instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud hooaja U-15 Esiliiga meister Pärnu JK Vaprus läks 19. veebruaril peetud kohtumist FK Aidasega varakult juhtima: kümnendaks mänguminutiks oldi Robin Pentma ja Romet Nigula tabamustest 2:0 eduseisus. Vaheajapausi eel sündis Vapruse kasuks veel üks värav, mis jõudis võrku leedulase jalast. Kolm korda jõuti sihile ka teisel poolajal, kui kohtumise teise värava autor Nigula vormistas kübaratriki ning jala sai valgeks ka meeskonna kapten Matthias Limberg. Vaprus asub A-alagrupi tabelis kolme punktiga neljadal kohal, Aidase punktiarve on veel avamata.
Samal päeval teenis punktilisa ka Tallinna FC Flora, kes leppis 2:2 viiki Läti klubi JDFS Albertsiga. Kuigi lätlased asusid kohtumist Flora omaväravast 23. minutil juhtima, heastas Tallinna klubi kiirelt oma eksimuse ning vaid kaks minutit hiljem oli seis Mait Eenmaa tabamusest taas viigis. 1:1 viigiga lõppes ka teine poolaeg. Albertsi värav sündis 47. minutil ning järjekindlalt viigiväravat otsinud Flora jõudis oma kohtumise teise tabamuseni kuus minutit enne lõpuvilet, kui jala sai valgeks teiseks poolajaks mängu sekkunud Martin Lepik. A-alagrupi tabelis on mõlemal meeskonnal kirjas neli punkti, väravatevahe paigutab seejuures Flora kolmandale ja Albertsi teisele reale.
Tallinna FC Ararat sai 20. veebruaril B-alagrupi liidri Klaipeda FMi vastu kirja kindla 1:6 kaotuse. Leedu meeskond avas kohtumise skoori 7. mänguminutil, enim tabamusi said kirja Povilas Šalčius ja Emilijus Jermolajev, kes lõid kumbki kaks väravat. Ararati auvärav sündis 74. minutil Aleksandr Lohmatovi suurepärasest kauglöögist. Tallinna klubi punktiarve on Balti liiga B-alagrupis veel avamata.
Punkte pole seni õnnestunud koguda ka Rakvere JK Tarvasel, kes sai Läti klubi BFC Daugavpilsi vastu 20. veebruaril kirja napi 0:1 kaotuse. Tasavägise kohtumise väravatearve püsis avamata 70. minutini, mil Daugavpilsi poolelt saatis palli peaga väravavõrku Rolands Daukšts. Kuigi Läti klubil on B-alagrupi tabelis kirjas Tarvasest kuus punkti enam, asuvad pühapäeval vastamisi läinud meeskonnad tabelis teineteise järel kolmandal ja neljandal kohal.
Tänavu esmakordselt toimuv U-15 noormeeste Balti liiga vältab veebruarist septembrini nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Võistkonnad on jagatud kahte alagruppi, kui mõlemas grupis on igast riigist kaks esindajat. Alagrupiturniiridele järgnevad play-off mängud, kuhu pääsevad iga alagrupi neli paremat võistkonda. Võitja selgub praeguse plaani kohaselt septembris toimuval finaalkohtumisel. Eesti võistkonnad mängivad paralleelselt nii Balti liigas kui ka kohalikel meistrivõistlustel. | Pärnu Vaprus teenis U-15 Balti liiga suurima võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud hooaja U-15 Esiliiga meister Pärnu JK Vaprus läks 19. veebruaril peetud kohtumist FK Aidasega varakult juhtima: kümnendaks mänguminutiks oldi Robin Pentma ja Romet Nigula tabamustest 2:0 eduseisus. Vaheajapausi eel sündis Vapruse kasuks veel üks värav, mis jõudis võrku leedulase jalast. Kolm korda jõuti sihile ka teisel poolajal, kui kohtumise teise värava autor Nigula vormistas kübaratriki ning jala sai valgeks ka meeskonna kapten Matthias Limberg. Vaprus asub A-alagrupi tabelis kolme punktiga neljadal kohal, Aidase punktiarve on veel avamata.
Samal päeval teenis punktilisa ka Tallinna FC Flora, kes leppis 2:2 viiki Läti klubi JDFS Albertsiga. Kuigi lätlased asusid kohtumist Flora omaväravast 23. minutil juhtima, heastas Tallinna klubi kiirelt oma eksimuse ning vaid kaks minutit hiljem oli seis Mait Eenmaa tabamusest taas viigis. 1:1 viigiga lõppes ka teine poolaeg. Albertsi värav sündis 47. minutil ning järjekindlalt viigiväravat otsinud Flora jõudis oma kohtumise teise tabamuseni kuus minutit enne lõpuvilet, kui jala sai valgeks teiseks poolajaks mängu sekkunud Martin Lepik. A-alagrupi tabelis on mõlemal meeskonnal kirjas neli punkti, väravatevahe paigutab seejuures Flora kolmandale ja Albertsi teisele reale.
Tallinna FC Ararat sai 20. veebruaril B-alagrupi liidri Klaipeda FMi vastu kirja kindla 1:6 kaotuse. Leedu meeskond avas kohtumise skoori 7. mänguminutil, enim tabamusi said kirja Povilas Šalčius ja Emilijus Jermolajev, kes lõid kumbki kaks väravat. Ararati auvärav sündis 74. minutil Aleksandr Lohmatovi suurepärasest kauglöögist. Tallinna klubi punktiarve on Balti liiga B-alagrupis veel avamata.
Punkte pole seni õnnestunud koguda ka Rakvere JK Tarvasel, kes sai Läti klubi BFC Daugavpilsi vastu 20. veebruaril kirja napi 0:1 kaotuse. Tasavägise kohtumise väravatearve püsis avamata 70. minutini, mil Daugavpilsi poolelt saatis palli peaga väravavõrku Rolands Daukšts. Kuigi Läti klubil on B-alagrupi tabelis kirjas Tarvasest kuus punkti enam, asuvad pühapäeval vastamisi läinud meeskonnad tabelis teineteise järel kolmandal ja neljandal kohal.
Tänavu esmakordselt toimuv U-15 noormeeste Balti liiga vältab veebruarist septembrini nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Võistkonnad on jagatud kahte alagruppi, kui mõlemas grupis on igast riigist kaks esindajat. Alagrupiturniiridele järgnevad play-off mängud, kuhu pääsevad iga alagrupi neli paremat võistkonda. Võitja selgub praeguse plaani kohaselt septembris toimuval finaalkohtumisel. Eesti võistkonnad mängivad paralleelselt nii Balti liigas kui ka kohalikel meistrivõistlustel.
### Response:
Pärnu Vaprus teenis U-15 Balti liiga suurima võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Scholzi kantselei teatel ütles kantsler telefonikõnes Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et nn rahvavabariikide tunnustamine oleks ühepoolne Minski kokkulepete rikkumine, edastas Reuters.
Scholz kutsus ka Putinit üles viima Vene väed Ukraina piiri äärest minema ning deeskaleerima olukorda Ida-Ukrainas.
Scholz kavatseb Ukraina olukorda arutada veel Ukraina ning Prantsusmaa liidritega.
Scholzi pressiesindaja Steffen Hebestreit ütles juba varem, et kõne Putinile oli kooskõlastatud ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Macron vestles Putiniga nii pühapäeval kui ka esmaspäeval, vahendas Rferl.
"Kõnelus on osa lääne ühisest diplomaatilisest jõupingutusest, et peatada Venemaa sissetung Ukrainasse," ütles Hebestreit.
Berliin on lubanud, et ühineb lääneliitlastega ja kehtestab Moskvale karmid sanktsioonid, kui Venemaa peaks Ukrainat ründama.
USA ettevõtte Maxari teatel näitavad värsked satelliidipildid, et Ukraina piiri lähedale on toodud veelgi juurde Vene sõjatehnikat ja sõdureid, mis näitavad kasvavat sõjalist valmisolekut.
USA võimude hinnangul on Venemaa paigutanud Ukraina ümbrusesse kuni 190 000 sõjaväelast, nende seas on ka separatistid Donetski ja Luganski piirkonnas. | Scholz: nn rahvavabariikide tunnustamine rikuks Minski leppeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Scholzi kantselei teatel ütles kantsler telefonikõnes Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et nn rahvavabariikide tunnustamine oleks ühepoolne Minski kokkulepete rikkumine, edastas Reuters.
Scholz kutsus ka Putinit üles viima Vene väed Ukraina piiri äärest minema ning deeskaleerima olukorda Ida-Ukrainas.
Scholz kavatseb Ukraina olukorda arutada veel Ukraina ning Prantsusmaa liidritega.
Scholzi pressiesindaja Steffen Hebestreit ütles juba varem, et kõne Putinile oli kooskõlastatud ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Macron vestles Putiniga nii pühapäeval kui ka esmaspäeval, vahendas Rferl.
"Kõnelus on osa lääne ühisest diplomaatilisest jõupingutusest, et peatada Venemaa sissetung Ukrainasse," ütles Hebestreit.
Berliin on lubanud, et ühineb lääneliitlastega ja kehtestab Moskvale karmid sanktsioonid, kui Venemaa peaks Ukrainat ründama.
USA ettevõtte Maxari teatel näitavad värsked satelliidipildid, et Ukraina piiri lähedale on toodud veelgi juurde Vene sõjatehnikat ja sõdureid, mis näitavad kasvavat sõjalist valmisolekut.
USA võimude hinnangul on Venemaa paigutanud Ukraina ümbrusesse kuni 190 000 sõjaväelast, nende seas on ka separatistid Donetski ja Luganski piirkonnas.
### Response:
Scholz: nn rahvavabariikide tunnustamine rikuks Minski leppeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nouri debüteeris Ajaxi põhirivistuses hooajal 2016/2017, kuid sai 2017. aasta suvel kontrollmängus Bremeni Werderiga südamerabanduse.
Kuigi Nourit tohterdati väljakul ja viidi kiiresti haiglasse, siis sai ta tõsise ja kestva ajukahjustuse. Ajaxi klubi tunnistas hiljem, et kriitilisel hetkel ei olnud meditsiiniline abi päris korrektne ja tunnetab seetõttu juhtunu eest vastutust.
Asja aeti kohtu vahendusel, aga nüüdseks on Ajax jõudnud perekonnaga kokkuleppele ja juhtum lõpetati. "Me mõistame, et Abdelhaki ja tema lähedaste kannatused pole läbi. See jääbki väga kurvaks olukorraks ja me tunneme sama siin Ajaxis," kommenteeris klubi peadirektor Edwin van der Sar.
"Me hindame kõrgelt, kuidas perekond hoolitseb armastuse ja tähelepanelikkusega nii päeval kui ka ööl Abdelhaki eest. Kui ma teda külastan, siis pere võtab mind alati avasüli vastu. Sama käib teiste Ajaxi kolleegide kohta ja me hindame seda väga."
Ajax jätkas Nourile maksmist ka pärast intsidenti, aga formaalselt lõpetati leping 2020. aasta märtsis. | Ajax maksab ajukahjustuse saanud mängija perele 7,85 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nouri debüteeris Ajaxi põhirivistuses hooajal 2016/2017, kuid sai 2017. aasta suvel kontrollmängus Bremeni Werderiga südamerabanduse.
Kuigi Nourit tohterdati väljakul ja viidi kiiresti haiglasse, siis sai ta tõsise ja kestva ajukahjustuse. Ajaxi klubi tunnistas hiljem, et kriitilisel hetkel ei olnud meditsiiniline abi päris korrektne ja tunnetab seetõttu juhtunu eest vastutust.
Asja aeti kohtu vahendusel, aga nüüdseks on Ajax jõudnud perekonnaga kokkuleppele ja juhtum lõpetati. "Me mõistame, et Abdelhaki ja tema lähedaste kannatused pole läbi. See jääbki väga kurvaks olukorraks ja me tunneme sama siin Ajaxis," kommenteeris klubi peadirektor Edwin van der Sar.
"Me hindame kõrgelt, kuidas perekond hoolitseb armastuse ja tähelepanelikkusega nii päeval kui ka ööl Abdelhaki eest. Kui ma teda külastan, siis pere võtab mind alati avasüli vastu. Sama käib teiste Ajaxi kolleegide kohta ja me hindame seda väga."
Ajax jätkas Nourile maksmist ka pärast intsidenti, aga formaalselt lõpetati leping 2020. aasta märtsis.
### Response:
Ajax maksab ajukahjustuse saanud mängija perele 7,85 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguseks 55-aastane Harri Rovanperä sõitis MM-sarjas aastatel 1993-2006 ja jõudis 15 korda pjedestaalile. Tema ainus võit pärineb 2001. aasta Rootsi rallilt.
2002. aastal võitis Rovanperä aga toona MM-sarja kandidaatralliks olnud Mehhiko ralli, mis alates 2004. aastast kuulus kuni koroonaviiruse pandeemiani ka MM-kalendrisse.
Seega on soomlasel Mehhikost head mälestused ja ta otsustas veel korra proovida. "Ma olen alati armastanud rallit Mehhikos. Mitte ainult teede, vaid ka inimeste pärast," sõnas Rovanperä.
Eraldi tänas Rovanperä kutse eest ka peakorraldajat Gilles Spitalieri. "Gilles ja kogu korraldusmeeskond - nad on nii toredad inimesed. Minu jaoks on tagasitulek ja siin rallil sõitmine midagi erilist," lisas soomlane.
Guanajuato rahvuste rallit korraldab sama meeskond, kes organiseeris MM-etappi ja võisteldakse rahvuste arvestuses. Seda formaati kasutati ka 2009. aastal Mehhiko rallil, kui üritus hetkeks MM-sarja ei kuulunud.
Hetkel pole teada, millise autoga Rovanperä starti tuleb. "Tore oleks võita ralli samasuguse vahega nagu esimene kord," loodab kogenud rallimees. "Mõistagi sõitsime 2002. aastal konkurentidest erineva autoga - ma olen kindel, et sel korral on heitlus tasavägisem."
"Ja mõistagi on sõitmine minu jaoks taas midagi uut. See on esimene kord enam kui kümne aasta järel, kui istun ralliauto rooli." | Kalle Rovanperä isa lõpetab pika võistluspausi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguseks 55-aastane Harri Rovanperä sõitis MM-sarjas aastatel 1993-2006 ja jõudis 15 korda pjedestaalile. Tema ainus võit pärineb 2001. aasta Rootsi rallilt.
2002. aastal võitis Rovanperä aga toona MM-sarja kandidaatralliks olnud Mehhiko ralli, mis alates 2004. aastast kuulus kuni koroonaviiruse pandeemiani ka MM-kalendrisse.
Seega on soomlasel Mehhikost head mälestused ja ta otsustas veel korra proovida. "Ma olen alati armastanud rallit Mehhikos. Mitte ainult teede, vaid ka inimeste pärast," sõnas Rovanperä.
Eraldi tänas Rovanperä kutse eest ka peakorraldajat Gilles Spitalieri. "Gilles ja kogu korraldusmeeskond - nad on nii toredad inimesed. Minu jaoks on tagasitulek ja siin rallil sõitmine midagi erilist," lisas soomlane.
Guanajuato rahvuste rallit korraldab sama meeskond, kes organiseeris MM-etappi ja võisteldakse rahvuste arvestuses. Seda formaati kasutati ka 2009. aastal Mehhiko rallil, kui üritus hetkeks MM-sarja ei kuulunud.
Hetkel pole teada, millise autoga Rovanperä starti tuleb. "Tore oleks võita ralli samasuguse vahega nagu esimene kord," loodab kogenud rallimees. "Mõistagi sõitsime 2002. aastal konkurentidest erineva autoga - ma olen kindel, et sel korral on heitlus tasavägisem."
"Ja mõistagi on sõitmine minu jaoks taas midagi uut. See on esimene kord enam kui kümne aasta järel, kui istun ralliauto rooli."
### Response:
Kalle Rovanperä isa lõpetab pika võistluspausi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grinbergs-Raigla sündis Lätis Ventspilsis 1953. aastal Eesti-Läti perekonnas ja tuli Tallinna 1974. aastal, et alustada õpinguid Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios. Ta laulis ansamblis Laine alates 1978.aastast kuni tänaseni. Ansambel Laine moodustati 1960.aastal ja on seni Eestis kõige kauem tegutsenud ansambel.
Aastatel 1986-1991 oli ta ka ansambli Viru Trio liige. Tema kaunis hääl andis kõla paljudele Laine lauludele. Krista Grinbergs-Raiglat jäävad mälestama lapsed, lapselapsed, sõbrad ja kolleegid. | Suri ansambel Laine laulja Krista Grinbergs-Raigla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grinbergs-Raigla sündis Lätis Ventspilsis 1953. aastal Eesti-Läti perekonnas ja tuli Tallinna 1974. aastal, et alustada õpinguid Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios. Ta laulis ansamblis Laine alates 1978.aastast kuni tänaseni. Ansambel Laine moodustati 1960.aastal ja on seni Eestis kõige kauem tegutsenud ansambel.
Aastatel 1986-1991 oli ta ka ansambli Viru Trio liige. Tema kaunis hääl andis kõla paljudele Laine lauludele. Krista Grinbergs-Raiglat jäävad mälestama lapsed, lapselapsed, sõbrad ja kolleegid.
### Response:
Suri ansambel Laine laulja Krista Grinbergs-Raigla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohus märkis, et toetab eelnõu koostajate soovi suurendada koroonakriisis parlamendi rolli ning rakendatavate meetmete läbipaistvust. Samas tuleks
täiendavat tähelepanu pöörata riigi eesmärkidele kriisis ning abinõude proportsionaalsusele.
Riigikohtu hinnangul on küsitav, kas eelnõu astub tegelikult piisavaid samme seletuskirjas deklareeritud suunas.
"Selleks, et otsused oleks paremini prognoositavad, tuleks piirangute kehtestamisele sätestada seadusandlikult täpsemad tingimused. Epideemia kulgedes peaks need muutma rangemaks, mitte leebemaks, sest aja möödudes riivete intensiivsus kasvab ja ühiskonna taluvusvõime väheneb. Piirang, mis on proportsionaalne paari kuu kestel, ei pruugi olla põhiseaduspärane pikkade aastate vältel," leiab riigikohus.
Riigikohus märkis, et läbipaistvuse suurendamiseks tuleks tagada otsustajate poliitiline vastutus ning eelistada tuleks parlamendi, äärmisel juhul valitsuse või valdkonna ministri, mitte aga apoliitiliste terviseameti ametnike või koolidirektorite otsustusõigust. "Praegu kumab eelnõust läbi soov suurendada mittepoliitilise tasandi vastutust ja lihtsustada piirangute kehtestamist," seisis riigikohtu arvamuses.
Riigikohtu hinnangul tuleks parlamendis selgeks vaielda, kas eelnõu lõppeesmärgiga soovitakse vältida igasugust nakatumist või üksnes tagada riigi ja ühiskonna põhifunktsioonide, sh tervishoiu- ja haridussüsteemi, sise- ja väliskaitse, strateegiliste teenuse jms toimimist.
"See mõjutab eelnõu muid valikuid oluliselt. Kui näiteks koolilaste nakatumine ei suurenda haiglaravi vajajate hulka, ei ole koolide sulgemine tervishoiusüsteemi toimimise tagamiseks õigustatud, kuigi ta võiks olla sobiv meede nakatumiste vältimiseks," märkis riigikohus.
Riigikohtu hinnangul ei pruugi iga viimase kui nakatumisjuhu ärahoidmine tänases olukorras enam osutuda proportsionaalseks.
Riigikohtu hinnangul tuleks silmas pidada, kas tänaste teadmiste juures on teatud meetmete kehtestamine proportsionaalne.
"Olukord on juba muutunud võrreldes situatsiooniga, milles tehti enamik eelnõu
seletuskirjas viidatud kohtulahendeid (2021. a lõpp), veelgi enam võrreldes ajaga, kui kehtestati vaidlusalused meetmed. Esimeste lainete ajal võis igasugune haiguse leviku kontrolli all hoidmine ja tõkestamine iseenesest olla piisav argument, kuid täna enam ei pruugi," seisab arvamuses.
Riigikohus leiab, et ka praeguses kriisis tuleb lähtuda proportsionaalsuse testist. "Kui eesmärgi saavutamiseks on leebemaid vahendeid, tuleb valida leebem vahend ning meede ei tohi tekitada kokkuvõttes ühiskonnale rohkem kahju kui kasu."
"Nii eelnõu arendamisel kui ka seaduse rakendamisel tuleks hoiduda abstraktsest kaalumisest, nt et elu ja tervis on olulisemad kui õigus haridusele või ettevõtlusvabadus. Kaalumisel tuleb arvestada ka mõjutatud isikute hulka ja kahjulike tagajärgede tõenäosust, samuti meetme mõjusust. Vastasel korral saaks üksikute inimeste elu kaitsega õigustada mistahes meetmeid. Seda aga ei luba proportsionaalsuse põhimõte," lisas riigikohus veel.
Riigikohus märkis veel, et kõigi ohtlike nakkushaiguste kohta käivate üldnormide kõrval tasuks kaaluda täpselt rihitud erireeglite kehtestamist COVID-19 kohta.
"Meetmed, mis on ettevaatuspõhimõttest tulenevalt kohased muude ohtlikuna määratletud nakkushaiguste puhul, ei pruugi olla kohased koroona puhul, arvestades, et seda haigust ei ole tõenäoliselt võimalik kunagi ühiskonnast tõrjuda. Puudub vajadus reguleerida samade põhimõtete alusel maailmas juba kaks aastat levinud koroonat, võimalikke taasilmuvaid haigusi ning uusi tundmatuid haigusi, mille kohta hetkel igasugune teadmine puudub," seisis riigikohtu arvamuses.
Riigikohus leiab, et selline ühetaolise ja kõikehõlmava abstraktse režiimi kehtestamine tundmatutele ja juba tuttavatele haigustele võib
anda täitevvõimule liiga laiad volitused. "Selle asemel tasuks seadusandjal "rätsepatööna" kaaluda tänases ja lähiaja kontekstis just koroona tõrjumiseks sobivaid meetmeid, mida mõistagi saab olukorra arenedes muuta, näiteks laialdase distantsõppe sidumine eriolukorraga," märkis riigikohus. | Riigikohus: NETS peaks olema selgem ning poliitiline vastutus suurem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohus märkis, et toetab eelnõu koostajate soovi suurendada koroonakriisis parlamendi rolli ning rakendatavate meetmete läbipaistvust. Samas tuleks
täiendavat tähelepanu pöörata riigi eesmärkidele kriisis ning abinõude proportsionaalsusele.
Riigikohtu hinnangul on küsitav, kas eelnõu astub tegelikult piisavaid samme seletuskirjas deklareeritud suunas.
"Selleks, et otsused oleks paremini prognoositavad, tuleks piirangute kehtestamisele sätestada seadusandlikult täpsemad tingimused. Epideemia kulgedes peaks need muutma rangemaks, mitte leebemaks, sest aja möödudes riivete intensiivsus kasvab ja ühiskonna taluvusvõime väheneb. Piirang, mis on proportsionaalne paari kuu kestel, ei pruugi olla põhiseaduspärane pikkade aastate vältel," leiab riigikohus.
Riigikohus märkis, et läbipaistvuse suurendamiseks tuleks tagada otsustajate poliitiline vastutus ning eelistada tuleks parlamendi, äärmisel juhul valitsuse või valdkonna ministri, mitte aga apoliitiliste terviseameti ametnike või koolidirektorite otsustusõigust. "Praegu kumab eelnõust läbi soov suurendada mittepoliitilise tasandi vastutust ja lihtsustada piirangute kehtestamist," seisis riigikohtu arvamuses.
Riigikohtu hinnangul tuleks parlamendis selgeks vaielda, kas eelnõu lõppeesmärgiga soovitakse vältida igasugust nakatumist või üksnes tagada riigi ja ühiskonna põhifunktsioonide, sh tervishoiu- ja haridussüsteemi, sise- ja väliskaitse, strateegiliste teenuse jms toimimist.
"See mõjutab eelnõu muid valikuid oluliselt. Kui näiteks koolilaste nakatumine ei suurenda haiglaravi vajajate hulka, ei ole koolide sulgemine tervishoiusüsteemi toimimise tagamiseks õigustatud, kuigi ta võiks olla sobiv meede nakatumiste vältimiseks," märkis riigikohus.
Riigikohtu hinnangul ei pruugi iga viimase kui nakatumisjuhu ärahoidmine tänases olukorras enam osutuda proportsionaalseks.
Riigikohtu hinnangul tuleks silmas pidada, kas tänaste teadmiste juures on teatud meetmete kehtestamine proportsionaalne.
"Olukord on juba muutunud võrreldes situatsiooniga, milles tehti enamik eelnõu
seletuskirjas viidatud kohtulahendeid (2021. a lõpp), veelgi enam võrreldes ajaga, kui kehtestati vaidlusalused meetmed. Esimeste lainete ajal võis igasugune haiguse leviku kontrolli all hoidmine ja tõkestamine iseenesest olla piisav argument, kuid täna enam ei pruugi," seisab arvamuses.
Riigikohus leiab, et ka praeguses kriisis tuleb lähtuda proportsionaalsuse testist. "Kui eesmärgi saavutamiseks on leebemaid vahendeid, tuleb valida leebem vahend ning meede ei tohi tekitada kokkuvõttes ühiskonnale rohkem kahju kui kasu."
"Nii eelnõu arendamisel kui ka seaduse rakendamisel tuleks hoiduda abstraktsest kaalumisest, nt et elu ja tervis on olulisemad kui õigus haridusele või ettevõtlusvabadus. Kaalumisel tuleb arvestada ka mõjutatud isikute hulka ja kahjulike tagajärgede tõenäosust, samuti meetme mõjusust. Vastasel korral saaks üksikute inimeste elu kaitsega õigustada mistahes meetmeid. Seda aga ei luba proportsionaalsuse põhimõte," lisas riigikohus veel.
Riigikohus märkis veel, et kõigi ohtlike nakkushaiguste kohta käivate üldnormide kõrval tasuks kaaluda täpselt rihitud erireeglite kehtestamist COVID-19 kohta.
"Meetmed, mis on ettevaatuspõhimõttest tulenevalt kohased muude ohtlikuna määratletud nakkushaiguste puhul, ei pruugi olla kohased koroona puhul, arvestades, et seda haigust ei ole tõenäoliselt võimalik kunagi ühiskonnast tõrjuda. Puudub vajadus reguleerida samade põhimõtete alusel maailmas juba kaks aastat levinud koroonat, võimalikke taasilmuvaid haigusi ning uusi tundmatuid haigusi, mille kohta hetkel igasugune teadmine puudub," seisis riigikohtu arvamuses.
Riigikohus leiab, et selline ühetaolise ja kõikehõlmava abstraktse režiimi kehtestamine tundmatutele ja juba tuttavatele haigustele võib
anda täitevvõimule liiga laiad volitused. "Selle asemel tasuks seadusandjal "rätsepatööna" kaaluda tänases ja lähiaja kontekstis just koroona tõrjumiseks sobivaid meetmeid, mida mõistagi saab olukorra arenedes muuta, näiteks laialdase distantsõppe sidumine eriolukorraga," märkis riigikohus.
### Response:
Riigikohus: NETS peaks olema selgem ning poliitiline vastutus suurem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel etapil ootas rattureid ees 61,7 kilomeetrit 2729 tõusumeetriga. Tegemist on velotuuriga, kus võidu sõidetakse paaris. Steinburg ja Janina Wüst said ajaga 3:52.57 kuuenda tulemuse. Kõige kiiremad olid Ariane Luthi ja Amy Wakefield (3:35.26), edestades Lejla Tanvoc – Stefanie Regina Dohrni (3:44.20) ning Janine Schneider – Irina Luetzelschwabi (3:44.31).
"Naistele on siin eraldi start ja saime väga okeilt minema. Hullu positsioonivõitlust kohe ei olnud. Esimesel tõusul tundsin end ka okeilt, mis on positiivne, sest tavaliselt ma stardist hästi minema ei saa," rääkis Steinburg.
"Sõitsime 4.-5. positsiooni peal oma sõitu ja tehnilistel lõikudel suutsime esimeste naistega sama kiirust hoida. Kui umbes 35 kilomeetrit oli tehtud, tundsin, et jõud hakkab ära kaduma ja läks väga raskeks. Täiesti jõuetuse tunne tekkis, aga tiimikaaslane ikka utsitas mind ja oli vaimselt päris suureks toeks."
"Mul polegi nii tühja tunnet kunagi võistlustel tundnud," jätkas ta. "Loodame, et homme on parem päev. Ma pole koroonaviirusest veel päris täielikult taastunud. See võtab natuke kauem aega, kui algselt treeneriga lootsime, aga saan siin hea pingutuse ja kuna sõidame tiimikaaslasega esimest korda koos, siis see on tulevaste võistluste jaoks väga hea proovikivi."
Pruus sai koos paarilise Enrique Morcillo Vergaraga seitsmenda koha ajaga 2:53.29. Esikoha pälvisid avaetapil Martin Stosek – Andreas Seewald (2:43.21), neile järgnesid Wout Alleman – Fabian Rabensteiner (2:45.01) ja Simon Stiebjahn – Hans Becking (2:48.32).
"Väga raske päev oli. Kohe stardist oli 20 kilomeetrit tõusu. See polnud just minu tugevustele suunatud rada," kommenteeris Pruus esimest etappi. "Kui tõusunurk läks väga järsuks, siis hakkasin kannatama – paariline on tugev ja motiveerib mind kõvasti."
"Tõusu keskel leidsime sobiva tempo, aga olime sellel hetkel umbes 15. positsioonil. Jätkasime oma sõidu tegemist – tehnilisemad laskumised sõitsime mõistlikult, aga siiski üpris kiires tempos. Umbes seitse kilomeetrit enne finišit suutsin ka käpa maha panna, aga õnneks ei juhtunud midagi hullu."
"Tobe kukkumine, millega kaotasime umbes 20 sekundit," märkis Pruus. "Tagumine grupp tuli jõudsalt lähemale, aga õnneks suutsime oma edu nende ees hoida. Loodan, et homme on jalad paremad."
Teisel etapil on kavas 64 kilomeetrit 2316 tõusumeetriga. Mitmepäevasõit lõpeb laupäeval. | Steinburg ja Pruus alustasid Andaluusias maastikuratturite mitmepäevasõitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel etapil ootas rattureid ees 61,7 kilomeetrit 2729 tõusumeetriga. Tegemist on velotuuriga, kus võidu sõidetakse paaris. Steinburg ja Janina Wüst said ajaga 3:52.57 kuuenda tulemuse. Kõige kiiremad olid Ariane Luthi ja Amy Wakefield (3:35.26), edestades Lejla Tanvoc – Stefanie Regina Dohrni (3:44.20) ning Janine Schneider – Irina Luetzelschwabi (3:44.31).
"Naistele on siin eraldi start ja saime väga okeilt minema. Hullu positsioonivõitlust kohe ei olnud. Esimesel tõusul tundsin end ka okeilt, mis on positiivne, sest tavaliselt ma stardist hästi minema ei saa," rääkis Steinburg.
"Sõitsime 4.-5. positsiooni peal oma sõitu ja tehnilistel lõikudel suutsime esimeste naistega sama kiirust hoida. Kui umbes 35 kilomeetrit oli tehtud, tundsin, et jõud hakkab ära kaduma ja läks väga raskeks. Täiesti jõuetuse tunne tekkis, aga tiimikaaslane ikka utsitas mind ja oli vaimselt päris suureks toeks."
"Mul polegi nii tühja tunnet kunagi võistlustel tundnud," jätkas ta. "Loodame, et homme on parem päev. Ma pole koroonaviirusest veel päris täielikult taastunud. See võtab natuke kauem aega, kui algselt treeneriga lootsime, aga saan siin hea pingutuse ja kuna sõidame tiimikaaslasega esimest korda koos, siis see on tulevaste võistluste jaoks väga hea proovikivi."
Pruus sai koos paarilise Enrique Morcillo Vergaraga seitsmenda koha ajaga 2:53.29. Esikoha pälvisid avaetapil Martin Stosek – Andreas Seewald (2:43.21), neile järgnesid Wout Alleman – Fabian Rabensteiner (2:45.01) ja Simon Stiebjahn – Hans Becking (2:48.32).
"Väga raske päev oli. Kohe stardist oli 20 kilomeetrit tõusu. See polnud just minu tugevustele suunatud rada," kommenteeris Pruus esimest etappi. "Kui tõusunurk läks väga järsuks, siis hakkasin kannatama – paariline on tugev ja motiveerib mind kõvasti."
"Tõusu keskel leidsime sobiva tempo, aga olime sellel hetkel umbes 15. positsioonil. Jätkasime oma sõidu tegemist – tehnilisemad laskumised sõitsime mõistlikult, aga siiski üpris kiires tempos. Umbes seitse kilomeetrit enne finišit suutsin ka käpa maha panna, aga õnneks ei juhtunud midagi hullu."
"Tobe kukkumine, millega kaotasime umbes 20 sekundit," märkis Pruus. "Tagumine grupp tuli jõudsalt lähemale, aga õnneks suutsime oma edu nende ees hoida. Loodan, et homme on jalad paremad."
Teisel etapil on kavas 64 kilomeetrit 2316 tõusumeetriga. Mitmepäevasõit lõpeb laupäeval.
### Response:
Steinburg ja Pruus alustasid Andaluusias maastikuratturite mitmepäevasõitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seoses Venemaa ja Ukraina vaheliste pingetega on Suurbritannia võimud nimetanud kuus Valgevene piirkonda, kuhu nad ei soovita oma kodanikel minna. Nende sekka kuulub ka pealinn Minsk.
Samuti ei soovitata reisida Ukrainasse ja palutakse kõigil briti kodanikel riigist lahkuda, kuni kommertslennud veel toimivad.
Valgevene - Suurbritannia kohtumine pidi toimuma reedel, 25. veebruaril Minskis ja pärast Suurbritannia korvpalliliidu erakorralist nõupidamist otsustati seda turvakaalutlustel Valgevenesse mitte lennata.
Hetkel pole teada, kas kohtumine viiakse mõnele teisele kuupäevale või teise kohta, aga britid loodavad, et rahvusvaheline alaliit (FIBA) tuleb neile selles küsimuses vastu. Samuti toonitati, et 28. veebruarile määratud kodumäng Valgevenega on endiselt kavas.
Suurbritannia mängib MM-valikturniiril Euroopa tsooni B-grupis, kus kahe vooru järel on kõigil neljal koondisel kirjas võit ja kaotus. Lisaks Suurbritanniale ja Valgevenele mängivad valikgrupis ka Kreeka ja Türgi.
27. veebruaril pidanuks Kiievis toimuma G-grupi kohtumine Ukraina ja Hispaania vahel, aga FIBA otsustas lükata mängu järgmisesse aknasse ehk see peaks aset leidma juunis või juulis. Küll aga toimub 24. veebruaril Cordobas Hispaania kodumäng Ukrainaga.
Eesti mängib MM-valikturniiri D-grupis, kus nädala jooksul peetakse kodu- ja võõrsilmäng Poola koondisega. Eestil on kirjas võõrsilvõit Saksamaa üle, aga kodukaotus Iisraelilt. | Venemaa ja Ukraina pinged mõjutavad korvpalli MM-valikturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seoses Venemaa ja Ukraina vaheliste pingetega on Suurbritannia võimud nimetanud kuus Valgevene piirkonda, kuhu nad ei soovita oma kodanikel minna. Nende sekka kuulub ka pealinn Minsk.
Samuti ei soovitata reisida Ukrainasse ja palutakse kõigil briti kodanikel riigist lahkuda, kuni kommertslennud veel toimivad.
Valgevene - Suurbritannia kohtumine pidi toimuma reedel, 25. veebruaril Minskis ja pärast Suurbritannia korvpalliliidu erakorralist nõupidamist otsustati seda turvakaalutlustel Valgevenesse mitte lennata.
Hetkel pole teada, kas kohtumine viiakse mõnele teisele kuupäevale või teise kohta, aga britid loodavad, et rahvusvaheline alaliit (FIBA) tuleb neile selles küsimuses vastu. Samuti toonitati, et 28. veebruarile määratud kodumäng Valgevenega on endiselt kavas.
Suurbritannia mängib MM-valikturniiril Euroopa tsooni B-grupis, kus kahe vooru järel on kõigil neljal koondisel kirjas võit ja kaotus. Lisaks Suurbritanniale ja Valgevenele mängivad valikgrupis ka Kreeka ja Türgi.
27. veebruaril pidanuks Kiievis toimuma G-grupi kohtumine Ukraina ja Hispaania vahel, aga FIBA otsustas lükata mängu järgmisesse aknasse ehk see peaks aset leidma juunis või juulis. Küll aga toimub 24. veebruaril Cordobas Hispaania kodumäng Ukrainaga.
Eesti mängib MM-valikturniiri D-grupis, kus nädala jooksul peetakse kodu- ja võõrsilmäng Poola koondisega. Eestil on kirjas võõrsilvõit Saksamaa üle, aga kodukaotus Iisraelilt.
### Response:
Venemaa ja Ukraina pinged mõjutavad korvpalli MM-valikturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrdluseks – vahetult enne koroonaaega esilinastunud ja samuti Ergo Kulla lavastatud ja Martin Alguse adapteeritud stsenaariumiga "Talve" kogus avanädalavahetusega 43 049 vaatajat.
"Soo" – mille eellinastused algasid tegelikult juba 14. veebruarist – oli populaarsuselt teine linateos "Uncharted: kaardilt kadunud" ("Uncharted") järel, mis kogus 6292 külastust (kokku 16 305 külastust), selle järel jõudis edetabeli kolmandale kohale "Surm Niilusel" ("Death on the Nile"), mis kogus 2260 külastust (kokku 7856 külastust).
Lisaks neile jõudis ka kinolevi tipp-7 hulka "Encanto", mis kogus 2225 külastust (kokku 23 841 külastust), "Tulesüda" ("Fireheart"), mis kogus 1611 külastust (kokku 6382 külastust), "Abiellume" ("Marry Me"), mis kogus 1012 külastust (kokku 5374 külastust ning "Laula 2" ("Sing 2"), mis kogus 982 külastust (kokku 38 514 külastust).
Eesti Filmi Instituudi statistikaspetsialist Eveli Raja märkis, et nii palju inimesi kui möödunud nädalavahetusel pole ammu kinno jõudnud – eelmisel nädalavahetusel jõudis kinno 24 542 inimest ja vastlõppenud nädalavahetusel 36 028. | "Soo" tõi avanädalaga kinodesse ligi 14 000 vaatajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrdluseks – vahetult enne koroonaaega esilinastunud ja samuti Ergo Kulla lavastatud ja Martin Alguse adapteeritud stsenaariumiga "Talve" kogus avanädalavahetusega 43 049 vaatajat.
"Soo" – mille eellinastused algasid tegelikult juba 14. veebruarist – oli populaarsuselt teine linateos "Uncharted: kaardilt kadunud" ("Uncharted") järel, mis kogus 6292 külastust (kokku 16 305 külastust), selle järel jõudis edetabeli kolmandale kohale "Surm Niilusel" ("Death on the Nile"), mis kogus 2260 külastust (kokku 7856 külastust).
Lisaks neile jõudis ka kinolevi tipp-7 hulka "Encanto", mis kogus 2225 külastust (kokku 23 841 külastust), "Tulesüda" ("Fireheart"), mis kogus 1611 külastust (kokku 6382 külastust), "Abiellume" ("Marry Me"), mis kogus 1012 külastust (kokku 5374 külastust ning "Laula 2" ("Sing 2"), mis kogus 982 külastust (kokku 38 514 külastust).
Eesti Filmi Instituudi statistikaspetsialist Eveli Raja märkis, et nii palju inimesi kui möödunud nädalavahetusel pole ammu kinno jõudnud – eelmisel nädalavahetusel jõudis kinno 24 542 inimest ja vastlõppenud nädalavahetusel 36 028.
### Response:
"Soo" tõi avanädalaga kinodesse ligi 14 000 vaatajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa agressiooni korral peatatakse ka torujuhtme sertifitseerimine. Selles pole kahtlust. See tähendab seda, et Nord Stream 2 on osa sanktsioonidest," ütles esmaspäeval pressikonverentsil Nehammer.
Nord Stream 2 on juba valmis ehitatud. Selle käivitamine ootab siiski veel Saksamaa ja EL-i regulaatorite heakskiitu.
USA ja Ida-Euroopa riigid leiavad, et Venemaa tahab kasutada torujuhet geopoliitilise relvana. Moskva tahab vähendada gaasitransiiti läbi Ukraina.
Maagaasi hind on viimase aasta jooksul Euroopas järsult tõusnud. Hinnakasv häirib ka Euroopa majanduse taastumist. | Austria: Vene-vastaste sanktsioonide pakett hõlmab Nord Stream 2 projekti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa agressiooni korral peatatakse ka torujuhtme sertifitseerimine. Selles pole kahtlust. See tähendab seda, et Nord Stream 2 on osa sanktsioonidest," ütles esmaspäeval pressikonverentsil Nehammer.
Nord Stream 2 on juba valmis ehitatud. Selle käivitamine ootab siiski veel Saksamaa ja EL-i regulaatorite heakskiitu.
USA ja Ida-Euroopa riigid leiavad, et Venemaa tahab kasutada torujuhet geopoliitilise relvana. Moskva tahab vähendada gaasitransiiti läbi Ukraina.
Maagaasi hind on viimase aasta jooksul Euroopas järsult tõusnud. Hinnakasv häirib ka Euroopa majanduse taastumist.
### Response:
Austria: Vene-vastaste sanktsioonide pakett hõlmab Nord Stream 2 projekti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuna regiooni olukord üha halveneb, palusin ma kaitseministril ja kaitseväe juhatajal otsida võimalusi kaitsevaldkonna plaanitud ostude kiirendamiseks," ütles Šimonyte pressiteate vahendusel.
"Praeguses olukorras on riigikaitse rahastamine valitsuse jaoks esmatähtis," lisas ta.
Leedu kaitsekulutused ulatuvad sel aastal 1,2 miljardi euroni ehk 2,05 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Et kaitsekulutusi suurendada, on vaja valitsuskabineti ja parlamendi heakskiitu.
NATO soovitab, et liikmesriigid võiksid kulutada kaitsele vähemalt kaks protsenti SKT-st aastas.
Lääneriikide hinnangul kavandab Venemaa lähiajal Ukraina ründamist. Moskva aga eitab neid väiteid. | Leedu plaanib kaitsekulutusi suurendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna regiooni olukord üha halveneb, palusin ma kaitseministril ja kaitseväe juhatajal otsida võimalusi kaitsevaldkonna plaanitud ostude kiirendamiseks," ütles Šimonyte pressiteate vahendusel.
"Praeguses olukorras on riigikaitse rahastamine valitsuse jaoks esmatähtis," lisas ta.
Leedu kaitsekulutused ulatuvad sel aastal 1,2 miljardi euroni ehk 2,05 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Et kaitsekulutusi suurendada, on vaja valitsuskabineti ja parlamendi heakskiitu.
NATO soovitab, et liikmesriigid võiksid kulutada kaitsele vähemalt kaks protsenti SKT-st aastas.
Lääneriikide hinnangul kavandab Venemaa lähiajal Ukraina ründamist. Moskva aga eitab neid väiteid.
### Response:
Leedu plaanib kaitsekulutusi suurendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti novellisarja väljaandja, kirjanik Armin Kõomägi märkis, et värske hääl eesti kirjanduses on väga teretulnud: ""Eesti novellis" on vanem põlvkond kenasti esindatud, kuni sajanditaguste kirjatöödeni välja. Värske Novelliga soovime aga avada ukse kõige noorematele. Neile, kes alles seisavad täiskasvanuelu ukselävel, kes näevad elu teisiti, mõtlevad sellest teisiti, kirjutavad teisiti."
Konkursi auhinnafond on 1500 eurot, mis jaotub võitjate vahel. Lisaks rahalisele preemiale avaldatakse parimad tekstid Värskes Rõhus ja kogumikus "Eesti novell 2023".
Novelli pikkus on kuni 15 000 tähemärki (tühikutega), osaleda võib ka mitme tekstiga. Novelle ootame hiljemalt 31. augustiks 2022 aadressile [email protected]. | Värske Rõhk ja Eesti Novell kuulutavad välja novellikonkursi Värske Novell | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti novellisarja väljaandja, kirjanik Armin Kõomägi märkis, et värske hääl eesti kirjanduses on väga teretulnud: ""Eesti novellis" on vanem põlvkond kenasti esindatud, kuni sajanditaguste kirjatöödeni välja. Värske Novelliga soovime aga avada ukse kõige noorematele. Neile, kes alles seisavad täiskasvanuelu ukselävel, kes näevad elu teisiti, mõtlevad sellest teisiti, kirjutavad teisiti."
Konkursi auhinnafond on 1500 eurot, mis jaotub võitjate vahel. Lisaks rahalisele preemiale avaldatakse parimad tekstid Värskes Rõhus ja kogumikus "Eesti novell 2023".
Novelli pikkus on kuni 15 000 tähemärki (tühikutega), osaleda võib ka mitme tekstiga. Novelle ootame hiljemalt 31. augustiks 2022 aadressile [email protected].
### Response:
Värske Rõhk ja Eesti Novell kuulutavad välja novellikonkursi Värske Novell |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15-aastane Hambidge läbis ringid ajaga 2.14,53 ja ületas senise rekordi enam kui sekundiga. Üle sai joostud Elis-Helen Starkopfi tippmark 2.15,76, vahendab EKJL.ee. Senisele rekordile jõudis lähedale ka Merili Tiik, kes lõpetas teisena ajaga 2.15,80.
Nädalavahetusel purustati veel teinegi Eesti U-18 vanuseklassi siserekord, kui Karmen Bruus ületas kõrgushüppes 1.87. Sellega kerkis ta omaealiste maailma hooaja siseedetabelis jagama esimest ja teist kohta.
Kõik tulemused on leitavad siin. | 15-aastane jooksja Viola Hambidge püstitas U-18 vanuseklassi Eesti rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15-aastane Hambidge läbis ringid ajaga 2.14,53 ja ületas senise rekordi enam kui sekundiga. Üle sai joostud Elis-Helen Starkopfi tippmark 2.15,76, vahendab EKJL.ee. Senisele rekordile jõudis lähedale ka Merili Tiik, kes lõpetas teisena ajaga 2.15,80.
Nädalavahetusel purustati veel teinegi Eesti U-18 vanuseklassi siserekord, kui Karmen Bruus ületas kõrgushüppes 1.87. Sellega kerkis ta omaealiste maailma hooaja siseedetabelis jagama esimest ja teist kohta.
Kõik tulemused on leitavad siin.
### Response:
15-aastane jooksja Viola Hambidge püstitas U-18 vanuseklassi Eesti rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Venemaa tunnustab Donetski ja Luganski isehakanud vabariike, võib see Moskval lubada saata Ida-Ukraina piirkonda ametlikult oma sõjajõud. Kreml saab kasutada argumenti, et sekkub liitlasena, et separatiste kaitsta Ukraina eest, vahendas Reuters.
Ida-Ukraina separatistide liider Deniss Pušilin teatas reedel, et piirkonna elanikud evakueeritakse Venemaale Rostovi oblastisse. Lääneriigid leiavad, et Moskva otsib ettekäänet Ukraina ründamiseks. Venemaa hädaolukordade ministeerium teatas esmaspäeval, et Ida-Ukraina separatistide territooriumilt on Venemaale evakueeritud üle 60 000 tsiviilisiku.
Separatistid kuulutasid laupäeval välja ka täieliku sõjalise mobilisatsiooni.
Venemaa parlament võttis eelmisel teisipäeval vastu resolutsiooni, milles kutsus Putinit üles ametlikult tunnustama Donetski ja Luganski isehakanud rahvavabariike. | Ida-Ukraina separatistid palusid Putinil tunnustada Donbassi iseseisvust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Venemaa tunnustab Donetski ja Luganski isehakanud vabariike, võib see Moskval lubada saata Ida-Ukraina piirkonda ametlikult oma sõjajõud. Kreml saab kasutada argumenti, et sekkub liitlasena, et separatiste kaitsta Ukraina eest, vahendas Reuters.
Ida-Ukraina separatistide liider Deniss Pušilin teatas reedel, et piirkonna elanikud evakueeritakse Venemaale Rostovi oblastisse. Lääneriigid leiavad, et Moskva otsib ettekäänet Ukraina ründamiseks. Venemaa hädaolukordade ministeerium teatas esmaspäeval, et Ida-Ukraina separatistide territooriumilt on Venemaale evakueeritud üle 60 000 tsiviilisiku.
Separatistid kuulutasid laupäeval välja ka täieliku sõjalise mobilisatsiooni.
Venemaa parlament võttis eelmisel teisipäeval vastu resolutsiooni, milles kutsus Putinit üles ametlikult tunnustama Donetski ja Luganski isehakanud rahvavabariike.
### Response:
Ida-Ukraina separatistid palusid Putinil tunnustada Donbassi iseseisvust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algkoosseisu kuulunud ja 32 minutit mänginud Teder viskas üleplatsinaisena 21 punkti (kahesed 2/5, kolmesed 5/7, vabavisked 2/2), võttis ühe lauapalli (ründelauast) ja jagas viis resultatiivset söötu. Seejuures viskas eestlanna oma 21 punktist seitse kahe viimase minuti jooksul. Lisaks jäi tema arvele kolm pallikaotust ja neli isiklikku viga, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Suurepärases hoos Tederi jaoks oli tegu teise järjestikuse mänguga, kus ta visanud üle 20 punkti.
Asi kaotusmängus platsile ei pääsenud.
Washington State'i jaoks oli tegu hooaja esimese võiduga NCAA TOP 25 naiskonna üle. Associated Pressi koostatud üleriigilises pingereas on Arizona kaheksandal kohal. Tänavuse hooaja esimese omavahelise kohtumise võitis Arizona kodus 60:52.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee. | Hooaja parima mängu teinud Teder aitas naiskonna võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algkoosseisu kuulunud ja 32 minutit mänginud Teder viskas üleplatsinaisena 21 punkti (kahesed 2/5, kolmesed 5/7, vabavisked 2/2), võttis ühe lauapalli (ründelauast) ja jagas viis resultatiivset söötu. Seejuures viskas eestlanna oma 21 punktist seitse kahe viimase minuti jooksul. Lisaks jäi tema arvele kolm pallikaotust ja neli isiklikku viga, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Suurepärases hoos Tederi jaoks oli tegu teise järjestikuse mänguga, kus ta visanud üle 20 punkti.
Asi kaotusmängus platsile ei pääsenud.
Washington State'i jaoks oli tegu hooaja esimese võiduga NCAA TOP 25 naiskonna üle. Associated Pressi koostatud üleriigilises pingereas on Arizona kaheksandal kohal. Tänavuse hooaja esimese omavahelise kohtumise võitis Arizona kodus 60:52.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.geenius.ee.
### Response:
Hooaja parima mängu teinud Teder aitas naiskonna võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina lükkas Venemaa väited diversioonirühmast tagasi ja nimetas seda libauudiseks. Väidetav intsident leidis aset Rostovi oblasti lähedal.
"Kokkupõrke tagajärjel hävis viis Venemaa Föderatsiooni piiririkkujat sabotaaži- ja luuregrupist," teatas Venemaa Lõuna sõjaväeringkond.
Moskva teatas, et Vene sõjaväelaste ja piirivalvurite hulgas hukkunuid polnud. Lõuna sõjaväeringkond teatas, et hävitas ka kaks Ukraina lahingumasinat. Lahingumasinate hävitamisel kasutati tankitõrjerelvasid.
Ukraina piirivalveteenistus eitab Venemaa piirivalvurite tulistamist Rostovi oblastis. | Moskva väidab, et hoidis ära Ukraina sabotööride piiririkkumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina lükkas Venemaa väited diversioonirühmast tagasi ja nimetas seda libauudiseks. Väidetav intsident leidis aset Rostovi oblasti lähedal.
"Kokkupõrke tagajärjel hävis viis Venemaa Föderatsiooni piiririkkujat sabotaaži- ja luuregrupist," teatas Venemaa Lõuna sõjaväeringkond.
Moskva teatas, et Vene sõjaväelaste ja piirivalvurite hulgas hukkunuid polnud. Lõuna sõjaväeringkond teatas, et hävitas ka kaks Ukraina lahingumasinat. Lahingumasinate hävitamisel kasutati tankitõrjerelvasid.
Ukraina piirivalveteenistus eitab Venemaa piirivalvurite tulistamist Rostovi oblastis.
### Response:
Moskva väidab, et hoidis ära Ukraina sabotööride piiririkkumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ideekavandite esitajad jäid žüriile anonüümseks kuni lõpliku valiku väljakuulutamiseni. Žüriis osalesid Eesti Filmi Instituudi eksperdid: filmipädevuse arendaja Mikk Rand, animatsiooniekspert Peep Pedmanson, dokumentaalfilmide ekspert Filipp Kruusvall, filmiturunduse spetsialist Mirjam Mikk ja pärandifilmide spetsialist Triinu Keedus.
Žürii esimehe Mikk Ranna sõnul on konkurss nüüd juba traditsioon. "Eesmärk on luua teravaid, täpseid ja toredaid üheminutifilme, mis on justkui lühike visuaalne haiku – kindla pikkusega, kuid püstitatud teemaarenduses vaba. Nägemus, mida saab kasutada koolitunnis visuaalõppematerjalina arutelude püstitamiseks ja lahendamiseks. Vahva, kui tehtud lugu jääb visuaalse killuna mõttemustritesse kummitama."
Laekunud tööde kohta lisas žürii liige Mirjam Mikk, et huvi äratasid tööd, mis suutsid juba sõnades visualiseerida lugu, mis ekraanil avaneb, pruukimata sealjuures olla tingimata klassikalised narratiivid. "Ühes minutis on potentsiaal luua olustik, eksperimenteerida filmivormiga, olla žanriliselt mänguline või võtta luubi alla mõni elukilluke – ja seda kinnitavad ka tänavusel konkursil valituks osutunud lühifilmid."
Valituks osutusid:
"Pilli piinamine", idee autor Karin Paumer
"Teise inimese sisse ei näe", idee autor Elen Lotman
"Luu ja nahk", idee autorid Mirjam Teiss ja Eric Romero
"60 aastat hiljem", idee autor Mirjam Matiisen
"Valust võluni", idee autor Edina Csüllög
"V6nked", idee autor Madli Lääne
"Õite lõhn", idee autor Aleksandr Heifets
"Meelte vallas", idee autor Aleksandr Heifets
"Talvine kiusatus", idee autor Ranno Kasemaa
"10 000 sammu", idee autor Joosep J. Ehasalu
"Janu", idee autor Eva Kübar
"Vaba tahe", idee autor Tõnis Pill
"Patarei partii", idee autor Raul Viitung
"Valgus ei saagi vanaks", idee autor Heilika Pikkov
"Idee", idee autor Taavi Arus
Üheminutilise filmi toetus tegijale on 1000 eurot ning filmid peavad valmis olema hiljemalt 1. juuniks 2022. | Selgusid minutifilmide konkursi raames valmivad linateosed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ideekavandite esitajad jäid žüriile anonüümseks kuni lõpliku valiku väljakuulutamiseni. Žüriis osalesid Eesti Filmi Instituudi eksperdid: filmipädevuse arendaja Mikk Rand, animatsiooniekspert Peep Pedmanson, dokumentaalfilmide ekspert Filipp Kruusvall, filmiturunduse spetsialist Mirjam Mikk ja pärandifilmide spetsialist Triinu Keedus.
Žürii esimehe Mikk Ranna sõnul on konkurss nüüd juba traditsioon. "Eesmärk on luua teravaid, täpseid ja toredaid üheminutifilme, mis on justkui lühike visuaalne haiku – kindla pikkusega, kuid püstitatud teemaarenduses vaba. Nägemus, mida saab kasutada koolitunnis visuaalõppematerjalina arutelude püstitamiseks ja lahendamiseks. Vahva, kui tehtud lugu jääb visuaalse killuna mõttemustritesse kummitama."
