instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpool on lootustandva hooaja alguse järel vajunud kriisi – jaanuarikuus on kaheksast mängust võidetud vaid üks, langetud välja mõlemast kodusest karikasarjast ning suure tõenäosusega ka Premier League’i tiitliheitlusest. Täna õhtul minnakse koduplatsil vastamisi tabeliliidri Chelseaga, vahendab Delfi.
38-aastane endine Hispaania koondislane Garcia tõi ühe ebaedu põhjusena välja Liverpooli kaitsemängu, mis tema sõnul tunneb puudust Jamie Carragheri ja Sami Hyypiä sugustest karakteritest.
"Igatsen nende liidriomadusi. Carragher ja Hyypiä olid väga olulised mängijad – nagu praegu Lovren ja Klavan, kuid neil ei ole sarnast iseloomu. Nad on küll uued ning Liverpooli-suguses klubis läheb sellega ka natuke aega, kuid praegune meeskond vajab just Carragheri ja Hyypiä suguseid pallureid," rääkis Garcia. "Liverpoolil oleks ka praegu sellist mängijat vaja, kes tiimi üles ärataks." | Endine Liverpooli tippmängija: Klavanil pole piisavalt iseloomu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool on lootustandva hooaja alguse järel vajunud kriisi – jaanuarikuus on kaheksast mängust võidetud vaid üks, langetud välja mõlemast kodusest karikasarjast ning suure tõenäosusega ka Premier League’i tiitliheitlusest. Täna õhtul minnakse koduplatsil vastamisi tabeliliidri Chelseaga, vahendab Delfi.
38-aastane endine Hispaania koondislane Garcia tõi ühe ebaedu põhjusena välja Liverpooli kaitsemängu, mis tema sõnul tunneb puudust Jamie Carragheri ja Sami Hyypiä sugustest karakteritest.
"Igatsen nende liidriomadusi. Carragher ja Hyypiä olid väga olulised mängijad – nagu praegu Lovren ja Klavan, kuid neil ei ole sarnast iseloomu. Nad on küll uued ning Liverpooli-suguses klubis läheb sellega ka natuke aega, kuid praegune meeskond vajab just Carragheri ja Hyypiä suguseid pallureid," rääkis Garcia. "Liverpoolil oleks ka praegu sellist mängijat vaja, kes tiimi üles ärataks."
### Response:
Endine Liverpooli tippmängija: Klavanil pole piisavalt iseloomu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjas Addiction ilmus ülevaateartikkel, mis võttis aluseks pikaajaliste uuringute andmed USAst, Aasiast ja Euroopast. Ühtekokku tugineti 12 uuringule, mille kestused jäid üheksa kuu ja kaheksa aasta vahemikku.
12 uuringu andmetele tuginev ülevaateartikkel toob selgesõnaliselt välja: leiti positiivne seos alkoholireklaamiga kokku puutumise ja alkoholitarbimise vahel – teisisõnu tarbisid alkoholireklaamist mõjutatud noored rohkem vägijooki.
Näiteks vaadati 2012. aastal tehtud uuringut, milles vaadati internetis tehtava alkoholireklaami mõju Saksamaal, Itaalias, Madalamaades ja Poolas. 6651 alaealise noore andmetest selgus, et kõigis neljas riigis internetis alkoholireklaamiga kokku puutunud noored tarbisid ühtmoodi rohkem alkoholi, millest andis märku tõsiasi, et nad olid viimase 30 päeva jooksul purjutanud.
Samade autorite koostatud uuring samades riikides andis tulemuseks teisegi murelikuks tegeva fakti: oluline seos oli ka purjutamise ning televiisorist alkoholireklaami nägemise vahel. Tegu oli alkoholireklaamiga, mida näidati spordiülekannete vahel.
2015. aastal Ühendkuningriigis tehtud uuringust selgus, et ka alkohoolse joogi kaubamärgil on mõju tarbimisele. Kaheaastase uuringu tulemused näitasid, et 12–14-aastasi tõukas jooma näiteks see, kui neile oli mõne vägijoogi kaubamärk tuttav ning tarbima korduvalt ja rohkem just seda marki.
Muide sarnase teadmise sai Mailis Tõnisson Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös, kus uuringute käigus tuli välja, et alkoholijoobes haiglasse toodud lapsed nimetasid konkreetse alkoholi kaubamärki, mida nad jõid. Selle kaubamärgi nimetamine sagenes ajavahemikul, mil reklaamiti just seda brändit.
Itaalia, Saksamaa, Madalamaade ja Poola noori hõlmanud uuringus vaadati samuti, kas on seos alkoholi kaubamärgi ja purjutmisega. Selgus, et need õpilastel, kes meenutasid konkreetse alkoholi kaubamärki, esines oluliselt rohkem ja sagedamini episoodilisi rohket alkoholitarbimist.
7 protsenti surmadest 10–24-aastaste hulgas põhjustas alkohol kogu maailmas 2004. aastal.
Episoodidena esinevat rohket alkoholitarbimist esineb kõige rohkem 15–19-aastaste hulgas (11,7%). Täiskasvanute hulgas esineb seda 7,5 protsendil. Raskeks alkoholitarbimiseks peetakse enam kui 60 grammi alkoholi joomist ühe tarvitamiskorra jooksul ühes kuus.
2008. aastal tuli rahvusvaheline alkoholitootjate ühendus välja raportiga, mille eesmärk oli vähendada alkoholist tingitud kahjusid. Seal tuuakse muu hulgas välja see, et turunduses ei tohi kasutada tegevusi, mis jõuavad alaealisteni, teisisõnu tuleb vältida lastele alkoholi reklaamimist.
Siiski on alkoholitootjad olnud valdavalt alkoholireklaami piiramise vastu, kuna seni pole välja toodud lauaulatuslikke teadusuuringuid, mis tõestaksid alkoholireklaami mõju tervist kahjustavale tarbimiskäitumisele. | Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjas Addiction ilmus ülevaateartikkel, mis võttis aluseks pikaajaliste uuringute andmed USAst, Aasiast ja Euroopast. Ühtekokku tugineti 12 uuringule, mille kestused jäid üheksa kuu ja kaheksa aasta vahemikku.
12 uuringu andmetele tuginev ülevaateartikkel toob selgesõnaliselt välja: leiti positiivne seos alkoholireklaamiga kokku puutumise ja alkoholitarbimise vahel – teisisõnu tarbisid alkoholireklaamist mõjutatud noored rohkem vägijooki.
Näiteks vaadati 2012. aastal tehtud uuringut, milles vaadati internetis tehtava alkoholireklaami mõju Saksamaal, Itaalias, Madalamaades ja Poolas. 6651 alaealise noore andmetest selgus, et kõigis neljas riigis internetis alkoholireklaamiga kokku puutunud noored tarbisid ühtmoodi rohkem alkoholi, millest andis märku tõsiasi, et nad olid viimase 30 päeva jooksul purjutanud.
Samade autorite koostatud uuring samades riikides andis tulemuseks teisegi murelikuks tegeva fakti: oluline seos oli ka purjutamise ning televiisorist alkoholireklaami nägemise vahel. Tegu oli alkoholireklaamiga, mida näidati spordiülekannete vahel.
2015. aastal Ühendkuningriigis tehtud uuringust selgus, et ka alkohoolse joogi kaubamärgil on mõju tarbimisele. Kaheaastase uuringu tulemused näitasid, et 12–14-aastasi tõukas jooma näiteks see, kui neile oli mõne vägijoogi kaubamärk tuttav ning tarbima korduvalt ja rohkem just seda marki.
Muide sarnase teadmise sai Mailis Tõnisson Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös, kus uuringute käigus tuli välja, et alkoholijoobes haiglasse toodud lapsed nimetasid konkreetse alkoholi kaubamärki, mida nad jõid. Selle kaubamärgi nimetamine sagenes ajavahemikul, mil reklaamiti just seda brändit.
Itaalia, Saksamaa, Madalamaade ja Poola noori hõlmanud uuringus vaadati samuti, kas on seos alkoholi kaubamärgi ja purjutmisega. Selgus, et need õpilastel, kes meenutasid konkreetse alkoholi kaubamärki, esines oluliselt rohkem ja sagedamini episoodilisi rohket alkoholitarbimist.
7 protsenti surmadest 10–24-aastaste hulgas põhjustas alkohol kogu maailmas 2004. aastal.
Episoodidena esinevat rohket alkoholitarbimist esineb kõige rohkem 15–19-aastaste hulgas (11,7%). Täiskasvanute hulgas esineb seda 7,5 protsendil. Raskeks alkoholitarbimiseks peetakse enam kui 60 grammi alkoholi joomist ühe tarvitamiskorra jooksul ühes kuus.
2008. aastal tuli rahvusvaheline alkoholitootjate ühendus välja raportiga, mille eesmärk oli vähendada alkoholist tingitud kahjusid. Seal tuuakse muu hulgas välja see, et turunduses ei tohi kasutada tegevusi, mis jõuavad alaealisteni, teisisõnu tuleb vältida lastele alkoholi reklaamimist.
Siiski on alkoholitootjad olnud valdavalt alkoholireklaami piiramise vastu, kuna seni pole välja toodud lauaulatuslikke teadusuuringuid, mis tõestaksid alkoholireklaami mõju tervist kahjustavale tarbimiskäitumisele.
### Response:
Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuskommunikatsiooni direktori ülesanne on valitsuskommunikatsiooni strateegiline juhtimine, valitsuse ja peaministri eesmärkide ja tegevuse kommunikatsiooni korraldamine ning valitsusasutuste kommunikatsiooniüksuste koostöö koordineerimine. Valitsuskommunikatsiooni direktor juhib valitsuse kommunikatsioonibüroo tööd ning tagab büroo ülesannete täitmise, seisab konkursiteates.
Kandidaadil peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, vähemalt kolmeaastane juhtimiskogemus ning inglise keele oskus, kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile, rõhuasetusega strateegilisele juhtimisele, koostööle ja suhtevõrgustike loomisele.
Eelistatud on kandidaat, kellel on väga head teadmised kommunikatsiooni strateegilisest juhtimisest ja poliitika kujundamise protsessist, kommunikatsiooniüksuse juhtimise ja arendamise kogemus, vene keele oskus ning avalikus sektoris töötamise kogemus. Kandidaadilt eeldab riigikantselei riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu või valmisolekut selle taotlemiseks.
Riigikantselei strateegiadirektori avalik konkurss
Strateegiadirektori ülesanne on riigi strateegilise arengu toetamine, valitsuse eesmärkide elluviimise koordineerimine, konkurentsivõime kasvuplaanide väljatöötamine ja neid toetavate algatuste käivitamine ja eestvedamine. Ta koordineerib hea riigivalitsemise ja haldusvõimekuse arendamist ning nõustab valitsust ja peaministrit. Strateegiadirektor juhib strateegiabüroo tööd ning tagab büroo ülesannete täitmise, seisab teisipäeval riigikantselei avaldatud konkursiteates.
Kandidaadile esitatatavateks nõueteks on magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, vähemalt kolmeaastane
juhtimiskogemus ja inglise keele oskus, kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile,
rõhuasetusega strateegilisele juhtimisele.
Eelistatakse kandidaat, kellel on strateegilise juhtimise ning poliitika kujundamise ja koordineerimise protsessi kogemus ja
avaliku teenistuse tippjuhina töötamise kogemus.
Dokumente konkurssidel osalemiseks saab esitada kuni 22. veebruarini. | Algas konkurss valitsuskommunikatsiooni direktori leidmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuskommunikatsiooni direktori ülesanne on valitsuskommunikatsiooni strateegiline juhtimine, valitsuse ja peaministri eesmärkide ja tegevuse kommunikatsiooni korraldamine ning valitsusasutuste kommunikatsiooniüksuste koostöö koordineerimine. Valitsuskommunikatsiooni direktor juhib valitsuse kommunikatsioonibüroo tööd ning tagab büroo ülesannete täitmise, seisab konkursiteates.
Kandidaadil peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, vähemalt kolmeaastane juhtimiskogemus ning inglise keele oskus, kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile, rõhuasetusega strateegilisele juhtimisele, koostööle ja suhtevõrgustike loomisele.
Eelistatud on kandidaat, kellel on väga head teadmised kommunikatsiooni strateegilisest juhtimisest ja poliitika kujundamise protsessist, kommunikatsiooniüksuse juhtimise ja arendamise kogemus, vene keele oskus ning avalikus sektoris töötamise kogemus. Kandidaadilt eeldab riigikantselei riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu või valmisolekut selle taotlemiseks.
Riigikantselei strateegiadirektori avalik konkurss
Strateegiadirektori ülesanne on riigi strateegilise arengu toetamine, valitsuse eesmärkide elluviimise koordineerimine, konkurentsivõime kasvuplaanide väljatöötamine ja neid toetavate algatuste käivitamine ja eestvedamine. Ta koordineerib hea riigivalitsemise ja haldusvõimekuse arendamist ning nõustab valitsust ja peaministrit. Strateegiadirektor juhib strateegiabüroo tööd ning tagab büroo ülesannete täitmise, seisab teisipäeval riigikantselei avaldatud konkursiteates.
Kandidaadile esitatatavateks nõueteks on magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, vähemalt kolmeaastane
juhtimiskogemus ja inglise keele oskus, kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile,
rõhuasetusega strateegilisele juhtimisele.
Eelistatakse kandidaat, kellel on strateegilise juhtimise ning poliitika kujundamise ja koordineerimise protsessi kogemus ja
avaliku teenistuse tippjuhina töötamise kogemus.
Dokumente konkurssidel osalemiseks saab esitada kuni 22. veebruarini.
### Response:
Algas konkurss valitsuskommunikatsiooni direktori leidmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv ütles ERR-ile, et rahandusministeerium kaasab otsuse langetamisel ka keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning eeldatavasti ka justiitsministeeriumi.
"Planeeringu algatamine ei tähenda positiivset ehitusotsust. Juhul kui valitsus otsustab algatada riigi eriplaneeringu, siis peale selle koostamise algatamist algab esmalt võimalike asukohtade võrdlemine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kogu planeeringuprotsessi käigus tuleb hinnata asjakohaseid mõjusid ja nende põhjal teha kaalutletud otsused, lähtudes planeerimisseaduses toodud põhimõtetest ja kaasnevatest mõjudest. Planeerimisprotsessile kulub senise praktika põhjal mitu aastat," selgitas Oidjärv.
Kaitseministeeriumi koostab Soodla polügoonile riigi eriplaneeringut, ent selle menetluses on Oidjärve sõnul teatud erisused võrreldes suurtehasega.
Riigi eriplaneering on planeeringuliik, millega alates 1. juulist 2015. aastast otsustatakse riiklikes või isegi rah vusvahelistes huvides olevate suurobjektide rajamise üle. Sellisteks objektideks on nt riigimaanteed, gaasitrassid, kõrgepingeliinid, suuremad elektrijaamad, rahvusvahelised lennujaamad ning sadamad.
Riigi eriplaneeringuga valitakse sellistele objektidele sobiv asukoht ning töötatakse välja detailsem planeeringulahendus. Planeeringu alusel saab anda juba konkreetse objekti rajamiseks vajalikud ehitusload, see tähendab muid planeeringuid objekti rajamiseks enam koostama ei pea. | Puidurafineerimistehase rajajad taotlevad riigi eriplaneeringut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv ütles ERR-ile, et rahandusministeerium kaasab otsuse langetamisel ka keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning eeldatavasti ka justiitsministeeriumi.
"Planeeringu algatamine ei tähenda positiivset ehitusotsust. Juhul kui valitsus otsustab algatada riigi eriplaneeringu, siis peale selle koostamise algatamist algab esmalt võimalike asukohtade võrdlemine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kogu planeeringuprotsessi käigus tuleb hinnata asjakohaseid mõjusid ja nende põhjal teha kaalutletud otsused, lähtudes planeerimisseaduses toodud põhimõtetest ja kaasnevatest mõjudest. Planeerimisprotsessile kulub senise praktika põhjal mitu aastat," selgitas Oidjärv.
Kaitseministeeriumi koostab Soodla polügoonile riigi eriplaneeringut, ent selle menetluses on Oidjärve sõnul teatud erisused võrreldes suurtehasega.
Riigi eriplaneering on planeeringuliik, millega alates 1. juulist 2015. aastast otsustatakse riiklikes või isegi rah vusvahelistes huvides olevate suurobjektide rajamise üle. Sellisteks objektideks on nt riigimaanteed, gaasitrassid, kõrgepingeliinid, suuremad elektrijaamad, rahvusvahelised lennujaamad ning sadamad.
Riigi eriplaneeringuga valitakse sellistele objektidele sobiv asukoht ning töötatakse välja detailsem planeeringulahendus. Planeeringu alusel saab anda juba konkreetse objekti rajamiseks vajalikud ehitusload, see tähendab muid planeeringuid objekti rajamiseks enam koostama ei pea.
### Response:
Puidurafineerimistehase rajajad taotlevad riigi eriplaneeringut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene on Jaanilt saadud kogemus temaga teleintervjuude salvestamisel. Tegin neid Eesti filmide kommentaarideks omal ajal üsna palju. Jaan oli üpris raske intervjueeritav, ka lühikese "sutsu" salvestamine võis võtta tund aega. Milles asi?
Jaan oli alati erakordselt hästi valmistunud, tal oli paberil hoolikalt sõnastatud vastusevariante ja kommentaare, lisalehtedel taustafakte ja ääremärkusi. Me salvestasime alati üsna pikalt, pausidega.
Seda sellepärast, et Jaan Ruus pidas erakordselt lugu õigest sõnast, tähendustihedast ja ka kujundit loovast kommentaarist. Kuidas Jaan esitas oma filmikommentaare, saame ERRi arhiivist järele kaeda ja ise veenduda.
Kui Jaan juba intervjuuga nõustus, valmistus ta äärmiselt põhjalikult. Küllap hool viimistletud ning tabava sõna ning lause vastu lasi tal saada parimaks lühiarvustuste meistriks Eestis, kellelt hiljem alustanud lühiarvustajad (proovi sa saada pikka juttu lehte!) on palju õppinud. Täpne, terav, vaimukas, ja mis seal salata, kui vaja, ka salvav.
Teine asi, millest mõelda on valus. Minu käes (ilmselt on koopiad ka mitmel kolleegil, sest autorina armastas Jaan nõu pidada erinevate inimestega) on Jaani koostatud artiklite loetelu, algusest peale, mille ta oli temaatiliselt liigendanud, kavandades niiviisi mitut köidet kogutud kirjutisi (mõistagi kriitilise valikuna, sest neid on ju ilmunud mitu tuhat). Arutasime korduvalt mitmeid variante, ja siis sattus Jaan eluohtlikus seisundis haiglasse.
Teiselt poolt naasnuna paranenud, pani ta kokku fantastiliselt hea filmivestluste raamatu "Eesti filmi täheatlas", mis ilmus 2013. aastal. Aga see on üksnes killukene, murdosa Jaan Ruusi elutööst.
Nüüd loen pressiteatest, et kolm Jaani teekaaslast - Andres Sööt, Peep Puks ja Rein Maran - esitasid riiklikule preemiale pikaajaalise loomingulise tegevus eest ka Jaan Ruusi. Filmiklassikud ei olnud ainsad sellesama ettepaneku tegijad. Nüüd teame, et jäime hiljaks.
Tahan siiski uskuda, et Jaani elutööst saab edaspidigi midagi raamatuks, olgu "Eesti mõtteloo" sarjas või teisiti.
Head teed Sulle, Jaan, seal meie jaoks nähtamatus elufilmimaailmas. | Jaak Lõhmus: järele mõeldes Jaan Ruusile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene on Jaanilt saadud kogemus temaga teleintervjuude salvestamisel. Tegin neid Eesti filmide kommentaarideks omal ajal üsna palju. Jaan oli üpris raske intervjueeritav, ka lühikese "sutsu" salvestamine võis võtta tund aega. Milles asi?
Jaan oli alati erakordselt hästi valmistunud, tal oli paberil hoolikalt sõnastatud vastusevariante ja kommentaare, lisalehtedel taustafakte ja ääremärkusi. Me salvestasime alati üsna pikalt, pausidega.
Seda sellepärast, et Jaan Ruus pidas erakordselt lugu õigest sõnast, tähendustihedast ja ka kujundit loovast kommentaarist. Kuidas Jaan esitas oma filmikommentaare, saame ERRi arhiivist järele kaeda ja ise veenduda.
Kui Jaan juba intervjuuga nõustus, valmistus ta äärmiselt põhjalikult. Küllap hool viimistletud ning tabava sõna ning lause vastu lasi tal saada parimaks lühiarvustuste meistriks Eestis, kellelt hiljem alustanud lühiarvustajad (proovi sa saada pikka juttu lehte!) on palju õppinud. Täpne, terav, vaimukas, ja mis seal salata, kui vaja, ka salvav.
Teine asi, millest mõelda on valus. Minu käes (ilmselt on koopiad ka mitmel kolleegil, sest autorina armastas Jaan nõu pidada erinevate inimestega) on Jaani koostatud artiklite loetelu, algusest peale, mille ta oli temaatiliselt liigendanud, kavandades niiviisi mitut köidet kogutud kirjutisi (mõistagi kriitilise valikuna, sest neid on ju ilmunud mitu tuhat). Arutasime korduvalt mitmeid variante, ja siis sattus Jaan eluohtlikus seisundis haiglasse.
Teiselt poolt naasnuna paranenud, pani ta kokku fantastiliselt hea filmivestluste raamatu "Eesti filmi täheatlas", mis ilmus 2013. aastal. Aga see on üksnes killukene, murdosa Jaan Ruusi elutööst.
Nüüd loen pressiteatest, et kolm Jaani teekaaslast - Andres Sööt, Peep Puks ja Rein Maran - esitasid riiklikule preemiale pikaajaalise loomingulise tegevus eest ka Jaan Ruusi. Filmiklassikud ei olnud ainsad sellesama ettepaneku tegijad. Nüüd teame, et jäime hiljaks.
Tahan siiski uskuda, et Jaani elutööst saab edaspidigi midagi raamatuks, olgu "Eesti mõtteloo" sarjas või teisiti.
Head teed Sulle, Jaan, seal meie jaoks nähtamatus elufilmimaailmas.
### Response:
Jaak Lõhmus: järele mõeldes Jaan Ruusile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noliko alistas 3:1 (23:25, 25:12, 25:22, 25:17) Axis Guibertini võistkonna ja kuna nende põhikonkurent Roeselare Knack kaotas sama skooriga Meneni Prefaxisele, tõusti ise sarjas liidrikohale. Nolikol on 15 mänguga koos 39 punkti ja Knackil 37, vahendab volley.ee.
Sel hooajal episoodiliselt mänginud Nõmmistu tegi nädalavahetusel kaasa terve kohtumise ja tõi kaheksa punkti. Neist pooled tulid rünnakul, kaks bloki ja kaks pallinguga.
Edukas oli ka Andres Toobali koduklubi Antwerpeni Callant Topvolley, kes mängis võõrsil 3:1 (25:16, 22:25, 25:15, 25:19) üle Zoerzeli Amigose võistkonna. Rahvusmeeskonna sidemängija panustas võitu kaks punkti, mis mõlemad tulid rünnakul. Antwerpeni klubil on 32 punkti, millega jagatakse sarjas Aalsti Lindemansiga kolmandat-neljandat kohta.
Neljageimilise võidu sai ka Henri Treiali koduklubi ČEZ Karlovarsko. Tšehhi meistriliigas oldi võõrsil ČZU Prahast paremad 23:25, 25:22, 25:19, 25:16. Temporündaja hiilgas blokis, tuues mängu parimana sulustamisega kuus punkti. Lisaks temalt kaks edukat rünnakut. | Nõmmistu koduklubi kerkis Belgia meistrisarja tippu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noliko alistas 3:1 (23:25, 25:12, 25:22, 25:17) Axis Guibertini võistkonna ja kuna nende põhikonkurent Roeselare Knack kaotas sama skooriga Meneni Prefaxisele, tõusti ise sarjas liidrikohale. Nolikol on 15 mänguga koos 39 punkti ja Knackil 37, vahendab volley.ee.
Sel hooajal episoodiliselt mänginud Nõmmistu tegi nädalavahetusel kaasa terve kohtumise ja tõi kaheksa punkti. Neist pooled tulid rünnakul, kaks bloki ja kaks pallinguga.
Edukas oli ka Andres Toobali koduklubi Antwerpeni Callant Topvolley, kes mängis võõrsil 3:1 (25:16, 22:25, 25:15, 25:19) üle Zoerzeli Amigose võistkonna. Rahvusmeeskonna sidemängija panustas võitu kaks punkti, mis mõlemad tulid rünnakul. Antwerpeni klubil on 32 punkti, millega jagatakse sarjas Aalsti Lindemansiga kolmandat-neljandat kohta.
Neljageimilise võidu sai ka Henri Treiali koduklubi ČEZ Karlovarsko. Tšehhi meistriliigas oldi võõrsil ČZU Prahast paremad 23:25, 25:22, 25:19, 25:16. Temporündaja hiilgas blokis, tuues mängu parimana sulustamisega kuus punkti. Lisaks temalt kaks edukat rünnakut.
### Response:
Nõmmistu koduklubi kerkis Belgia meistrisarja tippu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Münt tähistab Eesti, Läti ja Leedu lähenevat juubelisünnipäeva ja jõuab ringlusse kõigis kolmes riigis korraga 2018. aasta alguses.
Kujunduskonkursile oodatakse nii üksikisikuid kui autorikollektiive ning mündi kujundus valitakse internetis toimuval rahvahääletusel.
Iga Balti riigi keskpank kutsub kokku oma žürii, kes valib esimeses voorus välja kaks kavandit, mis lähevad edasi teise vooru ehk rahvahääletusele.
Esimese vooru tulemusi ei avalikustata. Rahvahääletus toimub internetis ja sellel osalevad iga riigi kaks võidukavandit anonüümselt. Veebihääletuse täpsed tingimused avaldatakse pärast seda, kui keskpangad on esmase valiku teinud.
Kujunduskonkursile tuleb esitada vaid mündi rahvusliku külje kujundus, mis peab sisaldama kujunduselemente, mis võimaldavad üheselt aru saada, et münt on pühendatud kõigi kolme Balti riigi 100. aastapäeva sündmustele.
Mündikavandi kohustuslikud elemendid on aastaarv 2018 ja tekst „Baltics“, mis asendatakse mündi emiteeritava riigi nimega (Eesti, Latvija, Lietuva).
Samuti tuleb kujunduses kasutada 12 tähest moodustunud sõõri, mis ümbritseb täielikult liikmesriiki tähistavat kujundust. 12 tähte tuleb paigutada nii, nagu need on kujutatud tavalisel kaheeurosel käibemündil.
Balti riikide 100. aastapäevale pühendatud kaheeurose mälestusmündi kujunduskonkursi reglement ning žürii töökord
Nõuetekohaselt vormistatud kavandite esitamise lõpptähtaeg on 6. märts kell 12.
Märgusõnaga tähistatud kavandid tuleb saata suletud ümbrikus Eesti Panka aadressil Mündižürii, Eesti Pank, Estonia pst 13, 15095 Tallinn.
Rahvahääletuse tulemused avaldatakse hiljemalt 30. juunil ning teise vooru ehk rahvahääletusele pääsenud kavandi eest makstakse autoritasu 1000 eurot. Võidutöö eest makstakse pärast mündi emiteerimist autoritasu 1500 eurot.
Eesti, Läti ja Leedu keskpank lasevad ühise kaheeurose mälestusmündi ringlusse 2018. aasta alguses. | Balti riigid saavad ühise kujundusega kaheeurose mälestusmündi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Münt tähistab Eesti, Läti ja Leedu lähenevat juubelisünnipäeva ja jõuab ringlusse kõigis kolmes riigis korraga 2018. aasta alguses.
Kujunduskonkursile oodatakse nii üksikisikuid kui autorikollektiive ning mündi kujundus valitakse internetis toimuval rahvahääletusel.
Iga Balti riigi keskpank kutsub kokku oma žürii, kes valib esimeses voorus välja kaks kavandit, mis lähevad edasi teise vooru ehk rahvahääletusele.
Esimese vooru tulemusi ei avalikustata. Rahvahääletus toimub internetis ja sellel osalevad iga riigi kaks võidukavandit anonüümselt. Veebihääletuse täpsed tingimused avaldatakse pärast seda, kui keskpangad on esmase valiku teinud.
Kujunduskonkursile tuleb esitada vaid mündi rahvusliku külje kujundus, mis peab sisaldama kujunduselemente, mis võimaldavad üheselt aru saada, et münt on pühendatud kõigi kolme Balti riigi 100. aastapäeva sündmustele.
Mündikavandi kohustuslikud elemendid on aastaarv 2018 ja tekst „Baltics“, mis asendatakse mündi emiteeritava riigi nimega (Eesti, Latvija, Lietuva).
Samuti tuleb kujunduses kasutada 12 tähest moodustunud sõõri, mis ümbritseb täielikult liikmesriiki tähistavat kujundust. 12 tähte tuleb paigutada nii, nagu need on kujutatud tavalisel kaheeurosel käibemündil.
Balti riikide 100. aastapäevale pühendatud kaheeurose mälestusmündi kujunduskonkursi reglement ning žürii töökord
Nõuetekohaselt vormistatud kavandite esitamise lõpptähtaeg on 6. märts kell 12.
Märgusõnaga tähistatud kavandid tuleb saata suletud ümbrikus Eesti Panka aadressil Mündižürii, Eesti Pank, Estonia pst 13, 15095 Tallinn.
Rahvahääletuse tulemused avaldatakse hiljemalt 30. juunil ning teise vooru ehk rahvahääletusele pääsenud kavandi eest makstakse autoritasu 1000 eurot. Võidutöö eest makstakse pärast mündi emiteerimist autoritasu 1500 eurot.
Eesti, Läti ja Leedu keskpank lasevad ühise kaheeurose mälestusmündi ringlusse 2018. aasta alguses.
### Response:
Balti riigid saavad ühise kujundusega kaheeurose mälestusmündi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pankrotistunud ettevõtetes töötas kokku 1320 inimest. Pankrottide hulk kahanes aastaga 12 protsenti. Võrreldes majanduslanguse aastatega on kahanemine märkmisiväärne: aastatel 2009-2010 pankrotistus üle tuhande juriidilise isiku aastas ehk kolm korda rohkem ettevõtteid kui 2016. aastal.
Ligi kaks kolmandikku kõigist pankrotistunud ettevõtetest olid varatud, pankrotipesast ei õnnestunud võlausaldajatele midagi tagastada.
Enim oli pankrotistunud ettevõtteid majutuse-toitlustuse ja ehituse alal, samuti töötlevas tööstuses ja kommunaalvaldkonnas.
Üle kümne pankroti aastas on vaid neljas maakonnas: Harjumaa, Pärnumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa.
Pankrotistunud ettevõtete keskmine võlg oli 73 890 eurot ning võlgade kogusumma ligi 25 miljonit eurot, mida võib hinnata suhteliselt väikeseks. Pankrotimenetluseta võlapesadesse jäi ligi 43 miljonit eurot.
Püsiv maksejõuetus tuvastati pankrotimenetluse käigus 11 protsendil maksejõuetutest ettevõtetest. Ülejäänud 89 protsenti kustutati registrist ilma pankrotimenetlust algatamata.
Maksuvõlaga kustutamisele läinud ettevõtete võlg oli suhteliselt väike, 20 000 eurot.
Tüüpilise pankrotistuja portree
Enamik pankrotistujaid ei tegutse sisuliselt juba tükk aega enne pankrotti, need on valdavalt väikeettevõtted, millel müügitulu ja varade maht jääb 200 000 euro piirimaile, töötajate arv alla kuue ning kahjum tekkis või kasvas viimasel tegevusperioodil. Omakapitali osakaal onn praktiliselt olematu suure kahjumi tõttu, madalate likviidsusnäitajate tõttu on tekkinud makseraskused, lühiajalisi kohustusi täita pole suudetud.
Aasta enne pankrotti on enamikul pankrotistunud ettevõtetel olnud ebaselge reiting (37 protsenti) või on tegevusaruanded esitamata ehk tegevus juba tükk aega puudunud (29 protsenti), kaheksa protsenti pankrotistunud ettevõtetest on olnud vastloodud.
"Peamiseks pankrotistumise põhjuseks on olnud mittetoimiv äriplaan," võttis Creditinfo Eesti tegevjuht Alar Jäger kokku.
Kümme suurimat pankrotistujat 2016:
1. Mareenos Grupp OÜ (mootorikütuste hulgimüük)
2. G.S.G. Metal AS (metallijäätmete kokkuost ja hulgimüük)
3. FTH Ehitus OÜ (vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus)
4. Drayton Trade OÜ (metallide vahendamine)
5. Derma Logistics OÜ (hulgikaubandus)
6. Inteka OÜ (mootorikütuste hulgimüük)
7. Tameo MT OÜ (elektrimaterjalide ja -seadmete hulgimüük)
8. Weimer OÜ (põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine)
9. Protekton OÜ (metallitoodete tootmine)
10. Siprest OÜ (toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük)
Nende ettevõtete summaarne käive oli 155 miljonit eurot. | 2016. aastal pankrotistunud ettevõtete osakaal oli aegade madalaim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pankrotistunud ettevõtetes töötas kokku 1320 inimest. Pankrottide hulk kahanes aastaga 12 protsenti. Võrreldes majanduslanguse aastatega on kahanemine märkmisiväärne: aastatel 2009-2010 pankrotistus üle tuhande juriidilise isiku aastas ehk kolm korda rohkem ettevõtteid kui 2016. aastal.
Ligi kaks kolmandikku kõigist pankrotistunud ettevõtetest olid varatud, pankrotipesast ei õnnestunud võlausaldajatele midagi tagastada.
Enim oli pankrotistunud ettevõtteid majutuse-toitlustuse ja ehituse alal, samuti töötlevas tööstuses ja kommunaalvaldkonnas.
Üle kümne pankroti aastas on vaid neljas maakonnas: Harjumaa, Pärnumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa.
Pankrotistunud ettevõtete keskmine võlg oli 73 890 eurot ning võlgade kogusumma ligi 25 miljonit eurot, mida võib hinnata suhteliselt väikeseks. Pankrotimenetluseta võlapesadesse jäi ligi 43 miljonit eurot.
Püsiv maksejõuetus tuvastati pankrotimenetluse käigus 11 protsendil maksejõuetutest ettevõtetest. Ülejäänud 89 protsenti kustutati registrist ilma pankrotimenetlust algatamata.
Maksuvõlaga kustutamisele läinud ettevõtete võlg oli suhteliselt väike, 20 000 eurot.
Tüüpilise pankrotistuja portree
Enamik pankrotistujaid ei tegutse sisuliselt juba tükk aega enne pankrotti, need on valdavalt väikeettevõtted, millel müügitulu ja varade maht jääb 200 000 euro piirimaile, töötajate arv alla kuue ning kahjum tekkis või kasvas viimasel tegevusperioodil. Omakapitali osakaal onn praktiliselt olematu suure kahjumi tõttu, madalate likviidsusnäitajate tõttu on tekkinud makseraskused, lühiajalisi kohustusi täita pole suudetud.
Aasta enne pankrotti on enamikul pankrotistunud ettevõtetel olnud ebaselge reiting (37 protsenti) või on tegevusaruanded esitamata ehk tegevus juba tükk aega puudunud (29 protsenti), kaheksa protsenti pankrotistunud ettevõtetest on olnud vastloodud.
"Peamiseks pankrotistumise põhjuseks on olnud mittetoimiv äriplaan," võttis Creditinfo Eesti tegevjuht Alar Jäger kokku.
Kümme suurimat pankrotistujat 2016:
1. Mareenos Grupp OÜ (mootorikütuste hulgimüük)
2. G.S.G. Metal AS (metallijäätmete kokkuost ja hulgimüük)
3. FTH Ehitus OÜ (vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus)
4. Drayton Trade OÜ (metallide vahendamine)
5. Derma Logistics OÜ (hulgikaubandus)
6. Inteka OÜ (mootorikütuste hulgimüük)
7. Tameo MT OÜ (elektrimaterjalide ja -seadmete hulgimüük)
8. Weimer OÜ (põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine)
9. Protekton OÜ (metallitoodete tootmine)
10. Siprest OÜ (toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük)
Nende ettevõtete summaarne käive oli 155 miljonit eurot.
### Response:
2016. aastal pankrotistunud ettevõtete osakaal oli aegade madalaim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängus haaras endale juhtohjad esmalt Valencia, kui 21. minutil libistas palli tsenderdusest väravasse Santi Mina, vahendab Soccernet.ee.
Veidi enne poolaja lõppu tõi viiginumbrid tabloole aga Jonathan Viera, kes keerutas väljaspool karistusala sooritatud kauni löögi Valencia väravasse. Mängu saatuse otsustas seejärel suuresti aga kolm õnnetut minutit, mille ajal suutis Valencia pallur Munir El Haddadi endale kaks kollast kaarti hankida.
Vähemusse jäänud Valencia suutis viigiseisu hoida kuus minutit, mille järel viis Paolo Lemos juba koduvõistkonna ette. Viimane sõna jäi Las Palmase esimesele väravale söödu andnud Boatengile, kes lõi neli minutit pärast juhtväravat karistusalasse üksinda jäänuna Valencia väravasse kolmanda palli. | Boateng vedas Las Palmase vähemuses Valencia üle võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängus haaras endale juhtohjad esmalt Valencia, kui 21. minutil libistas palli tsenderdusest väravasse Santi Mina, vahendab Soccernet.ee.
Veidi enne poolaja lõppu tõi viiginumbrid tabloole aga Jonathan Viera, kes keerutas väljaspool karistusala sooritatud kauni löögi Valencia väravasse. Mängu saatuse otsustas seejärel suuresti aga kolm õnnetut minutit, mille ajal suutis Valencia pallur Munir El Haddadi endale kaks kollast kaarti hankida.
Vähemusse jäänud Valencia suutis viigiseisu hoida kuus minutit, mille järel viis Paolo Lemos juba koduvõistkonna ette. Viimane sõna jäi Las Palmase esimesele väravale söödu andnud Boatengile, kes lõi neli minutit pärast juhtväravat karistusalasse üksinda jäänuna Valencia väravasse kolmanda palli.
### Response:
Boateng vedas Las Palmase vähemuses Valencia üle võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel oli Tallinnas udune ilm ning mitu siin maanduma pidanud lennukit suunati ümber Soome, Rootsi ja Taani lennujaamadesse. Kuigi Eesti reisijaile oleks mugavaim varumaandumispaik Tartu, ütles Priit Koff ERRile, et varulennuväljad valib iga lennufirma eraldi ning lõpliku otsuse teeb piloot, lähtudes sellest, kui palju tal kütust jätkub ja millised on eri paigus ilmastikuolud.
"Iga lennufirma sõlmib ise lennujaamadega lepingud, seal on vaja mingisuguseid teatud teenuseid tagada neile sellisteks puhkudeks, teatud võimekust ja kõike muud sellist. Tartu ilmselgelt on väiksem lennujaam ja ei ole võimeline vastu võtma kõiki suuri lennukeid, kes Eestisse lendavad," nentis Koff.
Ta lisas, et Tartu lennujaam ei ole 24 tundi ööpäevas päris samadel alustel avatud nagu Tallinna lennujaam. Ka on seal lühem maandumisrada.
"Selles mõttes on Tartus see olukord natukene teistsugune. Kõiki lennukeid ei saa sinna vastu võtta, aga nagu ma ütlesin, iga lennufirma ise on leidnud endale varulennuvälja - kes eelistab Riiat, kes Helsingit. Ka piloot otsustab, kuhu tal on tol hetkel lihtsam ligipääs," sõnas lennujaama esindaja.
Kui on tegu erandjuhtumiga, võib tema sõnul sõltuvalt lennuki tüübist siiski ka Tartu lennujaama kasutada.
Tartu lennujaama külastas mullu ligi 30 000 reisijat. | Tallinna lennujaam udu korral lennukite maandumispaiga valikul kaasa ei räägi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel oli Tallinnas udune ilm ning mitu siin maanduma pidanud lennukit suunati ümber Soome, Rootsi ja Taani lennujaamadesse. Kuigi Eesti reisijaile oleks mugavaim varumaandumispaik Tartu, ütles Priit Koff ERRile, et varulennuväljad valib iga lennufirma eraldi ning lõpliku otsuse teeb piloot, lähtudes sellest, kui palju tal kütust jätkub ja millised on eri paigus ilmastikuolud.
"Iga lennufirma sõlmib ise lennujaamadega lepingud, seal on vaja mingisuguseid teatud teenuseid tagada neile sellisteks puhkudeks, teatud võimekust ja kõike muud sellist. Tartu ilmselgelt on väiksem lennujaam ja ei ole võimeline vastu võtma kõiki suuri lennukeid, kes Eestisse lendavad," nentis Koff.
Ta lisas, et Tartu lennujaam ei ole 24 tundi ööpäevas päris samadel alustel avatud nagu Tallinna lennujaam. Ka on seal lühem maandumisrada.
"Selles mõttes on Tartus see olukord natukene teistsugune. Kõiki lennukeid ei saa sinna vastu võtta, aga nagu ma ütlesin, iga lennufirma ise on leidnud endale varulennuvälja - kes eelistab Riiat, kes Helsingit. Ka piloot otsustab, kuhu tal on tol hetkel lihtsam ligipääs," sõnas lennujaama esindaja.
Kui on tegu erandjuhtumiga, võib tema sõnul sõltuvalt lennuki tüübist siiski ka Tartu lennujaama kasutada.
Tartu lennujaama külastas mullu ligi 30 000 reisijat.
### Response:
Tallinna lennujaam udu korral lennukite maandumispaiga valikul kaasa ei räägi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2016. aasta jooksul külastas Eesti kinosid 3,29 miljonit vaatajat, kes tõid kassatulu 17,77 miljonit eurot ning tõstsid kodumaiste filmide turuosa teist aastat järjest enam kui kümnele protsendile. Aasta jooksul jõudis kinodesse 276 filmi. Enim film tõi Eesti kinolevisse ACME Film (76 linateost), samuti tõid hulgaliselt filme kinodesse Hea Film (46), Vaata Filmi (36) ja Estinfilm (32).
Aasta jooksul jõudis kinodesse 18 kodumaist linateost ning vahekord Euroopa ja USA filmide vahel oli küllaltki võrdne. USA filme jõudis kinodesse 111, Euroopa filme seevastu 136. "Viimastel aastatel on Euroopa teiste riikide filmide osakaal Eesti kinolevis olnud stabiilselt 20 protsendi juures, kui siia lisada veel Eesti filmide turuosa ehk veidi üle 10 protsendi, siis on tulemus teist aastat järjest suurepärane," sõnas Edith Sepp.
Ühe inimese kohta on Eestis kinokülastusi 2,5, mille üle on EFI juhil Edith Sepal väga hea meel. Tema sõnul peegeldab antud trendi ka see, et 2016. aasta kinolevi tabeli esikümnesse jõudsid suurte Ameerika filmistuudiote lastefilmide kõrval ka kaks Eesti filmi - "Klassikokkutulek", mis on ühtlasi kaasaegse Eesti vaadatuim ja seni ka suurima kassatuluga film Eesti kinolevis, ning "Päevad, mis ajasid segadusse".
Kui Euroopas on kinopileti keskmine hind 7 eurot, siis 2016. aastal maksis keskmine kinopilet Eestis 5,5 eurot."Piletihinna tõus peegeldub kindlasti ka kassatulus. Esimest korda saab rääkida ka eraldi Eesti filmi kassatulust, mis oli ligi 1,8 miljonit eurot," sõnas Sepp.
Vaata kokkuvõtvat tabelit möödunud kinoaastast:
Filmi nimi Vaatajate hulk Levitaja
1 "Klassikokkutulek" 189 073 VaataFilmi
2"Jääaeg: kokkupõrge" ("Ice Age: Collision Course") 133 191 Hea Film
3"Lemmikloomade salajane elu" ("The Secret Life of Pets") 121 563 VaataFilmi
4 "Zootropolis" ("Zootopia") 84 015 Hea Film
5 "Trollid" ("Trolls") 83 623 Hea Film
6 "Deadpool" 68 650 Hea Film
7"Angry Birds: Kurjad linnud" 66 968 ACME Film
8"Päevad, mis ajasid segadusse" 62 262 Kinosaurus Film
9 "Suitsiidisalk" ("Suicide Squad") 59 466 ACME Film
10 "Mees, kes jäi ellu" ("The Revenant") 51 357 Hea Film
11 "Fantastilised elukad ja kust neid leida" ("Fantastic Beasts and Where to Find Them") 47 527 ACME Film
12 "Vaiana" ("Moana") 45 715 Hea Film
13 "Kung Fu Panda 3" 45 560 Hea Film
14 "Nüüd sa näed mind 2" ("Now You See Me 2") 45 441 ACME Film
15 "Doktor Strange" ("Doctor Strange") 43 093 Hea Film
16 "Bridget Jonesi beebi" ("Birdget Jones's Baby") 42 311 VaataFilmi
17 "Laula" ("Sing") 40 741 VaataFilmi
18 "Kalatüdruk Dory" ("Finding Dory") 40 656 Hea Film
19 "Hea dinosaurus" ("Good Dinosaur") 38 641 Hea Film
20 "Alvin ja koopaoravad: oravad rattas" ("Alvin and the Chipmunks: The Road Chip") 36 852 Hea Film | Taasiseseisvunud Eesti vaadatuim film on "Klassikokkutulek" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2016. aasta jooksul külastas Eesti kinosid 3,29 miljonit vaatajat, kes tõid kassatulu 17,77 miljonit eurot ning tõstsid kodumaiste filmide turuosa teist aastat järjest enam kui kümnele protsendile. Aasta jooksul jõudis kinodesse 276 filmi. Enim film tõi Eesti kinolevisse ACME Film (76 linateost), samuti tõid hulgaliselt filme kinodesse Hea Film (46), Vaata Filmi (36) ja Estinfilm (32).
Aasta jooksul jõudis kinodesse 18 kodumaist linateost ning vahekord Euroopa ja USA filmide vahel oli küllaltki võrdne. USA filme jõudis kinodesse 111, Euroopa filme seevastu 136. "Viimastel aastatel on Euroopa teiste riikide filmide osakaal Eesti kinolevis olnud stabiilselt 20 protsendi juures, kui siia lisada veel Eesti filmide turuosa ehk veidi üle 10 protsendi, siis on tulemus teist aastat järjest suurepärane," sõnas Edith Sepp.
Ühe inimese kohta on Eestis kinokülastusi 2,5, mille üle on EFI juhil Edith Sepal väga hea meel. Tema sõnul peegeldab antud trendi ka see, et 2016. aasta kinolevi tabeli esikümnesse jõudsid suurte Ameerika filmistuudiote lastefilmide kõrval ka kaks Eesti filmi - "Klassikokkutulek", mis on ühtlasi kaasaegse Eesti vaadatuim ja seni ka suurima kassatuluga film Eesti kinolevis, ning "Päevad, mis ajasid segadusse".
Kui Euroopas on kinopileti keskmine hind 7 eurot, siis 2016. aastal maksis keskmine kinopilet Eestis 5,5 eurot."Piletihinna tõus peegeldub kindlasti ka kassatulus. Esimest korda saab rääkida ka eraldi Eesti filmi kassatulust, mis oli ligi 1,8 miljonit eurot," sõnas Sepp.
Vaata kokkuvõtvat tabelit möödunud kinoaastast:
Filmi nimi Vaatajate hulk Levitaja
1 "Klassikokkutulek" 189 073 VaataFilmi
2"Jääaeg: kokkupõrge" ("Ice Age: Collision Course") 133 191 Hea Film
3"Lemmikloomade salajane elu" ("The Secret Life of Pets") 121 563 VaataFilmi
4 "Zootropolis" ("Zootopia") 84 015 Hea Film
5 "Trollid" ("Trolls") 83 623 Hea Film
6 "Deadpool" 68 650 Hea Film
7"Angry Birds: Kurjad linnud" 66 968 ACME Film
8"Päevad, mis ajasid segadusse" 62 262 Kinosaurus Film
9 "Suitsiidisalk" ("Suicide Squad") 59 466 ACME Film
10 "Mees, kes jäi ellu" ("The Revenant") 51 357 Hea Film
11 "Fantastilised elukad ja kust neid leida" ("Fantastic Beasts and Where to Find Them") 47 527 ACME Film
12 "Vaiana" ("Moana") 45 715 Hea Film
13 "Kung Fu Panda 3" 45 560 Hea Film
14 "Nüüd sa näed mind 2" ("Now You See Me 2") 45 441 ACME Film
15 "Doktor Strange" ("Doctor Strange") 43 093 Hea Film
16 "Bridget Jonesi beebi" ("Birdget Jones's Baby") 42 311 VaataFilmi
17 "Laula" ("Sing") 40 741 VaataFilmi
18 "Kalatüdruk Dory" ("Finding Dory") 40 656 Hea Film
19 "Hea dinosaurus" ("Good Dinosaur") 38 641 Hea Film
20 "Alvin ja koopaoravad: oravad rattas" ("Alvin and the Chipmunks: The Road Chip") 36 852 Hea Film
### Response:
Taasiseseisvunud Eesti vaadatuim film on "Klassikokkutulek" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 51-aastane Austraalia tenniselegend, kunagi maailma edetabelis 3. kohal paiknev Pat Cash polnud sugugi rahul Federeri käitumisega poolfinaalmängus Stanislas Wawrinkaga ega finaalis Nadali vastu. Nimelt võttis Federer mõlemas kohtumises meditsiinilise vaheaja ja Cashi arvates polnud see vastaste suhtes aus. "See on sohitegemine ja see on lubatud," kommenteeris kahel korral Austraalia lahtistel finaali jõudnud ja 1987. aastal Wimbledoni võitnud Cash BBC-le. "See on legaalne sohitegemine, aga see ei tähenda, et see oleks õige."
Mõlemas mängus võttis Federer meditsiinilise vaheaja enne otsustavat ehk viiendat setti, lahkudes väljakult. Pärast enda karjääri 18. suure slämmi turniir võitmist tunnistas 35-aastane šveitslane, et kasutas küll enda hüvanguks ära võimaluse võtta arstlik paus, kuid põhjendas: "Tundsin jalavalu juba alates [teise rongi mängust Noah] Rubiniga. Mul oli hea meel, et suutsin läbi valu mängida. Stani vastu mängides tundsin juba teises setis jalavalu, kolmanda seti keskel hakkasin tundma valu kubemelihases. Ütlesin endale: reeglid on selleks, et neid kasutada."
"Ma ei arva, et neid reegleid peaks kuritarvitama või üldse süsteemi kuritarvitama," jätkas Federer. "Arvan, et olen selles osas 20 aastat olnud teerajaja ja mulle tundub, et praegu on minu kritiseerimine liialdus. Ma olen viimane, kes asjata meditsiinilise pausi võtaks." | Austraalia tenniselegend: Federer tegi sohki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
51-aastane Austraalia tenniselegend, kunagi maailma edetabelis 3. kohal paiknev Pat Cash polnud sugugi rahul Federeri käitumisega poolfinaalmängus Stanislas Wawrinkaga ega finaalis Nadali vastu. Nimelt võttis Federer mõlemas kohtumises meditsiinilise vaheaja ja Cashi arvates polnud see vastaste suhtes aus. "See on sohitegemine ja see on lubatud," kommenteeris kahel korral Austraalia lahtistel finaali jõudnud ja 1987. aastal Wimbledoni võitnud Cash BBC-le. "See on legaalne sohitegemine, aga see ei tähenda, et see oleks õige."
Mõlemas mängus võttis Federer meditsiinilise vaheaja enne otsustavat ehk viiendat setti, lahkudes väljakult. Pärast enda karjääri 18. suure slämmi turniir võitmist tunnistas 35-aastane šveitslane, et kasutas küll enda hüvanguks ära võimaluse võtta arstlik paus, kuid põhjendas: "Tundsin jalavalu juba alates [teise rongi mängust Noah] Rubiniga. Mul oli hea meel, et suutsin läbi valu mängida. Stani vastu mängides tundsin juba teises setis jalavalu, kolmanda seti keskel hakkasin tundma valu kubemelihases. Ütlesin endale: reeglid on selleks, et neid kasutada."
"Ma ei arva, et neid reegleid peaks kuritarvitama või üldse süsteemi kuritarvitama," jätkas Federer. "Arvan, et olen selles osas 20 aastat olnud teerajaja ja mulle tundub, et praegu on minu kritiseerimine liialdus. Ma olen viimane, kes asjata meditsiinilise pausi võtaks."
### Response:
Austraalia tenniselegend: Federer tegi sohki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Doksarjade autorite Väino Laisaare, Sander Loite ja Indrek Treufeldti koostatud viimase teadmistekontrolli võitjad on Toomas, kes võitis Põhja-Ghanas punutud suuremat mõõtu korvi, ning Rene ja Jaanus, kes saavad endale väiksemad seenekorvid.
Võitjaid premeerib MTÜ Mondo, kes võtab võitjatega ühendust. | Viimase "Meie maailma" teadmistekontrolli võitjad on teada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Doksarjade autorite Väino Laisaare, Sander Loite ja Indrek Treufeldti koostatud viimase teadmistekontrolli võitjad on Toomas, kes võitis Põhja-Ghanas punutud suuremat mõõtu korvi, ning Rene ja Jaanus, kes saavad endale väiksemad seenekorvid.
Võitjaid premeerib MTÜ Mondo, kes võtab võitjatega ühendust.
### Response:
Viimase "Meie maailma" teadmistekontrolli võitjad on teada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valdur Mikita näeb, et tarbimisühiskond ei ole üle piiri läinud pelgalt asjadega, vaid ka info ja mõteterohkusega. „Näiteks hommikuses ajalehes või Kroonikas on rohkem infot kui vanaaja inimene kogus kogu elu jooksul. See inimene teadis vähe, aga ta sai kõigest aru, me teame kohutavalt palju, aga ei saa enam millestki aru. See tekitab segadust ja tunde, et maailm hakkab katki minema. Info on ohtlik asi, me oleme programmeeritud seda maksimaalselt vastu võtma, aga on saabunud see hetk, et meil ei ole seda kõike vaja. Suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada,” selgitas ta.
Mikita jaoks on keskkond südamelähedane teema, näiteks on ülemaailmne „Teeme ära” koristuspäev ettevõtmine, mis on teda algusest peale paelunud: „Selliseid ideid leidub üks kord 100 aasta jooksul, mis väikese rahva seast välja kasvavad. Lubasin kirjutada sellest väikese raamatu. Minu mõte on see, et prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada. Kui küsida 3-aastaselt lapselt prügi kohta, siis ta saab sellest keelest kohe aru. Ma olen veendunud, et meie lapsed elavad oluliselt kehvemas maailmas kui meie, küsimus pole ainult prügis, vaid suuremas mentaalses ohus, mis meid kõiki kollitab. See prügi koristamine on üks väike kasvupind, mis inimesed nende suurte probleemide juurde taas kokku toob.”
Rääkides aktuaalsetest keskkonnaga seotud küsimustest nagu Rail Balticu trassi rajamine ja metsaseaduse muutmine, tõi Mikita välja, et riik on nende teemade arutamisel rahvast võõrandunud. „Koos Eesti märgikampaaniaga on need kõik nagu üks suur suhtekorralduskampaania – kuidas riik suhtleb rahvaga ja need on kõik metsa läinud. Rahvas ja riik on üksteisest kaugenenud ja konflikt on suur, inimesed ei oska seda sõnadesse panna,” rääkis ta.
