instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval kohtusid Türgis Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja tema Ukraina kolleeg Dmõtro Kuleba. Läbirääkimistel vihjati ka võimalikule Ukraina neutraalsuse ideele.
Ukraina ametnikud väidavad viimaste päevade jooksul, et neutraalne staatus koos julgeolekugarantiidega võiks olla alternatiiv NATO liikmesusele.
"Mis puudutab liitumist NATO-ga, siis olen selles küsimuses juba rahulikum, pärast seda, kui saime aru, et NATO pole valmis Ukrainat vastu võtma," ütles sel nädalal telekanalile ABC News Ukraina president Volodomõr Zelenski.
"Ukraina jaoks on vajalik saada kindlad julgeolekugarantiid, mis on sarnased NATO-liikmetel," ütles neljapäeval Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba
"Me vajame garantiisid eelkõige Venemaalt, sest just see riik ründas Ukrainat. Aga ka teistelt riikidelt, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu alalistelt liikmetelt," ütles Kuleba.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov väitis samuti, et Moskva soovib Ukraina neutraalsust.
"Oleme valmis rääkima julgeolekugarantiidest Ukraina riigile ja loomulikult ka Venemaa julgeolekule. President Zelenski öeldu põhjal otsustades hakkab ta seda lähenemist mõistma, see meid ettevaatlikult optimistlikuks," ütles Lavrov.
NATO liikmesuse eesmärk on kirjas Ukraina põhiseaduses. "Kuigi NATO pole valmis meid integreerima, ei tähenda see, et Ukraina oleks valmis oma püüdlustest mitte millegi eest loobuma," ütles Kuleba.
Pariisis asuva mõttekoja Fondation pour la Recherche Strategique teaduri Francois Heisbourg sõnul on neutraalsusel põhimõtteliselt kaks vormi.
"Esimene on relvastatud neutraalsus, mudel, mis on töötanud selliste riikide puhul nagu Šveits ja Soome. Nad pole ühinenud suurte liitudega, kuid tugevdavad oma kaitset," ütles Heisbourg.
Teine mudel on Heisbourgi sõnul lepingupõhiline neutraalsus. See hõlmab julgeolekutagatisi, millele viitas ka Kuleba. Näiteks 1839. aastal sõlmiti Londoni leping, mis tagas Belgia neutraalsuse. Seetõttu sekkus Suurbritannia 1914. aastal maailmasõtta, kui Saksamaa tungis neutraalsesse Belgiasse.
Heisbourgi sõnul on teise mudeli usaldusväärsus sisuliselt olematu. Pärast iseseisvumist tagasid suurriigid Ukraina suveräänsuse selle eest, et Kiiev loobus oma territooriumil tuumarelvadest. Venemaa rikkus seda garantiid juba 2014. aastal. Seetõttu ukrainlasi Venemaa garantiid vaevalt rahuldavad.
Kaks riiki jätkavad siiski dialoogi. "Venemaa pole täna valmis kokkulepet sõlmima. See ei tähenda, et nad poleks valmis seda homme tegema," ütles Kuleba. | FT: Ukraina neutraalne staatus pole Kremli agressiivsuse tõttu võimalik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval kohtusid Türgis Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja tema Ukraina kolleeg Dmõtro Kuleba. Läbirääkimistel vihjati ka võimalikule Ukraina neutraalsuse ideele.
Ukraina ametnikud väidavad viimaste päevade jooksul, et neutraalne staatus koos julgeolekugarantiidega võiks olla alternatiiv NATO liikmesusele.
"Mis puudutab liitumist NATO-ga, siis olen selles küsimuses juba rahulikum, pärast seda, kui saime aru, et NATO pole valmis Ukrainat vastu võtma," ütles sel nädalal telekanalile ABC News Ukraina president Volodomõr Zelenski.
"Ukraina jaoks on vajalik saada kindlad julgeolekugarantiid, mis on sarnased NATO-liikmetel," ütles neljapäeval Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba
"Me vajame garantiisid eelkõige Venemaalt, sest just see riik ründas Ukrainat. Aga ka teistelt riikidelt, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu alalistelt liikmetelt," ütles Kuleba.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov väitis samuti, et Moskva soovib Ukraina neutraalsust.
"Oleme valmis rääkima julgeolekugarantiidest Ukraina riigile ja loomulikult ka Venemaa julgeolekule. President Zelenski öeldu põhjal otsustades hakkab ta seda lähenemist mõistma, see meid ettevaatlikult optimistlikuks," ütles Lavrov.
NATO liikmesuse eesmärk on kirjas Ukraina põhiseaduses. "Kuigi NATO pole valmis meid integreerima, ei tähenda see, et Ukraina oleks valmis oma püüdlustest mitte millegi eest loobuma," ütles Kuleba.
Pariisis asuva mõttekoja Fondation pour la Recherche Strategique teaduri Francois Heisbourg sõnul on neutraalsusel põhimõtteliselt kaks vormi.
"Esimene on relvastatud neutraalsus, mudel, mis on töötanud selliste riikide puhul nagu Šveits ja Soome. Nad pole ühinenud suurte liitudega, kuid tugevdavad oma kaitset," ütles Heisbourg.
Teine mudel on Heisbourgi sõnul lepingupõhiline neutraalsus. See hõlmab julgeolekutagatisi, millele viitas ka Kuleba. Näiteks 1839. aastal sõlmiti Londoni leping, mis tagas Belgia neutraalsuse. Seetõttu sekkus Suurbritannia 1914. aastal maailmasõtta, kui Saksamaa tungis neutraalsesse Belgiasse.
Heisbourgi sõnul on teise mudeli usaldusväärsus sisuliselt olematu. Pärast iseseisvumist tagasid suurriigid Ukraina suveräänsuse selle eest, et Kiiev loobus oma territooriumil tuumarelvadest. Venemaa rikkus seda garantiid juba 2014. aastal. Seetõttu ukrainlasi Venemaa garantiid vaevalt rahuldavad.
Kaks riiki jätkavad siiski dialoogi. "Venemaa pole täna valmis kokkulepet sõlmima. See ei tähenda, et nad poleks valmis seda homme tegema," ütles Kuleba.
### Response:
FT: Ukraina neutraalne staatus pole Kremli agressiivsuse tõttu võimalik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uurijate sõnul osutab nende töö, nagu mitmed varasemadki, et laste kaasasündinud immuunvastus koroonaviirusega kohtudes on täiskasvanutega võrreldes tugevam. Kuna antikehad on tõenäoliselt siiski uuesti nakatumise ärahoidmiseks vajalikud, tõstatab uuring küsimuse, kui hästi on lapsed kaitstud võimalike tulevaste nakatumiste eest, vahendab Nature.
Uues uuringus vaatlesid uurijad 57 last mediaanvanuses neli eluaastat, ja 51 täiskasvanut mediaanvanuses 37 eluaastat. Kõik uuritud inimesed olid andnud 2020. aastal 10. mai ja 28. oktoobri vahel positiivse koroonaproovi. Uuritavatel olid kas kerged sümptomid nagu peavalu ja palavik või põdesid nad haigust üldse sümptomiteta.
Uurijad võtsid neilt ninast ja kurgust vatitikuga proove, et mõõta nende kehades viiruse RNA hulka. Samuti määrasid uurijad uuritavatel vereproovi põhjal viirusevastaste immunoglobuliin G antikehade taseme. Selgus, et nii lastel kui ka täiskasvanutel oli kehas viirust ühesuguses koguses, aga ainult 37 protsendil lastest tekkisid koroona vastu antikehad. Võrdluseks tekkisid antikehad 76 protsendil täiskasvanutest.
Varasemateski uuringutes osutusid laste antikehavastused täiskasvanute omadest erinevaks. Näiteks leidis Columbia Ülikooli immunoloog Donna Farber koos kolleegidega, et täiskasvanutel nakatumise järel tekkivad antikehad on mitmekesisemad. Muu hulgas on neil lastega võrreldes rohkem viirust tõkestavaid antikehi. Farberi sõnul kinnitab ja täiendab Austraalia uuring tema tulemusi.
Jõuline vastus
Uurijad oletavad, et lastel võib tekkida vähem antikehi, sest nende kaasasündinud immuunvastus on täiskasvanutega võrreldes ühetaolisem. See immuunsus on haigustekitajate vastu esimene kaitseliin, mis pole loodud sihtima ühtki konkreetset haigustekitajat. Laste kehad võivad olla ka paremad reageerijad ja tabada viiruse kohe, kui see kas kurgu või nina kaudu kehasse jõuab. See tähendab Farberi sõnul, et keha puhastub viirusest kiiresti ega jää ootama antikehi tootvat immuunvastust.
Varasemad uuringud on samuti näidanud, et lastel tekib nakkuse mõjul tugevam ja kiirem immuunvastus, ning et kaasasündinud immuunsüsteem mängib selle vastuse kujunemises tähtsat rolli. Mida noorem on laps, seda tõenäolisemalt on uurijate sõnul selle taga just kaasasündinud immuunvastus.
Uue uuringu kaasautori ja Murdochi lasteuuringute instutuudi immunoloogi Paul Licciardi sõnul uudistas töörühm lastel kaasasündinud immuunrakke ja märkas, et lastel, kellel antikehi ei tekkinud, polnud immuunvastus kuidagi tugevam. Licciardi sõnul tasuks seda teemat edasi uurida.
Austraalia töörühm mõõtis uuritavatel veres ka immuunrakkude taset. Uurijad märkasid, et lastel olid täiskasvanutega võrreldes teatud liiki antikehi tootvaid mälurakke ehk B-rakke ja T-rakke vähem. See viitab uuringuga mitte seotud Albert Einsteini meditsiinikolledži lastearsti Betsy Heroldi sõnul, et lastel on konkreetse viiruse vastu suunatud ja immuunmälu tekitav nii-öelda kohandatud immuunvastus väiksem.
Ebakindel kaitse
Uurijad muretsevad, et kui laste kohandatud immuunvastus pole kuigi jõuline, võib see neile tähendada suuremat ohtu uuesti nakatuda. Betsy Herold hoiatab aga, et sellise järelduse tegemiseks napib praegu andmeid.
Uuringuga mitte seotud Wellcome Sangeri instituudi rakugeneetiku Kerstin Meyeri sõnul ei pruugi lapsed küll olla korduva nakatumise eest täiskasvanutega võrreldaval määral kaitstud, kuid nakatumise korral põevad nad üldjuhul siiski haigust väga kergelt.
Uus uuring käsitles eeskätt inimesi, kes nakatusid SARS-CoV-2 esialgu levima hakanud variantidesse, mistõttu ei pruugi tulemused pädeda delta ja omikroni varianti nakatunud inimeste puhul.
Paul Licciardi sõnul leidis tema töörühm 2021. aastal deltasse nakatunud inimeste esialgsete analüüside põhjal, et enamikul lastest ja täiskasvanutest tekkisid nakkuse mõjul antikehad. Asi võib tema sõnul olla selles, et delta varianti nakatunud inimese kehas on viirushulk suurem. Nüüd uurib töörühm edasi omikroni varianti nakatunud inimeste immuunvastust.
Uuring avaldati ajakirjas JAMA Network Open. | Uuring: koroonat põdenud lastel on üllatavalt vähe viirusvastaseid antikehi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uurijate sõnul osutab nende töö, nagu mitmed varasemadki, et laste kaasasündinud immuunvastus koroonaviirusega kohtudes on täiskasvanutega võrreldes tugevam. Kuna antikehad on tõenäoliselt siiski uuesti nakatumise ärahoidmiseks vajalikud, tõstatab uuring küsimuse, kui hästi on lapsed kaitstud võimalike tulevaste nakatumiste eest, vahendab Nature.
Uues uuringus vaatlesid uurijad 57 last mediaanvanuses neli eluaastat, ja 51 täiskasvanut mediaanvanuses 37 eluaastat. Kõik uuritud inimesed olid andnud 2020. aastal 10. mai ja 28. oktoobri vahel positiivse koroonaproovi. Uuritavatel olid kas kerged sümptomid nagu peavalu ja palavik või põdesid nad haigust üldse sümptomiteta.
Uurijad võtsid neilt ninast ja kurgust vatitikuga proove, et mõõta nende kehades viiruse RNA hulka. Samuti määrasid uurijad uuritavatel vereproovi põhjal viirusevastaste immunoglobuliin G antikehade taseme. Selgus, et nii lastel kui ka täiskasvanutel oli kehas viirust ühesuguses koguses, aga ainult 37 protsendil lastest tekkisid koroona vastu antikehad. Võrdluseks tekkisid antikehad 76 protsendil täiskasvanutest.
Varasemateski uuringutes osutusid laste antikehavastused täiskasvanute omadest erinevaks. Näiteks leidis Columbia Ülikooli immunoloog Donna Farber koos kolleegidega, et täiskasvanutel nakatumise järel tekkivad antikehad on mitmekesisemad. Muu hulgas on neil lastega võrreldes rohkem viirust tõkestavaid antikehi. Farberi sõnul kinnitab ja täiendab Austraalia uuring tema tulemusi.
Jõuline vastus
Uurijad oletavad, et lastel võib tekkida vähem antikehi, sest nende kaasasündinud immuunvastus on täiskasvanutega võrreldes ühetaolisem. See immuunsus on haigustekitajate vastu esimene kaitseliin, mis pole loodud sihtima ühtki konkreetset haigustekitajat. Laste kehad võivad olla ka paremad reageerijad ja tabada viiruse kohe, kui see kas kurgu või nina kaudu kehasse jõuab. See tähendab Farberi sõnul, et keha puhastub viirusest kiiresti ega jää ootama antikehi tootvat immuunvastust.
Varasemad uuringud on samuti näidanud, et lastel tekib nakkuse mõjul tugevam ja kiirem immuunvastus, ning et kaasasündinud immuunsüsteem mängib selle vastuse kujunemises tähtsat rolli. Mida noorem on laps, seda tõenäolisemalt on uurijate sõnul selle taga just kaasasündinud immuunvastus.
Uue uuringu kaasautori ja Murdochi lasteuuringute instutuudi immunoloogi Paul Licciardi sõnul uudistas töörühm lastel kaasasündinud immuunrakke ja märkas, et lastel, kellel antikehi ei tekkinud, polnud immuunvastus kuidagi tugevam. Licciardi sõnul tasuks seda teemat edasi uurida.
Austraalia töörühm mõõtis uuritavatel veres ka immuunrakkude taset. Uurijad märkasid, et lastel olid täiskasvanutega võrreldes teatud liiki antikehi tootvaid mälurakke ehk B-rakke ja T-rakke vähem. See viitab uuringuga mitte seotud Albert Einsteini meditsiinikolledži lastearsti Betsy Heroldi sõnul, et lastel on konkreetse viiruse vastu suunatud ja immuunmälu tekitav nii-öelda kohandatud immuunvastus väiksem.
Ebakindel kaitse
Uurijad muretsevad, et kui laste kohandatud immuunvastus pole kuigi jõuline, võib see neile tähendada suuremat ohtu uuesti nakatuda. Betsy Herold hoiatab aga, et sellise järelduse tegemiseks napib praegu andmeid.
Uuringuga mitte seotud Wellcome Sangeri instituudi rakugeneetiku Kerstin Meyeri sõnul ei pruugi lapsed küll olla korduva nakatumise eest täiskasvanutega võrreldaval määral kaitstud, kuid nakatumise korral põevad nad üldjuhul siiski haigust väga kergelt.
Uus uuring käsitles eeskätt inimesi, kes nakatusid SARS-CoV-2 esialgu levima hakanud variantidesse, mistõttu ei pruugi tulemused pädeda delta ja omikroni varianti nakatunud inimeste puhul.
Paul Licciardi sõnul leidis tema töörühm 2021. aastal deltasse nakatunud inimeste esialgsete analüüside põhjal, et enamikul lastest ja täiskasvanutest tekkisid nakkuse mõjul antikehad. Asi võib tema sõnul olla selles, et delta varianti nakatunud inimese kehas on viirushulk suurem. Nüüd uurib töörühm edasi omikroni varianti nakatunud inimeste immuunvastust.
Uuring avaldati ajakirjas JAMA Network Open.
### Response:
Uuring: koroonat põdenud lastel on üllatavalt vähe viirusvastaseid antikehi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Circle K mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul võimaldas jaemüüjatel hinda alandada maailmaturu hindade pöördumine langusesse.
Maailmaturu toornafta hinnalangus on tingitud võimalusest, et USA asendab Vene toornafta puudujäägi osaliselt Venezuela naftaga, OPEC riigid suurendavad tootmismahtusid ning kaalutakse Iraani nafta turule lubamist.
"Need positiivsed uudised on viimastel päevadel turul pingeid maha võtnud ning toornafta ja valmistoodete sisseostuhindu alandanud. Ei oska öelda, kas hinnalangus on püsiv või asendub see peatselt tõusuga, kuid hetkel on meil sisseostuhindade põhjal võimalik jaehindu alandada," selgitas Sassi.
Kütusehindade jaemüügihindade määramisel lähtub Circle K nii mootorikütuste sisseostuhindadest, riiklikest maksudest ning kohalikust konkurentsist, seisis Circle K teates.
Ka Neste langetas kütuste hindu reede varahommikul bensiinile 9 senti ja diislikütusele 10 senti liitri kohta. Reedesed hinnad on Neste tanklates bensiinil 95 1,949 eurot ja diislil samuti 1,949 eurot.
Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles ERR-ile, et sisseostu hind on küll langenud, ent trendi jätkumise panevad paika esmaspäeval saabuvad hinnad. Hinnad on tema sõnul muutunud sisuliselt prognoosimatuks.
"Kui see trend jätkub, siis hinnalangus ka jätkub. Ja kõik peegeldub meie hindades. Me loodame, et selline suurem pinge naftahinna tõusule on möödas," sõnas Sülluste.
Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna ütles, et kolmapäeval alanud maailmaturuhinna langus on jõudnud ka Alexela tanklatesse.
Ka Olerexist teatati ERR-ile, et Olerex on juba sama sammu teinud. "Jälgime aktiivselt turuhinda ning oleme valmis langetama hindu kui meie sisseostuhinnad langevad."
Selle nädala keskel kerkisid mootorikütuste hinnad Eesti tanklates mõneks ajaks ka üle kahe euro liitri kohta. | Osa kütusemüüjaid langetas hindu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Circle K mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul võimaldas jaemüüjatel hinda alandada maailmaturu hindade pöördumine langusesse.
Maailmaturu toornafta hinnalangus on tingitud võimalusest, et USA asendab Vene toornafta puudujäägi osaliselt Venezuela naftaga, OPEC riigid suurendavad tootmismahtusid ning kaalutakse Iraani nafta turule lubamist.
"Need positiivsed uudised on viimastel päevadel turul pingeid maha võtnud ning toornafta ja valmistoodete sisseostuhindu alandanud. Ei oska öelda, kas hinnalangus on püsiv või asendub see peatselt tõusuga, kuid hetkel on meil sisseostuhindade põhjal võimalik jaehindu alandada," selgitas Sassi.
Kütusehindade jaemüügihindade määramisel lähtub Circle K nii mootorikütuste sisseostuhindadest, riiklikest maksudest ning kohalikust konkurentsist, seisis Circle K teates.
Ka Neste langetas kütuste hindu reede varahommikul bensiinile 9 senti ja diislikütusele 10 senti liitri kohta. Reedesed hinnad on Neste tanklates bensiinil 95 1,949 eurot ja diislil samuti 1,949 eurot.
Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles ERR-ile, et sisseostu hind on küll langenud, ent trendi jätkumise panevad paika esmaspäeval saabuvad hinnad. Hinnad on tema sõnul muutunud sisuliselt prognoosimatuks.
"Kui see trend jätkub, siis hinnalangus ka jätkub. Ja kõik peegeldub meie hindades. Me loodame, et selline suurem pinge naftahinna tõusule on möödas," sõnas Sülluste.
Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna ütles, et kolmapäeval alanud maailmaturuhinna langus on jõudnud ka Alexela tanklatesse.
Ka Olerexist teatati ERR-ile, et Olerex on juba sama sammu teinud. "Jälgime aktiivselt turuhinda ning oleme valmis langetama hindu kui meie sisseostuhinnad langevad."
Selle nädala keskel kerkisid mootorikütuste hinnad Eesti tanklates mõneks ajaks ka üle kahe euro liitri kohta.
### Response:
Osa kütusemüüjaid langetas hindu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Li tegi otsuse teatavaks reedel oma iga-aastasel pressikonverentsil, vastastes küsimusele oma saavutuste kohta viimasel kümnendil.
"Te ütlesite, et see aasta on viimane aasta praegusele Hiina valitsusele," ütles 66-aastane Li ajakirjanikele Pekingis. "See aasta on ka minu viimane aasta peaministriametis."
See tähendab, et Hiina võimuladvikut ootavad uuendused ning veel pole ka selge, kas president Xi jätkab ametis.
Hiinas on peaminister tähtsuselt teine ametikoht, peaminister juhib riiginõukogu ja hulga ministrite tööd. Hiina riigipea on president, kes on samal ajal ka Kommunistliku Partei peasekretär ja sõjaväe ülemjuhataja.
Hiina valmistub iga viie aasta tagant toimuvaks Kommunistliku Partei kongressiks, mis toimub selle aasta teises pooles. Kongressil valitakse inimesed partei kõrgeimatele kohtadele. Oodatakse, et Xi jätkab ametis ja alustab oma kolmandat ametiaega, pärast seda kui 2018. aastal kaotati piirang, mis nägi ette, et president ei saa teenida rohkem kui kaks järjestikkust ametiaega. Samas ei ole ametnikud avalikult Xi plaane kommenteerinud.
"Ma olen kindel, et Hiina Kommunistliku Partei keskkomitee juhtimisel, mille keskmes on seltsimees Xi Jinping, erinevate sektorite tugeval toetusel ja eriti Hiina rahva ühise raske töö tulemusel suudab Hiina majandus raskused ületada," ütles Li. "Saavutame kõik selleks aastaks seatud peamised majandusliku ja sotsiaalse arengu eesmärgid ning rajame sellega tugeva pinnase riigi edaspidiseks arenguks."
Li on ka Hiina Kommunistliku Partei poliitbüroo alalise komitee tähtsuselt teine liige ning selle koha saab ta säilitada, isegi kui ta peaministri ametist loobub. | Li Keqiang ei jätka ametiaja lõppedes Hiina peaministrina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Li tegi otsuse teatavaks reedel oma iga-aastasel pressikonverentsil, vastastes küsimusele oma saavutuste kohta viimasel kümnendil.
"Te ütlesite, et see aasta on viimane aasta praegusele Hiina valitsusele," ütles 66-aastane Li ajakirjanikele Pekingis. "See aasta on ka minu viimane aasta peaministriametis."
See tähendab, et Hiina võimuladvikut ootavad uuendused ning veel pole ka selge, kas president Xi jätkab ametis.
Hiinas on peaminister tähtsuselt teine ametikoht, peaminister juhib riiginõukogu ja hulga ministrite tööd. Hiina riigipea on president, kes on samal ajal ka Kommunistliku Partei peasekretär ja sõjaväe ülemjuhataja.
Hiina valmistub iga viie aasta tagant toimuvaks Kommunistliku Partei kongressiks, mis toimub selle aasta teises pooles. Kongressil valitakse inimesed partei kõrgeimatele kohtadele. Oodatakse, et Xi jätkab ametis ja alustab oma kolmandat ametiaega, pärast seda kui 2018. aastal kaotati piirang, mis nägi ette, et president ei saa teenida rohkem kui kaks järjestikkust ametiaega. Samas ei ole ametnikud avalikult Xi plaane kommenteerinud.
"Ma olen kindel, et Hiina Kommunistliku Partei keskkomitee juhtimisel, mille keskmes on seltsimees Xi Jinping, erinevate sektorite tugeval toetusel ja eriti Hiina rahva ühise raske töö tulemusel suudab Hiina majandus raskused ületada," ütles Li. "Saavutame kõik selleks aastaks seatud peamised majandusliku ja sotsiaalse arengu eesmärgid ning rajame sellega tugeva pinnase riigi edaspidiseks arenguks."
Li on ka Hiina Kommunistliku Partei poliitbüroo alalise komitee tähtsuselt teine liige ning selle koha saab ta säilitada, isegi kui ta peaministri ametist loobub.
### Response:
Li Keqiang ei jätka ametiaja lõppedes Hiina peaministrina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chelsea läks tänu Trevor Chalobah ja Mason Mounti väravatele 14. minutiks 2:0 juhtima. Teisel poolajal realiseeris soomlane Teemu Pukki Norwichi kasuks penalti, mis vähendas vahe ühele väravale. Kohtumise lõpptulemuse vormistas normaalaja viimasel minutil Kai Havertz, kes lõi oma liigahooaja viienda värava.
56 punkti kogunud Chelsea jätkab liigatabelis kolmandal kohal, kaotust teisel kohal olevale Liverpoolile on seitse punkti. Norwich City on 17 punktiga 20. ehk viimasel kohal.
Heas hoos Newcastle United sai võõrsil 2:1 tulemusega jagu Southamptonist. Kodumeeskond läks kohtumist 25. minutil juhtima, kui resultatiivne oli Stuart Armstrong. Seitse minutit hiljem viigistas seisu Chris Woodi tabamus ning Newcastle'i võiduvärava lõi teisel poolajal efektse kannalöögiga Bruno Guimaraes.
Newcastle on viimasest üheksast kohtumisest võitnud kuus ja viigistanud kolm ning on liigatabelis 31 punktiga 14. kohal. 35 punkti teeninud Southampton paikneb 10. tabelireal.
Leeds United pidi koduväljakul tunnistama Aston Villa 0:3 paremust. Võitjate väravad lõid Philippe Coutinho, Matty Cash ja Calum Chambers. Wolverhampton Wanderers oli 4:0 skooriga parem väljalangemistsooni kuuluvast Watfordist. Wolvesi väravate autoriteks olid Raul Jimenez, Ruben Neves ja Daniel Podence, omavärava lõi Watfordi ründaja Cucho. | Londoni Chelsea alistas kõrgliiga punase laterna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chelsea läks tänu Trevor Chalobah ja Mason Mounti väravatele 14. minutiks 2:0 juhtima. Teisel poolajal realiseeris soomlane Teemu Pukki Norwichi kasuks penalti, mis vähendas vahe ühele väravale. Kohtumise lõpptulemuse vormistas normaalaja viimasel minutil Kai Havertz, kes lõi oma liigahooaja viienda värava.
56 punkti kogunud Chelsea jätkab liigatabelis kolmandal kohal, kaotust teisel kohal olevale Liverpoolile on seitse punkti. Norwich City on 17 punktiga 20. ehk viimasel kohal.
Heas hoos Newcastle United sai võõrsil 2:1 tulemusega jagu Southamptonist. Kodumeeskond läks kohtumist 25. minutil juhtima, kui resultatiivne oli Stuart Armstrong. Seitse minutit hiljem viigistas seisu Chris Woodi tabamus ning Newcastle'i võiduvärava lõi teisel poolajal efektse kannalöögiga Bruno Guimaraes.
Newcastle on viimasest üheksast kohtumisest võitnud kuus ja viigistanud kolm ning on liigatabelis 31 punktiga 14. kohal. 35 punkti teeninud Southampton paikneb 10. tabelireal.
Leeds United pidi koduväljakul tunnistama Aston Villa 0:3 paremust. Võitjate väravad lõid Philippe Coutinho, Matty Cash ja Calum Chambers. Wolverhampton Wanderers oli 4:0 skooriga parem väljalangemistsooni kuuluvast Watfordist. Wolvesi väravate autoriteks olid Raul Jimenez, Ruben Neves ja Daniel Podence, omavärava lõi Watfordi ründaja Cucho.
### Response:
Londoni Chelsea alistas kõrgliiga punase laterna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Macroni ettepanekut kritiseerivad nüüd parempoolsed presidendikandidaadid, samuti ametiühingud. Seetõttu kujutab Macroni samm endast suurt riski. Macron siiski eeldab, et risk tasub end ära. Ta proovib tõestada, et tahab riiki reformida, selle alusel valiti ta 2017. aastal ka presidendiks, hindas The Times.
Macron oli neljapäeval hõivatud Euroopa Liidu tippkohtumise korraldamisega. Seetõttu lasi ta valimisprogrammi välja kuulutada oma nõunikel. Macron tahtis näidata nii, et teeb kõvasti tööd ja tahab tuua Euroopasse rahu.
Viimaste küsitluste järgi saab Macron esimeses voorus 30 protsenti häältest. Tema lähim konkurent Marine Le Pen saaks 17 protsenti häältest. Küsitluste kohaselt võidaks Macron Le Peni teises voorus kindlalt.
Macroni toetajate sõnul on pensionireform riigis ülimalt vajalik. 2020. aastal kulutas Pariis riiklikele pensionidele 338 miljardit eurot.
"Tagasivalimise korral oleks pensioniea tõstmine presidendi prioriteet. Tahame laiendada investeeringuid prantslaste eaks, aga mitte maksukoormust suurendada. Seetõttu peame kauem tööd tegema. Saksamaal, Hispaanias lahkuvad inimesed töölt 65-aastaselt," ütles valitsuse pressiesindaja Gabriel Attal.
Prantsusmaa ametiühingute liider Laurent Berger lubas reformi vastu võidelda. "See on ebaõiglane ja jõhker meede," väitis Berger.
Macroni kritiseerivad reformi pärast ka tema rivaalid. Le Pen lubas alandada pensioniiga 61. eluaastani. | Macron lubas tõsta pensioniiga kolme aasta võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Macroni ettepanekut kritiseerivad nüüd parempoolsed presidendikandidaadid, samuti ametiühingud. Seetõttu kujutab Macroni samm endast suurt riski. Macron siiski eeldab, et risk tasub end ära. Ta proovib tõestada, et tahab riiki reformida, selle alusel valiti ta 2017. aastal ka presidendiks, hindas The Times.
Macron oli neljapäeval hõivatud Euroopa Liidu tippkohtumise korraldamisega. Seetõttu lasi ta valimisprogrammi välja kuulutada oma nõunikel. Macron tahtis näidata nii, et teeb kõvasti tööd ja tahab tuua Euroopasse rahu.
Viimaste küsitluste järgi saab Macron esimeses voorus 30 protsenti häältest. Tema lähim konkurent Marine Le Pen saaks 17 protsenti häältest. Küsitluste kohaselt võidaks Macron Le Peni teises voorus kindlalt.
Macroni toetajate sõnul on pensionireform riigis ülimalt vajalik. 2020. aastal kulutas Pariis riiklikele pensionidele 338 miljardit eurot.
"Tagasivalimise korral oleks pensioniea tõstmine presidendi prioriteet. Tahame laiendada investeeringuid prantslaste eaks, aga mitte maksukoormust suurendada. Seetõttu peame kauem tööd tegema. Saksamaal, Hispaanias lahkuvad inimesed töölt 65-aastaselt," ütles valitsuse pressiesindaja Gabriel Attal.
Prantsusmaa ametiühingute liider Laurent Berger lubas reformi vastu võidelda. "See on ebaõiglane ja jõhker meede," väitis Berger.
Macroni kritiseerivad reformi pärast ka tema rivaalid. Le Pen lubas alandada pensioniiga 61. eluaastani.
### Response:
Macron lubas tõsta pensioniiga kolme aasta võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Anders Roslund "Magahästi" (Eesti Raamat)
Rootsi keelest tõlkinud Li Laanemets
Anders Roslund on üks selle sajandi kõvemaid põnevikumeistreid ning see paistab kogu oma ilus välja ka uues raamatus "Magahästi", mis järjeks kiirelt tippu tõusnud loole "Õnnesoovimesul". Oskus kirjutada sügavalt jõledatest asjadest (antud juhul siis lapsepilastus ja inimkaubandus) ilma langemata põhjendamatu naturalismi lihtlabasusse on tõsine kunst. Ja paraku mõjub peenemalt vormistet tekst märksa tõhusamalt.
Helgusest raamat mõistagi ei pakata, küll aga paneb mõistma, kui palju sigadusi, millega inimesed hakkama saada suudavad, on tegelikult kinni kõige harilikumast võimutundest ja ihast selle järele. Koolikiusamisest kuni teise rahva ja riigi ründamiseni sügaval sisimas hakkab asi ikkagi pihta sellest, kui võim satub kellegi kätte, kellel seda mingil juhul olla ei tohiks. Ka mitut sorti seksuaalsed hälbed on olemuselt pigem võimu küsimus.
Roslund joonistab osavalt välja, kui hästi kurjategijad oma tegevust enese jaoks õigeks ja heaks ja ainuvõimalikuks mõistavad mõelda. Sedalaadi juttu saab praegu ohtralt kuulda Vene ametiisikute suust, kui nad taas võtavad oma "erioperatsiooni" "põhjendada". Nii et äraspidise inimmõtlemise tundmaõppimiseks igati paras teos.
Vist ei pea eraldi rõhutama, et tehnilised oskused on autoril käpas ja üleilmse kurinõu võrk vormistatakse lugeja ette virtuoosse sulega. On hea, kui raamat on põnev; veel parem, kui ta on miskit enamat. See "miskit enamat" on siin ära tabatud.
John Wyndham "Midwichi käod" (Fantaasia)
Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar
Kui võtta üks vanakooli ulmelugu kokku umbes nõnda, et Maad külastavad mõned tundmatud lendavad objektid ja seejärel hakkab juhtuma kummalisi asju, siis on see tõenäoliselt üks kindlam viis arvestatav osa võimalikest lugejatest eemale peletada. Sedavõrd palju on sarnaselt lähtekohalt loodud kehvavõitu sõna- ja linateoseid. "Midwichi käod" sobivad aga soovitada küll.
Esmalt ja pigem räägib see raamat ikkagi inimestest ja sellestki, kuidas nonde kummaliste asjadega eri ilmanurkades ringi käiakse. See on raamat tavalistest inimestest ebatavalises olukorras ja sellisena ka tänasesse aega väga hästi sobiv. Võõrapelgus, kaitsereaktsioonid, segadus, enesessetõmbumine… asjad, millest saaks kõnelda ka täiesti ulmevabalt, ent teatav müstiline või minupärast muinasjutuline element muudab teemakäsitlemise kuidagi arusaadavamaks, loomulikumaks.
Loomulik ja meeldiv kirjutamisviis on John Wyndhamile üldse omane. Usun, et näiteks inimene, kes ulmet võõristab, aga klassikalist briti kriminulli naudib, saab Wyndhamit vägagi mõnuga lugeda. Seda enam, et omalaadne leebe huumor on taustal pidevalt olemas. Ma ei ütle, et teravad nurgad ja tülikad püstitused oleksid maha lihvitud. Ometi on ses raamatus meeldiv viibida ning ehk nimelt seetõttu jääd kirjeldatu üle kauemakski aru pidama. Teos, mis ei tekita tõrget, aga toob mõtlema inimeseks olemise vinksude ja võnksude üle. | Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Anders Roslund ja John Wyndham | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Anders Roslund "Magahästi" (Eesti Raamat)
Rootsi keelest tõlkinud Li Laanemets
Anders Roslund on üks selle sajandi kõvemaid põnevikumeistreid ning see paistab kogu oma ilus välja ka uues raamatus "Magahästi", mis järjeks kiirelt tippu tõusnud loole "Õnnesoovimesul". Oskus kirjutada sügavalt jõledatest asjadest (antud juhul siis lapsepilastus ja inimkaubandus) ilma langemata põhjendamatu naturalismi lihtlabasusse on tõsine kunst. Ja paraku mõjub peenemalt vormistet tekst märksa tõhusamalt.
Helgusest raamat mõistagi ei pakata, küll aga paneb mõistma, kui palju sigadusi, millega inimesed hakkama saada suudavad, on tegelikult kinni kõige harilikumast võimutundest ja ihast selle järele. Koolikiusamisest kuni teise rahva ja riigi ründamiseni sügaval sisimas hakkab asi ikkagi pihta sellest, kui võim satub kellegi kätte, kellel seda mingil juhul olla ei tohiks. Ka mitut sorti seksuaalsed hälbed on olemuselt pigem võimu küsimus.
Roslund joonistab osavalt välja, kui hästi kurjategijad oma tegevust enese jaoks õigeks ja heaks ja ainuvõimalikuks mõistavad mõelda. Sedalaadi juttu saab praegu ohtralt kuulda Vene ametiisikute suust, kui nad taas võtavad oma "erioperatsiooni" "põhjendada". Nii et äraspidise inimmõtlemise tundmaõppimiseks igati paras teos.
Vist ei pea eraldi rõhutama, et tehnilised oskused on autoril käpas ja üleilmse kurinõu võrk vormistatakse lugeja ette virtuoosse sulega. On hea, kui raamat on põnev; veel parem, kui ta on miskit enamat. See "miskit enamat" on siin ära tabatud.
John Wyndham "Midwichi käod" (Fantaasia)
Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar
Kui võtta üks vanakooli ulmelugu kokku umbes nõnda, et Maad külastavad mõned tundmatud lendavad objektid ja seejärel hakkab juhtuma kummalisi asju, siis on see tõenäoliselt üks kindlam viis arvestatav osa võimalikest lugejatest eemale peletada. Sedavõrd palju on sarnaselt lähtekohalt loodud kehvavõitu sõna- ja linateoseid. "Midwichi käod" sobivad aga soovitada küll.
Esmalt ja pigem räägib see raamat ikkagi inimestest ja sellestki, kuidas nonde kummaliste asjadega eri ilmanurkades ringi käiakse. See on raamat tavalistest inimestest ebatavalises olukorras ja sellisena ka tänasesse aega väga hästi sobiv. Võõrapelgus, kaitsereaktsioonid, segadus, enesessetõmbumine… asjad, millest saaks kõnelda ka täiesti ulmevabalt, ent teatav müstiline või minupärast muinasjutuline element muudab teemakäsitlemise kuidagi arusaadavamaks, loomulikumaks.
Loomulik ja meeldiv kirjutamisviis on John Wyndhamile üldse omane. Usun, et näiteks inimene, kes ulmet võõristab, aga klassikalist briti kriminulli naudib, saab Wyndhamit vägagi mõnuga lugeda. Seda enam, et omalaadne leebe huumor on taustal pidevalt olemas. Ma ei ütle, et teravad nurgad ja tülikad püstitused oleksid maha lihvitud. Ometi on ses raamatus meeldiv viibida ning ehk nimelt seetõttu jääd kirjeldatu üle kauemakski aru pidama. Teos, mis ei tekita tõrget, aga toob mõtlema inimeseks olemise vinksude ja võnksude üle.
### Response:
Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Anders Roslund ja John Wyndham |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vladimir Putini režiim esitab jätkuvalt ultimaatumeid. Kremli propagandamasina vihakõne on enneolematult räige. Valetamise kunst riigi juhtkonna tasandil ületab stalinismi ajastu saavutusi. Rünnak massihämamisrelvadega (trollide, võltsuudiste ja -süüdistustega jne) on täies hoos.
Venemaa jätkab barbaarset hävitussõda Ukrainas, ähvardades humanitaarkatastroofiga (uue Holodomoriga lisaks tapatalgutele), keemiarünnakuga, tuumalöökidega ja konflikti laienemisega. Süüdi on muidugi teised, Ukraina ja lääs.
Psühhoterrori suurendamise eesmärk on Ukraina sundimine alla andma, lääne lõhestamine ja kõhklema panemine, Putini režiimi päästmine ja süü veeretamine teistele.
Kremli satraap istub oma salajases urus Uurali mägedes ja haub kättemaksu Ukrainale ja tervele vabale maailmale, et nad julgesid Venemaale vapralt vastu hakata ja teda karmilt karistada. Putinile ja tema andunud toetajatele ei mahu pähe, et Ukraina riik ja rahvas on reaalselt olemas, nad pole Venemaa ega venelased ning nad võitlevad ja jäävad püsima.
