instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on selge arusaam, kus me peaksime olema ning piisavalt vilumust ja otsustavust, et meid sinna viia," kirjutab Truss Telegraphi arvamusloos.
Trussi peetakse kümmekonna uueks parteijuhiks pürgiva poliitiku hulgas favoriidiks.
Ühendkuningriigi juhtiva päevalehe The Times hinnangul on Trussi peamised konkurendid senine siseminister Priti Patel ja rahandusminister Rishi Sunak. Kõige tähtsamaks peab Truss peaministriks pürgides majandust, majandust ja veel kord majandust, mistõttu on tema peamine lubadus veelgi makse kärpida.
Priti Patel pole otsust parteijuhiks kandideerida ametlikult veel teinud. Timesi andmeil kavatseb ta otsuse langetada esmaspäeva jooksul pärast konsulteerimist euroskeptiliste parteikaaslastega.
Patel loodab, et tagasiastunud peaministri Boris Johnsoni liitlased toetavad teda Euroopa-meelsema kandidaadi, rahandusminister Rishi Sunaki vastu.
Sunak on hankinud endale juba 30 parlamendiliikme toetuse ning võiks seega olla favoriit. Paljud mõjukad konservatiivid aga taunivad teda maksutõusude ja majanduses riigi osakaalu suurendamise pärast. | Ühendkuningriigi uueks peaministriks kandideerib ka Liz Truss | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on selge arusaam, kus me peaksime olema ning piisavalt vilumust ja otsustavust, et meid sinna viia," kirjutab Truss Telegraphi arvamusloos.
Trussi peetakse kümmekonna uueks parteijuhiks pürgiva poliitiku hulgas favoriidiks.
Ühendkuningriigi juhtiva päevalehe The Times hinnangul on Trussi peamised konkurendid senine siseminister Priti Patel ja rahandusminister Rishi Sunak. Kõige tähtsamaks peab Truss peaministriks pürgides majandust, majandust ja veel kord majandust, mistõttu on tema peamine lubadus veelgi makse kärpida.
Priti Patel pole otsust parteijuhiks kandideerida ametlikult veel teinud. Timesi andmeil kavatseb ta otsuse langetada esmaspäeva jooksul pärast konsulteerimist euroskeptiliste parteikaaslastega.
Patel loodab, et tagasiastunud peaministri Boris Johnsoni liitlased toetavad teda Euroopa-meelsema kandidaadi, rahandusminister Rishi Sunaki vastu.
Sunak on hankinud endale juba 30 parlamendiliikme toetuse ning võiks seega olla favoriit. Paljud mõjukad konservatiivid aga taunivad teda maksutõusude ja majanduses riigi osakaalu suurendamise pärast.
### Response:
Ühendkuningriigi uueks peaministriks kandideerib ka Liz Truss |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajalehe andmeil tunnistas Abe tapnud Tetsuya Yamagami ülekuulamisel, et pidas Abet ekslikult seotuks Lõuna-Koreast alguse saanud Ühenduskirikuga ehk muunlastega.
Sun Myong Mooni asutatud usuühendus on maailmas peamiselt tuntud oma suurejooneliste pulmatseremooniate poolest, kus enamasti laulatatakse korraga üle saja abielupaari.
Yamagami sõnul valmistas ta Abe tapmist ette kuude kaupa, kuid tema kavatsustel polnud mingit poliitilist alust.
Ainsa põhjusena nimetab Yamagami kibestumist muunlaste tegevuse pärast, kes veensid tema ema pärast abikaasa surma andma kogu oma varanduse Ühenduskirikule. Varandusest loobumine tõi kaasa kogu pere vaesumise.
Kurjategija jutust ei selgu, miks ta pidas Abet Ühenduskirikuga seotuks. | The Times: Shinzo Abe tapeti kättemaksuks äärmuslikule usurühmitusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalehe andmeil tunnistas Abe tapnud Tetsuya Yamagami ülekuulamisel, et pidas Abet ekslikult seotuks Lõuna-Koreast alguse saanud Ühenduskirikuga ehk muunlastega.
Sun Myong Mooni asutatud usuühendus on maailmas peamiselt tuntud oma suurejooneliste pulmatseremooniate poolest, kus enamasti laulatatakse korraga üle saja abielupaari.
Yamagami sõnul valmistas ta Abe tapmist ette kuude kaupa, kuid tema kavatsustel polnud mingit poliitilist alust.
Ainsa põhjusena nimetab Yamagami kibestumist muunlaste tegevuse pärast, kes veensid tema ema pärast abikaasa surma andma kogu oma varanduse Ühenduskirikule. Varandusest loobumine tõi kaasa kogu pere vaesumise.
Kurjategija jutust ei selgu, miks ta pidas Abet Ühenduskirikuga seotuks.
### Response:
The Times: Shinzo Abe tapeti kättemaksuks äärmuslikule usurühmitusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Islandi ründaja Berglind Thorvaldsdottir ei suutnud 33. minutil penaltit Belgia väravavahist Nicky Evrardist mööda saata, aga heastas eksimuse kuus minutit pärast teise poolaja algust, kui lükkas peaga väravasse Karolina Vilhjalmsdottiri tsenderduse. Islandil ei õnnestunud siiski turniiri võiduga alustada, sest 67. minutil realiseeris penalti Justine Vanhaevermaet ning kohtumine lõppes 1:1 viigiga.
Õhtu teises mängus korraldas Prantsusmaa Itaalia värava all esimesel poolajal tõelise väravatesaju: Grace Geyoro sai hakkama kübaratrikiga, ühe värava lisasid Marie-Antoinette Katoto ning Delphine Cascarino ja vaheajale mindi lausa 5:0 eduseisus.
Itaalia peatreener Milena Bertolini tegi teise poolaja alguseks kaks vahetust, mis aitasid neil mängupilti võrdsustada. Teisel kolmveerandtunnil avanes võimalusi ka itaallannadel ja ühe neist kasutasid nad ka ära, kui lõppskoori vormistas 76. minutil Martina Piemonte.
Esmaspäeval alustavad naiskonnad A-grupis teist mänguvooru, Eesti aja järgi kell 19 kohtuvad Austria - Põhja-Iirimaa ning kell 22 Inglismaa - Norra. | Prantslannad andsid kohe avamängus tormihoiatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Islandi ründaja Berglind Thorvaldsdottir ei suutnud 33. minutil penaltit Belgia väravavahist Nicky Evrardist mööda saata, aga heastas eksimuse kuus minutit pärast teise poolaja algust, kui lükkas peaga väravasse Karolina Vilhjalmsdottiri tsenderduse. Islandil ei õnnestunud siiski turniiri võiduga alustada, sest 67. minutil realiseeris penalti Justine Vanhaevermaet ning kohtumine lõppes 1:1 viigiga.
Õhtu teises mängus korraldas Prantsusmaa Itaalia värava all esimesel poolajal tõelise väravatesaju: Grace Geyoro sai hakkama kübaratrikiga, ühe värava lisasid Marie-Antoinette Katoto ning Delphine Cascarino ja vaheajale mindi lausa 5:0 eduseisus.
Itaalia peatreener Milena Bertolini tegi teise poolaja alguseks kaks vahetust, mis aitasid neil mängupilti võrdsustada. Teisel kolmveerandtunnil avanes võimalusi ka itaallannadel ja ühe neist kasutasid nad ka ära, kui lõppskoori vormistas 76. minutil Martina Piemonte.
Esmaspäeval alustavad naiskonnad A-grupis teist mänguvooru, Eesti aja järgi kell 19 kohtuvad Austria - Põhja-Iirimaa ning kell 22 Inglismaa - Norra.
### Response:
Prantslannad andsid kohe avamängus tormihoiatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartus toimuvalt teatrifestivalilt DRAAMA tuli ka neli temaatilist otseülekannet:
8. septembril kell 18.30 toimus v estlus Kristiina Reidolviga
7. septembril kell 18.15 toimus vestlus Malle Pärnaga.
7. septembril kell 20.40 toimus vestlus Jan Uuspõlluga.
8. septembril kell 16.30 toimus vestlus Taavet Janseniga.
Kõik otseülekanded on hiljem järelvaadatavad ka ERR kultuuriportaalis. Esimene "Koolon-live" avalik üritus Erinevate Tubade Klubis toimub oktoobris ning täpsem info selle kohta juba lähiajal.
"Koolon-live" saatejuht on Erni Kask, produtsent Allan Rajavee. | Otseülekanded lõppenud: "Koolon-live" DRAAMA festivalil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartus toimuvalt teatrifestivalilt DRAAMA tuli ka neli temaatilist otseülekannet:
8. septembril kell 18.30 toimus v estlus Kristiina Reidolviga
7. septembril kell 18.15 toimus vestlus Malle Pärnaga.
7. septembril kell 20.40 toimus vestlus Jan Uuspõlluga.
8. septembril kell 16.30 toimus vestlus Taavet Janseniga.
Kõik otseülekanded on hiljem järelvaadatavad ka ERR kultuuriportaalis. Esimene "Koolon-live" avalik üritus Erinevate Tubade Klubis toimub oktoobris ning täpsem info selle kohta juba lähiajal.
"Koolon-live" saatejuht on Erni Kask, produtsent Allan Rajavee.
### Response:
Otseülekanded lõppenud: "Koolon-live" DRAAMA festivalil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Voinovitš saabus Tallinna arutelusarja "Venemaa hääled" raames. Kultuuriportaalis on tulemas videointervjuu, intervjueerib Aarne Ruben. Lugege Margus Haava arvustust „Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavaliste seikluste“ esimesest osast kultuuriportaalist.
Serbia ja juudi juurtega Vladimir Voinovitš (sündinud 1932) on vene kirjanduse elav klassik, kes kirjutanud romaane, jutte, jutustusi ja laulusõnu. Eesti keeles on ilmunud tema raamatud "Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused", „Meie elame siin“, „Tahan olla aus“, „Karvamüts“ ja „Moskva 2042“.
Seekord kajavad Venemaa Hääled tänu heale koostööle Eesti Kirjanike Liidu ning kirjandusfestivaliga HeadRead.
Kirjastus Tänapäev pakkus kohapeal Voinovitši triloogia "Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused" kõiki osi. Teost, mille kirjutamist Voinovitš alustas juba 1963. aastal, on sageli nimetatud vene Švejkiks. Kuna Voinovitš sai avaldamiskeelu, ilmus selle üks osa esimest korda 1969 Frankfurtis ja terve raamat 1975 Pariisis, Nõukogude Liidus levis tekst samizdati väljaandena. 1974. aastal visati Voinovitš NSVL Kirjanike Liidust välja ning 1980 sunniti emigreeruma.
Vestlus toimus vene keeles eestikeelse sünkroontõlkega.
“Venemaa hääled” on Avatud Eesti Fondi arutelusari, mis lahkab ühiskondlikku ja poliitilist olukorda Venemaal tuntud Vene mõtlejate, ühiskonnategelaste ja inimõiguslaste käsitluses. Arutelude eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid Venemaa tegelikkusele ja luua kõlapinda ka arvamustele, mis Venemaa ametlikes infokanalites kajastamist ei leia.
Sarja raames on Eestis esinenud nt Ljudmilla Aleksejeva, Valeria Novodvorskaja, Lev Ponomarjov, Viktor Šenderovitš, Leonid Parfjonov, Lev Rubinštein, Artemi Troitski, Jevgenia Tširikova, Maša Gessen, Dmitri Oreškin, Ekaterina Šulman, Žanna Nemtsova, Jevgenia Albats, Aider Muždabajev, Askold Kurov jpt. | Sõdur Tšonkini looja Vladimir Voinovitš vestles David Vsevioviga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Voinovitš saabus Tallinna arutelusarja "Venemaa hääled" raames. Kultuuriportaalis on tulemas videointervjuu, intervjueerib Aarne Ruben. Lugege Margus Haava arvustust „Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavaliste seikluste“ esimesest osast kultuuriportaalist.
Serbia ja juudi juurtega Vladimir Voinovitš (sündinud 1932) on vene kirjanduse elav klassik, kes kirjutanud romaane, jutte, jutustusi ja laulusõnu. Eesti keeles on ilmunud tema raamatud "Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused", „Meie elame siin“, „Tahan olla aus“, „Karvamüts“ ja „Moskva 2042“.
Seekord kajavad Venemaa Hääled tänu heale koostööle Eesti Kirjanike Liidu ning kirjandusfestivaliga HeadRead.
Kirjastus Tänapäev pakkus kohapeal Voinovitši triloogia "Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused" kõiki osi. Teost, mille kirjutamist Voinovitš alustas juba 1963. aastal, on sageli nimetatud vene Švejkiks. Kuna Voinovitš sai avaldamiskeelu, ilmus selle üks osa esimest korda 1969 Frankfurtis ja terve raamat 1975 Pariisis, Nõukogude Liidus levis tekst samizdati väljaandena. 1974. aastal visati Voinovitš NSVL Kirjanike Liidust välja ning 1980 sunniti emigreeruma.
Vestlus toimus vene keeles eestikeelse sünkroontõlkega.
“Venemaa hääled” on Avatud Eesti Fondi arutelusari, mis lahkab ühiskondlikku ja poliitilist olukorda Venemaal tuntud Vene mõtlejate, ühiskonnategelaste ja inimõiguslaste käsitluses. Arutelude eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid Venemaa tegelikkusele ja luua kõlapinda ka arvamustele, mis Venemaa ametlikes infokanalites kajastamist ei leia.
Sarja raames on Eestis esinenud nt Ljudmilla Aleksejeva, Valeria Novodvorskaja, Lev Ponomarjov, Viktor Šenderovitš, Leonid Parfjonov, Lev Rubinštein, Artemi Troitski, Jevgenia Tširikova, Maša Gessen, Dmitri Oreškin, Ekaterina Šulman, Žanna Nemtsova, Jevgenia Albats, Aider Muždabajev, Askold Kurov jpt.
### Response:
Sõdur Tšonkini looja Vladimir Voinovitš vestles David Vsevioviga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seadusemuudatuse jõustumise aega on täpsustatud.
Kui esialgu kavatseti osa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatustest jõustada juba tänavu 15. septembrist, siis eelnõusse tehtud muudatuste käigus nihkus jõustumisaeg 1. jaanuarisse 2019.
Muudatused näevad muu hulgas ette, et ettevõtjad peavad äriregistris avaldama tegelike kasusaajate andmed. See peaks aitama võidelda maksude vältimise vastu ja suurendama juriidiliste omandisuhete läbipaistvust.
Alar Jäger ütles ERRile, et kogu Euroopas ei sisalda äriregistrite süsteem piisavalt infot tegelike kasusaajate määramiseks.
"Sageli liigub omanikeahel üle riigipiiride ja ei kata infohulka ära," selgitas ta. "See ei ole ainult Eesti mure. Praktiliselt kõigis riikides on nii, et tegelikku kasusaajat keegi ei tea".
Seaduse järgi peaks infot omama need, kelle kaudu liigub raha - notarid, advokaadid, aga eelkõige pangad.
"See ahel võib ulatuda kümnetesse ettevõtetesse, kus omandisuhe üksteise kukil istub. Kui mingis tasandis tekib oma aktsiate ring, ei ole üldse lihtne välja arvutada, kelle käes on kui palju kaudset osalust."
"On kaks asja - esiteks abstraktne nõue kõikidele riikidele, et on vaja luua süsteem, mis tagaks tegeliku kasusaaja info olemasolu. Teine on nõue pangale, et pead tundma klienti ja teadma, kes on tegelik kasusaaja. Need kaks nõuet otsapidi väga hästi kokku ei jookse," nentis Jäger.
Tema sõnul saab riik panna ettevõtted deklareerima, et nende esindaja ehk juhataja ütleks, kes on tegelik kasusaaja. Kui tegu on aga Eesti ettevõttega, kelle omanik on välismaal ning välismaise ettevõtte omanik on omakorda veel mõne kolmanda riigi ettevõte, ei pruugi juhataja vastust teadagi ja väga keeruline on teda ka vastama panna.
"Eesti on selles mõttes erandlikus olukorras, et meil on omanikuinfot äriregistris väga palju ja see on suhteliselt täpne," märkis Jäger, kelle sõnul arvutab Creditinfo kapitaliosaluste põhimõttel välja, kes on lõplik omanik ja millise protsendi ulatuses.
Ta lisas, et seadusemuudatusega võtab riik kohustuse selline andmekogu äriregistri juurde luua ja see saab olema deklaratiivne register. Teine seadus ütleb aga, et kui äriregistril on valeinfo, peab pank igal juhul selle üle kontrollima, et õige info kätte saada. Kui see aga ei õnnestu, siis on pangal alati õigus klienti mitte teenindada.
Ta tõi välja, et Eestis on üle 90 protsenti äriühinguist sellised, kus otsene omanik on füüsiline isik ehk tegelik kasusaaja on nii juhataja kui omanik. Ettevõtteid, kus omanikestruktuur on keerulisem, on protsentuaalselt vähe.
"Aga see ahel võib ulatuda kümnetesse ettevõtetesse, kus omandisuhe üksteise kukil istub. Kui mingis tasandis tekib oma aktsiate ring, ei ole üldse lihtne välja arvutada, kelle käes on kui palju kaudset osalust," tõdes Jäger. "Eelkõige on see metoodiliselt keeruline".
Samas rõhutas ta, et Eestis ei ole asjad pahasti - kõik osapooled on väga pingutanud, et asja mõistlikult lahendada.
Trahv ulatub kuni 32 000 euroni
Ka rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius tunnistas, et äriühingute „ahelate“ ja keeruliste omandistruktuuride tõttu võib tegeliku kasusaaja kindlakstegemine olla üsna raske.
"See tähendab, et on olukorrad, kus tegeliku kasusaaja mõistele vastav isik on olemas, kuid tema tuvastamine on keeruline," lausus ta.
Tulevikus peaks tema sõnul saama tegeliku kasusaaja andmeid kontrollida äriregistri juures hoitavate juriidilise isiku andmete päringuga. Kui juriidiline isik ei ole Eestis registreeritud, kuid on registreeritud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, peaks tema üldinformatsiooni hulgas olema ka tegeliku kasusaaja andmed selles liikmesriigis.
Praegu Euroopa Liidus läbirääkitavad direktiivimuudatused näevad ette, et äriühingute ja teiste juriidiliste isikute tegelike kasusaajate andmed on liikmesriikide registrites avalikud ja neid peaks saama kontrollida päringuga.
"Samuti on Euroopa Komisjoni juhtimisel plaanis liikmesriikide registrid eraldi platvormi kaudu paari aasta jooksul ühendada. Kolmandate riikide äriühingute puhul võib olla endiselt vajalik eraldi informatsiooni hankimine kliendi esindajatelt ja muudest allikatest," selgitas Meius.
Juhul kui juhatuse liige, aktsionär või osanik tegeliku kasusaaja andmed siiski esitamata jätab või osutuvad need valeandmeteks, saab teda eelnõu kohaselt karistada kuni 300 trahviühikuga. Kui sama teo paneb toime juriidiline isik, ulatub rahatrahv kuni 32 000 euroni. | Ettevõtete tegelike omanike avaldamine muutub kohustuslikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seadusemuudatuse jõustumise aega on täpsustatud.
Kui esialgu kavatseti osa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatustest jõustada juba tänavu 15. septembrist, siis eelnõusse tehtud muudatuste käigus nihkus jõustumisaeg 1. jaanuarisse 2019.
Muudatused näevad muu hulgas ette, et ettevõtjad peavad äriregistris avaldama tegelike kasusaajate andmed. See peaks aitama võidelda maksude vältimise vastu ja suurendama juriidiliste omandisuhete läbipaistvust.
Alar Jäger ütles ERRile, et kogu Euroopas ei sisalda äriregistrite süsteem piisavalt infot tegelike kasusaajate määramiseks.
"Sageli liigub omanikeahel üle riigipiiride ja ei kata infohulka ära," selgitas ta. "See ei ole ainult Eesti mure. Praktiliselt kõigis riikides on nii, et tegelikku kasusaajat keegi ei tea".
Seaduse järgi peaks infot omama need, kelle kaudu liigub raha - notarid, advokaadid, aga eelkõige pangad.
"See ahel võib ulatuda kümnetesse ettevõtetesse, kus omandisuhe üksteise kukil istub. Kui mingis tasandis tekib oma aktsiate ring, ei ole üldse lihtne välja arvutada, kelle käes on kui palju kaudset osalust."
"On kaks asja - esiteks abstraktne nõue kõikidele riikidele, et on vaja luua süsteem, mis tagaks tegeliku kasusaaja info olemasolu. Teine on nõue pangale, et pead tundma klienti ja teadma, kes on tegelik kasusaaja. Need kaks nõuet otsapidi väga hästi kokku ei jookse," nentis Jäger.
Tema sõnul saab riik panna ettevõtted deklareerima, et nende esindaja ehk juhataja ütleks, kes on tegelik kasusaaja. Kui tegu on aga Eesti ettevõttega, kelle omanik on välismaal ning välismaise ettevõtte omanik on omakorda veel mõne kolmanda riigi ettevõte, ei pruugi juhataja vastust teadagi ja väga keeruline on teda ka vastama panna.
"Eesti on selles mõttes erandlikus olukorras, et meil on omanikuinfot äriregistris väga palju ja see on suhteliselt täpne," märkis Jäger, kelle sõnul arvutab Creditinfo kapitaliosaluste põhimõttel välja, kes on lõplik omanik ja millise protsendi ulatuses.
Ta lisas, et seadusemuudatusega võtab riik kohustuse selline andmekogu äriregistri juurde luua ja see saab olema deklaratiivne register. Teine seadus ütleb aga, et kui äriregistril on valeinfo, peab pank igal juhul selle üle kontrollima, et õige info kätte saada. Kui see aga ei õnnestu, siis on pangal alati õigus klienti mitte teenindada.
Ta tõi välja, et Eestis on üle 90 protsenti äriühinguist sellised, kus otsene omanik on füüsiline isik ehk tegelik kasusaaja on nii juhataja kui omanik. Ettevõtteid, kus omanikestruktuur on keerulisem, on protsentuaalselt vähe.
"Aga see ahel võib ulatuda kümnetesse ettevõtetesse, kus omandisuhe üksteise kukil istub. Kui mingis tasandis tekib oma aktsiate ring, ei ole üldse lihtne välja arvutada, kelle käes on kui palju kaudset osalust," tõdes Jäger. "Eelkõige on see metoodiliselt keeruline".
Samas rõhutas ta, et Eestis ei ole asjad pahasti - kõik osapooled on väga pingutanud, et asja mõistlikult lahendada.
Trahv ulatub kuni 32 000 euroni
Ka rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius tunnistas, et äriühingute „ahelate“ ja keeruliste omandistruktuuride tõttu võib tegeliku kasusaaja kindlakstegemine olla üsna raske.
"See tähendab, et on olukorrad, kus tegeliku kasusaaja mõistele vastav isik on olemas, kuid tema tuvastamine on keeruline," lausus ta.
Tulevikus peaks tema sõnul saama tegeliku kasusaaja andmeid kontrollida äriregistri juures hoitavate juriidilise isiku andmete päringuga. Kui juriidiline isik ei ole Eestis registreeritud, kuid on registreeritud mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, peaks tema üldinformatsiooni hulgas olema ka tegeliku kasusaaja andmed selles liikmesriigis.
Praegu Euroopa Liidus läbirääkitavad direktiivimuudatused näevad ette, et äriühingute ja teiste juriidiliste isikute tegelike kasusaajate andmed on liikmesriikide registrites avalikud ja neid peaks saama kontrollida päringuga.
"Samuti on Euroopa Komisjoni juhtimisel plaanis liikmesriikide registrid eraldi platvormi kaudu paari aasta jooksul ühendada. Kolmandate riikide äriühingute puhul võib olla endiselt vajalik eraldi informatsiooni hankimine kliendi esindajatelt ja muudest allikatest," selgitas Meius.
Juhul kui juhatuse liige, aktsionär või osanik tegeliku kasusaaja andmed siiski esitamata jätab või osutuvad need valeandmeteks, saab teda eelnõu kohaselt karistada kuni 300 trahviühikuga. Kui sama teo paneb toime juriidiline isik, ulatub rahatrahv kuni 32 000 euroni.
### Response:
Ettevõtete tegelike omanike avaldamine muutub kohustuslikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlanna ei pidanud kohtumise teisel päeval pikalt vaeva nägema, kui võitis 12-st mängitud geimist kaheksa ja lõpuks kogu matši numbritega 0:6, 6:4, 6:2.
Schiavone sõnas pärast mängu pressikonverentsil Kanepi kiituseks: "Ta hakkas lööma tugevaid lööke ja tegi mängus võimsa tagasituleku. Ta peab oma liikumist parandama ja kui ta suudab veel ka servi kõvemini lüüa, siis ta mängib veel uuesti väga kõrgel tasemel."
Kanepi vastaseks teises ringis tuleb 27-aastane belglanna Yanina Wickmayer (WTA 129.), kes sai avaringis kindlalt 6:3, 6:1 jagu 28. asetatud ukrainlannast Lesia Tsurenkost.
182 cm pikkune belglanna on teenekas tennisist, kes karjääri jooksul võitnud viis WTA turniiri ning Kanepiga on omavahel mängitud kuus korda ja võidud on jagunenud täpselt pooleks.
Viimati kohtuti kahel korral 2011. aastal, kui nii Indian Wellsis kui ka Brüsselis jäi peale belglanna.
Mängu käik:
1. sett
0:1 37-aastane itaallanna hoidis oma servi kindlalt ning läks kohtumist juhtima.
0:2 Teises geimis võitis Schiavone kaks esimest punkti, Kanepi võitles ennast veel 30:40 peale, kuid itaallanna murrab siiski eestlanna servigeimi.
0:3 Schiavone loovutab enda servigeimil Kanepile vaid ühe punkti.
0:4 Kanepi teeb kohtumise esimese topeltvea ning Schiavone murrab taas eestlanna servi. Kohtumist on mängitud 14 minutit ja Kanepi on kogu matši jooksul võitnud seitse punkti itaallanna 16 vastu.
0:5 15:40 kaotusseisu jäänud Kanepi võidab seejärel küll kaks järgmist punkti, kuid geim taas Schiavonele.
0:6 Kanepi jääb hätta ka oma kolmandas servigeimis ning võidab itaallanna vastu vaid ühe punkti. Esimene sett on seega vaid 23 minutit kestnud mängu järel läbi.
Avasetis võitis Schiavone 82 protsenti esimese servi punktidest Kanepi 18 vastu, mängitud punktidest võitis itaallanna 25 Kanepi kümne vastu.
2. sett
1:0 Lõpuks saab silma pähe ka Kanepi, kes murrab Schiavone servi kuue minutiga.
2:0 Kanepi näitab teises geimis suurepärast vastupidavust, päästes koguni viis murdepalli. Teine geim venib nii pikaks, et seisul 2:0 on teist setti juba mängitud sama kaua kui läks esimesega kokku.
3:0 Tundub, et pikk vahetus ei olnud Kanepi jaoks liialt väsitav, sest ta murrab Schiavone kohtumise esimesele ässale vaatamata itaallanna servi.
Neljandas geimis on Schiavone 15:0 eduseisul tekkinud pikk paus - ehk oli tegemist vigastusega? Et telepildi võimalus puudub, ei saa kindel olla.
4:0 Mängu jätkumise järel suudab Kanepi oma servi ilusti hoida ning edu suurendada.
4:1 Viiendas geimis hoiab itaallanna oma servi kindlalt.
4:2 15:40 kaotusseisu jäänud Kanepi päästab kahel korral murdepalli (selles setis juba seitse), kolmandal katsel võttis Schiavone siiski oma.
Järjekordne paus ja seekord on väljakutele jõudnud vihmasadu.
5:2 Mäng jätkus Schiavone servigeimis seisult 40:40 ning Kanepi jaoks edukalt - kaks järjestikust punktivõitu ja itaallanna servigeim oli murtud.
5:3 Schiavone ei jää võlgu ja murrab koheselt omakorda eestlanna pallingugeimi.
5:4 Schiavone jääb oma servigeimis küll kaotusseisu, kuid suudab lõpuks geimi siiski võita.
6:4 Kanepi hoiab raskustega oma servigeimi ja lõpetab kahel päeval kokku 81 minutit kestnud seti enda 6:4 võiduga.
3. sett
0:1 Schiavone alustab otsustavat setti kindla servigeimiga, kus Kanepi teenib vaid ühe punkti.
1:1 Kanepi jälgib itaallanna eeskuju ning lubab vastasele oma pallingul samuti vaid ühe punktivõidu.
1:2 Jätkub muster, kus servija hoiab geimi suhteliselt lihtsa vaevaga.
2:2 Kanepi hoiab taaskord oma servi ja mäng jätkub viigitaktis.
3:2 Esimesena komistab Schiavone, kui Kanepi jõuab itaallanna servil murdepallini ja kasutab selle kohe ka ära.
4:2 Noor võit? Kanepi hoiab oma servi kindlalt ja vajab matšivõiduks veel vaid kahte geimi.
5:2 Eestlanna murrab teisegi Schiavone pallingugeimi ja asub servima matši võidu nimel.
6:2 Kanepi hoiab taset lõpuni välja ning vormistab kindla servigeimi võiduga kogu kohtumise võidu numbritega 0:6, 6:4, 6:2.
Enne kohtumist:
Kvalifikatsiooniturniiri kaudu põhitabelisse jõudnud Kaia Kanepi läheb esimeses ringis kokku itaallanna Francesca Schiavonega. Nad on aastate jooksul kohtunud seitse korda, neli korda on võitnud Schiavone ja kolm Kanepi. Seejuures viimati mängisid nad lausa viis ja pool aastat tagasi.
Hetkel maailma edetabelis 75. kohta hoidev 37-aastane itaallanna on karjääri jooksul kahel korral USA lahtiste veerandfinaali jõudnud, aga viimati pääses ta avaringist kaugemale 2011. aastal. | Kanepi mängis Schiavone otsustavas setis kindlalt üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlanna ei pidanud kohtumise teisel päeval pikalt vaeva nägema, kui võitis 12-st mängitud geimist kaheksa ja lõpuks kogu matši numbritega 0:6, 6:4, 6:2.
Schiavone sõnas pärast mängu pressikonverentsil Kanepi kiituseks: "Ta hakkas lööma tugevaid lööke ja tegi mängus võimsa tagasituleku. Ta peab oma liikumist parandama ja kui ta suudab veel ka servi kõvemini lüüa, siis ta mängib veel uuesti väga kõrgel tasemel."
Kanepi vastaseks teises ringis tuleb 27-aastane belglanna Yanina Wickmayer (WTA 129.), kes sai avaringis kindlalt 6:3, 6:1 jagu 28. asetatud ukrainlannast Lesia Tsurenkost.
182 cm pikkune belglanna on teenekas tennisist, kes karjääri jooksul võitnud viis WTA turniiri ning Kanepiga on omavahel mängitud kuus korda ja võidud on jagunenud täpselt pooleks.
Viimati kohtuti kahel korral 2011. aastal, kui nii Indian Wellsis kui ka Brüsselis jäi peale belglanna.
Mängu käik:
1. sett
0:1 37-aastane itaallanna hoidis oma servi kindlalt ning läks kohtumist juhtima.
0:2 Teises geimis võitis Schiavone kaks esimest punkti, Kanepi võitles ennast veel 30:40 peale, kuid itaallanna murrab siiski eestlanna servigeimi.
0:3 Schiavone loovutab enda servigeimil Kanepile vaid ühe punkti.
0:4 Kanepi teeb kohtumise esimese topeltvea ning Schiavone murrab taas eestlanna servi. Kohtumist on mängitud 14 minutit ja Kanepi on kogu matši jooksul võitnud seitse punkti itaallanna 16 vastu.
0:5 15:40 kaotusseisu jäänud Kanepi võidab seejärel küll kaks järgmist punkti, kuid geim taas Schiavonele.
0:6 Kanepi jääb hätta ka oma kolmandas servigeimis ning võidab itaallanna vastu vaid ühe punkti. Esimene sett on seega vaid 23 minutit kestnud mängu järel läbi.
Avasetis võitis Schiavone 82 protsenti esimese servi punktidest Kanepi 18 vastu, mängitud punktidest võitis itaallanna 25 Kanepi kümne vastu.
2. sett
1:0 Lõpuks saab silma pähe ka Kanepi, kes murrab Schiavone servi kuue minutiga.
2:0 Kanepi näitab teises geimis suurepärast vastupidavust, päästes koguni viis murdepalli. Teine geim venib nii pikaks, et seisul 2:0 on teist setti juba mängitud sama kaua kui läks esimesega kokku.
3:0 Tundub, et pikk vahetus ei olnud Kanepi jaoks liialt väsitav, sest ta murrab Schiavone kohtumise esimesele ässale vaatamata itaallanna servi.
Neljandas geimis on Schiavone 15:0 eduseisul tekkinud pikk paus - ehk oli tegemist vigastusega? Et telepildi võimalus puudub, ei saa kindel olla.
4:0 Mängu jätkumise järel suudab Kanepi oma servi ilusti hoida ning edu suurendada.
4:1 Viiendas geimis hoiab itaallanna oma servi kindlalt.
4:2 15:40 kaotusseisu jäänud Kanepi päästab kahel korral murdepalli (selles setis juba seitse), kolmandal katsel võttis Schiavone siiski oma.
Järjekordne paus ja seekord on väljakutele jõudnud vihmasadu.
5:2 Mäng jätkus Schiavone servigeimis seisult 40:40 ning Kanepi jaoks edukalt - kaks järjestikust punktivõitu ja itaallanna servigeim oli murtud.
5:3 Schiavone ei jää võlgu ja murrab koheselt omakorda eestlanna pallingugeimi.
5:4 Schiavone jääb oma servigeimis küll kaotusseisu, kuid suudab lõpuks geimi siiski võita.
6:4 Kanepi hoiab raskustega oma servigeimi ja lõpetab kahel päeval kokku 81 minutit kestnud seti enda 6:4 võiduga.
3. sett
0:1 Schiavone alustab otsustavat setti kindla servigeimiga, kus Kanepi teenib vaid ühe punkti.
1:1 Kanepi jälgib itaallanna eeskuju ning lubab vastasele oma pallingul samuti vaid ühe punktivõidu.
1:2 Jätkub muster, kus servija hoiab geimi suhteliselt lihtsa vaevaga.
2:2 Kanepi hoiab taaskord oma servi ja mäng jätkub viigitaktis.
3:2 Esimesena komistab Schiavone, kui Kanepi jõuab itaallanna servil murdepallini ja kasutab selle kohe ka ära.
4:2 Noor võit? Kanepi hoiab oma servi kindlalt ja vajab matšivõiduks veel vaid kahte geimi.
5:2 Eestlanna murrab teisegi Schiavone pallingugeimi ja asub servima matši võidu nimel.
6:2 Kanepi hoiab taset lõpuni välja ning vormistab kindla servigeimi võiduga kogu kohtumise võidu numbritega 0:6, 6:4, 6:2.
Enne kohtumist:
Kvalifikatsiooniturniiri kaudu põhitabelisse jõudnud Kaia Kanepi läheb esimeses ringis kokku itaallanna Francesca Schiavonega. Nad on aastate jooksul kohtunud seitse korda, neli korda on võitnud Schiavone ja kolm Kanepi. Seejuures viimati mängisid nad lausa viis ja pool aastat tagasi.
Hetkel maailma edetabelis 75. kohta hoidev 37-aastane itaallanna on karjääri jooksul kahel korral USA lahtiste veerandfinaali jõudnud, aga viimati pääses ta avaringist kaugemale 2011. aastal.
### Response:
Kanepi mängis Schiavone otsustavas setis kindlalt üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vapruse, Transi ja Sillamäe Kalevi esindajad iseloomustasid humoorikate nurkade alt oma meeskonnakaaslasi.
Saates oli osalusvõistlus Tuleviku, Tammeka ja Paide Linnameeskonna mängijate vahel, samuti võeti Levadia ja Kalju esindajaga kokku päevakajalised liigaküsimused.
Mõistagi ei puudunud saatest kolmanda mänguderingi ilusamad väravad. | VAATA UUESTI | Jalgpalli Premium liiga: Tagasi väljakule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vapruse, Transi ja Sillamäe Kalevi esindajad iseloomustasid humoorikate nurkade alt oma meeskonnakaaslasi.
Saates oli osalusvõistlus Tuleviku, Tammeka ja Paide Linnameeskonna mängijate vahel, samuti võeti Levadia ja Kalju esindajaga kokku päevakajalised liigaküsimused.
Mõistagi ei puudunud saatest kolmanda mänguderingi ilusamad väravad.
### Response:
VAATA UUESTI | Jalgpalli Premium liiga: Tagasi väljakule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsev maailmameister Poola pidi Krakowis kodupubliku meelehärmiks tunnistama Sloveenia 3:0 paremust, kui geimides suudeti koguda vaid 21, 21 ja 19 punkti.
Soome koondis jäi samuti Krakowis 1:3 (25:23, 21:25, 11:25, 12:25) alla Bulgaariale. Kui soomlased suutsid avageimi napilt võita ja teises geimis avaldati tõsist vastupanu, siis kolmas ja neljas geim lagunes mäng täielikult ja viimase kahe geimi arvestuses oli Bulgaaria parem koguni 50:23.
Katowices toimunud kaheksandikfinaalides oli Itaalia 3:0 üle Türgist ja Tšehhi mängis 3:1 üle Prantsusmaa.
Juba neljapäeval mängitavates veerandfinaalides kohtuvad Serbia - Bulgaaria, Saksamaa - Tšehhi, Venemaa - Sloveenia ja Belgia - Itaalia.
Seega on Eesti alagrupikaaslastest heitluses veel vaid Serbia, Poolale märgiti lõpptulemuseks 10., Soomele 12. ja Eestile 13. koht. | Soome ja Poola võrkpallikoondiste tee EM-il sai otsa kaheksandikfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsev maailmameister Poola pidi Krakowis kodupubliku meelehärmiks tunnistama Sloveenia 3:0 paremust, kui geimides suudeti koguda vaid 21, 21 ja 19 punkti.
Soome koondis jäi samuti Krakowis 1:3 (25:23, 21:25, 11:25, 12:25) alla Bulgaariale. Kui soomlased suutsid avageimi napilt võita ja teises geimis avaldati tõsist vastupanu, siis kolmas ja neljas geim lagunes mäng täielikult ja viimase kahe geimi arvestuses oli Bulgaaria parem koguni 50:23.
Katowices toimunud kaheksandikfinaalides oli Itaalia 3:0 üle Türgist ja Tšehhi mängis 3:1 üle Prantsusmaa.
Juba neljapäeval mängitavates veerandfinaalides kohtuvad Serbia - Bulgaaria, Saksamaa - Tšehhi, Venemaa - Sloveenia ja Belgia - Itaalia.
Seega on Eesti alagrupikaaslastest heitluses veel vaid Serbia, Poolale märgiti lõpptulemuseks 10., Soomele 12. ja Eestile 13. koht.
### Response:
Soome ja Poola võrkpallikoondiste tee EM-il sai otsa kaheksandikfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õlavigastuse ja sellega kaasneva frustratsiooniga võidelnud 14. paigutuse saanud austraallane Nick Kyrgios pidi 3:6, 6:1, 4:6, 1:6 kaotuse vastu võtma maailma edetabelis alles 235. kohal paiknevalt kaasmaalaselt John Millmanilt.
Kaotuse said ka 22. asetatud itaallane Fabio Fognini ja 27. paigutatud uruguaylane Pablo Cuevas. Fognini jäi 4:6, 6:7, 6:3, 0:6 alla kaasmaalasele Stefano Travagliale ja Cuevas kaotas 5:7, 6:7, 1:6 Bosnia tennisistile Damir Dzumhurile.
Kuuendana asetatud austerlane Dominic Thiem mängis 6:4, 6:1, 6:1 üle austraallase Alex De Minauri, üheksandana asetatud belglane David Goffin läks järgmisesse ringi 6:4, 2:6, 6:4, 6:2 võiduga prantslase Julien Benneteau üle. | Vigastusega kimpus olnud Kyrgios langes maailma 235. reketi käe läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õlavigastuse ja sellega kaasneva frustratsiooniga võidelnud 14. paigutuse saanud austraallane Nick Kyrgios pidi 3:6, 6:1, 4:6, 1:6 kaotuse vastu võtma maailma edetabelis alles 235. kohal paiknevalt kaasmaalaselt John Millmanilt.
Kaotuse said ka 22. asetatud itaallane Fabio Fognini ja 27. paigutatud uruguaylane Pablo Cuevas. Fognini jäi 4:6, 6:7, 6:3, 0:6 alla kaasmaalasele Stefano Travagliale ja Cuevas kaotas 5:7, 6:7, 1:6 Bosnia tennisistile Damir Dzumhurile.
Kuuendana asetatud austerlane Dominic Thiem mängis 6:4, 6:1, 6:1 üle austraallase Alex De Minauri, üheksandana asetatud belglane David Goffin läks järgmisesse ringi 6:4, 2:6, 6:4, 6:2 võiduga prantslase Julien Benneteau üle.
### Response:
Vigastusega kimpus olnud Kyrgios langes maailma 235. reketi käe läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24-aastane Mladenovic, kes maailma edetabelis on hetkel 13. positsioonil, kaotas 3:6, 2:6 rumeenlannale Monica Niculescule (WTA 57.).
Turniiriks neljanda paigutuse saanud 22-aastane ukrainlanna Elina Svitolina pidi avaringis vaeva nägema kolm setti, kui sai 21-aastasest tšehhitarist Katerina Siniakovast (WTA 42.) jagu 6:0, 6:7, 6:3. | Svitolina võitis otsustavas setis, 14. asetatud prantslanna pakkis reketid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24-aastane Mladenovic, kes maailma edetabelis on hetkel 13. positsioonil, kaotas 3:6, 2:6 rumeenlannale Monica Niculescule (WTA 57.).
Turniiriks neljanda paigutuse saanud 22-aastane ukrainlanna Elina Svitolina pidi avaringis vaeva nägema kolm setti, kui sai 21-aastasest tšehhitarist Katerina Siniakovast (WTA 42.) jagu 6:0, 6:7, 6:3.
### Response:
Svitolina võitis otsustavas setis, 14. asetatud prantslanna pakkis reketid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Walesi jalgpalliklubi võtab väidetavalt 20-aastase portugallase üheks hooajaks laenule. Bayern teenib selle sammu eest veidi üle kahe miljoni euro, kirjutab Soccernet.ee.
Swansea oli ka suve algul Sanchesist huvitatud, kuid siis kokkuleppele ei jõutud. Usutavasti mängib tehingus suurt rolli ka peatreener Paul Clement, kes on olnud praeguse Bayerni lootsi Carlo Ancelotti üks abilistest nii Saksamaal kui ka Real Madridis, Londoni Chelseas ja Paris Saint-Germainis.
Sanchesit on seostatud viimastel kuudel mitmete Inglismaa tippklubidega, kuid samuti on jutud viinud teda AC Milani. | Müncheni Bayern laenab Portugali talendi Inglismaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Walesi jalgpalliklubi võtab väidetavalt 20-aastase portugallase üheks hooajaks laenule. Bayern teenib selle sammu eest veidi üle kahe miljoni euro, kirjutab Soccernet.ee.
Swansea oli ka suve algul Sanchesist huvitatud, kuid siis kokkuleppele ei jõutud. Usutavasti mängib tehingus suurt rolli ka peatreener Paul Clement, kes on olnud praeguse Bayerni lootsi Carlo Ancelotti üks abilistest nii Saksamaal kui ka Real Madridis, Londoni Chelseas ja Paris Saint-Germainis.
Sanchesit on seostatud viimastel kuudel mitmete Inglismaa tippklubidega, kuid samuti on jutud viinud teda AC Milani.
### Response:
Müncheni Bayern laenab Portugali talendi Inglismaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump teatas juulis, et keelab transsoolistel sõjaväes teenimise.
Trumpi sõnul säästaks transsooliste väljajätmine sõjaväest tohutult raha meditsiiniliste kulude pealt ning segadustelt, mis transsoolistest sõduritest võivad tema hinnangul tekkida.
Transsoolised said õiguse töötada USA sõjaväes 30. juunil 2016.
Eelmisel reedel esitas Trump vastavasisulise memorandumi, mille järgi jõustub keeld 2018. aasta 23. märtsil.
Mattise sõnul moodustab kaitseministeerium ekspertide kogu, kes koostab Trumpi keelu jõustamiseks vastava kava, milles keskendutakse sõjaväe võitlusvõimekusele, mis viiks võitudeni lahinguväljal.
Enne ekspertide hinnangu esitamist reeglid transsooliste teenimise kohta ei muutu. | Mattis: transsoolised võivad esialgu jätkata teenimist USA sõjaväes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump teatas juulis, et keelab transsoolistel sõjaväes teenimise.
Trumpi sõnul säästaks transsooliste väljajätmine sõjaväest tohutult raha meditsiiniliste kulude pealt ning segadustelt, mis transsoolistest sõduritest võivad tema hinnangul tekkida.
Transsoolised said õiguse töötada USA sõjaväes 30. juunil 2016.
Eelmisel reedel esitas Trump vastavasisulise memorandumi, mille järgi jõustub keeld 2018. aasta 23. märtsil.
Mattise sõnul moodustab kaitseministeerium ekspertide kogu, kes koostab Trumpi keelu jõustamiseks vastava kava, milles keskendutakse sõjaväe võitlusvõimekusele, mis viiks võitudeni lahinguväljal.
Enne ekspertide hinnangu esitamist reeglid transsooliste teenimise kohta ei muutu.
### Response:
Mattis: transsoolised võivad esialgu jätkata teenimist USA sõjaväes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pentagoni personaliülema kindralleitnant Kenneth McKenzie sõnul jõuti sellele järeldusele pärast andmete kõikehõlmavat ülevaatamist.
Uus hinnang, mis hõlmab lisaks seal alaliselt viibivatele vägedele ka ajutisi ja salajasi üksusi, koostati selleks, et luua alus lisajõudude toomiseks vastavalt president Donald Trumpi uuele strateegiale Afganistani valitsusvägede paremaks toetamiseks.
Juttu on olnud täiendavalt umbes 4000 sõduri toomisest, kuid McKenzie keeldus seda arvu täpsustamast.
"Kaitseminister Jim Mattis ei ole otsust veel teinud," ütles ta, lisades: "Mingeid vägesid ei ole veel saabuma hakanud .... mingeid korraldusi selleks pole antud."
McKenzie ütles, et pärast seda, kui president Barack Obama seadis mullu juulis vägede piirmääraks 8400, on sõjaväejuhtide võime paigutada Afganistani täielikult komplekteeritud üksusi olnud pärsitud, see aga on omakorda viinud soovimatute tagajärgedeni.
Samas ei arvestatud selle 8400 hulka Afganistanis ajutiselt viibivaid ja salajasi üksusi.
Uus hinnang avaldati ligi kaks nädalat pärast seda, kui Trump ning tema valitsuse ja sõjaväe tippametnikud otsustasid lisada USA sõjaväelaste arvu Afganistanis, et avaldada suuremat survet Talibanile ja teistele äärmusrühmitustele. | Pentagon: USA-l on Afganistanis 11 000, mitte 8400 sõdurit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pentagoni personaliülema kindralleitnant Kenneth McKenzie sõnul jõuti sellele järeldusele pärast andmete kõikehõlmavat ülevaatamist.
Uus hinnang, mis hõlmab lisaks seal alaliselt viibivatele vägedele ka ajutisi ja salajasi üksusi, koostati selleks, et luua alus lisajõudude toomiseks vastavalt president Donald Trumpi uuele strateegiale Afganistani valitsusvägede paremaks toetamiseks.
Juttu on olnud täiendavalt umbes 4000 sõduri toomisest, kuid McKenzie keeldus seda arvu täpsustamast.
"Kaitseminister Jim Mattis ei ole otsust veel teinud," ütles ta, lisades: "Mingeid vägesid ei ole veel saabuma hakanud .... mingeid korraldusi selleks pole antud."
McKenzie ütles, et pärast seda, kui president Barack Obama seadis mullu juulis vägede piirmääraks 8400, on sõjaväejuhtide võime paigutada Afganistani täielikult komplekteeritud üksusi olnud pärsitud, see aga on omakorda viinud soovimatute tagajärgedeni.
Samas ei arvestatud selle 8400 hulka Afganistanis ajutiselt viibivaid ja salajasi üksusi.
Uus hinnang avaldati ligi kaks nädalat pärast seda, kui Trump ning tema valitsuse ja sõjaväe tippametnikud otsustasid lisada USA sõjaväelaste arvu Afganistanis, et avaldada suuremat survet Talibanile ja teistele äärmusrühmitustele.
### Response:
Pentagon: USA-l on Afganistanis 11 000, mitte 8400 sõdurit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist oli Johan Ranvdere ja Mihkel Polli juhendamisel toimunud klaveri suvekooli lõpukontserdi olulisema ettekandega, et innustada noori koos musitseerima, vahendas "Aktuaalne kaamera". | Võru muusikakoolis kanti kaheksal klaveril ette Pärdi "Ukuaru valss" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist oli Johan Ranvdere ja Mihkel Polli juhendamisel toimunud klaveri suvekooli lõpukontserdi olulisema ettekandega, et innustada noori koos musitseerima, vahendas "Aktuaalne kaamera".
### Response:
Võru muusikakoolis kanti kaheksal klaveril ette Pärdi "Ukuaru valss" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karjääri esimese etapivõidu suurtuuril teenis Kolumbia rattur Miguel Angel Lopez (Astana), kes kerkis eduka päeva lõpetuseks üldises pingereas ka esikümnesse.
Lopezi selja taga 14 sekundi kaugusel jagas järgmised kohad kolmemeheline grupp, kus Froome edestas lõpuspurdis itaallast Vincenzo Nibalit (Bahrain-Merida) ja hollandlast Wilco Keldermani (Sunweb).
Andaluusia mägiteedel sõidetud 187,5 km pikkune etapp oli oma 3490 tõusumeetriga paljudele raskeks katsumuseks.
Kokkuvõttes suurendas Froome tänu boonussekunditele oma edu Nibali ees ühe minuti ja 19 sekundi peale. Kolumbialane Johan Esteban Chaves Rubio (Orica-Scott) jääb kolmandana maha juba 2.33.
Rein Taaramäe (Katjuša Alpecin) jõudis tänasel etapil finišisse 31.42 võitjast hiljem ja asub üldkokkuvõttes 164. kohal (+2:25.33). | Froome suurendas Vueltal konkurentidega vahet, etapivõit Kolumbiasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karjääri esimese etapivõidu suurtuuril teenis Kolumbia rattur Miguel Angel Lopez (Astana), kes kerkis eduka päeva lõpetuseks üldises pingereas ka esikümnesse.
Lopezi selja taga 14 sekundi kaugusel jagas järgmised kohad kolmemeheline grupp, kus Froome edestas lõpuspurdis itaallast Vincenzo Nibalit (Bahrain-Merida) ja hollandlast Wilco Keldermani (Sunweb).
Andaluusia mägiteedel sõidetud 187,5 km pikkune etapp oli oma 3490 tõusumeetriga paljudele raskeks katsumuseks.
Kokkuvõttes suurendas Froome tänu boonussekunditele oma edu Nibali ees ühe minuti ja 19 sekundi peale. Kolumbialane Johan Esteban Chaves Rubio (Orica-Scott) jääb kolmandana maha juba 2.33.
Rein Taaramäe (Katjuša Alpecin) jõudis tänasel etapil finišisse 31.42 võitjast hiljem ja asub üldkokkuvõttes 164. kohal (+2:25.33).
### Response:
Froome suurendas Vueltal konkurentidega vahet, etapivõit Kolumbiasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlused toimuvad kaasaegses Adriatic Arena võistluskompleksis, mis on Itaalias suuruselt kolmas kinnine võistlusareen. Individuaalarvestuse mitmevõistluses ja üksikalade finaalides on igast riigist esindatud kaks võimlejat.
Võistluste programm on väga sisutihe. Täna esitavad individuaalvõistlejad kvalifikatsioonivõistluses kaks kava – rõngaga ja palliga. Samal õhtul toimub rõnga- ja pallikavade finaalvõistlus.
Üksikalade finaalvõistlustele pääseb kvalifikatsiooni kaheksa paremat. Sama võistlusprogramm on ootamas 31. augustil, kus individuaalvõimlejad esitavad kurika- ja lindikavad.
1. septembril järgneb mitmevõistluse finaaliga, kuhu pääseb 24 tugevamat võimlejat kvalifikatsioonivõistluse tulemuste alusel. Eesti individuaalvõistkonda esindavad valitsev Eesti meister Olga Bogdanova ning Eesti meistrivõistluste pronksmedali omanik Laurabell Kabrits. Neidude treeneriteks on Larissa Gorbunova ja Viktoria Voronina.
2. septembril alustavad võistlust rühmkavade võistkonnad. Selgitatakse välja mitmevõistluse parimad ja seejärel finaalides eraldi mõlema kava parimad. Eestit on esindamas VK Janika võistkond Montana koosseisus Kirsika Tätte, Kärolin Rentel, Miina Solveig Muru, Brigita Nõmmsalu ja Kristiina Kingo, treener Evelin Daniel.
Pesaro maailmameistrivõistlused on väga oluline kui uue olümpiatsükli avalöök. Pärast Rio olümpiamänge on sportlaskarjääri lõpetanud mitmed kuulsad ja tituleeritud võimlejad nagu olümpiavõitja Margarita Mamun (RUS), olümpiahõbeda omanik Jana Kudrjavtseva (RUS), pronksmedalist Anna Rizatdinova (UKR), mitmekordsed tiitlivõistluste medalite omanikud Melitina Staniouta (BLR) ja Son Yeon Jae (KOR).
Uue olümpiatsükli esimesed maailmameistrivõistlused on esimeseks staariks ka paljudele uutele noortele võimlejatele, kes on tuliselt pürgimas parimate sekka.
Meie võimlejate peamiseks eesmärgiks on laitmatu tehniline sooritus ning efektselt ja musikaalselt esitatud kavad. Punktisummad võiksid mahtuda 24 parema sekka.
Maailmameistrivõistluste programm kestab 30.08 – 03.09.2017. | Iluvõimlemise MM-il alustavad Bogdanova, Kabrits ja rühmkava koondis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlused toimuvad kaasaegses Adriatic Arena võistluskompleksis, mis on Itaalias suuruselt kolmas kinnine võistlusareen. Individuaalarvestuse mitmevõistluses ja üksikalade finaalides on igast riigist esindatud kaks võimlejat.
Võistluste programm on väga sisutihe. Täna esitavad individuaalvõistlejad kvalifikatsioonivõistluses kaks kava – rõngaga ja palliga. Samal õhtul toimub rõnga- ja pallikavade finaalvõistlus.
Üksikalade finaalvõistlustele pääseb kvalifikatsiooni kaheksa paremat. Sama võistlusprogramm on ootamas 31. augustil, kus individuaalvõimlejad esitavad kurika- ja lindikavad.
1. septembril järgneb mitmevõistluse finaaliga, kuhu pääseb 24 tugevamat võimlejat kvalifikatsioonivõistluse tulemuste alusel. Eesti individuaalvõistkonda esindavad valitsev Eesti meister Olga Bogdanova ning Eesti meistrivõistluste pronksmedali omanik Laurabell Kabrits. Neidude treeneriteks on Larissa Gorbunova ja Viktoria Voronina.
