instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi võlgadega ettevõtete osakaal püsis eelmise aasta teisel poolel samal tasemel võrreldes 2016. aasta teise poolega, siis võlgade kogusumma on kasvanud ja ulatub 93,3 miljoni euroni, teatas Creditinfo Eesti AS.
Maksehäiretega aktiivseid ettevõtteid oli 2017. aasta teisel poolel 2940. Selliste ettevõtete osakaal on suurenenud möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 4,8 protsendilt 6,1 protsendini ehk riigile on võlgu 5338 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
Kasvanud on ka maksuvõlgade keskmised summad. Maksehäirete mediaankeskmine summa on tõusnud 1000 eurolt 1065 euroni, maksuvõlgade mediaankeskmine summa on kasvanud 2915 eurolt 3206 euroni.
Suurimate maksehäiretega paistab silma põllumajandussektor, kus maksehäire summa on 13,3 miljonit eurot. Samas moodustab suurima osa ehk 86 protsenti sellest võlgnevusest ühe ettevõtte maksehäire.
Tegevusalade lõikes on kõige suurem maksehäirega ettevõtete osakaal - 7,2 protsenti - majutuses ja toitlustuses, järgnevad ehitus ning veondus ja laondus.
Maksuvõlaga ettevõtete osakaal on tegevusaladest suurim ehituses - 12,2 protsenti, järgnevad majutus ja toitlustus 12 protsendiga ning põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 9,9 protsendiga. Samas on maksuvõlgade summa suurim mäetööstuse ja töötleva tööstuse valdkonnas - ligi 14 miljonit eurot.
Maakonniti on maksehäirega ettevõtteid protsentuaalselt enim Ida-Virumaal - 5,9 protsenti, ning Valgamaal - neli protsenti. Maksuvõlgu on kõige rohkem ehk 7,4 protsendil Jõgevamaa ettevõtetest, üle seitsmel protsendil ettevõtetest on võlgu ka Võrumaal ja Põlvamaal.
Kõrge krediidiriskiga ettevõte arv Eestis oli möödunud aasta teisel poolel jätkuvalt viimase kolme aasta madalaimal tasemel – 12,4 protsenti. Maksehäirete ja maksuvõlgade osakaal püsib stabiilsel tasemel, seda nii maakondlikus jaotuses kui ka tegevusalade lõikes.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Creditinfo Eesti AS-i krediidihinnangute, ametliku maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel. | Eesti ettevõtete võlad kasvavad kiiremini kui majandus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi võlgadega ettevõtete osakaal püsis eelmise aasta teisel poolel samal tasemel võrreldes 2016. aasta teise poolega, siis võlgade kogusumma on kasvanud ja ulatub 93,3 miljoni euroni, teatas Creditinfo Eesti AS.
Maksehäiretega aktiivseid ettevõtteid oli 2017. aasta teisel poolel 2940. Selliste ettevõtete osakaal on suurenenud möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 4,8 protsendilt 6,1 protsendini ehk riigile on võlgu 5338 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
Kasvanud on ka maksuvõlgade keskmised summad. Maksehäirete mediaankeskmine summa on tõusnud 1000 eurolt 1065 euroni, maksuvõlgade mediaankeskmine summa on kasvanud 2915 eurolt 3206 euroni.
Suurimate maksehäiretega paistab silma põllumajandussektor, kus maksehäire summa on 13,3 miljonit eurot. Samas moodustab suurima osa ehk 86 protsenti sellest võlgnevusest ühe ettevõtte maksehäire.
Tegevusalade lõikes on kõige suurem maksehäirega ettevõtete osakaal - 7,2 protsenti - majutuses ja toitlustuses, järgnevad ehitus ning veondus ja laondus.
Maksuvõlaga ettevõtete osakaal on tegevusaladest suurim ehituses - 12,2 protsenti, järgnevad majutus ja toitlustus 12 protsendiga ning põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 9,9 protsendiga. Samas on maksuvõlgade summa suurim mäetööstuse ja töötleva tööstuse valdkonnas - ligi 14 miljonit eurot.
Maakonniti on maksehäirega ettevõtteid protsentuaalselt enim Ida-Virumaal - 5,9 protsenti, ning Valgamaal - neli protsenti. Maksuvõlgu on kõige rohkem ehk 7,4 protsendil Jõgevamaa ettevõtetest, üle seitsmel protsendil ettevõtetest on võlgu ka Võrumaal ja Põlvamaal.
Kõrge krediidiriskiga ettevõte arv Eestis oli möödunud aasta teisel poolel jätkuvalt viimase kolme aasta madalaimal tasemel – 12,4 protsenti. Maksehäirete ja maksuvõlgade osakaal püsib stabiilsel tasemel, seda nii maakondlikus jaotuses kui ka tegevusalade lõikes.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Creditinfo Eesti AS-i krediidihinnangute, ametliku maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel.
### Response:
Eesti ettevõtete võlad kasvavad kiiremini kui majandus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pealtnägija" püsis teist nädalat järjest esikohal. Möödunud nädala saadet vaatas kokku 184 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Neljandalt kohalt teisele tõusis "Õnne 13" 156 000 vaatajaga ja "Hommik Anuga" säilitas kolmanda koha 141 000 vaatajaga.
ETV saadetest mahtusid tabelisse veel "Aktuaalne kaamera" (126 000), "ENSV" (118 000) ja 20 kohalt tõusis möödunud nädalal kümnendale positsioonile "Ringvaade", mis kogus 115 000 vaatajat.
Kanal 2 vaadatuimad saated olid "Radar" (136 000) ja "Meie aasta Iraanis" (119 000). TV3 mahtus tabeli esikümnesse kahe saatega, "Kuuuurija" kogus 124 000 vaatajat ja "Eesti otsib superstaari" 121 000 vaatajat.
Teletabel Autor: Kantar Emor | Teletabeli tipus püsivad "Pealtnägija", "Õnne 13" ja "Hommik Anuga" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pealtnägija" püsis teist nädalat järjest esikohal. Möödunud nädala saadet vaatas kokku 184 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Neljandalt kohalt teisele tõusis "Õnne 13" 156 000 vaatajaga ja "Hommik Anuga" säilitas kolmanda koha 141 000 vaatajaga.
ETV saadetest mahtusid tabelisse veel "Aktuaalne kaamera" (126 000), "ENSV" (118 000) ja 20 kohalt tõusis möödunud nädalal kümnendale positsioonile "Ringvaade", mis kogus 115 000 vaatajat.
Kanal 2 vaadatuimad saated olid "Radar" (136 000) ja "Meie aasta Iraanis" (119 000). TV3 mahtus tabeli esikümnesse kahe saatega, "Kuuuurija" kogus 124 000 vaatajat ja "Eesti otsib superstaari" 121 000 vaatajat.
Teletabel Autor: Kantar Emor
### Response:
Teletabeli tipus püsivad "Pealtnägija", "Õnne 13" ja "Hommik Anuga" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene meediajärelevalveamet Roskomnadzor saatis kohe ka Telegramile hoiatuse, et kohtuotsusele allumiseks on ettevõttel aega 15 päeva, vahendas Meduza.
Seaduse kohaselt on Roskomnadzori hoiatus esimene etapp protsessis, mis võib viia lõpuks kogu teenuse blokeerimiseni Venemaa territooriumil. Nimelt kui Telegram 15 päeva jooksul kohtuotsust ei täida, pöördub Roskomnadzor kohtusse taotlusega Telegrami blokeerimiseks.
Eelmise aasta detsembris sai Telegram 800 000 rubla trahvi selle eest, et nad FSB soovile vastu ei tulnud. Telegram kaebas selle otsuse edasi, kuid teisipäevase ülekohtu otsusega lükati kaebus lõplikult tagasi.
Telegrami asutaja Pavel Durov on korduvalt rõhutanud, et FSB nõue sõnumitele ligipääsu omada rikub Venemaa kodanike põhiseaduslikke õigusi.
Venemaal loodud Telegrami kasutab üle kogu maailma vähamelt sada miljonit inimest ning oma sünnimaal on teenus väga populaarne.
Роскомнадзор собрался блокировать Telegram. Это не так просто и как минимум довольно долго. https://t.co/9dOvK6WLT9
— Meduza (@meduzaproject) March 20, 2018 | Vene võimud nõuavad sõnumirakenduselt Telegram ligipääsu, aega on 15 päeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene meediajärelevalveamet Roskomnadzor saatis kohe ka Telegramile hoiatuse, et kohtuotsusele allumiseks on ettevõttel aega 15 päeva, vahendas Meduza.
Seaduse kohaselt on Roskomnadzori hoiatus esimene etapp protsessis, mis võib viia lõpuks kogu teenuse blokeerimiseni Venemaa territooriumil. Nimelt kui Telegram 15 päeva jooksul kohtuotsust ei täida, pöördub Roskomnadzor kohtusse taotlusega Telegrami blokeerimiseks.
Eelmise aasta detsembris sai Telegram 800 000 rubla trahvi selle eest, et nad FSB soovile vastu ei tulnud. Telegram kaebas selle otsuse edasi, kuid teisipäevase ülekohtu otsusega lükati kaebus lõplikult tagasi.
Telegrami asutaja Pavel Durov on korduvalt rõhutanud, et FSB nõue sõnumitele ligipääsu omada rikub Venemaa kodanike põhiseaduslikke õigusi.
Venemaal loodud Telegrami kasutab üle kogu maailma vähamelt sada miljonit inimest ning oma sünnimaal on teenus väga populaarne.
Роскомнадзор собрался блокировать Telegram. Это не так просто и как минимум довольно долго. https://t.co/9dOvK6WLT9
— Meduza (@meduzaproject) March 20, 2018
### Response:
Vene võimud nõuavad sõnumirakenduselt Telegram ligipääsu, aega on 15 päeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates teisipäevast saavad geenidoonoriteks soovijad veebilehel www.geenidoonor.ee täita ja allkirjastada digitaalse nõusolekuvormi ning 2. aprillist saab geeniproovi anda suuremates haiglates ja SYNLAB-i laborites üle Eesti, teatas sotsiaalministeerium. Proovide kogumine kestab aasta lõpuni või seni, kuni 100 000 uut geeniproovi on koos.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on riigi toel algatatud geeniandmete kogumine oluline samm ennetava meditsiini suunas, mis muudab tänapäevast tervishoidu ning võimaldab pakkuda tulevikus meie inimestele paremat ja õigeaegset ravi.
"Eesti peab sihiks seadma, et tulevikus oleks kõigi inimeste geeniandmed geenivaramus ja selle kaudu ka tervise infosüsteemis, et iga kord, kui inimesel on mõni tervisemure ja ta pöördub arsti poole, oleks arsti olemas ka patsiendi geeniandmed, et teda täpsemalt ravida," ütles Ossinovski.
Tartu Ülikooli Genoomikainstituudi direktori Andres Metspalu sõnul on geeniproovi andmine kiire, lihtne ja tasuta. Tulemustest saab tulevikus kasu nii geenidoonor ise kui ka Eesti tervishoid tervikuna.
"Oleme Geenivaramus juba alustanud varasematele geenidoonoritele nende personaalsete riskihinnangute vahendamisega. See on hea näide teaduse ülekandest praktilisse meditsiini, Eesti on siin selgelt maailmas pioneer," sõnas Metspalu.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadusdirektor Toomas Veidebaum sõnas, et 100 000 geeniproovi kogumise projekt on ettevaatav.
"Täna me ei pruugi isegi veel osata ette näha kõiki võimalusi, mida see tulevikus luua võib," lisas ta. "Küll aga on Eestil juba olemas võimekus geeniproovid koguda, eraldada neist informatsioon ning arendada meie digitaalseid infosüsteeme nii, et seda infot oleks võimalik edaspidi kasutada innovaatilises isikupõhises ennetuses ja täpses ravis. Samuti võimaldab see Eesti teadlastel osaleda rahvusvahelises teadustöös," ütles Veidebaum.
Geenidoonoriks võivad saada Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem liitunud geenivaramuga ja kellel on Eesti isikukood.
Vereproove kogutakse Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli kliinikumis, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas ja SYNLAB-i verevõtupunktides üle Eesti. Suuremates haiglates on kõige lihtsam saada geenidoonoriks, loovutades ühe lisa vereproovi muude vereproovide andmise käigus. Eelnevalt ei ole vaja aega broneerida. Kogu protseduur võtab aega mõne minuti ja on geenidoonorile tasuta.
Valitsus otsustas möödunud aasta lõpul anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis ning eraldas 2018. aastaks viis miljonit eurot Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu, Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi ühisele geeniprojektile. | Geenidoonoriteks tahtjad saavad täita sooviavalduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates teisipäevast saavad geenidoonoriteks soovijad veebilehel www.geenidoonor.ee täita ja allkirjastada digitaalse nõusolekuvormi ning 2. aprillist saab geeniproovi anda suuremates haiglates ja SYNLAB-i laborites üle Eesti, teatas sotsiaalministeerium. Proovide kogumine kestab aasta lõpuni või seni, kuni 100 000 uut geeniproovi on koos.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on riigi toel algatatud geeniandmete kogumine oluline samm ennetava meditsiini suunas, mis muudab tänapäevast tervishoidu ning võimaldab pakkuda tulevikus meie inimestele paremat ja õigeaegset ravi.
"Eesti peab sihiks seadma, et tulevikus oleks kõigi inimeste geeniandmed geenivaramus ja selle kaudu ka tervise infosüsteemis, et iga kord, kui inimesel on mõni tervisemure ja ta pöördub arsti poole, oleks arsti olemas ka patsiendi geeniandmed, et teda täpsemalt ravida," ütles Ossinovski.
Tartu Ülikooli Genoomikainstituudi direktori Andres Metspalu sõnul on geeniproovi andmine kiire, lihtne ja tasuta. Tulemustest saab tulevikus kasu nii geenidoonor ise kui ka Eesti tervishoid tervikuna.
"Oleme Geenivaramus juba alustanud varasematele geenidoonoritele nende personaalsete riskihinnangute vahendamisega. See on hea näide teaduse ülekandest praktilisse meditsiini, Eesti on siin selgelt maailmas pioneer," sõnas Metspalu.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadusdirektor Toomas Veidebaum sõnas, et 100 000 geeniproovi kogumise projekt on ettevaatav.
"Täna me ei pruugi isegi veel osata ette näha kõiki võimalusi, mida see tulevikus luua võib," lisas ta. "Küll aga on Eestil juba olemas võimekus geeniproovid koguda, eraldada neist informatsioon ning arendada meie digitaalseid infosüsteeme nii, et seda infot oleks võimalik edaspidi kasutada innovaatilises isikupõhises ennetuses ja täpses ravis. Samuti võimaldab see Eesti teadlastel osaleda rahvusvahelises teadustöös," ütles Veidebaum.
Geenidoonoriks võivad saada Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem liitunud geenivaramuga ja kellel on Eesti isikukood.
Vereproove kogutakse Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli kliinikumis, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas ja SYNLAB-i verevõtupunktides üle Eesti. Suuremates haiglates on kõige lihtsam saada geenidoonoriks, loovutades ühe lisa vereproovi muude vereproovide andmise käigus. Eelnevalt ei ole vaja aega broneerida. Kogu protseduur võtab aega mõne minuti ja on geenidoonorile tasuta.
Valitsus otsustas möödunud aasta lõpul anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis ning eraldas 2018. aastaks viis miljonit eurot Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu, Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi ühisele geeniprojektile.
### Response:
Geenidoonoriteks tahtjad saavad täita sooviavalduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlannast ääremängija alustas algviisikus ja kogus 32 minutiga 14 punkti (kahesed 4/7, kolmesed 2/3), mis aitasid tal jõuda kogu ülikoolikarjääri arvestuses maagilise 1000 punkti tähiseni. Lisaks sai Lass kirja neli lauapalli, ühe korvisöödu, ühe bloki, ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja kaks isiklikku viga.
Chassidy Omogrosso viskas võitjate poolel 22 punkti ja jagas viis söötu, Julijana Vojinovic lisas 19 silma. Kaotajate mäng toetus kahele neiule – Dionna White tõi 33 punkti ja 11 lauapalli ning Cynthia Petke lisas 24 silma ja kümme lauapalli.
Duquesne jõudis selle mänguga ka mitme ajaloolise tähiseni, kui tegemist oli kokku ülikooli 500. võiduga I divisjoni tasemel ning tänavusel hooajal on nüüd kogutud 25 võitu, mis on ühe hooaja rekordiks.
Turniiri kolmandas ringis kohtub Duquesne neljapäeval St. Johnsi ülikooli naiskonnaga. | Kadri-Ann Lass jõudis Duquesne'i võidumängus 1000 punktini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlannast ääremängija alustas algviisikus ja kogus 32 minutiga 14 punkti (kahesed 4/7, kolmesed 2/3), mis aitasid tal jõuda kogu ülikoolikarjääri arvestuses maagilise 1000 punkti tähiseni. Lisaks sai Lass kirja neli lauapalli, ühe korvisöödu, ühe bloki, ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja kaks isiklikku viga.
Chassidy Omogrosso viskas võitjate poolel 22 punkti ja jagas viis söötu, Julijana Vojinovic lisas 19 silma. Kaotajate mäng toetus kahele neiule – Dionna White tõi 33 punkti ja 11 lauapalli ning Cynthia Petke lisas 24 silma ja kümme lauapalli.
Duquesne jõudis selle mänguga ka mitme ajaloolise tähiseni, kui tegemist oli kokku ülikooli 500. võiduga I divisjoni tasemel ning tänavusel hooajal on nüüd kogutud 25 võitu, mis on ühe hooaja rekordiks.
Turniiri kolmandas ringis kohtub Duquesne neljapäeval St. Johnsi ülikooli naiskonnaga.
### Response:
Kadri-Ann Lass jõudis Duquesne'i võidumängus 1000 punktini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võin öelda, et kõikide nende inimestega on räägitud ja vastused on väga erinevad. Kõikide puhul on otsad lahtised," ütles ERR-ile Vabaerakonna esimees Artur Talvik.
Talvik lisas, et nimetatud poliitikud võiksid Vabaerakonna valimiskampaanias kaasa lüüa toetajaliikmena ja erakonda astuma ei peaks.
Ta rõhutas, et Vabaerakonna edukus riigikogu valimistel sõltub päris palju nendest nimedest, kes kampaaniaga liituvad.
Nii peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas kui töö- ja terviseminister ja sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski on öelnud, et nende prognoosi kohaselt jääb üks praegu parlamendis olevatest parteidest järgmisest riigikogu koosseisust välja.
"Ma olen ise veendunud, et see ei ole igaljuhul Vabaerakond," kommenteeris seda Talvik, kelle sõnul on see erakond pigem IRL. "Nad ajavad iseloomutut poliitikat."
Küsimusele, kas Vabaerakond võtab IRL-i valijad ära, vastas Talvik muigega ja märkis, et uuringute järgi on valijate osas Vabaerakonnal kõige suurem kattuvus Reformierakonnaga.
"Meie tulek poliitikasse oli see hetk, kui Reformist oldi väga tüdinenud ja väga paljud kauaaegsed Reformi toetajad tegelikult valisid Vabaerakonda. Praegu nad elavad uue esinaise lummuses, aga kui saadakse aru, et tegelikult selle esinaise taga on endiselt tuntud niiöelda tagatoanäod, siis võib-olla see lummus kaob," lausus Talvik.
Talvik pakkus, et pärast riigikogu valimisi Vabaerakond kasvatab riigikogus oma kohtade arvu. "Kindlasti," sõnas ta. | Talvik: olen kutsunud Kaljuranda, Tarandit ning ka Tsahknat ja Mihkelsoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võin öelda, et kõikide nende inimestega on räägitud ja vastused on väga erinevad. Kõikide puhul on otsad lahtised," ütles ERR-ile Vabaerakonna esimees Artur Talvik.
Talvik lisas, et nimetatud poliitikud võiksid Vabaerakonna valimiskampaanias kaasa lüüa toetajaliikmena ja erakonda astuma ei peaks.
Ta rõhutas, et Vabaerakonna edukus riigikogu valimistel sõltub päris palju nendest nimedest, kes kampaaniaga liituvad.
Nii peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas kui töö- ja terviseminister ja sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski on öelnud, et nende prognoosi kohaselt jääb üks praegu parlamendis olevatest parteidest järgmisest riigikogu koosseisust välja.
"Ma olen ise veendunud, et see ei ole igaljuhul Vabaerakond," kommenteeris seda Talvik, kelle sõnul on see erakond pigem IRL. "Nad ajavad iseloomutut poliitikat."
Küsimusele, kas Vabaerakond võtab IRL-i valijad ära, vastas Talvik muigega ja märkis, et uuringute järgi on valijate osas Vabaerakonnal kõige suurem kattuvus Reformierakonnaga.
"Meie tulek poliitikasse oli see hetk, kui Reformist oldi väga tüdinenud ja väga paljud kauaaegsed Reformi toetajad tegelikult valisid Vabaerakonda. Praegu nad elavad uue esinaise lummuses, aga kui saadakse aru, et tegelikult selle esinaise taga on endiselt tuntud niiöelda tagatoanäod, siis võib-olla see lummus kaob," lausus Talvik.
Talvik pakkus, et pärast riigikogu valimisi Vabaerakond kasvatab riigikogus oma kohtade arvu. "Kindlasti," sõnas ta.
### Response:
Talvik: olen kutsunud Kaljuranda, Tarandit ning ka Tsahknat ja Mihkelsoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eurostati andmetel on Euroopa Liidus esitatud varjupaigataotluste arv langenud tasemele, mis on sarnane 2015. aastal alanud rändekriisi eelse tasemega. EL-i 28 liikmesriigis esitati eelmisel aastal 649 855 esmakordset asüülitaotlust, mida on 2015. aasta tasemest umbes poole vähem.
Eurostati andmetel esitati Eestis mullu 180 varjupaigataotlust ning tunamullu 150 taotlust. Aastases võrdluses on Eestis esitatud varjupaigataotluste arv kasvanud 21 protsenti.
Samas moodustab Eestis esitatud varjupaigataotluste arv vähem kui 0,1 protsenti kogu EL-is esitatud varjupaigataotluste arvust. Eurostat annab Eesti ja Slovakkia suhtarvuks 0,0 protsenti, mis on kõige madalam näitaja kogu EL-is. Lätis, Leedus ja Horvaatias esitatud varjupaigataotluste arv moodustas 0,1 protsenti ning Tšehhis, Maltal, Portugalis ja Sloveenias esitatud varjupaigataotluste arv moodustas 0,2 protsenti kogu EL-is esitatud varjupaigataotluste arvust.
Eurostati andmetel olid 80 Eestis varjupaika küsinutest Süüria, 15 Venemaa ja kümme Ukraina kodakondsed.
Euroopa Liidus esitati pea iga kolmas taotlus Saksamaal, 20 protsenti esitati Itaalias ja 14 protsenti Prantsusmaal. Eelmise aasta lõpu seisuga kaalusid EL-i liikmesriikide võimud pea miljoni inimese asüülitaotlust. | Eurostat: Eestilt küsis mullu varjupaika 180 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eurostati andmetel on Euroopa Liidus esitatud varjupaigataotluste arv langenud tasemele, mis on sarnane 2015. aastal alanud rändekriisi eelse tasemega. EL-i 28 liikmesriigis esitati eelmisel aastal 649 855 esmakordset asüülitaotlust, mida on 2015. aasta tasemest umbes poole vähem.
Eurostati andmetel esitati Eestis mullu 180 varjupaigataotlust ning tunamullu 150 taotlust. Aastases võrdluses on Eestis esitatud varjupaigataotluste arv kasvanud 21 protsenti.
Samas moodustab Eestis esitatud varjupaigataotluste arv vähem kui 0,1 protsenti kogu EL-is esitatud varjupaigataotluste arvust. Eurostat annab Eesti ja Slovakkia suhtarvuks 0,0 protsenti, mis on kõige madalam näitaja kogu EL-is. Lätis, Leedus ja Horvaatias esitatud varjupaigataotluste arv moodustas 0,1 protsenti ning Tšehhis, Maltal, Portugalis ja Sloveenias esitatud varjupaigataotluste arv moodustas 0,2 protsenti kogu EL-is esitatud varjupaigataotluste arvust.
Eurostati andmetel olid 80 Eestis varjupaika küsinutest Süüria, 15 Venemaa ja kümme Ukraina kodakondsed.
Euroopa Liidus esitati pea iga kolmas taotlus Saksamaal, 20 protsenti esitati Itaalias ja 14 protsenti Prantsusmaal. Eelmise aasta lõpu seisuga kaalusid EL-i liikmesriikide võimud pea miljoni inimese asüülitaotlust.
### Response:
Eurostat: Eestilt küsis mullu varjupaika 180 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plahvatus leidis aset kullerfirma FedEx ruumides Schertzi linnas. Plahvatanud postipakk oli teel Austinisse, kus võimud parajasti uurivad nelja varasemat pakiplahvatust, vahendasid Reuters, Yle, BBC jt.
Hetkel pole veel selge, kas plahvatus on seotud varasemata juhtumitega.
Texase osariigis on enne teisipäevast juhtumit toimunud juba kolm postipakiplahvatust. Kokku on hukkunud kaks inimest, lisaks on raskelt viga saanud samuti kaks inimest. Kokku on vigastatuid kuus.
Võimud kahtlustavad üha rohkem, et plahvatuste näol on tegu sarikurjategija pommikampaaniaga, ning juhtumeid uurib juba Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI).
Kolm varasemat plahvatust leidsid aset Austinis asuvate eravalduste juures ning kärgatuse põhjustajaks oli kõigil kordadel paki sisse peidetud lõhkeseadeldis.
Esimene plahvatus toimus 2. märtsil ning selle tagajärjel sai oma kodus surma 29-aastane Anthony Stephan House.
Kümme päeva hiljem toimus veel kaks plahvatust.
Kõigepealt hukkus 17-aastane Draylen William Mason, kui ta paki oma kodumajja tõi. Tema ema sai plahvatuses raskelt vigastada.
Mõni tund hiljem sai kolmandas pakiplahvatuses vigastada 75-aastane ladinaameerika päritolu naisterahvas, kelle nime pole avalikult mainitud.
Uurijad kahtlustasid esialgu, et motiiviks on rassism, sest nii hukkunud kui ka kannatanud olid kas mustanahalised või ladinaameeriklased, kuid neljas uurimise all olev juhtum seda teooriat ei toetanud.
Nimelt sai kaks valgenahalist meest vigastada, kui nad puudutasid jalutades traati, mis lõhkeseadeldise käivitas. Võimude hinnangul näitab see juhtum esiteks seda, et saripommitaja valib oma ohvreid juhuslikult, ja teiseks, et ta kasutab oma kuritegude sooritamiseks erinevaid viise. Ühele kurjategijale viitab võimude arvates ka lõhkeseadeldiste valmistamise viis.
Kokku tegeleb juhtumite uurimisega juba 350 võimuesindajat. | Texase osariigis plahvatas taas postipakk, FBI otsib saripommitajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plahvatus leidis aset kullerfirma FedEx ruumides Schertzi linnas. Plahvatanud postipakk oli teel Austinisse, kus võimud parajasti uurivad nelja varasemat pakiplahvatust, vahendasid Reuters, Yle, BBC jt.
Hetkel pole veel selge, kas plahvatus on seotud varasemata juhtumitega.
Texase osariigis on enne teisipäevast juhtumit toimunud juba kolm postipakiplahvatust. Kokku on hukkunud kaks inimest, lisaks on raskelt viga saanud samuti kaks inimest. Kokku on vigastatuid kuus.
Võimud kahtlustavad üha rohkem, et plahvatuste näol on tegu sarikurjategija pommikampaaniaga, ning juhtumeid uurib juba Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI).
Kolm varasemat plahvatust leidsid aset Austinis asuvate eravalduste juures ning kärgatuse põhjustajaks oli kõigil kordadel paki sisse peidetud lõhkeseadeldis.
Esimene plahvatus toimus 2. märtsil ning selle tagajärjel sai oma kodus surma 29-aastane Anthony Stephan House.
Kümme päeva hiljem toimus veel kaks plahvatust.
Kõigepealt hukkus 17-aastane Draylen William Mason, kui ta paki oma kodumajja tõi. Tema ema sai plahvatuses raskelt vigastada.
Mõni tund hiljem sai kolmandas pakiplahvatuses vigastada 75-aastane ladinaameerika päritolu naisterahvas, kelle nime pole avalikult mainitud.
Uurijad kahtlustasid esialgu, et motiiviks on rassism, sest nii hukkunud kui ka kannatanud olid kas mustanahalised või ladinaameeriklased, kuid neljas uurimise all olev juhtum seda teooriat ei toetanud.
Nimelt sai kaks valgenahalist meest vigastada, kui nad puudutasid jalutades traati, mis lõhkeseadeldise käivitas. Võimude hinnangul näitab see juhtum esiteks seda, et saripommitaja valib oma ohvreid juhuslikult, ja teiseks, et ta kasutab oma kuritegude sooritamiseks erinevaid viise. Ühele kurjategijale viitab võimude arvates ka lõhkeseadeldiste valmistamise viis.
Kokku tegeleb juhtumite uurimisega juba 350 võimuesindajat.
### Response:
Texase osariigis plahvatas taas postipakk, FBI otsib saripommitajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastased asusid kohtumist küll juhtima, kuid esmalt suutis Metz tänu penaltile seisu viigistada ning seejärel veel kaks väravat lisada ja võita. Laar kaitses Metzi väravat terve kohtumise vältel. Kokku on hetkel liidrikohal paiknev Metz kogunud 40 punkti, edestades teisel kohal paiknevat Stade de Reimsi naiskonda kuue punktiga. Ühtlasi on Metzil võrreldes lähikonkurentidega üks kohtumine vähem peetud, kirjutab Jalgpall.ee.
Koondise kaitsja Inna Zlidnise (pildil) koduklubi Ferencvaros teenis Ungari kõrgliiga põhiturniiri viimases kohtumises võidu ning liigub hooaja teisele poolele vastu kindla liidrina.
Põhiturniiri viimases mängus mindi vastamisi Astra naiskonnaga. Vaheajapausile mindi Ferencvarosi 1:0 eduseisul, kui värav löödi avapoolaja viimasel minutil. Oma teise tabamuse sai Ferencvaros kirja 75. minutil ning lõppseis vormistati neli minutit enne normaalaja lõppu. Zlidnis alustas kohtumist põhikoosseisus ning vahetati pingile 76. minutil. Hooaja esimese faasi lõpetuseks kogus Ferencvaros 38 punkti, edestades sellega hetkel teist kohta 13 punktiga.
Järgmisena ootab Ferencvarost ees hooaja teine pool, kus omavahel kohtuvad vaid esineliku naiskonnad. | Laar ja Metz olid Prantsusmaal võidukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastased asusid kohtumist küll juhtima, kuid esmalt suutis Metz tänu penaltile seisu viigistada ning seejärel veel kaks väravat lisada ja võita. Laar kaitses Metzi väravat terve kohtumise vältel. Kokku on hetkel liidrikohal paiknev Metz kogunud 40 punkti, edestades teisel kohal paiknevat Stade de Reimsi naiskonda kuue punktiga. Ühtlasi on Metzil võrreldes lähikonkurentidega üks kohtumine vähem peetud, kirjutab Jalgpall.ee.
Koondise kaitsja Inna Zlidnise (pildil) koduklubi Ferencvaros teenis Ungari kõrgliiga põhiturniiri viimases kohtumises võidu ning liigub hooaja teisele poolele vastu kindla liidrina.
Põhiturniiri viimases mängus mindi vastamisi Astra naiskonnaga. Vaheajapausile mindi Ferencvarosi 1:0 eduseisul, kui värav löödi avapoolaja viimasel minutil. Oma teise tabamuse sai Ferencvaros kirja 75. minutil ning lõppseis vormistati neli minutit enne normaalaja lõppu. Zlidnis alustas kohtumist põhikoosseisus ning vahetati pingile 76. minutil. Hooaja esimese faasi lõpetuseks kogus Ferencvaros 38 punkti, edestades sellega hetkel teist kohta 13 punktiga.
Järgmisena ootab Ferencvarost ees hooaja teine pool, kus omavahel kohtuvad vaid esineliku naiskonnad.
### Response:
Laar ja Metz olid Prantsusmaal võidukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Õnnitlen teid Venemaa Föderatsiooni presidendiks tagasivalimise puhul. Soovin Venemaale ja tema rahvale heaolu ja õitsengut," kirjutas Kaljulaid.
"Ootan meie riikidevaheliste heanaaberlike suhete arengut," lisas Eesti riigipea.
Venemaal pühapäeval peetud presidendivalimised võitis 76,67 protsendiga häältest oodatult president Putin. | Kaljulaid õnnitles Putinit tagasivalimise puhul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Õnnitlen teid Venemaa Föderatsiooni presidendiks tagasivalimise puhul. Soovin Venemaale ja tema rahvale heaolu ja õitsengut," kirjutas Kaljulaid.
"Ootan meie riikidevaheliste heanaaberlike suhete arengut," lisas Eesti riigipea.
Venemaal pühapäeval peetud presidendivalimised võitis 76,67 protsendiga häältest oodatult president Putin.
### Response:
Kaljulaid õnnitles Putinit tagasivalimise puhul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 35-aastane San Fransisco kooliõpetaja Richards läbis sisetingimustes esmakordselt maratoni alla 2:20, tema tulemus 2:19.01 oli mullu samal võistlusel püstitatud tipptulemusest enam kui kahe minuti võrra parem. Chris Zablocki senine rekord oli 2:21.48, kirjutab Marathon100.com.
2017. aasta detsembris püstitas Richards Sacramento maratonil uueks isiklikuks rekordiks 2:13.29 ehk teisisõnu on ta välitingimustes läbinud maratoni vaid viis minutit kiiremini kui hallis.
31-aastane Lindsey Scherf jooksis maratoni tulemusega 2:40.55. Seni kehtinud tipptulemus oli soomlase Laura Mannineni 2:42.30. Scherf on 2015. aastal välitingimustes läbinud maratoni tulemusega 2:32.19.
Nii Scherf kui Richards said võidupreemiaks 3000 dollarit, millele lisandus 4000 dollarit uue maailmarekordi eest.
Annual NYC Indoor Marathon'i raames toimus nädalavahetuse jooksul mitmeid starte. Maailmarekordijooksust võttis osa viis mees- ja kaks naissportlast. Maraton joosti 200 meetri pikkuse ringiga sisehallis. Erinevalt mitmest teisest analoogilisest võistlusest joosti kogu distants samas suunas ringe läbides. 42,2km jooksul läbisid jooksjad 211. korral 200 m pikkust ringi. | New Yorgis joosti esmakordselt maraton sisetingimustes alla 2.20 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
35-aastane San Fransisco kooliõpetaja Richards läbis sisetingimustes esmakordselt maratoni alla 2:20, tema tulemus 2:19.01 oli mullu samal võistlusel püstitatud tipptulemusest enam kui kahe minuti võrra parem. Chris Zablocki senine rekord oli 2:21.48, kirjutab Marathon100.com.
2017. aasta detsembris püstitas Richards Sacramento maratonil uueks isiklikuks rekordiks 2:13.29 ehk teisisõnu on ta välitingimustes läbinud maratoni vaid viis minutit kiiremini kui hallis.
31-aastane Lindsey Scherf jooksis maratoni tulemusega 2:40.55. Seni kehtinud tipptulemus oli soomlase Laura Mannineni 2:42.30. Scherf on 2015. aastal välitingimustes läbinud maratoni tulemusega 2:32.19.
Nii Scherf kui Richards said võidupreemiaks 3000 dollarit, millele lisandus 4000 dollarit uue maailmarekordi eest.
Annual NYC Indoor Marathon'i raames toimus nädalavahetuse jooksul mitmeid starte. Maailmarekordijooksust võttis osa viis mees- ja kaks naissportlast. Maraton joosti 200 meetri pikkuse ringiga sisehallis. Erinevalt mitmest teisest analoogilisest võistlusest joosti kogu distants samas suunas ringe läbides. 42,2km jooksul läbisid jooksjad 211. korral 200 m pikkust ringi.
### Response:
New Yorgis joosti esmakordselt maraton sisetingimustes alla 2.20 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba sellel laupäeval, 24. märtsil antakse välja 2018. aasta Eesti filmi- ja teleauhinnad. Kokku pärjatakse 29 laureaati, millest 15 filmi- ja 14 televaldkonnas.
Kahtlemata on filmivaldkonna üks ihaldatumaid auhindu parima mängufilmi EFTA, mida tänavu jahivad "Keti lõpp" (Alexandra Film, Luxfilm), "Mehetapja / Süütu/ Vari" (F-Seitse) ja "November" (Homless Bob Production).
Tänavuste filmivaldkonna nominentide seast paistab eriliselt silma näitleja Rea Lest, kes eelmisel aastal mängis peaosa lausa kahes mängufilmis, milleks olid "November" ja "Mehetapja / Süütu / Vari". Mõlema filmiga on Lest nomineeritud parima naisnäitleja auhinnale". Sama auhinda püüab ka Maiken Schmidt rolli eest filmis "Keti lõpp".
Parima meesnäitleja EFTA-t asuvad püüdma Jörgen Liik ("November"), Roman Baskin ("Minu näoga onu") ja Tõnu Kark ("Rohelised kassid").
EFTA-del kandideerivad filmid on ilma teinud ka rahvusvahelistel filmifestivalidel üle maailma. Aasta alguses võitis "Novembri" operaator Mart Taniel Ameerika operaatoride gildi preemia Spotlight, 2017. aastal tõi Taniel koju parima kaameratöö auhinna Tribeca filmifestivalilt. Juba 24. märtsil selgub, kas Mart Taniel viib kolleegide Mihkel Soe ("Minu näoga onu") ja Igor Ruusi ("Armastus") ees koju ka parima operaatori EFTA.
Rahvusvahelistel festivalidel teevad ilma ka lühifilmid. Lühifilm "Jää" on võitnud viis rahvusvahelist auhinda, nende seas kriitikute auhind Belgia filmifestivalilt Les Enfants Terribles. Norra filmifestivalilt West Nordic International saadi auhind parima operaatoritöö eest. Edukas on olnud ka "Heleni sünnipäev", mis on praeguseks võitnud kaks auhinda, neist prominentsem Baltikumi parima lühifilmi tiitel Riia rahvusvaheliselt filmifestivalilt 2Annas. Tänavu mai alguses esindab "Heleni sünnipäev" Eestit Los Angeleses toimuval Starring Europe - New Films from the EU festivalil. Mineval aastal linastus Eesti filmidest samal festivalil "November". Lühifilmide kolmandal nominendil "Lembri Uudul" seisab veel ees tervelt 80 festivali ning põneva faktina tasub esile tuua, et vaid mõned päevad pärast EFTA-t, 28. märtsil näeb lühifilmi Soome YLE TV kanalis. "Lembri Uudu" on üks väheseid Eesti lühifilme, mille YLE TV kunagi ostnud on.
"Lembri Uudu" Autor: Pressimaterjalid
EFTA-del parima animafilmi kategoorias nomineeritud "Manivald" on esimene Eesti lühifilm, mis on jõudnud Põhja-Ameerikas toimuva Sundance’i filmifestivali programmi.
Kõik EFTA filmiauhindade kategooriad:
Parim mängufilm, parim dokumentaalfilm, parim animafilm, parim lühifilm, parim naisnäitleja, parim meesnäitleja, parim režissöör, parim stsenarist, parim operaator, parim helilooja, parim filmikunstnik, parim helirežissöör, parim monteerija, parim kostüümikunstnik, aasta tegija.
2018 aasta Eesti filmi- ja teleauhinnad jagatakse välja 24. märtsil. Otseülekanne algab kell 20.00 ERR online'is. Kell 21.30 algab otseülekanne ETV-s, Kanal 2-s ja TV3-s ning jätkub ka portaalides. | Enim filmivaldkonna EFTA-sid asub püüdma "November" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba sellel laupäeval, 24. märtsil antakse välja 2018. aasta Eesti filmi- ja teleauhinnad. Kokku pärjatakse 29 laureaati, millest 15 filmi- ja 14 televaldkonnas.
Kahtlemata on filmivaldkonna üks ihaldatumaid auhindu parima mängufilmi EFTA, mida tänavu jahivad "Keti lõpp" (Alexandra Film, Luxfilm), "Mehetapja / Süütu/ Vari" (F-Seitse) ja "November" (Homless Bob Production).
Tänavuste filmivaldkonna nominentide seast paistab eriliselt silma näitleja Rea Lest, kes eelmisel aastal mängis peaosa lausa kahes mängufilmis, milleks olid "November" ja "Mehetapja / Süütu / Vari". Mõlema filmiga on Lest nomineeritud parima naisnäitleja auhinnale". Sama auhinda püüab ka Maiken Schmidt rolli eest filmis "Keti lõpp".
Parima meesnäitleja EFTA-t asuvad püüdma Jörgen Liik ("November"), Roman Baskin ("Minu näoga onu") ja Tõnu Kark ("Rohelised kassid").
EFTA-del kandideerivad filmid on ilma teinud ka rahvusvahelistel filmifestivalidel üle maailma. Aasta alguses võitis "Novembri" operaator Mart Taniel Ameerika operaatoride gildi preemia Spotlight, 2017. aastal tõi Taniel koju parima kaameratöö auhinna Tribeca filmifestivalilt. Juba 24. märtsil selgub, kas Mart Taniel viib kolleegide Mihkel Soe ("Minu näoga onu") ja Igor Ruusi ("Armastus") ees koju ka parima operaatori EFTA.
Rahvusvahelistel festivalidel teevad ilma ka lühifilmid. Lühifilm "Jää" on võitnud viis rahvusvahelist auhinda, nende seas kriitikute auhind Belgia filmifestivalilt Les Enfants Terribles. Norra filmifestivalilt West Nordic International saadi auhind parima operaatoritöö eest. Edukas on olnud ka "Heleni sünnipäev", mis on praeguseks võitnud kaks auhinda, neist prominentsem Baltikumi parima lühifilmi tiitel Riia rahvusvaheliselt filmifestivalilt 2Annas. Tänavu mai alguses esindab "Heleni sünnipäev" Eestit Los Angeleses toimuval Starring Europe - New Films from the EU festivalil. Mineval aastal linastus Eesti filmidest samal festivalil "November". Lühifilmide kolmandal nominendil "Lembri Uudul" seisab veel ees tervelt 80 festivali ning põneva faktina tasub esile tuua, et vaid mõned päevad pärast EFTA-t, 28. märtsil näeb lühifilmi Soome YLE TV kanalis. "Lembri Uudu" on üks väheseid Eesti lühifilme, mille YLE TV kunagi ostnud on.
"Lembri Uudu" Autor: Pressimaterjalid
EFTA-del parima animafilmi kategoorias nomineeritud "Manivald" on esimene Eesti lühifilm, mis on jõudnud Põhja-Ameerikas toimuva Sundance’i filmifestivali programmi.
Kõik EFTA filmiauhindade kategooriad:
Parim mängufilm, parim dokumentaalfilm, parim animafilm, parim lühifilm, parim naisnäitleja, parim meesnäitleja, parim režissöör, parim stsenarist, parim operaator, parim helilooja, parim filmikunstnik, parim helirežissöör, parim monteerija, parim kostüümikunstnik, aasta tegija.
2018 aasta Eesti filmi- ja teleauhinnad jagatakse välja 24. märtsil. Otseülekanne algab kell 20.00 ERR online'is. Kell 21.30 algab otseülekanne ETV-s, Kanal 2-s ja TV3-s ning jätkub ka portaalides.
### Response:
Enim filmivaldkonna EFTA-sid asub püüdma "November" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõik oleneb raha saamisest. Ilma investeeringuta pole meil Libertyga midagi peale hakata," ütles muuseumi juhatuse liige Merike Lang teisipäeval ERR-ile.
Kultuuriministeerium pooldab Liberty tagastamist koos rahastusega. Lang lisas, et 21. veebruaril toimunud EVM-i nõukogu koosolekul teatas kultuuriministeeriumi asekantsler ja nõukogu esimees Tarvi Sits, et ministeerium paneb hetkel valitsusele kokku riigieelarve lisataotlusi.
"Sellises olukorras oli nõukogul vaja täpsustada Liberty, muuseumide ühishoidla ja vabaõhumuuseumi külastuskeskusega seotud plaane ning prioriteete. Ühise arutelu tulemusel jõuti otsusele, et kultuuriministeerium taotleb valitsuselt riigieelarvest lisatoetust esmajoones Liberty taastamiseks koos vajalike investeeringutega, seda vastavalt EVM-i poolt esitatud tegevuskavale," selgitas Merike Lang.
Eraldi projektina taotletakse lisatoetust Põhja-Eesti muuseumide ühishoidla rajamiseks, mis lahendaks Langi sõnul paljude muuseumide, sealhulgas EVM-i kogude hoideprobleemid ning konserveerimis- ja digitaliseerimiskeskuse Kanut töötingimuste parendamise.
Lang lisas, et samas ei pruugi ühishoidla oma suurenenud mahtude tõttu tulla EVM-i territooriumile. Ta meenutas, et 2012. aastal kinnitatud muuseumi detailplaneering nägi ette ühishoidla ja külastuskeskuse rajamise muuseumi majandustsooni.
"Külastuskeskuse projekt pole prioriteetne, kui EVM-i töötajate töötingimused ja külastajatele mõeldud avalikud funktsioonid saavad täidetud Liberty tagastamise ja hoonete taastamisega," rääkis Lang. "Arvan, et asi liigub edasi siis, kui kultuuriministeerium saab aprillis-mais valmis oma ühishoidla rajamise ekspertiisi."
Seejärel saab Langi sõnul kultuuriministeerium Liberty ja teiste asjadega valitsusse minna. Lisaks peab Riigi Kinnisvara AS vormistama mõisa vabaõhumuuseumile tagastamise.
Presidendi residentsiks ehitamine oleks maksnud ligi viis miljonit
EVM on varem arvestanud, et Liberty mõisa renoveerimiseks kulub 2,8 miljonit eurot, neil endal seda raha ei ole. Kui Liberty mõisa kavandati rekonstrueerida presidendi residentsiks, ületasid kõik hankele esitatud pakkumised 4,4 miljoni euro piiri.
Lang selgitas, et riigipea residents eeldanuks ka turvasüsteeme, mida muuseumil vaja pole. Ka oleks Langi sõnul mõistlik mõisa renoveerida etapiviisiliselt, üks maja korraga. Liberty jääks renoveerimise järel EVM-i plaanide kohaselt avalikku kasutusse.
Vahepeal kavandas riik Liberty mõisa renoveerimist presidendi residentsiks, kuid president Kersti Kaljulaid ei näinud selleks vajadust.
Kokku 68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Hooned anti 2014. aasta alguses üle Riigi Kinnisvara AS-ile. Varem olid need vabaõhumuuseumi kasutuses. | Vabaõhumuuseum loodab kevadel valitsuselt Liberty mõisa jaoks raha saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõik oleneb raha saamisest. Ilma investeeringuta pole meil Libertyga midagi peale hakata," ütles muuseumi juhatuse liige Merike Lang teisipäeval ERR-ile.
Kultuuriministeerium pooldab Liberty tagastamist koos rahastusega. Lang lisas, et 21. veebruaril toimunud EVM-i nõukogu koosolekul teatas kultuuriministeeriumi asekantsler ja nõukogu esimees Tarvi Sits, et ministeerium paneb hetkel valitsusele kokku riigieelarve lisataotlusi.
"Sellises olukorras oli nõukogul vaja täpsustada Liberty, muuseumide ühishoidla ja vabaõhumuuseumi külastuskeskusega seotud plaane ning prioriteete. Ühise arutelu tulemusel jõuti otsusele, et kultuuriministeerium taotleb valitsuselt riigieelarvest lisatoetust esmajoones Liberty taastamiseks koos vajalike investeeringutega, seda vastavalt EVM-i poolt esitatud tegevuskavale," selgitas Merike Lang.
Eraldi projektina taotletakse lisatoetust Põhja-Eesti muuseumide ühishoidla rajamiseks, mis lahendaks Langi sõnul paljude muuseumide, sealhulgas EVM-i kogude hoideprobleemid ning konserveerimis- ja digitaliseerimiskeskuse Kanut töötingimuste parendamise.
Lang lisas, et samas ei pruugi ühishoidla oma suurenenud mahtude tõttu tulla EVM-i territooriumile. Ta meenutas, et 2012. aastal kinnitatud muuseumi detailplaneering nägi ette ühishoidla ja külastuskeskuse rajamise muuseumi majandustsooni.
"Külastuskeskuse projekt pole prioriteetne, kui EVM-i töötajate töötingimused ja külastajatele mõeldud avalikud funktsioonid saavad täidetud Liberty tagastamise ja hoonete taastamisega," rääkis Lang. "Arvan, et asi liigub edasi siis, kui kultuuriministeerium saab aprillis-mais valmis oma ühishoidla rajamise ekspertiisi."
Seejärel saab Langi sõnul kultuuriministeerium Liberty ja teiste asjadega valitsusse minna. Lisaks peab Riigi Kinnisvara AS vormistama mõisa vabaõhumuuseumile tagastamise.
Presidendi residentsiks ehitamine oleks maksnud ligi viis miljonit
EVM on varem arvestanud, et Liberty mõisa renoveerimiseks kulub 2,8 miljonit eurot, neil endal seda raha ei ole. Kui Liberty mõisa kavandati rekonstrueerida presidendi residentsiks, ületasid kõik hankele esitatud pakkumised 4,4 miljoni euro piiri.
Lang selgitas, et riigipea residents eeldanuks ka turvasüsteeme, mida muuseumil vaja pole. Ka oleks Langi sõnul mõistlik mõisa renoveerida etapiviisiliselt, üks maja korraga. Liberty jääks renoveerimise järel EVM-i plaanide kohaselt avalikku kasutusse.
Vahepeal kavandas riik Liberty mõisa renoveerimist presidendi residentsiks, kuid president Kersti Kaljulaid ei näinud selleks vajadust.
Kokku 68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Hooned anti 2014. aasta alguses üle Riigi Kinnisvara AS-ile. Varem olid need vabaõhumuuseumi kasutuses.
### Response:
Vabaõhumuuseum loodab kevadel valitsuselt Liberty mõisa jaoks raha saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtu all on 1994. aastal sündinud marokolasest noormees Abderrahman Bouanane, keda Soome prokuratuur süüdistab kahes terroristlikul motiivil sooritatud mõrvas ja kaheksas samal põhjusel sooritatud mõrvakatses, vahendas Yle.
Teisipäeval algas eelistung, kus pannakse paika ülejäänud kohtuprotsessi ajakava, avaldati umbes 1400 lehekülge eeluurimise ajal koostatud dokumente ning mille raames tegi prokuratuur teatavaks taotletava karistuse. Samuti avaldati hukkunute lähedaste ja vigastatute kompensatsiooninõuded.
Kohtuprotsessil on kolm kohtunikku ning avalikkuse suurt tähelepanu pälvinud istungi puhul oli kohtuhoones rohkelt korrakaitsjad ja ajakirjanikke. Soome rahvusringhääling Yle jälgib kaks päeva kestvat eelistungit oma kanalites, sealhulgas ka otseblogis.
Soome seaduste kohaselt on terroristlikul eesmärgil tehtud mõrva eest karistuseks eluaegne vabadusekaotus ning seda aseriigiprokurör Raija Toiviainen teisipäeval Bouanane'ile ka taotles.
Kannatanud ja nende lähedased olid prokuratuuriga nõus ning nõuavad süüdistatavalt sadu tuhandeid eurosid.
Toiviainen selgitas taotluses, et Bouanane on süüdi kahes terroristlikul eesmärgil sooritatud mõrvas ning kaheksas samal motiivil tehtud mõrvakatses. Prokuröri hinnangul oli pussitaja eesmärgiks tekitada Soome ühiskonnas suurt hirmu.
Süüdistatav on korraga oma tegu nii eitanud kui ka tunnistanud - ehk sisuliselt tunnistab ta inimeste pussitamist, sealhulgas vähemalt üht tapmist, kuid ei pea seda terrorismiks. Seda seisukohta - ehk terroristliku motiivi vaidlustamist - kinnitas veebruaris eeluurimise lõppedes ka süüdistatava advokaat Kaarle Gummerus.
Eeluurimismaterjalidest tuleb ka välja, et lisaks ISIS-e teemale on Bouanane hiljem rääkinud politseile, et lõplik otsus pussitama hakata tekkis temas alles Turu turuväljakul oleva jäätisekioski juures. Süüdistatava sõnul oli tal halb enesetunne. Tema sõnul olevat olnud "tema sees" isik, kes tahtis inimesi tappa, teine "tema sees olnud isik" aga olevat soovinud seda tegu takistada. Samas oli ta rünnaku ajal kasutatud kööginoad juba tuttava kodust varem kaasa võtnud.
Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt on Bouanane süüdiv ning saab seetõttu oma tegude eest ka vastutuse võtta.
Praeguste plaanide kohaselt algavad põhiistungid 9. aprilli istungiga ning istungid hakkavad toimuma tõenäoliselt Turu vanglas.
Rünnak leidis aset 18. augusti õhtul Turu kesklinnas, kus süüdistatav pussitas kokku kümmet inimest, kellest kaks suri. Politsei peatas ründaja, tulistades teda alakehasse.
Bouanane saabus Soome 2016. aasta suve lõpus valenime kasutades. Ta taotles varjupaika, kuid sai 2016. aasta lõpus eitava vastuse. Varem oli ta elanud muuhulgas ka Saksamaal.
Bouanane on varem põhjendanud oma tegu sooviga maksta kätte Süürias asuvat (tollast ISIS-e kantsi) Raqqat tabanud lääneliitlaste õhurünnakute eest. Samuti leiti ka mehe manifest, kus oli viiteid islamiäärmuslusele ja terrorismile ning millega soovis kurjategija jätta maha testamendi, mis avalikkuses tähelepanu pälviks. "Testamendi" kirjutamine näitab ka seda, et ründaja arvestas võimalusega, et saab terroriakti käigus ka ise surma.
Politsei senine juurdlus on viidanud sellele, et mehe radikaliseerumine toimus umbes kolm kuud enne traagilist rünnakut Turu kesklinnas. Ka ülekuulamisel on Bouanane rääkinud, et alustas ISIS-ega seotud materjalidega tutvumist kolm kuud enne noarünnakut.
Soome keskkriminaalpolitsei praeguste andmete kohaselt tegutses kurjategija üksi. Tema kohalikus suhtlusringkonnas islamiäärmuslasi polnud, kusjuures ka tuttavad olid märganud radikaliseerumisele viitavaid asjaolusid.
Bouanane selgitas ülekuulamistel, et ohvrid valis ta noarünnaku ajal juhuslikult. Ka muude menetlustoimingute käigus ei kerkinud esile versiooni, et ründaja oleks valinud sihtmärkideks konkreetseid inimesi. | Soomes algas Turu noarünnaku kohtuprotsess | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtu all on 1994. aastal sündinud marokolasest noormees Abderrahman Bouanane, keda Soome prokuratuur süüdistab kahes terroristlikul motiivil sooritatud mõrvas ja kaheksas samal põhjusel sooritatud mõrvakatses, vahendas Yle.
Teisipäeval algas eelistung, kus pannakse paika ülejäänud kohtuprotsessi ajakava, avaldati umbes 1400 lehekülge eeluurimise ajal koostatud dokumente ning mille raames tegi prokuratuur teatavaks taotletava karistuse. Samuti avaldati hukkunute lähedaste ja vigastatute kompensatsiooninõuded.
Kohtuprotsessil on kolm kohtunikku ning avalikkuse suurt tähelepanu pälvinud istungi puhul oli kohtuhoones rohkelt korrakaitsjad ja ajakirjanikke. Soome rahvusringhääling Yle jälgib kaks päeva kestvat eelistungit oma kanalites, sealhulgas ka otseblogis.
Soome seaduste kohaselt on terroristlikul eesmärgil tehtud mõrva eest karistuseks eluaegne vabadusekaotus ning seda aseriigiprokurör Raija Toiviainen teisipäeval Bouanane'ile ka taotles.
Kannatanud ja nende lähedased olid prokuratuuriga nõus ning nõuavad süüdistatavalt sadu tuhandeid eurosid.
Toiviainen selgitas taotluses, et Bouanane on süüdi kahes terroristlikul eesmärgil sooritatud mõrvas ning kaheksas samal motiivil tehtud mõrvakatses. Prokuröri hinnangul oli pussitaja eesmärgiks tekitada Soome ühiskonnas suurt hirmu.
Süüdistatav on korraga oma tegu nii eitanud kui ka tunnistanud - ehk sisuliselt tunnistab ta inimeste pussitamist, sealhulgas vähemalt üht tapmist, kuid ei pea seda terrorismiks. Seda seisukohta - ehk terroristliku motiivi vaidlustamist - kinnitas veebruaris eeluurimise lõppedes ka süüdistatava advokaat Kaarle Gummerus.
Eeluurimismaterjalidest tuleb ka välja, et lisaks ISIS-e teemale on Bouanane hiljem rääkinud politseile, et lõplik otsus pussitama hakata tekkis temas alles Turu turuväljakul oleva jäätisekioski juures. Süüdistatava sõnul oli tal halb enesetunne. Tema sõnul olevat olnud "tema sees" isik, kes tahtis inimesi tappa, teine "tema sees olnud isik" aga olevat soovinud seda tegu takistada. Samas oli ta rünnaku ajal kasutatud kööginoad juba tuttava kodust varem kaasa võtnud.
Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt on Bouanane süüdiv ning saab seetõttu oma tegude eest ka vastutuse võtta.
Praeguste plaanide kohaselt algavad põhiistungid 9. aprilli istungiga ning istungid hakkavad toimuma tõenäoliselt Turu vanglas.
Rünnak leidis aset 18. augusti õhtul Turu kesklinnas, kus süüdistatav pussitas kokku kümmet inimest, kellest kaks suri. Politsei peatas ründaja, tulistades teda alakehasse.
Bouanane saabus Soome 2016. aasta suve lõpus valenime kasutades. Ta taotles varjupaika, kuid sai 2016. aasta lõpus eitava vastuse. Varem oli ta elanud muuhulgas ka Saksamaal.
Bouanane on varem põhjendanud oma tegu sooviga maksta kätte Süürias asuvat (tollast ISIS-e kantsi) Raqqat tabanud lääneliitlaste õhurünnakute eest. Samuti leiti ka mehe manifest, kus oli viiteid islamiäärmuslusele ja terrorismile ning millega soovis kurjategija jätta maha testamendi, mis avalikkuses tähelepanu pälviks. "Testamendi" kirjutamine näitab ka seda, et ründaja arvestas võimalusega, et saab terroriakti käigus ka ise surma.
Politsei senine juurdlus on viidanud sellele, et mehe radikaliseerumine toimus umbes kolm kuud enne traagilist rünnakut Turu kesklinnas. Ka ülekuulamisel on Bouanane rääkinud, et alustas ISIS-ega seotud materjalidega tutvumist kolm kuud enne noarünnakut.
Soome keskkriminaalpolitsei praeguste andmete kohaselt tegutses kurjategija üksi. Tema kohalikus suhtlusringkonnas islamiäärmuslasi polnud, kusjuures ka tuttavad olid märganud radikaliseerumisele viitavaid asjaolusid.
Bouanane selgitas ülekuulamistel, et ohvrid valis ta noarünnaku ajal juhuslikult. Ka muude menetlustoimingute käigus ei kerkinud esile versiooni, et ründaja oleks valinud sihtmärkideks konkreetseid inimesi.
### Response:
Soomes algas Turu noarünnaku kohtuprotsess |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti on otsustanud suurendada oma panust NATO Resolute Support missiooni Afganistanis ja plaanide kohaselt alustavad jalaväerühm ja logistikud oma teenistust Afganistanis selle aasta mais," ütles ERR-ile kaitseväe pressijaoskonna ülem Arvo Jõesalu.
Operatsioonialaks on Jõesalu sõnul kaitseväelastel Kabuli piirkond. Jalaväerühma ja toetuselemendis suuruseks on kuni 35 kaitseväelast.
"Scoutspataljoni baas komplekteeritud jalaväerühma põhiülesanded kuuekuulise rotatsiooni ajal on seotud väekaitseülesannetega ehk siis liitlaste instruktorite ja nõustajate kaitsmine ning eskort," rääkis Jõesalu veel. | Eesti kaitseväelased lähevad Afganistani mais | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti on otsustanud suurendada oma panust NATO Resolute Support missiooni Afganistanis ja plaanide kohaselt alustavad jalaväerühm ja logistikud oma teenistust Afganistanis selle aasta mais," ütles ERR-ile kaitseväe pressijaoskonna ülem Arvo Jõesalu.
Operatsioonialaks on Jõesalu sõnul kaitseväelastel Kabuli piirkond. Jalaväerühma ja toetuselemendis suuruseks on kuni 35 kaitseväelast.
"Scoutspataljoni baas komplekteeritud jalaväerühma põhiülesanded kuuekuulise rotatsiooni ajal on seotud väekaitseülesannetega ehk siis liitlaste instruktorite ja nõustajate kaitsmine ning eskort," rääkis Jõesalu veel.
### Response:
Eesti kaitseväelased lähevad Afganistani mais |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Salki instituudi teadlased uurisid üht nematoodi liiki, et teada saada, millised keemilised protsessid toimuvad selle mudelorganismi kehas, kui ta tunneb hirmu. Nad vaatasid, kuidas reageerib nematood, kui ta satub keskkonda, milles on keemilisi ühendeid, mida eritavad ka ussikese looduslikud vaenalsed.
Teadlasrühm avaldas eile ajakirjas Nature Communications artikli, milles selgitavad, et ussikeste puhul tegu on evolutsiooni käigus kujunenud reaktsiooniga, millel on palju sarnast inimese ärevusega. See selgitab, kuidas hirm ühes üsna lihtsas ja ühes väga keerulises organismis on keemiliselt väga sarnane.
Miks see oluline on? Mõistes mehhanismi, milliste keemiliste reaktsioonide mõjul inimeses vallandub ärevustunne, mis on samuti keemiline reaktsioon, on võimalik välja töötada uusi ravimeid, mis aitaksid ärevushäirete vastu.
Kuidas nad selle teadmiseni jõudsid?
Caenorhabditis elegans ehk C. elegans ehk eesti keeles lihtsalt varbuss on bioloogide ammune tuttav ja erakordselt palju uuritud mudelorganism. Varbussid on nematoodid, ümarussid, keda leidub nii vees kui maal paljudes kohtas ja arvukalt.
Varbussil on vaid 302 närvirakku, seega on ta üsna lihtne organism. Tema looduslik vaenlane on teine ussike, ladinakeelse nimetusega Pristionchus pacificus. Teadlased leidsid, et kui varbuss puutub kokku selle vaenlase kemikaalidega, pöörab ta automaatselt ümber ja hakkab teises suunas roomama.
Teadlased avastasid, et hirmu tekitavad teatud tüüpi rasvhapped – sulfolipiidid. Need tekitavad aju neljas piirkonnas närviahela reaktsiooni. Need piirkonnad jäävad aktiivseks ka pärast seda kui ussikest ümbritsevas keskkonnas pole enam seda kemikaali.
Muide, sarnane tulemus on saadud hiirtega – nendelgi tekib sarnane hirmureaktsioon, kui nad puutuvad kokku kassi uriiniga. Hirm jääb alles ka siis, kui uriinis olevaid kemikaale enam keskkonnas pole.
Salki instituudi teadlaste katse osa oli ka see, et kui need ussikesed pandi keskkonda, milles oli inimeste ärevushäire vastast ravimit Zoloft, ei tekkinud ussikestel seda hirmu- või ärevusreaktsiooni.
Kuid lisaks ärevust tekitava reaktsiooni pärssimisele mõjutas see ravim ka neid närvirakke, mis seotud ussikese unega. Seega selle uuringu põhjal said teadlased teada, et keemiliselt on võimalik organismis ärevuse teket, ehk seda evolutsiooni käigus alles jäänud reaktsiooni, ära hoida, kuid une osa vajab edasist uurimist. See on oluline selgitamaks ka seda, miks ühel inimesel see ärevushäire vastane ravim töötab, teisel mitte.
Ühtlasi rõhutavad uuringu autorid, et kuivõrd üsna algelisel varbussil ja väga keerulisel organismil nagu inimene, tekib ärevus sarnasel keemilisel alusel. See võib viidata hirmu- või ärevusreaktsiooni kujunemine on evolutsiooniliselt palju varasem kui seni arvatud. | Paanikahoo vallandab kokkupuude keskkonnas oleva keemilise ühendiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Salki instituudi teadlased uurisid üht nematoodi liiki, et teada saada, millised keemilised protsessid toimuvad selle mudelorganismi kehas, kui ta tunneb hirmu. Nad vaatasid, kuidas reageerib nematood, kui ta satub keskkonda, milles on keemilisi ühendeid, mida eritavad ka ussikese looduslikud vaenalsed.
Teadlasrühm avaldas eile ajakirjas Nature Communications artikli, milles selgitavad, et ussikeste puhul tegu on evolutsiooni käigus kujunenud reaktsiooniga, millel on palju sarnast inimese ärevusega. See selgitab, kuidas hirm ühes üsna lihtsas ja ühes väga keerulises organismis on keemiliselt väga sarnane.
Miks see oluline on? Mõistes mehhanismi, milliste keemiliste reaktsioonide mõjul inimeses vallandub ärevustunne, mis on samuti keemiline reaktsioon, on võimalik välja töötada uusi ravimeid, mis aitaksid ärevushäirete vastu.
Kuidas nad selle teadmiseni jõudsid?
Caenorhabditis elegans ehk C. elegans ehk eesti keeles lihtsalt varbuss on bioloogide ammune tuttav ja erakordselt palju uuritud mudelorganism. Varbussid on nematoodid, ümarussid, keda leidub nii vees kui maal paljudes kohtas ja arvukalt.
Varbussil on vaid 302 närvirakku, seega on ta üsna lihtne organism. Tema looduslik vaenlane on teine ussike, ladinakeelse nimetusega Pristionchus pacificus. Teadlased leidsid, et kui varbuss puutub kokku selle vaenlase kemikaalidega, pöörab ta automaatselt ümber ja hakkab teises suunas roomama.
Teadlased avastasid, et hirmu tekitavad teatud tüüpi rasvhapped – sulfolipiidid. Need tekitavad aju neljas piirkonnas närviahela reaktsiooni. Need piirkonnad jäävad aktiivseks ka pärast seda kui ussikest ümbritsevas keskkonnas pole enam seda kemikaali.
Muide, sarnane tulemus on saadud hiirtega – nendelgi tekib sarnane hirmureaktsioon, kui nad puutuvad kokku kassi uriiniga. Hirm jääb alles ka siis, kui uriinis olevaid kemikaale enam keskkonnas pole.
Salki instituudi teadlaste katse osa oli ka see, et kui need ussikesed pandi keskkonda, milles oli inimeste ärevushäire vastast ravimit Zoloft, ei tekkinud ussikestel seda hirmu- või ärevusreaktsiooni.
Kuid lisaks ärevust tekitava reaktsiooni pärssimisele mõjutas see ravim ka neid närvirakke, mis seotud ussikese unega. Seega selle uuringu põhjal said teadlased teada, et keemiliselt on võimalik organismis ärevuse teket, ehk seda evolutsiooni käigus alles jäänud reaktsiooni, ära hoida, kuid une osa vajab edasist uurimist. See on oluline selgitamaks ka seda, miks ühel inimesel see ärevushäire vastane ravim töötab, teisel mitte.
Ühtlasi rõhutavad uuringu autorid, et kuivõrd üsna algelisel varbussil ja väga keerulisel organismil nagu inimene, tekib ärevus sarnasel keemilisel alusel. See võib viidata hirmu- või ärevusreaktsiooni kujunemine on evolutsiooniliselt palju varasem kui seni arvatud.
### Response:
Paanikahoo vallandab kokkupuude keskkonnas oleva keemilise ühendiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raul Rõõmuse ärasaatmine toimub teisipäeval, 27. märtsil kell 11 Kohtla-Järve spordihoones. Pärgi ja lilli palume mitte tuua, selle asemel on saalis avatud annetuskast KK HITO noorkorvpallurite toetuseks. Toetussumma võib kanda ka korvpalliklubi HITO arveldusarvele EE092200001120022268.
Klubi järelhüüe
IN MEMORIAM
Raul Rõõmuse rinnus tuksus korvpall
Ida-Virumaa korvpallirahvas on kaotanud Raul Rõõmuse (16.06.1957-20.03.2018), mehe, kes on paljudele maakonna korvpallisõpradele olnud isa eest. Treenerina või klubi juhina viis ta aastatel 1987 kuni 2015 oma võistkonna rohkem kui paarikümnel korral Eesti noorte meistrivõistlustel medalikohale. Eesti noortekoondise treenerina ja Eesti minikorvpalli juhina tegutsedes jagas ta oma nippe sadadele noorkorvpalluritele üle Eesti. Väga suure töövõimega inimesena suutis ta pereelu, treeneritöö ja klubi juhtimise kõrvalt leida aega tegutseda aastaid korvpalliliidu volikogu ja Eesti treenerite juhatuse liikmena.
Raul Rõõmuse eestvedamisel 1989. aastal Eesti esimese korvpalliklubina loodud HITO on paljudele Eesti ja ka välismaa korvpallispetsialistidele nii Ida-Virumaa kui Kohtla-Järve sünonüümiks. KK HITO esindusmeeskond on olnud aastaid täiskasvanute korvpalli lipulaev ning jõudnud madalamate liigade medalivõitude kaudu Eesti meistriliigassegi. Noortekorvpallis aitasid KK HITO võidud rajada teed Eesti klubide läbimurdele Euroopa noorte korvpalliliigas.
Raul oli läbi ja lõhki Kohtla-Järve patrioot. Ta vääriks kaevurite linna aukodaniku tiitlit, mille 2006. aastal pälvis tema tantsupedagoogist ja Rauli suurimast fännist ema Eike, kellega koos Raul nüüd meid pilvepiirilt vaatab. Tänu Raulile nägi aadressil Järveküla tee 44 asuv Kohtla-Järve spordihoone Eesti meistrivõistluste mänge ka pärast korvpallireeglite muutumist, sest Raul oskas eelmise sajandi seitsmekümnendate alguses valminud hoone palliväljaku korvpalliliidu ametnikele saali mõõtmetest suuremaks rääkida.
Kiri „Kohtla-Järve“ või „K-Järve“ oli lahutamatuks osaks nendel lugematutel võistlussärkidel, millele Raul klubi algaastatel oma kätega sümboolika ja nimed peale trükkis. Ja alati seisis ta hea selle eest, et kuigi naabrid Jõhvis suutsid ehitada korraliku saali, pidi ühel Eesti noorte esindusturniiril, rahvusvahelisel „Jõhvi/Järve karikal“ toimuma osa mänge alati ka Kohtla-Järvel.
Suviti läks aga Raul Tuksi. Ei, mitte et tal midagi viga oleks olnud, vaid sellenimelises Läänemaa külas asub Rauli lemmikspordilaager. Sinna viis ta korvpallilapsi mikrobussidega – ka nende vastu tundis Raul suurt kirge. Mikrobussidest rääkis ta sellise armastusega, et juhuslik kuulaja ei pruukinud arugi saada, et Leyland polnud ta naise nimi, vaid hoopis bussi mark. Praktilise ja kokkuhoidliku inimesena polnud Raulil vaja autoalarmi, selleks olid tal koerad.
Rauli juhitud mikrobussiga said noorkorvpallurid oma hea käitumisega teenitud boonuspunkte realiseerida Euroopa eri paikades turniiridel käies. Mikrobussis veedetud päevadega said noored eluks õppetunni selles, kuidas väikest ruumi puhtana hoida. Oli ju Raulil klubi treeneri ja presidendina üheks eesmärgiks see, et nendest hitolastest, kellest ei saa ei mängijaid ega kohtunikke, võiks vähemalt saada korralikud ja elus endaga hakkama saavad inimesed.
Raulile olid tähtsad järjepidevus ja traditsioonid. Nii käis ta alates 2002. aastast igal suvel Itaalias Matera turniiril. Ta viis sinna oma bussiga läbi Euroopa 10-11aastasi poisse, kes meenutavad seda sõitu siiamaani, sest see oli nendele hindamatu elukogemus: esimene iseseisvumine võõras keskkonnas, suhtlemine peredes, kus elasid jne. Igal sügisel pidi HITO olema esindatud Riias VEFi turniiril ja nii juba veerandsada aastat. Raul viis ellu, ja hoidis sõprade abil elus, esialgu võimatuna tundunud idee korraldada „Jõhvi/Järve karikas“ Ida-Virumaa eri spordisaalides. Turniir toimub sel suvel 25. korda, seekord kahjuks ilma Raulita.
Raul ei sallinud reetmist, kuid ta andestas alati neile, kes eri põhjustel olid klubi hüljanud. Ju mõistis Raul, et HITOsse tagasi soovijatele on ta suutnud anda väikese oranži tüki oma südamest, mis tundus tuksuvat korvpallina, väärtuslikema aardena tema Eesti suurimas korvpalliteemaliste esemete kollektsioonis.
Raul teadis, et reegleid teevad inimesed, ja talle meeldis neid muuta, kuid teda tabanud rasket haigust ei suutnud ta oma reeglite järgi mängima panna. Nii lahkus ta meie seast vara. Liiga vara. Raul otsustas ära minna nii, nagu ta tegi seda mõnikord harva treenerina siis, kui mänguaeg ei olnud veel täis tiksunud. Olukorras, kus ta tahtis kaitsta ennast, mängijaid ja pealtvaatajaid, sest Rauli silmis tehti saalis ülekohut tema lemmikmängule ning ta ei suutnud seda piinavat olukorda kauem taluda.
Kohtla-Järve KK HITO
Raul Rõõmusel oli Eesti suurim korvpalliteemaliste asjade kogu, mida käis 2011. aastal uudistamas "Ringvaade". | Lahkus korvpalliaktivist Raul Rõõmus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raul Rõõmuse ärasaatmine toimub teisipäeval, 27. märtsil kell 11 Kohtla-Järve spordihoones. Pärgi ja lilli palume mitte tuua, selle asemel on saalis avatud annetuskast KK HITO noorkorvpallurite toetuseks. Toetussumma võib kanda ka korvpalliklubi HITO arveldusarvele EE092200001120022268.
Klubi järelhüüe
IN MEMORIAM
Raul Rõõmuse rinnus tuksus korvpall
Ida-Virumaa korvpallirahvas on kaotanud Raul Rõõmuse (16.06.1957-20.03.2018), mehe, kes on paljudele maakonna korvpallisõpradele olnud isa eest. Treenerina või klubi juhina viis ta aastatel 1987 kuni 2015 oma võistkonna rohkem kui paarikümnel korral Eesti noorte meistrivõistlustel medalikohale. Eesti noortekoondise treenerina ja Eesti minikorvpalli juhina tegutsedes jagas ta oma nippe sadadele noorkorvpalluritele üle Eesti. Väga suure töövõimega inimesena suutis ta pereelu, treeneritöö ja klubi juhtimise kõrvalt leida aega tegutseda aastaid korvpalliliidu volikogu ja Eesti treenerite juhatuse liikmena.
Raul Rõõmuse eestvedamisel 1989. aastal Eesti esimese korvpalliklubina loodud HITO on paljudele Eesti ja ka välismaa korvpallispetsialistidele nii Ida-Virumaa kui Kohtla-Järve sünonüümiks. KK HITO esindusmeeskond on olnud aastaid täiskasvanute korvpalli lipulaev ning jõudnud madalamate liigade medalivõitude kaudu Eesti meistriliigassegi. Noortekorvpallis aitasid KK HITO võidud rajada teed Eesti klubide läbimurdele Euroopa noorte korvpalliliigas.
Raul oli läbi ja lõhki Kohtla-Järve patrioot. Ta vääriks kaevurite linna aukodaniku tiitlit, mille 2006. aastal pälvis tema tantsupedagoogist ja Rauli suurimast fännist ema Eike, kellega koos Raul nüüd meid pilvepiirilt vaatab. Tänu Raulile nägi aadressil Järveküla tee 44 asuv Kohtla-Järve spordihoone Eesti meistrivõistluste mänge ka pärast korvpallireeglite muutumist, sest Raul oskas eelmise sajandi seitsmekümnendate alguses valminud hoone palliväljaku korvpalliliidu ametnikele saali mõõtmetest suuremaks rääkida.
Kiri „Kohtla-Järve“ või „K-Järve“ oli lahutamatuks osaks nendel lugematutel võistlussärkidel, millele Raul klubi algaastatel oma kätega sümboolika ja nimed peale trükkis. Ja alati seisis ta hea selle eest, et kuigi naabrid Jõhvis suutsid ehitada korraliku saali, pidi ühel Eesti noorte esindusturniiril, rahvusvahelisel „Jõhvi/Järve karikal“ toimuma osa mänge alati ka Kohtla-Järvel.
Suviti läks aga Raul Tuksi. Ei, mitte et tal midagi viga oleks olnud, vaid sellenimelises Läänemaa külas asub Rauli lemmikspordilaager. Sinna viis ta korvpallilapsi mikrobussidega – ka nende vastu tundis Raul suurt kirge. Mikrobussidest rääkis ta sellise armastusega, et juhuslik kuulaja ei pruukinud arugi saada, et Leyland polnud ta naise nimi, vaid hoopis bussi mark. Praktilise ja kokkuhoidliku inimesena polnud Raulil vaja autoalarmi, selleks olid tal koerad.
Rauli juhitud mikrobussiga said noorkorvpallurid oma hea käitumisega teenitud boonuspunkte realiseerida Euroopa eri paikades turniiridel käies. Mikrobussis veedetud päevadega said noored eluks õppetunni selles, kuidas väikest ruumi puhtana hoida. Oli ju Raulil klubi treeneri ja presidendina üheks eesmärgiks see, et nendest hitolastest, kellest ei saa ei mängijaid ega kohtunikke, võiks vähemalt saada korralikud ja elus endaga hakkama saavad inimesed.
