instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endine maailma esinumber Pliškova, kes jõudis tunamullu Austraalia lahtiste poolfinaali, jäi Muchovale tund ja 55 minutit kestnud kohtumises alla 5:7, 5:7.
Kohtumise avasett algas küll tasavägiselt, ent peatselt haaras Muchova 3:1 edu. Pliškova suutis aga kaotusseisust välja tulla, võites kolm järjestikust geimi ning minnes ka 5:4 juhtima. Ometigi jäi lõppsõna maailma 27. reketile, kes võitis omakord kolm geimi järjest ja ühes sellega ka seti.
Mängu teises setis oli Pliškova geimipunkti kaugusel üldseisu viigistamisest, kui turniiri kuues asetus võitis koguni viis esimest geimi, murdes seejuures kahel korral Muchova servi. Seejärel lagunes aga Pliškova täielikult, kaotades omakorda seitse geimi järjest ja ühes sellega ka matši.
Teist aastat järjest Austraalia lahtistel kolmanda ringiga piirdunud Pliškova tegi matši jooksul kümme topeltviga ja 40 lihtviga. 28-aastase tšehhitari neli aastat noorema kaasmaalase vastavad numbrid olid üks ja 32.
Teistkordselt slämmiturniiril neljandasse ringi jõudnud Karolina Muchova kohtub järgmisena 18. asetatud belglanna Elise Mertensiga, kes võitis 11. asetusega šveitslannat Belinda Bencicit 6:2, 6:1. | Viiegeimilise edu maha mänginud Pliškova kaotas kaasmaalasele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine maailma esinumber Pliškova, kes jõudis tunamullu Austraalia lahtiste poolfinaali, jäi Muchovale tund ja 55 minutit kestnud kohtumises alla 5:7, 5:7.
Kohtumise avasett algas küll tasavägiselt, ent peatselt haaras Muchova 3:1 edu. Pliškova suutis aga kaotusseisust välja tulla, võites kolm järjestikust geimi ning minnes ka 5:4 juhtima. Ometigi jäi lõppsõna maailma 27. reketile, kes võitis omakord kolm geimi järjest ja ühes sellega ka seti.
Mängu teises setis oli Pliškova geimipunkti kaugusel üldseisu viigistamisest, kui turniiri kuues asetus võitis koguni viis esimest geimi, murdes seejuures kahel korral Muchova servi. Seejärel lagunes aga Pliškova täielikult, kaotades omakorda seitse geimi järjest ja ühes sellega ka matši.
Teist aastat järjest Austraalia lahtistel kolmanda ringiga piirdunud Pliškova tegi matši jooksul kümme topeltviga ja 40 lihtviga. 28-aastase tšehhitari neli aastat noorema kaasmaalase vastavad numbrid olid üks ja 32.
Teistkordselt slämmiturniiril neljandasse ringi jõudnud Karolina Muchova kohtub järgmisena 18. asetatud belglanna Elise Mertensiga, kes võitis 11. asetusega šveitslannat Belinda Bencicit 6:2, 6:1.
### Response:
Viiegeimilise edu maha mänginud Pliškova kaotas kaasmaalasele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piisab, kui heita korraks pilk viimastel kuudel Lätis toimunule. Läti oli ja on sisuliselt sõjaaega meenutavate piirangute all. Eestlasi ajas muigama, kui Läti valitsus otsustas jaanuari keskel, et inimesed võivad taas osta poest tikke, lumelabidaid ja sokke. Need olid vahepeal mitte-müüdavate kaupade nimekirjas. Nüüd veebruari keskpaigas saadi ka Läti valitsuses aru, et pakaselise ilmaga öine üleriigiline komandanditund on totrus.
Eesti näib Läti pimedusse mattunud linnade kõrval nagu tuledes särav muinasjutumaa. 50 kilomeetrit Läti piirilt on Otepää ja Pärnu, kus spaad on avatud, poodidest, söögi -ja joogikohtadest rääkimata. Elu käib pea täie vungiga. Säärane muinasjutumaa oli meie enda selle talve valik, millel on mõjusad tagajärjed. Nii positiivsed kui ka kindlasti negatiivsed.
Nakatumiste arv pole aastavahetusest saati sisuliselt muutunud, teised riigid on ülirangete piirangutega lõpuks viiruse alla surunud, kuigi vaid ajutiselt. Eesti näitajad on nüüd Euroopa koroonatabelite negatiivses ülemises otsas. Sajad inimesed on viiruses elu kaotanud. Kuid see oli Eesti valik koos kaasneva vastutusega.
Euroopas üha enam trende määrav Saksmaa valitus otsustas neljapäeval, et ühiskonna ees on selge numbriline eemärk. Saada nakatumine alla 35 juhtumi 100 000 inimese kohta. Koolid, poed, kultuuriasutused ja spordirajatised jäävad kinni, erilise vastutuleku korras lubatakse 1. märtsist sakslastel külastada juuksurit, sest see olevat inimväärikust alandav, kui saksa kodanik upub juuksepahmakasse.
Jälle ajab Eestist vaadates muigama, aga tegelikult ongi see sakslaste õigus oma elu ise korraldada. Kui tõesti usaldatakse varsti ametist ja poliitikast lahkuvat liidukantslerit Angela Merkelit, kes teatas, et võib-olla(!) tuleb lähikuudel ja suvel uus muteerunud viirusevorm, siis sakslastele tundubki parem oma kodudesse varjuda. Sakslased on heitnud kinda teistele Euroopa rahvastele, käib omamoodi koroonaturniir, kus võisteldakse vahendeid valimata madalamate näitajate nimel.
Aga ka Eestis oleme jõudnud teatavale teelahkmele. Nakatumiskordaja on viimastel nädalatel kõikunud napilt ühe ümber. Sellest hoolimata kasvab osas inimestes hirm, et järsku tabab ka Eestit tsunami ja koroonaviirus hakkab plahvatuslikult ülespoole liikuma. Olematu lootus, et nakatumine iseenesest väheneb, pole kuidagi täitunud.
Üha rohkem kostub hääli, et me peame midagi tegema, nii see jätkuda ei saa. Eriti heitunud on need, kes ise piirangutest ülirangelt kinni peavad. Kaua suudab kõrgeid nakatumisnumbreid jälgida inimene, kes täielikult on loobunud sõprade ja lähisugulastega kokkusaamisest, ei külasta kultuuriüritusi ja söögi-joogikohti? Elab juba terve aasta eraklikult oma kodus. Muidugi on senisest elust irdumine piinav, eriti kui positiivset lõpp-lahendust ei paistagi. Lõpuks viib see allasurutud vihani. Soovini paljastega kätega neetud viirusele kallale minna.
Nagu inimestele ikka omane, esitatakse nõudmisi isikliku mätta otsast. Paljud vanemad inimesed arvavad, et koolid tuleks kinni panna. Need, kes niikuinii väljas söömas ei käi, nemad paneks restoranid kohe lukku. Mõned on hakanud spordiklubisid vihkama.
Üldiselt kalduvad piiranguid toetama avalikust sektorist palka saavad inimesed, sest nemad otseselt rahalist kaotust sulgemisest ei tunneta. Kõrgemalt haritud inimesed on samuti selgelt paremas positsioonis: võtad lihtsalt oma arvuti ja nõuad kodust töötades, et kõik peavad niisamamoodi talitama.
Ilmselt surve valitsusele ja seda nõustavale teadusnõukojale aina kasvab. Teaduslikku tõestust paraku mõne konkreetse piirangumeetme kohta on vähe. Nii ühes kui teises suunas. Võib-olla niigi tühja kinosaali sulgemine aitab mõne üksiku nakatumise ära hoida, kuid sisulist mõju sellel viiruse levikule pole. Ja arvude taha ongi keeruline kiigata.
Näiteks väitis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, et kiiresti on kasvanud nakatumine alla 19-aastaste seas. Samas on neist nakkuse koolist saanud vaid 24 protsenti. Ülejäänud 76 protsenti nakatunutest korjas viiruse üles mujalt. Mida sellises olukorras koolide kinnipanek annab? Annab kindlasti ajutise nakatumise arvu peatumise, sajad nakkused jäävad olemata. Aga nakatumine kasvab taas kohe, kui lapsed koolipinki tagasi lubada. Ning jälle oleme mõne nädalaga seal, kus alustasime.
Varem või hiljem peame tõdema: viirus jääb meiega pikkadeks kuudeks ning suure tõenäosusega ei saabugi suveks suurt kergendust, sest vaktsineerimine hilineb ja me ei tea kaua vaktsiinide kaitsev mõju üldse kestab. Inimeste valmisolek enese elu piirata pole selline nagu möödunud aasta märtsis-aprillis.
Vahest aitab mõistmine, et oleme nagu maratonirajale sattunud sprinterid, kes lõpuni vastupidamiseks peavad vaikset tempot hoidma, sest vahepeal sprintides ja siis hingeldades jõukogumiseks peatudes, kulub pika jooksumaa läbimiseks veelgi rohkem aega.
Rapsides läheb nagu Iirimaal, kus nakatumine kerkis lakke just tänu sellele, et kauaks luku taha pandud inimesed pääsesid korraks kõrtsidesse ja nakatumisnäit 1400 oli kahe nädalaga naksti käes. Ükskõik, mida valitsus ka lähiajal otsustab, tuleb arvestada, et see kevad tuleb tegelikult raskem kui eelmine. Ja seda oleks aus ka avalikult inimestele öelda. | Indrek Kiisler: viimane aeg on viirusega kooselu ära õppida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piisab, kui heita korraks pilk viimastel kuudel Lätis toimunule. Läti oli ja on sisuliselt sõjaaega meenutavate piirangute all. Eestlasi ajas muigama, kui Läti valitsus otsustas jaanuari keskel, et inimesed võivad taas osta poest tikke, lumelabidaid ja sokke. Need olid vahepeal mitte-müüdavate kaupade nimekirjas. Nüüd veebruari keskpaigas saadi ka Läti valitsuses aru, et pakaselise ilmaga öine üleriigiline komandanditund on totrus.
Eesti näib Läti pimedusse mattunud linnade kõrval nagu tuledes särav muinasjutumaa. 50 kilomeetrit Läti piirilt on Otepää ja Pärnu, kus spaad on avatud, poodidest, söögi -ja joogikohtadest rääkimata. Elu käib pea täie vungiga. Säärane muinasjutumaa oli meie enda selle talve valik, millel on mõjusad tagajärjed. Nii positiivsed kui ka kindlasti negatiivsed.
Nakatumiste arv pole aastavahetusest saati sisuliselt muutunud, teised riigid on ülirangete piirangutega lõpuks viiruse alla surunud, kuigi vaid ajutiselt. Eesti näitajad on nüüd Euroopa koroonatabelite negatiivses ülemises otsas. Sajad inimesed on viiruses elu kaotanud. Kuid see oli Eesti valik koos kaasneva vastutusega.
Euroopas üha enam trende määrav Saksmaa valitus otsustas neljapäeval, et ühiskonna ees on selge numbriline eemärk. Saada nakatumine alla 35 juhtumi 100 000 inimese kohta. Koolid, poed, kultuuriasutused ja spordirajatised jäävad kinni, erilise vastutuleku korras lubatakse 1. märtsist sakslastel külastada juuksurit, sest see olevat inimväärikust alandav, kui saksa kodanik upub juuksepahmakasse.
Jälle ajab Eestist vaadates muigama, aga tegelikult ongi see sakslaste õigus oma elu ise korraldada. Kui tõesti usaldatakse varsti ametist ja poliitikast lahkuvat liidukantslerit Angela Merkelit, kes teatas, et võib-olla(!) tuleb lähikuudel ja suvel uus muteerunud viirusevorm, siis sakslastele tundubki parem oma kodudesse varjuda. Sakslased on heitnud kinda teistele Euroopa rahvastele, käib omamoodi koroonaturniir, kus võisteldakse vahendeid valimata madalamate näitajate nimel.
Aga ka Eestis oleme jõudnud teatavale teelahkmele. Nakatumiskordaja on viimastel nädalatel kõikunud napilt ühe ümber. Sellest hoolimata kasvab osas inimestes hirm, et järsku tabab ka Eestit tsunami ja koroonaviirus hakkab plahvatuslikult ülespoole liikuma. Olematu lootus, et nakatumine iseenesest väheneb, pole kuidagi täitunud.
Üha rohkem kostub hääli, et me peame midagi tegema, nii see jätkuda ei saa. Eriti heitunud on need, kes ise piirangutest ülirangelt kinni peavad. Kaua suudab kõrgeid nakatumisnumbreid jälgida inimene, kes täielikult on loobunud sõprade ja lähisugulastega kokkusaamisest, ei külasta kultuuriüritusi ja söögi-joogikohti? Elab juba terve aasta eraklikult oma kodus. Muidugi on senisest elust irdumine piinav, eriti kui positiivset lõpp-lahendust ei paistagi. Lõpuks viib see allasurutud vihani. Soovini paljastega kätega neetud viirusele kallale minna.
Nagu inimestele ikka omane, esitatakse nõudmisi isikliku mätta otsast. Paljud vanemad inimesed arvavad, et koolid tuleks kinni panna. Need, kes niikuinii väljas söömas ei käi, nemad paneks restoranid kohe lukku. Mõned on hakanud spordiklubisid vihkama.
Üldiselt kalduvad piiranguid toetama avalikust sektorist palka saavad inimesed, sest nemad otseselt rahalist kaotust sulgemisest ei tunneta. Kõrgemalt haritud inimesed on samuti selgelt paremas positsioonis: võtad lihtsalt oma arvuti ja nõuad kodust töötades, et kõik peavad niisamamoodi talitama.
Ilmselt surve valitsusele ja seda nõustavale teadusnõukojale aina kasvab. Teaduslikku tõestust paraku mõne konkreetse piirangumeetme kohta on vähe. Nii ühes kui teises suunas. Võib-olla niigi tühja kinosaali sulgemine aitab mõne üksiku nakatumise ära hoida, kuid sisulist mõju sellel viiruse levikule pole. Ja arvude taha ongi keeruline kiigata.
Näiteks väitis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, et kiiresti on kasvanud nakatumine alla 19-aastaste seas. Samas on neist nakkuse koolist saanud vaid 24 protsenti. Ülejäänud 76 protsenti nakatunutest korjas viiruse üles mujalt. Mida sellises olukorras koolide kinnipanek annab? Annab kindlasti ajutise nakatumise arvu peatumise, sajad nakkused jäävad olemata. Aga nakatumine kasvab taas kohe, kui lapsed koolipinki tagasi lubada. Ning jälle oleme mõne nädalaga seal, kus alustasime.
Varem või hiljem peame tõdema: viirus jääb meiega pikkadeks kuudeks ning suure tõenäosusega ei saabugi suveks suurt kergendust, sest vaktsineerimine hilineb ja me ei tea kaua vaktsiinide kaitsev mõju üldse kestab. Inimeste valmisolek enese elu piirata pole selline nagu möödunud aasta märtsis-aprillis.
Vahest aitab mõistmine, et oleme nagu maratonirajale sattunud sprinterid, kes lõpuni vastupidamiseks peavad vaikset tempot hoidma, sest vahepeal sprintides ja siis hingeldades jõukogumiseks peatudes, kulub pika jooksumaa läbimiseks veelgi rohkem aega.
Rapsides läheb nagu Iirimaal, kus nakatumine kerkis lakke just tänu sellele, et kauaks luku taha pandud inimesed pääsesid korraks kõrtsidesse ja nakatumisnäit 1400 oli kahe nädalaga naksti käes. Ükskõik, mida valitsus ka lähiajal otsustab, tuleb arvestada, et see kevad tuleb tegelikult raskem kui eelmine. Ja seda oleks aus ka avalikult inimestele öelda.
### Response:
Indrek Kiisler: viimane aeg on viirusega kooselu ära õppida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oli algusest lõpuni raske matš. Pidin võitlema iga punkti eest. Olin isegi matšpalliga taga, aga olin enda arvates väga vapper ja mu vastupanu tasus lõppkokkuvõttes ära," lausus Vekic pärast kohtumist pressile.
Avasetis jõudis esimesena murdepallini Vekic seitsmendas geimis, aga Kanepi suutis selle päästa ja murdis hoopis ise 6:5 eduseisus, võites seti 7:5. Kanepi võitis lõpuks viis geimi järjest, asudes teises setis 3:0 juhtima. Seisul 5:4 oli Kanepil matšpall, aga tal ei õnnestunud seda realiseerida ja sett läks lõpuks kiiresse lõppmängu, kus Vekic jäi kindlalt 7:2 peale, võites seega seti 7:6 (2).
"Olin matšpalli peale üpris pahane. Mul oli eelnevas geimis olnud mitu murdepalli ja ma mängisin enda meelest paremini. Mulle tundus, et olin haaramas initsiatiivi. Ma ei tahtnud et mäng läbi saaks ja andsin seejärel oma löökidel maksimumi," kommenteeris Vekici enda tagasitulekut.
"Kolmas sett oli väga kõikuv ja temagi (Kaia Kanepi – toim.) mäng oli väga üles-alla. Tal olid mõned fantastilised löögid, aga ka mõned vead. Kolmandas setis sain ta serviga aga märkas paremini hakkama ja suutsin seda ka paremini lugema hakata, millest oli palju abi, sest avasetis polnud mul ta serviga võimalustki."
Ehkki Kanepi lülitas eelmises ringis konkurentsist tiitlikaitsja Sofia Kenini, on Vekici hinnangul eestlanna talle mugavam vastane. "Ma arvan, et mängin parema meelega temaga kui Keniniga. Sain temast (Kanepist – toim.) korra juba US Openil mõned aastad tagasi jagu, mistõttu tean, mida oodata. Täna ta mängis aga natuke paremini, kui oskasin oodata. Tänapäeval ei eelda sa kunagi kerget matši, aga ma ei oodanud ka midagi sellist."
Esimest korda Austraalia lahtistel kaheksandikfinaali jõudnud 24-aastane Vekic kohtub järgmisena 22. asetusega ameeriklanna Jennifer Bradyga. | Vekic võidust Kanepi üle: avasetis polnud mul ta serviga võimalustki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oli algusest lõpuni raske matš. Pidin võitlema iga punkti eest. Olin isegi matšpalliga taga, aga olin enda arvates väga vapper ja mu vastupanu tasus lõppkokkuvõttes ära," lausus Vekic pärast kohtumist pressile.
Avasetis jõudis esimesena murdepallini Vekic seitsmendas geimis, aga Kanepi suutis selle päästa ja murdis hoopis ise 6:5 eduseisus, võites seti 7:5. Kanepi võitis lõpuks viis geimi järjest, asudes teises setis 3:0 juhtima. Seisul 5:4 oli Kanepil matšpall, aga tal ei õnnestunud seda realiseerida ja sett läks lõpuks kiiresse lõppmängu, kus Vekic jäi kindlalt 7:2 peale, võites seega seti 7:6 (2).
"Olin matšpalli peale üpris pahane. Mul oli eelnevas geimis olnud mitu murdepalli ja ma mängisin enda meelest paremini. Mulle tundus, et olin haaramas initsiatiivi. Ma ei tahtnud et mäng läbi saaks ja andsin seejärel oma löökidel maksimumi," kommenteeris Vekici enda tagasitulekut.
"Kolmas sett oli väga kõikuv ja temagi (Kaia Kanepi – toim.) mäng oli väga üles-alla. Tal olid mõned fantastilised löögid, aga ka mõned vead. Kolmandas setis sain ta serviga aga märkas paremini hakkama ja suutsin seda ka paremini lugema hakata, millest oli palju abi, sest avasetis polnud mul ta serviga võimalustki."
Ehkki Kanepi lülitas eelmises ringis konkurentsist tiitlikaitsja Sofia Kenini, on Vekici hinnangul eestlanna talle mugavam vastane. "Ma arvan, et mängin parema meelega temaga kui Keniniga. Sain temast (Kanepist – toim.) korra juba US Openil mõned aastad tagasi jagu, mistõttu tean, mida oodata. Täna ta mängis aga natuke paremini, kui oskasin oodata. Tänapäeval ei eelda sa kunagi kerget matši, aga ma ei oodanud ka midagi sellist."
Esimest korda Austraalia lahtistel kaheksandikfinaali jõudnud 24-aastane Vekic kohtub järgmisena 22. asetusega ameeriklanna Jennifer Bradyga.
### Response:
Vekic võidust Kanepi üle: avasetis polnud mul ta serviga võimalustki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikusse kuulunud Henri Drell sai mänguaega 31,6 minutit ja viskas 23 punkti (vabavisked 6/6, kahesed 4/5, kolmesed 3/4), kusjuures 13 punkti oli koos juba avaveerandil ning sajaprotsendilise visketabavusega. Veel võttis ta viis lauapalli, andis kaks korvisöötu, tegi kaks vaheltlõiget, ühe pallikaotuse ja neli isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Kaspar Treier teenis mänguaega 4,3 minutit ja viskas kolm punkti (vabavisked 1/1, kahesed 1/2). Lisaks võttis ta ühe lauapalli ründelauast.
Loe pikemalt Korvpall24.ee -st. | Viskekontserdi korraldanud Drell aitas Pesaro poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikusse kuulunud Henri Drell sai mänguaega 31,6 minutit ja viskas 23 punkti (vabavisked 6/6, kahesed 4/5, kolmesed 3/4), kusjuures 13 punkti oli koos juba avaveerandil ning sajaprotsendilise visketabavusega. Veel võttis ta viis lauapalli, andis kaks korvisöötu, tegi kaks vaheltlõiget, ühe pallikaotuse ja neli isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Kaspar Treier teenis mänguaega 4,3 minutit ja viskas kolm punkti (vabavisked 1/1, kahesed 1/2). Lisaks võttis ta ühe lauapalli ründelauast.
Loe pikemalt Korvpall24.ee -st.
### Response:
Viskekontserdi korraldanud Drell aitas Pesaro poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Innovatsiooniminister Nenad Popovic tegi avalduse algava koostöö kohta pärast seda, kui Venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumide eksperdid ning otseinvesteeringute fondi RDIF esindajad külastasid viroloogiainstituuti Belgradis.
Järgmine rühm Vene eksperte saabub ministri sõnul 15 päeva jooksul ja hindab vaktsiini valmistamiseks vajalike tehniliste ja tehnoloogiliste tingimuste vastavust.
Serbia on Suurbritannia järel vaktsineerimistempolt teine riik Euroopas.
Euroopa Liidu kandidaatriigi seitsmest miljonist elanikust on vaktsineeritud üle 600 000. Selleks on kasutatud Sputnik V, Hiina Sinopharmi ja USA-Saksamaa Pfizer/BioNTechi kaitsesüste.
Alates pandeemia algusest on Serbias kinnitust leidnud üle 400 000 COVID-19 nakatumise ning üle 4000 inimese on selle tagajärjel surnud. | Serbia sai Venemaalt esialgse nõusoleku vaktsiini Sputnik V tootmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Innovatsiooniminister Nenad Popovic tegi avalduse algava koostöö kohta pärast seda, kui Venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumide eksperdid ning otseinvesteeringute fondi RDIF esindajad külastasid viroloogiainstituuti Belgradis.
Järgmine rühm Vene eksperte saabub ministri sõnul 15 päeva jooksul ja hindab vaktsiini valmistamiseks vajalike tehniliste ja tehnoloogiliste tingimuste vastavust.
Serbia on Suurbritannia järel vaktsineerimistempolt teine riik Euroopas.
Euroopa Liidu kandidaatriigi seitsmest miljonist elanikust on vaktsineeritud üle 600 000. Selleks on kasutatud Sputnik V, Hiina Sinopharmi ja USA-Saksamaa Pfizer/BioNTechi kaitsesüste.
Alates pandeemia algusest on Serbias kinnitust leidnud üle 400 000 COVID-19 nakatumise ning üle 4000 inimese on selle tagajärjel surnud.
### Response:
Serbia sai Venemaalt esialgse nõusoleku vaktsiini Sputnik V tootmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui vaadata viimase aja meediat, siis on näha, et ka Eesti pangad lähtuvad oma laenupoliitikas ja investeerimistegevuses üha rohkem sellest, et toetada rohelist majandust, rohepööret. Kas see paistab nii ka keskpangast?
See on olnud üldine rahanduse areng, et kliimaeesmärgid, mis jõuavad järjest rohkem valitsuste poliitikatesse ja riikidevahelistesse kokkulepetesse, hakkavad mõjutama ka ärikeskkonda.
Süsinikumahukat äri ümbritseb ebakindlus, kuna ei ole selge, milliseks kujuneb tulevik riiklike regulatsioonide ja maksustamise, mõnel juhul ka subsiidiumide ja piirangute väljavaadetes. Teisest küljest suurendab ebakindlust rahastamistingimuste võimalik muutumine.
See toob kaasa olukorra, kus ettevõtted, mis on seotud süsinikumahukate äride
finantseerimise või neile kindlustuse pakkumisega, on turul suurema surve all, sest ühtpidi on kliimapoliitika eesmärgid järjest rohkem hakanud mõjutama ärikeskkonda maksustamise ja regulatsioonide kaudu, aga teisest küljest on ka investorite suhtumine muutunud.
Euroopa suurim söega töötav elektrijaam asub Poolas Belchatowi linna lähedal. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Näiteks kui Euroopa kindlustusettevõte loobub kivisöega seotud äride kindlustamisest, siis selle kindlustusettevõtte aktsia väärtus võib tõusta peaaegu kümnendiku võrra võrreldes nende ettevõtetega, mis jätkavad "vana majanduse" ehk siis süsinikumahuka kivisöesektori toetamist.
See puudutab ettevõtteid. Aga kas midagi sarnast toimub ka tavaliste inimeste suhtes?
Näiteks eluasemed! Krediidirisk on pankade jaoks seotud ühtepidi kliimapoliitikast lähtuvate regulatsioonide ning võimalike maksude ja soodustustega eluasemete ehitamisele. Aga teistpidi ka reaalsete kliimariskide kaudu, mis endast märku annavad: reeglina on laenu tagatiseks kinnisvaraobjektid, aga järjest enam esineb ka mõnes Euroopa riigis hooneid ohustavaid äärmuslikke ilmastikujuhtumeid. Ja mõneski piirkonnas, kus
varem polnud üleujutusi, on need täna saanud nii tavaliseks, et traditsiooniline kindlustus neid riske laenutagatiste mõttes enam kindlustada ei soovi.
See tähendab ka laenuvõtjatele mõnes Euroopa piirkonnas - näiteks Inglismaal - olukorda, kus inimene, kes on võtnud pikaajalise eluasemelaenu, ei leia ühtäkki enam kindlustuspakkujat, kes oleks võimeline neid riske kindlustama.
Sisuliselt tähendab see seda, et kliimarisk, mis seni on olnud võib-olla kergelt nagu deklaratiivne või poliitikute avalduste tasemel, hakkab järjest rohkem mõjutama ka inimeste igapäevaelu.
Kliimat mõjutab ju tugevalt ka transport...
Jah, transport on valdkond, kus riigid teevad süsiniku emissiooni vähendamisel tugevaid jõupingutusi. Nii, et üks keskmine pereisa, kes sõidab linna lähedalt maalt igal hommikul kesklinna tööle, ei pruugi varsti enam kindel olla, kas ta oma diiselmootoriga autoga võib enam tipptunnil üldse kesklinna siseneda.
See on paljudes Euroopa riikides ju suhteliselt reaalne risk, et niisugust igapäevast liikumist ja tegelikult ka autoostu, mis on pere jaoks suur investeering, võivad hakata kliimaregulatsioonid suurel määral mõjutama.
Ehk siis ebamäärasus suureneb?
Rahvusvaheliselt on ju kokku lepitud, et süsinikuneutraalsuse suunas pürgitakse, aga protsessi muudab riskantseks, et tegelikult kliimapoliitika ise, selle rakendamine, on olnud küllaltki ebastabiilne. On olnud aegu, kus on suhteliselt lineaarselt mindud suuremate algatuste suunas, aga siis on tulnud küllatki järske muudatusi.
Just nimelt kliimapoliitika rakendamise väga suur ebakindlus on see, mis ärikeskkonda ja ka tavaliste majapidamiste elu võib kahjustada. Probleem on selles, et protsessi käigus on tekkinud kõhklusi nii riigijuhtide kui ka madalamate otsustajate tasandil, kas seda probleemi üldse tuleb lahendada ja kuidas.
Ühest äärmusest teise pendeldav suhtumine kliimateemadesse kahjustab ärikeskkonda kõige rohkem. Ja sellised tagasilöögid muudavad
üleminekut ebakindlamaks ja suurendavad nii äri- kui ka krediidiriske.
Üks ebakindluse allikas on kogu maksupoliitika valdkond, mis hõlmab saastajate
maksustamist ja teistpidi ka riigi vahendite kasutamist keskkonnasäästlikumate
tehnoloogiate toetamiseks.
Tuulepark Saksamaal Oscherslebenis. Autor/allikas: SCANPIX / www.imago-images.de
Lisaks teeb nafta hinna muutumine fossiilse energia positsiooni suhteliselt kallimate rohetehnoloogiate suhtes väga kõikuvaks. Maksupoliitikaga oleks võimalik fossiilsete kütuste kõikumisi puhverdada, kehtestada näiteks miinimumtasemed fossiilsete kütuste hindadele. Aga praktikas on paraku olnud nii, et suur nafta hinna kõikumine toob kaasa perioode, kus roheline energeetika areneb kiiremini, madalama nafta konjunktuuri puhul aga aeglasemalt. Nii, et konkureeriva fossiilse energia hinna kõikumine destabiliseerib tegelikult üleminekut rohetehnoloogiatele päris tugevalt.
Et siis riik peaks pakkuma stabiilsust?
See ongi täiendav dimensioon, et kui palju peab riik sekkuma oma regulatsioonidega, et soodustada kliimaneutraalsust ja kui palju turud ise ära teevad. Sest on selge, et kliimariskide tingimustes hindavad ka turuosalised süsinikumahukamaid ettevõtteid kõrgema riskiga ettevõteteks ja selle kaudu mõjutavad neid turudistsipliin ja rahastamistingimused. Siin ongi oluline leida tasakaal, et neid mitte täielikult välja tõrjuda, vaid pakkuda näiteks riiklikke soodustusi üleminekuks jätkusuutlikumatele ja puhtamatele tehnoloogiatele.
Samas ka paljud tänased ettevõtted, mis on suhteliselt kõrge reitinguga ja justkui
riskivabad, peavad ilmselt tulevikus arvestama sellega, et saamaks kõrgemat
krediidireitingut või madalamat riskihinnangut ja soodsamaid finantseerimistingimusi, tuleb neil loobuda saastavamatest tehnoloogiatest.
Aga kuidas see kõik riike endid mõjutab? Ka riikidel on ju reitingud!
See kehtib ka riikide puhul. Kui reitinguagentuurid hakkavad riigi süsinikumahukust arvestama, siis võib juhtuda, et riigid, mis jätkavad vanade süsinikumahukate tehnoloogiate elushoidmist, ei saagi enam kõrgeimat AAA reitingut.
Selles valguses on palju küsimusi seoses tehnoloogiate defineerimisega - ega turgudel ei ole ka veel väga konkreetset arusaama, mida pikemas perspektiivis pidada kliimaneutraalseks, puhtamaks või ohutumaks tehnoloogiaks. Näiteks kuidas suhtuda tuumaenergeetikasse? Need valdkonnad vajavad turgudel tundmaõppimist ja testimist.
Ennekõike on siin oluline regulatiivne järjepidevus ning riiklike poliitikate järjekindel ja stabiilne rakendamine, et ei oleks rapsimist kliimapoliitikas.
Ja arvestada tuleb ka sellega, et teema ulatub ühe riigi ja isegi Euroopa Liidu piiridest väga palju kaugemale. Ükski riik ei saa kliimapoliitikat rakendada üksi - kõige halvemal juhul tähendab see lihtsalt seda, et ta kaotab konkurentsivõimet, kuna loobub teatud tootmisest ja selle võtavad üle riigid, mis suhtuvad süsinikuemissioonidesse liberaalsemalt.
Et niisugust asja ära hoida, ongi tehtud suuri riikidevahelisi kokkuleppeid, valitsused on võtnud konkreetsemaid eesmärke, kui palju ja kuidas vähendada süsinikuemissioone.
Maaklerid Souli börsil aktsiakursse jälgimas. Autor/allikas: SCANPIX / AFP
Kõik see tähendab ilmselt riikide jaoks suuremaid kulusid?
Loodus tuletab ennast ju aeg-ajalt meelde, mõjutades finantsturgude ja riikide
majanduspoliitilisi riskihinnanguid. Mis tähendab sisuliselt seda, et riikidel peab olema piisavalt fiskaalvõimekust, reageerimaks kriisidele ja mõnel juhul ka
looduskatastroofidele, mille ulatust on raske prognoosida. See on eriti tähtis olukorras, kus riikide rahandus on juba niigi suures miinuses ning ka erasektori võlakoormus võib olla küllaltki suur.
Positiivne stsenaarium hõlmaks rohelistesse tehnoloogiatesse ja majanduse
ümberkujundamisse panustamist, et seeläbi neid riske mingil määral juhtida või ideaalis ka vähendada.
Me oleme pandeemia mõjul praegu väga huvitavas positsioonis - möödunud aastal vähenesid süsiniku emissioonid maailmas kusagil neli protsenti ja Euroopas peaaegu kaheksa protsenti. Kui me suudaksime neid kohati peale surutud muutusi töökeskkonnas ja äris vähemalt osaliseltki säilitada ning jätkame investeeringuid rohetehnoloogiatesse, siis pandeemiast tingitud elukorralduse muutus võib panustada ka pikaajalisemasse jätkusuutlikkusse.
Eespool oli juba juttu avalikkuse survest...
Jah, turul on paratamatu see, et ühtepidi on siin regulatsioonidest tingitud täiendavad riskid, aga teistpidi ka kliimamuutustest tingitud väärtushinnangute muutumine on viinud selleni, et teatud ettevõtteid turgudel juba diskrimineeritakse kas kõrgete süsinikuemissioonide või lihtsalt ebamäärasema suhtumise tõttu kliimapoliitikasse.
CO2 õhkupaiskamise vastase meeleavaldaja plakat. Autor/allikas: SCANPIX / www.imago-images.de
Uuema aja tarbijad on tunduvalt teadlikumad nendest võimalikest mõõdikutest, mida ettevõtete tegevusele saab sättida. Nende valikuid mõjutavad regulatiivsed muutused, aga rikkamates riikides ka väärtushinnangud - inimesed teevad oma tarbimisotsuseid lähtuvalt sellest, kui oluline on konkreetse ettevõtte jaoks kasutatavate tehnoloogiate või tootmispiirkondade kliimaneutraalsus.
Poliitikat mõjutab siiski lisaks väärtuste muutumisele otseselt ka looduse
muutumine...
Inimlikul tasemel, aga ka poliitilise stabiilsuse seisukohalt, on globaalselt oluline see, et kliimamuutus toob kaasa äärmuslikumad ilmastikunähtused. Ja selles valguses kannatavad ju kõige rohkem riigid, mis sõltuvad oma majanduses ilmastikust ehk põllumajandustootjad. Põllumajandus on aga koondunud suuresti vaesematesse piirkondadesse ja üks asi, mida kliimamuutus võib kaasa tuua, on sissetulekute lõhe suurenemine rikkamate ja vaesemate piirkondade vahel.
See tähendab, et riigid, mis suuresti põllumajandustootmisest sõltuvad, võivad vajada täiendavat abi. Niisuguses olukorras on üks võimalus pakkuda nendele riikidele piiramatult ja lõpmatult abimeetmeid, teine võimalus aga paarikümne aasta perspektiivis tulevasi kliimaprobleeme vähendada või vähemalt üritada neid globaalselt juhtida.
Kui mõelda riigi krediidireitingu võimalikule sidumisele rohepöördega, siis kuidas see meid mõjutama võib hakata? Teame ju küll, et Eesti on endale Euroopa Liidus võetud CO2 vähendamise kohustuste graafikust ees, aga samas teame ka, et Eesti on siiski üks suhteliselt suurima süsinikuheitmega riike Euroopas.
Eestis on tõesti toimunud küllaltki järsk süsinikuemissioonide vähenemine. Siin tuleb arvestada, et paljude riikide jaoks, mis on olnud suhteliselt süsinikumahukad oma energeetika või mõne teise majandusharu tõttu, on esimene samm – kui sellistest valdkondadest loobutakse või need ümber kujundatakse – toonud kaasa väga järsu emissioonide vähendamise. Aga järgnevad sammud, mis puudutavad kas transporti või muid majandusvaldkondi, ei pruugi nii lihtsad olla.
Hetkel ei ole veel täpset kava, kuidas reitinguagentuurid hakkaksid riike nende
süsinikumahukuse järgi pingeritta sättima. Kindlasti hakkab see valdkond arenena, aga fakt on ka see, et paljude riikide jaoks hakkab kliimaneutraalsus mõjutama teisi, palju traditsioonilisemaid riigi reitingut kujundavaid tegureid - näiteks riigivõla või riiklike kulutuste taset.
Kliimameeleavaldus Toompeal. Autor/allikas: ERR
Lisaks võivad paljud süsinikumahuka tootmisega ettevõtted kuuluda riigile, aga
kliimameetmed hakkavad järjest rohkem mõjutama nende kasumlikkust ja selle kaudu ka riigieelarvet.
Me näeme juba täna riikide rahanduses muutusi, mida toovad kaasa kas vajadus vanu tehnoloogiaid ümber kujundada või vanade tehnoloogiatega jätkamisest tingitud uued kulutused – olgu nad siis süsinikdioksiidi maksustamise kaudu või siis ettevõtete tegutsemisega palju keerulisemates rahastamistingimustes.
Tõenäoliselt ei jõuta üleöö olukorrani, kus riike hakatakse klassifitseerima nii-öelda puhasteks ja mittepuhasteks kliima mõttes. Aga kindlasti on juba praegu hakanud riikide rahandust mõjutama need tegurid, mis kajastavad kliimapoliitikate edu või ebaedu ja majanduste positsiooni kliimaneutraalsuse suhtes.
Nii, et selles perspektiivis me peame selgelt prioriseerima üleminekut
kliimaneutraalsusele nii regulatsioonis kui ka tehnoloogias. Kindlasti peaksime vältima olukorda, kus meil toimuks pidev eesmärkide muutmine, ümberkujundamine ja tagasipöörded - siis oleks regulatsioon ise täiendava riski allikas.
Samas siiski tundub - arvestades hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu uut
seitsmeaastast eelarve ja koroonakriisist taastumise kava, milles mõlemas on rohelise ülemineku nõue päris tugevalt sees - et Euroopa regulatiivne keskkond on suhteliselt stabiilne, oleme võtnud täiesti kindla suuna?
Jah, Euroopa Liit on oma eesmärkides olnud küllaltki printsipiaalselt rohepöörde pooldaja ning võrreldes Ameerika Ühendriikidega on Euroopa majanduse süsinikumahukus ka varem olnud tervikuna mõnevõrra väiksem.
Aga siin tuleb silmas pidada ka seda, et ümberkujundamiseks võib pakkuda igasuguseid toetusi, aga see, mis nende investeeringute tulemusel tekib, peab olema ja jääma jätkusuutlikuks mitte ainult Euroopa Liidu siseses konkurentsis, vaid ka globaalselt. Nii on oluline, et investeeringud, mida riiklike tugimeetmete abil tehakse, jääksid kestma ka pärast seda, kui ulatuslik riigi tugi kaob. Siin on oluline ka edenemine globaalsetes kokkulepetes, mida tööstusriigid omavahel on juba saavutanud, näiteks Pariisi kliimalepe.
Arvestades, et eelmisel aastal vähenes süsinikuemissioon Euroopas võrreldes
ülemöödunud aastaga umbes 7,5 protsenti, mis küll suuresti on tingitud
karantiinimeetmetest, siis nüüd tuleb lihtsalt saavutada see, et meie vähenemine ei kanduks üle kuskil teises piirkonnas emissioonide suurenemiseks. See tähendab, et lisaks oma kodu korrashoiule peavad eurooplased kasutama kõiki koostöövõimalusi teiste riikidega, et selline emissioonide ümberpaiknemine ei realiseeruks.
Kõike seda kuulates tekib küsimus - kas praegune muutus sarnaneb ehk 1970ndate aastate suure naftakriisiga kaasnenud majanduse ja inimeste elu-olu ümberkujundamisele lääneriikides? Siis hakati näiteks ostma väiksemaid autosid ja üldse rohkem mõtlema säästmisele. Kas ka praegune olukord võib viia samasuguste muutusteni?
Võib öelda, et sarnaselt 1970. aastate naftakriisidele võib tõesti praegune olukord muuta kõige rohkem tarbijate mõtteviisi. Kohati ju saavutasidki süsinikuemissioonid Euroopas oma tipu 1970. aastate lõpus ning järgnenud aastakümnete jooksul oleme suutnud mõnes valdkonnas emissioone vähendada 1960. aastate esimese poole tasemele. Kui me mõtleme tänastele tehnoloogiatele ja võrdleme neid 1960. aastate algusega, siis
ilmselgelt on Euroopas potentsiaali palju rohkemaks.
Elektriautode laadimispunkt. Autor/allikas: SCANPIX / PA
On õige, et loodus on ennast taas kord meelde tuletanud ja inimeste mõtteviis võib muutuda. Oluline on, et selle protsessi edenemine, kliimaneutraalsuse saavutamise kiirus ja ambitsioonid ei tohi kustuda ka siis, kui selle teema uudsus ning lihtsamate edulugude hulk mingil ajal vähenevad.
Kas ka Euroopa Keskpank kuidagi mõjutab seda muutust oma tegevuse, nõuete ja tingimustega?
Nii keskpangad üldiselt ja ilmselt ka Euroopa Keskpank on hoolega analüüsimas, mil määral me muutuva turusituatsiooni ja turu riskihinnangute baasil suhtume finantsvaradesse tulenevalt neid emiteerinud ettevõtete riskimahukusest või keskkonnariski mahukusest. Seda nii muutuvate regulatsioonide kui ka tarbijaskonna eelistuste valguses. Ehk roheteemad jõuavad ühel või teisel moel finantsturgudele ja seeläbi ka keskpankade investeerimisportfellidesse.
Hetkel ei ole otsustatud, mil määral võiks rohelist dimensiooni kasutada ka tagatiste hindamisel, ettevõtete võlakirjade tagatisvaraks aktsepteerimisel. Kuid üldise riskikeskkonna muutumine mõjutab hindade kõikumise kaudu paratamatult ka tagatisvara väärtuse stabiilsust.
Euroopa Liidu lepingute järgi on Euroopa Keskpanga eesmärk tagada hinnastabiilsus euroalal. Aga meil on selle kõrval ka mitmeid sekundaarseid eesmärke, mida tuleb silmas pidada eeldusel, et hinnastabiilsus on tagatud.
Näitus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kliimateemadega haakuvad kõige selgemini ühtepidi nõue olla keskkonnasäästlik ehk siis hoida Euroopa keskkonda, mis on üldine väärtus. Euroopa lepingutes kehtib aga ka keskpangale nõue hoida turumajanduse põhimõtteid. Nii et teatud määral saavad keskpangad kasutada enda käsutuses olevaid mehhanisme, aga nad ei saa minna kaugemale kui riiklikud regulatsioonid ja riiklikud poliitikad, sest keskpanga peamine roll on ikkagi hinnastabiilsuse tagamine.
Küll aga võivad paljud rohepoliitikad kaasa aidata hinnastabiilsuse tagamisele selles mõttes, et kui riigid täna investeerivad rohepoliitikatesse, siis ilmselgelt see soodustab ka majanduse elavnemist ja teist kaudu aitab kaasa hinnastabiilsuse saavutamisele.
Kui kliimapoliitikate rakendamiseks tehtavate sammude mõju majandusele on suur, siis on mõistlik silmas pidada ka majanduse tsüklilisust. Ehk, et kliimapoliitika rakendamist saab sättida nii, et see ei suurendaks, vaid vähendaks majandustsükli kõikumist. See tähendab, et kehvematel aegadel võiks valitsused panustada roheinvesteeringutesse rohkem ning parematel aegadel loota rohkem erasektori suunamisele roheinvesteeringutele.
Aga kui Eestis tegutsevad pangad on oma toodete kujundamisel arvestanud rohemõõdet, siis kas sellel on ka Euroopa Keskpanga mõju või see nende enda initsiatiiv?
Otseselt ei ole Euroopa Keskpank ega ka riikide keskpangad kommertspankadele ju mingisuguseid roheregulatsioone peale surunud ega ette kirjutanud. Täna on see ikkagi turudistsipliini ja turumajanduse mõju. Ehk siis kaugemale vaatavad investeerimisprojektid - olgu need siis eluasemete või ettevõtete laenupakkumise mõttes - peavad arvestama nende valitsuste poolsete regulatiivsete muutustega, mida ilmselt Euroopas ja ka Eestis lähiajal on ette näha.
Teistpidi on seal muidugi ka väärtushinnangute kujundamise võimalus - anda tarbijatele hinnasignaal – olgu see kas siis sümboolne või mitte –, et tegelikkuses väga paljud rohelisse energiasse suunatud investeeringud tasuvadki ennast viie kuni kümne aasta perspektiivis ära ja isegi juba tänases maksukeskkonnas toovad kaasa kõrgendatud või mõnevõrra parema võime oma laenu teenindada.
Nii et loogika, mis soodustab energiaefektiivsust kas eluasemete krediteerimisel, sõidukite ostmisel või ka kliimaneutraalsemaid tootmisharusid, ei ole tegelikkuses kunstlik, vaid selle taga ongi tegelikult majanduslik arvutus, et need ettevõtted tõenäoliselt juba tänases keskkonnas, aga veel rohkem tulevikus, osutuvadki elujõulisemaks, sest on vähem avatud kliimariskidele. | Analüütik: kliimapoliitikat teevad juba ka pangad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui vaadata viimase aja meediat, siis on näha, et ka Eesti pangad lähtuvad oma laenupoliitikas ja investeerimistegevuses üha rohkem sellest, et toetada rohelist majandust, rohepööret. Kas see paistab nii ka keskpangast?
See on olnud üldine rahanduse areng, et kliimaeesmärgid, mis jõuavad järjest rohkem valitsuste poliitikatesse ja riikidevahelistesse kokkulepetesse, hakkavad mõjutama ka ärikeskkonda.
Süsinikumahukat äri ümbritseb ebakindlus, kuna ei ole selge, milliseks kujuneb tulevik riiklike regulatsioonide ja maksustamise, mõnel juhul ka subsiidiumide ja piirangute väljavaadetes. Teisest küljest suurendab ebakindlust rahastamistingimuste võimalik muutumine.
See toob kaasa olukorra, kus ettevõtted, mis on seotud süsinikumahukate äride
finantseerimise või neile kindlustuse pakkumisega, on turul suurema surve all, sest ühtpidi on kliimapoliitika eesmärgid järjest rohkem hakanud mõjutama ärikeskkonda maksustamise ja regulatsioonide kaudu, aga teisest küljest on ka investorite suhtumine muutunud.
Euroopa suurim söega töötav elektrijaam asub Poolas Belchatowi linna lähedal. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Näiteks kui Euroopa kindlustusettevõte loobub kivisöega seotud äride kindlustamisest, siis selle kindlustusettevõtte aktsia väärtus võib tõusta peaaegu kümnendiku võrra võrreldes nende ettevõtetega, mis jätkavad "vana majanduse" ehk siis süsinikumahuka kivisöesektori toetamist.
See puudutab ettevõtteid. Aga kas midagi sarnast toimub ka tavaliste inimeste suhtes?
Näiteks eluasemed! Krediidirisk on pankade jaoks seotud ühtepidi kliimapoliitikast lähtuvate regulatsioonide ning võimalike maksude ja soodustustega eluasemete ehitamisele. Aga teistpidi ka reaalsete kliimariskide kaudu, mis endast märku annavad: reeglina on laenu tagatiseks kinnisvaraobjektid, aga järjest enam esineb ka mõnes Euroopa riigis hooneid ohustavaid äärmuslikke ilmastikujuhtumeid. Ja mõneski piirkonnas, kus
varem polnud üleujutusi, on need täna saanud nii tavaliseks, et traditsiooniline kindlustus neid riske laenutagatiste mõttes enam kindlustada ei soovi.
See tähendab ka laenuvõtjatele mõnes Euroopa piirkonnas - näiteks Inglismaal - olukorda, kus inimene, kes on võtnud pikaajalise eluasemelaenu, ei leia ühtäkki enam kindlustuspakkujat, kes oleks võimeline neid riske kindlustama.
Sisuliselt tähendab see seda, et kliimarisk, mis seni on olnud võib-olla kergelt nagu deklaratiivne või poliitikute avalduste tasemel, hakkab järjest rohkem mõjutama ka inimeste igapäevaelu.
Kliimat mõjutab ju tugevalt ka transport...
Jah, transport on valdkond, kus riigid teevad süsiniku emissiooni vähendamisel tugevaid jõupingutusi. Nii, et üks keskmine pereisa, kes sõidab linna lähedalt maalt igal hommikul kesklinna tööle, ei pruugi varsti enam kindel olla, kas ta oma diiselmootoriga autoga võib enam tipptunnil üldse kesklinna siseneda.
See on paljudes Euroopa riikides ju suhteliselt reaalne risk, et niisugust igapäevast liikumist ja tegelikult ka autoostu, mis on pere jaoks suur investeering, võivad hakata kliimaregulatsioonid suurel määral mõjutama.
Ehk siis ebamäärasus suureneb?
Rahvusvaheliselt on ju kokku lepitud, et süsinikuneutraalsuse suunas pürgitakse, aga protsessi muudab riskantseks, et tegelikult kliimapoliitika ise, selle rakendamine, on olnud küllaltki ebastabiilne. On olnud aegu, kus on suhteliselt lineaarselt mindud suuremate algatuste suunas, aga siis on tulnud küllatki järske muudatusi.
Just nimelt kliimapoliitika rakendamise väga suur ebakindlus on see, mis ärikeskkonda ja ka tavaliste majapidamiste elu võib kahjustada. Probleem on selles, et protsessi käigus on tekkinud kõhklusi nii riigijuhtide kui ka madalamate otsustajate tasandil, kas seda probleemi üldse tuleb lahendada ja kuidas.
Ühest äärmusest teise pendeldav suhtumine kliimateemadesse kahjustab ärikeskkonda kõige rohkem. Ja sellised tagasilöögid muudavad
üleminekut ebakindlamaks ja suurendavad nii äri- kui ka krediidiriske.
Üks ebakindluse allikas on kogu maksupoliitika valdkond, mis hõlmab saastajate
maksustamist ja teistpidi ka riigi vahendite kasutamist keskkonnasäästlikumate
tehnoloogiate toetamiseks.
Tuulepark Saksamaal Oscherslebenis. Autor/allikas: SCANPIX / www.imago-images.de
Lisaks teeb nafta hinna muutumine fossiilse energia positsiooni suhteliselt kallimate rohetehnoloogiate suhtes väga kõikuvaks. Maksupoliitikaga oleks võimalik fossiilsete kütuste kõikumisi puhverdada, kehtestada näiteks miinimumtasemed fossiilsete kütuste hindadele. Aga praktikas on paraku olnud nii, et suur nafta hinna kõikumine toob kaasa perioode, kus roheline energeetika areneb kiiremini, madalama nafta konjunktuuri puhul aga aeglasemalt. Nii, et konkureeriva fossiilse energia hinna kõikumine destabiliseerib tegelikult üleminekut rohetehnoloogiatele päris tugevalt.
Et siis riik peaks pakkuma stabiilsust?
See ongi täiendav dimensioon, et kui palju peab riik sekkuma oma regulatsioonidega, et soodustada kliimaneutraalsust ja kui palju turud ise ära teevad. Sest on selge, et kliimariskide tingimustes hindavad ka turuosalised süsinikumahukamaid ettevõtteid kõrgema riskiga ettevõteteks ja selle kaudu mõjutavad neid turudistsipliin ja rahastamistingimused. Siin ongi oluline leida tasakaal, et neid mitte täielikult välja tõrjuda, vaid pakkuda näiteks riiklikke soodustusi üleminekuks jätkusuutlikumatele ja puhtamatele tehnoloogiatele.
Samas ka paljud tänased ettevõtted, mis on suhteliselt kõrge reitinguga ja justkui
riskivabad, peavad ilmselt tulevikus arvestama sellega, et saamaks kõrgemat
krediidireitingut või madalamat riskihinnangut ja soodsamaid finantseerimistingimusi, tuleb neil loobuda saastavamatest tehnoloogiatest.
Aga kuidas see kõik riike endid mõjutab? Ka riikidel on ju reitingud!
See kehtib ka riikide puhul. Kui reitinguagentuurid hakkavad riigi süsinikumahukust arvestama, siis võib juhtuda, et riigid, mis jätkavad vanade süsinikumahukate tehnoloogiate elushoidmist, ei saagi enam kõrgeimat AAA reitingut.
Selles valguses on palju küsimusi seoses tehnoloogiate defineerimisega - ega turgudel ei ole ka veel väga konkreetset arusaama, mida pikemas perspektiivis pidada kliimaneutraalseks, puhtamaks või ohutumaks tehnoloogiaks. Näiteks kuidas suhtuda tuumaenergeetikasse? Need valdkonnad vajavad turgudel tundmaõppimist ja testimist.
Ennekõike on siin oluline regulatiivne järjepidevus ning riiklike poliitikate järjekindel ja stabiilne rakendamine, et ei oleks rapsimist kliimapoliitikas.
Ja arvestada tuleb ka sellega, et teema ulatub ühe riigi ja isegi Euroopa Liidu piiridest väga palju kaugemale. Ükski riik ei saa kliimapoliitikat rakendada üksi - kõige halvemal juhul tähendab see lihtsalt seda, et ta kaotab konkurentsivõimet, kuna loobub teatud tootmisest ja selle võtavad üle riigid, mis suhtuvad süsinikuemissioonidesse liberaalsemalt.
Et niisugust asja ära hoida, ongi tehtud suuri riikidevahelisi kokkuleppeid, valitsused on võtnud konkreetsemaid eesmärke, kui palju ja kuidas vähendada süsinikuemissioone.
Maaklerid Souli börsil aktsiakursse jälgimas. Autor/allikas: SCANPIX / AFP
Kõik see tähendab ilmselt riikide jaoks suuremaid kulusid?
Loodus tuletab ennast ju aeg-ajalt meelde, mõjutades finantsturgude ja riikide
majanduspoliitilisi riskihinnanguid. Mis tähendab sisuliselt seda, et riikidel peab olema piisavalt fiskaalvõimekust, reageerimaks kriisidele ja mõnel juhul ka
looduskatastroofidele, mille ulatust on raske prognoosida. See on eriti tähtis olukorras, kus riikide rahandus on juba niigi suures miinuses ning ka erasektori võlakoormus võib olla küllaltki suur.
Positiivne stsenaarium hõlmaks rohelistesse tehnoloogiatesse ja majanduse
ümberkujundamisse panustamist, et seeläbi neid riske mingil määral juhtida või ideaalis ka vähendada.
Me oleme pandeemia mõjul praegu väga huvitavas positsioonis - möödunud aastal vähenesid süsiniku emissioonid maailmas kusagil neli protsenti ja Euroopas peaaegu kaheksa protsenti. Kui me suudaksime neid kohati peale surutud muutusi töökeskkonnas ja äris vähemalt osaliseltki säilitada ning jätkame investeeringuid rohetehnoloogiatesse, siis pandeemiast tingitud elukorralduse muutus võib panustada ka pikaajalisemasse jätkusuutlikkusse.
Eespool oli juba juttu avalikkuse survest...
Jah, turul on paratamatu see, et ühtepidi on siin regulatsioonidest tingitud täiendavad riskid, aga teistpidi ka kliimamuutustest tingitud väärtushinnangute muutumine on viinud selleni, et teatud ettevõtteid turgudel juba diskrimineeritakse kas kõrgete süsinikuemissioonide või lihtsalt ebamäärasema suhtumise tõttu kliimapoliitikasse.
CO2 õhkupaiskamise vastase meeleavaldaja plakat. Autor/allikas: SCANPIX / www.imago-images.de
Uuema aja tarbijad on tunduvalt teadlikumad nendest võimalikest mõõdikutest, mida ettevõtete tegevusele saab sättida. Nende valikuid mõjutavad regulatiivsed muutused, aga rikkamates riikides ka väärtushinnangud - inimesed teevad oma tarbimisotsuseid lähtuvalt sellest, kui oluline on konkreetse ettevõtte jaoks kasutatavate tehnoloogiate või tootmispiirkondade kliimaneutraalsus.
Poliitikat mõjutab siiski lisaks väärtuste muutumisele otseselt ka looduse
muutumine...
Inimlikul tasemel, aga ka poliitilise stabiilsuse seisukohalt, on globaalselt oluline see, et kliimamuutus toob kaasa äärmuslikumad ilmastikunähtused. Ja selles valguses kannatavad ju kõige rohkem riigid, mis sõltuvad oma majanduses ilmastikust ehk põllumajandustootjad. Põllumajandus on aga koondunud suuresti vaesematesse piirkondadesse ja üks asi, mida kliimamuutus võib kaasa tuua, on sissetulekute lõhe suurenemine rikkamate ja vaesemate piirkondade vahel.
See tähendab, et riigid, mis suuresti põllumajandustootmisest sõltuvad, võivad vajada täiendavat abi. Niisuguses olukorras on üks võimalus pakkuda nendele riikidele piiramatult ja lõpmatult abimeetmeid, teine võimalus aga paarikümne aasta perspektiivis tulevasi kliimaprobleeme vähendada või vähemalt üritada neid globaalselt juhtida.
Kui mõelda riigi krediidireitingu võimalikule sidumisele rohepöördega, siis kuidas see meid mõjutama võib hakata? Teame ju küll, et Eesti on endale Euroopa Liidus võetud CO2 vähendamise kohustuste graafikust ees, aga samas teame ka, et Eesti on siiski üks suhteliselt suurima süsinikuheitmega riike Euroopas.
Eestis on tõesti toimunud küllaltki järsk süsinikuemissioonide vähenemine. Siin tuleb arvestada, et paljude riikide jaoks, mis on olnud suhteliselt süsinikumahukad oma energeetika või mõne teise majandusharu tõttu, on esimene samm – kui sellistest valdkondadest loobutakse või need ümber kujundatakse – toonud kaasa väga järsu emissioonide vähendamise. Aga järgnevad sammud, mis puudutavad kas transporti või muid majandusvaldkondi, ei pruugi nii lihtsad olla.
Hetkel ei ole veel täpset kava, kuidas reitinguagentuurid hakkaksid riike nende
süsinikumahukuse järgi pingeritta sättima. Kindlasti hakkab see valdkond arenena, aga fakt on ka see, et paljude riikide jaoks hakkab kliimaneutraalsus mõjutama teisi, palju traditsioonilisemaid riigi reitingut kujundavaid tegureid - näiteks riigivõla või riiklike kulutuste taset.
Kliimameeleavaldus Toompeal. Autor/allikas: ERR
Lisaks võivad paljud süsinikumahuka tootmisega ettevõtted kuuluda riigile, aga
kliimameetmed hakkavad järjest rohkem mõjutama nende kasumlikkust ja selle kaudu ka riigieelarvet.
Me näeme juba täna riikide rahanduses muutusi, mida toovad kaasa kas vajadus vanu tehnoloogiaid ümber kujundada või vanade tehnoloogiatega jätkamisest tingitud uued kulutused – olgu nad siis süsinikdioksiidi maksustamise kaudu või siis ettevõtete tegutsemisega palju keerulisemates rahastamistingimustes.
Tõenäoliselt ei jõuta üleöö olukorrani, kus riike hakatakse klassifitseerima nii-öelda puhasteks ja mittepuhasteks kliima mõttes. Aga kindlasti on juba praegu hakanud riikide rahandust mõjutama need tegurid, mis kajastavad kliimapoliitikate edu või ebaedu ja majanduste positsiooni kliimaneutraalsuse suhtes.
Nii, et selles perspektiivis me peame selgelt prioriseerima üleminekut
kliimaneutraalsusele nii regulatsioonis kui ka tehnoloogias. Kindlasti peaksime vältima olukorda, kus meil toimuks pidev eesmärkide muutmine, ümberkujundamine ja tagasipöörded - siis oleks regulatsioon ise täiendava riski allikas.
Samas siiski tundub - arvestades hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu uut
seitsmeaastast eelarve ja koroonakriisist taastumise kava, milles mõlemas on rohelise ülemineku nõue päris tugevalt sees - et Euroopa regulatiivne keskkond on suhteliselt stabiilne, oleme võtnud täiesti kindla suuna?
Jah, Euroopa Liit on oma eesmärkides olnud küllaltki printsipiaalselt rohepöörde pooldaja ning võrreldes Ameerika Ühendriikidega on Euroopa majanduse süsinikumahukus ka varem olnud tervikuna mõnevõrra väiksem.
Aga siin tuleb silmas pidada ka seda, et ümberkujundamiseks võib pakkuda igasuguseid toetusi, aga see, mis nende investeeringute tulemusel tekib, peab olema ja jääma jätkusuutlikuks mitte ainult Euroopa Liidu siseses konkurentsis, vaid ka globaalselt. Nii on oluline, et investeeringud, mida riiklike tugimeetmete abil tehakse, jääksid kestma ka pärast seda, kui ulatuslik riigi tugi kaob. Siin on oluline ka edenemine globaalsetes kokkulepetes, mida tööstusriigid omavahel on juba saavutanud, näiteks Pariisi kliimalepe.
Arvestades, et eelmisel aastal vähenes süsinikuemissioon Euroopas võrreldes
ülemöödunud aastaga umbes 7,5 protsenti, mis küll suuresti on tingitud
karantiinimeetmetest, siis nüüd tuleb lihtsalt saavutada see, et meie vähenemine ei kanduks üle kuskil teises piirkonnas emissioonide suurenemiseks. See tähendab, et lisaks oma kodu korrashoiule peavad eurooplased kasutama kõiki koostöövõimalusi teiste riikidega, et selline emissioonide ümberpaiknemine ei realiseeruks.
Kõike seda kuulates tekib küsimus - kas praegune muutus sarnaneb ehk 1970ndate aastate suure naftakriisiga kaasnenud majanduse ja inimeste elu-olu ümberkujundamisele lääneriikides? Siis hakati näiteks ostma väiksemaid autosid ja üldse rohkem mõtlema säästmisele. Kas ka praegune olukord võib viia samasuguste muutusteni?
Võib öelda, et sarnaselt 1970. aastate naftakriisidele võib tõesti praegune olukord muuta kõige rohkem tarbijate mõtteviisi. Kohati ju saavutasidki süsinikuemissioonid Euroopas oma tipu 1970. aastate lõpus ning järgnenud aastakümnete jooksul oleme suutnud mõnes valdkonnas emissioone vähendada 1960. aastate esimese poole tasemele. Kui me mõtleme tänastele tehnoloogiatele ja võrdleme neid 1960. aastate algusega, siis
ilmselgelt on Euroopas potentsiaali palju rohkemaks.
Elektriautode laadimispunkt. Autor/allikas: SCANPIX / PA
On õige, et loodus on ennast taas kord meelde tuletanud ja inimeste mõtteviis võib muutuda. Oluline on, et selle protsessi edenemine, kliimaneutraalsuse saavutamise kiirus ja ambitsioonid ei tohi kustuda ka siis, kui selle teema uudsus ning lihtsamate edulugude hulk mingil ajal vähenevad.
Kas ka Euroopa Keskpank kuidagi mõjutab seda muutust oma tegevuse, nõuete ja tingimustega?
Nii keskpangad üldiselt ja ilmselt ka Euroopa Keskpank on hoolega analüüsimas, mil määral me muutuva turusituatsiooni ja turu riskihinnangute baasil suhtume finantsvaradesse tulenevalt neid emiteerinud ettevõtete riskimahukusest või keskkonnariski mahukusest. Seda nii muutuvate regulatsioonide kui ka tarbijaskonna eelistuste valguses. Ehk roheteemad jõuavad ühel või teisel moel finantsturgudele ja seeläbi ka keskpankade investeerimisportfellidesse.
Hetkel ei ole otsustatud, mil määral võiks rohelist dimensiooni kasutada ka tagatiste hindamisel, ettevõtete võlakirjade tagatisvaraks aktsepteerimisel. Kuid üldise riskikeskkonna muutumine mõjutab hindade kõikumise kaudu paratamatult ka tagatisvara väärtuse stabiilsust.
Euroopa Liidu lepingute järgi on Euroopa Keskpanga eesmärk tagada hinnastabiilsus euroalal. Aga meil on selle kõrval ka mitmeid sekundaarseid eesmärke, mida tuleb silmas pidada eeldusel, et hinnastabiilsus on tagatud.
Näitus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kliimateemadega haakuvad kõige selgemini ühtepidi nõue olla keskkonnasäästlik ehk siis hoida Euroopa keskkonda, mis on üldine väärtus. Euroopa lepingutes kehtib aga ka keskpangale nõue hoida turumajanduse põhimõtteid. Nii et teatud määral saavad keskpangad kasutada enda käsutuses olevaid mehhanisme, aga nad ei saa minna kaugemale kui riiklikud regulatsioonid ja riiklikud poliitikad, sest keskpanga peamine roll on ikkagi hinnastabiilsuse tagamine.
Küll aga võivad paljud rohepoliitikad kaasa aidata hinnastabiilsuse tagamisele selles mõttes, et kui riigid täna investeerivad rohepoliitikatesse, siis ilmselgelt see soodustab ka majanduse elavnemist ja teist kaudu aitab kaasa hinnastabiilsuse saavutamisele.
Kui kliimapoliitikate rakendamiseks tehtavate sammude mõju majandusele on suur, siis on mõistlik silmas pidada ka majanduse tsüklilisust. Ehk, et kliimapoliitika rakendamist saab sättida nii, et see ei suurendaks, vaid vähendaks majandustsükli kõikumist. See tähendab, et kehvematel aegadel võiks valitsused panustada roheinvesteeringutesse rohkem ning parematel aegadel loota rohkem erasektori suunamisele roheinvesteeringutele.
Aga kui Eestis tegutsevad pangad on oma toodete kujundamisel arvestanud rohemõõdet, siis kas sellel on ka Euroopa Keskpanga mõju või see nende enda initsiatiiv?
Otseselt ei ole Euroopa Keskpank ega ka riikide keskpangad kommertspankadele ju mingisuguseid roheregulatsioone peale surunud ega ette kirjutanud. Täna on see ikkagi turudistsipliini ja turumajanduse mõju. Ehk siis kaugemale vaatavad investeerimisprojektid - olgu need siis eluasemete või ettevõtete laenupakkumise mõttes - peavad arvestama nende valitsuste poolsete regulatiivsete muutustega, mida ilmselt Euroopas ja ka Eestis lähiajal on ette näha.
Teistpidi on seal muidugi ka väärtushinnangute kujundamise võimalus - anda tarbijatele hinnasignaal – olgu see kas siis sümboolne või mitte –, et tegelikkuses väga paljud rohelisse energiasse suunatud investeeringud tasuvadki ennast viie kuni kümne aasta perspektiivis ära ja isegi juba tänases maksukeskkonnas toovad kaasa kõrgendatud või mõnevõrra parema võime oma laenu teenindada.