2. septembril alustavad võistlust rühmkavade võistkonnad. Selgitatakse välja mitmevõistluse parimad ja seejärel finaalides eraldi mõlema kava parimad. Eestit on esindamas VK Janika võistkond Montana koosseisus Kirsika Tätte, Kärolin Rentel, Miina Solveig Muru, Brigita Nõmmsalu ja Kristiina Kingo, treener Evelin Daniel.
Pesaro maailmameistrivõistlused on väga oluline kui uue olümpiatsükli avalöök. Pärast Rio olümpiamänge on sportlaskarjääri lõpetanud mitmed kuulsad ja tituleeritud võimlejad nagu olümpiavõitja Margarita Mamun (RUS), olümpiahõbeda omanik Jana Kudrjavtseva (RUS), pronksmedalist Anna Rizatdinova (UKR), mitmekordsed tiitlivõistluste medalite omanikud Melitina Staniouta (BLR) ja Son Yeon Jae (KOR).
Uue olümpiatsükli esimesed maailmameistrivõistlused on esimeseks staariks ka paljudele uutele noortele võimlejatele, kes on tuliselt pürgimas parimate sekka.
Meie võimlejate peamiseks eesmärgiks on laitmatu tehniline sooritus ning efektselt ja musikaalselt esitatud kavad. Punktisummad võiksid mahtuda 24 parema sekka.
Maailmameistrivõistluste programm kestab 30.08 – 03.09.2017.
### Response:
Iluvõimlemise MM-il alustavad Bogdanova, Kabrits ja rühmkava koondis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti riigi võitlus Venemaa massiteabevahendite vastu ületab juba igasugused mõeldavad piirid," seisab Venemaa saatkonna avalduses. "Sarnaseid näiteid on arvukalt. Viimane selles reas oli [Eesti ametivõimude] otsus mitte anda Rossija Sevodnja ajakirjanikele akrediteeringut 7. -8. septembril Tallinnas toimuvale Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikule kohtumisele."
Saatkonna hinnangul õõnestab sarnane Venemaa ajakirjanike õiguste rikkumine Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu usaldusväärsust.
Arvestades asjaolu, et organisatsioon Piirideta Reporterid paigutas tänavu Eesti maailma 180 riigi seas ajakirjandusvabaduselt 12. kohale, on Eesti ametivõimude käitumine eriti hämmastav ja silmakirjalik, seisab avalduses. Saatkond avaldas arusaamatust, kuidas Vene massiteabevahendite tagakiusamine ja nende tegevuse piiramine läheb kokku Piirideta Reporterite väärtuste ja põhimõtetega.
Saatkond tsiteeris avalduses prantsuse valgustusajastu filosoofi Voltaire'i ütlust: "Ma ei ole nõus Teie seisukohaga, aga oleksin valmis surema Teie õiguse eest seda väljendada", ning teatas, et Rossija Sevodnja ajakirjanikele akrediteeringuta jätmine näitab, et sõnavabadus Eestis on valikuline.
Eesti keeldus andmast akrediteeringut Venemaa valitsuse juhitava propagandakanali Rossija Sevodnja töötajatele, kes soovisid tulla septembri alguses Tallinnas toimuvale Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikule kohtumisele.
"Eesti ametiasutused jätavad endale õiguse mitte akrediteerida ega käsitleda meediaväljaannetena kanaleid - Rossija Sevodnja kontserni kanalid -, mille toimetused ei ole sõltumatud ja mis ei järgi head ajakirjandustava. Sama põhimõte kehtib ka Eestis läbiviidavate eesistumisürituste puhul," ütles Eesti eesistumismeeskonna pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.
"Eesti jaoks on meediavabadus väga oluline väärtus, mida kinnitab kõrge 12. koht Maailma pressivabaduse indeksi 80 riigi seas. Teeme igakülgset koostööd väljaannete ja ajakirjanikega sealhulgas ka Venemaalt, kes lähtuvad oma töös sõltumatu ajakirjanduse põhimõtetest ja väärtushinnangutest. Samas oleme vastu meediavabaduse kattevarjus vaenuliku mõjutustegevuse ja –propaganda edendamisele," lisas eesistumisemeeskonna esindaja.
Vene välisministeerium avaldas teisipäeval "hämmeldust" Eesti otsuse üle mitte anda "rahvusvahelise infoagentuuri (MIA) Rossija Sevodnja" töötajatele akrediteeringut Euroopa Liidu välisministrite 7.-8. septembri kohtumise kajastamiseks Tallinnas.
MIA Rossija Sevodnja moodustati 2013. aasta Vene presidendi Vladimir Putini korraldusega senise uudisteagentuuri RIA Novosti baasil, mis sama otsusega likvideeriti. Uus agentuur allub otse valitsusele ning selle peadirektoriks nimetati Venemaa ja Putini-meelsete esipropagandistiks peetav telesaatejuht Dmitri Kiseljov, kes määras peatoimetajaks Margarita Simonjani. Simonjan on samal ajal ka Vene propagandat edastava ingliskeelse telekanali RT peatoimetaja. 2014. aasta käivitas agentuur multimeediaplatvormi Sputnik, mida peetakse samuti Vene propaganda tööriistaks.
Peaminister Jüri Ratas on lubanud, et Eesti valitsuse liikmed Sputnikule intervjuusid ei anna. | Vene saatkond kritiseeris ajakirjanike akrediteeringuta jätmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti riigi võitlus Venemaa massiteabevahendite vastu ületab juba igasugused mõeldavad piirid," seisab Venemaa saatkonna avalduses. "Sarnaseid näiteid on arvukalt. Viimane selles reas oli [Eesti ametivõimude] otsus mitte anda Rossija Sevodnja ajakirjanikele akrediteeringut 7. -8. septembril Tallinnas toimuvale Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikule kohtumisele."
Saatkonna hinnangul õõnestab sarnane Venemaa ajakirjanike õiguste rikkumine Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu usaldusväärsust.
Arvestades asjaolu, et organisatsioon Piirideta Reporterid paigutas tänavu Eesti maailma 180 riigi seas ajakirjandusvabaduselt 12. kohale, on Eesti ametivõimude käitumine eriti hämmastav ja silmakirjalik, seisab avalduses. Saatkond avaldas arusaamatust, kuidas Vene massiteabevahendite tagakiusamine ja nende tegevuse piiramine läheb kokku Piirideta Reporterite väärtuste ja põhimõtetega.
Saatkond tsiteeris avalduses prantsuse valgustusajastu filosoofi Voltaire'i ütlust: "Ma ei ole nõus Teie seisukohaga, aga oleksin valmis surema Teie õiguse eest seda väljendada", ning teatas, et Rossija Sevodnja ajakirjanikele akrediteeringuta jätmine näitab, et sõnavabadus Eestis on valikuline.
Eesti keeldus andmast akrediteeringut Venemaa valitsuse juhitava propagandakanali Rossija Sevodnja töötajatele, kes soovisid tulla septembri alguses Tallinnas toimuvale Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikule kohtumisele.
"Eesti ametiasutused jätavad endale õiguse mitte akrediteerida ega käsitleda meediaväljaannetena kanaleid - Rossija Sevodnja kontserni kanalid -, mille toimetused ei ole sõltumatud ja mis ei järgi head ajakirjandustava. Sama põhimõte kehtib ka Eestis läbiviidavate eesistumisürituste puhul," ütles Eesti eesistumismeeskonna pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.
"Eesti jaoks on meediavabadus väga oluline väärtus, mida kinnitab kõrge 12. koht Maailma pressivabaduse indeksi 80 riigi seas. Teeme igakülgset koostööd väljaannete ja ajakirjanikega sealhulgas ka Venemaalt, kes lähtuvad oma töös sõltumatu ajakirjanduse põhimõtetest ja väärtushinnangutest. Samas oleme vastu meediavabaduse kattevarjus vaenuliku mõjutustegevuse ja –propaganda edendamisele," lisas eesistumisemeeskonna esindaja.
Vene välisministeerium avaldas teisipäeval "hämmeldust" Eesti otsuse üle mitte anda "rahvusvahelise infoagentuuri (MIA) Rossija Sevodnja" töötajatele akrediteeringut Euroopa Liidu välisministrite 7.-8. septembri kohtumise kajastamiseks Tallinnas.
MIA Rossija Sevodnja moodustati 2013. aasta Vene presidendi Vladimir Putini korraldusega senise uudisteagentuuri RIA Novosti baasil, mis sama otsusega likvideeriti. Uus agentuur allub otse valitsusele ning selle peadirektoriks nimetati Venemaa ja Putini-meelsete esipropagandistiks peetav telesaatejuht Dmitri Kiseljov, kes määras peatoimetajaks Margarita Simonjani. Simonjan on samal ajal ka Vene propagandat edastava ingliskeelse telekanali RT peatoimetaja. 2014. aasta käivitas agentuur multimeediaplatvormi Sputnik, mida peetakse samuti Vene propaganda tööriistaks.
Peaminister Jüri Ratas on lubanud, et Eesti valitsuse liikmed Sputnikule intervjuusid ei anna.
### Response:
Vene saatkond kritiseeris ajakirjanike akrediteeringuta jätmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paistab, et lootused palgasurve alanemisele nagu aasta algusel loodeti, momendil täies ulatuses ei täitu. Esiteks osutusid möödunud aasta viimase kvartali ja selle aasta esimese kvartali majanduskasv ning ootused selleks ja järgnevaks aastaks just Euroopas märgatavalt paremaks kui aasta tagasi või kui nad veel selle aasta kevadel olid. Paranenud konjuktuur toob aga alati kaasa täiendavad pinged tööjõuturul," ütles Vitsur BNS-ile.
"Lisaks sellele tunneb tunneb terve maailm puudust IKT valdkonna töötajatest, mistõttu enam kui 200 eurone palgatõus selles sektoris ei olnud mingiks üllatuseks," märkis Vitsur. Tema sõnul oli palgatõus suhteliselt suur ka energeetikas ja mäetööstuses. "Seejuures tuleb arvestada seda tõsiasja, et energeetikutele oli 2016 üsna nadi aasta. Ja nii tulebki välja, et sellises olukorras, vaatamata sellele, et palgakasv on meil väga kiire ja ohustab mitmete ettevõtete tulevikku, on palgakasvu tuntavat aeglustumist oodata hetkel siiski väga problemaatiline," lisas ta.
Keskmine brutokuupalk kasvas teises kvartalis aastaga 6,8 protsenti 1242 euroni. Neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes ja oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis. | Vitsur: palgatõusu aeglustumist ei ole oodata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paistab, et lootused palgasurve alanemisele nagu aasta algusel loodeti, momendil täies ulatuses ei täitu. Esiteks osutusid möödunud aasta viimase kvartali ja selle aasta esimese kvartali majanduskasv ning ootused selleks ja järgnevaks aastaks just Euroopas märgatavalt paremaks kui aasta tagasi või kui nad veel selle aasta kevadel olid. Paranenud konjuktuur toob aga alati kaasa täiendavad pinged tööjõuturul," ütles Vitsur BNS-ile.
"Lisaks sellele tunneb tunneb terve maailm puudust IKT valdkonna töötajatest, mistõttu enam kui 200 eurone palgatõus selles sektoris ei olnud mingiks üllatuseks," märkis Vitsur. Tema sõnul oli palgatõus suhteliselt suur ka energeetikas ja mäetööstuses. "Seejuures tuleb arvestada seda tõsiasja, et energeetikutele oli 2016 üsna nadi aasta. Ja nii tulebki välja, et sellises olukorras, vaatamata sellele, et palgakasv on meil väga kiire ja ohustab mitmete ettevõtete tulevikku, on palgakasvu tuntavat aeglustumist oodata hetkel siiski väga problemaatiline," lisas ta.
Keskmine brutokuupalk kasvas teises kvartalis aastaga 6,8 protsenti 1242 euroni. Neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes ja oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.
### Response:
Vitsur: palgatõusu aeglustumist ei ole oodata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma debüüdi U-21 koondises võib teha Michal Siplak, kes mängib klubijalgpalli koondisekaaslase Tomaš Vestenicky ja Eesti A-koondislase Sergei Zenjoviga koos Krakowi Cracovias (Poola). Kaitsjana tegutsev Siplak on tänavu löönud Poola kõrgliigas ühe värava, kui noor slovakk oli täpne 2:4 kaotusmängus Ken Kallastele ja Kielce Koronale.
Eesti A-koondislaste klubikaaslaseid on meeskonnas veelgi – Inglismaal teenib leiba 20-aastane Marek Rodak, kes mängib sarnaselt Mattias Käidile Fulhamis.
Slovakkia U-21 koondisega reisib Eestisse Laszlo Benes, kes on korra esindanud ka A-koondist. 19-aastane Benes pallib igapäevaselt Bundesligas Mönchengladbachi Borussia ridades ning noort talenti võrreldakse Slovakkia koondise raudvara Marek Hamšikuga.
Eesti on valiksarjas pidanud juba kaks kohtumist. Juunikuus võõrustas Eesti Põhja-Iirimaad, kellele jäädi napilt alla 1:2, kui külalised lõid võiduvärava lisaminutitel penaltist. Albaaniast suutsid Eesti noored naasta väravateta viigiga. Slovakkia on tegu uue valiksarja esimese kohtumisega, kuid möödunud U-21 valiktsüklis võideti oma alagrupp Hollandi ja Türgi ees.
Eesti – Slovakkia U-21 kohtumise avavile kõlab 1. septembril Kadriorus kell 17.45. Neli päeva hiljem, 5. septembril on Eesti vastaseks Hispaania, kellega kohtutakse kell 20.15 algavas kohtumises A. Le Coq Arenal. Mõlema mängu piletid on saadaval Piletilevis.
Slovakkia U-21 koondis:
Väravavahid
Dominik Greif (06.04.1997) – ŠK Slovan Bratislava
Adam Jakubech (02.01.1997) – Lille OSC (FRA)
Marek Rodák (13.12.1996) – Fulham FC (ENG)
Kaitsjad
Juraj Chvátal (13.07.1996) – MŠK Žilina
Dávid Hancko (13.12.1997) – MŠK Žilina
Dominik Kružliak (10.07.1996) – MFK Ružomberok
Šimon Kupec (11.02.1996) – MFK Ružomberok
Michal Sipľak (02.02.1996) – MKS Cracovia Kraków (POL)
Martin Šulek (15.01.1998) – AS Trenčín
Denis Vavro (10.04.1996) – FC Copenhagen (DEN)
Poolkaitsjad
László Bénes (09.09.1997) – Borussia Mönchengladbach (GER)
Roland Černák (22.07.1997) – 1. FC Tatran Prešov
Lukáš Čmelík (13.04.1996) – FC DAC 1904 Dunajská Streda
Christián Herc (30.09.1998) – Wolverhampton Wanderers FC (ENG)
Jakub Hromada (25.05.1996) – SK Slavia Praha (CZE)
Erik Jirka (19.09.1997) – FC Spartak Trnava
Miroslav Káčer (02.02.1996) – MŠK Žilina
René Kotrík (14.03.1996) – FC Nitra
Filip Lesniak (14.05.1996) – Aalborg BK (DEN)
Nikolas Špalek (12.02.1997) – MŠK Žilina
Dalibor Takáč (01.10.1997) – MFK Ružomberok
Ründajad
Filip Balaj (22.08.1997) – FC Nitra
Róbert Polievka (09.06.1996) – MŠK Žilina
Tomáš Vestenický (06.04.1996) – MKS Cracovia Kraków (POL)
Peatreener: Pavel Hapal
Abitreener: Oto Brunegraf
Väravavahtide treener: Miroslav König
Füüsilise ettevalmistuse treener: Peter Boďo
Arst: Zsolt Fegyveres
Füsioterapeut: Martin Nozdrovický
Massöör: Juraj Ludik | Slovakkia U-21 toob Eestisse Zenjovi võistkonnakaaslased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma debüüdi U-21 koondises võib teha Michal Siplak, kes mängib klubijalgpalli koondisekaaslase Tomaš Vestenicky ja Eesti A-koondislase Sergei Zenjoviga koos Krakowi Cracovias (Poola). Kaitsjana tegutsev Siplak on tänavu löönud Poola kõrgliigas ühe värava, kui noor slovakk oli täpne 2:4 kaotusmängus Ken Kallastele ja Kielce Koronale.
Eesti A-koondislaste klubikaaslaseid on meeskonnas veelgi – Inglismaal teenib leiba 20-aastane Marek Rodak, kes mängib sarnaselt Mattias Käidile Fulhamis.
Slovakkia U-21 koondisega reisib Eestisse Laszlo Benes, kes on korra esindanud ka A-koondist. 19-aastane Benes pallib igapäevaselt Bundesligas Mönchengladbachi Borussia ridades ning noort talenti võrreldakse Slovakkia koondise raudvara Marek Hamšikuga.
Eesti on valiksarjas pidanud juba kaks kohtumist. Juunikuus võõrustas Eesti Põhja-Iirimaad, kellele jäädi napilt alla 1:2, kui külalised lõid võiduvärava lisaminutitel penaltist. Albaaniast suutsid Eesti noored naasta väravateta viigiga. Slovakkia on tegu uue valiksarja esimese kohtumisega, kuid möödunud U-21 valiktsüklis võideti oma alagrupp Hollandi ja Türgi ees.
Eesti – Slovakkia U-21 kohtumise avavile kõlab 1. septembril Kadriorus kell 17.45. Neli päeva hiljem, 5. septembril on Eesti vastaseks Hispaania, kellega kohtutakse kell 20.15 algavas kohtumises A. Le Coq Arenal. Mõlema mängu piletid on saadaval Piletilevis.
Slovakkia U-21 koondis:
Väravavahid
Dominik Greif (06.04.1997) – ŠK Slovan Bratislava
Adam Jakubech (02.01.1997) – Lille OSC (FRA)
Marek Rodák (13.12.1996) – Fulham FC (ENG)
Kaitsjad
Juraj Chvátal (13.07.1996) – MŠK Žilina
Dávid Hancko (13.12.1997) – MŠK Žilina
Dominik Kružliak (10.07.1996) – MFK Ružomberok
Šimon Kupec (11.02.1996) – MFK Ružomberok
Michal Sipľak (02.02.1996) – MKS Cracovia Kraków (POL)
Martin Šulek (15.01.1998) – AS Trenčín
Denis Vavro (10.04.1996) – FC Copenhagen (DEN)
Poolkaitsjad
László Bénes (09.09.1997) – Borussia Mönchengladbach (GER)
Roland Černák (22.07.1997) – 1. FC Tatran Prešov
Lukáš Čmelík (13.04.1996) – FC DAC 1904 Dunajská Streda
Christián Herc (30.09.1998) – Wolverhampton Wanderers FC (ENG)
Jakub Hromada (25.05.1996) – SK Slavia Praha (CZE)
Erik Jirka (19.09.1997) – FC Spartak Trnava
Miroslav Káčer (02.02.1996) – MŠK Žilina
René Kotrík (14.03.1996) – FC Nitra
Filip Lesniak (14.05.1996) – Aalborg BK (DEN)
Nikolas Špalek (12.02.1997) – MŠK Žilina
Dalibor Takáč (01.10.1997) – MFK Ružomberok
Ründajad
Filip Balaj (22.08.1997) – FC Nitra
Róbert Polievka (09.06.1996) – MŠK Žilina
Tomáš Vestenický (06.04.1996) – MKS Cracovia Kraków (POL)
Peatreener: Pavel Hapal
Abitreener: Oto Brunegraf
Väravavahtide treener: Miroslav König
Füüsilise ettevalmistuse treener: Peter Boďo
Arst: Zsolt Fegyveres
Füsioterapeut: Martin Nozdrovický
Massöör: Juraj Ludik
### Response:
Slovakkia U-21 toob Eestisse Zenjovi võistkonnakaaslased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vene propagandist Anna Kurbatova saadetakse sunniviisil Venemaale tagasi. Ukraina on seadustel põhinev riik, tema õiguskaitsestruktuurid tegutsevad ainult olemasolevate seaduste raames," ütles SBU pressiesindaja Olena Hitljanska Facebookis.
"Tema ametlikuks väljasaatmiseks vajalike dokumentide kallal töötatakse. See juhtub kõigiga, kes annavad endale voli Ukrainat mitte austada," lisas ta.
Väljasaatmistoimingute seaduslikkust kinnitas SBU ka ajalehele Ukrainska Pravda.
Vene telekanal Kanal 1 teatas kolmapäeval otse-eetris, et SBU pidas Kiievis kinni nende ajakirjaniku Anna Kurbatova.
"Meie andmetel pidasid SBU töötajad Anna Kurbatova kinni," ütles kanali uudisteankur otse-eetris.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles Interfaxile, et ministeerium püüab saada selgust sündmusega seotud asjaolude kohta.
Moskva nõuab Kiievilt ajakirjanik Kurbatova asukoha avaldamist
Vene ombudsman Tatjana Moskalkova nõudis Ukraina kolleegilt Anna Kurbatova asukoha avalikustamist.
"Ma saatsin just oma kolleegile Valerija Lutkovskale järelepärimise, nõudes talt (Kurbatova) asukoha ja tema tervisliku seisundi avaldamist, ning küsisin, kas konsul on teda külastanud, et olla kindel kõigi nõutavate toimingute läbiviimises, kui ta on kinni peetud ja kui õiguskaitseorganid teda kinni hoiavad," ütles Moskalkova uudisteagentuurile Interfax.
Õigusvahemees lisas, et Ukraina võimude suhtumine ajakirjanikesse teeb teda murelikuks ja ajab vihale. "Sõnavabadust ei kaitse mitte ainult riikide põhiseadused, vaid ka rahvusvaheline õigus, ning kogu maailma ajakirjanikud on sõltumatud ja puutumatud." | SBU: Vene ajakirjanik Kurbatova saadetakse Ukrainast välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vene propagandist Anna Kurbatova saadetakse sunniviisil Venemaale tagasi. Ukraina on seadustel põhinev riik, tema õiguskaitsestruktuurid tegutsevad ainult olemasolevate seaduste raames," ütles SBU pressiesindaja Olena Hitljanska Facebookis.
"Tema ametlikuks väljasaatmiseks vajalike dokumentide kallal töötatakse. See juhtub kõigiga, kes annavad endale voli Ukrainat mitte austada," lisas ta.
Väljasaatmistoimingute seaduslikkust kinnitas SBU ka ajalehele Ukrainska Pravda.
Vene telekanal Kanal 1 teatas kolmapäeval otse-eetris, et SBU pidas Kiievis kinni nende ajakirjaniku Anna Kurbatova.
"Meie andmetel pidasid SBU töötajad Anna Kurbatova kinni," ütles kanali uudisteankur otse-eetris.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles Interfaxile, et ministeerium püüab saada selgust sündmusega seotud asjaolude kohta.
Moskva nõuab Kiievilt ajakirjanik Kurbatova asukoha avaldamist
Vene ombudsman Tatjana Moskalkova nõudis Ukraina kolleegilt Anna Kurbatova asukoha avalikustamist.
"Ma saatsin just oma kolleegile Valerija Lutkovskale järelepärimise, nõudes talt (Kurbatova) asukoha ja tema tervisliku seisundi avaldamist, ning küsisin, kas konsul on teda külastanud, et olla kindel kõigi nõutavate toimingute läbiviimises, kui ta on kinni peetud ja kui õiguskaitseorganid teda kinni hoiavad," ütles Moskalkova uudisteagentuurile Interfax.
Õigusvahemees lisas, et Ukraina võimude suhtumine ajakirjanikesse teeb teda murelikuks ja ajab vihale. "Sõnavabadust ei kaitse mitte ainult riikide põhiseadused, vaid ka rahvusvaheline õigus, ning kogu maailma ajakirjanikud on sõltumatud ja puutumatud."
### Response:
SBU: Vene ajakirjanik Kurbatova saadetakse Ukrainast välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linda Kanter on noor jazzlauljatar, laulukirjutaja ning arranžeerija, kelle helikeel on üheltpoolt meloodiline ja lüüriline, kuid teiseltpoolt tugevdatud jazzmuusikale omaste harmooniate, rütmide ning improvisatsiooniga.
Linda Kanter Quartet on peamiselt Linda Kanteri loomingut esitav ansambel, kus lisaks lauljannale musitseerivad veel Mathei Florea klaveril, Janno Trump bassil ning Sebastian Brydniak trummidel.
Linda Kanter Quarteti debüütalbum "Mustab" ilmub järgmisel nädalal ning albumi esitluskontserdid leiavad aset jazziklubides üle Eesti.
Esimene kontsert toimub 7. septembril Tallinnas jazziklubis Philly Joe’s. Järgnevalt esitletakse albumit veel 14. septembril Viljandis jazziklubis Jasm, 21. septembril Valgas jazzklubis Walk, 22. septembril Võru jazziklubis, 23. septembril Rakvere jazzukohvikus ning 30. septembril Sillamäel Jazz Time Clubis. | Linda Kanter Quartet avaldas debüütalbumi nimiloo "Mustab" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linda Kanter on noor jazzlauljatar, laulukirjutaja ning arranžeerija, kelle helikeel on üheltpoolt meloodiline ja lüüriline, kuid teiseltpoolt tugevdatud jazzmuusikale omaste harmooniate, rütmide ning improvisatsiooniga.
Linda Kanter Quartet on peamiselt Linda Kanteri loomingut esitav ansambel, kus lisaks lauljannale musitseerivad veel Mathei Florea klaveril, Janno Trump bassil ning Sebastian Brydniak trummidel.
Linda Kanter Quarteti debüütalbum "Mustab" ilmub järgmisel nädalal ning albumi esitluskontserdid leiavad aset jazziklubides üle Eesti.
Esimene kontsert toimub 7. septembril Tallinnas jazziklubis Philly Joe’s. Järgnevalt esitletakse albumit veel 14. septembril Viljandis jazziklubis Jasm, 21. septembril Valgas jazzklubis Walk, 22. septembril Võru jazziklubis, 23. septembril Rakvere jazzukohvikus ning 30. septembril Sillamäel Jazz Time Clubis.
### Response:
Linda Kanter Quartet avaldas debüütalbumi nimiloo "Mustab" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bänd avaldas oma värske video "Ill Ray (The King)", mille peakangelaseks on "Troonide mängus" Cersei Lannisteri kehastav Headey, vahendas EW.
Lugu on pärit plaadi kuuendalt stuudioalbumilt "For Crying Out Loud", mis vallutas Suurbritannias edetabeleid kevade lõpus.
Muusikavideo autor on Serge Pizzorno ning kujutab Headeyt maagilist rituaali läbi viimas, et taaselustada Inglismaa kuningas Richard III. Selle õnnestumisel viib naine elluärganud kuninga Leicesteri ekskursioonile.
Lena jäi huvilistele silma juba augusti alguses, kui teda ja võttemeeskonda Leicesteri erinevates piirkondades märgati. "Ta oli riietunud värviliselt ja mees tema kõrval nägi väga vanaaegne välja. See oli veider, sa pead selle jäädvustama, kui sellisele hetkele peale satud, sa ei saa lihtsalt mööda kõndida," kirjeldas pealtnägija Kieran Thwaites võttekohta.
Lena at the "An Indian Summer" festival in Leicester, yesterday.
Look at my beautiful, crazy, talented dork. Easy to say I'm in love ♥️ pic.twitter.com/DfPferVTk4
— marlena (@marlenaheadey) August 11, 2017
Nüüd on video valmis ja kõigile huvilistele vaatamiseks Youtube'i keskkonnas. | "Troonide mängu" pahalane astub üles Kasabiani muusikavideos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bänd avaldas oma värske video "Ill Ray (The King)", mille peakangelaseks on "Troonide mängus" Cersei Lannisteri kehastav Headey, vahendas EW.
Lugu on pärit plaadi kuuendalt stuudioalbumilt "For Crying Out Loud", mis vallutas Suurbritannias edetabeleid kevade lõpus.
Muusikavideo autor on Serge Pizzorno ning kujutab Headeyt maagilist rituaali läbi viimas, et taaselustada Inglismaa kuningas Richard III. Selle õnnestumisel viib naine elluärganud kuninga Leicesteri ekskursioonile.
Lena jäi huvilistele silma juba augusti alguses, kui teda ja võttemeeskonda Leicesteri erinevates piirkondades märgati. "Ta oli riietunud värviliselt ja mees tema kõrval nägi väga vanaaegne välja. See oli veider, sa pead selle jäädvustama, kui sellisele hetkele peale satud, sa ei saa lihtsalt mööda kõndida," kirjeldas pealtnägija Kieran Thwaites võttekohta.
Lena at the "An Indian Summer" festival in Leicester, yesterday.
Look at my beautiful, crazy, talented dork. Easy to say I'm in love ♥️ pic.twitter.com/DfPferVTk4
— marlena (@marlenaheadey) August 11, 2017
Nüüd on video valmis ja kõigile huvilistele vaatamiseks Youtube'i keskkonnas.
### Response:
"Troonide mängu" pahalane astub üles Kasabiani muusikavideos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naistest sai esimese etapivõidu sprindikarika arvestuses Triin Jäädmaa. Tema järel lõpetasid Adele Puusalu ja Aade Düüna.
Meestest oli ülekaalukalt parim Ats Sõnajalg. Teine oli Sven-Erik Rebane ja kolmas Martin Laasmaa.
Teistes klassides võitsid Anastasija Pahhomenkova, Ingrid Piht, Anu Kuusmaa, Maris Roosipuu, Kevin Markus Korrol, Danilo Piht ja Rain Vellerind. | Raplas joosti orienteerumisklubi Orvand auhinnavõistlus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naistest sai esimese etapivõidu sprindikarika arvestuses Triin Jäädmaa. Tema järel lõpetasid Adele Puusalu ja Aade Düüna.
Meestest oli ülekaalukalt parim Ats Sõnajalg. Teine oli Sven-Erik Rebane ja kolmas Martin Laasmaa.
Teistes klassides võitsid Anastasija Pahhomenkova, Ingrid Piht, Anu Kuusmaa, Maris Roosipuu, Kevin Markus Korrol, Danilo Piht ja Rain Vellerind.
### Response:
Raplas joosti orienteerumisklubi Orvand auhinnavõistlus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome ajakirjanik küsis esmaspäeval Washingtonis president Sauli Niinistö ja Trumpi ühise pressikonverentsi ajal viimaselt, kas USA tuleks appi, kui Venemaa ründaks Soomet, vahendas Helsingin Sanomat.
Tuomioja kirjutas Facebookis, et on "kuidagi piinlik, kui mitte häbi" soomlasest ajakirjaniku küsimuse pärast pressikonverentsil, mis järgnes "ilmselgelt õnnestunud" presidentide kohtumisele.
Helsingin Sanomat helistas eksvälisminister Tuomiojale, et küsida, mis selles küsimuses siis niivõrd piinlikku oli.
Miks oli küsimus teie arvates niivõrd piinlik?
Küsimus räägib kummaliselt halvast enesekindlusest. Sellest, et Soomes justkui kujutatakse ette või kardetakse Venemaa rünnakut ja et selle vastu on vaja USA abi.
Kas see pole ajalooliselt arusaadav, et soomlased võivad selle küsimuse üle mõelda?
See ei ole mingi peavool. On olemas neid, kes soovivad viskuda NATO embusse ja kujutavad ette, et meie julgeolek on sõltuv mingist välismaisest abist. Loomulikult me oleme teinud ettevalmistusi selleks, et kriisiolukorras saame ja meil on õigus abi saada ja vastu võtta. Kuid Soome julgeolekut selle peale ei rajata.
Meil on laialdase ühise arusaama alusel võetud läbi nii välis- ja julgeolekupoliitiline kui ka kaitsepoliitiline aruanne. Parlament on olnud oma vastustes vägagi üksmeelne. Meil ei ole mingit erilist Soomet ähvardavat ohtu.
USA võimalused avaldada mõju maailmarahu hüvanguks on küll täiesti teisel tasandil kui selles hüpoteetilises abis Soomele. Ma oleksin hea meelega näinud, et soomlastest ajakirjanikud oleksid küsinud nende kohta.
Mida oleks ajakirjanikud pidanud küsima?
Kui soovitakse teada, kuidas Ameerika Ühendriigid avaldavad mõju maailma turvalisemaks muutumisele, oleks pidanud küsima, kuidas USA on pühendunud kliimamuutusega võitlemisele. See on pikemas perspektiivis vaieldamatult kõige suurem julgeolekuoht. Praegusel hetkel on taustaks see, et USA on räsitud varem erakordseks peetud ilmastikunähtuse tagajärgedest.
Millise sõnumi sai teie arvates Trump selle küsimuse põhjal soomlaste mõttemaailma kohta?
Ma ei hindaks seda üle. Trumpil on muudki mõelda, kuid need küsimused, kuid loomulikult seda jälgitakse ja pannakse tähele laiemalt mujal.
Kus mujal?
Mujal meedias. USA edastatakse sellist pilti, et soomlased on jube hirmul ja vajavad USA toetust. Ma arvan, et targemad loomulikult teavad ja tunnevad olukorda paremini.
Niinistö ja Trumpi pressikonverentsi stenogrammi saab lugeda SIIT.
Täismahus video pressikonverentsist: | Tuomioja: Soome ajakirjaniku Venemaa-teemaline küsimus Trumpile oli piinlik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome ajakirjanik küsis esmaspäeval Washingtonis president Sauli Niinistö ja Trumpi ühise pressikonverentsi ajal viimaselt, kas USA tuleks appi, kui Venemaa ründaks Soomet, vahendas Helsingin Sanomat.
Tuomioja kirjutas Facebookis, et on "kuidagi piinlik, kui mitte häbi" soomlasest ajakirjaniku küsimuse pärast pressikonverentsil, mis järgnes "ilmselgelt õnnestunud" presidentide kohtumisele.
Helsingin Sanomat helistas eksvälisminister Tuomiojale, et küsida, mis selles küsimuses siis niivõrd piinlikku oli.
Miks oli küsimus teie arvates niivõrd piinlik?
Küsimus räägib kummaliselt halvast enesekindlusest. Sellest, et Soomes justkui kujutatakse ette või kardetakse Venemaa rünnakut ja et selle vastu on vaja USA abi.
Kas see pole ajalooliselt arusaadav, et soomlased võivad selle küsimuse üle mõelda?
See ei ole mingi peavool. On olemas neid, kes soovivad viskuda NATO embusse ja kujutavad ette, et meie julgeolek on sõltuv mingist välismaisest abist. Loomulikult me oleme teinud ettevalmistusi selleks, et kriisiolukorras saame ja meil on õigus abi saada ja vastu võtta. Kuid Soome julgeolekut selle peale ei rajata.
Meil on laialdase ühise arusaama alusel võetud läbi nii välis- ja julgeolekupoliitiline kui ka kaitsepoliitiline aruanne. Parlament on olnud oma vastustes vägagi üksmeelne. Meil ei ole mingit erilist Soomet ähvardavat ohtu.
USA võimalused avaldada mõju maailmarahu hüvanguks on küll täiesti teisel tasandil kui selles hüpoteetilises abis Soomele. Ma oleksin hea meelega näinud, et soomlastest ajakirjanikud oleksid küsinud nende kohta.
Mida oleks ajakirjanikud pidanud küsima?
Kui soovitakse teada, kuidas Ameerika Ühendriigid avaldavad mõju maailma turvalisemaks muutumisele, oleks pidanud küsima, kuidas USA on pühendunud kliimamuutusega võitlemisele. See on pikemas perspektiivis vaieldamatult kõige suurem julgeolekuoht. Praegusel hetkel on taustaks see, et USA on räsitud varem erakordseks peetud ilmastikunähtuse tagajärgedest.
Millise sõnumi sai teie arvates Trump selle küsimuse põhjal soomlaste mõttemaailma kohta?
Ma ei hindaks seda üle. Trumpil on muudki mõelda, kuid need küsimused, kuid loomulikult seda jälgitakse ja pannakse tähele laiemalt mujal.
Kus mujal?
Mujal meedias. USA edastatakse sellist pilti, et soomlased on jube hirmul ja vajavad USA toetust. Ma arvan, et targemad loomulikult teavad ja tunnevad olukorda paremini.
Niinistö ja Trumpi pressikonverentsi stenogrammi saab lugeda SIIT.
Täismahus video pressikonverentsist:
### Response:
Tuomioja: Soome ajakirjaniku Venemaa-teemaline küsimus Trumpile oli piinlik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme tagasi. Tegelikult me pole vahepeal kuskil ära olnudki. Lihtsalt mõned inimesed tahtsid meid enneaegselt maha kanda," tõdes Nimmer.
Varasemalt õpetajaametit pidanud mees lisas, et oluline on kohe kooliaasta alguses põhimõisted selgeks teha. "Samba ja arpeggio on sisuliselt kaks vaala, millel kogu muusikateooria püsib. Meie topeltsingel on nagu tasuta õppematerjal, kuidas nende vaaladega sõbraks saada," selgitas Nimmer.
Ka Indrek Ups meenutas oma kooliaega ning muusikaõpinguid. "Kord öeldi mulle, et ma ei tea sest svingmuusikast tuhkagi. See lause on mind kogu edasiseks eluks saatma jäänud. Soovin, et oleksin teadnud ja et keegi oleks sellist näitlikku materjali ette andnud," mõtiskles Ups.
Nii loodavadki mehed, et antud heliteoste paar jõuab kohustusliku kuulamisvarana koolide muusikaõpetuse programmi ja miks mitte ühel päeval ka üldlaulupeo kavasse.
Aasta lõpus ilmub Nimmeri ja Upsi täispikk album, mis sisaldab vanakooli mõjutustega instrumentaalmuusikat ja elektroonilisi eksperimente. | Ups ja Nimmer on tagasi kooliaasta algusele pühendatud singliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme tagasi. Tegelikult me pole vahepeal kuskil ära olnudki. Lihtsalt mõned inimesed tahtsid meid enneaegselt maha kanda," tõdes Nimmer.
Varasemalt õpetajaametit pidanud mees lisas, et oluline on kohe kooliaasta alguses põhimõisted selgeks teha. "Samba ja arpeggio on sisuliselt kaks vaala, millel kogu muusikateooria püsib. Meie topeltsingel on nagu tasuta õppematerjal, kuidas nende vaaladega sõbraks saada," selgitas Nimmer.
Ka Indrek Ups meenutas oma kooliaega ning muusikaõpinguid. "Kord öeldi mulle, et ma ei tea sest svingmuusikast tuhkagi. See lause on mind kogu edasiseks eluks saatma jäänud. Soovin, et oleksin teadnud ja et keegi oleks sellist näitlikku materjali ette andnud," mõtiskles Ups.
Nii loodavadki mehed, et antud heliteoste paar jõuab kohustusliku kuulamisvarana koolide muusikaõpetuse programmi ja miks mitte ühel päeval ka üldlaulupeo kavasse.
Aasta lõpus ilmub Nimmeri ja Upsi täispikk album, mis sisaldab vanakooli mõjutustega instrumentaalmuusikat ja elektroonilisi eksperimente.
### Response:
Ups ja Nimmer on tagasi kooliaasta algusele pühendatud singliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teatavasti mängitakse A-alagrupp just Helsingis ning lisaks Soomele kuuluvad sinna Poola, Kreeka, Prantsusmaa, Island ja Sloveenia. Kohe avavoorus on soomlased vastamisi turniiri ilmselt ühe favoriidi Prantsusmaaga.
Soome on koduseks turniiriks saanud lipu alla tõenäoliselt parima võimaliku koosseisu, kui kohal on nende tagaliini liider Petteri Koponen, NBA kogemusega äär Erik Murphy ja tänavu suvel NBA draftis 7. valitud 20-aastane tulevikumees Lauri Markkanen.
Taaskord tõmbab rahvuskoondise särgi selga ka legendaarne 36-aastane tagamees Teemu Rannikko, kes olnud 2000-ndatel aastatel toimunud Soome korvpalli uue tõusu üks vedajatest. Varem avaldatud uudiste kohaselt pidi vanameister küll koondisest välja jääma, kuid ühel hetkel kaasati ta siiski tegemistesse.
Soome koondise koosseis: Mikko Koivisto, Shawn Huff, Sasu Salin, Gerald Lee Jr., Tuukka Kotti, Petteri Koponen, Matti Nuutinen, Teemu Rannikko, Carl Lindbom, Lauri Markkanen, Jamar Wilson ja Erik Murphy. | Soome koondis läheb kodusele EM-ile vastu parimas võimalikus rivistuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatavasti mängitakse A-alagrupp just Helsingis ning lisaks Soomele kuuluvad sinna Poola, Kreeka, Prantsusmaa, Island ja Sloveenia. Kohe avavoorus on soomlased vastamisi turniiri ilmselt ühe favoriidi Prantsusmaaga.
Soome on koduseks turniiriks saanud lipu alla tõenäoliselt parima võimaliku koosseisu, kui kohal on nende tagaliini liider Petteri Koponen, NBA kogemusega äär Erik Murphy ja tänavu suvel NBA draftis 7. valitud 20-aastane tulevikumees Lauri Markkanen.
Taaskord tõmbab rahvuskoondise särgi selga ka legendaarne 36-aastane tagamees Teemu Rannikko, kes olnud 2000-ndatel aastatel toimunud Soome korvpalli uue tõusu üks vedajatest. Varem avaldatud uudiste kohaselt pidi vanameister küll koondisest välja jääma, kuid ühel hetkel kaasati ta siiski tegemistesse.
Soome koondise koosseis: Mikko Koivisto, Shawn Huff, Sasu Salin, Gerald Lee Jr., Tuukka Kotti, Petteri Koponen, Matti Nuutinen, Teemu Rannikko, Carl Lindbom, Lauri Markkanen, Jamar Wilson ja Erik Murphy.
### Response:
Soome koondis läheb kodusele EM-ile vastu parimas võimalikus rivistuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti keskmine brutokuupalk tõusis aastavõrdluses 6,8 protsenti 1242 euroni. Läti kasvas see samas 8,7 protsenti 927 euroni ning Leedus 8,7 protsenti 838,7 euroni.
"Tööturg soojeneb ja jätkab selle tegemist tulevastel aastatel. See on majapidamistele hea, sest nad saavad rohkem kulutada. Ettevõtted peavad aga mõistma, et palgatõus mida ei kompenseeri produktiivsuse kasv, võib mõjutada kasumlikust, võimekust investeerida ja võimekust elada üle tulevasi kriise," ütles Swedbaki Läti peaökonomist Martins Kazaks.
"Kahjuks palgasurve säilib ja me näeme seda Eestis ja Leedus, kus äritsükkel on juba küps," jätkas Kazaks.
"Tööjõupuudus ei ole Lätis nii suur kui see oli enne kriisi, kuid trendid ei ole head. Äride esindajad on märkinud, et töötajaid on raske leida, eriti ehitussektoris ning see pole vaid Läti probleem. Sellised kaebused kostuvad ka Eestist, Leedust, Poolast, Tšehhist, Ungarist ja teistest Ida-Euroopa riikidest," lausus Citadele ökonomist Martins Abolins. | Palk kasvas järsult kõigis Baltimaades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti keskmine brutokuupalk tõusis aastavõrdluses 6,8 protsenti 1242 euroni. Läti kasvas see samas 8,7 protsenti 927 euroni ning Leedus 8,7 protsenti 838,7 euroni.
"Tööturg soojeneb ja jätkab selle tegemist tulevastel aastatel. See on majapidamistele hea, sest nad saavad rohkem kulutada. Ettevõtted peavad aga mõistma, et palgatõus mida ei kompenseeri produktiivsuse kasv, võib mõjutada kasumlikust, võimekust investeerida ja võimekust elada üle tulevasi kriise," ütles Swedbaki Läti peaökonomist Martins Kazaks.
"Kahjuks palgasurve säilib ja me näeme seda Eestis ja Leedus, kus äritsükkel on juba küps," jätkas Kazaks.
"Tööjõupuudus ei ole Lätis nii suur kui see oli enne kriisi, kuid trendid ei ole head. Äride esindajad on märkinud, et töötajaid on raske leida, eriti ehitussektoris ning see pole vaid Läti probleem. Sellised kaebused kostuvad ka Eestist, Leedust, Poolast, Tšehhist, Ungarist ja teistest Ida-Euroopa riikidest," lausus Citadele ökonomist Martins Abolins.
### Response:
Palk kasvas järsult kõigis Baltimaades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ossinovski meenutas, et riigikogu hakkas ravimiseadust arutama 2014. aastal ja võttis vastu ka seadusemuudatused tulenevalt sellest, et riigikohus leidis, et senised apteekide asutamise piirangud ei ole põhiseadusega kooskõlas.
"Nii, et tegelikult on apteegiturg Eestis olnud väga rangelt piiratud ja reguleeritud pikka aega ja need piirangud, mis seni kehtisid, mis põhimõtteliselt ütlesid, et teatud kohtades erinevalt tavaettevõtlusest, kus on võimalik otsustada, et tahaks pidada poodi ja mõne kuu pärast seda ka teha, siis apteekide puhul see nii ei ole. Sellele asenduseks, kuna leiti, et see piirab ebamõistlikult ettevõtlust, võeti vastu see teistsugune regulatsioon, kus asutamispiiranguid geograafiliselt küll ei ole, aga sisse on viidud kaks teistsugust piirangut. Ja mõistes, et tegemist on olulise muudatusega apteegituru kontekstis, siis on antud ka tavatult pikk üleminekuaeg selle seaduse jõustumiseks, ehk kokku kuus aastat," rääkis Ossinovski saates.
"On selge, et turu nii turu osalistele, ravimiametile kui ka ministeeriumile on seadusandja poolt vastu võetud ja jõustunud seadus täitmiseks ja sellest tulenevalt meie ülesanne on täidesaatva võimuna hinnata neid erinevaid kitsaskohti, mis võivad ilmneda ja püüda leida nendele lahendusi," sõnas minister.
"Kui meil on täna apteegid, mis kuuluvad ühele või teisele hulgimüüjale, siis need samad apteegid arusaadavast loogikast tulenevalt ostavad oma ravimeid sisse just oma omanikfirma hulgimüüjalt ja see kindlasti ei võimalda seda tarbijate huvides puhast konkurentsi, kus apteek saaks ise vaadata, et seda ravimit saab odavamalt Tamrost ja seda ravimit saab odavamalt Magnumist ja ma võtan siis sealt, kus on odavam," selgitas Ossinovski.
Minister rääkis veel, et kui täna on põhimõtteliselt võimalik, et kõiki apteegikette omab üks firma, siis tulevikus tohiks apteegikette ühes ettevõttes olla neli ja nende enamusosanikuks peaks olema proviisor. "Mina olen selles küsimuses skeptilisem, kas see vajalikku eesmärki täidab," lausus ta. "Kindlasti soov on üllas, et apteegiketi omanik oleks meditsiinilise haridusega proviisor," ütles Ossinovski.
Ossinovski rääkis, et kui neid tingimusi ei täideta, siis nende apteegi tegevusluba lõpetatakse.
Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, kui reaalseks Ossinovski ise peab, et kahe ja poole aasta pärast on Eestis vähemalt 50-60 proviisorit, kes suudavad endale Eestis olevad 200 apteeki osta.
Ossinovski sõnul aitab siin riik lahendusi otsida ja ravimiameti juurde on tekitatud online-keskkond, kus need, kes oma apteeki hakkavad võõrandama, saavad selle panna enampakkumisele. Ja proviisorid, kes peaksid neid ostma, saavad sealt neid osta.
"Mis puudutab finantseerimismehhanisme, siis ka siin on riik valmis eraldi aitama juhul kui erasektor ei ole valmis vajalikku rahalist ressurssi proviisoritele andma. Kredexi käendus on kindlasti üks mehhanism, mis riigi käes on ja seda oleks võimalik selles kontekstis ka kasutada," rääkis Ossinovski.
Ossinovski ütles veel, et praegune apteegiturg on üleküllastunud ja apteeke ei pea nii palju olema.
Kaks aastat tagasi vastu võetud ravimiseaduse muudatuse kohaselt peavad aastaks 2020 olema Eestis apteekide enamusomanikud proviisorid. Osa apteegiomanike arvates killustab seaduse täideviimine hästi toimivat ravimimüügi süsteemi ning ei too ravimiturule oodatud hinnalangust ega suuremat ravimivalikut.
Ka konkurentsiamet on seisukohal, et tegemist on vaba ettevõtlust oluliselt piirava regulatsiooniga, mille tegelikku vajadust ei ole piisavalt analüüsitud ka selgitatud.
Asekantsler Maris Jesse on öelnud, et lähema poole aasta jooksul pole ministeeriumil plaani tulla välja seaduse muudatusettepanekutega.
Asekantsler Jesse on tunnistanud, et seadusemuudatus võeti vastu ilma piisava analüüsita. Praegu valmib sotsiaalministeeriumis seaduse rakendamiseks vajalik eelanalüüs, mida 11. septembril on lubanud arutada ka riigikogu sotsiaalkomisjon.
Apteeke on Eestis üle 200 ja nende omanikeks suures osas on Tamro Eesti või Eesti kapitalile kuuluv Magnum Medical. | Ossinovski: ravimiseadus on kõigile täitmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ossinovski meenutas, et riigikogu hakkas ravimiseadust arutama 2014. aastal ja võttis vastu ka seadusemuudatused tulenevalt sellest, et riigikohus leidis, et senised apteekide asutamise piirangud ei ole põhiseadusega kooskõlas.
"Nii, et tegelikult on apteegiturg Eestis olnud väga rangelt piiratud ja reguleeritud pikka aega ja need piirangud, mis seni kehtisid, mis põhimõtteliselt ütlesid, et teatud kohtades erinevalt tavaettevõtlusest, kus on võimalik otsustada, et tahaks pidada poodi ja mõne kuu pärast seda ka teha, siis apteekide puhul see nii ei ole. Sellele asenduseks, kuna leiti, et see piirab ebamõistlikult ettevõtlust, võeti vastu see teistsugune regulatsioon, kus asutamispiiranguid geograafiliselt küll ei ole, aga sisse on viidud kaks teistsugust piirangut. Ja mõistes, et tegemist on olulise muudatusega apteegituru kontekstis, siis on antud ka tavatult pikk üleminekuaeg selle seaduse jõustumiseks, ehk kokku kuus aastat," rääkis Ossinovski saates.
"On selge, et turu nii turu osalistele, ravimiametile kui ka ministeeriumile on seadusandja poolt vastu võetud ja jõustunud seadus täitmiseks ja sellest tulenevalt meie ülesanne on täidesaatva võimuna hinnata neid erinevaid kitsaskohti, mis võivad ilmneda ja püüda leida nendele lahendusi," sõnas minister.
"Kui meil on täna apteegid, mis kuuluvad ühele või teisele hulgimüüjale, siis need samad apteegid arusaadavast loogikast tulenevalt ostavad oma ravimeid sisse just oma omanikfirma hulgimüüjalt ja see kindlasti ei võimalda seda tarbijate huvides puhast konkurentsi, kus apteek saaks ise vaadata, et seda ravimit saab odavamalt Tamrost ja seda ravimit saab odavamalt Magnumist ja ma võtan siis sealt, kus on odavam," selgitas Ossinovski.
Minister rääkis veel, et kui täna on põhimõtteliselt võimalik, et kõiki apteegikette omab üks firma, siis tulevikus tohiks apteegikette ühes ettevõttes olla neli ja nende enamusosanikuks peaks olema proviisor. "Mina olen selles küsimuses skeptilisem, kas see vajalikku eesmärki täidab," lausus ta. "Kindlasti soov on üllas, et apteegiketi omanik oleks meditsiinilise haridusega proviisor," ütles Ossinovski.
Ossinovski rääkis, et kui neid tingimusi ei täideta, siis nende apteegi tegevusluba lõpetatakse.
Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, kui reaalseks Ossinovski ise peab, et kahe ja poole aasta pärast on Eestis vähemalt 50-60 proviisorit, kes suudavad endale Eestis olevad 200 apteeki osta.
Ossinovski sõnul aitab siin riik lahendusi otsida ja ravimiameti juurde on tekitatud online-keskkond, kus need, kes oma apteeki hakkavad võõrandama, saavad selle panna enampakkumisele. Ja proviisorid, kes peaksid neid ostma, saavad sealt neid osta.
"Mis puudutab finantseerimismehhanisme, siis ka siin on riik valmis eraldi aitama juhul kui erasektor ei ole valmis vajalikku rahalist ressurssi proviisoritele andma. Kredexi käendus on kindlasti üks mehhanism, mis riigi käes on ja seda oleks võimalik selles kontekstis ka kasutada," rääkis Ossinovski.
Ossinovski ütles veel, et praegune apteegiturg on üleküllastunud ja apteeke ei pea nii palju olema.
Kaks aastat tagasi vastu võetud ravimiseaduse muudatuse kohaselt peavad aastaks 2020 olema Eestis apteekide enamusomanikud proviisorid. Osa apteegiomanike arvates killustab seaduse täideviimine hästi toimivat ravimimüügi süsteemi ning ei too ravimiturule oodatud hinnalangust ega suuremat ravimivalikut.
Ka konkurentsiamet on seisukohal, et tegemist on vaba ettevõtlust oluliselt piirava regulatsiooniga, mille tegelikku vajadust ei ole piisavalt analüüsitud ka selgitatud.
Asekantsler Maris Jesse on öelnud, et lähema poole aasta jooksul pole ministeeriumil plaani tulla välja seaduse muudatusettepanekutega.
Asekantsler Jesse on tunnistanud, et seadusemuudatus võeti vastu ilma piisava analüüsita. Praegu valmib sotsiaalministeeriumis seaduse rakendamiseks vajalik eelanalüüs, mida 11. septembril on lubanud arutada ka riigikogu sotsiaalkomisjon.
Apteeke on Eestis üle 200 ja nende omanikeks suures osas on Tamro Eesti või Eesti kapitalile kuuluv Magnum Medical.
### Response:
Ossinovski: ravimiseadus on kõigile täitmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguse korra kohaselt ei ole kohustust märkida alkohoolsete jookide pakenditele informatsiooni koostisainete kohta ja toitumisalast teavet, mida tuleb teha aga teiste toiduainete puhul, vahendas Euractiv.
Tänavu 13. märtsil pakkus Euroopa Komisjon alkoholitööstusele lisaaastat selleks, et töötada välja enda vabatahtlik algatus ning teha ettepanek koostisainete nimekirja ja toitumisalase teabe kohta.
Brüsselis tekitas aga sellise eneseregulatsiooni tõhusus alkoholi märgistamisel teravaid arutelusid. Rahvatervise aktivistide hinnangul anti alkoholitööstusele liiga palju tegevusruumi regulatsioonide vältimiseks, kuid ettevõtete sõnul on eneseregulatsioon ainus viis, kuidas tegeleda riikide erineva suhtumisega alkoholi.
Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis ütles, et kogu alkoholisektor peaks aasta jooksul töötama välja ettepaneku märgistamise kohta.
"Komisjoni arvates peaks see lähenemine hõlmama kõiki alkohoolsete jookide tüüpe selleks, et vältida tarbijate hulgas arusaamatusi või segadust ning võimaldada erinevate alkohoolsete jookide võrdlemist," ütles volinik.
Ta lisas, et tööstusel on üks aasta ettepaneku tegemiseks ning kui see on esitatud, siis hindab komisjon selle ühilduvust EL-i seadusega.
EL-i allikad ütlesid hiljuti Euracitivile, et kui tööstus ei suuda kokkuleppele jõuda, algatab komisjon mõjuanalüüsi, mis kaalub nii regulatiivseid kui ka mitteregulatiivseid variante.
Alkoholitööstus on soovitanud esitada toitumisalast ja koostisosade informatsiooni veebis, mitte pudelitel. Nende hinnangul on selle peamine eelis see, et tarbijad saavad siis täieliku teadmise sellest, mida nad tarbivad.