Nõukogude Liidu lõplik lagunemine toimub nüüd
Nõukogude Liidu lõplik lagunemine ei toimunud 1991. aasta detsembris, vaid toimub nüüd. Uuendusmeelsed kommunistid ei vastandanud vene ja ukraina rahvast, vaid andsid mõlemale vabaduse. Kommunistidele ei tulnud pähegi järgida fašistliku Saksamaa invasiooni ja okupatsiooni stsenaariumit, mida Putin teostab. See ei ole kiitus Nõukogude Liidu kommunistidele, vaid tõdemus, kui kurjaks võib muutuda marutõbine ja paranoiline suurvene šovinism.
Kremli peeglid on teatavasti kõverad. Moskva poliittehnoloogid püüavad agressioonile tagantjärele õigustust leida, võib-olla mõeldes USA Iraagi invasioonile 2003. aastal. Iraagil polnud massihävitusrelvi (või vähemalt pole neid seni leitud). Neid pole ka Ukrainal. Kuid Venemaa, erinevalt USA-st Iraagis, võib massihävitusrelvi siiski "leida", kasutades keemia- või biorelvi ukrainlaste vastu.
"Julm kallaletung Ukrainale selle riigi ja rahva hävitamiseks on täiesti põhjendamatu ja provotseerimatu."
Mariupoli olukord hakkab sarnanema Leningradi blokaadile. Venemaa relvajõud ründavad lastehaiglaid, mida nad nimetavad "militaarobjektideks", ning tapavad naisi, lapsi ja vanureid. Inimesed võitlevad üksteisega toidu pärast. Julm kallaletung Ukrainale selle riigi ja rahva hävitamiseks on täiesti põhjendamatu ja provotseerimatu. Keda on vaja denatsifitseerida?
Kremli timukad ei istunud Nürnbergi kohtupingis. Seetõttu tekkis Moskval karistamatuse tunne ning kindel veendumus, et mistahes kuriteod on teise maailmasõja võitjale lubatud (ühtlasi ka "õigustatud").
Kommunismi langemisele Euroopas ei järgnenud Venemaa mentaalne ja kultuurilis-ideoloogiline puhastumine. Me sööme nüüd neid kibedaid vilju. Paljud arvasid, et Venemaa (riiklik) kapitalism, seotus globaalse majandusega ning liikumisvabadus, olgu "juhitud" demokraatia tingimustes, ei luba ajaloo tumedaimate lehekülgede kordumist.
Tuleb olla valmis küberrünnakute tõrjumiseks
Tulgem tagasi tänapäeva. Küberruumis valitseb suhteliselt kahtlane vaikus enne Venemaa kavandatud eraldumist globaalsest veebivõrgust. See tähendab, et tuleb olla valmis Venemaa küberrünnakute tõrjumiseks.
Ukraina püüab läbirääkimiste kaudu võimalikult palju süütuid tsiviilelanikke päästa. Venemaa muudkui raiub, et Ukraina peab alistuma ehk nõustuma nukuvalitsusega, tunnustama Krimmi Venemaa osana, samuti "rahvavabariikide" nii-öelda iseseisvust, ning loobuma NATO-ga liitumise taotlemisest.
Kremli nõudmiste nimekiri kindlasti pikeneb, kui Ukraina nõustub kasvõi ühe ultimatiivse tingimusega. Moskva ei ütle poolt sõnagi omaenda kavatsuste kohta, ei maini isegi sõjalise tegevuse täielikku peatamist, rääkimata vägede väljaviimisest Ukraina territooriumilt.
Nüüdseks on selge, et Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas ei edene Putini soovitud tempos. Ühelgi anastatud maalapil, üheski linnas ega külas ei näita ukrainlased mingit toetust okupantidele. Kuid Putin püüab näidata meelekindlust: Kiiev ja Harkiv tuleb ära võtta ning maismaaühendust Krimmiga tuleb luua. See on tõenäoliselt tema miinimumprogramm.
Venemaa võitleb meeleheitlikult rublakursi ja valuutareservide päästmise nimel, kuid see on võitlus tuuleveskitega. Putin nähtavasti mõtleb – Vene rahva ergutamiseks - Suur-Venemaa loomisele ehk Ukrainas hõivatud (ja edaspidi okupeeritavate) alade, sealhulgas kogu Donbassi, kuid ka Valgevene, Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Transnistria liitmisele Venemaa Föderatsiooniga.
Ta unistab ka Balti riikidest. Kui mitte okupatsioonist, siis vähemalt Vene-sõbralikest valitsustest ja NATO-välisest staatusest. Sergei Lavrov teatas, et Balti riikidel pole mingit ohtu. Järelikult on, kui Venemaa plaanid Ukrainas õnnestuvad.
Lääne ühtsus hakkab kahjuks murenema
Sõda ei ole ammugi läbi, see võib venida, kuid see on Venemaa poolt vaadatuna sisuliselt kaotatud. Juhul kui teada-tuntud dialoogi armastajad läänes ei hakka kordama 2008. aastal tehtud vigu, soovides naasta võimalikult kiiresti "normaalsuse" juurde ning ühtlasi päästes Putini kuritegelikku režiimi.
Lääne enneolematuks kuulutatud ühtsus hakkab kahjuks murenema. Antakse otsustamatuse ja nõrkuse signaale. MIG-21 hävituslennukeid ei saa kuidagi Ukrainale üle anda. Lisaks leitakse, et ega nendest polekski Ukrainal suurt kasu.
Soome kaitseminister teatab, et praegu pole õige aeg NATO-ga liitumiseks. Millal siis veel? Põhjanaabri president ei võta seisukohta, kuigi seda just temalt oodatakse. Saksamaa ja teised Euroopa Liidu riigid teatavad, et sõltumatus Venemaa gaasist saabub (heal juhul) 2030. aastal...
Venemaa loodab ka sellele, et miljonid Ukraina sõjapõgenikud tekitavad Euroopas sarnaseid protsesse, nagu süürlased alates 2015. aastast, Euroopa Liidu destabiliseerimist ja riikidevahelist (ka –sisest) jagelemist ning paremäärmuslike populistlike erakondade ja liikumiste aktiveerimist.
"Me peame samal ajal andma Ukrainale lootust, et sõja lõppedes riiki taastatakse ning valmistatakse Euroopa Liiduga liitumiseks."
Ukraina on pettunud, et teda ei võeta kohe Euroopa Liidu rüppe. Liikmesriigid peaksid ukrainlasi rahustama ja selgitama, et see on siiski pikk protsess. Me ei tea veel isegi, mis piirides Ukrainast me räägime, sest sõda käib ja lahendust pole veel näha. Me peame samal ajal andma Ukrainale lootust, et sõja lõppedes riiki taastatakse ning valmistatakse Euroopa Liiduga liitumiseks.
Kõige olulisem on see, et on saabunud aeg esitada Venemaale oma tingimusi. Ukraina koos NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidega peavad nõudma Venemaalt mitte ainult sõjategevuse viivitamatut lõpetamist, vaid ka vägede (sealhulgas "vabatahtlike" jms) täielikku, distsiplineeritud ja kiiret väljaviimist Ukrainast, sealhulgas kogu Donbassist.
Teiseks, Venemaa peab nõustuma, et "erioperatsioon" on agressioonisõda ning peab aktsepteerima vastavaid tagajärgi rahvusvahelise õiguse kohaselt, sealhulgas toime pandud sõjakuritegude osas.
Kolmandaks, Venemaa peab maksma (näiteks läänes külmutatud varadest) Ukrainale reparatsiooni tekitatud materiaalse kahju ning tapetud ja haavatud inimeste (Ukraina elanike) eest.
Neljandaks, 1994. aasta Budapesti memorandumi allkirjastanud riigid valmistavad ette ÜRO Peaassamblee hääletusele mineva otsuse teksti, mis puudutab Krimmi kuuluvust ja demilitariseerimisest. Igal riigil on üks hääl ja kellelgi pole vetoõigust.
Lääne Venemaale kehtestatud sanktsioonid jäävad jõusse, kuni Venemaa on kõik tingimused täielikult täitnud. Motivaator peab olema.
Seejärel võib heas usus rääkida Euroopa julgeolekuarhitektuurist ja relvastuskontrollist, sealhulgas usaldusmeetmetest. Muidugi austades iga riigi võõrandamatuid ja võrdseid õigusi.
Need tingimused võivad tunduda mõistagi ulmeliste ja teostamatutena, kuid need on siiski täiesti õigustatud ja õiged (rahvusvahelise õiguse seisukohalt). Ei ole põhjust nõuda Venemaalt midagi vähemat.
Vastuseks Putini ja Lavrovi ultimaatumite põhjendustele
Euroopa julgeoleku jagamatus tähendab Euroopa ja Põhja-Ameerika (OSCE liikmesriikide) püüdlust vältida uue külma sõja puhkemist ja Euroopa jagamist mõjutsoonideks. See on selle printsiibi tähendus alates hetkest, kui külm sõda kuulutati (paraku ennatlikult) lõppenuks. Vladivostokist Vancouverini pidi valitsema üks mõjutsoon, demokraatia ja õigusriik. Venemaa väljus sellest tsoonist Putini ajastul.
Teisalt ei tohi ükski riik oma julgeolekut teiste riikide arvelt suurendada. Olen muidugi nõus, kuid palun kaitseminister Sergei Šoigul või kindralstaabi ülemal Valeri Gerassimovil selgitada, kas mitte Venemaa ei astu pidevalt selle printsiibi vastu. Ukraina-vastane agressioon on kõige ehedam näide.
Lõpuks, Moskva täidab üht ainsat endale võetud kohustust, tarnida Euroopale gaasi. Miks? Sest tal on välisvaluutat hädasti vaja, et oma sõjamasinat käigus hoida. Mis järelduse me sellest teeme? | Kalev Stoicescu: millal hakkavad Ukraina ja lääs oma tingimusi esitama? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vladimir Putini režiim esitab jätkuvalt ultimaatumeid. Kremli propagandamasina vihakõne on enneolematult räige. Valetamise kunst riigi juhtkonna tasandil ületab stalinismi ajastu saavutusi. Rünnak massihämamisrelvadega (trollide, võltsuudiste ja -süüdistustega jne) on täies hoos.
Venemaa jätkab barbaarset hävitussõda Ukrainas, ähvardades humanitaarkatastroofiga (uue Holodomoriga lisaks tapatalgutele), keemiarünnakuga, tuumalöökidega ja konflikti laienemisega. Süüdi on muidugi teised, Ukraina ja lääs.
Psühhoterrori suurendamise eesmärk on Ukraina sundimine alla andma, lääne lõhestamine ja kõhklema panemine, Putini režiimi päästmine ja süü veeretamine teistele.
Kremli satraap istub oma salajases urus Uurali mägedes ja haub kättemaksu Ukrainale ja tervele vabale maailmale, et nad julgesid Venemaale vapralt vastu hakata ja teda karmilt karistada. Putinile ja tema andunud toetajatele ei mahu pähe, et Ukraina riik ja rahvas on reaalselt olemas, nad pole Venemaa ega venelased ning nad võitlevad ja jäävad püsima.
Nõukogude Liidu lõplik lagunemine toimub nüüd
Nõukogude Liidu lõplik lagunemine ei toimunud 1991. aasta detsembris, vaid toimub nüüd. Uuendusmeelsed kommunistid ei vastandanud vene ja ukraina rahvast, vaid andsid mõlemale vabaduse. Kommunistidele ei tulnud pähegi järgida fašistliku Saksamaa invasiooni ja okupatsiooni stsenaariumit, mida Putin teostab. See ei ole kiitus Nõukogude Liidu kommunistidele, vaid tõdemus, kui kurjaks võib muutuda marutõbine ja paranoiline suurvene šovinism.
Kremli peeglid on teatavasti kõverad. Moskva poliittehnoloogid püüavad agressioonile tagantjärele õigustust leida, võib-olla mõeldes USA Iraagi invasioonile 2003. aastal. Iraagil polnud massihävitusrelvi (või vähemalt pole neid seni leitud). Neid pole ka Ukrainal. Kuid Venemaa, erinevalt USA-st Iraagis, võib massihävitusrelvi siiski "leida", kasutades keemia- või biorelvi ukrainlaste vastu.
"Julm kallaletung Ukrainale selle riigi ja rahva hävitamiseks on täiesti põhjendamatu ja provotseerimatu."
Mariupoli olukord hakkab sarnanema Leningradi blokaadile. Venemaa relvajõud ründavad lastehaiglaid, mida nad nimetavad "militaarobjektideks", ning tapavad naisi, lapsi ja vanureid. Inimesed võitlevad üksteisega toidu pärast. Julm kallaletung Ukrainale selle riigi ja rahva hävitamiseks on täiesti põhjendamatu ja provotseerimatu. Keda on vaja denatsifitseerida?
Kremli timukad ei istunud Nürnbergi kohtupingis. Seetõttu tekkis Moskval karistamatuse tunne ning kindel veendumus, et mistahes kuriteod on teise maailmasõja võitjale lubatud (ühtlasi ka "õigustatud").
Kommunismi langemisele Euroopas ei järgnenud Venemaa mentaalne ja kultuurilis-ideoloogiline puhastumine. Me sööme nüüd neid kibedaid vilju. Paljud arvasid, et Venemaa (riiklik) kapitalism, seotus globaalse majandusega ning liikumisvabadus, olgu "juhitud" demokraatia tingimustes, ei luba ajaloo tumedaimate lehekülgede kordumist.
Tuleb olla valmis küberrünnakute tõrjumiseks
Tulgem tagasi tänapäeva. Küberruumis valitseb suhteliselt kahtlane vaikus enne Venemaa kavandatud eraldumist globaalsest veebivõrgust. See tähendab, et tuleb olla valmis Venemaa küberrünnakute tõrjumiseks.
Ukraina püüab läbirääkimiste kaudu võimalikult palju süütuid tsiviilelanikke päästa. Venemaa muudkui raiub, et Ukraina peab alistuma ehk nõustuma nukuvalitsusega, tunnustama Krimmi Venemaa osana, samuti "rahvavabariikide" nii-öelda iseseisvust, ning loobuma NATO-ga liitumise taotlemisest.
Kremli nõudmiste nimekiri kindlasti pikeneb, kui Ukraina nõustub kasvõi ühe ultimatiivse tingimusega. Moskva ei ütle poolt sõnagi omaenda kavatsuste kohta, ei maini isegi sõjalise tegevuse täielikku peatamist, rääkimata vägede väljaviimisest Ukraina territooriumilt.
Nüüdseks on selge, et Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas ei edene Putini soovitud tempos. Ühelgi anastatud maalapil, üheski linnas ega külas ei näita ukrainlased mingit toetust okupantidele. Kuid Putin püüab näidata meelekindlust: Kiiev ja Harkiv tuleb ära võtta ning maismaaühendust Krimmiga tuleb luua. See on tõenäoliselt tema miinimumprogramm.
Venemaa võitleb meeleheitlikult rublakursi ja valuutareservide päästmise nimel, kuid see on võitlus tuuleveskitega. Putin nähtavasti mõtleb – Vene rahva ergutamiseks - Suur-Venemaa loomisele ehk Ukrainas hõivatud (ja edaspidi okupeeritavate) alade, sealhulgas kogu Donbassi, kuid ka Valgevene, Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Transnistria liitmisele Venemaa Föderatsiooniga.
Ta unistab ka Balti riikidest. Kui mitte okupatsioonist, siis vähemalt Vene-sõbralikest valitsustest ja NATO-välisest staatusest. Sergei Lavrov teatas, et Balti riikidel pole mingit ohtu. Järelikult on, kui Venemaa plaanid Ukrainas õnnestuvad.
Lääne ühtsus hakkab kahjuks murenema
Sõda ei ole ammugi läbi, see võib venida, kuid see on Venemaa poolt vaadatuna sisuliselt kaotatud. Juhul kui teada-tuntud dialoogi armastajad läänes ei hakka kordama 2008. aastal tehtud vigu, soovides naasta võimalikult kiiresti "normaalsuse" juurde ning ühtlasi päästes Putini kuritegelikku režiimi.
Lääne enneolematuks kuulutatud ühtsus hakkab kahjuks murenema. Antakse otsustamatuse ja nõrkuse signaale. MIG-21 hävituslennukeid ei saa kuidagi Ukrainale üle anda. Lisaks leitakse, et ega nendest polekski Ukrainal suurt kasu.
Soome kaitseminister teatab, et praegu pole õige aeg NATO-ga liitumiseks. Millal siis veel? Põhjanaabri president ei võta seisukohta, kuigi seda just temalt oodatakse. Saksamaa ja teised Euroopa Liidu riigid teatavad, et sõltumatus Venemaa gaasist saabub (heal juhul) 2030. aastal...
Venemaa loodab ka sellele, et miljonid Ukraina sõjapõgenikud tekitavad Euroopas sarnaseid protsesse, nagu süürlased alates 2015. aastast, Euroopa Liidu destabiliseerimist ja riikidevahelist (ka –sisest) jagelemist ning paremäärmuslike populistlike erakondade ja liikumiste aktiveerimist.
"Me peame samal ajal andma Ukrainale lootust, et sõja lõppedes riiki taastatakse ning valmistatakse Euroopa Liiduga liitumiseks."
Ukraina on pettunud, et teda ei võeta kohe Euroopa Liidu rüppe. Liikmesriigid peaksid ukrainlasi rahustama ja selgitama, et see on siiski pikk protsess. Me ei tea veel isegi, mis piirides Ukrainast me räägime, sest sõda käib ja lahendust pole veel näha. Me peame samal ajal andma Ukrainale lootust, et sõja lõppedes riiki taastatakse ning valmistatakse Euroopa Liiduga liitumiseks.
Kõige olulisem on see, et on saabunud aeg esitada Venemaale oma tingimusi. Ukraina koos NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidega peavad nõudma Venemaalt mitte ainult sõjategevuse viivitamatut lõpetamist, vaid ka vägede (sealhulgas "vabatahtlike" jms) täielikku, distsiplineeritud ja kiiret väljaviimist Ukrainast, sealhulgas kogu Donbassist.
Teiseks, Venemaa peab nõustuma, et "erioperatsioon" on agressioonisõda ning peab aktsepteerima vastavaid tagajärgi rahvusvahelise õiguse kohaselt, sealhulgas toime pandud sõjakuritegude osas.
Kolmandaks, Venemaa peab maksma (näiteks läänes külmutatud varadest) Ukrainale reparatsiooni tekitatud materiaalse kahju ning tapetud ja haavatud inimeste (Ukraina elanike) eest.
Neljandaks, 1994. aasta Budapesti memorandumi allkirjastanud riigid valmistavad ette ÜRO Peaassamblee hääletusele mineva otsuse teksti, mis puudutab Krimmi kuuluvust ja demilitariseerimisest. Igal riigil on üks hääl ja kellelgi pole vetoõigust.
Lääne Venemaale kehtestatud sanktsioonid jäävad jõusse, kuni Venemaa on kõik tingimused täielikult täitnud. Motivaator peab olema.
Seejärel võib heas usus rääkida Euroopa julgeolekuarhitektuurist ja relvastuskontrollist, sealhulgas usaldusmeetmetest. Muidugi austades iga riigi võõrandamatuid ja võrdseid õigusi.
Need tingimused võivad tunduda mõistagi ulmeliste ja teostamatutena, kuid need on siiski täiesti õigustatud ja õiged (rahvusvahelise õiguse seisukohalt). Ei ole põhjust nõuda Venemaalt midagi vähemat.
Vastuseks Putini ja Lavrovi ultimaatumite põhjendustele
Euroopa julgeoleku jagamatus tähendab Euroopa ja Põhja-Ameerika (OSCE liikmesriikide) püüdlust vältida uue külma sõja puhkemist ja Euroopa jagamist mõjutsoonideks. See on selle printsiibi tähendus alates hetkest, kui külm sõda kuulutati (paraku ennatlikult) lõppenuks. Vladivostokist Vancouverini pidi valitsema üks mõjutsoon, demokraatia ja õigusriik. Venemaa väljus sellest tsoonist Putini ajastul.
Teisalt ei tohi ükski riik oma julgeolekut teiste riikide arvelt suurendada. Olen muidugi nõus, kuid palun kaitseminister Sergei Šoigul või kindralstaabi ülemal Valeri Gerassimovil selgitada, kas mitte Venemaa ei astu pidevalt selle printsiibi vastu. Ukraina-vastane agressioon on kõige ehedam näide.
Lõpuks, Moskva täidab üht ainsat endale võetud kohustust, tarnida Euroopale gaasi. Miks? Sest tal on välisvaluutat hädasti vaja, et oma sõjamasinat käigus hoida. Mis järelduse me sellest teeme?
### Response:
Kalev Stoicescu: millal hakkavad Ukraina ja lääs oma tingimusi esitama? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle sõja emotsionaalse mustri on mu jaoks kõige paremini kokku võtnud Erki Must Twitteris: "Sõja alguses oli ärevus, et kohe Kiiev langeb ja ongi Ukrainaga kõik. Siis oli eufooria, et, vau, edu, kõik on ju võimalik! Nüüd on see tunne, kui oled pikalt suletud ruumis ja õhk hakkab otsa saama."
Õhk hakkab tõesti otsa saama nii Ukrainas, kus venelased panevad toime üha hoolimatumaid rünnakuid tsiviilelanike ja -objektide vastu kui ka Eestis ja teistes riikides, kuhu on paari nädalaga saabunud kaks miljonit Ukraina põgenikku.
Kui sõja alguses arvati, et venelased ei suuda sihtida ja seepärast lendavad mõned raketid või mürsud "märgist mööda", siis üha ilmsemaks on saanud, et tsiviilobjektide pommitamine ja elanikkonna terroriseerimine on olnud sama oluline komponent kui Ukraina sõjaväe nõrgestamine. Võib-olla on see komponent nüüdseks isegi olulisem, sest sõjalise vastupanu mahasurumisega hakkama ei saadud, tsiviilelanike tapmisega saab aga läänelt jätkuvalt vajalikku tähelepanu.
Haiglaid ja elumaju pommitades sunnib Venemaa esiteks võimalikult palju inimesi põgenema. Peame endale meelde tuletama, et see on avalikult välja hõigatud rahvuse hävitamise sõda, mille eesmärk on Ukraina riiklus hävitada ning neil aladel sisse seada Suur-Venemaa. Põgenemine võib olla paljudele Ukraina inimestele võimalus liikuda kõrgema elatustasemega majandusruumi, aga üsna sõja alguses sai inimesed aru, et Putin peabki sõda Ukraina rahva vastu.
Lääs tõrgub sõjaliselt sekkumast ja see tõrksus on üha ebaloomulikum, mõjub üha tehinglikumalt. Ka Eesti julgeolekupoliitilistes kuluaarides sosistatakse midagi "üleeuroopalisest suurest sõjast" või "sõjast tuumariigiga", arvamusliidrid käivad teleris rääkimas, kuidas lennukeelutsoon tähendaks vältimatult vajadust pommitada Venemaa lennuvälju ja Vene territooriumil asuvaid õhukaitsesüsteeme ja kuidas juhul, kui mõni Vene lennuk alla tulistatakse, eskaleeruks konflikt kontrollimatult. See on nonsenss.
Ma olen kakskümmend aastat kaitseministeeriumis töötanud ja sellest kolm aastat veetnud Balti kaitsekolledžis ja Ameerika Ühendriikide Maaväe Staabikolledžis erinevaid konflikte (sh võimalikku konflikti Venemaaga) uurides ja võin kinnitada, et kõik need jutud on asjatundmatud, kantud mitte teadmisest, vaid emotsioonist ja selleks emotsiooniks on arusaadavalt hirm.
Ma ei pane pahaks hirmukäitumist, pigem ärritaks mind, kui sõja ees ei tuntaks hirmu. Aga mulle ei meeldi, kui hirmuga hakkama saamise eesmärgil hakatakse omakorda hirmutama, rääkima sellest, kuidas Venemaa kohe vastab tuumalöögiga, kui lääs kasvõi humanitaareesmärgil ja väga piiratud jõu kasutamise reeglistikuga, mis Venemaale on teatavaks tehtud, sõjaliselt sekkuks.
Meil pole endiselt adekvaatseid ja arusaadavaid vastuseid küsimusele, miks USA, NATO ega ÜRO ei võta kasutusele piiratud sõjalisi meetmeid Ukraina tsiviilelanike kaitseks. Mitte keegi Eestis ega läänes pole sellele küsimusele arusaadavalt vastanud. Vaikus on nii kõrvulukustav, et isegi Manchester City peatreener Pep Guardiola peab sellega põhitöö kõrvalt tegelema.
Jutud "üleeuroopalisest sõjast" ja "tuumaohust" ei kvalifitseeru vastuseks, sellise vastuse eest saaksin sõjakoolis "kahe", sest see ei põhine ei tuumaheidutuse teoorial ega sõjaliste konfliktide kogemusel.
2015. aastal tulistas Türgi alla lennukeelutsooni rikkunud Venemaa lennuki. Kas sellele järgnes eskalatsioon? Ei järgnenud. Kas Venemaa tulistas vastu? Ei. Kas siis räägiti võimalikust eskalatsioonist regionaalseks konfliktiks või tuumasõjaks? Loomulikult mitte.
Milles vahe oli? Ilmselt ei tundnud tol hetkel läänes keegi end nii süüdi ja hirmununa kui praegu. Joe Biden ütles kohe sõja esimesel päeval, et Ameerika Ühendriigid ei sekku, mis sest, et USA-l on lisaks Ühendkuningriigile NATO riikidest ainsana lepinguline kohustus (Budapesti memorandum 1994, millega Ukraina loobus tuumarelvast) Ukraina kaitsmiseks.
Need on ainsad kaks NATO riiki, mis peaksid tegelikult tegema märksa rohkem, kui praegu tehakse. Kes peaksid võtma sõjalisi riske, mida praegu ei suudeta võtta isegi Poola hävitajate Ukrainale kinkimise vahendajana.
Lennukeelutsooni ja humanitaarkoridoride sõjalise jõustamisega pole kuhugi jõutud, sest see on otse loomulikult vastik ja ebameeldiv teema. Kes ikka tahab oma riiki sõtta tõmmata.
"Ainsad, kes ei saa seda öelda, et las teine teeb, on USA ja Ühendkuningriik."
Selles konfliktis domineeribki üsna lihtne mänguteoreetiline paratamatus: Venemaad on üks, lääs aga koosneb kümnetest valitsustest, kel igaühel on võimalus öelda, et las teine teeb. Ainsad, kes ei saa seda öelda, et las teine teeb, on USA ja Ühendkuningriik. Boris Johnsonil pole Londonis piisavat poliitilist pidamist ja ilmselt mitte ka isiklikku huvi muutuda oportunistist liidriks, Joe Biden aga, tundub üha enam, on sõlminud tehingu kui mitte Putiniga, siis iseendaga.
Ka Bideni tehing iseendaga tuleb vaidlustada. Me peame tegema ettepanekuid sõjalisteks meetmeteks, esitama küsimusi, mida Euroopa riigipeade asemel esitab USA-le ja NATO-le Pep Guardiola. Veel on see hetk, mil Venemaale saab anda signaali, et pikk inimsusevastane sõda Ukraina territooriumil, mis juba praegu omab genotsiidile omast jõu kasutamise reeglistikku, ei kavatse lääs niisama pealt vaadata.
Kui jõu kasutamise ettepanekuid ei menetleta, asenduvad need ühe teise ettepaneku menetlemisega: survega Kiievile iga hinna eest sõlmida Putiniga vaherahu, mis osutuks lihtsalt sobivaks hingetõmbepausiks hetkel vägesid täiendava Kremli jaoks ja annaks ühtlasi Kremlile loa pikaks süsteemseks sõjaliseks genotsiidiks Ukrainas. Kreml panustab selles konfliktis mitte tuumarelvadele, vaid lääne väsimisele sõjast ja põgenikest. Lääne väsimine ongi Kremli tegelik "tuumarelv". | Meelis Oidsalu: lääne väsimine on Kremli tegelik tuumarelv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle sõja emotsionaalse mustri on mu jaoks kõige paremini kokku võtnud Erki Must Twitteris: "Sõja alguses oli ärevus, et kohe Kiiev langeb ja ongi Ukrainaga kõik. Siis oli eufooria, et, vau, edu, kõik on ju võimalik! Nüüd on see tunne, kui oled pikalt suletud ruumis ja õhk hakkab otsa saama."
Õhk hakkab tõesti otsa saama nii Ukrainas, kus venelased panevad toime üha hoolimatumaid rünnakuid tsiviilelanike ja -objektide vastu kui ka Eestis ja teistes riikides, kuhu on paari nädalaga saabunud kaks miljonit Ukraina põgenikku.
Kui sõja alguses arvati, et venelased ei suuda sihtida ja seepärast lendavad mõned raketid või mürsud "märgist mööda", siis üha ilmsemaks on saanud, et tsiviilobjektide pommitamine ja elanikkonna terroriseerimine on olnud sama oluline komponent kui Ukraina sõjaväe nõrgestamine. Võib-olla on see komponent nüüdseks isegi olulisem, sest sõjalise vastupanu mahasurumisega hakkama ei saadud, tsiviilelanike tapmisega saab aga läänelt jätkuvalt vajalikku tähelepanu.
Haiglaid ja elumaju pommitades sunnib Venemaa esiteks võimalikult palju inimesi põgenema. Peame endale meelde tuletama, et see on avalikult välja hõigatud rahvuse hävitamise sõda, mille eesmärk on Ukraina riiklus hävitada ning neil aladel sisse seada Suur-Venemaa. Põgenemine võib olla paljudele Ukraina inimestele võimalus liikuda kõrgema elatustasemega majandusruumi, aga üsna sõja alguses sai inimesed aru, et Putin peabki sõda Ukraina rahva vastu.
Lääs tõrgub sõjaliselt sekkumast ja see tõrksus on üha ebaloomulikum, mõjub üha tehinglikumalt. Ka Eesti julgeolekupoliitilistes kuluaarides sosistatakse midagi "üleeuroopalisest suurest sõjast" või "sõjast tuumariigiga", arvamusliidrid käivad teleris rääkimas, kuidas lennukeelutsoon tähendaks vältimatult vajadust pommitada Venemaa lennuvälju ja Vene territooriumil asuvaid õhukaitsesüsteeme ja kuidas juhul, kui mõni Vene lennuk alla tulistatakse, eskaleeruks konflikt kontrollimatult. See on nonsenss.
Ma olen kakskümmend aastat kaitseministeeriumis töötanud ja sellest kolm aastat veetnud Balti kaitsekolledžis ja Ameerika Ühendriikide Maaväe Staabikolledžis erinevaid konflikte (sh võimalikku konflikti Venemaaga) uurides ja võin kinnitada, et kõik need jutud on asjatundmatud, kantud mitte teadmisest, vaid emotsioonist ja selleks emotsiooniks on arusaadavalt hirm.
Ma ei pane pahaks hirmukäitumist, pigem ärritaks mind, kui sõja ees ei tuntaks hirmu. Aga mulle ei meeldi, kui hirmuga hakkama saamise eesmärgil hakatakse omakorda hirmutama, rääkima sellest, kuidas Venemaa kohe vastab tuumalöögiga, kui lääs kasvõi humanitaareesmärgil ja väga piiratud jõu kasutamise reeglistikuga, mis Venemaale on teatavaks tehtud, sõjaliselt sekkuks.
Meil pole endiselt adekvaatseid ja arusaadavaid vastuseid küsimusele, miks USA, NATO ega ÜRO ei võta kasutusele piiratud sõjalisi meetmeid Ukraina tsiviilelanike kaitseks. Mitte keegi Eestis ega läänes pole sellele küsimusele arusaadavalt vastanud. Vaikus on nii kõrvulukustav, et isegi Manchester City peatreener Pep Guardiola peab sellega põhitöö kõrvalt tegelema.
Jutud "üleeuroopalisest sõjast" ja "tuumaohust" ei kvalifitseeru vastuseks, sellise vastuse eest saaksin sõjakoolis "kahe", sest see ei põhine ei tuumaheidutuse teoorial ega sõjaliste konfliktide kogemusel.
2015. aastal tulistas Türgi alla lennukeelutsooni rikkunud Venemaa lennuki. Kas sellele järgnes eskalatsioon? Ei järgnenud. Kas Venemaa tulistas vastu? Ei. Kas siis räägiti võimalikust eskalatsioonist regionaalseks konfliktiks või tuumasõjaks? Loomulikult mitte.
Milles vahe oli? Ilmselt ei tundnud tol hetkel läänes keegi end nii süüdi ja hirmununa kui praegu. Joe Biden ütles kohe sõja esimesel päeval, et Ameerika Ühendriigid ei sekku, mis sest, et USA-l on lisaks Ühendkuningriigile NATO riikidest ainsana lepinguline kohustus (Budapesti memorandum 1994, millega Ukraina loobus tuumarelvast) Ukraina kaitsmiseks.
Need on ainsad kaks NATO riiki, mis peaksid tegelikult tegema märksa rohkem, kui praegu tehakse. Kes peaksid võtma sõjalisi riske, mida praegu ei suudeta võtta isegi Poola hävitajate Ukrainale kinkimise vahendajana.
Lennukeelutsooni ja humanitaarkoridoride sõjalise jõustamisega pole kuhugi jõutud, sest see on otse loomulikult vastik ja ebameeldiv teema. Kes ikka tahab oma riiki sõtta tõmmata.
"Ainsad, kes ei saa seda öelda, et las teine teeb, on USA ja Ühendkuningriik."
Selles konfliktis domineeribki üsna lihtne mänguteoreetiline paratamatus: Venemaad on üks, lääs aga koosneb kümnetest valitsustest, kel igaühel on võimalus öelda, et las teine teeb. Ainsad, kes ei saa seda öelda, et las teine teeb, on USA ja Ühendkuningriik. Boris Johnsonil pole Londonis piisavat poliitilist pidamist ja ilmselt mitte ka isiklikku huvi muutuda oportunistist liidriks, Joe Biden aga, tundub üha enam, on sõlminud tehingu kui mitte Putiniga, siis iseendaga.
Ka Bideni tehing iseendaga tuleb vaidlustada. Me peame tegema ettepanekuid sõjalisteks meetmeteks, esitama küsimusi, mida Euroopa riigipeade asemel esitab USA-le ja NATO-le Pep Guardiola. Veel on see hetk, mil Venemaale saab anda signaali, et pikk inimsusevastane sõda Ukraina territooriumil, mis juba praegu omab genotsiidile omast jõu kasutamise reeglistikku, ei kavatse lääs niisama pealt vaadata.
Kui jõu kasutamise ettepanekuid ei menetleta, asenduvad need ühe teise ettepaneku menetlemisega: survega Kiievile iga hinna eest sõlmida Putiniga vaherahu, mis osutuks lihtsalt sobivaks hingetõmbepausiks hetkel vägesid täiendava Kremli jaoks ja annaks ühtlasi Kremlile loa pikaks süsteemseks sõjaliseks genotsiidiks Ukrainas. Kreml panustab selles konfliktis mitte tuumarelvadele, vaid lääne väsimisele sõjast ja põgenikest. Lääne väsimine ongi Kremli tegelik "tuumarelv".
### Response:
Meelis Oidsalu: lääne väsimine on Kremli tegelik tuumarelv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Infotund "Sõda, õpetaja ja kool – kuidas lahendada tärkavaid konflikte?" aitab Eesti tippekspertide toel lahti seletada infosõja alused, Ukraina sõjaga paralleelselt toimuva infosõja ning annab õpetajatele soovitusi, kuidas keerulist teemat õpilastele lahti seletada.
Ajakava
15–15.03 kommunikatsiooniekspert Raul Rebase tervitus ja avasõnad
15.03–15.07 haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Liina Põllu tervitus
15.07–15.25 "Kuidas infosõjas mitte petta saada?", Raul Rebane
15.25–15.55 "Venemaa Föderatsiooni informatsioonilise mõjutustegevuse korraldus", kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja kolonelleitnant Uku Arold
15.55–16.20 "Vaimse vastupanuvõime tugevdamine. Kuidas ennast ja teisi äreval ajal toetada?", kliiniline psühholoog, peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa
16.20–16.45 "Koolikonfliktide eripära Ukraina sõja perioodil", psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel
16.45–17.10 "Sotsiaalmeedia roll infosõjas - mida peaks tavakasutaja silmas pidama?", Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel
17.10–17.20 "Kuidas saab rahvusraamatukogu õpetajale abiks olla?", rahvusraamatukogu kommunikatsioonispetsialist Laura Annast
17.20–17.30 Vastused küsimustele ja kokkuvõte, lõppsõna. | Otse kell 15: Sõda, õpetaja ja kool – kuidas lahendada tärkavaid konflikte? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Infotund "Sõda, õpetaja ja kool – kuidas lahendada tärkavaid konflikte?" aitab Eesti tippekspertide toel lahti seletada infosõja alused, Ukraina sõjaga paralleelselt toimuva infosõja ning annab õpetajatele soovitusi, kuidas keerulist teemat õpilastele lahti seletada.
Ajakava
15–15.03 kommunikatsiooniekspert Raul Rebase tervitus ja avasõnad
15.03–15.07 haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Liina Põllu tervitus
15.07–15.25 "Kuidas infosõjas mitte petta saada?", Raul Rebane
15.25–15.55 "Venemaa Föderatsiooni informatsioonilise mõjutustegevuse korraldus", kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja kolonelleitnant Uku Arold
15.55–16.20 "Vaimse vastupanuvõime tugevdamine. Kuidas ennast ja teisi äreval ajal toetada?", kliiniline psühholoog, peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa
16.20–16.45 "Koolikonfliktide eripära Ukraina sõja perioodil", psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel
16.45–17.10 "Sotsiaalmeedia roll infosõjas - mida peaks tavakasutaja silmas pidama?", Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel
17.10–17.20 "Kuidas saab rahvusraamatukogu õpetajale abiks olla?", rahvusraamatukogu kommunikatsioonispetsialist Laura Annast
17.20–17.30 Vastused küsimustele ja kokkuvõte, lõppsõna.
### Response:
Otse kell 15: Sõda, õpetaja ja kool – kuidas lahendada tärkavaid konflikte? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vene sisejulgeolekuteenistus (FSB) edastab vaikselt informatsiooni tšetšeeni üksuste liikumise kohta," ütles Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovitš.
Eelmisel nädalal teatas Ukraina luure, et Volodomõr Zelenskit mõrvama saadetud tšetšeeni löögirühm likvideeriti. Väidetavalt aitasid Ukrainat selle käigus Venemaa luurajad, kes ei taha osaleda selles verises sõjas, teatas The Times.
Arestovitš väitis telekanalile Rada TV, et Venemaa luurajad proovivad nõrgestada Tšetšeenia presidenti Ramzan Kadõrovit.
Kadõrov valitseb Tšetšeeniat peaaegu iseseisvalt. Ametlikult on ta Kremlile lojaalne. Eelmisel nädalal lekkinud aruande kohaselt on Kadõrov nüüd vihane, et Vene luurajad võivad jagada tema sõdurite asukoha kohta informatsiooni, teatas The Times.
Aruande autor on väidetavalt FSB analüütik. Ta peab ebatõenäoliseks, et Moskva lekitab Ukrainale tšetšeeni võitlejate kohta informatsiooni. Autor märkis siiski, et see on ukrainlaste tõhus taktika lahkhelide külvamiseks.
Kadõrov väidab, et saatis riiki 10 000 sõdurit, sealhulgas kolm oma poega. Noorim neist on 14-aastane.
Kadõrov kutsus hiljuti Putinit üles loobuma igasugusest vaoshoitusest ja rünnakuid karmistama.
Ajaleht The Times suhtles sel nädalal inimestega Kiievi äärelinnades, kes ütlesid, et tšetšeeni sõdurid sundisid nad kodudest lahkuma. Väidetavalt mõrvavad tšetšeenid Kiievi äärelinnades tsiviilelanikke.