See võõrandumine tuleb Mikita sõnul kõige selgemini esile riigi esitatavas propagandas: „Mulle näib, et me kannatame Eesti propaganda all ja see on midagi väga halba. See võõrandab riiki ja rahvast, nad peaksid seisma näoga teineteise poole, aga nad seisavad seljaga. Idee on ju väga üllas, et ühendame ennast Euroopaga ja selle vastu pole kellelgi midagi. Aga mingil hetkel oleks see otsus pidanud sündima laiemas ringis. Eesti inimesed on tehtud sellisteks inimesteks, kes peavad mängima mingis raudtee kasiinos, nad peavad tegema tohutu panuse, aga on üliväike tõenäosus, et nad võtavad peavõidu välja, aga risk on niivõrd suur, et see on terve mõistuse vastane.”
Mikita tõi välja, et looduskeskkonda puudutavaid küsimusi tuleks vaadata ühes laiemas plaanis: „Me ei pääse dialoogist, ma usun, et võidab terve mõistus ja võib-olla kui siit Rail Balticu juurest hüpata Eesti metsadesse, siis mis on metsapoliitika häda, on selles, et protsentuaalselt on justkui kõik korras, aga me oleme sellises olukorras, kus lähtepositsioonid on vastandlikud. Eestis pole kunagi olnud metsa nii palju kui on praegu, aga maailmas pole kunagi olnud nii vähe metsa kui praegu. See mis on Eesti metsade häda, võib öelda, et tänu sellisele malelauaruudustikule on need sellises infarktieelses seisundis, see tähendab et elusooned on läbi lõigatud. Kui sinna panna juurde see Rail Balticu kujutuslik joonlauaga tõmmatud trass, siis meid tõesti ähvardab üleüldine infarkt. Kui me mõtleme geograafiliselt, siis ka Eesti-Vene piir tuleb varem või hiljem välja ehitada, see tähendab seda, et meie loodus pressitakse kahe väga suure pressi vahele kokku ja kui kõik need asjad kokku panna, tekib tunne et midagi on tõesti väga valesti läinud.”
Mikita näeb suurte keskkonnaküsimuste puhul seost Eestlaste identiteediküsimusega. „Mis on üks suur konfliktikoht, kõik see, mida me peame iseenesestmõistetavalt läänemeresoome kultuuri kuuluvaks – suured metsad, tühi mererand, hajaasustus, korilus. Me müüme Eesti riiki ju väljapoole sellise puhta looduse ja suulise pärimuse kaudu,” rääkis ta.
Samas sisaldub Mikita arvates eestlases kaks poolt – läänemeresoome kultuuri säilitaja ja moodne eurooplane: „Ma olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises väikene seenenuga. Ma mõtlen valitsuse ja riigikogu ja presidendi peale, et kuidas on üldse võimalik valitseda sellist rahvast, kes on selline läänemeresoomlane ja teisalt täis kõige moodsamat Euroopa kultuuri. Küsimus on tasakaalu leidmises, me ei võitle ju Euroopa vastu vaid selle pisikese läänemeresoomlase eest, kes on kadumas.” | Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valdur Mikita näeb, et tarbimisühiskond ei ole üle piiri läinud pelgalt asjadega, vaid ka info ja mõteterohkusega. „Näiteks hommikuses ajalehes või Kroonikas on rohkem infot kui vanaaja inimene kogus kogu elu jooksul. See inimene teadis vähe, aga ta sai kõigest aru, me teame kohutavalt palju, aga ei saa enam millestki aru. See tekitab segadust ja tunde, et maailm hakkab katki minema. Info on ohtlik asi, me oleme programmeeritud seda maksimaalselt vastu võtma, aga on saabunud see hetk, et meil ei ole seda kõike vaja. Suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada,” selgitas ta.
Mikita jaoks on keskkond südamelähedane teema, näiteks on ülemaailmne „Teeme ära” koristuspäev ettevõtmine, mis on teda algusest peale paelunud: „Selliseid ideid leidub üks kord 100 aasta jooksul, mis väikese rahva seast välja kasvavad. Lubasin kirjutada sellest väikese raamatu. Minu mõte on see, et prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada. Kui küsida 3-aastaselt lapselt prügi kohta, siis ta saab sellest keelest kohe aru. Ma olen veendunud, et meie lapsed elavad oluliselt kehvemas maailmas kui meie, küsimus pole ainult prügis, vaid suuremas mentaalses ohus, mis meid kõiki kollitab. See prügi koristamine on üks väike kasvupind, mis inimesed nende suurte probleemide juurde taas kokku toob.”
Rääkides aktuaalsetest keskkonnaga seotud küsimustest nagu Rail Balticu trassi rajamine ja metsaseaduse muutmine, tõi Mikita välja, et riik on nende teemade arutamisel rahvast võõrandunud. „Koos Eesti märgikampaaniaga on need kõik nagu üks suur suhtekorralduskampaania – kuidas riik suhtleb rahvaga ja need on kõik metsa läinud. Rahvas ja riik on üksteisest kaugenenud ja konflikt on suur, inimesed ei oska seda sõnadesse panna,” rääkis ta.
See võõrandumine tuleb Mikita sõnul kõige selgemini esile riigi esitatavas propagandas: „Mulle näib, et me kannatame Eesti propaganda all ja see on midagi väga halba. See võõrandab riiki ja rahvast, nad peaksid seisma näoga teineteise poole, aga nad seisavad seljaga. Idee on ju väga üllas, et ühendame ennast Euroopaga ja selle vastu pole kellelgi midagi. Aga mingil hetkel oleks see otsus pidanud sündima laiemas ringis. Eesti inimesed on tehtud sellisteks inimesteks, kes peavad mängima mingis raudtee kasiinos, nad peavad tegema tohutu panuse, aga on üliväike tõenäosus, et nad võtavad peavõidu välja, aga risk on niivõrd suur, et see on terve mõistuse vastane.”
Mikita tõi välja, et looduskeskkonda puudutavaid küsimusi tuleks vaadata ühes laiemas plaanis: „Me ei pääse dialoogist, ma usun, et võidab terve mõistus ja võib-olla kui siit Rail Balticu juurest hüpata Eesti metsadesse, siis mis on metsapoliitika häda, on selles, et protsentuaalselt on justkui kõik korras, aga me oleme sellises olukorras, kus lähtepositsioonid on vastandlikud. Eestis pole kunagi olnud metsa nii palju kui on praegu, aga maailmas pole kunagi olnud nii vähe metsa kui praegu. See mis on Eesti metsade häda, võib öelda, et tänu sellisele malelauaruudustikule on need sellises infarktieelses seisundis, see tähendab et elusooned on läbi lõigatud. Kui sinna panna juurde see Rail Balticu kujutuslik joonlauaga tõmmatud trass, siis meid tõesti ähvardab üleüldine infarkt. Kui me mõtleme geograafiliselt, siis ka Eesti-Vene piir tuleb varem või hiljem välja ehitada, see tähendab seda, et meie loodus pressitakse kahe väga suure pressi vahele kokku ja kui kõik need asjad kokku panna, tekib tunne et midagi on tõesti väga valesti läinud.”
Mikita näeb suurte keskkonnaküsimuste puhul seost Eestlaste identiteediküsimusega. „Mis on üks suur konfliktikoht, kõik see, mida me peame iseenesestmõistetavalt läänemeresoome kultuuri kuuluvaks – suured metsad, tühi mererand, hajaasustus, korilus. Me müüme Eesti riiki ju väljapoole sellise puhta looduse ja suulise pärimuse kaudu,” rääkis ta.
Samas sisaldub Mikita arvates eestlases kaks poolt – läänemeresoome kultuuri säilitaja ja moodne eurooplane: „Ma olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises väikene seenenuga. Ma mõtlen valitsuse ja riigikogu ja presidendi peale, et kuidas on üldse võimalik valitseda sellist rahvast, kes on selline läänemeresoomlane ja teisalt täis kõige moodsamat Euroopa kultuuri. Küsimus on tasakaalu leidmises, me ei võitle ju Euroopa vastu vaid selle pisikese läänemeresoomlase eest, kes on kadumas.”
### Response:
Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erimeelsuste tõttu on praegu takerdunud kollektiivlepingu läbirääkimised ametiühingute ja Enefit Energiatootmine AS-i vahel, kirjutab ERR-i venekeelne uudisteportaal.
Kuna eelmine kollektiivleping lõppes 1. jaanuaril, siis alustati juba mullu oktoobris läbirääkimisi uue lepingu üle, kuid praeguseks on erimeelsuste tõttu läbirääkimiste tähtaega pikendatud kuni 1. aprillini.
Narva Elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul tahab tööandja tõsta soodustuste kaotamise arvel töötajate palkasid, kuid ametiühingud soodustuste kaotamisega nõus ei ole.
"Oleme valmis tõstma oluliselt palkasid. Konkreetseid numbreid praegu ei nimeta, kuna läbirääkimised kestavad. Mulle kui tööandjale on oluline, et inimestel palk tõuseks, et see oleks konkurentsivõimeline ja inimesed ei lahkuks töölt. Tegin ametiühingule ettepaneku, kuid nad ei nõustunud sellega," nentis Aas.
Kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski märkis, et tööandja tahab kollektiivlepingust kaotada tööjuubeli toetuse, lisatasu õhtuste vahetuste eest ja vähendada 25 protsenti lisatasu öiste vahetuste eest, vähendada puhkusi seitsme päeva võrra ehk vastavalt ametist 42 päevalt 35-le ja 35-lt päevalt 28-le, samuti loobuda lastelaagrite toetamisest.
"Nii tahab tööandja vähendada aastas oma kulutusi 800 000 euro võrra ja pakub asemele palgatõusu 15 protsenti, kuid reaalne tõus oleks vaid 10-12 protsenti," kinnitas Ponjatovski.
Narva Elektrijaamade ametiühingu juht Andrei Zaitsev tõdes, et läbirääkimised lähevad raskelt, kuid konkreetsemast kommentaarist keeldus.
Ametiühingute väitel ei ole välistatud lähiajal Tallinnas Eesti Energia peamaja ees piketi korraldamine. | Ametiühingud ei toeta Eesti Energia soodustuste kaotamise kava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erimeelsuste tõttu on praegu takerdunud kollektiivlepingu läbirääkimised ametiühingute ja Enefit Energiatootmine AS-i vahel, kirjutab ERR-i venekeelne uudisteportaal.
Kuna eelmine kollektiivleping lõppes 1. jaanuaril, siis alustati juba mullu oktoobris läbirääkimisi uue lepingu üle, kuid praeguseks on erimeelsuste tõttu läbirääkimiste tähtaega pikendatud kuni 1. aprillini.
Narva Elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul tahab tööandja tõsta soodustuste kaotamise arvel töötajate palkasid, kuid ametiühingud soodustuste kaotamisega nõus ei ole.
"Oleme valmis tõstma oluliselt palkasid. Konkreetseid numbreid praegu ei nimeta, kuna läbirääkimised kestavad. Mulle kui tööandjale on oluline, et inimestel palk tõuseks, et see oleks konkurentsivõimeline ja inimesed ei lahkuks töölt. Tegin ametiühingule ettepaneku, kuid nad ei nõustunud sellega," nentis Aas.
Kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski märkis, et tööandja tahab kollektiivlepingust kaotada tööjuubeli toetuse, lisatasu õhtuste vahetuste eest ja vähendada 25 protsenti lisatasu öiste vahetuste eest, vähendada puhkusi seitsme päeva võrra ehk vastavalt ametist 42 päevalt 35-le ja 35-lt päevalt 28-le, samuti loobuda lastelaagrite toetamisest.
"Nii tahab tööandja vähendada aastas oma kulutusi 800 000 euro võrra ja pakub asemele palgatõusu 15 protsenti, kuid reaalne tõus oleks vaid 10-12 protsenti," kinnitas Ponjatovski.
Narva Elektrijaamade ametiühingu juht Andrei Zaitsev tõdes, et läbirääkimised lähevad raskelt, kuid konkreetsemast kommentaarist keeldus.
Ametiühingute väitel ei ole välistatud lähiajal Tallinnas Eesti Energia peamaja ees piketi korraldamine.
### Response:
Ametiühingud ei toeta Eesti Energia soodustuste kaotamise kava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlase sõnul mängupilt viimastes vastasseisudes suurepärane ei olnud, kuid muretsemiseks põhjust ei ole. "Oleme suutnud teist kohta hoida, kuigi viimases kahes mängus oleme rumalalt 3:2 võitudega punkte ära andnud. Meie eesmärke see ei muuda ja peame/tahame hoida teist kohta põhiturniiri lõpuni," sõnas Kollo volley.ee -le. "Selleks tuleks aga parandada mängupilti, mis hetkel tundub olevat kukkunud. Põhjuseks on ilmselt suurem treeningkoormus, kuna viimased mängud olid "lihtsamad" ja seega panime rõhku füüsisele, et valmis olla eelseisvaks raskemaks perioodiks."
Erinevalt kodustest meistrivõistlustest karikavõistlustel eestlase koduklubil hästi ei läinud. Kollo rõhutas karikavõistlustest rääkides, et süsteem on võrreldes Eesti ja paljude teiste riikidega eriline: "Karikasüsteem on minu jaoks naljakas – pärast igat ringi loositakse vastased. Nii oligi meie esimeseks karikamänguks (1/8-finaalis ehk koha eest veerandfinaalis) kohtumine Näfels Volleyga, kes tabelis on hetkel kolmandal ja meie teisel kohal. Mäng ise oli võrdsete heitlus lõpuni ja pigem jätsime meie omad võimalused kasutamata, kui nemad meid millegagi üllatasid. Selles karikamängus sain taaskord MVP auhinna, mis aga minu jaoks ei oma tähtsust, sest mängu kaotasime. Karikasarja süsteem soosib esiliiga võistkondi ja nii ongi üks poolfinalist nõrgemast liigast. Selle taha pugeda aga ei saa, sest suure tõenäosusega tuleb meil mängida play-off’is poolfinaalis taaskord Näfelsiga. Usun siiski meie võimalustesse ja arvan, et meil on veel palju pakkuda."
Kogu hooaja vältel koduklubi põhitegijaks olnud Kollo realiseeris viimases meistrivõistluste 3:2 võidumängus Einsiedelniga 40 tõstest 20 ja lisas kaks blokipunkti. Viieteistkümnest mängust üksteist võitnud ja 32 punkti kogunud Schönenwerd hoiab tabelis teist kohta, jäädes esikohal paiknevast Amriswili Volleyst maha kuue silmaga. Näfels Volley on kolmandana kogunud 31 punkti. | Kristo Kollo koduklubi hoiab Šveitsi kõrgliigas teist kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlase sõnul mängupilt viimastes vastasseisudes suurepärane ei olnud, kuid muretsemiseks põhjust ei ole. "Oleme suutnud teist kohta hoida, kuigi viimases kahes mängus oleme rumalalt 3:2 võitudega punkte ära andnud. Meie eesmärke see ei muuda ja peame/tahame hoida teist kohta põhiturniiri lõpuni," sõnas Kollo volley.ee -le. "Selleks tuleks aga parandada mängupilti, mis hetkel tundub olevat kukkunud. Põhjuseks on ilmselt suurem treeningkoormus, kuna viimased mängud olid "lihtsamad" ja seega panime rõhku füüsisele, et valmis olla eelseisvaks raskemaks perioodiks."
Erinevalt kodustest meistrivõistlustest karikavõistlustel eestlase koduklubil hästi ei läinud. Kollo rõhutas karikavõistlustest rääkides, et süsteem on võrreldes Eesti ja paljude teiste riikidega eriline: "Karikasüsteem on minu jaoks naljakas – pärast igat ringi loositakse vastased. Nii oligi meie esimeseks karikamänguks (1/8-finaalis ehk koha eest veerandfinaalis) kohtumine Näfels Volleyga, kes tabelis on hetkel kolmandal ja meie teisel kohal. Mäng ise oli võrdsete heitlus lõpuni ja pigem jätsime meie omad võimalused kasutamata, kui nemad meid millegagi üllatasid. Selles karikamängus sain taaskord MVP auhinna, mis aga minu jaoks ei oma tähtsust, sest mängu kaotasime. Karikasarja süsteem soosib esiliiga võistkondi ja nii ongi üks poolfinalist nõrgemast liigast. Selle taha pugeda aga ei saa, sest suure tõenäosusega tuleb meil mängida play-off’is poolfinaalis taaskord Näfelsiga. Usun siiski meie võimalustesse ja arvan, et meil on veel palju pakkuda."
Kogu hooaja vältel koduklubi põhitegijaks olnud Kollo realiseeris viimases meistrivõistluste 3:2 võidumängus Einsiedelniga 40 tõstest 20 ja lisas kaks blokipunkti. Viieteistkümnest mängust üksteist võitnud ja 32 punkti kogunud Schönenwerd hoiab tabelis teist kohta, jäädes esikohal paiknevast Amriswili Volleyst maha kuue silmaga. Näfels Volley on kolmandana kogunud 31 punkti.
### Response:
Kristo Kollo koduklubi hoiab Šveitsi kõrgliigas teist kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argumentide nägemiseks liigu kursoriga sõnadele 'poolt' ja 'vastu'. Sarnaseid poolt- ja vastuargumente arutasid "Ringvaate" stuudios ka MTÜ Rail Baltic Business Network juhatuse liige Tõnis Tamme ja logistikaettevõtja Karlo Lambot. | Poolt ja vastu: Rail Balticu argumendid kriitikutelt ja ministeeriumilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argumentide nägemiseks liigu kursoriga sõnadele 'poolt' ja 'vastu'. Sarnaseid poolt- ja vastuargumente arutasid "Ringvaate" stuudios ka MTÜ Rail Baltic Business Network juhatuse liige Tõnis Tamme ja logistikaettevõtja Karlo Lambot.
### Response:
Poolt ja vastu: Rail Balticu argumendid kriitikutelt ja ministeeriumilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bryan Ferry on pop- ja rockmuusika üks omanäolisemaid lauljaid ning laulusõnade kirjutajaid. Ferry viimistleb enda loomingut lõputult läbi stuudiotööde ja esinemiste, tihti kirjeldades romantika emotsionaalset teatrit eraku ja kõrvalise isiku pilgu läbi, püüdes parimal viisil kirjeldada armastust, üksindust, luksust ja eraldatust.
Olles Roxy Music asutajaliige ning peamine lugude autor, pani Ferry ise kokku iga detaili bändi imago juures – plaadiümbrisest lavakostüümideni. Muusiku enda sõnul olid juba tema kõige varasemad kirjutised ja stuudiosalvestused bändiga otsene katsetus kombineerida armastust muusika vastu koos loominguliste võimaluste ja ideedega, mida ta õppis kaunites kunstides.
Bryan Ferry karjäär on olnud edukas nii Roxy Musicu liikmena kui ka sooloartistina ning seda alates debüütalbumist "These Foolish Things" (1973). Tema hetkel uusim sooloalbum nimega "Avonmore" jõudis avalikkuse ette 2014. aastal.
9. oktoobril Nordea Kontserdimajas esineb Bryan Ferry koos üheksaliikmelise live -orkestriga, mille koosseisu kuuluvad kitarri-, klahvpilli-, trummi-, basskitarri-, viiuli- ja saksofonimängijad ning taustalauljad.
Tallinna kontserdi raames kõlab nii Roxy Musicu ja Bryan Ferry soololoomingu paremik, sealhulgas lood nagu "Slave to Love", "Bête Noire", "Don't Stop the Dance", "Ladytron", "More Than This", "Love Is the Drug" jpt. | Eestis esineb Roxy Musicu asutaja Bryan Ferry | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bryan Ferry on pop- ja rockmuusika üks omanäolisemaid lauljaid ning laulusõnade kirjutajaid. Ferry viimistleb enda loomingut lõputult läbi stuudiotööde ja esinemiste, tihti kirjeldades romantika emotsionaalset teatrit eraku ja kõrvalise isiku pilgu läbi, püüdes parimal viisil kirjeldada armastust, üksindust, luksust ja eraldatust.
Olles Roxy Music asutajaliige ning peamine lugude autor, pani Ferry ise kokku iga detaili bändi imago juures – plaadiümbrisest lavakostüümideni. Muusiku enda sõnul olid juba tema kõige varasemad kirjutised ja stuudiosalvestused bändiga otsene katsetus kombineerida armastust muusika vastu koos loominguliste võimaluste ja ideedega, mida ta õppis kaunites kunstides.
Bryan Ferry karjäär on olnud edukas nii Roxy Musicu liikmena kui ka sooloartistina ning seda alates debüütalbumist "These Foolish Things" (1973). Tema hetkel uusim sooloalbum nimega "Avonmore" jõudis avalikkuse ette 2014. aastal.
9. oktoobril Nordea Kontserdimajas esineb Bryan Ferry koos üheksaliikmelise live -orkestriga, mille koosseisu kuuluvad kitarri-, klahvpilli-, trummi-, basskitarri-, viiuli- ja saksofonimängijad ning taustalauljad.
Tallinna kontserdi raames kõlab nii Roxy Musicu ja Bryan Ferry soololoomingu paremik, sealhulgas lood nagu "Slave to Love", "Bête Noire", "Don't Stop the Dance", "Ladytron", "More Than This", "Love Is the Drug" jpt.
### Response:
Eestis esineb Roxy Musicu asutaja Bryan Ferry |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlustingimused olid väga head. Jää oli tugev, 25 cm paksune, lumevaba ning täiesti sile. Sõitmise tegid pisut ettearvamatuks kerge jääkirmega kaetud pisemad loigud.
Esimesel võistluspäeval oli tuul vaikne ja ilm udune, aga nii kelgu kui lohe klassis sai kirja viis sõitu. Kelkude maailmameister Aleksandrs Leontjevs (Surfline) alustas puhta seeriaga. Samas järgmise kuue võistleja vahed olid pea olematud. Noortest tõusis liidriks Raul Mihkel Anton (Noblessneri Jahtklubi) ja lohe klassis asus juhtpositsioonile Martti Ainola (Laulasmaa Surfiklubi).
Teine võistluspäev oli tuulisem ja selgem. Kasutusele võeti väiksemad purjed või lohed ning uisud lihviti õhtul omandatud teadmiste järgi teravamaks või osaliselt nürimaks. Kelkudele tõi teine päev täisprogrammi, lisandus veel kaheksa sõitu. Kiirused tõusid kusagil 60 km/h kanti.
Leontjevs ei eksinud kordagi ning tema auhinnakollektsiooni lisandus Eesti meistrivõistluste etapi esikoht. Teise koha saavutas Raivo Saarm (Team Jahe). Kolmandaks tuli kiirussõidu distsipliini valitsev maailmameister Tõnis Salong.
Noorte arvestuses saavutas esikoha Raul Mihkel Anton, kes üldarvestuses lõpetas kõrgel 8. positsioonil. Teise koha saavutas Joonas Väär ja kolmandaks tuli Uku Roosimölder. Kõik noored on Noblessneri purjetamiskooli (NYCS) kasvandikud.
Lohe klassis õnnestus pühapäeval pidada ainult üks sõit, sest öösel lompidele tekkinud jääkirme tegi hokiuiskudel suurel kiirusel liikumise ohtlikuks. Etapi võitis Martti Ainola. | Talisurfi Eesti meistrivõistluste etapi võitis maailmameister Leontjevs | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlustingimused olid väga head. Jää oli tugev, 25 cm paksune, lumevaba ning täiesti sile. Sõitmise tegid pisut ettearvamatuks kerge jääkirmega kaetud pisemad loigud.
Esimesel võistluspäeval oli tuul vaikne ja ilm udune, aga nii kelgu kui lohe klassis sai kirja viis sõitu. Kelkude maailmameister Aleksandrs Leontjevs (Surfline) alustas puhta seeriaga. Samas järgmise kuue võistleja vahed olid pea olematud. Noortest tõusis liidriks Raul Mihkel Anton (Noblessneri Jahtklubi) ja lohe klassis asus juhtpositsioonile Martti Ainola (Laulasmaa Surfiklubi).
Teine võistluspäev oli tuulisem ja selgem. Kasutusele võeti väiksemad purjed või lohed ning uisud lihviti õhtul omandatud teadmiste järgi teravamaks või osaliselt nürimaks. Kelkudele tõi teine päev täisprogrammi, lisandus veel kaheksa sõitu. Kiirused tõusid kusagil 60 km/h kanti.
Leontjevs ei eksinud kordagi ning tema auhinnakollektsiooni lisandus Eesti meistrivõistluste etapi esikoht. Teise koha saavutas Raivo Saarm (Team Jahe). Kolmandaks tuli kiirussõidu distsipliini valitsev maailmameister Tõnis Salong.
Noorte arvestuses saavutas esikoha Raul Mihkel Anton, kes üldarvestuses lõpetas kõrgel 8. positsioonil. Teise koha saavutas Joonas Väär ja kolmandaks tuli Uku Roosimölder. Kõik noored on Noblessneri purjetamiskooli (NYCS) kasvandikud.
Lohe klassis õnnestus pühapäeval pidada ainult üks sõit, sest öösel lompidele tekkinud jääkirme tegi hokiuiskudel suurel kiirusel liikumise ohtlikuks. Etapi võitis Martti Ainola.
### Response:
Talisurfi Eesti meistrivõistluste etapi võitis maailmameister Leontjevs |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tõepõhjata ühiskonnas on ajakirjanduses üha olulisem roll fakti- ja tõenduspõhisel sisul. Eesti teadlased otsivad iga päev vastuseid meie igapäevaelu puudutavatele uurimisküsimustele ja mis oleks veel täpsem ning faktipõhisem kui teadusuudis?" selgitas "Novaatori" toimetaja ja saatejuht Marju Himma.
Saate lood valmivad ERRi teadusportaali Novaator toimetajate käe all. Lisaks Marju Himmale näeb saatejuhi rollis ka Greete Palmistet.
"Esmaeetriks valmistumine on olnud puhas nauding. On viimane aeg, et sõna "teadus" küljest kaoks valges kitlis einsteinilik vuntsidega mees, kes arvutab kosmilistes kõrgustes. Meil on robotkalade, kunstnaha- ja lihaste ning geenivaramu ajastu, mistõttu julgen lubada, et uudised saavad olema harivad, praktilised ja muigamapanevadki," ütles Palmiste.
Ettepaneku teha "Novaatori" teadusuudiseid pakkus välja ERRi uudistejuht Urmet Kook. "Novaator on teadusportaalina end juba hästi sisse töötanud ning nüüd on tagumine aeg tuua teadusteemad ka suurele ekraanile. Me ei alusta küll väga pika saatega, kuid loodetavasti aitab see veidigi täita seda suurt tühimikku, mis täna Eesti teadusmaailmas toimuva kajastamisel vastu vaatab. Kui vaatajad saate omaks võtavad, saab sellest tulevikus saadet veelgi pikemaks ja sisukamaks teha," rääkis Kook.
Teadusuudised hakkavad eetris olema kolmapäeviti pärast "Pealtnägijat" kell 20.45. Igas saates on kaks lugu Eesti teadlaste värskematest saavutustest ja ülevaade maailmas tähelepanu pälvinud teadusuudistest.
Iga saate lõpetab rubriik "Vaataja küsib", kus teadlased annavad televaatajate küsimustele igapäevaelus ette tulevate nähtuste kohta teadusliku seletuse. Näiteks miks tunduvad kontoritöötajatele ruumid alati külmad või miks tuleb ühe keedumuna koor lihtsamini lahti kui teise oma. Vaatajad saavad teadlastele mõeldud küsimuse teele panna aadressil [email protected].
"Novaator" on põnevate teadusuudistega ETV ekraanil kolmapäeviti kell 20.45. | ERR Novaator tuleb teadusuudistega teleekraanile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tõepõhjata ühiskonnas on ajakirjanduses üha olulisem roll fakti- ja tõenduspõhisel sisul. Eesti teadlased otsivad iga päev vastuseid meie igapäevaelu puudutavatele uurimisküsimustele ja mis oleks veel täpsem ning faktipõhisem kui teadusuudis?" selgitas "Novaatori" toimetaja ja saatejuht Marju Himma.
Saate lood valmivad ERRi teadusportaali Novaator toimetajate käe all. Lisaks Marju Himmale näeb saatejuhi rollis ka Greete Palmistet.
"Esmaeetriks valmistumine on olnud puhas nauding. On viimane aeg, et sõna "teadus" küljest kaoks valges kitlis einsteinilik vuntsidega mees, kes arvutab kosmilistes kõrgustes. Meil on robotkalade, kunstnaha- ja lihaste ning geenivaramu ajastu, mistõttu julgen lubada, et uudised saavad olema harivad, praktilised ja muigamapanevadki," ütles Palmiste.
Ettepaneku teha "Novaatori" teadusuudiseid pakkus välja ERRi uudistejuht Urmet Kook. "Novaator on teadusportaalina end juba hästi sisse töötanud ning nüüd on tagumine aeg tuua teadusteemad ka suurele ekraanile. Me ei alusta küll väga pika saatega, kuid loodetavasti aitab see veidigi täita seda suurt tühimikku, mis täna Eesti teadusmaailmas toimuva kajastamisel vastu vaatab. Kui vaatajad saate omaks võtavad, saab sellest tulevikus saadet veelgi pikemaks ja sisukamaks teha," rääkis Kook.
Teadusuudised hakkavad eetris olema kolmapäeviti pärast "Pealtnägijat" kell 20.45. Igas saates on kaks lugu Eesti teadlaste värskematest saavutustest ja ülevaade maailmas tähelepanu pälvinud teadusuudistest.
Iga saate lõpetab rubriik "Vaataja küsib", kus teadlased annavad televaatajate küsimustele igapäevaelus ette tulevate nähtuste kohta teadusliku seletuse. Näiteks miks tunduvad kontoritöötajatele ruumid alati külmad või miks tuleb ühe keedumuna koor lihtsamini lahti kui teise oma. Vaatajad saavad teadlastele mõeldud küsimuse teele panna aadressil [email protected].
"Novaator" on põnevate teadusuudistega ETV ekraanil kolmapäeviti kell 20.45.
### Response:
ERR Novaator tuleb teadusuudistega teleekraanile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mikseri sõnul ei pea ta õigeks ühegi usu diskrimineerimist või otsuseid, mis võivad anda tagasilöögi USA rahvusvahelisele positsioonile või turvalisusele.
Mikser avaldas lootust, et USA eelmise presidendi Barack Obama poolt Euroopasse saadetud väed jäävad ka Trumpi ajal siia.
"Oletame, että USA on oma poliitikas järjepidev," märkis Mikser.
Mikseri sõnul räägiti Eestis kaitsekukulutuste õiglasemast jagamisest juba ammu enne USA valimisi ja Trumpi presidendiks saamist.
NATO on seadnud eesmärgiks, et iga liikmesriik eraldaks kaitsekuludeks kaks protsenti SKP-st, samas on Eesti seda eesmärki täitnud ka majanduskriisi ajal ehk ajal, kui teised Balti riigid kaitsekulutusi kärpisid.
Mikseri hinnangul on USA-l ja Euroopal ühised huvid. "Euroopa soovib kindlasti, et USA suudaks jätkuvalt olla läänemaailma liider," ütles ta.
Mikseri hinnangul on ka Eesti ja Soome seisukohad Läänemere turvalisusele samad, kuigi rõhuasetused on mõnevõrra erinevad.
"Venemaa endisest provotseerivam ja agressiivsem poliitika on kasvatanud pingeid Läänemerel," nentis ta ja meenutas, et Venemaa on viimase 10 aasta jooksul kaks korda alustanud sõda oma naabrite vastu, 2008. aastal Gruusias ja 2014. aastal Ukrainas.
Mikser leidis, et Venemaad on siiski võimalik mõjutada nii, et olukord ei muutuks pingelisemaks.
"Me ei pea Eestis Vladimir Putinit irratsionaalseks. Ta on väga ratsionaalne, külmalt kalkuleeriv ja seetõttu on teda võimalik mõjutada heidutusega," arvas Mikser.
Tema sõnul mõjub Läänemerel sellise heidutusena Venemaa jaoks kindlasti Nato. | Mikser: USA teeb otsuseid eelkõige enda riiklikest huvidest lähtuvalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mikseri sõnul ei pea ta õigeks ühegi usu diskrimineerimist või otsuseid, mis võivad anda tagasilöögi USA rahvusvahelisele positsioonile või turvalisusele.
Mikser avaldas lootust, et USA eelmise presidendi Barack Obama poolt Euroopasse saadetud väed jäävad ka Trumpi ajal siia.
"Oletame, että USA on oma poliitikas järjepidev," märkis Mikser.
Mikseri sõnul räägiti Eestis kaitsekukulutuste õiglasemast jagamisest juba ammu enne USA valimisi ja Trumpi presidendiks saamist.
NATO on seadnud eesmärgiks, et iga liikmesriik eraldaks kaitsekuludeks kaks protsenti SKP-st, samas on Eesti seda eesmärki täitnud ka majanduskriisi ajal ehk ajal, kui teised Balti riigid kaitsekulutusi kärpisid.
Mikseri hinnangul on USA-l ja Euroopal ühised huvid. "Euroopa soovib kindlasti, et USA suudaks jätkuvalt olla läänemaailma liider," ütles ta.
Mikseri hinnangul on ka Eesti ja Soome seisukohad Läänemere turvalisusele samad, kuigi rõhuasetused on mõnevõrra erinevad.
"Venemaa endisest provotseerivam ja agressiivsem poliitika on kasvatanud pingeid Läänemerel," nentis ta ja meenutas, et Venemaa on viimase 10 aasta jooksul kaks korda alustanud sõda oma naabrite vastu, 2008. aastal Gruusias ja 2014. aastal Ukrainas.
Mikser leidis, et Venemaad on siiski võimalik mõjutada nii, et olukord ei muutuks pingelisemaks.
"Me ei pea Eestis Vladimir Putinit irratsionaalseks. Ta on väga ratsionaalne, külmalt kalkuleeriv ja seetõttu on teda võimalik mõjutada heidutusega," arvas Mikser.
Tema sõnul mõjub Läänemerel sellise heidutusena Venemaa jaoks kindlasti Nato.
### Response:
Mikser: USA teeb otsuseid eelkõige enda riiklikest huvidest lähtuvalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Just lindude küttimises oli Viljandi linnavalitsus näinud paar aastat tagasi võimalust, kuidas vareste ja hakkide arvukust linnas piirata. Keskkonnaameti sekkumise peale tehti linlikus jahipidamises paus, misjärel õnnestus linnal see tegevus ametiga üheks perioodiks kooskõlastada.
Linnavalitsuse majandusameti haljastus- ja heakorraspetsialist Liisi Preedin ütles, et linde kütiti Viljandis 2015. aasta 1. novembrist 2016. aasta 14. aprillini ja seejärel sama aasta 16. juulist 1. detsembrini. Ta nentis, et keskkonnaameti loal võis lasta 50 künnivarest, 25 hallvarest, 35 hakki ja 30 kodutuvi. "Loa kehtivusaja lõpuks said limiidid ka täidetud," kinnitas spetsialist Sakalale.
Mida kavatseb Viljandi linnavalitsus lindude arvukuse piiramiseks järgmisena ette võtta, seda Preedin öelda ei osanud. Ta lisas, et see otsus tehakse ilmselt lähikuudel.
Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader nentis, et Viljandi linnavalitsus ei ole veel soovi avaldanud sel aastal lindude laskmist jätkata. "Kui taotlus tuleb, siis me seda tõenäoliselt ei toeta, vaid palume mõelda alternatiividele," lausus ta. «Linde lubaksime lasta ja pesitsusajal häirida või linnupesa hävitada ainult nuhtlusisendite korral."
Nuhtlusisend on Aderi selgitusel selline loomaliigi esindaja, kes käitub teistest liigikaaslastest erinevalt ning on inimeste tervisele ja varale silmatorkavalt ohtlikum. Näiteks peab keskkonnaamet nuhtlusisenditeks selliseid linde, kes ründavad inimesi agressiivselt, mitte ainult ei rooja või käitu hoiatavalt. Kiskja on näiteks nuhtluseks, kui murrab kariloomi ja koeri või lõhub mesilaid.
"Jõgeval ja Tartus on varesed teinud pesa lasteaeda, kus nad on lastele otseseks ohuks, ning seal oleme lubanud linde ka kõrvaldada," rääkis Ader. "Siinjuures tuleb arvestada, et selline tegevus peab toimuma võimalikult diskreetselt, mitte laste nähes, ja isendile võimalikult vähe piina tekitades."
Nagu Ader rääkis, on keskkonnaameti liigikaitse büroo ette valmistanud juhise eelnõu, kuidas linnalindudega käituda. Selle järgi peetakse linnalindude laskmist kõige ebaefektiivsemaks peletustegevuseks, mis on põhjendatud vaid üksikute nuhtlusisendite eemaldamiseks.
Keskkonnaamet soovitab linnalindudega seotud murede ennetamiseks ja lahendamiseks korrastada prügimajandus, et linnud ei pääseks toidujäätmetele ligi. Samuti ei tohi tiivulistele süüa visata.
Ader märkis, et tarvis on tähelepanu pöörata ka hoonetele ja rajatistele, näiteks kasutada katustel, räästaalustel ja seintel ehituslahendusi, mis takistavad seal lindude pesitsemist. "Seega on haljastuse planeerimise ja lindude õigeaegse häirimisega võimalik neid linnaruumis teatud määral ümber suunata, aga mitte sealt täielikult eemaldada," lisas ta. | Amet ei pea õigeks linnalindude arvukust reguleerida laskmisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Just lindude küttimises oli Viljandi linnavalitsus näinud paar aastat tagasi võimalust, kuidas vareste ja hakkide arvukust linnas piirata. Keskkonnaameti sekkumise peale tehti linlikus jahipidamises paus, misjärel õnnestus linnal see tegevus ametiga üheks perioodiks kooskõlastada.
Linnavalitsuse majandusameti haljastus- ja heakorraspetsialist Liisi Preedin ütles, et linde kütiti Viljandis 2015. aasta 1. novembrist 2016. aasta 14. aprillini ja seejärel sama aasta 16. juulist 1. detsembrini. Ta nentis, et keskkonnaameti loal võis lasta 50 künnivarest, 25 hallvarest, 35 hakki ja 30 kodutuvi. "Loa kehtivusaja lõpuks said limiidid ka täidetud," kinnitas spetsialist Sakalale.
Mida kavatseb Viljandi linnavalitsus lindude arvukuse piiramiseks järgmisena ette võtta, seda Preedin öelda ei osanud. Ta lisas, et see otsus tehakse ilmselt lähikuudel.
Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader nentis, et Viljandi linnavalitsus ei ole veel soovi avaldanud sel aastal lindude laskmist jätkata. "Kui taotlus tuleb, siis me seda tõenäoliselt ei toeta, vaid palume mõelda alternatiividele," lausus ta. «Linde lubaksime lasta ja pesitsusajal häirida või linnupesa hävitada ainult nuhtlusisendite korral."
Nuhtlusisend on Aderi selgitusel selline loomaliigi esindaja, kes käitub teistest liigikaaslastest erinevalt ning on inimeste tervisele ja varale silmatorkavalt ohtlikum. Näiteks peab keskkonnaamet nuhtlusisenditeks selliseid linde, kes ründavad inimesi agressiivselt, mitte ainult ei rooja või käitu hoiatavalt. Kiskja on näiteks nuhtluseks, kui murrab kariloomi ja koeri või lõhub mesilaid.
"Jõgeval ja Tartus on varesed teinud pesa lasteaeda, kus nad on lastele otseseks ohuks, ning seal oleme lubanud linde ka kõrvaldada," rääkis Ader. "Siinjuures tuleb arvestada, et selline tegevus peab toimuma võimalikult diskreetselt, mitte laste nähes, ja isendile võimalikult vähe piina tekitades."
Nagu Ader rääkis, on keskkonnaameti liigikaitse büroo ette valmistanud juhise eelnõu, kuidas linnalindudega käituda. Selle järgi peetakse linnalindude laskmist kõige ebaefektiivsemaks peletustegevuseks, mis on põhjendatud vaid üksikute nuhtlusisendite eemaldamiseks.
Keskkonnaamet soovitab linnalindudega seotud murede ennetamiseks ja lahendamiseks korrastada prügimajandus, et linnud ei pääseks toidujäätmetele ligi. Samuti ei tohi tiivulistele süüa visata.
Ader märkis, et tarvis on tähelepanu pöörata ka hoonetele ja rajatistele, näiteks kasutada katustel, räästaalustel ja seintel ehituslahendusi, mis takistavad seal lindude pesitsemist. "Seega on haljastuse planeerimise ja lindude õigeaegse häirimisega võimalik neid linnaruumis teatud määral ümber suunata, aga mitte sealt täielikult eemaldada," lisas ta.
### Response:
Amet ei pea õigeks linnalindude arvukust reguleerida laskmisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fulhami treeningkeskuses Motspur Parkis toimunud lahingu eel võis oodata kõva madinat: Fulham polnud viimasest viiest mängust saanud ühtegi kaotust, kuid teise divisjoni tabeliliider Swansea oli liigas kaotuseta lausa 4. novembrist saadik, vahendab Soccernet.ee.
Parema alguse tegi külalismeeskond, kes asus 26. minutil juhtima, kui Jordan Garricku löök leidis rikošetist tee Fulhami väravasse. Veerand tundi hiljem murdis Fulhami number 10 Mattias Käit paremalt kasti, misjärel leidis sööduga Dennis Adenirani, kes seisu viigistas.
Ühest väljakuotsast teise käinud mäng oleks võinud lõppeda mõlema poole võiduga, kuid kümmekond minutit enne lõppu kukutasid Swansea mehed oma karistusalas veaga Käidi ning see tähendas penaltit. 21-aastane Walesi koondislane Georg Williams saatis palli võrku ning tablool säras lõppresultaadiks skoor 2:1.
Kahele väravale eeltöö teinud Käit sai kirja kõik 90 minutit.
Liigatabelis on Fulham nüüd 16 mängust kogutud 29 punktiga teisel kohal. Swanseaga vähenes vahe 10 silmale. | Käit vedas Fulhami oma supermänguga liidrite vastu võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fulhami treeningkeskuses Motspur Parkis toimunud lahingu eel võis oodata kõva madinat: Fulham polnud viimasest viiest mängust saanud ühtegi kaotust, kuid teise divisjoni tabeliliider Swansea oli liigas kaotuseta lausa 4. novembrist saadik, vahendab Soccernet.ee.
Parema alguse tegi külalismeeskond, kes asus 26. minutil juhtima, kui Jordan Garricku löök leidis rikošetist tee Fulhami väravasse. Veerand tundi hiljem murdis Fulhami number 10 Mattias Käit paremalt kasti, misjärel leidis sööduga Dennis Adenirani, kes seisu viigistas.
Ühest väljakuotsast teise käinud mäng oleks võinud lõppeda mõlema poole võiduga, kuid kümmekond minutit enne lõppu kukutasid Swansea mehed oma karistusalas veaga Käidi ning see tähendas penaltit. 21-aastane Walesi koondislane Georg Williams saatis palli võrku ning tablool säras lõppresultaadiks skoor 2:1.
Kahele väravale eeltöö teinud Käit sai kirja kõik 90 minutit.
Liigatabelis on Fulham nüüd 16 mängust kogutud 29 punktiga teisel kohal. Swanseaga vähenes vahe 10 silmale.
### Response:
Käit vedas Fulhami oma supermänguga liidrite vastu võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2. veebruaril kell 18 esineb EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames taani arhitekt Martin Tamke. Ta on Kopenhaagenis asuva Taani Kuningliku Kunstiakadeemia all tegutsevas infotehnoloogia- ja arhitektuurikeskuses CITA dotsent.
Keskuses uuritakse, mil moel mõjutavad arhitektuuri uued digitaalsed disaini- ja tootmisvahendid ja digiprotsessid, mis kujundavad meie ühiskonda kultuuriliselt, sotsiaalselt ja tehnoloogiliselt.
Lisaks kuulub Tamke sel nädalal koguneva Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB installatsioonivõistluse žüriisse, mis valib 2017. aasta konkursi võitja. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised. | Tallinnas peab loengu taani arhitekt Martin Tamke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2. veebruaril kell 18 esineb EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames taani arhitekt Martin Tamke. Ta on Kopenhaagenis asuva Taani Kuningliku Kunstiakadeemia all tegutsevas infotehnoloogia- ja arhitektuurikeskuses CITA dotsent.
Keskuses uuritakse, mil moel mõjutavad arhitektuuri uued digitaalsed disaini- ja tootmisvahendid ja digiprotsessid, mis kujundavad meie ühiskonda kultuuriliselt, sotsiaalselt ja tehnoloogiliselt.
Lisaks kuulub Tamke sel nädalal koguneva Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB installatsioonivõistluse žüriisse, mis valib 2017. aasta konkursi võitja. Kuulama on oodatud nii arhitektuuritudengid, professionaalid kui lihtsalt ruumihuvilised.
### Response:
Tallinnas peab loengu taani arhitekt Martin Tamke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadusajaloolane Ken Kalling kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et seni tooni andnud nn lõssenkism oli tegelikult taanduma hakanud juba pärast Jossif Stalini surma – näiteks pani Artur Lind Eesti molekulaarbioloogiale aluse juba 1960. aastate alguses.
Teaduse ajalooga kursis olijaile tähendab lõssenkism stalinlikus Nõukogude Liidus aset leidnud moonutusi bioloogiateaduses ja eeskätt geneetika ("mendelismi-morganismi-veismanismi") eitamist. Nähtus seostus peaasjalikult põllumajandusega, nii et Nõukogude Liidus bioloogia vallas tekkinud pseudoteadusi hakati nimetama agrobioloogiaks.
Trofim Lõssenko (1898–1976) kõrval oli sel suunal teisigi tuntud käilakujusid, nagu näiteks Ivan Mitšurin (1855–1935). Teoorias toetus agrobioloogia paljuski Mitšurinile, sordiaretajale, kes ristas (eeskätt) viljapuid. Tsaari-Venemaal Mitšurinit ei tunnustatud, nii et kui bolševikud tema tööd kodusõja lõppedes esile hakkasid tõstma, oli ka Mitšurin uuele võimule truu.
Teadlastele tegi ta oma töö hindamise aga raskeks. Näiteks kasutas ta hübridiseerimisel õietolmu segusid, nii et tagantjärele oli võimatu aru saada, millise sordi sperm uue taime tekitas. Lisaks mõtles Mitšurin välja nn vegetatiivsete hübriidide saamise meetodi – ta pookis muuta soovitavale sordile sellise sordi oksa, mille omadusi taheti poogitavale sordile üle kanda, nimetas poogendi "mentoriks” ja väitis, et selle kaudu kandub pookealusele taimele üle pärilikkusaine, mis jääb kestma ka selle järglastes.
Karjaaretuses propageeris sama lähenemist Lõssenko, kelle väitel valitsenud "meil teaduses" veendumus, et heade piimalehmade saamiseks tuleb vasikaid toita mitte lihtsalt piima, vaid kõige paremate piimalehmade piimaga.
Mitšurin, kes tegi oma tööst "kunsti", oli küll kursis teadusilmas toimuvaga, kuid võttis selle suhtes eitava hoiaku. 1923. aastal teatas ta, et Mendeli seadused sordiaretuses ei kehti. Teaduskeelt kasutades võib väita, et Mitšurin ei tunnistanud pärilikkusmehhanismide puhul dominantsust ja retsessiivsust, vaid leidis, et sõltuvalt organismi arengutingimustest ja/või -faasist võib üks ja sama tunnus olla kord retsessiivne, kord dominantne. Soovitud tunnuste domineerima "kallutamine” – taimede manipuleerimine (nende arenguetappe silmas pidades) erinevate keskkonnamõjustustega – oligi mitšuurinliku meetodi n-ö põhisisu.
Sama mõtteviisi arendas edasi Lõssenko, kelle definitsiooni kohaselt ei iseloomustanud organisme pärilikkus, vaid nende soodumus reageerida keskkonnamõjudele ehk n-ö "loomus". | Lõssenkism ehk stalinlik pseudoõpetus bioloogias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadusajaloolane Ken Kalling kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et seni tooni andnud nn lõssenkism oli tegelikult taanduma hakanud juba pärast Jossif Stalini surma – näiteks pani Artur Lind Eesti molekulaarbioloogiale aluse juba 1960. aastate alguses.
Teaduse ajalooga kursis olijaile tähendab lõssenkism stalinlikus Nõukogude Liidus aset leidnud moonutusi bioloogiateaduses ja eeskätt geneetika ("mendelismi-morganismi-veismanismi") eitamist. Nähtus seostus peaasjalikult põllumajandusega, nii et Nõukogude Liidus bioloogia vallas tekkinud pseudoteadusi hakati nimetama agrobioloogiaks.
Trofim Lõssenko (1898–1976) kõrval oli sel suunal teisigi tuntud käilakujusid, nagu näiteks Ivan Mitšurin (1855–1935). Teoorias toetus agrobioloogia paljuski Mitšurinile, sordiaretajale, kes ristas (eeskätt) viljapuid. Tsaari-Venemaal Mitšurinit ei tunnustatud, nii et kui bolševikud tema tööd kodusõja lõppedes esile hakkasid tõstma, oli ka Mitšurin uuele võimule truu.
Teadlastele tegi ta oma töö hindamise aga raskeks. Näiteks kasutas ta hübridiseerimisel õietolmu segusid, nii et tagantjärele oli võimatu aru saada, millise sordi sperm uue taime tekitas. Lisaks mõtles Mitšurin välja nn vegetatiivsete hübriidide saamise meetodi – ta pookis muuta soovitavale sordile sellise sordi oksa, mille omadusi taheti poogitavale sordile üle kanda, nimetas poogendi "mentoriks” ja väitis, et selle kaudu kandub pookealusele taimele üle pärilikkusaine, mis jääb kestma ka selle järglastes.
Karjaaretuses propageeris sama lähenemist Lõssenko, kelle väitel valitsenud "meil teaduses" veendumus, et heade piimalehmade saamiseks tuleb vasikaid toita mitte lihtsalt piima, vaid kõige paremate piimalehmade piimaga.
Mitšurin, kes tegi oma tööst "kunsti", oli küll kursis teadusilmas toimuvaga, kuid võttis selle suhtes eitava hoiaku. 1923. aastal teatas ta, et Mendeli seadused sordiaretuses ei kehti. Teaduskeelt kasutades võib väita, et Mitšurin ei tunnistanud pärilikkusmehhanismide puhul dominantsust ja retsessiivsust, vaid leidis, et sõltuvalt organismi arengutingimustest ja/või -faasist võib üks ja sama tunnus olla kord retsessiivne, kord dominantne. Soovitud tunnuste domineerima "kallutamine” – taimede manipuleerimine (nende arenguetappe silmas pidades) erinevate keskkonnamõjustustega – oligi mitšuurinliku meetodi n-ö põhisisu.
Sama mõtteviisi arendas edasi Lõssenko, kelle definitsiooni kohaselt ei iseloomustanud organisme pärilikkus, vaid nende soodumus reageerida keskkonnamõjudele ehk n-ö "loomus".
### Response:
Lõssenkism ehk stalinlik pseudoõpetus bioloogias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kevin Love’ita mänginud Cavaliers oli suurema osa mängust tagaajajarollis ega suutnud õiget rütmi leida. Viimasele veerandajale mindi vastu 13-punktilises kaotusseisus ning vahepeal oli Dallase edu juba 17 punkti, lõpuks võeti seitsmepunktiline võit.
Võitjate parimana tõi Harrison Barnes 24 punkti ja võttis 11 lauapalli, Wesley Matthews lisas 21 punkti. Cavaliersi ridades viskas LeBron james 23 punkti ja võttis üheksa lauapalli.
Järgmise mängu peab Cavaliers 1. veebruaril, võõrustades Minnesota Timberwolvesi.
Kehvast jaanuarikuust hoolimata on Cavaliers 32 võiduga idakonverentsi liider, läänekonverentsi juhib 41 mängu võitnud Golden State Warriors.
Tulemused:
Phoenix – Memphis 96:115
Dallas – Cleveland 104:97
Minnesota – Orlando 111:105 la.
Boston – Detroit 113:109
Miami – Brooklyn 104:96
Philadelphia – Sacramento 122:119 | Tiitlikaitsja Cavaliers lõpetas kesise jaanuari kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevin Love’ita mänginud Cavaliers oli suurema osa mängust tagaajajarollis ega suutnud õiget rütmi leida. Viimasele veerandajale mindi vastu 13-punktilises kaotusseisus ning vahepeal oli Dallase edu juba 17 punkti, lõpuks võeti seitsmepunktiline võit.
Võitjate parimana tõi Harrison Barnes 24 punkti ja võttis 11 lauapalli, Wesley Matthews lisas 21 punkti. Cavaliersi ridades viskas LeBron james 23 punkti ja võttis üheksa lauapalli.
Järgmise mängu peab Cavaliers 1. veebruaril, võõrustades Minnesota Timberwolvesi.
Kehvast jaanuarikuust hoolimata on Cavaliers 32 võiduga idakonverentsi liider, läänekonverentsi juhib 41 mängu võitnud Golden State Warriors.
Tulemused:
Phoenix – Memphis 96:115
Dallas – Cleveland 104:97
Minnesota – Orlando 111:105 la.
Boston – Detroit 113:109
Miami – Brooklyn 104:96
Philadelphia – Sacramento 122:119
### Response:
Tiitlikaitsja Cavaliers lõpetas kesise jaanuari kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anneli Säre lõpetas Tartu 2. keskkooli 1975. aastal ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (praeguse kunstiakadeemia) 1981. aastal tekstiilikunstnikuna. Pastellidega on ta maalinud 1998. aastast.
Säre on võlutud pastellmaalist, mis sünnib joonistades ilma pintslita. On ainult värvilised kriidid ja käsi, mis vahel värve laiali ajab. Tulemuseks on aga maalid.
"Sain emalt peaaegu puutumatu kastikese prantsuse pastellidega. Need olid nii ilusad, et lausa kutsusid endiga tegelema. Mulle on alati meeldinud meie loodus, neli nii erinevat aastaaega, valguse ja varjude mäng metsas ja mere ääres. Püüangi neid kauneid hetki jäädvustada," lausus Säre.
Anneli Säre on Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige ja kuulub Loovala kunstnike perre.
Näituse avamine toimub 31. jaanuaril kell 17 Vanemuise väikese maja publikugaleriis ning see jääb avatuks kuni 31. märtsini 2017. | Vanemuise väikeses majas näeb Anneli Säre pastellmaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anneli Säre lõpetas Tartu 2. keskkooli 1975. aastal ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (praeguse kunstiakadeemia) 1981. aastal tekstiilikunstnikuna. Pastellidega on ta maalinud 1998. aastast.
Säre on võlutud pastellmaalist, mis sünnib joonistades ilma pintslita. On ainult värvilised kriidid ja käsi, mis vahel värve laiali ajab. Tulemuseks on aga maalid.
"Sain emalt peaaegu puutumatu kastikese prantsuse pastellidega. Need olid nii ilusad, et lausa kutsusid endiga tegelema. Mulle on alati meeldinud meie loodus, neli nii erinevat aastaaega, valguse ja varjude mäng metsas ja mere ääres. Püüangi neid kauneid hetki jäädvustada," lausus Säre.
Anneli Säre on Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige ja kuulub Loovala kunstnike perre.
Näituse avamine toimub 31. jaanuaril kell 17 Vanemuise väikese maja publikugaleriis ning see jääb avatuks kuni 31. märtsini 2017.