Euroopa alkoholipoliitika liidu (Eurocare) hinnangul pole veebis märgistamine aga piisav. "Argument, et märgistuse jaoks pole piisavalt ruumi, ei ole õigustatud, eriti veinipudelitel on palju ruumi, mida saaks kasutada tarbijatele info edastamiseks," kommenteeris Eurocare. | Euroopa Komisjon tahab kõikide alkohoolsete jookide märgistamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguse korra kohaselt ei ole kohustust märkida alkohoolsete jookide pakenditele informatsiooni koostisainete kohta ja toitumisalast teavet, mida tuleb teha aga teiste toiduainete puhul, vahendas Euractiv.
Tänavu 13. märtsil pakkus Euroopa Komisjon alkoholitööstusele lisaaastat selleks, et töötada välja enda vabatahtlik algatus ning teha ettepanek koostisainete nimekirja ja toitumisalase teabe kohta.
Brüsselis tekitas aga sellise eneseregulatsiooni tõhusus alkoholi märgistamisel teravaid arutelusid. Rahvatervise aktivistide hinnangul anti alkoholitööstusele liiga palju tegevusruumi regulatsioonide vältimiseks, kuid ettevõtete sõnul on eneseregulatsioon ainus viis, kuidas tegeleda riikide erineva suhtumisega alkoholi.
Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis ütles, et kogu alkoholisektor peaks aasta jooksul töötama välja ettepaneku märgistamise kohta.
"Komisjoni arvates peaks see lähenemine hõlmama kõiki alkohoolsete jookide tüüpe selleks, et vältida tarbijate hulgas arusaamatusi või segadust ning võimaldada erinevate alkohoolsete jookide võrdlemist," ütles volinik.
Ta lisas, et tööstusel on üks aasta ettepaneku tegemiseks ning kui see on esitatud, siis hindab komisjon selle ühilduvust EL-i seadusega.
EL-i allikad ütlesid hiljuti Euracitivile, et kui tööstus ei suuda kokkuleppele jõuda, algatab komisjon mõjuanalüüsi, mis kaalub nii regulatiivseid kui ka mitteregulatiivseid variante.
Alkoholitööstus on soovitanud esitada toitumisalast ja koostisosade informatsiooni veebis, mitte pudelitel. Nende hinnangul on selle peamine eelis see, et tarbijad saavad siis täieliku teadmise sellest, mida nad tarbivad.
Euroopa alkoholipoliitika liidu (Eurocare) hinnangul pole veebis märgistamine aga piisav. "Argument, et märgistuse jaoks pole piisavalt ruumi, ei ole õigustatud, eriti veinipudelitel on palju ruumi, mida saaks kasutada tarbijatele info edastamiseks," kommenteeris Eurocare.
### Response:
Euroopa Komisjon tahab kõikide alkohoolsete jookide märgistamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juulis avaldatud esialgsel hinnangul kasvas USA majandus teises kvartalis 2,6 protsenti, kuid kuna tarbijate kulutused ja investeeringud olid kõrgemad kui esialgu hinnati, tõsteti hinnangut 0,6 protsendipunkti võrra.
Esimese poolaastal kasvas USA majandus aga 2,1 protsenti, mis on madalam kui kolme aasta keskmine 2,2 protsenti.
President Trump on lubanud USA aastast majanduskasvu läbi maksude langetamise ja regulatsioonide vähendamise kiirendada 3 protsendile. Senini ei ole aga teada, mida presidendi maksureform endast täpselt kujutab. | USA majandus kasvas teises kvartalis 3 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juulis avaldatud esialgsel hinnangul kasvas USA majandus teises kvartalis 2,6 protsenti, kuid kuna tarbijate kulutused ja investeeringud olid kõrgemad kui esialgu hinnati, tõsteti hinnangut 0,6 protsendipunkti võrra.
Esimese poolaastal kasvas USA majandus aga 2,1 protsenti, mis on madalam kui kolme aasta keskmine 2,2 protsenti.
President Trump on lubanud USA aastast majanduskasvu läbi maksude langetamise ja regulatsioonide vähendamise kiirendada 3 protsendile. Senini ei ole aga teada, mida presidendi maksureform endast täpselt kujutab.
### Response:
USA majandus kasvas teises kvartalis 3 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sicard tõusis suurte meeskondade huviorbiiti 2009. aastal, kui võitis Tour de l'Aveniri ja U-23 MM-tiitli. Profileeris pole nii säravat läbilööki tulnud, kuid kindla tasemega mehe peale saab kindel olla, kirjutab Spordipartner.ee.
Lisaks Sicardile jätkab Direct Energies 22-aastane ühepäevasõitude spetsialist Fabien Grellier, kes on jõudnud mitmetel kõrgetasemelistel võidusõitudel esikümnesse.
Direct Energiega on lepingut pikendanud veel Adrien Petit, Sylvain Chavanel, Perrig Quémeneur, Lilian Calmejane ja Alexandre Pichot. Uuteks tulijateks on Axel Journiaux (uusproff), Simon Sellier (uusproff), Rein Taaramäe (Katjuša-Alpecin), Jérôme Cousin (Cofidis) ja Damien Gaudin (l'Armée de Terre). | Taaramäe uus klubi pikendas lepingut suurtuuridel karastunud prantslasega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sicard tõusis suurte meeskondade huviorbiiti 2009. aastal, kui võitis Tour de l'Aveniri ja U-23 MM-tiitli. Profileeris pole nii säravat läbilööki tulnud, kuid kindla tasemega mehe peale saab kindel olla, kirjutab Spordipartner.ee.
Lisaks Sicardile jätkab Direct Energies 22-aastane ühepäevasõitude spetsialist Fabien Grellier, kes on jõudnud mitmetel kõrgetasemelistel võidusõitudel esikümnesse.
Direct Energiega on lepingut pikendanud veel Adrien Petit, Sylvain Chavanel, Perrig Quémeneur, Lilian Calmejane ja Alexandre Pichot. Uuteks tulijateks on Axel Journiaux (uusproff), Simon Sellier (uusproff), Rein Taaramäe (Katjuša-Alpecin), Jérôme Cousin (Cofidis) ja Damien Gaudin (l'Armée de Terre).
### Response:
Taaramäe uus klubi pikendas lepingut suurtuuridel karastunud prantslasega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti jätkab lubadustest kinnipidamisega ja Läti kaitsekulutused ületavad järgmisel aastal kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), lisas riigipea.
"Samal ajal peab meie ühiskond olema erakordselt ettevaatlik meedias kajastatud informatsiooni suhtes - inimesed peavad olema kriitilised ja teadma, kuidas informatsiooni kategoriseerida," rõhutas Vējonis, kelle hinnangul võidakse selliste õppuste ajal korraldada mitmeid erinevaid provokatsioone.
Moskva teatel osaleb 14.-20. septembrini kestval õppusel 12 700 sõjaväelast Valgevenest ja Venemaalt.
Ukraina ja Poola kindralstaabi ülemad arutavad Zapadi üle
Ukraina ja Poola kindralstaabi ülemad Viktor Muženko ja Leszek Surawski arutavad Kiievis kolmapäeval Vene-Valgevene ühisõppusi Zapad 2017.
"Kõnelustel arutatakse sõjalist koostööd puudutavaid tähtsaid küsimusi, iseäranis kahe riigi peakorterite ja vägede korraldatud ühiste õppuste ja harjutuste arvu kasvatamist. Teised arutelupunktid puudutavad Vene-Valgevene strateegiliste ühisõppustega Zapad 2017 kaasnevate potentsiaalsete ohtude hindamist," teatas Ukraina relvajõudude pressiteenistus kolmapäeval.
Moskva: Zapad-2017 on "puhtalt kaitse-eesmärgiline"
Venemaa tõrjus teisipäeval lääne muret seoses Venemaa ja Valgevene eelseisvate ühisõppustega Zapad 2017, kinnitades, et õppuste eesmärk on "puhtalt kaitsealane" ja need ei ole suunatud konkreetse vaenlase vastu.
"Õppustel Zapad-2017 on terrorismivastane fookus ja puhtalt kaitsealane iseloom," ütles asekaitseminister Aleksandr Fomin ajakirjanikele.
Fomin kritiseeris rahvusvahelist meediat, mis levitab tema sõnul eelseisvate õppuste kajastamisel "müüte niinimetatud Vene ohust".
"On isegi öeldud, et õppused Zapad 2017 on stardipunkt "invasiooniks või okupatsiooniks" Leedus, Poolas või Ukrainas," lisas aseminister.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles juulis, et tal on põhjust uskuda, et õppustel osaleb "oluliselt rohkem vägesid kui ametlikult teatatud".
Reedel kutsus Stoltenberg Kremlit tagama õppuste läbipaistvus ja prognoositavus ning hoiatas, et NATO "jälgib õppusi väga tähelepanelikult". | President: lätlased ei tohi reageerida provokatsioonidele Zapadi ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti jätkab lubadustest kinnipidamisega ja Läti kaitsekulutused ületavad järgmisel aastal kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), lisas riigipea.
"Samal ajal peab meie ühiskond olema erakordselt ettevaatlik meedias kajastatud informatsiooni suhtes - inimesed peavad olema kriitilised ja teadma, kuidas informatsiooni kategoriseerida," rõhutas Vējonis, kelle hinnangul võidakse selliste õppuste ajal korraldada mitmeid erinevaid provokatsioone.
Moskva teatel osaleb 14.-20. septembrini kestval õppusel 12 700 sõjaväelast Valgevenest ja Venemaalt.
Ukraina ja Poola kindralstaabi ülemad arutavad Zapadi üle
Ukraina ja Poola kindralstaabi ülemad Viktor Muženko ja Leszek Surawski arutavad Kiievis kolmapäeval Vene-Valgevene ühisõppusi Zapad 2017.
"Kõnelustel arutatakse sõjalist koostööd puudutavaid tähtsaid küsimusi, iseäranis kahe riigi peakorterite ja vägede korraldatud ühiste õppuste ja harjutuste arvu kasvatamist. Teised arutelupunktid puudutavad Vene-Valgevene strateegiliste ühisõppustega Zapad 2017 kaasnevate potentsiaalsete ohtude hindamist," teatas Ukraina relvajõudude pressiteenistus kolmapäeval.
Moskva: Zapad-2017 on "puhtalt kaitse-eesmärgiline"
Venemaa tõrjus teisipäeval lääne muret seoses Venemaa ja Valgevene eelseisvate ühisõppustega Zapad 2017, kinnitades, et õppuste eesmärk on "puhtalt kaitsealane" ja need ei ole suunatud konkreetse vaenlase vastu.
"Õppustel Zapad-2017 on terrorismivastane fookus ja puhtalt kaitsealane iseloom," ütles asekaitseminister Aleksandr Fomin ajakirjanikele.
Fomin kritiseeris rahvusvahelist meediat, mis levitab tema sõnul eelseisvate õppuste kajastamisel "müüte niinimetatud Vene ohust".
"On isegi öeldud, et õppused Zapad 2017 on stardipunkt "invasiooniks või okupatsiooniks" Leedus, Poolas või Ukrainas," lisas aseminister.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles juulis, et tal on põhjust uskuda, et õppustel osaleb "oluliselt rohkem vägesid kui ametlikult teatatud".
Reedel kutsus Stoltenberg Kremlit tagama õppuste läbipaistvus ja prognoositavus ning hoiatas, et NATO "jälgib õppusi väga tähelepanelikult".
### Response:
President: lätlased ei tohi reageerida provokatsioonidele Zapadi ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Visuaalkurnatus"
02.09–08.10.2017
Tallinna Kunstihoone ja Fotomuuseum
Näituse „Visuaalkurnatus” tagamaad peituvad ilukirjanduslikus loos, mis jutustab pettekujutlustest, kinnisideedest ja spekulatsioonidest. See lugu räägib fotograafiast kui kindlast visuaalsest lähenemisest, mitte teatud tehniliste piirangutega meediumist, ja jõuab seetõttu välja veel seni teadmata sihtkohta.
See fiktiivne kirjeldus on näitusel hõivanud ka kriitilise ja seletava kuraatoripositsiooni ning kutsub vaatajat (ja lugejat) kunstiteoseid, kuraatorit ja institutsiooni mitte liialt usaldama.
"Suspended Shifts"
Tuukka Kaila ja Oskari Parkkinen
03.09–01.10.2017
Kanuti Gild SAALi keldrisaal
Tuukka Kaila praktika paigutub kunsti, uurimistöö ja kirjastamise ristumiskohta. Oma teostes uurib Kaila visuaalse portreteerimise vahendeid ja piire ning fotograafia suhet portreteeritavaga. Esmakordselt aastatel 2015–2016 Soome Fotokunsti Muuseumis eksponeeritud projektis „Shallow Trap” kasutas kunstnik valgust, et kutsuda esile ilmutamata fotopaberis sisalduvaid värve. Pildistatava subjekti puudumisel avaneb fotograafias uutmoodi vabadus representeerimise kohustusest. Aga mis on siis fotol ikkagi kujutatud? Kui ei midagi muud, siis vähemalt foto enda olemus ja saamise protsess.
Oskari Parkkinen seirab ja küsitleb fotograafia võimet jäädvustada reaalsust. 2012. aastal Helsingis Kluuvi galeriis aset leidnud näitusel „The Black Instrument” esitles Parkkinen mitmetest fotolabori testribasid meenutavatest fotodest kombineeritud kollaaže, mis olid ruumis ümbritsetud muude fotograafia tööprotsessi kuuluvate objektide ja ainetega. Sellega osutas kunstnik tähelepanu fotode materiaalsusele ja fotograafia võimele kujutada maailma eksitava täiuslikkusega, mis omakorda suhtestub inimese paratamatult ebatäiusliku maailmatajuga.
„Suspended Shifts” on Kaila ja Parkkineni esimene ühine näitus. Olulisteks kunstnikke ühendavateks aspektideks on fotode käsitlemine kunstniku töö dokumentidena ning huvi analoogfotograafia ja pimikus toimuva orgaanilise tööprotsessi vastu. Mõlemad katsetavad fotograafia kui meediumi, materjali ja sisuga – analüüsivad ja lammutavad seda osadeks, sekkudes nii fotode loomusesse.
"Valgusele sarnane valgus 2"
Kirke Kangro ja Jacob Jessen
17.09–15.10.2017
ARSi projektiruum
„Valgusele sarnane valgus 2” on järg Jacob Jesseni ja Kirke Kangro samanimelisele ühisnäitusele, mis leidis aset Vaal galeriis aastal 2014. Eelnev näitus otsis võimalusi valguskogemuste jäädvustamisteks, mängis valguse ümberpaigutamisega erinevates ruumides, kasutades tööriistadena ka mälu ja kujutlusvõimet.
Näitus ARSi Projektiruumis jätkab valgusmälu uuringuid, katsetusi sise- ja välisruumi ning nende valguste ümberpaigutamisega, „tõlgib” päevavalguse materjali ja nihutab ruumihorisonte.
"Platvorm"
23.09–29.10.2017
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM)
Neandertali Koobaskooli sügissemestril on kunstnikud Viktor Gurov, Hedi Jaansoo, Kristel Raesaar ja Pire Sova residentuuris Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis.
Näitus-residentuur avab kunstnike praktikaid kui dünaamilisi protsesse, milles teosed ja sündmused on lihtsalt vahepeatused või kontrollpunktid.
Kunstimaailma ökoloogia ei seisa väljaspool poliitilist ega ülalpool turge. Kui kunsti-ilm on üks reaalsuse mudel, siis millist tegelikkust me oma suhete ja võimutrajektooride, institutsioonide ja ambitsioonidega peegeldame? Koobaskool jätkab sel sügisel ühiste lugemiste, lohisevate vestluste, väikeste pidude, töötubade, juhitud meditatsioonide ja pikkade jalutuskäikudega. Kõik on Platvormile oodatud – enam-vähem võrdsel kõrgusel. Kogu näituse vältel on koobaskooli kunstnike stuudio EKKM-i näituseruumis avatud aja veetmiseks, koos olemiseks ja kaastööks.
Neandertali koobaskool on isetekkeline kogemuslike projektide ja kestvusharjutuste kogum. Koobaskool uurib koostöö ja usalduse võimalusi ning piire, seejuures eesmärke üheselt määratlemata ja retsepte pakkumata.
"Kiht kihi järel lahti riietab end lesest kivi"
23.09–29.10.2017
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM)
Kas näitus võib olla enamat kui kõigest kogum töid? Kas näitus on suuteline looma ajutist ala, kus meie jaoks tavaliselt reaalsust määravad reeglid – raskusjõud, aeg, põhjuslikkus ja mis veel – ei kehti enam harjumuspärasel viisil? Kas näitus suudab nihestada seda, mida peame möödapääsmatuks, kas ta suudab endasse voltides luua selliseid nihestusi, katkestusi, teise mõõtmesse viivaid ussiauke nagu kiviseina taga aurustuv heli, mille allikat on võimatu määrata; tuba, kus kehad on kaldu, kuigi kõik muu näib püsti seisvat; koridor, mis viib korraga eikuhugi ja kõikjale?
Näitus „Kiht kihi järel lahti riietab end lesest kivi” ei paku välja kindlat jutustust ega mõttekäiku, mida järgida. See oma loogikaga süsteem sünnib otse vaatajate silme ees, paitades meie kõrvu, tungides meile ninna ja puudutades meie nahka. Näitus kutsub külalisi sisenema oma ebamäärasesse tegevusliini, seda muutma ja looma. Nagu näitusele pealkirja andnud Stéphane Mallarmé luuletuses „Belgia sõpru meenutades”, kus Brugge kohal hõljuv udu kaotab järk-järgult majad ja sillad, imbub ka sellele näitusele pimestav meeleolu. Kõiki, kes kord on sisenenud, ähvardab oht samuti kaduda. Tegelikkuse ja tema pahelise õe – olgu tal nimeks kirjandus, virtuaalsus, petuskeem – vaheline piir muutub üha ebamäärasemaks ja lõpuks isegi määramatuks. EKKMi, kunagise soojuselektrijaama abihoone betoonseintelt ja kivipindadelt koorudes kaob kindlustunne kiht kihi haaval.
"Poeet Elevandimajas"
Anna Juhlin
25.09–08.10.2017
Puänt raamatupood
“Poeet Elevandimajas” on ühe vanaisa isiklik lugu jutustatuna tema lapselapse poolt. Lütfi Özkök sündis 1923. aastal Istanbulis. Huvi prantsuse luule vastu viis ta hiljem Pariisi, kus ta 1940. aastal kohtas oma eluarmastust Ann-Marie’d, kellega kolis Stockholmi, kus ta elab tänaseni. Lütfist sai luuletaja ning fotograaf, kes pildistas teisi Rootsi ja rahvusvahelisi luuletajaid, kirjanikke ja kunstnikke. Filmi režissöör põimib oma vanaisa fotodest, enda filmikaadritest ning viimaseid saatvatest helidest kokku loo keelest, poeesiast, raamatutest, fotodest ja armastusest.
Anna Juhlin (s. 1988) on Stockholmis elav kunstnik. Ta on õppinud filmi, animatsiooni, illustratsiooni ja pildiraamatute valmistamist, helikõnnakuid ja aiandust. Hetkel õpib Juhlin etnoloogiat, kultuuriväärtuste- ja muuseumiteadust ning huvitub lugude jutustamisest, mälestuste arheoloogiast, minevikulisusest ja ajaloo kasutusest.
"Ebaõnnestumine/Järelelu"
26.09–08.10.2017
Erinevad toimumispaigad
Anna Mari Liivrand & Kristin Reiman: 26.09–28. 09, ARSi maja, Pärnu mnt 154, kell 15:00–19:00
Mihkel Ilus: 29.09–1.10,Tallinna Kunstihoone, Vabaduse väljak 8, kell 15:00–19:00
Sigrid Viir: 3.10–4.10, Telliskivi Loomelinnak, Telliskivi 60a, kell 15:00–19:00
Laura Põld: 5.10–7.10, ARSi maja, Pärnu mnt 154, kell 15:00–19:00
Stuudiojääkide väljapanek ja müük: 7.10–8.10, Telliskivi Loomelinnak, Telliskivi 60a, kell 12:00–20:00
Kõige tavalisem kohtumispaik kunstiteostega on kunstniku või kuraatori korrastatud ja kontrollitud ruum, millesse asetatud teost peetakse valmisolevaks. Vahel harva on kunstiteoseks ka loome(töö)protsess ise. Veel harvemini aga näeme seda protsessi, mis eelneb ja järgneb hetkele, mil kunstiteos valmissaanuks kuulutatakse ja oma eesmärki vaatajat intrigeerides või muud moodi mõjutades täitma asub. „Ebaõnnestumine/Järelelu” toob esile kunstiteoste loomeprotsessi erinevaid aspekte, mis näitusekonteksti asetatud teose puhul varjatuks jäävad: katsetused, ebaõnnestumised, lavastused ning tööde taaskasutus ja järelelu ehk see, mis eelneb ja järgneb teostele siis, kui nad ei paikne turvalises näitusesaalis.
„Ebaõnnestumise/Järelelu” eesmärgiks on tänapäeva üleilmastunud ja produktiivsusele rõhuvas (kunsti)maailmas pöörata tähelepanu mittekasulikule, mitteprogressiivsele, ebaõnnestumisele ja aeglasele protsessile, mis peitub tihtipeale kunstiloome taga, olles seeläbi võimalikuks suunanäitavaks ja tasakaalustavaks jõuks hektilises ja kiireloomulises nüüdisaegses ühiskonnas laiemalt.
"Professional Week"
26.09–01.10.2017
Vabaduse väljak 8, Tallinn
Lisaks seni kõige mahukamale näituste programmile on Fotokuu korralduskond uute diskusioonide tekkeks pannud aluse kontaktürituste nädalale Professional Week, mis toimub septembri viimasel nädalal kümnete ürituste ja tuuridega ning võimalusega külastada kõiki biennaali näitusi.
"Kujutledes kohti"
Filmiprogramm
27.09–18.10.2017
Kino Sõprus
Tallinna Fotokuu filmiprogramm on kollektsioon uuematest ja vanematest audiovisuaalsetest töödest, mis mõtestavad „koha” kontseptsiooni keele, identiteedi ja mälu mõistete kaudu. Filmid avavad vaatajale rabavalt ilusaid ja isiklikke otsingud juurte ja kuuluvustunde juurde. Need provokatiivse visuaalse keelega filmid saadavad vaataja läbi võõraste maailmade ja välismaiste linnade, tutvustades kohalike inimeste kollektiivsete mälestuste ja isiklike unistuste universumeid. See valik kombib poeetilise ja performatiivse kaameratöö piire, näidates ruumi, arhitektuuri ja inimkeha vahelisi suhteid. Kolmel õhtul kinos Sõprus aset leidev filmiprogramm loob dialoogi publiku ning nii tuntud kunstnike kui ka noorte filmitegijate vahel.
Eesti Fotokunstimess
29.09–01.10.2017
Telliskivi Loomelinnak, Roheline saal
Kaheksandat korda aset leidval Eesti Fotokunstimessil (28.09.–01.10.2017) on esindatud 41 kunstnikku, viis galeriid ja viis projektiruumi. Messil on võimalik tutvuda nii Eesti kui välismaiste fotokunstnike uudse loominguga, et huvi korral alustada või täiendada oma isiklikku kunstikogu.
Messi galeriide väljapanekutes saab näha järgmiste kunstnike teoseid: Peeter Laurits (Vaal), Giulia Marchi (Matèria), Arne Maasik (Haus), Diana Tamane (KOGO) ja Alan Proosa (Okapi).
Projektiruumide väljapanekutes on esindatud 13 kunstnikku: Nampei Akaki (JP), Stanisław Legus (PL), Weronika Ławniczak (PL), Bao Ting (CN), Johann Winkelmann (DE), Vova Vorotniov (UA) ja Janek Zamoyski (PL) kunstnikerühmitusest Czułość; Mirjam Reili (EE/NL) & François Girard-Meunier (CA/NL) GD projektiruumist; Daria Melnikova (LV) Konstanetist, Petra Noordkamp (NL) projektiruumist Suns and Stars, Shalva Alkhanaidze ja Rezo Kezeli (GE) Tbilisi Fotofestivalilt.
Kunstnike sektsioonis osaleb 23 kunstnikku: Adele Watts (GB), Aksel Haagensen (EE), Annika Haas (EE), Beata Małyska (PL), Birgit Püve (EE), Emanuele Camerini (IT), Eve Kiiler (EE), Helen Prozes (EE), Judit Flóra Schuller (HU), Karel Koplimets (EE), Keiu Maasik (EE), Kristina Õllek (EE), Laura Põld (EE), Leah Beeferman (US/FI), Liisi Eelmaa (EE), Maxim Mjödov (EE), Nita Vera (CL/FI), Paul Kuimet (EE), Reimo Võsa-Tangsoo (EE), Tanja Muravskaja (EE), Theo Elias Lundgren (SE), Viktor Gurov (EE) ja Visvaldas Morkevičius (LT/DE).
"Veatu, õmblusteta"
Marge Monko
02.10–06.10.2017
Vabaduse väljak, Tallinn
Installatsioon koosneb tellingute struktuurile kinnitatud ja mesh-tüüpi bännerile trükitud kaheosalisest suureformaadilisest fotost.
Kujutatud on 1930ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides toodetud sukkade reklaami, mis on leitud 1937. aastal avaldatud raamatust „Photography in the Modern Advertisement”. Fotol on naise käed, mis demonstreerivad sukapaari läbipaistvust. Installatsiooni üheks märksõnaks on ka läbipaistvus – esmalt fotol olevate sukkade, teisalt bänneri läbipaistvus, tänu millele suhestuvad ülisuures mõõtkavas kujutatud käed taustal oleva arhitektuurse keskkonnaga.
"Algunas Canciones Lindas"
Olga Tšernõševa
24.08–28.10.2017
Temnikova & Kasela galerii
Algunas Canciones Lindas („Mõned kaunid laulud”) on pealkiri, mis on laenatud vanalt kauamängivalt heliplaadilt tüünestavalt lihtsas stiilis esitatud Kuuba popmeloodiatega. Olga Tšernõševa kasutab seda ühendava vahendina, esitlemaks galeriis kolmekümmet objektiivipõhist tööd, enamasti analoog- ja digitaalfotot. Need annavad edasi tema mõningaid põhihuvisid – viljakaid pingeid piltide ja lugude, iseloomuliku ja etteaimamatu, üksiku ja hulga vahel – kuid ei ole seni leidnud kohta erinevates seeriates või laiema publiku ees. Tšernõševa korraga kinnitab ja vaidlustab vene arusaama, et visuaalset kunsti peaks kasutama ühiskondlike arengute illustreerimiseks – „maalimaks modernset elu”, nagu oleks öelnud Charles Baudelaire. Milline on parim viis tõestada, ühinedes või eraldudes? Peaksime alati keskenduma pisikestele ebakõladele öeldava ja nähtava vahel.
Olga Tšernõševa on kaasaegne kunstnik, kes elab ja töötab Moskvas. Oma loomingus, mis hõlmab filmi, fotograafiat, joonistamist ja objektipõhiseid meediumeid, toetub ta tavapärastele hetkedele ja igapäevaelu äärealadele kui viisile uurida aina killustuvaid suurtõlgendusi kaasaegsest Venemaa kultuurist.
"Teekond maailma lõppu"
Holger Loodus
09.09–08.10.2017
Kunstihoone galerii
Holger Looduse näitus „Teekond maailma lõppu” pöörleb kolme näiliselt erineva juhtumi ümber, milleks on Matthew Hensoni kui esimese mustanahalise maadeavastaja osa ja jälg põhjanaba vallutamisel, Joseph Beuysi lennuki allatulistamine Krimmi kohal II maailmasõja ajal ja tema päästmine tatarlaste poolt ning Euroopa põhjapoolseima piiripunkti Storskogi märgilisus tänaste põgenikevoogude tunnistajana. Igal neist on oma lood ja sümbolid, rohkem või vähem tõesed.
"Üksinduse kollektiiv"
Birgit Püve
15.09–15.10.2017
Linnagalerii
Näitus keskendub Vao küla näitel Eesti fotokunstis seni olulisel määral kajastamata immigratsiooniteemale, ent teeb seda sümbioosis arhiivimaterjalidega. Näitusel tuuakse esile Eesti ainuomane ja eripärane olukord rahvaste rände kontekstis – siinsete külade kaks „immigratsioonilainet”. Paradoksaalsel kombel on ka Vao küla, mis tänapäeval on laiema avalikkuse jaoks pigem samatähenduslik seal asuva pagulaskeskusega, jäänud püsima tänu immigratsioonile. Nii kohtuvad selles pika ajalooga kohas (esimest korda mainiti Vaod kirjalikes allikates juba 16. sajandil) kaks teineteisest vähem kui sajandi jagu eraldatud sisserändeperioodi, mis oma esmaste erinevuste tõttu loovad tähendusliku aluse visuaalseks kõrvutamiseks.
"Aberratsioon. Harjutused valguse ja varjuga"
Kristi Kongi
16.09–14.10.2017
Vaal galerii
Kristi Kongi on oma loomingus proovinud värvi ja valgust mõtestada erinevate võtete kaudu.
Näitus "Aberratsioon. Harjutused valguse ja varjuga" on alguse saanud uurimisreisilt Mexico Citysse Mehhikos. Mõte aberratsioonist kui mõistest tulenes vaatleja pidevast liikumisest, mille tõttu muutus ka kujutis/koht, mida autor oli enda silmade ette võtnud.
Väikese kaameraga mööda linna ringi kolades on proovitud pildistada iga hetke. Sealne valguse liikumine ja kiire muutus olid suurimaks ajendiks näituse idee arenemisel ja loomisel. Paljud pildid said tehtud sõitmise ajal läbi takso akna. Oluliseks oli tabada neid kiiresti muutuvaid valguse ja varju momente. Sõidu pealt pildistamine jättis pildid tihti uduseks, mis sai kunstnikule ka installatsiooni loomise aluseks. Moodustusid täiesti uued värvisüsteemid. Fotod said peamisteks algpunktideks teoste loomisel. Iga maal pärineb mingist kindlast kohast. Detailid ja ka värvid tulenevad nendest paikadest, kust ette võetud foto pärineb.
"Memory-Sensitive"
Tarvo Varres
19.09–07.10.2017
Draakoni galerii
"Fotod seerias „Kättesaamatu mälestus (Brüsseli nurgad)”, 2015, on üles pildistatud valdavalt videvikus või öösel. Inimtühja öise linna „murdepunktid” toovad meieni kaamera vaatenurga unifitseeritud arhitektuuri kaudu küsimusi selle linna mateerias kehastuvast ajaloost, kolmekeelsest identiteedist, igapäevastest kasutustest ja staatusest niinimetatud Euroopa pealinnana. Ent nagu on kirjutanud Gaston Bachelard, pole kogetud maja kunagi inertne karp, vaid psühhologiseerub peaaegu automaatselt, saades üheks olulisemaks psühhoanalüütiliseks konstruktsiooniks, üheks algsemaks hinge mudeliks, kus pööning vastab superegole, eluruumid egole ja kelder mõistagi alateadvusele. Sihitult läbi öise linna hulkuva flanööri silme läbi üles pildistatud majanurkade kogumik on mentaalne maastik, kujuteldav rahvamass, mis esitab küsimusi mitte ainult enese, vaid ka vaatleja identiteedi kohta, säilitades ambivalentsuse, mida Varres peab hea kunstiteose vältimatuks osaks. Käsitledes iseenesele veel suuresti tundmatu linna maastikku, toob kunstnik pealkirja tasandil sisse mälestuste tagasitoomise, võimatu või takistatud mälutöö motiivi. Võimalik, et see kuskil taamal terendav või kujuteldav mälestus ei kuulugi üksnes kunstnikule, vaid on pigem osa protsessist, mis teda vaatajatega ühendab."
"Üksi loodud suurlinna tunnetus"
Henri Hütt
20.09–09.10.2017
Hobusepea galerii
"Üksi loodud suurlinna tunnetus” jätkab Hütile iseloomulikku lavastatud ruumide seeriat. Seekord saadab seisundit nähtava ning näilise vahelisus.
"Suurlinn minu ümber resoneerib. Olen üksi, saatjaks tuttav anonüümsuse tunne ning nii võikski jääda. Aega on liiga vähe, kõikjale peab jõudma, kõike tahaks kogeda, täita topelt-plaanid, kohtuda topelt-kohtumised, selleks, et olla üksi. Tundmatu keskkond moonutab mõõtmeid ning liigun samm-sammult püüdmatu horisondi suunas. Hiljem, enne reaalsusesse maandumist, kõnnin aovalguses mööda tühje tänavaid, meeltes kajamas möödunu, ning tunnen, et see kordumatult võõras kogemus tekitab minus vasturääkivat soovi oma seisundit teistega jagada…
Miks tundub see samas nii vale?
Mis juhtub jagamise tagajärjel?
Mida osapooled sellest saavad?
Mis oleks üldse jagamist väärt?
Kas ma siis olen (veel) üksi?"
Loe täpsemalt kogu programmi kohta siit. | Tallinn täitub septembris fotokunstiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Visuaalkurnatus"
02.09–08.10.2017
Tallinna Kunstihoone ja Fotomuuseum
Näituse „Visuaalkurnatus” tagamaad peituvad ilukirjanduslikus loos, mis jutustab pettekujutlustest, kinnisideedest ja spekulatsioonidest. See lugu räägib fotograafiast kui kindlast visuaalsest lähenemisest, mitte teatud tehniliste piirangutega meediumist, ja jõuab seetõttu välja veel seni teadmata sihtkohta.
See fiktiivne kirjeldus on näitusel hõivanud ka kriitilise ja seletava kuraatoripositsiooni ning kutsub vaatajat (ja lugejat) kunstiteoseid, kuraatorit ja institutsiooni mitte liialt usaldama.
"Suspended Shifts"
Tuukka Kaila ja Oskari Parkkinen
03.09–01.10.2017
Kanuti Gild SAALi keldrisaal
Tuukka Kaila praktika paigutub kunsti, uurimistöö ja kirjastamise ristumiskohta. Oma teostes uurib Kaila visuaalse portreteerimise vahendeid ja piire ning fotograafia suhet portreteeritavaga. Esmakordselt aastatel 2015–2016 Soome Fotokunsti Muuseumis eksponeeritud projektis „Shallow Trap” kasutas kunstnik valgust, et kutsuda esile ilmutamata fotopaberis sisalduvaid värve. Pildistatava subjekti puudumisel avaneb fotograafias uutmoodi vabadus representeerimise kohustusest. Aga mis on siis fotol ikkagi kujutatud? Kui ei midagi muud, siis vähemalt foto enda olemus ja saamise protsess.
Oskari Parkkinen seirab ja küsitleb fotograafia võimet jäädvustada reaalsust. 2012. aastal Helsingis Kluuvi galeriis aset leidnud näitusel „The Black Instrument” esitles Parkkinen mitmetest fotolabori testribasid meenutavatest fotodest kombineeritud kollaaže, mis olid ruumis ümbritsetud muude fotograafia tööprotsessi kuuluvate objektide ja ainetega. Sellega osutas kunstnik tähelepanu fotode materiaalsusele ja fotograafia võimele kujutada maailma eksitava täiuslikkusega, mis omakorda suhtestub inimese paratamatult ebatäiusliku maailmatajuga.
„Suspended Shifts” on Kaila ja Parkkineni esimene ühine näitus. Olulisteks kunstnikke ühendavateks aspektideks on fotode käsitlemine kunstniku töö dokumentidena ning huvi analoogfotograafia ja pimikus toimuva orgaanilise tööprotsessi vastu. Mõlemad katsetavad fotograafia kui meediumi, materjali ja sisuga – analüüsivad ja lammutavad seda osadeks, sekkudes nii fotode loomusesse.
"Valgusele sarnane valgus 2"
Kirke Kangro ja Jacob Jessen
17.09–15.10.2017
ARSi projektiruum
„Valgusele sarnane valgus 2” on järg Jacob Jesseni ja Kirke Kangro samanimelisele ühisnäitusele, mis leidis aset Vaal galeriis aastal 2014. Eelnev näitus otsis võimalusi valguskogemuste jäädvustamisteks, mängis valguse ümberpaigutamisega erinevates ruumides, kasutades tööriistadena ka mälu ja kujutlusvõimet.
Näitus ARSi Projektiruumis jätkab valgusmälu uuringuid, katsetusi sise- ja välisruumi ning nende valguste ümberpaigutamisega, „tõlgib” päevavalguse materjali ja nihutab ruumihorisonte.
"Platvorm"
23.09–29.10.2017
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM)
Neandertali Koobaskooli sügissemestril on kunstnikud Viktor Gurov, Hedi Jaansoo, Kristel Raesaar ja Pire Sova residentuuris Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis.
Näitus-residentuur avab kunstnike praktikaid kui dünaamilisi protsesse, milles teosed ja sündmused on lihtsalt vahepeatused või kontrollpunktid.
Kunstimaailma ökoloogia ei seisa väljaspool poliitilist ega ülalpool turge. Kui kunsti-ilm on üks reaalsuse mudel, siis millist tegelikkust me oma suhete ja võimutrajektooride, institutsioonide ja ambitsioonidega peegeldame? Koobaskool jätkab sel sügisel ühiste lugemiste, lohisevate vestluste, väikeste pidude, töötubade, juhitud meditatsioonide ja pikkade jalutuskäikudega. Kõik on Platvormile oodatud – enam-vähem võrdsel kõrgusel. Kogu näituse vältel on koobaskooli kunstnike stuudio EKKM-i näituseruumis avatud aja veetmiseks, koos olemiseks ja kaastööks.
Neandertali koobaskool on isetekkeline kogemuslike projektide ja kestvusharjutuste kogum. Koobaskool uurib koostöö ja usalduse võimalusi ning piire, seejuures eesmärke üheselt määratlemata ja retsepte pakkumata.
"Kiht kihi järel lahti riietab end lesest kivi"
23.09–29.10.2017
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM)
Kas näitus võib olla enamat kui kõigest kogum töid? Kas näitus on suuteline looma ajutist ala, kus meie jaoks tavaliselt reaalsust määravad reeglid – raskusjõud, aeg, põhjuslikkus ja mis veel – ei kehti enam harjumuspärasel viisil? Kas näitus suudab nihestada seda, mida peame möödapääsmatuks, kas ta suudab endasse voltides luua selliseid nihestusi, katkestusi, teise mõõtmesse viivaid ussiauke nagu kiviseina taga aurustuv heli, mille allikat on võimatu määrata; tuba, kus kehad on kaldu, kuigi kõik muu näib püsti seisvat; koridor, mis viib korraga eikuhugi ja kõikjale?
Näitus „Kiht kihi järel lahti riietab end lesest kivi” ei paku välja kindlat jutustust ega mõttekäiku, mida järgida. See oma loogikaga süsteem sünnib otse vaatajate silme ees, paitades meie kõrvu, tungides meile ninna ja puudutades meie nahka. Näitus kutsub külalisi sisenema oma ebamäärasesse tegevusliini, seda muutma ja looma. Nagu näitusele pealkirja andnud Stéphane Mallarmé luuletuses „Belgia sõpru meenutades”, kus Brugge kohal hõljuv udu kaotab järk-järgult majad ja sillad, imbub ka sellele näitusele pimestav meeleolu. Kõiki, kes kord on sisenenud, ähvardab oht samuti kaduda. Tegelikkuse ja tema pahelise õe – olgu tal nimeks kirjandus, virtuaalsus, petuskeem – vaheline piir muutub üha ebamäärasemaks ja lõpuks isegi määramatuks. EKKMi, kunagise soojuselektrijaama abihoone betoonseintelt ja kivipindadelt koorudes kaob kindlustunne kiht kihi haaval.
"Poeet Elevandimajas"
Anna Juhlin
25.09–08.10.2017
Puänt raamatupood
“Poeet Elevandimajas” on ühe vanaisa isiklik lugu jutustatuna tema lapselapse poolt. Lütfi Özkök sündis 1923. aastal Istanbulis. Huvi prantsuse luule vastu viis ta hiljem Pariisi, kus ta 1940. aastal kohtas oma eluarmastust Ann-Marie’d, kellega kolis Stockholmi, kus ta elab tänaseni. Lütfist sai luuletaja ning fotograaf, kes pildistas teisi Rootsi ja rahvusvahelisi luuletajaid, kirjanikke ja kunstnikke. Filmi režissöör põimib oma vanaisa fotodest, enda filmikaadritest ning viimaseid saatvatest helidest kokku loo keelest, poeesiast, raamatutest, fotodest ja armastusest.
Anna Juhlin (s. 1988) on Stockholmis elav kunstnik. Ta on õppinud filmi, animatsiooni, illustratsiooni ja pildiraamatute valmistamist, helikõnnakuid ja aiandust. Hetkel õpib Juhlin etnoloogiat, kultuuriväärtuste- ja muuseumiteadust ning huvitub lugude jutustamisest, mälestuste arheoloogiast, minevikulisusest ja ajaloo kasutusest.
"Ebaõnnestumine/Järelelu"
26.09–08.10.2017
Erinevad toimumispaigad
Anna Mari Liivrand & Kristin Reiman: 26.09–28. 09, ARSi maja, Pärnu mnt 154, kell 15:00–19:00
Mihkel Ilus: 29.09–1.10,Tallinna Kunstihoone, Vabaduse väljak 8, kell 15:00–19:00
Sigrid Viir: 3.10–4.10, Telliskivi Loomelinnak, Telliskivi 60a, kell 15:00–19:00
Laura Põld: 5.10–7.10, ARSi maja, Pärnu mnt 154, kell 15:00–19:00
Stuudiojääkide väljapanek ja müük: 7.10–8.10, Telliskivi Loomelinnak, Telliskivi 60a, kell 12:00–20:00
Kõige tavalisem kohtumispaik kunstiteostega on kunstniku või kuraatori korrastatud ja kontrollitud ruum, millesse asetatud teost peetakse valmisolevaks. Vahel harva on kunstiteoseks ka loome(töö)protsess ise. Veel harvemini aga näeme seda protsessi, mis eelneb ja järgneb hetkele, mil kunstiteos valmissaanuks kuulutatakse ja oma eesmärki vaatajat intrigeerides või muud moodi mõjutades täitma asub. „Ebaõnnestumine/Järelelu” toob esile kunstiteoste loomeprotsessi erinevaid aspekte, mis näitusekonteksti asetatud teose puhul varjatuks jäävad: katsetused, ebaõnnestumised, lavastused ning tööde taaskasutus ja järelelu ehk see, mis eelneb ja järgneb teostele siis, kui nad ei paikne turvalises näitusesaalis.
„Ebaõnnestumise/Järelelu” eesmärgiks on tänapäeva üleilmastunud ja produktiivsusele rõhuvas (kunsti)maailmas pöörata tähelepanu mittekasulikule, mitteprogressiivsele, ebaõnnestumisele ja aeglasele protsessile, mis peitub tihtipeale kunstiloome taga, olles seeläbi võimalikuks suunanäitavaks ja tasakaalustavaks jõuks hektilises ja kiireloomulises nüüdisaegses ühiskonnas laiemalt.
"Professional Week"
26.09–01.10.2017
Vabaduse väljak 8, Tallinn
Lisaks seni kõige mahukamale näituste programmile on Fotokuu korralduskond uute diskusioonide tekkeks pannud aluse kontaktürituste nädalale Professional Week, mis toimub septembri viimasel nädalal kümnete ürituste ja tuuridega ning võimalusega külastada kõiki biennaali näitusi.
"Kujutledes kohti"
Filmiprogramm
27.09–18.10.2017
Kino Sõprus
Tallinna Fotokuu filmiprogramm on kollektsioon uuematest ja vanematest audiovisuaalsetest töödest, mis mõtestavad „koha” kontseptsiooni keele, identiteedi ja mälu mõistete kaudu. Filmid avavad vaatajale rabavalt ilusaid ja isiklikke otsingud juurte ja kuuluvustunde juurde. Need provokatiivse visuaalse keelega filmid saadavad vaataja läbi võõraste maailmade ja välismaiste linnade, tutvustades kohalike inimeste kollektiivsete mälestuste ja isiklike unistuste universumeid. See valik kombib poeetilise ja performatiivse kaameratöö piire, näidates ruumi, arhitektuuri ja inimkeha vahelisi suhteid. Kolmel õhtul kinos Sõprus aset leidev filmiprogramm loob dialoogi publiku ning nii tuntud kunstnike kui ka noorte filmitegijate vahel.
Eesti Fotokunstimess
29.09–01.10.2017
Telliskivi Loomelinnak, Roheline saal
Kaheksandat korda aset leidval Eesti Fotokunstimessil (28.09.–01.10.2017) on esindatud 41 kunstnikku, viis galeriid ja viis projektiruumi. Messil on võimalik tutvuda nii Eesti kui välismaiste fotokunstnike uudse loominguga, et huvi korral alustada või täiendada oma isiklikku kunstikogu.
Messi galeriide väljapanekutes saab näha järgmiste kunstnike teoseid: Peeter Laurits (Vaal), Giulia Marchi (Matèria), Arne Maasik (Haus), Diana Tamane (KOGO) ja Alan Proosa (Okapi).
Projektiruumide väljapanekutes on esindatud 13 kunstnikku: Nampei Akaki (JP), Stanisław Legus (PL), Weronika Ławniczak (PL), Bao Ting (CN), Johann Winkelmann (DE), Vova Vorotniov (UA) ja Janek Zamoyski (PL) kunstnikerühmitusest Czułość; Mirjam Reili (EE/NL) & François Girard-Meunier (CA/NL) GD projektiruumist; Daria Melnikova (LV) Konstanetist, Petra Noordkamp (NL) projektiruumist Suns and Stars, Shalva Alkhanaidze ja Rezo Kezeli (GE) Tbilisi Fotofestivalilt.
Kunstnike sektsioonis osaleb 23 kunstnikku: Adele Watts (GB), Aksel Haagensen (EE), Annika Haas (EE), Beata Małyska (PL), Birgit Püve (EE), Emanuele Camerini (IT), Eve Kiiler (EE), Helen Prozes (EE), Judit Flóra Schuller (HU), Karel Koplimets (EE), Keiu Maasik (EE), Kristina Õllek (EE), Laura Põld (EE), Leah Beeferman (US/FI), Liisi Eelmaa (EE), Maxim Mjödov (EE), Nita Vera (CL/FI), Paul Kuimet (EE), Reimo Võsa-Tangsoo (EE), Tanja Muravskaja (EE), Theo Elias Lundgren (SE), Viktor Gurov (EE) ja Visvaldas Morkevičius (LT/DE).
"Veatu, õmblusteta"
Marge Monko
02.10–06.10.2017
Vabaduse väljak, Tallinn
Installatsioon koosneb tellingute struktuurile kinnitatud ja mesh-tüüpi bännerile trükitud kaheosalisest suureformaadilisest fotost.
Kujutatud on 1930ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides toodetud sukkade reklaami, mis on leitud 1937. aastal avaldatud raamatust „Photography in the Modern Advertisement”. Fotol on naise käed, mis demonstreerivad sukapaari läbipaistvust. Installatsiooni üheks märksõnaks on ka läbipaistvus – esmalt fotol olevate sukkade, teisalt bänneri läbipaistvus, tänu millele suhestuvad ülisuures mõõtkavas kujutatud käed taustal oleva arhitektuurse keskkonnaga.
"Algunas Canciones Lindas"
Olga Tšernõševa
24.08–28.10.2017
Temnikova & Kasela galerii
Algunas Canciones Lindas („Mõned kaunid laulud”) on pealkiri, mis on laenatud vanalt kauamängivalt heliplaadilt tüünestavalt lihtsas stiilis esitatud Kuuba popmeloodiatega. Olga Tšernõševa kasutab seda ühendava vahendina, esitlemaks galeriis kolmekümmet objektiivipõhist tööd, enamasti analoog- ja digitaalfotot. Need annavad edasi tema mõningaid põhihuvisid – viljakaid pingeid piltide ja lugude, iseloomuliku ja etteaimamatu, üksiku ja hulga vahel – kuid ei ole seni leidnud kohta erinevates seeriates või laiema publiku ees. Tšernõševa korraga kinnitab ja vaidlustab vene arusaama, et visuaalset kunsti peaks kasutama ühiskondlike arengute illustreerimiseks – „maalimaks modernset elu”, nagu oleks öelnud Charles Baudelaire. Milline on parim viis tõestada, ühinedes või eraldudes? Peaksime alati keskenduma pisikestele ebakõladele öeldava ja nähtava vahel.
Olga Tšernõševa on kaasaegne kunstnik, kes elab ja töötab Moskvas. Oma loomingus, mis hõlmab filmi, fotograafiat, joonistamist ja objektipõhiseid meediumeid, toetub ta tavapärastele hetkedele ja igapäevaelu äärealadele kui viisile uurida aina killustuvaid suurtõlgendusi kaasaegsest Venemaa kultuurist.
"Teekond maailma lõppu"
Holger Loodus
09.09–08.10.2017
Kunstihoone galerii
Holger Looduse näitus „Teekond maailma lõppu” pöörleb kolme näiliselt erineva juhtumi ümber, milleks on Matthew Hensoni kui esimese mustanahalise maadeavastaja osa ja jälg põhjanaba vallutamisel, Joseph Beuysi lennuki allatulistamine Krimmi kohal II maailmasõja ajal ja tema päästmine tatarlaste poolt ning Euroopa põhjapoolseima piiripunkti Storskogi märgilisus tänaste põgenikevoogude tunnistajana. Igal neist on oma lood ja sümbolid, rohkem või vähem tõesed.
"Üksinduse kollektiiv"
Birgit Püve
15.09–15.10.2017
Linnagalerii
Näitus keskendub Vao küla näitel Eesti fotokunstis seni olulisel määral kajastamata immigratsiooniteemale, ent teeb seda sümbioosis arhiivimaterjalidega. Näitusel tuuakse esile Eesti ainuomane ja eripärane olukord rahvaste rände kontekstis – siinsete külade kaks „immigratsioonilainet”. Paradoksaalsel kombel on ka Vao küla, mis tänapäeval on laiema avalikkuse jaoks pigem samatähenduslik seal asuva pagulaskeskusega, jäänud püsima tänu immigratsioonile. Nii kohtuvad selles pika ajalooga kohas (esimest korda mainiti Vaod kirjalikes allikates juba 16. sajandil) kaks teineteisest vähem kui sajandi jagu eraldatud sisserändeperioodi, mis oma esmaste erinevuste tõttu loovad tähendusliku aluse visuaalseks kõrvutamiseks.
"Aberratsioon. Harjutused valguse ja varjuga"
Kristi Kongi
16.09–14.10.2017
Vaal galerii
Kristi Kongi on oma loomingus proovinud värvi ja valgust mõtestada erinevate võtete kaudu.
Näitus "Aberratsioon. Harjutused valguse ja varjuga" on alguse saanud uurimisreisilt Mexico Citysse Mehhikos. Mõte aberratsioonist kui mõistest tulenes vaatleja pidevast liikumisest, mille tõttu muutus ka kujutis/koht, mida autor oli enda silmade ette võtnud.
Väikese kaameraga mööda linna ringi kolades on proovitud pildistada iga hetke. Sealne valguse liikumine ja kiire muutus olid suurimaks ajendiks näituse idee arenemisel ja loomisel. Paljud pildid said tehtud sõitmise ajal läbi takso akna. Oluliseks oli tabada neid kiiresti muutuvaid valguse ja varju momente. Sõidu pealt pildistamine jättis pildid tihti uduseks, mis sai kunstnikule ka installatsiooni loomise aluseks. Moodustusid täiesti uued värvisüsteemid. Fotod said peamisteks algpunktideks teoste loomisel. Iga maal pärineb mingist kindlast kohast. Detailid ja ka värvid tulenevad nendest paikadest, kust ette võetud foto pärineb.
"Memory-Sensitive"
Tarvo Varres
19.09–07.10.2017
Draakoni galerii
"Fotod seerias „Kättesaamatu mälestus (Brüsseli nurgad)”, 2015, on üles pildistatud valdavalt videvikus või öösel. Inimtühja öise linna „murdepunktid” toovad meieni kaamera vaatenurga unifitseeritud arhitektuuri kaudu küsimusi selle linna mateerias kehastuvast ajaloost, kolmekeelsest identiteedist, igapäevastest kasutustest ja staatusest niinimetatud Euroopa pealinnana. Ent nagu on kirjutanud Gaston Bachelard, pole kogetud maja kunagi inertne karp, vaid psühhologiseerub peaaegu automaatselt, saades üheks olulisemaks psühhoanalüütiliseks konstruktsiooniks, üheks algsemaks hinge mudeliks, kus pööning vastab superegole, eluruumid egole ja kelder mõistagi alateadvusele. Sihitult läbi öise linna hulkuva flanööri silme läbi üles pildistatud majanurkade kogumik on mentaalne maastik, kujuteldav rahvamass, mis esitab küsimusi mitte ainult enese, vaid ka vaatleja identiteedi kohta, säilitades ambivalentsuse, mida Varres peab hea kunstiteose vältimatuks osaks. Käsitledes iseenesele veel suuresti tundmatu linna maastikku, toob kunstnik pealkirja tasandil sisse mälestuste tagasitoomise, võimatu või takistatud mälutöö motiivi. Võimalik, et see kuskil taamal terendav või kujuteldav mälestus ei kuulugi üksnes kunstnikule, vaid on pigem osa protsessist, mis teda vaatajatega ühendab."
"Üksi loodud suurlinna tunnetus"
Henri Hütt
20.09–09.10.2017
Hobusepea galerii
"Üksi loodud suurlinna tunnetus” jätkab Hütile iseloomulikku lavastatud ruumide seeriat. Seekord saadab seisundit nähtava ning näilise vahelisus.
"Suurlinn minu ümber resoneerib. Olen üksi, saatjaks tuttav anonüümsuse tunne ning nii võikski jääda. Aega on liiga vähe, kõikjale peab jõudma, kõike tahaks kogeda, täita topelt-plaanid, kohtuda topelt-kohtumised, selleks, et olla üksi. Tundmatu keskkond moonutab mõõtmeid ning liigun samm-sammult püüdmatu horisondi suunas. Hiljem, enne reaalsusesse maandumist, kõnnin aovalguses mööda tühje tänavaid, meeltes kajamas möödunu, ning tunnen, et see kordumatult võõras kogemus tekitab minus vasturääkivat soovi oma seisundit teistega jagada…
Miks tundub see samas nii vale?
Mis juhtub jagamise tagajärjel?
Mida osapooled sellest saavad?
Mis oleks üldse jagamist väärt?
Kas ma siis olen (veel) üksi?"
Loe täpsemalt kogu programmi kohta siit.
### Response:
Tallinn täitub septembris fotokunstiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hetkel Kaunase Žalgirise klubi peatreenerina leiba teeniv Jasikevicius on pahane seetõttu, et EM-finaalturniir jookseb sisse klubihooaja algusele. Leedulase sõnul see süsteem ei ole jätkusuutlik.
"Euroopa korvpallisüsteem on täielik katastroof. EM-finaalturniiril mängivad mehed võivad halvimal juhul klubi juurde tagasi jõuda vaid päev enne hooaja algust," pahandas Jasiekevicius.
Tänavune EM-finaalturniir, mille alagrupimängud peetakse Soomes, Iisraelis, Rumeenias ja Türgis, algab juba homme, 31. augustil. Finaal mängitakse 17. septembril. | Šarunas Jasikevicius: Euroopa korvpallisüsteem on katastroofiline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hetkel Kaunase Žalgirise klubi peatreenerina leiba teeniv Jasikevicius on pahane seetõttu, et EM-finaalturniir jookseb sisse klubihooaja algusele. Leedulase sõnul see süsteem ei ole jätkusuutlik.