Tšetšeeni separatistid kuulutasid iseseisvuse välja 1991. aastal. See tõi kaasa kaks verist sõda. Endine separatist Kadõrov sai Tšetšeenia presidendiks 2007. aastal. | Kiiev: Venemaa luureagendid reedavad Ukrainas tšetšeeni sõdureid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vene sisejulgeolekuteenistus (FSB) edastab vaikselt informatsiooni tšetšeeni üksuste liikumise kohta," ütles Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovitš.
Eelmisel nädalal teatas Ukraina luure, et Volodomõr Zelenskit mõrvama saadetud tšetšeeni löögirühm likvideeriti. Väidetavalt aitasid Ukrainat selle käigus Venemaa luurajad, kes ei taha osaleda selles verises sõjas, teatas The Times.
Arestovitš väitis telekanalile Rada TV, et Venemaa luurajad proovivad nõrgestada Tšetšeenia presidenti Ramzan Kadõrovit.
Kadõrov valitseb Tšetšeeniat peaaegu iseseisvalt. Ametlikult on ta Kremlile lojaalne. Eelmisel nädalal lekkinud aruande kohaselt on Kadõrov nüüd vihane, et Vene luurajad võivad jagada tema sõdurite asukoha kohta informatsiooni, teatas The Times.
Aruande autor on väidetavalt FSB analüütik. Ta peab ebatõenäoliseks, et Moskva lekitab Ukrainale tšetšeeni võitlejate kohta informatsiooni. Autor märkis siiski, et see on ukrainlaste tõhus taktika lahkhelide külvamiseks.
Kadõrov väidab, et saatis riiki 10 000 sõdurit, sealhulgas kolm oma poega. Noorim neist on 14-aastane.
Kadõrov kutsus hiljuti Putinit üles loobuma igasugusest vaoshoitusest ja rünnakuid karmistama.
Ajaleht The Times suhtles sel nädalal inimestega Kiievi äärelinnades, kes ütlesid, et tšetšeeni sõdurid sundisid nad kodudest lahkuma. Väidetavalt mõrvavad tšetšeenid Kiievi äärelinnades tsiviilelanikke.
Tšetšeeni separatistid kuulutasid iseseisvuse välja 1991. aastal. See tõi kaasa kaks verist sõda. Endine separatist Kadõrov sai Tšetšeenia presidendiks 2007. aastal.
### Response:
Kiiev: Venemaa luureagendid reedavad Ukrainas tšetšeeni sõdureid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tund ja 44 minutit kestnud kohtumise võitsid ameeriklannad tulemusega 7:6 (11:9), 6:2.
Üksikmängu turniiri alustab Kontaveit laupäeval, kui teises ringis läheb eestlanna vastamisi slovakitari Kristina Kucovaga (WTA 77.). Võidu korral mängib Kontaveit kolmandas ringis tšehhitari Marketa Vondroušovaga (WTA 33.) või poolatari Magdalena Frechiga (WTA 88.).
Kaia Kanepi mängib Eesti aja järgi ööl vastu laupäeva teises ringis Tokyo olümpiamängudel kulla võitnud Belinda Benciciga (WTA 25.). Kohtumise võitja läheb järgmises ringis vastamisi Elina Svitolina (WTA 18.) ja Harriett Darti (WTA 122.) vahelise vastasseisu võitjaga. | Kontaveit langes Indian Wellsi turniiril paarismängus konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tund ja 44 minutit kestnud kohtumise võitsid ameeriklannad tulemusega 7:6 (11:9), 6:2.
Üksikmängu turniiri alustab Kontaveit laupäeval, kui teises ringis läheb eestlanna vastamisi slovakitari Kristina Kucovaga (WTA 77.). Võidu korral mängib Kontaveit kolmandas ringis tšehhitari Marketa Vondroušovaga (WTA 33.) või poolatari Magdalena Frechiga (WTA 88.).
Kaia Kanepi mängib Eesti aja järgi ööl vastu laupäeva teises ringis Tokyo olümpiamängudel kulla võitnud Belinda Benciciga (WTA 25.). Kohtumise võitja läheb järgmises ringis vastamisi Elina Svitolina (WTA 18.) ja Harriett Darti (WTA 122.) vahelise vastasseisu võitjaga.
### Response:
Kontaveit langes Indian Wellsi turniiril paarismängus konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lääneriigid on siiani rakendanud järjest suuremaid majanduslikke sanktsioone Venemaa vastu ja tarninud Ukrainale relvastust. Päevakorda on tõusnud agressori peatamiseks lennukeelutsooni (no fly zone) kehtestamine Ukraina ja võib-olla ka seda ümbritsevate riikide õhuruumis.
Lennukeelutsooni kehtestamisega mõne teise riigi õhuruumis teatavad militaarjõud, et nad võivad hävitada kõik seal lendavad lennukid. Sisuliselt loob see eeldused võimalikke sõjaliste õhuoperatsioonide alustamiseks.
Tavaliselt võetakse see vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga, aga mitte alati. Suuremad lennukeelutsoonid on kehtestatud kaks korda Liibüas, Iraagis ja Bosnias, aga ka näiteks terroristide vastu Londoni kohal olümpiamängude ajal. Juhul kui lennukeelutsooni kehtestab näiteks praegu NATO või tema mõni liikmesriik, tähendab sisuliselt see NATO otsest sõjalist sekkumist ning võimalusena sõjatandri laienemist kaugelt üle Ukraina piiride.
Lennukeelutsooni kehtestamine Ukraina õhuruumis on üks vahend eesmärkide täitmiseks. Aga peamine eesmärk saab olla üksnes inimkannatusi ja rahvasterännet tekitava sõja lõpetamine Ukrainas.
"Siinkohal peame arvestama, et vastamisi seisavad tuumariigid, millel on tuumarelva võimekusega militaarlennukid."
Sõjaväejuhid peavad poliitikutele nõu andma, kas lennukeelutsooni kehtestamine ühe meetmena lõpetab sõja ja kas see võib viia sõja eskaleerumiseni NATO liikmesriikide õhuruumides, sealhulgas näiteks Eestis või mitte. Siinkohal peame arvestama, et vastamisi seisavad tuumariigid, millel on tuumarelva võimekusega militaarlennukid.
Ma oleksin lennukeelutsooni kehtestamisega esialgu ettevaatlik. Sõjaväejuhid peavad eelnevalt poliitikutele tõestama, kas nad on valmis efektiivseteks ja mastaapseteks õhulahinguteks, sealhulgas väljaspool Ukraina õhuruumi, kuhu võib lennukeelutsooni vastumeetmena kehtestada Venemaa.
Sõja algul oli Ukrainal endal kokku 98 hävituslennukit, 43 MIG 29 ning 55 SU tüüpi lennukit, lisaks umbes sada sõjahelikopterit. Venemaal oli seevastu hävituslennukeid üle 1500, sealjuures on Venemaa omad tunduvalt kaasaegsemad.
Nüüdseks on õhulahingutes mõlemad pooled kaotanud kümneid lennukeid, kusjuures täpsed arvud on teadmata. Aga näiteks USA-l on üle 13 000 sõjalise otstarbega lennukit, mis moodustab umbes 25 protsenti kogu maailma sõjalennukitest. Kui lahingutesse lülituvad ka NATO õhujõud, on Ukraina õhus ülekaal juba lääneriikide poolel.
Oluliseks tuleb pidada ka lääneriikide finantsilist suutlikkust. Kui näiteks Slovakkia, Poola ja Bulgaaria annaksid oma väidetavalt töökorras olevad 40 ühikut MIG-29 tasuta Ukrainale, soovivad nad USA-lt tasuta vastu vähemalt sama arv pruugitud hävituslennukeid F-16, mille hind võiks olla umbes kaks miljardit dollarit.
Lennukeelutsoon ei ole asi iseeneses. Oluline on, kui konkurentsivõimeliseks võiksid uued hävituslennukid osutuda ja milliseks võib kujuneda side maapealse militaartaristuga. Puruks on pommitatud mitmed tsiviil- ja sõjalennuväljad ja ei ole teada Ukraina lennujuhtimise suutlikkus, mistõttu uute hävituslennukite efektiivsus ei pruugi olla eriti kõrge.
Niisama Ukraina taevas omavahel lahinguid pidada ei ole eriti otstarbekas. Pakun, et Ukraina sõjajõud vajavad pigem õhutõrjesüsteeme, et seista vastu Vene lennukite rünnakutele.
Lennukeelutsooni kehtestamine peab olema kiire ja ootamatu ning koheselt tuleb alustada operatsioonidega. Kui sõjajuhid arvavad, et see meede aitab kaasa sõja lõpetamisele Ukrainas, siis tuleb poliitikutel lennukeelutsoon Ukraina õhuruumis ka kehtestada. | Toomas Peterson: lennukeelutsoon ei ole asi iseeneses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lääneriigid on siiani rakendanud järjest suuremaid majanduslikke sanktsioone Venemaa vastu ja tarninud Ukrainale relvastust. Päevakorda on tõusnud agressori peatamiseks lennukeelutsooni (no fly zone) kehtestamine Ukraina ja võib-olla ka seda ümbritsevate riikide õhuruumis.
Lennukeelutsooni kehtestamisega mõne teise riigi õhuruumis teatavad militaarjõud, et nad võivad hävitada kõik seal lendavad lennukid. Sisuliselt loob see eeldused võimalikke sõjaliste õhuoperatsioonide alustamiseks.
Tavaliselt võetakse see vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga, aga mitte alati. Suuremad lennukeelutsoonid on kehtestatud kaks korda Liibüas, Iraagis ja Bosnias, aga ka näiteks terroristide vastu Londoni kohal olümpiamängude ajal. Juhul kui lennukeelutsooni kehtestab näiteks praegu NATO või tema mõni liikmesriik, tähendab sisuliselt see NATO otsest sõjalist sekkumist ning võimalusena sõjatandri laienemist kaugelt üle Ukraina piiride.
Lennukeelutsooni kehtestamine Ukraina õhuruumis on üks vahend eesmärkide täitmiseks. Aga peamine eesmärk saab olla üksnes inimkannatusi ja rahvasterännet tekitava sõja lõpetamine Ukrainas.
"Siinkohal peame arvestama, et vastamisi seisavad tuumariigid, millel on tuumarelva võimekusega militaarlennukid."
Sõjaväejuhid peavad poliitikutele nõu andma, kas lennukeelutsooni kehtestamine ühe meetmena lõpetab sõja ja kas see võib viia sõja eskaleerumiseni NATO liikmesriikide õhuruumides, sealhulgas näiteks Eestis või mitte. Siinkohal peame arvestama, et vastamisi seisavad tuumariigid, millel on tuumarelva võimekusega militaarlennukid.
Ma oleksin lennukeelutsooni kehtestamisega esialgu ettevaatlik. Sõjaväejuhid peavad eelnevalt poliitikutele tõestama, kas nad on valmis efektiivseteks ja mastaapseteks õhulahinguteks, sealhulgas väljaspool Ukraina õhuruumi, kuhu võib lennukeelutsooni vastumeetmena kehtestada Venemaa.
Sõja algul oli Ukrainal endal kokku 98 hävituslennukit, 43 MIG 29 ning 55 SU tüüpi lennukit, lisaks umbes sada sõjahelikopterit. Venemaal oli seevastu hävituslennukeid üle 1500, sealjuures on Venemaa omad tunduvalt kaasaegsemad.
Nüüdseks on õhulahingutes mõlemad pooled kaotanud kümneid lennukeid, kusjuures täpsed arvud on teadmata. Aga näiteks USA-l on üle 13 000 sõjalise otstarbega lennukit, mis moodustab umbes 25 protsenti kogu maailma sõjalennukitest. Kui lahingutesse lülituvad ka NATO õhujõud, on Ukraina õhus ülekaal juba lääneriikide poolel.
Oluliseks tuleb pidada ka lääneriikide finantsilist suutlikkust. Kui näiteks Slovakkia, Poola ja Bulgaaria annaksid oma väidetavalt töökorras olevad 40 ühikut MIG-29 tasuta Ukrainale, soovivad nad USA-lt tasuta vastu vähemalt sama arv pruugitud hävituslennukeid F-16, mille hind võiks olla umbes kaks miljardit dollarit.
Lennukeelutsoon ei ole asi iseeneses. Oluline on, kui konkurentsivõimeliseks võiksid uued hävituslennukid osutuda ja milliseks võib kujuneda side maapealse militaartaristuga. Puruks on pommitatud mitmed tsiviil- ja sõjalennuväljad ja ei ole teada Ukraina lennujuhtimise suutlikkus, mistõttu uute hävituslennukite efektiivsus ei pruugi olla eriti kõrge.
Niisama Ukraina taevas omavahel lahinguid pidada ei ole eriti otstarbekas. Pakun, et Ukraina sõjajõud vajavad pigem õhutõrjesüsteeme, et seista vastu Vene lennukite rünnakutele.
Lennukeelutsooni kehtestamine peab olema kiire ja ootamatu ning koheselt tuleb alustada operatsioonidega. Kui sõjajuhid arvavad, et see meede aitab kaasa sõja lõpetamisele Ukrainas, siis tuleb poliitikutel lennukeelutsoon Ukraina õhuruumis ka kehtestada.
### Response:
Toomas Peterson: lennukeelutsoon ei ole asi iseeneses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo sõnade ja muusika autorit Robert Linnat inspireeris "I Don't Mindi" kirjutama Vihasoo rahvamaja vana aula. "Minu maakodu läheduses asuvas rahvamajas olid mõned pillid püsti. Sättisin ka mikrofonid üles ning hakkasin otsast tulema. Mängisin Curtis Mayfield'i vaibiga trummibiidi sisse. Ülejäänu mõtlesin käigupealt juurde," sõnas ta.
"Laulu saab mõtestada nii publiku kui ka oma kallima kontekstis. Demo sündis koroonapandeemia ajal, kui esinemised olid keelatud. Tundsin, et ei saa võtta iseenesest mõistetavalt võimalust inimestele esineda või ka seda, et minu kõrval on nii armas pere," sõnas Linna.
2021. aastal pälvis Lexsoul Dancemachine Eesti Muusikaauhindadel aasta ansambli tiitli. Lisaks on Lexsoul'i muusikat on mängitud nii BBC Radio 6 kui ka BBC Radio 2 kanalites. Bändi kuuluvad Robert Linna vokaalil ja perkussioonidel, Martin Laksberg basskitarril, Jürgen Kütner kitarril, Kristen Kütner kitarril, Joonas Mattias Sarapuu klahvpillidel ning Caspar Salo löökpillidel. | Lexsoul Dancemachine avaldas loo "I Don't Mind" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo sõnade ja muusika autorit Robert Linnat inspireeris "I Don't Mindi" kirjutama Vihasoo rahvamaja vana aula. "Minu maakodu läheduses asuvas rahvamajas olid mõned pillid püsti. Sättisin ka mikrofonid üles ning hakkasin otsast tulema. Mängisin Curtis Mayfield'i vaibiga trummibiidi sisse. Ülejäänu mõtlesin käigupealt juurde," sõnas ta.
"Laulu saab mõtestada nii publiku kui ka oma kallima kontekstis. Demo sündis koroonapandeemia ajal, kui esinemised olid keelatud. Tundsin, et ei saa võtta iseenesest mõistetavalt võimalust inimestele esineda või ka seda, et minu kõrval on nii armas pere," sõnas Linna.
2021. aastal pälvis Lexsoul Dancemachine Eesti Muusikaauhindadel aasta ansambli tiitli. Lisaks on Lexsoul'i muusikat on mängitud nii BBC Radio 6 kui ka BBC Radio 2 kanalites. Bändi kuuluvad Robert Linna vokaalil ja perkussioonidel, Martin Laksberg basskitarril, Jürgen Kütner kitarril, Kristen Kütner kitarril, Joonas Mattias Sarapuu klahvpillidel ning Caspar Salo löökpillidel.
### Response:
Lexsoul Dancemachine avaldas loo "I Don't Mind" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome rahvusringhääling Yle kirjutab, et valulävi on ületatud ja veokijuhid on hädas.
Eile pärastlõunal oli Soomes kõige kõrgem kütuse liitrihind 2,58 eurot. Diislikütuse keskmine hind oli 2,22 eurot, 95-oktaanisel bensiinil 2,2 eurot ja 98-oktaanisel bensiinil 2,29 eurot liitri eest. Alates veebruarist on diislikütuse keskmine hind kerkinud 40 senti.
Samas juhitakse tähelepanu, et hinnad muutuvad pidevalt ja tanklaketid muudavaid neid sageli, vahel ka mitu korda päevas.
Kütusehindade kiire tõus on pannud keerulisse seisu transpordisektori.
"Olukord on dramaatiline. Me ei ole kunagi varem midagi sellist näinud. Sõidame kahjumiga," ütles Soome logistikasektori esindusorganisatsiooni SKAL tegevjuht Anssi Kujala.
Eriti raske on veokijuhtidele diislikütuse hinnatõus, sest täislastiga suured veoautod võtavad 60-70 liitrit diislikütust 100 kilomeetri kohta. Talvel veelgi rohkem, märkis Kujala.
Soomes on tüüpiline transpordiettevõte väike perefirma, kes tegutseb 1-3 veokiga.
Kujala hinnangul peaks valitsus praeguses olukorras vähendama või sootuks peatama veofirmade kohustuse segada biokütust tavakütuse sekka, selleks et hinnatõusu ettevõtetele leevendada.
"Selle muudatuse mõju on raske täpselt hinnata, kuid see võiks olla umbes 30 senti liitri kohta," märkis Kujala. | Soomes kerkis kütuse hind üle 2,5 euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome rahvusringhääling Yle kirjutab, et valulävi on ületatud ja veokijuhid on hädas.
Eile pärastlõunal oli Soomes kõige kõrgem kütuse liitrihind 2,58 eurot. Diislikütuse keskmine hind oli 2,22 eurot, 95-oktaanisel bensiinil 2,2 eurot ja 98-oktaanisel bensiinil 2,29 eurot liitri eest. Alates veebruarist on diislikütuse keskmine hind kerkinud 40 senti.
Samas juhitakse tähelepanu, et hinnad muutuvad pidevalt ja tanklaketid muudavaid neid sageli, vahel ka mitu korda päevas.
Kütusehindade kiire tõus on pannud keerulisse seisu transpordisektori.
"Olukord on dramaatiline. Me ei ole kunagi varem midagi sellist näinud. Sõidame kahjumiga," ütles Soome logistikasektori esindusorganisatsiooni SKAL tegevjuht Anssi Kujala.
Eriti raske on veokijuhtidele diislikütuse hinnatõus, sest täislastiga suured veoautod võtavad 60-70 liitrit diislikütust 100 kilomeetri kohta. Talvel veelgi rohkem, märkis Kujala.
Soomes on tüüpiline transpordiettevõte väike perefirma, kes tegutseb 1-3 veokiga.
Kujala hinnangul peaks valitsus praeguses olukorras vähendama või sootuks peatama veofirmade kohustuse segada biokütust tavakütuse sekka, selleks et hinnatõusu ettevõtetele leevendada.
"Selle muudatuse mõju on raske täpselt hinnata, kuid see võiks olla umbes 30 senti liitri kohta," märkis Kujala.
### Response:
Soomes kerkis kütuse hind üle 2,5 euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 7. märtsil otsustas Tartu Ülikooli senat, et sel aastal ei võeta bakalaureuse- ja magistriõppesse uusi üliõpilasi Venemaalt ja Valgevenest. Samalaadset otsust kaaluvad ka Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool ning otsusesse suhtub toetavalt ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Nagu Kersna ka ise ühes oma hiljutises Facebooki-postituses tunnistanud, mõjutavad taolised (minu hinnangul läbimõtlematud) sanktsioonid ka Venemaa tavakodanikke, kes käesolevat agressiooni heaks ei kiida.
On selge, et Venemaa rünnakule, mis eirab nii üldinimlikke väärtusi kui ka kõiki rahvusvahelise õiguse norme, on vajalik vastu seista. Samuti on vaja vastu seista Venemaa liitlaste (Valgevene, Süüria jt) toetusele agressiooni suhtes, toimugu sõjakuritegude toetamine siis aktiivsemalt, näiteks vägede saatmise näol, või passiivsemalt, näiteks vallutussõda õigustades.
Agressiooni vastu on astunud paljud riigid ja organisatsioonid, aidates Ukrainast põgenevaid tsiviilisikud, kes on sattunud Putini vägede elajaliku rünnaku alla, saates sinna humanitaarabi või aidates Ukrainat muul moel. Ukrainat on vastavalt oma võimalustele toetanud ka paljud tavalised eestimaalased, kes on annetanud ukrainlaste toetuseks raha, kes asju. Paljud on seisnud koos kaasmaalastega mõnel toetusmeeleavaldusel, näitamaks solidaarsust.
Paljud riigid on rakendanud Putini režiimi suhtes abinõudena ka nii majanduse kui ka riigijuhtide vastu suunatuid sanktsioone.
Sanktsioonid Putini režiimi vastu on kahtlemata põhjendatud ja isegi hädavajalikud, kuid paraku pean Tartu Ülikooli senati otsust läbimõtlematuks ning kutsun üles Tartu Ülikooli käesolevast otsusest loobuma ning Tallinna Ülikooli ning teisi kõrgkoole mitte säärast läbimõtlematut otsust vastu võtma.
Nagu on tunnistanud nii Liina Kersna kui ka Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, mõjutab see otsus ka noori, kes Putinit ei toeta. Veelgi enam, Valk tunnistab ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos, et "ilmselt enamik neist umbes 70–80 üliõpilasest, kes Venemaalt või Valgevenest igal aastal ülikooli õppima tulevad, on pigem läänemeelsed. Tõenäoliselt oleks see nii ka sel aastal".
"Tartusse tulevad pigem need Venemaa noored, kes hindavad lääne haridust ja kes soovivad elada vabal maal."
Seega tunnistavad ka otsuse toetajad, et otsus puudutab pigem läänemeelseid noori. Mõju režiimimeelsetele on minimaalne, lausa olematu. Putini režiimi toetav Vene eliit eelistab Tartule Lääne-Euroopa ning USA ülikoole ning isiklikult pole ma Taaralinnas ühtegi oligarhi poega või tütart kohanud. Tartusse tulevad pigem need Venemaa noored, kes hindavad lääne haridust ja kes soovivad elada vabal maal.
Aune Valk mainib, et "Julgeolekuolukord Euroopas on põhjalikult muutunud. Ülikool ei suuda kontrollida ega saa oma otsustes arvesse võtta üliõpilaskandidaatide meelsust" ning et "Me ei saa olla veendunud, et nende riikide võimud ei kasuta ära võimalust saata siia õppima inimesi, kelle eesmärk on kasutada Eestis viibimist millekski muuks kui vaba akadeemilise hariduse omandamiseks."
Siinkohal tahaks küsida, kuidas garanteeritakse, et Eesti Vabariigi kodanikest üliõpilased, kes ülikooli vastu võetakse, eestimeelsed ja lojaalsed on? Eesti pass ega eesti päritolu ei taga veel patriotismi ning arvamus, et teatavate riikide kodanikke mitte vastu võttes saab ülikoolist režiimimeelsed eemal hoitud, on naeruväärne.
Leidub Vene ja Valgevene kodanikke, kes sooviksid tulla Eestisse, et saada elada vabas ühiskonnas ja leidub ka eestlasi, kes soovivad näha võimul kõva käega "isakest". Seega leian, et Tartu Ülikooli senati otsus on oma olemuselt ebaõiglane ja loodan, et ülikooli juhtkonnal jätkub tervet mõistust ja tarkust, et otsus üle vaadata ning kehtestada edaspidi meetmeid, mis on sihitud Putini ja tema kaaskondlaste, mitte tavaliste Vene ja Valgevene noorte vastu. | Ivar Juhkam: seiskem Putini, mitte Vene noorsoo vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
7. märtsil otsustas Tartu Ülikooli senat, et sel aastal ei võeta bakalaureuse- ja magistriõppesse uusi üliõpilasi Venemaalt ja Valgevenest. Samalaadset otsust kaaluvad ka Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool ning otsusesse suhtub toetavalt ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Nagu Kersna ka ise ühes oma hiljutises Facebooki-postituses tunnistanud, mõjutavad taolised (minu hinnangul läbimõtlematud) sanktsioonid ka Venemaa tavakodanikke, kes käesolevat agressiooni heaks ei kiida.
On selge, et Venemaa rünnakule, mis eirab nii üldinimlikke väärtusi kui ka kõiki rahvusvahelise õiguse norme, on vajalik vastu seista. Samuti on vaja vastu seista Venemaa liitlaste (Valgevene, Süüria jt) toetusele agressiooni suhtes, toimugu sõjakuritegude toetamine siis aktiivsemalt, näiteks vägede saatmise näol, või passiivsemalt, näiteks vallutussõda õigustades.
Agressiooni vastu on astunud paljud riigid ja organisatsioonid, aidates Ukrainast põgenevaid tsiviilisikud, kes on sattunud Putini vägede elajaliku rünnaku alla, saates sinna humanitaarabi või aidates Ukrainat muul moel. Ukrainat on vastavalt oma võimalustele toetanud ka paljud tavalised eestimaalased, kes on annetanud ukrainlaste toetuseks raha, kes asju. Paljud on seisnud koos kaasmaalastega mõnel toetusmeeleavaldusel, näitamaks solidaarsust.
Paljud riigid on rakendanud Putini režiimi suhtes abinõudena ka nii majanduse kui ka riigijuhtide vastu suunatuid sanktsioone.
Sanktsioonid Putini režiimi vastu on kahtlemata põhjendatud ja isegi hädavajalikud, kuid paraku pean Tartu Ülikooli senati otsust läbimõtlematuks ning kutsun üles Tartu Ülikooli käesolevast otsusest loobuma ning Tallinna Ülikooli ning teisi kõrgkoole mitte säärast läbimõtlematut otsust vastu võtma.
Nagu on tunnistanud nii Liina Kersna kui ka Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, mõjutab see otsus ka noori, kes Putinit ei toeta. Veelgi enam, Valk tunnistab ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos, et "ilmselt enamik neist umbes 70–80 üliõpilasest, kes Venemaalt või Valgevenest igal aastal ülikooli õppima tulevad, on pigem läänemeelsed. Tõenäoliselt oleks see nii ka sel aastal".
"Tartusse tulevad pigem need Venemaa noored, kes hindavad lääne haridust ja kes soovivad elada vabal maal."
Seega tunnistavad ka otsuse toetajad, et otsus puudutab pigem läänemeelseid noori. Mõju režiimimeelsetele on minimaalne, lausa olematu. Putini režiimi toetav Vene eliit eelistab Tartule Lääne-Euroopa ning USA ülikoole ning isiklikult pole ma Taaralinnas ühtegi oligarhi poega või tütart kohanud. Tartusse tulevad pigem need Venemaa noored, kes hindavad lääne haridust ja kes soovivad elada vabal maal.
Aune Valk mainib, et "Julgeolekuolukord Euroopas on põhjalikult muutunud. Ülikool ei suuda kontrollida ega saa oma otsustes arvesse võtta üliõpilaskandidaatide meelsust" ning et "Me ei saa olla veendunud, et nende riikide võimud ei kasuta ära võimalust saata siia õppima inimesi, kelle eesmärk on kasutada Eestis viibimist millekski muuks kui vaba akadeemilise hariduse omandamiseks."
Siinkohal tahaks küsida, kuidas garanteeritakse, et Eesti Vabariigi kodanikest üliõpilased, kes ülikooli vastu võetakse, eestimeelsed ja lojaalsed on? Eesti pass ega eesti päritolu ei taga veel patriotismi ning arvamus, et teatavate riikide kodanikke mitte vastu võttes saab ülikoolist režiimimeelsed eemal hoitud, on naeruväärne.
Leidub Vene ja Valgevene kodanikke, kes sooviksid tulla Eestisse, et saada elada vabas ühiskonnas ja leidub ka eestlasi, kes soovivad näha võimul kõva käega "isakest". Seega leian, et Tartu Ülikooli senati otsus on oma olemuselt ebaõiglane ja loodan, et ülikooli juhtkonnal jätkub tervet mõistust ja tarkust, et otsus üle vaadata ning kehtestada edaspidi meetmeid, mis on sihitud Putini ja tema kaaskondlaste, mitte tavaliste Vene ja Valgevene noorte vastu.
### Response:
Ivar Juhkam: seiskem Putini, mitte Vene noorsoo vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsil esinevad ministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht, Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine Karmen Maikalu. | Otse kell 14: Ukraina põgenike haridustee jätkamise võimalused Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsil esinevad ministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht, Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine Karmen Maikalu.
### Response:
Otse kell 14: Ukraina põgenike haridustee jätkamise võimalused Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärast käeoperatsioonil käimist jääb Arsenalist laenul olev Karl Hein eeldatavasti hooaja viimasest üheteistkümnest mängust eemale. Lisaks on vigastustega kimpus olnud noor islandlane Jökull Andresson, seega tõime klubisse Örjan Nylandi, kes pakub konkurentsi Luke Southwoodile," kirjutas Reading oma koduleheküljel, vahendab Soccernet.ee.
Hein liitus jaanuaris Readinguga laenulepingu alusel ning võttis seejärel osa viiest Inglismaa esiliiga kohtumisest. Kaks nädalat tagasi sai Hein õnnetul kombel vigastada, kui ta kukkus oma kodus ja vigastas kätt. Esialgu eeldati, et eestlane jääb neljaks kuni kaheksaks nädalaks palliplatsilt eemale, ent Readingu hinnangul võib Heina vigastuspaus pikeneda kuni mai alguseni.
Heina vigastuse tõttu palkas Reading norralasest väravavahi Örjan Nylandi, kes on varasemalt mänginud Inglismaal Bournemouthi, Norwich City ja Aston Villa ridades. Norra rahvuskoondist on Nyland esindanud 33 korral.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Operatsioonil käinud Heina hooaeg võib lõppenud olla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärast käeoperatsioonil käimist jääb Arsenalist laenul olev Karl Hein eeldatavasti hooaja viimasest üheteistkümnest mängust eemale. Lisaks on vigastustega kimpus olnud noor islandlane Jökull Andresson, seega tõime klubisse Örjan Nylandi, kes pakub konkurentsi Luke Southwoodile," kirjutas Reading oma koduleheküljel, vahendab Soccernet.ee.
Hein liitus jaanuaris Readinguga laenulepingu alusel ning võttis seejärel osa viiest Inglismaa esiliiga kohtumisest. Kaks nädalat tagasi sai Hein õnnetul kombel vigastada, kui ta kukkus oma kodus ja vigastas kätt. Esialgu eeldati, et eestlane jääb neljaks kuni kaheksaks nädalaks palliplatsilt eemale, ent Readingu hinnangul võib Heina vigastuspaus pikeneda kuni mai alguseni.
Heina vigastuse tõttu palkas Reading norralasest väravavahi Örjan Nylandi, kes on varasemalt mänginud Inglismaal Bournemouthi, Norwich City ja Aston Villa ridades. Norra rahvuskoondist on Nyland esindanud 33 korral.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Operatsioonil käinud Heina hooaeg võib lõppenud olla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast Poola ebaõnnestunud katset leppida USA-ga kokku Ukrainasse hävitajate saatmises, teatas Pentagon kolmapäeval, et otsib teisi võimalusi Ukraina kaitse tugevdamiseks, täpsustama milliseid.
Üks kaitseministeeriumi ametnik ütles ajalehele The Wall Street Journal, et USA üritab praegu kindlaks teha, millist tüüpi õhukaitsesüteemid aitaksid kõige rohkem. Tema sõnul on parim valik Nõukogude Liidus loodud mobiilsed süsteemid, sest nende puhul vajavad ukrainlased vähem väljaõpet.
"Me usume, et parim viis Ukraina kaitsevõime toetamiseks on anda neile relvi ja süsteeme, mida nad kõige rohkem vajavad, et Vene vägesid võita, eelkõige tanki- ja õhutõrjeks," ütles kolmapäeval Pentagoni kõneisik John Kirby. USA sõjavägi pidas tema sõnul Poola ettepanekut anda nende sovetiaegsed lennukid Ukrainale liiga riskantseks.
Ajalehega rääkinud Pentagoni ametniku sõnul otsib USA võimalusi viia Ukrainasse õhutõrjesüsteeme endistest idabloki riikidest, kes on praegu ka NATO liikmed.
USA kaitseministeeriumi hinnangul oleks neist Vene lennukite vastu rohkem kasu kui uutest lennukitest.
Kõne all olevad maa-õhk tüüpi raketisüsteemid on keerulisemad kui seni NATO liikmetelt Ukrainasse saadetud õlalt lastavad infrapunaraketid.
S-300 raketisüsteemi hakkas algselt tootma Nõukogude Liit ja hiljem Venemaa. See suudab tabada kõrgel lendavaid lennukeid ning veel mõne aasta eest oli tegu tipptasemel süsteemiga. S-300 ehitati erakordselt liikuvaks, nii et sellega saab rünnaku järel kiirelt ümber paikneda, et vältida vasturünnakut.
Ukrainal on mõned S-300 süsteemid oma varustuses olemas ning neid on praeguses sõjas Vene lennukite ja rakettide vastu kasutatud.
Lääne ametnikud ei ole öelnud, kust nad Ukrainale S-300 süsteemid leiaksid, kuid kolmel NATO riigil - Bulgaarial, Kreekal ja Slovakkial - on need olemas. Nende riikide saatkonnad Washingtonis ei vastanud kohe The Wall Street Journali kommentaaripalvele.
Ühe Euroopa diplomaadi hinnangul oleks sovetiaegseid süsteeme kõige lihtsam Ukraina sõjaväkke integreerida ning need saaks kiirelt ja tõhusalt kasutusele võtta. Ta pani ette, et Ukrainale kõige lähemal asuvad riigid, kel on need süsteemid olemas, võiksid need Kiievile anda, eeldusel, et teised liitlased asendavad need võrreldavate süsteemidega.
USA ja teised NATO liikmed on olnud hädas Ukraina sõjaväe aitamisega, vältides samas ukrainlaste soovitud meetemete kasutuselevõttu, nagu lennukeelutsooni kehtestamist Ukraina kohal.
Pentagon on mitmel korral teatanud, et Venemaa ei ole saavutanud Ukrainas kontrolli õhuruumi üle, sest Ukraina õhutõrje ja suurem osa õhujõududest on jäänud rünnakutest puutumata.
Pentagon ei ole seni soovinud ametlikult kommenteerida, mis sorti õhutõrjesüsteeme Ukrainale pakutakse. | Lääs plaanib saata Ukrainale nõukaaegseid õhutõrjesüsteeme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast Poola ebaõnnestunud katset leppida USA-ga kokku Ukrainasse hävitajate saatmises, teatas Pentagon kolmapäeval, et otsib teisi võimalusi Ukraina kaitse tugevdamiseks, täpsustama milliseid.
Üks kaitseministeeriumi ametnik ütles ajalehele The Wall Street Journal, et USA üritab praegu kindlaks teha, millist tüüpi õhukaitsesüteemid aitaksid kõige rohkem. Tema sõnul on parim valik Nõukogude Liidus loodud mobiilsed süsteemid, sest nende puhul vajavad ukrainlased vähem väljaõpet.
"Me usume, et parim viis Ukraina kaitsevõime toetamiseks on anda neile relvi ja süsteeme, mida nad kõige rohkem vajavad, et Vene vägesid võita, eelkõige tanki- ja õhutõrjeks," ütles kolmapäeval Pentagoni kõneisik John Kirby. USA sõjavägi pidas tema sõnul Poola ettepanekut anda nende sovetiaegsed lennukid Ukrainale liiga riskantseks.
Ajalehega rääkinud Pentagoni ametniku sõnul otsib USA võimalusi viia Ukrainasse õhutõrjesüsteeme endistest idabloki riikidest, kes on praegu ka NATO liikmed.
USA kaitseministeeriumi hinnangul oleks neist Vene lennukite vastu rohkem kasu kui uutest lennukitest.
Kõne all olevad maa-õhk tüüpi raketisüsteemid on keerulisemad kui seni NATO liikmetelt Ukrainasse saadetud õlalt lastavad infrapunaraketid.
S-300 raketisüsteemi hakkas algselt tootma Nõukogude Liit ja hiljem Venemaa. See suudab tabada kõrgel lendavaid lennukeid ning veel mõne aasta eest oli tegu tipptasemel süsteemiga. S-300 ehitati erakordselt liikuvaks, nii et sellega saab rünnaku järel kiirelt ümber paikneda, et vältida vasturünnakut.
Ukrainal on mõned S-300 süsteemid oma varustuses olemas ning neid on praeguses sõjas Vene lennukite ja rakettide vastu kasutatud.
Lääne ametnikud ei ole öelnud, kust nad Ukrainale S-300 süsteemid leiaksid, kuid kolmel NATO riigil - Bulgaarial, Kreekal ja Slovakkial - on need olemas. Nende riikide saatkonnad Washingtonis ei vastanud kohe The Wall Street Journali kommentaaripalvele.
Ühe Euroopa diplomaadi hinnangul oleks sovetiaegseid süsteeme kõige lihtsam Ukraina sõjaväkke integreerida ning need saaks kiirelt ja tõhusalt kasutusele võtta. Ta pani ette, et Ukrainale kõige lähemal asuvad riigid, kel on need süsteemid olemas, võiksid need Kiievile anda, eeldusel, et teised liitlased asendavad need võrreldavate süsteemidega.
USA ja teised NATO liikmed on olnud hädas Ukraina sõjaväe aitamisega, vältides samas ukrainlaste soovitud meetemete kasutuselevõttu, nagu lennukeelutsooni kehtestamist Ukraina kohal.
Pentagon on mitmel korral teatanud, et Venemaa ei ole saavutanud Ukrainas kontrolli õhuruumi üle, sest Ukraina õhutõrje ja suurem osa õhujõududest on jäänud rünnakutest puutumata.
Pentagon ei ole seni soovinud ametlikult kommenteerida, mis sorti õhutõrjesüsteeme Ukrainale pakutakse.
### Response:
Lääs plaanib saata Ukrainale nõukaaegseid õhutõrjesüsteeme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti eksportis kaupu jooksevhindades 1,6 miljardi ja importis ligi 1,8 miljardi euro eest, teatas statistikaamet.
Kaubavahetuse puudujääk oli 178 miljonit eurot, mis suurenes 2021. aasta jaanuariga võrreldes 62 miljoni euro võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et jaanuari kaubavahetust mõjutas nii eelmise aasta sama kuu madal võrdlusbaas kui ka tooraine hinnatõus. "Ennekõike mõjutas hindade kallinemine mineraalsete kütuste ja elektrienergia kaubavahetust. Mineraalsete kütuste ja elektrienergia osatähtsus kogu ekspordist moodustas selle aasta jaanuaris 19 ja impordist 20 protsenti," lisas Puura.
Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Soome eksporditi peamiselt maagaasi, mootorite ja laadurite osasid, Lätti elektrienergiat ning sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid, kokkupandavaid puitehitisi ja puitgraanuleid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Leetu. Lätti ja Soome eksporditi enam elektrienergiat ning Leetu transpordivahendeid.
Reeksport Eestist kasvas 49 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu aga 29 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu söödaodra, töödeldud kütuste ning vanametalli eksport.
Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Lätist ning sissevedu suurenes enim Soomest, Venemaalt ja Leedust. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja diislikütust, Venemaalt lämmastikväetist ja töötlemiseks mineraalkütuseid ning Leedust diislikütust ja lennukikütust. | Eesti jaanuari kaubavahetus kasvas üle kolmandiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti eksportis kaupu jooksevhindades 1,6 miljardi ja importis ligi 1,8 miljardi euro eest, teatas statistikaamet.