Raulile olid tähtsad järjepidevus ja traditsioonid. Nii käis ta alates 2002. aastast igal suvel Itaalias Matera turniiril. Ta viis sinna oma bussiga läbi Euroopa 10-11aastasi poisse, kes meenutavad seda sõitu siiamaani, sest see oli nendele hindamatu elukogemus: esimene iseseisvumine võõras keskkonnas, suhtlemine peredes, kus elasid jne. Igal sügisel pidi HITO olema esindatud Riias VEFi turniiril ja nii juba veerandsada aastat. Raul viis ellu, ja hoidis sõprade abil elus, esialgu võimatuna tundunud idee korraldada „Jõhvi/Järve karikas“ Ida-Virumaa eri spordisaalides. Turniir toimub sel suvel 25. korda, seekord kahjuks ilma Raulita.
Raul ei sallinud reetmist, kuid ta andestas alati neile, kes eri põhjustel olid klubi hüljanud. Ju mõistis Raul, et HITOsse tagasi soovijatele on ta suutnud anda väikese oranži tüki oma südamest, mis tundus tuksuvat korvpallina, väärtuslikema aardena tema Eesti suurimas korvpalliteemaliste esemete kollektsioonis.
Raul teadis, et reegleid teevad inimesed, ja talle meeldis neid muuta, kuid teda tabanud rasket haigust ei suutnud ta oma reeglite järgi mängima panna. Nii lahkus ta meie seast vara. Liiga vara. Raul otsustas ära minna nii, nagu ta tegi seda mõnikord harva treenerina siis, kui mänguaeg ei olnud veel täis tiksunud. Olukorras, kus ta tahtis kaitsta ennast, mängijaid ja pealtvaatajaid, sest Rauli silmis tehti saalis ülekohut tema lemmikmängule ning ta ei suutnud seda piinavat olukorda kauem taluda.
Kohtla-Järve KK HITO
Raul Rõõmusel oli Eesti suurim korvpalliteemaliste asjade kogu, mida käis 2011. aastal uudistamas "Ringvaade".
### Response:
Lahkus korvpalliaktivist Raul Rõõmus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Normaalaeg lõppes seisuga 0:0 ja võitja selgitati penaltitega. Seisuga 3:1 osutus võitjaks Saku JK.
Saku JK koosseisus mängisid Erki Taube, Anton Noor, Indrek Siir, Rainer Veskimäe, Velory Kais, Jaan-Kristjan Kaalma, Silver Sõber, Siim Särekanno ja Aavi Puuorg.
Parimaks mängijaks valiti Indrek Siir ja parimaks väravavahiks Anton Noor.
Kokku osales Ellmann Cupil 16 võistkonda üle Eesti - Anija JK, FC Castovanni Eagles, FC Maksatransport, FC Puhkus Mehhikos, Saku JK, FC TMJK, FC TRT77, FC Tallinna Wolves, FC Zapoos, JK Jalgpallihaigla, JK Õismäe Torm, Keilja JK II, Kohtla-Nõmme JK, Rumori Calcio II, Ruudulised Tiigrid ja Põhja-Sakala (endise nimega SK Tääksi). | Ellmann Cupi võitis Saku jalgpalliklubi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Normaalaeg lõppes seisuga 0:0 ja võitja selgitati penaltitega. Seisuga 3:1 osutus võitjaks Saku JK.
Saku JK koosseisus mängisid Erki Taube, Anton Noor, Indrek Siir, Rainer Veskimäe, Velory Kais, Jaan-Kristjan Kaalma, Silver Sõber, Siim Särekanno ja Aavi Puuorg.
Parimaks mängijaks valiti Indrek Siir ja parimaks väravavahiks Anton Noor.
Kokku osales Ellmann Cupil 16 võistkonda üle Eesti - Anija JK, FC Castovanni Eagles, FC Maksatransport, FC Puhkus Mehhikos, Saku JK, FC TMJK, FC TRT77, FC Tallinna Wolves, FC Zapoos, JK Jalgpallihaigla, JK Õismäe Torm, Keilja JK II, Kohtla-Nõmme JK, Rumori Calcio II, Ruudulised Tiigrid ja Põhja-Sakala (endise nimega SK Tääksi).
### Response:
Ellmann Cupi võitis Saku jalgpalliklubi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlasest ääremängija viibis väljakul enda tänavuse hooaja keskmisest rohkem, 14 minutit, kuid ühtegi pealeviset ei sooritanud ja isiklikku punktiarvet ei avanud. Statistikasse kogunes tal kaks lauapalli ja üks pallikaotus, kirjutab Korvpall24.ee.
Võitjate poolel tõid Chase Foster ja Jordan Ratinho mõlemad 20 punkti, Frankie Ferrari jagas kaheksa punkti kõrvale ka 11 korvisöötu. Kaotajate edukaim oli Kenneth Ogbe 26 punktiga.
San Francisco jätkab hooaega neljapäeva õhtul, kui poolfinaalis mängitakse Campbelli meeskonnaga. | San Francisco ja Jurkatamm jõudsid CBI turniiril poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlasest ääremängija viibis väljakul enda tänavuse hooaja keskmisest rohkem, 14 minutit, kuid ühtegi pealeviset ei sooritanud ja isiklikku punktiarvet ei avanud. Statistikasse kogunes tal kaks lauapalli ja üks pallikaotus, kirjutab Korvpall24.ee.
Võitjate poolel tõid Chase Foster ja Jordan Ratinho mõlemad 20 punkti, Frankie Ferrari jagas kaheksa punkti kõrvale ka 11 korvisöötu. Kaotajate edukaim oli Kenneth Ogbe 26 punktiga.
San Francisco jätkab hooaega neljapäeva õhtul, kui poolfinaalis mängitakse Campbelli meeskonnaga.
### Response:
San Francisco ja Jurkatamm jõudsid CBI turniiril poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põldsam sõnul võiks tema tõlgitud teost lugeda igaüks, sest see avardab igal juhul maailmapilti. "Juudi religioon, tsivilisatsioon ja müstika on niivõrd suur varamu, mis on täis pärleid ja aardeid, mida peab lihtsalt jagama. See rikastab igaühte, kes seda loeb. Kui inimesi hirmutab, et on liiga võõras teema või ei julge, siis siin on nii erinevaid artikleid, et kindlasti tasub lugeda. See on natukene õudne, aga ka põnev kui sa avastad mingit uut maailma." Teos sisaldab valitud artikleid judaismist ja juudi müstikast, mis oli ka üheks saate põhiliseks aruteluteemaks.
Judaistlik müstika on jõudnud massideni
Judaismi müstikat avavad kõige rohkem algtekstid, nii et heebrea keele oskajatel on selle mõistmisel eelisseis. See on väga tekstipõhine ja selle avamine sõltub sellest, milliseid kihistusi ollakse võimelised sealt leidma. "Müstika keskmes on see, milline on see suhe Jumalaga, kuidas ma saan seda parandada ja Jumalale lähemale jõuda või siis sellele printsiibile, kust ma tunnen, et ma pärit olen või tagasi tahaksin jõuda. Seal on erinevaid võimalusi, kuidas selleni jõuda. On olemas see praktiline, prohvetlik, ekstaatiline müstika, kus seda püütakse teha läbi reaalse kogemuse, näiteks meditatsiooni. Ja siis on olemas selline spekulatiivne, teoreetiline, kus me arutame millegi üle. Juudi müstika on just selline, kus sulle ei öelda, mida sa tegema pead, aga sa tegeled tekstidega, sa otsid olemasolevast tekstist varjatud tähendust, mis on nähtav ainult asjasse pühendatutele," selgitas ta.
"Juudi religioon, tsivilisatsioon ja müstika on niivõrd suur varamu, mis on täis pärleid ja aardeid, mida peab lihtsalt jagama."
Vastates küsimusele, kas juudi müstikale on veel tänases ratsionaalses maailmas kohta, leidis ta, et selle tähendus on küll tänapäeval muutunud, kuid huvi selle vastu on olemas. "Müstiline ei ole kindlasti vastand ratsionaalsele või intellektuaalsele, eriti juudi müstikas näiteks. Üks domineerivamaid suundi selles ongi ratsionaalne arutelu, kontemplatsioon selle üle, miks asjad on, kuidas nad on, mis nad on ja kuidas nad on tekkinud. Aga ma arvan, et see ei köida tänapäeva inimesi. Juudi müstikat seostatakse tänapäeval mõistega "kabala", mis on juudi müstika üks peavoolusid. See on jõudnud massideni, kasvõi kui mõelda Madonna peale, kes väidetavalt tegeleb kabalaga – aga mida ta täpselt teeb ja kas see üldse on võimalik. Kui küsida keskaegselt juudi müstiliselt rabilt, kas naised üldse võivad oma nina sellesse asjasse pista, siis ma ei tea, mida ta vastaks selle peale. Aga üritatakse küll taaselustada inimeste huvi. Näiteks USAs on selline liikumine nagu Jewish Renewal, mille eesmärk on näidata tänapäeva juutidele, kes on religioonist kaugenenud ,et selle religiooni sees on lisaks käskudele ja seadustele ka selline hästi põnev ja kõnetav maailm," rääkis Põldsam.
Juudid on maailmas sageli silma paistnud suurte saavutustega. Põldsam selgitas, et selle taga võib olla judaismile omane sihipärane ja tulemusele orienteeritud tegutsemine ning muidugi õpetatuse traditsioon: "Judaism on mõistuslik, kuigi samas võib leida palju asju jäävad ka tunnetuse välja. Aga juba esimestel sajanditel juudi kogukondades oli üldhariduse kohustus vähemalt poisslastele, kolme aastaselt pidid nad minema pühakirja juurde, hakkama lugema ja kirjutama õppima. Ka tänapäeval Iisraeli koolides ei ole see õppimine selline, et kuulan ja see teadmine settib kusagil sees. See on pidev küsimine ja arutlus. See õppimise traditsioon ja pidev intellektuaalne surve ongi võib-olla selle taga, et meil on tänapäeval teaduses või Nobeli preemia laureaatide hulgas nii palju juute. Kunagi on keegi Iisraeli kohta öelnud, et sealseteks ainsateks maavaradeks on liiv ja mõistus."
Palestiinlaste ja juutide vahelist konflikti on väljaspool keeruline mõista
Põldsam arutles ka palestiinlaste ja juutide vahelise konflikti üle Iisraelis: "Need judaistlikud ideaalid on mõnes mõttes vastuokslik teema, juudi rahvuslik liikumine oma tuumas oli pigem poliitiline ja ilmalik – püüeldi kultuurilise judaismi poole. Seal ei olnud plaanis religiooni kaasa tuua, aga ei saanud ilma. Selleks, et muuta see mõte kandvaks, et see jõuaks rahvusvahelise üldsuseni, aga puudutaks ka kõiki juudi kogukonna liikmeid, oli vaja arvestada religioosse poolega. Kui me vaatama rahvuslikus sümboolikas, on see religioon seal väga sees – lipu värvides, Taaveti tähes, vapi peal jne. See kõik on seal olemas."
Ta leidis, et ilmselt ei suudagi väljastpoolt keegi seda konflikti lõpuni mõista. "Kõrvaltvaatajale tekib võib-olla tõesti konflikt, et justkui judaismis on väga tähtis "armasta oma ligimest" põhimõte ja nüüd järsku ei saa inimesed seal piirkonnas hakkama. Aga see on väga inimlik, ei ole täiuslikku inimest, me kõik eksime. See kuulub õppeprotsessi juurde, inimeses on judaismi kohaselt olemas kuri tung ja hea tung, tähendab teha midagi head, mis on endast ülem, või halba. Samamoodi on see ka riigis – Iisraeliselavad inimesed, kes võib-olla ei poolda peavoolu poliitikat või üldse ei tunnista, et Iisraeli riik eksisteerib ja teised, kes tahavad, et see oleks hoopis veel suurem. Üldse aimata, mida see endast kujutab ja väljastpoolt sinna sõna sekka öelda on keeruline, pigem saab seda üritada objektiivselt kirjeldada. Ma loodan väga, et on võimalik jõuda mingisuguse lahenduseni, aga pigem ma olen selles osas skeptiline," ütles Põldsam. | Anu Põldsam: müstiline ei ole vastand ratsionaalsele või intellektuaalsele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põldsam sõnul võiks tema tõlgitud teost lugeda igaüks, sest see avardab igal juhul maailmapilti. "Juudi religioon, tsivilisatsioon ja müstika on niivõrd suur varamu, mis on täis pärleid ja aardeid, mida peab lihtsalt jagama. See rikastab igaühte, kes seda loeb. Kui inimesi hirmutab, et on liiga võõras teema või ei julge, siis siin on nii erinevaid artikleid, et kindlasti tasub lugeda. See on natukene õudne, aga ka põnev kui sa avastad mingit uut maailma." Teos sisaldab valitud artikleid judaismist ja juudi müstikast, mis oli ka üheks saate põhiliseks aruteluteemaks.
Judaistlik müstika on jõudnud massideni
Judaismi müstikat avavad kõige rohkem algtekstid, nii et heebrea keele oskajatel on selle mõistmisel eelisseis. See on väga tekstipõhine ja selle avamine sõltub sellest, milliseid kihistusi ollakse võimelised sealt leidma. "Müstika keskmes on see, milline on see suhe Jumalaga, kuidas ma saan seda parandada ja Jumalale lähemale jõuda või siis sellele printsiibile, kust ma tunnen, et ma pärit olen või tagasi tahaksin jõuda. Seal on erinevaid võimalusi, kuidas selleni jõuda. On olemas see praktiline, prohvetlik, ekstaatiline müstika, kus seda püütakse teha läbi reaalse kogemuse, näiteks meditatsiooni. Ja siis on olemas selline spekulatiivne, teoreetiline, kus me arutame millegi üle. Juudi müstika on just selline, kus sulle ei öelda, mida sa tegema pead, aga sa tegeled tekstidega, sa otsid olemasolevast tekstist varjatud tähendust, mis on nähtav ainult asjasse pühendatutele," selgitas ta.
"Juudi religioon, tsivilisatsioon ja müstika on niivõrd suur varamu, mis on täis pärleid ja aardeid, mida peab lihtsalt jagama."
Vastates küsimusele, kas juudi müstikale on veel tänases ratsionaalses maailmas kohta, leidis ta, et selle tähendus on küll tänapäeval muutunud, kuid huvi selle vastu on olemas. "Müstiline ei ole kindlasti vastand ratsionaalsele või intellektuaalsele, eriti juudi müstikas näiteks. Üks domineerivamaid suundi selles ongi ratsionaalne arutelu, kontemplatsioon selle üle, miks asjad on, kuidas nad on, mis nad on ja kuidas nad on tekkinud. Aga ma arvan, et see ei köida tänapäeva inimesi. Juudi müstikat seostatakse tänapäeval mõistega "kabala", mis on juudi müstika üks peavoolusid. See on jõudnud massideni, kasvõi kui mõelda Madonna peale, kes väidetavalt tegeleb kabalaga – aga mida ta täpselt teeb ja kas see üldse on võimalik. Kui küsida keskaegselt juudi müstiliselt rabilt, kas naised üldse võivad oma nina sellesse asjasse pista, siis ma ei tea, mida ta vastaks selle peale. Aga üritatakse küll taaselustada inimeste huvi. Näiteks USAs on selline liikumine nagu Jewish Renewal, mille eesmärk on näidata tänapäeva juutidele, kes on religioonist kaugenenud ,et selle religiooni sees on lisaks käskudele ja seadustele ka selline hästi põnev ja kõnetav maailm," rääkis Põldsam.
Juudid on maailmas sageli silma paistnud suurte saavutustega. Põldsam selgitas, et selle taga võib olla judaismile omane sihipärane ja tulemusele orienteeritud tegutsemine ning muidugi õpetatuse traditsioon: "Judaism on mõistuslik, kuigi samas võib leida palju asju jäävad ka tunnetuse välja. Aga juba esimestel sajanditel juudi kogukondades oli üldhariduse kohustus vähemalt poisslastele, kolme aastaselt pidid nad minema pühakirja juurde, hakkama lugema ja kirjutama õppima. Ka tänapäeval Iisraeli koolides ei ole see õppimine selline, et kuulan ja see teadmine settib kusagil sees. See on pidev küsimine ja arutlus. See õppimise traditsioon ja pidev intellektuaalne surve ongi võib-olla selle taga, et meil on tänapäeval teaduses või Nobeli preemia laureaatide hulgas nii palju juute. Kunagi on keegi Iisraeli kohta öelnud, et sealseteks ainsateks maavaradeks on liiv ja mõistus."
Palestiinlaste ja juutide vahelist konflikti on väljaspool keeruline mõista
Põldsam arutles ka palestiinlaste ja juutide vahelise konflikti üle Iisraelis: "Need judaistlikud ideaalid on mõnes mõttes vastuokslik teema, juudi rahvuslik liikumine oma tuumas oli pigem poliitiline ja ilmalik – püüeldi kultuurilise judaismi poole. Seal ei olnud plaanis religiooni kaasa tuua, aga ei saanud ilma. Selleks, et muuta see mõte kandvaks, et see jõuaks rahvusvahelise üldsuseni, aga puudutaks ka kõiki juudi kogukonna liikmeid, oli vaja arvestada religioosse poolega. Kui me vaatama rahvuslikus sümboolikas, on see religioon seal väga sees – lipu värvides, Taaveti tähes, vapi peal jne. See kõik on seal olemas."
Ta leidis, et ilmselt ei suudagi väljastpoolt keegi seda konflikti lõpuni mõista. "Kõrvaltvaatajale tekib võib-olla tõesti konflikt, et justkui judaismis on väga tähtis "armasta oma ligimest" põhimõte ja nüüd järsku ei saa inimesed seal piirkonnas hakkama. Aga see on väga inimlik, ei ole täiuslikku inimest, me kõik eksime. See kuulub õppeprotsessi juurde, inimeses on judaismi kohaselt olemas kuri tung ja hea tung, tähendab teha midagi head, mis on endast ülem, või halba. Samamoodi on see ka riigis – Iisraeliselavad inimesed, kes võib-olla ei poolda peavoolu poliitikat või üldse ei tunnista, et Iisraeli riik eksisteerib ja teised, kes tahavad, et see oleks hoopis veel suurem. Üldse aimata, mida see endast kujutab ja väljastpoolt sinna sõna sekka öelda on keeruline, pigem saab seda üritada objektiivselt kirjeldada. Ma loodan väga, et on võimalik jõuda mingisuguse lahenduseni, aga pigem ma olen selles osas skeptiline," ütles Põldsam.
### Response:
Anu Põldsam: müstiline ei ole vastand ratsionaalsele või intellektuaalsele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ungaril ei ole Ukraina suhtes muid instrumente, kui tõkestada Kiievi rahvusvahelised, Euroopa ja NATO pürgimused. Vastavalt ei toeta Ungari Euroopa Liidu ja Ukraina kaitseministrite kohtumist ja tõkestab Ukraina-NATO suvise tippkohtumise," ütles Szijjártó Brüsselis EL-i välisministrite kohtumisel, edastas Ungari valitsuse veebileht.
Aprillis kohtuvad Brüsselis NATO kaitseministrid ning allianss sooviks selle raames korraldada kaitseministrite tasandil ka NATO-Ukraina komisjoni istungi. Juulis peetakse Brüsselis NATO tippkohtumine.
Välisminister märkis, et Ungari toetab neid kohtumisi vaid juhul, kui Kiiev tagab, et Ukraina haridusseadus ei jõustu enne 2023. aastat.
"Ukraina peab tagama, et vähemuste õigusi jõhkralt rikkuv seadus ei jõustu selle aja jooksul mingil kujul, Kiiev viib selle aja jooksul läbi vajalikud konsultatsioonid ungari kogukonnaga ning viib ellu neil läbirääkimistel kokkulepitu," selgitas Szijjártó.
Ta rõhutas, et Ungari ja EL ootavad Ukrainalt Venezia komisjoni soovituste täitmist, nõupidamist rahvusvähemustega ja nende olemasolevate õiguste tõsise vähendamise keelamist. "Selleks tuleb alustada läbirääkimisi ungari kogukonnaga ja peatada Ukraina haridusseaduse elluviimine," ütles Szijjártó.
Tema sõnutsi ootab Ungari lisaks sellele Ukrainalt õiguslikke tagatisi kokkulepetele, sest vaatamata suulistele lubadustele toimub seal kõik vastupidi.
Ungari välisminister meenutas, et Ungari on koos Poola ja Slovakkiaga üks kolmest EL-i riigist, kes pärast tüli Vene Gazpromiga tarnib Ukrainasse gaasi.
Ukraina ülemraada võttis septembris vastu haridusseaduse , mille järgi tuleb rahvusvähemuste keeltes antav haridus kolme aastaga üle viia ukraina keelele. President Petro Porošenko kuulutas seaduse välja 27. septembril. | Ungari ähvardab tõkestada Ukraina-NATO komisjoni töö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ungaril ei ole Ukraina suhtes muid instrumente, kui tõkestada Kiievi rahvusvahelised, Euroopa ja NATO pürgimused. Vastavalt ei toeta Ungari Euroopa Liidu ja Ukraina kaitseministrite kohtumist ja tõkestab Ukraina-NATO suvise tippkohtumise," ütles Szijjártó Brüsselis EL-i välisministrite kohtumisel, edastas Ungari valitsuse veebileht.
Aprillis kohtuvad Brüsselis NATO kaitseministrid ning allianss sooviks selle raames korraldada kaitseministrite tasandil ka NATO-Ukraina komisjoni istungi. Juulis peetakse Brüsselis NATO tippkohtumine.
Välisminister märkis, et Ungari toetab neid kohtumisi vaid juhul, kui Kiiev tagab, et Ukraina haridusseadus ei jõustu enne 2023. aastat.
"Ukraina peab tagama, et vähemuste õigusi jõhkralt rikkuv seadus ei jõustu selle aja jooksul mingil kujul, Kiiev viib selle aja jooksul läbi vajalikud konsultatsioonid ungari kogukonnaga ning viib ellu neil läbirääkimistel kokkulepitu," selgitas Szijjártó.
Ta rõhutas, et Ungari ja EL ootavad Ukrainalt Venezia komisjoni soovituste täitmist, nõupidamist rahvusvähemustega ja nende olemasolevate õiguste tõsise vähendamise keelamist. "Selleks tuleb alustada läbirääkimisi ungari kogukonnaga ja peatada Ukraina haridusseaduse elluviimine," ütles Szijjártó.
Tema sõnutsi ootab Ungari lisaks sellele Ukrainalt õiguslikke tagatisi kokkulepetele, sest vaatamata suulistele lubadustele toimub seal kõik vastupidi.
Ungari välisminister meenutas, et Ungari on koos Poola ja Slovakkiaga üks kolmest EL-i riigist, kes pärast tüli Vene Gazpromiga tarnib Ukrainasse gaasi.
Ukraina ülemraada võttis septembris vastu haridusseaduse , mille järgi tuleb rahvusvähemuste keeltes antav haridus kolme aastaga üle viia ukraina keelele. President Petro Porošenko kuulutas seaduse välja 27. septembril.
### Response:
Ungari ähvardab tõkestada Ukraina-NATO komisjoni töö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksa päeva jooksul sõidavad võistlejad proloogi ja seitse etappi. Avapäeval peetud 20 kilomeetri pikkuse proloogi võitsid šveitslane Nicola Rohrbach ja austerlane Daniel Geismayr ajaga 45.23,3. Võitjatest 18 sekundit hiljem lõpetasid Manuel Fumic ja Henrique Avancini. Kolmanda koha omanikud jäid juba kaugemale. Ligi 50-sekundilise kaotusega läksid sellelt positsioonilt esimesele etapile vastu Frances Guerra Carretero ja Luis Leao Pinto.
Naiste klassis võidutsesid esimese MK-etapi võitnud endine maailmameister Annika Langvad ja ameeriklanna Kate Courtney. 20 kilomeetri läbimiseks kulus neil aega 53.18,5. Teisele kohale sõitsid end Ariane Lüthi ja Githa Michiels (+1.12,6) ja kolmandaks tulid Sabine Spitz ja Robyn De Groot (+2.14,2).
Esmaspäeval toimunud esimesel etapil ootas rattureid ees 110 km maastikusõitu 1900 tõusumeetriga. Päeva kiireimat aega näitasid avapäeval teise kohaga leppima pidanud sakslane Fumic ja brasiillane Avancini, ajaga 4:08.22,6. Finišis pandi enda napp edu maksma Jaroslav Kulhavy ja Howard Grottsi ees (+1,3). Kolmanda koha said võitjatest 5.33 hiljem lõpetanud itaallased Fabian Rabensteiner ja Michele Casagrande.
Naiste klassis ei saanud jätkuvalt keegi vastu duole Langvad - Courtney. Nende võiduajaks oli 4:45.22,7. Üldises pingereas andis see 46. koha. Teise naispaarina lõpetasid taas Lüthi - Michiels (+52,3) ja kolmandana kodus võistlev Mariske Strauss ja Annie Last (+5.43,7). Ka kokkuvõttes jätkatakse samas järjestuses.
Eestlaseid sel aastal stardis ei ole.
Täna sõidetakse mainekal mägirattatuuril 106 km Robertsoni lähiümbruses, mille jooksul koguneb 2000 tõusumeetrit. | Algas maailma kuulsaim mägirataste mitmepäevasõit Absa Cape Epic | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksa päeva jooksul sõidavad võistlejad proloogi ja seitse etappi. Avapäeval peetud 20 kilomeetri pikkuse proloogi võitsid šveitslane Nicola Rohrbach ja austerlane Daniel Geismayr ajaga 45.23,3. Võitjatest 18 sekundit hiljem lõpetasid Manuel Fumic ja Henrique Avancini. Kolmanda koha omanikud jäid juba kaugemale. Ligi 50-sekundilise kaotusega läksid sellelt positsioonilt esimesele etapile vastu Frances Guerra Carretero ja Luis Leao Pinto.
Naiste klassis võidutsesid esimese MK-etapi võitnud endine maailmameister Annika Langvad ja ameeriklanna Kate Courtney. 20 kilomeetri läbimiseks kulus neil aega 53.18,5. Teisele kohale sõitsid end Ariane Lüthi ja Githa Michiels (+1.12,6) ja kolmandaks tulid Sabine Spitz ja Robyn De Groot (+2.14,2).
Esmaspäeval toimunud esimesel etapil ootas rattureid ees 110 km maastikusõitu 1900 tõusumeetriga. Päeva kiireimat aega näitasid avapäeval teise kohaga leppima pidanud sakslane Fumic ja brasiillane Avancini, ajaga 4:08.22,6. Finišis pandi enda napp edu maksma Jaroslav Kulhavy ja Howard Grottsi ees (+1,3). Kolmanda koha said võitjatest 5.33 hiljem lõpetanud itaallased Fabian Rabensteiner ja Michele Casagrande.
Naiste klassis ei saanud jätkuvalt keegi vastu duole Langvad - Courtney. Nende võiduajaks oli 4:45.22,7. Üldises pingereas andis see 46. koha. Teise naispaarina lõpetasid taas Lüthi - Michiels (+52,3) ja kolmandana kodus võistlev Mariske Strauss ja Annie Last (+5.43,7). Ka kokkuvõttes jätkatakse samas järjestuses.
Eestlaseid sel aastal stardis ei ole.
Täna sõidetakse mainekal mägirattatuuril 106 km Robertsoni lähiümbruses, mille jooksul koguneb 2000 tõusumeetrit.
### Response:
Algas maailma kuulsaim mägirataste mitmepäevasõit Absa Cape Epic |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 30-aastane Ivanovic abiellus 2016. aastal Saksamaa jalgpalluri Bastian Schweinsteigeriga, sama aasta lõpus teatas ta tippspordist lahkumisest.
Esmaspäeval andis Ivanovic sotsiaalmeedias teada, et tema ja Schweinsteigeri perre sündis poeg. "Tere tulemast maailma, meie väike poiss! Raske on sõnadesse panna, millist rõõmu me tunneme," kirjutas Ivanovic.
Ajakirjanduse teatel sai värske ilmakodaniku nimeks Luka.
Welcome to the world our little boy ????. Words can not describe the joy and the happiness we feel in our hearts! @BSchweinsteiger???? pic.twitter.com/Mk8lyJFwvh
— Ana Ivanovic (@AnaIvanovic) March 19, 2018
Welcome to the world our little boy!???????? We are so happy.❤️ @AnaIvanovic pic.twitter.com/j5Kp6u0CiJ
— Basti Schweinsteiger (@BSchweinsteiger) March 19, 2018 | Endine maailma esireket sai emaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
30-aastane Ivanovic abiellus 2016. aastal Saksamaa jalgpalluri Bastian Schweinsteigeriga, sama aasta lõpus teatas ta tippspordist lahkumisest.
Esmaspäeval andis Ivanovic sotsiaalmeedias teada, et tema ja Schweinsteigeri perre sündis poeg. "Tere tulemast maailma, meie väike poiss! Raske on sõnadesse panna, millist rõõmu me tunneme," kirjutas Ivanovic.
Ajakirjanduse teatel sai värske ilmakodaniku nimeks Luka.
Welcome to the world our little boy ????. Words can not describe the joy and the happiness we feel in our hearts! @BSchweinsteiger???? pic.twitter.com/Mk8lyJFwvh
— Ana Ivanovic (@AnaIvanovic) March 19, 2018
Welcome to the world our little boy!???????? We are so happy.❤️ @AnaIvanovic pic.twitter.com/j5Kp6u0CiJ
— Basti Schweinsteiger (@BSchweinsteiger) March 19, 2018
### Response:
Endine maailma esireket sai emaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tema sõnul võtab uurimine aega mõned nädalad. "Me ei peaks aga ekstreemsustesse laskuma. Kui isikule pole piiranguid seatud ja ta pole sanktsioonide nimekirjas, on tal õigus avada Läti pangas konto, isegi kui ta on Putini tütar. Teine küsimus on see, kas seda on tehtud läbi varjatud ettevõtete," ütles Putniņš.
Hiljuti avaldas USA ajakiri Mother Jones lõigu Michael Isikoffi ja David Corni raamatust "Vene rulett: Putini sõda Venemaaga ja Donald Trumpi valimine," kus väideti, et Putini tütardel on salajased pangakontod Lätis. Lõik ise puudutab Trumpi eelkäija Barack Obama plaane seoses Venemaa sekkumisega USA 2016. aasta presidendivalimistesse.
"Teades, et Putin on kurikuulsalt kaitsev igasuguse oma perekonda puudutava informatsiooni suhtes, pakkus Celeste Wallander (president Barack Obama erinõunik ja Vene-Euraasia asjade vanemdirektor USA julgeoleku nõukogus aastatel 2013-2017) välja plaani lekitada salastatud informatsiooni, mis paljastab Putini tütarde varjatud pangakontod Lätis. See olnuks Vene presidendi otsene ründamine, mis oleks teda kindlasti vihastanud," seisis avalikustatud lõigus. | Läti finantsjärelevalve uurib Putini tütarde võimalikke kontosid Lätis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tema sõnul võtab uurimine aega mõned nädalad. "Me ei peaks aga ekstreemsustesse laskuma. Kui isikule pole piiranguid seatud ja ta pole sanktsioonide nimekirjas, on tal õigus avada Läti pangas konto, isegi kui ta on Putini tütar. Teine küsimus on see, kas seda on tehtud läbi varjatud ettevõtete," ütles Putniņš.
Hiljuti avaldas USA ajakiri Mother Jones lõigu Michael Isikoffi ja David Corni raamatust "Vene rulett: Putini sõda Venemaaga ja Donald Trumpi valimine," kus väideti, et Putini tütardel on salajased pangakontod Lätis. Lõik ise puudutab Trumpi eelkäija Barack Obama plaane seoses Venemaa sekkumisega USA 2016. aasta presidendivalimistesse.
"Teades, et Putin on kurikuulsalt kaitsev igasuguse oma perekonda puudutava informatsiooni suhtes, pakkus Celeste Wallander (president Barack Obama erinõunik ja Vene-Euraasia asjade vanemdirektor USA julgeoleku nõukogus aastatel 2013-2017) välja plaani lekitada salastatud informatsiooni, mis paljastab Putini tütarde varjatud pangakontod Lätis. See olnuks Vene presidendi otsene ründamine, mis oleks teda kindlasti vihastanud," seisis avalikustatud lõigus.
### Response:
Läti finantsjärelevalve uurib Putini tütarde võimalikke kontosid Lätis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettepaneku eelnõu tagasi lükkamiseks tegi juhtivkomisjonina riigikogu põhiseaduskomisjon. Ettepanekut toetas 42 riigikogu liiget, vastu oli 33.
Vabaerakond tahtis seadusesse täiendust: "Erakonna või valimisliidu
nimekirja esindajad määratakse komisjonidesse erakonna või valimisliidu taotluste alusel ja kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.“
Vabaerakonna saadik Andres Herkel on öelnud, et kehtiva seaduse kohaselt kinnitab volikogu komisjonide koosseisu volikogu. "Komisjoni liikmete määramine toimub komisjoni esimehe poolt, kuid kehtivas seaduses ei ole täpsustatud, et mille alusel."
Opositsioonisaadikute kaasamisega komisjonide töösse on Herkeli sõnul probleeme lisaks Viimsile ja Narvale ka Kohtla-Järvel.
"Viimsi volikogu praeguse koosseisu komisjonide lihtliikmeteks on valitud üksnes võimuliidu esindajad ning opositsiooni jäänud erakondade ja valimisliidu ettepanekuid hääletusele ei ole pandudki," teatas teisipäeval Viimsi volikogusse kuuluv valimisliit Kogukondade Viimsi.
Ka valitsus otsustas Vabaerakondade eelnõud mitte toetada, leides, et riik ei peaks sekkuma kohalike omavalitsuste sisestruktuuride moodustamisse. "Ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt võivad kohalikud võimuorganid oma sisemised juhtimisstruktuurid ise kindlaks määrata," viitas valitsus oma hinnangus. | Riigikogu lükkas Vabaerakonna eelnõu volikogude töökorra muutmiseks tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettepaneku eelnõu tagasi lükkamiseks tegi juhtivkomisjonina riigikogu põhiseaduskomisjon. Ettepanekut toetas 42 riigikogu liiget, vastu oli 33.
Vabaerakond tahtis seadusesse täiendust: "Erakonna või valimisliidu
nimekirja esindajad määratakse komisjonidesse erakonna või valimisliidu taotluste alusel ja kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.“
Vabaerakonna saadik Andres Herkel on öelnud, et kehtiva seaduse kohaselt kinnitab volikogu komisjonide koosseisu volikogu. "Komisjoni liikmete määramine toimub komisjoni esimehe poolt, kuid kehtivas seaduses ei ole täpsustatud, et mille alusel."
Opositsioonisaadikute kaasamisega komisjonide töösse on Herkeli sõnul probleeme lisaks Viimsile ja Narvale ka Kohtla-Järvel.
"Viimsi volikogu praeguse koosseisu komisjonide lihtliikmeteks on valitud üksnes võimuliidu esindajad ning opositsiooni jäänud erakondade ja valimisliidu ettepanekuid hääletusele ei ole pandudki," teatas teisipäeval Viimsi volikogusse kuuluv valimisliit Kogukondade Viimsi.
Ka valitsus otsustas Vabaerakondade eelnõud mitte toetada, leides, et riik ei peaks sekkuma kohalike omavalitsuste sisestruktuuride moodustamisse. "Ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt võivad kohalikud võimuorganid oma sisemised juhtimisstruktuurid ise kindlaks määrata," viitas valitsus oma hinnangus.
### Response:
Riigikogu lükkas Vabaerakonna eelnõu volikogude töökorra muutmiseks tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljude hinnangul pidanuks Rahvusvaheline Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU) Venemaalt MK-finaaletapi korraldusõiguse ära võtma, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsustas detsembri alguses määrata Venemaale süstemaatilise dopinguproovidega manipuleerimise eest olümpiakeelu. Kuna aga IBU ei näinud põhjust võistluspaika muutma hakata, teatasid järjepanu Kanada, Tšehhi, Ukraina ja USA alaliidud, et nende sportlased Tjumenis ei võistle.
Seetõttu jäi eelviimane etapp Norras Holmenkollenis karjääri viimaseks kanadalanna Julia Ransomile ning tituleeritud ameeriklastele Lowell Baileyle ja Tim Burke’ile. Bailey tõi mullu Hochfilzenis USA-le läbi aegade esimene laskesuusatamise MM-i kuldmedali, kui triumfeeris 20 km tavadistantsil. Burke’i auhinnakapis on sama distantsi hõbemedal, mille ta võitis 2013. aastal Nove Mesto MM-il.
Kuigi ka Prantsusmaa ja Norra alaliidud on rahulolematust väljendanud, pole nemad siiski boikotti välja kuulutanud. Norra sõitis Tjumeni parimas koosseisus ühe väikese erandiga – taas ei kuulu koondisesse olümpia järel haigestunud Emil Hegle Svendsen, kes nüüd jääb kõrvale isiklikel põhjustel, nimelt ei plaaninudki ta Venemaal võistelda, kuna osaleb sel nädalavahetusel pulmapeol. Svendseni eemalejäämisel sai jälle koondises koha vanameister Ole Einar Björndalen, lisaks edutati A-koondisesse IBU karikasarjas esikoha teeninud Vetle Sjaastad Christiansen ja teisena lõpetanud Fredrik Gjesbakk. "Meie arvates olnuks viga boikoteerida võistlusi, kuhu sportlased ise tahavad minna," selgitas Norra laskesuusaliidu president Dagbladetile. "Seetõttu ei läinud me üldise boikotiga kaasa, vaid lasime sportlastel endil otsustada. Ja kõik sportlased soovisid minna."
Prantslastest ei sõitnud Venemaale olümpiavõitja ja viiekordne maailmameister Marie Dorin Habert, kes tõmbas Holmenkollenis karjäärile joone alla. Küll aga asub võistlustulle varem väga tuliselt Venemaa dopinguteemadel sõna võtnud MK-sarja üldliider Martin Fourcade. "Kõik teavad, mida ma arvan dopingust ja venelastest, kes on keelatud aineid tarvitanud, aga see suhtumine ei laiene Venemaale tervikuna," selgitas Fourcade Saksamaa uudisteagentuurile dpa. "Venemaal armastatakse laskesuusatamist ja minu arvates ei oleks õige laskesuusafänne osade ametnike ja sportlaste eksimuste eest karistada."
Osade arvates võistleb Fourcade aga Venemaal vaid seetõttu, et vastasel juhul loovutaks ta MK-sarja üldvõidu norralasele Johannes Thingnes Böle – enne Tjumeni etappi on tema edu Bö ees vaid 49 punkti, finaaletapil võib aga maksimaalselt teenida 180 punkti. "Ma tahan võistelda, mitte võistlusi boikoteerida," ütles Fourcade Venemaa ajakirjanikele.
Tituleeritumatest sportlastest on Tjumeni etapi boikoteerimisest teatanud PyeongChangi olümpial jälitussõidus hõbeda ja teatesõidus kuldmedali võitnud 20-aastane rootslane Sebastian Samuelsson, kes ei soovi seal võistelda, kuna Venemaal esineb jätkuvalt probleeme seoses dopinguga, lisaks kardab ta turvalisuse pärast – noormees on veebis saanud Venemaalt mitmeid ähvardavaid kirju. "Mul on raske näha, kuidas IBU ja Venemaa võistluse korraldajad suudavad tagada mu turvalisuse, kui ma Venemaale sõidan," ütles Samuelsson märtsi alguses.
PyeongChangis Rootsi ankrumehena võitjana finišisse toonud Fredrik Lindström noore koondisekaaslasega boikoti osas ei nõustu. "Näete, et ma olen siin," ütles Tjumeni jõudnud Lindström Venemaa ajakirjanikele. "Olen kindel, et Tjumeni võistlused on igati ausad, nagu peaksid olema."
Väidetavalt plaanisid Tjumeni etappi boikoteerida enam kui 30 sportlast kaheksast riigist, teiste seas kolm PyeongChangi olümpial kuldmedali võitnud sportlast, kuid rohkem nimesid pole avalikuks tulnud.
Tjumeni MK-etapp algab neljapäeval meeste 10 km sprindiga, kõik võistlused jõuavad otseülekandes ka ERR-i kanalitele.
Tjumeni MK-etapi ülekannete ajakava:
22. märts kl 15.35 – Meeste 10 km sprint ETV2, ERR-i spordiportaal
23. märts kl 15.35 – Naiste 7,5 km sprint ETV2, ERR-i spordiportaal
24. märts kl 13.50 – Meeste 12,5 km jälitussõit ETV2, ERR-i spordiportaal
24. märts kl 15.50 – Naiste 10 km jälitussõit ETV2, ERR-i spordiportaal
25. märts kl 14.50 – Meeste 15 km ühisstardist ETV2, ERR-i spordiportaal
25. märts kl 16.50 – Naiste 12,5 km ühisstardist ETV2, ERR-i spordiportaal | Tjumeni MK-etappi boikoteerivad vähemalt nelja riigi koondised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljude hinnangul pidanuks Rahvusvaheline Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU) Venemaalt MK-finaaletapi korraldusõiguse ära võtma, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsustas detsembri alguses määrata Venemaale süstemaatilise dopinguproovidega manipuleerimise eest olümpiakeelu. Kuna aga IBU ei näinud põhjust võistluspaika muutma hakata, teatasid järjepanu Kanada, Tšehhi, Ukraina ja USA alaliidud, et nende sportlased Tjumenis ei võistle.
Seetõttu jäi eelviimane etapp Norras Holmenkollenis karjääri viimaseks kanadalanna Julia Ransomile ning tituleeritud ameeriklastele Lowell Baileyle ja Tim Burke’ile. Bailey tõi mullu Hochfilzenis USA-le läbi aegade esimene laskesuusatamise MM-i kuldmedali, kui triumfeeris 20 km tavadistantsil. Burke’i auhinnakapis on sama distantsi hõbemedal, mille ta võitis 2013. aastal Nove Mesto MM-il.
Kuigi ka Prantsusmaa ja Norra alaliidud on rahulolematust väljendanud, pole nemad siiski boikotti välja kuulutanud. Norra sõitis Tjumeni parimas koosseisus ühe väikese erandiga – taas ei kuulu koondisesse olümpia järel haigestunud Emil Hegle Svendsen, kes nüüd jääb kõrvale isiklikel põhjustel, nimelt ei plaaninudki ta Venemaal võistelda, kuna osaleb sel nädalavahetusel pulmapeol. Svendseni eemalejäämisel sai jälle koondises koha vanameister Ole Einar Björndalen, lisaks edutati A-koondisesse IBU karikasarjas esikoha teeninud Vetle Sjaastad Christiansen ja teisena lõpetanud Fredrik Gjesbakk. "Meie arvates olnuks viga boikoteerida võistlusi, kuhu sportlased ise tahavad minna," selgitas Norra laskesuusaliidu president Dagbladetile. "Seetõttu ei läinud me üldise boikotiga kaasa, vaid lasime sportlastel endil otsustada. Ja kõik sportlased soovisid minna."
Prantslastest ei sõitnud Venemaale olümpiavõitja ja viiekordne maailmameister Marie Dorin Habert, kes tõmbas Holmenkollenis karjäärile joone alla. Küll aga asub võistlustulle varem väga tuliselt Venemaa dopinguteemadel sõna võtnud MK-sarja üldliider Martin Fourcade. "Kõik teavad, mida ma arvan dopingust ja venelastest, kes on keelatud aineid tarvitanud, aga see suhtumine ei laiene Venemaale tervikuna," selgitas Fourcade Saksamaa uudisteagentuurile dpa. "Venemaal armastatakse laskesuusatamist ja minu arvates ei oleks õige laskesuusafänne osade ametnike ja sportlaste eksimuste eest karistada."
Osade arvates võistleb Fourcade aga Venemaal vaid seetõttu, et vastasel juhul loovutaks ta MK-sarja üldvõidu norralasele Johannes Thingnes Böle – enne Tjumeni etappi on tema edu Bö ees vaid 49 punkti, finaaletapil võib aga maksimaalselt teenida 180 punkti. "Ma tahan võistelda, mitte võistlusi boikoteerida," ütles Fourcade Venemaa ajakirjanikele.
Tituleeritumatest sportlastest on Tjumeni etapi boikoteerimisest teatanud PyeongChangi olümpial jälitussõidus hõbeda ja teatesõidus kuldmedali võitnud 20-aastane rootslane Sebastian Samuelsson, kes ei soovi seal võistelda, kuna Venemaal esineb jätkuvalt probleeme seoses dopinguga, lisaks kardab ta turvalisuse pärast – noormees on veebis saanud Venemaalt mitmeid ähvardavaid kirju. "Mul on raske näha, kuidas IBU ja Venemaa võistluse korraldajad suudavad tagada mu turvalisuse, kui ma Venemaale sõidan," ütles Samuelsson märtsi alguses.
PyeongChangis Rootsi ankrumehena võitjana finišisse toonud Fredrik Lindström noore koondisekaaslasega boikoti osas ei nõustu. "Näete, et ma olen siin," ütles Tjumeni jõudnud Lindström Venemaa ajakirjanikele. "Olen kindel, et Tjumeni võistlused on igati ausad, nagu peaksid olema."
Väidetavalt plaanisid Tjumeni etappi boikoteerida enam kui 30 sportlast kaheksast riigist, teiste seas kolm PyeongChangi olümpial kuldmedali võitnud sportlast, kuid rohkem nimesid pole avalikuks tulnud.
Tjumeni MK-etapp algab neljapäeval meeste 10 km sprindiga, kõik võistlused jõuavad otseülekandes ka ERR-i kanalitele.
Tjumeni MK-etapi ülekannete ajakava:
22. märts kl 15.35 – Meeste 10 km sprint ETV2, ERR-i spordiportaal
23. märts kl 15.35 – Naiste 7,5 km sprint ETV2, ERR-i spordiportaal
24. märts kl 13.50 – Meeste 12,5 km jälitussõit ETV2, ERR-i spordiportaal
24. märts kl 15.50 – Naiste 10 km jälitussõit ETV2, ERR-i spordiportaal
25. märts kl 14.50 – Meeste 15 km ühisstardist ETV2, ERR-i spordiportaal
25. märts kl 16.50 – Naiste 12,5 km ühisstardist ETV2, ERR-i spordiportaal
### Response:
Tjumeni MK-etappi boikoteerivad vähemalt nelja riigi koondised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seminar on oluline kokkuvõte lõppevale talvele, et selle aasta kogemused, probleemid ja edulood kaardistada ning järgmistel aastatel veelgi paremad olla. Eriti oluline on ka omavahelise koostöö tõhustamine, sest ei olda ju üksteisele konkurendid vaid toetajad," ütles Eesti Terviserajad SA juhataja Alo Lõoke.
Kahepäevasel seminaril astuvad üles Wolfgang Hanni Itaaliast, Peter Söderholm Soomest, Tiit Pekk (Eesti ainus olümpiakogemusega FIS tehniline delegaat), Martins Niklass (FIS tehniline delegaat, Läti), Eido Tasalain (FIS tehniline delgaat, Jõulumäe Tervisespordikeskuse juhatuse liige) ja Alo Lõoke (Eesti Terviserajad SA juhataja). Rajamasinate töötubasid viivad läbi Eiko Tasalain ja Jaak Grosšmidt Jõulumäe Tervisespordikeskusest.
"Mul on hea meel selle üle, et oleme mitmetele Eesti keskustele talve jooksul abiks saanud olla ning jagada neile oma kogemusi. Rajameistrite oskused peaksid olema ühtlaselt head üle Eesti ja seda on võimalik saavutada tehes koostööd ja teineteiselt õppides," lisas Jõulumäe Tervisespordikeskuse juhatuse liige Eido Tasalain.
"Eesti terviseradade võrgustiku hea toimine ja rajameistrite oskused paistavad silma ka üle riigipiiride, mistõttu on sel korral osalemas ka Läti suusakeskuste esinejad, kes soovivad meilt õppida. Eesti ja Läti suusarahvas jagavad nagunii igapäevaselt suusaradasid," lisas Lõoke. | Jõulumäe Tervisespordikeskuses toimub rahvusvaheline seminar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seminar on oluline kokkuvõte lõppevale talvele, et selle aasta kogemused, probleemid ja edulood kaardistada ning järgmistel aastatel veelgi paremad olla. Eriti oluline on ka omavahelise koostöö tõhustamine, sest ei olda ju üksteisele konkurendid vaid toetajad," ütles Eesti Terviserajad SA juhataja Alo Lõoke.
Kahepäevasel seminaril astuvad üles Wolfgang Hanni Itaaliast, Peter Söderholm Soomest, Tiit Pekk (Eesti ainus olümpiakogemusega FIS tehniline delegaat), Martins Niklass (FIS tehniline delegaat, Läti), Eido Tasalain (FIS tehniline delgaat, Jõulumäe Tervisespordikeskuse juhatuse liige) ja Alo Lõoke (Eesti Terviserajad SA juhataja). Rajamasinate töötubasid viivad läbi Eiko Tasalain ja Jaak Grosšmidt Jõulumäe Tervisespordikeskusest.
"Mul on hea meel selle üle, et oleme mitmetele Eesti keskustele talve jooksul abiks saanud olla ning jagada neile oma kogemusi. Rajameistrite oskused peaksid olema ühtlaselt head üle Eesti ja seda on võimalik saavutada tehes koostööd ja teineteiselt õppides," lisas Jõulumäe Tervisespordikeskuse juhatuse liige Eido Tasalain.
"Eesti terviseradade võrgustiku hea toimine ja rajameistrite oskused paistavad silma ka üle riigipiiride, mistõttu on sel korral osalemas ka Läti suusakeskuste esinejad, kes soovivad meilt õppida. Eesti ja Läti suusarahvas jagavad nagunii igapäevaselt suusaradasid," lisas Lõoke.
### Response:
Jõulumäe Tervisespordikeskuses toimub rahvusvaheline seminar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul loob ühine Põhjamaade ja Baltikumi elektriturg võimaluse pakkuda teenuseid ka Soomes.
"Soome elektriturg on juba pikemat aega väga hästi toiminud ning oli eeskujuks ka Eesti turu avanemisele. Soomest saab Eesti järel üks esimesi riike maailmas, mis võtab kasutusele infosüsteemi, kuhu on koondatud kõik elektri müügi ja ülekandmisega seotud lepingud ning elektritarbimise mõõteandmed," ütles Sutter.
See kiirendab ja lihtsustab tema sõnul protsesse kõigile turuosalejatele ning tagab võrdsed võimalused klientidele teenuste pakkumiseks. "Soomlased on ka ühed usinamad elektrimüüja vahetajad Euroopas. Soome elektriklientide huvi uute pakkujate vastu on kõrge ning valmidus uusi ja innovaatilisemaid teenuseid proovida on olemas," ütles Sutter.
Välisturgudel on Eesti Energia tuntud Enefit brändi all. Enefiti pakkumine Soomes on keskendunud digitaalsetele lahendustele nagu koduleht ning mobiilirakendus.
"Meie kliendid Eestis on juba harjunud oma elektriasju mobiiliga ja digitaalselt ajama. Nüüd soovime neid efektiivseid lahendusi ka Soome turul pakkuda," lausus Sutter ja lisas, et sarnaselt Eestile on ka Soomes toimumas üleminek mobiilirakendustele nii panganduses kui ka kommunikatsioonis.
Enefit Soome tegevdirektor Ville Pentti sõnul on Enefiti kontseptsioon olla Soomes energiamüüja telefonis. "Meie kliendid saavad läbi Enefiti mobiilirakenduse oma elektritarbimist analüüsida ja juhtida ning seeläbi ka elektriarvet vähendada. Elektripaketi valimine ja lepingu sõlmimine meiega on lihtsamast lihtsam nii meie kodulehel kui kliendi mobiilis. Oleme parim valik klientidele, kes soovivad elektrit kasutada nutikalt ning seeläbi ka väiksemate kuludega. Meie lahendus on Eestis läbiproovitud: Eesti Energia kliendid, kes kasutavad mobiilirakendust, on oma elektriarvet vähendanud kuni 15 protsenti,“ rääkis Pentti.
Soome elektriturule sisenemine on osa Eesti Energia strateegilisest eesmärgist kasvada Baltikumi elektrimüüjast Läänemere piirkonna energiamüüjaks ja energiateenuste pakkujaks. Hetkel tegutseb Eesti Energia energiamüüjana lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Poolas ning lähiajal alustab ka Rootsis, seisab Eesti Energia pressiteates. | Eesti Energia alustas elektrimüüki Soome kodutarbijatele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul loob ühine Põhjamaade ja Baltikumi elektriturg võimaluse pakkuda teenuseid ka Soomes.
"Soome elektriturg on juba pikemat aega väga hästi toiminud ning oli eeskujuks ka Eesti turu avanemisele. Soomest saab Eesti järel üks esimesi riike maailmas, mis võtab kasutusele infosüsteemi, kuhu on koondatud kõik elektri müügi ja ülekandmisega seotud lepingud ning elektritarbimise mõõteandmed," ütles Sutter.
See kiirendab ja lihtsustab tema sõnul protsesse kõigile turuosalejatele ning tagab võrdsed võimalused klientidele teenuste pakkumiseks. "Soomlased on ka ühed usinamad elektrimüüja vahetajad Euroopas. Soome elektriklientide huvi uute pakkujate vastu on kõrge ning valmidus uusi ja innovaatilisemaid teenuseid proovida on olemas," ütles Sutter.
Välisturgudel on Eesti Energia tuntud Enefit brändi all. Enefiti pakkumine Soomes on keskendunud digitaalsetele lahendustele nagu koduleht ning mobiilirakendus.
"Meie kliendid Eestis on juba harjunud oma elektriasju mobiiliga ja digitaalselt ajama. Nüüd soovime neid efektiivseid lahendusi ka Soome turul pakkuda," lausus Sutter ja lisas, et sarnaselt Eestile on ka Soomes toimumas üleminek mobiilirakendustele nii panganduses kui ka kommunikatsioonis.
Enefit Soome tegevdirektor Ville Pentti sõnul on Enefiti kontseptsioon olla Soomes energiamüüja telefonis. "Meie kliendid saavad läbi Enefiti mobiilirakenduse oma elektritarbimist analüüsida ja juhtida ning seeläbi ka elektriarvet vähendada. Elektripaketi valimine ja lepingu sõlmimine meiega on lihtsamast lihtsam nii meie kodulehel kui kliendi mobiilis. Oleme parim valik klientidele, kes soovivad elektrit kasutada nutikalt ning seeläbi ka väiksemate kuludega. Meie lahendus on Eestis läbiproovitud: Eesti Energia kliendid, kes kasutavad mobiilirakendust, on oma elektriarvet vähendanud kuni 15 protsenti,“ rääkis Pentti.
Soome elektriturule sisenemine on osa Eesti Energia strateegilisest eesmärgist kasvada Baltikumi elektrimüüjast Läänemere piirkonna energiamüüjaks ja energiateenuste pakkujaks. Hetkel tegutseb Eesti Energia energiamüüjana lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Poolas ning lähiajal alustab ka Rootsis, seisab Eesti Energia pressiteates.
### Response:
Eesti Energia alustas elektrimüüki Soome kodutarbijatele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluse võitis Tzu-Yun Wen alistades finaalis Türgi esindaja Tuba Yakani. Kolmanda koha teenisid jaapanlanna Sara Yamada ja ukrainlanna Anželika Terliuga.
Lirisman võitis Amy Connelit 2:0, Reka Holmarit 3:2, kaotas teise koha pälvinud Yakanile 0:7 ning võitis lohutusringis Mickaela Novak Gulianat 2:0 ja Sabina Zakharovat 1:1. Pronksikohtumises kaotas Lirisman Terliugale, kes asub maailma edetabelis esimesel kohal. | Eesti karateka teenis Hollandis 5. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluse võitis Tzu-Yun Wen alistades finaalis Türgi esindaja Tuba Yakani. Kolmanda koha teenisid jaapanlanna Sara Yamada ja ukrainlanna Anželika Terliuga.
Lirisman võitis Amy Connelit 2:0, Reka Holmarit 3:2, kaotas teise koha pälvinud Yakanile 0:7 ning võitis lohutusringis Mickaela Novak Gulianat 2:0 ja Sabina Zakharovat 1:1. Pronksikohtumises kaotas Lirisman Terliugale, kes asub maailma edetabelis esimesel kohal.
### Response:
Eesti karateka teenis Hollandis 5. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Männiste avaldas oma uue singli "Hei, palun peatu!", kus lisaks noore lauljatari helisevale lauluhäälele saab kuulda ka pisut käredamaid helikeeli. Kitarripartiide eest hoolitseb kitarrivirtuoos Brad Jurjens.
Muusika kirjutasid loole Peeter Kaljuste ja Priit Pajusaar, sõnad Stina Märtson. | Merit Männiste alustas koostööd Eesti juurtega kitarristi Brad Jurjensiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Männiste avaldas oma uue singli "Hei, palun peatu!", kus lisaks noore lauljatari helisevale lauluhäälele saab kuulda ka pisut käredamaid helikeeli. Kitarripartiide eest hoolitseb kitarrivirtuoos Brad Jurjens.
Muusika kirjutasid loole Peeter Kaljuste ja Priit Pajusaar, sõnad Stina Märtson.
### Response:
Merit Männiste alustas koostööd Eesti juurtega kitarristi Brad Jurjensiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peakülalistel on kasutada suurem ekspositsioonipind, mis annab võimaluse rohkem raamatuid välja panna. Samuti valitseb suur huvi meie kirjanike vastu. Neljal messi fookuses oleval Eesti kirjanikul (Mihkel Mutt, Rein Raud, Maarja Kangro ja Andrei Ivanov) on nädala jooksul kokku seitseteist avalikku esinemist. Üldse kokku saab messinädala jooksul näha eestlasi esinemas enam kui neljakümnel korral.
Pärast messi läheb lahti meeleolukas Eesti kirjanduse festival EstLitFest, mis toimub 13. ja 14. aprillil Notting Hillis, Coronet Print Roomis. Festivali kava on tihe – esinevad eesti ja Ühendkuningriigi kirjanikud ja muusikud, esitletakse värskelt inglise keeles ilmunud eesti kirjandust, pakutakse maitseid eesti köögist.
Londoni raamatumess (London Book Fair) on üks olulisemaid Euroopa raamatumesse, mis on eesti kirjanduse jaoks ukseks ingliskeelsesse kirjastusmaailma. | 32 kirjandusinimest sõidab Londoni raamatumessile esinema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peakülalistel on kasutada suurem ekspositsioonipind, mis annab võimaluse rohkem raamatuid välja panna. Samuti valitseb suur huvi meie kirjanike vastu. Neljal messi fookuses oleval Eesti kirjanikul (Mihkel Mutt, Rein Raud, Maarja Kangro ja Andrei Ivanov) on nädala jooksul kokku seitseteist avalikku esinemist. Üldse kokku saab messinädala jooksul näha eestlasi esinemas enam kui neljakümnel korral.
Pärast messi läheb lahti meeleolukas Eesti kirjanduse festival EstLitFest, mis toimub 13. ja 14. aprillil Notting Hillis, Coronet Print Roomis. Festivali kava on tihe – esinevad eesti ja Ühendkuningriigi kirjanikud ja muusikud, esitletakse värskelt inglise keeles ilmunud eesti kirjandust, pakutakse maitseid eesti köögist.
Londoni raamatumess (London Book Fair) on üks olulisemaid Euroopa raamatumesse, mis on eesti kirjanduse jaoks ukseks ingliskeelsesse kirjastusmaailma.
### Response:
32 kirjandusinimest sõidab Londoni raamatumessile esinema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endise riigipea viibimist politseis kinnitas Reutersile kohtuallikas.
Väidetavalt peeti Sarkozy kinni seetõttu, et ta polnud reageerinud varasematele kutsetele ülekuulamisele tulla.
Juba aastaid kestnud juurdlus puudutab Sarkozy 2007. aasta valimiskampaania rahastamises avastatud ebakorrapärasusi. Muuhulgas kahtlustatakse seda, et valimiskampaania jaoks saadi raha ka tollaselt Liibüa diktaatorilt Muammar Gaddafi perekonnalt.
Sarkozy advokaadiga pole meedial veel õnnestunud kontakti saada. Prantsuse seadused võimaldavad inimest ülekuulamise eesmärgil kinni pidada kuni 48 tundi.
Teise allika sõnul kuulati teisipäeval sama juurdluse raames üle ka Sarkozy lähedaseks liitlaseks olevat eksministrit Brice Hortefeux'd.
Londonis Heathrow lennujaamas peeti käesoleva aasta jaanuaris kinni ärimees Alexandre Djouhri, keda Prantsusmaa võimud sama juurdlusega seoses taga otsisid.
2011. aastal kukutatud Gaddafi režiimi liikmed väitsid juba neli aastat tagasi, et Gaddafi andis 2007. aastal kümneid miljoneid eurosid Sarkozy edukaks osutunud valimiskampaania jaoks. Sarkozyga lähedastes suhetes olnud Djouhri olevat olnud aga selle rahastusskeemi võtmeisikuks.
Paremtsentristist Sarkozy on Gaddafi-poolset rahastamist puudutavaid väiteid alati eitanud ning nimetanud neid groteskseteks.
Eriti tähelepanuväärseks muudab süüdistuse aga asjaolu, et president Sarkozy oli üks Lääne liidritest, kes kõige aktiivsemalt edendas 2011. aastal rahvusvahelist kampaaniat Gaddafi võimult kukutamiseks. Näiteks Gaddafi poeg Saif al-Islam on sellega seoses öelnud, et Sarkozy peab tagasi andma raha, mille ta omal ajal Liibüalt vastu võttis, et oma kampaaniat rahastada.
Lisaks on Prantsuse võimud tundnud varem huvi ka Sarkozy 2012. aasta valimiskampaania rahastamise asjaolude vastu.
Sarkozy oli Prantsusmaa president aastatel 2007-2012. 2017. aastal pürgis ta ka vabariiklaste presidendikandidaadiks, kuid edutult, ning erakonna kandidaadiks sai hoopis tema kunagine peaminister François Fillon, kes aga presidendivalimistel teise vooru ei jõudnud. Nii Sarkozy kui ka Fillon avaldasid enne teist vooru toetust praegusele tsentristist riigipeale Emmanuel Macronile. | Prantsuse politsei pidas kinni ekspresident Sarkozy | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endise riigipea viibimist politseis kinnitas Reutersile kohtuallikas.
Väidetavalt peeti Sarkozy kinni seetõttu, et ta polnud reageerinud varasematele kutsetele ülekuulamisele tulla.
Juba aastaid kestnud juurdlus puudutab Sarkozy 2007. aasta valimiskampaania rahastamises avastatud ebakorrapärasusi. Muuhulgas kahtlustatakse seda, et valimiskampaania jaoks saadi raha ka tollaselt Liibüa diktaatorilt Muammar Gaddafi perekonnalt.
Sarkozy advokaadiga pole meedial veel õnnestunud kontakti saada. Prantsuse seadused võimaldavad inimest ülekuulamise eesmärgil kinni pidada kuni 48 tundi.
Teise allika sõnul kuulati teisipäeval sama juurdluse raames üle ka Sarkozy lähedaseks liitlaseks olevat eksministrit Brice Hortefeux'd.
Londonis Heathrow lennujaamas peeti käesoleva aasta jaanuaris kinni ärimees Alexandre Djouhri, keda Prantsusmaa võimud sama juurdlusega seoses taga otsisid.
2011. aastal kukutatud Gaddafi režiimi liikmed väitsid juba neli aastat tagasi, et Gaddafi andis 2007. aastal kümneid miljoneid eurosid Sarkozy edukaks osutunud valimiskampaania jaoks. Sarkozyga lähedastes suhetes olnud Djouhri olevat olnud aga selle rahastusskeemi võtmeisikuks.
Paremtsentristist Sarkozy on Gaddafi-poolset rahastamist puudutavaid väiteid alati eitanud ning nimetanud neid groteskseteks.
Eriti tähelepanuväärseks muudab süüdistuse aga asjaolu, et president Sarkozy oli üks Lääne liidritest, kes kõige aktiivsemalt edendas 2011. aastal rahvusvahelist kampaaniat Gaddafi võimult kukutamiseks. Näiteks Gaddafi poeg Saif al-Islam on sellega seoses öelnud, et Sarkozy peab tagasi andma raha, mille ta omal ajal Liibüalt vastu võttis, et oma kampaaniat rahastada.
Lisaks on Prantsuse võimud tundnud varem huvi ka Sarkozy 2012. aasta valimiskampaania rahastamise asjaolude vastu.
Sarkozy oli Prantsusmaa president aastatel 2007-2012. 2017. aastal pürgis ta ka vabariiklaste presidendikandidaadiks, kuid edutult, ning erakonna kandidaadiks sai hoopis tema kunagine peaminister François Fillon, kes aga presidendivalimistel teise vooru ei jõudnud. Nii Sarkozy kui ka Fillon avaldasid enne teist vooru toetust praegusele tsentristist riigipeale Emmanuel Macronile.
### Response:
Prantsuse politsei pidas kinni ekspresident Sarkozy |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et propagandasõjas tuleb positsioone paika saada ja selles võitlemises on tarvis vahendeid, mis on spetsiaalselt selle jaoks mõeldud. Ka tänases riigieelarves oluline strateegilise kommunikatsioonieelarve suurendamine näitab seda. Me ise oleme õppustega tõestanud, et teema on vajalik ja sellega tuleb edasi tegeleda, mingisugused võimed on meie kaitseväes juba tekkinud ja see on üks osa meie lahingutest," rääkis Terras ajakirjale Sõdur antud usutluses.
Terrase sõnul on kübersõda üks paljudest ohtudest, millega tuleb tegeleda kompleksselt.
"Küberrelv ei ole rohkem ega vähem sarnane suurtükkide, tankide või lennukitega, erinevus on ainult selles, et seda relva saab kasutada ka praegu, rahu ajal ja sellel rindel käib pidev mõõduvõtmine," sõnas Terras.
Terras rõhutas ka, et kaugel Aafrikas ja Lähis-Idas toimuv on oluline ka Eestile, sest need piirkonnad on olulised Eesti lõunaliitlastele.
"Meie lõunatiiva liitlased näevad, et ka meie oleme vastutustundlikult panustamas nende probleemidesse. Ettepanek saata Eesti rühm Afganistani tugevdamiseks ja läbirääkimised Prantsusmaaga võimalikest ühistest operatsioonidest on osa sellest suurest mängust ja pildist."
Terrase sõnul on kaks protsenti riigikaitsele SKT-st minimaalne tase, alates millest on võimalik rääkida mingisuguse kaitse arendamisest.
"Kunagi ei ole raha liiga palju. Meie jaoks on teine väga oluline, aga piiratud ressurss - inimesed. Aasta-aastalt isegi personalikulusid ja palka tõstes ei ole me saavutanud seda kasvusammu, mida me oleme planeerinud. Viimastel aastatel on kerge kasv küll olnud, aga sisulist hüpet ei ole suudetud saavutada. Seetõttu tegevteenistuses olevate inimeste hulk piirab ka meie kaitsevõimet," tunnistas kaitseväe juhataja.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase ametiaeg lõpeb 2018. aasta detsembris. | Terras: küber- ja infosõda muutuvad järjest olulisemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et propagandasõjas tuleb positsioone paika saada ja selles võitlemises on tarvis vahendeid, mis on spetsiaalselt selle jaoks mõeldud. Ka tänases riigieelarves oluline strateegilise kommunikatsioonieelarve suurendamine näitab seda. Me ise oleme õppustega tõestanud, et teema on vajalik ja sellega tuleb edasi tegeleda, mingisugused võimed on meie kaitseväes juba tekkinud ja see on üks osa meie lahingutest," rääkis Terras ajakirjale Sõdur antud usutluses.
Terrase sõnul on kübersõda üks paljudest ohtudest, millega tuleb tegeleda kompleksselt.
"Küberrelv ei ole rohkem ega vähem sarnane suurtükkide, tankide või lennukitega, erinevus on ainult selles, et seda relva saab kasutada ka praegu, rahu ajal ja sellel rindel käib pidev mõõduvõtmine," sõnas Terras.
Terras rõhutas ka, et kaugel Aafrikas ja Lähis-Idas toimuv on oluline ka Eestile, sest need piirkonnad on olulised Eesti lõunaliitlastele.
"Meie lõunatiiva liitlased näevad, et ka meie oleme vastutustundlikult panustamas nende probleemidesse. Ettepanek saata Eesti rühm Afganistani tugevdamiseks ja läbirääkimised Prantsusmaaga võimalikest ühistest operatsioonidest on osa sellest suurest mängust ja pildist."
Terrase sõnul on kaks protsenti riigikaitsele SKT-st minimaalne tase, alates millest on võimalik rääkida mingisuguse kaitse arendamisest.
"Kunagi ei ole raha liiga palju. Meie jaoks on teine väga oluline, aga piiratud ressurss - inimesed. Aasta-aastalt isegi personalikulusid ja palka tõstes ei ole me saavutanud seda kasvusammu, mida me oleme planeerinud. Viimastel aastatel on kerge kasv küll olnud, aga sisulist hüpet ei ole suudetud saavutada. Seetõttu tegevteenistuses olevate inimeste hulk piirab ka meie kaitsevõimet," tunnistas kaitseväe juhataja.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase ametiaeg lõpeb 2018. aasta detsembris.
### Response:
Terras: küber- ja infosõda muutuvad järjest olulisemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Columbus Blue Jacketsi eest lõid väravad veel Artemi Panarin, Thomas Vanek, Sonny Milano ja Boone Jenner. Väravavaht Joonas Korpisalo tõrjus edukalt 34 väravakatset.
Bruinsi väravaküttideks olid Brad Marchad, David Krejci, Riley Nash ja Ryan Donato. Väravavahil Tuukka Raskil õnnestus edukalt tõrjuda 20 väravakatset.
Tulemused:
Boston Bruins - Columbus Blue Jackets 4:5 (lisaajal)
Buffalo Sabres - Nashville Predators 0:4
Montreal Canadiens - Florida Panthers 0:2
Minnesota Wild - Los Angeles Kings 3:4 (lisaajal)
Arizona Coyotes - Calgary Flames 5:2 | NHL: Blue Jackets teenis lisaajal kaheksanda järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Columbus Blue Jacketsi eest lõid väravad veel Artemi Panarin, Thomas Vanek, Sonny Milano ja Boone Jenner. Väravavaht Joonas Korpisalo tõrjus edukalt 34 väravakatset.
Bruinsi väravaküttideks olid Brad Marchad, David Krejci, Riley Nash ja Ryan Donato. Väravavahil Tuukka Raskil õnnestus edukalt tõrjuda 20 väravakatset.
Tulemused:
Boston Bruins - Columbus Blue Jackets 4:5 (lisaajal)
Buffalo Sabres - Nashville Predators 0:4
Montreal Canadiens - Florida Panthers 0:2
Minnesota Wild - Los Angeles Kings 3:4 (lisaajal)
Arizona Coyotes - Calgary Flames 5:2
### Response:
NHL: Blue Jackets teenis lisaajal kaheksanda järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vähemalt kahel korral on nii rahvusvahelised organisatsioonid, eestlased ise, asjatundjad kui ka poliitikud tõstnud üksmeelselt Eesti seadusi ja riigikorraldust esile kui eeskuju ülejäänud maailmale. Esimesel korral sai sellise imetluse osaliseks 1925. aastal kehtestatud kultuuriautonoomia, mis andis Eesti vähemusrahvustele õiguse korraldada oma haridus- ja kultuurielu; teisel korral seadus, mis 1993. aastal sama õigust uuesti kinnitas. Mõlemas seaduses nähti võimalust, kuidas tagada vähemusrahvuste kultuurilised õigused ja kollektiivne esindatus viisil, mis maandab rahvuspõhised konfliktid rahumeelselt, seadmata samas kahtluse alla riigi terviklikkust. Esimesel iseseisvusajal jõudsid kultuuriomavalitsuse loomiseni sakslased (1925) ja juudid (1926). Neid omavalitsuslikke institutsioone suudeti kuni 1930. aastate lõpuni hoida, vaatamata sagenevatele poliitilistele rünnakutele ja valitsuse jahenevale suhtumisele. [1] Eesti esimesele vähemusrahvuste kultuuriautonoomiale tegid lõpu alles sõda ja okupatsioonid. Aga mis juhtus järgmise katsetusega ajal, mil Eesti arenguteed ometi keegi vägivaldselt ei katkestanud? Miks tundub vähemusrahvuste õigus luua omavalitsuslikke institutsioone praegu pigem fiktiivsena? Miks ei puuduta seda teemat lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“? [2] Miks ei ole seda viimase aastakümne jooksul arvesse võtnud ka ükski teine lõimumise, kultuuri, hariduse või kodanikuühiskonna arengukava või üldse ükski poliitiline algatus?
Vähemalt teoorias on vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus endiselt jõus ja kehtiv. Pelgalt seaduse olemasolus nähti veel aastatuhande alguses tunnistust sellest, et Eesti suudab ja tahab võtta arvesse oma vähemusrahvuste kultuurilisi ning ühiskonnaelus osalemise vajadusi. See omakorda toetas Eesti püüdeid astuda sellistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu NATO ja Euroopa Liit.
Järgnevalt vaatlen, kuidas selliste seadusteni kõigepealt 1925. ja taas kord 1993. aastal jõuti ja mis nendest lubadustest siis sai. Küsin ka, kas siiski ei oleks praegu otstarbekas ellu viia seda põhiseaduse §-s 50 mainitud, seadusega kinnitatud, aga praktikas unarusse jäetud rahvussuhete korraldamise viisi.
Idee ja lootused
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia näol on tegemist avaliku võimu sellise korraldamisega, mis annab kultuurilisele, etnilisele, usulisele või keelelisele rühmale õiguse omaette omavalitsuslikele institutsioonidele, mille ülesandeks on säilitada, arendada ja edasi kanda selle vähemuse kultuuri. [3] See õigus ei olene seda kasutavate inimeste elukohast ja on ses mõttes alternatiiviks piirkondlikule autonoomiale. Kuna kultuuriomavalitsused kasutavad avalikku võimu, ei ole tegemist ka lihtsalt isikliku autonoomia vormiga, st selle üldise demokraatliku põhimõttega, et ka vähemusrühmadesse kuuluvad isikud võivad teostada oma õigusi kodanikeühenduste abil. [4]
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus [5] defineerib vähemusrahvusi (§ 1) kui Eestis elavaid Eesti kodanikke, kes omavad Eestiga „kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid“, aga erinevad eestlastest etniliselt, kultuuriliselt, usuliselt või keeleliselt ning soovivad oma eripära „üheskoos alal hoida“. Seaduses tähistatakse terminiga „kultuuriautonoomia“ vähemusrahvusse kuuluvate kodanike õigust moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. Omavalitsuste moodustamiseks kogutakse nimekirjad kodanikest, kes registreerivad ennast vastavasse vähemusrahvusse kuulujatena, ning valitakse kultuurinõukogu, millest saab kultuuriomavalitsuse juhtorgan. Valimiste toimumist kontrollib vabariigi valitsuse esindaja. Seadus loetleb (§ 24) kultuuriomavalitsusasutusi, mida kultuurinõukogu võib asutada: koole, kultuuri- ja hoolekandeasutusi ning ettevõtteid. Õigus kultuuriautonoomiat moodustada on kõigil vähemusrahvustel, millesse kuulub vähemalt 3000 registreerunud kodanikku, ning lisaks neljal ajaloolisel vähemusel: sakslastel, venelastel, rootslastel ja juutidel. Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad osaleda omavalitsusasutuste tegevuses n-ö klientidena, aga nad ei saa kuuluda nende juhtorganitesse ega neid valida (§ 6).
Nii praegust seadust kui Eesti esimese iseseisvuse ajal tegutsenud kultuuriomavalitsusi tuuakse kirjanduses tihti esile positiivsete näidetena. Mäletatavasti töötas 1990. aastatel Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni vähemusrahvuste ülemvolinikuna Max van der Stoel. Rahvuskonfliktide puhul soovitusi andes vältis ta üldiselt territoriaalseid lahendusi. Ta ettepanekud puudutasid tavaliselt halduse detsentraliseerimist, otsustamise toomist võimalikult madalale (ehk subsidiaarsust) ning vähemuskultuuride ja -identiteetide toetamist üksikute poliitikameetmetega. [6] Neil aastatel nähti mitteterritoriaalses autonoomias paljutõotavat võimalust rahvussuhete korraldamiseks regioonis, kus paljudes kohtades elasid rahvusrühmad segunenult. [7] Tänaseks on vähemusrahvuste kultuuriautonoomia erinevates vormides jõudnud mitte ainult Eesti, vaid ka Horvaatia, Läti, Serbia, Sloveenia, Ukraina, Ungari ja Venemaa seadustesse. [8] Võib näha teatavat vastuolu: poliitiline huvi kultuuriautonoomia vastu on jätkuvalt tugev, aga samas on kaheldav, kas seadustega on saavutatud vähemuste paremat esindatust ja suuremat osavõttu ühiskonnaelust. Võrdlevad uuringud jõuavad üldjoontes ühesuguse tõdemuseni: postkommunistlikes riikides ei ole kultuuriautonoomiat lubavate seaduste eesmärgiks enamasti olnud vähemuste võimustamine, vaid kaugemale minevate, näiteks territoriaalset autonoomiat puudutavate nõudmiste tõrjumine. Selleks et täita kultuuriautonoomiat tegeliku sisuga, ei ole enamikus riikides poliitilist tahet enam jätkunud. [9]
Eesti praegust seadust ja selle rakendamist on seni kõige põhjalikumalt käsitlenud Aidarov ja Drechsler [10] ning siinkirjutaja. [11] Aidarov ja Drechsler küsivad 2011. aastal ilmunud artiklis, miks ei viinud seadus venelaste kultuuriomavalitsuse moodustamiseni ning kas see ebaõnnestumine lõppude lõpuks oligi (enamuse või vähemuse seisukohast) „halb asi“. Nad leiavad, et seadust tegelikult polnud kunagi kavandatudki reaalselt toimivaks. Selle vastuvõtmise eesmärgid olid teised, nimelt tugevdada Eesti kui demokraatliku riigi kuvandit välismaal ning rõhutada järjepidevust eelmise iseseisvusajaga. Kultuuriautonoomia tegelik kasutamine nõuaks vähemuse rahvuslikku mobiliseerumist, mida Aidarovi ja Drechsleri arvates eestlased aga ei soovi. Venelaste seesmise heterogeensuse tõttu oleks selline mobiliseerumine ühtlasi raske või koguni võimatu. Autorite arvates ei ole seadusel praegu enam otstarvet. – Nagu edasisest näha, ei nõustu siinkirjutaja nende järeldustega.