"Euroopa korvpallisüsteem on täielik katastroof. EM-finaalturniiril mängivad mehed võivad halvimal juhul klubi juurde tagasi jõuda vaid päev enne hooaja algust," pahandas Jasiekevicius.
Tänavune EM-finaalturniir, mille alagrupimängud peetakse Soomes, Iisraelis, Rumeenias ja Türgis, algab juba homme, 31. augustil. Finaal mängitakse 17. septembril.
### Response:
Šarunas Jasikevicius: Euroopa korvpallisüsteem on katastroofiline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa koondis EM-finaalturniiril: Kevin Seraphin, Thomas Heurtel, Antoine Diot, Joffrey Lauvergne, Evan Fournier, Nando De Colo, Boris Diawn, Leo Westermann, Vincent Poirier, Louis Labeyrie, Axel Toupane, Edwin Jackson.
Prantslased on viimasel kolmel EM-finaalturniiril alati medalile jõudnud, sealjuures nelja aasta eest Sloveenias teeniti esikoht. Kolme aasta taguselt MM-ilt saadi pronks ja mullusel Rio de Janeiro olümpial tunnistati poolfinaalis USA ja pronksimatšis Serbia paremust.
Tänavuse EM-i Helsingis peetava A-alagrupi mängudes tuleb prantslastel kohtuda võõrustaja Soome, Kreeka, Islandi, Poola ja Sloveeniaga. | Selgus Prantsusmaa koosseis EM-finaalturniiriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa koondis EM-finaalturniiril: Kevin Seraphin, Thomas Heurtel, Antoine Diot, Joffrey Lauvergne, Evan Fournier, Nando De Colo, Boris Diawn, Leo Westermann, Vincent Poirier, Louis Labeyrie, Axel Toupane, Edwin Jackson.
Prantslased on viimasel kolmel EM-finaalturniiril alati medalile jõudnud, sealjuures nelja aasta eest Sloveenias teeniti esikoht. Kolme aasta taguselt MM-ilt saadi pronks ja mullusel Rio de Janeiro olümpial tunnistati poolfinaalis USA ja pronksimatšis Serbia paremust.
Tänavuse EM-i Helsingis peetava A-alagrupi mängudes tuleb prantslastel kohtuda võõrustaja Soome, Kreeka, Islandi, Poola ja Sloveeniaga.
### Response:
Selgus Prantsusmaa koosseis EM-finaalturniiriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nende aastate jooksul on nii festivali programm kui ka ala märkimisväärselt kasvanud ning tänavuse festivali programm on varasemast veelgi sisukam ja elamusterohkem. Nagu juba tavaks on saanud siis lavalt kuuleb head muusikat, tänavad on täis melu, tänavasporti, kauplejaid ja kodukohvikuid.
Pealava muusikaline programm meelitab kohale nii indie, roki, bluusi kui ka elektroonilise muusika fänne. Esinejate nimekirja kuuluvad teiste seas asumifestivalide veterankollektiiv Hilbert's Problems, Noortebänd 2016 võitja The Notes, Uue Maailma omad noorhärrad Sten-Olle ja Rauni Vaher ning mitmed teised ja eriilmelised kollektiivid Eestimaa eri nurkadest.
Uue Maailma tänavafestivalile kohaselt on lõbus kindlasti lastel, sest laste- ja noorteala on sel aastal taas lastestaadionil, kus toimuvad paralleelselt ka erinevad spordivõistlused. Toimub ka kohalike koerte näitus ning suur taaskasutuslaat. Mõlemal päeval pakuvad tõeliseid elamusi tänavakunstnikud, kes esinevad Koidu ja Videviku ristmikul.
Festivali avapäeva õhtul toimuval ametlikul järelpeol Erinevate Tubade Klubis astuvad üles Läti indie-popi täht Carnival Youth ja Maarjamaa stiilseim indie-rocki kollektiiv The Boondocks. Enne ja pärast bände valivad muusikat Liisa Lahtmets ja Liisa Liksor.
Uue Maailma tänavafestival toimub koostöös Tallinna Keskkonnaametiga keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames. Festivali avapäeval, kell 12.00 toimub keskkonnasõbraliku liikumise kuu ametlik avamine. Sel ja ka järgmisel päeval tegutseb tänavafestivalil ka oma programmiga Prügihunt, kes õpetab lapsi prügi sorteerima. Septembri jooksul toimub keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames kõikides linnaosades mitmeid üritusi, sh kepikõnnitreeningud, spordi-, tervise- ja teabepäevad jms. | Uue Maailma asum täitub taas festivalimeluga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nende aastate jooksul on nii festivali programm kui ka ala märkimisväärselt kasvanud ning tänavuse festivali programm on varasemast veelgi sisukam ja elamusterohkem. Nagu juba tavaks on saanud siis lavalt kuuleb head muusikat, tänavad on täis melu, tänavasporti, kauplejaid ja kodukohvikuid.
Pealava muusikaline programm meelitab kohale nii indie, roki, bluusi kui ka elektroonilise muusika fänne. Esinejate nimekirja kuuluvad teiste seas asumifestivalide veterankollektiiv Hilbert's Problems, Noortebänd 2016 võitja The Notes, Uue Maailma omad noorhärrad Sten-Olle ja Rauni Vaher ning mitmed teised ja eriilmelised kollektiivid Eestimaa eri nurkadest.
Uue Maailma tänavafestivalile kohaselt on lõbus kindlasti lastel, sest laste- ja noorteala on sel aastal taas lastestaadionil, kus toimuvad paralleelselt ka erinevad spordivõistlused. Toimub ka kohalike koerte näitus ning suur taaskasutuslaat. Mõlemal päeval pakuvad tõeliseid elamusi tänavakunstnikud, kes esinevad Koidu ja Videviku ristmikul.
Festivali avapäeva õhtul toimuval ametlikul järelpeol Erinevate Tubade Klubis astuvad üles Läti indie-popi täht Carnival Youth ja Maarjamaa stiilseim indie-rocki kollektiiv The Boondocks. Enne ja pärast bände valivad muusikat Liisa Lahtmets ja Liisa Liksor.
Uue Maailma tänavafestival toimub koostöös Tallinna Keskkonnaametiga keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames. Festivali avapäeval, kell 12.00 toimub keskkonnasõbraliku liikumise kuu ametlik avamine. Sel ja ka järgmisel päeval tegutseb tänavafestivalil ka oma programmiga Prügihunt, kes õpetab lapsi prügi sorteerima. Septembri jooksul toimub keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames kõikides linnaosades mitmeid üritusi, sh kepikõnnitreeningud, spordi-, tervise- ja teabepäevad jms.
### Response:
Uue Maailma asum täitub taas festivalimeluga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimi tuli avalikuks, kui Päris-Soome esimese astme kohtu dokumentides pandi kirja kahtlustatava tegelik nimi, vahendas Yle.
Lisaks on mees öelnud ametnikele ka vale sünniaasta - tema õige sünniaasta on 1996, mitte aga 1999.
Noormeest kahtlustatakse kahes terroristlikel eesmärkidel sooritatud mõrvas ja kahes samal motiivil sooritatud mõrvakatses.
Sama kahtlustus on esitatud ka peamisele kahtlustatavale. Tema kasutas Soomes nime Abderrahman Mechkah, kuigi tema tegelik nimi on Abderrahman Bouanane.
Soome politsei vabastas teisipäeval kaks meest, kes olid kahtlustatavatena vahi alla võetud seoses Turu terrorirünnakuga. Seega on praeguse seisuga noarünnaku tõttu vahi all peamine kahtlustatav ning veel üks mees. Lisaks on Turu rünnakuga seoses antud ühe isiku suhtes välja rahvusvaheline vahistamismäärus.
Võimud kahtlustasid mehi esialgu kahes terroristlikus mõrvas ja kaheksas samal põhjusel sooritatud mõrvakatses ehk sisuliselt pandi neile süüks peamise kahtlustatava kaasosaliseks olemist. Mõlemad mehed on oma seotust juhtumiga eitanud.
Politsei kinnitusel pole neid mehi enam alust nimetatud kuritegudes kahtlustada.
Eelmise nädala kolmapäeval pidas Soome politsei kinni veel kaks meest, kuid neil seost juhtumiga ei leitud ning nad vabastati juba eelmisel nädalal.
Peamine kahtlustatav Bouanane, kes viibib praegu Hämeenlinna vanglahaiglas, on ülekuulamise ajal tunnistanud politseile, et ta sooritas eelpool mainitud pussitamised. Samas eitab ta süüd terroristlikel eesmärkidel sooritatud mõrvades.
Peamine kahtlusalune pussitas 18. augusti õhtul Turu kesklinnas kokku kümmet inimest, kellest kaks suri. Politsei peatas ründaja tulistades teda alakehasse.
Turu rünnaku sündmuskohalt viidi lilled ja küünlad minema, suurde potti istutatakse mälestuspuu
Yle kirjutab samal ajal, et Turu kesklinnas asuvalt turuplatsilt, kus terrorirünnak aset leidis, viis koristusfirma ööl vastu kolmapäeva minema sinna jäetud küünlad ja lilled.
Kui küünlad ja lilled koristatakse linnavõimude poolt lihtsalt ära, siis kõik mälestusesemed, kaardid ja kirjad võtab enda hoole alla Turu muuseumikeskus.
Kohas, kus varem olid küünlad, seisab nüüd aga suur savipott, kuhu istutatakse mälestuspuu. Tõenäoliselt saab olema tegu õunapuuga ning seda hakatakse pimedal ajal ka valgustama. | Turu rünnaku teine kahtlustatav kasutas samuti valenime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimi tuli avalikuks, kui Päris-Soome esimese astme kohtu dokumentides pandi kirja kahtlustatava tegelik nimi, vahendas Yle.
Lisaks on mees öelnud ametnikele ka vale sünniaasta - tema õige sünniaasta on 1996, mitte aga 1999.
Noormeest kahtlustatakse kahes terroristlikel eesmärkidel sooritatud mõrvas ja kahes samal motiivil sooritatud mõrvakatses.
Sama kahtlustus on esitatud ka peamisele kahtlustatavale. Tema kasutas Soomes nime Abderrahman Mechkah, kuigi tema tegelik nimi on Abderrahman Bouanane.
Soome politsei vabastas teisipäeval kaks meest, kes olid kahtlustatavatena vahi alla võetud seoses Turu terrorirünnakuga. Seega on praeguse seisuga noarünnaku tõttu vahi all peamine kahtlustatav ning veel üks mees. Lisaks on Turu rünnakuga seoses antud ühe isiku suhtes välja rahvusvaheline vahistamismäärus.
Võimud kahtlustasid mehi esialgu kahes terroristlikus mõrvas ja kaheksas samal põhjusel sooritatud mõrvakatses ehk sisuliselt pandi neile süüks peamise kahtlustatava kaasosaliseks olemist. Mõlemad mehed on oma seotust juhtumiga eitanud.
Politsei kinnitusel pole neid mehi enam alust nimetatud kuritegudes kahtlustada.
Eelmise nädala kolmapäeval pidas Soome politsei kinni veel kaks meest, kuid neil seost juhtumiga ei leitud ning nad vabastati juba eelmisel nädalal.
Peamine kahtlustatav Bouanane, kes viibib praegu Hämeenlinna vanglahaiglas, on ülekuulamise ajal tunnistanud politseile, et ta sooritas eelpool mainitud pussitamised. Samas eitab ta süüd terroristlikel eesmärkidel sooritatud mõrvades.
Peamine kahtlusalune pussitas 18. augusti õhtul Turu kesklinnas kokku kümmet inimest, kellest kaks suri. Politsei peatas ründaja tulistades teda alakehasse.
Turu rünnaku sündmuskohalt viidi lilled ja küünlad minema, suurde potti istutatakse mälestuspuu
Yle kirjutab samal ajal, et Turu kesklinnas asuvalt turuplatsilt, kus terrorirünnak aset leidis, viis koristusfirma ööl vastu kolmapäeva minema sinna jäetud küünlad ja lilled.
Kui küünlad ja lilled koristatakse linnavõimude poolt lihtsalt ära, siis kõik mälestusesemed, kaardid ja kirjad võtab enda hoole alla Turu muuseumikeskus.
Kohas, kus varem olid küünlad, seisab nüüd aga suur savipott, kuhu istutatakse mälestuspuu. Tõenäoliselt saab olema tegu õunapuuga ning seda hakatakse pimedal ajal ka valgustama.
### Response:
Turu rünnaku teine kahtlustatav kasutas samuti valenime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aas meenutas, et INTA kongressi Tallinnas korraldamise idee tuli Savisaarelt ning selleks moodustati linnavõimu juures spetsiaalne komisjon, mida Aas juhtima hakkas. Töögrupi ülesanne oli ajada kongressi korraldamisega seotud asju ning põhiline raskus oli linna välissuhete teenistusel.
Kongressi toimumiskoha otsimist juhtis välissuhete teenistuse juht Heili Luik, meenutas Aas, lisades, et asukoha üle langetati lõplik otsus pärast seda, kui linnaametnikud olid tutvunud nii Viru hotelli kui ka ärimees Alexander Kofkinile kuuluva Meritoni hotelliga.
Aasa sõnul informeeris Luik teda sellest, et Meritonis on paremad tingimused kui Virus.
Aas meenutas, et Viru hotell oli tõesti pikalt esimene valik, kuid see muutus, kui linnaametnikud olid Meritoni väisanud.
Aas tunnistas, et rääkis Savisaarega palju INTA kongressist ning muuhulgas ka sellest, kus üritust võiks korraldada. Aas lisas, et Savisaar avaldas talle möödaminnes arvamust kongressi toimumiskoha osas, märkides et üritus võiks toimuda Meritonis. Sealjuures ei olnud selleks ajaks töögrupp veel kujundanud otsust, kus kongress toimuda võiks.
Aasa sõnul võttis ta Savisaare öeldut, kui linnapea eelistust kongressi toimumise osas ning selles pole midagi erilist.
Ühtlasi kinnitas Aas, et ei jaganud Savisaare öeldut kellegagi ja ei võtnud seda kui linnapea korraldust. Aas lisas, et Savisaare öeldu ei mõjutanud kuidagi otsust, mille linnavõim võttis vastu kongressi asukoha määramisel.
Aas märkis, et ei mäleta kohtumist Savisaarega, kus INTA kongressi asukoht arutlusel oli, ning ta on nüüd meenutanud toimunut kohtus kõlanud helisalvestiste abil.
Kofkini firma Estkompexim Toitlustus OÜ kohta rääkides märkis Aas, et on selle ettevõtta tegevusega linnaametnikuna kursis olnud. Aas ütles, et puutus selle firmaga kokku peamiselt kõrvalise isikuna, küll aga tegeles ta otseselt Estkompexim Toitlustusega siis, kui selgus, et ettevõtte müügikioskitel puudusid tegevus- ja kasutusload. Aasa sõnul kutsus ta ettevõtte esindaja välja ja ütles, et asjad tuleb korda ajada. Ühtlasi märkis Aas, et selline olukord polnud tavapärane.
Küsimusele, kuidas probleemolukord Estkompexim Toitlustuse kioskitega lahenes, märkis Aas, et ei mäleta seda täpselt. Ta märkis, et ettevõtted kiirustavad sageli äritegevuse alustamisega ning siis võib tekkida ka olukord, et kõik vajalikud load pole korras.
Aas kinnitas kohtule, et Savisaar ei ole talle kordagi andnud korraldust eelistada Estkompexim Toitlustust.
Tallinna teavituskampaania klippide osas märkis Aas, et Tallinna linnavõimu hinnangul ei ole Savisaar nende reklaamiklippide tootmisega linnale otsest kahju tekitanud, sest linn sai nende klippide kaudu mainekasu.
Ühtlasi meenutas Aas, et ühel klipil oli ta linnavalitsuse liikmena ka ise tegev. Tegemist oli klipiga, mis oli seotud eakatele suunatud soodustustega. Aas märkis, et ei näinud toona ega näe ka praegu ebakõla klipi tegemises valimiste eel.
Linnaametnikud: keegi ei suunanud otsustama Meritoni kasuks
Tunnistusi andnud Tallinna linnavalitsuse välissuhete teenistuse töötaja Kersti Kont ja tema kolleeg Jonatan Heinap märkisid, et linnavõimust ei suunanud keegi neid tegema otsust ärimees Alexander Kofkinile kuuluva Meriton hotelli kasuks INTA kongressi toimumiskohana.
Kont märkis, et puutus INTA kongressi korraldamisega otseselt kokku, nimelt oli tema ülesanne korraldada õhtusöök üritusest osavõtjatele, samuti lõi ta kaasa kongressi toimumiskoha otsustusprotsessis.
Kont märkis, et tema kolleeg Jonatan Heinap võttis mitmetest hotellidest pakkumised ning lõpuks jäid sõelale Viru hotell ja Meriton hotell. Kont tunnistas, et esialgu oli linna eelistus Viru hotell ning seda just hotelli suuruse ja konverentsiruumide valiku osas. Kont meenutas, et Viru hotelli teemat ei kooskõlastatud linnapea Edgar Savisaarega.
Et lõpuks otsustas linnavõim Meritoni kasuks, oli Kondi sõnul tingitud sellest, et ürituse formaat muutus, nimelt osalejate arv kahanes, samuti aitas Meritoni kasuks otsustada mõlema hotelli külastamine. Sealjuures kinnitas Kont, et ei saa väita, nagu eelistanuks linna juhtkond Meritoni, kuigi selline kahtlus tal tekkis. Seda seetõttu, et Keskerakond, kes oli Tallinnas võimul, armastas korraldada oma üritusi just Meritonis.
Kaitsja küsimusele, kas Edgar Savisaar andis INTA kongressi toimumiskoha osas korraldusi, vastas Kont eitavalt.
Jonatan Heinap rääkis, et oli peamine isik, kes suhtles Tallinna linnakantselei poolt INTA kongressi asjus hotellidega.
Ka Heinap märkis, et Meritoni kasuks aitas otsustada hotellide külastamine, nimelt tundus Meriton õdusam. Ta kinnitas, et keegi ei survestanud töögruppi minema vaatama just Meritoni. Ühtlasi lisas Heinap, et kui Viru hotell oleks teinud parema pakkumise, oleks kindlasti valik langenud Viru kasuks.
Süüdistuse järgi toimus 2014. aasta 22. oktoobril Meritoni hotellis Kofkini ja Savisaare vaheline kohtumine, mille käigus avaldas Kofkin soovi, et 2015. aasta jaanuaris toimuv Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsatsiooni (INTA) 38. kongress, mille korraldamine oli Tallinna linna ülesandeks, toimuks Meriton hotellis. Nimetatud kohtumisel teavitas Savisaar, et on juba kasutanud oma ametiseisundit Tallinna linnapeana selleks, et nimetatud kongressi korraldamisega tegelevad ametnikud korraldaksid kongressi Kofkinile kuuluvas hotellis. Täpsemalt andis Savisaar INTA 38. kongressi ettevalmistamise ajal abilinnapea Taavi Aasale juhise korraldada INTA 38. kongress hotellis Meriton. Vastutasuna nõustus Savisaar prokuratuurui andmeil Kofkinilt vara vastuvõtmisega. | Aas kohtus: Savisaar soovitas Meritoni, võtsin seda kui linnapea eelistust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aas meenutas, et INTA kongressi Tallinnas korraldamise idee tuli Savisaarelt ning selleks moodustati linnavõimu juures spetsiaalne komisjon, mida Aas juhtima hakkas. Töögrupi ülesanne oli ajada kongressi korraldamisega seotud asju ning põhiline raskus oli linna välissuhete teenistusel.
Kongressi toimumiskoha otsimist juhtis välissuhete teenistuse juht Heili Luik, meenutas Aas, lisades, et asukoha üle langetati lõplik otsus pärast seda, kui linnaametnikud olid tutvunud nii Viru hotelli kui ka ärimees Alexander Kofkinile kuuluva Meritoni hotelliga.
Aasa sõnul informeeris Luik teda sellest, et Meritonis on paremad tingimused kui Virus.
Aas meenutas, et Viru hotell oli tõesti pikalt esimene valik, kuid see muutus, kui linnaametnikud olid Meritoni väisanud.
Aas tunnistas, et rääkis Savisaarega palju INTA kongressist ning muuhulgas ka sellest, kus üritust võiks korraldada. Aas lisas, et Savisaar avaldas talle möödaminnes arvamust kongressi toimumiskoha osas, märkides et üritus võiks toimuda Meritonis. Sealjuures ei olnud selleks ajaks töögrupp veel kujundanud otsust, kus kongress toimuda võiks.
Aasa sõnul võttis ta Savisaare öeldut, kui linnapea eelistust kongressi toimumise osas ning selles pole midagi erilist.
Ühtlasi kinnitas Aas, et ei jaganud Savisaare öeldut kellegagi ja ei võtnud seda kui linnapea korraldust. Aas lisas, et Savisaare öeldu ei mõjutanud kuidagi otsust, mille linnavõim võttis vastu kongressi asukoha määramisel.
Aas märkis, et ei mäleta kohtumist Savisaarega, kus INTA kongressi asukoht arutlusel oli, ning ta on nüüd meenutanud toimunut kohtus kõlanud helisalvestiste abil.
Kofkini firma Estkompexim Toitlustus OÜ kohta rääkides märkis Aas, et on selle ettevõtta tegevusega linnaametnikuna kursis olnud. Aas ütles, et puutus selle firmaga kokku peamiselt kõrvalise isikuna, küll aga tegeles ta otseselt Estkompexim Toitlustusega siis, kui selgus, et ettevõtte müügikioskitel puudusid tegevus- ja kasutusload. Aasa sõnul kutsus ta ettevõtte esindaja välja ja ütles, et asjad tuleb korda ajada. Ühtlasi märkis Aas, et selline olukord polnud tavapärane.
Küsimusele, kuidas probleemolukord Estkompexim Toitlustuse kioskitega lahenes, märkis Aas, et ei mäleta seda täpselt. Ta märkis, et ettevõtted kiirustavad sageli äritegevuse alustamisega ning siis võib tekkida ka olukord, et kõik vajalikud load pole korras.
Aas kinnitas kohtule, et Savisaar ei ole talle kordagi andnud korraldust eelistada Estkompexim Toitlustust.
Tallinna teavituskampaania klippide osas märkis Aas, et Tallinna linnavõimu hinnangul ei ole Savisaar nende reklaamiklippide tootmisega linnale otsest kahju tekitanud, sest linn sai nende klippide kaudu mainekasu.
Ühtlasi meenutas Aas, et ühel klipil oli ta linnavalitsuse liikmena ka ise tegev. Tegemist oli klipiga, mis oli seotud eakatele suunatud soodustustega. Aas märkis, et ei näinud toona ega näe ka praegu ebakõla klipi tegemises valimiste eel.
Linnaametnikud: keegi ei suunanud otsustama Meritoni kasuks
Tunnistusi andnud Tallinna linnavalitsuse välissuhete teenistuse töötaja Kersti Kont ja tema kolleeg Jonatan Heinap märkisid, et linnavõimust ei suunanud keegi neid tegema otsust ärimees Alexander Kofkinile kuuluva Meriton hotelli kasuks INTA kongressi toimumiskohana.
Kont märkis, et puutus INTA kongressi korraldamisega otseselt kokku, nimelt oli tema ülesanne korraldada õhtusöök üritusest osavõtjatele, samuti lõi ta kaasa kongressi toimumiskoha otsustusprotsessis.
Kont märkis, et tema kolleeg Jonatan Heinap võttis mitmetest hotellidest pakkumised ning lõpuks jäid sõelale Viru hotell ja Meriton hotell. Kont tunnistas, et esialgu oli linna eelistus Viru hotell ning seda just hotelli suuruse ja konverentsiruumide valiku osas. Kont meenutas, et Viru hotelli teemat ei kooskõlastatud linnapea Edgar Savisaarega.
Et lõpuks otsustas linnavõim Meritoni kasuks, oli Kondi sõnul tingitud sellest, et ürituse formaat muutus, nimelt osalejate arv kahanes, samuti aitas Meritoni kasuks otsustada mõlema hotelli külastamine. Sealjuures kinnitas Kont, et ei saa väita, nagu eelistanuks linna juhtkond Meritoni, kuigi selline kahtlus tal tekkis. Seda seetõttu, et Keskerakond, kes oli Tallinnas võimul, armastas korraldada oma üritusi just Meritonis.
Kaitsja küsimusele, kas Edgar Savisaar andis INTA kongressi toimumiskoha osas korraldusi, vastas Kont eitavalt.
Jonatan Heinap rääkis, et oli peamine isik, kes suhtles Tallinna linnakantselei poolt INTA kongressi asjus hotellidega.
Ka Heinap märkis, et Meritoni kasuks aitas otsustada hotellide külastamine, nimelt tundus Meriton õdusam. Ta kinnitas, et keegi ei survestanud töögruppi minema vaatama just Meritoni. Ühtlasi lisas Heinap, et kui Viru hotell oleks teinud parema pakkumise, oleks kindlasti valik langenud Viru kasuks.
Süüdistuse järgi toimus 2014. aasta 22. oktoobril Meritoni hotellis Kofkini ja Savisaare vaheline kohtumine, mille käigus avaldas Kofkin soovi, et 2015. aasta jaanuaris toimuv Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsatsiooni (INTA) 38. kongress, mille korraldamine oli Tallinna linna ülesandeks, toimuks Meriton hotellis. Nimetatud kohtumisel teavitas Savisaar, et on juba kasutanud oma ametiseisundit Tallinna linnapeana selleks, et nimetatud kongressi korraldamisega tegelevad ametnikud korraldaksid kongressi Kofkinile kuuluvas hotellis. Täpsemalt andis Savisaar INTA 38. kongressi ettevalmistamise ajal abilinnapea Taavi Aasale juhise korraldada INTA 38. kongress hotellis Meriton. Vastutasuna nõustus Savisaar prokuratuurui andmeil Kofkinilt vara vastuvõtmisega.
### Response:
Aas kohtus: Savisaar soovitas Meritoni, võtsin seda kui linnapea eelistust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edgari kohvikuga avalikkuse huviorbiiti kerkinud ettevõtja Juri Saharov, kellest ETV saade "Pealtnägijagi" korduvalt rääkinud on, on tegutsenud oma ettevõttega OÜ Luidoor mitmel rindel, varjates selle tegevuse käigus osa oma käibest ja jättes selle pealt riigile maksud tasumata. Tänavu mais jõustus lõplikult kohtuotsus, mis ettevõtte maksupettuses süüdi mõistis.
Lisaks poliitkohviku pidamisele Harjumäel andis linn Saharovi ettevõttele 2013. aastal hallata Stroomi rannakohviku Kuldrand ja viis linnale kuuluvat parklat.
Maksuamet (MTA) kontrollis neist rannakohvikut ja Mustamäe elurajoonis, Mustamäe tee 189 parklat pidava OÜ Luidoor käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse arvestamise ja deklareerimise õigsust ning töötamise registrikannete õigsust lühikesel perioodil juulist septembrini 2014.
Kontrolli tulemusel otsustas MTA, et mõlema äri puhul varjas ettevõte osaliselt oma käivet, mis ulatus maksuameti (MTA) hinnangul selle lühikese perioodi jooksul kokku ligi 50 000 euroni, mistõttu mõistis kohus ettevõttelt välja käibelt tasumata jäänud ligi 10 000 eurot käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud, ent sellisena deklareeritud kuludelt ligi 16 000 eurot tulumaksu. Kokku kohustati
äriühingut tasuma maksusummana 25 591 eurot.
Mustamäe tee 189 parkla käibe varjamist ja sellega kaasneva maksusumma tasumata jätmist 2058 euro ulatuses ei hakanud OÜ Luidoor vaidlustama, kuid Stroomi rannakohviku tegevusega seoses käis ettevõte maksuametiga kohut veel tänavu kevadeni.
Rannakuu september
Maksuhaldur põhjendas järeldust sularaha käibe varjamise kohta muuhulgas sellega, et ettevõte näitas 2014. aasta septembrikuu eest rannakohvikus oluliselt suuremat sularahakäivet kui juulis või augustis. Nii nähtus OÜ Luidoor esitatud kassakokkuvõttest, et septembris
oli kohviku sularaha osakaal 70, augustis 18 ja juulis 30 protsenti. Maksuamet otsustas, et selline kõikumine kuude kaupa ei ole eluliselt usutav ja kohus nõustus sellega.
Samuti nähtus OÜ Luidoor ostuarvete analüüsist, et soetatud toidu ja joogi osakaal kohviku käibest oli juulis ja augustis tunduvalt suurem kui septembris, kuigi kontrolliperioodil ei toimunud olulisi hinna või menüü muudatusi.
Ehkki ettevõte kinnitas, et septembris olid head rannailmad ja väitis, et kasutas septembris ja üksnes septembris lisaks statsionaarsele kohvikule ka mobiilset kiirtoiduhaagist, millelt müüs kaardimaksevõimaluse puudumisel sularaha eest šašlõkki ja suupisteid, ei pidanud MTA ja kohus ka seda väidet suurema sularahakäibe põhjendamisel usutavaks, sest ettevõtjal esinesid mälulüngad väidetava kiirtoiduhaagise kohta ning tema jutt oli vastuoluline.
Olematud valimisüritused
Esiteks ei mäletanud ettevõtja, mida haagiselt müüs - kas ainult šašlõkki või näiteks ka hamburgerit - ja kus müük üldse toimus. Näiteks väitis ettevõtte esindaja kohtus, et mingid üritused olid septembrikuu igal nädalavahetusel, kuigi ühtki tõendit ta ürituste toimumise kohta esitada ei suutnud. Lisaks väitis ta, et osales kiirtoiduhaagisega valimisüritustel, mh Nõmme turul, kuid 2014. aastal toimusid üksnes europarlamendi valimised, ja needki olid ära toimunud enne MTA kontrolliperioodi. Ka ei suutnud OÜ Luidoor veenvalt põhjendada, miks väidetavat kiirtoiduhaagist juba juulis-augustis ei kasutatud, kui see käibele nii hästi mõjus. Ükski üle kuulatud kohvikutöötaja ei teadnud haagisest midagi, samuti kinnitasid nad, et suvekuudel oli sularahakäive deklareeritust oluliselt suurem.
Kokkuvõttes ei mõjunud jutt sellest, et septembris maksti sularahas kordades rohkem kui suvekuudel, usutavalt, mistõttu oli nii maksuametile kui kohtule selge, et suvist sularahakäivet varjati maksude tasumata jätmiseks.
OÜ Luidoor pole mais jõustunud kohtuotsust aga täitma asunud, nii on maksuvõlg (25 545 eurot) koos intressidega (16 876 eurot) kasvanud nüüdseks 42 421 euroni.
Viimati on ettevõte esitanud majandusaasta aruande möödunud aasta eest, kuid sisuliselt on ettevõttest alles vaid kest: ettevõte näitas majandustegevust viimati 2015. aasta II kvartalis.
Savisaare edukas lähikondne
Keskerakondalsest Juri Saharov sai laiemalt tuntuks 2009. aastal Harjumäel enne valimisi tegutsenud Edgari kohvikuga. Linn andis Saharovile Vabaduse väljaku vahetus läheduses asuva kohviku tasuta kasutada, samasse aega jäid ka lepingud linnaga Mustamäel parkla haldamiseks. Parkla haldamiseks korraldas linn konkursi viisil, mis sisuliselt määras võitja juba ette ära, nimelt oli konkursil üks tingimus, et see, kes oma pakkumise viimasena esitab, saab teises voorus oma rendihinda kõige viimasena tõsta. Linn sai seetõttu konkursil kaotanutega ka kohut käia.
Üks pakkujatest, Kalon AO endine juhatuse liige Aivar Plooman meenutas toona, et ta viis vajalikud dokumendid linnavalitsusse sõna otseses mõttes minut enne dokumentide vastuvõtu lõppemist. Ametnikud kinnitasid sealjuures, et Kalon AO esitas dokumendid viimasena, hiljem aga selgus üllatuseks, et pärast neid oli oma paberid esitanud veel üks firma - Juri Saharovi oma.
Küsimusele, kuidas see võimalik on, öeldi Ploomanile linnavalitsusest, et tema kellad on valed ja nende kellad õigemad.
Ehkki Kalon AO juhid olid kokkumängus veendunud, polnud neil tõendeid ja kohtuasi vajus kokku.
Teiseks episood pärines 2013. aasta jaanuarist. Seesama Kalon AO, mis oli Tallinna linnahalli kõrval asuvat parklat opereerinud 19 aastat, löödi sealt päevapealt minema ning Põhja-Tallinna linnaosa andis parkla ilma konkursita, otsustuskorras hallata Saharovi firmale Kõlakoda. Samal ajal oli Saharovi teine firma linnale ligi 5000 eurot võlgu.
Ka Stroomi rannahoone haldamise sai OÜ Luidoor 2013. aastal linnalt otsustuskorras, pärast esimese, ülikõrgete nõuetega (firma kolme viimase aasta käive peab olema vähemalt 200 000 eurot aastas) avalik konkurss läbi oli kukkunud. Seejuures oli OÜ Luidoor tegutsenud selleks ajaks vaid aasta ning ettevõtte aastakäive oli null eurot ehk eksisteeris vaid keha.
Topeltkonkursiga parkla
Nüüd maksuameti pihtide vahele võetud Mustamäe tee 189 parkla käitamise konkursil osales 2013. aasta novembris kolm pakkujat, konkursi võitis OÜ Luidoor, sest Saharov pakkus kõige kõrgemat rendihinda – 0,74 eurot ruutmeetrilt. See hind kehtis aga vaid paar kuud. Teised parklaärimehed avastasid tagantjärele teate, et vahepeal oli üllatuslikult toimunud veel üks konkurss samale parklale, misjärel sai ainsana pakkumise esitanud Saharovi firma selle hallata kõvasti väiksema hinnaga, 0,40 eurot ruutmeetrilt. | Savisaare valimiskohvikuga tuntuks saanud ettevõtja jäi maksupettuses süüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edgari kohvikuga avalikkuse huviorbiiti kerkinud ettevõtja Juri Saharov, kellest ETV saade "Pealtnägijagi" korduvalt rääkinud on, on tegutsenud oma ettevõttega OÜ Luidoor mitmel rindel, varjates selle tegevuse käigus osa oma käibest ja jättes selle pealt riigile maksud tasumata. Tänavu mais jõustus lõplikult kohtuotsus, mis ettevõtte maksupettuses süüdi mõistis.
Lisaks poliitkohviku pidamisele Harjumäel andis linn Saharovi ettevõttele 2013. aastal hallata Stroomi rannakohviku Kuldrand ja viis linnale kuuluvat parklat.
Maksuamet (MTA) kontrollis neist rannakohvikut ja Mustamäe elurajoonis, Mustamäe tee 189 parklat pidava OÜ Luidoor käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse arvestamise ja deklareerimise õigsust ning töötamise registrikannete õigsust lühikesel perioodil juulist septembrini 2014.
Kontrolli tulemusel otsustas MTA, et mõlema äri puhul varjas ettevõte osaliselt oma käivet, mis ulatus maksuameti (MTA) hinnangul selle lühikese perioodi jooksul kokku ligi 50 000 euroni, mistõttu mõistis kohus ettevõttelt välja käibelt tasumata jäänud ligi 10 000 eurot käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud, ent sellisena deklareeritud kuludelt ligi 16 000 eurot tulumaksu. Kokku kohustati
äriühingut tasuma maksusummana 25 591 eurot.
Mustamäe tee 189 parkla käibe varjamist ja sellega kaasneva maksusumma tasumata jätmist 2058 euro ulatuses ei hakanud OÜ Luidoor vaidlustama, kuid Stroomi rannakohviku tegevusega seoses käis ettevõte maksuametiga kohut veel tänavu kevadeni.
Rannakuu september
Maksuhaldur põhjendas järeldust sularaha käibe varjamise kohta muuhulgas sellega, et ettevõte näitas 2014. aasta septembrikuu eest rannakohvikus oluliselt suuremat sularahakäivet kui juulis või augustis. Nii nähtus OÜ Luidoor esitatud kassakokkuvõttest, et septembris
oli kohviku sularaha osakaal 70, augustis 18 ja juulis 30 protsenti. Maksuamet otsustas, et selline kõikumine kuude kaupa ei ole eluliselt usutav ja kohus nõustus sellega.
Samuti nähtus OÜ Luidoor ostuarvete analüüsist, et soetatud toidu ja joogi osakaal kohviku käibest oli juulis ja augustis tunduvalt suurem kui septembris, kuigi kontrolliperioodil ei toimunud olulisi hinna või menüü muudatusi.
Ehkki ettevõte kinnitas, et septembris olid head rannailmad ja väitis, et kasutas septembris ja üksnes septembris lisaks statsionaarsele kohvikule ka mobiilset kiirtoiduhaagist, millelt müüs kaardimaksevõimaluse puudumisel sularaha eest šašlõkki ja suupisteid, ei pidanud MTA ja kohus ka seda väidet suurema sularahakäibe põhjendamisel usutavaks, sest ettevõtjal esinesid mälulüngad väidetava kiirtoiduhaagise kohta ning tema jutt oli vastuoluline.
Olematud valimisüritused
Esiteks ei mäletanud ettevõtja, mida haagiselt müüs - kas ainult šašlõkki või näiteks ka hamburgerit - ja kus müük üldse toimus. Näiteks väitis ettevõtte esindaja kohtus, et mingid üritused olid septembrikuu igal nädalavahetusel, kuigi ühtki tõendit ta ürituste toimumise kohta esitada ei suutnud. Lisaks väitis ta, et osales kiirtoiduhaagisega valimisüritustel, mh Nõmme turul, kuid 2014. aastal toimusid üksnes europarlamendi valimised, ja needki olid ära toimunud enne MTA kontrolliperioodi. Ka ei suutnud OÜ Luidoor veenvalt põhjendada, miks väidetavat kiirtoiduhaagist juba juulis-augustis ei kasutatud, kui see käibele nii hästi mõjus. Ükski üle kuulatud kohvikutöötaja ei teadnud haagisest midagi, samuti kinnitasid nad, et suvekuudel oli sularahakäive deklareeritust oluliselt suurem.
Kokkuvõttes ei mõjunud jutt sellest, et septembris maksti sularahas kordades rohkem kui suvekuudel, usutavalt, mistõttu oli nii maksuametile kui kohtule selge, et suvist sularahakäivet varjati maksude tasumata jätmiseks.
OÜ Luidoor pole mais jõustunud kohtuotsust aga täitma asunud, nii on maksuvõlg (25 545 eurot) koos intressidega (16 876 eurot) kasvanud nüüdseks 42 421 euroni.
Viimati on ettevõte esitanud majandusaasta aruande möödunud aasta eest, kuid sisuliselt on ettevõttest alles vaid kest: ettevõte näitas majandustegevust viimati 2015. aasta II kvartalis.
Savisaare edukas lähikondne
Keskerakondalsest Juri Saharov sai laiemalt tuntuks 2009. aastal Harjumäel enne valimisi tegutsenud Edgari kohvikuga. Linn andis Saharovile Vabaduse väljaku vahetus läheduses asuva kohviku tasuta kasutada, samasse aega jäid ka lepingud linnaga Mustamäel parkla haldamiseks. Parkla haldamiseks korraldas linn konkursi viisil, mis sisuliselt määras võitja juba ette ära, nimelt oli konkursil üks tingimus, et see, kes oma pakkumise viimasena esitab, saab teises voorus oma rendihinda kõige viimasena tõsta. Linn sai seetõttu konkursil kaotanutega ka kohut käia.
Üks pakkujatest, Kalon AO endine juhatuse liige Aivar Plooman meenutas toona, et ta viis vajalikud dokumendid linnavalitsusse sõna otseses mõttes minut enne dokumentide vastuvõtu lõppemist. Ametnikud kinnitasid sealjuures, et Kalon AO esitas dokumendid viimasena, hiljem aga selgus üllatuseks, et pärast neid oli oma paberid esitanud veel üks firma - Juri Saharovi oma.
Küsimusele, kuidas see võimalik on, öeldi Ploomanile linnavalitsusest, et tema kellad on valed ja nende kellad õigemad.
Ehkki Kalon AO juhid olid kokkumängus veendunud, polnud neil tõendeid ja kohtuasi vajus kokku.
Teiseks episood pärines 2013. aasta jaanuarist. Seesama Kalon AO, mis oli Tallinna linnahalli kõrval asuvat parklat opereerinud 19 aastat, löödi sealt päevapealt minema ning Põhja-Tallinna linnaosa andis parkla ilma konkursita, otsustuskorras hallata Saharovi firmale Kõlakoda. Samal ajal oli Saharovi teine firma linnale ligi 5000 eurot võlgu.
Ka Stroomi rannahoone haldamise sai OÜ Luidoor 2013. aastal linnalt otsustuskorras, pärast esimese, ülikõrgete nõuetega (firma kolme viimase aasta käive peab olema vähemalt 200 000 eurot aastas) avalik konkurss läbi oli kukkunud. Seejuures oli OÜ Luidoor tegutsenud selleks ajaks vaid aasta ning ettevõtte aastakäive oli null eurot ehk eksisteeris vaid keha.
Topeltkonkursiga parkla
Nüüd maksuameti pihtide vahele võetud Mustamäe tee 189 parkla käitamise konkursil osales 2013. aasta novembris kolm pakkujat, konkursi võitis OÜ Luidoor, sest Saharov pakkus kõige kõrgemat rendihinda – 0,74 eurot ruutmeetrilt. See hind kehtis aga vaid paar kuud. Teised parklaärimehed avastasid tagantjärele teate, et vahepeal oli üllatuslikult toimunud veel üks konkurss samale parklale, misjärel sai ainsana pakkumise esitanud Saharovi firma selle hallata kõvasti väiksema hinnaga, 0,40 eurot ruutmeetrilt.
### Response:
Savisaare valimiskohvikuga tuntuks saanud ettevõtja jäi maksupettuses süüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Alustame hooaega Pärdi päevadel, kus esineme kuuel kontserdil Eesti erinevates paikades. Edasi tulevad juba esinemised Itaalias, Soomes ja Venemaal. Meie hooaeg on Eesti Vabariigi juubeli hõnguline ning kontserdikavad ja -paigad valitud just seda suursündmust silmas pidades,“ tutvustas Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige Esper Linnamägi.
„Hea meel on minna Eesti heliloojate nüüdismuusikaga Euroopa pealinnadesse ja suurtele uhketele lavadele. Esitame palju Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingut, aga nende kõrval on meie kavades ka Tõnu Kõrvits, Ülo Krigul, Liisa Hirsch, Galina Grigorjeva jt.“
Mainekate festivalide ja kontserdisaalide hulka, mida EFK sel hooajal väisab, kuuluvad MITO SettembreMusica festival Torinos ja Milanos, Helsingi Barokkorkestri sünnipäevakontsert Helsingi Musiikkitalos, Arvo Pärdi festival „Spiegel im Spiegel“ Moskva Peeter-Pauli katedraalis. Alates jaanuarist esinetakse järjest sellistel kuulsatel lavadel, nagu Groningeni De Oosterpoort, Brüsseli Flagey kontserdimaja, Londoni Barbicani keskus, Dublini Rahvuslik kontserdimaja, Amsterdami Muziekgebouw, Berliini kontserdimaja, Pariisi Orsay muuseum.
Eesti publiku ette tuuakse kontserdisari „Palved“ (koostöös Eesti Kontserdiga), kuhu EFK peadirigent Kaspars Putniņš valis eri religioonidega seonduvat muusikat - vene õigeusu muusika, lääne katoliku kiriku ning budismi-teemalised kavad. Koos Tallinna Kammerorkestri ja Risto Joostiga esitatakse Tõnu Kõrvitsa teost „Lageda laulud“, mille salvestis on suurt tähelepanu ja häid hinnanguid saanud välismeedias.
Tulemas on koori jaoks ka uudne väljakutse - koostöö Kadri Voorandiga, kes kirjutab kammerkoorile teose „Laineile end kingin“, mis kantakse ette koos maailmakuulsa avangardisti John Cage’i ja rootsi tuntud helilooja Anders Hillborgi teostega.
Koori juhatavad sel hooajal lisaks peadirigent Kaspars Putniņšile veel Tõnu Kaljuste, Risto Joost, Aapo Häkkinen, Filippo Maria Bressan, Nikolai Aleksejev, Jaan-Eik Tulve ja Peter Phillips.
Vaadake hooaja kava. | Eesti Filharmoonia Kammerkoor viib Eesti muusikat Euroopa suurtele lavadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Alustame hooaega Pärdi päevadel, kus esineme kuuel kontserdil Eesti erinevates paikades. Edasi tulevad juba esinemised Itaalias, Soomes ja Venemaal. Meie hooaeg on Eesti Vabariigi juubeli hõnguline ning kontserdikavad ja -paigad valitud just seda suursündmust silmas pidades,“ tutvustas Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige Esper Linnamägi.
„Hea meel on minna Eesti heliloojate nüüdismuusikaga Euroopa pealinnadesse ja suurtele uhketele lavadele. Esitame palju Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingut, aga nende kõrval on meie kavades ka Tõnu Kõrvits, Ülo Krigul, Liisa Hirsch, Galina Grigorjeva jt.“
Mainekate festivalide ja kontserdisaalide hulka, mida EFK sel hooajal väisab, kuuluvad MITO SettembreMusica festival Torinos ja Milanos, Helsingi Barokkorkestri sünnipäevakontsert Helsingi Musiikkitalos, Arvo Pärdi festival „Spiegel im Spiegel“ Moskva Peeter-Pauli katedraalis. Alates jaanuarist esinetakse järjest sellistel kuulsatel lavadel, nagu Groningeni De Oosterpoort, Brüsseli Flagey kontserdimaja, Londoni Barbicani keskus, Dublini Rahvuslik kontserdimaja, Amsterdami Muziekgebouw, Berliini kontserdimaja, Pariisi Orsay muuseum.
Eesti publiku ette tuuakse kontserdisari „Palved“ (koostöös Eesti Kontserdiga), kuhu EFK peadirigent Kaspars Putniņš valis eri religioonidega seonduvat muusikat - vene õigeusu muusika, lääne katoliku kiriku ning budismi-teemalised kavad. Koos Tallinna Kammerorkestri ja Risto Joostiga esitatakse Tõnu Kõrvitsa teost „Lageda laulud“, mille salvestis on suurt tähelepanu ja häid hinnanguid saanud välismeedias.
Tulemas on koori jaoks ka uudne väljakutse - koostöö Kadri Voorandiga, kes kirjutab kammerkoorile teose „Laineile end kingin“, mis kantakse ette koos maailmakuulsa avangardisti John Cage’i ja rootsi tuntud helilooja Anders Hillborgi teostega.
Koori juhatavad sel hooajal lisaks peadirigent Kaspars Putniņšile veel Tõnu Kaljuste, Risto Joost, Aapo Häkkinen, Filippo Maria Bressan, Nikolai Aleksejev, Jaan-Eik Tulve ja Peter Phillips.
Vaadake hooaja kava.
### Response:
Eesti Filharmoonia Kammerkoor viib Eesti muusikat Euroopa suurtele lavadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suuri erinevusi erineva toimetulekuga rühmade suremuses ja subjektiivsetes tervisehinnangutes on seletatud sellega, et halvemal järjel inimeste seas esineb ebaproportsionaalselt palju riskikäitumist, näiteks suitsetamist, alkoholi tarbimist, vähest liikumist. Nende elus tuleb rohkem ette tervistkahjustavaid episoode, näiteks kodutust ja rahalisi raskusi, neil on vähem materiaalseid ressursse (sh ligipääs tervishoiuteenustele) ning halvemad töötingimused.
Uuringud on osutanud, et need tegurid võivad kombineerudes üksteist võimendada. Trondheimi ja Newcastle’i ülikoolide terviseuurijad Mirza Balaj’i eestvedamisel uurisidki seda, kui palju mõjutavad sotsiaalset ebavõrdsust inimeste tervisehinnangutes ühelt poolt inimese enda käitumine ning teiselt poolt tingimused, milles ta elab ja töötab.
Mitte just üllatuslikult selgus, et kõigis uuritud Euroopa riikides on madalama haridusega inimestel enda hinnangul ka kehvem tervis kui kõrgemini harituil. Seejuures kuulub Eesti koos Portugali, Leedu, Sloveenia ja Ungariga kõige madalamate terviseenesehinnangutega riikide hulka.
Samuti paistavad nimetatud riigid silma sellega, et seal raporteerivad madala haridusega inimesed võrreldes haritumatega eriti palju halba tervist (ehk siis terviseebavõrdsus on suur).
Mis aga ikkagi seletaks seda, miks hindavad kõrgema haridustasemega inimesed oma tervist paremaks ja madalama haridustasemega inimesed halvemaks?
Uuringust selgub, et kõige rohkem seletab sellest erinevusest ära asjaolu, et erineva haridusega inimesed teevad erinevat tööd. Eesti, Leedu, Sloveenia ja Tšehhi puhul seletasid tööga seonduvad tegurid ära lausa suurema osa erinevate haridusgruppide terviseebavõrdsusest.
Kui vaadata täpsemalt seda, mis töötingimuste juures eeskätt erinevate haridusgruppide eristumist tingib, siis selgub, et suuremas osas riikides (sh Eestis) teevad madalama haridusega inimesed tööd vähem ergonoomilistes tingimustes kui parema hariduse saanud inimesed. Samuti seletab terviseebavõrdsusest üsna suure osa ära see, et erineva haridustasemega inimestel on erinevad elutingimused ja erinev tervisekäitumine.
Samas rõhutavad autorid, et kuigi olenevalt riigist võib üks või teine tegur tervise ebavõrdsuse seletamisel olla veidi määravama tähtsusega, ei tohi siiski mööda vaadata asjaolust, et indiviidi tervisekäitumine, töötingimused, materiaalne ja psühhosotsiaalne keskkond ei ole üksteisest lõpuni eristatavad ja mõjutavad üksteist vastastikku.
See uuring näitab, et kuigi terviseebavõrdsusest rääkides armastatakse rõhutada inimeste individuaalse tervisekäitumise ja -valikute olulisust, tuleneb suuremas osas uuritud riikidest terviseebavõrdsus pigem erinevatest töö- ja elutingimustest kui üksikisiku käitumuslikest valikutest.
Uuringu autorid rõhutavad, et terviseebavõrdsuse vähendamiseks ei tohiks keskenduda kitsalt ühele mõjurile, vaid tegeleda tuleks kõigi tervise ebavõrdsuse allikatega.
Mirza Balaj’i, Courtney L. McNamara, Terje A. Eikemo ja Clare Bambra artiklist „The social determinants of inequalities in self-reported health in Europe: findings from the European social survey (2014) special module on the social determinants of healt“ ajakirjas European Journal of Public Health tegi kokkuvõtte Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann. | Parema haridusega inimeste parema tervise taga on paremad töötingimused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suuri erinevusi erineva toimetulekuga rühmade suremuses ja subjektiivsetes tervisehinnangutes on seletatud sellega, et halvemal järjel inimeste seas esineb ebaproportsionaalselt palju riskikäitumist, näiteks suitsetamist, alkoholi tarbimist, vähest liikumist. Nende elus tuleb rohkem ette tervistkahjustavaid episoode, näiteks kodutust ja rahalisi raskusi, neil on vähem materiaalseid ressursse (sh ligipääs tervishoiuteenustele) ning halvemad töötingimused.
Uuringud on osutanud, et need tegurid võivad kombineerudes üksteist võimendada. Trondheimi ja Newcastle’i ülikoolide terviseuurijad Mirza Balaj’i eestvedamisel uurisidki seda, kui palju mõjutavad sotsiaalset ebavõrdsust inimeste tervisehinnangutes ühelt poolt inimese enda käitumine ning teiselt poolt tingimused, milles ta elab ja töötab.
Mitte just üllatuslikult selgus, et kõigis uuritud Euroopa riikides on madalama haridusega inimestel enda hinnangul ka kehvem tervis kui kõrgemini harituil. Seejuures kuulub Eesti koos Portugali, Leedu, Sloveenia ja Ungariga kõige madalamate terviseenesehinnangutega riikide hulka.
Samuti paistavad nimetatud riigid silma sellega, et seal raporteerivad madala haridusega inimesed võrreldes haritumatega eriti palju halba tervist (ehk siis terviseebavõrdsus on suur).
Mis aga ikkagi seletaks seda, miks hindavad kõrgema haridustasemega inimesed oma tervist paremaks ja madalama haridustasemega inimesed halvemaks?
Uuringust selgub, et kõige rohkem seletab sellest erinevusest ära asjaolu, et erineva haridusega inimesed teevad erinevat tööd. Eesti, Leedu, Sloveenia ja Tšehhi puhul seletasid tööga seonduvad tegurid ära lausa suurema osa erinevate haridusgruppide terviseebavõrdsusest.
Kui vaadata täpsemalt seda, mis töötingimuste juures eeskätt erinevate haridusgruppide eristumist tingib, siis selgub, et suuremas osas riikides (sh Eestis) teevad madalama haridusega inimesed tööd vähem ergonoomilistes tingimustes kui parema hariduse saanud inimesed. Samuti seletab terviseebavõrdsusest üsna suure osa ära see, et erineva haridustasemega inimestel on erinevad elutingimused ja erinev tervisekäitumine.
Samas rõhutavad autorid, et kuigi olenevalt riigist võib üks või teine tegur tervise ebavõrdsuse seletamisel olla veidi määravama tähtsusega, ei tohi siiski mööda vaadata asjaolust, et indiviidi tervisekäitumine, töötingimused, materiaalne ja psühhosotsiaalne keskkond ei ole üksteisest lõpuni eristatavad ja mõjutavad üksteist vastastikku.
See uuring näitab, et kuigi terviseebavõrdsusest rääkides armastatakse rõhutada inimeste individuaalse tervisekäitumise ja -valikute olulisust, tuleneb suuremas osas uuritud riikidest terviseebavõrdsus pigem erinevatest töö- ja elutingimustest kui üksikisiku käitumuslikest valikutest.
Uuringu autorid rõhutavad, et terviseebavõrdsuse vähendamiseks ei tohiks keskenduda kitsalt ühele mõjurile, vaid tegeleda tuleks kõigi tervise ebavõrdsuse allikatega.
Mirza Balaj’i, Courtney L. McNamara, Terje A. Eikemo ja Clare Bambra artiklist „The social determinants of inequalities in self-reported health in Europe: findings from the European social survey (2014) special module on the social determinants of healt“ ajakirjas European Journal of Public Health tegi kokkuvõtte Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.
### Response:
Parema haridusega inimeste parema tervise taga on paremad töötingimused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kahjuks kokkuleppele jõudmine ebaõnnestus. Kui vaja, võime informatsiooni pakkuda, aga Lätil on täna projekti osas reservatsioonid ja me peame vist eestlastega koos mõtlema, mis edasi saab," ütles peaministri nõunik Deividas Matulionis kolmapäeval BNS-ile.
"Kahtlemata on Klaipėda LNG terminali ostmise küsimus endiselt päevakorras," lisas nõunik.
Nõuniku sõnul uuritakse, kas on võimalik Eestiga leppele jõudmisel tagada Euroopa Liidu toetus Norra Hoegh LNG-lt LNG hoidla ja taasgaasistamise ujuvsüsteemi ostmisele.
Samas nentis ta, et on liiga vara öelda, kas Euroopa Komisjon käsitleks sellist kahe riigi vahelist kokkulepet regionaalsena. Tema sõnul on Lätil aga endiselt võimalus leppega liituda, juhul kui nad seda tahavad.