### Response:
Vanemuise väikeses majas näeb Anneli Säre pastellmaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tähtede Galal esinevad solistid, kellest tänaseks on sirgunud rahvusvaheliselt hinnatud ooperilauljad: Anna Samuil (sopran, Venemaa); Laimonas Pautienius (tenor, Leedu); Angelina Švatška (metsosopran, Ukraina); Ji Min Park (tenor, Lõuna-Korea); Ilja Siltšukov (bariton, Valgevene); Oliver Kuusik (tenor, Eesti); Elina Šimkus (sopran, Läti), Anna Denisova (sopran, Venemaa) ja Jomante Šležaite (sopran, Leedu).
Tähtede Gala toimub 7. mail Pärnu kontserdimajas algusega kell 17.
Dirigeerib Erki Pehk. Osaleb Vanemuise sümfooniaorkester.
Tänavune Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest toimub 5.-12. mail. | PromFest tähistab juubelit Tähtede Galaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tähtede Galal esinevad solistid, kellest tänaseks on sirgunud rahvusvaheliselt hinnatud ooperilauljad: Anna Samuil (sopran, Venemaa); Laimonas Pautienius (tenor, Leedu); Angelina Švatška (metsosopran, Ukraina); Ji Min Park (tenor, Lõuna-Korea); Ilja Siltšukov (bariton, Valgevene); Oliver Kuusik (tenor, Eesti); Elina Šimkus (sopran, Läti), Anna Denisova (sopran, Venemaa) ja Jomante Šležaite (sopran, Leedu).
Tähtede Gala toimub 7. mail Pärnu kontserdimajas algusega kell 17.
Dirigeerib Erki Pehk. Osaleb Vanemuise sümfooniaorkester.
Tänavune Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest toimub 5.-12. mail.
### Response:
PromFest tähistab juubelit Tähtede Galaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui 2016. aasta alguses vaheldusid töötleva tööstuse toodangus langus ja tõus, siis alates septembrist toodangu maht võrreldes varasema aasta sama kuuga suurenes pidevalt, teatas statistikaamet.
2016. aastal ületas toodang varasema aasta mahtu rohkem kui kahes kolmandikus tööstusharudes. Positiivselt mõjutasid toodangu mahu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud: puittoodete tootmine suurenes kuus protsenti, elektriseadmete tootmine 14 protsenti, mööblitootmine neli protsenti, tekstiilitootmine 13 protsenti.
Negatiivselt mõjutasid toodangu mahu kasvu elektroonikaseadmete, metalltoodete ja keemiatoodete tootmine, kus toodang vähenes.
2016. aastal suurenesid nii eksport kui ka müük kodumaisele turule 2015. aastaga võrreldes ligi kaks protsenti. Välisturule müüdi 69 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust.
Tööpäevadega korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang 2016. aasta detsembris 2015. aasta detsembriga võrreldes 10 protsenti, sealhulgas töötleva tööstuse toodang kaheksa protsenti. Detsembris toodeti elektrit 22 protsenti ja soojust 17 protsenti rohkem kui 2015. aasta detsembris.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta detsembris tööstuses kokku üks protsenti vähem toodangut kui novembris, sealhulgas töötlevas tööstuses üks protsent rohkem. | Tööstustoodang suurenes mullu aastaga kaks protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui 2016. aasta alguses vaheldusid töötleva tööstuse toodangus langus ja tõus, siis alates septembrist toodangu maht võrreldes varasema aasta sama kuuga suurenes pidevalt, teatas statistikaamet.
2016. aastal ületas toodang varasema aasta mahtu rohkem kui kahes kolmandikus tööstusharudes. Positiivselt mõjutasid toodangu mahu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud: puittoodete tootmine suurenes kuus protsenti, elektriseadmete tootmine 14 protsenti, mööblitootmine neli protsenti, tekstiilitootmine 13 protsenti.
Negatiivselt mõjutasid toodangu mahu kasvu elektroonikaseadmete, metalltoodete ja keemiatoodete tootmine, kus toodang vähenes.
2016. aastal suurenesid nii eksport kui ka müük kodumaisele turule 2015. aastaga võrreldes ligi kaks protsenti. Välisturule müüdi 69 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust.
Tööpäevadega korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang 2016. aasta detsembris 2015. aasta detsembriga võrreldes 10 protsenti, sealhulgas töötleva tööstuse toodang kaheksa protsenti. Detsembris toodeti elektrit 22 protsenti ja soojust 17 protsenti rohkem kui 2015. aasta detsembris.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta detsembris tööstuses kokku üks protsenti vähem toodangut kui novembris, sealhulgas töötlevas tööstuses üks protsent rohkem.
### Response:
Tööstustoodang suurenes mullu aastaga kaks protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kasvu näitas ka aasta viimane kuu, kui müügitulu (619,4 mln) suurenes 2015. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades kolm protsenti, teatas Statistikaamet.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta detsembriga võrreldes üheksa protsenti. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 31 protsenti.
Keskmisest enam suurenes müügitulu ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 12 protsenti) ning kasutatud kaupade kauplustes samuti väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 11 protsenti).
Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel olnud stabiilne. Detsembris jäi nende kaupluste müügitulu 2015. aasta detsembriga võrreldes samale tasemele.
Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis novembris mõnevõrra elavnes, pöördus detsembris taas langusesse ning vähenes 2015. aasta detsembriga võrreldes seitse protsenti. Nende ettevõtete müügitulu langusele avaldas mõju mootorikütuse hinnatõusu märgatav kiirenemine detsembris. | Jaekaubandus kasvas mullu neli protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kasvu näitas ka aasta viimane kuu, kui müügitulu (619,4 mln) suurenes 2015. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades kolm protsenti, teatas Statistikaamet.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta detsembriga võrreldes üheksa protsenti. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 31 protsenti.
Keskmisest enam suurenes müügitulu ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 12 protsenti) ning kasutatud kaupade kauplustes samuti väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 11 protsenti).
Toidukaupade kaupluste müügitulu on viimastel kuudel olnud stabiilne. Detsembris jäi nende kaupluste müügitulu 2015. aasta detsembriga võrreldes samale tasemele.
Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis novembris mõnevõrra elavnes, pöördus detsembris taas langusesse ning vähenes 2015. aasta detsembriga võrreldes seitse protsenti. Nende ettevõtete müügitulu langusele avaldas mõju mootorikütuse hinnatõusu märgatav kiirenemine detsembris.
### Response:
Jaekaubandus kasvas mullu neli protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene taotlusvoor puudutab toiduainetööstuse, puidutööstuse, mäetööstuse, paberi-ja tselluloositööstuse ning mineraalsete materjalide töötlemisega tegelevaid ettevõtteid.
Ressursitõhusate investeeringutega tahetakse neis sektorites saavutada senisest tõhusama ressursikasutuse ehk väiksemate kuludega tootmisprotsess, mis kasvatab ettevõtete majandustulemusi ning suurendab konkurentsivõimet.
Järgmistes taotlusvoorudes plaanitakse toetusesaajate ringi laiendada.
Ressursitõhusate investeeringute taotlemine on mitmeetapiline. Esmalt viivad pädevad audiitorid toetust taotlevas ettevõttes läbi põhjaliku ressursikasutuse analüüsi ning seejärel selgub konkreetne investeeringuvajadus ning toetussumma.
110 miljonit eurot on ette nähtud ressursitõhususe meetmest toetuste jagamiseks nelja järgmise aasta peale. 25 miljonit eurot läheb ettevõtete vahel jagamiseks esmaspäeval avatud ja aasta lõpuni kestvas toetusvoorus.
Iga ettevõte saab selles voorus toetust taotleda kuni kaks miljonit eurot ning 7500 euroga toetatakse ettevõttes ressursitõhususe analüüsi läbiviimist. | Riik toetab tööstussektori ettevõtteid kokku 110 miljoni euro ulatuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene taotlusvoor puudutab toiduainetööstuse, puidutööstuse, mäetööstuse, paberi-ja tselluloositööstuse ning mineraalsete materjalide töötlemisega tegelevaid ettevõtteid.
Ressursitõhusate investeeringutega tahetakse neis sektorites saavutada senisest tõhusama ressursikasutuse ehk väiksemate kuludega tootmisprotsess, mis kasvatab ettevõtete majandustulemusi ning suurendab konkurentsivõimet.
Järgmistes taotlusvoorudes plaanitakse toetusesaajate ringi laiendada.
Ressursitõhusate investeeringute taotlemine on mitmeetapiline. Esmalt viivad pädevad audiitorid toetust taotlevas ettevõttes läbi põhjaliku ressursikasutuse analüüsi ning seejärel selgub konkreetne investeeringuvajadus ning toetussumma.
110 miljonit eurot on ette nähtud ressursitõhususe meetmest toetuste jagamiseks nelja järgmise aasta peale. 25 miljonit eurot läheb ettevõtete vahel jagamiseks esmaspäeval avatud ja aasta lõpuni kestvas toetusvoorus.
Iga ettevõte saab selles voorus toetust taotleda kuni kaks miljonit eurot ning 7500 euroga toetatakse ettevõttes ressursitõhususe analüüsi läbiviimist.
### Response:
Riik toetab tööstussektori ettevõtteid kokku 110 miljoni euro ulatuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alagrupiturniiril kogus Eesti paar kolm kindlat võitu, alistades Austraalia duod kõigis matšides geimidega 2:0. Edukalt jätkati ka kaheksandikfinaalis, kus Nõlvak-Tiisaar olid David Stubbersfieldist ja Shanon Zunkerist (mõlemad Austraalia) paremad 21:12, 21:7, vahendab volley.ee.
Kaheksa parema seas oli eestlaste vastaseks Max Guehrer, kellega heideldi suvel ka Pärnus toimunud tudengite rannavolle MM-il. Kodumaal mängis Guehrer Tim Dicksoniga ning Nõlvak-Tiisaarele jäädi alla 14:21, 16:21.
Poolfinaalis kahjuks Eesti meeste võiduseeria katkes. Tšehh Ondrej Hromadko ja austraallane Ivan Reka alistasid Nõlvak-Tiisaare 7:21 kaotatud avageimi järel 21:18, 15:13. Kolmanda-neljanda koha mängu turniiril ei peetud.
"Oluline, et vorm ja mängupilt liiguvad ülesmäge. Nüüd jätame surfarite paradiisiga hüvasti ja hakkame Perthis valmistuma maailma karika esimeseks turniiriks USA-s," kirjutas Eesti duo oma Facebooki leheküljel.
Kaks nädalat tagasi peetud sarja avaetapi lõpetas Eesti duo neljanda kohaga. | Nõlvak-Tiisaar jõudsid Brisbane’is pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alagrupiturniiril kogus Eesti paar kolm kindlat võitu, alistades Austraalia duod kõigis matšides geimidega 2:0. Edukalt jätkati ka kaheksandikfinaalis, kus Nõlvak-Tiisaar olid David Stubbersfieldist ja Shanon Zunkerist (mõlemad Austraalia) paremad 21:12, 21:7, vahendab volley.ee.
Kaheksa parema seas oli eestlaste vastaseks Max Guehrer, kellega heideldi suvel ka Pärnus toimunud tudengite rannavolle MM-il. Kodumaal mängis Guehrer Tim Dicksoniga ning Nõlvak-Tiisaarele jäädi alla 14:21, 16:21.
Poolfinaalis kahjuks Eesti meeste võiduseeria katkes. Tšehh Ondrej Hromadko ja austraallane Ivan Reka alistasid Nõlvak-Tiisaare 7:21 kaotatud avageimi järel 21:18, 15:13. Kolmanda-neljanda koha mängu turniiril ei peetud.
"Oluline, et vorm ja mängupilt liiguvad ülesmäge. Nüüd jätame surfarite paradiisiga hüvasti ja hakkame Perthis valmistuma maailma karika esimeseks turniiriks USA-s," kirjutas Eesti duo oma Facebooki leheküljel.
Kaks nädalat tagasi peetud sarja avaetapi lõpetas Eesti duo neljanda kohaga.
### Response:
Nõlvak-Tiisaar jõudsid Brisbane’is pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rail Balticu projekt saab järgmised tähtsad allkirjad
Eesti, Läti ja Leedu peaministrid allkirjastavad tänasel kohtumisel riikidevahelise Rail Balticu kokkuleppe. Kokkulepe reguleerib ehitatava taristu, selle aluse maa omandiküsimused ning ehitamise rahastamise tingimused.
Projekti maksumuseks hinnatakse viis miljardit eurot. Esialgse ajakava kohaselt peaks raudtee valmis saama aastatel 2024-2025. Eesti kodanikeühenduste ja vabakonna liikmed algatasid allkirjade kogumise Rail Balticu rajamise vastu. Nende hinnangul tugineb uus raudteetrass puudulikele uuringutele ning selle realiseerimist surutakse läbi teadlaste, inseneride ja keskkonnaühenduste seisukohti arvestamata. Viie päevaga digiallkirjastas petitsiooni üle 3000 inimese. Pöördumine antakse täna peaministrile üle.
Maapõue strateegia: selguvad põlevkivinduse järgmise 30 aasta plaanid
Keskkonnaministeerium tutvustab täna huvigruppidele Maapõue strateegiakava, millega pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise, sh kaevandamise planeerimise põhimõtted 30-ks aastaks.
Keskkonnaühendused on olnud kriitilised dokumendiga tutvumiseks jäetud lühikese aja suhtes, mis seaduses ette nähtud nelja nädala asemel oli vaid kaks nädalat. Maapõuepoliitika alused on raamiks edasistele arengukavadele ja õigusaktidele, käsitledes muuhulgas seda, kuidas plaanitakse edaspidi maavarasid, sealhulgas ka näiteks fosforiiti uurida, kuidas eraettevõtted võiksid sellesse investeerida ning kuidas peaks riik maapõue kasutamisest tulu saama. Dokument on riigikogule kavas esitada märtsis.
Mis saab maavalitsuste töötajatest ja ülesannetest?
Tulevast aastat pole Eestis enam maavalitsusi, mis tähendab, et hulk spetsialiste jääb tööta.
Maavalitsuste ülesanded ühitranspordi korraldamisel peaks majandus-ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul üle võtma ühistranspordikeskused. Praegu on sellised keskused 15-st maakonnas neljas.
Tuleva aasta jaanuaris sisenevad tööturule tööotsijana lisaks ühinevate omavalitsuste kantseleides tööta jäänud inimestele ka mitusada maavalitsuste töötajat. Ida-Viru maavalitsuses ootab koondamine ees rohkem kui 30 inimest.
Saabuvad USA armee tankid
USA armee tankid saabuvad sel nädalal Balti riikidesse.
Tegemist on juba president Barack Obama valitsusajal vastu võetud otsuse rakendamisega, mille eesmärk on näidata Venemaa piiri ääres asuvatele liitlastele, et Washington on nende kaitsmisele pühendunud.
Eile peeti Poola põhjaosas USA ja Poola ühised õppused ning osa õppusel osalenud Abrams tankidest jõuavad peagi Leetu, Lätti ja Eestisse. Ameeriklased on siin seni kuni kevadel saabuvad kohale Varssavi tippkohtumise ajal kokku lepitud NATO pataljonid.
"Välisilm": USA taandumine Vaikse ookeani kaubandusleppest kõneleb ajastu muutustest
Vaikse ookeani ülene kaubanduslepe ehk TPP pidi suurendama USA mõjuvõimu Aasias, kuid värske president Donald Trump allkirjastas juba esimesel tööpäeval käskkirja, millega tõmbas TPP-le vee peale. Analüütikute sõnul oli tegu olulise märgiga, mis kõneleb ajastu muutustest.
Läbirääkimisi vedas USA, kuid aegamööda süvenes nii vasak- kui paremtiiva poliitikute seas vastuseis leppe sõlmimisele, vahendas "Välisilm".
Washington Posti ajakirjanik Ishaan Tharoor nimetas TPP puhul oluliseks, et tegu oli USA initsiatiiviga.
Tänane ilm: sajab lund, lörtsi, vihma
Enamasti pilves ilm. Kohati sajab vähest lund ja lörtsi, rannikul ka vihma. Paiguti on udu. Puhub lääne- ja edelatuul 3-9, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on -3..+1°C.
Allikas: Ilmateenistus | 5 uudist, mida teada täna hommikul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rail Balticu projekt saab järgmised tähtsad allkirjad
Eesti, Läti ja Leedu peaministrid allkirjastavad tänasel kohtumisel riikidevahelise Rail Balticu kokkuleppe. Kokkulepe reguleerib ehitatava taristu, selle aluse maa omandiküsimused ning ehitamise rahastamise tingimused.
Projekti maksumuseks hinnatakse viis miljardit eurot. Esialgse ajakava kohaselt peaks raudtee valmis saama aastatel 2024-2025. Eesti kodanikeühenduste ja vabakonna liikmed algatasid allkirjade kogumise Rail Balticu rajamise vastu. Nende hinnangul tugineb uus raudteetrass puudulikele uuringutele ning selle realiseerimist surutakse läbi teadlaste, inseneride ja keskkonnaühenduste seisukohti arvestamata. Viie päevaga digiallkirjastas petitsiooni üle 3000 inimese. Pöördumine antakse täna peaministrile üle.
Maapõue strateegia: selguvad põlevkivinduse järgmise 30 aasta plaanid
Keskkonnaministeerium tutvustab täna huvigruppidele Maapõue strateegiakava, millega pannakse paika maapõue uurimise ja kasutamise, sh kaevandamise planeerimise põhimõtted 30-ks aastaks.
Keskkonnaühendused on olnud kriitilised dokumendiga tutvumiseks jäetud lühikese aja suhtes, mis seaduses ette nähtud nelja nädala asemel oli vaid kaks nädalat. Maapõuepoliitika alused on raamiks edasistele arengukavadele ja õigusaktidele, käsitledes muuhulgas seda, kuidas plaanitakse edaspidi maavarasid, sealhulgas ka näiteks fosforiiti uurida, kuidas eraettevõtted võiksid sellesse investeerida ning kuidas peaks riik maapõue kasutamisest tulu saama. Dokument on riigikogule kavas esitada märtsis.
Mis saab maavalitsuste töötajatest ja ülesannetest?
Tulevast aastat pole Eestis enam maavalitsusi, mis tähendab, et hulk spetsialiste jääb tööta.
Maavalitsuste ülesanded ühitranspordi korraldamisel peaks majandus-ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul üle võtma ühistranspordikeskused. Praegu on sellised keskused 15-st maakonnas neljas.
Tuleva aasta jaanuaris sisenevad tööturule tööotsijana lisaks ühinevate omavalitsuste kantseleides tööta jäänud inimestele ka mitusada maavalitsuste töötajat. Ida-Viru maavalitsuses ootab koondamine ees rohkem kui 30 inimest.
Saabuvad USA armee tankid
USA armee tankid saabuvad sel nädalal Balti riikidesse.
Tegemist on juba president Barack Obama valitsusajal vastu võetud otsuse rakendamisega, mille eesmärk on näidata Venemaa piiri ääres asuvatele liitlastele, et Washington on nende kaitsmisele pühendunud.
Eile peeti Poola põhjaosas USA ja Poola ühised õppused ning osa õppusel osalenud Abrams tankidest jõuavad peagi Leetu, Lätti ja Eestisse. Ameeriklased on siin seni kuni kevadel saabuvad kohale Varssavi tippkohtumise ajal kokku lepitud NATO pataljonid.
"Välisilm": USA taandumine Vaikse ookeani kaubandusleppest kõneleb ajastu muutustest
Vaikse ookeani ülene kaubanduslepe ehk TPP pidi suurendama USA mõjuvõimu Aasias, kuid värske president Donald Trump allkirjastas juba esimesel tööpäeval käskkirja, millega tõmbas TPP-le vee peale. Analüütikute sõnul oli tegu olulise märgiga, mis kõneleb ajastu muutustest.
Läbirääkimisi vedas USA, kuid aegamööda süvenes nii vasak- kui paremtiiva poliitikute seas vastuseis leppe sõlmimisele, vahendas "Välisilm".
Washington Posti ajakirjanik Ishaan Tharoor nimetas TPP puhul oluliseks, et tegu oli USA initsiatiiviga.
Tänane ilm: sajab lund, lörtsi, vihma
Enamasti pilves ilm. Kohati sajab vähest lund ja lörtsi, rannikul ka vihma. Paiguti on udu. Puhub lääne- ja edelatuul 3-9, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on -3..+1°C.
Allikas: Ilmateenistus
### Response:
5 uudist, mida teada täna hommikul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meile jääb selgusetuks, miks on vaja muuta eelmisel aastal 385. sünnipäeva tähistanud ja oma selge vaimsusega GAG järk-järgult suuremaks monstrumkooliks, mingiks mööda linna laiali loobitud “haridusasutuseks”", kirjutatakse pöördumises.
Kooli vilistlase Märt Kõlli sõnul tuleb linnal kooli äkklaiendamise ja mitmes asukohas töölehakkamise plaan peatada.
"Poliitiline tahe või kellegi isiklikud ambitsioonid ei muuda fakti, et genius loci ehk kohavaim on mingile konkreetsele paigale iseloomulik vaimne atmosfäär. GAG-i vaimu ja olemust ei saa tükikese kaupa mujale tassida, frantsiisida ega paljundada, mis sest, et mõnele võimukandjale tundub see antud hetkel mugava, alternatiividest lihtsaima või ahvatleva teena," märkis Kõlli.
"Isegi Tallinna linnavõimu mitte just eriti eeskujuliku kaasamiskultuuri juures oli ennekuulmatu, et sellise mastaabiga ja nii paljude perede elu puudutav otsus tehti kuskil tagatoas, käidi ülepeakaela välja juba sündinud faktina ja ei vaevutud isegi moepärast arutama, kas kõik sobib kooliperele," lisas Kõlli.
Tema sõnul on koolikohtade loomine ja investeerimine koolihoone renoveerimisse Kalamajas tervitatav, kuid seda ei tohi teha GAG-i terviklikkuse ja identiteedi lõhkumise arvel.
"Kui eesmärk on väljapääsu leidmine praegusest ruumikitsikusest, siis kiire lahendus sellele oleks anda koolile hetkel GAG-i kõrvalhoones tegutseva Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ruumid, mis samuti linnale kuuluvad," leitakse pöördumises. | GAG-i lapsevanemad protestivad õpilaste arvu suurendamise vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meile jääb selgusetuks, miks on vaja muuta eelmisel aastal 385. sünnipäeva tähistanud ja oma selge vaimsusega GAG järk-järgult suuremaks monstrumkooliks, mingiks mööda linna laiali loobitud “haridusasutuseks”", kirjutatakse pöördumises.
Kooli vilistlase Märt Kõlli sõnul tuleb linnal kooli äkklaiendamise ja mitmes asukohas töölehakkamise plaan peatada.
"Poliitiline tahe või kellegi isiklikud ambitsioonid ei muuda fakti, et genius loci ehk kohavaim on mingile konkreetsele paigale iseloomulik vaimne atmosfäär. GAG-i vaimu ja olemust ei saa tükikese kaupa mujale tassida, frantsiisida ega paljundada, mis sest, et mõnele võimukandjale tundub see antud hetkel mugava, alternatiividest lihtsaima või ahvatleva teena," märkis Kõlli.
"Isegi Tallinna linnavõimu mitte just eriti eeskujuliku kaasamiskultuuri juures oli ennekuulmatu, et sellise mastaabiga ja nii paljude perede elu puudutav otsus tehti kuskil tagatoas, käidi ülepeakaela välja juba sündinud faktina ja ei vaevutud isegi moepärast arutama, kas kõik sobib kooliperele," lisas Kõlli.
Tema sõnul on koolikohtade loomine ja investeerimine koolihoone renoveerimisse Kalamajas tervitatav, kuid seda ei tohi teha GAG-i terviklikkuse ja identiteedi lõhkumise arvel.
"Kui eesmärk on väljapääsu leidmine praegusest ruumikitsikusest, siis kiire lahendus sellele oleks anda koolile hetkel GAG-i kõrvalhoones tegutseva Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ruumid, mis samuti linnale kuuluvad," leitakse pöördumises.
### Response:
GAG-i lapsevanemad protestivad õpilaste arvu suurendamise vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 20.30 Muuga ja Altmetsa tee ristmikul, kus 52-aastane mees tegi Citroen Berlingoga vasakpööret ja sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 47-aastasele mehele.
Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. | Mees jäi ülekäigurajal auto alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 20.30 Muuga ja Altmetsa tee ristmikul, kus 52-aastane mees tegi Citroen Berlingoga vasakpööret ja sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 47-aastasele mehele.
Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
### Response:
Mees jäi ülekäigurajal auto alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei eestkõneleja sõnul käivad kahtlusaluse poliittudengiga seoses endiselt läbiotsimised ja hiljem on oodata lisasüüdistusi, mille hulgas ka terrorismisüüdistused.
"Me loodame leida asitõendeid, mis võimaldavad terrorismi ja riikliku julgeolekuga seotud süüdistusi," ütles politsei pressiesindaja.
Rünnaku käigus sai surma kuus ja haavata kaheksa inimest, kellest viis on kriitilises seisundis. | Kanada politsei esitas mošeetulistajale süüdistuse kuues mõrvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei eestkõneleja sõnul käivad kahtlusaluse poliittudengiga seoses endiselt läbiotsimised ja hiljem on oodata lisasüüdistusi, mille hulgas ka terrorismisüüdistused.
"Me loodame leida asitõendeid, mis võimaldavad terrorismi ja riikliku julgeolekuga seotud süüdistusi," ütles politsei pressiesindaja.
Rünnaku käigus sai surma kuus ja haavata kaheksa inimest, kellest viis on kriitilises seisundis.
### Response:
Kanada politsei esitas mošeetulistajale süüdistuse kuues mõrvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige, liikumisharrastuse komisjoni esimees Helir-Valdor Seederi sõnul on teemakuud nagu fitnessikuu üks osa EOK tegevustest liikumisharrastuse edendamisel. „Meie sihiks on, et valdav osa eestimaalastest liiguks regulaarselt. Teemakuude kaudu tutvustame erinevaid spordialasid ja liikumisvõimalusi, et igaüks leiaks endale sobiva ja meelepärase viisi treeninguteks ja tervislikuks eluviisiks,“ ütles Seeder.
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu president Ott Kiivikas ütles, et fitness on elustiil. „Harrastusspordis ei täida fitness ainult parema väljanägemise eesmärki, vaid laiemat tervisliku elustiili järgimist. Fitness ei suuna inimesi mitte ainult regulaarselt liikuma, vaid õpetab ka õigesti toituma ja puhkama,“ rääkis Kiivikas.
Ta lisas, et sügavam filosoofia ongi nende kolme olulise asja sümbioos, mis omakorda loob elukestva liikumisharjumuse. „Nii saame garanteerida kvaliteetsema vanaduspõlve ja tegusamad inimesed, kes on ka kõrgemas eas ühiskonnale olulised ja suudavad nii tööturul kui ka vabatahtlikuna ühiskonnas aktiivsed olla. Samal ajal tegeleme me haiguste ennetamisega, mitte ravimisega,“ lausus Kiivikas.
Fitness, mis laiemalt tähendab heas füüsilises vormis olekut, aitab harrastajal tagada piisava ja mitmekülgse füüsilise aktiivsuse. Fitnessi treeningud aitavad efektiivselt arendada jõudu, parandada keha proportsioone, vähendada kehakaalu, tugevdada tervist ning ennetada mitmesuguseid terviseprobleeme.
Fitnessiga tegelemine sobib kõigile sõltumata vanusest, soost ja kehalisest vormist. Jõukohase ja meelepärase treeningu leiab lihtsalt ja mugavalt igaüks – on see siis rühmatreening või individuaalne kava jõusaalis, kodus või linnaruumis ja terviseradadel asuvates jõulinnakutes.
Fitness on tõhus vahend oma kehalise vormi uuele tasemele viimiseks. Iga ühe jaoks on fitnessi alade valikus olemas just see õige ja meeldiv ala, mille harrastamisest kujuneb hõlpsasti regulaarne harjumus. Fitnessiga on oodatud tegelema ka lapsed. Laste ja noorte fitnessi treeningus on peamine rõhk eelkõige harjutustel oma keha raskusega ja mis on ka suureks abiks kasvueas noore õige rühi kujunemisel ja liigeste, kõõluste ja lihaste tugevdamisel.
Fitnessikuu raames korraldatakse üritusi ja jagatakse infot, eesmärgiga anda huvilistele praktilisi teadmisi ja oskusi tervislikuks treeninguks. Kuu tipphetkeks on 22. aprillil avatud uste päev, kui külla ootavad paljud fitnessklubid üle Eesti. | Algas kogu aprilli kestev fitnessikuu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige, liikumisharrastuse komisjoni esimees Helir-Valdor Seederi sõnul on teemakuud nagu fitnessikuu üks osa EOK tegevustest liikumisharrastuse edendamisel. „Meie sihiks on, et valdav osa eestimaalastest liiguks regulaarselt. Teemakuude kaudu tutvustame erinevaid spordialasid ja liikumisvõimalusi, et igaüks leiaks endale sobiva ja meelepärase viisi treeninguteks ja tervislikuks eluviisiks,“ ütles Seeder.
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu president Ott Kiivikas ütles, et fitness on elustiil. „Harrastusspordis ei täida fitness ainult parema väljanägemise eesmärki, vaid laiemat tervisliku elustiili järgimist. Fitness ei suuna inimesi mitte ainult regulaarselt liikuma, vaid õpetab ka õigesti toituma ja puhkama,“ rääkis Kiivikas.
Ta lisas, et sügavam filosoofia ongi nende kolme olulise asja sümbioos, mis omakorda loob elukestva liikumisharjumuse. „Nii saame garanteerida kvaliteetsema vanaduspõlve ja tegusamad inimesed, kes on ka kõrgemas eas ühiskonnale olulised ja suudavad nii tööturul kui ka vabatahtlikuna ühiskonnas aktiivsed olla. Samal ajal tegeleme me haiguste ennetamisega, mitte ravimisega,“ lausus Kiivikas.
Fitness, mis laiemalt tähendab heas füüsilises vormis olekut, aitab harrastajal tagada piisava ja mitmekülgse füüsilise aktiivsuse. Fitnessi treeningud aitavad efektiivselt arendada jõudu, parandada keha proportsioone, vähendada kehakaalu, tugevdada tervist ning ennetada mitmesuguseid terviseprobleeme.
Fitnessiga tegelemine sobib kõigile sõltumata vanusest, soost ja kehalisest vormist. Jõukohase ja meelepärase treeningu leiab lihtsalt ja mugavalt igaüks – on see siis rühmatreening või individuaalne kava jõusaalis, kodus või linnaruumis ja terviseradadel asuvates jõulinnakutes.
Fitness on tõhus vahend oma kehalise vormi uuele tasemele viimiseks. Iga ühe jaoks on fitnessi alade valikus olemas just see õige ja meeldiv ala, mille harrastamisest kujuneb hõlpsasti regulaarne harjumus. Fitnessiga on oodatud tegelema ka lapsed. Laste ja noorte fitnessi treeningus on peamine rõhk eelkõige harjutustel oma keha raskusega ja mis on ka suureks abiks kasvueas noore õige rühi kujunemisel ja liigeste, kõõluste ja lihaste tugevdamisel.
Fitnessikuu raames korraldatakse üritusi ja jagatakse infot, eesmärgiga anda huvilistele praktilisi teadmisi ja oskusi tervislikuks treeninguks. Kuu tipphetkeks on 22. aprillil avatud uste päev, kui külla ootavad paljud fitnessklubid üle Eesti.
### Response:
Algas kogu aprilli kestev fitnessikuu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel võistluspäeval ujusid isiklikud rekordid Hardi Pais 100 m rinnuliujumises (aeg 1.49,47) ja Kaspar-Paul Loik 100 m kompleksujumises (1.55,05). Mõlemad noormehed tagasid saavutatud tulemustega osalemisõiguse sügisesel EM-il.
Sportlaste treener Õnne Pollisinski: “Hardi ujumine oli minu jaoks suur üllatus. Olin veendunud, et ta suudab ennast kokku võtta ja EM normi alistada, aga sellist aega ei osanud küll oodata! Kaspari tulemus oli kui välk selgest taevast – sellest ei osanud me mitte unistadagi. Mõlemad noormehed on ära teinud suure töö, kuid loorberitele puhkama mei ei jää. EM-il tahaks ju veel paremini ujuda.”
Varasemalt on EM-i normatiivid täitnud Maria Rein, Ingel Õunma ja Eric Tött. | Hardi Pais ja Kaspar-Paul Loik tagasid pääsu Euroopa meistrivõistlustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel võistluspäeval ujusid isiklikud rekordid Hardi Pais 100 m rinnuliujumises (aeg 1.49,47) ja Kaspar-Paul Loik 100 m kompleksujumises (1.55,05). Mõlemad noormehed tagasid saavutatud tulemustega osalemisõiguse sügisesel EM-il.
Sportlaste treener Õnne Pollisinski: “Hardi ujumine oli minu jaoks suur üllatus. Olin veendunud, et ta suudab ennast kokku võtta ja EM normi alistada, aga sellist aega ei osanud küll oodata! Kaspari tulemus oli kui välk selgest taevast – sellest ei osanud me mitte unistadagi. Mõlemad noormehed on ära teinud suure töö, kuid loorberitele puhkama mei ei jää. EM-il tahaks ju veel paremini ujuda.”
Varasemalt on EM-i normatiivid täitnud Maria Rein, Ingel Õunma ja Eric Tött.
### Response:
Hardi Pais ja Kaspar-Paul Loik tagasid pääsu Euroopa meistrivõistlustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejärel kohtub Eesti 4. aprillil kell 15.00 Valgevenega ning 6. aprillil lõpeb turniir meie jaoks kohtumisega Serbia vastu.
Noortekoondise peatreener Norbert Hurt kutsus turniiriks noortekoondise rivistusse 20 mängijat.
Eesti U-17 koondis:
Väravavahid
Matheas Madik (08.06.2001) – Tallinna FC Flora (laenul Viimsi JK-st)
Rene Merilo (23.08.2001) – Kohtla-Järve JK Järve (laenul Paide Linnameeskonnast)
Kaitsjad
Georg Grahv (17.10.2001) – Pärnu JK Vaprus
Daniil Mandrikov (01.03.2001) – Narva JK Trans
Kristjan Pelt (12.07.2001) – FC Nõmme United
Karl-Erik Pukk (13.06.2001) – Tallinna FC Flora
Mikk Raid (11.02.2001) – Tartu JK Tammeka
Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora
Maksim Tšerezov (26.03.2001) – Narva JK Trans
Poolkaitsjad ja ründajad
Kristoffer Grauberg Lepik (19.02.2001) – FK Täby (SWE)
Joel Kokla (20.06.2001) – FC Nõmme United
Anton Krutogolov (05.04.2001) – Tallinna FC Flora
Dominic Laaneots (16.06.2001) – Tartu JK Tammeka
Frank Kenneth Liblikmann (12.08.2001) – Nõmme Kalju FC
Joonas Luts (12.01.2001) – Tartu FC Santos
Mattias Männilaan (08.09.2001) – Tallinna FC Flora
Kristofer Piht (24.04.2001) – FC Nõmme United
Michael Schjønning-Larsen (02.02.2001) – Hellerup Idræts Klub (DEN)
Georgi Tunjov (17.04.2001) – Narva JK Trans
Henri Välja (04.01.2001) – FC Nõmme United
Peatreener: Norbert Hurt
Abitreener: Sander Post
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeut: Martin Kiho
Arst: Kaarel Kallandi
Delegatsiooni juht: Ljubov Lobõševa | U-17 Eesti jalgpallikoondis sõidab UEFA sõprusturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejärel kohtub Eesti 4. aprillil kell 15.00 Valgevenega ning 6. aprillil lõpeb turniir meie jaoks kohtumisega Serbia vastu.
Noortekoondise peatreener Norbert Hurt kutsus turniiriks noortekoondise rivistusse 20 mängijat.
Eesti U-17 koondis:
Väravavahid
Matheas Madik (08.06.2001) – Tallinna FC Flora (laenul Viimsi JK-st)
Rene Merilo (23.08.2001) – Kohtla-Järve JK Järve (laenul Paide Linnameeskonnast)
Kaitsjad
Georg Grahv (17.10.2001) – Pärnu JK Vaprus
Daniil Mandrikov (01.03.2001) – Narva JK Trans
Kristjan Pelt (12.07.2001) – FC Nõmme United
Karl-Erik Pukk (13.06.2001) – Tallinna FC Flora
Mikk Raid (11.02.2001) – Tartu JK Tammeka
Markkus Seppik (16.04.2001) – Tallinna FC Flora
Maksim Tšerezov (26.03.2001) – Narva JK Trans
Poolkaitsjad ja ründajad
Kristoffer Grauberg Lepik (19.02.2001) – FK Täby (SWE)
Joel Kokla (20.06.2001) – FC Nõmme United
Anton Krutogolov (05.04.2001) – Tallinna FC Flora
Dominic Laaneots (16.06.2001) – Tartu JK Tammeka
Frank Kenneth Liblikmann (12.08.2001) – Nõmme Kalju FC
Joonas Luts (12.01.2001) – Tartu FC Santos
Mattias Männilaan (08.09.2001) – Tallinna FC Flora
Kristofer Piht (24.04.2001) – FC Nõmme United
Michael Schjønning-Larsen (02.02.2001) – Hellerup Idræts Klub (DEN)
Georgi Tunjov (17.04.2001) – Narva JK Trans
Henri Välja (04.01.2001) – FC Nõmme United
Peatreener: Norbert Hurt
Abitreener: Sander Post
Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov
Füsioterapeut: Martin Kiho
Arst: Kaarel Kallandi
Delegatsiooni juht: Ljubov Lobõševa
### Response:
U-17 Eesti jalgpallikoondis sõidab UEFA sõprusturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahetusest sekkunud Mošnikov viis 79. minutil Minski kodus Bresti Dinamo vastu 2:1 juhtima, kui andis äärelt söödu keskele, sai jooksu peale kannasöödu tagasi ja lükkas palli posti kõrvale, vahendas Soccernet.ee.
88. minutil tulid vastased kaotusseisust välja ja kohtumine lõppes 2:2 viigiga. | Mošnikov alustas Valgevenes uut hooaega väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahetusest sekkunud Mošnikov viis 79. minutil Minski kodus Bresti Dinamo vastu 2:1 juhtima, kui andis äärelt söödu keskele, sai jooksu peale kannasöödu tagasi ja lükkas palli posti kõrvale, vahendas Soccernet.ee.
88. minutil tulid vastased kaotusseisust välja ja kohtumine lõppes 2:2 viigiga.
### Response:
Mošnikov alustas Valgevenes uut hooaega väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolfinaalikohast, kuhu pääseb nelja eelsõidu põhjal 12 parimat, lahutab valitsevat Eesti meistrit kahe sõidu järel 18 punkti. "Start oli hea - püüdsin soomlasest konkurendi Riku Tahko kolmandas kurvis hea taktikaga kinni. Ilm oli ka mulle sobiv - märg rada," kommenteeris Õun esimest eelsõitu. "Teises sõidus läks aga ilmastikuga keeruliseks - natuke sadas, natuke kuivatas ning kogu aja oli vee ja kuiva vahepeal. Seal siis libedal pingutasin natuke üle ja kuival hoidsin liialt tagasi, millega andsingi lõpuks aega käest ära."
Avapäeva järel kuuluvad FIA Euroopa meistrivõistluste esikolmikusse Robin Larsson (Rootsi), Anton Marklund (Rootsi) ja Thomas Bryntesson (Norra). Nimekamatest sõitjatest jättis Õun seljataha Magda Anderssoni (Rootsi) ja Tamás Kárai (Ungari).
Homsed eelsõidud algavad Barcelonas Eesti aja järgi kell 11.30. | Andri Õun hoiab rallikrossi EM-il avapäeva järel 24. kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolfinaalikohast, kuhu pääseb nelja eelsõidu põhjal 12 parimat, lahutab valitsevat Eesti meistrit kahe sõidu järel 18 punkti. "Start oli hea - püüdsin soomlasest konkurendi Riku Tahko kolmandas kurvis hea taktikaga kinni. Ilm oli ka mulle sobiv - märg rada," kommenteeris Õun esimest eelsõitu. "Teises sõidus läks aga ilmastikuga keeruliseks - natuke sadas, natuke kuivatas ning kogu aja oli vee ja kuiva vahepeal. Seal siis libedal pingutasin natuke üle ja kuival hoidsin liialt tagasi, millega andsingi lõpuks aega käest ära."
Avapäeva järel kuuluvad FIA Euroopa meistrivõistluste esikolmikusse Robin Larsson (Rootsi), Anton Marklund (Rootsi) ja Thomas Bryntesson (Norra). Nimekamatest sõitjatest jättis Õun seljataha Magda Anderssoni (Rootsi) ja Tamás Kárai (Ungari).
Homsed eelsõidud algavad Barcelonas Eesti aja järgi kell 11.30.
### Response:
Andri Õun hoiab rallikrossi EM-il avapäeva järel 24. kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võimud vahistasid 14 inimest eri rikkumiste eest protestidel, mis said alguse Trafalgari väljakult ja kandusid üle kõrvaltänavatele.
Kesklinna kogunesid meeleavaldusele rühmituste Britain First (Suurbritannia esmajärjekorras) ja English Defense League (Inglise Kaitseliiga) liikmed. Korraldajate sõnul olid demonstratsioonid ajendatud 22. märtsi terrorirünnakust parlamendihoone lähedal.
"Me seisame koos ja näitame, et me ei kummardu kunagi terroristide ja terrorismi ees ega karda neid," teatas EDL Facebooki-postituses.
Paremäärmuslastele korraldas vastudemonstratsiooni ühendus Unite Against Fascism (Ühinege Fašismi Vastu).
Islamiusku pöördunud Khalid Masood sõitis 22. märtsil Londonis Briti parlamendihoone lähistel asuval sillal rahva sekka ja pussitas seejärel parlamendihoone territooriumil surmavalt politseinikku, mille järel korrakaitsjad ta maha lasid. Ühtekokku sai terrorirünnakus surma neli inimest.
Äärmusrühmitus Islamiriik (IS) teatas hiljem, et rünnaku pani toime rühmituse "sõdur".
Tegemist oli rängima terrorirünnakuga Suurbritannias alates 2005. aasta juuli pommiplahvatustest, milles hukkus 52 inimest. | Londoni politsei vahistas meeleavaldustel 14 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võimud vahistasid 14 inimest eri rikkumiste eest protestidel, mis said alguse Trafalgari väljakult ja kandusid üle kõrvaltänavatele.
Kesklinna kogunesid meeleavaldusele rühmituste Britain First (Suurbritannia esmajärjekorras) ja English Defense League (Inglise Kaitseliiga) liikmed. Korraldajate sõnul olid demonstratsioonid ajendatud 22. märtsi terrorirünnakust parlamendihoone lähedal.
"Me seisame koos ja näitame, et me ei kummardu kunagi terroristide ja terrorismi ees ega karda neid," teatas EDL Facebooki-postituses.
Paremäärmuslastele korraldas vastudemonstratsiooni ühendus Unite Against Fascism (Ühinege Fašismi Vastu).
Islamiusku pöördunud Khalid Masood sõitis 22. märtsil Londonis Briti parlamendihoone lähistel asuval sillal rahva sekka ja pussitas seejärel parlamendihoone territooriumil surmavalt politseinikku, mille järel korrakaitsjad ta maha lasid. Ühtekokku sai terrorirünnakus surma neli inimest.
Äärmusrühmitus Islamiriik (IS) teatas hiljem, et rünnaku pani toime rühmituse "sõdur".
Tegemist oli rängima terrorirünnakuga Suurbritannias alates 2005. aasta juuli pommiplahvatustest, milles hukkus 52 inimest.
### Response:
Londoni politsei vahistas meeleavaldustel 14 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Flora mängijatest tegid skoori Zakaria Beglarišvili 31., Rauno Alliku 60. ja Mihkel Ainsalu 78. minutil. Pealinlaste neljanda tabamuse eest hoolitses tartlane Jürgen Lorenz, kes palli 43. minutil enda meeskonna puuri toimetas.
Nelja vooru järel juhivad turniiritabelit Tallinna Levadia ja Nõmme Kalju võrdselt kümne punktiga. Järgnevad Flora kaheksa, Narva Trans seitsme, FCI Tallinn kuue, Tammeka viie, Paide Linnameeskond, Viljandi Tulevik ja Sillamäe Kalev kolme ning Pärnu Vaprus ühe silmaga. | Tammekale neli vastuseta väravat löönud Flora kerkis esikolmikusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flora mängijatest tegid skoori Zakaria Beglarišvili 31., Rauno Alliku 60. ja Mihkel Ainsalu 78. minutil. Pealinlaste neljanda tabamuse eest hoolitses tartlane Jürgen Lorenz, kes palli 43. minutil enda meeskonna puuri toimetas.
Nelja vooru järel juhivad turniiritabelit Tallinna Levadia ja Nõmme Kalju võrdselt kümne punktiga. Järgnevad Flora kaheksa, Narva Trans seitsme, FCI Tallinn kuue, Tammeka viie, Paide Linnameeskond, Viljandi Tulevik ja Sillamäe Kalev kolme ning Pärnu Vaprus ühe silmaga.
### Response:
Tammekale neli vastuseta väravat löönud Flora kerkis esikolmikusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iirlasest rajameister Alan Wade oli reede õhtuks seadnud üles tehnilisema ja pikema raja kui avapäeval. 14 takistust ja kuklasse hingav normiaeg tähendas seda, et enne 17. sõitjat nulliga sõite polnud. Rajal, kus takistuste kõrgus oli 150-160 cm, jõudis puhaste paberitega lõpuks finišisse kuus võistluspaari, nende seas avavoorus tugevalt esinenud McLain Ward ja HH Azur, Gregory Wathelet ja Forlap ning Romain Duguet ja Twentytwo des Biches. Nemad moodustasid samas järjekorras ka teise osavõistluse esikolmiku, kui Ward ja HH Azur näitasid ümberhüpetel taas klassi ja võtsid pea 3 sekundit kiirema sõiduga võidu. Esikolmikule järgnesid Martin Fuchs, Marcus Ehining ja Guido Klatte jun.
Pressikonverentsil lausus võitja, et HH Azur on iseseisev naine. „Ma arvan, et ta ei vaja mind väga! Ma üritan teda kontrolli all hoida, aga ta üritab anda endast kõik, mis tal on ja tal on väga palju anda!“
Rein Pill ja A Brok alustasid oma sõitu hästi ja hüppasid kuni 11. takistuseni puhtalt. Siis tuli esimene viga, peale mida nad head rütmi enam taastada ei suutnud. Nii lõpetas Eesti paar parkuuri kolme mahaajamisega, mis andis neile 24. koha. See oli aga piisav, et kvalifitseeruda pühapäeval toimuvasse kolmandasse ehk viimasesse vooru. „Meie suurimaks eesmärgiks oli kolmandasse vooru ehk finaali pääsemine ja selle suutsime täita. Nüüd keskendume viimasele võistluspäevale,“ ütles Pill.
Üldarvestust juhib kindlalt McLain Ward, kellele järgnevad Gregory Wathelet ja Romain Duguet. Tiitlikaitsja Steve Guerdat on hetkel 7. positsioonil ning Rein Pill 27. kohal. | Rein Pill kvalifitseerus maailmakarika finaalis viimasesse osavõistlusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iirlasest rajameister Alan Wade oli reede õhtuks seadnud üles tehnilisema ja pikema raja kui avapäeval. 14 takistust ja kuklasse hingav normiaeg tähendas seda, et enne 17. sõitjat nulliga sõite polnud. Rajal, kus takistuste kõrgus oli 150-160 cm, jõudis puhaste paberitega lõpuks finišisse kuus võistluspaari, nende seas avavoorus tugevalt esinenud McLain Ward ja HH Azur, Gregory Wathelet ja Forlap ning Romain Duguet ja Twentytwo des Biches. Nemad moodustasid samas järjekorras ka teise osavõistluse esikolmiku, kui Ward ja HH Azur näitasid ümberhüpetel taas klassi ja võtsid pea 3 sekundit kiirema sõiduga võidu. Esikolmikule järgnesid Martin Fuchs, Marcus Ehining ja Guido Klatte jun.
Pressikonverentsil lausus võitja, et HH Azur on iseseisev naine. „Ma arvan, et ta ei vaja mind väga! Ma üritan teda kontrolli all hoida, aga ta üritab anda endast kõik, mis tal on ja tal on väga palju anda!“
Rein Pill ja A Brok alustasid oma sõitu hästi ja hüppasid kuni 11. takistuseni puhtalt. Siis tuli esimene viga, peale mida nad head rütmi enam taastada ei suutnud. Nii lõpetas Eesti paar parkuuri kolme mahaajamisega, mis andis neile 24. koha. See oli aga piisav, et kvalifitseeruda pühapäeval toimuvasse kolmandasse ehk viimasesse vooru. „Meie suurimaks eesmärgiks oli kolmandasse vooru ehk finaali pääsemine ja selle suutsime täita. Nüüd keskendume viimasele võistluspäevale,“ ütles Pill.
Üldarvestust juhib kindlalt McLain Ward, kellele järgnevad Gregory Wathelet ja Romain Duguet. Tiitlikaitsja Steve Guerdat on hetkel 7. positsioonil ning Rein Pill 27. kohal.
### Response:
Rein Pill kvalifitseerus maailmakarika finaalis viimasesse osavõistlusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finn klassis toimus täna esiviisiku järjestuse osas otsustav finaalsõit, kus tugevas üle 10 m/s puhunud tuules lõpetas Deniss Karpak (KST) finaalsõidu viiendana. Finaalsõidu ja kogu regati esikolmiku moodustasid rootslane Max Salminen, ungarlane Zsombor Berecz ja türklane Alican Kaynar.
Naiste RS:X purjelaual purjetas Ingrid Puusta (NYCS) esmalt veerandfinaalis, kus purjetasid edasipääsu pärast avaseeria 3.-12. koha surfarid. Veerandfinaalis purjetas Puusta 5na üle finišijoone, mis andiski talle oodatud pääsu poolfinaali. Poolfinaalsõidus kohtusid veerandfinaali 5 parimat avaseeria 2. koha omaniku hispaanlanna Marina Alabauga. Poolfinaalist pääsesid esikolmiku otsustavasse finaalsõitu venelanna Stefania Elfutina ja hiinlanna Manjia Zheng, Puusta lõpetas sõidu 6na ja saavutas seega regati lõpptulemustes 7. koha. Finaalsõidus tõestas oma paremust ja saavutas regativõidu poolatar Zofia Noceti-Klepacka. | Karpak oli Hispaanias viies ja Puusta seitsmes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finn klassis toimus täna esiviisiku järjestuse osas otsustav finaalsõit, kus tugevas üle 10 m/s puhunud tuules lõpetas Deniss Karpak (KST) finaalsõidu viiendana. Finaalsõidu ja kogu regati esikolmiku moodustasid rootslane Max Salminen, ungarlane Zsombor Berecz ja türklane Alican Kaynar.
Naiste RS:X purjelaual purjetas Ingrid Puusta (NYCS) esmalt veerandfinaalis, kus purjetasid edasipääsu pärast avaseeria 3.-12. koha surfarid. Veerandfinaalis purjetas Puusta 5na üle finišijoone, mis andiski talle oodatud pääsu poolfinaali. Poolfinaalsõidus kohtusid veerandfinaali 5 parimat avaseeria 2. koha omaniku hispaanlanna Marina Alabauga. Poolfinaalist pääsesid esikolmiku otsustavasse finaalsõitu venelanna Stefania Elfutina ja hiinlanna Manjia Zheng, Puusta lõpetas sõidu 6na ja saavutas seega regati lõpptulemustes 7. koha. Finaalsõidus tõestas oma paremust ja saavutas regativõidu poolatar Zofia Noceti-Klepacka.
### Response:
Karpak oli Hispaanias viies ja Puusta seitsmes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karoliine Loit sai 104 vehkleja konkurentsis 9., Carmen-Lii Targamaa 13. ja Sandra Skoblov 14. koha.
Alagrupiturniiri läbisid kõik kolm Eesti epeeneiut edukalt. Loit alistas kõik kuus vastast ja sai sellega play-off tabelisse 3. asetuse. Targamaa ja Skoblov said võrdselt viis võitu ja ühe kaotuse ning play-off tabelisse asetused vastavalt 15. ja 18.
64 seas alistas Loit austerlanna Luise Elmeri 15:7 ja seejärel 15:13 ukrainlanna Kateryna Chorniy. Pääsul veerandfinaali pidi Loit tunnistama sakslanna Lea Mayeri 15:11 paremust.
Targamaa alistas teel 16 parema hulka esmalt austerlanna Antonia Grabheri 15:13 ja siis belglanna Aube Vandingeneni 15:9. Kaheksandikfinaalis kaotas Targamaa 7:15 venelannale Jevgenia Žarkovale.
Skoblov alistas 64 parema hulgas poolatari Aleksandra Pernachi 15:9 ja 32 seas jaapanlanna Erika Takahashi 15:11. 16 parema hulgas kaotas Skoblov torgetega 10:15 Tšehhi vehklejale Anna Coufalovale. | Kolm eestlannat jõudis kadettide MM-il Plovdivis 16 parema sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karoliine Loit sai 104 vehkleja konkurentsis 9., Carmen-Lii Targamaa 13. ja Sandra Skoblov 14. koha.
Alagrupiturniiri läbisid kõik kolm Eesti epeeneiut edukalt. Loit alistas kõik kuus vastast ja sai sellega play-off tabelisse 3. asetuse. Targamaa ja Skoblov said võrdselt viis võitu ja ühe kaotuse ning play-off tabelisse asetused vastavalt 15. ja 18.
64 seas alistas Loit austerlanna Luise Elmeri 15:7 ja seejärel 15:13 ukrainlanna Kateryna Chorniy. Pääsul veerandfinaali pidi Loit tunnistama sakslanna Lea Mayeri 15:11 paremust.
Targamaa alistas teel 16 parema hulka esmalt austerlanna Antonia Grabheri 15:13 ja siis belglanna Aube Vandingeneni 15:9. Kaheksandikfinaalis kaotas Targamaa 7:15 venelannale Jevgenia Žarkovale.
Skoblov alistas 64 parema hulgas poolatari Aleksandra Pernachi 15:9 ja 32 seas jaapanlanna Erika Takahashi 15:11. 16 parema hulgas kaotas Skoblov torgetega 10:15 Tšehhi vehklejale Anna Coufalovale.
### Response:
Kolm eestlannat jõudis kadettide MM-il Plovdivis 16 parema sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Virtue ja Moiri punktisumma tähistab maailmarekordit. Senine tippmark 197,22 silma kuulus samuti kanadalastele.
Hõbedale tulid prantslased Gabriella Papadakis ja Guillaume Cizeron 196,04 ning pronksile ameeriklased Maia ja Alex Shibutani 185,18 silmaga. Seejuures olid ameeriklased oma muusikaks valinud Arvo Pärdi heliteose.
Täna peetud vabatantsus kogusid suurima punktisumma 119,15 silma Papadakis ja Cizeron. Juba lühikava järel juhtinud Virtue ja Moir olid 116,19 punktiga teised. | Jäätantsu MM-tiitel läks Kanadasse, pronks võideti Pärdi muusika saatel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Virtue ja Moiri punktisumma tähistab maailmarekordit. Senine tippmark 197,22 silma kuulus samuti kanadalastele.
Hõbedale tulid prantslased Gabriella Papadakis ja Guillaume Cizeron 196,04 ning pronksile ameeriklased Maia ja Alex Shibutani 185,18 silmaga. Seejuures olid ameeriklased oma muusikaks valinud Arvo Pärdi heliteose.
Täna peetud vabatantsus kogusid suurima punktisumma 119,15 silma Papadakis ja Cizeron. Juba lühikava järel juhtinud Virtue ja Moir olid 116,19 punktiga teised.