1918., 1920. ja 1925. aasta pärand
Mitteterritoriaalse kultuuriautonoomia idee autorlus omistatakse tavaliselt Austria sotsialistidele Otto Bauerile (1881–1938) ja Karl Rennerile (1870–1950; Renner oli ka Austria esimene liidupresident pärast Teist maailmasõda). [12] Nende nägemuses oli tegemist viisiga, mille abil korraldada rahvussuhteid sellises mitmerahvuselises impeeriumis nagu toonane Austria-Ungari. Üks mudeli eripärasid, mis sisaldub nii Eesti praeguses kui ka 1925. aasta seaduses, oli põhimõte, et inimesele endale jäetakse õigus määratleda oma rahvuslik kuuluvus (või seda mitte teha). Samasugusest arusaamast lähtus Riias elanud baltisaksa liberaalne ajakirjanik ja rahvusvaheliselt tuntud vähemusrahvuste liikumise aktivist Paul Schiemann (1876–1944). Tema võrdles rahvuskuuluvust usutunnistusega – millegagi, mida indiviid peab saama vabalt valida ning mille suhtes kaasaegne riik peaks olema neutraalne. [13]
Lisaks sotsialistlikele ja liberaalsetele ideedele oli Eesti 1925. aasta seaduse kujundamisel keskne osa konservatiivsetel arusaamadel, mida esindasid baltisaksa poliitikud. Werner Hasselblatt (1890–1958), Saksa-Balti Erakonna tooniandev poliitik, II, III ja IV riigikogu liige, kirjeldas Baltimaade ajaloolist valitsuskorda kui „korporatsioonide omavalitsust“. Tsaariaegset (ja veel vanemat) Balti erikorda olid iseloomustanud mitte ainult omaette seadused ja administratiivasutused, vaid ka seisuslikud, kohalikud ja kiriklikud omavalitsusorganid, igaüks omaette valimiskorra ja jurisdiktsiooniga. Hasselblatt nägi vähemusrahvuste kultuuriautonoomias selle sajanditevanuse traditsiooni jätku. [14] Koos rootslaste esindajaga esitas saksa partei esimese kultuuriautonoomia eelnõu juba 1921 ning asutas kultuuriautonoomia küsimusega tegelemiseks alalise töörühma. [15]
Kultuuriautonoomia idee oli kergesti mõistetav ka eestlaste sellele põlvkonnale, keda tolleaegsed poliitikud esindasid. Olid ju ka eestlaste rahvuslikud püüdlused olnud kõigepealt seotud eeskätt hariduse ja kultuuri valdkonnaga. Kuni 1917. aasta viimaste kuudeni ei olnud rahvusliku liikumise eesmärgiks omariiklus, vaid rahvusliku autonoomia saavutamine reformitud, demokraatliku ja föderaalse Venemaa koosseisus. [16] Uue riigi kaks tähtsaimat alusdokumenti – 1918. aasta iseseisvusmanifest ja 1920. aasta põhiseadus – kinnitasid rahvusvähemuste õigust kultuuriautonoomiale. [17] Kultuuriautonoomia seaduse sündi uurinud Kari Alenius peab selle õnnestumise tähtsaimaks eelduseks eestlaste rahvusliku liikumise ideoloogilist pärandit (ehk „eestlaste poliitilist küpsust“). [18] Oluline oli seegi, et vähemusrahvuste omavalitsused jäeti parlamentaarse arutelu käigus ilma poliitilisest ja majanduslikust võimust. Konstantin Pätsi ettepanekul määratleti kultuuriomavalitsusi ühemõtteliselt kui riigiasutusi, mis kõrvaldas kartused, et kultuuriomavalitsused võiksid hakata tegutsema „riikidena riigi sees“. [19] Teisi võimalikke põhjusi, nagu välismaised surveavaldused või 1924. aasta 1. detsembri kommunistlik mässukatse, peab Alenius vähetähtsaks.
Nii nagu praegugi, andis 1925. seadus kultuuriomavalitsuse moodustamiseks õiguse rahvusrühmale, millesse kuuluvaks on registreerunud vähemalt 3000 kodanikku. Arutelus jõuti selle arvuni juutide rahvusrühma suurusest lähtudes. See ületas julgesti kolme tuhande piiri, aga ei küündinud viie tuhandeni (ka see arv oli arutlusel). [20] Nõutud suuruses vähemusrahvusi oli Eestis kokku neli, samad, keda nimetab eraldi ka iseseisvusmanifest: venelased, sakslased, rootslased ja juudid. Kultuuriomavalitsuste asutamiseni venelased ega rootslased siiski ei jõudnud. Põhjusi oli vähemalt kaks. Esiteks ei olnud kumbki rahvusrühm eriti jõukas ega kõrge haridustasemega, aga omavalitsusasutuste ülalpidamine nõudis mõningaid ressursse. Teine, arvatavasti tähtsam seletus seisnes selles, et mõlemad vähemusrahvused elasid suhteliselt kompaktselt ja moodustasid mõnes kohalikus omavalitsuses elanike enamuse. Nendel oli võimalik teostada oma kultuurilisi ja hariduslikke õigusi kohalike omavalitsuste abil. [21]
Juba veidi varemgi, aga eriti pärast 1934. aasta riigipööret oli märgata riigi halvemat suhtumist rahvusvähemustesse. Vähemuskeelte avalikku kasutamist hakati piirama, juurdepääsu vähemuskeelsele kooliharidusele raskendama ning vähemuskeelsete kohanimede kasutamist keelama. [22] Saksa ja juudi kultuuriomavalitsused tegutsesid siiski kuni 1940. aastani, millal nende tegevuse lõpetas kõigepealt sakslaste ümberasumine ja siis Eesti annekteerimine Nõukogude Liidu poolt.
Sõda, maapagu, mõrvad ja repressioonid ning edasised aastad Nõukogude Liidu koosseisus muutsid Eesti demograafiat põhjalikult. Saksa ja rootsi vähemused peaaegu hävisid, sisseränne tõi Eestisse hulgaliselt inimesi teistest liiduvabariikidest. Kuigi Eesti NSV-s kujunes välja rahvuslik segregatsioon majanduses jne, olid administratsioon ja võimu kasutamine tsentraliseeritud. Ametliku ideoloogia väitel olid riigi, partei ja töölisklassi huvid ühised, ja muude grupihuvide esindamiseks ei saanud olla mingit keskvõimust sõltumatut väljundit. Nõukogude võimu pärandiks oli „demokraatlik tsentralism“, mitte enam „korporatsioonide omavalitsus“.
Kultuuriautonoomia tagasitulek
„Me peame selgesti eristama kahte pingevälja – sotsiaal-majanduslikku ja etnokultuurilist. Kultuurautonoomia ongi see eristamise võimalus, pingete taandamise võimalus, sest vastastikuse võimendamise korral võib meil rahvastevaheline konflikt reaalsuseks saada.“ [23]
Eestimaa Rahvarinde esimesel kongressil 1.–2. oktoobril 1988 kasutati kultuuriautonoomia terminit sagedasti, viitega nii Eesti 1925. aasta seadusele kui Nõukogude Liidu 1920. aastate rahvuspoliitikale. Eelnev tsitaat on pärit Hagi Šeini, Eestimaa Rahvuste Foorumi esindaja sõnavõtust ja toob välja ühe populaarsuse põhjustest. Balti vabariikides tekkinud rahvaliikumised pidid tihti vastama Nõukogude Liidu keskvõimu või kohalike vanameelsete kommunistide süüdistustele natsionalismis. Üheks viisiks seda teha oli osutada tõigale, et suveräänsus, demokratiseerumine ja majandusuuendused ei ole ainult ühe, vaid kõigi rahvusrühmade huvides. Näidati, et hoopis rahvusülese „nõukogude rahva“ kujund tegelikult varjas väiksemate rahvuste jätkuvat venestamist. Vähehaaval avardunud sõna- ja ühinemisvabadus pakkusid nüüd võimalusi see areng tagasi keerata. Etniliste identiteetide konstrueerimise seisukohast algas 1980. aastate lõpul äärmiselt huvitav periood, mil paljud eestlaste ja venelastena elanud said teadlikuks enda teistsugusest, varem maha vaikitud päritolust – juudi, ukraina, tatari, soome, rootsi jne – ja hakkasid tegutsema ühendustes, mille eesmärgiks oli vastava etnilise identiteedi ja kultuuri taaselustamine. [24] Rahvarinde juures tegutsenud Eestimaa Rahvuste Foorum loodi 16 vähemusrahvuste ühingu katusorganisatsioonina. Kõigis Baltimaades toetasid rahvarinded aktiivselt mittevene vähemuste organiseerumist. Kuigi väikse liikmeskonnaga, oli nendel ühingutel suur tähtsus kontaktide loomisel teiste liiduvabariikide demokraatlike liikumistega. [25] Mais 1989 reorganiseeriti foorum Eestimaa Rahvuste Ühenduseks. Sellel organisatsioonil oli pärastpoole oluline roll kultuuriautonoomia seaduse arutelul ja vastuvõtmisel riigikogus.
29. märtsil 1990 tööd alustanud ENSV ülemnõukogu uus (ja viimane) koosseis kuulutas Eesti omariikluse taastamise oma tähtsaimaks ülesandeks. Nagu aastal 1918, kuulus tulevase riigikorra juurde ka kultuuriautonoomia. Juba esimesel (30.03) ja teisel (10.04) istungjärgul mainiti seda sõnavõttudes. 8. mail vastu võetud pöördumises Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressile lubati, et tulevases Eesti Vabariigis „garanteeritakse vene rahvusvähemusele kõik kodanikuõigused ja kultuurautonoomia“. [26] Niisiis toimus juba enne iseseisvuse taastamist elav arutelu kultuuriautonoomia üle, aga selle täpsest juriidilisest sisust veel ei räägitud; valitsuse esindajad pidasid näiteks vajalikuks selgitada, et kultuuriautonoomia ei tähenda kultuuriasutuste proportsionaalset rahastamist vastavalt eri keelte kõnelejate arvule. [27] Uus, 1992. aasta juunis rahvahääletusega vastu võetud põhiseadus kinnitas uuesti vähemusrahvuste õigust luua omavalitsusasutusi vastava seadusega sätestatud tingimustel ja korras (§ 50). Teised põhiseaduse sätted tagasid „vähemusrahvuse õppeasutuse“ õiguse valida oma õppekeel ise (§ 37) ning igaühe õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus (§ 49). [28]
Mart Laar esitles oma ametisse astuvat valitsuskabinetti riigikogule 19. oktoobril 1992. Ta mainis kultuuriautonoomia seaduse väljatöötamist kui üht valitsuse lähema aja ülesannet. Eelnõu ettevalmistamine Eestimaa Rahvuste Ühenduse liikmete aktiivsel osavõtul võttis aega veel mõned kuud. Tulemuseks oli eelnõu, mis oli paljuski sarnane 1925. aasta seadusega. Parlamentaarsel arutelul (28.06, 30.09 ja 26.10.1993) valitses suur üksmeel seaduse vajalikkuses. Arutlused puudutasid vähemusrahvuse definitsiooni: kas tuleks esitada nende nimekiri või jätta see lahtiseks? Kui „üks kurd“ saaks Eesti Vabariigi kodakondsuse, kas teda tuleks siis lugeda ühe vähemusrahvuse esindajaks? Lõpuks otsustati 1925. aasta eeskujul jääda 3000 kodaniku miinimumnõude juurde, aga lisaks loetleda neli sõjaeelset vähemust, kelle puhul see nõue ei kehti. Mõned saadikud väljendasid siiski kartust, et Venemaa võiks püüda kasutada kultuuriomavalitsust selleks, et rahastada Eestile vaenulikku tegevust. Küsiti ka, kas seadusega ei tunnustata okupatsiooni ajal kujunenud demograafilise olukorra õiguspärasust. Eelnõu ette valmistanud komisjoni liikmed rahustasid kolleege. Mart Nutt (Isamaa):
„Minu arvates on see [esitatud murelikud küsimused] suuresti tingitud asjaolust, et riigikogu liikmed ei ole piisavalt süvenenud eelnõu teksti. … Ma juhin veel kord teie tähelepanu tõigale, et kultuurautonoomia seadus puudutab ainult Eesti kodanikke, sealhulgas loomulikult ka neid venelasi, kes on Eesti kodakondsuses. Seaduse eesmärk aga on hoopis milleski muus. Eestis elavate vene rahvusest isikute arv on niivõrd suur, et nendele pole kultuurautonoomia seadust üldse vaja. See ei muuda nende olukorras tõepoolest mitte midagi. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus on tegelikult mõeldud just nende rahvusgruppide kultuuri edendamiseks, kellel sellega oma väikese arvu tõttu on raskusi. Ja seetõttu olen ma seisukohal, et kultuuriautonoomia seadust on nii või teisiti vaja.“ [29]
Riigikogu võttis seaduse vastu 26. oktoobril 1993, 64 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Hobune, vanker ja eesel
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest sai raamseadus, mille rakendamiseks vajalike määruste väljatöötamine jäi valitsuse hooleks. Pärast hoogsat algust näis aga edasine töö takerduvat. Aastal 1996 andis Laari valitsuskabinetist juba ülejärgmine, Tiit Vähi juhitud valitsus vajalike rakendusaktide ettevalmistamise ülesandeks kultuuriministeeriumile. [30] Vähemusrahvuse liikmete nimekirjade koostamist puudutav valitsuse määrus kinnitatigi oktoobris 1996, [31] aga kultuurinõukogu valimisi reguleeriv määrus alles 2003. aastal. [32] Aastate jooksul võtsid mõned riigikogu liikmed tavaks aeg-ajalt esitada valitsusele asjakohaseid arupärimisi ning vahel ka näidata oma pettumust ja tüdimust. Valitsuse esindajad omakorda viitasid küsimuse juriidilisele keerukusele ja vähemusrahvuste endi väidetavale passiivsusele. 2000. aasta 15. mail, jälle peaministrina, vastas Mart Laar Keskerakonda esindanud Mihhail Stalnuhhini järjekordsele arupärimisele:
„Vastates teie küsimusele, millega põhjendada seda, et siiamaani ei ole kehtestatud ettenähtud rakendusakti, tuleb tõdeda, et valitsus (ilmselt mitte ainult see valitsus, vaid ka eelmised valitsused, kes on selle tegemata jätnud) on soovinud, et kultuuriomavalitsuste valimiseeskirjad töötataks välja tihedas koostöös valimisi praktiliselt läbi viia soovivate rahvusvähemuste esindajatega, mis võimaldaks valimiseeskirjade koostamisel maksimaalselt arvestada nende soove ja vajadusi. Me leiame, et kui sellist soovi ehk seda esimest alust pole, on väga raske asuda teise sammu juurde. Tegelikult peaks selle määruse või rakendusakti vastuvõtmine toimuma koostöös nende inimestega, kes on esimese sammu ehk rahvusnimekirjade pidamise või koostamise lõpule viinud. Hobust saab ikkagi rakendada ainult vankri ette, mitte vankrit hobuse ette.“
Stalnuhhin oli teisel arvamusel: partnerorganisatsiooni, mida valitsus väitis end ootavat, ei saanudki tekkida enne, kui protseduurireeglitesse oli saadud vajalik selgus. Peaministri vastus oli tema arvates lihtsalt silmakirjalik viivitamine selleks, et seaduse rakendamist üldse vältida:
„Kosmeetiline seadus on vastu võetud, Euroopa jaoks ilusat nägu tehtud ja meigitud. Seadus ei tööta ja meile seletatakse, et ta ei peagi töötama. Seoses sellega ei olegi midagi muud öelda, kui meelde tuletada üht Kesk-Aasia tuntud muinasjutukangelast, kelle nimi oli Hodža Nasreddin. Temaga on seotud üks säärane lugu. Kord võttis ta endale kohustuse õpetada sultani eesel kümne aastaga lugema. Talle öeldi: „Sa oled täitsa hull, sultan poob su üles, sa ei suuda eeslit lugema õpetada.“ Tema aga seletas: „Tead, kümne aasta jooksul kas mina või sultan või tema eesel – keegi meist ikka sureb, ja hakka sa pärast uurima, kes meist oskas lugeda ja kes ei osanud.“ Situatsioon on tegelikult selline ja sellele pole vist enam midagi suurt lisada. Aitäh!“ [33]
Vähemusrahvuste organisatsioonid olid siiski juba teinud oma esimesed sammud kultuuriautonoomia algatamiseks. Vene kultuuriomavalitsust oli juba 1996. aastal taotlenud Slaavi Haridus- ja Heategevusseltside Liit, mida juhtis Nikolai Solovei. Kultuuriminister aga jättis taotluse läbi vaatamata põhjendusega, et ühtki vajalikest seaduse rakendusaktidest pole veel kinnitatud. [34] Järgmise taotluse esitas Eesti Ingerisoomlaste Liit aastal 2000, ja sellel oli rohkem edu. Soomlaste taotlus andiski ilmselt tõuke valimiseeskirjade kehtestamisele, ja esimesed seadusekohased vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimised leidsid aset 2004. aastal. [35] Samasugused valimised viidi läbi eestirootslaste hulgas aastal 2007. [36] Nõnda kaugele ongi vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse rakendamisel seni jõudnud ainult need kaks rahvusrühma; edaspidi näeme, et ka nendel puudub võimalus teostada seaduses ette nähtud ülesandeid.
Kuidas seletada kahe väikse rahvusrühma, ingerisoomlaste ja rootslaste edu? 2012. aasta rahvaloendusel nimetasid end rootslasteks ainult 375 ja ingerisoomlasteks 357 Eesti püsielanikku („soomlastena“ loendatute koguarv oli siiski suurem, aga nad kõik ei olnud Eesti kodanikud). Ingerisoomlaste tugeva organiseerituse, aga ka rahvusrühma arvulise vähenemise üks põhjus seisnes Soome riigi „tagasirände“ soodustamise poliitikas 1990. ja 2000. aastatel. Kuni 2006. aastani vajasid Eesti kodanikud Soomes elamiseks elamisluba. Ingerisoome päritolu oli Soome ametivõimude tõlgenduses selline „eriline side Soomega“, mille alusel elamisloa võis saada lihtsustatud korras. [37] Aastal 2004 mainitakse, et ingerisoomlaste liidul on koguni 3500 liiget. [38] Nii oligi võimalik kokku saada seaduses nõutav vähemalt 3000 isiku nimekiri. Eestirootslaste kui „vana“ vähemuse puhul seda miinimumi ei nõutud. Rootsi põgenenud eestirootslased ja nende järeltulijad said vastavalt 1992. aasta kodakondsusseadusele taastada oma Eesti kodakondsuse, ja see võimaldas neil osaleda kultuurinõukogu valimisel ja administreerimisel. On ka selge, et selle vähemusrahvuse vastu tunti Eestis üldist poolehoidu. Pille Petersoo on kommenteerinud Eesti identiteedi diskursust ning rootsi vähemuse rolli selles „seesmise positiivse Teisena“, kes sümboliseerib Eesti ajaloolisi sidemeid Skandinaavia ja Läänega. [39] Eesti sidemed nii Rootsi kui Soomega arenesid jõudsalt. Selleks et rahvusvähemused ise saaksid arendada kontakte oma „esivanemate maadega“, oli kasulik omada vaieldamatu legitiimsusega katusorganisatsiooni.
Uued taotlused vene kultuuriautonoomia algatamiseks tulemust ei andnud. Märtsis 2006 esitas taotluse MTÜ Vene Kultuuriautonoomia, mida esindas jurist ja erakonna Vene Erakond Eestis juht Stanislav Tšerepanov. Vastavalt valitsuse määrustes ette nähtud protseduurile avaldas kultuuriministeerium kõigepealt kahes päevalehes kuulutuse, kus kutsuti endast teatama neid organisatsioone, mis soovivad rahvusnimekirjade kogumisel ja valimiste korraldamisel osaleda. Kuna teisi huvilisi ei ilmunud, tuli ministeeriumil otsustada, kas volitada seda tegema Tšerepanovi juhitud ühendus. Taotluse hindamiseks moodustati 16. jaanuaril 2007 komisjon, millesse esialgu kuulusid neli riigiametnikku, kolm venekeelset riigikogu saadikut (Keskerakonna ja Reformierakonna liikmed) ning MTÜ Vene Rahvuskultuuriliste Organisatsioonide Ühenduse Eestis esindaja. Komisjon leidis, et taotluse esitanud MTÜ Vene Kultuuriautonoomia ei ole piisavalt laiapõhjaline esindamaks kogu vene vähemust ning et tegemist pole kultuuriseltsiga, vaid ainult taotluse esitamise otstarbeks asutatud ühendusega. Komisjoni arvamus koosnes suures osas seaduse enda kriitikast – mis on üpris hämmastav, kuna selle ülesandeks oli ju taotluse hindamine kehtivast seadusest lähtudes. Komisjon kuulas eksperdina Tallinna Ülikooli professorit Raivo Vetikut, kes samuti kahtles seaduse rakendamise otstarbekuses üldse. Ta tõdes oma kirjalikus ekspertarvamuses muu hulgas:
„Kõik olemasolevas seaduses määratletud õigused on teostatavad mitmete teiste EV seaduste alusel. … Seega ei ole selge, mida võimalik kultuuriomavalitsuse moodustamine kultuuriliste eesmärkide edendamisele reaalselt juurde annaks. Pigem võib selle katse taga näha poliitilisi eesmärke, mis aga ei vasta kultuurautonoomia seaduse mõttele.
Vene kultuurautonoomia väljakuulutamine võib tuua ebamäärasust Eesti haridussüsteemi arengusse. Ühiskonna integratsioonipoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on ühtse haridussüsteemi väljakujundamine Eestis.“ [40]
Kultuuriminister teatas oma eitavast otsusest 26. veebruaril 2009 – alles pärast õiguskantsleri esitatud märkust menetlemisega viivitamise tõttu ning kohtuotsust, mis kohustas teda taotlust käsitlema. [41] MTÜ Vene Kultuuriautonoomia kaebas otsuse edasi kuni riigikohtuni, kes aga novembris 2010 teatas, et ei võta kaebust menetlusse. [42] Aastatel 2009 ja 2011 esitati kultuuriministeeriumile veel kaks samalaadset taotlust. Esimese menetlemisest keeldus ministeerium põhjendusega, et see ei ole võimalik poolelioleva kohtuasja tõttu. Teise taotluse menetlemise tegi ministeeriumi hinnangul keeruliseks see, et samalaadseid taotlusi oli laekunud kaks. 2012. aastal moodustati siiski järjekordne komisjon nende hindamiseks, aga otsusest ei ole seni teada antud. [43]
Senine kogemus on toonud ilmsiks mõned puudused olemasolevates seadusesätetes ja määrustes. Pole selge, millise põhjendusega minister võib taotluse tagasi lükata, ega ka see, kui kaua ta taotlust tohib menetleda. MTÜ Vene Kultuuriautonoomia puhul põhjendati tagasilükkamist muu hulgas sellega, et ühendus ei ole piisavalt laiapõhjaline esindamaks kõiki Eesti venelasi. Ühenduse juht vastas omakorda, et valitava organi esinduslikkuse kindlustab valimiste toimumine ise. Tegemist näib olevat järjekordse variatsiooniga „hobuse ja vankri“ teemal. Samas ei ole seaduse korralik rakendamine olnud võimalik ingerisoomlastel ja rootslastel. Kumbki valitud kultuurinõukogudest ei ole saanud juriidilise isiku staatust ja nendes tegutsevad inimesed on pidanud oma ülesannete täitmiseks asutama paralleelseid mittetulundusühendusi. [44] Pole alati olnud selge, milline nendest võib kultuuriministeeriumilt taotleda kultuuriautonoomia eesmärkide täitmise jaoks ette nähtud toetust. [45] Aastal 2011 moodustati ministeeriumidevaheline töörühm, mille ülesandeks oli teha ettepanekuid praktiliste puuduste kõrvaldamiseks kultuuriautonoomia seaduses. [46] Praeguseks (2018) ei ole töörühm ühtki ettepanekut riigikogule esitanud.
Kokkuvõttes näib, et mõne hobuse väljailmumisele vaatamata ei ole vanker (seaduslik raamistik) ikka veel valmis ehitatud, ja mõnda hobust (algatajat) ei ole üldse soovitud rakendada. Sultan (Euroopa) ja Hodža (Eesti) saavad omavahel üldiselt hästi läbi, aga eesel enam eriti elumärke ei ilmuta.
Arutelu
Eesti 1992. aasta põhiseadus tunnustab riigi mitmekultuurilisust palju rohkem, kui tihti arvatakse. Kuigi riigikeeli on ainult üks, ei välista seadus muude keelte kasutamist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes ja hariduses ning kinnitab igaühe õigust säilitada oma rahvuskuuluvus. Põhiseaduses antud lubadus vähemusrahvuste kultuuriautonoomiast on sisuliselt multikulturalistlik.
Samamoodi nagu riigi esmakordsel loomisel, näitasid seadusandjad jälle üles iseseisvusvõitluse jooksul omandatud poliitilist küpsust. Kuigi 1993. aastal arvestati juba ka Euroopa Nõukogu seisukohtadega (mille liikmeks Eesti 14. mail 1993 oli astunud), ei tundu siiski õige Aidarovi ja Drechsleri seisukoht, nagu oleks seaduse vastuvõtmine algusest peale olnud ainult performatiivse tähendusega, pelgalt näitemäng. [47] Soov mittevene rahvusrühmade kultuuri toetada oli kindlasti ehtne; samas on selge, et samasuguse sümpaatiaga ei suhtutud venelaste kultuuriautonoomia taotlustesse – suhtumine nendesse oli sügavalt kahtlustav. Kui nimetada poliitilise tahte puudumiseks nüüd juba kaks aastakümmet väldanud suutmatust venelaste taotlusi menetleda, on see väga leebe hinnang.
Tuletagem veel meelde vähemusrahvuse kultuuriautonoomia põhimõttelist eripära, nii nagu ta Eestis 1920. ja 1930. aastatel toimis. Kultuuriomavalitsused olid avalik-õiguslikud asutused. Saksa kultuuriomavalitsuse hallata olid saksakeelsed koolid, kaasa arvatud need, mida pidasid üleval riik ja kohalikud omavalitsused. Lisaks Tallinnale töötasid kohalikud saksa kultuurikuratooriumid suuremates linnades. [48] Teoorias võibki kultuuriomavalitsust võrrelda kohaliku omavalitsusega, kuigi selle ülesanded piirduvad peamiselt kultuuri- ja haridusküsimustega. Erinevalt kohalikust omavalitsusest ei ole selle hallatav kogukond määratletud asukoha järgi, vaid rahvuskuuluvuse alusel, mille valik on vabatahtlik. Erinevalt mittetulundusühingutest, sihtasutustest jms teostab kultuuriomavalitsus riigi poolt talle usaldatud avaliku võimu ülesandeid. Kuna ta juhtide mandaat põhineb valimistel, on nendel legitiimne õigus oma rahvusrühma esindada; igasuguse, ükskõik kui suure vabatahtliku ühingu puhul võib sellist esinduslikkust alati vaidlustada. Nagu 2012. aastal väljendus Sofia Joons, tollal eestirootslaste kultuurinõukogu president:
„Suurim vahe meie kultuuriautonoomia ja kultuuriühingute vahel on, et meil toimuvad demokraatlikud valimised ja et meie seega koosneme kodanikest ja mitte liikmetest.“ [49]
Selles valguses ei tundu asjakohane vahel – nii kirjanduses kui ka kultuuriministri 2009. aasta eitava otsuse motiveeringus – esitatud etteheide Eesti venelaste ühendustele, et nad on liialt väiksed ja halvasti võrgustunud selleks, et ühendada kogu heterogeenset rahvusrühma. Kõigepealt võib märkida, et niivõrd laiapõhjalise organisatsiooni spontaanne teke tundub ülepea ebareaalne. Aga teiseks, ja põhimõtteliselt, ei ole see nõue rohkem põhjendatud nõudest, nagu peaksid kohaliku omavalitsuse kõik elanikud olema ühe kindla ühingu liikmed või ühe kindla partei toetajad. Kultuuriomavalitsuse rajamine ei sarnane tegelikult uue kultuuriühingu, vaid demokraatliku riigi uue poliitilise üksuse asutamisega. Aastal 1993 võis nõustuda kriitikaga, et ainult Eesti kodanike poolt valitav esinduskogu ei oleks saanud esindada kõiki Eesti venelasi. [50] Praeguseks on aga olukord muutunud: venelaste enamus on juba Eesti kodanikud. Seadus on praegu paremini vastavuses demograafilise olukorraga kui varem – selles mõttes ei ole ta „vananenud“, vaid vastupidi.
Aga kas kultuuriautonoomia seaduse rakendamisega on tegelikult võimalik saavutada eesmärke, mida ei võimalda teised seadused? Ühte olulist eesmärki juba mainiti: kultuuriomavalitsuse näol on tegemist vähemusrahvuse seaduslikult tunnustatud esindajaga. See ühendab rahvusrühma ja annab talle teatava ühiskondliku kaalu; see annab ka valitsusele kanali, mille kaudu astuda dialoogi vähemusrahvusega. Poliitikast ja riigist võõrandumist peetakse üldiselt üheks Eesti demokraatia valupunktiks. Eriti tugevalt ilmneb see just venekeelsete elanike puhul – lõimumisuuringud mainivad seda ikka ja jälle. [51] Nii nagu enamuse, saab ka vähemuste puhul võõrandumist ületada ainult sellega, et rohkem kaasata inimesi neid ennast puudutavate otsuste tegemisse. Pole põhjust pidada seda eesmärki vananenuks ja dialoogi mittevajalikuks – eriti kuna sellised kunagi olulised rahvussuhetega tegelenud institutsioonid nagu rahvastikuministri büroo ja Vabariigi Presidendi rahvusvähemuste ümarlaud on üksteise järel kaotatud. Üpris huvitaval kombel juhtus see pärast 2007. aasta nn pronksiööde rahutusi, mis ju oleksid võinud veenda otsustajaid dialoogi möödapääsmatuses – mitte selle tarbetuses või võimatuses. Rahvastikuministri büroo ülesanded anti 2009. aastal üle kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonnale [52] – selles ainsas rahvusvähemustega tegelemiseks ette nähtud riigiasutuses on tööl kuus ametnikku. Aastal 2010 asendati rahvusvähemuste ümarlaud töörühmaga sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juures. [53] Muust kui eesti rahvusest kodanike osakaal nii poliitiliste otsustajate kui riigiametnike hulgas on jätkuvalt madal; aastal 2012 oli see näiteks ainult 2,8% ministeeriumide ametnikest. [54]
Teised võimalikud eesmärgid on muidugi seotud haridusega. Nagu riigikogu liige Mart Nutt 1993. aastal tõdes, ei olnud kultuuriautonoomia järele tollal erilist vajadust venelastel, kellele emakeelne õpe oli riiklikus haridussüsteemis niigi tagatud. Ka siin on toimunud muutus. Munitsipaalgümnaasiumide õppekeeleks peab praegu 60% ulatuses olema eesti keel, ja vabariigi valitsus on seni rahuldanud ainult kahe täiskasvanute gümnaasiumi taotlused õppekeele vahetust edasi lükata. Põhiseaduse § 37 annab küll vähemusrahvuse õppeasutusele õiguse valida õppekeel ise, aga riigikohus on tõdenud, et…
„… kohalikud omavalitsused ei ole vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel tegutsevad munitsipaalgümnaasiumid ei ole kultuuriomavalitsusasutused (vähemusrahvuse õppeasutused) vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse § 24 p 1 tähenduses.“ [55]
Selle tõlgenduse kohaselt olekski „vähemusrahvuste õppeasutuste“ asutamine võimalik ainult kultuuriomavalitsuste poolt (mis küll, nagu oleme näinud, praegu ei ole juriidilised isikud ja sellist toimingut teha ei saaks). Samas annab kultuuriautonoomia seadus (§ 5) nendele ülesandeks nimelt emakeelse õppe korraldamise. Ses mõttes on ka mõistetav Raivo Vetiku ja kultuuriministeeriumi komisjoni eelviidatud mure „ebamäärasuse“ pärast, mida vene kultuuriautonoomia võinuks „tuua Eesti haridussüsteemi arengusse“, kui hariduspoliitiline suund ilma vähemusega konsulteerimata oli juba võetud kohustuslikule eesti õppekeelele gümnaasiumides. Kui vähemuskeelset haridust puudutavad otsused tulnuks kooskõlastada vähemusrahvust esindava omavalitsusorganiga, ei oleks gümnaasiumide õppekeele vahetamist saanud ühepoolselt nõuda.
* * *
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse autorid võisid 1993. aastal tunda uhkust saavutatu üle. Kui uurida kultuuriautonoomia pärastist saatust, tekivad teistsugused tunded (ja mida põhjalikumalt uurida, seda rohkem). Mitteterritoriaalsele autonoomiale kui rahvussuhete korraldamise viisile Kesk- ja Ida-Euroopas pandi suuri lootusi, ja pilgud olid suunatud Eestile. Eelmisel iseseisvusajal saavutatu kohustas. Seekord jäi aga „kultuuriautonoomia“ võrduma riigi sümboolse tunnustusavaldusega kahele väiksele vähemusele – ingerisoomlastele ja rootslastele – , mille liikmetest paljud olid juba eestlastega assimileerunud, aga mille olemasolu siiski tugevdas Eesti kuvandit Põhjala riigina. See sümboolne tunnustamine ei sisalda isegi juriidilise isiku staatust, ja tegevuskulude rahastamist tuleb igal aastal uuesti taotleda.
Siinne artikkel on olukorda seni pigem kirjeldanud kui otsinud seletusi või andnud hinnanguid. Analüütilise mõistena oli kasutusel termin „poliitiline kultuur“. „Korporatsioonide omavalitsus“ ja „demokraatlik tsentralism“ andsid pärandiks erineva valmiduse arvestada ühiskonna mitmekesisusega. Eestis nagu teisteski kommunistlikust süsteemist väljunud riikides puudus üldiselt harjumus delegeerida riiklikke ülesandeid väljapoole keskvõimu otsest kontrolli. Aga nii 1918. kui 1991. aastale eelnenud poliitiline võitlus andis eestlastele ka selle, mida Kari Alenius on nimetanud „poliitiliseks küpsuseks“ – st enda kogemusel põhineva võime saada aru vähemusrahvuste olukorrast, püüdlustest ja vajadustest. Miks taandus „poliitiline küpsus“ pärast 1993. aastat jälle „demokraatliku tsentralismi“ ees? See, kes võitleb võõra ülemvõimu vastu, mõistab ka teisi, kes ise enda eest otsustada tahavad. Aga see, kes juba tunnetab enda käes võimu, tunneb mõnikord vastumeelsust seda kellegagi jagada. Ülevaateraamatus Eesti rootslastest tsiteerib Viktor Aman kaasaegset kommentaari Eesti vähemuspoliitika karmistumise kohta 1930. aastatel: „Igaüks on mõne väetima isand.“ [56] Teisi seletusi otsides tuleks kindlasti arvestada Eesti välispoliitilise olukorra põhjaliku muutumisega seaduse vastuvõtmisele järgnenud aastakümne jooksul (Vene sõjaväe väljaviimine Eestist augustis 1994, OSCE missiooni lõpetamine detsembris 2001, NATO ja Euroopa Liidu liikmeks astumine 2004. aastal).EL-i liikmesusega lõppes kandidaatriigi staatusega kaasnenud vähemuspoliitika süstemaatiline monitooring.
Ka seesmise konflikti oht – ja seega ka rahvuspingetega tegelemise vajadus – tundus aastate jooksul taanduvat. Siiski näitasid 2007. aasta aprillirahutused midagi muud. Tõnismäe mälestussamba ümber tekkinud konflikti lahendamine oleks ilmselt kujunenud teistsuguseks, kui valitsus oleks saanud dialoogi pidada vene vähemuse seaduslikult tunnustatud esindajaga – või ei oleks konflikti sel tagantjärele mõeldes üsna tühisel põhjusel üldse tekkinudki. Väikeste vähemuste tunnustamine on tähtis. Aga Eesti suureks väljakutseks on ikkagi vastastikuse mõistmise leidmine eestlaste ja ühiskonna selle kolmandiku vahel, kes räägib vene keelt. Põhiseadus ja vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus näevad selleks ette vahendi, mis eelmisel iseseisvusajal ennast tõestas. Ehk oleks aeg leida poliitiline tahe selleks, et kehtivat seadust täita.
Artikkel Vikerkaare veebist.
[1] G. von Rauch, Geschichte der baltischen Staaten. München, 1990, lk 137 jj; P.-Y. P. Chen, Race, Nation, and Eugenics in Interwar Estonian Radical Right Journal. ERK Magazine. Magistritöö. Tartu, 2017.
[2] Lõimuv Eesti 2020. Lõimumisvaldkonna arengukava. Tallinn, 2014.
[3] A. Eide, Cultural Autonomy: Concept, Content, History and Role in the World Order. Rmt-s: Autonomy: Applications and Indications. Toim. M. Suksi. Haag, 1998, lk 251–276.
[4] M. Tkacik, Characteristics of Forms of Autonomy. International Journal on Minority and Group Rights, 2008, kd 15, lk 369–401, tsit lk 371; M. Suksi, Personal Autonomy as Institutional Form – Focus on Europe Against the Background of Article 27 of the ICCPR. International Journal on Minority and Group Rights, 2008, kd 15, lk 157–178, tsit lk 160 jj.
[5] Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus. Riigi Teataja I 1993, 71, 1001.
[6] R. Zaagman, Conflict Prevention in the Baltic States: The OSCE High Commissioner on National Minorities in Estonia, Latvia and Lithuania. Flensburg, 1999, lk 13.
[7] M. Garleff, Kulturautonomie in Estland damals – Vorbild für heute? Rmt-s: Aufstand der Opfer. Verratene Völker zwischen Hitler und Stalin. Toim. J. Vollmer, T. Zülch. Göttingen; Viin; Bern, 1989, lk 272–275; R. Taagepera, Ethnic Relations in Estonia, 1991. Journal of Baltic Studies, 1992, kd 23, nr 2, lk 121–132.
[8] D. J. Smith, Non-Territorial Autonomy and Political Community in Contemporary Central and Eastern Europe. Journal of Ethnopolitics and Minority Issues in Europe, 2013, kd 12, nr 1, lk 27–55, tsit lk 49 (viide 2).
[9] T. Agarin, A.-C. Regelmann, Status Quo Multiculturalism: The Crux of Minority Policies in Central Eastern Europe’s New EU Member States. Journal of Minority Studies, 2011, kd 5, nr 3, lk 69–98; D. J. Smith, Non-Territorial Autonomy; A. Yupsanis, Cultural Autonomy for Minorities in the Baltic States, Ukraine, and the Russian Federation: A Dead Letter. Polish Yearbook of International Law, 2017, kd 36, lk 109–135. Samas võib olla vara hinnata tulemusi riikides, kus vastavad seadused on vastu võetud suhteliselt hiljuti: vt nt K. Beretka, I. G. Székely, The national councils of national minorities in the Republic of Serbia. Online Compendium Autonomy Arrangements in the World, jaanuar 2016. www.world-autonomies.info.
[10] A. Aidarov, W. Drechsler, The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia. Halduskultuur / Administrative Culture, 2011, kd 12, nr 1, lk 43–61.
[11] M. Lagerspetz, Cultural Autonomy of National Minorities in Estonia: The Erosion of a Promise. Journal of Baltic Studies, 2014, kd 45, nr 4, lk 467–468. Ka käesolev tekst põhineb osaliselt sellel algselt ingliskeelsel artiklil, aga on mugandatud ja ajakohastatud.
[12] Vt K. Renner, State and Nation. [1899]. Rmt-s: National Cultural Autonomy and its Contemporary Critics. Toim. E. Nimni. London; New York, 2005, lk 15–48.
[13] J. Hiden, Defender of Minorities. Paul Schiemann, 1876–1944. London, 2004, lk 16.
[14] Hasselblatti käsikirjaliselt esitatud arutlust tsiteerib: M. Housden, Cultural Autonomy in Estonia: One of History’s „Curiosities“? Rmt-s: The Baltic States and Their Region: New Europe or Old? Toim. D. J. Smith. Amsterdam; New York, 2005, lk 227–249; tsit lk 237.
[15] K. Alenius, The Birth of Cultural Autonomy in Estonia: How, Why, and for Whom? Journal of Baltic Studies, 2007, kd 38, nr 4, lk 445–462, tsit lk 447; V. Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade. Tallinn, 2017 [1992], lk 556.
[16] D. J. Smith, Non-Territorial Cultural Autonomy as a Baltic Contribution to Europe between the Wars. Rmt-s: The Baltic States and Their Region: New Europe or Old? Toim. D. J. Smith. Amsterdam; New York, 2005, lk 211–226, tsit lk 218.
[17] M. Housden, Cultural Autonomy in Estonia, lk 218; Riigi Teataja 1920, lk 898. – Kõigi rahvusrühmade võrdsust „kultuuriliste ja rahvuslike vajaduste rahuldamisel“ lubas 8. novembril 1918 ka Baltimaade Ühendatud Maanõukogu, mis oli konkureeriva riigiehitusliku projekti, Balti Hertsogiriigi esinduskogu. Vt A. von Tobien, Die Livländische Ritterschaft in ihrem Verhältnis zum Zarismus und Russischen Nationalismus. Kd 2, Berliin, 1930, lk 249.
[18] K. Alenius, The Birth of Cultural Autonomy in Estonia.
[19] K. Alenius, The Birth of Cultural Autonomy in Estonia, lk 453; D. J. Smith, Non-Territorial Cultural Autonomy as a Baltic Contribution to Europe, lk 218.
[20] K. Alenius, The Birth of Cultural Autonomy in Estonia, lk 456–457.
[21] D. J. Smith, Non-Territorial Cultural Autonomy as a Baltic Contribution to Europe, lk 211–212; V. Aman, Raamat Eestimaa rootslastest, lk 557.
[22] Sealsamas, lk 559–564.
[23] Rahvakongress. Eestimaa Rahvarinde kongress 1.-2. X 1988. Materjalide kogumik. Tallinn, 1988, lk 58.
[24] M. Lagerspetz, S. Joons, Migrants, Minorities, Belonging and Citizenship. Globalization and Participation Dilemmas in EU and Small States: The Case of Estonia. Bergen, 2004.
[25] N. R. Muiznieks, The Influence of the Baltic Popular Movements on the Process of Soviet Disintegration. Europe-Asia Studies, 1995, kd 47, nr 1, lk 3–25, tsit lk 6.
[26] Eesti NSV Ülemnõukogu stenogrammid: 30.03.1990; 10.04.1990; 08.05.1990.
[27] Eesti NSV Ülemnõukogu stenogrammid: 29.05.1990.
[28] Riigi Teataja 1992, 26, 349.
[29] Riigikogu stenogrammid: 30.09.1993.
[30] Riigikogu stenogrammid: 12.02.1996.
[31] Riigi Teataja I 1996, 72, 1272.
[32] Riigi Teataja I 2003, 40, 275.
[33] Riigikogu stenogrammid: 15.05.2000.
[34] A. Aidarov, W. Drechsler, The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia, lk 45.
[35] Eesti Ingerisoomlaste Liidu ajalugu. 2012. http://bit.ly/2n7Srcg.
[36] Kulturrådet. Välkommen till Kulturrådet för den svenska minoriteten i Estlands officiella hemsida. 2013. http://bit.ly/2E3FhVA.
[37] A. Forsander, Outsiders or insiders? Ingrian Finns in the context of the Finnish immigration policy. Rmt-s: Outsiders or Insiders? Constructing Identities in an Integrating Europe. Toim. M. Leskelä. Turku, 1999, lk 52–73.
[38] Second Report Submitted by Estonia pursuant to Article 25, Paragraph 1 of the Framework Convention for the Protection of National Minorities. Strasbourg, 2004, lk 23.
[39] P. Petersoo, Reconsidering otherness: Constructing Estonian identity. Nations and Nationalism, 2007, kd 13, nr 1, lk 117–133.
[40] Vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamiseks volituse andmisest keeldumine. Kultuuriministri käskkiri nr 69, 26.02.2008.
[41] Õiguskantsleri 2008. aasta tegevuse ülevaade. Tallinn, 2009, lk 28–29.
[42] Tallinna Ringkonnakohus, haldusasi 3-09-464; MTÜ Vene Kultuuriautonoomia ei saanud oma tahtmist ka riigikohtust. Postimees, 04.10.2010.
[43] Kultuuriministeerium. Vastus Juri Desjatnikovile, 29.09.2011; Komisjoni moodustamine vene vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamise taotluste läbivaatamiseks. Kultuuriministri määrus, 26.03.2012; A. Aidarov, W. Drechsler, The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia, lk 45–46.
[44] Eesti kolmas aruanne Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni täitmise kohta. Strasbourg, 2010, lk 7.
[45] Vt M. Must, Ingerisoomlaste tüli kisub vähemusrahvuse kaheks. Eesti Päevaleht, 30.08.2013.
[46] Advisory Committee on the Framework Convention for the Protection of National Minorities. Fourth Opinion on Estonia, adopted on 19 March 2015. Strasbourg, 2015, lk 13.
[47] A. Aidarov, W. Drechsler, The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia, lk 55.
[48] G. von Rauch, Geschichte der baltischen Staaten, lk 138.
[49] S. Joons, Memo från möte med Eino Pedanik på Kulturministeriet 17.02.2012. Käsikiri.
[50] D. J. Smith, Non-Territorial Autonomy and Political Community in Contemporary Central and Eastern Europe, lk 27–55.
[51] Nt: Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring. Uuringu raport. Tallinn, 2013.
[52] R. Vetik, Integration policies. Rmt-s: The Russian Second Generation in Tallinn and Kohtla-Järve. The TIES Study in Estonia. Toim. R. Vetik, J. Helemäe. Amsterdam, 2011, lk 39–57, tsit lk 55 (viide 1).
[53] Vabariigi President Eesti Koostöö Kogu rahvuste ümarlaua kokkukutsumise puhul. 26.05.2010.
[54] S. Ivanov, Sümboolne võim Eesti etnopoliitikas mitte-eestlaste riigivalitsemises esindatuse näitel. Tallinn, 2015, lk 107.
[55] Riigikohus, Halduskolleegium. Kohtuotsus 3-3-1-52-13 (28. aprill 2014). Vt punkt 26.
[56] V. Aman, Raamat Eestimaa rootslastest, lk 564. | Mikko Lagerspetz: mis sai kultuuriautonoomiast? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vähemalt kahel korral on nii rahvusvahelised organisatsioonid, eestlased ise, asjatundjad kui ka poliitikud tõstnud üksmeelselt Eesti seadusi ja riigikorraldust esile kui eeskuju ülejäänud maailmale. Esimesel korral sai sellise imetluse osaliseks 1925. aastal kehtestatud kultuuriautonoomia, mis andis Eesti vähemusrahvustele õiguse korraldada oma haridus- ja kultuurielu; teisel korral seadus, mis 1993. aastal sama õigust uuesti kinnitas. Mõlemas seaduses nähti võimalust, kuidas tagada vähemusrahvuste kultuurilised õigused ja kollektiivne esindatus viisil, mis maandab rahvuspõhised konfliktid rahumeelselt, seadmata samas kahtluse alla riigi terviklikkust. Esimesel iseseisvusajal jõudsid kultuuriomavalitsuse loomiseni sakslased (1925) ja juudid (1926). Neid omavalitsuslikke institutsioone suudeti kuni 1930. aastate lõpuni hoida, vaatamata sagenevatele poliitilistele rünnakutele ja valitsuse jahenevale suhtumisele. [1] Eesti esimesele vähemusrahvuste kultuuriautonoomiale tegid lõpu alles sõda ja okupatsioonid. Aga mis juhtus järgmise katsetusega ajal, mil Eesti arenguteed ometi keegi vägivaldselt ei katkestanud? Miks tundub vähemusrahvuste õigus luua omavalitsuslikke institutsioone praegu pigem fiktiivsena? Miks ei puuduta seda teemat lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“? [2] Miks ei ole seda viimase aastakümne jooksul arvesse võtnud ka ükski teine lõimumise, kultuuri, hariduse või kodanikuühiskonna arengukava või üldse ükski poliitiline algatus?
Vähemalt teoorias on vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus endiselt jõus ja kehtiv. Pelgalt seaduse olemasolus nähti veel aastatuhande alguses tunnistust sellest, et Eesti suudab ja tahab võtta arvesse oma vähemusrahvuste kultuurilisi ning ühiskonnaelus osalemise vajadusi. See omakorda toetas Eesti püüdeid astuda sellistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu NATO ja Euroopa Liit.
Järgnevalt vaatlen, kuidas selliste seadusteni kõigepealt 1925. ja taas kord 1993. aastal jõuti ja mis nendest lubadustest siis sai. Küsin ka, kas siiski ei oleks praegu otstarbekas ellu viia seda põhiseaduse §-s 50 mainitud, seadusega kinnitatud, aga praktikas unarusse jäetud rahvussuhete korraldamise viisi.
Idee ja lootused
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia näol on tegemist avaliku võimu sellise korraldamisega, mis annab kultuurilisele, etnilisele, usulisele või keelelisele rühmale õiguse omaette omavalitsuslikele institutsioonidele, mille ülesandeks on säilitada, arendada ja edasi kanda selle vähemuse kultuuri. [3] See õigus ei olene seda kasutavate inimeste elukohast ja on ses mõttes alternatiiviks piirkondlikule autonoomiale. Kuna kultuuriomavalitsused kasutavad avalikku võimu, ei ole tegemist ka lihtsalt isikliku autonoomia vormiga, st selle üldise demokraatliku põhimõttega, et ka vähemusrühmadesse kuuluvad isikud võivad teostada oma õigusi kodanikeühenduste abil. [4]
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus [5] defineerib vähemusrahvusi (§ 1) kui Eestis elavaid Eesti kodanikke, kes omavad Eestiga „kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid“, aga erinevad eestlastest etniliselt, kultuuriliselt, usuliselt või keeleliselt ning soovivad oma eripära „üheskoos alal hoida“. Seaduses tähistatakse terminiga „kultuuriautonoomia“ vähemusrahvusse kuuluvate kodanike õigust moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks. Omavalitsuste moodustamiseks kogutakse nimekirjad kodanikest, kes registreerivad ennast vastavasse vähemusrahvusse kuulujatena, ning valitakse kultuurinõukogu, millest saab kultuuriomavalitsuse juhtorgan. Valimiste toimumist kontrollib vabariigi valitsuse esindaja. Seadus loetleb (§ 24) kultuuriomavalitsusasutusi, mida kultuurinõukogu võib asutada: koole, kultuuri- ja hoolekandeasutusi ning ettevõtteid. Õigus kultuuriautonoomiat moodustada on kõigil vähemusrahvustel, millesse kuulub vähemalt 3000 registreerunud kodanikku, ning lisaks neljal ajaloolisel vähemusel: sakslastel, venelastel, rootslastel ja juutidel. Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad osaleda omavalitsusasutuste tegevuses n-ö klientidena, aga nad ei saa kuuluda nende juhtorganitesse ega neid valida (§ 6).
Nii praegust seadust kui Eesti esimese iseseisvuse ajal tegutsenud kultuuriomavalitsusi tuuakse kirjanduses tihti esile positiivsete näidetena. Mäletatavasti töötas 1990. aastatel Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni vähemusrahvuste ülemvolinikuna Max van der Stoel. Rahvuskonfliktide puhul soovitusi andes vältis ta üldiselt territoriaalseid lahendusi. Ta ettepanekud puudutasid tavaliselt halduse detsentraliseerimist, otsustamise toomist võimalikult madalale (ehk subsidiaarsust) ning vähemuskultuuride ja -identiteetide toetamist üksikute poliitikameetmetega. [6] Neil aastatel nähti mitteterritoriaalses autonoomias paljutõotavat võimalust rahvussuhete korraldamiseks regioonis, kus paljudes kohtades elasid rahvusrühmad segunenult. [7] Tänaseks on vähemusrahvuste kultuuriautonoomia erinevates vormides jõudnud mitte ainult Eesti, vaid ka Horvaatia, Läti, Serbia, Sloveenia, Ukraina, Ungari ja Venemaa seadustesse. [8] Võib näha teatavat vastuolu: poliitiline huvi kultuuriautonoomia vastu on jätkuvalt tugev, aga samas on kaheldav, kas seadustega on saavutatud vähemuste paremat esindatust ja suuremat osavõttu ühiskonnaelust. Võrdlevad uuringud jõuavad üldjoontes ühesuguse tõdemuseni: postkommunistlikes riikides ei ole kultuuriautonoomiat lubavate seaduste eesmärgiks enamasti olnud vähemuste võimustamine, vaid kaugemale minevate, näiteks territoriaalset autonoomiat puudutavate nõudmiste tõrjumine. Selleks et täita kultuuriautonoomiat tegeliku sisuga, ei ole enamikus riikides poliitilist tahet enam jätkunud. [9]
Eesti praegust seadust ja selle rakendamist on seni kõige põhjalikumalt käsitlenud Aidarov ja Drechsler [10] ning siinkirjutaja. [11] Aidarov ja Drechsler küsivad 2011. aastal ilmunud artiklis, miks ei viinud seadus venelaste kultuuriomavalitsuse moodustamiseni ning kas see ebaõnnestumine lõppude lõpuks oligi (enamuse või vähemuse seisukohast) „halb asi“. Nad leiavad, et seadust tegelikult polnud kunagi kavandatudki reaalselt toimivaks. Selle vastuvõtmise eesmärgid olid teised, nimelt tugevdada Eesti kui demokraatliku riigi kuvandit välismaal ning rõhutada järjepidevust eelmise iseseisvusajaga. Kultuuriautonoomia tegelik kasutamine nõuaks vähemuse rahvuslikku mobiliseerumist, mida Aidarovi ja Drechsleri arvates eestlased aga ei soovi. Venelaste seesmise heterogeensuse tõttu oleks selline mobiliseerumine ühtlasi raske või koguni võimatu. Autorite arvates ei ole seadusel praegu enam otstarvet. – Nagu edasisest näha, ei nõustu siinkirjutaja nende järeldustega.
1918., 1920. ja 1925. aasta pärand
Mitteterritoriaalse kultuuriautonoomia idee autorlus omistatakse tavaliselt Austria sotsialistidele Otto Bauerile (1881–1938) ja Karl Rennerile (1870–1950; Renner oli ka Austria esimene liidupresident pärast Teist maailmasõda). [12] Nende nägemuses oli tegemist viisiga, mille abil korraldada rahvussuhteid sellises mitmerahvuselises impeeriumis nagu toonane Austria-Ungari. Üks mudeli eripärasid, mis sisaldub nii Eesti praeguses kui ka 1925. aasta seaduses, oli põhimõte, et inimesele endale jäetakse õigus määratleda oma rahvuslik kuuluvus (või seda mitte teha). Samasugusest arusaamast lähtus Riias elanud baltisaksa liberaalne ajakirjanik ja rahvusvaheliselt tuntud vähemusrahvuste liikumise aktivist Paul Schiemann (1876–1944). Tema võrdles rahvuskuuluvust usutunnistusega – millegagi, mida indiviid peab saama vabalt valida ning mille suhtes kaasaegne riik peaks olema neutraalne. [13]
Lisaks sotsialistlikele ja liberaalsetele ideedele oli Eesti 1925. aasta seaduse kujundamisel keskne osa konservatiivsetel arusaamadel, mida esindasid baltisaksa poliitikud. Werner Hasselblatt (1890–1958), Saksa-Balti Erakonna tooniandev poliitik, II, III ja IV riigikogu liige, kirjeldas Baltimaade ajaloolist valitsuskorda kui „korporatsioonide omavalitsust“. Tsaariaegset (ja veel vanemat) Balti erikorda olid iseloomustanud mitte ainult omaette seadused ja administratiivasutused, vaid ka seisuslikud, kohalikud ja kiriklikud omavalitsusorganid, igaüks omaette valimiskorra ja jurisdiktsiooniga. Hasselblatt nägi vähemusrahvuste kultuuriautonoomias selle sajanditevanuse traditsiooni jätku. [14] Koos rootslaste esindajaga esitas saksa partei esimese kultuuriautonoomia eelnõu juba 1921 ning asutas kultuuriautonoomia küsimusega tegelemiseks alalise töörühma. [15]
Kultuuriautonoomia idee oli kergesti mõistetav ka eestlaste sellele põlvkonnale, keda tolleaegsed poliitikud esindasid. Olid ju ka eestlaste rahvuslikud püüdlused olnud kõigepealt seotud eeskätt hariduse ja kultuuri valdkonnaga. Kuni 1917. aasta viimaste kuudeni ei olnud rahvusliku liikumise eesmärgiks omariiklus, vaid rahvusliku autonoomia saavutamine reformitud, demokraatliku ja föderaalse Venemaa koosseisus. [16] Uue riigi kaks tähtsaimat alusdokumenti – 1918. aasta iseseisvusmanifest ja 1920. aasta põhiseadus – kinnitasid rahvusvähemuste õigust kultuuriautonoomiale. [17] Kultuuriautonoomia seaduse sündi uurinud Kari Alenius peab selle õnnestumise tähtsaimaks eelduseks eestlaste rahvusliku liikumise ideoloogilist pärandit (ehk „eestlaste poliitilist küpsust“). [18] Oluline oli seegi, et vähemusrahvuste omavalitsused jäeti parlamentaarse arutelu käigus ilma poliitilisest ja majanduslikust võimust. Konstantin Pätsi ettepanekul määratleti kultuuriomavalitsusi ühemõtteliselt kui riigiasutusi, mis kõrvaldas kartused, et kultuuriomavalitsused võiksid hakata tegutsema „riikidena riigi sees“. [19] Teisi võimalikke põhjusi, nagu välismaised surveavaldused või 1924. aasta 1. detsembri kommunistlik mässukatse, peab Alenius vähetähtsaks.
Nii nagu praegugi, andis 1925. seadus kultuuriomavalitsuse moodustamiseks õiguse rahvusrühmale, millesse kuuluvaks on registreerunud vähemalt 3000 kodanikku. Arutelus jõuti selle arvuni juutide rahvusrühma suurusest lähtudes. See ületas julgesti kolme tuhande piiri, aga ei küündinud viie tuhandeni (ka see arv oli arutlusel). [20] Nõutud suuruses vähemusrahvusi oli Eestis kokku neli, samad, keda nimetab eraldi ka iseseisvusmanifest: venelased, sakslased, rootslased ja juudid. Kultuuriomavalitsuste asutamiseni venelased ega rootslased siiski ei jõudnud. Põhjusi oli vähemalt kaks. Esiteks ei olnud kumbki rahvusrühm eriti jõukas ega kõrge haridustasemega, aga omavalitsusasutuste ülalpidamine nõudis mõningaid ressursse. Teine, arvatavasti tähtsam seletus seisnes selles, et mõlemad vähemusrahvused elasid suhteliselt kompaktselt ja moodustasid mõnes kohalikus omavalitsuses elanike enamuse. Nendel oli võimalik teostada oma kultuurilisi ja hariduslikke õigusi kohalike omavalitsuste abil. [21]
Juba veidi varemgi, aga eriti pärast 1934. aasta riigipööret oli märgata riigi halvemat suhtumist rahvusvähemustesse. Vähemuskeelte avalikku kasutamist hakati piirama, juurdepääsu vähemuskeelsele kooliharidusele raskendama ning vähemuskeelsete kohanimede kasutamist keelama. [22] Saksa ja juudi kultuuriomavalitsused tegutsesid siiski kuni 1940. aastani, millal nende tegevuse lõpetas kõigepealt sakslaste ümberasumine ja siis Eesti annekteerimine Nõukogude Liidu poolt.
Sõda, maapagu, mõrvad ja repressioonid ning edasised aastad Nõukogude Liidu koosseisus muutsid Eesti demograafiat põhjalikult. Saksa ja rootsi vähemused peaaegu hävisid, sisseränne tõi Eestisse hulgaliselt inimesi teistest liiduvabariikidest. Kuigi Eesti NSV-s kujunes välja rahvuslik segregatsioon majanduses jne, olid administratsioon ja võimu kasutamine tsentraliseeritud. Ametliku ideoloogia väitel olid riigi, partei ja töölisklassi huvid ühised, ja muude grupihuvide esindamiseks ei saanud olla mingit keskvõimust sõltumatut väljundit. Nõukogude võimu pärandiks oli „demokraatlik tsentralism“, mitte enam „korporatsioonide omavalitsus“.
Kultuuriautonoomia tagasitulek
„Me peame selgesti eristama kahte pingevälja – sotsiaal-majanduslikku ja etnokultuurilist. Kultuurautonoomia ongi see eristamise võimalus, pingete taandamise võimalus, sest vastastikuse võimendamise korral võib meil rahvastevaheline konflikt reaalsuseks saada.“ [23]
Eestimaa Rahvarinde esimesel kongressil 1.–2. oktoobril 1988 kasutati kultuuriautonoomia terminit sagedasti, viitega nii Eesti 1925. aasta seadusele kui Nõukogude Liidu 1920. aastate rahvuspoliitikale. Eelnev tsitaat on pärit Hagi Šeini, Eestimaa Rahvuste Foorumi esindaja sõnavõtust ja toob välja ühe populaarsuse põhjustest. Balti vabariikides tekkinud rahvaliikumised pidid tihti vastama Nõukogude Liidu keskvõimu või kohalike vanameelsete kommunistide süüdistustele natsionalismis. Üheks viisiks seda teha oli osutada tõigale, et suveräänsus, demokratiseerumine ja majandusuuendused ei ole ainult ühe, vaid kõigi rahvusrühmade huvides. Näidati, et hoopis rahvusülese „nõukogude rahva“ kujund tegelikult varjas väiksemate rahvuste jätkuvat venestamist. Vähehaaval avardunud sõna- ja ühinemisvabadus pakkusid nüüd võimalusi see areng tagasi keerata. Etniliste identiteetide konstrueerimise seisukohast algas 1980. aastate lõpul äärmiselt huvitav periood, mil paljud eestlaste ja venelastena elanud said teadlikuks enda teistsugusest, varem maha vaikitud päritolust – juudi, ukraina, tatari, soome, rootsi jne – ja hakkasid tegutsema ühendustes, mille eesmärgiks oli vastava etnilise identiteedi ja kultuuri taaselustamine. [24] Rahvarinde juures tegutsenud Eestimaa Rahvuste Foorum loodi 16 vähemusrahvuste ühingu katusorganisatsioonina. Kõigis Baltimaades toetasid rahvarinded aktiivselt mittevene vähemuste organiseerumist. Kuigi väikse liikmeskonnaga, oli nendel ühingutel suur tähtsus kontaktide loomisel teiste liiduvabariikide demokraatlike liikumistega. [25] Mais 1989 reorganiseeriti foorum Eestimaa Rahvuste Ühenduseks. Sellel organisatsioonil oli pärastpoole oluline roll kultuuriautonoomia seaduse arutelul ja vastuvõtmisel riigikogus.
29. märtsil 1990 tööd alustanud ENSV ülemnõukogu uus (ja viimane) koosseis kuulutas Eesti omariikluse taastamise oma tähtsaimaks ülesandeks. Nagu aastal 1918, kuulus tulevase riigikorra juurde ka kultuuriautonoomia. Juba esimesel (30.03) ja teisel (10.04) istungjärgul mainiti seda sõnavõttudes. 8. mail vastu võetud pöördumises Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressile lubati, et tulevases Eesti Vabariigis „garanteeritakse vene rahvusvähemusele kõik kodanikuõigused ja kultuurautonoomia“. [26] Niisiis toimus juba enne iseseisvuse taastamist elav arutelu kultuuriautonoomia üle, aga selle täpsest juriidilisest sisust veel ei räägitud; valitsuse esindajad pidasid näiteks vajalikuks selgitada, et kultuuriautonoomia ei tähenda kultuuriasutuste proportsionaalset rahastamist vastavalt eri keelte kõnelejate arvule. [27] Uus, 1992. aasta juunis rahvahääletusega vastu võetud põhiseadus kinnitas uuesti vähemusrahvuste õigust luua omavalitsusasutusi vastava seadusega sätestatud tingimustel ja korras (§ 50). Teised põhiseaduse sätted tagasid „vähemusrahvuse õppeasutuse“ õiguse valida oma õppekeel ise (§ 37) ning igaühe õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus (§ 49). [28]
Mart Laar esitles oma ametisse astuvat valitsuskabinetti riigikogule 19. oktoobril 1992. Ta mainis kultuuriautonoomia seaduse väljatöötamist kui üht valitsuse lähema aja ülesannet. Eelnõu ettevalmistamine Eestimaa Rahvuste Ühenduse liikmete aktiivsel osavõtul võttis aega veel mõned kuud. Tulemuseks oli eelnõu, mis oli paljuski sarnane 1925. aasta seadusega. Parlamentaarsel arutelul (28.06, 30.09 ja 26.10.1993) valitses suur üksmeel seaduse vajalikkuses. Arutlused puudutasid vähemusrahvuse definitsiooni: kas tuleks esitada nende nimekiri või jätta see lahtiseks? Kui „üks kurd“ saaks Eesti Vabariigi kodakondsuse, kas teda tuleks siis lugeda ühe vähemusrahvuse esindajaks? Lõpuks otsustati 1925. aasta eeskujul jääda 3000 kodaniku miinimumnõude juurde, aga lisaks loetleda neli sõjaeelset vähemust, kelle puhul see nõue ei kehti. Mõned saadikud väljendasid siiski kartust, et Venemaa võiks püüda kasutada kultuuriomavalitsust selleks, et rahastada Eestile vaenulikku tegevust. Küsiti ka, kas seadusega ei tunnustata okupatsiooni ajal kujunenud demograafilise olukorra õiguspärasust. Eelnõu ette valmistanud komisjoni liikmed rahustasid kolleege. Mart Nutt (Isamaa):
„Minu arvates on see [esitatud murelikud küsimused] suuresti tingitud asjaolust, et riigikogu liikmed ei ole piisavalt süvenenud eelnõu teksti. … Ma juhin veel kord teie tähelepanu tõigale, et kultuurautonoomia seadus puudutab ainult Eesti kodanikke, sealhulgas loomulikult ka neid venelasi, kes on Eesti kodakondsuses. Seaduse eesmärk aga on hoopis milleski muus. Eestis elavate vene rahvusest isikute arv on niivõrd suur, et nendele pole kultuurautonoomia seadust üldse vaja. See ei muuda nende olukorras tõepoolest mitte midagi. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus on tegelikult mõeldud just nende rahvusgruppide kultuuri edendamiseks, kellel sellega oma väikese arvu tõttu on raskusi. Ja seetõttu olen ma seisukohal, et kultuuriautonoomia seadust on nii või teisiti vaja.“ [29]
Riigikogu võttis seaduse vastu 26. oktoobril 1993, 64 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Hobune, vanker ja eesel
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest sai raamseadus, mille rakendamiseks vajalike määruste väljatöötamine jäi valitsuse hooleks. Pärast hoogsat algust näis aga edasine töö takerduvat. Aastal 1996 andis Laari valitsuskabinetist juba ülejärgmine, Tiit Vähi juhitud valitsus vajalike rakendusaktide ettevalmistamise ülesandeks kultuuriministeeriumile. [30] Vähemusrahvuse liikmete nimekirjade koostamist puudutav valitsuse määrus kinnitatigi oktoobris 1996, [31] aga kultuurinõukogu valimisi reguleeriv määrus alles 2003. aastal. [32] Aastate jooksul võtsid mõned riigikogu liikmed tavaks aeg-ajalt esitada valitsusele asjakohaseid arupärimisi ning vahel ka näidata oma pettumust ja tüdimust. Valitsuse esindajad omakorda viitasid küsimuse juriidilisele keerukusele ja vähemusrahvuste endi väidetavale passiivsusele. 2000. aasta 15. mail, jälle peaministrina, vastas Mart Laar Keskerakonda esindanud Mihhail Stalnuhhini järjekordsele arupärimisele:
„Vastates teie küsimusele, millega põhjendada seda, et siiamaani ei ole kehtestatud ettenähtud rakendusakti, tuleb tõdeda, et valitsus (ilmselt mitte ainult see valitsus, vaid ka eelmised valitsused, kes on selle tegemata jätnud) on soovinud, et kultuuriomavalitsuste valimiseeskirjad töötataks välja tihedas koostöös valimisi praktiliselt läbi viia soovivate rahvusvähemuste esindajatega, mis võimaldaks valimiseeskirjade koostamisel maksimaalselt arvestada nende soove ja vajadusi. Me leiame, et kui sellist soovi ehk seda esimest alust pole, on väga raske asuda teise sammu juurde. Tegelikult peaks selle määruse või rakendusakti vastuvõtmine toimuma koostöös nende inimestega, kes on esimese sammu ehk rahvusnimekirjade pidamise või koostamise lõpule viinud. Hobust saab ikkagi rakendada ainult vankri ette, mitte vankrit hobuse ette.“
Stalnuhhin oli teisel arvamusel: partnerorganisatsiooni, mida valitsus väitis end ootavat, ei saanudki tekkida enne, kui protseduurireeglitesse oli saadud vajalik selgus. Peaministri vastus oli tema arvates lihtsalt silmakirjalik viivitamine selleks, et seaduse rakendamist üldse vältida:
„Kosmeetiline seadus on vastu võetud, Euroopa jaoks ilusat nägu tehtud ja meigitud. Seadus ei tööta ja meile seletatakse, et ta ei peagi töötama. Seoses sellega ei olegi midagi muud öelda, kui meelde tuletada üht Kesk-Aasia tuntud muinasjutukangelast, kelle nimi oli Hodža Nasreddin. Temaga on seotud üks säärane lugu. Kord võttis ta endale kohustuse õpetada sultani eesel kümne aastaga lugema. Talle öeldi: „Sa oled täitsa hull, sultan poob su üles, sa ei suuda eeslit lugema õpetada.“ Tema aga seletas: „Tead, kümne aasta jooksul kas mina või sultan või tema eesel – keegi meist ikka sureb, ja hakka sa pärast uurima, kes meist oskas lugeda ja kes ei osanud.“ Situatsioon on tegelikult selline ja sellele pole vist enam midagi suurt lisada. Aitäh!“ [33]
Vähemusrahvuste organisatsioonid olid siiski juba teinud oma esimesed sammud kultuuriautonoomia algatamiseks. Vene kultuuriomavalitsust oli juba 1996. aastal taotlenud Slaavi Haridus- ja Heategevusseltside Liit, mida juhtis Nikolai Solovei. Kultuuriminister aga jättis taotluse läbi vaatamata põhjendusega, et ühtki vajalikest seaduse rakendusaktidest pole veel kinnitatud. [34] Järgmise taotluse esitas Eesti Ingerisoomlaste Liit aastal 2000, ja sellel oli rohkem edu. Soomlaste taotlus andiski ilmselt tõuke valimiseeskirjade kehtestamisele, ja esimesed seadusekohased vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimised leidsid aset 2004. aastal. [35] Samasugused valimised viidi läbi eestirootslaste hulgas aastal 2007. [36] Nõnda kaugele ongi vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse rakendamisel seni jõudnud ainult need kaks rahvusrühma; edaspidi näeme, et ka nendel puudub võimalus teostada seaduses ette nähtud ülesandeid.
Kuidas seletada kahe väikse rahvusrühma, ingerisoomlaste ja rootslaste edu? 2012. aasta rahvaloendusel nimetasid end rootslasteks ainult 375 ja ingerisoomlasteks 357 Eesti püsielanikku („soomlastena“ loendatute koguarv oli siiski suurem, aga nad kõik ei olnud Eesti kodanikud). Ingerisoomlaste tugeva organiseerituse, aga ka rahvusrühma arvulise vähenemise üks põhjus seisnes Soome riigi „tagasirände“ soodustamise poliitikas 1990. ja 2000. aastatel. Kuni 2006. aastani vajasid Eesti kodanikud Soomes elamiseks elamisluba. Ingerisoome päritolu oli Soome ametivõimude tõlgenduses selline „eriline side Soomega“, mille alusel elamisloa võis saada lihtsustatud korras. [37] Aastal 2004 mainitakse, et ingerisoomlaste liidul on koguni 3500 liiget. [38] Nii oligi võimalik kokku saada seaduses nõutav vähemalt 3000 isiku nimekiri. Eestirootslaste kui „vana“ vähemuse puhul seda miinimumi ei nõutud. Rootsi põgenenud eestirootslased ja nende järeltulijad said vastavalt 1992. aasta kodakondsusseadusele taastada oma Eesti kodakondsuse, ja see võimaldas neil osaleda kultuurinõukogu valimisel ja administreerimisel. On ka selge, et selle vähemusrahvuse vastu tunti Eestis üldist poolehoidu. Pille Petersoo on kommenteerinud Eesti identiteedi diskursust ning rootsi vähemuse rolli selles „seesmise positiivse Teisena“, kes sümboliseerib Eesti ajaloolisi sidemeid Skandinaavia ja Läänega. [39] Eesti sidemed nii Rootsi kui Soomega arenesid jõudsalt. Selleks et rahvusvähemused ise saaksid arendada kontakte oma „esivanemate maadega“, oli kasulik omada vaieldamatu legitiimsusega katusorganisatsiooni.
Uued taotlused vene kultuuriautonoomia algatamiseks tulemust ei andnud. Märtsis 2006 esitas taotluse MTÜ Vene Kultuuriautonoomia, mida esindas jurist ja erakonna Vene Erakond Eestis juht Stanislav Tšerepanov. Vastavalt valitsuse määrustes ette nähtud protseduurile avaldas kultuuriministeerium kõigepealt kahes päevalehes kuulutuse, kus kutsuti endast teatama neid organisatsioone, mis soovivad rahvusnimekirjade kogumisel ja valimiste korraldamisel osaleda. Kuna teisi huvilisi ei ilmunud, tuli ministeeriumil otsustada, kas volitada seda tegema Tšerepanovi juhitud ühendus. Taotluse hindamiseks moodustati 16. jaanuaril 2007 komisjon, millesse esialgu kuulusid neli riigiametnikku, kolm venekeelset riigikogu saadikut (Keskerakonna ja Reformierakonna liikmed) ning MTÜ Vene Rahvuskultuuriliste Organisatsioonide Ühenduse Eestis esindaja. Komisjon leidis, et taotluse esitanud MTÜ Vene Kultuuriautonoomia ei ole piisavalt laiapõhjaline esindamaks kogu vene vähemust ning et tegemist pole kultuuriseltsiga, vaid ainult taotluse esitamise otstarbeks asutatud ühendusega. Komisjoni arvamus koosnes suures osas seaduse enda kriitikast – mis on üpris hämmastav, kuna selle ülesandeks oli ju taotluse hindamine kehtivast seadusest lähtudes. Komisjon kuulas eksperdina Tallinna Ülikooli professorit Raivo Vetikut, kes samuti kahtles seaduse rakendamise otstarbekuses üldse. Ta tõdes oma kirjalikus ekspertarvamuses muu hulgas:
„Kõik olemasolevas seaduses määratletud õigused on teostatavad mitmete teiste EV seaduste alusel. … Seega ei ole selge, mida võimalik kultuuriomavalitsuse moodustamine kultuuriliste eesmärkide edendamisele reaalselt juurde annaks. Pigem võib selle katse taga näha poliitilisi eesmärke, mis aga ei vasta kultuurautonoomia seaduse mõttele.
Vene kultuurautonoomia väljakuulutamine võib tuua ebamäärasust Eesti haridussüsteemi arengusse. Ühiskonna integratsioonipoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on ühtse haridussüsteemi väljakujundamine Eestis.“ [40]
Kultuuriminister teatas oma eitavast otsusest 26. veebruaril 2009 – alles pärast õiguskantsleri esitatud märkust menetlemisega viivitamise tõttu ning kohtuotsust, mis kohustas teda taotlust käsitlema. [41] MTÜ Vene Kultuuriautonoomia kaebas otsuse edasi kuni riigikohtuni, kes aga novembris 2010 teatas, et ei võta kaebust menetlusse. [42] Aastatel 2009 ja 2011 esitati kultuuriministeeriumile veel kaks samalaadset taotlust. Esimese menetlemisest keeldus ministeerium põhjendusega, et see ei ole võimalik poolelioleva kohtuasja tõttu. Teise taotluse menetlemise tegi ministeeriumi hinnangul keeruliseks see, et samalaadseid taotlusi oli laekunud kaks. 2012. aastal moodustati siiski järjekordne komisjon nende hindamiseks, aga otsusest ei ole seni teada antud. [43]
Senine kogemus on toonud ilmsiks mõned puudused olemasolevates seadusesätetes ja määrustes. Pole selge, millise põhjendusega minister võib taotluse tagasi lükata, ega ka see, kui kaua ta taotlust tohib menetleda. MTÜ Vene Kultuuriautonoomia puhul põhjendati tagasilükkamist muu hulgas sellega, et ühendus ei ole piisavalt laiapõhjaline esindamaks kõiki Eesti venelasi. Ühenduse juht vastas omakorda, et valitava organi esinduslikkuse kindlustab valimiste toimumine ise. Tegemist näib olevat järjekordse variatsiooniga „hobuse ja vankri“ teemal. Samas ei ole seaduse korralik rakendamine olnud võimalik ingerisoomlastel ja rootslastel. Kumbki valitud kultuurinõukogudest ei ole saanud juriidilise isiku staatust ja nendes tegutsevad inimesed on pidanud oma ülesannete täitmiseks asutama paralleelseid mittetulundusühendusi. [44] Pole alati olnud selge, milline nendest võib kultuuriministeeriumilt taotleda kultuuriautonoomia eesmärkide täitmise jaoks ette nähtud toetust. [45] Aastal 2011 moodustati ministeeriumidevaheline töörühm, mille ülesandeks oli teha ettepanekuid praktiliste puuduste kõrvaldamiseks kultuuriautonoomia seaduses. [46] Praeguseks (2018) ei ole töörühm ühtki ettepanekut riigikogule esitanud.