Kaubavahetuse puudujääk oli 178 miljonit eurot, mis suurenes 2021. aasta jaanuariga võrreldes 62 miljoni euro võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et jaanuari kaubavahetust mõjutas nii eelmise aasta sama kuu madal võrdlusbaas kui ka tooraine hinnatõus. "Ennekõike mõjutas hindade kallinemine mineraalsete kütuste ja elektrienergia kaubavahetust. Mineraalsete kütuste ja elektrienergia osatähtsus kogu ekspordist moodustas selle aasta jaanuaris 19 ja impordist 20 protsenti," lisas Puura.
Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Soome eksporditi peamiselt maagaasi, mootorite ja laadurite osasid, Lätti elektrienergiat ning sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid, kokkupandavaid puitehitisi ja puitgraanuleid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Leetu. Lätti ja Soome eksporditi enam elektrienergiat ning Leetu transpordivahendeid.
Reeksport Eestist kasvas 49 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu aga 29 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu söödaodra, töödeldud kütuste ning vanametalli eksport.
Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Lätist ning sissevedu suurenes enim Soomest, Venemaalt ja Leedust. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja diislikütust, Venemaalt lämmastikväetist ja töötlemiseks mineraalkütuseid ning Leedust diislikütust ja lennukikütust.
### Response:
Eesti jaanuari kaubavahetus kasvas üle kolmandiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Töötukassa poolt sotsiaalministeeriumile esitatud andmetest selgub, et arvuliselt vähenes töötute arv enim Harjumaal, kus veebruaris 2022 oli 5557 registreeritud töötut vähem kui aasta eest. Sellest Tallinna osakaal oli 4393.
Teisel kohal arvuliselt vähenemiselt oli Ida-Virumaa, kus registreeritud töötute arv langes aastases võrdluses 2244 inimese võrra.
Üle 1000 töötu (täpsemalt 1073) oli vähem ka Pärnumaal.
Protsentuaalselt vähenes registreeritud töötute arv enim Hiiumaal (38,5 protsenti), Pärnumaal (27,2 protsenti) ja Ida-Virumaal (26,4) protsenti.
Võrreldes tänavu jaanuariga oli veebruaris üle Eesti registreeritud töötuid vähem 220 ehk 0,5 protsenti.
Vabu ametikohti oli jätkuvalt üle 10 000
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 103 vaba ametikohta, mis on 28 protsenti rohkem kui 2020. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligi 7500 inimest.
Möödunud aastal oli nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv ligi 615 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel.
Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,8 protsenti ja neid oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (1669), töötleva tööstuse (1638) ning hariduse (1365) tegevusaladel.
Vabad töökohad. Autor/allikas: Statistikaamet
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul olid kõikidest vabadest ametikohtadest 35 protsenti avalikus sektoris.
"Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse valdkondades ning madalaim põllumajanduses ja mäetööstuses," lisas ta.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (81 protsenti), sealhulgas Tallinnas (70 protsenti). Järgnesid Tartu (5,7 protsenti) ja Pärnu maakonnad (3,8 protsenti). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Lääne maakondades ning madalaim Põlva- ja Hiiumaal.
Neljandas kvartalis võeti tööle 40 540 ja töölt lahkus 49 469 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk nn tööjõu käive suurenes 2020. aasta sama kvartaliga võrreldes 10 protsenti.
"Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 7396 töötajat ja see moodustas 15 protsenti kõigist töölt lahkunutest," lisas Tarkiainen. | Töötute arv vähenes aastases võrdluses 12 000 inimese võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Töötukassa poolt sotsiaalministeeriumile esitatud andmetest selgub, et arvuliselt vähenes töötute arv enim Harjumaal, kus veebruaris 2022 oli 5557 registreeritud töötut vähem kui aasta eest. Sellest Tallinna osakaal oli 4393.
Teisel kohal arvuliselt vähenemiselt oli Ida-Virumaa, kus registreeritud töötute arv langes aastases võrdluses 2244 inimese võrra.
Üle 1000 töötu (täpsemalt 1073) oli vähem ka Pärnumaal.
Protsentuaalselt vähenes registreeritud töötute arv enim Hiiumaal (38,5 protsenti), Pärnumaal (27,2 protsenti) ja Ida-Virumaal (26,4) protsenti.
Võrreldes tänavu jaanuariga oli veebruaris üle Eesti registreeritud töötuid vähem 220 ehk 0,5 protsenti.
Vabu ametikohti oli jätkuvalt üle 10 000
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 103 vaba ametikohta, mis on 28 protsenti rohkem kui 2020. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligi 7500 inimest.
Möödunud aastal oli nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv ligi 615 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel.
Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,8 protsenti ja neid oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduse (1669), töötleva tööstuse (1638) ning hariduse (1365) tegevusaladel.
Vabad töökohad. Autor/allikas: Statistikaamet
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul olid kõikidest vabadest ametikohtadest 35 protsenti avalikus sektoris.
"Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse valdkondades ning madalaim põllumajanduses ja mäetööstuses," lisas ta.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (81 protsenti), sealhulgas Tallinnas (70 protsenti). Järgnesid Tartu (5,7 protsenti) ja Pärnu maakonnad (3,8 protsenti). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Lääne maakondades ning madalaim Põlva- ja Hiiumaal.
Neljandas kvartalis võeti tööle 40 540 ja töölt lahkus 49 469 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk nn tööjõu käive suurenes 2020. aasta sama kvartaliga võrreldes 10 protsenti.
"Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 7396 töötajat ja see moodustas 15 protsenti kõigist töölt lahkunutest," lisas Tarkiainen.
### Response:
Töötute arv vähenes aastases võrdluses 12 000 inimese võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Black Keys on tänaseks avaldanud kümme albumit, järjekorras 11. kauamängiv "Dropout Boogie" ilmub 13. mail. Uue albumil löövad teiste hulgas kaasa Billy F. Gibbons (ZZ Top), Gret Cartwright (Reigning Sound) ja Angelo Petraglia (Kings of Leon).
Ansambel The Black Keys alustas tegevust 2001. aastal, nende esimene album "The Big Come Up" ilmus 2002. aastal. Nad on võitnud kokku viis Grammy't ning ühe Briti muusikaauhinna.
Kuula lugu "Wild Child": | The Black Keys avaldas uue loo "Wild Child" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Black Keys on tänaseks avaldanud kümme albumit, järjekorras 11. kauamängiv "Dropout Boogie" ilmub 13. mail. Uue albumil löövad teiste hulgas kaasa Billy F. Gibbons (ZZ Top), Gret Cartwright (Reigning Sound) ja Angelo Petraglia (Kings of Leon).
Ansambel The Black Keys alustas tegevust 2001. aastal, nende esimene album "The Big Come Up" ilmus 2002. aastal. Nad on võitnud kokku viis Grammy't ning ühe Briti muusikaauhinna.
Kuula lugu "Wild Child":
### Response:
The Black Keys avaldas uue loo "Wild Child" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liik tõdes, et nii nagu Venemaa ja Ukraina välisministrite neljapäeval toimunud kohtumine näitas, positsioonid on üksteisest väga kaugel, Venemaa nõudmistes on vaid üksikuid punkte, mis võiksid Ukrainale sobida nagu näiteks neutraalsus. "Oma territooriumi osadest Ukraina ei loobu," lisas Liik.
"Kuni kaalud pole ühele või teisele poolele otsustavalt kaldunud, seni rahu ei teki," ütles Liik.
Venemaa jutud keemiarelvast Ukrainas on Liigi sõnul Mariupoli sünnitusmajale antud õhulöögi häbi varjamiseks kasutatav vale.
"Venemaal on Ukrainas see probleem, et sõjalised meetmed ja poliitilised eesmärgid lähevad lahku," rääkis Liik. "Kui Venemaa sõdib nii nagu praegu, siis Ukrainaga kunagi mingit suhet ei teki."
Venemaa ekspertide klass ja eliit saavad sellest kindlasti aru, küsimus on Putinis, lisas Liik.
"Putin tahab luua Ukrainas olukorda, mida oleks võimatu hiljem tagasi pöörata," oletas Liik. "Tahab riigi teha tükkideks, jätta väikese nominaalselt iseseisva igasuguste piirangute all elava Ukraina lääne poole."
Eesti julgeoleku kohta märkis Liik, et ta ei jaga jätkuvalt arvamust, nagu võiks Eesti Putinile olla omaette eesmärk.
"Oht Eestile on suurenenud seetõttu, et sõda toob kaasa omi vajadusi, näiteks Poolale. Kui Venemaa prooviks Ukraina läänepiiri sulgeda, siis see viiks nad otse Poola külje alla. Ette planeerimata eskalatsiooni ohtu on palju," ütles ta.
Teine oht on Liigi hinnangul Venemaa mõjusfääride keskne maailmapilt: "Seal oleme meie USA mõjusfääris. Kui Venemaa tahab USA-le või NATO-le haiget teha, siis siin on selleks üks võimalus."
Liik märkis, et USA president Joe Biden on samas selgelt märku andnud, et USA Venemaaga Ukraina pärast sõtta ei lähe. Biden keeldus lennukeelutsoonist, Ukrainale Poola lennukite tarnimisest, seda punast liini Biden hoiab väga kindlalt, ütles ta.
"Samas jutu, et lääs meid Venemaale maha müüb, võime täielikult unustada," lisas Liik. "Tahe Eestit kaitsta on NATO-s olemas." | Kadri Liik: rahukokkulepe saab sündida, kui lahinguväljal on selgus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liik tõdes, et nii nagu Venemaa ja Ukraina välisministrite neljapäeval toimunud kohtumine näitas, positsioonid on üksteisest väga kaugel, Venemaa nõudmistes on vaid üksikuid punkte, mis võiksid Ukrainale sobida nagu näiteks neutraalsus. "Oma territooriumi osadest Ukraina ei loobu," lisas Liik.
"Kuni kaalud pole ühele või teisele poolele otsustavalt kaldunud, seni rahu ei teki," ütles Liik.
Venemaa jutud keemiarelvast Ukrainas on Liigi sõnul Mariupoli sünnitusmajale antud õhulöögi häbi varjamiseks kasutatav vale.
"Venemaal on Ukrainas see probleem, et sõjalised meetmed ja poliitilised eesmärgid lähevad lahku," rääkis Liik. "Kui Venemaa sõdib nii nagu praegu, siis Ukrainaga kunagi mingit suhet ei teki."
Venemaa ekspertide klass ja eliit saavad sellest kindlasti aru, küsimus on Putinis, lisas Liik.
"Putin tahab luua Ukrainas olukorda, mida oleks võimatu hiljem tagasi pöörata," oletas Liik. "Tahab riigi teha tükkideks, jätta väikese nominaalselt iseseisva igasuguste piirangute all elava Ukraina lääne poole."
Eesti julgeoleku kohta märkis Liik, et ta ei jaga jätkuvalt arvamust, nagu võiks Eesti Putinile olla omaette eesmärk.
"Oht Eestile on suurenenud seetõttu, et sõda toob kaasa omi vajadusi, näiteks Poolale. Kui Venemaa prooviks Ukraina läänepiiri sulgeda, siis see viiks nad otse Poola külje alla. Ette planeerimata eskalatsiooni ohtu on palju," ütles ta.
Teine oht on Liigi hinnangul Venemaa mõjusfääride keskne maailmapilt: "Seal oleme meie USA mõjusfääris. Kui Venemaa tahab USA-le või NATO-le haiget teha, siis siin on selleks üks võimalus."
Liik märkis, et USA president Joe Biden on samas selgelt märku andnud, et USA Venemaaga Ukraina pärast sõtta ei lähe. Biden keeldus lennukeelutsoonist, Ukrainale Poola lennukite tarnimisest, seda punast liini Biden hoiab väga kindlalt, ütles ta.
"Samas jutu, et lääs meid Venemaale maha müüb, võime täielikult unustada," lisas Liik. "Tahe Eestit kaitsta on NATO-s olemas."
### Response:
Kadri Liik: rahukokkulepe saab sündida, kui lahinguväljal on selgus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles ERR-ile, et Tallinna linn saab kohe pakkuda kohti rohkem kui tuhandele ukraina lapsele: "Tallinnas on täna umbes 1040 kohta erinevates rühmades, erinevas vanuses lastele ja kindlasti on see ressurss, mida me saame täna ja kohe pakkuda, lisaks sellele, kui neid saabub rohkem, tuleb leida uusi lahendusi."
Pajula selgitas, et Ukraina lapsi võetakse lasteaedadesse täpselt samadel alustel kui kohalikke lapsi.
"Kõik me töötame olemasolevate seaduste raamides ja täna on kehtestatud lasteaedades nii osalustasu suurused kui toidupäeva maksumuse suurused ja kõik meie inimesed maksavad neid tasusid ja ka neil tuleb neid tasusid siis vastavalt maksta," lisas Pajula.
Pajula lisas, et ka pädevate lasteaiaõpetajate puudust pole, hoolimata sellest, et paljud Ukraina lapsed ei oska vene keelt, rääkimata eesti keelest
"Täna on Tallinna haridusasutustes väga erinevatest rahvustest lapsi, olgu nendeks siis indoneeslased, süürlased või mis iganes muust rahvusest lapsi ja kõik nad on integreeritud nendesse rühmadesse või haridusasutustesse," rääkis Pajula. "Oleme me üks osa suurest Euroopast ja meil on see võimekus olemas." | Tallinna lasteaiad on valmis vastu võtma üle tuhande Ukraina lapse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles ERR-ile, et Tallinna linn saab kohe pakkuda kohti rohkem kui tuhandele ukraina lapsele: "Tallinnas on täna umbes 1040 kohta erinevates rühmades, erinevas vanuses lastele ja kindlasti on see ressurss, mida me saame täna ja kohe pakkuda, lisaks sellele, kui neid saabub rohkem, tuleb leida uusi lahendusi."
Pajula selgitas, et Ukraina lapsi võetakse lasteaedadesse täpselt samadel alustel kui kohalikke lapsi.
"Kõik me töötame olemasolevate seaduste raamides ja täna on kehtestatud lasteaedades nii osalustasu suurused kui toidupäeva maksumuse suurused ja kõik meie inimesed maksavad neid tasusid ja ka neil tuleb neid tasusid siis vastavalt maksta," lisas Pajula.
Pajula lisas, et ka pädevate lasteaiaõpetajate puudust pole, hoolimata sellest, et paljud Ukraina lapsed ei oska vene keelt, rääkimata eesti keelest
"Täna on Tallinna haridusasutustes väga erinevatest rahvustest lapsi, olgu nendeks siis indoneeslased, süürlased või mis iganes muust rahvusest lapsi ja kõik nad on integreeritud nendesse rühmadesse või haridusasutustesse," rääkis Pajula. "Oleme me üks osa suurest Euroopast ja meil on see võimekus olemas."
### Response:
Tallinna lasteaiad on valmis vastu võtma üle tuhande Ukraina lapse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WTI toornafta hind langes 0,4 protseni 105,6 dollarile barrelist, Brenti toornafta hind langes ühe protsendi ja selle barrel maksis 108,15 dollarit.
USA inflatsioon jõudis veebruaris viimase 40 aasta kõrgeima tasemeni, analüütikute hinnangul kergitab Venemaa sõda Ukraina vastu inflatsiooni kõikjal maailmas ning see omakorda lükkab üles nafta ja teiste varade hinnad.
Ühendriikides vedasid hinnatõusu kütuse, toidu ja majapidamiskulude kasv.
USA tarbijahinnaindeks kasvas veebruaris aastases võrdluses 7,9 protsenti. Võrreldes jaanuariga oli hinnakasv 0,8 protsenti.
Aktsiaturud reageerisid hinnatõusule langusega. Dow Jonesi indeks kukkus 0,3 protsenti, S&P 500 indeks langes 0,4 protseni ja Nasdaq 1 protsendi.
Analüütikute hinnangul tähendab kiire hinnatõus, et USA keskpank ehk Föderaalreserv peab hakkama kiiresti intressimäärasid tõstma.
Goldman Sachs vähendas oma hinnangut USA majanduskasvule selleks aastaks varasemalt kahelt protsendilt 1,75 protsendile, arvestades kõrgemaid naftahindu ja muid kasvu pidurdavaid tegureid, mis tulenevad Ukraina sõjast.
Aasia aktsiad jätkasid ülemaailmset langust, millele avaldasid mõju nii interssimäärade hüppelise kasvu ootus kui ka Ukraina sõda.
Jaapani Nikkei indeks kaotas 2,4 protseti ning Hongkongi Hang Sengi indeks kolm protsenti. Lõuna-Korea Kospi indeks langes 0,89 protseni. | Nafta hind võttis suuna alla, aktsiaturud languses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WTI toornafta hind langes 0,4 protseni 105,6 dollarile barrelist, Brenti toornafta hind langes ühe protsendi ja selle barrel maksis 108,15 dollarit.
USA inflatsioon jõudis veebruaris viimase 40 aasta kõrgeima tasemeni, analüütikute hinnangul kergitab Venemaa sõda Ukraina vastu inflatsiooni kõikjal maailmas ning see omakorda lükkab üles nafta ja teiste varade hinnad.
Ühendriikides vedasid hinnatõusu kütuse, toidu ja majapidamiskulude kasv.
USA tarbijahinnaindeks kasvas veebruaris aastases võrdluses 7,9 protsenti. Võrreldes jaanuariga oli hinnakasv 0,8 protsenti.
Aktsiaturud reageerisid hinnatõusule langusega. Dow Jonesi indeks kukkus 0,3 protsenti, S&P 500 indeks langes 0,4 protseni ja Nasdaq 1 protsendi.
Analüütikute hinnangul tähendab kiire hinnatõus, et USA keskpank ehk Föderaalreserv peab hakkama kiiresti intressimäärasid tõstma.
Goldman Sachs vähendas oma hinnangut USA majanduskasvule selleks aastaks varasemalt kahelt protsendilt 1,75 protsendile, arvestades kõrgemaid naftahindu ja muid kasvu pidurdavaid tegureid, mis tulenevad Ukraina sõjast.
Aasia aktsiad jätkasid ülemaailmset langust, millele avaldasid mõju nii interssimäärade hüppelise kasvu ootus kui ka Ukraina sõda.
Jaapani Nikkei indeks kaotas 2,4 protseti ning Hongkongi Hang Sengi indeks kolm protsenti. Lõuna-Korea Kospi indeks langes 0,89 protseni.
### Response:
Nafta hind võttis suuna alla, aktsiaturud languses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome on langenud paradoksaalsesse lõksu. Kui julgeolekuolukord on rahulik, siis ei peeta NATO vihmavarju vajalikuks ja see teema on laualt maas. Kui olukord on pinev, siis kardetakse, et NATO-sse astumine eskaleerib suhteid Venemaaga. Õiget hetke ju ei tulegi?
Te võtsite praegu kokku ühte lausesse nende soomlaste kriitika, kes on leidnud, et Soome oleks pidanud astuma NATO-sse juba üleeile.
Soomes on Venemaa kallaletung ja sõda Ukrainas toonud kaasa suurema šoki kui Eestis. Eesti on lihtsalt vaadanud Venemaad aastaid teise pilguga.
Soome arendas alles mõned nädalad tagasi Venemaaga heanaaberlikke suhteid ja majanduslikku läbikäimist. Praegu on ka majandussuhted Venemaaga muutunud ka Soomes toksiliseks teemaks.
Üleeile ütles Rootsi peaminister Magdalena Andersson, et praegu pole hea aeg NATO-sse astuda, seda kordas ka äsja Washingtonis visiidil käinud Soome kaitseminister Antti Kaikkonen. Ka Soome parlamendi spiiker Matti Vanhanen ütles midagi sellist, et Soome ei saa oma nahka päästa nii, et lõkkesse visatakse bensiini juurde.
Aga poliitiline olukord on väga dünaamiline. Sellega on kõik nõus, et Euroopa julgeolekuolukord on radikaalselt muutunud.
Soome julgeolekupoliitika alusdokumendis on kirjas, et Soome jätab endale õiguse vajadusel NATO liikmelisust taotleda. Kui julgeolekuolukord radikaalselt muutub, siis vaadatakse see otsus üle reaalajas. Praegu ongi käes see reaalaeg kus neid otsuseid üle vaadatakse.
Juba lähinädalatel esitatakse valitsuse poolt parlamendile raport, mis käsitleb ka NATO-ga liitumist, Soome tavapärast põhjalikkust ja põhjamaist konsensuse otsimist arvestades on tegemist üsna kiire protsessiga. Mingi selgus võiks suve alguseks olla, millised muutused Soome välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikas ees ootavad. Praegu on aga juba kindel, et kaitse-eelarvet suurendatakse, sellest on rääkinud ka Soome peaminister Sanna Marin.
Soome ja Rootsi on aastaid ajanud sama juttu, et NATO otsust proovitakse teha koos ja üksteisega konsulteerides. Praegu on aga Soome arutelud jõudnud oluliselt kaugemale aga eks Stockholm saab arvestada, et Venemaa ja Rootsi vahel on Soome. Soomlased tunnevad, et neil on selle aruteluga kiirem kui Rootsil.
Lisaks on NATO küsimus ka valitsuse jätkamise küsimus. Ainsana on selgelt NATO-ga liitumise vastu vasakerakonna pooldajad ja selle erakonna esindajad on rõhutanud, et NATO-sse astumine on nende jaoks niinimetatud künnise küsimus, nad ei saa enam siis valitsusliidu jätkata või tuleb neil seisukohti muuta. Soome poliitikas toimub praegu iga päev terve kuu jagu sündmusi.
President Sauli Niinistö käis reedel visiidil Valges Majas ja nüüd oli ka Washingtonis kaitseminister. Mida ameeriklastelt küsiti? Mingis vormis tahetakse saada turvatagatisi, sest liitumisavalduse järgselt käivitub kõigepealt pikaajaline ratifitseerimisprotsess liikmesriikides ja NATO artikkel 5 ei laiene automaatselt Soomele?
Seda muret on Soome julgeolekueksperdid esile tõstnud. Kaitseminister Kaikkose visiit oli küll varem kokku lepitud ja see puudutas USA hävitajate F-35 ostmist. Aga kindlasti räägiti ka olukorrast Ukrainas.
Soome presidendi selgitused visiidist pole avalikkusele väga selget pilti andnud. Soome suursaadik USA-s andis intervjuu ajalehele Helsingin Sanomat, kus ta ütles, et tema küll ei tea, millised võiksid olla need juriidilised julgeolekutagatised.
Kõige selgemalt väljendas Sauli Niinistö oma arvamust Fox Newsile antud intervjuus, kus ta ütles et Soome rahva seisukoht NATO-sse astumise suhtes on muutunud ja otsust kaalutakse põhjalikult ja mitte viivitades. See on muutunud omamoodi mantraks, kui juttu tuleb uuest julgeolekuolukorrast.
Mis puudutab NATO liikmesriikide parlamentide ratifitseerimistempot, siis me ei pea praegu arvestama tavalise ajakuluga, sündmused arenevad niivõrd kiiresti. Näiteks Saksmaa välispoliitikas toimusid ühe nädalavahetusega suuremad muutused kui terve viimase 30 aasta jooksul. Eesti sai Praha tippkohtumiselt kutse NATO-ga liitumiseks novembris 2002 ja liitusime poolteist aastat hiljem. Kuna praegu on Euroopas sõda, siis toimub ratifitseerimisprotsess ka oluliselt kiiremini.
Minu meelest iseloomustas väga hästi Soome olukorda Helsingin Sanomate karikatuur katkisest taburetist. Soome julgeolekupoliitika aluseks on olnud neli jalga: tugev kaitsevõime, kuulumine Euroopa Liitu, head suhted Venemaaga ja reeglitel põhinev maailmakorraldus. Head suhted Venemaaga on katki. Ja kindlatel reeglitel põhinev maailmakorraldus ka enam ei toimi olukorras, kus pommitatakse lastehaiglaid, Vene väed rüüstavad ja vägistavad Ukrainas.
Kindlasti peavad nad otsuseid tegema ja ma loodan, et soomlased saavad aru, et aega on küllaltki vähe. Võimaluste aken ühel hetkel avaneb ja ühel hetkel läheb see kinni ja ei tea kui kauaks ajaks. Kui seda võimaluste akent ära ei kasutata, siis jäädaksegi väljapoole.
Balti riikide jaoks avanes võimaluste aken eelmise süsteemse šoki järel pärast 11. septembri terrorirünnakuid USA-s. See muutis maailmakorda ja nägemust rahvusvahelistest suhetest.
Nüüd on käes uus šokk ja vapustus, mis toob kaasa tektoonilised muutused Euroopas ja kogu maailmas. Kui aga kuum laava oma liikumise lõpetab, siis tekib uus geopoliitiline olukord ja realiteet.
Eesti saab nüüd küll öelda, et jumal tänatud et oleme NATO liige. Me näeme Ukrainas, milliseid riske kannab olukord, kus Venemaa naaberriik ei kuulu NATO-sse. Eks sama küsimus vaevab ka Soome välis- ja julgeolekupoliitika otsuste tegijaid.
Soomes on arutatud ka rahvahääletuse vajalikkuse üle. Sauli Niinistö ütles pressikonverentsil, et vaja on põhjalikku arutelu, mis sarnaneks peaaegu referendumiga. Aga rahvahääletuse eelne aeg annab ju suurepärase võimaluse infomanipulaatoritele, Vene trollivabrikud hakkavad tööle täistuuridel. Savonlinna lähedal GPS-signaali kadumine oli esimene avapauk, millega tuletakse soomlastele meelde, et Venemaa nalja ei mõista?
Niinistö ütles, et vaja on laiaulatuslikku rahvaküsitlust, mis selgitaks välja rahva arvamuse, on oluline, et kaotaja pool tunnistaks tulemust.
Kui Niinistö kandideeris esimest korda presidendiks, siis ta ütles, et NATO-sse astumine vajab referendumi korraldamist. Mulle tundub, et Soome otsuse tegijad saavad aru, et hübriidrünnaku oht rahvahääletuse puhul on suur ning rahvahääletust nagu Euroopa Liitu astumiseks korraldati, seekord ei tehta.
Soome põhiseadus ei nõua NATO-sse astumiseks rahvahääletust, selles on juristid ühel nõul. Küll vaieldakse selle üle, kas parlamendis piisab häälteenamusest või poolthääli on vaja kahe kolmandiku ulatuses. Selle peab otsustama parlamendi põhiseaduskomisjon, mis on väga mõjukas organ, seda me oleme näinud koroonapiirangute kehtestamise ajal. Nad on vajadusel ka valitsuse seisukohtadele vastu astunud.
Ja ma rõhutan, et otsust oodatakse presidendilt koos valitsusega, sest põhiseaduse järgi juhtub Soome välispoliitikat just president, koostöös valitsusega. Ja presidendilt oodatakse praegu suuna ja tooni andmist.
Soome peaminister Sanna Marinilt me tooniandmist vist ei kuule. Tsiteerin tema üleeilset avaldust: "Võimalik, et selline päev võib tulla, kui ma teatan oma seisukoha NATO-sse astumise osas. See arutelu, mis meil ees seisab, mõjutab kindlasti ka minu suhtumist." Mina ajakirjanikuna saan erinevalt teist öelda, et see on ikka uskumatu. Peaministril puudub seisukoht küsimuses, mida on aastakümneid juba arutatud? Ta ei saanud peaministriks kümme minutit tagasi?
Eesti ja Soome poliitiline kultuur on erinevad.
Soome peaminister on korduvalt väljendanud aruteludes seisukohta, et ta esindab terve valitsuse arusaama. Kui valitsuses on lahkarvamused, siis tema esindab seisukohta, mis on kirjas valitsusprogrammis ja Soome julgeoleku niinimetatud valges paberis. Ja seetõttu ta oma seisukohta ei väljenda.
Ka president Niinistö on hoidunud selgetest seisukohavõttudest, ta rõhutas neljapäeval pressikonverentsil, et see arutelu on parlamendi pärusmaa ja tema arvamuse väljaütlemine mõjutaks parlamendiliikmete seisukohti.
Yle küsis parlamendiliikmete sisukohta NATO-sse astumise suhtes ja tähelepanuväärne on tegelikult see, et enamus ei vastanud. Oma selge seisukoha ütlesid välja vaid pooldajad, aga näiteks sotsiaaldemokraatide esindajad parlamendis enamikus ütlesid, et neil veel seisukoht puudub.
Mina järeldan, et nad ootavad oma erakonna positsiooni selginemist. Aga ühekaupa NATO toetajate väljatulemine kestab, viimane, kes silma jäi, oli põlissoomlaste parlamendirühma esimees, kes varem oli vastu, nüüd aga poolt.
Protsess liigub ja minu hinnangul ühes suunas. Aga enne ei julge tibusid lugeda, kui julgeolekuraport on parlamendile esitatud. Soome president rääkis pressikonverentsil ka sellest, et NATO otsuse tegemisel peab arvestama, et see ei eskaleeriks olukorda liiga palju.
Viimane küsimus, kas julgete ennustada, mida siis otsustakse? On Soome varsti NATO liige?
Seda on kohutavalt keeruline ennustada, eriti kui sul on naaberriik, mis seda otsust kindlasti üritab kallutada. Minu meelest aga liigub protsess ühes suunas, Soomes mõistetakse, et julgeolekuolukord on muutunud ja Soome peab tegema olulisi otsuseid. Ma ei julge tõesti lõppotsust ennustada, vähemalt mitte mikrofoni ees. | Saadik: loodan, et soomlased mõistavad, et NATO-ga liitumiseks aega napib | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome on langenud paradoksaalsesse lõksu. Kui julgeolekuolukord on rahulik, siis ei peeta NATO vihmavarju vajalikuks ja see teema on laualt maas. Kui olukord on pinev, siis kardetakse, et NATO-sse astumine eskaleerib suhteid Venemaaga. Õiget hetke ju ei tulegi?
Te võtsite praegu kokku ühte lausesse nende soomlaste kriitika, kes on leidnud, et Soome oleks pidanud astuma NATO-sse juba üleeile.
Soomes on Venemaa kallaletung ja sõda Ukrainas toonud kaasa suurema šoki kui Eestis. Eesti on lihtsalt vaadanud Venemaad aastaid teise pilguga.
Soome arendas alles mõned nädalad tagasi Venemaaga heanaaberlikke suhteid ja majanduslikku läbikäimist. Praegu on ka majandussuhted Venemaaga muutunud ka Soomes toksiliseks teemaks.
Üleeile ütles Rootsi peaminister Magdalena Andersson, et praegu pole hea aeg NATO-sse astuda, seda kordas ka äsja Washingtonis visiidil käinud Soome kaitseminister Antti Kaikkonen. Ka Soome parlamendi spiiker Matti Vanhanen ütles midagi sellist, et Soome ei saa oma nahka päästa nii, et lõkkesse visatakse bensiini juurde.
Aga poliitiline olukord on väga dünaamiline. Sellega on kõik nõus, et Euroopa julgeolekuolukord on radikaalselt muutunud.
Soome julgeolekupoliitika alusdokumendis on kirjas, et Soome jätab endale õiguse vajadusel NATO liikmelisust taotleda. Kui julgeolekuolukord radikaalselt muutub, siis vaadatakse see otsus üle reaalajas. Praegu ongi käes see reaalaeg kus neid otsuseid üle vaadatakse.
Juba lähinädalatel esitatakse valitsuse poolt parlamendile raport, mis käsitleb ka NATO-ga liitumist, Soome tavapärast põhjalikkust ja põhjamaist konsensuse otsimist arvestades on tegemist üsna kiire protsessiga. Mingi selgus võiks suve alguseks olla, millised muutused Soome välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikas ees ootavad. Praegu on aga juba kindel, et kaitse-eelarvet suurendatakse, sellest on rääkinud ka Soome peaminister Sanna Marin.
Soome ja Rootsi on aastaid ajanud sama juttu, et NATO otsust proovitakse teha koos ja üksteisega konsulteerides. Praegu on aga Soome arutelud jõudnud oluliselt kaugemale aga eks Stockholm saab arvestada, et Venemaa ja Rootsi vahel on Soome. Soomlased tunnevad, et neil on selle aruteluga kiirem kui Rootsil.
Lisaks on NATO küsimus ka valitsuse jätkamise küsimus. Ainsana on selgelt NATO-ga liitumise vastu vasakerakonna pooldajad ja selle erakonna esindajad on rõhutanud, et NATO-sse astumine on nende jaoks niinimetatud künnise küsimus, nad ei saa enam siis valitsusliidu jätkata või tuleb neil seisukohti muuta. Soome poliitikas toimub praegu iga päev terve kuu jagu sündmusi.
President Sauli Niinistö käis reedel visiidil Valges Majas ja nüüd oli ka Washingtonis kaitseminister. Mida ameeriklastelt küsiti? Mingis vormis tahetakse saada turvatagatisi, sest liitumisavalduse järgselt käivitub kõigepealt pikaajaline ratifitseerimisprotsess liikmesriikides ja NATO artikkel 5 ei laiene automaatselt Soomele?
Seda muret on Soome julgeolekueksperdid esile tõstnud. Kaitseminister Kaikkose visiit oli küll varem kokku lepitud ja see puudutas USA hävitajate F-35 ostmist. Aga kindlasti räägiti ka olukorrast Ukrainas.
Soome presidendi selgitused visiidist pole avalikkusele väga selget pilti andnud. Soome suursaadik USA-s andis intervjuu ajalehele Helsingin Sanomat, kus ta ütles, et tema küll ei tea, millised võiksid olla need juriidilised julgeolekutagatised.
Kõige selgemalt väljendas Sauli Niinistö oma arvamust Fox Newsile antud intervjuus, kus ta ütles et Soome rahva seisukoht NATO-sse astumise suhtes on muutunud ja otsust kaalutakse põhjalikult ja mitte viivitades. See on muutunud omamoodi mantraks, kui juttu tuleb uuest julgeolekuolukorrast.
Mis puudutab NATO liikmesriikide parlamentide ratifitseerimistempot, siis me ei pea praegu arvestama tavalise ajakuluga, sündmused arenevad niivõrd kiiresti. Näiteks Saksmaa välispoliitikas toimusid ühe nädalavahetusega suuremad muutused kui terve viimase 30 aasta jooksul. Eesti sai Praha tippkohtumiselt kutse NATO-ga liitumiseks novembris 2002 ja liitusime poolteist aastat hiljem. Kuna praegu on Euroopas sõda, siis toimub ratifitseerimisprotsess ka oluliselt kiiremini.
Minu meelest iseloomustas väga hästi Soome olukorda Helsingin Sanomate karikatuur katkisest taburetist. Soome julgeolekupoliitika aluseks on olnud neli jalga: tugev kaitsevõime, kuulumine Euroopa Liitu, head suhted Venemaaga ja reeglitel põhinev maailmakorraldus. Head suhted Venemaaga on katki. Ja kindlatel reeglitel põhinev maailmakorraldus ka enam ei toimi olukorras, kus pommitatakse lastehaiglaid, Vene väed rüüstavad ja vägistavad Ukrainas.
Kindlasti peavad nad otsuseid tegema ja ma loodan, et soomlased saavad aru, et aega on küllaltki vähe. Võimaluste aken ühel hetkel avaneb ja ühel hetkel läheb see kinni ja ei tea kui kauaks ajaks. Kui seda võimaluste akent ära ei kasutata, siis jäädaksegi väljapoole.
Balti riikide jaoks avanes võimaluste aken eelmise süsteemse šoki järel pärast 11. septembri terrorirünnakuid USA-s. See muutis maailmakorda ja nägemust rahvusvahelistest suhetest.
Nüüd on käes uus šokk ja vapustus, mis toob kaasa tektoonilised muutused Euroopas ja kogu maailmas. Kui aga kuum laava oma liikumise lõpetab, siis tekib uus geopoliitiline olukord ja realiteet.
Eesti saab nüüd küll öelda, et jumal tänatud et oleme NATO liige. Me näeme Ukrainas, milliseid riske kannab olukord, kus Venemaa naaberriik ei kuulu NATO-sse. Eks sama küsimus vaevab ka Soome välis- ja julgeolekupoliitika otsuste tegijaid.
Soomes on arutatud ka rahvahääletuse vajalikkuse üle. Sauli Niinistö ütles pressikonverentsil, et vaja on põhjalikku arutelu, mis sarnaneks peaaegu referendumiga. Aga rahvahääletuse eelne aeg annab ju suurepärase võimaluse infomanipulaatoritele, Vene trollivabrikud hakkavad tööle täistuuridel. Savonlinna lähedal GPS-signaali kadumine oli esimene avapauk, millega tuletakse soomlastele meelde, et Venemaa nalja ei mõista?
Niinistö ütles, et vaja on laiaulatuslikku rahvaküsitlust, mis selgitaks välja rahva arvamuse, on oluline, et kaotaja pool tunnistaks tulemust.
Kui Niinistö kandideeris esimest korda presidendiks, siis ta ütles, et NATO-sse astumine vajab referendumi korraldamist. Mulle tundub, et Soome otsuse tegijad saavad aru, et hübriidrünnaku oht rahvahääletuse puhul on suur ning rahvahääletust nagu Euroopa Liitu astumiseks korraldati, seekord ei tehta.
Soome põhiseadus ei nõua NATO-sse astumiseks rahvahääletust, selles on juristid ühel nõul. Küll vaieldakse selle üle, kas parlamendis piisab häälteenamusest või poolthääli on vaja kahe kolmandiku ulatuses. Selle peab otsustama parlamendi põhiseaduskomisjon, mis on väga mõjukas organ, seda me oleme näinud koroonapiirangute kehtestamise ajal. Nad on vajadusel ka valitsuse seisukohtadele vastu astunud.
Ja ma rõhutan, et otsust oodatakse presidendilt koos valitsusega, sest põhiseaduse järgi juhtub Soome välispoliitikat just president, koostöös valitsusega. Ja presidendilt oodatakse praegu suuna ja tooni andmist.
Soome peaminister Sanna Marinilt me tooniandmist vist ei kuule. Tsiteerin tema üleeilset avaldust: "Võimalik, et selline päev võib tulla, kui ma teatan oma seisukoha NATO-sse astumise osas. See arutelu, mis meil ees seisab, mõjutab kindlasti ka minu suhtumist." Mina ajakirjanikuna saan erinevalt teist öelda, et see on ikka uskumatu. Peaministril puudub seisukoht küsimuses, mida on aastakümneid juba arutatud? Ta ei saanud peaministriks kümme minutit tagasi?
Eesti ja Soome poliitiline kultuur on erinevad.
Soome peaminister on korduvalt väljendanud aruteludes seisukohta, et ta esindab terve valitsuse arusaama. Kui valitsuses on lahkarvamused, siis tema esindab seisukohta, mis on kirjas valitsusprogrammis ja Soome julgeoleku niinimetatud valges paberis. Ja seetõttu ta oma seisukohta ei väljenda.
Ka president Niinistö on hoidunud selgetest seisukohavõttudest, ta rõhutas neljapäeval pressikonverentsil, et see arutelu on parlamendi pärusmaa ja tema arvamuse väljaütlemine mõjutaks parlamendiliikmete seisukohti.
Yle küsis parlamendiliikmete sisukohta NATO-sse astumise suhtes ja tähelepanuväärne on tegelikult see, et enamus ei vastanud. Oma selge seisukoha ütlesid välja vaid pooldajad, aga näiteks sotsiaaldemokraatide esindajad parlamendis enamikus ütlesid, et neil veel seisukoht puudub.
Mina järeldan, et nad ootavad oma erakonna positsiooni selginemist. Aga ühekaupa NATO toetajate väljatulemine kestab, viimane, kes silma jäi, oli põlissoomlaste parlamendirühma esimees, kes varem oli vastu, nüüd aga poolt.
Protsess liigub ja minu hinnangul ühes suunas. Aga enne ei julge tibusid lugeda, kui julgeolekuraport on parlamendile esitatud. Soome president rääkis pressikonverentsil ka sellest, et NATO otsuse tegemisel peab arvestama, et see ei eskaleeriks olukorda liiga palju.