### Response:
Jäätantsu MM-tiitel läks Kanadasse, pronks võideti Pärdi muusika saatel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisel kohal olev RB Leipzig oli samuti omal väljakul 4:0 üle turniiritabeli viimasest meeskonnast Darmstadtist. Kaks tabamust läks kirja Naby Keitale, korra tegid skoori Emil Forsberg ja Willi Orban.
Teised tulemused: Hamburg - Köln 2:1, Freiburg - Bremeni Werder 2:5, Schalke - Dortmundi Borussia 1:1.
Tabeliseis:
1. Bayern 26 20 5 1 67:13 65
2. Leipzig 26 16 4 6 47:28 52
3. Hoffenheim 26 12 12 2 49:26 48
4. Dortmund 26 13 8 5 55:28 47
5. Hertha 26 12 4 10 35:33 40
6. Köln 26 9 10 7 38:31 37
7. Frankfurt 25 10 6 9 26:27 36
8. Freiburg 26 10 5 11 34:47 35
9. Schalke 26 9 7 10 33:28 34
10. Mönchengladbach 25 9 5 11 30:34 32
11. Werder 26 9 5 12 39:46 32
12. Leverkusen 25 9 4 12 37:40 31
13. Hamburg 26 8 6 12 26:47 30
14. Mainz 25 8 5 12 33:41 29
15. Wolfsburg 25 8 5 12 23:34 29
-------------------------------------------
16. Augsburg 26 7 8 11 24:40 29
-------------------------------------------
17. Ingolstadt 25 5 4 16 23:42 19
18. Darmstadt 26 4 3 19 17:51 15 | Bayern lõi Klavani endisele klubile kuus väravat, Lewandowskilt kübaratrikk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisel kohal olev RB Leipzig oli samuti omal väljakul 4:0 üle turniiritabeli viimasest meeskonnast Darmstadtist. Kaks tabamust läks kirja Naby Keitale, korra tegid skoori Emil Forsberg ja Willi Orban.
Teised tulemused: Hamburg - Köln 2:1, Freiburg - Bremeni Werder 2:5, Schalke - Dortmundi Borussia 1:1.
Tabeliseis:
1. Bayern 26 20 5 1 67:13 65
2. Leipzig 26 16 4 6 47:28 52
3. Hoffenheim 26 12 12 2 49:26 48
4. Dortmund 26 13 8 5 55:28 47
5. Hertha 26 12 4 10 35:33 40
6. Köln 26 9 10 7 38:31 37
7. Frankfurt 25 10 6 9 26:27 36
8. Freiburg 26 10 5 11 34:47 35
9. Schalke 26 9 7 10 33:28 34
10. Mönchengladbach 25 9 5 11 30:34 32
11. Werder 26 9 5 12 39:46 32
12. Leverkusen 25 9 4 12 37:40 31
13. Hamburg 26 8 6 12 26:47 30
14. Mainz 25 8 5 12 33:41 29
15. Wolfsburg 25 8 5 12 23:34 29
-------------------------------------------
16. Augsburg 26 7 8 11 24:40 29
-------------------------------------------
17. Ingolstadt 25 5 4 16 23:42 19
18. Darmstadt 26 4 3 19 17:51 15
### Response:
Bayern lõi Klavani endisele klubile kuus väravat, Lewandowskilt kübaratrikk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmised kaheksa mängu kaotuseta püsinud Chelsea oli viimase 22 mängu jooksul pidanud vaid korra väljakult lööduna lahkuma. Eelmine kodumängu kaotus pärineb Chelseal aga septembrist.
Chelsea asus tänast kohtumist 5. minutil Cesc Fabregase tabamusest juhtima, kuid Wilfried Zaha 9. ja Christian Benteke 11. minuti väravad viisid kolm punkti neljanda järjestikuse võidu saanud Sam Allardyce'i hoolealustele.
Samuti neljanda järjestikuse võidu võttis tiitlikaitsja Leicester City, olles kodus Wilfred Ndidi 25. ja Jamie Vardy 47. minuti väravatest 2:0 üle Stoke Cityst. Watfordi viis kodus 1:0 võidule punase laterna Sunderlandi üle Miguel Britosi värav 59. minutil.
Teisel kohal olev Tottenham Hotspur sai võõrsil Eric Dieri 66. ning Son Heung-Mini 77. minuti tabamustest 2:0 jagu Burnleyst ja Manchester United mängid kodus West Bromwich Albioniga 0:0 viiki.
Väljakukkumise vastu võitlev Hull City teenis kolm olulist punkti, kui kodus alistati neljanda järjestikuse kaotuse saanud West Ham United 2:1. Võitjate skoori eest hoolitsesid Andrew Robertson 53. ja Andrea Ranocchia 85. minutil ning kaotajate auvärav läks 18. minutil Andy Carrolli arvele.
Tabeliseis:
1. Chelsea 29 22 3 4 60:23 69
2. Tottenham Hotspur 29 18 8 3 57:21 62
3. Liverpool 30 17 8 5 64:37 59
4. Manchester City 28 17 6 5 54 30 57
5. Manchester United 28 14 11 3 42:23 53
6. Arsenal 27 15 5 7 56:34 50
7. Everton 30 14 8 8 52:33 50
8. West Bromwich Albion 30 12 8 10 39:38 44
9. Stoke City 30 9 9 12 33:44 36
10. Watford 29 9 7 13 34:48 34
11. Southampton 27 9 6 12 33:36 33
12. Bournemouth 29 9 6 14 42:54 33
13. Leicester City 29 9 6 14 35:47 33
14. West Ham United 30 9 6 15 41:54 33
15. Burnley 30 9 5 16 31:44 32
16. Crystal Palace 29 9 4 16 38:47 31
17. Swansea City 29 8 3 18 36:63 27
------------------------------------------------
18. Hull City 30 7 6 17 28:59 27
19. Middlesbrough 28 4 10 14 20:33 22
20. Sunderland 29 5 5 19 24:51 20 | Chelsea võidutee sai ootamatult läbi, Leicesteri hoog püsib | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmised kaheksa mängu kaotuseta püsinud Chelsea oli viimase 22 mängu jooksul pidanud vaid korra väljakult lööduna lahkuma. Eelmine kodumängu kaotus pärineb Chelseal aga septembrist.
Chelsea asus tänast kohtumist 5. minutil Cesc Fabregase tabamusest juhtima, kuid Wilfried Zaha 9. ja Christian Benteke 11. minuti väravad viisid kolm punkti neljanda järjestikuse võidu saanud Sam Allardyce'i hoolealustele.
Samuti neljanda järjestikuse võidu võttis tiitlikaitsja Leicester City, olles kodus Wilfred Ndidi 25. ja Jamie Vardy 47. minuti väravatest 2:0 üle Stoke Cityst. Watfordi viis kodus 1:0 võidule punase laterna Sunderlandi üle Miguel Britosi värav 59. minutil.
Teisel kohal olev Tottenham Hotspur sai võõrsil Eric Dieri 66. ning Son Heung-Mini 77. minuti tabamustest 2:0 jagu Burnleyst ja Manchester United mängid kodus West Bromwich Albioniga 0:0 viiki.
Väljakukkumise vastu võitlev Hull City teenis kolm olulist punkti, kui kodus alistati neljanda järjestikuse kaotuse saanud West Ham United 2:1. Võitjate skoori eest hoolitsesid Andrew Robertson 53. ja Andrea Ranocchia 85. minutil ning kaotajate auvärav läks 18. minutil Andy Carrolli arvele.
Tabeliseis:
1. Chelsea 29 22 3 4 60:23 69
2. Tottenham Hotspur 29 18 8 3 57:21 62
3. Liverpool 30 17 8 5 64:37 59
4. Manchester City 28 17 6 5 54 30 57
5. Manchester United 28 14 11 3 42:23 53
6. Arsenal 27 15 5 7 56:34 50
7. Everton 30 14 8 8 52:33 50
8. West Bromwich Albion 30 12 8 10 39:38 44
9. Stoke City 30 9 9 12 33:44 36
10. Watford 29 9 7 13 34:48 34
11. Southampton 27 9 6 12 33:36 33
12. Bournemouth 29 9 6 14 42:54 33
13. Leicester City 29 9 6 14 35:47 33
14. West Ham United 30 9 6 15 41:54 33
15. Burnley 30 9 5 16 31:44 32
16. Crystal Palace 29 9 4 16 38:47 31
17. Swansea City 29 8 3 18 36:63 27
------------------------------------------------
18. Hull City 30 7 6 17 28:59 27
19. Middlesbrough 28 4 10 14 20:33 22
20. Sunderland 29 5 5 19 24:51 20
### Response:
Chelsea võidutee sai ootamatult läbi, Leicesteri hoog püsib |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teatevõistkond koosseisus Veronika Olem, Maria Romanjuk, Margaret Markvardt ja Kertu Ly Alnek läbisid distantsi Eesti rekordiga 4.15,09. See aeg ületas vana rahvusrekordi 4.16,99 pea kahe sekundiga, vahendas Priit Aaviku ujumisblogi.
Avavahetust ujunud Olem püstitas seliliujumises isikliku rekordi ajaga 1.04,42. Seejärel vette hüpanud Romanjuki vaheajaks märgiti 1.11,14. Liblikujumises suurendas vahet Markvardt (1.02,60) ning naiskonna tõi koju Alnek ajaga 56,93.
Eelmine rekordtulemus 4.16,99 oli püstitatud kaks aastat tagasi ning samuti Baltimaade meistrivõistlustel. | Eesti koondise teatenelik ujus Riias rahvusrekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatevõistkond koosseisus Veronika Olem, Maria Romanjuk, Margaret Markvardt ja Kertu Ly Alnek läbisid distantsi Eesti rekordiga 4.15,09. See aeg ületas vana rahvusrekordi 4.16,99 pea kahe sekundiga, vahendas Priit Aaviku ujumisblogi.
Avavahetust ujunud Olem püstitas seliliujumises isikliku rekordi ajaga 1.04,42. Seejärel vette hüpanud Romanjuki vaheajaks märgiti 1.11,14. Liblikujumises suurendas vahet Markvardt (1.02,60) ning naiskonna tõi koju Alnek ajaga 56,93.
Eelmine rekordtulemus 4.16,99 oli püstitatud kaks aastat tagasi ning samuti Baltimaade meistrivõistlustel.
### Response:
Eesti koondise teatenelik ujus Riias rahvusrekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Espoo Honka ja karikakaitsja SJK kohtumise normaalaeg lõppes 1:1 viigiga, mõlemad väravad löödi avapoolajal. Lisaajal püsisid puurid lukus, vahendas Soccernet.ee.
Penaltiseerias olid kõik viis SJK lööjat täpsed. Ainsana eksis Honka esimene lööja, kelle soorituse Aksalu tõrjus. SJK kaptenipaela kandnud Eesti koondise väravavaht tegi kaasa terve kohtumise.
Finaalis kohtub SJK teist aastat järjest Helsingi HJK-ga. | Aksalu penaltitõrje aitas SJK karikafinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Espoo Honka ja karikakaitsja SJK kohtumise normaalaeg lõppes 1:1 viigiga, mõlemad väravad löödi avapoolajal. Lisaajal püsisid puurid lukus, vahendas Soccernet.ee.
Penaltiseerias olid kõik viis SJK lööjat täpsed. Ainsana eksis Honka esimene lööja, kelle soorituse Aksalu tõrjus. SJK kaptenipaela kandnud Eesti koondise väravavaht tegi kaasa terve kohtumise.
Finaalis kohtub SJK teist aastat järjest Helsingi HJK-ga.
### Response:
Aksalu penaltitõrje aitas SJK karikafinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ringo Koppeli sõnul kulub teekonnale orienteeruvalt 36 tundi, mis tähendab, et laeva on oodata Tallinna Vanasadamasse esmaspäeva varahommikul.
Tallinnas toimub laeva ettevalmistamine liiniliikluseks. Laev asub reisijaid teenindama Virtsu-Kuivastu liinil aprilli teises pooles. | Parvlaev Piret alustas teekonda Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ringo Koppeli sõnul kulub teekonnale orienteeruvalt 36 tundi, mis tähendab, et laeva on oodata Tallinna Vanasadamasse esmaspäeva varahommikul.
Tallinnas toimub laeva ettevalmistamine liiniliikluseks. Laev asub reisijaid teenindama Virtsu-Kuivastu liinil aprilli teises pooles.
### Response:
Parvlaev Piret alustas teekonda Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hondaga kihutav eestlane läbis raja 1.57,333-ga. Parima tulemuse 1.54,948 sõitis välja ameeriklane PC Jacobsen MV Agustal.
Reedel ja laupäeval sõidetud vabatreeningutel näitas eestlane 14., 8. ja 9. aega. Sama sarja raames vaid Euroopa etappidel osalevate sõitjate European Supersport arvestuses sai Soomer reedesel vabatreeningul kirja teise aja ning oli laupäeva hommikul ringiajaga 1.56,969 Euroopa arvestuse parim.
Laupäevasele esimesele Superpole'ile startis Soomer mõtetega, et soovib kindlasti pääseda kahe parema hulka, kes saavad teises Superpole'is võimaluse heidelda stardikohtade eest juba sinna pääsenud kümne sõitjaga.
Kahjuks tegi Wil Sport Racedays meeskonna ridades sõitev Soomer kohe avaringil sõiduvea, mille tulemusena kukkus ning murdis Honda CBR600RR võistlusratta siduriheebli.
„Kahjuks kukkusin enda sõiduvea tõttu kohe esimesel ringil ning lõhkusin tsikli siduriheebli,“ sõnas Soomer. „Meeskond ja mootorratas on väga head ning samuti olen rahul enda kiirusega. Homme peab esimestel ringidel kõvasti pingutama, et ette jõuda. Pean homses sõidus ringid kokku panema ja stabiilsuse saavutama ning püsti püsima,“ jätkas eestlane.
Võistlussõit peetakse homme Eesti aja järgi algusega kell 12.30. | Soomer alustab Aragoni etappi 21. kohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hondaga kihutav eestlane läbis raja 1.57,333-ga. Parima tulemuse 1.54,948 sõitis välja ameeriklane PC Jacobsen MV Agustal.
Reedel ja laupäeval sõidetud vabatreeningutel näitas eestlane 14., 8. ja 9. aega. Sama sarja raames vaid Euroopa etappidel osalevate sõitjate European Supersport arvestuses sai Soomer reedesel vabatreeningul kirja teise aja ning oli laupäeva hommikul ringiajaga 1.56,969 Euroopa arvestuse parim.
Laupäevasele esimesele Superpole'ile startis Soomer mõtetega, et soovib kindlasti pääseda kahe parema hulka, kes saavad teises Superpole'is võimaluse heidelda stardikohtade eest juba sinna pääsenud kümne sõitjaga.
Kahjuks tegi Wil Sport Racedays meeskonna ridades sõitev Soomer kohe avaringil sõiduvea, mille tulemusena kukkus ning murdis Honda CBR600RR võistlusratta siduriheebli.
„Kahjuks kukkusin enda sõiduvea tõttu kohe esimesel ringil ning lõhkusin tsikli siduriheebli,“ sõnas Soomer. „Meeskond ja mootorratas on väga head ning samuti olen rahul enda kiirusega. Homme peab esimestel ringidel kõvasti pingutama, et ette jõuda. Pean homses sõidus ringid kokku panema ja stabiilsuse saavutama ning püsti püsima,“ jätkas eestlane.
Võistlussõit peetakse homme Eesti aja järgi algusega kell 12.30.
### Response:
Soomer alustab Aragoni etappi 21. kohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reede õhtul kell 18.30 alanud kohtumine lõppes kell 1 öösel, kuid hokimehed pikka puhkust ei saanud, sest uuesti tuli jääle minna juba täna kell 15.
Täna Turus toimunud kohtumises olid teravamad külalised, kes võitsid teise kolmandiku väravatest 2:1 ning asusid nelja võiduni peetavat seeriat juhtima 3:0. | Rekordpika mängu teinud hokimehi ootas järgmisel päeval uus matš | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reede õhtul kell 18.30 alanud kohtumine lõppes kell 1 öösel, kuid hokimehed pikka puhkust ei saanud, sest uuesti tuli jääle minna juba täna kell 15.
Täna Turus toimunud kohtumises olid teravamad külalised, kes võitsid teise kolmandiku väravatest 2:1 ning asusid nelja võiduni peetavat seeriat juhtima 3:0.
### Response:
Rekordpika mängu teinud hokimehi ootas järgmisel päeval uus matš |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Alates 4. aprillist on uute turvaelementide ja uuendatud kujundusega 50-eurosed rahatähed seaduslik maksevahend, mida peavad vastu võtma kõik kaupmehed ja müügiautomaadid," ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve pressiteate vahendusel.
"Seadme puudumise või selle tõrke korral ei tohi uue 50-eurose vastuvõtmisest keelduda, sest rahatähe ehtsust saab kaupmees tuvastada ka käsitsi, kui ta vaatab või kombib rahatähe turvaelemente. Need on väga lihtsad võtted, millega saab hakkama iga inimene," lisas Roosve.
Uuel rahatähel on tõhustatud turvaelemendid, mida kasutatakse ka uuel 5-, 10- ja 20-eurosel: portreehologramm, portreevesimärk, reljeeftrükk ja smaragdroheline number. Peale selle on uuel 50-eurosel samasugune uus turvaelement nagu teise seeria 20-euroselgi – läbipaistev portreega aken.
Esimese seeria rahatähed ehk praegu kasutusel olevad 50-eurosed kehtivad ka edaspidi. See tähendab, et neid ei ole vaja ümber vahetada, sest nendega saab endiselt poes ja mujal maksta, nagu ka esimese seeria 5-, 10- ja 20-eurosega.
Kõik esimese seeria rahatähed säilitavad oma väärtuse igavesti, kuid ühel hetkel ei saa esimese seeria rahatähtedega enam poes maksta. Kui see aeg on selgunud, teavitatakse sellest inimesi väga pikalt ette. Seejärel saab esimese seeria rahatähti uute vastu vahetada tähtajatult nii Eesti Pangas kui ka euroala teistes keskpankades. | Järgmisel nädalal tulevad kasutusele uued 50-eurosed rahatähed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Alates 4. aprillist on uute turvaelementide ja uuendatud kujundusega 50-eurosed rahatähed seaduslik maksevahend, mida peavad vastu võtma kõik kaupmehed ja müügiautomaadid," ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve pressiteate vahendusel.
"Seadme puudumise või selle tõrke korral ei tohi uue 50-eurose vastuvõtmisest keelduda, sest rahatähe ehtsust saab kaupmees tuvastada ka käsitsi, kui ta vaatab või kombib rahatähe turvaelemente. Need on väga lihtsad võtted, millega saab hakkama iga inimene," lisas Roosve.
Uuel rahatähel on tõhustatud turvaelemendid, mida kasutatakse ka uuel 5-, 10- ja 20-eurosel: portreehologramm, portreevesimärk, reljeeftrükk ja smaragdroheline number. Peale selle on uuel 50-eurosel samasugune uus turvaelement nagu teise seeria 20-euroselgi – läbipaistev portreega aken.
Esimese seeria rahatähed ehk praegu kasutusel olevad 50-eurosed kehtivad ka edaspidi. See tähendab, et neid ei ole vaja ümber vahetada, sest nendega saab endiselt poes ja mujal maksta, nagu ka esimese seeria 5-, 10- ja 20-eurosega.
Kõik esimese seeria rahatähed säilitavad oma väärtuse igavesti, kuid ühel hetkel ei saa esimese seeria rahatähtedega enam poes maksta. Kui see aeg on selgunud, teavitatakse sellest inimesi väga pikalt ette. Seejärel saab esimese seeria rahatähti uute vastu vahetada tähtajatult nii Eesti Pangas kui ka euroala teistes keskpankades.
### Response:
Järgmisel nädalal tulevad kasutusele uued 50-eurosed rahatähed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhiturniiri neljas meeskond JYP loodab põhihooaja viiendana lõpetanud HPK vastu täna kolmele uuele ründajale, kelleks on Robert Rooba, Mikko Salmio ja Joel Sund. Kui soomlased pääsevad neljandasse ründekolmikusse, siis eestlane mängib täna kolmandas kolmikus.
Veerandfinaalseeria algas JYP-i 3:2 võiduga lisaajal, kuid järgmised kohtumised kuulusid tulemusega 2:1 ja lisaajal 3:2 HPK-le. Seejärel oli JYP võidukas 3:1 ja lisaajal 3:2, kuid kaotas kuuenda matši 2:5.
Otsustav mäng peetakse täna algusega kell 17.00 Jyväskyläs. | Rooba pääses otsustavaks veerandfinaaliks JYP-i koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhiturniiri neljas meeskond JYP loodab põhihooaja viiendana lõpetanud HPK vastu täna kolmele uuele ründajale, kelleks on Robert Rooba, Mikko Salmio ja Joel Sund. Kui soomlased pääsevad neljandasse ründekolmikusse, siis eestlane mängib täna kolmandas kolmikus.
Veerandfinaalseeria algas JYP-i 3:2 võiduga lisaajal, kuid järgmised kohtumised kuulusid tulemusega 2:1 ja lisaajal 3:2 HPK-le. Seejärel oli JYP võidukas 3:1 ja lisaajal 3:2, kuid kaotas kuuenda matši 2:5.
Otsustav mäng peetakse täna algusega kell 17.00 Jyväskyläs.
### Response:
Rooba pääses otsustavaks veerandfinaaliks JYP-i koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Testid sujusid hästi," rõõmustas soomlane. "Läbisime kahe päeva jooksul 380 kilomeetrit. Ühel päeval sõitsime ebatasasel asfaldil ning teisel päeval kiirel ja rehvesööval teel. Korsikal valitsevad võrreldes nendega vahepealsed tingimused ja usun, et leidsime hea seadistuse."
Latvala sõnul on Toyota astunud sammu edasi. "Auto potentsiaalist saime aimu Monte Carlos, kuid nüüd on masin veelgi parem," teatas Latvala. | Latvala: leidsime Korsika ralliks hea seadistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Testid sujusid hästi," rõõmustas soomlane. "Läbisime kahe päeva jooksul 380 kilomeetrit. Ühel päeval sõitsime ebatasasel asfaldil ning teisel päeval kiirel ja rehvesööval teel. Korsikal valitsevad võrreldes nendega vahepealsed tingimused ja usun, et leidsime hea seadistuse."
Latvala sõnul on Toyota astunud sammu edasi. "Auto potentsiaalist saime aimu Monte Carlos, kuid nüüd on masin veelgi parem," teatas Latvala.
### Response:
Latvala: leidsime Korsika ralliks hea seadistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnu Endla näitlejale Märt Avandile oli 2016. aasta teatris väga töine. Valmis said tal kolm tummist rolli: mees draamas "Kopsud" ja Gilbert Bodley komöödias "Mitte praegu, kallis!" – mõlemad Endla teatris – ning suvel koos Kinoteatri ja Nargeni festivaliga Naissaarel tehtud "Aadama õunte" kirikuõpetaja Ivan. Rahvusvahelisel teatripäeval pälvis Märt Avandi nende rollide eest meespeaosa kategoorias teatri aastaauhinna.
Sinu põhikohaga teatritöö on seni jagunenud kolme linna vahel: pärast lavakooli olid kaks aastat Rakvere teatris, siis kaks aastat Pärnu Endlas, seejärel umbes viis aastat Eesti Draamateatris ning nüüd siis tagasi Endlas. Kas oled pigem sedasorti näitleja, kellele meeldib, et tema portreefoto ripub mingi kindla teatri jalutusruumi seinal ning palk, olgugi et mitte kõige kopsakam, jookseb regulaarselt iga kuu pangakontole või ei saa sinu puhul välistada ka vabakutselise ebakindlamat leiba?
Pärast Rakvere teatrit ja enne esimest perioodi Endlas olin korraks ka Vanemuises, kuid seda tõesti vaid paar nädalat. Lihtsalt selline naljakas seik teatriteelt. Foto jalutusruumi seinal pole mulle ilmtingimata tähtis, küll aga kuulumine kuhugi. Nii on see ilmselt paljude näitlejatega. Mulle meeldib kuuluda kollektiivi, millel on oma traditsioonid, peetakse jõulupidu ja tehakse muudki koos.
Vabakutselise elul on oma puudused, nagu ka võlud. Pärast Eesti Draamateatrist lahkumist ja enne Endlasse tagasitulekut olin vahepeal aasta vabakutseline. Ka see on mõnus, oled oma aja peremees – ise otsustad, millele seda kulutada. Teatris palgal olles sõltub palju sellest, milline on sealne repertuaar ja mängukava. Kui oled sõrme andnud, tuleb sellega arvestada, vabadust on vähem.
Aga kui hästi järele mõelda, siis on ka foto teatri seinal mulle tähtis – ilus traditsioon.
Tartu elutempo kohta räägitakse, et kui tuled Tartu bussijaamas Tallinna bussilt maha, hakkab süda kohe kolm korda aeglasemalt lööma. Pärnu kohta käib vist sama. Kas sinu Pärnusse tagasimineku põhjus oli soov vahetpidamata töörügamisest veidi hinge tagasi tõmmata ja keskenduda rohkem teatrile?
Pärnusse tagasituleku algne põhjus oli küll see, aga teatrile keskendumine ei ole päriselt tõeks osutunud. Elutempo on Pärnus tõesti aeglasem, mulle väga meeldib siin elada, ent töiselt olen võtnud ikka endale kukile nii palju kohustusi, igasuguseid teleprojekte ja muud, et töötempo ei ole märgatavalt alla läinud. Olen sellega leppinud, jõuga ja sunniviisiliselt ei saa hoogu maha võtta. Kui tempo peab kahanema, siis küllap ta seda ka teeb, tuleb lihtsalt õige aeg ära oodata. Seni olen teinud kõike suuremalt jaolt ikka rõõmuga, teinud seda, mida olen tahtnud. Muidugi juhtub sekka ka seda, mis nii väga rõõmu ei paku ja mida ei naudi, ent selline on asjade loomulik käik.
Milline linn on Pärnu? Kuidas sobitub sellesse praegu Endla teater?
Pärnul on kaks väga erisugust palet: suvine ja talvine. Selline kontrast meeldib mulle väga ja on üks põhjusi, miks Pärnut armastan. Suvine linn, kui siin on meeletult palju rahvast, on tore, aga ka talvine, kui inimesi pole peaaegu üldse.
Pärnul on olnud erisuguseid aegu ning linna ja teatri suhe on olnud erisugune. Vahel mängib Endla teater Pärnu kultuurielus suuremat ja vahel väiksemat rolli. Loodetavasti pole ma liiga naiivne, aga mulle paistab, et see suhe on praegu tõusuteel, inimesed on hakanud Endla vastu taas rohkem huvi tundma. Publiku rohkus seda igatahes kinnitab. Viis-kuus aastat tagasi oli olukord kehvem.
Pärnu publiku kohta arvatakse, et ta on küllaltki komöödialembene ning armastab pigem kergemat kraami, sealjuures aga tuuakse esile kohalike vaatajate jäägitu truudus Endla teatrile. Peab see stereotüüp paika?
Mõlemad väited peavad vist paika. Päris inimtühjad pole teatrisaalid tõesti olnud ja komöödiat armastab Pärnu publik – eriti see osa, kes käib teatris harvem – samuti. "Linda tahab lahutada" läks üle saja korra ning oktoobris esietendunud komöödia "Mitte praegu, kallis!" tüürib samal kursil. Ingomar Vihmari lavastus on igati õnnestunud komöödia – kas just sedavõrd naljakas, nagu publiku reaktsioonist võiks arvata, aga igatahes armastatakse seda meeletult ja ka näitlejail on tore mängida.
Seejuures on aga väga sümpaatne, et vaatajaid jätkub ka Laura Metsa lavastustele "See asi" ja "45 339 km2 raba". Kui "45 339 km2 raba" esietendus, mõtlesin, et huvitav, mitu mängukorda selline tõsisel teemal lavastus kogub. Õnneks on see osutunud ootamatult menukaks. Seega on Pärnu publik vist tõesti truu.
On sul Endla teatrimajas mõni lemmikkoht, kus sul meeldib käia mõtlemas või niisama istumas?
Kui ilmad soojaks lähevad, siis istun sageli ülemise teatrikohviku rõdul, seal on tõesti mõnus.
Endla loomingulist juhti Ingomar Vihmarit on tema töös võrreldud DJga, kes ei sekku autoritaarselt, vaid laseb taustal muusikat ja loob kolleegidele innustava töökeskkonna. On see teatrile hästi mõjunud?
Endla teatri praegune tõus on kahtlemata saanud alguse Ingomar Vihmarist. Ta on tõepoolest DJ, kes loob mõnusa õhkkonna, kuid see pole kõik. Tal on tugev karisma, inimesed armastavad teda ning tahavad tema ümber koonduda. Ise ei tee ta selleks midagi, nii lihtsalt on. Parim juht ongi vist selline, kes ei rõhuta oma positsiooni. Vihmar ei kärgi ega tõsta häält, või kui tõstab, siis peab selleks olema äärmuslik põhjus. Inimesed peavad lugu tema väärtushinnangutest ja põhimõtetest, tema teatrialastest arusaamadest. Nii lihtne see ongi.
Kellega lavastajatest on sul seni kõige paremini klappinud? Mida sa lavastajalt ootad?
Ingomar Vihmar, Uku Uusberg, Madis Kalmet, Taago Tubin, Merle Karusoo. Vene lavastaja Viktor Rõžakov tõi 2009. aastal Eesti Draamateatris välja "Mängud tagahoovis ehk Because", mida mängiti Heliose kinos. Rõžakoviga klappis kõigil, ta on fenomen – loodan, et saatus viib meid töiselt veel kunagi kokku. Eduard Toman lavastas kunagi Rakvere teatris – oli lavastus mis ta oli, aga inimese ja näitlejana meeldib Toman mulle väga.
Lavastajalt ootan kõige elementaarsemat: et ta teaks, mida ta teeb. Ent tähtis on ka suhtumine näitlejatesse, see, milline ta on inimesena. Aina enam ja enam saab see mulle oluliseks. Ma ei või kannatada nn hulle geeniusi, kes on sotsiaalselt hälviklikud ega suuda teiste inimestega normaalselt suhelda. Kui parasjagu on paha tuju, siis peksavad allapoole vööd, kärgivad ja röögivad, lähevad endast välja. Nad saavutavad samuti tulemuse, aga läbi vere, higi ja hirmu. Selline meetod mulle ei sobi. Lavastus võib korjata kõik auhinnad ning olla kõigi parameetrite järgi parim, aga kõik see ei kaalu üles inimlikku suhtumist. Näitleja ei pea käima kikivarvul, olema hirmul, mida päev toob ning kas härra või proua lavastajal on hea tuju või mitte.
2016. aastal valmis sul kolm kopsakat rolli: mees draamas "Kopsud", Gilbert Bodley komöödias "Mitte praegu, kallis!" ning "Aadama õunte" kirikuõpetaja Ivan. Ühe aasta kohta on seda päris palju?
Seda on tõesti palju. Neljas lavastus, Taago Tubina Ugalas tehtud "Sätendav pimedus", tuli ju kohe veel otsa – esietendus jäi küll tänavu jaanuari. Kui "Sätendav pimedus" valmis sai, olin tõesti väsinud ning ütlesin kohe algama pidanud järgmised proovid ära, lihtsalt polnud enam jõudu. Olin tuim ega suutnud isegi sunniviisiliselt tekitada uue materjali vastu mingitki huvi.
Need kolm 2016. aasta rolli nõudsid palju pusimist ja vaeva. Eriti raskelt tuli "Aadama õunte" Ivan: murdsin ennast tõsiselt ja olin päris hädas. Lavastajad Priit Võigemast ja Henrik Kalmet aitasid mind taas rea peale. Kas tulemus sai just selline, nagu nad vaimusilmas seda nägid, on iseasi, aga lõpuks jäin rolliga rahule. Ivan on suure murdmise, peavalu, higi ja visaduse tulemus, ma polnud pikka aega niiviisi loomepalangus vaevelnud. Õnneks tuli lõpuks kõik välja nii, nagu see materjal väärib. "Aadama õunte" film on üks mu lemmikuid ja seetõttu oli kogu aeg pisut hirm, et keerame kõik vussi ja raiskame väärt materjali ära. Sellest olnuks eriti kahju, sest mine tea, millal seda jälle lavastada võetakse. "Aadama õunu" tehes lootsime õnnestumist rohkem kui mõne teise puhul, sest see on nii tugev materjal.
Kas see muust maailmast eraldatud mängupaik Naissaarel aitas lavastuse õnnestumisele kaasa?
Selle kohta on erisuguseid arvamusi. Eraldatud koht, nagu Naissaar seda on, sobib "Aadama õuntele" hästi ja on kahtlemata õige. Ent publiku hulgast on kõlanud ka arvamusi, et lõbusõit aurikuga Katharina Naissaarele ja pärast etendust tagasi, sellega kaasnev trill-trall ja kerglane veinijoomine ei lähe kokku lavastuse traagilise tooniga ja võib teatrielamust lahjendada. Ma ei oska hinnata, on see nii või mitte.
Oled sa näitleja, kellele tuleb roll kergelt ja kiiresti kätte või pigem vaevleja ja kahtleja?
Kuidas kunagi. Vahel, aga väga-väga harva saan mingite nõksude abil rolli endale kohe pihku ja rollijoonis loksub paika, tegelane hakkab kohe elama. Seda on minuga juhtunud paar korda. Tavaliselt käib aga kõik läbi valu ja vaeva ning pideva eneses kahtlemise. Ebakindlus saadab mind tihtipeale veel ka siis, kui esietendus koputab juba uksele ning kõik kisub päris ärevaks.
"Aadama õunte" Ivani puhul polnud ma kindel, kas suudan põhjendada selle mehe motiive ja mõttemaailma, miks ta on selline ja käitub niimoodi. Endale olin ma kõik selgeks mõelnud ja sain aru, miks ta midagi teeb, kuid ma ei olnud kindel, kas roll liigub oma loogilist rada pidi. Veel päev või kaks enne kontrolletendust kahtlesin selles. Ent pääsu pole, mingil hetkel peab näitleja hakkama tehtusse uskuma, isegi kui see on ebaloogiline ning teda on juhitud või ta on ennast ise juhtinud valele teele. Tuleb hakata ennast usaldama ja leida enesekindlus. Vastasel juhul on näitlejal publiku ette minna ülimalt keeruline.
Nii ma siis rahunesin maha, ütlesin endale, et Märt, nüüd oled sa teinud kõik endast oleneva, usalda ennast, vaatame, kas see on õige või mitte. Seejärel hakkasin kõike juba mõnuga võtma, sest mul on suurepärased lavapartnerid, väärt materjal ja mulle meeldib seda lavastust mängida. Sain aru, et kõik on vist läinud ikka õigesti.
"Aadama õunte" kirikuõpetajaga seoses tuleb meelde, et õppisid pärast keskkooli aasta Tartu ülikoolis usuteadust. Oli see vaid nooruse otsing ja juhuslik põige või kannustas sind tookord tõsisem huvi?
Juhuslik põige ja nooruse otsing. Aga ma tegin selle põike õigesse kohta, sest mulle meeldis seal tõesti. Kui ma poleks lavakunstikooli sisse saanud, oleksin usuteaduskonna kindlasti ära lõpetanud. Pärast esimest aastat ülikoolis meeldis mulle seal juba niivõrd, et lavakunstikooli katsed ei olnud elulise tähtsusega, nui neljaks ei pidanud ma sinna sisse saama. Nagu sellistel puhkudel sageli, aitas võib-olla just see mind kergemini sisse.
Kas "Aadama õunte" kõrval on ka "Kopsud" sulle tähtis lavatekst?
On ikka küll. Kui me koos lavastaja Taago Tubina ja kaasnäitleja Carita Vaikjärvega asusime Duncan Macmillani näidendi kallal pusima, siis tihtipeale – arvestades materjali sisu ja mõtet ning seda, mis sellega öelda tahetakse – olime proovi lõpuks küllaltki kurvad ja mõtlikud ning isegi hirm tuli pisut peale. Macmillanil on paljuski õigus. Kas või see mõte, et kes üldse peaks enam tahtma tänapäeva maailma lapsi sünnitada. Ka Kurt Vonnegut on öelnud, et olge sellega ettevaatlikud. See saadab mind proovide ajast siiani, "Kopsude" mõju mulle on suur. Muidugi olin enne üht-teist lugenud ja teadsin, mis meie maakeraga toimub, ning et inimesed, eesotsas maailma kõige võimsama riigi presidendiga, usuvad, et kliimasoojenemine on väljamõeldis ja vandenõuteooria, kuid ikkagi on see kõik päris hirmutav. See, millise maailma me pärandame oma lastele.
Ajaloost on hästi teada, et iga generatsioon on mõelnud oma ajast kui millestki pöördelisest – inimese ego tekitab tunde, et oma kaasajast tuleb leida midagi, mis on kõige eelnenuga võrreldes tähtsam ja enneolematu. Vahel vastab see ka tõele, kuid mulle tundub, et meie või meie laste põlvkond võib seda mõelda täiesti põhjendatult. Maailma lõpp ei ole enam midagi utoopilist. Seetõttu pole ma kindel, kas tahan rohkem lapsi, just sellel põhjusel, et ma ei tea, missugune on maailm, kui nemad kord täiskasvanuks saavad. Tänu "Kopsudele" tekkisid sedasorti küsimused ega ole siiani kuhugi kadunud.
Näidendina on "Kopsud" kirjutatud suurepäraselt. Dialoogi on keeruline pähe õppida, ent selles on oma tugev loogika, tekst istub näitlejatel kenasti suus, mõnus on seda mängida. "Kopsud" on erakordselt tundlik lavastus. Ainult kaks inimest laval ja publik on näitlejatele lähedal – kõik see teeb lavastuse haavatavaks. Kui näitlejal satub olema kehv päev või on mõnel vaatajal kõva köha või suure saali etenduse vaheaeg tuleb ebasobival hetkel sisse, siis võib see lüüa rohkem rööpast välja kui mõne teise, mitte ehk nii tundliku materjali puhul.
Etenduste kvaliteet on sellepärast ka kõikuvam kui tavaliselt: suurepärane etendus on tõesti suurepärane, mitte nii väga kohal etendus võib aga kaotada oma energia ja jääda sellele suurepärasele tublisti alla.
Millised omaenda puudused – kui sul neid on – on sind näitlejatöös kõige rohkem seganud?
Mõistagi on mul näitlejana puudusi, kellel ei oleks. Kõige rohkem segab mind ilmselt see, et olen väga edev. Ühest küljest see ju aitab, ambitsioon on suur, tahtmine niisamuti. Ent teisest küljest paneb see iseloomuomadus mind aeg-ajalt teistega võistlema, tahan olla parim. See ei tule näitlejale kasuks, on kohutavalt suure hävitusjõuga, pärsib loomingut. Olen tegelenud selle puuduse kõrvaldamisega kogu oma näitlejakarjääri ja saanud palju tublimaks, nüüd ma ei pea enam olema ilmtingimata kõige parem. Julgen öelda, et saan sellega juba küllalt hästi hakkama, see ei sega nii palju kui vanasti.
Milline teatrilaad sulle kõige rohkem istub? Kas postdramaatiline teater sulle sobib või eelistad rolli luues pigem seda, et sul on käes tekstiraamat korralikult läbikirjutatud ja psühholoogiliselt kandva näidendiga?
Selles mõttes olen küll konservatiiv – ja seda aina enam. Kõige rohkem puudutab, kriibib, rebib ja mõjutab ikka psühholoogiline näitemäng, kui näitleja mängib hästi. Võib lennutada verd ja sitta, ennast paljaks võtta või teha veel midagi muud üllatavat, aga kui näitleja mängib väga-väga hästi ja täpselt, siis selle vastu ei saa teatris miski. Minu arvates on see kõige võluvam ja puudutavam – pole vahet, mida ja kuidas näitleja mängib, aga tähtis on, et ta teeks seda huvitavalt. Aarne Üksküla on öelnud, et teda ei huvita näitlejad, kes mängivad hästi, vaid näitlejad, kes mängivad huvitavalt. Siin on suur vahe. Selle vastu ei saa miski, kui näitleja mängib huvitavalt.
Päris paljud head näitlejad hakkavad millalgi ka lavastama. Mõnel tuleb see hästi välja, mõnel mitte nii väga. Kas sinus on ambitsiooni lavastada?
On küll. Aeg-ajalt ma ikka mõtlen sellele, aga siiani ei ole see veel teoks saanud. Üksvahe oli minu lavastamine juba natuke rohkem õhus, aga nüüd on jäänud jälle soiku. Aga ükskord teen selle niikuinii ära, tuleb üksnes õige aeg ära oodata. Lavakunstikoolis rääkisid Ingo Normet ja Tiit Ojasoo, et näitlejale on kasulik korra vaadata lavastuse sündi saalist, teha see protsess läbi – ükskõik, kas tema lavastus õnnestub või mitte. Kas või selle kogemuse pärast ma kindlasti proovin ühel päeval ka lavastamist.
Oskad sa tuua praegusest eesti teatrist esile sind rõõmustavaid suundumusi?
Mulle tundub, et aina rohkem teatritegijaid, eriti noori, ei arva enam, et Tallinn on tingimata see Meka, ainult kus on võimalik jõuda eesmärgile ning teha teoks oma unistusi. Muidugi on Tallinnas tunduvalt rohkem võimalusi, näitleja on paremini pildil, ent väiksemas teatris on noorel näitlejal jällegi rohkem tööd. Pärast lavakunstikooli või kultuuriakadeemia lõpetamist on see vägagi vajalik – sellest saadakse järjest paremini aru. Eesti teatripilt niiviisi üksnes rikastub.
Kas on hakanud silma ka mõni kurvastav suundumus?
On ikka. Teatriti käivad jõujooned oma loomulikus rütmis ikka üles ja alla, on nii häid kui ka halvemaid aegu. Häda on aga selles, et need kehvemad ja keskpärased perioodid kipuvad liiga pikaks venima põhjustel, mida saaks lihtsasti muuta. Peanäitejuhid peavad tihemini vahetuma. Mitmes teatris on tingimata vaja uut verd ja hingamist ning see johtub ainuüksi sellest, et vana peanäitejuht ei taha oma kohast loobuda ja uut inimest asemele lasta. Võib-olla tõesti on raske leida ägedat peanäitejuhti, kes oleks ambitsioonikas, täis jõudu ja indu, mõtteist tulvil, aga see ei ole sugugi võimatu. Minu meelest on mõne mehe aeg sellel ametikohal juba ammu ümber.
Kui tihti puutud kokku sellega, et võhivõõras inimene, olgu natuke ülemeelikus tujus või lihtsalt lambapea, astub ligi ja üritab esitada mõnda "Tujurikkuja" sketšikatket või teeb niisama enda arust huumorit?
Tuleb ikka ette, mitte küll just iga päev. Autogrammi andmist ja pildistamist on iga päev. Eks kirjutatakse ka, kirju on nii- ja naasuguseid, mõnes sõimatakse ja ähvardatakse peksa anda, teistes kiidetakse ja imetletakse. Televisiooni võim on suur ja lai.
Mida pakub sulle kui näitlejale – lisaks muidugi pere ülalpidamiseks vajamineva raha – mitmesuguste telesaadete juhtimine? Kas üritad teletööd ja teatritööd lahus hoida või on see tegelikult kõik üks töö?
Tegelikult on see kõik üks töö, aina rohkem saan sellest aru. Meil räägitakse palju, et näitleja raiskab ennast televisioonis, teeb seda, toda ja kolmandat. Ma tõesti ei tea, kust see piir läheb, kust algab raiskamine ning lõpeb enese arendamine ja täiustamine. Küll aga olen aina rohkem veendunud, et telesaate juhtimine on näitlejale oivaline kool. Olen sellise kogemuse üle väga õnnelik, mind on see näitlejana kindlasti palju aidanud ja arendanud. Otsesaadet juhtides sina üksinda vastutad: saalis on 6000 inimest ja lisaks telekaamerad, sul pole lubatud kinni kiiluda, mõte peab liikuma kiiresti, keskendumine ja kohalolek olema jäägitud, hetkekski ei või ennast lõdvaks lasta. Tähelepanu peab jaguma igale poole – kohtunikele, võistlejatele ja publikule –, sest see on etendus. Võtan telesaadet kui etendust, mille pean sooritama, publiku endale pihku saama. Kõik see on tõsine katsumus ning arendab väga. Selles kontekstis seletada, et näitlejad raiskavad ennast televisioonis – mõelge veel, ütlen ma selle peale.
Loomulikult olen ma teinud ka igasugust tilu-lilu – reklaamid ja kõik need pealelugemised –, olen ehe näide sellest, kuidas näitleja rebib ennast igal pool lõhki. Aga mul on tõesti ükskõik, mida sellest arvatakse. Samuti räägitakse, et kui näitleja mängib seriaalides ja teeb reklaame, siis vaatajad ei võta teda mängufilmis ja teatrilavastuses enam tõsiselt. Minu arvates absurdne väide. Kui näitleja mängib filmis või lavastuses hästi, siis ei ole mingit vahet, kus, mida ja kui palju ta on mujal teinud ja mänginud.
Kõigile teada ja tuntud koomik Rowan Atkinson mängib briti krimiseriaalis "Maigret" nimiosa ja teeb seda hästi. Esimest korda seda seriaali nähes võib-olla esimesed viis minutit ma vaatasin, kas Atkinsoni mister Bean hakkab komissar Maigret’d segama. Ei hakanud. Veelgi enam: kui tuntud koomik mängib tõsist või lausa traagilist rolli, siis seda põnevam see on. Mõistagi vaid siis, kui ta teeb seda hästi ja huvitavalt. Siis on efekt seda tugevam. | Märt Avandi: autogrammi andmist ja pildistamist on iga päev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu Endla näitlejale Märt Avandile oli 2016. aasta teatris väga töine. Valmis said tal kolm tummist rolli: mees draamas "Kopsud" ja Gilbert Bodley komöödias "Mitte praegu, kallis!" – mõlemad Endla teatris – ning suvel koos Kinoteatri ja Nargeni festivaliga Naissaarel tehtud "Aadama õunte" kirikuõpetaja Ivan. Rahvusvahelisel teatripäeval pälvis Märt Avandi nende rollide eest meespeaosa kategoorias teatri aastaauhinna.
Sinu põhikohaga teatritöö on seni jagunenud kolme linna vahel: pärast lavakooli olid kaks aastat Rakvere teatris, siis kaks aastat Pärnu Endlas, seejärel umbes viis aastat Eesti Draamateatris ning nüüd siis tagasi Endlas. Kas oled pigem sedasorti näitleja, kellele meeldib, et tema portreefoto ripub mingi kindla teatri jalutusruumi seinal ning palk, olgugi et mitte kõige kopsakam, jookseb regulaarselt iga kuu pangakontole või ei saa sinu puhul välistada ka vabakutselise ebakindlamat leiba?
Pärast Rakvere teatrit ja enne esimest perioodi Endlas olin korraks ka Vanemuises, kuid seda tõesti vaid paar nädalat. Lihtsalt selline naljakas seik teatriteelt. Foto jalutusruumi seinal pole mulle ilmtingimata tähtis, küll aga kuulumine kuhugi. Nii on see ilmselt paljude näitlejatega. Mulle meeldib kuuluda kollektiivi, millel on oma traditsioonid, peetakse jõulupidu ja tehakse muudki koos.
Vabakutselise elul on oma puudused, nagu ka võlud. Pärast Eesti Draamateatrist lahkumist ja enne Endlasse tagasitulekut olin vahepeal aasta vabakutseline. Ka see on mõnus, oled oma aja peremees – ise otsustad, millele seda kulutada. Teatris palgal olles sõltub palju sellest, milline on sealne repertuaar ja mängukava. Kui oled sõrme andnud, tuleb sellega arvestada, vabadust on vähem.
Aga kui hästi järele mõelda, siis on ka foto teatri seinal mulle tähtis – ilus traditsioon.
Tartu elutempo kohta räägitakse, et kui tuled Tartu bussijaamas Tallinna bussilt maha, hakkab süda kohe kolm korda aeglasemalt lööma. Pärnu kohta käib vist sama. Kas sinu Pärnusse tagasimineku põhjus oli soov vahetpidamata töörügamisest veidi hinge tagasi tõmmata ja keskenduda rohkem teatrile?
Pärnusse tagasituleku algne põhjus oli küll see, aga teatrile keskendumine ei ole päriselt tõeks osutunud. Elutempo on Pärnus tõesti aeglasem, mulle väga meeldib siin elada, ent töiselt olen võtnud ikka endale kukile nii palju kohustusi, igasuguseid teleprojekte ja muud, et töötempo ei ole märgatavalt alla läinud. Olen sellega leppinud, jõuga ja sunniviisiliselt ei saa hoogu maha võtta. Kui tempo peab kahanema, siis küllap ta seda ka teeb, tuleb lihtsalt õige aeg ära oodata. Seni olen teinud kõike suuremalt jaolt ikka rõõmuga, teinud seda, mida olen tahtnud. Muidugi juhtub sekka ka seda, mis nii väga rõõmu ei paku ja mida ei naudi, ent selline on asjade loomulik käik.
Milline linn on Pärnu? Kuidas sobitub sellesse praegu Endla teater?
Pärnul on kaks väga erisugust palet: suvine ja talvine. Selline kontrast meeldib mulle väga ja on üks põhjusi, miks Pärnut armastan. Suvine linn, kui siin on meeletult palju rahvast, on tore, aga ka talvine, kui inimesi pole peaaegu üldse.
Pärnul on olnud erisuguseid aegu ning linna ja teatri suhe on olnud erisugune. Vahel mängib Endla teater Pärnu kultuurielus suuremat ja vahel väiksemat rolli. Loodetavasti pole ma liiga naiivne, aga mulle paistab, et see suhe on praegu tõusuteel, inimesed on hakanud Endla vastu taas rohkem huvi tundma. Publiku rohkus seda igatahes kinnitab. Viis-kuus aastat tagasi oli olukord kehvem.
Pärnu publiku kohta arvatakse, et ta on küllaltki komöödialembene ning armastab pigem kergemat kraami, sealjuures aga tuuakse esile kohalike vaatajate jäägitu truudus Endla teatrile. Peab see stereotüüp paika?
Mõlemad väited peavad vist paika. Päris inimtühjad pole teatrisaalid tõesti olnud ja komöödiat armastab Pärnu publik – eriti see osa, kes käib teatris harvem – samuti. "Linda tahab lahutada" läks üle saja korra ning oktoobris esietendunud komöödia "Mitte praegu, kallis!" tüürib samal kursil. Ingomar Vihmari lavastus on igati õnnestunud komöödia – kas just sedavõrd naljakas, nagu publiku reaktsioonist võiks arvata, aga igatahes armastatakse seda meeletult ja ka näitlejail on tore mängida.
Seejuures on aga väga sümpaatne, et vaatajaid jätkub ka Laura Metsa lavastustele "See asi" ja "45 339 km2 raba". Kui "45 339 km2 raba" esietendus, mõtlesin, et huvitav, mitu mängukorda selline tõsisel teemal lavastus kogub. Õnneks on see osutunud ootamatult menukaks. Seega on Pärnu publik vist tõesti truu.
On sul Endla teatrimajas mõni lemmikkoht, kus sul meeldib käia mõtlemas või niisama istumas?
Kui ilmad soojaks lähevad, siis istun sageli ülemise teatrikohviku rõdul, seal on tõesti mõnus.
Endla loomingulist juhti Ingomar Vihmarit on tema töös võrreldud DJga, kes ei sekku autoritaarselt, vaid laseb taustal muusikat ja loob kolleegidele innustava töökeskkonna. On see teatrile hästi mõjunud?
Endla teatri praegune tõus on kahtlemata saanud alguse Ingomar Vihmarist. Ta on tõepoolest DJ, kes loob mõnusa õhkkonna, kuid see pole kõik. Tal on tugev karisma, inimesed armastavad teda ning tahavad tema ümber koonduda. Ise ei tee ta selleks midagi, nii lihtsalt on. Parim juht ongi vist selline, kes ei rõhuta oma positsiooni. Vihmar ei kärgi ega tõsta häält, või kui tõstab, siis peab selleks olema äärmuslik põhjus. Inimesed peavad lugu tema väärtushinnangutest ja põhimõtetest, tema teatrialastest arusaamadest. Nii lihtne see ongi.
Kellega lavastajatest on sul seni kõige paremini klappinud? Mida sa lavastajalt ootad?
Ingomar Vihmar, Uku Uusberg, Madis Kalmet, Taago Tubin, Merle Karusoo. Vene lavastaja Viktor Rõžakov tõi 2009. aastal Eesti Draamateatris välja "Mängud tagahoovis ehk Because", mida mängiti Heliose kinos. Rõžakoviga klappis kõigil, ta on fenomen – loodan, et saatus viib meid töiselt veel kunagi kokku. Eduard Toman lavastas kunagi Rakvere teatris – oli lavastus mis ta oli, aga inimese ja näitlejana meeldib Toman mulle väga.
Lavastajalt ootan kõige elementaarsemat: et ta teaks, mida ta teeb. Ent tähtis on ka suhtumine näitlejatesse, see, milline ta on inimesena. Aina enam ja enam saab see mulle oluliseks. Ma ei või kannatada nn hulle geeniusi, kes on sotsiaalselt hälviklikud ega suuda teiste inimestega normaalselt suhelda. Kui parasjagu on paha tuju, siis peksavad allapoole vööd, kärgivad ja röögivad, lähevad endast välja. Nad saavutavad samuti tulemuse, aga läbi vere, higi ja hirmu. Selline meetod mulle ei sobi. Lavastus võib korjata kõik auhinnad ning olla kõigi parameetrite järgi parim, aga kõik see ei kaalu üles inimlikku suhtumist. Näitleja ei pea käima kikivarvul, olema hirmul, mida päev toob ning kas härra või proua lavastajal on hea tuju või mitte.
2016. aastal valmis sul kolm kopsakat rolli: mees draamas "Kopsud", Gilbert Bodley komöödias "Mitte praegu, kallis!" ning "Aadama õunte" kirikuõpetaja Ivan. Ühe aasta kohta on seda päris palju?
Seda on tõesti palju. Neljas lavastus, Taago Tubina Ugalas tehtud "Sätendav pimedus", tuli ju kohe veel otsa – esietendus jäi küll tänavu jaanuari. Kui "Sätendav pimedus" valmis sai, olin tõesti väsinud ning ütlesin kohe algama pidanud järgmised proovid ära, lihtsalt polnud enam jõudu. Olin tuim ega suutnud isegi sunniviisiliselt tekitada uue materjali vastu mingitki huvi.
Need kolm 2016. aasta rolli nõudsid palju pusimist ja vaeva. Eriti raskelt tuli "Aadama õunte" Ivan: murdsin ennast tõsiselt ja olin päris hädas. Lavastajad Priit Võigemast ja Henrik Kalmet aitasid mind taas rea peale. Kas tulemus sai just selline, nagu nad vaimusilmas seda nägid, on iseasi, aga lõpuks jäin rolliga rahule. Ivan on suure murdmise, peavalu, higi ja visaduse tulemus, ma polnud pikka aega niiviisi loomepalangus vaevelnud. Õnneks tuli lõpuks kõik välja nii, nagu see materjal väärib. "Aadama õunte" film on üks mu lemmikuid ja seetõttu oli kogu aeg pisut hirm, et keerame kõik vussi ja raiskame väärt materjali ära. Sellest olnuks eriti kahju, sest mine tea, millal seda jälle lavastada võetakse. "Aadama õunu" tehes lootsime õnnestumist rohkem kui mõne teise puhul, sest see on nii tugev materjal.