Kokkuvõttes näib, et mõne hobuse väljailmumisele vaatamata ei ole vanker (seaduslik raamistik) ikka veel valmis ehitatud, ja mõnda hobust (algatajat) ei ole üldse soovitud rakendada. Sultan (Euroopa) ja Hodža (Eesti) saavad omavahel üldiselt hästi läbi, aga eesel enam eriti elumärke ei ilmuta.
Arutelu
Eesti 1992. aasta põhiseadus tunnustab riigi mitmekultuurilisust palju rohkem, kui tihti arvatakse. Kuigi riigikeeli on ainult üks, ei välista seadus muude keelte kasutamist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes ja hariduses ning kinnitab igaühe õigust säilitada oma rahvuskuuluvus. Põhiseaduses antud lubadus vähemusrahvuste kultuuriautonoomiast on sisuliselt multikulturalistlik.
Samamoodi nagu riigi esmakordsel loomisel, näitasid seadusandjad jälle üles iseseisvusvõitluse jooksul omandatud poliitilist küpsust. Kuigi 1993. aastal arvestati juba ka Euroopa Nõukogu seisukohtadega (mille liikmeks Eesti 14. mail 1993 oli astunud), ei tundu siiski õige Aidarovi ja Drechsleri seisukoht, nagu oleks seaduse vastuvõtmine algusest peale olnud ainult performatiivse tähendusega, pelgalt näitemäng. [47] Soov mittevene rahvusrühmade kultuuri toetada oli kindlasti ehtne; samas on selge, et samasuguse sümpaatiaga ei suhtutud venelaste kultuuriautonoomia taotlustesse – suhtumine nendesse oli sügavalt kahtlustav. Kui nimetada poliitilise tahte puudumiseks nüüd juba kaks aastakümmet väldanud suutmatust venelaste taotlusi menetleda, on see väga leebe hinnang.
Tuletagem veel meelde vähemusrahvuse kultuuriautonoomia põhimõttelist eripära, nii nagu ta Eestis 1920. ja 1930. aastatel toimis. Kultuuriomavalitsused olid avalik-õiguslikud asutused. Saksa kultuuriomavalitsuse hallata olid saksakeelsed koolid, kaasa arvatud need, mida pidasid üleval riik ja kohalikud omavalitsused. Lisaks Tallinnale töötasid kohalikud saksa kultuurikuratooriumid suuremates linnades. [48] Teoorias võibki kultuuriomavalitsust võrrelda kohaliku omavalitsusega, kuigi selle ülesanded piirduvad peamiselt kultuuri- ja haridusküsimustega. Erinevalt kohalikust omavalitsusest ei ole selle hallatav kogukond määratletud asukoha järgi, vaid rahvuskuuluvuse alusel, mille valik on vabatahtlik. Erinevalt mittetulundusühingutest, sihtasutustest jms teostab kultuuriomavalitsus riigi poolt talle usaldatud avaliku võimu ülesandeid. Kuna ta juhtide mandaat põhineb valimistel, on nendel legitiimne õigus oma rahvusrühma esindada; igasuguse, ükskõik kui suure vabatahtliku ühingu puhul võib sellist esinduslikkust alati vaidlustada. Nagu 2012. aastal väljendus Sofia Joons, tollal eestirootslaste kultuurinõukogu president:
„Suurim vahe meie kultuuriautonoomia ja kultuuriühingute vahel on, et meil toimuvad demokraatlikud valimised ja et meie seega koosneme kodanikest ja mitte liikmetest.“ [49]
Selles valguses ei tundu asjakohane vahel – nii kirjanduses kui ka kultuuriministri 2009. aasta eitava otsuse motiveeringus – esitatud etteheide Eesti venelaste ühendustele, et nad on liialt väiksed ja halvasti võrgustunud selleks, et ühendada kogu heterogeenset rahvusrühma. Kõigepealt võib märkida, et niivõrd laiapõhjalise organisatsiooni spontaanne teke tundub ülepea ebareaalne. Aga teiseks, ja põhimõtteliselt, ei ole see nõue rohkem põhjendatud nõudest, nagu peaksid kohaliku omavalitsuse kõik elanikud olema ühe kindla ühingu liikmed või ühe kindla partei toetajad. Kultuuriomavalitsuse rajamine ei sarnane tegelikult uue kultuuriühingu, vaid demokraatliku riigi uue poliitilise üksuse asutamisega. Aastal 1993 võis nõustuda kriitikaga, et ainult Eesti kodanike poolt valitav esinduskogu ei oleks saanud esindada kõiki Eesti venelasi. [50] Praeguseks on aga olukord muutunud: venelaste enamus on juba Eesti kodanikud. Seadus on praegu paremini vastavuses demograafilise olukorraga kui varem – selles mõttes ei ole ta „vananenud“, vaid vastupidi.
Aga kas kultuuriautonoomia seaduse rakendamisega on tegelikult võimalik saavutada eesmärke, mida ei võimalda teised seadused? Ühte olulist eesmärki juba mainiti: kultuuriomavalitsuse näol on tegemist vähemusrahvuse seaduslikult tunnustatud esindajaga. See ühendab rahvusrühma ja annab talle teatava ühiskondliku kaalu; see annab ka valitsusele kanali, mille kaudu astuda dialoogi vähemusrahvusega. Poliitikast ja riigist võõrandumist peetakse üldiselt üheks Eesti demokraatia valupunktiks. Eriti tugevalt ilmneb see just venekeelsete elanike puhul – lõimumisuuringud mainivad seda ikka ja jälle. [51] Nii nagu enamuse, saab ka vähemuste puhul võõrandumist ületada ainult sellega, et rohkem kaasata inimesi neid ennast puudutavate otsuste tegemisse. Pole põhjust pidada seda eesmärki vananenuks ja dialoogi mittevajalikuks – eriti kuna sellised kunagi olulised rahvussuhetega tegelenud institutsioonid nagu rahvastikuministri büroo ja Vabariigi Presidendi rahvusvähemuste ümarlaud on üksteise järel kaotatud. Üpris huvitaval kombel juhtus see pärast 2007. aasta nn pronksiööde rahutusi, mis ju oleksid võinud veenda otsustajaid dialoogi möödapääsmatuses – mitte selle tarbetuses või võimatuses. Rahvastikuministri büroo ülesanded anti 2009. aastal üle kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonnale [52] – selles ainsas rahvusvähemustega tegelemiseks ette nähtud riigiasutuses on tööl kuus ametnikku. Aastal 2010 asendati rahvusvähemuste ümarlaud töörühmaga sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juures. [53] Muust kui eesti rahvusest kodanike osakaal nii poliitiliste otsustajate kui riigiametnike hulgas on jätkuvalt madal; aastal 2012 oli see näiteks ainult 2,8% ministeeriumide ametnikest. [54]
Teised võimalikud eesmärgid on muidugi seotud haridusega. Nagu riigikogu liige Mart Nutt 1993. aastal tõdes, ei olnud kultuuriautonoomia järele tollal erilist vajadust venelastel, kellele emakeelne õpe oli riiklikus haridussüsteemis niigi tagatud. Ka siin on toimunud muutus. Munitsipaalgümnaasiumide õppekeeleks peab praegu 60% ulatuses olema eesti keel, ja vabariigi valitsus on seni rahuldanud ainult kahe täiskasvanute gümnaasiumi taotlused õppekeele vahetust edasi lükata. Põhiseaduse § 37 annab küll vähemusrahvuse õppeasutusele õiguse valida õppekeel ise, aga riigikohus on tõdenud, et…
„… kohalikud omavalitsused ei ole vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel tegutsevad munitsipaalgümnaasiumid ei ole kultuuriomavalitsusasutused (vähemusrahvuse õppeasutused) vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse § 24 p 1 tähenduses.“ [55]
Selle tõlgenduse kohaselt olekski „vähemusrahvuste õppeasutuste“ asutamine võimalik ainult kultuuriomavalitsuste poolt (mis küll, nagu oleme näinud, praegu ei ole juriidilised isikud ja sellist toimingut teha ei saaks). Samas annab kultuuriautonoomia seadus (§ 5) nendele ülesandeks nimelt emakeelse õppe korraldamise. Ses mõttes on ka mõistetav Raivo Vetiku ja kultuuriministeeriumi komisjoni eelviidatud mure „ebamäärasuse“ pärast, mida vene kultuuriautonoomia võinuks „tuua Eesti haridussüsteemi arengusse“, kui hariduspoliitiline suund ilma vähemusega konsulteerimata oli juba võetud kohustuslikule eesti õppekeelele gümnaasiumides. Kui vähemuskeelset haridust puudutavad otsused tulnuks kooskõlastada vähemusrahvust esindava omavalitsusorganiga, ei oleks gümnaasiumide õppekeele vahetamist saanud ühepoolselt nõuda.
* * *
Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse autorid võisid 1993. aastal tunda uhkust saavutatu üle. Kui uurida kultuuriautonoomia pärastist saatust, tekivad teistsugused tunded (ja mida põhjalikumalt uurida, seda rohkem). Mitteterritoriaalsele autonoomiale kui rahvussuhete korraldamise viisile Kesk- ja Ida-Euroopas pandi suuri lootusi, ja pilgud olid suunatud Eestile. Eelmisel iseseisvusajal saavutatu kohustas. Seekord jäi aga „kultuuriautonoomia“ võrduma riigi sümboolse tunnustusavaldusega kahele väiksele vähemusele – ingerisoomlastele ja rootslastele – , mille liikmetest paljud olid juba eestlastega assimileerunud, aga mille olemasolu siiski tugevdas Eesti kuvandit Põhjala riigina. See sümboolne tunnustamine ei sisalda isegi juriidilise isiku staatust, ja tegevuskulude rahastamist tuleb igal aastal uuesti taotleda.
Siinne artikkel on olukorda seni pigem kirjeldanud kui otsinud seletusi või andnud hinnanguid. Analüütilise mõistena oli kasutusel termin „poliitiline kultuur“. „Korporatsioonide omavalitsus“ ja „demokraatlik tsentralism“ andsid pärandiks erineva valmiduse arvestada ühiskonna mitmekesisusega. Eestis nagu teisteski kommunistlikust süsteemist väljunud riikides puudus üldiselt harjumus delegeerida riiklikke ülesandeid väljapoole keskvõimu otsest kontrolli. Aga nii 1918. kui 1991. aastale eelnenud poliitiline võitlus andis eestlastele ka selle, mida Kari Alenius on nimetanud „poliitiliseks küpsuseks“ – st enda kogemusel põhineva võime saada aru vähemusrahvuste olukorrast, püüdlustest ja vajadustest. Miks taandus „poliitiline küpsus“ pärast 1993. aastat jälle „demokraatliku tsentralismi“ ees? See, kes võitleb võõra ülemvõimu vastu, mõistab ka teisi, kes ise enda eest otsustada tahavad. Aga see, kes juba tunnetab enda käes võimu, tunneb mõnikord vastumeelsust seda kellegagi jagada. Ülevaateraamatus Eesti rootslastest tsiteerib Viktor Aman kaasaegset kommentaari Eesti vähemuspoliitika karmistumise kohta 1930. aastatel: „Igaüks on mõne väetima isand.“ [56] Teisi seletusi otsides tuleks kindlasti arvestada Eesti välispoliitilise olukorra põhjaliku muutumisega seaduse vastuvõtmisele järgnenud aastakümne jooksul (Vene sõjaväe väljaviimine Eestist augustis 1994, OSCE missiooni lõpetamine detsembris 2001, NATO ja Euroopa Liidu liikmeks astumine 2004. aastal).EL-i liikmesusega lõppes kandidaatriigi staatusega kaasnenud vähemuspoliitika süstemaatiline monitooring.
Ka seesmise konflikti oht – ja seega ka rahvuspingetega tegelemise vajadus – tundus aastate jooksul taanduvat. Siiski näitasid 2007. aasta aprillirahutused midagi muud. Tõnismäe mälestussamba ümber tekkinud konflikti lahendamine oleks ilmselt kujunenud teistsuguseks, kui valitsus oleks saanud dialoogi pidada vene vähemuse seaduslikult tunnustatud esindajaga – või ei oleks konflikti sel tagantjärele mõeldes üsna tühisel põhjusel üldse tekkinudki. Väikeste vähemuste tunnustamine on tähtis. Aga Eesti suureks väljakutseks on ikkagi vastastikuse mõistmise leidmine eestlaste ja ühiskonna selle kolmandiku vahel, kes räägib vene keelt. Põhiseadus ja vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus näevad selleks ette vahendi, mis eelmisel iseseisvusajal ennast tõestas. Ehk oleks aeg leida poliitiline tahe selleks, et kehtivat seadust täita.
Artikkel Vikerkaare veebist.
[1] G. von Rauch, Geschichte der baltischen Staaten. München, 1990, lk 137 jj; P.-Y. P. Chen, Race, Nation, and Eugenics in Interwar Estonian Radical Right Journal. ERK Magazine. Magistritöö. Tartu, 2017.
[2] Lõimuv Eesti 2020. Lõimumisvaldkonna arengukava. Tallinn, 2014.
[3] A. Eide, Cultural Autonomy: Concept, Content, History and Role in the World Order. Rmt-s: Autonomy: Applications and Indications. Toim. M. Suksi. Haag, 1998, lk 251–276.
[4] M. Tkacik, Characteristics of Forms of Autonomy. International Journal on Minority and Group Rights, 2008, kd 15, lk 369–401, tsit lk 371; M. Suksi, Personal Autonomy as Institutional Form – Focus on Europe Against the Background of Article 27 of the ICCPR. International Journal on Minority and Group Rights, 2008, kd 15, lk 157–178, tsit lk 160 jj.
[5] Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus. Riigi Teataja I 1993, 71, 1001.
[6] R. Zaagman, Conflict Prevention in the Baltic States: The OSCE High Commissioner on National Minorities in Estonia, Latvia and Lithuania. Flensburg, 1999, lk 13.
[7] M. Garleff, Kulturautonomie in Estland damals – Vorbild für heute? Rmt-s: Aufstand der Opfer. Verratene Völker zwischen Hitler und Stalin. Toim. J. Vollmer, T. Zülch. Göttingen; Viin; Bern, 1989, lk 272–275; R. Taagepera, Ethnic Relations in Estonia, 1991. Journal of Baltic Studies, 1992, kd 23, nr 2, lk 121–132.
[8] D. J. Smith, Non-Territorial Autonomy and Political Community in Contemporary Central and Eastern Europe. Journal of Ethnopolitics and Minority Issues in Europe, 2013, kd 12, nr 1, lk 27–55, tsit lk 49 (viide 2).
[9] T. Agarin, A.-C. Regelmann, Status Quo Multiculturalism: The Crux of Minority Policies in Central Eastern Europe’s New EU Member States. Journal of Minority Studies, 2011, kd 5, nr 3, lk 69–98; D. J. Smith, Non-Territorial Autonomy; A. Yupsanis, Cultural Autonomy for Minorities in the Baltic States, Ukraine, and the Russian Federation: A Dead Letter. Polish Yearbook of International Law, 2017, kd 36, lk 109–135. Samas võib olla vara hinnata tulemusi riikides, kus vastavad seadused on vastu võetud suhteliselt hiljuti: vt nt K. Beretka, I. G. Székely, The national councils of national minorities in the Republic of Serbia. Online Compendium Autonomy Arrangements in the World, jaanuar 2016. www.world-autonomies.info.
[10] A. Aidarov, W. Drechsler, The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia. Halduskultuur / Administrative Culture, 2011, kd 12, nr 1, lk 43–61.
[11] M. Lagerspetz, Cultural Autonomy of National Minorities in Estonia: The Erosion of a Promise. Journal of Baltic Studies, 2014, kd 45, nr 4, lk 467–468. Ka käesolev tekst põhineb osaliselt sellel algselt ingliskeelsel artiklil, aga on mugandatud ja ajakohastatud.
[12] Vt K. Renner, State and Nation. [1899]. Rmt-s: National Cultural Autonomy and its Contemporary Critics. Toim. E. Nimni. London; New York, 2005, lk 15–48.
[13] J. Hiden, Defender of Minorities. Paul Schiemann, 1876–1944. London, 2004, lk 16.
[14] Hasselblatti käsikirjaliselt esitatud arutlust tsiteerib: M. Housden, Cultural Autonomy in Estonia: One of History’s „Curiosities“? Rmt-s: The Baltic States and Their Region: New Europe or Old? Toim. D. J. Smith. Amsterdam; New York, 2005, lk 227–249; tsit lk 237.
[15] K. Alenius, The Birth of Cultural Autonomy in Estonia: How, Why, and for Whom? Journal of Baltic Studies, 2007, kd 38, nr 4, lk 445–462, tsit lk 447; V. Aman, Raamat Eestimaa rootslastest. Kultuurilooline ülevaade. Tallinn, 2017 [1992], lk 556.
[16] D. J. Smith, Non-Territorial Cultural Autonomy as a Baltic Contribution to Europe between the Wars. Rmt-s: The Baltic States and Their Region: New Europe or Old? Toim. D. J. Smith. Amsterdam; New York, 2005, lk 211–226, tsit lk 218.
[17] M. Housden, Cultural Autonomy in Estonia, lk 218; Riigi Teataja 1920, lk 898. – Kõigi rahvusrühmade võrdsust „kultuuriliste ja rahvuslike vajaduste rahuldamisel“ lubas 8. novembril 1918 ka Baltimaade Ühendatud Maanõukogu, mis oli konkureeriva riigiehitusliku projekti, Balti Hertsogiriigi esinduskogu. Vt A. von Tobien, Die Livländische Ritterschaft in ihrem Verhältnis zum Zarismus und Russischen Nationalismus. Kd 2, Berliin, 1930, lk 249.
[18] K. Alenius, The Birth of Cultural Autonomy in Estonia.
[19] K. Alenius, The Birth of Cultural Autonomy in Estonia, lk 453; D. J. Smith, Non-Territorial Cultural Autonomy as a Baltic Contribution to Europe, lk 218.
[20] K. Alenius, The Birth of Cultural Autonomy in Estonia, lk 456–457.
[21] D. J. Smith, Non-Territorial Cultural Autonomy as a Baltic Contribution to Europe, lk 211–212; V. Aman, Raamat Eestimaa rootslastest, lk 557.
[22] Sealsamas, lk 559–564.
[23] Rahvakongress. Eestimaa Rahvarinde kongress 1.-2. X 1988. Materjalide kogumik. Tallinn, 1988, lk 58.
[24] M. Lagerspetz, S. Joons, Migrants, Minorities, Belonging and Citizenship. Globalization and Participation Dilemmas in EU and Small States: The Case of Estonia. Bergen, 2004.
[25] N. R. Muiznieks, The Influence of the Baltic Popular Movements on the Process of Soviet Disintegration. Europe-Asia Studies, 1995, kd 47, nr 1, lk 3–25, tsit lk 6.
[26] Eesti NSV Ülemnõukogu stenogrammid: 30.03.1990; 10.04.1990; 08.05.1990.
[27] Eesti NSV Ülemnõukogu stenogrammid: 29.05.1990.
[28] Riigi Teataja 1992, 26, 349.
[29] Riigikogu stenogrammid: 30.09.1993.
[30] Riigikogu stenogrammid: 12.02.1996.
[31] Riigi Teataja I 1996, 72, 1272.
[32] Riigi Teataja I 2003, 40, 275.
[33] Riigikogu stenogrammid: 15.05.2000.
[34] A. Aidarov, W. Drechsler, The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia, lk 45.
[35] Eesti Ingerisoomlaste Liidu ajalugu. 2012. http://bit.ly/2n7Srcg.
[36] Kulturrådet. Välkommen till Kulturrådet för den svenska minoriteten i Estlands officiella hemsida. 2013. http://bit.ly/2E3FhVA.
[37] A. Forsander, Outsiders or insiders? Ingrian Finns in the context of the Finnish immigration policy. Rmt-s: Outsiders or Insiders? Constructing Identities in an Integrating Europe. Toim. M. Leskelä. Turku, 1999, lk 52–73.
[38] Second Report Submitted by Estonia pursuant to Article 25, Paragraph 1 of the Framework Convention for the Protection of National Minorities. Strasbourg, 2004, lk 23.
[39] P. Petersoo, Reconsidering otherness: Constructing Estonian identity. Nations and Nationalism, 2007, kd 13, nr 1, lk 117–133.
[40] Vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamiseks volituse andmisest keeldumine. Kultuuriministri käskkiri nr 69, 26.02.2008.
[41] Õiguskantsleri 2008. aasta tegevuse ülevaade. Tallinn, 2009, lk 28–29.
[42] Tallinna Ringkonnakohus, haldusasi 3-09-464; MTÜ Vene Kultuuriautonoomia ei saanud oma tahtmist ka riigikohtust. Postimees, 04.10.2010.
[43] Kultuuriministeerium. Vastus Juri Desjatnikovile, 29.09.2011; Komisjoni moodustamine vene vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamise taotluste läbivaatamiseks. Kultuuriministri määrus, 26.03.2012; A. Aidarov, W. Drechsler, The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia, lk 45–46.
[44] Eesti kolmas aruanne Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni täitmise kohta. Strasbourg, 2010, lk 7.
[45] Vt M. Must, Ingerisoomlaste tüli kisub vähemusrahvuse kaheks. Eesti Päevaleht, 30.08.2013.
[46] Advisory Committee on the Framework Convention for the Protection of National Minorities. Fourth Opinion on Estonia, adopted on 19 March 2015. Strasbourg, 2015, lk 13.
[47] A. Aidarov, W. Drechsler, The Law & Economics of the Estonian Law on Cultural Autonomy for National Minorities and of Russian National Cultural Autonomy in Estonia, lk 55.
[48] G. von Rauch, Geschichte der baltischen Staaten, lk 138.
[49] S. Joons, Memo från möte med Eino Pedanik på Kulturministeriet 17.02.2012. Käsikiri.
[50] D. J. Smith, Non-Territorial Autonomy and Political Community in Contemporary Central and Eastern Europe, lk 27–55.
[51] Nt: Lõimumisvaldkonna sotsiaalsete gruppide uuring. Uuringu raport. Tallinn, 2013.
[52] R. Vetik, Integration policies. Rmt-s: The Russian Second Generation in Tallinn and Kohtla-Järve. The TIES Study in Estonia. Toim. R. Vetik, J. Helemäe. Amsterdam, 2011, lk 39–57, tsit lk 55 (viide 1).
[53] Vabariigi President Eesti Koostöö Kogu rahvuste ümarlaua kokkukutsumise puhul. 26.05.2010.
[54] S. Ivanov, Sümboolne võim Eesti etnopoliitikas mitte-eestlaste riigivalitsemises esindatuse näitel. Tallinn, 2015, lk 107.
[55] Riigikohus, Halduskolleegium. Kohtuotsus 3-3-1-52-13 (28. aprill 2014). Vt punkt 26.
[56] V. Aman, Raamat Eestimaa rootslastest, lk 564.
### Response:
Mikko Lagerspetz: mis sai kultuuriautonoomiast? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu esimene muusikavideo on dokumentaalrännak sisemaapurjekaga mööda suviseid maanteid, mis päädib seiklusrohke jõudmisega Kihnu," selgitas Silver Sepp ja lisas, et et kihutades teetööde tõttu tekkinud ummikutest mööda praamile, sai autol õli otsa, mootor jooksis kokku ja katkes kaks puksiirrihma. "Jõudsin treileri kärul ja kondimootori abil lõpuks siiski praamile ja praamilt maha Kihnu esinema, sest nii eksootilist kontsertkohta kui Kihnu ei tahtnud ma mitte mingi hinna eest käest lasta."
"Lisaks oli veel tegu kuulsa metskapteni Kihnu Jõnni kodumaale ümbermatmise 25. aastapäeva puhul korraldatud kontserdiga, mis tundus mulle kui rannaküla poisile liiga legendaarne sündmus, et vahele jätta," sõnas ta.
Sepa sõnul on lugu "Eneseotsijad" pühendatud kõigile hingelt vabadele eneseotsijatele. | Silver Sepp sai valmis esimese muusikavideo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu esimene muusikavideo on dokumentaalrännak sisemaapurjekaga mööda suviseid maanteid, mis päädib seiklusrohke jõudmisega Kihnu," selgitas Silver Sepp ja lisas, et et kihutades teetööde tõttu tekkinud ummikutest mööda praamile, sai autol õli otsa, mootor jooksis kokku ja katkes kaks puksiirrihma. "Jõudsin treileri kärul ja kondimootori abil lõpuks siiski praamile ja praamilt maha Kihnu esinema, sest nii eksootilist kontsertkohta kui Kihnu ei tahtnud ma mitte mingi hinna eest käest lasta."
"Lisaks oli veel tegu kuulsa metskapteni Kihnu Jõnni kodumaale ümbermatmise 25. aastapäeva puhul korraldatud kontserdiga, mis tundus mulle kui rannaküla poisile liiga legendaarne sündmus, et vahele jätta," sõnas ta.
Sepa sõnul on lugu "Eneseotsijad" pühendatud kõigile hingelt vabadele eneseotsijatele.
### Response:
Silver Sepp sai valmis esimese muusikavideo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel päeval võitis oma kaalus kuldmedali valge vöö kandja Laura Mallene (79,3+ kg) ja hõbemedali samuti valge vöö kandja Asko Häusler (masters1, -100,5 kg). Reiko Kolatsk võitles välja sinistes vöödes kaaluklassis -76 kg 5.-8. koha.
Teisel päeval toimus võitlus avatud kaalukategooriates. Kõik kolm 3D Treeningu võitlejat said pronksmedali: Laura Mallene valgete vööde avatud kaalus, Reiko Kolatsk kerges avatud kaalus (kuni 76-kilosed mehed), Asko Häusler masters 1 raskes avatud kaalus (76+ kg).
3D Treeningu peatreeneri Priit Mihkelsoni hinnangul on tulemus seda enam silmapaistev, et kõik sportlaste kaotused tulid kokkuvõttes kuldmedali saavutanud võitlejatele. | Põhjamaade suurimalt jiu-jitsuvõistluselt võideti kuus medalit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel päeval võitis oma kaalus kuldmedali valge vöö kandja Laura Mallene (79,3+ kg) ja hõbemedali samuti valge vöö kandja Asko Häusler (masters1, -100,5 kg). Reiko Kolatsk võitles välja sinistes vöödes kaaluklassis -76 kg 5.-8. koha.
Teisel päeval toimus võitlus avatud kaalukategooriates. Kõik kolm 3D Treeningu võitlejat said pronksmedali: Laura Mallene valgete vööde avatud kaalus, Reiko Kolatsk kerges avatud kaalus (kuni 76-kilosed mehed), Asko Häusler masters 1 raskes avatud kaalus (76+ kg).
3D Treeningu peatreeneri Priit Mihkelsoni hinnangul on tulemus seda enam silmapaistev, et kõik sportlaste kaotused tulid kokkuvõttes kuldmedali saavutanud võitlejatele.
### Response:
Põhjamaade suurimalt jiu-jitsuvõistluselt võideti kuus medalit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eks igaüks otsustab ise, kas uus lugu on järg või mitte, kuid igal juhul nii mõnedki loost läbi käivad nimed ja sündmused on reaalselt aset leidnud," selgitas Cool D uue loo tagamaid.
Cool D salvestab hetkel uut materjali, lähiajal ilmub veel uusi lugusid. Samuti on oodata uut albumit.
Uus singel "Üksi kodus" on salvestatud Mindnote stuudios ja produtseeritud DJ Critikali poolt.
Cool D alustas räppimist 1990. aastate alguses. 1995. aastal ilmutas esimese eestikeelse hip-hop albumi ning siiani on välja andnud kokku üheksa stuudioalbumit. 1998. aastal sai singel "Kas sa kuuled" EMA aasta muusikavideo auhinna, aastatel 2005 ja 2006 pärjati Cool D EMA aasta meesartisti tiitliga. | Cool D avaldas uue loo "Üksi kodus" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eks igaüks otsustab ise, kas uus lugu on järg või mitte, kuid igal juhul nii mõnedki loost läbi käivad nimed ja sündmused on reaalselt aset leidnud," selgitas Cool D uue loo tagamaid.
Cool D salvestab hetkel uut materjali, lähiajal ilmub veel uusi lugusid. Samuti on oodata uut albumit.
Uus singel "Üksi kodus" on salvestatud Mindnote stuudios ja produtseeritud DJ Critikali poolt.
Cool D alustas räppimist 1990. aastate alguses. 1995. aastal ilmutas esimese eestikeelse hip-hop albumi ning siiani on välja andnud kokku üheksa stuudioalbumit. 1998. aastal sai singel "Kas sa kuuled" EMA aasta muusikavideo auhinna, aastatel 2005 ja 2006 pärjati Cool D EMA aasta meesartisti tiitliga.
### Response:
Cool D avaldas uue loo "Üksi kodus" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suur osa linnuliikidest on sotsiaalselt monogaamsed. Kuid aeg-ajalt võivad partnerid teineteist petta ja soetada järglasi naaberterritooriumil pesitseva vastassoo esindajaga, kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatleja lehel.
Isaslinnu partneri petmise põhjus on ilmne – rohkem järglasi tagab enda geenide tõenäolisema jõudmise järgmistesse põlvkondadesse.
Emaslinnu järglaste geneetilist mitmekesisust suurendavad aga naabrimehe viljastatud munadest kooruvad pojad. See võib soodustada emaslinnu geenide levimist ja tagada mõne järglase ellujäämise parasiitidesse või haigusesse nakatudes.
Partneri petmisel on hind – paarivälise suhte leidmiseks kulub aega ja energiat.
Kuid partneri petmisel on ka hind – paarivälise suhte leidmiseks kulub aega ja energiat, mida saaks kasutada tõhusamaks territooriumi ning partneri kaitsemiseks.
Lisaks suurendab paarilise valveta jätmine tõenäosust, et pesas sirguvad naabrimehe pojad.
Teatud oludes võib olla kasulikum partnerit petta, teistes aga olla talle truu.
Sellised lõivsuhted (trade-off) heade ja halbade valikute vahel on looduses üsna tavalised ning need sunnivad elusorganisme leidma võimalikult optimaalseid lahendusi. Nii võib teatud oludes olla kasulikum partnerit petta, teistes aga olla talle truu.
Müncheni lähedastes metsades uurisid teadlased, kas rasvatihaste (Parus major) paaritruudust mõjutab ka kiskja lähedus.
Selleks mängiti mõnedele rasvatihastele nende pesitsusterritooriumitel raudkulli (Accipiter nisus) kutsehüüdu, teistele aga musträsta laulu.
Geenitestidega määrati kõigi ümberkaudsete rasvatihaste pesades kasvavate poegade ja ka koorumata jäänud munade isadus (kokku 2911 määrangut) ning selgus, et 399 poega (14%) pärinesid paarivälistest suhetest.
Kuid raudkulli kutsehüüdu ja musträsta laulu kuulnud rasvatihaste poegade isadusnäitajail ei olnud olulist erinevust:
musträsta laulu kuulnud lindudel oli pesakonnas 15% võõra isase poegi (keskmiselt 1,1 poega pesas; vähemalt üks paariväline järglane 47% pesadest);
suuremat raudkulli-hirmu kogenud lindude pesakondades oli 12% võõra isase poegi (keskmiselt 0,93 poega pesas; vähemalt üks paariväline järglane 42% pesadest).
Kuigi suurema ohu korral võiks partneri petmine olla sagedasem – enne kiskja saagiks langemist üritatakse võimalikult palju järglasi soetada –, kuid see ei pruugi alati nii olla.
Ka on võimalik, et linnud säästavad energiat tulevasteks sigimisteks, kuid kuna raudkulliga hirmutatud lindude kurnad oli ülejäänutega sarnase suurusega, ei näi see teooria paika pidavat.
Kisklusrisk ei ole oluline rasvatihaste paaritruuduse mõjutaja.
Autorid tunnistavad, et vabas looduses tehtavate uuringute puhul on äärmiselt keeruline välistada veel mõnda paaritruudust mõjutava ökoloogilist faktorit.
Kuid kuna looduslikult oli piirkonna rasvatihaste aastane ellujäämuse tõenäosus 45%–50%, julgevad autorid siiski järeldada, et kisklusrisk ei ole oluline rasvatihaste paaritruuduse mõjutaja. | Kas suurenenud kisklusrisk sunnib partnerit petma? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suur osa linnuliikidest on sotsiaalselt monogaamsed. Kuid aeg-ajalt võivad partnerid teineteist petta ja soetada järglasi naaberterritooriumil pesitseva vastassoo esindajaga, kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatleja lehel.
Isaslinnu partneri petmise põhjus on ilmne – rohkem järglasi tagab enda geenide tõenäolisema jõudmise järgmistesse põlvkondadesse.
Emaslinnu järglaste geneetilist mitmekesisust suurendavad aga naabrimehe viljastatud munadest kooruvad pojad. See võib soodustada emaslinnu geenide levimist ja tagada mõne järglase ellujäämise parasiitidesse või haigusesse nakatudes.
Partneri petmisel on hind – paarivälise suhte leidmiseks kulub aega ja energiat.
Kuid partneri petmisel on ka hind – paarivälise suhte leidmiseks kulub aega ja energiat, mida saaks kasutada tõhusamaks territooriumi ning partneri kaitsemiseks.
Lisaks suurendab paarilise valveta jätmine tõenäosust, et pesas sirguvad naabrimehe pojad.
Teatud oludes võib olla kasulikum partnerit petta, teistes aga olla talle truu.
Sellised lõivsuhted (trade-off) heade ja halbade valikute vahel on looduses üsna tavalised ning need sunnivad elusorganisme leidma võimalikult optimaalseid lahendusi. Nii võib teatud oludes olla kasulikum partnerit petta, teistes aga olla talle truu.
Müncheni lähedastes metsades uurisid teadlased, kas rasvatihaste (Parus major) paaritruudust mõjutab ka kiskja lähedus.
Selleks mängiti mõnedele rasvatihastele nende pesitsusterritooriumitel raudkulli (Accipiter nisus) kutsehüüdu, teistele aga musträsta laulu.
Geenitestidega määrati kõigi ümberkaudsete rasvatihaste pesades kasvavate poegade ja ka koorumata jäänud munade isadus (kokku 2911 määrangut) ning selgus, et 399 poega (14%) pärinesid paarivälistest suhetest.
Kuid raudkulli kutsehüüdu ja musträsta laulu kuulnud rasvatihaste poegade isadusnäitajail ei olnud olulist erinevust:
musträsta laulu kuulnud lindudel oli pesakonnas 15% võõra isase poegi (keskmiselt 1,1 poega pesas; vähemalt üks paariväline järglane 47% pesadest);
suuremat raudkulli-hirmu kogenud lindude pesakondades oli 12% võõra isase poegi (keskmiselt 0,93 poega pesas; vähemalt üks paariväline järglane 42% pesadest).
Kuigi suurema ohu korral võiks partneri petmine olla sagedasem – enne kiskja saagiks langemist üritatakse võimalikult palju järglasi soetada –, kuid see ei pruugi alati nii olla.
Ka on võimalik, et linnud säästavad energiat tulevasteks sigimisteks, kuid kuna raudkulliga hirmutatud lindude kurnad oli ülejäänutega sarnase suurusega, ei näi see teooria paika pidavat.
Kisklusrisk ei ole oluline rasvatihaste paaritruuduse mõjutaja.
Autorid tunnistavad, et vabas looduses tehtavate uuringute puhul on äärmiselt keeruline välistada veel mõnda paaritruudust mõjutava ökoloogilist faktorit.
Kuid kuna looduslikult oli piirkonna rasvatihaste aastane ellujäämuse tõenäosus 45%–50%, julgevad autorid siiski järeldada, et kisklusrisk ei ole oluline rasvatihaste paaritruuduse mõjutaja.
### Response:
Kas suurenenud kisklusrisk sunnib partnerit petma? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrustajad asusid avaveerandil 25:19 juhtima, aga poolajaks oli juba Baunach 44:38 peal. Kolmanda veerandajaga suurendati eduseis kümnele punktile, kuid vastased suutsid välja võidelda lisaaja. Otsustaval viiel minutil viskas Baunach kümme punkti OrangeAcademy kaheksa vastu ja teenis kokkuvõttes raske võidu, kirjutab Korvpall24.ee.
Henri Drell sai väljakule ligi 15 minutiks ning viskas selle ajaga üheksa punkti (vabavisked 2/5, kahesed 2/2, kolmesed 1/4), võttis ühe lauapalli, andis ühe korvisöödu ja tegi ühe vaheltlõike. Tema nimele jäi kolm isiklikku viga ja üks pallikaotus.
16 meeskonna seas paikneb Baunach (7-21) turniiritabelis nüüd eelviimasel kohal. OrangeAcademy (6-22) on viimane. | Baunach ja Drell said lisaajal lähikonkurendist kahe punktiga jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrustajad asusid avaveerandil 25:19 juhtima, aga poolajaks oli juba Baunach 44:38 peal. Kolmanda veerandajaga suurendati eduseis kümnele punktile, kuid vastased suutsid välja võidelda lisaaja. Otsustaval viiel minutil viskas Baunach kümme punkti OrangeAcademy kaheksa vastu ja teenis kokkuvõttes raske võidu, kirjutab Korvpall24.ee.
Henri Drell sai väljakule ligi 15 minutiks ning viskas selle ajaga üheksa punkti (vabavisked 2/5, kahesed 2/2, kolmesed 1/4), võttis ühe lauapalli, andis ühe korvisöödu ja tegi ühe vaheltlõike. Tema nimele jäi kolm isiklikku viga ja üks pallikaotus.
16 meeskonna seas paikneb Baunach (7-21) turniiritabelis nüüd eelviimasel kohal. OrangeAcademy (6-22) on viimane.
### Response:
Baunach ja Drell said lisaajal lähikonkurendist kahe punktiga jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HC Everest võitis kodujääl kõik kolm kohtumist ning kogus maksimaalsed üheksa punkti. Talle järgnesid Tallinna HK Roosa Panter kuue, Tartu HK Säde kolme ja Viljandi HK Fuuriad null punktiga.
II etapi mängude tulemused:
HK Fuuriad - HK Säde 0:6
HC Everest - HK Roosa Panter 2:1
HC Everest - HK Säde 2:1
HK Roosa Panter - HK Fuuriad 4:1
HK Fuuriad - HC Everest 0:12
HK Säde - HK Roosa Panter 1:2
Kahe turniiri kokkuvõttes tõusis Eesti naiste jäähokiliiga liidriks HC Everest 15 punktiga. Järgnevad HK Säde 12, HK Roosa Panter üheksa ning HK Fuuriad null punktiga.
Eesti naiste jäähokiliiga kolmas ja viimane etapp toimub 12. mail Tallinnas, Škoda jäähallis. | Eesti naiste jäähokiliiga teise etapi võitis HC Everest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HC Everest võitis kodujääl kõik kolm kohtumist ning kogus maksimaalsed üheksa punkti. Talle järgnesid Tallinna HK Roosa Panter kuue, Tartu HK Säde kolme ja Viljandi HK Fuuriad null punktiga.
II etapi mängude tulemused:
HK Fuuriad - HK Säde 0:6
HC Everest - HK Roosa Panter 2:1
HC Everest - HK Säde 2:1
HK Roosa Panter - HK Fuuriad 4:1
HK Fuuriad - HC Everest 0:12
HK Säde - HK Roosa Panter 1:2
Kahe turniiri kokkuvõttes tõusis Eesti naiste jäähokiliiga liidriks HC Everest 15 punktiga. Järgnevad HK Säde 12, HK Roosa Panter üheksa ning HK Fuuriad null punktiga.
Eesti naiste jäähokiliiga kolmas ja viimane etapp toimub 12. mail Tallinnas, Škoda jäähallis.
### Response:
Eesti naiste jäähokiliiga teise etapi võitis HC Everest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigireform.ee veebileht oli esmaspäeval võlgnevuse tõttu suletud, vähemalt selline tekst vaatas vastu, kui riigireform.ee sisse lüüa.
Riigireformi eestvedaja Ott Pärna ütles ERR-ile, et leht võeti sihilikult maha. "Me hoidsime teadlikult saiti miski aja maas, et näha, kas keegi selle teema vastu huvi ka tunneb. /.../ Leht on nüüd uuesti kättesaadav ja seda oma originaalkujul aastast 2015. Head kaasamõtlemist!" ütles Pärna. | Riigireformi juhid: võtsime veebilehe maha, et näha, kas keegi tähele paneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigireform.ee veebileht oli esmaspäeval võlgnevuse tõttu suletud, vähemalt selline tekst vaatas vastu, kui riigireform.ee sisse lüüa.
Riigireformi eestvedaja Ott Pärna ütles ERR-ile, et leht võeti sihilikult maha. "Me hoidsime teadlikult saiti miski aja maas, et näha, kas keegi selle teema vastu huvi ka tunneb. /.../ Leht on nüüd uuesti kättesaadav ja seda oma originaalkujul aastast 2015. Head kaasamõtlemist!" ütles Pärna.
### Response:
Riigireformi juhid: võtsime veebilehe maha, et näha, kas keegi tähele paneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pet Shop Boysi viis aastat tagasi toimunud kontsert on Õllesummeri läbi aegade kõige edukam," ütles festivali peakorraldaja Marje Hansar ja tõi välja, et kui bänd kuulutas välja oma albumi "Super" tuuri, siis polnud neil kahtlustki, et Pet Shop Boys uuesti Eestisse esinema kutsuda.
Ansambli seni viimase albumi "Super" tuur sai alguse 2016. aastal ning on tänaseks rännanud mitmel pool mööda maailma. Võrreldes eelmiste tuuridega on käesolev kontsertturnee oluliselt tempokam.
Festival Õllesummer toimub Tallinna Lauluväljakul 4.-6. juulini. | Õllesummeril esineb Pet Shop Boys | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pet Shop Boysi viis aastat tagasi toimunud kontsert on Õllesummeri läbi aegade kõige edukam," ütles festivali peakorraldaja Marje Hansar ja tõi välja, et kui bänd kuulutas välja oma albumi "Super" tuuri, siis polnud neil kahtlustki, et Pet Shop Boys uuesti Eestisse esinema kutsuda.
Ansambli seni viimase albumi "Super" tuur sai alguse 2016. aastal ning on tänaseks rännanud mitmel pool mööda maailma. Võrreldes eelmiste tuuridega on käesolev kontsertturnee oluliselt tempokam.
Festival Õllesummer toimub Tallinna Lauluväljakul 4.-6. juulini.
### Response:
Õllesummeril esineb Pet Shop Boys |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheks tehisintellekti laialdasemaks kasutuskohaks on kujunenud virtuaalassistendid (ing k chatbots). Virtuaalassistent põhineb autonoomsete tarkvaraagentide teoorial ja rakendustel, millega tegelen oma uurimistöös ka mina. Tuntuimateks virtuaalassistentideks on näiteks Apple’i Siri, Google’i Now ja Microsofti Cortana.
Virtuaalassistendi keskmes on loomuliku keele töötlemise moodul, mis kas “loeb” inimese saadetud vestlusteksti või tõlgendab inimese poolt räägitud juttu. Selleks kasutatakse keerulisi algoritme, mis kõigepealt püüavad aru saada, mida inimene ütles, seejärel püüavad järeldada, mida ta tegelikult mõtles ja mida ta soovib ning lõpuks genereerivad virtuaalassistendi teadmiste baasis leiduva info põhjal sobivad vastused.
Virtuaalassistendid ei "kõnele" sugugi ainult inglise keelt. Näiteks KLMi virtuaalassistent, mis töötab Facebooki Messengeris, annab teavet lennuvõimaluste ja lendude kohta mitmetes eri keeltes. Hiinas kasutatav sotsiaalmeedia platvorm WeChat aga pakub hiinakeelseid virtuaalassistente. Ka eestikeelsete virtuaalassistentide loomine ei ole mingi ületamatu probleem ja minu kolleegi sõnul on paar-kolm niisugust virtuaalassistenti Eestis juba kasutusel.
Eestikeelseid virtuaalassistente oleks väga vaja näiteks Eesti avalikus sektoris proaktiivsete ja automatiseeritud e-teenuste pakkumisel lähtudes kodaniku, firma või MTÜ elusündmustest ja profiilist. Virtuaalassistentide juures ja laiemalt tehisintellekti puhul on pudelikaelaks just loomuliku keele tõlgendamine, sest iga tehisintellekti süsteem, mis püüab inimkeelest aru saada, peab rinda pistma ka niisuguste nähtustega nagu metafoorid ja võrdluspildid.
Üheks võimaluseks saada kiiremini häid tulemusi loomuliku keele töötlemisel on piirata virtuaalassistendi poolt kasutatav loomulik keel ära mingi probleemvaldkonnaga. Sel viisil saame niinimetatud kontrollitud keele töötlemise oskusega virtuaalassistendi. Taoline virtuaalassistent võib näiteks reisiteeninduse valdkonnas suhelda kasutajaga nii, et viimane ei saa arugi, et räägib virtuaalassistendiga, aga jääb kohe hätta kui talt küsida midagi ootamatut – näiteks tänase ilma kohta.
Teiseks võimaluseks kiirendada eestikeelsete virtuaalassistentide laiemat saabumist on ära kasutada Eesti Wordneti võimalusi. See on eestikeelne andmebaas, mis seob eesti keeles esinevad mõisted omavahel erinevate semantiliste suhetega nagu näiteks ülem- ja alammõiste, osa-terviku suhe, vastandi suhe, rollisuhe jm. Maailmas ei ole just väga palju keeli, millede jaoks on loodud terviklik WordNeti tesaurus, mistõttu seda võimalust tuleks kindlasti paremini ära kasutada.
Kolmandaks tuleks paremini rakendada Eesti teadlaste poolt juba praegu pakutavaid tulemusi. Näiteks tegeletakse Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudis eestikeelse kõne analüüsiga, kõne- ja kõnelejatuvastusega ning kõnesünteesiga, mis kõik on vajalikud tehnoloogiad ka eestikeelsete virtuaalassistentide loomisel. | TTÜ professori 3 soovitust, kuidas panna robotid kiiremini eesti keelt rääkima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheks tehisintellekti laialdasemaks kasutuskohaks on kujunenud virtuaalassistendid (ing k chatbots). Virtuaalassistent põhineb autonoomsete tarkvaraagentide teoorial ja rakendustel, millega tegelen oma uurimistöös ka mina. Tuntuimateks virtuaalassistentideks on näiteks Apple’i Siri, Google’i Now ja Microsofti Cortana.
Virtuaalassistendi keskmes on loomuliku keele töötlemise moodul, mis kas “loeb” inimese saadetud vestlusteksti või tõlgendab inimese poolt räägitud juttu. Selleks kasutatakse keerulisi algoritme, mis kõigepealt püüavad aru saada, mida inimene ütles, seejärel püüavad järeldada, mida ta tegelikult mõtles ja mida ta soovib ning lõpuks genereerivad virtuaalassistendi teadmiste baasis leiduva info põhjal sobivad vastused.
Virtuaalassistendid ei "kõnele" sugugi ainult inglise keelt. Näiteks KLMi virtuaalassistent, mis töötab Facebooki Messengeris, annab teavet lennuvõimaluste ja lendude kohta mitmetes eri keeltes. Hiinas kasutatav sotsiaalmeedia platvorm WeChat aga pakub hiinakeelseid virtuaalassistente. Ka eestikeelsete virtuaalassistentide loomine ei ole mingi ületamatu probleem ja minu kolleegi sõnul on paar-kolm niisugust virtuaalassistenti Eestis juba kasutusel.
Eestikeelseid virtuaalassistente oleks väga vaja näiteks Eesti avalikus sektoris proaktiivsete ja automatiseeritud e-teenuste pakkumisel lähtudes kodaniku, firma või MTÜ elusündmustest ja profiilist. Virtuaalassistentide juures ja laiemalt tehisintellekti puhul on pudelikaelaks just loomuliku keele tõlgendamine, sest iga tehisintellekti süsteem, mis püüab inimkeelest aru saada, peab rinda pistma ka niisuguste nähtustega nagu metafoorid ja võrdluspildid.
Üheks võimaluseks saada kiiremini häid tulemusi loomuliku keele töötlemisel on piirata virtuaalassistendi poolt kasutatav loomulik keel ära mingi probleemvaldkonnaga. Sel viisil saame niinimetatud kontrollitud keele töötlemise oskusega virtuaalassistendi. Taoline virtuaalassistent võib näiteks reisiteeninduse valdkonnas suhelda kasutajaga nii, et viimane ei saa arugi, et räägib virtuaalassistendiga, aga jääb kohe hätta kui talt küsida midagi ootamatut – näiteks tänase ilma kohta.
Teiseks võimaluseks kiirendada eestikeelsete virtuaalassistentide laiemat saabumist on ära kasutada Eesti Wordneti võimalusi. See on eestikeelne andmebaas, mis seob eesti keeles esinevad mõisted omavahel erinevate semantiliste suhetega nagu näiteks ülem- ja alammõiste, osa-terviku suhe, vastandi suhe, rollisuhe jm. Maailmas ei ole just väga palju keeli, millede jaoks on loodud terviklik WordNeti tesaurus, mistõttu seda võimalust tuleks kindlasti paremini ära kasutada.
Kolmandaks tuleks paremini rakendada Eesti teadlaste poolt juba praegu pakutavaid tulemusi. Näiteks tegeletakse Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudis eestikeelse kõne analüüsiga, kõne- ja kõnelejatuvastusega ning kõnesünteesiga, mis kõik on vajalikud tehnoloogiad ka eestikeelsete virtuaalassistentide loomisel.
### Response:
TTÜ professori 3 soovitust, kuidas panna robotid kiiremini eesti keelt rääkima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mulle tundub, et elu on üks suur näitelava, millel me igaüks täidame mingit rolli. Mõnel juhul on need rollid ametlikud nagu näiteks peadirektor, bussijuht, aednik või meditsiiniõde. Teisel juhul võivad olla rollid lihtsalt mingis seltskonnas välja kujunenud ja nende kohta kasutatakse kujundeid nagu näiteks naljamees või eestvedaja.
Psühholoogias on mitmeid rollikäsitlusi. Üldine seisukoht on, et inimestevaheline suhtlemine on võimalik tänu rollidele. Olen igapäevaselt rollimaailma jälginud ja mõned nähtused on mulle silma hakanud. Panin nendele nähtustele nimed.
Rolliselgus tähendab, et nii asjaosalistele endile kui ka teistele on selge, mida konkreetne roll tähendab. On arusaadav, mida rolli kandja tegema peab. Kodus ja töö juures pole esmatähtis mitte see, kes mida teeb, vaid et oleks selge, kes mida teeb. Rolliselguse puudus väsitab ja tekitab tülisid.
Rolliihalus väljendub tahtmises mingit rolli saada. Vahel on see seotud mingi ametipostiga, vahel staatusega seltskonnas. Ihalejate edu ei sõltu ainult neist endist. Rolliga on nagu riigiga. See toimib vaid siis, kui ka teised tunnustavad. Kuni ihalus on adekvaatne, on see ilus. Kui ihalus pimestab või teeb sõgedaks, on see inetu.
"Rolliga on nagu riigiga. See toimib vaid siis, kui ka teised tunnustavad."
Rollisõltuvus on seisund, kus inimene ei saa ilma oma rollita hakkama. Ta kas väärkasutab oma rolli sobimatus olukorras või ei taha üldse oma rollist välja tulla. Sellel nähtuse põhjused võivad olla seotud inimese iseloomuga või ka lihtsalt tõsiasjaga, et mingisse rolli on jäädud liiga kauaks.
Rollivoha puhul rakendab inimene ühte rolli erinevates olukordades. Põhjuseks võib olla rollisõltuvus, rigiidsus, õppimisvõimetus või mõnu muu hingehäda. Tulemuseks on aga mitteadekvaatne käitumine. Seda, kes vohab mingis rollis ja ei oska oludega arvestada, hakatakse peatselt vältima.
Rollinuhtlus on olukord, milles inimene peab täitma rolli, mis talle ei meeldi ja ei sobi. Vahel elu paneb meid tegema seda, mida me ei taha. Põhjuseks võib olla näiteks hetkevajadus, parema puudumine, soov hoida suhteid või lihtsalt ebaõnn. Mida kiiremini inimene nendest olukordadest väljub, seda parem.
Rolliväsimus tekib siis, kui roll enam ei köida. Kaob ära protsessi nautimine, kõik muutub rutiinseks, sädet ei ole enam. Ametlikuks diagnoosiks võib saada tööstress, kehvemal juhul ka läbipõlemine või isegi depressioon. Mind on vahel üllatanud, kui ootamatult või järsku võib rolliväsimus tekkida.
"Kogu selles rolliasjas on minu arvates oluline, et inimene jääks iseendaks."
Rollisurve tähendab seda, et inimene peab ennast piirama ja ohjama tänu oma rollile. Kuni see tähendab enda trimmis hoidmist ja uue õppimist, inimene areneb. Kui rollisurve tähendab sisemisi konflikte, iseendaga vastuollu minekut, hakkab inimene algul väsima ja siis manduma.
Rollinauding kuulub neile, kellele meeldib see, mida nad teevad. Mulle tundub, et rollinaudingu eeldusena peab inimene teadma, kes ta on. See tähendab, et need, kes pole ennast leidnud, ei suuda tunda rõõmu sellest, mida nad teevad. Rollinauding sünnib siis, kui olemine ja tegemine on kooskõlas.
Kogu selles rolliasjas on minu arvates oluline, et inimene jääks iseendaks. Kuni meie täidame rolli, siis on meil ka teistele midagi anda. Kui roll hakkab täitma meid, siis tuleb minna psühholoogi juurde.
Religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar on Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Tõnu Lehtsaar: rollid elulaval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mulle tundub, et elu on üks suur näitelava, millel me igaüks täidame mingit rolli. Mõnel juhul on need rollid ametlikud nagu näiteks peadirektor, bussijuht, aednik või meditsiiniõde. Teisel juhul võivad olla rollid lihtsalt mingis seltskonnas välja kujunenud ja nende kohta kasutatakse kujundeid nagu näiteks naljamees või eestvedaja.
Psühholoogias on mitmeid rollikäsitlusi. Üldine seisukoht on, et inimestevaheline suhtlemine on võimalik tänu rollidele. Olen igapäevaselt rollimaailma jälginud ja mõned nähtused on mulle silma hakanud. Panin nendele nähtustele nimed.
Rolliselgus tähendab, et nii asjaosalistele endile kui ka teistele on selge, mida konkreetne roll tähendab. On arusaadav, mida rolli kandja tegema peab. Kodus ja töö juures pole esmatähtis mitte see, kes mida teeb, vaid et oleks selge, kes mida teeb. Rolliselguse puudus väsitab ja tekitab tülisid.
Rolliihalus väljendub tahtmises mingit rolli saada. Vahel on see seotud mingi ametipostiga, vahel staatusega seltskonnas. Ihalejate edu ei sõltu ainult neist endist. Rolliga on nagu riigiga. See toimib vaid siis, kui ka teised tunnustavad. Kuni ihalus on adekvaatne, on see ilus. Kui ihalus pimestab või teeb sõgedaks, on see inetu.
"Rolliga on nagu riigiga. See toimib vaid siis, kui ka teised tunnustavad."
Rollisõltuvus on seisund, kus inimene ei saa ilma oma rollita hakkama. Ta kas väärkasutab oma rolli sobimatus olukorras või ei taha üldse oma rollist välja tulla. Sellel nähtuse põhjused võivad olla seotud inimese iseloomuga või ka lihtsalt tõsiasjaga, et mingisse rolli on jäädud liiga kauaks.
Rollivoha puhul rakendab inimene ühte rolli erinevates olukordades. Põhjuseks võib olla rollisõltuvus, rigiidsus, õppimisvõimetus või mõnu muu hingehäda. Tulemuseks on aga mitteadekvaatne käitumine. Seda, kes vohab mingis rollis ja ei oska oludega arvestada, hakatakse peatselt vältima.
Rollinuhtlus on olukord, milles inimene peab täitma rolli, mis talle ei meeldi ja ei sobi. Vahel elu paneb meid tegema seda, mida me ei taha. Põhjuseks võib olla näiteks hetkevajadus, parema puudumine, soov hoida suhteid või lihtsalt ebaõnn. Mida kiiremini inimene nendest olukordadest väljub, seda parem.
Rolliväsimus tekib siis, kui roll enam ei köida. Kaob ära protsessi nautimine, kõik muutub rutiinseks, sädet ei ole enam. Ametlikuks diagnoosiks võib saada tööstress, kehvemal juhul ka läbipõlemine või isegi depressioon. Mind on vahel üllatanud, kui ootamatult või järsku võib rolliväsimus tekkida.
"Kogu selles rolliasjas on minu arvates oluline, et inimene jääks iseendaks."
Rollisurve tähendab seda, et inimene peab ennast piirama ja ohjama tänu oma rollile. Kuni see tähendab enda trimmis hoidmist ja uue õppimist, inimene areneb. Kui rollisurve tähendab sisemisi konflikte, iseendaga vastuollu minekut, hakkab inimene algul väsima ja siis manduma.
Rollinauding kuulub neile, kellele meeldib see, mida nad teevad. Mulle tundub, et rollinaudingu eeldusena peab inimene teadma, kes ta on. See tähendab, et need, kes pole ennast leidnud, ei suuda tunda rõõmu sellest, mida nad teevad. Rollinauding sünnib siis, kui olemine ja tegemine on kooskõlas.
Kogu selles rolliasjas on minu arvates oluline, et inimene jääks iseendaks. Kuni meie täidame rolli, siis on meil ka teistele midagi anda. Kui roll hakkab täitma meid, siis tuleb minna psühholoogi juurde.
Religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar on Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Tõnu Lehtsaar: rollid elulaval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõunamaalaste jaoks harjumatult külmades oludes peetud sõidu võitis kodupubliku ees sõitnud Rocio Del Alba Garcia Martinez. 21-aastasel hispaanlannal kulus viieringilise võistluse läbimiseks 1:28.00. Ka teise ja kolmanda koha teenisid võitja kaasmaalased Claudia Galicia Cortina (+0.28) ja Elena Lloret Llinares (+3.40). Ainsa Eesti naisratturina võistelnud Lõiv kaotas võitjale 4.33 ja pälvis sellega viienda koha, mille eest teenis eestlanna juurde 10 UCI reitingupunkti.
“Valdav osa sõidust võistlesin koos venelanna Jekaterina Anošinaga poodiumi madalama astme nimel,” tunnistas Lõiv. “Kuigi tundus, et olime tagumistega piisava vahe sisse sõitnud, siis saime siiski üllatuse osaliseks, kui hispaanlanna järgi jõudis ja koheselt rünnates eest ära sõitis. Kahju, et nii läks.”
Lõivu järgmine võistlus toimub 30. märtsil – 1.aprillini, mil toimub mägirataste mitmepäevasõit Volgat GP Diputacio De Barcelona (UCI S2). | Eesti maastikurattur sai Hispaanias 5. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõunamaalaste jaoks harjumatult külmades oludes peetud sõidu võitis kodupubliku ees sõitnud Rocio Del Alba Garcia Martinez. 21-aastasel hispaanlannal kulus viieringilise võistluse läbimiseks 1:28.00. Ka teise ja kolmanda koha teenisid võitja kaasmaalased Claudia Galicia Cortina (+0.28) ja Elena Lloret Llinares (+3.40). Ainsa Eesti naisratturina võistelnud Lõiv kaotas võitjale 4.33 ja pälvis sellega viienda koha, mille eest teenis eestlanna juurde 10 UCI reitingupunkti.
“Valdav osa sõidust võistlesin koos venelanna Jekaterina Anošinaga poodiumi madalama astme nimel,” tunnistas Lõiv. “Kuigi tundus, et olime tagumistega piisava vahe sisse sõitnud, siis saime siiski üllatuse osaliseks, kui hispaanlanna järgi jõudis ja koheselt rünnates eest ära sõitis. Kahju, et nii läks.”
Lõivu järgmine võistlus toimub 30. märtsil – 1.aprillini, mil toimub mägirataste mitmepäevasõit Volgat GP Diputacio De Barcelona (UCI S2).
### Response:
Eesti maastikurattur sai Hispaanias 5. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikoha võitnud Gorodilov ja Bergmannova esindavad tantsuklubi Kreedo Dance. Nende järel tulid teisele kohale tantsupaar Rannar Edovald Mari-Liis Mets tantsuklubist Elite ja kolmas koht kuulus paarile Ander Saago ja Kristel Moorats (Tantsukool Tango ja tantsuklubi Respect ühispaar).
10-tantsu võistlusel võits noored 2 vanusegrupis esikoha Ander Saago ja Kristel Moorats (Tango ja Respect ühispaar). Teisele kohale tulid Kristo Kama ja Mariann Hendrikson (Tantsukool Tango) ja pronksmedalid võitsid tantsuklubi Master tantsijad Alex Laan ja Elizabeth Gorjatseva.
Lasteklassis tuli esikohale tantsuklubi Kreedo Dance paar Emil Korotin ja Evelina Bondarenko, hõbemedali võitsid Ralf Oliver Purje ja Elenor Kurisoo (Laguun ja Twist ühispaar) ja kolmanda koha võitsid Martin Makarov ja Keiri Semre tantsuklubist Leevi.
Lapsed 1 vanuserühmas saavutas esikoha paar Maximilian Johan Helenius ja Regina Peik, teisele kohale tulid Karli Kuldma ja Victoria Makarov, kolmanda kohale Rico Maarjus Leppik ja Jessica Johanson. Kõik kolm paari on tantsuklubist Leevi.
Juunior 1 klassi parimad olid Richard Eric Rinne ja Kristiin Sõõrumaa tantsuklubist Golden Dance Club. Hõbemedali võitis paar Anton Siff ja Katerin Matvejeva tantsuklubist Leevi ja kolmas koht kuulus tantsuklubi Danceline tantsijatele Nikita Kilevoi ja Anna-Maria Bogrebnaja.
Juunior 2 vanuseklassis tulid meistriks tantsuklubi Kreedo Dance paar Andreas Lepiste ja Sofia Dzevulskaja, hõbemedali võitsid Marco Kindsigo ja Lisete Marjapuu tantsuklubist Maarja, kolmas koht kuulus tantsuklubi Respect paarile Kristofer Robin Maasalu ja Kretel Kurs.
Noored 1 vanuseklassis said kuldmedali kaela tantsuklubi Flex tantsijad Artti Oskar Maasik ja Chrislyn Kullamaa. Teisele kohale tantsisid end Kaspar Kaldaru ja Agneta Pukk tantsuklubist Respect ning kolmandale Oliver Pajus ja Anette Saiko Eesti Tantsuakadeemiast.
Seeniorid 1 vanusegrupis võidutsesid tantsuklubi Tango tantsijad Gediminas Jürjo ja Kati Kümnik. Seeniorid 2 vanusegrupis olid parimad Väino Miil ja Kaia Linkberg tantsuklubist Respect. Seeniorid 3 vanusegrupis teenis esikoha tantsupaar Andres Jõeleht ja Anu Jõeleht tantsuklubist Master. | Selgusid Eesti meistrid 10-tantsus ning Ladina-Ameerika tantsudes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikoha võitnud Gorodilov ja Bergmannova esindavad tantsuklubi Kreedo Dance. Nende järel tulid teisele kohale tantsupaar Rannar Edovald Mari-Liis Mets tantsuklubist Elite ja kolmas koht kuulus paarile Ander Saago ja Kristel Moorats (Tantsukool Tango ja tantsuklubi Respect ühispaar).
10-tantsu võistlusel võits noored 2 vanusegrupis esikoha Ander Saago ja Kristel Moorats (Tango ja Respect ühispaar). Teisele kohale tulid Kristo Kama ja Mariann Hendrikson (Tantsukool Tango) ja pronksmedalid võitsid tantsuklubi Master tantsijad Alex Laan ja Elizabeth Gorjatseva.
Lasteklassis tuli esikohale tantsuklubi Kreedo Dance paar Emil Korotin ja Evelina Bondarenko, hõbemedali võitsid Ralf Oliver Purje ja Elenor Kurisoo (Laguun ja Twist ühispaar) ja kolmanda koha võitsid Martin Makarov ja Keiri Semre tantsuklubist Leevi.
Lapsed 1 vanuserühmas saavutas esikoha paar Maximilian Johan Helenius ja Regina Peik, teisele kohale tulid Karli Kuldma ja Victoria Makarov, kolmanda kohale Rico Maarjus Leppik ja Jessica Johanson. Kõik kolm paari on tantsuklubist Leevi.
Juunior 1 klassi parimad olid Richard Eric Rinne ja Kristiin Sõõrumaa tantsuklubist Golden Dance Club. Hõbemedali võitis paar Anton Siff ja Katerin Matvejeva tantsuklubist Leevi ja kolmas koht kuulus tantsuklubi Danceline tantsijatele Nikita Kilevoi ja Anna-Maria Bogrebnaja.
Juunior 2 vanuseklassis tulid meistriks tantsuklubi Kreedo Dance paar Andreas Lepiste ja Sofia Dzevulskaja, hõbemedali võitsid Marco Kindsigo ja Lisete Marjapuu tantsuklubist Maarja, kolmas koht kuulus tantsuklubi Respect paarile Kristofer Robin Maasalu ja Kretel Kurs.
Noored 1 vanuseklassis said kuldmedali kaela tantsuklubi Flex tantsijad Artti Oskar Maasik ja Chrislyn Kullamaa. Teisele kohale tantsisid end Kaspar Kaldaru ja Agneta Pukk tantsuklubist Respect ning kolmandale Oliver Pajus ja Anette Saiko Eesti Tantsuakadeemiast.
Seeniorid 1 vanusegrupis võidutsesid tantsuklubi Tango tantsijad Gediminas Jürjo ja Kati Kümnik. Seeniorid 2 vanusegrupis olid parimad Väino Miil ja Kaia Linkberg tantsuklubist Respect. Seeniorid 3 vanusegrupis teenis esikoha tantsupaar Andres Jõeleht ja Anu Jõeleht tantsuklubist Master.
### Response:
Selgusid Eesti meistrid 10-tantsus ning Ladina-Ameerika tantsudes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna riigikohus vandeadvokaat Alar Neilandi kassatsioonkaebust arutusele ei võtnud, siis jõustus Kovan Mohammadile (20) mõistetud 10-aastane vanglakaristus.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Mohammadi raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes oht elule ja tervisehäire, mis kestis vähemalt neli kuud.
Kohtus esitas prokurör talle süüdistuse ka valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalises väärkohtlemises, mille ta pani toime lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt.
Mohammad tunnistas end kergemas kuriteos süüdi, raskemas mitte.
Süüdistuse järgi soovis Mohammad mullu 7. märtsil Tallinnas Majaka tänaval asuvas korteris, armukadedusest ajendatuna, anda oma abikaasale “õppetunni”, tekitades talle karistuseks suurt füüsilist valu ja rasked põletushaavad.
Mohammad ostis poest puhastusbensiini, sidus seejärel kodus, nende tütre juuresolekul, oma abikaasa neljast kohast nelja rätikuga kinni, valas ta puhastusbensiiniga üle ja süütas välgumihkliga põlema.
Kriminaaluurimine käivitati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist.
Mohammad viibib vahi all alates mullu 10. märtsist.
Süürlaste perekond saabus Eestisse kvoodipagulastena 2016. aasta juunis Kreekast. | Naise põlema pannud pagulase pikk vangistus jäi jõusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna riigikohus vandeadvokaat Alar Neilandi kassatsioonkaebust arutusele ei võtnud, siis jõustus Kovan Mohammadile (20) mõistetud 10-aastane vanglakaristus.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Mohammadi raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes oht elule ja tervisehäire, mis kestis vähemalt neli kuud.
Kohtus esitas prokurör talle süüdistuse ka valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalises väärkohtlemises, mille ta pani toime lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt.
Mohammad tunnistas end kergemas kuriteos süüdi, raskemas mitte.
Süüdistuse järgi soovis Mohammad mullu 7. märtsil Tallinnas Majaka tänaval asuvas korteris, armukadedusest ajendatuna, anda oma abikaasale “õppetunni”, tekitades talle karistuseks suurt füüsilist valu ja rasked põletushaavad.
Mohammad ostis poest puhastusbensiini, sidus seejärel kodus, nende tütre juuresolekul, oma abikaasa neljast kohast nelja rätikuga kinni, valas ta puhastusbensiiniga üle ja süütas välgumihkliga põlema.
Kriminaaluurimine käivitati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist.
Mohammad viibib vahi all alates mullu 10. märtsist.
Süürlaste perekond saabus Eestisse kvoodipagulastena 2016. aasta juunis Kreekast.
### Response:
Naise põlema pannud pagulase pikk vangistus jäi jõusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tootjahinnaindeksit mõjutas veebruaris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete ja kemikaalide tootmises, samuti hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning joogitootmises.
2017. aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puidutöötlemises ning joogitootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -2,0 protsenti ja võrreldes 2017. aasta veebruariga 0,9 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes langes keskmisest enam elektroonikaseadmete, naftasaaduste ja õmblustoodete hind, samal ajal tõusis elektrienergia, toormetsa ning paberi ja pabertoodete hind.
Impordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,1 ja võrreldes 2017. aasta veebruariga 1,0 protsenti. | Tootjahinnaindeks tõusis võrreldes mulluse veebruariga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tootjahinnaindeksit mõjutas veebruaris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete ja kemikaalide tootmises, samuti hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning joogitootmises.
2017. aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, puidutöötlemises ning joogitootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -2,0 protsenti ja võrreldes 2017. aasta veebruariga 0,9 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes langes keskmisest enam elektroonikaseadmete, naftasaaduste ja õmblustoodete hind, samal ajal tõusis elektrienergia, toormetsa ning paberi ja pabertoodete hind.
Impordihinnaindeksi muutus oli 2018. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,1 ja võrreldes 2017. aasta veebruariga 1,0 protsenti.
### Response:
Tootjahinnaindeks tõusis võrreldes mulluse veebruariga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | LeBron James sai mängus Milwaukee Bucksi vastu kirja selle hooaja rekordilise 16. kolmikduubli ja viis Cleveland Cavaliersi 124:117 võiduni. Mängu jooksu viskas James 40 punkti, võttis 12 lauapalli ja andis 10 resultiivset söötu.
Peale randmeluumurdu tagasi väljakule naasnud Kevin Love viskas 18 punkti ja võttis seitse lauapalli. Vastaste poolel oli resultatiivseim mängija 37. punktiga Giannis Antetokounmpo. 30 silma lisas punktiskoorile Khris Middleton.
NBA tulemused:
Cleveland Cavaliers - Miwaukee Bucks 124:117
Indiana Pacers - Los Angeles Lakers 110:100
Philadelphia 76ers - Charlotte Hornets 108:94
Brooklyn Nets - Memphis Grizzlies 118:115
Miami Heat - Denver Nuggets 149:141 (lisaajal)
New York Knicks - Chicago Bulls 110:92
San Antonio Spurs - Golden State Warriors 89:75
Sacramento Kings - Detroit Pistons 90:106 | VIDEO | Greeni vigastus andis vastastele võiduvõimaluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LeBron James sai mängus Milwaukee Bucksi vastu kirja selle hooaja rekordilise 16. kolmikduubli ja viis Cleveland Cavaliersi 124:117 võiduni. Mängu jooksu viskas James 40 punkti, võttis 12 lauapalli ja andis 10 resultiivset söötu.
Peale randmeluumurdu tagasi väljakule naasnud Kevin Love viskas 18 punkti ja võttis seitse lauapalli. Vastaste poolel oli resultatiivseim mängija 37. punktiga Giannis Antetokounmpo. 30 silma lisas punktiskoorile Khris Middleton.
NBA tulemused:
Cleveland Cavaliers - Miwaukee Bucks 124:117
Indiana Pacers - Los Angeles Lakers 110:100
Philadelphia 76ers - Charlotte Hornets 108:94
Brooklyn Nets - Memphis Grizzlies 118:115
Miami Heat - Denver Nuggets 149:141 (lisaajal)
New York Knicks - Chicago Bulls 110:92
San Antonio Spurs - Golden State Warriors 89:75
Sacramento Kings - Detroit Pistons 90:106
### Response:
VIDEO | Greeni vigastus andis vastastele võiduvõimaluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jumalakartlikud neiud korjavad kevaditi metsa alt piibellehti.
Kevadega algab ka kohustuslik aiateenistus.
Kevad paneb mormoonid möllama.
Kevad käes, nartsissistid tõstavad pead.
Kehad südames.
Kuula eelmiseid sõnasäutse siit | Sõnasäuts. Kevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jumalakartlikud neiud korjavad kevaditi metsa alt piibellehti.
Kevadega algab ka kohustuslik aiateenistus.
Kevad paneb mormoonid möllama.
Kevad käes, nartsissistid tõstavad pead.
Kehad südames.
Kuula eelmiseid sõnasäutse siit
### Response:
Sõnasäuts. Kevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ISCM on kaasaegse muusika valdkonna suurim rahvusvaheline võrgustik, mis ühendab üle 50 riigi, lisaks alaorganisatsioonidena festivalid või uue muusika keskuseid. Maailma muusika päevad on ISCMi tegevuse üks tähtsamaid väljundeid.
"Adapt to prevailing stream and become able to see clearly" on kirjutatud Afekt festivali tellimusel Grazis tegutsevale ansamblile Schallfeld.
Marianna Liik alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2011. aasta sügisel Helena Tulve õpilasena. 2014. aasta kevadel lõpetas ta elektroakustilise kompositsiooni bakalaureuseõppe Margo Kõlari ja Malle Maltise juhendamisel juhendamisel ning omandas magistrikraadi kompositsioonis Helena Tulve ja Margo Kõlari juures 2017. aastal.
Väljakujunenud tava kohaselt tutvustab festival igalt liikmeskonna maalt vähemalt ühe helilooja teost. Iga liikmesriik esitab rahvusvahelisele komisjonile kuni 6 teose ettepanekut erinevatesse muusikalistesse kategooriatesse. Eesti esitas tänavu Pekingisse lisaks Marianna Liikile teosed heliloojatelt Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Ülo Krigul, Elis Vesik ning Tatjana Kozlova-Johannes, kelle vahel tänavuse korraldajariigi poolt valitud rahvusvaheline komisjon festivaliprogrammi oma valiku tegi. Eelmisel aastal esindasid Eestit Kanadas toimunud festivalil oma teostega heliloojad Märt-Matis Lill ja Tõnu Kõrvits.
Igal aastal korraldatakse festival erinevas liikmesriigis. Tänavu toimuvad ISCMi Maailma muusika päevad 19. kuni 26. maini 2018 Pekingis, Hiinas ühendatuna samaaegselt Pekingi Uue Muusika festivaliga. Eesti Heliloojate Liit on ISCMi liige alates 2005. aastast ning aastal 2019 on Eesti valitud ISCMi suursündmuse korraldajamaaks.
2014. aastal Wroclawis toimunud ISCMi üldkogul valiti esimese eestlasena organisatsiooni auliikmeks ka Arvo Pärt.
World New Music Days 2019 festival toimub Tallinnas ja Tartus 2. - 10. maini. | Eestit esindab Maailma muusika päevadel Marianna Liik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ISCM on kaasaegse muusika valdkonna suurim rahvusvaheline võrgustik, mis ühendab üle 50 riigi, lisaks alaorganisatsioonidena festivalid või uue muusika keskuseid. Maailma muusika päevad on ISCMi tegevuse üks tähtsamaid väljundeid.
"Adapt to prevailing stream and become able to see clearly" on kirjutatud Afekt festivali tellimusel Grazis tegutsevale ansamblile Schallfeld.
Marianna Liik alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2011. aasta sügisel Helena Tulve õpilasena. 2014. aasta kevadel lõpetas ta elektroakustilise kompositsiooni bakalaureuseõppe Margo Kõlari ja Malle Maltise juhendamisel juhendamisel ning omandas magistrikraadi kompositsioonis Helena Tulve ja Margo Kõlari juures 2017. aastal.
Väljakujunenud tava kohaselt tutvustab festival igalt liikmeskonna maalt vähemalt ühe helilooja teost. Iga liikmesriik esitab rahvusvahelisele komisjonile kuni 6 teose ettepanekut erinevatesse muusikalistesse kategooriatesse. Eesti esitas tänavu Pekingisse lisaks Marianna Liikile teosed heliloojatelt Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Ülo Krigul, Elis Vesik ning Tatjana Kozlova-Johannes, kelle vahel tänavuse korraldajariigi poolt valitud rahvusvaheline komisjon festivaliprogrammi oma valiku tegi. Eelmisel aastal esindasid Eestit Kanadas toimunud festivalil oma teostega heliloojad Märt-Matis Lill ja Tõnu Kõrvits.
Igal aastal korraldatakse festival erinevas liikmesriigis. Tänavu toimuvad ISCMi Maailma muusika päevad 19. kuni 26. maini 2018 Pekingis, Hiinas ühendatuna samaaegselt Pekingi Uue Muusika festivaliga. Eesti Heliloojate Liit on ISCMi liige alates 2005. aastast ning aastal 2019 on Eesti valitud ISCMi suursündmuse korraldajamaaks.
2014. aastal Wroclawis toimunud ISCMi üldkogul valiti esimese eestlasena organisatsiooni auliikmeks ka Arvo Pärt.
World New Music Days 2019 festival toimub Tallinnas ja Tartus 2. - 10. maini.