Viimane küsimus, kas julgete ennustada, mida siis otsustakse? On Soome varsti NATO liige?
Seda on kohutavalt keeruline ennustada, eriti kui sul on naaberriik, mis seda otsust kindlasti üritab kallutada. Minu meelest aga liigub protsess ühes suunas, Soomes mõistetakse, et julgeolekuolukord on muutunud ja Soome peab tegema olulisi otsuseid. Ma ei julge tõesti lõppotsust ennustada, vähemalt mitte mikrofoni ees.
### Response:
Saadik: loodan, et soomlased mõistavad, et NATO-ga liitumiseks aega napib |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Smollett peab maksma ka 250 000 dollarit hüvitist ja 25 000 dollari suuruse trahvi. Tal on õigus otsus edasi kaevata ning kohtus ütles mees, et on süütu.
"Te tegite kahju neile inimestele, kes on tõelised vihakuritegude ohvrid," sõnas kohtunik James Linn.
Vandekohus mõistis Smolletti detsembris süüdi talle esitatud kuuest süüdistusest viies.
Smolletti tuntuim osatäitmine oli Foxi telesarjas "Empire", kuid pärast juhtunut jäi ta sellest rollist ilma.
Süüdistuse järgi valetas mustanahaline ja homoseksuaalne Smollett politseile, et 2019. aastal lähenesid talle Chicago pimedal tänaval kaks maskis võõrast. Näitleja väitis, et mehed viskasid talle silmuse ümber kaela ja valasid ta üle kemikaalidega, karjudes samal ajal rassistlike ja homofoobseid solvanguid ning toetusavaldusi USA presidendile Donald Trumpile.
Kuu aega hiljem võttis poltisei Smolletti kinni, väites, et ta maksis kahele mehele 3500 dollarit enda vastu rünnaku korraldamise eest, eesmärgiga teha ta kuulsamaks. Näitlejale esitati süüdistus kuues seaduserikkumises, milles ta ei tunnistanud end süüdi. | USA kohus mõistis näitleja vihakuriteo lavastamise eest vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Smollett peab maksma ka 250 000 dollarit hüvitist ja 25 000 dollari suuruse trahvi. Tal on õigus otsus edasi kaevata ning kohtus ütles mees, et on süütu.
"Te tegite kahju neile inimestele, kes on tõelised vihakuritegude ohvrid," sõnas kohtunik James Linn.
Vandekohus mõistis Smolletti detsembris süüdi talle esitatud kuuest süüdistusest viies.
Smolletti tuntuim osatäitmine oli Foxi telesarjas "Empire", kuid pärast juhtunut jäi ta sellest rollist ilma.
Süüdistuse järgi valetas mustanahaline ja homoseksuaalne Smollett politseile, et 2019. aastal lähenesid talle Chicago pimedal tänaval kaks maskis võõrast. Näitleja väitis, et mehed viskasid talle silmuse ümber kaela ja valasid ta üle kemikaalidega, karjudes samal ajal rassistlike ja homofoobseid solvanguid ning toetusavaldusi USA presidendile Donald Trumpile.
Kuu aega hiljem võttis poltisei Smolletti kinni, väites, et ta maksis kahele mehele 3500 dollarit enda vastu rünnaku korraldamise eest, eesmärgiga teha ta kuulsamaks. Näitlejale esitati süüdistus kuues seaduserikkumises, milles ta ei tunnistanud end süüdi.
### Response:
USA kohus mõistis näitleja vihakuriteo lavastamise eest vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa riigi- ja valitsusjuhid kogunesid neljapäeval Prantsusmaale Versailles'sse mitteametlikule Ülemkogule, kus kõik kõne all olevad teemad on seotud Ukrainaga, kuid ametlikke otsuseid seal ei tehta.
Reede varahommikul avaldatud Ülemkogu avaldus Ukrainale EL-iga liitumise küsimuses erilist lootust ei andnud.
"Tugevdame viivitamatult omavahelisi sidemeid ja partnerlust, et toetada Ukrainat tema Euroopa-teel. Ukraina kuulub meie Euroopa perekonda," seisab avalduses. Samas lubas blokk, et ei jäta Ukrainat üksi ning pühendutakse Ukraina ülesehitamisele, kui sõda on lõppenud.
Euroopa Liit kehtestas küll kiirelt sanktsioonid Venemaale ning pakkus Ukrainale igakülgset poliitilist, humanitaar- ja relvaabi, kuid Ukraina liitumise küsimuses ollakse eri meelt. Reuters kirjutab, et EL-i ühisrindesse on tekkinud mõrad.
Horvaatia peaminister Andrej Plenkovic ütles reede varahommikul, kui esimese päeva kõnelused lõppesid, et mitte keegi ei astunud Euroopa Liitu üleöö.
Teisedki Ülemkogul osalejad ütlesid selgelt, et Ukraina ei saa kiirustades EL-iga liituda, kuigi Ukraina president Volodõmõr Zelenski on seda soovinud ja teda toetavad EL-i idapoolsed riigid.
"Mingisugust kiiret protsessi ei ole," rõhutas Hollandi peaminister Mark Rutte, kes on liidu laienemise häälekas vastane. Samas märkis ta, et blokk jätkab Kiieviga suhete tugevdamist.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et EL-i ust ei saa Ukraina ees sulgeda.
"Kas me saame alustada liitumismenetlust sõjas oleva riigiga? Ma ei usu seda. Kas me saame sulgeda ukse ja öelda: "mitte iialgi"? See oleks ebaõiglane. Kas me saame ära unustada sealse piirkonna tasakaalupunktid? Peame olema ettevaatlikud," kõneles Macron.
Euroopa Liiduga liitumine võtab tavaliselt aega aastaid ja selleks tuleb täita hulk rangeid kriteeriume, alates majanduslikust stabiilsusest kuni korruptsiooni väljajuurimise ja inimõiguste järgimiseni.
Eriarvamused ka sanktsioonide ja rahapoliitika küsimustes
Osa EL-i liidreid tahab Venemaale karmimaid sanktsioone, mis sihiks nafta- ja gaasitööstust, hoolimata sellest, et neil oleks oluline kõrvalmõju Vene energiast sõltuvatele liikmesriikidele.
Läti peaminister Krišjanis Karinši sõnul on Venemaa naftast ja gaasist lahtilõikamine kõige efektiivsem viis, kuidas saada president Vladimir Putin läbirääkimiste laua taha. "Peaksime minema palju kaugemale ja palju kiiremini," ütles Karinš.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz ei kommenteerinud seda, kas blokk peaks keelama Venemaa naftaimpordi, kuid Berliin on selle seni välistanud. Venemaalt tuleb umbes kolmandik Saksamaa gaasi- ja naftavajadusest.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on aga öelnud, et Euroopa Liit peab lõpetama Venemaalt tulevate fossiilkütuste kasutamise aastaks 2027. Ta pakub selleks välja oma lahenduse maikuu keskpaigaks.
Euroopa liidrid jätkavad arutelusid reedel, fookusega julgeolekule ja energiale tehtavatel kulutustel, seoses Ukraina sõjaga. Siingi on erimeelsusi võimaliku uue EL-i võlakirjaemissiooni üle, mida pooldavad näiteks Prantsusmaa ja Itaalia, kuid vastu on Saksamaa, Holland ja teised. | Euroopa Liit ei toeta Ukraina kiiret liitumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa riigi- ja valitsusjuhid kogunesid neljapäeval Prantsusmaale Versailles'sse mitteametlikule Ülemkogule, kus kõik kõne all olevad teemad on seotud Ukrainaga, kuid ametlikke otsuseid seal ei tehta.
Reede varahommikul avaldatud Ülemkogu avaldus Ukrainale EL-iga liitumise küsimuses erilist lootust ei andnud.
"Tugevdame viivitamatult omavahelisi sidemeid ja partnerlust, et toetada Ukrainat tema Euroopa-teel. Ukraina kuulub meie Euroopa perekonda," seisab avalduses. Samas lubas blokk, et ei jäta Ukrainat üksi ning pühendutakse Ukraina ülesehitamisele, kui sõda on lõppenud.
Euroopa Liit kehtestas küll kiirelt sanktsioonid Venemaale ning pakkus Ukrainale igakülgset poliitilist, humanitaar- ja relvaabi, kuid Ukraina liitumise küsimuses ollakse eri meelt. Reuters kirjutab, et EL-i ühisrindesse on tekkinud mõrad.
Horvaatia peaminister Andrej Plenkovic ütles reede varahommikul, kui esimese päeva kõnelused lõppesid, et mitte keegi ei astunud Euroopa Liitu üleöö.
Teisedki Ülemkogul osalejad ütlesid selgelt, et Ukraina ei saa kiirustades EL-iga liituda, kuigi Ukraina president Volodõmõr Zelenski on seda soovinud ja teda toetavad EL-i idapoolsed riigid.
"Mingisugust kiiret protsessi ei ole," rõhutas Hollandi peaminister Mark Rutte, kes on liidu laienemise häälekas vastane. Samas märkis ta, et blokk jätkab Kiieviga suhete tugevdamist.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et EL-i ust ei saa Ukraina ees sulgeda.
"Kas me saame alustada liitumismenetlust sõjas oleva riigiga? Ma ei usu seda. Kas me saame sulgeda ukse ja öelda: "mitte iialgi"? See oleks ebaõiglane. Kas me saame ära unustada sealse piirkonna tasakaalupunktid? Peame olema ettevaatlikud," kõneles Macron.
Euroopa Liiduga liitumine võtab tavaliselt aega aastaid ja selleks tuleb täita hulk rangeid kriteeriume, alates majanduslikust stabiilsusest kuni korruptsiooni väljajuurimise ja inimõiguste järgimiseni.
Eriarvamused ka sanktsioonide ja rahapoliitika küsimustes
Osa EL-i liidreid tahab Venemaale karmimaid sanktsioone, mis sihiks nafta- ja gaasitööstust, hoolimata sellest, et neil oleks oluline kõrvalmõju Vene energiast sõltuvatele liikmesriikidele.
Läti peaminister Krišjanis Karinši sõnul on Venemaa naftast ja gaasist lahtilõikamine kõige efektiivsem viis, kuidas saada president Vladimir Putin läbirääkimiste laua taha. "Peaksime minema palju kaugemale ja palju kiiremini," ütles Karinš.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz ei kommenteerinud seda, kas blokk peaks keelama Venemaa naftaimpordi, kuid Berliin on selle seni välistanud. Venemaalt tuleb umbes kolmandik Saksamaa gaasi- ja naftavajadusest.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on aga öelnud, et Euroopa Liit peab lõpetama Venemaalt tulevate fossiilkütuste kasutamise aastaks 2027. Ta pakub selleks välja oma lahenduse maikuu keskpaigaks.
Euroopa liidrid jätkavad arutelusid reedel, fookusega julgeolekule ja energiale tehtavatel kulutustel, seoses Ukraina sõjaga. Siingi on erimeelsusi võimaliku uue EL-i võlakirjaemissiooni üle, mida pooldavad näiteks Prantsusmaa ja Itaalia, kuid vastu on Saksamaa, Holland ja teised.
### Response:
Euroopa Liit ei toeta Ukraina kiiret liitumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Diplomaatide sõnul kutsus Venemaa julgeolekunõukogu kokku, et arutada Moskva väiteid, et USA töötab Ukrainas välja keemiarelvi, vahendas Reuters. Venemaa pole oma väidetele tõendeid esitanud.
USA tõrjub väiteid keemiarelva kasutamise kohta Ukrainas. Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki hinnangul võib Venemaa luua selliste väidetega alust ise keemia- või bioloogiliste relvade kasutamiseks Ukrainas. Psaki omakorda ei esitanud enda väidete kohta mingeid tõendeid.
"Nüüd, kui Venemaa on esitanud neid valeväiteid ja Hiina on seda propagandat justkui toetanud, peaksime kõik olema ettevaatlikud selles suhtes, et Venemaa võib kasutada Ukrainas keemia- või bioloogilisi relvi või võib luua nn vale lipu operatsiooni, milles neid kasutatakse," ütles Psaki.
Varem kolmapäeval väitis Venemaa kaitseministeerium, et Ukraina relvajõud on transportinud Zolotživisse umbes 80 tonni ammoniaaki.
Teisipäeval ütles USA asevälisminister Victoria Nuland kongressis, et USA aitab Ukraina võimudel kaitsta bioloogiliste uuringute rajatisi nende võimaliku hõivamise eest Vene vägede poolt.
WHO soovitas Ukrainal oma terviselaborites patogeenid hävitada
Nagu paljudes riikides on ka Ukrainas rahvatervise laborid, milles uuritakse, kuidas maandada nii inimesi kui ka loomi mõjutavate ohtlike haiguste riski. Ukraina laborid on saanud toetust USA-lt, Euroopa Liidult ja Maailma Terviseorganisatsioonilt (WHO).
Biojulgeolekuekspertide sõnul on Venemaa sõjaväelaste sissetung Ukrainasse ja sealsete linnade pommitamine suurendanud haigusi põhjustavate patogeenide laborist välja pääsemise ohtu, kui mõni neist rajatistest peaks kahjustada saama.
Reuters uuris WHO-lt organisatsiooni töö kohta Ukraina laborites nii enne kui ka Venemaa invasiooni ajal. Organisatsioon selgitas, et on teinud Ukraina rahvatervise laboritega mitu aastat koostööd, et edendada nende ohutust, mis võimaldaks vältida kogemata või tahtlikult patogeenide rahva sekka jõudmist.
"Osana sellest tööst on WHO tungivalt soovitanud Ukraina tervishoiuministeeriumil ja teistel vastutavatel asutustel hävitada kõrge riskiga patogeenid, et vältida igasuguseid võimalikke lekkeid," märkis WHO.
Organisatsioon ei täpsustanud, millal ta sellise soovituse on teinud. Samuti ei selgitanud WHO, milliseid patogeene või toksiine Ukraina laborites on.
WHO ei vastanud ka Reutersi küsimusele, kas Ukraina on soovitusi täitnud.
Ukraina laborite võimekus on kasvava infosõja keskmes. Kolmapäeval kordas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova juba varasemat väidet, et USA-l on Ukrainas biorelva laboratoorium.
Zahharova sõnul on Vene väed Ukrainas leidnud dokumendid, mis näitavad hädakatset kustutada tõendeid sõjaliste bioloogiliste programmide kohta, hävitades laboriproove. Reuters pole seda väidet sõltumatult kontrollida suutnud.
"Ukraina rangelt eitab sellist väidet," vastas Ukraina presidendi pressiesindaja Zahharova väitele.
USA valitsuse pressiesindajad on samuti Zahharova süüdistusi eitanud, öeldes, et Venemaa võib kasutada neid väiteid ettekäändena enda keemia- või bioloogilise relva kasutamiseks.
WHO teade Reutersile biorelvadele ei viidanud. Organisatsioon lisas, et kutsub kõiki osapooli üles tegema koostööd, et ohutult hävitada igasugused patogeenid, millega nad kokku puutuvad. WHO sõnul on organisatsioon valmis aitama seda teha. | ÜRO julgeolekunõukogu tuleb Venemaa kutsel kokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Diplomaatide sõnul kutsus Venemaa julgeolekunõukogu kokku, et arutada Moskva väiteid, et USA töötab Ukrainas välja keemiarelvi, vahendas Reuters. Venemaa pole oma väidetele tõendeid esitanud.
USA tõrjub väiteid keemiarelva kasutamise kohta Ukrainas. Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki hinnangul võib Venemaa luua selliste väidetega alust ise keemia- või bioloogiliste relvade kasutamiseks Ukrainas. Psaki omakorda ei esitanud enda väidete kohta mingeid tõendeid.
"Nüüd, kui Venemaa on esitanud neid valeväiteid ja Hiina on seda propagandat justkui toetanud, peaksime kõik olema ettevaatlikud selles suhtes, et Venemaa võib kasutada Ukrainas keemia- või bioloogilisi relvi või võib luua nn vale lipu operatsiooni, milles neid kasutatakse," ütles Psaki.
Varem kolmapäeval väitis Venemaa kaitseministeerium, et Ukraina relvajõud on transportinud Zolotživisse umbes 80 tonni ammoniaaki.
Teisipäeval ütles USA asevälisminister Victoria Nuland kongressis, et USA aitab Ukraina võimudel kaitsta bioloogiliste uuringute rajatisi nende võimaliku hõivamise eest Vene vägede poolt.
WHO soovitas Ukrainal oma terviselaborites patogeenid hävitada
Nagu paljudes riikides on ka Ukrainas rahvatervise laborid, milles uuritakse, kuidas maandada nii inimesi kui ka loomi mõjutavate ohtlike haiguste riski. Ukraina laborid on saanud toetust USA-lt, Euroopa Liidult ja Maailma Terviseorganisatsioonilt (WHO).
Biojulgeolekuekspertide sõnul on Venemaa sõjaväelaste sissetung Ukrainasse ja sealsete linnade pommitamine suurendanud haigusi põhjustavate patogeenide laborist välja pääsemise ohtu, kui mõni neist rajatistest peaks kahjustada saama.
Reuters uuris WHO-lt organisatsiooni töö kohta Ukraina laborites nii enne kui ka Venemaa invasiooni ajal. Organisatsioon selgitas, et on teinud Ukraina rahvatervise laboritega mitu aastat koostööd, et edendada nende ohutust, mis võimaldaks vältida kogemata või tahtlikult patogeenide rahva sekka jõudmist.
"Osana sellest tööst on WHO tungivalt soovitanud Ukraina tervishoiuministeeriumil ja teistel vastutavatel asutustel hävitada kõrge riskiga patogeenid, et vältida igasuguseid võimalikke lekkeid," märkis WHO.
Organisatsioon ei täpsustanud, millal ta sellise soovituse on teinud. Samuti ei selgitanud WHO, milliseid patogeene või toksiine Ukraina laborites on.
WHO ei vastanud ka Reutersi küsimusele, kas Ukraina on soovitusi täitnud.
Ukraina laborite võimekus on kasvava infosõja keskmes. Kolmapäeval kordas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova juba varasemat väidet, et USA-l on Ukrainas biorelva laboratoorium.
Zahharova sõnul on Vene väed Ukrainas leidnud dokumendid, mis näitavad hädakatset kustutada tõendeid sõjaliste bioloogiliste programmide kohta, hävitades laboriproove. Reuters pole seda väidet sõltumatult kontrollida suutnud.
"Ukraina rangelt eitab sellist väidet," vastas Ukraina presidendi pressiesindaja Zahharova väitele.
USA valitsuse pressiesindajad on samuti Zahharova süüdistusi eitanud, öeldes, et Venemaa võib kasutada neid väiteid ettekäändena enda keemia- või bioloogilise relva kasutamiseks.
WHO teade Reutersile biorelvadele ei viidanud. Organisatsioon lisas, et kutsub kõiki osapooli üles tegema koostööd, et ohutult hävitada igasugused patogeenid, millega nad kokku puutuvad. WHO sõnul on organisatsioon valmis aitama seda teha.
### Response:
ÜRO julgeolekunõukogu tuleb Venemaa kutsel kokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Biden rääkis demokraatide rahvuskomitee (DNC) kohtumisel kõneldes, et Ukraina sõda viib USA-s kütusehinnad üles. Tema sõnul läheks aga Venemaa tegevusele mitte vastamine kallimaks maksma, vahendas The Wall Street Journal.
Biden ütles komitee kohtumisel, et USA tõstab nafta tootmist ja lisas naftafirmadele: "Sõjaaeg ei ole kasu teenimise aeg."
USA inflatsioon on 40 kaasta kõrgeim ja energiahinnad üha tõusevad ning Bideni sõnul näitab Ukraina sõda, et USA peab fossiilsete kütuste sõltuvusest lahti saama.
Bideni hinnangul lootis Venemaa president Vladimir Putin USA ja NATO lõhenemisele, kuid on liitlasi hoopis ühtsemaks muutnud. | Bideni sõnul suurendab USA nafta tootmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Biden rääkis demokraatide rahvuskomitee (DNC) kohtumisel kõneldes, et Ukraina sõda viib USA-s kütusehinnad üles. Tema sõnul läheks aga Venemaa tegevusele mitte vastamine kallimaks maksma, vahendas The Wall Street Journal.
Biden ütles komitee kohtumisel, et USA tõstab nafta tootmist ja lisas naftafirmadele: "Sõjaaeg ei ole kasu teenimise aeg."
USA inflatsioon on 40 kaasta kõrgeim ja energiahinnad üha tõusevad ning Bideni sõnul näitab Ukraina sõda, et USA peab fossiilsete kütuste sõltuvusest lahti saama.
Bideni hinnangul lootis Venemaa president Vladimir Putin USA ja NATO lõhenemisele, kuid on liitlasi hoopis ühtsemaks muutnud.
### Response:
Bideni sõnul suurendab USA nafta tootmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Samas ei vasta transporditingimused ühelegi ohutusreeglile. See on täis arvukate ohvritega plahvatusi," hoiatas keskus.
Interfax kirjutab, et keskuse väitel veetakse mööda Valgevene raudteed Totška-U rakettide, Grad ja Smertši rakettide, Iskanderi rakettide ja tiibrakettide põhiosi ilma korraliku märgistuseta poolavatud vagunites.
Keskuse hinnangul on lisaks plahvatusohule ka raudteesõja oht raudteetaristule praeguse Valgevene valitsuse vastaste patriootide poolt.
"Neil tingimustel keelduvad vedurimeeskondade töötajad massiliselt töötamast. Valgevene ühiskond peaks nõudma võimudelt sõjaväeešelonide koos varustusega liikumise keelamist üle Valgevene territooriumi. Vene laskemoona transportijatest saavad samuti kuriteo osalised," ütles Ukraina valeinfo vastu võitlemise keskus. | Ukraina väitel lubas Valgevene Vene rakettide liikumist oma raudteel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Samas ei vasta transporditingimused ühelegi ohutusreeglile. See on täis arvukate ohvritega plahvatusi," hoiatas keskus.
Interfax kirjutab, et keskuse väitel veetakse mööda Valgevene raudteed Totška-U rakettide, Grad ja Smertši rakettide, Iskanderi rakettide ja tiibrakettide põhiosi ilma korraliku märgistuseta poolavatud vagunites.
Keskuse hinnangul on lisaks plahvatusohule ka raudteesõja oht raudteetaristule praeguse Valgevene valitsuse vastaste patriootide poolt.
"Neil tingimustel keelduvad vedurimeeskondade töötajad massiliselt töötamast. Valgevene ühiskond peaks nõudma võimudelt sõjaväeešelonide koos varustusega liikumise keelamist üle Valgevene territooriumi. Vene laskemoona transportijatest saavad samuti kuriteo osalised," ütles Ukraina valeinfo vastu võitlemise keskus.
### Response:
Ukraina väitel lubas Valgevene Vene rakettide liikumist oma raudteel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtu ehk keskses kohtumises jäi Atalanta koduväljakul Leverkuseni Bayeri vastu juba 11. minutil kaotusseisu, ent Ruslan Malinovski ja Luis Murieli kolme minuti sisse jäänud väravad viisid nad 25. minutiks 2:1 ette.
Neli minutit pärast teise poolaja algust suurendas Muriel Malinovski söödust vahe kaheväravaliseks ja kuigi Moussa Diaby madal kauglöök tõi tabloole Leverkuseni poolt vaadates seisuks 2:3, rohkemat ei suudetud ja nii reisib Itaalia klubi kordusmängule üheväravalise eduseisu pealt.
Barcelona ei suutnud koduväljakul enamat väravateta viigist Galatasaray vastu, nende liigarivaal Sevilla alistas Munir El Haddadi ilusast väravast West Hami 1:0.
Glasgow Rangers alistas Belgradi Crvena zvezda 3:0, Braga Monaco 2:0. Neljapäeval pidi Leipzig võõrustama Moskva Spartakit, ent pääses Ukrainas toimuva tõttu mänguta veerandfinaali.
Kõik kordusmängud toimuvad 17. märtsil. | Euroopa liiga: Barcelona piirdus viigiga, Atalanta alistas Bayeri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtu ehk keskses kohtumises jäi Atalanta koduväljakul Leverkuseni Bayeri vastu juba 11. minutil kaotusseisu, ent Ruslan Malinovski ja Luis Murieli kolme minuti sisse jäänud väravad viisid nad 25. minutiks 2:1 ette.
Neli minutit pärast teise poolaja algust suurendas Muriel Malinovski söödust vahe kaheväravaliseks ja kuigi Moussa Diaby madal kauglöök tõi tabloole Leverkuseni poolt vaadates seisuks 2:3, rohkemat ei suudetud ja nii reisib Itaalia klubi kordusmängule üheväravalise eduseisu pealt.
Barcelona ei suutnud koduväljakul enamat väravateta viigist Galatasaray vastu, nende liigarivaal Sevilla alistas Munir El Haddadi ilusast väravast West Hami 1:0.
Glasgow Rangers alistas Belgradi Crvena zvezda 3:0, Braga Monaco 2:0. Neljapäeval pidi Leipzig võõrustama Moskva Spartakit, ent pääses Ukrainas toimuva tõttu mänguta veerandfinaali.
Kõik kordusmängud toimuvad 17. märtsil.
### Response:
Euroopa liiga: Barcelona piirdus viigiga, Atalanta alistas Bayeri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Jüris Sahkur oli 2016. aastal Nõmme Kalju väravavahtide treeneriks. Oma mängijakarjääri jooksul esindas ta nii Eesti U-19 kui U-23 koondist, vahendab Paide Linnameeskonna kodulehekülg.
Jüris Sahkur: "Olen väga rahul, et olen osa just sellest klubist, kus kõike tehakse läbimõeldult ning suure entusiasmiga! Paidel on noor sats, noorte treeneritega ja ilus hooaeg on meid ees ootamas. Ootan suure huviga esimesi mänge!"
Peatreener Vjatšeslav Zahovaiko: "Soovisin, et meie väravavahid saaksid igapäevaselt spetsiifilist erialast lähenemist. Meie nägemus väravavahtide rollist ühtib ja olen õnnelik tema liitumise üle. Vaatamata oma noorusele on Jüris äärmiselt põhjalik ja tema professionaalne lähenemine töösse on tema suurimaid trumpe!" | Paide LM sai esmakordselt põhikohaga väravavahtide treeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Jüris Sahkur oli 2016. aastal Nõmme Kalju väravavahtide treeneriks. Oma mängijakarjääri jooksul esindas ta nii Eesti U-19 kui U-23 koondist, vahendab Paide Linnameeskonna kodulehekülg.
Jüris Sahkur: "Olen väga rahul, et olen osa just sellest klubist, kus kõike tehakse läbimõeldult ning suure entusiasmiga! Paidel on noor sats, noorte treeneritega ja ilus hooaeg on meid ees ootamas. Ootan suure huviga esimesi mänge!"
Peatreener Vjatšeslav Zahovaiko: "Soovisin, et meie väravavahid saaksid igapäevaselt spetsiifilist erialast lähenemist. Meie nägemus väravavahtide rollist ühtib ja olen õnnelik tema liitumise üle. Vaatamata oma noorusele on Jüris äärmiselt põhjalik ja tema professionaalne lähenemine töösse on tema suurimaid trumpe!"
### Response:
Paide LM sai esmakordselt põhikohaga väravavahtide treeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tähelepanuväärsel moel ei teinud külalised kohtumise jooksul ainsatki vahetust. Kõik algviisikus platsile tulnud mehed mängisid 40 minutit. Protokollis kirjas olnud kaks varumeest jäidki pingile.
Södertälje algviisikusse kuulunud Kurbas mängis 24 minutit ja viskas 13 punkti (kahesed 1/2, kolmesed 3/6, vabavisked 2/2). Lisaks võttis ta seitse lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, tegi ühe vaheltlõike ja ühe vea.
Eestlase kasutegur 18 oli meeskonna paremuselt kolmas ning pluss-miinus reiting kõigi platsil käinud meeste peale parim (+36).
Södertälje (12-5) hoiab liigatabelis võiduprotsendilt teist kohta Lulea (17-4) järel ja Norrköpingu (14-6) ees. Sel hooajal 22-st mängust vaid neli võitnud Umea on eelviimane. | Kurbase klubi võitis, vastane mängis vahetusteta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tähelepanuväärsel moel ei teinud külalised kohtumise jooksul ainsatki vahetust. Kõik algviisikus platsile tulnud mehed mängisid 40 minutit. Protokollis kirjas olnud kaks varumeest jäidki pingile.
Södertälje algviisikusse kuulunud Kurbas mängis 24 minutit ja viskas 13 punkti (kahesed 1/2, kolmesed 3/6, vabavisked 2/2). Lisaks võttis ta seitse lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu, tegi ühe vaheltlõike ja ühe vea.
Eestlase kasutegur 18 oli meeskonna paremuselt kolmas ning pluss-miinus reiting kõigi platsil käinud meeste peale parim (+36).
Södertälje (12-5) hoiab liigatabelis võiduprotsendilt teist kohta Lulea (17-4) järel ja Norrköpingu (14-6) ees. Sel hooajal 22-st mängust vaid neli võitnud Umea on eelviimane.
### Response:
Kurbase klubi võitis, vastane mängis vahetusteta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nn Alan Turingi seaduse jõustumine tähendab, et umbes 49 000 meest vabastatakse süüst, mida tänapäeval kuriteoks ei peeta, vahendas BBC.
Matemaatikule ja arvutiteadlasele Turingile anti armu 2013. aastal ehk ligi 60 aastat pärast tema enesetappu 1954. aastal. Ta oli 1952. aastal süüdi mõistetud sündsusetus käitumises ning pärast seda tehti talle keemiline kastreerimine.
2009. aastal esitas endine peaminister Gordon Brown ametliku vabanduse selle eest, kuidas Turingiga käituti. Turingi sugulased algatasid kõrgetasemelise kampaania, et tagada armuandmine teistele meestele, kes ajalooliste seaduste alusel sarnaselt süüdi mõisteti.
Armu antakse ka elavatele inimestele, kes esitavad avalduse oma süüdimõistva otsuse tühistamiseks.
Need mehed mõisteti süüdi nüüdseks kaotatud kuritegudes, mil nad olid suhtes.
Justiitsminister Sam Gyimah' sõnul on tegemist tähtsa päevaga. "Me ei saa kunagi võtta tagasi valu, mis on põhjustatud, kuid me oleme vabandanud ja astunud samme, et need valed otsused õigeks muuta," rääkis ta.
Geiõiguste organisatsioon Stonewall nimetas otsust tähtsaks teetähiseks võrdõiguslikkuses. | Suurbritannias anti tuhandetele geidele postuumselt armu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nn Alan Turingi seaduse jõustumine tähendab, et umbes 49 000 meest vabastatakse süüst, mida tänapäeval kuriteoks ei peeta, vahendas BBC.
Matemaatikule ja arvutiteadlasele Turingile anti armu 2013. aastal ehk ligi 60 aastat pärast tema enesetappu 1954. aastal. Ta oli 1952. aastal süüdi mõistetud sündsusetus käitumises ning pärast seda tehti talle keemiline kastreerimine.
2009. aastal esitas endine peaminister Gordon Brown ametliku vabanduse selle eest, kuidas Turingiga käituti. Turingi sugulased algatasid kõrgetasemelise kampaania, et tagada armuandmine teistele meestele, kes ajalooliste seaduste alusel sarnaselt süüdi mõisteti.
Armu antakse ka elavatele inimestele, kes esitavad avalduse oma süüdimõistva otsuse tühistamiseks.
Need mehed mõisteti süüdi nüüdseks kaotatud kuritegudes, mil nad olid suhtes.
Justiitsminister Sam Gyimah' sõnul on tegemist tähtsa päevaga. "Me ei saa kunagi võtta tagasi valu, mis on põhjustatud, kuid me oleme vabandanud ja astunud samme, et need valed otsused õigeks muuta," rääkis ta.
Geiõiguste organisatsioon Stonewall nimetas otsust tähtsaks teetähiseks võrdõiguslikkuses.
### Response:
Suurbritannias anti tuhandetele geidele postuumselt armu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ameerika soomukid on esmakordselt jõudnud Süüria Demokraatlike Jõudude kätte. See juhtus pärast uue USA administratsiooni võimuletulekut," ütles koalitsiooni kõneisik Talal Sello, lisades, et president Donald Trumpi administratsioon on lubanud "täiendavat toetust".
Soomukite tarnimist kinnitasid ka USA kaitseametnikud.
"Me toimetasime soomukid Süüria Araabia Koalitsioonile, kasutades olemasolevaid volitusi, et aidata meie partnerjõududel kaitsta end IS-i isevalmistatud lõhkekehade eest," ütles USA relvajõudude kõneisik kolonel John Dorrian AFP-le.
Kuigi sõjamasinad saadeti president Donald Trumpi administratsiooni ametiajal, andsid selleks võimaluse president Barack Obama ametiajal tehtud otsused.
"Otsuse langetasid sõjaväejuhid ja see oli töös juba mõnda aega," lisas Dorrian. | Süüria ISIS-e vastane koalitsioon: USA valitsus saatis soomukeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ameerika soomukid on esmakordselt jõudnud Süüria Demokraatlike Jõudude kätte. See juhtus pärast uue USA administratsiooni võimuletulekut," ütles koalitsiooni kõneisik Talal Sello, lisades, et president Donald Trumpi administratsioon on lubanud "täiendavat toetust".
Soomukite tarnimist kinnitasid ka USA kaitseametnikud.
"Me toimetasime soomukid Süüria Araabia Koalitsioonile, kasutades olemasolevaid volitusi, et aidata meie partnerjõududel kaitsta end IS-i isevalmistatud lõhkekehade eest," ütles USA relvajõudude kõneisik kolonel John Dorrian AFP-le.
Kuigi sõjamasinad saadeti president Donald Trumpi administratsiooni ametiajal, andsid selleks võimaluse president Barack Obama ametiajal tehtud otsused.
"Otsuse langetasid sõjaväejuhid ja see oli töös juba mõnda aega," lisas Dorrian.
### Response:
Süüria ISIS-e vastane koalitsioon: USA valitsus saatis soomukeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palo rääkis ETV saates "Foorum", et uue valitsuse maksuplaanid on tekitanud väärarusaamasid ning järelikult on valitsus ettevõtjatele neid liiga vähe seletanud.
Ta kinnitas, et ei ole saanud ettevõtjatelt valitsuse plaanide kohta konkreetseid etteheiteid, mida poleks olnud neile võimalik ära seletada. Samas tõdes ta, et usaldamatust on ilmselt rohkem kui hea oleks.
"Teatud reserveering on normaalne, aga mitte usaldamatus. See tuleneb võib-olla sellest, et on valitsuskoalitsioon, kus pole Reformierakonda esimest korda 17 aasta jooksul valitsuses. See on võib-olla ettevõtjatele uus olukord. Hirmutamist on, mis kõik tulema hakkab, aga kui paneme kõik lauale, siis pole midagi sellist sealt tulemas. Palju positiivset on ettevõtjatelt tulnud," rääkis Palo.
Reformierakonna liige Arto Aas vastas, et tema hinnangul on ettevõtjates usaldamatust tekitanud ikkagi uus koalitsioon ise.
"See, kuidas maksukobaraga tuldi aasta lõpus, kuidas esimese asjana rikuti seda printsiipi, et maksumuudatustest teatatakse kuus kuud ette, mille olime alles hiljuti Sveniga (Sester - toim.) koos ära teinud, mindi kohe seda rikkuma sotsiaalmaksu tõstmise näol. See on rikkunud usalust," kommenteeris ta.
"Minu arvates pole ju juttu olnud - koalitsioonileppes, 100 päeva programmis - konkreetset sõnumit sellest, kuidas tõstame ekspordivõimekust, kuidas suurendame lisandväärtust ühiskonnas, sest sealt tuleb rikkus, mitte ümberjagamisest," lisas ta.
Rahandusminister Sven Sester (IRL) lisas, et valitsus ei pea oma koalitsioonilepingut häbenema, sest seal on palju häid plaane. Ta tõi näiteks ettevõtluskonto. "Täiesti uus meede mikroettevõtjatele, inimestele, kes tahavad olla ettevõtluses, kelle tulud on 2000 eurot kuus, kes ei taha tegeleda bürokraatiaga. On oluline tähelepanu pööramine haldusbürokraatiale. Sellega varasemalt alustati, nüüd jätkatakse. Kogu nullbürokraata teema," selgitas ta.
Vabaerakonna liige Andres Ammas kommenteeris aga, et ettevõtjad heidavad pea igal kohtumisel opositsiooni esindajatega ette bürokraatiarohkust.
"Pikk tee on veel minna, kas või selles osas, kuidas kolmandatest riikidest oskustööjõudu Eestisse tuua. Öeldakse, et see on keeruline. Samal ajal juba eelmise valitsuse ajal alustanud majandusarengu töögrupp ütleb, et see on üks võtmeküsimus, kas meelitame noori teotahtelisi inimesi Eestisse, kas motiveerime neid tudengeid, kes on siin head haridust omandamas, seda ka siin Eestis realiseerima," selgitas ta. | Palo: ettevõtjatele on uus olukord, et valitsuses pole Reformierakonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palo rääkis ETV saates "Foorum", et uue valitsuse maksuplaanid on tekitanud väärarusaamasid ning järelikult on valitsus ettevõtjatele neid liiga vähe seletanud.
Ta kinnitas, et ei ole saanud ettevõtjatelt valitsuse plaanide kohta konkreetseid etteheiteid, mida poleks olnud neile võimalik ära seletada. Samas tõdes ta, et usaldamatust on ilmselt rohkem kui hea oleks.
"Teatud reserveering on normaalne, aga mitte usaldamatus. See tuleneb võib-olla sellest, et on valitsuskoalitsioon, kus pole Reformierakonda esimest korda 17 aasta jooksul valitsuses. See on võib-olla ettevõtjatele uus olukord. Hirmutamist on, mis kõik tulema hakkab, aga kui paneme kõik lauale, siis pole midagi sellist sealt tulemas. Palju positiivset on ettevõtjatelt tulnud," rääkis Palo.
Reformierakonna liige Arto Aas vastas, et tema hinnangul on ettevõtjates usaldamatust tekitanud ikkagi uus koalitsioon ise.
"See, kuidas maksukobaraga tuldi aasta lõpus, kuidas esimese asjana rikuti seda printsiipi, et maksumuudatustest teatatakse kuus kuud ette, mille olime alles hiljuti Sveniga (Sester - toim.) koos ära teinud, mindi kohe seda rikkuma sotsiaalmaksu tõstmise näol. See on rikkunud usalust," kommenteeris ta.
"Minu arvates pole ju juttu olnud - koalitsioonileppes, 100 päeva programmis - konkreetset sõnumit sellest, kuidas tõstame ekspordivõimekust, kuidas suurendame lisandväärtust ühiskonnas, sest sealt tuleb rikkus, mitte ümberjagamisest," lisas ta.
Rahandusminister Sven Sester (IRL) lisas, et valitsus ei pea oma koalitsioonilepingut häbenema, sest seal on palju häid plaane. Ta tõi näiteks ettevõtluskonto. "Täiesti uus meede mikroettevõtjatele, inimestele, kes tahavad olla ettevõtluses, kelle tulud on 2000 eurot kuus, kes ei taha tegeleda bürokraatiaga. On oluline tähelepanu pööramine haldusbürokraatiale. Sellega varasemalt alustati, nüüd jätkatakse. Kogu nullbürokraata teema," selgitas ta.
Vabaerakonna liige Andres Ammas kommenteeris aga, et ettevõtjad heidavad pea igal kohtumisel opositsiooni esindajatega ette bürokraatiarohkust.
"Pikk tee on veel minna, kas või selles osas, kuidas kolmandatest riikidest oskustööjõudu Eestisse tuua. Öeldakse, et see on keeruline. Samal ajal juba eelmise valitsuse ajal alustanud majandusarengu töögrupp ütleb, et see on üks võtmeküsimus, kas meelitame noori teotahtelisi inimesi Eestisse, kas motiveerime neid tudengeid, kes on siin head haridust omandamas, seda ka siin Eestis realiseerima," selgitas ta.
