneks. Leidub küll ka selliseid, kes tahavad midagi tõestada, kuid enamik on rahumeelsed nagu nende koeradki."
Sellel koeral polnud omanikku.
Olgu ette öeldud: ta kardab koeri. Ta kardab neid juba lapsest saati. Ta ei tea miks. Pole ühtegi põhjust, ühtegi traumaatilist kogemust. Koerad loomulikult tajuvad seda. Üks hea koeratundja kirjeldas talle kord koera ajus toimuvaid reaktsioone järgnevalt: koer haistab hirmu, ta teab – mida iganes teadmine koera puhul ka ei tähendaks –, kuidas ta ise reageeriks hirmu korral, nimelt: kui on veel võimalus põgeneda, jookseks ta ära, kui seda võimalust enam pole, ta ründaks; ja nüüd kannab koer selle mustri üle inimesele: seal on inimene, kes kardab, põgenemiseks on juba liiga hilja, selleks on ta liiga lähedal, ta ei suuda nii kiiresti joosta nagu mina, koer, seega on inimene valmis ründama, ole valvel. Kui ka koeral põgenemisvõimalust enam pole, püüab ta inimese arvatavat rünnakut ennetada.
"See koeratundja selgitas küll mulle neid seoseid," naeris dr Beer püüdlikult ja veidi hüsteeriliseltki ning katkestas oma jutu, tõmmates sügavasti hinge, sest oli vahepeal hakanud niimoodi hingeldama, et sai juttu jätkata mitte enam lause-, vaid sõnahaaval, "ja ma tean seda kõike, kuid ma pole sugugi julgemaks läinud. Aga nii oli see kuni tänase päevani. Nüüdsest peale ei karda ma enam koeri. Mitte kunagi enam."
Koer ei kavatsenudki dr Beeri nähes põgeneda, vastupidi, koer jooksis tema poole. Koer oli temast veel vaid umbes viiekümne meetri kaugusel; mida lähemale koer tuli, seda kiiremini ta jooksis, nagu oleks teda oodanud. Dr Beer jäi seisma, lootes, et kusagilt ilmub kohe välja koeraomanik, mis oli siiski väga ebatõenäoline, sest ümberringi oli avatud vaade: vasakut kätt võrktara taga kulges kiirtee, seal ei kasvanud ühtegi puud ega põõsast, paremat kätt tee ja Vana-Reini-äärse põõsastiku vahel laius põld, mis nüüd oli valge puhas maariba, kust varblanegi oleks juba eemalt näha olnud.
Kui koer oli jõudnud temast vaid paari hüppe kaugusele, viskas ta esmalt oma matkakoti (selle lambanahkse) üle tara, ronis siis ise järele ja hüppas teisele poole lumme.
Ootas, kuni koer tarani jõudis.
"Ma ei tunne koeratõuge. Kas teie teete neil vahet?"
Meil on olnud kassid, sellest on juba aastaid möödas. Viimase nimi oli Pnin ja ta sai selle professori järgi Vladimir Nabokovi romaanist, mida Monika parasjagu luges, kui kass meie juurde tuli. Pnin oli Lorenzi lemmik, magas tema vooditeki peal. Ühel päeval oli ta jälle läinud. Sõbrad soovitasid meil koera võtta, sest koeral oleks meie juures hea, jalutajad, nagu me oleme, ja meile mõjuks koer samuti hästi, igavene laps nii-öelda… Mõelda ju võib. Aga üksnes mõelda.
"Ei, me ei tunne koeratõuge," ütlesin.
"Taks, spits, lambakoer, pitbullterjer, rotveiler, dobermann, appenzelli alpi karjakoer, bernhardiin, kokkerspanjel," loetles Monika koketselt.
See oli suur must koer laia selja ja lühikese karvaga, pea peal pruunid laigud, sekka pisut valget. Ja tal oli pikk tugev saba. Koer tuli tara äärde, jäi dr Beeri ette seisma. Haugatas tasakesi. Liputas saba. Algul väheke. Ja kui dr Beer tema ette kükitas, siis väga ägedalt.
Dr Beer ütles: "Ma kardan sind. Kas ma pean sind kartma?" Ta ütles seda veel kord, aeglasemalt ja iga sõna rõhutades, nagu oleks koer välismaalane. "Kas ma pean sind kartma? Pean ma sind kartma?" Järjest tasasema häälega, kuni liigutas veel vaid huuli.
Koer matsutas lõugu, haigutas ja tammus ühe koha peal, langetas pea, sirutas esikäpad välja, nagu tahaks kummardada, urises, mis kõlas pigem mörinana, igatahes mitte tigedalt, haigutas veel korra, vaatas silmi pilukile kiskudes kõrvale. Aga ta käitus sel moel üksnes niikaua, kui kuulis dr Beeri häält; niipea kui too vait jäi, ajas koer end püsti, seisis rahulikult, üksnes saba liikus aeglaselt edasi-tagasi.
Kiirteelt kostis lakkamatut liiklusmüra. Jalutusteel polnud näha hingelistki. Põllul ka mitte, niisamuti rajal, mis kulges piki jõeäärset põõsastikku.
"Kelle oma sa oled? Kus on sinu peremees? Või sinu perenaine? Või käid sa päris üksi jalutamas?"
Koer haigutas jälle, tõmbas keelega üle nina, tatsas käppadel oma tantsu.
"Mine ära! Jäta mind rahule! Siis jätan ma sinu ka rahule. Mine sina sinnapoole, ma lähen teisele poole. Ma ei tea, kus on su peremees või perenaine."
Dr Beer tõusis ja sammus piki tara läbi märja lume. Koer istus, nagu oleks talle selleks käsk antud. Kui dr Beer ümber pööras, nägi ta, et koer vaatab talle järele. Ta jäi seisma, koer ei liigutanud ennast. Ta hüüdis – hüüdis midagi sellist nagu hei! – ja koer jooksis tema juurde.
"Ma ei ole sinu peremees. Ära käitu niimoodi, nagu oleksin sinu peremees! Ma ei taha seda. Sul pole põhjust minule kuuletuda. Mine ära või istu pealegi, tee, mis tahad, aga mitte seda, mida mina tahan!"
Talle meenusid targad koerad lapsepõlve ja noorusaja teleseriaalidest – Lassie, Rin Tin Tin –, kes pea igas seerias pidid abi toomiseks traavima üle kivide ja okaspõõsaste, läbi ojade ja metsade ning siis juhmile inimesele suure vaevaga selgeks tegema, et üks ligimene on kusagil suures ohus ja ootab päästmist. Inimene on rumal, koer tark; tihtilugu: inimene on kuri, koer hea. | Loe katkendit Michael Köhlmeieri jutustusest "Idüll uppuva koeraga" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Michael Köhlmeieri (sünd. 1949) "Idüll uppuva koeraga" viitab Thomas Manni jutustusele "Peremees ja koer" ja rullub lahti lumme mattunud idüllilises Alpi linnakeses, millest käib üle kevadine fööntuul. Kirjanik ja talle külla tulnud toimetaja, kes on pärast aastatepikkust koostööd endalegi ootamatult äsja sinasõpruse sõlminud, kohtuvad jalutuskäigul musta koeraga. Kohtumine muudab ühe mehe piiritult õnnelikuks, teisele aga näib andvat vihje, kuidas panna sõnadesse tütre kaotamise lugu.
Katkend:
Siis saabus ka dr Beer oma jalutuskäigult tagasi. Ta oli heas tujus, suisa õnnelik; embas Monikat, võttis Monika näo oma käte vahele ja tema silmad valgusid vett täis. Ta oli kolm tundi ära olnud.
Ja ta tõi kaasa ühe loo.
"Uskumatu lugu!"
Juba jalanõusid ära võttes hakkas ta jutustama.
Kui ta oli kõndinud minu kirjeldatud teed mööda, mis kulgeb kiirteega paralleelselt, oli ta juba eemalt näinud ühte koera.
"Minu jalutuskäikudel juhtub seda ikka. Enamasti pole sellest lugu. Hüüan omanikule, et ta looma rihma otsa paneks. Leidub küll ka selliseid, kes tahavad midagi tõestada, kuid enamik on rahumeelsed nagu nende koeradki."
Sellel koeral polnud omanikku.
Olgu ette öeldud: ta kardab koeri. Ta kardab neid juba lapsest saati. Ta ei tea miks. Pole ühtegi põhjust, ühtegi traumaatilist kogemust. Koerad loomulikult tajuvad seda. Üks hea koeratundja kirjeldas talle kord koera ajus toimuvaid reaktsioone järgnevalt: koer haistab hirmu, ta teab – mida iganes teadmine koera puhul ka ei tähendaks –, kuidas ta ise reageeriks hirmu korral, nimelt: kui on veel võimalus põgeneda, jookseks ta ära, kui seda võimalust enam pole, ta ründaks; ja nüüd kannab koer selle mustri üle inimesele: seal on inimene, kes kardab, põgenemiseks on juba liiga hilja, selleks on ta liiga lähedal, ta ei suuda nii kiiresti joosta nagu mina, koer, seega on inimene valmis ründama, ole valvel. Kui ka koeral põgenemisvõimalust enam pole, püüab ta inimese arvatavat rünnakut ennetada.
"See koeratundja selgitas küll mulle neid seoseid," naeris dr Beer püüdlikult ja veidi hüsteeriliseltki ning katkestas oma jutu, tõmmates sügavasti hinge, sest oli vahepeal hakanud niimoodi hingeldama, et sai juttu jätkata mitte enam lause-, vaid sõnahaaval, "ja ma tean seda kõike, kuid ma pole sugugi julgemaks läinud. Aga nii oli see kuni tänase päevani. Nüüdsest peale ei karda ma enam koeri. Mitte kunagi enam."