### Response:
Eestit esindab Maailma muusika päevadel Marianna Liik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meistrid naistemaadluses on:
-43 kg Kathy Carmela Klassen (EMÜ SK)
-49 kg Jonete Visnapuu (Väike-Maarja RSK)
-57 kg Maarja Plaser (Korrus3/Audentes)
-65 kg Viktoria Vesso (EMÜ SK)
-73 kg Marta Pajula (SK Tapa)
Eesti meistrid vabamaadluses on:
-45 kg Sander Tagu (SK Leo)
-48 kg Nikita Shirokov (SK Kuldkaru)
-51 kg Robert Mhitarjan (MK Aberg)
-55 kg Hanno Käärik (MK Lapiti)
-60 kg Martin Põld (SK Kuldkaru)
-65 kg Aleksei Saulits (SK Kuldkaru)
-71 kg Maksim Tarassov (SK Kuldkaru)
-80 kg Kender Annus (MK Tulevik)
-92 kg Allan David Sevtsov (SK Leo)
-110 kg Gregor Naatan Soone (MK Aberg)
Eesti meistrid kreeka-rooma maadluses on:
-45 kg Sander Tagu (SK Leo)
-48 kg Kristo Merilain (MK Nelson)
-51 kg Raimond Uibo (SK Leo)
-55 kg Kalle Laisarv (SK Tapa)
-60 kg Markos Tadolder (MK Jaan)
-65 kg Markus Julius Holmberg (SK Kadrina)
-71 kg Robyn Paulberg (SK Leo)
-80 kg Raoul Aho Leitham (Korrus3)
-92 kg Richard Karelson (MK Nelson)
-110 kg Uku Laik (SK Valga)
Klubide arvestuses võitis naistemaadluses EMÜ SK, kellele järgnesid Korrus3 ja SK Tapa. Vabamaadluses läks esikoht SK Kuldarusse. Poodiumi madalamad astmed hõivas MK Aberg ja SK Leo. Kreeka-rooma maadluse kolm parimat klubi oli seevastu SK Tapa, SK Leo ja MK Aberg. | Selgusid Eesti kadettide meistrid maadluses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meistrid naistemaadluses on:
-43 kg Kathy Carmela Klassen (EMÜ SK)
-49 kg Jonete Visnapuu (Väike-Maarja RSK)
-57 kg Maarja Plaser (Korrus3/Audentes)
-65 kg Viktoria Vesso (EMÜ SK)
-73 kg Marta Pajula (SK Tapa)
Eesti meistrid vabamaadluses on:
-45 kg Sander Tagu (SK Leo)
-48 kg Nikita Shirokov (SK Kuldkaru)
-51 kg Robert Mhitarjan (MK Aberg)
-55 kg Hanno Käärik (MK Lapiti)
-60 kg Martin Põld (SK Kuldkaru)
-65 kg Aleksei Saulits (SK Kuldkaru)
-71 kg Maksim Tarassov (SK Kuldkaru)
-80 kg Kender Annus (MK Tulevik)
-92 kg Allan David Sevtsov (SK Leo)
-110 kg Gregor Naatan Soone (MK Aberg)
Eesti meistrid kreeka-rooma maadluses on:
-45 kg Sander Tagu (SK Leo)
-48 kg Kristo Merilain (MK Nelson)
-51 kg Raimond Uibo (SK Leo)
-55 kg Kalle Laisarv (SK Tapa)
-60 kg Markos Tadolder (MK Jaan)
-65 kg Markus Julius Holmberg (SK Kadrina)
-71 kg Robyn Paulberg (SK Leo)
-80 kg Raoul Aho Leitham (Korrus3)
-92 kg Richard Karelson (MK Nelson)
-110 kg Uku Laik (SK Valga)
Klubide arvestuses võitis naistemaadluses EMÜ SK, kellele järgnesid Korrus3 ja SK Tapa. Vabamaadluses läks esikoht SK Kuldarusse. Poodiumi madalamad astmed hõivas MK Aberg ja SK Leo. Kreeka-rooma maadluse kolm parimat klubi oli seevastu SK Tapa, SK Leo ja MK Aberg.
### Response:
Selgusid Eesti kadettide meistrid maadluses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja ja kriminaalmenetlust juhtinud ringkonnaprokurör kaalusid asjaolud taas läbi ning leidsid, et ilmnenud on vajadus viia läbi täiendavaid menetlustoiminguid, kirjutab Tartu Postimees.
"Kuivõrd tegemist on raske isikuvastase kuriteoga, mis on kaasa toonud inimese surma, siis tuleb kõikvõimalikke kahtlusi kontrollida ülima hoolsusega. Uurimisasutused peavad andma endast parima, et selgitada välja kõik asjaolud, mis niivõrd traagilise tagajärje kaasa tõid. Seetõttu nägime vajadust täiendavate toimingute tegemiseks ja uuendasime kriminaalmenetluse. Mõistetavalt ei too see ohvrit tagasi, kuid võimaldab anda rohkem vastuseid tekkinud küsimustele," ütles Kaldoja.
Kriminaalasja uurib Lõuna prefektuur Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel. | Prokuratuur otsustas Nõo jahimehe tapmise kriminaaluurimist jätkata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja ja kriminaalmenetlust juhtinud ringkonnaprokurör kaalusid asjaolud taas läbi ning leidsid, et ilmnenud on vajadus viia läbi täiendavaid menetlustoiminguid, kirjutab Tartu Postimees.
"Kuivõrd tegemist on raske isikuvastase kuriteoga, mis on kaasa toonud inimese surma, siis tuleb kõikvõimalikke kahtlusi kontrollida ülima hoolsusega. Uurimisasutused peavad andma endast parima, et selgitada välja kõik asjaolud, mis niivõrd traagilise tagajärje kaasa tõid. Seetõttu nägime vajadust täiendavate toimingute tegemiseks ja uuendasime kriminaalmenetluse. Mõistetavalt ei too see ohvrit tagasi, kuid võimaldab anda rohkem vastuseid tekkinud küsimustele," ütles Kaldoja.
Kriminaalasja uurib Lõuna prefektuur Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.
### Response:
Prokuratuur otsustas Nõo jahimehe tapmise kriminaaluurimist jätkata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valekaebuste osa rööviavalduste seas on lihtsalt nii suureks läinud. See on põhiprobleem," ütles Põhja prefektuuri röövimiste grupi juhtivuurija Hisko Vares Postimehele.
Politsei poole pöörduvad valeteadetega ühtviisi nii välismaa turistid, jõukad Viimsi pereemad kui ka Lasnamäe alaealised kraaded ning sagedamini kui uurijad sooviks, avastavad nad pärast niitide kokkuviimist, et kannatanu on neile hoopis valetanud ja kriminaalmenetlust tuleb alustada hoopis tema vastu.
Näiteks teevad välismaal töötavad eestlased kaotatud telefoni, kulutatud raha või muu vara korvamiseks politseisse valeavalduse röövimisest ning kuna vara on kindlustatud välismaal või reisikindlustusega, saadakse kulu tagasi.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Roger Kumm ütleb, et nende töös on umbes pool rööve tegelikult valeavaldused. | Pool röövidest võib olla välja mõeldud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valekaebuste osa rööviavalduste seas on lihtsalt nii suureks läinud. See on põhiprobleem," ütles Põhja prefektuuri röövimiste grupi juhtivuurija Hisko Vares Postimehele.
Politsei poole pöörduvad valeteadetega ühtviisi nii välismaa turistid, jõukad Viimsi pereemad kui ka Lasnamäe alaealised kraaded ning sagedamini kui uurijad sooviks, avastavad nad pärast niitide kokkuviimist, et kannatanu on neile hoopis valetanud ja kriminaalmenetlust tuleb alustada hoopis tema vastu.
Näiteks teevad välismaal töötavad eestlased kaotatud telefoni, kulutatud raha või muu vara korvamiseks politseisse valeavalduse röövimisest ning kuna vara on kindlustatud välismaal või reisikindlustusega, saadakse kulu tagasi.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Roger Kumm ütleb, et nende töös on umbes pool rööve tegelikult valeavaldused.
### Response:
Pool röövidest võib olla välja mõeldud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 8.01 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tööstuse ja Kalaranna tänava ristmikul, kus 61-aastane mees sõitis Toyotaga reguleerimata ülekäigurajal otsa 38-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 14.41 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Reola-Unipiha tee 6. kilomeetril, kus metsaveoautot Scania juhtinud 30-aastane mees hoidis vasakkurvis vastu tulnud sõiduki tõttu veokit paremale ning libedal sulava keltsaga kruuskattega teel libises veoauto kraavi. Veokijuht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 16.36 juhtus liiklusõnnetus Haapsalus Vahtra põigu ja Kuuse tänava ristmikul, kus Toyota Versot juhtinud 57-aastane naine ei andnud teed Seat Leonile, mida juhtis 54-aastane naine. Seati juht toimetati Läänemaa haiglasse kontrolli.
Kell 23.05 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Gonsiori ja Kreutzwaldi tänava ristmikul, kus Saab 9-3 juhtinud 20-aastane naine ei andnud teed Mercedes-Benz E300-le, mida juhtis 28-aastane mees. Saabi juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 23.05 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Tallinna-Pärnu-Ikla 32. kilomeetril, kus 28-aastane mees sõitis Volvo S60-ga tagant otsa tema ees pidurdanud Ford Transitile, mida juhtis 63-aastane mees. Enne kokkupõrget pidurdas Fordi ees seni tuvastamata sõiduk, mille juht lahkus sündmuskohalt pärast Fordi ja Volvo kokkupõrget. Õnnetuse tagajärjel toimetati Fordis olnud 71-aastane naine Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. | Liikluses sai viga viis inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 8.01 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Tööstuse ja Kalaranna tänava ristmikul, kus 61-aastane mees sõitis Toyotaga reguleerimata ülekäigurajal otsa 38-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 14.41 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Reola-Unipiha tee 6. kilomeetril, kus metsaveoautot Scania juhtinud 30-aastane mees hoidis vasakkurvis vastu tulnud sõiduki tõttu veokit paremale ning libedal sulava keltsaga kruuskattega teel libises veoauto kraavi. Veokijuht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 16.36 juhtus liiklusõnnetus Haapsalus Vahtra põigu ja Kuuse tänava ristmikul, kus Toyota Versot juhtinud 57-aastane naine ei andnud teed Seat Leonile, mida juhtis 54-aastane naine. Seati juht toimetati Läänemaa haiglasse kontrolli.
Kell 23.05 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Gonsiori ja Kreutzwaldi tänava ristmikul, kus Saab 9-3 juhtinud 20-aastane naine ei andnud teed Mercedes-Benz E300-le, mida juhtis 28-aastane mees. Saabi juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 23.05 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Saue vallas Tallinna-Pärnu-Ikla 32. kilomeetril, kus 28-aastane mees sõitis Volvo S60-ga tagant otsa tema ees pidurdanud Ford Transitile, mida juhtis 63-aastane mees. Enne kokkupõrget pidurdas Fordi ees seni tuvastamata sõiduk, mille juht lahkus sündmuskohalt pärast Fordi ja Volvo kokkupõrget. Õnnetuse tagajärjel toimetati Fordis olnud 71-aastane naine Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
### Response:
Liikluses sai viga viis inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis on oluline 12. märtsil kell 05:00:
- Ukraina: Venemaa väed pole viimase 24 tunni jooksul edu saavutanud;
- Lutsk, Dnipro ja Ivano-Frankivsk said õhulööke;
- Venemaa on nädalaks takerdunud sõjatehnika kolonni Kiievist põhjas ümber paigutanud;
- Ukraina relvajõud: Vene väed püüdsid tugevdada okupeeritud piire ja täiendasid varusid;
- Vene väed pommitavad Mariupolit iga poole tunni tagant;
- katkematu pommitamine toimub Mõkolajivis, mis on viimane suurem vastupanupunkt enne Odessat;
- Inimeste evakueerimine liikus reedel aeglaselt;
- ÜRO andmeil on hukkunud vähemalt 564 tsiviilelanikku
- Laupäeva öösel on Kiievis olnud kuulda kõva pommitamist.
Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.
Kiievis käib kõva pommitamine
Laupäeva öösel kella kolme ajal kõlasid Ukrainas mitmel pool õhurünnakute eest hoiatavad sireenid, kirjutab BBC.
Briti ringhäälingu andmeil kõlasid sireenid poole tunni jooksul Kiievis ning sellest lääne pool asuvas Žõtomõris.
Kohapeal viibivate ajakirjanike sõnul on Kiievis kuulda tugevat pommitamist.
Kiievis viibiv CNN-i rahvusvahelise korrespondendi Clarissa Wardi sõnul käib pommitamine vahetpidamata mitu minutit järjest.
Wardi sõnul on pole samas selge, kas plahvatusi põhjustavad Vene või Ukraina vägede löögid.
Lahingud kestavad Kiievi ümbruses. Linnajuhtide sõnul on kõige ohtlikum ala Kiievist põhja pool, nende seas Butšas, Irpinis ja Hostomelis, aga ka pisut kaugemal Võšorodis.
Lahingud on ägenenud ka üle Dnepri jõe Kiievist idas Brovarõs.
Wardi sõnul jätkavad Vene väed Kiievi survestamist mitmest suunast. Tema hinnangul on Vene vägede eesmärk Kiiev täielikult sisse piirata, näljutada, pommitada ja lõpuks president Volodõmõr Zelenski kukutada.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles CNN-ile, et linnal on praegu varusid, sealhulgas toitu ja ravimeid vaid üheks kuni kaheks nädalaks.
Wardi sõnul on Ukraina võitlejad igal pool Kiievis. "Nad on kaevanud kaitsepositsioonid kaitsepositsioonid kõigi peamiste linna suunduvate maanteede äärde ja ümberringi pannud tankilõksud. See on praegu tugevalt kindlustatud linn. Ja isegi kui Vene väed suudavad selle ümber piirata, tulevad nende linna tuumani jõudmiseks ikkagi võimsad lahingud," rääkis ajakirjanik.
Sotsiaalmeediasse on ilmunud samuti postitusi Kiievi pommitamise kohta.
Heaviest shelling I've heard from Kyiv since the war started
— Trey Yingst (@TreyYingst) March 12, 2022
Zelenski: Ukraina on jõudnud pöördepunkti
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reede õhtul, et Ukraina on jõudnud sõjas strateegilisse pöördepunkti ajal, mil Vene väed pommitavad linnu üle kogu riigi ning on ümberpaigutumas võimalikuks pealetungiks Kiievile.
"On võimatu öelda, kui palju päevi meil veel Ukraina maa vabastamiseks kulub. Aga me saame öelda, et me teeme seda. Me oleme juba liikumas oma eesmärgi, meie võidu poole," ütles ta.
Zelenski tegi pöördumise Vene sõjaväelaste poole, paludes neil relvad maha panna ja koju minna. Ta pöördus ka Vene sõjaväelaste emade poole.
"Ärge saatke oma lapsi võõrale maale sõtta. Ärge uskuge lubadusi, et nad saadetakse vaid kuskile õppustele. Kontrollige, kus teie poeg on. Ärge andke oma poega surmale või vangistusse," rääkis ta.
President rääkis ka lääne sanktsioonide tähtsusest.
"Mida vähem dollareid Vene ettevõte teenib ja mida vähem maksuraha Vene riik saab, seda vähem võimalusi on Vene sõjaväel meie inimesi tappa," ütles ta.
Ukraina relvajõud: Vene väed taastasid reedel lahinguvõimet ja paigutusid ümber
Ukraina relvajõudude peastaap selgitas reedeseid arenguid kokkuvõtvas postituses, et Vene vägede pealetungi Polesje suunas ei täheldatud.
Vene väed jätkavad oma liini hoidmist Poliske, Kuhhari, Borodjanka, Andrijivka, Motõžõni, Horenitši, Butša ja Demõdivi asulate lähedal.
Vene väed tegelesid lahinguvõime taastamise ja üksuste ümberpaigutamisega.
Tšernihivi blokeerimiseks edela poolt püüavad Vene väed hõivata Mõhhailo-Kotsjubõnskit ja Šestovõtsjat.
Slobožanski suunal koondasid Vene väed oma jõud Severodonetski, Svatove, Kupjanski, Velika Pisarivka, Moskovski Bobriaki, Lebedõni piirkondadesse, kuid ei vii seal läbi aktiivseid ründeoperatsioone.
Vene väed on viimas reserve üle Sumõsse.
Vene väed püüavad jätkuvalt hõivata ka Mariupolit ja Severodonetskit.
Lõuna-Bugi jõe piirkonnas hoiavad Vene väed varem vallutatud piiri.
Venemaa õhujõudude strateegilised pommitajad Tu-95MS tulistasid tiibrakette Lutskis, Dnipros ja Ivano-Frankivskis rajatiste pihta. Rünnakus osales vähemalt kuus lennukit, mis lasid välja vähemalt kümme tiibraketti.
Ukraina relvajõudude väitel püüavad Vene väed taastada oma üksuste logistikat, kuid ebaõnnestunult.
Ukraina relvajõudude peastaabi väitel pommitasid Vene väed reedel kolme Valgevene piiriäärset asulat. Keegi Valgevene territooriumi pommitamises vigastada ei saanud. Relvajõudude hinnangul oli Venemaa provokatsiooni eesmärk Valgevene relvajõudude kaasamine sõtta Ukrainaga.
Okupeeritud aladel toimuvad Venemaa vastased miitingud.
Satelliidipildid näitavad Vene vägede lähenemist Kiievile
Maxar Technologies on avaldanud satelliidipilte, mille järgi on Vene väed liikumas Kiievile üha lähemale.
Maxari väitel tulistavad Vene väed elamupiirkondi, vahendavad Reuters ja The Guardian.
Maxar selgitas, et Kiievist loodes asuvas Moštšuni linnas on näha mitut põlevat hoonet ning laialdasi purustusi ja pommitamisest tekkinud kraatreid.
Moštšunis põlevad hooned. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Satellite image ©2022 Maxar Technologies
Lisaks on Maxari sõnul piltidelt näha Kiievist põgeneda püüdvate inimeste autoderivi, samuti põlenguid Antonovi lennuväljal.
Satelliidipildile jäänud väidetav suurtükist tulistamine Antonovi lennuvälja lähistel. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Satellite image ©2022 Maxar Technologies
Vene väed pommitasid reedel Ukrainas mitmel pool riigis ning on meedia väitel ümbergrupeerumas võimalikuks rünnakuks Kiievile.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et Ukraina on jõudnud sõjas strateegilise pöördepunktini.
ÜRO kavandab laevade evakueerimist Mustalt ja Aasovi merelt
ÜRO rahvusvaheline merendusorganisatsioon (IMO) töötab selle nimel, et luua ohutu merekoridor, mille kaudu saaksid praegu Mustal ja Aasovi merel viibivad kaubalaevad ja nende meeskonnad sealt lahkuda, kirjutab Interfax.
IMO virtuaalkohtumise lõppavaldus ütleb, et peasekretär Kitack Lim "kohustub viivitamatult tegutsema ohutu merekoridori rajamiseks asjaomaste osapoolte, sealhulgas rannikuriikide koostöö ja abiga".
Oblastijuht: Vene väed on okupeerinud 70 protsenti Luhanskist
Vene väed on okupeerinud umbes 70 protsenti Luhanski oblastist, ütles piirkonna kuberner Serhi Haidai.
Tema sõnul on Vene väed okupeeritud piirkondades juba üles seadnud Vene televisiooni, kirjutab Ukrainska Pravda.
"Vene propaganda ja libauudised levivad juba neil territooriumitel. Luhanski oblast on praegu üks tulipunktidest. Venemaa okupeeritud territooriumitel surutakse rahumeelseid proteste maha," ütles Haidai.
Tema sõnul pommitavad Vene väed kogu territooriumi, mis on veel Ukraina jõudude käes. Tuliseimad võitlused käivad tema sõnul Severodonetskis, Lõssõtšanskis, Popasnas, Rubižnes, Kreminnas. Ta lisas, et Vene väed pommitavad ja hävitavad tsiviilobjekte nagu lasteaiad, koolid, haiglad, gaasitorud ja elektrivõrgud.
Haidai ütles, et mobiililevi piirkonnas on katkendlik, kuid seda püütakse parandada. Tema sõnul on probleeme humanitaarabi pääsemisega piirkonda, kuna Vene väed blokeerivad seda.
Reedel elanike evakueerimine takerdus
Ukraina võimude sõnul oli reedel elanike evakueerimine kõige kehvemas seisus piirkondadest piiratud.
Kiievi oblasti juhi Oleksii Kuleba sõnul õnnestus reedel oblastist evakueerida umbes 8000 inimest. Kolme päeva jooksul on piirkonnast evakueeritud umbes 25 000 inimest.
"Evakueerimine jätkus terve päeva. Täna hommikul oli meil kuus kinnitatud marsruuti, kuid inimesi saime evakueerida vaid mööda kolme. Butša, Hostomel, Irpin – seal oli tõesti vaikuserežiim, mis võimaldas piirkonna elanikke turvaliselt evakueerida," kirjutas Kuleba reedel Telegrami kanalis.
Ta lisas, et loodab laupäeval jätkata evakuatsiooni linnadest, mille abistamiseni veel pole jõutud. Peamine neist on Kiievist 25 kilomeetrit kirdes asuv Borodjanka, mida Vene väed reedel taas pommitasid.
Harkivi kuberner Oleh Sõnehubovi sõnul takistasid Vene väed reedel Izjumi linnast inimeste evakueerimist.
Sõnehubovi sõnul valmistasid Ukraina võimud ette 20 bussi ja humanitaarabi ning leppisid kokku nn rohelise koridori, kuid pommitamise tõttu ei pääsenud bussid linna.
Ukraina keskosast evakueeriti Vene vägede kätte langenud Enerhodarist ja seda ümbritsevatest küladest veel naisi ja lapsi. Enamik sellest piirkonnast evakueeritud inimestest viiakse Zaporižžjasse, kus nad saavad rongidega liikuda Lääne-Ukrainasse.
Zaporižžja oblastivalitsuse juht Oleksandr Staruhh ütles, et kohalikud kirikuõpetajad lõid kaasa jõupingutustes, et viia humanitaarabi ümberpiiratud Mariupolisse.
Ukraina kaitseminister Olekssi Reznikov nimetas Mariupoli olukorda väga keeruliseks. Ta süüdistas Vene vägesid linna pommitamises isegi ametlike kõneluste ajal.
Mariupoli võimude sõnul on linnas pommitamise ja õhurünnakute tõttu hukkunud ligi 1600 inimest.
Inimesed põgenemas Irpini linnast. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Serhii Nuzhnenko
Harkivi tuumalabor pommitamises olulisi kahjustusi ei saanud
Harkivis tegutsev füüsika ja tehnoloogia instituudi tuumalabori põhiosa Vene vägede pommitamise tagajärjel kahjustada ei saanud, ütles instituudi juht Mõkola Šulga Reutersile.
Tema sõnul sai pommitamises suuri kahjustusi instituudi välispind.
Šulga kinnitas, et labor on praegu töökorras ja ohutu. Ta hoiatas samas, et kui tuumakütuse paak peaks saama füüsiliselt kahjustada, võib sellest lekkida radioaktiivseid elemente ja kahjustada tõsiselt keskkonda.
Harkivi loomaaia töötajad said surma
Harkivi loomaaia töötaja Marina ütles BBC-le, et kaks tema kolleegi said Vene vägede pommitamise tagajärjel surma, kui olid seal loomi toitmas. Tema sõnul ei jõudnud töötajad pommitamise alates maa-alusesse varjendisse peituda.
Marina sõnul on töötajatel sõja tõttu väga suur väljakutse jõuda linnast Harkivi lähedasse loomaaeda.
Loomaaias Feldman Ecopark elab mitmesuguseid loomi ning praegu on nende jaoks varutud piisavalt toitu, kuid tarneahelad on katkenud.
ÜRO: hukkunud on vähemalt 564 tsiviilelanikku
ÜRO teatas, et 10. märtsi lõpu seisuga on Ukrainas hukkunud 565 tsiviilelanikku. Päev varem oli teatatud kokku 549 hukkunust.
Vigastada on saanud 982 inimest.
Ukraina: Venemaa väed pole viimase 24 tunni jooksul edu saavutanud
Ukraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovitši sõnul pole Venemaa relvajõud viimase 24 tunni jooksul edusamme teinud.
"Venemaa territoriaalsed edusammud Ukrainas on peatunud," ütles reede lõuna ajal Arestovitš.
Arestovitš lisas, et Ukraina relvajõud korraldavad vasturünnakuid Kiievi ja Harkivi lähedal.
Ukraina süüdistab Vene vägesid linnapea vangistamises
Ukraina süüdistas reedel Venemaad rahvusvahelise õiguse rikkumises, Ukraina võimude väitel vangistasid Vene väed Kagu-Ukrainas asuva Melitopoli linnapea peale seda, kui linn oli Vene vägede kätte langenud.
Ukraina võimude teatel võtsid Vene väed linnapea Ivan Fedorovi pantvangi peale seda, kui nad olid teda süüdistanud terrorismis.
Melitopoli linnapea kui tsiviilisiku vangistamine klassifitseerub sõjakuriteona, ütles Ukraina välisministeerium.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hilisemas pöördumises Fedorovi kinni võtmist. Tema hinnangul näitab see, et Venemaa on jõudnud "terrori uuele tasemele", milles püüavad füüsiliselt kõrvaldada Ukraina kohalikke võimuesindajaid.
nd said it showed Russia had switched to a "new stage of terror" in which they were "trying to physically eliminate representatives of the legitimate local Ukrainian authorities".
Separatistliku Luhanski regiooni prokuratuur teatas, et Fedorovi süüdistatakse terrorismi rahastamises ja sellele kaasaaitamises.
The presidential office reports that the Russian occupiers have kidnapped Ivan Fedoro, the major of Melitopol in southern #Ukraine. Security camera of the city hall seem to show the abduction. pic.twitter.com/KfaXFQttn0
— Mattia Nelles (@mattia_n) March 11, 2022
Ukraina: Valgevene väed ühinevad sissetungiga juba reedel
Valgevene väed võivad Vene vägede rünnakuga Ukrainasse ühineda juba reede õhtul, teatas Ukraina riiklik strateegilise kommunikatsiooni keskus, viidates reedel toimunud Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko kohtumisele.
"Esialgse info järgi ühinevad Valgevene väed invasiooniga 11. märtsil kell 21," seisis keskus teates.
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby ütles Eesti aja järgi reede hilisõhtul, et neil ei ole andmeid, et Valgevene väed oleksid Ukrainasse sisenenud. Kirby ei välistanud, et see võib tulevikus siiski juhtuda, vahendas AFP.
According to Ukrainian military and government officials, Belarus is preparing to invade Ukraine before 9 p.m. on March 11.
— Iuliia Mendel (@IuliiaMendel) March 11, 2022
Vene v äed pommitavad katkematult Mõkolajivit
Vene väed on terve reede pommitanud Mõkolajivit, mis on nende jaoks viimane märkimisväärne takistus enne Odessat. Ukraina väed on suutnud rohkem kui nädala kestnud rünnakud seni tagasi lüüa, kuid kogu reedese päeva on Mõkolajivis kõlanud õhuhäire ning Vene väed on linna katkematult pommitanud, vahendasid BBC ja CNN.
Linna pommitatakse MLRS raketiheitjatega ning tabamusi saavad ka elumajad. Samuti on tabamuse saanud kohalikud supermarketid, teatas kohalik ametnik.
Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim ütles, et Ukraina väed suutsid Vene vägesid lüüa tagasi 15 kuni 20 kilomeetrit ida suunas ning olid isegi osa Vene üksusi ümber piiranud.
Kimi sõnul käivad aktiivsed lahingud ka Mõkolajivist põhja pool Hurjivka lähistel. "Me püüame neid kaugemale tõrjuda," kirjutas Kim.
Kuberneri hinnangul liigitub pommitamine tsiviilsihtmärkide, nende seas kohviku ja kortermaja valimatuks tulistamiseks
Kimi sõnul alahindasid Vene väed ukrainlasi, kuid ta hoiatas, et lisaväed ja õhujõud võivad edu taas Vene vägede poole kallutada.
Mõkolajivi terviseametnik Maksim Beznosenko ütles, et reede õhtul pommitasid Vene väed piirkondlikku onkoloogiahaiglat. Tema sõnul ei tekitanud pommitamine olulist kahju ja haigla saab edasi töötada.
Footage of aftermath of shelling circulating on telegram. pic.twitter.com/59nBp6tL4X
— Kyle Glen (@KyleJGlen) March 11, 2022
Venelased üritasid enda valdusesse võtta Zaporižžja tuumajaama
Vene ametnikud üritasid siseneda ja võtta enda kontrolli alla Zaporižzja tuumajaama, ütles Ukraina riikliku tuumaagentuuri Energoatom juht Petro Kotin.
Vene väed teatasid jaama ukrainlastest töötajatele, et tuumajaam kuulub nüüd Vene riiklikule tuumaettevõttele Rosatom, ütles Kotin.
Kotini sõnul üritasid kümme Rosatomi ametnikku, nende seas kaks vaneminseneri, siseneda tuumajaama, kuid ebaõnnestunult.
"Tuumajaama territooriumil on umbes 500 Vene sõdurit automaatrelvadega. Meie töötajad on psühholoogiliselt väga halvas seisus," lausus Kotin.
Ukraina sõjaväelane juhendab Kiievi lähedal Brovarõs Vene armeega peetud lahingus tofeena saadud tanki liikumist. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Putin: Ukrai naga peetavatel kõnelustel on "positiivsed arenguid"
Venemaa president Vladimir Putin ütles üllatuslikult Valgevene režiimi juhi Aleksander Lukašenkoga Moskvas peetud kohtumise avalikus osas, et Ukrainaga peetavatel kõnelustel on "positiivseid arenguid".
"On teatud positiivseid arenguid seal, nagu meie läbirääkijad on mind teavitanud," ütles Putin Lukašenkole.
Venemaa ja Ukraina läbirääkimisdelegatsioonid on kolmel korral kohtunud Ukraina-Valgevene piiril. Neljapäeval kohtusid Türgis Ukraina ja Venemaa välisministrid. Kõnelused tulemusi pole toonud.
Putin ütles ka, et lääne sanktsioonidel võib olla Venemaale positiivne mõju, meenutades Nõukogude Liitu, mis oli tema sõnul edukas sanktsioonidele vaatamata. Nõukogude Liit lõppes 1991. aastal täieliku poliitilise ja majandusliku kokkuvarisemisega.
Kiiev: Venemaa tulistas Valgevenet Ukraina õhuruumist
Ukraina relvajõud teatasid reedel, et Vene lennukid tulistasid reedel Ukraina õhuruumist Valgevene territooriumil asuvat asulat. Selle eesmärk on tõmmata Valgevene sõtta Ukraina vastu, vahendas Reuters.
"See on provokatsioon. Eesmärk on kaasata Valgevene vabariigi relvajõud sõtta Ukrainaga," teatas Ukraina õhuvägi.
"Me teatame ametlikult. Ukraina pole kavatsenud ega kavatse ette võtta agressiivseid samme Valgevene vabariigi vastu," teatas Kiiev.
Ukraina asesiseminister Yevheni Yenin ütles, et Venemaa kasutab kõiki võtteid, et vedada Valgevene samuti sõjategevusse. "Samas me teame, et Valgevene valitsus teeb kõik endast oleneva, et sõtta astumist vältida," lausus ta.
Ukraina kaitseminister Oleksiy Reznikov ütles, et Venemaa õhujõud valmistavad ette õhurünnakut mitme Valgevene asula vastu. "Täpsemalt, nad kavatsevad rünnata Kopanit," lausus Reznikov.
Hukkus kolmas Vene kindralmajor
Ukraina kaitseministeerium teatas reedel, et lahingutes hukkus kindralmajor Andrei Kolesnikov. Lääne allikad kinnitasid hiljem, et Vene kindralmajor hukkus, kuid tema nime ei avaldatud.
Kolesnikov oli Vene 29. armee ülem.
Lääne luureteenistuste hinnangul võib Ukrainas olla ligikaudu 20 Vene kindralmajorit, mis tähendab, et umbes iga seitsmes neist on juba hukkunud.
Õhulöögi said Lutsk, Dnipro ja Ivano-Frankivsk
Ukraina meedia teatel on reede varahommikul saanud õhulööke Lääne-Ukrainas asuv Lutsk ja Dnepri-äärne Dnipro linn, mis jääb Zaporižžjast põhja poole. Samuti sai löögi Ivano-Frankivsk.
Õhuhäire sireenid kõlasid mõlemas linnas tunde enne seda, kui meedia teatas kõlanud plahvatustest.
Lutski rünnaku sihtmärk oli BBC teatel kohalik lennuväli. Samuti on teateid, et Vene pommid tabasid tehast, mis tegeleb teatud tüüpi hävituslennukite mootorite remondiga.
Lutski linnapea kinnitas, et plahvatused toimusid lennuvälja juures. Ukraina ICTV telejaam teatas põlengust lennuvälja lähedal asuvas tehases.
❗Around 06:10 in Novokodatsky, a district of #Dnipro, there were three #airstrikes on the city, namely a hit near a kindergarten and an apartment building, and a hit on a two-story shoe factory with subsequent combustion.
Preliminarily one person was killed. pic.twitter.com/IBOvw05m0T
— NEXTA (@nexta_tv) March 11, 2022
Dnipros tabasid pommid esialgsetel andmetel lasteaeda, kortermaja ja jalatsitehast.
Riigi päästeteenistus teatas, et Dnipro rünnakus sai üks inimene Novokodatski rajoonis surma. Kokku oli õhulööke kolm.
Kohalik meedia teatas varahommikusest õhurünnakust ka Lääne-Ukrainas asuvale Ivano-Frankivski linnale.
Venemaa kaitseministeerium kinnitas, et tegi löögid Lutski ja Ivano-Frankivski lennuväljadele.
Päästetöötaja Dnipro linnas Vene õhulöögist tekkinud tulekahju kustutamas. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Ukraina: Vene väed pommitasid Harkivis psühhiaatriahaiglat
Harkivi oblasti kuberner teatas neljapäeval, et Venemaa väed tabasid piirkonnas asuvat psühhiaatriahaiglat.
"Hukkunute arv pole veel teada, rünnaku ajal oli haiglas 330 inimest," ütles kuberner.
Harkivi linnapea Ihor Terehhov ütles reedel, et Vene väed on linna tulistanud juba 16 päeva. Linnas on miinuskraadid ja paljudes majades puudub keskküte.
"Hävinud on hulk kortermaju ja enam kui 400 majas ei suuda me taastada keskkütet," ütles Terehhov.
Terehhovi sõnul praeguseks hävinud 48 kooli.
Putin kiitis heaks Lähis-Idast pärit võitlejate saatmise Ukrainasse
Venemaa president Vladimir Putin kiitis neljapäeval heaks tuhandete Lähis-Ida võitlejate saatmise Ukrainasse, vahendas The Guardian.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles julgeolekunõukogu istungil, et Lähis-Idas on 16 000 "vabatahtlikku", kes on valmis toetama Venemaa sõjajõude Ukrainas.
"Kui näete, et on inimesi, kes tahavad omal soovil, mitte raha eest aidata Donbassi inimesi, siis peame neile andma, mida nad soovivad ja aitama neil võidelda," väitis Putin.
Ukraina: Tšornobõli tuumajaama elektrivarustus pole veel taastatud
Ukraina riiklik tuumaenergia amet teatas reedel, et Tšornobõli tuumajaama elektrivarustus pole veel taastunud.
Rahvusvaheline aatomienergia agentuur (IAEA) edastas samuti hiljem, et Ukraina ametnike väitel on tehnikud alustanud tuumajaamas elektrivarustuse taastamisega. IAEA selgitas, et ametnike sõnul suudeti neljapäeva õhtul ühes sektsioonis vool taastada, kuid tõrked jätkuvad mujal olevate kahjustuste tõttu.
Ukraina hoiatas suurenenud kiirguslekke ohu eest. Lahingute käigus sai kahjustada kõrgepingekaabel ja elektrivool jaamas katkes, vahendas The Guardian.
Neljapäeval väitis Venemaa energeetikaministeerium, et Valgevene spetsialistid taastasid jaamas elektrivarustuse. Venemaa kaitseministeerium teatas, et lubas Ukraina remondimeeskonnal pääseda ligi elektriliinidele jaama ümbruses.
Ukraina sõjaväeluure teatas reedel, et on võimalik, et Venemaa valmistab ette rünnakut Tšornobõli jaama vastu ja süüdistab selles rünnakus siis Ukrainat.
Ukraina andmed Venemaa kaotustest
Ukraina peastaap avaldas reede hommikul taas oma hinnangu Venemaa vägede kaotustele:
- üle 12 000 sõjaväelase,
- 353 tanki,
- 1165 jalaväe lahingumasinat,
- 125 suurtükitule süsteemi,
- 57 lennukit,
- 83 kopterit.
Enda kaotuste kohta Ukraina andmeid ei avalda.
The illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.
The map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 11 March 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/94E5eEDqiw
#StandWithUkraine pic.twitter.com/ZbFWM5NBOK
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 11, 2022
Nädalaks takerdunud sõjatehnika kolonn Kiievist põhjas on hajutatud
Maxar Technologiese neljapäeva lõuna paiku võetud satelliidipiltide järgi on Kiievist loodes üle nädala asunud Vene vägede ja tehnika kolonn, mis ulatus üle 60 kilomeetri, nüüd ümber paigutunud ja hajutatud.
Pildid näitavad, et osa kolonnist on paigutatud Lubjanka lähistel ümber metsadesse ja puudega ääristatud aladele.
Hostomelis asuvast Antonovi lennubaasist veidi põhja pool Ozera linnas (ligi 30 kilomeetrit Kiievist loodes) on näha Vene sõjaväemasinaid seismas elamurajoonides teedel.
Berestjankas (lennubaasist 16 kilomeetri kaugusel läänes) on näha võsa lähedal põllul kütuseveokeid ja Maxari väitel ka mitmikraketiheitjaid.
Ivankivist kagus, kus asus enam kui 60-kilomeetrise kolonni lõpp, on näha endiselt veokeid ja varustust sõiduteel.
Maxari satelliitfoto näitab Vene armee Kiievist põhjast Berestjanka asula juures ümber paigutatud varustusautosid ja mitmikraketiheitjaid. Autor/allikas: SCANPIX / EPA
Tšernihivi linna jalgpallistaadion ja raamatukogu said õhurünnakus tugevalt kannatada
Sotsiaalmeedias levivad videolõigud, kus on näha rusuhunnikuid , mis on staadioni ümbruses laiali pillutud. Lähedal asuvas raamatukogus on sajad raamatud mööda maad laiali, majas on näha suuri auke. Nende kahe hoone vahel on suur kraater, mis sarnaneb kraatritega, mida on näha Mariupoli linnas, vahendas CNN.
Tehnoloogiafirma Maxar Technologies satelliidipildid näitavad, et linn on saanud märkimisväärseid kahjustusi.
Ukraina jalgpalliliit kinnitas, et staadion sai rünnakus kannatada.
Ukraina relvajõud: Vene väed püüdsid tugevdada okupeeritud piire ja täiendasid varusid
Viimase ööpäeva kokkuvõttes ütles Ukraina relvajõudude peastaap reede öösel tehtud ülevaates, et Ukraina kaitsejõud tõrjuvad ja hoiavad tagasi Venemaa pealetungi igas suunas.
Ukraina relvajõudude sõnul püüdsid Vene väed neljapäeva jooksul kindlustada enda okupeeritud alade piire, koondasid vägesid, taastasid lahinguvõimet, täiendasid rakettide, laskemoona ja kütusevarusid.
Peastaap märgib, et kuna Vene väed on kandnud Ukrainas kaotusi ning pealetung on aeglustunud, siis jätkab vastane Venemaal oma reservi moodustamist.
Poleske suunal üritavad Vene väed läbi murda Ukraina kaitsest muu hulgas Poliske, Kuhhari, Blahodatne, Andrijivka, Kopõlivi, Motõžõni, Horenõtsi, Butša ja Demõdivi piirkondades ning blokeerida Kiievit.
Ukraina relvajõudude sõnul peatasid nad põhja pool Vene väed, kui viimased üritasid Tšernihivi kaitsest läbi murda.
Relvajõudude sõnul pole välistatud Vene vägede edasiliikumine Kiievi poole idast Brovarõ suunast.
Ukraina relvajõudude sõnul püüavad Vene väed endiselt blokeerida Harkivi linna põhja poolt, kuid edutult. Relvajõudude väitel osalesid Harkivi oblastis lahingutes Vene reservväelastest moodustatud laskurrügemendid.
Donetski ja Tauria suunal koondavad Vene väed oma jõupingutusi Mariupoli ja Severodonetski hõivamisele.
Lõuna-Bugi jõe suunal püüdsid Vene väed enda kontrolli alla saadud piiridel kanda kinnitada, saavutada kontrolli Mõkolajivi linna üle ja tegutsesid pealetungi nimel Zaporižžja ja Krõvõi Rihi suundadel.
Mustal merel ja Aasovi merel sundisid kehvad ilmastikuolud Vene sõjalaevad tagasi mereväebaasidesse.
Ukraina õhujõudude väitel tulistasid nad neljapäeval alla kümme Vene sõjalennukit ning hävitasid kaks relvakonvoid. Vene sõjavägi pole neid väiteid kommenteerinud.
ERR Kiievis: rong on kõige kindlam viis läände põgeneda
Anton Aleksejev Kiievis. Autor/allikas: ERR
Kiievis viibiv ERR-i korrespondent Anton Aleksejev rääkis "Terevisioonis", et praegu on veel vara öelda, kas Kiievist loodes paiknenud üle 60 kilomeetri pikkuse Vene vägede kolonni hajutamine kujutab Ukrainale suuremat ohtu kui seni.
Aleksejev lisas, et praegu on veel võimalik tsiviilelanikel suurematest linnadest nagu Kiiev ja Harkiv põgeneda.
"Maanteedel on palju kontrollpunkte. Kõige kindlam viis kuskilt kuskile jõuda on endiselt rong. Harkivist väljub mitu rongi päevas ja sealt saab põgeneda. Kiiev on Ukraina suurim transpordisõlm ja siit lahkub paarkümmend rongi päevas. Ehk Kiievist Lääne-Ukrainasse veel põgeneda saab. Mis puudutab maanteid, siis kõik sõltub konkreetsest regioonist ja olukorrast. Aga olukord on mõistagi endiselt ebastabiilne," sõnas Aleksejev.
USA ametnik: Vene väed on liikunud Kiievile lähemale, Tšernihiv on isoleeritud
USA kõrge kaitseametnik ütles, et Vene väed on liikunud viimase päeva jooksul Kiievile umbes viie kilomeetri võrra lähemale ja jõudnud Hostomeli lennujaama lähedusse. Samas on see piirkond käinud käest kätte kogu sõja vältel.
Ametniku sõnul jätkavad Vene väed Kiievi lähistel liikumist kahel paralleelsel joonel ning neist lähim on jõudnud ida pool pealinnast umbes 40 kilomeetri kaugusele.
Tšernihivi linn on USA ametniku väitel nüüd isoleeritud.
Briti kaitseministeerium märkis reedehommikuses ülevaates, et Vene armeel on jätkuvad raskused logistikaga, aga ümbergrupeerumine viitab lähipäevil Kiievi vastu suunatud uuele rünnakule.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 11 March 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/9SIvyYxJxe
#StandWithUkraine pic.twitter.com/6agVnIHuZn
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 11, 2022
Purustatud tank Kiievist põhjas Brovarõ linna tänaval. Autor/allikas: SCANPIX / AP
Ukraina minister: Vene armee on tapnud rohkem tsiviilelanikke kui sõjaväelasi
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles, et neljapäeva seisuga on Venemaa sõjavägi tapnud Ukrainas rohkem tsiviilelanikke kui Ukraina sõjaväelasi, vahendab Suspilne.
Reznikovi sõnul on Ukraina juhtkonna prioriteet praegu humanitaarkoridoride avamine kõige suurema löögi all olevatest linnadest nagu Mariupol, Sumõ oblasti linnad, Harkivi oblasti linnad ja mõned Kiievi eeslinnad. Samuti püütakse humanitaarabi kohale toimetada.
Kaitseministri sõnul on Ukraina eesmärk liikuda võiduni, kuid Venemaa jõud võib raugeda hiljem kui loodetakse.
Keskpäeval teatas asepeaminister Irõna Vereštšuk, et reedel on avatud 12 humanitaarkoridori, sealhulgas Mariupolist, Volnovahast, Enerhodarist, Izjumist, Butšast, Hostomelist, Makarivist.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price süüdistas Venemaa valitsust asulakeskuste maatasa tegemises selleks, et murda ukrainlaste võitlustahet. Ta lisas, et rünnakud Ukraina linnadele on jätnud elanikud vee, elektri, toidu ja ravimiteta.
Suurbritannia kaitseministeerium ütles samuti neljapäeval, et Venemaa paneb üha suuremaid jõude Ukraina linnade piiramisse.
"See vähendab edasi liikuvate jõudude hulka ja aeglustab Venemaa edenemist veelgi," märkis ministeerium.
Linnapea: Vene väed pommitavad Mariupolit iga poole tunni tagant
Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko sõnul annavad Vene väed iga poole tunni järel õhulööke linna elurajoonidele, kirjutab Interfax.
"15. päev küünilist ja hävitavat sõda inimkonna vastu. Kaks päeva põrgut, Armageddon, mille Vene fašistidest väed meile korraldasid. Nad tulistavad küüniliselt keelatud relvadest, Gradidest, haubitsatest elurajoone. Täna tulistasid nad küüniliselt riigi päästeteenistust. Iga 30 minuti järel sisenes lennuk Mariupoli linna, tegutses elamurajoonides, tappes tsiviilelanikke - vanureid, naisi, lapsi," ütles Boitšenko oma videosõnumis. Ta lisas, et Vene väed hoiavad vangistuses 400 000 kodanikku, kes ootavad iga päev humanitaarkoridori.
Haridusminister Serhi Škarleti sõnul on sõja käigus Vene vägede pommirünnakutes saanud kannatada või hävinud üle 280 õppeasutuse. "15 päeva sõda! Selle aja jooksul sai pommitamise ja mürskude tõttu kannatada või hävis üle 280 kooli," kirjutab minister oma Telegrami kontol.
Mariupoli linnapilt pärast päevi kestnud Vene armee kaugtuld. Autor/allikas: SCANPIX / AP
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeva hilisõhtul, et kahe päevaga on kokku läbi humanitaarkoridoride evakueeritud umbes 100 000 inimest.
"Sumõ, Trostjanets, Krasnopillja, Irpin, Butša, Hostomel, Izjum. Peaaegu 40 000 inimest on täna juba evakueeritud. Neile anti lõpuks turvalisus. Poltavas, Kiievis, Tšerkassõs, Zaporižžjas, Dnipros, Lvivis," rääkis Zelenski. Tema sõnul viidi abivajajatele ka humanitaarabi, toitu ja ravimeid.
Samas on Mariupol ja Volnovahha Zelenski sõnul täielikult isoleeritud.
Zelenski lisas, et Vene sõjaväelased ei peatanud tulistamist humanitaarkoridori loomiseks.
Zelenski ütles, et hoolimata sellest otsustas ta saata neisse paikadesse veokid vajalike asjadega. "Kuid sissetungijad alustasid tankirünnakut just selles piirkonnas, kus koridor oleks pidanud olema," rääkis ta Mariupolist.
ÜRO andmetel on kahe nädala jooksul põgenenud Ukrainast umbes 2,5 miljonit inimest. | Sõja 16. päev: Venemaa 24 tunniga olulist edu ei saavutanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis on oluline 12. märtsil kell 05:00:
- Ukraina: Venemaa väed pole viimase 24 tunni jooksul edu saavutanud;
- Lutsk, Dnipro ja Ivano-Frankivsk said õhulööke;
- Venemaa on nädalaks takerdunud sõjatehnika kolonni Kiievist põhjas ümber paigutanud;
- Ukraina relvajõud: Vene väed püüdsid tugevdada okupeeritud piire ja täiendasid varusid;
- Vene väed pommitavad Mariupolit iga poole tunni tagant;
- katkematu pommitamine toimub Mõkolajivis, mis on viimane suurem vastupanupunkt enne Odessat;
- Inimeste evakueerimine liikus reedel aeglaselt;
- ÜRO andmeil on hukkunud vähemalt 564 tsiviilelanikku
- Laupäeva öösel on Kiievis olnud kuulda kõva pommitamist.
Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.
Kiievis käib kõva pommitamine
Laupäeva öösel kella kolme ajal kõlasid Ukrainas mitmel pool õhurünnakute eest hoiatavad sireenid, kirjutab BBC.
Briti ringhäälingu andmeil kõlasid sireenid poole tunni jooksul Kiievis ning sellest lääne pool asuvas Žõtomõris.
Kohapeal viibivate ajakirjanike sõnul on Kiievis kuulda tugevat pommitamist.
Kiievis viibiv CNN-i rahvusvahelise korrespondendi Clarissa Wardi sõnul käib pommitamine vahetpidamata mitu minutit järjest.
Wardi sõnul on pole samas selge, kas plahvatusi põhjustavad Vene või Ukraina vägede löögid.
Lahingud kestavad Kiievi ümbruses. Linnajuhtide sõnul on kõige ohtlikum ala Kiievist põhja pool, nende seas Butšas, Irpinis ja Hostomelis, aga ka pisut kaugemal Võšorodis.
Lahingud on ägenenud ka üle Dnepri jõe Kiievist idas Brovarõs.
Wardi sõnul jätkavad Vene väed Kiievi survestamist mitmest suunast. Tema hinnangul on Vene vägede eesmärk Kiiev täielikult sisse piirata, näljutada, pommitada ja lõpuks president Volodõmõr Zelenski kukutada.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles CNN-ile, et linnal on praegu varusid, sealhulgas toitu ja ravimeid vaid üheks kuni kaheks nädalaks.
Wardi sõnul on Ukraina võitlejad igal pool Kiievis. "Nad on kaevanud kaitsepositsioonid kaitsepositsioonid kõigi peamiste linna suunduvate maanteede äärde ja ümberringi pannud tankilõksud. See on praegu tugevalt kindlustatud linn. Ja isegi kui Vene väed suudavad selle ümber piirata, tulevad nende linna tuumani jõudmiseks ikkagi võimsad lahingud," rääkis ajakirjanik.
Sotsiaalmeediasse on ilmunud samuti postitusi Kiievi pommitamise kohta.
Heaviest shelling I've heard from Kyiv since the war started
— Trey Yingst (@TreyYingst) March 12, 2022
Zelenski: Ukraina on jõudnud pöördepunkti
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reede õhtul, et Ukraina on jõudnud sõjas strateegilisse pöördepunkti ajal, mil Vene väed pommitavad linnu üle kogu riigi ning on ümberpaigutumas võimalikuks pealetungiks Kiievile.
"On võimatu öelda, kui palju päevi meil veel Ukraina maa vabastamiseks kulub. Aga me saame öelda, et me teeme seda. Me oleme juba liikumas oma eesmärgi, meie võidu poole," ütles ta.
Zelenski tegi pöördumise Vene sõjaväelaste poole, paludes neil relvad maha panna ja koju minna. Ta pöördus ka Vene sõjaväelaste emade poole.
"Ärge saatke oma lapsi võõrale maale sõtta. Ärge uskuge lubadusi, et nad saadetakse vaid kuskile õppustele. Kontrollige, kus teie poeg on. Ärge andke oma poega surmale või vangistusse," rääkis ta.
President rääkis ka lääne sanktsioonide tähtsusest.
"Mida vähem dollareid Vene ettevõte teenib ja mida vähem maksuraha Vene riik saab, seda vähem võimalusi on Vene sõjaväel meie inimesi tappa," ütles ta.
Ukraina relvajõud: Vene väed taastasid reedel lahinguvõimet ja paigutusid ümber
Ukraina relvajõudude peastaap selgitas reedeseid arenguid kokkuvõtvas postituses, et Vene vägede pealetungi Polesje suunas ei täheldatud.
Vene väed jätkavad oma liini hoidmist Poliske, Kuhhari, Borodjanka, Andrijivka, Motõžõni, Horenitši, Butša ja Demõdivi asulate lähedal.
Vene väed tegelesid lahinguvõime taastamise ja üksuste ümberpaigutamisega.
Tšernihivi blokeerimiseks edela poolt püüavad Vene väed hõivata Mõhhailo-Kotsjubõnskit ja Šestovõtsjat.
Slobožanski suunal koondasid Vene väed oma jõud Severodonetski, Svatove, Kupjanski, Velika Pisarivka, Moskovski Bobriaki, Lebedõni piirkondadesse, kuid ei vii seal läbi aktiivseid ründeoperatsioone.
Vene väed on viimas reserve üle Sumõsse.
Vene väed püüavad jätkuvalt hõivata ka Mariupolit ja Severodonetskit.
Lõuna-Bugi jõe piirkonnas hoiavad Vene väed varem vallutatud piiri.
Venemaa õhujõudude strateegilised pommitajad Tu-95MS tulistasid tiibrakette Lutskis, Dnipros ja Ivano-Frankivskis rajatiste pihta. Rünnakus osales vähemalt kuus lennukit, mis lasid välja vähemalt kümme tiibraketti.
Ukraina relvajõudude väitel püüavad Vene väed taastada oma üksuste logistikat, kuid ebaõnnestunult.
Ukraina relvajõudude peastaabi väitel pommitasid Vene väed reedel kolme Valgevene piiriäärset asulat. Keegi Valgevene territooriumi pommitamises vigastada ei saanud. Relvajõudude hinnangul oli Venemaa provokatsiooni eesmärk Valgevene relvajõudude kaasamine sõtta Ukrainaga.
Okupeeritud aladel toimuvad Venemaa vastased miitingud.
Satelliidipildid näitavad Vene vägede lähenemist Kiievile
Maxar Technologies on avaldanud satelliidipilte, mille järgi on Vene väed liikumas Kiievile üha lähemale.
Maxari väitel tulistavad Vene väed elamupiirkondi, vahendavad Reuters ja The Guardian.
Maxar selgitas, et Kiievist loodes asuvas Moštšuni linnas on näha mitut põlevat hoonet ning laialdasi purustusi ja pommitamisest tekkinud kraatreid.
Moštšunis põlevad hooned. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Satellite image ©2022 Maxar Technologies
Lisaks on Maxari sõnul piltidelt näha Kiievist põgeneda püüdvate inimeste autoderivi, samuti põlenguid Antonovi lennuväljal.
Satelliidipildile jäänud väidetav suurtükist tulistamine Antonovi lennuvälja lähistel. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Satellite image ©2022 Maxar Technologies
Vene väed pommitasid reedel Ukrainas mitmel pool riigis ning on meedia väitel ümbergrupeerumas võimalikuks rünnakuks Kiievile.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et Ukraina on jõudnud sõjas strateegilise pöördepunktini.
ÜRO kavandab laevade evakueerimist Mustalt ja Aasovi merelt
ÜRO rahvusvaheline merendusorganisatsioon (IMO) töötab selle nimel, et luua ohutu merekoridor, mille kaudu saaksid praegu Mustal ja Aasovi merel viibivad kaubalaevad ja nende meeskonnad sealt lahkuda, kirjutab Interfax.
IMO virtuaalkohtumise lõppavaldus ütleb, et peasekretär Kitack Lim "kohustub viivitamatult tegutsema ohutu merekoridori rajamiseks asjaomaste osapoolte, sealhulgas rannikuriikide koostöö ja abiga".
Oblastijuht: Vene väed on okupeerinud 70 protsenti Luhanskist
Vene väed on okupeerinud umbes 70 protsenti Luhanski oblastist, ütles piirkonna kuberner Serhi Haidai.
Tema sõnul on Vene väed okupeeritud piirkondades juba üles seadnud Vene televisiooni, kirjutab Ukrainska Pravda.
"Vene propaganda ja libauudised levivad juba neil territooriumitel. Luhanski oblast on praegu üks tulipunktidest. Venemaa okupeeritud territooriumitel surutakse rahumeelseid proteste maha," ütles Haidai.
Tema sõnul pommitavad Vene väed kogu territooriumi, mis on veel Ukraina jõudude käes. Tuliseimad võitlused käivad tema sõnul Severodonetskis, Lõssõtšanskis, Popasnas, Rubižnes, Kreminnas. Ta lisas, et Vene väed pommitavad ja hävitavad tsiviilobjekte nagu lasteaiad, koolid, haiglad, gaasitorud ja elektrivõrgud.
Haidai ütles, et mobiililevi piirkonnas on katkendlik, kuid seda püütakse parandada. Tema sõnul on probleeme humanitaarabi pääsemisega piirkonda, kuna Vene väed blokeerivad seda.
Reedel elanike evakueerimine takerdus
Ukraina võimude sõnul oli reedel elanike evakueerimine kõige kehvemas seisus piirkondadest piiratud.
Kiievi oblasti juhi Oleksii Kuleba sõnul õnnestus reedel oblastist evakueerida umbes 8000 inimest. Kolme päeva jooksul on piirkonnast evakueeritud umbes 25 000 inimest.
"Evakueerimine jätkus terve päeva. Täna hommikul oli meil kuus kinnitatud marsruuti, kuid inimesi saime evakueerida vaid mööda kolme. Butša, Hostomel, Irpin – seal oli tõesti vaikuserežiim, mis võimaldas piirkonna elanikke turvaliselt evakueerida," kirjutas Kuleba reedel Telegrami kanalis.
Ta lisas, et loodab laupäeval jätkata evakuatsiooni linnadest, mille abistamiseni veel pole jõutud. Peamine neist on Kiievist 25 kilomeetrit kirdes asuv Borodjanka, mida Vene väed reedel taas pommitasid.
Harkivi kuberner Oleh Sõnehubovi sõnul takistasid Vene väed reedel Izjumi linnast inimeste evakueerimist.
Sõnehubovi sõnul valmistasid Ukraina võimud ette 20 bussi ja humanitaarabi ning leppisid kokku nn rohelise koridori, kuid pommitamise tõttu ei pääsenud bussid linna.
Ukraina keskosast evakueeriti Vene vägede kätte langenud Enerhodarist ja seda ümbritsevatest küladest veel naisi ja lapsi. Enamik sellest piirkonnast evakueeritud inimestest viiakse Zaporižžjasse, kus nad saavad rongidega liikuda Lääne-Ukrainasse.
Zaporižžja oblastivalitsuse juht Oleksandr Staruhh ütles, et kohalikud kirikuõpetajad lõid kaasa jõupingutustes, et viia humanitaarabi ümberpiiratud Mariupolisse.
Ukraina kaitseminister Olekssi Reznikov nimetas Mariupoli olukorda väga keeruliseks. Ta süüdistas Vene vägesid linna pommitamises isegi ametlike kõneluste ajal.
Mariupoli võimude sõnul on linnas pommitamise ja õhurünnakute tõttu hukkunud ligi 1600 inimest.
Inimesed põgenemas Irpini linnast. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Serhii Nuzhnenko
Harkivi tuumalabor pommitamises olulisi kahjustusi ei saanud
Harkivis tegutsev füüsika ja tehnoloogia instituudi tuumalabori põhiosa Vene vägede pommitamise tagajärjel kahjustada ei saanud, ütles instituudi juht Mõkola Šulga Reutersile.
Tema sõnul sai pommitamises suuri kahjustusi instituudi välispind.
Šulga kinnitas, et labor on praegu töökorras ja ohutu. Ta hoiatas samas, et kui tuumakütuse paak peaks saama füüsiliselt kahjustada, võib sellest lekkida radioaktiivseid elemente ja kahjustada tõsiselt keskkonda.
Harkivi loomaaia töötajad said surma
Harkivi loomaaia töötaja Marina ütles BBC-le, et kaks tema kolleegi said Vene vägede pommitamise tagajärjel surma, kui olid seal loomi toitmas. Tema sõnul ei jõudnud töötajad pommitamise alates maa-alusesse varjendisse peituda.
Marina sõnul on töötajatel sõja tõttu väga suur väljakutse jõuda linnast Harkivi lähedasse loomaaeda.
Loomaaias Feldman Ecopark elab mitmesuguseid loomi ning praegu on nende jaoks varutud piisavalt toitu, kuid tarneahelad on katkenud.
ÜRO: hukkunud on vähemalt 564 tsiviilelanikku
ÜRO teatas, et 10. märtsi lõpu seisuga on Ukrainas hukkunud 565 tsiviilelanikku. Päev varem oli teatatud kokku 549 hukkunust.
Vigastada on saanud 982 inimest.
Ukraina: Venemaa väed pole viimase 24 tunni jooksul edu saavutanud
Ukraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovitši sõnul pole Venemaa relvajõud viimase 24 tunni jooksul edusamme teinud.
"Venemaa territoriaalsed edusammud Ukrainas on peatunud," ütles reede lõuna ajal Arestovitš.
Arestovitš lisas, et Ukraina relvajõud korraldavad vasturünnakuid Kiievi ja Harkivi lähedal.
Ukraina süüdistab Vene vägesid linnapea vangistamises
Ukraina süüdistas reedel Venemaad rahvusvahelise õiguse rikkumises, Ukraina võimude väitel vangistasid Vene väed Kagu-Ukrainas asuva Melitopoli linnapea peale seda, kui linn oli Vene vägede kätte langenud.
Ukraina võimude teatel võtsid Vene väed linnapea Ivan Fedorovi pantvangi peale seda, kui nad olid teda süüdistanud terrorismis.
Melitopoli linnapea kui tsiviilisiku vangistamine klassifitseerub sõjakuriteona, ütles Ukraina välisministeerium.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hilisemas pöördumises Fedorovi kinni võtmist. Tema hinnangul näitab see, et Venemaa on jõudnud "terrori uuele tasemele", milles püüavad füüsiliselt kõrvaldada Ukraina kohalikke võimuesindajaid.
nd said it showed Russia had switched to a "new stage of terror" in which they were "trying to physically eliminate representatives of the legitimate local Ukrainian authorities".
Separatistliku Luhanski regiooni prokuratuur teatas, et Fedorovi süüdistatakse terrorismi rahastamises ja sellele kaasaaitamises.
The presidential office reports that the Russian occupiers have kidnapped Ivan Fedoro, the major of Melitopol in southern #Ukraine. Security camera of the city hall seem to show the abduction. pic.twitter.com/KfaXFQttn0
— Mattia Nelles (@mattia_n) March 11, 2022
Ukraina: Valgevene väed ühinevad sissetungiga juba reedel
Valgevene väed võivad Vene vägede rünnakuga Ukrainasse ühineda juba reede õhtul, teatas Ukraina riiklik strateegilise kommunikatsiooni keskus, viidates reedel toimunud Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko kohtumisele.
"Esialgse info järgi ühinevad Valgevene väed invasiooniga 11. märtsil kell 21," seisis keskus teates.
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby ütles Eesti aja järgi reede hilisõhtul, et neil ei ole andmeid, et Valgevene väed oleksid Ukrainasse sisenenud. Kirby ei välistanud, et see võib tulevikus siiski juhtuda, vahendas AFP.
According to Ukrainian military and government officials, Belarus is preparing to invade Ukraine before 9 p.m. on March 11.
— Iuliia Mendel (@IuliiaMendel) March 11, 2022
Vene v äed pommitavad katkematult Mõkolajivit
Vene väed on terve reede pommitanud Mõkolajivit, mis on nende jaoks viimane märkimisväärne takistus enne Odessat. Ukraina väed on suutnud rohkem kui nädala kestnud rünnakud seni tagasi lüüa, kuid kogu reedese päeva on Mõkolajivis kõlanud õhuhäire ning Vene väed on linna katkematult pommitanud, vahendasid BBC ja CNN.
Linna pommitatakse MLRS raketiheitjatega ning tabamusi saavad ka elumajad. Samuti on tabamuse saanud kohalikud supermarketid, teatas kohalik ametnik.
Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim ütles, et Ukraina väed suutsid Vene vägesid lüüa tagasi 15 kuni 20 kilomeetrit ida suunas ning olid isegi osa Vene üksusi ümber piiranud.
Kimi sõnul käivad aktiivsed lahingud ka Mõkolajivist põhja pool Hurjivka lähistel. "Me püüame neid kaugemale tõrjuda," kirjutas Kim.
Kuberneri hinnangul liigitub pommitamine tsiviilsihtmärkide, nende seas kohviku ja kortermaja valimatuks tulistamiseks
Kimi sõnul alahindasid Vene väed ukrainlasi, kuid ta hoiatas, et lisaväed ja õhujõud võivad edu taas Vene vägede poole kallutada.
Mõkolajivi terviseametnik Maksim Beznosenko ütles, et reede õhtul pommitasid Vene väed piirkondlikku onkoloogiahaiglat. Tema sõnul ei tekitanud pommitamine olulist kahju ja haigla saab edasi töötada.
Footage of aftermath of shelling circulating on telegram. pic.twitter.com/59nBp6tL4X
— Kyle Glen (@KyleJGlen) March 11, 2022
Venelased üritasid enda valdusesse võtta Zaporižžja tuumajaama
Vene ametnikud üritasid siseneda ja võtta enda kontrolli alla Zaporižzja tuumajaama, ütles Ukraina riikliku tuumaagentuuri Energoatom juht Petro Kotin.
Vene väed teatasid jaama ukrainlastest töötajatele, et tuumajaam kuulub nüüd Vene riiklikule tuumaettevõttele Rosatom, ütles Kotin.
Kotini sõnul üritasid kümme Rosatomi ametnikku, nende seas kaks vaneminseneri, siseneda tuumajaama, kuid ebaõnnestunult.
"Tuumajaama territooriumil on umbes 500 Vene sõdurit automaatrelvadega. Meie töötajad on psühholoogiliselt väga halvas seisus," lausus Kotin.
Ukraina sõjaväelane juhendab Kiievi lähedal Brovarõs Vene armeega peetud lahingus tofeena saadud tanki liikumist. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Putin: Ukrai naga peetavatel kõnelustel on "positiivsed arenguid"
Venemaa president Vladimir Putin ütles üllatuslikult Valgevene režiimi juhi Aleksander Lukašenkoga Moskvas peetud kohtumise avalikus osas, et Ukrainaga peetavatel kõnelustel on "positiivseid arenguid".
"On teatud positiivseid arenguid seal, nagu meie läbirääkijad on mind teavitanud," ütles Putin Lukašenkole.
Venemaa ja Ukraina läbirääkimisdelegatsioonid on kolmel korral kohtunud Ukraina-Valgevene piiril. Neljapäeval kohtusid Türgis Ukraina ja Venemaa välisministrid. Kõnelused tulemusi pole toonud.
Putin ütles ka, et lääne sanktsioonidel võib olla Venemaale positiivne mõju, meenutades Nõukogude Liitu, mis oli tema sõnul edukas sanktsioonidele vaatamata. Nõukogude Liit lõppes 1991. aastal täieliku poliitilise ja majandusliku kokkuvarisemisega.
Kiiev: Venemaa tulistas Valgevenet Ukraina õhuruumist
Ukraina relvajõud teatasid reedel, et Vene lennukid tulistasid reedel Ukraina õhuruumist Valgevene territooriumil asuvat asulat. Selle eesmärk on tõmmata Valgevene sõtta Ukraina vastu, vahendas Reuters.
"See on provokatsioon. Eesmärk on kaasata Valgevene vabariigi relvajõud sõtta Ukrainaga," teatas Ukraina õhuvägi.
"Me teatame ametlikult. Ukraina pole kavatsenud ega kavatse ette võtta agressiivseid samme Valgevene vabariigi vastu," teatas Kiiev.
Ukraina asesiseminister Yevheni Yenin ütles, et Venemaa kasutab kõiki võtteid, et vedada Valgevene samuti sõjategevusse. "Samas me teame, et Valgevene valitsus teeb kõik endast oleneva, et sõtta astumist vältida," lausus ta.
Ukraina kaitseminister Oleksiy Reznikov ütles, et Venemaa õhujõud valmistavad ette õhurünnakut mitme Valgevene asula vastu. "Täpsemalt, nad kavatsevad rünnata Kopanit," lausus Reznikov.
Hukkus kolmas Vene kindralmajor
Ukraina kaitseministeerium teatas reedel, et lahingutes hukkus kindralmajor Andrei Kolesnikov. Lääne allikad kinnitasid hiljem, et Vene kindralmajor hukkus, kuid tema nime ei avaldatud.
Kolesnikov oli Vene 29. armee ülem.
Lääne luureteenistuste hinnangul võib Ukrainas olla ligikaudu 20 Vene kindralmajorit, mis tähendab, et umbes iga seitsmes neist on juba hukkunud.
Õhulöögi said Lutsk, Dnipro ja Ivano-Frankivsk
Ukraina meedia teatel on reede varahommikul saanud õhulööke Lääne-Ukrainas asuv Lutsk ja Dnepri-äärne Dnipro linn, mis jääb Zaporižžjast põhja poole. Samuti sai löögi Ivano-Frankivsk.
Õhuhäire sireenid kõlasid mõlemas linnas tunde enne seda, kui meedia teatas kõlanud plahvatustest.
Lutski rünnaku sihtmärk oli BBC teatel kohalik lennuväli. Samuti on teateid, et Vene pommid tabasid tehast, mis tegeleb teatud tüüpi hävituslennukite mootorite remondiga.
Lutski linnapea kinnitas, et plahvatused toimusid lennuvälja juures. Ukraina ICTV telejaam teatas põlengust lennuvälja lähedal asuvas tehases.
❗Around 06:10 in Novokodatsky, a district of #Dnipro, there were three #airstrikes on the city, namely a hit near a kindergarten and an apartment building, and a hit on a two-story shoe factory with subsequent combustion.
Preliminarily one person was killed. pic.twitter.com/IBOvw05m0T
— NEXTA (@nexta_tv) March 11, 2022
Dnipros tabasid pommid esialgsetel andmetel lasteaeda, kortermaja ja jalatsitehast.
Riigi päästeteenistus teatas, et Dnipro rünnakus sai üks inimene Novokodatski rajoonis surma. Kokku oli õhulööke kolm.
Kohalik meedia teatas varahommikusest õhurünnakust ka Lääne-Ukrainas asuvale Ivano-Frankivski linnale.
Venemaa kaitseministeerium kinnitas, et tegi löögid Lutski ja Ivano-Frankivski lennuväljadele.
Päästetöötaja Dnipro linnas Vene õhulöögist tekkinud tulekahju kustutamas. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
Ukraina: Vene väed pommitasid Harkivis psühhiaatriahaiglat
Harkivi oblasti kuberner teatas neljapäeval, et Venemaa väed tabasid piirkonnas asuvat psühhiaatriahaiglat.
"Hukkunute arv pole veel teada, rünnaku ajal oli haiglas 330 inimest," ütles kuberner.
Harkivi linnapea Ihor Terehhov ütles reedel, et Vene väed on linna tulistanud juba 16 päeva. Linnas on miinuskraadid ja paljudes majades puudub keskküte.
"Hävinud on hulk kortermaju ja enam kui 400 majas ei suuda me taastada keskkütet," ütles Terehhov.
Terehhovi sõnul praeguseks hävinud 48 kooli.
Putin kiitis heaks Lähis-Idast pärit võitlejate saatmise Ukrainasse
Venemaa president Vladimir Putin kiitis neljapäeval heaks tuhandete Lähis-Ida võitlejate saatmise Ukrainasse, vahendas The Guardian.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles julgeolekunõukogu istungil, et Lähis-Idas on 16 000 "vabatahtlikku", kes on valmis toetama Venemaa sõjajõude Ukrainas.
"Kui näete, et on inimesi, kes tahavad omal soovil, mitte raha eest aidata Donbassi inimesi, siis peame neile andma, mida nad soovivad ja aitama neil võidelda," väitis Putin.
Ukraina: Tšornobõli tuumajaama elektrivarustus pole veel taastatud
Ukraina riiklik tuumaenergia amet teatas reedel, et Tšornobõli tuumajaama elektrivarustus pole veel taastunud.
Rahvusvaheline aatomienergia agentuur (IAEA) edastas samuti hiljem, et Ukraina ametnike väitel on tehnikud alustanud tuumajaamas elektrivarustuse taastamisega. IAEA selgitas, et ametnike sõnul suudeti neljapäeva õhtul ühes sektsioonis vool taastada, kuid tõrked jätkuvad mujal olevate kahjustuste tõttu.
Ukraina hoiatas suurenenud kiirguslekke ohu eest. Lahingute käigus sai kahjustada kõrgepingekaabel ja elektrivool jaamas katkes, vahendas The Guardian.
Neljapäeval väitis Venemaa energeetikaministeerium, et Valgevene spetsialistid taastasid jaamas elektrivarustuse. Venemaa kaitseministeerium teatas, et lubas Ukraina remondimeeskonnal pääseda ligi elektriliinidele jaama ümbruses.
Ukraina sõjaväeluure teatas reedel, et on võimalik, et Venemaa valmistab ette rünnakut Tšornobõli jaama vastu ja süüdistab selles rünnakus siis Ukrainat.
Ukraina andmed Venemaa kaotustest
Ukraina peastaap avaldas reede hommikul taas oma hinnangu Venemaa vägede kaotustele:
- üle 12 000 sõjaväelase,
- 353 tanki,
- 1165 jalaväe lahingumasinat,
- 125 suurtükitule süsteemi,
- 57 lennukit,
- 83 kopterit.
Enda kaotuste kohta Ukraina andmeid ei avalda.
The illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.
The map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 11 March 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/94E5eEDqiw
#StandWithUkraine pic.twitter.com/ZbFWM5NBOK
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 11, 2022
Nädalaks takerdunud sõjatehnika kolonn Kiievist põhjas on hajutatud
Maxar Technologiese neljapäeva lõuna paiku võetud satelliidipiltide järgi on Kiievist loodes üle nädala asunud Vene vägede ja tehnika kolonn, mis ulatus üle 60 kilomeetri, nüüd ümber paigutunud ja hajutatud.
Pildid näitavad, et osa kolonnist on paigutatud Lubjanka lähistel ümber metsadesse ja puudega ääristatud aladele.
Hostomelis asuvast Antonovi lennubaasist veidi põhja pool Ozera linnas (ligi 30 kilomeetrit Kiievist loodes) on näha Vene sõjaväemasinaid seismas elamurajoonides teedel.
Berestjankas (lennubaasist 16 kilomeetri kaugusel läänes) on näha võsa lähedal põllul kütuseveokeid ja Maxari väitel ka mitmikraketiheitjaid.
Ivankivist kagus, kus asus enam kui 60-kilomeetrise kolonni lõpp, on näha endiselt veokeid ja varustust sõiduteel.
Maxari satelliitfoto näitab Vene armee Kiievist põhjast Berestjanka asula juures ümber paigutatud varustusautosid ja mitmikraketiheitjaid. Autor/allikas: SCANPIX / EPA
Tšernihivi linna jalgpallistaadion ja raamatukogu said õhurünnakus tugevalt kannatada
Sotsiaalmeedias levivad videolõigud, kus on näha rusuhunnikuid , mis on staadioni ümbruses laiali pillutud. Lähedal asuvas raamatukogus on sajad raamatud mööda maad laiali, majas on näha suuri auke. Nende kahe hoone vahel on suur kraater, mis sarnaneb kraatritega, mida on näha Mariupoli linnas, vahendas CNN.
Tehnoloogiafirma Maxar Technologies satelliidipildid näitavad, et linn on saanud märkimisväärseid kahjustusi.
Ukraina jalgpalliliit kinnitas, et staadion sai rünnakus kannatada.
Ukraina relvajõud: Vene väed püüdsid tugevdada okupeeritud piire ja täiendasid varusid
Viimase ööpäeva kokkuvõttes ütles Ukraina relvajõudude peastaap reede öösel tehtud ülevaates, et Ukraina kaitsejõud tõrjuvad ja hoiavad tagasi Venemaa pealetungi igas suunas.
Ukraina relvajõudude sõnul püüdsid Vene väed neljapäeva jooksul kindlustada enda okupeeritud alade piire, koondasid vägesid, taastasid lahinguvõimet, täiendasid rakettide, laskemoona ja kütusevarusid.
Peastaap märgib, et kuna Vene väed on kandnud Ukrainas kaotusi ning pealetung on aeglustunud, siis jätkab vastane Venemaal oma reservi moodustamist.
Poleske suunal üritavad Vene väed läbi murda Ukraina kaitsest muu hulgas Poliske, Kuhhari, Blahodatne, Andrijivka, Kopõlivi, Motõžõni, Horenõtsi, Butša ja Demõdivi piirkondades ning blokeerida Kiievit.
Ukraina relvajõudude sõnul peatasid nad põhja pool Vene väed, kui viimased üritasid Tšernihivi kaitsest läbi murda.
Relvajõudude sõnul pole välistatud Vene vägede edasiliikumine Kiievi poole idast Brovarõ suunast.
Ukraina relvajõudude sõnul püüavad Vene väed endiselt blokeerida Harkivi linna põhja poolt, kuid edutult. Relvajõudude väitel osalesid Harkivi oblastis lahingutes Vene reservväelastest moodustatud laskurrügemendid.
Donetski ja Tauria suunal koondavad Vene väed oma jõupingutusi Mariupoli ja Severodonetski hõivamisele.
Lõuna-Bugi jõe suunal püüdsid Vene väed enda kontrolli alla saadud piiridel kanda kinnitada, saavutada kontrolli Mõkolajivi linna üle ja tegutsesid pealetungi nimel Zaporižžja ja Krõvõi Rihi suundadel.
Mustal merel ja Aasovi merel sundisid kehvad ilmastikuolud Vene sõjalaevad tagasi mereväebaasidesse.
Ukraina õhujõudude väitel tulistasid nad neljapäeval alla kümme Vene sõjalennukit ning hävitasid kaks relvakonvoid. Vene sõjavägi pole neid väiteid kommenteerinud.
ERR Kiievis: rong on kõige kindlam viis läände põgeneda
Anton Aleksejev Kiievis. Autor/allikas: ERR
Kiievis viibiv ERR-i korrespondent Anton Aleksejev rääkis "Terevisioonis", et praegu on veel vara öelda, kas Kiievist loodes paiknenud üle 60 kilomeetri pikkuse Vene vägede kolonni hajutamine kujutab Ukrainale suuremat ohtu kui seni.