Laekunud tööde kohta lisas žürii liige Mirjam Mikk, et huvi äratasid tööd, mis suutsid juba sõnades visualiseerida lugu, mis ekraanil avaneb, pruukimata sealjuures olla tingimata klassikalised narratiivid. "Ühes minutis on potentsiaal luua olustik, eksperimenteerida filmivormiga, olla žanriliselt mänguline või võtta luubi alla mõni elukilluke – ja seda kinnitavad ka tänavusel konkursil valituks osutunud lühifilmid."
Valituks osutusid:
"Pilli piinamine", idee autor Karin Paumer
"Teise inimese sisse ei näe", idee autor Elen Lotman
"Luu ja nahk", idee autorid Mirjam Teiss ja Eric Romero
"60 aastat hiljem", idee autor Mirjam Matiisen
"Valust võluni", idee autor Edina Csüllög
"V6nked", idee autor Madli Lääne
"Õite lõhn", idee autor Aleksandr Heifets
"Meelte vallas", idee autor Aleksandr Heifets
"Talvine kiusatus", idee autor Ranno Kasemaa
"10 000 sammu", idee autor Joosep J. Ehasalu
"Janu", idee autor Eva Kübar
"Vaba tahe", idee autor Tõnis Pill
"Patarei partii", idee autor Raul Viitung
"Valgus ei saagi vanaks", idee autor Heilika Pikkov
"Idee", idee autor Taavi Arus
Üheminutilise filmi toetus tegijale on 1000 eurot ning filmid peavad valmis olema hiljemalt 1. juuniks 2022.
### Response:
Selgusid minutifilmide konkursi raames valmivad linateosed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu Rootsi kõrgliigas kaheksanda koha saanud Göteborg asus matši esiliigaklubi vastu esimese poolaja lõpus Oscar Wendti karistuslöögist juhtima ning lõppseisu vormistas teise poolaja alguses Oscar Vilhemsson. Sorga sekkus mängu 82. minutil vahetusest, vahendab Soccernet.ee.
Göteborgiga samas alagrupis mängivad veel kõrgliigaklubi Mjällby ja esiliigas palliv Norrby, kes leppisid omavahel väravateta viiki. Sõelmängudele pääseb alagrupi võitja.
Rootsi kõrgliiga uus hooaeg algab aprilli alguses. Göteborg kohtub avavoorus mullu esiliiga võitjaks kroonitud Värnamoga. | Sorga tegi Göteborgi võidumängus karikasarja debüüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu Rootsi kõrgliigas kaheksanda koha saanud Göteborg asus matši esiliigaklubi vastu esimese poolaja lõpus Oscar Wendti karistuslöögist juhtima ning lõppseisu vormistas teise poolaja alguses Oscar Vilhemsson. Sorga sekkus mängu 82. minutil vahetusest, vahendab Soccernet.ee.
Göteborgiga samas alagrupis mängivad veel kõrgliigaklubi Mjällby ja esiliigas palliv Norrby, kes leppisid omavahel väravateta viiki. Sõelmängudele pääseb alagrupi võitja.
Rootsi kõrgliiga uus hooaeg algab aprilli alguses. Göteborg kohtub avavoorus mullu esiliiga võitjaks kroonitud Värnamoga.
### Response:
Sorga tegi Göteborgi võidumängus karikasarja debüüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mulle helistas Kadi raadiost Tõnis Kipper ja õnnitles, ma ei saanud hästi aru, mille puhul ta mind õnnitleb ja mõtlesin, et ta teeb nalja," ütles Piret Rauk ja lisas, et lõpuks hakkas Tõnis naerma. "Ma käitusin vist täiesti ebaadekvaatselt."
Rauk sõnas, et tunded on äärmiselt segased, aga ta on ülimalt tänulik. "Tänulikkus teeb alati alandlikuks ja mõtled siis, et kas ma olen nüüd nii vana," mainis ta ja lisas, et see on tema jaoks nii suur asi. "Minu sünniaasta on 1970, ma olen olnud nii pioneer kui ka kommunistlik noor ning kui ma läksin 11. klassis oma lõpueksamit tegema, siis naabrimajal lehvis sinimustvalge lipp, mille peale ma istusin maha ja olin täiesti rabatud."
"Minu mälu ulatub sellesse aega, et sellist tunnustust saades on see täiesti erakordne," tõdes ta ja lisas, et seda ta ei oska arvata, mille eest teda täpselt tunnustati. "Ma ei tea isegi seda, kas keegi esitas mind sellele tunnustusele, ma ei oska seda öelda, ma olen väga segaduses."
Kuressaare teater tähistas just suurelt Juhan Smuuli 100. sünniaastapäeva: lavale jõudis lavastus "Lea" ning toimus ka juubelikonverents. "Kõik on väga hästi, see annab lootust, et asjad ja ajad lähevad paremaks," ütles ta ja lisas, et nende trupp on juba lausa neljaliikmeline. "Loodame, et trupp läheb veel suuremaks ja teatrit on veel rohkem."
"Järgmiseks võtame ette suvelavastuse, selle loo tööpealkiri on "Viikingite veri" ja selle toob lavale Tiit Palu, täpsemalt ei oska veel öelda, sest meie proovid algavad kevadel," ütles ta ja lisas, et suvelavastust mängitakse sel aastal Asva viikingikülas. | Piret Rauk: teenetemärki saades mõtled, et kas ma olen nüüd nii vana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mulle helistas Kadi raadiost Tõnis Kipper ja õnnitles, ma ei saanud hästi aru, mille puhul ta mind õnnitleb ja mõtlesin, et ta teeb nalja," ütles Piret Rauk ja lisas, et lõpuks hakkas Tõnis naerma. "Ma käitusin vist täiesti ebaadekvaatselt."
Rauk sõnas, et tunded on äärmiselt segased, aga ta on ülimalt tänulik. "Tänulikkus teeb alati alandlikuks ja mõtled siis, et kas ma olen nüüd nii vana," mainis ta ja lisas, et see on tema jaoks nii suur asi. "Minu sünniaasta on 1970, ma olen olnud nii pioneer kui ka kommunistlik noor ning kui ma läksin 11. klassis oma lõpueksamit tegema, siis naabrimajal lehvis sinimustvalge lipp, mille peale ma istusin maha ja olin täiesti rabatud."
"Minu mälu ulatub sellesse aega, et sellist tunnustust saades on see täiesti erakordne," tõdes ta ja lisas, et seda ta ei oska arvata, mille eest teda täpselt tunnustati. "Ma ei tea isegi seda, kas keegi esitas mind sellele tunnustusele, ma ei oska seda öelda, ma olen väga segaduses."
Kuressaare teater tähistas just suurelt Juhan Smuuli 100. sünniaastapäeva: lavale jõudis lavastus "Lea" ning toimus ka juubelikonverents. "Kõik on väga hästi, see annab lootust, et asjad ja ajad lähevad paremaks," ütles ta ja lisas, et nende trupp on juba lausa neljaliikmeline. "Loodame, et trupp läheb veel suuremaks ja teatrit on veel rohkem."
"Järgmiseks võtame ette suvelavastuse, selle loo tööpealkiri on "Viikingite veri" ja selle toob lavale Tiit Palu, täpsemalt ei oska veel öelda, sest meie proovid algavad kevadel," ütles ta ja lisas, et suvelavastust mängitakse sel aastal Asva viikingikülas.
### Response:
Piret Rauk: teenetemärki saades mõtled, et kas ma olen nüüd nii vana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24. veebruari otseülekanded
Kell 7.30 Pidulik riigilipu heiskamine Pika Hermanni torni
Otseülekannet vahendavad ETV, ETV+, Vikerraadio, Raadio 4 ja ERR.ee portaal.
Kuberneri aias toimuval sündmusel peab kõne riigikogu esimees Jüri Ratas. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. ETV-s vahendab sündmust Taavi Eilat.
Kell 9 Pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile
Otseülekannet vahendavad ETV, ETV+ ja ERR.ee.
Tseremoonial Tallinnas Vabaduse väljakul esineb kõnega peaminister Kaja Kallas. ETV-s kommenteerib sündmust Andres Kuusk.
Kell 10.15 Oikumeeniline jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus
Otseülekannet vahendab ETV.
Oikumeenilisel jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teenib EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Kell 12 Kaitseväe paraad Vabaduse väljakul
Otseülekannet vahendavad ETV, ETV+, Raadio 4 ja ERR.ee.
Paraadi võtab vastu president Alar Karis, paraadi juhatab Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. ETV-s kommenteerivad sündmust Andres Kuusk ja Kaitseväe Peastaabi väljaõppe osakonna ülem kolonel Mati Tikerpuu
Kell 18.40 Vabariigi aastapäev Estonias
Otseülekannet vahendavad ETV ja ETV+, Raadio 4 pidulik programm algab kell 18.
ETV-s tähistavad Anu Välba ja Mirko Ojakivi pidulikku õhtut koos külalistega, kellega koos mõtestatakse Eestit tema sünnipäeval.
Kell 19 President Alar Karise kõne
Otseülekannet vahendavad ETV, ETV2 (viipekeelse tõlke ja subtiitritega), ETV+, Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio 4 ja ERR.ee.
Kell 19.30 Vabariigi aastapäeva kontsert
Otseülekannet vahendavad ETV, ETV+, Vikerraadio, Klassikaraadio ja ERR.ee.
Kontserdi muusikaline juht ja dirigent on Mihhail Gerts ning lavastaja Jüri Nael.
Kõik vabariigi aastapäeva sündmused on järelvaadatavad veebikanalis Jupiter.
ETV eriprogramm
23.02 kell 21.40 Peaminister Kaja Kallase pöördumine vabariigi aastapäeva eel
23.02 kell 21.55 dokumentaalfilm "Pätt või pühak Raul Vaiksoo"
Tele-esilinastub portreefilm tunnustatud arhitekt Raul Vaiksoost. Raulil ei ole siiani mobiiltelefoni, ta ei juhi autot ja ta keeldub igasugusest kiirustamisest. Ometi jõuab ta alati minuti pealt nii tellijatega kohtuma, loenguid andma kui ka pöörastele väljasõitudele koos sõpradega.
Raul usub, et jumaliku puudutuse osaliseks saab vaid tööd tehes ja kui inspiratsioon peale tuleb, töötab ta mitu ööpäeva järjest. Tema projekteeritud ehitisi leiab üle Eesti ja teda on tööde eest pärjatud nii Kultuurkapitali aastapreemia kui ka Eesti Vabariigi teenetemärgiga. Piip ühes, lemmikõlu teises käes, ei seisa karismaatiline mees aga alati taevasel pjedestaalil, vaid kõnnib sageli sõgeduse ja geniaalsuse piiril. Ta on kirglik ja pühendunud, samal ajal kompromissitu ning argielus täiesti saamatu, suutmata kõige lihtsamat toitu valmistada või pangakaarti kasutada.
Režissöör ja operaator Mattias Veermets, montaažirežissöör Mirjam Jegorov, helirežissöör Kauri Lemberg, helilooja Markus Robam, produtsent Karolina Veetamm. Tootja Kafka Films.
24.02 Läbi pidupäeva "Keelekillud"
Kuidas on meie emakeel ajas muutunud ja arenenud? Millist eesti keelt võidi kõnelda kaks tuhat aastat tagasi ja millist keelt räägime täna? Muhedad keelekillud neljast erinevast ajaperioodist on valminud Eesti Keele Instituudi ja ERR-i koostöös. Näitlejad Hilje Murel, Märt Avandi, Helina Tüür, Herman Avandi. Režissöör René Vilbre.
24.02 kell 13 "Köögikodanikud. Pidupäeva eri"
Üks planeet, palju riike. Kirev maailm, millest unistada, sest reisimine on tänases maailmas kohati keerulisem, kui Marco Polo ajal. No aga reisime siis hoopis toitude ja maitsete kaudu - Ahmetiga Türki, Lal Babuga Indiasse ja Nuriyaniga Dagestani. Et kohtuda Eestis. Ilma viiruse ja hirmuta. Koos köögikodanikega. Giidiks sellel teel on saatejuht Wend.
24.02 kell 16.05 etendus "Isamaa pääsukesed"
Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali lavastus räägib loo sellest, kuidas näitering "Virmaline" otsustab tuua lavale Vabadussõjale pühendatud muusikali. Paraku nii nagu omal ajal ei viitsinud paljud mehed sõtta minna, on nüüd neid pea võimatu ka näitemängu meelitada.
Autor Andrus Kivirähk, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, muusikalised kujundajad Tõnu Kaljuste ja Tõnis Kõrvits. Osades Ülle Kaljuste, Marta Laan, Viire Valdma, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Teele Pärn, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Karmo Nigula.
24.02 kell 21.20 dokumentaalfilm "Lydia"
Tele-esilinastub portreefilm hinnatud laulupidude dirigendist ja muusikaõpetajast Lydia Rahulast, kes on lastesse muusikaarmastust süstinud juba üle viie aastakümne. Tema elutöö on siiski Tallinna Poistekoor, kus Lydia taktikepi all on meesteks sirgunud mitu põlvkonda poisse. Lydia ei aja taga ainult noote, lisaks lauluoskuse treenimisele on ta neist kasvatanud ka härrasmehed. Ta on ülimalt vitaalne ja pakatab energiast – tema jaoks pole mingi probleem koos poistega maha pidada üks jalgpallimatš. Filmi kulminatsiooniks on XXVII laulupidu "Minu arm" 2019. aastal. Mida elab emotsionaalselt ja füüsiliselt läbi dirigent Eesti rahva suurimal peol?
Filmi tootis Sterotek Film, autor Kaidi Klein, režissöör Hermes Brambat, produtsent Eero Nõgene.
ETV2 eriprogramm
24.02 kell 13 "Veljo Tormis 90. Tormis ja tuules"
Veljo Tormise 90 aasta juubeliks valminud kontsert, milles kuuleme Eesti rahvalaulu laia maailma viinud helilooja palasid.
24.02 kell 14 "Eesti kontsert 80: Juubeligala"
Eesti Kontserdi 80 aasta juubelile pühendatud galaüritusel esinesid ansambel Hortus Musicus, rahvusmeeskoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigendid Andres Mustonen, Mikk Üleoja ning Risto Joost.
24.02 kell 19.35 "Heinz Valk. Võidumees"
Kunstnik, kirjanik, Laulva revolutsiooni särav vedaja, isa ja vanaisa Heinz Valk andis oma 85. sünnipäeva puhul meeleoluka intervjuu Katrin Viirpalule. Ühiseid hetki meenutavad abikaasa Marika Valk, lapselapsed, Mait Summatavet, Signe Kivi ja paljud teised.
24.02 kell 21.35 mängufilm "Polli päevikud"
1914. aasta baltisakslaste valitsetud Eestis jõuab 14-aastane aadlitüdruk tagasi mõisa, kus pinged maad jagavate sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel on jõudnud haripunkti. Samal ajal kui tüdruku teadlasest isa hoiab perekonda oma julma kontrolli all, peidab mõisapreili eestlasest mässajat, alguses uudishimust ja siis trotsist, andes tõuke pidurdamatule ahelreaktsioonile.
"Polli päevikud" maalib lummava, kuid kummitusliku pildi 20. sajandi algusaastate Saksamaa Keisririigi ja Vene Tsaaririigi ristumisteele jäänud ning hukule määratud ühiskonnas valitsevatest rusuvatest meeleoludest.
Režissöör Chris Kraus loob meisterliku portree inimestest, vaikselt anarhiasse ja kaosesse suubuvas ühiskonnas. Film toob vaatajani erakordse näitlejate galerii, mida juhivad noor debütant Paula Beer (Oda) ja Tambet Tuisk (Schnaps).
26.02 kell 22.30 dokumentaalfilm "Nordic Pulse"
Kus leida lootust maailmas, mis näib lõputult oma vigu kordavat? Visionäärist liider Kristjan Järvi usub, et lahendus on luua arusaamine võimalustest iseenda sees. Nii viib ta unikaalses muusikamaailmas oma orkestri rännakule, et luua võimatut. Läänemere Filharmoonikud, eri rahvustest ja eri väärtushinnangutega, pärit ka konfliktsetest riikidest, töötavad koos, jagades loomise kogemust.
26.02 kell 23.30 kontsert-saade Baltic Sea Philharmonic. "Midnight Sun"
Novembris 2019 esines rahvusvaheline orkester Baltic Sea Philharmonic oma kavaga "Midnight Sun" Budapestis. Kõlasid Edvard Griegi süit "Peer Gynt", Klaverikontsert a-moll ja Igor Stravinski teos "Tulilind". Klaveril erikülalisena Jozsef Balog. Orkestri asutaja ja dirigent on Kristjan Järvi.
ETV+ eriprogramm
23.02 kell 21.15 Peaminister Kaja Kallase pöördumine vabariigi aastapäeva eel
24.02 kell 15.20 dokumentaalfilm "Tuulte tahutud maa"
Sajandi loodusfilmiks kutsutud Joosep Matjuse "Tuulte tahutud maa" näitab Eestimaa looduse metsikut ja müstilist ilu, kus vaataja ees avanevad eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate linnuparvedega. Mitme aasta vältel üles võetud filmis näeb ainulaadseid kaadreid erinevatest Eestimaa paikadest, sh põhjarannikult, Lahemaa rahvuspargist, Soomaa rahvuspargist, Matsalu rahvuspargist, Alam-Pedja ja Vikipalu maastikukaitsealadelt.
24.02 kell 17 mängufilm "Seltsimees laps"
Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ja "Samet ja saepuru" põhinev mängufilm räägib tundliku loo stalinistliku režiimiga kaasnenud repressioonidest, hirmust, ootusest ja lootusest. On aasta 1950, kui kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema ja viiakse püssimeeste vahel ära. Läbi väikese tüdruku silmade avaldub ühe perekonna, aga ka kogu Eesti lugu, mida saadab lapselik hirm, et just tema on ema ära viimises süüdi, sest polnud piisavalt hea.
"Seltsimees laps" on režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm. Peaosalisi, kuueaastast Leelot ja tema isa kehastavad Helena Maria Reisner ja Tambet Tuisk, teistes osades teevad kaasa Eva Koldits, Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak, Lembit Peterson, Maria Klenskaja jpt.
24.02 kell 21.15 mängufilm "Tõde ja õigus"
Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud suurfilm räägib haaravas pildikeeles Tammsaare loo uhkusest, lootusest ja tõekspidamisest, kus tõe ja õiguse otsinguil tuuakse ohvriks perekond, lähikondlased ja iseend. Peaosades säravad Priit Loog, Priit Võigemast, Ester Kuntu, Maiken Schmidt ja Simeoni Sundja. Režissöör ja stsenarist on Tanel Toom, operaator Rein Kotov, helilooja Mihkel Zilmer, produtsent Ivo Felt.
Raadiod
26.02 kell 19.05. Vikerraadios, 27.02 kell 15.05 Klassikaraadios ja kell 7 Raadio 2-s "Sõna on laval". Seitsmes saade: Lennart ja Meri – Egon Nuter ja Priit Volmer.
Saatesari jäädvustab monolooge eesti sõnateatrite mängukavast. Siht on talletada hetki olevikulisest, kaduvast teatrikunstist.
Seitsmenda saate peategelane on Lennart Meri (1929 - 2006): kirjanik, tõlkija, toimetaja (NB! ka Raadioteatri toimetaja), filmitegija, diplomaat, väärikas riigimees. Eesti Vabariigi president aastatel 1992 kuni 2001.
Saatekülalised on näitlejad Egon Nuter ja Priit Volmer, kes koos loonud Lennart Meri tegelaskuju Variuse teatri lavastuses "Lennud": näidendi autor Heidi Sarapuu, lavastaja Alo Kõrve, esietendus 2017.
Egon Nuteri rollinimi oli Lennart, president; Priit Volmeri osaks presidendi noorem alter ego: Meri, kirglik matkaja. Näidendi tegevuspaik: lennujaam. Egon Nuter on Lennart Meri rollis ka Heidi Sarapuu kirjutatud ja lavastatud näidendis "Treffpunkt – Berliin!". Lavastus sündis Berliini Eesti Suursaatkonna 100. sünnipäevaks aastal 2020.
Kuulame monolooge Variuse teatri lavastustest. Lennart Meri kui isiksuse ja kui rolli teemadel vahetavad mõtteid ja jagavad meenutusi näitlejad Egon Nuter ja Priit Volmer.
Heliarhiivist kõlab Lennart Meri enda hääl, aastatel 1978 ja 2001.
Saate autor Pille-Riin Purje. Helirežissöör Külliki Valdma.
Klassikaraadio eriprogramm
Eesti Vabariigi aastapäeva nädalal kõlavad Klassikaraadios uued heliplaadid ja menukad kontserdid eesti muusikute ja heliloominguga.
Argipäeviti kell 11 tutvustavad Klassikaraadio saatejuhid sarjas "Album" uusi heliplaate. Esmaspäeval on eetris viiuldaja Renaud Capuconi ja Lausanne'i kammerorkestri mullu plaadifirmalt Warner Classics ilmunud album Arvo Pärdi loominguga. Teisipäeval kõlavad eesti heliloojate vaimulikud laulud bariton Ott Indermitte ja kitarrist Paul Danieli albumil "Sinu aeg on mu käes". Kolmapäeval esitavad eesti saksofonimuusika kuldvarateoseid ning eesti heliloojate loomingut saksofonist Rene Laur ja pianist Joonatan Jürgenson. Vabariigi aastapäeval saab kuulata Viljandi kitarrifestivali eriprojekti "Eesti loitsud", mille andis 2019. aastal välja Londoni plaadifirma Toccata. Reedel meenutatakse Klassikaraadios 50. hooaega tähistava ansambli Hortus Musicus klassikaplaati aastast 1983.
Õhtud alates kella 19-st on Klassikaraadios pühendatud erilistele hetkedele kontserdisaalidest. Esmaspäeval kell 19 saab kuulata Pärnu Muusikafestivali kontserti Eesti Festivaliorkestrilt koos maailmakuulsa Joshua Belliga. Teisipäeval on eetris lauljatari Tuuri Dede hiljutine kontsert koos Götborgi sümfooniaorkestri ja dirigent Barbara Hanniganiga. "Nyyd-muusika" toob kuulajateni klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunti kontserdi festivalilt Eesti Muusika Päevad. Kolmapäeval kõlavad Heino Elleri kolm sümfooniat ERSO musitseerimisel, Tõnu Kaljuste juhatusel. Vabariigi aastapäeval kannab Klassikaraadio üle president Alar Karise aastapäevakõne ning piduliku kontserdi. Reede õhtul jõuab esimest korda eesti kuulajateni Jüri Reinvere uue teose "Maria Anna, wach, im Nebenzimmer" ettekanne Berliini Filharmoonikute ja Andris Nelsonsiga.
Kultuurisaate "Delta" külalised on argipäeviti kell 13.05 Eesti muusikud. Saade "Eesti interpreedid" toob kuulajateni rahvusooper Estonia kauaaegse bassi Mati Palmi loomingulise portree ning saates "Eesti heliloojad" jagab oma mõtteid äsja aasta muusikuks valitud Jüri Reinvere.
Raadio 2
24. veebruaril kõlab Raadio 2 eetris ainult kodumaine muusika. Veebikeskkonnas R2 Extra saab eesti muusikat kuulata ööpäev läbi iga päev, seda aadressil.
Vikerraadio
Vabariigi aastapäeva hommikul läheb Vikerraadio sada aastat ajas tagasi 1920. aastate algusesse, mil Eesti oli alles lühikest aega iseseisev olnud. "Vikerhommiku" saatejuht Johannes Voltri toob kuulajateni tollase elu-olu ning tehnika, spordi ja kultuuri suurimad saavutused.
"Vikerhommik" uurib ajaloolaselt Ago Pajurilt ja ajaloodemograafilt Mark Gortfelderilt, milline oli noore tärkava Eesti ühiskond, rahvastik ning millist elu elati Narva-tagustel aladel ja Petserimaal. Samuti lehitseb saatejuht koos Eesti sõjamuuseumi ajaloolase Mari-Leen Tammela ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikaajaloolase Anu Kõlariga täpselt saja aasta vanuseid lehti ehk ajalehte Kaja ja Päewaleht 24. veebruarist 1922.
Külla tuleb ka ajaloolisi šellakplaate koguv Allan Jürgens, kes tutvustab 1920. aastate Eesti muusikat. Juttu tuleb Estonia solistidest, puhkpilliorkestritest ja The Murphy Bandist ehk Eesti esimesest džässansamblist.
Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi teadur Kalle Voolaid kõneleb Johannes Voltriga tolle ajastu spordist ning sellest, kuidas mängiti 100 aastat tagasi jalgpalli ning miks Eesti maadluses ja tõstmises niivõrd edukas oli.
Lisaks uurib "Vikerommik" tehnikaajaloolaselt Rene Levollilt, milline nägi välja üks auto sada aastat tagasi ning kui palju mootorsõidukeid toona üldse tänavatel ringi sõitis.
Jupiter
Vabariigi aastapäeva puhul pakub Jupiter taasvaatamiseks valikut filmidest, sarjadest ja dokumentaalidest, sh saatesarju "Vabadussõja lugu" ja "Hetk ajaloos", saateid "Aasta tähtsaim pidu" ja "Presidendid", dokumentaalfilme "Lipu heiskamine", "Ma elasin Eesti vabariigis", "Riigilooja August Rei" jpm. | ERR vahendab vabariigi aastapäeva pidulikke meeleolusid kõigis kanalites | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24. veebruari otseülekanded
Kell 7.30 Pidulik riigilipu heiskamine Pika Hermanni torni
Otseülekannet vahendavad ETV, ETV+, Vikerraadio, Raadio 4 ja ERR.ee portaal.
Kuberneri aias toimuval sündmusel peab kõne riigikogu esimees Jüri Ratas. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. ETV-s vahendab sündmust Taavi Eilat.
Kell 9 Pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile
Otseülekannet vahendavad ETV, ETV+ ja ERR.ee.
Tseremoonial Tallinnas Vabaduse väljakul esineb kõnega peaminister Kaja Kallas. ETV-s kommenteerib sündmust Andres Kuusk.
Kell 10.15 Oikumeeniline jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus
Otseülekannet vahendab ETV.
Oikumeenilisel jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teenib EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Kell 12 Kaitseväe paraad Vabaduse väljakul
Otseülekannet vahendavad ETV, ETV+, Raadio 4 ja ERR.ee.
Paraadi võtab vastu president Alar Karis, paraadi juhatab Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. ETV-s kommenteerivad sündmust Andres Kuusk ja Kaitseväe Peastaabi väljaõppe osakonna ülem kolonel Mati Tikerpuu
Kell 18.40 Vabariigi aastapäev Estonias
Otseülekannet vahendavad ETV ja ETV+, Raadio 4 pidulik programm algab kell 18.
ETV-s tähistavad Anu Välba ja Mirko Ojakivi pidulikku õhtut koos külalistega, kellega koos mõtestatakse Eestit tema sünnipäeval.
Kell 19 President Alar Karise kõne
Otseülekannet vahendavad ETV, ETV2 (viipekeelse tõlke ja subtiitritega), ETV+, Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio 4 ja ERR.ee.
Kell 19.30 Vabariigi aastapäeva kontsert
Otseülekannet vahendavad ETV, ETV+, Vikerraadio, Klassikaraadio ja ERR.ee.
Kontserdi muusikaline juht ja dirigent on Mihhail Gerts ning lavastaja Jüri Nael.
Kõik vabariigi aastapäeva sündmused on järelvaadatavad veebikanalis Jupiter.
ETV eriprogramm
23.02 kell 21.40 Peaminister Kaja Kallase pöördumine vabariigi aastapäeva eel
23.02 kell 21.55 dokumentaalfilm "Pätt või pühak Raul Vaiksoo"
Tele-esilinastub portreefilm tunnustatud arhitekt Raul Vaiksoost. Raulil ei ole siiani mobiiltelefoni, ta ei juhi autot ja ta keeldub igasugusest kiirustamisest. Ometi jõuab ta alati minuti pealt nii tellijatega kohtuma, loenguid andma kui ka pöörastele väljasõitudele koos sõpradega.
Raul usub, et jumaliku puudutuse osaliseks saab vaid tööd tehes ja kui inspiratsioon peale tuleb, töötab ta mitu ööpäeva järjest. Tema projekteeritud ehitisi leiab üle Eesti ja teda on tööde eest pärjatud nii Kultuurkapitali aastapreemia kui ka Eesti Vabariigi teenetemärgiga. Piip ühes, lemmikõlu teises käes, ei seisa karismaatiline mees aga alati taevasel pjedestaalil, vaid kõnnib sageli sõgeduse ja geniaalsuse piiril. Ta on kirglik ja pühendunud, samal ajal kompromissitu ning argielus täiesti saamatu, suutmata kõige lihtsamat toitu valmistada või pangakaarti kasutada.
Režissöör ja operaator Mattias Veermets, montaažirežissöör Mirjam Jegorov, helirežissöör Kauri Lemberg, helilooja Markus Robam, produtsent Karolina Veetamm. Tootja Kafka Films.
24.02 Läbi pidupäeva "Keelekillud"
Kuidas on meie emakeel ajas muutunud ja arenenud? Millist eesti keelt võidi kõnelda kaks tuhat aastat tagasi ja millist keelt räägime täna? Muhedad keelekillud neljast erinevast ajaperioodist on valminud Eesti Keele Instituudi ja ERR-i koostöös. Näitlejad Hilje Murel, Märt Avandi, Helina Tüür, Herman Avandi. Režissöör René Vilbre.
24.02 kell 13 "Köögikodanikud. Pidupäeva eri"
Üks planeet, palju riike. Kirev maailm, millest unistada, sest reisimine on tänases maailmas kohati keerulisem, kui Marco Polo ajal. No aga reisime siis hoopis toitude ja maitsete kaudu - Ahmetiga Türki, Lal Babuga Indiasse ja Nuriyaniga Dagestani. Et kohtuda Eestis. Ilma viiruse ja hirmuta. Koos köögikodanikega. Giidiks sellel teel on saatejuht Wend.
24.02 kell 16.05 etendus "Isamaa pääsukesed"
Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali lavastus räägib loo sellest, kuidas näitering "Virmaline" otsustab tuua lavale Vabadussõjale pühendatud muusikali. Paraku nii nagu omal ajal ei viitsinud paljud mehed sõtta minna, on nüüd neid pea võimatu ka näitemängu meelitada.
Autor Andrus Kivirähk, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, muusikalised kujundajad Tõnu Kaljuste ja Tõnis Kõrvits. Osades Ülle Kaljuste, Marta Laan, Viire Valdma, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Teele Pärn, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Karmo Nigula.
24.02 kell 21.20 dokumentaalfilm "Lydia"
Tele-esilinastub portreefilm hinnatud laulupidude dirigendist ja muusikaõpetajast Lydia Rahulast, kes on lastesse muusikaarmastust süstinud juba üle viie aastakümne. Tema elutöö on siiski Tallinna Poistekoor, kus Lydia taktikepi all on meesteks sirgunud mitu põlvkonda poisse. Lydia ei aja taga ainult noote, lisaks lauluoskuse treenimisele on ta neist kasvatanud ka härrasmehed. Ta on ülimalt vitaalne ja pakatab energiast – tema jaoks pole mingi probleem koos poistega maha pidada üks jalgpallimatš. Filmi kulminatsiooniks on XXVII laulupidu "Minu arm" 2019. aastal. Mida elab emotsionaalselt ja füüsiliselt läbi dirigent Eesti rahva suurimal peol?
Filmi tootis Sterotek Film, autor Kaidi Klein, režissöör Hermes Brambat, produtsent Eero Nõgene.
ETV2 eriprogramm
24.02 kell 13 "Veljo Tormis 90. Tormis ja tuules"
Veljo Tormise 90 aasta juubeliks valminud kontsert, milles kuuleme Eesti rahvalaulu laia maailma viinud helilooja palasid.
24.02 kell 14 "Eesti kontsert 80: Juubeligala"
Eesti Kontserdi 80 aasta juubelile pühendatud galaüritusel esinesid ansambel Hortus Musicus, rahvusmeeskoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigendid Andres Mustonen, Mikk Üleoja ning Risto Joost.
24.02 kell 19.35 "Heinz Valk. Võidumees"
Kunstnik, kirjanik, Laulva revolutsiooni särav vedaja, isa ja vanaisa Heinz Valk andis oma 85. sünnipäeva puhul meeleoluka intervjuu Katrin Viirpalule. Ühiseid hetki meenutavad abikaasa Marika Valk, lapselapsed, Mait Summatavet, Signe Kivi ja paljud teised.
24.02 kell 21.35 mängufilm "Polli päevikud"
1914. aasta baltisakslaste valitsetud Eestis jõuab 14-aastane aadlitüdruk tagasi mõisa, kus pinged maad jagavate sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel on jõudnud haripunkti. Samal ajal kui tüdruku teadlasest isa hoiab perekonda oma julma kontrolli all, peidab mõisapreili eestlasest mässajat, alguses uudishimust ja siis trotsist, andes tõuke pidurdamatule ahelreaktsioonile.
"Polli päevikud" maalib lummava, kuid kummitusliku pildi 20. sajandi algusaastate Saksamaa Keisririigi ja Vene Tsaaririigi ristumisteele jäänud ning hukule määratud ühiskonnas valitsevatest rusuvatest meeleoludest.
Režissöör Chris Kraus loob meisterliku portree inimestest, vaikselt anarhiasse ja kaosesse suubuvas ühiskonnas. Film toob vaatajani erakordse näitlejate galerii, mida juhivad noor debütant Paula Beer (Oda) ja Tambet Tuisk (Schnaps).
26.02 kell 22.30 dokumentaalfilm "Nordic Pulse"
Kus leida lootust maailmas, mis näib lõputult oma vigu kordavat? Visionäärist liider Kristjan Järvi usub, et lahendus on luua arusaamine võimalustest iseenda sees. Nii viib ta unikaalses muusikamaailmas oma orkestri rännakule, et luua võimatut. Läänemere Filharmoonikud, eri rahvustest ja eri väärtushinnangutega, pärit ka konfliktsetest riikidest, töötavad koos, jagades loomise kogemust.
26.02 kell 23.30 kontsert-saade Baltic Sea Philharmonic. "Midnight Sun"
Novembris 2019 esines rahvusvaheline orkester Baltic Sea Philharmonic oma kavaga "Midnight Sun" Budapestis. Kõlasid Edvard Griegi süit "Peer Gynt", Klaverikontsert a-moll ja Igor Stravinski teos "Tulilind". Klaveril erikülalisena Jozsef Balog. Orkestri asutaja ja dirigent on Kristjan Järvi.
ETV+ eriprogramm
23.02 kell 21.15 Peaminister Kaja Kallase pöördumine vabariigi aastapäeva eel
24.02 kell 15.20 dokumentaalfilm "Tuulte tahutud maa"
Sajandi loodusfilmiks kutsutud Joosep Matjuse "Tuulte tahutud maa" näitab Eestimaa looduse metsikut ja müstilist ilu, kus vaataja ees avanevad eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate linnuparvedega. Mitme aasta vältel üles võetud filmis näeb ainulaadseid kaadreid erinevatest Eestimaa paikadest, sh põhjarannikult, Lahemaa rahvuspargist, Soomaa rahvuspargist, Matsalu rahvuspargist, Alam-Pedja ja Vikipalu maastikukaitsealadelt.
24.02 kell 17 mängufilm "Seltsimees laps"
Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ja "Samet ja saepuru" põhinev mängufilm räägib tundliku loo stalinistliku režiimiga kaasnenud repressioonidest, hirmust, ootusest ja lootusest. On aasta 1950, kui kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema ja viiakse püssimeeste vahel ära. Läbi väikese tüdruku silmade avaldub ühe perekonna, aga ka kogu Eesti lugu, mida saadab lapselik hirm, et just tema on ema ära viimises süüdi, sest polnud piisavalt hea.
"Seltsimees laps" on režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm. Peaosalisi, kuueaastast Leelot ja tema isa kehastavad Helena Maria Reisner ja Tambet Tuisk, teistes osades teevad kaasa Eva Koldits, Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak, Lembit Peterson, Maria Klenskaja jpt.
24.02 kell 21.15 mängufilm "Tõde ja õigus"
Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud suurfilm räägib haaravas pildikeeles Tammsaare loo uhkusest, lootusest ja tõekspidamisest, kus tõe ja õiguse otsinguil tuuakse ohvriks perekond, lähikondlased ja iseend. Peaosades säravad Priit Loog, Priit Võigemast, Ester Kuntu, Maiken Schmidt ja Simeoni Sundja. Režissöör ja stsenarist on Tanel Toom, operaator Rein Kotov, helilooja Mihkel Zilmer, produtsent Ivo Felt.
Raadiod
26.02 kell 19.05. Vikerraadios, 27.02 kell 15.05 Klassikaraadios ja kell 7 Raadio 2-s "Sõna on laval". Seitsmes saade: Lennart ja Meri – Egon Nuter ja Priit Volmer.
Saatesari jäädvustab monolooge eesti sõnateatrite mängukavast. Siht on talletada hetki olevikulisest, kaduvast teatrikunstist.
Seitsmenda saate peategelane on Lennart Meri (1929 - 2006): kirjanik, tõlkija, toimetaja (NB! ka Raadioteatri toimetaja), filmitegija, diplomaat, väärikas riigimees. Eesti Vabariigi president aastatel 1992 kuni 2001.
Saatekülalised on näitlejad Egon Nuter ja Priit Volmer, kes koos loonud Lennart Meri tegelaskuju Variuse teatri lavastuses "Lennud": näidendi autor Heidi Sarapuu, lavastaja Alo Kõrve, esietendus 2017.
Egon Nuteri rollinimi oli Lennart, president; Priit Volmeri osaks presidendi noorem alter ego: Meri, kirglik matkaja. Näidendi tegevuspaik: lennujaam. Egon Nuter on Lennart Meri rollis ka Heidi Sarapuu kirjutatud ja lavastatud näidendis "Treffpunkt – Berliin!". Lavastus sündis Berliini Eesti Suursaatkonna 100. sünnipäevaks aastal 2020.
Kuulame monolooge Variuse teatri lavastustest. Lennart Meri kui isiksuse ja kui rolli teemadel vahetavad mõtteid ja jagavad meenutusi näitlejad Egon Nuter ja Priit Volmer.
Heliarhiivist kõlab Lennart Meri enda hääl, aastatel 1978 ja 2001.
Saate autor Pille-Riin Purje. Helirežissöör Külliki Valdma.
Klassikaraadio eriprogramm
Eesti Vabariigi aastapäeva nädalal kõlavad Klassikaraadios uued heliplaadid ja menukad kontserdid eesti muusikute ja heliloominguga.
Argipäeviti kell 11 tutvustavad Klassikaraadio saatejuhid sarjas "Album" uusi heliplaate. Esmaspäeval on eetris viiuldaja Renaud Capuconi ja Lausanne'i kammerorkestri mullu plaadifirmalt Warner Classics ilmunud album Arvo Pärdi loominguga. Teisipäeval kõlavad eesti heliloojate vaimulikud laulud bariton Ott Indermitte ja kitarrist Paul Danieli albumil "Sinu aeg on mu käes". Kolmapäeval esitavad eesti saksofonimuusika kuldvarateoseid ning eesti heliloojate loomingut saksofonist Rene Laur ja pianist Joonatan Jürgenson. Vabariigi aastapäeval saab kuulata Viljandi kitarrifestivali eriprojekti "Eesti loitsud", mille andis 2019. aastal välja Londoni plaadifirma Toccata. Reedel meenutatakse Klassikaraadios 50. hooaega tähistava ansambli Hortus Musicus klassikaplaati aastast 1983.
Õhtud alates kella 19-st on Klassikaraadios pühendatud erilistele hetkedele kontserdisaalidest. Esmaspäeval kell 19 saab kuulata Pärnu Muusikafestivali kontserti Eesti Festivaliorkestrilt koos maailmakuulsa Joshua Belliga. Teisipäeval on eetris lauljatari Tuuri Dede hiljutine kontsert koos Götborgi sümfooniaorkestri ja dirigent Barbara Hanniganiga. "Nyyd-muusika" toob kuulajateni klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunti kontserdi festivalilt Eesti Muusika Päevad. Kolmapäeval kõlavad Heino Elleri kolm sümfooniat ERSO musitseerimisel, Tõnu Kaljuste juhatusel. Vabariigi aastapäeval kannab Klassikaraadio üle president Alar Karise aastapäevakõne ning piduliku kontserdi. Reede õhtul jõuab esimest korda eesti kuulajateni Jüri Reinvere uue teose "Maria Anna, wach, im Nebenzimmer" ettekanne Berliini Filharmoonikute ja Andris Nelsonsiga.
Kultuurisaate "Delta" külalised on argipäeviti kell 13.05 Eesti muusikud. Saade "Eesti interpreedid" toob kuulajateni rahvusooper Estonia kauaaegse bassi Mati Palmi loomingulise portree ning saates "Eesti heliloojad" jagab oma mõtteid äsja aasta muusikuks valitud Jüri Reinvere.
Raadio 2
24. veebruaril kõlab Raadio 2 eetris ainult kodumaine muusika. Veebikeskkonnas R2 Extra saab eesti muusikat kuulata ööpäev läbi iga päev, seda aadressil.
Vikerraadio
Vabariigi aastapäeva hommikul läheb Vikerraadio sada aastat ajas tagasi 1920. aastate algusesse, mil Eesti oli alles lühikest aega iseseisev olnud. "Vikerhommiku" saatejuht Johannes Voltri toob kuulajateni tollase elu-olu ning tehnika, spordi ja kultuuri suurimad saavutused.
"Vikerhommik" uurib ajaloolaselt Ago Pajurilt ja ajaloodemograafilt Mark Gortfelderilt, milline oli noore tärkava Eesti ühiskond, rahvastik ning millist elu elati Narva-tagustel aladel ja Petserimaal. Samuti lehitseb saatejuht koos Eesti sõjamuuseumi ajaloolase Mari-Leen Tammela ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikaajaloolase Anu Kõlariga täpselt saja aasta vanuseid lehti ehk ajalehte Kaja ja Päewaleht 24. veebruarist 1922.
Külla tuleb ka ajaloolisi šellakplaate koguv Allan Jürgens, kes tutvustab 1920. aastate Eesti muusikat. Juttu tuleb Estonia solistidest, puhkpilliorkestritest ja The Murphy Bandist ehk Eesti esimesest džässansamblist.
Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi teadur Kalle Voolaid kõneleb Johannes Voltriga tolle ajastu spordist ning sellest, kuidas mängiti 100 aastat tagasi jalgpalli ning miks Eesti maadluses ja tõstmises niivõrd edukas oli.
Lisaks uurib "Vikerommik" tehnikaajaloolaselt Rene Levollilt, milline nägi välja üks auto sada aastat tagasi ning kui palju mootorsõidukeid toona üldse tänavatel ringi sõitis.
Jupiter
Vabariigi aastapäeva puhul pakub Jupiter taasvaatamiseks valikut filmidest, sarjadest ja dokumentaalidest, sh saatesarju "Vabadussõja lugu" ja "Hetk ajaloos", saateid "Aasta tähtsaim pidu" ja "Presidendid", dokumentaalfilme "Lipu heiskamine", "Ma elasin Eesti vabariigis", "Riigilooja August Rei" jpm.
### Response:
ERR vahendab vabariigi aastapäeva pidulikke meeleolusid kõigis kanalites |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal tabasid Saksamaad kaks tormi. Tormide tõttu hukkus kuus inimest, kahjud ulatuvad kuni 1,5 miljardi euroni. Kindlustusfirma Aon andmetel ulatuvad pühapäevase tormi kahjud kuni 100 miljoni euroni, vahendas Deutsche Welle.
Saksamaa raudteefirma Deutsche Bahn (DB) sulges pühapäeval Põhja-Reini-Vestfaali liidumaal rongiliikluse. Ettevõtte teatel jätkuvad katkestused ka esmaspäeval. Tormi tõttu sai kahjustada ka Hamburgi kuulus kalaturg.
Saksamaa meteoroloogiateenistuse (DWD) teatel puhus tuul pühapäeval Lääne-Saksamaal mõnes piirkonnas 120 kilomeetrit tunnis. Tormi tõttu tühistati riigis mitu lennureisi.
Suured tormihood räsisid ka Suurbritanniat ja Iirimaad. Mõnes Põhja-Iirimaa piirkonnas toimusid tõsised üleujutused. Enam kui 1,3 miljonit inimest jäi nädalavahetusel Suurbritannias ilma elektrita. | Saksamaad tabas pühapäeval veel üks võimas torm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal tabasid Saksamaad kaks tormi. Tormide tõttu hukkus kuus inimest, kahjud ulatuvad kuni 1,5 miljardi euroni. Kindlustusfirma Aon andmetel ulatuvad pühapäevase tormi kahjud kuni 100 miljoni euroni, vahendas Deutsche Welle.
Saksamaa raudteefirma Deutsche Bahn (DB) sulges pühapäeval Põhja-Reini-Vestfaali liidumaal rongiliikluse. Ettevõtte teatel jätkuvad katkestused ka esmaspäeval. Tormi tõttu sai kahjustada ka Hamburgi kuulus kalaturg.
Saksamaa meteoroloogiateenistuse (DWD) teatel puhus tuul pühapäeval Lääne-Saksamaal mõnes piirkonnas 120 kilomeetrit tunnis. Tormi tõttu tühistati riigis mitu lennureisi.
Suured tormihood räsisid ka Suurbritanniat ja Iirimaad. Mõnes Põhja-Iirimaa piirkonnas toimusid tõsised üleujutused. Enam kui 1,3 miljonit inimest jäi nädalavahetusel Suurbritannias ilma elektrita.
### Response:
Saksamaad tabas pühapäeval veel üks võimas torm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendi kantselei tegi esmaspäeval avalikuks 148 inimese nime, kes pälvivad tänavu Eesti Vabariigi teenetemärgi.
"Nimekiri on muljetavaldav! Eriti sellepärast, et seal on väga palju uusi nimesid," kommenteeris presidendi teenetemärkide nimekirja kultuuriteadlane ja kirjanik Rein Veidemann.
"Ootuspäraselt on esile tõstetud Punase Risti teenetemärgi saajad, sest kaks aastat on meid koroona vaevanud ja on nõudnud palju arstide ja õdede ja hooldajate vaeva," ütles Veidemann.
Veidemanni hinnangul jätab teenetemärkide saajate nimekiri arusaama, et president peab vajalikuks esile tõsta inimesi, keda oleme harjunud pidama taustajõududeks. "Nad on olnud rohkem tuntud kogukondades, aga mitte nimedena, kes on igapäevaselt pildil. Näiteks on kohalik ettevõtlus saanud rõhuasetuse," märkis Veidemann. "Muidugi on esindatud ka nomenklatuurne seltskond inimesi: olümpiavõitjad, kes on ühekordse teenega Eesti vabariigi ees hakkama saanud," ütles Veidemann.
Kolleegid ajakirjandusest said tunnustuse
Talle tegi väga head meelt, et kultuurivaldkonnast on saanud teenetemärgi ooperihelilooja, mõtleja ja esseist Jüri Reinvere. Ka Alo Põldmäe tunnustamine tegi Veidemannile rõõmu. "Kirjanikkonnast on tunnustuse pälvinud punkliikumise edendaja, luuletaja ja muusik Tõnu Trubetsky. Aga eks kirjandus saabki oma tunnustuse pigem kultuurkapitali auhindade kaudu," rääkis Veidemann.
"Hea meel on, et tunnustati Kuressaare teatri direktorit Piret Rauka, sest just olin seotud tema suure ettevõtmisega, Juhan Smuuli sajanda sünniaastapäeva tähistamisega. Loomulikult on rõõm kolleegide, ajakirjanike tunnustamise üle. Minu põlvkonnast on seal Tõnis Erilaid ja Renita Timak. Muidugi on rõõmustav ka igati särava ja isikupärase, meid kriisikolletes toimuva osas valgustava Anton Aleksejevi tunnustamine," rääkis Veidemann. | Rein Veidemanni rõõmustab uute nimede rohkus teenetemärkide saajate hulgas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendi kantselei tegi esmaspäeval avalikuks 148 inimese nime, kes pälvivad tänavu Eesti Vabariigi teenetemärgi.
"Nimekiri on muljetavaldav! Eriti sellepärast, et seal on väga palju uusi nimesid," kommenteeris presidendi teenetemärkide nimekirja kultuuriteadlane ja kirjanik Rein Veidemann.
"Ootuspäraselt on esile tõstetud Punase Risti teenetemärgi saajad, sest kaks aastat on meid koroona vaevanud ja on nõudnud palju arstide ja õdede ja hooldajate vaeva," ütles Veidemann.
Veidemanni hinnangul jätab teenetemärkide saajate nimekiri arusaama, et president peab vajalikuks esile tõsta inimesi, keda oleme harjunud pidama taustajõududeks. "Nad on olnud rohkem tuntud kogukondades, aga mitte nimedena, kes on igapäevaselt pildil. Näiteks on kohalik ettevõtlus saanud rõhuasetuse," märkis Veidemann. "Muidugi on esindatud ka nomenklatuurne seltskond inimesi: olümpiavõitjad, kes on ühekordse teenega Eesti vabariigi ees hakkama saanud," ütles Veidemann.
Kolleegid ajakirjandusest said tunnustuse
Talle tegi väga head meelt, et kultuurivaldkonnast on saanud teenetemärgi ooperihelilooja, mõtleja ja esseist Jüri Reinvere. Ka Alo Põldmäe tunnustamine tegi Veidemannile rõõmu. "Kirjanikkonnast on tunnustuse pälvinud punkliikumise edendaja, luuletaja ja muusik Tõnu Trubetsky. Aga eks kirjandus saabki oma tunnustuse pigem kultuurkapitali auhindade kaudu," rääkis Veidemann.
"Hea meel on, et tunnustati Kuressaare teatri direktorit Piret Rauka, sest just olin seotud tema suure ettevõtmisega, Juhan Smuuli sajanda sünniaastapäeva tähistamisega. Loomulikult on rõõm kolleegide, ajakirjanike tunnustamise üle. Minu põlvkonnast on seal Tõnis Erilaid ja Renita Timak. Muidugi on rõõmustav ka igati särava ja isikupärase, meid kriisikolletes toimuva osas valgustava Anton Aleksejevi tunnustamine," rääkis Veidemann.
### Response:
Rein Veidemanni rõõmustab uute nimede rohkus teenetemärkide saajate hulgas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kaitseväe juhataja otsus puudutas tegevkaplanaadi koondamist, aga kaplanaat koosneb lisaks ka reservkaplanaadist ja on senini koosnenud veel ka Kaitseliidu kaplanaadist. Reservkaplanaat jätkab oma tegevust ja seda me hetkel ka korrastame ja uuendame," rääkis ümberkorraldusi juhtiv kaitseväe peakaplan, kapten Ago Lilleorg esmaspäeval ERR-ile.
Tema sõnul vaadatakse üle üksuste kaplanivajadused ning luuakse vastavad ametikohad, kuhu määratakse reservkaplanid. Lilleorg ei öelnud täpset kaplanite arvu, kuid kinnitas, et neid on mitukümmend.
"Kaitseväe juhataja plaan on olnud selline, et reservkaplanid rakendatakse reservüksuste koosseisus, mis tähendab, et nad kutsutakse välja reservõppekogunemiste, lisaõppekogunemiste ja teiste õppekogunemiste raames. Selliselt saavad nad ka üksusega koos harjutustel osaleda, koostööd harjutada ja siis ka oma erialase panuse üksuste heaks anda," rääkis kapten Lilleorg.
Peakaplan selgitas, et kaitseväe moodustavad tegevteenistujad ja reserv ning kui varem olid kaplanid ka tegevteenistuses, siis nüüd jäävad ainult reservi. "Aga isegi, kui meil on kaplanid reservis, siis see ei tähenda, et kaplaneid kaitseväel ei oleks – nad on lihtsalt reservis. Aga reservis rakendamine toimub loomulikult teistel alustel kui inimesed, kes on iga päev tegevteenistuses," rääkis Lilleorg.
"Lisaks sellele on plaan sõlmida osa reservkaplanitega ka lepingud, mille alusel nad saavad ka rahuajaüksuste juures panustada, aeg-ajalt üksusi külastada ja ka hingehoidu pakkuda," lisas peakaplan. Tema sõnul peab uus kaplanaadi korraldus valmis olema märtsi lõpuks.
Peakaplanid saavad kirikliku õnnistuse
Teisipäeval õnnistatakse Lilleorg ning Kaitseliidu peakaplan, kapten Peeter Paenurm Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse. Talituse peab Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeeritus Andres Põder.
Paenurme sõnul taasloodi Eesti kaitseväe kaplanaat 1995. aastal ning see põhineb Põhja-Ameerika mudelil, mida iseloomustab usuline laiapindsus ehk oikumeenilisus.
Lilleorg selgitas, et kaplaniteks saavad tulla Eesti kümmet suurimat kristlikku kirikut esindava Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute vaimulikud.
"See tähendab, et kirikute nõukogu on olnud see organisatsioon, mille kaudu kaplanid on saanud kaitseväkke kaplaniteenistusse tulla. Kaplanid tulevad üldiselt oma kiriku kooskõlastamisel – erinevad tingimused peavad olema täidetud, nagu kõrgharidus, eelnev kogudusetöö praktika ja mitmed muud asjad," rääkis ta.
Teistest usuorganisatsioonidest saab kaplanina tööd alustada kirikute nõukogu kooskõlastusel. "Näiteks meil on konkreetselt ka üks islami kaplan reservis, kes on läbinud meie baaskursuse," ütles Lilleorg.
Ta selgitas, et kaplanid, kes tulevad reservkaplaniteks, peavad läbima ka sõjalise ettevalmistuse, kuna nende ametikoht eeldab, et neil ka on sõjaväeline auaste. Sõjaline ettevalmistus tagabki selle, et nad saavad ka auastme.
"Aga peakaplani puhul peab alati olema ka kirikute nõukogu kooskõlastus. Ja seetõttu homne sündmus leiabki aset kirikute nõukogu eestvedamisel, kuna ka peakaplanit ja mitte ainult kaitseväes, kaitseliidus ja ka teistes kaplanaatides on alati kirikute nõukogu kooskõlastusele oma ametisse astunud," rõhutas Lilleorg.
Vabariigi aastapäeval õnnistab paraadi
Kaitseväe peakaplan ütles ka, et tema ülesanne on vabariigi aastapäeval paraadi õnnistada.
"Paraadi õnnistamine ja lühikene sõnavõtt on minu ülesanne," märkis kapten Lilleorg.
Eesti Vabariigi 104. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul 24. veebruaril kell 12 osaleb üle 700 inimese ja 18 ühikut tehnikat, seal tuuakse välja 28 lippu, marsib neli kompaniid, 12 rühma, 15 jagu ja kaks orkestrit. Paraadi võtab vastu president Alar Karis, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. | Kaitseväe kaplanaadi asemel jääb tegevteenistusse ainult peakaplan | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kaitseväe juhataja otsus puudutas tegevkaplanaadi koondamist, aga kaplanaat koosneb lisaks ka reservkaplanaadist ja on senini koosnenud veel ka Kaitseliidu kaplanaadist. Reservkaplanaat jätkab oma tegevust ja seda me hetkel ka korrastame ja uuendame," rääkis ümberkorraldusi juhtiv kaitseväe peakaplan, kapten Ago Lilleorg esmaspäeval ERR-ile.
Tema sõnul vaadatakse üle üksuste kaplanivajadused ning luuakse vastavad ametikohad, kuhu määratakse reservkaplanid. Lilleorg ei öelnud täpset kaplanite arvu, kuid kinnitas, et neid on mitukümmend.
"Kaitseväe juhataja plaan on olnud selline, et reservkaplanid rakendatakse reservüksuste koosseisus, mis tähendab, et nad kutsutakse välja reservõppekogunemiste, lisaõppekogunemiste ja teiste õppekogunemiste raames. Selliselt saavad nad ka üksusega koos harjutustel osaleda, koostööd harjutada ja siis ka oma erialase panuse üksuste heaks anda," rääkis kapten Lilleorg.