Nii et loogika, mis soodustab energiaefektiivsust kas eluasemete krediteerimisel, sõidukite ostmisel või ka kliimaneutraalsemaid tootmisharusid, ei ole tegelikkuses kunstlik, vaid selle taga ongi tegelikult majanduslik arvutus, et need ettevõtted tõenäoliselt juba tänases keskkonnas, aga veel rohkem tulevikus, osutuvadki elujõulisemaks, sest on vähem avatud kliimariskidele.
### Response:
Analüütik: kliimapoliitikat teevad juba ka pangad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise algus oli närviline. Avaveerandi võitis Hamburg 21:19 ja poolaja 40:35. Kolmas veerand kuulus aga juba külalistele ja viimasele kümnele minutile mindi vastu Hamburgi kaotusseisus 53:58. Lähemale kui viis punkti kodumeeskond enam ei jõudnudki, kirjutab Korvpall24.ee.
Kotsar alustas kohtumist algviisikus ning viibis Hamburgi mängijatest väljakul kõige kauem – 34 minutit ja 21 sekundit. Eesti koondislase arvele kogunes selle ajaga 10 punkti (kahesed 4/8, vabavisked 2/4), kaheksa lauapalli, üks resultatiivne sööt, üks vaheltlõige, kolm pallikaotust ja neli isiklikku viga. Tegu oli neljanda järjestikuse mänguga, kus Kotsar visanud vähemalt 10 punkti. | Kotsar viskas taas kahekohalise arvu punkte, kuid Hamburg kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise algus oli närviline. Avaveerandi võitis Hamburg 21:19 ja poolaja 40:35. Kolmas veerand kuulus aga juba külalistele ja viimasele kümnele minutile mindi vastu Hamburgi kaotusseisus 53:58. Lähemale kui viis punkti kodumeeskond enam ei jõudnudki, kirjutab Korvpall24.ee.
Kotsar alustas kohtumist algviisikus ning viibis Hamburgi mängijatest väljakul kõige kauem – 34 minutit ja 21 sekundit. Eesti koondislase arvele kogunes selle ajaga 10 punkti (kahesed 4/8, vabavisked 2/4), kaheksa lauapalli, üks resultatiivne sööt, üks vaheltlõige, kolm pallikaotust ja neli isiklikku viga. Tegu oli neljanda järjestikuse mänguga, kus Kotsar visanud vähemalt 10 punkti.
### Response:
Kotsar viskas taas kahekohalise arvu punkte, kuid Hamburg kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vaatasin statistikat, et mõlemad võitsime ühe palju punkte, siis on natuke raske kaotus. Liiga tasavägine oli, aga üks pidi võitma ja teine kaotama," nentis Kanepi Eesti ajakirjanikega rääkides. "Vahepeal mina mängisin väga hästi, siis jälle tema mängis väga hästi, ma ei saanudki mängu jooksul aru, kas tema mängis nii hästi, et ma ei tundnud ennast vahepeal mugavalt või oli see sellest, et ma mängisin kehvasti. Aga tundub, et oli siiski tasavägine."
"Mulle tundus, et tema sai rohkem oma mängu mängida kui mina. Ta sai servist palju initsiatiivi ja keskelt sai eeskäega palju domineerida," jätkas Kanepi. "Mulle vahel tundub, et mängus mulle tundub teistmoodi ja siis kui mängu järele vaatan, on hoopis teine pilt. Mulle mängu ajal tundus nii, et tema sai paremini oma mängu mängitud. Aga võib-olla kui järele vaatan, on teistmoodi."
Teises setis juhtis Kanepi 3:0, aga siis hakkas eestlanna rohkem eksima ja lõpuks kogunes seti peale 24 lihtviga – terve matši peale 44. Küsimusele, mis võis teises setis suurema vigade arvu põhjus olla, vastas Kanepi. "Kui ma oskaks öelda, siis ma ei oleks neid lihtvigu teinud. Need ei olnud suured audid, väikesed vead. Ma ei oska praegu öelda."
Austraalia lahtistele eelneval nädalal eelturniiril finaali jõudnud Kanepi mängis vähem kui kahe nädala jooksul kaheksa matši, aga väsimuse taha ta ei pugenud. "Esimese turniiri esimeses mängus olin värskem kui täna, aga eks see käib kaasas nende mängudega," muheleb ta.
Kokkuvõttes jäi Kanepi Austraalia reisiga rahule. "Kui ei võida, saab ju alati paremini. Aga mängisin hästi, selles suhtes olen rahul," lausus ta.
Järgmisena mängib Kanepi ilmselt märtsi lõpus algaval Miami turniiri. "Olen küll vahepeal üles antud Dubaisse ja Dohasse, aga tundub, et need oleks kõik nii järjest. Ma ei teadnud enne Austraaliasse tulekut, et saan Miamis põhitabelisse, aga ilmselt saan," sõnas Kanepi.
Maailma edetabelis peaks 35-aastane eestlanna kerkima 60. kohale ja praeguse seisuga peaks ta pääsema ka Tokyo olümpiale, aga seal mängimise peale pole Kanepi veel mõelnud. "Ma ei oska öelda, sinna on nii palju aega," mõtiskles ta. "Kas toimub või ei toimu, pikaajalisi plaane eriti teha ei saa." | Kanepi: liiga tasavägine oli, aga üks pidi võitma ja teine kaotama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vaatasin statistikat, et mõlemad võitsime ühe palju punkte, siis on natuke raske kaotus. Liiga tasavägine oli, aga üks pidi võitma ja teine kaotama," nentis Kanepi Eesti ajakirjanikega rääkides. "Vahepeal mina mängisin väga hästi, siis jälle tema mängis väga hästi, ma ei saanudki mängu jooksul aru, kas tema mängis nii hästi, et ma ei tundnud ennast vahepeal mugavalt või oli see sellest, et ma mängisin kehvasti. Aga tundub, et oli siiski tasavägine."
"Mulle tundus, et tema sai rohkem oma mängu mängida kui mina. Ta sai servist palju initsiatiivi ja keskelt sai eeskäega palju domineerida," jätkas Kanepi. "Mulle vahel tundub, et mängus mulle tundub teistmoodi ja siis kui mängu järele vaatan, on hoopis teine pilt. Mulle mängu ajal tundus nii, et tema sai paremini oma mängu mängitud. Aga võib-olla kui järele vaatan, on teistmoodi."
Teises setis juhtis Kanepi 3:0, aga siis hakkas eestlanna rohkem eksima ja lõpuks kogunes seti peale 24 lihtviga – terve matši peale 44. Küsimusele, mis võis teises setis suurema vigade arvu põhjus olla, vastas Kanepi. "Kui ma oskaks öelda, siis ma ei oleks neid lihtvigu teinud. Need ei olnud suured audid, väikesed vead. Ma ei oska praegu öelda."
Austraalia lahtistele eelneval nädalal eelturniiril finaali jõudnud Kanepi mängis vähem kui kahe nädala jooksul kaheksa matši, aga väsimuse taha ta ei pugenud. "Esimese turniiri esimeses mängus olin värskem kui täna, aga eks see käib kaasas nende mängudega," muheleb ta.
Kokkuvõttes jäi Kanepi Austraalia reisiga rahule. "Kui ei võida, saab ju alati paremini. Aga mängisin hästi, selles suhtes olen rahul," lausus ta.
Järgmisena mängib Kanepi ilmselt märtsi lõpus algaval Miami turniiri. "Olen küll vahepeal üles antud Dubaisse ja Dohasse, aga tundub, et need oleks kõik nii järjest. Ma ei teadnud enne Austraaliasse tulekut, et saan Miamis põhitabelisse, aga ilmselt saan," sõnas Kanepi.
Maailma edetabelis peaks 35-aastane eestlanna kerkima 60. kohale ja praeguse seisuga peaks ta pääsema ka Tokyo olümpiale, aga seal mängimise peale pole Kanepi veel mõelnud. "Ma ei oska öelda, sinna on nii palju aega," mõtiskles ta. "Kas toimub või ei toimu, pikaajalisi plaane eriti teha ei saa."
### Response:
Kanepi: liiga tasavägine oli, aga üks pidi võitma ja teine kaotama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avakohtumise võitis Frankfurdi Eintracht 4:1, mis pani Salzburgi koduväljakul raskesse olukorda. Kümnendal minutil sai jala valgeks Andreas Ulmer, mis andis meeskonnale justkui lootust, kuid 20 minutit hiljem viigistas seisu Andre Silva. Sellise tulemusega mindi poolajapausile. Seejärel asus Salzburg uuesti juhtima, kui 72. minutil skooris Jerome Onguene. Silva asja niimoodi ei jätnud ning kasutas ära 83. minutil avanenud võimaluse ja viigistas taas seisu. Sellest Frankfurdi Eintrachtile piisas, et pääseda 16 parema hulka.
1/8-finaalis kohtub meeskond šveitslaste Baseliga. Avakohtumine toimub 12. märtsil Eintrachti koduväljakul ning korduskohtumine 19. märtsil Baseli koduväljakul. | Viimasena pääses Euroopa liiga 1/8-finaali Frankfurdi Eintracht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avakohtumise võitis Frankfurdi Eintracht 4:1, mis pani Salzburgi koduväljakul raskesse olukorda. Kümnendal minutil sai jala valgeks Andreas Ulmer, mis andis meeskonnale justkui lootust, kuid 20 minutit hiljem viigistas seisu Andre Silva. Sellise tulemusega mindi poolajapausile. Seejärel asus Salzburg uuesti juhtima, kui 72. minutil skooris Jerome Onguene. Silva asja niimoodi ei jätnud ning kasutas ära 83. minutil avanenud võimaluse ja viigistas taas seisu. Sellest Frankfurdi Eintrachtile piisas, et pääseda 16 parema hulka.
1/8-finaalis kohtub meeskond šveitslaste Baseliga. Avakohtumine toimub 12. märtsil Eintrachti koduväljakul ning korduskohtumine 19. märtsil Baseli koduväljakul.
### Response:
Viimasena pääses Euroopa liiga 1/8-finaali Frankfurdi Eintracht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | JYP läks kohtumist juhtima teisel kolmandikul Julius Nattineni väravast, kuid minut ja 41 sekundit hiljem viigistas seisu Filip Krivosik. Kuna meeskonnad rohkem väravaid ei visanud, läks mäng lisaajale. See kestis vaid 48 sekundit, mil Nattinen oli taas resultatiivne.
JYP hoiab 86 punktiga tabelis kaheksandat kohta Hameenlinna selja taga, kellel on punkte 88. | Rooba koduklubi JYP alistas koduväljakul Hameenlinna lisaajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
JYP läks kohtumist juhtima teisel kolmandikul Julius Nattineni väravast, kuid minut ja 41 sekundit hiljem viigistas seisu Filip Krivosik. Kuna meeskonnad rohkem väravaid ei visanud, läks mäng lisaajale. See kestis vaid 48 sekundit, mil Nattinen oli taas resultatiivne.
JYP hoiab 86 punktiga tabelis kaheksandat kohta Hameenlinna selja taga, kellel on punkte 88.
### Response:
Rooba koduklubi JYP alistas koduväljakul Hameenlinna lisaajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žalgiris asus kohtumist avaveerandi järel 27:25 juhtima. Poolajale mindi juba 53:44 eduseisust. Kolmandal neljandikul vähendasid külalised vahe ühepunktiliseks, 72:71. Seejärel suurendas Žalgiris taas vahet ning tundus, et võit võib jääda koju. Külalised sellega ei leppinud ning viigistasid lõpuvileks seisu 91:91-le. Lisaaega juhtis Žalgiris aga algusest lõpuni.
Žalgirise resultatiivseim mängija oli 21 punktiga Nigel Hayes. 19 silma lisas Zach Leday ning 18 silma Thomas Walkup. Milano parimad olid 18 punktiga Vladimir Micov, Sergio Rodriguez ja Kaleb Tarczewski.
Žalgirisel on nüüd 11 võitu ja 15 kaotust, mis tõstavad meeskonna 10. positsioonile ja play-off'i pääsemisele lähemale. Milanol on samuti 11 võitu ja 15 kaotust, millega paiknetakse 12. kohal.
Koduväljakul mängides saatis edu veel Moskva oblasti Himkit, kes sai jagu Lyon-Villeurbanne'ist 108:79. Himki juhtis kohtumist juba avapoolaja järel 65:42, mis tähistab Euroliigas esimese poolaja punktirekordi kordamist. Läbi aegade on poolaja edukaimaks punktisummaks 70 silma, mille viskas Madridi Real 2000. aastal portugaallaste Overansa vastu teisel poolajal.
Himki parim oli 24 punktiga Aleksei Šved, 18 silma lisas Stefan Jovic. Lyoni parim oli 14 punktiga Adreian Payne.
Tabelis on Himki 12 võidu ja 14 kaotusega 8. positsioonil, Lyon on üheksa võidu ja 17 kaotusega 16. kohal.
Päeva viimases kohtumises alistas Fenerbahce 93:86 Valencia meeskonna. | Žalgiris teenis põnevusmängus magusa võidu, Himki kordas Euroliiga rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žalgiris asus kohtumist avaveerandi järel 27:25 juhtima. Poolajale mindi juba 53:44 eduseisust. Kolmandal neljandikul vähendasid külalised vahe ühepunktiliseks, 72:71. Seejärel suurendas Žalgiris taas vahet ning tundus, et võit võib jääda koju. Külalised sellega ei leppinud ning viigistasid lõpuvileks seisu 91:91-le. Lisaaega juhtis Žalgiris aga algusest lõpuni.
Žalgirise resultatiivseim mängija oli 21 punktiga Nigel Hayes. 19 silma lisas Zach Leday ning 18 silma Thomas Walkup. Milano parimad olid 18 punktiga Vladimir Micov, Sergio Rodriguez ja Kaleb Tarczewski.
Žalgirisel on nüüd 11 võitu ja 15 kaotust, mis tõstavad meeskonna 10. positsioonile ja play-off'i pääsemisele lähemale. Milanol on samuti 11 võitu ja 15 kaotust, millega paiknetakse 12. kohal.
Koduväljakul mängides saatis edu veel Moskva oblasti Himkit, kes sai jagu Lyon-Villeurbanne'ist 108:79. Himki juhtis kohtumist juba avapoolaja järel 65:42, mis tähistab Euroliigas esimese poolaja punktirekordi kordamist. Läbi aegade on poolaja edukaimaks punktisummaks 70 silma, mille viskas Madridi Real 2000. aastal portugaallaste Overansa vastu teisel poolajal.
Himki parim oli 24 punktiga Aleksei Šved, 18 silma lisas Stefan Jovic. Lyoni parim oli 14 punktiga Adreian Payne.
Tabelis on Himki 12 võidu ja 14 kaotusega 8. positsioonil, Lyon on üheksa võidu ja 17 kaotusega 16. kohal.
Päeva viimases kohtumises alistas Fenerbahce 93:86 Valencia meeskonna.
### Response:
Žalgiris teenis põnevusmängus magusa võidu, Himki kordas Euroliiga rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikoha pälvis austerlane Stefan Kraft, kelle mõlema hüppe pikkusteks mõõdeti 129,5 meetrit. Punkte teenis ta nende eest kokku 284,1. Teise koha sai sakslane Karl Geiger (128,5 ja 130,5 m; 279,1 p) ning kolmanda norralane Daniel Andre Tande (124,5 ja 128 m; 273,3 p). Aigrole märgiti protokolli 53. koht.
MK-sarja üldarvestuses juhib Kraft 1533 punktiga. Geiger hoiab 1395 silmaga teist ja poolakas Dawid Kubacki 1107 punktiga kolmandat kohta. Aigro on 11 silmaga 56. positsioonil.
Laupäeval on Lahtis kavas suusahüppajate meeskondlikud võistlused ning pühapäeval uus individuaalne võistlus. | Artti Aigro Lahti MK-etapil põhivõistlusele ei jõudnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikoha pälvis austerlane Stefan Kraft, kelle mõlema hüppe pikkusteks mõõdeti 129,5 meetrit. Punkte teenis ta nende eest kokku 284,1. Teise koha sai sakslane Karl Geiger (128,5 ja 130,5 m; 279,1 p) ning kolmanda norralane Daniel Andre Tande (124,5 ja 128 m; 273,3 p). Aigrole märgiti protokolli 53. koht.
MK-sarja üldarvestuses juhib Kraft 1533 punktiga. Geiger hoiab 1395 silmaga teist ja poolakas Dawid Kubacki 1107 punktiga kolmandat kohta. Aigro on 11 silmaga 56. positsioonil.
Laupäeval on Lahtis kavas suusahüppajate meeskondlikud võistlused ning pühapäeval uus individuaalne võistlus.
### Response:
Artti Aigro Lahti MK-etapil põhivõistlusele ei jõudnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma tunnen Portugali fänne ja tean, milline kirg on neil ralli vastu," rääkis Tänak väljaandele Autosport.pt. "Meie peamine eesmärk on valmistuda Mehhiko ralliks. Iga kilomeetri ja liigutusega muutun ma Hyundai roolis enesekindlamaks."
It's good to be back on the gravel roads. ???? #WRC #RallyeSerrasdeFafe #HMSGofficial #goOtt #TanakFanArmy #OttTanak pic.twitter.com/V2ZtHTmOp3
— Ott Tänak (@OttTanak) February 28, 2020
Tänaku kõrval teeb Portugali rallil kaasa teinegi Hyundai sõitja, Dani Sordo, kelle jaoks on eesootav Mehhiko ralli hooaja esimeseks MM-etapiks. Kuna WRC-masinatega võisteldes ei lähe Tänaku ja Sordo ajad vastavalt reeglitele ametlikku protokolli kirja, siis ei ole teada, kuidas neil reedene testikatse läks.
Testikatsel näitas parimat aega venelane Nikolai Grjazin (2.17,394; Hyundai i20 R5), teise tulemuse sõitis välja Ricardo Teodosio (2.18,821; Škoda Fabia R5 evo) ja kolmanda Alberto Heller (Ford Fiesta R5 MkII). Georg Linnamäe sai kirja 20. aja (2:32,895).
Mehhiko MM-etapp sõidetakse 12. - 15. märtsil. | Tänak Portugalis: muutun iga kilomeetriga Hyundai roolis enesekindlamaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma tunnen Portugali fänne ja tean, milline kirg on neil ralli vastu," rääkis Tänak väljaandele Autosport.pt. "Meie peamine eesmärk on valmistuda Mehhiko ralliks. Iga kilomeetri ja liigutusega muutun ma Hyundai roolis enesekindlamaks."
It's good to be back on the gravel roads. ???? #WRC #RallyeSerrasdeFafe #HMSGofficial #goOtt #TanakFanArmy #OttTanak pic.twitter.com/V2ZtHTmOp3
— Ott Tänak (@OttTanak) February 28, 2020
Tänaku kõrval teeb Portugali rallil kaasa teinegi Hyundai sõitja, Dani Sordo, kelle jaoks on eesootav Mehhiko ralli hooaja esimeseks MM-etapiks. Kuna WRC-masinatega võisteldes ei lähe Tänaku ja Sordo ajad vastavalt reeglitele ametlikku protokolli kirja, siis ei ole teada, kuidas neil reedene testikatse läks.
Testikatsel näitas parimat aega venelane Nikolai Grjazin (2.17,394; Hyundai i20 R5), teise tulemuse sõitis välja Ricardo Teodosio (2.18,821; Škoda Fabia R5 evo) ja kolmanda Alberto Heller (Ford Fiesta R5 MkII). Georg Linnamäe sai kirja 20. aja (2:32,895).
Mehhiko MM-etapp sõidetakse 12. - 15. märtsil.
### Response:
Tänak Portugalis: muutun iga kilomeetriga Hyundai roolis enesekindlamaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alles eelmise suvehooaja lõpus esimest korda kuulitõukes 19 meetri joone ületanud Heil võitis Eesti meistrivõistlused tulemusega 19.17. Norras mõõdeti tema tulemuseks viiendal katsel 19.39, mis andis talle võistlusel kolmanda koha. Esikoha teenis Marcus Thomsen 20.57-ga ning teise koha Ashinia Miller 19.93 meetriga.
Eesti kõigi aegade sisekergejõustiku edetabelis kerkis Heil samuti kolmandaks. Esikohta hoiab selles pingereas 1979. aastast Heino Sild 19.87 meetriga ning teist kohta Taavi Peetre, kes 2006. aastal tõukas kuuli 19.81 meetri kaugusele. | Eesti kuulitõukaja parandas nädalase vahega taas isiklikku rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alles eelmise suvehooaja lõpus esimest korda kuulitõukes 19 meetri joone ületanud Heil võitis Eesti meistrivõistlused tulemusega 19.17. Norras mõõdeti tema tulemuseks viiendal katsel 19.39, mis andis talle võistlusel kolmanda koha. Esikoha teenis Marcus Thomsen 20.57-ga ning teise koha Ashinia Miller 19.93 meetriga.
Eesti kõigi aegade sisekergejõustiku edetabelis kerkis Heil samuti kolmandaks. Esikohta hoiab selles pingereas 1979. aastast Heino Sild 19.87 meetriga ning teist kohta Taavi Peetre, kes 2006. aastal tõukas kuuli 19.81 meetri kaugusele.
### Response:
Eesti kuulitõukaja parandas nädalase vahega taas isiklikku rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks tundi ja 33 minutit kestnud poolfinaalis alistas Djokovic kolmanda asetusega prantslase Gael Monfils'i tulemusega 2:6, 7:6 (8), 6:2. Teise seti kiires lõppmängus päästis maailma esinumber kolm matšpalli. Otsustavas setis Monfils enam Djokovicile vastu ei saanud ning pidi leppima serblase vastu 17. korda järjest kaotusega. Ühtlasi lõppes sellega prantslase 12-mänguline võiduseeria, kuhu kuulusid Montpellier' ja Rotterdami turniirivõidud.
Finaalis tuleb Djokovici vastu mängima teise asetusega kreeklane Stefanos Tsitsipas, kes sai poolfinaalis jagu Suurbritannia esinumbrist Daniel Evansist (ATP 37.) tulemusega 6:2, 6:3. Kohtumine kestis kokku tund aega ja 23 minutit. | Kolm matšpalli päästnud Djokovic lõpetas Monfilsi võiduseeria ja jõudis finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks tundi ja 33 minutit kestnud poolfinaalis alistas Djokovic kolmanda asetusega prantslase Gael Monfils'i tulemusega 2:6, 7:6 (8), 6:2. Teise seti kiires lõppmängus päästis maailma esinumber kolm matšpalli. Otsustavas setis Monfils enam Djokovicile vastu ei saanud ning pidi leppima serblase vastu 17. korda järjest kaotusega. Ühtlasi lõppes sellega prantslase 12-mänguline võiduseeria, kuhu kuulusid Montpellier' ja Rotterdami turniirivõidud.
Finaalis tuleb Djokovici vastu mängima teise asetusega kreeklane Stefanos Tsitsipas, kes sai poolfinaalis jagu Suurbritannia esinumbrist Daniel Evansist (ATP 37.) tulemusega 6:2, 6:3. Kohtumine kestis kokku tund aega ja 23 minutit.
### Response:
Kolm matšpalli päästnud Djokovic lõpetas Monfilsi võiduseeria ja jõudis finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 57-kilomeetrisel etapil oli naiste seas kiireim itaallanna Eva Lechner ajaga 3:13.00. Lõiv kaotas talle ühe minuti ja 29 sekundiga. Kolmandana jõudis finišisse tuuri üldliider Claudia Galicia Cortina (3:17.12). Mari-Liis Mõttus pälvis 10. koha ajaga 3:23.13 ja Greete Steinburg 14. koha ajaga 3:43.31.
"Tänane etapp algas veel raskemalt kui eelmistel päevadel. Kohe esimesel asfaltitõusul tundsin, kuidas mul on ühtlane minek ja mitte kuidagi teiste spurtidega kaasa ei suuda minna," rääkis Lõiv. "Ühtegi kohta ma taga ei ajanud ja peamine eesmärk oli nautida rada ning proovida puhata nii paljudes kohtades kui võimalik. Minu üllatuseks kustus ka teistel jõud peale esimest järsemat tõusu ning peagi sõitsin neljandal positsioonil. Nii ma kulgesin ja nautisin võistlemist oma rütmis. Kui olime kõige kõrgema mäe tippu jõudnud, jäin seisma, täitsin pudeli Coca-Colaga ja hakkasin edasi minema, sest peagi tuli laskumine, kus sain päris hea rütmiga sõita ja esialgu kedagi ees polnud. Sain käte Blaza ning kuna tema laskumiskiirus oli liiga aeglane, proovisin mööda saada. Nii ma juba laskumise lõppu jõudsingi väikese vahega tema ees. Järgnes raske tõus, mis oli lahtise kruusaga. Tippu jõudes nägin, kuidas Claudia (liider) lamab maas ja talle valati vett peale. Möödusin temast ja läksin oma tempoga edasi. Teadsin, et olen teisel positsioonil sõitmas ja nii ma siis mõtlesin, et eks ma püüan seda hoida. Peale viimast joogipunkti, kui lõpuni oli veel umbes kümme kilomeetrit, lisasin natuke tempot. Sõitsin üksi ja päris raske oli asfaltil vastu tuult sõita, aga suutsin oma positsiooni hoida ja lõpetada teisena."
Mõttus lisas: "Nagu lubatud oli tänane päev kõige raskem. Juba stardis tundsin, et tänane kuumus on minu jaoks liiast. Neljandal kilomeetril oli väike tibutagi nahale tekkinud. Õnneks spordijook aitas ära hoida kõige hullema ja kuidagi jõudsin raja kõige pikema tõusu tippu. Sel hetkel olin naistest järsku 13. kohal. Laskumisega parandasin kohta ning silmapiiril oli näha veel kahte konkurenti. Teadsin, et pean ca viis kilomeetrit tõusu ära kannatama, siis on lootust jälle laskumisel oma ära teha. Sain nad laskudes kätte ning koheselt proovisin naised maha jätta, mis mul ka õnnestus. Viimased kümme kilomeetrit suutsin meeste taga ära kesta ning kui algas viimane allamäge lõik, teadsin, et 10. koht on kindlustatud."
Kokkuvõttes jätkab naiste seas liidrisärgis Cotrina. Talle järgnevad Lechner ja kolmandaks tõusnud Lõiv. Mõttus on 12. ja Steinburg 14. positsioonil.
Meeste seas oli päeva parim Ivan Diaz Buj ajaga 2:34.47. Pjedestaali madalamate kohtade eest võitlesid finišisirgel viis meest, nende seas ka Martin Loo. Teise koha napsas endale Tiago Ferreira, kolmanda Ben Zwiehoff, neljanda Fabian Rabensteiner ja viienda Loo. Kuuendaks jäeti Francesco Failli. Nende lõpuajaks märgiti protokolli 2:36.41. Peeter Pruus jõudis finišisse 21. kohal ajaga 2:46.36.
"Etapp oli üks lühemaid, aga tõusumeetreid oli kõvasti," rääkis Loo peale finišit. "Kogu sõidu olin esimese pundis. Umbes poolel maal panid kaks tüüp ajama, ühel läks laskumisel rehv, teine jäigi ette."
Liidrisärgis jätkab võistlemist Rabensteiner. Teisel kohal jätkab Failli ja kolmandal Zwiehoff. Loo tõusis kuuendale ja Pruus 24. positsioonile.
Laupäeval sõidetakse mitmepäevasõidul 83,7-kilomeetrine ning pühapäeval 58,7-kilomeetrine etapp. | Lõiv jõudis Hispaanias taas pjedestaalile, Loo jäeti finišiheitluses 5. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
57-kilomeetrisel etapil oli naiste seas kiireim itaallanna Eva Lechner ajaga 3:13.00. Lõiv kaotas talle ühe minuti ja 29 sekundiga. Kolmandana jõudis finišisse tuuri üldliider Claudia Galicia Cortina (3:17.12). Mari-Liis Mõttus pälvis 10. koha ajaga 3:23.13 ja Greete Steinburg 14. koha ajaga 3:43.31.
"Tänane etapp algas veel raskemalt kui eelmistel päevadel. Kohe esimesel asfaltitõusul tundsin, kuidas mul on ühtlane minek ja mitte kuidagi teiste spurtidega kaasa ei suuda minna," rääkis Lõiv. "Ühtegi kohta ma taga ei ajanud ja peamine eesmärk oli nautida rada ning proovida puhata nii paljudes kohtades kui võimalik. Minu üllatuseks kustus ka teistel jõud peale esimest järsemat tõusu ning peagi sõitsin neljandal positsioonil. Nii ma kulgesin ja nautisin võistlemist oma rütmis. Kui olime kõige kõrgema mäe tippu jõudnud, jäin seisma, täitsin pudeli Coca-Colaga ja hakkasin edasi minema, sest peagi tuli laskumine, kus sain päris hea rütmiga sõita ja esialgu kedagi ees polnud. Sain käte Blaza ning kuna tema laskumiskiirus oli liiga aeglane, proovisin mööda saada. Nii ma juba laskumise lõppu jõudsingi väikese vahega tema ees. Järgnes raske tõus, mis oli lahtise kruusaga. Tippu jõudes nägin, kuidas Claudia (liider) lamab maas ja talle valati vett peale. Möödusin temast ja läksin oma tempoga edasi. Teadsin, et olen teisel positsioonil sõitmas ja nii ma siis mõtlesin, et eks ma püüan seda hoida. Peale viimast joogipunkti, kui lõpuni oli veel umbes kümme kilomeetrit, lisasin natuke tempot. Sõitsin üksi ja päris raske oli asfaltil vastu tuult sõita, aga suutsin oma positsiooni hoida ja lõpetada teisena."
Mõttus lisas: "Nagu lubatud oli tänane päev kõige raskem. Juba stardis tundsin, et tänane kuumus on minu jaoks liiast. Neljandal kilomeetril oli väike tibutagi nahale tekkinud. Õnneks spordijook aitas ära hoida kõige hullema ja kuidagi jõudsin raja kõige pikema tõusu tippu. Sel hetkel olin naistest järsku 13. kohal. Laskumisega parandasin kohta ning silmapiiril oli näha veel kahte konkurenti. Teadsin, et pean ca viis kilomeetrit tõusu ära kannatama, siis on lootust jälle laskumisel oma ära teha. Sain nad laskudes kätte ning koheselt proovisin naised maha jätta, mis mul ka õnnestus. Viimased kümme kilomeetrit suutsin meeste taga ära kesta ning kui algas viimane allamäge lõik, teadsin, et 10. koht on kindlustatud."
Kokkuvõttes jätkab naiste seas liidrisärgis Cotrina. Talle järgnevad Lechner ja kolmandaks tõusnud Lõiv. Mõttus on 12. ja Steinburg 14. positsioonil.
Meeste seas oli päeva parim Ivan Diaz Buj ajaga 2:34.47. Pjedestaali madalamate kohtade eest võitlesid finišisirgel viis meest, nende seas ka Martin Loo. Teise koha napsas endale Tiago Ferreira, kolmanda Ben Zwiehoff, neljanda Fabian Rabensteiner ja viienda Loo. Kuuendaks jäeti Francesco Failli. Nende lõpuajaks märgiti protokolli 2:36.41. Peeter Pruus jõudis finišisse 21. kohal ajaga 2:46.36.
"Etapp oli üks lühemaid, aga tõusumeetreid oli kõvasti," rääkis Loo peale finišit. "Kogu sõidu olin esimese pundis. Umbes poolel maal panid kaks tüüp ajama, ühel läks laskumisel rehv, teine jäigi ette."
Liidrisärgis jätkab võistlemist Rabensteiner. Teisel kohal jätkab Failli ja kolmandal Zwiehoff. Loo tõusis kuuendale ja Pruus 24. positsioonile.
Laupäeval sõidetakse mitmepäevasõidul 83,7-kilomeetrine ning pühapäeval 58,7-kilomeetrine etapp.
### Response:
Lõiv jõudis Hispaanias taas pjedestaalile, Loo jäeti finišiheitluses 5. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Borrell pidas telefonivestluse Türgi välisministri Mevlüt Cavusogluga pärast seda, kui Ankara ähvardas "avada piiriväravad" Euroopasse minna soovivatele Süüria põgenikele.
Ankara edastas hoiatuse ajal, mil Türgi püüab saada rahvusvahelist toetust pärast 33 sõjaväelase hukkumist Süüria õhujõudude pommirünnakus.
Türgi ähvardus sundis Bulgaariat ja Kreekat teatama julgeolekumeetmete tõhustamisest piiril.
Borrelli sõnul oli aga Cavusoglu kinnitanud talle, et Türgi jääb kindlaks 2016. aasta leppele Brüsseliga, mis oluliselt vähendas migrantide voolu üle Egeuse mere Kreekasse.
Anonüümseks jäänud Türgi võimuesindaja ütles reedel uudisteagentuurile Reuters, et riik ei kavatse enam takistada Süüria pagulaste liikumist Euroopasse. Allika kinnitusel anti Türgi politseile, ranniku- ja piirivalvele tegevusjuhised, et ebaseaduslikku piiriületamist enam ei takistata.
Ametlikest kanalitest midagi taolist siiski ei kinnitatud.
"Me ei hoia enam uksi suletuna põgenikele, kes tahavad Euroopasse minna," ütles anonüümsust palunud ametnik.
Türgis on rohkem kui 3,6 miljonit Süüria sõja eest põgenenud inimest. Reutersi kohaselt eeldavad Türgi võimud, et pagulasi tuleb suurel hulgal veelgi juurde inimeste näol, kes põgenevad ägeneva sõjategevuse eest Idlibi provintsist.
Praegustel andmetel on juba peaaegu 300 migranti, sealjuures süürlasi, saabunud Edirne provintsi Kreeka piiril, eesmärgiga pääseda Euroopa Liidu territooriumile, teatas uudisteagentuur DHA.
Veel üks grupp migrante on jõudnud Lääne-Türgis Canakkales Ayvaciki rannikule, kust tahetakse paatides minna edasi Kreeka Lesbose saarele.
EL ootab Türgilt rändeleppe täitmist
Euroopa Liit ootab Türgilt rändeleppe tingimuste täitmist ja Süüriast tuleva põgenikevoo piiramist ka pärast ohtlikku sõjalise vastasseisu teravnemist, ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Peter Stano reedel.
Stano sõnul ei ole Türgi Brüsselit leppe muutmisest ametlikult teavitanud, ehkki on tulnud teated, et Türgi võimud on "avanud piiriväravad" Euroopasse minna soovivatele Süüria põgenikele.
EL püüab toimuvas selgusele jõuda, kuid eeldab, et Türgi peab kinni rändeleppega endale võetud kohustustest, sõnas ta.
Kreeka: ühtegi ebaseaduslikku sisenemist riiki ei tolereerita
Kreeka ei luba ühtegi ebaseaduslikku sisenemist riiki, ütles peaminister Kyriakos Mitsotakis ajal, mil Kreeka-Türgi piirile on kogunemas sadu asüülitaotlejaid.
"Märkimisväärne hulk migrante ja põgenikke on kogunenud suurtes rühmades Kreeka-Türgi maapiirila ja on püüdnud ebaseaduslikult riiki siseneda," ütles Mitsotakis Twitteri säutsus.
"Ma tahan olla selgesõnaline: ühtegi ebaseaduslikku sisenemist Kreekasse ei tolereerita. Me suurendame meie piiri julgeolekut," rõhutas ta.
Kreeka piirivalve tõkestas reedel sadade mingrantide riiki sisenemise, teatas politsei mõni tund pärast Türgi teadet, et ta ei takista enam Euroopasse minna soovivaid põgenikke.
Kreeka kindralstaabi ülem ja politseiminister saadeti piirile ning valitsus teatas, et on tugevdanud valvsust piiril maksimaalse võimaliku määrani.
Türgi 33 sõjaväelast hukkus õhurünnakus
Türgi lubas ööl vastu reedet kättemaksu õhurünnaku eest Süürias, milles sai surma 33 nende sõjaväelast, edastasid meediakanalid. Veel 36 haavata saanud sõjaväelast toimetati kodumaale haiglasse. Türgi võimud süüdistasid õhurünnaku korraldamises Süüria režiimivägesid.
Türgi presidendi kommunikatsioonijuht Fahrettin Altun kutsus rahvusvahelist kogukonda ühtlasi üles täitma oma kohustusi.
"Me kutsume rahvusvahelist kogukonda oma kohustusi täitma," sõnas Altun.
Ametnik kirjutas Twitteris, et Süüria presidendi Bashar al-Assadi väed viivad Idlibis läbi etnilist puhastust. "Need inimesed üritavad põgeneda Türki ja Euroopasse. Me võõrustame juba peaaegu nelja miljonit pagulast, meil ei ole piisavalt majutusvõimalusi ja ressursse, et veel miljonil siseneda lasta."
Euroopa Liit ja Türgi sõlmisid kokkuleppe põgenike takistamise kohta pärast 2015. aasta rekordilist rahvarännet Euroopasse. | EL-i välispoliitika juht: Türgi kinnitas rändeleppe jätkuvat täitmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Borrell pidas telefonivestluse Türgi välisministri Mevlüt Cavusogluga pärast seda, kui Ankara ähvardas "avada piiriväravad" Euroopasse minna soovivatele Süüria põgenikele.
Ankara edastas hoiatuse ajal, mil Türgi püüab saada rahvusvahelist toetust pärast 33 sõjaväelase hukkumist Süüria õhujõudude pommirünnakus.
Türgi ähvardus sundis Bulgaariat ja Kreekat teatama julgeolekumeetmete tõhustamisest piiril.
Borrelli sõnul oli aga Cavusoglu kinnitanud talle, et Türgi jääb kindlaks 2016. aasta leppele Brüsseliga, mis oluliselt vähendas migrantide voolu üle Egeuse mere Kreekasse.
Anonüümseks jäänud Türgi võimuesindaja ütles reedel uudisteagentuurile Reuters, et riik ei kavatse enam takistada Süüria pagulaste liikumist Euroopasse. Allika kinnitusel anti Türgi politseile, ranniku- ja piirivalvele tegevusjuhised, et ebaseaduslikku piiriületamist enam ei takistata.
Ametlikest kanalitest midagi taolist siiski ei kinnitatud.
"Me ei hoia enam uksi suletuna põgenikele, kes tahavad Euroopasse minna," ütles anonüümsust palunud ametnik.
Türgis on rohkem kui 3,6 miljonit Süüria sõja eest põgenenud inimest. Reutersi kohaselt eeldavad Türgi võimud, et pagulasi tuleb suurel hulgal veelgi juurde inimeste näol, kes põgenevad ägeneva sõjategevuse eest Idlibi provintsist.
Praegustel andmetel on juba peaaegu 300 migranti, sealjuures süürlasi, saabunud Edirne provintsi Kreeka piiril, eesmärgiga pääseda Euroopa Liidu territooriumile, teatas uudisteagentuur DHA.
Veel üks grupp migrante on jõudnud Lääne-Türgis Canakkales Ayvaciki rannikule, kust tahetakse paatides minna edasi Kreeka Lesbose saarele.
EL ootab Türgilt rändeleppe täitmist
Euroopa Liit ootab Türgilt rändeleppe tingimuste täitmist ja Süüriast tuleva põgenikevoo piiramist ka pärast ohtlikku sõjalise vastasseisu teravnemist, ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Peter Stano reedel.
Stano sõnul ei ole Türgi Brüsselit leppe muutmisest ametlikult teavitanud, ehkki on tulnud teated, et Türgi võimud on "avanud piiriväravad" Euroopasse minna soovivatele Süüria põgenikele.
EL püüab toimuvas selgusele jõuda, kuid eeldab, et Türgi peab kinni rändeleppega endale võetud kohustustest, sõnas ta.
Kreeka: ühtegi ebaseaduslikku sisenemist riiki ei tolereerita
Kreeka ei luba ühtegi ebaseaduslikku sisenemist riiki, ütles peaminister Kyriakos Mitsotakis ajal, mil Kreeka-Türgi piirile on kogunemas sadu asüülitaotlejaid.
"Märkimisväärne hulk migrante ja põgenikke on kogunenud suurtes rühmades Kreeka-Türgi maapiirila ja on püüdnud ebaseaduslikult riiki siseneda," ütles Mitsotakis Twitteri säutsus.
"Ma tahan olla selgesõnaline: ühtegi ebaseaduslikku sisenemist Kreekasse ei tolereerita. Me suurendame meie piiri julgeolekut," rõhutas ta.
Kreeka piirivalve tõkestas reedel sadade mingrantide riiki sisenemise, teatas politsei mõni tund pärast Türgi teadet, et ta ei takista enam Euroopasse minna soovivaid põgenikke.
Kreeka kindralstaabi ülem ja politseiminister saadeti piirile ning valitsus teatas, et on tugevdanud valvsust piiril maksimaalse võimaliku määrani.
Türgi 33 sõjaväelast hukkus õhurünnakus
Türgi lubas ööl vastu reedet kättemaksu õhurünnaku eest Süürias, milles sai surma 33 nende sõjaväelast, edastasid meediakanalid. Veel 36 haavata saanud sõjaväelast toimetati kodumaale haiglasse. Türgi võimud süüdistasid õhurünnaku korraldamises Süüria režiimivägesid.
Türgi presidendi kommunikatsioonijuht Fahrettin Altun kutsus rahvusvahelist kogukonda ühtlasi üles täitma oma kohustusi.
"Me kutsume rahvusvahelist kogukonda oma kohustusi täitma," sõnas Altun.
Ametnik kirjutas Twitteris, et Süüria presidendi Bashar al-Assadi väed viivad Idlibis läbi etnilist puhastust. "Need inimesed üritavad põgeneda Türki ja Euroopasse. Me võõrustame juba peaaegu nelja miljonit pagulast, meil ei ole piisavalt majutusvõimalusi ja ressursse, et veel miljonil siseneda lasta."
Euroopa Liit ja Türgi sõlmisid kokkuleppe põgenike takistamise kohta pärast 2015. aasta rekordilist rahvarännet Euroopasse.
### Response:
EL-i välispoliitika juht: Türgi kinnitas rändeleppe jätkuvat täitmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimased sündmused Idlibis on Türgi agressiooniakt iseseisva riigi vastu, Süüria sisside, terrorirühmade jõhker toetamine," ütles Švõtkin.
"Venemaa mõistab Türgi tegevuse hukka ja toetab Süüria seaduslikult valitud Bashar al-Assadi valitsuse tegevust," lisas rahvasaadik.
"Me töötame võitluse osas sisside ja terroristidega samamoodi plaanipäraselt koos Assadiga," kinnitas ta.
"Antud juhul on NATO sekkumine sellesse tülli lubamatu ja seda ei juhtu, sest Türgi ei ole riik, mida rünnataks, see on ise agressor võõra iseseisva riigi, Süüria alal," ütles Švõtkin.
Põhja-Süürias Idlibis hukkus reedel Süüria valitsusväe õhulöögis rohkem kui 30 Türgi sõjaväelast. Alates veebruari algusest on Idlibis surma saanud 49 Türgi sõjaväelast. Süüria valitsusvägesid toetab pealetungil Idlibi provintsis Venemaa.
Türgi ei nõustu Venemaa põhjendusega
Türgi lükkas reedel tagasi Venemaa väite, et Idlibi provintsis režiimivägede rünnakus hukkunud 33 Türgi sõdurit olid terrorirühmituste hulgas.
"Selle rünnaku ajal ei olnud meie sõjaväeüksuste ümbruses ühtki relvarühmitust," ütles Türgi kaitseminister Hulusi Akar televisioonis edastatud avalduses.
Vene kaitseministeeriumi teatel olid Türgi sõdurid "terrorirühmituste lahingformatsioonides" ning ei olnud teatanud oma viibimisest alal, kus nad ei oleks tohtinud olla.
Türgi kaitseministri sõnul tehti rünnak neljapäeval Süüria loodeosas "hoolimata kooskõlastusest Vene ametnikega". Ta lisas, et pommitamine jätkus vaatamata hoiatusele, et piirkonnas on Türgi sõdurid.
Pihta said ka kiirabiautod, ütles minister.
Moskva: Türgi lootus NATO kaitsele on alusetu
Türgi suuroperatsioon Idlibis lõppeb tema jaoks nukralt, NATO ei sekku sellesse, ütles Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni aseesimees Vladimir Džabarov.
"Loodan, et asi selleni (täiemahulise lahingutegevuseni) ikkagi ei jõua, sest ükskõik milline suur sõda selles piirkonnas lõppeb kurvalt kõigi, sh Türgi jaoks. Türgi ei tegutse oma, vaid välisriigi alal. Seepärast on tema lootus NATO kaitsele minu arvates alusetu," ütles Džabarov reedel Interfaxile. Ta selgitas, et NATO kaitseb oma liikmeid vaid juhul, kui tekib oht nende ala terviklikkusele.
"Peavad algama läbirääkimised. Kui türklased panustavad sõjajõule, on see väga halb mõte, sest seda sõda on väga keeruline võita. Süüria ei ole üksi, tal on araabia maailmas palju liitlasi, kes teda toetavad," märkis senaator.
Meedia: Türgi võib Idlibi sündmuste pärast sulgeda Bosporuse
Türgi võib vastuseks Idlibi olukorra teravnemisele kaaluda Bosporuse ja Dardanellide sulgemist sõjalaevadele, samuti lükata edasi Vene raketisüsteemide S-400 kohalepaigutamise, edastas Türgi meedia.
Nende teadete kohaselt võidakse langetada otsus väinade sulgemiseks 1936. aasta Montreux' konventsiooni 20. ja 21. artikli alusel, mis annavad Ankarale sellise õiguse, kui Türgi tunneb end olevat vahetus sõjaohus.
Lisaks võib Türgi lükata edasi aprilliks kavandatud Vene raketisüsteemide S-400 kohalepaigutamise, märkis Türgi meedia. Interfax palus neile teadetele kommentaari Türgi Moskva saatkonnalt, kuid ei ole veel vastust saanud.
Kaks tiibrakettidega relvastatud Vene sõjalaeva läbisid reedel siiski Bosporuse väina teel Vahemerele pärast seda, kui Süürias hukkus õhurünnakus 33 Türgi sõdurit.
Laevad Admiral Makarov ja Admiral Grigorovitš olid väljunud Krimmi poolsaarel asuvast Sevastopoli sadamast ning läbisid Bosporuse ja seejärel Dardanellide väina, ütles Vene sõjaväe pressiesindaja.
"Fregatid Admiral Makarov ja Admiral Grigorovitš, mis on relvastatud ülitäpsete Kalibr-NK raketisüsteemidega, viivad läbi plaanipärast transiiti Sevastopolist," ütles laevastiku pressiesindaja Aleksei Ruljov.
Ta ei täpsustanud, kuhu täpselt sõjalaevad teel on, kuid Bosporust läbivad Vene mereväe alused suunduvad tavaliselt toetama Vene sõjaoperatsiooni Süürias.
EL pelgab Idlibiga seoses rahvusvahelist sõjalist vastasseisu
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kutsus reedel üles peatama viivitamatult pingete kruvimist Süüria Idlibi provintsis.
"Pingekruvimine tuleb otsekohe lõpetada. On oht libiseda suurde avalikku rahvusvahelisse sõjalisse vastasseisu," säutsus ta Twitteris Idlibi olukorra arengu kohta.
Borrelli sõnul tekitab kujunenud olukord väljakannatamatuid humanitaarkannatusi.
ÜK mõistis hukka Süüria ja Vene rünnaku Idlibis
Suurbritannia mõistis reedel hukka Süüria režiimivägede ja Venemaa hoolimatu ja brutaalse rünnaku Idlibi provintsis, kus pommitamises sai surma 33 Türgi sõjaväelast.
Neljapäevane rünnak "ainult kinnitab selle rünnaku hoolimatut ja brutaalset iseloomu, mida Süüria režiim ja Venemaa Idlibis läbi viivad", ütles välisminister Dominic Raab.
Ta lisas, et London avaldab survet sanktsioonide karmistamiseks Süüria vastu. | Moskva: Türgi pani Idlibis toime agressiooni, NATO ei tohi sekkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimased sündmused Idlibis on Türgi agressiooniakt iseseisva riigi vastu, Süüria sisside, terrorirühmade jõhker toetamine," ütles Švõtkin.
"Venemaa mõistab Türgi tegevuse hukka ja toetab Süüria seaduslikult valitud Bashar al-Assadi valitsuse tegevust," lisas rahvasaadik.
"Me töötame võitluse osas sisside ja terroristidega samamoodi plaanipäraselt koos Assadiga," kinnitas ta.
"Antud juhul on NATO sekkumine sellesse tülli lubamatu ja seda ei juhtu, sest Türgi ei ole riik, mida rünnataks, see on ise agressor võõra iseseisva riigi, Süüria alal," ütles Švõtkin.
Põhja-Süürias Idlibis hukkus reedel Süüria valitsusväe õhulöögis rohkem kui 30 Türgi sõjaväelast. Alates veebruari algusest on Idlibis surma saanud 49 Türgi sõjaväelast. Süüria valitsusvägesid toetab pealetungil Idlibi provintsis Venemaa.
Türgi ei nõustu Venemaa põhjendusega
Türgi lükkas reedel tagasi Venemaa väite, et Idlibi provintsis režiimivägede rünnakus hukkunud 33 Türgi sõdurit olid terrorirühmituste hulgas.
"Selle rünnaku ajal ei olnud meie sõjaväeüksuste ümbruses ühtki relvarühmitust," ütles Türgi kaitseminister Hulusi Akar televisioonis edastatud avalduses.
Vene kaitseministeeriumi teatel olid Türgi sõdurid "terrorirühmituste lahingformatsioonides" ning ei olnud teatanud oma viibimisest alal, kus nad ei oleks tohtinud olla.
Türgi kaitseministri sõnul tehti rünnak neljapäeval Süüria loodeosas "hoolimata kooskõlastusest Vene ametnikega". Ta lisas, et pommitamine jätkus vaatamata hoiatusele, et piirkonnas on Türgi sõdurid.
Pihta said ka kiirabiautod, ütles minister.
Moskva: Türgi lootus NATO kaitsele on alusetu
Türgi suuroperatsioon Idlibis lõppeb tema jaoks nukralt, NATO ei sekku sellesse, ütles Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni aseesimees Vladimir Džabarov.
"Loodan, et asi selleni (täiemahulise lahingutegevuseni) ikkagi ei jõua, sest ükskõik milline suur sõda selles piirkonnas lõppeb kurvalt kõigi, sh Türgi jaoks. Türgi ei tegutse oma, vaid välisriigi alal. Seepärast on tema lootus NATO kaitsele minu arvates alusetu," ütles Džabarov reedel Interfaxile. Ta selgitas, et NATO kaitseb oma liikmeid vaid juhul, kui tekib oht nende ala terviklikkusele.
"Peavad algama läbirääkimised. Kui türklased panustavad sõjajõule, on see väga halb mõte, sest seda sõda on väga keeruline võita. Süüria ei ole üksi, tal on araabia maailmas palju liitlasi, kes teda toetavad," märkis senaator.
Meedia: Türgi võib Idlibi sündmuste pärast sulgeda Bosporuse
Türgi võib vastuseks Idlibi olukorra teravnemisele kaaluda Bosporuse ja Dardanellide sulgemist sõjalaevadele, samuti lükata edasi Vene raketisüsteemide S-400 kohalepaigutamise, edastas Türgi meedia.
Nende teadete kohaselt võidakse langetada otsus väinade sulgemiseks 1936. aasta Montreux' konventsiooni 20. ja 21. artikli alusel, mis annavad Ankarale sellise õiguse, kui Türgi tunneb end olevat vahetus sõjaohus.
Lisaks võib Türgi lükata edasi aprilliks kavandatud Vene raketisüsteemide S-400 kohalepaigutamise, märkis Türgi meedia. Interfax palus neile teadetele kommentaari Türgi Moskva saatkonnalt, kuid ei ole veel vastust saanud.
Kaks tiibrakettidega relvastatud Vene sõjalaeva läbisid reedel siiski Bosporuse väina teel Vahemerele pärast seda, kui Süürias hukkus õhurünnakus 33 Türgi sõdurit.
Laevad Admiral Makarov ja Admiral Grigorovitš olid väljunud Krimmi poolsaarel asuvast Sevastopoli sadamast ning läbisid Bosporuse ja seejärel Dardanellide väina, ütles Vene sõjaväe pressiesindaja.
"Fregatid Admiral Makarov ja Admiral Grigorovitš, mis on relvastatud ülitäpsete Kalibr-NK raketisüsteemidega, viivad läbi plaanipärast transiiti Sevastopolist," ütles laevastiku pressiesindaja Aleksei Ruljov.
Ta ei täpsustanud, kuhu täpselt sõjalaevad teel on, kuid Bosporust läbivad Vene mereväe alused suunduvad tavaliselt toetama Vene sõjaoperatsiooni Süürias.
EL pelgab Idlibiga seoses rahvusvahelist sõjalist vastasseisu
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kutsus reedel üles peatama viivitamatult pingete kruvimist Süüria Idlibi provintsis.
"Pingekruvimine tuleb otsekohe lõpetada. On oht libiseda suurde avalikku rahvusvahelisse sõjalisse vastasseisu," säutsus ta Twitteris Idlibi olukorra arengu kohta.
Borrelli sõnul tekitab kujunenud olukord väljakannatamatuid humanitaarkannatusi.
ÜK mõistis hukka Süüria ja Vene rünnaku Idlibis
Suurbritannia mõistis reedel hukka Süüria režiimivägede ja Venemaa hoolimatu ja brutaalse rünnaku Idlibi provintsis, kus pommitamises sai surma 33 Türgi sõjaväelast.
Neljapäevane rünnak "ainult kinnitab selle rünnaku hoolimatut ja brutaalset iseloomu, mida Süüria režiim ja Venemaa Idlibis läbi viivad", ütles välisminister Dominic Raab.
Ta lisas, et London avaldab survet sanktsioonide karmistamiseks Süüria vastu.
### Response:
Moskva: Türgi pani Idlibis toime agressiooni, NATO ei tohi sekkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund aega ja 15 minutit kestnud kohtumises asus Sabalenka 2:0 juhtima, kuid kaotas seejärel punkti oma pallingul. Valgevenelanna murdis küll kohe vastu, kuid jäi seejärel taas oma servil hätta. Otsustava murde tegi Sabalenka seisul 5:4. Teises setis asus Sabalenka 3:0 juhtima ning rohkem vastane valgevenelannat üllatada ei suutnud.
Kohtumise jooksul nähti vaid ühte ässa, mile servis Kuznetsova. Sabalenka sai kirja kaks topeltviga. Mängitud punktidest teenis valgevenelanna 66 ja venelanna 48.
Finaalis kohtub Sabalenka Petra Kvitovaga (WTA 11.), kes alistas poolfinaalis maailma esireketi Ashleigh Barty tulemusega 6:4, 2:6, 6:4. | Kontaveidi alistanud Sabalenka jõudis Doha turniiril finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund aega ja 15 minutit kestnud kohtumises asus Sabalenka 2:0 juhtima, kuid kaotas seejärel punkti oma pallingul. Valgevenelanna murdis küll kohe vastu, kuid jäi seejärel taas oma servil hätta. Otsustava murde tegi Sabalenka seisul 5:4. Teises setis asus Sabalenka 3:0 juhtima ning rohkem vastane valgevenelannat üllatada ei suutnud.
Kohtumise jooksul nähti vaid ühte ässa, mile servis Kuznetsova. Sabalenka sai kirja kaks topeltviga. Mängitud punktidest teenis valgevenelanna 66 ja venelanna 48.
Finaalis kohtub Sabalenka Petra Kvitovaga (WTA 11.), kes alistas poolfinaalis maailma esireketi Ashleigh Barty tulemusega 6:4, 2:6, 6:4.
### Response:
Kontaveidi alistanud Sabalenka jõudis Doha turniiril finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on selline traditsioon, et hommikul kui nähakse üksteist, siis käteldakse. Arsti soovitusel me lõpetasime selle," rääkis Bruice. "Õnneks on meil olemas suurepärane arst, kes meid asjade käiguga kursis hoiab. Sarnaselt kõikide teistega oleme ka meie televiisori ees, et jälgida koroonaviirusega seotut. Loodame, et olukord ei lähe Suurbritannias hullemaks."
Koroonaviirusesse on üle maailma nakatunud enam kui 80 000 inimest. Haigusesse on surnud ligi 2800 inimest, neist enamik Hiinas. Suurbritannias on nakatunuid tuvastatud 15. Mitmed Inglismaa kõrgliigaklubid on hakanud koroonaviiruse valguses paluma treeningkeskuste külastajatel enne sisenemist täitma terviseankeete. Teiste hulka kuuluvad näiteks Londoni Arsenal ja Tottenham Hotspur. | Inglismaa kõrgliigaklubi keelas koroonaviiruse hirmus ära kätlemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on selline traditsioon, et hommikul kui nähakse üksteist, siis käteldakse. Arsti soovitusel me lõpetasime selle," rääkis Bruice. "Õnneks on meil olemas suurepärane arst, kes meid asjade käiguga kursis hoiab. Sarnaselt kõikide teistega oleme ka meie televiisori ees, et jälgida koroonaviirusega seotut. Loodame, et olukord ei lähe Suurbritannias hullemaks."
Koroonaviirusesse on üle maailma nakatunud enam kui 80 000 inimest. Haigusesse on surnud ligi 2800 inimest, neist enamik Hiinas. Suurbritannias on nakatunuid tuvastatud 15. Mitmed Inglismaa kõrgliigaklubid on hakanud koroonaviiruse valguses paluma treeningkeskuste külastajatel enne sisenemist täitma terviseankeete. Teiste hulka kuuluvad näiteks Londoni Arsenal ja Tottenham Hotspur.
### Response:
Inglismaa kõrgliigaklubi keelas koroonaviiruse hirmus ära kätlemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaania esiliigas palliva Kullamäe ees oli FIBA kokkuvõttes üksnes Iisraeli noor tulevikustaar Deni Avdija, kes Tel-Avivi Maccabi ridades teeb tegusid juba ka Euroliigas ning on hinnatud kindlaks NBA- draft 'i kandidaadiks, vahendab Korvpall24.ee.
194 cm pikkuse Kullamäe keskmine statistika Põhja-Makedoonia ja Itaalia vastu oli 29,1 minutiga 24 punkti, 5,5 korvisöötu ja 2,5 lauapalli ja FIBA lehel kirjutati tema kohta: "Kullamäe oli mitte üksnes noorte seas, vaid kogu mängudeakna üks silmapaistvamaid mängijaid. 20-aastane mängujuht alustas 31 punktise esitusega võidumängus Põhja-Makedoonias ning kogus seejärel korralikud 17 punkti ja kuus söötu Itaalia vastu. Olles juba osalenud ka üheksas Eesti koondise mängus eelmises MM-valiksarjas, on Kullamäe vaikselt kasvatamas meeste tasemel oma kogemustepagasit."
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | FIBA nimetas Kristian Kullamäe väga auväärsesse seltskonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaania esiliigas palliva Kullamäe ees oli FIBA kokkuvõttes üksnes Iisraeli noor tulevikustaar Deni Avdija, kes Tel-Avivi Maccabi ridades teeb tegusid juba ka Euroliigas ning on hinnatud kindlaks NBA- draft 'i kandidaadiks, vahendab Korvpall24.ee.
194 cm pikkuse Kullamäe keskmine statistika Põhja-Makedoonia ja Itaalia vastu oli 29,1 minutiga 24 punkti, 5,5 korvisöötu ja 2,5 lauapalli ja FIBA lehel kirjutati tema kohta: "Kullamäe oli mitte üksnes noorte seas, vaid kogu mängudeakna üks silmapaistvamaid mängijaid. 20-aastane mängujuht alustas 31 punktise esitusega võidumängus Põhja-Makedoonias ning kogus seejärel korralikud 17 punkti ja kuus söötu Itaalia vastu. Olles juba osalenud ka üheksas Eesti koondise mängus eelmises MM-valiksarjas, on Kullamäe vaikselt kasvatamas meeste tasemel oma kogemustepagasit."
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
FIBA nimetas Kristian Kullamäe väga auväärsesse seltskonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | No on see alles isevärki näitus!
Esimene mulje näitusest "Umbluu. Aeg ja ruum" on segadustekitav, arusaamatu, jahmatav. See võib olla põhjus, miks Vello Vinna kunsti iseloomustatakse sõnaga "psühhedeelne".
Võtame asja rahulikumalt ja uurime esmalt, mida kunstnik täpselt kujutab, missugused motiivid kooruvad välja nendest detailikuhjadest. Kõige enam korduvad kell, ratas, helikopter, öökull ja muud linnud, linnutiivad, vähk, kilpkonn, tigu, mitmesugused roomajad ning putukad. Kuid kõik nad on moonutatud, täiendatud. Midagi on ära jäetud, midagi võõrast on juurde lisatud – autori kujutlusvõime on enneolematu. Mida aga ei ole, need on inimesed ja õhk. See on Vinna ainulaadne fantaasiamaailm.
See pöörane fantaasia on samas väga korrastatud, Vinna teosed on üles ehitatud ranges peegelsümmeetrias. Seega autor kontrollib ennast. Vinn ei naudi pelgalt oma käeosavust, vaid tal on ka sõnum, on mõte, paralleelid ja vastandused.
Vello Vinna näituse avamine Autor/allikas: Stella Mõttus
Teoses "Kiivrid" näeme peegelpildis kahte Colosseumi, mille välisseinad on muutunud vanglaks. Nende vahel on kilpkonn, kelle kilbiks on pisikesed kilpkonnakesed. Ja oh õudust! Nende kilpidest moodustub kiiver! Nii on teosesse kavalalt peidetud probleemid kultuuriväärtuste hävitamisest või teisenemisest, sõjast ja ajast laiemas filosoofilises käsitluses.
Teos "Raketid" käsitleb samu teemasid. Pisa torni romaani stiilis kaarestik on muutunud teoks ja seda valvavad sellesama kaarestiku abil üles ehitatud raketid.
Teoses "Suvi. 1973" on kunstnik käsitlenud aja ja kiiruse teemat. Näituse külastaja Tarmo arvas ära tundvat vihje Leonardo da Vinci. Pildi alumine osa on kaetud lepatriinudega, sest sel aastal oli neid palju, mida minagi mäletan. Kiwa tegi digitehnikas koopia, trükkis rohelisele kangale ja valgustas tagantpoolt, et teos hakkaks läbi kumama.
Kiwa ja Pervik
Vello Vinn on inspireerinud paljusid eesti loomeisikuid. Tema kunstist on kirjutanud Jüri Hain, Mai Levin, Ilmar Laaban, Ants Juske, Andreas Trossek, Raivo Kelomees, Hanno Soans ja ka Kiwa.
Tartu kunstimajas näeme, mida hullu on Vinn teinud Kiwaga. Kiwa esimene kohtumine Vello Vinna loominguga toimus lapsepõlves Aino Perviku raamatu "Umbluu" (1980) kaudu.
Vello Vinna näituse avamine Autor/allikas: Stella Mõttus
Tsitaat raamatu esimesest loost: "Ükskord hakkas see soss-sepp maja ehitama. Kutsus teised sepad appi. Müürid ladus kingsepp, seinad raius püttsepp, uksed meisterdas sadulsepp, ahju tegi kellassepp, pliidi müüris kullasepp. Aga katuse jaoks päris seppa ei leitudki. Katuse pani peale rätsep. No tuli sellest alles maja!"
Mis rolli Kiwa endale selle näituse ehitamisel võttis? Mitmeid Vinna teoseid näeme läbi Kiwa uustõlgenduste. Peasaalis on kaks maast laeni ulatuvat stendi, mis on Vinna stiilis üleni täidetud Umbluu raamatu esimese ja viimase illustratsiooni suurendatud koopiatega.
Kõige otsesemalt käsitleb autor aja teemat ofordis "Kellaeg". Kümned eri välimusega käekellad embavad sambaid, mis muidugi on erilised nagu kõik Vinna loomingus. Neil on uksed st neisse saab siseneda ja kapiteelid on justkui taimedest koosnevad lehvikud.
Näituse peategelane on "Aeg I (Sarjast Tiivad)". Esiplaanil on täpses joonperspektiivis kaugusesse suunduvad tühjad rongivagunite read vaheldumisi kilpkonnaridadega. Teost on Kiwa võimsalt suurendanud ja graveeritud kella asemele pannud päris kella. Aga vinnalikult siiski mitte õigesti – numbrid ja seierid on tagurpidi ning viimased tohutu kiired. Mehehääl loeb tik-taak, mitte tik-tak. Näituse külastaja Tarmo näeb siin vihjet Einsteini relatiivsusteooriale, mina lihtsalt lõbusat absurdi.
Vello Vinna näituse avamine Autor/allikas: Stella Mõttus
Vinna loomingus on peale aja oluline ka ruum. Kord on need väga täpsed ja kord on ta sellega mänginud. Kiwa on andnud siia oma panuse. Ta on näiteks asetanud kaks pilti nii kõrgele, et nende juurde peab mööda treppi ronima. Ka Vinna loomingus näeme trepimotiivi. Vasakpoolses ruumis on kolmest pildist "Käed" tehtud paberskulptuurid. Parempoolses toas on ta kaks oforti muutnud kolmemõõtmelisteks ja ühe graveerinud klaastahukasse. Meeldetuletuseks, et Vinn on tegelikult klaasikunstnik. Jah, Kiwa ja Vinna vaimumaailmas on palju ühist.
Ei saa nõus olla näituse saatetekstiga, kus Vinna graafika väidetakse olevat psühhedeelne, mis tähendab psüühikat mõjutavate ainete kasutamist. Kunstnik on neid graafilisi lehti luues olnud täie, koguni väga täie mõistuse juures. Tõsised, koguni apokalüptilised teemad on vürtsitatud iroonia ja huumoriga, ikka ning jälle vinti üles keerates ja vaatajaga mängides. Ning seda kõike suurepärases kunstilises vormis. | Arvustus. Iroonia ja huumoriga vürtsitatud apokalüptilised teemad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
No on see alles isevärki näitus!
Esimene mulje näitusest "Umbluu. Aeg ja ruum" on segadustekitav, arusaamatu, jahmatav. See võib olla põhjus, miks Vello Vinna kunsti iseloomustatakse sõnaga "psühhedeelne".
Võtame asja rahulikumalt ja uurime esmalt, mida kunstnik täpselt kujutab, missugused motiivid kooruvad välja nendest detailikuhjadest. Kõige enam korduvad kell, ratas, helikopter, öökull ja muud linnud, linnutiivad, vähk, kilpkonn, tigu, mitmesugused roomajad ning putukad. Kuid kõik nad on moonutatud, täiendatud. Midagi on ära jäetud, midagi võõrast on juurde lisatud – autori kujutlusvõime on enneolematu. Mida aga ei ole, need on inimesed ja õhk. See on Vinna ainulaadne fantaasiamaailm.