Koer ei kavatsenudki dr Beeri nähes põgeneda, vastupidi, koer jooksis tema poole. Koer oli temast veel vaid umbes viiekümne meetri kaugusel; mida lähemale koer tuli, seda kiiremini ta jooksis, nagu oleks teda oodanud. Dr Beer jäi seisma, lootes, et kusagilt ilmub kohe välja koeraomanik, mis oli siiski väga ebatõenäoline, sest ümberringi oli avatud vaade: vasakut kätt võrktara taga kulges kiirtee, seal ei kasvanud ühtegi puud ega põõsast, paremat kätt tee ja Vana-Reini-äärse põõsastiku vahel laius põld, mis nüüd oli valge puhas maariba, kust varblanegi oleks juba eemalt näha olnud.
Kui koer oli jõudnud temast vaid paari hüppe kaugusele, viskas ta esmalt oma matkakoti (selle lambanahkse) üle tara, ronis siis ise järele ja hüppas teisele poole lumme.
Ootas, kuni koer tarani jõudis.
"Ma ei tunne koeratõuge. Kas teie teete neil vahet?"
Meil on olnud kassid, sellest on juba aastaid möödas. Viimase nimi oli Pnin ja ta sai selle professori järgi Vladimir Nabokovi romaanist, mida Monika parasjagu luges, kui kass meie juurde tuli. Pnin oli Lorenzi lemmik, magas tema vooditeki peal. Ühel päeval oli ta jälle läinud. Sõbrad soovitasid meil koera võtta, sest koeral oleks meie juures hea, jalutajad, nagu me oleme, ja meile mõjuks koer samuti hästi, igavene laps nii-öelda… Mõelda ju võib. Aga üksnes mõelda.
"Ei, me ei tunne koeratõuge," ütlesin.
"Taks, spits, lambakoer, pitbullterjer, rotveiler, dobermann, appenzelli alpi karjakoer, bernhardiin, kokkerspanjel," loetles Monika koketselt.
See oli suur must koer laia selja ja lühikese karvaga, pea peal pruunid laigud, sekka pisut valget. Ja tal oli pikk tugev saba. Koer tuli tara äärde, jäi dr Beeri ette seisma. Haugatas tasakesi. Liputas saba. Algul väheke. Ja kui dr Beer tema ette kükitas, siis väga ägedalt.
Dr Beer ütles: "Ma kardan sind. Kas ma pean sind kartma?" Ta ütles seda veel kord, aeglasemalt ja iga sõna rõhutades, nagu oleks koer välismaalane. "Kas ma pean sind kartma? Pean ma sind kartma?" Järjest tasasema häälega, kuni liigutas veel vaid huuli.
Koer matsutas lõugu, haigutas ja tammus ühe koha peal, langetas pea, sirutas esikäpad välja, nagu tahaks kummardada, urises, mis kõlas pigem mörinana, igatahes mitte tigedalt, haigutas veel korra, vaatas silmi pilukile kiskudes kõrvale. Aga ta käitus sel moel üksnes niikaua, kui kuulis dr Beeri häält; niipea kui too vait jäi, ajas koer end püsti, seisis rahulikult, üksnes saba liikus aeglaselt edasi-tagasi.
Kiirteelt kostis lakkamatut liiklusmüra. Jalutusteel polnud näha hingelistki. Põllul ka mitte, niisamuti rajal, mis kulges piki jõeäärset põõsastikku.
"Kelle oma sa oled? Kus on sinu peremees? Või sinu perenaine? Või käid sa päris üksi jalutamas?"
Koer haigutas jälle, tõmbas keelega üle nina, tatsas käppadel oma tantsu.
"Mine ära! Jäta mind rahule! Siis jätan ma sinu ka rahule. Mine sina sinnapoole, ma lähen teisele poole. Ma ei tea, kus on su peremees või perenaine."
Dr Beer tõusis ja sammus piki tara läbi märja lume. Koer istus, nagu oleks talle selleks käsk antud. Kui dr Beer ümber pööras, nägi ta, et koer vaatab talle järele. Ta jäi seisma, koer ei liigutanud ennast. Ta hüüdis – hüüdis midagi sellist nagu hei! – ja koer jooksis tema juurde.
"Ma ei ole sinu peremees. Ära käitu niimoodi, nagu oleksin sinu peremees! Ma ei taha seda. Sul pole põhjust minule kuuletuda. Mine ära või istu pealegi, tee, mis tahad, aga mitte seda, mida mina tahan!"
Talle meenusid targad koerad lapsepõlve ja noorusaja teleseriaalidest – Lassie, Rin Tin Tin –, kes pea igas seerias pidid abi toomiseks traavima üle kivide ja okaspõõsaste, läbi ojade ja metsade ning siis juhmile inimesele suure vaevaga selgeks tegema, et üks ligimene on kusagil suures ohus ja ootab päästmist. Inimene on rumal, koer tark; tihtilugu: inimene on kuri, koer hea.
### Response:
Loe katkendit Michael Köhlmeieri jutustusest "Idüll uppuva koeraga" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajateenistusest kõrvalehiilimise süüdistuse tõttu Venemaal tagaotsitavaks kuulutatud Kaprizov on The Athleticu andmetel üritanud kaks korda USA-sse siseneda. Seal ootab teda koduklubi Minnesota Wild, kellega Kaprizov sõlmis möödunud suvel viieaastase lepingu.
Esimest korda proovis Kaprizov riiki siseneda Dubai kaudu, kuid üle piiri teda ei lubatud. Teisel korral reisis ta Kariibi saarte kaudu, kuid ka siis ei lubatud Vene hokitähel USA-sse siseneda.
Minnesota Wildi peatreener Dean Evanson loodab, et olukord laheneb Kaprizovi jaoks hästi. "Meie maailmas on hirmuäratav aeg. Eriti hirmus on näha sellises olukorras Kirilli, keda me nii lähedalt tunneme," ütles Evanson The Athleticule.
BREAKING: Kirill #Kaprizov will serve in the Airborne Forces if he is sent to the russian army. He had a reprieve until June 30 pic.twitter.com/kKAbSey3Hf
— Eugene Kolychev (@EvgeniyKolychev) July 6, 2022 | Venemaal tagaotsitav hokitalent ei pääse USA-sse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajateenistusest kõrvalehiilimise süüdistuse tõttu Venemaal tagaotsitavaks kuulutatud Kaprizov on The Athleticu andmetel üritanud kaks korda USA-sse siseneda. Seal ootab teda koduklubi Minnesota Wild, kellega Kaprizov sõlmis möödunud suvel viieaastase lepingu.
Esimest korda proovis Kaprizov riiki siseneda Dubai kaudu, kuid üle piiri teda ei lubatud. Teisel korral reisis ta Kariibi saarte kaudu, kuid ka siis ei lubatud Vene hokitähel USA-sse siseneda.
Minnesota Wildi peatreener Dean Evanson loodab, et olukord laheneb Kaprizovi jaoks hästi. "Meie maailmas on hirmuäratav aeg. Eriti hirmus on näha sellises olukorras Kirilli, keda me nii lähedalt tunneme," ütles Evanson The Athleticule.
BREAKING: Kirill #Kaprizov will serve in the Airborne Forces if he is sent to the russian army. He had a reprieve until June 30 pic.twitter.com/kKAbSey3Hf
— Eugene Kolychev (@EvgeniyKolychev) July 6, 2022
### Response:
Venemaal tagaotsitav hokitalent ei pääse USA-sse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | SDE tuludes 127 242 eurot (84 protsenti) moodustas riigitoetus, 19 443 eurot annetused ning 5587 eurot liikmemaksud, selgus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) avaldatud ülevaatest.
Suurimad annetused sai Sotsiaaldemokraatlik Erakond oma liikmetelt. Erakonna peasekretär Eduard Odinets annetas 2800 eurot, riigikogu liige Riina Sikkut 2100 eurot, Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand 1500, Lauri Paeveer 1250, erakonna esimees Lauri Läänemets 1200, Ivari Padar 1060, Indrek Saar 1050, Sven Mikser 1000, Gea Kangilaski 1000, Jaak Juske 950, Raimond Kaljulaid 900, Kaarel Oja 850, Lemmit Kaplinski 750, Helmen Kütt 700.
Joosep Vimm maksis teises kvartalis 850 eurot liikmemaksu, Madle Lippus 750 ja Jevgeni Ossinovski 700 eurot. Kokku tasus liikmemaksu 112 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liiget. | SDE sai teises kvartalis 19 443 eurot annetusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
SDE tuludes 127 242 eurot (84 protsenti) moodustas riigitoetus, 19 443 eurot annetused ning 5587 eurot liikmemaksud, selgus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) avaldatud ülevaatest.
Suurimad annetused sai Sotsiaaldemokraatlik Erakond oma liikmetelt. Erakonna peasekretär Eduard Odinets annetas 2800 eurot, riigikogu liige Riina Sikkut 2100 eurot, Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand 1500, Lauri Paeveer 1250, erakonna esimees Lauri Läänemets 1200, Ivari Padar 1060, Indrek Saar 1050, Sven Mikser 1000, Gea Kangilaski 1000, Jaak Juske 950, Raimond Kaljulaid 900, Kaarel Oja 850, Lemmit Kaplinski 750, Helmen Kütt 700.