Aleksejev lisas, et praegu on veel võimalik tsiviilelanikel suurematest linnadest nagu Kiiev ja Harkiv põgeneda.
"Maanteedel on palju kontrollpunkte. Kõige kindlam viis kuskilt kuskile jõuda on endiselt rong. Harkivist väljub mitu rongi päevas ja sealt saab põgeneda. Kiiev on Ukraina suurim transpordisõlm ja siit lahkub paarkümmend rongi päevas. Ehk Kiievist Lääne-Ukrainasse veel põgeneda saab. Mis puudutab maanteid, siis kõik sõltub konkreetsest regioonist ja olukorrast. Aga olukord on mõistagi endiselt ebastabiilne," sõnas Aleksejev.
USA ametnik: Vene väed on liikunud Kiievile lähemale, Tšernihiv on isoleeritud
USA kõrge kaitseametnik ütles, et Vene väed on liikunud viimase päeva jooksul Kiievile umbes viie kilomeetri võrra lähemale ja jõudnud Hostomeli lennujaama lähedusse. Samas on see piirkond käinud käest kätte kogu sõja vältel.
Ametniku sõnul jätkavad Vene väed Kiievi lähistel liikumist kahel paralleelsel joonel ning neist lähim on jõudnud ida pool pealinnast umbes 40 kilomeetri kaugusele.
Tšernihivi linn on USA ametniku väitel nüüd isoleeritud.
Briti kaitseministeerium märkis reedehommikuses ülevaates, et Vene armeel on jätkuvad raskused logistikaga, aga ümbergrupeerumine viitab lähipäevil Kiievi vastu suunatud uuele rünnakule.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 11 March 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/9SIvyYxJxe
#StandWithUkraine pic.twitter.com/6agVnIHuZn
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 11, 2022
Purustatud tank Kiievist põhjas Brovarõ linna tänaval. Autor/allikas: SCANPIX / AP
Ukraina minister: Vene armee on tapnud rohkem tsiviilelanikke kui sõjaväelasi
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles, et neljapäeva seisuga on Venemaa sõjavägi tapnud Ukrainas rohkem tsiviilelanikke kui Ukraina sõjaväelasi, vahendab Suspilne.
Reznikovi sõnul on Ukraina juhtkonna prioriteet praegu humanitaarkoridoride avamine kõige suurema löögi all olevatest linnadest nagu Mariupol, Sumõ oblasti linnad, Harkivi oblasti linnad ja mõned Kiievi eeslinnad. Samuti püütakse humanitaarabi kohale toimetada.
Kaitseministri sõnul on Ukraina eesmärk liikuda võiduni, kuid Venemaa jõud võib raugeda hiljem kui loodetakse.
Keskpäeval teatas asepeaminister Irõna Vereštšuk, et reedel on avatud 12 humanitaarkoridori, sealhulgas Mariupolist, Volnovahast, Enerhodarist, Izjumist, Butšast, Hostomelist, Makarivist.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price süüdistas Venemaa valitsust asulakeskuste maatasa tegemises selleks, et murda ukrainlaste võitlustahet. Ta lisas, et rünnakud Ukraina linnadele on jätnud elanikud vee, elektri, toidu ja ravimiteta.
Suurbritannia kaitseministeerium ütles samuti neljapäeval, et Venemaa paneb üha suuremaid jõude Ukraina linnade piiramisse.
"See vähendab edasi liikuvate jõudude hulka ja aeglustab Venemaa edenemist veelgi," märkis ministeerium.
Linnapea: Vene väed pommitavad Mariupolit iga poole tunni tagant
Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko sõnul annavad Vene väed iga poole tunni järel õhulööke linna elurajoonidele, kirjutab Interfax.
"15. päev küünilist ja hävitavat sõda inimkonna vastu. Kaks päeva põrgut, Armageddon, mille Vene fašistidest väed meile korraldasid. Nad tulistavad küüniliselt keelatud relvadest, Gradidest, haubitsatest elurajoone. Täna tulistasid nad küüniliselt riigi päästeteenistust. Iga 30 minuti järel sisenes lennuk Mariupoli linna, tegutses elamurajoonides, tappes tsiviilelanikke - vanureid, naisi, lapsi," ütles Boitšenko oma videosõnumis. Ta lisas, et Vene väed hoiavad vangistuses 400 000 kodanikku, kes ootavad iga päev humanitaarkoridori.
Haridusminister Serhi Škarleti sõnul on sõja käigus Vene vägede pommirünnakutes saanud kannatada või hävinud üle 280 õppeasutuse. "15 päeva sõda! Selle aja jooksul sai pommitamise ja mürskude tõttu kannatada või hävis üle 280 kooli," kirjutab minister oma Telegrami kontol.
Mariupoli linnapilt pärast päevi kestnud Vene armee kaugtuld. Autor/allikas: SCANPIX / AP
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeva hilisõhtul, et kahe päevaga on kokku läbi humanitaarkoridoride evakueeritud umbes 100 000 inimest.
"Sumõ, Trostjanets, Krasnopillja, Irpin, Butša, Hostomel, Izjum. Peaaegu 40 000 inimest on täna juba evakueeritud. Neile anti lõpuks turvalisus. Poltavas, Kiievis, Tšerkassõs, Zaporižžjas, Dnipros, Lvivis," rääkis Zelenski. Tema sõnul viidi abivajajatele ka humanitaarabi, toitu ja ravimeid.
Samas on Mariupol ja Volnovahha Zelenski sõnul täielikult isoleeritud.
Zelenski lisas, et Vene sõjaväelased ei peatanud tulistamist humanitaarkoridori loomiseks.
Zelenski ütles, et hoolimata sellest otsustas ta saata neisse paikadesse veokid vajalike asjadega. "Kuid sissetungijad alustasid tankirünnakut just selles piirkonnas, kus koridor oleks pidanud olema," rääkis ta Mariupolist.
ÜRO andmetel on kahe nädala jooksul põgenenud Ukrainast umbes 2,5 miljonit inimest.
### Response:
Sõja 16. päev: Venemaa 24 tunniga olulist edu ei saavutanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muu hulgas lubab Facebook teha ajutiselt postitusi, mis nõuavad Venemaa presidendi Vladimir Putini või Valgevene režiimi liidri Aleksandr Lukašenko surma, kirjutab Reuters.
"Venemaa invasiooni tõttu Ukrainasse me lubame ajutiselt selliseid poliitilisi väljendusi, mis tavaliselt rikuvad meie reegleid, näiteks vihakõne nagu "surm Vene sissetungijatele". Me endiselt ei luba usutavaid üleskutseid vägivallale Vene tsiviilelanike vastu," ütles Meta pressiesindaja avalduses.
Üleskutsed liidrite surma kohta on lubatud vaid siis, kui need postitused ei sisalda muid sihtmärke ega tapmise kohta ja meetodit, seisab e-kirjas ettevõtte sisumoderaatoritele.
Sellega muudab ettevõte ajutiselt oma senist vihakõnepoliitikat.
Varem edastas Reuters, et Facebooki sisekirjade järgi on ajutised muudatused lubatud Eestis, Ukrainas, Gruusias, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas, Armeenias, Aserbaidžaanis, Ungaris, Rumeenias ja Slovakkias.
Hiljem täpsustas Meta tippjuht Nick Clegg, et muudatus kehtib vaid Ukrainas.
Responding to reports that the Russian government is considering designating Meta as an extremist organization for its policies in support of speech: pic.twitter.com/Y8sUbZDSML
— Nick Clegg (@nickclegg) March 11, 2022
E-kirjad näitavad, et Meta lubab oma platvormidel ajutiselt ka Ukrainas tegutseva Aasovi pataljoni ülistamise, mis tavaliselt on keelatud. Meta pressiesindaja Joe Osborne on varem öelnud, et ettevõte teeb Aasovi pataljoni tunnustamisele ajutise erandi ainult Ukraina kaitsmise või nende Ukraina rahvuskaardis osalemise kontekstis.
Vene meediajärelevalve amet Roskomnadzor teatas hiljem reedel, et riigis blokeeritakse vägivalla õhutamise tõttu Instagram. Venemaa nimetas Meta tegevust äärmuslikuks ning Vene peaprokuratuur kutsus üles Meta vastu kriminaaluurimist alustama.
Instagrami juhi Adam Mosseri sõnul tähendab Venemaa otsus, et 80 miljonil inimesel Venemaal kaob ligipääs platvormile. | Reuters: Facebook lubab Ukrainas sõjaga seotud vihakõnet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muu hulgas lubab Facebook teha ajutiselt postitusi, mis nõuavad Venemaa presidendi Vladimir Putini või Valgevene režiimi liidri Aleksandr Lukašenko surma, kirjutab Reuters.
"Venemaa invasiooni tõttu Ukrainasse me lubame ajutiselt selliseid poliitilisi väljendusi, mis tavaliselt rikuvad meie reegleid, näiteks vihakõne nagu "surm Vene sissetungijatele". Me endiselt ei luba usutavaid üleskutseid vägivallale Vene tsiviilelanike vastu," ütles Meta pressiesindaja avalduses.
Üleskutsed liidrite surma kohta on lubatud vaid siis, kui need postitused ei sisalda muid sihtmärke ega tapmise kohta ja meetodit, seisab e-kirjas ettevõtte sisumoderaatoritele.
Sellega muudab ettevõte ajutiselt oma senist vihakõnepoliitikat.
Varem edastas Reuters, et Facebooki sisekirjade järgi on ajutised muudatused lubatud Eestis, Ukrainas, Gruusias, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas, Armeenias, Aserbaidžaanis, Ungaris, Rumeenias ja Slovakkias.
Hiljem täpsustas Meta tippjuht Nick Clegg, et muudatus kehtib vaid Ukrainas.
Responding to reports that the Russian government is considering designating Meta as an extremist organization for its policies in support of speech: pic.twitter.com/Y8sUbZDSML
— Nick Clegg (@nickclegg) March 11, 2022
E-kirjad näitavad, et Meta lubab oma platvormidel ajutiselt ka Ukrainas tegutseva Aasovi pataljoni ülistamise, mis tavaliselt on keelatud. Meta pressiesindaja Joe Osborne on varem öelnud, et ettevõte teeb Aasovi pataljoni tunnustamisele ajutise erandi ainult Ukraina kaitsmise või nende Ukraina rahvuskaardis osalemise kontekstis.
Vene meediajärelevalve amet Roskomnadzor teatas hiljem reedel, et riigis blokeeritakse vägivalla õhutamise tõttu Instagram. Venemaa nimetas Meta tegevust äärmuslikuks ning Vene peaprokuratuur kutsus üles Meta vastu kriminaaluurimist alustama.
Instagrami juhi Adam Mosseri sõnul tähendab Venemaa otsus, et 80 miljonil inimesel Venemaal kaob ligipääs platvormile.
### Response:
Reuters: Facebook lubab Ukrainas sõjaga seotud vihakõnet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste 200 meetri vabaltujumises sai Gold kirja 1.58,01 ehk ületas enda tunamullu samuti Torontos ujutud senise rekordi kuue sajandiksekundiga.
Lisaks ujus Gold 400 meetrit kompleksi ajaga 4.45,95 ehk oli mullu suvel Romanjuki püstitatud senisest rekordist seitsme kümnendiku jagu nobedam.
Samuti on Goldi nimel Eesti rekordid nii lühikeses kui ka pikas basseinis 100 ja 200 meetri seliliujumises. | Aleksa Gold ujus kaks Eesti rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste 200 meetri vabaltujumises sai Gold kirja 1.58,01 ehk ületas enda tunamullu samuti Torontos ujutud senise rekordi kuue sajandiksekundiga.
Lisaks ujus Gold 400 meetrit kompleksi ajaga 4.45,95 ehk oli mullu suvel Romanjuki püstitatud senisest rekordist seitsme kümnendiku jagu nobedam.
Samuti on Goldi nimel Eesti rekordid nii lühikeses kui ka pikas basseinis 100 ja 200 meetri seliliujumises.
### Response:
Aleksa Gold ujus kaks Eesti rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome pole Keele jaoks võõras koht, sest mängijana esindas ta aastatel 1990-1999 Kuopio Pallavolo ja Napapiirin Pallokeluti võistkondasid. Neist viimane asus samuti Rovaniemis.
"Esindusmeeskonnal on selja taga rasked ajad ja soovitud edu pole tulnud," kommenteeris klubi juht Mari Jolanki väljaandele Lapin Kansa.
"Oleme jõudnud võistkonnaga ristteele nagu öeldakse, kus peame valima, millises suunas Rovaniemi võrkpall liigub."
Aastatel 2004-2014 Eesti koondist ja perioodil 2017-2021 Läti koondist juhendanud Keel on alates 2014. aastast töötanud Pärnu võrkpalliklubi peatreenerina. | Avo Keel asub juhendama Rovaniemi naiskonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome pole Keele jaoks võõras koht, sest mängijana esindas ta aastatel 1990-1999 Kuopio Pallavolo ja Napapiirin Pallokeluti võistkondasid. Neist viimane asus samuti Rovaniemis.
"Esindusmeeskonnal on selja taga rasked ajad ja soovitud edu pole tulnud," kommenteeris klubi juht Mari Jolanki väljaandele Lapin Kansa.
"Oleme jõudnud võistkonnaga ristteele nagu öeldakse, kus peame valima, millises suunas Rovaniemi võrkpall liigub."
Aastatel 2004-2014 Eesti koondist ja perioodil 2017-2021 Läti koondist juhendanud Keel on alates 2014. aastast töötanud Pärnu võrkpalliklubi peatreenerina.
### Response:
Avo Keel asub juhendama Rovaniemi naiskonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane Burgaudeau spurtis viimasel kümnel kilomeetril väikesel tõusul teiste eest ära. Grupifinišit lootnud sprinterite võistkonnad olid hetkelises segaduses ja prantslasel õnnestuski võita.
Konkurendid olid lõpujoonel siiski karjääri esimese profivõidu teeninud Burgaudeau'd kinni püüdmas ja said võitjaga sama aja. Teisena ületas joone taanlane Mads Pedersen (Trek - Segafredo) ja kolmandana belglane Wout van Aert (Jumbo-Visma).
Pärast mitme teise ja kolmanda kategooria tõusuga etapi lõpetamist jätkab mitmepäevasõidu üldliidrina endiselt Roglic, kelle edu britt Simon Yatei (BikeExchange - Jayco) ees on 39 sekundit. Kolmandat kohta hoiab prantslane Pierre Latour (TotalEnergies; +0.41).
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) kaotas kuuendal etapil liidrile üle 11 ja poole minuti ning ületas lõpujoone 91. kohal. Kokkuvõttes langes eestlane 59. positsioonile (+22.05).
Laupäeval on kavas väga oluline etapp, mis kulmineerub esimese kategooria lõputõusuga (Col de Turini), kes üldarvestuses osas kindlasti üht-teist otsustatakse. | Prantslase hiline rünnak jättis sprinterid pika ninaga, Taaramäe 91. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane Burgaudeau spurtis viimasel kümnel kilomeetril väikesel tõusul teiste eest ära. Grupifinišit lootnud sprinterite võistkonnad olid hetkelises segaduses ja prantslasel õnnestuski võita.
Konkurendid olid lõpujoonel siiski karjääri esimese profivõidu teeninud Burgaudeau'd kinni püüdmas ja said võitjaga sama aja. Teisena ületas joone taanlane Mads Pedersen (Trek - Segafredo) ja kolmandana belglane Wout van Aert (Jumbo-Visma).
Pärast mitme teise ja kolmanda kategooria tõusuga etapi lõpetamist jätkab mitmepäevasõidu üldliidrina endiselt Roglic, kelle edu britt Simon Yatei (BikeExchange - Jayco) ees on 39 sekundit. Kolmandat kohta hoiab prantslane Pierre Latour (TotalEnergies; +0.41).
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) kaotas kuuendal etapil liidrile üle 11 ja poole minuti ning ületas lõpujoone 91. kohal. Kokkuvõttes langes eestlane 59. positsioonile (+22.05).
Laupäeval on kavas väga oluline etapp, mis kulmineerub esimese kategooria lõputõusuga (Col de Turini), kes üldarvestuses osas kindlasti üht-teist otsustatakse.
### Response:
Prantslase hiline rünnak jättis sprinterid pika ninaga, Taaramäe 91. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuni 65-kiloste naiste maadelnud Vesso oli esimeses ringis vaba ja alistas teises Aserbaidžaani esindaja Birgül Soltanova 8:7.
Matši aeg lõppes 7:7, aga ka sel juhul oleks Vesso võitnud, kuna tema punktid olid kõrgema väärtusega. Aseri treenerid esitasid matši lõpus protesti, mida ei rahuldatud ja Vesso sai punkti lisaks.
Poolfinaalis kaotas Vesso hilisemale võitjale Ewelina Ciunekile (Poola) 8:13, aga alistas pronksikohtumises Hispaania esindaja Nerea Blanco väga kindlalt 11:0.
Marta Pajula kaotas kehakaalu -72 kg avaringis Rumeenia maadlejale Maria Nitule 2:11. Rumeenlanna jõudis finaali ja seetõttu sai Pajula edasi maadleda lohutusringis, kus kaotas slovakitar Zsuzsanna Molnarile 1:7.
Laupäeval läheb matile ainsa Eesti vabamaadlejana Erik Reinbok. Kehakaalus -74 kg võistlev Reinbok kohtub avaringis türklase Ismet Ciftciga. | Viktoria Vesso võitis U-23 EM-il pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuni 65-kiloste naiste maadelnud Vesso oli esimeses ringis vaba ja alistas teises Aserbaidžaani esindaja Birgül Soltanova 8:7.
Matši aeg lõppes 7:7, aga ka sel juhul oleks Vesso võitnud, kuna tema punktid olid kõrgema väärtusega. Aseri treenerid esitasid matši lõpus protesti, mida ei rahuldatud ja Vesso sai punkti lisaks.
Poolfinaalis kaotas Vesso hilisemale võitjale Ewelina Ciunekile (Poola) 8:13, aga alistas pronksikohtumises Hispaania esindaja Nerea Blanco väga kindlalt 11:0.
Marta Pajula kaotas kehakaalu -72 kg avaringis Rumeenia maadlejale Maria Nitule 2:11. Rumeenlanna jõudis finaali ja seetõttu sai Pajula edasi maadleda lohutusringis, kus kaotas slovakitar Zsuzsanna Molnarile 1:7.
Laupäeval läheb matile ainsa Eesti vabamaadlejana Erik Reinbok. Kehakaalus -74 kg võistlev Reinbok kohtub avaringis türklase Ismet Ciftciga.
### Response:
Viktoria Vesso võitis U-23 EM-il pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bideni sõnul hakkab impordikeeld kehtima Venemaal toodetud alkoholile, kalatoodetele, sealhulgas ka kaaviarile, ja teemanditele.
Impordikeeld on osa uutest sanktsioonidest Venemaale, lisaks tühistab USA tavapärased kaubandussuhted Venemaaga. See tähendab, et Venemaal muutub äri ajamine USA-ga keerulisemaks, sest parimad võimalikud tingimused Venemaale enam ei kehti, lausus Biden.
Parimad võimalikud tingimused tähendavad näiteks madalamaid tollimakse ja impordiks lubatud toodete maksimaalne arv, lisas Biden.
Bideni otsuse peab heaks kiitma ka Kongress.
USA kaubandussanktsioonidega ühinesid ka ülejäänud G7 ja Euroopa Liidu riigid. | USA keelustab alkoholi ja kalatoodete impordi Venemaalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bideni sõnul hakkab impordikeeld kehtima Venemaal toodetud alkoholile, kalatoodetele, sealhulgas ka kaaviarile, ja teemanditele.
Impordikeeld on osa uutest sanktsioonidest Venemaale, lisaks tühistab USA tavapärased kaubandussuhted Venemaaga. See tähendab, et Venemaal muutub äri ajamine USA-ga keerulisemaks, sest parimad võimalikud tingimused Venemaale enam ei kehti, lausus Biden.
Parimad võimalikud tingimused tähendavad näiteks madalamaid tollimakse ja impordiks lubatud toodete maksimaalne arv, lisas Biden.
Bideni otsuse peab heaks kiitma ka Kongress.
USA kaubandussanktsioonidega ühinesid ka ülejäänud G7 ja Euroopa Liidu riigid.
### Response:
USA keelustab alkoholi ja kalatoodete impordi Venemaalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlane lendas 97 meetrit ja teenis 135,6 punkti. Temast paremad olid norralane Jarl Magnus Riiber (142,4 punkti) ning jaapanlased Yoshito Watabe (141,2) ja Ryota Yamamoto (136,9). Riiber ja Watabe said kirja 102-meetrised õhulennud.
Kahevõistlejad võtavad Schonachis mõõtu laupäeval ja pühapäeval. MK-sarja üldvõit on veel lahtine, sest austerlasel Johannes Lamparteril on 1202 ja Riiberil 1183 punkti.
Ilves on 567 punktiga viies, aga norralane Jens Luraas Oftebro ja sakslane Eric Frenzel kaotavad vähem kui kümne punktiga. | Ilves oli Schonachi etapi proovivõistlusel neljas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlane lendas 97 meetrit ja teenis 135,6 punkti. Temast paremad olid norralane Jarl Magnus Riiber (142,4 punkti) ning jaapanlased Yoshito Watabe (141,2) ja Ryota Yamamoto (136,9). Riiber ja Watabe said kirja 102-meetrised õhulennud.
Kahevõistlejad võtavad Schonachis mõõtu laupäeval ja pühapäeval. MK-sarja üldvõit on veel lahtine, sest austerlasel Johannes Lamparteril on 1202 ja Riiberil 1183 punkti.
Ilves on 567 punktiga viies, aga norralane Jens Luraas Oftebro ja sakslane Eric Frenzel kaotavad vähem kui kümne punktiga.
### Response:
Ilves oli Schonachi etapi proovivõistlusel neljas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmisel kuul Netfilxi jõudva uue filmi on kirjutanud ja produtseerinud Weiss, Morello on linateose tegevprodutsent. Filmi režissöör on Peter Sollett.
Film jutustab loo kahest teismelisest, kes alustavad metal -bändiga ning võtavad osa kooli korraldatud muusikakonkursist. Küll aga on lastel puudu bassimängija, ent koolis ei tunne metal -muusika vastu huvi keegi peale nende kahe lapse. Ühel hetkel ühendavad nad väed tšellot mängiva tüdrukuga.
Film jõuab Netflixi 8. aprillil. | "Troonide mängu" produtsent toob ekraanidele komöödiafilmi teismelistest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmisel kuul Netfilxi jõudva uue filmi on kirjutanud ja produtseerinud Weiss, Morello on linateose tegevprodutsent. Filmi režissöör on Peter Sollett.
Film jutustab loo kahest teismelisest, kes alustavad metal -bändiga ning võtavad osa kooli korraldatud muusikakonkursist. Küll aga on lastel puudu bassimängija, ent koolis ei tunne metal -muusika vastu huvi keegi peale nende kahe lapse. Ühel hetkel ühendavad nad väed tšellot mängiva tüdrukuga.
Film jõuab Netflixi 8. aprillil.
### Response:
"Troonide mängu" produtsent toob ekraanidele komöödiafilmi teismelistest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome presidendi kantselei teatel rõhutas Niinistö vestluses Putiniga, et katastroof Ukrainas süveneb, vahendas Yle.
Niinistö ütles ka Venemaa juhile, et Ukraina president Volodomõr Zelenski on valmis pidama kõnelusi otse Putiniga.
Niinistö kutsus Putinit üles sõlmima viivitamatult relvarahu ja tagama tsiviilisikute ohutu evakueerimine humanitaarkoridoride kaudu. Samuti juhtis Niinistö tähelepanu sellele, et tuleb tagada Ukraina tuumajaamade ohutus ja turvalisus.
Niinistö suhtles reedel ka Zelenskiga. Riigipead arutasid sõjaolukorda ning Soome abi ja toetust Ukrainale. | Niinistö suhtles Ukraina sõja teemal Putiniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome presidendi kantselei teatel rõhutas Niinistö vestluses Putiniga, et katastroof Ukrainas süveneb, vahendas Yle.
Niinistö ütles ka Venemaa juhile, et Ukraina president Volodomõr Zelenski on valmis pidama kõnelusi otse Putiniga.
Niinistö kutsus Putinit üles sõlmima viivitamatult relvarahu ja tagama tsiviilisikute ohutu evakueerimine humanitaarkoridoride kaudu. Samuti juhtis Niinistö tähelepanu sellele, et tuleb tagada Ukraina tuumajaamade ohutus ja turvalisus.
Niinistö suhtles reedel ka Zelenskiga. Riigipead arutasid sõjaolukorda ning Soome abi ja toetust Ukrainale.
### Response:
Niinistö suhtles Ukraina sõja teemal Putiniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lux Express Estonia AS pöördus 2019. aasta juulis Eesti riigi vastu kohtusse taotlusega tunnistada põhiseadusvastaseks ühistranspordiseadusega pandud kohustus vedada riigipoolset hüvitist saamata kommertsliinidel tasuta eelkooliealisi lapsi ning puudega isikuid.
Asja menetlev halduskohus otsustas küsida enne oma otsuse tegemist hinnangut Euroopa Kohtult, kas lisaks riigisisesele õigusele reguleerib tasuta sõidu kohustust ka Euroopa Liidu õigus. Euroopa Kohus kirjutas kolmapäeval Lux Expressi advokaadile saadetud kirjas, et kui riik seab ettevõttele avaliku teeninduse kohustuse, siis ei saa riik keelduda hüvitise maksmisest.
Lux Expressi juhatuse liige Ingmar Roos ütles ERR-ile, et Euroopa Kohtu seisukoht ei tule talle üllatusena. Tema sõnul järgneb nüüd palju bürokraatiat, kuid Euroopa Kohtu hinnang on seiskoha tellinud halduskohtule siduv.
"Oleme tegutsenud pikka aega kahjumlikult ja see koormis (kohustus vedada teatud reisijategruppe tasuta - toim.) on olnud meile nagu kivi kaelas," ütles Roos.
LuxExpress nõuab riigilt tagasiulatuvalt kolme aasta eest hüvitist kaks miljonit eurot.
Senises kohtumenetluses on Eesti riiki esindav MKM väljendanud seisukohta, et ühistranspordiseadusega bussivedajatele pandud kohustus teenindada eelkooliealisi lapsi ja puuetega isikuid tasuta, ilma hüvitist saamata, ei ole oma olemuselt avaliku teenindamise kohustuse panemine. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul nõuab ettevõte ühistranspordiseaduse paragrahv 34 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja riigilt kahju hüvitamist.
MKM ei olnud nõus Euroopa Kohtu seisukohta kommenteerima. "Tegu on kohtujuristi ettepanekuga ja kohtuasjal pole veel lõplikku otsust.
Kui menetlus jõuab lõpuni, saame kommenteerida selle võimalikku mõju," ütles MKM-i esindaja reedel. | Euroopa Kohtu hinnangul on Lux Expressil alust küsida riigilt hüvitist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lux Express Estonia AS pöördus 2019. aasta juulis Eesti riigi vastu kohtusse taotlusega tunnistada põhiseadusvastaseks ühistranspordiseadusega pandud kohustus vedada riigipoolset hüvitist saamata kommertsliinidel tasuta eelkooliealisi lapsi ning puudega isikuid.
Asja menetlev halduskohus otsustas küsida enne oma otsuse tegemist hinnangut Euroopa Kohtult, kas lisaks riigisisesele õigusele reguleerib tasuta sõidu kohustust ka Euroopa Liidu õigus. Euroopa Kohus kirjutas kolmapäeval Lux Expressi advokaadile saadetud kirjas, et kui riik seab ettevõttele avaliku teeninduse kohustuse, siis ei saa riik keelduda hüvitise maksmisest.
Lux Expressi juhatuse liige Ingmar Roos ütles ERR-ile, et Euroopa Kohtu seisukoht ei tule talle üllatusena. Tema sõnul järgneb nüüd palju bürokraatiat, kuid Euroopa Kohtu hinnang on seiskoha tellinud halduskohtule siduv.
"Oleme tegutsenud pikka aega kahjumlikult ja see koormis (kohustus vedada teatud reisijategruppe tasuta - toim.) on olnud meile nagu kivi kaelas," ütles Roos.
LuxExpress nõuab riigilt tagasiulatuvalt kolme aasta eest hüvitist kaks miljonit eurot.
Senises kohtumenetluses on Eesti riiki esindav MKM väljendanud seisukohta, et ühistranspordiseadusega bussivedajatele pandud kohustus teenindada eelkooliealisi lapsi ja puuetega isikuid tasuta, ilma hüvitist saamata, ei ole oma olemuselt avaliku teenindamise kohustuse panemine. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul nõuab ettevõte ühistranspordiseaduse paragrahv 34 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja riigilt kahju hüvitamist.
MKM ei olnud nõus Euroopa Kohtu seisukohta kommenteerima. "Tegu on kohtujuristi ettepanekuga ja kohtuasjal pole veel lõplikku otsust.
Kui menetlus jõuab lõpuni, saame kommenteerida selle võimalikku mõju," ütles MKM-i esindaja reedel.
### Response:
Euroopa Kohtu hinnangul on Lux Expressil alust küsida riigilt hüvitist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Zeit" on bändi tulevase albumi nimilugu ning kauamängiv peaks ilmavalgust nägema 29. aprillil. Bändi sõnul töötasid nad albumi 11 loo kallal kaks aastat ning ühendasid oma väed taas produtsent Olsen Involtiniga.
Singlile "Zeit" ilmus ka muusikavideo: | Rammstein jagas uut singlit "Zeit" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Zeit" on bändi tulevase albumi nimilugu ning kauamängiv peaks ilmavalgust nägema 29. aprillil. Bändi sõnul töötasid nad albumi 11 loo kallal kaks aastat ning ühendasid oma väed taas produtsent Olsen Involtiniga.
Singlile "Zeit" ilmus ka muusikavideo:
### Response:
Rammstein jagas uut singlit "Zeit" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesena jäi pjedestaalilt välja norralane Sivert Wiig (+1,41). Veel võistlesid finaalis itaallane Federico Pellegrino (+2,06) ja norralane Lars Agnar Hjelmeset (+13,18).
Jouve kindlustas ühtlasi ka MK-sarja üldvõidu sprinterite seas, teenis kristallgloobuse esimese Prantsusmaa murdmaasuusatajana.
Eesti sprinterid piirdusid kvalifikatsiooniga.
Naiste seas näitas võimu Pekingi olümpiavõitja Jonna Sundling (3.21,05), kes edestas suurelt sloveenlannat Anamarija Lampicit (+8,41) ja rootslannat Maja Dahlqvisti (+9,53).
Finaalis sõitsid veel ameeriklanna Julia Kern (+10,53), šveitslanna Nadine Fähndrich (+10,61) ja norralanna Maiken Caspersen Falla (+17,72).
Laupäeval on Falunis kavas naiste 10 km ja meeste 15 km eraldistardist vabatehnikasõit. | Jouve võitis esimese prantsuse murdmaasuusatajana kristallgloobuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesena jäi pjedestaalilt välja norralane Sivert Wiig (+1,41). Veel võistlesid finaalis itaallane Federico Pellegrino (+2,06) ja norralane Lars Agnar Hjelmeset (+13,18).
Jouve kindlustas ühtlasi ka MK-sarja üldvõidu sprinterite seas, teenis kristallgloobuse esimese Prantsusmaa murdmaasuusatajana.
Eesti sprinterid piirdusid kvalifikatsiooniga.
Naiste seas näitas võimu Pekingi olümpiavõitja Jonna Sundling (3.21,05), kes edestas suurelt sloveenlannat Anamarija Lampicit (+8,41) ja rootslannat Maja Dahlqvisti (+9,53).
Finaalis sõitsid veel ameeriklanna Julia Kern (+10,53), šveitslanna Nadine Fähndrich (+10,61) ja norralanna Maiken Caspersen Falla (+17,72).
Laupäeval on Falunis kavas naiste 10 km ja meeste 15 km eraldistardist vabatehnikasõit.
### Response:
Jouve võitis esimese prantsuse murdmaasuusatajana kristallgloobuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õigusemõistmine on mulle igapäevane asi. Hoolimata sellest või ehk hoopis just seetõttu oli etendus, mis on lavastatud kohtuistungina Saksa õhujõudude hävitaja piloodi (Reimo Sagor) üle, märkimisväärselt kummaline kogemus. Major Lars Koch oli kohtu all süüdistatuna massimõrvas: ta tulistas alla terroristi kaaperdatud lennuki 164 reisijaga, et vältida jalgpallistaadionile kogunenud 70 000 inimese hukku. Etenduse lõpus pidi publik otsustama vandekohtuna, kas major Koch on süüdi või süütu.
Ferdinand von Schirach (s 1964) on kogenud kriminaalvaldkonna advokaadina Saksa kohtusaalide reaalsust juba paarkümmend aastat, esinedes ka kõneväärsetes protsessides. Üks eesti arvustaja järeldas, et küllap just seetõttu on etenduses kõik kohtuspetsiifikat puudutav suure tõenäosusega õige. Ise sõnastaksin selle nii: kuna autor on kriminaalkohtus toimuvaga kahtlemata imehästi kursis, siin on järelikult kõik irdumised kohtusaalirealismist ja menetlusloogikast (mida etenduses siiski üksjagu on) täiesti teadlikud ja tähenduslikud. Siiski ei hakka ma etendust aja- ja ruumipuudusel sellest vaatenurgast käsitlema. Toon vaid ühe näite – puhtprotsessuaalselt õigustamatu tundus prokuröri rõhutatud fakt, et kuigi see olnuks võimalik, ei olnud sihtmärgiks olevalt staadionilt rahvast evakueeritud. Kui üldse, siis oleks see asjaolu kulunud ära pigem kaitsjale, et näidata süüdistatavat teiste tegemata jätmise tõttu nurkaaetuna. Prokuröri positsiooni see liin kuidagi ei toetanud. Samuti ei arutle ma näidendis avarduvate moraalsete dilemmade üle. Tõden üksnes, et tükk kaasab vaataja väga osavalt mõtlema nn rongiprobleemi eri aspektide üle. Sellest on kirjutatud ka varasemates arvustustes (nt mh otsustaja agentsust puudutav 03.12.2021 Sirbis ilmunud Mario Pulveri tekst).
Keskenduksin esmalt hoopis neile tähelepanekutele, mille tegin inimesena, kes on ka veetnud paarkümmend aastat kohtusaalis, seejuures eri rollides. Kasutan võimalust tänada siinkohal näidendi tõlkijat Piret Pääsukest, kes mu just sel põhjusel etendust vaatama juhataski. Aega läks, aga lõpuks sai tehtud.
Olen aegajalt mõelnud sellele, kas ja kuidas tõmmata paralleeli kohtus ja teatris toimuva rolliloome vahele. Tavaliselt ei avalda ma oma mõtteid sel teemal väljaspool erialaseid ringkondi, sest liig agar kohtu kõrvutamine mängu ja teatriga on riskantne. "Terror" annab selle üle mõtisklemiseks aga päris turvalise võimaluse.
"Terror" Autor/allikas: Maris Savik
Kuigi suudan üsna hästi žongleerida erinevate vaatepunktidega, on mul siiski üks kindel nõrkus. Kohtuprotsessile filmis või teatris reageerin ma esmalt erialaselt positsioonilt, isegi kui suudan kultuurinautlejana muidu sellest hõlpsasti taanduda. Selle etenduse puhul andis tuttavast fenomenist märku esmalt see, et kohtu eesistuja (Merle Jääger) saali tulles või tõustes pidin end teadlikult istuma sundima. Kauaaegse prokurörina oleks mu automaatreaktsioon olnud tõusta ka ise. Nii näeb ette seadus, aga mis veel olulisem – nii on see mulle kehasse treenitud. Kehaline reaktsioon reetis seda, mis toimus peas. Tabasin end hindamas kaitsja, prokuröri ja kohtuniku rollisooritusi erialaselt väljakujunenud tunnetuse abil, mitte teatrikülastajana. Küsimus sellest, kas rollilahendus on veenev, taandus sellele, mida mõtleksin sellist esinemist vaadates kohtuistungil. Küllap muutusin sedasi pisut ülekohtuseks prokuröri (Maria Annus) suhtes – viga, millest nö tavaline ehk minu "pagasist" vaba vaataja usutavasti ei teeks.
Maria Annuse mäng tuletas mulle meelde, et olen teatris. Seevastu kohtu eesistujat ja kaitsjat (Margus Jaanovits) tunnetasin täpselt samamoodi kui kümneid ja sadu nende nö reaalseid kolleege. Kohtuniku rollisoorituse eheduse parim tõestus ongi ilmselt eelmainitud tõusmisrefleksi käivitumine. Tõsi, nad esitasid mõningaid repliike ja stseene, mis tundunuks päris kohtusaalis sobimatud või oleksid võõrad lihtsalt Eesti kohtuprotsessis. Kui aga arvata autori poolt näitlejaile määratu maha kogu rollilahendusest, siis on täpselt selliseid kohtunikke ja advokaate on saalides küll ja veel. Sellised nad ongi. Vähemalt mõned. Sellist prokuröri pole ma samas kunagi näinud ja niisugust esinemist kohtusaalis kogedes tunneksin teatavat võõristust. Kui aga küsiksite mult "miks?," jääksin vastuse võlgu ja peaksin tunnistama, et mu väide jääbki heade argumentideta. Mu reaktsioon oli alateadlik, aastakümnetega välja kujunenud. Vahest ongi võti selles, et kuigi ka päris kohtuistung on omamoodi rituaalne, siis oli etenduse prokurör maneerilt terake liiga pidulik ja teatraalne, mõjudes nii liigpüüdliku ja seeläbi omakorda pinges, rabeda ja ebakindlana. Kõik see võib olla konkreetse rolli esitamisel täiesti eesmärgipärane, kuid kohtusaalis harjumatu. Ma ei ole kindel, kas näitleja taotlus oli mängida prokurör ebakindlaks või veidraks. Kohtunikuna tundsin, et mul olnuks raske teda tõsiselt võtta. Neutraalse vaatajana oleksin ilmselt tajunud teda teisiti. Ja eks olegi mitmes senises (mittejuristi) arvustuses peetud veenvamaks pigem prokuröri ja rabedaks kaitsjat, kuigi minu mulje oli vastupidine.
Rolliteema lõpetuseks tooksin esile toreda hetke etenduse finaalis. Vaatajad, kes olid pandud ise kaasistujate või vandekohtunike rolli, ei saanud hästi aru, millal etendus lõppeb: nad aplodeerisid ebalevalt ja jäid siis ootama. Viimaks andis vandekohtu vabaks Reimo Sagori näole imbuv naeratus – imepisike nüanss, kuid ometi drastiline muutus näos, mis oli olnud terve etenduse vältel nagu kivist. Süüalune tuli rollist välja ja lõpuks ometi võis oma rollist väljuda ka publik.
Vandekohus oli otsustanud. Nad mõistsid majori õigeks - 134 häälega 41 vastu. Naeratamiseks oli põhjust küll. Seda, mis märgib süüdimõistva otsusega päädiva etenduse lõppu, eesti publik kogenud ei olegi, sest major on jäänud õigeks kõigil kaheksal etendusel.
Publik hakkas lahkuma. Vasemal käel kergitasid end istmelt kaks naist. Ligemal olija pöördus tõustes minu poole. "Kas teie oleksite teinud teistsuguse otsuse?," küsis ta erilise sissejuhatuseta, kuid sarnase ettevaatusega, millega pöördutakse võhivõõra poole. "Jah," ütlesin ma. "Meie ka," vastas ta. "Me oleksime juristidena teisiti teinud," lisas ta pärast hetkelist pausi, rehmates ebamääraselt käega. Jäin mõtlema, kas ta pidas "meie" all silmas end ja sõbrannat või ka mind. Poleks arvanud, et mind ära tuntakse – maskiga, nagu me neil päevil käime. Või oli tema küsimuse ajendiks minu loid aplaus õigeksmõistva otsuse peale?
"Huvitav," mõtlesin ma kuuldavalt ja sinna meie vestlus soikuski.
Huvitav oli esiteks see, et meie pisike valim andis põhjust arvata, et juristid teevad selles asjas teistsuguse otsuse kui mittejuristid. Kuna nägin etendusel veel paari kriminaalvaldkonnas tegutsevat juristi, neist ühte kohtunikku, uurisin hiljem, kuidas nemad otsustasid. Kahest üks oli mõistnud õigeks, teine – kohtunik – süüdi. Näidendi koduleheküljel on ammendav ja riikide lõikes esitatud ülevaade etendusel tehtud otsustest (https://terror.theater/). Õigeksmõistvad otsused on alati ülekaalus (erandiks Jaapan).
Kuigi heitsin mainitud statistikale pilgu alles pärast etendust, olin õigeksmõistvat otsust tegelikult oodanud. Uurides I ja II maailmasõja vahel Eestis peetud kirjanduslikke kohtuid (kirjutasin sellest fenomenist täpsemalt artiklis "Kirjanduslikud kohtud (I)", Looming 9
"Terror" Autor/allikas: Maris Savik
/2021), tõdesin, et ajal, kui paljud kommunistid ja nende käsilased said Eesti sõjakohtutes kiired karistused, mõistis rahvas sarnase süüdistusega kohtualuseid nö kirjanduslikes kohtutes (mida peeti mh M. Metsanurga ja A. Jakobsoni samateemaliste romaanide ning muude kirjandusteoste alusel) järjepanu õigeks. Vanemuise "Terror" meenutab nii mõnelgi moel omal ajal üpris populaarset näitliku kohtu formaati.
Veelgi huvitavam on minu jaoks aga see, et ma ei teinud seda otsust tegelikult ju – vähemalt enda meelest – juristina.
Kuulun nende juristide hulka, kes kujundab oma seisukoha kirjutades. Ma ei tea enne argumentide paberile panekut päris sageli, kuhu jõuan. See, mis on nö õiguslik tõde, selgub sageli alles kirjutades. Juba prokurörina teadsin kohtuvaidlusteks kõne kirjutama asudes, et tunduda võib ju paljutki, aga kui käsi ikka selgesti jälgitavaks argumentatsiooniks ei paindu, siis pole järelikult õige seisukoht. Sedapuhku toimus otsustamine teisiti. Samas oli näidendis suurepärase täpsusega välja mängitud üks teine väga tuttav ja õiguse(mõistmise)le olemuslik aspekt. Nimelt teeb kohtu eesistuja etenduse lõpus – pärast seda, kui publik on hääletanud ja otsus välja kuulutatud – teatavaks otsuse õiguslikud põhistused. See tähendab, et kohtu õiguslikud põhjendused olid valmis juba enne otsuse langetamist ehk need on olemas mõlemal juhul. See peegeldab ka õigusemõistmise tegelikkust, kus menetluse vastaspooltel ja sageli ka eri kohtuastmetel on lahknevad ja ometi argumenteeritud käsitlused. See, mis jääb lõpuks pidama, on pigem kokkuleppeline, mitte absoluutne tõde. Mustvalgena vastanduvat õiget ja valet on õigusemõistmises harva ning põhiraskus on hoopis otsustusvastutuse enda kanda võtmisel. Küllap tajub sama ka selle etenduse publik. Usutavasti hakkab nii mõnigi vaatama õigusemõistmisele pisut värskema pilguga.
Ka ei olnud mul juristina otsustamiseks piisavalt andmeid. Eesti õiguse kohaselt oleks major Koch ilmselt süüdi mõistetud, aga selles etenduses ei pidanud ma korrektseks otsustada süü üle Eesti õiguse alusel. Asja tegeliku õigusliku tausta ja mitmed faktid oli Schirach üksnes markeerinud. See oli ikkagi etendus ja mitte päris kohtuistung. Juristina otsustamisel segas mind ka see, et (vähemalt Eesti) õiguslikus tegelikkuses ei saa süüdimõistmist samastada pikaajalise vangistusega, kuid just seda oli autor sümboolselt teinud. Tegelikult saab ka süüdimõistmise korral arvestada asjaolusid, mis lubavad olla karistuse määratlemisel paindlik.
"Terror" Autor/allikas: Maris Savik
See, millele mina etendust vaadates (09. märtsil) mõtlesin, oli hoopis Ukrainas toimuv sõda ja viimastel päevadel pendeldavad argumendid, mis puudutavad sealse taeva kaitsmise võimatust. Ka siin saab küsida: kas oleme valmis ohverdama end kangelaslikult päästa püüdva ja süütu rahva, et nn Lääs laiemas tähenduses saaks tunda end – vähemalt lähiajal – suhteliselt ohutult. Väiksem hulk süütuid inimelusid suurema hulga süütute elude vastu. Etenduses esitatud näide - 164 elu ohverdamine 70 000 elu säästmiseks, kuigi tegelikult polnud välistatud, et reisijad võinuks olukorda muuta ja päästa ise kõigi elud – võimaldab tõmmata paralleeli nii mitmegi meid viimastel aastatel puudutanud dilemmaga. Minu jaoks oli värskeim ja valulikem just see viimane. Nii näidendi mudelkaasuse kui ka Ukrainas toimuva puhul ei ole päris täpselt teada, mis oleks ühe või teise otsuse tagajärg. Teada on vaid tõenäosused. Ja muidugi see, et inimesed surevad. Või nagu ütles lennukitäie inimesi tapnud majori kaitsja pingsalt publikusse vaadates: "See on sõda, sõjas on ohvrid".
Mina tean, millele mina otsust tehes mõtlesin. Võimalik, et teised mõtlesid millelegi muule.
Pärast seda aga jalutasime kõik tavapärases teatrijärgses suminas pisut käredasse, kuid rahulikku õhtusse meie tüüne eestimaise taeva all.
Kohus toimub veel kahel korral – 24. märtsil ja 2. aprillil. Soovitan järele katsuda, millele teie mõtlete. | Arvustus. Vanemuise "Terror": see on sõda, sõjas on ohvrid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õigusemõistmine on mulle igapäevane asi. Hoolimata sellest või ehk hoopis just seetõttu oli etendus, mis on lavastatud kohtuistungina Saksa õhujõudude hävitaja piloodi (Reimo Sagor) üle, märkimisväärselt kummaline kogemus. Major Lars Koch oli kohtu all süüdistatuna massimõrvas: ta tulistas alla terroristi kaaperdatud lennuki 164 reisijaga, et vältida jalgpallistaadionile kogunenud 70 000 inimese hukku. Etenduse lõpus pidi publik otsustama vandekohtuna, kas major Koch on süüdi või süütu.
Ferdinand von Schirach (s 1964) on kogenud kriminaalvaldkonna advokaadina Saksa kohtusaalide reaalsust juba paarkümmend aastat, esinedes ka kõneväärsetes protsessides. Üks eesti arvustaja järeldas, et küllap just seetõttu on etenduses kõik kohtuspetsiifikat puudutav suure tõenäosusega õige. Ise sõnastaksin selle nii: kuna autor on kriminaalkohtus toimuvaga kahtlemata imehästi kursis, siin on järelikult kõik irdumised kohtusaalirealismist ja menetlusloogikast (mida etenduses siiski üksjagu on) täiesti teadlikud ja tähenduslikud. Siiski ei hakka ma etendust aja- ja ruumipuudusel sellest vaatenurgast käsitlema. Toon vaid ühe näite – puhtprotsessuaalselt õigustamatu tundus prokuröri rõhutatud fakt, et kuigi see olnuks võimalik, ei olnud sihtmärgiks olevalt staadionilt rahvast evakueeritud. Kui üldse, siis oleks see asjaolu kulunud ära pigem kaitsjale, et näidata süüdistatavat teiste tegemata jätmise tõttu nurkaaetuna. Prokuröri positsiooni see liin kuidagi ei toetanud. Samuti ei arutle ma näidendis avarduvate moraalsete dilemmade üle. Tõden üksnes, et tükk kaasab vaataja väga osavalt mõtlema nn rongiprobleemi eri aspektide üle. Sellest on kirjutatud ka varasemates arvustustes (nt mh otsustaja agentsust puudutav 03.12.2021 Sirbis ilmunud Mario Pulveri tekst).
Keskenduksin esmalt hoopis neile tähelepanekutele, mille tegin inimesena, kes on ka veetnud paarkümmend aastat kohtusaalis, seejuures eri rollides. Kasutan võimalust tänada siinkohal näidendi tõlkijat Piret Pääsukest, kes mu just sel põhjusel etendust vaatama juhataski. Aega läks, aga lõpuks sai tehtud.
Olen aegajalt mõelnud sellele, kas ja kuidas tõmmata paralleeli kohtus ja teatris toimuva rolliloome vahele. Tavaliselt ei avalda ma oma mõtteid sel teemal väljaspool erialaseid ringkondi, sest liig agar kohtu kõrvutamine mängu ja teatriga on riskantne. "Terror" annab selle üle mõtisklemiseks aga päris turvalise võimaluse.
"Terror" Autor/allikas: Maris Savik
Kuigi suudan üsna hästi žongleerida erinevate vaatepunktidega, on mul siiski üks kindel nõrkus. Kohtuprotsessile filmis või teatris reageerin ma esmalt erialaselt positsioonilt, isegi kui suudan kultuurinautlejana muidu sellest hõlpsasti taanduda. Selle etenduse puhul andis tuttavast fenomenist märku esmalt see, et kohtu eesistuja (Merle Jääger) saali tulles või tõustes pidin end teadlikult istuma sundima. Kauaaegse prokurörina oleks mu automaatreaktsioon olnud tõusta ka ise. Nii näeb ette seadus, aga mis veel olulisem – nii on see mulle kehasse treenitud. Kehaline reaktsioon reetis seda, mis toimus peas. Tabasin end hindamas kaitsja, prokuröri ja kohtuniku rollisooritusi erialaselt väljakujunenud tunnetuse abil, mitte teatrikülastajana. Küsimus sellest, kas rollilahendus on veenev, taandus sellele, mida mõtleksin sellist esinemist vaadates kohtuistungil. Küllap muutusin sedasi pisut ülekohtuseks prokuröri (Maria Annus) suhtes – viga, millest nö tavaline ehk minu "pagasist" vaba vaataja usutavasti ei teeks.
Maria Annuse mäng tuletas mulle meelde, et olen teatris. Seevastu kohtu eesistujat ja kaitsjat (Margus Jaanovits) tunnetasin täpselt samamoodi kui kümneid ja sadu nende nö reaalseid kolleege. Kohtuniku rollisoorituse eheduse parim tõestus ongi ilmselt eelmainitud tõusmisrefleksi käivitumine. Tõsi, nad esitasid mõningaid repliike ja stseene, mis tundunuks päris kohtusaalis sobimatud või oleksid võõrad lihtsalt Eesti kohtuprotsessis. Kui aga arvata autori poolt näitlejaile määratu maha kogu rollilahendusest, siis on täpselt selliseid kohtunikke ja advokaate on saalides küll ja veel. Sellised nad ongi. Vähemalt mõned. Sellist prokuröri pole ma samas kunagi näinud ja niisugust esinemist kohtusaalis kogedes tunneksin teatavat võõristust. Kui aga küsiksite mult "miks?," jääksin vastuse võlgu ja peaksin tunnistama, et mu väide jääbki heade argumentideta. Mu reaktsioon oli alateadlik, aastakümnetega välja kujunenud. Vahest ongi võti selles, et kuigi ka päris kohtuistung on omamoodi rituaalne, siis oli etenduse prokurör maneerilt terake liiga pidulik ja teatraalne, mõjudes nii liigpüüdliku ja seeläbi omakorda pinges, rabeda ja ebakindlana. Kõik see võib olla konkreetse rolli esitamisel täiesti eesmärgipärane, kuid kohtusaalis harjumatu. Ma ei ole kindel, kas näitleja taotlus oli mängida prokurör ebakindlaks või veidraks. Kohtunikuna tundsin, et mul olnuks raske teda tõsiselt võtta. Neutraalse vaatajana oleksin ilmselt tajunud teda teisiti. Ja eks olegi mitmes senises (mittejuristi) arvustuses peetud veenvamaks pigem prokuröri ja rabedaks kaitsjat, kuigi minu mulje oli vastupidine.
Rolliteema lõpetuseks tooksin esile toreda hetke etenduse finaalis. Vaatajad, kes olid pandud ise kaasistujate või vandekohtunike rolli, ei saanud hästi aru, millal etendus lõppeb: nad aplodeerisid ebalevalt ja jäid siis ootama. Viimaks andis vandekohtu vabaks Reimo Sagori näole imbuv naeratus – imepisike nüanss, kuid ometi drastiline muutus näos, mis oli olnud terve etenduse vältel nagu kivist. Süüalune tuli rollist välja ja lõpuks ometi võis oma rollist väljuda ka publik.
Vandekohus oli otsustanud. Nad mõistsid majori õigeks - 134 häälega 41 vastu. Naeratamiseks oli põhjust küll. Seda, mis märgib süüdimõistva otsusega päädiva etenduse lõppu, eesti publik kogenud ei olegi, sest major on jäänud õigeks kõigil kaheksal etendusel.
Publik hakkas lahkuma. Vasemal käel kergitasid end istmelt kaks naist. Ligemal olija pöördus tõustes minu poole. "Kas teie oleksite teinud teistsuguse otsuse?," küsis ta erilise sissejuhatuseta, kuid sarnase ettevaatusega, millega pöördutakse võhivõõra poole. "Jah," ütlesin ma. "Meie ka," vastas ta. "Me oleksime juristidena teisiti teinud," lisas ta pärast hetkelist pausi, rehmates ebamääraselt käega. Jäin mõtlema, kas ta pidas "meie" all silmas end ja sõbrannat või ka mind. Poleks arvanud, et mind ära tuntakse – maskiga, nagu me neil päevil käime. Või oli tema küsimuse ajendiks minu loid aplaus õigeksmõistva otsuse peale?
"Huvitav," mõtlesin ma kuuldavalt ja sinna meie vestlus soikuski.
Huvitav oli esiteks see, et meie pisike valim andis põhjust arvata, et juristid teevad selles asjas teistsuguse otsuse kui mittejuristid. Kuna nägin etendusel veel paari kriminaalvaldkonnas tegutsevat juristi, neist ühte kohtunikku, uurisin hiljem, kuidas nemad otsustasid. Kahest üks oli mõistnud õigeks, teine – kohtunik – süüdi. Näidendi koduleheküljel on ammendav ja riikide lõikes esitatud ülevaade etendusel tehtud otsustest (https://terror.theater/). Õigeksmõistvad otsused on alati ülekaalus (erandiks Jaapan).
Kuigi heitsin mainitud statistikale pilgu alles pärast etendust, olin õigeksmõistvat otsust tegelikult oodanud. Uurides I ja II maailmasõja vahel Eestis peetud kirjanduslikke kohtuid (kirjutasin sellest fenomenist täpsemalt artiklis "Kirjanduslikud kohtud (I)", Looming 9
"Terror" Autor/allikas: Maris Savik
/2021), tõdesin, et ajal, kui paljud kommunistid ja nende käsilased said Eesti sõjakohtutes kiired karistused, mõistis rahvas sarnase süüdistusega kohtualuseid nö kirjanduslikes kohtutes (mida peeti mh M. Metsanurga ja A. Jakobsoni samateemaliste romaanide ning muude kirjandusteoste alusel) järjepanu õigeks. Vanemuise "Terror" meenutab nii mõnelgi moel omal ajal üpris populaarset näitliku kohtu formaati.
Veelgi huvitavam on minu jaoks aga see, et ma ei teinud seda otsust tegelikult ju – vähemalt enda meelest – juristina.
Kuulun nende juristide hulka, kes kujundab oma seisukoha kirjutades. Ma ei tea enne argumentide paberile panekut päris sageli, kuhu jõuan. See, mis on nö õiguslik tõde, selgub sageli alles kirjutades. Juba prokurörina teadsin kohtuvaidlusteks kõne kirjutama asudes, et tunduda võib ju paljutki, aga kui käsi ikka selgesti jälgitavaks argumentatsiooniks ei paindu, siis pole järelikult õige seisukoht. Sedapuhku toimus otsustamine teisiti. Samas oli näidendis suurepärase täpsusega välja mängitud üks teine väga tuttav ja õiguse(mõistmise)le olemuslik aspekt. Nimelt teeb kohtu eesistuja etenduse lõpus – pärast seda, kui publik on hääletanud ja otsus välja kuulutatud – teatavaks otsuse õiguslikud põhistused. See tähendab, et kohtu õiguslikud põhjendused olid valmis juba enne otsuse langetamist ehk need on olemas mõlemal juhul. See peegeldab ka õigusemõistmise tegelikkust, kus menetluse vastaspooltel ja sageli ka eri kohtuastmetel on lahknevad ja ometi argumenteeritud käsitlused. See, mis jääb lõpuks pidama, on pigem kokkuleppeline, mitte absoluutne tõde. Mustvalgena vastanduvat õiget ja valet on õigusemõistmises harva ning põhiraskus on hoopis otsustusvastutuse enda kanda võtmisel. Küllap tajub sama ka selle etenduse publik. Usutavasti hakkab nii mõnigi vaatama õigusemõistmisele pisut värskema pilguga.
Ka ei olnud mul juristina otsustamiseks piisavalt andmeid. Eesti õiguse kohaselt oleks major Koch ilmselt süüdi mõistetud, aga selles etenduses ei pidanud ma korrektseks otsustada süü üle Eesti õiguse alusel. Asja tegeliku õigusliku tausta ja mitmed faktid oli Schirach üksnes markeerinud. See oli ikkagi etendus ja mitte päris kohtuistung. Juristina otsustamisel segas mind ka see, et (vähemalt Eesti) õiguslikus tegelikkuses ei saa süüdimõistmist samastada pikaajalise vangistusega, kuid just seda oli autor sümboolselt teinud. Tegelikult saab ka süüdimõistmise korral arvestada asjaolusid, mis lubavad olla karistuse määratlemisel paindlik.
"Terror" Autor/allikas: Maris Savik
See, millele mina etendust vaadates (09. märtsil) mõtlesin, oli hoopis Ukrainas toimuv sõda ja viimastel päevadel pendeldavad argumendid, mis puudutavad sealse taeva kaitsmise võimatust. Ka siin saab küsida: kas oleme valmis ohverdama end kangelaslikult päästa püüdva ja süütu rahva, et nn Lääs laiemas tähenduses saaks tunda end – vähemalt lähiajal – suhteliselt ohutult. Väiksem hulk süütuid inimelusid suurema hulga süütute elude vastu. Etenduses esitatud näide - 164 elu ohverdamine 70 000 elu säästmiseks, kuigi tegelikult polnud välistatud, et reisijad võinuks olukorda muuta ja päästa ise kõigi elud – võimaldab tõmmata paralleeli nii mitmegi meid viimastel aastatel puudutanud dilemmaga. Minu jaoks oli värskeim ja valulikem just see viimane. Nii näidendi mudelkaasuse kui ka Ukrainas toimuva puhul ei ole päris täpselt teada, mis oleks ühe või teise otsuse tagajärg. Teada on vaid tõenäosused. Ja muidugi see, et inimesed surevad. Või nagu ütles lennukitäie inimesi tapnud majori kaitsja pingsalt publikusse vaadates: "See on sõda, sõjas on ohvrid".
Mina tean, millele mina otsust tehes mõtlesin. Võimalik, et teised mõtlesid millelegi muule.
Pärast seda aga jalutasime kõik tavapärases teatrijärgses suminas pisut käredasse, kuid rahulikku õhtusse meie tüüne eestimaise taeva all.
Kohus toimub veel kahel korral – 24. märtsil ja 2. aprillil. Soovitan järele katsuda, millele teie mõtlete.
### Response:
Arvustus. Vanemuise "Terror": see on sõda, sõjas on ohvrid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruari alguses TalTechiga liitunud Childressi keskmised näitajad viie mänguga olid 24,4 punkti, 3,6 laupalli, 7,6 resultatiivset söötu ja 1,8 vaheltlõiget. Childressi efektiivsusnäitaja oli 29,2.
TalTechi peatreeneri Alar Varraku sõnul on Childress aidanud meeskonda pärast kahe põhikoosseisu tagamehe, Mikk Jurkatamme ja Sten Soku, võõrsile mängima siirdumist.
"Brandon kuulab treenereid, tema isa on treener, nii et korvpallitaust on tal tugev," lausus Varrak. "Pisut oleme oma mängustiili tema tuleku järel muutnud, mõnede mängijate osa on kasvanud. Põhiolemuselt tegutseme samas suunas, nagu sügisel alustasime."
Oma debüütmängus Paf Eesti-Läti korvpalliliigas, kui TalTech kaotas kodus Riia VEF-ile 88:102, panustas Childress 23 minutiga 20 punkti, kuus resultatiivset söötu ja kaks lauapalli.
Võidumängudes tõusis Childress selgelt esile. Võõrsil Valmiera GLASS VIA vastu viskas Childress 27 punkti, andis neli resultatiivset söötu ja tegi kaks vaheltlõiget. Kodumängudes BK Liepaja ja Läti Ülikooli vastu sai Childress kirja kaksikduubli (Liepaja - 23 punkti, 10 söötu; Läti Ülikool - 25 punkti, 10 söötu). Võõrsil Tallinna Kalevi vastu viskas Childress 27 punkti, andis kaheksa resultatiivset söötu ja võttis viis lauapalli. | Eesti-Läti korvpalliliiga veebruari parimaks mängijaks valiti Childress | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruari alguses TalTechiga liitunud Childressi keskmised näitajad viie mänguga olid 24,4 punkti, 3,6 laupalli, 7,6 resultatiivset söötu ja 1,8 vaheltlõiget. Childressi efektiivsusnäitaja oli 29,2.
TalTechi peatreeneri Alar Varraku sõnul on Childress aidanud meeskonda pärast kahe põhikoosseisu tagamehe, Mikk Jurkatamme ja Sten Soku, võõrsile mängima siirdumist.
"Brandon kuulab treenereid, tema isa on treener, nii et korvpallitaust on tal tugev," lausus Varrak. "Pisut oleme oma mängustiili tema tuleku järel muutnud, mõnede mängijate osa on kasvanud. Põhiolemuselt tegutseme samas suunas, nagu sügisel alustasime."
Oma debüütmängus Paf Eesti-Läti korvpalliliigas, kui TalTech kaotas kodus Riia VEF-ile 88:102, panustas Childress 23 minutiga 20 punkti, kuus resultatiivset söötu ja kaks lauapalli.
Võidumängudes tõusis Childress selgelt esile. Võõrsil Valmiera GLASS VIA vastu viskas Childress 27 punkti, andis neli resultatiivset söötu ja tegi kaks vaheltlõiget. Kodumängudes BK Liepaja ja Läti Ülikooli vastu sai Childress kirja kaksikduubli (Liepaja - 23 punkti, 10 söötu; Läti Ülikool - 25 punkti, 10 söötu). Võõrsil Tallinna Kalevi vastu viskas Childress 27 punkti, andis kaheksa resultatiivset söötu ja võttis viis lauapalli.
### Response:
Eesti-Läti korvpalliliiga veebruari parimaks mängijaks valiti Childress |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalavahetusel saab 36-tunnise lakkamatu muusikamaratoni raames kuulata ligi 30 erineva DJ live esinemist. Üles astuvad erinevate elektroonilise muusika žanride esinejad nagu NOËP, MHKL, nix&jonny, Unknown Horizon, 3lton, Saulus, Inga, Kurly Beats, J0J0, Will, Pyfel jpt.
"Play for Ukraine" on Eesti elektroonilise muusika sõpruskonna idee, mis on ajendatud soovist enda oskusi ja vahendeid kasutades abivajajaid toetada
"Maailm muutub päevadega ja peame sellega kohanema. Meie jaoks sümboliseerib vabadust muusika ja tantsimine, läbi mille väljendame rõõmu, kurbust ja täna ka toetust neile, kes seda vajavad," selgitas Piidivabriku üks eesvedajaid Paap Uspenski.
"Play for Ukraine" stardib reedel kell 18 ja kestab pühapäeva hommikuni. Ülekannet saab jälgida veebis ja Tallinas Erinevate Tubade Klubis.
Otseülekannet saab tasuta kuulata läbi WROMD striimingu, kus näeb reaalajas Mondo Kriisifondile kogutud toetussummat. Ukrainat saab toetada läbi Armastan Aidata veebikeskkonna. | Eesti DJ-d mängivad 36 tundi Ukraina toetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalavahetusel saab 36-tunnise lakkamatu muusikamaratoni raames kuulata ligi 30 erineva DJ live esinemist. Üles astuvad erinevate elektroonilise muusika žanride esinejad nagu NOËP, MHKL, nix&jonny, Unknown Horizon, 3lton, Saulus, Inga, Kurly Beats, J0J0, Will, Pyfel jpt.
"Play for Ukraine" on Eesti elektroonilise muusika sõpruskonna idee, mis on ajendatud soovist enda oskusi ja vahendeid kasutades abivajajaid toetada
"Maailm muutub päevadega ja peame sellega kohanema. Meie jaoks sümboliseerib vabadust muusika ja tantsimine, läbi mille väljendame rõõmu, kurbust ja täna ka toetust neile, kes seda vajavad," selgitas Piidivabriku üks eesvedajaid Paap Uspenski.
"Play for Ukraine" stardib reedel kell 18 ja kestab pühapäeva hommikuni. Ülekannet saab jälgida veebis ja Tallinas Erinevate Tubade Klubis.
Otseülekannet saab tasuta kuulata läbi WROMD striimingu, kus näeb reaalajas Mondo Kriisifondile kogutud toetussummat. Ukrainat saab toetada läbi Armastan Aidata veebikeskkonna.
### Response:
Eesti DJ-d mängivad 36 tundi Ukraina toetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Batman" ("The Batman")
Režissöör: Matt Reeves
Olen juba tüdinud sellest, et ikka ja jälle üritatakse Matt Reevesi värsket "Batmani" panna ühele pulgale Christopher Nolani nn Pimeduse Rüütli triloogiaga: kuigi filmi peakangelane on tõepoolest sama, asetavad nad selle loo ikkagi täiesti teistest elementidest kokku ning ühisosa nende vahel on tinglik ja otsitud. Pigem pean tunnistama, olles värskelt Nolani filmid üle vaadanud, et need ei ole ajale kuigi hästi vastu pidanud, pigem mõjub nende loojutustus laisalt ning kaasaegsete blockbuster' ite kontekstis jätab näiteks "The Dark Knight" juba pisut õõnsa mulje. Reeves seevastu arvestab kõigi kaasaegse A-kategooria suurfilmi reeglitega ja naudib seda ülesannet täiel rinnal.
Mulle meeldis idee, mida ühes arvustuses rõhutati: "Batman" on väga hea film, aga tuleb meeles pidada, et tegu on ikkagi vaid koomiksifilmiga. Ehk on tõesti "Batmani" staatus filmikaanonis kuidagi liiga kõrgeks muutunud ning ekraniseeringuid kiputakse asetama valele skaalale, sest Matt Reevesi värske film on ennekõike suurepärane popkornikino, millele on raske midagi ette heita. Kolm tundi möödusid linnutiivul ja kui tagasi mõeldes pole sellest filmist just liiga palju kaasa võtta, siis põgeneksin rõõmuga lämmatava reaalsuse eest uuesti "Batmani" seansile.
Tõsi on see, et Matt Reeves on Nolani niigi tumedale Batmanile veel mitu vinti peale keeranud ja röövinud Gothamist igasuguse helguse-valguse. Seda kinnitab hästi filmi koloriit: suurema osa ajast koosneb pildikeel vaid punasest, kollasest ja mustast toonist, maksimaalne päevavalgus, mida näeme, on õrn koidukuma, pärast mida võtab kogu maa üle jälle ööpimedus. Ilmselt pole ka kunagi varem Batmani tegelased niivõrd inimlikud olnud.
"Batman" ("The Batman") Autor/allikas: Warner Bros. Entertainment Inc. / Scanpix
Nii nimitegelane kui ka Zoe Kravitzi kehastatud Catwoman ning kõikvõimalikud pahalased on ennekõike inimesed, kes lootusetult põhja käinud linnas oma kohta otsivad. Kõik nad liiguvad oma eesmärgi poole vahendeid valimata, mistõttu hägustab "Batman" piiri hea ja kurja vahel pea olematuks, kõigisse tegelastesse saab suhtuda vähemalt teatava empaatiaga. Kui Christan Bale'ist joonistus Nolani filmides paratamatult välja macho -figuur, siis Robert Pattinsoni kehastatud Bruce Wayne on nõrk ja katkine persoon, ilma maskita on ta täielik inimvare, kellel aitab eluga toime tulla vaid Batmani kui müüdiga kaasnev oreool.
Tungiv soovitus on oma liigne kriitiline meel koju jätta ja minna lihtsalt kinno tipptasemel meelelahutust nautima. Kas kolme tunni jooksul lahti rulluv lugu on midagi sellist, mis jääb ka pärast pikaks ajaks meelde? Muidugi mitte, aga püüdke mulle nüüd ümber jutustada mõnd viie aasta tagust "kõrgelt kiidetud" Marveli filmi. Eksole...
"Cyrano"
Režissöör: Joe Wright
Oeh, Oscari-periood on kohal ja jälle potsatab kinodesse riburadapidi muusikale. Piinlik tunnistada, aga mingil hetkel mulle tõepoolest meeldis sari "Glee" ja ka film "Hairspray" tundub omal perverssel kombel sümpaatne, nüüd aga olen sellest jälle kuidagi väsinud. Melodraamade meister Joe Wright – kes teeb vist viimasel ajal kõik endast oleneva, et Oscarite ajal pildis olla – teenib kindlasti oma fännide hüve, kõigi teiste jaoks on värske linateos prantsuse kirjaniku Cyrano de Bergeraci armukolmnurgast lihtsalt tüütult tavaline, tuttavlik ja ebaoriginaalne.
Ärge saage valesti aru, ma ei ole mingi küünik, kellele ei meeldiks ilusad asjad, ka häid romantilisi draamasid vaatan suurima rõõmuga, kuid "Cyrano" mõjub kuidagi eriti kulunult. Teatrilavad üle maailma on selliseid lavastusi ikka ja alati täis olnud ning ilmselt selles vallas ka suuremat muutust ei toimu, aga ehk võiks filmimeediumi vahendusel proovida natukene kastist välja murda? "La La Land" oli hea näide, kuidas tõsta klišeelised muusikalielemendid kaasaega, "Cyrano" seevastu tüürib sihikindlalt vastassuunas ja püüabki teha asju vanamoodi. Kohati võib see pakkuda turvatunnet, teisalt ei suuda pea kahetunnine linateos oma tavapärasusega lõpuni küljes hoida.
"Cyrano" Autor/allikas: ZUMAPRESS.com / Scanpix
Huvitaval kombel vaevlevad paljud Hollywoodi muusikalid ühe ja sama häiriva probleemi käes: enamik meesosatäitjad lihtsalt ei oska laulda. Peter Dinklage on sümpaatne näitleja ja saab ka üldiselt nimitegelase rollida hästi hakkama, kui aga tuleb laulunumber, siis on, khm, pisut piinlik. Õnneks päästab olukorra Haley Bennett, kes saab filmis tõeliselt särada: ühelt poolt on tema laulunumbrid tõepoolest lummavad ning kui otsida üht mõjuvat põhjust, miks "Cyranole" võimalus anda, on see just tema osatäitmine.
Rõhutan samas veelkord, et muusikalid, eriti just rõhutatult konservatiivsed ja imalate kostüümidraamade suunas kalduvad neist, ei ole mind kunagi liialt huvitanud. Kui tunnete, et praegusel lootusetult ajal on just midagi sellist palsamiks teie hingele, võite vabalt "Cyranole" võimaluse anda. Ise otsin lohutust pigem Hollywoodi kehavapoolsetest action -filmidest...
"Koer" ("Dog")
Režissöörid: Reid Carolin, Channing Tatum
Kui vaadata filmi "Koer" turunduskampaaniat, siis kohati jääb mulje, et nad ei tahagi kedagi kinno meelitada. Plakatifoto koos koeraga poseerivast Channing Tatumist ei anna aimugi, mis filmiga päriselt tegu on, pane sinna juurde veel kõige mittemidagiütlevam pealkiri ja vaataja lööb lihtsalt käega. Pärast koroonavaakumit, kui kinokavades puhus tõepoolest tuul, on praegu valikut küllalt ning kahtlasemad filmid jäetakse lihtsalt kõrvale. Kui poleks olnud mõnd kiitvat arvustust, siis ei oleks ilmselt isegi sellele võimalust andnud.
Tegelikult on "Koer" aga palju tugevam, kui ma esialgu arvata oskasin. Kuigi film kasutab ka mitmeid Hollywoodi kommertskino vahendeid (kas oli ikka päriselt vaja tuua sisse piinlik tantra jooga episood?), siis südames on tegu ikkagi minimalistliku, vaat et isegi indie 'liku teekonnafilmiga. Häid road movie 'sid kohtab ühe vähem ja "Koer" on selles vallas hea erand: heas mõttes klassikaline lugu, kus mees rändab läbi Ameerika, et viia üks temperamente koer oma peremehe matustele, kuid ootamatult avastab selle reisi käigus ka iseennast.
"Koer" ("Dog") Autor/allikas: ZUMAPRESS.com
Midagi maailmamuutvat seega "Koerast" oodata ei tasu, aga eluterve huumor ja hästi kirjutatud stsenaarium hoiavad seda lugu hästi koos, ka filmi süda on õige koha peal. Hollywoodis on sõjaveteranidest kõvasti filme tehtud, üks pateetilisem kui teine, "Koer" on neist kindlasti üks kergemaid, aga seejuures ka elulisemaid-tõsiseltvõetavamaid.
Ei tasu unustada seda, et tegemist on Channing Tatumi esimese lavastajatööga, jääb vaid loota, et kehvapoolsetes komöödiates näitlemise asemel jätkaks ta ka tulevikus korralikult läbi töötatud draamadega. Raskeks ajaks turgutav vaatamine.
Kõigile õrna hingega vaatajatele ka spoiler: koer ei saa lõpus surma. Arvestades iga teist õudusfilmi, kus külma südamega loomi tapetakse, tuleb seda vist mainida.
"Spencer"
Režissöör: Pablo Larrain
Kas me tahame näha ajal, kui meist 1000 kilomeetri kaugusel käib kohutav sõjategevus, kuidas rikkad inimesed vaevlevad eksistentsiaalses kriisis? Pealtnäha on see viimane asi, mis hetkel vaatamislauale võiks jõuda, aga Tšiili tipplavastaja Pablo Larraini sissevaade printsess Diana ellu on nii nüansirohke ja ootamatult universaalne, et ei mõju ka kriisiajal kuidagi elukaugelt. Pigem isegi vastupidi: Larrain kisub vägivaldselt maha kuningapere naeruväärsed kardinad (kohati isegi sõna otseses mõttes!) ja näitab inimesi nende tagasi kogu ebatäiuses.
Larraini valitud fookus on ootamatu: vaatajale ei hakata Vikipeediat lahti jutustama, eeldatakse, et enamik meist on selle looga juba kursis, mistõttu toimub kogu tegevus vaid mõne päeva jooksul maamajas, kus kuningapere tähistab jõulupühi. Ka nendes kitsastes raamides ei näidata meile mitte otseselt sündmuseid, vaid sellele eelnevaid-järgnevaid reaktsioone, režissööri ei huvita Briti kuningapere ümbritsev ebavajalike kommete rägastik, kui üldse, siis heidab ta nende üle nalja, ent neile ei pühendata liialt ekraaniaega. Pigem on vaataja printsess Dianaga silmitsi, üksi, kohati ebamugavalt isoleeritud olukorras, mis annab filmile isegi psühholoogilise trilleri mõõtme.
"Spencer" Autor/allikas: Capitol Pictures / Scanpix
Lihtne oleks heita filmile ette küünilisust ning kui film vaatajat lõplikult kaasa ei haara, siis võibki selline mulje jääda. Kristen Stewarti kehastatud nimitegelane on stoiline ja emotsioonitu, ta mängib otsekui null-tegelast, kelle sisemised vastuolud, kahtlused ja karid paljastud vaid üksikute psühhootiliste plahvatusena. Sellega peegeldab aga "Spencer" imeliselt jõuetukstegevat reaalsust, milles Diana igapäevaselt elas: tema elu, sarnaselt sellele filmile, ongi imekaunis klantspilt, pehmetes toonides muinaslugu, kus ka kõige väiksema eksimuse peale hakkab järjekindel teenijaskond sulle kui paha vaim peale käima.
Kui Larraini eelmine biograafiline draama märgilisest naistegelasest – "Jackie" – jäi ühetaoliseks oscarbait 'iks, siis "Spencer" on tipptasemel autorikino, mis väärib igati tähelepanu. Huvitav oleks teada, kuidas reageerisid kuningapere liikmed sellele filmile? Mitmeid neist ei näita seal just, khm, kõige paremas valguses.
"Suzanna Andler"
Režissöör: Benoit Jacquot
Huvitaval kombel on prantsuse lavastaja Benoit Jacquot' värske film "Suzanna Andler" otsekui "Spenceri" väiksem õde, sest teemad on üks-ühele samad. Siingi näeme ühe rikka naise kõhklusi, kuhu oma elus edasi liikuda: kas jätta maha rikas mees, kelle vastu tal pole juba aastaid tundeid, või minna elus edasi vanaviisi, surudes sel juhul tahaplaanile enda mõtted ja tunded. Kui "Spencer" peidab sinna ka universaalsemaid sõnumeid, siis "Suzanna Andler" on klassikaline tõusiklik Euroopa art-house, mis naudib oma mugavuspositsiooni ja ei tahagi sellelt troonilt tavainimeste sekka laskuda.