See pöörane fantaasia on samas väga korrastatud, Vinna teosed on üles ehitatud ranges peegelsümmeetrias. Seega autor kontrollib ennast. Vinn ei naudi pelgalt oma käeosavust, vaid tal on ka sõnum, on mõte, paralleelid ja vastandused.
Vello Vinna näituse avamine Autor/allikas: Stella Mõttus
Teoses "Kiivrid" näeme peegelpildis kahte Colosseumi, mille välisseinad on muutunud vanglaks. Nende vahel on kilpkonn, kelle kilbiks on pisikesed kilpkonnakesed. Ja oh õudust! Nende kilpidest moodustub kiiver! Nii on teosesse kavalalt peidetud probleemid kultuuriväärtuste hävitamisest või teisenemisest, sõjast ja ajast laiemas filosoofilises käsitluses.
Teos "Raketid" käsitleb samu teemasid. Pisa torni romaani stiilis kaarestik on muutunud teoks ja seda valvavad sellesama kaarestiku abil üles ehitatud raketid.
Teoses "Suvi. 1973" on kunstnik käsitlenud aja ja kiiruse teemat. Näituse külastaja Tarmo arvas ära tundvat vihje Leonardo da Vinci. Pildi alumine osa on kaetud lepatriinudega, sest sel aastal oli neid palju, mida minagi mäletan. Kiwa tegi digitehnikas koopia, trükkis rohelisele kangale ja valgustas tagantpoolt, et teos hakkaks läbi kumama.
Kiwa ja Pervik
Vello Vinn on inspireerinud paljusid eesti loomeisikuid. Tema kunstist on kirjutanud Jüri Hain, Mai Levin, Ilmar Laaban, Ants Juske, Andreas Trossek, Raivo Kelomees, Hanno Soans ja ka Kiwa.
Tartu kunstimajas näeme, mida hullu on Vinn teinud Kiwaga. Kiwa esimene kohtumine Vello Vinna loominguga toimus lapsepõlves Aino Perviku raamatu "Umbluu" (1980) kaudu.
Vello Vinna näituse avamine Autor/allikas: Stella Mõttus
Tsitaat raamatu esimesest loost: "Ükskord hakkas see soss-sepp maja ehitama. Kutsus teised sepad appi. Müürid ladus kingsepp, seinad raius püttsepp, uksed meisterdas sadulsepp, ahju tegi kellassepp, pliidi müüris kullasepp. Aga katuse jaoks päris seppa ei leitudki. Katuse pani peale rätsep. No tuli sellest alles maja!"
Mis rolli Kiwa endale selle näituse ehitamisel võttis? Mitmeid Vinna teoseid näeme läbi Kiwa uustõlgenduste. Peasaalis on kaks maast laeni ulatuvat stendi, mis on Vinna stiilis üleni täidetud Umbluu raamatu esimese ja viimase illustratsiooni suurendatud koopiatega.
Kõige otsesemalt käsitleb autor aja teemat ofordis "Kellaeg". Kümned eri välimusega käekellad embavad sambaid, mis muidugi on erilised nagu kõik Vinna loomingus. Neil on uksed st neisse saab siseneda ja kapiteelid on justkui taimedest koosnevad lehvikud.
Näituse peategelane on "Aeg I (Sarjast Tiivad)". Esiplaanil on täpses joonperspektiivis kaugusesse suunduvad tühjad rongivagunite read vaheldumisi kilpkonnaridadega. Teost on Kiwa võimsalt suurendanud ja graveeritud kella asemele pannud päris kella. Aga vinnalikult siiski mitte õigesti – numbrid ja seierid on tagurpidi ning viimased tohutu kiired. Mehehääl loeb tik-taak, mitte tik-tak. Näituse külastaja Tarmo näeb siin vihjet Einsteini relatiivsusteooriale, mina lihtsalt lõbusat absurdi.
Vello Vinna näituse avamine Autor/allikas: Stella Mõttus
Vinna loomingus on peale aja oluline ka ruum. Kord on need väga täpsed ja kord on ta sellega mänginud. Kiwa on andnud siia oma panuse. Ta on näiteks asetanud kaks pilti nii kõrgele, et nende juurde peab mööda treppi ronima. Ka Vinna loomingus näeme trepimotiivi. Vasakpoolses ruumis on kolmest pildist "Käed" tehtud paberskulptuurid. Parempoolses toas on ta kaks oforti muutnud kolmemõõtmelisteks ja ühe graveerinud klaastahukasse. Meeldetuletuseks, et Vinn on tegelikult klaasikunstnik. Jah, Kiwa ja Vinna vaimumaailmas on palju ühist.
Ei saa nõus olla näituse saatetekstiga, kus Vinna graafika väidetakse olevat psühhedeelne, mis tähendab psüühikat mõjutavate ainete kasutamist. Kunstnik on neid graafilisi lehti luues olnud täie, koguni väga täie mõistuse juures. Tõsised, koguni apokalüptilised teemad on vürtsitatud iroonia ja huumoriga, ikka ning jälle vinti üles keerates ja vaatajaga mängides. Ning seda kõike suurepärases kunstilises vormis.
### Response:
Arvustus. Iroonia ja huumoriga vürtsitatud apokalüptilised teemad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuendal etapil, kus paduvihmas sõideti 127,3 kilomeetrit, saatis edu päeva alguses peagrupilt eest sõitnud rattureid. Esikoha pälvis Colombia rattur Jhonatan Restrepo (Androni Giocattoli - Sidermec), kes edestas finišis Patrick Schellingit (Israel Start-Up Nation) ja Carlos Quinterot (Terengganu Inc. TSG Cycling Team). Trio lõpuajaks märgiti kolm tundi, üheksa minutit ja 32 sekundit. Taaramäe kaotas võitjale 14 minuti ja 53 sekundiga ning sai 59. koha.
Kokkuvõttes tõusis Taaramäe kahe koha võrra, 44. positsioonile, kaotades velotuuri üldliidrile Natnael Tesfatsionile (Eritrea koondis) 46 minuti ja 36 sekundiga. Teist kohta hoiab Moise Mugisha (SKOL Adrien Niyonshuti Academy; +1.08) ja kolmandat Quintero (+2.07). Mullu sai Taaramäe Rwanda velotuuril teise koha. Head tulemust lootis eestlane näidata tänavugi.
Laupäeval sõidavad ratturid 4,5-kilomeetrise temposõidu, pühapäeval 89,3-kilomeetrine finaaletapp pealinna Kigali tänavatel. | Taaramäe parandas Rwanda velotuuril kohti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuendal etapil, kus paduvihmas sõideti 127,3 kilomeetrit, saatis edu päeva alguses peagrupilt eest sõitnud rattureid. Esikoha pälvis Colombia rattur Jhonatan Restrepo (Androni Giocattoli - Sidermec), kes edestas finišis Patrick Schellingit (Israel Start-Up Nation) ja Carlos Quinterot (Terengganu Inc. TSG Cycling Team). Trio lõpuajaks märgiti kolm tundi, üheksa minutit ja 32 sekundit. Taaramäe kaotas võitjale 14 minuti ja 53 sekundiga ning sai 59. koha.
Kokkuvõttes tõusis Taaramäe kahe koha võrra, 44. positsioonile, kaotades velotuuri üldliidrile Natnael Tesfatsionile (Eritrea koondis) 46 minuti ja 36 sekundiga. Teist kohta hoiab Moise Mugisha (SKOL Adrien Niyonshuti Academy; +1.08) ja kolmandat Quintero (+2.07). Mullu sai Taaramäe Rwanda velotuuril teise koha. Head tulemust lootis eestlane näidata tänavugi.
Laupäeval sõidavad ratturid 4,5-kilomeetrise temposõidu, pühapäeval 89,3-kilomeetrine finaaletapp pealinna Kigali tänavatel.
### Response:
Taaramäe parandas Rwanda velotuuril kohti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tarbijate föderatsioon ja Volkswagen on jõudnud kõikehõlmava leppeni," teatas Brunswicki kõrgem kohus. Lepe on esimene omalaadne ja puudutab umbes 400 000 diiselauto omanikku.
Reedese lepingu järgi maksab Volkswagen tarbijatele kokku umbes 830 miljonit eurot hüvitist, teatas tarbijaorganisatsioonide liit VZBV. Autoomanikele makstakse 1350-6257 eurot sõltuvalt nende auto mudelist ja vanusest.
Hüvitise kogusumma on sama, milles lepiti kokku varasematel kõnelustel Volkswageni ja VZBV vahel, kuid kõnelused viisid sel kuul poolte avaliku tülini seoses õiguskuludega.
Nüüd nõustus Volkswagen maksma õiguskuludena 190 eurot hageja kohta, samal ajal kui sõltumatud audiitorid kontrollivad hüvitiste maksete protsessi. Pärast eelmiste kõneluste nurjumist pakkus Volkswagen, et maksab hüvitisi iseseisvalt.
"See leping tähendab, et tarbijad ei pea pimesi usaldama firmat, mis neid juba korra varem petnud on," ütles VZBV juht Klaus Müller.
Osa advokaate ärgitasid autoomanikke leppest loobuma.
"VW teab, et mõjutatud kliendid võivad üksikhagiga palju suuremaid summasid nõuda," ütles Claus Goldenstein, kelle advokaadibüroo esindab 17 800 hagejat.
Massihagi Volkswageni vastu puudutab niinimetatud diisliskandaali ja firma 2015. aasta ülestunnistust, et see paigaldas 11 miljonile sõidukile "katkestusseadmed", mis näitasid neid katsetingimustel tegelikust vähem saastavatena.
Kui kõnealuseid diiselautosid ostnud ameeriklastele on osaks saanud helded hüvitiste- ja tagasiostuprogrammid, siis Saksa autoomanikele ei ole seni kompensatsiooni makstud.
Lisaks VZBV massihagile on individuaalse hagi VW vastu esitanud veel umbes 70 000 inimest.
Volkswagenilt nõuavad miljardite jagu hüvitisi ka investorid, kes said kannatada kui autofirma aktsia skandaali järel kukkus. | Volkswagen jõudis Saksa tarbijatega diisliskandaali massihagis leppeni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tarbijate föderatsioon ja Volkswagen on jõudnud kõikehõlmava leppeni," teatas Brunswicki kõrgem kohus. Lepe on esimene omalaadne ja puudutab umbes 400 000 diiselauto omanikku.
Reedese lepingu järgi maksab Volkswagen tarbijatele kokku umbes 830 miljonit eurot hüvitist, teatas tarbijaorganisatsioonide liit VZBV. Autoomanikele makstakse 1350-6257 eurot sõltuvalt nende auto mudelist ja vanusest.
Hüvitise kogusumma on sama, milles lepiti kokku varasematel kõnelustel Volkswageni ja VZBV vahel, kuid kõnelused viisid sel kuul poolte avaliku tülini seoses õiguskuludega.
Nüüd nõustus Volkswagen maksma õiguskuludena 190 eurot hageja kohta, samal ajal kui sõltumatud audiitorid kontrollivad hüvitiste maksete protsessi. Pärast eelmiste kõneluste nurjumist pakkus Volkswagen, et maksab hüvitisi iseseisvalt.
"See leping tähendab, et tarbijad ei pea pimesi usaldama firmat, mis neid juba korra varem petnud on," ütles VZBV juht Klaus Müller.
Osa advokaate ärgitasid autoomanikke leppest loobuma.
"VW teab, et mõjutatud kliendid võivad üksikhagiga palju suuremaid summasid nõuda," ütles Claus Goldenstein, kelle advokaadibüroo esindab 17 800 hagejat.
Massihagi Volkswageni vastu puudutab niinimetatud diisliskandaali ja firma 2015. aasta ülestunnistust, et see paigaldas 11 miljonile sõidukile "katkestusseadmed", mis näitasid neid katsetingimustel tegelikust vähem saastavatena.
Kui kõnealuseid diiselautosid ostnud ameeriklastele on osaks saanud helded hüvitiste- ja tagasiostuprogrammid, siis Saksa autoomanikele ei ole seni kompensatsiooni makstud.
Lisaks VZBV massihagile on individuaalse hagi VW vastu esitanud veel umbes 70 000 inimest.
Volkswagenilt nõuavad miljardite jagu hüvitisi ka investorid, kes said kannatada kui autofirma aktsia skandaali järel kukkus.
### Response:
Volkswagen jõudis Saksa tarbijatega diisliskandaali massihagis leppeni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hommikune esimene vabatreening läks Soomeri sõnul, kes alustab uut hooaega Yamahal ja uues Kallio Racing meeskonnas, väga hästi. "Kuigi Krummenacher ja mitmed teised kiired ei sõitnud, oli mu aeg neljas ning vaatamata rajal olnud lompidele ja tehtud möödasõidule lähedane testides sõidetule," rääkis Soomer.
Teise vabatreeningu alguses oli meeskonnal kavas proovida muudatusi tsikli esiosas, hiljem aga simuleerida võistlust, tehes kaheksa kiiret ringi, seejärel boksipeatuse ning veel kaheksa ringi.
Soomeri sõnul tuli kavatsustest aga ettenägematute asjaolude tõttu loobuda. Kohe alguses katkestati treening punase lipuga, kuna rajal olid linnud. Seejärel tõi aga Soomer ise koos Steven Odendaaliga punase lipu välja. "Cluzel laotas esimeses kurvis õli laiali, mina seda ei teadnud, ühtegi lippu polnud väljas ja elasin seetõttu üle oma elu kiireima kukkumise," rääkis Soomer. Kiiruselt umbes 200 km/h läks tsikkel alt ära ning Soomer oli õnnelik, et kukkudes luud terveks jäid.
Meeskond suutis sel ajal, kui rajalt õli koristati, Soomeri tsikli sõidukorda seada ning treening lõppes tema jaoks 13. ringiajaga. "Kõiki asjaolusid arvestades selline fifty-sixty päev. Kaotasime aega remondile ja paar ringi sõitnud rehvi, mis Austraalias on väga oluline, kuna ainsa etapina tuleb siin võidusõidus kümnendaks ringiks kindlasti teha boksipeatus vähemalt tagarehvi vahetamiseks," võttis Soomer reedese päeva kokku.
Vabatreeningute kiireim oli kokkuvõttes šveitslane Randy Krummenacher (MV Agusta Reparto Corse) ajaga 1.32,894. Soomeri 13. tulemus oli 1,537 sekundit aeglasem.
Laupäeval sõidetakse Phillip Islandil hooaja avaetapi kolmas vabatreening Eesti aja järgi kell 01:35, Superpole kvalifikatsioon algab kell 03:55 ning pühapäevane võistlussõit kell 04:15.
13-etapiline sari lõpeb 11. oktoobril Argentinas. | Soomeri võistlusnädalavahetus uues meeskonnas algas vastuoluliselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hommikune esimene vabatreening läks Soomeri sõnul, kes alustab uut hooaega Yamahal ja uues Kallio Racing meeskonnas, väga hästi. "Kuigi Krummenacher ja mitmed teised kiired ei sõitnud, oli mu aeg neljas ning vaatamata rajal olnud lompidele ja tehtud möödasõidule lähedane testides sõidetule," rääkis Soomer.
Teise vabatreeningu alguses oli meeskonnal kavas proovida muudatusi tsikli esiosas, hiljem aga simuleerida võistlust, tehes kaheksa kiiret ringi, seejärel boksipeatuse ning veel kaheksa ringi.
Soomeri sõnul tuli kavatsustest aga ettenägematute asjaolude tõttu loobuda. Kohe alguses katkestati treening punase lipuga, kuna rajal olid linnud. Seejärel tõi aga Soomer ise koos Steven Odendaaliga punase lipu välja. "Cluzel laotas esimeses kurvis õli laiali, mina seda ei teadnud, ühtegi lippu polnud väljas ja elasin seetõttu üle oma elu kiireima kukkumise," rääkis Soomer. Kiiruselt umbes 200 km/h läks tsikkel alt ära ning Soomer oli õnnelik, et kukkudes luud terveks jäid.
Meeskond suutis sel ajal, kui rajalt õli koristati, Soomeri tsikli sõidukorda seada ning treening lõppes tema jaoks 13. ringiajaga. "Kõiki asjaolusid arvestades selline fifty-sixty päev. Kaotasime aega remondile ja paar ringi sõitnud rehvi, mis Austraalias on väga oluline, kuna ainsa etapina tuleb siin võidusõidus kümnendaks ringiks kindlasti teha boksipeatus vähemalt tagarehvi vahetamiseks," võttis Soomer reedese päeva kokku.
Vabatreeningute kiireim oli kokkuvõttes šveitslane Randy Krummenacher (MV Agusta Reparto Corse) ajaga 1.32,894. Soomeri 13. tulemus oli 1,537 sekundit aeglasem.
Laupäeval sõidetakse Phillip Islandil hooaja avaetapi kolmas vabatreening Eesti aja järgi kell 01:35, Superpole kvalifikatsioon algab kell 03:55 ning pühapäevane võistlussõit kell 04:15.
13-etapiline sari lõpeb 11. oktoobril Argentinas.
### Response:
Soomeri võistlusnädalavahetus uues meeskonnas algas vastuoluliselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas see film on Alfred Dreyfusi afäärist, millest teadmine kuulub kohustusliku raudvara hulka kogu Euroopas? Ja millest IMDB andmeil on tehtud üle 30 ekraaniteose.
Osalt kindlasti. Ent rohkem jutustab film meile kõrgetest väärtustest - aususest, õilsusest ning vastutustundest oma riigi ja demokraatia eest. Ideaalide eelistamist oma minale, ohverdamisvalmisolekust ja riskile minekust oma paleuste nimel. Nii et üle hulga aja film tõsistest, väga tõsisest asjadest, mitte tavaline tilulilu.
Draamateadlane Philip Parker eristab kaheksa suurteemat ja esitab need tähtsuse järjekorras: 1. õiglusjanu, 2. armastuspüüdlus, 3. moraalne valik, 4. korraarmastus, 5. rõõmuhimu, 6. surmahirm, 7. hirm tundmatuse ees, 8. enesekehtestamine. (Art and Science of Screenwriting. Exeter: Intellect Books, 1999).
Ajastu- ja sõnumifilmis, eluloo- ja poliitdraamas "Ohvitser ja spioon" on esindatud esimesed neli ja kaheksas. Tõsi, põhiteema nr 2, mis filmikunstis domineerib, on siin esile toodud tagasihoidlikku kõrvalliini pidi, ent see kõrvalliin – peategelase kolonel Georges Picqart´i (mängib Jean Dujardin) suhe abielunaise Pauline Monnier´ga (Emmanuelle Seigner) – on vajalik intriigi punumiseks. Nii et sellel armastusel ei ole sisuldasa filmis erilist tähtsust, küll aga see on oluline dramaturgilises ülesehituses.
Headuse ja kurjuse igavene põrkumine
Peamiselt lähtub film esimesest ja kolmandast põhiteemast, nii et Poola päritolu maailmakodanik Roman Polanski jutustab meile - nagu ta alati on teinud - headuse ja kurjuse igavesest kollisioonist.
Headuse poolel on filmi protagonist, võitmatu kangelane Georges Picquart, kurjus levib sedapuhku antisemitismi teel. Kõik peamised tegelased (julgeksin oletada, et ka episoodilised tegelased) on ajaloolised isikud, nagu dokudraamas kohustuslik. Jah, XIX sajandi viimasel ja eelviimasel kümnendil oli Prantsusmaal täpselt sellenimeline kaitseminister, kindralstaabi ja luure ülem, teised sellenimelised ohvitserid, Alfred Dreyfusi (Louis Garrel) protsessil osalesid just need tunnistajad, kohtunikud, advokaadid ja süüdistajad. Üht tegelast tunneme me arvatavasti kõik – see on Émile Zola, kirjanik, sellise voolu nagu naturalism üks rajajatest, tema kirjutas essee "J´accuse" ("Ma süüdistan"), millest on saanud omaette publitsistikažanr valelikkuse, eelarvamuste, kantseleiliku ja parteilise kokkumängu ning oma nahahoidmise paljastamisel.
Kurjuseks filmis ongi eelarvamused ning nende suunamisel tegutsevad tegelased. Leidub ju inimesi, kes tõemeeli arvavad, et juudid on halvemad teistest inimestest. Selles filmis elustatakse kõigis oma üksikasjades traagiline juhtum, kui 1895.aastal mõisteti pärast pikka kohtuprotsessi juudi rahvusest Prantsuse armee kapten Alfred Dreyfus riigireetmises, spioneerimises keiserliku Saksamaa kasuks süüdi ja eluks ajaks vangi. Dreyfus mõisteti õigeks alles 1906.aastal ja seda tänu uue luureülema Georges Picquart´i omakasupüüdmatule tegevusele.
Picquart põrkab kõigi ülemuste vastuseisule, ta degradeeritakse, suunatakse teisele tööle, viimaks pannakse koguni vangigi, kuid ta ometi ei jära. Ta ise suhtub juutidesse eelarvamuslikult, tõrjuvalt ja koguni halvakspanevalt, ent talle on tähtsad ideaalid – inimeste võrdsus seaduse ees ja ühiskonnas ning aus kohtupidamine. Ja tänu É mile Zola manifestile, tänu ajakirjandusvabadusele saavutab ta võidu, kolonel ülendatakse kindraliks ning temast saab Prantsusmaa uus kaitseminister.
Tapvad ruumid
Filmis antakse toonasele ühiskonnale hinnang siseruumide demonstreerimise kaudu. Neis on midagi tapvalt klaustrofoobilist, need rõhuvad, muudavad õhkkonna masendavaks, just niisugseks nagu on riik ilma demokraatiata. Või vähese demokraatiaga, nagu oli Prantsusmaa XIX sajandi lõpus.
Negatiivseid tegelasi on kujutatud peamiselt karikatuurses võtmes ning mõneti läheb see liiale (muuseas, neid osi mängivad teatri La Comédie-Française näitlejad), näiteks kaitseminister on päris tolaks tehtud.
Filmis on enam-vähem täiuslik dramaturgia. On kõigutamatu protagonist, võitmatu kangelane ning õige mitu antagonisti, võitlus ei toimu küll lahinguväljal või lööminguplatsidel (kord ka viimases), vaid ahistavates võimukabinettides. Miks näeme duelli? Aga selleks, et draamareeglid nõuavad füüsilist konflikti protagonisti ja antagonisti vahel. Filmis on see lahendatud mõõgakahevõitlusena, Picquart võidab Henry (Grégory Gadebois) oma alluva luureredelil, peamise valetunnistaja ja suure pugeja.
Veel on üks soovitatav draamareegel – finaalis olgu kohal kõik, kes veel elus. Siin filmis on see juhend lahendatud kohtuprotsessiga, millel viibivad kõik tegelased, olgu publikuna või asjaosalistena. Küllap see pakub katarsise vaatajale, keda ajalugu ja poliitika huvitab. Nüüd peab järgnema mahajahtumine, ja järgnebki – epiloogis näeme kahte armastajat Picquart´i ja Pauline Monnier´d, kes otsustavad jätkata samas vaimus.
Suurepärane film! | Arvustus. Süüdi on antisionism | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas see film on Alfred Dreyfusi afäärist, millest teadmine kuulub kohustusliku raudvara hulka kogu Euroopas? Ja millest IMDB andmeil on tehtud üle 30 ekraaniteose.
Osalt kindlasti. Ent rohkem jutustab film meile kõrgetest väärtustest - aususest, õilsusest ning vastutustundest oma riigi ja demokraatia eest. Ideaalide eelistamist oma minale, ohverdamisvalmisolekust ja riskile minekust oma paleuste nimel. Nii et üle hulga aja film tõsistest, väga tõsisest asjadest, mitte tavaline tilulilu.
Draamateadlane Philip Parker eristab kaheksa suurteemat ja esitab need tähtsuse järjekorras: 1. õiglusjanu, 2. armastuspüüdlus, 3. moraalne valik, 4. korraarmastus, 5. rõõmuhimu, 6. surmahirm, 7. hirm tundmatuse ees, 8. enesekehtestamine. (Art and Science of Screenwriting. Exeter: Intellect Books, 1999).
Ajastu- ja sõnumifilmis, eluloo- ja poliitdraamas "Ohvitser ja spioon" on esindatud esimesed neli ja kaheksas. Tõsi, põhiteema nr 2, mis filmikunstis domineerib, on siin esile toodud tagasihoidlikku kõrvalliini pidi, ent see kõrvalliin – peategelase kolonel Georges Picqart´i (mängib Jean Dujardin) suhe abielunaise Pauline Monnier´ga (Emmanuelle Seigner) – on vajalik intriigi punumiseks. Nii et sellel armastusel ei ole sisuldasa filmis erilist tähtsust, küll aga see on oluline dramaturgilises ülesehituses.
Headuse ja kurjuse igavene põrkumine
Peamiselt lähtub film esimesest ja kolmandast põhiteemast, nii et Poola päritolu maailmakodanik Roman Polanski jutustab meile - nagu ta alati on teinud - headuse ja kurjuse igavesest kollisioonist.
Headuse poolel on filmi protagonist, võitmatu kangelane Georges Picquart, kurjus levib sedapuhku antisemitismi teel. Kõik peamised tegelased (julgeksin oletada, et ka episoodilised tegelased) on ajaloolised isikud, nagu dokudraamas kohustuslik. Jah, XIX sajandi viimasel ja eelviimasel kümnendil oli Prantsusmaal täpselt sellenimeline kaitseminister, kindralstaabi ja luure ülem, teised sellenimelised ohvitserid, Alfred Dreyfusi (Louis Garrel) protsessil osalesid just need tunnistajad, kohtunikud, advokaadid ja süüdistajad. Üht tegelast tunneme me arvatavasti kõik – see on Émile Zola, kirjanik, sellise voolu nagu naturalism üks rajajatest, tema kirjutas essee "J´accuse" ("Ma süüdistan"), millest on saanud omaette publitsistikažanr valelikkuse, eelarvamuste, kantseleiliku ja parteilise kokkumängu ning oma nahahoidmise paljastamisel.
Kurjuseks filmis ongi eelarvamused ning nende suunamisel tegutsevad tegelased. Leidub ju inimesi, kes tõemeeli arvavad, et juudid on halvemad teistest inimestest. Selles filmis elustatakse kõigis oma üksikasjades traagiline juhtum, kui 1895.aastal mõisteti pärast pikka kohtuprotsessi juudi rahvusest Prantsuse armee kapten Alfred Dreyfus riigireetmises, spioneerimises keiserliku Saksamaa kasuks süüdi ja eluks ajaks vangi. Dreyfus mõisteti õigeks alles 1906.aastal ja seda tänu uue luureülema Georges Picquart´i omakasupüüdmatule tegevusele.
Picquart põrkab kõigi ülemuste vastuseisule, ta degradeeritakse, suunatakse teisele tööle, viimaks pannakse koguni vangigi, kuid ta ometi ei jära. Ta ise suhtub juutidesse eelarvamuslikult, tõrjuvalt ja koguni halvakspanevalt, ent talle on tähtsad ideaalid – inimeste võrdsus seaduse ees ja ühiskonnas ning aus kohtupidamine. Ja tänu É mile Zola manifestile, tänu ajakirjandusvabadusele saavutab ta võidu, kolonel ülendatakse kindraliks ning temast saab Prantsusmaa uus kaitseminister.
Tapvad ruumid
Filmis antakse toonasele ühiskonnale hinnang siseruumide demonstreerimise kaudu. Neis on midagi tapvalt klaustrofoobilist, need rõhuvad, muudavad õhkkonna masendavaks, just niisugseks nagu on riik ilma demokraatiata. Või vähese demokraatiaga, nagu oli Prantsusmaa XIX sajandi lõpus.
Negatiivseid tegelasi on kujutatud peamiselt karikatuurses võtmes ning mõneti läheb see liiale (muuseas, neid osi mängivad teatri La Comédie-Française näitlejad), näiteks kaitseminister on päris tolaks tehtud.
Filmis on enam-vähem täiuslik dramaturgia. On kõigutamatu protagonist, võitmatu kangelane ning õige mitu antagonisti, võitlus ei toimu küll lahinguväljal või lööminguplatsidel (kord ka viimases), vaid ahistavates võimukabinettides. Miks näeme duelli? Aga selleks, et draamareeglid nõuavad füüsilist konflikti protagonisti ja antagonisti vahel. Filmis on see lahendatud mõõgakahevõitlusena, Picquart võidab Henry (Grégory Gadebois) oma alluva luureredelil, peamise valetunnistaja ja suure pugeja.
Veel on üks soovitatav draamareegel – finaalis olgu kohal kõik, kes veel elus. Siin filmis on see juhend lahendatud kohtuprotsessiga, millel viibivad kõik tegelased, olgu publikuna või asjaosalistena. Küllap see pakub katarsise vaatajale, keda ajalugu ja poliitika huvitab. Nüüd peab järgnema mahajahtumine, ja järgnebki – epiloogis näeme kahte armastajat Picquart´i ja Pauline Monnier´d, kes otsustavad jätkata samas vaimus.
Suurepärane film!
### Response:
Arvustus. Süüdi on antisionism |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Kaljulaidi kohtumised Washingtonis keskenduvad suvel Eestis toimuva Kolme Mere tippkohtumise ettevalmistustele ning New Yorgis on fookuses ÜRO Julgeolekunõukoguga seotud teemad, ütles presidendi pressiesindaja reedel ERR-ile.
Eesti riigipea on 2. – 4. märtsini Washingtonis, kus ta kõneleb Ameerika-Iisraeli Avalike Suhete Komitee (AIPAC) kongressil digi- ja küberteemadel, kohtub Rahvusvahelise Valuutafondi juhi Kristalina Georgievaga ning president Trumpi administratsiooni esindajatega – vanemnõunik Jared Kushneri, president Trumpi riikliku julgeolekunõuniku Robert O'Brieni ja nõuniku Ivanka Trumpi, justiitsminister William Barri ja rahandusminister Dan Brouilette'iga.
Samuti on Eesti presidendil kohtumised Development Finance Corporation juhi Adam Boehleri ning USA Esindajatekoja liikmetega. Kaljulaid osaleb ka mõttekodade Atlantic Council ja Heritage Foundation korraldatavatel Kolme Mere tippkohtumise-teemalistel ümarlaudadel.
Sel suvel esmakordselt Eestis toimuv Kolme Mere tippkohtumine toob siia riigipead, äriliidrid ning tippametnikud nii Euroopast kui ka Ameerikast. Kolme Mere algatuse eesmärk on edendada koostööd eelkõige energia-, transpordi- ja digitaalsektorite taristute arendamiseks, teatas presidendi pressiesindaja.
Kui seni on Kolme Mere algatuse põhitähelepanu saanud taristu- ja energiaküsimused, siis Tallinnas keskendutakse eraldi digitaliseerimisele ja targale ühenduvusele. Kolme Mere algatusega on tänaseks liitunud 12 Euroopa Liidu riiki, mis jäävad Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahele – Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Olulised partnerid on Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa.
"Tallinna tippkohtumise ja ärifoorumi eel on hea võimalus tutvustada nii president Trumpi administratsioonile kui ka potentsiaalsetele regiooni investeerijatele, milline on meie nägemus suvisest sündmusest, aga see on ka hea võimalus tutvustada potentsiaalsetele investoritele Eesti digilugu ja mida meie tänane keskkond võimaldab," selgitas presidendi välisnõunik Lauri Kuusing pressiesindaja vahendusel.
Washingtonile järgneval töövisiidil New Yorgis osaleb riigipea naiste ja laste tervise eest seisva liikumise Every Woman Every Child juhtkomitee kohtumisel, president Kaljulaid on 2018. aastast liikumise kaasjuht.
Lisaks on tal planeeritud kokkusaamine ÜRO asepeasekretäri Amina Mohammediga ning Kolme Mere-teemaline ümarlaud kohalike ettevõtjatega.
Riigipea saabub tagasi Eestisse laupäeval. | President Kaljulaid kohtub Washingtonis Trumpi administratsiooni liikmetega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Kaljulaidi kohtumised Washingtonis keskenduvad suvel Eestis toimuva Kolme Mere tippkohtumise ettevalmistustele ning New Yorgis on fookuses ÜRO Julgeolekunõukoguga seotud teemad, ütles presidendi pressiesindaja reedel ERR-ile.
Eesti riigipea on 2. – 4. märtsini Washingtonis, kus ta kõneleb Ameerika-Iisraeli Avalike Suhete Komitee (AIPAC) kongressil digi- ja küberteemadel, kohtub Rahvusvahelise Valuutafondi juhi Kristalina Georgievaga ning president Trumpi administratsiooni esindajatega – vanemnõunik Jared Kushneri, president Trumpi riikliku julgeolekunõuniku Robert O'Brieni ja nõuniku Ivanka Trumpi, justiitsminister William Barri ja rahandusminister Dan Brouilette'iga.
Samuti on Eesti presidendil kohtumised Development Finance Corporation juhi Adam Boehleri ning USA Esindajatekoja liikmetega. Kaljulaid osaleb ka mõttekodade Atlantic Council ja Heritage Foundation korraldatavatel Kolme Mere tippkohtumise-teemalistel ümarlaudadel.
Sel suvel esmakordselt Eestis toimuv Kolme Mere tippkohtumine toob siia riigipead, äriliidrid ning tippametnikud nii Euroopast kui ka Ameerikast. Kolme Mere algatuse eesmärk on edendada koostööd eelkõige energia-, transpordi- ja digitaalsektorite taristute arendamiseks, teatas presidendi pressiesindaja.
Kui seni on Kolme Mere algatuse põhitähelepanu saanud taristu- ja energiaküsimused, siis Tallinnas keskendutakse eraldi digitaliseerimisele ja targale ühenduvusele. Kolme Mere algatusega on tänaseks liitunud 12 Euroopa Liidu riiki, mis jäävad Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahele – Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Olulised partnerid on Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa.
"Tallinna tippkohtumise ja ärifoorumi eel on hea võimalus tutvustada nii president Trumpi administratsioonile kui ka potentsiaalsetele regiooni investeerijatele, milline on meie nägemus suvisest sündmusest, aga see on ka hea võimalus tutvustada potentsiaalsetele investoritele Eesti digilugu ja mida meie tänane keskkond võimaldab," selgitas presidendi välisnõunik Lauri Kuusing pressiesindaja vahendusel.
Washingtonile järgneval töövisiidil New Yorgis osaleb riigipea naiste ja laste tervise eest seisva liikumise Every Woman Every Child juhtkomitee kohtumisel, president Kaljulaid on 2018. aastast liikumise kaasjuht.
Lisaks on tal planeeritud kokkusaamine ÜRO asepeasekretäri Amina Mohammediga ning Kolme Mere-teemaline ümarlaud kohalike ettevõtjatega.
Riigipea saabub tagasi Eestisse laupäeval.
### Response:
President Kaljulaid kohtub Washingtonis Trumpi administratsiooni liikmetega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 35-aastane ja 191 sentimeetrit pikk pallur tõmbas viimati Eesti meistrivõistlustel korvpalliketsid jalga kaks hooaega tagasi, kui esindas meistriliiga meeskonda TLÜ/Kalev, vahendab Virumaa Teataja. "Registreerimine on tõepoolest tehtud ja andsin selleks nõusoleku," kinnitas Tamm liitumist Kadrina tiimiga, kuid ei soovinud praegu rohkem teemat kommenteerida.
Mängujuhi positsioonil tegutsev Tamm on suurema osa karjäärist esindanud pealinna meeskondi, nagu Ehitustööriist, BC Kalev/Cramo, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Kalev, aga on ka põiganud üheks hooajaks Rakvere Tarva ridadesse. Samuti on ta olnud Eesti rahvuskoondises. | Kadrina Karudega liitus 15-aastase kõrgliigakogemusega tagamängija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
35-aastane ja 191 sentimeetrit pikk pallur tõmbas viimati Eesti meistrivõistlustel korvpalliketsid jalga kaks hooaega tagasi, kui esindas meistriliiga meeskonda TLÜ/Kalev, vahendab Virumaa Teataja. "Registreerimine on tõepoolest tehtud ja andsin selleks nõusoleku," kinnitas Tamm liitumist Kadrina tiimiga, kuid ei soovinud praegu rohkem teemat kommenteerida.
Mängujuhi positsioonil tegutsev Tamm on suurema osa karjäärist esindanud pealinna meeskondi, nagu Ehitustööriist, BC Kalev/Cramo, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Kalev, aga on ka põiganud üheks hooajaks Rakvere Tarva ridadesse. Samuti on ta olnud Eesti rahvuskoondises.
### Response:
Kadrina Karudega liitus 15-aastase kõrgliigakogemusega tagamängija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kantari grupp küsitles 18 maailma riigis läbi viidud eCommerce ON uuringu raames Eestis 1800 inimest ning selgus, et kõigis kaubagruppides oli viimase kuu jooksul e-poest toidu- ja esmatarbekaupu ostnute osa Eestis oluliselt väiksem kui globaalne keskmine. Kestvuskaupade ja teenuste osas on Eesti siiski maailma keskmisele märksa lähemal.
Pangandus- ja rahandusteenuseid, nagu investeerimine, pangalaen, kindlustus või krediitkaart kasutas poole aasta jooksul e-keskkonnas 30 protsenti Eesti elanikest ehk sama palju kui teisteski riikides keskmiselt. Mööbli, rõivaste ja elektroonika e-ostjatena jäävad eestlased siiski samuti alla rahvusvahelisele keskmisele.
Mobiiltelefoniga ostab e-poodidest kaupa kolmandik eestimaalastest, mis on Euroopa keskmine. Ülemaailmselt on mobiiliga ostjate osa aga juba pool ja Aasias tublisti suurem. Hiina mandriosas tehaksegi pea kõik e-ostud mobiiltelefoniga.
Kõige rohkem on inimesed ostnud viimase aasta jooksul veebist kontserdi-, kino- ja teatripileteid (42 protsenti), elektroonikat (30 protsenti) ja naisteriideid (25 protsenti).
Brittidest maas, lätlastest ees
Eurostati andmetel ostis eelmisel aastal internetist kaupu või teenuseid 63 protsenti Euroopa Liidu elanikest. Eestis oli vastav näitaja 68 protsenti, millega ollakse 28 riigi seas üheksandal kohal.
Samal ajal ostis Suurbritannias veebist 87 protsenti, Taanis 84, Rootsis 82, Hollandis 81 ja Saksamaal 79 protsenti elanikest. Läti ja Leedu jäävad omakorda Eestist maha vastavalt 47 ja 48 protsendiga.
Kantar Emori ostukäitumise ekspert Kersten Jõgi osutas Eesti mahajäämuse puhul mitmele põhjusele. Jõgi hinnangul on Eesti kaubanduskeskused suutnud olla inimestele lähedal, usaldusväärsed ja ilmselt ka vastuvõetava hinnatasemega, mistõttu pole paljudel inimestel vajadust ilmtingimata e-poodi minna.
"Teiseks käivitus veebikaubandus Eestis küll üsna varakult, ent paraku tekitasid paljud väiksed e-poed ning ka kohati klientidele tarnimata jäänud kaup ja tagastamisega seotud probleemid inimestes pikka aega segadust ja usaldamatust."
Jõgi lisas, et e-kaubanduse kasv on olnud Eestis viimase viie aasta jooksul 20-40 protsenti aastas, mis tähendab, et äri on paisu tagant valla pääsenud. | Kantar Emor: e-riigi elanikud jäävad e-kaubanduse tippudest maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kantari grupp küsitles 18 maailma riigis läbi viidud eCommerce ON uuringu raames Eestis 1800 inimest ning selgus, et kõigis kaubagruppides oli viimase kuu jooksul e-poest toidu- ja esmatarbekaupu ostnute osa Eestis oluliselt väiksem kui globaalne keskmine. Kestvuskaupade ja teenuste osas on Eesti siiski maailma keskmisele märksa lähemal.
Pangandus- ja rahandusteenuseid, nagu investeerimine, pangalaen, kindlustus või krediitkaart kasutas poole aasta jooksul e-keskkonnas 30 protsenti Eesti elanikest ehk sama palju kui teisteski riikides keskmiselt. Mööbli, rõivaste ja elektroonika e-ostjatena jäävad eestlased siiski samuti alla rahvusvahelisele keskmisele.
Mobiiltelefoniga ostab e-poodidest kaupa kolmandik eestimaalastest, mis on Euroopa keskmine. Ülemaailmselt on mobiiliga ostjate osa aga juba pool ja Aasias tublisti suurem. Hiina mandriosas tehaksegi pea kõik e-ostud mobiiltelefoniga.
Kõige rohkem on inimesed ostnud viimase aasta jooksul veebist kontserdi-, kino- ja teatripileteid (42 protsenti), elektroonikat (30 protsenti) ja naisteriideid (25 protsenti).
Brittidest maas, lätlastest ees
Eurostati andmetel ostis eelmisel aastal internetist kaupu või teenuseid 63 protsenti Euroopa Liidu elanikest. Eestis oli vastav näitaja 68 protsenti, millega ollakse 28 riigi seas üheksandal kohal.
Samal ajal ostis Suurbritannias veebist 87 protsenti, Taanis 84, Rootsis 82, Hollandis 81 ja Saksamaal 79 protsenti elanikest. Läti ja Leedu jäävad omakorda Eestist maha vastavalt 47 ja 48 protsendiga.
Kantar Emori ostukäitumise ekspert Kersten Jõgi osutas Eesti mahajäämuse puhul mitmele põhjusele. Jõgi hinnangul on Eesti kaubanduskeskused suutnud olla inimestele lähedal, usaldusväärsed ja ilmselt ka vastuvõetava hinnatasemega, mistõttu pole paljudel inimestel vajadust ilmtingimata e-poodi minna.
"Teiseks käivitus veebikaubandus Eestis küll üsna varakult, ent paraku tekitasid paljud väiksed e-poed ning ka kohati klientidele tarnimata jäänud kaup ja tagastamisega seotud probleemid inimestes pikka aega segadust ja usaldamatust."
Jõgi lisas, et e-kaubanduse kasv on olnud Eestis viimase viie aasta jooksul 20-40 protsenti aastas, mis tähendab, et äri on paisu tagant valla pääsenud.
### Response:
Kantar Emor: e-riigi elanikud jäävad e-kaubanduse tippudest maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Risto Joost kinnitas, et tal on äärmiselt hea meel alustada uuest hooajast tööd Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina. "Vanemuise teater on eestikeelse muusikateatri sünnipaik ja tänapäevani selle traditsiooni aktiivne kandja ja propageerija," lisas ta ja kinnitas, et Vanemuise teater on läbi aegade tõestanud oma võimekust läbi eriilmeliste muusikalavastuste. "Mitmekesisus ja uudsus on olulised märksõnad."
Teatri juhi Kristiina Alliksaare sõnul on elu teatri ümber on pidevas muutumises ja nii peab ka juba 150 aastase traditsiooniga teater end vastavalt kohandama ja arendama. "Paul Mägi juhtimisel on Vanemuise muusikateater jõudnud uuele tasemele, see on olnud suur südamega tehtud töö, mille eest oleme tänulikud" mainis ta ja tõi välja, et loodud on tugev alus edasi liikumiseks ja võimaluste leidmiseks. "Olen veendunud, et Risto Joosti käe all suudab teater teha veel uue arenguhüppe."
2009. aastast alates on Risto Joost Eesti Rahvusooperi koosseisuline dirigent.
2013. kuni 2019. aastani oli Risto Joost Tallinna kammerorkestri peadirigent ja 2016. kuni 2019. aastani Tallinna Filharmoonia kunstiline juht.
Praeguse peadirigendi ja muusikajuhi Paul Mägi tähtajaline leping Vanemuise teatriga lõppeb 2020. aasta juulis. Mägi alustas koostööd Vanemuise teatriga 2011. aastal. | Vanemuise uueks muusikajuhiks ja peadirigendiks saab Risto Joost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Risto Joost kinnitas, et tal on äärmiselt hea meel alustada uuest hooajast tööd Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina. "Vanemuise teater on eestikeelse muusikateatri sünnipaik ja tänapäevani selle traditsiooni aktiivne kandja ja propageerija," lisas ta ja kinnitas, et Vanemuise teater on läbi aegade tõestanud oma võimekust läbi eriilmeliste muusikalavastuste. "Mitmekesisus ja uudsus on olulised märksõnad."
Teatri juhi Kristiina Alliksaare sõnul on elu teatri ümber on pidevas muutumises ja nii peab ka juba 150 aastase traditsiooniga teater end vastavalt kohandama ja arendama. "Paul Mägi juhtimisel on Vanemuise muusikateater jõudnud uuele tasemele, see on olnud suur südamega tehtud töö, mille eest oleme tänulikud" mainis ta ja tõi välja, et loodud on tugev alus edasi liikumiseks ja võimaluste leidmiseks. "Olen veendunud, et Risto Joosti käe all suudab teater teha veel uue arenguhüppe."
2009. aastast alates on Risto Joost Eesti Rahvusooperi koosseisuline dirigent.
2013. kuni 2019. aastani oli Risto Joost Tallinna kammerorkestri peadirigent ja 2016. kuni 2019. aastani Tallinna Filharmoonia kunstiline juht.
Praeguse peadirigendi ja muusikajuhi Paul Mägi tähtajaline leping Vanemuise teatriga lõppeb 2020. aasta juulis. Mägi alustas koostööd Vanemuise teatriga 2011. aastal.
### Response:
Vanemuise uueks muusikajuhiks ja peadirigendiks saab Risto Joost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vilde arhiivi fotopanga kasutamine on väärtus omaette. Arhiivifotosid ei ole palju avaldatud ja koos taustinfoga annavad need uusi teadmisi nii Vilde enda elust kui tema kaasaegsetest," sõnas Tallinna kirjanduskeskuse juhtivkuraator Kadi Kesküla. Näitus, mille kujundas Anna Kaarma, jääb avatuks kuni aprillikuu lõpuni.
Välinäitus on üks osa juubelile pühendatud sündmustest. 4. märtsil, kirjaniku sünnikuupäeval, ootab Eduard Vilde muuseum kõiki Kadriorgu sünnipäevapidustustele. Kell 17.00 toimub juubeliveini esitlus ja 18.00 ekskursioon Urmas Vadiga, kes on kirjutanud ja lavastanud 14. märtsil esietenduva Eesti Draamateatri uuslavastuse "Millest tekivad triibud?". Lavastust Vilde elust, loomingust ja armastustest mängitakse Vilde muuseumis, kirjaniku elutoas, terve aasta.
26. veebruarist 11. märtsini elustuvad üle linna digiekraanidel Vilde arhiivifotod.
3. aprillil toimub Kirjanike Liidu saalis kirjanikule pühendatud konverents "Seks ja linn. Vaateid Eduard Vilde loomingul". Aasta teises pooles juubelisündmused jätkuvad, aasta lõpetab kunstnik Liina Siibi näitus Linda Vildest muuseumihoone kõigis soppides. | Tammsaare pargis avaneb Eduard Vilde 155. sünniaastapäeva auks välinäitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vilde arhiivi fotopanga kasutamine on väärtus omaette. Arhiivifotosid ei ole palju avaldatud ja koos taustinfoga annavad need uusi teadmisi nii Vilde enda elust kui tema kaasaegsetest," sõnas Tallinna kirjanduskeskuse juhtivkuraator Kadi Kesküla. Näitus, mille kujundas Anna Kaarma, jääb avatuks kuni aprillikuu lõpuni.
Välinäitus on üks osa juubelile pühendatud sündmustest. 4. märtsil, kirjaniku sünnikuupäeval, ootab Eduard Vilde muuseum kõiki Kadriorgu sünnipäevapidustustele. Kell 17.00 toimub juubeliveini esitlus ja 18.00 ekskursioon Urmas Vadiga, kes on kirjutanud ja lavastanud 14. märtsil esietenduva Eesti Draamateatri uuslavastuse "Millest tekivad triibud?". Lavastust Vilde elust, loomingust ja armastustest mängitakse Vilde muuseumis, kirjaniku elutoas, terve aasta.
26. veebruarist 11. märtsini elustuvad üle linna digiekraanidel Vilde arhiivifotod.
3. aprillil toimub Kirjanike Liidu saalis kirjanikule pühendatud konverents "Seks ja linn. Vaateid Eduard Vilde loomingul". Aasta teises pooles juubelisündmused jätkuvad, aasta lõpetab kunstnik Liina Siibi näitus Linda Vildest muuseumihoone kõigis soppides.
### Response:
Tammsaare pargis avaneb Eduard Vilde 155. sünniaastapäeva auks välinäitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilves hüppas 120 meetrit, teenides sellega 127,4 punkti. Eestlasest parema tulemuse tegid MK-sarja üldliider Jarl Magnus Riiber (122 m; 135,5 p), norralane Jens Luraas Oftebro (119,5 m; 132,0 p) ja soomlane Ilkka Herola (118 m; 127,9 p).
"Läks isegi oodatust paremini. Tunnen end võrreldes Trondheimi MK-etapiga hoopis paremini," kommenteeris Norra koondisega treeniv Ilves sotsiaalmeedias.
Kokku sai tulemuse kirja 46 osavõtjat.
Lahti MK-etapp peetakse pühapäeval. | Ilves oli Lahti eelvõistlusel hüppemäel neljas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilves hüppas 120 meetrit, teenides sellega 127,4 punkti. Eestlasest parema tulemuse tegid MK-sarja üldliider Jarl Magnus Riiber (122 m; 135,5 p), norralane Jens Luraas Oftebro (119,5 m; 132,0 p) ja soomlane Ilkka Herola (118 m; 127,9 p).
"Läks isegi oodatust paremini. Tunnen end võrreldes Trondheimi MK-etapiga hoopis paremini," kommenteeris Norra koondisega treeniv Ilves sotsiaalmeedias.
Kokku sai tulemuse kirja 46 osavõtjat.
Lahti MK-etapp peetakse pühapäeval.
### Response:
Ilves oli Lahti eelvõistlusel hüppemäel neljas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sa võid neid kiiritada, kuivatada, hoida vaakumis, äärmuslikel temperatuuridel ja ultraviolettvalguse käes, kuid nad suudavad vintsutustest taastuda ja oma DNA uuesti kokku lappida," selgitas Joe Davis, töö juhtivautor ERR Novaatorile.
Arhel Halobacterium salinarum on vaid üks tõsisemat sorti nõrkus. Enamike soolalembeste organismide rakuseinad purunevad magevette sattudes osmootse rõhu tõttu. Davise sõnul pole see siiski eriline probleem – Maal leiduvast veest moodustab magevesi vaid kolm protsenti.
Harvardi Ülikooli bioloogialaboris töötavat biokunstnikku on paelunud DNA varemgi. Aastal 1987 lisas ta geeniteadlaste abiga tavalise kolibakteri DNA-sse jupi pärilikkusainet, mis kirjeldas juhiseid lihtsa naisefiguuri joonistamiseks kahendkoodis. Toonase tehnika juures oli kunstniku käsutuses vaid 30 DNA tähepaari:
5'-CTTAAAGGGGCCCCCCAACGCGCGCGCT-3'
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
3'-GAATTTCCCCGGGGGGTTGCGCGCGCGA-5'
Kokkuleppeliselt loetakse seda sellegipoolest esimeseks korraks, kus näidati eksperimentaalselt DNA rakendamist inimeste loodud info võimaliku kandjana.
Aastaks 2014 olid tehnilised võimalused juba paremad. Davis tegi algust õunapuude loomisega, mille rakkudes sisalduks kogu ingliskeelne Vikipeedia. Selle õunapuude genoomi viimiseks kasutatav bakter suudab mahutada aga ainult paari tuhande sõna jagu infot. Isegi pistikokstega läheks terve veebientsüklopeedia talletamiseks suurt õunapuusalu.
Samaaegselt hakkas mõtlema biokunstnik võimalustele, kuidas levitada inimeste kultuurisaavutusi sadade valgusaastate kaugusele. "Raadiolained levivad küll kiiremini kui valgus, kuid signaalide tugevust iseloomustab pöördruutsõltuvus. Mida kaugemale Maast minna, seda nõrgemaks need muutuvad. Mõistsin, et meil on vaja midagi, mis suudab taluda ühtaegu avakosmost iseloomustavaid äärmusi ning võimendada ja taastoota saadetavaid sõnumeid kosmilistes ajaskaaladel," sõnas Davis.
Siinkohal tulevadki mängu arhed. Kõigist teistest elusolenditest erinevad ürgid jäid biokunstnikule esmakordselt silma Prantsusmaa Guerande'i soolatiikides. Tootmisbasseinidesse lastakse merevett, mis aegamööda aurustub.
"Olin neis nähtavast elurikkusest väga üllatunud. See ei kadunud veetaseme alanedes kuhugi. Sain lõpuks järeldada, et osa mikroobidest peavad elama soolakristallide sees," meenutas Davis. Kuigi esialgu võis kahtlustada võetud proovide saastumist, ei kadunud nende olemasolule viitav signaal ka soolakristallide välispinna steriliseerimisel.
Samalaadseid elusorganisme leidis biokunstnik koos oma Massachusettsi Tehnikainstituudi kolleegidega himaalaja soolast ja teistest maailma soolakaevandustest. Sealsed lademed tekkisid enam kui 100–200 miljoni aasta eest.
Ürgid pidid end järelikult alal hoidma miljoneid aastaid. Seejuures meenutas nende pärilikkusaine endiselt tänapäeval elavate suguvendade oma. "Nad suutsid üle elada suuremad väljasuremislained, mis tapsid 99 protsenti Maal elavatest suurematest organismidest," sõnas Davis.
"Kehvematel aegadel läheb ekstremofiilidest arhedel kogu energia oma DNA parandamiseks. Soodsamatel tingimustel hakkavad need end taas kiiresti paljundama, mis muudab nad ideaalseks elavaks arhiiviks või ajakapsliks. Isegi kui inimesed Maalt kaoksid, võiks meie kultuuripärand end maailmas edasi paljundada," lisas biokunstnik. Lõpuks välja valitud liigil Halobacterium salinarum on oma igast kromosoomist 25 koopiat.
Näitkatsetes talletas töörühm arhetesse sõnade ja tähtede asemel kolmemõõtmelisi objekte kirjeldavat infot. Keeled võivad aja jooksul kaduda, kuid päris objektide puhul võiks säilida nende tähendus pikemat aega. Prooviks lisas Davis arhe genoomi muna ja nõela kujutava pildi. Stseen viitab vene muinasjutule, kus peitis võlur oma hinge munas oleva nõela sisse.
Davis nentis, et ühte arhesse ei saa talletada lõputul hulgal infot. Elusorganismid ei ole rumalad ja tahavad neise lisatud DNA-d enda kasuks tööle panna või sellest vabaneda.
"Piltlikult kirjutame korraga kahe käega erinevat keelt. See peab olema meie ja kõigi teiste liikide jaoks loetav ja tähendusrikas, kuid paistma arhele piisavalt kasulik, et ta sellega midagi ette ei võta," selgitas biokunstnik. Järgmise sammuna plaanib töörühm uurida, kuidas ja kui palju ajakapsliks muudetud arhed tegelikult aja jooksul muutuvad.
Kas biokunstnik ei muretse, et inimkond hakkab jätma uue talletusmeetodiga järeltulevatele põlvedele või isegi intellektiga liikidele päris prahile sarnanevat infomüra? "Peame tõsiselt järele mõtlema, millise kuvandi endast luua tahame. Üks on kindel, teadusel-inseneerial pole kunsti üle eelisseisust ega vastupidi. Need on inimeseks olemise lahutamatud osad ja ühte ei saa kõrvale jätta," lisas Davis.
Meetodit kirjeldati võrguvaramus bioRxiv. | Soolas karastunud mikroobid säilitaksid kultuuripärandit miljoneid aastaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sa võid neid kiiritada, kuivatada, hoida vaakumis, äärmuslikel temperatuuridel ja ultraviolettvalguse käes, kuid nad suudavad vintsutustest taastuda ja oma DNA uuesti kokku lappida," selgitas Joe Davis, töö juhtivautor ERR Novaatorile.
Arhel Halobacterium salinarum on vaid üks tõsisemat sorti nõrkus. Enamike soolalembeste organismide rakuseinad purunevad magevette sattudes osmootse rõhu tõttu. Davise sõnul pole see siiski eriline probleem – Maal leiduvast veest moodustab magevesi vaid kolm protsenti.
Harvardi Ülikooli bioloogialaboris töötavat biokunstnikku on paelunud DNA varemgi. Aastal 1987 lisas ta geeniteadlaste abiga tavalise kolibakteri DNA-sse jupi pärilikkusainet, mis kirjeldas juhiseid lihtsa naisefiguuri joonistamiseks kahendkoodis. Toonase tehnika juures oli kunstniku käsutuses vaid 30 DNA tähepaari:
5'-CTTAAAGGGGCCCCCCAACGCGCGCGCT-3'
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
3'-GAATTTCCCCGGGGGGTTGCGCGCGCGA-5'
Kokkuleppeliselt loetakse seda sellegipoolest esimeseks korraks, kus näidati eksperimentaalselt DNA rakendamist inimeste loodud info võimaliku kandjana.
Aastaks 2014 olid tehnilised võimalused juba paremad. Davis tegi algust õunapuude loomisega, mille rakkudes sisalduks kogu ingliskeelne Vikipeedia. Selle õunapuude genoomi viimiseks kasutatav bakter suudab mahutada aga ainult paari tuhande sõna jagu infot. Isegi pistikokstega läheks terve veebientsüklopeedia talletamiseks suurt õunapuusalu.
Samaaegselt hakkas mõtlema biokunstnik võimalustele, kuidas levitada inimeste kultuurisaavutusi sadade valgusaastate kaugusele. "Raadiolained levivad küll kiiremini kui valgus, kuid signaalide tugevust iseloomustab pöördruutsõltuvus. Mida kaugemale Maast minna, seda nõrgemaks need muutuvad. Mõistsin, et meil on vaja midagi, mis suudab taluda ühtaegu avakosmost iseloomustavaid äärmusi ning võimendada ja taastoota saadetavaid sõnumeid kosmilistes ajaskaaladel," sõnas Davis.
Siinkohal tulevadki mängu arhed. Kõigist teistest elusolenditest erinevad ürgid jäid biokunstnikule esmakordselt silma Prantsusmaa Guerande'i soolatiikides. Tootmisbasseinidesse lastakse merevett, mis aegamööda aurustub.
"Olin neis nähtavast elurikkusest väga üllatunud. See ei kadunud veetaseme alanedes kuhugi. Sain lõpuks järeldada, et osa mikroobidest peavad elama soolakristallide sees," meenutas Davis. Kuigi esialgu võis kahtlustada võetud proovide saastumist, ei kadunud nende olemasolule viitav signaal ka soolakristallide välispinna steriliseerimisel.
Samalaadseid elusorganisme leidis biokunstnik koos oma Massachusettsi Tehnikainstituudi kolleegidega himaalaja soolast ja teistest maailma soolakaevandustest. Sealsed lademed tekkisid enam kui 100–200 miljoni aasta eest.
Ürgid pidid end järelikult alal hoidma miljoneid aastaid. Seejuures meenutas nende pärilikkusaine endiselt tänapäeval elavate suguvendade oma. "Nad suutsid üle elada suuremad väljasuremislained, mis tapsid 99 protsenti Maal elavatest suurematest organismidest," sõnas Davis.
"Kehvematel aegadel läheb ekstremofiilidest arhedel kogu energia oma DNA parandamiseks. Soodsamatel tingimustel hakkavad need end taas kiiresti paljundama, mis muudab nad ideaalseks elavaks arhiiviks või ajakapsliks. Isegi kui inimesed Maalt kaoksid, võiks meie kultuuripärand end maailmas edasi paljundada," lisas biokunstnik. Lõpuks välja valitud liigil Halobacterium salinarum on oma igast kromosoomist 25 koopiat.
Näitkatsetes talletas töörühm arhetesse sõnade ja tähtede asemel kolmemõõtmelisi objekte kirjeldavat infot. Keeled võivad aja jooksul kaduda, kuid päris objektide puhul võiks säilida nende tähendus pikemat aega. Prooviks lisas Davis arhe genoomi muna ja nõela kujutava pildi. Stseen viitab vene muinasjutule, kus peitis võlur oma hinge munas oleva nõela sisse.
Davis nentis, et ühte arhesse ei saa talletada lõputul hulgal infot. Elusorganismid ei ole rumalad ja tahavad neise lisatud DNA-d enda kasuks tööle panna või sellest vabaneda.
"Piltlikult kirjutame korraga kahe käega erinevat keelt. See peab olema meie ja kõigi teiste liikide jaoks loetav ja tähendusrikas, kuid paistma arhele piisavalt kasulik, et ta sellega midagi ette ei võta," selgitas biokunstnik. Järgmise sammuna plaanib töörühm uurida, kuidas ja kui palju ajakapsliks muudetud arhed tegelikult aja jooksul muutuvad.
Kas biokunstnik ei muretse, et inimkond hakkab jätma uue talletusmeetodiga järeltulevatele põlvedele või isegi intellektiga liikidele päris prahile sarnanevat infomüra? "Peame tõsiselt järele mõtlema, millise kuvandi endast luua tahame. Üks on kindel, teadusel-inseneerial pole kunsti üle eelisseisust ega vastupidi. Need on inimeseks olemise lahutamatud osad ja ühte ei saa kõrvale jätta," lisas Davis.
Meetodit kirjeldati võrguvaramus bioRxiv.
### Response:
Soolas karastunud mikroobid säilitaksid kultuuripärandit miljoneid aastaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa klubidest sõelale jäänud Manchester United ja Wolverhampton Wanderers lähevad vastavalt vastamisi Linzi LASK-i (Austria) ja Olympiakosega (Kreeka). Nii United kui Wolverhampton peavad esimese mängu võõrsil.
Suurtest nimedest loositi omavahel kokku Sevilla (Hispaania) ja AS Roma (Itaalia). Veel lähevad Hispaania ja Itaalia klubidest vastamisi Getafe ja Milano Inter.
Kõik kaheksandikfinaalpaarid:
Istanbuli Basaksehir – Kopenhaagen
Olympiakos – Wolverhampton Wanderers
Glasgow Rangers – Leverkuseni Bayer
Wolfsburg – Donetski Šahtar
Milano Inter – Getafe
Sevilla – Roma
Frankfurdi Eintracht – Salzburg või Basel
Linzi LASK – Manchester United
Kaheksandikfinaalidega tehakse algust 12. märtsil. | Manchester United sai Euroopa liigas soodsa loosi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa klubidest sõelale jäänud Manchester United ja Wolverhampton Wanderers lähevad vastavalt vastamisi Linzi LASK-i (Austria) ja Olympiakosega (Kreeka). Nii United kui Wolverhampton peavad esimese mängu võõrsil.
Suurtest nimedest loositi omavahel kokku Sevilla (Hispaania) ja AS Roma (Itaalia). Veel lähevad Hispaania ja Itaalia klubidest vastamisi Getafe ja Milano Inter.
Kõik kaheksandikfinaalpaarid:
Istanbuli Basaksehir – Kopenhaagen
Olympiakos – Wolverhampton Wanderers
Glasgow Rangers – Leverkuseni Bayer
Wolfsburg – Donetski Šahtar
Milano Inter – Getafe
Sevilla – Roma
Frankfurdi Eintracht – Salzburg või Basel
Linzi LASK – Manchester United
Kaheksandikfinaalidega tehakse algust 12. märtsil.
### Response:
Manchester United sai Euroopa liigas soodsa loosi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullusel kruiisihooajal, mis algab tavapäraselt aprilli lõpus ja kestab oktoobri keskpaigani, jõudis kruiisilaevadega Tallinna 656 000 inimest, mis oli rohkem kui kunagi varem. Kruiisituriste oli kokku 175 riigist. Teise sihtkohta, Saaremaale, tõid kruiisilaevad hooajaga pea 3900 turisti.
Tänavu ootab Tallinna Sadam kruiisireisijate rekordit – prognoos on 660 000 inimest ja 77 erinevat laeva, ütles ERR-ile Tallinna Sadama reisilaevaliinide ja kruiisi ärisuunajuht Ingrid Berezin. Kruiisilaevade külastusi on broneeritud praegu 336, mullu oli neid kokku 338.
Koroonaviiruse levikuga üle maailma on kõiksugu transpordiviisid erilise tähelepanu võetud. Kruiisilaevadega on seni märkimisväärseim juhtum Jaapanis, kus 3700 reisijaga laev Diamond Princess pandi karantiini.
Tallinna Sadama sadamaohutuse osakonna juhataja Siiri Lõhmus ütles ERR-ile, et kruiisihooaja eel ollakse valmis ka kõige äärmuslikemateks olukordadeks, olgu see siis kasvõi terve kruiisilaeva karantiin. "Täpsemad tegevused sõltuvad iga juhtumi eripäradest ning terviseameti juhistest," ütles ta.
Lõhmuse sõnul tegutsetakse Tallinnas Vanasadamas ka praegu terviseameti juhistest järgi. Amet uuendab juhiseid pidevalt. Lisaks järgitakse epideemiatõrje eeskirja, mis on kehtestatud kõigis piiripunktides.
"Jooksvalt hoiame infovahetust terviseametiga, Vanasadamas teavitatakse reisijaid juba praegu terviseameti poolt meile edastatud infolehtede jagamise teel," ütles Lõhmus.
Mida terviseamet sadamalt viiruse võimaliku leviku takistamiseks nõuab, seda ka tehakse, kinnitas Lõhmus.
Hooaeg algab Tallinnas 22. aprillil, Saaremaal mai alguses
Tallinna saabub tänavu esimene kruiisilaev 22. aprillil, laevaks on Viking Star ning reisijaid 900. Aprillis jõuavad Vanasadamasse ka kaks suuremat laeva, MSC Poesia ja Sky Princess, kuhu mahub vastavalt 2600 ja 3000 kruiisituristi. 5000 reisijaga MSC Meraviglia jõuab Tallinna 7. mail.
Kruiisihooaeg lõppeb 17. oktoobril, kui Vanasadamasse jõuab Aidaaura 1250 reisijaga.
Saaremaale jõuab praeguse seisuga esimene kruiisilaev 15. mail, selleks on 350 reisijaga Astor. Suurimad laevad, mis Saaremaale jõuavad, kannavad 1250 turisti. Viimane kruiisilaev külastab Saaremaad 11. septembril.
Mullu peatus Tallinnas 27. aprillist kuni 19. oktoobrini kestnud kruiisihooajal 75 kruiisilaeva kokku 338 korral ja Tallinna saabus kruiisilaevadega rekordilised 656 087 reisijat, mis on üle 21 000 reisija rohkem kui 2018. aasta hooajal.
Kolmandik Tallinna külastanud kruiisituristidest oli pärit Saksamaalt, viiendik Ameerika Ühendriikidest ja kümnendik Suurbritanniast. Kokku külastati Tallinna 175 riigist.
Samuti Tallinna Sadama poolt käitatavas Saaremaa sadamas peatusid kruiisilaevad mullu seitse korda ja tõid saarele kokku 3836 huvilist. Neist suurem osa oli samuti pärit Saksamaalt.
Tallinn tahab turismiga toimetulemiseks turismimaksu
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles mullu oktoobris, et Tallinnas peaks kehtima turismimaks, sest turistide arvuga vanalinnas ollakse jõudnud kriitilise piirini ning rohkemate inimeste teenindamiseks pole vajalikku taristut. Riisalu pakkus välja, et maksu suuruseks võiks olla kuni üks euro turisti pealt ning kogutud raha läheks vanalinna säilimise toetuseks.