Joosep Vimm maksis teises kvartalis 850 eurot liikmemaksu, Madle Lippus 750 ja Jevgeni Ossinovski 700 eurot. Kokku tasus liikmemaksu 112 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liiget.
### Response:
SDE sai teises kvartalis 19 443 eurot annetusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27. ja 28. augustil esmakordselt toimuval FlexFestil esineb Yung Lean (kodanikunimega Jonatan Aron Leandoer Håstad), kes on rootsi räppar, laulja ja laulukirjutaja.
Muusiku esimene tuntus saabus 2013. aastal YouTube'i keskkonnas looga "Ginseng Strip 2002". Samal aastal andis Yung Lean välja oma esimese mixtape 'i "Unknown Death 2002" ning juba aasta hiljem debüütalbumi "Unknown Memory". Yung Leani viimane stuudioalbum ilmus 2020. aastal ja kandis nime "Starz".
Eelnevalt on FlexFest festivalil esinemist kinnitanud järgnevad artistid: Bbno$, Averagekidluke, Cledos, Yasmyn, Kriis ning Clicherik & Mäx.
FlexFestil toob külastajateni ka kaks erikava: Pluuto & Villemdrillemi show, milles löövad kaasa Heleza, Kaw ja Margieela ning Gameboy Tetris & Friends show, mille külalisteks on Gram-Of-Fun, Catapulta, Villemdrillem ja teised. Lisaks astuvad festivalil üles ka Säm & Kirot.
FlexFest on välja kasvanud Flex pidude sarjast, mis on juba mõnda aega pakkunud publikule erinevaid elamusi. | FlexFesti teine peaesineja on rootslane Yung Lean | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27. ja 28. augustil esmakordselt toimuval FlexFestil esineb Yung Lean (kodanikunimega Jonatan Aron Leandoer Håstad), kes on rootsi räppar, laulja ja laulukirjutaja.
Muusiku esimene tuntus saabus 2013. aastal YouTube'i keskkonnas looga "Ginseng Strip 2002". Samal aastal andis Yung Lean välja oma esimese mixtape 'i "Unknown Death 2002" ning juba aasta hiljem debüütalbumi "Unknown Memory". Yung Leani viimane stuudioalbum ilmus 2020. aastal ja kandis nime "Starz".
Eelnevalt on FlexFest festivalil esinemist kinnitanud järgnevad artistid: Bbno$, Averagekidluke, Cledos, Yasmyn, Kriis ning Clicherik & Mäx.
FlexFestil toob külastajateni ka kaks erikava: Pluuto & Villemdrillemi show, milles löövad kaasa Heleza, Kaw ja Margieela ning Gameboy Tetris & Friends show, mille külalisteks on Gram-Of-Fun, Catapulta, Villemdrillem ja teised. Lisaks astuvad festivalil üles ka Säm & Kirot.
FlexFest on välja kasvanud Flex pidude sarjast, mis on juba mõnda aega pakkunud publikule erinevaid elamusi.
### Response:
FlexFesti teine peaesineja on rootslane Yung Lean |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA koondise resultatiivseim mängija oli Jeremy Fears juunior, kelle punktisaldo oli 17 punkti. Hispaanlaste resultatiivseimad olid Hugo Gonzalez Pena ja Aday Mara Gomez, kes tõid mõlemad 16 punkti.
Maailmameistrivõistlustel sai kolmanda koha Prantsusmaa koondis, kes alistas pronksimängus Leedu.
Korvpalli MM-i U-17 vanuseklassis on peetud alates 2010. aastast ning USA on võitnud kõik toimunud võistlused. Lisaks pole ameeriklased turniiridel mitte ühtegi kaotust saanud.
The real #FIBAU17 MVP in here somewhere pic.twitter.com/nC7bkuykMD
— USABJNT (@usabjnt) July 11, 2022 | USA U-17 korvpallikoondis krooniti maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA koondise resultatiivseim mängija oli Jeremy Fears juunior, kelle punktisaldo oli 17 punkti. Hispaanlaste resultatiivseimad olid Hugo Gonzalez Pena ja Aday Mara Gomez, kes tõid mõlemad 16 punkti.
Maailmameistrivõistlustel sai kolmanda koha Prantsusmaa koondis, kes alistas pronksimängus Leedu.
Korvpalli MM-i U-17 vanuseklassis on peetud alates 2010. aastast ning USA on võitnud kõik toimunud võistlused. Lisaks pole ameeriklased turniiridel mitte ühtegi kaotust saanud.
The real #FIBAU17 MVP in here somewhere pic.twitter.com/nC7bkuykMD
— USABJNT (@usabjnt) July 11, 2022
### Response:
USA U-17 korvpallikoondis krooniti maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viie esimese kuuga on riigieelarve aastaks planeeritud laekumisest täidetud 41 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Palgafondi kiire kasvu jätkumine tõstab tööjõumakse
Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus mais 17,5 protsendini. Keskmine töötasu kasvas aastaga 11,6 ja töökohtade arv 5,4 protsenti.
Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest (61,7 protsenti) on ajaloolisel kõrgtasemel – töötajaid oli mais 26 100 võrra enam kui möödunud aastal ja 9800 võrra enam kui kriisieelsel 2019. aastal.
Sektoritest vedas mai palgafondi kasvu majutus ja toitlustus (+140,8 protsenti töötukassa töötasu hüvitist arvestamata). Seda mõjutas eelmise aasta madal baas – siis oli antud sektor sarnaselt aprillile üks suuremaid töötasu hüvitise saajaid.
Sotsiaalmaksu tasumine suurenes mais 11,5 protsenti võrreldes eelmise aastaga, mida toetas tööturu positiivne areng palgafondi jätkuvalt kiire kasvu näol.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas mais 21 ja juunis 66 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Juuni laekumist toetas teisest pensionisambast lahkujate tulumaks 38 miljoni euro ulatuses.
Kõrged hinnad avalduvad üha enam mõju kütuseaktsiisi laekumisele
Aktsiiside tasumine suurenes mais aastatagusega võrreldes 6,1 protsenti, mida eelkõige toetas alkoholiaktsiisi (+24,7 protsenti) tasumine.
Alkoholiaktsiisi kiire kasv tuleneb põhiliselt eelmise aasta COVID-19 pandeemiast põhjustatud madalast võrdlustasemest. Tallinna sadamapiirkonna kaubanduse elavnemine ja Tallink Grupi reisijate arvu mitmekordne kasv on kindel märk turismi taastumisest, märkis rahandusministeerium.
Vaid kütuseaktsiisi tasumise jäi eelmise aasta mai tasemest madalamaks.
Viie kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi tasumine eelmisest aastast veel 2,6 protsenti kõrgem.
Nii bensiini deklareerimine kui müük on hakanud tasapisi vähenema. Bensiini jaemüük on vähenemas ühtlaselt kõigis maakondades ning suuremas languses on hinnaklassilt kallim bensiin E98.
Aastases võrdluses on vähenemist märgata ka maagaasi kogustes, mis on tänavu viie kuuga langenud 19 protsendi võrra. Seda põhjustab mitmekordistunud maagaasi hind võrreldes aasta varasemaga.
Käibemaksutulu kahekohaline kasv on tingitud uuest hinnatõusu tipust
Käibemaksu maikuu tasumise kasv aeglustus 15,8 protsendile, mis on tugevnenud võrdlustaseme tõttu 13 protsendipunkti väiksem kasv kui aprillis. Eelmise aasta maikuust alates leevendati rangeid COVID-19 piirangud, mida tänavu kevadkuudel ei olnud. Selle aasta esimese viie kuu tasumine (1,262 miljardit eurot) on 20,5 protsenti suurem mullusega võrreldes ehk 215 miljonit eurot.
Käibemaksu tasumise suurenemist mõjutab üha kiirenev inflatsioon, mis ulatus mais 20 protsendini.
Suur osa hinnatõusust tuleneb energiahindade (mootorikütus, elekter, gaas) kallinemisest, samas järjest enam kandub energiahindade tõusuga seotud sisendite kallinemise teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Sundkulutustega seotud kaupade ja teenuste hinnatõus annab käibemaksu tasumisele positiivse impulsi, kuid samal ajal põhjustab tarbija säästuvõime vähenemist ja kindlustunde halvenemist.
Tekkinud käibemaksu võlg küll eelmise kuuga võrreldes veidi suurenes ja küündib 167 miljoni euroni, kuid on 11 protsendi võrra väiksem kui mullu samal ajal.
Tegevusaladest panustas mais käibemaksu tasumise kasvu oluliselt jae- ja hulgikaubandus ning ehitus, kus tasumine suurenes 2021. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 23 ja 42 protsenti.
Hulgikaubanduse tõus tulenes tegevusala laiapõhjalisest ja ühtlasest kasvust, sealjuures enim mootorikütuste hulgimüügi suurenemisest. Samuti mõjutas jaekaubanduse tasumist enim mootorikütuste müük, mis valdavalt tulenes hinnatõusust. Mais kiirenes müügi kasv nii hoonete ehituses kui ka eriehituses, mis tõi kaasa tugeva tasumise tõusu mullusega võrreldes.
2022. aasta mai maksutulud. Autor/allikas: Rahandusministeerium | Mai maksulaekumine kasvas 13 protsenti, ainsana kahanes kütuseaktsiis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viie esimese kuuga on riigieelarve aastaks planeeritud laekumisest täidetud 41 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Palgafondi kiire kasvu jätkumine tõstab tööjõumakse
Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus mais 17,5 protsendini. Keskmine töötasu kasvas aastaga 11,6 ja töökohtade arv 5,4 protsenti.
Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest (61,7 protsenti) on ajaloolisel kõrgtasemel – töötajaid oli mais 26 100 võrra enam kui möödunud aastal ja 9800 võrra enam kui kriisieelsel 2019. aastal.
Sektoritest vedas mai palgafondi kasvu majutus ja toitlustus (+140,8 protsenti töötukassa töötasu hüvitist arvestamata). Seda mõjutas eelmise aasta madal baas – siis oli antud sektor sarnaselt aprillile üks suuremaid töötasu hüvitise saajaid.
Sotsiaalmaksu tasumine suurenes mais 11,5 protsenti võrreldes eelmise aastaga, mida toetas tööturu positiivne areng palgafondi jätkuvalt kiire kasvu näol.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas mais 21 ja juunis 66 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Juuni laekumist toetas teisest pensionisambast lahkujate tulumaks 38 miljoni euro ulatuses.
Kõrged hinnad avalduvad üha enam mõju kütuseaktsiisi laekumisele
Aktsiiside tasumine suurenes mais aastatagusega võrreldes 6,1 protsenti, mida eelkõige toetas alkoholiaktsiisi (+24,7 protsenti) tasumine.
Alkoholiaktsiisi kiire kasv tuleneb põhiliselt eelmise aasta COVID-19 pandeemiast põhjustatud madalast võrdlustasemest. Tallinna sadamapiirkonna kaubanduse elavnemine ja Tallink Grupi reisijate arvu mitmekordne kasv on kindel märk turismi taastumisest, märkis rahandusministeerium.
Vaid kütuseaktsiisi tasumise jäi eelmise aasta mai tasemest madalamaks.
Viie kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi tasumine eelmisest aastast veel 2,6 protsenti kõrgem.
Nii bensiini deklareerimine kui müük on hakanud tasapisi vähenema. Bensiini jaemüük on vähenemas ühtlaselt kõigis maakondades ning suuremas languses on hinnaklassilt kallim bensiin E98.
Aastases võrdluses on vähenemist märgata ka maagaasi kogustes, mis on tänavu viie kuuga langenud 19 protsendi võrra. Seda põhjustab mitmekordistunud maagaasi hind võrreldes aasta varasemaga.
Käibemaksutulu kahekohaline kasv on tingitud uuest hinnatõusu tipust
Käibemaksu maikuu tasumise kasv aeglustus 15,8 protsendile, mis on tugevnenud võrdlustaseme tõttu 13 protsendipunkti väiksem kasv kui aprillis. Eelmise aasta maikuust alates leevendati rangeid COVID-19 piirangud, mida tänavu kevadkuudel ei olnud. Selle aasta esimese viie kuu tasumine (1,262 miljardit eurot) on 20,5 protsenti suurem mullusega võrreldes ehk 215 miljonit eurot.
Käibemaksu tasumise suurenemist mõjutab üha kiirenev inflatsioon, mis ulatus mais 20 protsendini.
Suur osa hinnatõusust tuleneb energiahindade (mootorikütus, elekter, gaas) kallinemisest, samas järjest enam kandub energiahindade tõusuga seotud sisendite kallinemise teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Sundkulutustega seotud kaupade ja teenuste hinnatõus annab käibemaksu tasumisele positiivse impulsi, kuid samal ajal põhjustab tarbija säästuvõime vähenemist ja kindlustunde halvenemist.
Tekkinud käibemaksu võlg küll eelmise kuuga võrreldes veidi suurenes ja küündib 167 miljoni euroni, kuid on 11 protsendi võrra väiksem kui mullu samal ajal.
Tegevusaladest panustas mais käibemaksu tasumise kasvu oluliselt jae- ja hulgikaubandus ning ehitus, kus tasumine suurenes 2021. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 23 ja 42 protsenti.
Hulgikaubanduse tõus tulenes tegevusala laiapõhjalisest ja ühtlasest kasvust, sealjuures enim mootorikütuste hulgimüügi suurenemisest. Samuti mõjutas jaekaubanduse tasumist enim mootorikütuste müük, mis valdavalt tulenes hinnatõusust. Mais kiirenes müügi kasv nii hoonete ehituses kui ka eriehituses, mis tõi kaasa tugeva tasumise tõusu mullusega võrreldes.
2022. aasta mai maksutulud. Autor/allikas: Rahandusministeerium
### Response:
Mai maksulaekumine kasvas 13 protsenti, ainsana kahanes kütuseaktsiis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane austraallane, kes otsustas kõigest mõni aeg tagasi korvpalliplatsil, et lõbutseb pisut suure slämmi turniiril, jõudis finaali. Pärast finaali oli Kyrgios tänulik ja üllatunud. "Ma vaatan tagasi ja ma lihtsalt mõtlen sellele, kuidas ma siin olen, arvestades seda, kust ma tulen ja mille olen üle elanud," kommenteeris ta.
Kyrgios ei ole alates koroonapandeemia algusest palju turniire mänginud. Hiljuti jättis ta vahele ka Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused, et veeta aega kodus.
"Poolteist kuud tagasi ma mängisin korvpalli sõpradega ning ütlesin ühele neist, et ma lähen Wimbledonile lõbutsema ning võib-olla isegi võidan selle turniiri," ütles Kyrgios.
Turniiril teiseks jäämine oli Kyrgiose arvates talle tegelikult isegi kasulikum. "Ma arvan, et kui ma oleksin selle turniiri võitnud, siis mul ei oleks olnud enam motivatsiooni tagasi võistlema tulla," ütles austraallane.
Samuti tõi Nick Kyrgios välja selle, et kogu turniir oli vaimselt väga koormav ning ta on õnnelik, et see läbi sai. "Ma tundsin suurt raskust oma õlul kogu aeg, kui väljakule astusin. Nüüd on turniir läbi ja ma pole viimase kahe nädala jooksul end veel nii hästi tundnud," ütles ta.
View this post on Instagram
A post shared by Nick Kyrgios (@k1ngkyrg1os) | Kyrgios: kuidas ma siia üldse jõudsin? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane austraallane, kes otsustas kõigest mõni aeg tagasi korvpalliplatsil, et lõbutseb pisut suure slämmi turniiril, jõudis finaali. Pärast finaali oli Kyrgios tänulik ja üllatunud. "Ma vaatan tagasi ja ma lihtsalt mõtlen sellele, kuidas ma siin olen, arvestades seda, kust ma tulen ja mille olen üle elanud," kommenteeris ta.
Kyrgios ei ole alates koroonapandeemia algusest palju turniire mänginud. Hiljuti jättis ta vahele ka Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused, et veeta aega kodus.
"Poolteist kuud tagasi ma mängisin korvpalli sõpradega ning ütlesin ühele neist, et ma lähen Wimbledonile lõbutsema ning võib-olla isegi võidan selle turniiri," ütles Kyrgios.
Turniiril teiseks jäämine oli Kyrgiose arvates talle tegelikult isegi kasulikum. "Ma arvan, et kui ma oleksin selle turniiri võitnud, siis mul ei oleks olnud enam motivatsiooni tagasi võistlema tulla," ütles austraallane.
Samuti tõi Nick Kyrgios välja selle, et kogu turniir oli vaimselt väga koormav ning ta on õnnelik, et see läbi sai. "Ma tundsin suurt raskust oma õlul kogu aeg, kui väljakule astusin. Nüüd on turniir läbi ja ma pole viimase kahe nädala jooksul end veel nii hästi tundnud," ütles ta.
View this post on Instagram
A post shared by Nick Kyrgios (@k1ngkyrg1os)
### Response:
Kyrgios: kuidas ma siia üldse jõudsin? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reformierakond sai teises kvartalis 60 271 eurot annetusi, millest 25 000 eurot annetas Aivar Linnamäe, 14 000 Tarmo Tamm ja 10 000 Mait Rõõmusaar, selgub erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) avaldatud ülevaatest.
Kokku tegi Reformierakonnale annetusi 138 inimest. Teiste seas annetas Siim Kallas 1500 eurot, Ants Laaneots 500, Kaja Kallas ja Paul-Eerik Rummo 300 eurot.
Liikmemaksu tasus 177 Reformierakonna liiget kogusummas 3575 eurot.
Riigitoetust sai erakond 432 623 eurot.
Reformierakond sai ka 1222 eurot tulu erakonna varalt. | Reformierakonna teise kvartali tuludest 87 protsenti tuli riigilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformierakond sai teises kvartalis 60 271 eurot annetusi, millest 25 000 eurot annetas Aivar Linnamäe, 14 000 Tarmo Tamm ja 10 000 Mait Rõõmusaar, selgub erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) avaldatud ülevaatest.
Kokku tegi Reformierakonnale annetusi 138 inimest. Teiste seas annetas Siim Kallas 1500 eurot, Ants Laaneots 500, Kaja Kallas ja Paul-Eerik Rummo 300 eurot.
Liikmemaksu tasus 177 Reformierakonna liiget kogusummas 3575 eurot.
Riigitoetust sai erakond 432 623 eurot.
Reformierakond sai ka 1222 eurot tulu erakonna varalt.
### Response:
Reformierakonna teise kvartali tuludest 87 protsenti tuli riigilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trio '95 kontsert "Noa tera" kätkeb endas kolme eesti noormuusikut: tšellist Marcel Johannes Kitse, pianist Rasmus Andreas Raidet ning viiuldaja Robert Traksmanni. Esimene neist võitis äsja mainekal Kuninganna Elisabethi konkursil Belgias kolmanda koha tšellomängijate kategoorias.