"Kui Läti ümber mõtleb, oleme me valmis rääkima, aga praegu on olukord nagu ta on. Regionaalsed kokkulepped ei ole nii lihtsad kui me tahaks ja peame nentima, et me ebaõnnestusime," ütles Matulionis.
Matulionise sõnul ei ole Leedu valitsus Lätilt veel ametlikku vastust saanud ning põhjalikumat teavet oodatakse, kui Leedu peaminister Saluius Skvernelis järgmisel nädalal Varssavis oma Balti kolleegidega kohtub.
Läti valitsus otsus teisipäeval enne kokkuleppe osas otsuse tegemist küsida projekti kohta Eestilt ja Leedult lisateavet. | Leedu ei jõudnud Lätiga ühise Balti LNG turu asjus kokkuleppele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kahjuks kokkuleppele jõudmine ebaõnnestus. Kui vaja, võime informatsiooni pakkuda, aga Lätil on täna projekti osas reservatsioonid ja me peame vist eestlastega koos mõtlema, mis edasi saab," ütles peaministri nõunik Deividas Matulionis kolmapäeval BNS-ile.
"Kahtlemata on Klaipėda LNG terminali ostmise küsimus endiselt päevakorras," lisas nõunik.
Nõuniku sõnul uuritakse, kas on võimalik Eestiga leppele jõudmisel tagada Euroopa Liidu toetus Norra Hoegh LNG-lt LNG hoidla ja taasgaasistamise ujuvsüsteemi ostmisele.
Samas nentis ta, et on liiga vara öelda, kas Euroopa Komisjon käsitleks sellist kahe riigi vahelist kokkulepet regionaalsena. Tema sõnul on Lätil aga endiselt võimalus leppega liituda, juhul kui nad seda tahavad.
"Kui Läti ümber mõtleb, oleme me valmis rääkima, aga praegu on olukord nagu ta on. Regionaalsed kokkulepped ei ole nii lihtsad kui me tahaks ja peame nentima, et me ebaõnnestusime," ütles Matulionis.
Matulionise sõnul ei ole Leedu valitsus Lätilt veel ametlikku vastust saanud ning põhjalikumat teavet oodatakse, kui Leedu peaminister Saluius Skvernelis järgmisel nädalal Varssavis oma Balti kolleegidega kohtub.
Läti valitsus otsus teisipäeval enne kokkuleppe osas otsuse tegemist küsida projekti kohta Eestilt ja Leedult lisateavet.
### Response:
Leedu ei jõudnud Lätiga ühise Balti LNG turu asjus kokkuleppele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kümme korda ka Inglismaa koondise särgis väljakul käinud Gibbsi täpne üleminekusumma pole teada, aga Briti meedia andmetel jääb see viie ja seitsme miljoni naela vahele.
Gibbsist sai West Bromwichi tänavusuvine kuues ost pärast Oliver Burke'i, Gareth Barryt, Ahmed Hegazit, Jay Rodriguezt ja hiinlast Zhang Yuningi, kes küll laenati Saksamaa klubile Bremeni Werder. | Arsenal müüs maha Inglismaa koondislase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kümme korda ka Inglismaa koondise särgis väljakul käinud Gibbsi täpne üleminekusumma pole teada, aga Briti meedia andmetel jääb see viie ja seitsme miljoni naela vahele.
Gibbsist sai West Bromwichi tänavusuvine kuues ost pärast Oliver Burke'i, Gareth Barryt, Ahmed Hegazit, Jay Rodriguezt ja hiinlast Zhang Yuningi, kes küll laenati Saksamaa klubile Bremeni Werder.
### Response:
Arsenal müüs maha Inglismaa koondislase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spicer külastas Vatikani ning sai võimaluse paavsti audientsile pääseda möödunud nädalavahetusel, sest ta kuulus katoliiklasest rahvasaadikuid ja poliitikuid koondava ühenduse International Catholic Legislators Network delegatsiooni koosseisu, vahendas Politico.
Vatikani ajaleht L’Osservatore Romano avaldas ka foto sellest, kuidas Spicer ja tema perekond paavstiga kohtuvad.
Enne Trumpi ja paavst Franciscuse maikuist kohtumist rääkis Spicer ajakirjanikele, et ootab kohtumist kirikupeaga väga ning et tal on kavas võtta kaasa ka palvehelmed, et paavst neid õnnistada saaks.
Peagi aga teatasid Valge Maja ametnikud, et Vatikan palus neil delegatsiooni koosseisu kärpida. Trumpiga läksid lisaks tema pereliikmetele kaasa näiteks nõunikud Hope Hicks, Dan Scavino ja Keith Schiller, rahvusliku julgeoleku nõunik H.R. McMaster, välisminister Rex Tillerson ning viimase nõunikud Brian Hook ja Margaret Peterlin. Mees, kellele see kohtumine võib-olla usulises mõttes kõige rohkem tähendas, jäi aga delegatsioonist välja.
Spicer astus Valge Maja pressiesindaja ametikohalt tagasi 21. juulil pärast seda, kui Trump oli võtnud kommunikatsioonijuhina tööle Anthony Scaramucci. Scaramucci peamiseks rivaaliks Valges Majas oli personaliülem Reince Priebus, kes oli Spiceri pikaaegne kaasvõitleja juba vabariiklaste rahvuskongressi (RNC) päevilt. Scaramucci kaotas oma töökoha vaid 10 päeva hiljem, natuke aega pärast Priebust.
Erinevalt Priebusist ja Scaramuccist töötab Spicer hetkel veel Valges Majas, sest ta aitab tööasju oma järeltulijale Sarah Huckabee Sandersile üle anda. Tema viimaseks tööpäevaks Valges Majas on 31. august. | Sean Spiceril õnnestus lõpuks paavstiga kohtuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spicer külastas Vatikani ning sai võimaluse paavsti audientsile pääseda möödunud nädalavahetusel, sest ta kuulus katoliiklasest rahvasaadikuid ja poliitikuid koondava ühenduse International Catholic Legislators Network delegatsiooni koosseisu, vahendas Politico.
Vatikani ajaleht L’Osservatore Romano avaldas ka foto sellest, kuidas Spicer ja tema perekond paavstiga kohtuvad.
Enne Trumpi ja paavst Franciscuse maikuist kohtumist rääkis Spicer ajakirjanikele, et ootab kohtumist kirikupeaga väga ning et tal on kavas võtta kaasa ka palvehelmed, et paavst neid õnnistada saaks.
Peagi aga teatasid Valge Maja ametnikud, et Vatikan palus neil delegatsiooni koosseisu kärpida. Trumpiga läksid lisaks tema pereliikmetele kaasa näiteks nõunikud Hope Hicks, Dan Scavino ja Keith Schiller, rahvusliku julgeoleku nõunik H.R. McMaster, välisminister Rex Tillerson ning viimase nõunikud Brian Hook ja Margaret Peterlin. Mees, kellele see kohtumine võib-olla usulises mõttes kõige rohkem tähendas, jäi aga delegatsioonist välja.
Spicer astus Valge Maja pressiesindaja ametikohalt tagasi 21. juulil pärast seda, kui Trump oli võtnud kommunikatsioonijuhina tööle Anthony Scaramucci. Scaramucci peamiseks rivaaliks Valges Majas oli personaliülem Reince Priebus, kes oli Spiceri pikaaegne kaasvõitleja juba vabariiklaste rahvuskongressi (RNC) päevilt. Scaramucci kaotas oma töökoha vaid 10 päeva hiljem, natuke aega pärast Priebust.
Erinevalt Priebusist ja Scaramuccist töötab Spicer hetkel veel Valges Majas, sest ta aitab tööasju oma järeltulijale Sarah Huckabee Sandersile üle anda. Tema viimaseks tööpäevaks Valges Majas on 31. august.
### Response:
Sean Spiceril õnnestus lõpuks paavstiga kohtuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene playlist kujunes veidi pikem, kuna on ka tagasivaateid suvele ning rohkem tantsumuusikat, mis viimasel ajal silma jäänud.
Kuigi põhiline fookus on edaspidi viimase paari nädala jooksul ilmunud lugudel, siis tihti pistame sinna vahele ka vanu pärle, mis lihtsalt uuesti meelde tulnud, või albumeid, mis jõuavad meieni kerge viivitusega.
Playliste tasub otsida kultuuriportaali esilehelt paremast ribast.
Kuula esimest valikut siit: | Kultuuriportaal koostab iga nädal valiku viimase aja põnevamast muusikast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene playlist kujunes veidi pikem, kuna on ka tagasivaateid suvele ning rohkem tantsumuusikat, mis viimasel ajal silma jäänud.
Kuigi põhiline fookus on edaspidi viimase paari nädala jooksul ilmunud lugudel, siis tihti pistame sinna vahele ka vanu pärle, mis lihtsalt uuesti meelde tulnud, või albumeid, mis jõuavad meieni kerge viivitusega.
Playliste tasub otsida kultuuriportaali esilehelt paremast ribast.
Kuula esimest valikut siit:
### Response:
Kultuuriportaal koostab iga nädal valiku viimase aja põnevamast muusikast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2013. aastal heategevusfoni BeyGOOD loonud Beyoncé on üks nendest, kes orkaani ohvritele abi on pakkunud. Lauljatar on sündinud ja üles kasvanud Houstonis, mis samuti tormikahjudega võitleb, vahendas Huffington Post.
"Ma olen südames oma kodulinnaga ja palvetan kõigi eest, kes orkaani tagajärgedega võitlevad ning päästjate eest, kes on nii vaprad ja pühendunud, et inimesi aidata," ütles Beyoncé ametlikus teadaandes.
Lauljatar avaldas, et teeb koostööd nii fondi kui ka oma pastoriga, lubades aidata nii paljusid kui võimalik. BeyGOOD on heategevuslik fond, millega aidatakse abivajajaid riiete, nõustamise, majutuse ja meditsiini osas. 2016. aastal kogus fond 80 000 dollarit, et anda abi Michigani veekriisi ajal.
Lauljatar on orkaan Harvey ohvritele avaldanud kaastunnet ka sotsiaalmeedias, kirjutades, et on oma palvetega Texases.
A post shared by Beyoncé (@beyonce) on Aug 27, 2017 at 6:11pm PDT
Karjääri jooksul on Beyoncé hoidnud tihedaid sidemeid oma kodukohaga ning pühendanud sellele ka laulu pealkirjaga "No Angel".
Ameerika punase risti kommunikatsioonijuht Elizabeth Penniman kinnitas, et oma panuse on orkaani ohvrite toetuseks andnud ka näitleja Sandra Bullock, kes annetas kahjude likvideerimiseks miljon dollarit. "See on imeline kingitus, me oleme väga tänulikud. Sellistel aegadel saame me tohutult tuge. Eriti katastroofide puhul, inimesed näevad, mis Texases toimub, ja me oleme südames nendega," kommenteeris Penniman.
Annetajatega on ametlikult liitunud ka tõsielustaaridest Kardashianide pere. Kim Kardashian teatas oma Twitteri lehel, et annetab oma ema ja õdede abiga orkaanis kannatanutele 500 000 dollarit.
Houston we are praying for you! My mom, sisters & I will be donating $500,000 to @redcross and @salvationarmyus today #HoustonStrong
— Kim Kardashian West (@KimKardashian) August 29, 2017
Harvey on võimsaim USA-d tabanud orkaan pärast Wilmat 2005. aastal, mis laastas Florida osariiki. Samal aastal tabas USA-d ka orkaan Katrina, milles hukkus üle 1800 inimese.
Harvey tagajärjel on surnud vähemalt 18 inimest, kuid pääste- ja tervishoiuametnike sõnul on tõenäoline, et hukkunute arv võib veelgi tõusta.
Praeguseks on vastatud umbes 75 000 hädakõnele ja üle 8000 inimese on toimetatud tormivarjenditesse. Houstonit ja ümberkaudseid alasid laastanud tormi järel vajab ajutist peavarju tõenäoliselt üle 30 000 inimese. | Kuulsused ulatasid orkaan Harvey ohvritele abikäe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2013. aastal heategevusfoni BeyGOOD loonud Beyoncé on üks nendest, kes orkaani ohvritele abi on pakkunud. Lauljatar on sündinud ja üles kasvanud Houstonis, mis samuti tormikahjudega võitleb, vahendas Huffington Post.
"Ma olen südames oma kodulinnaga ja palvetan kõigi eest, kes orkaani tagajärgedega võitlevad ning päästjate eest, kes on nii vaprad ja pühendunud, et inimesi aidata," ütles Beyoncé ametlikus teadaandes.
Lauljatar avaldas, et teeb koostööd nii fondi kui ka oma pastoriga, lubades aidata nii paljusid kui võimalik. BeyGOOD on heategevuslik fond, millega aidatakse abivajajaid riiete, nõustamise, majutuse ja meditsiini osas. 2016. aastal kogus fond 80 000 dollarit, et anda abi Michigani veekriisi ajal.
Lauljatar on orkaan Harvey ohvritele avaldanud kaastunnet ka sotsiaalmeedias, kirjutades, et on oma palvetega Texases.
A post shared by Beyoncé (@beyonce) on Aug 27, 2017 at 6:11pm PDT
Karjääri jooksul on Beyoncé hoidnud tihedaid sidemeid oma kodukohaga ning pühendanud sellele ka laulu pealkirjaga "No Angel".
Ameerika punase risti kommunikatsioonijuht Elizabeth Penniman kinnitas, et oma panuse on orkaani ohvrite toetuseks andnud ka näitleja Sandra Bullock, kes annetas kahjude likvideerimiseks miljon dollarit. "See on imeline kingitus, me oleme väga tänulikud. Sellistel aegadel saame me tohutult tuge. Eriti katastroofide puhul, inimesed näevad, mis Texases toimub, ja me oleme südames nendega," kommenteeris Penniman.
Annetajatega on ametlikult liitunud ka tõsielustaaridest Kardashianide pere. Kim Kardashian teatas oma Twitteri lehel, et annetab oma ema ja õdede abiga orkaanis kannatanutele 500 000 dollarit.
Houston we are praying for you! My mom, sisters & I will be donating $500,000 to @redcross and @salvationarmyus today #HoustonStrong
— Kim Kardashian West (@KimKardashian) August 29, 2017
Harvey on võimsaim USA-d tabanud orkaan pärast Wilmat 2005. aastal, mis laastas Florida osariiki. Samal aastal tabas USA-d ka orkaan Katrina, milles hukkus üle 1800 inimese.
Harvey tagajärjel on surnud vähemalt 18 inimest, kuid pääste- ja tervishoiuametnike sõnul on tõenäoline, et hukkunute arv võib veelgi tõusta.
Praeguseks on vastatud umbes 75 000 hädakõnele ja üle 8000 inimese on toimetatud tormivarjenditesse. Houstonit ja ümberkaudseid alasid laastanud tormi järel vajab ajutist peavarju tõenäoliselt üle 30 000 inimese.
### Response:
Kuulsused ulatasid orkaan Harvey ohvritele abikäe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiisler ütles kolmapäeval ERR-ile, et tselluloositehase rahamine Emajõe kaldale nõuab korralikku ja kvaliteetset keskkonnamõjude hindamist.
"See on otsustav. Kui keskkonnamõjude hinnang näitab, et see keskkonda ei kahjusta, siis ettevõtjate investeeringu üle Eestisse on hea meel," lausus Kiisler.
Kiisleri erakonnakaaslane Peeter Laurson on sellega aga kategooriliselt vastu.
"Seisame täielikult reostusohtliku tselluloositehase vastu. Me näeme, et uisapäisa sellise asja tegemine võib Tartu keskkonda oluliselt mõjutada ja sedakorda kehvemuse suunas," selgitas Laurson.
Kiisler ütles selle peale, et ei ole Laursoniga rääkinud ja ei oska öelda, mis küsimused kohalike jaoks muret teevad.
"Täiendavate töökohtade ja investeeringute vastu ei ole ilmselt kellegil midagi," arvas Kiisler siiski. | IRL-is lähevad tselluloositehase teemal arvamused lahku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiisler ütles kolmapäeval ERR-ile, et tselluloositehase rahamine Emajõe kaldale nõuab korralikku ja kvaliteetset keskkonnamõjude hindamist.
"See on otsustav. Kui keskkonnamõjude hinnang näitab, et see keskkonda ei kahjusta, siis ettevõtjate investeeringu üle Eestisse on hea meel," lausus Kiisler.
Kiisleri erakonnakaaslane Peeter Laurson on sellega aga kategooriliselt vastu.
"Seisame täielikult reostusohtliku tselluloositehase vastu. Me näeme, et uisapäisa sellise asja tegemine võib Tartu keskkonda oluliselt mõjutada ja sedakorda kehvemuse suunas," selgitas Laurson.
Kiisler ütles selle peale, et ei ole Laursoniga rääkinud ja ei oska öelda, mis küsimused kohalike jaoks muret teevad.
"Täiendavate töökohtade ja investeeringute vastu ei ole ilmselt kellegil midagi," arvas Kiisler siiski.
### Response:
IRL-is lähevad tselluloositehase teemal arvamused lahku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Assamblee kiitis heaks määruse, millega kuulutas välja "ajaloolise kohtupidamise" nende üle, kes on seotud Venezuela rahva huvide vastu suunatud ebamoraalsetele tegudele kaasaaitamise ja nende õigustamisega.
Assamblee pidas kõnealuste tegude all silmas USA poolt riigile kehtestatud majandussanktsioone.
Moskva kritiseeris alles esmaspäeval Ühendriike uute sanktsioonide kehtestamise eest Venezuelale, öeldes, et need on suunatud selle Ladina-Ameerika riigi majanduse kahjustamisele ja pingete süvendamisele.
"Venezuela finants- ja naftasektori vastu kehtestatud sanktsioonide eesmärgiks on üsna selgelt halvendada niigi tasakaalust väljas olukorda ja süvendada majandusprobleeme," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
"On ilmselge, et sanktsioonide loogika sisaldab ka pingete õhutamise väljavaadet."
USA avalikustas reedel uued karmid sanktsioonid Venezuela vastu. Valge Maja märkis oma avalduses, et meetmete eesmärk on jätta president Nicolás Maduro diktatuur ilma olulistest finantsallikatest ebaseadusliku võimu säilitamiseks, kaitsta USA finantssüsteemi Venezuela korruptsiooni eest ning võimaldada humanitaarabi Venezuelas elavatele inimestele.
Zahharova nimetas küüniliseks sanktsioone, mis tema sõnul avalikustati Venezuela sisepoliitika suhtelise stabiliseerumise hetkel.
Maduro ise ütles eelmisel nädalal, et tal on Venemaa täielik ja absoluutne toetus.
Venezuela president on tugevdanud oma haaret riigi üle vastuseks aprillis alanud tänavaprotestidele, mille käigus on surma saanud ligi 130 inimest.
Rahvusvaheline kogukond peab Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusliku assamblee ametissenimetamist eemaldumiseks demokraatiast. Assamblee teatas 18. augustil opositsiooni enamusega parlamendilt seadusandliku võimu võtmisest.
ÜRO inimõigusjuht: Venezuela demokraatia vaevu hingitseb
ÜRO inimõigusjuht hoiatas kolmapäeval, et kriisi sattunud Venezuela demokraatia laguneb kiiresti ning on küsitav, kas see üldse veel toimib.
President Nicolás Maduro valis rahvas, ütles Ra'ad Al Hussein Genfis ajakirjanikele, kuid pärast seda on demokraatia hakanud lagunema. "See hingitseb vaevu, kui üldse." | Venezuela kavatseb opositsiooniliidrid kohtu alla anda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Assamblee kiitis heaks määruse, millega kuulutas välja "ajaloolise kohtupidamise" nende üle, kes on seotud Venezuela rahva huvide vastu suunatud ebamoraalsetele tegudele kaasaaitamise ja nende õigustamisega.
Assamblee pidas kõnealuste tegude all silmas USA poolt riigile kehtestatud majandussanktsioone.
Moskva kritiseeris alles esmaspäeval Ühendriike uute sanktsioonide kehtestamise eest Venezuelale, öeldes, et need on suunatud selle Ladina-Ameerika riigi majanduse kahjustamisele ja pingete süvendamisele.
"Venezuela finants- ja naftasektori vastu kehtestatud sanktsioonide eesmärgiks on üsna selgelt halvendada niigi tasakaalust väljas olukorda ja süvendada majandusprobleeme," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
"On ilmselge, et sanktsioonide loogika sisaldab ka pingete õhutamise väljavaadet."
USA avalikustas reedel uued karmid sanktsioonid Venezuela vastu. Valge Maja märkis oma avalduses, et meetmete eesmärk on jätta president Nicolás Maduro diktatuur ilma olulistest finantsallikatest ebaseadusliku võimu säilitamiseks, kaitsta USA finantssüsteemi Venezuela korruptsiooni eest ning võimaldada humanitaarabi Venezuelas elavatele inimestele.
Zahharova nimetas küüniliseks sanktsioone, mis tema sõnul avalikustati Venezuela sisepoliitika suhtelise stabiliseerumise hetkel.
Maduro ise ütles eelmisel nädalal, et tal on Venemaa täielik ja absoluutne toetus.
Venezuela president on tugevdanud oma haaret riigi üle vastuseks aprillis alanud tänavaprotestidele, mille käigus on surma saanud ligi 130 inimest.
Rahvusvaheline kogukond peab Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusliku assamblee ametissenimetamist eemaldumiseks demokraatiast. Assamblee teatas 18. augustil opositsiooni enamusega parlamendilt seadusandliku võimu võtmisest.
ÜRO inimõigusjuht: Venezuela demokraatia vaevu hingitseb
ÜRO inimõigusjuht hoiatas kolmapäeval, et kriisi sattunud Venezuela demokraatia laguneb kiiresti ning on küsitav, kas see üldse veel toimib.
President Nicolás Maduro valis rahvas, ütles Ra'ad Al Hussein Genfis ajakirjanikele, kuid pärast seda on demokraatia hakanud lagunema. "See hingitseb vaevu, kui üldse."
### Response:
Venezuela kavatseb opositsiooniliidrid kohtu alla anda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Septembri lõpus enda 23. sünnipäeva tähistaval Tribuntsovil on ees ootamas tähtis ülikooli hooaeg, mis kulmineerub märtsis toimuvate USA üliõpilasmeistrivõistlustega, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Viimasel kolmel hooajal on Lääne-Virumaalt pärit ujuja 100 jardi seliliujumises jõudnud alati A-finaali. Esimesel aastal lõpetas ta finaali kaheksandana ning viimasel kahel aastal on ta saavutanud viienda koha. Nüüd kui Rio olümpiavõitja ja maailmarekordimees Ryan Murphy on lõpetanud ülikooli, on algaval hooajal 100 jardi seliliujumise troon vabanenud ning häid võimalusi see omale napsata omab ka Tribuntsov.
Eesti ujumise ajaloos pole ükski ujuja veel USA üliõpilasmeistrivõistlustel individuaalselt esikohta saavutanud. Tribuntsov on võidurõõmu siiski maitsta saanud kui 2015. aastal tuldi USC võistkonnaga 4x100 jardi vabaltujumises riigi meistriks.
Kõikidel ülikooli võistkondadel on ka omad kaptenid, kes abistavad nooremaid ning on nendele eeskujuks. Reeglina on kaptenid viimast ülikooli aastat alustavad ujujad. USC ujumistiimi kapteniteks valiti Jason O'Brien, Santo Condorelli ja Ralf Tribuntsov. Kahtlemata väärikas tunnustus meie mehele viimaste aastate eest.
Kui viimastel hooaegadel on Tribuntsov olnud USC kindel esinumber seliliujumises, siis tänavu võib kõik muutuda. Ülikooliga liitus Rio olümpiamängude finalist rumeenlane Robert Glinta. Lühikeses basseinis on tema 100 m seliliujumise isiklikuks rekordiks 50,37 ning pikas 53,34. Tribuntsovi vastavad näitajad on 51,12 ja 55,03.
Siiski tuli Glinta ülikooli ületreenitusega ning pole veetreeningutel saanud osaleda juba neli kuud. Kui rumeenlane peaks jalad alla saama, siis Tribuntsov on jardi basseinis päris kõva pähkel. 100 jardi seliliujumises on eestlane maailma kõigi aegade edetabelis kaheksandal kohal. Rumeenlase lisandumine on kahtlemata hea uudis Tribuntsovile, kes võib tänu väga tugevale treeningpartnerile tõusta täiesti uuele tasemele. USC meeskond avab uue hooaja septembri lõpus, kui toimub esimene ametlik võistlus. | Viimast ülikooliaastat alustav Tribuntsov valiti ujumistiimi kapteniks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembri lõpus enda 23. sünnipäeva tähistaval Tribuntsovil on ees ootamas tähtis ülikooli hooaeg, mis kulmineerub märtsis toimuvate USA üliõpilasmeistrivõistlustega, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Viimasel kolmel hooajal on Lääne-Virumaalt pärit ujuja 100 jardi seliliujumises jõudnud alati A-finaali. Esimesel aastal lõpetas ta finaali kaheksandana ning viimasel kahel aastal on ta saavutanud viienda koha. Nüüd kui Rio olümpiavõitja ja maailmarekordimees Ryan Murphy on lõpetanud ülikooli, on algaval hooajal 100 jardi seliliujumise troon vabanenud ning häid võimalusi see omale napsata omab ka Tribuntsov.
Eesti ujumise ajaloos pole ükski ujuja veel USA üliõpilasmeistrivõistlustel individuaalselt esikohta saavutanud. Tribuntsov on võidurõõmu siiski maitsta saanud kui 2015. aastal tuldi USC võistkonnaga 4x100 jardi vabaltujumises riigi meistriks.
Kõikidel ülikooli võistkondadel on ka omad kaptenid, kes abistavad nooremaid ning on nendele eeskujuks. Reeglina on kaptenid viimast ülikooli aastat alustavad ujujad. USC ujumistiimi kapteniteks valiti Jason O'Brien, Santo Condorelli ja Ralf Tribuntsov. Kahtlemata väärikas tunnustus meie mehele viimaste aastate eest.
Kui viimastel hooaegadel on Tribuntsov olnud USC kindel esinumber seliliujumises, siis tänavu võib kõik muutuda. Ülikooliga liitus Rio olümpiamängude finalist rumeenlane Robert Glinta. Lühikeses basseinis on tema 100 m seliliujumise isiklikuks rekordiks 50,37 ning pikas 53,34. Tribuntsovi vastavad näitajad on 51,12 ja 55,03.
Siiski tuli Glinta ülikooli ületreenitusega ning pole veetreeningutel saanud osaleda juba neli kuud. Kui rumeenlane peaks jalad alla saama, siis Tribuntsov on jardi basseinis päris kõva pähkel. 100 jardi seliliujumises on eestlane maailma kõigi aegade edetabelis kaheksandal kohal. Rumeenlase lisandumine on kahtlemata hea uudis Tribuntsovile, kes võib tänu väga tugevale treeningpartnerile tõusta täiesti uuele tasemele. USC meeskond avab uue hooaja septembri lõpus, kui toimub esimene ametlik võistlus.
### Response:
Viimast ülikooliaastat alustav Tribuntsov valiti ujumistiimi kapteniks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanteri parimaks Itaalias jäi teisel katsel heidetud 62.41. Tema seeria oli X - 59.27 - 61.77 - X - 62.41 - 60.45. Kaks korda 60 meetri joone ületanud Kupper heitis viimasel katsel 60.58. Tema seeria oli 60.42 - 59.91 - 59.16 - X - X - 60.58.
Võistluse võitis 64.77-ga MM-pronks Mason Finley USA-st. Võidu toonuks ka paremuselt teine (64.23) ja kolmas (63.99) tulemus. Kolmandaks tuli austerlane Lukas Weisshaidinger (62.26) ja Kupperit edestas ka neutraalse lipu all võistlev venelane Viktor Butenko (62.11). | Kanter tuli Itaalias teiseks, Kupper viiendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanteri parimaks Itaalias jäi teisel katsel heidetud 62.41. Tema seeria oli X - 59.27 - 61.77 - X - 62.41 - 60.45. Kaks korda 60 meetri joone ületanud Kupper heitis viimasel katsel 60.58. Tema seeria oli 60.42 - 59.91 - 59.16 - X - X - 60.58.
Võistluse võitis 64.77-ga MM-pronks Mason Finley USA-st. Võidu toonuks ka paremuselt teine (64.23) ja kolmas (63.99) tulemus. Kolmandaks tuli austerlane Lukas Weisshaidinger (62.26) ja Kupperit edestas ka neutraalse lipu all võistlev venelane Viktor Butenko (62.11).
### Response:
Kanter tuli Itaalias teiseks, Kupper viiendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18. augustil toimus Põhja-Korea piiri lähistel suurtükiõppus ning lahinglaskmise ajal plahvatas ühes K9 liikursuurtükis mürsk. Hukkus kaks sõdurit, vigastatuid oli mitmeid. Õnnetuse põhjus pole veel selge, edastas Soome ajaleht.
Soome ostis äsja Lõuna-Korealt 48 kasutatud liikursuurtükki K9 Thunder. Soomel on ka võimalus neid juurde osta.
Praegusel hetkel pole siiski põhjust arvata, et õnnetus käimasolevat tehingut mõjutab.
"Lõuna-Korea on meid informeerinud, et seal juhtus õnnetus. Juhtumi uurimine on pooleli," kommenteeris Soome kaitseväes suurtükkide inspekteerimise eest vastutav Pasi Pasivirta.
"Uurimise ajagraafiku kohta pole mingit informatsiooni, kuid minu arusaamise kohaselt ei viita miski sellele, et see oleks olnud otseselt relvast tulenev õnnetus," jätkas ta.
"Soomuki sees juhtus midagi, mis viis selleni, et laeng süttis laadija süles. Täpsemalt veel asjast ei teata, kuid korealased uurivad seda ja raporteerivad sellest meile," lausus Pasivirta.
Küll aga kaaluvat Soome kaitsevägi võimalust, et nimetatud liikursuurtükkide jaoks ostetakse spetsiaalseid Soomes valmistatud mürske, mis lendavad kuni 16 kilomeetri kõrgusel ja millega saab tulistada rohkem kui 40 kilomeetri kaugusele.
Õnnetus on tekitanud palju muret ka Lõuna-Koreas, sest K9 näol on tegu riigi relvatööstuse ühe esinduslikuma tootega, mida on lisaks Soomele müüdud ka Poolale, Türgile ja Indiale ning kavandamisel on veel tehinguid.
Ka Eestil on plaanis nimetatud liikursuurtükke osta, kuid lõplikku otsust pole veel tehtud. Helsingin Sanomat rõhutab, et Eesti ja Soome ei hangi liikursuurtükke koos, vaid Soome on lihtsalt aidanud lõunanaabreid hanke detailide asjus.
Soome peaks saama esimese partii K9-liikursuurtükke aastavahetuse paiku.
Eesti ootab Lõuna-Korealt hinnapakkumist oktoobri keskpaigaks
"Kaitseinvesteeringute keskus koostöös kaitseministeeriumi ja kaitseväega on pidanud eelläbirääkimisi Lõuna-Korea valitsusasutuste ja ekspertidega liikursuurtükkide täpsemate tehniliste tingimuste, koolituste ja hanke tarbeks. Samuti on peetud konsultatsioone Soome ametkondade esindajatega, kellega koostöös on kavas liikursuurtükid hankida," kommenteeris ERR-ile Eesti hanke seisu kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juhataja Priit Soosaar.
"Augusti lõpus esitas kaitseinvesteeringute keskus Lõuna-Korea valitsusele taotluse teha hinnapakkumine 12 suurtükile ehk ühe suurtükiväepataljoni relvastamiseks. Lisaks sellele jätab riik endale võimaluse osta tulevikus juurde 12 suurtükki teise pataljoni tarbeks," jätkas ta.
Kaitseinvesteeringute keskus ootab hinnapakkumist oktoobri keskpaigaks. | Lõuna-Koreas juhtus liikursuurtükiga K9 õnnetus, Soome ostust ei loobu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18. augustil toimus Põhja-Korea piiri lähistel suurtükiõppus ning lahinglaskmise ajal plahvatas ühes K9 liikursuurtükis mürsk. Hukkus kaks sõdurit, vigastatuid oli mitmeid. Õnnetuse põhjus pole veel selge, edastas Soome ajaleht.
Soome ostis äsja Lõuna-Korealt 48 kasutatud liikursuurtükki K9 Thunder. Soomel on ka võimalus neid juurde osta.
Praegusel hetkel pole siiski põhjust arvata, et õnnetus käimasolevat tehingut mõjutab.
"Lõuna-Korea on meid informeerinud, et seal juhtus õnnetus. Juhtumi uurimine on pooleli," kommenteeris Soome kaitseväes suurtükkide inspekteerimise eest vastutav Pasi Pasivirta.
"Uurimise ajagraafiku kohta pole mingit informatsiooni, kuid minu arusaamise kohaselt ei viita miski sellele, et see oleks olnud otseselt relvast tulenev õnnetus," jätkas ta.
"Soomuki sees juhtus midagi, mis viis selleni, et laeng süttis laadija süles. Täpsemalt veel asjast ei teata, kuid korealased uurivad seda ja raporteerivad sellest meile," lausus Pasivirta.
Küll aga kaaluvat Soome kaitsevägi võimalust, et nimetatud liikursuurtükkide jaoks ostetakse spetsiaalseid Soomes valmistatud mürske, mis lendavad kuni 16 kilomeetri kõrgusel ja millega saab tulistada rohkem kui 40 kilomeetri kaugusele.
Õnnetus on tekitanud palju muret ka Lõuna-Koreas, sest K9 näol on tegu riigi relvatööstuse ühe esinduslikuma tootega, mida on lisaks Soomele müüdud ka Poolale, Türgile ja Indiale ning kavandamisel on veel tehinguid.
Ka Eestil on plaanis nimetatud liikursuurtükke osta, kuid lõplikku otsust pole veel tehtud. Helsingin Sanomat rõhutab, et Eesti ja Soome ei hangi liikursuurtükke koos, vaid Soome on lihtsalt aidanud lõunanaabreid hanke detailide asjus.
Soome peaks saama esimese partii K9-liikursuurtükke aastavahetuse paiku.
Eesti ootab Lõuna-Korealt hinnapakkumist oktoobri keskpaigaks
"Kaitseinvesteeringute keskus koostöös kaitseministeeriumi ja kaitseväega on pidanud eelläbirääkimisi Lõuna-Korea valitsusasutuste ja ekspertidega liikursuurtükkide täpsemate tehniliste tingimuste, koolituste ja hanke tarbeks. Samuti on peetud konsultatsioone Soome ametkondade esindajatega, kellega koostöös on kavas liikursuurtükid hankida," kommenteeris ERR-ile Eesti hanke seisu kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juhataja Priit Soosaar.
"Augusti lõpus esitas kaitseinvesteeringute keskus Lõuna-Korea valitsusele taotluse teha hinnapakkumine 12 suurtükile ehk ühe suurtükiväepataljoni relvastamiseks. Lisaks sellele jätab riik endale võimaluse osta tulevikus juurde 12 suurtükki teise pataljoni tarbeks," jätkas ta.
Kaitseinvesteeringute keskus ootab hinnapakkumist oktoobri keskpaigaks.
### Response:
Lõuna-Koreas juhtus liikursuurtükiga K9 õnnetus, Soome ostust ei loobu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu peavad paberil ilmuvad ajalehed ja ajakirjad maksma spetsiaalset 2,5 protsendi suurust maksu reklaamitulu pealt juhul, kui see ületab 75 miljonit krooni ehk umber 7,8 miljonit eurot, vahendas The Local.
Väljaanded on kurtnud, et nimetatud maks kahjustab nende konkurentsivõimet niigi keerulisel ja karmimaks muutunud meediamaastikul.
Nüüd soovibki valitsus viia ellu otsuse, et seda maksu ei pea enam maksma päevalehed ja kõik perioodilised ajakirjandusväljaanded, mis ilmuvad vähemalt neli korda aastas.
Rahandusministeerium ütles plaani selgitades selgelt välja, et valitsuse lootuseks on selle sammuga toetada "libauudiste ajastul" kvaliteetset ajakirjandust.
"Rootsi ajalehti ja ajakirjandust on täna vaja rohkem kui kunagi varem. Ning me kuuleme neilt, et nad tahavad selle maksu kaotamist, seega me loodame, et kui nad seda enam maksma ei pea, saab meil olema rohkem uurivat ajakirjandust ning ehk õnnestub ka rohkem ajakirjanikke tööle võtta," seisis ministeeriumi teates.
Paberväljaannete jaoks mõeldud maksukärbe peaks jõustuma 2018. aasta jaanuaris ning praegu teeb valitsus plaane ka selleks, et digitaalse meedia tootmiskulu vähendada.
"Valitsus soovib ka langetada nn digitaalset käibemaksu, kuid see on teema, mis vajab veel konsultatsioone ja konsensust Euroopa Liidu tasandil," märkis rahandusministeerium.
Praegu võib iga liikmesriik langetada paberväljaannete käibemaksu taset, kuid digitaalse meedia puhul seda teha ei saa ning seal on tase fikseeritud 25 protsendi peal. Euroopa Liidu Nõukogu töötab praegu ettepaneku kallal, mille eesmärgiks on sellist erinevust kahe ajakirjandusformaadi vahel tasakaalustada, kuid mingi kokkuleppeni pole veel jõutud. Edasisi arenguid loodetakse siiski näha käesoleva aasta teises pooles. | Rootsi valitsus plaanib libauudistega võitlemiseks ajalehtede maksukärbet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu peavad paberil ilmuvad ajalehed ja ajakirjad maksma spetsiaalset 2,5 protsendi suurust maksu reklaamitulu pealt juhul, kui see ületab 75 miljonit krooni ehk umber 7,8 miljonit eurot, vahendas The Local.
Väljaanded on kurtnud, et nimetatud maks kahjustab nende konkurentsivõimet niigi keerulisel ja karmimaks muutunud meediamaastikul.
Nüüd soovibki valitsus viia ellu otsuse, et seda maksu ei pea enam maksma päevalehed ja kõik perioodilised ajakirjandusväljaanded, mis ilmuvad vähemalt neli korda aastas.
Rahandusministeerium ütles plaani selgitades selgelt välja, et valitsuse lootuseks on selle sammuga toetada "libauudiste ajastul" kvaliteetset ajakirjandust.
"Rootsi ajalehti ja ajakirjandust on täna vaja rohkem kui kunagi varem. Ning me kuuleme neilt, et nad tahavad selle maksu kaotamist, seega me loodame, et kui nad seda enam maksma ei pea, saab meil olema rohkem uurivat ajakirjandust ning ehk õnnestub ka rohkem ajakirjanikke tööle võtta," seisis ministeeriumi teates.
Paberväljaannete jaoks mõeldud maksukärbe peaks jõustuma 2018. aasta jaanuaris ning praegu teeb valitsus plaane ka selleks, et digitaalse meedia tootmiskulu vähendada.
"Valitsus soovib ka langetada nn digitaalset käibemaksu, kuid see on teema, mis vajab veel konsultatsioone ja konsensust Euroopa Liidu tasandil," märkis rahandusministeerium.
Praegu võib iga liikmesriik langetada paberväljaannete käibemaksu taset, kuid digitaalse meedia puhul seda teha ei saa ning seal on tase fikseeritud 25 protsendi peal. Euroopa Liidu Nõukogu töötab praegu ettepaneku kallal, mille eesmärgiks on sellist erinevust kahe ajakirjandusformaadi vahel tasakaalustada, kuid mingi kokkuleppeni pole veel jõutud. Edasisi arenguid loodetakse siiski näha käesoleva aasta teises pooles.
### Response:
Rootsi valitsus plaanib libauudistega võitlemiseks ajalehtede maksukärbet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme sõbrad, nad teevad praegu oma asja, ma teen oma asja. Mingis mõttes meil oli vaja sellist pausi. Mina tegin nii-öelda pausi muusikast, sest see trall väsitas ära, me olime hommikust õhtuni koos. Kõik arvavad, et me läksime tülli või midagi, aga me ei läinud, me saame ikka väga-väga hästi läbi, nad on mul väga head sõbrad," kinnitas Maian Raadio 2 saates "Erik Morna".
Koos esitati lauluvõistluse finaalis lugu "Have You Now":
Just rasketel perioodidel oskab Maian hinnata vaikust, kuid tunnistas, et ei oska üksinda olla. "Ma ei ole väga inimene, kes oskab üksi olla. Ma võin vaikselt olla, aga mulle hästi meeldib, kui mul on inimesed ümber. Kui mul on oma poiss juures, siis me mõnikord olemegi vait ja ei tee midagi, aga mulle lihtsalt meeldib kui on inimene juures," tõdes Maian.
Pärast väikest pausi muusikast on Maian aga täiskäigul edasi liikunud, sõlminud lepingu Universaliga ning avaldanud oma soolopala "Say it First". Loo autoriteks on Maiani kõrval Tiina Vainikainen ja Soome produtsentide-duo Møtions, kes jõudsid Maianini läbi plaadifirma. "Ma kuulasin ja mõtlesin, et päris lahedad, läksime Soome kohale, kirjutasime selle loo ja laulsime sisse, kõik ühe päevaga. Väga hästi sujus koostöö," kiitis Maian oma soololoo valmimisprotsessi.
Suure osa loomingust kirjutab Maian ise nii ka oma esimese singli puhul. "Ma sain ise panna oma mõtted ja ideed sinna loo sisse. See ei olnud nii, et kirjutati ära mu eest ja laulsin sisse, vaid ma ise päriselt kirjutasin selle loo," oli tüdruk rõõmus.
Ta lisas, et laule eelistab ta luua klaveril. "Klaveri taga on raske tümpsu kirjutada. Ma arvan, et mu lood on mõnevõrra rahulikumad sellepärast, et ma mängin klaveriga, kasvõi nende tempo. Klaveriga ma kindlasti kirjutan aeglasemaid ja rahulikumaid lugusid," selgitas neiu.
Loo valmimiseks veedeti stuudios 12 tundi, kuid lõpptulemusega jäi noor lauljatar igati rahule. "See oli väga äge ja ma tahan nendega kindlasti veel teha, mulle hästi-hästi meeldis," kiitis ta. | Maian Eesti Laulu kollektiivist: kõik arvavad, et me läksime tülli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme sõbrad, nad teevad praegu oma asja, ma teen oma asja. Mingis mõttes meil oli vaja sellist pausi. Mina tegin nii-öelda pausi muusikast, sest see trall väsitas ära, me olime hommikust õhtuni koos. Kõik arvavad, et me läksime tülli või midagi, aga me ei läinud, me saame ikka väga-väga hästi läbi, nad on mul väga head sõbrad," kinnitas Maian Raadio 2 saates "Erik Morna".
Koos esitati lauluvõistluse finaalis lugu "Have You Now":
Just rasketel perioodidel oskab Maian hinnata vaikust, kuid tunnistas, et ei oska üksinda olla. "Ma ei ole väga inimene, kes oskab üksi olla. Ma võin vaikselt olla, aga mulle hästi meeldib, kui mul on inimesed ümber. Kui mul on oma poiss juures, siis me mõnikord olemegi vait ja ei tee midagi, aga mulle lihtsalt meeldib kui on inimene juures," tõdes Maian.
Pärast väikest pausi muusikast on Maian aga täiskäigul edasi liikunud, sõlminud lepingu Universaliga ning avaldanud oma soolopala "Say it First". Loo autoriteks on Maiani kõrval Tiina Vainikainen ja Soome produtsentide-duo Møtions, kes jõudsid Maianini läbi plaadifirma. "Ma kuulasin ja mõtlesin, et päris lahedad, läksime Soome kohale, kirjutasime selle loo ja laulsime sisse, kõik ühe päevaga. Väga hästi sujus koostöö," kiitis Maian oma soololoo valmimisprotsessi.
Suure osa loomingust kirjutab Maian ise nii ka oma esimese singli puhul. "Ma sain ise panna oma mõtted ja ideed sinna loo sisse. See ei olnud nii, et kirjutati ära mu eest ja laulsin sisse, vaid ma ise päriselt kirjutasin selle loo," oli tüdruk rõõmus.
Ta lisas, et laule eelistab ta luua klaveril. "Klaveri taga on raske tümpsu kirjutada. Ma arvan, et mu lood on mõnevõrra rahulikumad sellepärast, et ma mängin klaveriga, kasvõi nende tempo. Klaveriga ma kindlasti kirjutan aeglasemaid ja rahulikumaid lugusid," selgitas neiu.
Loo valmimiseks veedeti stuudios 12 tundi, kuid lõpptulemusega jäi noor lauljatar igati rahule. "See oli väga äge ja ma tahan nendega kindlasti veel teha, mulle hästi-hästi meeldis," kiitis ta.
### Response:
Maian Eesti Laulu kollektiivist: kõik arvavad, et me läksime tülli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veide sõnul oli tal stardist minek kiiruse mõttes mõistlik. "Vaatasin, mida Rünno Ruul korraldada plaanib tehes tagasitulekut ultratele. Peagi algas tehnilisem osa, kiviklibu ja singlid. Tõstsin pisut tempot ja sain eest minema, aga 30 km oli korralik tempogi. Isegi tiimid, kus joosti etapiti, asusid pisut tagapool ja vahe kasvas tagasipöördeks kõigi jälitajatega umbes 20 minutile," kirjeldas Veide ultrajooksu käiku, vahendab Jooksja Jooksuportaal.
Raskemaks läks tal 80 kilomeetril, kus üks võistkond temast möödus. Seevastu individuaalarvestuse võistlejad jäid kaugele maha. Põnevaks läks Veide jaoks 6 km enne lõppu. "Veel üks tiim tuli hooga peale ja õnneks olin just taastunud, läks jooksuks. Viimase kilomeetri alguses pikal asfaldilõigul "tõmbasin" käigu sisse ja üllatasin," märkis Veide. Kuu lõpus plaanib ta Taanis startida DHL Stafetten 5×5 km distantsil.
Naistest võitis 100 km jooksu saarlanna Raili Rüütel ajaga 11:05. 100 km teatejooksu kiireimaks võistkonnaks osutus Pioneeripataljon ajaga 8:29. 30 km naiste parimana finišeeris Riika Pynnönen ajaga 2:15 ja meeste parimana Olev Vahemaa ajaga 2:43. | Hannes Veide võitis rajarekordiga Lahemaa Challenge ultrajooksu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veide sõnul oli tal stardist minek kiiruse mõttes mõistlik. "Vaatasin, mida Rünno Ruul korraldada plaanib tehes tagasitulekut ultratele. Peagi algas tehnilisem osa, kiviklibu ja singlid. Tõstsin pisut tempot ja sain eest minema, aga 30 km oli korralik tempogi. Isegi tiimid, kus joosti etapiti, asusid pisut tagapool ja vahe kasvas tagasipöördeks kõigi jälitajatega umbes 20 minutile," kirjeldas Veide ultrajooksu käiku, vahendab Jooksja Jooksuportaal.
Raskemaks läks tal 80 kilomeetril, kus üks võistkond temast möödus. Seevastu individuaalarvestuse võistlejad jäid kaugele maha. Põnevaks läks Veide jaoks 6 km enne lõppu. "Veel üks tiim tuli hooga peale ja õnneks olin just taastunud, läks jooksuks. Viimase kilomeetri alguses pikal asfaldilõigul "tõmbasin" käigu sisse ja üllatasin," märkis Veide. Kuu lõpus plaanib ta Taanis startida DHL Stafetten 5×5 km distantsil.
Naistest võitis 100 km jooksu saarlanna Raili Rüütel ajaga 11:05. 100 km teatejooksu kiireimaks võistkonnaks osutus Pioneeripataljon ajaga 8:29. 30 km naiste parimana finišeeris Riika Pynnönen ajaga 2:15 ja meeste parimana Olev Vahemaa ajaga 2:43.
### Response:
Hannes Veide võitis rajarekordiga Lahemaa Challenge ultrajooksu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Allase võiduajaks fikseeriti 35.14,6. Taavi Tambur Spartast jäi temast maha 14 sekundiga. Mehed said pärast teist kilomeetrit grupil eest ära. Põhiliselt vedas esimese ringi Taavi Tambur. "Teisel ringil, alates kuuendast jooksin ise 3 km ees ja lasin meelega tempo alla. Viimasel kilomeetril kiirendasin ning tekkis vahe sisse," rääkis Allase ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Teisena lõpetanud Taavi Tamburi sõnul jooksid mehed esimese ringi tempos 3.15 kilomeetri kohta. "Mõtlesin, et Olavi jookseb lühikest distantsi, aga temagi läks teisele ringile. Seejärel otsustasin passida paar kilomeetrit. 2,7 km enne finišit tõstsin uuesti tempot, kuid Olavi kiirendusele kilomeeter hiljem ma vastu ei saanud," tunnistas Tambur. Tema järel lõpetas jooksu kolmandana Marti Medar Treeningpartnerist ajaga 37.15,0.
Naistest võitis pikema distantsi Kaia Lepik klubist Täppsportlased ajaga 41.43,4. "Võit tuli lihtsalt. Konkurentsi eriti ei olnud ja jooksin kergelt läbi. Järgmine naine tuli alles ligi viis minutit hiljem. Mingit aega jooksma ei läinud. Pigem võtsin jooksu tempotrennina," lausus Lepik. Teise koha sai Külli Sizask ajaga 46.41,4. Kolmas oli Katrin Kruusamägi 49.52,0-ga.
Lühema ehk 5,6 km pikkuse distantsi võitis meestest tallinlane Mardo Lundver tulemusega 18.38,7. Teine koht kuulus Arvi Alamaale Rapla jooksuklubist ajaga 19.15,2. Kolmandana lõpetas Karol Hanga Kose spordikoolist 19.30,6-ga. Naiste esikolmiku moodustasid N40+ vanuseklassi parim Liliana Torn ajaga 22.20,6, sama vanuseklassi teine Mirjam Piik klubist Täppsportlased ajaga 23.42,1 ja samuti N40+ klassi kuuluv Mirjam Vint ajaga 24.15,8. | Kohila rahvajooksu parimad olid Olavi Allase ja Kaia Lepik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Allase võiduajaks fikseeriti 35.14,6. Taavi Tambur Spartast jäi temast maha 14 sekundiga. Mehed said pärast teist kilomeetrit grupil eest ära. Põhiliselt vedas esimese ringi Taavi Tambur. "Teisel ringil, alates kuuendast jooksin ise 3 km ees ja lasin meelega tempo alla. Viimasel kilomeetril kiirendasin ning tekkis vahe sisse," rääkis Allase ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Teisena lõpetanud Taavi Tamburi sõnul jooksid mehed esimese ringi tempos 3.15 kilomeetri kohta. "Mõtlesin, et Olavi jookseb lühikest distantsi, aga temagi läks teisele ringile. Seejärel otsustasin passida paar kilomeetrit. 2,7 km enne finišit tõstsin uuesti tempot, kuid Olavi kiirendusele kilomeeter hiljem ma vastu ei saanud," tunnistas Tambur. Tema järel lõpetas jooksu kolmandana Marti Medar Treeningpartnerist ajaga 37.15,0.
Naistest võitis pikema distantsi Kaia Lepik klubist Täppsportlased ajaga 41.43,4. "Võit tuli lihtsalt. Konkurentsi eriti ei olnud ja jooksin kergelt läbi. Järgmine naine tuli alles ligi viis minutit hiljem. Mingit aega jooksma ei läinud. Pigem võtsin jooksu tempotrennina," lausus Lepik. Teise koha sai Külli Sizask ajaga 46.41,4. Kolmas oli Katrin Kruusamägi 49.52,0-ga.
Lühema ehk 5,6 km pikkuse distantsi võitis meestest tallinlane Mardo Lundver tulemusega 18.38,7. Teine koht kuulus Arvi Alamaale Rapla jooksuklubist ajaga 19.15,2. Kolmandana lõpetas Karol Hanga Kose spordikoolist 19.30,6-ga. Naiste esikolmiku moodustasid N40+ vanuseklassi parim Liliana Torn ajaga 22.20,6, sama vanuseklassi teine Mirjam Piik klubist Täppsportlased ajaga 23.42,1 ja samuti N40+ klassi kuuluv Mirjam Vint ajaga 24.15,8.
### Response:
Kohila rahvajooksu parimad olid Olavi Allase ja Kaia Lepik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei kinnitas teisipäeval välja saadetud pressiteates, et allveelaeva skaneerimisel kasutatakse maksuameti tehnoloogiat, mida tavaliselt kasutatakse erinevatest sõidukitest salakaubaveoks kasutatavate peidikute otsimiseks, vahendas The Local.
Võimude hinnangul ei saa praegu välistada võimalust, et Madseni allveelaevas on samuti varjatud ruume.
"Me otsime, lähtudes juhtumi iseloomust, tõendeid kuriteo kohta, võimalikke relvi ja muud sellist. Me rõhutame, et skaneering viiakse läbi avastamata ruumide olemasolu välistamiseks, mitte aga mingite kindlate kahtlustuste tõttu," seisis politsei pressiteates.
Taani politsei jätkab hetkel ajakirjanik Walli surnukeha ülejäänud osade otsinguid, kuhu on kaasatud nii õhusõidukid kui ka näiteks veest otsimiseks koolitatud politseikoerad.
Wall oli teadmata kadunud alates hetkest, mil ta läks 10. augusti õhtul Kopenhaagenis Madseni ehitatud allveelaeva pardale. Põhjuseks oli see, et Wall oli tegemas leiutajast uudislugu.
Võimud hakkasid allveelaeva otsima järgmise päeva hommikul, kui Walli elukaaslane teatas, et naine on kadunuks jäänud.
Allveelaeva asukoht tuvastati sama päeva õhtupoolikul, mil Madsen teatas, et ta on teel sadama poole. Seejärel aga allveelaev uppus. Leiutaja päästeti, kuid ajakirjanik on endiselt kadunud, sest Öresundi väina põhjast kaldale toodud allveelaevast teda ei leitud.
Madsen väitis esialgu, et ta jättis Walli Kopenhaageni sadama lähistele - täpsemalt Refshaleøeni saarele - juba 10. augusti õhtul. Samas muutis ta oma selgitusi pärast seda, kui sai selgeks, et kogu sadama piirkond on valvekaamerate vaateväljas.
Taani politsei kinnitusel tunnistas Madsen hiljem ülekuulamisel, et Wall sai tema allveelaeva pardal toimunud õnnetuses surma ning et ta mattis naise merre.
Walli surnukeha torso leiti Kopenhaageni lähedalt merest 21. augustil ülejäänud kehaosi pole leitud. Politsei hinnangul olid pea, käed ja jalad surnukeha küljest tahtlikult eraldatud. Samuti oli surnukeha külge seotud metallist raskus, et tagada selle uppumine. Walli verd leiti ka pinnale toodud allveelaevast.
Leiutaja Madsen on olnud vahistatuna alates 12. augustist ning teda kahtlustatakse praegusel hetkel mõrvas. Kohalikus meedias on rohkelt küsimusi tekitanud võimaliku kuriteo motiiv, sest esialgsetel andmetel mingit tüli Madseni ja Walli vahel varem polnud.
46-aastane Madsen on maailmakuulus amatöörist raketi- ja allveelaevaleiutaja, kes veedab palju aega oma Kopenhaagenis asuvas laboratooriumis.
Uppunud UC3 Nautilus on üks maailma suuremaid amatööri poolt ehitatud allveelaevu. Madsenil õnnestus allveelaev ehitada ühisrahastusprojekti abil.