Riisalu mõtet kordas jaanuaris Tallinna volikogu esimees Tiit Terik, kes tõi eeskujuks Veneetsia, kus hakatakse tänavu 1. juulist korjama linna sisenemise maksu, mis sõltuvalt hooajast ulatub kolmest kümne euroni.
Reedel kinnitas Tallinna soovi ka linnapea Mihhail Kõlvart, kes kohtus turismisektori esindajatega. "Turismimaks on pigem arenguvõimalus kui riskikoht. Kogutud vahendid saaksime suunata näiteks kolme suurde valdkonda: linnataristu edendamisse, turismi madalhooaja ergutamiseks läbi kultuuri- ja konverentsiürituste toetamise ning Tallinna rahvusvahelisse sihtkohaturundusse," ütles Kõlvart.
Kõlvarti sõnul võiks turismimaksu maksta nii Tallinna majutusettevõtetes ööbijad, külaliskorterites ööbijad kui ka kruiisituristid.
Tallinna murede kohta märkis Ingrid Berezin, et suvistele turistide voogudele otsitakse parimat lahendust koos linnavalitsusega.
"Otsime üheskoos lahendusi, kuidas hajutada turistide liikumisvoogusid nii, et oleks tagatud hubane vanalinna keskkond nii linnakodanikele kui väliskülalistele. Ei saa unustada, et lisaks kruiisituristidele on vanalinn meelispaik suvisel ajal kõikidele pealinna külastavatele turistidele, kellest kruiisituristid moodustavad vaid väikese osa," ütles Berezin.
Berezin märkis, et juba praegu alanud uue kruiisiterminali ehitus muudab turistide teenindamise eeloleval suvel keerulisemaks.
"Seoses kruiisiterminali ehitamisega on kruiisilaevade teenindamine väljakutseid esitav, kuid kindlasti rakendame koostöös parimad võimalikud lahendused," lausus ta. | Tallinna kruiisihooajalt oodatakse rekordit, kuid erimeetmeid pole plaanis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullusel kruiisihooajal, mis algab tavapäraselt aprilli lõpus ja kestab oktoobri keskpaigani, jõudis kruiisilaevadega Tallinna 656 000 inimest, mis oli rohkem kui kunagi varem. Kruiisituriste oli kokku 175 riigist. Teise sihtkohta, Saaremaale, tõid kruiisilaevad hooajaga pea 3900 turisti.
Tänavu ootab Tallinna Sadam kruiisireisijate rekordit – prognoos on 660 000 inimest ja 77 erinevat laeva, ütles ERR-ile Tallinna Sadama reisilaevaliinide ja kruiisi ärisuunajuht Ingrid Berezin. Kruiisilaevade külastusi on broneeritud praegu 336, mullu oli neid kokku 338.
Koroonaviiruse levikuga üle maailma on kõiksugu transpordiviisid erilise tähelepanu võetud. Kruiisilaevadega on seni märkimisväärseim juhtum Jaapanis, kus 3700 reisijaga laev Diamond Princess pandi karantiini.
Tallinna Sadama sadamaohutuse osakonna juhataja Siiri Lõhmus ütles ERR-ile, et kruiisihooaja eel ollakse valmis ka kõige äärmuslikemateks olukordadeks, olgu see siis kasvõi terve kruiisilaeva karantiin. "Täpsemad tegevused sõltuvad iga juhtumi eripäradest ning terviseameti juhistest," ütles ta.
Lõhmuse sõnul tegutsetakse Tallinnas Vanasadamas ka praegu terviseameti juhistest järgi. Amet uuendab juhiseid pidevalt. Lisaks järgitakse epideemiatõrje eeskirja, mis on kehtestatud kõigis piiripunktides.
"Jooksvalt hoiame infovahetust terviseametiga, Vanasadamas teavitatakse reisijaid juba praegu terviseameti poolt meile edastatud infolehtede jagamise teel," ütles Lõhmus.
Mida terviseamet sadamalt viiruse võimaliku leviku takistamiseks nõuab, seda ka tehakse, kinnitas Lõhmus.
Hooaeg algab Tallinnas 22. aprillil, Saaremaal mai alguses
Tallinna saabub tänavu esimene kruiisilaev 22. aprillil, laevaks on Viking Star ning reisijaid 900. Aprillis jõuavad Vanasadamasse ka kaks suuremat laeva, MSC Poesia ja Sky Princess, kuhu mahub vastavalt 2600 ja 3000 kruiisituristi. 5000 reisijaga MSC Meraviglia jõuab Tallinna 7. mail.
Kruiisihooaeg lõppeb 17. oktoobril, kui Vanasadamasse jõuab Aidaaura 1250 reisijaga.
Saaremaale jõuab praeguse seisuga esimene kruiisilaev 15. mail, selleks on 350 reisijaga Astor. Suurimad laevad, mis Saaremaale jõuavad, kannavad 1250 turisti. Viimane kruiisilaev külastab Saaremaad 11. septembril.
Mullu peatus Tallinnas 27. aprillist kuni 19. oktoobrini kestnud kruiisihooajal 75 kruiisilaeva kokku 338 korral ja Tallinna saabus kruiisilaevadega rekordilised 656 087 reisijat, mis on üle 21 000 reisija rohkem kui 2018. aasta hooajal.
Kolmandik Tallinna külastanud kruiisituristidest oli pärit Saksamaalt, viiendik Ameerika Ühendriikidest ja kümnendik Suurbritanniast. Kokku külastati Tallinna 175 riigist.
Samuti Tallinna Sadama poolt käitatavas Saaremaa sadamas peatusid kruiisilaevad mullu seitse korda ja tõid saarele kokku 3836 huvilist. Neist suurem osa oli samuti pärit Saksamaalt.
Tallinn tahab turismiga toimetulemiseks turismimaksu
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles mullu oktoobris, et Tallinnas peaks kehtima turismimaks, sest turistide arvuga vanalinnas ollakse jõudnud kriitilise piirini ning rohkemate inimeste teenindamiseks pole vajalikku taristut. Riisalu pakkus välja, et maksu suuruseks võiks olla kuni üks euro turisti pealt ning kogutud raha läheks vanalinna säilimise toetuseks.
Riisalu mõtet kordas jaanuaris Tallinna volikogu esimees Tiit Terik, kes tõi eeskujuks Veneetsia, kus hakatakse tänavu 1. juulist korjama linna sisenemise maksu, mis sõltuvalt hooajast ulatub kolmest kümne euroni.
Reedel kinnitas Tallinna soovi ka linnapea Mihhail Kõlvart, kes kohtus turismisektori esindajatega. "Turismimaks on pigem arenguvõimalus kui riskikoht. Kogutud vahendid saaksime suunata näiteks kolme suurde valdkonda: linnataristu edendamisse, turismi madalhooaja ergutamiseks läbi kultuuri- ja konverentsiürituste toetamise ning Tallinna rahvusvahelisse sihtkohaturundusse," ütles Kõlvart.
Kõlvarti sõnul võiks turismimaksu maksta nii Tallinna majutusettevõtetes ööbijad, külaliskorterites ööbijad kui ka kruiisituristid.
Tallinna murede kohta märkis Ingrid Berezin, et suvistele turistide voogudele otsitakse parimat lahendust koos linnavalitsusega.
"Otsime üheskoos lahendusi, kuidas hajutada turistide liikumisvoogusid nii, et oleks tagatud hubane vanalinna keskkond nii linnakodanikele kui väliskülalistele. Ei saa unustada, et lisaks kruiisituristidele on vanalinn meelispaik suvisel ajal kõikidele pealinna külastavatele turistidele, kellest kruiisituristid moodustavad vaid väikese osa," ütles Berezin.
Berezin märkis, et juba praegu alanud uue kruiisiterminali ehitus muudab turistide teenindamise eeloleval suvel keerulisemaks.
"Seoses kruiisiterminali ehitamisega on kruiisilaevade teenindamine väljakutseid esitav, kuid kindlasti rakendame koostöös parimad võimalikud lahendused," lausus ta.
### Response:
Tallinna kruiisihooajalt oodatakse rekordit, kuid erimeetmeid pole plaanis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kindlasti on Eesti oma liitlase Türgiga solidaarne ja avaldab jäika hukkamõistu (Süüria presidendi Bashar al-)Assadi režiimi sellisele tegevusele, mis viis Türgi sõdurite hukkumiseni. Samuti mõistame ühemõtteliselt hukka Assadi režiimi relvarahust mitte kinnipidamise, massilise tsiviilobjektide ründe, mis on aset leidnud. Me näeme, et see humanitaarkatastroof on kestnud juba pikka aega ning ka Venemaa ja Iraani tegevus on olukorda seal pingestanud," ütles Reinsalu reedel ERR-ile.
Välisminister viitas ka reedel Türgi palvel kogunevale Põhja-Atlandi Nõukogule (NAC): "Olukord on äärmiselt pingeline. Türgi on pöördunud NATO peasekretäri poole, et kokku kutsuda erakorraline Põhja-Atlandi Nõukogu koosolek tuginedes NATO harta artikkel neljale, mille kohaselt kui üks liikmesriik tunneb oma julgeolekut ohustatuna, siis ta algatab sellekohased konsultatsioonid."
"Praegu koosolek käib, Türgi esindajad selgitavad oma vaadet olukorrale ja võimalik, et nad küsivad lisaks moraalsele toetusele NATO-lt ka mingisugust abi. Milline see saab olema, seda on võimalik kuulda ja arutada pärast kohtumist," lisas Reinsalu.
Tema sõnul tuleb väga tõsiselt kaaluda erinevaid samme, kuidas oleks võimalik relvarahu kiiremas korras tõhusalt tagada. "Üks võimalus selleks on kehtestada lennukeelu koridor. Omaette küsimus on, millise sõjalise jõuga oleks võimalik selle keelu täitmist tagada. Aga me konsulteerime oma liitlastega ja kindlasti oleme valmis selle küsimuse käsitlemiseks ÜRO Julgeolekunõukogus," rääkis välisminister Reinsalu.
Eesti pakub Türgile abi teema tõstatamiseks ÜRO-s
"Me konsulteerime ka kahepoolselt Türgi ametivõimudega võimaliku Eesti-poolse teemapüstituse üle ÜRO Julgeolekunõukogus," ütles Reinsalu.
Tema sõnul on Idlibi humanitaarkriisi küsimust ÜRO Julgeolekunõukogus eraldi arutatud jooksva poliitilise päevakorrapunktina. "Humanitaarabi puhul Venemaa vetostas senise humanitaarabi mandaadi pikendamise, nõustudes sellega vaid kitsendustega. See on kindlasti hukkamõistetav samm humanitaarperspektiivi vaatest ja kindlasti ahendab abipakkumise võimalusi," rääkis Reinsalu.
Ta viitas ka enda ja veel 13 Euroopa Liidu liikmesriigi välisministri ühispöördumisele, milles nad kutsusid üles viivitamatule relvarahu kehtestamisele ja mõistsid hukka Assadi režiimi tegevuse.
Välisminister Reinsalu vestles reedel ka oma Türgi kolleegi Mevlüt Cavusogluga, teatas ministeeriumi pressiesindaja. Reinsalu avaldas kaastunnet Türgi rahvale ning mõistis hukka Süüria valitsuse rünnakud Süürias Idlibi provintsis, kus režiimivägede õhurünnakus sai surma 34 Türgi sõdurit ja haavata üle 30, mõned neist väga raskelt.
Reinsalu rõhutas, et ÜRO Julgeolekunõukogu sarnaselt mõtlevad riigid peavad jõuliselt tegutsema relvarahu saavutamise nimel ning mõistma hukka Assadi režiimi tegevuse. "Kutsume üles kohe lõpetama pealetungi Idlibis ja pidama kinni relvarahust, milles lepiti kokku 2018. aastal," sõnas minister.
Piiride avamise ähvardus pole ametlik
Reinsalu ütles ka, et hommikul meediasse ilmunud anonüümse Türgi allika ähvardus avada uuesti piir Euroopasse püüdlevatele Süüria põgenikele, pole ametlikku kinnitust saanud.
"Tõepoolest kinnitamata andmetel seda informatsiooni on, kuid niipalju kui meie suursaadik on täna suhelnud ka Türgi ametiisikutega, siis nemad niisugust poliitilist sammu, et Türgi ametivõimud sellise otsus oleks langetanud, ei kinnita," ütles minister.
"Kindlasti on Euroopa Liidu ja Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi vaates oluline, et see lepe, mis puudutab pagulasvoo kontrolli või selle tõkestamist Türgi poolt, mille eest Euroopa Liit on omapoolse rahalise panuse Türgi suunas teinud, et see toimiks," lisas ta. "On oluline, et Euroopa Liit olukorda jälgiks ja kindlustaks oma välispiiri," rõhutas Reinsalu.
Küll aga tuleb arvestada, et isegi kui Türgi ei kasuta pagulasvoogude Euroopasse suunamist hübriidse mõjutusvahendina, siis Assadi vägede massiivne sõjaline rünnak Idlibis, mis on sundinud ligi miljon inimest sealt põgenema, tekitab juba objektiivselt täiendava rändesurve Euroopale, lisas välisminister.
Süürias toimuv võib mõjutada ka Eesti julgeolekut
Reinsalu nõustus, et Süürias kasvavad pinged, mille üks osapooli on ka Venemaa, võivad hakata mõjutama ka Eesti julgeolekut.
"Lennart Meri on kunagi öelnud - ja õigusega -, et kui maailma pilgud pöörduvad mingile muule piirkonnale, siis need pilgud on nihkuvad sedavõrra Eestist eemale. Jah, me peame arvestama sellega, et osana NATO sõjalisest liidust ja sellises geograafilises asukohas, võivad maailma kaugetes otstes esile kerkivad vastasseisud mõjutada ka meie julgeolekut," tõdes välisminister. | Reinsalu kinnitab Süüria konfliktis Eesti toetust Türgile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kindlasti on Eesti oma liitlase Türgiga solidaarne ja avaldab jäika hukkamõistu (Süüria presidendi Bashar al-)Assadi režiimi sellisele tegevusele, mis viis Türgi sõdurite hukkumiseni. Samuti mõistame ühemõtteliselt hukka Assadi režiimi relvarahust mitte kinnipidamise, massilise tsiviilobjektide ründe, mis on aset leidnud. Me näeme, et see humanitaarkatastroof on kestnud juba pikka aega ning ka Venemaa ja Iraani tegevus on olukorda seal pingestanud," ütles Reinsalu reedel ERR-ile.
Välisminister viitas ka reedel Türgi palvel kogunevale Põhja-Atlandi Nõukogule (NAC): "Olukord on äärmiselt pingeline. Türgi on pöördunud NATO peasekretäri poole, et kokku kutsuda erakorraline Põhja-Atlandi Nõukogu koosolek tuginedes NATO harta artikkel neljale, mille kohaselt kui üks liikmesriik tunneb oma julgeolekut ohustatuna, siis ta algatab sellekohased konsultatsioonid."
"Praegu koosolek käib, Türgi esindajad selgitavad oma vaadet olukorrale ja võimalik, et nad küsivad lisaks moraalsele toetusele NATO-lt ka mingisugust abi. Milline see saab olema, seda on võimalik kuulda ja arutada pärast kohtumist," lisas Reinsalu.
Tema sõnul tuleb väga tõsiselt kaaluda erinevaid samme, kuidas oleks võimalik relvarahu kiiremas korras tõhusalt tagada. "Üks võimalus selleks on kehtestada lennukeelu koridor. Omaette küsimus on, millise sõjalise jõuga oleks võimalik selle keelu täitmist tagada. Aga me konsulteerime oma liitlastega ja kindlasti oleme valmis selle küsimuse käsitlemiseks ÜRO Julgeolekunõukogus," rääkis välisminister Reinsalu.
Eesti pakub Türgile abi teema tõstatamiseks ÜRO-s
"Me konsulteerime ka kahepoolselt Türgi ametivõimudega võimaliku Eesti-poolse teemapüstituse üle ÜRO Julgeolekunõukogus," ütles Reinsalu.
Tema sõnul on Idlibi humanitaarkriisi küsimust ÜRO Julgeolekunõukogus eraldi arutatud jooksva poliitilise päevakorrapunktina. "Humanitaarabi puhul Venemaa vetostas senise humanitaarabi mandaadi pikendamise, nõustudes sellega vaid kitsendustega. See on kindlasti hukkamõistetav samm humanitaarperspektiivi vaatest ja kindlasti ahendab abipakkumise võimalusi," rääkis Reinsalu.
Ta viitas ka enda ja veel 13 Euroopa Liidu liikmesriigi välisministri ühispöördumisele, milles nad kutsusid üles viivitamatule relvarahu kehtestamisele ja mõistsid hukka Assadi režiimi tegevuse.
Välisminister Reinsalu vestles reedel ka oma Türgi kolleegi Mevlüt Cavusogluga, teatas ministeeriumi pressiesindaja. Reinsalu avaldas kaastunnet Türgi rahvale ning mõistis hukka Süüria valitsuse rünnakud Süürias Idlibi provintsis, kus režiimivägede õhurünnakus sai surma 34 Türgi sõdurit ja haavata üle 30, mõned neist väga raskelt.
Reinsalu rõhutas, et ÜRO Julgeolekunõukogu sarnaselt mõtlevad riigid peavad jõuliselt tegutsema relvarahu saavutamise nimel ning mõistma hukka Assadi režiimi tegevuse. "Kutsume üles kohe lõpetama pealetungi Idlibis ja pidama kinni relvarahust, milles lepiti kokku 2018. aastal," sõnas minister.
Piiride avamise ähvardus pole ametlik
Reinsalu ütles ka, et hommikul meediasse ilmunud anonüümse Türgi allika ähvardus avada uuesti piir Euroopasse püüdlevatele Süüria põgenikele, pole ametlikku kinnitust saanud.
"Tõepoolest kinnitamata andmetel seda informatsiooni on, kuid niipalju kui meie suursaadik on täna suhelnud ka Türgi ametiisikutega, siis nemad niisugust poliitilist sammu, et Türgi ametivõimud sellise otsus oleks langetanud, ei kinnita," ütles minister.
"Kindlasti on Euroopa Liidu ja Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi vaates oluline, et see lepe, mis puudutab pagulasvoo kontrolli või selle tõkestamist Türgi poolt, mille eest Euroopa Liit on omapoolse rahalise panuse Türgi suunas teinud, et see toimiks," lisas ta. "On oluline, et Euroopa Liit olukorda jälgiks ja kindlustaks oma välispiiri," rõhutas Reinsalu.
Küll aga tuleb arvestada, et isegi kui Türgi ei kasuta pagulasvoogude Euroopasse suunamist hübriidse mõjutusvahendina, siis Assadi vägede massiivne sõjaline rünnak Idlibis, mis on sundinud ligi miljon inimest sealt põgenema, tekitab juba objektiivselt täiendava rändesurve Euroopale, lisas välisminister.
Süürias toimuv võib mõjutada ka Eesti julgeolekut
Reinsalu nõustus, et Süürias kasvavad pinged, mille üks osapooli on ka Venemaa, võivad hakata mõjutama ka Eesti julgeolekut.
"Lennart Meri on kunagi öelnud - ja õigusega -, et kui maailma pilgud pöörduvad mingile muule piirkonnale, siis need pilgud on nihkuvad sedavõrra Eestist eemale. Jah, me peame arvestama sellega, et osana NATO sõjalisest liidust ja sellises geograafilises asukohas, võivad maailma kaugetes otstes esile kerkivad vastasseisud mõjutada ka meie julgeolekut," tõdes välisminister.
### Response:
Reinsalu kinnitab Süüria konfliktis Eesti toetust Türgile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodusaalis mänginud South Plains võitis avaveerandi 18:14 ning enam eduseisu käest ei andnud. Poolajaks oldi ees 28:19 ja kolmanda veerandi järel 52:42. South Plains on NJCAA esimese divisjoni edetabelis kolmandal ja Odessa 16. kohal. Tegu on võistkonna esimese konverentsi tiitliga pärast 2013. aastat, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Teder viibis platsil 37 minutit, mille jooksul kogunes tema arvele 16 punkti (kahesed 2/3, kolmesed 4/5, vabavisked 0/2), kolm lauapalli, võistkonna parimana neli resultatiivset söötu, sama palju vaheltlõikeid, üks blokeeritud vise ja kaks isiklikku viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Tederi koduvõistkond alistas lähirivaali ja võitis konverentsi tiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodusaalis mänginud South Plains võitis avaveerandi 18:14 ning enam eduseisu käest ei andnud. Poolajaks oldi ees 28:19 ja kolmanda veerandi järel 52:42. South Plains on NJCAA esimese divisjoni edetabelis kolmandal ja Odessa 16. kohal. Tegu on võistkonna esimese konverentsi tiitliga pärast 2013. aastat, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Teder viibis platsil 37 minutit, mille jooksul kogunes tema arvele 16 punkti (kahesed 2/3, kolmesed 4/5, vabavisked 0/2), kolm lauapalli, võistkonna parimana neli resultatiivset söötu, sama palju vaheltlõikeid, üks blokeeritud vise ja kaks isiklikku viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Tederi koduvõistkond alistas lähirivaali ja võitis konverentsi tiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaan muuta turismiseadust, et viia hotellikülaliste nimekiri digitaalsele platvormile, on tekitanud küsimusi. Muudatuste puhul pole tegemist uute lahendustega, vaid olemasolevate süsteemide tõhustamisega. Isikute andmeid kogutakse majutusasutustes ka praegu, aga lihtsalt paberil. Seetõttu ei jää ka kuskile märget selle kohta, kes ja mis eesmärgil on andmeid vaadanud.
Paberid ja elektroonika
Isikuandmete töötlemisel tuleb leida tasakaal põhiõiguste kaitse ning julgeoleku ja turvalisuse efektiivse tagamise vahel. Just isikuandmete kaitse tagamiseks on mõistlik näha ette majutusteenuse kasutajate elektrooniline töötlemine.
Kui praegu on praktiliselt võimatu teada, kellel on juurdepääs majutusasutuses säilitatavatele külastajakaartidele, siis eelnõuga soovitakse külastajate andmeid säilitada riigi hallatavas andmekogus.
Sellega tagatakse, et külastajate andmetele juurdepääs on rangelt kontrollitud ja andmeid kasutatakse vaid selleks, et ära hoida võimalikke raskeid kuritegusid, teha kindlaks riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste või kadunud või tagaotsitavate isikute asukohta.
Külastajad ei hakkaks enda kohta andma täiendavat infot võrreldes sellega, mida nad praegu majutusasutusse sisse registreerides paberil annavad. Andmeid hakatakse säilitama vaid turvaliselt registris, mitte paberilehtedel, millele ei jää märget selle kohta, kes ja millistel eesmärkidel neid on vaadanud.
Majutusettevõtte külastaja kohta registreeritakse nimi, sünniaeg, kodakondsus, isikut tõendava dokumendi andmed, reisi eesmärk, külastaja elukohariigi andmed ja majutusasutuses viibimise periood. Need on samad andmed, mida kogutakse ka praegu.
Majutusasutustel endil väheneb halduskulu seoses paberdokumentide menetluse, haldamise ja säilitamisega. Praegu on suurematel hotellidel oma register, milles nad säilitavad külastaja kohta isegi rohkem andmeid kui külastajakaardil nõutud, kuid väiksematel ettevõtetel sellist süsteemi enamasti ei ole ja nad säilitavad neid üksnes külastajakaartidel.
Registri loomisega vabanevad nii suured kui ka väikesed ettevõtted võrdselt kohustusest hoida paberkaarte ja andmeid hoitakse üksnes elektrooniliselt.
Majutusettevõtja jaoks on külastajate registreerimise ja andmete töötlemise protsess aja-, tööjõu- ja ressursikulukas. Seejuures sõltub külastajakaartide säilitamine suuresti majutusettevõtja enda vastutustundlikkusest.
On avastatud juhtumeid, kus külastajakaarte on säilitatud kontorilaua sahtlis või need vedelevad majutusasutuse keldris kastis. Seega ei pruugi isikuandmete tõhus kaitse praegu olla tagatud kõikides majutusettevõtetes.
Elektrooniline majutusteenuse kasutajate registreerimine võimaldab nii kliendi kui ka majutusettevõtte teenindaja aega kokku hoida. Üleminek elektroonilisele andmete töötlemisele võimaldab oluliselt paremini tagada andmekaitsenõuete täitmist.
Edaspidi on kavas säilitada külastajate andmeid turvaliselt registris, et andmete vaadatuse kohta oleks kontrollitav. E-riigina on meie suundumus hoida ja hallata registreid digitaalselt, sealhulgas ka nimetatud hotellide külastajate registrit.
Eesti, nagu kõik teisedki Euroopa Liidu liikmesriigid, vastutab kogu Schengeni ala julgeoleku ja turvalisuse eest. Euroopa Liidus on inimestel võimalik riikide vahel vabalt liikuda, mis on igapäevaselt reisijatele mugav, aga võimaldab paraku jääda märkamatuks ka kurjategijatel ja terroristidel.
Politsei ülesandeks on tagada, et Eestis on kõigil kaitstud olla. Kuid politsei saab kuritegusid ennetada ja neile õigeaegselt reageerida vaid juhul, kui tal on olemas andmed võimalike ohtude kohta. Seega on ka suur osa PPA tööst seotud andmete kogumise, võrdlemise ja analüüsiga.
Majutusteenuse kasutajate andmete töötlemisel on eelnõus lähtutud kehtivatest lennureisijate broneeringuinfo töötlemise põhimõtetest. See tähendab, et andmete töötlemine toimub automaatselt kitsalt piiritletud eesmärkidel.
Käsitsi kontrollitakse vaid neid andmeid, mille puhul saadakse päringutabamus, näiteks on isiku suhtes kehtestatud riiki sisenemise keeld või ta on kuulutatud tagaotsitavaks.
"Külastajate andmed, mis automaatsel kontrollimisel päringutabamust ei saanud, säilitatakse ilma nimede ja isikukoodideta."
Seega erinevalt praegusest korraldusest, mille puhul tuleb huvialuse isiku leidmiseks majutusasutuses läbi lapata kõik külastajakaardid, näevad PPA ja julgeolekuasutused vaid huvipakkuva isiku andmeid. Külastajate andmed, mis automaatsel kontrollimisel päringutabamust ei saanud, säilitatakse ilma nimede ja isikukoodideta.
Kavandatav tehniline lahendus näeb ette andmete edastamise push -meetodil, mille puhul majutusettevõte edastaks ise nõutavad andmed PPA-le. Seega säilib majutusettevõttel kontroll selle üle, milliseid andmeid ta PPA-le esitab. Samuti võimaldab selline süsteem täita andmete edastamise kohustust nendel ettevõtjatel, kellel endal vastavad infosüsteemid puuduvad.
Julgeolek
Majutusettevõtete külastajate registreerimiskohustus tuleneb Schengeni konventsioonist. Me kõik hindame kõrgelt inimeste vaba ja takistamatut liikumist.
Paljudel on meelest läinud ajad, mil piirikontrolli järjekordades tuli tundide viisi seista. Kuid isikute vaba liikumise ala eeldab, et riigid on kasutusele võtnud tõhusad meetmed, mis kompenseerivad sisepiiridel kontrolli kaotamist. Ühe sellise kompensatsioonimeetmena on majutusettevõtjatele pandud Euroopa Liidu õigusega kohustus majutusteenuse kasutajad registreerida ja edastada need andmed õiguskaitseasutustele.
Praegu me küll kogume külastajate andmeid, kuid need andmed ei jõua politsei ja julgeolekuasutusteni või jõuavad käsitsi tehtud tööna alles tagantjärele, kui huvialune isik on juba ammu majutusasutusest lahkunud, mistõttu jääb Schengeni konventsiooniga võetud kohustuste kasulik mõju täitmata.
Oleme nõus andmekaitse inspektsiooni väitega, et automatiseeritud kontroll tuleb seaduse tasandil täpselt sõnastada. Olemegi praegu eelnõuga kooskõlastusringil, mis tähendab, et miski pole veel n-ö kivisse raiutud.
Oleme pikalt eelnevalt eelnõu sihtrühmade ja huvigruppidega arutanud ning arvestanud tagasisidega maksimaalsel võimalikul määral, et eelnõu peamine eesmärk jääks püsima: tagada avalikku korda, ohjeldada kuritegevust, kaitsta riigi julgeolekut ning parendada asutuste suutlikkust neid eesmärke täita. Kui majutusettevõtte külastajate andmete töötlemine aitab meil ära hoida kasvõi mõne raske kuriteo või terroriakti, on see juba ennast õigustanud.
Konstruktiivne tagasiside, mis muudaks eelnõu kõigile sobivaks tagamaks parem julgeolek ja turvalisus meie ühiskonnale, on oodatud. Kindlasti aitavad ka arutelud riigikogus lõpuks kõik kitsaskohad üle täpsustada ja parima lahenduseni jõuda. | Ruth Annus: turismiseaduse muutmise eesmärk on turvalisuse suurendamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaan muuta turismiseadust, et viia hotellikülaliste nimekiri digitaalsele platvormile, on tekitanud küsimusi. Muudatuste puhul pole tegemist uute lahendustega, vaid olemasolevate süsteemide tõhustamisega. Isikute andmeid kogutakse majutusasutustes ka praegu, aga lihtsalt paberil. Seetõttu ei jää ka kuskile märget selle kohta, kes ja mis eesmärgil on andmeid vaadanud.
Paberid ja elektroonika
Isikuandmete töötlemisel tuleb leida tasakaal põhiõiguste kaitse ning julgeoleku ja turvalisuse efektiivse tagamise vahel. Just isikuandmete kaitse tagamiseks on mõistlik näha ette majutusteenuse kasutajate elektrooniline töötlemine.
Kui praegu on praktiliselt võimatu teada, kellel on juurdepääs majutusasutuses säilitatavatele külastajakaartidele, siis eelnõuga soovitakse külastajate andmeid säilitada riigi hallatavas andmekogus.
Sellega tagatakse, et külastajate andmetele juurdepääs on rangelt kontrollitud ja andmeid kasutatakse vaid selleks, et ära hoida võimalikke raskeid kuritegusid, teha kindlaks riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste või kadunud või tagaotsitavate isikute asukohta.
Külastajad ei hakkaks enda kohta andma täiendavat infot võrreldes sellega, mida nad praegu majutusasutusse sisse registreerides paberil annavad. Andmeid hakatakse säilitama vaid turvaliselt registris, mitte paberilehtedel, millele ei jää märget selle kohta, kes ja millistel eesmärkidel neid on vaadanud.
Majutusettevõtte külastaja kohta registreeritakse nimi, sünniaeg, kodakondsus, isikut tõendava dokumendi andmed, reisi eesmärk, külastaja elukohariigi andmed ja majutusasutuses viibimise periood. Need on samad andmed, mida kogutakse ka praegu.
Majutusasutustel endil väheneb halduskulu seoses paberdokumentide menetluse, haldamise ja säilitamisega. Praegu on suurematel hotellidel oma register, milles nad säilitavad külastaja kohta isegi rohkem andmeid kui külastajakaardil nõutud, kuid väiksematel ettevõtetel sellist süsteemi enamasti ei ole ja nad säilitavad neid üksnes külastajakaartidel.
Registri loomisega vabanevad nii suured kui ka väikesed ettevõtted võrdselt kohustusest hoida paberkaarte ja andmeid hoitakse üksnes elektrooniliselt.
Majutusettevõtja jaoks on külastajate registreerimise ja andmete töötlemise protsess aja-, tööjõu- ja ressursikulukas. Seejuures sõltub külastajakaartide säilitamine suuresti majutusettevõtja enda vastutustundlikkusest.
On avastatud juhtumeid, kus külastajakaarte on säilitatud kontorilaua sahtlis või need vedelevad majutusasutuse keldris kastis. Seega ei pruugi isikuandmete tõhus kaitse praegu olla tagatud kõikides majutusettevõtetes.
Elektrooniline majutusteenuse kasutajate registreerimine võimaldab nii kliendi kui ka majutusettevõtte teenindaja aega kokku hoida. Üleminek elektroonilisele andmete töötlemisele võimaldab oluliselt paremini tagada andmekaitsenõuete täitmist.
Edaspidi on kavas säilitada külastajate andmeid turvaliselt registris, et andmete vaadatuse kohta oleks kontrollitav. E-riigina on meie suundumus hoida ja hallata registreid digitaalselt, sealhulgas ka nimetatud hotellide külastajate registrit.
Eesti, nagu kõik teisedki Euroopa Liidu liikmesriigid, vastutab kogu Schengeni ala julgeoleku ja turvalisuse eest. Euroopa Liidus on inimestel võimalik riikide vahel vabalt liikuda, mis on igapäevaselt reisijatele mugav, aga võimaldab paraku jääda märkamatuks ka kurjategijatel ja terroristidel.
Politsei ülesandeks on tagada, et Eestis on kõigil kaitstud olla. Kuid politsei saab kuritegusid ennetada ja neile õigeaegselt reageerida vaid juhul, kui tal on olemas andmed võimalike ohtude kohta. Seega on ka suur osa PPA tööst seotud andmete kogumise, võrdlemise ja analüüsiga.
Majutusteenuse kasutajate andmete töötlemisel on eelnõus lähtutud kehtivatest lennureisijate broneeringuinfo töötlemise põhimõtetest. See tähendab, et andmete töötlemine toimub automaatselt kitsalt piiritletud eesmärkidel.
Käsitsi kontrollitakse vaid neid andmeid, mille puhul saadakse päringutabamus, näiteks on isiku suhtes kehtestatud riiki sisenemise keeld või ta on kuulutatud tagaotsitavaks.
"Külastajate andmed, mis automaatsel kontrollimisel päringutabamust ei saanud, säilitatakse ilma nimede ja isikukoodideta."
Seega erinevalt praegusest korraldusest, mille puhul tuleb huvialuse isiku leidmiseks majutusasutuses läbi lapata kõik külastajakaardid, näevad PPA ja julgeolekuasutused vaid huvipakkuva isiku andmeid. Külastajate andmed, mis automaatsel kontrollimisel päringutabamust ei saanud, säilitatakse ilma nimede ja isikukoodideta.
Kavandatav tehniline lahendus näeb ette andmete edastamise push -meetodil, mille puhul majutusettevõte edastaks ise nõutavad andmed PPA-le. Seega säilib majutusettevõttel kontroll selle üle, milliseid andmeid ta PPA-le esitab. Samuti võimaldab selline süsteem täita andmete edastamise kohustust nendel ettevõtjatel, kellel endal vastavad infosüsteemid puuduvad.
Julgeolek
Majutusettevõtete külastajate registreerimiskohustus tuleneb Schengeni konventsioonist. Me kõik hindame kõrgelt inimeste vaba ja takistamatut liikumist.
Paljudel on meelest läinud ajad, mil piirikontrolli järjekordades tuli tundide viisi seista. Kuid isikute vaba liikumise ala eeldab, et riigid on kasutusele võtnud tõhusad meetmed, mis kompenseerivad sisepiiridel kontrolli kaotamist. Ühe sellise kompensatsioonimeetmena on majutusettevõtjatele pandud Euroopa Liidu õigusega kohustus majutusteenuse kasutajad registreerida ja edastada need andmed õiguskaitseasutustele.
Praegu me küll kogume külastajate andmeid, kuid need andmed ei jõua politsei ja julgeolekuasutusteni või jõuavad käsitsi tehtud tööna alles tagantjärele, kui huvialune isik on juba ammu majutusasutusest lahkunud, mistõttu jääb Schengeni konventsiooniga võetud kohustuste kasulik mõju täitmata.
Oleme nõus andmekaitse inspektsiooni väitega, et automatiseeritud kontroll tuleb seaduse tasandil täpselt sõnastada. Olemegi praegu eelnõuga kooskõlastusringil, mis tähendab, et miski pole veel n-ö kivisse raiutud.
Oleme pikalt eelnevalt eelnõu sihtrühmade ja huvigruppidega arutanud ning arvestanud tagasisidega maksimaalsel võimalikul määral, et eelnõu peamine eesmärk jääks püsima: tagada avalikku korda, ohjeldada kuritegevust, kaitsta riigi julgeolekut ning parendada asutuste suutlikkust neid eesmärke täita. Kui majutusettevõtte külastajate andmete töötlemine aitab meil ära hoida kasvõi mõne raske kuriteo või terroriakti, on see juba ennast õigustanud.
Konstruktiivne tagasiside, mis muudaks eelnõu kõigile sobivaks tagamaks parem julgeolek ja turvalisus meie ühiskonnale, on oodatud. Kindlasti aitavad ka arutelud riigikogus lõpuks kõik kitsaskohad üle täpsustada ja parima lahenduseni jõuda.
### Response:
Ruth Annus: turismiseaduse muutmise eesmärk on turvalisuse suurendamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2. märtsil algama pidanud autonäitusele oodati rohkem kui 660 000 inimest ning üritus ise pidi kestma peaaegu kaks nädalat. Näitusele pidi prognooside järgi tulema rohkem kui 300 000 väliskülalist, kirjutab CNN.
Tegu on ühe olulisema üritusega autotootjate jaoks.
Autonäituse korraldajad olid sunnitud ürituse ära jätma, sest Šveitsi valitsus teatas, et riigis keelatakse kuni 15. märtsini korraldada üritusi, mille osavõtjate ja külastajate arv ulatub üle tuhande inimese.
Šveitsis on siiani avastatud üks koroonaviiruse nakkusjuhtum. | Genfi autonäitus jääb koroona tõttu ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2. märtsil algama pidanud autonäitusele oodati rohkem kui 660 000 inimest ning üritus ise pidi kestma peaaegu kaks nädalat. Näitusele pidi prognooside järgi tulema rohkem kui 300 000 väliskülalist, kirjutab CNN.
Tegu on ühe olulisema üritusega autotootjate jaoks.
Autonäituse korraldajad olid sunnitud ürituse ära jätma, sest Šveitsi valitsus teatas, et riigis keelatakse kuni 15. märtsini korraldada üritusi, mille osavõtjate ja külastajate arv ulatub üle tuhande inimese.
Šveitsis on siiani avastatud üks koroonaviiruse nakkusjuhtum.
### Response:
Genfi autonäitus jääb koroona tõttu ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mängude korraldamise esialgses plaanis ei saa olema ühtki muutust," kommenteeris Tokyo linnavalitsuse olümpiamängude korraldusbüroo juht Katsura Enyo Reutersile antud intervjuus.
Kuigi Jaapani meedias on räägitud olümpiamängude võimalikust edasilükkamisest kuue kuu kuni aasta võrra, pole Enyo sõnul neil juttudel alust. "Sellist arutelu meil ei ole," lausus korraldusbüroo juht, lisades, et ettevalmistustega ollakse graafikus.
Jaapan on suureks spordisündmuseks valmistunud juba aastaid, olles investeerinud selle korraldamisesse ligi 11 miljardit eurot. Ainsa koroonaviirusest tingitud võimaliku muudatusena kaalutakse olümpiatule teekonna lühendamist.
Koroonaviirusesse on Jaapanis nakatunud enam kui 200 inimest ning kiirelt leviv külmetuse sarnane haigus on nõudnud viie inimese elu. Kuigi korraldajad on olümpiamängude toimumise osas optimistlikud, on Jaapanis viiruse tõttu ära jäetud ohtralt spordisündmusi.
Tokyo olümpiamängud algavad 24. juulil ja lõppevad 9. augustil. | Võimud Tokyo olümpia võimalikust ärajäämisest: plaan B puudub, mängud toimuvad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mängude korraldamise esialgses plaanis ei saa olema ühtki muutust," kommenteeris Tokyo linnavalitsuse olümpiamängude korraldusbüroo juht Katsura Enyo Reutersile antud intervjuus.
Kuigi Jaapani meedias on räägitud olümpiamängude võimalikust edasilükkamisest kuue kuu kuni aasta võrra, pole Enyo sõnul neil juttudel alust. "Sellist arutelu meil ei ole," lausus korraldusbüroo juht, lisades, et ettevalmistustega ollakse graafikus.
Jaapan on suureks spordisündmuseks valmistunud juba aastaid, olles investeerinud selle korraldamisesse ligi 11 miljardit eurot. Ainsa koroonaviirusest tingitud võimaliku muudatusena kaalutakse olümpiatule teekonna lühendamist.
Koroonaviirusesse on Jaapanis nakatunud enam kui 200 inimest ning kiirelt leviv külmetuse sarnane haigus on nõudnud viie inimese elu. Kuigi korraldajad on olümpiamängude toimumise osas optimistlikud, on Jaapanis viiruse tõttu ära jäetud ohtralt spordisündmusi.
Tokyo olümpiamängud algavad 24. juulil ja lõppevad 9. augustil.
### Response:
Võimud Tokyo olümpia võimalikust ärajäämisest: plaan B puudub, mängud toimuvad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mõlemad pooled rõhutasid vajadust rakendada täiendavaid meetmeid, et leevendada olukorda Loode-Süürias. Lepiti kokku vastavate ametkondlike konsultatsioonide elavdamises ja kaaluda lähiajal tippkohtumise korraldamist," seisis teates.
"Jätkati üksikasjalikku mõttevahetust Süüria olukorra üle. Väljendati tõsist muret seoses pingetõusuga Idlibis, mis tõi kaasa arvukalt ohvreid, sealhulgas Türgi sõjaväelaste seas. Rõhutati vajadust tõhustada koordineerimist Vene ja Türgi kaitseministeeriumi sidekanalite kaudu," märkis pressiteenistus.
Riigijuhid arutasid ka 2018. ja 2019. aasta Vene-Türgi kokkulepete elluviimist.
"Märgiti rahvusvaheliste terroriühendustega võitlemise esmatähtsust," rõhutas Kreml.
Neljapäeval hukkus Süüria loodeosas Idlibis Süüria valitsusvägede õhurünnakus 33 Türgi sõdurit. Türgi korraldas teadete järgi vasturünnaku. | Kreml: Putin ja Erdogan leppisid kokku võimalikus tippkohtumises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mõlemad pooled rõhutasid vajadust rakendada täiendavaid meetmeid, et leevendada olukorda Loode-Süürias. Lepiti kokku vastavate ametkondlike konsultatsioonide elavdamises ja kaaluda lähiajal tippkohtumise korraldamist," seisis teates.
"Jätkati üksikasjalikku mõttevahetust Süüria olukorra üle. Väljendati tõsist muret seoses pingetõusuga Idlibis, mis tõi kaasa arvukalt ohvreid, sealhulgas Türgi sõjaväelaste seas. Rõhutati vajadust tõhustada koordineerimist Vene ja Türgi kaitseministeeriumi sidekanalite kaudu," märkis pressiteenistus.
Riigijuhid arutasid ka 2018. ja 2019. aasta Vene-Türgi kokkulepete elluviimist.
"Märgiti rahvusvaheliste terroriühendustega võitlemise esmatähtsust," rõhutas Kreml.
Neljapäeval hukkus Süüria loodeosas Idlibis Süüria valitsusvägede õhurünnakus 33 Türgi sõdurit. Türgi korraldas teadete järgi vasturünnaku.
### Response:
Kreml: Putin ja Erdogan leppisid kokku võimalikus tippkohtumises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti ühines selle koostööformaadiga, et osaleda Euroopa riikide luurekogukondade koostöös vastavalt Euroopa luurekolleegiumi eesmärkidele," ütles valitsuse pressiesindaja Urmas Seaver ERR-ile.
Euroopa luurekolleegiumi (ICE) eesmärgiks on pakkuda Euroopa luurekogukondadele võimalust vahetada ja levitada professionaalseid ja akadeemilisi seisukohti mitmesugustel luurega seotud teemadel, et aidata kaasa strateegilise luurekultuuri arengule Euroopas, öeldakse ICE tutvustuses. Samas rõhutatakse, et kolleegium ei anna liikmetele kohustuslikke ettekirjutusi. Valitsusevahelise algatusena peaks Euroopa luurekolleegium kaasa aitama Euroopa julgeoleku tugevdamisele, lisatakse ICE tutvustuses.
ICE-st ei saa luureinfo vahetamise platvormi, vaid see pakub eri riikide luureasutustele võimalust vahetada infot laiematel teemadel nagu islamistlik või paremäärmuslik terrorism, Euroopa riikidest Süüriasse suundunud islamivõitlejad ning küberjulgeolek.
Samuti ei hakka sel olema peakorterit ning see ei ole ka Euroopa Liidu struktuur. Osalisriikide esindajad hakkavad paar-kolm korda aastas kogunema ning lisaks korraldavad riigid teadlastele, ärijuhtidele ja mitmesugustele ekspertidele seminare koos luureasutuste esindajatega, millest võiks tõusta kasu Euroopas tehtavate otsuste kvaliteedile, kirjutas väljaanne Politico. ICE peaks andma ka võimaluse selgitada luureteemasid poliitikutele, Euroopa Komisjoni kõrgetele ametnikele, Euroopa Parlamendi liikmetele, kes ei ole selles valdkonnas pädevad, ütles Politicole üks Prantsuse luure- ja terroritõrje koordinatsioonikeskuse ametnik.
ICE loomise idee esitas Prantsuse president Emmanuel Macron oma 2017. aastal Sorbonne' is peetud kõnes Euroopa tulevikust, kus ta rääkis vajadusest tugevdada siinseid julgeolekustruktuure ja saavutada suurem iseseisvus luureinfo kogumisel.
Euroopa Liidu välisteenistusel (EEAS) on EL-i sõjalise staabi koosseisus üksus, mis pakub EEAS-ile sõjalise luure alast infot.
"Eesti-poolne kontaktasutus (ICE-s) on riigikantselei läbi julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo," lisas Seaver. | Eesti ühines Euroopa riikide luurekoostöö algatusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti ühines selle koostööformaadiga, et osaleda Euroopa riikide luurekogukondade koostöös vastavalt Euroopa luurekolleegiumi eesmärkidele," ütles valitsuse pressiesindaja Urmas Seaver ERR-ile.
Euroopa luurekolleegiumi (ICE) eesmärgiks on pakkuda Euroopa luurekogukondadele võimalust vahetada ja levitada professionaalseid ja akadeemilisi seisukohti mitmesugustel luurega seotud teemadel, et aidata kaasa strateegilise luurekultuuri arengule Euroopas, öeldakse ICE tutvustuses. Samas rõhutatakse, et kolleegium ei anna liikmetele kohustuslikke ettekirjutusi. Valitsusevahelise algatusena peaks Euroopa luurekolleegium kaasa aitama Euroopa julgeoleku tugevdamisele, lisatakse ICE tutvustuses.
ICE-st ei saa luureinfo vahetamise platvormi, vaid see pakub eri riikide luureasutustele võimalust vahetada infot laiematel teemadel nagu islamistlik või paremäärmuslik terrorism, Euroopa riikidest Süüriasse suundunud islamivõitlejad ning küberjulgeolek.
Samuti ei hakka sel olema peakorterit ning see ei ole ka Euroopa Liidu struktuur. Osalisriikide esindajad hakkavad paar-kolm korda aastas kogunema ning lisaks korraldavad riigid teadlastele, ärijuhtidele ja mitmesugustele ekspertidele seminare koos luureasutuste esindajatega, millest võiks tõusta kasu Euroopas tehtavate otsuste kvaliteedile, kirjutas väljaanne Politico. ICE peaks andma ka võimaluse selgitada luureteemasid poliitikutele, Euroopa Komisjoni kõrgetele ametnikele, Euroopa Parlamendi liikmetele, kes ei ole selles valdkonnas pädevad, ütles Politicole üks Prantsuse luure- ja terroritõrje koordinatsioonikeskuse ametnik.
ICE loomise idee esitas Prantsuse president Emmanuel Macron oma 2017. aastal Sorbonne' is peetud kõnes Euroopa tulevikust, kus ta rääkis vajadusest tugevdada siinseid julgeolekustruktuure ja saavutada suurem iseseisvus luureinfo kogumisel.
Euroopa Liidu välisteenistusel (EEAS) on EL-i sõjalise staabi koosseisus üksus, mis pakub EEAS-ile sõjalise luure alast infot.
"Eesti-poolne kontaktasutus (ICE-s) on riigikantselei läbi julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo," lisas Seaver.
### Response:
Eesti ühines Euroopa riikide luurekoostöö algatusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | UP Investi tegevjuhi ja juhatuse liikme Sven Nuutmanni sõnul ei täitunud ostu-müügi tehingus seatud jõustumise eeltingimused. Nende sisu osapooled täpsemalt kommenteerida ei soovi.
UP Invest ja Baltic Ticket Holdings pidasid Piletilevi ostu-müügi tehingu osas läbirääkimisi alates mullu sügisest.
UP Invest sai novembris BTH ostmiseks ka konkurentsiametilt loa.
UP Investi omanikud on 78 protsendiga Margus Linnamäe ning 20 protsendiga Ivar Vendelin. | UP Invest ei jõudnud Piletilevi ostutehinguga lõpuni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
UP Investi tegevjuhi ja juhatuse liikme Sven Nuutmanni sõnul ei täitunud ostu-müügi tehingus seatud jõustumise eeltingimused. Nende sisu osapooled täpsemalt kommenteerida ei soovi.
UP Invest ja Baltic Ticket Holdings pidasid Piletilevi ostu-müügi tehingu osas läbirääkimisi alates mullu sügisest.
UP Invest sai novembris BTH ostmiseks ka konkurentsiametilt loa.
UP Investi omanikud on 78 protsendiga Margus Linnamäe ning 20 protsendiga Ivar Vendelin.
### Response:
UP Invest ei jõudnud Piletilevi ostutehinguga lõpuni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõige enam mõjutas seda muidugi suhteliselt väikese IT-sektori väga suur panus, sealhulgas nende teenuste edukas eksport. Positiivne oli kindlasti ka see, et vaatamata globaalse majanduskeskkonna ja kaubanduspartnerite nõudluse nõrgenemisele, suutis Eesti eksportiv tööstus sellele vähemalt tervikuna üsna hästi vastu pidada," ütles Nestor BNS-ile.
Nestori sõnul tundub aga vähetõenäoline, et eelneva kolme aasta kiire majanduskasv 2020. ja ka 2021. aastal suudaks jätkuda. "Paljud seni kasvu vedanud teguritest on end ammendanud ja ka väliskeskkond ei ole kiirema majanduskasvu jaoks kindlasti soodne," märkis ta.
"Sellel aastal piirdub SKP kasv SEB prognoosi põhjal kahe protsendiga, mis on kaks korda aeglasem kasvutempo, kui oleme näinud viimastel aastatel. Suuremaid probleeme ei tohiks kasvutempo aeglustumine majandusele siiski tuua," lisas analüütik.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti majanduskasv ületanud oma jätkusuutliku taseme juba kolm aastat järjest ning see on suurendanud pingeid tööturul.
"Möödunud aasta neljanda kvartali 3,9-protsendine majanduskasv oli üle ootuste tugev. Samas andis majanduskasvu erakordselt suure panuse kütuseaktsiisi laekumine jaanuaris, mis läheb neljanda kvartali arvestusse ning ka käibemaksu kasv oli jätkuvalt tugev," ütles Mertsina pressiteate vahendusel.
"Netotootemaksude osa viimase kvartali majanduskasvus oli lausa 44 protsenti. Maksusid arvestamata kasvas kogumajanduse lisandväärtus siiski vaid 2,3 protsenti. Nii tööstuse, ehituse kui ka teenuste sektori kindlustunne on järsult halvenenud. Ettevõtjate kindlustunne on aga pikemas vaates hinnanud võrdlemisi õigesti majanduskasvu suunda – selle paranemist või nõrgenemist," rääkis ökonomist.
"Statistikaamet on parandanud möödunud aasta esimese kuni kolmanda kvartali majanduskasvu novembris avaldatuga võrreldes kiiremaks. Eriti tugevasti muutus kolmanda kvartali majanduskasv. Möödunud aasta 4,3-protsendisesse majanduskasvu andsid suurima panuse ITK sektor, hulgi- ja jaekaubandus, kutse- ja tehnikaalane tegevus, töötlev tööstus ning netotootemaksud. Kasvu pidurdasid aga oluliselt energiatootmine koos mäetööstusega ning ehitus," ütles Mertsina.
"Energiatootmise languse taga on teatavasti kõrgele tõusnud süsihappegaasi kvoodi hinna tõttu vähenenud elektritoodang. Kui energiasektori lisandväärtus oleks jäänud kasvõi 2018. aasta samale tasemele, oleks majanduskasv olnud tublisti üle viie protsendi. Kuigi ITK sektori osakaal SKP-s on alla 7 protsendi, oli selle tegevusala osakaal majanduskasvus möödunud aastal lausa 28 protsenti," tõdes ta.
"Kiire palgakasv, mõõdukas inflatsioon ja madalad intressimäärad on parandanud elanike kindlustunnet ning see toetab omakorda tarbimist," lisas Mertsina.
Statistikaameti andmete kohaselt suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt ehk SKP 2019. aastal 4,3 protsenti, majanduskasvu vedas peamiselt info ja side tegevusala. Möödunud aasta neljandas kvartalis kasvas SKP võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3,9 protsenti. Jooksevhindades oli SKP 28 miljardit eurot. | SEB: tänavu on oodata kaks korda aeglasemat majanduskasvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõige enam mõjutas seda muidugi suhteliselt väikese IT-sektori väga suur panus, sealhulgas nende teenuste edukas eksport. Positiivne oli kindlasti ka see, et vaatamata globaalse majanduskeskkonna ja kaubanduspartnerite nõudluse nõrgenemisele, suutis Eesti eksportiv tööstus sellele vähemalt tervikuna üsna hästi vastu pidada," ütles Nestor BNS-ile.
Nestori sõnul tundub aga vähetõenäoline, et eelneva kolme aasta kiire majanduskasv 2020. ja ka 2021. aastal suudaks jätkuda. "Paljud seni kasvu vedanud teguritest on end ammendanud ja ka väliskeskkond ei ole kiirema majanduskasvu jaoks kindlasti soodne," märkis ta.
"Sellel aastal piirdub SKP kasv SEB prognoosi põhjal kahe protsendiga, mis on kaks korda aeglasem kasvutempo, kui oleme näinud viimastel aastatel. Suuremaid probleeme ei tohiks kasvutempo aeglustumine majandusele siiski tuua," lisas analüütik.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti majanduskasv ületanud oma jätkusuutliku taseme juba kolm aastat järjest ning see on suurendanud pingeid tööturul.
"Möödunud aasta neljanda kvartali 3,9-protsendine majanduskasv oli üle ootuste tugev. Samas andis majanduskasvu erakordselt suure panuse kütuseaktsiisi laekumine jaanuaris, mis läheb neljanda kvartali arvestusse ning ka käibemaksu kasv oli jätkuvalt tugev," ütles Mertsina pressiteate vahendusel.
"Netotootemaksude osa viimase kvartali majanduskasvus oli lausa 44 protsenti. Maksusid arvestamata kasvas kogumajanduse lisandväärtus siiski vaid 2,3 protsenti. Nii tööstuse, ehituse kui ka teenuste sektori kindlustunne on järsult halvenenud. Ettevõtjate kindlustunne on aga pikemas vaates hinnanud võrdlemisi õigesti majanduskasvu suunda – selle paranemist või nõrgenemist," rääkis ökonomist.
"Statistikaamet on parandanud möödunud aasta esimese kuni kolmanda kvartali majanduskasvu novembris avaldatuga võrreldes kiiremaks. Eriti tugevasti muutus kolmanda kvartali majanduskasv. Möödunud aasta 4,3-protsendisesse majanduskasvu andsid suurima panuse ITK sektor, hulgi- ja jaekaubandus, kutse- ja tehnikaalane tegevus, töötlev tööstus ning netotootemaksud. Kasvu pidurdasid aga oluliselt energiatootmine koos mäetööstusega ning ehitus," ütles Mertsina.
"Energiatootmise languse taga on teatavasti kõrgele tõusnud süsihappegaasi kvoodi hinna tõttu vähenenud elektritoodang. Kui energiasektori lisandväärtus oleks jäänud kasvõi 2018. aasta samale tasemele, oleks majanduskasv olnud tublisti üle viie protsendi. Kuigi ITK sektori osakaal SKP-s on alla 7 protsendi, oli selle tegevusala osakaal majanduskasvus möödunud aastal lausa 28 protsenti," tõdes ta.
"Kiire palgakasv, mõõdukas inflatsioon ja madalad intressimäärad on parandanud elanike kindlustunnet ning see toetab omakorda tarbimist," lisas Mertsina.
Statistikaameti andmete kohaselt suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt ehk SKP 2019. aastal 4,3 protsenti, majanduskasvu vedas peamiselt info ja side tegevusala. Möödunud aasta neljandas kvartalis kasvas SKP võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3,9 protsenti. Jooksevhindades oli SKP 28 miljardit eurot.
### Response:
SEB: tänavu on oodata kaks korda aeglasemat majanduskasvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hüdroklorotiasiidi näol on tegemist maskeeriva ainega, mille abil peidetakse teisi keelatud aineid.
25-aastasele ukrainlannale, kes enne abiellumist kandis nime Natalja Prišepa, määrati ajutine võistluskeeld. Kui jooksja B-proov osutub positiivseks, ootab teda ees kuni nelja-aastane võistluskeeld ning seeläbi Tokyo olümpialt eemale jäämine.
Krol tuli esimest korda Euroopa meistriks 2016. aastal Amsterdamis. Kaks aastat hiljem kaitses ukrainlanna tiitlit Berliini EM-il. | Kahekordne Euroopa meister jäi dopinguga vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hüdroklorotiasiidi näol on tegemist maskeeriva ainega, mille abil peidetakse teisi keelatud aineid.
25-aastasele ukrainlannale, kes enne abiellumist kandis nime Natalja Prišepa, määrati ajutine võistluskeeld. Kui jooksja B-proov osutub positiivseks, ootab teda ees kuni nelja-aastane võistluskeeld ning seeläbi Tokyo olümpialt eemale jäämine.
Krol tuli esimest korda Euroopa meistriks 2016. aastal Amsterdamis. Kaks aastat hiljem kaitses ukrainlanna tiitlit Berliini EM-il.
### Response:
Kahekordne Euroopa meister jäi dopinguga vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andrus Kivirähk
"Tont ja Facebook"
Kivirähk mõtleb palju lastele, või siis ei mõtle kah, kirjutab ehk iseenesest selliseid veidi lapsikuid ja jaburaid lugusid ja võibolla tänu sellele need lood ongi nii head. Ega ju kunagi ei tea, miks kirjanik kirjutab või mille peale ta mõtleb. Kas lastekirjanik peab mõtlema laste peale? Ega ju otseselt ei pea, võibolla mõtleb lastekirjanik selliseid süngeid ja jubedaid mõtteid nagu härra Lammas. Kuid mina tunnen, et Kivirähk mõtleb ka minu kui lapsevanema peale. Pean silmas loo pikkust. Need on parajalt lühikesed lood, täpselt õige pikkusega. Tavaliselt poolteist lehekülge, mõnikord kaks. Mõni teine väänaks ja kangutaks sellestsamast ühest jutust terve lasteraamatu välja, Kivirähk jääb mõõdutundeliseks ja lahkeks, on pillav, näitab justkui, et olen rikas mees, aga mitte kade, jagan oma vara ka teistele, isegi lastele.
Lugude lühidus tuleb mulle kui ettelugejale igal juhul kasuks. Sest õhtuks on enamus lapsevanemaid omadega täiesti läbi. Ja siis loed ühe loo ära ja ongi hästi. Tal on algus ja lõpeb ära ja siis ongi öö. Kui on raamatud, mille peatükid muudkui järgnevad, siis nende puhul sa ei saagi laste juurest tulema. Eriti hull, kui peatükid on pikad, siis jääd juba ise magama, aga lapsed muudkui nõuavad edasilugemist ja lõpuks läheb neil uni ära ja milles siis lõppude lõpuks selle õhtujutu mõte on? Ikka selles, et lapsed magama jääksid.
Aga miks ma enda jutu algul mainisin Eduard Vildet? Mitte sellepärast, et eputada, kuulge inimesed, mina loen Vildet! Vaid mulle tundub, et kuigi maailmanägemise poolest on Kivirähk ja Vilde täiesti erinevad, isegi kui Vilde teeb nalja, siis ka nende kahe mehe huumor on erinev.
Aga on midagi, mille poolest nad tunduvad sarnased. Nimelt oli Vilde sotsiaaldemokraat ja marksist. Ja kui lugeda tema ilukirjanduslikke tekste, siis täiesti kummalisel moel alluvad ka need tema vaadetele. Isegi kui mõelda näiteks Vilde jutule Esimesed triibulised, siis ka seal on tegemist klassivõistlusega, teravate ühiskondlike probleemiga. Ja Vilde ei eksi kordagi enda tekstis oma vaadete vastu, see on lausa programmiline. Ikka on tema raamatus tegemist inimesega, kes proovib oma närustest oludest välja sipelda, proovib iganenud reegleid murda, ühiskonnas leida toimivamat korraldust, või siis ise ja üksi veidi paremale järjele jõuda. Ja ka jumalat pole, kes teda aitaks, jah, marksistidele ei tule Jumal masinast ega tee kõike heaks, ise peab tegema! Aga enamasti need katsed luhtuvad, see väike inimene väsib, ta jääb üksi ega suuda hiiglast võita.
Samuti programmiline on Kivirähk. Selgelt joonistuvad neis lugudes välja tema hoiakud ja maailmapilt, mis on tuttavad juba tema romaanidest. Näiteks "Maailma otsas" või "Sinine sarvedega loom". Ja kui seda programmi kuidagi sõnastada, siis see on oblomovlik. See kulgemine ja jorutamine on lausa läbiv ja pidev. Esimene asi, põlatakse sporti ja füüsilist tööd. Sportlased, või ka muidu aktiivsed inimesed on Kivirähu raamatutes mitte küll negatiivsed tegelased, aga ilmselget arusaamatud oma rabelemise ja mõttetute püüdlustega. Tihti süüakse-juuakse tema raamatutes ebatervislikke toite-jooke. Jah, tervisenõustajat Kivirähust ei saa. Ja sageli pöördutakse reaalsusest ära. Kas siis fantaasiamaailma, või siis minnakse mikroilma, putukate ja väikeste asjadega suhtlema, palju tegevust toimub just köögilaual, supipott ja külmkapp on Kivirähal sage tegevuspaik. Toiduainetega suheldakse vaat, et rohkem kui inimestega!
Nii et siinkohal võiks küsida, kas Kivirähk vastutab oma lasteraamatutega, et meie lapsed kurdavad aina enam huvipuudust, klammerduvad nutiseadmete külge ning toituvad ebatervislikult ja on vähe liikuvad? | Urmas Vadi lugemissoovitus. Kivirähu programm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andrus Kivirähk
"Tont ja Facebook"
Kivirähk mõtleb palju lastele, või siis ei mõtle kah, kirjutab ehk iseenesest selliseid veidi lapsikuid ja jaburaid lugusid ja võibolla tänu sellele need lood ongi nii head. Ega ju kunagi ei tea, miks kirjanik kirjutab või mille peale ta mõtleb. Kas lastekirjanik peab mõtlema laste peale? Ega ju otseselt ei pea, võibolla mõtleb lastekirjanik selliseid süngeid ja jubedaid mõtteid nagu härra Lammas. Kuid mina tunnen, et Kivirähk mõtleb ka minu kui lapsevanema peale. Pean silmas loo pikkust. Need on parajalt lühikesed lood, täpselt õige pikkusega. Tavaliselt poolteist lehekülge, mõnikord kaks. Mõni teine väänaks ja kangutaks sellestsamast ühest jutust terve lasteraamatu välja, Kivirähk jääb mõõdutundeliseks ja lahkeks, on pillav, näitab justkui, et olen rikas mees, aga mitte kade, jagan oma vara ka teistele, isegi lastele.
Lugude lühidus tuleb mulle kui ettelugejale igal juhul kasuks. Sest õhtuks on enamus lapsevanemaid omadega täiesti läbi. Ja siis loed ühe loo ära ja ongi hästi. Tal on algus ja lõpeb ära ja siis ongi öö. Kui on raamatud, mille peatükid muudkui järgnevad, siis nende puhul sa ei saagi laste juurest tulema. Eriti hull, kui peatükid on pikad, siis jääd juba ise magama, aga lapsed muudkui nõuavad edasilugemist ja lõpuks läheb neil uni ära ja milles siis lõppude lõpuks selle õhtujutu mõte on? Ikka selles, et lapsed magama jääksid.
Aga miks ma enda jutu algul mainisin Eduard Vildet? Mitte sellepärast, et eputada, kuulge inimesed, mina loen Vildet! Vaid mulle tundub, et kuigi maailmanägemise poolest on Kivirähk ja Vilde täiesti erinevad, isegi kui Vilde teeb nalja, siis ka nende kahe mehe huumor on erinev.
Aga on midagi, mille poolest nad tunduvad sarnased. Nimelt oli Vilde sotsiaaldemokraat ja marksist. Ja kui lugeda tema ilukirjanduslikke tekste, siis täiesti kummalisel moel alluvad ka need tema vaadetele. Isegi kui mõelda näiteks Vilde jutule Esimesed triibulised, siis ka seal on tegemist klassivõistlusega, teravate ühiskondlike probleemiga. Ja Vilde ei eksi kordagi enda tekstis oma vaadete vastu, see on lausa programmiline. Ikka on tema raamatus tegemist inimesega, kes proovib oma närustest oludest välja sipelda, proovib iganenud reegleid murda, ühiskonnas leida toimivamat korraldust, või siis ise ja üksi veidi paremale järjele jõuda. Ja ka jumalat pole, kes teda aitaks, jah, marksistidele ei tule Jumal masinast ega tee kõike heaks, ise peab tegema! Aga enamasti need katsed luhtuvad, see väike inimene väsib, ta jääb üksi ega suuda hiiglast võita.
Samuti programmiline on Kivirähk. Selgelt joonistuvad neis lugudes välja tema hoiakud ja maailmapilt, mis on tuttavad juba tema romaanidest. Näiteks "Maailma otsas" või "Sinine sarvedega loom". Ja kui seda programmi kuidagi sõnastada, siis see on oblomovlik. See kulgemine ja jorutamine on lausa läbiv ja pidev. Esimene asi, põlatakse sporti ja füüsilist tööd. Sportlased, või ka muidu aktiivsed inimesed on Kivirähu raamatutes mitte küll negatiivsed tegelased, aga ilmselget arusaamatud oma rabelemise ja mõttetute püüdlustega. Tihti süüakse-juuakse tema raamatutes ebatervislikke toite-jooke. Jah, tervisenõustajat Kivirähust ei saa. Ja sageli pöördutakse reaalsusest ära. Kas siis fantaasiamaailma, või siis minnakse mikroilma, putukate ja väikeste asjadega suhtlema, palju tegevust toimub just köögilaual, supipott ja külmkapp on Kivirähal sage tegevuspaik. Toiduainetega suheldakse vaat, et rohkem kui inimestega!
Nii et siinkohal võiks küsida, kas Kivirähk vastutab oma lasteraamatutega, et meie lapsed kurdavad aina enam huvipuudust, klammerduvad nutiseadmete külge ning toituvad ebatervislikult ja on vähe liikuvad?