Kas see muust maailmast eraldatud mängupaik Naissaarel aitas lavastuse õnnestumisele kaasa?
Selle kohta on erisuguseid arvamusi. Eraldatud koht, nagu Naissaar seda on, sobib "Aadama õuntele" hästi ja on kahtlemata õige. Ent publiku hulgast on kõlanud ka arvamusi, et lõbusõit aurikuga Katharina Naissaarele ja pärast etendust tagasi, sellega kaasnev trill-trall ja kerglane veinijoomine ei lähe kokku lavastuse traagilise tooniga ja võib teatrielamust lahjendada. Ma ei oska hinnata, on see nii või mitte.
Oled sa näitleja, kellele tuleb roll kergelt ja kiiresti kätte või pigem vaevleja ja kahtleja?
Kuidas kunagi. Vahel, aga väga-väga harva saan mingite nõksude abil rolli endale kohe pihku ja rollijoonis loksub paika, tegelane hakkab kohe elama. Seda on minuga juhtunud paar korda. Tavaliselt käib aga kõik läbi valu ja vaeva ning pideva eneses kahtlemise. Ebakindlus saadab mind tihtipeale veel ka siis, kui esietendus koputab juba uksele ning kõik kisub päris ärevaks.
"Aadama õunte" Ivani puhul polnud ma kindel, kas suudan põhjendada selle mehe motiive ja mõttemaailma, miks ta on selline ja käitub niimoodi. Endale olin ma kõik selgeks mõelnud ja sain aru, miks ta midagi teeb, kuid ma ei olnud kindel, kas roll liigub oma loogilist rada pidi. Veel päev või kaks enne kontrolletendust kahtlesin selles. Ent pääsu pole, mingil hetkel peab näitleja hakkama tehtusse uskuma, isegi kui see on ebaloogiline ning teda on juhitud või ta on ennast ise juhtinud valele teele. Tuleb hakata ennast usaldama ja leida enesekindlus. Vastasel juhul on näitlejal publiku ette minna ülimalt keeruline.
Nii ma siis rahunesin maha, ütlesin endale, et Märt, nüüd oled sa teinud kõik endast oleneva, usalda ennast, vaatame, kas see on õige või mitte. Seejärel hakkasin kõike juba mõnuga võtma, sest mul on suurepärased lavapartnerid, väärt materjal ja mulle meeldib seda lavastust mängida. Sain aru, et kõik on vist läinud ikka õigesti.
"Aadama õunte" kirikuõpetajaga seoses tuleb meelde, et õppisid pärast keskkooli aasta Tartu ülikoolis usuteadust. Oli see vaid nooruse otsing ja juhuslik põige või kannustas sind tookord tõsisem huvi?
Juhuslik põige ja nooruse otsing. Aga ma tegin selle põike õigesse kohta, sest mulle meeldis seal tõesti. Kui ma poleks lavakunstikooli sisse saanud, oleksin usuteaduskonna kindlasti ära lõpetanud. Pärast esimest aastat ülikoolis meeldis mulle seal juba niivõrd, et lavakunstikooli katsed ei olnud elulise tähtsusega, nui neljaks ei pidanud ma sinna sisse saama. Nagu sellistel puhkudel sageli, aitas võib-olla just see mind kergemini sisse.
Kas "Aadama õunte" kõrval on ka "Kopsud" sulle tähtis lavatekst?
On ikka küll. Kui me koos lavastaja Taago Tubina ja kaasnäitleja Carita Vaikjärvega asusime Duncan Macmillani näidendi kallal pusima, siis tihtipeale – arvestades materjali sisu ja mõtet ning seda, mis sellega öelda tahetakse – olime proovi lõpuks küllaltki kurvad ja mõtlikud ning isegi hirm tuli pisut peale. Macmillanil on paljuski õigus. Kas või see mõte, et kes üldse peaks enam tahtma tänapäeva maailma lapsi sünnitada. Ka Kurt Vonnegut on öelnud, et olge sellega ettevaatlikud. See saadab mind proovide ajast siiani, "Kopsude" mõju mulle on suur. Muidugi olin enne üht-teist lugenud ja teadsin, mis meie maakeraga toimub, ning et inimesed, eesotsas maailma kõige võimsama riigi presidendiga, usuvad, et kliimasoojenemine on väljamõeldis ja vandenõuteooria, kuid ikkagi on see kõik päris hirmutav. See, millise maailma me pärandame oma lastele.
Ajaloost on hästi teada, et iga generatsioon on mõelnud oma ajast kui millestki pöördelisest – inimese ego tekitab tunde, et oma kaasajast tuleb leida midagi, mis on kõige eelnenuga võrreldes tähtsam ja enneolematu. Vahel vastab see ka tõele, kuid mulle tundub, et meie või meie laste põlvkond võib seda mõelda täiesti põhjendatult. Maailma lõpp ei ole enam midagi utoopilist. Seetõttu pole ma kindel, kas tahan rohkem lapsi, just sellel põhjusel, et ma ei tea, missugune on maailm, kui nemad kord täiskasvanuks saavad. Tänu "Kopsudele" tekkisid sedasorti küsimused ega ole siiani kuhugi kadunud.
Näidendina on "Kopsud" kirjutatud suurepäraselt. Dialoogi on keeruline pähe õppida, ent selles on oma tugev loogika, tekst istub näitlejatel kenasti suus, mõnus on seda mängida. "Kopsud" on erakordselt tundlik lavastus. Ainult kaks inimest laval ja publik on näitlejatele lähedal – kõik see teeb lavastuse haavatavaks. Kui näitlejal satub olema kehv päev või on mõnel vaatajal kõva köha või suure saali etenduse vaheaeg tuleb ebasobival hetkel sisse, siis võib see lüüa rohkem rööpast välja kui mõne teise, mitte ehk nii tundliku materjali puhul.
Etenduste kvaliteet on sellepärast ka kõikuvam kui tavaliselt: suurepärane etendus on tõesti suurepärane, mitte nii väga kohal etendus võib aga kaotada oma energia ja jääda sellele suurepärasele tublisti alla.
Millised omaenda puudused – kui sul neid on – on sind näitlejatöös kõige rohkem seganud?
Mõistagi on mul näitlejana puudusi, kellel ei oleks. Kõige rohkem segab mind ilmselt see, et olen väga edev. Ühest küljest see ju aitab, ambitsioon on suur, tahtmine niisamuti. Ent teisest küljest paneb see iseloomuomadus mind aeg-ajalt teistega võistlema, tahan olla parim. See ei tule näitlejale kasuks, on kohutavalt suure hävitusjõuga, pärsib loomingut. Olen tegelenud selle puuduse kõrvaldamisega kogu oma näitlejakarjääri ja saanud palju tublimaks, nüüd ma ei pea enam olema ilmtingimata kõige parem. Julgen öelda, et saan sellega juba küllalt hästi hakkama, see ei sega nii palju kui vanasti.
Milline teatrilaad sulle kõige rohkem istub? Kas postdramaatiline teater sulle sobib või eelistad rolli luues pigem seda, et sul on käes tekstiraamat korralikult läbikirjutatud ja psühholoogiliselt kandva näidendiga?
Selles mõttes olen küll konservatiiv – ja seda aina enam. Kõige rohkem puudutab, kriibib, rebib ja mõjutab ikka psühholoogiline näitemäng, kui näitleja mängib hästi. Võib lennutada verd ja sitta, ennast paljaks võtta või teha veel midagi muud üllatavat, aga kui näitleja mängib väga-väga hästi ja täpselt, siis selle vastu ei saa teatris miski. Minu arvates on see kõige võluvam ja puudutavam – pole vahet, mida ja kuidas näitleja mängib, aga tähtis on, et ta teeks seda huvitavalt. Aarne Üksküla on öelnud, et teda ei huvita näitlejad, kes mängivad hästi, vaid näitlejad, kes mängivad huvitavalt. Siin on suur vahe. Selle vastu ei saa miski, kui näitleja mängib huvitavalt.
Päris paljud head näitlejad hakkavad millalgi ka lavastama. Mõnel tuleb see hästi välja, mõnel mitte nii väga. Kas sinus on ambitsiooni lavastada?
On küll. Aeg-ajalt ma ikka mõtlen sellele, aga siiani ei ole see veel teoks saanud. Üksvahe oli minu lavastamine juba natuke rohkem õhus, aga nüüd on jäänud jälle soiku. Aga ükskord teen selle niikuinii ära, tuleb üksnes õige aeg ära oodata. Lavakunstikoolis rääkisid Ingo Normet ja Tiit Ojasoo, et näitlejale on kasulik korra vaadata lavastuse sündi saalist, teha see protsess läbi – ükskõik, kas tema lavastus õnnestub või mitte. Kas või selle kogemuse pärast ma kindlasti proovin ühel päeval ka lavastamist.
Oskad sa tuua praegusest eesti teatrist esile sind rõõmustavaid suundumusi?
Mulle tundub, et aina rohkem teatritegijaid, eriti noori, ei arva enam, et Tallinn on tingimata see Meka, ainult kus on võimalik jõuda eesmärgile ning teha teoks oma unistusi. Muidugi on Tallinnas tunduvalt rohkem võimalusi, näitleja on paremini pildil, ent väiksemas teatris on noorel näitlejal jällegi rohkem tööd. Pärast lavakunstikooli või kultuuriakadeemia lõpetamist on see vägagi vajalik – sellest saadakse järjest paremini aru. Eesti teatripilt niiviisi üksnes rikastub.
Kas on hakanud silma ka mõni kurvastav suundumus?
On ikka. Teatriti käivad jõujooned oma loomulikus rütmis ikka üles ja alla, on nii häid kui ka halvemaid aegu. Häda on aga selles, et need kehvemad ja keskpärased perioodid kipuvad liiga pikaks venima põhjustel, mida saaks lihtsasti muuta. Peanäitejuhid peavad tihemini vahetuma. Mitmes teatris on tingimata vaja uut verd ja hingamist ning see johtub ainuüksi sellest, et vana peanäitejuht ei taha oma kohast loobuda ja uut inimest asemele lasta. Võib-olla tõesti on raske leida ägedat peanäitejuhti, kes oleks ambitsioonikas, täis jõudu ja indu, mõtteist tulvil, aga see ei ole sugugi võimatu. Minu meelest on mõne mehe aeg sellel ametikohal juba ammu ümber.
Kui tihti puutud kokku sellega, et võhivõõras inimene, olgu natuke ülemeelikus tujus või lihtsalt lambapea, astub ligi ja üritab esitada mõnda "Tujurikkuja" sketšikatket või teeb niisama enda arust huumorit?
Tuleb ikka ette, mitte küll just iga päev. Autogrammi andmist ja pildistamist on iga päev. Eks kirjutatakse ka, kirju on nii- ja naasuguseid, mõnes sõimatakse ja ähvardatakse peksa anda, teistes kiidetakse ja imetletakse. Televisiooni võim on suur ja lai.
Mida pakub sulle kui näitlejale – lisaks muidugi pere ülalpidamiseks vajamineva raha – mitmesuguste telesaadete juhtimine? Kas üritad teletööd ja teatritööd lahus hoida või on see tegelikult kõik üks töö?
Tegelikult on see kõik üks töö, aina rohkem saan sellest aru. Meil räägitakse palju, et näitleja raiskab ennast televisioonis, teeb seda, toda ja kolmandat. Ma tõesti ei tea, kust see piir läheb, kust algab raiskamine ning lõpeb enese arendamine ja täiustamine. Küll aga olen aina rohkem veendunud, et telesaate juhtimine on näitlejale oivaline kool. Olen sellise kogemuse üle väga õnnelik, mind on see näitlejana kindlasti palju aidanud ja arendanud. Otsesaadet juhtides sina üksinda vastutad: saalis on 6000 inimest ja lisaks telekaamerad, sul pole lubatud kinni kiiluda, mõte peab liikuma kiiresti, keskendumine ja kohalolek olema jäägitud, hetkekski ei või ennast lõdvaks lasta. Tähelepanu peab jaguma igale poole – kohtunikele, võistlejatele ja publikule –, sest see on etendus. Võtan telesaadet kui etendust, mille pean sooritama, publiku endale pihku saama. Kõik see on tõsine katsumus ning arendab väga. Selles kontekstis seletada, et näitlejad raiskavad ennast televisioonis – mõelge veel, ütlen ma selle peale.
Loomulikult olen ma teinud ka igasugust tilu-lilu – reklaamid ja kõik need pealelugemised –, olen ehe näide sellest, kuidas näitleja rebib ennast igal pool lõhki. Aga mul on tõesti ükskõik, mida sellest arvatakse. Samuti räägitakse, et kui näitleja mängib seriaalides ja teeb reklaame, siis vaatajad ei võta teda mängufilmis ja teatrilavastuses enam tõsiselt. Minu arvates absurdne väide. Kui näitleja mängib filmis või lavastuses hästi, siis ei ole mingit vahet, kus, mida ja kui palju ta on mujal teinud ja mänginud.
Kõigile teada ja tuntud koomik Rowan Atkinson mängib briti krimiseriaalis "Maigret" nimiosa ja teeb seda hästi. Esimest korda seda seriaali nähes võib-olla esimesed viis minutit ma vaatasin, kas Atkinsoni mister Bean hakkab komissar Maigret’d segama. Ei hakanud. Veelgi enam: kui tuntud koomik mängib tõsist või lausa traagilist rolli, siis seda põnevam see on. Mõistagi vaid siis, kui ta teeb seda hästi ja huvitavalt. Siis on efekt seda tugevam.
### Response:
Märt Avandi: autogrammi andmist ja pildistamist on iga päev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlane viskas võõrsil peetud viimase vooru kohtumises tiitlikaitsja vastu neli väravat.
Dinamo võitis põhiturniiri 24-st mängust kogutud 59 punktiga. Teise koha saanud Turda Potaissat edestati kuue silmaga. Steaua oli 29 punktiga üheksas ehk esimene, kes play-offi ei pääsenud. Kaheksa parema hulka jõudmiseks oleks Steaua pidanud teenima kolm silma rohkem. | Johannsoni koduklubi lõpetas põhihooaja võiduga tiitlikaitsja üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlane viskas võõrsil peetud viimase vooru kohtumises tiitlikaitsja vastu neli väravat.
Dinamo võitis põhiturniiri 24-st mängust kogutud 59 punktiga. Teise koha saanud Turda Potaissat edestati kuue silmaga. Steaua oli 29 punktiga üheksas ehk esimene, kes play-offi ei pääsenud. Kaheksa parema hulka jõudmiseks oleks Steaua pidanud teenima kolm silma rohkem.
### Response:
Johannsoni koduklubi lõpetas põhihooaja võiduga tiitlikaitsja üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei kujuta ette, kuidas saab minna Tallinna paralleelmaailma likvideerima koos selle looja Keskerakonnaga. Seda enam, et Jüri Rataselt pole tulnud ühtki kriitilist hinnangut Tallinnas toimuvale," rääkis Ligi usutluses Õhtulehele.
"Kuidas koos Keskerakonnaga vabaneda ballastist – linna palgal olevatest parteisõduritest ja kohati maffioossest keskkonnast linnajuhtimises? Häbiväärsest linnameediast, munitsipaalpangast, linnapoest, politsei sildist mupol – mis on politsei rollist kaugel? Või lõpetada isikliku äri huvides ettevõtete kiusamine?," lisas Ligi.
Tallinna TV kohta ütles Ligi, et see kanal ainult määrib linnavalitsemist. "Mingisugused alternatiivuudised, "Vaba mõtte klubi", täielik grotesk, vaba mõtte paroodia."
Kaljulaidi sõnul ei saaks Keskerakond linna valitsemisega hakkama
Keskerakonna juhatuse liige, Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid teatas, et nõustub Jürgen Ligiga, et kahe erakonna puutepunkte Tallinnas pole, sest pealinnas tehtu kustutamine pole plaan.
Kaljulaid ütles vastuseks Ligi sõnavõtule, et seni kuni Reformierakond pole loobunud plaanist kaotada tasuta ühistransport, lõpetada munitsipaalehitus ja peatada teisedki sotsiaalsed projektid, on liitu ette kujutada keeruline.
"Seni on nende ainus programm olnud ühe ja teise asja sulgemine ja ära lõpetamine, kuid mida nad asemele sooviksid luua, pole paraku olnud kuulda. Seetõttu ei saa ju rääkidagi võimalikust konstruktiivsest koostööst," tõdes Kaljulaid.
Kaljulaid mätkis, et Reformierakonnal pole kohaliku taseme juhtimiseks huvi ega pädevust. "Mina ei kujuta ette Jürgen Ligi näiteks Haabersti linnaosa vanemana. Võib-olla Jürgen Ligi ise kujutab, aga mulle tundub, et see ei oleks hea talle ega Haaberstile. Ma ei kujuta ette, kuidas Taavi Rõivas või Hanno Pevkur hakkaks tegelema näiteks sotsiaalhoolekande teenustega. Sellised teemad ei ole reformierakondlasi kunagi huvitanud,“ rääkis Kaljulaid.
Ta lisas, et kui riiki juhtides suurendati ebavõrdsust, mitte majanduskasvu, siis opositsioonis on Reformierakonna käitumine veelgi murettekitav ja arusaamatum kui varem. "Avaldused separatismist ja kremlimeelsusest ei tohiks olla Eesti poliitilise kultuuri osa. Reformierakonna enda käitumine teeb nad loodetavasti tahtmatult idanaabrite suurimaks liitlaseks,“ sõnas Keskerakonna juhatuse liige.
Kaljulaid lisas, et suur osa Tallinna elanikest on linnavalitsuse kui ning mõte võimuliidust ei pruugi tegelikult üleüldse päeva korda tulla. "Nii Eestile kui ka meie pealinnale oleks kindlasti parem kui 17 aastat katkematult võimul olnud Reformierakond oleks pikemat aega täitevvõimust eemal nii riigis kui ka suurimas omavalitsuses,“ ütles Kaljulaid. | Ligi ei pea usutavaks Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliitu Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei kujuta ette, kuidas saab minna Tallinna paralleelmaailma likvideerima koos selle looja Keskerakonnaga. Seda enam, et Jüri Rataselt pole tulnud ühtki kriitilist hinnangut Tallinnas toimuvale," rääkis Ligi usutluses Õhtulehele.
"Kuidas koos Keskerakonnaga vabaneda ballastist – linna palgal olevatest parteisõduritest ja kohati maffioossest keskkonnast linnajuhtimises? Häbiväärsest linnameediast, munitsipaalpangast, linnapoest, politsei sildist mupol – mis on politsei rollist kaugel? Või lõpetada isikliku äri huvides ettevõtete kiusamine?," lisas Ligi.
Tallinna TV kohta ütles Ligi, et see kanal ainult määrib linnavalitsemist. "Mingisugused alternatiivuudised, "Vaba mõtte klubi", täielik grotesk, vaba mõtte paroodia."
Kaljulaidi sõnul ei saaks Keskerakond linna valitsemisega hakkama
Keskerakonna juhatuse liige, Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid teatas, et nõustub Jürgen Ligiga, et kahe erakonna puutepunkte Tallinnas pole, sest pealinnas tehtu kustutamine pole plaan.
Kaljulaid ütles vastuseks Ligi sõnavõtule, et seni kuni Reformierakond pole loobunud plaanist kaotada tasuta ühistransport, lõpetada munitsipaalehitus ja peatada teisedki sotsiaalsed projektid, on liitu ette kujutada keeruline.
"Seni on nende ainus programm olnud ühe ja teise asja sulgemine ja ära lõpetamine, kuid mida nad asemele sooviksid luua, pole paraku olnud kuulda. Seetõttu ei saa ju rääkidagi võimalikust konstruktiivsest koostööst," tõdes Kaljulaid.
Kaljulaid mätkis, et Reformierakonnal pole kohaliku taseme juhtimiseks huvi ega pädevust. "Mina ei kujuta ette Jürgen Ligi näiteks Haabersti linnaosa vanemana. Võib-olla Jürgen Ligi ise kujutab, aga mulle tundub, et see ei oleks hea talle ega Haaberstile. Ma ei kujuta ette, kuidas Taavi Rõivas või Hanno Pevkur hakkaks tegelema näiteks sotsiaalhoolekande teenustega. Sellised teemad ei ole reformierakondlasi kunagi huvitanud,“ rääkis Kaljulaid.
Ta lisas, et kui riiki juhtides suurendati ebavõrdsust, mitte majanduskasvu, siis opositsioonis on Reformierakonna käitumine veelgi murettekitav ja arusaamatum kui varem. "Avaldused separatismist ja kremlimeelsusest ei tohiks olla Eesti poliitilise kultuuri osa. Reformierakonna enda käitumine teeb nad loodetavasti tahtmatult idanaabrite suurimaks liitlaseks,“ sõnas Keskerakonna juhatuse liige.
Kaljulaid lisas, et suur osa Tallinna elanikest on linnavalitsuse kui ning mõte võimuliidust ei pruugi tegelikult üleüldse päeva korda tulla. "Nii Eestile kui ka meie pealinnale oleks kindlasti parem kui 17 aastat katkematult võimul olnud Reformierakond oleks pikemat aega täitevvõimust eemal nii riigis kui ka suurimas omavalitsuses,“ ütles Kaljulaid.
### Response:
Ligi ei pea usutavaks Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliitu Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpooli väravad lõid Sadio Mane 8., Philippe Coutinho 31. ja Divock Origi 60. minutil. Evertoni poolelt oli 28. minutil täpne Matthew Pennington. Klavan pääses vahetusest väljakule kohtumise viimasel minutil Roberto Firmino asemele.
Liverpool on turniiritabelis 59 punktiga kolmas ning kaaslinlastest üheksa silma vähem kogunud Everton hoiab seitsmendat positsiooni.
Enne mängu:
Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan alustab kuulsat Merseyside'i derbit ehk Liverpooli ja Evertoni vahelist kohtumist Liverpooli varumeestepingilt.
Liverpooli peatreener Jürgen Klopp on tänase liigamängu eel eelistanud keskkaitsjatena Dejan Lovreni ja Joel Matipi.
Liverpooli algrivistus: Simon Mignolet - Nathaniel Clyne, Joel Matip, Dejan Lovren, James Milner - Emre Can, Lucas Leiva, Georginio Wijnaldum - Sadio Mane, Roberto Firmino, Philippe Coutinho.
Erinevate vigastuste tõttu ei mängi täna Jordan Henderson, Adam Lallana ja Daniel Sturridge.
Kohtumine algab Eesti aja järgi kell 14.30. | Klavan pääses Merseyside'i derbis väljakule lõpuminutil võitu vormistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpooli väravad lõid Sadio Mane 8., Philippe Coutinho 31. ja Divock Origi 60. minutil. Evertoni poolelt oli 28. minutil täpne Matthew Pennington. Klavan pääses vahetusest väljakule kohtumise viimasel minutil Roberto Firmino asemele.
Liverpool on turniiritabelis 59 punktiga kolmas ning kaaslinlastest üheksa silma vähem kogunud Everton hoiab seitsmendat positsiooni.
Enne mängu:
Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan alustab kuulsat Merseyside'i derbit ehk Liverpooli ja Evertoni vahelist kohtumist Liverpooli varumeestepingilt.
Liverpooli peatreener Jürgen Klopp on tänase liigamängu eel eelistanud keskkaitsjatena Dejan Lovreni ja Joel Matipi.
Liverpooli algrivistus: Simon Mignolet - Nathaniel Clyne, Joel Matip, Dejan Lovren, James Milner - Emre Can, Lucas Leiva, Georginio Wijnaldum - Sadio Mane, Roberto Firmino, Philippe Coutinho.
Erinevate vigastuste tõttu ei mängi täna Jordan Henderson, Adam Lallana ja Daniel Sturridge.
Kohtumine algab Eesti aja järgi kell 14.30.
### Response:
Klavan pääses Merseyside'i derbis väljakule lõpuminutil võitu vormistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läänekonverentsis juhtohje hoidev Chicago Blackhawks sai 3:1 jagu Idakonverentsist teist kohta hoidvast Columbus Blue Jacketsist. Võitjate poolelt viskas kaks väravat Artemi Panarin ning kõigile kolmele tabamusele tegi eeltöö Patrick Kane.
Tiitlikaitsja Pittsburgh Penguins lõpetas karistusvisetega saadud 4:3 võidu abil New York Rangersi üle neljamängulise kaotustejada. Turniiritabeli viimase Colorado Avalanche'i seitsmemänguline kaotusteseeria lõppes karistusvisetega 2:1 saadud võiduga St. Louis Bluesi üle.
Kaheaastase pausi järel jõudis play-offi Calgary Flames, kes oli 5:2 üle mullusest finalistist San Jose Sharksist.
Tulemused:
NY Rangers - Pittsburgh 3:4 (kv.)
NY Islanders - New Jersey 2:1
Chicago - Columbus 3:1
Calgary - San Jose 5:2
Colorado - St. Louis 2:1 (kv.)
Arizona - Washington 6:3
Vancouver - Los Angeles 0:2 | Turniiritabeli eelviimane lõpetas NHL-i liidri kuuemängulise võiduseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läänekonverentsis juhtohje hoidev Chicago Blackhawks sai 3:1 jagu Idakonverentsist teist kohta hoidvast Columbus Blue Jacketsist. Võitjate poolelt viskas kaks väravat Artemi Panarin ning kõigile kolmele tabamusele tegi eeltöö Patrick Kane.
Tiitlikaitsja Pittsburgh Penguins lõpetas karistusvisetega saadud 4:3 võidu abil New York Rangersi üle neljamängulise kaotustejada. Turniiritabeli viimase Colorado Avalanche'i seitsmemänguline kaotusteseeria lõppes karistusvisetega 2:1 saadud võiduga St. Louis Bluesi üle.
Kaheaastase pausi järel jõudis play-offi Calgary Flames, kes oli 5:2 üle mullusest finalistist San Jose Sharksist.
Tulemused:
NY Rangers - Pittsburgh 3:4 (kv.)
NY Islanders - New Jersey 2:1
Chicago - Columbus 3:1
Calgary - San Jose 5:2
Colorado - St. Louis 2:1 (kv.)
Arizona - Washington 6:3
Vancouver - Los Angeles 0:2
### Response:
Turniiritabeli eelviimane lõpetas NHL-i liidri kuuemängulise võiduseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne Tommy Cashi astub üles Black Daniels, kes on ühendanud enda muusikas drum 'n' bass 'i ja räppimise, et luua kontsertelamusi, kus kohtuvad hip-hop, räpp ja reivimuusika, mida nad ise kutsuvad "steroididel hip-hop 'iks".
Black Danielsi esinemine algab kell 17:30, Tommy Cashi ülesastumine aga 18:15. | Tommy Cash annab Tallinn Music Weekil salajase kontserdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne Tommy Cashi astub üles Black Daniels, kes on ühendanud enda muusikas drum 'n' bass 'i ja räppimise, et luua kontsertelamusi, kus kohtuvad hip-hop, räpp ja reivimuusika, mida nad ise kutsuvad "steroididel hip-hop 'iks".
Black Danielsi esinemine algab kell 17:30, Tommy Cashi ülesastumine aga 18:15.
### Response:
Tommy Cash annab Tallinn Music Weekil salajase kontserdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA väravad viskasid Brianna Decker ja Gigi Marvin. Nicole Hensley tõrjus väravas kõik 18 vastaste pealeviset. Ameeriklannad ise sooritasid aga 30 pealeviset.
Teises A-grupi mängus oli Venemaa 2:1 (0:0, 0:1, 2:0) Soomest. B-grupis alistas Saksamaa 3:1 (0:0, 3:1, 0:0) Rootsi ja Šveits karistusvisete järel Tšehhi 2:1 (0:0, 0:1, 1:0, 0:0, 1:0).
Vastavalt omapärase turniirisüsteemile pääsevad A-grupist jätkama kõik neli võistkonda - kaks paremat jõuavad otse poolfinaali ja kaks tagumist jätkavad veerandfinaalidega, kuid B-grupist jõuavad kaks paremat veerandfinaali ja viimased kaks jätkavad kõrgemast divisjonist väljalangemismängudega.
Alates 1990. aastast peetud naiste jäähoki MM-i ajaloo edukaim riik on kümne esikohaga Kanada. USA-l on MM-tiitleid seitse ja ülejäänud riigid pole kunagi isegi finaali jõudnud. Soome on edukaim pronksiriik lausa 11 seda karva medaliga. | USA hokinaised alustasid kodust MM-i Kanada alistamisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA väravad viskasid Brianna Decker ja Gigi Marvin. Nicole Hensley tõrjus väravas kõik 18 vastaste pealeviset. Ameeriklannad ise sooritasid aga 30 pealeviset.
Teises A-grupi mängus oli Venemaa 2:1 (0:0, 0:1, 2:0) Soomest. B-grupis alistas Saksamaa 3:1 (0:0, 3:1, 0:0) Rootsi ja Šveits karistusvisete järel Tšehhi 2:1 (0:0, 0:1, 1:0, 0:0, 1:0).
Vastavalt omapärase turniirisüsteemile pääsevad A-grupist jätkama kõik neli võistkonda - kaks paremat jõuavad otse poolfinaali ja kaks tagumist jätkavad veerandfinaalidega, kuid B-grupist jõuavad kaks paremat veerandfinaali ja viimased kaks jätkavad kõrgemast divisjonist väljalangemismängudega.
Alates 1990. aastast peetud naiste jäähoki MM-i ajaloo edukaim riik on kümne esikohaga Kanada. USA-l on MM-tiitleid seitse ja ülejäänud riigid pole kunagi isegi finaali jõudnud. Soome on edukaim pronksiriik lausa 11 seda karva medaliga.
### Response:
USA hokinaised alustasid kodust MM-i Kanada alistamisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodus mänginud Hertha läks mängu 32. minutil Peter Pekariki tabamusest juhtima, aga Horvaatia ründaja Andrej Kramaric viigistas seitse minutit hiljem penaltist.
Hertha jaoks kiskus olukord kurvemaks 58. minutil, mil jäädi Maximilian Mittelstädti eemaldamise järel vähemusse ning Niklas Süle (76. minutil) ja Kramarici (87.) tabamustest võitsid tulemusega 3:1 külalised.
Berliinis kaks väravat kõmmutanud Kramaric tõusis ühtlasi väravaküttide tabelis kümne tabamusega jagama seitsmendat kuni üheksandat kohta. Seejuures teisipäeval mängis ta Horvaatia koondises ka 90 minutit Eesti vastu, aga tabamuseni ei jõudnud.
Hoffenheim asub nüüd 26-st mängust kogutud 48 punktiga kolmandal kohal. RB Leipzigil on üks punkt enam ja üks mäng varuks. Tagapool ohustab neid 25-st mängust 46 silma kogunud Dortmundi Borussia. Kindel liider on 62 punktiga Müncheni Bayern. | Eesti vastu kuivale jäänud horvaat säras Bundesligas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodus mänginud Hertha läks mängu 32. minutil Peter Pekariki tabamusest juhtima, aga Horvaatia ründaja Andrej Kramaric viigistas seitse minutit hiljem penaltist.
Hertha jaoks kiskus olukord kurvemaks 58. minutil, mil jäädi Maximilian Mittelstädti eemaldamise järel vähemusse ning Niklas Süle (76. minutil) ja Kramarici (87.) tabamustest võitsid tulemusega 3:1 külalised.
Berliinis kaks väravat kõmmutanud Kramaric tõusis ühtlasi väravaküttide tabelis kümne tabamusega jagama seitsmendat kuni üheksandat kohta. Seejuures teisipäeval mängis ta Horvaatia koondises ka 90 minutit Eesti vastu, aga tabamuseni ei jõudnud.
Hoffenheim asub nüüd 26-st mängust kogutud 48 punktiga kolmandal kohal. RB Leipzigil on üks punkt enam ja üks mäng varuks. Tagapool ohustab neid 25-st mängust 46 silma kogunud Dortmundi Borussia. Kindel liider on 62 punktiga Müncheni Bayern.
### Response:
Eesti vastu kuivale jäänud horvaat säras Bundesligas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maimu Bergi "Hitler Mustjalas" koosneb kahest selgelt eristuvast osast. Esimene osa, kus on seitse novelli, räägib ajaloost. Tõsi, viimane neist, "Vanaema Pariisis" asetub tänapäeva, aga seda võib võtta nii, et kui eelnevatest tekstides on juttu Hitlerist ja Stalinist ja 20. sajandi õudustest, aga ka Karl Ernst von Baerist, siis tänapäeval hargnev lugu räägib sellest, kuidas ajalugu meid kätte saab. Kuidas Euroopa turvatunne kaob, mull lõhkeb ning jääme jälle ajaloo tõmbetuulte kätte.
Raamatu teises osas on üksteist teksti. Ja need üksteist on üksteisest üsna erinevad. Kui katsuda neid kuidagi kokku võtta, siis võib öelda, et novellid on valdavalt esimeses isikus, sageli aimub, et see isik on üsna sarnane kirjanik Maimu Bergile ja et lugude tegevus toimub üldiselt Eestis ja üldiselt tänapäeval või vähemalt viimase poolsajandi jooksul.
Nii laialivalguvalt rääkides ei ole muidugi võimalik midagi lähemalt aru saada, millest ja kuidas Berg ikka kirjutab. Eks see olegi novellikogumike eripära – iga lugu on eraldi maailm, eraldi tegelikkus ja on väga tänamatu hakata neid tegelikkuseid mingite tunnuste järgi ühitama. Ei tea, kas see kirjanikule ka meeldiks.
Kuid ühtede kaante vahel need lood juba on ning kui raamatule on pandud sedavõrd intrigeeriv pealkiri kui "Hitler Mustjalas", siis ilmselt sellest tulekski alustada. Bergi kontrafaktilises ajaloojutus satub sõja lõpul valenime ja muudetud välimusega Hitler Berliinist pagema, pääseb eluga miini otsa sõitnud nõukogude sõjalaevalt ning ilmub välja Loode-Saaremaa rannikul. Seal külahullude seas toimetades ning kohaliku rahva armuandidest elades mööduvadki Suur-Saksamaa endise juhi viimased päevad. Kurblõbus looke, mis jutustab korraga mitmest asjast. On siin nii vaade ajalike asjade muutlikkusele kui ka küsimus mälust. Nimelt ilmub lõpus sisse minajutustaja, väike tüdruk, kes suvitab Saaremaal ning just tema mälestuste kaudu see mees Hitlerina talle pähe jäänud ongi. Kõik eelnev – põgenemine Berliinist, laevahukk, pääsemine – on lihtsalt kirjaniku lisandus loole, mis võis nii olla, võis aga olla ka teisiti.
Midagi sarnast toimub ka loos "Stalin Tallinnas", kus Jossif Stalin tuleb koos oma kambajõmmidega hetkeuiu ajel Tallinna, pettub linnas ning nendib, et pole siiski mõtet panna linna nime algusesse S-täht – liiga nõme tundub talle Eesti NSV pealinn... Siingi lisandub pärast minajutustaja isiklik vaade.
Nojah, ja loos " Hauptwachmeister Ludwiki järglased" astub lugeja ette Angela Merkel, kes ootamatult leiab Eestist sugulase. "Selgeltnägija Savvišnja ennustuses" mainitakse aga Putinit ja nii edasi ja nii edasi. Lõbusad apokrüüfid.
Teose teine pool on isiklikum. Võib-olla ka klassikalisem. Ja siin leidub ka paar novelli, mida oleks mõtet lugeda justkui eraldi raamatust. Ehk tasub teha väike paus vahepeal, sest nii "Maarjalille maja", "Siesta" kui teose lõputekst "Awakenings" on kõik jõulised, meeldejäävad ja tõeliselt liigutavad novellid, millest igaüks oleks väärinud ka eraldi romaaniks lahti kirjutamist. | Peeter Helme soovitab: Maimu Bergi "Hitler Mustjalas. Novellid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maimu Bergi "Hitler Mustjalas" koosneb kahest selgelt eristuvast osast. Esimene osa, kus on seitse novelli, räägib ajaloost. Tõsi, viimane neist, "Vanaema Pariisis" asetub tänapäeva, aga seda võib võtta nii, et kui eelnevatest tekstides on juttu Hitlerist ja Stalinist ja 20. sajandi õudustest, aga ka Karl Ernst von Baerist, siis tänapäeval hargnev lugu räägib sellest, kuidas ajalugu meid kätte saab. Kuidas Euroopa turvatunne kaob, mull lõhkeb ning jääme jälle ajaloo tõmbetuulte kätte.
Raamatu teises osas on üksteist teksti. Ja need üksteist on üksteisest üsna erinevad. Kui katsuda neid kuidagi kokku võtta, siis võib öelda, et novellid on valdavalt esimeses isikus, sageli aimub, et see isik on üsna sarnane kirjanik Maimu Bergile ja et lugude tegevus toimub üldiselt Eestis ja üldiselt tänapäeval või vähemalt viimase poolsajandi jooksul.
Nii laialivalguvalt rääkides ei ole muidugi võimalik midagi lähemalt aru saada, millest ja kuidas Berg ikka kirjutab. Eks see olegi novellikogumike eripära – iga lugu on eraldi maailm, eraldi tegelikkus ja on väga tänamatu hakata neid tegelikkuseid mingite tunnuste järgi ühitama. Ei tea, kas see kirjanikule ka meeldiks.
Kuid ühtede kaante vahel need lood juba on ning kui raamatule on pandud sedavõrd intrigeeriv pealkiri kui "Hitler Mustjalas", siis ilmselt sellest tulekski alustada. Bergi kontrafaktilises ajaloojutus satub sõja lõpul valenime ja muudetud välimusega Hitler Berliinist pagema, pääseb eluga miini otsa sõitnud nõukogude sõjalaevalt ning ilmub välja Loode-Saaremaa rannikul. Seal külahullude seas toimetades ning kohaliku rahva armuandidest elades mööduvadki Suur-Saksamaa endise juhi viimased päevad. Kurblõbus looke, mis jutustab korraga mitmest asjast. On siin nii vaade ajalike asjade muutlikkusele kui ka küsimus mälust. Nimelt ilmub lõpus sisse minajutustaja, väike tüdruk, kes suvitab Saaremaal ning just tema mälestuste kaudu see mees Hitlerina talle pähe jäänud ongi. Kõik eelnev – põgenemine Berliinist, laevahukk, pääsemine – on lihtsalt kirjaniku lisandus loole, mis võis nii olla, võis aga olla ka teisiti.
Midagi sarnast toimub ka loos "Stalin Tallinnas", kus Jossif Stalin tuleb koos oma kambajõmmidega hetkeuiu ajel Tallinna, pettub linnas ning nendib, et pole siiski mõtet panna linna nime algusesse S-täht – liiga nõme tundub talle Eesti NSV pealinn... Siingi lisandub pärast minajutustaja isiklik vaade.
Nojah, ja loos " Hauptwachmeister Ludwiki järglased" astub lugeja ette Angela Merkel, kes ootamatult leiab Eestist sugulase. "Selgeltnägija Savvišnja ennustuses" mainitakse aga Putinit ja nii edasi ja nii edasi. Lõbusad apokrüüfid.
Teose teine pool on isiklikum. Võib-olla ka klassikalisem. Ja siin leidub ka paar novelli, mida oleks mõtet lugeda justkui eraldi raamatust. Ehk tasub teha väike paus vahepeal, sest nii "Maarjalille maja", "Siesta" kui teose lõputekst "Awakenings" on kõik jõulised, meeldejäävad ja tõeliselt liigutavad novellid, millest igaüks oleks väärinud ka eraldi romaaniks lahti kirjutamist.
### Response:
Peeter Helme soovitab: Maimu Bergi "Hitler Mustjalas. Novellid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme aasta eest olümpiavõitjaks ja maailmameistriks kroonitud Hanyu hoidis lühikava järel alles viiendat positsiooni, aga sooritas vabakavas maailmarekordilise esituse (223,20 punkti) ja kerkis võitjaks.
Ühtlasi sai ta revanši hispaanlaselt Javier Fernandezilt, kes oli lühikava järel liider, aga näitas vabakavas alles kuuendat tulemust ja tuli kokkuvõttes 301,19 punktiga neljandaks. Kahel eelmisel MM-il oli Hanyu lühikava järel juhtinud, aga mõlemal juhul teise kavaga eurooplase järele hõbedale kukkunud.
Täna teenis jaapanlaste järel ja Fernandezi ees pronksmedali hiinlane Boyang Jin (303,58). Esikaheksasse mahtusid veel kanadalane Patrick Chan (295,16), ameeriklased Nathan Chen (290,72) ja Jason Brown (269,57) ja venelane Mihhail Koljada (257,47). | Maailma parim vabakava aitas jaapanlase MM-tiitlini, liider Fernandez põrus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme aasta eest olümpiavõitjaks ja maailmameistriks kroonitud Hanyu hoidis lühikava järel alles viiendat positsiooni, aga sooritas vabakavas maailmarekordilise esituse (223,20 punkti) ja kerkis võitjaks.
Ühtlasi sai ta revanši hispaanlaselt Javier Fernandezilt, kes oli lühikava järel liider, aga näitas vabakavas alles kuuendat tulemust ja tuli kokkuvõttes 301,19 punktiga neljandaks. Kahel eelmisel MM-il oli Hanyu lühikava järel juhtinud, aga mõlemal juhul teise kavaga eurooplase järele hõbedale kukkunud.
Täna teenis jaapanlaste järel ja Fernandezi ees pronksmedali hiinlane Boyang Jin (303,58). Esikaheksasse mahtusid veel kanadalane Patrick Chan (295,16), ameeriklased Nathan Chen (290,72) ja Jason Brown (269,57) ja venelane Mihhail Koljada (257,47).
### Response:
Maailma parim vabakava aitas jaapanlase MM-tiitlini, liider Fernandez põrus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Norras algas laupäeval tänavune pooleaastane vaalapüügihooaeg, mille vältel on lubatud küttida 999 kääbusvaala.
Eelmise aasta kvoot oli 880 vaala, kuid ühelgi aastal ei ole neid tegelikult nii palju kütitud. Viimastel aastatel on täidetud 30-60 protsenti kvoodist.
Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) kehtestas 1986. aastal tööstusliku püügi keelu, kuid Norra eiras seda.
Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace hinnangul on vaalapüük Norras väljasurev tööstusharu ja rahvusvahelise keelu rikkumine ei ole õige.
Norra ametlikel hinnangutel elab Atlandi ookeani põhjaosas üle 100 000 kääbusvaala ja tegemist ei ole ohustatud liigiga. | Norras algas iga-aastane vaalapüügihooaeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norras algas laupäeval tänavune pooleaastane vaalapüügihooaeg, mille vältel on lubatud küttida 999 kääbusvaala.
Eelmise aasta kvoot oli 880 vaala, kuid ühelgi aastal ei ole neid tegelikult nii palju kütitud. Viimastel aastatel on täidetud 30-60 protsenti kvoodist.
Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) kehtestas 1986. aastal tööstusliku püügi keelu, kuid Norra eiras seda.
Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace hinnangul on vaalapüük Norras väljasurev tööstusharu ja rahvusvahelise keelu rikkumine ei ole õige.
Norra ametlikel hinnangutel elab Atlandi ookeani põhjaosas üle 100 000 kääbusvaala ja tegemist ei ole ohustatud liigiga.
### Response:
Norras algas iga-aastane vaalapüügihooaeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jälgi täna tähelepanelikult ETV'd, et neid lühikesi katkendeid mitte maha magada.
Homme näeb Menust ka videot, kuhu on kõik Raivo E. Tamme klipid kokku koondatud. | 1. aprillil on diktoriks Raivo E. Tamm, kes viskab väikese vimka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jälgi täna tähelepanelikult ETV'd, et neid lühikesi katkendeid mitte maha magada.
Homme näeb Menust ka videot, kuhu on kõik Raivo E. Tamme klipid kokku koondatud.
### Response:
1. aprillil on diktoriks Raivo E. Tamm, kes viskab väikese vimka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisminister Boris Johnson vestles reedel Gibraltari peaministri Fabian Picardoga ja kinnitas Londoni toetust, kuna Brüssel on andnud mõista, et Hispaania saab vetoõiguse Gibraltari tulevaste suhete üle EL-iga.
"Ühendkuningriik jääb Gibraltarit nagu ikka leppimatult ja kaljuna toetama," säutsus Johnson vestluse järel.
Gibraltari väitel püüab Hispaania Suurbritannia EL-ist lahkumist ära kasutada, et suruda läbi kõnelused territooriumi staatuse üle, mida on püütud 300 aastat brittidelt kätte saada.
Hispaania on teinud ettepaneku, et Gibraltaril lubataks jääda jagatud suveräänsuse hinnaga Euroopa Liitu, kuid sealsed elanikud on hääletanud 1967. ja 2002. aasta referendumil Suurbritannia koosseisu jäämise poolt.
EL: Hispaanial on Gibraltaril EL-i seaduste asjus kaasarääkimisõigus
Hispaanial on õigus öelda, kas pärast Brexitit sõlmitavad kokkulepped kehtivad ka Briti territooriumil Gibraltaril, mille pärast on London ja Madrid 300 aastat tülitsenud, seisab Euroopa Liidu juhistes.
"Pärast Ühendkuningriigi liidust lahkumist ei kehti ükski EL-i ja Ühendkuningriigi kokkulepe Gibraltari territooriumil ilma Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi nõusolekuta," seisab Brexiti-kõneluste kavas, mida tutvustas reedel Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk. | Suurbritannia lubab Brexiti-kõnelustel Gibraltari huve kaitsta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisminister Boris Johnson vestles reedel Gibraltari peaministri Fabian Picardoga ja kinnitas Londoni toetust, kuna Brüssel on andnud mõista, et Hispaania saab vetoõiguse Gibraltari tulevaste suhete üle EL-iga.
"Ühendkuningriik jääb Gibraltarit nagu ikka leppimatult ja kaljuna toetama," säutsus Johnson vestluse järel.
Gibraltari väitel püüab Hispaania Suurbritannia EL-ist lahkumist ära kasutada, et suruda läbi kõnelused territooriumi staatuse üle, mida on püütud 300 aastat brittidelt kätte saada.
Hispaania on teinud ettepaneku, et Gibraltaril lubataks jääda jagatud suveräänsuse hinnaga Euroopa Liitu, kuid sealsed elanikud on hääletanud 1967. ja 2002. aasta referendumil Suurbritannia koosseisu jäämise poolt.
EL: Hispaanial on Gibraltaril EL-i seaduste asjus kaasarääkimisõigus
Hispaanial on õigus öelda, kas pärast Brexitit sõlmitavad kokkulepped kehtivad ka Briti territooriumil Gibraltaril, mille pärast on London ja Madrid 300 aastat tülitsenud, seisab Euroopa Liidu juhistes.
"Pärast Ühendkuningriigi liidust lahkumist ei kehti ükski EL-i ja Ühendkuningriigi kokkulepe Gibraltari territooriumil ilma Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi nõusolekuta," seisab Brexiti-kõneluste kavas, mida tutvustas reedel Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk.
### Response:
Suurbritannia lubab Brexiti-kõnelustel Gibraltari huve kaitsta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ''Marsi atmosfäär oli kunagi paksuselt võrreldav Maa omaga, kuid koosnes hapniku ja lämmastiku asemel peamiselt süsihappegaasist. Seega vajaksid sa noore Marsi pinnal hingamiseks skafandrit, kuid muus osas oleks see Maaga täitsa võrreldav. Temperatuur oleks talutav ja vesi saaks voolata. Muidugi poleks kusagil puid ega põõsaid, aga sarnasus on tuntav,'' märkis Bruce Jakosky, MAVEN-i missiooni juhtivteadur ERR Novaatorile antud intervjuus.
Järeldused põhinevad Marsi atmosfääris leiduva argooni kahe teisendi suhtelise sisalduse mõõtmisel. Kord atmosfääri sattununa ei reageeri väärisgaas ühegi teise keemilise ühendiga. Seeläbi peab miski gaasi sõna otseses mõttes õhust eemaldama.
Peamise võimaliku mehhanismina näevad planeediteadlased päikesetuult. Päikeselt lähtuvad laetud osakesed röövivad molekulidelt elektrone. Ioone on aga päikesetuulel juba lihtsam avakosmosesse saata. Eelistatult paisatakse seejuures kosmosesse argoon-38 asemel kergem argoon-36.
''Leidsime kahe esimese vaatlusaasta jooksul kogutud andmeid analüüsides, et nüüdseks on kosmosesse kadunud kaks kolmandikku planeedi alguspäevil selle atmosfääris leidunud argoonist. Atmosfäärikao ulatuse määramine aitab meil paremini mõista Marsi kliima muutumist. Saame teha ennustusi, millal võis olla selle pind elule sobiv,'' selgitas Jakosky.
Viimasest võiks kasu tõusta ka maavälise elu otsingutel. Täpsemate mudelitega saaks paremat aimu Päikesesüsteemist väljaspool asuvate planeetide pinnal valitsevatest tingimustest.
Argooni põhjal sai töörühm aimu ka õhu kunagisest hapniku sisaldusest. See omakorda andis aga infot ka süsihappegaasi ja vee suhtelise sisalduse muutuste kohta. ''Päikesetuule mõjul kadus atmosfäärist ka suur hulk süsihappegaasi. Paraku ei tea me hetkel täpselt, kui palju. See reageerib keemiliselt paljude teiste molekulidega,'' lisas planeediteadlane.
Süsihappegaasi ja vee avakosmosesse kadumisele annab atmosfääri ülakihtides hoogu ka molekule selle üksikosadeks lõhkuv energeetiline päikesekiirgus. Kõik erinevad protsessid kokku pannes moodustab gaasikadu tänapäeval kunagisest vaid murdosa. ''Hetkel kaotab Marss sekundis vaid umbes kilogrammi gaasi. Oleme jõudnud juba teekonna lõppu. Kaugemas minevikus pidi see toimuma ligi kümme tuhat korda kiiremini,'' sõnas Jakosky.
Kokkuvõtlikult viitavad tulemused, et suurem osa Marsil leidunud süsinikust on kadunud jäädavalt avakosmosesse. Hoopis väiksem osa on talletunud kivimites ja polaaraladel. See võib tõmmata aga kriipsu peale mitmetele ulmelistele punase planeedi elukõlbulikuks muutmise kavadele. ''Marsil endal ei leidu enam selle Maa-sarnaseks muutmiseks piisavalt ainest,'' laiendas planeediteadlane.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Päikesetuul röövis Marsilt atmosfääri ja elulootuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
''Marsi atmosfäär oli kunagi paksuselt võrreldav Maa omaga, kuid koosnes hapniku ja lämmastiku asemel peamiselt süsihappegaasist. Seega vajaksid sa noore Marsi pinnal hingamiseks skafandrit, kuid muus osas oleks see Maaga täitsa võrreldav. Temperatuur oleks talutav ja vesi saaks voolata. Muidugi poleks kusagil puid ega põõsaid, aga sarnasus on tuntav,'' märkis Bruce Jakosky, MAVEN-i missiooni juhtivteadur ERR Novaatorile antud intervjuus.
Järeldused põhinevad Marsi atmosfääris leiduva argooni kahe teisendi suhtelise sisalduse mõõtmisel. Kord atmosfääri sattununa ei reageeri väärisgaas ühegi teise keemilise ühendiga. Seeläbi peab miski gaasi sõna otseses mõttes õhust eemaldama.
Peamise võimaliku mehhanismina näevad planeediteadlased päikesetuult. Päikeselt lähtuvad laetud osakesed röövivad molekulidelt elektrone. Ioone on aga päikesetuulel juba lihtsam avakosmosesse saata. Eelistatult paisatakse seejuures kosmosesse argoon-38 asemel kergem argoon-36.
''Leidsime kahe esimese vaatlusaasta jooksul kogutud andmeid analüüsides, et nüüdseks on kosmosesse kadunud kaks kolmandikku planeedi alguspäevil selle atmosfääris leidunud argoonist. Atmosfäärikao ulatuse määramine aitab meil paremini mõista Marsi kliima muutumist. Saame teha ennustusi, millal võis olla selle pind elule sobiv,'' selgitas Jakosky.
Viimasest võiks kasu tõusta ka maavälise elu otsingutel. Täpsemate mudelitega saaks paremat aimu Päikesesüsteemist väljaspool asuvate planeetide pinnal valitsevatest tingimustest.
Argooni põhjal sai töörühm aimu ka õhu kunagisest hapniku sisaldusest. See omakorda andis aga infot ka süsihappegaasi ja vee suhtelise sisalduse muutuste kohta. ''Päikesetuule mõjul kadus atmosfäärist ka suur hulk süsihappegaasi. Paraku ei tea me hetkel täpselt, kui palju. See reageerib keemiliselt paljude teiste molekulidega,'' lisas planeediteadlane.
Süsihappegaasi ja vee avakosmosesse kadumisele annab atmosfääri ülakihtides hoogu ka molekule selle üksikosadeks lõhkuv energeetiline päikesekiirgus. Kõik erinevad protsessid kokku pannes moodustab gaasikadu tänapäeval kunagisest vaid murdosa. ''Hetkel kaotab Marss sekundis vaid umbes kilogrammi gaasi. Oleme jõudnud juba teekonna lõppu. Kaugemas minevikus pidi see toimuma ligi kümme tuhat korda kiiremini,'' sõnas Jakosky.
Kokkuvõtlikult viitavad tulemused, et suurem osa Marsil leidunud süsinikust on kadunud jäädavalt avakosmosesse. Hoopis väiksem osa on talletunud kivimites ja polaaraladel. See võib tõmmata aga kriipsu peale mitmetele ulmelistele punase planeedi elukõlbulikuks muutmise kavadele. ''Marsil endal ei leidu enam selle Maa-sarnaseks muutmiseks piisavalt ainest,'' laiendas planeediteadlane.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
### Response:
Päikesetuul röövis Marsilt atmosfääri ja elulootuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korduskohtumises olid Rapla parimad Francisca Petronella Donders 18, Laina Mesila-Kaarmann 14 ja Pirgit Püü 11 punktiga. Poolfinaalis ootab nüüd väga tugev Riia TTT.
Teises paaris kohtub Lappeenranta Catz paari Liepaja - Tallinna Ülikool võitjaga. Tallinlannad said avamängus kodus napi 65:64 edu. Korduskohtumine tugeva konkurendiga peetakse pühapäeval võõrsil. Mäng Liepajas algab kell 14. | Rapla naised pääsesid ühisliigas poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korduskohtumises olid Rapla parimad Francisca Petronella Donders 18, Laina Mesila-Kaarmann 14 ja Pirgit Püü 11 punktiga. Poolfinaalis ootab nüüd väga tugev Riia TTT.
Teises paaris kohtub Lappeenranta Catz paari Liepaja - Tallinna Ülikool võitjaga. Tallinlannad said avamängus kodus napi 65:64 edu. Korduskohtumine tugeva konkurendiga peetakse pühapäeval võõrsil. Mäng Liepajas algab kell 14.
### Response:
Rapla naised pääsesid ühisliigas poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängude seis on nüüd viigiline 3:3. Poola meister selgub pühapäeva õhtul Tychys, vahendab Icehockey.ee. | Eesti hokimees viskas värava, aga Poola meistriks (veel) ei tulnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängude seis on nüüd viigiline 3:3. Poola meister selgub pühapäeva õhtul Tychys, vahendab Icehockey.ee.
### Response:
Eesti hokimees viskas värava, aga Poola meistriks (veel) ei tulnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21-aastane kreeklane saatis piigi kohe avakatsel 88 meetri ja ühe sentimeetri kaugusele. Järgnevatest katsetest ta loobus.
Head odalendu näitas Kiriazis juba mullu suvel, kui viskas koduses Larisas 87.14.