"Kui terav on noa tera? Kas Noal oli nuga, kui ta uksehoidjana oma laeva turvas, hoides seda nagu oma silmatera? Kas tutvused olid eelduseks nendele, kes lõpuks pääsesid üle Noa Tera?" kommenteeris helilooja Kristjan Randalu kontserti mitmetähenduslikku pealkirja.
Kontsert "Noa tera" kõlab festivali Klaaspärlimäng raames, mis toimub Tartus ning kestab 7.-12. juulini. | Festivali Klaaspärlimäng kontsert "Noa tera" räägib loo maailmapäästmisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trio '95 kontsert "Noa tera" kätkeb endas kolme eesti noormuusikut: tšellist Marcel Johannes Kitse, pianist Rasmus Andreas Raidet ning viiuldaja Robert Traksmanni. Esimene neist võitis äsja mainekal Kuninganna Elisabethi konkursil Belgias kolmanda koha tšellomängijate kategoorias.
"Kui terav on noa tera? Kas Noal oli nuga, kui ta uksehoidjana oma laeva turvas, hoides seda nagu oma silmatera? Kas tutvused olid eelduseks nendele, kes lõpuks pääsesid üle Noa Tera?" kommenteeris helilooja Kristjan Randalu kontserti mitmetähenduslikku pealkirja.
Kontsert "Noa tera" kõlab festivali Klaaspärlimäng raames, mis toimub Tartus ning kestab 7.-12. juulini.
### Response:
Festivali Klaaspärlimäng kontsert "Noa tera" räägib loo maailmapäästmisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Konstitutsioonikohus on meid selleks käskinud ja me teeme seda suurima heameelega," ütles Mesec.
Ministri sõnul koostab ministeerium vajalikud muudatused nädala või kahe pärast. | Sloveenia valitsus toetab samasooliste abielude seadustamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Konstitutsioonikohus on meid selleks käskinud ja me teeme seda suurima heameelega," ütles Mesec.
Ministri sõnul koostab ministeerium vajalikud muudatused nädala või kahe pärast.
### Response:
Sloveenia valitsus toetab samasooliste abielude seadustamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isamaa teise kvartali tulude kogusumma oli 268 214, milles 152 691 eurot oli riigitoetus, 110 054 eurot annetused ning 5470 eurot liikmemaks, selgub erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) avaldatud ülevaatest.
Isamaale tegid seitse inimest teises kvartalis kokku 11 annetust, lisaks Pruunsillale annetasid veel 5000 eurot Kaspar Kokk, 4500 eurot Priit Sibul, 500 eurot Andres Metsoja.
Sibula, Koka ja Pruunsilla annetused laekusid erakonna arvele kvartali viimastel päevadel, vastavalt kaks esimesena nimetatut 30. juunil ja Pruunsilla annetus 27. juunil.
Suurimad liikmemaksu tasujad olid riigikogu liige Urmas Reinsalu 620 euroga, erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ning riigikogu liikmed Raivo Tamm, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits, kes kõik tasusid kolme kuuga 450 eurot.
Kokku maksis Isamaale teises kvartalis liikmemaksu 131 inimest. | Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isamaa teise kvartali tulude kogusumma oli 268 214, milles 152 691 eurot oli riigitoetus, 110 054 eurot annetused ning 5470 eurot liikmemaks, selgub erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) avaldatud ülevaatest.
Isamaale tegid seitse inimest teises kvartalis kokku 11 annetust, lisaks Pruunsillale annetasid veel 5000 eurot Kaspar Kokk, 4500 eurot Priit Sibul, 500 eurot Andres Metsoja.
Sibula, Koka ja Pruunsilla annetused laekusid erakonna arvele kvartali viimastel päevadel, vastavalt kaks esimesena nimetatut 30. juunil ja Pruunsilla annetus 27. juunil.
Suurimad liikmemaksu tasujad olid riigikogu liige Urmas Reinsalu 620 euroga, erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ning riigikogu liikmed Raivo Tamm, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits, kes kõik tasusid kolme kuuga 450 eurot.
Kokku maksis Isamaale teises kvartalis liikmemaksu 131 inimest.
### Response:
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Henderson postitas sellest ka pildi sotsiaalmeediasse, lisades juurde: "Toetan Inglismaa naiste koondist lõpuni välja! Keegi pole varem kohanud legendi nagu Leah Williamson".
Henderson on naiste jalgpalli toetanud ka varem. Hiljuti osales ta Hope Unitedi kampaanias, mis keskendus seksistliku kõnepruugiga võitlemisele veebis.
Rootsi naiskonna staarmängija Kosovare Asllani sõnul oli Hendersoni tegu naistejalgpallile oluline. "Me naismängijad oleme kandnud meessportlaste vorme kogu oma elu. Seega on tore näha, et sarnane teguviis on jõudmas ka naiste jalgpallini," ütles Asllani.
View this post on Instagram
A post shared by Jordan Henderson (@jhenderson) | Liverpooli kapteni särk püüdis pilke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Henderson postitas sellest ka pildi sotsiaalmeediasse, lisades juurde: "Toetan Inglismaa naiste koondist lõpuni välja! Keegi pole varem kohanud legendi nagu Leah Williamson".
Henderson on naiste jalgpalli toetanud ka varem. Hiljuti osales ta Hope Unitedi kampaanias, mis keskendus seksistliku kõnepruugiga võitlemisele veebis.
Rootsi naiskonna staarmängija Kosovare Asllani sõnul oli Hendersoni tegu naistejalgpallile oluline. "Me naismängijad oleme kandnud meessportlaste vorme kogu oma elu. Seega on tore näha, et sarnane teguviis on jõudmas ka naiste jalgpallini," ütles Asllani.
View this post on Instagram
A post shared by Jordan Henderson (@jhenderson)
### Response:
Liverpooli kapteni särk püüdis pilke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bideni Saudi Araabia visiit on osa tema kolmapäevast laupäevani toimuvast Lähis-Ida ringreisist. USA-s tõuseb kiiresti autokütuse hind, Biden otsib abi nüüd Saudi Araabiast, vahendas The Times.
Bideni väitel teevad saudid koostööd USA ekspertidega, et stabiliseerida naftaturgu.
"Ma tean, et paljud inimesed ei nõustu minu otsusega reisida Saudi Araabiasse. Minu vaated inimõiguste kohta on selged ning inimeste põhivabadused on alati päevakorras, kui ma välismaal reisin. Sama on ka selle reisi ajal," ütles Biden.
Biden kohtub Saudi Araabias kroonprints Mohammed bin Salmaniga. USA luure hinnangul kiitis prints heaks ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrvamise. Mõned Valge Maja ametnikud kaaluvad tagasiastumist, teatas The Times.
Pühapäeval tapeti veel üks Saudi Araabia dissident, Manea Al-Yami. Opositsiooniline Rahvusassamblee Partei teatas, et Manea Al-Yami mõrvati.
Ajaleht The New York Times kirjutas, et Bideni visiit Saudi Araabiasse oleks pidanud toimuma vahetult pärast NATO tippkohtumist Madridis. USA ametnikud aga kartsid, et veel üks reis oleks temavanuse mehe jaoks liiga raske. Biden oleks siis USA-st ära olnud kümme päeva.
Biden proovib muuta Trumpi administratsiooni poliitikat Lähis-Idas. Ta pole siiski tühistanud USA otsust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Samuti pole Biden taastanud veel Iraani tuumalepet.
Trump tegi presidendina esimese välisreisi Saudi Araabiasse. | Trump: meeleheitel Biden kerjab saudidelt naftat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bideni Saudi Araabia visiit on osa tema kolmapäevast laupäevani toimuvast Lähis-Ida ringreisist. USA-s tõuseb kiiresti autokütuse hind, Biden otsib abi nüüd Saudi Araabiast, vahendas The Times.
Bideni väitel teevad saudid koostööd USA ekspertidega, et stabiliseerida naftaturgu.
"Ma tean, et paljud inimesed ei nõustu minu otsusega reisida Saudi Araabiasse. Minu vaated inimõiguste kohta on selged ning inimeste põhivabadused on alati päevakorras, kui ma välismaal reisin. Sama on ka selle reisi ajal," ütles Biden.
Biden kohtub Saudi Araabias kroonprints Mohammed bin Salmaniga. USA luure hinnangul kiitis prints heaks ajakirjanik Jamal Khashoggi mõrvamise. Mõned Valge Maja ametnikud kaaluvad tagasiastumist, teatas The Times.
Pühapäeval tapeti veel üks Saudi Araabia dissident, Manea Al-Yami. Opositsiooniline Rahvusassamblee Partei teatas, et Manea Al-Yami mõrvati.
Ajaleht The New York Times kirjutas, et Bideni visiit Saudi Araabiasse oleks pidanud toimuma vahetult pärast NATO tippkohtumist Madridis. USA ametnikud aga kartsid, et veel üks reis oleks temavanuse mehe jaoks liiga raske. Biden oleks siis USA-st ära olnud kümme päeva.
Biden proovib muuta Trumpi administratsiooni poliitikat Lähis-Idas. Ta pole siiski tühistanud USA otsust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Samuti pole Biden taastanud veel Iraani tuumalepet.
Trump tegi presidendina esimese välisreisi Saudi Araabiasse.
### Response:
Trump: meeleheitel Biden kerjab saudidelt naftat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängus New York Kicksi vastu sai Drell mängida 18 minutit, mille jooksul viskas 11 punkti. Lisaks kogunes Drelli arvele kolm lauapalli, kaks tulemuslikku söötu, kolm vaheltlõiget ja kaks pallikaotust.