### Response:
Urmas Vadi lugemissoovitus. Kivirähu programm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See, mida teevad Süüria režiimi väed ja nende Vene toetajad, on vallandanud erakordselt tõsise, võib-olla isegi kõige tõsisema humanitaarkriisi kogu Süüria kodusõja pikas ajaloos. Idilibi provintsis toimuv on kahtlemata erakordselt mastaapne humanitaartragöödia, lisaks sõjalisele konfliktile. Nii et kahtlemata on ka rahvusvahelisel kogukonnal, sealhulgas Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidel vaja reageerida, et takistada selle katastroofi veelgi suuremat eskalatsiooni," ütles Mikser reedel ERR-ile.
"Selge on, et kui rahvusvaheline kogukond ei suuda pakkuda mingisugust lahendust selle konflikti suunamiseks taas poliitiliste läbirääkimiste rajale ega ka leevendada Türgi suunas teel olevate Süüria põgenike humanitaarolukorda, siis võib lühikeses plaanis minna olukord veelgi hullemaks," lisas Mikser.
Endine välisminister tõdes, et ligi miljoni inimese lahkumine oma kodudest ja liikumine Türgi piiri lähistele seoses viimastel nädalatel-kuudel Põhja-Süürias toimunud sõjalise eskalatsiooniga on sundinud Türgi võime otsima erinevaid lahendusi ja üks, mida soovitakse teha, on avaldada suuremat survet oma NATO liitlastele, kelle hulgas on ka suur hulk Euroopa Liidu liikmesriike.
Mikser viitas ka reede hommikul meediasse lekkinud anonüümse Türgi allika ähvardusele, et Türgi loobub takistamast seal viibivate põgenike liikumist Euroopa Liitu, mis on viimastel aastatel ära hoidnud sadade tuhandete inimeste saabumise EL-i.
"Kindlasti on ühest küljest selle ähvarduse taga poliitiline surveavaldus, et leida suuremat toetust liitlastelt operatsioonis Põhja-Süürias. Teine küsimus on see, et Türgi pakub juba varjupaika kolmele ja poolele miljonile peamiselt Süüriast lahkunud põgenikule ja võimalus, et neile lisandub veel miljon, teeb Türgi võimudele märkimisväärselt muret. Potentsiaal, et Türgi oma piiri Euroopa suunal avab, on miski, mis paneb Euroopa muretsema," tõdes Mikser.
Reede õhtul koguneb Brüsselis Türgi palvel Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC), kuhu kuuluvad NATO liikmesriikide suursaadikud, et olukorda arutada.
"Pärast eileõhtusi sündmusi, mille järel kogunesid Türgi kõrgemad julgeolekuametnikud nõu pidama, on möödunud sedavõrd vähe aega, et Euroopa Liidu ühtset seisukohta oleks jõutud kujundada. Kindlasti NATO nõukogus saadakse täpsem ülevaade sellest, mis on teoksil, mis on alliansi võimalused reageerida," märkis Mikser. | Mikser: kui teised riigid ei sekku, võib olukord Süürias veelgi halveneda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See, mida teevad Süüria režiimi väed ja nende Vene toetajad, on vallandanud erakordselt tõsise, võib-olla isegi kõige tõsisema humanitaarkriisi kogu Süüria kodusõja pikas ajaloos. Idilibi provintsis toimuv on kahtlemata erakordselt mastaapne humanitaartragöödia, lisaks sõjalisele konfliktile. Nii et kahtlemata on ka rahvusvahelisel kogukonnal, sealhulgas Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidel vaja reageerida, et takistada selle katastroofi veelgi suuremat eskalatsiooni," ütles Mikser reedel ERR-ile.
"Selge on, et kui rahvusvaheline kogukond ei suuda pakkuda mingisugust lahendust selle konflikti suunamiseks taas poliitiliste läbirääkimiste rajale ega ka leevendada Türgi suunas teel olevate Süüria põgenike humanitaarolukorda, siis võib lühikeses plaanis minna olukord veelgi hullemaks," lisas Mikser.
Endine välisminister tõdes, et ligi miljoni inimese lahkumine oma kodudest ja liikumine Türgi piiri lähistele seoses viimastel nädalatel-kuudel Põhja-Süürias toimunud sõjalise eskalatsiooniga on sundinud Türgi võime otsima erinevaid lahendusi ja üks, mida soovitakse teha, on avaldada suuremat survet oma NATO liitlastele, kelle hulgas on ka suur hulk Euroopa Liidu liikmesriike.
Mikser viitas ka reede hommikul meediasse lekkinud anonüümse Türgi allika ähvardusele, et Türgi loobub takistamast seal viibivate põgenike liikumist Euroopa Liitu, mis on viimastel aastatel ära hoidnud sadade tuhandete inimeste saabumise EL-i.
"Kindlasti on ühest küljest selle ähvarduse taga poliitiline surveavaldus, et leida suuremat toetust liitlastelt operatsioonis Põhja-Süürias. Teine küsimus on see, et Türgi pakub juba varjupaika kolmele ja poolele miljonile peamiselt Süüriast lahkunud põgenikule ja võimalus, et neile lisandub veel miljon, teeb Türgi võimudele märkimisväärselt muret. Potentsiaal, et Türgi oma piiri Euroopa suunal avab, on miski, mis paneb Euroopa muretsema," tõdes Mikser.
Reede õhtul koguneb Brüsselis Türgi palvel Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC), kuhu kuuluvad NATO liikmesriikide suursaadikud, et olukorda arutada.
"Pärast eileõhtusi sündmusi, mille järel kogunesid Türgi kõrgemad julgeolekuametnikud nõu pidama, on möödunud sedavõrd vähe aega, et Euroopa Liidu ühtset seisukohta oleks jõutud kujundada. Kindlasti NATO nõukogus saadakse täpsem ülevaade sellest, mis on teoksil, mis on alliansi võimalused reageerida," märkis Mikser.
### Response:
Mikser: kui teised riigid ei sekku, võib olukord Süürias veelgi halveneda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolajal kahel korral 10 meetri penalti kasutamata jätnud ning ühe realiseerinud United läks Mykhailo Romanovi kolme värava toel avapoolaega juhtima 4:0, kuid poolaja lõpus suutis Kohila ühe värava tagasi lüüa.
Teisel poolajal kasvatas Narva eduseisu 6:1-le, kuid kahel korral jõudis Kohila teisel poolajal veel nelja värava kaugusele. United suutis sellegipoolest kindlalt oma eduseisu kaitsta ja võitis kohtumise 9:3. Poolfinaalseerias ootab Narvat ees lahingud Sillamäe Alexela vastu.
Põhiturniiri võitnud Viimsi FC Smsraha ootab vastast teisest paarist, kus vastamisi FC Cosmos - Tartu Ravens Futsal Ares Security. Avavaatuse penaltiseerias võitnud Cosmos võõrustab Ravensit seeria teises mängus reedel Viimsi Kooli Spordikompleksis kell 20.30. Seeria mängitakse kahe võiduni. | Saaliliigas jõudis poolfinaali Narva United FC | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolajal kahel korral 10 meetri penalti kasutamata jätnud ning ühe realiseerinud United läks Mykhailo Romanovi kolme värava toel avapoolaega juhtima 4:0, kuid poolaja lõpus suutis Kohila ühe värava tagasi lüüa.
Teisel poolajal kasvatas Narva eduseisu 6:1-le, kuid kahel korral jõudis Kohila teisel poolajal veel nelja värava kaugusele. United suutis sellegipoolest kindlalt oma eduseisu kaitsta ja võitis kohtumise 9:3. Poolfinaalseerias ootab Narvat ees lahingud Sillamäe Alexela vastu.
Põhiturniiri võitnud Viimsi FC Smsraha ootab vastast teisest paarist, kus vastamisi FC Cosmos - Tartu Ravens Futsal Ares Security. Avavaatuse penaltiseerias võitnud Cosmos võõrustab Ravensit seeria teises mängus reedel Viimsi Kooli Spordikompleksis kell 20.30. Seeria mängitakse kahe võiduni.
### Response:
Saaliliigas jõudis poolfinaali Narva United FC |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülemöödunud aasta septembris külastasid Suni dopingukütid, kellel polnud aga kaasas kõiki vajalikke dokumente, mistõttu keeldus hiinlane nendega koostööd tegemast. Dopinguküttide sõnul lõid Suni tiimi liikmed seejärel haamriga puruks kolmekordse olümpiavõitja verd sisaldanud ampullid.
Rahvusvaheline Ujumisliit (FINA) mõistis dopinguprotsessis hiinlase õigeks, lisades, et testijate eksimuse tõttu ei läinud Suni keeldumine antidopingu reeglitega vastuollu. Rahvusvaheline Antidoping (WADA) kaebas otsuse edasi aga CAS-i ja nüüd otsustas spordikohus avaliku protsessi järel, et Yang on siiski rikkunud antidopingu reegleid, mistõttu määratakse 11-kordsele maailmameistrile kaheksa aasta pikkune võistluskeeld.
"Spordiarbitraaž on üheselt tuvastanud, et sportlane rikkus FINA DC artiklit 2.5 (dopinguproovidega manipuleerimine – toim.)," teatas CAS reedeses avalduses. "Ka leidis kohus, et dopingukontrolli eest vastutanud isikud olid tööülesandeid täites vastavuses kõikide neile seatud kohustustega."
"Kuigi sportlase arvates ei olnud dopinguküttide tegevus vastavuses rahvusvahelise reeglistikuga, ei suutnud ta esitada veenvat põhjust oma vereproovide purustamiseks ja dopingukontrollist keeldumiseks."
Sun on teatanud enda plaanist CAS-i otsus apellerida.
Sun võitis 2012. aasta Londoni olümpiamängudel kaks kuldmedalit, tulles olümpiavõitjaks 400 m ja 1500 m vabaujumises. Neli aastat hiljem tõusis ta pjedestaali kõrgeimale astmele ka Rios, võidutsedes 200 m vabaujumises. Tänavused olümpiamängud Tokyos jäävad 28-aastasel Sunil keelu püsimise korral vahele. | Kolmekordne olümpiavõitja sai dopinguproovide lõhkumise eest kaheksa-aastase keelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülemöödunud aasta septembris külastasid Suni dopingukütid, kellel polnud aga kaasas kõiki vajalikke dokumente, mistõttu keeldus hiinlane nendega koostööd tegemast. Dopinguküttide sõnul lõid Suni tiimi liikmed seejärel haamriga puruks kolmekordse olümpiavõitja verd sisaldanud ampullid.
Rahvusvaheline Ujumisliit (FINA) mõistis dopinguprotsessis hiinlase õigeks, lisades, et testijate eksimuse tõttu ei läinud Suni keeldumine antidopingu reeglitega vastuollu. Rahvusvaheline Antidoping (WADA) kaebas otsuse edasi aga CAS-i ja nüüd otsustas spordikohus avaliku protsessi järel, et Yang on siiski rikkunud antidopingu reegleid, mistõttu määratakse 11-kordsele maailmameistrile kaheksa aasta pikkune võistluskeeld.
"Spordiarbitraaž on üheselt tuvastanud, et sportlane rikkus FINA DC artiklit 2.5 (dopinguproovidega manipuleerimine – toim.)," teatas CAS reedeses avalduses. "Ka leidis kohus, et dopingukontrolli eest vastutanud isikud olid tööülesandeid täites vastavuses kõikide neile seatud kohustustega."
"Kuigi sportlase arvates ei olnud dopinguküttide tegevus vastavuses rahvusvahelise reeglistikuga, ei suutnud ta esitada veenvat põhjust oma vereproovide purustamiseks ja dopingukontrollist keeldumiseks."
Sun on teatanud enda plaanist CAS-i otsus apellerida.
Sun võitis 2012. aasta Londoni olümpiamängudel kaks kuldmedalit, tulles olümpiavõitjaks 400 m ja 1500 m vabaujumises. Neli aastat hiljem tõusis ta pjedestaali kõrgeimale astmele ka Rios, võidutsedes 200 m vabaujumises. Tänavused olümpiamängud Tokyos jäävad 28-aastasel Sunil keelu püsimise korral vahele.
### Response:
Kolmekordne olümpiavõitja sai dopinguproovide lõhkumise eest kaheksa-aastase keelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval peetud meeste 4000 meetri võistkondliku jälitussõidu kvalifikatsioonis sai Taani kvartett Lasse Norman Hansen, Julius Johansen, Frederik Rodenberg ja Rasmus Pedersen kirja aja 3.46,579, parandades seni Austraalia nimele kuulunud rekordit pea pooleteise sekundiga.
Jälitussõidu esimeses ringis kujunes taanlaste ajaks 3.46,203 ning finaalis suudeti tulemust veelgi enam parandada, kui võiduajana saadi kirja 3.44,672. Teiseks tulnud Uus-Meremaad edestas Taani nelik 5,041 sekundiga, pronksi võitis Itaalia (3.47,511).
Trekisõidu MM lõppeb pühapäeval. | Trekisõidu MM-il uuendati kahe päevaga kolm korda maailmarekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval peetud meeste 4000 meetri võistkondliku jälitussõidu kvalifikatsioonis sai Taani kvartett Lasse Norman Hansen, Julius Johansen, Frederik Rodenberg ja Rasmus Pedersen kirja aja 3.46,579, parandades seni Austraalia nimele kuulunud rekordit pea pooleteise sekundiga.
Jälitussõidu esimeses ringis kujunes taanlaste ajaks 3.46,203 ning finaalis suudeti tulemust veelgi enam parandada, kui võiduajana saadi kirja 3.44,672. Teiseks tulnud Uus-Meremaad edestas Taani nelik 5,041 sekundiga, pronksi võitis Itaalia (3.47,511).
Trekisõidu MM lõppeb pühapäeval.
### Response:
Trekisõidu MM-il uuendati kahe päevaga kolm korda maailmarekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | OneRepublicul on ilmunud megahitid nagu "Stop and Stare", "Counting Stars", "Secrets", "Good Life" ning "Apologize".
Viimati käis OneRepublic Eestis kuus aastat tagasi. Vahepeal on välja antud stuudioalbum "Oh My My" (2016) ning selle aasta kevadel on ilmumas plaat pealkirjaga "Human".
Bänd sai alguse 2002. aastal kui koolivennad, multiinstrumentalist ja laulja Ryan Tedder ning kitarrist Zach Filkins jõud ühendasid. Praegu mängivad bändis lisaks neile ka kitarrist Drew Brown, bassist ja tšellist Brent Kutzle, trummar Eddie Fisher ja klahvpillimängija Brian Willett.
Bändi laiem tuntus saabud viis aastat hiljem kui tuntud produtsent Timbaland oma versiooni OneRepublicu loost "Apologize" 2007. aastal oma kogumikule lisas. Sellest sai ülemaailmne superhitt, mis jõudis mitmetes erinevates riikides müügiedetabelite tippu. Loomulikult tõmbas see bändile palju tähelepanu ning nende debüütalbum "Dreaming Out Loud" oli väga oodatud. Albumi palad "Stop and Stare", "Say (All I Need)" ning "Come Home" olid samuti väga edukad.
2009. aastal andis OneRepublic välja albumi "Waking Up", millel kõlasid hitid "All The Right Moves" ja "Secrets". 2012. aastal ilmus plaat pealkirjaga "Native", mille tuntuimad palad on "Counting Stars", "Feel Again", "If I Lose Myself" ja "Something I Need". Neljanda albumiga ("Oh My My" (2016)) liikus bänd klassikalise poproki sound' i juurest rikkalikuma kõla suunas. Tänu sellele jõudis plaat ka bändi tegutsemiaja kõige kõrgemale kohale Billboardi edetabelis - kolmandaks. Järgmine album ilmub sel kevadel ning singlid "Rescue Me" ja "Wanted" on juba väljas.
Bändi solist Ryan Tedder on ka edukas ja produktiivne produtsent ja laulukirjutaja. Ta on kaaskirjutajana kaasa löönud näiteks Leona Lewise loos "Bleeding Love", Beyonce loos "Halo", Adele lugudes "Rumor Has It" ja "Turning Tables", Demi Lovato palas "Neon Lights" ja paljudes teistes. Produtsendi ja heliloojana on Tedder koostööd teinud väga paljude artistidega, alates Paul McCartneyst ja Whitney Houstonist Ed Sheerani ja Taylor Swiftini. | OneRepublic esineb sügisel Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
OneRepublicul on ilmunud megahitid nagu "Stop and Stare", "Counting Stars", "Secrets", "Good Life" ning "Apologize".
Viimati käis OneRepublic Eestis kuus aastat tagasi. Vahepeal on välja antud stuudioalbum "Oh My My" (2016) ning selle aasta kevadel on ilmumas plaat pealkirjaga "Human".
Bänd sai alguse 2002. aastal kui koolivennad, multiinstrumentalist ja laulja Ryan Tedder ning kitarrist Zach Filkins jõud ühendasid. Praegu mängivad bändis lisaks neile ka kitarrist Drew Brown, bassist ja tšellist Brent Kutzle, trummar Eddie Fisher ja klahvpillimängija Brian Willett.
Bändi laiem tuntus saabud viis aastat hiljem kui tuntud produtsent Timbaland oma versiooni OneRepublicu loost "Apologize" 2007. aastal oma kogumikule lisas. Sellest sai ülemaailmne superhitt, mis jõudis mitmetes erinevates riikides müügiedetabelite tippu. Loomulikult tõmbas see bändile palju tähelepanu ning nende debüütalbum "Dreaming Out Loud" oli väga oodatud. Albumi palad "Stop and Stare", "Say (All I Need)" ning "Come Home" olid samuti väga edukad.
2009. aastal andis OneRepublic välja albumi "Waking Up", millel kõlasid hitid "All The Right Moves" ja "Secrets". 2012. aastal ilmus plaat pealkirjaga "Native", mille tuntuimad palad on "Counting Stars", "Feel Again", "If I Lose Myself" ja "Something I Need". Neljanda albumiga ("Oh My My" (2016)) liikus bänd klassikalise poproki sound' i juurest rikkalikuma kõla suunas. Tänu sellele jõudis plaat ka bändi tegutsemiaja kõige kõrgemale kohale Billboardi edetabelis - kolmandaks. Järgmine album ilmub sel kevadel ning singlid "Rescue Me" ja "Wanted" on juba väljas.
Bändi solist Ryan Tedder on ka edukas ja produktiivne produtsent ja laulukirjutaja. Ta on kaaskirjutajana kaasa löönud näiteks Leona Lewise loos "Bleeding Love", Beyonce loos "Halo", Adele lugudes "Rumor Has It" ja "Turning Tables", Demi Lovato palas "Neon Lights" ja paljudes teistes. Produtsendi ja heliloojana on Tedder koostööd teinud väga paljude artistidega, alates Paul McCartneyst ja Whitney Houstonist Ed Sheerani ja Taylor Swiftini.
### Response:
OneRepublic esineb sügisel Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaadifirma ACT alt on ilmunud sellised muusikute looming nagu Nils Landgren, Viktoria Tolstoy, Marius Neset ja Youn Sun Nah. Nende üks tuntumaid bände läbi aegade on olnud kultusbänd E.S.T. ehk Esbjörn Svensson Trio. Legendaarse plaadifirma ECT kõrval peetakse just ACT-i üheks Euroopa oluliseks jazz -plaadifirmaks.
Tänu albumi ilmumisele rahvusvahelise plaadifirma alt ootab Kadri Voorandit ja Mihkel Mälgandit ees tihe esinemisgraafik kontsertidega Saksamaal, Itaalias, Ungaris, Prantsusmaal ja Eestis. Ühtlasi astub Voorand aprillis üles festivalil Jazzahead.
Voorandi ja Mälgandi kõrval löövad plaadil erikülalistena kaasa ka NOËP, Marek Talts ning Ahto Abner. | Plaadifirma ACT levitab Kadri Voorandi albumit "In Duo With Mihkel Mälgand" rahvusvaheliselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaadifirma ACT alt on ilmunud sellised muusikute looming nagu Nils Landgren, Viktoria Tolstoy, Marius Neset ja Youn Sun Nah. Nende üks tuntumaid bände läbi aegade on olnud kultusbänd E.S.T. ehk Esbjörn Svensson Trio. Legendaarse plaadifirma ECT kõrval peetakse just ACT-i üheks Euroopa oluliseks jazz -plaadifirmaks.
Tänu albumi ilmumisele rahvusvahelise plaadifirma alt ootab Kadri Voorandit ja Mihkel Mälgandit ees tihe esinemisgraafik kontsertidega Saksamaal, Itaalias, Ungaris, Prantsusmaal ja Eestis. Ühtlasi astub Voorand aprillis üles festivalil Jazzahead.
Voorandi ja Mälgandi kõrval löövad plaadil erikülalistena kaasa ka NOËP, Marek Talts ning Ahto Abner.
### Response:
Plaadifirma ACT levitab Kadri Voorandi albumit "In Duo With Mihkel Mälgand" rahvusvaheliselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Drell lubas, et läheb hooaja lõppedes ka tänavu NBA talendilaagrisse harjutama. "Sellest saab kiirelt aru, kas lähen draft 'is läbi või mitte. Kui seal teised minuvanused pallurid on sellised, et ma ei suuda isegi põrgatada nende vastu, siis on mul ilmselgelt veel aega vaja harjutamiseks," vahendab Korvpall24.ee Eesti koondislase sõnu.
Drelli sõnul vaadatakse seal lisaks olemasolevatele individuaalsetele oskustele ka potentsiaali enese mitmekülgseks arendamiseks: "Vaadatakse, kas suudan mingit elementi eriti hästi teha. Ma usun, et suudan nende vastu mängida küll, kes sinna ennast üles annavad."
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Henri Drell: sellest saab kiirelt aru, kas lähen NBAdraft'is läbi või mitte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Drell lubas, et läheb hooaja lõppedes ka tänavu NBA talendilaagrisse harjutama. "Sellest saab kiirelt aru, kas lähen draft 'is läbi või mitte. Kui seal teised minuvanused pallurid on sellised, et ma ei suuda isegi põrgatada nende vastu, siis on mul ilmselgelt veel aega vaja harjutamiseks," vahendab Korvpall24.ee Eesti koondislase sõnu.
Drelli sõnul vaadatakse seal lisaks olemasolevatele individuaalsetele oskustele ka potentsiaali enese mitmekülgseks arendamiseks: "Vaadatakse, kas suudan mingit elementi eriti hästi teha. Ma usun, et suudan nende vastu mängida küll, kes sinna ennast üles annavad."
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Henri Drell: sellest saab kiirelt aru, kas lähen NBAdraft'is läbi või mitte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sünopsis:
Janis Joplin on saanud legendiks kui sisemise põlemise ja valu hukutatud raevukas, kirglik vaim, üks rockiajaloo harukordsemaid hääli. Värske teoses maalib Holly George-Warren silmi avava ja väga põhjaliku portree naisest, keda ei kujundanud mitte ainult kannatused.
Janis oli perfektsionist: kirglik, erudeeritud muusik, kellele oli antud suur anne, kuid kes nägi selle arendamisega ka erakordselt palju vaeva. Ta oli naine, kes nihutas soo ja seksuaalsuse piire ammu enne seda, kui see muutus ühiskonnas aktsepteeritavaks. Ta oli tundeline otsija, kes oleks tahtnud lihtsalt mehele minna ja rahus elada, kuid ei saanud ega võinud. Ta oli teksaslane, kes tahtis Texasest põgeneda, kuid ei pääsenudki sealt õieti kunagi, isegi pärast peadpööritavat kuulsust San Franciscos.
Muusik Janis Joplini karjäär kestis vaid neli aastat ning selle aja jooksul andis ta välja neli stuudioalbumit. Ta suri 1970. aastal 27-aastasena heroiini üledoosi tõttu. | Eesti keeles ilmus muusik Janis Joplini biograafia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sünopsis:
Janis Joplin on saanud legendiks kui sisemise põlemise ja valu hukutatud raevukas, kirglik vaim, üks rockiajaloo harukordsemaid hääli. Värske teoses maalib Holly George-Warren silmi avava ja väga põhjaliku portree naisest, keda ei kujundanud mitte ainult kannatused.
Janis oli perfektsionist: kirglik, erudeeritud muusik, kellele oli antud suur anne, kuid kes nägi selle arendamisega ka erakordselt palju vaeva. Ta oli naine, kes nihutas soo ja seksuaalsuse piire ammu enne seda, kui see muutus ühiskonnas aktsepteeritavaks. Ta oli tundeline otsija, kes oleks tahtnud lihtsalt mehele minna ja rahus elada, kuid ei saanud ega võinud. Ta oli teksaslane, kes tahtis Texasest põgeneda, kuid ei pääsenudki sealt õieti kunagi, isegi pärast peadpööritavat kuulsust San Franciscos.
Muusik Janis Joplini karjäär kestis vaid neli aastat ning selle aja jooksul andis ta välja neli stuudioalbumit. Ta suri 1970. aastal 27-aastasena heroiini üledoosi tõttu.
### Response:
Eesti keeles ilmus muusik Janis Joplini biograafia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rain Kooli murelik arvamuslugu lemmikloomade keskkonnamõjudest juhib tähelepanu tõsisele ühiskondlikule küsimusele. Lemmikloomadel kui tarbijatel on samuti oma ökoloogiline jalajälg ja seda on tõesti vaja vähendada.
Küll aga ei saa nõustuda kommentaari rõhuasetusega, mis eeskätt kliima- või keskkonnaaktivistide, paljude lemmikloomapidajate või loomade endi suunas näppu vibutab.
Lemmikud varjupaigast
Lemmikloomal ja lemmikloomal on vaks vahet. Niisamuti on vahe, kas adopteerida mõni õnnetu hing varjupaigast või toetada loomade aretust läbi tõupaberitega loomade soetamise.
Mis puudutab näiteks loomakaitseaktiviste, keda siinkohal oleks paslik nimetada loomade heaolule orienteerunud keskkonnaaktivistideks, siis nende seas ja selle aktivismivormi puhul on lemmikloomade tõuaretus, kennelliidud jms kindlalt taunitavate institutsioonide seas.
Kuvand aktivistist kui silmakirjatsejast, kes endale egopaitamiseks lemmiku soetab, on absurdne. Ma ei tunne mitte ühtegi aktivisti, ei looma- ega kliimaaktivisti, kelle lemmik ei pärineks varjupaigast.
Tõupuhaste loomade aretamine tihtipeale kaheldavates tingimustes ja suured tööstused, mis kõige selle ümber eksisteerivad võikski olla enam vähem see, mille pihta suunatuna oleks Kooli argumendid õigustatud. Seda ei saa öelda aga hulkuvate või hüljatud lemmikloomade küsimuse kohta, mis aga tegelikult on ju probleemi tuum.
"Varjupaigad üle maailma on pungil kodututest kassidest-koertest, kes ometi kuidagi ilmale on tulnud, kuid keda kellelegi järsku vaja ei ole."
Siinkohal tuleb mängu kaks aspekti, mille poolest kõiki lemmikloomi puudutavaid murekohti ei saa ühe pintsliga värvida. Esiteks moraalne vastutus, millele võib toetuda, õigustamaks kohustust tagada loomade heaolu, kelle inimene ise on siia ilma toonud. Varjupaigad üle maailma on pungil kodututest kassidest-koertest, kes ometi kuidagi ilmale on tulnud, kuid keda kellelegi järsku vaja ei ole.
Teiseks aspektiks on patotsentriline (ehk kannatuste vältimisel põhinev) või ka hoole-eetika, mille järgi on moraalselt õige tegu selline, mis vähendab või minimeerib kannatusvõimeliste olendite ängi.
Muuseas, kui tahame rääkida lemmikloomade ökojalajäljest, siis ei tasu unustada, et "majandusloomadel" on üks suurimaid ökojalajälgi kõikide tööstuste lõikes üldse. Kui mitukümmend tuhat kujuteldavat autot meie teedelt kaoks, kui me kasvõi poole võrra vähem loomi taldrikule ajaksime? Siis oleksime liha söömises muide ikka veel enam-vähem maailma keskmise piirimail.
Mustvalge lahendus puudub
Hulkuvate ja eestkosteta jäänud inimkaaslevate loomade küsimusele ei ole mustvalget vastust. Tuleb nõustuda, et nende suures osas õnnetute loomade arvukust tuleb vähendada, regulatsioone ja tingimusi parandada, et neid ka vähem sünniks ning tõepoolest, ongi aeg rääkida ka lemmikloomade ökoloogilisest mõjust planeedile tervikuna. Loodaks siis, et tuginevalt eelmainitud moraalinormidele.
Ideaalses maailmas ja joonduvalt teiste keskkonnahoiu eesmärkidega võiks mõelda niisiis lahenduskäigule, kus sellised loomad tuleks steriliseerida ning lasta neil elada rahulikult elu lõpuni mõne loomaarmastaja kodus. Sööta saaks neid inimeste söögist ülejäänu, aga ka lihatööstuste jääkidega.
See tagaks stabiilse lemmikloomade arvukuse languse, mis võiks käia käsikäes liha- ja lemmikloomatööstuste käibe ja toodangu või vähemalt nende keskkonnamõju langusega (mis ongi ju keskkonnakaitse seisukohalt ka paratamatult vajalik).
Paraku ei ela me ideaalses maailmas. Lihatööstus ei ole näitamas mingit erilist langustrendi ja probleemsete lemmikloomade arvukus ei ole paljudel põhjustel samuti kahanemas ligilähedaseltki nii järjekindlalt, kui peaks, tõuaretusest rääkimata.
Rain Kooli arvamuslugu juhib tähelepanu tõsisele ühiskondlikule murekohale, mööndusega, et aktivistid üritavad problemaatikale lahendusi leida, mitte seda põlistada. Rääkides lahendustest, saame me kõik aidata varjupaikades elavaid loomi, käies nendega suhtlemas, varjupaikadele annetusi tehes või loomi adopteerides. Aga mida iganes me teeme, juhindugem kaastundlikkusest. | Mattias Turovski: lemmikloomade keskkonnamõjust on tõesti aeg rääkida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rain Kooli murelik arvamuslugu lemmikloomade keskkonnamõjudest juhib tähelepanu tõsisele ühiskondlikule küsimusele. Lemmikloomadel kui tarbijatel on samuti oma ökoloogiline jalajälg ja seda on tõesti vaja vähendada.
Küll aga ei saa nõustuda kommentaari rõhuasetusega, mis eeskätt kliima- või keskkonnaaktivistide, paljude lemmikloomapidajate või loomade endi suunas näppu vibutab.
Lemmikud varjupaigast
Lemmikloomal ja lemmikloomal on vaks vahet. Niisamuti on vahe, kas adopteerida mõni õnnetu hing varjupaigast või toetada loomade aretust läbi tõupaberitega loomade soetamise.
Mis puudutab näiteks loomakaitseaktiviste, keda siinkohal oleks paslik nimetada loomade heaolule orienteerunud keskkonnaaktivistideks, siis nende seas ja selle aktivismivormi puhul on lemmikloomade tõuaretus, kennelliidud jms kindlalt taunitavate institutsioonide seas.
Kuvand aktivistist kui silmakirjatsejast, kes endale egopaitamiseks lemmiku soetab, on absurdne. Ma ei tunne mitte ühtegi aktivisti, ei looma- ega kliimaaktivisti, kelle lemmik ei pärineks varjupaigast.
Tõupuhaste loomade aretamine tihtipeale kaheldavates tingimustes ja suured tööstused, mis kõige selle ümber eksisteerivad võikski olla enam vähem see, mille pihta suunatuna oleks Kooli argumendid õigustatud. Seda ei saa öelda aga hulkuvate või hüljatud lemmikloomade küsimuse kohta, mis aga tegelikult on ju probleemi tuum.
"Varjupaigad üle maailma on pungil kodututest kassidest-koertest, kes ometi kuidagi ilmale on tulnud, kuid keda kellelegi järsku vaja ei ole."
Siinkohal tuleb mängu kaks aspekti, mille poolest kõiki lemmikloomi puudutavaid murekohti ei saa ühe pintsliga värvida. Esiteks moraalne vastutus, millele võib toetuda, õigustamaks kohustust tagada loomade heaolu, kelle inimene ise on siia ilma toonud. Varjupaigad üle maailma on pungil kodututest kassidest-koertest, kes ometi kuidagi ilmale on tulnud, kuid keda kellelegi järsku vaja ei ole.
Teiseks aspektiks on patotsentriline (ehk kannatuste vältimisel põhinev) või ka hoole-eetika, mille järgi on moraalselt õige tegu selline, mis vähendab või minimeerib kannatusvõimeliste olendite ängi.
Muuseas, kui tahame rääkida lemmikloomade ökojalajäljest, siis ei tasu unustada, et "majandusloomadel" on üks suurimaid ökojalajälgi kõikide tööstuste lõikes üldse. Kui mitukümmend tuhat kujuteldavat autot meie teedelt kaoks, kui me kasvõi poole võrra vähem loomi taldrikule ajaksime? Siis oleksime liha söömises muide ikka veel enam-vähem maailma keskmise piirimail.
Mustvalge lahendus puudub
Hulkuvate ja eestkosteta jäänud inimkaaslevate loomade küsimusele ei ole mustvalget vastust. Tuleb nõustuda, et nende suures osas õnnetute loomade arvukust tuleb vähendada, regulatsioone ja tingimusi parandada, et neid ka vähem sünniks ning tõepoolest, ongi aeg rääkida ka lemmikloomade ökoloogilisest mõjust planeedile tervikuna. Loodaks siis, et tuginevalt eelmainitud moraalinormidele.
Ideaalses maailmas ja joonduvalt teiste keskkonnahoiu eesmärkidega võiks mõelda niisiis lahenduskäigule, kus sellised loomad tuleks steriliseerida ning lasta neil elada rahulikult elu lõpuni mõne loomaarmastaja kodus. Sööta saaks neid inimeste söögist ülejäänu, aga ka lihatööstuste jääkidega.
See tagaks stabiilse lemmikloomade arvukuse languse, mis võiks käia käsikäes liha- ja lemmikloomatööstuste käibe ja toodangu või vähemalt nende keskkonnamõju langusega (mis ongi ju keskkonnakaitse seisukohalt ka paratamatult vajalik).
Paraku ei ela me ideaalses maailmas. Lihatööstus ei ole näitamas mingit erilist langustrendi ja probleemsete lemmikloomade arvukus ei ole paljudel põhjustel samuti kahanemas ligilähedaseltki nii järjekindlalt, kui peaks, tõuaretusest rääkimata.
Rain Kooli arvamuslugu juhib tähelepanu tõsisele ühiskondlikule murekohale, mööndusega, et aktivistid üritavad problemaatikale lahendusi leida, mitte seda põlistada. Rääkides lahendustest, saame me kõik aidata varjupaikades elavaid loomi, käies nendega suhtlemas, varjupaikadele annetusi tehes või loomi adopteerides. Aga mida iganes me teeme, juhindugem kaastundlikkusest.
### Response:
Mattias Turovski: lemmikloomade keskkonnamõjust on tõesti aeg rääkida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia meistrivõistluste tabeliseisu silmas pidades on tegemist olulise kohtumisega, sest kolmandat kohta hoidvat Interit (54 p) lahutab liider Juventusest (60 p) vaid kuus punkti, kusjuures Inter on pidanud ühe kohtumise vähem. Kahe meeskonna vahele mahub teisel tabelireal paiknev Rooma Lazio, kel on 59 punkti.
Veel peetakse kinniste uste taga veel Udinese - Fiorentina, Milan - Genoa, Parma - SPAL ja Sassuolo - Brescia kõrgliiga kohtumised.
Juventus ja Interi omavaheline mäng peetakse pühapäeval, Eesti aja järgi algusega kell 21.45. Oktoobris Milanos peetud esimene selle hooaja kohtumine lõppes Juventuse 2:1 võiduga. | Juventuse ja Interi põnevuskohtumine peetakse kinniste uste taga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia meistrivõistluste tabeliseisu silmas pidades on tegemist olulise kohtumisega, sest kolmandat kohta hoidvat Interit (54 p) lahutab liider Juventusest (60 p) vaid kuus punkti, kusjuures Inter on pidanud ühe kohtumise vähem. Kahe meeskonna vahele mahub teisel tabelireal paiknev Rooma Lazio, kel on 59 punkti.
Veel peetakse kinniste uste taga veel Udinese - Fiorentina, Milan - Genoa, Parma - SPAL ja Sassuolo - Brescia kõrgliiga kohtumised.
Juventus ja Interi omavaheline mäng peetakse pühapäeval, Eesti aja järgi algusega kell 21.45. Oktoobris Milanos peetud esimene selle hooaja kohtumine lõppes Juventuse 2:1 võiduga.
### Response:
Juventuse ja Interi põnevuskohtumine peetakse kinniste uste taga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argo Aadli on sündinud ja kasvanud Kundas ning lõpetanud 2002. aastal XX lennu koosseisus Eesti muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli. Samast aastast on ta ka Tallinna linnateatri näitleja. Loometee on toonud Argo Aadlit ka Palamusele: ta tegi kaasa 2012. aasta suvel MTÜ Look eestvedamisel Palamuse muuseumi õuel välja toodud suvelavastuses "Nõiutud kevade", kehastades seal Jorh Adniel Kiirt. Ka huumoripreemia žürii tõstis Argo Aadli puhul esile tema oskust luua eripalgelisi humoorikaid karaktereid.
Tunnustusi on Argo Aadli oma näitlejatöö eest pälvinud ka varem. 2003. aastal pälvis ta näiteks noorele näitlejale mõeldud Kristallkingakese auhinna, 2011. aastal aga Ants Lauteri nimelise auhinna.
Argo Aadli tunnistas, et peab ootamatu uudise üle veel natuke mõtlema. "Lutsu preemia saajate reas on vägagi austusväärseid inimesi ning ei oska ennast esimese hooga sinna paigutadagi, aga olen igal juhul tänulik inimestele, kes selle otsuse tegid," sõnas ta.
Oskar Lutsu huumoripreemiat on Palamusel välja antud 1987. aastast, varem on preemia pälvinud näiteks Andrus Kivirähk, Martin Algus, Urmas Lennuk, Raivo E. Tamm ja Gert Kiiler. | Oskar Lutsu huumoripreemia saab Argo Aadli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argo Aadli on sündinud ja kasvanud Kundas ning lõpetanud 2002. aastal XX lennu koosseisus Eesti muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli. Samast aastast on ta ka Tallinna linnateatri näitleja. Loometee on toonud Argo Aadlit ka Palamusele: ta tegi kaasa 2012. aasta suvel MTÜ Look eestvedamisel Palamuse muuseumi õuel välja toodud suvelavastuses "Nõiutud kevade", kehastades seal Jorh Adniel Kiirt. Ka huumoripreemia žürii tõstis Argo Aadli puhul esile tema oskust luua eripalgelisi humoorikaid karaktereid.
Tunnustusi on Argo Aadli oma näitlejatöö eest pälvinud ka varem. 2003. aastal pälvis ta näiteks noorele näitlejale mõeldud Kristallkingakese auhinna, 2011. aastal aga Ants Lauteri nimelise auhinna.
Argo Aadli tunnistas, et peab ootamatu uudise üle veel natuke mõtlema. "Lutsu preemia saajate reas on vägagi austusväärseid inimesi ning ei oska ennast esimese hooga sinna paigutadagi, aga olen igal juhul tänulik inimestele, kes selle otsuse tegid," sõnas ta.
Oskar Lutsu huumoripreemiat on Palamusel välja antud 1987. aastast, varem on preemia pälvinud näiteks Andrus Kivirähk, Martin Algus, Urmas Lennuk, Raivo E. Tamm ja Gert Kiiler.
### Response:
Oskar Lutsu huumoripreemia saab Argo Aadli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on au ja rõõm, et Eesti Pillifond on usaldanud minu kätesse väärika ja hinnalise viiuli ja poogna. Kvaliteetne ning ajalooline pill on kingitus, mis mõjub interpreedi muusikalise väljenduse võimendina, millest lähtuvalt tunnen ka kõrgendatud vastutust. Vastutust, mis käib käsikäes ootusõhinaga uute avanevate kõlavõimaluste ees," rääkis Robert Traksmann, kes alustas viiulimänguga 4-aastaselt õpetaja Tiiu Peäske juhendamisel. 2018. aastal omandas ta Berliini Hanns Eisleri nimelises muusikakõrgkoolis bakalaureusekraadi viiulimängus ning jätkas magistriõpinguid samas koolis.
Pillifondi ekspertkogu ettepanekul pikendatakse ajalooliste meistripillide kasutusõiguse lepingut kolmeks aastaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõu ja Rahvusooper Estonia orkestri kontsertmeister Mari Poll-Novakoviciga, Estonia kontsertmeister Andrus Haavaga, Frankfurdi muusika- ja esituskunstide kõrgkoolis õppiva Hans Christian Aavikuga, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõu Johanna Vahermägiga, Tallinna Kammerorkestri tšellorühma kontsertmeistri Leho Kariniga ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilase Valle-Rasmus Rootsiga.
Pillifondi seitsmele keelpillile kandideerimiseks laekus kokku 17 avaldust. Avaldused vaatas läbi selleks puhuks kokku kutsutud ekspertkogu, mille koosseisu ei avaldata. Eesti Pillifondi nõukogu kinnitas ekspertkogu poolt esitatud ettepanekud pillide kasutamiseks.
"Eestis on viimastel aastatel kasvanud peale uus, kõrgelt haritud, andekate, töökate ja oma elukutsele pühendunud rahvusvahelisel tasemel interpreetide põlvkond. Nende rahvusvahelisele karjäärile saab aga takistuseks kõrgelt koteeritud meistripillide puudumine. Ajaloolised kõrge kvaliteediga keelpillid on äärmiselt kallid, kuid ilma nendeta Eesti muusikud rahvusvahelises konkurentsis silma ei paista. Peame pingutama, et rohkem ajaloolisi keelpille jõuaks meie muusikuteni, sest nii areneb Eesti keelpillikultuur," ütles Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru.
Pillifondi kollektsiooni kuulub kümme investväärtusega meistripilli ja kaks rariteetset poognat, mille on valmistanud peamiselt Itaalia ja Prantsuse tippmeistrid ajavahemikus 1610 kuni 1904. Kogu kollektsiooni väärtust on hinnatud enam kui 1,5 miljonile eurole. Kollektsiooni vanim pill on ligikaudu 400 aasta vanune Itaalia meistri Giovanni Paolo Maggini viiul. Pillid kuuluvad valdavalt erainvestoritele, keda on pillifond ostude tegemisel nõustanud ning kes annavad instrumendid fondi vahendusel tähtajaliselt muusikute kasutusse. | Haruldase pilli kasutusõiguse sai Robert Traksmann | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on au ja rõõm, et Eesti Pillifond on usaldanud minu kätesse väärika ja hinnalise viiuli ja poogna. Kvaliteetne ning ajalooline pill on kingitus, mis mõjub interpreedi muusikalise väljenduse võimendina, millest lähtuvalt tunnen ka kõrgendatud vastutust. Vastutust, mis käib käsikäes ootusõhinaga uute avanevate kõlavõimaluste ees," rääkis Robert Traksmann, kes alustas viiulimänguga 4-aastaselt õpetaja Tiiu Peäske juhendamisel. 2018. aastal omandas ta Berliini Hanns Eisleri nimelises muusikakõrgkoolis bakalaureusekraadi viiulimängus ning jätkas magistriõpinguid samas koolis.
Pillifondi ekspertkogu ettepanekul pikendatakse ajalooliste meistripillide kasutusõiguse lepingut kolmeks aastaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõu ja Rahvusooper Estonia orkestri kontsertmeister Mari Poll-Novakoviciga, Estonia kontsertmeister Andrus Haavaga, Frankfurdi muusika- ja esituskunstide kõrgkoolis õppiva Hans Christian Aavikuga, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõu Johanna Vahermägiga, Tallinna Kammerorkestri tšellorühma kontsertmeistri Leho Kariniga ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilase Valle-Rasmus Rootsiga.
Pillifondi seitsmele keelpillile kandideerimiseks laekus kokku 17 avaldust. Avaldused vaatas läbi selleks puhuks kokku kutsutud ekspertkogu, mille koosseisu ei avaldata. Eesti Pillifondi nõukogu kinnitas ekspertkogu poolt esitatud ettepanekud pillide kasutamiseks.
"Eestis on viimastel aastatel kasvanud peale uus, kõrgelt haritud, andekate, töökate ja oma elukutsele pühendunud rahvusvahelisel tasemel interpreetide põlvkond. Nende rahvusvahelisele karjäärile saab aga takistuseks kõrgelt koteeritud meistripillide puudumine. Ajaloolised kõrge kvaliteediga keelpillid on äärmiselt kallid, kuid ilma nendeta Eesti muusikud rahvusvahelises konkurentsis silma ei paista. Peame pingutama, et rohkem ajaloolisi keelpille jõuaks meie muusikuteni, sest nii areneb Eesti keelpillikultuur," ütles Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru.
Pillifondi kollektsiooni kuulub kümme investväärtusega meistripilli ja kaks rariteetset poognat, mille on valmistanud peamiselt Itaalia ja Prantsuse tippmeistrid ajavahemikus 1610 kuni 1904. Kogu kollektsiooni väärtust on hinnatud enam kui 1,5 miljonile eurole. Kollektsiooni vanim pill on ligikaudu 400 aasta vanune Itaalia meistri Giovanni Paolo Maggini viiul. Pillid kuuluvad valdavalt erainvestoritele, keda on pillifond ostude tegemisel nõustanud ning kes annavad instrumendid fondi vahendusel tähtajaliselt muusikute kasutusse.
### Response:
Haruldase pilli kasutusõiguse sai Robert Traksmann |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 2016. aastast toimub ehitus- ja kasutuslubade menetlemine üksnes ehitisregistris. Statistika järgi kasvab registrisse lisatavate dokumentide maht aastaga kaks korda. See tähendab, et ehitisregistrisse lisandub igal aastal lisaks vajalikule teabele ka palju seesuguseid andmeid ja dokumente, mis on süstematiseerimata ning millega kellelgi pole tegelikult midagi peale hakata.
Uus määrus peaks aitama eelkirjeldatud olukorda ehitisregistris vältida. Üleliigse teabe kaotamise läbi on võimalik paremini kontrollida ka ehitamise vastavust nõuetele, ütles Aas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonna juht Liisi Pajuste tõi mõned näited sellest, mis ja kuidas uue määusega muutub.
"Näiteks, kui te paigaldate köetud siseruumides seintele kipsi, teete seda tööd ühe nädala jooksul, siis täna te ei pea enam iga päeva kohta koostama eraldi lehekülge ja kannet, vaid saate seda esimest kannet täiendada. Varasem määrus seda lihtsalt ei lubanud," selgitas Pajuste.
"Täiendavalt oleme kirjeldanud ka fotode lisamist ehk siis näiteks kaetud tööde akti on võimalik täiendada fotoga, aga see foto peab siis olema ehitise või ehitise osa nõuetekohase tuvastamise jaoks vajalik. Ehk siis sooviksime kindlasti vältida asjatuid fotosid, näiteks tööriistadest või pikad videod, mille tulemus on lihtsalt ehitisregistri koormamine või siis pädevate asutuste töökulu suurendamine."
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Raivo Rand ütles, et uus määrus on ehitusettevõtjate jaoks pigem positiivne samm, sest uus määrus on lühem, konkreetsem ja arusaadavam. Rand mainib siiski, et kohe väga palju ei muutu ning suurem kasu on määrusest väikeehitajatel, kes teevad ilma ehitusloata.
"Kus siis tegelikult ei pea kogu määruse ulatuses andmeid esitama, vaid siin on väga ilusti öeldud, et peab esitama piisaval hulgal, et nende sisu võimaldab mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada ehituse ehitamise nõutele vastavause," rääkis Rand.
"Suurematel või nii öelda ehitusloaga ehitajatel, hoonetel jääb ikkagi see andmete maht esialgu samaks, siin väga palju muutusi ei ole. Küll aga on konkretiseeritud mõningaid punkte, näiteks allkirjastamise osas."
Pajuste sõnul aitab määrus kaasa ka ehitussektori digitaliseerimisele, sest järgmisest aastast hakkavad ehitusettevõtjad dokumente koostama ja registrisse edastama üldlevinud tarkvara abil.
"Selle sätte eesmärk on nüüd välja prinditud ja hiljem skaneeritud dokumentide esitamise vältimine. See on just sellepärast oluline, et dokumendis olevat informatsiooni ei peaks sellisel juhul enam inimesed korduvalt sisestama ning seal leiduv informatsioon on kõigile kiiresti ja hõlpsasti kättesaadav," selgitas Pajuste. | Uuendused ehitustööde dokumenteerimises: tööriista pilti pole enam vaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 2016. aastast toimub ehitus- ja kasutuslubade menetlemine üksnes ehitisregistris. Statistika järgi kasvab registrisse lisatavate dokumentide maht aastaga kaks korda. See tähendab, et ehitisregistrisse lisandub igal aastal lisaks vajalikule teabele ka palju seesuguseid andmeid ja dokumente, mis on süstematiseerimata ning millega kellelgi pole tegelikult midagi peale hakata.
Uus määrus peaks aitama eelkirjeldatud olukorda ehitisregistris vältida. Üleliigse teabe kaotamise läbi on võimalik paremini kontrollida ka ehitamise vastavust nõuetele, ütles Aas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonna juht Liisi Pajuste tõi mõned näited sellest, mis ja kuidas uue määusega muutub.
"Näiteks, kui te paigaldate köetud siseruumides seintele kipsi, teete seda tööd ühe nädala jooksul, siis täna te ei pea enam iga päeva kohta koostama eraldi lehekülge ja kannet, vaid saate seda esimest kannet täiendada. Varasem määrus seda lihtsalt ei lubanud," selgitas Pajuste.
"Täiendavalt oleme kirjeldanud ka fotode lisamist ehk siis näiteks kaetud tööde akti on võimalik täiendada fotoga, aga see foto peab siis olema ehitise või ehitise osa nõuetekohase tuvastamise jaoks vajalik. Ehk siis sooviksime kindlasti vältida asjatuid fotosid, näiteks tööriistadest või pikad videod, mille tulemus on lihtsalt ehitisregistri koormamine või siis pädevate asutuste töökulu suurendamine."
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Raivo Rand ütles, et uus määrus on ehitusettevõtjate jaoks pigem positiivne samm, sest uus määrus on lühem, konkreetsem ja arusaadavam. Rand mainib siiski, et kohe väga palju ei muutu ning suurem kasu on määrusest väikeehitajatel, kes teevad ilma ehitusloata.
"Kus siis tegelikult ei pea kogu määruse ulatuses andmeid esitama, vaid siin on väga ilusti öeldud, et peab esitama piisaval hulgal, et nende sisu võimaldab mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada ehituse ehitamise nõutele vastavause," rääkis Rand.
"Suurematel või nii öelda ehitusloaga ehitajatel, hoonetel jääb ikkagi see andmete maht esialgu samaks, siin väga palju muutusi ei ole. Küll aga on konkretiseeritud mõningaid punkte, näiteks allkirjastamise osas."
Pajuste sõnul aitab määrus kaasa ka ehitussektori digitaliseerimisele, sest järgmisest aastast hakkavad ehitusettevõtjad dokumente koostama ja registrisse edastama üldlevinud tarkvara abil.
"Selle sätte eesmärk on nüüd välja prinditud ja hiljem skaneeritud dokumentide esitamise vältimine. See on just sellepärast oluline, et dokumendis olevat informatsiooni ei peaks sellisel juhul enam inimesed korduvalt sisestama ning seal leiduv informatsioon on kõigile kiiresti ja hõlpsasti kättesaadav," selgitas Pajuste.
### Response:
Uuendused ehitustööde dokumenteerimises: tööriista pilti pole enam vaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt 25st lavastaja- ja näitlejanominendist töötavad 20 niinimetatud suurtes teatrites. Lavastuse õnnestumise määrab eelkõige õnnelikult kokku juhtunud loominguline kooslus ja selleks on suurtes teatrites üldjuhul enam ressursse.
Eriti edukas oli lõppenud aasta Eesti Draamateatrile, kus kõnealuse nominatsiooni pälvisid koguni 6 kolleegi tööde eest 5 lavastuses. Lisades siia ka Draamteatri peakunstniku Laura Pählapuu ning külaliskunstnike Pille Jänese ja Kristjan Suitsu tööd, leiame nii või teisti äramärgituite hulgas koguni 7 Eesti Draamateatri lavastust
Tallina Linnateatri töötajaid on nomineeritud 4 korral (lisaks peakunstnik Kristjan Suitsu tööd), Vanemuise ja Rakvere Teatri inimesi kolmel korral.
Kõige tihedam oli konkurents lavastajate seas. Žürii liikmed pakkusid arutuse alla koguni 19 lavastaja tööd, mis näitab teatriaasta paremiku suhteliselt ühtlast taset. Olgu näitena öeldud, et minu pakutud viiest kandidaadist jõudsid nominatsioonini vaid kaks. Aga eks nii läks ka enamikul teistel žürii liikmeil, valikutulemus on ju paratamatult alati aritmeetiline kompromiss. Viie lavastajanominendi seas on esindatud kõik kolm põlvkonda. Priit Pedajasel (65) on peanäitejuhikoorma maha panek tulnud loomelennule silmnähtavalt kasuks.
Lisaks lõppenud aasta kahele tipplavastusele meenuvad eelmisest aastast "Isamaa pääsukesed" ja "Mõnus maatükk". Taago Tubin (48) nomineeriti kahe äärmiselt erineva lavastuse eest. Tartu Karlova teatris etenduv kaheinimesetükk "Minu haukuv koer" on Tubina kohta lausa ootamatult päevapoliitiline lugu loodushoiu mitmetähenduslikkusest. Margo Teder (47) ja Priit Strandberg (30) on teada pigem näitlejatena. Tederi "Kauka jumala" tänapäevaversioonis on selgelt tunda ka dramaturg Mihkel Seederi kätt. Strandberg on aga oma esimeses täiskasvanutele mõeldud lavastuses pannud ootamatult kirkalt ja kaasakiskuvalt elama just Moliere klassikalise teksti. Pisut kogenum Mehis Pihla (30) töötab Draamateatris tegelikult dramaturgina. Tema lavastajalooming on käinud tõusude ja mõõnadega ning jõudnud "Nukumaja" järjes stiilipuhta tippteoseni.
Päris oma näitlejatee alguses olevaid noori leidub rõõmustavalt ka näitlejanominatsioonide hulgas - Teele Pärn (26) lausa kolme rolliga ning Grete Jürgenson (25) ja Sander Roosimägi (25). Samas on seal ka juba pikki aastaid töötanud ja kümneid rolle loonud meistreid nagu Eduard Salmistu (58), Indrek Taalmaa (52) ja Karol Kuntsel (40), kes just sel aastal üllatasid meid nõudlikes peaosades uue kvaliteediga. Või Ivo Uukkivi (54), kelle Kinoteatris loodud monoetendust "Vihanemees.com" loeksin aasta sotsiaalselt mõjusaimate lavateoste hulka.
Lavakujundajatest hämmastavad ühtlasel kõrgtasemel viljakusega taas Kristjan Suits (7 nomineeritud lavastust) ja Pille Jänes (5 lavastust) aga esiletõstetute hulgas on ka möödunud aastane laureaat Arthur Arula seekord kahe vabaõhulavastuse kujundusega ning Kairi Mändla kelle fantaasiaküllus pulbitses suvel üle Vargamäe väljade Paide Teatri lavastuses "Eesti jumalad".
Mõtlema paneb aga fakt, et kümnetest suvelavastustest, kuhu oli panustatud palju inim- ja raharessurssi, jäid peale kujunduste seekord sõelale vaid osatäitmised Rakvere Teatri lavastuses "Miks Jeppe joob" R.A.A.A.Mi "Juuditis" ja Vanemuise "Kirvetüüs".
Järjekordselt leidis tõestust, et silmapaistvad osatäitmised ja kujundused pääsevad rohkem mõjule lavastusterviku õnnestumise korral, nii on pooled näitlejanominatsioonid seotud just nomineeritud lavastustega. Nende kõrvale peab muidugi asetama ka kaks näitlenominatsiooni pälvinud lavastused "Vihmausside elust" (lavastaja Diana Leesalu) "Miks Jeppe joob" (lavastaja Hendrik Toompere) ja "Rahvaenlane (lavastaja Kertu Moppel), kes jäid "lavastajakonkurentsis" nii-öelda napilt joone alla.
Ning lõpuks tahaks taas rõhutada, et aastas esietendunud 125 sõnalavastuse hulgas, kus loodi kindlasti üle poole tuhande rolli, on nominatsioonini jõudmine tõeliselt väljapaistvaks tunnustuseks. Nende seast laureaatide valikus, kes selguvad 27. märtsil, on juhuslikkust ja loteriielementi ehk rohkemgi. | Jaak Allik: eriti edukas oli lõppenud aasta Draamateatrile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt 25st lavastaja- ja näitlejanominendist töötavad 20 niinimetatud suurtes teatrites. Lavastuse õnnestumise määrab eelkõige õnnelikult kokku juhtunud loominguline kooslus ja selleks on suurtes teatrites üldjuhul enam ressursse.
Eriti edukas oli lõppenud aasta Eesti Draamateatrile, kus kõnealuse nominatsiooni pälvisid koguni 6 kolleegi tööde eest 5 lavastuses. Lisades siia ka Draamteatri peakunstniku Laura Pählapuu ning külaliskunstnike Pille Jänese ja Kristjan Suitsu tööd, leiame nii või teisti äramärgituite hulgas koguni 7 Eesti Draamateatri lavastust
Tallina Linnateatri töötajaid on nomineeritud 4 korral (lisaks peakunstnik Kristjan Suitsu tööd), Vanemuise ja Rakvere Teatri inimesi kolmel korral.
Kõige tihedam oli konkurents lavastajate seas. Žürii liikmed pakkusid arutuse alla koguni 19 lavastaja tööd, mis näitab teatriaasta paremiku suhteliselt ühtlast taset. Olgu näitena öeldud, et minu pakutud viiest kandidaadist jõudsid nominatsioonini vaid kaks. Aga eks nii läks ka enamikul teistel žürii liikmeil, valikutulemus on ju paratamatult alati aritmeetiline kompromiss. Viie lavastajanominendi seas on esindatud kõik kolm põlvkonda. Priit Pedajasel (65) on peanäitejuhikoorma maha panek tulnud loomelennule silmnähtavalt kasuks.
Lisaks lõppenud aasta kahele tipplavastusele meenuvad eelmisest aastast "Isamaa pääsukesed" ja "Mõnus maatükk". Taago Tubin (48) nomineeriti kahe äärmiselt erineva lavastuse eest. Tartu Karlova teatris etenduv kaheinimesetükk "Minu haukuv koer" on Tubina kohta lausa ootamatult päevapoliitiline lugu loodushoiu mitmetähenduslikkusest. Margo Teder (47) ja Priit Strandberg (30) on teada pigem näitlejatena. Tederi "Kauka jumala" tänapäevaversioonis on selgelt tunda ka dramaturg Mihkel Seederi kätt. Strandberg on aga oma esimeses täiskasvanutele mõeldud lavastuses pannud ootamatult kirkalt ja kaasakiskuvalt elama just Moliere klassikalise teksti. Pisut kogenum Mehis Pihla (30) töötab Draamateatris tegelikult dramaturgina. Tema lavastajalooming on käinud tõusude ja mõõnadega ning jõudnud "Nukumaja" järjes stiilipuhta tippteoseni.
Päris oma näitlejatee alguses olevaid noori leidub rõõmustavalt ka näitlejanominatsioonide hulgas - Teele Pärn (26) lausa kolme rolliga ning Grete Jürgenson (25) ja Sander Roosimägi (25). Samas on seal ka juba pikki aastaid töötanud ja kümneid rolle loonud meistreid nagu Eduard Salmistu (58), Indrek Taalmaa (52) ja Karol Kuntsel (40), kes just sel aastal üllatasid meid nõudlikes peaosades uue kvaliteediga. Või Ivo Uukkivi (54), kelle Kinoteatris loodud monoetendust "Vihanemees.com" loeksin aasta sotsiaalselt mõjusaimate lavateoste hulka.
Lavakujundajatest hämmastavad ühtlasel kõrgtasemel viljakusega taas Kristjan Suits (7 nomineeritud lavastust) ja Pille Jänes (5 lavastust) aga esiletõstetute hulgas on ka möödunud aastane laureaat Arthur Arula seekord kahe vabaõhulavastuse kujundusega ning Kairi Mändla kelle fantaasiaküllus pulbitses suvel üle Vargamäe väljade Paide Teatri lavastuses "Eesti jumalad".
Mõtlema paneb aga fakt, et kümnetest suvelavastustest, kuhu oli panustatud palju inim- ja raharessurssi, jäid peale kujunduste seekord sõelale vaid osatäitmised Rakvere Teatri lavastuses "Miks Jeppe joob" R.A.A.A.Mi "Juuditis" ja Vanemuise "Kirvetüüs".
Järjekordselt leidis tõestust, et silmapaistvad osatäitmised ja kujundused pääsevad rohkem mõjule lavastusterviku õnnestumise korral, nii on pooled näitlejanominatsioonid seotud just nomineeritud lavastustega. Nende kõrvale peab muidugi asetama ka kaks näitlenominatsiooni pälvinud lavastused "Vihmausside elust" (lavastaja Diana Leesalu) "Miks Jeppe joob" (lavastaja Hendrik Toompere) ja "Rahvaenlane (lavastaja Kertu Moppel), kes jäid "lavastajakonkurentsis" nii-öelda napilt joone alla.
Ning lõpuks tahaks taas rõhutada, et aastas esietendunud 125 sõnalavastuse hulgas, kus loodi kindlasti üle poole tuhande rolli, on nominatsioonini jõudmine tõeliselt väljapaistvaks tunnustuseks. Nende seast laureaatide valikus, kes selguvad 27. märtsil, on juhuslikkust ja loteriielementi ehk rohkemgi.
### Response:
Jaak Allik: eriti edukas oli lõppenud aasta Draamateatrile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik noored Eesti sportlased seisavad ühel hetkel otsuse ees - kas pühenduda täielikult tipptasemel sportimisele või lõpetada spordikarjäär ja keskenduda tuleviku kindlustamiseks kõrghariduse omandamisele. Selle valiku juures peaks Eesti haridussüsteem pakkuma abikäe ja toetama topeltkarjääri väljakujundamist.
Tippsportlase karjäär kestab umbes 15-20 aastat, enamjaolt aga vähem. Suure pühendumise ja töö kõrvalt peavad needsamad noored välja mõtlema, mis suunas pärast edasi liikuda. Nagu ka hiljutine Sakala artikkel koolipingis olevatest tippsportlastest välja tõi, väärtustavad noorsportlased haridust juba varakult ja kuigi selle omandamisel hinnatakse koolipoolset koostööd, siis ei tähenda see kompromissi omandatava hariduse kvaliteedis.
Hoolimata suurest motivatsioonist haridust omandada, peavad sportlased kõrghariduse eest võitlema ja seda ilma suurema toeta, sest arvestatavaid tugisüsteeme Eestis tippsportlastele meie ülikoolides ei pakuta. Nii võib aga mingil hetkel kaduda motivatsioon õppimist või vastupidi spordi tegemist jätkata.
"Paljud Eesti sportlased valivad juba praegu kodumaal õppimise ja sportimise ühendamise asemel muud alternatiivid."
Kumbki variant pole aga riigi seisukohalt hea, sest ühelt poolt vaadates kaotab riik sportlase, teiselt poolt haritud spetsialisti. Paljud Eesti sportlased valivad juba praegu kodumaal õppimise ja sportimise ühendamise asemel muud alternatiivid. Näiteks siirdutakse USA-sse, kus tudengisport on hinnatud ja mitmekülgselt toetatud.
Selleks, et tippsportlane ei peaks pärast gümnaasiumi oma hariduslikes saavutustes pausi tegema, on vaja välja töötada tippsportlasi toetavad süsteemid meie suuremates ülikoolides. Kuigi Tartu ülikool pakub kümnele sportlasele aastas võimalust paindlikematel tingimustel õppima asuda, siis ainult tasuta nominaalaja pikendamisest ei piisa.
Topeltkarjääri valimise eeldus on kõrgkoolide ja eriti õppejõudude valmidus arvestada maailmatasemel võistlemisega kaasnevate erisustega. Oluline on just sisuline koostöö, kus sportlastele pakutakse õpingute koordineerimisel lisatuge.
Samuti peab otsus tippsportlasi teotada olema ülikoolisiseselt konsensuslik, et ka õppejõududel oleks reaalselt võimalus ja valmidus paindlikku lähenemist aine sisu ning eksamite tegemiseks pakkuda.
Kuna tippspordiga jätkamine või sellest loobumine otsustatakse ära sageli gümnaasiumi lõppedes, siis on ülioluline, et sellel hetkel ei panda noori raske valiku ette, vaid riiklik haridussüsteem toetaks hoopis topeltkarjääri võimalust. | Tõnu Tõniste: tippsport ja haridus peavad käima käsikäes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik noored Eesti sportlased seisavad ühel hetkel otsuse ees - kas pühenduda täielikult tipptasemel sportimisele või lõpetada spordikarjäär ja keskenduda tuleviku kindlustamiseks kõrghariduse omandamisele. Selle valiku juures peaks Eesti haridussüsteem pakkuma abikäe ja toetama topeltkarjääri väljakujundamist.
Tippsportlase karjäär kestab umbes 15-20 aastat, enamjaolt aga vähem. Suure pühendumise ja töö kõrvalt peavad needsamad noored välja mõtlema, mis suunas pärast edasi liikuda. Nagu ka hiljutine Sakala artikkel koolipingis olevatest tippsportlastest välja tõi, väärtustavad noorsportlased haridust juba varakult ja kuigi selle omandamisel hinnatakse koolipoolset koostööd, siis ei tähenda see kompromissi omandatava hariduse kvaliteedis.
Hoolimata suurest motivatsioonist haridust omandada, peavad sportlased kõrghariduse eest võitlema ja seda ilma suurema toeta, sest arvestatavaid tugisüsteeme Eestis tippsportlastele meie ülikoolides ei pakuta. Nii võib aga mingil hetkel kaduda motivatsioon õppimist või vastupidi spordi tegemist jätkata.
"Paljud Eesti sportlased valivad juba praegu kodumaal õppimise ja sportimise ühendamise asemel muud alternatiivid."
Kumbki variant pole aga riigi seisukohalt hea, sest ühelt poolt vaadates kaotab riik sportlase, teiselt poolt haritud spetsialisti. Paljud Eesti sportlased valivad juba praegu kodumaal õppimise ja sportimise ühendamise asemel muud alternatiivid. Näiteks siirdutakse USA-sse, kus tudengisport on hinnatud ja mitmekülgselt toetatud.
Selleks, et tippsportlane ei peaks pärast gümnaasiumi oma hariduslikes saavutustes pausi tegema, on vaja välja töötada tippsportlasi toetavad süsteemid meie suuremates ülikoolides. Kuigi Tartu ülikool pakub kümnele sportlasele aastas võimalust paindlikematel tingimustel õppima asuda, siis ainult tasuta nominaalaja pikendamisest ei piisa.