Mõneti teen ma sellega küll filmile liiga, sest kuigi oma sisuliselt on "Suzanna Andler" tõesti pisut kõrk ja elukauge, siis koorub sealt tasahilju välja midagi "Kes kardab Virginia Woolfi" laadset. Oluline ei ole lõpuks mitte see, millest Charlotte Gainsbourgi kehastatud nimitegelane räägib, vaid mingi salajane, vaid vaevu aimatavalt selguv mäng, mida Suzanna oma abikaasaga mängib. Nende suhe ei allu tavapärastele loogikatele, vaid see on lõputu kassi-hiire mäng, kus üritatakse üksteist üle trumbata, proovile panna, ninapidi vedada. Seda ei tehta aga mitte ainult üksteise hinnaga, vaid mängu rebitakse ka kõik ümberkaudset inimesed, söötes neile ette valesid ja alusetu lubadusi, millest lõpuks kinni ei peeta.
"Suzanna Andler" Autor/allikas: Kaader filmist
Kuigi filmi 90 minutist saanuks vabalt veerand tundi maha toimetada ning tervik olnuks tugevam, on "Suzanna Andleri" kese ikkagi Charlotte Gainsbourg, ilma temata laguneks film koost ning järgi jääks vaid kõle mereäärne villa, kus tegevus toimub. Tema roll näib pealtnäha lihtne: kõik emotsioonid on alla surutud, vaataja näeb vaid üht kalki naist, kelle on elu marutuuled täiesti tundetuks lihvinud. See on aga samuti teesklus, reaalset Suzanna Andlerit näeme neist pisikestes tundesähvatustes, kui ta üürikeseks hetkeks enesevalitsuse kaotab. Paljustki esindab tema tegelaskuju ka filmi põhiolemust: vaatajale esitletakse vaid poolikut reaalsust, lõplik tõde jääbki saladuseks, osad lüngad tuleb lihtsalt saalisolijal endal täita.
Benoit Jacquot' film pole kahtlemata kõigile, sest visuaalselt toimub seal vähe ning pingpongitav dialoog, mis rändab kohati täiesti ebaolulistel radadel, võib paljude jaoks tunduda tühine, kuid kannatlikud vaatajaid ei lahku saalis tühjade pihkudega. | Kultuuriportaali filmipäevik: kellele Batman, kellele printsess Diana? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Batman" ("The Batman")
Režissöör: Matt Reeves
Olen juba tüdinud sellest, et ikka ja jälle üritatakse Matt Reevesi värsket "Batmani" panna ühele pulgale Christopher Nolani nn Pimeduse Rüütli triloogiaga: kuigi filmi peakangelane on tõepoolest sama, asetavad nad selle loo ikkagi täiesti teistest elementidest kokku ning ühisosa nende vahel on tinglik ja otsitud. Pigem pean tunnistama, olles värskelt Nolani filmid üle vaadanud, et need ei ole ajale kuigi hästi vastu pidanud, pigem mõjub nende loojutustus laisalt ning kaasaegsete blockbuster' ite kontekstis jätab näiteks "The Dark Knight" juba pisut õõnsa mulje. Reeves seevastu arvestab kõigi kaasaegse A-kategooria suurfilmi reeglitega ja naudib seda ülesannet täiel rinnal.
Mulle meeldis idee, mida ühes arvustuses rõhutati: "Batman" on väga hea film, aga tuleb meeles pidada, et tegu on ikkagi vaid koomiksifilmiga. Ehk on tõesti "Batmani" staatus filmikaanonis kuidagi liiga kõrgeks muutunud ning ekraniseeringuid kiputakse asetama valele skaalale, sest Matt Reevesi värske film on ennekõike suurepärane popkornikino, millele on raske midagi ette heita. Kolm tundi möödusid linnutiivul ja kui tagasi mõeldes pole sellest filmist just liiga palju kaasa võtta, siis põgeneksin rõõmuga lämmatava reaalsuse eest uuesti "Batmani" seansile.
Tõsi on see, et Matt Reeves on Nolani niigi tumedale Batmanile veel mitu vinti peale keeranud ja röövinud Gothamist igasuguse helguse-valguse. Seda kinnitab hästi filmi koloriit: suurema osa ajast koosneb pildikeel vaid punasest, kollasest ja mustast toonist, maksimaalne päevavalgus, mida näeme, on õrn koidukuma, pärast mida võtab kogu maa üle jälle ööpimedus. Ilmselt pole ka kunagi varem Batmani tegelased niivõrd inimlikud olnud.
"Batman" ("The Batman") Autor/allikas: Warner Bros. Entertainment Inc. / Scanpix
Nii nimitegelane kui ka Zoe Kravitzi kehastatud Catwoman ning kõikvõimalikud pahalased on ennekõike inimesed, kes lootusetult põhja käinud linnas oma kohta otsivad. Kõik nad liiguvad oma eesmärgi poole vahendeid valimata, mistõttu hägustab "Batman" piiri hea ja kurja vahel pea olematuks, kõigisse tegelastesse saab suhtuda vähemalt teatava empaatiaga. Kui Christan Bale'ist joonistus Nolani filmides paratamatult välja macho -figuur, siis Robert Pattinsoni kehastatud Bruce Wayne on nõrk ja katkine persoon, ilma maskita on ta täielik inimvare, kellel aitab eluga toime tulla vaid Batmani kui müüdiga kaasnev oreool.
Tungiv soovitus on oma liigne kriitiline meel koju jätta ja minna lihtsalt kinno tipptasemel meelelahutust nautima. Kas kolme tunni jooksul lahti rulluv lugu on midagi sellist, mis jääb ka pärast pikaks ajaks meelde? Muidugi mitte, aga püüdke mulle nüüd ümber jutustada mõnd viie aasta tagust "kõrgelt kiidetud" Marveli filmi. Eksole...
"Cyrano"
Režissöör: Joe Wright
Oeh, Oscari-periood on kohal ja jälle potsatab kinodesse riburadapidi muusikale. Piinlik tunnistada, aga mingil hetkel mulle tõepoolest meeldis sari "Glee" ja ka film "Hairspray" tundub omal perverssel kombel sümpaatne, nüüd aga olen sellest jälle kuidagi väsinud. Melodraamade meister Joe Wright – kes teeb vist viimasel ajal kõik endast oleneva, et Oscarite ajal pildis olla – teenib kindlasti oma fännide hüve, kõigi teiste jaoks on värske linateos prantsuse kirjaniku Cyrano de Bergeraci armukolmnurgast lihtsalt tüütult tavaline, tuttavlik ja ebaoriginaalne.
Ärge saage valesti aru, ma ei ole mingi küünik, kellele ei meeldiks ilusad asjad, ka häid romantilisi draamasid vaatan suurima rõõmuga, kuid "Cyrano" mõjub kuidagi eriti kulunult. Teatrilavad üle maailma on selliseid lavastusi ikka ja alati täis olnud ning ilmselt selles vallas ka suuremat muutust ei toimu, aga ehk võiks filmimeediumi vahendusel proovida natukene kastist välja murda? "La La Land" oli hea näide, kuidas tõsta klišeelised muusikalielemendid kaasaega, "Cyrano" seevastu tüürib sihikindlalt vastassuunas ja püüabki teha asju vanamoodi. Kohati võib see pakkuda turvatunnet, teisalt ei suuda pea kahetunnine linateos oma tavapärasusega lõpuni küljes hoida.
"Cyrano" Autor/allikas: ZUMAPRESS.com / Scanpix
Huvitaval kombel vaevlevad paljud Hollywoodi muusikalid ühe ja sama häiriva probleemi käes: enamik meesosatäitjad lihtsalt ei oska laulda. Peter Dinklage on sümpaatne näitleja ja saab ka üldiselt nimitegelase rollida hästi hakkama, kui aga tuleb laulunumber, siis on, khm, pisut piinlik. Õnneks päästab olukorra Haley Bennett, kes saab filmis tõeliselt särada: ühelt poolt on tema laulunumbrid tõepoolest lummavad ning kui otsida üht mõjuvat põhjust, miks "Cyranole" võimalus anda, on see just tema osatäitmine.
Rõhutan samas veelkord, et muusikalid, eriti just rõhutatult konservatiivsed ja imalate kostüümidraamade suunas kalduvad neist, ei ole mind kunagi liialt huvitanud. Kui tunnete, et praegusel lootusetult ajal on just midagi sellist palsamiks teie hingele, võite vabalt "Cyranole" võimaluse anda. Ise otsin lohutust pigem Hollywoodi kehavapoolsetest action -filmidest...
"Koer" ("Dog")
Režissöörid: Reid Carolin, Channing Tatum
Kui vaadata filmi "Koer" turunduskampaaniat, siis kohati jääb mulje, et nad ei tahagi kedagi kinno meelitada. Plakatifoto koos koeraga poseerivast Channing Tatumist ei anna aimugi, mis filmiga päriselt tegu on, pane sinna juurde veel kõige mittemidagiütlevam pealkiri ja vaataja lööb lihtsalt käega. Pärast koroonavaakumit, kui kinokavades puhus tõepoolest tuul, on praegu valikut küllalt ning kahtlasemad filmid jäetakse lihtsalt kõrvale. Kui poleks olnud mõnd kiitvat arvustust, siis ei oleks ilmselt isegi sellele võimalust andnud.
Tegelikult on "Koer" aga palju tugevam, kui ma esialgu arvata oskasin. Kuigi film kasutab ka mitmeid Hollywoodi kommertskino vahendeid (kas oli ikka päriselt vaja tuua sisse piinlik tantra jooga episood?), siis südames on tegu ikkagi minimalistliku, vaat et isegi indie 'liku teekonnafilmiga. Häid road movie 'sid kohtab ühe vähem ja "Koer" on selles vallas hea erand: heas mõttes klassikaline lugu, kus mees rändab läbi Ameerika, et viia üks temperamente koer oma peremehe matustele, kuid ootamatult avastab selle reisi käigus ka iseennast.
"Koer" ("Dog") Autor/allikas: ZUMAPRESS.com
Midagi maailmamuutvat seega "Koerast" oodata ei tasu, aga eluterve huumor ja hästi kirjutatud stsenaarium hoiavad seda lugu hästi koos, ka filmi süda on õige koha peal. Hollywoodis on sõjaveteranidest kõvasti filme tehtud, üks pateetilisem kui teine, "Koer" on neist kindlasti üks kergemaid, aga seejuures ka elulisemaid-tõsiseltvõetavamaid.
Ei tasu unustada seda, et tegemist on Channing Tatumi esimese lavastajatööga, jääb vaid loota, et kehvapoolsetes komöödiates näitlemise asemel jätkaks ta ka tulevikus korralikult läbi töötatud draamadega. Raskeks ajaks turgutav vaatamine.
Kõigile õrna hingega vaatajatele ka spoiler: koer ei saa lõpus surma. Arvestades iga teist õudusfilmi, kus külma südamega loomi tapetakse, tuleb seda vist mainida.
"Spencer"
Režissöör: Pablo Larrain
Kas me tahame näha ajal, kui meist 1000 kilomeetri kaugusel käib kohutav sõjategevus, kuidas rikkad inimesed vaevlevad eksistentsiaalses kriisis? Pealtnäha on see viimane asi, mis hetkel vaatamislauale võiks jõuda, aga Tšiili tipplavastaja Pablo Larraini sissevaade printsess Diana ellu on nii nüansirohke ja ootamatult universaalne, et ei mõju ka kriisiajal kuidagi elukaugelt. Pigem isegi vastupidi: Larrain kisub vägivaldselt maha kuningapere naeruväärsed kardinad (kohati isegi sõna otseses mõttes!) ja näitab inimesi nende tagasi kogu ebatäiuses.
Larraini valitud fookus on ootamatu: vaatajale ei hakata Vikipeediat lahti jutustama, eeldatakse, et enamik meist on selle looga juba kursis, mistõttu toimub kogu tegevus vaid mõne päeva jooksul maamajas, kus kuningapere tähistab jõulupühi. Ka nendes kitsastes raamides ei näidata meile mitte otseselt sündmuseid, vaid sellele eelnevaid-järgnevaid reaktsioone, režissööri ei huvita Briti kuningapere ümbritsev ebavajalike kommete rägastik, kui üldse, siis heidab ta nende üle nalja, ent neile ei pühendata liialt ekraaniaega. Pigem on vaataja printsess Dianaga silmitsi, üksi, kohati ebamugavalt isoleeritud olukorras, mis annab filmile isegi psühholoogilise trilleri mõõtme.
"Spencer" Autor/allikas: Capitol Pictures / Scanpix
Lihtne oleks heita filmile ette küünilisust ning kui film vaatajat lõplikult kaasa ei haara, siis võibki selline mulje jääda. Kristen Stewarti kehastatud nimitegelane on stoiline ja emotsioonitu, ta mängib otsekui null-tegelast, kelle sisemised vastuolud, kahtlused ja karid paljastud vaid üksikute psühhootiliste plahvatusena. Sellega peegeldab aga "Spencer" imeliselt jõuetukstegevat reaalsust, milles Diana igapäevaselt elas: tema elu, sarnaselt sellele filmile, ongi imekaunis klantspilt, pehmetes toonides muinaslugu, kus ka kõige väiksema eksimuse peale hakkab järjekindel teenijaskond sulle kui paha vaim peale käima.
Kui Larraini eelmine biograafiline draama märgilisest naistegelasest – "Jackie" – jäi ühetaoliseks oscarbait 'iks, siis "Spencer" on tipptasemel autorikino, mis väärib igati tähelepanu. Huvitav oleks teada, kuidas reageerisid kuningapere liikmed sellele filmile? Mitmeid neist ei näita seal just, khm, kõige paremas valguses.
"Suzanna Andler"
Režissöör: Benoit Jacquot
Huvitaval kombel on prantsuse lavastaja Benoit Jacquot' värske film "Suzanna Andler" otsekui "Spenceri" väiksem õde, sest teemad on üks-ühele samad. Siingi näeme ühe rikka naise kõhklusi, kuhu oma elus edasi liikuda: kas jätta maha rikas mees, kelle vastu tal pole juba aastaid tundeid, või minna elus edasi vanaviisi, surudes sel juhul tahaplaanile enda mõtted ja tunded. Kui "Spencer" peidab sinna ka universaalsemaid sõnumeid, siis "Suzanna Andler" on klassikaline tõusiklik Euroopa art-house, mis naudib oma mugavuspositsiooni ja ei tahagi sellelt troonilt tavainimeste sekka laskuda.
Mõneti teen ma sellega küll filmile liiga, sest kuigi oma sisuliselt on "Suzanna Andler" tõesti pisut kõrk ja elukauge, siis koorub sealt tasahilju välja midagi "Kes kardab Virginia Woolfi" laadset. Oluline ei ole lõpuks mitte see, millest Charlotte Gainsbourgi kehastatud nimitegelane räägib, vaid mingi salajane, vaid vaevu aimatavalt selguv mäng, mida Suzanna oma abikaasaga mängib. Nende suhe ei allu tavapärastele loogikatele, vaid see on lõputu kassi-hiire mäng, kus üritatakse üksteist üle trumbata, proovile panna, ninapidi vedada. Seda ei tehta aga mitte ainult üksteise hinnaga, vaid mängu rebitakse ka kõik ümberkaudset inimesed, söötes neile ette valesid ja alusetu lubadusi, millest lõpuks kinni ei peeta.
"Suzanna Andler" Autor/allikas: Kaader filmist
Kuigi filmi 90 minutist saanuks vabalt veerand tundi maha toimetada ning tervik olnuks tugevam, on "Suzanna Andleri" kese ikkagi Charlotte Gainsbourg, ilma temata laguneks film koost ning järgi jääks vaid kõle mereäärne villa, kus tegevus toimub. Tema roll näib pealtnäha lihtne: kõik emotsioonid on alla surutud, vaataja näeb vaid üht kalki naist, kelle on elu marutuuled täiesti tundetuks lihvinud. See on aga samuti teesklus, reaalset Suzanna Andlerit näeme neist pisikestes tundesähvatustes, kui ta üürikeseks hetkeks enesevalitsuse kaotab. Paljustki esindab tema tegelaskuju ka filmi põhiolemust: vaatajale esitletakse vaid poolikut reaalsust, lõplik tõde jääbki saladuseks, osad lüngad tuleb lihtsalt saalisolijal endal täita.
Benoit Jacquot' film pole kahtlemata kõigile, sest visuaalselt toimub seal vähe ning pingpongitav dialoog, mis rändab kohati täiesti ebaolulistel radadel, võib paljude jaoks tunduda tühine, kuid kannatlikud vaatajaid ei lahku saalis tühjade pihkudega.
### Response:
Kultuuriportaali filmipäevik: kellele Batman, kellele printsess Diana? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Asekantsler Rein Tammsaar märkis, et Ukraina linnade ja asulate lauspommitamisel ning süütute tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja laste valimatul tapmisel Venemaa vägede poolt on kõik sõjakuriteo tunnused. Mariupoli sünnitusmaja pommitamine on selle kõige tülgastavam näide.
Välisministeeriumi teatel peaksid kõik riigid austama rahvusvahelist humanitaarõigust ja mitte suunama rünnakuid tsiviilohvrite vastu.
"On äärmiselt kahetsusväärne, et Venemaa ei ole täies mahus võimaldanud tsiviilisikute evakueerimist ja turvaliste humanitaarkoridoride loomist."
Asekantsler Tammsaar juhtis Vene saadiku tähelepanu teravalt ka sellele, et jätkates laiaulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu rikub Venemaa kõige räigemal võimalikul viisil nii rahvusvahelist õigust kui ka endale vabatahtlikult võetud rahvusvahelisi kohustusi. Eesti kutsub Venemaad üles täitma ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 2. märtsist 2022 ning lõpetama otsekohe sõda Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma väed Ukrainast välja.
Välisministeerium teatas, et kutsub Venemaad üles lõpetama valeinfo levitamist ja laimukampaaniat Ukraina, Ukraina juhtkonna ja rahva vastu, aga ka valeväiteid keemia- ja biorelvade paiknemisest Ukraina territooriumil.
"Mõistame hukka Venemaa poolt oma valenarratiivi esitamiseks nende rahvusvaheliste foorumite kasutamise, kus Venemaa on veel liige või kus tal on veel sõnaõigus."
Asekantsler Rein Tammsaar kinnitas Vene saadikule, et Eesti toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on vankumatu ja Eesti kasutab ka edaspidi Ukraina toetuseks kõiki Eesti kasutuses olevaid vahendeid. | Eesti välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Asekantsler Rein Tammsaar märkis, et Ukraina linnade ja asulate lauspommitamisel ning süütute tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja laste valimatul tapmisel Venemaa vägede poolt on kõik sõjakuriteo tunnused. Mariupoli sünnitusmaja pommitamine on selle kõige tülgastavam näide.
Välisministeeriumi teatel peaksid kõik riigid austama rahvusvahelist humanitaarõigust ja mitte suunama rünnakuid tsiviilohvrite vastu.
"On äärmiselt kahetsusväärne, et Venemaa ei ole täies mahus võimaldanud tsiviilisikute evakueerimist ja turvaliste humanitaarkoridoride loomist."
Asekantsler Tammsaar juhtis Vene saadiku tähelepanu teravalt ka sellele, et jätkates laiaulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu rikub Venemaa kõige räigemal võimalikul viisil nii rahvusvahelist õigust kui ka endale vabatahtlikult võetud rahvusvahelisi kohustusi. Eesti kutsub Venemaad üles täitma ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 2. märtsist 2022 ning lõpetama otsekohe sõda Ukraina riigi ja rahva vastu ning viima oma väed Ukrainast välja.
Välisministeerium teatas, et kutsub Venemaad üles lõpetama valeinfo levitamist ja laimukampaaniat Ukraina, Ukraina juhtkonna ja rahva vastu, aga ka valeväiteid keemia- ja biorelvade paiknemisest Ukraina territooriumil.
"Mõistame hukka Venemaa poolt oma valenarratiivi esitamiseks nende rahvusvaheliste foorumite kasutamise, kus Venemaa on veel liige või kus tal on veel sõnaõigus."
Asekantsler Rein Tammsaar kinnitas Vene saadikule, et Eesti toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele on vankumatu ja Eesti kasutab ka edaspidi Ukraina toetuseks kõiki Eesti kasutuses olevaid vahendeid.
### Response:
Eesti välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsiooni ärajäämise tõttu said kõik 14 osalejat laupäevasesse finaali. Finaal algab Eesti aja järgi kell 13.30.
Kaks etappi enne hooaja lõppu on Kelly Sildaru 369 punktiga MK-sarja üldarvestuses teisel kohal, esikohta hoiab 580 punkti kogunud Eileen Gu. Pargisõidu üldarvestuses on Sildaru 200 punktiga esikohal, lähim konkurent šveitslanna Sarah Höfflin jääb eestlannast 40 punkti kaugusele. | Sildaru esimene võistlus pärast olümpiat jäi tugeva tuule tõttu ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsiooni ärajäämise tõttu said kõik 14 osalejat laupäevasesse finaali. Finaal algab Eesti aja järgi kell 13.30.
Kaks etappi enne hooaja lõppu on Kelly Sildaru 369 punktiga MK-sarja üldarvestuses teisel kohal, esikohta hoiab 580 punkti kogunud Eileen Gu. Pargisõidu üldarvestuses on Sildaru 200 punktiga esikohal, lähim konkurent šveitslanna Sarah Höfflin jääb eestlannast 40 punkti kaugusele.
### Response:
Sildaru esimene võistlus pärast olümpiat jäi tugeva tuule tõttu ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MM-valiksari algas Eesti jaoks novembris, kui Soomes toimunud alagrupiturniiril saavutati teine koht. EM-finaalturniiril osalenud Austria pääses MM-valiksarjas otse teise ringi. Eelmises EM-valiktsüklis olid Eesti ja Austria samas alagrupis ning toona jäi Eesti võõrsil 28:31 (16:16) alla ning Tallinnas peetud teine kohtumine kaotati 27:31 (13:18), vahendab Handball.ee.
Eesti koondis saab eelseisvateks valikmängudeks kokku praktiliselt parima võimaliku koosseisu. Vaid joonemängijate osas on paar puudujat, sest Hendrik Varul taastub vigastusest ning Soomes leiba teeniv Armi Pärt jääb sel korral töökohustuste tõttu eemale. Meeskond koguneb esmaspäeval Tallinnas ja sõidab kolmapäeval Austriasse.
"Valik on mõnes mõttes muutunud isegi raskemaks, sest meil on palju häid ja kogenud mängijaid. Aga samas andsime eelmisel aastal Bahreinis ja Riia-turniiril võimaluse noortele ning mitmed kasutasid šansi ära. Nii mängisid end koosseisu näiteks David Mamporia ja Mihkel Lõpp," selgitas 17 mängijat koondisesse kaasanud peatreener Thomas Sivertsson.
Koosseisus on viimasel 16 aastal Eesti aasta parima käsipalluri tiitlid omavahel ära jaganud Mait Patrail, Dener Jaanimaa, Martin Johannson ja Karl Toom. Jaanimaa ja Patrail jooksid viimati Eesti koondise särgis koos platsile 11 kuud tagasi Tallinnas just Austria vastu. Bregenzis toimuv avamäng saab Patraili jaoks olema sajas koondisemäng.
"Mait ühineb meiega alles Austrias, sest tal on pühapäeval hiline liigamäng Saksamaal. Tema kogemuste ja rolli juures meeskonnas ei näe ma probleemi, et ta Tallinna-treeningud vahele jätab. Pühapäeval selgub ka, kas Alfred Timmo saab vigastuse järgselt Norras platsile joosta ja seeläbi siis ka koondisega ühineda," sõnas Sivertsson.
"Ideaalset olukorda pole üheski rahvuskoondises kunagi. Meilgi on mõnel palluril mänguaeg kahanenud, teistel roll jälle kasvanud. Patrail on uue peatreeneri, mu hea sõbra Ljubomir Vranjesi käe all rohkem platsile saanud, kuid Toomile on mänguaega vähem jagunud," ütles Sivertsson.
Eesti koondisse mahub sel korral pallureid kuue riigi 11 klubist, aga Sivertsson hoiab kõigil püsivalt silma peal. "Eesti ja Balti liiga mänge näen internetist ning välisklubides pallivate meestega hoian ühendust telefonitsi ja vajadusel leian ka nende mängude videod," selgitas 57-aastane rootslane.
Et Eesti viimasest kohtumisest Austriaga pole aastatki möödas, siis tundmatu vastasega tegu ei ole. "Võrreldes EM-valikmängudega on vastasel tagasi nende suurim staar Nikola Bilyk, aga samas on mitmeid puudujaid. Keskendume treeningutel nii Austria tegemistele, kui ka sellele, mida parandada oma mängus," lausus Sivertsson.
Austria ja Eesti esimene kohtumine neljapäeval, 17. märtsil Bregenzis algab Eesti aja järgi kell 20.00. Teine kohtumine peetakse pühapäeval, 20. märtsil Kalevi spordihallis, kus pall pannakse mängu kell 19.40.
Eesti koondis MM-valikmängudeks Austriaga:
Martin Johannson (Bukaresti Steaua)
Mait Patrail (Rhein-Neckar Löwen)
Karl Toom (HSC 2000 Coburg)
Karl Roosna (1. VfL Potsdam)
Dener Jaanimaa (Daido Steel HC)
Alfred Timmo (Fjellhammer IL)
Markus Viitkar (Karjaa BK-46)
Henri Sillaste, Andris Celminš, Ülljo Pihus (kõik Põlva Serviti)
Rasmus Ots, Ott Varik, Mihkel Lõpp (kõik Viljandi HC)
Armis Priskus, Kaspar Lees, Jürgen Rooba (kõik HC Tallinn)
David Mamporia (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper)
Peatreener: Thomas Sivertsson
Treenerid: Martin Noodla ja Janne Ekman
Füsioterapeudid: Margus Parts ja Allar Lamp
Delegatsioonijuht: Priit Allikivi | MM-valikmängudeks Austriaga liituvad käsipallikoondisega Eesti tipptegijad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MM-valiksari algas Eesti jaoks novembris, kui Soomes toimunud alagrupiturniiril saavutati teine koht. EM-finaalturniiril osalenud Austria pääses MM-valiksarjas otse teise ringi. Eelmises EM-valiktsüklis olid Eesti ja Austria samas alagrupis ning toona jäi Eesti võõrsil 28:31 (16:16) alla ning Tallinnas peetud teine kohtumine kaotati 27:31 (13:18), vahendab Handball.ee.
Eesti koondis saab eelseisvateks valikmängudeks kokku praktiliselt parima võimaliku koosseisu. Vaid joonemängijate osas on paar puudujat, sest Hendrik Varul taastub vigastusest ning Soomes leiba teeniv Armi Pärt jääb sel korral töökohustuste tõttu eemale. Meeskond koguneb esmaspäeval Tallinnas ja sõidab kolmapäeval Austriasse.
"Valik on mõnes mõttes muutunud isegi raskemaks, sest meil on palju häid ja kogenud mängijaid. Aga samas andsime eelmisel aastal Bahreinis ja Riia-turniiril võimaluse noortele ning mitmed kasutasid šansi ära. Nii mängisid end koosseisu näiteks David Mamporia ja Mihkel Lõpp," selgitas 17 mängijat koondisesse kaasanud peatreener Thomas Sivertsson.
Koosseisus on viimasel 16 aastal Eesti aasta parima käsipalluri tiitlid omavahel ära jaganud Mait Patrail, Dener Jaanimaa, Martin Johannson ja Karl Toom. Jaanimaa ja Patrail jooksid viimati Eesti koondise särgis koos platsile 11 kuud tagasi Tallinnas just Austria vastu. Bregenzis toimuv avamäng saab Patraili jaoks olema sajas koondisemäng.
"Mait ühineb meiega alles Austrias, sest tal on pühapäeval hiline liigamäng Saksamaal. Tema kogemuste ja rolli juures meeskonnas ei näe ma probleemi, et ta Tallinna-treeningud vahele jätab. Pühapäeval selgub ka, kas Alfred Timmo saab vigastuse järgselt Norras platsile joosta ja seeläbi siis ka koondisega ühineda," sõnas Sivertsson.
"Ideaalset olukorda pole üheski rahvuskoondises kunagi. Meilgi on mõnel palluril mänguaeg kahanenud, teistel roll jälle kasvanud. Patrail on uue peatreeneri, mu hea sõbra Ljubomir Vranjesi käe all rohkem platsile saanud, kuid Toomile on mänguaega vähem jagunud," ütles Sivertsson.
Eesti koondisse mahub sel korral pallureid kuue riigi 11 klubist, aga Sivertsson hoiab kõigil püsivalt silma peal. "Eesti ja Balti liiga mänge näen internetist ning välisklubides pallivate meestega hoian ühendust telefonitsi ja vajadusel leian ka nende mängude videod," selgitas 57-aastane rootslane.
Et Eesti viimasest kohtumisest Austriaga pole aastatki möödas, siis tundmatu vastasega tegu ei ole. "Võrreldes EM-valikmängudega on vastasel tagasi nende suurim staar Nikola Bilyk, aga samas on mitmeid puudujaid. Keskendume treeningutel nii Austria tegemistele, kui ka sellele, mida parandada oma mängus," lausus Sivertsson.
Austria ja Eesti esimene kohtumine neljapäeval, 17. märtsil Bregenzis algab Eesti aja järgi kell 20.00. Teine kohtumine peetakse pühapäeval, 20. märtsil Kalevi spordihallis, kus pall pannakse mängu kell 19.40.
Eesti koondis MM-valikmängudeks Austriaga:
Martin Johannson (Bukaresti Steaua)
Mait Patrail (Rhein-Neckar Löwen)
Karl Toom (HSC 2000 Coburg)
Karl Roosna (1. VfL Potsdam)
Dener Jaanimaa (Daido Steel HC)
Alfred Timmo (Fjellhammer IL)
Markus Viitkar (Karjaa BK-46)
Henri Sillaste, Andris Celminš, Ülljo Pihus (kõik Põlva Serviti)
Rasmus Ots, Ott Varik, Mihkel Lõpp (kõik Viljandi HC)
Armis Priskus, Kaspar Lees, Jürgen Rooba (kõik HC Tallinn)
David Mamporia (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper)
Peatreener: Thomas Sivertsson
Treenerid: Martin Noodla ja Janne Ekman
Füsioterapeudid: Margus Parts ja Allar Lamp
Delegatsioonijuht: Priit Allikivi
### Response:
MM-valikmängudeks Austriaga liituvad käsipallikoondisega Eesti tipptegijad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See on soodsaim päeva keskmine elektrihind alates 7. märtsist.
Soodsam on elekter laupäeval kella 16-17 vahel, kui elektri hind on 57,98 eurot megavatt-tunnist.
Kallim on elekter kella 19-20 vahel, kui elekter maksab 225,03 eurot megavatt tunnist.
Lätis ja Leedus on laupäeval Eestiga sama hind. Soome päeva keskmine hind on aga 96,07 eurot megavatt-tunnist. | Elektri börsihind langeb laupäeval 121 eurole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See on soodsaim päeva keskmine elektrihind alates 7. märtsist.
Soodsam on elekter laupäeval kella 16-17 vahel, kui elektri hind on 57,98 eurot megavatt-tunnist.
Kallim on elekter kella 19-20 vahel, kui elekter maksab 225,03 eurot megavatt tunnist.
Lätis ja Leedus on laupäeval Eestiga sama hind. Soome päeva keskmine hind on aga 96,07 eurot megavatt-tunnist.
### Response:
Elektri börsihind langeb laupäeval 121 eurole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogus menetlemisel oleva eelnõu eesmärk on täiendada ja täpsustada juba 2018. aastal riigikogus vastu võetud mitmeid vanemahüvitise määramise ja maksmise põhimõtteid. Seda selleks, et peredel oleks selge ja ühene arusaam, mis õigused neil seoses perehüvitistega täpselt on, ning et sotsiaalkindlustusametil, kes on perehüvitiste määraja ja maksja, oleks ühtlasi võimalik rakendada ühetaolist halduspraktikat.
Täiendavalt muudetakse eelnõuga ka vanemahüvitise ja -puhkuse tingimusi olukorras, kus laps sünnib surnult või lahkub meie hulgast 70 päeva jooksul pärast sündi. Samuti laiendatakse elatisabi regulatsiooni, mille tulemusel tagatakse elatisabi maksmine edaspidi ka nendele lastele, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja kelle suhtes on käimas näiteks pankrotimenetlus.
Lisaks veel palju muud, mis juba varasemalt meediast läbi käinud. Seetõttu ongi äärmiselt oluline, et eelnimetatud muudatused saaksid riigikogus menetletud ning eesoleval 1. aprillil jõustuksid, mil jõustub ühtlasi ka juba vastuvõetud vanemahüvitist puudutavad baasmuudatused.
2018. aastal vastu võetud ja selle aasta 1. aprillist jõustuvates vanemahüvitist puudutavates sätetes on lapsevanema uus abikaasa võrdsustatud lapsevanema registreeritud elukaaslasega, mis tagab ühtlasi ka erinevate perede võrdse kohtlemise.
Eelnimetatud eelnõuga oli soov ka perehüvitiste seaduses ja sellega seonduvalt sotsiaalmaksu ja töölepingu seaduse tekstis läbivalt võrdsustada lapsevanema registreeritud elukaaslane lapsevanem abikaasaga, paraku olime aga sunnitud sellest loobuma, sest ei leidnud parlamendis piisavalt toetust, et inimestele seesugust võrdset kohtlemist tagada.
Eestis saab igal kuul sellele vaatamata vanemahüvitist 18 500 ema ning isa ja kuna kaalul on nii paljude perede õigustatud ootus, et perehüvitiste süsteem toimiks laitmatult, olime sunnitud eelnõus registreeritud elukaaslaste kui mitte bioloogiliste vanemate osas praegu veel selle möönduse tegema.
Alates kooseluseaduse jõustumisest 2016. aastal on sõlmitud Eestis kokku ligikaudu 200 kooselulepingut. Kui varasematel aastatel on aasta keskmine jäänud 20 kanti, siis eelmisel aastal registreeriti juba ligikaudu 60 kooselu. Seetõttu ongi meie jaoks oluline, et kõiki inimesi kõikides kooseludes koheldakse võrdselt.
2019. aastal tegi riigikohus lahendi, mis võrdsustas abikaasa ja registreeritud elukaaslase. Õiguse rakendamisel tuleb ametkondadel seega lähtuda kohtute otsustest ja riigikohtu asjassepuutuvast praktikast. See aga ei tähenda, et oleksime vastava muudatuse seadusesse viimise osas alla andnud.
Jätkame tööd selle nimel, et täiskasvanute valitud erinevad kooseluvormid oleksid seaduse ees võrdsed, lähtudes seejuures alati laste heaolust. Sel ajal ei jää aga mitte ükski lapsevanem või laps riigi toest ilma. | Signe Riisalo: uus perehüvitiste seadus ei jäta lapsevanemaid toest ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogus menetlemisel oleva eelnõu eesmärk on täiendada ja täpsustada juba 2018. aastal riigikogus vastu võetud mitmeid vanemahüvitise määramise ja maksmise põhimõtteid. Seda selleks, et peredel oleks selge ja ühene arusaam, mis õigused neil seoses perehüvitistega täpselt on, ning et sotsiaalkindlustusametil, kes on perehüvitiste määraja ja maksja, oleks ühtlasi võimalik rakendada ühetaolist halduspraktikat.
Täiendavalt muudetakse eelnõuga ka vanemahüvitise ja -puhkuse tingimusi olukorras, kus laps sünnib surnult või lahkub meie hulgast 70 päeva jooksul pärast sündi. Samuti laiendatakse elatisabi regulatsiooni, mille tulemusel tagatakse elatisabi maksmine edaspidi ka nendele lastele, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja kelle suhtes on käimas näiteks pankrotimenetlus.
Lisaks veel palju muud, mis juba varasemalt meediast läbi käinud. Seetõttu ongi äärmiselt oluline, et eelnimetatud muudatused saaksid riigikogus menetletud ning eesoleval 1. aprillil jõustuksid, mil jõustub ühtlasi ka juba vastuvõetud vanemahüvitist puudutavad baasmuudatused.
2018. aastal vastu võetud ja selle aasta 1. aprillist jõustuvates vanemahüvitist puudutavates sätetes on lapsevanema uus abikaasa võrdsustatud lapsevanema registreeritud elukaaslasega, mis tagab ühtlasi ka erinevate perede võrdse kohtlemise.
Eelnimetatud eelnõuga oli soov ka perehüvitiste seaduses ja sellega seonduvalt sotsiaalmaksu ja töölepingu seaduse tekstis läbivalt võrdsustada lapsevanema registreeritud elukaaslane lapsevanem abikaasaga, paraku olime aga sunnitud sellest loobuma, sest ei leidnud parlamendis piisavalt toetust, et inimestele seesugust võrdset kohtlemist tagada.
Eestis saab igal kuul sellele vaatamata vanemahüvitist 18 500 ema ning isa ja kuna kaalul on nii paljude perede õigustatud ootus, et perehüvitiste süsteem toimiks laitmatult, olime sunnitud eelnõus registreeritud elukaaslaste kui mitte bioloogiliste vanemate osas praegu veel selle möönduse tegema.
Alates kooseluseaduse jõustumisest 2016. aastal on sõlmitud Eestis kokku ligikaudu 200 kooselulepingut. Kui varasematel aastatel on aasta keskmine jäänud 20 kanti, siis eelmisel aastal registreeriti juba ligikaudu 60 kooselu. Seetõttu ongi meie jaoks oluline, et kõiki inimesi kõikides kooseludes koheldakse võrdselt.
2019. aastal tegi riigikohus lahendi, mis võrdsustas abikaasa ja registreeritud elukaaslase. Õiguse rakendamisel tuleb ametkondadel seega lähtuda kohtute otsustest ja riigikohtu asjassepuutuvast praktikast. See aga ei tähenda, et oleksime vastava muudatuse seadusesse viimise osas alla andnud.
Jätkame tööd selle nimel, et täiskasvanute valitud erinevad kooseluvormid oleksid seaduse ees võrdsed, lähtudes seejuures alati laste heaolust. Sel ajal ei jää aga mitte ükski lapsevanem või laps riigi toest ilma.
### Response:
Signe Riisalo: uus perehüvitiste seadus ei jäta lapsevanemaid toest ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saabujate hulgas on olnud vähemalt 4953 last.
Kõigist saabujatest on transiidil olnud 3476 inimest. Seega on neist eeldatavalt Eestisse jäänud 10 789 inimest.
Saabujate hulgas on ka neid Ukraina kodanikke, kellel oli enne 24. veebruarit õigus Eestis viibida.
Neljapäeval, 10. märtsil saabus Eestisse 1777 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget (sh 702 last), kellest 472 olid transiidil. | Eestisse on tulnud üle 14 000 sõjapõgeniku Ukrainast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saabujate hulgas on olnud vähemalt 4953 last.
Kõigist saabujatest on transiidil olnud 3476 inimest. Seega on neist eeldatavalt Eestisse jäänud 10 789 inimest.
Saabujate hulgas on ka neid Ukraina kodanikke, kellel oli enne 24. veebruarit õigus Eestis viibida.
Neljapäeval, 10. märtsil saabus Eestisse 1777 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget (sh 702 last), kellest 472 olid transiidil.
### Response:
Eestisse on tulnud üle 14 000 sõjapõgeniku Ukrainast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome riigile kuuluv rahastusühing Finnvera garanteerib enam kui 200 miljoni euro ulatuses laene, millega rahastatakse Helsingi laevatehases kahe kruiisilaeva ehitamist.
Tehas kuulub alates 2015. aastast Venemaa riigifirmale United Shipbuilding Corporation (USC). Moskva-vastased sanktsioonid võivad nüüd tõsiselt mõjutada selle firma äritegevust.
"Võin öelda seda, et Venemaa olukord on oluliselt muutunud. Finnvera lõpetas 22. veebruaril Venemaale ekspordigarantiide andmise. Üksikasju ma kommenteerida ei saa," ütles Finnvera ärijuht Jussi Haarasilta.
Finnvera definitsiooni järgi peaks ekspordigarantii, mille raames käendatakse erinevaid laene, tooma kasu Soome majandusarengule. Kui algne laenuvõtja makseid ei täida, siis vastutab laenu eest käendaja, vahendas Yle.
Finnvera peab oma tegevuses järgima finantskonfidentsiaalsust puudutavaid regulatsioone. Seetõttu ei saagi Finnvera Helsingi laevatehasega seotud küsimuste suhtes täpsemat informatsiooni anda.
USC pole Euroopa Liidu Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirjas. Venemaa majanduse allakäik mõjutab aga ka Helsingi laevatehase tegevust. | Soome võib Helsingi laevatehase Venemaa sidemete pärast kaotada palju raha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome riigile kuuluv rahastusühing Finnvera garanteerib enam kui 200 miljoni euro ulatuses laene, millega rahastatakse Helsingi laevatehases kahe kruiisilaeva ehitamist.
Tehas kuulub alates 2015. aastast Venemaa riigifirmale United Shipbuilding Corporation (USC). Moskva-vastased sanktsioonid võivad nüüd tõsiselt mõjutada selle firma äritegevust.
"Võin öelda seda, et Venemaa olukord on oluliselt muutunud. Finnvera lõpetas 22. veebruaril Venemaale ekspordigarantiide andmise. Üksikasju ma kommenteerida ei saa," ütles Finnvera ärijuht Jussi Haarasilta.
Finnvera definitsiooni järgi peaks ekspordigarantii, mille raames käendatakse erinevaid laene, tooma kasu Soome majandusarengule. Kui algne laenuvõtja makseid ei täida, siis vastutab laenu eest käendaja, vahendas Yle.
Finnvera peab oma tegevuses järgima finantskonfidentsiaalsust puudutavaid regulatsioone. Seetõttu ei saagi Finnvera Helsingi laevatehasega seotud küsimuste suhtes täpsemat informatsiooni anda.
USC pole Euroopa Liidu Moskva-vastaste sanktsioonide nimekirjas. Venemaa majanduse allakäik mõjutab aga ka Helsingi laevatehase tegevust.
### Response:
Soome võib Helsingi laevatehase Venemaa sidemete pärast kaotada palju raha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pesapakud tellis mahetootja Tammevald OÜ, et tõrjuda puuviljaaedadest ja metsaistandikest hiiri.
"Hiired kahjustavad noori puutaimi, kui söövad nende tüvedelt koort. Kuna kõik kakkude liigid toituvad hiirtest, sobivad nad hästi põldudelt, aianditest ja metsaistandikest hiiri püüdma, sest suudavad lennates läbida suuri vahemaid," selgitas keskkonnateadlane Jüri Järvis.
Seekordne Tartu jõulukuusk toodi Võru vallast Koloreino külast Lupi kinnistult. Tartu linn ootas kuusepakkumisi neilt maaomanikelt, kellel oli plaanis suur kuusepuu lähiajal mingil põhjusel maha võtta.
17-meetrisest puust tehti nii pesapakud lindudele kui ka astmepakud Kvissentali suunduva jõeäärse matkaraja jaoks.
Tartu jõulupuust valminud pesapakud Autor/allikas: Pressimaterjal | Tartu jõulukuusest valminud pesapakud pakuvad kodu kakkudele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pesapakud tellis mahetootja Tammevald OÜ, et tõrjuda puuviljaaedadest ja metsaistandikest hiiri.
"Hiired kahjustavad noori puutaimi, kui söövad nende tüvedelt koort. Kuna kõik kakkude liigid toituvad hiirtest, sobivad nad hästi põldudelt, aianditest ja metsaistandikest hiiri püüdma, sest suudavad lennates läbida suuri vahemaid," selgitas keskkonnateadlane Jüri Järvis.
Seekordne Tartu jõulukuusk toodi Võru vallast Koloreino külast Lupi kinnistult. Tartu linn ootas kuusepakkumisi neilt maaomanikelt, kellel oli plaanis suur kuusepuu lähiajal mingil põhjusel maha võtta.
17-meetrisest puust tehti nii pesapakud lindudele kui ka astmepakud Kvissentali suunduva jõeäärse matkaraja jaoks.
Tartu jõulupuust valminud pesapakud Autor/allikas: Pressimaterjal
### Response:
Tartu jõulukuusest valminud pesapakud pakuvad kodu kakkudele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põlengu põhjustasid vormeli pidurid, mistõttu kaotas Latifi oma vormeli üle juhitavuse ja sõitis rajalt välja. Turvapersonal kustutas põlengu koheselt ja Latifi pääses olukorrast vigastusteta.
Not the way Latifi wanted to end his morning #F1 #F1Testing #Autosport pic.twitter.com/APjTnkQKGF
— Autosport (@autosport) March 11, 2022
Hommikusel treeningul näitas parimat aega prantslane Esteban Ocon (Alpine; 1.34,276), kes edestas Charles Leclerci (Ferrari; +0,090) ja Max Verstappenit (Red Bull; +1,598).
Neljapäeva hommikul oli kõige kiirem mees Charles Leclerc (1.34,531), õhtusel treeningul sõitis kõige kiirema aja välja Pierre Gasly (AlphaTauri; 1.33,902).
Vormel-1 uue hooaja avaetapp toimub 18.-20. märtsil Bahreinis. | Williamsi vormel läks hooajaeelsel treeningul põlema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põlengu põhjustasid vormeli pidurid, mistõttu kaotas Latifi oma vormeli üle juhitavuse ja sõitis rajalt välja. Turvapersonal kustutas põlengu koheselt ja Latifi pääses olukorrast vigastusteta.
Not the way Latifi wanted to end his morning #F1 #F1Testing #Autosport pic.twitter.com/APjTnkQKGF
— Autosport (@autosport) March 11, 2022
Hommikusel treeningul näitas parimat aega prantslane Esteban Ocon (Alpine; 1.34,276), kes edestas Charles Leclerci (Ferrari; +0,090) ja Max Verstappenit (Red Bull; +1,598).
Neljapäeva hommikul oli kõige kiirem mees Charles Leclerc (1.34,531), õhtusel treeningul sõitis kõige kiirema aja välja Pierre Gasly (AlphaTauri; 1.33,902).
Vormel-1 uue hooaja avaetapp toimub 18.-20. märtsil Bahreinis.
### Response:
Williamsi vormel läks hooajaeelsel treeningul põlema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lauljate sõnul said nad "Sweetest Pie" muusikavideo loomiseks inspiratsiooni muinasjutust "Hans ja Grete".
Video lavastas Dave Meyers, kes on teinud muusikavideoid ka sellistele kuulsatele artistidele, nagu näiteks Kendrick Lamar, Normani, Drake, Ariana Grande ja Taylor Swift. | Ilmus Dua Lipa ja Megan Thee Stallioni ühine singel "Sweetest Pie" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lauljate sõnul said nad "Sweetest Pie" muusikavideo loomiseks inspiratsiooni muinasjutust "Hans ja Grete".
Video lavastas Dave Meyers, kes on teinud muusikavideoid ka sellistele kuulsatele artistidele, nagu näiteks Kendrick Lamar, Normani, Drake, Ariana Grande ja Taylor Swift.
### Response:
Ilmus Dua Lipa ja Megan Thee Stallioni ühine singel "Sweetest Pie" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toomparki hinnangul saab hetkel täheldada mõningast liikumist üüriturul.
"Kui esialgu käis avalikkusest läbi, et Eestisse jõuab 10 000 sõjapõgenikku, siis nüüd on selge, et see number saab olema palju suurem. Olen kuulnud prognoose ka paarikümnest tuhandest. Neil kõigil tuleb mingil hetkel võtta turult üüripakkumine," rääkis Toompark ERR-ile.
Toompark vaatas äsja Tallinna üürituru pakkumisi ja märkas, et on vähenenud kahe-kolmetoaliste korterite hulk nii kesklinnas kui ka "mägedel". "Ilmselt lähevad praegu odavamad korterid, kuigi ka odavamad korterid on ukrainlastele väga kallid, sest nad on pidanud kogu oma elu traagilistel põhjustel maha jätma," ütles ta.
Toompargi hinnangul võiks nõudluse kasv viia hinnatõusuni, kuid Eesti inimesed on väga abivalmid ja on andnud korterid üürile tegelikult soodushinnaga. "Teha praegu uusi investeeringuid üüriturul on oportunistlik. Selge on, et üüripakkumised on turult kiiresti kadumas ja pikemas perspektiivis tuleb defitsiit sinna tagasi. Pakkumised hakkasid vähenema 2021. aasta sügisel, kuid tänavu jaanuaris oli üüriturul pakkumiste hulk selline tavaline keskmine. Nüüd on siis tulemas peale uusi noppijaid," kommenteeris Toompark.
Kui üüriturul on elevuse märke, siis kinnisvaraarenduses ollakse selgelt Ukraina sõja tulemuste ootel. "Tänaseks on sõda kestnud 16 päeva. Küsisin hiljuti ühelt arendajalt, kas ta oleks valmis ostma arendatava krundi? Arendaja ei osanudki kohe vastata. Riskid on praegu suured. Uusi projekte ei alustata. Küsimus on selles, kas lüüa kopp maha, sest see on selline point of no return, millest alates tuleb palju raha investeerida. Olukord on sama nagu oli 2020. aasta aprillis, kui algas koroonapandeemia. Ka siis tõmmati mingi hulk projekte seisma, oodati taeva selginemist. Kui seni on arenduste turul tegemist defitsiidiga, siis nüüd on ostunõudlus sama küsimuse ees, mis saab edasi?" rääkis analüütik.
Toompark märgib, et riskantses keskkonnas teevad tehinguid ainult julged ja rumalad. "Mõnikord saavad need omadused ka ühes inimeses kokku. Eks Ukraina sõja lõpus on näha, kes tegi õigeid otsuseid ja kes valesid," lisas Toompark.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütleb, et kinnisvaraturg oma hirmude ja ahnustega on nagu kõik teisedki turud hetkel ooterežiimil. "Me keegi ei tea, mis edasi saab. Kõik, kes täna midagi öelda proovivad, on nagu osalejad "Selgeltnägijate tuleproovis". Mis saab edasi, milline on Ukraina sõja grande finale, sõltub kahest-kolmest inimesest maailmas," rääkis Sooman.
Temagi sõnul elame hetkel läbi esimest ehmatust, mis on väga sarnane koroonapandeemia algusega 2020. aasta kevadel.
Ka üüriturust täpsemalt rääkimiseks on olukord veel liiga värske, leidis Sooman. "Tänaseks pole aru saadud, kui maksevõimelised on Ukraina sõjapõgenikud. Põgenikud on katustermin: seal hulgas on inimesi, kes tulid kahe kompsuga kui ka inimesi, kellel oli autopagasiruum raha täis. Hetkel elab enamik neist aga riigi ja eraisikute abi toel," ütles Sooman.
Mis mõju põgenikud üüriturule avaldavad, selgub täpsemalt alles nädalaid või kuid hiljem, kui on selge, kes jääb siia pikemalt. "Seal on samuti sõja grande finale küsimus: kas inimesed saavad kodumaale tagasi pöörduda või polegi neil enam kunagi kuhugi tagasi minna," lisas Sooman.
Maa-ameti andmetel tehti tänavu jaanuaris Eesti kinnisvaraturul 3768 ostu-müügitehingut. Tehinguid oli 2 protsenti vähem kui aasta tagasi jaanuaris ja eelnenud kuuga võrreldes 29 protsenti vähem. | Eksperdid: Eesti kinnisvaraturg on Ukraina sõjagrande finaleootel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toomparki hinnangul saab hetkel täheldada mõningast liikumist üüriturul.
"Kui esialgu käis avalikkusest läbi, et Eestisse jõuab 10 000 sõjapõgenikku, siis nüüd on selge, et see number saab olema palju suurem. Olen kuulnud prognoose ka paarikümnest tuhandest. Neil kõigil tuleb mingil hetkel võtta turult üüripakkumine," rääkis Toompark ERR-ile.
Toompark vaatas äsja Tallinna üürituru pakkumisi ja märkas, et on vähenenud kahe-kolmetoaliste korterite hulk nii kesklinnas kui ka "mägedel". "Ilmselt lähevad praegu odavamad korterid, kuigi ka odavamad korterid on ukrainlastele väga kallid, sest nad on pidanud kogu oma elu traagilistel põhjustel maha jätma," ütles ta.
Toompargi hinnangul võiks nõudluse kasv viia hinnatõusuni, kuid Eesti inimesed on väga abivalmid ja on andnud korterid üürile tegelikult soodushinnaga. "Teha praegu uusi investeeringuid üüriturul on oportunistlik. Selge on, et üüripakkumised on turult kiiresti kadumas ja pikemas perspektiivis tuleb defitsiit sinna tagasi. Pakkumised hakkasid vähenema 2021. aasta sügisel, kuid tänavu jaanuaris oli üüriturul pakkumiste hulk selline tavaline keskmine. Nüüd on siis tulemas peale uusi noppijaid," kommenteeris Toompark.
Kui üüriturul on elevuse märke, siis kinnisvaraarenduses ollakse selgelt Ukraina sõja tulemuste ootel. "Tänaseks on sõda kestnud 16 päeva. Küsisin hiljuti ühelt arendajalt, kas ta oleks valmis ostma arendatava krundi? Arendaja ei osanudki kohe vastata. Riskid on praegu suured. Uusi projekte ei alustata. Küsimus on selles, kas lüüa kopp maha, sest see on selline point of no return, millest alates tuleb palju raha investeerida. Olukord on sama nagu oli 2020. aasta aprillis, kui algas koroonapandeemia. Ka siis tõmmati mingi hulk projekte seisma, oodati taeva selginemist. Kui seni on arenduste turul tegemist defitsiidiga, siis nüüd on ostunõudlus sama küsimuse ees, mis saab edasi?" rääkis analüütik.
Toompark märgib, et riskantses keskkonnas teevad tehinguid ainult julged ja rumalad. "Mõnikord saavad need omadused ka ühes inimeses kokku. Eks Ukraina sõja lõpus on näha, kes tegi õigeid otsuseid ja kes valesid," lisas Toompark.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütleb, et kinnisvaraturg oma hirmude ja ahnustega on nagu kõik teisedki turud hetkel ooterežiimil. "Me keegi ei tea, mis edasi saab. Kõik, kes täna midagi öelda proovivad, on nagu osalejad "Selgeltnägijate tuleproovis". Mis saab edasi, milline on Ukraina sõja grande finale, sõltub kahest-kolmest inimesest maailmas," rääkis Sooman.
Temagi sõnul elame hetkel läbi esimest ehmatust, mis on väga sarnane koroonapandeemia algusega 2020. aasta kevadel.
Ka üüriturust täpsemalt rääkimiseks on olukord veel liiga värske, leidis Sooman. "Tänaseks pole aru saadud, kui maksevõimelised on Ukraina sõjapõgenikud. Põgenikud on katustermin: seal hulgas on inimesi, kes tulid kahe kompsuga kui ka inimesi, kellel oli autopagasiruum raha täis. Hetkel elab enamik neist aga riigi ja eraisikute abi toel," ütles Sooman.
Mis mõju põgenikud üüriturule avaldavad, selgub täpsemalt alles nädalaid või kuid hiljem, kui on selge, kes jääb siia pikemalt. "Seal on samuti sõja grande finale küsimus: kas inimesed saavad kodumaale tagasi pöörduda või polegi neil enam kunagi kuhugi tagasi minna," lisas Sooman.
Maa-ameti andmetel tehti tänavu jaanuaris Eesti kinnisvaraturul 3768 ostu-müügitehingut. Tehinguid oli 2 protsenti vähem kui aasta tagasi jaanuaris ja eelnenud kuuga võrreldes 29 protsenti vähem.
### Response:
Eksperdid: Eesti kinnisvaraturg on Ukraina sõjagrande finaleootel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meestest näitas kvalifikatsioonis parimat aega soomlane Joni Mäki (2.51,58). Talle järgnesid norralane Sivert Wiig (+0,69) ja rootslane Calle Halfvarsson (+1,41).
Eestlastest tegi parima tulemuse Marko Kilp, kes sai 42. koha (+10,41). Karl Sebastian Dremljuga lõpetas võistluse 43. kohal (+10,42), Martin Himma oli 55. (+13,77) ja Kristjan Koll 62. (+20,33).
Naiste arvestuses näitas kvalifikatsioonis kõige kiiremat minekut rootslanna Jonna Sundling (3.12,19). Esikolmikusse pääsesid veel soomlannad Jasmi Joensuu (+8,41) ja Johanna Matintalo (+8,86). Ainsana eestlasena osales kvalifikatsioonis Aveli Uustalu, kes sai 51. koha (+33,67). | Eesti suusatajad Falunis 30 parema hulka ei pääsenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meestest näitas kvalifikatsioonis parimat aega soomlane Joni Mäki (2.51,58). Talle järgnesid norralane Sivert Wiig (+0,69) ja rootslane Calle Halfvarsson (+1,41).
Eestlastest tegi parima tulemuse Marko Kilp, kes sai 42. koha (+10,41). Karl Sebastian Dremljuga lõpetas võistluse 43. kohal (+10,42), Martin Himma oli 55. (+13,77) ja Kristjan Koll 62. (+20,33).
Naiste arvestuses näitas kvalifikatsioonis kõige kiiremat minekut rootslanna Jonna Sundling (3.12,19). Esikolmikusse pääsesid veel soomlannad Jasmi Joensuu (+8,41) ja Johanna Matintalo (+8,86). Ainsana eestlasena osales kvalifikatsioonis Aveli Uustalu, kes sai 51. koha (+33,67).
### Response:
Eesti suusatajad Falunis 30 parema hulka ei pääsenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruaris ERR-i portaalis ilmunud kirjatükis oli juttu sellest, kuidas keeles on korraga vaja nii muutumist kui ka püsimist. Selle tasakaalu hoidmise eest hoolitseb keelekorraldus, mis Krista Kerge sõnul "jälgib ja uurib tegelikku keelekasutust ja annab juhiseid selleks, et meie ühissuhtlus ja ühiskirjakeel oleks ühemõtteline ja enamikule vastuvõetav ning et oma stiilitaju saaks kontrollida."
Selle kohta, mis on kirjakeel*, on mitmesuguseid määratlusi, kuid kui tuntumate autorite mõtteid üldistada, siis võiks selle all silmas pidada teadlikult korrastatud, arendatud, rikastatud ja ajakohastatud keelevarianti, mida on vaja ametlikus ja avalikus suhtluses.
Tiit Hennoste järgi on kirjakeel allkeelena riigi toimimiseks vajalik, see peab olema lihtsasti omandatav ja veatu. Krista Kerge on tabavalt sõnastanud sellega kaasneva dilemma: "Kirjakeel on […] ühtaegu ajalik ja ajatu, kollektiivne ja individuaalne, korrastatud ja muutlik."
Igas keeles võiks olla mingi variant, mida enamik rahvast mõistab. Kirjakeel võimaldabki meil avalikus ja ametlikus ruumis üksteisest enam-vähem ühtemoodi aru saada, suhelgu me siis ministeeriumiga, üksikametnikuga, juristi, õppejõu või kolleegiga, vaadaku me uudiseid, esitagu ettekandeid või käigu koolitustel. Kirjakeel moodustab vundamendi, millele saab tugineda näiteks oskuskeel.
Kirjakeelt tuleb õppida. "Kirjakeel ei ole kellegi kodukeel, kirjakeel on kultuurikeel, selle piirid on keelekorraldusotsustega üsna täpselt määratud ja need normid tuleb selgeks õppida, et haritud inimene suudaks toime tulla oma ülesannetega kirjakeelses tekstimaailmas," on öelnud Reet Kasik.
Selleks, et kirjakeelt saaks hästi omandada, saab palju ära teha suunava keelekorraldusega, mille ülesanne on Tiiu Erelti järgi "kirjakeele seisundi ja soovitatavate arengute teatavaks tegemine (vajaduse korral ka ebasoovitatavaile kõrvalekaldeile osutamine). Esiplaanil on positiivne info keeleliste vahendite rikkusest, sh potentsiaalsetest keelenditest, et tulla toime mis tahes uudses keelesituatsioonis".
Kirjakeele norm koos sõnatähenduste soovitustega on kirjas õigekeelsussõnaraamatus. Praegu valmib eesti keele seletava sõnaraamatu eeskujul Sõnaveebi ühendsõnastik, mis "esitab eeskätt üldkeele infot".
Seega on õigekeelsussõnaraamatul ja ühendsõnastikul täiesti erinevad ülesanded.
Esimene näitab avaliku ja ametliku suhtluse keelt ja selle hoidmise võimalusi, andes lahkeid soovitusi sõnatähenduste ja -vormide täpsuse ja selguse suurendamise kohta (ümber töötlema ≠ ümber töötama või töötlema; õhkama ≠ õhkima; piloteerima > 1. lennukit, võidusõiduautot juhtima, 2. katsetama, proovima; retseptuur ≠ retsept; koheselt > kohe).
Teine kirjeldab keeles oleva sõnavara rikkust ja variante, mis võivad olla tegelikus keelekasutuses võrdsed (ümber töötlema = ümber töötama = töötlema; õhkama = õhkima; piloteerima = 1. lennukit, võidusõiduautot juhtima, 2. katsetama = proovima; retseptuur = retsept; koheselt = kohe).
Kui need kaks eri ülesandega keelevarianti ühte sõnastikku kokku panna, hakkab üks neist paratamatult kannatama. Praegusel juhul on selleks kirjakeele kiht, mis jääb kuni uue ÕS-i ilmumiseni 2025. aastal vaeslapse ossa.
Siiski võib ühendsõnastikust leida suunava keelekorralduse rubriigi "ÕS soovitab". Selles antakse heakeelsussoovitusi, mille hulk üha kasvab. Nagu aga Hille Saluäär hiljutises kirjutises leidis, näib, et selle juures on söakusest veidi vajaka jäänud.
Sama leiab Peep Nemvalts: "Praeguses seisus on ilmselt paljudel raske aru saada, kas ja mida EKI ÜS soovitab või miks üksnes registreerib kirjalike tekstidena talletatud keele sõnu ja vorme."
Sõnaveebi avalehel on otsingukasti kirjutatud: "Otsi sõnade tähendusi ja tõlkeid", aga samal ajal veendakse otsijat, et neid ei tasu tegelikult täie tõsidusega võtta. Tähendust täie tõsidusega otsiv keelekasutaja võib seepärast praeguste soovituste lugemisel selguse asemel hoopis segadusse sattuda.
Üks selle põhjusi võibki olla eelöeldus: Sõnaveebiga püütakse rahuldada iga keelekasutaja vajadusi. Korraga püütakse anda teavet ja soovitusi nii keeleõppijale, terminoloogile, murdehuvilisele, kõnekeele uurijale kui ka tõlkijale. See oleks nagu šampoon, palsam ja dušigeel korraga, kõik-ühes-lahendus. Osale keelekasutajatest sobib selline sõnaraamat hästi, aga kõigile kahjuks mitte.
Suur hulk keelepraktikuid – keelehooldajad – kannab oma igapäevatöös hoolt eeskätt kirjakeele püsimise ja ühtsuse eest. Kasutusjuhendeid, aruandeid, ülevaateid, käsiraamatuid, juhiseid, CV-sid, õigusakte, õpikuid ja osaliselt ka meediatekste koostatakse kirjakeeles. Tarbetekstis peavad sõnatähendused seega olema hoolikalt kaalutud, võimalikult ühemõttelised või kontekstipõhised, et lugejad neid hästi mõistaksid.
"Nii tuntakse ühendsõnastikus puudust nn nõudliku keelekasutaja vaatest, kus võiks olla tähelepanu keskmes kirjakeel."
Seepärast ei sobi kirjakeele hoidjatele Sõnaveebi ühendsõnastiku igamehelahendus. Kui kõik-ühes-tulemuse kohta saab öelda, et see ajab üldjoontes asja ära, siis spetsialist sooviks spetsiaalsemat lahendust. Nii tuntakse ühendsõnastikus puudust nn nõudliku keelekasutaja vaatest, kus võiks olla tähelepanu keskmes kirjakeel, mille kohta antaks tähenduste selgust suurendavaid soovitusi ja kirjeldataks ebaselgete, -täpsete või sobimatute tähenduste põhjusi.
Praegu on Sõnaveebis võimalik valida keeleõppija vaade ning teha valikuid endale meelepäraste terminibaaside või keelte vahel. Tehniliselt oleks ehk võimalik luua ka praktikuid rõõmustav ÕS-i vaade. Nii nagu ükski juuksur ei soovita oma klientidele kasutada juuste pesemiseks sama vahendit, mida ihu jaoks, nii ei soovi ka keelepraktik lähtuda oma töös põhimõttest, et ühed sünonüümid kõik.
Kui naasta lause "Üldkeele tähendusi ei normita, vaid need kujunevad keelekasutuses" juurde, siis võiks ÕS-i vaates olla selle kõrval nending: "Kirjakeele tähendusi ei normita, kuid keelekorraldus annab selle selguse ja täpsuse hoidmiseks suunavaid soovitusi."
Praktikud saavad viia need keelekasutajateni, nagu kirjeldab Peep Nemvalts: "Sihipäraselt välja töötatud soovitused ja uuendid võivad rikastada ka keelesüsteemi […] ning keeletoimetajad, õpetajad jt asjatundjad saavad mõistuspäraselt hooldada avaliku suhtluse keelt."
Lõpetada võiks Rein Kulli 1971. aastal kirjutatud, kuid ikka veel kehtivate sõnadega:
"Tänapäeva arenenud kirjakeel ed on väga rikkad ja mitmepalgelised. See annab kirjakeel e kasutajaile palju võimalusi. Kuid see talitlusvabadus ei saa olla piiramatu. Ikka ja jälle tuleb endale aru anda, kus, mida, millal ja milleks. Kui võrrelda stiihiliselt arenevat rahvakeelt taltsutamata, metsiku hobuga, siis kirjakeel on hästi treenitud ja sõitjale kuuletuv võluratsu, millega võime hüpata kõrgele ja kaugele, lasta kerget traavi või tulist galoppi, kapata kaugeile maile, söösta tulevikku või matkata minevikus. Ratsu on hea, ülejäänu oleneb ratsanikust. (Ka see, kas ta metsistub või mitte, kas omandab halbu harjumusi jne.)"
Loodetavasti ei katke ühendsõnastiku loomisega (või sellele vaatamata) võluratsu treenimise järjepidevus ja 2025. aastal võib oodata rikkaliku ja ajakohase kirjakeele sõnavara ja soovitustikuga ÕS-i.
* Selles kirjatükis räägitakse üksnes kirjakeelest, seadmata kuidagi kahtluse alla teiste keelevariantide (allkeelte) olemasolu ja vajadust nende järele keele kui terviku arendamisel ja rikastamisel. | Helika Mäekivi: keelekorraldusest kirjakeeleni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruaris ERR-i portaalis ilmunud kirjatükis oli juttu sellest, kuidas keeles on korraga vaja nii muutumist kui ka püsimist. Selle tasakaalu hoidmise eest hoolitseb keelekorraldus, mis Krista Kerge sõnul "jälgib ja uurib tegelikku keelekasutust ja annab juhiseid selleks, et meie ühissuhtlus ja ühiskirjakeel oleks ühemõtteline ja enamikule vastuvõetav ning et oma stiilitaju saaks kontrollida."
Selle kohta, mis on kirjakeel*, on mitmesuguseid määratlusi, kuid kui tuntumate autorite mõtteid üldistada, siis võiks selle all silmas pidada teadlikult korrastatud, arendatud, rikastatud ja ajakohastatud keelevarianti, mida on vaja ametlikus ja avalikus suhtluses.
Tiit Hennoste järgi on kirjakeel allkeelena riigi toimimiseks vajalik, see peab olema lihtsasti omandatav ja veatu. Krista Kerge on tabavalt sõnastanud sellega kaasneva dilemma: "Kirjakeel on […] ühtaegu ajalik ja ajatu, kollektiivne ja individuaalne, korrastatud ja muutlik."
Igas keeles võiks olla mingi variant, mida enamik rahvast mõistab. Kirjakeel võimaldabki meil avalikus ja ametlikus ruumis üksteisest enam-vähem ühtemoodi aru saada, suhelgu me siis ministeeriumiga, üksikametnikuga, juristi, õppejõu või kolleegiga, vaadaku me uudiseid, esitagu ettekandeid või käigu koolitustel. Kirjakeel moodustab vundamendi, millele saab tugineda näiteks oskuskeel.
Kirjakeelt tuleb õppida. "Kirjakeel ei ole kellegi kodukeel, kirjakeel on kultuurikeel, selle piirid on keelekorraldusotsustega üsna täpselt määratud ja need normid tuleb selgeks õppida, et haritud inimene suudaks toime tulla oma ülesannetega kirjakeelses tekstimaailmas," on öelnud Reet Kasik.
Selleks, et kirjakeelt saaks hästi omandada, saab palju ära teha suunava keelekorraldusega, mille ülesanne on Tiiu Erelti järgi "kirjakeele seisundi ja soovitatavate arengute teatavaks tegemine (vajaduse korral ka ebasoovitatavaile kõrvalekaldeile osutamine). Esiplaanil on positiivne info keeleliste vahendite rikkusest, sh potentsiaalsetest keelenditest, et tulla toime mis tahes uudses keelesituatsioonis".
Kirjakeele norm koos sõnatähenduste soovitustega on kirjas õigekeelsussõnaraamatus. Praegu valmib eesti keele seletava sõnaraamatu eeskujul Sõnaveebi ühendsõnastik, mis "esitab eeskätt üldkeele infot".
Seega on õigekeelsussõnaraamatul ja ühendsõnastikul täiesti erinevad ülesanded.
Esimene näitab avaliku ja ametliku suhtluse keelt ja selle hoidmise võimalusi, andes lahkeid soovitusi sõnatähenduste ja -vormide täpsuse ja selguse suurendamise kohta (ümber töötlema ≠ ümber töötama või töötlema; õhkama ≠ õhkima; piloteerima > 1. lennukit, võidusõiduautot juhtima, 2. katsetama, proovima; retseptuur ≠ retsept; koheselt > kohe).
Teine kirjeldab keeles oleva sõnavara rikkust ja variante, mis võivad olla tegelikus keelekasutuses võrdsed (ümber töötlema = ümber töötama = töötlema; õhkama = õhkima; piloteerima = 1. lennukit, võidusõiduautot juhtima, 2. katsetama = proovima; retseptuur = retsept; koheselt = kohe).
Kui need kaks eri ülesandega keelevarianti ühte sõnastikku kokku panna, hakkab üks neist paratamatult kannatama. Praegusel juhul on selleks kirjakeele kiht, mis jääb kuni uue ÕS-i ilmumiseni 2025. aastal vaeslapse ossa.
Siiski võib ühendsõnastikust leida suunava keelekorralduse rubriigi "ÕS soovitab". Selles antakse heakeelsussoovitusi, mille hulk üha kasvab. Nagu aga Hille Saluäär hiljutises kirjutises leidis, näib, et selle juures on söakusest veidi vajaka jäänud.
Sama leiab Peep Nemvalts: "Praeguses seisus on ilmselt paljudel raske aru saada, kas ja mida EKI ÜS soovitab või miks üksnes registreerib kirjalike tekstidena talletatud keele sõnu ja vorme."
Sõnaveebi avalehel on otsingukasti kirjutatud: "Otsi sõnade tähendusi ja tõlkeid", aga samal ajal veendakse otsijat, et neid ei tasu tegelikult täie tõsidusega võtta. Tähendust täie tõsidusega otsiv keelekasutaja võib seepärast praeguste soovituste lugemisel selguse asemel hoopis segadusse sattuda.
Üks selle põhjusi võibki olla eelöeldus: Sõnaveebiga püütakse rahuldada iga keelekasutaja vajadusi. Korraga püütakse anda teavet ja soovitusi nii keeleõppijale, terminoloogile, murdehuvilisele, kõnekeele uurijale kui ka tõlkijale. See oleks nagu šampoon, palsam ja dušigeel korraga, kõik-ühes-lahendus. Osale keelekasutajatest sobib selline sõnaraamat hästi, aga kõigile kahjuks mitte.
Suur hulk keelepraktikuid – keelehooldajad – kannab oma igapäevatöös hoolt eeskätt kirjakeele püsimise ja ühtsuse eest. Kasutusjuhendeid, aruandeid, ülevaateid, käsiraamatuid, juhiseid, CV-sid, õigusakte, õpikuid ja osaliselt ka meediatekste koostatakse kirjakeeles. Tarbetekstis peavad sõnatähendused seega olema hoolikalt kaalutud, võimalikult ühemõttelised või kontekstipõhised, et lugejad neid hästi mõistaksid.
"Nii tuntakse ühendsõnastikus puudust nn nõudliku keelekasutaja vaatest, kus võiks olla tähelepanu keskmes kirjakeel."
Seepärast ei sobi kirjakeele hoidjatele Sõnaveebi ühendsõnastiku igamehelahendus. Kui kõik-ühes-tulemuse kohta saab öelda, et see ajab üldjoontes asja ära, siis spetsialist sooviks spetsiaalsemat lahendust. Nii tuntakse ühendsõnastikus puudust nn nõudliku keelekasutaja vaatest, kus võiks olla tähelepanu keskmes kirjakeel, mille kohta antaks tähenduste selgust suurendavaid soovitusi ja kirjeldataks ebaselgete, -täpsete või sobimatute tähenduste põhjusi.
Praegu on Sõnaveebis võimalik valida keeleõppija vaade ning teha valikuid endale meelepäraste terminibaaside või keelte vahel. Tehniliselt oleks ehk võimalik luua ka praktikuid rõõmustav ÕS-i vaade. Nii nagu ükski juuksur ei soovita oma klientidele kasutada juuste pesemiseks sama vahendit, mida ihu jaoks, nii ei soovi ka keelepraktik lähtuda oma töös põhimõttest, et ühed sünonüümid kõik.
Kui naasta lause "Üldkeele tähendusi ei normita, vaid need kujunevad keelekasutuses" juurde, siis võiks ÕS-i vaates olla selle kõrval nending: "Kirjakeele tähendusi ei normita, kuid keelekorraldus annab selle selguse ja täpsuse hoidmiseks suunavaid soovitusi."
Praktikud saavad viia need keelekasutajateni, nagu kirjeldab Peep Nemvalts: "Sihipäraselt välja töötatud soovitused ja uuendid võivad rikastada ka keelesüsteemi […] ning keeletoimetajad, õpetajad jt asjatundjad saavad mõistuspäraselt hooldada avaliku suhtluse keelt."
Lõpetada võiks Rein Kulli 1971. aastal kirjutatud, kuid ikka veel kehtivate sõnadega:
"Tänapäeva arenenud kirjakeel ed on väga rikkad ja mitmepalgelised. See annab kirjakeel e kasutajaile palju võimalusi. Kuid see talitlusvabadus ei saa olla piiramatu. Ikka ja jälle tuleb endale aru anda, kus, mida, millal ja milleks. Kui võrrelda stiihiliselt arenevat rahvakeelt taltsutamata, metsiku hobuga, siis kirjakeel on hästi treenitud ja sõitjale kuuletuv võluratsu, millega võime hüpata kõrgele ja kaugele, lasta kerget traavi või tulist galoppi, kapata kaugeile maile, söösta tulevikku või matkata minevikus. Ratsu on hea, ülejäänu oleneb ratsanikust. (Ka see, kas ta metsistub või mitte, kas omandab halbu harjumusi jne.)"
Loodetavasti ei katke ühendsõnastiku loomisega (või sellele vaatamata) võluratsu treenimise järjepidevus ja 2025. aastal võib oodata rikkaliku ja ajakohase kirjakeele sõnavara ja soovitustikuga ÕS-i.
* Selles kirjatükis räägitakse üksnes kirjakeelest, seadmata kuidagi kahtluse alla teiste keelevariantide (allkeelte) olemasolu ja vajadust nende järele keele kui terviku arendamisel ja rikastamisel.
### Response:
Helika Mäekivi: keelekorraldusest kirjakeeleni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kümne aasta eest ilmunud "Läbipaistvusühiskonnas" ütleb Han, et läbipaistvusest on saanud lööksõna, mis valitseb kogu avalikku mõtlemist, ning kui seostada seda ainult korruptsiooni ja informatsioonivabadusega, siis pole selle ulatusest aru saadud. Ta näeb läbipaistvusnõudes süsteemset sundi, mis hõlmab kõiki ühiskondlikke protsesse ja püüab neid muuta siledateks, isikupäratuteks ja tähendusetuteks operatsioonideks üha kiirenevas informatsioonivoos. Ta selgitab seda sundi näiteks selliste märksõnadega nagu positiivühiskond, intiimühiskond, pornoühiskond ja kontrolliühiskond ning astub kohati lausa manifesteerivalt välja kire, saladuse, maskide, fantaasia, näivuse ja hämaruse eest, sest ainult varjatu saab sütitada ning lubada võrgutavalt mängida.
Katkend:
Läbipaistvus on tänapäeval lööksõna, mis valitseb kogu avalikku diskursust, ilma võistlejata. Eriti rõhutatakse teda siis, kui juttu tuleb informatsioonivabadusest. Läbipaistvuse nõue ulatub kõikjale, seda fetišeeritakse ja totaliseeritakse, sest toimunud on paradigma muutus, mis ei piirdu üksnes poliitika ja majandusega. Negatiivsuse ühiskond annab nüüd teed ühiskonnale, mis kõrvaldab negatiivsust järjest enam positiivsuse kasuks. Seepärast manifesteerub läbipaistvusühiskond ennekõike positiivühiskonnana.
Asjad muutuvad läbipaistvaks, kui nad on kogu negatiivsuse maha raputanud, kui nad on ära silutud ja tasandatud, kui nad vastupanuta lülituvad kapitali, kommunikatsiooni ja informatsiooni libedatesse vooludesse. Toimingud muutuvad läbipaistvaks, kui nendest saavad operatsioonid, kui nad muutuvad juhitavaks, kalkuleeritavaks ja kontrollitavaks. Aeg muutub läbipaistvaks, kui ta on tasandatud käepäraste olevikkude reaks. Isegi tulevik positiviseeritakse optimeeritud olevikuks. Läbipaistev aeg on ilma saatuse ja sündmuseta aeg. Pildid muutuvad läbipaistvaks, kui nad on vabastatud mis tahes dramaturgiast, koreograafiast ja stsenograafiast, hermeneutilisest sügavusest ja isegi tähendusest, nii et nad saavad pornograafilisteks. Pornograafia on silma ja pildi vahetu kontakt. Asjad muutuvad läbipaistvaks, kui nende ainulisus kaob ja neid hakkab väljendama ainult hind. Raha teeb kõik kõigega ühtmoodi võrreldavaks, tühistab mis tahes ainulisuse, mis tahes ühismõõdutuse. Läbipaistvusühiskond on samasuse põrgu.