. @henridrell with the dish. #NBA2K23SummerLeague | @NBA pic.twitter.com/LUJhzxgMDS
— NBA Summer League (@NBASummerLeague) July 10, 2022
Drelli koduklubi Chicago Bulls pidi aga New York Kicksile alla vanduma seisuga 69:101.
Sotsiaalmeedias on paljud korvpallifännid aga Drelli kiitnud ning olnud meeldivalt üllatunud eestlase sooritusest. Mõni isegi arvab, et Drell võiks pääseda Bullsi esindusvõistkonna treeninglaagrisse.
Wouldn't Be Surprised If Henri Drell And Akoldah Gak Ended Up On The Bulls Training Camp Roster
— "The Beautiful Catastrophe"♂️Coming Soon‼️ (@SNL96Tilnfinity) July 10, 2022
Chicago Bulls on NBA suveliigat alustanud ühe võidu ja ühe kaotusega. Järgmisena kohtub Drelli koduklubi kolmapäeval Toronto Raptorsiga.
Vaata mängu kokkuvõtet: | Henri Drell debüteeris NBA suveliigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängus New York Kicksi vastu sai Drell mängida 18 minutit, mille jooksul viskas 11 punkti. Lisaks kogunes Drelli arvele kolm lauapalli, kaks tulemuslikku söötu, kolm vaheltlõiget ja kaks pallikaotust.
. @henridrell with the dish. #NBA2K23SummerLeague | @NBA pic.twitter.com/LUJhzxgMDS
— NBA Summer League (@NBASummerLeague) July 10, 2022
Drelli koduklubi Chicago Bulls pidi aga New York Kicksile alla vanduma seisuga 69:101.
Sotsiaalmeedias on paljud korvpallifännid aga Drelli kiitnud ning olnud meeldivalt üllatunud eestlase sooritusest. Mõni isegi arvab, et Drell võiks pääseda Bullsi esindusvõistkonna treeninglaagrisse.
Wouldn't Be Surprised If Henri Drell And Akoldah Gak Ended Up On The Bulls Training Camp Roster
— "The Beautiful Catastrophe"♂️Coming Soon‼️ (@SNL96Tilnfinity) July 10, 2022
Chicago Bulls on NBA suveliigat alustanud ühe võidu ja ühe kaotusega. Järgmisena kohtub Drelli koduklubi kolmapäeval Toronto Raptorsiga.
Vaata mängu kokkuvõtet:
### Response:
Henri Drell debüteeris NBA suveliigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku eraldada liikmesriikidele rände- ja pagulasfondi, aga ka välispiiri fondi kaudu täiendavalt 400 miljonit eurot.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Kadri Tali ütles ERR-ile, et esimene osa sellest summast on antud juba riikidele, kes Ukrainaga vahetult piirnevad – Rumeeniale, Ungarile, Slovakkiale ja Poolale. Raha sai ka Tšehhi. Nende riikide vahel jaotati välja peaaegu 250 miljonit eurot.
152 miljonit eurot jaguneks plaani järgi ülejäänud liikmesriikide vahel, kes on Ukraina sõjapõgenikke vastu võtnud. Tali ütles, et praegu Euroopa Komisjonis alles arutatakse, mis põhimõtetele tuginedes see raha välja jagada. Oma osa sellest rahapotist peaks saama ka Eesti, aga kui suur see rahaline toetus olema saab, pole teada. Otsus peaks tulema juulis, enne suvepuhkusi.
"Me ootaksime, et meie vajadused, mis meil on seotud Ukraina põgenike vastuvõtuga, saaksid ka Euroopa Liidu poolt arvestatavas ulatuses toetatud. Meie eelduste kohaselt me tõenäoliselt sealt rände- ja pagulasfondist Eesti jaoks väga suurt toetust ei saa, mis oleks ka võrreldav sellega, mis me oleme praegu riigieelarvest ise kasutanud. Nii et tõenäoliselt see toetus on üsnagi marginaalne," lausus ta.
Tali lisas, et sellest rahastust saaks katta vaid põgenikega seotud esmased vajadused. Põgenike pikaajaliseks toetamiseks see meede tema sõnul ei sobi.
Juuni lõpus leevendas Euroopa Komisjon ka ühtekuuluvuspoliitika fondide raha kasutamise reegleid. Tali sõnul on see eelkõige kasulik riikidele, kel on veel Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014-2020 raha kasutamata ning kuna Eesti on eelmise eelarveperioodi rahad eeskujulikult ära kasutanud, siis see konkreetne ettepanek meile kasu ei too.
Praegu makstakse valdav osa sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud kulusid Eesti riigikassast. Kevadel eraldas valitsus riigikogule saadetud uues lisaeelarves sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks kokku umbes 243 miljonit eurot.
Aprilli lõpus kirjutas ERR, et Euroopa Komisjon on siiamaani võimaldanud Eestil kasutada Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katteks üheksa miljonit eurot. Osa tuli varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi (AMIF) reeglite leevendamisest ja reservi kasutusele võtmisest. Teine osa ühtekuuluvusmeetmetest pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE). Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja ütles, et üheksa miljonit eurot kehtib ka praegu.
Eesti, Läti ja Leedu peaministrid esitasid 20. juunil enne ülemkogu ka ühise pöördumise. Peaministrid tõid välja, et Euroopa Komisjoni välja pakutud meetmed on küll samm õiges suunas, kuid need ei ole piisavad, et Ukraina põgenikega seotud väljakutsetega hakkama saada.
"Sõjapõgenike vajaduste katmine on hädavajalik, kuid seda ei peaks tegema rahaliste ressursside arvelt, mis on juba eraldatud struktuursete väljakutsete lahendamiseks, nagu kliimamuutus ja digiüleminek," on avalduses kirjas.
Balti riigid pakkusid välja, et loodaks uus ajutine meede, mis oleks mõeldud liikmesriikides asüüli saanud ukrainlastele. Avalduses seisab, et seda võiks rahastada 2022. või 2023. aasta Euroopa Liidu eelarvest, võttes arvesse kõiki võimalikke paindlikkusi. Samas ollakse Tali sõnul valmis leidma võimalusi ka Euroopa Liidu eelarveraamistiku väliselt.
"Balti riikide peaministrid küsisid ühispöördumises 6000 eurot aastas põgeniku kohta. See võiks olla lähtekoht, kust läbirääkimisi pidama hakata," lausus Tali. | EL-i rahaline toetus Eestile sõjapõgenikega tegelemiseks püsib marginaalne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku eraldada liikmesriikidele rände- ja pagulasfondi, aga ka välispiiri fondi kaudu täiendavalt 400 miljonit eurot.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Kadri Tali ütles ERR-ile, et esimene osa sellest summast on antud juba riikidele, kes Ukrainaga vahetult piirnevad – Rumeeniale, Ungarile, Slovakkiale ja Poolale. Raha sai ka Tšehhi. Nende riikide vahel jaotati välja peaaegu 250 miljonit eurot.
152 miljonit eurot jaguneks plaani järgi ülejäänud liikmesriikide vahel, kes on Ukraina sõjapõgenikke vastu võtnud. Tali ütles, et praegu Euroopa Komisjonis alles arutatakse, mis põhimõtetele tuginedes see raha välja jagada. Oma osa sellest rahapotist peaks saama ka Eesti, aga kui suur see rahaline toetus olema saab, pole teada. Otsus peaks tulema juulis, enne suvepuhkusi.
"Me ootaksime, et meie vajadused, mis meil on seotud Ukraina põgenike vastuvõtuga, saaksid ka Euroopa Liidu poolt arvestatavas ulatuses toetatud. Meie eelduste kohaselt me tõenäoliselt sealt rände- ja pagulasfondist Eesti jaoks väga suurt toetust ei saa, mis oleks ka võrreldav sellega, mis me oleme praegu riigieelarvest ise kasutanud. Nii et tõenäoliselt see toetus on üsnagi marginaalne," lausus ta.
Tali lisas, et sellest rahastust saaks katta vaid põgenikega seotud esmased vajadused. Põgenike pikaajaliseks toetamiseks see meede tema sõnul ei sobi.
Juuni lõpus leevendas Euroopa Komisjon ka ühtekuuluvuspoliitika fondide raha kasutamise reegleid. Tali sõnul on see eelkõige kasulik riikidele, kel on veel Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014-2020 raha kasutamata ning kuna Eesti on eelmise eelarveperioodi rahad eeskujulikult ära kasutanud, siis see konkreetne ettepanek meile kasu ei too.
Praegu makstakse valdav osa sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud kulusid Eesti riigikassast. Kevadel eraldas valitsus riigikogule saadetud uues lisaeelarves sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks kokku umbes 243 miljonit eurot.
Aprilli lõpus kirjutas ERR, et Euroopa Komisjon on siiamaani võimaldanud Eestil kasutada Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katteks üheksa miljonit eurot. Osa tuli varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi (AMIF) reeglite leevendamisest ja reservi kasutusele võtmisest. Teine osa ühtekuuluvusmeetmetest pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE). Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja ütles, et üheksa miljonit eurot kehtib ka praegu.
Eesti, Läti ja Leedu peaministrid esitasid 20. juunil enne ülemkogu ka ühise pöördumise. Peaministrid tõid välja, et Euroopa Komisjoni välja pakutud meetmed on küll samm õiges suunas, kuid need ei ole piisavad, et Ukraina põgenikega seotud väljakutsetega hakkama saada.