Topeltkarjääri valimise eeldus on kõrgkoolide ja eriti õppejõudude valmidus arvestada maailmatasemel võistlemisega kaasnevate erisustega. Oluline on just sisuline koostöö, kus sportlastele pakutakse õpingute koordineerimisel lisatuge.
Samuti peab otsus tippsportlasi teotada olema ülikoolisiseselt konsensuslik, et ka õppejõududel oleks reaalselt võimalus ja valmidus paindlikku lähenemist aine sisu ning eksamite tegemiseks pakkuda.
Kuna tippspordiga jätkamine või sellest loobumine otsustatakse ära sageli gümnaasiumi lõppedes, siis on ülioluline, et sellel hetkel ei panda noori raske valiku ette, vaid riiklik haridussüsteem toetaks hoopis topeltkarjääri võimalust.
### Response:
Tõnu Tõniste: tippsport ja haridus peavad käima käsikäes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettekannetega esinevad kirjandusteadlane ja Krossi loomingu tundja Tiina Ann Kirss, ajaloolane ja EÜSi vilistlane Toomas Hiio ning Ellen Niidu ja Jaan Krossi tütar, kunstnik Maarja Undusk.
Lisaks ettekandepäevale avatakse Eesti kirjandusmuuseumi saalis arhiivinäitus "Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi". Maarja Unduski sõnul oli nii Ellen Niidu kui ka Jaan Krossi soov, et nende arhiiv leiaks koha Eesti kultuuriloolises arhiivis. "Juba eluajal andsid nad hoiule oma käsikirju, tükati kirjavahetust ja dokumente, Ellen Niit süstematiseeris kogunevat kultuurikihti jõudumööda mappidesse ja koondas kirjavahetust aastate järgi, ent mingit läbivat või tervikliku süsteemi neis materjalides siiski ei ole, iga mapp võib sisaldada ka sinna mitte kuuluvaid üllatusi."
Krossi 100. sünniaastapäevale mõeldes on arhiivinäitusel eksponeeritud just autori kirjanduslikku pärandit, mis on vaid vähene osa kogu kogust. Säilinud on Jaan Krossiga seotud dokumente ja kirjutisi teise maailmasõja eelsest ajast nagu näiteks Westholmi algkooli ja gümnaasiumi koolitunnistused, samuti mitmed vihikud varaste suleproovidega ning isegi üks salmialbum 1929. aastast koos võib-olla tema esimese luulekatsetusega.
Samuti on näitusel eksponeeritud Krossi romaanide käsikirju, tema enim kasutust leidnud trükimasin Erika, kirjavahetuste näiteid ja autasud. "Jaan Kross kirjutas oma romaanid algversioonis käsitsi ja seejärel lõi ümber kirjutusmasinal, tehes parandusi mõlemasse käsikirja varianti. Seejärel, kui romaan oli valmis, andis autor selle puhtaks ümberlöömiseks masinkirjutaja kätte. Arhiivis leidub käsikirju kõigist neist variantidest – nii käsikirjalisi, masinkirjalisi käsitsi tehtud parandustega kui ka puhtalt ümberlööduid," selgitas Maarja Undusk.
Näitus "Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi" jääb Eesti kirjandusmuuseumis avatus 30. aprillini. | Kirjandusmuuseumis avatakse Jaan Krossi arhiivinäitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettekannetega esinevad kirjandusteadlane ja Krossi loomingu tundja Tiina Ann Kirss, ajaloolane ja EÜSi vilistlane Toomas Hiio ning Ellen Niidu ja Jaan Krossi tütar, kunstnik Maarja Undusk.
Lisaks ettekandepäevale avatakse Eesti kirjandusmuuseumi saalis arhiivinäitus "Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi". Maarja Unduski sõnul oli nii Ellen Niidu kui ka Jaan Krossi soov, et nende arhiiv leiaks koha Eesti kultuuriloolises arhiivis. "Juba eluajal andsid nad hoiule oma käsikirju, tükati kirjavahetust ja dokumente, Ellen Niit süstematiseeris kogunevat kultuurikihti jõudumööda mappidesse ja koondas kirjavahetust aastate järgi, ent mingit läbivat või tervikliku süsteemi neis materjalides siiski ei ole, iga mapp võib sisaldada ka sinna mitte kuuluvaid üllatusi."
Krossi 100. sünniaastapäevale mõeldes on arhiivinäitusel eksponeeritud just autori kirjanduslikku pärandit, mis on vaid vähene osa kogu kogust. Säilinud on Jaan Krossiga seotud dokumente ja kirjutisi teise maailmasõja eelsest ajast nagu näiteks Westholmi algkooli ja gümnaasiumi koolitunnistused, samuti mitmed vihikud varaste suleproovidega ning isegi üks salmialbum 1929. aastast koos võib-olla tema esimese luulekatsetusega.
Samuti on näitusel eksponeeritud Krossi romaanide käsikirju, tema enim kasutust leidnud trükimasin Erika, kirjavahetuste näiteid ja autasud. "Jaan Kross kirjutas oma romaanid algversioonis käsitsi ja seejärel lõi ümber kirjutusmasinal, tehes parandusi mõlemasse käsikirja varianti. Seejärel, kui romaan oli valmis, andis autor selle puhtaks ümberlöömiseks masinkirjutaja kätte. Arhiivis leidub käsikirju kõigist neist variantidest – nii käsikirjalisi, masinkirjalisi käsitsi tehtud parandustega kui ka puhtalt ümberlööduid," selgitas Maarja Undusk.
Näitus "Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi" jääb Eesti kirjandusmuuseumis avatus 30. aprillini.
### Response:
Kirjandusmuuseumis avatakse Jaan Krossi arhiivinäitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õunap ütles, et uus nõukogu jätkab senist teekonda ja annab oma panuse valdkonna edasisse arengusse.
Rahvastikuminister Riina Solmani otsusega nimetati KÜSK-i nõukogusse 27. veebruaril MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap, EELK Diakoonia ja Ühiskonnatöö SA ning Ühiskonnatöö SA juhataja Avo Üprus (aseesimees), Integratsiooni Sihtasutuse juhataja, Eesti Lastekaitse Liidu vanematekogu liige, Maarjamaa Hariduskolleegiumi hoolekogu aseesimees ja Ida-Virumaa ekspert Irene Käosaar ning Avatud Lootuse Fondi juhatuse liige ja koostöö koordinaator ning MTÜ Lootuse Küla Päästeseltsi asutajaliige Viljam Borissenko.
Lisaks neljale vabaühenduste esindajale on nõukogus ka kolm riigi esindajat – siseministeeriumi, rahandusministeeriumi ning peatselt ka linnade ja valdade liidu esindaja.
Esimesel koosolekul valis uus nõukogu ka uue esimehe ja pikendas KÜSK-i juhataja Agu Laiuse volitusi uue juhataja ametisse nimetamiseni.
Eestis on umbes 22 500 mittetulundusühingut ja sihtasutust. Neist umbes 800 on sihtasutused ning üle 500 usulised ühendused. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse. | Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu sai uue juhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õunap ütles, et uus nõukogu jätkab senist teekonda ja annab oma panuse valdkonna edasisse arengusse.
Rahvastikuminister Riina Solmani otsusega nimetati KÜSK-i nõukogusse 27. veebruaril MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap, EELK Diakoonia ja Ühiskonnatöö SA ning Ühiskonnatöö SA juhataja Avo Üprus (aseesimees), Integratsiooni Sihtasutuse juhataja, Eesti Lastekaitse Liidu vanematekogu liige, Maarjamaa Hariduskolleegiumi hoolekogu aseesimees ja Ida-Virumaa ekspert Irene Käosaar ning Avatud Lootuse Fondi juhatuse liige ja koostöö koordinaator ning MTÜ Lootuse Küla Päästeseltsi asutajaliige Viljam Borissenko.
Lisaks neljale vabaühenduste esindajale on nõukogus ka kolm riigi esindajat – siseministeeriumi, rahandusministeeriumi ning peatselt ka linnade ja valdade liidu esindaja.
Esimesel koosolekul valis uus nõukogu ka uue esimehe ja pikendas KÜSK-i juhataja Agu Laiuse volitusi uue juhataja ametisse nimetamiseni.
Eestis on umbes 22 500 mittetulundusühingut ja sihtasutust. Neist umbes 800 on sihtasutused ning üle 500 usulised ühendused. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse.
### Response:
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu sai uue juhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Wisla oli parem lauapallide võtmisel (47 vs 38) ja resultatiivseid sööte jagasid mõlemad naiskonnad võrdselt (12), siis algviisiku visatud punktidega jäädi alla (49 vs 67) ja AZS sai 17 kaotuse kõrvale kirja esimese võidu, vahendab Korvpall24.ee.
Lass viibis platsil 30 minutit ja sai kirja kaksikduubli 16 punkti (kahesed 7/11, vabakad 2/2) ja kümne lauapalliga, lisaks üks resultatiivne sööt ja kaks isiklikku viga.
Wislal on kirjas üheksa võitu ja üheksa kaotust ning tabelis jätkatakse seitsmendal kohal. AZS Gdanski Ülikooli võitude-kaotuste suhe on nüüd 1-17 ja tabelis ollakse viimasel ehk 12. positsioonil.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Lassi kaksikduubel Wislat ei päästnud ja kirja saadi üllatuskaotus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Wisla oli parem lauapallide võtmisel (47 vs 38) ja resultatiivseid sööte jagasid mõlemad naiskonnad võrdselt (12), siis algviisiku visatud punktidega jäädi alla (49 vs 67) ja AZS sai 17 kaotuse kõrvale kirja esimese võidu, vahendab Korvpall24.ee.
Lass viibis platsil 30 minutit ja sai kirja kaksikduubli 16 punkti (kahesed 7/11, vabakad 2/2) ja kümne lauapalliga, lisaks üks resultatiivne sööt ja kaks isiklikku viga.
Wislal on kirjas üheksa võitu ja üheksa kaotust ning tabelis jätkatakse seitsmendal kohal. AZS Gdanski Ülikooli võitude-kaotuste suhe on nüüd 1-17 ja tabelis ollakse viimasel ehk 12. positsioonil.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Lassi kaksikduubel Wislat ei päästnud ja kirja saadi üllatuskaotus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | OÜ Uranos esitas Tallinna ringkonnakohtule kaebuse, millega soovis Tallinna linnavolikogu otsuse "Harju tn 30 kinnisasja osale Tallinna linna kasuks sundvalduse seadmine ja valitseja määramine" tühistamist.
Kohus leidis otsuses, et Trepi tänav on ajalooline ning kaitstav arheoloogiamälestisena. "Linna kaalutlusruum tänava asukoha üle otsustamisel on seetõttu redutseeritud. /…/Neist tingimustest tulenevalt pidi vastustaja võimaluse korral Trepi tänava taastama ning seda ei saanud rajada mistahes kohta või mistahes kujuga," märkis kohus.
Kuna Trepi tänava taastamine on võimalik, ei olnud OÜ-l Uranos tänava taastamise üle otsustamisel Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevalt kaalutlusruumi ning tänav tuli endises asukohas taastada.
"Seetõttu oli sundvalduse seadmiseks ülekaalukas avalik huvi," märkis kohus.
Ala hõlmav ja hoonestamist võimaldav detailplaneering võeti vastu 2000. aastal, kuid seda ei kehtestatud. Tallinna linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusest tulenevalt otsustati maa-ala haljastada ja rajada sinna 1944. aasta 9. märtsi pommitamise memoriaal.
Memoriaalina pidi välja ehitatama Nõelasilma värav ja Trepi tänav. Tallinna linn alustas 2006. aastal Harju tn 30 kinnistust põhja poole jääval naaberkinnistul seal ajalooliselt asunud Trepi tänava ja Nõelasilma värava väljakaevamisi. Kaevetööd ulatusid ka OÜ Uranos kinnistu piiresse. Tänava taastamise käigus rajati Harju tn 30 kinnistule tugimüür ning selle äärde, osaliselt samale kinnistule Nõelasilma värav. Harju tn 30 omanik OÜ Uranos ehitustöödeks nõusolekut ei andnud.
Tallinna linnavolikogu otsusega 2. maist 2019 seati Harju tn 30 kinnisasjale Tallinna linna kasuks sundvaldus kohaliku tee ehitamiseks, hooldamiseks ja kasutamiseks avalikes huvides järgmistel tingimustel: 1) sundvaldus ulatub kinnisasja 35 m2 suurusele osale põhjaküljel, millele on ehitatud müür ja osa Nõelasilma väravast; 2) sundvaldus seatakse tähtajatult; 3) sundvalduse tasu aastas on 1113 eurot, millele lisandub sundvalduse alale vastav maamaks; 4) sundvalduse tasu makstakse kinnisasja omanikule 1. juuliks sama aasta eest; 5) Tallinna linn tagab sundvalduse ala majandusliku säilimise (ala haldamise, heakorra, remontimise ja muude omanikukohustuste täitmise) ja kannab kõik sellega seotud kulud.
Omanik pani protestiks kartulid maha
Niguliste kiriku ees asuva platsi tõttu kümme aastat Tallinna linnavalitsusega vaidlust pidanud ärimees Heino Viik otsustas eelmisel aastal oma maa-ala otstarbekalt kasutada ja sinna kartulid maha panna.
Viigi ettevõttele Uranos OÜ kuulub Harju tänaval Niguliste kiriku ees 715 ruutmeetri suurune kinnistu. Aastal 2007 rajas linn Viigi kinnistule omavoliliselt kaks ehitist: raudbetoonist tugimüüri Trepi tänaval ning Nõelasilma värava ühe posti, millega algas pikk kohtuvaidlus.
2012. aastal saavutas ärimees ringkonnakohtus linna üle võidu, esitades hulga tõendeid, et linn ehitas tema kinnistul pahatahtlikult ja ebaseaduslikult ning takistas kinnistu kasutamist. Kohus jäi ettevõtjaga nõusse ning käskis müüri ja värava lammutada ning taastada kaeve- ja ehitustöödele eelnenud olukord. Seda pole aga praeguseni tehtud ning kõik, kes Harju tänaval jalutavad, võivad näha, et müür ja Nõelasilma värav on endiselt omal kohal. Et linna survestada, pöördus Viik kohtutäituri poole ning 31. jaanuaril edastatigi Tallinna linnale täitmisteade.
Suurem probleem on aga ettevõtja sõnul see, et kuigi kinnistu sihtotstarve on 50 protsenti elamumaa ja 50 protsenti ärimaa ning Uranos OÜ on 14 aasta jooksul maksnud kinnistu eest ligi 60 000 eurot maamaksu, ei saa ta seda ometi kasutada, sest linn seisab lubadel ees.
Tegelikult tahaks Viik maatükki linnale müüa ja küsiks selle eest 1,6 miljonit eurot. Praegu oleks selle 715-ruutmeetrise maa väärtus Viigi arvutuste kohaselt 3,2 miljonit eurot, kuid ta on valmis müüma poole odavamalt. | Ringkonnakohus jättis Harju tänava maaomaniku kaebuse Tallinna linna vastu rahuldamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
OÜ Uranos esitas Tallinna ringkonnakohtule kaebuse, millega soovis Tallinna linnavolikogu otsuse "Harju tn 30 kinnisasja osale Tallinna linna kasuks sundvalduse seadmine ja valitseja määramine" tühistamist.
Kohus leidis otsuses, et Trepi tänav on ajalooline ning kaitstav arheoloogiamälestisena. "Linna kaalutlusruum tänava asukoha üle otsustamisel on seetõttu redutseeritud. /…/Neist tingimustest tulenevalt pidi vastustaja võimaluse korral Trepi tänava taastama ning seda ei saanud rajada mistahes kohta või mistahes kujuga," märkis kohus.
Kuna Trepi tänava taastamine on võimalik, ei olnud OÜ-l Uranos tänava taastamise üle otsustamisel Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevalt kaalutlusruumi ning tänav tuli endises asukohas taastada.
"Seetõttu oli sundvalduse seadmiseks ülekaalukas avalik huvi," märkis kohus.
Ala hõlmav ja hoonestamist võimaldav detailplaneering võeti vastu 2000. aastal, kuid seda ei kehtestatud. Tallinna linnavolikogu 9. märtsi 2006 otsusest tulenevalt otsustati maa-ala haljastada ja rajada sinna 1944. aasta 9. märtsi pommitamise memoriaal.
Memoriaalina pidi välja ehitatama Nõelasilma värav ja Trepi tänav. Tallinna linn alustas 2006. aastal Harju tn 30 kinnistust põhja poole jääval naaberkinnistul seal ajalooliselt asunud Trepi tänava ja Nõelasilma värava väljakaevamisi. Kaevetööd ulatusid ka OÜ Uranos kinnistu piiresse. Tänava taastamise käigus rajati Harju tn 30 kinnistule tugimüür ning selle äärde, osaliselt samale kinnistule Nõelasilma värav. Harju tn 30 omanik OÜ Uranos ehitustöödeks nõusolekut ei andnud.
Tallinna linnavolikogu otsusega 2. maist 2019 seati Harju tn 30 kinnisasjale Tallinna linna kasuks sundvaldus kohaliku tee ehitamiseks, hooldamiseks ja kasutamiseks avalikes huvides järgmistel tingimustel: 1) sundvaldus ulatub kinnisasja 35 m2 suurusele osale põhjaküljel, millele on ehitatud müür ja osa Nõelasilma väravast; 2) sundvaldus seatakse tähtajatult; 3) sundvalduse tasu aastas on 1113 eurot, millele lisandub sundvalduse alale vastav maamaks; 4) sundvalduse tasu makstakse kinnisasja omanikule 1. juuliks sama aasta eest; 5) Tallinna linn tagab sundvalduse ala majandusliku säilimise (ala haldamise, heakorra, remontimise ja muude omanikukohustuste täitmise) ja kannab kõik sellega seotud kulud.
Omanik pani protestiks kartulid maha
Niguliste kiriku ees asuva platsi tõttu kümme aastat Tallinna linnavalitsusega vaidlust pidanud ärimees Heino Viik otsustas eelmisel aastal oma maa-ala otstarbekalt kasutada ja sinna kartulid maha panna.
Viigi ettevõttele Uranos OÜ kuulub Harju tänaval Niguliste kiriku ees 715 ruutmeetri suurune kinnistu. Aastal 2007 rajas linn Viigi kinnistule omavoliliselt kaks ehitist: raudbetoonist tugimüüri Trepi tänaval ning Nõelasilma värava ühe posti, millega algas pikk kohtuvaidlus.
2012. aastal saavutas ärimees ringkonnakohtus linna üle võidu, esitades hulga tõendeid, et linn ehitas tema kinnistul pahatahtlikult ja ebaseaduslikult ning takistas kinnistu kasutamist. Kohus jäi ettevõtjaga nõusse ning käskis müüri ja värava lammutada ning taastada kaeve- ja ehitustöödele eelnenud olukord. Seda pole aga praeguseni tehtud ning kõik, kes Harju tänaval jalutavad, võivad näha, et müür ja Nõelasilma värav on endiselt omal kohal. Et linna survestada, pöördus Viik kohtutäituri poole ning 31. jaanuaril edastatigi Tallinna linnale täitmisteade.
Suurem probleem on aga ettevõtja sõnul see, et kuigi kinnistu sihtotstarve on 50 protsenti elamumaa ja 50 protsenti ärimaa ning Uranos OÜ on 14 aasta jooksul maksnud kinnistu eest ligi 60 000 eurot maamaksu, ei saa ta seda ometi kasutada, sest linn seisab lubadel ees.
Tegelikult tahaks Viik maatükki linnale müüa ja küsiks selle eest 1,6 miljonit eurot. Praegu oleks selle 715-ruutmeetrise maa väärtus Viigi arvutuste kohaselt 3,2 miljonit eurot, kuid ta on valmis müüma poole odavamalt.
### Response:
Ringkonnakohus jättis Harju tänava maaomaniku kaebuse Tallinna linna vastu rahuldamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise avaveerand lõppes viigiliselt, aga poolajaks leidis ilma LeBron Jamesita mänginud Lakers end võõrustajate vastu napist kaotusseisust. Pärast vaheaega panid külalised aga oma paremuse võimsal moel maksma, kui Golden State alistati kolmandal veerandil 23 ja kokkuvõttes koguni 30 silmaga.
Seitsmenda järjestikuse võidu ning 17. järjestikuse võõrsilvõidu noppinud Lakersi eest viskas enim punkte Anthony Davis, kes sai kirja 23 silma ja kuus lauapalli. Pingilt sekkunud Kyle Kuzma panustas 18 punktiga, Dwight Howard tõi omadele 13 punkti ja üheksa lauapalli. Kaotajate parim oli 23 punkti loopinud Eric Paschall.
Liigatabelis jätkab Lakers läänekonverentsi kindla liidrina, olles võitnud 45 ja kaotanud 12 kohtumist. Denver Nuggets (40-18) on teine ja Lakersi linnarivaal Clippers (39-19) kolmas. Golden State on 12 võidu ja 47 kaotusega viimasel, ehk 15. tabelireal.
Idakonverentsi juhib Milwaukee Bucks (50-8).
Teised tulemused:
Philadelphia – New York 115:106
Indiana – Portland 106:100
Oklahoma City – Sacramento 112:108 | Võidulainel jätkav Lakers seljatas võimsa kolmanda veerandi toel Warriorsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise avaveerand lõppes viigiliselt, aga poolajaks leidis ilma LeBron Jamesita mänginud Lakers end võõrustajate vastu napist kaotusseisust. Pärast vaheaega panid külalised aga oma paremuse võimsal moel maksma, kui Golden State alistati kolmandal veerandil 23 ja kokkuvõttes koguni 30 silmaga.
Seitsmenda järjestikuse võidu ning 17. järjestikuse võõrsilvõidu noppinud Lakersi eest viskas enim punkte Anthony Davis, kes sai kirja 23 silma ja kuus lauapalli. Pingilt sekkunud Kyle Kuzma panustas 18 punktiga, Dwight Howard tõi omadele 13 punkti ja üheksa lauapalli. Kaotajate parim oli 23 punkti loopinud Eric Paschall.
Liigatabelis jätkab Lakers läänekonverentsi kindla liidrina, olles võitnud 45 ja kaotanud 12 kohtumist. Denver Nuggets (40-18) on teine ja Lakersi linnarivaal Clippers (39-19) kolmas. Golden State on 12 võidu ja 47 kaotusega viimasel, ehk 15. tabelireal.
Idakonverentsi juhib Milwaukee Bucks (50-8).
Teised tulemused:
Philadelphia – New York 115:106
Indiana – Portland 106:100
Oklahoma City – Sacramento 112:108
### Response:
Võidulainel jätkav Lakers seljatas võimsa kolmanda veerandi toel Warriorsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värskes lugu "Stupid Love" on valminud Lady Gaga ja BloodPopi, Tchami ja Max Martini koostöös, vahendas Pitchfork. Gaga uue albumi täpselt ilmumiskuupäeva pole veel avaldatud, kuid Zane Lowe'i raadiosaates kinnitas muusik, et värske materjali salvestamine oli väga emotsionaalne ning ta nuttis pidevalt.
Lady Gaga eelmine sooloalbum "Joanne" ilmus 2016. aastal, Bradley Cooperi filmis "Täht on sündinud" tehtud rolli eest pälvis ta Oscari nominatsiooni ning võitis ekraanil esitatud loo "Shallow" eest mitmeid auhindu.
Vaata videot: | Lady Gaga avaldas uue singli "Stupid Love" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värskes lugu "Stupid Love" on valminud Lady Gaga ja BloodPopi, Tchami ja Max Martini koostöös, vahendas Pitchfork. Gaga uue albumi täpselt ilmumiskuupäeva pole veel avaldatud, kuid Zane Lowe'i raadiosaates kinnitas muusik, et värske materjali salvestamine oli väga emotsionaalne ning ta nuttis pidevalt.
Lady Gaga eelmine sooloalbum "Joanne" ilmus 2016. aastal, Bradley Cooperi filmis "Täht on sündinud" tehtud rolli eest pälvis ta Oscari nominatsiooni ning võitis ekraanil esitatud loo "Shallow" eest mitmeid auhindu.
Vaata videot:
### Response:
Lady Gaga avaldas uue singli "Stupid Love" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldajate sõnul olid nakatunud võistlusel osalenud. Velotuuril jäi pidada veel kaks etappi, kuid nüüd testitakse ka teisi tuuril osalenud rattureid. "Turvalisus on meie number üks prioriteet," kommenteerisid korraldajad. "Otsus langetati tingituna soovist tagada kõikide osalejate heaolu."
Pärast neljapäeval peetud tuuri viiendat, 162-kilomeetrist etappi Al Ainist Jebel Hafeeti, oli võistluse üldliidriks britt Adam Yates (Mitchelton-Scott). Tema edu teist kohta hoidnud sloveeni Tadej Pogacari (UAE-Team Emirates) ees oli minut ja üks sekund. "On kahju, et UAE velotuur katkestati, aga inimeste tervis on peamine," kommenteeris Yates sotsiaalmeedias. "Ootame testimist ja peame püsima hotellis, kuni pole öeldud teisiti."
Koroonaviirusesse on üle maailma nakatunud enam kui 80 000 inimest. Haigusesse on surnud ligi 2800 inimest, neist enamik Hiinas. | UAE velotuuril nakatus kaks osalejat koroonaviirusesse, võistlus katkestati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldajate sõnul olid nakatunud võistlusel osalenud. Velotuuril jäi pidada veel kaks etappi, kuid nüüd testitakse ka teisi tuuril osalenud rattureid. "Turvalisus on meie number üks prioriteet," kommenteerisid korraldajad. "Otsus langetati tingituna soovist tagada kõikide osalejate heaolu."
Pärast neljapäeval peetud tuuri viiendat, 162-kilomeetrist etappi Al Ainist Jebel Hafeeti, oli võistluse üldliidriks britt Adam Yates (Mitchelton-Scott). Tema edu teist kohta hoidnud sloveeni Tadej Pogacari (UAE-Team Emirates) ees oli minut ja üks sekund. "On kahju, et UAE velotuur katkestati, aga inimeste tervis on peamine," kommenteeris Yates sotsiaalmeedias. "Ootame testimist ja peame püsima hotellis, kuni pole öeldud teisiti."
Koroonaviirusesse on üle maailma nakatunud enam kui 80 000 inimest. Haigusesse on surnud ligi 2800 inimest, neist enamik Hiinas.
### Response:
UAE velotuuril nakatus kaks osalejat koroonaviirusesse, võistlus katkestati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ekspress Grupi müügitulu ulatus eelmise aasta neljandas kvartalis 21,7 miljoni euroni ja 2019. aastal kokku 75,3 miljoni euroni, teatas ettevõte. Neljandas kvartalis kasvasid kontserni tulud 11 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Enim suurenesid digitaalsed tulud, mis kasvasid eelmise aastaga võrreldes 22 protsenti ja moodustasid detsembri lõpuks juba 60 protsenti kontserni meediasegmendi müügitulust.
Ekspress Grupi kasum enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni (EBITDA) oli neljandas kvartalis 3,28 miljonit eurot ja 12 kuu jooksul kokku 7,16 miljonit eurot. Neljandas kvartalis teenis ettevõte viimase viie aasta suurima EBITDA.
Kontsern jõudis tulude kasvule tuginedes kasumisse, teenides neljandas kvartalis 1,65 miljonit eurot puhaskasumit ning lõpetas majandusaasta kokku 1,41 miljoni euro suuruse puhaskasumiga.
Ekspress Grupi juhatuse esimehe Mari-Liis Rüütsalu sõnul tuleneb ettevõtte tulude kasv nii digitaalse äri orgaanilisest kasvust kui viimastel aastatel omandatud uutest ärivaldkondadest.
"Tulude kasv ja kasumisse jõudmine näitavad, et Ekspress Grupi pikaajaline strateegia minna üle digitaalsele ärimudelile kulgeb edukalt. Viimase viie aasta jooksul ellu viidud tegevuste tulemusena sõltub ettevõte järjest vähemal määral trükiteenustest," märkis Rüütsalu.
2019. aastal kasvas tugevalt Ekspress Grupi meediaväljaannete digitellimuste hulk. Järjest suurem hulk meediaväljaannete lugejaid on valmis digitaalse veebisisu eest maksma, märkis ettevõte.
Kõige suuremat kasvu näitasid digitellimused Eestis ja Lätis. Leedus hakkas Ekspress Grupp tasulist sisu pakkuma alles kolmandas kvartalis.
Ekspress Grupi juhtkond teeb ettepaneku jätta eelmise majandusaasta kasum jaotamata, kuna kontserni eesmärk on jätkata investeeringuid digitaalse ärisuuna kasvatamisse. Ettevõte keskendub edaspidi nii olemasoleva digitaalse äri orgaanilisele kasvule kui ka võimaluste leidmisele ärimahtude kasvatamiseks uute omandamiste teel.
Ekspress Grupp annab tööd 1700 inimesele, omab suuri veebimeedia portaale Baltimaades ning kirjastab Eestis päeva- ja nädalalehti, lisaks enamikku Eesti populaarsematest ajakirjadest. | Ekspress Grupp sai mullu 1,4 miljonit eurot puhaskasumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ekspress Grupi müügitulu ulatus eelmise aasta neljandas kvartalis 21,7 miljoni euroni ja 2019. aastal kokku 75,3 miljoni euroni, teatas ettevõte. Neljandas kvartalis kasvasid kontserni tulud 11 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Enim suurenesid digitaalsed tulud, mis kasvasid eelmise aastaga võrreldes 22 protsenti ja moodustasid detsembri lõpuks juba 60 protsenti kontserni meediasegmendi müügitulust.
Ekspress Grupi kasum enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni (EBITDA) oli neljandas kvartalis 3,28 miljonit eurot ja 12 kuu jooksul kokku 7,16 miljonit eurot. Neljandas kvartalis teenis ettevõte viimase viie aasta suurima EBITDA.
Kontsern jõudis tulude kasvule tuginedes kasumisse, teenides neljandas kvartalis 1,65 miljonit eurot puhaskasumit ning lõpetas majandusaasta kokku 1,41 miljoni euro suuruse puhaskasumiga.
Ekspress Grupi juhatuse esimehe Mari-Liis Rüütsalu sõnul tuleneb ettevõtte tulude kasv nii digitaalse äri orgaanilisest kasvust kui viimastel aastatel omandatud uutest ärivaldkondadest.
"Tulude kasv ja kasumisse jõudmine näitavad, et Ekspress Grupi pikaajaline strateegia minna üle digitaalsele ärimudelile kulgeb edukalt. Viimase viie aasta jooksul ellu viidud tegevuste tulemusena sõltub ettevõte järjest vähemal määral trükiteenustest," märkis Rüütsalu.
2019. aastal kasvas tugevalt Ekspress Grupi meediaväljaannete digitellimuste hulk. Järjest suurem hulk meediaväljaannete lugejaid on valmis digitaalse veebisisu eest maksma, märkis ettevõte.
Kõige suuremat kasvu näitasid digitellimused Eestis ja Lätis. Leedus hakkas Ekspress Grupp tasulist sisu pakkuma alles kolmandas kvartalis.
Ekspress Grupi juhtkond teeb ettepaneku jätta eelmise majandusaasta kasum jaotamata, kuna kontserni eesmärk on jätkata investeeringuid digitaalse ärisuuna kasvatamisse. Ettevõte keskendub edaspidi nii olemasoleva digitaalse äri orgaanilisele kasvule kui ka võimaluste leidmisele ärimahtude kasvatamiseks uute omandamiste teel.
Ekspress Grupp annab tööd 1700 inimesele, omab suuri veebimeedia portaale Baltimaades ning kirjastab Eestis päeva- ja nädalalehti, lisaks enamikku Eesti populaarsematest ajakirjadest.
### Response:
Ekspress Grupp sai mullu 1,4 miljonit eurot puhaskasumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes 11 ja toidukaupade kaupluste müügitulu viis protsenti.
Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu vähenes aga 17 protsenti. Vähenemisele avaldas mõju eelmise aasta jaanuari väga kõrge võrdlusbaas ja mootorikütuse hinnatõusu kiirenemine.
Detsembriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 16 protsenti. Tegemist oli tavapärase langusega, mis järgneb jõulude ja aastavahetuse suurmüükidele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes ühe protsendi võrra. | Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv jätkus ka jaanuaris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes 11 ja toidukaupade kaupluste müügitulu viis protsenti.
Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu vähenes aga 17 protsenti. Vähenemisele avaldas mõju eelmise aasta jaanuari väga kõrge võrdlusbaas ja mootorikütuse hinnatõusu kiirenemine.
Detsembriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 16 protsenti. Tegemist oli tavapärase langusega, mis järgneb jõulude ja aastavahetuse suurmüükidele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes ühe protsendi võrra.
### Response:
Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv jätkus ka jaanuaris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädala eest Kreekas peetud avamäng lõppes Arsenali 1:0 võiduga, kuid korduskohtumises viigistas Pape Abou Cisse 53. minuti väravaga Olympiakose eest seisu ning et normaalajal rohkem väravaid ei löödud, läks kohtumine lisaajale.
Arsenal, kes jõudis eelmisel hooajal Euroopa liiga finaali, kus kaotas linnarivaal Chelseale, näis juba olevat olnud kindlustanud koha 16 parema seas, kui Pierre-Emerick Aubameyangi 113. minuti efektne käärlöögiga värav võõrustajad uuesti juhtima viis, kuid 120. minuti tabamus Youssef El Arabilt viis Olympiakose taas ette ning ühtlasi edasi ka järgmisesse ringi.
Olympiakos, kes viimati jõudis Euroopa liigas kaheksandikfinaali 2017. aastal, saab oma järgmise vastase teada reedel, mil loositakse kaheksandikfinaalpaarid. | 120. minuti värav kukutas Arsenali Euroopa liigas konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädala eest Kreekas peetud avamäng lõppes Arsenali 1:0 võiduga, kuid korduskohtumises viigistas Pape Abou Cisse 53. minuti väravaga Olympiakose eest seisu ning et normaalajal rohkem väravaid ei löödud, läks kohtumine lisaajale.
Arsenal, kes jõudis eelmisel hooajal Euroopa liiga finaali, kus kaotas linnarivaal Chelseale, näis juba olevat olnud kindlustanud koha 16 parema seas, kui Pierre-Emerick Aubameyangi 113. minuti efektne käärlöögiga värav võõrustajad uuesti juhtima viis, kuid 120. minuti tabamus Youssef El Arabilt viis Olympiakose taas ette ning ühtlasi edasi ka järgmisesse ringi.
Olympiakos, kes viimati jõudis Euroopa liigas kaheksandikfinaali 2017. aastal, saab oma järgmise vastase teada reedel, mil loositakse kaheksandikfinaalpaarid.
### Response:
120. minuti värav kukutas Arsenali Euroopa liigas konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 790 miljoni euro suurune tehing loodetakse lõpule viia tänavuse aasta lõpuks, selle tarvis on erinevates riikides vaja mitmeid litsentse ja kooskõlastusi kohalikelt järelevalveametitelt, märkis ajaleht.
Lisaks Eestile võtab USA turvahiiglane G4S-i sularahaveo ja -töötluse ärisuuna üle Lätis, Leedus, Tšehhis, Hollandis, Belgias, Rumeenias, Iirimaal ja Küprosel, aga ka väljaspool Euroopat: Malaisias, Indoneesias, Filipiinidel, Kuveidis ja Dominikaani Vabariigis.
Möödunud aasta lõpu seisuga oli G4S-i turuosa sularahateenuste osas 100 protsenti, kinnitas turvafirma Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja. Firma täidab ja tühjendab kõiki sularahaautomaate üle Eesti, samuti teenindatakse pangakontoreid, hotelle, logistikafirmasid, kauplusi, ehk kõiki ettevõtteid, kes sularahakäitlusteenuseid vajavad, lisas ta. | Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
790 miljoni euro suurune tehing loodetakse lõpule viia tänavuse aasta lõpuks, selle tarvis on erinevates riikides vaja mitmeid litsentse ja kooskõlastusi kohalikelt järelevalveametitelt, märkis ajaleht.
Lisaks Eestile võtab USA turvahiiglane G4S-i sularahaveo ja -töötluse ärisuuna üle Lätis, Leedus, Tšehhis, Hollandis, Belgias, Rumeenias, Iirimaal ja Küprosel, aga ka väljaspool Euroopat: Malaisias, Indoneesias, Filipiinidel, Kuveidis ja Dominikaani Vabariigis.
Möödunud aasta lõpu seisuga oli G4S-i turuosa sularahateenuste osas 100 protsenti, kinnitas turvafirma Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja. Firma täidab ja tühjendab kõiki sularahaautomaate üle Eesti, samuti teenindatakse pangakontoreid, hotelle, logistikafirmasid, kauplusi, ehk kõiki ettevõtteid, kes sularahakäitlusteenuseid vajavad, lisas ta.
### Response:
Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajalehe küsimustele vastates ütles Simson muu hulgas, et tema parima teadmise järgi Eesti ja Venemaa vahel elektrikaubandust ei ole.
Tegelikult saab Eesti siiski süsnikukvoodi hinna võrra konkurentsivõimelisemat Venemaa elektrit läbi naaberriikide.
"Aga miks see niimoodi juhtub − see tuleb sellest, et energiapoliitikas on kolm sammast. Üks on see, et saastaksime vähem, teine, et meil oleks piisavalt energiavarustuskindlust ka sel ajal, kui ka kõigil naabritel on palju energiat vaja. See on see, mille pärast peab valitsus arvestama, et elektrijaamu ei saa käigust välja viia, ilma et me teaksime, kuidas katta tippkoormust. Kolmas on hind − sellepärast olemegi liitunud Põhjamaade turuga, et meie tarbija saaks paremat hinda. Kui oleksime ainult Eesti turul, siis Narva elektrijaamadest tuleks mis tahes hinnaga elekter ning meie tööstus ja inimesed maksaksid märksa suuremaid elektriarveid," rääkis Simson.
Küsimusele, kuidas oleks pidanud Eesti riik paremini valmis olema järsuks süsihappegaasi kvootide hinnatõusuks, et Ida-Virumaal ei oleks ühe aastaga kadunud tuhat töökohta, vastas endine majandusminister: "Tööstuse mitmekesistamine on üks vastus. See, et oleks ka teistsuguseid tööstuslikke töökohti, mis annavad inimestele siinsamas regioonis tööd. Et nad ei pea minema tööd otsima teistesse piirkondadesse või teise riiki."
"Uus Euroopa Komisjon on käinud välja ka lubaduse, et me tegeleme piiriülese süsiniku mehhanismiga. See tähendab, et kui keegi tahab tulevikus müüa siia kaupu, olgu selleks näiteks tsement, teras või elekter, siis piiri peal tuleb tasuda tariif, mis võtab arvesse süsiniku jalajälge ja võrdsustab selle Euroopa ettevõtte tasutud kvoodiga," ütles Simson. | Simson: kadunud Ida-Virumaa töökohtade arvel on elekter odavam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalehe küsimustele vastates ütles Simson muu hulgas, et tema parima teadmise järgi Eesti ja Venemaa vahel elektrikaubandust ei ole.
Tegelikult saab Eesti siiski süsnikukvoodi hinna võrra konkurentsivõimelisemat Venemaa elektrit läbi naaberriikide.
"Aga miks see niimoodi juhtub − see tuleb sellest, et energiapoliitikas on kolm sammast. Üks on see, et saastaksime vähem, teine, et meil oleks piisavalt energiavarustuskindlust ka sel ajal, kui ka kõigil naabritel on palju energiat vaja. See on see, mille pärast peab valitsus arvestama, et elektrijaamu ei saa käigust välja viia, ilma et me teaksime, kuidas katta tippkoormust. Kolmas on hind − sellepärast olemegi liitunud Põhjamaade turuga, et meie tarbija saaks paremat hinda. Kui oleksime ainult Eesti turul, siis Narva elektrijaamadest tuleks mis tahes hinnaga elekter ning meie tööstus ja inimesed maksaksid märksa suuremaid elektriarveid," rääkis Simson.
Küsimusele, kuidas oleks pidanud Eesti riik paremini valmis olema järsuks süsihappegaasi kvootide hinnatõusuks, et Ida-Virumaal ei oleks ühe aastaga kadunud tuhat töökohta, vastas endine majandusminister: "Tööstuse mitmekesistamine on üks vastus. See, et oleks ka teistsuguseid tööstuslikke töökohti, mis annavad inimestele siinsamas regioonis tööd. Et nad ei pea minema tööd otsima teistesse piirkondadesse või teise riiki."
"Uus Euroopa Komisjon on käinud välja ka lubaduse, et me tegeleme piiriülese süsiniku mehhanismiga. See tähendab, et kui keegi tahab tulevikus müüa siia kaupu, olgu selleks näiteks tsement, teras või elekter, siis piiri peal tuleb tasuda tariif, mis võtab arvesse süsiniku jalajälge ja võrdsustab selle Euroopa ettevõtte tasutud kvoodiga," ütles Simson.
### Response:
Simson: kadunud Ida-Virumaa töökohtade arvel on elekter odavam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi võimud süüdistasid õhurünnaku korraldamises Süüria režiimivägesid.
"Idlibis toimus meie vägede pihta õhurünnak, mille tagajärjel sai märtriks 33 meie sõjaväelast," ütles Türgi piiriäärse provintsi Hatay kuberner Rahmi Dogan riiklikule uudisteagentuurile Anadolu. Algselt oli teatatud üheksa sõduri hukkumisest.
Alates veebruari algusest on Idlibis surma saanud 49 Türgi sõjaväelast. Süüria valitsusvägesid toetab pealetungil Idlibi provintsis Venemaa.
Türgi nõudis reedeks Süüria režiimivägedelt Idlibis taandumist Türgi vaatluspostide taha. Neljapäeval kohtusid Venemaa diplomaadid ja sõjaväeametnikud oma Türgi ametivendadega.
Türgi kaitseminister Hulusi Akar ütles ajakirjanikele, et kõnelused on jõudnud "teatava punktini" ja selle tulemused selguvad lähiajal.
Türgi lubas õhurünnaku eest Süürias kättemaksu
Türgi lubas ööl vastu reedet kättemaksu õhurünnaku eest Süürias, milles sai surma 29 nende sõjaväelast, edastasid meediakanalid.
Türgi presidendi kommunikatsioonijuht Fahrettin Altun kutsus rahvusvahelist kogukonda ühtlasi üles täitma oma kohustusi. "Me kutsume rahvusvahelist kogukonda oma kohustusi täitma," sõnas Altun.
USA nõudis pärast uudist rünnaku kohta, et Süüria ja selle liitlane Venemaa lõpetaksid viivitamatult pealetungi Idlibis.
"Me seisame kindlalt oma NATO liitlase Türgi toetuseks ja kutsume Bashar al-Asssadi režiimi, Venemaad ja Iraani toetatud vägesid viivitamatult lõpetama seda põlastusväärset pealetungi. Kaalume erinevaid võimalus, kuidas Türgit selles kriisis kõige paremini toetada," öeldi USA välisministeeriumi teadaandes. | Süüria loodeosas sai õhulöögis surma 33 Türgi sõdurit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi võimud süüdistasid õhurünnaku korraldamises Süüria režiimivägesid.
"Idlibis toimus meie vägede pihta õhurünnak, mille tagajärjel sai märtriks 33 meie sõjaväelast," ütles Türgi piiriäärse provintsi Hatay kuberner Rahmi Dogan riiklikule uudisteagentuurile Anadolu. Algselt oli teatatud üheksa sõduri hukkumisest.
Alates veebruari algusest on Idlibis surma saanud 49 Türgi sõjaväelast. Süüria valitsusvägesid toetab pealetungil Idlibi provintsis Venemaa.
Türgi nõudis reedeks Süüria režiimivägedelt Idlibis taandumist Türgi vaatluspostide taha. Neljapäeval kohtusid Venemaa diplomaadid ja sõjaväeametnikud oma Türgi ametivendadega.
Türgi kaitseminister Hulusi Akar ütles ajakirjanikele, et kõnelused on jõudnud "teatava punktini" ja selle tulemused selguvad lähiajal.
Türgi lubas õhurünnaku eest Süürias kättemaksu
Türgi lubas ööl vastu reedet kättemaksu õhurünnaku eest Süürias, milles sai surma 29 nende sõjaväelast, edastasid meediakanalid.
Türgi presidendi kommunikatsioonijuht Fahrettin Altun kutsus rahvusvahelist kogukonda ühtlasi üles täitma oma kohustusi. "Me kutsume rahvusvahelist kogukonda oma kohustusi täitma," sõnas Altun.
USA nõudis pärast uudist rünnaku kohta, et Süüria ja selle liitlane Venemaa lõpetaksid viivitamatult pealetungi Idlibis.
"Me seisame kindlalt oma NATO liitlase Türgi toetuseks ja kutsume Bashar al-Asssadi režiimi, Venemaad ja Iraani toetatud vägesid viivitamatult lõpetama seda põlastusväärset pealetungi. Kaalume erinevaid võimalus, kuidas Türgit selles kriisis kõige paremini toetada," öeldi USA välisministeeriumi teadaandes.
### Response:
Süüria loodeosas sai õhulöögis surma 33 Türgi sõdurit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Risk üha suuremale olukorra pingestumisele kasvab tundidega," märkis Dujarric ametlikus avalduses.
"Peasekretär Antonio Guterres kordas oma üleskutset viivitamatult vaherahu sõlmida ja väljendas erilist muret üha ägeneva relvakonflikti jalgu jäänud tsiviilisikute saatuse pärast," lisas kõneisik.
USA nõudis neljapäeval pärast uudist järjekordse ohvriterohke rünnaku kohta, et Süüria ja selle liitlane Venemaa lõpetaksid viivitamatult pealetungi Idlibis.
"Me seisame kindlalt oma NATO liitlase Türgi toetuseks ja kutsume Bashar al-Asssadi režiimi, Venemaad ja Iraani toetatud vägesid viivitamatult lõpetama seda põlastusväärset pealetungi. Kaalume erinevaid võimalus, kuidas Türgit selles kriisis kõige paremini toetada," ütles USA välisministeerium oma teadaandes.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg mõistis hukka Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi valimatud õhurünnakud Idlibi provintsis, teatas reedel tema eestkõneleja.
"Stoltenberg mõistis hukka Süüria režiimi ja selle liitlase Venemaa valimatud õhurünnakud Idlibi provintsis, milledest viimases sai surma 29 Türgi sõjaväelast. Stoltenberg kutsus Süüriat ja Venemaad üles pealetungi provintsis lõpetama, rahvusvahelisi seadusi asutama ja toetama ÜRO pingutusi konfliktile rahumeelse lahenduse leidmiseks," edastas kõneisik.
Stoltenberg vestles juhtunust telefoni teel Türgi välisministri Mevlut Cavusogluga.
Süüria loodeosas asuvas Idlibi provintsis sai õhulöögis surma 33 Türgi sõdurit. Veel 36 haavata saanud sõjaväelast toimetati kodumaale haiglasse. Türgi võimud süüdistasid õhurünnaku korraldamises Süüria režiimivägesid ja lubasid kättemaksu.
Türgi presidendi kommunikatsioonijuht Fahrettin Altun kutsus rahvusvahelist kogukonda ühtlasi üles täitma oma kohustusi.
"Me kutsume rahvusvahelist kogukonda oma kohustusi täitma," sõnas Altun. | ÜRO hinnangul kasvavad pinged Süürias tundidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Risk üha suuremale olukorra pingestumisele kasvab tundidega," märkis Dujarric ametlikus avalduses.
"Peasekretär Antonio Guterres kordas oma üleskutset viivitamatult vaherahu sõlmida ja väljendas erilist muret üha ägeneva relvakonflikti jalgu jäänud tsiviilisikute saatuse pärast," lisas kõneisik.
USA nõudis neljapäeval pärast uudist järjekordse ohvriterohke rünnaku kohta, et Süüria ja selle liitlane Venemaa lõpetaksid viivitamatult pealetungi Idlibis.
"Me seisame kindlalt oma NATO liitlase Türgi toetuseks ja kutsume Bashar al-Asssadi režiimi, Venemaad ja Iraani toetatud vägesid viivitamatult lõpetama seda põlastusväärset pealetungi. Kaalume erinevaid võimalus, kuidas Türgit selles kriisis kõige paremini toetada," ütles USA välisministeerium oma teadaandes.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg mõistis hukka Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi valimatud õhurünnakud Idlibi provintsis, teatas reedel tema eestkõneleja.
"Stoltenberg mõistis hukka Süüria režiimi ja selle liitlase Venemaa valimatud õhurünnakud Idlibi provintsis, milledest viimases sai surma 29 Türgi sõjaväelast. Stoltenberg kutsus Süüriat ja Venemaad üles pealetungi provintsis lõpetama, rahvusvahelisi seadusi asutama ja toetama ÜRO pingutusi konfliktile rahumeelse lahenduse leidmiseks," edastas kõneisik.
Stoltenberg vestles juhtunust telefoni teel Türgi välisministri Mevlut Cavusogluga.
Süüria loodeosas asuvas Idlibi provintsis sai õhulöögis surma 33 Türgi sõdurit. Veel 36 haavata saanud sõjaväelast toimetati kodumaale haiglasse. Türgi võimud süüdistasid õhurünnaku korraldamises Süüria režiimivägesid ja lubasid kättemaksu.
Türgi presidendi kommunikatsioonijuht Fahrettin Altun kutsus rahvusvahelist kogukonda ühtlasi üles täitma oma kohustusi.
"Me kutsume rahvusvahelist kogukonda oma kohustusi täitma," sõnas Altun.
### Response:
ÜRO hinnangul kasvavad pinged Süürias tundidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejuures pole aga selge, kas tähelepanu haaravad rohkem negatiivsed või positiivsed sündmused. Vahel reageerivad inimesed kiiremini ja tugevamini negatiivse tähendusega stiimulitele. Näiteks, neutraalsete nägude seast leitakse vihane nägu tavaliselt kiiremini kui rõõmus nägu. Seda nähtust kutsutakse negatiivsuse kaldeks (negativity bias).
Teinekord pööravad inimesed aga enam tähelepanu positiivsele informatsioonile. Näiteks hasartmängija mõtted keerlevad enam võitude kui kaotuste võimaluse ümber. Seda nähtust võib kutsuda positiivsuse kaldeks (positivity bias).
Seega on vaieldav, kas positiivsed ja negatiivsed sündmused haaravad tähelepanu sarnaselt või erinevalt. Sellesse debatti andsid hiljuti oma panuse ka Tartu Ülikooli psühholoogid doktorant Martin Kolnese eestvedamisel. Ajakirjas Neuropsychologia ilmunud artikkel tutvustab katset, kus analüüsiti tähelepanu koondumist sama suure šokolaadikoguse võitmist ja kaotamist esindavatele stiimulitele.
Uuringu tulemused ei kinnitanud ei positiivsuse ega negatiivsuse kalde hüpoteesi, sest inimesed pöörasid võitudele ja katustele tähelepanu samal määral. Määravaks faktoriks oli hoopis see, kui oluliseks inimesed sündmust pidasid.
Tähelepanu objektiivseks mõõtmiseks analüüsiti selles uuringus silma pupilli läbimõõtu. Pupilli suurus on eksperimentaalpsühholoogias levinud mõõdik, sest peale valguse reageerib pupill ka erinevatele kognitiivsetele protsessidele. Näiteks suurenevad pupillid nii pingutust nõudva ülesande lahendamisel kui ka emotsionaalsete piltide vaatamisel. Taolistes katsetes peegeldab pupilli suurus seda, mil määral on inimene pühendunud teatud sündmuste tunnetamisele.
Tartu teadlaste uurimus viitab võimalusele, et emotsionaalsed sündmused ei haara tähelepanu mitte selle alusel, kui negatiivsed või positiivsed nad on, vaid lähtudes sellest, kui olulised nad on.
Tähelepanu uurijatel on hetkel käimas andmekogumine uues veebipõhises uuringus, milles osalejaid ootab peast arvutamise mäng. Kõik täisealised huvilised on oodatud osalema.
Uuring "Matemaatikamäng" Autor/allikas: Ekraanitõmmis | Mis köidab meie tähelepanu: hea, halb või lihtsalt tähtis sündmus? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejuures pole aga selge, kas tähelepanu haaravad rohkem negatiivsed või positiivsed sündmused. Vahel reageerivad inimesed kiiremini ja tugevamini negatiivse tähendusega stiimulitele. Näiteks, neutraalsete nägude seast leitakse vihane nägu tavaliselt kiiremini kui rõõmus nägu. Seda nähtust kutsutakse negatiivsuse kaldeks (negativity bias).
Teinekord pööravad inimesed aga enam tähelepanu positiivsele informatsioonile. Näiteks hasartmängija mõtted keerlevad enam võitude kui kaotuste võimaluse ümber. Seda nähtust võib kutsuda positiivsuse kaldeks (positivity bias).
Seega on vaieldav, kas positiivsed ja negatiivsed sündmused haaravad tähelepanu sarnaselt või erinevalt. Sellesse debatti andsid hiljuti oma panuse ka Tartu Ülikooli psühholoogid doktorant Martin Kolnese eestvedamisel. Ajakirjas Neuropsychologia ilmunud artikkel tutvustab katset, kus analüüsiti tähelepanu koondumist sama suure šokolaadikoguse võitmist ja kaotamist esindavatele stiimulitele.
Uuringu tulemused ei kinnitanud ei positiivsuse ega negatiivsuse kalde hüpoteesi, sest inimesed pöörasid võitudele ja katustele tähelepanu samal määral. Määravaks faktoriks oli hoopis see, kui oluliseks inimesed sündmust pidasid.
Tähelepanu objektiivseks mõõtmiseks analüüsiti selles uuringus silma pupilli läbimõõtu. Pupilli suurus on eksperimentaalpsühholoogias levinud mõõdik, sest peale valguse reageerib pupill ka erinevatele kognitiivsetele protsessidele. Näiteks suurenevad pupillid nii pingutust nõudva ülesande lahendamisel kui ka emotsionaalsete piltide vaatamisel. Taolistes katsetes peegeldab pupilli suurus seda, mil määral on inimene pühendunud teatud sündmuste tunnetamisele.
Tartu teadlaste uurimus viitab võimalusele, et emotsionaalsed sündmused ei haara tähelepanu mitte selle alusel, kui negatiivsed või positiivsed nad on, vaid lähtudes sellest, kui olulised nad on.
Tähelepanu uurijatel on hetkel käimas andmekogumine uues veebipõhises uuringus, milles osalejaid ootab peast arvutamise mäng. Kõik täisealised huvilised on oodatud osalema.
Uuring "Matemaatikamäng" Autor/allikas: Ekraanitõmmis
### Response:
Mis köidab meie tähelepanu: hea, halb või lihtsalt tähtis sündmus? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööstusindeks Dow Jones langes 4,4 protsenti 25 766,64 punktile.
S&P 500 langes samuti 4,4 protsenti ja sulgus tasemel 2978,76 punkti.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq langes 4,6 protsenti tasemele 8566,48. | USA tähtsamad aktsiaturud sööstsid taas miinusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööstusindeks Dow Jones langes 4,4 protsenti 25 766,64 punktile.
S&P 500 langes samuti 4,4 protsenti ja sulgus tasemel 2978,76 punkti.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq langes 4,6 protsenti tasemele 8566,48.
### Response:
USA tähtsamad aktsiaturud sööstsid taas miinusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes 3,4 protsenti, jäädes pidama tasemel 47,09 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind langes 2,3 protsenti, sulgudes tasemel 52,18 dollarit barreli eest. | Nafta hind maailmaturul langes veel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes 3,4 protsenti, jäädes pidama tasemel 47,09 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind langes 2,3 protsenti, sulgudes tasemel 52,18 dollarit barreli eest.
### Response:
Nafta hind maailmaturul langes veel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrsil tänavu Hispaania liigas heas hoos olevale Getafele 0:2 kaotanud Ajax jäi kaotusseisu ka neljapäeval, kui Jaime Mata viis külalised juba viiendal minutil juhtima. Danilo vastas kiirelt ning teisel poolajal tõi Mathias Olivera omavärav Hollandi hiiule 2:1 võidu, kahe mängu kokkuvõttes pääses aga edasi Getafe.
Kindla võidu võttis Manchester United, kes oli Club Bruggest üle 5:0. Esimese värava klubi eest lõi ründaja Odion Ighalo. Tänu avakohtumises saadud 4:0 võidule pääses edasi ka neljapäeval Espanyolile 2:3 kaotanud Wolverhampton.
Edasi pääsesid mõlemad võistlustules olnud Itaalia klubid, kui AS Roma oli Gentist kokkuvõttes üle 2:1 ja Milano Inter alistas Ludogoretsi 4:1. Äärmiselt kurb oli päev aga Portugali jalgpalli jaoks. Kohvrid pidid pakkima nii Basaksehirile kaotanud Sporting, Leverkuseni Bayerile alla jäänud Porto kui Benfica, kes langes konkurentsist pärast 3:3 viiki Donetski Šahtariga. | Mullune Meistrite liiga poolfinalist ei jõudnud Euroopa liigas 16 sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrsil tänavu Hispaania liigas heas hoos olevale Getafele 0:2 kaotanud Ajax jäi kaotusseisu ka neljapäeval, kui Jaime Mata viis külalised juba viiendal minutil juhtima. Danilo vastas kiirelt ning teisel poolajal tõi Mathias Olivera omavärav Hollandi hiiule 2:1 võidu, kahe mängu kokkuvõttes pääses aga edasi Getafe.
Kindla võidu võttis Manchester United, kes oli Club Bruggest üle 5:0. Esimese värava klubi eest lõi ründaja Odion Ighalo. Tänu avakohtumises saadud 4:0 võidule pääses edasi ka neljapäeval Espanyolile 2:3 kaotanud Wolverhampton.
Edasi pääsesid mõlemad võistlustules olnud Itaalia klubid, kui AS Roma oli Gentist kokkuvõttes üle 2:1 ja Milano Inter alistas Ludogoretsi 4:1. Äärmiselt kurb oli päev aga Portugali jalgpalli jaoks. Kohvrid pidid pakkima nii Basaksehirile kaotanud Sporting, Leverkuseni Bayerile alla jäänud Porto kui Benfica, kes langes konkurentsist pärast 3:3 viiki Donetski Šahtariga.
### Response:
Mullune Meistrite liiga poolfinalist ei jõudnud Euroopa liigas 16 sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõnalavastuste auhinnad
Žürii: Madli Pesti (esimees), Jaak Allik, Rait Avestik, Merle Karusoo, Mae Kivilo, Kaie Mihkelson ja Meelis Oidsalu.
Lavastajaauhind
Priit Pedajas – "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ning "Linnade põletamine" (mõlemad Eesti Draamateater).
Mehis Pihla – "Nukumaja, osa 2" (Eesti Draamateater).
Priit Strandberg – "Naiste kool" (Teater Vanemuine).
Margo Teder – "Kauka jumal" (VAT Teater).
Taago Tubin – "Etturid" (Ugala Teater) ja "Minu haukuv koer" (Karlova Teater).
Kunstnikuauhind
Arthur Arula – kujundused lavastustele "Ihu paradiis" (Endla Teater) ja "Kadri" (Emajõe Suveteater).
Pille Jänes – kujundused lavastustele "Armastus Krimmis", "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl", "Linnade põletamine" (kõik Eesti Draamateater), "Miks Jeppe joob?" (Rakvere Teater) ja "Kauka jumal" (VAT Teater).
Kairi Mändla – kujundused lavastustele "Eesti jumalad" (Paide Teater) ja "Paratamatus elada ühel ajal" (Von Krahli Teater).
Laura Pählapuu – kujundus lavastusele "Päikese lapsed" (Eesti Draamateater ja EMTA lavakunstikool).
Kristjan Suits – kujundused lavastustele "Persona" ja "Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal" (mõlemad Teater Vanemuine), "Nukumaja, osa 2" ja "Võrk" (mõlemad Eesti Draamateater), "Kant" ja "Kommuun" (mõlemad Tallinna Linnateater) ning "Emilie Sagée" (Kellerteater).
Meespeaosatäitja auhind
Karol Kuntsel – Arnolphe lavastuses "Naiste kool" (Teater Vanemuine).
Sander Roosimägi – Hans Christian Andersen lavastuses "Vihmausside elust" (Tallinna Linnateater).
Eduard Salmistu – Mäeotsa Jeppe lavastuses "Miks Jeppe joob?" (Rakvere Teater).
Indrek Taalmaa – Mogri-Märt lavastuses "Kauka jumal" (VAT Teater).
Ivo Uukkivi – Tomas Stockmann lavastuses "Rahvavaenlane", Max Schumacher lavastuses "Võrk" (mõlemad Eesti Draamateater) ja Robert lavastuses "Vihanemees.com" (Kinoteater).
Naispeaosatäitja auhind
Kersti Heinloo – Nora lavastuses "Nukumaja, osa 2" (Eesti Draamateater).
Grete Jürgenson – Karin lavastuses "Nagu peeglis" (Rakvere Teater).
Hele Kõrve – Johanne Luise Heiberg lavastuses "Vihmausside elust" ja Anna lavastuses "Kommuun" (mõlemad Tallinna Linnateater).
Riina Maidre – nimiosa lavastuses "Juudit" (R.A.A.A.M.).
Teele Pärn – Tiina lavastuses "Linnade põletamine", Ottilie lavastuses "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (mõlemad Eesti Draamateater) ning osatäitmised lavastuses "Gesamtkunstwerk" (Kinoteater).
Meeskõrvalosatäitja auhind
Tõnn Lamp – Gel lavastuses "Gorge Mastromase rituaalne tapmine" (Tallinna Linnateater).
Priit Loog – tisler Engstrand lavastuses "Kummitused" (Endla Teater).
Martin Mill – osatäitmised lavastustes "Once", "Etturid", "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" ning "Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi" (kõik Ugala Teater).
Andres Mähar – Azdak lavastuses "Kaukaasia kriidiring" ja Feliks lavastuses "Kirvetüü" (mõlemad Teater Vanemuine).
Egon Nuter – Martin Lampe lavastuses "Kant" (Tallinna Linnateater).
Naiskõrvalosatäitja auhind
Mari Lill – Anne Marie lavastuses "Nukumaja, osa 2" (Eesti Draamateater).
Liina Olmaru – osatäitmised lavastuses "See laps" (Theatrum).
Anneli Rahkema – Nille lavastuses "Miks Jeppe joob?" (Rakvere Teater).
Elina Reinold – Susanna lavastuses "Juudit" (R.A.A.A.M.) ning Perenaine ja Anu lavastuses "Kauka jumal" (VAT Teater).
Anne Türnpu – Teresa Stockmann lavastuses "Rahvavaenlane" (Eesti Draamateater).
Muusikaauhind
Žürii: Kristel Pappel (esimees), Alvar Loog, Tiina Mattisen, Karmen Puis ja Jaanika Rand-Sirp.
Jüri Alperten – vene ooperi stiilitundlik ja sügavalt musikaalne tõlgendus (Nikolai Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja", Rahvusooper Estonia).
Oliver Kuusik – jätkuv vokaalne kõrgvorm ja kujundlik karakteriloome nüüdisooperites (Johann Voldemar Jannseni osa Alo Põldmäe kammerooperis "Emajõe ööbikud", Tartu Uus Teater, ning Bernhard Schmidti osa Dominy Clementsi ooperis "Laser ja läätsed", Nargenfestival).
Paul Mägi – nüansirikka ja mõjuva muusikalise terviku kujundamine (Giacomo Puccini ooperis "Madama Butterfly", Teater Vanemuine).
Kristel Pärtna – eripalgeliste rollide hingestatud ja vokaalselt kõrgetasemeline esitus (Marfa osa Nikolai Rimski-Korsakovi ooperis "Tsaari mõrsja" ning Julia osa Charles Gounod' ooperis "Romeo ja Julia", mõlemad Rahvusooper Estonia).
Balletiauhind
Žürii: Enn Suve (esimees), Tiit Härm, Age Oks, Oksana Tralla ja Tatjana Voronina.
Andrea Fabbri – Romeo lavastuses "Romeo ja Julia", prints Désiré lavastuses "Uinuv kaunitar", prints Siegfried lavastuses "Luikede järv" ning Jeff lavastuses "Tramm nimega Iha" (kõik Eesti Rahvusballett).
John Halliwell – Valge Küülik lavastuses "Alice Imedemaal" (Eesti Rahvusballett).
Laura Maya – Julia lavastuses "Romeo ja Julia", Stella lavastuses "Tramm nimega Iha" ning Alice lavastuses "Alice Imedemaal" (kõik Eesti Rahvusballett).
Raminta Rudžionytė-Jordan – Julia lavastuses "Romeo ja Julia", Fermina lavastuses "Armastuse tango ehk aegade lõpus" ning solist lavastuses "Lageda laulud" (kõik Teater Vanemuine).
Tantsuauhind
Žürii: Iiris Viirpalu (esimees), Henri Hütt, Leenu Nigu, Priit Raud ja Helen Veidebaum.
Mart Kangro – "Enneminevik": emotsionaalselt ja kehaliselt läbitunnetatud lavastus, milles on ühendatud liikumine, tekst, ruum, aeg ja mälu (Kanuti Gildi SAAL ja festival "Moving in November").
Helena Krinal – "Müra": kõrgendatud pinge ja tugeva ansamblitunnetusega lavastus, mis avardab müra mõistet (ZUGA Ühendatud Tantsijad, Väike Objekt A, krinal | mansour ja Sõltumatu Tantsu Lava).
Kädi Metsoja – "tegeele": tugeva tantsu- ja liikumistehnikaga lavastus, milles ühenduvad akrobaatiline osavus ja tänapäevane koreograafiline tunnetus (Kanuti Gildi SAAL).
Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg ja Alise Madara Bokaldere – "All That Goes Right": sotsiaalselt kõnekas ja teravmeelne teksti- ja liikumiskeskne lavastus (Kanuti Gildi SAAL).
Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov – "Performance STL-is": kontseptuaalselt tugev ja ühiskondlikke kitsaskohti tabav koreograafia, tervik, mis sulandab tantsu ja etenduskunsti (Sõltumatu Tantsu Lava).
Etenduskunstide ühisauhind
Žürii: Ott Karulin (esimees), Maria Arusoo, Alvar Loog, Leenu Nigu, Madli Pesti, Priit Raud ja Oksana Tralla.
Mart Kangro – "Enneminevik" (Kanuti Gildi SAAL ja festival "Moving in November").
Kadri Noormets – "mobiilsed definitsioonid" (Tartu Uus Teater).
Kristina Norman – "Lighter Than Woman" (Kanuti Gildi SAAL, Santarcangelo Festival, Läti Uue Teatri Instituut, Emilia Romagna Teatro Fondazione / projekt "Atlas of Transitions").
Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov – "Performance STL-is" (Sõltumatu Tantsu Lava).
Tehniliste töötajate auhinnad
Žürii: Heigo Teder (esimees), Anu Konze, Jaanus Laagriküll, Rait Randoja, Külli Root, Margus Vaigur ja Mait Visnapuu.