Kes seostab läbipaistvust üksnes korruptsiooni ja informatsioonivabadusega, pole selle ulatust mõistnud. Läbipaistvus on süsteemne sund, mis hõlmab kõiki ühiskondlikke protsesse ja allutab need sügavale muutusele. Tänapäeva ühiskondlik süsteem annab kõik oma protsessid läbipaistvussunni meelevalda, et neid kiirendada ja operatsionaliseerida. Kiirendamistung käib kaasas negatiivsuse kõrvaldamisega. Kommunikatsioon saavutab maksimaalse kiiruse seal, kus samale vastab sama, kus tekib samasuse ahelreaktsioon. Võõra ja teistsuguse negatiivsus ehk teise vastupanu häirib ja aeglustab samasuse libedat kommunikatsiooni. Läbipaistvus stabiliseerib ja kiirendab süsteemi, kuna ta elimineerib teise või võõra. Niisugune süsteemne sund muudab läbipaistvusühiskonna tasalülitatud ühiskonnaks. See ongi tema totalitaarne joon: "Tasalülitamise uus nimi: läbipaistvus." 1
Läbipaistev keel on formaalne, isegi puht masinlik, operatsionaalne keel, kus mingit ambivalentsust enam ei ole. Juba Humboldt osutas fundamentaalsele läbipaistmatusele, mis inimkeele sees elab: "Keegi ei mõtle sama sõnaga päris täpselt seda, mida keegi teine, ja see erinevus, kui tahes väike, võngub läbi terve keele otsekui ringid vees. Seepärast ongi mõistmine alati ka mittemõistmine, ning mõtete ja tunnete kooskõla ühtlasi nende lahknemine." 2 Maailm, mis koosneks ainult informatsioonist ja nimetaks selle häirimatut ringlust kommunikatsiooniks, sarnaneks masinaga. Positiivühiskonda valitseb "informatsiooni läbipaistvus ja rõvedus sündmusetuks jäänud universumis". 3 Läbipaistvussund nivelleerib ka inimese, temast saab süsteemi funktsionaalne element. Selles seisnebki läbipaistvuse vägivald.
Inimhing vajab ilmselgelt sfääre, kus ta saaks olla omaette ja kuhu teise pilk ei ulatu. Talle on omane läbitungimatus. Totaalne väljavalgustamine kõrvetab ta ära ja kutsub esile erilise hingelise läbipõlemise. Läbipaistev on ainult masin. Spontaansus, sündmuslikkus ja vabadus, mis õieti moodustavadki elu, ei võimalda mingit läbipaistvust. Nii kirjutab ka Wilhelm von Humboldt keele kohta: "Inimese sees võib tärgata miski, mille põhjust ükski aru eelnenud olukordadest leida ei suuda, [---] ning kui tahetaks välistada niisuguste seletamatute nähtuste võimalikkus, kahjustataks just nende tekke ja teisenemise ajaloolist tõde." 4
Naiivne on ka "postprivaatsuse" ideoloogia. Läbipaistvuse nimel nõutakse täielikku loobumist privaatsfäärist, sest nii pidavat jõudma läbinähtava kommunikatsioonini. Selline arusaam põhineb rohketel eksitustel. Inimene pole isegi mitte iseenesele läbipaistev. Freudi järgi salgab mina just seda, mida teadvustamatus metsikult jaatab ja himustab. "See" [das " Es"] jääb mina eest suuresti varjule. Läbi inimhinge kulgeb niisiis mõra, mis ei lase minal iseendaga kooskõlla jõuda. See fundamentaalne mõra teeb eneseläbipaistvuse võimatuks. Ka inimeste vahel paotub mõra. Seepärast ei saagi tekkida interpersonaalset läbipaistvust. Ja ega seda tasugi taotleda. Suhet hoiab elus just see, et teine pole läbipaistev. Georg Simmel kirjutab: "Absoluutne tunnetus, psühholoogiline ammendavus kainestab meid isegi siis, kui joobumust enne polnudki, see halvab elavad suhted. [---] Suhete viljakas sügavus, mis iga ilmutatud viimase taga ikka veel kõigeviimast aimab ja austab, [---] on lihtsalt tasu selle õrnuse ja enesevalitsuse eest, mis isegi kõige intiimsema, tervet inimest hõlmava suhte puhul ikka respekteerib sisemist privaatsust, piirates küsimise õigust saladuse hoidmise õigusega." 5 Läbipaistvussunnil puudub just see "õrnus", mis tähendab õieti lugupidamist teisesuse vastu, mida ei tule täielikult elimineerida. Seistes silmitsi läbipaistvuse paatosega, mis tänapäeva ühiskonda haarab, näib olevat hädavajalik harjutada distantsi paatost. Distantsi ja häbi ei saa lõimida kapitali, informatsiooni ja kommunikatsiooni kiirendatud ringlusega. Seepärast hävitataksegi läbipaistvuse nimel kõik diskreetsed tagasitõmbumisruumid. Nad tuuakse päevavalgele ja asutakse neid ekspluateerima. Nii on maailm häbitum ja rohkem alasti.
1 Nii kirjutas Ulrich Schacht oma päevikusse 23. juunil 2011. Vt Ulrich Schacht, Über Schnee und Geschichte. Notate 1983–2011. Berliin, 2012.
2 Wilhelm von Humboldt, Über die Verschiedenheit des menschlichen Sprachbaues und ihren Einfluß auf die geistige Entwicklung des Menschengeschlechtes. Berliin, 1836, lk 64.
3 Jean Baudrillard, Die fatalen Strategien. München, 1992, lk 29.
4 Humboldt, Über die Verschiedenheit des menschlichen Sprachbaues, lk 65.
5 Georg Simmel, Gesamtausgabe, XI kd, Soziologie. Untersuchungen über die Formen der Vergesellschaftung. Maini-äärne Frankfurt, 1992, lk 405. | Loe katkendit Byung-Chul Hani teosest "Läbipaistvusühiskond" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kümne aasta eest ilmunud "Läbipaistvusühiskonnas" ütleb Han, et läbipaistvusest on saanud lööksõna, mis valitseb kogu avalikku mõtlemist, ning kui seostada seda ainult korruptsiooni ja informatsioonivabadusega, siis pole selle ulatusest aru saadud. Ta näeb läbipaistvusnõudes süsteemset sundi, mis hõlmab kõiki ühiskondlikke protsesse ja püüab neid muuta siledateks, isikupäratuteks ja tähendusetuteks operatsioonideks üha kiirenevas informatsioonivoos. Ta selgitab seda sundi näiteks selliste märksõnadega nagu positiivühiskond, intiimühiskond, pornoühiskond ja kontrolliühiskond ning astub kohati lausa manifesteerivalt välja kire, saladuse, maskide, fantaasia, näivuse ja hämaruse eest, sest ainult varjatu saab sütitada ning lubada võrgutavalt mängida.
Katkend:
Läbipaistvus on tänapäeval lööksõna, mis valitseb kogu avalikku diskursust, ilma võistlejata. Eriti rõhutatakse teda siis, kui juttu tuleb informatsioonivabadusest. Läbipaistvuse nõue ulatub kõikjale, seda fetišeeritakse ja totaliseeritakse, sest toimunud on paradigma muutus, mis ei piirdu üksnes poliitika ja majandusega. Negatiivsuse ühiskond annab nüüd teed ühiskonnale, mis kõrvaldab negatiivsust järjest enam positiivsuse kasuks. Seepärast manifesteerub läbipaistvusühiskond ennekõike positiivühiskonnana.
Asjad muutuvad läbipaistvaks, kui nad on kogu negatiivsuse maha raputanud, kui nad on ära silutud ja tasandatud, kui nad vastupanuta lülituvad kapitali, kommunikatsiooni ja informatsiooni libedatesse vooludesse. Toimingud muutuvad läbipaistvaks, kui nendest saavad operatsioonid, kui nad muutuvad juhitavaks, kalkuleeritavaks ja kontrollitavaks. Aeg muutub läbipaistvaks, kui ta on tasandatud käepäraste olevikkude reaks. Isegi tulevik positiviseeritakse optimeeritud olevikuks. Läbipaistev aeg on ilma saatuse ja sündmuseta aeg. Pildid muutuvad läbipaistvaks, kui nad on vabastatud mis tahes dramaturgiast, koreograafiast ja stsenograafiast, hermeneutilisest sügavusest ja isegi tähendusest, nii et nad saavad pornograafilisteks. Pornograafia on silma ja pildi vahetu kontakt. Asjad muutuvad läbipaistvaks, kui nende ainulisus kaob ja neid hakkab väljendama ainult hind. Raha teeb kõik kõigega ühtmoodi võrreldavaks, tühistab mis tahes ainulisuse, mis tahes ühismõõdutuse. Läbipaistvusühiskond on samasuse põrgu.
Kes seostab läbipaistvust üksnes korruptsiooni ja informatsioonivabadusega, pole selle ulatust mõistnud. Läbipaistvus on süsteemne sund, mis hõlmab kõiki ühiskondlikke protsesse ja allutab need sügavale muutusele. Tänapäeva ühiskondlik süsteem annab kõik oma protsessid läbipaistvussunni meelevalda, et neid kiirendada ja operatsionaliseerida. Kiirendamistung käib kaasas negatiivsuse kõrvaldamisega. Kommunikatsioon saavutab maksimaalse kiiruse seal, kus samale vastab sama, kus tekib samasuse ahelreaktsioon. Võõra ja teistsuguse negatiivsus ehk teise vastupanu häirib ja aeglustab samasuse libedat kommunikatsiooni. Läbipaistvus stabiliseerib ja kiirendab süsteemi, kuna ta elimineerib teise või võõra. Niisugune süsteemne sund muudab läbipaistvusühiskonna tasalülitatud ühiskonnaks. See ongi tema totalitaarne joon: "Tasalülitamise uus nimi: läbipaistvus." 1
Läbipaistev keel on formaalne, isegi puht masinlik, operatsionaalne keel, kus mingit ambivalentsust enam ei ole. Juba Humboldt osutas fundamentaalsele läbipaistmatusele, mis inimkeele sees elab: "Keegi ei mõtle sama sõnaga päris täpselt seda, mida keegi teine, ja see erinevus, kui tahes väike, võngub läbi terve keele otsekui ringid vees. Seepärast ongi mõistmine alati ka mittemõistmine, ning mõtete ja tunnete kooskõla ühtlasi nende lahknemine." 2 Maailm, mis koosneks ainult informatsioonist ja nimetaks selle häirimatut ringlust kommunikatsiooniks, sarnaneks masinaga. Positiivühiskonda valitseb "informatsiooni läbipaistvus ja rõvedus sündmusetuks jäänud universumis". 3 Läbipaistvussund nivelleerib ka inimese, temast saab süsteemi funktsionaalne element. Selles seisnebki läbipaistvuse vägivald.
Inimhing vajab ilmselgelt sfääre, kus ta saaks olla omaette ja kuhu teise pilk ei ulatu. Talle on omane läbitungimatus. Totaalne väljavalgustamine kõrvetab ta ära ja kutsub esile erilise hingelise läbipõlemise. Läbipaistev on ainult masin. Spontaansus, sündmuslikkus ja vabadus, mis õieti moodustavadki elu, ei võimalda mingit läbipaistvust. Nii kirjutab ka Wilhelm von Humboldt keele kohta: "Inimese sees võib tärgata miski, mille põhjust ükski aru eelnenud olukordadest leida ei suuda, [---] ning kui tahetaks välistada niisuguste seletamatute nähtuste võimalikkus, kahjustataks just nende tekke ja teisenemise ajaloolist tõde." 4
Naiivne on ka "postprivaatsuse" ideoloogia. Läbipaistvuse nimel nõutakse täielikku loobumist privaatsfäärist, sest nii pidavat jõudma läbinähtava kommunikatsioonini. Selline arusaam põhineb rohketel eksitustel. Inimene pole isegi mitte iseenesele läbipaistev. Freudi järgi salgab mina just seda, mida teadvustamatus metsikult jaatab ja himustab. "See" [das " Es"] jääb mina eest suuresti varjule. Läbi inimhinge kulgeb niisiis mõra, mis ei lase minal iseendaga kooskõlla jõuda. See fundamentaalne mõra teeb eneseläbipaistvuse võimatuks. Ka inimeste vahel paotub mõra. Seepärast ei saagi tekkida interpersonaalset läbipaistvust. Ja ega seda tasugi taotleda. Suhet hoiab elus just see, et teine pole läbipaistev. Georg Simmel kirjutab: "Absoluutne tunnetus, psühholoogiline ammendavus kainestab meid isegi siis, kui joobumust enne polnudki, see halvab elavad suhted. [---] Suhete viljakas sügavus, mis iga ilmutatud viimase taga ikka veel kõigeviimast aimab ja austab, [---] on lihtsalt tasu selle õrnuse ja enesevalitsuse eest, mis isegi kõige intiimsema, tervet inimest hõlmava suhte puhul ikka respekteerib sisemist privaatsust, piirates küsimise õigust saladuse hoidmise õigusega." 5 Läbipaistvussunnil puudub just see "õrnus", mis tähendab õieti lugupidamist teisesuse vastu, mida ei tule täielikult elimineerida. Seistes silmitsi läbipaistvuse paatosega, mis tänapäeva ühiskonda haarab, näib olevat hädavajalik harjutada distantsi paatost. Distantsi ja häbi ei saa lõimida kapitali, informatsiooni ja kommunikatsiooni kiirendatud ringlusega. Seepärast hävitataksegi läbipaistvuse nimel kõik diskreetsed tagasitõmbumisruumid. Nad tuuakse päevavalgele ja asutakse neid ekspluateerima. Nii on maailm häbitum ja rohkem alasti.
1 Nii kirjutas Ulrich Schacht oma päevikusse 23. juunil 2011. Vt Ulrich Schacht, Über Schnee und Geschichte. Notate 1983–2011. Berliin, 2012.
2 Wilhelm von Humboldt, Über die Verschiedenheit des menschlichen Sprachbaues und ihren Einfluß auf die geistige Entwicklung des Menschengeschlechtes. Berliin, 1836, lk 64.
3 Jean Baudrillard, Die fatalen Strategien. München, 1992, lk 29.
4 Humboldt, Über die Verschiedenheit des menschlichen Sprachbaues, lk 65.
5 Georg Simmel, Gesamtausgabe, XI kd, Soziologie. Untersuchungen über die Formen der Vergesellschaftung. Maini-äärne Frankfurt, 1992, lk 405.
### Response:
Loe katkendit Byung-Chul Hani teosest "Läbipaistvusühiskond" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Putin eemaldas ametikohtadelt umbes kaheksa kindralit, kuna nad ei täitnud ülesannet. Uued on ametisse määratud. Saame selgelt aru, mis Vene Föderatsioonis toimub. Võin öelda, et nad on meeleheitel," väitis Danilov.
Danilovi väited tulenevad teistest märkidest, et Moskva on rahutu. Sõltumatu Venemaa ajakirjanik Farida Rustamova avaldas 1. märtsil aruande, mis väidab, et Kremli siseringi inimesed on sõja pärast väga rahutud, vahendas New York Post.
Aruandes tsiteeriti üht kõrgetasemelist allikat, kes seab Putini meeleseisundi kahtluse alla. "Ta on solvunud ja vihane. See on paranoia, mis on jõudnud absurdini," väitis allikas.
Ukraina andmetel on lahingutegevuses saanud surma mitu Venemaa kindralit. Harkivi lähedal toimunud lahingus hukkus kindral Vitali Gerassimov. Ta osales Süüria kodusõjas ja 2014. aastal Krimmi annekteerimisel, teatas Ukraina luure.
Kiievi teatel sai Ukraina snaiprite tule läbi surma veel kindral Andrei Suhhovetski. Ta oli samuti Süüria sõja veteran. | Kiiev: meeleheitel Putin vallandas kaheksa kindralit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Putin eemaldas ametikohtadelt umbes kaheksa kindralit, kuna nad ei täitnud ülesannet. Uued on ametisse määratud. Saame selgelt aru, mis Vene Föderatsioonis toimub. Võin öelda, et nad on meeleheitel," väitis Danilov.
Danilovi väited tulenevad teistest märkidest, et Moskva on rahutu. Sõltumatu Venemaa ajakirjanik Farida Rustamova avaldas 1. märtsil aruande, mis väidab, et Kremli siseringi inimesed on sõja pärast väga rahutud, vahendas New York Post.
Aruandes tsiteeriti üht kõrgetasemelist allikat, kes seab Putini meeleseisundi kahtluse alla. "Ta on solvunud ja vihane. See on paranoia, mis on jõudnud absurdini," väitis allikas.
Ukraina andmetel on lahingutegevuses saanud surma mitu Venemaa kindralit. Harkivi lähedal toimunud lahingus hukkus kindral Vitali Gerassimov. Ta osales Süüria kodusõjas ja 2014. aastal Krimmi annekteerimisel, teatas Ukraina luure.
Kiievi teatel sai Ukraina snaiprite tule läbi surma veel kindral Andrei Suhhovetski. Ta oli samuti Süüria sõja veteran.
### Response:
Kiiev: meeleheitel Putin vallandas kaheksa kindralit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võru Instituudi direktori ja raamatu toimetaja Rainer Kuuba sõnul sündis võrukeelne "Kalõvipoig" mõttest: miks siis eesti rahvuseepos oma sünnilinna keeles kõlada ei võiks?!
Tõlkija Urmas Kalla tegi eepose värsivormi võru keelde ümberpanekuga algust mõned aastad tagasi, kui Võru Instituut aitas välja anda pilteepose raamatusarja. See jäi pooleli, aga üks sai selgeks: võru keel paneb "Kalevipoja" kodusemalt kõlama ja võimaldab näidata meie keele rikkust.
Kirjandusteadlane Rein Veidemanngi kirjutas toona: "… tunnistan, et kui hakkasin seda endale võru keeles kõva häälega ette lugema, saamata aru nii mõnestki sõnast, helises see ometi kirjakeelsest "Kalevipojast" kaunimalt."
Tõlke andis välja Võro Instituut, tõlkis Urmas Kalla, illustreeris Toomas Kuusing. | Rahvuseepos "Kalevipoeg" ilmus võrukeelsena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võru Instituudi direktori ja raamatu toimetaja Rainer Kuuba sõnul sündis võrukeelne "Kalõvipoig" mõttest: miks siis eesti rahvuseepos oma sünnilinna keeles kõlada ei võiks?!
Tõlkija Urmas Kalla tegi eepose värsivormi võru keelde ümberpanekuga algust mõned aastad tagasi, kui Võru Instituut aitas välja anda pilteepose raamatusarja. See jäi pooleli, aga üks sai selgeks: võru keel paneb "Kalevipoja" kodusemalt kõlama ja võimaldab näidata meie keele rikkust.
Kirjandusteadlane Rein Veidemanngi kirjutas toona: "… tunnistan, et kui hakkasin seda endale võru keeles kõva häälega ette lugema, saamata aru nii mõnestki sõnast, helises see ometi kirjakeelsest "Kalevipojast" kaunimalt."
Tõlke andis välja Võro Instituut, tõlkis Urmas Kalla, illustreeris Toomas Kuusing.
### Response:
Rahvuseepos "Kalevipoeg" ilmus võrukeelsena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ei oleks iial osanud arvata, et päeval, mil möödus 78 aastat Tallinna pommitamisest, arutame Euroopa Keskpanga nõukogus euroala majandusolukorda ja samal ajal pommitab Venemaa puruks Ukraina linnu.
Võimatu on veel täpselt hinnata Venemaa algatatud sõja majanduslikku mõju, mis esialgu jääb mõistagi Vene sõjategevusest põhjustatud inimliku tragöödia ja julgeolekut puudutavate debattide varju. Samal ajal on tähtis, et Euroopa Keskpank reageeriks muutunud oludele ja teeks vajalikud otsused selleks, et hinnatõus aeglustuks taas eesmärgiks seatud kahe protsendi lähedale.
Enne 24. veebruaril alanud rünnakuid oli mõistlik eeldada, et kiire hinnatõus jääb ajutiseks ning hakkab nii Eestis kui ka ülejäänud euroalal taanduma hiljemalt selle aasta keskpaigas. Hinnatõus kiirenes eelmise aasta teises pooles ja selle põhjuseks olid energiahindade kallinemine ja tarneahelate probleemid.
Nüüd on aga selge, et varasemad eeldused enam ei kehti. Sõja esmane mõju väljendub veelgi kallimates gaasi, nafta ja muude toorainete hindades ning kiire hinnatõus kestab kauem. Euroopa Keskpank on just lõpetanud oma majandusprognoosi uuendamise, mis on praegustes oludes muidugi tänamatu töö.
Värskest prognoosist lähtuvalt võiks oodata euroala majandusele sel aastal 3,7-protsendilist kasvu, mis seejärel aeglustub. Seejuures on eelduseks, et sõltumata kiirenevast hinnatõusust, mis vähendab inimeste ostujõudu ja pidurdab majanduskasvu, ei suuda Venemaa-Ukraina sõda täielikult pidurdada koroonakriisist taastuva majanduse hoogu.
Eelnevalt mainitud euroala majanduskasvu näitaja pärineb prognoosist, mille koostamise eeldused pandi lukku 2. märtsi seisuga. Praeguseks teame, et Venemaa isoleerimine rahvusvahelisest kaubandusest on möödunud nädala jooksul jõudnud veelgi kaugemale.
Seetõttu koostas ja esitles Euroopa Keskpank ka kahte alternatiivset majandusväljavaate stsenaariumi. Aga neidki stsenaariume tuleks käsitleda vaid praeguse hetke parima, kuid siiski piiratud teadmisena võimalikust majandusarengust.
"On tõenäoline, et hinnatõus püsib euroalal selle aasta keskmisena viiest protsendist kõrgemal ja aeglustumist võib oodata alles alates järgmisest aastast."
Kiire hinnatõusu jätkumine vähemalt selle aasta jooksul paistab praegu juba üsna möödapääsmatu. Gaasi hind on alates Venemaa 24. veebruari rünnakute eelsest ajast kallinenud 40 protsenti, nafta 15 protsenti, nisu hind maailmaturul 20 protsenti ja mõne metalli hind veelgi enam. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et hinnatõus püsib euroalal selle aasta keskmisena viiest protsendist kõrgemal ja aeglustumist võib oodata alles alates järgmisest aastast.
Kui aga hinnata Venemaa-Ukraina sõja veidi pikemaid tagajärgi, siis võib Euroopas investeeringutele lisahoogu anda vajadus kiiresti suurendada sõltumatust Venemaa gaasist ja naftast ning täiendavad kulutused riigikaitsele. See tasandaks tagasilööki erasektori investeeringutes, mis kaasneb sõjast tingitud suure ebakindlusega.
Kuna riigid teevad kulutusi Ukraina sõjapõgenike igakülgseks toetamiseks, siis see omakorda hoiab valitsuse lisakulutuste kaudu suuremana üldist majandusaktiivsust.
Nii hinnatõusu kui ka üldise majandusarengu suhtes on Eesti ja kogu euroala ootused üldjoontes sarnased. Sõja vahetu mõjuna näeme kindlasti kiire hinnatõusu jätkumist pikema aja jooksul ning majanduskasvu hoo mõningast raugemist. Lähinädalate jooksul avaldame Eesti Panga hinnangu, mida erinevad stsenaariumid võiksid täpsemalt tähendada Eesti majandusele.
Kuna kiire hinnatõusu aeglustumine on sõja tõttu nihkunud kaugemasse tulevikku, tuli Euroopa Keskpanga nõukogul kohendada rahapoliitilist kurssi, et mõnevõrra pidurdada eelseisvat hinnatõusu euroalal.
Oluline on siinkohal väljend "mõnevõrra pidurdada", sest keskpankadel on vähe võimalusi mõistlikult sekkuda, kui hinnatõusu põhjustavad geopoliitika, energiahindade hüppeline kasv ja probleemid tarneahelates.
Neljapäeval otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus, et kiirenenud hinnatõusu tingimustes aeglustame võlakirjade ostutempot ja lõpetame praeguse parima teadmise kohaselt täiendavad ostud täielikult juba kolmandas kvartalis. Varasemalt plaanisime jätkata majanduse toetamist võlakirjaostudega vähemalt selle aasta lõpuni.
Neljapäeval tehtud otsus loob ka võimaluse tõsta intressimäärasid varem kui enne plaanis oli, kuigi selles suhtes on midagi konkreetset lubada kindlasti liiga vara. Järgmised otsused sõltuvad kõik juba lähikuude ja -kvartalite tegelikust majandusarengust.
Kõige tähtsam on praegustes oludes aga Euroopa Keskpanga nõukogu selge sõnum, et me ei kavatse rahapoliitikat kujundades liialt kõhelda ning kui olud muutuvad, siis me ka reageerime ja anname alati oma panuse stabiilse majanduskeskkonna hoidmiseks.
Keskpankurite jaoks tähendab see eelkõige seda, et lähtume oma otsustes hinnatõusu tempost ja edasisest väljavaatest, sest meie peamine eesmärk on tagada euro ostujõu säilimine ja pikemas perspektiivis aeglane hinnatõus.
Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis. | Madis Müller: sõja tõttu kestab kiire hinnatõus euroalal kauem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ei oleks iial osanud arvata, et päeval, mil möödus 78 aastat Tallinna pommitamisest, arutame Euroopa Keskpanga nõukogus euroala majandusolukorda ja samal ajal pommitab Venemaa puruks Ukraina linnu.
Võimatu on veel täpselt hinnata Venemaa algatatud sõja majanduslikku mõju, mis esialgu jääb mõistagi Vene sõjategevusest põhjustatud inimliku tragöödia ja julgeolekut puudutavate debattide varju. Samal ajal on tähtis, et Euroopa Keskpank reageeriks muutunud oludele ja teeks vajalikud otsused selleks, et hinnatõus aeglustuks taas eesmärgiks seatud kahe protsendi lähedale.
Enne 24. veebruaril alanud rünnakuid oli mõistlik eeldada, et kiire hinnatõus jääb ajutiseks ning hakkab nii Eestis kui ka ülejäänud euroalal taanduma hiljemalt selle aasta keskpaigas. Hinnatõus kiirenes eelmise aasta teises pooles ja selle põhjuseks olid energiahindade kallinemine ja tarneahelate probleemid.
Nüüd on aga selge, et varasemad eeldused enam ei kehti. Sõja esmane mõju väljendub veelgi kallimates gaasi, nafta ja muude toorainete hindades ning kiire hinnatõus kestab kauem. Euroopa Keskpank on just lõpetanud oma majandusprognoosi uuendamise, mis on praegustes oludes muidugi tänamatu töö.
Värskest prognoosist lähtuvalt võiks oodata euroala majandusele sel aastal 3,7-protsendilist kasvu, mis seejärel aeglustub. Seejuures on eelduseks, et sõltumata kiirenevast hinnatõusust, mis vähendab inimeste ostujõudu ja pidurdab majanduskasvu, ei suuda Venemaa-Ukraina sõda täielikult pidurdada koroonakriisist taastuva majanduse hoogu.
Eelnevalt mainitud euroala majanduskasvu näitaja pärineb prognoosist, mille koostamise eeldused pandi lukku 2. märtsi seisuga. Praeguseks teame, et Venemaa isoleerimine rahvusvahelisest kaubandusest on möödunud nädala jooksul jõudnud veelgi kaugemale.
Seetõttu koostas ja esitles Euroopa Keskpank ka kahte alternatiivset majandusväljavaate stsenaariumi. Aga neidki stsenaariume tuleks käsitleda vaid praeguse hetke parima, kuid siiski piiratud teadmisena võimalikust majandusarengust.
"On tõenäoline, et hinnatõus püsib euroalal selle aasta keskmisena viiest protsendist kõrgemal ja aeglustumist võib oodata alles alates järgmisest aastast."
Kiire hinnatõusu jätkumine vähemalt selle aasta jooksul paistab praegu juba üsna möödapääsmatu. Gaasi hind on alates Venemaa 24. veebruari rünnakute eelsest ajast kallinenud 40 protsenti, nafta 15 protsenti, nisu hind maailmaturul 20 protsenti ja mõne metalli hind veelgi enam. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et hinnatõus püsib euroalal selle aasta keskmisena viiest protsendist kõrgemal ja aeglustumist võib oodata alles alates järgmisest aastast.
Kui aga hinnata Venemaa-Ukraina sõja veidi pikemaid tagajärgi, siis võib Euroopas investeeringutele lisahoogu anda vajadus kiiresti suurendada sõltumatust Venemaa gaasist ja naftast ning täiendavad kulutused riigikaitsele. See tasandaks tagasilööki erasektori investeeringutes, mis kaasneb sõjast tingitud suure ebakindlusega.
Kuna riigid teevad kulutusi Ukraina sõjapõgenike igakülgseks toetamiseks, siis see omakorda hoiab valitsuse lisakulutuste kaudu suuremana üldist majandusaktiivsust.
Nii hinnatõusu kui ka üldise majandusarengu suhtes on Eesti ja kogu euroala ootused üldjoontes sarnased. Sõja vahetu mõjuna näeme kindlasti kiire hinnatõusu jätkumist pikema aja jooksul ning majanduskasvu hoo mõningast raugemist. Lähinädalate jooksul avaldame Eesti Panga hinnangu, mida erinevad stsenaariumid võiksid täpsemalt tähendada Eesti majandusele.
Kuna kiire hinnatõusu aeglustumine on sõja tõttu nihkunud kaugemasse tulevikku, tuli Euroopa Keskpanga nõukogul kohendada rahapoliitilist kurssi, et mõnevõrra pidurdada eelseisvat hinnatõusu euroalal.
Oluline on siinkohal väljend "mõnevõrra pidurdada", sest keskpankadel on vähe võimalusi mõistlikult sekkuda, kui hinnatõusu põhjustavad geopoliitika, energiahindade hüppeline kasv ja probleemid tarneahelates.
Neljapäeval otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus, et kiirenenud hinnatõusu tingimustes aeglustame võlakirjade ostutempot ja lõpetame praeguse parima teadmise kohaselt täiendavad ostud täielikult juba kolmandas kvartalis. Varasemalt plaanisime jätkata majanduse toetamist võlakirjaostudega vähemalt selle aasta lõpuni.
Neljapäeval tehtud otsus loob ka võimaluse tõsta intressimäärasid varem kui enne plaanis oli, kuigi selles suhtes on midagi konkreetset lubada kindlasti liiga vara. Järgmised otsused sõltuvad kõik juba lähikuude ja -kvartalite tegelikust majandusarengust.
Kõige tähtsam on praegustes oludes aga Euroopa Keskpanga nõukogu selge sõnum, et me ei kavatse rahapoliitikat kujundades liialt kõhelda ning kui olud muutuvad, siis me ka reageerime ja anname alati oma panuse stabiilse majanduskeskkonna hoidmiseks.
Keskpankurite jaoks tähendab see eelkõige seda, et lähtume oma otsustes hinnatõusu tempost ja edasisest väljavaatest, sest meie peamine eesmärk on tagada euro ostujõu säilimine ja pikemas perspektiivis aeglane hinnatõus.
Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.
### Response:
Madis Müller: sõja tõttu kestab kiire hinnatõus euroalal kauem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis elavate inimeste annetused edastatakse Tallinna loomaaia vahendusel täies mahus Euroopa Akvaariumite ja Loomaaedade Assotsiatsiooni (EAZA) päästeoperatsiooni kaudu Ukraina akvaariumitele ja loomaaedadele. Panustada saab kogu kriisi aja.
Venemaa agressioon Ukrainas põhjustab jätkuvalt kannatusi ka loomadele. Kohe sissetungi alguses tabas Feldman Ecoparki Harkivis mitu mürsku. Edasised raketid kahjustasid erinevaid eksponaate, mille tulemusel osa loomi sai haavata, osa surid ja osa põgenes. Nikolajevi loomaaias maandusid pommid jääkarude ja tiigrite aedikute lähedale. Pealinna Kiievi loomaial on osa loomadest õnnestunud viia varjenditesse ning ligikaudu 50 töötajat on koos pereliikmetega kolinud loomaaeda, et ööpäevaringselt stressis loomi rahustada ja neid sõjas mitte hüljata. Loomaaedadele on sealjuures abiks ka kohalikud elanikud, kuid Feldman Ecopark on juba teatanud, kuidas Vene sõdurid lasid maha kaks loomi toitma tulnud vabatahtlikku.
Selleks, et Ukraina loomaaedade töötajad saaksid sõjakaoses keskenduda vahetule olukorrale, on neile abiks teiste riikide loomaaiad, kes aitavad, kui võimalik, ohustatud loomi sõjapiirkondadest evakueerida ning annetusi koguda.
"Pommirahe all ole ühelgi loomaaial aega, et hakata ellujäämise ja paanikas loomade rahustamise kõrval koordineerima veel toetuste kogumist. Olgugi, et humanitaarkatastroofis vajatakse abi igal pool, seisame Euroopa Akvaariumite ja Loomaaedade Assotsiatsiooni liikmena ühes teiste loomaaedadega just Ukraina loomaaedade töötajate ning nende stressis hoolealuste aitamise eest. Kutsume üles ka Eestis elavaid inimesi Tallinna loomaaia kaudu Ukraina loomaaedade loomi ja töötajaid sõjakatastroofi ajal toetama. Teie annetused edastatakse täies mahus Ukraina loomaaedadele ning iga panus võetakse vastu suure tänuga." ütles loomaaia direktor Tiit Maran.
Ukraina loomaaedade heaks saab Tallinna loomaaia vahendusel annetada Tallinna linna e-teenuste lehel Annetus Ukraina loomaaedadele. | Tallinna loomaaed alustab toetuste kogumist Ukraina loomaaedade heaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis elavate inimeste annetused edastatakse Tallinna loomaaia vahendusel täies mahus Euroopa Akvaariumite ja Loomaaedade Assotsiatsiooni (EAZA) päästeoperatsiooni kaudu Ukraina akvaariumitele ja loomaaedadele. Panustada saab kogu kriisi aja.
Venemaa agressioon Ukrainas põhjustab jätkuvalt kannatusi ka loomadele. Kohe sissetungi alguses tabas Feldman Ecoparki Harkivis mitu mürsku. Edasised raketid kahjustasid erinevaid eksponaate, mille tulemusel osa loomi sai haavata, osa surid ja osa põgenes. Nikolajevi loomaaias maandusid pommid jääkarude ja tiigrite aedikute lähedale. Pealinna Kiievi loomaial on osa loomadest õnnestunud viia varjenditesse ning ligikaudu 50 töötajat on koos pereliikmetega kolinud loomaaeda, et ööpäevaringselt stressis loomi rahustada ja neid sõjas mitte hüljata. Loomaaedadele on sealjuures abiks ka kohalikud elanikud, kuid Feldman Ecopark on juba teatanud, kuidas Vene sõdurid lasid maha kaks loomi toitma tulnud vabatahtlikku.
Selleks, et Ukraina loomaaedade töötajad saaksid sõjakaoses keskenduda vahetule olukorrale, on neile abiks teiste riikide loomaaiad, kes aitavad, kui võimalik, ohustatud loomi sõjapiirkondadest evakueerida ning annetusi koguda.
"Pommirahe all ole ühelgi loomaaial aega, et hakata ellujäämise ja paanikas loomade rahustamise kõrval koordineerima veel toetuste kogumist. Olgugi, et humanitaarkatastroofis vajatakse abi igal pool, seisame Euroopa Akvaariumite ja Loomaaedade Assotsiatsiooni liikmena ühes teiste loomaaedadega just Ukraina loomaaedade töötajate ning nende stressis hoolealuste aitamise eest. Kutsume üles ka Eestis elavaid inimesi Tallinna loomaaia kaudu Ukraina loomaaedade loomi ja töötajaid sõjakatastroofi ajal toetama. Teie annetused edastatakse täies mahus Ukraina loomaaedadele ning iga panus võetakse vastu suure tänuga." ütles loomaaia direktor Tiit Maran.
Ukraina loomaaedade heaks saab Tallinna loomaaia vahendusel annetada Tallinna linna e-teenuste lehel Annetus Ukraina loomaaedadele.
### Response:
Tallinna loomaaed alustab toetuste kogumist Ukraina loomaaedade heaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rail Baltic Estonia juhatus muutub aprilli alguses kaheliikmeliseks - juhatuse esimeheks saab ettevõtte senine tehniline juht Anvar Salomets ning teiseks juhatuse liikmeks tõuseb finantsjuht Taavi Laja.
Grünberg ütles pressiteate vahendusel, et tal on olnud suur au juhtida viimasel paaril aastal niivõrd tähendusrikast rahvusvahelist projekti nagu seda on Rail Baltica.
"Meid ülejäänud Euroopaga ühendava raudtee arendamine ja elluviimine muutub nii Eesti kui kogu meie regiooni jaoks ajas üha tähtsamaks. Mul on hea meel, et oleme suutnud Rail Baltic Estonia organisatsioonist luua kompetentse ja ühtse meeskonna, kes annab endast igas olukorras parima. Viimase kahe aastaga on Rail Baltica arendamine Eestis jõudsalt edasi liikunud, oleme alustanud mitmete objektide ehitamisega ning järgmisel aastal alustatakse ka põhitrassi ehitust," lausus Grünberg.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tänas Grünbergi, et ta on juhtinud Rail Baltica arendamistöid Eestis.
"Tema töö ettevõtte üleilmsest tervisekriisist läbijuhtimisel ning projekti ehitustöödesse viimisel on kiiduväärne. Viimased nädalad on toonud lisaks Rail Baltica reisijate ja kaubaveo olulisusele fookusesse ka raudtee julgeolekualase dimensiooni. Kiire ja turvalise rahvusvahelise raudteeühenduse ehitamine ning seda keerulises majandusruumis, saab olema peagi ametisse astuva juhtkonna tööks. Tõnule soovin jõudu tema edasistes ettevõtmistes," sõnas Aas.
Tõnu Grünberg asub alates 1. aprillist juhtima Baltikumi suurimat andmekeskust Greenergy Data Centers, mille rajamist rahastas Kolme Mere Investeerimisfond. Fondis on üheks investoriks teiste hulgas ka Eesti riik. | Tõnu Grünberg lahkub Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe kohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rail Baltic Estonia juhatus muutub aprilli alguses kaheliikmeliseks - juhatuse esimeheks saab ettevõtte senine tehniline juht Anvar Salomets ning teiseks juhatuse liikmeks tõuseb finantsjuht Taavi Laja.
Grünberg ütles pressiteate vahendusel, et tal on olnud suur au juhtida viimasel paaril aastal niivõrd tähendusrikast rahvusvahelist projekti nagu seda on Rail Baltica.
"Meid ülejäänud Euroopaga ühendava raudtee arendamine ja elluviimine muutub nii Eesti kui kogu meie regiooni jaoks ajas üha tähtsamaks. Mul on hea meel, et oleme suutnud Rail Baltic Estonia organisatsioonist luua kompetentse ja ühtse meeskonna, kes annab endast igas olukorras parima. Viimase kahe aastaga on Rail Baltica arendamine Eestis jõudsalt edasi liikunud, oleme alustanud mitmete objektide ehitamisega ning järgmisel aastal alustatakse ka põhitrassi ehitust," lausus Grünberg.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tänas Grünbergi, et ta on juhtinud Rail Baltica arendamistöid Eestis.
"Tema töö ettevõtte üleilmsest tervisekriisist läbijuhtimisel ning projekti ehitustöödesse viimisel on kiiduväärne. Viimased nädalad on toonud lisaks Rail Baltica reisijate ja kaubaveo olulisusele fookusesse ka raudtee julgeolekualase dimensiooni. Kiire ja turvalise rahvusvahelise raudteeühenduse ehitamine ning seda keerulises majandusruumis, saab olema peagi ametisse astuva juhtkonna tööks. Tõnule soovin jõudu tema edasistes ettevõtmistes," sõnas Aas.
Tõnu Grünberg asub alates 1. aprillist juhtima Baltikumi suurimat andmekeskust Greenergy Data Centers, mille rajamist rahastas Kolme Mere Investeerimisfond. Fondis on üheks investoriks teiste hulgas ka Eesti riik.
### Response:
Tõnu Grünberg lahkub Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe kohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peastaap töötab välja ja tegelikult ka lõpetas plaani tugevdada meie läänepiire, sealhulgas uusi kaasaegseid komplekse. Sinna viiakse meie sõjaväeüksused, meie läänepiiride kaitseks," väitis Šoigu.
Šoigu sõnul tugevdavad lääneriigid oma sõjalist kohalolekut Venemaa piiridel. Šoigu väitel pole aga need riigid üldse ohus.
"Iga päevaga saabub aina rohkem uusi üksusi, see toimub selle taustal, et neid antud juhul absoluutselt mitte miski ei ähvarda," väitis Šoigu. | Venemaa plaanib tugevdada oma läänepiiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peastaap töötab välja ja tegelikult ka lõpetas plaani tugevdada meie läänepiire, sealhulgas uusi kaasaegseid komplekse. Sinna viiakse meie sõjaväeüksused, meie läänepiiride kaitseks," väitis Šoigu.
Šoigu sõnul tugevdavad lääneriigid oma sõjalist kohalolekut Venemaa piiridel. Šoigu väitel pole aga need riigid üldse ohus.
"Iga päevaga saabub aina rohkem uusi üksusi, see toimub selle taustal, et neid antud juhul absoluutselt mitte miski ei ähvarda," väitis Šoigu.
### Response:
Venemaa plaanib tugevdada oma läänepiiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval Prantsusmaal Versailles's kogunenud mitteametliku Ülemkogu reede varahommikul vormistatud avaldus Ukrainale EL-iga kiirkorras liitumise küsimuses erilist lootust ei andnud.
"Tugevdame viivitamatult omavahelisi sidemeid ja partnerlust, et toetada Ukrainat tema Euroopa-teel. Ukraina kuulub meie Euroopa perekonda," seisab avalduses. Samas lubas blokk, et ei jäta Ukrainat üksi ning pühendutakse Ukraina ülesehitamisele, kui sõda on lõppenud.
Aivo Orav peab seda sõnumit siiski ülioluliseks. "Euroopa Liit ei saa võtta lihtsalt puhtpraktiliselt mitte ühtegi riiki üleöö liikmesriigiks, sest kõik kandidaatriigid peavad oma riigi seadusandluse viima vastavusse Euroopa Liidu omaga," rõhutas ta.
Orav tõi näiteks Eesti, kellel läks hetkest, mil me saime kandidaatriigi staatuse, seitse aastat täisliikmelisuseni.
"Eilse otsuse puhul ma tuletaksin meelde, et kaks nädalat tagasi oleks selline otsus olnud absoluutselt võimatu. Nädal tagasi oleks see samamoodi olnud mission impossible (võimatu missioon – toim.). Veel paari päeva eest ei tundunud küll, et midagi niisugust liidrid võivad kokku leppida," selgitas Orav.
Ta möönis, et kõigil ülemkogudel kõik, kes seda kaugemalt vaatavad, rõhuvad erisustele, mida liidrid on meediale enne üritust öelnud. "Kuid Euroopa Liidu ühtsust näitab see, mis paberile jõudis. Paberile jõudis selgelt see, et Euroopa Komisjon alustab protseduuri, et hakata Ukrainat Euroopa Liidu suunal edasi aitama."
Seda, mis võiks ajaline perspektiiv Ukrainale olla, pole Orava sõnul praegu mõtet spekuleerida. Järgmise sammuna peab Euroopa Komisjon ette valmistama oma arvamuse Euroopa Liidu liikmesriikidele, kuidas Ukraina on valmis edasi liikuma. "Ja see on ikkagi väga pikk töö, see ei saa juhtuda niimoodi, et lihtsalt tuleb otsus ja homsest on korras. Seal on sajad küsimused nende siseriikliku olukorra kohta, juriidilised küsimused ja kõik muu."
Lisaks tuleb arvestada, et Ukrainas käib sõda, mistõttu ei ole seal eriti inimesi, kes võiks selle teemaga tegeleda, nad on rindel või kodumaalt põgenenud.
"Nii et kõik see võtab aega, aga veelkord, see on ülioluline, et praegu oli liidrite tasemel konsensus, et selle protsessiga edasi minnakse. Roheline tuli on Ukrainale antud." | Eesti EL-i suursaadik: Euroopa Ülemkogu otsus oli ülioluline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval Prantsusmaal Versailles's kogunenud mitteametliku Ülemkogu reede varahommikul vormistatud avaldus Ukrainale EL-iga kiirkorras liitumise küsimuses erilist lootust ei andnud.
"Tugevdame viivitamatult omavahelisi sidemeid ja partnerlust, et toetada Ukrainat tema Euroopa-teel. Ukraina kuulub meie Euroopa perekonda," seisab avalduses. Samas lubas blokk, et ei jäta Ukrainat üksi ning pühendutakse Ukraina ülesehitamisele, kui sõda on lõppenud.
Aivo Orav peab seda sõnumit siiski ülioluliseks. "Euroopa Liit ei saa võtta lihtsalt puhtpraktiliselt mitte ühtegi riiki üleöö liikmesriigiks, sest kõik kandidaatriigid peavad oma riigi seadusandluse viima vastavusse Euroopa Liidu omaga," rõhutas ta.
Orav tõi näiteks Eesti, kellel läks hetkest, mil me saime kandidaatriigi staatuse, seitse aastat täisliikmelisuseni.
"Eilse otsuse puhul ma tuletaksin meelde, et kaks nädalat tagasi oleks selline otsus olnud absoluutselt võimatu. Nädal tagasi oleks see samamoodi olnud mission impossible (võimatu missioon – toim.). Veel paari päeva eest ei tundunud küll, et midagi niisugust liidrid võivad kokku leppida," selgitas Orav.
Ta möönis, et kõigil ülemkogudel kõik, kes seda kaugemalt vaatavad, rõhuvad erisustele, mida liidrid on meediale enne üritust öelnud. "Kuid Euroopa Liidu ühtsust näitab see, mis paberile jõudis. Paberile jõudis selgelt see, et Euroopa Komisjon alustab protseduuri, et hakata Ukrainat Euroopa Liidu suunal edasi aitama."
Seda, mis võiks ajaline perspektiiv Ukrainale olla, pole Orava sõnul praegu mõtet spekuleerida. Järgmise sammuna peab Euroopa Komisjon ette valmistama oma arvamuse Euroopa Liidu liikmesriikidele, kuidas Ukraina on valmis edasi liikuma. "Ja see on ikkagi väga pikk töö, see ei saa juhtuda niimoodi, et lihtsalt tuleb otsus ja homsest on korras. Seal on sajad küsimused nende siseriikliku olukorra kohta, juriidilised küsimused ja kõik muu."
Lisaks tuleb arvestada, et Ukrainas käib sõda, mistõttu ei ole seal eriti inimesi, kes võiks selle teemaga tegeleda, nad on rindel või kodumaalt põgenenud.
"Nii et kõik see võtab aega, aga veelkord, see on ülioluline, et praegu oli liidrite tasemel konsensus, et selle protsessiga edasi minnakse. Roheline tuli on Ukrainale antud."
### Response:
Eesti EL-i suursaadik: Euroopa Ülemkogu otsus oli ülioluline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pekingis ka kiirlaskumises ja ülisuurslaalomis kulla võitnud Muraoka edestas suurslaalomi võistlusel hiinlannasid Liu Sitongi (+7,28) ja Zhang Wenjingi (+8,65). Esimesena jäi medalita kolmekordne olümpiavõitja Anna-Lena Forster (+8,71).
Lisaks Pekingis võidetud kolmele kullale ja ühele hõbedale on jaapanlannal auhinnakapis ka PyeongChangis võidetud kuldmedal, kaks hõbemedalit ja kaks pronksmedalit.
Ühtlasi sai Muraokast teine parasportlane, kes on Pekingis võitnud kolm kuldmedalit. Esimesena jõudis kolme kullani Norra mäesuusataja Jesper Pedersen, kes pälvis esikoha meeste kiirlaskumises, ülisuurslaalomis ja kahevõistluses. | Suurslaalomi võitnud Muraoka teenis oma karjääri üheksanda olümpiamedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pekingis ka kiirlaskumises ja ülisuurslaalomis kulla võitnud Muraoka edestas suurslaalomi võistlusel hiinlannasid Liu Sitongi (+7,28) ja Zhang Wenjingi (+8,65). Esimesena jäi medalita kolmekordne olümpiavõitja Anna-Lena Forster (+8,71).
Lisaks Pekingis võidetud kolmele kullale ja ühele hõbedale on jaapanlannal auhinnakapis ka PyeongChangis võidetud kuldmedal, kaks hõbemedalit ja kaks pronksmedalit.
Ühtlasi sai Muraokast teine parasportlane, kes on Pekingis võitnud kolm kuldmedalit. Esimesena jõudis kolme kullani Norra mäesuusataja Jesper Pedersen, kes pälvis esikoha meeste kiirlaskumises, ülisuurslaalomis ja kahevõistluses.
### Response:
Suurslaalomi võitnud Muraoka teenis oma karjääri üheksanda olümpiamedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui igal artiklil oleks üks autor, siis on artiklite käekäigu alusel teadlase tubliduse hindamine igati asjakohane. Kui autoreid on aga mitu, siis tekib probleem. Ja kui autoreid on väga palju, siis läheb probleem järjest suuremaks," rääkis uurimuse autor, pikaaegne Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi vanemteadur ja praegune visuaalse töötluse modelleerimise spetsialist Endel Põder.
Kui näiteks teadlane avaldab aasta jooksul kümme kümne autoriga artiklit, siis praeguse süsteemi järgi ongi teadlane avaldanud kümne artiklit. Põdra nägemuse kohaselt peaks iga artikli jagama autorite arvuga, mis tähendab, et sellisel juhul oleks teadlane avaldanud ühe artikli. "Vanasti arvatigi, et ühe aasta jooksul suudabki teadlane avaldada umbes ühe artikli," rääkis Põder.
Ta lisas, et on suur vahe, kas samasuguse artikli on kirjutanud üks autor, viis autorit või 500 autorit: "Kui näiteks viis kaevajat kaevavad kamba peale viiemeetrise kraavi, siis oleks väga veider, kui öeldaks, et kõik kaevasid viis meetrit kraavi. On üpris loogiline, et keskmiselt kaevas iga kaevaja kraavi ühe meetri jagu."
Autorite arvu kunstlik paisutamine
Teadlase vaatenurgast on praeguse süsteemi järgi kasulikum töötada suuremates kollektiivides, kus publitseeritakse rohkem ja kus ühe publikatsiooni saamiseks tuleb kulutada oluliselt vähem tööaega. "Motivatsioon osaleda võimalikult paljudes projektides võib põhjustada killustatust ja pealiskaudsust. Ma arvan, et kui grupi suuruse mõju indiviidi hindamisele ära kaob, siis kujunevad sellised grupid, mis on enam-vähem optimaalse suurusega," selgitas Põder.
Praegune hindamissüsteem võib soosida ka seda, et autoreid lisatakse artiklitele ilma sisulise põhjuseta: "Minu pakutud süsteem piiraks sedalaadi manipulatsioone. Tulemus võiks olla mõistlik tasakaal, kus kirja lähevad need, kes päriselt artikli valmimisse panustasid."
Põdra sõnul on praegusel hindamismeetodil teisigi ebasoovitavaid tagajärgi: "Eetiline oleks hinnata inimeste tööd nii õiglaselt kui võimalik. Kui vildakat mõõtmist kasutatakse grantide jagamisel või töötajate valikul, siis pole tehtavad otsused kõige õigemad ja ressursse ei kasutata kõige mõistlikumalt."
Ta märkis, et kuigi ka tema pakutud variant ei ole ideaalne, oleks see lihtsalt teostatav ja tooks tasakaalukama lahenduse. "Kui praeguse süsteemiga on näiteks saja kaasautoriga avaldavatel teadlastel 100-kordne hindamiseelis võrreldes üksikautoriga, siis jagamine kõrvaldab autorite arvuga seotud eelised."
Ebavõrdsete panuste probleem
Üks kitsaskoht, mis alternatiivse süsteemiga kaasneks, seisneb selles, et endiselt ei oleks selge, kes kui palju konkreetse uurimistöö valmimiseks tööd tegi. Teisisõnu vajaks lahendamist ebavõrdsete panuste probleem. "Selleks pole praegu andmeid ja ei ole ka head ideed, kust need võiks tulla. Näiteks võiks muuta kohustuslikuks, et autorite järjekord näitab nende panuse suurust. Või siis peaks autorid ise kokku leppima, kui mitu protsenti tööst keegi tegi," rääkis Põder.
Ta lisas, et tema pakutud lahendus ei ole väga revolutsiooniline, sest sellest kirjutati näiteks ajakirjas "Science" juba aastal 1981.
Põder märkis, et kuigi praegune süsteem on pikka aega püsinud oluliste muutusteta ja suuri muutusi silmapiiril ei ole, on üksikutes riikides proovitud rakendada ka teistsuguseid lähenemisi: "Itaalias on Giovanni Abramo juba üle kümne aasta selle nimel töötanud, aga tema pakutud süsteem on üpris keeruline ja paljud ei saa sellest aru."
Tippteaduse eripärad
Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik märkis, et vajadust praegust hindamissüsteemi muuta ei ole. "Puudused on nii selles, kui me jagame artikli eest saadud punktid autorite arvuga kui ka selles, kui näiteks 4000 autoriga artikli puhul saab iga kaasautor ühe punkti. Kui me aga võtame arvesse teaduse laiemaid eesmärke ja progressi, siis esimese meetodi puudused on selgelt suuremad," sõnas Allik.
Professor märkis, et mitmed olulised teaduslikud avastused, näiteks Higgsi bosoni leidmine, on aset leidnud suurtes kollektiivides: "Sedalaadi projektid on pakkunud olulisemaid ja tähtsamaid teadusprobleemide lahendusi. Samuti on need rohkem tsiteeritud, mis samuti näitab nende mõjukust."
Allik lisas, et Eesti teaduse hüppeline areng viimase 30 aastaga on toimunud paljuski tänu sellele, et teadlased on liitunud suurte rahvusvaheliste projektide ja uurimisrühmadega. "Teadusse sissesaamiseks on see ainuvõimalik. Probleem tekib siis, kui teadlasel ongi ainult nii-öelda hõlptuluga saadud artiklid," rõhutas professor.
Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Research Metrics and Analytics. | Teadlase tubliduse hindamine jätab uurijad eriarvamusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui igal artiklil oleks üks autor, siis on artiklite käekäigu alusel teadlase tubliduse hindamine igati asjakohane. Kui autoreid on aga mitu, siis tekib probleem. Ja kui autoreid on väga palju, siis läheb probleem järjest suuremaks," rääkis uurimuse autor, pikaaegne Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi vanemteadur ja praegune visuaalse töötluse modelleerimise spetsialist Endel Põder.
Kui näiteks teadlane avaldab aasta jooksul kümme kümne autoriga artiklit, siis praeguse süsteemi järgi ongi teadlane avaldanud kümne artiklit. Põdra nägemuse kohaselt peaks iga artikli jagama autorite arvuga, mis tähendab, et sellisel juhul oleks teadlane avaldanud ühe artikli. "Vanasti arvatigi, et ühe aasta jooksul suudabki teadlane avaldada umbes ühe artikli," rääkis Põder.
Ta lisas, et on suur vahe, kas samasuguse artikli on kirjutanud üks autor, viis autorit või 500 autorit: "Kui näiteks viis kaevajat kaevavad kamba peale viiemeetrise kraavi, siis oleks väga veider, kui öeldaks, et kõik kaevasid viis meetrit kraavi. On üpris loogiline, et keskmiselt kaevas iga kaevaja kraavi ühe meetri jagu."
Autorite arvu kunstlik paisutamine
Teadlase vaatenurgast on praeguse süsteemi järgi kasulikum töötada suuremates kollektiivides, kus publitseeritakse rohkem ja kus ühe publikatsiooni saamiseks tuleb kulutada oluliselt vähem tööaega. "Motivatsioon osaleda võimalikult paljudes projektides võib põhjustada killustatust ja pealiskaudsust. Ma arvan, et kui grupi suuruse mõju indiviidi hindamisele ära kaob, siis kujunevad sellised grupid, mis on enam-vähem optimaalse suurusega," selgitas Põder.
Praegune hindamissüsteem võib soosida ka seda, et autoreid lisatakse artiklitele ilma sisulise põhjuseta: "Minu pakutud süsteem piiraks sedalaadi manipulatsioone. Tulemus võiks olla mõistlik tasakaal, kus kirja lähevad need, kes päriselt artikli valmimisse panustasid."
Põdra sõnul on praegusel hindamismeetodil teisigi ebasoovitavaid tagajärgi: "Eetiline oleks hinnata inimeste tööd nii õiglaselt kui võimalik. Kui vildakat mõõtmist kasutatakse grantide jagamisel või töötajate valikul, siis pole tehtavad otsused kõige õigemad ja ressursse ei kasutata kõige mõistlikumalt."
Ta märkis, et kuigi ka tema pakutud variant ei ole ideaalne, oleks see lihtsalt teostatav ja tooks tasakaalukama lahenduse. "Kui praeguse süsteemiga on näiteks saja kaasautoriga avaldavatel teadlastel 100-kordne hindamiseelis võrreldes üksikautoriga, siis jagamine kõrvaldab autorite arvuga seotud eelised."
Ebavõrdsete panuste probleem
Üks kitsaskoht, mis alternatiivse süsteemiga kaasneks, seisneb selles, et endiselt ei oleks selge, kes kui palju konkreetse uurimistöö valmimiseks tööd tegi. Teisisõnu vajaks lahendamist ebavõrdsete panuste probleem. "Selleks pole praegu andmeid ja ei ole ka head ideed, kust need võiks tulla. Näiteks võiks muuta kohustuslikuks, et autorite järjekord näitab nende panuse suurust. Või siis peaks autorid ise kokku leppima, kui mitu protsenti tööst keegi tegi," rääkis Põder.
Ta lisas, et tema pakutud lahendus ei ole väga revolutsiooniline, sest sellest kirjutati näiteks ajakirjas "Science" juba aastal 1981.
Põder märkis, et kuigi praegune süsteem on pikka aega püsinud oluliste muutusteta ja suuri muutusi silmapiiril ei ole, on üksikutes riikides proovitud rakendada ka teistsuguseid lähenemisi: "Itaalias on Giovanni Abramo juba üle kümne aasta selle nimel töötanud, aga tema pakutud süsteem on üpris keeruline ja paljud ei saa sellest aru."
Tippteaduse eripärad
Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik märkis, et vajadust praegust hindamissüsteemi muuta ei ole. "Puudused on nii selles, kui me jagame artikli eest saadud punktid autorite arvuga kui ka selles, kui näiteks 4000 autoriga artikli puhul saab iga kaasautor ühe punkti. Kui me aga võtame arvesse teaduse laiemaid eesmärke ja progressi, siis esimese meetodi puudused on selgelt suuremad," sõnas Allik.
Professor märkis, et mitmed olulised teaduslikud avastused, näiteks Higgsi bosoni leidmine, on aset leidnud suurtes kollektiivides: "Sedalaadi projektid on pakkunud olulisemaid ja tähtsamaid teadusprobleemide lahendusi. Samuti on need rohkem tsiteeritud, mis samuti näitab nende mõjukust."
Allik lisas, et Eesti teaduse hüppeline areng viimase 30 aastaga on toimunud paljuski tänu sellele, et teadlased on liitunud suurte rahvusvaheliste projektide ja uurimisrühmadega. "Teadusse sissesaamiseks on see ainuvõimalik. Probleem tekib siis, kui teadlasel ongi ainult nii-öelda hõlptuluga saadud artiklid," rõhutas professor.
Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Research Metrics and Analytics.
### Response:
Teadlase tubliduse hindamine jätab uurijad eriarvamusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raske Covidiga haiglas olijatest omakorda 158 ehk 65,3 protsenti on vaktsineerimata ja 84 ehk 34,7 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Raske Covidiga haiglas olijate arv on viimastel päevadel veidi langenud - teisipäeval oli see 283.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,6 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 5,2 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 75 uut haigusjuhtu, millest 28 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 28 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.
Intensiivravil on 25 patsienti, neist juhitaval hingamisel 14.
Suri kümme koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kaheksa olid vaktsineerimata: 58-aastane naine, 63-aastane mees, 70-aastane mees, 73-aastane naine, 81-aastane naine, 85-aastane naine, 86-aastane naine, 87-aastane mees, 88-aastane naine ja 94-aastane mees.
Kokku on Eestis surnud 2337 koroonaviirusega nakatunud inimest.
2167 uut nakatunut
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5205 testitulemust, millest 2167 osutus positiivseks.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 3308. Eesti nakatumisnäitaja tipphetk oli 5. veebruaril 6908,7 ehk sealtmaalt on näitaja langenud üle kahe korra.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 162 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 193 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 912 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 95. Reedehommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 436 575 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,2 protsenti. | Raskeloomulise koroonaviirusega on haiglaravil 242 patsienti, suri 10 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raske Covidiga haiglas olijatest omakorda 158 ehk 65,3 protsenti on vaktsineerimata ja 84 ehk 34,7 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Raske Covidiga haiglas olijate arv on viimastel päevadel veidi langenud - teisipäeval oli see 283.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,6 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 5,2 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 75 uut haigusjuhtu, millest 28 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 28 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.
Intensiivravil on 25 patsienti, neist juhitaval hingamisel 14.
Suri kümme koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kaheksa olid vaktsineerimata: 58-aastane naine, 63-aastane mees, 70-aastane mees, 73-aastane naine, 81-aastane naine, 85-aastane naine, 86-aastane naine, 87-aastane mees, 88-aastane naine ja 94-aastane mees.
Kokku on Eestis surnud 2337 koroonaviirusega nakatunud inimest.
2167 uut nakatunut
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5205 testitulemust, millest 2167 osutus positiivseks.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 3308. Eesti nakatumisnäitaja tipphetk oli 5. veebruaril 6908,7 ehk sealtmaalt on näitaja langenud üle kahe korra.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 162 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 193 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 912 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 95. Reedehommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 436 575 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,2 protsenti.
### Response:
Raskeloomulise koroonaviirusega on haiglaravil 242 patsienti, suri 10 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Overmono "Gunk"
Produtsentide duo Overmono ei ole juba aastaid alt vedanud ja nende õnnestunud singlite rida aina jätkub. Värske "Gunk" on tipptasemel kaasaegne tantsumuusika, mis võtab reiviesteetika ja UKG motiivid ning vormid neist täiesti vastupandamatu bängeri. Patt on sellist hitt ainult tööl klappidest kuulata, see vajab suurt helisüsteemi mõnes vanas tööstushoones...
Floating Points "Vocoder"
Vaatamata sellele, et Floating Pointsi mullu ilmunud ambientne "Promises" oli minu 2021. aasta lemmikalbum, on väga sümpaatne, et Sam Shepherd keerab taas näo tantsurütmide suunas. Värske singel "Vocoder" on oma vormilt lihtne ja funktsionaalne, kuid ta on ikkagi meisterlik helilooja, kes koob neist rütmidest salakavala ja põneva mustri. Lugu, mida kuulata korduvalt ja korduvalt.
Kae Tempest "No Prizes (feat. Lianne La Havas)"
Kui spoken word'i tipptegija Kae Tempesti looming võib mõjuda kohati liiga teravalt ja karedalt, siis värskel singlil "No Prizes" on selleks tarbeks kampa võetud Lianne La Havas, kes oma sulgkerge vokaaliga poeb otse südamesse. Rõõm näha, et Tempest ei karda popmuusika suunas pöörduda, kahtlemata on ta loominguliselt praegu parimal tasemel.
Nublu "Pagasita Peruus (Aguascalientes)"
Viimased paar aastat on iga järgmine Nublu lugu läinud üha suuremaks: vägevad kaastegijad, särav produktsioon ja lihtsalt ääretu ambitsioon. Värske lugu "Pagasita Peruus" meenutab aga heas mõttes tema algusaegade materjali, taust on lihtne ja minimalistlik ning produktsiooniga on pigem tagasi hoitud. Särab lihtsalt Nublu dünaamiline flow, mida toetab õrn kohviku- jazz 'i varjund.
Oliver Sim "Romance With A Memory"
Ansambli The xx teised liikmed Jamie ja Romy on juba aastaid soolomaterjaliga tegelenud, nüüd jõudis ka Oliver neile järgi. Tema soolodebüüt on paljulubav, näidates, et ta liigub selle materjaliga hoopis teises suunas: "Romance With A Memory" on psühhedeelne autoripop, mis võrgutab kuulaja oma veidrasse ämblikuvõrku. Üllataval kombel näen ma ka tugevat sarnasust Oliver Simi ja jonas.f.k vahel...
The Black Keys "Wild Child"
See, et The Black Keysi parimad plaadid sündisid koostöös produtsendiga Danger Mouse, on fakt, millega tuleb lihtsalt leppida. Selles valguses on aga värske singel "Wild Child" ikkagi väga sümpaatne: siin on neile omast särtsakust, mis on ehk varasemast mürasem ja heas mõttes toorem. Loo südameks olev naeruväärselt lihtne kitarrikäik jääb kuklasse ilmselt pikaks-pikaks ajaks kummitama.
Nia Archives "Gud Gudbyez"
Nia Archives kinnitab, et temast on lühikese ajaga saanud hüperpopi (või siis vähemalt selle äärealade) üks huvitavamaid tegijaid. Tema värske singel "Gud Gudbyez" segab kokku kaks täiesti vastandlikku poolust – pehme ja naiivne indie pop ja tugeva astumisega reiviesteetika –, kuid need sulavad justkui iseenesest kokku, üht ei olegi võimalik lõpuks teisest eristada. Loodaks vaid, et lähiajal kõlabki raadiojaamades vaid selline popmuusika!
Megan Thee Stallion & Dua Lipa "Sweetest Pie"
Kaks popmuusika tipptegijat panid seljad kokku ja meeldib see meile või mitte, siis kuuleme ilmselt lähikuudel seda lugu kõikjal, sellest lihtsalt ei pääse. Õnneks on aga "Sweetest Pie" meeldivalt häbitu ja totter kaasaegne disko, mis ei suuda ehk oma energiat täielikult realiseerida, kuid seal on täpselt paras ports sisu, et meeldida kõigile siin, seal ja igal pool.
Lexsoul Dancemachine "I Don't Mind"
Eesti kroonimata funk -kuningad teevad värske singliga "I Don't Mind" seda, mida kõige paremini oskavad: vajutavad gaasi põhja, põrutavad läbi seina ja panevad ka kroonilised tantsuvastased vaikselt õõtsuma. Mõneti on see ka ideaalne lugu algavaks kevadeks: sealt kõlab läbi veel pisut rauge, aga samas igati suvine pauer, mis nakatab ja annab lootust kõigist raskustest üle olla. Sest i don't mind.
Florence + The Machine "My Love"
Olin esialgu küll täiesti veendunud, et mul ei ole uue Florence + The Machine'i muusikaga mitte midagi peale hakata, aga võta näpust: uus singel "My Love" on tõepoolest ilus ja lummav. Mingil imekombel suudab Florence segada kokku õrna tantsupopi ja kammerliku ballaadi ning just see dissonants muudabki värske loo eriti võluvaks. See vastuolu peaks lugu tühistama hakkama, aga annab sinna hoopis õhku ja ruumi juurde. Tundub, et tasub uut albumit ikkagi oodata...
Kuula kõiki lugusid: | Nädala parimad lood | Nublu, Lexsoul Dancemachine, Dua Lipa, Floating Points | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Overmono "Gunk"
Produtsentide duo Overmono ei ole juba aastaid alt vedanud ja nende õnnestunud singlite rida aina jätkub. Värske "Gunk" on tipptasemel kaasaegne tantsumuusika, mis võtab reiviesteetika ja UKG motiivid ning vormid neist täiesti vastupandamatu bängeri. Patt on sellist hitt ainult tööl klappidest kuulata, see vajab suurt helisüsteemi mõnes vanas tööstushoones...
Floating Points "Vocoder"
Vaatamata sellele, et Floating Pointsi mullu ilmunud ambientne "Promises" oli minu 2021. aasta lemmikalbum, on väga sümpaatne, et Sam Shepherd keerab taas näo tantsurütmide suunas. Värske singel "Vocoder" on oma vormilt lihtne ja funktsionaalne, kuid ta on ikkagi meisterlik helilooja, kes koob neist rütmidest salakavala ja põneva mustri. Lugu, mida kuulata korduvalt ja korduvalt.
Kae Tempest "No Prizes (feat. Lianne La Havas)"
Kui spoken word'i tipptegija Kae Tempesti looming võib mõjuda kohati liiga teravalt ja karedalt, siis värskel singlil "No Prizes" on selleks tarbeks kampa võetud Lianne La Havas, kes oma sulgkerge vokaaliga poeb otse südamesse. Rõõm näha, et Tempest ei karda popmuusika suunas pöörduda, kahtlemata on ta loominguliselt praegu parimal tasemel.
Nublu "Pagasita Peruus (Aguascalientes)"
Viimased paar aastat on iga järgmine Nublu lugu läinud üha suuremaks: vägevad kaastegijad, särav produktsioon ja lihtsalt ääretu ambitsioon. Värske lugu "Pagasita Peruus" meenutab aga heas mõttes tema algusaegade materjali, taust on lihtne ja minimalistlik ning produktsiooniga on pigem tagasi hoitud. Särab lihtsalt Nublu dünaamiline flow, mida toetab õrn kohviku- jazz 'i varjund.
Oliver Sim "Romance With A Memory"
Ansambli The xx teised liikmed Jamie ja Romy on juba aastaid soolomaterjaliga tegelenud, nüüd jõudis ka Oliver neile järgi. Tema soolodebüüt on paljulubav, näidates, et ta liigub selle materjaliga hoopis teises suunas: "Romance With A Memory" on psühhedeelne autoripop, mis võrgutab kuulaja oma veidrasse ämblikuvõrku. Üllataval kombel näen ma ka tugevat sarnasust Oliver Simi ja jonas.f.k vahel...
The Black Keys "Wild Child"
See, et The Black Keysi parimad plaadid sündisid koostöös produtsendiga Danger Mouse, on fakt, millega tuleb lihtsalt leppida. Selles valguses on aga värske singel "Wild Child" ikkagi väga sümpaatne: siin on neile omast särtsakust, mis on ehk varasemast mürasem ja heas mõttes toorem. Loo südameks olev naeruväärselt lihtne kitarrikäik jääb kuklasse ilmselt pikaks-pikaks ajaks kummitama.
Nia Archives "Gud Gudbyez"
Nia Archives kinnitab, et temast on lühikese ajaga saanud hüperpopi (või siis vähemalt selle äärealade) üks huvitavamaid tegijaid. Tema värske singel "Gud Gudbyez" segab kokku kaks täiesti vastandlikku poolust – pehme ja naiivne indie pop ja tugeva astumisega reiviesteetika –, kuid need sulavad justkui iseenesest kokku, üht ei olegi võimalik lõpuks teisest eristada. Loodaks vaid, et lähiajal kõlabki raadiojaamades vaid selline popmuusika!
Megan Thee Stallion & Dua Lipa "Sweetest Pie"
Kaks popmuusika tipptegijat panid seljad kokku ja meeldib see meile või mitte, siis kuuleme ilmselt lähikuudel seda lugu kõikjal, sellest lihtsalt ei pääse. Õnneks on aga "Sweetest Pie" meeldivalt häbitu ja totter kaasaegne disko, mis ei suuda ehk oma energiat täielikult realiseerida, kuid seal on täpselt paras ports sisu, et meeldida kõigile siin, seal ja igal pool.
Lexsoul Dancemachine "I Don't Mind"
Eesti kroonimata funk -kuningad teevad värske singliga "I Don't Mind" seda, mida kõige paremini oskavad: vajutavad gaasi põhja, põrutavad läbi seina ja panevad ka kroonilised tantsuvastased vaikselt õõtsuma. Mõneti on see ka ideaalne lugu algavaks kevadeks: sealt kõlab läbi veel pisut rauge, aga samas igati suvine pauer, mis nakatab ja annab lootust kõigist raskustest üle olla. Sest i don't mind.
Florence + The Machine "My Love"
Olin esialgu küll täiesti veendunud, et mul ei ole uue Florence + The Machine'i muusikaga mitte midagi peale hakata, aga võta näpust: uus singel "My Love" on tõepoolest ilus ja lummav. Mingil imekombel suudab Florence segada kokku õrna tantsupopi ja kammerliku ballaadi ning just see dissonants muudabki värske loo eriti võluvaks. See vastuolu peaks lugu tühistama hakkama, aga annab sinna hoopis õhku ja ruumi juurde. Tundub, et tasub uut albumit ikkagi oodata...
Kuula kõiki lugusid:
### Response:
Nädala parimad lood | Nublu, Lexsoul Dancemachine, Dua Lipa, Floating Points |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabalevis saab Украiна 24 vaataja valida ukrainakeelse originaalheli kõrval ka vene- või ingliskeelse helikanali, teatas Levira.
Украiна 24 jõuab ka Elisa Klassik üle õhu teenusesse. Kui kanal ei teki automaatselt, tuleb oma seadmele teha uus kanaliotsing. Kanalit saab vaadata ka internetis.
"Uue kanali lisandumine on oluline Eestisse jõudnud põgenikele, kes saavad TV-uudiseid kodumaalt. Neil on nüüd tasuta juurdepääs ukrainakeelsele sisule ka juhul, kui interneti- või kaabeltelevisiooni võimalus elukohas puudub," ütles Levira tehnoloogia- ja IT direktor Kristo Kaasan.
Kaasani sõnul on peale Ukraina sõja algust Eesti vabalevis olevate kanalite arv peaaegu kahekordistunud. "Levira on astunud kiireid samme, et tuua vabalevisse uusi kanaleid: enne Украiна 24 lisandusid venekeelne Euronews ning ingliskeelne France 24, nii et praeguseks on vabalevis juba seitse TV-kanalit. Jätkame tööd selle nimel, et kanalite valik ka edaspidi suureneks," märkis Kaasan.
ERR vahendab ka Jupiteris ukrainakeelset uudistekanalit ICTV ning ingliskeelset 1+1 Internationali. | Eesti vabalevisse jõuab uudistekanal Украiна 24 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabalevis saab Украiна 24 vaataja valida ukrainakeelse originaalheli kõrval ka vene- või ingliskeelse helikanali, teatas Levira.
Украiна 24 jõuab ka Elisa Klassik üle õhu teenusesse. Kui kanal ei teki automaatselt, tuleb oma seadmele teha uus kanaliotsing. Kanalit saab vaadata ka internetis.
"Uue kanali lisandumine on oluline Eestisse jõudnud põgenikele, kes saavad TV-uudiseid kodumaalt. Neil on nüüd tasuta juurdepääs ukrainakeelsele sisule ka juhul, kui interneti- või kaabeltelevisiooni võimalus elukohas puudub," ütles Levira tehnoloogia- ja IT direktor Kristo Kaasan.
Kaasani sõnul on peale Ukraina sõja algust Eesti vabalevis olevate kanalite arv peaaegu kahekordistunud. "Levira on astunud kiireid samme, et tuua vabalevisse uusi kanaleid: enne Украiна 24 lisandusid venekeelne Euronews ning ingliskeelne France 24, nii et praeguseks on vabalevis juba seitse TV-kanalit. Jätkame tööd selle nimel, et kanalite valik ka edaspidi suureneks," märkis Kaasan.
ERR vahendab ka Jupiteris ukrainakeelset uudistekanalit ICTV ning ingliskeelset 1+1 Internationali.
### Response:
Eesti vabalevisse jõuab uudistekanal Украiна 24 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurematest Eest linnadest on nüüd tulemuste põhjal koroonaviirus taas väga laialt levinud Tartus ja Viljandis. Sama saab öelda Ahtme kohta. Väiksematest asumitest ja linnadest on viiruse hulk väga suur ka Raplas, Laagris ja Loksal.
Lõuna-Eestis kasvas oletatav viirusekandjate arv veel Võrus ja viiruse levik on seal nüüd laialdane.
Tallinnas ja Narvas nädalaga suuremaid muutusi märgata polnud ja viiruse levik on seal reovett aluseks võttes laialdane. Viirusekandjaid pole või on neid tulemuste põhjal seekord väga vähe Türil ja Kuressaares.
Reoveeuuringu tulemused märtsi teisel nädalal. Autor/allikas: Terviseamet
Selle aasta algusest võttis Tartu Ülikoolilt koroonaviiruse reoveeuuringu tegemise üle terviseamet. Varasema 60 proovi asemel võetakse nüüd keskmiselt 34 proovi nädalas. Saadav info kantakse visuaalselt seirekaardile, mille leiab terviseameti kodulehelt. | Koroonaviiruse hulk on reovees nädalaga kasvanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurematest Eest linnadest on nüüd tulemuste põhjal koroonaviirus taas väga laialt levinud Tartus ja Viljandis. Sama saab öelda Ahtme kohta. Väiksematest asumitest ja linnadest on viiruse hulk väga suur ka Raplas, Laagris ja Loksal.
Lõuna-Eestis kasvas oletatav viirusekandjate arv veel Võrus ja viiruse levik on seal nüüd laialdane.
Tallinnas ja Narvas nädalaga suuremaid muutusi märgata polnud ja viiruse levik on seal reovett aluseks võttes laialdane. Viirusekandjaid pole või on neid tulemuste põhjal seekord väga vähe Türil ja Kuressaares.
Reoveeuuringu tulemused märtsi teisel nädalal. Autor/allikas: Terviseamet
Selle aasta algusest võttis Tartu Ülikoolilt koroonaviiruse reoveeuuringu tegemise üle terviseamet. Varasema 60 proovi asemel võetakse nüüd keskmiselt 34 proovi nädalas. Saadav info kantakse visuaalselt seirekaardile, mille leiab terviseameti kodulehelt.
### Response:
Koroonaviiruse hulk on reovees nädalaga kasvanud |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.