### Response:
Palo: ettevõtjatele on uus olukord, et valitsuses pole Reformierakonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24-aastane sakslane võitis favoriit Henrik Kristofferseni järel kaheksandikfinaali ning alistas seejärel ka itaallase Stefano Grossi ja rootslase Mattias Hargini.
Finaalis sai ta vaid nelja sajandiksekundiga jagu prantslasest Alexis Pinturault'st. Kolmanda koha vastasseisus oli Hargin parem britt Dave Rydingust.
Lisaks Kristoffersenile langes täna kohe avaringis konkurentsist teinegi favoriit Marcel Hirscher, kes jäi vaid kolme sajandiksekundiga alla norralasele Alexander Aamodt Kildele.
Võitja Strasser oli vaid kaks korda varem MK-sarjas kümne sisse sõitnud: esimene kord kahe aasta eest Schladmingis viiendaks tulles ja teist korda tänavu Adelbodenis kümnendat kohta teenides. Mõlemal korral slaalomis.
Slaalomi arvestuses juhib MK-sarja 635 punktiga Hirscher, kellest sel hooajal viis võitu saanud Kristoffersen jääb maha 60 silmaga. Kolmas on 395 punktiga itaallane Manfred Moelgg. Kõikide alade peale kokku on Hirscheri edu Kristofferseni ja Pinturault' ees üle 400 punkti.
Naistest oli täna Stockholmis parim ameeriklannast peafavoriit Mikaela Shiffrin, kes sai finaalis jagu slovakitar Veronika Velez Zuzulovast. Kolmanda koha duellis oli norralanna Nina Löseth üle rootslannast Frida Hansdotterist.
Shiffrin juhib slaalomi MK-sarjas Velez Zuzulova ees 145 ja šveitslanna Wendy Holdeneri ees 245 punktiga. Üldarvestuses on tema edu šveitslanna Lara Guti ees 180 silma. Itaallanna Sofia Goggia jääb kolmandana liidrist juba enam kui 400 punkti kaugusele. | Saksa mäesuusataja üllatas Stockholmi publikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24-aastane sakslane võitis favoriit Henrik Kristofferseni järel kaheksandikfinaali ning alistas seejärel ka itaallase Stefano Grossi ja rootslase Mattias Hargini.
Finaalis sai ta vaid nelja sajandiksekundiga jagu prantslasest Alexis Pinturault'st. Kolmanda koha vastasseisus oli Hargin parem britt Dave Rydingust.
Lisaks Kristoffersenile langes täna kohe avaringis konkurentsist teinegi favoriit Marcel Hirscher, kes jäi vaid kolme sajandiksekundiga alla norralasele Alexander Aamodt Kildele.
Võitja Strasser oli vaid kaks korda varem MK-sarjas kümne sisse sõitnud: esimene kord kahe aasta eest Schladmingis viiendaks tulles ja teist korda tänavu Adelbodenis kümnendat kohta teenides. Mõlemal korral slaalomis.
Slaalomi arvestuses juhib MK-sarja 635 punktiga Hirscher, kellest sel hooajal viis võitu saanud Kristoffersen jääb maha 60 silmaga. Kolmas on 395 punktiga itaallane Manfred Moelgg. Kõikide alade peale kokku on Hirscheri edu Kristofferseni ja Pinturault' ees üle 400 punkti.
Naistest oli täna Stockholmis parim ameeriklannast peafavoriit Mikaela Shiffrin, kes sai finaalis jagu slovakitar Veronika Velez Zuzulovast. Kolmanda koha duellis oli norralanna Nina Löseth üle rootslannast Frida Hansdotterist.
Shiffrin juhib slaalomi MK-sarjas Velez Zuzulova ees 145 ja šveitslanna Wendy Holdeneri ees 245 punktiga. Üldarvestuses on tema edu šveitslanna Lara Guti ees 180 silma. Itaallanna Sofia Goggia jääb kolmandana liidrist juba enam kui 400 punkti kaugusele.
### Response:
Saksa mäesuusataja üllatas Stockholmi publikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värskemate väidete kohaselt töötas Penelope Fillon omal ajal enda abikaasa nõunikuna kauem kui praegune presidendikandidaat on tunnistanud. Samuti on osutunud suuremaks rahasumma, mis maksti tollase parlamendisaadiku abikaasale töö eest, mida ta väidetavalt isegi reaalselt ei teinud, vahendasid Le Figaro, The Local ja Reuters.
Eelmisel nädalal kirjutas Le Canard enchaîné, et Penelope Fillonile maksti aastate jooksul 500 000 eurot, kuid värske artikli kohaselt on summa suurem - kokku 831 440 eurot.
Abikaasa töötamine rahvasaadiku nõunikuna pole Prantsusmaa reeglite kohaselt keelatud, kuid hetkel puuduvad tõendid, et naine oleks seda tööd ka tegelikult teinud.
François Fillon on reeglite rikkumist puudutanud süüdistused tagasi lükanud ja rõhutanud, et abikaasa tegi reaalset tööd. Väiteid peab ta eelkõige enda kui presidendikandidaadi vastu suunatud laimukampaaniaks.
Eelmisel nädalal ütles presidendikandidaat intervjuus telekanalile TF1, et Penelope Fillon töö abina sai alguse 1997. aastal. Le Canard enchaîné aga selgitas välja, et praeguse presidendiabikaasa töötas parlamendisaadiku abina ka aastatel 1988-1990.
Samuti on teada, et Fillon palkas senaatoriks oleku ajal end abistama ka kaks oma täisealist last, kellele maksti kokku 84 000 eurot.
Lisaks puudutab skandaal ka 100 000 eurot, mille Filloni ärimehest sõber ja kirjandusväljaande omanik Marc Ladreit de Lacharriere maksis tema abikaasale väidetava konsultanditöö eest.
Viimaseid Le Canard enchaîné väiteid pole poliitik Fillon veel kommenteerinud, tema briti päritolu abikaasa pole väidete kohta aga mitte midagi öelnud.
Prantsusmaa prokuratuur on alustanud eeluurimist, mille tulemusel võidakse algatada Filloni vastu ka ametlik uurimine. Uurimise raames korraldasid finantsprokuratuuri ametnikud teisipäeval läbiotsmise ka parlamendi alamkojas. Esmaspäeval aga kuulati nii presidendikandidaat kui ka tema abikaasa uurijate poolt üle.
Fillon on lubanud, et juhul kui algatatakse ka ametlik uurimine, loobub ta presidendiks kandideerimast. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et skandaal mõjub vahepeal favoriidiks peetud Filloni reitingule halvasti.
Kui ta peaks aga kandideerimisest loobuma, on vabariiklastel keeruline nii viimasel hetkel uut tõsiselt võetavat kandidaati leida, sest presidendivalimiste esimene voor toimub juba 23. aprillil.
Prantsuse meedias aga kirjutatakse, et Filloni partei (peamine paremtsentristlik erakond Les Républicains ehk LR) kaalub skandaali tõttu juba "plaan B-d".
Fillon ütles aga teisipäeval Pariisis toimunud kampaaniaüritusel, et ootab endiselt uurimise ametlikku lõppu ning et tunneb end enesekindlalt. | Filloni ja tema abikaasat puudutav skandaal sai hoogu juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värskemate väidete kohaselt töötas Penelope Fillon omal ajal enda abikaasa nõunikuna kauem kui praegune presidendikandidaat on tunnistanud. Samuti on osutunud suuremaks rahasumma, mis maksti tollase parlamendisaadiku abikaasale töö eest, mida ta väidetavalt isegi reaalselt ei teinud, vahendasid Le Figaro, The Local ja Reuters.
Eelmisel nädalal kirjutas Le Canard enchaîné, et Penelope Fillonile maksti aastate jooksul 500 000 eurot, kuid värske artikli kohaselt on summa suurem - kokku 831 440 eurot.
Abikaasa töötamine rahvasaadiku nõunikuna pole Prantsusmaa reeglite kohaselt keelatud, kuid hetkel puuduvad tõendid, et naine oleks seda tööd ka tegelikult teinud.
François Fillon on reeglite rikkumist puudutanud süüdistused tagasi lükanud ja rõhutanud, et abikaasa tegi reaalset tööd. Väiteid peab ta eelkõige enda kui presidendikandidaadi vastu suunatud laimukampaaniaks.
Eelmisel nädalal ütles presidendikandidaat intervjuus telekanalile TF1, et Penelope Fillon töö abina sai alguse 1997. aastal. Le Canard enchaîné aga selgitas välja, et praeguse presidendiabikaasa töötas parlamendisaadiku abina ka aastatel 1988-1990.
Samuti on teada, et Fillon palkas senaatoriks oleku ajal end abistama ka kaks oma täisealist last, kellele maksti kokku 84 000 eurot.
Lisaks puudutab skandaal ka 100 000 eurot, mille Filloni ärimehest sõber ja kirjandusväljaande omanik Marc Ladreit de Lacharriere maksis tema abikaasale väidetava konsultanditöö eest.
Viimaseid Le Canard enchaîné väiteid pole poliitik Fillon veel kommenteerinud, tema briti päritolu abikaasa pole väidete kohta aga mitte midagi öelnud.
Prantsusmaa prokuratuur on alustanud eeluurimist, mille tulemusel võidakse algatada Filloni vastu ka ametlik uurimine. Uurimise raames korraldasid finantsprokuratuuri ametnikud teisipäeval läbiotsmise ka parlamendi alamkojas. Esmaspäeval aga kuulati nii presidendikandidaat kui ka tema abikaasa uurijate poolt üle.
Fillon on lubanud, et juhul kui algatatakse ka ametlik uurimine, loobub ta presidendiks kandideerimast. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et skandaal mõjub vahepeal favoriidiks peetud Filloni reitingule halvasti.
Kui ta peaks aga kandideerimisest loobuma, on vabariiklastel keeruline nii viimasel hetkel uut tõsiselt võetavat kandidaati leida, sest presidendivalimiste esimene voor toimub juba 23. aprillil.
Prantsuse meedias aga kirjutatakse, et Filloni partei (peamine paremtsentristlik erakond Les Républicains ehk LR) kaalub skandaali tõttu juba "plaan B-d".
Fillon ütles aga teisipäeval Pariisis toimunud kampaaniaüritusel, et ootab endiselt uurimise ametlikku lõppu ning et tunneb end enesekindlalt.
### Response:
Filloni ja tema abikaasat puudutav skandaal sai hoogu juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rapla parimad olid 11 punktiga kapten Pirgit Püü ja tagamängija Francisca Petronella Donders. Noortevõistkonna kasuks viskas Janne Pulk kümme silma.
Rapla on kümne võidu ja kolme kaotusega ühisliiga madalama poole liider. Kuuendal kohal asuv Noorteliiga võistkond (1-11) edestab üksnes Läti U-16 koondist (0-12). | Rapla naised jätsid G4S Noorteliiga 30 punkti peale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rapla parimad olid 11 punktiga kapten Pirgit Püü ja tagamängija Francisca Petronella Donders. Noortevõistkonna kasuks viskas Janne Pulk kümme silma.
Rapla on kümne võidu ja kolme kaotusega ühisliiga madalama poole liider. Kuuendal kohal asuv Noorteliiga võistkond (1-11) edestab üksnes Läti U-16 koondist (0-12).
### Response:
Rapla naised jätsid G4S Noorteliiga 30 punkti peale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naistest oli kiireim üldarvestuses 20-ndana lõpetanud Karin Redi ajaga 31.41, vahendab Marathon100.com.
Meeste vanuseklasside parimad olid Marek Luts ajaga 27.36 (M45-54) ja Aivar Jesse tulemusega 31.38 (M55+).
Naiste vanuseklasside kiiremad jooksjad olid Marika Koplimägi Kaitseväest ajaga 34.19 (N35-44) ja Heldi Kaares (N45+).
Noortest olid kiiremad Kristo Jesse ja Keit Marit Jürgens.
Kokku lõpetas 7 km pikkuse võistluse 62 jooksjat (mullu 44). | 24. Paju lahingu aastapäeva jooksu võitsid Raivo Alla ja Karin Redi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naistest oli kiireim üldarvestuses 20-ndana lõpetanud Karin Redi ajaga 31.41, vahendab Marathon100.com.
Meeste vanuseklasside parimad olid Marek Luts ajaga 27.36 (M45-54) ja Aivar Jesse tulemusega 31.38 (M55+).
Naiste vanuseklasside kiiremad jooksjad olid Marika Koplimägi Kaitseväest ajaga 34.19 (N35-44) ja Heldi Kaares (N45+).
Noortest olid kiiremad Kristo Jesse ja Keit Marit Jürgens.
Kokku lõpetas 7 km pikkuse võistluse 62 jooksjat (mullu 44).
### Response:
24. Paju lahingu aastapäeva jooksu võitsid Raivo Alla ja Karin Redi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane Adam Peaty, kes Rio olümpiamängudel püstitas 100 m rinnuliujumises uskumatu maailmarekordi 57,13, oli heas hoos aasta esimesel võistlusel, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Rinnuliujuja Peaty alustas võistlust 50 m rinnuliujumisega, kus näitas aega 27,02. Päev hiljem sai ta 100 m rinnuliujumises kirja ajaks 58,94. Mõlemal alal saavutas britt kindlad esikohad ning püstitas ka uued võistluste rekordid. Tema 100 m rinnuliujumise tulemusest olid eelmisel aastal kiiremad vaid kolm meest. Maailmarekordimees Peaty ise ütles, et tuli võistlustele suure koormuse pealt ning tahtis saada võistlustunnet.
Rootslanna Sarah Sjöström sai kaela viis kuldmedalit. 50 m liblikujumises oli ta võiduaeg 25,02. Kaks aastat tagasi MM-il oli Sjöströmi võiduajaks 24,96, mis näitab, et rootslanna on hooaja varajases faasis juba väga heas hoos. Kuldmedali võitis ta ka 50 m vabaltujumises tulemusega 24,01, Pernille Blume võiduaeg Rio olümpial oli võrdluseks 24,07. Kolmanda kuldmedali sprindi distantsilt võitis Sjöström 50 m seliliujumises ajaga 28,66.
100 m liblikujumises, alal kus Sjöström võitis Rios ka kuldmedali, oli ta võidukas tulemusega 57,12. See aeg tähistab ka uut võistluste rekordit. Võistluste rekordi ujus ta ka 100 m vabaltujumises ajaga 53,21.
Rios kolm kuldmedalit võitnud ungarlanna Katinka Hosszu sai Luksemburgis võidurõõmu maitsta kuuel korral. Ta alustas võistlust võitudega 400 m kompleksujumises (4.35,46) ja 800 m vabaltujumises (8.40,74). Järgmisel päeval jätkas ta võitudega 200 m vabaltujumises (1.57,75), 100 m seliliujumises (1.00,90) ning pani teisele võistluspäevale punkti võistluste rekordiga 200 m kompleksujumises ajaga 2.10,76.
Hosszu võttis osa kõigist 16 individuaalsest distantsist. Viimasel päeval saavutas ta kuldmedali 400 m vabaltujumises (4.10,00) ning pälvis hõbeda 200 m seliliujumises (2.10,46). | Olümpiavõitjad näitasid Luksemburgis peetud võistlusel häid tulemusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Adam Peaty, kes Rio olümpiamängudel püstitas 100 m rinnuliujumises uskumatu maailmarekordi 57,13, oli heas hoos aasta esimesel võistlusel, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Rinnuliujuja Peaty alustas võistlust 50 m rinnuliujumisega, kus näitas aega 27,02. Päev hiljem sai ta 100 m rinnuliujumises kirja ajaks 58,94. Mõlemal alal saavutas britt kindlad esikohad ning püstitas ka uued võistluste rekordid. Tema 100 m rinnuliujumise tulemusest olid eelmisel aastal kiiremad vaid kolm meest. Maailmarekordimees Peaty ise ütles, et tuli võistlustele suure koormuse pealt ning tahtis saada võistlustunnet.
Rootslanna Sarah Sjöström sai kaela viis kuldmedalit. 50 m liblikujumises oli ta võiduaeg 25,02. Kaks aastat tagasi MM-il oli Sjöströmi võiduajaks 24,96, mis näitab, et rootslanna on hooaja varajases faasis juba väga heas hoos. Kuldmedali võitis ta ka 50 m vabaltujumises tulemusega 24,01, Pernille Blume võiduaeg Rio olümpial oli võrdluseks 24,07. Kolmanda kuldmedali sprindi distantsilt võitis Sjöström 50 m seliliujumises ajaga 28,66.
100 m liblikujumises, alal kus Sjöström võitis Rios ka kuldmedali, oli ta võidukas tulemusega 57,12. See aeg tähistab ka uut võistluste rekordit. Võistluste rekordi ujus ta ka 100 m vabaltujumises ajaga 53,21.
Rios kolm kuldmedalit võitnud ungarlanna Katinka Hosszu sai Luksemburgis võidurõõmu maitsta kuuel korral. Ta alustas võistlust võitudega 400 m kompleksujumises (4.35,46) ja 800 m vabaltujumises (8.40,74). Järgmisel päeval jätkas ta võitudega 200 m vabaltujumises (1.57,75), 100 m seliliujumises (1.00,90) ning pani teisele võistluspäevale punkti võistluste rekordiga 200 m kompleksujumises ajaga 2.10,76.
Hosszu võttis osa kõigist 16 individuaalsest distantsist. Viimasel päeval saavutas ta kuldmedali 400 m vabaltujumises (4.10,00) ning pälvis hõbeda 200 m seliliujumises (2.10,46).
### Response:
Olümpiavõitjad näitasid Luksemburgis peetud võistlusel häid tulemusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "OSCE vaatlusmissioon nägi Avdijivka juures tanke ja haubitsaid ning Annivka juures raketisüsteemi, mis rikub raskerelvade tagasitõmbamise lepingut," säutsus missioon Twitteris.
Missiooni 29. jaanuari aruandes Avdijivka ümbruse kohta märgiti: "Vaatlusmissiooni kaamera Avdijivkas jäädvustas tundmatut päritolu plahvatused, trasseerivaid mürske ja lendavaid mürske 2-6 km kaugusel kagus, seejuures tuvastati enne seda 15 loodest kagusse tulistatud mürsku. Seejärel tuvastas kaamera kahe ööpäeva jooksul 28 tundmatut päritolu plahvatust nelja kuni kuue kilomeetri kaugusel kagus".
Viibides Avdijivkas üle nelja tunni, kuulsid vaatlejad 416 tundmatut päritolu plahvatust kahe kuni viie kilomeetri kaugusel kagus, samuti arvukaid kuulipilduja- ja automaadivalanguid.
Escalation of violence in the Avdiivka-Yasynuvata-Donetsk airport area. Latest @OSCE_SMM report >> https://t.co/20PRqcAIIx
— OSCE (@OSCE) January 30, 2017
Ukraina idaosas hukkus ööl vastu teisipäeva seitse inimest
Ukraina idaosas hukkus ööl vastu teisipäeva valitsusvägede ja "separatistide" tulevahetuses vähemalt seitse inimest, kümned said haavata ja maa alla jäi lõksu üle 200 kaevuri, ütlesid vaenupooled teisipäeval.
Donetski Kremli-meelsete võitlejate sõnul jäi Zasyadko söekaevandusse lõksu 207 kaevurit, kui kaevandust elektriga varustanud alajaam sai mürsutabamise.
Kremli-meelsete esindaja Eduard Bassurin tõrjus teisipäeval telekanalile Rossiya 24 antud usutluses, et separatistide mürsurünnakud lõikasid läbi Avdijivkasse viivad elektriliinid ja linna soojendavad katlamajad.
Mürsutuli oli koondunud valitsuse kontrolli all oleva Avdijivka linna ümber. Linnas asub suur koksitehas, mille direktor ütles esmaspäeval, et teeb ettevalmistusi tootmise peatamiseks. See on haruldane, sest tehas on olnud 2014. aastal puhkenud konflikti algusest saati töös pea lakkamatult.
Ukraina valitsus teatas teisipäeval, et Avdijivkas ja Donetski põhjaosas sai mürsurünnakutes surma vähemalt kolm ja viga 20 sõdurit. Lisaks teatati ka tsiviilohvritest, kuid nende arvu ei täpsustatud.
Donetski võitlejad teatasid omalt poolt, et ööl vastu teisipäeva hukkus neli võitlejatt ja seitse sai haavata.
Tulevahetust oli Avdijivkas kuulda öö läbi ja see jätkus hommikul. Linnaelanikud on elektri ja kütteta juba mitmendat päeva. Teisipäeva hommikul oli temperatuur linnas -18 kraadi Celsiuse järgi.
Ööl vastu teisipäeva tulvas kohalikku haiglasse hulgaliselt haavatud sõdureid, ütles sündmuskohal viibiv Associated Pressi reporter.
Ukraina president tuli toimuva tõttu esmaspäeval ennetähtaegselt tagasi Saksamaa-visiidilt.
Ukraina välisministeerium esitas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile (OSCE) taotluse olukorra kiireks arutamiseks. Valgevene teatas teisipäeval, et valmistub 1. veebruaril Minskis toimuvaks kolmepoolse Ukraina kontaktgrupi kohtumiseks.
Donetskis toodi elektrita kaevandusest välja kõik kaevurid
Ukraina idaosas Donestkis asuvasse Zasjadko-nimelisse kaevandusse lõksu jäänud kaevurid toodi kõik maapinnale, teatas isehakanud "Donetski rahvavabariigi" eriolukordade ministeeriumi esindaja teisipäeval.
"Kõik kaevurid on välja toodud," ütles ta Interfaxile.
Varasemal teatel jäi kaevandusse lõksu 207 kaevurit, kui rajatist elektriga varustanud alajaam sai Kremli-meelsete võitlejate ja valitsusvägede tulevahetuses mürsutabamuse.
Valgevenes toimub kolmapäeval Donbassi kontaktrühma kohtumine
Valgevene välisministeerium valmistub Ukraina kontaktrühma 1. veebruari kohtumiseks, ütles Interfaxile välisministeeriumi pressisekretär Dzmitrõi Mirontšik.
"Kolmepoolse kontaktrühma esitatud kohtumiste ajakavale vastavalt valmistume homseks töö-alarühmade kohtumiseks," ütles Mirontšik.
Sellest, et Ukraina kontaktrühm üritab komapäeval Minskis leppida kokku tulevahetuse viivitamatu lõpetamise Donbassi kokkupuutejoonel, ütles teisipäeval Interfaxile allikas julgeoleku alarühmas.
"Kõik protsessi osalised mõistavad, kui ohtlikud on tsentrifugaalprotsessid, mis taastusid Donbassis jaanuari lõpus. Tehakse katse töötada välja tulevahetuse viivitamatu lõpetamise mehhanism," ütles agentuuriga vestelnu.
Tema sõnutsi on olukord kokkupuutejoonel "väga ohtlik ja teeb Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni murelikuks".
EL: Kagu-Ukrainas hoogustunud sõjategevus rikub Minski lepet
Euroopa Liit teatas teisipäeval, et Kremli-meelsete võitlejate ja Ukraina valitsusvägede vahel hoogustunud lahingutegevus Kagu-Ukrainas rikub Minski relvarahuleppeid ja peab otsekohe lõppema.
"Viimastel päevadel Avdijika ümbruses puhkenud lahingutes käivad pommirünnakud keelatud relvadega ja need on toonud kaasa märkimisväärse arvu ohvreid, mis on Minski lepetes ette nähtud relvarahu jõhker rikkumine," ütles EL-i välispoliitikabüroo.
Jagland: Donbassi relvarahust tuleb kinni pidada
Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland kutsus Donbassi vaenupooli üles viivitamatule lahingutegevuse lõpetamisele ja relvarahust kinnipidamisele.
"Kutsun kõiki pooli üles lõpetama sõjategevust ja relvarahust kinni pidama selliselt, nagu see on määratud Minski lepetes," seisab tema avalduses, mis jõudis teisipäeval Interfaxi.
Jagland ütles, et "on sügavalt mures Donbassist tulevate teadete pärast, mis räägivad rasketest lahingutest, mis tõid kaasa inimeste hukkumise ja humanitaarolukorra halvenemise, mõjutades pajusid tsiviilisikuid, nende seas lapsi".
Peasekretäri sõnul tegi teda eriti murelikuks "Donbassi linnade, eelkõige Avdijivka olukord".
Porošenko: ootame välispartnerite reageeringut Avdijivka sündmustele
Ukraina ootab välispartnerite seisukohti Avdijivka sündmuste ÜRO julgeolekunõukokku arutada andmise asjus, ütles Ukraina president Petro Porošenko.
Porošenko ütles teisipäevasel jõuametkondade juhtide nõupidamisel, et andis presidendiadministratsiooni aseülemale Kostjantõn Jelisejevile ülesande panna Avdijivka piirkonna sündmused otsekohe ÜRO Julgeolekunõukogu päevakorda.
"Täna ootame vastavasisulisi avaldusi meie välispartneritelt," rõhutas president. | OSCE missioon tuvastas Avdijivka juures tankid ja haubitsad, lahingutes on hukkunud vähemalt seitse inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"OSCE vaatlusmissioon nägi Avdijivka juures tanke ja haubitsaid ning Annivka juures raketisüsteemi, mis rikub raskerelvade tagasitõmbamise lepingut," säutsus missioon Twitteris.
Missiooni 29. jaanuari aruandes Avdijivka ümbruse kohta märgiti: "Vaatlusmissiooni kaamera Avdijivkas jäädvustas tundmatut päritolu plahvatused, trasseerivaid mürske ja lendavaid mürske 2-6 km kaugusel kagus, seejuures tuvastati enne seda 15 loodest kagusse tulistatud mürsku. Seejärel tuvastas kaamera kahe ööpäeva jooksul 28 tundmatut päritolu plahvatust nelja kuni kuue kilomeetri kaugusel kagus".
Viibides Avdijivkas üle nelja tunni, kuulsid vaatlejad 416 tundmatut päritolu plahvatust kahe kuni viie kilomeetri kaugusel kagus, samuti arvukaid kuulipilduja- ja automaadivalanguid.
Escalation of violence in the Avdiivka-Yasynuvata-Donetsk airport area. Latest @OSCE_SMM report >> https://t.co/20PRqcAIIx
— OSCE (@OSCE) January 30, 2017
Ukraina idaosas hukkus ööl vastu teisipäeva seitse inimest
Ukraina idaosas hukkus ööl vastu teisipäeva valitsusvägede ja "separatistide" tulevahetuses vähemalt seitse inimest, kümned said haavata ja maa alla jäi lõksu üle 200 kaevuri, ütlesid vaenupooled teisipäeval.
Donetski Kremli-meelsete võitlejate sõnul jäi Zasyadko söekaevandusse lõksu 207 kaevurit, kui kaevandust elektriga varustanud alajaam sai mürsutabamise.
Kremli-meelsete esindaja Eduard Bassurin tõrjus teisipäeval telekanalile Rossiya 24 antud usutluses, et separatistide mürsurünnakud lõikasid läbi Avdijivkasse viivad elektriliinid ja linna soojendavad katlamajad.
Mürsutuli oli koondunud valitsuse kontrolli all oleva Avdijivka linna ümber. Linnas asub suur koksitehas, mille direktor ütles esmaspäeval, et teeb ettevalmistusi tootmise peatamiseks. See on haruldane, sest tehas on olnud 2014. aastal puhkenud konflikti algusest saati töös pea lakkamatult.
Ukraina valitsus teatas teisipäeval, et Avdijivkas ja Donetski põhjaosas sai mürsurünnakutes surma vähemalt kolm ja viga 20 sõdurit. Lisaks teatati ka tsiviilohvritest, kuid nende arvu ei täpsustatud.
Donetski võitlejad teatasid omalt poolt, et ööl vastu teisipäeva hukkus neli võitlejatt ja seitse sai haavata.
Tulevahetust oli Avdijivkas kuulda öö läbi ja see jätkus hommikul. Linnaelanikud on elektri ja kütteta juba mitmendat päeva. Teisipäeva hommikul oli temperatuur linnas -18 kraadi Celsiuse järgi.
Ööl vastu teisipäeva tulvas kohalikku haiglasse hulgaliselt haavatud sõdureid, ütles sündmuskohal viibiv Associated Pressi reporter.
Ukraina president tuli toimuva tõttu esmaspäeval ennetähtaegselt tagasi Saksamaa-visiidilt.
Ukraina välisministeerium esitas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile (OSCE) taotluse olukorra kiireks arutamiseks. Valgevene teatas teisipäeval, et valmistub 1. veebruaril Minskis toimuvaks kolmepoolse Ukraina kontaktgrupi kohtumiseks.
Donetskis toodi elektrita kaevandusest välja kõik kaevurid
Ukraina idaosas Donestkis asuvasse Zasjadko-nimelisse kaevandusse lõksu jäänud kaevurid toodi kõik maapinnale, teatas isehakanud "Donetski rahvavabariigi" eriolukordade ministeeriumi esindaja teisipäeval.
"Kõik kaevurid on välja toodud," ütles ta Interfaxile.
Varasemal teatel jäi kaevandusse lõksu 207 kaevurit, kui rajatist elektriga varustanud alajaam sai Kremli-meelsete võitlejate ja valitsusvägede tulevahetuses mürsutabamuse.
Valgevenes toimub kolmapäeval Donbassi kontaktrühma kohtumine
Valgevene välisministeerium valmistub Ukraina kontaktrühma 1. veebruari kohtumiseks, ütles Interfaxile välisministeeriumi pressisekretär Dzmitrõi Mirontšik.
"Kolmepoolse kontaktrühma esitatud kohtumiste ajakavale vastavalt valmistume homseks töö-alarühmade kohtumiseks," ütles Mirontšik.
Sellest, et Ukraina kontaktrühm üritab komapäeval Minskis leppida kokku tulevahetuse viivitamatu lõpetamise Donbassi kokkupuutejoonel, ütles teisipäeval Interfaxile allikas julgeoleku alarühmas.
"Kõik protsessi osalised mõistavad, kui ohtlikud on tsentrifugaalprotsessid, mis taastusid Donbassis jaanuari lõpus. Tehakse katse töötada välja tulevahetuse viivitamatu lõpetamise mehhanism," ütles agentuuriga vestelnu.
Tema sõnutsi on olukord kokkupuutejoonel "väga ohtlik ja teeb Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni murelikuks".
EL: Kagu-Ukrainas hoogustunud sõjategevus rikub Minski lepet
Euroopa Liit teatas teisipäeval, et Kremli-meelsete võitlejate ja Ukraina valitsusvägede vahel hoogustunud lahingutegevus Kagu-Ukrainas rikub Minski relvarahuleppeid ja peab otsekohe lõppema.
"Viimastel päevadel Avdijika ümbruses puhkenud lahingutes käivad pommirünnakud keelatud relvadega ja need on toonud kaasa märkimisväärse arvu ohvreid, mis on Minski lepetes ette nähtud relvarahu jõhker rikkumine," ütles EL-i välispoliitikabüroo.
Jagland: Donbassi relvarahust tuleb kinni pidada
Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland kutsus Donbassi vaenupooli üles viivitamatule lahingutegevuse lõpetamisele ja relvarahust kinnipidamisele.
"Kutsun kõiki pooli üles lõpetama sõjategevust ja relvarahust kinni pidama selliselt, nagu see on määratud Minski lepetes," seisab tema avalduses, mis jõudis teisipäeval Interfaxi.
Jagland ütles, et "on sügavalt mures Donbassist tulevate teadete pärast, mis räägivad rasketest lahingutest, mis tõid kaasa inimeste hukkumise ja humanitaarolukorra halvenemise, mõjutades pajusid tsiviilisikuid, nende seas lapsi".
Peasekretäri sõnul tegi teda eriti murelikuks "Donbassi linnade, eelkõige Avdijivka olukord".
Porošenko: ootame välispartnerite reageeringut Avdijivka sündmustele
Ukraina ootab välispartnerite seisukohti Avdijivka sündmuste ÜRO julgeolekunõukokku arutada andmise asjus, ütles Ukraina president Petro Porošenko.
Porošenko ütles teisipäevasel jõuametkondade juhtide nõupidamisel, et andis presidendiadministratsiooni aseülemale Kostjantõn Jelisejevile ülesande panna Avdijivka piirkonna sündmused otsekohe ÜRO Julgeolekunõukogu päevakorda.
"Täna ootame vastavasisulisi avaldusi meie välispartneritelt," rõhutas president.
### Response:
OSCE missioon tuvastas Avdijivka juures tankid ja haubitsad, lahingutes on hukkunud vähemalt seitse inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministri sõnul on eksperdid talle kinnitanud, et küberrünnak viidi tõenäoliselt läbi võõrriigi poolt. Zaoralek rõhutas, et ministeeriumi sisemine kommunikatsioonisüsteem ohtu ei sattunud ning mingeid salastatud andmeid häkkerid kätte ei saanud. Samas tunnistas ta, et küberrünnaku käigus varastati suur hulk elektroonilisi andmeid, vahendas Reuters.
Zaoralek, kelle meilikonto oli samuti sihikule võetud kontode seas, ühtki välisriiki otseselt ei maininud.
"Kui ma rääkisin sellest meie paremate ekspertidega, siis ütlesid nad mulle, et rünnaku iseloom on selline, et see oli väga keeruka ja et nende hinnangul pidi see olema korraldatud väljastpoolt mõne välisriigi poolt," selgitas minister pressikonverentsil.
"Nad ütlesid mulle ka seda, et see, kuidas rünnak teostati, meenutas küberrünnakuid, mis tabasid Ameerika Ühendriikides Demokraatliku Partei süsteeme," lisas ta.
Valitsuse allikas aga kinnitas Reutersile otsesõnu, et tšehhid kahtlustavad küberrünnakus Venemaad.
Zaoraleki sõnul olid ministeeriumis küberrünnakust teadlikud juba jaanuari alguses, kuid avalikustamisega viivitati, et kontrollida, ega sarnased rünnakud pole tabanud ka muid olulisi valitsusasutusi.
Eelmise aasta oktoobris pidasid Tsehhi politseinikud Prahas kinni Venemaa kodaniku Jevgeni Nikulini, keda Ameerika Ühendriikides kahtlustatakse sotsiaalmeediafirmade arvutisüsteemidesse tungimises. Mehe välja andmist on nõudnud nii USA kui ka Venemaa. Tšehhi prokuratuur pole selles küsimuses veel otsust langetanud.
President Barack Obama administratsiooni ja USA luure sõnul soovis Venemaa presidendivalimiste ajal korraldatud küberrünnakutega kahjustada kandidaat Hillary Clintoni mainet ning samal ajal aidata kaasa Donald Trumpi võidule. Venemaa on need süüdistused tagasi lükanud.
Ka Trump on pärast pikka kahtlemist hiljem tunnistanud, et Demokraatliku Parteid tabanud rünnakute taga seisab Venemaa.
Venemaad on lisaks USA valimistele kahtlustatud ka katsetes küberrünnakute ja infosõja abil mõjutada poliitilist olukorda ka teistes lääneriikides, sellistest ohtudest on räägitud näiteks Prantsusmaal, kus kevadel toimuvad presidendivalimised, ning Saksmaal, kus septembris leiavad aset parlamendivalimised.
Oktoobris toimuvad parlamendivalimised ka Tsehhi Vabariigis ning Kremlit on seal juba pikemat aega kahtlustatud erinevate mõjutusvahendite kasutamises. Praha on selle ohu ennetamiseks ka samme astunud - Tšehhi valitsuse otsuse kohaselt alustas käesoleva aasta esimesele päeval siseministeeriumi haldusalas tegutsemist uus hübriidohtude vastane üksus, mille eesmärgiks on muuhulgas ka võitlus libauudistega. Uues keskuses töötab hetkel täiskohaga 20 spetsialisti.
Põhjuseks on see, et Tšehhi võimudele on juba pikemat aega valmistanud muret libauudiseid levitavad veebikeskkonnad, mille niidid viivad sageli Moskvasse. | Tšehhi välisministeeriumi meilisüsteemi tabas küberrünnak, kahtlustatakse Venemaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministri sõnul on eksperdid talle kinnitanud, et küberrünnak viidi tõenäoliselt läbi võõrriigi poolt. Zaoralek rõhutas, et ministeeriumi sisemine kommunikatsioonisüsteem ohtu ei sattunud ning mingeid salastatud andmeid häkkerid kätte ei saanud. Samas tunnistas ta, et küberrünnaku käigus varastati suur hulk elektroonilisi andmeid, vahendas Reuters.
Zaoralek, kelle meilikonto oli samuti sihikule võetud kontode seas, ühtki välisriiki otseselt ei maininud.
"Kui ma rääkisin sellest meie paremate ekspertidega, siis ütlesid nad mulle, et rünnaku iseloom on selline, et see oli väga keeruka ja et nende hinnangul pidi see olema korraldatud väljastpoolt mõne välisriigi poolt," selgitas minister pressikonverentsil.
"Nad ütlesid mulle ka seda, et see, kuidas rünnak teostati, meenutas küberrünnakuid, mis tabasid Ameerika Ühendriikides Demokraatliku Partei süsteeme," lisas ta.
Valitsuse allikas aga kinnitas Reutersile otsesõnu, et tšehhid kahtlustavad küberrünnakus Venemaad.
Zaoraleki sõnul olid ministeeriumis küberrünnakust teadlikud juba jaanuari alguses, kuid avalikustamisega viivitati, et kontrollida, ega sarnased rünnakud pole tabanud ka muid olulisi valitsusasutusi.
Eelmise aasta oktoobris pidasid Tsehhi politseinikud Prahas kinni Venemaa kodaniku Jevgeni Nikulini, keda Ameerika Ühendriikides kahtlustatakse sotsiaalmeediafirmade arvutisüsteemidesse tungimises. Mehe välja andmist on nõudnud nii USA kui ka Venemaa. Tšehhi prokuratuur pole selles küsimuses veel otsust langetanud.
President Barack Obama administratsiooni ja USA luure sõnul soovis Venemaa presidendivalimiste ajal korraldatud küberrünnakutega kahjustada kandidaat Hillary Clintoni mainet ning samal ajal aidata kaasa Donald Trumpi võidule. Venemaa on need süüdistused tagasi lükanud.
Ka Trump on pärast pikka kahtlemist hiljem tunnistanud, et Demokraatliku Parteid tabanud rünnakute taga seisab Venemaa.
Venemaad on lisaks USA valimistele kahtlustatud ka katsetes küberrünnakute ja infosõja abil mõjutada poliitilist olukorda ka teistes lääneriikides, sellistest ohtudest on räägitud näiteks Prantsusmaal, kus kevadel toimuvad presidendivalimised, ning Saksmaal, kus septembris leiavad aset parlamendivalimised.
Oktoobris toimuvad parlamendivalimised ka Tsehhi Vabariigis ning Kremlit on seal juba pikemat aega kahtlustatud erinevate mõjutusvahendite kasutamises. Praha on selle ohu ennetamiseks ka samme astunud - Tšehhi valitsuse otsuse kohaselt alustas käesoleva aasta esimesele päeval siseministeeriumi haldusalas tegutsemist uus hübriidohtude vastane üksus, mille eesmärgiks on muuhulgas ka võitlus libauudistega. Uues keskuses töötab hetkel täiskohaga 20 spetsialisti.
Põhjuseks on see, et Tšehhi võimudele on juba pikemat aega valmistanud muret libauudiseid levitavad veebikeskkonnad, mille niidid viivad sageli Moskvasse.
### Response:
Tšehhi välisministeeriumi meilisüsteemi tabas küberrünnak, kahtlustatakse Venemaad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu Indrek Vaiti järel teine olnud Tiits jooksis seekord üles kaks korda alla kahe minuti, saades mõlemal korral täpselt samasuguse tulemuse 1.56. Tema osutus ühtlasi ainsaks trepijooksjaks, kes suutis mööda treppi üles joosta alla kahe minuti, vahendab Jooksuportaal.