Peakaplan selgitas, et kaitseväe moodustavad tegevteenistujad ja reserv ning kui varem olid kaplanid ka tegevteenistuses, siis nüüd jäävad ainult reservi. "Aga isegi, kui meil on kaplanid reservis, siis see ei tähenda, et kaplaneid kaitseväel ei oleks – nad on lihtsalt reservis. Aga reservis rakendamine toimub loomulikult teistel alustel kui inimesed, kes on iga päev tegevteenistuses," rääkis Lilleorg.
"Lisaks sellele on plaan sõlmida osa reservkaplanitega ka lepingud, mille alusel nad saavad ka rahuajaüksuste juures panustada, aeg-ajalt üksusi külastada ja ka hingehoidu pakkuda," lisas peakaplan. Tema sõnul peab uus kaplanaadi korraldus valmis olema märtsi lõpuks.
Peakaplanid saavad kirikliku õnnistuse
Teisipäeval õnnistatakse Lilleorg ning Kaitseliidu peakaplan, kapten Peeter Paenurm Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse. Talituse peab Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeeritus Andres Põder.
Paenurme sõnul taasloodi Eesti kaitseväe kaplanaat 1995. aastal ning see põhineb Põhja-Ameerika mudelil, mida iseloomustab usuline laiapindsus ehk oikumeenilisus.
Lilleorg selgitas, et kaplaniteks saavad tulla Eesti kümmet suurimat kristlikku kirikut esindava Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute vaimulikud.
"See tähendab, et kirikute nõukogu on olnud see organisatsioon, mille kaudu kaplanid on saanud kaitseväkke kaplaniteenistusse tulla. Kaplanid tulevad üldiselt oma kiriku kooskõlastamisel – erinevad tingimused peavad olema täidetud, nagu kõrgharidus, eelnev kogudusetöö praktika ja mitmed muud asjad," rääkis ta.
Teistest usuorganisatsioonidest saab kaplanina tööd alustada kirikute nõukogu kooskõlastusel. "Näiteks meil on konkreetselt ka üks islami kaplan reservis, kes on läbinud meie baaskursuse," ütles Lilleorg.
Ta selgitas, et kaplanid, kes tulevad reservkaplaniteks, peavad läbima ka sõjalise ettevalmistuse, kuna nende ametikoht eeldab, et neil ka on sõjaväeline auaste. Sõjaline ettevalmistus tagabki selle, et nad saavad ka auastme.
"Aga peakaplani puhul peab alati olema ka kirikute nõukogu kooskõlastus. Ja seetõttu homne sündmus leiabki aset kirikute nõukogu eestvedamisel, kuna ka peakaplanit ja mitte ainult kaitseväes, kaitseliidus ja ka teistes kaplanaatides on alati kirikute nõukogu kooskõlastusele oma ametisse astunud," rõhutas Lilleorg.
Vabariigi aastapäeval õnnistab paraadi
Kaitseväe peakaplan ütles ka, et tema ülesanne on vabariigi aastapäeval paraadi õnnistada.
"Paraadi õnnistamine ja lühikene sõnavõtt on minu ülesanne," märkis kapten Lilleorg.
Eesti Vabariigi 104. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul 24. veebruaril kell 12 osaleb üle 700 inimese ja 18 ühikut tehnikat, seal tuuakse välja 28 lippu, marsib neli kompaniid, 12 rühma, 15 jagu ja kaks orkestrit. Paraadi võtab vastu president Alar Karis, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
### Response:
Kaitseväe kaplanaadi asemel jääb tegevteenistusse ainult peakaplan |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaal Liverpoolis mängiv Moore lõi esimesed kaks omaväravat kõigest kuue minutiga. Kolmas omavärav sündis 36. minutil ning 40. minutil vahetati uusmeremaalanna välja. Teised USA väravad lõid Ashley Hatch ja Mallory Pugh.
"Igal mängijal ükskõik, mis tasemel on head ja halvad päevad. Moore'il oli täna väga raske päev," ütles Uus-Meremaa peatreener Jitka Klimkova. "Ilmselt on ta kurb ja pettunud, kuid ta on mängija, kes kuulub sellesse meeskonda. Oleme kõik tema jaoks olemas sellel raskel hetkel."
Not great
New Zealand's Meikayla Moore has a hat trick against the US…of own goals.
(via @USWNT) pic.twitter.com/ssB8G5dhyE
— OddsChecker (@OddsCheckerUS) February 20, 2022 | Uus-Meremaa koondislane lõi esimesel poolajal kolm omaväravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaal Liverpoolis mängiv Moore lõi esimesed kaks omaväravat kõigest kuue minutiga. Kolmas omavärav sündis 36. minutil ning 40. minutil vahetati uusmeremaalanna välja. Teised USA väravad lõid Ashley Hatch ja Mallory Pugh.
"Igal mängijal ükskõik, mis tasemel on head ja halvad päevad. Moore'il oli täna väga raske päev," ütles Uus-Meremaa peatreener Jitka Klimkova. "Ilmselt on ta kurb ja pettunud, kuid ta on mängija, kes kuulub sellesse meeskonda. Oleme kõik tema jaoks olemas sellel raskel hetkel."
Not great
New Zealand's Meikayla Moore has a hat trick against the US…of own goals.
(via @USWNT) pic.twitter.com/ssB8G5dhyE
— OddsChecker (@OddsCheckerUS) February 20, 2022
### Response:
Uus-Meremaa koondislane lõi esimesel poolajal kolm omaväravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kangur tõdes, et teenetemärki saada oli talle suur üllatus. Nii ei saanud ta esmajoones aru, mis medali puhul tuttavad teda õnnitlesid. "Ma ei saanud üldse aru, mis medali puhul. Tartu maratoni ei ole läbinud," naljatles Kangur.
Küll aga pakub tunnustus Kangurile rõõmu. "Loomulikult tunnustus on tore," tõdes ta ja lisas, et tööd on ta oma elus teinud omajagu ning praegu tundub talle, et tuleb samas vaimus jätkata.
"See on meeldiv tunnustus töise argipäeva vahel," sõnas Kangur, kes ka praegu töötab mitme projekti kallal. Nii on ta seotud mitmete noorteorkestrite kontsertide kui ka järgmise laulupeo korraldamisega. Küll aga nentis Kangur, et pärast koroonapandeemiat tuleb mõnevõrra orkestrite tööd jälle uuesti üles ehitada.
"Loodame, et nüüd saab järjest ja rahulikult tegutseda," mainis Kangur ja lisas, et eesolev laulupidu annab motivatsiooni juurde. Seda, kas laulupeol orkestri ees paneb Kangur äsja saadud ordeni rinda, ei osanud ta veel öelda. "Seal on omad traditsioonid. Seal on laulupeo dirigendi rosett, mis on tunnusmärk." | Jüri-Ruut Kangur teenetemärgist: meeldiv tunnustus töise argipäeva vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kangur tõdes, et teenetemärki saada oli talle suur üllatus. Nii ei saanud ta esmajoones aru, mis medali puhul tuttavad teda õnnitlesid. "Ma ei saanud üldse aru, mis medali puhul. Tartu maratoni ei ole läbinud," naljatles Kangur.
Küll aga pakub tunnustus Kangurile rõõmu. "Loomulikult tunnustus on tore," tõdes ta ja lisas, et tööd on ta oma elus teinud omajagu ning praegu tundub talle, et tuleb samas vaimus jätkata.
"See on meeldiv tunnustus töise argipäeva vahel," sõnas Kangur, kes ka praegu töötab mitme projekti kallal. Nii on ta seotud mitmete noorteorkestrite kontsertide kui ka järgmise laulupeo korraldamisega. Küll aga nentis Kangur, et pärast koroonapandeemiat tuleb mõnevõrra orkestrite tööd jälle uuesti üles ehitada.
"Loodame, et nüüd saab järjest ja rahulikult tegutseda," mainis Kangur ja lisas, et eesolev laulupidu annab motivatsiooni juurde. Seda, kas laulupeol orkestri ees paneb Kangur äsja saadud ordeni rinda, ei osanud ta veel öelda. "Seal on omad traditsioonid. Seal on laulupeo dirigendi rosett, mis on tunnusmärk."
### Response:
Jüri-Ruut Kangur teenetemärgist: meeldiv tunnustus töise argipäeva vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piia Tamm muutus seda uudist kuuldes väga emotsionaalseks. "Issake, ma ei oska küll midagi öelda, ma olen lihtsalt nii tänulik," ütles ta ja lisas, et nii filmifondi kui ka kontserdimaja töö on suured koostööprojektid. "See on ühelt poolt Ida-Virumaa hüvanguks, aga teiselt poolt ka koostöös Ida-Virumaa ja paljude teiste inimestega."
"16 aastat kontserdimajas on olnud see, mille raames on tehtud väga palju erinevaid projekte, oleme kaks korda võõrustanud ka presidendi vastuvõttu, aga samal ajal oleme olnud ka ühed maakonna suurimad noorte tööandjad ning olen näinud, kuidas see töö kultuuri juures on muutnud nende elu," ütles Tamm ja lisas, et see töö on andnud neile noortele kogemusi, julgust, ettevõtlikkust ja meeskonnatöö oskust.
"Tore on ka see, et Eesti Kontserdi meeskonnaga koostöös oleme muutnud väga palju Ida-Virumaa kuvandit, tuues siia erinevaid festivale," ütles ta ja kinnitas, et oluline on seegi, et Ida-Virumaale jõuavad pidevalt orkestrid ja rahvusvahelised esinejad. "See, et siinne elukeskkond on muutunud värvikamaks ja mitmekesisemaks, on tervikuna väga vajalik," sõnas Tamm, rõhutades, et Ida-Virumaa on talle väga tähtis. | Teenetemärgi kavaler Piia Tamm: Ida-Virumaa on mulle väga tähtis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piia Tamm muutus seda uudist kuuldes väga emotsionaalseks. "Issake, ma ei oska küll midagi öelda, ma olen lihtsalt nii tänulik," ütles ta ja lisas, et nii filmifondi kui ka kontserdimaja töö on suured koostööprojektid. "See on ühelt poolt Ida-Virumaa hüvanguks, aga teiselt poolt ka koostöös Ida-Virumaa ja paljude teiste inimestega."
"16 aastat kontserdimajas on olnud see, mille raames on tehtud väga palju erinevaid projekte, oleme kaks korda võõrustanud ka presidendi vastuvõttu, aga samal ajal oleme olnud ka ühed maakonna suurimad noorte tööandjad ning olen näinud, kuidas see töö kultuuri juures on muutnud nende elu," ütles Tamm ja lisas, et see töö on andnud neile noortele kogemusi, julgust, ettevõtlikkust ja meeskonnatöö oskust.
"Tore on ka see, et Eesti Kontserdi meeskonnaga koostöös oleme muutnud väga palju Ida-Virumaa kuvandit, tuues siia erinevaid festivale," ütles ta ja kinnitas, et oluline on seegi, et Ida-Virumaale jõuavad pidevalt orkestrid ja rahvusvahelised esinejad. "See, et siinne elukeskkond on muutunud värvikamaks ja mitmekesisemaks, on tervikuna väga vajalik," sõnas Tamm, rõhutades, et Ida-Virumaa on talle väga tähtis.
### Response:
Teenetemärgi kavaler Piia Tamm: Ida-Virumaa on mulle väga tähtis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tunnen suurt muret terroristlike infrastruktuuride ja võrgustike taasloomise pärast Afganistanis," ütles McCallum.
McCallum hoiatas juba septembris, et MI5 valmistub terroristide vandenõude kasvuks, kuna Talibani võimuletulek julgustab Afganistanis äärmuslasi. Hiljuti ütles McCallum aga, et agentuur paljastas Suurbritanniast pärit džihadistide katse reisida Afganistani.
McCallumi sõnul võivad terroristid Afganistanis kavandada keerukaid operatsioone lääneriikide vastu. Luurejuhi sõnul võib Afganistanist saada Briti äärmuslaste jaoks sarnane sihtpaik nagu juhtus Süüriaga. Sajad lääneriikide äärmuslased läksid Süüriasse, et ühineda Islamiriigiga.
McCallum hoiatas ka bioloogilise rünnaku ohu eest. "Näiteks Al-Qaeda tegeles sihikindlalt selle uurimistegevusega. See risk pole kunagi kadunud. Koroonaviiruse epideemia levik võib inspireerida samuti potentsiaalseid terroriste," ütles McCallum. | Briti vastuluure juht: Afganistan on taas muutumas džihadistide kasvulavaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tunnen suurt muret terroristlike infrastruktuuride ja võrgustike taasloomise pärast Afganistanis," ütles McCallum.
McCallum hoiatas juba septembris, et MI5 valmistub terroristide vandenõude kasvuks, kuna Talibani võimuletulek julgustab Afganistanis äärmuslasi. Hiljuti ütles McCallum aga, et agentuur paljastas Suurbritanniast pärit džihadistide katse reisida Afganistani.
McCallumi sõnul võivad terroristid Afganistanis kavandada keerukaid operatsioone lääneriikide vastu. Luurejuhi sõnul võib Afganistanist saada Briti äärmuslaste jaoks sarnane sihtpaik nagu juhtus Süüriaga. Sajad lääneriikide äärmuslased läksid Süüriasse, et ühineda Islamiriigiga.
McCallum hoiatas ka bioloogilise rünnaku ohu eest. "Näiteks Al-Qaeda tegeles sihikindlalt selle uurimistegevusega. See risk pole kunagi kadunud. Koroonaviiruse epideemia levik võib inspireerida samuti potentsiaalseid terroriste," ütles McCallum.
### Response:
Briti vastuluure juht: Afganistan on taas muutumas džihadistide kasvulavaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas te olete oma nime juba presidendi teenetemärgi saajate hulgast leidnud?
No paar minutit tagasi sain Messengeri sõnumi. Et värskelt tean, jah.
Siit tuleb kohe ka küsida, et mis tunne on?
Mul on selline segane tunne. Ma olen praegu haiglas pikali ja lähen põlveliigese vahetusoperatsioonile praegu ja mul on need tunded praegu väga segased. Väga kummaline olukord. Üllatab, loomulikult.
Aga miks üllatab?
Selles mõttes, et siiski ootamatu. Ma ei tea, miks ma oleks pidanud selle saama. Ma ei tea tegelikult ka seda, mille eest. Mulle on lihtsalt õnne soovitud.
Eks see ilmselt tuleb kogu karjääri jooksul töö eest, mis on teil olnud arvestatava pikkusega.
Jah, võimalik küll, miks mitte.
Te olete preemiaid ka varem saanud. Kui lihtne oleks teenetemärki praegu paigutada kuhugi? Kui suur tunnustus see on just presidendilt saada?
Muidugi on suur tunnustus. Ma olen muidugi preemiaid saanud, aga mul viimastel aastatel on näitusetegevust pisut harvem olnud. Selles mõttes on ta ikkagi üllatav. Näitusi on olnud, aga mastaapsemaid on ikkagi vähem olnud.
Mulle endale tundus, et see jõuluvana koomiksilugu, mis eelmise aasta lõpus ilmus, seda märgati päris palju. Selles mõttes, et need ei ole pidanud olema näitused, et teie tööd oleks märgatud, vaid see on jõudnud ka illustratsioonide kaudu tähtsate inimesteni.
Seda on rõõm kuulda. See jõuluvana- ja ka see näitusekoomiks "Tume planeet", need on tegelikult mu enda kirjastatud. See ei ole väga lihtne olnud. Rahasid ei ole kuskilt tulnud. Kultuurkapital on küll toetanud, aga põhimõtteliselt on see enda pusitud algusest lõpuni. Kui seda märgati, siis on muidugi hea meel.
Aga see poliitiline koomiks "Tume planeet", seda ei tahetud jõuluvanakoomiksi kõrval üldse nii kergesti müüki võtta?
Jah, see lugu oli lühidalt Eesti Ekspressis ka lühidalt sügisel. Eks ma natuke keerutasin seda tolmu ise ka üles, sest ... ahaa, aga ma pean vist lõpetama, sest mind sõidutatakse operatsioonisaali.
Okei, siis jätame siin praegu pooleli. Aga palju õnne teile ja head operatsiooni!
Aitäh! | Urmas Viik teenetemärgist: tunded on väga segased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas te olete oma nime juba presidendi teenetemärgi saajate hulgast leidnud?
No paar minutit tagasi sain Messengeri sõnumi. Et värskelt tean, jah.
Siit tuleb kohe ka küsida, et mis tunne on?
Mul on selline segane tunne. Ma olen praegu haiglas pikali ja lähen põlveliigese vahetusoperatsioonile praegu ja mul on need tunded praegu väga segased. Väga kummaline olukord. Üllatab, loomulikult.
Aga miks üllatab?
Selles mõttes, et siiski ootamatu. Ma ei tea, miks ma oleks pidanud selle saama. Ma ei tea tegelikult ka seda, mille eest. Mulle on lihtsalt õnne soovitud.
Eks see ilmselt tuleb kogu karjääri jooksul töö eest, mis on teil olnud arvestatava pikkusega.
Jah, võimalik küll, miks mitte.
Te olete preemiaid ka varem saanud. Kui lihtne oleks teenetemärki praegu paigutada kuhugi? Kui suur tunnustus see on just presidendilt saada?
Muidugi on suur tunnustus. Ma olen muidugi preemiaid saanud, aga mul viimastel aastatel on näitusetegevust pisut harvem olnud. Selles mõttes on ta ikkagi üllatav. Näitusi on olnud, aga mastaapsemaid on ikkagi vähem olnud.
Mulle endale tundus, et see jõuluvana koomiksilugu, mis eelmise aasta lõpus ilmus, seda märgati päris palju. Selles mõttes, et need ei ole pidanud olema näitused, et teie tööd oleks märgatud, vaid see on jõudnud ka illustratsioonide kaudu tähtsate inimesteni.
Seda on rõõm kuulda. See jõuluvana- ja ka see näitusekoomiks "Tume planeet", need on tegelikult mu enda kirjastatud. See ei ole väga lihtne olnud. Rahasid ei ole kuskilt tulnud. Kultuurkapital on küll toetanud, aga põhimõtteliselt on see enda pusitud algusest lõpuni. Kui seda märgati, siis on muidugi hea meel.
Aga see poliitiline koomiks "Tume planeet", seda ei tahetud jõuluvanakoomiksi kõrval üldse nii kergesti müüki võtta?
Jah, see lugu oli lühidalt Eesti Ekspressis ka lühidalt sügisel. Eks ma natuke keerutasin seda tolmu ise ka üles, sest ... ahaa, aga ma pean vist lõpetama, sest mind sõidutatakse operatsioonisaali.
Okei, siis jätame siin praegu pooleli. Aga palju õnne teile ja head operatsiooni!
Aitäh!
### Response:
Urmas Viik teenetemärgist: tunded on väga segased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest korda anti vabariigi aastapäeval teenetemärke 1996. aastal. President Lennart Meri andis tollal teenetemärgi vaid 35 inimesele, kuid järgnevatel aastatel hakkas teenetemärkide arv jõudsalt kasvama. 1997. aastal andis Meri 190 ja aasta hiljem 260 teenetemärki.
Kõige rohkem, 795 teenetemärki andis president Meri oma teise ametiaja viimasel aastal 2001.
Arnold Rüütel andis esimesel korral 2002. aastal kokku 400 teenetemärki. Kõige rohkem andis Rüütel teenetemärke oma viimasel ametiaastal 2006, siis sai presidendilt teenetemärgi 834 inimest.
Toomas Hendrik Ilves erines teistest presidentidest sellega, et tema andis esimesel korral 2007. aastal kõige rohkem teenetemärke – 342. Aastatel 2009–2016 andis Ilves vaid 97–99 teenetemärki.
Kersti Kaljulaid andis esimesel aastal 2017 kokku 113 teenetemärki. Kõige rohkem teenetemärke, 166 andis Kaljulaid 2018. aastal.
Lisaks 24. veebruarile annavad presidendid teenetemärke ka välisvisiitide ajal või erakorralistel juhtudel, nagu postuumselt Madis Millingule 7. veebruaril.
Eesti Vabariigi teenetemärkidest asutati esimesena Vabadussõja ajal 24. veebruaril 1919 Vabadusrist.
Teenetemärkide seaduse ja selle muutmise seadusega taastati 1994. ja 1995. aastal kõik sõjaeelsed teenetemärgid, kuid mitte kõik nende klassid.
Eesti Vabariigi teenetemärgid:
- Riigivapi teenetemärk;
- Valgetähe teenetemärk;
- Kotkaristi teenetemärk;
- Eesti Punase Risti teenetemärk;
- Maarjamaa Risti teenetemärk;
- Vabadusrist (anti välja 1919–1925). | Karis jätkab teenetemärkide andmisel konservatiivset joont | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest korda anti vabariigi aastapäeval teenetemärke 1996. aastal. President Lennart Meri andis tollal teenetemärgi vaid 35 inimesele, kuid järgnevatel aastatel hakkas teenetemärkide arv jõudsalt kasvama. 1997. aastal andis Meri 190 ja aasta hiljem 260 teenetemärki.
Kõige rohkem, 795 teenetemärki andis president Meri oma teise ametiaja viimasel aastal 2001.
Arnold Rüütel andis esimesel korral 2002. aastal kokku 400 teenetemärki. Kõige rohkem andis Rüütel teenetemärke oma viimasel ametiaastal 2006, siis sai presidendilt teenetemärgi 834 inimest.
Toomas Hendrik Ilves erines teistest presidentidest sellega, et tema andis esimesel korral 2007. aastal kõige rohkem teenetemärke – 342. Aastatel 2009–2016 andis Ilves vaid 97–99 teenetemärki.
Kersti Kaljulaid andis esimesel aastal 2017 kokku 113 teenetemärki. Kõige rohkem teenetemärke, 166 andis Kaljulaid 2018. aastal.
Lisaks 24. veebruarile annavad presidendid teenetemärke ka välisvisiitide ajal või erakorralistel juhtudel, nagu postuumselt Madis Millingule 7. veebruaril.
Eesti Vabariigi teenetemärkidest asutati esimesena Vabadussõja ajal 24. veebruaril 1919 Vabadusrist.
Teenetemärkide seaduse ja selle muutmise seadusega taastati 1994. ja 1995. aastal kõik sõjaeelsed teenetemärgid, kuid mitte kõik nende klassid.
Eesti Vabariigi teenetemärgid:
- Riigivapi teenetemärk;
- Valgetähe teenetemärk;
- Kotkaristi teenetemärk;
- Eesti Punase Risti teenetemärk;
- Maarjamaa Risti teenetemärk;
- Vabadusrist (anti välja 1919–1925).
### Response:
Karis jätkab teenetemärkide andmisel konservatiivset joont |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ausalt öeldes üsna imelik tunne on, ma ei oska reageerida praegu. Ma ei tea, miks, mis puhul ja kuidas, sest ma ei ole ju enam mitu aastat töötanudki," rääkis Renita Timak, kes äsja teenetemärgi pälvimisest teada sai. "Kõigepealt on see väga suur üllatus. Paras ehmatus ja paras üllatus," ütles ta.
Timaku käe all valmis Mati Talviku saatesari "Ajavaod", mida toimetaja ka endale kõige südamelähedasemaks tööks peab. "Neid oli huvitav teha, neid oli palju ja mõned neist tulid isegi väga hästi välja. Võib-olla tänu sellele, et meil oli selline tore tiim, kui Mati oli veel tegija ja Indrek Kangur oli režissöör. See oli niisugune tore töö," sõnas ta.
Renita Timak oli ka omaaegse ETV saate "Mõtleme veel" toimetaja, kus Edgar Savisaar tegi 1988. aastal ettepaneku luua Rahvarinne. Pärast saate lõppu stuudios valminud deklaratsioonile pani allkirja ka Timak. "See oli puhas juhus, et see Rahvarinne hõigati välja saates, kus ma olin toimetaja. Siis ei olnudki muud võimalust, kui olla selles osaline," muigas Timak. "Kirjutasin küll alla, aga see oli suhteliselt kõrvalise tähtsusega seik," tõdes ta. | Renita Timak presidendi teenetemärgist: see on paras ehmatus ja üllatus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ausalt öeldes üsna imelik tunne on, ma ei oska reageerida praegu. Ma ei tea, miks, mis puhul ja kuidas, sest ma ei ole ju enam mitu aastat töötanudki," rääkis Renita Timak, kes äsja teenetemärgi pälvimisest teada sai. "Kõigepealt on see väga suur üllatus. Paras ehmatus ja paras üllatus," ütles ta.
Timaku käe all valmis Mati Talviku saatesari "Ajavaod", mida toimetaja ka endale kõige südamelähedasemaks tööks peab. "Neid oli huvitav teha, neid oli palju ja mõned neist tulid isegi väga hästi välja. Võib-olla tänu sellele, et meil oli selline tore tiim, kui Mati oli veel tegija ja Indrek Kangur oli režissöör. See oli niisugune tore töö," sõnas ta.
Renita Timak oli ka omaaegse ETV saate "Mõtleme veel" toimetaja, kus Edgar Savisaar tegi 1988. aastal ettepaneku luua Rahvarinne. Pärast saate lõppu stuudios valminud deklaratsioonile pani allkirja ka Timak. "See oli puhas juhus, et see Rahvarinne hõigati välja saates, kus ma olin toimetaja. Siis ei olnudki muud võimalust, kui olla selles osaline," muigas Timak. "Kirjutasin küll alla, aga see oli suhteliselt kõrvalise tähtsusega seik," tõdes ta.
### Response:
Renita Timak presidendi teenetemärgist: see on paras ehmatus ja üllatus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aserbaidžaani president Ilham Alijev kiitis 8. veebruaril heaks uue meediaseaduse. Seadus seab uued piirangud meediafirmade omanikele ja ajakirjanikele. Ajakirjanikud peavad järgima uusi reegleid, sealhulgas tõlgendama fakte ja sündmusi "objektiivselt", vahendas Rferl.
Seaduse väljatöötamisel osalenud riikliku meediagentuuri juhi Natiq Mammadli sõnul on selle eesmärk kaasajastada riigi meediaseadust ja tõsta ajakirjanike professionaalsust. Meediaeksperdid aga kritiseerivad teravalt uut seadust.
"Oleme väga mures selle seaduse pärast," ütles valitsusvälise organisatsiooni Piirideta Reporterid (RSF) Ida-Euroopa osakonna juht Jeanne Cavelier.
Paljud ajakirjanikud on Aserbaidžaanist põgenenud. Riigis praktiliselt puudub sõltumatu meedia, kõik uudistekanalid on valitsuse kontrolli all. Meediaekspertide sõnul võib sõnavabaduse olukord riigis veelgi halveneda.
Viimases RSF-i ajakirjandusvabaduse indeksis oli Aserbaidžaan 180 riigi seas 167 kohal. Endiste NSVL-i riikide seas oli madalamal kohal ainult Türkmenistan.
"Ajakirjanikud peavad nüüd ametiasutustele andma oma töö kohta pidevalt informatsiooni, see muudab nende jälgimise ja võimaliku kinnipidamise lihtsamaks," ütles Cavelier.
"Eriti jahmatab mind tõsiasi, et ajakirjanikud peavad järgima "objektiivset" faktide tõlgendamist. See on täiendav ettekääne sõltumatute ajakirjanike vanglasse panemiseks," lisas Cavelier.
Uue seaduse kohaselt peavad meediafirmade omanikud olema alaliselt Aserbaidžaanis elavad kodanikud. Meediaseaduse järgimist jälgib Aserbaidžaani meedianõukogu. Nõukogu liikmed määrab ametisse president. | Aserbaidžaani võimud vähendasid riigis veel rohkem sõnavabadust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aserbaidžaani president Ilham Alijev kiitis 8. veebruaril heaks uue meediaseaduse. Seadus seab uued piirangud meediafirmade omanikele ja ajakirjanikele. Ajakirjanikud peavad järgima uusi reegleid, sealhulgas tõlgendama fakte ja sündmusi "objektiivselt", vahendas Rferl.
Seaduse väljatöötamisel osalenud riikliku meediagentuuri juhi Natiq Mammadli sõnul on selle eesmärk kaasajastada riigi meediaseadust ja tõsta ajakirjanike professionaalsust. Meediaeksperdid aga kritiseerivad teravalt uut seadust.
"Oleme väga mures selle seaduse pärast," ütles valitsusvälise organisatsiooni Piirideta Reporterid (RSF) Ida-Euroopa osakonna juht Jeanne Cavelier.
Paljud ajakirjanikud on Aserbaidžaanist põgenenud. Riigis praktiliselt puudub sõltumatu meedia, kõik uudistekanalid on valitsuse kontrolli all. Meediaekspertide sõnul võib sõnavabaduse olukord riigis veelgi halveneda.
Viimases RSF-i ajakirjandusvabaduse indeksis oli Aserbaidžaan 180 riigi seas 167 kohal. Endiste NSVL-i riikide seas oli madalamal kohal ainult Türkmenistan.
"Ajakirjanikud peavad nüüd ametiasutustele andma oma töö kohta pidevalt informatsiooni, see muudab nende jälgimise ja võimaliku kinnipidamise lihtsamaks," ütles Cavelier.
"Eriti jahmatab mind tõsiasi, et ajakirjanikud peavad järgima "objektiivset" faktide tõlgendamist. See on täiendav ettekääne sõltumatute ajakirjanike vanglasse panemiseks," lisas Cavelier.
Uue seaduse kohaselt peavad meediafirmade omanikud olema alaliselt Aserbaidžaanis elavad kodanikud. Meediaseaduse järgimist jälgib Aserbaidžaani meedianõukogu. Nõukogu liikmed määrab ametisse president.
### Response:
Aserbaidžaani võimud vähendasid riigis veel rohkem sõnavabadust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa karikaetapil esindas Eestit üheksa judo kadetti vanuseklassis U-18.
Andris Org, kes esindab Tallinna Aitado klubi ja võistles kehakaalus kuni 81 kilo, alistas esimeses kohtumises hispaanlase Marco Rodriguez Pinto. Seejärel võitis prantslast Mael Riot ning veerandfinaalis saavutas võidu võistluse hilisema hõbemedalisti USA judoka Aren Balageyani üle. Pronksi kohtumises pidi Org paraku tunnistama hispaanlase Ivan Martin Vegara paremust. Kaalukategooria üldarvestuses saavutas eestlane viienda koha.
Audentese klubi esindav Saad Dikajev võistles kaalukategoorias kuni 66 kilo ning oli esimeses ringis loosi tahtel vaba. Teises ringis võitis aserit Shamil Sadigovit, kuid kaotas järgmise kohtumise prantslasele Nathan Cardignanile. Lohutusringis alistas Dikajev brasiillase Mounir Baazizi, kuid kaotas siis kohtumise poolaka Kamil Kustrzuckiga. Dikajevi tulemuseks jäi seitsmes koht.
Esikümnesse pääses ka Audentest esindav Filipp Štšekotin, kes saavutas kaalukategoorias kuni 50 kilo üheksanda koha. Samuti tuli üheksandaks Kohtla-Järve Kalevit esindab Mihhail Šur (kuni 55 kg). | Eesti judokad pääsesid Euroopa karikaetapil esikümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa karikaetapil esindas Eestit üheksa judo kadetti vanuseklassis U-18.
Andris Org, kes esindab Tallinna Aitado klubi ja võistles kehakaalus kuni 81 kilo, alistas esimeses kohtumises hispaanlase Marco Rodriguez Pinto. Seejärel võitis prantslast Mael Riot ning veerandfinaalis saavutas võidu võistluse hilisema hõbemedalisti USA judoka Aren Balageyani üle. Pronksi kohtumises pidi Org paraku tunnistama hispaanlase Ivan Martin Vegara paremust. Kaalukategooria üldarvestuses saavutas eestlane viienda koha.
Audentese klubi esindav Saad Dikajev võistles kaalukategoorias kuni 66 kilo ning oli esimeses ringis loosi tahtel vaba. Teises ringis võitis aserit Shamil Sadigovit, kuid kaotas järgmise kohtumise prantslasele Nathan Cardignanile. Lohutusringis alistas Dikajev brasiillase Mounir Baazizi, kuid kaotas siis kohtumise poolaka Kamil Kustrzuckiga. Dikajevi tulemuseks jäi seitsmes koht.
Esikümnesse pääses ka Audentest esindav Filipp Štšekotin, kes saavutas kaalukategoorias kuni 50 kilo üheksanda koha. Samuti tuli üheksandaks Kohtla-Järve Kalevit esindab Mihhail Šur (kuni 55 kg).
### Response:
Eesti judokad pääsesid Euroopa karikaetapil esikümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõik teavad juba mitu kuud ette, kui nad saavad mingi tähtsa preemia, aga see tuli mulle suure üllatusena, ma ei uskunud seda, et vabariigi aastapäeva künnisel selline pauk," kinnitas Väino Puura.
Ta usub, et peamiselt tuli tunnustus tema laulmise eest. "Olen püüdnud eesti rahvale laulda nii ilusti, kui soovisin," ütles Puura ja lisas, et mõnele siis ilmselt meeldis tema laul. "Ma arvan, et sain tunnustuse ikkagi laulmise, mitte poliitika ega näitlemise eest."
"Kõigepealt vabariigi aastapäeva künnisel tahaksin tänada üht meest, kes oli suure hinge ja südame ning hea kunstimaitsega, see on Sulev Nõmmik, kes ei saanudki elada Eesti vabariigis, ta oleks väga õnnelik olnud, aga ta on väga palju jäädvustanud noori artiste ja vanemaid näitlejaid, kõik saavad nautida seda, mida ka meie, vanemad artistid, oleme teinud," rõhutas ta.
Enda tähtsateks rollideks peab Väino Puura neid, mis nooruses tehtud. "Nagu esimene armastus ei lähe kunagi meelest, nii on ka esimesed ooperirollid, nagu Donizetti "Lucia di Lammermoor" ja Rossini "Sevilla habemeajaja" ja nii edasi ja nii edasi, rollide loetelu on pikk, neid on seal üle 70," sõnas ta.
Rahvusooper Estonial on tema arvates olnud alati head ajad. "Oleneb ainult sellest, kuidas Estoniat suudetakse juhtida, Estonial peab kogu aeg rooli keerama ja kui roolikeeraja on hea, siis on ka Estonia heas vormis ja täiesti nauditav."
Praegu on Väino Puural Estonias veel neli-viis lavastust, milles ta kaasa lööb. "Ma olen õnnelik, et saan veel kaasa teha siin Estonias. Tulge vaatama, kus Puura esineb!" | Väino Puura: usun, et teenetemärk tuli peamiselt minu laulmise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõik teavad juba mitu kuud ette, kui nad saavad mingi tähtsa preemia, aga see tuli mulle suure üllatusena, ma ei uskunud seda, et vabariigi aastapäeva künnisel selline pauk," kinnitas Väino Puura.
Ta usub, et peamiselt tuli tunnustus tema laulmise eest. "Olen püüdnud eesti rahvale laulda nii ilusti, kui soovisin," ütles Puura ja lisas, et mõnele siis ilmselt meeldis tema laul. "Ma arvan, et sain tunnustuse ikkagi laulmise, mitte poliitika ega näitlemise eest."
"Kõigepealt vabariigi aastapäeva künnisel tahaksin tänada üht meest, kes oli suure hinge ja südame ning hea kunstimaitsega, see on Sulev Nõmmik, kes ei saanudki elada Eesti vabariigis, ta oleks väga õnnelik olnud, aga ta on väga palju jäädvustanud noori artiste ja vanemaid näitlejaid, kõik saavad nautida seda, mida ka meie, vanemad artistid, oleme teinud," rõhutas ta.
Enda tähtsateks rollideks peab Väino Puura neid, mis nooruses tehtud. "Nagu esimene armastus ei lähe kunagi meelest, nii on ka esimesed ooperirollid, nagu Donizetti "Lucia di Lammermoor" ja Rossini "Sevilla habemeajaja" ja nii edasi ja nii edasi, rollide loetelu on pikk, neid on seal üle 70," sõnas ta.
Rahvusooper Estonial on tema arvates olnud alati head ajad. "Oleneb ainult sellest, kuidas Estoniat suudetakse juhtida, Estonial peab kogu aeg rooli keerama ja kui roolikeeraja on hea, siis on ka Estonia heas vormis ja täiesti nauditav."
Praegu on Väino Puural Estonias veel neli-viis lavastust, milles ta kaasa lööb. "Ma olen õnnelik, et saan veel kaasa teha siin Estonias. Tulge vaatama, kus Puura esineb!"
### Response:
Väino Puura: usun, et teenetemärk tuli peamiselt minu laulmise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riiklikult tagatud Mobiil-ID lahendust haldab praegu SK ID Solutions, kuid ettevõttega sõlmitud leping lõppeb tänavu juunis. RIA on moodustanud töögrupi, millega otsib lahendust teenuse jätkamiseks, kuid millise hanke RIA korraldada plaanib, ei ole veel teada.
RIA kommunikatsioonijuhi Helen Uldrichi sõnul valmistab Euroopa Liit parasjagu ette e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määruse muudatust, millega on plaan teha võimalikus plokiahela tehnoloogial põhinevate digitaalsete rahakottide üleeuroopaline kasutamine.
Amet ei pea uue tehnoloogia kasutusele võtmise kõrval mõistlikuks arendada eraldi ka vaid Eesti jaoks mõeldud lahendusi. "Seetõttu ei otsi me hetkel nii-öelda terviklahendust," sõnas Uldrich.
Uue terviklahenduse otsimist alustasid ametid juba 2020. aasta jaanuaris. Soov oli leida täiesti uus lahendus, mis ei põhineks SIM-kaardil ja toimiks mobiilsel seadmel. Hankele laekus kaks pakkumist, üks praegu Mobiil-ID-d ja Smart-ID-d opereerivalt SK ID Solutionsilt ning teine Belgia ettevõttelt Belgian Mobile ID.
Vaid Belgia firma tegi hankel lõpliku pakkumise, Eesti ettevõtte hinnangul ei oleks hanke tingimustele vastava teenuse välja töötamine olnud äriliselt mõistlik. Belgia firma pakkumine aga ei vastanud mitmes punktis riigi soovidele ning hange luhtus.
Kümme aastat tagasi võitis hanke Swedbanki, SEB Panga ja Telia Eesti ühiselt loodud SK ID Solutions, kellega sõlmitud leping lõppeb tänavu 30. juunil. Ettevõte on lubanud teenust töös hoida veel vähemalt viis aastat.
Seaduse järgi peab Eestis olema kaks elektroonilist autentimisvahendit, praegu on olnud selleks ID-kaart ja riiklikult toetatud Mobiil-ID. | Riik loobus esialgu Mobiil-ID asemele uue terviklahenduse otsimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riiklikult tagatud Mobiil-ID lahendust haldab praegu SK ID Solutions, kuid ettevõttega sõlmitud leping lõppeb tänavu juunis. RIA on moodustanud töögrupi, millega otsib lahendust teenuse jätkamiseks, kuid millise hanke RIA korraldada plaanib, ei ole veel teada.
RIA kommunikatsioonijuhi Helen Uldrichi sõnul valmistab Euroopa Liit parasjagu ette e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määruse muudatust, millega on plaan teha võimalikus plokiahela tehnoloogial põhinevate digitaalsete rahakottide üleeuroopaline kasutamine.
Amet ei pea uue tehnoloogia kasutusele võtmise kõrval mõistlikuks arendada eraldi ka vaid Eesti jaoks mõeldud lahendusi. "Seetõttu ei otsi me hetkel nii-öelda terviklahendust," sõnas Uldrich.
Uue terviklahenduse otsimist alustasid ametid juba 2020. aasta jaanuaris. Soov oli leida täiesti uus lahendus, mis ei põhineks SIM-kaardil ja toimiks mobiilsel seadmel. Hankele laekus kaks pakkumist, üks praegu Mobiil-ID-d ja Smart-ID-d opereerivalt SK ID Solutionsilt ning teine Belgia ettevõttelt Belgian Mobile ID.
Vaid Belgia firma tegi hankel lõpliku pakkumise, Eesti ettevõtte hinnangul ei oleks hanke tingimustele vastava teenuse välja töötamine olnud äriliselt mõistlik. Belgia firma pakkumine aga ei vastanud mitmes punktis riigi soovidele ning hange luhtus.
Kümme aastat tagasi võitis hanke Swedbanki, SEB Panga ja Telia Eesti ühiselt loodud SK ID Solutions, kellega sõlmitud leping lõppeb tänavu 30. juunil. Ettevõte on lubanud teenust töös hoida veel vähemalt viis aastat.
Seaduse järgi peab Eestis olema kaks elektroonilist autentimisvahendit, praegu on olnud selleks ID-kaart ja riiklikult toetatud Mobiil-ID.
### Response:
Riik loobus esialgu Mobiil-ID asemele uue terviklahenduse otsimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti välisministri Eva--Maria Liimetsa, Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi ja Leedu välisministri Gabrielius Landsbergise külaskäik Ukrainasse toimub 23. - 25. veebruarini.
"Visiit on solidaarsusavaldus Venemaa surve alla sattunud Ukrainale," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Marika Post esmaspäeval ERR-ile.
Visiidi kavas on kolme välisministri kohtumine nende Ukraina kolleegi Dmõtro Kuleba ning teiste Ukraina liidritega.
Ministeeriumi kommunikatsioonijuhi Mihkel Tamme sõnul võib visiit julgeolekuolukorra halvenemisel siiski ka ära jääda. | Balti välisministrid teevad ühisivisiidi Ukrainasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti välisministri Eva--Maria Liimetsa, Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi ja Leedu välisministri Gabrielius Landsbergise külaskäik Ukrainasse toimub 23. - 25. veebruarini.
"Visiit on solidaarsusavaldus Venemaa surve alla sattunud Ukrainale," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Marika Post esmaspäeval ERR-ile.
Visiidi kavas on kolme välisministri kohtumine nende Ukraina kolleegi Dmõtro Kuleba ning teiste Ukraina liidritega.
Ministeeriumi kommunikatsioonijuhi Mihkel Tamme sõnul võib visiit julgeolekuolukorra halvenemisel siiski ka ära jääda.
### Response:
Balti välisministrid teevad ühisivisiidi Ukrainasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jegersi avaring sisaldas kahte eagle 't ja viit birdie 't. Veelgi võimsama tulemuse rikkusid ära kolm sisse lipsanud bogey 't. Koos eelmise turniiriga oli see neljandaks järjestikuseks ringiks alla 70. Jegersiga samaväärse tulemusega said avapäeval hakkama Kanada mängija Kai Iguchi ja austraallane Angus O'Brien. Löögiga jäävad maha Tai esindaja Sahasawat Ariyachatvakin ja ameeriklane Carter Lee. Jegersiga koos mänginud, turniiri üks favoriite Puerto-Rico mängija Roberto Nieves jääb kahe löögi kaugusele.
Varjuni algus oli esimesel päeval veidi rabe. Kuue rajaga oli ta kirja saanud juba neli bogey 't, kuid suutis seejärel kahe birdie ja sama paljude bogey 'de abil püsida edaspidi par 'is.
Meeskondlikult haaras Middle Tennessee meeskond avapäeva järel teise koha 18 võistkonna konkurentsis tulemusega -11. Kolme löögiga on neist ees Utah Valley ülikool, kus mängib ka üks individuaalsetest liidritest Kai Iguchi.
Teisel mänguringil on paljud tipud sattunud ühte starti ja Jegersi mängupartneriteks esmaspäeval on Iguchi, Ariyachatvakin ja Lee.
Jegersi lühikommentaar avapäeva kohta: "Mäng oli jätkuvalt päris hea. Driver 'iga oli kohati raskusi, aga õnneks ei eksinud nii hullult, et lisalööke sellega tuli. Lähimäng on olnud super hea ja see on mulle kõvasti enesekindlust juurde andnud." | Jegers näitab head mängu ka uuel golfiturniiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jegersi avaring sisaldas kahte eagle 't ja viit birdie 't. Veelgi võimsama tulemuse rikkusid ära kolm sisse lipsanud bogey 't. Koos eelmise turniiriga oli see neljandaks järjestikuseks ringiks alla 70. Jegersiga samaväärse tulemusega said avapäeval hakkama Kanada mängija Kai Iguchi ja austraallane Angus O'Brien. Löögiga jäävad maha Tai esindaja Sahasawat Ariyachatvakin ja ameeriklane Carter Lee. Jegersiga koos mänginud, turniiri üks favoriite Puerto-Rico mängija Roberto Nieves jääb kahe löögi kaugusele.
Varjuni algus oli esimesel päeval veidi rabe. Kuue rajaga oli ta kirja saanud juba neli bogey 't, kuid suutis seejärel kahe birdie ja sama paljude bogey 'de abil püsida edaspidi par 'is.
Meeskondlikult haaras Middle Tennessee meeskond avapäeva järel teise koha 18 võistkonna konkurentsis tulemusega -11. Kolme löögiga on neist ees Utah Valley ülikool, kus mängib ka üks individuaalsetest liidritest Kai Iguchi.
Teisel mänguringil on paljud tipud sattunud ühte starti ja Jegersi mängupartneriteks esmaspäeval on Iguchi, Ariyachatvakin ja Lee.
Jegersi lühikommentaar avapäeva kohta: "Mäng oli jätkuvalt päris hea. Driver 'iga oli kohati raskusi, aga õnneks ei eksinud nii hullult, et lisalööke sellega tuli. Lähimäng on olnud super hea ja see on mulle kõvasti enesekindlust juurde andnud."
### Response:
Jegers näitab head mängu ka uuel golfiturniiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Heidelbergi Ülikooli psühholoogide Mischa von Krause ja Stefan Radevi juhitud töörühm analüüsis mahukas veebikatses üle miljoni katseisiku kohta kogutud andmeid. Nad leidsid, et inimeste vaimse infotöötluse kiirus jääb 20. ja 60. eluaasta vahel suuresti samaks ja langeb alles kõrgemas eas.
Uuringu tulemuste valguses seavad autorid kahtluse alla levinud oletuse, et mõttetöö hakkab aeglustuma juba inimese varajases täiskasvanueas. Von Krause sõnul eeldatakse tavaliselt, et mida vanemaks inimene saab, seda aeglasemalt ta välistele stiimulitele reageerib. Kui see aga tõesti nii oleks, mõtleks inimene kõige kiiremini umbes 20-aastaselt ja sealt peale üha aeglasemalt.
Küsimusse selguse toomiseks vaatas töörühm uue pilguga läbi ühe varasema mahuka Ameerikas varjatud eelarvamuste kohta tehtud uuringu andmed. Sealses veebikatses pidid rohkem kui miljon katseisikut vajutama nuppu, et jagada erinevate inimeste pilte kategooriatesse "must" või "valge" ja erinevaid sõnu kategooriatesse "hea" või "halb".
Von Krause sõnul polnud katse algne eesmärk uues uuringus kuigi oluline. Nüüd huvitas autoreid hoopis see, kui kaua võttis umbes miljonil inimesel aega, et mõttetööd nõudvaid otsuseid teha.
Andmeid hinnates märkasid uurijad, et mida vanem oli katseisik, seda rohkem tal tõesti ülesande täitmiseks aega kulus. Matemaatilise mudeliga tegid uurijad aga kindlaks, et soorituse kiirust ei mõjutanudki muutused inimeste mõttetöös.
Von Krause sõnul näib uurijatele pigem, et vanemad katseisikud olid vastamisel ettevaatlikumad ja keskendusid rohkem võimalike vigade vältimisele. Samuti muutuvad vanusega aeglasemaks inimese liigutused. Teisisõnu kulus vanematel inimestel katses rohkem aega, et vajutada õigel juhul õiget klahvi.
Uuringust selgus seegi, et infotöötluse keskmine kiirus vähenes aja jooksul üksnes üle 60-aastastel inimestel. Von Krause sõnul näib seega, et inimesed ei pea kartma, justkui jääks nende mõttetöö elu jooksul oluliselt töntsimaks – eriti veel inimese töö-aastate jooksul. Von Krause märkis sedagi, et üldiselt leidus igas vanuses katseisikute hulgas väga kiireid ja väga aeglasi mõtlejaid ehk tulemused käivad ainult keskmise mõttekiiruse kohta.
Teadustöö ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour. | Mõttetöö kiirus jääb inimese elu jooksul suuresti samaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Heidelbergi Ülikooli psühholoogide Mischa von Krause ja Stefan Radevi juhitud töörühm analüüsis mahukas veebikatses üle miljoni katseisiku kohta kogutud andmeid. Nad leidsid, et inimeste vaimse infotöötluse kiirus jääb 20. ja 60. eluaasta vahel suuresti samaks ja langeb alles kõrgemas eas.
Uuringu tulemuste valguses seavad autorid kahtluse alla levinud oletuse, et mõttetöö hakkab aeglustuma juba inimese varajases täiskasvanueas. Von Krause sõnul eeldatakse tavaliselt, et mida vanemaks inimene saab, seda aeglasemalt ta välistele stiimulitele reageerib. Kui see aga tõesti nii oleks, mõtleks inimene kõige kiiremini umbes 20-aastaselt ja sealt peale üha aeglasemalt.
Küsimusse selguse toomiseks vaatas töörühm uue pilguga läbi ühe varasema mahuka Ameerikas varjatud eelarvamuste kohta tehtud uuringu andmed. Sealses veebikatses pidid rohkem kui miljon katseisikut vajutama nuppu, et jagada erinevate inimeste pilte kategooriatesse "must" või "valge" ja erinevaid sõnu kategooriatesse "hea" või "halb".
Von Krause sõnul polnud katse algne eesmärk uues uuringus kuigi oluline. Nüüd huvitas autoreid hoopis see, kui kaua võttis umbes miljonil inimesel aega, et mõttetööd nõudvaid otsuseid teha.
Andmeid hinnates märkasid uurijad, et mida vanem oli katseisik, seda rohkem tal tõesti ülesande täitmiseks aega kulus. Matemaatilise mudeliga tegid uurijad aga kindlaks, et soorituse kiirust ei mõjutanudki muutused inimeste mõttetöös.
Von Krause sõnul näib uurijatele pigem, et vanemad katseisikud olid vastamisel ettevaatlikumad ja keskendusid rohkem võimalike vigade vältimisele. Samuti muutuvad vanusega aeglasemaks inimese liigutused. Teisisõnu kulus vanematel inimestel katses rohkem aega, et vajutada õigel juhul õiget klahvi.
Uuringust selgus seegi, et infotöötluse keskmine kiirus vähenes aja jooksul üksnes üle 60-aastastel inimestel. Von Krause sõnul näib seega, et inimesed ei pea kartma, justkui jääks nende mõttetöö elu jooksul oluliselt töntsimaks – eriti veel inimese töö-aastate jooksul. Von Krause märkis sedagi, et üldiselt leidus igas vanuses katseisikute hulgas väga kiireid ja väga aeglasi mõtlejaid ehk tulemused käivad ainult keskmise mõttekiiruse kohta.
Teadustöö ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.
### Response:
Mõttetöö kiirus jääb inimese elu jooksul suuresti samaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne Peterburi turniiri võitmist asus Kontaveit üheksandal kohal ning pärast võitu karjääri kõrgeimal kuuendal positsioonil. Sel nädalal mängib Kontaveit WTA kõrgeima taseme tenniseturniiril Dohas, kus läheb esmaspäeval vastamisi horvaatlanna Ana Konjuhiga (WTA 51.).
Naiste maailma edetabeli liidrina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgnevad valgevenelanna Arina Sabalenka ja tšehhitar Barbora Krejcikova. Neljandaks tõusis hispaanlanna Paula Badosa ning viies on tšehhitar Karolina Pliskova. Kontaveidi ette kuuendaks tõusis kreeklanna Maria Sakkari.
Läti esireket Jelena Ostapenko, kes võitis eelmisel nädalal toimunud WTA 500 kategooria turniiri Dubais, tõusis kaheksa kohta ja on nüüd 13. kohal. | Kontaveit ja Kanepi pidid mõlemad maailma edetabelis ühe koha loovutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne Peterburi turniiri võitmist asus Kontaveit üheksandal kohal ning pärast võitu karjääri kõrgeimal kuuendal positsioonil. Sel nädalal mängib Kontaveit WTA kõrgeima taseme tenniseturniiril Dohas, kus läheb esmaspäeval vastamisi horvaatlanna Ana Konjuhiga (WTA 51.).
Naiste maailma edetabeli liidrina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgnevad valgevenelanna Arina Sabalenka ja tšehhitar Barbora Krejcikova. Neljandaks tõusis hispaanlanna Paula Badosa ning viies on tšehhitar Karolina Pliskova. Kontaveidi ette kuuendaks tõusis kreeklanna Maria Sakkari.
Läti esireket Jelena Ostapenko, kes võitis eelmisel nädalal toimunud WTA 500 kategooria turniiri Dubais, tõusis kaheksa kohta ja on nüüd 13. kohal.
### Response:
Kontaveit ja Kanepi pidid mõlemad maailma edetabelis ühe koha loovutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praegu on liiga vara rääkida konkreetsetest plaanidest mingisuguse tippkohtumise korraldamiseks. Kohtumine on võimalik, kui riigipead otsustavad, et see on kasulik," ütles Peskov.
Peskov viitas võimalikule kohtumisele USA välisministri Antony Blinkeni ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi vahel.
"Me mõistame, et sel nädalal on Lavrovi ja tema USA kolleegi kohtumine võimalik. Samuti ei välista me Prantsusmaa ja Venemaa ministrite kohtumise võimalust," ütles Peskov.
Valge Maja teatas pühapäeval, et Biden nõustus põhimõtteliselt Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtuma Prantsusmaa vahendatud tippkohtumisel, nii kaua, kuni Venemaa ei tungi Ukrainasse
Putin kutsus esmaspäeval kokku ka Venemaa Julgeolekunõukogu erakorralise koosoleku.
Venemaa hädaolukordade ministeerium teatas esmaspäeval, et Ida-Ukraina separatistide territooriumilt on Venemaale evakueeritud üle 60 000 tsiviilisiku, vahendas BBC. | Moskva: Bideni ja Putini tippkohtumise plaani praegu pole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praegu on liiga vara rääkida konkreetsetest plaanidest mingisuguse tippkohtumise korraldamiseks. Kohtumine on võimalik, kui riigipead otsustavad, et see on kasulik," ütles Peskov.
Peskov viitas võimalikule kohtumisele USA välisministri Antony Blinkeni ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi vahel.
"Me mõistame, et sel nädalal on Lavrovi ja tema USA kolleegi kohtumine võimalik. Samuti ei välista me Prantsusmaa ja Venemaa ministrite kohtumise võimalust," ütles Peskov.
Valge Maja teatas pühapäeval, et Biden nõustus põhimõtteliselt Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtuma Prantsusmaa vahendatud tippkohtumisel, nii kaua, kuni Venemaa ei tungi Ukrainasse
Putin kutsus esmaspäeval kokku ka Venemaa Julgeolekunõukogu erakorralise koosoleku.
Venemaa hädaolukordade ministeerium teatas esmaspäeval, et Ida-Ukraina separatistide territooriumilt on Venemaale evakueeritud üle 60 000 tsiviilisiku, vahendas BBC.
### Response:
Moskva: Bideni ja Putini tippkohtumise plaani praegu pole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paar nädalat enne olümpiat võeti treeningkoormused alla ja ma arvan, et kogu olümpiaks ettevalmistus läks kümnesse," sõnas Kalmus.
Sildaru taustatiim on viimaste aastate jooksul mitme liikme võrra suurenenud. Mihkel Ustav koordineerib kogu tegevust ja oluline sõna on tiimis loomulikult ka Sildarul endal. "Sellest aastast on kaastud füsioterapeut Sirli Hinn ja dr Madis Rahuga konsulteeritakse vigastuste teemadel, lisaks on tiimis ka spordipsühholoog ja üldkehalise ettevalmistuse treener," sõnas Kalmus.
Teatavasti tuli olümpial Sildaru suusk maandudes lahti, kuid Kalmuse sõnul suudab ta oma keha nii hästi kontrollida, et isegi kui mõlemad suusad ära tuleks, suudaks ta ikkagi ära maanduda. "Seega ta oskab oma keha väga hästi kontrollida ja ma olin üllatunud, et kui hästi ta võttis kohe algusest peale kõik tehnilised nüansid omaks jõutreeningutel."