Enne Kyriazist juhtis tänavuse hooaja edetabelit sakslane Julian Weber märtsi keskel Las Palmases visatud 85.85-ga. | Kreeka odaviskaja andis 88-meetrise tormihoiatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21-aastane kreeklane saatis piigi kohe avakatsel 88 meetri ja ühe sentimeetri kaugusele. Järgnevatest katsetest ta loobus.
Head odalendu näitas Kiriazis juba mullu suvel, kui viskas koduses Larisas 87.14.
Enne Kyriazist juhtis tänavuse hooaja edetabelit sakslane Julian Weber märtsi keskel Las Palmases visatud 85.85-ga.
### Response:
Kreeka odaviskaja andis 88-meetrise tormihoiatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kemi kohtus Albert Prosa endise ja Sakari Tukiaineni praeguse koduklubi Rovaniemi Palloseuraga, kes mängu kõik kolm väravat avapoolajaga ära lõi, vahendab Soccernet.ee.
Kaljumäe kuulus Kemi põhikoosseisu, tegi kaasa täismängu ja sai 62. minutil hoiatuskaardi.
Liigahooaeg algab täpselt nädala pärast, kui Kemi võõrustab Soome kõrgliiga avavoorus HIFK-i. | Marek Kaljumäe sai hooaja eel kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kemi kohtus Albert Prosa endise ja Sakari Tukiaineni praeguse koduklubi Rovaniemi Palloseuraga, kes mängu kõik kolm väravat avapoolajaga ära lõi, vahendab Soccernet.ee.
Kaljumäe kuulus Kemi põhikoosseisu, tegi kaasa täismängu ja sai 62. minutil hoiatuskaardi.
Liigahooaeg algab täpselt nädala pärast, kui Kemi võõrustab Soome kõrgliiga avavoorus HIFK-i.
### Response:
Marek Kaljumäe sai hooaja eel kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mida õpiti? Kui kõik hakkaksid vastu ajama ja ametnikud tõstma kisa, siis jääb kolimine ära. Hakkame kuulma, kuidas ei saa olla Pärnus Tartus ja ei kuskil mujal," ütles ERR-i ajakirjanik Mirko Ojakivi.
Sulev Vedler Eesti Ekspressist lisas, et poliitilisi jõude, kes SKA Narva kolimist toetasid oli igast valitsuserakonnast, kuid polnud ühtset parteipoliitilist toetust.
"Ainus inimene, kellele muutused meeldivad on imik, kellel puhtad mähkmed jalga pannakse," tõdes Evelyn Kaldoja Postimehest. Vastuseis pole tema sõnul ainus argument, vaid küsimus on vajaduses.
"Küsimus on ka selles, et suurel osal inimestel puudub arusaam regionaalpoliitikast. Kolimise kasuks toodud julgeolekuargumendid jätsid mulje, et seal Ida-Virumaal elavad saba ja sarvedega inimesed. Kas vaidlejad saavad ikka aru, et tegemist on Eestiga, mitte Lõuna-Korea ja Põhja-Korea vahelise puhveralaga?" sõnas Kaldoja.
Valitsuskabinet otsustas neljapäeval, et Narva luuakse sisekaitseakadeemia kolledž, mitte ei kolita sinna õppeasutuse peahoonet. Ühtlasi tähendab see samm, et akadeemia praegused õppekompleksid Tallinnas, Väike-Maarjas ja Paikusel säilivad.
Mirko Ojakivi sõnul meenutas otsus õpetaja Lauri sõnu Tootsile, et kui too kõike rehkendust ei jõua, siis tehku pool. Ojakivi sõnul tundub, et Jüri Mõisal oli 15 aasta eest tuline õigus, kui ütles, et kõige efektiivsem ja mõistlikum on Tallinnas tegutseda.
Vedler nentis, et kahtlemata oleks SKA kolimisest võitnud Narva ettevõtjad. "Ärilised huvid, et kes saavad arandada ja ehitada, sellise huvi olemasolu on ju hea."
Saadet saab kuulata siit:
http://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine | "Rahva teenrid" SKA kolimisest: otsus julgustab riigiasutusi pealinna jääma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mida õpiti? Kui kõik hakkaksid vastu ajama ja ametnikud tõstma kisa, siis jääb kolimine ära. Hakkame kuulma, kuidas ei saa olla Pärnus Tartus ja ei kuskil mujal," ütles ERR-i ajakirjanik Mirko Ojakivi.
Sulev Vedler Eesti Ekspressist lisas, et poliitilisi jõude, kes SKA Narva kolimist toetasid oli igast valitsuserakonnast, kuid polnud ühtset parteipoliitilist toetust.
"Ainus inimene, kellele muutused meeldivad on imik, kellel puhtad mähkmed jalga pannakse," tõdes Evelyn Kaldoja Postimehest. Vastuseis pole tema sõnul ainus argument, vaid küsimus on vajaduses.
"Küsimus on ka selles, et suurel osal inimestel puudub arusaam regionaalpoliitikast. Kolimise kasuks toodud julgeolekuargumendid jätsid mulje, et seal Ida-Virumaal elavad saba ja sarvedega inimesed. Kas vaidlejad saavad ikka aru, et tegemist on Eestiga, mitte Lõuna-Korea ja Põhja-Korea vahelise puhveralaga?" sõnas Kaldoja.
Valitsuskabinet otsustas neljapäeval, et Narva luuakse sisekaitseakadeemia kolledž, mitte ei kolita sinna õppeasutuse peahoonet. Ühtlasi tähendab see samm, et akadeemia praegused õppekompleksid Tallinnas, Väike-Maarjas ja Paikusel säilivad.
Mirko Ojakivi sõnul meenutas otsus õpetaja Lauri sõnu Tootsile, et kui too kõike rehkendust ei jõua, siis tehku pool. Ojakivi sõnul tundub, et Jüri Mõisal oli 15 aasta eest tuline õigus, kui ütles, et kõige efektiivsem ja mõistlikum on Tallinnas tegutseda.
Vedler nentis, et kahtlemata oleks SKA kolimisest võitnud Narva ettevõtjad. "Ärilised huvid, et kes saavad arandada ja ehitada, sellise huvi olemasolu on ju hea."
Saadet saab kuulata siit:
http://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine
### Response:
"Rahva teenrid" SKA kolimisest: otsus julgustab riigiasutusi pealinna jääma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluse võitis kohalik jooksja Kyle Medina, kelle võidutulemuseks märgiti 13.54,87. Nurme kaotas võitjale 62 sajandikuga ja lõpetas tulemusega 13.55,49, vahendab Marathon100.com.
Veel viimasel ringil oli Nurme viies, kuid lõpuspurdi najal jõudis pjedestaalile.
Nurme ja Medina startisid mõlemad tugevamas jooksus, kus osales 29 jooksjat. Võistluse rekordi ületas koguni üheksa jooksjat.
Kokku oli 5000 m distantsil kavas kaheksa jooksu enam kui 200 võistlejaga.
Järgmise võistluse teeb Nurme 13. aprillil USA-s 10 000 m jooksus. | Tiidrek Nurme tuli San Franciscos teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluse võitis kohalik jooksja Kyle Medina, kelle võidutulemuseks märgiti 13.54,87. Nurme kaotas võitjale 62 sajandikuga ja lõpetas tulemusega 13.55,49, vahendab Marathon100.com.
Veel viimasel ringil oli Nurme viies, kuid lõpuspurdi najal jõudis pjedestaalile.
Nurme ja Medina startisid mõlemad tugevamas jooksus, kus osales 29 jooksjat. Võistluse rekordi ületas koguni üheksa jooksjat.
Kokku oli 5000 m distantsil kavas kaheksa jooksu enam kui 200 võistlejaga.
Järgmise võistluse teeb Nurme 13. aprillil USA-s 10 000 m jooksus.
### Response:
Tiidrek Nurme tuli San Franciscos teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osaliselt sõltub meie uni ka geenidest, mis kõigil on unikaalsed. Samas on meie senised teadmised une seostest geneetikaga piirdunud suuresti inimese ja laboriimetajatel tehtud uuringutega ning une kontrollmehhanismide tagamaad looduslikes oludes ootavad täpsemat uurimist.
Appi on tulnud tihased, kelle ökoloogiat teatakse põhjalikult ning ühtteist on selgunud ka nende une ja selle geneetilise tausta kohta. Laboriuuringute põhjal teatakse, et näiteks sinitihasel on mitmeid isendile ainuomaseid „uneparameetreid“ – st isend magab järgneval ööl sarnaselt eelneva ööga. Sellisteks tunnusteks on näiteks linnu ärkamise kellaaeg, hommikuseks kohmitsuseks kuluv aeg enne pesakastist lahkumist (mis on analoogiline inimese hommikukohviga enne tööle minekut) ning pikima unefaasi kestus.
Müncheni lähistel pesakastides talvitavate rasvatihaste „unegeenide“ uurimiseks jälgisid teadlased infrapunakaameratega lindude und ja võrdlesid seda isendite geenidega. Eelkõige keskenduti neile geenidele, mis mõjutavad lindude ja imetajate ööpäevaseid rütme (nt rännet, sigimisaega jm), seostuvad uinumise, ärkamise, une pikkuse ning stabiilsusega.
Teadlastel õnnestus tuvastada geenid, mille sagedasem alleelide ehk erinevate variatsioonide leidumine linnu genoomis lühendas oluliselt unes veedetud aega. Samuti leiti geenid, mille olemasolu pikendas öö jooksul unes veedetud aega ja kiirendas „hommikukohvi“ joomist. Mitme geeni puhul tuvastati, et nende pikemate mikrosatelliitsete järjestusetega (nt CLOCK ja PCSK2 geenis) isendid olid öösel pikemalt ärkvel. CLOCK-geenil on rasvatihasel vähemalt kolm erinevat variatsiooni ning just rohkemate koopiatega või nende pikemate mikrosatelliitsete järjestustega rasvatihased magavad lühemat aega.
Seega mõjutavad vabas looduses rasvatihaste und lisaks päikesele ka nende bioloogilist kella reguleerivad geenid. Kuna mõõdetud uneparameetrid teineteisega ei seostunud, võib arvata, et geenid kontrollivad und pigem üksikute „lõikudena“, mitte üheskoos. See aga tähendab, et sarnaselt imetajatele võivad ka lindude nn unemustrid või -käitumine kujuneda sõltumatult teistest geenidest.
Just vabalt looduses toimetavate loomade une geneetilise tausta tundmine võimaldab hinnata loodusliku valiku mõju une evolutsioonile, mis omakorda võimaldab tulevikus teha täpsemaid järeldusi ka inimeste une kujunemise kohta.
Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Stuber EF, Baumgartner C, Dingemanse NJ, Kempenaers B, Mueller JC (2016). Genetic Correlates of Individual Differences in Sleep Behavior of Free-Living Great Tits (Parus major). 3 599-607 G3-Genes Genomes Genetics 6:599-607 DOI: 10.1534/g3.115.024216 | Tihaste uni sõltub ka geenidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osaliselt sõltub meie uni ka geenidest, mis kõigil on unikaalsed. Samas on meie senised teadmised une seostest geneetikaga piirdunud suuresti inimese ja laboriimetajatel tehtud uuringutega ning une kontrollmehhanismide tagamaad looduslikes oludes ootavad täpsemat uurimist.
Appi on tulnud tihased, kelle ökoloogiat teatakse põhjalikult ning ühtteist on selgunud ka nende une ja selle geneetilise tausta kohta. Laboriuuringute põhjal teatakse, et näiteks sinitihasel on mitmeid isendile ainuomaseid „uneparameetreid“ – st isend magab järgneval ööl sarnaselt eelneva ööga. Sellisteks tunnusteks on näiteks linnu ärkamise kellaaeg, hommikuseks kohmitsuseks kuluv aeg enne pesakastist lahkumist (mis on analoogiline inimese hommikukohviga enne tööle minekut) ning pikima unefaasi kestus.
Müncheni lähistel pesakastides talvitavate rasvatihaste „unegeenide“ uurimiseks jälgisid teadlased infrapunakaameratega lindude und ja võrdlesid seda isendite geenidega. Eelkõige keskenduti neile geenidele, mis mõjutavad lindude ja imetajate ööpäevaseid rütme (nt rännet, sigimisaega jm), seostuvad uinumise, ärkamise, une pikkuse ning stabiilsusega.
Teadlastel õnnestus tuvastada geenid, mille sagedasem alleelide ehk erinevate variatsioonide leidumine linnu genoomis lühendas oluliselt unes veedetud aega. Samuti leiti geenid, mille olemasolu pikendas öö jooksul unes veedetud aega ja kiirendas „hommikukohvi“ joomist. Mitme geeni puhul tuvastati, et nende pikemate mikrosatelliitsete järjestusetega (nt CLOCK ja PCSK2 geenis) isendid olid öösel pikemalt ärkvel. CLOCK-geenil on rasvatihasel vähemalt kolm erinevat variatsiooni ning just rohkemate koopiatega või nende pikemate mikrosatelliitsete järjestustega rasvatihased magavad lühemat aega.
Seega mõjutavad vabas looduses rasvatihaste und lisaks päikesele ka nende bioloogilist kella reguleerivad geenid. Kuna mõõdetud uneparameetrid teineteisega ei seostunud, võib arvata, et geenid kontrollivad und pigem üksikute „lõikudena“, mitte üheskoos. See aga tähendab, et sarnaselt imetajatele võivad ka lindude nn unemustrid või -käitumine kujuneda sõltumatult teistest geenidest.
Just vabalt looduses toimetavate loomade une geneetilise tausta tundmine võimaldab hinnata loodusliku valiku mõju une evolutsioonile, mis omakorda võimaldab tulevikus teha täpsemaid järeldusi ka inimeste une kujunemise kohta.
Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Stuber EF, Baumgartner C, Dingemanse NJ, Kempenaers B, Mueller JC (2016). Genetic Correlates of Individual Differences in Sleep Behavior of Free-Living Great Tits (Parus major). 3 599-607 G3-Genes Genomes Genetics 6:599-607 DOI: 10.1534/g3.115.024216
### Response:
Tihaste uni sõltub ka geenidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mida kinkida riigile, kus on kohustus arvata, et seal on kõik olemas?“ küsis koomik John Oliver Põhja-Korea vabanemise 70. aastapäeva eel. Selgus, et see kingitus on kõigi aegade esimese välismaise bändi kontsert, ja bändiks on Sloveenia industriaalansambel Laibach, keda on süüdistatud muu hulgas ka natsismis.
Kontserdist valmis meeleolukas dokumentaalfilm "Vabaduspäev Põhja-Koreas“. 1 Idee autor, kodumaal Norras kollaborandiks nimetatud Morten Traavik ja läti kaaslavastaja Uģis Olte nõustusid Sirbile rääkima kunsti ja propaganda laupkokkupõrkest sündinud kildudest. Aruteluga liitus erandkorras Laibachi liige Ivan Novak, kes tavaliselt annab intervjuudele vastuseid vaid kirjalikult ja koos Laibachiga.
Üks filmi sissejuhatavatest tsitaatidest manitseb, et igasugune kunst on propaganda.
Uģis Olte: See on Orwelli esseest pärit mõte, millele lisasime ka Laibachi täienduse: igasugune propaganda on kunst. Kogu kunst on manipuleeritav peale sellise, mis valib ise manipulatsiooni keele. Küllap on ka meie filmis propagandat ja ma tooks sealt mõttena välja inimestevahelise suhtlusvajaduse murede lahendamisel.
Ivan Novak: Ka seda filmi võib võtta propagandana: propageerime vastupidist levinud arusaamale Põhja-Koreast ja Laibachist. See on üks filmi keskne teema: asjad ei ole alati nii, nagu näivad.
Mil viisil on ekslik tavapärane arusaam Põhja-Koreast?
Novak: Põhja-Korea on käepärane näide kõigile, kes tahavad ennast paremini tunda. Nende üle tehakse pidevalt nalja, esitletakse neid täielikult hullumeelse ja ohtliku, tagurliku ja ajas mahajäänuna. Need on eelarvamused ilma teadmiseta, mis tegelikult kohapeal toimub. Muidugi on see osaliselt ka Põhja-Korea enda süü, sest nende propaganda on, nagu on. Lõpuks on oluline, kas me lähtume tavaarusaamast või üritame kaadri taha vaadata, nagu tehakse siin filmis.
Aga mis on peamine valearusaam Laibachi kohta?
Novak: Ma pean nentima, et meid ei häiri ükski valearusaam meist. Vahel on valearusaam parem tõlgendus kui kellegi sellise oma, kes arvab meist kõike teadvat.
Morten, sul oli Põhja-Koreas kontakte juba varem. Sind usaldab väga umbusklik režiim. Kuidas sa selle usalduse oled võitnud?
Morten Traavik: Palju tuli suhu võtta. Tegelikult on vaja aega, kannatlikkust ning riskivalmidust, mitte ainult Põhja-Koreas olles. Peab olema valmis saama sildistatud maailma kõige kurjema režiimi nukuks või kollaborandiks.
Saksa meedia on nimetanud sind Kim Jŏng-uni õukonnanarriks.
Traavik: Oi, mulle see meeldib! Kaalun sellise kirjaga visiitkaartide valmistamist.
Olte: Mu sõbrad küsisid kohe alguses, kas film on ikka kriitiline. Ma mõtlesin, kust tuleb selline küsimus.
Traavik: See pole küsimus, vaid nõue.
Olte: Just. Ma vastasin, et muidugi tuleb kriitiline, aga kõigi osaliste suhtes.
Uģis, kas sina olid reisi sihtkohaga varem tuttav?
Olte: See oli minu esimene kokkupuude nii Laibachi kui Põhja-Koreaga. Pidin kiirelt õppima, aga lõpuks on oma meeltega kogutud teave kõige kasulikum. Ajal, mil informatsioon on kõige suurem relv, muutub see ainult olulisemaks.
Kas te ei kartnud ise propagandamängu etturiteks saada?
Olte: Olla saad ikka ainult omaenda piiratuse ettur.
Traavik: Orwelli tsitaadil on veel üks tahk. Küsimus, mis on kunst, on samaväärne kui küsida, mis on tõde või mis on elu. See on pidevalt muutuv, seega võimatu definitsioon. Kunsti eristab muudest kommunikatsioonivormidest minu meelest aga selle alatine tõlgendusteks valmisolek. Ühest küljest saab meie filmi loomulikult tõlgendada propagandana, aga teisalt pole see üldse nii. Meil ei ole agendat Põhja-Korea poolt ega vastu. Tahame toimunut näidata tegelikele sündmustele kõige lähemal viisil. Iga mängu- või dokumentaalne film, artikkel või kunstiline eneseväljendus manipuleerib tegelikkusega. Midagi tuleb tõelisusest välja lõigata, et see narratiiviks muuta, ja see ongi juba manipulatsioon. Me oleme tegelikkuse ümberjutustamise või tõlgendamise juures valivad. Teeb rõõmsaks, et publik saab kõikjal sellest filmist aru ja võtab tõsiseid teemasid hea huumoriga. Mänguline tasakaal eristab meie filmi enamikust teistest Põhja-Korea filmidest. Me ei varja raskusi, aga näitame ka, et Põhja-Korea ühiskonnal on jooni, mis pole halvad. Üritame näidata kogu pilti.
Novak: Laibachi ei saa sellises tähenduses ära kasutada.
Miks?
Novak: Laibach on väga spetsiifiline projekt, kus tegeldakse kultuuri ja poliitika kõigi suhete ja aspektidega. Me oleme 35 aasta järel immuunseks muutunud.
Laibach kasutab nii kunsti kui poliitika keelt. Kunstnik saab peituda mitmetähenduslikkuse taha, aga poliitikal on konkreetsed tagajärjed. Kas te ei tundnud seetõttu suuremat vastutust?
Novak: Ei, meil polnud sellega muret. Kogu meie vastutus on iseenda ees, et püsida vastutustundetuna. Me ei üritagi olla vastutustundlikud, et rahuldada kellegi teise vajadusi. Selles osas oleme väga egoistlikud.
Kuulus filosoof Slavoj Žižek viitab filmis sellele, et Laibach ei muiga ainult paremradikaalse ideoloogia üle, vaid näitab, kuidas diktatuuri on mingil määral igas riigivormis …
Olte: Ja igas inimeses! Mu kuueaastane poeg on sada protsenti Laibachi fänn. Ta kuulab neid igal hommikul lasteaeda minnes, kannab kapuutsi ja vuntse. Kui see kunst resoneerib juba kuueaastasega, siis ei saa olla tegu pelgalt süsteemi, režiimi, poliitika, ühiskonna produktiga – need kontseptsioonid on talle tundmatud. Tegemist on millegagi inimloomuses, mida Laibach esindab oma liialdatud, valjul ja eredal moel. See on osa inimhingest, mitte sotsiaalsetest konstruktsioonidest.
Traavik: Fašist on meist igaühes.
Põhja-Koread seostatakse autoritaarsusega ja te üritate hukkamõistvat pilti filmiga muuta. Kas lääneriigid tunnevad siin moraalset üleolekut või meeldib meile ennast oma "vabas maailmas“ lohutada?
Traavik: Ma ei usu, et tunneme moraalset üleolekut, küll aga seda, et meil on enamikule kodanikest parem ühiskond. Aga moraalse üleoleku tunne on üks peamisi tegureid väga suurte geopoliitiliste vigade taga. Eriti viimase 30–40 aasta jooksul. Külma sõja ajal oldi vähemalt kavatsustes ausad: ei tahetud Nõukogude Liidu või USA suhtes sõbralikke režiime. Nüüd on olukord palju silmakirjalikum, kõik peituvad humanitaarmaski taha. Vabastame vaeseid rõhutuid Iraagis, Liibüas ja mujal. Üks väga oluline hoop Euroopale ja USA-le on, et isegi diktaatorid on vahel väga populaarsed. Ja mis tuleb pärast neid, on hullemgi.
Novak: Läksime Põhja-Koreasse oma eelarvamustega. Ootasime väga pinges, hermeetiliselt suletud ühiskonda, aga kohalpeal oli tunne teistsugune. Me ei teadnud neist väga palju, aga seal inimestega suheldes tuli arusaamine, kui arutud on eelarvamused. Asjad pole enamasti nii, nagu neid suure vahemaa tagant näidatakse. Põhja-Korea suhtes on palju eelarvamusi ja suurem osa neist on valed. On lihtne öelda, et vaadake, milline ajupesu Põhja-Koreas käib. Vaadake aga, mis toimub USAs – see on imeliselt ajupestud ühiskond. Ja neil on kõik võimalused olla sellest vabad.
Kas pole ikkagi parem elada demokraatias, kus võib valida ignorantsuse või mitte, režiimi asemel, kus tuleb püsida infodieedil?
Novak: Läänes on täielik informatsiooniuputus. Inimesed ei registreeri seda enam ja pole võimelisedki eristama olulist ebaolulisest, halba heast, tõde väärast. Seis on sarnane: ühel pool üleküllus, kus miski päriselt ei jää ega midagi tähenda, ja teisal infopuudus, kus on igal infojupil tähendus. Üles kasvanuna kommunistlikus Jugoslaavias, tean seda omast kogemusest. Siis oli oluliselt vähem infot, aga iga infokild oli palju väärtuslikum. Inimesed olid kokkuvõttes ometi informeeritumad.
Kas te kartsite, et kiidate heaks Trumani show -laadse 2 ühiskonna?
Traavik: Aga see ei ole Trumani show laadne ühiskond!
Vitali Manski filmis "Päikese all" 3 näidatakse, kuidas kaadris manipuleeritakse kõigega. Kõik on vaatemäng ja režiimi kardinate taha ei näe.
Olte: Me filmisime Põhja-Koreas toimunud sündmusi, mis hõlmasid nii kohalikke kodanikke kui ka külalisi läänest. Manski palgati tegema propagandafilmi riigis, kus tehaksegi ainult propagandafilme. Mida siis oodata? Filtreerimata tegelikkust? Manski oli väga kibestunud.
Traavik: Manski probleem on see, et ta läks Põhja-Koreasse propagandafilmi tegema, ja kaebas tagasi tulles, et kogu Põhja-Korea on propagandafilm. Nagu filmiks Tallinnas Mercedese reklaami, et teha siis film sellest, kuidas kõik eestlased sõidavad Mercedesega. Stereotüüp ütleb, et Põhja-Korea on üks suur Trumani show, seetõttu saab Manski teha oma filmi nii ja seda võetakse tõsidokumendina Põhja-Korea elu kohta. See räägib rohkem, nagu tõdeb ka Žižek, meie enda silmakirjalikkuse ja deemonite kohta. "Vabaduspäevas“ näete palju manipuleerimata, lavastamata tegelikkust. Meil ei palutud ülevaatuseks esitada ühtki minutit sadakonnast filmitud tunnist.
Olte: Kuigi kartsime, et meid sunnitakse. Seetõttu tegime materjalist neli koopiat ja jagasime inimeste vahel ära.
Traavik: Nende tagumike vahel.
Olte: Tegelikult oli Põhja-Koreast lahkumine kergem kui ühestki teisest riigist. Neid ei huvitanud üldse, mida me kaasa viime. Nende meelest ei ole võimalik Põhja-Koreast midagi halba kaasa viia. Sisenemisega on teine lugu: iPadis filmid vaadati üle.
Kas see film võinuks valmida ka mõne teise bändiga peale Laibachi?
Olte: Ei, see poleks huvitav. Võib-olla Michael Jacksoni teisikuga, kes esineks tõelise Jacksonina, sest põhjakorealased ei tea veel, et ta surnud on. Laibachi visiidi erilisus seisneb selles, et põhjakorealasi valikus veendes ja neile lugusid lastes tundsid nad ära paljud elemendid. Põhja-Koreas on palju militaristlikku muusikat, pompoossete arranžeeringutega ollakse harjunud. YouTube’is on isegi klipp laulvast Kim Il-sŏngist, tema hääl on väga sarnane Laibachi vokalisti Milaniga.
Kas kohalikud said aru irooniakihist Laibachi loomingus?
Olte: Teadlikult kindlasti mitte, aga võib-olla alateadlikult. See oleks paremgi, juurdub sügavamale. Aga sel kontserdil oli väga palju tahke, millest Põhja-Korea publik kuidagi aru ei saa. Igasugune kunst on propaganda ja sellena kasutatav, aga tõeline kunst on midagi enamat.
Novak: Keeruline öelda. Osa muusikast oli neile kindlasti arusaadav ja osa täielikult võõras. Ma arvan, et enamik olid meie muusika suhtes siiski uudishimulik. Nautimiseks ei pea tingimata kõigest aru saama.
Morten on öelnud, et riigi ja kultuuri muutmiseks läheb tuhandeid aastaid. Kuna meil sellist aega pole, mis muutust te filmiga taotlete?
Olte: Miks peaks tahtma mõnd riiki muuta? Maksimaalselt on võimalik midagi muuta oma peres, suuremad organismid korrastavad end väikeste rakkude kaudu. Ma pole kunagi näinud inimhulka ühe organismina, kus indiviidi väärtus on palju väikesem grupi omast. Pärast seda olen hakanud oma kodumaal nähtusi uutmoodi märkama. Näiteks nii meil kui ka Eestis on laulupidu. Esinejaid on sama palju kui vaatajaid ja see on ilus näide olemasolust grupi, mitte indiviididena. Põhja-Koreas on see kõik lihtsalt äärmuses. Nagu kasvuhoones – taimed on samad, aga tingimused pisut kunstlikud.
Traavik: Ma tsiteeriksin 1970ndate Hiina peaministrit Zhou Enlaid, kellelt küsiti Prantsuse revolutsiooni mõju kohta. Ta vastas, et on liiga vara öelda.
Seda tsitaati on küll pisut vääralt tõlgendatud.
Traavik: Aga see on hea tsitaat!
Kas Laibachil oli kohalikele oma sõnum?
Novak: Muidugi, aga olulisem oli öelda midagi muule maailmale. Põhja-Korea ei muutu lihtsalt niisama. Iseküsimus, kas peakski.
Ja sinu vastus?
Novak: Kui on vajadus, siis muutub. Põhjakorealased peavad seda ise tegema, väljastpoolt ei saa seda teha.
Siin on muidugi probleemiks kahe Korea vahelised pinged ja Põhja-Korea püüe saada tuumariigiks.
Novak: See pole peaprobleem. Põhja-Korea on olnud pikalt kaasatud suurte jõudude geopoliitilisse mängu. Korea sõda ei päästetud valla lihtsalt niisama: kahjuks on see maailmanurk geostrateegiliselt väga oluline. Ameeriklastele annab Põhja-Korea suurepärase vabanduse hoida oma armeed seal, Lõuna-Koreas ja edendada Lõuna-Hiina merel Hiina vastu oma majanduslikke huvisid. Põhja-Korea on nende huvide vang ja muutunud pikapeale ka iseenda poliitika vangiks. Isegi kui nad tahaksid avaneda, ei laseks teised sel juhtuda.
Milline on olnud filmi vastuvõtt teie kodumaal?
Olte: Inimesi üllatab see, et Põhja-Koreas on nii palju inimlikkust ja nendega saab läbi rääkida ja kompromisse leida. Vaatajad saavad aru, et ei tohi liialt sõltuda ühestki infoallikast. Igaühel on oma eesmärk ning kui arvad, et tead, mis toimub Trumpi Ameerikas, Prantsusmaal, Süürias või Põhja-Koreas, siis mõtle uuesti, kust see info tuli. Meie film võiks teha ettevaatlikuks.
Eestil on nagu Lätilgi idapiiril keeruline suhe diktatuuri kalduva naabriga. Kas teie film õpetab, kuidas sellega hakkama saada?
Olte: Mitte idapiiril, vaid meie riikides sees! Mulle õpetas seda, et kui me elame samal pinnasel ja peame jagama ühist ruumi, siis ei tohi lähtuda üksnes ajaloo õppetundidest, sest tänapäeva inimestel ei pruugi olla midagi ühist raamatusse kirjutatud ajalooga. Küsimus on kommunikatsioonis. Kui leiame viisi naabritega suhelda, ei pruugi me konflikti üldse leida.
Traavik: Lahendus on Laibach. On vaja Laibachi kontserte kõikjal üle maailma ja meist kõigist saab lõpuks üks.
Väga zenbudistlik.
Traavik: Ja totalitaarne.
Novak: Loomulikult oli Eesti NSV Liidu poolt okupeeritud ja teil on pikk ajalugu. Teisalt ei olnud NSV Liit ainus riik, kes teid on okupeerinud. See on väga keeruline teema, aga ma tahan rõhutada, et tuleb olla väga ettevaatlik millegi rangelt diktatuuriks nimetamisega. Oleme skeptilised selliste liigituste suhtes, elutähtis on suhelda ka nendega, keda peetakse oma surmavaenlaseks.
Kas ei peaks olema valvel, jälgides ebademokraatlikke tendentse, mis piiravad isiklikke vabadusi?
Novak: Ei saa rääkida demokraatiast ühel pool ja diktatuurirežiimidest teisel. See ei toimi nii, demokraatia on ülehinnatud, eriti kui vaadata kas või USAd pärast 9/11.
Demokraatia ei ole nii väärtuslik, kui seda üritatakse näidata. See pole nii erinev diktatuurist, on lihtsalt teistsugused funktsioneerimismehhanismid, mis loovad illusiooni isiklikust vabadusest.
Mis oleks sellisel juhul ideaalne režiim?
Novak: Väga keeruline öelda. Miski, mida me kogu aeg otsime. Võib-olla seda ei olegi. Ehk on see utoopia, mis ei täitu kunagi. Kapitalism on samuti utoopia – peaks olema õnnelik ühiskond, aga kas on?
Mõnel juhul ilmselt küll, mõnel mitte.
Novak: Kui uskuda, et uue auto ostmine teeb õnnelikuks ja materiaalsed väärtused toovad lunastuse, siis küll. Tegelikkuses on enamik kapitalistlikke riike katastroofilises sotsiaal-majanduslikus olukorras.
Mida te tahaksite, et kõik Põhja-Korea kohta teaksid, mida ilmselt ei teata?
Olte: Hiljuti tuli uudis, et üks kindral hukati raketiga. Ma ei tea, kas see on tõde või mitte, aga oleksin tahtnud seda väga näha. Mu kujutlusvõime ei küüni selleni. Aga kui see oli uudistes, siis see kindlasti toimus, eks?
Traavik: Inimestel võib olla Põhja-Korea suhtes ükskõik milline seisukoht. Meie film võiks neid suunata toetuma oma arvamustes teadmistele, mitte emotsioonidele. Põhjakorealastele meeldib suitsetada, juua, keppida ja lõbutseda. Ühtlasi on neil huumorimeelt. Seega on pinnas ühiseks keeleks olemas.
Novak: Kõik peaksid sinna reisima. See on suurepärane võimalus näha täiesti teistsugust süsteemi, ühiskonda, mõtteviisi, kultuuri. Ainult eelarvamused tuleb maha jätta.
Lähete ise Põhja-Koreasse tagasi?
Morten: Tegelikult otsustasime eile, et teeme filmile järje, kus Laibach esineb Lõuna-Koreas. Kohalikul festivalilinastusel mängib Laibach 2000 inimesele, kui võrrelda Põhja-Korea kontserdiga, kus oli ainult poolteist tuhat inimest. Saab selgeks, et lõuna tahab põhjale ära panna. Loodame kaasa tuua võidurelvastumise, "Vabaduspäevast Põhja-Koreas“ saab frantsiis. Teeme animatsiooni. Ja pornoversiooni. Pane kirja: casting tuleb Tallinnas.
1"Liberation Day“, Morten Traavik, Ugis Olte, 2016.
2"The Truman Show“, Peter Weir, 1998.
3" В лучах солнца“, Vitali Manski, 2015. | Ivan Novak: Põhja-Koreasse reisides tuleb eelarvamused maha jätta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mida kinkida riigile, kus on kohustus arvata, et seal on kõik olemas?“ küsis koomik John Oliver Põhja-Korea vabanemise 70. aastapäeva eel. Selgus, et see kingitus on kõigi aegade esimese välismaise bändi kontsert, ja bändiks on Sloveenia industriaalansambel Laibach, keda on süüdistatud muu hulgas ka natsismis.
Kontserdist valmis meeleolukas dokumentaalfilm "Vabaduspäev Põhja-Koreas“. 1 Idee autor, kodumaal Norras kollaborandiks nimetatud Morten Traavik ja läti kaaslavastaja Uģis Olte nõustusid Sirbile rääkima kunsti ja propaganda laupkokkupõrkest sündinud kildudest. Aruteluga liitus erandkorras Laibachi liige Ivan Novak, kes tavaliselt annab intervjuudele vastuseid vaid kirjalikult ja koos Laibachiga.
Üks filmi sissejuhatavatest tsitaatidest manitseb, et igasugune kunst on propaganda.
Uģis Olte: See on Orwelli esseest pärit mõte, millele lisasime ka Laibachi täienduse: igasugune propaganda on kunst. Kogu kunst on manipuleeritav peale sellise, mis valib ise manipulatsiooni keele. Küllap on ka meie filmis propagandat ja ma tooks sealt mõttena välja inimestevahelise suhtlusvajaduse murede lahendamisel.
Ivan Novak: Ka seda filmi võib võtta propagandana: propageerime vastupidist levinud arusaamale Põhja-Koreast ja Laibachist. See on üks filmi keskne teema: asjad ei ole alati nii, nagu näivad.
Mil viisil on ekslik tavapärane arusaam Põhja-Koreast?
Novak: Põhja-Korea on käepärane näide kõigile, kes tahavad ennast paremini tunda. Nende üle tehakse pidevalt nalja, esitletakse neid täielikult hullumeelse ja ohtliku, tagurliku ja ajas mahajäänuna. Need on eelarvamused ilma teadmiseta, mis tegelikult kohapeal toimub. Muidugi on see osaliselt ka Põhja-Korea enda süü, sest nende propaganda on, nagu on. Lõpuks on oluline, kas me lähtume tavaarusaamast või üritame kaadri taha vaadata, nagu tehakse siin filmis.
Aga mis on peamine valearusaam Laibachi kohta?
Novak: Ma pean nentima, et meid ei häiri ükski valearusaam meist. Vahel on valearusaam parem tõlgendus kui kellegi sellise oma, kes arvab meist kõike teadvat.
Morten, sul oli Põhja-Koreas kontakte juba varem. Sind usaldab väga umbusklik režiim. Kuidas sa selle usalduse oled võitnud?
Morten Traavik: Palju tuli suhu võtta. Tegelikult on vaja aega, kannatlikkust ning riskivalmidust, mitte ainult Põhja-Koreas olles. Peab olema valmis saama sildistatud maailma kõige kurjema režiimi nukuks või kollaborandiks.
Saksa meedia on nimetanud sind Kim Jŏng-uni õukonnanarriks.
Traavik: Oi, mulle see meeldib! Kaalun sellise kirjaga visiitkaartide valmistamist.
Olte: Mu sõbrad küsisid kohe alguses, kas film on ikka kriitiline. Ma mõtlesin, kust tuleb selline küsimus.
Traavik: See pole küsimus, vaid nõue.
Olte: Just. Ma vastasin, et muidugi tuleb kriitiline, aga kõigi osaliste suhtes.
Uģis, kas sina olid reisi sihtkohaga varem tuttav?
Olte: See oli minu esimene kokkupuude nii Laibachi kui Põhja-Koreaga. Pidin kiirelt õppima, aga lõpuks on oma meeltega kogutud teave kõige kasulikum. Ajal, mil informatsioon on kõige suurem relv, muutub see ainult olulisemaks.
Kas te ei kartnud ise propagandamängu etturiteks saada?
Olte: Olla saad ikka ainult omaenda piiratuse ettur.
Traavik: Orwelli tsitaadil on veel üks tahk. Küsimus, mis on kunst, on samaväärne kui küsida, mis on tõde või mis on elu. See on pidevalt muutuv, seega võimatu definitsioon. Kunsti eristab muudest kommunikatsioonivormidest minu meelest aga selle alatine tõlgendusteks valmisolek. Ühest küljest saab meie filmi loomulikult tõlgendada propagandana, aga teisalt pole see üldse nii. Meil ei ole agendat Põhja-Korea poolt ega vastu. Tahame toimunut näidata tegelikele sündmustele kõige lähemal viisil. Iga mängu- või dokumentaalne film, artikkel või kunstiline eneseväljendus manipuleerib tegelikkusega. Midagi tuleb tõelisusest välja lõigata, et see narratiiviks muuta, ja see ongi juba manipulatsioon. Me oleme tegelikkuse ümberjutustamise või tõlgendamise juures valivad. Teeb rõõmsaks, et publik saab kõikjal sellest filmist aru ja võtab tõsiseid teemasid hea huumoriga. Mänguline tasakaal eristab meie filmi enamikust teistest Põhja-Korea filmidest. Me ei varja raskusi, aga näitame ka, et Põhja-Korea ühiskonnal on jooni, mis pole halvad. Üritame näidata kogu pilti.
Novak: Laibachi ei saa sellises tähenduses ära kasutada.
Miks?
Novak: Laibach on väga spetsiifiline projekt, kus tegeldakse kultuuri ja poliitika kõigi suhete ja aspektidega. Me oleme 35 aasta järel immuunseks muutunud.
Laibach kasutab nii kunsti kui poliitika keelt. Kunstnik saab peituda mitmetähenduslikkuse taha, aga poliitikal on konkreetsed tagajärjed. Kas te ei tundnud seetõttu suuremat vastutust?
Novak: Ei, meil polnud sellega muret. Kogu meie vastutus on iseenda ees, et püsida vastutustundetuna. Me ei üritagi olla vastutustundlikud, et rahuldada kellegi teise vajadusi. Selles osas oleme väga egoistlikud.
Kuulus filosoof Slavoj Žižek viitab filmis sellele, et Laibach ei muiga ainult paremradikaalse ideoloogia üle, vaid näitab, kuidas diktatuuri on mingil määral igas riigivormis …
Olte: Ja igas inimeses! Mu kuueaastane poeg on sada protsenti Laibachi fänn. Ta kuulab neid igal hommikul lasteaeda minnes, kannab kapuutsi ja vuntse. Kui see kunst resoneerib juba kuueaastasega, siis ei saa olla tegu pelgalt süsteemi, režiimi, poliitika, ühiskonna produktiga – need kontseptsioonid on talle tundmatud. Tegemist on millegagi inimloomuses, mida Laibach esindab oma liialdatud, valjul ja eredal moel. See on osa inimhingest, mitte sotsiaalsetest konstruktsioonidest.
Traavik: Fašist on meist igaühes.
Põhja-Koread seostatakse autoritaarsusega ja te üritate hukkamõistvat pilti filmiga muuta. Kas lääneriigid tunnevad siin moraalset üleolekut või meeldib meile ennast oma "vabas maailmas“ lohutada?
Traavik: Ma ei usu, et tunneme moraalset üleolekut, küll aga seda, et meil on enamikule kodanikest parem ühiskond. Aga moraalse üleoleku tunne on üks peamisi tegureid väga suurte geopoliitiliste vigade taga. Eriti viimase 30–40 aasta jooksul. Külma sõja ajal oldi vähemalt kavatsustes ausad: ei tahetud Nõukogude Liidu või USA suhtes sõbralikke režiime. Nüüd on olukord palju silmakirjalikum, kõik peituvad humanitaarmaski taha. Vabastame vaeseid rõhutuid Iraagis, Liibüas ja mujal. Üks väga oluline hoop Euroopale ja USA-le on, et isegi diktaatorid on vahel väga populaarsed. Ja mis tuleb pärast neid, on hullemgi.
Novak: Läksime Põhja-Koreasse oma eelarvamustega. Ootasime väga pinges, hermeetiliselt suletud ühiskonda, aga kohalpeal oli tunne teistsugune. Me ei teadnud neist väga palju, aga seal inimestega suheldes tuli arusaamine, kui arutud on eelarvamused. Asjad pole enamasti nii, nagu neid suure vahemaa tagant näidatakse. Põhja-Korea suhtes on palju eelarvamusi ja suurem osa neist on valed. On lihtne öelda, et vaadake, milline ajupesu Põhja-Koreas käib. Vaadake aga, mis toimub USAs – see on imeliselt ajupestud ühiskond. Ja neil on kõik võimalused olla sellest vabad.
Kas pole ikkagi parem elada demokraatias, kus võib valida ignorantsuse või mitte, režiimi asemel, kus tuleb püsida infodieedil?
Novak: Läänes on täielik informatsiooniuputus. Inimesed ei registreeri seda enam ja pole võimelisedki eristama olulist ebaolulisest, halba heast, tõde väärast. Seis on sarnane: ühel pool üleküllus, kus miski päriselt ei jää ega midagi tähenda, ja teisal infopuudus, kus on igal infojupil tähendus. Üles kasvanuna kommunistlikus Jugoslaavias, tean seda omast kogemusest. Siis oli oluliselt vähem infot, aga iga infokild oli palju väärtuslikum. Inimesed olid kokkuvõttes ometi informeeritumad.
Kas te kartsite, et kiidate heaks Trumani show -laadse 2 ühiskonna?
Traavik: Aga see ei ole Trumani show laadne ühiskond!
Vitali Manski filmis "Päikese all" 3 näidatakse, kuidas kaadris manipuleeritakse kõigega. Kõik on vaatemäng ja režiimi kardinate taha ei näe.
Olte: Me filmisime Põhja-Koreas toimunud sündmusi, mis hõlmasid nii kohalikke kodanikke kui ka külalisi läänest. Manski palgati tegema propagandafilmi riigis, kus tehaksegi ainult propagandafilme. Mida siis oodata? Filtreerimata tegelikkust? Manski oli väga kibestunud.
Traavik: Manski probleem on see, et ta läks Põhja-Koreasse propagandafilmi tegema, ja kaebas tagasi tulles, et kogu Põhja-Korea on propagandafilm. Nagu filmiks Tallinnas Mercedese reklaami, et teha siis film sellest, kuidas kõik eestlased sõidavad Mercedesega. Stereotüüp ütleb, et Põhja-Korea on üks suur Trumani show, seetõttu saab Manski teha oma filmi nii ja seda võetakse tõsidokumendina Põhja-Korea elu kohta. See räägib rohkem, nagu tõdeb ka Žižek, meie enda silmakirjalikkuse ja deemonite kohta. "Vabaduspäevas“ näete palju manipuleerimata, lavastamata tegelikkust. Meil ei palutud ülevaatuseks esitada ühtki minutit sadakonnast filmitud tunnist.
Olte: Kuigi kartsime, et meid sunnitakse. Seetõttu tegime materjalist neli koopiat ja jagasime inimeste vahel ära.
Traavik: Nende tagumike vahel.
Olte: Tegelikult oli Põhja-Koreast lahkumine kergem kui ühestki teisest riigist. Neid ei huvitanud üldse, mida me kaasa viime. Nende meelest ei ole võimalik Põhja-Koreast midagi halba kaasa viia. Sisenemisega on teine lugu: iPadis filmid vaadati üle.
Kas see film võinuks valmida ka mõne teise bändiga peale Laibachi?
Olte: Ei, see poleks huvitav. Võib-olla Michael Jacksoni teisikuga, kes esineks tõelise Jacksonina, sest põhjakorealased ei tea veel, et ta surnud on. Laibachi visiidi erilisus seisneb selles, et põhjakorealasi valikus veendes ja neile lugusid lastes tundsid nad ära paljud elemendid. Põhja-Koreas on palju militaristlikku muusikat, pompoossete arranžeeringutega ollakse harjunud. YouTube’is on isegi klipp laulvast Kim Il-sŏngist, tema hääl on väga sarnane Laibachi vokalisti Milaniga.
Kas kohalikud said aru irooniakihist Laibachi loomingus?
Olte: Teadlikult kindlasti mitte, aga võib-olla alateadlikult. See oleks paremgi, juurdub sügavamale. Aga sel kontserdil oli väga palju tahke, millest Põhja-Korea publik kuidagi aru ei saa. Igasugune kunst on propaganda ja sellena kasutatav, aga tõeline kunst on midagi enamat.
Novak: Keeruline öelda. Osa muusikast oli neile kindlasti arusaadav ja osa täielikult võõras. Ma arvan, et enamik olid meie muusika suhtes siiski uudishimulik. Nautimiseks ei pea tingimata kõigest aru saama.
Morten on öelnud, et riigi ja kultuuri muutmiseks läheb tuhandeid aastaid. Kuna meil sellist aega pole, mis muutust te filmiga taotlete?
Olte: Miks peaks tahtma mõnd riiki muuta? Maksimaalselt on võimalik midagi muuta oma peres, suuremad organismid korrastavad end väikeste rakkude kaudu. Ma pole kunagi näinud inimhulka ühe organismina, kus indiviidi väärtus on palju väikesem grupi omast. Pärast seda olen hakanud oma kodumaal nähtusi uutmoodi märkama. Näiteks nii meil kui ka Eestis on laulupidu. Esinejaid on sama palju kui vaatajaid ja see on ilus näide olemasolust grupi, mitte indiviididena. Põhja-Koreas on see kõik lihtsalt äärmuses. Nagu kasvuhoones – taimed on samad, aga tingimused pisut kunstlikud.
Traavik: Ma tsiteeriksin 1970ndate Hiina peaministrit Zhou Enlaid, kellelt küsiti Prantsuse revolutsiooni mõju kohta. Ta vastas, et on liiga vara öelda.
Seda tsitaati on küll pisut vääralt tõlgendatud.
Traavik: Aga see on hea tsitaat!
Kas Laibachil oli kohalikele oma sõnum?
Novak: Muidugi, aga olulisem oli öelda midagi muule maailmale. Põhja-Korea ei muutu lihtsalt niisama. Iseküsimus, kas peakski.
Ja sinu vastus?
Novak: Kui on vajadus, siis muutub. Põhjakorealased peavad seda ise tegema, väljastpoolt ei saa seda teha.
Siin on muidugi probleemiks kahe Korea vahelised pinged ja Põhja-Korea püüe saada tuumariigiks.
Novak: See pole peaprobleem. Põhja-Korea on olnud pikalt kaasatud suurte jõudude geopoliitilisse mängu. Korea sõda ei päästetud valla lihtsalt niisama: kahjuks on see maailmanurk geostrateegiliselt väga oluline. Ameeriklastele annab Põhja-Korea suurepärase vabanduse hoida oma armeed seal, Lõuna-Koreas ja edendada Lõuna-Hiina merel Hiina vastu oma majanduslikke huvisid. Põhja-Korea on nende huvide vang ja muutunud pikapeale ka iseenda poliitika vangiks. Isegi kui nad tahaksid avaneda, ei laseks teised sel juhtuda.
Milline on olnud filmi vastuvõtt teie kodumaal?
Olte: Inimesi üllatab see, et Põhja-Koreas on nii palju inimlikkust ja nendega saab läbi rääkida ja kompromisse leida. Vaatajad saavad aru, et ei tohi liialt sõltuda ühestki infoallikast. Igaühel on oma eesmärk ning kui arvad, et tead, mis toimub Trumpi Ameerikas, Prantsusmaal, Süürias või Põhja-Koreas, siis mõtle uuesti, kust see info tuli. Meie film võiks teha ettevaatlikuks.
Eestil on nagu Lätilgi idapiiril keeruline suhe diktatuuri kalduva naabriga. Kas teie film õpetab, kuidas sellega hakkama saada?
Olte: Mitte idapiiril, vaid meie riikides sees! Mulle õpetas seda, et kui me elame samal pinnasel ja peame jagama ühist ruumi, siis ei tohi lähtuda üksnes ajaloo õppetundidest, sest tänapäeva inimestel ei pruugi olla midagi ühist raamatusse kirjutatud ajalooga. Küsimus on kommunikatsioonis. Kui leiame viisi naabritega suhelda, ei pruugi me konflikti üldse leida.
Traavik: Lahendus on Laibach. On vaja Laibachi kontserte kõikjal üle maailma ja meist kõigist saab lõpuks üks.
Väga zenbudistlik.
Traavik: Ja totalitaarne.
Novak: Loomulikult oli Eesti NSV Liidu poolt okupeeritud ja teil on pikk ajalugu. Teisalt ei olnud NSV Liit ainus riik, kes teid on okupeerinud. See on väga keeruline teema, aga ma tahan rõhutada, et tuleb olla väga ettevaatlik millegi rangelt diktatuuriks nimetamisega. Oleme skeptilised selliste liigituste suhtes, elutähtis on suhelda ka nendega, keda peetakse oma surmavaenlaseks.
Kas ei peaks olema valvel, jälgides ebademokraatlikke tendentse, mis piiravad isiklikke vabadusi?
Novak: Ei saa rääkida demokraatiast ühel pool ja diktatuurirežiimidest teisel. See ei toimi nii, demokraatia on ülehinnatud, eriti kui vaadata kas või USAd pärast 9/11.
Demokraatia ei ole nii väärtuslik, kui seda üritatakse näidata. See pole nii erinev diktatuurist, on lihtsalt teistsugused funktsioneerimismehhanismid, mis loovad illusiooni isiklikust vabadusest.
Mis oleks sellisel juhul ideaalne režiim?
Novak: Väga keeruline öelda. Miski, mida me kogu aeg otsime. Võib-olla seda ei olegi. Ehk on see utoopia, mis ei täitu kunagi. Kapitalism on samuti utoopia – peaks olema õnnelik ühiskond, aga kas on?
Mõnel juhul ilmselt küll, mõnel mitte.
Novak: Kui uskuda, et uue auto ostmine teeb õnnelikuks ja materiaalsed väärtused toovad lunastuse, siis küll. Tegelikkuses on enamik kapitalistlikke riike katastroofilises sotsiaal-majanduslikus olukorras.
Mida te tahaksite, et kõik Põhja-Korea kohta teaksid, mida ilmselt ei teata?
Olte: Hiljuti tuli uudis, et üks kindral hukati raketiga. Ma ei tea, kas see on tõde või mitte, aga oleksin tahtnud seda väga näha. Mu kujutlusvõime ei küüni selleni. Aga kui see oli uudistes, siis see kindlasti toimus, eks?
Traavik: Inimestel võib olla Põhja-Korea suhtes ükskõik milline seisukoht. Meie film võiks neid suunata toetuma oma arvamustes teadmistele, mitte emotsioonidele. Põhjakorealastele meeldib suitsetada, juua, keppida ja lõbutseda. Ühtlasi on neil huumorimeelt. Seega on pinnas ühiseks keeleks olemas.
Novak: Kõik peaksid sinna reisima. See on suurepärane võimalus näha täiesti teistsugust süsteemi, ühiskonda, mõtteviisi, kultuuri. Ainult eelarvamused tuleb maha jätta.
Lähete ise Põhja-Koreasse tagasi?
Morten: Tegelikult otsustasime eile, et teeme filmile järje, kus Laibach esineb Lõuna-Koreas. Kohalikul festivalilinastusel mängib Laibach 2000 inimesele, kui võrrelda Põhja-Korea kontserdiga, kus oli ainult poolteist tuhat inimest. Saab selgeks, et lõuna tahab põhjale ära panna. Loodame kaasa tuua võidurelvastumise, "Vabaduspäevast Põhja-Koreas“ saab frantsiis. Teeme animatsiooni. Ja pornoversiooni. Pane kirja: casting tuleb Tallinnas.
1"Liberation Day“, Morten Traavik, Ugis Olte, 2016.
2"The Truman Show“, Peter Weir, 1998.
3" В лучах солнца“, Vitali Manski, 2015.
### Response:
Ivan Novak: Põhja-Koreasse reisides tuleb eelarvamused maha jätta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trinec kohtus 20. vooru raames 2194 pealtvaataja ees võõrsil tabeliliidri Olomouci Sigmaga, kes lõi mängu ainsaks jäänud värava juba avaminutil, vahendab Soccernet.ee.
Reintam tegi traditsiooniliselt kaasa kõik 90 minutit.
Tegemist oli Trineci esimese talvepausijärgse kaotusega. 21 punktiga ollakse hetkel 16 meeskonna seas 12. kohal. Sigmal on koos 46 silma. | Reintam ja Trinec said liidrilt kaotuse minutiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trinec kohtus 20. vooru raames 2194 pealtvaataja ees võõrsil tabeliliidri Olomouci Sigmaga, kes lõi mängu ainsaks jäänud värava juba avaminutil, vahendab Soccernet.ee.
Reintam tegi traditsiooniliselt kaasa kõik 90 minutit.
Tegemist oli Trineci esimese talvepausijärgse kaotusega. 21 punktiga ollakse hetkel 16 meeskonna seas 12. kohal. Sigmal on koos 46 silma.
### Response:
Reintam ja Trinec said liidrilt kaotuse minutiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnavalitsus viiakse üle Põltsamaale
Tallinna linnavalitsus otsustas eile, et viib uuest nädalast oma töö üle Põltsamaale, esimestena lahkuvad esmaspäeval Tallinnast linnakantselei ja finantsteenistus.
"Põltsamaa on väärikalt kandnud oma rolli veinipealinnana ja toiminud 16. sajandil hertsog Magnuse juhtimisel Liivimaa kuningriigi pealinnana. Seega on vajalik kogemus olemas," sõnas Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas.
"Asume tööle kaugtöö vormis. Põltsamaal on odavamad kontorpinnad, Põltsamaa paikneb soodsalt Eesti keskel, siin on trammiteede rajamiseks sobilik lame pinnamood ja suured hoidistevarud."
Tallinna linnavalitsuse viimine Põltsamaale toimub ühe osana avaliku võimu asutuste viimisest Tallinnast välja. "Tajusime, et kui juba Sisekaitseakadeemia kolledž Narva viiakse, tuleb ka Tallinna linnal anda oma panus Eesti regionaalpoliitikasse."
Tallinna linnavalitsuse kolimisplaani tutvustav pressikonverents toimub täna õhtul kell 19.00 Põltsamaa "Hullava Naise Pubis." Lisaks tutvustavad järgmisel nädalal linnavalitsuse töö üleviimise üksikasju ajalehtede Pealinn ja Stolitsa eriväljaanded Veinipealinn ning Stolitsa Vina.