UC3 Nautilus lasti esimest korda vette 2008. aastal ning pärast seda on sellega käinud sõitmas mitmed ajakirjanikud. | Taani politsei kontrollib, kas Madseni allveelaevas leidub peidetud ruume | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei kinnitas teisipäeval välja saadetud pressiteates, et allveelaeva skaneerimisel kasutatakse maksuameti tehnoloogiat, mida tavaliselt kasutatakse erinevatest sõidukitest salakaubaveoks kasutatavate peidikute otsimiseks, vahendas The Local.
Võimude hinnangul ei saa praegu välistada võimalust, et Madseni allveelaevas on samuti varjatud ruume.
"Me otsime, lähtudes juhtumi iseloomust, tõendeid kuriteo kohta, võimalikke relvi ja muud sellist. Me rõhutame, et skaneering viiakse läbi avastamata ruumide olemasolu välistamiseks, mitte aga mingite kindlate kahtlustuste tõttu," seisis politsei pressiteates.
Taani politsei jätkab hetkel ajakirjanik Walli surnukeha ülejäänud osade otsinguid, kuhu on kaasatud nii õhusõidukid kui ka näiteks veest otsimiseks koolitatud politseikoerad.
Wall oli teadmata kadunud alates hetkest, mil ta läks 10. augusti õhtul Kopenhaagenis Madseni ehitatud allveelaeva pardale. Põhjuseks oli see, et Wall oli tegemas leiutajast uudislugu.
Võimud hakkasid allveelaeva otsima järgmise päeva hommikul, kui Walli elukaaslane teatas, et naine on kadunuks jäänud.
Allveelaeva asukoht tuvastati sama päeva õhtupoolikul, mil Madsen teatas, et ta on teel sadama poole. Seejärel aga allveelaev uppus. Leiutaja päästeti, kuid ajakirjanik on endiselt kadunud, sest Öresundi väina põhjast kaldale toodud allveelaevast teda ei leitud.
Madsen väitis esialgu, et ta jättis Walli Kopenhaageni sadama lähistele - täpsemalt Refshaleøeni saarele - juba 10. augusti õhtul. Samas muutis ta oma selgitusi pärast seda, kui sai selgeks, et kogu sadama piirkond on valvekaamerate vaateväljas.
Taani politsei kinnitusel tunnistas Madsen hiljem ülekuulamisel, et Wall sai tema allveelaeva pardal toimunud õnnetuses surma ning et ta mattis naise merre.
Walli surnukeha torso leiti Kopenhaageni lähedalt merest 21. augustil ülejäänud kehaosi pole leitud. Politsei hinnangul olid pea, käed ja jalad surnukeha küljest tahtlikult eraldatud. Samuti oli surnukeha külge seotud metallist raskus, et tagada selle uppumine. Walli verd leiti ka pinnale toodud allveelaevast.
Leiutaja Madsen on olnud vahistatuna alates 12. augustist ning teda kahtlustatakse praegusel hetkel mõrvas. Kohalikus meedias on rohkelt küsimusi tekitanud võimaliku kuriteo motiiv, sest esialgsetel andmetel mingit tüli Madseni ja Walli vahel varem polnud.
46-aastane Madsen on maailmakuulus amatöörist raketi- ja allveelaevaleiutaja, kes veedab palju aega oma Kopenhaagenis asuvas laboratooriumis.
Uppunud UC3 Nautilus on üks maailma suuremaid amatööri poolt ehitatud allveelaevu. Madsenil õnnestus allveelaev ehitada ühisrahastusprojekti abil.
UC3 Nautilus lasti esimest korda vette 2008. aastal ning pärast seda on sellega käinud sõitmas mitmed ajakirjanikud.
### Response:
Taani politsei kontrollib, kas Madseni allveelaevas leidub peidetud ruume |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Traditsiooniliselt kohtuvad superkarikale riigi meister ja karikavõitja, ent kuna Valur tegi eelmisel hooajal kuldse duubli, siis tuli neile vastu karikafinalist Afturelding. "Saime väga hästi minema, juhtisime 3:0 ja 8:5, ent poolajaks püüdis Valur meid kinni," kirjeldas Pinnonen kohtumise algust käsipalliliidu pressiteate vahendusel.
"Teisel poolajal domineerisime enamuse ajast, aga oskasime ikka hetkeliselt ka taha jääda," lisas Pinnonen, kes 15:16 kaotusseisus algatas meeskonna uue tulemise. Esmalt viskas ta viigivärava, siis teenis karistusviske, mille Ernir Hrafn Arnason realiseeris ja siis viis täpse viskega Aftureldingi juba 18:16 juhtima.
"Jäin enda mänguga väga rahule," tunnistas teist täishooaega Islandil alustanud pallur. "Treener tegi taktikalise lükke ja tõi mind avapoolajal vahetusest sisse ning mäng tõesti sujus. Neli väravat on hea, aga teenisin meeskonnale ka neli karistusviset ja andsin ohtralt resultatiivseid sööte."
Kuigi alistati mullu kuldse duubli teinud Valur, ei pea Pinnonen võitu üllatuseks. "Islandi liiga on ülimalt võrdne ja kõik võivad kõiki võita. Meie tegime teisipäeval väga hea mängu, distsipliin oli paigas, kaitse toimis suurepäraselt ja eelmisel aastal veidi logisenud väravavahtide mäng oli ka super," kiitis Pinnonen tervet meeskonda.
Juba laupäeval on Aftureldingil ees veelgi tähtsam mäng, kui EHF Cupi avaringis minnakse kodus vastamisi Norra klubiga BSK Handball Elite. Norralased lõpetasid mullu koduliigas põhiturniiri teisena, ent kaotasid siis üllatuslikult play-off 'i avaseerias.
"Karikavõit oli eurosarja algust arvestades väga tähtis – tõstis meie enesekindlust paari pügala võrra," sõnas Pinnonen. "Eriti kui kaitsetegevust ning väravavahtide ja kaitse koostööd silmas pidada. Norra klubi on muidugi väga kõva, aga ootan huviga. Polegi pärast Rumeenia-perioodi kolm aastat tagasi eurosarjas mänginud." | Mängu murrangu toonud Mikk Pinnonen võitis Islandi superkarika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Traditsiooniliselt kohtuvad superkarikale riigi meister ja karikavõitja, ent kuna Valur tegi eelmisel hooajal kuldse duubli, siis tuli neile vastu karikafinalist Afturelding. "Saime väga hästi minema, juhtisime 3:0 ja 8:5, ent poolajaks püüdis Valur meid kinni," kirjeldas Pinnonen kohtumise algust käsipalliliidu pressiteate vahendusel.
"Teisel poolajal domineerisime enamuse ajast, aga oskasime ikka hetkeliselt ka taha jääda," lisas Pinnonen, kes 15:16 kaotusseisus algatas meeskonna uue tulemise. Esmalt viskas ta viigivärava, siis teenis karistusviske, mille Ernir Hrafn Arnason realiseeris ja siis viis täpse viskega Aftureldingi juba 18:16 juhtima.
"Jäin enda mänguga väga rahule," tunnistas teist täishooaega Islandil alustanud pallur. "Treener tegi taktikalise lükke ja tõi mind avapoolajal vahetusest sisse ning mäng tõesti sujus. Neli väravat on hea, aga teenisin meeskonnale ka neli karistusviset ja andsin ohtralt resultatiivseid sööte."
Kuigi alistati mullu kuldse duubli teinud Valur, ei pea Pinnonen võitu üllatuseks. "Islandi liiga on ülimalt võrdne ja kõik võivad kõiki võita. Meie tegime teisipäeval väga hea mängu, distsipliin oli paigas, kaitse toimis suurepäraselt ja eelmisel aastal veidi logisenud väravavahtide mäng oli ka super," kiitis Pinnonen tervet meeskonda.
Juba laupäeval on Aftureldingil ees veelgi tähtsam mäng, kui EHF Cupi avaringis minnakse kodus vastamisi Norra klubiga BSK Handball Elite. Norralased lõpetasid mullu koduliigas põhiturniiri teisena, ent kaotasid siis üllatuslikult play-off 'i avaseerias.
"Karikavõit oli eurosarja algust arvestades väga tähtis – tõstis meie enesekindlust paari pügala võrra," sõnas Pinnonen. "Eriti kui kaitsetegevust ning väravavahtide ja kaitse koostööd silmas pidada. Norra klubi on muidugi väga kõva, aga ootan huviga. Polegi pärast Rumeenia-perioodi kolm aastat tagasi eurosarjas mänginud."
### Response:
Mängu murrangu toonud Mikk Pinnonen võitis Islandi superkarika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veterinaar- ja toiduameti kontrollaktist selgub, et 26. oktoobril toodi HKScanile kuuluva Rakvere lihakombinaadi tapamajja 70 siga, kelle hukkamine lükkus edasi masina rikke tõttu. 17 siga tapeti päev hiljem, 53 siga ülejärgmisel päeval, kirjutas Eesti Ekspress.
„Selle aja jooksul sigu ei söödetud, millega rikuti loomade heaolu,“ tähendas veterinaar- ja toiduameti inspektor ettekirjutuses. Amet tuvastas, et tapaliini parandamise ajal hoiti loomi näljas, sest eriolukordadeks varutud loomasööt oli riknenud. Tapamaja töötajad pidasid paremaks loomi siis üldse mitte toita.
HKScani kvaliteedijuht Priit Dreimann ütleb pärast Ekspressi käsutuses oleva kontrollaktiga tutvumist, et tegemist oli erandliku juhtumiga. Tapaliini tabas vahetult enne tööpäeva lõppu rike ning töö seiskus tööpäevaks. Järgmisel hommikul asusid tehnikud probleemi lahendama, pärastlõunaks saadi masin töökorda ning sigu hakati taas hukkama.
Ettevõte: juhtum ei kordu
HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere sõnul oli Rakvere lihatööstuse tapamajas möödunud aastal aset leidnud rikkumine kahetsusväärne juhtum ning tema sõnul on tänaseks tehtud juba kõik vajalik selleks, et selliseid olukordi tulevikus ei tekiks.
Mere sõnul on toiduhügieeni ja loomade heaolu järelevalveks lihatööstuses igapäevaselt kohal veterinaar- ja toiduameti ametnikud, kes viivad regulaarselt läbi ka erikontrolle.
„Aastatel 2012-2016 on amet teinud 49 erikontrolli, mille käigus tehtud ettekirjutustest on loomade heaolu puudutanud vaid üks. Kahtlemata on ka üks juhtum liiga palju, kuid kinnitan, et see probleem on tänaseks lahendatud,“ rõhutas Mere.
Esiteks on tema sõnul tagatud, et tapamajas oleks alati eriolukordadeks varutud sööt, mida hoitakse niiskuskindlas ruumis. Teiseks kontrollitakse sööda heakorda perioodiliselt, et ära hoida selle kvaliteedilangus mistahes muul põhjusel.
„Kolmandaks oleme oma tööprotseduure täpsustanud, et informatsioon kvaliteetse sööda puudumisest jõuaks edaspidi õigeaegselt töötajateni, kes saavad operatiivselt uut sööta hankida. Seega plaan B on paigas ja see on 100% vettpidav,“ kinnitas Mere. | HKScan Estonia sai loomade väärkohtlemise eest noomida ka mullu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veterinaar- ja toiduameti kontrollaktist selgub, et 26. oktoobril toodi HKScanile kuuluva Rakvere lihakombinaadi tapamajja 70 siga, kelle hukkamine lükkus edasi masina rikke tõttu. 17 siga tapeti päev hiljem, 53 siga ülejärgmisel päeval, kirjutas Eesti Ekspress.
„Selle aja jooksul sigu ei söödetud, millega rikuti loomade heaolu,“ tähendas veterinaar- ja toiduameti inspektor ettekirjutuses. Amet tuvastas, et tapaliini parandamise ajal hoiti loomi näljas, sest eriolukordadeks varutud loomasööt oli riknenud. Tapamaja töötajad pidasid paremaks loomi siis üldse mitte toita.
HKScani kvaliteedijuht Priit Dreimann ütleb pärast Ekspressi käsutuses oleva kontrollaktiga tutvumist, et tegemist oli erandliku juhtumiga. Tapaliini tabas vahetult enne tööpäeva lõppu rike ning töö seiskus tööpäevaks. Järgmisel hommikul asusid tehnikud probleemi lahendama, pärastlõunaks saadi masin töökorda ning sigu hakati taas hukkama.
Ettevõte: juhtum ei kordu
HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere sõnul oli Rakvere lihatööstuse tapamajas möödunud aastal aset leidnud rikkumine kahetsusväärne juhtum ning tema sõnul on tänaseks tehtud juba kõik vajalik selleks, et selliseid olukordi tulevikus ei tekiks.
Mere sõnul on toiduhügieeni ja loomade heaolu järelevalveks lihatööstuses igapäevaselt kohal veterinaar- ja toiduameti ametnikud, kes viivad regulaarselt läbi ka erikontrolle.
„Aastatel 2012-2016 on amet teinud 49 erikontrolli, mille käigus tehtud ettekirjutustest on loomade heaolu puudutanud vaid üks. Kahtlemata on ka üks juhtum liiga palju, kuid kinnitan, et see probleem on tänaseks lahendatud,“ rõhutas Mere.
Esiteks on tema sõnul tagatud, et tapamajas oleks alati eriolukordadeks varutud sööt, mida hoitakse niiskuskindlas ruumis. Teiseks kontrollitakse sööda heakorda perioodiliselt, et ära hoida selle kvaliteedilangus mistahes muul põhjusel.
„Kolmandaks oleme oma tööprotseduure täpsustanud, et informatsioon kvaliteetse sööda puudumisest jõuaks edaspidi õigeaegselt töötajateni, kes saavad operatiivselt uut sööta hankida. Seega plaan B on paigas ja see on 100% vettpidav,“ kinnitas Mere.
### Response:
HKScan Estonia sai loomade väärkohtlemise eest noomida ka mullu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud kevadel leidiski Linnateater tema rolli uueks näitlejaks Raivo Trassi, millega Lembit Ulfsak oli väga rahul.
"Tagasitulek isa juurde" põimib endas Madis Kõivule omasel poeetilis-mängulisel moel kilde erinevatest aegadest, keskendudes peamiselt 60-aastase Tagasitulija mälestustele oma perekonnast ning kodust 1930ndate ja 1940ndate aastate Valgas. Tegemist on eesti näitekirjanduses juba klassikuks saanud Kõivu ühe tuntuma näidendiga.
Esimesed "Tagasitulek isa juurde" etendused koos Raivo Trassiga on juba toimunud ning neid toimub veel nii septembris kui ka oktoobris. | Lembit Ulfsaki rolli lavastuses "Tagasitulek isa juurde" võtab üle Raivo Trass | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud kevadel leidiski Linnateater tema rolli uueks näitlejaks Raivo Trassi, millega Lembit Ulfsak oli väga rahul.
"Tagasitulek isa juurde" põimib endas Madis Kõivule omasel poeetilis-mängulisel moel kilde erinevatest aegadest, keskendudes peamiselt 60-aastase Tagasitulija mälestustele oma perekonnast ning kodust 1930ndate ja 1940ndate aastate Valgas. Tegemist on eesti näitekirjanduses juba klassikuks saanud Kõivu ühe tuntuma näidendiga.
Esimesed "Tagasitulek isa juurde" etendused koos Raivo Trassiga on juba toimunud ning neid toimub veel nii septembris kui ka oktoobris.
### Response:
Lembit Ulfsaki rolli lavastuses "Tagasitulek isa juurde" võtab üle Raivo Trass |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis kolmapäeval toimunud pressikonverentsil, et kuigi õpilaste arv jätkab veel mõned aastad kasvamist, hakkab esimeste klasside suurus juba järgmisest aastast taas vaikselt kahanema. Seda olulisemaks muutub seega, et õpilased püsiksid haridussüsteemis ja motiveeritud. Praktikas tähendab see Repsi sõnul vajaduse tekkides lisatoe võimalikult kiiret pakkumist.
Muu hulgas loodetakse probleemi vähemalt kutseõppes leevendada järgmisel aastal kasutusele võetav kutsehariduse rahastamismudeliga. Sama raamistikuga loodetakse vähendada koolide rahastamise ebastabiilsust, mis on tingitud õpilaste valikute muutumisest. Hetkel rahastatakse koole õppekohtade alusel.
Samuti pööratakse rohkem tähelepanu lasteaiaõpetajate töötasule. Sellele on juhitud tähelepanu ka OECD raportites. Lasteaiaõpetajate palgad on kooliõpetajate omast maha jäänud ja maakonniti on näha suuri erinevusi. Sõltuvalt kohast võib see ulatuda 500 eurost pea 1100 euroni. Järgnevateks aastateks eraldas valitsus probleemi lahendamiseks 61 miljoni eurot.
Repsi sõnul kasvab selle tulemusel 86 protsendis omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk kuni veerandi võrra ning enam kui kümnes 25 kuni 62 protsenti. Mõju võiks tunda uue õppeaasta esimesel poolel.
Tutvu teisi fookuses olevate teemadega:
Õpetajad ja koolijuhid
Üld- ja alusharidus
Koolivõrk
Teadus
Kõrgharidus
Kutseharidus
Keel
Täiskasvanuharidus
Noortevaldkond
Digipööre
Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine
Vaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine
Varia
Õpetajad ja koolijuhid
Rahvusvaheline õpetajate võrdlusuuring TALIS tuleb taas
Luuakse riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele
Riik uuendab õpetajate lähtetoetuse süsteemi
Jätkub õpetajate töötasu kasv
Üld- ja alusharidus
Omavalitsusi motiveeritakse tõstma lasteaiaõpetajate palka kooliõpetajate palga alammäärani
Hariduslike erivajadustega õpilaste paremaks toetamiseks uuendatakse õppekorraldust
Käivitub pilootprogramm eesti keele õppe tõhustamiseks
Põhikooli uuenenud ujumisõpetus aitab vältida veeõnnetusi
Kehaline kasvatus kujundatakse ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks
Lasteaedades tõhustatakse eesti keele õpet
Koolilõuna toetus kasvab uuest aastast ühe euroni
Uuel õppeaastal on esimest korda üleriigiliselt viis vaheaega
Koolivõrk
Muusika- ja balletikool alustab kaasaegses hoones aastal 2020
Valmistatakse ette kolme uue riigigümnaasiumi avamist 2018. aastal
Omavalitsused saavad taotleda üle 37 miljoni euro põhikoolitaristu kulukuse vähendamiseks
Teadus
Ehitatakse või renoveeritakse seitse teadus- ja õppehoonet
Korrastatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste võrku
Käivitunud on erinevad teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed
Valmivad teadusasutuste evalveerimise tulemused
Kõrgharidus
Doktoranditoetus tõuseb poolteist korda
Ministeerium hakkab analüüsima õppetoetuste süsteemi
Valmistatakse ette kõrgharidusseadustiku uuendamist
Töökohapõhine õpe laieneb kõrgharidusse
Kristjan Jaagu stipendiume välisriigis õppimiseks saavad taotleda ka magistrandid
Kutseharidus
Järgmisel aastal rahastatakse kutseharidust uue mudeli alusel
Kutsekoolides alustatakse valikuaasta piloteerimist
Oskuste aasta jätkub ja kulmineerub
Keel
Riik toetab eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet
„Keeleklikk“ avab eesti keele e-õppe kursuse B1 tasemel
Ministeerium töötab välja uue Eesti keelestrateegia
Luuakse uus Eesti keeletehnoloogia programm
Täiskasvanuharidus
Riik kutsub täiskasvanuid õpinguid jätkama
OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju
Toimuvad uued tasuta koolituskursused täiskasvanutele
Noortevaldkond
Riik toetab täiendavalt noorte huviharidust ja -tegevust
Digipööre
Koolide koostööprojekte õppe nüüdisajastamiseks toetab riik 10 miljoni euroga
Esmakordselt viiakse läbi digipädevuse tasemetööd
Koolid saavad soetada digiseadmeid õppimise mitmekesisemaks muutmiseks
Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine
Euroopa Liidu hariduse, noorte- ja teadusvaldkonna eksperdid arutlevad Tallinnas valdkonna tuleviku üle
Hariduskonverentsil keskendutakse nüüdisaegsele õppimisele ja õpetamisele
Tippteaduse konverentsil räägitakse teaduse mõjust ja väärtusest ühiskonnale
Noortekonverents toob kokku Euroopa noored ja poliitikakujundajad
Vaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine
Uuest õppeaastast korraldab kogu haridusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning suund võetakse riskipõhisele järelevalvele
Hinnatakse gümnaasiumide panust õpilaste arengusse
Koolid saavad tagasisidet õpilaste rahulolu kohta
Varia
Ettevõtlusõpe kogub tuure üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides
Koolid peavad tagama haridusasutuste neutraalsuse valimiste eel ja ajal
Ministeerium analüüsib koolikohustuse pikendamise võimalusi 18. eluaastani | Haridusministeerium: algav õppeaasta toob lasteaiaõpetajatele palgalisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis kolmapäeval toimunud pressikonverentsil, et kuigi õpilaste arv jätkab veel mõned aastad kasvamist, hakkab esimeste klasside suurus juba järgmisest aastast taas vaikselt kahanema. Seda olulisemaks muutub seega, et õpilased püsiksid haridussüsteemis ja motiveeritud. Praktikas tähendab see Repsi sõnul vajaduse tekkides lisatoe võimalikult kiiret pakkumist.
Muu hulgas loodetakse probleemi vähemalt kutseõppes leevendada järgmisel aastal kasutusele võetav kutsehariduse rahastamismudeliga. Sama raamistikuga loodetakse vähendada koolide rahastamise ebastabiilsust, mis on tingitud õpilaste valikute muutumisest. Hetkel rahastatakse koole õppekohtade alusel.
Samuti pööratakse rohkem tähelepanu lasteaiaõpetajate töötasule. Sellele on juhitud tähelepanu ka OECD raportites. Lasteaiaõpetajate palgad on kooliõpetajate omast maha jäänud ja maakonniti on näha suuri erinevusi. Sõltuvalt kohast võib see ulatuda 500 eurost pea 1100 euroni. Järgnevateks aastateks eraldas valitsus probleemi lahendamiseks 61 miljoni eurot.
Repsi sõnul kasvab selle tulemusel 86 protsendis omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk kuni veerandi võrra ning enam kui kümnes 25 kuni 62 protsenti. Mõju võiks tunda uue õppeaasta esimesel poolel.
Tutvu teisi fookuses olevate teemadega:
Õpetajad ja koolijuhid
Üld- ja alusharidus
Koolivõrk
Teadus
Kõrgharidus
Kutseharidus
Keel
Täiskasvanuharidus
Noortevaldkond
Digipööre
Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine
Vaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine
Varia
Õpetajad ja koolijuhid
Rahvusvaheline õpetajate võrdlusuuring TALIS tuleb taas
Luuakse riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele
Riik uuendab õpetajate lähtetoetuse süsteemi
Jätkub õpetajate töötasu kasv
Üld- ja alusharidus
Omavalitsusi motiveeritakse tõstma lasteaiaõpetajate palka kooliõpetajate palga alammäärani
Hariduslike erivajadustega õpilaste paremaks toetamiseks uuendatakse õppekorraldust
Käivitub pilootprogramm eesti keele õppe tõhustamiseks
Põhikooli uuenenud ujumisõpetus aitab vältida veeõnnetusi
Kehaline kasvatus kujundatakse ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks
Lasteaedades tõhustatakse eesti keele õpet
Koolilõuna toetus kasvab uuest aastast ühe euroni
Uuel õppeaastal on esimest korda üleriigiliselt viis vaheaega
Koolivõrk
Muusika- ja balletikool alustab kaasaegses hoones aastal 2020
Valmistatakse ette kolme uue riigigümnaasiumi avamist 2018. aastal
Omavalitsused saavad taotleda üle 37 miljoni euro põhikoolitaristu kulukuse vähendamiseks
Teadus
Ehitatakse või renoveeritakse seitse teadus- ja õppehoonet
Korrastatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste võrku
Käivitunud on erinevad teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed
Valmivad teadusasutuste evalveerimise tulemused
Kõrgharidus
Doktoranditoetus tõuseb poolteist korda
Ministeerium hakkab analüüsima õppetoetuste süsteemi
Valmistatakse ette kõrgharidusseadustiku uuendamist
Töökohapõhine õpe laieneb kõrgharidusse
Kristjan Jaagu stipendiume välisriigis õppimiseks saavad taotleda ka magistrandid
Kutseharidus
Järgmisel aastal rahastatakse kutseharidust uue mudeli alusel
Kutsekoolides alustatakse valikuaasta piloteerimist
Oskuste aasta jätkub ja kulmineerub
Keel
Riik toetab eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet
„Keeleklikk“ avab eesti keele e-õppe kursuse B1 tasemel
Ministeerium töötab välja uue Eesti keelestrateegia
Luuakse uus Eesti keeletehnoloogia programm
Täiskasvanuharidus
Riik kutsub täiskasvanuid õpinguid jätkama
OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju
Toimuvad uued tasuta koolituskursused täiskasvanutele
Noortevaldkond
Riik toetab täiendavalt noorte huviharidust ja -tegevust
Digipööre
Koolide koostööprojekte õppe nüüdisajastamiseks toetab riik 10 miljoni euroga
Esmakordselt viiakse läbi digipädevuse tasemetööd
Koolid saavad soetada digiseadmeid õppimise mitmekesisemaks muutmiseks
Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine
Euroopa Liidu hariduse, noorte- ja teadusvaldkonna eksperdid arutlevad Tallinnas valdkonna tuleviku üle
Hariduskonverentsil keskendutakse nüüdisaegsele õppimisele ja õpetamisele
Tippteaduse konverentsil räägitakse teaduse mõjust ja väärtusest ühiskonnale
Noortekonverents toob kokku Euroopa noored ja poliitikakujundajad
Vaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine
Uuest õppeaastast korraldab kogu haridusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning suund võetakse riskipõhisele järelevalvele
Hinnatakse gümnaasiumide panust õpilaste arengusse
Koolid saavad tagasisidet õpilaste rahulolu kohta
Varia
Ettevõtlusõpe kogub tuure üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides
Koolid peavad tagama haridusasutuste neutraalsuse valimiste eel ja ajal
Ministeerium analüüsib koolikohustuse pikendamise võimalusi 18. eluaastani
### Response:
Haridusministeerium: algav õppeaasta toob lasteaiaõpetajatele palgalisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tšernovi sõnul läks ta eile starti mõttega joosta üle Ille Kukele 1984. aastast kuuluv Eesti rekord 8.55,75. "Täna ma "jäneseid" ei jälginud. Jooksin tunde järgi. Vedasin teist gruppi. Esimene kilomeeter tuli 2.57-ga. Lõpus ei olnud ma nii terav, aga väga ära ka ei kukkunud. Olen väga rahul. Ma ei ole harjunud seda distantsi jooksma. Tahtsin väga joosta Eesti rekordit," ütles Tšernov ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Viimati jooksis ta 3000 m möödunud aasta juulis Kadrioru staadionil Nõmme seeriajooksu raames, kus sai lõpuajaks 9.23,68. "Tänast jooksu võib pidada minu esimeseks tõsiseks 3000 m distantsiks. Ka treener Endel Pärn on selle tulemusega rahul," lausus Tšernov.
Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis Liina Tšernov tänase lõpuajaga kolmandaks. Temast ettepoole jääb lisaks Ille Kukele ka Sirje Eichelmann ajaga 8.57,56. Kui vaadata Eesti tänavuse hooaja meeste 3000 m edetabelit, siis seal asuks Tšernov 6. kohal. Naiste arvestuses on Tšernov hooaja edetabeli võimas liider, sest teisel kohal asuv Birgit Pihelgas jääb talle alla ühe minutiga.
Liina Tšernovi sõnul jääb tal natuke sellest hooajast kripeldama 1500 m ja 800 m jooksudes napp allajäämine Eesti rekordile. "Eks ta selline nipa-napa hooaeg tuli," märkis Tšernov. Tänavusele staadionihooajale tõmbab ta nüüd joone alla ja naudib Eestis veel mõningaid rahvajookse | Tšernov lõpetas staadionihooaja Eesti kõigi aegade kolmanda tulemusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšernovi sõnul läks ta eile starti mõttega joosta üle Ille Kukele 1984. aastast kuuluv Eesti rekord 8.55,75. "Täna ma "jäneseid" ei jälginud. Jooksin tunde järgi. Vedasin teist gruppi. Esimene kilomeeter tuli 2.57-ga. Lõpus ei olnud ma nii terav, aga väga ära ka ei kukkunud. Olen väga rahul. Ma ei ole harjunud seda distantsi jooksma. Tahtsin väga joosta Eesti rekordit," ütles Tšernov ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Viimati jooksis ta 3000 m möödunud aasta juulis Kadrioru staadionil Nõmme seeriajooksu raames, kus sai lõpuajaks 9.23,68. "Tänast jooksu võib pidada minu esimeseks tõsiseks 3000 m distantsiks. Ka treener Endel Pärn on selle tulemusega rahul," lausus Tšernov.
Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis Liina Tšernov tänase lõpuajaga kolmandaks. Temast ettepoole jääb lisaks Ille Kukele ka Sirje Eichelmann ajaga 8.57,56. Kui vaadata Eesti tänavuse hooaja meeste 3000 m edetabelit, siis seal asuks Tšernov 6. kohal. Naiste arvestuses on Tšernov hooaja edetabeli võimas liider, sest teisel kohal asuv Birgit Pihelgas jääb talle alla ühe minutiga.
Liina Tšernovi sõnul jääb tal natuke sellest hooajast kripeldama 1500 m ja 800 m jooksudes napp allajäämine Eesti rekordile. "Eks ta selline nipa-napa hooaeg tuli," märkis Tšernov. Tänavusele staadionihooajale tõmbab ta nüüd joone alla ja naudib Eestis veel mõningaid rahvajookse
### Response:
Tšernov lõpetas staadionihooaja Eesti kõigi aegade kolmanda tulemusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maria on Viljandi lauljatar, kes kirjutab oma muusikat ise. Läinud sügisel alustas lauljanna enda debüütalbumi salvestamist ning avalikkuse ette jõuab see juba septembri alguses. Plaat on salvestatud Pärnus, Neat Beat stuudios koos Maria bändiga.
"Selle albumi tegemine on minu jaoks olnud tohutu ettevõtmine, kuid olen tulemusega väga rahul ja ootan pikisilmi plaadi esitlemist maailmale," kirjeldas Maria.
Esimese singlina albumilt on neiu koos bändiga avaldanud loo "Peegeldus".
Laul kõneleb paarisuhte pealiskaudsusest ning kuidas esimesed takistused suhtele kiire lõpu teevad. Lugu kirjedab üsnagi hästi tänapäeva paarisuhteid, kus probleeme enam ei lahendata, vaid endale uus ja parem leitakse.
Maria on varasemalt välja andnud singleid nii eesti kui ka inglise keeles. 2015. aasta suvel avaldas laulja Soomes muusikavideo loole "Childish love". Maria on koostööd teinud paljude Eesti muusikutega nagu Kali Briis, Laura Junson, Ain Agan jt. Esinenud erinevatel lavadel nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas laulnud taustalaulu kuulsa loo "Kung fu fighting" autorile ja esitajale Carl Douglasele.
Oma plaati esitleb ta 7.-9. septmebril Viljandis, Pilistveres ja Tallinnas. | Viljandi lauljatar Maria Gertsjak avaldas singli debüütalbumilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maria on Viljandi lauljatar, kes kirjutab oma muusikat ise. Läinud sügisel alustas lauljanna enda debüütalbumi salvestamist ning avalikkuse ette jõuab see juba septembri alguses. Plaat on salvestatud Pärnus, Neat Beat stuudios koos Maria bändiga.
"Selle albumi tegemine on minu jaoks olnud tohutu ettevõtmine, kuid olen tulemusega väga rahul ja ootan pikisilmi plaadi esitlemist maailmale," kirjeldas Maria.
Esimese singlina albumilt on neiu koos bändiga avaldanud loo "Peegeldus".
Laul kõneleb paarisuhte pealiskaudsusest ning kuidas esimesed takistused suhtele kiire lõpu teevad. Lugu kirjedab üsnagi hästi tänapäeva paarisuhteid, kus probleeme enam ei lahendata, vaid endale uus ja parem leitakse.
Maria on varasemalt välja andnud singleid nii eesti kui ka inglise keeles. 2015. aasta suvel avaldas laulja Soomes muusikavideo loole "Childish love". Maria on koostööd teinud paljude Eesti muusikutega nagu Kali Briis, Laura Junson, Ain Agan jt. Esinenud erinevatel lavadel nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas laulnud taustalaulu kuulsa loo "Kung fu fighting" autorile ja esitajale Carl Douglasele.
Oma plaati esitleb ta 7.-9. septmebril Viljandis, Pilistveres ja Tallinnas.
### Response:
Viljandi lauljatar Maria Gertsjak avaldas singli debüütalbumilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirjas avaldas Reinsalu kahetsust, et Kreeka justiitsminister Stavros Kontonis otsustas konverentsist mitte osa võta, samas tänas Reinsalu kolleegi otsuse põhjaliku põhjendamise eest. Samas kirjutas Reinsalu, et ta ei nõustu argumentidega, mille Kontonis tõi oma keeldumise põhjenduseks.
Reinsalu kirjutas, et põhjalikud arutelud 20. sajandi Euroopa ajaloo üle on ajaloolaste, sotsiaal- ja poliitikateadlaste ning filosoofide pärusmaa.
"Meie oleme poliitikud ja meie töö on kaitsta väärtusi ja voorusi. Meie väärtusteks on inimõigused, demokraatia ja õigusriik, millele mina ei näe alternatiivi. Sellepärast olen ma vastu ükskõik millisele ideoloogiale ja sellest ajendatud poliitilisele liikumisele, mis neid väärtusi eitab või mis võimule pääsenuna jalge alla tallab," kirjutas Reinsalu.
"Selles mõttes ei ole vahet natsionaalsotsialismil, fašismil või kommunismil. Kõik need ideoloogiad kuulutasid oma õigust oma sõgeda tulevikuvisiooni nimel hävitada terveid rahvaid ja ühiskonnakihte ning kuulutada teisi alaväärtuslikeks ja utoopilisse tulevikku mittesobivateks, keda seetõttu tuli kas ümber kasvatada, sundida virelema ilma lootuseta paremale tulevikule või nad hoopis elamiskõlbmatuile kõnnumaadele ümber asustada," seisab kirjas.
Reinsalu toonitas, et justiitsministritele, kelle ülesandeks on seista õiguse ja õigluse eest, peab eriti oluline olema inimsusvastaste kuritegude hukkamõistmine. "Selleks oleme me kohustatud hoolimata sellest, millised olid nende kuritegude toimepanemise eesmärgid ja vaatamata sellele, kes olid nende kuritegude ohvrid," seisab kirjas.
Kirjas nentis Reinsalu, et Eesti ja Kreeka saatus 20. sajandil on olnud erinev. "Erinevalt Kreekast on Eestil kahe okupatsiooni, kahe totalitaarse diktatuuri võimu all elamise kogemus. 1940. aastal okupeeris NSV Liit Eesti, 1941. aastal tulid siia natsionaalsotsialistid ja 1944. aastal jätkus kommunistlik okupatsioon," kirjutas Reinsalu.
"Oma riigi ja rahva kogemuse valgel vaidlen ma vastu teie väitele selle kohta, et kommunismis oli ka midagi head," kirjutas Reinsalu. Ta tõdes, et Nõukogude Liit NSV Liit mängis otsustavat rolli natsionaalsotsialistliku Saksamaa purustamisel, kuid Punaarmee ei vabastanud Ida-Euroopat selleks, et varem natside poolt okupeeritud riigid ja rahvad saaksid oma tulevikku ise määrata.
"Vabaduses ja demokraatias on igaühel õigus religioossetele või ideoloogilistele veendumustele, mis ei kutsu üles teiste inimeste hävitamisele ning kukutama kehtivat korda vägivallaga. Teistsugune on meie vahekord süütute ohvritega. Ohvrile ei ole vahet, kas ta mõrvati aaria rassi parema tuleviku nimel või sellepärast, et ta kuulus ühiskonnaklassi, kellele polnud kommunismis kohta," kirjtuas Reinsalu.
"Me peame mälestama kõiki totalitaarsete ja autoritaarsete diktatuuride ohvreid, millele kutsub meid üles Euroopa Parlamendi 2009. aasta 2. aprilli resolutsioon Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist ning millest lähtuvalt mälestasime me tänavu totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvreid Tallinnas," seisab kirjas.
Kreeka justiitsminister Stavros Kontonis teatas eelmisel nädalal, et lükkab tagasi Eesti kutse osaleda 23. augustil Tallinnas peetaval rahvusvahelisel kommunismikuritegude uurimist puudutaval konverentsil, kuna ei Kreeka valitsus ega rahvas ei jaga seisukohta, et kommunismi ja natsismi saab võrdsustada. | Reinsalu Kreeka ministrile: mälestada tuleb kõiki diktatuuride ohvreid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjas avaldas Reinsalu kahetsust, et Kreeka justiitsminister Stavros Kontonis otsustas konverentsist mitte osa võta, samas tänas Reinsalu kolleegi otsuse põhjaliku põhjendamise eest. Samas kirjutas Reinsalu, et ta ei nõustu argumentidega, mille Kontonis tõi oma keeldumise põhjenduseks.
Reinsalu kirjutas, et põhjalikud arutelud 20. sajandi Euroopa ajaloo üle on ajaloolaste, sotsiaal- ja poliitikateadlaste ning filosoofide pärusmaa.
"Meie oleme poliitikud ja meie töö on kaitsta väärtusi ja voorusi. Meie väärtusteks on inimõigused, demokraatia ja õigusriik, millele mina ei näe alternatiivi. Sellepärast olen ma vastu ükskõik millisele ideoloogiale ja sellest ajendatud poliitilisele liikumisele, mis neid väärtusi eitab või mis võimule pääsenuna jalge alla tallab," kirjutas Reinsalu.
"Selles mõttes ei ole vahet natsionaalsotsialismil, fašismil või kommunismil. Kõik need ideoloogiad kuulutasid oma õigust oma sõgeda tulevikuvisiooni nimel hävitada terveid rahvaid ja ühiskonnakihte ning kuulutada teisi alaväärtuslikeks ja utoopilisse tulevikku mittesobivateks, keda seetõttu tuli kas ümber kasvatada, sundida virelema ilma lootuseta paremale tulevikule või nad hoopis elamiskõlbmatuile kõnnumaadele ümber asustada," seisab kirjas.
Reinsalu toonitas, et justiitsministritele, kelle ülesandeks on seista õiguse ja õigluse eest, peab eriti oluline olema inimsusvastaste kuritegude hukkamõistmine. "Selleks oleme me kohustatud hoolimata sellest, millised olid nende kuritegude toimepanemise eesmärgid ja vaatamata sellele, kes olid nende kuritegude ohvrid," seisab kirjas.
Kirjas nentis Reinsalu, et Eesti ja Kreeka saatus 20. sajandil on olnud erinev. "Erinevalt Kreekast on Eestil kahe okupatsiooni, kahe totalitaarse diktatuuri võimu all elamise kogemus. 1940. aastal okupeeris NSV Liit Eesti, 1941. aastal tulid siia natsionaalsotsialistid ja 1944. aastal jätkus kommunistlik okupatsioon," kirjutas Reinsalu.
"Oma riigi ja rahva kogemuse valgel vaidlen ma vastu teie väitele selle kohta, et kommunismis oli ka midagi head," kirjutas Reinsalu. Ta tõdes, et Nõukogude Liit NSV Liit mängis otsustavat rolli natsionaalsotsialistliku Saksamaa purustamisel, kuid Punaarmee ei vabastanud Ida-Euroopat selleks, et varem natside poolt okupeeritud riigid ja rahvad saaksid oma tulevikku ise määrata.
"Vabaduses ja demokraatias on igaühel õigus religioossetele või ideoloogilistele veendumustele, mis ei kutsu üles teiste inimeste hävitamisele ning kukutama kehtivat korda vägivallaga. Teistsugune on meie vahekord süütute ohvritega. Ohvrile ei ole vahet, kas ta mõrvati aaria rassi parema tuleviku nimel või sellepärast, et ta kuulus ühiskonnaklassi, kellele polnud kommunismis kohta," kirjtuas Reinsalu.
"Me peame mälestama kõiki totalitaarsete ja autoritaarsete diktatuuride ohvreid, millele kutsub meid üles Euroopa Parlamendi 2009. aasta 2. aprilli resolutsioon Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist ning millest lähtuvalt mälestasime me tänavu totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvreid Tallinnas," seisab kirjas.
Kreeka justiitsminister Stavros Kontonis teatas eelmisel nädalal, et lükkab tagasi Eesti kutse osaleda 23. augustil Tallinnas peetaval rahvusvahelisel kommunismikuritegude uurimist puudutaval konverentsil, kuna ei Kreeka valitsus ega rahvas ei jaga seisukohta, et kommunismi ja natsismi saab võrdsustada.
### Response:
Reinsalu Kreeka ministrile: mälestada tuleb kõiki diktatuuride ohvreid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meerits liitus Vaasa Palloseuraga jaanuaris ning sõlmis toona 1+1 lepingu. Nüüd, koondisepausi ajal, otsustas klubi kasutada võimalust ja pikendas tema kontrahti veel aasta võrra, vahendab Soccernet.ee.
"Meeritsa jätkamine on klubile oluline. Ta on andnud oma panuse ja mõlema osapoole soov on, et ta jätkaks Henkaga (38-aastane VPS-i väravavaht Henri Sillanpää - toim.) koos. Arenguruumi on tal näiteks liikuvuses ja tõrjetöös. Meie soov on, et Markost saaks Vaasas tippväravavaht," kommenteeris peatreener Petri Vuorinen värsket lepingut VPS-i kodulehel.
Praegu on Meerits Eesti koondisega Kreekas, kus valmistutakse homseks MM-valikmänguks. | Marko Meerits pikendas Soomes lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meerits liitus Vaasa Palloseuraga jaanuaris ning sõlmis toona 1+1 lepingu. Nüüd, koondisepausi ajal, otsustas klubi kasutada võimalust ja pikendas tema kontrahti veel aasta võrra, vahendab Soccernet.ee.
"Meeritsa jätkamine on klubile oluline. Ta on andnud oma panuse ja mõlema osapoole soov on, et ta jätkaks Henkaga (38-aastane VPS-i väravavaht Henri Sillanpää - toim.) koos. Arenguruumi on tal näiteks liikuvuses ja tõrjetöös. Meie soov on, et Markost saaks Vaasas tippväravavaht," kommenteeris peatreener Petri Vuorinen värsket lepingut VPS-i kodulehel.
Praegu on Meerits Eesti koondisega Kreekas, kus valmistutakse homseks MM-valikmänguks.
### Response:
Marko Meerits pikendas Soomes lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis leidub enam kui 115 000 puidust kandekonstruktsiooniga üksikelamu. Neist ligi poolte vanus ületab 100 aastat. "Sellega on juba tõestatud puitelamute vastupidavus ajale ning hinnanguliselt peavad need majad peale läbimõeldud renoveerimist vastu veel vähemalt 100 aastat. Ajas on muutunud vaid elanike ootused mugavustele," märkis doktoritöö autor Üllar Alev.
Tavaliselt renoveerivad maaelamute omanikud oma kodusid aga väikeste etappide kaupa ja pikema aja vältel või peaaegu pidevalt. Töö kohaselt oleks mõistlikum võtta aga renoveerimistööd ette korraga ja läbimõeldult. See aitaks vähendada lisatöid, ehitustöödega seonduvaid ebamugavusi ja lõppkokkuvõttes ka tööde kogumaksumust.
Vanemate, enne teist maailmasõda ehitatud palkmajad on saanud peamiselt kahjustada sademete ja pinnaseniiskuse tõttu. "Enamikul sajandivanustel palkmajadel vajavad asendamist paar esimest palgirida ja akende all olevad pehkinud palgiosad," kinnitas Alev.
Ehituslikult on palkmajade nõrgaks kohaks tuulepidavus. Nii tuleks pöörata eeskätt tähelepanu palgivarade ja konstruktsiooni liitekohtade tihendamisele. Hoolimata hõredatest välispiiretest ei taga loomulik ventilatsioon samas piisavat õhuvahetust. Hea sisekliima tagamiseks tuleb paigaldada soojustagastusega mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Maja soojustamisel tuleks eelistada võimaluse korral välissoojustust.
"Pole näha ühtegi ületamatut takistust, miks sellistes majades ei võiks peale põhjalikku renoveerimist olla kaasaegsete elamutega võrdsed mugavused ja sisekliima," lisas Alev. See tähendaks sooje põrandaid, ühtlast sisetemperatuuri terve ööpäeva vältel ja puhtamat siseõhku. Just nende omaduste puudumise üle kurdavad töö kohaselt palkmajade praegused omanikud kõige rohkem.
Sõltuvalt elamu algsest olukorrast on võimalik vähendada tervikliku renoveerimisega maaelamute kütteenergia kulu 2–4 korda. Ideaalis hõlmaks see nii lisasoojustamist, säästlikuma küttesüsteemi kui ka päikesekollektorite või päikesepaneelide paigaldamist.
Värske TTÜ inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete doktori Üllar Alevi tööga " Renovation and Energy Performance Improvement of Estonian Wooden Rural Houses" (Eesti puidust maaelamute renoveerimine ja energiatõhususe parandamine) on võimalik tutvuda TTÜ raamatukogu digikogus. Tööd juhendas Targo Kalamees. | Doktoritöö: vanade palkmajade energiakulu annab vähendada kuni neli korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis leidub enam kui 115 000 puidust kandekonstruktsiooniga üksikelamu. Neist ligi poolte vanus ületab 100 aastat. "Sellega on juba tõestatud puitelamute vastupidavus ajale ning hinnanguliselt peavad need majad peale läbimõeldud renoveerimist vastu veel vähemalt 100 aastat. Ajas on muutunud vaid elanike ootused mugavustele," märkis doktoritöö autor Üllar Alev.
Tavaliselt renoveerivad maaelamute omanikud oma kodusid aga väikeste etappide kaupa ja pikema aja vältel või peaaegu pidevalt. Töö kohaselt oleks mõistlikum võtta aga renoveerimistööd ette korraga ja läbimõeldult. See aitaks vähendada lisatöid, ehitustöödega seonduvaid ebamugavusi ja lõppkokkuvõttes ka tööde kogumaksumust.
Vanemate, enne teist maailmasõda ehitatud palkmajad on saanud peamiselt kahjustada sademete ja pinnaseniiskuse tõttu. "Enamikul sajandivanustel palkmajadel vajavad asendamist paar esimest palgirida ja akende all olevad pehkinud palgiosad," kinnitas Alev.
Ehituslikult on palkmajade nõrgaks kohaks tuulepidavus. Nii tuleks pöörata eeskätt tähelepanu palgivarade ja konstruktsiooni liitekohtade tihendamisele. Hoolimata hõredatest välispiiretest ei taga loomulik ventilatsioon samas piisavat õhuvahetust. Hea sisekliima tagamiseks tuleb paigaldada soojustagastusega mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Maja soojustamisel tuleks eelistada võimaluse korral välissoojustust.
"Pole näha ühtegi ületamatut takistust, miks sellistes majades ei võiks peale põhjalikku renoveerimist olla kaasaegsete elamutega võrdsed mugavused ja sisekliima," lisas Alev. See tähendaks sooje põrandaid, ühtlast sisetemperatuuri terve ööpäeva vältel ja puhtamat siseõhku. Just nende omaduste puudumise üle kurdavad töö kohaselt palkmajade praegused omanikud kõige rohkem.
Sõltuvalt elamu algsest olukorrast on võimalik vähendada tervikliku renoveerimisega maaelamute kütteenergia kulu 2–4 korda. Ideaalis hõlmaks see nii lisasoojustamist, säästlikuma küttesüsteemi kui ka päikesekollektorite või päikesepaneelide paigaldamist.
Värske TTÜ inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete doktori Üllar Alevi tööga " Renovation and Energy Performance Improvement of Estonian Wooden Rural Houses" (Eesti puidust maaelamute renoveerimine ja energiatõhususe parandamine) on võimalik tutvuda TTÜ raamatukogu digikogus. Tööd juhendas Targo Kalamees.
### Response:
Doktoritöö: vanade palkmajade energiakulu annab vähendada kuni neli korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euro kerkis teisipäeval USA dollari suhtes enam kui kahe aasta kõrgeimale tasemele ehk üle 1,20 dollari valuläve ning hoolimata lühiajalisest kasust pole pankadel mingit kahtlust, et trend jätkub ning see võib omakorda tuua kaasa eurotsooni finantstingimuste kitsendamise, kirjutab Bloomberg.
"Küsimus on nüüd selles, mida võtab ette Euroopa Keskpank septembris, et turgu maha rahustada," kommenteeris Thomas Flury UBS Group AG-st. "Draghi peab kasutama oma talenti, et see euro-dollari liikumine peatada."
Aasta algusest on euro USA dollari vastu tugevnenud 14 protsenti.
Euroopa Keskpanga järgmine temaatiline nõupidamine leiab aset 7. septembril. | Bloomberg: tugevnev euro teeb ekspertidele muret, Draghilt oodatakse otsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euro kerkis teisipäeval USA dollari suhtes enam kui kahe aasta kõrgeimale tasemele ehk üle 1,20 dollari valuläve ning hoolimata lühiajalisest kasust pole pankadel mingit kahtlust, et trend jätkub ning see võib omakorda tuua kaasa eurotsooni finantstingimuste kitsendamise, kirjutab Bloomberg.
"Küsimus on nüüd selles, mida võtab ette Euroopa Keskpank septembris, et turgu maha rahustada," kommenteeris Thomas Flury UBS Group AG-st. "Draghi peab kasutama oma talenti, et see euro-dollari liikumine peatada."
Aasta algusest on euro USA dollari vastu tugevnenud 14 protsenti.
Euroopa Keskpanga järgmine temaatiline nõupidamine leiab aset 7. septembril.
### Response:
Bloomberg: tugevnev euro teeb ekspertidele muret, Draghilt oodatakse otsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äsjalõppenud MM-il Tšehhis Racices jäi Eesti parimaks Kaarel Alupere ja Kaspar Sula 13. koht 500 meetri distantsil. "Tunne enne starte oli väga hea ja oleme Imre tööga väga rahul," lausus Alupere Eesti Aerutamisföderatsiooni pressiteate vahendusel. "Üle pika aja on tunda edasiminekut. Seekord küll finaali ei pääsenud. Aga väga pettunud ei ole, sest teame, et oleme õigel teel."
Rahule jäi hoolealustega ka ise aerutajana olümpiavõitjaks kroonitud Pulai. "Tegemist oli alles esimese suvega meie 4-aastasest tsüklist. Uute plaanidega kohanemine võtab aega ja kohe alguses suurt hüpet loota on ehk natuke palju. Kindlalt näen seda, et meie mehed on lähitulevikus võimelised tiitlivõistlustel medalite eest võitlema."
Eestlaste kõik tulemused:
Joosep Karlson
500 m ühekanuu. 17.
1000 m ühekanuu 25.
5000 m ühekanuu 19.
Tarmo Tootsi
500 m ühesüst 19.
1000 m ühesüst 26.
Kaspar Sula, Kaarel Alupere
500 m ühesüst 13.
Nina Riosa
500 m ühesüst 34.
1000 m ühesüst 18.
5000 m ühesüst 14. | Peatreener: Eesti aerutajad on lähitulevikus valmis medalite eest võitlema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äsjalõppenud MM-il Tšehhis Racices jäi Eesti parimaks Kaarel Alupere ja Kaspar Sula 13. koht 500 meetri distantsil. "Tunne enne starte oli väga hea ja oleme Imre tööga väga rahul," lausus Alupere Eesti Aerutamisföderatsiooni pressiteate vahendusel. "Üle pika aja on tunda edasiminekut. Seekord küll finaali ei pääsenud. Aga väga pettunud ei ole, sest teame, et oleme õigel teel."
Rahule jäi hoolealustega ka ise aerutajana olümpiavõitjaks kroonitud Pulai. "Tegemist oli alles esimese suvega meie 4-aastasest tsüklist. Uute plaanidega kohanemine võtab aega ja kohe alguses suurt hüpet loota on ehk natuke palju. Kindlalt näen seda, et meie mehed on lähitulevikus võimelised tiitlivõistlustel medalite eest võitlema."
Eestlaste kõik tulemused:
Joosep Karlson
500 m ühekanuu. 17.
1000 m ühekanuu 25.
5000 m ühekanuu 19.
Tarmo Tootsi
500 m ühesüst 19.
1000 m ühesüst 26.
Kaspar Sula, Kaarel Alupere
500 m ühesüst 13.
Nina Riosa
500 m ühesüst 34.
1000 m ühesüst 18.
5000 m ühesüst 14.
### Response:
Peatreener: Eesti aerutajad on lähitulevikus valmis medalite eest võitlema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtte kõneisik kinnitas, et esialgne uurimine tõepoolest käib ning, et Uber teeb ministeeriumiga selles osas koostööd.
Täpsemaid detaile uurimise kohta aga ei avaldatud, samuti ei ole teada, kas uuritakse Uberi tegevusi ühes või mitmes riigis. | USA justiitsministeerium kahtlustab Uberit pistise pakkumises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtte kõneisik kinnitas, et esialgne uurimine tõepoolest käib ning, et Uber teeb ministeeriumiga selles osas koostööd.
Täpsemaid detaile uurimise kohta aga ei avaldatud, samuti ei ole teada, kas uuritakse Uberi tegevusi ühes või mitmes riigis.
### Response:
USA justiitsministeerium kahtlustab Uberit pistise pakkumises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läinud nädalavahetusel toimus Helsingis Soome suurim jiu-jitsuvõistlus Finnish open. Kahel päeval toimunud võistlusest võtsid osa ka Eesti sportlased.
Võistluse konkurents oli tihe: osa võttis 394 sportlast 18 riigist. Suur osa sportlasi jõudis ka poodiumile. Kokku noppisid eestlased neli kuldmedalit, kolm hõbemedalit ja kolm pronksmedalit.
Võistluste üks edukamaid Eesti sportlasi Sten Maaslieb ütles, et jäi rahule just sellega, et lõpetas enamiku –seitsmest matšist 4- alistusega. "Sooritus oli parem kui paljudel eelnevatel – ehkki arenemisruumi veel on. Tahaksin igas matšis suuta enamiku plaanidest ellu viia," sõnas Maaslieb.
Eesti klubid 3D Treening ja spordiklubi Englas olid Soomes väljas ühistiimi SBG Estonia nime all. Ühiselt suudeti võita 79 klubi seas kõrge 6. koht.
Järgmised suurvõistlused toimuvad juba Rootsis tuleval nädalavahetusel. 14. oktoobril toimub Brasiilia jiu-jitsuvõistlus Estonian Open Tallinnas spordiklubi 3D Treeningu uues saalis.
Täpsemad tulemused:
Mehed, lillad vööd
- Sten Maaslieb, hõbemedal (-79,3 kg), hõbemedal ka absoluutkaalus, klubi 3D Treening;
- Tõll Simson, kuldmedal (-73,5 kg), klubi Function X jiu-jitsu
Naised, lillad kuni mustad vööd
- Liisi Vaht, kuldmedal (-56,5 kg), klubi 3D Treening;
Mehed, valged vööd
- Tanel Veskus, kuldmedal (-67,5 kg), klubi Espoon Kehähait;
- Taavi Liias, pronksmedal (-91,5 kg), spordiklubi Englas.