"Erinevate kehapoolte võimsus, kiirus, jõud – kõik on väga hästi tasakaalus ja see annab ka teatava eelise. Kelly suudab teha hüppeid mõlemale poole ja sama kõrgele, olenemata sellest, kuidas ta hüppele peale läheb. Kindlasti on siin ka suur osa liigutusvilumuses, mida ta noorest peale on harjutanud," sõnas Kalmus.
Kalmus soovitab Sildarul spordi tegemist iga päev nautida, veelgi teadlikumalt treenida ning planeerida spetsiifilisemalt treeningute ülesehitus. "See on loominguline spordiala ja ei tohi treeninguid liiga raamidesse ja reeglitesse suruda, tuleb võtta vabamalt, nagu ka spordiala nimi ütleb: freestyle suusatamine, järelikult tuleb treeningud vabamalt üles ehitada aga loomulikult teadlikult treenida."
Eesti Olümpiaakadeemia värsket podcasti Ott-Erik Kalmusega saab kuulata siit. | Sildaru füüsilise ettevalmistuse treener: OM-iks valmistumine läks kümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paar nädalat enne olümpiat võeti treeningkoormused alla ja ma arvan, et kogu olümpiaks ettevalmistus läks kümnesse," sõnas Kalmus.
Sildaru taustatiim on viimaste aastate jooksul mitme liikme võrra suurenenud. Mihkel Ustav koordineerib kogu tegevust ja oluline sõna on tiimis loomulikult ka Sildarul endal. "Sellest aastast on kaastud füsioterapeut Sirli Hinn ja dr Madis Rahuga konsulteeritakse vigastuste teemadel, lisaks on tiimis ka spordipsühholoog ja üldkehalise ettevalmistuse treener," sõnas Kalmus.
Teatavasti tuli olümpial Sildaru suusk maandudes lahti, kuid Kalmuse sõnul suudab ta oma keha nii hästi kontrollida, et isegi kui mõlemad suusad ära tuleks, suudaks ta ikkagi ära maanduda. "Seega ta oskab oma keha väga hästi kontrollida ja ma olin üllatunud, et kui hästi ta võttis kohe algusest peale kõik tehnilised nüansid omaks jõutreeningutel."
"Erinevate kehapoolte võimsus, kiirus, jõud – kõik on väga hästi tasakaalus ja see annab ka teatava eelise. Kelly suudab teha hüppeid mõlemale poole ja sama kõrgele, olenemata sellest, kuidas ta hüppele peale läheb. Kindlasti on siin ka suur osa liigutusvilumuses, mida ta noorest peale on harjutanud," sõnas Kalmus.
Kalmus soovitab Sildarul spordi tegemist iga päev nautida, veelgi teadlikumalt treenida ning planeerida spetsiifilisemalt treeningute ülesehitus. "See on loominguline spordiala ja ei tohi treeninguid liiga raamidesse ja reeglitesse suruda, tuleb võtta vabamalt, nagu ka spordiala nimi ütleb: freestyle suusatamine, järelikult tuleb treeningud vabamalt üles ehitada aga loomulikult teadlikult treenida."
Eesti Olümpiaakadeemia värsket podcasti Ott-Erik Kalmusega saab kuulata siit.
### Response:
Sildaru füüsilise ettevalmistuse treener: OM-iks valmistumine läks kümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruari alguses tegi Eesti kaubandus- ja tööstuskoda ettepaneku leevendada elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutuste töötajatel samuti kui tervishoiutöötajatele isolatsioonis viibimise nõudeid.
Ettevõtjad eesotsas Viru Keemia Grupiga tõid põhjenduseks soovi leevendada suurt tööjõupuudust ja maandada riski, et tootmata jääksid toiduained või osutamata kaugkütteteenus.
Ettevõtjatele saadetud eitavas vastuses ütleb Kiik, et on küsimust arutanud nii teadusnõukoja kui ka valitsusega. Kiige sõnul on Eestis kehtiv kümnepäevane isolatsiooninõue isegi lühem kui WHO soovitatud 14 päeva. Kiik mainib ka teadusuuringuid, mis näitavad, et hoolimata sümptomite puudumisest on inimesed pärast viiendat haiguspäeva nakatamisohtlikud.
"Otsuse langetamisel oleme arvestanud, et Eestis on vaktsineerimisega hõlmatus alla Euroopa Liidu keskmise ehk riskid on selle võrra suuremad," teatas Kiik.
Ettevõtjad soovisid, et töötaja saaks naasta tööle tingimusel, et tema Covid-19 haiguse sümptomid on kadunud või taandumas ning kui nii tema kui ka tööandja kasutavad kõiki võimalusi leviku tõkestamiseks.
Terviseamet lubas alates 7. veebruarist Covid-19 tõttu karantiinis viibivatel tervishoiutöötajatel tööle naasta enne karantiiniperioodi lõppu. Põhjenduseks küsimusele, miks kehtib leevendus ainult meditsiinitöötajatele, sõnas ameti esindaja, et meditsiinitöötajad oskavad ennast ja teisi võimalike ohtude eest paremini kaitsta kui teiste valdkondade esindajad. | Tanel Kiik jätab tööstuses Covid-19 haigete isolatsiooninõude leevendamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruari alguses tegi Eesti kaubandus- ja tööstuskoda ettepaneku leevendada elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutuste töötajatel samuti kui tervishoiutöötajatele isolatsioonis viibimise nõudeid.
Ettevõtjad eesotsas Viru Keemia Grupiga tõid põhjenduseks soovi leevendada suurt tööjõupuudust ja maandada riski, et tootmata jääksid toiduained või osutamata kaugkütteteenus.
Ettevõtjatele saadetud eitavas vastuses ütleb Kiik, et on küsimust arutanud nii teadusnõukoja kui ka valitsusega. Kiige sõnul on Eestis kehtiv kümnepäevane isolatsiooninõue isegi lühem kui WHO soovitatud 14 päeva. Kiik mainib ka teadusuuringuid, mis näitavad, et hoolimata sümptomite puudumisest on inimesed pärast viiendat haiguspäeva nakatamisohtlikud.
"Otsuse langetamisel oleme arvestanud, et Eestis on vaktsineerimisega hõlmatus alla Euroopa Liidu keskmise ehk riskid on selle võrra suuremad," teatas Kiik.
Ettevõtjad soovisid, et töötaja saaks naasta tööle tingimusel, et tema Covid-19 haiguse sümptomid on kadunud või taandumas ning kui nii tema kui ka tööandja kasutavad kõiki võimalusi leviku tõkestamiseks.
Terviseamet lubas alates 7. veebruarist Covid-19 tõttu karantiinis viibivatel tervishoiutöötajatel tööle naasta enne karantiiniperioodi lõppu. Põhjenduseks küsimusele, miks kehtib leevendus ainult meditsiinitöötajatele, sõnas ameti esindaja, et meditsiinitöötajad oskavad ennast ja teisi võimalike ohtude eest paremini kaitsta kui teiste valdkondade esindajad.
### Response:
Tanel Kiik jätab tööstuses Covid-19 haigete isolatsiooninõude leevendamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nüüdseks on tunnistatud, et koroonapassi peamine siht oli survestada inimesi vaktsiinisüsti tegema. 21. sajandi õigusriigis ei tohiks säärasel sundusel kohta olla. Iseseisva riigi aastapäeva auks on valitsusel hea võimalus saata too pass ajalukku. Seetõttu peatun otsustamise hõlbustamiseks väidetel, mida on selle käigu õigustamiseks esitatud.
Nakatumised
Koroonapass võeti kasutusele väitega, et vaktsiinid hoidvat ära nakatumisi. Tagantjärele seda väidet eitatakse, kuid läänes kordasid kõrged terviseametnikud – näiteks USA "staarid" Anthony Fauci, Rochelle Walensky –, et vaktsineeritutega viirus lõppeb. 1
Tõsi, Irja Lutsar on öelnud, et nakatumisi koroonapass ära ei hoia, kuid ometi mindi sunduse teele. Selge on, et vaktsiinid ei hoia ära nakatumisi ega viiruse edasikandmist. 2 Need on tehtud esialgse Wuhani tüve vastu, kuid nüüd on tegemist hoopis teise viirusega. 3 Maailma kõrgeima poogitusega riikides on massiivsed nakatumislained, Iisraelis, kus on tehtud kolmas ja ka neljas doos, on nakatumine jälle maailma tipus ja surmade arvgi on tuntavalt tõusnud. Sama suundumus on ka Taanis.
British Medical Journali (BMJ) toimetaja dr Peter Doshi on USA senatis kutsunud paari küsimusega üles kriitilisele mõtlemisele. Näiteks, kui tegemist oleks mittesüstitute pandeemiaga, nagu on püütud tervisekriisi sildistada, siis miks on vaktsineeritutele vajalikud nn tõhustusdoosid?
Või kui kutsuda mRNA vaktsiine, mis ei hoia ära nakatumist ega viiruse edasikandmist, kuid vähendavat sümptome, hoopis droogideks? Kas inimesed süstiksid seda iga kuue kuu tagant lõpmatu aja vältel ja nõuaksid selle kohustuslikku manustamist ka teistele? Või ehk valiksid selle tee, et võtaksid omal valikul mingit ravimit siis, kui ollakse haigestunud ja tahetakse terveneda? 4
Üks kurvemaid sunduse tagajärgi Eestis on kaitseväelaste, politseinike ja päästeametnike vallandamised. Pühendunult oma riiki teenivad inimesed pandi ebaõiglase valiku ette: kas lased süstida võimalike kõrvalmõjudega vaktsiini või kaotad õpitud ameti.
Hulga riigiteenistujate kindlaksjäämine oma terviseotsusele kinnitab isikliku vastutuse olulisust ja näitab, et nad on põhjalikult kaalunud kasu ja kahju suhet. Vähim, mida riik selle kahju heastamiseks saab teha, on paluda need naised ja mehed viivitamatult teenistusse tagasi ning vabandada.
Immuunsus
Koroonapassiga anti süstisaanutele ühiskonnas eriõigused väitega, et nemad olevat kaitstud. Paraku pole see nii, kuid eelkõige ei saa sellega õigustada sundust ja põhiõiguste piiranguid mittesüstijate suhtes. Sundus ei arvesta erinevate isikute terviseseisundit ja pisendab läbipõdemisest 5 saadavat tegelikku immuunsust ja see on olnud rahvatervise juhtide viga.
Isegi USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskuse (CDC) uuring pärast delta tüve levikut 6 näitab jällegi läbipõdemise tugevat kaitset. Värske uuring Katarist kinnitab läbipõdemise 90-protsendilist kaitset alfa, beeta ja delta variandi suhtes ja 60-protsendilist kaitset isegi omikroni tüve suhtes. 7 Karjaimmuunsuse saavutamisel on paratamatult määravaks läbipõdemine, mida on teatud sajandeid. 8
Ka jutt immuunkaitseta inimestest on eksitav. Ükski inimene ei ole immuunkaitseta, meil on abiks võimas ja imeliselt keerukas immuunsüsteem, mis hoiab organismi töökorras ja suudab ära tunda ka nn uued patogeenid. Immuunsuse tase on erinev ja sõltub mitmetest teguritest. Covid-19 osas võib hulgal inimestel olla 9 immuunsus 10 varasemast 11, sest Sars-Cov-2 kuulub tuntud koroonaviiruste perekonda. Seega peaks inimese vaktsiinivajadust hindama iga arst personaalselt, lähtudes kasu ja kahju suhtest ning arvestades riske.
Riskid
"Isegi vaktsiinitootjatele pole teada nende toodete keskmised või pikad tagajärjed, sest vaktsiinikatsed alles käivad."
Koroonapassi on püütud õigustada väitega, et vaktsineerimise riskid on juba teada ja need on väikesed. Kuid isegi vaktsiinitootjatele pole teada nende toodete keskmised või pikad tagajärjed, sest vaktsiinikatsed alles käivad. Riikidega sõlmitud salastatud ostulepingutesse on kirjutatud rangelt, et nemad ei vastuta vaktsiinide tagajärgede ega kahjude eest 12. Õigusriigis on lubamatu sundida inimesi süstima midagi 13, mille mõjud pole põhjalikult teada.
Miks peab mingeid tooteid inimestele peale suruma? Kui need oleksid nii tõhusad ja turvalised, kui tootjad väidavad, oleks nõudlus suurem. Kuid paljudel on süstide kohta küsimusi rohkem kui vastuseid.
Paraku lisandub uuringuid ilmnevate kõrvalmõjude kohta, näiteks müokardiidi juhtumeid on noorte meeste seas 14 mitu korda 15 rohkem. Hiljuti kinnitas Suurbritannia statistikaamet (ONS) surmade arvu märgatavat tõusu 15–19- aastaste seas 2021. aastal võrreldes aastatega 2015–2019.
Üle 80 arsti ja teadlase on pöördunud riigi poole, et uurida põhjalikult laste liigsurmade põhjuseid. 16 Kahtlused on seotud noormeeste vaktsineerimisega. 17 Belgia on lõpetanud ühe mRNA vaktsiini kasutamise alla 31-aastastele. 18
500 Kanada arsti, teadlast ja praktikut on koostanud põhjaliku raporti 19 peamise mRNA vaktsiini kohta, milles tootja andmete alusel näidatakse, et vaktsiini efekt on ülepaisutatud ja kõrvalmõjudest on vaikitud. Vaktsiinikatsete puhul tuuakse välja puudused nii kavandamises kui ka läbiviimises, mis mõjutasid tuntavalt katsete tulemusi. Kuue kuu andmete järgi suurenes kõrvalmõjude ja ka surmade osakaal vaktsineeritute seas võrreldes kontrollgrupiga. 20
Inimkond on eksinud palju: adekvaatselt pole suudetud hinnata suitsetamise, asbesti, taimekaitsemürkide (RoundUp), puutemürgi DDT, seagripivaktsiinidega jt seotud riske, mille tõttu on paljud inimesed kannatada saanud. Kui sundus on mängu toodud, peab olema topelt ettevaatlik sääraste toodete müügiväidete pärast. Kaks suuremat tootjat prognoosivad 2022. aasta vaktsiinikäibeks kokku pea 100 miljardit USD. 21
Lõpetuseks
"Võitluses viirusega" toodi puna-Hiina sunnimeetmed jahmatava kergusega eurooplaste ellu. Kütust saadi hirmust, mille õhutajaid oli palju. "Liberaalid" Kanadas, Uus-Meremaal, USA-s, Prantsusmaal ja mujal on kriisis näidanud oma päris palet. Lambanaha alt paljastusid hundid, kes pole kõhelnud laste, tervete ja süstimata vähemuste represseerimisest. Seda "üldhüve" ja "teaduse" loosungite all, mis on kahjustanud objektiivse teaduse mainet ja miljoneid ühiskonnaliikmeid.
Kuid ükski sunduslik droog ei too lahendust, sest inimese tervis on tema enda kätes ja vastutusel. Kaks aastat on veenvalt näidanud, et suurim kahju tekib sundusest ja lukustamistest ning tervete inimeste põhiõiguste rikkumisest. Tervisekriisi fookus peab olema abivajajate ja nõrgemate tõhusal aitamisel, mida on ka võimalik teha.
1 https://boriquagato.substack.com/p/yes-the-vaccines-were-supposed-to
2 https://www.thelancet.com/journals/lanepe/article/PIIS2666-7762(21)00258-1/fulltext?s=08
3 https://www.delfi.ee/artikkel/95587039/kas-peame-hakkama-end-regulaarselt-koroona-vastu-kaitsesustima-vastavad-uue-teadusnoukoja-liikmed
4 https://videopress.com/embed/Nqx5oa91?cover=1&preloadContent=metadata&hd=1
5 https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.06.01.21258176v1
6 https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/71/wr/mm7104e1.htm
7 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMc2200133
8 https://brownstone.org/articles/the-strange-neglect-of-natural-immunity/
9 https://www.nature.com/articles/s41577-020-00460-4
10 https://www.nih.gov/news-events/nih-research-matters/immune-cells-common-cold-may-recognize-sars-cov-2
11 https://www.nature.com/articles/s41467-021-27674-x
12 https://www.citizen.org/article/pfizers-power/; https://www.washingtonpost.com/world/2021/10/19/secret-vaccine-contracts-with-governments-pfizer-took-hard-line-push-profit-report-says/
13 BRITISH MEDICAL JOURNAL No 7070 Volume 313: Page 1448.
14 https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.12.23.21268276v1.full.pdf; https://vinayprasadmdmph.substack.com/p/uk-now-reports-myocarditis-stratified
15 https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2788346
16 https://www.hartgroup.org/open-letter-to-the-mhra-regarding-child-death-data/
17 https://www.bmj.com/content/373/bmj.n1635
18 https://www.brusselstimes.com/belgium-all-news/201359/moderna-no-longer-used-to-vaccinate-under-31s%20%5C
19 The Pfizer Inoculations For Covid-19.
20 https://www.canadiancovidcarealliance.org/media-resources/the-pfizer-inoculations-for-covid-19-more-harm-than-good-2/
21 https://www.fiercepharma.com/pharma/pfizer-moderna-will-rake-a-combined-93-billion-next-year-covid-19-sales-says-analytics-group | Ken-Marti Vaher: kehtetu koroonapass | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nüüdseks on tunnistatud, et koroonapassi peamine siht oli survestada inimesi vaktsiinisüsti tegema. 21. sajandi õigusriigis ei tohiks säärasel sundusel kohta olla. Iseseisva riigi aastapäeva auks on valitsusel hea võimalus saata too pass ajalukku. Seetõttu peatun otsustamise hõlbustamiseks väidetel, mida on selle käigu õigustamiseks esitatud.
Nakatumised
Koroonapass võeti kasutusele väitega, et vaktsiinid hoidvat ära nakatumisi. Tagantjärele seda väidet eitatakse, kuid läänes kordasid kõrged terviseametnikud – näiteks USA "staarid" Anthony Fauci, Rochelle Walensky –, et vaktsineeritutega viirus lõppeb. 1
Tõsi, Irja Lutsar on öelnud, et nakatumisi koroonapass ära ei hoia, kuid ometi mindi sunduse teele. Selge on, et vaktsiinid ei hoia ära nakatumisi ega viiruse edasikandmist. 2 Need on tehtud esialgse Wuhani tüve vastu, kuid nüüd on tegemist hoopis teise viirusega. 3 Maailma kõrgeima poogitusega riikides on massiivsed nakatumislained, Iisraelis, kus on tehtud kolmas ja ka neljas doos, on nakatumine jälle maailma tipus ja surmade arvgi on tuntavalt tõusnud. Sama suundumus on ka Taanis.
British Medical Journali (BMJ) toimetaja dr Peter Doshi on USA senatis kutsunud paari küsimusega üles kriitilisele mõtlemisele. Näiteks, kui tegemist oleks mittesüstitute pandeemiaga, nagu on püütud tervisekriisi sildistada, siis miks on vaktsineeritutele vajalikud nn tõhustusdoosid?
Või kui kutsuda mRNA vaktsiine, mis ei hoia ära nakatumist ega viiruse edasikandmist, kuid vähendavat sümptome, hoopis droogideks? Kas inimesed süstiksid seda iga kuue kuu tagant lõpmatu aja vältel ja nõuaksid selle kohustuslikku manustamist ka teistele? Või ehk valiksid selle tee, et võtaksid omal valikul mingit ravimit siis, kui ollakse haigestunud ja tahetakse terveneda? 4
Üks kurvemaid sunduse tagajärgi Eestis on kaitseväelaste, politseinike ja päästeametnike vallandamised. Pühendunult oma riiki teenivad inimesed pandi ebaõiglase valiku ette: kas lased süstida võimalike kõrvalmõjudega vaktsiini või kaotad õpitud ameti.
Hulga riigiteenistujate kindlaksjäämine oma terviseotsusele kinnitab isikliku vastutuse olulisust ja näitab, et nad on põhjalikult kaalunud kasu ja kahju suhet. Vähim, mida riik selle kahju heastamiseks saab teha, on paluda need naised ja mehed viivitamatult teenistusse tagasi ning vabandada.
Immuunsus
Koroonapassiga anti süstisaanutele ühiskonnas eriõigused väitega, et nemad olevat kaitstud. Paraku pole see nii, kuid eelkõige ei saa sellega õigustada sundust ja põhiõiguste piiranguid mittesüstijate suhtes. Sundus ei arvesta erinevate isikute terviseseisundit ja pisendab läbipõdemisest 5 saadavat tegelikku immuunsust ja see on olnud rahvatervise juhtide viga.
Isegi USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskuse (CDC) uuring pärast delta tüve levikut 6 näitab jällegi läbipõdemise tugevat kaitset. Värske uuring Katarist kinnitab läbipõdemise 90-protsendilist kaitset alfa, beeta ja delta variandi suhtes ja 60-protsendilist kaitset isegi omikroni tüve suhtes. 7 Karjaimmuunsuse saavutamisel on paratamatult määravaks läbipõdemine, mida on teatud sajandeid. 8
Ka jutt immuunkaitseta inimestest on eksitav. Ükski inimene ei ole immuunkaitseta, meil on abiks võimas ja imeliselt keerukas immuunsüsteem, mis hoiab organismi töökorras ja suudab ära tunda ka nn uued patogeenid. Immuunsuse tase on erinev ja sõltub mitmetest teguritest. Covid-19 osas võib hulgal inimestel olla 9 immuunsus 10 varasemast 11, sest Sars-Cov-2 kuulub tuntud koroonaviiruste perekonda. Seega peaks inimese vaktsiinivajadust hindama iga arst personaalselt, lähtudes kasu ja kahju suhtest ning arvestades riske.
Riskid
"Isegi vaktsiinitootjatele pole teada nende toodete keskmised või pikad tagajärjed, sest vaktsiinikatsed alles käivad."
Koroonapassi on püütud õigustada väitega, et vaktsineerimise riskid on juba teada ja need on väikesed. Kuid isegi vaktsiinitootjatele pole teada nende toodete keskmised või pikad tagajärjed, sest vaktsiinikatsed alles käivad. Riikidega sõlmitud salastatud ostulepingutesse on kirjutatud rangelt, et nemad ei vastuta vaktsiinide tagajärgede ega kahjude eest 12. Õigusriigis on lubamatu sundida inimesi süstima midagi 13, mille mõjud pole põhjalikult teada.
Miks peab mingeid tooteid inimestele peale suruma? Kui need oleksid nii tõhusad ja turvalised, kui tootjad väidavad, oleks nõudlus suurem. Kuid paljudel on süstide kohta küsimusi rohkem kui vastuseid.
Paraku lisandub uuringuid ilmnevate kõrvalmõjude kohta, näiteks müokardiidi juhtumeid on noorte meeste seas 14 mitu korda 15 rohkem. Hiljuti kinnitas Suurbritannia statistikaamet (ONS) surmade arvu märgatavat tõusu 15–19- aastaste seas 2021. aastal võrreldes aastatega 2015–2019.
Üle 80 arsti ja teadlase on pöördunud riigi poole, et uurida põhjalikult laste liigsurmade põhjuseid. 16 Kahtlused on seotud noormeeste vaktsineerimisega. 17 Belgia on lõpetanud ühe mRNA vaktsiini kasutamise alla 31-aastastele. 18
500 Kanada arsti, teadlast ja praktikut on koostanud põhjaliku raporti 19 peamise mRNA vaktsiini kohta, milles tootja andmete alusel näidatakse, et vaktsiini efekt on ülepaisutatud ja kõrvalmõjudest on vaikitud. Vaktsiinikatsete puhul tuuakse välja puudused nii kavandamises kui ka läbiviimises, mis mõjutasid tuntavalt katsete tulemusi. Kuue kuu andmete järgi suurenes kõrvalmõjude ja ka surmade osakaal vaktsineeritute seas võrreldes kontrollgrupiga. 20
Inimkond on eksinud palju: adekvaatselt pole suudetud hinnata suitsetamise, asbesti, taimekaitsemürkide (RoundUp), puutemürgi DDT, seagripivaktsiinidega jt seotud riske, mille tõttu on paljud inimesed kannatada saanud. Kui sundus on mängu toodud, peab olema topelt ettevaatlik sääraste toodete müügiväidete pärast. Kaks suuremat tootjat prognoosivad 2022. aasta vaktsiinikäibeks kokku pea 100 miljardit USD. 21
Lõpetuseks
"Võitluses viirusega" toodi puna-Hiina sunnimeetmed jahmatava kergusega eurooplaste ellu. Kütust saadi hirmust, mille õhutajaid oli palju. "Liberaalid" Kanadas, Uus-Meremaal, USA-s, Prantsusmaal ja mujal on kriisis näidanud oma päris palet. Lambanaha alt paljastusid hundid, kes pole kõhelnud laste, tervete ja süstimata vähemuste represseerimisest. Seda "üldhüve" ja "teaduse" loosungite all, mis on kahjustanud objektiivse teaduse mainet ja miljoneid ühiskonnaliikmeid.
Kuid ükski sunduslik droog ei too lahendust, sest inimese tervis on tema enda kätes ja vastutusel. Kaks aastat on veenvalt näidanud, et suurim kahju tekib sundusest ja lukustamistest ning tervete inimeste põhiõiguste rikkumisest. Tervisekriisi fookus peab olema abivajajate ja nõrgemate tõhusal aitamisel, mida on ka võimalik teha.
1 https://boriquagato.substack.com/p/yes-the-vaccines-were-supposed-to
2 https://www.thelancet.com/journals/lanepe/article/PIIS2666-7762(21)00258-1/fulltext?s=08
3 https://www.delfi.ee/artikkel/95587039/kas-peame-hakkama-end-regulaarselt-koroona-vastu-kaitsesustima-vastavad-uue-teadusnoukoja-liikmed
4 https://videopress.com/embed/Nqx5oa91?cover=1&preloadContent=metadata&hd=1
5 https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.06.01.21258176v1
6 https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/71/wr/mm7104e1.htm
7 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMc2200133
8 https://brownstone.org/articles/the-strange-neglect-of-natural-immunity/
9 https://www.nature.com/articles/s41577-020-00460-4
10 https://www.nih.gov/news-events/nih-research-matters/immune-cells-common-cold-may-recognize-sars-cov-2
11 https://www.nature.com/articles/s41467-021-27674-x
12 https://www.citizen.org/article/pfizers-power/; https://www.washingtonpost.com/world/2021/10/19/secret-vaccine-contracts-with-governments-pfizer-took-hard-line-push-profit-report-says/
13 BRITISH MEDICAL JOURNAL No 7070 Volume 313: Page 1448.
14 https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.12.23.21268276v1.full.pdf; https://vinayprasadmdmph.substack.com/p/uk-now-reports-myocarditis-stratified
15 https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2788346
16 https://www.hartgroup.org/open-letter-to-the-mhra-regarding-child-death-data/
17 https://www.bmj.com/content/373/bmj.n1635
18 https://www.brusselstimes.com/belgium-all-news/201359/moderna-no-longer-used-to-vaccinate-under-31s%20%5C
19 The Pfizer Inoculations For Covid-19.
20 https://www.canadiancovidcarealliance.org/media-resources/the-pfizer-inoculations-for-covid-19-more-harm-than-good-2/
21 https://www.fiercepharma.com/pharma/pfizer-moderna-will-rake-a-combined-93-billion-next-year-covid-19-sales-says-analytics-group
### Response:
Ken-Marti Vaher: kehtetu koroonapass |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi uue sotsiaalmeediaplatvormi nimi on "Truth Social". Mõned kasutajad teatasid, et neil on probleeme oma konto registreerimisel, või et nad lisati ootenimekirjaga, vahendas Deutsche Welle.
Trump Media & Technology Groupi (TMTG) juht Devin Nunes ütles pühapäeval, et platvorm hakkab USA-s täielikult toimima märtsi lõpus.
Trumpi uus platvorm väidab, et võitleb sõnavabaduse eest ja loodab meelitada kasutajaid, kes tunnevad, et nende vaated pole hinnatud teistel platvormidel. Trumpi uus platvorm peab hakkama konkureerima mitme teise konservatiivse sotsiaalmeediaplatvormiga nagu Gettr, Parler ja Gab.
Trumpi kontol oli Twitteris umbes 88 miljonit jälgijat. Twitter sulges Trumpi kasutajakonto pärast seda, kui tema toetajad tungisid jaanuaris kongressihoonesse. | Käivitus Trumpi uus sotsiaalmeediaplatvorm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi uue sotsiaalmeediaplatvormi nimi on "Truth Social". Mõned kasutajad teatasid, et neil on probleeme oma konto registreerimisel, või et nad lisati ootenimekirjaga, vahendas Deutsche Welle.
Trump Media & Technology Groupi (TMTG) juht Devin Nunes ütles pühapäeval, et platvorm hakkab USA-s täielikult toimima märtsi lõpus.
Trumpi uus platvorm väidab, et võitleb sõnavabaduse eest ja loodab meelitada kasutajaid, kes tunnevad, et nende vaated pole hinnatud teistel platvormidel. Trumpi uus platvorm peab hakkama konkureerima mitme teise konservatiivse sotsiaalmeediaplatvormiga nagu Gettr, Parler ja Gab.
Trumpi kontol oli Twitteris umbes 88 miljonit jälgijat. Twitter sulges Trumpi kasutajakonto pärast seda, kui tema toetajad tungisid jaanuaris kongressihoonesse.
### Response:
Käivitus Trumpi uus sotsiaalmeediaplatvorm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Adrian Nicholas Matthews Thaws (artistinimega Tricky) on produtsent, muusik ja näitleja. Bristolis sündinud artist on oma karjääri jooksul teinud lähedalt koostööd legendaarse trip-hop 'i bändiga Massive Attack. 1995. aastal soolokarjääri alustanud Tricky oma tuntud oma sünge lüürika ja mitmekihilise kõla poolest, kasutades oma loomingus mitmeid naisvokaale ning segades omavahel selliseid muusikastiile nagu punk, reggae, funk, pop, hip-hop, hard rock.
Tricky seni viimane, 14. stuudioalbum "Fall to Pieces" ilmus 2020. aasta septembris. 2021. aastal andis ta välja projekti Lonely Guest alt välja samanimelise albumi. | Tricky Tallinna kontsert lükkub edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Adrian Nicholas Matthews Thaws (artistinimega Tricky) on produtsent, muusik ja näitleja. Bristolis sündinud artist on oma karjääri jooksul teinud lähedalt koostööd legendaarse trip-hop 'i bändiga Massive Attack. 1995. aastal soolokarjääri alustanud Tricky oma tuntud oma sünge lüürika ja mitmekihilise kõla poolest, kasutades oma loomingus mitmeid naisvokaale ning segades omavahel selliseid muusikastiile nagu punk, reggae, funk, pop, hip-hop, hard rock.
Tricky seni viimane, 14. stuudioalbum "Fall to Pieces" ilmus 2020. aasta septembris. 2021. aastal andis ta välja projekti Lonely Guest alt välja samanimelise albumi.
### Response:
Tricky Tallinna kontsert lükkub edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rio de Janeiro turniiri võit tegi Alcarazist noorima ATP 500 kategooria turniiri võitja alates 2009. aastast, mil kategooria loodi.
"Ma ei suuda seda uskuda. See on olnud minu jaoks suurepärane nädal, mängides suurepärasel tasemel tennist," ütles Alcaraz pärast võitu.
2021. aastal ATP tulevikulootuste tenniseturniiri võitnud Alcaraz pääses pühapäevasesse finaali pärast seda, kui pidi laupäeval mängima nii kaheksandikfinaali kui ka veerandfinaali kohtumise. Pühapäeval enne finaali alistas ta poolfinaalis itaallase Fabio Fognini (ATP 38.) 6:2, 7:5.
"Maailma edetabeli 20 parema sekka jõudmine aasta lõpuks oli mu esmane eesmärk, kuid see juhtus juba aasta alguses ja see on imeline tunne," ütles esmaspäeval karjääri kõrgeimale kohale tõusnud Alcaraz. | Carlos Alcarazist sai noorim ATP turniiri võitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rio de Janeiro turniiri võit tegi Alcarazist noorima ATP 500 kategooria turniiri võitja alates 2009. aastast, mil kategooria loodi.
"Ma ei suuda seda uskuda. See on olnud minu jaoks suurepärane nädal, mängides suurepärasel tasemel tennist," ütles Alcaraz pärast võitu.
2021. aastal ATP tulevikulootuste tenniseturniiri võitnud Alcaraz pääses pühapäevasesse finaali pärast seda, kui pidi laupäeval mängima nii kaheksandikfinaali kui ka veerandfinaali kohtumise. Pühapäeval enne finaali alistas ta poolfinaalis itaallase Fabio Fognini (ATP 38.) 6:2, 7:5.
"Maailma edetabeli 20 parema sekka jõudmine aasta lõpuks oli mu esmane eesmärk, kuid see juhtus juba aasta alguses ja see on imeline tunne," ütles esmaspäeval karjääri kõrgeimale kohale tõusnud Alcaraz.
### Response:
Carlos Alcarazist sai noorim ATP turniiri võitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trafficu "Kaua veel" on ballaadilik poplugu, mille tantsuline tõlgendus annab loole täiesti uue hingamise. Trafficu solist Silver Laasi meelest täiustab uus remiks mõnusalt originaallugu ning kindlasti loob kuulajale sellel külmal talvel juba suvisema tunde.
Remiksi ühe autori Sven Arusoo sõnade kohaselt jäi lugu talle silma juba 2021. aasta lõpus, kui see esimest korda kuulajateni jõudis. "Trafficu lugu jäi meile kõrva Eesti Laulu veerandfinaalist ning koostöös noore ja andeka produtsendi Josh Jayga soovisime anda loole pisut rütmikama kõla. Paar kuud kestnud protsessi käigus valmiski remiks, mis peegeldab praegu Euroopa CHR raadiojaamade playlist' ides figureerivat pop- ja tantsumuusika žanri," rääkis Arusoo. | Traffic andis välja tantsulise versiooni loost "Kaua veel" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trafficu "Kaua veel" on ballaadilik poplugu, mille tantsuline tõlgendus annab loole täiesti uue hingamise. Trafficu solist Silver Laasi meelest täiustab uus remiks mõnusalt originaallugu ning kindlasti loob kuulajale sellel külmal talvel juba suvisema tunde.
Remiksi ühe autori Sven Arusoo sõnade kohaselt jäi lugu talle silma juba 2021. aasta lõpus, kui see esimest korda kuulajateni jõudis. "Trafficu lugu jäi meile kõrva Eesti Laulu veerandfinaalist ning koostöös noore ja andeka produtsendi Josh Jayga soovisime anda loole pisut rütmikama kõla. Paar kuud kestnud protsessi käigus valmiski remiks, mis peegeldab praegu Euroopa CHR raadiojaamade playlist' ides figureerivat pop- ja tantsumuusika žanri," rääkis Arusoo.
### Response:
Traffic andis välja tantsulise versiooni loost "Kaua veel" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõik sanktsioonid, mis mõjutavad energeetikat, mõjutavad Itaaliat rohkem kui ühtegi teist riiki, oleme gaasist sõltuvad," ütles energiapaketti tutvustades Draghi.
"Sanktsioonid peavad olema tõhusad, kuid jätkusuutlikud," lisas Draghi.
Itaalia kulutab umbes kuus miljardit eurot, et aidata vaesemaid majapidamisi energiaarvete tasumisel. Samuti toetatakse ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi. Rooma eraldab sel aastal veel 800 miljonit eurot, et aidata Itaalia autotööstusel üle minna energiasäästlikumatele sõidukite tootmisele. Järgmisel aastal toetab Rooma autotööstust veel ühe miljardi euroga, vahendas Financial Times.
"Valitsus proovib tagada, et energiahindade tõus ei vähendaks majapidamiste ostujõudu, soovime, et ettevõtted jääksid konkurentsivõimeliseks," ütles Draghi.
Rooma on alates eelmise aasta juulist kulutanud juba umbes 10 miljardit eurot, et toetada energiahindade tõusu tõttu vaesemaid majapidamisi.
Itaalia pangaliidu juht Antonio Patuelli hoiatas veebruaris, et riik seisab silmitsi suurima energiakriisiga alates 1973. aastast.
Lobifirma Confindustria hinnangul peab Itaalia tööstus energiakulude tõttu maksma 2022. aastal 37 miljardit eurot. 2019. aastal oli see summa kaheksa miljardit eurot, vahendas Financial Times.
"See on Itaalia ettevõtete jaoks jätkusuutmatu tase, see võib viia ettevõtete sulgemiseni," teatas Confindustria. | Itaalia valitsus kuulutas välja kaheksa miljardi euro suuruse energiapaketi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõik sanktsioonid, mis mõjutavad energeetikat, mõjutavad Itaaliat rohkem kui ühtegi teist riiki, oleme gaasist sõltuvad," ütles energiapaketti tutvustades Draghi.
"Sanktsioonid peavad olema tõhusad, kuid jätkusuutlikud," lisas Draghi.
Itaalia kulutab umbes kuus miljardit eurot, et aidata vaesemaid majapidamisi energiaarvete tasumisel. Samuti toetatakse ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi. Rooma eraldab sel aastal veel 800 miljonit eurot, et aidata Itaalia autotööstusel üle minna energiasäästlikumatele sõidukite tootmisele. Järgmisel aastal toetab Rooma autotööstust veel ühe miljardi euroga, vahendas Financial Times.
"Valitsus proovib tagada, et energiahindade tõus ei vähendaks majapidamiste ostujõudu, soovime, et ettevõtted jääksid konkurentsivõimeliseks," ütles Draghi.
Rooma on alates eelmise aasta juulist kulutanud juba umbes 10 miljardit eurot, et toetada energiahindade tõusu tõttu vaesemaid majapidamisi.
Itaalia pangaliidu juht Antonio Patuelli hoiatas veebruaris, et riik seisab silmitsi suurima energiakriisiga alates 1973. aastast.
Lobifirma Confindustria hinnangul peab Itaalia tööstus energiakulude tõttu maksma 2022. aastal 37 miljardit eurot. 2019. aastal oli see summa kaheksa miljardit eurot, vahendas Financial Times.
"See on Itaalia ettevõtete jaoks jätkusuutmatu tase, see võib viia ettevõtete sulgemiseni," teatas Confindustria.
### Response:
Itaalia valitsus kuulutas välja kaheksa miljardi euro suuruse energiapaketi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sassuolo läks kohtumist juhtima juba kaheksandal minutil, kui täpne oli Giacomo Raspadori. 26. minutil sai tabamuse kirja Gianluca Scamacca. Enne avapoolaja lõppu oli Sassuolol võimalus veel kolmaski väravas lüüa, kuid Domenico Berardi löök tabas posti.
Teisel poolajal oli ründavam pool Inter, kuid vastaste väravavaht Andrea Consigli sooritas mitu head tõrjet ja hoidis oma värava puhtana. Inter tegi kohtumise jooksul kokku 29 pealelööki.
Liigatabelis jäi Inter 54 punktiga hoidma teist kohta, võiduga oleksid nad liidrist AC Milanist (56 punkti) möödunud. Sassuolo tõusis 11. positsioonile.
"Olen meie mängu pärast väga vihane," ütles Interi treener Simone Inzaghi. "Me rääkisime sellest, et Sassuolo alistas võõrsil Juventuse ja Milani ning pidime olema ettevaatlikud. Proovisime teisel poolajal teha kõike ja meil oli ka mitu head võimalust, aga meil lihtsalt ei vedanud. Fakt on see, et me oleksime pidanud mängule lähenema teistmoodi."
Teised tulemused:
Udinese – Lazio 1:1
Venezia – Genoa 1:1
Fiorentina – Atalanta 1:0 | Inter jättis kasutamata võimaluse tõusta liigatabeli liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sassuolo läks kohtumist juhtima juba kaheksandal minutil, kui täpne oli Giacomo Raspadori. 26. minutil sai tabamuse kirja Gianluca Scamacca. Enne avapoolaja lõppu oli Sassuolol võimalus veel kolmaski väravas lüüa, kuid Domenico Berardi löök tabas posti.
Teisel poolajal oli ründavam pool Inter, kuid vastaste väravavaht Andrea Consigli sooritas mitu head tõrjet ja hoidis oma värava puhtana. Inter tegi kohtumise jooksul kokku 29 pealelööki.
Liigatabelis jäi Inter 54 punktiga hoidma teist kohta, võiduga oleksid nad liidrist AC Milanist (56 punkti) möödunud. Sassuolo tõusis 11. positsioonile.
"Olen meie mängu pärast väga vihane," ütles Interi treener Simone Inzaghi. "Me rääkisime sellest, et Sassuolo alistas võõrsil Juventuse ja Milani ning pidime olema ettevaatlikud. Proovisime teisel poolajal teha kõike ja meil oli ka mitu head võimalust, aga meil lihtsalt ei vedanud. Fakt on see, et me oleksime pidanud mängule lähenema teistmoodi."
Teised tulemused:
Udinese – Lazio 1:1
Venezia – Genoa 1:1
Fiorentina – Atalanta 1:0
### Response:
Inter jättis kasutamata võimaluse tõusta liigatabeli liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argipäeviti kell 11 tutvustavad Klassikaraadio saatejuhid sarjas "Album" uusi heliplaate. Esmaspäeval on eetris viiuldaja Renaud Capuconi ja Lausanne'i kammerorkestri mullu plaadifirmalt Warner Classics ilmunud album Arvo Pärdi loominguga. Teisipäeval kõlavad eesti heliloojate vaimulikud laulud bariton Ott Indermitte ja kitarrist Paul Danieli albumil "Sinu aeg on mu käes". Kolmapäeval esitavad eesti saksofonimuusika kuldvarateoseid ning eesti heliloojate loomingut saksofonist Rene Laur ja pianist Joonatan Jürgenson. Vabariigi aastapäeval kell 11 saab kuulata Viljandi kitarrifestivali eriprojekti "Eesti loitsud", mille andis 2019. aastal välja Londoni plaadifirma Toccata. Reedel meenutatakse Klassikaraadios 50. hooaega tähistava ansambli Hortus Musicus klassikaplaati aastast 1983.
Piduliku nädala õhtud on Klassikaraadios pühendatud erilistele hetkedele kontserdisaalidest. Esmaspäeval kell 19 saab kuulata möödunud suve tippsündmust, Pärnu Muusikafestivali kontserti Eesti Festivaliorkestrilt koos maailmakuulsa Joshua Belliga. Teisipäeval on erakordne võimalust kuulata eesti lauljatari Tuuri Dede hiljutist kontserti koos Götborgi sümfooniaorkestri ja dirigent Barbara Hanniganiga. "Nyyd-muusika" toob kuulajateni klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunti kontserdi festivalilt Eesti Muusika Päevad. Kolmapäeval kell 19 kõlavad Heino Elleri kolm sümfooniat ERSO musitseerimisel, Tõnu Kaljuste juhatusel. Vabariigi aastapäeval kannab Klassikaraadio üle president Alar Karise aastapäevakõne ning piduliku kontserdi. Reede õhtul jõuab esmakordselt eesti kuulajateni Jüri Reinvere uue teose "Maria Anna, wach, im Nebenzimmer" ettekanne Berliini Filharmoonikute ja Andris Nelsonsiga.
Kultuurisaate "Delta" külalised on argipäeviti kell 13.05 eesti muusikud. Saade "Eesti interpreedid" toob kuulajateni Rahvusooper Estonia kauaaegse bassi Mati Palmi loomingulise portree ning saates "Eesti heliloojad" jagab oma mõtteid äsja aasta muusikuks valitud Jüri Reinvere. | Klassikaraadio tähistab vabariigi aastapäeva nädalat eesti muusikaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argipäeviti kell 11 tutvustavad Klassikaraadio saatejuhid sarjas "Album" uusi heliplaate. Esmaspäeval on eetris viiuldaja Renaud Capuconi ja Lausanne'i kammerorkestri mullu plaadifirmalt Warner Classics ilmunud album Arvo Pärdi loominguga. Teisipäeval kõlavad eesti heliloojate vaimulikud laulud bariton Ott Indermitte ja kitarrist Paul Danieli albumil "Sinu aeg on mu käes". Kolmapäeval esitavad eesti saksofonimuusika kuldvarateoseid ning eesti heliloojate loomingut saksofonist Rene Laur ja pianist Joonatan Jürgenson. Vabariigi aastapäeval kell 11 saab kuulata Viljandi kitarrifestivali eriprojekti "Eesti loitsud", mille andis 2019. aastal välja Londoni plaadifirma Toccata. Reedel meenutatakse Klassikaraadios 50. hooaega tähistava ansambli Hortus Musicus klassikaplaati aastast 1983.
Piduliku nädala õhtud on Klassikaraadios pühendatud erilistele hetkedele kontserdisaalidest. Esmaspäeval kell 19 saab kuulata möödunud suve tippsündmust, Pärnu Muusikafestivali kontserti Eesti Festivaliorkestrilt koos maailmakuulsa Joshua Belliga. Teisipäeval on erakordne võimalust kuulata eesti lauljatari Tuuri Dede hiljutist kontserti koos Götborgi sümfooniaorkestri ja dirigent Barbara Hanniganiga. "Nyyd-muusika" toob kuulajateni klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunti kontserdi festivalilt Eesti Muusika Päevad. Kolmapäeval kell 19 kõlavad Heino Elleri kolm sümfooniat ERSO musitseerimisel, Tõnu Kaljuste juhatusel. Vabariigi aastapäeval kannab Klassikaraadio üle president Alar Karise aastapäevakõne ning piduliku kontserdi. Reede õhtul jõuab esmakordselt eesti kuulajateni Jüri Reinvere uue teose "Maria Anna, wach, im Nebenzimmer" ettekanne Berliini Filharmoonikute ja Andris Nelsonsiga.
Kultuurisaate "Delta" külalised on argipäeviti kell 13.05 eesti muusikud. Saade "Eesti interpreedid" toob kuulajateni Rahvusooper Estonia kauaaegse bassi Mati Palmi loomingulise portree ning saates "Eesti heliloojad" jagab oma mõtteid äsja aasta muusikuks valitud Jüri Reinvere.
### Response:
Klassikaraadio tähistab vabariigi aastapäeva nädalat eesti muusikaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel kuul puhkesid Kasahstanis suured rahutused. Bektanov sai süüdistuse tegevusetuses ja mässu korraldamises. Bektanov viibib praegu eeluurimisvanglas riigi pealinnas Nur-Sultanis, vahendas Rferl.
Kasahstani president Kasõm‑Žomart Tokajev eemaldas Bektanovi ametist 19. jaanuaril. Samal päeval jäi tähtsatest ametikohtadest ilma ka Kasahstani endine juht Nursultan Nazarbajev.
Jaanuaris puhkesid Kasahstanis suured rahutused, riigis puhkesid protestijate ja relvajõudude vahel verised kokkupõrked. Suur osa protestijate vihast oli suunatud Nazarbajevi vastu. Tokajev eemaldab võimu juurest nüüd üha rohkem Nazarbajevi liitlasi ja sugulasi. | Kasahstani võimud vahistasid endise kaitseministri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel kuul puhkesid Kasahstanis suured rahutused. Bektanov sai süüdistuse tegevusetuses ja mässu korraldamises. Bektanov viibib praegu eeluurimisvanglas riigi pealinnas Nur-Sultanis, vahendas Rferl.
Kasahstani president Kasõm‑Žomart Tokajev eemaldas Bektanovi ametist 19. jaanuaril. Samal päeval jäi tähtsatest ametikohtadest ilma ka Kasahstani endine juht Nursultan Nazarbajev.
Jaanuaris puhkesid Kasahstanis suured rahutused, riigis puhkesid protestijate ja relvajõudude vahel verised kokkupõrked. Suur osa protestijate vihast oli suunatud Nazarbajevi vastu. Tokajev eemaldab võimu juurest nüüd üha rohkem Nazarbajevi liitlasi ja sugulasi.
### Response:
Kasahstani võimud vahistasid endise kaitseministri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirjandusauhinnale "Esimene samm" oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2021. aasta jooksul.
Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb saata vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja koopia avaldatud tekstist ühes ilmumisandmetega. Vajalikud materjalid tuleb saata e-postiga [email protected] või tavapostiga Eesti Kirjanduse Seltsi (Tartu Kirjanduse Maja, Vanemuise 19, Tartu 51014) märgusõna "Konkurss "Esimene samm"" all.
Tööde esitamise tähtaeg on 15. märts 2022. Preemia suurus on 500 eurot ja see makstakse välja Tartu Kultuurkapitali kirjandusfestival Prima Vista fondist.
Otsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline žürii, mille koosseisu kuuluvad tänavune Prima Vista patroon Urmas Vadi, Eda Ahi, Triin Ploom-Niitra, Anti Saar ning eelmise aasta laureaat Maryliis Teinfeldt.
Preemia antakse võitjale pidulikult üle 23. aprillil, rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval toimuval Prima Vista eelüritusel. Kirjandusfestival Prima Vista toimub tänavu 9.–14. maini Tartus. | Algab konkurss kirjandusauhinnale "Esimene samm" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjandusauhinnale "Esimene samm" oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2021. aasta jooksul.
Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb saata vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja koopia avaldatud tekstist ühes ilmumisandmetega. Vajalikud materjalid tuleb saata e-postiga [email protected] või tavapostiga Eesti Kirjanduse Seltsi (Tartu Kirjanduse Maja, Vanemuise 19, Tartu 51014) märgusõna "Konkurss "Esimene samm"" all.
Tööde esitamise tähtaeg on 15. märts 2022. Preemia suurus on 500 eurot ja see makstakse välja Tartu Kultuurkapitali kirjandusfestival Prima Vista fondist.
Otsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline žürii, mille koosseisu kuuluvad tänavune Prima Vista patroon Urmas Vadi, Eda Ahi, Triin Ploom-Niitra, Anti Saar ning eelmise aasta laureaat Maryliis Teinfeldt.
Preemia antakse võitjale pidulikult üle 23. aprillil, rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval toimuval Prima Vista eelüritusel. Kirjandusfestival Prima Vista toimub tänavu 9.–14. maini Tartus.
### Response:
Algab konkurss kirjandusauhinnale "Esimene samm" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Eesti jäähokikoondis mängis paar aastat tagasi koduse MM-i 1. divisjoni turniiril, korraldati Tallinnas hokiseminar. Selle üks külalisi oli Alpo Suhonen. Mees, kes juhendas 1980. aastatel Soome koondist, enne seda noortekoondisi ja töötas hiljem ühe esimese eurooplasena NHL-is peatreenerina. Rääkisime jäähokikultuuri tekkimisest ja kasvamisest Soomes. Ta ütles, et 1960. aastatel tehti otsused, millega pandi alus jäähoki kasvamisele rahvusspordiks meie põhjanaabrite juures. Loodi tingimused ala arenguks ja seda toetati riiklikult. Väljendus see eelkõige pidevas harrastajate ja jäähallide arvu kasvus, alguses vähem tulemustes. Midagi ei juhtunud aasta või paariga, muutus toimus ikka kümnenditega.
1980. aastatel tegid esimesed Soome hokimängijad endale nime NHL-is, neist legendaarseim on kahtluseta viiekordne Stanley karikavõitja Jari Kurri. Tasapisi kasvas Põhja-Ameerika profiliigas mängivate soomlaste arv. Eeskujud innustasid uusi põlvkondi ja Soome koondis pani maha esimese märgi – 1988. aasta Calgary taliolümpialt saadi N. Liidu järel hõbe. MM-il puhastasid 1980. aastatel medalilaua küll veel teised, N. Liidu kõrval eranditult Tšehhoslovakkia, Rootsi ja Kanada. Esimene MM-i medal, ka hõbedane, võideti 1992. aastal, aga nii mõnigi oluline tulemus on soomlastel libisenud käest viimasel hetkel või on kusagil puudu jäänud juuksekarva jagu kogemusest ning õnnest.
Kui kirjutada pisut Soome jäähoki kasvuvaludest või kui soovite, siis õudusunenägudest, on need eelkõige seotud rootslastega. Ilmselt on see vähe teada, aga 1986. aasta MM-il Moskvas oli Soome päris lähedal oma esimesele tiitlivõistluste medalile. Kui Rootsi ja Soome kohtumise lõpuni jäi 50 sekundit, juhtisid meie põhjanaabrid 4:2 ja mängu soomlasest kommentaator (video on leitav YouTube keskkonnas) lausus kindlas kõneviisis, et seda mängu ei ole enam võimalik kaotada. Rootsi koondis arvas teisiti ja Anders Carlssoni kaks väravat viimase 40 sekundiga tasakaalustasid seisu. Viik jättis Soome neljandaks.
Või läheme 1991. aastasse, kui Soome juhtis Rootsi vastu kodusel MM-turniiril Turus samuti kahe väravaga, kuid pidi leppima viigiga ning jäi sellega kaasnevalt eemale medalite jagamisest. Nüüd leidus läänenaabril 20-aastane kodanik nimega Mats Sundin, kes viskas – taas viimasel minutil – 15-sekundilise vahega kaks väravat. Või meenutame 2003. aasta MM-i veerandfinaali, kui Soome juhtis Rootsi vastu teise kolmandiku seitsmeks minutiks 5:1, aga kaotas 5:6!
Ja ehkki 1995. aastal õnnestus Soomel tulla esmakordselt maailmameistriks, alistades Stockholmis peetud kullamängus Rootsi – soomlasi juhendas peatreenerina muide rootslane Curt Lindström, skoori eest vastutas legendaarne ründekolmik Tupu-Hupu-Lupu ehk Saku Koivu-Ville Peltonen-Jere Lehtinen –, siis mulle tundub, et Soomel jäi kaua vajaka oluliste mängude võitmise oskusest ja teatavast veendumusest oma võimetesse. Kui kaheldi või tekkis aukartus kaaluka kohtumise eel, järgnes enamasti fiasko.
Kui endine N. Liidu koondise ründaja ja hilisem Venemaa koondise peatreener Vjatšeslav Bõkov märkis enne Pekingi taliolümpiat, et Soome on üks peamisi kullasoosikuid tema sünnimaa kõrval, siis mõtlesin hetkeks, et mis ajast räägitakse Soomest kui suurturniiri favoriidist? Ütleksin, et see on juhtunud viimase kümnekonna aastaga. Tänavu aitas arvamuse kujunemisele muidugi kaasa NHL-i mängijate eemalejäämine, aga olgem ausad – Soomel on Põhja-Ameerika profiliigas juba enam mängijaid kui Venemaal või Tšehhil. Kui jätame Kanada ja USA kõrvale, siis Euroopa riikidest on number suurem ainult Rootsil. Ehk Soome olümpiakoondis poleks NHL-i mängijate kaasalöömisel olnud ülejäänud tippriikidega võrdluses kuidagi nõrgem. Eriti kui mõelda nimedele nagu Aleksander Barkov, Mikko Rantanen, Sebastian Aho, Patrik Laine või väravavahtide valikule.
Mulle tundub samuti, et Soome jäähokis kasvab üha enam peale võitjamentaliteediga mängijaid ja selle tunnistuseks on rahvusmeeskonna tulemused viimasel kümnekonnal aastal. Omamoodi võlurina ja oluliste võitude arhitektina kerkib taustalt esile treener Jukka Jalonen, kes on viinud Soome koondise äsjase olümpiavõidu kõrval kahel korral ka maailmameistriks, samuti U-20 koondise juunioride maailmameistriks. 2011. aastal võideti tema juhendamisel muuseas MM-i kullamängus Rootsi lausa 6:1.
Aga veelgi paremini annab Soome jäähoki kasvanud sisukust edasi 2019. aasta MM-turniir, kus Jaloneni meeskond alistas teel tiitlivõiduni järjepanu veerandfinaalis Rootsi, poolfinaalis Venemaa ja finaalis Kanada. Kõik need kolm mängu olid loomult tasavägised ja väga võitluslikud, sellised, mida Soome hokikoondis poleks aastaid tagasi kasvamise eas ja endast vägevamate vastu ilmselt võitnud. Ent seekord murdusid NHL-ist olulist abijõudu saanud vastased ja võitis võrdlemisi nimetu Soome meeskond, mille täiendused ookeani tagant olid pigem sümboolsed.