Tartu ülikool avab alternatiivmeditsiini õppekava
Eesti tervishoiu rahastamise jätkusuutmatuse tulemusena ja üha enam kasvava alternatiivse meditsiini nõudluse tõttu avab Tartu ülikool meditsiiniteaduste valdkonnas inglise keelse alternatiivmeditsiini õppekava.
Alternatiivmeditsiini viimaste aastate võidukäik on tinginud ühiskonna suurest huvist sellekohase õppe järgi. Et alternatiivmeditsiin põhineks rohkem teaduslikul lähenemisel ja nii praeguste kui ka tulevaste praktiseerijate kompetentsuse tõstmiseks, avab Tartu ülikool uuest õppeaastast alternatiivmeditsiini õppekava.
Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaani Anti Kalda sõnul liigume aina rohkem selles suunas, et iga inimese tervise probleemidega tegeletakse personaalselt ja terviklikult: "Alternatiivmeditsiini õppekava avamisega astumegi sammukese edasi, et tuua alternatiivmeditsiin veel rohkemate inimesteni ja et iga inimene saaks just sellise ravi, millesse ta usub, mida ta vajab ja mille eest ta on võimeline maksma.”
Kalda sõnul ei ole kandideerijatel eelteadmisi vaja. "Ootame kandideerima nii praktiseerivaid alternatiivmeditsiini harrastajaid kui ka alles algajaid huvilisi Eestist ja välismaalt,” selgitas ta.
Õppekavasse kuuluvad ained hüpnoteraapiast, ravikanepi kasutamisest ja teraapiast kuni homöopaatiani. Valikainetena on võimalik tudeerida näiteks raha- ja naerujoogat.
Õppekava lõpetajad saavad alternatiivmeditsiini diplomi. Nagu arstiõppe puhul ikka, võivad lõpetajad jätkata õpinguid residentuuris. Valida saab kolme eriala - nõid-arsti, kristalliterapeudi ja logistilise regressiooniterapeudi vahel.
Sisseastumiseks ei ole vaja eelnevalt sooritada riigieksameid. Kõikidele huvilistele toimuvad juuli alguses erialakatsed, mis koosnevad kolmest praktilisest ülesandest. Kõik, kes suudavad need ülesanded ette ära arvata, kindlustavad endale õppekoha ilma erialakatset läbimata.
Õppetöö saab olema väga praktiline. Pärast baasainete läbimist saavad tudengid enda oskused proovile panna avatavas tudengite alternatiivmeditsiini keskuses.
Vastuvõtt õppekavale algab 19. juunil 2017.
Pirita rand saab suveks katuse alla
Eile allkirjastati ehitusleping, mis paneb aluse Pirita rannaala katuse ehitusele. Rannasõpradele on heaks uudiseks rannaala uuendamine, mis on varustatud kõrgtehnoloogiliste lahendustega.
Eskiisprojektis on modernse katuse omadusteks märgitud UV-kiirguse läbilaskvus ning samuti jõuab soojus päevitajatele mõnusalt kohale.
Pirita linnaosa vanema Tõnis Mölderi sõnul tekitab uus rannaala katus rannakülastajatele kindlasti palju rõõmu ning annab eesti kliimas paiknevale supelrannale palju lisaväärtust. "Oleme saanud juba palju positiivset tagasisidet uue lahenduse üle, sest inimestele meeldib päevitada rannas, kus lund ei saja," lisas ta.
Eesti ja Soome taotlevad ühiselt 2028. aasta suveolümpiamängude korraldusõigusi
Eesti Olümpiakomitee ja Soome Olümpiakomitee esitasid reede hilisõhtul Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ühise taotlusena dokumendid 2028. aasta suveolümpiamängude korraldusõiguse saamiseks.
Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese sõnul jõudis konfidentsiaalsena hoitud kandideerimisprotsessi ettevalmistus lõpule reede hilisõhtul, kui ROKi läksid teele viimased dokumendid. "Konkurents on tihe, aga väljavaated korraldusõiguste saamiseks on reaalsed. Eesti ja Soome kompetents rahvusvaheliste spordi- ja kultuuriürituste korraldamisel on maailmas kõrgelt hinnas. Helsingi ja Tallinn on olümpialinnad, nii et kogemus on meil olemas, samas on mõlemas linnas olümpia toimunud vaid ühel korral, nii et oleksime suhteliselt värskendav valik. Seda enam, et see oleks võimalus teha ajalugu – kunagi varem pole olümpiamängude korraldusõigusi kahe linna vahel jagatud, kuid ka õiguste jagajatel tuleb muutuvate aegade ja oludega kaasas käia ning innovaatiliselt mõelda," märkis Sukles.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmed valivad 2028. aasta olümpia korraldaja tõenäoliselt sama aegselt koos 2024. aasta olümpialinnaga 13. septembril Peruu pealinnas Limas toimuval kohtumisel. Kandideerivad veel Pariis ja Los Angeles. Mõlemad linnad on suveolümpiat koguni kahel korral korraldanud ja läheksid juba kolmandale ringile.
Sukles lubas, et kui Eesti ja Soome korraldusõigused võidavad, siis ei korraldata olümpiamängude üritusi vaid pealinnades, vaid võistluspaigad hajutatakse üle mõlema riigi. "Nii jõuab olümpiamelu kõigi eestlasteni. Kindlasti kaasame korraldusse ka mõlema riigi spordialaliidud, kes saavad rakendada oma suurürituste kompetentsi ning ühtlasi ammutada uusi hindamatuid kogemusi," ütles Sukles.
Helsingis korraldati suveolümpiamängud 1952. aastal, Tallinn võõrustas olümpiaregatti 1980. aastal.
Olümpiamängude korraldusõiguse saamine toodab ka sotsiaalmajanduslikku kasu. Olümpiamängude korraldamine aitab luua tuhandeid uusi töökohti mõlemal pool lahte. Oodata on investeeringuid infrastruktuuri, teedeehitusse, spordirajatistesse ning turismiga seotud rajatistesse. Lisaks oleksid olümpiamängud oluliseks tõukejõuks Helsingi-Tallinna merealuse tunneli ehitamisele ja võimaldaks realiseerida kaua kaalutud Kuivastu-Virtsu silla ehitamise plaani.
1.aprillil on võimalik Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasuda
Arutades mitme opositsioonipoliitiku poolt viimasel ajal tehtud ettepanekut, kaotada Tallinnas tasuta ühistransport, otsustas Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) juhatus kompromisslahenduse kasuks, võimaldades soovijatel lunastada endale 1. aprillil tasuline sõiduõigus.
"Kuigi 99 protsenti linlastest on tasuta ühistranspordiga rahul, ei tohi eirata vähemuse soovi oma sõidu eest maksta," leiab TLT juhatuse esimees Enno Tamm. "Selleks toimuvad 1. aprillil pilootprojektina piletiostu talgud, mille juhtlauseks on "Maksa sõidu eest, maksa palju, maksa veelgi rohkem!". Talgute käigus on kõigil soovijatel võimalus kanda TLT arveldusarvele just nii suur summa, kui pähe tuleb," selgitas Tamm.
TLT annab teada, et nende tallinlaste jaoks, kes soovivad kasutada tasuta ühistransporti ka 1. aprillil, ei muutu midagi. Tuleb vaid sõidukisse sisenemisel valideerida roheline kaart.
Tasulise sõidu pooldajatel on edaspidi võimalus muretseda rohelise kaardi asemel hõbe-, kuld- ja plaatinakaart, mille hinnad sõltuvad inimese sissetulekust, Euribori pöördvõrdelisest väärtusest, Tallinna börsiindeksi muutusest ning Eesti jalgpallikoondisele OlyBetis tehtavatest panustest.
Rahva Raamat alustab käsitööõllekultuuri arendamisega
Eesti suurim raamatumüüja Rahva Raamat alustab käsitööõllekultuuri arendamisega. Koostöös Kolk pruulikojaga hakatakse välja andma käsitööõllede sarja "Kaamos", mille esimesed sordid Tõde ja Õigus ja Kalevipoeg antakse välja juba aprillikuu jooksul. Tõe ja Õiguse kadakasest mekist võib tunnetada inimese suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. Kalevipoeg on jõulise maitsega toores rukkiõlu, kuhu on lisatud ka veidi Soome linnaseid. Kalevipoega müüakse ainult 75 cm kõrgustes pudelites, mida on võimalik poelettidele asetada vaid lapiti.
"Meil on hea meel, et Rahva Raamat aitab muuta käsitööõllekultuuri sisukamaks ja lisab mõtteainet kultuurse tarbimise juurde," ütles Kolk Pruulikoja asutaja Peeter Kolk. "Me mõistame Eesti suurtootjate muret konkurentsi pärast, kuid võime kinnitada, et kavatseme tegutseda vaid oma nišis, meie kogused on väikesed ja pigem suunatud turul puuduolevate maitsete pakkumistele, " lisas Rahva Raamatu arendusjuht Toomas Aasmäe.
Aasta jooksul on plaanis turule tuua veel porter Rehepapp, mille esmaesitlus toimub lokaalis Põrgu, rukki-ale J.D. Salinger, kolmest erinevast linnasesordist pruulitud Alexander Dumas (vanem), kuhu on lisatud ka veidi Gaskoonia apelsine ja lõpuks ka Briti ale 1984, mis on mõeldud pigem vaatamiseks, kui tarbimiseks.
Rahva Raamatu arendusjuht Toomas Aasmäe kinnitas, et see ei ole Rahva Raamatu viimane plaan sel aastal. "Me oleme mõelnud ka uutele teenustele: esimesena ettelugemise ning hiljem ka läbilugemise teenuse pakkumisele."
Rahva Raamat on Eesti suurim ja vanim raamatumüüja, olles tegutsenud juba 1912. aastast.
Jahimehed õpetavad põtru teed ületama
Eesti Jahimeeste Selts (EJS) käivitas täna, 1. aprillil projekti "Aita põder üle tee!". Sellest tulenevalt võib päeva jooksul Eesti suurematel maanteedel märkide "metsloomad teel" mõjupiirkonnas näha toimetamas oranžides vestides jahimehi. Üheskoos õpetatakse Eesti suurimaid imetajaid, põtru, teed ületama.
EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul on tegemist pilootprojektiga, mille eesmärgiks on põtrade aitamine. "Põder on metsloom, kes siiani pole tegelikult lõplikult aru saanud, millist ohtu liiklus talle kujutab," selgitas Puust. "Selleks, et näidata põtradele, kuidas on turvaline maanteed ületada, kasutame Tori hobuseid, kellele on põtrade leidsarved pähe kinnitatud," täiendas ta.
Eelmise aasta loendusandmetel hindasid jahimehed Eestis põtrade arvukuseks kõikide jahipiirkondade kokkuvõttes ligikaudu 11 500 isendit. Põtrade ja teiste suurulukitega juhtub aga igal aastal hulgaliselt liiklusõnnetusi, mis ohustavad ulukeid. Mullu registreeriti If Kindlustuse andmetel 833 metsloomaga seotud kaskokindlustuse kahjujuhtumit, ent reaalne (registreerimata) metsloomadega kokkupõrgete arv võib olla veelgi suurem.
Põhjamaadest ligihiilivad haigused ja karmistuvad eluolu on põtradele ohuks. "Sellise aktsiooni on tinginud elu ise ja kuna inimene on põdrale probleemi tekitanud, siis on tal moraalne kohustus ka seda aidata lahendada," põhjendas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. "Meie maanteevõrk on tihe ja liiklusintensiivsus suur, aga põder suhteliselt vanapärase liigina ei ole nende tingimustega siiani kohanenud," lisas Korts.
Projekt "Aita põder üle tee!" viiakse läbi mitmes Eesti paigas. Projekti eestvedaja Eesti Jahimeeste Selts on põtrade abistamise operatsiooni kaasanud vabatahtlikke jahimehi üle Eesti. Jahimehed paluvad kaaskodanikel suhtuda mõistvalt nende poolt läbiviidavasse aktsiooni.
Vanemuine võtab eesti keele kõrval kasutusele ka võru keele
Vanemuine kui suurim Lõuna-Eesti professionaalne teater on otsustanud pöörata oma näo enam lõunaeestlasest vaataja poole ja lisab alates 1. aprillist oma reklaammaterjalidele, kodulehele ja kavalehtedele ka võrukeelse variandi. Samuti võib soovi korral võru või setu keeles suhelda teatri kassapidajate, infolaua ja muude administratiivtöötajatega.
"Võru keel kui üks Lõuna-Eesti põlistest piirkondlikest keeltest on alati kuulunud Vanemuise huviorbiiti,“ ütleb Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson. "Mäletatavasti oli just Vanemuine see professionaalne teater, kes alustas 1990ndate keskel võru- ja setukeelsete etenduste andmist, viimastel aastatel oleme seda traditsiooni jätkanud Lõuna-Eesti erinevates paikades mängitavate suvelavastustega. Asjade loomulik jätk on Lõuna-Eesti dialektide juurutamine ka teatri ja avalikkuse vahelise suhtluskeelena.“
Võru keel Vanemuise teatri kunstiliste püüdluste uue eneseväljendusena on valitud põhjusel, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on Eestis võru keele oskajaid tervelt 75 000. Järgmiseks etapiks keele populariseerimisel on Vanemuise teatrijuhi sõnul kollektiivis ka võru ja setu keele kursustega alustamine. "Vaid Merle Jääger on sellest vabastatud,“ lisas Toomas Peterson. Ühtlasi tunnistab ta, et uute töötajate otsingul muutub nüüdsest esitatavas CV-s oluliseks ka mõne Lõuna-Eesti keelemurde hea tundmine.
"Võru keelt mitte nii hästi tundev Vanemuise külastaja, kes satub teatri kodulehekülge külastades esmalt võrukeelsele variandile, võib olla esialgu pisut segaduses. Siiski loodame, et tegu on vaid esialgsete kohanemisraskustega,“ mainib teatri turundusjuht Ave Svarts.
Nii leiame teatri mängukavast edaspidi balletiõhtu "Risttii. Astmine valgustõ” ("Crossroads. Step into the Light“), lastelavastuse "Latsõpõlvõbänd” ("Lapsepõlvebänd“) ning draamalavastused "Hää põ´atuulõ vasta” ("Hea põhjatuule vastu“), "Üüroiduski” ("Öörändurid“), "Pildi päält maha sadaja´” ("Pildilt kukkujad“), "Lainit murdõn” ("Laineid murdes“), "Hää´tütrigu´lääva taivahe (tõsõ´kaese´esi´, kuis saava) ("Head tüdrukud lähevad taevasse. Teised vaatavad ise, kuidas saavad“). Muusikateatri repertuaaris on muude hulgas operetikava "Õdak Kalmaniga” ("Õhtu Kalmaniga“), ooper "Onegini Jevgeni” ("Jevgeni Onegin“) ning muusikal "Või imäkene külh!”("Mamma Mia!“).
Kõigil võru keele oskajatel on 1. aprillil Vanemuise kassas aga soodne võimalus hankida 9 eurone sooduspilet mistahes aprillikuu etendusele Tartus, piisab vaid võru keeles kassapidaja poole pöördumisest.
Eesti Maanteemuuseum avab riigitöötajate jaotuspunkti
Eesti Maanteemuuseum on saanud riigilt rohelise tule, et avada käesoleval sügisel muuseumi territooriumil riigitöötajate jaotuspunkt. Kohavalikul sai otsustavaks muuseumi paiknemine strateegiliselt ja ajalooliselt olulises paigas: Eesti kõige terviklikumalt säilinud hobupostijaamas.
Eelmisel nädalal arutati valitsuse kabinetinõupidamisel vajadust viia kuni 1000 avaliku sektori töökohta Tallinnast välja. Et tänaseks ei ole lõplikult selge, kuhu ja millised ametikohad viiakse, võttis valitsus enne peenhäälestamist vastu otsuse jagada töötajad maakondade vahel vastavalt igapäevastele vajadustele. Seetõttu rajatakse Põlvamaal Varbusel asuva Eesti Maanteemuuseumi juurde ajutine riigiametnike jaotuspunkt.
Jaotuspunkti ülesandeks on pealinnast välja viidavate riigiasutuse töötajate igapäevane ümberjaotamine ja laialivedu erinevatesse maakonnakeskustesse. "Selline ettepanek valitsuse poolt oli muidugi veidi üllatav, ent tõtt-öelda ka äärmiselt loogiline,“ sõnas muuseumi juhataja Kadri Valner. "On ju maanteemuuseum rajatud 1862. aastal tööd alustanud Varbuse hobupostijaama, mis tegutses enam kui 70 aastat. Postijaamad toimisid tollal kui logistikakeskused. Siin on säilinud vajalik taristu nii hoonete kui ajaloolise mälu näol. Postijaamas on olemas juba 150 aastat tagasi spetsiaalselt ootamiseks rajatud ruumid, mis ei vaja täiendavat kohandamist. Samuti on säilinud ohtralt postijaama töökorralduslikke dokumente, mida on võimalik võtta aluseks nii laialiveo marsruutide koostamisel kui vajaduste sorteerimisel,“ lisas Valner. Jaotuspunkti asukoha valikul sai üheks määravaks asjaoluks ka see, et muuseumi territooriumil on uus, 400 kohaline parkla.
Esialgse kava kohaselt transporditakse pealinnast välja saadetud ametnikud Varbusele igapäevaselt ning tööpäeva lõppedes saadetakse Tallinna tagasi. Maikuus valmib muuseumil 500 m² suurune abihall, mis võimaldab ametnike hoiustamist ka ööpäevaringselt ning tagab märkimisväärse kokkuhoiu transpordikuludelt. Seniks on maanteemuuseum lubanud ametnike laialiveoks kasutada ka Varbusel olevaid museaalseid sõidukeid. Ülesannete efektiivsemaks täitmiseks on plaanis taastada ka postijaama ülema ametikoht, kes keskuse igapäevast tööd korraldama hakkab.
5. aprillil külastab Eesti Maanteemuuseumit ametliku Põlvamaa riigivisiidi käigus president Kersti Kaljulaid, et muuhulgas arutada ka loodava jaotuspunktiga seotud küsimusi. | Naljapäeva kokkuvõte: 1. aprilli naljad ühes artiklis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnavalitsus viiakse üle Põltsamaale
Tallinna linnavalitsus otsustas eile, et viib uuest nädalast oma töö üle Põltsamaale, esimestena lahkuvad esmaspäeval Tallinnast linnakantselei ja finantsteenistus.
"Põltsamaa on väärikalt kandnud oma rolli veinipealinnana ja toiminud 16. sajandil hertsog Magnuse juhtimisel Liivimaa kuningriigi pealinnana. Seega on vajalik kogemus olemas," sõnas Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas.
"Asume tööle kaugtöö vormis. Põltsamaal on odavamad kontorpinnad, Põltsamaa paikneb soodsalt Eesti keskel, siin on trammiteede rajamiseks sobilik lame pinnamood ja suured hoidistevarud."
Tallinna linnavalitsuse viimine Põltsamaale toimub ühe osana avaliku võimu asutuste viimisest Tallinnast välja. "Tajusime, et kui juba Sisekaitseakadeemia kolledž Narva viiakse, tuleb ka Tallinna linnal anda oma panus Eesti regionaalpoliitikasse."
Tallinna linnavalitsuse kolimisplaani tutvustav pressikonverents toimub täna õhtul kell 19.00 Põltsamaa "Hullava Naise Pubis." Lisaks tutvustavad järgmisel nädalal linnavalitsuse töö üleviimise üksikasju ajalehtede Pealinn ja Stolitsa eriväljaanded Veinipealinn ning Stolitsa Vina.
Tartu ülikool avab alternatiivmeditsiini õppekava
Eesti tervishoiu rahastamise jätkusuutmatuse tulemusena ja üha enam kasvava alternatiivse meditsiini nõudluse tõttu avab Tartu ülikool meditsiiniteaduste valdkonnas inglise keelse alternatiivmeditsiini õppekava.
Alternatiivmeditsiini viimaste aastate võidukäik on tinginud ühiskonna suurest huvist sellekohase õppe järgi. Et alternatiivmeditsiin põhineks rohkem teaduslikul lähenemisel ja nii praeguste kui ka tulevaste praktiseerijate kompetentsuse tõstmiseks, avab Tartu ülikool uuest õppeaastast alternatiivmeditsiini õppekava.
Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaani Anti Kalda sõnul liigume aina rohkem selles suunas, et iga inimese tervise probleemidega tegeletakse personaalselt ja terviklikult: "Alternatiivmeditsiini õppekava avamisega astumegi sammukese edasi, et tuua alternatiivmeditsiin veel rohkemate inimesteni ja et iga inimene saaks just sellise ravi, millesse ta usub, mida ta vajab ja mille eest ta on võimeline maksma.”
Kalda sõnul ei ole kandideerijatel eelteadmisi vaja. "Ootame kandideerima nii praktiseerivaid alternatiivmeditsiini harrastajaid kui ka alles algajaid huvilisi Eestist ja välismaalt,” selgitas ta.
Õppekavasse kuuluvad ained hüpnoteraapiast, ravikanepi kasutamisest ja teraapiast kuni homöopaatiani. Valikainetena on võimalik tudeerida näiteks raha- ja naerujoogat.
Õppekava lõpetajad saavad alternatiivmeditsiini diplomi. Nagu arstiõppe puhul ikka, võivad lõpetajad jätkata õpinguid residentuuris. Valida saab kolme eriala - nõid-arsti, kristalliterapeudi ja logistilise regressiooniterapeudi vahel.
Sisseastumiseks ei ole vaja eelnevalt sooritada riigieksameid. Kõikidele huvilistele toimuvad juuli alguses erialakatsed, mis koosnevad kolmest praktilisest ülesandest. Kõik, kes suudavad need ülesanded ette ära arvata, kindlustavad endale õppekoha ilma erialakatset läbimata.
Õppetöö saab olema väga praktiline. Pärast baasainete läbimist saavad tudengid enda oskused proovile panna avatavas tudengite alternatiivmeditsiini keskuses.
Vastuvõtt õppekavale algab 19. juunil 2017.
Pirita rand saab suveks katuse alla
Eile allkirjastati ehitusleping, mis paneb aluse Pirita rannaala katuse ehitusele. Rannasõpradele on heaks uudiseks rannaala uuendamine, mis on varustatud kõrgtehnoloogiliste lahendustega.
Eskiisprojektis on modernse katuse omadusteks märgitud UV-kiirguse läbilaskvus ning samuti jõuab soojus päevitajatele mõnusalt kohale.
Pirita linnaosa vanema Tõnis Mölderi sõnul tekitab uus rannaala katus rannakülastajatele kindlasti palju rõõmu ning annab eesti kliimas paiknevale supelrannale palju lisaväärtust. "Oleme saanud juba palju positiivset tagasisidet uue lahenduse üle, sest inimestele meeldib päevitada rannas, kus lund ei saja," lisas ta.
Eesti ja Soome taotlevad ühiselt 2028. aasta suveolümpiamängude korraldusõigusi
Eesti Olümpiakomitee ja Soome Olümpiakomitee esitasid reede hilisõhtul Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ühise taotlusena dokumendid 2028. aasta suveolümpiamängude korraldusõiguse saamiseks.
Eesti Olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese sõnul jõudis konfidentsiaalsena hoitud kandideerimisprotsessi ettevalmistus lõpule reede hilisõhtul, kui ROKi läksid teele viimased dokumendid. "Konkurents on tihe, aga väljavaated korraldusõiguste saamiseks on reaalsed. Eesti ja Soome kompetents rahvusvaheliste spordi- ja kultuuriürituste korraldamisel on maailmas kõrgelt hinnas. Helsingi ja Tallinn on olümpialinnad, nii et kogemus on meil olemas, samas on mõlemas linnas olümpia toimunud vaid ühel korral, nii et oleksime suhteliselt värskendav valik. Seda enam, et see oleks võimalus teha ajalugu – kunagi varem pole olümpiamängude korraldusõigusi kahe linna vahel jagatud, kuid ka õiguste jagajatel tuleb muutuvate aegade ja oludega kaasas käia ning innovaatiliselt mõelda," märkis Sukles.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmed valivad 2028. aasta olümpia korraldaja tõenäoliselt sama aegselt koos 2024. aasta olümpialinnaga 13. septembril Peruu pealinnas Limas toimuval kohtumisel. Kandideerivad veel Pariis ja Los Angeles. Mõlemad linnad on suveolümpiat koguni kahel korral korraldanud ja läheksid juba kolmandale ringile.
Sukles lubas, et kui Eesti ja Soome korraldusõigused võidavad, siis ei korraldata olümpiamängude üritusi vaid pealinnades, vaid võistluspaigad hajutatakse üle mõlema riigi. "Nii jõuab olümpiamelu kõigi eestlasteni. Kindlasti kaasame korraldusse ka mõlema riigi spordialaliidud, kes saavad rakendada oma suurürituste kompetentsi ning ühtlasi ammutada uusi hindamatuid kogemusi," ütles Sukles.
Helsingis korraldati suveolümpiamängud 1952. aastal, Tallinn võõrustas olümpiaregatti 1980. aastal.
Olümpiamängude korraldusõiguse saamine toodab ka sotsiaalmajanduslikku kasu. Olümpiamängude korraldamine aitab luua tuhandeid uusi töökohti mõlemal pool lahte. Oodata on investeeringuid infrastruktuuri, teedeehitusse, spordirajatistesse ning turismiga seotud rajatistesse. Lisaks oleksid olümpiamängud oluliseks tõukejõuks Helsingi-Tallinna merealuse tunneli ehitamisele ja võimaldaks realiseerida kaua kaalutud Kuivastu-Virtsu silla ehitamise plaani.
1.aprillil on võimalik Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasuda
Arutades mitme opositsioonipoliitiku poolt viimasel ajal tehtud ettepanekut, kaotada Tallinnas tasuta ühistransport, otsustas Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) juhatus kompromisslahenduse kasuks, võimaldades soovijatel lunastada endale 1. aprillil tasuline sõiduõigus.
"Kuigi 99 protsenti linlastest on tasuta ühistranspordiga rahul, ei tohi eirata vähemuse soovi oma sõidu eest maksta," leiab TLT juhatuse esimees Enno Tamm. "Selleks toimuvad 1. aprillil pilootprojektina piletiostu talgud, mille juhtlauseks on "Maksa sõidu eest, maksa palju, maksa veelgi rohkem!". Talgute käigus on kõigil soovijatel võimalus kanda TLT arveldusarvele just nii suur summa, kui pähe tuleb," selgitas Tamm.
TLT annab teada, et nende tallinlaste jaoks, kes soovivad kasutada tasuta ühistransporti ka 1. aprillil, ei muutu midagi. Tuleb vaid sõidukisse sisenemisel valideerida roheline kaart.
Tasulise sõidu pooldajatel on edaspidi võimalus muretseda rohelise kaardi asemel hõbe-, kuld- ja plaatinakaart, mille hinnad sõltuvad inimese sissetulekust, Euribori pöördvõrdelisest väärtusest, Tallinna börsiindeksi muutusest ning Eesti jalgpallikoondisele OlyBetis tehtavatest panustest.
Rahva Raamat alustab käsitööõllekultuuri arendamisega
Eesti suurim raamatumüüja Rahva Raamat alustab käsitööõllekultuuri arendamisega. Koostöös Kolk pruulikojaga hakatakse välja andma käsitööõllede sarja "Kaamos", mille esimesed sordid Tõde ja Õigus ja Kalevipoeg antakse välja juba aprillikuu jooksul. Tõe ja Õiguse kadakasest mekist võib tunnetada inimese suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. Kalevipoeg on jõulise maitsega toores rukkiõlu, kuhu on lisatud ka veidi Soome linnaseid. Kalevipoega müüakse ainult 75 cm kõrgustes pudelites, mida on võimalik poelettidele asetada vaid lapiti.
"Meil on hea meel, et Rahva Raamat aitab muuta käsitööõllekultuuri sisukamaks ja lisab mõtteainet kultuurse tarbimise juurde," ütles Kolk Pruulikoja asutaja Peeter Kolk. "Me mõistame Eesti suurtootjate muret konkurentsi pärast, kuid võime kinnitada, et kavatseme tegutseda vaid oma nišis, meie kogused on väikesed ja pigem suunatud turul puuduolevate maitsete pakkumistele, " lisas Rahva Raamatu arendusjuht Toomas Aasmäe.
Aasta jooksul on plaanis turule tuua veel porter Rehepapp, mille esmaesitlus toimub lokaalis Põrgu, rukki-ale J.D. Salinger, kolmest erinevast linnasesordist pruulitud Alexander Dumas (vanem), kuhu on lisatud ka veidi Gaskoonia apelsine ja lõpuks ka Briti ale 1984, mis on mõeldud pigem vaatamiseks, kui tarbimiseks.
Rahva Raamatu arendusjuht Toomas Aasmäe kinnitas, et see ei ole Rahva Raamatu viimane plaan sel aastal. "Me oleme mõelnud ka uutele teenustele: esimesena ettelugemise ning hiljem ka läbilugemise teenuse pakkumisele."
Rahva Raamat on Eesti suurim ja vanim raamatumüüja, olles tegutsenud juba 1912. aastast.
Jahimehed õpetavad põtru teed ületama
Eesti Jahimeeste Selts (EJS) käivitas täna, 1. aprillil projekti "Aita põder üle tee!". Sellest tulenevalt võib päeva jooksul Eesti suurematel maanteedel märkide "metsloomad teel" mõjupiirkonnas näha toimetamas oranžides vestides jahimehi. Üheskoos õpetatakse Eesti suurimaid imetajaid, põtru, teed ületama.
EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul on tegemist pilootprojektiga, mille eesmärgiks on põtrade aitamine. "Põder on metsloom, kes siiani pole tegelikult lõplikult aru saanud, millist ohtu liiklus talle kujutab," selgitas Puust. "Selleks, et näidata põtradele, kuidas on turvaline maanteed ületada, kasutame Tori hobuseid, kellele on põtrade leidsarved pähe kinnitatud," täiendas ta.
Eelmise aasta loendusandmetel hindasid jahimehed Eestis põtrade arvukuseks kõikide jahipiirkondade kokkuvõttes ligikaudu 11 500 isendit. Põtrade ja teiste suurulukitega juhtub aga igal aastal hulgaliselt liiklusõnnetusi, mis ohustavad ulukeid. Mullu registreeriti If Kindlustuse andmetel 833 metsloomaga seotud kaskokindlustuse kahjujuhtumit, ent reaalne (registreerimata) metsloomadega kokkupõrgete arv võib olla veelgi suurem.
Põhjamaadest ligihiilivad haigused ja karmistuvad eluolu on põtradele ohuks. "Sellise aktsiooni on tinginud elu ise ja kuna inimene on põdrale probleemi tekitanud, siis on tal moraalne kohustus ka seda aidata lahendada," põhjendas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. "Meie maanteevõrk on tihe ja liiklusintensiivsus suur, aga põder suhteliselt vanapärase liigina ei ole nende tingimustega siiani kohanenud," lisas Korts.
Projekt "Aita põder üle tee!" viiakse läbi mitmes Eesti paigas. Projekti eestvedaja Eesti Jahimeeste Selts on põtrade abistamise operatsiooni kaasanud vabatahtlikke jahimehi üle Eesti. Jahimehed paluvad kaaskodanikel suhtuda mõistvalt nende poolt läbiviidavasse aktsiooni.
Vanemuine võtab eesti keele kõrval kasutusele ka võru keele
Vanemuine kui suurim Lõuna-Eesti professionaalne teater on otsustanud pöörata oma näo enam lõunaeestlasest vaataja poole ja lisab alates 1. aprillist oma reklaammaterjalidele, kodulehele ja kavalehtedele ka võrukeelse variandi. Samuti võib soovi korral võru või setu keeles suhelda teatri kassapidajate, infolaua ja muude administratiivtöötajatega.
"Võru keel kui üks Lõuna-Eesti põlistest piirkondlikest keeltest on alati kuulunud Vanemuise huviorbiiti,“ ütleb Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson. "Mäletatavasti oli just Vanemuine see professionaalne teater, kes alustas 1990ndate keskel võru- ja setukeelsete etenduste andmist, viimastel aastatel oleme seda traditsiooni jätkanud Lõuna-Eesti erinevates paikades mängitavate suvelavastustega. Asjade loomulik jätk on Lõuna-Eesti dialektide juurutamine ka teatri ja avalikkuse vahelise suhtluskeelena.“
Võru keel Vanemuise teatri kunstiliste püüdluste uue eneseväljendusena on valitud põhjusel, et 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on Eestis võru keele oskajaid tervelt 75 000. Järgmiseks etapiks keele populariseerimisel on Vanemuise teatrijuhi sõnul kollektiivis ka võru ja setu keele kursustega alustamine. "Vaid Merle Jääger on sellest vabastatud,“ lisas Toomas Peterson. Ühtlasi tunnistab ta, et uute töötajate otsingul muutub nüüdsest esitatavas CV-s oluliseks ka mõne Lõuna-Eesti keelemurde hea tundmine.
"Võru keelt mitte nii hästi tundev Vanemuise külastaja, kes satub teatri kodulehekülge külastades esmalt võrukeelsele variandile, võib olla esialgu pisut segaduses. Siiski loodame, et tegu on vaid esialgsete kohanemisraskustega,“ mainib teatri turundusjuht Ave Svarts.
Nii leiame teatri mängukavast edaspidi balletiõhtu "Risttii. Astmine valgustõ” ("Crossroads. Step into the Light“), lastelavastuse "Latsõpõlvõbänd” ("Lapsepõlvebänd“) ning draamalavastused "Hää põ´atuulõ vasta” ("Hea põhjatuule vastu“), "Üüroiduski” ("Öörändurid“), "Pildi päält maha sadaja´” ("Pildilt kukkujad“), "Lainit murdõn” ("Laineid murdes“), "Hää´tütrigu´lääva taivahe (tõsõ´kaese´esi´, kuis saava) ("Head tüdrukud lähevad taevasse. Teised vaatavad ise, kuidas saavad“). Muusikateatri repertuaaris on muude hulgas operetikava "Õdak Kalmaniga” ("Õhtu Kalmaniga“), ooper "Onegini Jevgeni” ("Jevgeni Onegin“) ning muusikal "Või imäkene külh!”("Mamma Mia!“).
Kõigil võru keele oskajatel on 1. aprillil Vanemuise kassas aga soodne võimalus hankida 9 eurone sooduspilet mistahes aprillikuu etendusele Tartus, piisab vaid võru keeles kassapidaja poole pöördumisest.
Eesti Maanteemuuseum avab riigitöötajate jaotuspunkti
Eesti Maanteemuuseum on saanud riigilt rohelise tule, et avada käesoleval sügisel muuseumi territooriumil riigitöötajate jaotuspunkt. Kohavalikul sai otsustavaks muuseumi paiknemine strateegiliselt ja ajalooliselt olulises paigas: Eesti kõige terviklikumalt säilinud hobupostijaamas.
Eelmisel nädalal arutati valitsuse kabinetinõupidamisel vajadust viia kuni 1000 avaliku sektori töökohta Tallinnast välja. Et tänaseks ei ole lõplikult selge, kuhu ja millised ametikohad viiakse, võttis valitsus enne peenhäälestamist vastu otsuse jagada töötajad maakondade vahel vastavalt igapäevastele vajadustele. Seetõttu rajatakse Põlvamaal Varbusel asuva Eesti Maanteemuuseumi juurde ajutine riigiametnike jaotuspunkt.
Jaotuspunkti ülesandeks on pealinnast välja viidavate riigiasutuse töötajate igapäevane ümberjaotamine ja laialivedu erinevatesse maakonnakeskustesse. "Selline ettepanek valitsuse poolt oli muidugi veidi üllatav, ent tõtt-öelda ka äärmiselt loogiline,“ sõnas muuseumi juhataja Kadri Valner. "On ju maanteemuuseum rajatud 1862. aastal tööd alustanud Varbuse hobupostijaama, mis tegutses enam kui 70 aastat. Postijaamad toimisid tollal kui logistikakeskused. Siin on säilinud vajalik taristu nii hoonete kui ajaloolise mälu näol. Postijaamas on olemas juba 150 aastat tagasi spetsiaalselt ootamiseks rajatud ruumid, mis ei vaja täiendavat kohandamist. Samuti on säilinud ohtralt postijaama töökorralduslikke dokumente, mida on võimalik võtta aluseks nii laialiveo marsruutide koostamisel kui vajaduste sorteerimisel,“ lisas Valner. Jaotuspunkti asukoha valikul sai üheks määravaks asjaoluks ka see, et muuseumi territooriumil on uus, 400 kohaline parkla.
Esialgse kava kohaselt transporditakse pealinnast välja saadetud ametnikud Varbusele igapäevaselt ning tööpäeva lõppedes saadetakse Tallinna tagasi. Maikuus valmib muuseumil 500 m² suurune abihall, mis võimaldab ametnike hoiustamist ka ööpäevaringselt ning tagab märkimisväärse kokkuhoiu transpordikuludelt. Seniks on maanteemuuseum lubanud ametnike laialiveoks kasutada ka Varbusel olevaid museaalseid sõidukeid. Ülesannete efektiivsemaks täitmiseks on plaanis taastada ka postijaama ülema ametikoht, kes keskuse igapäevast tööd korraldama hakkab.
5. aprillil külastab Eesti Maanteemuuseumit ametliku Põlvamaa riigivisiidi käigus president Kersti Kaljulaid, et muuhulgas arutada ka loodava jaotuspunktiga seotud küsimusi.
### Response:
Naljapäeva kokkuvõte: 1. aprilli naljad ühes artiklis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastasel Jepkosgeil kulus 21,1 km läbimiseks 1:04.52, mis on 14 sekundit nobedam aeg kui Jepchirchiri tänavu püstitatud senine tippmark.
Tegelikult võttis Jepkosgei enda nimele koguni neli maailmarekordit, sest ta näitas absoluutseid tippaegu ka 10, 15 ka 20 km vaheajapunktides: vastavalt 30.05, 45.37 ja 1:01.25.
"Ma ei teadnud, et purustan täna maailmarekordi," sõnas Jepkosgei, kelle senine isiklik tippmark oli 1:06.08. "Tahtsin lihtsalt oma aega parandada. See oli mulle üllatus. Olud olid head, sest olen harjunud hommikuti treenima."
Distantsi esimese poole jõudis temaga tempot hoida kaasmaalannast tiitlikaitsja Violah Jepchumba, kes aga 15 km peal juba kolme sekundiga alla jäi ning lõpuks 1:05.22-ga teise koha sai. Võrreldes mulluse võiduajaga oli ta aga nüüd 29 sekundi jagu nobedam.
Meeste võistlusel tuli 59 minuti ja 37 sekundiga esimeseks Rio de Janeiro 10 000 meetri olümpiapronks Tamirat Tola Etioopiast. | Praha poolmaratonil purustati neli maailmarekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastasel Jepkosgeil kulus 21,1 km läbimiseks 1:04.52, mis on 14 sekundit nobedam aeg kui Jepchirchiri tänavu püstitatud senine tippmark.
Tegelikult võttis Jepkosgei enda nimele koguni neli maailmarekordit, sest ta näitas absoluutseid tippaegu ka 10, 15 ka 20 km vaheajapunktides: vastavalt 30.05, 45.37 ja 1:01.25.
"Ma ei teadnud, et purustan täna maailmarekordi," sõnas Jepkosgei, kelle senine isiklik tippmark oli 1:06.08. "Tahtsin lihtsalt oma aega parandada. See oli mulle üllatus. Olud olid head, sest olen harjunud hommikuti treenima."
Distantsi esimese poole jõudis temaga tempot hoida kaasmaalannast tiitlikaitsja Violah Jepchumba, kes aga 15 km peal juba kolme sekundiga alla jäi ning lõpuks 1:05.22-ga teise koha sai. Võrreldes mulluse võiduajaga oli ta aga nüüd 29 sekundi jagu nobedam.
Meeste võistlusel tuli 59 minuti ja 37 sekundiga esimeseks Rio de Janeiro 10 000 meetri olümpiapronks Tamirat Tola Etioopiast.
### Response:
Praha poolmaratonil purustati neli maailmarekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaljulaid kirjutas laupäeval sotsiaalmeedias, et TAI kavandab süstlavahetuspunkti uueks asukohaks Põhja-Tallinnas Sitsi tänav 28 asuvat elumaja.
"Linnaosa seda ei toeta, sest tegemist on taaskord suure elumaja esimese korrusega. Arvata võib, et korduvad samad probleemid, mis olid Erika tänaval," märkis Kaljulaid oma postituses.
Raimond Kaljulaid ütles, et reedel võttis temaga ühendust Balti Manufaktuuri territooriumi arendaja, kes saatis mulle juuresoleva detailplaneeringu põhijoonise. Mais algab seal uue elamukvartali ehitus, paralleelselt millega on arendajal kohustus rajada lasteaed.
"Rajatav lasteaed jääb Sitsi tänava äärde ning täpselt üle tee planeeritavast süstlavahetuspunktist," kirjeldas Kaljulaid. "Kui me oleksime TAI plaanidest teadnud varem, oleksime ilmselt selle infokillu samuti varem üles leidnud ning Tervise Arengu Instituuti sellest informeerinud. Arvan, et seda on otsustamisel väga oluline arvestada. Loodan, et riik võtab seda arvesse ja sellega seoses loobub plaanist avada süstlavahetuspunkt Sitsi 28 majja."
Linnaosa vanem lubas, et Põhja-Tallinna valitsus on kõigele vaatamata siiski koostöölks riigiga avatud, et leida parem lahendus.
Kaljulaiul on esmaspäeval kavas kohtumine TAI esindajatega, et anda neile üle Sitsi asumi elanike poolt kogutud enam kui 1500 allkirja ja tutvustada detailplaneeringut. | Kaljulaid: arendaja plaanib süstlavahetuspunkti juurde lasteaeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaljulaid kirjutas laupäeval sotsiaalmeedias, et TAI kavandab süstlavahetuspunkti uueks asukohaks Põhja-Tallinnas Sitsi tänav 28 asuvat elumaja.
"Linnaosa seda ei toeta, sest tegemist on taaskord suure elumaja esimese korrusega. Arvata võib, et korduvad samad probleemid, mis olid Erika tänaval," märkis Kaljulaid oma postituses.
Raimond Kaljulaid ütles, et reedel võttis temaga ühendust Balti Manufaktuuri territooriumi arendaja, kes saatis mulle juuresoleva detailplaneeringu põhijoonise. Mais algab seal uue elamukvartali ehitus, paralleelselt millega on arendajal kohustus rajada lasteaed.
"Rajatav lasteaed jääb Sitsi tänava äärde ning täpselt üle tee planeeritavast süstlavahetuspunktist," kirjeldas Kaljulaid. "Kui me oleksime TAI plaanidest teadnud varem, oleksime ilmselt selle infokillu samuti varem üles leidnud ning Tervise Arengu Instituuti sellest informeerinud. Arvan, et seda on otsustamisel väga oluline arvestada. Loodan, et riik võtab seda arvesse ja sellega seoses loobub plaanist avada süstlavahetuspunkt Sitsi 28 majja."
Linnaosa vanem lubas, et Põhja-Tallinna valitsus on kõigele vaatamata siiski koostöölks riigiga avatud, et leida parem lahendus.
Kaljulaiul on esmaspäeval kavas kohtumine TAI esindajatega, et anda neile üle Sitsi asumi elanike poolt kogutud enam kui 1500 allkirja ja tutvustada detailplaneeringut.
### Response:
Kaljulaid: arendaja plaanib süstlavahetuspunkti juurde lasteaeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viietunnine maratonkontsert jõuab Klassikaraadio eetrisse laupäeval kell 18. "Klassikaraadio nüüdismuusika õhtul" kõlab Mustpeade maja kahes saalis instrumentaalmuusika kõrvuti koorilauluga ja elektroonika ning improvisatsioon moodustavad ootamatuid kooskõlasid avangardi ja eksperimentaalmuusikaga.
Lavale astub Eesti üks tähelepanuväärsemaid nüüdismuusika kollektiive, Ansambel U: koos uue aja põnevaima elektronmuusiku ekkega, vabaimprovisatsioonile pühendunud kontrabassiduo Kristin Kuldkepp ja Jaanus Siniväli, tütarlastekoor Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvitsa juhatusel, klassikalise kitarri ja lummava inglissarve kooskõlasid loov Duo Telluur, helilooja Ardo Ran Varres koos sõpradega ja löökpillivirtuoos Heigo Rosin.
Välisartistidest astuvad üles audiovisuaalses võtmes In Code Hollandist ja eksperimentaalne Korvat Auki Ensemble Soomest.
Vaata kava täpsemalt siit. | Klassikaraadio tähistab sünnipäeva Tallinn Music Weekil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viietunnine maratonkontsert jõuab Klassikaraadio eetrisse laupäeval kell 18. "Klassikaraadio nüüdismuusika õhtul" kõlab Mustpeade maja kahes saalis instrumentaalmuusika kõrvuti koorilauluga ja elektroonika ning improvisatsioon moodustavad ootamatuid kooskõlasid avangardi ja eksperimentaalmuusikaga.
Lavale astub Eesti üks tähelepanuväärsemaid nüüdismuusika kollektiive, Ansambel U: koos uue aja põnevaima elektronmuusiku ekkega, vabaimprovisatsioonile pühendunud kontrabassiduo Kristin Kuldkepp ja Jaanus Siniväli, tütarlastekoor Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvitsa juhatusel, klassikalise kitarri ja lummava inglissarve kooskõlasid loov Duo Telluur, helilooja Ardo Ran Varres koos sõpradega ja löökpillivirtuoos Heigo Rosin.
Välisartistidest astuvad üles audiovisuaalses võtmes In Code Hollandist ja eksperimentaalne Korvat Auki Ensemble Soomest.
Vaata kava täpsemalt siit.
### Response:
Klassikaraadio tähistab sünnipäeva Tallinn Music Weekil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kataloonia on minu jaoks uus rada ja ka konkurents on oluliselt tihedam kui eelmisel aastal," kommenteerib Õun eesootavat adrenaliinirohket päeva pressiteate vahendusel. "Esimeses eelsõidus stardib koos minuga soomlane Riku Tahko, kellega olen juba korra varem võidu kihutanud - möödunud aasta Eesti meistrivõistluste Laitse etapil jäi peale tema. Täna olen kogenum ning samuti on auto olulisi tehnilisi uuendusi saanud - kasutame sel hooajal sama tüüpi mootorit, milline on peal enamusel meie konkurentidest," lisab Õun.
FIA Euroopa meistrivõistlustel on koos Andri Õunaga stardis kogu Euroopa paremik, sealhulgas 2016. aasta hõbemedalist Jérôme Grosset-Janin, 2015. aasta meister Henning Solberg ja 2014. aasta meister Robin Larsson.
Kiireimas, Supercar klassis sõitev Andri Õun on 2016. aasta FIA Põhja-Euroopa meister ja Eesti meister. Reinsalu Sporti esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (5 etppi) kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest (7 etappi). Eestis saabki Ford Fiesta roolis olevat Õuna järgmisena võistlustules näha juba Eesti meistrivõistluste avaetapil, mis toimub 6. mail Elva lähistel Kulbirohu rallikrossirajal. | Täna stardib rallikrossi EM-il Eesti meister Andri Õun | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kataloonia on minu jaoks uus rada ja ka konkurents on oluliselt tihedam kui eelmisel aastal," kommenteerib Õun eesootavat adrenaliinirohket päeva pressiteate vahendusel. "Esimeses eelsõidus stardib koos minuga soomlane Riku Tahko, kellega olen juba korra varem võidu kihutanud - möödunud aasta Eesti meistrivõistluste Laitse etapil jäi peale tema. Täna olen kogenum ning samuti on auto olulisi tehnilisi uuendusi saanud - kasutame sel hooajal sama tüüpi mootorit, milline on peal enamusel meie konkurentidest," lisab Õun.
FIA Euroopa meistrivõistlustel on koos Andri Õunaga stardis kogu Euroopa paremik, sealhulgas 2016. aasta hõbemedalist Jérôme Grosset-Janin, 2015. aasta meister Henning Solberg ja 2014. aasta meister Robin Larsson.
Kiireimas, Supercar klassis sõitev Andri Õun on 2016. aasta FIA Põhja-Euroopa meister ja Eesti meister. Reinsalu Sporti esindav piloot võtab käesoleval aastal täismahus osa nii FIA Euroopa meistrivõistlustest (5 etppi) kui ka Olerex Eesti meistrivõitlustest (7 etappi). Eestis saabki Ford Fiesta roolis olevat Õuna järgmisena võistlustules näha juba Eesti meistrivõistluste avaetapil, mis toimub 6. mail Elva lähistel Kulbirohu rallikrossirajal.
### Response:
Täna stardib rallikrossi EM-il Eesti meister Andri Õun |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aga kuna oleme Allaniga saanud mõnevõrra tagasisidet selle kohta, milline üks õige paast peaks välja nägema, siis kordan veel igaks juhuks üle, millega tegeleme.
Eks me tea ikka, et paastusid on erinevaid. Kuni mahla-, puljongi- ja veepaastuni välja. Aga nagu me oma päris esimestes lugudes ka rääkisime, tähendab Novaatori paastuprojekt siiski õigeusu kirikupaastu põhist paastumist, ehk põhimõtteliselt kõigest loomsest ja suhkrust loobumist. Ise olen seda täiendanud veel nisujahu sisaldavast toidust äraütlemisega ning jätnud oma joogivalikusse alles vaid vee.
***
Füüsiliselt on märkimisväärseim muudatus seotud kehakaaluga, mis on langenud ühtlases rütmis kilo nädala kohta. Paar tuttavat on mind nähes koguni ära ehmatanud ja ettevaatlikult pärinud, kas tervisega on kõik korras. Olgu siis öeldud, et mitte ainult korras, vaid ka paremini kui varem.
Rasvaprotsent on samuti langenud ning lihasmassi osakaal vastavalt tõusnud. Tegelen jooksmise, mitte erilise jõutrenniga (peale üldfüüsiliste harjutuste), nii et lihasmassi mul just lademetes ei ole, seega püüan igapäevaste kätekõverduste ja kõhulihaste harjutustega selle kadumist vältida.
Kuu aja jooksul on selgelt suurenenud unevajadus ja nihkunud unerütm. Pole tavatu, et uni võtab õhtuti võimust juba kella 20 aegu, samas on ka hommikul kell 5 läinud. Samas on kohvi võõrutusnähud nüüdseks täiesti kadunud, nii et hoolimata ärkamise kellaajast ei vaja päev mingit eraldi „käivitamist“. Hakkan lihtsalt liigutama.
Küll aga on kehamassi vähenemisega süvenenud üks mu omapära: kalduvus tavalisel toatemperatuuril pidevalt külma tunda. Muidugi ei vasta ma sellele 24-kraadise toatemperatuuriga, vaid tirin rohkem riiet selga ja pleedi ümber jalgade, aga peresiseseid arutelusid akna lahtihoidmise vajalikkuse teemal on märtsis tavapärasemast rohkem ette tulnud.
***
Toidulaua osas on välja kujunenud juba teatud rutiinid: hommikuti täisrukkijahust näkileib taimse suitsuvorstiga, päeval aga pakub ERRi uudistemaja kohvik isegi kahte valikut taimetoitu – suppi ja tahkemat. Tõsi, nisujahutus ja juustust hoidumine lülitab osa neist mu valikute hulgast välja, aga midagi saab kombineeritud ikka.
Oasalat, mustade ubade ja tomatisalat, avokaadokreem täisrukkileivaga, taimsed supid… tofu. Need on siis kodused toidud.
Liha järele pole tükk aega tundnud, kuid üks värske kiusatus tabas mind ühel selle nädala argiõhtul koju minnes, kui üle terve elamise lõhnas ahvatlevalt kodune pitsa. Eks see krõbeda põhja, juustude ja kastme ning lihapallide kombinatsioon käivitas instinktid… mille vaigistamiseks ma siis komistasin oma ehk suurima pahe otsa.
Suure magusasõbrana olen nimelt mõned korrad siiski alla vandunud ja lubanud endale kommi- või šokolaadiõhtu. Tean küll, et pähkel peaks ajama sama asja, aga no ei maitse ikka päris sama nagu see maius, millega inimloom harjunud on. Tõsi, lõviosa magusavajadusest olen siiski katnud puuviljadega.
Laias laastus on praegu aga tunne selline, et kätte on jõudnud teatud murdepunkt – kas jätkata taimselt ja sellist eluviisi, või on see vaid projekt? Kusjuures abikaasa täheldas, et kui see on projekt, siis tuleb kohati ju jõuga vedada, eluviisi võtaks ilmselt helgemalt omaks.
***
Vaimsete muudatuste lahkamine on selles mõttes keeruline, et muutuste aeg algas minu jaoks juba vähemalt aastat tagasi. Kui ma nüüd ütlen, et olen leidnud ja edasi arendanud tasakaalukama, rahulikuma, mõtisklevama ja sügavuti minevama enda, siis on raske vahet teha, kui palju sellest juba enne paastu algust olemas oli.
Muidugi annab paastuajaga kaasas käiv hingamisaeg süüvimiseks veel tavapärasest paremad võimalused ning olen neid kasutanud midagi. Vaadanud tagasi, aga ka edasi. Millise inimesena tunnen end tahtvat siin maailmas liikuda ja millise jälje jätta.
Selge vaimne muutus on koondumine olulisele ning teatud „vahu“, igasuguse üleliigse, endalt raputamine. Olen hakanud tähele panema, kui palju meie argipäevas on asjatut vaidlust vaidlemise pärast, tühja juttu ja kuulutamist lihtsalt harjumusest. Ning pole sugugi kindel, kas märkimisväärne osa sellestki, millega meedia oma veerge ja eetrit täidab, lõppude lõpuks väga oluline on.
Ehk siis – olen füüsiliselt õhem, aga vaimselt sügavam. Tihedus on kasvanud. Ka suu lahti tegemiste vaheline.
Eks töö arvamustoimetajana muidugi nõuab ikka aeg-ajalt ütlemist. Aga mul pole poliitilist, ideoloogilist või religioosset tuld, mis sunniks näiteks õhtust õhtusse suhtlusmeedias väitlema. Ütlen ära, mis arvan, ja siis panen suu kinni. Sest kõik sai ju öeldud. Ülejäänud on juba vastuvõtmise, tõlgendamise ja interpreteerimise küsimus.
Praegugi panen punkti. Tütre sünnipäev on tulekul.
Novaatori paastuprojekt on ERRi multimeediatoimetaja Allan Rajavee ja arvamustoimetaja Rain Kooli ajakirjanduslik eksperiment, mille käigus nad teevad läbi idakirikute traditsiooni järgiva paastu vastlapäevast lihavõteteni.
Siit on võimalik vaadata nende selle paastunädala kokkuvõtet videos: | Paastupäevik | kirjutab Rain: olen inimesena justkui tihenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aga kuna oleme Allaniga saanud mõnevõrra tagasisidet selle kohta, milline üks õige paast peaks välja nägema, siis kordan veel igaks juhuks üle, millega tegeleme.
Eks me tea ikka, et paastusid on erinevaid. Kuni mahla-, puljongi- ja veepaastuni välja. Aga nagu me oma päris esimestes lugudes ka rääkisime, tähendab Novaatori paastuprojekt siiski õigeusu kirikupaastu põhist paastumist, ehk põhimõtteliselt kõigest loomsest ja suhkrust loobumist. Ise olen seda täiendanud veel nisujahu sisaldavast toidust äraütlemisega ning jätnud oma joogivalikusse alles vaid vee.