Lavastust ettevalmistava töötaja auhind
Villu Konrad – Ugala teatri valgusmeister, kelle töö lavastustes "Once", "Surmkindlad asjad siin elus", "Ruth", "Kuidas minust sai HAPKOMAH" ja "Lotomiljonärid" on andnud avara pildi tema loomingulisest paletist ja täpsest atmosfääritajust.
Krista Norden – NUKU teatri dekoraator, kelle suur töökogemus ning jätkuvalt värske käekiri on tõusnud säravalt esile lavastustes "Apelsinitüdruk", "Momo", "Röövel Hotzenplotz" ja "Tõrksa taltsutus" – detailsetest dekoratsioonidest võimsa seinamaalinguni.
Sander Põllu – VAT Teatri tehnikajuht, kelle kompromissitu lähenemine igale lavastusprotsessile ja etendusele on tõstnud ühe väiketeatri valgus- ja helikunsti taseme eeskujuks ka suurematele.
Etendust teenindava töötaja auhind
Tõnis Järs – Vanemuise teatri valgusmeister, kellest on saanud suure maja uuenenud valguspargi asendamatu spetsialist, assistent külaliskunstnikele ja kindla käega valguskujundaja žanrist sõltumata.
Ivar Piterskihh – Endla teatri valgusmeister, väsimatu katsetaja valguse kujundamisel ja perfektsionist etendustel valgusrežii esitamisel, kes on omandanud erakordse kiiruse ja täpsusega suurema osa teatri repertuaarist.
Tuuli Raadik – inspitsient, kostümeerija ja rekvisiitor, kelle ennastsalgav tegutsemine Vaba Lava ja R.A.A.A.M.-i lavastuste juures ei jää märkamata kellelgi.
Haldus- ja administratiivtöötaja auhind
Karl Kena – Ugala teatri trupijuht, kelle peenekoeline ja oskuslik planeerimistöö on aidanud siduda teatri masinavärgi ühtseks logistiliseks tervikuks.
Annika Land-Reisser – töötanud NUKU teatris korraldusjuhina ja andnud suure panuse festivali NuQ Treff arengusse, mille järel on tema tugi olnud hindamatu ka Kellerteatri loomisel ja edasiviimisel.
Siim Vahur – Tallinna Linnateatri fotograaf-operaator, kes on kujunenud väljapaistvaks teatrikunsti jäädvustajaks nii koduteatris kui ka mujal, jäädes ise kaamera taga alati märkamatuks.
Reet Neimari nimeline kriitikaauhind
Žürii: Anne-Ly Sova (esimees), Jim Ashilevi, Luule Epner, Laura Kalle, Valle-Sten Maiste, Arne Merilai ja Margot Visnap.
Ott Karulin – artiklisari "ÜKT" ajalehes Sirp ja teised 2019. aastal ilmunud artiklid.
Madis Kolk – artiklid "Hetk, kus teadvuses on lühis" (Postimees 14. VI 2019), "Ulakas Peetrus, kes teeb, mida tahab" (Sirp 13. IX 2019), "Postdramaatiline stress ja "teatri" traditsioon" (Postimees 22. X 2019) ning teised 2019. aastal ilmunud artiklid.
Aare Pilv – artikkel "Inimese servad" (Teater. Muusika. Kino 2019, nr 11).
Marie Pullerits – artikkel "Püha viha, mis ei lunasta" (Sirp 1. II 2019).
Jaak Tomberg – artikkel "Koostööl põhineva ühiselu võimalikkusest" (Teater. Muusika. Kino 2019, nr 6).
Salme Reegi nimeline auhind
Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.
Žürii: Kirsten Simmo (esimees), Iir Hermeliin, Kairi Kruus, Lennart Peep ja Anneli Saro.
Kaija M Kalvet – leidlik, mänguline ja keskkonnatundlik lastelavastus "Ernesto küülikud" (Must Kast).
Vallo Kirs – energeetiline noortelavastus põletaval teemal "Kuidas minust sai HAPKOMAH" (Ugala Teater).
Kristel Maamägi – fantaasiarikas, stiilne ja suurejooneline kunstnikutöö lavastusele "Momo" (NUKU teater).
Tiina Mölder, Kärt Tõnisson, Helen Reitsnik, Ajjar Ausma ja Päär Pärenson – mänguline, kaasav ja mõtteringi avardav lavastus "2 + 2 = 22" (ZUGA Ühendatud Tantsijad ja Sõltumatu Tantsu Lava).
Katrin Pärn ja Janek Savolainen – meisterlik lastelt lastele tantsulavastus "Klaabu" (Teater Vanemuine).
Sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind
Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.
Žürii: Olav Ehala (esimees), Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres.
Kenn-Eerik Kannike, Kirill Havanski, Rauno Vaher ja Peeter Volkonski – originaalmuusika lavastusele "Eesti jumalad" (Paide Teater).
Mingo Rajandi – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele "Kontrabass" (Eesti Draamateater).
Riina Roose ja Jaak Jürisson – muusikaline kujundus lavastusele "Kommuun" (Tallinna Linnateater).
Aleksandr Žedeljov – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele "Charoni koor" (Vene Teater).
Veiko Tubin – originaalmuusika lavastusele "Dekameron" (VAT Teater ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia).
Priit Põldroosi nimeline auhind
Antakse teatrimõtte arendamise, teatriuurimusliku või pikaaegse teatripedagoogilise tegevuse eest.
Žürii: Lea Tormis (esimees), Kalju Orro, Kirsten Simmo, Peeter Tammearu ja Hedi-Liis Toome.
Heili Einasto – tantsuajaloo uurimine ja jäädvustamine ning pedagoogitöö Tallinna Ülikoolis; uurimus "Rahel Olbrei. Eesti tantsuteatri rajaja" (2018) ning Mai Murdmaa isiku ja loomingu jäädvustamine raamatus "Teekond tantsus" (2018).
Kristel Pappel – Eesti muusikateatri ajaloo põhjalik uurimine ning muusikateadlaste ja muusikute õpetamine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias; asjatundlikud uurimused Eesti saksa teatri ajaloost: "Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel. Mozartist Wagnerini" (1996) ning "Ooper Tallinnas 19. sajandil" (2003).
Anne Türnpu – aastatepikkune missioonitundlik tegevus näitlejatöö, lavakõne ja hääletehnika õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis; pikaajaline Eesti ja teiste soome-ugri rahvaste pärimuse uurimine ja tutvustamine lavastustes ja lavakavades.
Jaak Viller – Vanemuise teatri ajaloo uurimine ja loomingulise arhiivi digiteerimine; raamatud "Kandiline Kaarel Ird. Dokumente ja kommentaare" (2009), "Erich Kõlar. Kuulake ennast muusikasse" (2012) ning Evald Kampuse artiklite kogumik "Teatrist. Vanemuisest ja vanemuislastest" (2019).
Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärk
Antakse vähemalt 15 aastat erialast tööd teinud loovtehnilisele töötajale, kelle töö ja pühendumus väärib kolleegide hinnangul tunnustust.
Teet Ehala – Ugala teatri elav legend, kauaaegne lavastusala juht, kelle pidev uudishimu uute materjalide ja tehnoloogiate vastu, pedantne korraarmastus ja nõudlikkus on olnud eeskujuks järgmistele põlvkondadele.
Ester Kasenurm – Endla teatri kostüümiala juhataja, kellel on oma valdkonnas absoluutne nägemine ja kes suudab materialiseerida kunstnike visandite põhjal ka kõige hullemad ulmad.
Imbi Mälk – Vanemuise teatri valgusmeister, kelle pikaajalise töö taga peitub järjekindel õppimis- ja arenemistahe ning kes on olnud kolleegidele abiks ametisaladuste tundmaõppimisel. | Selgusid teatriauhindade nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõnalavastuste auhinnad
Žürii: Madli Pesti (esimees), Jaak Allik, Rait Avestik, Merle Karusoo, Mae Kivilo, Kaie Mihkelson ja Meelis Oidsalu.
Lavastajaauhind
Priit Pedajas – "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ning "Linnade põletamine" (mõlemad Eesti Draamateater).
Mehis Pihla – "Nukumaja, osa 2" (Eesti Draamateater).
Priit Strandberg – "Naiste kool" (Teater Vanemuine).
Margo Teder – "Kauka jumal" (VAT Teater).
Taago Tubin – "Etturid" (Ugala Teater) ja "Minu haukuv koer" (Karlova Teater).
Kunstnikuauhind
Arthur Arula – kujundused lavastustele "Ihu paradiis" (Endla Teater) ja "Kadri" (Emajõe Suveteater).
Pille Jänes – kujundused lavastustele "Armastus Krimmis", "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl", "Linnade põletamine" (kõik Eesti Draamateater), "Miks Jeppe joob?" (Rakvere Teater) ja "Kauka jumal" (VAT Teater).
Kairi Mändla – kujundused lavastustele "Eesti jumalad" (Paide Teater) ja "Paratamatus elada ühel ajal" (Von Krahli Teater).
Laura Pählapuu – kujundus lavastusele "Päikese lapsed" (Eesti Draamateater ja EMTA lavakunstikool).
Kristjan Suits – kujundused lavastustele "Persona" ja "Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal" (mõlemad Teater Vanemuine), "Nukumaja, osa 2" ja "Võrk" (mõlemad Eesti Draamateater), "Kant" ja "Kommuun" (mõlemad Tallinna Linnateater) ning "Emilie Sagée" (Kellerteater).
Meespeaosatäitja auhind
Karol Kuntsel – Arnolphe lavastuses "Naiste kool" (Teater Vanemuine).
Sander Roosimägi – Hans Christian Andersen lavastuses "Vihmausside elust" (Tallinna Linnateater).
Eduard Salmistu – Mäeotsa Jeppe lavastuses "Miks Jeppe joob?" (Rakvere Teater).
Indrek Taalmaa – Mogri-Märt lavastuses "Kauka jumal" (VAT Teater).
Ivo Uukkivi – Tomas Stockmann lavastuses "Rahvavaenlane", Max Schumacher lavastuses "Võrk" (mõlemad Eesti Draamateater) ja Robert lavastuses "Vihanemees.com" (Kinoteater).
Naispeaosatäitja auhind
Kersti Heinloo – Nora lavastuses "Nukumaja, osa 2" (Eesti Draamateater).
Grete Jürgenson – Karin lavastuses "Nagu peeglis" (Rakvere Teater).
Hele Kõrve – Johanne Luise Heiberg lavastuses "Vihmausside elust" ja Anna lavastuses "Kommuun" (mõlemad Tallinna Linnateater).
Riina Maidre – nimiosa lavastuses "Juudit" (R.A.A.A.M.).
Teele Pärn – Tiina lavastuses "Linnade põletamine", Ottilie lavastuses "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (mõlemad Eesti Draamateater) ning osatäitmised lavastuses "Gesamtkunstwerk" (Kinoteater).
Meeskõrvalosatäitja auhind
Tõnn Lamp – Gel lavastuses "Gorge Mastromase rituaalne tapmine" (Tallinna Linnateater).
Priit Loog – tisler Engstrand lavastuses "Kummitused" (Endla Teater).
Martin Mill – osatäitmised lavastustes "Once", "Etturid", "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" ning "Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi" (kõik Ugala Teater).
Andres Mähar – Azdak lavastuses "Kaukaasia kriidiring" ja Feliks lavastuses "Kirvetüü" (mõlemad Teater Vanemuine).
Egon Nuter – Martin Lampe lavastuses "Kant" (Tallinna Linnateater).
Naiskõrvalosatäitja auhind
Mari Lill – Anne Marie lavastuses "Nukumaja, osa 2" (Eesti Draamateater).
Liina Olmaru – osatäitmised lavastuses "See laps" (Theatrum).
Anneli Rahkema – Nille lavastuses "Miks Jeppe joob?" (Rakvere Teater).
Elina Reinold – Susanna lavastuses "Juudit" (R.A.A.A.M.) ning Perenaine ja Anu lavastuses "Kauka jumal" (VAT Teater).
Anne Türnpu – Teresa Stockmann lavastuses "Rahvavaenlane" (Eesti Draamateater).
Muusikaauhind
Žürii: Kristel Pappel (esimees), Alvar Loog, Tiina Mattisen, Karmen Puis ja Jaanika Rand-Sirp.
Jüri Alperten – vene ooperi stiilitundlik ja sügavalt musikaalne tõlgendus (Nikolai Rimski-Korsakovi "Tsaari mõrsja", Rahvusooper Estonia).
Oliver Kuusik – jätkuv vokaalne kõrgvorm ja kujundlik karakteriloome nüüdisooperites (Johann Voldemar Jannseni osa Alo Põldmäe kammerooperis "Emajõe ööbikud", Tartu Uus Teater, ning Bernhard Schmidti osa Dominy Clementsi ooperis "Laser ja läätsed", Nargenfestival).
Paul Mägi – nüansirikka ja mõjuva muusikalise terviku kujundamine (Giacomo Puccini ooperis "Madama Butterfly", Teater Vanemuine).
Kristel Pärtna – eripalgeliste rollide hingestatud ja vokaalselt kõrgetasemeline esitus (Marfa osa Nikolai Rimski-Korsakovi ooperis "Tsaari mõrsja" ning Julia osa Charles Gounod' ooperis "Romeo ja Julia", mõlemad Rahvusooper Estonia).
Balletiauhind
Žürii: Enn Suve (esimees), Tiit Härm, Age Oks, Oksana Tralla ja Tatjana Voronina.
Andrea Fabbri – Romeo lavastuses "Romeo ja Julia", prints Désiré lavastuses "Uinuv kaunitar", prints Siegfried lavastuses "Luikede järv" ning Jeff lavastuses "Tramm nimega Iha" (kõik Eesti Rahvusballett).
John Halliwell – Valge Küülik lavastuses "Alice Imedemaal" (Eesti Rahvusballett).
Laura Maya – Julia lavastuses "Romeo ja Julia", Stella lavastuses "Tramm nimega Iha" ning Alice lavastuses "Alice Imedemaal" (kõik Eesti Rahvusballett).
Raminta Rudžionytė-Jordan – Julia lavastuses "Romeo ja Julia", Fermina lavastuses "Armastuse tango ehk aegade lõpus" ning solist lavastuses "Lageda laulud" (kõik Teater Vanemuine).
Tantsuauhind
Žürii: Iiris Viirpalu (esimees), Henri Hütt, Leenu Nigu, Priit Raud ja Helen Veidebaum.
Mart Kangro – "Enneminevik": emotsionaalselt ja kehaliselt läbitunnetatud lavastus, milles on ühendatud liikumine, tekst, ruum, aeg ja mälu (Kanuti Gildi SAAL ja festival "Moving in November").
Helena Krinal – "Müra": kõrgendatud pinge ja tugeva ansamblitunnetusega lavastus, mis avardab müra mõistet (ZUGA Ühendatud Tantsijad, Väike Objekt A, krinal | mansour ja Sõltumatu Tantsu Lava).
Kädi Metsoja – "tegeele": tugeva tantsu- ja liikumistehnikaga lavastus, milles ühenduvad akrobaatiline osavus ja tänapäevane koreograafiline tunnetus (Kanuti Gildi SAAL).
Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg ja Alise Madara Bokaldere – "All That Goes Right": sotsiaalselt kõnekas ja teravmeelne teksti- ja liikumiskeskne lavastus (Kanuti Gildi SAAL).
Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov – "Performance STL-is": kontseptuaalselt tugev ja ühiskondlikke kitsaskohti tabav koreograafia, tervik, mis sulandab tantsu ja etenduskunsti (Sõltumatu Tantsu Lava).
Etenduskunstide ühisauhind
Žürii: Ott Karulin (esimees), Maria Arusoo, Alvar Loog, Leenu Nigu, Madli Pesti, Priit Raud ja Oksana Tralla.
Mart Kangro – "Enneminevik" (Kanuti Gildi SAAL ja festival "Moving in November").
Kadri Noormets – "mobiilsed definitsioonid" (Tartu Uus Teater).
Kristina Norman – "Lighter Than Woman" (Kanuti Gildi SAAL, Santarcangelo Festival, Läti Uue Teatri Instituut, Emilia Romagna Teatro Fondazione / projekt "Atlas of Transitions").
Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov – "Performance STL-is" (Sõltumatu Tantsu Lava).
Tehniliste töötajate auhinnad
Žürii: Heigo Teder (esimees), Anu Konze, Jaanus Laagriküll, Rait Randoja, Külli Root, Margus Vaigur ja Mait Visnapuu.
Lavastust ettevalmistava töötaja auhind
Villu Konrad – Ugala teatri valgusmeister, kelle töö lavastustes "Once", "Surmkindlad asjad siin elus", "Ruth", "Kuidas minust sai HAPKOMAH" ja "Lotomiljonärid" on andnud avara pildi tema loomingulisest paletist ja täpsest atmosfääritajust.
Krista Norden – NUKU teatri dekoraator, kelle suur töökogemus ning jätkuvalt värske käekiri on tõusnud säravalt esile lavastustes "Apelsinitüdruk", "Momo", "Röövel Hotzenplotz" ja "Tõrksa taltsutus" – detailsetest dekoratsioonidest võimsa seinamaalinguni.
Sander Põllu – VAT Teatri tehnikajuht, kelle kompromissitu lähenemine igale lavastusprotsessile ja etendusele on tõstnud ühe väiketeatri valgus- ja helikunsti taseme eeskujuks ka suurematele.
Etendust teenindava töötaja auhind
Tõnis Järs – Vanemuise teatri valgusmeister, kellest on saanud suure maja uuenenud valguspargi asendamatu spetsialist, assistent külaliskunstnikele ja kindla käega valguskujundaja žanrist sõltumata.
Ivar Piterskihh – Endla teatri valgusmeister, väsimatu katsetaja valguse kujundamisel ja perfektsionist etendustel valgusrežii esitamisel, kes on omandanud erakordse kiiruse ja täpsusega suurema osa teatri repertuaarist.
Tuuli Raadik – inspitsient, kostümeerija ja rekvisiitor, kelle ennastsalgav tegutsemine Vaba Lava ja R.A.A.A.M.-i lavastuste juures ei jää märkamata kellelgi.
Haldus- ja administratiivtöötaja auhind
Karl Kena – Ugala teatri trupijuht, kelle peenekoeline ja oskuslik planeerimistöö on aidanud siduda teatri masinavärgi ühtseks logistiliseks tervikuks.
Annika Land-Reisser – töötanud NUKU teatris korraldusjuhina ja andnud suure panuse festivali NuQ Treff arengusse, mille järel on tema tugi olnud hindamatu ka Kellerteatri loomisel ja edasiviimisel.
Siim Vahur – Tallinna Linnateatri fotograaf-operaator, kes on kujunenud väljapaistvaks teatrikunsti jäädvustajaks nii koduteatris kui ka mujal, jäädes ise kaamera taga alati märkamatuks.
Reet Neimari nimeline kriitikaauhind
Žürii: Anne-Ly Sova (esimees), Jim Ashilevi, Luule Epner, Laura Kalle, Valle-Sten Maiste, Arne Merilai ja Margot Visnap.
Ott Karulin – artiklisari "ÜKT" ajalehes Sirp ja teised 2019. aastal ilmunud artiklid.
Madis Kolk – artiklid "Hetk, kus teadvuses on lühis" (Postimees 14. VI 2019), "Ulakas Peetrus, kes teeb, mida tahab" (Sirp 13. IX 2019), "Postdramaatiline stress ja "teatri" traditsioon" (Postimees 22. X 2019) ning teised 2019. aastal ilmunud artiklid.
Aare Pilv – artikkel "Inimese servad" (Teater. Muusika. Kino 2019, nr 11).
Marie Pullerits – artikkel "Püha viha, mis ei lunasta" (Sirp 1. II 2019).
Jaak Tomberg – artikkel "Koostööl põhineva ühiselu võimalikkusest" (Teater. Muusika. Kino 2019, nr 6).
Salme Reegi nimeline auhind
Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.
Žürii: Kirsten Simmo (esimees), Iir Hermeliin, Kairi Kruus, Lennart Peep ja Anneli Saro.
Kaija M Kalvet – leidlik, mänguline ja keskkonnatundlik lastelavastus "Ernesto küülikud" (Must Kast).
Vallo Kirs – energeetiline noortelavastus põletaval teemal "Kuidas minust sai HAPKOMAH" (Ugala Teater).
Kristel Maamägi – fantaasiarikas, stiilne ja suurejooneline kunstnikutöö lavastusele "Momo" (NUKU teater).
Tiina Mölder, Kärt Tõnisson, Helen Reitsnik, Ajjar Ausma ja Päär Pärenson – mänguline, kaasav ja mõtteringi avardav lavastus "2 + 2 = 22" (ZUGA Ühendatud Tantsijad ja Sõltumatu Tantsu Lava).
Katrin Pärn ja Janek Savolainen – meisterlik lastelt lastele tantsulavastus "Klaabu" (Teater Vanemuine).
Sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind
Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.
Žürii: Olav Ehala (esimees), Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres.
Kenn-Eerik Kannike, Kirill Havanski, Rauno Vaher ja Peeter Volkonski – originaalmuusika lavastusele "Eesti jumalad" (Paide Teater).
Mingo Rajandi – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele "Kontrabass" (Eesti Draamateater).
Riina Roose ja Jaak Jürisson – muusikaline kujundus lavastusele "Kommuun" (Tallinna Linnateater).
Aleksandr Žedeljov – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele "Charoni koor" (Vene Teater).
Veiko Tubin – originaalmuusika lavastusele "Dekameron" (VAT Teater ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia).
Priit Põldroosi nimeline auhind
Antakse teatrimõtte arendamise, teatriuurimusliku või pikaaegse teatripedagoogilise tegevuse eest.
Žürii: Lea Tormis (esimees), Kalju Orro, Kirsten Simmo, Peeter Tammearu ja Hedi-Liis Toome.
Heili Einasto – tantsuajaloo uurimine ja jäädvustamine ning pedagoogitöö Tallinna Ülikoolis; uurimus "Rahel Olbrei. Eesti tantsuteatri rajaja" (2018) ning Mai Murdmaa isiku ja loomingu jäädvustamine raamatus "Teekond tantsus" (2018).
Kristel Pappel – Eesti muusikateatri ajaloo põhjalik uurimine ning muusikateadlaste ja muusikute õpetamine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias; asjatundlikud uurimused Eesti saksa teatri ajaloost: "Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel. Mozartist Wagnerini" (1996) ning "Ooper Tallinnas 19. sajandil" (2003).
Anne Türnpu – aastatepikkune missioonitundlik tegevus näitlejatöö, lavakõne ja hääletehnika õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis; pikaajaline Eesti ja teiste soome-ugri rahvaste pärimuse uurimine ja tutvustamine lavastustes ja lavakavades.
Jaak Viller – Vanemuise teatri ajaloo uurimine ja loomingulise arhiivi digiteerimine; raamatud "Kandiline Kaarel Ird. Dokumente ja kommentaare" (2009), "Erich Kõlar. Kuulake ennast muusikasse" (2012) ning Evald Kampuse artiklite kogumik "Teatrist. Vanemuisest ja vanemuislastest" (2019).
Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärk
Antakse vähemalt 15 aastat erialast tööd teinud loovtehnilisele töötajale, kelle töö ja pühendumus väärib kolleegide hinnangul tunnustust.
Teet Ehala – Ugala teatri elav legend, kauaaegne lavastusala juht, kelle pidev uudishimu uute materjalide ja tehnoloogiate vastu, pedantne korraarmastus ja nõudlikkus on olnud eeskujuks järgmistele põlvkondadele.
Ester Kasenurm – Endla teatri kostüümiala juhataja, kellel on oma valdkonnas absoluutne nägemine ja kes suudab materialiseerida kunstnike visandite põhjal ka kõige hullemad ulmad.
Imbi Mälk – Vanemuise teatri valgusmeister, kelle pikaajalise töö taga peitub järjekindel õppimis- ja arenemistahe ning kes on olnud kolleegidele abiks ametisaladuste tundmaõppimisel.
### Response:
Selgusid teatriauhindade nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Francesco Caputo viis Sassuolo 12. minutil juhtima ja 48. minutil jäi Cagliari juba arvulisse vähemusse, sest teise kollase kaardi teenis kaitsja Andrea Carboni. 19-aastasele pallurile oli see juba teine punane kaart viimase kolme osaletud mängu jooksul.
Sellest hoolimata õnnestus Cagliaril 63. minutil tänu Joao Pedro väravale viigistada.
Klavan alustas kohtumist varumeestepingil, aga vahetati 89. minutil väljakule.
Kuus mängu järjest võiduta Cagliari jätkab liigatabelis 11. positsioonil. 34 mänguga on kogutud 42 punkti. Laupäevane vastane Sassuolo on 48 punktiga kaheksas. | Klavani klubi suutis raskest seisust viigistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Francesco Caputo viis Sassuolo 12. minutil juhtima ja 48. minutil jäi Cagliari juba arvulisse vähemusse, sest teise kollase kaardi teenis kaitsja Andrea Carboni. 19-aastasele pallurile oli see juba teine punane kaart viimase kolme osaletud mängu jooksul.
Sellest hoolimata õnnestus Cagliaril 63. minutil tänu Joao Pedro väravale viigistada.
Klavan alustas kohtumist varumeestepingil, aga vahetati 89. minutil väljakule.
Kuus mängu järjest võiduta Cagliari jätkab liigatabelis 11. positsioonil. 34 mänguga on kogutud 42 punkti. Laupäevane vastane Sassuolo on 48 punktiga kaheksas.
### Response:
Klavani klubi suutis raskest seisust viigistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oregoni osariigi pealinna Portlandi on käesoleval nädalal tabanud arreteerimiste laine, kui Black Lives Matter meeleavaldustel osalevaid inimesi on otse meeleavalduselt tõmmatud autodesse ja viidud ülekuulamisele, kirjutab New York Times.
USA võimud on erirühmade kasutamist õigustanud vajadusega kord linnades taastada ning kaitsta riigi omandit. Kohalikud juhid on föderaalvõimude tegevusest nördinud.
Portlandi linnapea Ted Wheeleri sõnul on tegu rünnakuga demokraatiale, Oregoni kuberner Kate Brown on toimuvat nimetanud jõu väärkasutuseks. Mõlemad nõudsid, et president Donald Trump kutsuks erirühmad Portlandist tagasi.
Pealtnägijate sõnul liiguvad erirühmad akendeta furgoonautodega, millel pole numbrimärke. Maskides ülekuulajatel pole nimesilte.
Kodanikuõiguste ühingu ACLU hinnangul on tegu inimeste röövimisega, mida võib varsti näha ka mujal USA-s. "Portlandis juhtuv peaks murelikuks muutma kogu riigi," ütles ühingu advokaat Kelly Simon.
Reedel teatas Oregoni peaprokurör Ellen Rosenblum, et prokuratuur algatas uurimise peale seda, kui üks meeleavaldajatest sai kokkupõrkes föderaalagentidega vigastada.
New York Timesi andmetel on samasugused erirühmad liikvel ka Washingtonis ja Seattle`is.
Erirühmade ülesandeks on Trumpi korraldusel kaitsta ametiasutusi ja mälestusmärke. Rühmad on kokku pandud eri ametkondadest, näiteks piirivalvest, rannavalvest ja migratsiooniametist. Trumpi sõnul on taolisi erirühmi vaja, sest kohalik võim ei suuda linnades korda tagada.
Meeleavaldused Portlandis on kestnud järjest 50 päeva. | NYT: maskides erirühmad võtavad Portlandis meeleavaldajaid kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oregoni osariigi pealinna Portlandi on käesoleval nädalal tabanud arreteerimiste laine, kui Black Lives Matter meeleavaldustel osalevaid inimesi on otse meeleavalduselt tõmmatud autodesse ja viidud ülekuulamisele, kirjutab New York Times.
USA võimud on erirühmade kasutamist õigustanud vajadusega kord linnades taastada ning kaitsta riigi omandit. Kohalikud juhid on föderaalvõimude tegevusest nördinud.
Portlandi linnapea Ted Wheeleri sõnul on tegu rünnakuga demokraatiale, Oregoni kuberner Kate Brown on toimuvat nimetanud jõu väärkasutuseks. Mõlemad nõudsid, et president Donald Trump kutsuks erirühmad Portlandist tagasi.
Pealtnägijate sõnul liiguvad erirühmad akendeta furgoonautodega, millel pole numbrimärke. Maskides ülekuulajatel pole nimesilte.
Kodanikuõiguste ühingu ACLU hinnangul on tegu inimeste röövimisega, mida võib varsti näha ka mujal USA-s. "Portlandis juhtuv peaks murelikuks muutma kogu riigi," ütles ühingu advokaat Kelly Simon.
Reedel teatas Oregoni peaprokurör Ellen Rosenblum, et prokuratuur algatas uurimise peale seda, kui üks meeleavaldajatest sai kokkupõrkes föderaalagentidega vigastada.
New York Timesi andmetel on samasugused erirühmad liikvel ka Washingtonis ja Seattle`is.
Erirühmade ülesandeks on Trumpi korraldusel kaitsta ametiasutusi ja mälestusmärke. Rühmad on kokku pandud eri ametkondadest, näiteks piirivalvest, rannavalvest ja migratsiooniametist. Trumpi sõnul on taolisi erirühmi vaja, sest kohalik võim ei suuda linnades korda tagada.
Meeleavaldused Portlandis on kestnud järjest 50 päeva.
### Response:
NYT: maskides erirühmad võtavad Portlandis meeleavaldajaid kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cycling Tartu profitiimi sõitjatest oli kokkuvõttes edukaim soomlane Antti-Jussi Juntunen, kes lõpetas velotuuri kümnenda kohaga.
Ärm, kes täna sai viienda koha ja teenis preemiasekundeid ka vahefinišis, tõusis kokkuvõttes 14-ndaks.
Meeskondlikus arvestuses sai Tartu tiim seitsmenda koha. Velotuuril osales 25 meeskonda. | Rait Ärm oli Masoovia velotuuri viimasel etapil viies | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cycling Tartu profitiimi sõitjatest oli kokkuvõttes edukaim soomlane Antti-Jussi Juntunen, kes lõpetas velotuuri kümnenda kohaga.
Ärm, kes täna sai viienda koha ja teenis preemiasekundeid ka vahefinišis, tõusis kokkuvõttes 14-ndaks.
Meeskondlikus arvestuses sai Tartu tiim seitsmenda koha. Velotuuril osales 25 meeskonda.
### Response:
Rait Ärm oli Masoovia velotuuri viimasel etapil viies |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narva läks mängu kahel korral juhtima: 10. minutil skooris Aleksandr Zakarljuka ja 44. minutil Nikita Mihhailov. Tammeka viigistas kõigepealt 18. minutil tänu Tristan Koskorile ja 54. minutil lõi Narva mängija Ofosu Appiah omavärava.
Tabeliseis 13. vooru järel: 1. Tallinna FC Flora 34 punkti (13 mängust), 2. Nõmme Kalju FC 28 (13), 3. Tallinna FCI Levadia 24 (13), 4. Viljandi JK Tulevik 21 (13), 5. Paide Linnameeskond 21 (13), 6. Tartu JK Tammeka 15 (13), 7. FC Kuressaare 14 (13), 8. JK Narva Trans 10 (13), 9. Tallinna JK Legion 10 (13), 10. JK Tallinna Kalev 8. | Tammeka viigistas kodus Transiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narva läks mängu kahel korral juhtima: 10. minutil skooris Aleksandr Zakarljuka ja 44. minutil Nikita Mihhailov. Tammeka viigistas kõigepealt 18. minutil tänu Tristan Koskorile ja 54. minutil lõi Narva mängija Ofosu Appiah omavärava.
Tabeliseis 13. vooru järel: 1. Tallinna FC Flora 34 punkti (13 mängust), 2. Nõmme Kalju FC 28 (13), 3. Tallinna FCI Levadia 24 (13), 4. Viljandi JK Tulevik 21 (13), 5. Paide Linnameeskond 21 (13), 6. Tartu JK Tammeka 15 (13), 7. FC Kuressaare 14 (13), 8. JK Narva Trans 10 (13), 9. Tallinna JK Legion 10 (13), 10. JK Tallinna Kalev 8.
### Response:
Tammeka viigistas kodus Transiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm pereliiget – ema, isa ja teismeline poeg – hukkusid reede öösel, kui nende kodus plahvatas granaat, kinnitas Kashmiri India osa Poonchi piirkonna omavalitsusametnik.
India armee kõneisik kolonelleitnant Devender Anand ütles, et Pakistani väed ründasid reede hilisõhtul kaht riiki eraldaval kontrolljoonel India positsioone.
Anand nimetas toimunut 2003. aasta relvarahuleppe "provotseerimata rikkumiseks", millele India väed ka "kohaselt vastasid".
Pakistani välisministeeriumi teatel sai kaks Pakistani naist reedel Kashmiri Pakistani osas tulistamises haavata. Kuna "India okupatsioonijõud" rikkusid relvarahu, esitas Pakistan India diplomaadile "tugeva protesti".
Samuti kinnitab Pakistani avaldus, et India relvajõud kimbutavad alatasa tsiviilelanikega asustatud piirkonda, kasutades suurtükke, miinipildujaid ja automaatrelvi.
Ka varem on kumbki pool Kashmiri piiritülide puhul teist süüdistanud. Kashmir on kahe riigi vahel jagatud, kuid mõlemad peavad seda õiguslikult enda omaks.
Viimastel kuudel on võitlus India ja Pakistani sõdurite vahel muutunud mägisel piirialal pea igapäevaseks. Mõlemal poolel on kümneid tsiviilisikuid ja sõdureid surma saanud.
India sõjaväeallikad väidavad, et Pakistan on sel aastal toime pannud üle 2500 relvarahu rikkumise. Pakistani kinnitusel on India rikkunud relvarahu sama aja jooksul umbes 1700 korda. | Kashmiris sai India-Pakistani piirikokkupõrkes kolm inimest surma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm pereliiget – ema, isa ja teismeline poeg – hukkusid reede öösel, kui nende kodus plahvatas granaat, kinnitas Kashmiri India osa Poonchi piirkonna omavalitsusametnik.
India armee kõneisik kolonelleitnant Devender Anand ütles, et Pakistani väed ründasid reede hilisõhtul kaht riiki eraldaval kontrolljoonel India positsioone.
Anand nimetas toimunut 2003. aasta relvarahuleppe "provotseerimata rikkumiseks", millele India väed ka "kohaselt vastasid".
Pakistani välisministeeriumi teatel sai kaks Pakistani naist reedel Kashmiri Pakistani osas tulistamises haavata. Kuna "India okupatsioonijõud" rikkusid relvarahu, esitas Pakistan India diplomaadile "tugeva protesti".
Samuti kinnitab Pakistani avaldus, et India relvajõud kimbutavad alatasa tsiviilelanikega asustatud piirkonda, kasutades suurtükke, miinipildujaid ja automaatrelvi.
Ka varem on kumbki pool Kashmiri piiritülide puhul teist süüdistanud. Kashmir on kahe riigi vahel jagatud, kuid mõlemad peavad seda õiguslikult enda omaks.
Viimastel kuudel on võitlus India ja Pakistani sõdurite vahel muutunud mägisel piirialal pea igapäevaseks. Mõlemal poolel on kümneid tsiviilisikuid ja sõdureid surma saanud.
India sõjaväeallikad väidavad, et Pakistan on sel aastal toime pannud üle 2500 relvarahu rikkumise. Pakistani kinnitusel on India rikkunud relvarahu sama aja jooksul umbes 1700 korda.
### Response:
Kashmiris sai India-Pakistani piirikokkupõrkes kolm inimest surma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaanias on praegu üle 150 viirusepuhangu, seda vaid mõni nädal pärast maailma ühe karmima piiranguterežiimi lõppemist.
Kataloonias teatati laupäeval uuest 1226 positiivsest testist viimase ööpäeva jooksul.
Hispaania tervishoiuvõimud on eriti mures puhangute pärast Kataloonias ning palusid reedel regiooni pealinna Barcelona rohkem kui neljal miljonil elanikul koju jääda ning teha vaid kõige hädavajalikumaid käike.
"Me jälgime seda väga tähelepanelikult, eriti siin, kuna see on reaalne teema, mida me peame Hispaania võimudega arutama," ütles Castex vastuseks küsimusele kahe riigi ühispiiri võimalikust sulgemisest.
Piir taasavati 21. juunil pärast kolm kuud kestnud karme piiranguid Hispaanias.
Paljud Hispaania piirkonnad on muutnud maskide kandmise avalikes kohtades kohustuslikuks, isegi kui inimesed hoiavad sotsiaalset vahemaad.
Hispaanias on uude koroonaviirusesse nakatunud 307 335 inimest, COVID-19 tõttu on surnud 28 420 inimest. | Prantsusmaa jälgib murelikult uusi puhanguid Hispaanias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaanias on praegu üle 150 viirusepuhangu, seda vaid mõni nädal pärast maailma ühe karmima piiranguterežiimi lõppemist.
Kataloonias teatati laupäeval uuest 1226 positiivsest testist viimase ööpäeva jooksul.
Hispaania tervishoiuvõimud on eriti mures puhangute pärast Kataloonias ning palusid reedel regiooni pealinna Barcelona rohkem kui neljal miljonil elanikul koju jääda ning teha vaid kõige hädavajalikumaid käike.
"Me jälgime seda väga tähelepanelikult, eriti siin, kuna see on reaalne teema, mida me peame Hispaania võimudega arutama," ütles Castex vastuseks küsimusele kahe riigi ühispiiri võimalikust sulgemisest.
Piir taasavati 21. juunil pärast kolm kuud kestnud karme piiranguid Hispaanias.
Paljud Hispaania piirkonnad on muutnud maskide kandmise avalikes kohtades kohustuslikuks, isegi kui inimesed hoiavad sotsiaalset vahemaad.
Hispaanias on uude koroonaviirusesse nakatunud 307 335 inimest, COVID-19 tõttu on surnud 28 420 inimest.
### Response:
Prantsusmaa jälgib murelikult uusi puhanguid Hispaanias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurbritannia valitsus andis korralduse uurida, kas koroonaohvrite kokkuarvutamisel on tehtud vigu. Teadlaste hinnangul on Inglismaa terviseteenistus (Public Health England, PHE), kes tegeleb nakkuspuhangutega, on koroonaohvrite arvu lasknud paista liiga suurena ning seetõttu on Inglismaa surmade arv märkimisväärselt suurem kui riigi teistes osades, vahendas Reuters.
PHE on koroonaviirusega surnuteks märkinud kõik need, kes on nakatunud ja hiljem surnud, arvestamata aega nakatumise ja surma vahel, teatas Suurbritannia valitsus.
Kuivõrd tõenäoliselt on seetõttu koroonaviirusega surnute hulka sattunud ka need, kes enne surma tervenesid ning kelle surma põhjuseks pole viirus, peatas valitsus igapäevase koroonaohvrite arvu teavituse.
PHE kinnitas laupäeval, et nad on tõepoolest märkinud positiivse proovi andnud inimese surma põhjuseks koroonaviiruse, kuigi inimene on surnud kuid pärast positiivse testi andmist. Ülejäänud Suurbritannia osades märgitakse koroonaviirus surma põhjuseks vaid siis, kui positiivse testi andmise ja surma vahele jääb maksimaalselt 28 päeva, vahendas BBC.
PHE kinnitas samas, et vastupidiselt valitsuse soovile jätkatakse koroonaohvrite arvu igapäevast avaldamist. | Briti valitsus soovis koroonaohvrite arvu teatamise lõpetamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurbritannia valitsus andis korralduse uurida, kas koroonaohvrite kokkuarvutamisel on tehtud vigu. Teadlaste hinnangul on Inglismaa terviseteenistus (Public Health England, PHE), kes tegeleb nakkuspuhangutega, on koroonaohvrite arvu lasknud paista liiga suurena ning seetõttu on Inglismaa surmade arv märkimisväärselt suurem kui riigi teistes osades, vahendas Reuters.
PHE on koroonaviirusega surnuteks märkinud kõik need, kes on nakatunud ja hiljem surnud, arvestamata aega nakatumise ja surma vahel, teatas Suurbritannia valitsus.
Kuivõrd tõenäoliselt on seetõttu koroonaviirusega surnute hulka sattunud ka need, kes enne surma tervenesid ning kelle surma põhjuseks pole viirus, peatas valitsus igapäevase koroonaohvrite arvu teavituse.
PHE kinnitas laupäeval, et nad on tõepoolest märkinud positiivse proovi andnud inimese surma põhjuseks koroonaviiruse, kuigi inimene on surnud kuid pärast positiivse testi andmist. Ülejäänud Suurbritannia osades märgitakse koroonaviirus surma põhjuseks vaid siis, kui positiivse testi andmise ja surma vahele jääb maksimaalselt 28 päeva, vahendas BBC.
PHE kinnitas samas, et vastupidiselt valitsuse soovile jätkatakse koroonaohvrite arvu igapäevast avaldamist.
### Response:
Briti valitsus soovis koroonaohvrite arvu teatamise lõpetamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ungaris oma seitsmenda kvalifikatsioonisõidu võitnud Hamiltonile on see kogu karjääri 90. parim stardikoht. Britt on vastavas arvestuses kindel liider, talle järgnevad Michael Schumacher 68 ja Ayrton Senna 65 esikohaga.
Teise stardirea hõivavad samuti Mercedese jõuallikaid kasutavad Racing Pointi sõitjad Lance Stroll (+0,930) ja Sergio Perez (+1,098) ja kolmanda Ferrari piloodid Sebastian Vettel (+1,327) ja Charles Leclerc (+1,370).
Red Bullid pidid leppima kehvemate kohtadega: Max Verstappen oli seitsmes (+1,402) ja Alexander Albon 13. (+2,268).
CLASSIFICATION: END OF Q3 ⏱️
A 90th career pole for @LewisHamilton as @RacingPointF1 lock out the second row ???? #HungarianGP???????? #F1 pic.twitter.com/Ei12EbLElH
— Formula 1 (@F1) July 18, 2020 | Hamilton teenis karjääri 90. parima stardikoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ungaris oma seitsmenda kvalifikatsioonisõidu võitnud Hamiltonile on see kogu karjääri 90. parim stardikoht. Britt on vastavas arvestuses kindel liider, talle järgnevad Michael Schumacher 68 ja Ayrton Senna 65 esikohaga.
Teise stardirea hõivavad samuti Mercedese jõuallikaid kasutavad Racing Pointi sõitjad Lance Stroll (+0,930) ja Sergio Perez (+1,098) ja kolmanda Ferrari piloodid Sebastian Vettel (+1,327) ja Charles Leclerc (+1,370).
Red Bullid pidid leppima kehvemate kohtadega: Max Verstappen oli seitsmes (+1,402) ja Alexander Albon 13. (+2,268).
CLASSIFICATION: END OF Q3 ⏱️
A 90th career pole for @LewisHamilton as @RacingPointF1 lock out the second row ???? #HungarianGP???????? #F1 pic.twitter.com/Ei12EbLElH
— Formula 1 (@F1) July 18, 2020
### Response:
Hamilton teenis karjääri 90. parima stardikoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aprillikuus, kui kogu maailma oli vallanud karantiin, otsustas linnateatri meeskond panna kokku südamliku ja humoorika emadepäevale pühendatud kontsert-etenduse. Distantsi hoidmise ajale kohaselt toodi kogu sündmus toona publikuni videoproduktsiooni vahendusel.
Kontsert-etendus sisaldab endas meeleolukaid sketše, laule ja luuletusi linnateatri näitlejate esituses.
Kontsert-etenduses osalesid Argo Aadli, Andero Ermel, Mikk Jürjens, Piret Kalda, Alo Kõrve, Hele Kõrve, Anu Lamp, Liis Lass, Egon Nuter, Indrek Ojari, Märt Pius, Priit Pius, Andres Raag, Ursula Ratasepp, Anne Reemann, Elisabet Reinsalu, Rain Simmul, Külli Teetamm, Mart Toome, Sandra Uusberg, Andrus Vaarik, Helene Vannari, Kaspar Velberg, Evelin Võigemast, Kristjan Üksküla, Jaak Jürisson (külalisena), Veiko Tubin (külalisena). Muusikat teeb ka ansambel Regatt.
"Emadepäev linnateatriga" on eetris laupäeval, 18. juulil kell 21.35. | ETV toob vaatajateni Tallinna linnateatri emadepäeva kontsert-etenduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aprillikuus, kui kogu maailma oli vallanud karantiin, otsustas linnateatri meeskond panna kokku südamliku ja humoorika emadepäevale pühendatud kontsert-etenduse. Distantsi hoidmise ajale kohaselt toodi kogu sündmus toona publikuni videoproduktsiooni vahendusel.
Kontsert-etendus sisaldab endas meeleolukaid sketše, laule ja luuletusi linnateatri näitlejate esituses.
Kontsert-etenduses osalesid Argo Aadli, Andero Ermel, Mikk Jürjens, Piret Kalda, Alo Kõrve, Hele Kõrve, Anu Lamp, Liis Lass, Egon Nuter, Indrek Ojari, Märt Pius, Priit Pius, Andres Raag, Ursula Ratasepp, Anne Reemann, Elisabet Reinsalu, Rain Simmul, Külli Teetamm, Mart Toome, Sandra Uusberg, Andrus Vaarik, Helene Vannari, Kaspar Velberg, Evelin Võigemast, Kristjan Üksküla, Jaak Jürisson (külalisena), Veiko Tubin (külalisena). Muusikat teeb ka ansambel Regatt.
"Emadepäev linnateatriga" on eetris laupäeval, 18. juulil kell 21.35.
### Response:
ETV toob vaatajateni Tallinna linnateatri emadepäeva kontsert-etenduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ratasepp jookseb 13. juulist 1. augustini iga päev ühe maratoni ehk 20 järjestikusel päeval 20 maratoni. Kogu selle ettevõtmise teeb keeruliseks just ajaline surve ja jooksukiirus, sest iga päev tuleb alistada kolme tunni piir.
Maratoni jooksmiseks alla kolme tunni tuleb liikuda keskmise kiirusega 14,1 kilomeetrit tunnis. See teeb ühe kilomeetri keskmiseks kiiruseks 4 minutit ja 16 sekundit.
Esimesel viiel päeval on Ratasepp näidanud finišeerides väga stabiilset tulemust:
1. maraton: 2:50.07
2. maraton: 2:52.44
3. maraton: 2:52.28
4. maraton: 2:52.52
5. maraton: 2:52.48
Katsumuse põhiettevalmistus hõlmas kaheksa ja poole nädalaga 2000 km jooksmist. "See oli keeruline ja vigastuste seisukohalt riskirohke treeningperiood. Katsumuse esimesed viis maratonipäeva valmistavad aga heameelt, sest nõudlik ettevalmistus on end igati õigustanud. Lihased on kiirele jooksule väga hästi vastu pidanud," tõdes Ratasepp.
Täna ja homme, oma kuuenda ja seitsmenda maratoni jookseb Ratasepp Pärnus. Jooksu päeva hommikul mõõtis ta endale Ülejõe piirkonnas välja 5,97 km pikkuse raja. 42,2 km kokkusaamiseks peab ta jooksma seitse ringi, millele lisandub 410-meetrine stardisirge. Maratonijooksu start on mõlemal päeval kell 13.15. | Maratonikatsumusega eesmärgis püsiv Ratasepp jookseb edasi Pärnus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ratasepp jookseb 13. juulist 1. augustini iga päev ühe maratoni ehk 20 järjestikusel päeval 20 maratoni. Kogu selle ettevõtmise teeb keeruliseks just ajaline surve ja jooksukiirus, sest iga päev tuleb alistada kolme tunni piir.
Maratoni jooksmiseks alla kolme tunni tuleb liikuda keskmise kiirusega 14,1 kilomeetrit tunnis. See teeb ühe kilomeetri keskmiseks kiiruseks 4 minutit ja 16 sekundit.
Esimesel viiel päeval on Ratasepp näidanud finišeerides väga stabiilset tulemust:
1. maraton: 2:50.07
2. maraton: 2:52.44
3. maraton: 2:52.28
4. maraton: 2:52.52
5. maraton: 2:52.48
Katsumuse põhiettevalmistus hõlmas kaheksa ja poole nädalaga 2000 km jooksmist. "See oli keeruline ja vigastuste seisukohalt riskirohke treeningperiood. Katsumuse esimesed viis maratonipäeva valmistavad aga heameelt, sest nõudlik ettevalmistus on end igati õigustanud. Lihased on kiirele jooksule väga hästi vastu pidanud," tõdes Ratasepp.
Täna ja homme, oma kuuenda ja seitsmenda maratoni jookseb Ratasepp Pärnus. Jooksu päeva hommikul mõõtis ta endale Ülejõe piirkonnas välja 5,97 km pikkuse raja. 42,2 km kokkusaamiseks peab ta jooksma seitse ringi, millele lisandub 410-meetrine stardisirge. Maratonijooksu start on mõlemal päeval kell 13.15.
### Response:
Maratonikatsumusega eesmärgis püsiv Ratasepp jookseb edasi Pärnus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalismeeskonna viis 41. minutil juhtima Tanel Lang, 51. minutil vormistas lõppskoori Pavel Marin, kellele oli see juba hooaja kaheksandaks väravaks. Kalev pidi Jakob Tambergi teise kollase kaardi tõttu viimase pooltunni mängima kümnekesi.
Tulevik on 13 mänguga kogunud 21 punkti, sama palju punkte on ka Paide Linnameeskonnal. Et hooaja teises voorus oli Viljandi klubi Paidest aga 2:1 üle, tõusid mulgid nõnda tabelis neljandaks.
Täna toimub Premium liigas veel kaks kohtumist, kui ETV2 telemängus lähevad vastamisi FC Flora ja FCI Levadia ning vooru lõpetab Tammeka ja Narva Transi kohtumine Tartus. | Tulevik alistas kümnemehelise Kalevi ja tõusis neljandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalismeeskonna viis 41. minutil juhtima Tanel Lang, 51. minutil vormistas lõppskoori Pavel Marin, kellele oli see juba hooaja kaheksandaks väravaks. Kalev pidi Jakob Tambergi teise kollase kaardi tõttu viimase pooltunni mängima kümnekesi.
Tulevik on 13 mänguga kogunud 21 punkti, sama palju punkte on ka Paide Linnameeskonnal. Et hooaja teises voorus oli Viljandi klubi Paidest aga 2:1 üle, tõusid mulgid nõnda tabelis neljandaks.
Täna toimub Premium liigas veel kaks kohtumist, kui ETV2 telemängus lähevad vastamisi FC Flora ja FCI Levadia ning vooru lõpetab Tammeka ja Narva Transi kohtumine Tartus.
### Response:
Tulevik alistas kümnemehelise Kalevi ja tõusis neljandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuberner Sergei Furgal vahistati eelmisel nädalal, teda süüdistatakse käsu andmises ärimeeste tapmiseks 15 aastat tagasi. 2018. aastal kubernerivalimised võitnud LDPR-i liige Furgal eitab süüdistusi, tema toetajate sõnul on need poliitiliselt motiveeritud, vahendas BNS.
Furgali vahistamine on vallandanud Habarovskis ja selle ümbruses enneolematud meeleavaldused.
Eelmisel laupäeval oli meeleavaldajaid ligikaudu 35 000, meeleavaldused jätkusid ka nädala sees. Käesoleval laupäeval on eri hinnangutel meeleavaldajaid 10 000 või isegi kümneid tuhandeid.
Hiina piiri lähedal asuvas Habarovskis elab ligikaudu 600 000 inimest.
Meeleavaldused toimuvad ilma võimude loata, kuid AFP ja BBC vahendasid, et politsei ei ole üritanud meeleavaldusi laiali ajada.
Meeleavaldajad nõuavad Furgali vabastamist ning peavad talle esitatud süüdistusi poliitiliseks.
Furgal kuulub Vladimir Žirinovski juhitavasse liberaaldemokraatlikusse parteisse (LPDR) ning ta valiti kuberneriks kaks aastat tagasi, kui ta edestas valimistel selgelt Putini juhitava Ühtse Venemaa kandidaati.
TASS-i andmetel nimetab Putin lähiajal ametisse uue kuberneri. | Habarovskis jätkusid suured meeleavaldused kuberneri toetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuberner Sergei Furgal vahistati eelmisel nädalal, teda süüdistatakse käsu andmises ärimeeste tapmiseks 15 aastat tagasi. 2018. aastal kubernerivalimised võitnud LDPR-i liige Furgal eitab süüdistusi, tema toetajate sõnul on need poliitiliselt motiveeritud, vahendas BNS.
Furgali vahistamine on vallandanud Habarovskis ja selle ümbruses enneolematud meeleavaldused.
Eelmisel laupäeval oli meeleavaldajaid ligikaudu 35 000, meeleavaldused jätkusid ka nädala sees. Käesoleval laupäeval on eri hinnangutel meeleavaldajaid 10 000 või isegi kümneid tuhandeid.
Hiina piiri lähedal asuvas Habarovskis elab ligikaudu 600 000 inimest.
Meeleavaldused toimuvad ilma võimude loata, kuid AFP ja BBC vahendasid, et politsei ei ole üritanud meeleavaldusi laiali ajada.
Meeleavaldajad nõuavad Furgali vabastamist ning peavad talle esitatud süüdistusi poliitiliseks.
Furgal kuulub Vladimir Žirinovski juhitavasse liberaaldemokraatlikusse parteisse (LPDR) ning ta valiti kuberneriks kaks aastat tagasi, kui ta edestas valimistel selgelt Putini juhitava Ühtse Venemaa kandidaati.
TASS-i andmetel nimetab Putin lähiajal ametisse uue kuberneri.
### Response:
Habarovskis jätkusid suured meeleavaldused kuberneri toetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ida-Euroopa suursaadikuks tituleeritud räppar ja visuaalne kunstnik Tommy Cash jõudis laiema avalikkuse ette 2013. aastal muusikapalaga "Guez Whoz Bak". Tänu kaasahaaravatele lugudele, šokeerivatele visuaalidele ja postsovetlikule esteetikale on artist leidnud nüüdseks tee suurtele lavadele. Ebatavalise räpimaneeri ja väljanägemisega esindab Tommy Cash anomaaliat traditsiooniliselt jõulisel hiphopimaastikul – tema olekus ja tihti ka välimuses väljenduvad maskuliinsus ning seksuaalsus, mis ei pruugi vastata harjumuspärasele ettekujutusele.
Mehelikkuse ja naiselikkuse kuvand ning ootused soorollidele on ajaloos pidevalt teisenenud. Kui praegu on võimalik rääkida Lääne kultuuriruumis teoreetilises plaanis sugudevahelisest võrdsusest, siis mitte just eriti kauges minevikus mõisteti mehekeha neutraalse algkehana ning naisekeha nii-öelda teise kehana, tundmatu objektina, mille stereotüüpilistele omadustele vastandumise kaudu mees ennast defineeris. [1] Kuni eelmise sajandi lõpuni puudus meheihuga seoses ajalooliselt järjepidev seksuaalne pilk, mis oleks võrdväärne naiste laialdaselt levinud objektistamisega. 1960ndatel alanud seksuaalrevolutsiooni (mille olulised suunajad olid teise laine feministid, seksuaalvähemused ja hipid [2]) mõjul leidis ka mehe kehalisus laiema representatsiooni populaarkultuuris. [3] Eestis on võimalik vaadelda sarnaseid muutusi ajalise nihkega ja väiksemas mastaabis. 1980ndate lõpul asendus senine Nõukogude Liidu tsensuur liberaalsema meedia- ja kultuurisfääriga, võimaldades kehalisuse ning seksuaalsusega seotud diskussioone ja seisukohti. [4]
Muusikamehelikkusi ja -naiselikkusi uurinud sotsioloog Hannaliisa Uusma täheldab, et pärast üheksakümnendate vabanemist ja nullindate vagurust on viimastel aastatel tõusmas ka siinmail vaikselt esile soolisuse norme nihestavad muusikud, kelle sekka kuulub ühtlasi Tommy Cash. Neile muutustele vaatamata on mehe kehaline määratlus jäänud siiani enamasti tavapärasesse maskuliinsuse kaanonisse, mis rõhutab füüsilist tugevust, enesekindlat kehahoiakut ja peenise potentsi. See aga ei pruugi võimaldada seksuaalse identiteedi avaldumist tema võimalikus mitmetahulisuses. [5]
Hegemooniline maskuliinne seksuaalsus
Kui analüüsida Tommy Cashi laulusõnu, muusikavideoid ja fotolavastusi, leiab üsna kiirelt, et sarnaselt hiphopimaailma stereotüüpidega on tema loomingu läbivateks teemadeks pidutsemine, seks, raha, mõnuained ja naised. Maskuliinset seksuaalsust väljendab Cash oma loomingus domineerimise kaudu (nt "Euroz Dollaz Yeniz", "Winaloto", "Surf"). Artisti kuulsaimas videos "Winaloto" (rež. Tommy Cash) heidetakse naiseihule rohkelt objektistavaid pilke, vähesel määral tehakse sama ka mehekeha puhul. Kui naisi on kujutatud pigem staatilistes poosides, siis mehi seevastu tantsides ja atleetlikke harjutusi sooritades. Filosoof ja kehauurija Susan Bordo arutleb raamatus "Mehekeha", et visuaalkultuur küll esitleb poolalasti mehekeha erootilises kontekstis, kuid enamasti säilib kujutatava tugev ning kohati isegi agressiivne hoiak. Olla lahti riietatud ei tähenda tingimata olla alasti, haavatav. [6] Kui mitte arvestada lähikaadreid Tommy Cashi aluspesust, esitletakse mehekeha videos vaid muskulatuuri rõhutava liikumisega.
Tommy Cash väljendab vähesel määral ka ise seksuaalsust, paljastades ülakeha muusikavideotes "Guez Whoz Bak" ja "Euroz Dollaz Yeniz" (rež. Janar Aronija). Filmiteoreetik Richard Dyer leiab, et katmata mehetorso on võimu ja domineerimise tähistaja. [7] Mainitud videotes kehastub Tommy Cash vastavalt naistesalga ja kuritegevusliku rühmituse liidriks, mistõttu võib keha eksponeerimine olla vajalik võimupositsiooni kinnitamiseks. Muusikapala "Leave Me Alone" (rež. Tommy Cash) visuaalis demonstreeritakse vaatajale Cashi füüsist pesemise ja jõutõstmise kontekstis. Meheihu levinuima representeerimisviisi aluseks visuaalkultuuris on muskulatuuri rõhutavad tegevused, mis võimaldavad vaadelda keha kui maskuliinset vaatemängu ja eitada sealjuures kellegi teise intiimset pilku. [8]
Falliline mütoloogia
Kui praeguseks on vaataja ehk harjunud filmidega, mis kujutavad (pool)alasti naisekeha erootilises kontekstis, siis alasti mehekeha näeb enamasti vaid argistes tegevustes, nagu riiete vahetamine. [9] Peenis on kehaosa, mida visuaalkultuuris pigem varjatakse või julgetakse näidata vilksamisi vaid paariks sekundiks, samal ajal kui naise intiimpiirkonnad on ekraanil palju pikemalt. 1993. aastal loodud Onu Bella "Onu Bella paradiis" on üks väheseid mehekeha eksponeerivaid eesti muusikavideoid. Videos on ihualasti naine ja mees, kuid mehe vööpiirkond on varjatud süntesaatoriga. Näidates lähivõtteid mõlema kehast, tekitab varjav süntesaator peenise ümber salapärase õhkkonna. Kubemepiirkonna ja selle suuruse rõhutamist võib täheldada ka Tommy Cashi muusikavideos "Winaloto". Vajalikku tooni lisab siinkohal sumomaadluse traditsioonilise kehakatte mawashi 'ga sarnanev aluspesu. Mütologiseeritud peenis on ideena palju jõulisem kui kogu aususes oma füüsilisel kujul. [10] Maskuliinsuse keskse sümbolina annab mehele võimu peenise varjamine, mitte paljastamine.
Erigeerunud peenis on kultuurilises kujutluses julge ja tugev, tavaolekus on see aga pehme ja haavatav. Esimese ülistamine ja kahe seisundi vaheline kontrast tekitab teisega seoses väeti kujutluspildi ning pettumuse. [11] Jõuline maskuliinsus seda endale lubada ei saa, sest ideaali taastootmiseks on tarvis säilitada aktiivset võimupositsiooni. Fallilisel mütoloogial on Tommy Cashi loomingus tähtis koht. Muusikavideos "Surf" (rež. Tommy Cash) on mitmeid tegevusi ja objekte, mis vihjavad erigeerunud peenisele, selle võimsusele ning seksuaalvahekorrale. Samuti on ühes stseenis kujutatud üleelusuuruseid munandeid. Sarnased võtted esinevad ka mitmes Tommy Cashi fotolavastuses, muutes fallilise mütoloogia peamiseks seksuaalsust väljendavaks abinõuks artisti visuaalses loomingus.
Sooline performatiivsus
Tommy Cash ei karda siiski rakendada pehmemaid eneseväljendusi ja näida androgüünne või feminiinne. Oma esimese singli "Guez Whoz Bak" sõnades tõstab ta uhkusega esile enda pikki pruune juukseid ja suuri huuli. Lisaks kannab ta mitmes videos "naiselikke" aksessuaare, nagu kunstküüned, juukseklambrid, peavõru. See pole iseenesest midagi uut – soolise imagoga on popkultuuris ja kunstimaailmas mängitud juba kümnendeid. Tänu 1990. aastate Eestis toimunud poliitilis-ühiskondlikele muutustele ja nendega kaasnenud võimalustele tõusid esile mitmed keha ja seksuaalsust mõtestavad kunstnikud. [12] Näiteks avas Kiwa oma töödes "Paradisco" ja "Work in Progress" maskeraadi kontekstis (mees)identiteeti, kehastades erinevaid sotsiaalseid rolle ja viidates sealjuures popkultuuris valitsevatele paradigmadele, esteetikale. [13] Üsna sarnaseid meetodeid rakendades tegutseb ka Tommy Cash. Ta on loonud enda ümber eksootilise superstaari kultuse, kasutades viitamist ja jaburust. Cash läheneb oma loomingus mitmete irooniliste võtetega ida ja lääne kultuuri erisustele ning ka soolisusele ja seksuaalsusele. [14]
Filosoof Judith Butleri sooteooria keskse idee kohaselt on sugu performatiivne. Korduv stiliseeritud kehaline ja mitteverbaalne käitumine loob inimese soolise identiteedi. See on ühiskondlik konstruktsioon, mis põhineb mehelikkuse ja naiselikkuse ideaali taasesitamisel või vähemalt selle poole püüdlemisel. Seetõttu ei peeta ühele õigele mehele kohaseks väljendada n-ö feminiinseid omadusi, nagu õrnus, empaatia ja avatus. [15] Ühiskonda representeeriv visuaalkultuur taastoodab valitsevaid arusaamu soost ja soolisest eneseväljendusest, mistõttu mehe keha ja seksuaalsust kujutatakse feminiinses kaanonis vähe. Naise pilk võimaldab küll mehekeha seksualiseerimist, kuid võimuvahekordade ümberpööramine ei lahenda probleemi, kus ühe keha eneseväljendust nähakse võimalikuna vaid ühes kindlas raamis. Ka naise pilk võib taastoota maskuliinset seksuaalsust ja kehalist objektistamist laiemalt. [16] Muusikavideos "Little Molly" (rež. Tommy Cash, Anna-Lisa Himma) pannakse Tommy Cashi nägu mitmetele eri soost karakteritele, justkui mängides soolise performatiivsusega. Samas võib selle võtte kasutamine olla mõeldud vaid koomilise olustiku tekitamiseks.
Laiendatud seksuaalsus
Peamiselt on Tommy Cashi loomingus võimalik vaadelda valitsevat arusaama maskuliinsusest ja sellest tulenevat domineerivat seksuaalsust, kuid leidub ka hetki, mil meest on kujutatud tundelise ja õrnana. Haavatavat alastiolekut võib näha näiteks muusikavideo "Sdubid" (rež. Tommy Cash, Anna-Lisa Himma) lõpukaadris, kus artist pikutab kõhuli voodil, paljastades oma selja ja tuharad. Taolist vaadet mehekehale ei kohta visuaalkultuuris eriti tihti. Naisekeha passiivse objektistamisega harjunud pilgule on võõras näha meest sarnases kontekstis. [17] Moeteadlane Shaun Cole on arutlenud, et meest kujutatakse eelkõige aktiivses vankumatus poosis ja üldjuhul eestvaates, sest nõnda säilib dominantne kujutlus. Lõdvemas poosis või selja tagant näidatuna on ta kaitsetus positsioonis ja seega ka feminiinsem. Nii on näiteks stigmatiseeritud alasti mehetagumik, sest see on justkui seotud seksuaalse passiivsuse ja homoerootilisusega. [18]
Mehekeha mõtestamisega pehmema maskuliinsuse kaanonis pole eesti kultuuriruumis väga palju tegeletud. 1997. aastal avas kunstnik Mark Raidpere teemat fotoseeriaga "Io", mis kujutab meest eri pooside kaudu haavatava ja õrnana. [19] Kunstiteadlane ja fotograaf Eugenie Shinkle ütleb, et feminiinne kehaline kohmetus on justkui mäss valitsevate sooideaalide vastu. Ebatavalised poosid ja liikumised lõhuvad harjumuspäraseid ootusi ning loovad uusi võimalusi, kuidas mõelda kehast ning selle eneseväljendusest. [20] Muusikavideos "Winaloto" võtavad nii Tommy Cash kui ka teised tantsijad mitmeid poose, mis rõhutavad lihaste ja jõulise hoiaku asemel hoopis painduvust. Pea igas liikuvas visuaalis kasutab Cash kehaliseks eneseväljenduseks ka tantsimist. Taolist tendentsi võib märgata hiphopimaailmas laiemalt – uuema generatsiooni muusikud (Eestis näiteks villemdrillem, Pluuto) ei karda end liigutada ja laiendavad sellega mehe kehalise eneseväljenduse piire.
Kokkuvõtteks
Kuuekümnendate seksuaalrevolutsiooni mõjul alanud mehe kehalisuse ja seksuaalsuse tunnistamise ning hilisema ümbermõtestamise jälgi võib täheldada ka Tommy Cashi visuaalses loomingus. Artist rõhutab oma muusikavideotes ja fotolavastustes domineerivat positsiooni ning fallilist mütoloogiat, kuid samas eksperimenteerib ta ka androgüünse välimuse ning õrnema kehakeelega. Tommy Cash laiendab oma loomingus mehe keha ja seksuaalsuse võimalusi, kuid pehmemad eneseväljendused jäävad pigem siiski artisti jõulist maskuliinsust täiendama.
[1] Butler, J. 2006. Gender Trouble: Feminism and the Subversion of Identity, lk 31.
[2] Garton, S. 2004. Histories of Sexuality, lk 210–211.
[3] Bordo, S. 2000. The Male Body: A New Look at Men in Public and in Private, lk 18–19.
[4] Kivimaa, K. 2001. Soolise erinevuse tulek eesti kunsti: feministlikest suundumustest 1990. aastatel. – Ülbed üheksakümnendad, lk 116.
[5] Bordo, S. 2000. The Male Body: A New Look at Men in Public and in Private, lk 36–37.