59-aastane Jalonen nimetas ennast ise ajaloolise Pekingi taliolümpia kullavõidu järel tavaliseks Soome meheks, soostumata pidama end rahvuskangelaseks. Tema edu valem on lihtne: ühtne ja heas füüsilises vormis meeskond, kus kõik mängijad on võrdselt olulised sõltumata rollist, kus meeskonnas valitsev õhkkond loob eeldused pühenduda ühise eesmärgi saavutamisele. Jalonen lisab taktika näol võitva retsepti. Kümmekond aastat tagasi Eesti koondise peatreenerina töötanud ja nüüd olümpiaturniiri ajal YLE hokieksperdina tegutsenud Ismo Lehkonen märkis olümpiafinaali järel igal juhul tabavalt, et venelastest õhkus kullamängus lausa üllatavat ja mõneti isegi hirmutavat lugupidamist Soome jäähoki suhtes. Vanasti öeldi niimoodi venelaste domineerimise kohta, eks ajad on muutunud.
Soome jäähokis tehtud aastakümnete pikkune töö toob neile lõpuks külluslikult tagasi emotsioonide ja oluliste võitude näol ehk pikaaegsed investeeringud hokisse annavad lõpuks dividende. Varasemad valusad õppetunnid pole ilmselt ununenud, aga häbi on maha pestud. Aeg on rõõmustada, nii ka meil siin Eestimaal. Mõelda: Narvas sündinud ja Soomes üles kasvanud 35-aastane Leo Komarov on nüüd esimene siit pärit jäähoki olümpiavõitja. Ehk meilgi on põhjust pisut tähistada koos põhjanaabritega. Aga veelgi olulisem on mõelda, et võiksime võtta soomlaste eeskujul Eesti jäähokis ette ühe pikema ja vaevarikka teekonna, mille tulemust teavad vaid tähed. | Kristjan Kalkun: Soome hokikultuuri triumf | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Eesti jäähokikoondis mängis paar aastat tagasi koduse MM-i 1. divisjoni turniiril, korraldati Tallinnas hokiseminar. Selle üks külalisi oli Alpo Suhonen. Mees, kes juhendas 1980. aastatel Soome koondist, enne seda noortekoondisi ja töötas hiljem ühe esimese eurooplasena NHL-is peatreenerina. Rääkisime jäähokikultuuri tekkimisest ja kasvamisest Soomes. Ta ütles, et 1960. aastatel tehti otsused, millega pandi alus jäähoki kasvamisele rahvusspordiks meie põhjanaabrite juures. Loodi tingimused ala arenguks ja seda toetati riiklikult. Väljendus see eelkõige pidevas harrastajate ja jäähallide arvu kasvus, alguses vähem tulemustes. Midagi ei juhtunud aasta või paariga, muutus toimus ikka kümnenditega.
1980. aastatel tegid esimesed Soome hokimängijad endale nime NHL-is, neist legendaarseim on kahtluseta viiekordne Stanley karikavõitja Jari Kurri. Tasapisi kasvas Põhja-Ameerika profiliigas mängivate soomlaste arv. Eeskujud innustasid uusi põlvkondi ja Soome koondis pani maha esimese märgi – 1988. aasta Calgary taliolümpialt saadi N. Liidu järel hõbe. MM-il puhastasid 1980. aastatel medalilaua küll veel teised, N. Liidu kõrval eranditult Tšehhoslovakkia, Rootsi ja Kanada. Esimene MM-i medal, ka hõbedane, võideti 1992. aastal, aga nii mõnigi oluline tulemus on soomlastel libisenud käest viimasel hetkel või on kusagil puudu jäänud juuksekarva jagu kogemusest ning õnnest.
Kui kirjutada pisut Soome jäähoki kasvuvaludest või kui soovite, siis õudusunenägudest, on need eelkõige seotud rootslastega. Ilmselt on see vähe teada, aga 1986. aasta MM-il Moskvas oli Soome päris lähedal oma esimesele tiitlivõistluste medalile. Kui Rootsi ja Soome kohtumise lõpuni jäi 50 sekundit, juhtisid meie põhjanaabrid 4:2 ja mängu soomlasest kommentaator (video on leitav YouTube keskkonnas) lausus kindlas kõneviisis, et seda mängu ei ole enam võimalik kaotada. Rootsi koondis arvas teisiti ja Anders Carlssoni kaks väravat viimase 40 sekundiga tasakaalustasid seisu. Viik jättis Soome neljandaks.
Või läheme 1991. aastasse, kui Soome juhtis Rootsi vastu kodusel MM-turniiril Turus samuti kahe väravaga, kuid pidi leppima viigiga ning jäi sellega kaasnevalt eemale medalite jagamisest. Nüüd leidus läänenaabril 20-aastane kodanik nimega Mats Sundin, kes viskas – taas viimasel minutil – 15-sekundilise vahega kaks väravat. Või meenutame 2003. aasta MM-i veerandfinaali, kui Soome juhtis Rootsi vastu teise kolmandiku seitsmeks minutiks 5:1, aga kaotas 5:6!
Ja ehkki 1995. aastal õnnestus Soomel tulla esmakordselt maailmameistriks, alistades Stockholmis peetud kullamängus Rootsi – soomlasi juhendas peatreenerina muide rootslane Curt Lindström, skoori eest vastutas legendaarne ründekolmik Tupu-Hupu-Lupu ehk Saku Koivu-Ville Peltonen-Jere Lehtinen –, siis mulle tundub, et Soomel jäi kaua vajaka oluliste mängude võitmise oskusest ja teatavast veendumusest oma võimetesse. Kui kaheldi või tekkis aukartus kaaluka kohtumise eel, järgnes enamasti fiasko.
Kui endine N. Liidu koondise ründaja ja hilisem Venemaa koondise peatreener Vjatšeslav Bõkov märkis enne Pekingi taliolümpiat, et Soome on üks peamisi kullasoosikuid tema sünnimaa kõrval, siis mõtlesin hetkeks, et mis ajast räägitakse Soomest kui suurturniiri favoriidist? Ütleksin, et see on juhtunud viimase kümnekonna aastaga. Tänavu aitas arvamuse kujunemisele muidugi kaasa NHL-i mängijate eemalejäämine, aga olgem ausad – Soomel on Põhja-Ameerika profiliigas juba enam mängijaid kui Venemaal või Tšehhil. Kui jätame Kanada ja USA kõrvale, siis Euroopa riikidest on number suurem ainult Rootsil. Ehk Soome olümpiakoondis poleks NHL-i mängijate kaasalöömisel olnud ülejäänud tippriikidega võrdluses kuidagi nõrgem. Eriti kui mõelda nimedele nagu Aleksander Barkov, Mikko Rantanen, Sebastian Aho, Patrik Laine või väravavahtide valikule.
Mulle tundub samuti, et Soome jäähokis kasvab üha enam peale võitjamentaliteediga mängijaid ja selle tunnistuseks on rahvusmeeskonna tulemused viimasel kümnekonnal aastal. Omamoodi võlurina ja oluliste võitude arhitektina kerkib taustalt esile treener Jukka Jalonen, kes on viinud Soome koondise äsjase olümpiavõidu kõrval kahel korral ka maailmameistriks, samuti U-20 koondise juunioride maailmameistriks. 2011. aastal võideti tema juhendamisel muuseas MM-i kullamängus Rootsi lausa 6:1.
Aga veelgi paremini annab Soome jäähoki kasvanud sisukust edasi 2019. aasta MM-turniir, kus Jaloneni meeskond alistas teel tiitlivõiduni järjepanu veerandfinaalis Rootsi, poolfinaalis Venemaa ja finaalis Kanada. Kõik need kolm mängu olid loomult tasavägised ja väga võitluslikud, sellised, mida Soome hokikoondis poleks aastaid tagasi kasvamise eas ja endast vägevamate vastu ilmselt võitnud. Ent seekord murdusid NHL-ist olulist abijõudu saanud vastased ja võitis võrdlemisi nimetu Soome meeskond, mille täiendused ookeani tagant olid pigem sümboolsed.
59-aastane Jalonen nimetas ennast ise ajaloolise Pekingi taliolümpia kullavõidu järel tavaliseks Soome meheks, soostumata pidama end rahvuskangelaseks. Tema edu valem on lihtne: ühtne ja heas füüsilises vormis meeskond, kus kõik mängijad on võrdselt olulised sõltumata rollist, kus meeskonnas valitsev õhkkond loob eeldused pühenduda ühise eesmärgi saavutamisele. Jalonen lisab taktika näol võitva retsepti. Kümmekond aastat tagasi Eesti koondise peatreenerina töötanud ja nüüd olümpiaturniiri ajal YLE hokieksperdina tegutsenud Ismo Lehkonen märkis olümpiafinaali järel igal juhul tabavalt, et venelastest õhkus kullamängus lausa üllatavat ja mõneti isegi hirmutavat lugupidamist Soome jäähoki suhtes. Vanasti öeldi niimoodi venelaste domineerimise kohta, eks ajad on muutunud.
Soome jäähokis tehtud aastakümnete pikkune töö toob neile lõpuks külluslikult tagasi emotsioonide ja oluliste võitude näol ehk pikaaegsed investeeringud hokisse annavad lõpuks dividende. Varasemad valusad õppetunnid pole ilmselt ununenud, aga häbi on maha pestud. Aeg on rõõmustada, nii ka meil siin Eestimaal. Mõelda: Narvas sündinud ja Soomes üles kasvanud 35-aastane Leo Komarov on nüüd esimene siit pärit jäähoki olümpiavõitja. Ehk meilgi on põhjust pisut tähistada koos põhjanaabritega. Aga veelgi olulisem on mõelda, et võiksime võtta soomlaste eeskujul Eesti jäähokis ette ühe pikema ja vaevarikka teekonna, mille tulemust teavad vaid tähed.
### Response:
Kristjan Kalkun: Soome hokikultuuri triumf |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raskeloomulise Covid-19 tõttu haiglaravil viibivatest patsientidest 216 ehk 66 protsenti on vaktsineerimata ja 111 ehk 34 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 80 uut haigusjuhtu, millest 47 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.
Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 42 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.
Suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 58-aastane mees, 59-aastane naine, 72-aastane mees, 75-aastane mees, 86-aastane naine, 92-aastane naine, 95-aastane naine ja 97-aastane naine.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,9 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 8,5 vaktsineerimata inimest päevas.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5483 testitulemust, millest 2981 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 340,7 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 513,6 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 307 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 32.
Hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 425 324 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,9 protsenti. | Raske koroonaga on haiglas 327 patsienti, suri kaheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raskeloomulise Covid-19 tõttu haiglaravil viibivatest patsientidest 216 ehk 66 protsenti on vaktsineerimata ja 111 ehk 34 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 80 uut haigusjuhtu, millest 47 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.
Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 42 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.
Suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 58-aastane mees, 59-aastane naine, 72-aastane mees, 75-aastane mees, 86-aastane naine, 92-aastane naine, 95-aastane naine ja 97-aastane naine.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,9 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 8,5 vaktsineerimata inimest päevas.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5483 testitulemust, millest 2981 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 340,7 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 513,6 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 307 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 32.
Hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 425 324 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,9 protsenti.
### Response:
Raske koroonaga on haiglas 327 patsienti, suri kaheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Investorid muretsevad sõja puhkemise pärast ja nad hindavad kulla väärtuse stabiilsust. Seetõttu geopoliitilised pinged tõstavad ka kulla hinda. Kulla maailmaturu hind jõudis neljapäeval 1902 dollarini untsi kohta, vahendas The Wall Street Journal.
"Investorid tahavad geopoliitiliste pingete tõttu riske maandada," ütles finantsfirma John Hancock Investment Management analüütik Matt Miskin.
"Majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus võib viia kulla maailmaturu hinna üle 2000 dollari untsist," leiab Miskin. 2020. aasta augustis oli kulla hind rekordilisel 2051 dollari tasemel.
USA föderaalreserv plaanib 2022. aastal tõsta intressimäärasid. See on USA riigivõlakirjade tootlused viinud pandeemiaeelsele tasemele ja vähendab ka kulla atraktiivsust.
Analüütikud eeldavad, et geopoliitiliste pingete leevenemisel langeb ka kulla hind. Kui Venemaa kaitseministeerium teatas eelmisel teisipäeval, et osa vägedest Ukraina piiril naaseb baasidesse, siis kulla hind langes 0,7 protsendi võrra. "Näete, kui tundlik on kulla hind praeguste geopoliitiliste pingete suhtes," ütles finantsfirma Standard Chartered analüütik Suki Cooper. | Vene-Ukraina pinged tõstavad kulla hinda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Investorid muretsevad sõja puhkemise pärast ja nad hindavad kulla väärtuse stabiilsust. Seetõttu geopoliitilised pinged tõstavad ka kulla hinda. Kulla maailmaturu hind jõudis neljapäeval 1902 dollarini untsi kohta, vahendas The Wall Street Journal.
"Investorid tahavad geopoliitiliste pingete tõttu riske maandada," ütles finantsfirma John Hancock Investment Management analüütik Matt Miskin.
"Majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus võib viia kulla maailmaturu hinna üle 2000 dollari untsist," leiab Miskin. 2020. aasta augustis oli kulla hind rekordilisel 2051 dollari tasemel.
USA föderaalreserv plaanib 2022. aastal tõsta intressimäärasid. See on USA riigivõlakirjade tootlused viinud pandeemiaeelsele tasemele ja vähendab ka kulla atraktiivsust.
Analüütikud eeldavad, et geopoliitiliste pingete leevenemisel langeb ka kulla hind. Kui Venemaa kaitseministeerium teatas eelmisel teisipäeval, et osa vägedest Ukraina piiril naaseb baasidesse, siis kulla hind langes 0,7 protsendi võrra. "Näete, kui tundlik on kulla hind praeguste geopoliitiliste pingete suhtes," ütles finantsfirma Standard Chartered analüütik Suki Cooper.
### Response:
Vene-Ukraina pinged tõstavad kulla hinda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lülitasin teleri tööle mõni minut pärast üheksat. "See tundus natukene nagu Nigeeria kirjad, et kas ikka tasub seda tõsiselt võtta," kirjeldas TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja Liina Lindström oma esimesi mõtteid "Aktuaalsele Kaamerale".
Jutt oli sellest, et Kanada väliseestlane Kadri Rõuk tegi Tartu Ülikoolile läbi aegade suurima annetuse, pärandades üle kahe miljoni euro. Eestis ei ole tavaks pärandada heategevuseks, aga see hea tava võiks tekkida.
Kümnekordistame annetuste mahu ühiskonnas
Eestis annetatakse umbes 50 miljonit eurot aastas. Suurimad kingituste saajad on TÜ Kliinikumi Lastefond, Vähiravifond Kingitud Elu ja SOS Lasteküla, igaüks kogub kaks-kolm miljonit eurot aastas. Valdkonnad, mille heaks annetatakse enim, on religioon, tervis ja
lapsed. Kingituste maht on kasvanud kümne aastaga üle kahe korra. Loodan, et järgmise kümne aasta jooksul toimub lausa kümnekordne kasv. USA-s on aastane maht neliteist korda kõrgem kui Eestis (2,3 protsenti vs 0,17 protsenti SKT-st). Seega ei ole kümnekordne kasv ulme.
Võiks küsida, et miks peaks Eesti ühiskonnas olema rohkem annetusi. Eraannetuste abil saab paindlikumalt ja kiiremini suunata ühiskonnas ressursse sinna, kus on vajadus. Riiklike toetusmehhanismide väljatöötamine võtab aega ja riigil pole võimekust kõikjale abi suunata. Üksikisik on võimeline otsustama toetuse üle oluliselt kiiremini, seega muutub süsteem efektiivsemaks ja rohkem isereguleeruvaks.
Kuidas kümnekordne kasv võimalikuks saab? Esiteks võimaldab seda kapitali akumulatsioon. Eestis saab olema üle kümne tuhande miljonäri ja üle saja tuhande üsna jõuka inimese. Nii tööstuses, kaubanduses, kinnisvaras kui ka muidugi tehnoloogiasektoris jätkub rikkuse loomine kasvavas tempos.
Innovaatiliste ettevõtete edu jõuab läbi osalusoptsioonide suure hulga töötajate (Wise'i ja Bolti töötajatel on kokku üle miljardi euro eest osalusi) ja veel suurema hulga väikeinvestoriteni. Näiteks hiljuti börsile tulnud Enefit Greeni aktsiat märkis lausa viis protsenti elanikkonnast ehk üle 60 000 investori.
Kokkuvõttes tekib suurel hulgal inimestel ja ettevõtetel majanduslik võimekus välja käia märkimisväärseid summasid. Ja see on oluline. USA-s annetab tervelt 91 protsenti jõukatest inimestest. Ülirikkad ettevõtete asutajad liituvad üle maailma annetusalgatustega nagu Giving Pledge ja Founders Pledge lubades annetada osa oma varast heategevuseks.
Teiseks, oluline on annetuskultuuri areng. Rääkisin hiljuti väliseestlasega, kes ütles, et ta on juba aastakümneid toetanud oma alma mater it kindla protsendiga oma sissetulekutest. Ta ütles, et USA-s on see tavaline käitumine.
See ei ole juhus, et viimaste aastakümnete suurimad annetajad olnud väliseestlased. Pagulusest USA-s naasnud Aino Järvesoo kinkis heategevuseks miljoneid. Ameerika väliseestlase Olga Kistler-Ritso ja tema pere toel on ehitatud Vabamu ja toetatud kultuuriprojekte ja USA-s Stanfordi ülikooli. Näiteks lähevad fondi toel lähiajal kolm Tallinna Tehnikaülikooli teadlast Stanfordi ülikooli uurimistööd tegema.
Helded toetajad ei ole olnud ainult väliseestlastest naised, suuri annetusi on teinud ka mehed kodumaal, näiteks Utilitase müünud ettevõtja Kristjan Rahu on teinud kuni miljoni euroseid annetusi. Heateo Sihtasutuse kaudu on toetanud heategevusprojekte hulk ettevõtjaid, näiteks Hannes Tamjärv, Ahti Heinla, Martin Villig, Taavet Hinrikus ja Tiina Mõis.
Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu on ettevõtted ja eraisikud läbi aegade toetanud tudengeid stipendiumitega ligi kolme miljoni euro ulatuses. Suurimad ja pikaajalisemad toetajad on Telia Eesti, Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Swedbank, Harju Elekter, ABB, Nordecon. Uuemad toetajad on Admirals, Skeleton Technologies ja Comodule.
Toetussumma on tähtis, aga oluline on ka mõtteviis, et igaüks saab aidata. Annetuse vorm on ka vabatahtlikuna kaasa löömine. See on väga positiivne, et vabatahtlike osakaal Eestis kasvab pidevalt (2019. aastal jõudis see 49 protsendini), samal ajal jääb see alla Euroopa Liidu keskmise.
"Vabaühendused on teinud ettepaneku tõsta eraisikute puhul annetuste mahaarvamise piirmäär kümne protsendini inimese sissetulekust."
Muu maailma kogemus näitab, et annetajate väärtustamine ühiskonnas ja maksusoodustused võivad oluliselt annetamist kasvatada. Vabaühendused on teinud ettepaneku tõsta eraisikute puhul annetuste mahaarvamise piirmäär kümne protsendini inimese sissetulekust.
Praegu on see 1200 eurot, aga annetusi ei vaadata eraldi kodulaenu intressidest, koolituskuludest. Siseminister Kristian Jaani sõnul oli 2020. aastal 15 000 inimest, kes ei saanud annetatud summasid tuludest maha arvata, sest mahaarvamise piirmäär täitus juba muude kuludega.
Samuti vajaks ülevaatamist ettevõtete poolt tehtud annetuste maksustamine. Martin Villig on teinud ettepaneku, et 10–15 protsenti jaotamata kasumist võiks olla annetatav tulumaksuvabalt.
Mõistlik oleks, et ülikoole käsitletaks nagu maksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isikuid. Sel juhul saaksid ettevõtted annetada ülikoolidele maksuvabalt.
Sajakordistame annetuste mahu ülikoolidele
USA ülikoolid saavad aastas annetustena tervelt 50 miljardit dollarit. Kui Eesti ülikoole toetataks samas mahus taandatuna osakaalule SKT-st, siis võiks see summa olla aastas kokku 70 miljonit eurot. Ülikoolid oleksid vähem sõltuvad riiklikust rahastamisest, seega vähem mõjutatud ka poliitilistest tõmbetuultest.
Kui praegu on annetuste maht ülikoolidele ilmselt alla miljoni euro aastas, siis 20 aasta pärast võiks see jõuda saja miljoni euroni aastas. Selleks on vaja hakata annetuskultuuri soodustama juba nüüd.
Soome ja Singapuri valitsused otsustasid rohkem kui kümme aastat tagasi teha oma ülikoolidele miljarditesse ulatuvad sihtkapitalid, nagu on maailma tippülikoolidel USA-s ja Suurbritannias.
Soome lubas kolme ülikooli ühinemisel 2010. aastal tekkinud Aalto ülikoolile, et lisab eraisikutelt ja firmadelt kogutud annetustele 2,5-kordse summa. Aalto sai kokku uskumatud 200 miljonit eurot ja riik andis lisaks 500 miljonit eurot. Praeguseks on fondi maht toetuste ja investeerimise tulemusena kasvanud 1,3 miljardi euroni.
Rahakogumiskampaaniaid on teinud ka teised Soome ülikoolid ja riik on lisanud omalt poolt eraannetustega võrdse summa.
Singapuris toetab riik ülikoole annetamisel omalt poolt samuti sama suure summaga (varem kuni kolm korda suurema summaga). Lisaks kehtib väga oluline maksusoodustus: maksustavatest tuludest saab maha arvata annetuse suuruse 2,5-kordselt.
Singapuri Riikliku Ülikooli sihtkapital on eraannetuste, riigipoolse võimenduse ja eduka investeerimise tulemusel kasvanud tänaseks lausa nelja miljardi euro suuruseks.
Kokkuvõtteks
Eesti riik võiks kaaluda täiendavaid maksusoodustusi eraisikutele ja ettevõtetele, et annetuskultuuri edendada. Samuti võiks ülikoolidele tehtavaid eraannetusi võimendada: igale saadud eurole võiks riik lisada kaks. Olgu öeldud, et praegu on annetused ülikoolidele aastas pigem sadades tuhandetes eurodes ehk koormus riigieelarvele ei oleks esialgu märkimisväärne.
Varahaldusettevõtte Blackstone asutaja Stephen Schwarzman annetas mõni aasta tagasi Massachusettsi tehnikaülikoolile USA-s 350 miljonit dollarit endanimelise IT-kolledži loomiseks. Miljardidollarilise eelarvega tehisintellekti uurimiskeskus valmib tänavu.
Tallinna Tehnikaülikool vajab kõige enam uut kaasaegset IT-teaduskonna hoonet maksumusega umbes 30 miljonit eurot. Kui riik lubaks sarnaselt Singapurile annetajatele olulisi maksusoodustusi ja võimendaks annetusi kaks korda, kas ülikooli vilistlased ja Eesti IT-sektor suudaksid panustada omalt poolt kümme miljonit eurot? Teeme ära? | Sven Illing: kuidas saaksid ülikoolid sada korda enam annetusi? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lülitasin teleri tööle mõni minut pärast üheksat. "See tundus natukene nagu Nigeeria kirjad, et kas ikka tasub seda tõsiselt võtta," kirjeldas TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja Liina Lindström oma esimesi mõtteid "Aktuaalsele Kaamerale".
Jutt oli sellest, et Kanada väliseestlane Kadri Rõuk tegi Tartu Ülikoolile läbi aegade suurima annetuse, pärandades üle kahe miljoni euro. Eestis ei ole tavaks pärandada heategevuseks, aga see hea tava võiks tekkida.
Kümnekordistame annetuste mahu ühiskonnas
Eestis annetatakse umbes 50 miljonit eurot aastas. Suurimad kingituste saajad on TÜ Kliinikumi Lastefond, Vähiravifond Kingitud Elu ja SOS Lasteküla, igaüks kogub kaks-kolm miljonit eurot aastas. Valdkonnad, mille heaks annetatakse enim, on religioon, tervis ja
lapsed. Kingituste maht on kasvanud kümne aastaga üle kahe korra. Loodan, et järgmise kümne aasta jooksul toimub lausa kümnekordne kasv. USA-s on aastane maht neliteist korda kõrgem kui Eestis (2,3 protsenti vs 0,17 protsenti SKT-st). Seega ei ole kümnekordne kasv ulme.
Võiks küsida, et miks peaks Eesti ühiskonnas olema rohkem annetusi. Eraannetuste abil saab paindlikumalt ja kiiremini suunata ühiskonnas ressursse sinna, kus on vajadus. Riiklike toetusmehhanismide väljatöötamine võtab aega ja riigil pole võimekust kõikjale abi suunata. Üksikisik on võimeline otsustama toetuse üle oluliselt kiiremini, seega muutub süsteem efektiivsemaks ja rohkem isereguleeruvaks.
Kuidas kümnekordne kasv võimalikuks saab? Esiteks võimaldab seda kapitali akumulatsioon. Eestis saab olema üle kümne tuhande miljonäri ja üle saja tuhande üsna jõuka inimese. Nii tööstuses, kaubanduses, kinnisvaras kui ka muidugi tehnoloogiasektoris jätkub rikkuse loomine kasvavas tempos.
Innovaatiliste ettevõtete edu jõuab läbi osalusoptsioonide suure hulga töötajate (Wise'i ja Bolti töötajatel on kokku üle miljardi euro eest osalusi) ja veel suurema hulga väikeinvestoriteni. Näiteks hiljuti börsile tulnud Enefit Greeni aktsiat märkis lausa viis protsenti elanikkonnast ehk üle 60 000 investori.
Kokkuvõttes tekib suurel hulgal inimestel ja ettevõtetel majanduslik võimekus välja käia märkimisväärseid summasid. Ja see on oluline. USA-s annetab tervelt 91 protsenti jõukatest inimestest. Ülirikkad ettevõtete asutajad liituvad üle maailma annetusalgatustega nagu Giving Pledge ja Founders Pledge lubades annetada osa oma varast heategevuseks.
Teiseks, oluline on annetuskultuuri areng. Rääkisin hiljuti väliseestlasega, kes ütles, et ta on juba aastakümneid toetanud oma alma mater it kindla protsendiga oma sissetulekutest. Ta ütles, et USA-s on see tavaline käitumine.
See ei ole juhus, et viimaste aastakümnete suurimad annetajad olnud väliseestlased. Pagulusest USA-s naasnud Aino Järvesoo kinkis heategevuseks miljoneid. Ameerika väliseestlase Olga Kistler-Ritso ja tema pere toel on ehitatud Vabamu ja toetatud kultuuriprojekte ja USA-s Stanfordi ülikooli. Näiteks lähevad fondi toel lähiajal kolm Tallinna Tehnikaülikooli teadlast Stanfordi ülikooli uurimistööd tegema.
Helded toetajad ei ole olnud ainult väliseestlastest naised, suuri annetusi on teinud ka mehed kodumaal, näiteks Utilitase müünud ettevõtja Kristjan Rahu on teinud kuni miljoni euroseid annetusi. Heateo Sihtasutuse kaudu on toetanud heategevusprojekte hulk ettevõtjaid, näiteks Hannes Tamjärv, Ahti Heinla, Martin Villig, Taavet Hinrikus ja Tiina Mõis.
Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu on ettevõtted ja eraisikud läbi aegade toetanud tudengeid stipendiumitega ligi kolme miljoni euro ulatuses. Suurimad ja pikaajalisemad toetajad on Telia Eesti, Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Swedbank, Harju Elekter, ABB, Nordecon. Uuemad toetajad on Admirals, Skeleton Technologies ja Comodule.
Toetussumma on tähtis, aga oluline on ka mõtteviis, et igaüks saab aidata. Annetuse vorm on ka vabatahtlikuna kaasa löömine. See on väga positiivne, et vabatahtlike osakaal Eestis kasvab pidevalt (2019. aastal jõudis see 49 protsendini), samal ajal jääb see alla Euroopa Liidu keskmise.
"Vabaühendused on teinud ettepaneku tõsta eraisikute puhul annetuste mahaarvamise piirmäär kümne protsendini inimese sissetulekust."
Muu maailma kogemus näitab, et annetajate väärtustamine ühiskonnas ja maksusoodustused võivad oluliselt annetamist kasvatada. Vabaühendused on teinud ettepaneku tõsta eraisikute puhul annetuste mahaarvamise piirmäär kümne protsendini inimese sissetulekust.
Praegu on see 1200 eurot, aga annetusi ei vaadata eraldi kodulaenu intressidest, koolituskuludest. Siseminister Kristian Jaani sõnul oli 2020. aastal 15 000 inimest, kes ei saanud annetatud summasid tuludest maha arvata, sest mahaarvamise piirmäär täitus juba muude kuludega.
Samuti vajaks ülevaatamist ettevõtete poolt tehtud annetuste maksustamine. Martin Villig on teinud ettepaneku, et 10–15 protsenti jaotamata kasumist võiks olla annetatav tulumaksuvabalt.
Mõistlik oleks, et ülikoole käsitletaks nagu maksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isikuid. Sel juhul saaksid ettevõtted annetada ülikoolidele maksuvabalt.
Sajakordistame annetuste mahu ülikoolidele
USA ülikoolid saavad aastas annetustena tervelt 50 miljardit dollarit. Kui Eesti ülikoole toetataks samas mahus taandatuna osakaalule SKT-st, siis võiks see summa olla aastas kokku 70 miljonit eurot. Ülikoolid oleksid vähem sõltuvad riiklikust rahastamisest, seega vähem mõjutatud ka poliitilistest tõmbetuultest.
Kui praegu on annetuste maht ülikoolidele ilmselt alla miljoni euro aastas, siis 20 aasta pärast võiks see jõuda saja miljoni euroni aastas. Selleks on vaja hakata annetuskultuuri soodustama juba nüüd.
Soome ja Singapuri valitsused otsustasid rohkem kui kümme aastat tagasi teha oma ülikoolidele miljarditesse ulatuvad sihtkapitalid, nagu on maailma tippülikoolidel USA-s ja Suurbritannias.
Soome lubas kolme ülikooli ühinemisel 2010. aastal tekkinud Aalto ülikoolile, et lisab eraisikutelt ja firmadelt kogutud annetustele 2,5-kordse summa. Aalto sai kokku uskumatud 200 miljonit eurot ja riik andis lisaks 500 miljonit eurot. Praeguseks on fondi maht toetuste ja investeerimise tulemusena kasvanud 1,3 miljardi euroni.
Rahakogumiskampaaniaid on teinud ka teised Soome ülikoolid ja riik on lisanud omalt poolt eraannetustega võrdse summa.
Singapuris toetab riik ülikoole annetamisel omalt poolt samuti sama suure summaga (varem kuni kolm korda suurema summaga). Lisaks kehtib väga oluline maksusoodustus: maksustavatest tuludest saab maha arvata annetuse suuruse 2,5-kordselt.
Singapuri Riikliku Ülikooli sihtkapital on eraannetuste, riigipoolse võimenduse ja eduka investeerimise tulemusel kasvanud tänaseks lausa nelja miljardi euro suuruseks.
Kokkuvõtteks
Eesti riik võiks kaaluda täiendavaid maksusoodustusi eraisikutele ja ettevõtetele, et annetuskultuuri edendada. Samuti võiks ülikoolidele tehtavaid eraannetusi võimendada: igale saadud eurole võiks riik lisada kaks. Olgu öeldud, et praegu on annetused ülikoolidele aastas pigem sadades tuhandetes eurodes ehk koormus riigieelarvele ei oleks esialgu märkimisväärne.
Varahaldusettevõtte Blackstone asutaja Stephen Schwarzman annetas mõni aasta tagasi Massachusettsi tehnikaülikoolile USA-s 350 miljonit dollarit endanimelise IT-kolledži loomiseks. Miljardidollarilise eelarvega tehisintellekti uurimiskeskus valmib tänavu.
Tallinna Tehnikaülikool vajab kõige enam uut kaasaegset IT-teaduskonna hoonet maksumusega umbes 30 miljonit eurot. Kui riik lubaks sarnaselt Singapurile annetajatele olulisi maksusoodustusi ja võimendaks annetusi kaks korda, kas ülikooli vilistlased ja Eesti IT-sektor suudaksid panustada omalt poolt kümme miljonit eurot? Teeme ära?
### Response:
Sven Illing: kuidas saaksid ülikoolid sada korda enam annetusi? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste koondise ühe peatreeneri Anastassia Morkovkina sõnul oli pühapäevase treeningkohtumise peamine eesmärk näha, millises seisus mängijad praegu on ja kuidas valmistuda pooleteise kuu pärast toimuvaks valikmänguks Kreeka vastu, vahendab jalgpall.ee.
"Meie plaan oli täna anda kõigile mänguaega ja mängijad teadsid seda. Nägime, et meie kehaline vastupidavus on alles hooajaks ettevalmistavas faasis ja peame aprillis toimuvaks valikmänguks kõvasti tööd tegema, et seda parandada. Nägime, et mängijad jätsid endast kõik väljakule. Esimese mängu kohta saab öelda, et liigume positiivses suunas. Peame rohkem usaldama iseennast ja oma sooritust palliga mängides," rääkis Morkovkina vahetult pärast treeningmängu.
Eestlaste esimene vahetus sündis 32. minutil, kui Lisette Tammiku asemel sekkus mängu Getter Saar. Treeningmängule kohaselt oli planeeritud kohtumine pidada selliselt, et kõik kaasa sõitnud koondislased saaksid mänguaega.
Eesti naiste koondise eest debüüdi teinud väravavaht Jonna Soomets suutis värava peaaegu esimese poolaja lõpuni tühjana hoida, kuid 44. minutil suutsid vastased suurepärase sooritusega realiseerida karistuslöögi. Aland Unitedi mängija Monica Hagström suunas 25 meetri kauguselt palli posti põrkega meie väravasse.
Teisele poolajale läks Eesti koondis vastu peaaegu täielikult välja vahetatud rivistusega. Mängu sekkusid kaheksa uut mängijat: Victoria Vihman, Rahel Repkin, Eva-Maria Kriisa, Berle Brant, Grete Daut, Mari Liis Lillemäe, Merily Toom ja Kreete Õun. Väljakult tulid ära Jonna Soomets, Eva-Maria Niit, Renate-Ly Mehevets, Pille Raadik, Maarja Saulep, Kristina Bannikova, Kelly Rosen ja koondise kapten Inna Zlidnis.
Aland United alustas teist poolaega jõuliselt, kui 55. minutil oli taaskord resultatiivne Hagström. Kaotusseisus 0:2 tegid Eesti koondise peatreenerid Morkovkina ja Roops taas vahetuse, kui 61. minutil lahkus väljakult Vlada Kubassova ja tema asemel tuli mängu Liisa Merisalu. Sellele järgnes aga vastaste kiire kolmas värav, kui täpsust näitas Olivia Ulenius.
Eesti koondis tegi 81. minutil enda viimased vahetused, kui mängust lahkusid Signy Aarna, Kreete Õun ja Eva-Maria Kriisa ning nende asemele tulid Emma Treiberg, Marie Saar ja Sandra Liir. Aland United lõi mängu viimase värava 85. minutil, värava autoriks Margarida Sousa.
Naiste koondis viibib kuni 23. veebruarini Mariehamnis, kus peetakse kohaliku kõrgliigaklubi Aland Unitedi vastu kaks treeningkohtumist. Teine kohtumine toimub Wiklöf Holding Arena staadionil 23. veebruaril algusega kell 18.30.
Sellest aastast alustanud naiste koondise kahe peatreeneri Anastassia Morkovkina ja Sirje Roopsi jaoks on tegu esimeste mitteametlike mängudega koondise eesotsas. Käimasoleva treeninglaagri koosseisust jäid tervislikel põhjustel eemale Kethy Õunpuu, Kairi Himanen, Kristiina Tullus, Jessika Uleksin ja Siret Räämet.
Naiste koondise aasta esimene valikkohtumine toimub 8. aprillil kell 19.00 Tallinnas A. Le Coq Arenal Kreeka vastu. | Naiste koondis pidi treeningmängus vastaste paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste koondise ühe peatreeneri Anastassia Morkovkina sõnul oli pühapäevase treeningkohtumise peamine eesmärk näha, millises seisus mängijad praegu on ja kuidas valmistuda pooleteise kuu pärast toimuvaks valikmänguks Kreeka vastu, vahendab jalgpall.ee.
"Meie plaan oli täna anda kõigile mänguaega ja mängijad teadsid seda. Nägime, et meie kehaline vastupidavus on alles hooajaks ettevalmistavas faasis ja peame aprillis toimuvaks valikmänguks kõvasti tööd tegema, et seda parandada. Nägime, et mängijad jätsid endast kõik väljakule. Esimese mängu kohta saab öelda, et liigume positiivses suunas. Peame rohkem usaldama iseennast ja oma sooritust palliga mängides," rääkis Morkovkina vahetult pärast treeningmängu.
Eestlaste esimene vahetus sündis 32. minutil, kui Lisette Tammiku asemel sekkus mängu Getter Saar. Treeningmängule kohaselt oli planeeritud kohtumine pidada selliselt, et kõik kaasa sõitnud koondislased saaksid mänguaega.
Eesti naiste koondise eest debüüdi teinud väravavaht Jonna Soomets suutis värava peaaegu esimese poolaja lõpuni tühjana hoida, kuid 44. minutil suutsid vastased suurepärase sooritusega realiseerida karistuslöögi. Aland Unitedi mängija Monica Hagström suunas 25 meetri kauguselt palli posti põrkega meie väravasse.
Teisele poolajale läks Eesti koondis vastu peaaegu täielikult välja vahetatud rivistusega. Mängu sekkusid kaheksa uut mängijat: Victoria Vihman, Rahel Repkin, Eva-Maria Kriisa, Berle Brant, Grete Daut, Mari Liis Lillemäe, Merily Toom ja Kreete Õun. Väljakult tulid ära Jonna Soomets, Eva-Maria Niit, Renate-Ly Mehevets, Pille Raadik, Maarja Saulep, Kristina Bannikova, Kelly Rosen ja koondise kapten Inna Zlidnis.
Aland United alustas teist poolaega jõuliselt, kui 55. minutil oli taaskord resultatiivne Hagström. Kaotusseisus 0:2 tegid Eesti koondise peatreenerid Morkovkina ja Roops taas vahetuse, kui 61. minutil lahkus väljakult Vlada Kubassova ja tema asemel tuli mängu Liisa Merisalu. Sellele järgnes aga vastaste kiire kolmas värav, kui täpsust näitas Olivia Ulenius.
Eesti koondis tegi 81. minutil enda viimased vahetused, kui mängust lahkusid Signy Aarna, Kreete Õun ja Eva-Maria Kriisa ning nende asemele tulid Emma Treiberg, Marie Saar ja Sandra Liir. Aland United lõi mängu viimase värava 85. minutil, värava autoriks Margarida Sousa.
Naiste koondis viibib kuni 23. veebruarini Mariehamnis, kus peetakse kohaliku kõrgliigaklubi Aland Unitedi vastu kaks treeningkohtumist. Teine kohtumine toimub Wiklöf Holding Arena staadionil 23. veebruaril algusega kell 18.30.
Sellest aastast alustanud naiste koondise kahe peatreeneri Anastassia Morkovkina ja Sirje Roopsi jaoks on tegu esimeste mitteametlike mängudega koondise eesotsas. Käimasoleva treeninglaagri koosseisust jäid tervislikel põhjustel eemale Kethy Õunpuu, Kairi Himanen, Kristiina Tullus, Jessika Uleksin ja Siret Räämet.
Naiste koondise aasta esimene valikkohtumine toimub 8. aprillil kell 19.00 Tallinnas A. Le Coq Arenal Kreeka vastu.
### Response:
Naiste koondis pidi treeningmängus vastaste paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toto on müünud maailmas rohkem kui 40 miljonit albumit ning bändi varamusse kuuluvad hitid "Africa", "Rosanna", "Hold The Line", "Stop Loving You". Toto esiksingli "Hold The Line" ilmumisest möödub tänavu 43 aastat.
Toto jääb ka tänapäeval üheks maailma edukaimaks ansambliks plaadi- ja kontserttuuride müüginumbrite poolest. Toto muusikud on nii eraldiseisvalt kui ka ansambliliikmetena andnud väga suure panuse pop- ja rokk-kultuuri kujundamisele ning mõjutanud selle arengut, võttes osa erinevate artistide viie tuhande albumi salvestamisel. Nende tööde seas on ka Michael Jacksoni "Thriller". Kokku on Toto liikmete osalemisel salvestatud albumite müüginumbrid ületanud poolt miljardit eksemplari, olles ka üle kahesaja korra nomineeritud Grammy auhinnale. | USA rokkbänd Toto esineb augustis Rakvere vallimäel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toto on müünud maailmas rohkem kui 40 miljonit albumit ning bändi varamusse kuuluvad hitid "Africa", "Rosanna", "Hold The Line", "Stop Loving You". Toto esiksingli "Hold The Line" ilmumisest möödub tänavu 43 aastat.
Toto jääb ka tänapäeval üheks maailma edukaimaks ansambliks plaadi- ja kontserttuuride müüginumbrite poolest. Toto muusikud on nii eraldiseisvalt kui ka ansambliliikmetena andnud väga suure panuse pop- ja rokk-kultuuri kujundamisele ning mõjutanud selle arengut, võttes osa erinevate artistide viie tuhande albumi salvestamisel. Nende tööde seas on ka Michael Jacksoni "Thriller". Kokku on Toto liikmete osalemisel salvestatud albumite müüginumbrid ületanud poolt miljardit eksemplari, olles ka üle kahesaja korra nomineeritud Grammy auhinnale.
### Response:
USA rokkbänd Toto esineb augustis Rakvere vallimäel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Johnson leiab, et riik peab pandeemiaga kohanema. "See tähistab uhkuse momenti pärast meie riigi ajaloo üht raskeimat perioodi, hakkame õppima Covidiga elama," ütles pühapäeval Johnson.
"Pandeemia pole veel lõppenud, kuid tänu vaktsiinide levikule oleme nüüd sammu võrra lähemal, et naasta normaalse elu juurde. Saame kaitsta inimesi, kuid tagada ka nende vabadused," lisas Johnson.
Johnson teatab esmaspäeval, et positiivse testi korral ei pea inimesed minema enam eneseisolatsiooni. Kaob ka kaugtöö soovitus. Riik vähendab ka testimist, et vähendada suuri kulutusi. PCR-testid lähevad praegu riigile maksma umbes kaks miljardit naela kuus, vahendas The Times.
Maski kandmise kohustus säilib siiski tervishoiuasutustes ja hooldekodudes.
Šotimaa ja Wales loobuvad koroonapiirangutest märtsis. Põhja-Iirimaa loobus kõikidest piirangutest juba eelmisel nädalal.
Leiboristid leiavad, et kõikidest piirangutest ei tohi veel loobuda. "Praegu pole veel see õige tegu," ütles pühapäeval parlamendisaadik Wes Streeting.
Suurbritannias on täielikult vaktsineeritud 53 miljonit inimest ehk 77 protsenti kogu elanikkonnast. 91 protsenti üle 12-aastastest on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. | Inglismaa kaotab kõik koroonapiirangud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Johnson leiab, et riik peab pandeemiaga kohanema. "See tähistab uhkuse momenti pärast meie riigi ajaloo üht raskeimat perioodi, hakkame õppima Covidiga elama," ütles pühapäeval Johnson.
"Pandeemia pole veel lõppenud, kuid tänu vaktsiinide levikule oleme nüüd sammu võrra lähemal, et naasta normaalse elu juurde. Saame kaitsta inimesi, kuid tagada ka nende vabadused," lisas Johnson.
Johnson teatab esmaspäeval, et positiivse testi korral ei pea inimesed minema enam eneseisolatsiooni. Kaob ka kaugtöö soovitus. Riik vähendab ka testimist, et vähendada suuri kulutusi. PCR-testid lähevad praegu riigile maksma umbes kaks miljardit naela kuus, vahendas The Times.
Maski kandmise kohustus säilib siiski tervishoiuasutustes ja hooldekodudes.
Šotimaa ja Wales loobuvad koroonapiirangutest märtsis. Põhja-Iirimaa loobus kõikidest piirangutest juba eelmisel nädalal.
Leiboristid leiavad, et kõikidest piirangutest ei tohi veel loobuda. "Praegu pole veel see õige tegu," ütles pühapäeval parlamendisaadik Wes Streeting.
Suurbritannias on täielikult vaktsineeritud 53 miljonit inimest ehk 77 protsenti kogu elanikkonnast. 91 protsenti üle 12-aastastest on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi.
### Response:
Inglismaa kaotab kõik koroonapiirangud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oot võitis 70-74-aastaste meeste seas esikoha ajaga 2.25,50 (34,17 + 1.07,14 + 40,01). Teise koha sai itaallane Valter De Rossi (2.27,34) ja kolmanda sakslane Reinhardt Engert (2.41,27).
50-54-aastaste naiste seas võistelnud Laaneots sai hõbemedali ajaga 2.15,06 (32,23 + 1.07.23 + 32,58). Euroopa meistriks krooniti kohalike rõõmuks Roberta Fedeli (2.04,02) ja pronksi sai kaela sakslanna Beate Pelani (2.38,41).
Valitsev talitriatloni ja -duatloni maailmameister Veri pidi EM-il leppima kolmanda kohaga, saades ajaks 1.41,37 (29,38 + 42,56 + 26,06). Kaksikvõidu teenisid Itaalia sportlased Aldo Frigo (1.36,26) ja Flavio Zanet (1.38,09).
40-44-aastaste naiste seas võistelnud Egle Trump sai neljanda koha ajaga 2.17,24 (30,11 + 1.12,23 + 31.30). Esikolmikusse jõudsid itaallanna Sandra De Luca (1.56,24), sakslanna Pamela Mittermeier (1.57,43) ja võitja kaasmaalanna Serena Piganzoli (2.06,08).
Sulo Mannine, kes krooniti veebruari algul talitriatloni maailmameistriks, sai EM-il 45-49-aastaste meeste seas viienda koha ajaga 1.36,02 (24,43 + 45,50 + 23,18). Euroopa meistriks krooniti Michele Bellemo (1.28,11), hõbeda sai itaallane Matteo Bonifacino (1.28,57) ja pronksi venelane Viatšeslav Krupko (1.34,53).
Eliitklassi meeste ja eliitklassi naiste seas võitsid kõik medalid Venemaa sportlased. Meeste seas sai esikoha Pavel Andrejev (1.27,17), edestades Pavel Jakimovit (1.27,35) ja Jevgeni Uliaševi (1.27,53). Naiste seas võidutses Daria Rogozina (1.43,23) kaasmaalannade Svetlana Sokolova (1.44,40) ja Anna Medvedeva (1.46,56) ees. | Anti Oot krooniti talitriatlonis Euroopa meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oot võitis 70-74-aastaste meeste seas esikoha ajaga 2.25,50 (34,17 + 1.07,14 + 40,01). Teise koha sai itaallane Valter De Rossi (2.27,34) ja kolmanda sakslane Reinhardt Engert (2.41,27).
50-54-aastaste naiste seas võistelnud Laaneots sai hõbemedali ajaga 2.15,06 (32,23 + 1.07.23 + 32,58). Euroopa meistriks krooniti kohalike rõõmuks Roberta Fedeli (2.04,02) ja pronksi sai kaela sakslanna Beate Pelani (2.38,41).
Valitsev talitriatloni ja -duatloni maailmameister Veri pidi EM-il leppima kolmanda kohaga, saades ajaks 1.41,37 (29,38 + 42,56 + 26,06). Kaksikvõidu teenisid Itaalia sportlased Aldo Frigo (1.36,26) ja Flavio Zanet (1.38,09).
40-44-aastaste naiste seas võistelnud Egle Trump sai neljanda koha ajaga 2.17,24 (30,11 + 1.12,23 + 31.30). Esikolmikusse jõudsid itaallanna Sandra De Luca (1.56,24), sakslanna Pamela Mittermeier (1.57,43) ja võitja kaasmaalanna Serena Piganzoli (2.06,08).
Sulo Mannine, kes krooniti veebruari algul talitriatloni maailmameistriks, sai EM-il 45-49-aastaste meeste seas viienda koha ajaga 1.36,02 (24,43 + 45,50 + 23,18). Euroopa meistriks krooniti Michele Bellemo (1.28,11), hõbeda sai itaallane Matteo Bonifacino (1.28,57) ja pronksi venelane Viatšeslav Krupko (1.34,53).
Eliitklassi meeste ja eliitklassi naiste seas võitsid kõik medalid Venemaa sportlased. Meeste seas sai esikoha Pavel Andrejev (1.27,17), edestades Pavel Jakimovit (1.27,35) ja Jevgeni Uliaševi (1.27,53). Naiste seas võidutses Daria Rogozina (1.43,23) kaasmaalannade Svetlana Sokolova (1.44,40) ja Anna Medvedeva (1.46,56) ees.
### Response:
Anti Oot krooniti talitriatlonis Euroopa meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Protokollid lammaste heaolu hindamiseks on küll juba olemas, aga need on üsna keerukad. Erinevaid tegureid on neis palju," ütleb Eesti Maaülikooli professor David Arney. "Isegi kui inimesi on koolitatud neid protokolle kasutama, kulub ühe farmi hindamiseks ikka vähemalt päeva jagu aega."
"Protokollid lammaste heaolu hindamiseks on küll juba olemas, aga need on üsna keerukad."
Kuna praeguste hindamismeetoditega on muresid veel, pakkusid Arney, EMÜ doktorandid Francesca Carnovale ja Giovanni Marcone ning nende kolleegid Basilicata ja Napoli Ülikoolist välja uue, lihtsama ja kiirema hindamisprotokolli. Nad katsetasid seda 18 Itaalia lambafarmis ja tutvustasid oma protokolli nende farmide omanikele.
Kaheksa olulist tegurit
Giovanni Marcone sõnul koosneb uus protokoll kaheksast hinnatavast tegurist. "Vaatasime udarapõletiku esinemust, jälgisime kas lammas lonkas, tema villa puhtust ja saledust. Ühtlasi kontrollisime, kui kärbitud on saba ning lamba nahakahjustusi ja sõrgade ülekasvu," loetleb ta. Tegurid said valitud just sellised, sest Marcone sõnul on need varasemates töödes ja katsetes oma olulisust juba tõestanud.
David Arney lisab, et töörühm küsis ka lambakasvatajate endi arvamust, milliseid tegureid nad lammaste heaolust rääkides oluliseks peavad. "Farmerid arvasid, et neist heaolu näitajatest oli kõige olulisem udarapõletik ehk mastiit. Seejärel nimetasid nad lonkamist ja lamba saledust," kirjeldab ta. Kõige vähem oluliseks pidasid farmerid lamba kärbitud saba.
"See on ka oluline, et me ei puuduta loomi ega häiri nende tavapärast käitumist, vaid lihtsalt vaatame neid."
Uuritud farmidest üheksas kasvatati ainult piimalambaid ning üheksas nii piima- kui ka lihaloomi. Francesca Carnovale sõnul vaatas töörühm seekord mõlemat tüüpi farmides just piimalambaid. "See oli lihtne, sest saime neid ükshaaval hinnata lüpsmise käigus," sõnab ta. "Lihalammaste hindamine võib olla keerulisem, aga plaanime seda teha Eestis, sest enamik siinseid farme on lihalambafarmid." Ta pakub, et lihalambaid saaks ükshaaval hõlpsalt hinnata iga-aastase pügamise ajal.
"See on ka oluline, et me ei puuduta loomi ega häiri nende tavapärast käitumist, vaid lihtsalt vaatame neid," osutab Carnovale. Praegustes protokollides tuleb hindajal üle vaadata loomade laut, sööda kvaliteet ja elukeskkond üldiselt, aga uues protokollis piisab loomade ükshaaval vaatlusest eemalt.
Comisana tõugu lambad ühes uuringu käigus hinnatud Itaalia farmis. Autor/allikas: Giovanni Marcone
Arney märgib, et praegused protokollid on väga ajamahukad ega pruugi sobida erinevaks otstarbeks kasvatatud või erineval maastikul elavatele lammastele. "Püüame teha oma protokolli esiteks kiiremaks ja lihtsamaks ning teisalt selliseks, et farmerid võiks seda ise kasutada," ütleb ta.
Praegu kuluva päeva asemel võttis hindamine uue meetodiga aega keskmiselt 40 minutit. "Nüüd saaks näiteks poole tunniga hõlpsalt ära hinnata 300-400 lammast. Meie protokoll annab kohe teada, mis on iga farmi peamised murekohad," ütleb Marcone.
Kui lambakasvataja ise oma hoolealuseid hindaks, saaks hinnanguid anda sagedamini, kui kord mõne aasta jooksul. "Muidu käib hindaja farmis näiteks ainult talviti ja näeb talviseid probleeme, aga jätab kahe silma vahele kõik muude aastaaegade probleemid," põhjendab Arney.
Sobib ka Eesti oludesse
"Lambakasvatuses on loomade heaolu hinnata oluline loomulikult eetilistel põhjustel ja looma enda elule mõeldes," ütleb Giovanni Marcone. "Samas on see oluline ka Euroopa seadusandlusele, mis sätestab, kuidas loomi peaks farmis pidama." Lambakasvataja võidab hinnangutest, sest saab kõrgete kvaliteedistandarditega luua kvaliteetse toote, mille eest tarbija on nõus rohkem maksma.
David Arney sõnul on loomade heaolu kaudselt oluline ka tarbijale, kes näeb liha päritolu näiteks tootemärgiselt. "Tarbijal on siis hea teada, et loomad, kellelt tema liha, juust või jogurt pärineb, on toodetud kõrge heaolustandardi tingimustes," osutab ta. Ehkki Eestis selliseid tootemärgiseid veel ei kasutata, loodab professor neid tulevikus ka siinmail näha.
"Tarbijal on siis hea teada, et loomad, kellelt tema liha, juust või jogurt pärineb, on toodetud kõrge heaolustandardi tingimustes."
Eesti lambakasvatajatel on Arney sõnul samuti võimalik uut hindamisvahendit ise kasutada, et oma farmi eripärad leida ja vajadusel mured parandada. "Eesti kliima on muidugi erinev. Siin on palju külmem, nii et lammastel on palju vähem aega rohtu süüa," võrdleb ta Itaaliaga. Samuti võivad kahes riigis erineda lambatõud, rohumaad, parasiidid ja haigused. Kui Itaalias peetakse valdavalt piimalambaid, siis Eesti lambaid kasvatatakse lihaloomadena. Sellele vaatamata peab ta uut protokolli sobivaks ja vajadusel kohandatavaks mõlema riigi oludele.
"Kui selgubki, et peame protokollis midagi muutma, saab selle muutmine olema kerge. Nii et arvan, et meie protokolli saab rakendada igas farmis, riigis ja olukorras," ütleb Francesca Carnovale.
Töörühm kirjutab oma uuringust ajakirjas Small Ruminant Research. | Uus nipikogum võimaldab hinnata lambakarja heaolu vähem kui tunniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Protokollid lammaste heaolu hindamiseks on küll juba olemas, aga need on üsna keerukad. Erinevaid tegureid on neis palju," ütleb Eesti Maaülikooli professor David Arney. "Isegi kui inimesi on koolitatud neid protokolle kasutama, kulub ühe farmi hindamiseks ikka vähemalt päeva jagu aega."
"Protokollid lammaste heaolu hindamiseks on küll juba olemas, aga need on üsna keerukad."
Kuna praeguste hindamismeetoditega on muresid veel, pakkusid Arney, EMÜ doktorandid Francesca Carnovale ja Giovanni Marcone ning nende kolleegid Basilicata ja Napoli Ülikoolist välja uue, lihtsama ja kiirema hindamisprotokolli. Nad katsetasid seda 18 Itaalia lambafarmis ja tutvustasid oma protokolli nende farmide omanikele.
Kaheksa olulist tegurit
Giovanni Marcone sõnul koosneb uus protokoll kaheksast hinnatavast tegurist. "Vaatasime udarapõletiku esinemust, jälgisime kas lammas lonkas, tema villa puhtust ja saledust. Ühtlasi kontrollisime, kui kärbitud on saba ning lamba nahakahjustusi ja sõrgade ülekasvu," loetleb ta. Tegurid said valitud just sellised, sest Marcone sõnul on need varasemates töödes ja katsetes oma olulisust juba tõestanud.