***
Füüsiliselt on märkimisväärseim muudatus seotud kehakaaluga, mis on langenud ühtlases rütmis kilo nädala kohta. Paar tuttavat on mind nähes koguni ära ehmatanud ja ettevaatlikult pärinud, kas tervisega on kõik korras. Olgu siis öeldud, et mitte ainult korras, vaid ka paremini kui varem.
Rasvaprotsent on samuti langenud ning lihasmassi osakaal vastavalt tõusnud. Tegelen jooksmise, mitte erilise jõutrenniga (peale üldfüüsiliste harjutuste), nii et lihasmassi mul just lademetes ei ole, seega püüan igapäevaste kätekõverduste ja kõhulihaste harjutustega selle kadumist vältida.
Kuu aja jooksul on selgelt suurenenud unevajadus ja nihkunud unerütm. Pole tavatu, et uni võtab õhtuti võimust juba kella 20 aegu, samas on ka hommikul kell 5 läinud. Samas on kohvi võõrutusnähud nüüdseks täiesti kadunud, nii et hoolimata ärkamise kellaajast ei vaja päev mingit eraldi „käivitamist“. Hakkan lihtsalt liigutama.
Küll aga on kehamassi vähenemisega süvenenud üks mu omapära: kalduvus tavalisel toatemperatuuril pidevalt külma tunda. Muidugi ei vasta ma sellele 24-kraadise toatemperatuuriga, vaid tirin rohkem riiet selga ja pleedi ümber jalgade, aga peresiseseid arutelusid akna lahtihoidmise vajalikkuse teemal on märtsis tavapärasemast rohkem ette tulnud.
***
Toidulaua osas on välja kujunenud juba teatud rutiinid: hommikuti täisrukkijahust näkileib taimse suitsuvorstiga, päeval aga pakub ERRi uudistemaja kohvik isegi kahte valikut taimetoitu – suppi ja tahkemat. Tõsi, nisujahutus ja juustust hoidumine lülitab osa neist mu valikute hulgast välja, aga midagi saab kombineeritud ikka.
Oasalat, mustade ubade ja tomatisalat, avokaadokreem täisrukkileivaga, taimsed supid… tofu. Need on siis kodused toidud.
Liha järele pole tükk aega tundnud, kuid üks värske kiusatus tabas mind ühel selle nädala argiõhtul koju minnes, kui üle terve elamise lõhnas ahvatlevalt kodune pitsa. Eks see krõbeda põhja, juustude ja kastme ning lihapallide kombinatsioon käivitas instinktid… mille vaigistamiseks ma siis komistasin oma ehk suurima pahe otsa.
Suure magusasõbrana olen nimelt mõned korrad siiski alla vandunud ja lubanud endale kommi- või šokolaadiõhtu. Tean küll, et pähkel peaks ajama sama asja, aga no ei maitse ikka päris sama nagu see maius, millega inimloom harjunud on. Tõsi, lõviosa magusavajadusest olen siiski katnud puuviljadega.
Laias laastus on praegu aga tunne selline, et kätte on jõudnud teatud murdepunkt – kas jätkata taimselt ja sellist eluviisi, või on see vaid projekt? Kusjuures abikaasa täheldas, et kui see on projekt, siis tuleb kohati ju jõuga vedada, eluviisi võtaks ilmselt helgemalt omaks.
***
Vaimsete muudatuste lahkamine on selles mõttes keeruline, et muutuste aeg algas minu jaoks juba vähemalt aastat tagasi. Kui ma nüüd ütlen, et olen leidnud ja edasi arendanud tasakaalukama, rahulikuma, mõtisklevama ja sügavuti minevama enda, siis on raske vahet teha, kui palju sellest juba enne paastu algust olemas oli.
Muidugi annab paastuajaga kaasas käiv hingamisaeg süüvimiseks veel tavapärasest paremad võimalused ning olen neid kasutanud midagi. Vaadanud tagasi, aga ka edasi. Millise inimesena tunnen end tahtvat siin maailmas liikuda ja millise jälje jätta.
Selge vaimne muutus on koondumine olulisele ning teatud „vahu“, igasuguse üleliigse, endalt raputamine. Olen hakanud tähele panema, kui palju meie argipäevas on asjatut vaidlust vaidlemise pärast, tühja juttu ja kuulutamist lihtsalt harjumusest. Ning pole sugugi kindel, kas märkimisväärne osa sellestki, millega meedia oma veerge ja eetrit täidab, lõppude lõpuks väga oluline on.
Ehk siis – olen füüsiliselt õhem, aga vaimselt sügavam. Tihedus on kasvanud. Ka suu lahti tegemiste vaheline.
Eks töö arvamustoimetajana muidugi nõuab ikka aeg-ajalt ütlemist. Aga mul pole poliitilist, ideoloogilist või religioosset tuld, mis sunniks näiteks õhtust õhtusse suhtlusmeedias väitlema. Ütlen ära, mis arvan, ja siis panen suu kinni. Sest kõik sai ju öeldud. Ülejäänud on juba vastuvõtmise, tõlgendamise ja interpreteerimise küsimus.
Praegugi panen punkti. Tütre sünnipäev on tulekul.
Novaatori paastuprojekt on ERRi multimeediatoimetaja Allan Rajavee ja arvamustoimetaja Rain Kooli ajakirjanduslik eksperiment, mille käigus nad teevad läbi idakirikute traditsiooni järgiva paastu vastlapäevast lihavõteteni.
Siit on võimalik vaadata nende selle paastunädala kokkuvõtet videos:
### Response:
Paastupäevik | kirjutab Rain: olen inimesena justkui tihenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jakinil õnnestus koos nelja kaaslasega juhtgrupist põgeneda umbes 15 kilomeetrit enne 197,8 kilomeetri pikkuse sõidu lõppu ning jooksikuid enam kätte ei saadudki, vahendab Rattauudised.ee.
Võidu võttis Laurent Pichon (Fortuneo – Vital Concept), teise koha sai Cyril Gautier (Ag2r) ning kolmas oli Julien Simon (Cofidis). Jakin pidi leppima viienda kohaga.
Peagrupp kaotas võitjale lõpuks vaid viie sekundiga.
Kuigi viies koht näib hea tulemusena, ei jäänud Jakin ise finišiga rahule.
"200 meetrit enne finišit olin teisel positsioonil," kirjeldas ta portaalile Rattauudised.ee. "Aga kui kiirendasin, siis käis raksakas – käiguvahetaja andis üle. Sinna läks mu finiš!"
Heameelt tegi aga see, et vaatamata etapi alguse veidi viletsale enesetundele, oli lõpus, kui tõusu peal grupist jooksu pandi, jalgades jõud olemas.
"Püüan rahulikuks jääda, küll see võit ka kunagi tuleb. Pühapäeval on uus sõit, siis proovin uuesti," jäi Jakin optimistlikuks. | Alo Jakin teenis Prantsusmaal viienda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jakinil õnnestus koos nelja kaaslasega juhtgrupist põgeneda umbes 15 kilomeetrit enne 197,8 kilomeetri pikkuse sõidu lõppu ning jooksikuid enam kätte ei saadudki, vahendab Rattauudised.ee.
Võidu võttis Laurent Pichon (Fortuneo – Vital Concept), teise koha sai Cyril Gautier (Ag2r) ning kolmas oli Julien Simon (Cofidis). Jakin pidi leppima viienda kohaga.
Peagrupp kaotas võitjale lõpuks vaid viie sekundiga.
Kuigi viies koht näib hea tulemusena, ei jäänud Jakin ise finišiga rahule.
"200 meetrit enne finišit olin teisel positsioonil," kirjeldas ta portaalile Rattauudised.ee. "Aga kui kiirendasin, siis käis raksakas – käiguvahetaja andis üle. Sinna läks mu finiš!"
Heameelt tegi aga see, et vaatamata etapi alguse veidi viletsale enesetundele, oli lõpus, kui tõusu peal grupist jooksu pandi, jalgades jõud olemas.
"Püüan rahulikuks jääda, küll see võit ka kunagi tuleb. Pühapäeval on uus sõit, siis proovin uuesti," jäi Jakin optimistlikuks.
### Response:
Alo Jakin teenis Prantsusmaal viienda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finn klassis toimusid eile poolfinaali kvalifikatsioonisõit ja poolfinaalsõit, kuid Deniss Karpak (KST) neis avaseeria põhjal otse finaali pääsenuna võistlema ei pidanud. Tänases põnevas viie paadi finaalis on ta taas stardiliinil.
Naiste RS:X purjelaual lõppes Ingrid Puusta (NYCS) avaseeria 9. ja 4. tulemusega ning kokku 12. kohaga. Seega stardib ta ka finaalseerias. Esimesena pääses finaalsõitu avaseeria võitja poolatar Zofia Noceti-Klepacka.
Karl-Martin Rammo (ROPK/TJK) purjetas täna Laser Standardi kuldfliidis välja 14. ja 23. resultaadi ning avaseeria lõpetab ta 14-ndana, mis tähendab mitte kvalifitseerumist tänasesse kümnele parimale peetavasse medalisõitu. Esikohal on praegu britt Elliot Hanson.
Naiste skiffil 49erFX olid Kätlin Tammiste ja Anna Maria Seppa (ROPK/TJK) viimasteks avaseeria tulemusteks 6., 12. koht ja valestart ning regati lõpptulemuseks on naiskonnale 20. koht, kuna medalisõitu nad ei pääse. Juhivad sakslannad Victoria Jurczok ja Anika Lorenz.
Anna Pohlak (TJK) sai Laser Radial klassis samuti medalisõitu mitte kvalifitseeruva avaseeria 44. lõppresultaadi, mis jääb talle regati lõpptulemuseks. Tänastes sõitudes sai neiu kirja kuldgrupi 45. ja 40. koha. Radialil on otsustava sõidu eel liidriks hiinlanna Dongshuang Zhang.
Klassis 49er hõbelaevastikus purjetanud Juuso Roihu ja Henri Roihu (TJK) olid avaseeria viimastes sõitudes kaks korda 28-ndad ning lõpetavad võistluse 46. kohaga. Juhtpositsioonil asetsevad britid James Peters ja Fynn Sterritt.
Rainer Kasekivi (TPLK) surfas RS:X meeste hõbegrupis täna üle finišiliini 41. ja 35. kohal ning kokkuvõttes sai ta 93. koha. Tugevaim on klassis seni olnud hispaanlane Ivan Pastor Lafuente.
Regati formaat on erinevatele klassidele erinev. Laser Radial, Laser Standard, 49erFX ja 49er klassides purjetati reedeni avaseeria sõitudes ning laupäeval on iga klassi kümnele parimale medalisõit. Finn klass lõpetas avaseeria neljapäeval, reedel seilati poolfinaali kvalifikatsioonisõit, kus startisid avaseeria tulemuste järgselt paadid alates 6. kohast ja selle järel poolfinaal, kuhu pääsesid lisaks avaseeria järel 3.-5. kohal olnutele poolfinaali kvalifikatsiooni 5 parimat. Laupäeval peetavas finaalis aga võistlevad avaseeria kokkuvõttes 1. ja 2. koha saanud paadid ning poolfinaali 3 parimat.
RS:X naiste ja meeste klasside formaat näeb ette reedeni toimunud avaseeria sõite ning laupäeval peetavaid finaale: veerandfinaalis on stardis avaseeria tulemusel 3.-12. kohale asetunud surfarid, poolfinaali pääsevad veerandfinaali 5 parimat ja avaseeria järgselt 2. kohal olnud sportlane ning finaalis on vastamisi poolfinaali 2 parimat ja avaseeria võitja. | Karpaki kõrval stardib tänastes finaalides ka Puusta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finn klassis toimusid eile poolfinaali kvalifikatsioonisõit ja poolfinaalsõit, kuid Deniss Karpak (KST) neis avaseeria põhjal otse finaali pääsenuna võistlema ei pidanud. Tänases põnevas viie paadi finaalis on ta taas stardiliinil.
Naiste RS:X purjelaual lõppes Ingrid Puusta (NYCS) avaseeria 9. ja 4. tulemusega ning kokku 12. kohaga. Seega stardib ta ka finaalseerias. Esimesena pääses finaalsõitu avaseeria võitja poolatar Zofia Noceti-Klepacka.
Karl-Martin Rammo (ROPK/TJK) purjetas täna Laser Standardi kuldfliidis välja 14. ja 23. resultaadi ning avaseeria lõpetab ta 14-ndana, mis tähendab mitte kvalifitseerumist tänasesse kümnele parimale peetavasse medalisõitu. Esikohal on praegu britt Elliot Hanson.
Naiste skiffil 49erFX olid Kätlin Tammiste ja Anna Maria Seppa (ROPK/TJK) viimasteks avaseeria tulemusteks 6., 12. koht ja valestart ning regati lõpptulemuseks on naiskonnale 20. koht, kuna medalisõitu nad ei pääse. Juhivad sakslannad Victoria Jurczok ja Anika Lorenz.
Anna Pohlak (TJK) sai Laser Radial klassis samuti medalisõitu mitte kvalifitseeruva avaseeria 44. lõppresultaadi, mis jääb talle regati lõpptulemuseks. Tänastes sõitudes sai neiu kirja kuldgrupi 45. ja 40. koha. Radialil on otsustava sõidu eel liidriks hiinlanna Dongshuang Zhang.
Klassis 49er hõbelaevastikus purjetanud Juuso Roihu ja Henri Roihu (TJK) olid avaseeria viimastes sõitudes kaks korda 28-ndad ning lõpetavad võistluse 46. kohaga. Juhtpositsioonil asetsevad britid James Peters ja Fynn Sterritt.
Rainer Kasekivi (TPLK) surfas RS:X meeste hõbegrupis täna üle finišiliini 41. ja 35. kohal ning kokkuvõttes sai ta 93. koha. Tugevaim on klassis seni olnud hispaanlane Ivan Pastor Lafuente.
Regati formaat on erinevatele klassidele erinev. Laser Radial, Laser Standard, 49erFX ja 49er klassides purjetati reedeni avaseeria sõitudes ning laupäeval on iga klassi kümnele parimale medalisõit. Finn klass lõpetas avaseeria neljapäeval, reedel seilati poolfinaali kvalifikatsioonisõit, kus startisid avaseeria tulemuste järgselt paadid alates 6. kohast ja selle järel poolfinaal, kuhu pääsesid lisaks avaseeria järel 3.-5. kohal olnutele poolfinaali kvalifikatsiooni 5 parimat. Laupäeval peetavas finaalis aga võistlevad avaseeria kokkuvõttes 1. ja 2. koha saanud paadid ning poolfinaali 3 parimat.
RS:X naiste ja meeste klasside formaat näeb ette reedeni toimunud avaseeria sõite ning laupäeval peetavaid finaale: veerandfinaalis on stardis avaseeria tulemusel 3.-12. kohale asetunud surfarid, poolfinaali pääsevad veerandfinaali 5 parimat ja avaseeria järgselt 2. kohal olnud sportlane ning finaalis on vastamisi poolfinaali 2 parimat ja avaseeria võitja.
### Response:
Karpaki kõrval stardib tänastes finaalides ka Puusta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teatrijuhi Kristiina Alliksaare sõnul on küll uus Ugala maja igati sümpaatne ja otseselt etteheiteid ei olegi, aga midagi on lihtsalt valesti. "Nii mina kui ka mitu teist teatri töötajat on tõdenud, et majas ringi käies on lihtsalt hinges selline tunne, et midagi on imelikku," kinnitas Alliksaar ja selgitas, et sellest tundest vabanemiseks tuleb uuesti alustada. "See tähendab, et nüüd läheb maja kogu ulatuses lammutusse ja hakkame kivi-kivi haaval teatrit uuesti üles ehitama."
Ka korduvalt tähelepanu saanud tipptasemel helisüsteem, mis värskelt renoveeritud Ugala teatrisse paigutati, läheb utiliseerimisse. "Esimesed kriitikanooled, mis remondijärgselt meie suunas tulnud on, käisid just meie madalate ambitsioonide suunas - mis mõttes Euroopa parim helisüsteem, kus on kõrge lend ja aated, Ugalalt ootaks ikkagi maailma tipptaset," tõdes Ugala loominguline juht Ott Aardam. "Uue maja helitehnika orienteeruvaks maksumuseks on 12 miljonit eurot ning siis paistab Ugala kogu maailmas silma, sellist helisüsteemi pole kusagil mujal."
Uus maja saab Alliksaare kinnitusel olema moodne meelelahutuskeskus, kus lisaks teatrile saab olema ka Ugala ajalugu käsitlev muuseum, kinosaal, miniloomaaed ja kui jõutakse kokkuleppele, siis ka veepark. "Sellisel juhul saaks anda etendusi ka vees, mis oleks kodumaisel teatrimaastikul midagi täiesti uut."
Küsimusele, kuhu kolib teater uue remondi ajaks, ei osanud teatri juhtkond veel täpselt vastata. "Käivad läbirääkimised, et võib-olla kolime siis üldse mõneks ajaks Vanemuise sooja tiiva alla, neil on hea suur maja ja peaksime ära mahtuma küll," sõnas näitleja Luule Komissarov ja rääkis, et tänu sellele saabki ehk mõneks ajaks siis Viljandi tolmu jalgadelt pühkida. Seni, kuni konkreetset kokkulepet ei ole, mängitakse plaanitud etendused ära vabas õhus Viljandi tänavatel. Tuleb silma lahti hoida ja jälgida, sest teatri juhi Kristiina Alliksaare sõnul võivad etendused toimuda kus iganes.
Aprilli esimesel nädalavahetusel peetakse Ugala praeguses majas viimased hüvastijätupeod ning lammutustööd algavad 3. aprillist. Sama päeva hommikul kell 10 on kõigil soovijatel võimalik senises majas ringkäik teha ning hüvasti jätta. Lilli palub teatri juhtkond inimestel mitte tuua.
Uue maja valmimistähtajaks on 10. märts 2020. aastal. Ehitustööde maksumuseks on 150 miljonit eurot.
NB! Uudis on kirjutatud 1. aprillil ehk kõik, mis selles loos ei ole tõde, on kindlasti nali. | Ugala teatrimaja läheb jälle remonti, uut maja on oodata 2020. aastaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatrijuhi Kristiina Alliksaare sõnul on küll uus Ugala maja igati sümpaatne ja otseselt etteheiteid ei olegi, aga midagi on lihtsalt valesti. "Nii mina kui ka mitu teist teatri töötajat on tõdenud, et majas ringi käies on lihtsalt hinges selline tunne, et midagi on imelikku," kinnitas Alliksaar ja selgitas, et sellest tundest vabanemiseks tuleb uuesti alustada. "See tähendab, et nüüd läheb maja kogu ulatuses lammutusse ja hakkame kivi-kivi haaval teatrit uuesti üles ehitama."
Ka korduvalt tähelepanu saanud tipptasemel helisüsteem, mis värskelt renoveeritud Ugala teatrisse paigutati, läheb utiliseerimisse. "Esimesed kriitikanooled, mis remondijärgselt meie suunas tulnud on, käisid just meie madalate ambitsioonide suunas - mis mõttes Euroopa parim helisüsteem, kus on kõrge lend ja aated, Ugalalt ootaks ikkagi maailma tipptaset," tõdes Ugala loominguline juht Ott Aardam. "Uue maja helitehnika orienteeruvaks maksumuseks on 12 miljonit eurot ning siis paistab Ugala kogu maailmas silma, sellist helisüsteemi pole kusagil mujal."
Uus maja saab Alliksaare kinnitusel olema moodne meelelahutuskeskus, kus lisaks teatrile saab olema ka Ugala ajalugu käsitlev muuseum, kinosaal, miniloomaaed ja kui jõutakse kokkuleppele, siis ka veepark. "Sellisel juhul saaks anda etendusi ka vees, mis oleks kodumaisel teatrimaastikul midagi täiesti uut."
Küsimusele, kuhu kolib teater uue remondi ajaks, ei osanud teatri juhtkond veel täpselt vastata. "Käivad läbirääkimised, et võib-olla kolime siis üldse mõneks ajaks Vanemuise sooja tiiva alla, neil on hea suur maja ja peaksime ära mahtuma küll," sõnas näitleja Luule Komissarov ja rääkis, et tänu sellele saabki ehk mõneks ajaks siis Viljandi tolmu jalgadelt pühkida. Seni, kuni konkreetset kokkulepet ei ole, mängitakse plaanitud etendused ära vabas õhus Viljandi tänavatel. Tuleb silma lahti hoida ja jälgida, sest teatri juhi Kristiina Alliksaare sõnul võivad etendused toimuda kus iganes.
Aprilli esimesel nädalavahetusel peetakse Ugala praeguses majas viimased hüvastijätupeod ning lammutustööd algavad 3. aprillist. Sama päeva hommikul kell 10 on kõigil soovijatel võimalik senises majas ringkäik teha ning hüvasti jätta. Lilli palub teatri juhtkond inimestel mitte tuua.
Uue maja valmimistähtajaks on 10. märts 2020. aastal. Ehitustööde maksumuseks on 150 miljonit eurot.
NB! Uudis on kirjutatud 1. aprillil ehk kõik, mis selles loos ei ole tõde, on kindlasti nali.
### Response:
Ugala teatrimaja läheb jälle remonti, uut maja on oodata 2020. aastaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Emotsiooni sai siit mängust nüüd küll kõvasti," võttis Tartu peatreener Gert Kullamäe kohtumise klubi pressiteate vahendusel kokku. "Natuke liiga palju sai siiski Cramo täna domineerida, omatahtsi toimetada. Sellega ei saa päris rahul olla."
"Üldiselt aga arvan, et tegelikult me ei ole play-off'ide eel üldse halvas seisus. Kindlasti saab väljakul toimunuga rohkem rahule jääda kui hooaja alguses ja see teeb rõõmu. Järgmisel nädalal saame ka seda vastasseisu uuesti proovida ja siis hakata rahulikult finaalturniiriks valmistuma." | Kullamäe: me ei ole play-off'ide eel üldse halvas seisus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Emotsiooni sai siit mängust nüüd küll kõvasti," võttis Tartu peatreener Gert Kullamäe kohtumise klubi pressiteate vahendusel kokku. "Natuke liiga palju sai siiski Cramo täna domineerida, omatahtsi toimetada. Sellega ei saa päris rahul olla."
"Üldiselt aga arvan, et tegelikult me ei ole play-off'ide eel üldse halvas seisus. Kindlasti saab väljakul toimunuga rohkem rahule jääda kui hooaja alguses ja see teeb rõõmu. Järgmisel nädalal saame ka seda vastasseisu uuesti proovida ja siis hakata rahulikult finaalturniiriks valmistuma."
### Response:
Kullamäe: me ei ole play-off'ide eel üldse halvas seisus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Balti riikide peaministrid külastavad järgmisel nädalal Ukrainat, et kohtuda riigi kõrgete ametiisikutega, ütles Leedu peaministri välispoliitikanõunik Arnoldas Pikžirnis.
Leedu peaminister Saulius Skvernelis. Eesti peaminister Jüri Ratas ja Läti peaminister Māris Kučinskis valitsusjuht saavad kokku Ukraina presidendi Petro Porošenko ja peaministri Volodõmõr Groismaniga.
Arutatakse Ida-Ukraina konflikti ja riigis teoksil olevaid reforme.
Leedu peaministri välispoliitikanõuniku Arnoldas Pikžirnise sõnul keskendutakse kohtumistel korruptsioonivastastele reformidele.
Reformidest kõneldakse ka Skvernelise kohtumisel Ukrainas töötavate leedulastega.
Leedu peaminister võtab osa Kiievi julgeolekukonverentsist, kuhu sõidab ka kaitseminister Raimundas Karoblis. | Balti riikide peaministrid teevad ühisvisiidi Ukrainasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Balti riikide peaministrid külastavad järgmisel nädalal Ukrainat, et kohtuda riigi kõrgete ametiisikutega, ütles Leedu peaministri välispoliitikanõunik Arnoldas Pikžirnis.
Leedu peaminister Saulius Skvernelis. Eesti peaminister Jüri Ratas ja Läti peaminister Māris Kučinskis valitsusjuht saavad kokku Ukraina presidendi Petro Porošenko ja peaministri Volodõmõr Groismaniga.
Arutatakse Ida-Ukraina konflikti ja riigis teoksil olevaid reforme.
Leedu peaministri välispoliitikanõuniku Arnoldas Pikžirnise sõnul keskendutakse kohtumistel korruptsioonivastastele reformidele.
Reformidest kõneldakse ka Skvernelise kohtumisel Ukrainas töötavate leedulastega.
Leedu peaminister võtab osa Kiievi julgeolekukonverentsist, kuhu sõidab ka kaitseminister Raimundas Karoblis.
### Response:
Balti riikide peaministrid teevad ühisvisiidi Ukrainasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu ülikooli raamatukogu pikaajalise külastajana olen õppinud olema kannatlik. Igal suvel on raamatukogu puhkusel – mis seal ikka, teised raamatukogud on ka. 1 Ka muudel aastaaegadel on tulnud ette pikki pause, mil raamatukogu on osaliselt või tervenisti suletud, sest nüüdseks 35 aastat vana maja tahab remontimist. Arusaadav, olgugi tüütu. Nüüdne paus, mis algas 23. juunil 2016 ja pidanuks lõppema 4. oktoobri paiku, on aga kujunenud eelmistega võrreldes iseäranis ebameeldivaks.
Teadupärast ütles Tartu ülikool hiljuti üles lepingu remontija AS YIT Ehitusega, misjärel on töö seisnud. Viimase uudise kohaselt võib uus remontija selguda alles suvel ning siis jätkub ka remont. 2 Elame veel, nagu ütleb Jaan Muna. Mina ja teised karastatud lugejad, kel on praegu kasutada juhulugemissaal Liivi tänaval, jätkavad mõnel ajutisel pinnal. Neid raamatuid, mida ei ole remondi ajaks linnast välja viidud, saab samuti jätkuvalt laenutada raamatukogu tagauksest Akadeemia tänaval. Jne.
See on üks inspireeriv tagauks, seal tuleb igasuguseid mõtteid. Viimasel ajal meenub laenutamas käies ikka, kuidas just selles punktis visati prügikonteineritesse liigseks osutunud raamatud. 3 Paar nädalat pärast seda nörritavat sündmust kuulsime, et Tartu ülikooli raamatukogul napib raha võõrkeelse erialakirjanduse ostmiseks. 4 Ülikool on nimelt vähendanud aasta-aastalt õpikute soetamiseks ette nähtud rahasummat, kuigi nende hind pidevalt tõuseb. „Reaalset raha“ rohkem ei ole, samuti ei saa ära unustada, et praegu läheb miljoneid raamatukogu remonti, selgitab õppeprorektor. 5 Üldpilt on ikkagi piinlik.
Asi ei ole ainult õpikute ja üliõpilaste suhtarvus (eestikeelsete õppekavade puhul 1 : 7, ingliskeelsete puhul 1 : 20) 6 või lugemissaali toolide hulgas (150 umbes 14 000 üliõpilase kohta) või laenutatavate raamatute valikus (ainult avakogude teosed). Asi on vaimses ruumis. Teadusraamatukogu tähendab kõigepealt väga suurt hulka erialast kirjavara, mille saab ühes kohas kiiresti kätte. On vaja sünergiat uurija ja oi kui paljude varasemate tekstide vahel, et jõuda mingite järelduste ja uute ideedeni. Viimasel teadusväljaandes ilmunud artiklil, mille ise (kaas)kirjutasin, oli kasutatud kirjanduse nimekirjas 80 teost. Osa oli küll veebimaterjal, aga siiski – ei ole võimalik vedada iga päev kõiki allikaid, mida mul on süvenenud uurimistööks vaja, seljakotiga lugemissaali kaasa. Kas teadusraamatukogu lugemissaal, kuhu tuleb raamatud ise kohale tuua, on üldse teadusraamatukogu lugemissaal või lihtsalt üks saal? Vähe sellest, raamatukogu tähendab ka silmaringi avardavaid juhuleide riiulitelt, mida praegu on kasinalt, inspireerivaid vestlusi kaastudengite ja õppejõududega, seminare ja kohtumisi … Selle kõigega on kehvasti.
Bakalaureuseõpe kestab Tartu ülikoolis tänapäeval kolm ja magistriõpe kaks aastat. Kui ülikooli raamatukogu on vähemalt poolteist aastat sellest ajast lihtsalt suletud, tähendab see korvamatut puudujääki mitme aasta tudengite hariduses.
Mõtlen vahel Akadeemia tänava tagauksel ka seda, mida arvanuks olukorrast Tartu ülikooli audoktor Umberto Eco, kes on kirjutanud raamatukogust terve romaani, kuulsa „Roosi nime“. Sealne tegevus toimub kloostris, mille raamatukogu on sõna otseses mõttes, aga ka allegooriliselt labürint. Kui peahoone uksed on suletud, pääseb raamatukokku läbi luukambri, kuhu ei tohi minna. Miks nii? Selle raamatukogu eesmärk ei ole tõe levitamine, vaid tõe leviku takistamine, mistõttu hakkavadki kloostris aset leidma sünged sündmused. Akadeemia tänava luukambri taga ei avane praegu mingit labürinti, aga tegemist on samamoodi tõe leviku tõkestamisega. Au see ülikoolile ei tee. Imestan, et raamatukogu teema ei kuulu rektorivalimiste prioriteetsete teemade hulka.
Eco sõnul on raamatule hea, kui seda loetakse: „Raamat koosneb märkidest, mis kõnelevad teistest märkidest, mis omakorda kõnelevad esemetest. Kui kellegi silmad neid ei loe, siis ei sünnita raamatu märgid mõisteid ja raamat on tumm. See raamatukogu on asutatud selleks, et raamatuid säilitada, nüüd aga on ta muutunud raamatute hauaks. Ja selle tõttu ongi temast saanud liiderlikkuse mülgas.“ 7
Mis saab Tartu ülikooli raamatukogust?
1 Sellest, missugust ajatut meelehärmi põhjustab kõigi teadusraamatukogude samaaegne kollektiivpuhkus, on kirjutanud juba ammuilma Rebekka Lotman (Postimees 15. VII 2006).
2 Kertu Kula, TÜ raamatukogu valmimine aina venib … – Tartu Postimees 27. III 2017.
3 Mihhail Lotman, Barbaarsuse pealetung 1. – Mihhail Lotmani koduleht, 17. I 2017. http://www.lotman.ee/blogi/barbaarsuse-pealetung-1
4 Jane Saluorg, Tartu ülikooli raamatukogul napib raha võõrkeelse erialakirjanduse ostmiseks. – ERR Novaator, 7. II 2017.
5 Samas.
6 Samas.
7 Umberto Eco, Roosi nimi. Tlk Merike Pau. Eesti Päevalehe Raamat, 2005, lk 380. | Pille-Riin Larm. Umbluukamber | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu ülikooli raamatukogu pikaajalise külastajana olen õppinud olema kannatlik. Igal suvel on raamatukogu puhkusel – mis seal ikka, teised raamatukogud on ka. 1 Ka muudel aastaaegadel on tulnud ette pikki pause, mil raamatukogu on osaliselt või tervenisti suletud, sest nüüdseks 35 aastat vana maja tahab remontimist. Arusaadav, olgugi tüütu. Nüüdne paus, mis algas 23. juunil 2016 ja pidanuks lõppema 4. oktoobri paiku, on aga kujunenud eelmistega võrreldes iseäranis ebameeldivaks.
Teadupärast ütles Tartu ülikool hiljuti üles lepingu remontija AS YIT Ehitusega, misjärel on töö seisnud. Viimase uudise kohaselt võib uus remontija selguda alles suvel ning siis jätkub ka remont. 2 Elame veel, nagu ütleb Jaan Muna. Mina ja teised karastatud lugejad, kel on praegu kasutada juhulugemissaal Liivi tänaval, jätkavad mõnel ajutisel pinnal. Neid raamatuid, mida ei ole remondi ajaks linnast välja viidud, saab samuti jätkuvalt laenutada raamatukogu tagauksest Akadeemia tänaval. Jne.
See on üks inspireeriv tagauks, seal tuleb igasuguseid mõtteid. Viimasel ajal meenub laenutamas käies ikka, kuidas just selles punktis visati prügikonteineritesse liigseks osutunud raamatud. 3 Paar nädalat pärast seda nörritavat sündmust kuulsime, et Tartu ülikooli raamatukogul napib raha võõrkeelse erialakirjanduse ostmiseks. 4 Ülikool on nimelt vähendanud aasta-aastalt õpikute soetamiseks ette nähtud rahasummat, kuigi nende hind pidevalt tõuseb. „Reaalset raha“ rohkem ei ole, samuti ei saa ära unustada, et praegu läheb miljoneid raamatukogu remonti, selgitab õppeprorektor. 5 Üldpilt on ikkagi piinlik.
Asi ei ole ainult õpikute ja üliõpilaste suhtarvus (eestikeelsete õppekavade puhul 1 : 7, ingliskeelsete puhul 1 : 20) 6 või lugemissaali toolide hulgas (150 umbes 14 000 üliõpilase kohta) või laenutatavate raamatute valikus (ainult avakogude teosed). Asi on vaimses ruumis. Teadusraamatukogu tähendab kõigepealt väga suurt hulka erialast kirjavara, mille saab ühes kohas kiiresti kätte. On vaja sünergiat uurija ja oi kui paljude varasemate tekstide vahel, et jõuda mingite järelduste ja uute ideedeni. Viimasel teadusväljaandes ilmunud artiklil, mille ise (kaas)kirjutasin, oli kasutatud kirjanduse nimekirjas 80 teost. Osa oli küll veebimaterjal, aga siiski – ei ole võimalik vedada iga päev kõiki allikaid, mida mul on süvenenud uurimistööks vaja, seljakotiga lugemissaali kaasa. Kas teadusraamatukogu lugemissaal, kuhu tuleb raamatud ise kohale tuua, on üldse teadusraamatukogu lugemissaal või lihtsalt üks saal? Vähe sellest, raamatukogu tähendab ka silmaringi avardavaid juhuleide riiulitelt, mida praegu on kasinalt, inspireerivaid vestlusi kaastudengite ja õppejõududega, seminare ja kohtumisi … Selle kõigega on kehvasti.
Bakalaureuseõpe kestab Tartu ülikoolis tänapäeval kolm ja magistriõpe kaks aastat. Kui ülikooli raamatukogu on vähemalt poolteist aastat sellest ajast lihtsalt suletud, tähendab see korvamatut puudujääki mitme aasta tudengite hariduses.
Mõtlen vahel Akadeemia tänava tagauksel ka seda, mida arvanuks olukorrast Tartu ülikooli audoktor Umberto Eco, kes on kirjutanud raamatukogust terve romaani, kuulsa „Roosi nime“. Sealne tegevus toimub kloostris, mille raamatukogu on sõna otseses mõttes, aga ka allegooriliselt labürint. Kui peahoone uksed on suletud, pääseb raamatukokku läbi luukambri, kuhu ei tohi minna. Miks nii? Selle raamatukogu eesmärk ei ole tõe levitamine, vaid tõe leviku takistamine, mistõttu hakkavadki kloostris aset leidma sünged sündmused. Akadeemia tänava luukambri taga ei avane praegu mingit labürinti, aga tegemist on samamoodi tõe leviku tõkestamisega. Au see ülikoolile ei tee. Imestan, et raamatukogu teema ei kuulu rektorivalimiste prioriteetsete teemade hulka.
Eco sõnul on raamatule hea, kui seda loetakse: „Raamat koosneb märkidest, mis kõnelevad teistest märkidest, mis omakorda kõnelevad esemetest. Kui kellegi silmad neid ei loe, siis ei sünnita raamatu märgid mõisteid ja raamat on tumm. See raamatukogu on asutatud selleks, et raamatuid säilitada, nüüd aga on ta muutunud raamatute hauaks. Ja selle tõttu ongi temast saanud liiderlikkuse mülgas.“ 7
Mis saab Tartu ülikooli raamatukogust?
1 Sellest, missugust ajatut meelehärmi põhjustab kõigi teadusraamatukogude samaaegne kollektiivpuhkus, on kirjutanud juba ammuilma Rebekka Lotman (Postimees 15. VII 2006).
2 Kertu Kula, TÜ raamatukogu valmimine aina venib … – Tartu Postimees 27. III 2017.
3 Mihhail Lotman, Barbaarsuse pealetung 1. – Mihhail Lotmani koduleht, 17. I 2017. http://www.lotman.ee/blogi/barbaarsuse-pealetung-1
4 Jane Saluorg, Tartu ülikooli raamatukogul napib raha võõrkeelse erialakirjanduse ostmiseks. – ERR Novaator, 7. II 2017.
5 Samas.
6 Samas.
7 Umberto Eco, Roosi nimi. Tlk Merike Pau. Eesti Päevalehe Raamat, 2005, lk 380.
### Response:
Pille-Riin Larm. Umbluukamber |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hannaliisa Uusmaa kinnitas pärast KUKU klublis toimunud esinemist, et kui HU! puhul naudib ta esinejastaatust, siis HUNT on pigem eksperimenteerimine, kirjutas Elu24.
Album ilmub vinüülil ning tiraažiks on vaid 300 eksempari. | Ansambel HUNT avaldab debüütalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hannaliisa Uusmaa kinnitas pärast KUKU klublis toimunud esinemist, et kui HU! puhul naudib ta esinejastaatust, siis HUNT on pigem eksperimenteerimine, kirjutas Elu24.
Album ilmub vinüülil ning tiraažiks on vaid 300 eksempari.
### Response:
Ansambel HUNT avaldab debüütalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konservatiivse Rahvaerakonna juhatusse kuuluv riigikogu liige Arno Sild tellis eelmisel aastal erakonna aseesimehelt Merry Aartilt 1520 euro eest nõustamist ning lasi arved kompenseerida kuluhüvitisest, kirjutab Postimees.
Ajalehe andmetel selgub riigikogu kantseleile esitatud dokumentidest, et Sild tellis eelmisel aastal Aarti osaühingult Mermiko Consult konsultatsioone kuuel korral: teemadeks on veeseaduses, maaelu ja EL-i põllumajandustoetused, karusloomakasvatus.
Maaelukomisjoni kuuluv Sild ütles, et ta ei tellinud Aartilt nõu mitte kui erakonna aseesimehelt, vaid kui põllumajandust tundva inimese konsultatsioonifirmalt ning nimetas neid vajalikeks.
Erakonnakaaslasi on keeletundide jaoks eelistanud ka sotsiaaldemokraat Marianne Mikko, reformierakondlased Meelis Mälberg ja Jüri Jaanson. Keskerakonda kuuluv Jaanus Karilaid võttis juhtimisalast teenust ka Keskerakonna nimekirjas riigikokku pääsenud Rene Toomse firmalt. | Mitu saadikut tellis kuluhüvitiste eest nõustamist erakonnakaaslaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konservatiivse Rahvaerakonna juhatusse kuuluv riigikogu liige Arno Sild tellis eelmisel aastal erakonna aseesimehelt Merry Aartilt 1520 euro eest nõustamist ning lasi arved kompenseerida kuluhüvitisest, kirjutab Postimees.
Ajalehe andmetel selgub riigikogu kantseleile esitatud dokumentidest, et Sild tellis eelmisel aastal Aarti osaühingult Mermiko Consult konsultatsioone kuuel korral: teemadeks on veeseaduses, maaelu ja EL-i põllumajandustoetused, karusloomakasvatus.
Maaelukomisjoni kuuluv Sild ütles, et ta ei tellinud Aartilt nõu mitte kui erakonna aseesimehelt, vaid kui põllumajandust tundva inimese konsultatsioonifirmalt ning nimetas neid vajalikeks.
Erakonnakaaslasi on keeletundide jaoks eelistanud ka sotsiaaldemokraat Marianne Mikko, reformierakondlased Meelis Mälberg ja Jüri Jaanson. Keskerakonda kuuluv Jaanus Karilaid võttis juhtimisalast teenust ka Keskerakonna nimekirjas riigikokku pääsenud Rene Toomse firmalt.
### Response:
Mitu saadikut tellis kuluhüvitiste eest nõustamist erakonnakaaslaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žalgirise resultatiivseim oli neli kaugviset viiest tabanud ja 16 punkti kogunud Kevin Pangos. Lukas Lekaviciuse nimele jäi 15 silma ja seitse resultatiivset söötu. Võitjate parimad olid 17 punktiga Jamel McLean ja Andre Cinciarini.
Tulemused: Madridi Real - Fenerbahce 61:56, Panathinaikos - Moskva CSKA 85:80 la, Crvena Zvezda - Kaasani Uniks 83:65, Galatasaray - Baskonia 80:103, Kaunase Žalgiris - Milano Olimpia 84:88.
Põhiturniirilt on selgumata veel vaid üks edasipääseja. Selle selgitavad järgmisel nädalal Darüssafaka Dogus (15-14) ja Belgradi Crvena Zvezda (16-13). Belgradis võitsid türklased 73:70.
Koht kaheksa seas on kindlustatud Madridi Realil (22 võitu), Moskva CSKA-l (21), Olympiakosel (19), Panathinaikosel (18), Baskonial (17), Anadolu Efesel (17) ja Fenerbahcel (17). | VIDEO | Žalgiris kaotas kodus Milanole, selgumata veel üks edasipääseja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žalgirise resultatiivseim oli neli kaugviset viiest tabanud ja 16 punkti kogunud Kevin Pangos. Lukas Lekaviciuse nimele jäi 15 silma ja seitse resultatiivset söötu. Võitjate parimad olid 17 punktiga Jamel McLean ja Andre Cinciarini.
Tulemused: Madridi Real - Fenerbahce 61:56, Panathinaikos - Moskva CSKA 85:80 la, Crvena Zvezda - Kaasani Uniks 83:65, Galatasaray - Baskonia 80:103, Kaunase Žalgiris - Milano Olimpia 84:88.
Põhiturniirilt on selgumata veel vaid üks edasipääseja. Selle selgitavad järgmisel nädalal Darüssafaka Dogus (15-14) ja Belgradi Crvena Zvezda (16-13). Belgradis võitsid türklased 73:70.
Koht kaheksa seas on kindlustatud Madridi Realil (22 võitu), Moskva CSKA-l (21), Olympiakosel (19), Panathinaikosel (18), Baskonial (17), Anadolu Efesel (17) ja Fenerbahcel (17).
### Response:
VIDEO | Žalgiris kaotas kodus Milanole, selgumata veel üks edasipääseja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Metsseale otsasõidu järel pidurdanud 27-aastase mehe juhitud Mazda 6-le sõitis tagant otsa Jeep Cherokee, mida juhtis 22-aastane mees. Mazda juht ja Jeep Cherokee kaasreisijaks olnud 23-aastane naine toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi, teatas politsei. | Metssiga põhjustas Tartumaal kahe auto kokkupõrke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Metsseale otsasõidu järel pidurdanud 27-aastase mehe juhitud Mazda 6-le sõitis tagant otsa Jeep Cherokee, mida juhtis 22-aastane mees. Mazda juht ja Jeep Cherokee kaasreisijaks olnud 23-aastane naine toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi, teatas politsei.
### Response:
Metssiga põhjustas Tartumaal kahe auto kokkupõrke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raskem poolfinaal oli Federeril, kes sai austraallasest Nick Kyrgiosest jagu numbritega 7:6 (11:9), 6:7 (9:11), 7:6 (7:5). Seejuures oli Federeril juba teises setis kaks matšpalli. Nadal oli pisut lihtsamalt 6:1, 7:5 üle itaallasest Fabio Fogninist.
35-aastane Federer ja temast viis aastat noorem Nadal astuvad sel aastal vastamisi kolmandat korda, seejuures kaks eelmist mängu - Austraalia lahtiste finaalis ja Indian Wellsi kaheksandikfinaalis - võitis šveitslane. Üldseis on aga Nadali kasuks 23:13. | Miami turniirivõidu eest asuvad heitlusse Federer ja Nadal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raskem poolfinaal oli Federeril, kes sai austraallasest Nick Kyrgiosest jagu numbritega 7:6 (11:9), 6:7 (9:11), 7:6 (7:5). Seejuures oli Federeril juba teises setis kaks matšpalli. Nadal oli pisut lihtsamalt 6:1, 7:5 üle itaallasest Fabio Fogninist.
35-aastane Federer ja temast viis aastat noorem Nadal astuvad sel aastal vastamisi kolmandat korda, seejuures kaks eelmist mängu - Austraalia lahtiste finaalis ja Indian Wellsi kaheksandikfinaalis - võitis šveitslane. Üldseis on aga Nadali kasuks 23:13.
### Response:
Miami turniirivõidu eest asuvad heitlusse Federer ja Nadal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veel kuus minutit enne kolmanda veerandaja lõppu oli Thunder 21 punktiga peal (69:48), kuid külalised tõid mängu pöörde. San Antonio võttis õppust kaks päeva varem kogetud kaotusest Golden State Warriorsile, kui mängiti maha 22-punktine eduseis.
"See oli suurepärane võit," sõnas Spursi tagamees Manu Ginobili kohtumise järel. "Me vajasime sellist. 30 minutit ei mänginud me hästi, aga andsime siis vastulöögi. Olime agressiivsed, pingutasime ühiselt ja andsime vastulöögi."
Kawhi Leonard oli 28 punktiga võitjate parim. Pau Gasol lisas 17 ja LaMarcus Aldridge 14 silma. Thunderi täht Russell Westbrook jõudis järjekordse kolmikduublini (32 punkti, 15 lauapalli, 12 resultatiivset söötu).
Veel ühes keskse kohtumises oli Golden State Warriors kodus 107:98 (23:25, 33:36, 27:24, 24:13) üle Houston Rocketsist. Stephen Curry oli 24 punktiga võitjate parim, James Harden tõi kaotajatele 17 silma, 12 lauapalli ja kaheksa resultatiivset söötu.
Selle hooaja keskel Sacramento Kingsist New Orleans Pelicansi siirdunud DeMarcus Cousins kohtus esmakordselt endise koduklubi ning viskas nende korvi 37 punkti ja haaras 13 lauapalli. Pelicans võitis 117:89 (32:19, 26:19, 26:26, 33:25).
Tulemused: Toronto - Indiana 111:100, Charlotte - Denver 122:114, Cleveland - Philadelphia 122:105, Boston - Orlando 117:116, Milwaukee - Detroit 108:105, Memphis - Dallas 99:90, New Orleans - Sacramento 117:89, Miami - New York 94:98, Oklahoma City - San Antonio 95:100, Utah - Washington 95:88, Golden State - Houston 107:98. | NBA: 21 punktiga taga olnud Spurs alistas Thunderi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veel kuus minutit enne kolmanda veerandaja lõppu oli Thunder 21 punktiga peal (69:48), kuid külalised tõid mängu pöörde. San Antonio võttis õppust kaks päeva varem kogetud kaotusest Golden State Warriorsile, kui mängiti maha 22-punktine eduseis.
"See oli suurepärane võit," sõnas Spursi tagamees Manu Ginobili kohtumise järel. "Me vajasime sellist. 30 minutit ei mänginud me hästi, aga andsime siis vastulöögi. Olime agressiivsed, pingutasime ühiselt ja andsime vastulöögi."
Kawhi Leonard oli 28 punktiga võitjate parim. Pau Gasol lisas 17 ja LaMarcus Aldridge 14 silma. Thunderi täht Russell Westbrook jõudis järjekordse kolmikduublini (32 punkti, 15 lauapalli, 12 resultatiivset söötu).
Veel ühes keskse kohtumises oli Golden State Warriors kodus 107:98 (23:25, 33:36, 27:24, 24:13) üle Houston Rocketsist. Stephen Curry oli 24 punktiga võitjate parim, James Harden tõi kaotajatele 17 silma, 12 lauapalli ja kaheksa resultatiivset söötu.
Selle hooaja keskel Sacramento Kingsist New Orleans Pelicansi siirdunud DeMarcus Cousins kohtus esmakordselt endise koduklubi ning viskas nende korvi 37 punkti ja haaras 13 lauapalli. Pelicans võitis 117:89 (32:19, 26:19, 26:26, 33:25).
Tulemused: Toronto - Indiana 111:100, Charlotte - Denver 122:114, Cleveland - Philadelphia 122:105, Boston - Orlando 117:116, Milwaukee - Detroit 108:105, Memphis - Dallas 99:90, New Orleans - Sacramento 117:89, Miami - New York 94:98, Oklahoma City - San Antonio 95:100, Utah - Washington 95:88, Golden State - Houston 107:98.
### Response:
NBA: 21 punktiga taga olnud Spurs alistas Thunderi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 14.30 Võidu tänaval, kus seni tuvastamata juhi juhitud sõiduk sõitis reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud 15-aastasele neiule.
Neiu toimetati Narva haiglasse.
Õnnetuse põhjustaud sõiduk lahkus õnnetuskohalt.
Juhtumi uurimisega tegeleb politsei. | Neiule otsa sõitnud juht põgenes õnnetuskohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 14.30 Võidu tänaval, kus seni tuvastamata juhi juhitud sõiduk sõitis reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud 15-aastasele neiule.
Neiu toimetati Narva haiglasse.
Õnnetuse põhjustaud sõiduk lahkus õnnetuskohalt.
Juhtumi uurimisega tegeleb politsei.
### Response:
Neiule otsa sõitnud juht põgenes õnnetuskohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eestit nähakse maailmas suure innovaatorina, kes on vaatamata väikesele rahvaarvule eesrindlik väga paljudes valdkondades," ütles FMJD president Harry Otten. "Ettevalmistused eelseisvateks võistlusteks sujuvad väga hästi ja kindlasti jäävad võõrustajatega rahule kõik osavõtjad."
"See on Eesti Kabeliidule kindlasti suur au ja võimalus näidata Eestit kui tipptegijat maailma areenil," rääkis Eesti Kabeliidu president Tarmo Tulva. "Kindlasti ka Eesti kabetajate jaoks on tegemist erakordse võimalusega sellisel üritusel osaleda. Varasemalt on Tallinnas kahel korral peetud Euroopa meistrivõistlusi (2008. ja 2014. aastal) ja mitmeid muid tiitlivõistlusi, aga nii suure mastaabiga ürituse korraldusõigust pole Eesti Kabeliidule varem usaldatud."
Korraldajamaalt pääsevad võistlustele osalema kaks nais- ja vähemalt kolm meesmängijat. Eelmine MM toimus 2015. aastal Emmeni linnas, Hollandis. Tippriikidena ongi viimased kaks kümnendit korraldusõiguse omavahel ära jaganud Holland ja Venemaa. Kabemaailma suuri nimesid on aga oodata lisaks Kanadast, Ukrainast, Elevandiluurannikult, Brasiiliast, Lätist, Kongost jpm riikidest.
Tänavu oktoobris korraldatav rahvusvahelise kabe MM toimub Eestis esmakordselt. Varem on Eestis korraldatud noorte maailmameistrivõistlusi, kuid õigus maailma absoluutne liider välja selgitada anti Eesti Kabeliidule esmakordselt. "Kindlasti aitas sellele kaasa 2013. aastal Tallinnas edukalt peetud tiitlimatš, kus valitsev maailmameister A. Georgiev alistas 2009. meistri, A. Shvartsmani," tõdes Euroopa Kabekonföderatsiooni president Janek Mäggi.
"Suurvõistluste korraldamisõigus antakse peaaegu alati spordi suurriikidele, seega on see Eestile suur au," lisas Janek Mäggi. "Sellise võistluse korraldamine on üsna mahukas ja selle kogueelarve küündib mitmesaja tuhande euroni. Hea koostöö Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu nõukogu ja sponsoritega on sellise ürituse korraldamisel võtmekohal."
Kabe maailmameistrivõistlused toimuvad iga kahe aasta tagant. Osalejaid on oodata ligikaudu 50 erinevast riigist. Võistlus toimub rahvusvahelise kabe reeglite järgi, mida mängitakse erinevalt meil laialt levinud vene kabele 100 ruudulisel laual. Vene kabe reeglitega võrreldes on reeglites vaid üksikud erinevused.
Maailmameistreid hakati rahvusvahelises kabes selgitama 19. sajandi lõpus. Viimased aastakümned on kabe tippude hulka kuulnud peamiselt Venemaa sportlased, kes on MM-id võitnud alates 1984. aastast alates ühe erandiga, kui 1994. aastal võitis turniiri Läti kabetaja Guntis Valneris. Kuni 1990. aastani oli vene kabetajate päritoluks märgitud siiski Nõukogude Liit. Hetkel valitsev maailmameister on noor hollandlane Roel Boomstra. | Rahvusvahelise kabe MM toimub esmakordselt Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eestit nähakse maailmas suure innovaatorina, kes on vaatamata väikesele rahvaarvule eesrindlik väga paljudes valdkondades," ütles FMJD president Harry Otten. "Ettevalmistused eelseisvateks võistlusteks sujuvad väga hästi ja kindlasti jäävad võõrustajatega rahule kõik osavõtjad."
"See on Eesti Kabeliidule kindlasti suur au ja võimalus näidata Eestit kui tipptegijat maailma areenil," rääkis Eesti Kabeliidu president Tarmo Tulva. "Kindlasti ka Eesti kabetajate jaoks on tegemist erakordse võimalusega sellisel üritusel osaleda. Varasemalt on Tallinnas kahel korral peetud Euroopa meistrivõistlusi (2008. ja 2014. aastal) ja mitmeid muid tiitlivõistlusi, aga nii suure mastaabiga ürituse korraldusõigust pole Eesti Kabeliidule varem usaldatud."
Korraldajamaalt pääsevad võistlustele osalema kaks nais- ja vähemalt kolm meesmängijat. Eelmine MM toimus 2015. aastal Emmeni linnas, Hollandis. Tippriikidena ongi viimased kaks kümnendit korraldusõiguse omavahel ära jaganud Holland ja Venemaa. Kabemaailma suuri nimesid on aga oodata lisaks Kanadast, Ukrainast, Elevandiluurannikult, Brasiiliast, Lätist, Kongost jpm riikidest.
Tänavu oktoobris korraldatav rahvusvahelise kabe MM toimub Eestis esmakordselt. Varem on Eestis korraldatud noorte maailmameistrivõistlusi, kuid õigus maailma absoluutne liider välja selgitada anti Eesti Kabeliidule esmakordselt. "Kindlasti aitas sellele kaasa 2013. aastal Tallinnas edukalt peetud tiitlimatš, kus valitsev maailmameister A. Georgiev alistas 2009. meistri, A. Shvartsmani," tõdes Euroopa Kabekonföderatsiooni president Janek Mäggi.
"Suurvõistluste korraldamisõigus antakse peaaegu alati spordi suurriikidele, seega on see Eestile suur au," lisas Janek Mäggi. "Sellise võistluse korraldamine on üsna mahukas ja selle kogueelarve küündib mitmesaja tuhande euroni. Hea koostöö Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu nõukogu ja sponsoritega on sellise ürituse korraldamisel võtmekohal."
Kabe maailmameistrivõistlused toimuvad iga kahe aasta tagant. Osalejaid on oodata ligikaudu 50 erinevast riigist. Võistlus toimub rahvusvahelise kabe reeglite järgi, mida mängitakse erinevalt meil laialt levinud vene kabele 100 ruudulisel laual. Vene kabe reeglitega võrreldes on reeglites vaid üksikud erinevused.
Maailmameistreid hakati rahvusvahelises kabes selgitama 19. sajandi lõpus. Viimased aastakümned on kabe tippude hulka kuulnud peamiselt Venemaa sportlased, kes on MM-id võitnud alates 1984. aastast alates ühe erandiga, kui 1994. aastal võitis turniiri Läti kabetaja Guntis Valneris. Kuni 1990. aastani oli vene kabetajate päritoluks märgitud siiski Nõukogude Liit. Hetkel valitsev maailmameister on noor hollandlane Roel Boomstra.
### Response:
Rahvusvahelise kabe MM toimub esmakordselt Eestis |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.