Naised, valged vööd
- Kadi Külasalu, kuldmedal (65,5+ kg), spordiklubi Englas;
- Laura Mallene, hõbemedal (65,5+ kg), klubi 3D Treening;
- Pärja Õun, pronksmedal (65,5+ kg), pronksmedal ka absoluutkaalus, klubi 3D Treening. | Eesti lukumaadlejad naasevad Soomest kümne medaliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läinud nädalavahetusel toimus Helsingis Soome suurim jiu-jitsuvõistlus Finnish open. Kahel päeval toimunud võistlusest võtsid osa ka Eesti sportlased.
Võistluse konkurents oli tihe: osa võttis 394 sportlast 18 riigist. Suur osa sportlasi jõudis ka poodiumile. Kokku noppisid eestlased neli kuldmedalit, kolm hõbemedalit ja kolm pronksmedalit.
Võistluste üks edukamaid Eesti sportlasi Sten Maaslieb ütles, et jäi rahule just sellega, et lõpetas enamiku –seitsmest matšist 4- alistusega. "Sooritus oli parem kui paljudel eelnevatel – ehkki arenemisruumi veel on. Tahaksin igas matšis suuta enamiku plaanidest ellu viia," sõnas Maaslieb.
Eesti klubid 3D Treening ja spordiklubi Englas olid Soomes väljas ühistiimi SBG Estonia nime all. Ühiselt suudeti võita 79 klubi seas kõrge 6. koht.
Järgmised suurvõistlused toimuvad juba Rootsis tuleval nädalavahetusel. 14. oktoobril toimub Brasiilia jiu-jitsuvõistlus Estonian Open Tallinnas spordiklubi 3D Treeningu uues saalis.
Täpsemad tulemused:
Mehed, lillad vööd
- Sten Maaslieb, hõbemedal (-79,3 kg), hõbemedal ka absoluutkaalus, klubi 3D Treening;
- Tõll Simson, kuldmedal (-73,5 kg), klubi Function X jiu-jitsu
Naised, lillad kuni mustad vööd
- Liisi Vaht, kuldmedal (-56,5 kg), klubi 3D Treening;
Mehed, valged vööd
- Tanel Veskus, kuldmedal (-67,5 kg), klubi Espoon Kehähait;
- Taavi Liias, pronksmedal (-91,5 kg), spordiklubi Englas.
Naised, valged vööd
- Kadi Külasalu, kuldmedal (65,5+ kg), spordiklubi Englas;
- Laura Mallene, hõbemedal (65,5+ kg), klubi 3D Treening;
- Pärja Õun, pronksmedal (65,5+ kg), pronksmedal ka absoluutkaalus, klubi 3D Treening.
### Response:
Eesti lukumaadlejad naasevad Soomest kümne medaliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äsja avaldatud info kohaselt sõidavad Eesti eest samad mehed, kes üle-eelmisel aastal tõid Prantsusmaalt ära väga kõrge neljanda koha ning olid eelmisel aastal Itaalias üheksandad. Priit Rätsep (Honda) esindab tänavu Eesti meeskonda Matterley Basinis MXGP, Harri Kullas MX2 ja Tanel Leok (mõlemad Husqvarna) Open arvestuses, samades klassides sõitsid noored mehed ka eelmisel aastal. Meeskonna managerina jätkab Lauri Roosiorg.
Tanel Leok osales Team Estonia ridades Londonist sajakonna kilomeetri kaugusel asuval Matterley Basini rajal ka 60. Rahvuste krossil aastal 2006, kus ta sai koos onupoeg Aigari ja Juss Laansooga üheksanda koha. "Mina lähen Inglismaale hea tundega. Rada on eelmisest Rahvuste krossist veidi ümber tehtud, aga samas on võib olla ka selleks aastaks seda jälle muudetud ning eks see, milline see lõplikult on, näeb alles siis, kui kohale jõuame. Eesti koondise eesmärk on saada kindlasti finaali ja kui suudame saavutada taaskord tulemuse esikümnes, siis on see Eesti jaoks väga kõva saavutus," rääkis Leok, kes sõidab Eesti eest juba rekordilist 17. korda ning sellise saavutusega pole hakkama saanud ükski sõitja maailmas.
Harri Kullase jaoks on tänavune kross neljas kord Eesti eest võistelda: "See on alati positiivne, kui saan oma meeskonda ja oma riiki esindada, kuna meil on hea tiim olnud juba mitu aastat ja saame omavahel hästi läbi. Priit on minu arvates heas vormis nagu eelmine aasta ja ta on kiirust näidanud eriti liivastel radadel, aga usun et ta on hüpetega rajal samuti enesekindel. Tanel on alati Tanel - Rahvuste krossil tuleb tal alati selline ekstra väga kiire hoog! Matterley raja pinnas on selline rööpas ning kuna Tanel on üks maailma kiireimaid soontes sõitja, siis usun, et talle sealne rada sobib väga hästi. Sarnaselt igale Rahvuste krossile läheme kohale ning anname endast jälle parima ja vaatame, mis tulemuse saame. Sellel võistlusel pole enam omavahel võistlemine tähtis, vaid see on meeskonna võistlus, kus on olnud olukordi, kui näiteks teinekord pead oma meeskonna kaaslasi aitama. Peamine, et kõik saaksid korralikult oma sõidud ära teha ja päeva lõpuks enda esitusega rahul olla, siis see on maksimum, mida teha saame!"
"Mina isiklikult arvan, et ega meil väga suurt vahet polegi kas rada on kõva või pehme pinnasega, kuna oleme hetkel juba sellisel tasemel, et suudame oma tulemuse olenemata rajaoludest ära sõita. Mulle endale isegi meeldib Matterley rada, sest see on kiire, natuke mägine ja suurte hüpetega. Rahvuste krossideks on rajad alati väga hästi ette ka valmistatud olnud, nii et kindlalt tuleb huvitav nädalavahetus. Eks pinged on Rahvuste krossil igal aastal suured, aga küll me hakkama saame. Mina igatahes juba ootan septembri lõppu," lõpetas Rätsep, kellel on see juba kuuendaks korraks sinimustvalge eest kihutada.
Meeskonna juhi Lauri Roosiorul on tänavune võistlus neljandaks korraks Team Estonia tüüri hoida: "Kuna mõned aastad on juba sellel võistlusel käidud ning osaleme meeskonnaga MM-il samuti aastaid, siis organisatoorse koha pealt on ettevalmistused täies hoos ja kõik kulgeb plaanipäraselt. Eesmärk on alati saavutada eelmise aasta tulemusest parem koht ja vähemaga ei lepi me ka tänavu. Poiste vaim tundub olevat parem, kui eelmine aasta ja nende selle hooaja tulemused räägivad enda eest. Kõik kolm meest on Inglismaal eelnevalt ohtralt võistelnud ja Harri tegi seda ka tänavu, siis raja iseloom ja pinnas on neile kõigile tuttav ning kui kõik kenasti sujub, siis hea tulemus on täiesti reaalne."
Rahvuste kross algab sellel aastal 30. septembril, kui sõidetakse kvalifikatsioonid ja selgitatakse välja need riigid, kes hakkavad järgmisel päeval Chamberlaini karikale võistlema. | Eestit esindavad Rahvuste krossil taas Leok, Kullas ja Rätsep | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äsja avaldatud info kohaselt sõidavad Eesti eest samad mehed, kes üle-eelmisel aastal tõid Prantsusmaalt ära väga kõrge neljanda koha ning olid eelmisel aastal Itaalias üheksandad. Priit Rätsep (Honda) esindab tänavu Eesti meeskonda Matterley Basinis MXGP, Harri Kullas MX2 ja Tanel Leok (mõlemad Husqvarna) Open arvestuses, samades klassides sõitsid noored mehed ka eelmisel aastal. Meeskonna managerina jätkab Lauri Roosiorg.
Tanel Leok osales Team Estonia ridades Londonist sajakonna kilomeetri kaugusel asuval Matterley Basini rajal ka 60. Rahvuste krossil aastal 2006, kus ta sai koos onupoeg Aigari ja Juss Laansooga üheksanda koha. "Mina lähen Inglismaale hea tundega. Rada on eelmisest Rahvuste krossist veidi ümber tehtud, aga samas on võib olla ka selleks aastaks seda jälle muudetud ning eks see, milline see lõplikult on, näeb alles siis, kui kohale jõuame. Eesti koondise eesmärk on saada kindlasti finaali ja kui suudame saavutada taaskord tulemuse esikümnes, siis on see Eesti jaoks väga kõva saavutus," rääkis Leok, kes sõidab Eesti eest juba rekordilist 17. korda ning sellise saavutusega pole hakkama saanud ükski sõitja maailmas.
Harri Kullase jaoks on tänavune kross neljas kord Eesti eest võistelda: "See on alati positiivne, kui saan oma meeskonda ja oma riiki esindada, kuna meil on hea tiim olnud juba mitu aastat ja saame omavahel hästi läbi. Priit on minu arvates heas vormis nagu eelmine aasta ja ta on kiirust näidanud eriti liivastel radadel, aga usun et ta on hüpetega rajal samuti enesekindel. Tanel on alati Tanel - Rahvuste krossil tuleb tal alati selline ekstra väga kiire hoog! Matterley raja pinnas on selline rööpas ning kuna Tanel on üks maailma kiireimaid soontes sõitja, siis usun, et talle sealne rada sobib väga hästi. Sarnaselt igale Rahvuste krossile läheme kohale ning anname endast jälle parima ja vaatame, mis tulemuse saame. Sellel võistlusel pole enam omavahel võistlemine tähtis, vaid see on meeskonna võistlus, kus on olnud olukordi, kui näiteks teinekord pead oma meeskonna kaaslasi aitama. Peamine, et kõik saaksid korralikult oma sõidud ära teha ja päeva lõpuks enda esitusega rahul olla, siis see on maksimum, mida teha saame!"
"Mina isiklikult arvan, et ega meil väga suurt vahet polegi kas rada on kõva või pehme pinnasega, kuna oleme hetkel juba sellisel tasemel, et suudame oma tulemuse olenemata rajaoludest ära sõita. Mulle endale isegi meeldib Matterley rada, sest see on kiire, natuke mägine ja suurte hüpetega. Rahvuste krossideks on rajad alati väga hästi ette ka valmistatud olnud, nii et kindlalt tuleb huvitav nädalavahetus. Eks pinged on Rahvuste krossil igal aastal suured, aga küll me hakkama saame. Mina igatahes juba ootan septembri lõppu," lõpetas Rätsep, kellel on see juba kuuendaks korraks sinimustvalge eest kihutada.
Meeskonna juhi Lauri Roosiorul on tänavune võistlus neljandaks korraks Team Estonia tüüri hoida: "Kuna mõned aastad on juba sellel võistlusel käidud ning osaleme meeskonnaga MM-il samuti aastaid, siis organisatoorse koha pealt on ettevalmistused täies hoos ja kõik kulgeb plaanipäraselt. Eesmärk on alati saavutada eelmise aasta tulemusest parem koht ja vähemaga ei lepi me ka tänavu. Poiste vaim tundub olevat parem, kui eelmine aasta ja nende selle hooaja tulemused räägivad enda eest. Kõik kolm meest on Inglismaal eelnevalt ohtralt võistelnud ja Harri tegi seda ka tänavu, siis raja iseloom ja pinnas on neile kõigile tuttav ning kui kõik kenasti sujub, siis hea tulemus on täiesti reaalne."
Rahvuste kross algab sellel aastal 30. septembril, kui sõidetakse kvalifikatsioonid ja selgitatakse välja need riigid, kes hakkavad järgmisel päeval Chamberlaini karikale võistlema.
### Response:
Eestit esindavad Rahvuste krossil taas Leok, Kullas ja Rätsep |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi kõne eesmärgiks on näidata, et tal on värske visioon USA majanduse "seisakust lahti kangutamiseks" ning et tema ettepanekud pole vaid eelmiste vabariiklastest presidentide ideede taaskasutus, vahendas Politico.
Tegemist on raske ülesandega, sest riigipea on hetkel silmitsi orkaan Harvey tagajärgedega ning ka Demokraatlik Partei on valmis näitama Trumpi maksureformi kui "kingitust" suurfirmadele ja rikkamatele maksumaksjatele.
Politicole on viis allikat administratsioonist kinnitanud, et Trumpi kõne maksureformist keskendub nn populistlikule poliitikale ning kõne on kokku pannud vanemnõunik Stephen Miller, keda peetakse valge Maja "natsionalistliku tiiva" esindajaks.
Näiteks on kõnes hüüdlausetena esile toodud "Kiirkäivita Ameerika" (“Jump-start America ”) ja "Võidame jälle" (“Win again").
Ettepanekutest keskendub Trump kõnes meetmetele, mis peaksid muutma USA ettevõtted globaalselt konkurentsi- ja laienemisvõimelisemateks, mis parandaks omakorda ka tööhõivet ja tavaliste ameeriklaste eluolu. Eraisikute jaoks aga muutuvat maksusüsteem lihtsamaks ning keskklassi maksukoormuse vähenemist tutvustab ta kui "kohest palgatõusu tavaliste ameeriklaste jaoks".
Samas pole presidendil kavas eriti detailidel peatuda, sest tegelikkuses vaidlevad Valge Maja ja kongressi vabariiklased veel suure hulga küsimuste üle. Samuti jätab Valge Maja suure osa tööst nagunii kongressi vastavates komiteedes olevate vabariiklaste teha. | Politico: Trumpi maksureformi kõnes saab olema esikohal "populistlik sõnum" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi kõne eesmärgiks on näidata, et tal on värske visioon USA majanduse "seisakust lahti kangutamiseks" ning et tema ettepanekud pole vaid eelmiste vabariiklastest presidentide ideede taaskasutus, vahendas Politico.
Tegemist on raske ülesandega, sest riigipea on hetkel silmitsi orkaan Harvey tagajärgedega ning ka Demokraatlik Partei on valmis näitama Trumpi maksureformi kui "kingitust" suurfirmadele ja rikkamatele maksumaksjatele.
Politicole on viis allikat administratsioonist kinnitanud, et Trumpi kõne maksureformist keskendub nn populistlikule poliitikale ning kõne on kokku pannud vanemnõunik Stephen Miller, keda peetakse valge Maja "natsionalistliku tiiva" esindajaks.
Näiteks on kõnes hüüdlausetena esile toodud "Kiirkäivita Ameerika" (“Jump-start America ”) ja "Võidame jälle" (“Win again").
Ettepanekutest keskendub Trump kõnes meetmetele, mis peaksid muutma USA ettevõtted globaalselt konkurentsi- ja laienemisvõimelisemateks, mis parandaks omakorda ka tööhõivet ja tavaliste ameeriklaste eluolu. Eraisikute jaoks aga muutuvat maksusüsteem lihtsamaks ning keskklassi maksukoormuse vähenemist tutvustab ta kui "kohest palgatõusu tavaliste ameeriklaste jaoks".
Samas pole presidendil kavas eriti detailidel peatuda, sest tegelikkuses vaidlevad Valge Maja ja kongressi vabariiklased veel suure hulga küsimuste üle. Samuti jätab Valge Maja suure osa tööst nagunii kongressi vastavates komiteedes olevate vabariiklaste teha.
### Response:
Politico: Trumpi maksureformi kõnes saab olema esikohal "populistlik sõnum" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakonna valimislubadustes oli ka mitmeid kattuvusi Keskerakonna ja Reformierakonna valimislubadustega, näiteks promenaadi ehitamine Haaberstist Piritale ja ööbusside käivitamine. Samuti Helsingi-Tallinna kaksiklinna idee ja nende vahelise tunneli rajamise arendamine.
Valik IRL-i valimislubadustest
Leiame koostöös riigiga läbimõeldud lahendused Linnahalli ja Patarei merekindluse renoveerimiseks.
Jätkame mereäärse promenaadi väljaehitamisega, et see ühel päeval ulatuks Piritalt Haaberstini.
Renoveerime põhjalikult Tallinna Lauluväljaku.
Laiendame koduomanike maamaksuvabastust nii, et kodualune maa oleks sõltumata krundi suurusest maamaksust vaba.
Seame fookuse Talsinki kaksiklinnaks saamise suunas.
Peame võimalikuks lähitulevikus realiseerida Tallinna-Helsingi tunneli rajamine.
Erastame vähemalt 49%se osaluse ulatuses need linnale kuuluvad äriühingud: Tallinna Linnatranspordi AS, AS Tallinna Soojus, Tallinna Linnahalli AS, Termaki Autopargi AS, AS Tallinna Tööstuspargid ja AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.
Lõpetame linnavolinikele ja -ametnikele sooduslubade (tasuta parkimine ja sõidusoodustused) väljastamise.
Vabastame linnakodanikud ühistranspordis valideerimise kohustusest.
Viime linlaste huve arvestades lõpuni Reidi tänava projekti.
Rekonstrueerime Peterburi maantee.
Toome juhita bussiliinid püsivalt kesklinna.
Laiendame tasulise parkimise ala, et kesklinna läheduses poleks tänavad umbes parkivatest autodest.
Kaotame koolikatsed esimestesse klassidesse, sest need tekitavad ebavõrdsust ja kunstlikku koolikohtade defitsiiti kesklinna munitsipaalkoolides.
Leiame võimalused, et linn saaks riiklikult tagatud õpetajapalgale omalt poolt veel 30% juurde lisada.
Loome Lasnamäele eesti keele maja, kus on linlastel võimalik tasuta eesti keelt õppida. | Linna raha raiskamise lõpetamist lubav IRL tahab püsivaid juhita bussiliine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakonna valimislubadustes oli ka mitmeid kattuvusi Keskerakonna ja Reformierakonna valimislubadustega, näiteks promenaadi ehitamine Haaberstist Piritale ja ööbusside käivitamine. Samuti Helsingi-Tallinna kaksiklinna idee ja nende vahelise tunneli rajamise arendamine.
Valik IRL-i valimislubadustest
Leiame koostöös riigiga läbimõeldud lahendused Linnahalli ja Patarei merekindluse renoveerimiseks.
Jätkame mereäärse promenaadi väljaehitamisega, et see ühel päeval ulatuks Piritalt Haaberstini.
Renoveerime põhjalikult Tallinna Lauluväljaku.
Laiendame koduomanike maamaksuvabastust nii, et kodualune maa oleks sõltumata krundi suurusest maamaksust vaba.
Seame fookuse Talsinki kaksiklinnaks saamise suunas.
Peame võimalikuks lähitulevikus realiseerida Tallinna-Helsingi tunneli rajamine.
Erastame vähemalt 49%se osaluse ulatuses need linnale kuuluvad äriühingud: Tallinna Linnatranspordi AS, AS Tallinna Soojus, Tallinna Linnahalli AS, Termaki Autopargi AS, AS Tallinna Tööstuspargid ja AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.
Lõpetame linnavolinikele ja -ametnikele sooduslubade (tasuta parkimine ja sõidusoodustused) väljastamise.
Vabastame linnakodanikud ühistranspordis valideerimise kohustusest.
Viime linlaste huve arvestades lõpuni Reidi tänava projekti.
Rekonstrueerime Peterburi maantee.
Toome juhita bussiliinid püsivalt kesklinna.
Laiendame tasulise parkimise ala, et kesklinna läheduses poleks tänavad umbes parkivatest autodest.
Kaotame koolikatsed esimestesse klassidesse, sest need tekitavad ebavõrdsust ja kunstlikku koolikohtade defitsiiti kesklinna munitsipaalkoolides.
Leiame võimalused, et linn saaks riiklikult tagatud õpetajapalgale omalt poolt veel 30% juurde lisada.
Loome Lasnamäele eesti keele maja, kus on linlastel võimalik tasuta eesti keelt õppida.
### Response:
Linna raha raiskamise lõpetamist lubav IRL tahab püsivaid juhita bussiliine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa koosseisu kuuluvad Jevgeni Baburin, Dmitri Kulagin, Mihhail Kulagin, Vitali Fridzon, Dmitri Hvostov, Aleksei Šved, Semjon Antonov, Andrei Vorontsevitš, Andrei Zubkov, Vladimir Ivlev, Nikita Kurbanov ja Timofei Mozgov.
Venemaa mängib finaalturniiril Istanbuli alagrupis, kus vastasteks on Serbia, võõrustaja Türgi, Suurbritannia, Läti ja Belgia.
Venelased tulid viimati Euroopa meistriks kümme aastat tagasi ja ei ole pärast Londoni olümpiapronksi suurvõistluste medalile jõudnud. | Selgus Venemaa koondis korvpalli EM-iks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa koosseisu kuuluvad Jevgeni Baburin, Dmitri Kulagin, Mihhail Kulagin, Vitali Fridzon, Dmitri Hvostov, Aleksei Šved, Semjon Antonov, Andrei Vorontsevitš, Andrei Zubkov, Vladimir Ivlev, Nikita Kurbanov ja Timofei Mozgov.
Venemaa mängib finaalturniiril Istanbuli alagrupis, kus vastasteks on Serbia, võõrustaja Türgi, Suurbritannia, Läti ja Belgia.
Venelased tulid viimati Euroopa meistriks kümme aastat tagasi ja ei ole pärast Londoni olümpiapronksi suurvõistluste medalile jõudnud.
### Response:
Selgus Venemaa koondis korvpalli EM-iks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatuhuvi ja lugemisharjumuse süvendamine laste ja noorte seas on üks Tartu kui UNESCO kirjanduslinna keskseid eesmärke, lapsi ja noori kaasa haarava raamatu- ja lugemiskeskse õhkkonna loomine ning laste- ja noortekirjanduse esiletõstmine uue festivali algatamisega on seega kirjanduslinna tegevustes oluline samm. Seda enam, et niisugust, just lastele ja noortele mõeldud kirjandusfestivali Eestis veel pole.
Festivalil astuvad üles laste- ja noortekirjanikud Eestist ja välismaalt, teiste seas Astrid Lindgreni loomingu pikaajaline uurija ning raamatu „Kasutad ebatavalisi sõnu ... Astrid Lindgreni keel“ autor Lena Törnqvist, samuti soome lastekirjanik Linda Liukas, kelle sulest ilmunud lastele mõeldud programmeerimisraamatut „Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused“ (ilmunud eesti keeles 2016) on juba tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Tänavu ilmus eestikeelses tõlkes ka teine Ruby-raamat, „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“.
Eesti kirjanikest on festivalile oodata Aidi Vallikut, Ilmar Tomuskit, Heiki Vilepit, tänavuse lastekirjanduse preemia laureaati Reeli Reinausi ning mitmeid teisi. Kirjanike esinemiste kõrval leidub ka niisuguseid sündmusi, kus astuvad üles lapsed ja noored ise – toimub nii kooliõpilaste luuleprõmmu Tartu ja Tartumaa voor kui uudiskirjandusele keskenduv sündmus, kus teoseid tutvustavad koolinoored. Lapsed ja noored on oodatud osa võtma ka kahest konkursist – festivali nimekonkurss, kuhu oma ideid võivad pakkuda kõik huvilised, ning Tartu-teemalistele lühivormidele keskenduv omaloomingukonkurss, kus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased saavad osaleda haikude, teemantluuletuste või miniatuuridega.
Festivali peakorraldajateks on Eesti Kirjanduse Seltsi, Tartu Linnaraamatukogu ning Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esindajad. Partneriteks on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Soome Instituut, raamatupood Utoopia jt.
Toetavad Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu.
Kavaga saab peatselt tutvuda Tartu Linnaraamatukogu veebilehel www.luts.ee | Tartus toimub sügisel esmakordselt laste- ja noortekirjanduse festival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatuhuvi ja lugemisharjumuse süvendamine laste ja noorte seas on üks Tartu kui UNESCO kirjanduslinna keskseid eesmärke, lapsi ja noori kaasa haarava raamatu- ja lugemiskeskse õhkkonna loomine ning laste- ja noortekirjanduse esiletõstmine uue festivali algatamisega on seega kirjanduslinna tegevustes oluline samm. Seda enam, et niisugust, just lastele ja noortele mõeldud kirjandusfestivali Eestis veel pole.
Festivalil astuvad üles laste- ja noortekirjanikud Eestist ja välismaalt, teiste seas Astrid Lindgreni loomingu pikaajaline uurija ning raamatu „Kasutad ebatavalisi sõnu ... Astrid Lindgreni keel“ autor Lena Törnqvist, samuti soome lastekirjanik Linda Liukas, kelle sulest ilmunud lastele mõeldud programmeerimisraamatut „Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused“ (ilmunud eesti keeles 2016) on juba tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Tänavu ilmus eestikeelses tõlkes ka teine Ruby-raamat, „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“.
Eesti kirjanikest on festivalile oodata Aidi Vallikut, Ilmar Tomuskit, Heiki Vilepit, tänavuse lastekirjanduse preemia laureaati Reeli Reinausi ning mitmeid teisi. Kirjanike esinemiste kõrval leidub ka niisuguseid sündmusi, kus astuvad üles lapsed ja noored ise – toimub nii kooliõpilaste luuleprõmmu Tartu ja Tartumaa voor kui uudiskirjandusele keskenduv sündmus, kus teoseid tutvustavad koolinoored. Lapsed ja noored on oodatud osa võtma ka kahest konkursist – festivali nimekonkurss, kuhu oma ideid võivad pakkuda kõik huvilised, ning Tartu-teemalistele lühivormidele keskenduv omaloomingukonkurss, kus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased saavad osaleda haikude, teemantluuletuste või miniatuuridega.
Festivali peakorraldajateks on Eesti Kirjanduse Seltsi, Tartu Linnaraamatukogu ning Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esindajad. Partneriteks on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Soome Instituut, raamatupood Utoopia jt.
Toetavad Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu.
Kavaga saab peatselt tutvuda Tartu Linnaraamatukogu veebilehel www.luts.ee
### Response:
Tartus toimub sügisel esmakordselt laste- ja noortekirjanduse festival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seriaali stsenarist Oliver Goldstick on saanud tuntuks sarjadega "Inetu Betty" ja "Meeleheitel koduperenaised".
Pariis 1947. Sõjast laastatud linna tuhast tõuseb moeimpeerium. Sarmika ja halastamatu Paul Sabine'i rajatud Sabine'i moemaja nihutab sõjajärgse moemaailma harjumuspäraseid piire. Glamuuri ja elegantsi varjus peitub sünge saladus, mis ähvardab purustada firma vaevaga saavutatud edu.
Pauli hulljulge ja lõbuhimulise noorema venna Claude'i värske nägemus paneb aluse uue ajastu kõrgmoele. Paul ja Claude elasid üle sõja – ent missuguse hinnaga? Terendab lahing, mis ähvardab perekonna purustada. Vend venna vastu, mees naise vastu, õpilane õpetaja vastu.
"Moekollektsioon" pajatab loo edu hinnast Prantsusmaa ajaloo pöördelisel ajal.
Kaheksaosaline seriaal jõuab ETV+ eetrisse alates 4. septembrist esmaspäevast neljapäevani kell 21.05. Kordus laupäeval ja pühapäeval kell 12.30. | ETV+ uus seriaal viib vaatajad moelainele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seriaali stsenarist Oliver Goldstick on saanud tuntuks sarjadega "Inetu Betty" ja "Meeleheitel koduperenaised".
Pariis 1947. Sõjast laastatud linna tuhast tõuseb moeimpeerium. Sarmika ja halastamatu Paul Sabine'i rajatud Sabine'i moemaja nihutab sõjajärgse moemaailma harjumuspäraseid piire. Glamuuri ja elegantsi varjus peitub sünge saladus, mis ähvardab purustada firma vaevaga saavutatud edu.
Pauli hulljulge ja lõbuhimulise noorema venna Claude'i värske nägemus paneb aluse uue ajastu kõrgmoele. Paul ja Claude elasid üle sõja – ent missuguse hinnaga? Terendab lahing, mis ähvardab perekonna purustada. Vend venna vastu, mees naise vastu, õpilane õpetaja vastu.
"Moekollektsioon" pajatab loo edu hinnast Prantsusmaa ajaloo pöördelisel ajal.
Kaheksaosaline seriaal jõuab ETV+ eetrisse alates 4. septembrist esmaspäevast neljapäevani kell 21.05. Kordus laupäeval ja pühapäeval kell 12.30.
### Response:
ETV+ uus seriaal viib vaatajad moelainele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastast eelmise hooaja komeeti seostatakse enim Pariisi Saint-Germainiga. Kuna PSG ei saa praegu 180 miljoni euro suuruse hinnalipikuga pallurit endale lubada - 222 miljoni eurone ost Neymari näol on niigi tekitanud küsimusi ausa mängu reeglite osas -, siis spekuleeritakse võimalusega Mbappe endale hooajaks laenata. Üleminek saaks toimuma järgmisel suvel.
27-aastane Jovetic siirdub neljaks hooajaks Monacosse itaallaste Milano Interist, kuid veetis eelmise hooaja teise poole Hispaanias Sevillas, kus lõi sealses kõrgliigas kuus väravat. Montenegro koondises on tal 46 mänguga kirjas 23 väravat.
22-aastane Senegali koondislane Balde lõi eelmisel aastal Rooma Lazio eest Itaalia kõrgliigas 16 väravat ja sõlmis nüüd Monacoga viie aasta pikkuse lepingu. | Monaco ostis kaks ründajat, Mbappe lahkumine taas tõenäolisem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastast eelmise hooaja komeeti seostatakse enim Pariisi Saint-Germainiga. Kuna PSG ei saa praegu 180 miljoni euro suuruse hinnalipikuga pallurit endale lubada - 222 miljoni eurone ost Neymari näol on niigi tekitanud küsimusi ausa mängu reeglite osas -, siis spekuleeritakse võimalusega Mbappe endale hooajaks laenata. Üleminek saaks toimuma järgmisel suvel.
27-aastane Jovetic siirdub neljaks hooajaks Monacosse itaallaste Milano Interist, kuid veetis eelmise hooaja teise poole Hispaanias Sevillas, kus lõi sealses kõrgliigas kuus väravat. Montenegro koondises on tal 46 mänguga kirjas 23 väravat.
22-aastane Senegali koondislane Balde lõi eelmisel aastal Rooma Lazio eest Itaalia kõrgliigas 16 väravat ja sõlmis nüüd Monacoga viie aasta pikkuse lepingu.
### Response:
Monaco ostis kaks ründajat, Mbappe lahkumine taas tõenäolisem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on Perkovici aasta paremuselt teise võidutulemuse, juuli keskel Bellinzonas püstitas ta maailma hooaja tippmargi ja oma isikliku rekordi 71.41. Ükski teine naiskettaheitja pole tänavu 70 meetri piiri ületanud, kõige lähemale on jõudnud austraallanna Dani Stevens (69.64).
Londoni MM-il karjääri teise maailmameistritiitli võitnud 27-aastasel Perkovicil on auhinnakapis ka olümpiakullad 2012. ja 2016. aasta mängudelt. | Sandra Perkovic alistas taas 70 meetri joone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on Perkovici aasta paremuselt teise võidutulemuse, juuli keskel Bellinzonas püstitas ta maailma hooaja tippmargi ja oma isikliku rekordi 71.41. Ükski teine naiskettaheitja pole tänavu 70 meetri piiri ületanud, kõige lähemale on jõudnud austraallanna Dani Stevens (69.64).
Londoni MM-il karjääri teise maailmameistritiitli võitnud 27-aastasel Perkovicil on auhinnakapis ka olümpiakullad 2012. ja 2016. aasta mängudelt.
### Response:
Sandra Perkovic alistas taas 70 meetri joone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes aastataguse perioodiga suurenes väljamakse 63 euro võrra ehk seitse protsenti.
Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1,87 miljardit ja väljamakse tehti 557 441 inimesele.
Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan.
Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis käesolevast aastast alates leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem. | Teise kvartali mediaanväljamakse oli 958 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes aastataguse perioodiga suurenes väljamakse 63 euro võrra ehk seitse protsenti.
Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1,87 miljardit ja väljamakse tehti 557 441 inimesele.
Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan.
Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis käesolevast aastast alates leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem.
### Response:
Teise kvartali mediaanväljamakse oli 958 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülejäänud kaks A-grupi auhinda läksid poolakatele ehk parimaks liberoks nimetati Fabian Drzyzga ja parimaks vastuvõtjaks Michal Kubiak.
Alagrupi täiseduga võitnud Serbia mängijad ühtki vastavat aunimetust ei teeninudki. | VIDEO | Täht ja Kreek valiti A-grupi parimate hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülejäänud kaks A-grupi auhinda läksid poolakatele ehk parimaks liberoks nimetati Fabian Drzyzga ja parimaks vastuvõtjaks Michal Kubiak.
Alagrupi täiseduga võitnud Serbia mängijad ühtki vastavat aunimetust ei teeninudki.
### Response:
VIDEO | Täht ja Kreek valiti A-grupi parimate hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venetsueela alustas turniiri 62:67 kaotusega Argentinale, alistas seejärel USA Neitsisaared 86:84, aga kaotas viimases voorus Kanadale 66:75.
Argentina võitis B-grupis kõik kolm mängu, kuid ülejäänud kolme võistkonna vahel tekkinud surnud ring eelistas väikseimat riiki ehk USA Neitsisaari, kes kohtub nüüd poolfinaalis C-alagrupi võitja ehk eeldatavalt USA-ga.
Argentina mängib teises poolfinaalis Mehhikoga, kes sai A-alagrupi mängudes jagu Puerto Ricost 69:66, Brasiiliast 99:76 ja Kolumbiast 82:70.
Kahe aasta eest peetud turniiri finaalis sai Venetsueela jagu Argentinast. Nelja aasta eest peetud turniiri võitis Mehhiko. Ajaloo edukaim on kuue esikohaga aga USA. | Ameerika meistrivõistlustel korvpallis kukkus tiitlikaitsja auti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venetsueela alustas turniiri 62:67 kaotusega Argentinale, alistas seejärel USA Neitsisaared 86:84, aga kaotas viimases voorus Kanadale 66:75.
Argentina võitis B-grupis kõik kolm mängu, kuid ülejäänud kolme võistkonna vahel tekkinud surnud ring eelistas väikseimat riiki ehk USA Neitsisaari, kes kohtub nüüd poolfinaalis C-alagrupi võitja ehk eeldatavalt USA-ga.
Argentina mängib teises poolfinaalis Mehhikoga, kes sai A-alagrupi mängudes jagu Puerto Ricost 69:66, Brasiiliast 99:76 ja Kolumbiast 82:70.
Kahe aasta eest peetud turniiri finaalis sai Venetsueela jagu Argentinast. Nelja aasta eest peetud turniiri võitis Mehhiko. Ajaloo edukaim on kuue esikohaga aga USA.
### Response:
Ameerika meistrivõistlustel korvpallis kukkus tiitlikaitsja auti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakava:
13:00 - Ristiisa
16:30 - Ristiisa II osa
20:30 - Ristiisa III osa
Lisaks 3. septembri maratonile on võimalik kõiki "Ristiisa" filme näha ka 11. kuni 13. septembrini, kus iga päev on kavas üks osa. Boonuseks on ka see, et "Ristiisa III osa" saab näha 35mm filmilindi pealt.
Filmid linastuvad inglise keeles ilma subtiitriteta. | Forum Cinemas toob korraga kinolinale kõik kolm "Ristiisa" filmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakava:
13:00 - Ristiisa
16:30 - Ristiisa II osa
20:30 - Ristiisa III osa
Lisaks 3. septembri maratonile on võimalik kõiki "Ristiisa" filme näha ka 11. kuni 13. septembrini, kus iga päev on kavas üks osa. Boonuseks on ka see, et "Ristiisa III osa" saab näha 35mm filmilindi pealt.
Filmid linastuvad inglise keeles ilma subtiitriteta.
### Response:
Forum Cinemas toob korraga kinolinale kõik kolm "Ristiisa" filmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadlaste arvamuste kõrval on veel terve rida erinevate spetsialistide analüütilisi ülevaateid Eesti teadus- ja arendustegevusest, mis osutavad nii tugevustele kui ka kitsaskohtadele; ning partnerite valdavalt kriitilised väljaütlemised teaduse ja ühiskonna sidemete kohta.
Kõrvalseisjale jääb kergesti mulje, et ühtset seisukohta ei saagi sõnastada ja igaüks kiidab, kurdab või kritiseerib oma mätta otsast. Lähemal vaatlemisel on siiski võimalik mõista erinevate väljaütlemiste lähtekohti ja loodetavasti pakkuda ka teaduse ja kogu ühiskonna huve teenivaid lahendusi.
Vältimaks aiast ja aiaaugust rääkimise lõksu tuleb aga alustada kaugemalt, püüdes teadusega seotud mõisteruumi veidi korrastada.
Teadus vs teadus-arendustegevus
Avalikkus mõistab teadust enamasti teadlaste tööna, mille peamine liikumapanev jõud on uudishimu. Sellise teaduse ja seda kandvate teadlaste ülim eesmärk on jõudmine uute teadmisteni meid ümbritseva maailma – looduse, inimese ja ühiskonna – kohta. Lisaks nende tulemuste kättesaadavaks tegemine läbi teadusartiklite, mille kvaliteedi mõõt on omakorda viidatavus, st tunnustus teiste samasuguste teadlaste poolt. Sellise teadustöö loomulik eeldus on ka akadeemiline vabadus oma teadustöö valikul.
Ent kõrvuti niimoodi piiritletud teadusega on olemas ka oluliselt avaram (ent samavõrra ka ebamäärasem) mõiste teadus- ja arendustegevus, mis tähistab teaduslikul meetodil põhinevat sihipärast sotsiaalmajanduslikku tegevust teiste inimtegevuste hulgas. Kaasaegses (teaduspõhises?) ühiskonnas peetakse just laialt mõistetud teadus- ja arendustegevust ja eelnevaga kaasnevat innovatsiooni sotsiaal-majandusliku arengu mootoriks.
Erinevused saavad arusaadavamaks, kui mõista ingliskeelsete sõnade science, research, (technological) development ja innovation tähenduserinevusi. Lühidalt ja lihtsustatult võiks öelda, et nende ühine alus on teaduslik meetod, erinevused on meetodi kasutamise eesmärgis ning suhtes teiste inimtegevustega.
Teadus ülaltoodud kitsamas mõistes on uudishimu- või eesliiniuuringud (investigator-driven fronitier research, curiosity-driven research, blue-skies research), teadus- ja arendustegevus (ameerika inglise keeles research and development, R&D ja euro-inglise keeles research, technological development and innovation, RTDI) aga hõlmab eelnevale lisaks ka sotsiaalmajanduslikke sihtuuringuid, rakendusuuringuid ja eksperimentaalset tootearendust nagu see on määratletud OECD poolt väljaantavas Frascati käsiraamatus, mis on teaduskäsitluse rahvusvaheliselt tunnustatud ja võrreldav alus.
Eelneva põhjal oleks ilmselt asjakohasem, kui eesti keeles kasutaksime R&D vastena uurimis- ja arendustegevust, mitte teadus- ja arendustegevust. Erinevuse selgituseks: iga üleskerkinud probleemi või väljakutsega toimetulekuks võib, aga ei pea tegema teadust, küll aga on alati mõistlik esmalt asja uurida ja katsetada ning alles seejärel asuda lahenduse kallale. Seetõttu kasutan siinses tekstis edaspidi akronüümi R&D, mis peaks arusaadavust suurendama.
Nüüd on loodetavasti võimalik mõista ka väiteid, et suurema osa R&D tegevuse eesmärk ei ole publitseerimine, veel vähem teadusartiklitele viitamine. Ülikoolide õppejõud-teadlased moodustavad väikse osa R&D-ga hõivatud inimestest ning enamus R&D-st sünnib ettevõtluses ja ettevõtluse huvides.
OECD hinnangul toimub arenenud riikides 60% R&D-st ettevõtluses, 20% ülikoolides, 10% riigiasutustes ja 10% mittetulundussektoris. Kõik eelnev ei tähenda samas, et avaliku raha eest loodav ja avalikusele kättesaadavaks tehtav akadeemiline teadusväljund ei moodustaks strateegiliselt olulisimat ja mõjukaimat (väärtuslikuimat?) osa R&Dst. Nobeli preemiatega pärjatud avastused nihutavad mitte ainult teaduse, vaid tsivilisatsiooni horisonti, sellele lisanduvad kõigi (teadus)ülikoolide professorite eelkõige uudishimust sündinud tippteaduse tulemused, mis artiklite ja üliõpilaste kaudu ühiskonda jõuavad, ent ikkagi on see vaid R&D jäämäe veepealne osa.
R&D kui globaalne sotsiaalmajanduslik nähtus, kantuna teadusliku meetodi võimest kasvatada majanduslikku/rahvuslikku konkurentsivõimet, on arenenud ühiskonnas orgaaniliselt seotud teiste elu valdkondadega, lähtub suuresti nende vajadusest ja on ühiskonna teenistuses peamiselt läbi maailma muutmise, mitte pelgalt selle seletamise.
Üks näide. Isegi üleilmselt tuntud tippteaduskeskuse CERN 2500-st töötajast on vaid 3% looduse saladusi jahtivad füüsikateadlased; 41% töötajatest on rakendusteadlased ja insenerid, 35% tehnikud ja ülejäänud 21% administraatorid ja ametnikud. Nii on mõistetav, et CERN-is on avastatud nii Higgsi boson kui ka leiutatud internet.
Tausta tajumiseks on asjakohane vaadata, kuidas suunavad oma R&D ressursse USA ja Euroopa Liit ning millised on üleilmsed trendid R&D rahastamises. Valitseb lai üksmeel, et R&D-l on turutõrked ja seda võiks/peaks seetõttu rahastama avalik sektor, ent samavõrd ollakse üksmeelel selles, et erasektor peaks panustama ligikaudu kaks korda enam: siht on 1% rahvuslikkust rikkusest (SKPst) avalikust ja 2% SKPst erasektorist. See on juba enam kui kaks aastakümmet (formaalne?) poliitiline eesmärk nii Euroopa Liidus kui ka Eestis, ehkki liikumine selle poole valmistab mõlemal pool enam kui pettumust (tõsi, Põhjamaad on siinkohal erand).
On siiski hea märkida, et Eesti avaliku sektori R&D rahastamise tase (umbes 0,8% SKPst) on küll selgelt alla seatud eesmärgi (ja kahjuks kahaneb), ent siiski samal tasemel USA rahastamisega ja EL viie parema hulgas. Muretsema ja mõtlema peaks panema tõsiasi, et ettevõtluse R&D rahastamises jääme nii Euroopale kui ka USA-le alla kaks-kolm korda.
Kuhu läheb raha?
Poliitiliselt on oluline ka see, kuhu suunatakse avaliku sektori R&D rahastus. USAs on esikohal kaitseuuringud (umbes 50% kogu avalikust rahast), sellele järgnevad eesmärgistatud sihtuuringud (tervis, energia, kosmos, toit jne) ning seejärel peamise uudishimuteaduse rahastajana Rahvuslik Teadusfond (NSF), mis saab ligi 5% föderaalsest teaduseelarvest.
Euroopas on NSFi analoog Euroopa Teadusnõukogu (ERC), mille kasutuses on umbes 16 miljardit eurot ehk 20% EL ligi 80 miljardi eurosest „Uuringute ja innovatsiooni“ (NB! mitte teaduse) programmist, mida tuntakse Horisont 2020 nime all. R&D rahastamise üleilmseid perspektiive hindav analüüs näeb lähiaastatel kasvu eelkõige rakendusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse valdkonnas ja seda eelkõige kasvava üleilmse majanduslikku konkurentsi tõttu.
Eelneva tasakaalustamiseks on oluline lisada, et suur osa erinevate, sh kaitseotstarbeliste R&D-le suunatud rahaeraldiste lõppkasutajad on siiski ka ülikoolide teadlased ja insenerid, kes akadeemilise teaduse toel ja kõrval tegelevad konkreetsetele eesmärkidele suunatud teaduslike (rakendus)uuringutega.
Oluline on ka märkida, et USA kaitseotstarbelise R&D tegevuse „kõrvalproduktina“ on sündinud suur osa nii personaalarvutite kui ka iPhone’i ja paljude teiste tarbeseadmete sünniks tarvilisest teadmisest/tehnoloogiast. Hea on teada, et kaitseotstarbelistest nn eesliiniuuringutest, mida rahastab USA Kaitseotstarbeliste Eesliiniuuringu Projektide Agentuur (DARPA) on saanud osa ka Eesti teadlased.
Muutuv poliitika
Eelneva põhjal on võimalik otsida lahendust teaduse ka meie teadlaste poolt esile tõstetud probleemidele. Tõsi, enne võimalike lahendusvariantideni jõudmist vääriks äratoomist paar ajaloolist tähelepanekut.
Esiteks – põhjendatud etteheited meie teadusrahastuse suurele projektipõhisusele on sündinud taasiseseisvunud Eesti algusaastatel just noorte teadlaste initsiatiivil, kes vastustasid nõukogudeaegset rahastusmudelit, mis jagas raha stabiilselt olemasolevatele asutustele ja inimestele ega võimaldanud noortel ausas teadusprojektide konkurentsis tõestada oma akadeemilist võimekust.
Teiseks – teaduskorralduses viimasel kahel kümnendil toimunud muutusi on valdavalt initsieerinud (teenekamad) teadlased ise, sest ettevõtlussektor ega ülejäänud avalik sektor ei ole suutnud sõnastada oma huve ja teaduspoliitilisi prioriteete ning ametnikud-poliitikud on seega kodurahu huvides lähtunud eelkõige erinevate teadlasgruppide ja asutuste ettepanekutest, mitte jõustanud mingit oma teaduspoliitikat vastu teadlaskonna tahtmist. Sel puuduks poliitiline loogika.
Tõsi, muudatused on soosinud pigem tugevaid (projektivõimelisi) teadlasi, kel tugevam avalik positsioon (ja seda toetav h-indeks).
See poliitika on toonud ka edu – parim osa Eesti teadusest ja teadlastest on jõudnud rahvusvaheliselt nähtavale positsioonile, kujunenud tippteaduseks ja teadlasteks. Ent sellest ei piisa, kui me vaatleme Eesti R&D-d ja eriti selle toimet ühiskonnas laiemalt kui maailma 1% enim tsiteeritud teadlaste hulka kuuluvat mõndakümmend tippu. Eestis avalikus sektoris on R&D-ga hõivatud kokku üle 5000 teadlase-inseneri ja enamuse nende panus peaks olema ühiskonna ja majandusega otsesemalt seotud kui vaid artiklite ja ülikoolilõpetajate kaudu.
Probleemidest lahendusteni
R&D rahastamise kasvatamine on vajalik, liikumaks suurema tööviljakuse poole isegi möödapääsmatu. Ent selle kasvu pudelikael ei ole riiklikus rahastamises, vaid meie erasektori R&D nõrkuses – kui riikliku rahastamise poolest oleme me ELis esirinnas, siis erasektori rahastamise poolest viimaste hulgas. Kahjuks ei ole meil isegi head ülevaadet erasektori R&D seisust, vähemasti ei kajastu see usaldusväärsel kujul statistikaameti andmetes.
Riiklikud pingutused EL rahadega seda olukorda parandamiseks on küll tihendanud sidet teaduse ja ettevõtluse vahel, ent näiteks riigi toel loodud tehnoloogia arenduskeskused (TAK) hääbusid kohe, kui kui riiklik rahastus lakkas. Kuivõrd hääbunud TAKid (geenitehnoloogiat edendav nn vähi-TAK ja materjalitehnoloogiat edendav nn nano-TAK) olid ilmselt nõrgema kohaliku ettevõtlustoega, oleme saanud õppetunni, et riiklik R&D toetus tuleks suunata eelkõige sinna, kus on (esialgne) R&D võimekus turupõhiselt olemas.
Ääremärkusena – ettevõtlussektori aadressil tehtavad üldised etteheited teaduse ja teadlaste vähese kaasamise kohta on viljatud, kuna kasumit taotlev ettevõte lähtub ikka oma majandushuvidest. Seepärast peaksid teadlaste ja rahastajate ühised jõupingutused olema suunatud just majandusliku kasu ühisele kasvatamisele, mitte niivõrd teaduse enda vajaduste rahuldamisele. Hiljuti käivitunud ettevõtluse ja ülikoolide koostööd soosiv programm NUTIKAS on eelnevast tulenevalt kindlasti samm õiges suunas ja seda võiks laiendada.
Kahjuks on meil nõrk ka muu (v.a. haridus- ja teadusministeeriumi valitsusala) avaliku sektori R&D tegevus. Eeskujuks olevates riikides tuleb suur osa R&D rahastusest väljaspoolt teadusministeeriumi ja lähtudes nende ministeeriumide valdkondlikest (rahva tervise, majanduse, julgeoleku jt) huvidest, Eestis on sellise rahastuse määr kordades väiksem. Selle tõttu suundub Eestis riigieelarvelisest R&D rahastusest ligi 60% teaduse üldiseks edendamiseks (Soomes alla 30% ja USAs alla 10%).
Selline olukord on osalt teadlike valikute tulemus (teaduse koondamine ülikoolidesse, Teaduste Akadeemia ja harukondlike teadusasutuste ümberkorraldamine) kasvatamaks R&D tegevuse kvaliteeti ja tulemuslikkust ning oli põhjendatud üleminekuperioodil, kui puudus võimekus R&D sotsiaalmajanduslikuks eesmärgistmiseks. Nüüd on ilmselt mõistlik teiste riikide eeskujul suunda muuta. Siinkohal tuleb tunnustada HTM initsiatiivil käivitunud programmi RITA, mis seda lünka püüab täita.
Liiga palju doktoreid?
Lahendust tuleks otsida veel ühele teravale probleemile, mille on esile toonud eelkõige noored teadlased – värsketele doktoritele ei jätku (kindlustunnet tagavaid) töökohti ja projektikonkursside edulootus kahaneb üha.
Eestis kaitstakse aastas umbes 220 doktorikraadi. Kui omal ajal seati eesmärgiks 300 kaitsmist aastas, siis eeldati, et pooled neist asuvad tööle väljaspool ülikoole. Tegelikkuses neid töökohti ei ole ja siis on mõistetav kasvanud tung akadeemilistele töökohtadele eriti neil erialadel, kus doktoriõpe edukaim (ent kus tihti puudub üldse ülikooliväline nõudlus).
Ka see probleem osutab selgelt vajadusele paremini koordineerida ülikoolide teadustöö suundi ja ühiskonna ootusi. Ilmselt süvendaks nende erialade täiendav riigieelarveline rahastamine probleemi veelgi. Selline olukord on tuttav 70-80ndate aastate Soomest, kus paljud doktorikraadiga noored olid sunnitud oluliselt muutma oma eriala või suunduma tööle välismaale. Vältimaks selle probleemi süvenemist tasuks meil tõsiselt mõelda nn tööstusdoktorantuuri väljaarendamisele, kus ettevõtluses või ka avalikus sektoris juba töötavad arendusinsenerid või uurijad saaksid ühitada oma igapäevatöö doktoriõpingutega ülikoolis, misläbi doktoriõpe panustaks kõige otsesemal moel arendustegevusse ja majandusse.
Siin on kohane märkida, et meie (noored) teadlased käsitlevad ka väga valuliselt survet muuta oma teadusuunda või isegi eriala. Doktorikraadi peamine väärtus ei ole siiski ju oma väitekirja teema maailma parimas tundmises, vaid omandatud teadusliku meetodi valdmise oskuses. Kaugemal ringi vaadates näeme, et isegi korduv erialamuutus on maailmas pigem reegel kui erand.
Tõsi on ka see, et sellise valmiduse peaks noor teadlane saama juba ülikooliõpingute käigus ning ülikoolil tuleks pühendada palju rohkem tähelepanu kitsalt erialase tegevuse kõrval ka tarvilike isiksuslike kompetentside arendamisele.
Lootustandvalt
R&D riigieelarvelise rahastamise langust (suhtena SKP-sse) suudame ilmselt vältida – vähemalt on niisuguse lubaduseni jõudnud peaministri eesistumisel toimunud teadus- ja arendusnõukogu. Kokku on lepitud ka selle täiendava raha suunamine eelkõige stabiilsesse baasrahastusse, mis võimaldaks käivitada kaasaegse akadeemilise karjääri süsteemi.
Tean, et poliitilisele otsutustasandile on jõudnud ka arusaamine (mida muide on korranud eranditult kõik meie R&D süsteemi hinnanud väliseksperdid viimase kümne aasta jooksul), et vaja on tihedamat sidet teaduse ja Eesti elu vahele. Nüüd jääb üle oodata otsuseid ja nende täitmist võimaldavaid vahendeid. Rõhutaksin järgmisi märksõnu: rakendusuuringute rahastamine teljel teadlane-insener (ülikool-ettevõte), tööstusdoktorantuur, rahastatavate teadusvaldkondade laiendamine neljalt kuuele koos vastavate otsustusmehhanismidega ning ministeeriumide R&D kompetentside kasvatamine.
Eksitõlgenduste vältimiseks lisan, et eelnev ei tähenda ettepanekut senistest R&D kvaliteedikriteeriumidest loobumist – me vajame jätkuvalt teaduse eredaid tippe ja uudishimust ajendatud eesliiniuuringuid ning nende piisavat rahastamist. Samas peaksid samaväärsetele kvaliteedinõuetele vastama ka praktilistele probleemidele suunatud uuringud – rakendusuuring peab olema sama hea või miks mitte paremgi kui uudishimuteadus. Ja seda ühtmoodi nii humanitaar- kui ka loodus- ja tehnikateadustes, nii põllumajandusteadustes kui ka pedagoogikas.
Samas tasuks suurema tähelepanuga suhtuda ka sellesse osasse R&Dst, mis leiab väljundi suurenenud tööviljakuses, kasvanud ekspordipotentsiaalis või lihtsalt paremas elus väljaspool ülikooli müüre. Seeläbi leiaks tööd, leiba ja tunnustust ka suur osa sellest 99%-st, kes 1% hulka ei mahu. Ja mis kõige olulisem – inimestele ja nende muredele lähemale jõudes kasvaks kindlasti üldine toetus teadlastele ja teistele R&D-inimestele, sh ka rahastamise ja töökohtade näol. •
Artikli autor Jaak Aaviksoo on täna Ainar Ruussaare intervjueeritav ERR.ee veebisaates „Otse uudistemajast“.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Jaak Aaviksoo: teaduse ja meie ühised mured | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadlaste arvamuste kõrval on veel terve rida erinevate spetsialistide analüütilisi ülevaateid Eesti teadus- ja arendustegevusest, mis osutavad nii tugevustele kui ka kitsaskohtadele; ning partnerite valdavalt kriitilised väljaütlemised teaduse ja ühiskonna sidemete kohta.
Kõrvalseisjale jääb kergesti mulje, et ühtset seisukohta ei saagi sõnastada ja igaüks kiidab, kurdab või kritiseerib oma mätta otsast. Lähemal vaatlemisel on siiski võimalik mõista erinevate väljaütlemiste lähtekohti ja loodetavasti pakkuda ka teaduse ja kogu ühiskonna huve teenivaid lahendusi.
Vältimaks aiast ja aiaaugust rääkimise lõksu tuleb aga alustada kaugemalt, püüdes teadusega seotud mõisteruumi veidi korrastada.
Teadus vs teadus-arendustegevus
Avalikkus mõistab teadust enamasti teadlaste tööna, mille peamine liikumapanev jõud on uudishimu. Sellise teaduse ja seda kandvate teadlaste ülim eesmärk on jõudmine uute teadmisteni meid ümbritseva maailma – looduse, inimese ja ühiskonna – kohta. Lisaks nende tulemuste kättesaadavaks tegemine läbi teadusartiklite, mille kvaliteedi mõõt on omakorda viidatavus, st tunnustus teiste samasuguste teadlaste poolt. Sellise teadustöö loomulik eeldus on ka akadeemiline vabadus oma teadustöö valikul.