"Vormikõver on selgelt tõusus ja ka enesetunne nii enne kui ka pärast jooksu oli päris hea. Rõõmu valmistas see, et suutsin hoida jooksusammu kogu distantsi vältel kuigi arenguruumi on veel kiiruses," kirjutas Rauno Tiits oma blogis. Enne jooksu lootis ta alla kahe minuti aega saada – eelmisel aastal tulid ajad 2.02 ja 2.03. Võitja arvates on ilmselgelt arengu toonud nii trepitreeningud kui ka suurenenud jooksumaht võrreldes varasemaga.
Koguajaga 4.05 teiseks tulnud mullune võitja Indrek Vait jõudis esimene kord 26. korrusele 2.02-ga ja teine kord 2.03-ga. Üldarvestuse kolmanda koha võttis Dmitri Tsasovskih ajaga 4.25 (2.08, 2.17). Meeste esikolmik kuulus vanuseklassi M31-45.
Naistest võitis Olümpia topeltsprindi Kaili Laanemets ajaga 5.41 (2.47, 2.54). Teine koht kuulus Liina Volmersonile 5.55-ga (2.56, 2.59). Nemad kahekesi on N31-45 vanuseklassis. Kolmanda koha sai N15-30 vanuserühmas jooksnud Marina Pavlišina ajaga 5.57 (2.51, 3.06).
Tallinna trepi- ja tõusujooksusarja teine etapp toimub 13. veebruaril, mil kavas Radissoni paarisjooks. | Rauno Tiits võttis Olümpia topeltsprindis revanši | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu Indrek Vaiti järel teine olnud Tiits jooksis seekord üles kaks korda alla kahe minuti, saades mõlemal korral täpselt samasuguse tulemuse 1.56. Tema osutus ühtlasi ainsaks trepijooksjaks, kes suutis mööda treppi üles joosta alla kahe minuti, vahendab Jooksuportaal.
"Vormikõver on selgelt tõusus ja ka enesetunne nii enne kui ka pärast jooksu oli päris hea. Rõõmu valmistas see, et suutsin hoida jooksusammu kogu distantsi vältel kuigi arenguruumi on veel kiiruses," kirjutas Rauno Tiits oma blogis. Enne jooksu lootis ta alla kahe minuti aega saada – eelmisel aastal tulid ajad 2.02 ja 2.03. Võitja arvates on ilmselgelt arengu toonud nii trepitreeningud kui ka suurenenud jooksumaht võrreldes varasemaga.
Koguajaga 4.05 teiseks tulnud mullune võitja Indrek Vait jõudis esimene kord 26. korrusele 2.02-ga ja teine kord 2.03-ga. Üldarvestuse kolmanda koha võttis Dmitri Tsasovskih ajaga 4.25 (2.08, 2.17). Meeste esikolmik kuulus vanuseklassi M31-45.
Naistest võitis Olümpia topeltsprindi Kaili Laanemets ajaga 5.41 (2.47, 2.54). Teine koht kuulus Liina Volmersonile 5.55-ga (2.56, 2.59). Nemad kahekesi on N31-45 vanuseklassis. Kolmanda koha sai N15-30 vanuserühmas jooksnud Marina Pavlišina ajaga 5.57 (2.51, 3.06).
Tallinna trepi- ja tõusujooksusarja teine etapp toimub 13. veebruaril, mil kavas Radissoni paarisjooks.
### Response:
Rauno Tiits võttis Olümpia topeltsprindis revanši |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | So oli kogu 13-voorulise turniiri peale ainus maletaja, kes ei kaotanud ainsatki partiid ning teenis üheksa punkti, mida oli ühe võrra enam kui teiseks tulnud maailmameister Magnus Carlsenil. Omavahel mängiti avavoorus viiki. Ainsa kaotuse sai Carlsen eelviimaseks jäänud ungarlaselt Richard Rapportilt.
Maailma jooksvas reitingus tõusis So nüüd 2822,1 punktiga Carlseni (2838,3) järele teiseks. Maailma kõigi aegade reitingute tabelis kerkis filipiinlane kuuendale reale.
Wijk aan Zee turniiril järgnes esiduole 7,5 punktiga kolmik Baskaran Adhiban (India), Levon Aronjan (Armeenia) ja Wei Yi (Hiina). Veel pool punkti vähem said novembris MM-tiitlimatšis kaotanud venelane Sergei Karjakin ja ukrainlane Pavel Eljanov.
Carlsen on võitnud Wijk aan Zee turniiri viis korda, sealjuures kahel eelmisel aastal. Wesley So oli aga eelmised kaks korda pidanud leppima neljanda positsiooniga. | Magnus Carlsen pidi kõrge mainega turniiril noore konkurendi paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
So oli kogu 13-voorulise turniiri peale ainus maletaja, kes ei kaotanud ainsatki partiid ning teenis üheksa punkti, mida oli ühe võrra enam kui teiseks tulnud maailmameister Magnus Carlsenil. Omavahel mängiti avavoorus viiki. Ainsa kaotuse sai Carlsen eelviimaseks jäänud ungarlaselt Richard Rapportilt.
Maailma jooksvas reitingus tõusis So nüüd 2822,1 punktiga Carlseni (2838,3) järele teiseks. Maailma kõigi aegade reitingute tabelis kerkis filipiinlane kuuendale reale.
Wijk aan Zee turniiril järgnes esiduole 7,5 punktiga kolmik Baskaran Adhiban (India), Levon Aronjan (Armeenia) ja Wei Yi (Hiina). Veel pool punkti vähem said novembris MM-tiitlimatšis kaotanud venelane Sergei Karjakin ja ukrainlane Pavel Eljanov.
Carlsen on võitnud Wijk aan Zee turniiri viis korda, sealjuures kahel eelmisel aastal. Wesley So oli aga eelmised kaks korda pidanud leppima neljanda positsiooniga.
### Response:
Magnus Carlsen pidi kõrge mainega turniiril noore konkurendi paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Watanabe läbis 200 m rinnuli ajaga 2.06,67 ning parandas enda kaasmaalasele Akihiro Yamaguchile kuulunud maailmarekordit 34 sajandikuga, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Noorest Jaapani ujujast sai ühtlasi ka esimene meesujuja, kes 200 m rinnuliujumises saanud pikas basseinis kirja aja alla 2.07. Yamaguchile kuulunud maailmarekord oli püsinud aastast 2012. Uus maailmarekordiomanik oli heas hoos ka suvel Rio olümpiamängudel kui samal distantsil püstitas poolfinaalis uue olümpiarekordi (2.07,22). Paraku toona finaalis tal püssirohtu ei jätkunud ning pidi leppima kuuenda kohaga. | 19-aastane Jaapani ujuja püstitas aasta esimese maailmarekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Watanabe läbis 200 m rinnuli ajaga 2.06,67 ning parandas enda kaasmaalasele Akihiro Yamaguchile kuulunud maailmarekordit 34 sajandikuga, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Noorest Jaapani ujujast sai ühtlasi ka esimene meesujuja, kes 200 m rinnuliujumises saanud pikas basseinis kirja aja alla 2.07. Yamaguchile kuulunud maailmarekord oli püsinud aastast 2012. Uus maailmarekordiomanik oli heas hoos ka suvel Rio olümpiamängudel kui samal distantsil püstitas poolfinaalis uue olümpiarekordi (2.07,22). Paraku toona finaalis tal püssirohtu ei jätkunud ning pidi leppima kuuenda kohaga.
### Response:
19-aastane Jaapani ujuja püstitas aasta esimese maailmarekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ootan seda ja järgmist aastat, aga edaspidi vaatan lihtsalt pealt," sõnas Harting hiljuti intervjuus veebiküljele Leichtathletik.de.
32-aastane Londoni olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister on viimastel hooaegadel olnud hädas vigastustega.
Rio de Janeiro mängude eel saavutas ta küll hõva vormi, kui heitis kodustel meistrivõistlustel võiduväärilise 68.04, aga vigastas seejärel selga ja piirdus Rios vaid eelvõistlusega. Kuldmedali võitis tema noorem vend Christoph. | Robert Harting plaanib koduse võistluse järel tippspordiga lõpetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ootan seda ja järgmist aastat, aga edaspidi vaatan lihtsalt pealt," sõnas Harting hiljuti intervjuus veebiküljele Leichtathletik.de.
32-aastane Londoni olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister on viimastel hooaegadel olnud hädas vigastustega.
Rio de Janeiro mängude eel saavutas ta küll hõva vormi, kui heitis kodustel meistrivõistlustel võiduväärilise 68.04, aga vigastas seejärel selga ja piirdus Rios vaid eelvõistlusega. Kuldmedali võitis tema noorem vend Christoph.
### Response:
Robert Harting plaanib koduse võistluse järel tippspordiga lõpetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakiri Challenges avaldas europarlamendi kirja Le Penile, milles öeldakse, et teisipäev on viimane päev ligi 300 000 eurot ära maksta.
Euroopa korruptsioonitõrjeamet avastas nimelt, et mõnele abile maksti parlamendi reegled rikkudes Euroopa eelarvest, ehkki nad töötasid Le Peni kabinetiülema ja ihukaitsjana.
Prantsuse presidendiks kandideeriv Le Pen väidab, et ei ole midagi valesti teinud.
Tema kampaaniajuht David Rachline ütles teisipäeval telekanalile BFM, et EL-i võimud kiusavad tema erakonda taga, ja kinnitas, et Marine Le Pen ei kavatse maksta.
Europarlament võib nõutava summa ka saadiku palgast kinni pidada. | Europarlament nõuab Le Penilt abidele makstud raha tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakiri Challenges avaldas europarlamendi kirja Le Penile, milles öeldakse, et teisipäev on viimane päev ligi 300 000 eurot ära maksta.
Euroopa korruptsioonitõrjeamet avastas nimelt, et mõnele abile maksti parlamendi reegled rikkudes Euroopa eelarvest, ehkki nad töötasid Le Peni kabinetiülema ja ihukaitsjana.
Prantsuse presidendiks kandideeriv Le Pen väidab, et ei ole midagi valesti teinud.
Tema kampaaniajuht David Rachline ütles teisipäeval telekanalile BFM, et EL-i võimud kiusavad tema erakonda taga, ja kinnitas, et Marine Le Pen ei kavatse maksta.
Europarlament võib nõutava summa ka saadiku palgast kinni pidada.
### Response:
Europarlament nõuab Le Penilt abidele makstud raha tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärast rohkem kui aasta kestnud läbirääkimisi riikliku lepitaja poolt tehtud pakkumine, mille üks osa on kohustusi sisaldav dokument, selleks kindlust ei anna. Seetõttu ei saa tervishoiutöötajad pakkumist vastu võtta," märkisid Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ning Eesti Õdede Liit ühispöördumises.
Meedikud tõid esile, et viimase viie aastaga on eriarstiabi mahtu pidevalt vähendatud ja tänavu saab haiglaravi juba 18 protsenti ehk 35 000 patsienti vähem kui 2013.aastal. "Käesoleva aasta haigekassa eelarve on 70 miljoni euro võrra tegelikust põhjendatud ravivajadusest väiksem. Mitmete raviteenuste hindu on korrastamise ja kaasajastamise sildi all kärbitud sedavõrd, et erialaseltside hinnangul ei kata need reaalseid kulusid ega võimalda anda kvaliteetset arstiabi," seisab pöördumises.
"Tervise- ja tööminister on valmis lubama, et teeb valitsusele tervishoiu rahastamise suurendamise ettepanekud, kuid ei soovi võtta siduvaid kohustusi, mis võimaldaksid haigekassal edaspidi maksta kogu vajaliku arstiabi eest. Lepe ei sisalda enam lubadusi tõsta haiglaravi maht aastaks 2020 vähemalt 2013. aasta tasemele ja kehtestada hinnakiri, mis sisaldab kõiki kvaliteetseks raviks vajalikke kulusid," märkisid tervishoiutöötajad.
Allakirjutanud meenutasid, et mõni nädal tagasi kinnitas minister Jevgeni Ossinovski tervishoiutöötajatele, et 2017. aastal ravijuhtude arvu suurendatakse. "Kahjuks ei ole nii läinud. Haigekassa eelarve seletuskiri ütleb, et ravijuhtude planeerimisel on arvestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega (ravijuhtude arvuga) senisel tasemel. Haiglatele esitatud lepingutes on aga ravimahte paljudel juhtudel hoopis vähendatud. Tervishoiutöötajad ja raviasutused pannakse taas valiku ette, kas teha ainult osaliselt tasustatavat ületööd või jätta haiged ravimata," seisab pöördumises.
„Töörahu saab säilida siis, kui minister kirjutab alla konkreetsetele kohustustele, et patsiendid saaksid arstiabi, mida nad vajavad,“ ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.
Ka haiglate liit lükkas lepitaja pakkumise tagasi
Lisaks tervishoiutöötajatele lükkas teisipäeval tagasi riikliku lepitaja palgakokkuleppe pakkumise ka tööandjate esindajana Eesti Haiglate liit, mille hinnangul ei ole tervishoiusektori rahastuse maht piisav.
"Haiglatena me peame mitmeks aastaks võtma kohustuse tööandjatena maksta leppes kokkulepitud töötasusid, siis seda ei ole võimalik teha olukorras, kus me teame, et ravimahud on kõigil raviasutustel ebapiisavad," ütles Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule BNS-ile.
Tema sõnul on viimasest kollektiivlepingu projektist kadunud kokkulepitud mahte ületava töö eest tasustamine, mistõttu ei ole võimalik lepingut allkirjastada. Haiglate liidu poolt oleks võimalik leping allkirjastada, kui selles kehtiksid edasi need printsiibid, mis täna kehtivad, lisas Sule.
Ossinovski sõnul ei tohi tervishoiusektori palgakõnelusi siduda poliitikaga
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on tervisetöötajate valitsuse tasandi otsuseid eeldavad nõudmised palgaläbirääkimiste kontekstis kohatud; kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes
"Riikliku lepitaja pakkumise tagasilükkamisest kaotavad kõik tervishoiutöötajad, eelkõige hooldajad ja õed. Kokkuleppe sündi soovisid nii arstid ise kui ka õdede ja hooldajate esindajad. Kõik osalised on varem kinnitanud, et riikliku lepitaja kokkulepe on vastuvõetav, paraku on vähemalt üks tervishoiutöötajaid esindav delegatsioon oma tänase otsusega seadnud ohtu kõigi tervishoiutöötajate palgatõusu ja töörahu tervishoiusektoris. See ei ole kindlasti näide heast sotsiaalsest partnerlusest ega kaitse ei tervishoiutöötajate ega patsientide huve," ütles minister pressiteates.
"Kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes. Valitsuse tasandi otsuseid eeldavad nõudmised selles kontekstis on kohatud. Töötingimustes ja palgas kokkuleppimine on tööandjate ja töötajate vaheline poliitikaväline protsess," sõnas Ossinovski.
Riik on tema sõnul teinud praeguseks omalt poolt kõik, et kollektiivlepe saaks sündida: haigekassa 2017. aasta eelarves oli palgatõusu jaoks leitud raha; valitsuse koalitsioonileppes on kirjas tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse küsimuse lahendamine juba sel kevadel, mida on kinnitanud nii peaminister kui ka tervise- ja tööminister; hea tahte märgina leiti juba tänavu 10 miljonit eurot lisaraha ravijuhtude arvu suurendamiseks.
"Kujunenud olukorras tuleb haigekassa nõukogul langetada peagi otsus, millistele kuludele suunata eelarvesse planeeritud palgatõusu vahendid. Seda küsimust käsitleb nõukogu oma järgmisel koosolekul 17. veebruaril," ütles minister. | Tervishoiutöötajad ja haiglad keeldusid kollektiivlepingu sõlmimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärast rohkem kui aasta kestnud läbirääkimisi riikliku lepitaja poolt tehtud pakkumine, mille üks osa on kohustusi sisaldav dokument, selleks kindlust ei anna. Seetõttu ei saa tervishoiutöötajad pakkumist vastu võtta," märkisid Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ning Eesti Õdede Liit ühispöördumises.
Meedikud tõid esile, et viimase viie aastaga on eriarstiabi mahtu pidevalt vähendatud ja tänavu saab haiglaravi juba 18 protsenti ehk 35 000 patsienti vähem kui 2013.aastal. "Käesoleva aasta haigekassa eelarve on 70 miljoni euro võrra tegelikust põhjendatud ravivajadusest väiksem. Mitmete raviteenuste hindu on korrastamise ja kaasajastamise sildi all kärbitud sedavõrd, et erialaseltside hinnangul ei kata need reaalseid kulusid ega võimalda anda kvaliteetset arstiabi," seisab pöördumises.
"Tervise- ja tööminister on valmis lubama, et teeb valitsusele tervishoiu rahastamise suurendamise ettepanekud, kuid ei soovi võtta siduvaid kohustusi, mis võimaldaksid haigekassal edaspidi maksta kogu vajaliku arstiabi eest. Lepe ei sisalda enam lubadusi tõsta haiglaravi maht aastaks 2020 vähemalt 2013. aasta tasemele ja kehtestada hinnakiri, mis sisaldab kõiki kvaliteetseks raviks vajalikke kulusid," märkisid tervishoiutöötajad.
Allakirjutanud meenutasid, et mõni nädal tagasi kinnitas minister Jevgeni Ossinovski tervishoiutöötajatele, et 2017. aastal ravijuhtude arvu suurendatakse. "Kahjuks ei ole nii läinud. Haigekassa eelarve seletuskiri ütleb, et ravijuhtude planeerimisel on arvestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega (ravijuhtude arvuga) senisel tasemel. Haiglatele esitatud lepingutes on aga ravimahte paljudel juhtudel hoopis vähendatud. Tervishoiutöötajad ja raviasutused pannakse taas valiku ette, kas teha ainult osaliselt tasustatavat ületööd või jätta haiged ravimata," seisab pöördumises.
„Töörahu saab säilida siis, kui minister kirjutab alla konkreetsetele kohustustele, et patsiendid saaksid arstiabi, mida nad vajavad,“ ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.
Ka haiglate liit lükkas lepitaja pakkumise tagasi
Lisaks tervishoiutöötajatele lükkas teisipäeval tagasi riikliku lepitaja palgakokkuleppe pakkumise ka tööandjate esindajana Eesti Haiglate liit, mille hinnangul ei ole tervishoiusektori rahastuse maht piisav.
"Haiglatena me peame mitmeks aastaks võtma kohustuse tööandjatena maksta leppes kokkulepitud töötasusid, siis seda ei ole võimalik teha olukorras, kus me teame, et ravimahud on kõigil raviasutustel ebapiisavad," ütles Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule BNS-ile.
Tema sõnul on viimasest kollektiivlepingu projektist kadunud kokkulepitud mahte ületava töö eest tasustamine, mistõttu ei ole võimalik lepingut allkirjastada. Haiglate liidu poolt oleks võimalik leping allkirjastada, kui selles kehtiksid edasi need printsiibid, mis täna kehtivad, lisas Sule.
Ossinovski sõnul ei tohi tervishoiusektori palgakõnelusi siduda poliitikaga
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on tervisetöötajate valitsuse tasandi otsuseid eeldavad nõudmised palgaläbirääkimiste kontekstis kohatud; kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes
"Riikliku lepitaja pakkumise tagasilükkamisest kaotavad kõik tervishoiutöötajad, eelkõige hooldajad ja õed. Kokkuleppe sündi soovisid nii arstid ise kui ka õdede ja hooldajate esindajad. Kõik osalised on varem kinnitanud, et riikliku lepitaja kokkulepe on vastuvõetav, paraku on vähemalt üks tervishoiutöötajaid esindav delegatsioon oma tänase otsusega seadnud ohtu kõigi tervishoiutöötajate palgatõusu ja töörahu tervishoiusektoris. See ei ole kindlasti näide heast sotsiaalsest partnerlusest ega kaitse ei tervishoiutöötajate ega patsientide huve," ütles minister pressiteates.
"Kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes. Valitsuse tasandi otsuseid eeldavad nõudmised selles kontekstis on kohatud. Töötingimustes ja palgas kokkuleppimine on tööandjate ja töötajate vaheline poliitikaväline protsess," sõnas Ossinovski.
Riik on tema sõnul teinud praeguseks omalt poolt kõik, et kollektiivlepe saaks sündida: haigekassa 2017. aasta eelarves oli palgatõusu jaoks leitud raha; valitsuse koalitsioonileppes on kirjas tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse küsimuse lahendamine juba sel kevadel, mida on kinnitanud nii peaminister kui ka tervise- ja tööminister; hea tahte märgina leiti juba tänavu 10 miljonit eurot lisaraha ravijuhtude arvu suurendamiseks.
"Kujunenud olukorras tuleb haigekassa nõukogul langetada peagi otsus, millistele kuludele suunata eelarvesse planeeritud palgatõusu vahendid. Seda küsimust käsitleb nõukogu oma järgmisel koosolekul 17. veebruaril," ütles minister.
### Response:
Tervishoiutöötajad ja haiglad keeldusid kollektiivlepingu sõlmimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulemus ei jää palju alla Andi Nooda mullu 3. detsembril joostud isiklikule rekordile 1.52,25. Kiseli varasem tippmark sisetingimustes oli 1.54,94, mille ta jooksis 2015. aasta 22. veebruaril Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti talvistel täiskasvanute meistrivõistlustel, teenides Raimond Valleri järel hõbemedali. Kokku peeti eilsel võistlusel üheksa jooksu, Kisel startis nendest kõige tugevamas ehk esimeses jooksus.
"Paar koperdamist juhtus jooksu ajal ja algul osutus positsioonivalik veidi valeks, aga üldiselt tuli hea jooks. Loodetavasti kahe nädala pärast saan pisut asjalikuma aja kui 1.52,52," ütles Kisel ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Rasmus Kisel on Cambridge´i ülikooli füüsikaliste loodusteaduste eriala üliõpilane. | Rasmus Kisel tuli Londonis vägeva isikliku rekordiga kolmandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulemus ei jää palju alla Andi Nooda mullu 3. detsembril joostud isiklikule rekordile 1.52,25. Kiseli varasem tippmark sisetingimustes oli 1.54,94, mille ta jooksis 2015. aasta 22. veebruaril Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti talvistel täiskasvanute meistrivõistlustel, teenides Raimond Valleri järel hõbemedali. Kokku peeti eilsel võistlusel üheksa jooksu, Kisel startis nendest kõige tugevamas ehk esimeses jooksus.
"Paar koperdamist juhtus jooksu ajal ja algul osutus positsioonivalik veidi valeks, aga üldiselt tuli hea jooks. Loodetavasti kahe nädala pärast saan pisut asjalikuma aja kui 1.52,52," ütles Kisel ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Rasmus Kisel on Cambridge´i ülikooli füüsikaliste loodusteaduste eriala üliõpilane.
### Response:
Rasmus Kisel tuli Londonis vägeva isikliku rekordiga kolmandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1961. aastal sündinud Kari Olavi Mauranen, kes töötas Ida-Soome Ülikoolis lektorina, mõisteti süüdi inimkaubanduses, lapse seksuaalses ärakasutamises, vägivallas ja vägistamises. Helsingi esimese astme kohus mõistis Mauraneni süüdi juba eelmise aasta suvel, kuid teise astme kohus pikendas vabadusekaotust - varasema otsuse üheksa aastat pikendati 11 aastani, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.
Esimese astme kohtuotsuse olid varem edasi kaevanud nii Mauranen, tema ohver kui ka prokuratuur.
Kuriteod leidsid aset aastatel 2011-2016.
Süüdistuse kohaselt oli Mauranen tutvunud oma ohvriga esialgu sotsiaalmeedia vahendusel. Tüdruk oli siis alles 14-aastane ning tema kodune olukord oli problemaatiline.
Mauranen meelitas tüdruku enda juurde elama ning kasutas tüdrukut korduvalt seksuaalselt ära. Oma kuritegude käigus kasutas mees ka vägivalda.
Lõpuks sundis Mauranen tüdruku prostituudiks ning kuna ohver kartis nii vägivalda kui ka koju naasmist, läks mehe plaan läbi. Mauranen soetas neiule "teenuste osutamiseks" korteri ning viis tüdruku ka klientidega kokku. Ohvri sõnul oli kliente sadu.
Teise astme kohtu hinnangul on leidnud aset väga rasked lapse vastu suunatud seksuaalkuriteod - lisaks on teada, et tüdruk oli oma sotsiaalse tausta tõttu väga haavatavas olukorras ning süüdimõistetu kastuas olukorda süstemaatiliselt ära.
Lisaks vabadusekaotuse pikendamisele suurendas kohus ka ohvrile määratud kompensatsiooni 61 000 euroni. | Soome ülikooli õppejõud mõisteti vägistamise ja kupeldamise eest 11 aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1961. aastal sündinud Kari Olavi Mauranen, kes töötas Ida-Soome Ülikoolis lektorina, mõisteti süüdi inimkaubanduses, lapse seksuaalses ärakasutamises, vägivallas ja vägistamises. Helsingi esimese astme kohus mõistis Mauraneni süüdi juba eelmise aasta suvel, kuid teise astme kohus pikendas vabadusekaotust - varasema otsuse üheksa aastat pikendati 11 aastani, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.
Esimese astme kohtuotsuse olid varem edasi kaevanud nii Mauranen, tema ohver kui ka prokuratuur.
Kuriteod leidsid aset aastatel 2011-2016.
Süüdistuse kohaselt oli Mauranen tutvunud oma ohvriga esialgu sotsiaalmeedia vahendusel. Tüdruk oli siis alles 14-aastane ning tema kodune olukord oli problemaatiline.
Mauranen meelitas tüdruku enda juurde elama ning kasutas tüdrukut korduvalt seksuaalselt ära. Oma kuritegude käigus kasutas mees ka vägivalda.
Lõpuks sundis Mauranen tüdruku prostituudiks ning kuna ohver kartis nii vägivalda kui ka koju naasmist, läks mehe plaan läbi. Mauranen soetas neiule "teenuste osutamiseks" korteri ning viis tüdruku ka klientidega kokku. Ohvri sõnul oli kliente sadu.
Teise astme kohtu hinnangul on leidnud aset väga rasked lapse vastu suunatud seksuaalkuriteod - lisaks on teada, et tüdruk oli oma sotsiaalse tausta tõttu väga haavatavas olukorras ning süüdimõistetu kastuas olukorda süstemaatiliselt ära.
Lisaks vabadusekaotuse pikendamisele suurendas kohus ka ohvrile määratud kompensatsiooni 61 000 euroni.
### Response:
Soome ülikooli õppejõud mõisteti vägistamise ja kupeldamise eest 11 aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on väga hea meel, et saan taas keskenduda oma põhitööle ja hinges on kindel tunne," ütles Raudsepp klubi Facebooki lehekülje vahendusel. "Rõõm on meeskonnas tagasi olla. Annan endast parima, et saada uuel hooajal palju mänguaega ning meeskonda aidata. Kuu aja pärast oleme valmis võitlema kõrgemate eesmärkide nimel."
Heameelt tundis ka Levadia peatreener Igor Prins. "Ta on teada-tuntud FC Levadia mees, näen temas algavaks hooajaks väga väärtuslikku täiendust. Loodetavasti tõuseb Andreas pärast vigastusterohket aastat taas jalule ning murrab end uuesti Eesti koondise vaatevälja." | Andreas Raudsepp sõlmis Levadiaga uue lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on väga hea meel, et saan taas keskenduda oma põhitööle ja hinges on kindel tunne," ütles Raudsepp klubi Facebooki lehekülje vahendusel. "Rõõm on meeskonnas tagasi olla. Annan endast parima, et saada uuel hooajal palju mänguaega ning meeskonda aidata. Kuu aja pärast oleme valmis võitlema kõrgemate eesmärkide nimel."
Heameelt tundis ka Levadia peatreener Igor Prins. "Ta on teada-tuntud FC Levadia mees, näen temas algavaks hooajaks väga väärtuslikku täiendust. Loodetavasti tõuseb Andreas pärast vigastusterohket aastat taas jalule ning murrab end uuesti Eesti koondise vaatevälja."
### Response:
Andreas Raudsepp sõlmis Levadiaga uue lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa tegevus Ukrainas on pingestanud suhteid Euroopa Liiduga, mistõttu Soomes on tekkinud arutelu, kas tuleks hakata sellise topeltkodakondsusega inimeste asumist riigiametitesse piirama või lausa keelama, kirjutab Yle.
Soomes seda küsimust seadusandlus praegu ei reguleeri, kuid vastav eelnõu on töös rahandusminsteeriumis.
Kaitsejõud seda seadusemuudatust ära ootama ei jäänud, vaid võtsid kasutusele oma reeglistiku Vene ja Soome topeltkodakondsust omavate inimeste suhtes.
Kõikidele kaitsejõududesse ametisse asuvatele inimestele tehakse taustauuring ning kui selgub, et inimesel on lisaks Soome kodakondsusele veel ka Vene kodakondsus, siis teda ametisse ei võeta.
Kaitsejõud kehtestasid uued reeglid mõned kuud tagasi, kui ühele kaitsejõudude isikkoosseisu andmeid sisaldavate infosüsteemidega tööle asuvale mehele tehti taustauuring ning selgus, et tal on ka Vene kodakondsus. Pärast mehe topeltkodakondsuse ilmnemist teda ametisse ei lastud.
Sellistele ükskjuhtumitele lisaks õnnestus Ylel näha kaitsejõudude salajast instruktsiooni, mille järgi piiratakse ka topeltkodakondsusega ajateenijate väljaõpet.
Soome ja Venemaa kodakondsust omavaid ajateenijaid ei koolitata enam ametikohtadeks, kus neil oleks juurdepääs riigi turvalisusega seotud teabele.
Yle märgib, et varem selliseid piiranguid kaitsejõududes ei olnud.
Niinistö: Soome kaitsejõud ei piira topeltkodakondseid
Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles teisipäeval uudisteagentuurile STT, et kaitsejõud ei piira mingil moel Soome-Vene topeltkodakondsusega inimeste töölevõtmist, millest teatas rahvusringhääling Yle.
Niinistö sõnul võib tegemist olla infooperatsiooniga, et levitada arvestatava meedia kaudu sihilikult valeandmeid, vahendas BNS.
Kaitseminister rõhutas, et ajateenijailt isegi ei küsita võimaliku topeltkodakondsuse kohta. | Yle: kaitsejõud võtsid Vene ja Soome topeltkodakondsusega sõjaväelased jälgimise alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa tegevus Ukrainas on pingestanud suhteid Euroopa Liiduga, mistõttu Soomes on tekkinud arutelu, kas tuleks hakata sellise topeltkodakondsusega inimeste asumist riigiametitesse piirama või lausa keelama, kirjutab Yle.
Soomes seda küsimust seadusandlus praegu ei reguleeri, kuid vastav eelnõu on töös rahandusminsteeriumis.
Kaitsejõud seda seadusemuudatust ära ootama ei jäänud, vaid võtsid kasutusele oma reeglistiku Vene ja Soome topeltkodakondsust omavate inimeste suhtes.
Kõikidele kaitsejõududesse ametisse asuvatele inimestele tehakse taustauuring ning kui selgub, et inimesel on lisaks Soome kodakondsusele veel ka Vene kodakondsus, siis teda ametisse ei võeta.
Kaitsejõud kehtestasid uued reeglid mõned kuud tagasi, kui ühele kaitsejõudude isikkoosseisu andmeid sisaldavate infosüsteemidega tööle asuvale mehele tehti taustauuring ning selgus, et tal on ka Vene kodakondsus. Pärast mehe topeltkodakondsuse ilmnemist teda ametisse ei lastud.
Sellistele ükskjuhtumitele lisaks õnnestus Ylel näha kaitsejõudude salajast instruktsiooni, mille järgi piiratakse ka topeltkodakondsusega ajateenijate väljaõpet.
Soome ja Venemaa kodakondsust omavaid ajateenijaid ei koolitata enam ametikohtadeks, kus neil oleks juurdepääs riigi turvalisusega seotud teabele.
Yle märgib, et varem selliseid piiranguid kaitsejõududes ei olnud.
Niinistö: Soome kaitsejõud ei piira topeltkodakondseid
Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles teisipäeval uudisteagentuurile STT, et kaitsejõud ei piira mingil moel Soome-Vene topeltkodakondsusega inimeste töölevõtmist, millest teatas rahvusringhääling Yle.
Niinistö sõnul võib tegemist olla infooperatsiooniga, et levitada arvestatava meedia kaudu sihilikult valeandmeid, vahendas BNS.
Kaitseminister rõhutas, et ajateenijailt isegi ei küsita võimaliku topeltkodakondsuse kohta.
### Response:
Yle: kaitsejõud võtsid Vene ja Soome topeltkodakondsusega sõjaväelased jälgimise alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaatamate sellele, et Jõulumäe metsaalune oli lumevaba ning ainuke lumekate lühikesel kahe kilomeetri pikkusel ringil, viidi võistlus igati talviselt ja reeglitepäraselt läbi. A2K Suusamaraton otsustati korraldada, kuivõrd samaks nädalavahetuseks kavas olnud Viru suusamaraton lükati halbade lumeolude tõttu edasi, vahendab Marathon100.com.
Martti Himma (Sparta) tulemuseks 42 km pikkusel võistlusdistantsil 1:47.49. Teisena lõpetanud Hans Teearu (Karupesa Team) kaotas Himmale ligi viie minutiga ja sai tulemuseks kirja 1:52.41. Kolmandana finišeeris Martin Luts (Nõmme Spordiklubi) ajaga 1:54.33.
Naistest oli Triin Ojaste (Karupesa Team) teistest peajagu üle. Ajaga 2:07.52 lõpetades edestas ta teisena finišeerunud Sille Relli (Tartu Suusaklubi) ligi veerand tunniga (2:21.20). Kolmas oli Jaanika Paalmäe (Suusaklubi Sula, 2:27.00).
M50+ vanuseklassis võitis Tarmo Mändla (2:15.42).
Kokku lõpetas võistlusmaa 51 suusatajat 60 startinust. | Jõulumäel peetud suusavõistluse võitsid Martti Himma ja Triin Ojaste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaatamate sellele, et Jõulumäe metsaalune oli lumevaba ning ainuke lumekate lühikesel kahe kilomeetri pikkusel ringil, viidi võistlus igati talviselt ja reeglitepäraselt läbi. A2K Suusamaraton otsustati korraldada, kuivõrd samaks nädalavahetuseks kavas olnud Viru suusamaraton lükati halbade lumeolude tõttu edasi, vahendab Marathon100.com.
Martti Himma (Sparta) tulemuseks 42 km pikkusel võistlusdistantsil 1:47.49. Teisena lõpetanud Hans Teearu (Karupesa Team) kaotas Himmale ligi viie minutiga ja sai tulemuseks kirja 1:52.41. Kolmandana finišeeris Martin Luts (Nõmme Spordiklubi) ajaga 1:54.33.
Naistest oli Triin Ojaste (Karupesa Team) teistest peajagu üle. Ajaga 2:07.52 lõpetades edestas ta teisena finišeerunud Sille Relli (Tartu Suusaklubi) ligi veerand tunniga (2:21.20). Kolmas oli Jaanika Paalmäe (Suusaklubi Sula, 2:27.00).
M50+ vanuseklassis võitis Tarmo Mändla (2:15.42).
Kokku lõpetas võistlusmaa 51 suusatajat 60 startinust.
### Response:
Jõulumäel peetud suusavõistluse võitsid Martti Himma ja Triin Ojaste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump on korduvalt väljendanud soovi soojendada Moskvaga suhteid, nimetanud NATO-t "iganenuks" ja ebaausaks koormaks USA maksumaksjale.
Stoltenbergi sõnul pidas ta hiljuti telefonikõne Trumpi ja USA kaitseministri James Mattisega. "Nad kõik edastasid sama sõnumit, et Ühendriigid on jätkuvalt pühendunud NATO-le ja Atlandi-ülesele sidemele," lausus Stoltenberg.
"Uue administratsiooni sõnum on, et nad tahavad Venemaaga dialoogi, kuid jõupositsioonilt," ütles Stoltenberg pärast kõnelusi Bulgaaria presidendi Rumen Radeviga Brüsselis.
Trump pidas esmaspäeval telefonikõne ka Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi François Hollande'iga. Valge Maja teatel rõhutas USA president mõlemale, et Trump on NATO-le pühendunud, kuid soovib alliansi liikmetelt kaitsekulutste koorma paremat jagamist. | Stoltenberg: NATO ja Trump tahavad dialoogi Venemaaga jõupositsioonilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump on korduvalt väljendanud soovi soojendada Moskvaga suhteid, nimetanud NATO-t "iganenuks" ja ebaausaks koormaks USA maksumaksjale.
Stoltenbergi sõnul pidas ta hiljuti telefonikõne Trumpi ja USA kaitseministri James Mattisega. "Nad kõik edastasid sama sõnumit, et Ühendriigid on jätkuvalt pühendunud NATO-le ja Atlandi-ülesele sidemele," lausus Stoltenberg.
"Uue administratsiooni sõnum on, et nad tahavad Venemaaga dialoogi, kuid jõupositsioonilt," ütles Stoltenberg pärast kõnelusi Bulgaaria presidendi Rumen Radeviga Brüsselis.
Trump pidas esmaspäeval telefonikõne ka Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi François Hollande'iga. Valge Maja teatel rõhutas USA president mõlemale, et Trump on NATO-le pühendunud, kuid soovib alliansi liikmetelt kaitsekulutste koorma paremat jagamist.
### Response:
Stoltenberg: NATO ja Trump tahavad dialoogi Venemaaga jõupositsioonilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalju eest said jala valgeks testimisel olev Brasiilia ründaja Liliu, Vlasi Sinjavski, Igor Subbotin ja Andrei Sidorenkov, vahendab klubi Facebooki lehekülg.
Liepaja lõpetas eelmisel hooajal Läti meistrivõistlused neljanda kohaga. | Nõmme Kalju oli Läti neljandast klubist selgelt parem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalju eest said jala valgeks testimisel olev Brasiilia ründaja Liliu, Vlasi Sinjavski, Igor Subbotin ja Andrei Sidorenkov, vahendab klubi Facebooki lehekülg.
Liepaja lõpetas eelmisel hooajal Läti meistrivõistlused neljanda kohaga.
### Response:
Nõmme Kalju oli Läti neljandast klubist selgelt parem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uute kohalike omavalitsusüksustena on kinnitatud, nii nagu kohalikud omavalitsused soovisid, Hiiumaa ja Mulgi vallad, ning kohanimenõukogu ettepanekuna Rõuge, Kehtna, Haljala, Toila ja Võru vallad.
Valitsus kaalus kõiki variante – nii kohanimenõukogu ettepanekuid ja soovitusi kui ka omavalitsuste endi arvamusi.
"Igat pidi austame kohalike omavalitsuste otsust nime valiku osas. Mõistame, et väga tihti võis nimi olla ühinemiskokkuleppe üheks osaks, aga viie ühineva valla puhul otsustas valitsus võtta arvesse nimekomisjoni ettepanekut. Usun, et tegime võimalike variantide seast parima valiku," ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.
"Järgmises etapis teeme ettepaneku ühinemisteks nendele omavalitsustele, kes ei täida kriteeriumi ning juba maikuus peame ka nende omavalitsuste saatuse lõplikult ära otsustama. Samal ajal tegeleme jätkuvalt ka omavalitsuste ülesannete ja rahastamise uute põhimõtete väljatöötamisega," lisas ta.
Peaminister Jüri Ratas tunnustas kõiki inimesi, kes haldusreformi vabatahtlikku etappi panustanud on. "Valitsuskabineti otsusega lõppeb haldusterritoriaalse reformi esimene etapp, millega liitus vabatahtlikult ligi 75 protsenti omavalitsustest," ütles Ratas.