"Sõjapõgenike vajaduste katmine on hädavajalik, kuid seda ei peaks tegema rahaliste ressursside arvelt, mis on juba eraldatud struktuursete väljakutsete lahendamiseks, nagu kliimamuutus ja digiüleminek," on avalduses kirjas.
Balti riigid pakkusid välja, et loodaks uus ajutine meede, mis oleks mõeldud liikmesriikides asüüli saanud ukrainlastele. Avalduses seisab, et seda võiks rahastada 2022. või 2023. aasta Euroopa Liidu eelarvest, võttes arvesse kõiki võimalikke paindlikkusi. Samas ollakse Tali sõnul valmis leidma võimalusi ka Euroopa Liidu eelarveraamistiku väliselt.
"Balti riikide peaministrid küsisid ühispöördumises 6000 eurot aastas põgeniku kohta. See võiks olla lähtekoht, kust läbirääkimisi pidama hakata," lausus Tali.
### Response:
EL-i rahaline toetus Eestile sõjapõgenikega tegelemiseks püsib marginaalne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel korral Wimbledonis punkte ei jagatud, sest suurturniiril ei lubatud osaleda Venemaa ja Valgevene sportlastel. Küll aga on aasta möödunud eelmisest Wimbledoni turniirist ning seepärast kadusid arvestusest ka seal teenitud punktid.
Naiste maailma edetabelit juhib endiselt Iga Swiatek (8336). Poolatari järel tõusis teisele kohale Eesti esireket Anett Kontaveit (4326). Kolmandale kohale kerkis Kreeka tennisist Maria Sakkari (4190).
Neljanda koha säilitas hispaanlanna Paula Badosa (4030) ning viiendale kohale langes kolm kohta kukkunud Ons Jabeur (4010). Kuuenda koha säilitas Arina Sabalenka (3267), seitsmendale ja kaheksandale kohale tõusid USA tennisistid Danielle Collins (3131) ja Jessica Pegula (3087). Esikümnesse mahtusid veel ka Gabrine Muguruza (2886) ning Emma Raducanu (2717).
Esikümnest jäi välja Karolina Pliškova (2477), kes kukkus tabelis lausa kaheksa koha võrra ning on nüüd 15. kohal.
Kaia Kanepi tõusis lausa kolme koha võrra ning on nüüd 1317 punktiga 35. kohal. | Kontaveit tõusis edetabelis tagasi teiseks, ka Kanepi parandas kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel korral Wimbledonis punkte ei jagatud, sest suurturniiril ei lubatud osaleda Venemaa ja Valgevene sportlastel. Küll aga on aasta möödunud eelmisest Wimbledoni turniirist ning seepärast kadusid arvestusest ka seal teenitud punktid.
Naiste maailma edetabelit juhib endiselt Iga Swiatek (8336). Poolatari järel tõusis teisele kohale Eesti esireket Anett Kontaveit (4326). Kolmandale kohale kerkis Kreeka tennisist Maria Sakkari (4190).
Neljanda koha säilitas hispaanlanna Paula Badosa (4030) ning viiendale kohale langes kolm kohta kukkunud Ons Jabeur (4010). Kuuenda koha säilitas Arina Sabalenka (3267), seitsmendale ja kaheksandale kohale tõusid USA tennisistid Danielle Collins (3131) ja Jessica Pegula (3087). Esikümnesse mahtusid veel ka Gabrine Muguruza (2886) ning Emma Raducanu (2717).
Esikümnest jäi välja Karolina Pliškova (2477), kes kukkus tabelis lausa kaheksa koha võrra ning on nüüd 15. kohal.
Kaia Kanepi tõusis lausa kolme koha võrra ning on nüüd 1317 punktiga 35. kohal.
### Response:
Kontaveit tõusis edetabelis tagasi teiseks, ka Kanepi parandas kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ida-Virumaal, Mäetaguse Kirveviskehallis esietendub 11. juulil Udmurtia lavastaja ja dramaturgi Damir Salimzianovi lavastus "Diktaator, naljamees ja liiderdaja", alapealkirjaga "Kuningas, narr ja hoor".
Tegemist on iroonilise fantaasialavastusega, mis annab võimaluse sukelduda erinevate inimeste dialoogidesse ja mõtisklustesse maailmast, sõjast, armastusest, inimelu hinnast ja paljust muust.
Lavastus provotseerib ka huvi piirilinna Narva ajaloo vastu, kajastades selle arengut läbi aastate.
"Diktaator, naljamees ja liiderdaja" autor ning lavastaja on Damir Salimzianov, kunstnik Riina Vanhanen, valguskujundaja Priidu Adlas (Eesti Draamateater) ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Näitlevad Kristo Viiding (Eesti Draamateater), Martin Kõiv ja Elina Reinold.
Damir Salimzianov on varasemalt lavastanud R.A.A.A.M. teatris lavastuse "Läbi kõigi elude ma otsin sind...", publikulemmiku "Praegu pole aeg armastamiseks" ja palju muud.
Teater R.A.A.A.M. on Eestis ja välismaal etendusi andev organisatsioon, mille missiooniks on Eesti kultuuriloo tutvustamine läbi professionaalse eestikeelse teatri ja Eesti teatri mitmekesistamine. Aastas annab R.A.A.A.M. sadakond etendust ca 15 000 vaatajale ja teeb tihedat koostööd Eesti ja välismaa tuntumate teatrite, näitlejate, lavastajate, näitekirjanike ja teatrifestivalidega. | Ida-Virumaal esietendub lavastus "Diktaator, naljamees ja liiderdaja" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ida-Virumaal, Mäetaguse Kirveviskehallis esietendub 11. juulil Udmurtia lavastaja ja dramaturgi Damir Salimzianovi lavastus "Diktaator, naljamees ja liiderdaja", alapealkirjaga "Kuningas, narr ja hoor".
Tegemist on iroonilise fantaasialavastusega, mis annab võimaluse sukelduda erinevate inimeste dialoogidesse ja mõtisklustesse maailmast, sõjast, armastusest, inimelu hinnast ja paljust muust.
Lavastus provotseerib ka huvi piirilinna Narva ajaloo vastu, kajastades selle arengut läbi aastate.
"Diktaator, naljamees ja liiderdaja" autor ning lavastaja on Damir Salimzianov, kunstnik Riina Vanhanen, valguskujundaja Priidu Adlas (Eesti Draamateater) ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Näitlevad Kristo Viiding (Eesti Draamateater), Martin Kõiv ja Elina Reinold.
Damir Salimzianov on varasemalt lavastanud R.A.A.A.M. teatris lavastuse "Läbi kõigi elude ma otsin sind...", publikulemmiku "Praegu pole aeg armastamiseks" ja palju muud.
Teater R.A.A.A.M. on Eestis ja välismaal etendusi andev organisatsioon, mille missiooniks on Eesti kultuuriloo tutvustamine läbi professionaalse eestikeelse teatri ja Eesti teatri mitmekesistamine. Aastas annab R.A.A.A.M. sadakond etendust ca 15 000 vaatajale ja teeb tihedat koostööd Eesti ja välismaa tuntumate teatrite, näitlejate, lavastajate, näitekirjanike ja teatrifestivalidega.
### Response:
Ida-Virumaal esietendub lavastus "Diktaator, naljamees ja liiderdaja" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaubavahetus kasvas enamike Eesti peamiste kaubanduspartneritega. Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,9 miljardi ja imporditi ligi 2,2 miljardi euro eest.
Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et mais toimunud kaubavahetuse kasv oli laiapõhjaline – kasvu oli märgata pea kõigis kaubagruppides, eksport vähenes vaid elektriseadmete kaubagrupis.
Samuti kasvas kaubavahetus peamistesse partnerriikidesse, vaid Venemaa ja Ameerika Ühendriikidega kaubavahetus kahanes. "Venemaaga kaubavahetuse vähenemine on tingitud Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide järk-järgult jõustumisest. USA-ga on oluliselt vähenenud elektriseadmete eksport," ütles Puura.
Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta maiga suurenes enim ehk 197 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 59 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 55 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete väljavedu. Enim ehk 11 miljoni euro võrra vähenes elektriseadmete eksport.
Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Soome eksporditi enim metallkonstruktsioone ja muid terastooteid ning elektriseadmeid, Lätti elektrienergiat, vanametalli ja sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome, Rootsi ja Egiptusesse. Lätti suurenes enim elektrienergia, Rootsi ning Egiptusesse töödeldud mineraalkütuste eksport, lisas Puura.
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2020–2022 Autor/allikas: Statistikaamet
Reeksport Eestist kasvas 36 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu 29 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 72 protsenti kogu kaupade ekspordist.
Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalle ja metalltooteid, elektriseadmeid ning mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem ehk 128 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 91 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 52 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu.
Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Leedust ja Saksamaalt. Enim kasvas sissevedu Soomest ja Leedust. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja vanametalli, Leedust mootorikütuseid. | Mais kasvas kaubavahetus kolmandiku võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaubavahetus kasvas enamike Eesti peamiste kaubanduspartneritega. Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,9 miljardi ja imporditi ligi 2,2 miljardi euro eest.
Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et mais toimunud kaubavahetuse kasv oli laiapõhjaline – kasvu oli märgata pea kõigis kaubagruppides, eksport vähenes vaid elektriseadmete kaubagrupis.
Samuti kasvas kaubavahetus peamistesse partnerriikidesse, vaid Venemaa ja Ameerika Ühendriikidega kaubavahetus kahanes. "Venemaaga kaubavahetuse vähenemine on tingitud Ukraina sõjaga seotud sanktsioonide järk-järgult jõustumisest. USA-ga on oluliselt vähenenud elektriseadmete eksport," ütles Puura.
Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta maiga suurenes enim ehk 197 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 59 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 55 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete väljavedu. Enim ehk 11 miljoni euro võrra vähenes elektriseadmete eksport.
Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Soome eksporditi enim metallkonstruktsioone ja muid terastooteid ning elektriseadmeid, Lätti elektrienergiat, vanametalli ja sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome, Rootsi ja Egiptusesse. Lätti suurenes enim elektrienergia, Rootsi ning Egiptusesse töödeldud mineraalkütuste eksport, lisas Puura.
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2020–2022 Autor/allikas: Statistikaamet
Reeksport Eestist kasvas 36 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu 29 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 72 protsenti kogu kaupade ekspordist.
Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalle ja metalltooteid, elektriseadmeid ning mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem ehk 128 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 91 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 52 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu.
Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Leedust ja Saksamaalt. Enim kasvas sissevedu Soomest ja Leedust. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja vanametalli, Leedust mootorikütuseid.
### Response:
Mais kasvas kaubavahetus kolmandiku võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 30 sportlase konkurentsis võttis võidu Ruslan Lunev Azerbaidžaanist. Lunevi võidutulemus oli 580 silma. Teiseks tõusis Joze Ceper Sloveeniast 578 silmaga. Kolmandale pjedestaalikohale tõusis Peeter Olesk 577 silmaga.
"Olen õnnelik, et mul õnnestus võita. Viimastel laskudel hakkasin mõtlema, et olen maailmarekordi graafikus. Tegin seda ka eelmine kord ja ka siis ei õnnestunud mul rekordini jõuda. Täna oli jälle samamoodi. Liiga palju hakkasin sellele mõtlema", selgitas Lunev oma viimast 91 punkti seeriat.
"Tallinnasse on alati huvitav tulla, siin on kõrgel tasemel konkurents ja hästi korraldatud võistlus, lisaks eelneb Euroopa karikavõistluste etapile olümpiakiirlaskmise võistlus Ranno Krusta memoriaal, mis on samuti väga hea võistlus, eriti arvestades seda, et olümpiakiirlaskmises korraldatakse vähe rahvusvahelisi võistlusi. Eesti on mulle õnnelik koht", ütles standardpüstoli harjutuse võitja, kellele pühapäevane võit oli kolmandaks Euroopa karikavõistluste etapi võiduks Eestis korraldatud etappidel.
Pühapäevase kolmanda kohaga kindlustas Peeter Olesk pääsu Euroopa karikavõistluste finaali standardpüstoli harjutuses.
Teiste eestlaste kohad olid pühapäeval:
12. Raul Erk 558
14. Reijo Virolainen 556
16. Nemo Tabur 555
17. Erki Sillakivi 555
18. Fred Raukas 552
20. Erik Amann 550
27. Elari Tahvinov 524
Võistkondlikku võistluse võitis Läti. Võidutulemuseks jäi 1694 punkti. Hõbemedali võitis Eesti (Peeter Olesk, Fred Raukas, Reijo Virolainen) tulemusega 1685 punkti ja kolmas koht läks Prantsusmaale tulemusega 1678 punkti.
Viimane 25 m laskmise Euroopa karikavõistluse etapp toimub 26.-28. augustil Sloveenias ja finaal septembris Portugalis. | Peeter Olesk võitis kodusel Euroopa karikavõistluste etapil pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
30 sportlase konkurentsis võttis võidu Ruslan Lunev Azerbaidžaanist. Lunevi võidutulemus oli 580 silma. Teiseks tõusis Joze Ceper Sloveeniast 578 silmaga. Kolmandale pjedestaalikohale tõusis Peeter Olesk 577 silmaga.
"Olen õnnelik, et mul õnnestus võita. Viimastel laskudel hakkasin mõtlema, et olen maailmarekordi graafikus. Tegin seda ka eelmine kord ja ka siis ei õnnestunud mul rekordini jõuda. Täna oli jälle samamoodi. Liiga palju hakkasin sellele mõtlema", selgitas Lunev oma viimast 91 punkti seeriat.
"Tallinnasse on alati huvitav tulla, siin on kõrgel tasemel konkurents ja hästi korraldatud võistlus, lisaks eelneb Euroopa karikavõistluste etapile olümpiakiirlaskmise võistlus Ranno Krusta memoriaal, mis on samuti väga hea võistlus, eriti arvestades seda, et olümpiakiirlaskmises korraldatakse vähe rahvusvahelisi võistlusi. Eesti on mulle õnnelik koht", ütles standardpüstoli harjutuse võitja, kellele pühapäevane võit oli kolmandaks Euroopa karikavõistluste etapi võiduks Eestis korraldatud etappidel.
Pühapäevase kolmanda kohaga kindlustas Peeter Olesk pääsu Euroopa karikavõistluste finaali standardpüstoli harjutuses.
Teiste eestlaste kohad olid pühapäeval:
12. Raul Erk 558
14. Reijo Virolainen 556
16. Nemo Tabur 555
17. Erki Sillakivi 555
18. Fred Raukas 552
20. Erik Amann 550
27. Elari Tahvinov 524
Võistkondlikku võistluse võitis Läti. Võidutulemuseks jäi 1694 punkti. Hõbemedali võitis Eesti (Peeter Olesk, Fred Raukas, Reijo Virolainen) tulemusega 1685 punkti ja kolmas koht läks Prantsusmaale tulemusega 1678 punkti.
Viimane 25 m laskmise Euroopa karikavõistluse etapp toimub 26.-28. augustil Sloveenias ja finaal septembris Portugalis.
### Response:
Peeter Olesk võitis kodusel Euroopa karikavõistluste etapil pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dokumentide kohaselt üritas Uber täie teadlikkusega tegutseda ka riikides, mille seadused seda tegelikult ei võimaldanud.
Guardiani andmeil tegi Uber aktiivset lobitööd, et mõjutada valitsusi muutma seadusi rakenduspõhise sõidujagamisteenuse sujuvamaks toimimiseks. Uber maksis ka teadlastele, et need avaldaksid uurimistöid, mis näitavad sõidujagamisteenuse eeliseid traditsioonilise taksoteenuse ees.
Guardiani käsutusse sattus rohkem kui 124 000 Uberiga seotud dokumenti ajavahemikust 2013–2017. Sellal tegutses firma tegevjuhina Travis Kalanick, üks Uberi asutajaist. Kalanick koordineeris ka Uberi juhtide tegevust Prantsusmaa taksojuhtide ulatuslike Uberi-vastaste väljaastumiste ajal 2016. aastal.
Kalanicki hoiatati, et taksojuhid võivad Uberi juhtide vastu vägivaldseks muutuda. "Minu arust on asi seda väärt," vastas Kalanick hoiatajaile, lisades, et Uberi autojuhtide kallal tarvitatav vägivald tagab firmale edu.
Guardiani andmeil tegutses Uber samade põhimõtete järgi ka Itaalias, Belgias, Šveitsis ja Hollandis. Dokumentide põhjal olid nii Uberi firmajuhid kui ka autojuhid täiesti teadlikud, et nende tegevus mitmes riigis ei vastanud seal kehtivatele seadustele.
Uber kinnitas pühapäevases pressiteates, et firma taktika ja meetodid on pärast 2017. aastat, mil tegevjuhiks sai Dara Khosrowshahi, täielikult muutunud ning firma ei pea varem kordasaadetut õigeks ega kavatse seda ka kuidagi välja vabandada. | Sõidujagamisteenuse firma Uber rikkus teadlikult seadusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dokumentide kohaselt üritas Uber täie teadlikkusega tegutseda ka riikides, mille seadused seda tegelikult ei võimaldanud.
Guardiani andmeil tegi Uber aktiivset lobitööd, et mõjutada valitsusi muutma seadusi rakenduspõhise sõidujagamisteenuse sujuvamaks toimimiseks. Uber maksis ka teadlastele, et need avaldaksid uurimistöid, mis näitavad sõidujagamisteenuse eeliseid traditsioonilise taksoteenuse ees.
Guardiani käsutusse sattus rohkem kui 124 000 Uberiga seotud dokumenti ajavahemikust 2013–2017. Sellal tegutses firma tegevjuhina Travis Kalanick, üks Uberi asutajaist. Kalanick koordineeris ka Uberi juhtide tegevust Prantsusmaa taksojuhtide ulatuslike Uberi-vastaste väljaastumiste ajal 2016. aastal.
Kalanicki hoiatati, et taksojuhid võivad Uberi juhtide vastu vägivaldseks muutuda. "Minu arust on asi seda väärt," vastas Kalanick hoiatajaile, lisades, et Uberi autojuhtide kallal tarvitatav vägivald tagab firmale edu.
Guardiani andmeil tegutses Uber samade põhimõtete järgi ka Itaalias, Belgias, Šveitsis ja Hollandis. Dokumentide põhjal olid nii Uberi firmajuhid kui ka autojuhid täiesti teadlikud, et nende tegevus mitmes riigis ei vastanud seal kehtivatele seadustele.
Uber kinnitas pühapäevases pressiteates, et firma taktika ja meetodid on pärast 2017. aastat, mil tegevjuhiks sai Dara Khosrowshahi, täielikult muutunud ning firma ei pea varem kordasaadetut õigeks ega kavatse seda ka kuidagi välja vabandada.
### Response:
Sõidujagamisteenuse firma Uber rikkus teadlikult seadusi |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.