Ent kõrvuti niimoodi piiritletud teadusega on olemas ka oluliselt avaram (ent samavõrra ka ebamäärasem) mõiste teadus- ja arendustegevus, mis tähistab teaduslikul meetodil põhinevat sihipärast sotsiaalmajanduslikku tegevust teiste inimtegevuste hulgas. Kaasaegses (teaduspõhises?) ühiskonnas peetakse just laialt mõistetud teadus- ja arendustegevust ja eelnevaga kaasnevat innovatsiooni sotsiaal-majandusliku arengu mootoriks.
Erinevused saavad arusaadavamaks, kui mõista ingliskeelsete sõnade science, research, (technological) development ja innovation tähenduserinevusi. Lühidalt ja lihtsustatult võiks öelda, et nende ühine alus on teaduslik meetod, erinevused on meetodi kasutamise eesmärgis ning suhtes teiste inimtegevustega.
Teadus ülaltoodud kitsamas mõistes on uudishimu- või eesliiniuuringud (investigator-driven fronitier research, curiosity-driven research, blue-skies research), teadus- ja arendustegevus (ameerika inglise keeles research and development, R&D ja euro-inglise keeles research, technological development and innovation, RTDI) aga hõlmab eelnevale lisaks ka sotsiaalmajanduslikke sihtuuringuid, rakendusuuringuid ja eksperimentaalset tootearendust nagu see on määratletud OECD poolt väljaantavas Frascati käsiraamatus, mis on teaduskäsitluse rahvusvaheliselt tunnustatud ja võrreldav alus.
Eelneva põhjal oleks ilmselt asjakohasem, kui eesti keeles kasutaksime R&D vastena uurimis- ja arendustegevust, mitte teadus- ja arendustegevust. Erinevuse selgituseks: iga üleskerkinud probleemi või väljakutsega toimetulekuks võib, aga ei pea tegema teadust, küll aga on alati mõistlik esmalt asja uurida ja katsetada ning alles seejärel asuda lahenduse kallale. Seetõttu kasutan siinses tekstis edaspidi akronüümi R&D, mis peaks arusaadavust suurendama.
Nüüd on loodetavasti võimalik mõista ka väiteid, et suurema osa R&D tegevuse eesmärk ei ole publitseerimine, veel vähem teadusartiklitele viitamine. Ülikoolide õppejõud-teadlased moodustavad väikse osa R&D-ga hõivatud inimestest ning enamus R&D-st sünnib ettevõtluses ja ettevõtluse huvides.
OECD hinnangul toimub arenenud riikides 60% R&D-st ettevõtluses, 20% ülikoolides, 10% riigiasutustes ja 10% mittetulundussektoris. Kõik eelnev ei tähenda samas, et avaliku raha eest loodav ja avalikusele kättesaadavaks tehtav akadeemiline teadusväljund ei moodustaks strateegiliselt olulisimat ja mõjukaimat (väärtuslikuimat?) osa R&Dst. Nobeli preemiatega pärjatud avastused nihutavad mitte ainult teaduse, vaid tsivilisatsiooni horisonti, sellele lisanduvad kõigi (teadus)ülikoolide professorite eelkõige uudishimust sündinud tippteaduse tulemused, mis artiklite ja üliõpilaste kaudu ühiskonda jõuavad, ent ikkagi on see vaid R&D jäämäe veepealne osa.
R&D kui globaalne sotsiaalmajanduslik nähtus, kantuna teadusliku meetodi võimest kasvatada majanduslikku/rahvuslikku konkurentsivõimet, on arenenud ühiskonnas orgaaniliselt seotud teiste elu valdkondadega, lähtub suuresti nende vajadusest ja on ühiskonna teenistuses peamiselt läbi maailma muutmise, mitte pelgalt selle seletamise.
Üks näide. Isegi üleilmselt tuntud tippteaduskeskuse CERN 2500-st töötajast on vaid 3% looduse saladusi jahtivad füüsikateadlased; 41% töötajatest on rakendusteadlased ja insenerid, 35% tehnikud ja ülejäänud 21% administraatorid ja ametnikud. Nii on mõistetav, et CERN-is on avastatud nii Higgsi boson kui ka leiutatud internet.
Tausta tajumiseks on asjakohane vaadata, kuidas suunavad oma R&D ressursse USA ja Euroopa Liit ning millised on üleilmsed trendid R&D rahastamises. Valitseb lai üksmeel, et R&D-l on turutõrked ja seda võiks/peaks seetõttu rahastama avalik sektor, ent samavõrd ollakse üksmeelel selles, et erasektor peaks panustama ligikaudu kaks korda enam: siht on 1% rahvuslikkust rikkusest (SKPst) avalikust ja 2% SKPst erasektorist. See on juba enam kui kaks aastakümmet (formaalne?) poliitiline eesmärk nii Euroopa Liidus kui ka Eestis, ehkki liikumine selle poole valmistab mõlemal pool enam kui pettumust (tõsi, Põhjamaad on siinkohal erand).
On siiski hea märkida, et Eesti avaliku sektori R&D rahastamise tase (umbes 0,8% SKPst) on küll selgelt alla seatud eesmärgi (ja kahjuks kahaneb), ent siiski samal tasemel USA rahastamisega ja EL viie parema hulgas. Muretsema ja mõtlema peaks panema tõsiasi, et ettevõtluse R&D rahastamises jääme nii Euroopale kui ka USA-le alla kaks-kolm korda.
Kuhu läheb raha?
Poliitiliselt on oluline ka see, kuhu suunatakse avaliku sektori R&D rahastus. USAs on esikohal kaitseuuringud (umbes 50% kogu avalikust rahast), sellele järgnevad eesmärgistatud sihtuuringud (tervis, energia, kosmos, toit jne) ning seejärel peamise uudishimuteaduse rahastajana Rahvuslik Teadusfond (NSF), mis saab ligi 5% föderaalsest teaduseelarvest.
Euroopas on NSFi analoog Euroopa Teadusnõukogu (ERC), mille kasutuses on umbes 16 miljardit eurot ehk 20% EL ligi 80 miljardi eurosest „Uuringute ja innovatsiooni“ (NB! mitte teaduse) programmist, mida tuntakse Horisont 2020 nime all. R&D rahastamise üleilmseid perspektiive hindav analüüs näeb lähiaastatel kasvu eelkõige rakendusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse valdkonnas ja seda eelkõige kasvava üleilmse majanduslikku konkurentsi tõttu.
Eelneva tasakaalustamiseks on oluline lisada, et suur osa erinevate, sh kaitseotstarbeliste R&D-le suunatud rahaeraldiste lõppkasutajad on siiski ka ülikoolide teadlased ja insenerid, kes akadeemilise teaduse toel ja kõrval tegelevad konkreetsetele eesmärkidele suunatud teaduslike (rakendus)uuringutega.
Oluline on ka märkida, et USA kaitseotstarbelise R&D tegevuse „kõrvalproduktina“ on sündinud suur osa nii personaalarvutite kui ka iPhone’i ja paljude teiste tarbeseadmete sünniks tarvilisest teadmisest/tehnoloogiast. Hea on teada, et kaitseotstarbelistest nn eesliiniuuringutest, mida rahastab USA Kaitseotstarbeliste Eesliiniuuringu Projektide Agentuur (DARPA) on saanud osa ka Eesti teadlased.
Muutuv poliitika
Eelneva põhjal on võimalik otsida lahendust teaduse ka meie teadlaste poolt esile tõstetud probleemidele. Tõsi, enne võimalike lahendusvariantideni jõudmist vääriks äratoomist paar ajaloolist tähelepanekut.
Esiteks – põhjendatud etteheited meie teadusrahastuse suurele projektipõhisusele on sündinud taasiseseisvunud Eesti algusaastatel just noorte teadlaste initsiatiivil, kes vastustasid nõukogudeaegset rahastusmudelit, mis jagas raha stabiilselt olemasolevatele asutustele ja inimestele ega võimaldanud noortel ausas teadusprojektide konkurentsis tõestada oma akadeemilist võimekust.
Teiseks – teaduskorralduses viimasel kahel kümnendil toimunud muutusi on valdavalt initsieerinud (teenekamad) teadlased ise, sest ettevõtlussektor ega ülejäänud avalik sektor ei ole suutnud sõnastada oma huve ja teaduspoliitilisi prioriteete ning ametnikud-poliitikud on seega kodurahu huvides lähtunud eelkõige erinevate teadlasgruppide ja asutuste ettepanekutest, mitte jõustanud mingit oma teaduspoliitikat vastu teadlaskonna tahtmist. Sel puuduks poliitiline loogika.
Tõsi, muudatused on soosinud pigem tugevaid (projektivõimelisi) teadlasi, kel tugevam avalik positsioon (ja seda toetav h-indeks).
See poliitika on toonud ka edu – parim osa Eesti teadusest ja teadlastest on jõudnud rahvusvaheliselt nähtavale positsioonile, kujunenud tippteaduseks ja teadlasteks. Ent sellest ei piisa, kui me vaatleme Eesti R&D-d ja eriti selle toimet ühiskonnas laiemalt kui maailma 1% enim tsiteeritud teadlaste hulka kuuluvat mõndakümmend tippu. Eestis avalikus sektoris on R&D-ga hõivatud kokku üle 5000 teadlase-inseneri ja enamuse nende panus peaks olema ühiskonna ja majandusega otsesemalt seotud kui vaid artiklite ja ülikoolilõpetajate kaudu.
Probleemidest lahendusteni
R&D rahastamise kasvatamine on vajalik, liikumaks suurema tööviljakuse poole isegi möödapääsmatu. Ent selle kasvu pudelikael ei ole riiklikus rahastamises, vaid meie erasektori R&D nõrkuses – kui riikliku rahastamise poolest oleme me ELis esirinnas, siis erasektori rahastamise poolest viimaste hulgas. Kahjuks ei ole meil isegi head ülevaadet erasektori R&D seisust, vähemasti ei kajastu see usaldusväärsel kujul statistikaameti andmetes.
Riiklikud pingutused EL rahadega seda olukorda parandamiseks on küll tihendanud sidet teaduse ja ettevõtluse vahel, ent näiteks riigi toel loodud tehnoloogia arenduskeskused (TAK) hääbusid kohe, kui kui riiklik rahastus lakkas. Kuivõrd hääbunud TAKid (geenitehnoloogiat edendav nn vähi-TAK ja materjalitehnoloogiat edendav nn nano-TAK) olid ilmselt nõrgema kohaliku ettevõtlustoega, oleme saanud õppetunni, et riiklik R&D toetus tuleks suunata eelkõige sinna, kus on (esialgne) R&D võimekus turupõhiselt olemas.
Ääremärkusena – ettevõtlussektori aadressil tehtavad üldised etteheited teaduse ja teadlaste vähese kaasamise kohta on viljatud, kuna kasumit taotlev ettevõte lähtub ikka oma majandushuvidest. Seepärast peaksid teadlaste ja rahastajate ühised jõupingutused olema suunatud just majandusliku kasu ühisele kasvatamisele, mitte niivõrd teaduse enda vajaduste rahuldamisele. Hiljuti käivitunud ettevõtluse ja ülikoolide koostööd soosiv programm NUTIKAS on eelnevast tulenevalt kindlasti samm õiges suunas ja seda võiks laiendada.
Kahjuks on meil nõrk ka muu (v.a. haridus- ja teadusministeeriumi valitsusala) avaliku sektori R&D tegevus. Eeskujuks olevates riikides tuleb suur osa R&D rahastusest väljaspoolt teadusministeeriumi ja lähtudes nende ministeeriumide valdkondlikest (rahva tervise, majanduse, julgeoleku jt) huvidest, Eestis on sellise rahastuse määr kordades väiksem. Selle tõttu suundub Eestis riigieelarvelisest R&D rahastusest ligi 60% teaduse üldiseks edendamiseks (Soomes alla 30% ja USAs alla 10%).
Selline olukord on osalt teadlike valikute tulemus (teaduse koondamine ülikoolidesse, Teaduste Akadeemia ja harukondlike teadusasutuste ümberkorraldamine) kasvatamaks R&D tegevuse kvaliteeti ja tulemuslikkust ning oli põhjendatud üleminekuperioodil, kui puudus võimekus R&D sotsiaalmajanduslikuks eesmärgistmiseks. Nüüd on ilmselt mõistlik teiste riikide eeskujul suunda muuta. Siinkohal tuleb tunnustada HTM initsiatiivil käivitunud programmi RITA, mis seda lünka püüab täita.
Liiga palju doktoreid?
Lahendust tuleks otsida veel ühele teravale probleemile, mille on esile toonud eelkõige noored teadlased – värsketele doktoritele ei jätku (kindlustunnet tagavaid) töökohti ja projektikonkursside edulootus kahaneb üha.
Eestis kaitstakse aastas umbes 220 doktorikraadi. Kui omal ajal seati eesmärgiks 300 kaitsmist aastas, siis eeldati, et pooled neist asuvad tööle väljaspool ülikoole. Tegelikkuses neid töökohti ei ole ja siis on mõistetav kasvanud tung akadeemilistele töökohtadele eriti neil erialadel, kus doktoriõpe edukaim (ent kus tihti puudub üldse ülikooliväline nõudlus).
Ka see probleem osutab selgelt vajadusele paremini koordineerida ülikoolide teadustöö suundi ja ühiskonna ootusi. Ilmselt süvendaks nende erialade täiendav riigieelarveline rahastamine probleemi veelgi. Selline olukord on tuttav 70-80ndate aastate Soomest, kus paljud doktorikraadiga noored olid sunnitud oluliselt muutma oma eriala või suunduma tööle välismaale. Vältimaks selle probleemi süvenemist tasuks meil tõsiselt mõelda nn tööstusdoktorantuuri väljaarendamisele, kus ettevõtluses või ka avalikus sektoris juba töötavad arendusinsenerid või uurijad saaksid ühitada oma igapäevatöö doktoriõpingutega ülikoolis, misläbi doktoriõpe panustaks kõige otsesemal moel arendustegevusse ja majandusse.
Siin on kohane märkida, et meie (noored) teadlased käsitlevad ka väga valuliselt survet muuta oma teadusuunda või isegi eriala. Doktorikraadi peamine väärtus ei ole siiski ju oma väitekirja teema maailma parimas tundmises, vaid omandatud teadusliku meetodi valdmise oskuses. Kaugemal ringi vaadates näeme, et isegi korduv erialamuutus on maailmas pigem reegel kui erand.
Tõsi on ka see, et sellise valmiduse peaks noor teadlane saama juba ülikooliõpingute käigus ning ülikoolil tuleks pühendada palju rohkem tähelepanu kitsalt erialase tegevuse kõrval ka tarvilike isiksuslike kompetentside arendamisele.
Lootustandvalt
R&D riigieelarvelise rahastamise langust (suhtena SKP-sse) suudame ilmselt vältida – vähemalt on niisuguse lubaduseni jõudnud peaministri eesistumisel toimunud teadus- ja arendusnõukogu. Kokku on lepitud ka selle täiendava raha suunamine eelkõige stabiilsesse baasrahastusse, mis võimaldaks käivitada kaasaegse akadeemilise karjääri süsteemi.
Tean, et poliitilisele otsutustasandile on jõudnud ka arusaamine (mida muide on korranud eranditult kõik meie R&D süsteemi hinnanud väliseksperdid viimase kümne aasta jooksul), et vaja on tihedamat sidet teaduse ja Eesti elu vahele. Nüüd jääb üle oodata otsuseid ja nende täitmist võimaldavaid vahendeid. Rõhutaksin järgmisi märksõnu: rakendusuuringute rahastamine teljel teadlane-insener (ülikool-ettevõte), tööstusdoktorantuur, rahastatavate teadusvaldkondade laiendamine neljalt kuuele koos vastavate otsustusmehhanismidega ning ministeeriumide R&D kompetentside kasvatamine.
Eksitõlgenduste vältimiseks lisan, et eelnev ei tähenda ettepanekut senistest R&D kvaliteedikriteeriumidest loobumist – me vajame jätkuvalt teaduse eredaid tippe ja uudishimust ajendatud eesliiniuuringuid ning nende piisavat rahastamist. Samas peaksid samaväärsetele kvaliteedinõuetele vastama ka praktilistele probleemidele suunatud uuringud – rakendusuuring peab olema sama hea või miks mitte paremgi kui uudishimuteadus. Ja seda ühtmoodi nii humanitaar- kui ka loodus- ja tehnikateadustes, nii põllumajandusteadustes kui ka pedagoogikas.
Samas tasuks suurema tähelepanuga suhtuda ka sellesse osasse R&Dst, mis leiab väljundi suurenenud tööviljakuses, kasvanud ekspordipotentsiaalis või lihtsalt paremas elus väljaspool ülikooli müüre. Seeläbi leiaks tööd, leiba ja tunnustust ka suur osa sellest 99%-st, kes 1% hulka ei mahu. Ja mis kõige olulisem – inimestele ja nende muredele lähemale jõudes kasvaks kindlasti üldine toetus teadlastele ja teistele R&D-inimestele, sh ka rahastamise ja töökohtade näol. •
Artikli autor Jaak Aaviksoo on täna Ainar Ruussaare intervjueeritav ERR.ee veebisaates „Otse uudistemajast“.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Jaak Aaviksoo: teaduse ja meie ühised mured |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiafoe alustas matši kohe Federeri pallingugeimi murdmisega ja hoidis serviedu seti lõpuni. Teine ja kolmas sett kuulusid kindlalt kogenud šveitslasele, aga neljandas võitis ameeriklane viis geimi järjest. Otsustavas setis jäi Tiafoe murdega taha ja kuigi üheksandas andis Federer ka oma servi ära, siis võitis selle järgmises kohe tagasi ja lõpetas kohtumise kolmandalt matšpallilt.
Oma konkurendist lausa 17 aastat vanem Federer kurtis pärast matši vana seljahäda üle, aga oli siiski rõõmus. "Ma olen mänguga väga rahul. Oli väga põnev. Just sellepärast New Yorki tulingi - et neid emotsioone saada," lausus tänavune Wimbledoni tšempion. Tenniselegend ei unustanud kiitmast ka noort vastast. "Pean ütlema, et Frances võitles hästi. Kui ta asjad paika saab, siis on ta suurepärane mängija, kel saab olema suur tulevik."
Naisüksikmängus pääses avaringist edasi ka Prantsusmaa lahtiste võitja Jelena Ostapenko (WTA 12.), kes alistas maailma edetabelis 60. kohta hoidva hispaanlanna Lara Arruabarena-Vecino 6:1, 1:6, 6:1 ja läheb järgmisena vastamisi rumeenlanna Sorana Cirsteaga (WTA 54.) | Federeri avaringimatš venis viiesetiliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiafoe alustas matši kohe Federeri pallingugeimi murdmisega ja hoidis serviedu seti lõpuni. Teine ja kolmas sett kuulusid kindlalt kogenud šveitslasele, aga neljandas võitis ameeriklane viis geimi järjest. Otsustavas setis jäi Tiafoe murdega taha ja kuigi üheksandas andis Federer ka oma servi ära, siis võitis selle järgmises kohe tagasi ja lõpetas kohtumise kolmandalt matšpallilt.
Oma konkurendist lausa 17 aastat vanem Federer kurtis pärast matši vana seljahäda üle, aga oli siiski rõõmus. "Ma olen mänguga väga rahul. Oli väga põnev. Just sellepärast New Yorki tulingi - et neid emotsioone saada," lausus tänavune Wimbledoni tšempion. Tenniselegend ei unustanud kiitmast ka noort vastast. "Pean ütlema, et Frances võitles hästi. Kui ta asjad paika saab, siis on ta suurepärane mängija, kel saab olema suur tulevik."
Naisüksikmängus pääses avaringist edasi ka Prantsusmaa lahtiste võitja Jelena Ostapenko (WTA 12.), kes alistas maailma edetabelis 60. kohta hoidva hispaanlanna Lara Arruabarena-Vecino 6:1, 1:6, 6:1 ja läheb järgmisena vastamisi rumeenlanna Sorana Cirsteaga (WTA 54.)
### Response:
Federeri avaringimatš venis viiesetiliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 36-aastane ääreründaja on praegu huvitavas olukorras, sest kodumaal KHL-is ega rahvusvahelise jäähokiliidu (IIHF) egiidi all peetavatel võistlustel ta osaleda ei saa, aga NHL otsustas mängijale siiski rohelist tuld näidata.
Kommertsliiga ei pea NHL täitma IIHF-i ja seeläbi ka maailma antidopingu WADA nõudmisi ning liiga reeglite järgi pole pseudoefedriin ka keelatud. NHL-i asejuht Bill Daly lisas, et Zaripov ei saanud ka aine kasutamist põhjendada, kuid NHL kuulas ta selgitused ära.
Mängija ise oli otsuse üle mõistagi väga õnnelik. "Ma loodan professionaalse hokimängija karjääri Põhja-Ameerikas jätkata ning olen väga õnnelik NHL-i juhtkonna otsuse üle, mis annab mulle vastava võimaluse," teatas Zaripov. "Kuigi saan võimaluse mängida maailma parimas liigas, siis plaanin esitada kaebuse rahvusvahelisele spordikohtule, et saada õigust ja puhastada oma nime."
Tšeljabinskist pärit Zaripov polnud seni NHL-is mänginud. Küll aga on ta võitnud Venemaa koondisega kolm maailmameistritiitlit (2008, 2009, 2014) ning tulnud Kaasani Ak Barsi ja Magnitogorski Metallurgiga kokku neljal korral KHL-i peaauhinna ehk Gagarini karikavõitjaks (2009, 2010, 2014, 2016). | NHL lubab dopingukaristust kandva venelase siiski jääle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
36-aastane ääreründaja on praegu huvitavas olukorras, sest kodumaal KHL-is ega rahvusvahelise jäähokiliidu (IIHF) egiidi all peetavatel võistlustel ta osaleda ei saa, aga NHL otsustas mängijale siiski rohelist tuld näidata.
Kommertsliiga ei pea NHL täitma IIHF-i ja seeläbi ka maailma antidopingu WADA nõudmisi ning liiga reeglite järgi pole pseudoefedriin ka keelatud. NHL-i asejuht Bill Daly lisas, et Zaripov ei saanud ka aine kasutamist põhjendada, kuid NHL kuulas ta selgitused ära.
Mängija ise oli otsuse üle mõistagi väga õnnelik. "Ma loodan professionaalse hokimängija karjääri Põhja-Ameerikas jätkata ning olen väga õnnelik NHL-i juhtkonna otsuse üle, mis annab mulle vastava võimaluse," teatas Zaripov. "Kuigi saan võimaluse mängida maailma parimas liigas, siis plaanin esitada kaebuse rahvusvahelisele spordikohtule, et saada õigust ja puhastada oma nime."
Tšeljabinskist pärit Zaripov polnud seni NHL-is mänginud. Küll aga on ta võitnud Venemaa koondisega kolm maailmameistritiitlit (2008, 2009, 2014) ning tulnud Kaasani Ak Barsi ja Magnitogorski Metallurgiga kokku neljal korral KHL-i peaauhinna ehk Gagarini karikavõitjaks (2009, 2010, 2014, 2016).
### Response:
NHL lubab dopingukaristust kandva venelase siiski jääle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuude lõikes oli keskmine brutokuupalk aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest, teatas statistikaamet.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta teise kvartaliga hindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7 protsenti.
Keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot.
Võrreldes 2016. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (12,9 protsenti), info ja side (10,5 protsenti), energeetika (9,9 protsenti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (9,9 protsenti).
Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jäi brutokuupalk suhteliselt samale tasemele kinnisvaraalases tegevuses
(-0,6 protsenti) ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (1,8 protsenti). | Keskmine palk kasvas aastaga ligi seitse protsenti 1240 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuude lõikes oli keskmine brutokuupalk aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest, teatas statistikaamet.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta teise kvartaliga hindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7 protsenti.
Keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot.
Võrreldes 2016. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (12,9 protsenti), info ja side (10,5 protsenti), energeetika (9,9 protsenti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (9,9 protsenti).
Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jäi brutokuupalk suhteliselt samale tasemele kinnisvaraalases tegevuses
(-0,6 protsenti) ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (1,8 protsenti).
### Response:
Keskmine palk kasvas aastaga ligi seitse protsenti 1240 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnaplaneerimise amet on leidnud, et Sõõrumaa krundile planeeritava büroohoone puhul ei ole muinsuskaitse all oleva hoone varjamise oht oluline tegur. Kui aga 2000. aastate alguses tahtis Kaamos Kinnisvara AS ehitada Tammsaare Ärikeskuse suuremana kui ta praegu on, ei andnud linn neile selleks luba, kirjutas Äripäev.
Kaamos Kinnisvara juht Priit Uustulnd selgitas, et detailplaneeringut tehes öeldi neile, et nad ei tohi ehitada praeguse Tammsaare Ärikeskuse ees olevale alale, kus praegu asub parkla, sama kõrget hoonet kui ärikeskuse majad, kuna see varjanuks vaadet vana sõjaväestaabi hoonele.
Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Diana Haapsal kinnitas, et Sõõrumaa detailplaneeringule on seatud muinsuskaitselased eritingimused, mis kehtivad viis aastat ja mis on topelt kooskõlastatud.
Loe lähemalt Äripäevast. | Sõõrumaa arendus pahandab linnaelanikke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnaplaneerimise amet on leidnud, et Sõõrumaa krundile planeeritava büroohoone puhul ei ole muinsuskaitse all oleva hoone varjamise oht oluline tegur. Kui aga 2000. aastate alguses tahtis Kaamos Kinnisvara AS ehitada Tammsaare Ärikeskuse suuremana kui ta praegu on, ei andnud linn neile selleks luba, kirjutas Äripäev.
Kaamos Kinnisvara juht Priit Uustulnd selgitas, et detailplaneeringut tehes öeldi neile, et nad ei tohi ehitada praeguse Tammsaare Ärikeskuse ees olevale alale, kus praegu asub parkla, sama kõrget hoonet kui ärikeskuse majad, kuna see varjanuks vaadet vana sõjaväestaabi hoonele.
Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Diana Haapsal kinnitas, et Sõõrumaa detailplaneeringule on seatud muinsuskaitselased eritingimused, mis kehtivad viis aastat ja mis on topelt kooskõlastatud.
Loe lähemalt Äripäevast.
### Response:
Sõõrumaa arendus pahandab linnaelanikke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Kotzebue tänava maja kopteriplats on sama palju kopteriplats nagu Tondi Selveri parkla, Vabaduse väljaku keskpunkt või Antsla külakiigeplats,“ ütles Agur Eesti Ekspressile.
Lennundushuvilisest Agur peab aga platsi oluliseks: „Eriolukordade puhul võib ainuüksi sellest teadmisest olla võiv abi olla elulise tähtsusega. Pealegi on lennundusseaduse järgi maandumiseks vaja kahte asja: kapteni otsust ja maaomaniku luba.“
Direktor ei välista ka muude lendude vastuvõtmist: „Loodan, et meie koolis käivad õpilased saavad nii targaks ja naksakaks, et soovi korral on tulevikus nende elus kopter tavaline transpordivahend.“
GAGi uue maja rajamine maksab 6,5 miljonit eurot. Direktor ei vastanud Ekspressi küsimustele, kui palju maksis kopterile sobiliku katuse rajamine ja kelle initsiatiivil see valmis. | GAG-i uue koolihoone katusele saab maanduda kopteriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Kotzebue tänava maja kopteriplats on sama palju kopteriplats nagu Tondi Selveri parkla, Vabaduse väljaku keskpunkt või Antsla külakiigeplats,“ ütles Agur Eesti Ekspressile.
Lennundushuvilisest Agur peab aga platsi oluliseks: „Eriolukordade puhul võib ainuüksi sellest teadmisest olla võiv abi olla elulise tähtsusega. Pealegi on lennundusseaduse järgi maandumiseks vaja kahte asja: kapteni otsust ja maaomaniku luba.“
Direktor ei välista ka muude lendude vastuvõtmist: „Loodan, et meie koolis käivad õpilased saavad nii targaks ja naksakaks, et soovi korral on tulevikus nende elus kopter tavaline transpordivahend.“
GAGi uue maja rajamine maksab 6,5 miljonit eurot. Direktor ei vastanud Ekspressi küsimustele, kui palju maksis kopterile sobiliku katuse rajamine ja kelle initsiatiivil see valmis.
### Response:
GAG-i uue koolihoone katusele saab maanduda kopteriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanepit vahendanud maadlejad ja kanepi omamisega vahele jäänud Raplast pärit noormees Johannes Abel sõlmisid prokuratuuriga kokkuleppe, mille kinnitas kohtunik Leo Kunman, kirjutas Eesti Ekspress.
Abeli karistuseks jäi 1 aastat ja 4 kuud karistust, kaheaastase tingimisi katseajaga. Advokaadi abist loobunud noormehed peavad tasuma ka menetluskulud. | Kanepiga vahele jäänud maadlejad said tingimisi karistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanepit vahendanud maadlejad ja kanepi omamisega vahele jäänud Raplast pärit noormees Johannes Abel sõlmisid prokuratuuriga kokkuleppe, mille kinnitas kohtunik Leo Kunman, kirjutas Eesti Ekspress.
Abeli karistuseks jäi 1 aastat ja 4 kuud karistust, kaheaastase tingimisi katseajaga. Advokaadi abist loobunud noormehed peavad tasuma ka menetluskulud.
### Response:
Kanepiga vahele jäänud maadlejad said tingimisi karistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kurgede suled olid koos kollaka-beežika ainega ja kokku kleepunud. Nad jalutasid autopesula hoovi peal inimeste juures, kes neid toitsid, sest kured olid näljased," rääkis Paenurm Eesti Päevalehele.
Päästetud kolm lindu viidi Eesti metsloomade ühingu hoiukodusse, kus neid prooviti pestes puhtaks saada, ent tulutult.
Probleemi põhjuse väljaselgitamine on jõudnud ummikusse, sest ka kurgede sulgedelt proovide võtmine ei anna enam tulemust, sest linde on juba pesuvahendiga pestud.
Nii keskkonnainspektsioon kui ka kurgede päästjad peavad kummastavaks, et linnud jõlkusid Mustvees näljaselt ja määrdunult ringi ligi kaks nädalat, ilma et keegi oleks sellest märku andnud. | Mustvees muutis tundmatu aine kured lennuvõimetuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kurgede suled olid koos kollaka-beežika ainega ja kokku kleepunud. Nad jalutasid autopesula hoovi peal inimeste juures, kes neid toitsid, sest kured olid näljased," rääkis Paenurm Eesti Päevalehele.
Päästetud kolm lindu viidi Eesti metsloomade ühingu hoiukodusse, kus neid prooviti pestes puhtaks saada, ent tulutult.
Probleemi põhjuse väljaselgitamine on jõudnud ummikusse, sest ka kurgede sulgedelt proovide võtmine ei anna enam tulemust, sest linde on juba pesuvahendiga pestud.
Nii keskkonnainspektsioon kui ka kurgede päästjad peavad kummastavaks, et linnud jõlkusid Mustvees näljaselt ja määrdunult ringi ligi kaks nädalat, ilma et keegi oleks sellest märku andnud.
### Response:
Mustvees muutis tundmatu aine kured lennuvõimetuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samal ajal kirjutasid tema kolleegid Eesti Päevalehele ja tõstatasid küsimuse, kas lähetuseks oli aeg kõige sobilikum, kui ministeerium kolib kahes linnas, mis on kaasa toonud töökorralduslikke probleeme.
Haridusministeerium kinnitas ajalehele, et visiit oli vajalik. „Kantsler viibis Taipei universiaadil Eesti akadeemilise spordiliidu kutsel, et riigi poolt tunnustada ja väärtustada meie üliõpilassportlaste esinemisi universiaadil,” selgitas haridusministeeriumi pressiosakond.
Peale tribüünil plaksutamise oli kantsleri ülesanne teiste delegatsioonidega suhelda ja edendada rahvusvahelisi suhteid. Sõidukulud tasus haridusministeerium – kokku ligi 3600 eurot, millele lisandus päevaraha.
Lisaks kantsler Varrakule olid Taipei delegatsiooni koosseisus esindajad ülikoolide rektorite seast, kutseharidusvaldkonnast ja EOK-st. Eesti sai universiaadil ühe medali: judoka Juhan Mettis võitis hõbemedali. | Kantsler Tea Varrak käis nädala Taiwanis noorsportlastele kaasa elamas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samal ajal kirjutasid tema kolleegid Eesti Päevalehele ja tõstatasid küsimuse, kas lähetuseks oli aeg kõige sobilikum, kui ministeerium kolib kahes linnas, mis on kaasa toonud töökorralduslikke probleeme.
Haridusministeerium kinnitas ajalehele, et visiit oli vajalik. „Kantsler viibis Taipei universiaadil Eesti akadeemilise spordiliidu kutsel, et riigi poolt tunnustada ja väärtustada meie üliõpilassportlaste esinemisi universiaadil,” selgitas haridusministeeriumi pressiosakond.
Peale tribüünil plaksutamise oli kantsleri ülesanne teiste delegatsioonidega suhelda ja edendada rahvusvahelisi suhteid. Sõidukulud tasus haridusministeerium – kokku ligi 3600 eurot, millele lisandus päevaraha.
Lisaks kantsler Varrakule olid Taipei delegatsiooni koosseisus esindajad ülikoolide rektorite seast, kutseharidusvaldkonnast ja EOK-st. Eesti sai universiaadil ühe medali: judoka Juhan Mettis võitis hõbemedali.
### Response:
Kantsler Tea Varrak käis nädala Taiwanis noorsportlastele kaasa elamas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | New Yorgis kallava vihma tõttu Arthur Ashe'i väljaku katuse all toimunud kohtumise võitis hispaanlane 7:6 (6), 6:2, 6:2, kuigi tegi mängu käigus 34 lihtviga.
Järgmises ringis läheb Nadal vastamisi jaapanlase Taro Danieli või ameeriklase Tommy Pauliga. Teistel väljakutel toimunud kohtumised jäid pooleli. | Avasetis raskustes olnud Nadal sai maailma 85. reketist siiski jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
New Yorgis kallava vihma tõttu Arthur Ashe'i väljaku katuse all toimunud kohtumise võitis hispaanlane 7:6 (6), 6:2, 6:2, kuigi tegi mängu käigus 34 lihtviga.
Järgmises ringis läheb Nadal vastamisi jaapanlase Taro Danieli või ameeriklase Tommy Pauliga. Teistel väljakutel toimunud kohtumised jäid pooleli.
### Response:
Avasetis raskustes olnud Nadal sai maailma 85. reketist siiski jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valge Maja sõnul peatab korraldus USA majandustegevuse Ukraina regioonides, mida Venemaa president Vladimir Putin otsustas tunnustada iseseisvana.
USA valitsus selgitas, et korraldus keelustab igasuguste kaupade, teenuste või tehnoloogia impordi nn Donetski ja Luganski rahvavabariikidest USA-sse kas otseselt või kaudselt.
Lisaks keelustab USA uute investeeringute tegemise Ida-Ukraina separatistlikku piirkonda.
Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki ütles varem, et korralduse järgi saab kehtestada sanktsioonid igale inimesele, kes tahavad neis Ukraina piirkondades tegutseda.
Psaki sõnul on USA välja töötamas täiendavaid meetmeid ning need seisavad eraldi sanktsioonidest, mille USA ja liitlased on ettevalmistanud juhuks, kui Venemaa tungib Ukrainasse.
USA kinnitusel on plaanis uued sanktsioonid kehtestada teisipäeval.
Biden kutsus ka kõik veel Ukrainasse jäänud saatkonnatöötajad sealt ära.
Varem oli USA kutsunud osa saatkonnatöötajaid Ukrainast ära ning kolinud saatkonna tegevuse Kiievist üle läänepoolsesse linna Lvivi. Nüüd viib USA oma Ukraina saatkonna töö Poolasse, vahendas Bloomberg.
USA välisminister Antony Blinkek ütles, et välisministeeriumi praegu Lvivis toimetanud töötajad veedavad teisipäeva öö Poolas. Tema sõnul aga naasevad saatkonnatöötajad regulaarselt Ukrainasse, et jätkata diplomaatilist tööd ning pakkuda erakorralist konsulaarteenust.
Blinken lisas, et Vene väed on liikunud piirile lähemale, mis tekitab tunde, et sissetung võib iga hetk alata. Tema sõnul on suur tõenäosus, et Venemaa sõjaline tegevus piirab tõsiselt kommertslende.
Minister ütles, et viimastel päevadel on kasvanud relvarahu rikkumised Harkivis, Luganskis ja Donetskis.
USA kahtleb Bideni ja Putini tippkohtumises
USA valitsusametnik ütles esmaspäeval, et president Joe Bideni põhimõtteline nõusolek kohtuda Vladimir Putiniga võib olla nüüd päevakorrast maas.
Ametnik märkis ajakirjanikele konverentskõnes, et USA püüab siiski tegutseda Moskvaga diplomaatia suunas, kuni tankid liikuma hakkavad. | Valge Maja keelustab USA majandustegevuse Ukraina separatistlikel aladel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valge Maja sõnul peatab korraldus USA majandustegevuse Ukraina regioonides, mida Venemaa president Vladimir Putin otsustas tunnustada iseseisvana.
USA valitsus selgitas, et korraldus keelustab igasuguste kaupade, teenuste või tehnoloogia impordi nn Donetski ja Luganski rahvavabariikidest USA-sse kas otseselt või kaudselt.
Lisaks keelustab USA uute investeeringute tegemise Ida-Ukraina separatistlikku piirkonda.
Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki ütles varem, et korralduse järgi saab kehtestada sanktsioonid igale inimesele, kes tahavad neis Ukraina piirkondades tegutseda.
Psaki sõnul on USA välja töötamas täiendavaid meetmeid ning need seisavad eraldi sanktsioonidest, mille USA ja liitlased on ettevalmistanud juhuks, kui Venemaa tungib Ukrainasse.
USA kinnitusel on plaanis uued sanktsioonid kehtestada teisipäeval.
Biden kutsus ka kõik veel Ukrainasse jäänud saatkonnatöötajad sealt ära.
Varem oli USA kutsunud osa saatkonnatöötajaid Ukrainast ära ning kolinud saatkonna tegevuse Kiievist üle läänepoolsesse linna Lvivi. Nüüd viib USA oma Ukraina saatkonna töö Poolasse, vahendas Bloomberg.
USA välisminister Antony Blinkek ütles, et välisministeeriumi praegu Lvivis toimetanud töötajad veedavad teisipäeva öö Poolas. Tema sõnul aga naasevad saatkonnatöötajad regulaarselt Ukrainasse, et jätkata diplomaatilist tööd ning pakkuda erakorralist konsulaarteenust.
Blinken lisas, et Vene väed on liikunud piirile lähemale, mis tekitab tunde, et sissetung võib iga hetk alata. Tema sõnul on suur tõenäosus, et Venemaa sõjaline tegevus piirab tõsiselt kommertslende.
Minister ütles, et viimastel päevadel on kasvanud relvarahu rikkumised Harkivis, Luganskis ja Donetskis.
USA kahtleb Bideni ja Putini tippkohtumises
USA valitsusametnik ütles esmaspäeval, et president Joe Bideni põhimõtteline nõusolek kohtuda Vladimir Putiniga võib olla nüüd päevakorrast maas.
Ametnik märkis ajakirjanikele konverentskõnes, et USA püüab siiski tegutseda Moskvaga diplomaatia suunas, kuni tankid liikuma hakkavad.
### Response:
Valge Maja keelustab USA majandustegevuse Ukraina separatistlikel aladel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See samm on rahvusvahelise õiguse ja ka Minski kokkulepete räige rikkumine. Euroopa Liit reageerib selle ebaseadusliku teoga seotud isikute vastu sanktsioonidega," seisis Micheli ja von der Leyeni ühisavalduses.
"Euroopa Liit kordab oma vankumatut toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides," teatasid Michel ja von der Leyen.
Sanktsioonide kehtestamisele kutsus ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Lisaks Euroopa riikidele on sanktsioonide kehtestamisest teatanud USA, aga ka näiteks Austraalia ja Kanada.
Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeva õhtul, et Venemaa tunnustas Ida-Ukraina separatistlikke nn Donetski ja Luganski rahvavabariike iseseisvana. | EL vastab isehakanud rahvavabariikide tunnustamisele sanktsioonidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See samm on rahvusvahelise õiguse ja ka Minski kokkulepete räige rikkumine. Euroopa Liit reageerib selle ebaseadusliku teoga seotud isikute vastu sanktsioonidega," seisis Micheli ja von der Leyeni ühisavalduses.
"Euroopa Liit kordab oma vankumatut toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides," teatasid Michel ja von der Leyen.
Sanktsioonide kehtestamisele kutsus ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Lisaks Euroopa riikidele on sanktsioonide kehtestamisest teatanud USA, aga ka näiteks Austraalia ja Kanada.
Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeva õhtul, et Venemaa tunnustas Ida-Ukraina separatistlikke nn Donetski ja Luganski rahvavabariike iseseisvana.
### Response:
EL vastab isehakanud rahvavabariikide tunnustamisele sanktsioonidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast väravateta avapoolaega viis Gaston Pereiro 58. minutil Cagliari juhtima ja Napoli lähedal kaotusele, kuid vahetusmees Victor Osimheni tabamus 87. minutil päästis külalistele viigi.
Kuna nädalavahetusel olid kaotanud ka mõlemad tiitli eest heitlevad Milano klubid - AC Milan ja Milano Inter -, siis tekkis Napolil lootus ohjad haarata, aga hetkel lahutab neid Milanist endiselt kaks punkti.
Lisaks Napolile asub 54 punkti peal ka Inter, aga Põhja-Itaalia klubi on pidanud konkurendist ühe mängu vähem. Cagliari paikneb hetkel 20 meeskonna seas 18. positsioonil ehk kukuks praeguse seisuga Serie B-sse. | Napoli sai napilt viigi ega suutnud liidrit kinni püüda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast väravateta avapoolaega viis Gaston Pereiro 58. minutil Cagliari juhtima ja Napoli lähedal kaotusele, kuid vahetusmees Victor Osimheni tabamus 87. minutil päästis külalistele viigi.
Kuna nädalavahetusel olid kaotanud ka mõlemad tiitli eest heitlevad Milano klubid - AC Milan ja Milano Inter -, siis tekkis Napolil lootus ohjad haarata, aga hetkel lahutab neid Milanist endiselt kaks punkti.
Lisaks Napolile asub 54 punkti peal ka Inter, aga Põhja-Itaalia klubi on pidanud konkurendist ühe mängu vähem. Cagliari paikneb hetkel 20 meeskonna seas 18. positsioonil ehk kukuks praeguse seisuga Serie B-sse.
### Response:
Napoli sai napilt viigi ega suutnud liidrit kinni püüda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Johnsoni sõnul peab ta nägema, mis juhtub Ukraina separatistlikes regioonides, enne kui oskab öelda, kas Venemaale võiks sanktsioonid kehtestada.
"Me peame vaatama, mis täpselt Donetskis ja Luganskis Donbassi piirkonnas juhtub," ütles ta pressikonverentsil.
"Ma olen varem öelnud sanktsioonide paketi kohta, et need käivituvad Venemaa sissetungi korral. Kuid ilmselgelt on juhtunu väga halb uudis," lisas ta.
"On selge, et me peame hakkama avaldama võimalikult suurt survet, sest on väga keeruline näha, kuidas selline olukord paraneda võiks," rääkis Johnson.
Kohaliku meedia andmeil teatab Briti valitsus teisipäeval sanktsioonidest Venemaa vastu. Valitsuse teatel ei kehtestata veel aga kogupaketti, mis on ettevalmistatud. Sanktsioonid tugevnevad, kui Venemaa Ukrainasse sisse tungib.
Briti välisminister Liz Truss sõnas, et Venemaa ei saa jääda karistamata.
Trussi sõnul on Venemaa separatistlike nn rahvavabariikide tunnustamisega valinud dialoogi asemel vastasseisu.
Tema sõnul viitab Venemaa otsus Minski protsessi lõpule.
"President Putini otsus tunnustada nn Donetski rahvavabariiki ja nn Luganski rahvavabariiki isesisevate riikidena näitab Minski lepingutest tulenevate Venemaa kohustuste räiget eiramist. See samm viitab Minski protsessi lõpule. See näitab Venemaa otsust valida dialoogi asemel vastasseis," sõnas Truss.
"Me jätkame oma vastuse koordineerimist liitlastega. Me ei luba Venemaal jääda rahvusvaheliste kohustuste rikkumise eest karistamata," lisas minister. | Johnson: Venemaale tuleb võimalikult suurt survet avaldada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Johnsoni sõnul peab ta nägema, mis juhtub Ukraina separatistlikes regioonides, enne kui oskab öelda, kas Venemaale võiks sanktsioonid kehtestada.
"Me peame vaatama, mis täpselt Donetskis ja Luganskis Donbassi piirkonnas juhtub," ütles ta pressikonverentsil.
"Ma olen varem öelnud sanktsioonide paketi kohta, et need käivituvad Venemaa sissetungi korral. Kuid ilmselgelt on juhtunu väga halb uudis," lisas ta.
"On selge, et me peame hakkama avaldama võimalikult suurt survet, sest on väga keeruline näha, kuidas selline olukord paraneda võiks," rääkis Johnson.
Kohaliku meedia andmeil teatab Briti valitsus teisipäeval sanktsioonidest Venemaa vastu. Valitsuse teatel ei kehtestata veel aga kogupaketti, mis on ettevalmistatud. Sanktsioonid tugevnevad, kui Venemaa Ukrainasse sisse tungib.
Briti välisminister Liz Truss sõnas, et Venemaa ei saa jääda karistamata.
Trussi sõnul on Venemaa separatistlike nn rahvavabariikide tunnustamisega valinud dialoogi asemel vastasseisu.
Tema sõnul viitab Venemaa otsus Minski protsessi lõpule.
"President Putini otsus tunnustada nn Donetski rahvavabariiki ja nn Luganski rahvavabariiki isesisevate riikidena näitab Minski lepingutest tulenevate Venemaa kohustuste räiget eiramist. See samm viitab Minski protsessi lõpule. See näitab Venemaa otsust valida dialoogi asemel vastasseis," sõnas Truss.
"Me jätkame oma vastuse koordineerimist liitlastega. Me ei luba Venemaal jääda rahvusvaheliste kohustuste rikkumise eest karistamata," lisas minister.
### Response:
Johnson: Venemaale tuleb võimalikult suurt survet avaldada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mõistan hukka Venemaa otsuse tunnustada isehakanud Donetski rahvavabariike ja Luganski Rahvavabariiki. See õõnestab veelgi rohkem Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, see õõnestab jõupingutusi konflikti lahendamiseks ja rikub Minski kokkuleppeid, milles Venemaa on osaline," ütles Stoltenberg.
Stoltenberg märkis, et 2015. aastal kinnitas ÜRO Julgeolekunõukogu, kuhu kuulub ka Venemaa, oma täielikku austust Ukraina suveräänsuse, iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Ta rõhutas, et Donetsk ja Lugansk on osa Ukrainast.
"Moskva jätkab Ida-Ukraina konflikti õhutamist, pakkudes separatistidele rahalist ja sõjalist toetust. Samuti üritatakse lavastada ettekäänet uuesti Ukrainasse tungida," sõnas Stoltenberg.
Ta kinnitas, et NATO toetab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. "Liitlased kutsuvad Venemaad tungivalt üles valima diplomaatia tee ning viivitamatult tagasi pöörama oma massilise sõjalise koondumise Ukrainas ja selle ümbruses ning viima oma väed Ukrainast välja vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele," ütles Stoltenberg veel.
Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeva õhtul, et Venemaa tunnustas Ida-Ukraina separatistlikke nn Donetski ja Luganski rahvavabariike iseseisvatena.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et arutas viimaste tundide sündmusi USA presidendi Joe Bideniga ning plaanis on ka telefonikõne Suurbritannia peaministri Boris Johnsoniga.
Zelenski kutsus kokku ka riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu koosoleku. | Stoltenberg: Venemaa samm õõnestab pingutusi konflikti lahendamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mõistan hukka Venemaa otsuse tunnustada isehakanud Donetski rahvavabariike ja Luganski Rahvavabariiki. See õõnestab veelgi rohkem Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, see õõnestab jõupingutusi konflikti lahendamiseks ja rikub Minski kokkuleppeid, milles Venemaa on osaline," ütles Stoltenberg.
Stoltenberg märkis, et 2015. aastal kinnitas ÜRO Julgeolekunõukogu, kuhu kuulub ka Venemaa, oma täielikku austust Ukraina suveräänsuse, iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Ta rõhutas, et Donetsk ja Lugansk on osa Ukrainast.
"Moskva jätkab Ida-Ukraina konflikti õhutamist, pakkudes separatistidele rahalist ja sõjalist toetust. Samuti üritatakse lavastada ettekäänet uuesti Ukrainasse tungida," sõnas Stoltenberg.
Ta kinnitas, et NATO toetab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. "Liitlased kutsuvad Venemaad tungivalt üles valima diplomaatia tee ning viivitamatult tagasi pöörama oma massilise sõjalise koondumise Ukrainas ja selle ümbruses ning viima oma väed Ukrainast välja vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele," ütles Stoltenberg veel.
Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeva õhtul, et Venemaa tunnustas Ida-Ukraina separatistlikke nn Donetski ja Luganski rahvavabariike iseseisvatena.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et arutas viimaste tundide sündmusi USA presidendi Joe Bideniga ning plaanis on ka telefonikõne Suurbritannia peaministri Boris Johnsoniga.
Zelenski kutsus kokku ka riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu koosoleku.
### Response:
Stoltenberg: Venemaa samm õõnestab pingutusi konflikti lahendamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane serblane pälvis palju tähelepanu jaanuaris Austraalia lahtiste eel, kui koroonaviiruse vastu vaktsineerimata mängija lõpuks kohtu otsusel riigist välja saadeti.
Seoses erinevate koroonapiirangutega üle maailma ei saa Djokovic kaugeltki igal turniiril mängida, aga Araabia Ühendemiraatidesse pääses ta siiski võistlema. Viimati mängis Djokovic hilissügisel Davise karikaturniiril.
"Minu viimasest matšist on möödunud tükk aega ja vastuvõtt oli fantastiline," lausus Djokovic pärast võidukat mängu. "Võitsin kahes setis, nii et pean rahul olema, kuna pole mänginud kaks või kolm kuud."
Isegi kui varem Dubais viis korda triumfeerinud Djokovic võidab ATP keskmise taseme (ATP 500) turniiri, siis ei säilita ta esireketi tiitlit juhul, kui sama suudab Acapulcos toimuval samaväärsel jõuproovil venelane Daniil Medvedev. | Novak Djokovic naasis areenile võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane serblane pälvis palju tähelepanu jaanuaris Austraalia lahtiste eel, kui koroonaviiruse vastu vaktsineerimata mängija lõpuks kohtu otsusel riigist välja saadeti.
Seoses erinevate koroonapiirangutega üle maailma ei saa Djokovic kaugeltki igal turniiril mängida, aga Araabia Ühendemiraatidesse pääses ta siiski võistlema. Viimati mängis Djokovic hilissügisel Davise karikaturniiril.
"Minu viimasest matšist on möödunud tükk aega ja vastuvõtt oli fantastiline," lausus Djokovic pärast võidukat mängu. "Võitsin kahes setis, nii et pean rahul olema, kuna pole mänginud kaks või kolm kuud."
Isegi kui varem Dubais viis korda triumfeerinud Djokovic võidab ATP keskmise taseme (ATP 500) turniiri, siis ei säilita ta esireketi tiitlit juhul, kui sama suudab Acapulcos toimuval samaväärsel jõuproovil venelane Daniil Medvedev.
### Response:
Novak Djokovic naasis areenile võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa tõmbas puruks Minski kokkulepped. See näitab, et Moskva eesmärk on konflikti süvendada, mitte lahendada. President Putini otsus tunnustada Donetski ja Luganski separatistlikke piirkondi riikidena on rahvusvahelise õiguse ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse jõhker ja õigustamatu jalge alla tallamine," kommenteeris Karis.
"Eesti ei tunnista seda kunagi. Viimaste kuude julgeolekukriis on jälle selgelt näidanud, kes on agressor ja kes on ohver. Euroopa Liidu vastus peab olema kiire, mõjus ja ühtne. See tähendab sanktsioone," lisas ta. | Karis: Venemaa tõmbas Minski kokkulepped puruks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa tõmbas puruks Minski kokkulepped. See näitab, et Moskva eesmärk on konflikti süvendada, mitte lahendada. President Putini otsus tunnustada Donetski ja Luganski separatistlikke piirkondi riikidena on rahvusvahelise õiguse ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse jõhker ja õigustamatu jalge alla tallamine," kommenteeris Karis.
"Eesti ei tunnista seda kunagi. Viimaste kuude julgeolekukriis on jälle selgelt näidanud, kes on agressor ja kes on ohver. Euroopa Liidu vastus peab olema kiire, mõjus ja ühtne. See tähendab sanktsioone," lisas ta.
### Response:
Karis: Venemaa tõmbas Minski kokkulepped puruks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses setis oli mõlemal probleeme oma servigeimi hoidmisega. Aga kui Kontaveit kaotas kaks esimest pallingugeimi ja võitis kaks järgmist, siis Konjuh kaotas kõik neli servigeimi. Kontaveit võitis seti kolmandalt sett-pallilt 6:2.
Teise seti alguses murdis Kontaveit vastase pallingu ja asus juhtima 3:0. Seejärel kumbki enam oma servigeimi ei loovutanud ja eestlanna võitis seti neljandalt matšpallilt 6:3.
Kui esimeses setis oli mõlemal tennisistil esimese servi õnnestumise protsent alla 60 (Konjuhil 58%, Kontaveidil 55%), siis teises setis see paranes (vastavalt 70% ja 63%) ning mõlemad teenisid esimeselt servilt üle 70 protsendi punktidest.
Järgmisena tuleb Kontaveidile vastu kas tšehhitar Petra Kvitova (WTA 21.) või belglanna Elise Mertens (WTA 26.).
Kontaveit on Konjuhi aastate eest kahel korral alistanud: 2016. aastal kohtuti Föderatsioonide karikaturniiril, kus eestlanna võitis kolmes setis ja aasta hiljem kahes setis ka Stuttgardi turniiril. | Kontaveit pääses Doha turniiril kolmandasse ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses setis oli mõlemal probleeme oma servigeimi hoidmisega. Aga kui Kontaveit kaotas kaks esimest pallingugeimi ja võitis kaks järgmist, siis Konjuh kaotas kõik neli servigeimi. Kontaveit võitis seti kolmandalt sett-pallilt 6:2.
Teise seti alguses murdis Kontaveit vastase pallingu ja asus juhtima 3:0. Seejärel kumbki enam oma servigeimi ei loovutanud ja eestlanna võitis seti neljandalt matšpallilt 6:3.
Kui esimeses setis oli mõlemal tennisistil esimese servi õnnestumise protsent alla 60 (Konjuhil 58%, Kontaveidil 55%), siis teises setis see paranes (vastavalt 70% ja 63%) ning mõlemad teenisid esimeselt servilt üle 70 protsendi punktidest.
Järgmisena tuleb Kontaveidile vastu kas tšehhitar Petra Kvitova (WTA 21.) või belglanna Elise Mertens (WTA 26.).
Kontaveit on Konjuhi aastate eest kahel korral alistanud: 2016. aastal kohtuti Föderatsioonide karikaturniiril, kus eestlanna võitis kolmes setis ja aasta hiljem kahes setis ka Stuttgardi turniiril.
### Response:
Kontaveit pääses Doha turniiril kolmandasse ringi |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.