[6] Ibid., lk 30.
[7] Dyer, R. 1992. Only Entertainment, lk 274.
[8] Tasker, Y. 1993. Spectacular Bodies: Gender, Genre and the Action Cinema, lk 119.
[9] Bordo, S. 2000. The Male Body: A New Look at Men in Public and in Private, lk 28.
[10] Lacan, J. 2001. Écrits: A Selection, lk 218–219.
[11] Bordo, S. 2000. The Male Body: A New Look at Men in Public and in Private, lk 44–45.
[12] Kivimaa, K. 2001. Soolise erinevuse tulek eesti kunsti: feministlikest suundumustest 1990. aastatel. – Ülbed üheksakümnendad, lk 116.
[13] Härm, A. 2001. Meediapinna refleksioonid eesti videokunstis. – Ülbed üheksakümnendad, lk 168–169.
[14] Pasdzierny, M. 2018. "Produced by some chemical waste and cum": TOMM¥ €A$H and His Concept of Signifying "post-Sovietness". – Res Musica, lk 35.
[15] Butler, J. 2006. Gender Trouble: Feminism and the Subversion of Identity, lk 23–24, 34.
[16] Barnard, M. 2002. Fashion as Communication: Second Edition, lk 151.
[17] Bordo, S. 2000. The Male Body: A New Look at Men in Public and in Private, lk 173.
[18] Cole, S. 2012. Considerations on a Gentleman's Posterior. – Fashion Theory, nr 2 (16), lk 213–215.
[19] Kivimaa, K. 2001. Soolise erinevuse tulek eesti kunsti: feministlikest suundumustest 1990. aastatel. – Ülbed üheksakümnendad, lk 119.
[20] Shinkle, E. 2017. The Feminine Awkward: Graceless Bodies and the Performance of Femininity in Fashion Photographs. – Fashion Theory, nr 2 (21), lk 216. | Mehe keha ja seksuaalsus Tommy Cashi visuaalses loomingus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ida-Euroopa suursaadikuks tituleeritud räppar ja visuaalne kunstnik Tommy Cash jõudis laiema avalikkuse ette 2013. aastal muusikapalaga "Guez Whoz Bak". Tänu kaasahaaravatele lugudele, šokeerivatele visuaalidele ja postsovetlikule esteetikale on artist leidnud nüüdseks tee suurtele lavadele. Ebatavalise räpimaneeri ja väljanägemisega esindab Tommy Cash anomaaliat traditsiooniliselt jõulisel hiphopimaastikul – tema olekus ja tihti ka välimuses väljenduvad maskuliinsus ning seksuaalsus, mis ei pruugi vastata harjumuspärasele ettekujutusele.
Mehelikkuse ja naiselikkuse kuvand ning ootused soorollidele on ajaloos pidevalt teisenenud. Kui praegu on võimalik rääkida Lääne kultuuriruumis teoreetilises plaanis sugudevahelisest võrdsusest, siis mitte just eriti kauges minevikus mõisteti mehekeha neutraalse algkehana ning naisekeha nii-öelda teise kehana, tundmatu objektina, mille stereotüüpilistele omadustele vastandumise kaudu mees ennast defineeris. [1] Kuni eelmise sajandi lõpuni puudus meheihuga seoses ajalooliselt järjepidev seksuaalne pilk, mis oleks võrdväärne naiste laialdaselt levinud objektistamisega. 1960ndatel alanud seksuaalrevolutsiooni (mille olulised suunajad olid teise laine feministid, seksuaalvähemused ja hipid [2]) mõjul leidis ka mehe kehalisus laiema representatsiooni populaarkultuuris. [3] Eestis on võimalik vaadelda sarnaseid muutusi ajalise nihkega ja väiksemas mastaabis. 1980ndate lõpul asendus senine Nõukogude Liidu tsensuur liberaalsema meedia- ja kultuurisfääriga, võimaldades kehalisuse ning seksuaalsusega seotud diskussioone ja seisukohti. [4]
Muusikamehelikkusi ja -naiselikkusi uurinud sotsioloog Hannaliisa Uusma täheldab, et pärast üheksakümnendate vabanemist ja nullindate vagurust on viimastel aastatel tõusmas ka siinmail vaikselt esile soolisuse norme nihestavad muusikud, kelle sekka kuulub ühtlasi Tommy Cash. Neile muutustele vaatamata on mehe kehaline määratlus jäänud siiani enamasti tavapärasesse maskuliinsuse kaanonisse, mis rõhutab füüsilist tugevust, enesekindlat kehahoiakut ja peenise potentsi. See aga ei pruugi võimaldada seksuaalse identiteedi avaldumist tema võimalikus mitmetahulisuses. [5]
Hegemooniline maskuliinne seksuaalsus
Kui analüüsida Tommy Cashi laulusõnu, muusikavideoid ja fotolavastusi, leiab üsna kiirelt, et sarnaselt hiphopimaailma stereotüüpidega on tema loomingu läbivateks teemadeks pidutsemine, seks, raha, mõnuained ja naised. Maskuliinset seksuaalsust väljendab Cash oma loomingus domineerimise kaudu (nt "Euroz Dollaz Yeniz", "Winaloto", "Surf"). Artisti kuulsaimas videos "Winaloto" (rež. Tommy Cash) heidetakse naiseihule rohkelt objektistavaid pilke, vähesel määral tehakse sama ka mehekeha puhul. Kui naisi on kujutatud pigem staatilistes poosides, siis mehi seevastu tantsides ja atleetlikke harjutusi sooritades. Filosoof ja kehauurija Susan Bordo arutleb raamatus "Mehekeha", et visuaalkultuur küll esitleb poolalasti mehekeha erootilises kontekstis, kuid enamasti säilib kujutatava tugev ning kohati isegi agressiivne hoiak. Olla lahti riietatud ei tähenda tingimata olla alasti, haavatav. [6] Kui mitte arvestada lähikaadreid Tommy Cashi aluspesust, esitletakse mehekeha videos vaid muskulatuuri rõhutava liikumisega.
Tommy Cash väljendab vähesel määral ka ise seksuaalsust, paljastades ülakeha muusikavideotes "Guez Whoz Bak" ja "Euroz Dollaz Yeniz" (rež. Janar Aronija). Filmiteoreetik Richard Dyer leiab, et katmata mehetorso on võimu ja domineerimise tähistaja. [7] Mainitud videotes kehastub Tommy Cash vastavalt naistesalga ja kuritegevusliku rühmituse liidriks, mistõttu võib keha eksponeerimine olla vajalik võimupositsiooni kinnitamiseks. Muusikapala "Leave Me Alone" (rež. Tommy Cash) visuaalis demonstreeritakse vaatajale Cashi füüsist pesemise ja jõutõstmise kontekstis. Meheihu levinuima representeerimisviisi aluseks visuaalkultuuris on muskulatuuri rõhutavad tegevused, mis võimaldavad vaadelda keha kui maskuliinset vaatemängu ja eitada sealjuures kellegi teise intiimset pilku. [8]
Falliline mütoloogia
Kui praeguseks on vaataja ehk harjunud filmidega, mis kujutavad (pool)alasti naisekeha erootilises kontekstis, siis alasti mehekeha näeb enamasti vaid argistes tegevustes, nagu riiete vahetamine. [9] Peenis on kehaosa, mida visuaalkultuuris pigem varjatakse või julgetakse näidata vilksamisi vaid paariks sekundiks, samal ajal kui naise intiimpiirkonnad on ekraanil palju pikemalt. 1993. aastal loodud Onu Bella "Onu Bella paradiis" on üks väheseid mehekeha eksponeerivaid eesti muusikavideoid. Videos on ihualasti naine ja mees, kuid mehe vööpiirkond on varjatud süntesaatoriga. Näidates lähivõtteid mõlema kehast, tekitab varjav süntesaator peenise ümber salapärase õhkkonna. Kubemepiirkonna ja selle suuruse rõhutamist võib täheldada ka Tommy Cashi muusikavideos "Winaloto". Vajalikku tooni lisab siinkohal sumomaadluse traditsioonilise kehakatte mawashi 'ga sarnanev aluspesu. Mütologiseeritud peenis on ideena palju jõulisem kui kogu aususes oma füüsilisel kujul. [10] Maskuliinsuse keskse sümbolina annab mehele võimu peenise varjamine, mitte paljastamine.
Erigeerunud peenis on kultuurilises kujutluses julge ja tugev, tavaolekus on see aga pehme ja haavatav. Esimese ülistamine ja kahe seisundi vaheline kontrast tekitab teisega seoses väeti kujutluspildi ning pettumuse. [11] Jõuline maskuliinsus seda endale lubada ei saa, sest ideaali taastootmiseks on tarvis säilitada aktiivset võimupositsiooni. Fallilisel mütoloogial on Tommy Cashi loomingus tähtis koht. Muusikavideos "Surf" (rež. Tommy Cash) on mitmeid tegevusi ja objekte, mis vihjavad erigeerunud peenisele, selle võimsusele ning seksuaalvahekorrale. Samuti on ühes stseenis kujutatud üleelusuuruseid munandeid. Sarnased võtted esinevad ka mitmes Tommy Cashi fotolavastuses, muutes fallilise mütoloogia peamiseks seksuaalsust väljendavaks abinõuks artisti visuaalses loomingus.
Sooline performatiivsus
Tommy Cash ei karda siiski rakendada pehmemaid eneseväljendusi ja näida androgüünne või feminiinne. Oma esimese singli "Guez Whoz Bak" sõnades tõstab ta uhkusega esile enda pikki pruune juukseid ja suuri huuli. Lisaks kannab ta mitmes videos "naiselikke" aksessuaare, nagu kunstküüned, juukseklambrid, peavõru. See pole iseenesest midagi uut – soolise imagoga on popkultuuris ja kunstimaailmas mängitud juba kümnendeid. Tänu 1990. aastate Eestis toimunud poliitilis-ühiskondlikele muutustele ja nendega kaasnenud võimalustele tõusid esile mitmed keha ja seksuaalsust mõtestavad kunstnikud. [12] Näiteks avas Kiwa oma töödes "Paradisco" ja "Work in Progress" maskeraadi kontekstis (mees)identiteeti, kehastades erinevaid sotsiaalseid rolle ja viidates sealjuures popkultuuris valitsevatele paradigmadele, esteetikale. [13] Üsna sarnaseid meetodeid rakendades tegutseb ka Tommy Cash. Ta on loonud enda ümber eksootilise superstaari kultuse, kasutades viitamist ja jaburust. Cash läheneb oma loomingus mitmete irooniliste võtetega ida ja lääne kultuuri erisustele ning ka soolisusele ja seksuaalsusele. [14]
Filosoof Judith Butleri sooteooria keskse idee kohaselt on sugu performatiivne. Korduv stiliseeritud kehaline ja mitteverbaalne käitumine loob inimese soolise identiteedi. See on ühiskondlik konstruktsioon, mis põhineb mehelikkuse ja naiselikkuse ideaali taasesitamisel või vähemalt selle poole püüdlemisel. Seetõttu ei peeta ühele õigele mehele kohaseks väljendada n-ö feminiinseid omadusi, nagu õrnus, empaatia ja avatus. [15] Ühiskonda representeeriv visuaalkultuur taastoodab valitsevaid arusaamu soost ja soolisest eneseväljendusest, mistõttu mehe keha ja seksuaalsust kujutatakse feminiinses kaanonis vähe. Naise pilk võimaldab küll mehekeha seksualiseerimist, kuid võimuvahekordade ümberpööramine ei lahenda probleemi, kus ühe keha eneseväljendust nähakse võimalikuna vaid ühes kindlas raamis. Ka naise pilk võib taastoota maskuliinset seksuaalsust ja kehalist objektistamist laiemalt. [16] Muusikavideos "Little Molly" (rež. Tommy Cash, Anna-Lisa Himma) pannakse Tommy Cashi nägu mitmetele eri soost karakteritele, justkui mängides soolise performatiivsusega. Samas võib selle võtte kasutamine olla mõeldud vaid koomilise olustiku tekitamiseks.
Laiendatud seksuaalsus
Peamiselt on Tommy Cashi loomingus võimalik vaadelda valitsevat arusaama maskuliinsusest ja sellest tulenevat domineerivat seksuaalsust, kuid leidub ka hetki, mil meest on kujutatud tundelise ja õrnana. Haavatavat alastiolekut võib näha näiteks muusikavideo "Sdubid" (rež. Tommy Cash, Anna-Lisa Himma) lõpukaadris, kus artist pikutab kõhuli voodil, paljastades oma selja ja tuharad. Taolist vaadet mehekehale ei kohta visuaalkultuuris eriti tihti. Naisekeha passiivse objektistamisega harjunud pilgule on võõras näha meest sarnases kontekstis. [17] Moeteadlane Shaun Cole on arutlenud, et meest kujutatakse eelkõige aktiivses vankumatus poosis ja üldjuhul eestvaates, sest nõnda säilib dominantne kujutlus. Lõdvemas poosis või selja tagant näidatuna on ta kaitsetus positsioonis ja seega ka feminiinsem. Nii on näiteks stigmatiseeritud alasti mehetagumik, sest see on justkui seotud seksuaalse passiivsuse ja homoerootilisusega. [18]
Mehekeha mõtestamisega pehmema maskuliinsuse kaanonis pole eesti kultuuriruumis väga palju tegeletud. 1997. aastal avas kunstnik Mark Raidpere teemat fotoseeriaga "Io", mis kujutab meest eri pooside kaudu haavatava ja õrnana. [19] Kunstiteadlane ja fotograaf Eugenie Shinkle ütleb, et feminiinne kehaline kohmetus on justkui mäss valitsevate sooideaalide vastu. Ebatavalised poosid ja liikumised lõhuvad harjumuspäraseid ootusi ning loovad uusi võimalusi, kuidas mõelda kehast ning selle eneseväljendusest. [20] Muusikavideos "Winaloto" võtavad nii Tommy Cash kui ka teised tantsijad mitmeid poose, mis rõhutavad lihaste ja jõulise hoiaku asemel hoopis painduvust. Pea igas liikuvas visuaalis kasutab Cash kehaliseks eneseväljenduseks ka tantsimist. Taolist tendentsi võib märgata hiphopimaailmas laiemalt – uuema generatsiooni muusikud (Eestis näiteks villemdrillem, Pluuto) ei karda end liigutada ja laiendavad sellega mehe kehalise eneseväljenduse piire.
Kokkuvõtteks
Kuuekümnendate seksuaalrevolutsiooni mõjul alanud mehe kehalisuse ja seksuaalsuse tunnistamise ning hilisema ümbermõtestamise jälgi võib täheldada ka Tommy Cashi visuaalses loomingus. Artist rõhutab oma muusikavideotes ja fotolavastustes domineerivat positsiooni ning fallilist mütoloogiat, kuid samas eksperimenteerib ta ka androgüünse välimuse ning õrnema kehakeelega. Tommy Cash laiendab oma loomingus mehe keha ja seksuaalsuse võimalusi, kuid pehmemad eneseväljendused jäävad pigem siiski artisti jõulist maskuliinsust täiendama.
[1] Butler, J. 2006. Gender Trouble: Feminism and the Subversion of Identity, lk 31.
[2] Garton, S. 2004. Histories of Sexuality, lk 210–211.
[3] Bordo, S. 2000. The Male Body: A New Look at Men in Public and in Private, lk 18–19.
[4] Kivimaa, K. 2001. Soolise erinevuse tulek eesti kunsti: feministlikest suundumustest 1990. aastatel. – Ülbed üheksakümnendad, lk 116.
[5] Bordo, S. 2000. The Male Body: A New Look at Men in Public and in Private, lk 36–37.
[6] Ibid., lk 30.
[7] Dyer, R. 1992. Only Entertainment, lk 274.
[8] Tasker, Y. 1993. Spectacular Bodies: Gender, Genre and the Action Cinema, lk 119.
[9] Bordo, S. 2000. The Male Body: A New Look at Men in Public and in Private, lk 28.
[10] Lacan, J. 2001. Écrits: A Selection, lk 218–219.
[11] Bordo, S. 2000. The Male Body: A New Look at Men in Public and in Private, lk 44–45.
[12] Kivimaa, K. 2001. Soolise erinevuse tulek eesti kunsti: feministlikest suundumustest 1990. aastatel. – Ülbed üheksakümnendad, lk 116.
[13] Härm, A. 2001. Meediapinna refleksioonid eesti videokunstis. – Ülbed üheksakümnendad, lk 168–169.
[14] Pasdzierny, M. 2018. "Produced by some chemical waste and cum": TOMM¥ €A$H and His Concept of Signifying "post-Sovietness". – Res Musica, lk 35.
[15] Butler, J. 2006. Gender Trouble: Feminism and the Subversion of Identity, lk 23–24, 34.
[16] Barnard, M. 2002. Fashion as Communication: Second Edition, lk 151.
[17] Bordo, S. 2000. The Male Body: A New Look at Men in Public and in Private, lk 173.
[18] Cole, S. 2012. Considerations on a Gentleman's Posterior. – Fashion Theory, nr 2 (16), lk 213–215.
[19] Kivimaa, K. 2001. Soolise erinevuse tulek eesti kunsti: feministlikest suundumustest 1990. aastatel. – Ülbed üheksakümnendad, lk 119.
[20] Shinkle, E. 2017. The Feminine Awkward: Graceless Bodies and the Performance of Femininity in Fashion Photographs. – Fashion Theory, nr 2 (21), lk 216.
### Response:
Mehe keha ja seksuaalsus Tommy Cashi visuaalses loomingus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Augusti alguses 39. sünnipäeva tähistav Federer käis viimati väljakul Melbourne'is, kui kaotas Austraalia lahtiste poolfinaalis Novak Djokovicile ning jätab põlveoperatsioonidest taastudes vahele kogu tänavuse aasta. Seetõttu on mitmed väljaanded spekuleerinud, et Federeri ei pruugigi enam tenniseväljakutel näha.
Need jutud lükkab aga ümber Lüthi, kes on kaasmaalast võistlustel saatnud juba alates 2007. aastast. "Roger armastab jätkuvalt võistluskarusselli ja ma pole kordagi kuulnud teda ütlemas, et tahaks oma elustiili muuta või et ta oleks reisimisest väsinud," rääkis Federeri treener Šveitsi ajakirjale Smash.
"Midagi ei saa küll sajaprotsendiliselt välistada, aga võttes arvesse, et ta armastab tennist ja aega veeta oma igas maailma nurgas elavate sõpradega, ei usu ma, et ta lõpetab aastal 2021 oma karjääri," lisas Lüthi.
2016. aastal jättis Federer põlvevigastuse tõttu hooaja teise poole vahele ning naasis järgmisel hooajal kahe slämmitiitliga. "Tõepoolest saab paralleele tõmmata aastaga 2016," rääkis Lüthi. "Võib-olla saab ta selle enda kasuks pöörata. On tõsi, et tema vigastus saabus parimal võimalikul hetkel." | Federer jätkab kauaaegse treeneri sõnul mängimist ka pärast järgmist aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augusti alguses 39. sünnipäeva tähistav Federer käis viimati väljakul Melbourne'is, kui kaotas Austraalia lahtiste poolfinaalis Novak Djokovicile ning jätab põlveoperatsioonidest taastudes vahele kogu tänavuse aasta. Seetõttu on mitmed väljaanded spekuleerinud, et Federeri ei pruugigi enam tenniseväljakutel näha.
Need jutud lükkab aga ümber Lüthi, kes on kaasmaalast võistlustel saatnud juba alates 2007. aastast. "Roger armastab jätkuvalt võistluskarusselli ja ma pole kordagi kuulnud teda ütlemas, et tahaks oma elustiili muuta või et ta oleks reisimisest väsinud," rääkis Federeri treener Šveitsi ajakirjale Smash.
"Midagi ei saa küll sajaprotsendiliselt välistada, aga võttes arvesse, et ta armastab tennist ja aega veeta oma igas maailma nurgas elavate sõpradega, ei usu ma, et ta lõpetab aastal 2021 oma karjääri," lisas Lüthi.
2016. aastal jättis Federer põlvevigastuse tõttu hooaja teise poole vahele ning naasis järgmisel hooajal kahe slämmitiitliga. "Tõepoolest saab paralleele tõmmata aastaga 2016," rääkis Lüthi. "Võib-olla saab ta selle enda kasuks pöörata. On tõsi, et tema vigastus saabus parimal võimalikul hetkel."
### Response:
Federer jätkab kauaaegse treeneri sõnul mängimist ka pärast järgmist aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bottas sõitis pilvisel Hungaroringil välja aja 1.15,437, millega oli 0,042 kiirem kui tema meeskonnakaaslasest maailmameister Lewis Hamilton. Mercedese duo oli teistest üle ka esimesel vabatreeningul.
Kolmas oli Racing Pointi esindav mehhiklane Sergio Perez (+0,161), neljas Ferrari piloot Charles Leclerc (+0,344). Teine Racing Pointi sõitja Lance Stroll oli viies ja Max Verstappen (Red Bull) kuues.
Reedesel teisel vabatreeningul nobedaim olnud Sebastian Vettel (Ferrari) piirdus laupäeval kaheksanda kohaga.
Täna kell 16 algab Hungaroringil kvalifikatsioon, pühapäevasest põhisõidust teeb ERR-i spordiportaal tekstipõhise otseülekande. | Bottas ja Hamilton näitasid parimaid aegu ka kolmandal vabatreeningul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bottas sõitis pilvisel Hungaroringil välja aja 1.15,437, millega oli 0,042 kiirem kui tema meeskonnakaaslasest maailmameister Lewis Hamilton. Mercedese duo oli teistest üle ka esimesel vabatreeningul.
Kolmas oli Racing Pointi esindav mehhiklane Sergio Perez (+0,161), neljas Ferrari piloot Charles Leclerc (+0,344). Teine Racing Pointi sõitja Lance Stroll oli viies ja Max Verstappen (Red Bull) kuues.
Reedesel teisel vabatreeningul nobedaim olnud Sebastian Vettel (Ferrari) piirdus laupäeval kaheksanda kohaga.
Täna kell 16 algab Hungaroringil kvalifikatsioon, pühapäevasest põhisõidust teeb ERR-i spordiportaal tekstipõhise otseülekande.
### Response:
Bottas ja Hamilton näitasid parimaid aegu ka kolmandal vabatreeningul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päästeamet teatas, et häirekeskus sai teate tulekahjust Aravete alevikus keskpäeval kell 11.47. Tulekahjust andis teada naaber ja teatamise hetkel tuli kahekordse eramaja aknast tumedat suitsu.
Päästjad tõid eramajast välja kannatanu, kelle elu meedikutel päästa ei õnnestunud. Tulekahjus hävis esimese korruse tuba, teised ruumid said tahma- ja veekahjustusi. Päästjad suutsid ära hoida tulekahju levimise teisele korrusele.
Päästjate sündmuskohale saabudes töötas hoones ka suitsuandur, miks inimene seda ei kuulnud, selgitab välja edasine uurimine. | Järvamaal hukkus tulekahjus inimene | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päästeamet teatas, et häirekeskus sai teate tulekahjust Aravete alevikus keskpäeval kell 11.47. Tulekahjust andis teada naaber ja teatamise hetkel tuli kahekordse eramaja aknast tumedat suitsu.
Päästjad tõid eramajast välja kannatanu, kelle elu meedikutel päästa ei õnnestunud. Tulekahjus hävis esimese korruse tuba, teised ruumid said tahma- ja veekahjustusi. Päästjad suutsid ära hoida tulekahju levimise teisele korrusele.
Päästjate sündmuskohale saabudes töötas hoones ka suitsuandur, miks inimene seda ei kuulnud, selgitab välja edasine uurimine.
### Response:
Järvamaal hukkus tulekahjus inimene |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bakalaureusekraadi saavad sel aastal 86, magistrikraadi 85 ja doktorikraadi kolm lõpetajat, nende hulgas ka lavakunsti ja kultuurikorralduse erialade lõpetajad.
KAVAS:
Wolfgang Amadeus Mozart (1768–1791)
Figaro kavatiin "Se vuol ballare" ooperist "Figaro pulm" (1786)
Žilvinas Steponas Miškinis (bass, magistriõppe lõpetaja)
Johan-Eerik Kõlar (klaver, magistriõppe lõpetaja)
Antonin Dvorak (1841–1904)
Bagatellid op. 47 (1878)
2. Tempo di minuetto. Grazioso
3. Poco allegro
Iida-Annikki Helanterä (flööt, magistriõppe lõpetaja)
Vittoria Ecclesia (klarnet, magistriõppe lõpetaja)
Marten Meibaum (tšello, bakalaureuseõppe lõpetaja)
Eunjung Choi (klaver, magistriõppe lõpetaja)
Carlo Alfredo Piatti (1822–1901)
12 kapriisi soolotšellole op. 25 (1865)
nr 9 Allegro
nr 7 Maestoso
Valle-Rasmus Roots (tšello, magistriõppe lõpetaja)
Camille Saint-Saens (1835–1921)
Etüüd valsi vormis op. 52 nr 6 (1877)
Sven-Sander Šestakov (klaver, bakalaureuseõppe lõpetaja)
Yongjin Noh
"Psalm 23"
Yena Choi (sopran, magistriõppe lõpetaja)
Yeojin Ahn (klaver, magistriõppe lõpetaja)
Leonard Bernstein (1918–1990)
Sonaat klarnetile ja klaverile (1942)
II Andantino
Paolo Pellegrini (klarnet, magistriõppe lõpetaja)
Mantas Šernius (klaver, magistriõppe lõpetaja)
Anni Avi (1992, magistriõppe lõpetaja)
"Miniatuurid" (2019) soolohäälele
– "Uni ei tule" (tekst: Jaan Kaplinski)
– "Teispool tormiöö müür" (tekst: Kalju Kangur)
Kristjan-Jaanek Mölder (bariton, magistriõppe lõpetaja)
Vabaimprovisatsioon
Kärt Kaljaspolik (vokaal, magistriõppe lõpetaja)
Ville Lodders (tšello, magistriõppe lõpetaja)
Matis Leima (1992, bakalaureuseõppe lõpetaja)
Kuuldemäng "Ülem heli" (2020, salvestus)
8. "Concordia vocis et mentis" (lühendatud versioon)
Bessermani rahvalaul
Mariia Korepanova (vokaal, doktoriõppe lõpetaja)
Pent Järve (1987)
"Kohtumine" (2020)
Pent Järve Trio: Pent Järve (kitarr, magistriõppe lõpetaja), Kaarel Liiv (basskitarr), Kristjan Mängel (trummid, bakalaureuseõppe lõpetaja)
Katkend bakalaureuselavastusest "Valgete vete sina" (autor ja lavastaja Renate Keerd)
Muusika: Frank Miller (1918–1986), Terry Gilkyson (1916–1999),
tekst: Heldur Karmo
"Rohelised niidud" (Eesti Raadio meeskvartett)
Lavakunsti osakonna 29. lennu lõpetajad Jan Erik Ehrenberg, Ekke Märten Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Märten Metsaviir, Kaarel Pogga, Oskar Punga, Ken Rüütel | Otse kell 16: muusika- ja teatriakadeemia lõpukontsert | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bakalaureusekraadi saavad sel aastal 86, magistrikraadi 85 ja doktorikraadi kolm lõpetajat, nende hulgas ka lavakunsti ja kultuurikorralduse erialade lõpetajad.
KAVAS:
Wolfgang Amadeus Mozart (1768–1791)
Figaro kavatiin "Se vuol ballare" ooperist "Figaro pulm" (1786)
Žilvinas Steponas Miškinis (bass, magistriõppe lõpetaja)
Johan-Eerik Kõlar (klaver, magistriõppe lõpetaja)
Antonin Dvorak (1841–1904)
Bagatellid op. 47 (1878)
2. Tempo di minuetto. Grazioso
3. Poco allegro
Iida-Annikki Helanterä (flööt, magistriõppe lõpetaja)
Vittoria Ecclesia (klarnet, magistriõppe lõpetaja)
Marten Meibaum (tšello, bakalaureuseõppe lõpetaja)
Eunjung Choi (klaver, magistriõppe lõpetaja)
Carlo Alfredo Piatti (1822–1901)
12 kapriisi soolotšellole op. 25 (1865)
nr 9 Allegro
nr 7 Maestoso
Valle-Rasmus Roots (tšello, magistriõppe lõpetaja)
Camille Saint-Saens (1835–1921)
Etüüd valsi vormis op. 52 nr 6 (1877)
Sven-Sander Šestakov (klaver, bakalaureuseõppe lõpetaja)
Yongjin Noh
"Psalm 23"
Yena Choi (sopran, magistriõppe lõpetaja)
Yeojin Ahn (klaver, magistriõppe lõpetaja)
Leonard Bernstein (1918–1990)
Sonaat klarnetile ja klaverile (1942)
II Andantino
Paolo Pellegrini (klarnet, magistriõppe lõpetaja)
Mantas Šernius (klaver, magistriõppe lõpetaja)
Anni Avi (1992, magistriõppe lõpetaja)
"Miniatuurid" (2019) soolohäälele
– "Uni ei tule" (tekst: Jaan Kaplinski)
– "Teispool tormiöö müür" (tekst: Kalju Kangur)
Kristjan-Jaanek Mölder (bariton, magistriõppe lõpetaja)
Vabaimprovisatsioon
Kärt Kaljaspolik (vokaal, magistriõppe lõpetaja)
Ville Lodders (tšello, magistriõppe lõpetaja)
Matis Leima (1992, bakalaureuseõppe lõpetaja)
Kuuldemäng "Ülem heli" (2020, salvestus)
8. "Concordia vocis et mentis" (lühendatud versioon)
Bessermani rahvalaul
Mariia Korepanova (vokaal, doktoriõppe lõpetaja)
Pent Järve (1987)
"Kohtumine" (2020)
Pent Järve Trio: Pent Järve (kitarr, magistriõppe lõpetaja), Kaarel Liiv (basskitarr), Kristjan Mängel (trummid, bakalaureuseõppe lõpetaja)
Katkend bakalaureuselavastusest "Valgete vete sina" (autor ja lavastaja Renate Keerd)
Muusika: Frank Miller (1918–1986), Terry Gilkyson (1916–1999),
tekst: Heldur Karmo
"Rohelised niidud" (Eesti Raadio meeskvartett)
Lavakunsti osakonna 29. lennu lõpetajad Jan Erik Ehrenberg, Ekke Märten Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Märten Metsaviir, Kaarel Pogga, Oskar Punga, Ken Rüütel
### Response:
Otse kell 16: muusika- ja teatriakadeemia lõpukontsert |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Huescal on veel võimalus tulla ka esiliiga meistriks, sest juba varem La Liga koha kindlustanud Cadiz on kaotanud kaks järjestikust kohtumist ja vahe Huescaga on viimase vooru eel kaks silma.
Suurema osa klubi ajaloost Hispaania kolmandas ja neljandas divisjonis mänginud Huesca tõusis esmakordselt esiliigasse hooajal 2008/09, veetis aastad 2013-15 taas kolmandas liigas, kuni tõusis tunamullu kevadel esmakordselt La Ligasse.
Debüüthooajal kogus 50 000 elanikuga Aragoni linna klubi kõrgliigas 33 punkti, millega edastati vaid Rayo Vallecanot. Sellel hooajal on võistkond suuresti toetunud Leicesteriga Inglismaa meistriks kroonitud 34-aastasele jaapanlasele Shinji Okazakile, kes on Huesca eest 36 mänguga löönud 12 väravat. | Väikeklubi Huesca tõusis esimesel katsel tagasi La Ligasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Huescal on veel võimalus tulla ka esiliiga meistriks, sest juba varem La Liga koha kindlustanud Cadiz on kaotanud kaks järjestikust kohtumist ja vahe Huescaga on viimase vooru eel kaks silma.
Suurema osa klubi ajaloost Hispaania kolmandas ja neljandas divisjonis mänginud Huesca tõusis esmakordselt esiliigasse hooajal 2008/09, veetis aastad 2013-15 taas kolmandas liigas, kuni tõusis tunamullu kevadel esmakordselt La Ligasse.
Debüüthooajal kogus 50 000 elanikuga Aragoni linna klubi kõrgliigas 33 punkti, millega edastati vaid Rayo Vallecanot. Sellel hooajal on võistkond suuresti toetunud Leicesteriga Inglismaa meistriks kroonitud 34-aastasele jaapanlasele Shinji Okazakile, kes on Huesca eest 36 mänguga löönud 12 väravat.
### Response:
Väikeklubi Huesca tõusis esimesel katsel tagasi La Ligasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selle kohta pole veel ühtegi pressiteadet avaldatud, aga eelmisel suvel tegin ma maailma esimese rakubaasil tuunikalatoote," ütleb Mariliis Holm. Viimased poolteist aastat töötas ta USA idufirmas Finless Foods, mis arendab tüvirakkudest tuunikala liha. Enne Finless Foodsi õppis Holm Prantsusmaal ning oli asutajaks ja töötas õpingute järel veel kolmes iduuettevõttes.
Hernevalgud, matcha ja vetikad
2017. aastal tutvustas Holm "Pealtnägija" saates oma magistritööd ehk hernevalgust valmistatud lihamaitselisi toidupalasid. Täpsemalt olid need kamapallilaadse tekstuuriga krõbedad pallikesed, millele võis lisada erinevaid maitseomadusi.
"Kui üritame lihale alternatiivi teha, siis kas see peab maitsesima ilmtingimata nagu liha või peab ta maitsema nagu hernes?"
"Eesmärk oli uurida just Prantsuse tarbijat," ütleb Holm. "Millise lõhna ja maitsega peaksid olema tema taimsed lihaalternatiivid? Kui üritame lihale alternatiivi teha, siis kas see peab maitsesima ilmtingimata nagu liha või peab ta maitsema nagu hernes?" Arvamused sel teemal olid vastakad, sest tarbijad jagunesid oma eelistuselt kolmeks: täisveganiteks, taimetoitlasteks ja lihaarmastajateks. Siiski selgus, et kaks kolmandikku tarbijaist eelistaks lihamaitselist hernetoodet.
Pärast magistriõpinguid asutas Holm kolm tulevikutoitu valmistavat ettevõttet. Neist esimene, Green Gecko, valmistas matcha -tee põhjal energiajooke. Teiseks asutas toidutehnoloog firma Nonfood, mis valmistab veganitele sobilikke vetikatest valgubatoone. Kolmandana aitas ta kaasa ettevõttes Spero Foods, mis tootab taimseid juuste ja munatooteid.
Kuidas valmib rakupõhine tuunikala?
Alates 2019. aastast kuni tänavuse kevadeni töötas Mariliis Holm teadusjuhina ettevõttes Finless Foods. Seal oli tema töö arendada tüvirakkudest välja maitsva tuunikala lihale identne alternatiiv.
"Kogu tehnoloogia on üles ehitatud sellele, et sa võtad tuunikala või mis iganes looma soovid, ja eraldad tüki liha või musklit. Seejärel eraldad spetsiaalse tehnikaga lihast nii-öelda satelliitrakud," kirjeldab toidutehnoloog oma tööd. Oluline on eraldada rakud, mis jääksid inimese loodud tingimustel ehk Petri tassis [ümar laborianum – toim.] elama. Petri tassis tagavad teadlased rakkudele piisava söögi, õige temperatuuri ja eluks sobiva pH-taseme.
"Ma tahtsin teha lõpptoodet, millel oleks samasugune hammustuskogemus ehk see tunduks suus samasugune kui tuunikala liha. Samuti, et toode oleks samasuguse värviga ehk tumepunane ning samasuguse lõhna ja maitsega."
Anumas ellu jäänud satelliitrakkudest saab Holmi sõnul arendada nii-öelda surematuid rakke (immortal cell). Surematud rakud hakkavad õige toitmise järel poolduma ja kasvama, kuni nad tuleb tõsta suuremasse anumasse. Seal kasvab rakukogum veelgi, kuni lõpuks saadakse rakupasta ehk pisut vedelamal kujul rakumass.
Mullu suvel kasutas Holm rakupasta töötlemiseks erinevaid toidutehnoloogilisi meetodeid. "Ma tahtsin teha lõpptoodet, millel oleks samasugune hammustuskogemus ehk see tunduks suus samasugune kui tuunikala liha. Samuti, et toode oleks samasuguse värviga ehk tumepunane ning samasuguse lõhna ja maitsega," kirjeldab ta. Oma võimalikult tuunikala-lähedast tootenäidet esitles ta sushi-pala kujul.
Igasugune liha koosneb Holmi sõnul kolmest rakutüübist: vaja on lihasmusklit, seda ümbritsevat maatriksit ja energiarikast rasva. Alternatiivset liha valmsitav ettevõte peaks seega arendama kõiki kolme tüüpi rakke. Rakkude ühendamiseks on võimalusi mitu: kolm rakuliiki võib panna kohe kokku kasvama, ent rakke võib ühendada ka siis, kui kõik on ette valmis kasvatatud. Ühendatud rakud tuleb lõpuks veel tekstuurida ehk neile tuleb anda lõpptooteks sobiv välimus ja tunnetus.
Kuigi algselt pidi tuunikalaalternatiiv turule tulema 2019. aastal, lükkus see tähtaeg edasi. Toote uus eeldatav väljatulekuaeg pole Holmi sõnul veel avalik.
Mariliis Holm toidutrendide ja -tehnoloogia tuleviku konverentsil Seoulis 2019. a. Autor/allikas: Erakogu
Avatud Aasia ja ulmehimuline USA
Ehkki ühtki rakupõhist toidutoodet veel turul pole, ollakse sellele Mariliis Holmi sõnul kõige lähemal Aasias. "Mul on väga hea tuttav Yuki Hanyu, kes juhib rakupõhise toidu ettevõtet IntergriCulture Jaapanis. Tema on öelnud, et põhimõtteliselt, kui neil oleks toode juba väga suurel tootmisskaalal, siis nad võiksid juba Jaapanis turule tulla. Turu poole pealt on Jaapan ja Singapur palju avatumad," tõdeb toidutehnoloog.
"Turu poole pealt on Jaapan ja Singapur palju avatumad."
Holmi praeguses koduriigis USAs jääb turuletulek kindlate regulatsioonide puudumise taha. USA toidu- ja ravimiamet (FDA) ja põllumajandusministeerium (USDA) alles töötavad turulubade nimel. Kohalikud rancho -pidajad ja lihatootjad töötavad Holmi sõnul uuendustele pigem vastu. "Ameerikas on piimatööstuses nii, et ei või taimset jooki nimetada piimaks. Samamoodi lihatööstus ei taha üldse, et seda [rakupõhist liha – toim.] lihaga samastatakse," ütleb ta.
Samas peab ta praegust aega huvitavaks, sest varem pole kaks suurt riigiametit sel teemal koostööd teinud. Nüüd aga arutletakse alternatiivsete toodete nimetamise üle riigi tasandil. "Hiljuti tuli uudis välja, et tarbijatele meeldiks, kui seda nimetatakse rakupõhiseks (cell-based) lihaks. Mereandide puhul neile meeldiks rakupõhine kala," märgib Holm. Nii oleks piisavalt selgelt eristatud loomne toit, taimne toit ja rakupõhine toit.
Nõudluse mõttes oleks Holmi sõnul lihtsaim siseneda näiteks Ameerika või Jaapani turule. "Mulle tundub, et ajaloo põhjal võiks olla Ameerika tarbija see, kes tunneb rohkem huvi tuleviku- või sci-fi -toidu vastu," ütleb ta, ent nimetab ulmelise toidu austajatena ka Jaapani tarbijaid.
USA kasuks räägib toidutehnoloogi sõnul seegi, et seal paistavad toidutrendid kuulsaks saavat üleöö. "Riik on võrdlemisi noor ehk pole mingit pikka toidukultuuri. On sigrimigri: näiteks sööme sushi-burritosid. Kui pole pikka traditsiooni, siis ongi lihtsam midagi uut ja huvitavat turule tuua ja inimestele lähemale jõuda," tõdeb ta.
"Mulle tundub, et ajaloo põhjal võiks olla Ameerika tarbija see, kes tunneb rohkem huvi tuleviku- või sci-fi -toidu vastu."
Võrdluseks on näiteks Prantsuse ja Eesti inimesed oma toidu-eelistustes uuendustele vähem avatud. "Rääkides Eestis vanema generatsiooniga, siis kui on ikka kartul, liha ja kapsas, siis on kõik hästi," kirjeldab Holm kultuurierinevust. Samas viitab ta Turu-uuringute ASi uuringule, kus selgus, et üle poole Eesti noortest vanuses 15–34 oleks valmis sööma laboritingimustes kasvatatud liha.
Kõige esimesena võib toidutehnoloogi sõnul rakupõhine toit turulettidele jõuda aga hoopis Aasias. "Singapuris tehakse rakupõhiseid krevette ja nemad on küll lubanud järgmise kahe aasta jooksul turule tulla," ütleb ta. Singapuri krevetitootmise kasuks räägib mitu asjaolu. Esiteks on sealne valitsus regulatsioonidele avatud ning toetab ettevõtmist rahaliselt. Teiseks napib Singapuris elanike arvu kohta vaba põllu- ning kalafarmimaad.
Miks eelistada rakupõhist?
"Rakupõhise toote üks eelis on, et kui sul on praegu suur kalafarm näiteks ookeanis, siis sul on võimalik sama arv kala oota ühes bioreaktoris ehk palju väiksemal pinnal," seletab Mariliis Holm.
Ühtlasi on rakupõhine tootmine tema sõnul väga tõhus: kõik, mis tootmisse pannakse, läheb lõpptootes toiduks. Kui traditsiooniliselt kasvatatud kalast viskab inimene ära luud, pea ja naha ehk umbes pool kala, siis rakupõhiselt toodetaksegi ainult ihaldatud fileetükk. Kolmanda rakupõhise tootmise eelisena nimetab Holm puuduvat tapmismomenti. "Rakk küll kasvab ja areneb, aga tal puudub minu teada kesknärvisüsteem," põhjendab ta.
Küsimuse peale rakupõhise toidu toiteväärtuse kohta vastab Holm, et tootmise kuldstandard seab lati kõrgele. "Tootele, mis lõpptarbijale tuuakse, on eesmärk luua vähemalt sama ja võib-olla isegi natuke parem toiteväärtus kui tavatoidul," ütleb ta. "Parem just selle poolest, et on võimalik muuta näiteks rasvhapete sisaldust."
"Kui me 10 000 aastat tagasi avastasime põllumajanduse, siis rakupõhisus on arengus täpselt sama suur hüpe."
Nimelt saab rakke kasvuprioodil toita sellise söödaga, mis muudaks lõpptoote toiteväärtuse kuidagi eriliseks. Rakusöötadega varieerides saab Holmi sõnul arendada rakkudest isikupärasemaid tooteid, mis sisaldaks rohkem just mingile kindlale inimrühmale vajalikke toitaineid, näiteks eelnimetatud rasvhappeid.
Üldiselt on toidutehnoloog kõige eelneva taustal tulevikutööstuse arenguga rahul. "Kui me 10 000 aastat tagasi avastasime põllumajanduse, siis rakupõhisus on arengus täpselt sama suur hüpe," ütleb ta. Samas on alternatiivtoidutootjate ees veel nii mõnigi väljakutse. Näiteks on Holmi hinnangul arenguruumi veel taimsetel juustudel. Samuti pole taimsest allikast seni suudetud teha originaalilähedast linnuliha-laadset fileetoodet - siin võib just rakupõhisus viia toidutehnoloogi sõnul läbimurdeni.
Ees ootavad musta leiva hõngu ja jaanipäeva lõhna otsingud
Tulevikuplaanidest rääkides tõdeb Mariliis Holm, et on oma valikutes ristteel. "Üks osa minust on väga huvitatud ja väga motiveeritud just jätkama rakupõhiste toitude arendamisega, aga teine osa minust on tahtnud tükk aega juba parfümeeriaga tegeleda," ütleb ta.
Parfümeeria all ei pea ta silmas klassikalisi lõhnaõlisid, vaid kogemuslikke lõhnu. Täpsemalt inspireeris teda üks Singapuris Alzheimerit põdevate patsientidega tehtud lõhnaprojekt. Parfümeerid taaslõid Singapuri lõhnad: aroomid, mis meenutasid kindlaid kohti ja toite. Need lõhnad viidi haiglasse Alzheimeri-haigetele nuusutada. "Juhtus see, et osad patsiendid läksid oma mälestustes tagasi. Nad mäletasid, kes nad tegelikult on, kus nad on pärit ja neil oli võimalus suhelda oma lähedastega," kirjeldab Holm. "Mulle väga meeldis see variant, et inimestel on võimalik taastada oma mälu ja tulla tagasi hetke."
"Ma tunnen järjest rohkem rahu südames. Toiduala on heades kätes."
Kuna Holm on viimased kuus aastat elanud mitmel pool välismaal, tundis ta enda sõnul puudust Eestimaa lõhnadest. Viimase paari kuu jooksul valmistas ta erinevatest molekulidest puusuitsusauna lõhnasegu. "Kui panen endale seda käe peale, on mul tunne, nagu oleksin just suitsusaunast tulnud," ütleb ta. "Mu keha on puhanud, oleksin nagu just vihelnud ja tekib hea sumeda suveõhtu tunne." Lisaks suitsusaunale sooviks Holm veel taasluua näiteks musta leiva, kuusiku, männisalu, jaanipäeva ja kesksuve lõhnad.
Kuigi toidutehnoloog ise plaanib toiduarendusest mõneks ajaks kaugeneda, on ta tuleviku osas optimistlik. "Maailm vajab head uut muutust toidu mõttes," ütleb ta. "Aga aastatega on üha rohkem häid inimesi tulnud siia toidualale. Niisiis ma tunnen järjest rohkem rahu südames. Toiduala on heades kätes. Heades kätes just selles mõttes, et me loome maailma, mis on rohelisem, sinisem ja värvilisem."
Neile, keda teema rohkem huvitama hakkas soovitab Mariliis Holm vaatamiseks dokumentaalfilmi "Meat the Future", mis käsitleb liha tulevikku. | Eesti teadlane teeb tüvirakkudest tuunikala ja avab toidutööstuse tulevikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selle kohta pole veel ühtegi pressiteadet avaldatud, aga eelmisel suvel tegin ma maailma esimese rakubaasil tuunikalatoote," ütleb Mariliis Holm. Viimased poolteist aastat töötas ta USA idufirmas Finless Foods, mis arendab tüvirakkudest tuunikala liha. Enne Finless Foodsi õppis Holm Prantsusmaal ning oli asutajaks ja töötas õpingute järel veel kolmes iduuettevõttes.
Hernevalgud, matcha ja vetikad
2017. aastal tutvustas Holm "Pealtnägija" saates oma magistritööd ehk hernevalgust valmistatud lihamaitselisi toidupalasid. Täpsemalt olid need kamapallilaadse tekstuuriga krõbedad pallikesed, millele võis lisada erinevaid maitseomadusi.
"Kui üritame lihale alternatiivi teha, siis kas see peab maitsesima ilmtingimata nagu liha või peab ta maitsema nagu hernes?"
"Eesmärk oli uurida just Prantsuse tarbijat," ütleb Holm. "Millise lõhna ja maitsega peaksid olema tema taimsed lihaalternatiivid? Kui üritame lihale alternatiivi teha, siis kas see peab maitsesima ilmtingimata nagu liha või peab ta maitsema nagu hernes?" Arvamused sel teemal olid vastakad, sest tarbijad jagunesid oma eelistuselt kolmeks: täisveganiteks, taimetoitlasteks ja lihaarmastajateks. Siiski selgus, et kaks kolmandikku tarbijaist eelistaks lihamaitselist hernetoodet.
Pärast magistriõpinguid asutas Holm kolm tulevikutoitu valmistavat ettevõttet. Neist esimene, Green Gecko, valmistas matcha -tee põhjal energiajooke. Teiseks asutas toidutehnoloog firma Nonfood, mis valmistab veganitele sobilikke vetikatest valgubatoone. Kolmandana aitas ta kaasa ettevõttes Spero Foods, mis tootab taimseid juuste ja munatooteid.
Kuidas valmib rakupõhine tuunikala?
Alates 2019. aastast kuni tänavuse kevadeni töötas Mariliis Holm teadusjuhina ettevõttes Finless Foods. Seal oli tema töö arendada tüvirakkudest välja maitsva tuunikala lihale identne alternatiiv.
"Kogu tehnoloogia on üles ehitatud sellele, et sa võtad tuunikala või mis iganes looma soovid, ja eraldad tüki liha või musklit. Seejärel eraldad spetsiaalse tehnikaga lihast nii-öelda satelliitrakud," kirjeldab toidutehnoloog oma tööd. Oluline on eraldada rakud, mis jääksid inimese loodud tingimustel ehk Petri tassis [ümar laborianum – toim.] elama. Petri tassis tagavad teadlased rakkudele piisava söögi, õige temperatuuri ja eluks sobiva pH-taseme.
"Ma tahtsin teha lõpptoodet, millel oleks samasugune hammustuskogemus ehk see tunduks suus samasugune kui tuunikala liha. Samuti, et toode oleks samasuguse värviga ehk tumepunane ning samasuguse lõhna ja maitsega."
Anumas ellu jäänud satelliitrakkudest saab Holmi sõnul arendada nii-öelda surematuid rakke (immortal cell). Surematud rakud hakkavad õige toitmise järel poolduma ja kasvama, kuni nad tuleb tõsta suuremasse anumasse. Seal kasvab rakukogum veelgi, kuni lõpuks saadakse rakupasta ehk pisut vedelamal kujul rakumass.
Mullu suvel kasutas Holm rakupasta töötlemiseks erinevaid toidutehnoloogilisi meetodeid. "Ma tahtsin teha lõpptoodet, millel oleks samasugune hammustuskogemus ehk see tunduks suus samasugune kui tuunikala liha. Samuti, et toode oleks samasuguse värviga ehk tumepunane ning samasuguse lõhna ja maitsega," kirjeldab ta. Oma võimalikult tuunikala-lähedast tootenäidet esitles ta sushi-pala kujul.
Igasugune liha koosneb Holmi sõnul kolmest rakutüübist: vaja on lihasmusklit, seda ümbritsevat maatriksit ja energiarikast rasva. Alternatiivset liha valmsitav ettevõte peaks seega arendama kõiki kolme tüüpi rakke. Rakkude ühendamiseks on võimalusi mitu: kolm rakuliiki võib panna kohe kokku kasvama, ent rakke võib ühendada ka siis, kui kõik on ette valmis kasvatatud. Ühendatud rakud tuleb lõpuks veel tekstuurida ehk neile tuleb anda lõpptooteks sobiv välimus ja tunnetus.
Kuigi algselt pidi tuunikalaalternatiiv turule tulema 2019. aastal, lükkus see tähtaeg edasi. Toote uus eeldatav väljatulekuaeg pole Holmi sõnul veel avalik.
Mariliis Holm toidutrendide ja -tehnoloogia tuleviku konverentsil Seoulis 2019. a. Autor/allikas: Erakogu
Avatud Aasia ja ulmehimuline USA
Ehkki ühtki rakupõhist toidutoodet veel turul pole, ollakse sellele Mariliis Holmi sõnul kõige lähemal Aasias. "Mul on väga hea tuttav Yuki Hanyu, kes juhib rakupõhise toidu ettevõtet IntergriCulture Jaapanis. Tema on öelnud, et põhimõtteliselt, kui neil oleks toode juba väga suurel tootmisskaalal, siis nad võiksid juba Jaapanis turule tulla. Turu poole pealt on Jaapan ja Singapur palju avatumad," tõdeb toidutehnoloog.
"Turu poole pealt on Jaapan ja Singapur palju avatumad."
Holmi praeguses koduriigis USAs jääb turuletulek kindlate regulatsioonide puudumise taha. USA toidu- ja ravimiamet (FDA) ja põllumajandusministeerium (USDA) alles töötavad turulubade nimel. Kohalikud rancho -pidajad ja lihatootjad töötavad Holmi sõnul uuendustele pigem vastu. "Ameerikas on piimatööstuses nii, et ei või taimset jooki nimetada piimaks. Samamoodi lihatööstus ei taha üldse, et seda [rakupõhist liha – toim.] lihaga samastatakse," ütleb ta.
Samas peab ta praegust aega huvitavaks, sest varem pole kaks suurt riigiametit sel teemal koostööd teinud. Nüüd aga arutletakse alternatiivsete toodete nimetamise üle riigi tasandil. "Hiljuti tuli uudis välja, et tarbijatele meeldiks, kui seda nimetatakse rakupõhiseks (cell-based) lihaks. Mereandide puhul neile meeldiks rakupõhine kala," märgib Holm. Nii oleks piisavalt selgelt eristatud loomne toit, taimne toit ja rakupõhine toit.
Nõudluse mõttes oleks Holmi sõnul lihtsaim siseneda näiteks Ameerika või Jaapani turule. "Mulle tundub, et ajaloo põhjal võiks olla Ameerika tarbija see, kes tunneb rohkem huvi tuleviku- või sci-fi -toidu vastu," ütleb ta, ent nimetab ulmelise toidu austajatena ka Jaapani tarbijaid.
USA kasuks räägib toidutehnoloogi sõnul seegi, et seal paistavad toidutrendid kuulsaks saavat üleöö. "Riik on võrdlemisi noor ehk pole mingit pikka toidukultuuri. On sigrimigri: näiteks sööme sushi-burritosid. Kui pole pikka traditsiooni, siis ongi lihtsam midagi uut ja huvitavat turule tuua ja inimestele lähemale jõuda," tõdeb ta.
"Mulle tundub, et ajaloo põhjal võiks olla Ameerika tarbija see, kes tunneb rohkem huvi tuleviku- või sci-fi -toidu vastu."
Võrdluseks on näiteks Prantsuse ja Eesti inimesed oma toidu-eelistustes uuendustele vähem avatud. "Rääkides Eestis vanema generatsiooniga, siis kui on ikka kartul, liha ja kapsas, siis on kõik hästi," kirjeldab Holm kultuurierinevust. Samas viitab ta Turu-uuringute ASi uuringule, kus selgus, et üle poole Eesti noortest vanuses 15–34 oleks valmis sööma laboritingimustes kasvatatud liha.
Kõige esimesena võib toidutehnoloogi sõnul rakupõhine toit turulettidele jõuda aga hoopis Aasias. "Singapuris tehakse rakupõhiseid krevette ja nemad on küll lubanud järgmise kahe aasta jooksul turule tulla," ütleb ta. Singapuri krevetitootmise kasuks räägib mitu asjaolu. Esiteks on sealne valitsus regulatsioonidele avatud ning toetab ettevõtmist rahaliselt. Teiseks napib Singapuris elanike arvu kohta vaba põllu- ning kalafarmimaad.
Miks eelistada rakupõhist?
"Rakupõhise toote üks eelis on, et kui sul on praegu suur kalafarm näiteks ookeanis, siis sul on võimalik sama arv kala oota ühes bioreaktoris ehk palju väiksemal pinnal," seletab Mariliis Holm.
Ühtlasi on rakupõhine tootmine tema sõnul väga tõhus: kõik, mis tootmisse pannakse, läheb lõpptootes toiduks. Kui traditsiooniliselt kasvatatud kalast viskab inimene ära luud, pea ja naha ehk umbes pool kala, siis rakupõhiselt toodetaksegi ainult ihaldatud fileetükk. Kolmanda rakupõhise tootmise eelisena nimetab Holm puuduvat tapmismomenti. "Rakk küll kasvab ja areneb, aga tal puudub minu teada kesknärvisüsteem," põhjendab ta.
Küsimuse peale rakupõhise toidu toiteväärtuse kohta vastab Holm, et tootmise kuldstandard seab lati kõrgele. "Tootele, mis lõpptarbijale tuuakse, on eesmärk luua vähemalt sama ja võib-olla isegi natuke parem toiteväärtus kui tavatoidul," ütleb ta. "Parem just selle poolest, et on võimalik muuta näiteks rasvhapete sisaldust."
"Kui me 10 000 aastat tagasi avastasime põllumajanduse, siis rakupõhisus on arengus täpselt sama suur hüpe."
Nimelt saab rakke kasvuprioodil toita sellise söödaga, mis muudaks lõpptoote toiteväärtuse kuidagi eriliseks. Rakusöötadega varieerides saab Holmi sõnul arendada rakkudest isikupärasemaid tooteid, mis sisaldaks rohkem just mingile kindlale inimrühmale vajalikke toitaineid, näiteks eelnimetatud rasvhappeid.
Üldiselt on toidutehnoloog kõige eelneva taustal tulevikutööstuse arenguga rahul. "Kui me 10 000 aastat tagasi avastasime põllumajanduse, siis rakupõhisus on arengus täpselt sama suur hüpe," ütleb ta. Samas on alternatiivtoidutootjate ees veel nii mõnigi väljakutse. Näiteks on Holmi hinnangul arenguruumi veel taimsetel juustudel. Samuti pole taimsest allikast seni suudetud teha originaalilähedast linnuliha-laadset fileetoodet - siin võib just rakupõhisus viia toidutehnoloogi sõnul läbimurdeni.
Ees ootavad musta leiva hõngu ja jaanipäeva lõhna otsingud
Tulevikuplaanidest rääkides tõdeb Mariliis Holm, et on oma valikutes ristteel. "Üks osa minust on väga huvitatud ja väga motiveeritud just jätkama rakupõhiste toitude arendamisega, aga teine osa minust on tahtnud tükk aega juba parfümeeriaga tegeleda," ütleb ta.
Parfümeeria all ei pea ta silmas klassikalisi lõhnaõlisid, vaid kogemuslikke lõhnu. Täpsemalt inspireeris teda üks Singapuris Alzheimerit põdevate patsientidega tehtud lõhnaprojekt. Parfümeerid taaslõid Singapuri lõhnad: aroomid, mis meenutasid kindlaid kohti ja toite. Need lõhnad viidi haiglasse Alzheimeri-haigetele nuusutada. "Juhtus see, et osad patsiendid läksid oma mälestustes tagasi. Nad mäletasid, kes nad tegelikult on, kus nad on pärit ja neil oli võimalus suhelda oma lähedastega," kirjeldab Holm. "Mulle väga meeldis see variant, et inimestel on võimalik taastada oma mälu ja tulla tagasi hetke."
"Ma tunnen järjest rohkem rahu südames. Toiduala on heades kätes."
Kuna Holm on viimased kuus aastat elanud mitmel pool välismaal, tundis ta enda sõnul puudust Eestimaa lõhnadest. Viimase paari kuu jooksul valmistas ta erinevatest molekulidest puusuitsusauna lõhnasegu. "Kui panen endale seda käe peale, on mul tunne, nagu oleksin just suitsusaunast tulnud," ütleb ta. "Mu keha on puhanud, oleksin nagu just vihelnud ja tekib hea sumeda suveõhtu tunne." Lisaks suitsusaunale sooviks Holm veel taasluua näiteks musta leiva, kuusiku, männisalu, jaanipäeva ja kesksuve lõhnad.
Kuigi toidutehnoloog ise plaanib toiduarendusest mõneks ajaks kaugeneda, on ta tuleviku osas optimistlik. "Maailm vajab head uut muutust toidu mõttes," ütleb ta. "Aga aastatega on üha rohkem häid inimesi tulnud siia toidualale. Niisiis ma tunnen järjest rohkem rahu südames. Toiduala on heades kätes. Heades kätes just selles mõttes, et me loome maailma, mis on rohelisem, sinisem ja värvilisem."
Neile, keda teema rohkem huvitama hakkas soovitab Mariliis Holm vaatamiseks dokumentaalfilmi "Meat the Future", mis käsitleb liha tulevikku.
### Response:
Eesti teadlane teeb tüvirakkudest tuunikala ja avab toidutööstuse tulevikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koguseliselt on kommertspankadel praegu välja antud 28 601 riigi poolt tagatud õppelaenu. Eesti Panga statistika kohaselt on õppelaene välja antud 60,1 miljoni euro ulatuses.
Pangad annavad vastavalt seadusele viieprotsendilise intressiga õppelaenu enda krediidiressursi arvelt. Riik tagab pankadele aga laenu kogu selles usalduses, ehk selle pakkumine on pankadele riskivaba. See tähendab, et kommertspangad teenivad iga-aastaselt laenujäägilt tulu praeguse seisuga kokku keskmiselt kolm miljonit eurot.
Viimasel õppeaastal sai õppelaenu taotleda üheks aastaks 2500 eurot, samal tasemel püsib see ka järgmisel aastal.
Õppelaenude turgu juhib Eestis Swedbank. Swedbanki erakliendi väikefinantseerimise ja liisingu osakonna valdkonnajuhi Gätlyn Mägi sõnul on pank andnud laenu ligikaudu 18 000 kliendile ning Swedbankist võetud õppelaenude kogujääk on juuni lõpu seisuga ligikaudu 37 miljonit eurot.
"Antud statistikast lähtuvalt võime öelda, et õppelaenu vajadus on langevas trendis," sõnas Mägi.
Õppelaenu on taotlemiseks on tudengil kaks võimalust. Esiteks saab laenu taotleda kinnisvara tagatisel, peamiselt kasutavad taotlejad aga võimalust võtta laenu käenduse alusel, sel juhul on vaja tudengil kahte käendajat. Kinnisvara tagatisel antud õppelaenud moodustavad kogu õppelaenu jäägist 421 laenu, ülejäänud 27 795 laenu on antud välja käenduse alusel.
Lisaks nendele on Eesti Panga statistika alusel tagasimaksmisel 385 laenu, mis on ilma tagatiseta. Keskpanga teatel on tegemist õppelaenudena käsitletavate toodetega, mis ei ole seotud riiklike õppelaenudega. Sel juhul sõltuvad tingimused puhtalt pangatoote tingimustest ja tagatis pole alati nõutav.
Ka SEB erasegmendi müügijuhi Evelin Tammearu sõnul on õppelaenu populaarsus viimastel aastatel oluliselt kahanenud.
"Sellel on mitu põhjust: õpilaste arvu vähenemine, üldine finantskirjaoskuse kasv, perede üleüldine heaolu kasv, mis võimaldab toetada noore inimese õpingute finantseerimist. Kindlasti mõjutab õppelaenude populaarsust ka riigis loodud õppetoetuste ja stipendiumite süsteem," rääkis Tammearu.
Õppelaenude negatiivset trendi iseloomustab Tammearu sõnul hästi üleüldine statistika, mille järgi vähenes Eesti pankade õppelaenu portfelli jääk 2018/2019 õppeaastal võrreldes 2013/2014 õppeaastaga üle kahe korra ehk 151 miljonilt eurolt 65 miljoni eurole.
"Õppelaen on samas endiselt vajalik teatud kliendisegmendi jaoks, näiteks tasulist kõrgharidust omandavatele ja välismaal õppivatele õppuritele, samuti aga vähekindlustatud peredest pärit üliõpilastele," sõnas ta.
SEB Panga hinnangul ei vasta õppelaen praegusel kujul enam õppurite vajadustele ja ootustele ning vajaks seetõttu uuendamist.
Varasemalt õppelaenu pakkunud Coop Pank ja Luminor lõpetasid mõned aastad tagasi selle laenu pakkumise. Kõige uuem tegija Eesti õppelaenuturul on LHV pank, mis on õppelaenu pakkunud praeguseks alles kaks aastat. Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhi Catlin Vatseli sõnul on nende pangas õppelaenude väljastamine kasvutrendis. Täpseid numbreid laenude osas pank aga ei avalda. | Õppelaenu jääk väheneb iga-aastaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koguseliselt on kommertspankadel praegu välja antud 28 601 riigi poolt tagatud õppelaenu. Eesti Panga statistika kohaselt on õppelaene välja antud 60,1 miljoni euro ulatuses.
Pangad annavad vastavalt seadusele viieprotsendilise intressiga õppelaenu enda krediidiressursi arvelt. Riik tagab pankadele aga laenu kogu selles usalduses, ehk selle pakkumine on pankadele riskivaba. See tähendab, et kommertspangad teenivad iga-aastaselt laenujäägilt tulu praeguse seisuga kokku keskmiselt kolm miljonit eurot.
Viimasel õppeaastal sai õppelaenu taotleda üheks aastaks 2500 eurot, samal tasemel püsib see ka järgmisel aastal.
Õppelaenude turgu juhib Eestis Swedbank. Swedbanki erakliendi väikefinantseerimise ja liisingu osakonna valdkonnajuhi Gätlyn Mägi sõnul on pank andnud laenu ligikaudu 18 000 kliendile ning Swedbankist võetud õppelaenude kogujääk on juuni lõpu seisuga ligikaudu 37 miljonit eurot.
"Antud statistikast lähtuvalt võime öelda, et õppelaenu vajadus on langevas trendis," sõnas Mägi.
Õppelaenu on taotlemiseks on tudengil kaks võimalust. Esiteks saab laenu taotleda kinnisvara tagatisel, peamiselt kasutavad taotlejad aga võimalust võtta laenu käenduse alusel, sel juhul on vaja tudengil kahte käendajat. Kinnisvara tagatisel antud õppelaenud moodustavad kogu õppelaenu jäägist 421 laenu, ülejäänud 27 795 laenu on antud välja käenduse alusel.
Lisaks nendele on Eesti Panga statistika alusel tagasimaksmisel 385 laenu, mis on ilma tagatiseta. Keskpanga teatel on tegemist õppelaenudena käsitletavate toodetega, mis ei ole seotud riiklike õppelaenudega. Sel juhul sõltuvad tingimused puhtalt pangatoote tingimustest ja tagatis pole alati nõutav.
Ka SEB erasegmendi müügijuhi Evelin Tammearu sõnul on õppelaenu populaarsus viimastel aastatel oluliselt kahanenud.
"Sellel on mitu põhjust: õpilaste arvu vähenemine, üldine finantskirjaoskuse kasv, perede üleüldine heaolu kasv, mis võimaldab toetada noore inimese õpingute finantseerimist. Kindlasti mõjutab õppelaenude populaarsust ka riigis loodud õppetoetuste ja stipendiumite süsteem," rääkis Tammearu.
Õppelaenude negatiivset trendi iseloomustab Tammearu sõnul hästi üleüldine statistika, mille järgi vähenes Eesti pankade õppelaenu portfelli jääk 2018/2019 õppeaastal võrreldes 2013/2014 õppeaastaga üle kahe korra ehk 151 miljonilt eurolt 65 miljoni eurole.
"Õppelaen on samas endiselt vajalik teatud kliendisegmendi jaoks, näiteks tasulist kõrgharidust omandavatele ja välismaal õppivatele õppuritele, samuti aga vähekindlustatud peredest pärit üliõpilastele," sõnas ta.
SEB Panga hinnangul ei vasta õppelaen praegusel kujul enam õppurite vajadustele ja ootustele ning vajaks seetõttu uuendamist.
Varasemalt õppelaenu pakkunud Coop Pank ja Luminor lõpetasid mõned aastad tagasi selle laenu pakkumise. Kõige uuem tegija Eesti õppelaenuturul on LHV pank, mis on õppelaenu pakkunud praeguseks alles kaks aastat. Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhi Catlin Vatseli sõnul on nende pangas õppelaenude väljastamine kasvutrendis. Täpseid numbreid laenude osas pank aga ei avalda.
### Response:
Õppelaenu jääk väheneb iga-aastaselt |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.