David Arney lisab, et töörühm küsis ka lambakasvatajate endi arvamust, milliseid tegureid nad lammaste heaolust rääkides oluliseks peavad. "Farmerid arvasid, et neist heaolu näitajatest oli kõige olulisem udarapõletik ehk mastiit. Seejärel nimetasid nad lonkamist ja lamba saledust," kirjeldab ta. Kõige vähem oluliseks pidasid farmerid lamba kärbitud saba.
"See on ka oluline, et me ei puuduta loomi ega häiri nende tavapärast käitumist, vaid lihtsalt vaatame neid."
Uuritud farmidest üheksas kasvatati ainult piimalambaid ning üheksas nii piima- kui ka lihaloomi. Francesca Carnovale sõnul vaatas töörühm seekord mõlemat tüüpi farmides just piimalambaid. "See oli lihtne, sest saime neid ükshaaval hinnata lüpsmise käigus," sõnab ta. "Lihalammaste hindamine võib olla keerulisem, aga plaanime seda teha Eestis, sest enamik siinseid farme on lihalambafarmid." Ta pakub, et lihalambaid saaks ükshaaval hõlpsalt hinnata iga-aastase pügamise ajal.
"See on ka oluline, et me ei puuduta loomi ega häiri nende tavapärast käitumist, vaid lihtsalt vaatame neid," osutab Carnovale. Praegustes protokollides tuleb hindajal üle vaadata loomade laut, sööda kvaliteet ja elukeskkond üldiselt, aga uues protokollis piisab loomade ükshaaval vaatlusest eemalt.
Comisana tõugu lambad ühes uuringu käigus hinnatud Itaalia farmis. Autor/allikas: Giovanni Marcone
Arney märgib, et praegused protokollid on väga ajamahukad ega pruugi sobida erinevaks otstarbeks kasvatatud või erineval maastikul elavatele lammastele. "Püüame teha oma protokolli esiteks kiiremaks ja lihtsamaks ning teisalt selliseks, et farmerid võiks seda ise kasutada," ütleb ta.
Praegu kuluva päeva asemel võttis hindamine uue meetodiga aega keskmiselt 40 minutit. "Nüüd saaks näiteks poole tunniga hõlpsalt ära hinnata 300-400 lammast. Meie protokoll annab kohe teada, mis on iga farmi peamised murekohad," ütleb Marcone.
Kui lambakasvataja ise oma hoolealuseid hindaks, saaks hinnanguid anda sagedamini, kui kord mõne aasta jooksul. "Muidu käib hindaja farmis näiteks ainult talviti ja näeb talviseid probleeme, aga jätab kahe silma vahele kõik muude aastaaegade probleemid," põhjendab Arney.
Sobib ka Eesti oludesse
"Lambakasvatuses on loomade heaolu hinnata oluline loomulikult eetilistel põhjustel ja looma enda elule mõeldes," ütleb Giovanni Marcone. "Samas on see oluline ka Euroopa seadusandlusele, mis sätestab, kuidas loomi peaks farmis pidama." Lambakasvataja võidab hinnangutest, sest saab kõrgete kvaliteedistandarditega luua kvaliteetse toote, mille eest tarbija on nõus rohkem maksma.
David Arney sõnul on loomade heaolu kaudselt oluline ka tarbijale, kes näeb liha päritolu näiteks tootemärgiselt. "Tarbijal on siis hea teada, et loomad, kellelt tema liha, juust või jogurt pärineb, on toodetud kõrge heaolustandardi tingimustes," osutab ta. Ehkki Eestis selliseid tootemärgiseid veel ei kasutata, loodab professor neid tulevikus ka siinmail näha.
"Tarbijal on siis hea teada, et loomad, kellelt tema liha, juust või jogurt pärineb, on toodetud kõrge heaolustandardi tingimustes."
Eesti lambakasvatajatel on Arney sõnul samuti võimalik uut hindamisvahendit ise kasutada, et oma farmi eripärad leida ja vajadusel mured parandada. "Eesti kliima on muidugi erinev. Siin on palju külmem, nii et lammastel on palju vähem aega rohtu süüa," võrdleb ta Itaaliaga. Samuti võivad kahes riigis erineda lambatõud, rohumaad, parasiidid ja haigused. Kui Itaalias peetakse valdavalt piimalambaid, siis Eesti lambaid kasvatatakse lihaloomadena. Sellele vaatamata peab ta uut protokolli sobivaks ja vajadusel kohandatavaks mõlema riigi oludele.
"Kui selgubki, et peame protokollis midagi muutma, saab selle muutmine olema kerge. Nii et arvan, et meie protokolli saab rakendada igas farmis, riigis ja olukorras," ütleb Francesca Carnovale.
Töörühm kirjutab oma uuringust ajakirjas Small Ruminant Research.
### Response:
Uus nipikogum võimaldab hinnata lambakarja heaolu vähem kui tunniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reynolds kehastab filmis meest, kes rändab ajas tagasi, et aidata 13-aastast versiooni iseendast. Reynoldsi nooremat versiooni mängib filmis Walker Scobell. Koos asuvad nad otsima oma kadunud isa.
Filmis mängivad veel Mark Ruffalo, Zoe Saldana, Jennifer Garner ja Catherine Keener.
"The Adam Projecti" režissöör on Shawn Levy, kes töötas Reynoldsiga koos ka filmis "Vabamees". | Ryan Reynoldsi ulmefilm "The Adam Project" sai treileri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reynolds kehastab filmis meest, kes rändab ajas tagasi, et aidata 13-aastast versiooni iseendast. Reynoldsi nooremat versiooni mängib filmis Walker Scobell. Koos asuvad nad otsima oma kadunud isa.
Filmis mängivad veel Mark Ruffalo, Zoe Saldana, Jennifer Garner ja Catherine Keener.
"The Adam Projecti" režissöör on Shawn Levy, kes töötas Reynoldsiga koos ka filmis "Vabamees".
### Response:
Ryan Reynoldsi ulmefilm "The Adam Project" sai treileri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene penalti vilistati Khon Kaen Unitedi kasuks juba avapoolajal, kui VAR-i abiga nähti, et keskkaitsja Jesper Nyholm mängis palli käega ning kodumeeskond asus 11 meetri karistuslööki lööma. Penaltipunktile asunud Romulo Cabrali närvid aga vastu ei pidanud ning ründeäss põrutas palli taevasse, vahendab Soccernet.ee.
Loetud minutid hiljem määratud teist penaltit ei suutnud vastased samuti realiseerida ning kohtumise kolmanda penalti otsustas VAR tühistada. Mõned minutid pärast seda läks võõrustajameeskond siiski lõpuks juhtima.
Teist poolaega alustas reipamalt aga Muangthong ning 51. mänguminutil õnnestus täismängu teinud Henri Anieril üks värav tagasi lüüa. Pool tundi hiljem sai Khon Kaen Unitedi aga kirja võiduvärava.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Anieri väravast Muangthongile võiduks ei piisanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene penalti vilistati Khon Kaen Unitedi kasuks juba avapoolajal, kui VAR-i abiga nähti, et keskkaitsja Jesper Nyholm mängis palli käega ning kodumeeskond asus 11 meetri karistuslööki lööma. Penaltipunktile asunud Romulo Cabrali närvid aga vastu ei pidanud ning ründeäss põrutas palli taevasse, vahendab Soccernet.ee.
Loetud minutid hiljem määratud teist penaltit ei suutnud vastased samuti realiseerida ning kohtumise kolmanda penalti otsustas VAR tühistada. Mõned minutid pärast seda läks võõrustajameeskond siiski lõpuks juhtima.
Teist poolaega alustas reipamalt aga Muangthong ning 51. mänguminutil õnnestus täismängu teinud Henri Anieril üks värav tagasi lüüa. Pool tundi hiljem sai Khon Kaen Unitedi aga kirja võiduvärava.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Anieri väravast Muangthongile võiduks ei piisanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA on sügavalt mures ning hoiatab võimaliku humanitaarkatastroofi eest, seisab kirjas, mis saadeti ÜRO inimõiguste ülemkomissarile Michelle Bachelet'le ning mida on näinud ka uudisteagentuur AFP.
Ühendriikidel on kirja järgi usaldusväärne info, mis viitab sellele, et Vene väed koostavad nimekirju ukrainlastest, kes tuleks sõjalise okupatsiooni järel tappa või laagritesse saata.
"Meil on ka usaldusväärne informatsioon, et Vene väed kasutavad tõenäoliselt surmavaid meetmeid rahumeelsete meeleavalduste laialiajamiseks või muul moel tsiviilelanike rahumeelsele vastupanule reageerimiseks," seisab kirjas.
Teatele on alla kirjutanud USA suursaadik ÜRO juures Bathsheba Nell Crocker. Selles hoiatatakse, et Venemaa sissetung Ukrainasse võib kaasa tuua inimrööve ja piinamist ning teiste seas võidakse rünnata poliitilisi dissidente ning usu- ja rahvusvähemusi.
Moskva järjekindlalt eitab kavatsust oma naabrit rünnata, kuigi on koondanud Ukraina piiride taha ligi 190 000 sõjaväelast. Venemaa nõuab, et Ukraina ei liituks iialgi NATO-ga ja allianss eemaldaks kõik oma väed Ida-Euroopast. | USA väitel valmib Venemaal nimekiri hukatavatest ukrainlastest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA on sügavalt mures ning hoiatab võimaliku humanitaarkatastroofi eest, seisab kirjas, mis saadeti ÜRO inimõiguste ülemkomissarile Michelle Bachelet'le ning mida on näinud ka uudisteagentuur AFP.
Ühendriikidel on kirja järgi usaldusväärne info, mis viitab sellele, et Vene väed koostavad nimekirju ukrainlastest, kes tuleks sõjalise okupatsiooni järel tappa või laagritesse saata.
"Meil on ka usaldusväärne informatsioon, et Vene väed kasutavad tõenäoliselt surmavaid meetmeid rahumeelsete meeleavalduste laialiajamiseks või muul moel tsiviilelanike rahumeelsele vastupanule reageerimiseks," seisab kirjas.
Teatele on alla kirjutanud USA suursaadik ÜRO juures Bathsheba Nell Crocker. Selles hoiatatakse, et Venemaa sissetung Ukrainasse võib kaasa tuua inimrööve ja piinamist ning teiste seas võidakse rünnata poliitilisi dissidente ning usu- ja rahvusvähemusi.
Moskva järjekindlalt eitab kavatsust oma naabrit rünnata, kuigi on koondanud Ukraina piiride taha ligi 190 000 sõjaväelast. Venemaa nõuab, et Ukraina ei liituks iialgi NATO-ga ja allianss eemaldaks kõik oma väed Ida-Euroopast.
### Response:
USA väitel valmib Venemaal nimekiri hukatavatest ukrainlastest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Omikroni tüve pealetung on teinud arstide töö veelgi ajamahukamaks ja pingelisemaks, kuigi ülekoormuse all on Eesti meditsiinisüsteem töötanud juba väga pikalt. Eesti perearstide selts on korduvalt rääkinud vajadusest võtta kasutusele ka digitaalseid abivahendeid, mis võtaksid vähemaks lõputuna näivat administreerimistööd ja samade küsimuste esitamist. On hea meel näha, et sellel teemal hakkab jää liikuma.
Valdavalt on patsiendi ja arsti suhtlus käinud silmast-silma visiitide, telefonikõnede ja vahel ka meilivahetuse teel. Kaugsuhtlust tuli hooga juurde koroonaviiruse tõttu: hakkasime rohkem konsulteerima telefonitsi ja videosilla kaudu, proovisime erinevaid lahendusi.
Selgemalt on kohale jõudnud teadmine, et digisuhtlus võib aega kokku hoida. Alates sellest, et me ei pea ootama järjekorras või otsima parkimiskohta, kuni selleni, et me ei pane oma tervist ohtu, kui peaksime kohtuma teiste patsientidega.
Toimival digilahendusel on ka võime vähendada ebavõrdsust tervishoiuteenusele ligipääsul - pole tähtis, kas elame linnas või maal. Toimiva digilahenduse kaudu pääseb arsti juurde just siis, kui on tarvis, mistõttu probleemiga saab hakata tegelema varem ja efektiivsemalt.
Kuidas võiks üks toimiv digilahendus välja näha ja kuidas võiksid nii patsient kui ka arstid sellest võita?
Hea digilahendus ei kopeeri üks-ühele tavapärast kontaktvisiiti, vaid kasutab erinevaid tehnoloogilisi võimalusi, et pakkuda kvaliteetsemat ravi. Seejuures kvaliteetsemat ravi nii diagnostiliselt kui ka patsiendile ravijuhiste andmise poolest.
Perearstid on väga hästi esile toonud selle, kui sageli on nad silmitsi korduvate, standardsete päringutega, praegu konkreetselt PCR-testimisele saatmise vajaduse hindamisega. Tõepoolest on lahenduse oluline osa automatiseeritud juturobotid, mis toimivad kirjalikus vestluses väga hästi.
Kui patsient pöördub digirakenduse kaudu arsti poole, tasub kõigepealt efektiivselt kaardistada, milles seisneb inimese mure. Olenevalt vestluse käigust valib juturobot ravijuhendist lähtuvaid küsimusi ja teeb vastuste põhjal arstile kokkuvõtte (mida lugedes peaks arstil olema võimalus ka küsimuste-vastuste juurde kontrolliks tagasi minna). Alles siis, kui asjaolud on selgeks tehtud, on arstil mõistlik vestlusega liituda kas kirjalikult või video vahendusel.
Juturoboti kasutamine vähendab inimliku eksimuse faktorit. Kui arstil on pidevalt sarnased pöördumised, peab ta üha uuesti kordama samu ravijuhiseid. Võime kujutleda, et kui olla päev otsa n-ö sama plaati mänginud, siis võib saabuda hetk, mil unustad mõne detaili mainimata ilma, et seda tajuksid. See on inimlik.
Hästi disainitud digilahenduses seevastu on korduvatele küsimustele ladus vastata, sest tüüpravijuhistest tekib virtuaalne varasalv, mida sisemise otsingumootori abil kasutada. Selline varasalv töötab kõige paremini kliinikus, kus ravijuht seda infot kaasajastab vastavalt uuematele ravijuhistele.
Vestluspõhised digilahendused suurendavad tervishoiuteenuse läbipaistvust. Patsient saab veenduda, et kirjeldas oma muret õigesti ja saab vestluse juurde tagasi pöörduda, et arsti soovitusi üle lugeda.
Silmast-silma kohtumisel võib vahel tekkida n-ö valge kitli hirm või tiksuva kella pinge, pead justkui ühe hingetõmbega kõik südamelt ära rääkima, muidu on aeg otsas ja koos sellega ainus võimalus end arusaadavaks teha.
Digilahenduse puhul ei sõltu pikaajalisem abi sellest, kas kõik oluline ikka jäi visiidilt meelde ja pandi kirja, või mitte. Kõik on kirjas. See on sageli eriti tarvilik krooniliste haiguste või tüüpkaebuste puhul. Ühtlasi on patsiendil aega, et endas selgusele jõuda, otsida vajadusel välja kasutatavad ravimid jne.
Kuigi meie esimene instinkt võib olla soov saada kätte arst videokõne kaudu, ei pruugi see tegelikult olla kõige vajalikum. Seetõttu pakutakse videokõne sageli vestluse hilisemas faasis, et arstil oleks enne nõu andmist juba pilt tervikuna ees.
"Arsti tegelik otsus tuleb alles siis, kui patsient on tema vastuvõtult ammu lahkunud."
Harjumuspärane on, et arsti kabinetti minnes tegeleme kõigepealt sümptomite väljaselgitamisega, seejärel suunatakse meid analüüsidele. Arsti tegelik otsus tuleb alles siis, kui patsient on tema vastuvõtult ammu lahkunud. Edasine infovahetus on keerulisem, näiteks tuleb helistada arsti kõnetunni ajal, mis on piiratud ja sageli ülekoormatud.
Digilahendustega liigub asi sinnapoole, et suhtleme arstiga just siis, kui tal on otsustusinfot oluliselt rohkem ja meil on võimalik temaga ravi üle arutleda. Sealt tulebki väärtus. Ehkki digisuhtluses on asünkroonsust rohkem kui kontaktvisiidil, ei jää midagi olulist ütlemata üksnes seetõttu, et visiidiaeg on otsas või osapooled ei saa teineteist kätte. Hästi disainitud digikanal võimaldab efektiivsemalt juhtida ka arstide tööd: üks arst saab turvalise digilahenduse kaudu korraga lahendada mitme patsiendi probleemi.
Kahtlemata on iga digilahenduse aluseks andmekaitse ja turvalisus. Kuid kui väga me tavapärases patsiendi-arsti suhtluses sellele rõhku paneme?
Kui haiglavõrgus tegutsev raviarst ütles mulle, ametilt andmekaitsespetsialistile, et saadab mu analüüsitulemused ja nende selgitused meilile, siis mu esimene mõte oli: "Kui nõme!". Krüpteerimata meil minu terviseandmetega on samahästi kui kõigile kättesaadav. Aga ma olin nõus, sest tahtsin abi saada ja mul oli seda infot vaja, teadsin, et sellele arstile on muidu võimatu ligi pääseda.
Ühtpidi tundsin ebamugavust, aga teistpidi läksin sellega kaasa, sest mul polnud teist valikut. Digikliinik, kus nii patsient kui ka arst on tuvastatud ning andmevahetus on krüpteeritud ja "pealtkuulamatu", loob meile uued valikud.
Eestlastena oleme ühtpidi hästi uuenduslikud ja usume e-lahendustesse, teisest küljest laseme väga visalt lahti harjumuspärasest. Sageli on tunne, et pole nagu meditsiiniteenust saanudki, kui pole jalga arsti ukse vahelt sisse saanud.
On aeg need tunded ümber hinnata. Ümber hinnata mitte üksnes omikroni tüve tõttu, vaid ka pikemas plaanis saadava kasu pärast. Parem diagnostika on võrdelises seoses parema raviga, parem ravi omakorda tähendab paremat elu. | Kadi Rokk: digilahenduse kaudu pääseb arsti juurde just siis, kui on tarvis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Omikroni tüve pealetung on teinud arstide töö veelgi ajamahukamaks ja pingelisemaks, kuigi ülekoormuse all on Eesti meditsiinisüsteem töötanud juba väga pikalt. Eesti perearstide selts on korduvalt rääkinud vajadusest võtta kasutusele ka digitaalseid abivahendeid, mis võtaksid vähemaks lõputuna näivat administreerimistööd ja samade küsimuste esitamist. On hea meel näha, et sellel teemal hakkab jää liikuma.
Valdavalt on patsiendi ja arsti suhtlus käinud silmast-silma visiitide, telefonikõnede ja vahel ka meilivahetuse teel. Kaugsuhtlust tuli hooga juurde koroonaviiruse tõttu: hakkasime rohkem konsulteerima telefonitsi ja videosilla kaudu, proovisime erinevaid lahendusi.
Selgemalt on kohale jõudnud teadmine, et digisuhtlus võib aega kokku hoida. Alates sellest, et me ei pea ootama järjekorras või otsima parkimiskohta, kuni selleni, et me ei pane oma tervist ohtu, kui peaksime kohtuma teiste patsientidega.
Toimival digilahendusel on ka võime vähendada ebavõrdsust tervishoiuteenusele ligipääsul - pole tähtis, kas elame linnas või maal. Toimiva digilahenduse kaudu pääseb arsti juurde just siis, kui on tarvis, mistõttu probleemiga saab hakata tegelema varem ja efektiivsemalt.
Kuidas võiks üks toimiv digilahendus välja näha ja kuidas võiksid nii patsient kui ka arstid sellest võita?
Hea digilahendus ei kopeeri üks-ühele tavapärast kontaktvisiiti, vaid kasutab erinevaid tehnoloogilisi võimalusi, et pakkuda kvaliteetsemat ravi. Seejuures kvaliteetsemat ravi nii diagnostiliselt kui ka patsiendile ravijuhiste andmise poolest.
Perearstid on väga hästi esile toonud selle, kui sageli on nad silmitsi korduvate, standardsete päringutega, praegu konkreetselt PCR-testimisele saatmise vajaduse hindamisega. Tõepoolest on lahenduse oluline osa automatiseeritud juturobotid, mis toimivad kirjalikus vestluses väga hästi.
Kui patsient pöördub digirakenduse kaudu arsti poole, tasub kõigepealt efektiivselt kaardistada, milles seisneb inimese mure. Olenevalt vestluse käigust valib juturobot ravijuhendist lähtuvaid küsimusi ja teeb vastuste põhjal arstile kokkuvõtte (mida lugedes peaks arstil olema võimalus ka küsimuste-vastuste juurde kontrolliks tagasi minna). Alles siis, kui asjaolud on selgeks tehtud, on arstil mõistlik vestlusega liituda kas kirjalikult või video vahendusel.
Juturoboti kasutamine vähendab inimliku eksimuse faktorit. Kui arstil on pidevalt sarnased pöördumised, peab ta üha uuesti kordama samu ravijuhiseid. Võime kujutleda, et kui olla päev otsa n-ö sama plaati mänginud, siis võib saabuda hetk, mil unustad mõne detaili mainimata ilma, et seda tajuksid. See on inimlik.
Hästi disainitud digilahenduses seevastu on korduvatele küsimustele ladus vastata, sest tüüpravijuhistest tekib virtuaalne varasalv, mida sisemise otsingumootori abil kasutada. Selline varasalv töötab kõige paremini kliinikus, kus ravijuht seda infot kaasajastab vastavalt uuematele ravijuhistele.
Vestluspõhised digilahendused suurendavad tervishoiuteenuse läbipaistvust. Patsient saab veenduda, et kirjeldas oma muret õigesti ja saab vestluse juurde tagasi pöörduda, et arsti soovitusi üle lugeda.
Silmast-silma kohtumisel võib vahel tekkida n-ö valge kitli hirm või tiksuva kella pinge, pead justkui ühe hingetõmbega kõik südamelt ära rääkima, muidu on aeg otsas ja koos sellega ainus võimalus end arusaadavaks teha.
Digilahenduse puhul ei sõltu pikaajalisem abi sellest, kas kõik oluline ikka jäi visiidilt meelde ja pandi kirja, või mitte. Kõik on kirjas. See on sageli eriti tarvilik krooniliste haiguste või tüüpkaebuste puhul. Ühtlasi on patsiendil aega, et endas selgusele jõuda, otsida vajadusel välja kasutatavad ravimid jne.
Kuigi meie esimene instinkt võib olla soov saada kätte arst videokõne kaudu, ei pruugi see tegelikult olla kõige vajalikum. Seetõttu pakutakse videokõne sageli vestluse hilisemas faasis, et arstil oleks enne nõu andmist juba pilt tervikuna ees.
"Arsti tegelik otsus tuleb alles siis, kui patsient on tema vastuvõtult ammu lahkunud."
Harjumuspärane on, et arsti kabinetti minnes tegeleme kõigepealt sümptomite väljaselgitamisega, seejärel suunatakse meid analüüsidele. Arsti tegelik otsus tuleb alles siis, kui patsient on tema vastuvõtult ammu lahkunud. Edasine infovahetus on keerulisem, näiteks tuleb helistada arsti kõnetunni ajal, mis on piiratud ja sageli ülekoormatud.
Digilahendustega liigub asi sinnapoole, et suhtleme arstiga just siis, kui tal on otsustusinfot oluliselt rohkem ja meil on võimalik temaga ravi üle arutleda. Sealt tulebki väärtus. Ehkki digisuhtluses on asünkroonsust rohkem kui kontaktvisiidil, ei jää midagi olulist ütlemata üksnes seetõttu, et visiidiaeg on otsas või osapooled ei saa teineteist kätte. Hästi disainitud digikanal võimaldab efektiivsemalt juhtida ka arstide tööd: üks arst saab turvalise digilahenduse kaudu korraga lahendada mitme patsiendi probleemi.
Kahtlemata on iga digilahenduse aluseks andmekaitse ja turvalisus. Kuid kui väga me tavapärases patsiendi-arsti suhtluses sellele rõhku paneme?
Kui haiglavõrgus tegutsev raviarst ütles mulle, ametilt andmekaitsespetsialistile, et saadab mu analüüsitulemused ja nende selgitused meilile, siis mu esimene mõte oli: "Kui nõme!". Krüpteerimata meil minu terviseandmetega on samahästi kui kõigile kättesaadav. Aga ma olin nõus, sest tahtsin abi saada ja mul oli seda infot vaja, teadsin, et sellele arstile on muidu võimatu ligi pääseda.
Ühtpidi tundsin ebamugavust, aga teistpidi läksin sellega kaasa, sest mul polnud teist valikut. Digikliinik, kus nii patsient kui ka arst on tuvastatud ning andmevahetus on krüpteeritud ja "pealtkuulamatu", loob meile uued valikud.
Eestlastena oleme ühtpidi hästi uuenduslikud ja usume e-lahendustesse, teisest küljest laseme väga visalt lahti harjumuspärasest. Sageli on tunne, et pole nagu meditsiiniteenust saanudki, kui pole jalga arsti ukse vahelt sisse saanud.
On aeg need tunded ümber hinnata. Ümber hinnata mitte üksnes omikroni tüve tõttu, vaid ka pikemas plaanis saadava kasu pärast. Parem diagnostika on võrdelises seoses parema raviga, parem ravi omakorda tähendab paremat elu.
### Response:
Kadi Rokk: digilahenduse kaudu pääseb arsti juurde just siis, kui on tarvis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtu staar oli Tiim LeBronis mänginud Stephen Curry, kes viskas meeskonna eest 50 punkti, neist 16 kaugviset. Sellega purustas ta 2016. aastal Paul George'i poolt püstitatud endise Tähtede mängu rekordi, kui George tabas üheksa kaugviset. Curry pälvis ka ka kõige väärtuslikuma mängija auhinna ehk MVP tiitli.
Tiim Duranti parim oli Philadelphia 76ersi mängija Joel Embiid, kes viskas 16 punkti ja võttis kümme lauapalli. Devin Booker Phoenix Sunsist lisas 20 punkti.
Giannis Antetokounmpo viskas Tiim LeBroni kasuks 30 punkti ja võttis 12 lauapalli. James ise viskas oma 18. Tähtede mängus 24 punkti. LeBroni meeskonnas mänginud Chris Paul tegi kaasa vaid kaks minutit, vaeveldes pöidlaluu murru käes, mis jätab ta kuueks kuni kaheksaks nädalaks kohtumistest kõrvale.
Vigastatud Durant ise Tähetede mängus ei osalenud, kuna pühapäeval suri tema vanaema.
LeBron Jamesi meeskond: James, Antetokounmpo, Curry, Paul, DeMar DeRozan, Nikola Jokic, Jarrett Allen, Jimmy Butler, Luka Doncic, Darius Garland, James Harden, Donovan Mitchell, Fred VanVleet.
Kevin Duranti meeskond: Embiid, Booker, Ja Morant, Jayson Tatum, Andrew Wiggins, Trae Young, LaMelo Ball, Rudy Gobert, Zach LaVine, Khris Middleton, Dejoutne Murray, Karl-Anthony Towns, Draymond Green. | Curry tabas 16 kaugviset ja vedas LeBron Jamesi tiimi võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtu staar oli Tiim LeBronis mänginud Stephen Curry, kes viskas meeskonna eest 50 punkti, neist 16 kaugviset. Sellega purustas ta 2016. aastal Paul George'i poolt püstitatud endise Tähtede mängu rekordi, kui George tabas üheksa kaugviset. Curry pälvis ka ka kõige väärtuslikuma mängija auhinna ehk MVP tiitli.
Tiim Duranti parim oli Philadelphia 76ersi mängija Joel Embiid, kes viskas 16 punkti ja võttis kümme lauapalli. Devin Booker Phoenix Sunsist lisas 20 punkti.
Giannis Antetokounmpo viskas Tiim LeBroni kasuks 30 punkti ja võttis 12 lauapalli. James ise viskas oma 18. Tähtede mängus 24 punkti. LeBroni meeskonnas mänginud Chris Paul tegi kaasa vaid kaks minutit, vaeveldes pöidlaluu murru käes, mis jätab ta kuueks kuni kaheksaks nädalaks kohtumistest kõrvale.
Vigastatud Durant ise Tähetede mängus ei osalenud, kuna pühapäeval suri tema vanaema.
LeBron Jamesi meeskond: James, Antetokounmpo, Curry, Paul, DeMar DeRozan, Nikola Jokic, Jarrett Allen, Jimmy Butler, Luka Doncic, Darius Garland, James Harden, Donovan Mitchell, Fred VanVleet.
Kevin Duranti meeskond: Embiid, Booker, Ja Morant, Jayson Tatum, Andrew Wiggins, Trae Young, LaMelo Ball, Rudy Gobert, Zach LaVine, Khris Middleton, Dejoutne Murray, Karl-Anthony Towns, Draymond Green.
### Response:
Curry tabas 16 kaugviset ja vedas LeBron Jamesi tiimi võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Balti Tantsu Platvormi ülevaatefestival tutvustab Balti riikide sõltumatul nüüdistantsu väljal tegutsevate tantsukunstnike tähelepanuväärsemaid lavastusi. Esmakordselt pilootprojektina 2019. aastal Vilniuses toimunud ülevaatefestival toimub nüüdseks teist korda.
Eelmisel nädalal kuulutati välja rahvusvahelise žürii poolt Platvormile valitud osalejad. Avaliku kutsungi teel laekus 104 taotlust, neist 36 Eestist. Kaheosaline valikuprotsess toimus kõigepealt lokaalselt igas Balti riigis eraldi ning seejärel jaanuaris ühise lõppvooruna. Eelvaliku žürii oli igas riigis erinev, kuid kõikjal oli selle koosseisus üks rahvusvaheline ja kaks kohalikku eksperti. Žürii sai valida Balti Tantsu Platvormile igast Balti riigist kolm lavastust, viis pitching -esitlust ja ühe töötoa.
Eesti lavastustest valiti seekordsele Balti Tantsu Platvormile Mart Kango "Enneminevik" ja Jette Loona Hermanise ning Johan Rosenbergi "Eden Detail" (mõlemad koostöös Kanuti Gildi SAALiga) ning loomekoosluse Olmeulmad teos "Olmeulmad: Sanctum textum*" (*"Pühakude").
Lisaks etendusprogrammile tutvustavad igast Balti riigist valitud loomingulised kooslused ennast pitching - ehk esitlusprogrammis festivali väliskülalistele. Eestist osalevad pitchingul Sveta Grigorjeva, Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste, Zuga Ühendatud Tantsijad, The Biofilm Sisters kollektiiv ning Maria Metsalu. Töötube viivad läbi Külli Roosna ja Kenneth Flak ning Üüve-Lydia Toompere.
Rahvusvahelisse žüriisse kuulunud Helsingi Moving in November festivali kuraator Kerstin Schroth tõi Eestist kandideerinud tööde tugevusena esile mitmekülgsuse, katsetuslikud vormimängud ja esteetika. "Eesti tantsukunstnike laiahaardelisus ja formaatide avar valik oli üllatav. Iseäranis tõstaksin esile kollektiivset töö- ja mõtteviisi, uudset lähenemist tööstruktuuridele, teemade avamisele, esteetikale ja ajakäsitlusele," sõnas ta.
Balti Tantsu Platvorm on ellu toodud kolme Balti riigi ühistööna. Korraldajad on Sõltumatu Tantsu Lava Eestist, Tantsuinfo keskus Lätist ja Leedu Tantsuinfo keskus.
Koostöö eesmärk on tutvustada Balti riikide sõltumatul nüüdistantsu väljal tegutsevaid loojaid, nende teoseid ja valdkonnas tegevaid organisatsioone välisriikide ekspertidele, teatritele, tantsumajadele ja produtsentidele, aga ka kohalikule publikule.
Balti Tantsu Platvormi programm kuulutatakse välja märtsis. | Tallinnas toimub Baltimaade nüüdistantsu tutvustav festival Balti Tantsu Platvorm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Balti Tantsu Platvormi ülevaatefestival tutvustab Balti riikide sõltumatul nüüdistantsu väljal tegutsevate tantsukunstnike tähelepanuväärsemaid lavastusi. Esmakordselt pilootprojektina 2019. aastal Vilniuses toimunud ülevaatefestival toimub nüüdseks teist korda.
Eelmisel nädalal kuulutati välja rahvusvahelise žürii poolt Platvormile valitud osalejad. Avaliku kutsungi teel laekus 104 taotlust, neist 36 Eestist. Kaheosaline valikuprotsess toimus kõigepealt lokaalselt igas Balti riigis eraldi ning seejärel jaanuaris ühise lõppvooruna. Eelvaliku žürii oli igas riigis erinev, kuid kõikjal oli selle koosseisus üks rahvusvaheline ja kaks kohalikku eksperti. Žürii sai valida Balti Tantsu Platvormile igast Balti riigist kolm lavastust, viis pitching -esitlust ja ühe töötoa.
Eesti lavastustest valiti seekordsele Balti Tantsu Platvormile Mart Kango "Enneminevik" ja Jette Loona Hermanise ning Johan Rosenbergi "Eden Detail" (mõlemad koostöös Kanuti Gildi SAALiga) ning loomekoosluse Olmeulmad teos "Olmeulmad: Sanctum textum*" (*"Pühakude").
Lisaks etendusprogrammile tutvustavad igast Balti riigist valitud loomingulised kooslused ennast pitching - ehk esitlusprogrammis festivali väliskülalistele. Eestist osalevad pitchingul Sveta Grigorjeva, Üüve-Lydia Toompere ja Siim Tõniste, Zuga Ühendatud Tantsijad, The Biofilm Sisters kollektiiv ning Maria Metsalu. Töötube viivad läbi Külli Roosna ja Kenneth Flak ning Üüve-Lydia Toompere.
Rahvusvahelisse žüriisse kuulunud Helsingi Moving in November festivali kuraator Kerstin Schroth tõi Eestist kandideerinud tööde tugevusena esile mitmekülgsuse, katsetuslikud vormimängud ja esteetika. "Eesti tantsukunstnike laiahaardelisus ja formaatide avar valik oli üllatav. Iseäranis tõstaksin esile kollektiivset töö- ja mõtteviisi, uudset lähenemist tööstruktuuridele, teemade avamisele, esteetikale ja ajakäsitlusele," sõnas ta.
Balti Tantsu Platvorm on ellu toodud kolme Balti riigi ühistööna. Korraldajad on Sõltumatu Tantsu Lava Eestist, Tantsuinfo keskus Lätist ja Leedu Tantsuinfo keskus.
Koostöö eesmärk on tutvustada Balti riikide sõltumatul nüüdistantsu väljal tegutsevaid loojaid, nende teoseid ja valdkonnas tegevaid organisatsioone välisriikide ekspertidele, teatritele, tantsumajadele ja produtsentidele, aga ka kohalikule publikule.
Balti Tantsu Platvormi programm kuulutatakse välja märtsis.
### Response:
Tallinnas toimub Baltimaade nüüdistantsu tutvustav festival Balti Tantsu Platvorm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressisekretär Jen Psaki sõnul toimuks kohtumine pärast USA ja Venemaa välisministrite kohtumist neljapäeval, 24. veebruaril.
CNN-i hinnangul tundus aga Psaki pidavat kohtumise toimumise väljavaateid kesiseks, arvestades, et USA ametnikud peavad ülimalt tõenäoliseks Ukraina ründamist lähiajal.
"Me oleme alati valmis diplomaatiaks. Samuti oleme valmis rakendama kiireid ja raskeid tagajärgi, kui Venemaa peaks valima sõja. Praegu paistab Venemaa jätkavat ettevalmistusi täiemahuliseks rünnakuks Ukrainale," ütles Psaki pühapäeva õhtul tehtud avalduses.
Ka teised USA ametnikud selgitasid, et ühtegi kindlat plaani presidentide kohtumise aja, formaadi ja asukoha kohta pole olemas.
Kõnelused pakkus välja Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes helistas pühapäeval nii Bidenile kui ka Putinile, teatas Élysée palee. Avalduses märgiti, et mõlema suurriigi liidrid on valmis jätkama kõnelusi Normandia formaadis.
Macroni büroo teatel toimub lähipäevil intensiivne diplomaatiline tegevus ja hulk konsultatsioone.
Putin ütles pärast Macroniga peetud telefonikõnet, et Ukraina kriisi lahendamiseks tehtavaid diplomaatilisi pingutusi tuleb tõhustada, milles nähakse signaali, et Moskva võib olla valmis taganema ähvardavast sõjaohust.
Kremli avalduses seisis, et Putin ja Macron arutasid NATO riikide relvade ja laskemoona saatmist Ukrainasse. Kremli teatel sunnib see Kiievit kasutama sõjalist lahendust Ida-Ukraina separatistide vastu.
Macronist on saanud vahendaja
Macronist on kujunenud kriisi arenedes omamoodi diplomaatiline vahendaja. Ta kohtus veebruari algul Putiniga Moskvas ning rääkis Vene presidendiga pühapäeval kaks korda. Prantsuse ametnike sõnul näitavad Macroni diplomaatilised püüdlused soovi proovida iga olemasolevat võimalust konflikti vältimiseks.
Venemaa sõjandusanalüütik Pavel Felgenhauer ütles Al Jazeerale, et Vene väed on rünnakuks valmis, kuid ta pole kindel, kas poliitiline kliima on selleks soodne.
"Macron üritab midagi teha, kuid probleem on selles, et ta ei saa tegelikult Venemaad survestada. Ning ta ei saa survestada ka Ameerika Ühendriike. Seega tema vahendamine pole kuigi oskuslik," ütles Felgenhauer.
USA ametnikud on pidevalt rõhutanud, et Biden on valmis Putiniga suhtlema, hoolimata sellest, et ette on valmistanud majandussanktsioonid Venemaale Ukraina rünnaku puhuks.
"President Biden on valmis president Putiniga suhtlema igal ajal ja igas formaadis, kui see aitab sõda ära hoida," ütles USA välisminister Antony Blinken pühapäeval CNN-is.
Kaasata tuleks ka Zelenski
USA endine suursaadik Venemaal Michael McFaul kahtles, kas presidentide kohtumine päriselt toimub. Tema hinnangul tuleks sel juhul kohale kutsuda ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Biden ja Putin kohtusid näost näkku juunis Genfis ning vestlesid telefonis viimati üle nädala tagasi, 12. veebruaril.
USA ametnike sõnul on Putini plaanide dešifreerimine keeruline. Nende hinnangul varjab president oma plaane ka kõige kõrgemate nõunike eest.
Pühapäeval ütles Valge Maja ametnik, et Blinken ja tema Vene ametivend Sergei Lavrov arutavad Bideni ja Putini võimalikku tippkohtumist, kui nad sel nädalal kohtuvad.
"Blinken ja Lavrov jätkavad arutelusid, kuid ainul siis, kui sissetung ei ole selleks ajaks alanud – sel juhul jääb kõik ära," ütles ametnik.
Ukraina piirile lisandub vägesid
USA ettevõtte Maxari teatel näitavad värsked satelliidipildid, et Ukraina piiri lähedale on toodud veelgi juurde Vene sõjatehnikat ja sõdureid, mis näitavad kasvavat sõjalist valmisolekut.
Bideni administratsiooni hinnangul on Venemaa paigutanud Ukraina ümbrusesse kuni 190 000 sõjaväelast, nende seas on ka separatistid Donetski ja Luganski piirkonnas. | Biden nõustus Putiniga kohtuma, kuni Ukrainat ei rünnata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressisekretär Jen Psaki sõnul toimuks kohtumine pärast USA ja Venemaa välisministrite kohtumist neljapäeval, 24. veebruaril.
CNN-i hinnangul tundus aga Psaki pidavat kohtumise toimumise väljavaateid kesiseks, arvestades, et USA ametnikud peavad ülimalt tõenäoliseks Ukraina ründamist lähiajal.
"Me oleme alati valmis diplomaatiaks. Samuti oleme valmis rakendama kiireid ja raskeid tagajärgi, kui Venemaa peaks valima sõja. Praegu paistab Venemaa jätkavat ettevalmistusi täiemahuliseks rünnakuks Ukrainale," ütles Psaki pühapäeva õhtul tehtud avalduses.
Ka teised USA ametnikud selgitasid, et ühtegi kindlat plaani presidentide kohtumise aja, formaadi ja asukoha kohta pole olemas.
Kõnelused pakkus välja Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes helistas pühapäeval nii Bidenile kui ka Putinile, teatas Élysée palee. Avalduses märgiti, et mõlema suurriigi liidrid on valmis jätkama kõnelusi Normandia formaadis.
Macroni büroo teatel toimub lähipäevil intensiivne diplomaatiline tegevus ja hulk konsultatsioone.
Putin ütles pärast Macroniga peetud telefonikõnet, et Ukraina kriisi lahendamiseks tehtavaid diplomaatilisi pingutusi tuleb tõhustada, milles nähakse signaali, et Moskva võib olla valmis taganema ähvardavast sõjaohust.
Kremli avalduses seisis, et Putin ja Macron arutasid NATO riikide relvade ja laskemoona saatmist Ukrainasse. Kremli teatel sunnib see Kiievit kasutama sõjalist lahendust Ida-Ukraina separatistide vastu.
Macronist on saanud vahendaja
Macronist on kujunenud kriisi arenedes omamoodi diplomaatiline vahendaja. Ta kohtus veebruari algul Putiniga Moskvas ning rääkis Vene presidendiga pühapäeval kaks korda. Prantsuse ametnike sõnul näitavad Macroni diplomaatilised püüdlused soovi proovida iga olemasolevat võimalust konflikti vältimiseks.
Venemaa sõjandusanalüütik Pavel Felgenhauer ütles Al Jazeerale, et Vene väed on rünnakuks valmis, kuid ta pole kindel, kas poliitiline kliima on selleks soodne.
"Macron üritab midagi teha, kuid probleem on selles, et ta ei saa tegelikult Venemaad survestada. Ning ta ei saa survestada ka Ameerika Ühendriike. Seega tema vahendamine pole kuigi oskuslik," ütles Felgenhauer.
USA ametnikud on pidevalt rõhutanud, et Biden on valmis Putiniga suhtlema, hoolimata sellest, et ette on valmistanud majandussanktsioonid Venemaale Ukraina rünnaku puhuks.
"President Biden on valmis president Putiniga suhtlema igal ajal ja igas formaadis, kui see aitab sõda ära hoida," ütles USA välisminister Antony Blinken pühapäeval CNN-is.
Kaasata tuleks ka Zelenski
USA endine suursaadik Venemaal Michael McFaul kahtles, kas presidentide kohtumine päriselt toimub. Tema hinnangul tuleks sel juhul kohale kutsuda ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Biden ja Putin kohtusid näost näkku juunis Genfis ning vestlesid telefonis viimati üle nädala tagasi, 12. veebruaril.
USA ametnike sõnul on Putini plaanide dešifreerimine keeruline. Nende hinnangul varjab president oma plaane ka kõige kõrgemate nõunike eest.
Pühapäeval ütles Valge Maja ametnik, et Blinken ja tema Vene ametivend Sergei Lavrov arutavad Bideni ja Putini võimalikku tippkohtumist, kui nad sel nädalal kohtuvad.
"Blinken ja Lavrov jätkavad arutelusid, kuid ainul siis, kui sissetung ei ole selleks ajaks alanud – sel juhul jääb kõik ära," ütles ametnik.
Ukraina piirile lisandub vägesid
USA ettevõtte Maxari teatel näitavad värsked satelliidipildid, et Ukraina piiri lähedale on toodud veelgi juurde Vene sõjatehnikat ja sõdureid, mis näitavad kasvavat sõjalist valmisolekut.
Bideni administratsiooni hinnangul on Venemaa paigutanud Ukraina ümbrusesse kuni 190 000 sõjaväelast, nende seas on ka separatistid Donetski ja Luganski piirkonnas.
### Response:
Biden nõustus Putiniga kohtuma, kuni Ukrainat ei rünnata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhiturniirile järgnevasse play - off 'i pääsevad neli parimat meeskonda. Võitjate väravad viskasid Ivan Emelianov, Nikolai Len, Daniil Voitko (1+2) ja Anton Kuznetsov (2+1). HC Vipersi väravavaht Mihhail Pegashov tõrjus mängu jooksul koguni 73 vastaste pealeviset. Nullimängu teinud Vladimir Mohov pidi sekkuma 22 korral.
Kohtla-Järve SK Viru Sputnik pidas nädalavahetusel Riias kaks kodumängu HK Kurbadsiga. Pühapäeva hommikul toimunud kordusmäng lõppes Läti klubi 6:1 (1;1, 4:0, 1:0) paremusega, laupäeval võitis HK Kurbads koguni 13:0.
Kordusmängus viskasid HK Kurbadsi väravad Matiss Birinš (1+1), Janis Purinš, Gustavs Alberts Moruzs (1+1), Martinš Vitolinš, Juris Berzinš ja Toms Hartmanis. Kolme söödupunktiga hiilgas Marcis Zembergs. SK Viru Sputniku tabamus kanti Arseni Magredze arvele. Mängu jooksul sooritas SK Viru Sputnik 17 ning HK Kurbads 51 pealeviset.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: Tartu Välk 494 - 29 punkti (17 mängu), HK Kurbads - 27 punkti (17 mängu), HC Everest 20 (15), HC Panter 19 (17), HC Vipers 14 (16), Narva PSK 7 (18), SK Viru Sputnik 5 (16). | Coolbet Hokiliigas teenisid võidu HC Everest ja HK Kurbads | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhiturniirile järgnevasse play - off 'i pääsevad neli parimat meeskonda. Võitjate väravad viskasid Ivan Emelianov, Nikolai Len, Daniil Voitko (1+2) ja Anton Kuznetsov (2+1). HC Vipersi väravavaht Mihhail Pegashov tõrjus mängu jooksul koguni 73 vastaste pealeviset. Nullimängu teinud Vladimir Mohov pidi sekkuma 22 korral.
Kohtla-Järve SK Viru Sputnik pidas nädalavahetusel Riias kaks kodumängu HK Kurbadsiga. Pühapäeva hommikul toimunud kordusmäng lõppes Läti klubi 6:1 (1;1, 4:0, 1:0) paremusega, laupäeval võitis HK Kurbads koguni 13:0.
Kordusmängus viskasid HK Kurbadsi väravad Matiss Birinš (1+1), Janis Purinš, Gustavs Alberts Moruzs (1+1), Martinš Vitolinš, Juris Berzinš ja Toms Hartmanis. Kolme söödupunktiga hiilgas Marcis Zembergs. SK Viru Sputniku tabamus kanti Arseni Magredze arvele. Mängu jooksul sooritas SK Viru Sputnik 17 ning HK Kurbads 51 pealeviset.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: Tartu Välk 494 - 29 punkti (17 mängu), HK Kurbads - 27 punkti (17 mängu), HC Everest 20 (15), HC Panter 19 (17), HC Vipers 14 (16), Narva PSK 7 (18), SK Viru Sputnik 5 (16).
### Response:
Coolbet Hokiliigas teenisid võidu HC Everest ja HK Kurbads |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austraalia lennujaamadesse saabusid nii esimesed turistid kui ka oma perega kohtumist oodanud inimesed. Esmaspäeval jõuab riiki üle 50 rahvusvahelise lennu.
"Käes on väga põnev päev, mida olen kaua oodanud, alates sellest päevast, mil sulgesin piirid," ütles peaminister Scott Morrison, kes viibib Tasmaania saarel, mis on tugevas sõltuvuses turismist.
Turism on üks Austraalia suuremaid valdkondi, kus töötab ligikaudu viis protsenti tööealisest elanikkonnast. Sektor on olnud halvatud pärast piiride sulgemist 2020. aasta märtsis ja nüüd loodetakse turismi kiiret taastumist.
Austraalia hakkas oma ülikarme reisipiiranguid leevendama eelmise aasta lõpus, kui vaktsineerituse tase riigis jõudis piisavalt kõrgele. Oskustööjõud, välisüliõpilased ja seljakotirändurid said Austraaliasse lennata alates novembrist.
Riiki pääsevad nii koroonaviiruse vastu vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata reisijad. Viimased peavad jääma omal kulul 14 päevaks hotelli karantiini. Vaktsineeritud reisijad isoleeruma ei pea. Ainsana ei võta välisreisijaid vastu Lääne-Austraalia osariik, kus on suurenenud viirusega nakatumine ning mis jääb välismaailmale suletuks 3. märtsini.
Sydney lennujaamas tervitasid saabujaid maandumisraja äärde paigutatud silt "Tere tulemast tagasi, maailm!" ning kängurukostüümides inimesed.
Turismiminister Dan Tehan ütles telejaamale ABC, et Sydney lennujaamas käib pidu. "Muusika mängib, inimesed naeratavad ja kindlasti hakkavad nad kohe tantsima," ütles minister, kes jagas saabujatele Vegemite'i ja koaalamänguasju.
Koroonaviiruse omikorni tüve puhang paistab olevat Austraalias taandumas, sest viiruse tõttu haiglas viibivate inimeste arv on stabiilselt vähenenud viimase kolme nädala jooksul. Esmaspäeval tuvastati veidi üle 17 000 uue nakatunu ja suri 17 nakatunut. | Austraallased rõõmustavad piiride avanemise üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austraalia lennujaamadesse saabusid nii esimesed turistid kui ka oma perega kohtumist oodanud inimesed. Esmaspäeval jõuab riiki üle 50 rahvusvahelise lennu.
"Käes on väga põnev päev, mida olen kaua oodanud, alates sellest päevast, mil sulgesin piirid," ütles peaminister Scott Morrison, kes viibib Tasmaania saarel, mis on tugevas sõltuvuses turismist.
Turism on üks Austraalia suuremaid valdkondi, kus töötab ligikaudu viis protsenti tööealisest elanikkonnast. Sektor on olnud halvatud pärast piiride sulgemist 2020. aasta märtsis ja nüüd loodetakse turismi kiiret taastumist.
Austraalia hakkas oma ülikarme reisipiiranguid leevendama eelmise aasta lõpus, kui vaktsineerituse tase riigis jõudis piisavalt kõrgele. Oskustööjõud, välisüliõpilased ja seljakotirändurid said Austraaliasse lennata alates novembrist.
Riiki pääsevad nii koroonaviiruse vastu vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata reisijad. Viimased peavad jääma omal kulul 14 päevaks hotelli karantiini. Vaktsineeritud reisijad isoleeruma ei pea. Ainsana ei võta välisreisijaid vastu Lääne-Austraalia osariik, kus on suurenenud viirusega nakatumine ning mis jääb välismaailmale suletuks 3. märtsini.
Sydney lennujaamas tervitasid saabujaid maandumisraja äärde paigutatud silt "Tere tulemast tagasi, maailm!" ning kängurukostüümides inimesed.
Turismiminister Dan Tehan ütles telejaamale ABC, et Sydney lennujaamas käib pidu. "Muusika mängib, inimesed naeratavad ja kindlasti hakkavad nad kohe tantsima," ütles minister, kes jagas saabujatele Vegemite'i ja koaalamänguasju.
Koroonaviiruse omikorni tüve puhang paistab olevat Austraalias taandumas, sest viiruse tõttu haiglas viibivate inimeste arv on stabiilselt vähenenud viimase kolme nädala jooksul. Esmaspäeval tuvastati veidi üle 17 000 uue nakatunu ja suri 17 nakatunut.
### Response:
Austraallased rõõmustavad piiride avanemise üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuivõrd rakenduskõrgkoolid on ülikoolidega analoogses olukorras, avaldab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) käesolevaga ühemõtteliselt toetust seisukohale, et kõrgharidusse on tarvis kiiresti ja olulises mahus täiendavat ressurssi," öeldakse RKRN-i esmaspäeval tehtud avalikus pöördumises valitsusele.
Rakenduskõrgkoolide rektorid märgivad, et ettepanek anda kõrgharidusele järgmise nelja aasta jooksul 15 protsenti lisaraha aastas tähendab haridus- ja teadusministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele tegevustoetuse kasvu 17 miljonit eurot, millele tuleks lisada vahendid sihtotstarbeliselt teadus-arendustegevuse toetamiseks. "Nimetatud meetmed võimaldavad meil täita õppe, teaduse ja ühiskonna teenimise ülesandeid tänasel tasemel ilma õppevõimalusi kärpimata," rõhutavad rektorid.
Pöördumises tõdetakse ka, et rakenduskõrgkoolid ei ole osa saanud riikliku teaduse rahastamise eduloost ning rakendusuuringute tegemine toimub reeglina põhimõttel "tellija maksab". "Seetõttu on rakenduskõrgkoolide rahastamine hetkel ülikoolidest veelgi halvemas seisus. Probleemi süsteemsusele viitavad mitmete rakenduskõrgkoolide institutsionaalsete akrediteerimiste käigus ilmnenud samalaadsed puudused seoses teadus-arendustegevusega," ütlevad rektorid.
"Eelnimetatud toimemudeliga oleme jõudnud läbimatu klaaslaeni olenemata sellest, millise ministeeriumi haldusalas kõrgkool tegutseb. Rahvusvaheliste institutsionaalse akrediteerimise komisjonide ettepanekud on soovitanud rakenduskõrgkoolidele asjakohase teadus- ja arendustegevuse rahastusmudeli väljatöötamist ning rakendusuuringute mahu kasvu sõltumata kõrgkooli omandivormist. Seejuures erakõrgharidus tuleks siin lugeda täieõiguslikuks kõrgharidussüsteemi osaks, mida on seni ebapiisavalt kasutatud avaliku hüve teenimisel vaatamata seadusandja võimalustele," märgitakse pöördumises.
Rakenduskõrgkoolide rektorid tõdevad, et pärast tasuta kõrgharidusele üleminekut on erinevad valitsused mõistliku ja üldist majanduskasvu arvestava riikliku kõrghariduse rahastamise kasvu külmutanud. Sellest tulenevalt on viimastel aastatel kõrghariduse rahastamise osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT) langenud 1,4 protsendilt 1,1 protsendi juurde.
"Eeskujuriikidele nagu näiteks Põhjamaad jääme alla 1,5-2 korda. Kõrghariduse kvaliteedi tuntavat arengut võimaldav hüpe eeldaks rahastamist 1,5 protsenti SKT-st. Päris kindlasti ei toeta laissez-faire poliitika Eesti haridusvaldkonna arengukava 2020-2035 eesmärkide täitmist ega meie riigi innovatsiooni- ja konkurentsivõimet. Nimetatud arengukava näeb niisamuti ette, et rahastamismudelid peavad toetama õppe kvaliteeti," kirjutavad rektorid.
Pöördumises märgitakse ka, et kõrgkoolidel on üha keerulisem motiveerida ja hoida tööl parimaid õppejõude, sest tasusüsteem ei suuda konkureerida ettevõtete ega ka avaliku sektoriga. "Samas peab just parimaid suutma motiveerida tulema ja jääma kõrgkoolidesse õpetajateks ja teadlasteks, sest milline tudeng sooviks õppida nõrgalt õppejõult? Akadeemiline personal on kõrgkooli peamine väärtus, kelle töötahet ja tulemuslikkust tuleb adekvaatsete palga- ning töötingimustega toetada koheselt. Akadeemilise koosseisu kvaliteet ning võimekas järelkasv on kõrgtasemel kõrghariduse tagamiseks hädavajalik," seisab pöördumises.
"Kuna haridus on ühiskonna jaoks strateegiliselt samas kaalukategoorias riikliku julgeolekuga, võiks ka rahastamisel kaaluda samalaadse põhimõtte rakendamist – siduda kõrgharidusse suunatavate vahendite määr SKT-ga. Kindlasti peaks see olema minimaalselt 1,5 protsenti, mis tagaks kõrgharidusele ka arenguvõimalused," lieavad rektorid.
Pöördumisega on ühinenud RKRN esimees, Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, Kaitseväe Akadeemia ülem-rektor Vahur Karus, Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor Mait Rungi. | Rakenduskõrgkoolide rektorid toetavad kõrgharidusele lisaraha andmise nõuet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuivõrd rakenduskõrgkoolid on ülikoolidega analoogses olukorras, avaldab Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) käesolevaga ühemõtteliselt toetust seisukohale, et kõrgharidusse on tarvis kiiresti ja olulises mahus täiendavat ressurssi," öeldakse RKRN-i esmaspäeval tehtud avalikus pöördumises valitsusele.
Rakenduskõrgkoolide rektorid märgivad, et ettepanek anda kõrgharidusele järgmise nelja aasta jooksul 15 protsenti lisaraha aastas tähendab haridus- ja teadusministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele tegevustoetuse kasvu 17 miljonit eurot, millele tuleks lisada vahendid sihtotstarbeliselt teadus-arendustegevuse toetamiseks. "Nimetatud meetmed võimaldavad meil täita õppe, teaduse ja ühiskonna teenimise ülesandeid tänasel tasemel ilma õppevõimalusi kärpimata," rõhutavad rektorid.
Pöördumises tõdetakse ka, et rakenduskõrgkoolid ei ole osa saanud riikliku teaduse rahastamise eduloost ning rakendusuuringute tegemine toimub reeglina põhimõttel "tellija maksab". "Seetõttu on rakenduskõrgkoolide rahastamine hetkel ülikoolidest veelgi halvemas seisus. Probleemi süsteemsusele viitavad mitmete rakenduskõrgkoolide institutsionaalsete akrediteerimiste käigus ilmnenud samalaadsed puudused seoses teadus-arendustegevusega," ütlevad rektorid.
"Eelnimetatud toimemudeliga oleme jõudnud läbimatu klaaslaeni olenemata sellest, millise ministeeriumi haldusalas kõrgkool tegutseb. Rahvusvaheliste institutsionaalse akrediteerimise komisjonide ettepanekud on soovitanud rakenduskõrgkoolidele asjakohase teadus- ja arendustegevuse rahastusmudeli väljatöötamist ning rakendusuuringute mahu kasvu sõltumata kõrgkooli omandivormist. Seejuures erakõrgharidus tuleks siin lugeda täieõiguslikuks kõrgharidussüsteemi osaks, mida on seni ebapiisavalt kasutatud avaliku hüve teenimisel vaatamata seadusandja võimalustele," märgitakse pöördumises.
Rakenduskõrgkoolide rektorid tõdevad, et pärast tasuta kõrgharidusele üleminekut on erinevad valitsused mõistliku ja üldist majanduskasvu arvestava riikliku kõrghariduse rahastamise kasvu külmutanud. Sellest tulenevalt on viimastel aastatel kõrghariduse rahastamise osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT) langenud 1,4 protsendilt 1,1 protsendi juurde.
"Eeskujuriikidele nagu näiteks Põhjamaad jääme alla 1,5-2 korda. Kõrghariduse kvaliteedi tuntavat arengut võimaldav hüpe eeldaks rahastamist 1,5 protsenti SKT-st. Päris kindlasti ei toeta laissez-faire poliitika Eesti haridusvaldkonna arengukava 2020-2035 eesmärkide täitmist ega meie riigi innovatsiooni- ja konkurentsivõimet. Nimetatud arengukava näeb niisamuti ette, et rahastamismudelid peavad toetama õppe kvaliteeti," kirjutavad rektorid.
Pöördumises märgitakse ka, et kõrgkoolidel on üha keerulisem motiveerida ja hoida tööl parimaid õppejõude, sest tasusüsteem ei suuda konkureerida ettevõtete ega ka avaliku sektoriga. "Samas peab just parimaid suutma motiveerida tulema ja jääma kõrgkoolidesse õpetajateks ja teadlasteks, sest milline tudeng sooviks õppida nõrgalt õppejõult? Akadeemiline personal on kõrgkooli peamine väärtus, kelle töötahet ja tulemuslikkust tuleb adekvaatsete palga- ning töötingimustega toetada koheselt. Akadeemilise koosseisu kvaliteet ning võimekas järelkasv on kõrgtasemel kõrghariduse tagamiseks hädavajalik," seisab pöördumises.
"Kuna haridus on ühiskonna jaoks strateegiliselt samas kaalukategoorias riikliku julgeolekuga, võiks ka rahastamisel kaaluda samalaadse põhimõtte rakendamist – siduda kõrgharidusse suunatavate vahendite määr SKT-ga. Kindlasti peaks see olema minimaalselt 1,5 protsenti, mis tagaks kõrgharidusele ka arenguvõimalused," lieavad rektorid.
Pöördumisega on ühinenud RKRN esimees, Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu, Kaitseväe Akadeemia ülem-rektor Vahur Karus, Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor Mait Rungi.
### Response:
Rakenduskõrgkoolide rektorid toetavad kõrgharidusele lisaraha andmise nõuet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu hoiatab, et Eestis ei saa ilma lindudele liiga tegemata kunagi rajada nii palju tuulikuid kui Taanis.
"Me oleme väga olulisel kohal Euroopa lindude rändeteel. Siit läheb neid läbi miljonites. Taanis on need numbrid kindlasti väiksemad kui siin," ütles Võhandu.
Linnud ei oska alati tuulikulabasid vältida ja kui oskavad, siis võivad meretuulepargid linnud tõrjuda madalikelt, kus nad puhkavad. See võib tähendada, et osal lindudel saab võhm mere kohal otsa või nad ei leia piisavalt toitu. Seetõttu teeb Võhandule muret näiteks Liivi lahe tuulepargi rajamine.
"Põhimõtteliselt on seal vaja uurida kolme aspekti. On vaja vaadata, kui palju ja kus seal linnud peatuvad? Kui palju sealt lindusid läbi rändab? Kuna Kihnu lähedal on palju laidusid, kus on suured linnukolooniad, siis mis osas kasutavad seal pesitsevad linnud tuulepargi ala toitumisalana? Kolme aspekti on vaja vaadata. Eesti Energia on praegu otsustanud kokku loendada vaid peatuvad veelinnud ja seda rände ja pesitsemise aspekti üldse mitte uurida," rääkis ornitoloog.
Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals ütles, et keskkonnamõjude hindamise programm on avalik ja uuringud peavad oleme nõuete järgi tehtud. Nurki lõigata ei saa.
"Eesti Energia on Liivi lahte arendanud juba 2010. aastate algusest. Me oleme ka koos ornitoloogidega teinud uuringuid, kuidas võimalik tuulepark võiks lindudele mõjuda. Samamoodi ka palju teisi asju," rääkis Vals.
Võhandu sõnul viitab Eesti Energia Kihnus aastal 2012 tehtud uuringutele, mille ala ei kattu tuulepargi alaga pea üldse. Ornitoloogide ühingult möödunud aasta sügiseks tellitud lähteülesannet, aga ei arvestata. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma rõhutab, et põhjalik mõjude hindamine on arendaja huvides.
"Seal on arendaja jaoks see risk, et kui lõpptulemusena need varasemad uuringud enam ei päde, mingid andmed on elus muutunud, siis keskkonnamõjude hindamine ei jõua õige lõppjärelduseni. See on asi, mis lõpptulemusena arendust hakkab mõjutama. Lõpptulemusena peavad ka riigiasutused andma keskkonnamõjude hindamisele heakskiidu," tõdes Aasma. | Ornitoloogid muretsevad, et kiirustamine tuulikute rajamisel ohustab linde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu hoiatab, et Eestis ei saa ilma lindudele liiga tegemata kunagi rajada nii palju tuulikuid kui Taanis.
"Me oleme väga olulisel kohal Euroopa lindude rändeteel. Siit läheb neid läbi miljonites. Taanis on need numbrid kindlasti väiksemad kui siin," ütles Võhandu.
Linnud ei oska alati tuulikulabasid vältida ja kui oskavad, siis võivad meretuulepargid linnud tõrjuda madalikelt, kus nad puhkavad. See võib tähendada, et osal lindudel saab võhm mere kohal otsa või nad ei leia piisavalt toitu. Seetõttu teeb Võhandule muret näiteks Liivi lahe tuulepargi rajamine.
"Põhimõtteliselt on seal vaja uurida kolme aspekti. On vaja vaadata, kui palju ja kus seal linnud peatuvad? Kui palju sealt lindusid läbi rändab? Kuna Kihnu lähedal on palju laidusid, kus on suured linnukolooniad, siis mis osas kasutavad seal pesitsevad linnud tuulepargi ala toitumisalana? Kolme aspekti on vaja vaadata. Eesti Energia on praegu otsustanud kokku loendada vaid peatuvad veelinnud ja seda rände ja pesitsemise aspekti üldse mitte uurida," rääkis ornitoloog.
Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals ütles, et keskkonnamõjude hindamise programm on avalik ja uuringud peavad oleme nõuete järgi tehtud. Nurki lõigata ei saa.
"Eesti Energia on Liivi lahte arendanud juba 2010. aastate algusest. Me oleme ka koos ornitoloogidega teinud uuringuid, kuidas võimalik tuulepark võiks lindudele mõjuda. Samamoodi ka palju teisi asju," rääkis Vals.
Võhandu sõnul viitab Eesti Energia Kihnus aastal 2012 tehtud uuringutele, mille ala ei kattu tuulepargi alaga pea üldse. Ornitoloogide ühingult möödunud aasta sügiseks tellitud lähteülesannet, aga ei arvestata. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma rõhutab, et põhjalik mõjude hindamine on arendaja huvides.
"Seal on arendaja jaoks see risk, et kui lõpptulemusena need varasemad uuringud enam ei päde, mingid andmed on elus muutunud, siis keskkonnamõjude hindamine ei jõua õige lõppjärelduseni. See on asi, mis lõpptulemusena arendust hakkab mõjutama. Lõpptulemusena peavad ka riigiasutused andma keskkonnamõjude hindamisele heakskiidu," tõdes Aasma.
### Response:
Ornitoloogid muretsevad, et kiirustamine tuulikute rajamisel ohustab linde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Morrison märkis, et tema valitsus ei ole saanud Hiinalt selle ohtliku ja hoolimatu intsidendi kohta selgitust.
Hiina armee mereväe alus valgustas möödunud neljapäeval laseriga Austraalia merepatrull-lennukit P-8A Poseidon, kui see lendas parajasti üle Austraalia põhjaosa, teatas Austraalia kaitseministeerium. Teates lisati, et sellega pandi inimeste elud ohtu. Kõnealune Hiina mereväe laev oli Austraalia majandusvetes.
Morrison võrdles intsidenti sellega, kui Austraalia fregatt suunaks laseri Hiina seirelennukile Taiwani väina kohal. "Kas te kujutate ette, milline oleks Pekingi reaktsioon?" küsis Morrison kohalikus raadios esinedes.
Hiina saatkond Canberras ei vastanud Reutersi kommentaaripalvele. Peking ei ole intsidenti avalikult kommenteerinud. | Austraalia nõuab Hiinalt laseriintsidendi uurimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Morrison märkis, et tema valitsus ei ole saanud Hiinalt selle ohtliku ja hoolimatu intsidendi kohta selgitust.
Hiina armee mereväe alus valgustas möödunud neljapäeval laseriga Austraalia merepatrull-lennukit P-8A Poseidon, kui see lendas parajasti üle Austraalia põhjaosa, teatas Austraalia kaitseministeerium. Teates lisati, et sellega pandi inimeste elud ohtu. Kõnealune Hiina mereväe laev oli Austraalia majandusvetes.
Morrison võrdles intsidenti sellega, kui Austraalia fregatt suunaks laseri Hiina seirelennukile Taiwani väina kohal. "Kas te kujutate ette, milline oleks Pekingi reaktsioon?" küsis Morrison kohalikus raadios esinedes.
Hiina saatkond Canberras ei vastanud Reutersi kommentaaripalvele. Peking ei ole intsidenti avalikult kommenteerinud.
### Response:
Austraalia nõuab Hiinalt laseriintsidendi uurimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes 2020. aastaga on juhtumite arv kahe võrra suurenenud, tunamullu hukkus õnnetusjuhtumites kaks inimest ja vigastada sai kaks inimest, teatas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).
Eelmise aasta raudteeõnnetustest kaks juhtusid Tartumaal, kolm Ida-Virumaal, kaks Harjumaal ja üks Lääne-Virumaal. Seitse õnnetust oli raudteeülekäigukohal või -ülesõidukohal.
"Raudtee õnnetusjuhtumite analüüs viitab, et tegeleda tuleb raudteeületuskohtade teemaga. Selleks on TTJA koos raudteesektoriga koostanud ettepaneku olemasolevate normide täiendamiseks, et raudteeinfrastruktuuril oleks eelistatud eritasandilised raudteeületuskohtade lahendused või foorisignalisatsiooniga seadmestatud raudteeületuskohad," ütles TTJA ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Kadi Zavadskis pressiteate vahendusel.
Võrreldes Eesti raudtee õnnetusjuhtumite statistikat teiste Euroopa Liidu riikidega, paistab silma, et perioodil 2018-2020 on Eesti raudteeületuskohtadel toimunud juhtumite osas olnud negatiivsel esikohal. 2018. aastal toimus ületuskohtadel kokku 19 juhtumit, samas on näitaja järgmistel aastatel vähenenud (2019 – üheksa juhtumit ja 2020 – viis juhtumit).
Euroopa-üleses statistikas pannakse riigis toimunud juhtumite koguarv seosesse rong-kilomeetrite arvuga raudteeinfrastruktuuril, mis tähendab seda, et arvestatakse kui palju rongid reaalselt raudteedel sõidavad. Eestis on kogu raudteevõrgustiku mõttes Euroopa üks kõige madalamaid rong-kilomeetrite kogusummasid. Suhteliselt kõrge juhtumite arv ja madal rong-kilomeetrite kogusumma konkreetsel perioodil on andnud tulemuseks statistilise näitaja, millega Eesti oli aastatel 2018-2020 EL-is viimasel kohal.
Õnnetuste suhtarv EL-i riikides miljoni rongkilomeetri kohta. Autor/allikas: YYJA / EL-i raudteede agentuur
"Lisaks toimunud juhtumitele tekitavad muret olukorrad, kus on oht õnnetusjuhtumiks, mille tagajärjel inimene võib saada raskelt vigastada või hukkuda. Raudtee-ettevõtted registreerivad ohtlikud olukorrad, kus liikleja on vahetult rongi eest möödunud või jäänud seisma rongile ohtlikult lähedal. 2021. aastal oli selliseid juhtumeid ligikaudu 60. Ohuolukordade analüüs on näidanud, et ohtlikud olukorrad toimuvad peamiselt jalakäijatega, kuid ka autojuhtide ning jalgratturite ja elektritõukeratturitega. Oluliseks ohuteguriks on ka kõrvaliste tegevustega tegelemine," ütles Zavadskis.
TTJA tuletab meelde, et raudtee ületamisel ja raudtee läheduses tuleb olla äärmiselt tähelepanelik.
Eriti tasub ettevaatlik olla ületuskohtades, kuhu ei ole paigaldatud foorisignalisatsiooni ja inimene peab veenduma, kas kummaltki suunalt on rongi lähenemas; piirkondades, kus on kõrvuti kaks rööbasteed, sest seal võivad rongid läheneda mõlemalt suunalt ja lühikeste ajavahedega;
raudteejaamades, sest rongid võivad ka peatumata jaamast läbi sõita. | Mullu juhtus raudteedel kaheksa õnnetust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes 2020. aastaga on juhtumite arv kahe võrra suurenenud, tunamullu hukkus õnnetusjuhtumites kaks inimest ja vigastada sai kaks inimest, teatas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA).
Eelmise aasta raudteeõnnetustest kaks juhtusid Tartumaal, kolm Ida-Virumaal, kaks Harjumaal ja üks Lääne-Virumaal. Seitse õnnetust oli raudteeülekäigukohal või -ülesõidukohal.
"Raudtee õnnetusjuhtumite analüüs viitab, et tegeleda tuleb raudteeületuskohtade teemaga. Selleks on TTJA koos raudteesektoriga koostanud ettepaneku olemasolevate normide täiendamiseks, et raudteeinfrastruktuuril oleks eelistatud eritasandilised raudteeületuskohtade lahendused või foorisignalisatsiooniga seadmestatud raudteeületuskohad," ütles TTJA ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Kadi Zavadskis pressiteate vahendusel.
Võrreldes Eesti raudtee õnnetusjuhtumite statistikat teiste Euroopa Liidu riikidega, paistab silma, et perioodil 2018-2020 on Eesti raudteeületuskohtadel toimunud juhtumite osas olnud negatiivsel esikohal. 2018. aastal toimus ületuskohtadel kokku 19 juhtumit, samas on näitaja järgmistel aastatel vähenenud (2019 – üheksa juhtumit ja 2020 – viis juhtumit).
Euroopa-üleses statistikas pannakse riigis toimunud juhtumite koguarv seosesse rong-kilomeetrite arvuga raudteeinfrastruktuuril, mis tähendab seda, et arvestatakse kui palju rongid reaalselt raudteedel sõidavad. Eestis on kogu raudteevõrgustiku mõttes Euroopa üks kõige madalamaid rong-kilomeetrite kogusummasid. Suhteliselt kõrge juhtumite arv ja madal rong-kilomeetrite kogusumma konkreetsel perioodil on andnud tulemuseks statistilise näitaja, millega Eesti oli aastatel 2018-2020 EL-is viimasel kohal.
Õnnetuste suhtarv EL-i riikides miljoni rongkilomeetri kohta. Autor/allikas: YYJA / EL-i raudteede agentuur
"Lisaks toimunud juhtumitele tekitavad muret olukorrad, kus on oht õnnetusjuhtumiks, mille tagajärjel inimene võib saada raskelt vigastada või hukkuda. Raudtee-ettevõtted registreerivad ohtlikud olukorrad, kus liikleja on vahetult rongi eest möödunud või jäänud seisma rongile ohtlikult lähedal. 2021. aastal oli selliseid juhtumeid ligikaudu 60. Ohuolukordade analüüs on näidanud, et ohtlikud olukorrad toimuvad peamiselt jalakäijatega, kuid ka autojuhtide ning jalgratturite ja elektritõukeratturitega. Oluliseks ohuteguriks on ka kõrvaliste tegevustega tegelemine," ütles Zavadskis.
TTJA tuletab meelde, et raudtee ületamisel ja raudtee läheduses tuleb olla äärmiselt tähelepanelik.
Eriti tasub ettevaatlik olla ületuskohtades, kuhu ei ole paigaldatud foorisignalisatsiooni ja inimene peab veenduma, kas kummaltki suunalt on rongi lähenemas; piirkondades, kus on kõrvuti kaks rööbasteed, sest seal võivad rongid läheneda mõlemalt suunalt ja lühikeste ajavahedega;
raudteejaamades, sest rongid võivad ka peatumata jaamast läbi sõita.
### Response:
Mullu juhtus raudteedel kaheksa õnnetust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meetmed, mida rakendatakse üksnes Ukraina ründamise korral, näevad ette korrespondentpankade suhete katkestamist teatud Venemaa pankade ja rahvusvahelisi makseid lubavate USA pankade vahel.
Plaanis on ka lisada teatud Venemaa kodanikud ja ettevõtted SDN-i (Specially Designated Nationals) nimekirja, millega nad sisuliselt heidetakse välja USA pangandussüsteemist, keelates neil kaubavahetuse ameeriklastega ja külmutades nende Ühendriikides asuvad varad.
USA ametnikud on varem öelnud, et meetmetepaketis on piirangud pangandusele, kuid nii detailselt ei ole sanktsioonide sisu veel avaldatud, kirjutab Reuters.
Valge Maja ja rahandusministeerium keeldusid kommentaarist.
Allikate sõnul võib sanktsioonide pakett muutuda kuni viimase minutini ja polnud selge, kellele täpselt piirangud seatakse. Arvatakse, et tegu on Venemaa peamiste pankadega: VTB Bank, Sberbank, VEB, ja Gazprombank.
Reutersiga suhelnud asjatundjad ütlesid, et kuigi korrespondentpankade piirangul pole sellist mõju nagu SDN-i nimekirjal, mis külmutaks pankade varad, võib see ikkagi anda olulise löögi sanktsioneeritavatele pankadele, sest neil on edaspidi väga keeruline teha tehinguid USA dollarites, mis on ülemaailmne reservvaluuta. Suurem osa rahvusvahelisest kaubavahetusest toimub dollarites. | USA sanktsioonid keelaks tehingud Venemaa pankadega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meetmed, mida rakendatakse üksnes Ukraina ründamise korral, näevad ette korrespondentpankade suhete katkestamist teatud Venemaa pankade ja rahvusvahelisi makseid lubavate USA pankade vahel.
Plaanis on ka lisada teatud Venemaa kodanikud ja ettevõtted SDN-i (Specially Designated Nationals) nimekirja, millega nad sisuliselt heidetakse välja USA pangandussüsteemist, keelates neil kaubavahetuse ameeriklastega ja külmutades nende Ühendriikides asuvad varad.
USA ametnikud on varem öelnud, et meetmetepaketis on piirangud pangandusele, kuid nii detailselt ei ole sanktsioonide sisu veel avaldatud, kirjutab Reuters.
Valge Maja ja rahandusministeerium keeldusid kommentaarist.
Allikate sõnul võib sanktsioonide pakett muutuda kuni viimase minutini ja polnud selge, kellele täpselt piirangud seatakse. Arvatakse, et tegu on Venemaa peamiste pankadega: VTB Bank, Sberbank, VEB, ja Gazprombank.
Reutersiga suhelnud asjatundjad ütlesid, et kuigi korrespondentpankade piirangul pole sellist mõju nagu SDN-i nimekirjal, mis külmutaks pankade varad, võib see ikkagi anda olulise löögi sanktsioneeritavatele pankadele, sest neil on edaspidi väga keeruline teha tehinguid USA dollarites, mis on ülemaailmne reservvaluuta. Suurem osa rahvusvahelisest kaubavahetusest toimub dollarites.
### Response:
USA sanktsioonid keelaks tehingud Venemaa pankadega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõitsin ühel õhtul üksinda bussiga "koju". Täiesti üksinda terves suures bussis. Alguses olin ilmselt väga enda mõtetes ega pannud tähele, kuidas see bussijuht sõidab, igatahes tavapäraselt umbes 20-minutiline reis kujunes 40-minutiliseks. Seejuures ummikuid ei olnud. Aga tegelikult oli see omamoodi isegi tore, sest ta unustas salongituled põlema panna ja ma sain ümbritsevat uudistada. See tundus kuidagi nii hoomamatu – ma olen ju nendel samadel tänavatel 14 aastat tagasi vabalt kõndinud, isegi pressikeskusest hotelli jalutanud. Ja nüüd oli kogu see tavaelu justkui nii lähedal, aga samas nii kaugel, me olime nagu puuriloomad, keda ringi veeti. Kusjuures, kui suvel Tokyos kohalikud lehvitasid agaralt olümpialogodega sõidukitele, siis siin juhtus mul see alles eile, et üks tüdruk olümpiabussi nähes lehvitas ja oli väga rõõmus, kui vastu lehvitasin. Enamik vahib neid busse umbusklikult.
Ma ei oskagi päris täpselt öelda, milliste tunnetega ma siit ära lähen. Peamiselt vist kergendustundega. Esiteks, et ma ei pea enam laskma iga päev enda kurku torkida. Aga teiseks ka seetõttu, et ma igatsen seda tunnet, et saan vabalt minna, kuhu tahan. Täna näiteks on meil valida, kas istuda enda hotellis või sõita pressikeskusesse. Mul on hotellitoa aknad tänava poole, naiivselt heitsin pilgu 15 korrust allapoole lootuses, et aiad on eest kadunud ja oleme vabad. Aga ei – aiad ja tabalukud ja metalltalad on endiselt paigas…
Seetõttu sõidame natukeseks pressikeskusesse, seal on vähemalt ruumi, et ringi jalutada! Ja äkki õnnestub ka ametlikku poodi sisse pääseda. See pressikeskus on üüratult suur, no ikka massiivne hoone. Aga ametlikku olümpianänni müüv pood on üks pisike putkake. Kust esiteks sai kaup esimese paari päevaga tühjaks, seejärel toodi küll asju tasapisi juurde, aga siis tekkis sinna järjekord. Minul oli üks päev natuke rohkem aega ja mul kulus kaks tundi, et sinna poodi sisse saada ja vennapoegadele maskott – see skafandris (?) panda – ära osta. Aga järgmistel päevadel läks see olukord täiesti käest. Hotellis ühed ameeriklased rääkisid, et keegi seisis järjekorras seitse tundi, aga ei jõudnud ikka poeni! Osad inimesed pidid järjekorda võtma juba kell 6 hommikul, kuigi pood avatakse alles kell 10…
Ühesõnaga, järjekordne arusaamatu samm korraldajate poolt – miks pole tehtud suuremat poodi, kui kogu meedia istub suletud mullis kinni? Aga lootus püsib, et kuna suur osa ajakirjanikest lahkus/lahkub juba täna, on ehk järjekord väiksem. Kas kaupa on, see on juba iseküsimus…
Aga seniks mõningaid väikeseid jutukesi-tähelepanekuid, millest eraldi blogipostitusi ei sündinud.
Lost and found
Sellise pildi leidsin ühest bussipeatusest Yanqingis. Ma arvan, et kommentaarid on liigsed. See on lihtsalt parim kaotatud asjade kuulutus, mida olen kunagi näinud.
Lost&found kuulutus bussipeatuses. Autor/allikas: Maarja Värv/ERR
Kuidas ma vene karuga tülitsesin ja leppisin
Pärast iluuisutamise võistkonnavõistluse lõppu avalikustatud noorukese venelanna Kamila Valijeva positiivne dopinguproov ja seejärel Rahvusvahelise Spordiarbitraaži otsus lubada tal võistelda kasvatas huvi naiste üksiksõidu vastu veelgi suuremaks kui tavaliselt.
Paljude hinnangul oli see ebaõiglane, et Valijeva jääle lubati ja näiteks ameeriklased võtsid sel teemal kõvasti sõna. Juba enne lühikava levis sotsiaalmeedias USA uisutajate seas üleskutse suurte jõududega võistlust vaatama minna ja häälekalt omadele kaasa elada, et "toetada puhtaid sportlasi". Samamoodi olid venelased enda tüdrukuid toetamas.
Vabakavaks olid aga "kisakoorid" veelgi suuremaks kasvanud ja sel korral liitusid venelastega ka ajakirjanikud. Ma olen seda meelt, et suurtel tiitlivõistlustel on täiesti normaalne enda riigi sportlastele kaasa elada, aga ajakirjanike alas seda tehes peaks siiski suutma ennast kontrollida. Suur hulk Venemaa ajakirjanikke seda ei suutnud.
Tegelikult algas nende demonstratsioon peale juba kohe võistluse alguses, kui nad kambakesi bravuurikalt pressitribüünile laua taha prantsatasid, ühtegi töövahendit nad välja ei võtnud, vaid asusid lihtsalt teiste võistlemise ajal valjuhäälselt arutama, kui head on nende sportlased. Kuna mina üritasin samal ajal neist paari meetri kaugusel tööd teha, oli see üsna häiriv, aga kannatasin ära.
Mu kannatus katkes viimase grupi ajal. Venelannadest uisutas esimesena Aleksandra Trussova, kes tegi viis neljakordset hüpet, maandudes neist kolm ka ilusti ära. Tõesti, suurepärane saavutus. Aga lihtsalt… iga hüppe järel tagusid need Venemaa ajakirjanikud rusikatega vastu lauda, trampisid jalgu, karjusid "PÜSIIII! JAAAAAA!" jne. Üha pöörasemalt. Siis tuli Anna Štšerbakova ja sama kordus, isegi valjemini.
Veel kord – minu meelest on normaalne enda riigi sportlastele kaasa elada. Aga mitte niimoodi. Sellepärast läksin härrastele ligi ja ütlesin, et pressitribüünil niimoodi ei käituta, nad segavad teisi ajakirjanikke. Osad pöörasid mulle selja ja üritasid ignoreerida. Aga ma ei jätnud järele, selgitasin veelkord, et kui nad soovivad niimoodi karjuda, peaksid nad minema fännitribüünile. Selle peale kostitas neist kõige karusem mees mind venekeelsete roppustega. Ma olen küll üks neist, kes õppis koolis vene keele asemel saksa keelt, aga see ei tähenda, et ma venekeelsetest roppustest aru ei saaks. Ja seda ma talle ka ütlesin – sain väga hästi aru! Järgnesid veel mõned roppused, kuni üks ajakirjanikest lubas, et nad käituvad viisakamalt.
Tuli Valijeva jääle. Tal ei läinud hästi ja ta langes medalitelt välja. Järsku tuli koputus mu õlale. See sama vene karu, silmad punased ja veekalkvel: "Neiu, anna andeks! See oli minu olümpia tähtsaim õhtu ja ma kaotasin täielikult pea! Ma ei käitunud professionaalselt, olin idioot! Palun väga vabandust, olin idioot!"
Ausalt öeldes olen siiamaani natuke šokis, et ta päriselt tuligi ja palus vabandust :)
Külm ja soojem ja spordivõistluse moodi võistlus
Reede hommikul oli Kelly Sildaru viimane võistlus, rennisõidu finaal. Kui oli pargisõidu kvalifikatsioon, oli seal võistluspaigas -24 kraadi külma, tajutav temperatuur oli -34. Maskis hingates tuli soe õhk otse silmadele ja ripsmed sõna otseses mõttes jäätusid üksteise külge kinni, nii et silmi ei saanud pilgutada enne kui ripsmed lahti kakkusid. Reedel oli temperatuur märksa talutavam, aga see tuul… see lõikas kontidest ka läbi! Sellise jäise tuulega poolteist tundi õues passida pole just kõige meeldivam tegevus, aga tasuks tuli Eesti olümpiakoondise paremuselt teine tulemus sel olümpial.
Sealt edasi kiirustasin Pekingisse, et minna kiiruisuhalli Marten Liivi sõitu vaatama. Teel sinna rääkisime teiste ajakirjanikega, et see oleks küll üks erakordselt tore üllatus, kui päeval, mil ootasime medalit Kelly Sildarult, tooks selle hoopis Marten Liiv! Ja siis istusime seal üliilusas hallis ja… medal jäi vaid 0,17 sekundi kaugusele! Kuramus, see oli üks äge võistlus!
Laupäeva õhtul käisin vaatamas iluuisutamise paarissõidu vabakava ja seal sai ülinapi võidu maailmarekordilise skooriga Hiina paar, kellele kogu hall kaasa elas. See oli esimene kord sel olümpial, kui mul reaalselt tuli kananahk! Sest selle publikuga siin oli nagu oli. Aga lõpuks oli vähemalt illusioon, et uisuhall on rahvast täis ja see, kuidas nad omadele kaasa elasid, oli juba spordivõistluse moodi!
Olümpia lõpetuseks käisime hokifinaali vaatamas ja ka seal oli täitsa spordivõistluse tunne. Hiinlased küll toetasid rohkem Venemaa olümpiakomitee meeskonda, aga hallis oli ka väike soomlaste seltskond, kes üha häälekamaks muutus ja aitas atmosfääri ägedamaks teha. Lõpp oligi ilus, soomlased võitsid ja meie saime Pekingis ka Eesti hümni kuulatud! Jälle kananahk.
Nagu pilvekese paitus
Lõpetan positiivsel noodil. Kolm nädalat üsna ühesugust hommikusööki süüa võib muutuda päris üheülbaliseks. Eks väikesed variatsioonid on ikka, aga samas pead leppima sellega, mis lauale pandud. Näiteks tahaks kaerahelbeputru, aga pean koduni ootama…
Igatahes. Hotellide hommikusöögi juurde käib alati apelsinimahl, onju? See on kuidagi… ma ei tea, kirjutamata seadus? Ühel hommikul apelsinimahla polnud. See polnud otsas, vaid seda polnud valikuski. Aga kuna hotellis hommikusööki süües tundub, et mahlatops peab ka kõrval olema, valisin siis muu mahla. Seal oli õunamahla, viinamarjamahla ja greibimahla. Võtsin neist viimase ja… selle kirjeldamiseks jääb sõnu väheks! Ausalt, ma olen täiesti vaimustuses! See pole selline mõrkjas nagu greibimahlad tavaliselt, vaid täpselt paras. Aga kõige imelisem on see konsistents! See on kuidagi nii siidine ja pehme. Umbes nagu pilv paitaks su suud, arvas meie operaator Kaarel Tooming, kellele ma ka seda mahla tutvustasin. Täna küsis Kaarel nendelt toredatelt töömesilastelt, kes meid hommikusöögisaalis teenindavad, kas seda mahla oleks võimalik kaasa osta. Alguses olid töömesilased väga segaduses ja hakkasid kuskile helistama. Siis toodi Kaarlile kolm väikest pudelit viinamarjamahla. Kaarel tänas viisakalt, aga näitas suurele mahlatünnile, et mõtles seda greibi oma. Töömesilane vastas, et see pole müügiks. Siis juba teatas, et topelthinna eest siiski on. Aga kui küsisime, mis see topelthind on, teatas noormees, et tegelikult võime hoopis ühe pudeli tasuta saada! Kuidas väikesed asjad võivad nii palju rõõmu teha… :)
* * *
Lennuni on nüüd jäänud täpselt 24 tundi. Hiljemalt õhtuks peaks saabuma koroonatesti sertifikaat, lisaks tuleb täita küsimustik tollile, kõige tähtsamad on ka seal koroonateemalised küsimused. Ja siis ei jää üle muud, kui asjad pakkida, minna hommikul bussile ja seejärel asuda kodu poole lendama! | Olümpiablogi: viimased emotsioonid Pekingist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõitsin ühel õhtul üksinda bussiga "koju". Täiesti üksinda terves suures bussis. Alguses olin ilmselt väga enda mõtetes ega pannud tähele, kuidas see bussijuht sõidab, igatahes tavapäraselt umbes 20-minutiline reis kujunes 40-minutiliseks. Seejuures ummikuid ei olnud. Aga tegelikult oli see omamoodi isegi tore, sest ta unustas salongituled põlema panna ja ma sain ümbritsevat uudistada. See tundus kuidagi nii hoomamatu – ma olen ju nendel samadel tänavatel 14 aastat tagasi vabalt kõndinud, isegi pressikeskusest hotelli jalutanud. Ja nüüd oli kogu see tavaelu justkui nii lähedal, aga samas nii kaugel, me olime nagu puuriloomad, keda ringi veeti. Kusjuures, kui suvel Tokyos kohalikud lehvitasid agaralt olümpialogodega sõidukitele, siis siin juhtus mul see alles eile, et üks tüdruk olümpiabussi nähes lehvitas ja oli väga rõõmus, kui vastu lehvitasin. Enamik vahib neid busse umbusklikult.
Ma ei oskagi päris täpselt öelda, milliste tunnetega ma siit ära lähen. Peamiselt vist kergendustundega. Esiteks, et ma ei pea enam laskma iga päev enda kurku torkida. Aga teiseks ka seetõttu, et ma igatsen seda tunnet, et saan vabalt minna, kuhu tahan. Täna näiteks on meil valida, kas istuda enda hotellis või sõita pressikeskusesse. Mul on hotellitoa aknad tänava poole, naiivselt heitsin pilgu 15 korrust allapoole lootuses, et aiad on eest kadunud ja oleme vabad. Aga ei – aiad ja tabalukud ja metalltalad on endiselt paigas…
Seetõttu sõidame natukeseks pressikeskusesse, seal on vähemalt ruumi, et ringi jalutada! Ja äkki õnnestub ka ametlikku poodi sisse pääseda. See pressikeskus on üüratult suur, no ikka massiivne hoone. Aga ametlikku olümpianänni müüv pood on üks pisike putkake. Kust esiteks sai kaup esimese paari päevaga tühjaks, seejärel toodi küll asju tasapisi juurde, aga siis tekkis sinna järjekord. Minul oli üks päev natuke rohkem aega ja mul kulus kaks tundi, et sinna poodi sisse saada ja vennapoegadele maskott – see skafandris (?) panda – ära osta. Aga järgmistel päevadel läks see olukord täiesti käest. Hotellis ühed ameeriklased rääkisid, et keegi seisis järjekorras seitse tundi, aga ei jõudnud ikka poeni! Osad inimesed pidid järjekorda võtma juba kell 6 hommikul, kuigi pood avatakse alles kell 10…
Ühesõnaga, järjekordne arusaamatu samm korraldajate poolt – miks pole tehtud suuremat poodi, kui kogu meedia istub suletud mullis kinni? Aga lootus püsib, et kuna suur osa ajakirjanikest lahkus/lahkub juba täna, on ehk järjekord väiksem. Kas kaupa on, see on juba iseküsimus…
Aga seniks mõningaid väikeseid jutukesi-tähelepanekuid, millest eraldi blogipostitusi ei sündinud.
Lost and found
Sellise pildi leidsin ühest bussipeatusest Yanqingis. Ma arvan, et kommentaarid on liigsed. See on lihtsalt parim kaotatud asjade kuulutus, mida olen kunagi näinud.
Lost&found kuulutus bussipeatuses. Autor/allikas: Maarja Värv/ERR
Kuidas ma vene karuga tülitsesin ja leppisin
Pärast iluuisutamise võistkonnavõistluse lõppu avalikustatud noorukese venelanna Kamila Valijeva positiivne dopinguproov ja seejärel Rahvusvahelise Spordiarbitraaži otsus lubada tal võistelda kasvatas huvi naiste üksiksõidu vastu veelgi suuremaks kui tavaliselt.
Paljude hinnangul oli see ebaõiglane, et Valijeva jääle lubati ja näiteks ameeriklased võtsid sel teemal kõvasti sõna. Juba enne lühikava levis sotsiaalmeedias USA uisutajate seas üleskutse suurte jõududega võistlust vaatama minna ja häälekalt omadele kaasa elada, et "toetada puhtaid sportlasi". Samamoodi olid venelased enda tüdrukuid toetamas.
Vabakavaks olid aga "kisakoorid" veelgi suuremaks kasvanud ja sel korral liitusid venelastega ka ajakirjanikud. Ma olen seda meelt, et suurtel tiitlivõistlustel on täiesti normaalne enda riigi sportlastele kaasa elada, aga ajakirjanike alas seda tehes peaks siiski suutma ennast kontrollida. Suur hulk Venemaa ajakirjanikke seda ei suutnud.
Tegelikult algas nende demonstratsioon peale juba kohe võistluse alguses, kui nad kambakesi bravuurikalt pressitribüünile laua taha prantsatasid, ühtegi töövahendit nad välja ei võtnud, vaid asusid lihtsalt teiste võistlemise ajal valjuhäälselt arutama, kui head on nende sportlased. Kuna mina üritasin samal ajal neist paari meetri kaugusel tööd teha, oli see üsna häiriv, aga kannatasin ära.
Mu kannatus katkes viimase grupi ajal. Venelannadest uisutas esimesena Aleksandra Trussova, kes tegi viis neljakordset hüpet, maandudes neist kolm ka ilusti ära. Tõesti, suurepärane saavutus. Aga lihtsalt… iga hüppe järel tagusid need Venemaa ajakirjanikud rusikatega vastu lauda, trampisid jalgu, karjusid "PÜSIIII! JAAAAAA!" jne. Üha pöörasemalt. Siis tuli Anna Štšerbakova ja sama kordus, isegi valjemini.
Veel kord – minu meelest on normaalne enda riigi sportlastele kaasa elada. Aga mitte niimoodi. Sellepärast läksin härrastele ligi ja ütlesin, et pressitribüünil niimoodi ei käituta, nad segavad teisi ajakirjanikke. Osad pöörasid mulle selja ja üritasid ignoreerida. Aga ma ei jätnud järele, selgitasin veelkord, et kui nad soovivad niimoodi karjuda, peaksid nad minema fännitribüünile. Selle peale kostitas neist kõige karusem mees mind venekeelsete roppustega. Ma olen küll üks neist, kes õppis koolis vene keele asemel saksa keelt, aga see ei tähenda, et ma venekeelsetest roppustest aru ei saaks. Ja seda ma talle ka ütlesin – sain väga hästi aru! Järgnesid veel mõned roppused, kuni üks ajakirjanikest lubas, et nad käituvad viisakamalt.
Tuli Valijeva jääle. Tal ei läinud hästi ja ta langes medalitelt välja. Järsku tuli koputus mu õlale. See sama vene karu, silmad punased ja veekalkvel: "Neiu, anna andeks! See oli minu olümpia tähtsaim õhtu ja ma kaotasin täielikult pea! Ma ei käitunud professionaalselt, olin idioot! Palun väga vabandust, olin idioot!"
Ausalt öeldes olen siiamaani natuke šokis, et ta päriselt tuligi ja palus vabandust :)
Külm ja soojem ja spordivõistluse moodi võistlus
Reede hommikul oli Kelly Sildaru viimane võistlus, rennisõidu finaal. Kui oli pargisõidu kvalifikatsioon, oli seal võistluspaigas -24 kraadi külma, tajutav temperatuur oli -34. Maskis hingates tuli soe õhk otse silmadele ja ripsmed sõna otseses mõttes jäätusid üksteise külge kinni, nii et silmi ei saanud pilgutada enne kui ripsmed lahti kakkusid. Reedel oli temperatuur märksa talutavam, aga see tuul… see lõikas kontidest ka läbi! Sellise jäise tuulega poolteist tundi õues passida pole just kõige meeldivam tegevus, aga tasuks tuli Eesti olümpiakoondise paremuselt teine tulemus sel olümpial.
Sealt edasi kiirustasin Pekingisse, et minna kiiruisuhalli Marten Liivi sõitu vaatama. Teel sinna rääkisime teiste ajakirjanikega, et see oleks küll üks erakordselt tore üllatus, kui päeval, mil ootasime medalit Kelly Sildarult, tooks selle hoopis Marten Liiv! Ja siis istusime seal üliilusas hallis ja… medal jäi vaid 0,17 sekundi kaugusele! Kuramus, see oli üks äge võistlus!
Laupäeva õhtul käisin vaatamas iluuisutamise paarissõidu vabakava ja seal sai ülinapi võidu maailmarekordilise skooriga Hiina paar, kellele kogu hall kaasa elas. See oli esimene kord sel olümpial, kui mul reaalselt tuli kananahk! Sest selle publikuga siin oli nagu oli. Aga lõpuks oli vähemalt illusioon, et uisuhall on rahvast täis ja see, kuidas nad omadele kaasa elasid, oli juba spordivõistluse moodi!
Olümpia lõpetuseks käisime hokifinaali vaatamas ja ka seal oli täitsa spordivõistluse tunne. Hiinlased küll toetasid rohkem Venemaa olümpiakomitee meeskonda, aga hallis oli ka väike soomlaste seltskond, kes üha häälekamaks muutus ja aitas atmosfääri ägedamaks teha. Lõpp oligi ilus, soomlased võitsid ja meie saime Pekingis ka Eesti hümni kuulatud! Jälle kananahk.
Nagu pilvekese paitus
Lõpetan positiivsel noodil. Kolm nädalat üsna ühesugust hommikusööki süüa võib muutuda päris üheülbaliseks. Eks väikesed variatsioonid on ikka, aga samas pead leppima sellega, mis lauale pandud. Näiteks tahaks kaerahelbeputru, aga pean koduni ootama…
Igatahes. Hotellide hommikusöögi juurde käib alati apelsinimahl, onju? See on kuidagi… ma ei tea, kirjutamata seadus? Ühel hommikul apelsinimahla polnud. See polnud otsas, vaid seda polnud valikuski. Aga kuna hotellis hommikusööki süües tundub, et mahlatops peab ka kõrval olema, valisin siis muu mahla. Seal oli õunamahla, viinamarjamahla ja greibimahla. Võtsin neist viimase ja… selle kirjeldamiseks jääb sõnu väheks! Ausalt, ma olen täiesti vaimustuses! See pole selline mõrkjas nagu greibimahlad tavaliselt, vaid täpselt paras. Aga kõige imelisem on see konsistents! See on kuidagi nii siidine ja pehme. Umbes nagu pilv paitaks su suud, arvas meie operaator Kaarel Tooming, kellele ma ka seda mahla tutvustasin. Täna küsis Kaarel nendelt toredatelt töömesilastelt, kes meid hommikusöögisaalis teenindavad, kas seda mahla oleks võimalik kaasa osta. Alguses olid töömesilased väga segaduses ja hakkasid kuskile helistama. Siis toodi Kaarlile kolm väikest pudelit viinamarjamahla. Kaarel tänas viisakalt, aga näitas suurele mahlatünnile, et mõtles seda greibi oma. Töömesilane vastas, et see pole müügiks. Siis juba teatas, et topelthinna eest siiski on. Aga kui küsisime, mis see topelthind on, teatas noormees, et tegelikult võime hoopis ühe pudeli tasuta saada! Kuidas väikesed asjad võivad nii palju rõõmu teha… :)
* * *
Lennuni on nüüd jäänud täpselt 24 tundi. Hiljemalt õhtuks peaks saabuma koroonatesti sertifikaat, lisaks tuleb täita küsimustik tollile, kõige tähtsamad on ka seal koroonateemalised küsimused. Ja siis ei jää üle muud, kui asjad pakkida, minna hommikul bussile ja seejärel asuda kodu poole lendama!
### Response:
Olümpiablogi: viimased emotsioonid Pekingist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise vasakäär Siim Luts kuulus Praha Bohemiansi põhikoosseisu, kui Slovakkia kõrgliigas mängiv Ružomberok alistati 1:0 (0:0). Luts tegi kaasa esimese poolaja. Koondise vasakkaitsja Pikk kaasa ei teinud, vahendab Soccernet.ee.
Soome karikavõistluste alagrupiturniiril tegi Mihkel Aksalu nullimängu, aidates oma koduklubi SJK tugevuselt kolmanda liiga klubi TPV vastu 4:0 võidule. Samas võistlussarjas leppis Marko Meeritsa ja Hindrek Ojamaa tööandja VPS tugevuselt teise liiga võistkonna KPV-ga 3:3 viiki.
Seejuures läks KPV juba kuuendal minutil juhtima ja 27. minutiks oli seis 0:2. Poolajapausiks suutis Vaasa aga tänu Steven Morrissey ning endise FC Flora mängija Juha Hakola tabamustele viigistada. 63. minutil lõi Hakola VPS-i esmakordselt juhtima, kuid kolm minutit enne matši lõppu anti eduseis käest. Väravavaht Meerits ja äärekaitsja Ojamaa kuulusid mõlemad VPS-i põhikoosseisu.
Äärekaitsja Aleksandr Kulinitš mängis kaasa avapoolaja, kui tema Sloveenia kõrgliigasse kuuluv koduklubi Krško alistas treeningmängus 3:0 aste madalamal palliva Rogaška. Ründaja Henrik Ojamaa ei teinud kaasa Horvaatia esiliigaklubi Gorica 1:1 viigimängus Bosnia esiliigasse kuuluva Sarajevo Olimpikuga.
Poolkaitsja Brent Lepistu kuulus Kristiansundi põhikoosseisu, kui Norra kõrgliigaklubi viigistas 1:1 riigi esiliigas mängiva Aalesundiga. Väravavaht Andreas Vaikla jäi algrivistusest eemale, keskkaitsja Nikita Baranov puudus koosseisust tervislikel põhjustel. Pingile jäi ka Eliteserieni klubi Lilleströmi väravavaht Matvei Igonen, kui tema tööandja alistas 2:1 oma liigakaaslase Molde. | Eestlased välismaal: Luts alistas Pika klubi, Aksalu tegi nullimängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise vasakäär Siim Luts kuulus Praha Bohemiansi põhikoosseisu, kui Slovakkia kõrgliigas mängiv Ružomberok alistati 1:0 (0:0). Luts tegi kaasa esimese poolaja. Koondise vasakkaitsja Pikk kaasa ei teinud, vahendab Soccernet.ee.
Soome karikavõistluste alagrupiturniiril tegi Mihkel Aksalu nullimängu, aidates oma koduklubi SJK tugevuselt kolmanda liiga klubi TPV vastu 4:0 võidule. Samas võistlussarjas leppis Marko Meeritsa ja Hindrek Ojamaa tööandja VPS tugevuselt teise liiga võistkonna KPV-ga 3:3 viiki.
Seejuures läks KPV juba kuuendal minutil juhtima ja 27. minutiks oli seis 0:2. Poolajapausiks suutis Vaasa aga tänu Steven Morrissey ning endise FC Flora mängija Juha Hakola tabamustele viigistada. 63. minutil lõi Hakola VPS-i esmakordselt juhtima, kuid kolm minutit enne matši lõppu anti eduseis käest. Väravavaht Meerits ja äärekaitsja Ojamaa kuulusid mõlemad VPS-i põhikoosseisu.
Äärekaitsja Aleksandr Kulinitš mängis kaasa avapoolaja, kui tema Sloveenia kõrgliigasse kuuluv koduklubi Krško alistas treeningmängus 3:0 aste madalamal palliva Rogaška. Ründaja Henrik Ojamaa ei teinud kaasa Horvaatia esiliigaklubi Gorica 1:1 viigimängus Bosnia esiliigasse kuuluva Sarajevo Olimpikuga.
Poolkaitsja Brent Lepistu kuulus Kristiansundi põhikoosseisu, kui Norra kõrgliigaklubi viigistas 1:1 riigi esiliigas mängiva Aalesundiga. Väravavaht Andreas Vaikla jäi algrivistusest eemale, keskkaitsja Nikita Baranov puudus koosseisust tervislikel põhjustel. Pingile jäi ka Eliteserieni klubi Lilleströmi väravavaht Matvei Igonen, kui tema tööandja alistas 2:1 oma liigakaaslase Molde.
### Response:
Eestlased välismaal: Luts alistas Pika klubi, Aksalu tegi nullimängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paari esimeses matšis läksid vastamisi Saara Orav ja Ana Biskic (WTA 749.). 17-aastane Orav jäi küll pea kaks tundi kestnud kohtumises esimese seti järel 3:6 kaotusseisu, kuid suutis teises setis mängu enda kasuks pöörata. Esmalt alistas ta horvaadi 6:4 ja siis viimases setis 6:3.
Tänases teises üksikmängus läks Katriin Saar vastamisi Tena Lukasega (WTA 320.). Saar võitis esimese seti 6:2, kuid kaotas teises 5:7. Kolmandas setis pani Lukas kogemused maksma, ja alistas noore eestlanna 6:1. Sellega viigistas horvaat ka üldseisu.
Paarismängus mängisid Saara Orav ja Elena Malõgina Ana Biskicki ja Lea Boskovici vastu. Eesti naiskond võitis esimese seti 6:2, kaotas teise 4:6 ja võitis otsustava seti 7:5.
Võiduga Horvaatia üle jääb Eesti Poolaga jagama 5. ja 6. kohta. Teises play-off kohtumises alistas Poola 2:0 Bulgaaria.
Läti naiskond jõudis täna Maailmaliiga teise grupi üleminekumängudele, kui otsustavas vastasseisus alistati Serbia 2:1.
Läti jäi esimeses matšis 0:1 kaotusseisu, kui Anastasija Sevastova (WTA 15.) kaotas 2:6, 4:6 Olga Danilovicile (WTA 304.). Teises mängus alistas aga maailma kuues reket Jelena Ostapenko Dejana Radanovici kindlalt 6:2, 6:1, viigistades seeläbi üldseisu. Otsustavas paarismängus oli Läti Serbiast kindlalt üle: Ostapenkost ja Anastasija Sevastovast koosnev paar alistas serblased Olga Danilovici ja Bojana Marinkovici alla tunni kestnud kohtumises kindlalt 6:1, 6:2. | Eesti alistas pingelises Fed Cupi kohtumises Horvaatia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paari esimeses matšis läksid vastamisi Saara Orav ja Ana Biskic (WTA 749.). 17-aastane Orav jäi küll pea kaks tundi kestnud kohtumises esimese seti järel 3:6 kaotusseisu, kuid suutis teises setis mängu enda kasuks pöörata. Esmalt alistas ta horvaadi 6:4 ja siis viimases setis 6:3.
Tänases teises üksikmängus läks Katriin Saar vastamisi Tena Lukasega (WTA 320.). Saar võitis esimese seti 6:2, kuid kaotas teises 5:7. Kolmandas setis pani Lukas kogemused maksma, ja alistas noore eestlanna 6:1. Sellega viigistas horvaat ka üldseisu.
Paarismängus mängisid Saara Orav ja Elena Malõgina Ana Biskicki ja Lea Boskovici vastu. Eesti naiskond võitis esimese seti 6:2, kaotas teise 4:6 ja võitis otsustava seti 7:5.
Võiduga Horvaatia üle jääb Eesti Poolaga jagama 5. ja 6. kohta. Teises play-off kohtumises alistas Poola 2:0 Bulgaaria.
Läti naiskond jõudis täna Maailmaliiga teise grupi üleminekumängudele, kui otsustavas vastasseisus alistati Serbia 2:1.
Läti jäi esimeses matšis 0:1 kaotusseisu, kui Anastasija Sevastova (WTA 15.) kaotas 2:6, 4:6 Olga Danilovicile (WTA 304.). Teises mängus alistas aga maailma kuues reket Jelena Ostapenko Dejana Radanovici kindlalt 6:2, 6:1, viigistades seeläbi üldseisu. Otsustavas paarismängus oli Läti Serbiast kindlalt üle: Ostapenkost ja Anastasija Sevastovast koosnev paar alistas serblased Olga Danilovici ja Bojana Marinkovici alla tunni kestnud kohtumises kindlalt 6:1, 6:2.
### Response:
Eesti alistas pingelises Fed Cupi kohtumises Horvaatia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlasest ääremängija kogus 31,5 minutiga 15 punkti (kahesed 4/6, kolmesed 2/3, vabavisked 1/1), kolm lauapalli, kaks korvisöötu, kaks vaheltlõiget, viis pallikaotust ja kaks viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Levice poolel tõi Souleyman Diabate Mouloukou 28 punkti ja 11 lauapalli, Miha Vašl viskas 25 silma. Kaotajatest oli edukaim 28 punkti visanud Svetozar Stamenkovič.
Levice (23-9) on liigatabelis kolmandal kohal, liidrist Bratislava Interist (28-4) jäädakse maha viie võiduga. Košicel (24-8) on Kurbase tiimist üks võit enam. | Kurbase 15 punkti aitasid Levice lisaajal olulise võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlasest ääremängija kogus 31,5 minutiga 15 punkti (kahesed 4/6, kolmesed 2/3, vabavisked 1/1), kolm lauapalli, kaks korvisöötu, kaks vaheltlõiget, viis pallikaotust ja kaks viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Levice poolel tõi Souleyman Diabate Mouloukou 28 punkti ja 11 lauapalli, Miha Vašl viskas 25 silma. Kaotajatest oli edukaim 28 punkti visanud Svetozar Stamenkovič.
Levice (23-9) on liigatabelis kolmandal kohal, liidrist Bratislava Interist (28-4) jäädakse maha viie võiduga. Košicel (24-8) on Kurbase tiimist üks võit enam.
### Response:
Kurbase 15 punkti aitasid Levice lisaajal olulise võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 12. tabelireal paiknevat Tampere Ilvest võõrustanud Jyväskylä JYP sai vastase üle küllaltki kerge võidu, olgugi, et külalised asusid kohtumist juhtima. 14. minutil JYP viigistas seisu ja kaks minutit hiljem viis Rooba Jyväskylä juhtima.
Teisel kolmandikul viskas kodumeeskond veel kolm väravat, vormistades lõppseisuks 5:1. Viimasel kolmandikul rohkem väravaid ei visatud.
JYP paikneb Soome liigas 91 punktiga neljandal tabelireal. Liider Oulu on kogunud 114 punkti. | Robert Rooba viskas Soome liigas värava ja aitas Jyväskylä võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
12. tabelireal paiknevat Tampere Ilvest võõrustanud Jyväskylä JYP sai vastase üle küllaltki kerge võidu, olgugi, et külalised asusid kohtumist juhtima. 14. minutil JYP viigistas seisu ja kaks minutit hiljem viis Rooba Jyväskylä juhtima.
Teisel kolmandikul viskas kodumeeskond veel kolm väravat, vormistades lõppseisuks 5:1. Viimasel kolmandikul rohkem väravaid ei visatud.
JYP paikneb Soome liigas 91 punktiga neljandal tabelireal. Liider Oulu on kogunud 114 punkti.
### Response:
Robert Rooba viskas Soome liigas värava ja aitas Jyväskylä võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Iisrael tahab rahu, kuid me jätkame kindlameelselt enda kaitsmist iga meievastase rünnaku eest ja iga Iraani katse eest ennast sõjaliselt Süürias või kuskil mujal sisse seada," ütles Netanyahu pärast konsultatsioone Iisraeli julgeolekujuhtidega.
Laupäeval vallandunud sõjategevus Iisraeli ja Süüria valitsusvägede vahel sai Iisraeli väitel alguse Iraani drooni sisenemisest Iisraeli territooriumile. Iisrael tulistas drooni alla.
Iisraeli sõjalennukid ründasid seejärel allatulistatud drooni kontrollsüsteeme Süürias ning üks sõjalennuk kukkus Süüria õhutõrjetules alla.
Iisraeli sõjalennukid andsid seejärel Süürias ulatuslikke õhulööke Süüria valitsusvägede ja Iraani sihtmärkide pihta.
Iisraeli peaminister arutas enda sõnul kujunenud olukorda ka Vene presidendi Vladimir Putiniga, kelle riik toetab Süüria kodusõjas president Bashar al-Assadi režiimi. Damaskust toetab konfliktis sõjaliselt ka Iraan.
"Kordasin meie õigust ja kohust kaitsta ennast rünnakute eest Süüria territooriumilt," lausus ta, lisades, et liidrid leppisid kokku jätkata kahe riigi tegevuste koordineerimist Süürias.
Vene välisministeerium kritiseeris varem laupäeval Iisraeli tegevust, öeldes, et Vene sõjaväelaste elude ohtuseadmine õhurünnakutega Assadi vägedele on "absoluutselt vastuvõetamatu".
Netanyahu vestles enda sõnul laupäeval ka USA välisministri Rex Tillersoniga. | Netanyahu: Iisrael ei luba Iraani sõjalist kohalolekut Süürias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Iisrael tahab rahu, kuid me jätkame kindlameelselt enda kaitsmist iga meievastase rünnaku eest ja iga Iraani katse eest ennast sõjaliselt Süürias või kuskil mujal sisse seada," ütles Netanyahu pärast konsultatsioone Iisraeli julgeolekujuhtidega.
Laupäeval vallandunud sõjategevus Iisraeli ja Süüria valitsusvägede vahel sai Iisraeli väitel alguse Iraani drooni sisenemisest Iisraeli territooriumile. Iisrael tulistas drooni alla.
Iisraeli sõjalennukid ründasid seejärel allatulistatud drooni kontrollsüsteeme Süürias ning üks sõjalennuk kukkus Süüria õhutõrjetules alla.
Iisraeli sõjalennukid andsid seejärel Süürias ulatuslikke õhulööke Süüria valitsusvägede ja Iraani sihtmärkide pihta.
Iisraeli peaminister arutas enda sõnul kujunenud olukorda ka Vene presidendi Vladimir Putiniga, kelle riik toetab Süüria kodusõjas president Bashar al-Assadi režiimi. Damaskust toetab konfliktis sõjaliselt ka Iraan.
"Kordasin meie õigust ja kohust kaitsta ennast rünnakute eest Süüria territooriumilt," lausus ta, lisades, et liidrid leppisid kokku jätkata kahe riigi tegevuste koordineerimist Süürias.
Vene välisministeerium kritiseeris varem laupäeval Iisraeli tegevust, öeldes, et Vene sõjaväelaste elude ohtuseadmine õhurünnakutega Assadi vägedele on "absoluutselt vastuvõetamatu".
Netanyahu vestles enda sõnul laupäeval ka USA välisministri Rex Tillersoniga.
### Response:
Netanyahu: Iisrael ei luba Iraani sõjalist kohalolekut Süürias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dortmund asus kohtumist juhtima 49. minutil, kui Christian Pulisici tsenderduse vormistas paari meetri pealt väravaks Londoni Chelseast laenul olev belglane Michy Batshuayi. Batshuayi jaoks oli tegemist juba tema kolmanda väravaga kahes mängus.
Üleaja teisel minutil tegi Mario Götze mänguseisuks 2:0, kui tõstis Andre Schürrle läbisöödule järgnevalt palli üle Hamburgi väravavahi ja otse värava tahanurka.
Dortmund on nüüd 22 mängust kogunud 37 punkti ja paikneb kolmandal tabelireal. 17 punkti kogunud Hamburg jätkab 17. kohal ja väljalangemistsoonis.
Tulemused
Leverkusen - Berliin 0:2, Frankfurt - Köln 4:2, Hannover - Freiburg 2:1, Hoffenheim - Mainz 4:2, Müncheni Bayern - Schalke 2:1.
Homme kohtuvad Stuttgart ja Mönchengladbach ning Bremen ja Wolfsburg. | Dortmund võitis Batshuayi ja Götze väravatest Hamburgi ja tõusis kolmandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dortmund asus kohtumist juhtima 49. minutil, kui Christian Pulisici tsenderduse vormistas paari meetri pealt väravaks Londoni Chelseast laenul olev belglane Michy Batshuayi. Batshuayi jaoks oli tegemist juba tema kolmanda väravaga kahes mängus.
Üleaja teisel minutil tegi Mario Götze mänguseisuks 2:0, kui tõstis Andre Schürrle läbisöödule järgnevalt palli üle Hamburgi väravavahi ja otse värava tahanurka.
Dortmund on nüüd 22 mängust kogunud 37 punkti ja paikneb kolmandal tabelireal. 17 punkti kogunud Hamburg jätkab 17. kohal ja väljalangemistsoonis.
Tulemused
Leverkusen - Berliin 0:2, Frankfurt - Köln 4:2, Hannover - Freiburg 2:1, Hoffenheim - Mainz 4:2, Müncheni Bayern - Schalke 2:1.
Homme kohtuvad Stuttgart ja Mönchengladbach ning Bremen ja Wolfsburg.
### Response:
Dortmund võitis Batshuayi ja Götze väravatest Hamburgi ja tõusis kolmandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väheste võimalustega esimene poolaeg lõppes 0:0 viigiga, kuid teisel poolajal jäi Arsenal küllaltki suure Tottenhami surve alla. 49. minutil kandis surve ka vilja, kui Ben Daviesi antud tsenderduse vormistas peaga väravaks Harry Kane. Kane'i jaoks oli tegemist liigahooaja 23. väravaga.
Mängu lõpuks tõi Arsenali peatreener Arsene Wenger väljakule kõik pingil olnud ründemehed ja kolmandal üleminutil oli Alexandre Lacazette lähedal ka mänguseisu viigistamisele, kuid pall siiski väravas ei maandunud. Kohtumine lõppes võõrustajate 1:0 võiduga.
Londoni Arsenali jaoks on tegemist juba nende kaheksanda kaotusega käesoleval hooajal. Alates detsembrist on kõrgliigas kokku suudetud võita neli mängu. Meistrite liigasse viivast neljandast kohast lahutab Arsenali hetkel kuus punkti, kuid Liverpoolil on võimalik homme see edumaa suurendada juba üheksale punktile.
Tottenham Hotspur, kes on nüüd kogunud 52 punkti, tõusis vähemalt kuni homseni kolmandale kohale.
Tulemused:
Everton - Crystal Palace 3:1, Stoke - Brighton 1:1, Swansea - Burnley 1:0, West Ham United - Watford 2:0, Manchester City - Leicester 5:1. | Linnarivaalile kaotanud Arsenal jääb Meistrite liiga kohast üha kaugemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väheste võimalustega esimene poolaeg lõppes 0:0 viigiga, kuid teisel poolajal jäi Arsenal küllaltki suure Tottenhami surve alla. 49. minutil kandis surve ka vilja, kui Ben Daviesi antud tsenderduse vormistas peaga väravaks Harry Kane. Kane'i jaoks oli tegemist liigahooaja 23. väravaga.
Mängu lõpuks tõi Arsenali peatreener Arsene Wenger väljakule kõik pingil olnud ründemehed ja kolmandal üleminutil oli Alexandre Lacazette lähedal ka mänguseisu viigistamisele, kuid pall siiski väravas ei maandunud. Kohtumine lõppes võõrustajate 1:0 võiduga.
Londoni Arsenali jaoks on tegemist juba nende kaheksanda kaotusega käesoleval hooajal. Alates detsembrist on kõrgliigas kokku suudetud võita neli mängu. Meistrite liigasse viivast neljandast kohast lahutab Arsenali hetkel kuus punkti, kuid Liverpoolil on võimalik homme see edumaa suurendada juba üheksale punktile.
Tottenham Hotspur, kes on nüüd kogunud 52 punkti, tõusis vähemalt kuni homseni kolmandale kohale.
Tulemused:
Everton - Crystal Palace 3:1, Stoke - Brighton 1:1, Swansea - Burnley 1:0, West Ham United - Watford 2:0, Manchester City - Leicester 5:1.
### Response:
Linnarivaalile kaotanud Arsenal jääb Meistrite liiga kohast üha kaugemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste eliitklassis tuli Eesti meistriks Caspar Austa Tartu Ülikooli Spordiklubist (ajaga 51.13). Teisele kohale sõitis ennast Taavi Kannimäe Saksa Automaatika Proteamist (51.56) ja kolmandale Vahur Valvas Rein Taaramäe Rattaklubist (52.17). Meeste eliitlass sõitis kokku 18 kilomeetrit (3x6 km).
Värske meistri Caspar Austa sõnul olid ilmastikuolud talvekrossiks ideaalsed ning üle aastate sai rajal pori asemel võideldud hoopis pehme lumega.
"Minu jaoks on seekordne meistritiitel eriline, kuna esimest korda elus olin seotud kolme erineva rolliga. Võistluse peakorraldajana alustasin juba hommikul kella seitsmest raja ettevalmistustöödega, peale seda toetasin elasin treenerina kaasa oma Tartu Ülikooli Spordiklubi õpilastele, kes enda vanuseklassis (M14 ja M16) samuti parima tulemuse koju tõid ning lisaks sellele kõigele tuli veel ka ise võistelda ja rajal maksimum anda. Võin öelda, et hoolimata sellest, et konkurents oli sarnane eelmistele aastatele, tuli võit raskelt ja olen selle üle väga õnnelik," võttis Austa päeva kokku.
Naiste eliitklassi kaks esikohta läksid Kalevi Jalgrattakoolile, Maris Õispuu lõpetas esimesel (30.11) ja Merili Sirvel (30.57) teisel kohal ning kolmandale kohale sõitis end Janelle Uibokand Pelotonist (32.03). | Caspar Austa tuli talikrossis Eesti meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste eliitklassis tuli Eesti meistriks Caspar Austa Tartu Ülikooli Spordiklubist (ajaga 51.13). Teisele kohale sõitis ennast Taavi Kannimäe Saksa Automaatika Proteamist (51.56) ja kolmandale Vahur Valvas Rein Taaramäe Rattaklubist (52.17). Meeste eliitlass sõitis kokku 18 kilomeetrit (3x6 km).
Värske meistri Caspar Austa sõnul olid ilmastikuolud talvekrossiks ideaalsed ning üle aastate sai rajal pori asemel võideldud hoopis pehme lumega.
"Minu jaoks on seekordne meistritiitel eriline, kuna esimest korda elus olin seotud kolme erineva rolliga. Võistluse peakorraldajana alustasin juba hommikul kella seitsmest raja ettevalmistustöödega, peale seda toetasin elasin treenerina kaasa oma Tartu Ülikooli Spordiklubi õpilastele, kes enda vanuseklassis (M14 ja M16) samuti parima tulemuse koju tõid ning lisaks sellele kõigele tuli veel ka ise võistelda ja rajal maksimum anda. Võin öelda, et hoolimata sellest, et konkurents oli sarnane eelmistele aastatele, tuli võit raskelt ja olen selle üle väga õnnelik," võttis Austa päeva kokku.
Naiste eliitklassi kaks esikohta läksid Kalevi Jalgrattakoolile, Maris Õispuu lõpetas esimesel (30.11) ja Merili Sirvel (30.57) teisel kohal ning kolmandale kohale sõitis end Janelle Uibokand Pelotonist (32.03).
### Response:
Caspar Austa tuli talikrossis Eesti meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti loodab juunis võõrustada Venemaal toimuval MM-il osalevaid koondiseid ning BBC teatel käivad hetkel läbirääkimised justnimelt Senegaliga, kirjutab Soccernet.ee. Senegali jalgpalliliit teatas, et märtsis mängitakse Bosnia ja Hertsegoviina ning Luksemburgiga ning juuniks loodetakse maavõistlused kokku leppida Horvaatia ning Eestiga.
Senegali suurimaks staariks on Liverpooli ründaja Sadio Mane, aga jalgpallisõpradele on tuttavad ka nimed nagu Idrissa Gana Gueye (Everton), Cheikh Kouyate (West Ham United), Keita Balde (Monaco), Moussa Sow (Bursaspor) ja Kalidou Koulibaly (Napoli).
MM-il kuulub Senegal koos Poola, Kolumbia ja Jaapaniga H-alagruppi. Varasemalt on MM-il osaletud ühel korral: 2002. aastal jõuti veerandfinaali, kus lisaaja järel kaotati Türgile. | Eesti jalgpallikoondis võib MM-i eel mängida Senegaliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti loodab juunis võõrustada Venemaal toimuval MM-il osalevaid koondiseid ning BBC teatel käivad hetkel läbirääkimised justnimelt Senegaliga, kirjutab Soccernet.ee. Senegali jalgpalliliit teatas, et märtsis mängitakse Bosnia ja Hertsegoviina ning Luksemburgiga ning juuniks loodetakse maavõistlused kokku leppida Horvaatia ning Eestiga.
Senegali suurimaks staariks on Liverpooli ründaja Sadio Mane, aga jalgpallisõpradele on tuttavad ka nimed nagu Idrissa Gana Gueye (Everton), Cheikh Kouyate (West Ham United), Keita Balde (Monaco), Moussa Sow (Bursaspor) ja Kalidou Koulibaly (Napoli).
MM-il kuulub Senegal koos Poola, Kolumbia ja Jaapaniga H-alagruppi. Varasemalt on MM-il osaletud ühel korral: 2002. aastal jõuti veerandfinaali, kus lisaaja järel kaotati Türgile.
### Response:
Eesti jalgpallikoondis võib MM-i eel mängida Senegaliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sinn Féini asus juhtima Mary Lou McDonald, kes oli erakonna aseliider.
McDonald kinnitati ametlikult ametisse laupäeva pärastlõunal Dublinis ajaloolisel parteikonverentsil umbes 2000 delegaadi ees.
"Meie eesmärk on võita," ütles 48-aastane McDonald, lubades referendumit Iirimaa ühtsuse üle.
"Eesmärk on võita valimised, suurendada meie poliitilist tugevust, realiseerida meie ambitsioon olla põhja ja lõuna valitsuses, saada poliitilisi võite iga päev ja lõpuks, võita Iiri ühtsus," ütles ta.
McDonald hoiatas ka Suurbritannia konservatiivset valitsust, mis tegeleb praegu Euroopa Liidust 2019. aastal lahkumisega seotud küsimustega.
Tema sõnul ei saa Iirimaast ohvrit tooride poliitilistele mängudele Londonis.
McDonald sai 2004. aastal Euroopa Parlamendi liikmeks. 2009. aastal valiti ta Sinn Feini asejuhiks. Alates 2011. aastast on ta esindanud Iiri parlamendis Dublinit. | 34 aastat Sinn Feini juhtinud Gerry Adams taandus ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sinn Féini asus juhtima Mary Lou McDonald, kes oli erakonna aseliider.
McDonald kinnitati ametlikult ametisse laupäeva pärastlõunal Dublinis ajaloolisel parteikonverentsil umbes 2000 delegaadi ees.
"Meie eesmärk on võita," ütles 48-aastane McDonald, lubades referendumit Iirimaa ühtsuse üle.
"Eesmärk on võita valimised, suurendada meie poliitilist tugevust, realiseerida meie ambitsioon olla põhja ja lõuna valitsuses, saada poliitilisi võite iga päev ja lõpuks, võita Iiri ühtsus," ütles ta.
McDonald hoiatas ka Suurbritannia konservatiivset valitsust, mis tegeleb praegu Euroopa Liidust 2019. aastal lahkumisega seotud küsimustega.
Tema sõnul ei saa Iirimaast ohvrit tooride poliitilistele mängudele Londonis.
McDonald sai 2004. aastal Euroopa Parlamendi liikmeks. 2009. aastal valiti ta Sinn Feini asejuhiks. Alates 2011. aastast on ta esindanud Iiri parlamendis Dublinit.
### Response:
34 aastat Sinn Feini juhtinud Gerry Adams taandus ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 11-kordse Eesti meistri Flora ja 28-kordse Soome meistri HJK vahel möödus avapoolaeg küllalt kompavalt ja üsna võimalustevaeselt, ent teisel poolajal muutus mäng väga jõuliseks ning momente jagus mõlemale poolele, kirjutab Soccernet.ee.
79. minutil sündis matši esimene värav, kui Musa kauni kauglöögiga soomlased juhtima viis – Mait Toom sisuliselt ei reageerinudki lati alla kukkunud palli peale. HJK eduseis ei püsinud aga kaua, sest vaid hetk hiljem kukutati karistusalas Henri Järvelaiu söödu järel Joseph Saliste ning eelnevalt mitmes penaltihõngulises olukorras käsi laiutanud peakohtunik Kristo Külljastinen määras seekord penalti. Palli taha asus Zakara Beglarišvili, kes mänguvahendi värava keskele virutas ja sellega 1:1 seisu vormistas.
Flora sai mängu jooksul ka ühe halva uudise, kui Faith Obilori vea järel vigastas oma vasakut põlve Martin Miller. Samas pääses tänavu esmakordselt väljakule Joseph Saliste, kes sellega oma vigastuspausi lõpetas. Flora ridades sai näha ka endist Tartu Tammeka keskkaitsjat Jürgen Lorenzit, kes mängis kaasa viimased 15 minutit. | Eesti ja Soome meistrite vaheline kohtumine lõppes viigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
11-kordse Eesti meistri Flora ja 28-kordse Soome meistri HJK vahel möödus avapoolaeg küllalt kompavalt ja üsna võimalustevaeselt, ent teisel poolajal muutus mäng väga jõuliseks ning momente jagus mõlemale poolele, kirjutab Soccernet.ee.
79. minutil sündis matši esimene värav, kui Musa kauni kauglöögiga soomlased juhtima viis – Mait Toom sisuliselt ei reageerinudki lati alla kukkunud palli peale. HJK eduseis ei püsinud aga kaua, sest vaid hetk hiljem kukutati karistusalas Henri Järvelaiu söödu järel Joseph Saliste ning eelnevalt mitmes penaltihõngulises olukorras käsi laiutanud peakohtunik Kristo Külljastinen määras seekord penalti. Palli taha asus Zakara Beglarišvili, kes mänguvahendi värava keskele virutas ja sellega 1:1 seisu vormistas.
Flora sai mängu jooksul ka ühe halva uudise, kui Faith Obilori vea järel vigastas oma vasakut põlve Martin Miller. Samas pääses tänavu esmakordselt väljakule Joseph Saliste, kes sellega oma vigastuspausi lõpetas. Flora ridades sai näha ka endist Tartu Tammeka keskkaitsjat Jürgen Lorenzit, kes mängis kaasa viimased 15 minutit.
### Response:
Eesti ja Soome meistrite vaheline kohtumine lõppes viigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaveerandi napilt võitnud Rapla suurendas edumaa teises veerandis kuuele punktile. Pärnu suutis küll kolmanda veerandi 18:16 võita, kuid kaotusseisu rohkem vähendada ei suudetud – viimases veerandis võidutses taas Rapla ja kokkuvõttes tuli vastu võtta 70:75 kaotus.
Rapla kõige resultatiivseim mängija oli 22 punkti visanud Gert Dorbek. Talle järgnesid Nolan Cressler ja Dominique Hawkis, kes kumbki viskas 13 silma.
Võõrustajate poole pealt oli parim 18 punkti kirja saanud Karl-Johan Lips. 17 silma sai kirja Nemanja Miljkovic ja 13 punkti tõi Siim-Markus Post. | Rapla teenis Pärnu üle raske võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaveerandi napilt võitnud Rapla suurendas edumaa teises veerandis kuuele punktile. Pärnu suutis küll kolmanda veerandi 18:16 võita, kuid kaotusseisu rohkem vähendada ei suudetud – viimases veerandis võidutses taas Rapla ja kokkuvõttes tuli vastu võtta 70:75 kaotus.
Rapla kõige resultatiivseim mängija oli 22 punkti visanud Gert Dorbek. Talle järgnesid Nolan Cressler ja Dominique Hawkis, kes kumbki viskas 13 silma.
Võõrustajate poole pealt oli parim 18 punkti kirja saanud Karl-Johan Lips. 17 silma sai kirja Nemanja Miljkovic ja 13 punkti tõi Siim-Markus Post.
### Response:
Rapla teenis Pärnu üle raske võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameerika Ühendriikide naiskond mängib pühapäeval Fed Cupi raames Hollandiga ja kohtumisest võtab osa ka endine maailma esireket Williams. Ameeriklannalt küsiti, kas ta plaanib osaleda ka 2018. aasta järelejäänud suure slämmi turniiridel. "Ma ei oska seda hetkel öelda. Olen keskendunud nädalavahetusel toimuvale kohtumisele ja mõtlen pärast seda edasi," vahendab Reuters.
Williams osales viimati WTA turniiril eelmisel aastal, kui võitis Austraalia lahtised.
"Muidugi on mul ka pikaaegsed plaanid," kommenteeris 23 suure slämmi turniiri võitja Williams. "Võita 25 suure slämmi turniiri [praegune rekord] on muidugi midagi, mida ma väga tahaks, aga ma ei tahaks endale piire seada." | Williamsi osalemine selle aasta suure slämmi turniiridel on küsimärgi all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika Ühendriikide naiskond mängib pühapäeval Fed Cupi raames Hollandiga ja kohtumisest võtab osa ka endine maailma esireket Williams. Ameeriklannalt küsiti, kas ta plaanib osaleda ka 2018. aasta järelejäänud suure slämmi turniiridel. "Ma ei oska seda hetkel öelda. Olen keskendunud nädalavahetusel toimuvale kohtumisele ja mõtlen pärast seda edasi," vahendab Reuters.
Williams osales viimati WTA turniiril eelmisel aastal, kui võitis Austraalia lahtised.
"Muidugi on mul ka pikaaegsed plaanid," kommenteeris 23 suure slämmi turniiri võitja Williams. "Võita 25 suure slämmi turniiri [praegune rekord] on muidugi midagi, mida ma väga tahaks, aga ma ei tahaks endale piire seada."
### Response:
Williamsi osalemine selle aasta suure slämmi turniiridel on küsimärgi all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlane mängis 15 minutit ning kogus selle ajaga viis punkti (kahesed 2/5, kolmesed 0/1, vabavisked 1/4), ühe korvisöötu ja neli isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
202 cm pikkuse Lootuse senised keskmised näitajas Tornado särgis on 14 mänguga olnud 22,5 minutit, 5,1 punkti, 4,1 lauapalli ja 1,1 kulpi.
B divisjoni B-grupis on Kaunase Tornado (6-11) 12 tiimi hulgas 8. kohal, Perkunas (9-8) on neist koha võrra eespool. | Kaspar Lootus ja Kaunase Tornado said Leedus võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlane mängis 15 minutit ning kogus selle ajaga viis punkti (kahesed 2/5, kolmesed 0/1, vabavisked 1/4), ühe korvisöötu ja neli isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
202 cm pikkuse Lootuse senised keskmised näitajas Tornado särgis on 14 mänguga olnud 22,5 minutit, 5,1 punkti, 4,1 lauapalli ja 1,1 kulpi.
B divisjoni B-grupis on Kaunase Tornado (6-11) 12 tiimi hulgas 8. kohal, Perkunas (9-8) on neist koha võrra eespool.
### Response:
Kaspar Lootus ja Kaunase Tornado said Leedus võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisele ja kolmandale kohale tulid norralased: Johann Andre Forfang teenis 250,9 punkti, saades sellega hõbemedali ning 249,7 punkti kogunud Robert Johansson jäi kolmandaks.
Ainsa eestlasena lõppvõistlusele pääsenud Martti Nõmme hüppas 84 meetrit ning leppis 47. kohaga. | Suusahüpete kuldmedal läks Saksamaale, Nõmme 47. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisele ja kolmandale kohale tulid norralased: Johann Andre Forfang teenis 250,9 punkti, saades sellega hõbemedali ning 249,7 punkti kogunud Robert Johansson jäi kolmandaks.
Ainsa eestlasena lõppvõistlusele pääsenud Martti Nõmme hüppas 84 meetrit ning leppis 47. kohaga.
### Response:
Suusahüpete kuldmedal läks Saksamaale, Nõmme 47. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Julia Beljajeva alistas põhitabeli esimeses ringis hiinlanna Xu Chengzi 15:12, seejärel 32 parema seas šveitslanna Noemi Moeschlini 15:12 ning kaheksandikfinaalis jaapanlanna Ajayaka Shimookawa samuti 15:12. Veerandfinaalis kaotas Beljajeva ukrainlannale Olena Kryvytskale 14:15.
Katrina Lehis kaotas põhiturniiri esimeses voorus Maria Udreale 11:15.
Irina Embrich alistus 64 parema seas venelanna Yana Zverevale 13:15.
Erika Kirpu alistas põhiturniiri esimeses voorus prantslanna Coraline Vitalise 15:10. Teises ringis alistus Kirpu hiinlannale Yiwen Sunile 9:15.
Kristina Kuusk kaotas põhiturniiri esimeses voorus prantslannale Camille Nabethile 14:15.
Nelli Differt kaotas eelturniiril poolatar Anna Mroszczakile 8:15 ja põhitabelisse ei jõudnud. | Beljajeva laeks jäi vehklemise MK-etapil veerandfinaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Julia Beljajeva alistas põhitabeli esimeses ringis hiinlanna Xu Chengzi 15:12, seejärel 32 parema seas šveitslanna Noemi Moeschlini 15:12 ning kaheksandikfinaalis jaapanlanna Ajayaka Shimookawa samuti 15:12. Veerandfinaalis kaotas Beljajeva ukrainlannale Olena Kryvytskale 14:15.
Katrina Lehis kaotas põhiturniiri esimeses voorus Maria Udreale 11:15.
Irina Embrich alistus 64 parema seas venelanna Yana Zverevale 13:15.
Erika Kirpu alistas põhiturniiri esimeses voorus prantslanna Coraline Vitalise 15:10. Teises ringis alistus Kirpu hiinlannale Yiwen Sunile 9:15.
Kristina Kuusk kaotas põhiturniiri esimeses voorus prantslannale Camille Nabethile 14:15.
Nelli Differt kaotas eelturniiril poolatar Anna Mroszczakile 8:15 ja põhitabelisse ei jõudnud.
### Response:
Beljajeva laeks jäi vehklemise MK-etapil veerandfinaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Beerschot võõrustas 3757 pealtvaataja ees Westerlot, kellega lepiti 0:0 viiki, kirjutab Soccernet.ee. Number 22 särki kandnud Rauno Sappinen kuulus esmakordselt oma uue koduklubi algkoosseisu, kuid avapoolaja järel vahetati ta puhkama. Sappinen tegutses 3-4-1-2 formatsioonis ühe ründajana.
Huvitava asjaoluna kimbutas belglasi täna ka lumi. Nimelt kattis veel mõni tund enne matši avavilet staadionit lumevaip, mis siiski ära jõuti koristada. Hooaja teise poole liigatabelis on Wilrijki Beerschot 12 mängu järel 15 punktiga neljandal kohal. Hooaja esimese poolega tagasid nad omale aga pääsu kõrgliigasse tõusmise play-off 'i. | Sappineni debüüt piirdus ühe poolajaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Beerschot võõrustas 3757 pealtvaataja ees Westerlot, kellega lepiti 0:0 viiki, kirjutab Soccernet.ee. Number 22 särki kandnud Rauno Sappinen kuulus esmakordselt oma uue koduklubi algkoosseisu, kuid avapoolaja järel vahetati ta puhkama. Sappinen tegutses 3-4-1-2 formatsioonis ühe ründajana.
Huvitava asjaoluna kimbutas belglasi täna ka lumi. Nimelt kattis veel mõni tund enne matši avavilet staadionit lumevaip, mis siiski ära jõuti koristada. Hooaja teise poole liigatabelis on Wilrijki Beerschot 12 mängu järel 15 punktiga neljandal kohal. Hooaja esimese poolega tagasid nad omale aga pääsu kõrgliigasse tõusmise play-off 'i.
### Response:
Sappineni debüüt piirdus ühe poolajaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu Iirimaa esiliigat domineerinud Waterford oli üle ka Shelbourne'i vastu, kuid esimese 45 minutiga jäädi 0:2 taha, kirjutab Soccernet.ee. Üleminutite väravast löödi siiski pausiks üks tagasi ja 79. minutil päästeti ka viik. Puri tegi kaasa 90 minutit ja sooritas kohe mängu alguses ohtliku pealelöögi, mis napilt üle lati vihises.
Järgmisel reedel alustab Waterford juba Iirimaa kõrgliigahooaega, kui kohtutakse Derry Cityga. Kontrollmängudes sai Puri leivaisa kolm võitu ja viigi, kuid kõrgliigasatsidega ei mängitud. | Sander Puri koduklubi Waterford on uueks hooajaks valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu Iirimaa esiliigat domineerinud Waterford oli üle ka Shelbourne'i vastu, kuid esimese 45 minutiga jäädi 0:2 taha, kirjutab Soccernet.ee. Üleminutite väravast löödi siiski pausiks üks tagasi ja 79. minutil päästeti ka viik. Puri tegi kaasa 90 minutit ja sooritas kohe mängu alguses ohtliku pealelöögi, mis napilt üle lati vihises.
Järgmisel reedel alustab Waterford juba Iirimaa kõrgliigahooaega, kui kohtutakse Derry Cityga. Kontrollmängudes sai Puri leivaisa kolm võitu ja viigi, kuid kõrgliigasatsidega ei mängitud.
### Response:
Sander Puri koduklubi Waterford on uueks hooajaks valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba esimesel kolmandikul skooris Alina Muller kolmel korral ja viis Šveitsi naiskonna juhtima. Teisel kolmandikul täiendasid punktilisa Muller ja Phoebe Staenz, kes lõi litri võrku kahel korral. Korea ühendnaiskond ei andnud alla ja näitas südikust lõpuni. Viimasel kolmandikul õnnestus šveitslannadel skoorida kahel korral, kui Lara Stalder mõlemal korral võrku tabas.
Homme kohtuvad omavahel Soome ja Ameerika ühendriikide naiskonnad ning Kanada ja neutraalse lipu all võistlev Venemaa naiskond. | Põhja- ja Lõuna-Korea ühendnaiskond kaotas olümpial ajaloolise kohtumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba esimesel kolmandikul skooris Alina Muller kolmel korral ja viis Šveitsi naiskonna juhtima. Teisel kolmandikul täiendasid punktilisa Muller ja Phoebe Staenz, kes lõi litri võrku kahel korral. Korea ühendnaiskond ei andnud alla ja näitas südikust lõpuni. Viimasel kolmandikul õnnestus šveitslannadel skoorida kahel korral, kui Lara Stalder mõlemal korral võrku tabas.
Homme kohtuvad omavahel Soome ja Ameerika ühendriikide naiskonnad ning Kanada ja neutraalse lipu all võistlev Venemaa naiskond.
### Response:
Põhja- ja Lõuna-Korea ühendnaiskond kaotas olümpial ajaloolise kohtumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi poolaja 12 punktiga võitnud Bamberg lasi kodulinnas mänginud vastased järgi ning viimasel minutil ühe punktiga ka juhtima, siis viskas Drell 37 sekundit enne mängu lõppu kolmese ja 13 sekundit enne lõppu ka kahese. Viimane eestlase tabamus osutuski võidukorviks, kirjutab Korvpall24.ee.
Kokku sai Drell kirja koguni 40 punkti (kahesed 9/12, kolmesed 6/11, vabavisked 4/7), üheksa lauapalli, viis korvisöötu, kaks vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga. Kasulikkuse tegur oli eestlasel koguni 45.
Bamberg (2-1) tõusis sellega alagrupis Müncheni Bayernist (2-1) mööda, kreeklaste Pireuse Olympiakosel (1-1) on ees mäng veel hispaanlaste Sevilla Real Betisiga (0-2). | Henri Drelli 40 punkti aitasid Bambergi Bayerni vastu võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi poolaja 12 punktiga võitnud Bamberg lasi kodulinnas mänginud vastased järgi ning viimasel minutil ühe punktiga ka juhtima, siis viskas Drell 37 sekundit enne mängu lõppu kolmese ja 13 sekundit enne lõppu ka kahese. Viimane eestlase tabamus osutuski võidukorviks, kirjutab Korvpall24.ee.
Kokku sai Drell kirja koguni 40 punkti (kahesed 9/12, kolmesed 6/11, vabavisked 4/7), üheksa lauapalli, viis korvisöötu, kaks vaheltlõiget, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga. Kasulikkuse tegur oli eestlasel koguni 45.
Bamberg (2-1) tõusis sellega alagrupis Müncheni Bayernist (2-1) mööda, kreeklaste Pireuse Olympiakosel (1-1) on ees mäng veel hispaanlaste Sevilla Real Betisiga (0-2).
### Response:
Henri Drelli 40 punkti aitasid Bambergi Bayerni vastu võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paco Ulmani näitus "Heitmaa" Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni 25. III. Kuraator Carl-Dag Lige.
Arhitekt Paco Ulman on teinud väga hea näituse. Esiteks annab see palju mõtteainet ja tõlgendusvõimalusi ning teiseks pakub installatsioon kuklakarvu tõstva ruumielamuse. Võib-olla isegi selles järjekorras, et kõigepealt ruum ja seejärel pildid. Sellist vaikset, mõtlikku, aga sügavalt mõjuvat ruumimuutust pole soolalaos tükil ajal ette tulnud. Ulmani loodud ruum on mõjus ja ootamatu, aga mitte kriipsugi pealetükkiv või edvistav. See räägib hea arhitektuuri erilisest omadusest viidata koha potentsiaalile, mida ei pruugi esmapilgul märgata, ning teisest küljest oskusest kõnetada vaatajat rahulikult, ilma liigsete efektideta – raputada järk-järgult, peaaegu märkamatult, aga see-eest põhjalikult. Eriti äratab asja juures huvi see, et selge ja puhas näitusearhitektuur on välja settinud segaste servaalade uuringutest ja toonud esile perifeeriasse peidetud jõu.
Selline ruumimuutus arhitektuurimuuseumi suures saalis ei oleks saanud tekkida tühjale kohale, igal juhul tuleb seda vaadata terviklikult koos väljapandud fotodega. Need räägivad linna alateadvusest, teadvustamata ääre- ja vahealadest, niisamuti on soolalaos esimest korda kasutusele võetud vaheala ehk õhuruum, mis ulatub läbi kahe korruse kuni katuseni. Lai avar saal on metamorfoosi käigus muutunud kitsaks ja kõrgeks galeriiks, kus ümbritsev ruum on kaotanud oma tähtsuse ja saanud ise perifeeriaks. Siin on veel üks oluline muutus, mida muuseumi kontrollitud keskkonnas väga harva näha saab – katuseakendest voogab päikesevalgust. See loob omamoodi pühakojaefekti. Ootamatut paralleeli võimendab ka liikumine mööda treppi ülespoole, pimedusest valgusesse. Esmapilgul tundub see isegi sobimatu paralleelina, aga kui veidi edasi mõelda, siis on religioon täiesti asjakohane võrdlus. Näitus räägib muu hulgas inimese üksindusest siin maailmas, tema võõrandumisest nii loodusest kui ka üksteisest, kuid samal ajal püüdlustest kusagile pärale jõuda, rändamisest enese- ja tõeotsingutel.
Näitus tuletas mulle meelde hiljuti nähtud Andrei Zvjagintsevi filmi "Armastuseta". Sealne tegevus toimub suures osas "Heitmaa"-sarnastes anonüümsetes paikades, ebamäärastel vahealadel suurlinnas ja selle ümber, kus tegelik peategelane on metsik, võimas ja ükskõikne loodus ning kõrvaltegelased väikesed inimesed oma traagiliste elude ja armastuseotsingutega. Võsastunud loodus on võimas metafoor eksinud inimeste sisemaastike kirjeldamisel. Filmi autor on jälginud inimeste tegevust dokumentaalfilmi võtmes distantsilt, ise sündmustesse sekkumata, samamoodi jälgib ka Paco Ulman inimesi maastikul distantsilt, neid endid näitamata, registreerides aga dokumentalisti rangusega nende tegevuse jälgi. Fotodele püütud detailide abil hakkab kujutlusvõime tööle ja tühermaadest saavad tähendusrikkad paigad.
Soov tühi ruum kodustada on sügavalt inimlik. Piltidelt võib selle kohta leida hulgaliselt näiteid: lõkkease jõekaldal, grillahi keset heinamaad, lemmiklooma matmispaik metsa all jne. Palju jälgi ja radu. Pilt muutub veelgi kirjumaks, kui lisada inimtegevusele teiste liikide elutegevuse jälgi. Sellistest paikadest võib vabalt leida ka rebaste õhtusöögi jäänuseid, kitsede magamisasemeid, kobraste ehitusplatse, sipelgapesi, hiireurge jne. Piirialad on sageli kõige elurikkamad paigad, kus ristuvad eri liikide rajad. Aga Ulman ei ole siiski loodusfotograaf, teda huvitab peamiselt linnaruum ja linnaelu. Kogu see vahepealne ruum tema piltidel on natuke kummaline ja nihkes. Selles on nii poeesiat kui huumorit, mille märkamine ja jäädvustamine eeldab tundlikkust. Kummastavat meeleolu aitab süvendada ka Tanel Paliale ja Holger Looduse loodud helitaust, millest võib aimata küll tuttavlikke helisid, kuid mis kokkusulatatuna mõjub voogava-undava mürana.
Peale ruumi kõneleb näitus ka ajast. Aeg kulgeb siin omasoodu, nii nagu eespool mainitud filmis. Aastaajad vahelduvad, loodus tärkab, õitseb ja närbub – lõputus korduses. Aeg on ükskõikne ja halastamatu inimeste heitluste ja püüdluste suhtes. "Heitmaa" fotodel kujutatud maastikel tundub aeg kulgevat palju aeglasemalt kui mujal. Võib koguni öelda, et aeg on seisma pandud. Midagi ei juhtu. Fotole on salvestatud igavesti kestev hetk. Aga muidugi on see illusioon. Isegi näitusesaalis ei saa aega peatada. Küll aga võib minna ja ise järele proovida, kogeda neis aeglustatud paikades aega, mis asub väljaspool linnakeskkonna kiirendit. Sealne aegruum võib tunduda isegi ärritavalt igav ja tüütu, sest ei paku igal sammul uusi stiimuleid. Suhtlemine sellise keskkonnaga nõuab harjumatut pingutust, keskendumist, teravdatud tähelepanu ja sisseelamist nii kehaliselt kui ka vaimselt. Vastutasuks pakutakse aga võimalust ümbritsevat sügavamalt kogeda ja teravamalt tajuda, rohkem näha ja (taas)avastada, samuti nähtut-kogetut analüüsida ja lõpuks enesele midagi olulist välja setitada.
Püüdsin näituselt leida kaadreid, kus ei oleks näha inimese jälgi, ja üllatuslikult leidsingi, koguni kolm fotot. Mõtlesin: nii tihedasse võssa satuvad küll ainult orienteerujad ja Paco-taolised uitajad. Selline metsik maastik on suurepärane koht äraeksimiseks ja seega tulvil kõikvõimalikke väikseid avastusi. Kogu näitus on mulle südantsoojendav ja tähenduslik, sest tunnen ära palju tuttavaid (või tuttavlikke) kohti, kuhu olen sattunud mõnel rännakul, tervisejooksul või orienteerumispäevakul. Sellised retked ebamäärastesse paikadesse on ilmselt paljudele otsivatele hingedele eluliselt vajalikud. Huvitaval kombel eriti sageli just arhitektidele, kes iga päev tegelevad väga konkreetselt piiritletud ruumiga. Võib-olla on see omamoodi tasakaalumehhanism, soov kogeda ruumiskaala teist otsa, hajusat arhitektuurivaba ruumi, et paremini mõista tervikut. Või aidata defineerida ruumi ennast – seda kasutatavat, kuid käega katsumatut tühjust, mis jääb seinte, põrandate ja lagede (või maa ja taeva) vahele. Kumb on siis kese ja kumb perifeeria? Kummast on rohkem kasu? Kas saab neid üldse teineteisest lahutada?
Sõna "heitmaa" on oluline osa näituse tervikust ja ühtlasi veel üks tõend perifeeria loomingulisest potentsiaalist. Selle sõna on Ulman ise oma otsingute käigus tuletanud ja minu arvates on see üks viimase aja põnevamaid sõnaleide – nii ilus ja hämmastavalt loomulik, nagu oleks kogu aeg olemas ja kasutusel olnud. Kui sünonüümid "jäätmaa" ja "tühermaa" on pigem negatiivse varjundiga, siis "heitmaa" kõlab ülevamalt ja avaramalt. Näiteks võib seda tõlgendada õhkuheitmise või lendutõusmisena. Näituse külastajale on igatahes õhku heidetud mõnusalt palju võimalikke mõtte- ja teeotsi.
Loe artiklit Sirbist. | Katrin Koov: tõendeid perifeeria tähtsusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paco Ulmani näitus "Heitmaa" Eesti Arhitektuurimuuseumis kuni 25. III. Kuraator Carl-Dag Lige.
Arhitekt Paco Ulman on teinud väga hea näituse. Esiteks annab see palju mõtteainet ja tõlgendusvõimalusi ning teiseks pakub installatsioon kuklakarvu tõstva ruumielamuse. Võib-olla isegi selles järjekorras, et kõigepealt ruum ja seejärel pildid. Sellist vaikset, mõtlikku, aga sügavalt mõjuvat ruumimuutust pole soolalaos tükil ajal ette tulnud. Ulmani loodud ruum on mõjus ja ootamatu, aga mitte kriipsugi pealetükkiv või edvistav. See räägib hea arhitektuuri erilisest omadusest viidata koha potentsiaalile, mida ei pruugi esmapilgul märgata, ning teisest küljest oskusest kõnetada vaatajat rahulikult, ilma liigsete efektideta – raputada järk-järgult, peaaegu märkamatult, aga see-eest põhjalikult. Eriti äratab asja juures huvi see, et selge ja puhas näitusearhitektuur on välja settinud segaste servaalade uuringutest ja toonud esile perifeeriasse peidetud jõu.
Selline ruumimuutus arhitektuurimuuseumi suures saalis ei oleks saanud tekkida tühjale kohale, igal juhul tuleb seda vaadata terviklikult koos väljapandud fotodega. Need räägivad linna alateadvusest, teadvustamata ääre- ja vahealadest, niisamuti on soolalaos esimest korda kasutusele võetud vaheala ehk õhuruum, mis ulatub läbi kahe korruse kuni katuseni. Lai avar saal on metamorfoosi käigus muutunud kitsaks ja kõrgeks galeriiks, kus ümbritsev ruum on kaotanud oma tähtsuse ja saanud ise perifeeriaks. Siin on veel üks oluline muutus, mida muuseumi kontrollitud keskkonnas väga harva näha saab – katuseakendest voogab päikesevalgust. See loob omamoodi pühakojaefekti. Ootamatut paralleeli võimendab ka liikumine mööda treppi ülespoole, pimedusest valgusesse. Esmapilgul tundub see isegi sobimatu paralleelina, aga kui veidi edasi mõelda, siis on religioon täiesti asjakohane võrdlus. Näitus räägib muu hulgas inimese üksindusest siin maailmas, tema võõrandumisest nii loodusest kui ka üksteisest, kuid samal ajal püüdlustest kusagile pärale jõuda, rändamisest enese- ja tõeotsingutel.
Näitus tuletas mulle meelde hiljuti nähtud Andrei Zvjagintsevi filmi "Armastuseta". Sealne tegevus toimub suures osas "Heitmaa"-sarnastes anonüümsetes paikades, ebamäärastel vahealadel suurlinnas ja selle ümber, kus tegelik peategelane on metsik, võimas ja ükskõikne loodus ning kõrvaltegelased väikesed inimesed oma traagiliste elude ja armastuseotsingutega. Võsastunud loodus on võimas metafoor eksinud inimeste sisemaastike kirjeldamisel. Filmi autor on jälginud inimeste tegevust dokumentaalfilmi võtmes distantsilt, ise sündmustesse sekkumata, samamoodi jälgib ka Paco Ulman inimesi maastikul distantsilt, neid endid näitamata, registreerides aga dokumentalisti rangusega nende tegevuse jälgi. Fotodele püütud detailide abil hakkab kujutlusvõime tööle ja tühermaadest saavad tähendusrikkad paigad.
Soov tühi ruum kodustada on sügavalt inimlik. Piltidelt võib selle kohta leida hulgaliselt näiteid: lõkkease jõekaldal, grillahi keset heinamaad, lemmiklooma matmispaik metsa all jne. Palju jälgi ja radu. Pilt muutub veelgi kirjumaks, kui lisada inimtegevusele teiste liikide elutegevuse jälgi. Sellistest paikadest võib vabalt leida ka rebaste õhtusöögi jäänuseid, kitsede magamisasemeid, kobraste ehitusplatse, sipelgapesi, hiireurge jne. Piirialad on sageli kõige elurikkamad paigad, kus ristuvad eri liikide rajad. Aga Ulman ei ole siiski loodusfotograaf, teda huvitab peamiselt linnaruum ja linnaelu. Kogu see vahepealne ruum tema piltidel on natuke kummaline ja nihkes. Selles on nii poeesiat kui huumorit, mille märkamine ja jäädvustamine eeldab tundlikkust. Kummastavat meeleolu aitab süvendada ka Tanel Paliale ja Holger Looduse loodud helitaust, millest võib aimata küll tuttavlikke helisid, kuid mis kokkusulatatuna mõjub voogava-undava mürana.
Peale ruumi kõneleb näitus ka ajast. Aeg kulgeb siin omasoodu, nii nagu eespool mainitud filmis. Aastaajad vahelduvad, loodus tärkab, õitseb ja närbub – lõputus korduses. Aeg on ükskõikne ja halastamatu inimeste heitluste ja püüdluste suhtes. "Heitmaa" fotodel kujutatud maastikel tundub aeg kulgevat palju aeglasemalt kui mujal. Võib koguni öelda, et aeg on seisma pandud. Midagi ei juhtu. Fotole on salvestatud igavesti kestev hetk. Aga muidugi on see illusioon. Isegi näitusesaalis ei saa aega peatada. Küll aga võib minna ja ise järele proovida, kogeda neis aeglustatud paikades aega, mis asub väljaspool linnakeskkonna kiirendit. Sealne aegruum võib tunduda isegi ärritavalt igav ja tüütu, sest ei paku igal sammul uusi stiimuleid. Suhtlemine sellise keskkonnaga nõuab harjumatut pingutust, keskendumist, teravdatud tähelepanu ja sisseelamist nii kehaliselt kui ka vaimselt. Vastutasuks pakutakse aga võimalust ümbritsevat sügavamalt kogeda ja teravamalt tajuda, rohkem näha ja (taas)avastada, samuti nähtut-kogetut analüüsida ja lõpuks enesele midagi olulist välja setitada.
Püüdsin näituselt leida kaadreid, kus ei oleks näha inimese jälgi, ja üllatuslikult leidsingi, koguni kolm fotot. Mõtlesin: nii tihedasse võssa satuvad küll ainult orienteerujad ja Paco-taolised uitajad. Selline metsik maastik on suurepärane koht äraeksimiseks ja seega tulvil kõikvõimalikke väikseid avastusi. Kogu näitus on mulle südantsoojendav ja tähenduslik, sest tunnen ära palju tuttavaid (või tuttavlikke) kohti, kuhu olen sattunud mõnel rännakul, tervisejooksul või orienteerumispäevakul. Sellised retked ebamäärastesse paikadesse on ilmselt paljudele otsivatele hingedele eluliselt vajalikud. Huvitaval kombel eriti sageli just arhitektidele, kes iga päev tegelevad väga konkreetselt piiritletud ruumiga. Võib-olla on see omamoodi tasakaalumehhanism, soov kogeda ruumiskaala teist otsa, hajusat arhitektuurivaba ruumi, et paremini mõista tervikut. Või aidata defineerida ruumi ennast – seda kasutatavat, kuid käega katsumatut tühjust, mis jääb seinte, põrandate ja lagede (või maa ja taeva) vahele. Kumb on siis kese ja kumb perifeeria? Kummast on rohkem kasu? Kas saab neid üldse teineteisest lahutada?
Sõna "heitmaa" on oluline osa näituse tervikust ja ühtlasi veel üks tõend perifeeria loomingulisest potentsiaalist. Selle sõna on Ulman ise oma otsingute käigus tuletanud ja minu arvates on see üks viimase aja põnevamaid sõnaleide – nii ilus ja hämmastavalt loomulik, nagu oleks kogu aeg olemas ja kasutusel olnud. Kui sünonüümid "jäätmaa" ja "tühermaa" on pigem negatiivse varjundiga, siis "heitmaa" kõlab ülevamalt ja avaramalt. Näiteks võib seda tõlgendada õhkuheitmise või lendutõusmisena. Näituse külastajale on igatahes õhku heidetud mõnusalt palju võimalikke mõtte- ja teeotsi.
Loe artiklit Sirbist.
### Response:
Katrin Koov: tõendeid perifeeria tähtsusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikoha võitis Carlijn Achtereekte ajaga 3.59,21, teisena lõpetas Ireen Wust (+0.08) ja kolmandana Antoinette De Jong (+0.81).
Maailmarekord kuulub kanadalanna Cindy Klassenile aastast 2006 ja selleks on 3.53,34. Olümpiarekord pärineb Salt Lake City mängudelt, kui sakslanna Claudia Pechsteinile ajaks märgiti 3.57,7. | Hollandlannad domineerisid olümpial naiste kiiruisutamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikoha võitis Carlijn Achtereekte ajaga 3.59,21, teisena lõpetas Ireen Wust (+0.08) ja kolmandana Antoinette De Jong (+0.81).
Maailmarekord kuulub kanadalanna Cindy Klassenile aastast 2006 ja selleks on 3.53,34. Olümpiarekord pärineb Salt Lake City mängudelt, kui sakslanna Claudia Pechsteinile ajaks märgiti 3.57,7.
### Response:
Hollandlannad domineerisid olümpial naiste kiiruisutamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lahti võõrustas alagrupifaasi kolmandas kohtumises uueks hooajaks Soome esiliigasse langenud JJK-d ning põhikoosseisus alustanud Anier viis juba 8. minutil oma klubi ette. 36. minutil viigistasid külalised seisu, ent 41. minutil lõi Anier seisuks 2:1, kirjutab Soccernet.ee.
Teisel poolajal jõudis JJK viigiväravani ning kui Eesti ründaja 78. minutil puhkama sai, oligi tablool 2:2. Lahti tegi aga lõpuspurdi ning 88. ning 90+4. väravatest sai Anieri klubi 4:2 võidu.
Oma alagrupis on Lahti kolmest mängust kogutud seitsme punktiga hetkel esikohal. Järgmine karikamäng ootab neid ees nädala pärast. | Henri Anier lõi Soomes kaks väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lahti võõrustas alagrupifaasi kolmandas kohtumises uueks hooajaks Soome esiliigasse langenud JJK-d ning põhikoosseisus alustanud Anier viis juba 8. minutil oma klubi ette. 36. minutil viigistasid külalised seisu, ent 41. minutil lõi Anier seisuks 2:1, kirjutab Soccernet.ee.
Teisel poolajal jõudis JJK viigiväravani ning kui Eesti ründaja 78. minutil puhkama sai, oligi tablool 2:2. Lahti tegi aga lõpuspurdi ning 88. ning 90+4. väravatest sai Anieri klubi 4:2 võidu.
Oma alagrupis on Lahti kolmest mängust kogutud seitsme punktiga hetkel esikohal. Järgmine karikamäng ootab neid ees nädala pärast.
### Response:
Henri Anier lõi Soomes kaks väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Montegranaro sai sel nädalal mõne päeva jooksul kaks kaotust, kui esmalt jäädi 71:96 alla Veronale ja seejärel 74:95 Trevisole, kirjutab Korvpall24.ee.
"Kaotasime kahele väga heale meeskonnale. Verona tegi väga hea mängu kaitses ja võttis meie korvialused jõud kinni ning rünnakul suutsid nad kaugelt enesekindluse kätte saada ja tabasid alati olulistel hetkedel. Treviso vastu mängisime küll hästi, aga selliste tiimidega pead hea olema kõik 40 minutit ning nad karistasid meid kohe ära, kui me eksisime," selgitas eestlane.
Pühapäeval ootab Montegranarot ees mäng Forliga, mis Treieri arvates saab samuti olema keeruline: "See ei ole lihtne vastane, nad on viimasel ajal võtnud mitu head võitu ning neil on head kaugviskajad. Peame suutma mängida sajaprotsendiliselt, et võit koju tuua."
Enda vormi kohta sõnas eestlasest ääremängija: "Mu hooaeg läheb järjest paremaks, ma loodan. Olen saanud rohkem mänguminuteid ja usun, et kõik sujub üha edukamalt." | Kaspar Treier teenib Itaalia esiliigaklubis aina rohkem mänguminuteid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Montegranaro sai sel nädalal mõne päeva jooksul kaks kaotust, kui esmalt jäädi 71:96 alla Veronale ja seejärel 74:95 Trevisole, kirjutab Korvpall24.ee.
"Kaotasime kahele väga heale meeskonnale. Verona tegi väga hea mängu kaitses ja võttis meie korvialused jõud kinni ning rünnakul suutsid nad kaugelt enesekindluse kätte saada ja tabasid alati olulistel hetkedel. Treviso vastu mängisime küll hästi, aga selliste tiimidega pead hea olema kõik 40 minutit ning nad karistasid meid kohe ära, kui me eksisime," selgitas eestlane.
Pühapäeval ootab Montegranarot ees mäng Forliga, mis Treieri arvates saab samuti olema keeruline: "See ei ole lihtne vastane, nad on viimasel ajal võtnud mitu head võitu ning neil on head kaugviskajad. Peame suutma mängida sajaprotsendiliselt, et võit koju tuua."
Enda vormi kohta sõnas eestlasest ääremängija: "Mu hooaeg läheb järjest paremaks, ma loodan. Olen saanud rohkem mänguminuteid ja usun, et kõik sujub üha edukamalt."
### Response:
Kaspar Treier teenib Itaalia esiliigaklubis aina rohkem mänguminuteid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võiduajaga 2.10,485 ületas Hyojun senise olümpia rekordi, mis kuulus 2010. aasta Vancouveri olümpiamängudest tema kaasmaalasele Jung-Su Leele (2.10,949).
Hõbemedali võitis maailmarekordi omanik Sjinkie Knegt. Hollandlase lõpuajaks märgiti protokolli 2.10,555. Pronksmedali sai kaela olümpialipu all võistlev venelane Semjon Jelistratov ajaga 2.10,687.
Neli aastat tagasi sel distantsil olümpiavõitjaks tulnud kanadalane Charles Hamelin lõpetas algselt kuuendana, kuid sai konkurendi takistamise eest karistada ja tema tulemus tühistati. | Lõuna-Korea avas kodusel olümpial võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võiduajaga 2.10,485 ületas Hyojun senise olümpia rekordi, mis kuulus 2010. aasta Vancouveri olümpiamängudest tema kaasmaalasele Jung-Su Leele (2.10,949).
Hõbemedali võitis maailmarekordi omanik Sjinkie Knegt. Hollandlase lõpuajaks märgiti protokolli 2.10,555. Pronksmedali sai kaela olümpialipu all võistlev venelane Semjon Jelistratov ajaga 2.10,687.
Neli aastat tagasi sel distantsil olümpiavõitjaks tulnud kanadalane Charles Hamelin lõpetas algselt kuuendana, kuid sai konkurendi takistamise eest karistada ja tema tulemus tühistati.
### Response:
Lõuna-Korea avas kodusel olümpial võiduarve |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.