Rääkides haldusreformist nentis peaminister, et nii riigi kui ka kõigi Eesti inimeste huvi on moodustada piisava haldus- ja finantsvõimekusega omavalitsused, millega kaasneb teenuste parem kättesaadavus ja omavalitsuste suurem otsustusõigus.
"Koos lisanduvate õiguste ja ülesannetega suureneb loomulikult ka finantsautonoomia ja eelarveliste vahendite osakaal, mida omavalitsused on kaua oodanud," ütles ta.
Valitsus on tänaseni kinnitanud 46 uue valla moodustumise. Viimase seisu järgi on Eestis alles 102 omavalitsust, kokku 85 valda ja 17 linna.
Haldusreformi järgnev etapp näeb ette, et hiljemalt 15. veebruariks teeb valitsus nendele omavalitsustele, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi, ettepaneku ühinemisteks. See puudutab ka seni kinnitatud ühinejaid, kus vajalik rahvaarv täis pole. Seejärel saavad omavalitsused kolme kuu jooksul, kuid hiljemalt kuni 15. maiks, esitada valitsuse ettepaneku kohta omapoolse arvamuse. Alles pärast nende läbivaatamist teeb valitsus ühinemiste osas lõpliku otsuse. | Valitsus kinnitas kohanimevaidlusega valdade nimed ja ühinemisotsused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uute kohalike omavalitsusüksustena on kinnitatud, nii nagu kohalikud omavalitsused soovisid, Hiiumaa ja Mulgi vallad, ning kohanimenõukogu ettepanekuna Rõuge, Kehtna, Haljala, Toila ja Võru vallad.
Valitsus kaalus kõiki variante – nii kohanimenõukogu ettepanekuid ja soovitusi kui ka omavalitsuste endi arvamusi.
"Igat pidi austame kohalike omavalitsuste otsust nime valiku osas. Mõistame, et väga tihti võis nimi olla ühinemiskokkuleppe üheks osaks, aga viie ühineva valla puhul otsustas valitsus võtta arvesse nimekomisjoni ettepanekut. Usun, et tegime võimalike variantide seast parima valiku," ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.
"Järgmises etapis teeme ettepaneku ühinemisteks nendele omavalitsustele, kes ei täida kriteeriumi ning juba maikuus peame ka nende omavalitsuste saatuse lõplikult ära otsustama. Samal ajal tegeleme jätkuvalt ka omavalitsuste ülesannete ja rahastamise uute põhimõtete väljatöötamisega," lisas ta.
Peaminister Jüri Ratas tunnustas kõiki inimesi, kes haldusreformi vabatahtlikku etappi panustanud on. "Valitsuskabineti otsusega lõppeb haldusterritoriaalse reformi esimene etapp, millega liitus vabatahtlikult ligi 75 protsenti omavalitsustest," ütles Ratas.
Rääkides haldusreformist nentis peaminister, et nii riigi kui ka kõigi Eesti inimeste huvi on moodustada piisava haldus- ja finantsvõimekusega omavalitsused, millega kaasneb teenuste parem kättesaadavus ja omavalitsuste suurem otsustusõigus.
"Koos lisanduvate õiguste ja ülesannetega suureneb loomulikult ka finantsautonoomia ja eelarveliste vahendite osakaal, mida omavalitsused on kaua oodanud," ütles ta.
Valitsus on tänaseni kinnitanud 46 uue valla moodustumise. Viimase seisu järgi on Eestis alles 102 omavalitsust, kokku 85 valda ja 17 linna.
Haldusreformi järgnev etapp näeb ette, et hiljemalt 15. veebruariks teeb valitsus nendele omavalitsustele, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi, ettepaneku ühinemisteks. See puudutab ka seni kinnitatud ühinejaid, kus vajalik rahvaarv täis pole. Seejärel saavad omavalitsused kolme kuu jooksul, kuid hiljemalt kuni 15. maiks, esitada valitsuse ettepaneku kohta omapoolse arvamuse. Alles pärast nende läbivaatamist teeb valitsus ühinemiste osas lõpliku otsuse.
### Response:
Valitsus kinnitas kohanimevaidlusega valdade nimed ja ühinemisotsused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaanuari alguses elas kogu Eesti kaasa kahe kange, Mart Meeru ja Toomas Triisa, vägitegudele Dakari rallil, kus eestlased võistlesid ühes kõige keerulisemaks tituleeritud kategoorias - Malle Moto klassis, kus sisuliselt igasugune kõrvaline abi tsiklite hooldamisel keelatud oli. Juba see, et mõlemad mehed finišisse jõudsid, oli omaette ime. Ajalukku kirjutasid mehed end veelgi tugevamalt sisse tänu oma tulemustele - oma võistlusklassis oli Toomas Triisa esimene ja Mart Meeru kuues. | Dakari sangarite Toomas Triisa ja Mart Meeruga saab kohtuda spordimuuseumis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaanuari alguses elas kogu Eesti kaasa kahe kange, Mart Meeru ja Toomas Triisa, vägitegudele Dakari rallil, kus eestlased võistlesid ühes kõige keerulisemaks tituleeritud kategoorias - Malle Moto klassis, kus sisuliselt igasugune kõrvaline abi tsiklite hooldamisel keelatud oli. Juba see, et mõlemad mehed finišisse jõudsid, oli omaette ime. Ajalukku kirjutasid mehed end veelgi tugevamalt sisse tänu oma tulemustele - oma võistlusklassis oli Toomas Triisa esimene ja Mart Meeru kuues.
### Response:
Dakari sangarite Toomas Triisa ja Mart Meeruga saab kohtuda spordimuuseumis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 311.ee LIVE esitletud kontsert on ka lühifilmi esilinastus.
"Paljud inimesed on minu helikeelt nimetanud filmilikuks — kuulad muusikat ning erinevad pildid ja olustikud hakkavad silme ees jooksma nagu filmikaadrid," rääkis Pärnoja. ""Efterglow" kallal töötades nägin minagi vaimusilmas palju erinevaid mälu- ja kujutluspilte. Tekkis mõte, et enda muusikat filmikunstiga sidudes, võiks see minu kujutuspiltidele aga hoopis uue ja ootamatu perspektiivi anda."
"Nii võiksin olla tunnistajaks, kuidas mu muusika oma elu elab — saaksin näha, kuidas teine kunstnik minu tööd tõlgendab, ja seda, kuidas minu muusika areneb ja elab."
Režissöör Ingel Vaikla kirjeldas oma lühifilmi "Efterglow" visuaalse, nostalgilise ning tundliku rännuna tagasi minevikku, mis avab ühe isikliku loo noorest tütarlapsest, väikelinna vabrikust ning selle hiilgeajast."
Esineb ansambel koosseisus:
Erki Pärnoja - kitarrid
Jonas Kaarnamets - kitarrid
Filip Leyman - süntesaatorid
Peedu Kass - bassid ja süntesaator
Ulrik Ording - trummid | Erki Pärnoja esitleb uut muusikat ja lühifilmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
311.ee LIVE esitletud kontsert on ka lühifilmi esilinastus.
"Paljud inimesed on minu helikeelt nimetanud filmilikuks — kuulad muusikat ning erinevad pildid ja olustikud hakkavad silme ees jooksma nagu filmikaadrid," rääkis Pärnoja. ""Efterglow" kallal töötades nägin minagi vaimusilmas palju erinevaid mälu- ja kujutluspilte. Tekkis mõte, et enda muusikat filmikunstiga sidudes, võiks see minu kujutuspiltidele aga hoopis uue ja ootamatu perspektiivi anda."
"Nii võiksin olla tunnistajaks, kuidas mu muusika oma elu elab — saaksin näha, kuidas teine kunstnik minu tööd tõlgendab, ja seda, kuidas minu muusika areneb ja elab."
Režissöör Ingel Vaikla kirjeldas oma lühifilmi "Efterglow" visuaalse, nostalgilise ning tundliku rännuna tagasi minevikku, mis avab ühe isikliku loo noorest tütarlapsest, väikelinna vabrikust ning selle hiilgeajast."
Esineb ansambel koosseisus:
Erki Pärnoja - kitarrid
Jonas Kaarnamets - kitarrid
Filip Leyman - süntesaatorid
Peedu Kass - bassid ja süntesaator
Ulrik Ording - trummid
### Response:
Erki Pärnoja esitleb uut muusikat ja lühifilmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi ümbritsev maailm võib paista aeg-ajalt staatilisena, on planeet tegelikult pidevas liikumises. Maa pöörleb ümber oma telje kiirusega 1600 km/h, tiireldes samal ajal ümber Päikese kiirusel 100 000 km/h. Päikese enda kiirus ümber Linnutee keskme liikudes ületab 850 000 km/h. "Kuid sellele lisaks liigume ülejäänud maailmakõiksuse suhtes veel kiirusega 640 km/s. Olime selle avastamise järel pikalt hämmeldunud, miks liigume kindlas suunas just sellel kiirusel," meenutas Heebrea ülikooli astronoomiaprofessor Yehuda Hoffman ERR Novaatorile antud intervjuus.
Tuhandete galaktikate kaardistamisel avastati, et samas suunas paikneb ülimassiivne galaktikarühm. Superparv otsustati nimetada Shapley tõmburiks. "Paralleelselt jäi juba siis silma, et üks põhjapoolkeral asuv piirkond oli kummaliselt galaktikavaene. Meie uued vaatlused näitavad, et sellest ruumiosast näivad välja voogavat kõik selle lähistel paiknevad galaktikad ," sõnas astronoom. Tühimik otsustati nimetada Dipool-tõukuriks.
Tühjuse lähistel paiknevate galaktikate liikumiskiirust kaardistades leidis Hoffman kolleegidega, et selle mõju Linnutee liikumisele on võrreldav Shapley superparve, kõige suurema massiga lähikonnas asuva struktuuri poolt avaldatava tõmbejõuga. "Nad kannustavad mõlemad Linnuteed liikuma kindlas suunas, kuid erineval moel – üks tõmbab, teine tõukab," selgitas astronoom.
Mõlema struktuuri poolt avaldatavad jõud on siiski tõmbuva iseloomuga. Sõna "tõukuv" kasutamine teeb hõlpsamaks astronoomide elu. "See põhineb võrdlusel keskmise tõmbejõuga, millega mõjutab meid universumi iga punkt ja piirkond. Kui selles leidub tavapärasest vähem ainet ja ruumipiirkonna tihedus on universumi keskmisest väiksem, jääb alla keskmise ka selle avaldatav jõud," selgitas Hoffman. Leitud tühimiku puhul on vahe lihtsalt erakordselt suur.
Analoogia võib tuua rahvast täis raudteeperroonil seismisega. Kuigi kõik inimesed trügivad teisi, on mõnest küljest lähtuv surve suurem, mõnest küljest väiksem. See on otseselt seotud ühel või teisel pool seisvate inimeste arvuga. Rahva tahtele alludes ei jääks seega muud üle, kui hakata liikuma ühes kindlas suunas.
Kuigi värsked Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud fotod võimaldasid kinnitada tühimiku enda olemasolu, ei õnnestunud astronoomidel tabada ühegi Dipool-tõukuris endas paiknevat galaktikat. Hoffmani hinnangul on küsimus eeskätt piirkonna uurimiseks eraldatud vaatlusajas. Töörühm ei lase end sellest morjendada.
"Meie pikaajaline eesmärk pole uurida ühte objekti väga üksikasjalikult, vaid saada parem ülevaade meie kohast universumis. Alates tsivilisatsiooni algusaegadest on inimkonda kannustanud soov teada saada, kus ja miks me oleme. Seega võib meie töödvõrrelda mõnes mõttes Everestile ronimisega," sõnas astronoom. Mõne aasta eest leidis Hoffman kolleegidega näiteks, et Linnutee on osa poole miljardi valgusaastase läbimõõduga superparvest Laniakea, kuhu võib arvata 100 000 galaktikat.
Teaduslikuma eesmärgina on seadnud töörühm eesmärgiks paremini aru saada, kuidas moodustusid Kohalikus Galaktikarühmas paiknevad struktuurid.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Linnutee liikumist kannustab salapärane tühimik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi ümbritsev maailm võib paista aeg-ajalt staatilisena, on planeet tegelikult pidevas liikumises. Maa pöörleb ümber oma telje kiirusega 1600 km/h, tiireldes samal ajal ümber Päikese kiirusel 100 000 km/h. Päikese enda kiirus ümber Linnutee keskme liikudes ületab 850 000 km/h. "Kuid sellele lisaks liigume ülejäänud maailmakõiksuse suhtes veel kiirusega 640 km/s. Olime selle avastamise järel pikalt hämmeldunud, miks liigume kindlas suunas just sellel kiirusel," meenutas Heebrea ülikooli astronoomiaprofessor Yehuda Hoffman ERR Novaatorile antud intervjuus.
Tuhandete galaktikate kaardistamisel avastati, et samas suunas paikneb ülimassiivne galaktikarühm. Superparv otsustati nimetada Shapley tõmburiks. "Paralleelselt jäi juba siis silma, et üks põhjapoolkeral asuv piirkond oli kummaliselt galaktikavaene. Meie uued vaatlused näitavad, et sellest ruumiosast näivad välja voogavat kõik selle lähistel paiknevad galaktikad ," sõnas astronoom. Tühimik otsustati nimetada Dipool-tõukuriks.
Tühjuse lähistel paiknevate galaktikate liikumiskiirust kaardistades leidis Hoffman kolleegidega, et selle mõju Linnutee liikumisele on võrreldav Shapley superparve, kõige suurema massiga lähikonnas asuva struktuuri poolt avaldatava tõmbejõuga. "Nad kannustavad mõlemad Linnuteed liikuma kindlas suunas, kuid erineval moel – üks tõmbab, teine tõukab," selgitas astronoom.
Mõlema struktuuri poolt avaldatavad jõud on siiski tõmbuva iseloomuga. Sõna "tõukuv" kasutamine teeb hõlpsamaks astronoomide elu. "See põhineb võrdlusel keskmise tõmbejõuga, millega mõjutab meid universumi iga punkt ja piirkond. Kui selles leidub tavapärasest vähem ainet ja ruumipiirkonna tihedus on universumi keskmisest väiksem, jääb alla keskmise ka selle avaldatav jõud," selgitas Hoffman. Leitud tühimiku puhul on vahe lihtsalt erakordselt suur.
Analoogia võib tuua rahvast täis raudteeperroonil seismisega. Kuigi kõik inimesed trügivad teisi, on mõnest küljest lähtuv surve suurem, mõnest küljest väiksem. See on otseselt seotud ühel või teisel pool seisvate inimeste arvuga. Rahva tahtele alludes ei jääks seega muud üle, kui hakata liikuma ühes kindlas suunas.
Kuigi värsked Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud fotod võimaldasid kinnitada tühimiku enda olemasolu, ei õnnestunud astronoomidel tabada ühegi Dipool-tõukuris endas paiknevat galaktikat. Hoffmani hinnangul on küsimus eeskätt piirkonna uurimiseks eraldatud vaatlusajas. Töörühm ei lase end sellest morjendada.
"Meie pikaajaline eesmärk pole uurida ühte objekti väga üksikasjalikult, vaid saada parem ülevaade meie kohast universumis. Alates tsivilisatsiooni algusaegadest on inimkonda kannustanud soov teada saada, kus ja miks me oleme. Seega võib meie töödvõrrelda mõnes mõttes Everestile ronimisega," sõnas astronoom. Mõne aasta eest leidis Hoffman kolleegidega näiteks, et Linnutee on osa poole miljardi valgusaastase läbimõõduga superparvest Laniakea, kuhu võib arvata 100 000 galaktikat.
Teaduslikuma eesmärgina on seadnud töörühm eesmärgiks paremini aru saada, kuidas moodustusid Kohalikus Galaktikarühmas paiknevad struktuurid.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
### Response:
Linnutee liikumist kannustab salapärane tühimik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riik võõrandas Austria loodeosas Braunau Inni ääres asuva laguneva hoone detsembris, kui parlament oli andnud heakskiidu just eelkõige selle vastuolulise hoone jaoks tehtud sundvõõrandamise seadusele. Maja endine omanik Gerline Pommer on aga nüüd pöördunud kohtu poole, vahendas The Local.
"Kohus kontrollib, kas seadus kehtib," ütles Austria konstitutsioonikohtu pressiesindaja Wolfgang Sablatnig AFP-le, lisades, et ilmselt kestab protsess mitu kuud.
Pommeri advokaat Gerhard Lebitsch on ähvardanud viia juhtumi Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgis, kui Austria kohus valitsuse kasuks otsustab.
Kollane maja on kuulunud Pommeri perekonnale ligi sajandi. Hitler sündis seal 20. aprillil 1889, kuid elas majas ainult lühikest aega. Sellest hoolimata tõmbab hoone ligi natsimeelseid inimesi kogu maailmast.
800 ruutmeetri suurune hoone on seisnud tühjalt alates 2011. aastast, mil rendileping Austria riigi ja Pommeri vahel lõppes. Kuni selle ajani maksis valitsus Pommerile hoone eest umbes 4800 eurot kuus renti ja kasutas seda puuetega inimeste keskusena. Lepingu lõppemise põhjustas Pommeri keeldumine juba hädavajalikuks muutunud remondist.
Valitsus kaalus hoone tulevikku pikalt ja vahepeal plaaniti selle lammutamist, sellele seisid aga vastu teised poliitikud ja ajaloolased. | Hitleri sünnikodu endine omanik kaebas Austria valitsuse kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riik võõrandas Austria loodeosas Braunau Inni ääres asuva laguneva hoone detsembris, kui parlament oli andnud heakskiidu just eelkõige selle vastuolulise hoone jaoks tehtud sundvõõrandamise seadusele. Maja endine omanik Gerline Pommer on aga nüüd pöördunud kohtu poole, vahendas The Local.
"Kohus kontrollib, kas seadus kehtib," ütles Austria konstitutsioonikohtu pressiesindaja Wolfgang Sablatnig AFP-le, lisades, et ilmselt kestab protsess mitu kuud.
Pommeri advokaat Gerhard Lebitsch on ähvardanud viia juhtumi Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgis, kui Austria kohus valitsuse kasuks otsustab.
Kollane maja on kuulunud Pommeri perekonnale ligi sajandi. Hitler sündis seal 20. aprillil 1889, kuid elas majas ainult lühikest aega. Sellest hoolimata tõmbab hoone ligi natsimeelseid inimesi kogu maailmast.
800 ruutmeetri suurune hoone on seisnud tühjalt alates 2011. aastast, mil rendileping Austria riigi ja Pommeri vahel lõppes. Kuni selle ajani maksis valitsus Pommerile hoone eest umbes 4800 eurot kuus renti ja kasutas seda puuetega inimeste keskusena. Lepingu lõppemise põhjustas Pommeri keeldumine juba hädavajalikuks muutunud remondist.
Valitsus kaalus hoone tulevikku pikalt ja vahepeal plaaniti selle lammutamist, sellele seisid aga vastu teised poliitikud ja ajaloolased.
### Response:
Hitleri sünnikodu endine omanik kaebas Austria valitsuse kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aasta märtsis toimunud kodusel Davis Cupi turniiril saadud võit tagas Eesti koondisele pääsu II liigasse, kus 16 koondise seast selguvad kaks paremat, kes pääsevad I liigasse. Eesti kohtub II liiga esimeses voorus Lõuna-Aafrika Vabariigi koondisega nende koduväljakul Centurionis. Teise vooru kohtumised peetakse 7.-9. aprillil, Eesti vastane selgub Sloveenia ja Monaco vahelisest matšist.
Eesti koondises mängivad Jürgen Zopp (ATP 317.), Vladimir Ivanov (ATP 442.), Kenneth Raisma (ATP 706.) ja Mattias Siimar (ATP 1511.). Koondise kapten on Ekke Tiidemann.
Lõuna-Aafrika Vabariigi koondise esireket on Lloyd Harris (ATP 288.), sest nende parim tennisist, aasta tagasi esikümnesse kuulunud Kevin Anderson (ATP 77.) koondise eest ei mängi. Veel mängivad Nicolaas Scholtz (ATP 517.), Ruan Roelofse (ATP 1654.) ja Raven Klaasen, kes paarismängus kuulub maailma absoluutsesse tippu. Koondise kapten on Marcos Ondruska.
Eesti poisid jõudsid nädalavahetusel Lõuna-Aafrikasse ning treenivad nüüd Irene Country Club väljakutel ja harjuvad oludega. "Siin on päris palju, millega tuleb kohaneda," tõdes Jürgen Zopp. "Täna sajab vihma ja on jahe, aga nädalavahetuseks lubab ilmaennustus kuuma ilma. Väljakud on siin meie jaoks kõrgmäestikus, 1600 meetrit üle merepinna, ja palli lendu mõjutab see kõvasti. Minu viimane turniir oli sisetingimustes ja nüüd tuleb väljasmängimise tunne kätte saada."
Mängitakse viiest parem formaati, esimesel ja viimasel päeval kohtutakse kahes üksikmängus ning keskmisel päeval paarismängus. Kes täpselt väljakule lähevad, annavad kaptenid teada enne mängu. "Nende esireket Lloyd Harris kuulub 300 hulka ja Nicolaas Scholtz on 500 ringis, aga Raven Klaasen on paarismängijana maailmatasemel, mänginud Grand Slami finaalis ja eelmisel aastal Mastersi finaalis," kirjeldas Zopp vastaseid. "Eks see Lõuna-Aafrika koondis paras pähkel ole, eriti arvestades, et nemad mängivad koduväljakul ja oludega harjunud. Proovime siin nende päevade jooksul veel natuke nende trenne luurata ja võimalikult palju infot enne reedet kätte saada."
Reedel algavad võistlused kell 10, laupäeval kell 12 ja pühapäeval kell 10.
1900. aastal alguse saanud Davis Cup on suurim meeskondlik võistlus, sest turniirilt võtavad osa 135 riigi koondised. Tennisemeeskondade geograafia laienemise tõttu on need praegu jagatud maailmajagude ja tugevuse kaupa Maailmaliigaks ja neljaks madalamaks divisjoniks. Eesti osales Davis Cupil esmakordselt aastal 1934 ning alates 1993. aastast regulaarselt. Praegu mängib meeskond Euro-Aafrika tsooni II liigas. | Jürgen Zopp Davise karikamängu eel: eks see Lõuna-Aafrika koondis paras pähkel ole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aasta märtsis toimunud kodusel Davis Cupi turniiril saadud võit tagas Eesti koondisele pääsu II liigasse, kus 16 koondise seast selguvad kaks paremat, kes pääsevad I liigasse. Eesti kohtub II liiga esimeses voorus Lõuna-Aafrika Vabariigi koondisega nende koduväljakul Centurionis. Teise vooru kohtumised peetakse 7.-9. aprillil, Eesti vastane selgub Sloveenia ja Monaco vahelisest matšist.
Eesti koondises mängivad Jürgen Zopp (ATP 317.), Vladimir Ivanov (ATP 442.), Kenneth Raisma (ATP 706.) ja Mattias Siimar (ATP 1511.). Koondise kapten on Ekke Tiidemann.
Lõuna-Aafrika Vabariigi koondise esireket on Lloyd Harris (ATP 288.), sest nende parim tennisist, aasta tagasi esikümnesse kuulunud Kevin Anderson (ATP 77.) koondise eest ei mängi. Veel mängivad Nicolaas Scholtz (ATP 517.), Ruan Roelofse (ATP 1654.) ja Raven Klaasen, kes paarismängus kuulub maailma absoluutsesse tippu. Koondise kapten on Marcos Ondruska.
Eesti poisid jõudsid nädalavahetusel Lõuna-Aafrikasse ning treenivad nüüd Irene Country Club väljakutel ja harjuvad oludega. "Siin on päris palju, millega tuleb kohaneda," tõdes Jürgen Zopp. "Täna sajab vihma ja on jahe, aga nädalavahetuseks lubab ilmaennustus kuuma ilma. Väljakud on siin meie jaoks kõrgmäestikus, 1600 meetrit üle merepinna, ja palli lendu mõjutab see kõvasti. Minu viimane turniir oli sisetingimustes ja nüüd tuleb väljasmängimise tunne kätte saada."
Mängitakse viiest parem formaati, esimesel ja viimasel päeval kohtutakse kahes üksikmängus ning keskmisel päeval paarismängus. Kes täpselt väljakule lähevad, annavad kaptenid teada enne mängu. "Nende esireket Lloyd Harris kuulub 300 hulka ja Nicolaas Scholtz on 500 ringis, aga Raven Klaasen on paarismängijana maailmatasemel, mänginud Grand Slami finaalis ja eelmisel aastal Mastersi finaalis," kirjeldas Zopp vastaseid. "Eks see Lõuna-Aafrika koondis paras pähkel ole, eriti arvestades, et nemad mängivad koduväljakul ja oludega harjunud. Proovime siin nende päevade jooksul veel natuke nende trenne luurata ja võimalikult palju infot enne reedet kätte saada."
Reedel algavad võistlused kell 10, laupäeval kell 12 ja pühapäeval kell 10.
1900. aastal alguse saanud Davis Cup on suurim meeskondlik võistlus, sest turniirilt võtavad osa 135 riigi koondised. Tennisemeeskondade geograafia laienemise tõttu on need praegu jagatud maailmajagude ja tugevuse kaupa Maailmaliigaks ja neljaks madalamaks divisjoniks. Eesti osales Davis Cupil esmakordselt aastal 1934 ning alates 1993. aastast regulaarselt. Praegu mängib meeskond Euro-Aafrika tsooni II liigas.
### Response:
Jürgen Zopp Davise karikamängu eel: eks see Lõuna-Aafrika koondis paras pähkel ole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Balti peaministrid allkirjastasid Rail Balticu leppe
Teisipäeval allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Tallinnas Rail Balticu kokkuleppe, mis Jüri Ratase sõnul peab saama vundamendiks kolme riigi senisest oluliselt aktiivsemale koostööle majandus- ja julgeolekuvaldkonnas.
Rail Balticu raudteeühenduse kokkulepe, mille peaminister Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis Kultuurikatlas allkirjastasid, paneb paika selle arendamise põhimõtted – marsruudi, tähtajad, tehnilised küsimused, rahastamistingimused ja omandiküsimused.
Kokkuleppe ratifitseerimine kolme riigi parlamendis kindlustab pika arendus- ja kasutusperioodiga projekti jätkusuutlikkuse ning annab arendajatele ja sellega seotud partneritele ja investoritele õigusliku ja majandusliku kindluse.
Poolt ja vastu: Rail Balticu argumendid kriitikutelt ja ministeeriumilt
Ikea avab Lätis esimese poe 2018. aasta suvel, järgmisena on kavas pood Tallinnas
Rootsi mööbli ja majapidamistarvete müüja Ikea avab Lätis esimese poe 2018. aasta augustis, poodi investeeritakse 60 miljonit eurot, ütles Ikea esindaja Sigurdur Palmason. Ikea poe ehitus Riia lähistel Stopiņi piirkonnas selle aasta kevadel ja valmib pooleteise aastaga.
Läti Ikea pood saab asuma kaheksa kilomeetri kaugusel Riia kesklinnast ning tegemist on tavalise Ikea poega, millel on parkla enam kui 1000 sõiduki jaoks. Ikea poe põrandapinnaks plaanitakse 34 500 ruutmeetrit ning see ehitatakse 10 hektari suurusele maatükile.
Rootsi mööblifirma Ikea plaanib järgmisel aastal Riia poe valmides ka Eestisse laieneda, ütles Ikea poodide operaatorfirma esindaja Palmason.
"Pärast Lätis poe avamist me plaanime siseneda ka Eesti turule. Liiga vara on veel öelda, millal," ütles ta, lisades, et pood avatakse Tallinnas.
Ilves pääseb tagasimaksest, EAS hüvitab 152 000-eurose rikkumise maksumaksja taskust
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus otsustas, et puudub alus nõuda Toomas Hendrik Ilveselt tagasi ülejäänud 90 protsenti OÜ-le Ermamaa makstud eurotoetusest. Seetõttu maksab EAS ligi 152 000-eurose toetuse Euroopa Komisjonile tagasi omavahenditest ehk Eesti maksumaksja taskust.
EAS-i juhatuse esimees Sille Talvet-Unt ütles, et kuigi tahtlikke rikkumisi pole tuvastatud, on OÜ Ermamaa projekti menetlemise erinevates etappides tehtud vigu.
“Näiteks oleks EAS võinud 2016. aasta sügisel põhjalikumalt kaaluda, kas 2012. aastal tehtud otsus kehtetuks tunnistada ja juba siis viia läbi uus terviklikum analüüs,“ lausus Talvet-Unt. „Vaadates kogu protsessi tervikuna näeme, et eksimuste peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et antud projekt oli igas mõttes tavapäratu. See on unikaalne olukord, kui toetuse saaja ei saa lubatud plaane ellu viia seoses presidendi ametisse asumisega.“
Austria valitsus leppis kokku burkakeelu kehtestamises
Austria nn suure koalitsiooni valitsus kiitis heaks otsuse, mille kohaselt keelatakse kogu nägu katva riietuse kandmine avalikus kohas. Sisuliselt tähendab see otsus osade mosleminaiste poolt kantud riietusesemeste nagu burka ja nikaabi keelustamist.
Valitsusse kuuluvad paremtsentristlik Rahvapartei (ÖVP) ja vasakpoolne Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPÖ) leppisid esmaspäeva hilisõhtul kokku reformiplaanis, milles keskendutakse uute töökohtade loomisele, majanduskasvu tagamisele ja haridusele. Otsus tehti hoolimata ohust, et reformiga kaasnevad tülid võivad tuua kaasa ennetähtaegsed parlamendivalimised, vahendasid Die Welt, Politico ja Yle.
Reformiplaani üheks osaks on ka uued julgeolekumeetmed, millega muudetakse varjupaigataotlejate kontroll põhjalikumaks, ning integratsiooniprogramm, mille raames eraldatakse rohkem ressursse saksa keele õpetamiseks ning mille üheks meetmeks on ka burkakeeld.
Majandusminister Kadri Simson tegi üleskutse kütusepaagid täis tankida
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson soovitab kõikidel autoomanikel veel teisipäeval autopaagid täis tankida, sest juba kolmapäevast kasvab eelmise valitsuse tõttu nii diislikütuse kui ka bensiini aktsiis 10 protsendi võrra ehk umbes viie sendi võrra liitrilt.
"Otsus tõsta tänavuse aasta 1. veebruarist kütuseaktsiisi sai vastu võetud eelmise, Reformierakonna poolt juhitud valitsuse poolt," meenutas Simson.
Tema sõnul on tegemist vana valitsuse loodetavasti viimase halva otsusega, mis sellisel määral inimeste elu mõjutab. "On selge, et kõrgemad aktsiisimäärad toovad homsest kaasa kasvavad kütusehinnad. Seega soovitan kõigil autoomanikel täna enda sõidukite paagid täis tankida," ütles Simson.
Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.
Ajakirjas Addiction ilmus ülevaateartikkel, mis võttis aluseks pikaajaliste uuringute andmed USAst, Aasiast ja Euroopast. Ühtekokku tugineti 12 uuringule, mille kestused jäid üheksa kuu ja kaheksa aasta vahemikku.
12 uuringu andmetele tuginev ülevaateartikkel toob selgesõnaliselt välja: leiti positiivne seos alkoholireklaamiga kokku puutumise ja alkoholitarbimise vahel – teisisõnu tarbisid alkoholireklaamist mõjutatud noored rohkem vägijooki.
Näiteks vaadati 2012. aastal tehtud uuringut, milles vaadati internetis tehtava alkoholireklaami mõju Saksamaal, Itaalias, Madalamaades ja Poolas. 6651 alaealise noore andmetest selgus, et kõigis neljas riigis internetis alkoholireklaamiga kokku puutunud noored tarbisid ühtmoodi rohkem alkoholi, millest andis märku tõsiasi, et nad olid viimase 30 päeva jooksul purjutanud.
ERR Novaator tuleb teadusuudistega teleekraanile | Uudistepäeva kokkuvõte 31. jaanuaril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Balti peaministrid allkirjastasid Rail Balticu leppe
Teisipäeval allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Tallinnas Rail Balticu kokkuleppe, mis Jüri Ratase sõnul peab saama vundamendiks kolme riigi senisest oluliselt aktiivsemale koostööle majandus- ja julgeolekuvaldkonnas.
Rail Balticu raudteeühenduse kokkulepe, mille peaminister Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis Kultuurikatlas allkirjastasid, paneb paika selle arendamise põhimõtted – marsruudi, tähtajad, tehnilised küsimused, rahastamistingimused ja omandiküsimused.
Kokkuleppe ratifitseerimine kolme riigi parlamendis kindlustab pika arendus- ja kasutusperioodiga projekti jätkusuutlikkuse ning annab arendajatele ja sellega seotud partneritele ja investoritele õigusliku ja majandusliku kindluse.
Poolt ja vastu: Rail Balticu argumendid kriitikutelt ja ministeeriumilt
Ikea avab Lätis esimese poe 2018. aasta suvel, järgmisena on kavas pood Tallinnas
Rootsi mööbli ja majapidamistarvete müüja Ikea avab Lätis esimese poe 2018. aasta augustis, poodi investeeritakse 60 miljonit eurot, ütles Ikea esindaja Sigurdur Palmason. Ikea poe ehitus Riia lähistel Stopiņi piirkonnas selle aasta kevadel ja valmib pooleteise aastaga.
Läti Ikea pood saab asuma kaheksa kilomeetri kaugusel Riia kesklinnast ning tegemist on tavalise Ikea poega, millel on parkla enam kui 1000 sõiduki jaoks. Ikea poe põrandapinnaks plaanitakse 34 500 ruutmeetrit ning see ehitatakse 10 hektari suurusele maatükile.
Rootsi mööblifirma Ikea plaanib järgmisel aastal Riia poe valmides ka Eestisse laieneda, ütles Ikea poodide operaatorfirma esindaja Palmason.
"Pärast Lätis poe avamist me plaanime siseneda ka Eesti turule. Liiga vara on veel öelda, millal," ütles ta, lisades, et pood avatakse Tallinnas.
Ilves pääseb tagasimaksest, EAS hüvitab 152 000-eurose rikkumise maksumaksja taskust
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus otsustas, et puudub alus nõuda Toomas Hendrik Ilveselt tagasi ülejäänud 90 protsenti OÜ-le Ermamaa makstud eurotoetusest. Seetõttu maksab EAS ligi 152 000-eurose toetuse Euroopa Komisjonile tagasi omavahenditest ehk Eesti maksumaksja taskust.
EAS-i juhatuse esimees Sille Talvet-Unt ütles, et kuigi tahtlikke rikkumisi pole tuvastatud, on OÜ Ermamaa projekti menetlemise erinevates etappides tehtud vigu.
“Näiteks oleks EAS võinud 2016. aasta sügisel põhjalikumalt kaaluda, kas 2012. aastal tehtud otsus kehtetuks tunnistada ja juba siis viia läbi uus terviklikum analüüs,“ lausus Talvet-Unt. „Vaadates kogu protsessi tervikuna näeme, et eksimuste peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et antud projekt oli igas mõttes tavapäratu. See on unikaalne olukord, kui toetuse saaja ei saa lubatud plaane ellu viia seoses presidendi ametisse asumisega.“
Austria valitsus leppis kokku burkakeelu kehtestamises
Austria nn suure koalitsiooni valitsus kiitis heaks otsuse, mille kohaselt keelatakse kogu nägu katva riietuse kandmine avalikus kohas. Sisuliselt tähendab see otsus osade mosleminaiste poolt kantud riietusesemeste nagu burka ja nikaabi keelustamist.
Valitsusse kuuluvad paremtsentristlik Rahvapartei (ÖVP) ja vasakpoolne Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPÖ) leppisid esmaspäeva hilisõhtul kokku reformiplaanis, milles keskendutakse uute töökohtade loomisele, majanduskasvu tagamisele ja haridusele. Otsus tehti hoolimata ohust, et reformiga kaasnevad tülid võivad tuua kaasa ennetähtaegsed parlamendivalimised, vahendasid Die Welt, Politico ja Yle.
Reformiplaani üheks osaks on ka uued julgeolekumeetmed, millega muudetakse varjupaigataotlejate kontroll põhjalikumaks, ning integratsiooniprogramm, mille raames eraldatakse rohkem ressursse saksa keele õpetamiseks ning mille üheks meetmeks on ka burkakeeld.
Majandusminister Kadri Simson tegi üleskutse kütusepaagid täis tankida
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson soovitab kõikidel autoomanikel veel teisipäeval autopaagid täis tankida, sest juba kolmapäevast kasvab eelmise valitsuse tõttu nii diislikütuse kui ka bensiini aktsiis 10 protsendi võrra ehk umbes viie sendi võrra liitrilt.
"Otsus tõsta tänavuse aasta 1. veebruarist kütuseaktsiisi sai vastu võetud eelmise, Reformierakonna poolt juhitud valitsuse poolt," meenutas Simson.
Tema sõnul on tegemist vana valitsuse loodetavasti viimase halva otsusega, mis sellisel määral inimeste elu mõjutab. "On selge, et kõrgemad aktsiisimäärad toovad homsest kaasa kasvavad kütusehinnad. Seega soovitan kõigil autoomanikel täna enda sõidukite paagid täis tankida," ütles Simson.
Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.
Ajakirjas Addiction ilmus ülevaateartikkel, mis võttis aluseks pikaajaliste uuringute andmed USAst, Aasiast ja Euroopast. Ühtekokku tugineti 12 uuringule, mille kestused jäid üheksa kuu ja kaheksa aasta vahemikku.
12 uuringu andmetele tuginev ülevaateartikkel toob selgesõnaliselt välja: leiti positiivne seos alkoholireklaamiga kokku puutumise ja alkoholitarbimise vahel – teisisõnu tarbisid alkoholireklaamist mõjutatud noored rohkem vägijooki.
Näiteks vaadati 2012. aastal tehtud uuringut, milles vaadati internetis tehtava alkoholireklaami mõju Saksamaal, Itaalias, Madalamaades ja Poolas. 6651 alaealise noore andmetest selgus, et kõigis neljas riigis internetis alkoholireklaamiga kokku puutunud noored tarbisid ühtmoodi rohkem alkoholi, millest andis märku tõsiasi, et nad olid viimase 30 päeva jooksul purjutanud.
ERR Novaator tuleb teadusuudistega teleekraanile
### Response:
Uudistepäeva kokkuvõte 31. jaanuaril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Treenerite otsusega esindavad Eestit MM-il Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kauri Kõiv, Roland Lessing, viienda mehena on MM-i meeskonda nimetatud Martin Remmelg. Naistevõistkonnas on Johanna Talihärm, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu ning teatevõistluseks liitub naistekoondisega Meril Beilmann.
Beilmannil diagnoositi suve lõpus reieluukaela murd, mistõttu on esimest hooaega naistekoondises oleva sportlase senine hooaeg möödunud võistlusradadest eemal taastusravi tähe all. Kuna aga Beilmanni taastumine ja treeningud on läinud plaanipäraselt, võimaldab see praeguste plaanide kohaselt 21-aastasel laskesuusatajal naiste teatevõistluseks koondisega liituda.
Enne MM-i asub Eesti naiskond rahvuste karika arvestuses 21. kohal. Meeste arvestuses ollakse 19. kohal. Rahvuste karika kohtade alusel määratakse hooaja lõpus olümpiakohad, lisaks ka järgmise hooaja MK stardikohtade arv riigi kohta. Et olümpiamängudel saaks teatenaiskonna ja -meeskonna välja panna, tuleb mõlemas arvestuses teenida minimaalselt 20. koht.
Laskesuusatamise MM-ile saab kaasa elada ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel. | Eesti läheb MM-ile üheksa laskesuusatajaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Treenerite otsusega esindavad Eestit MM-il Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kauri Kõiv, Roland Lessing, viienda mehena on MM-i meeskonda nimetatud Martin Remmelg. Naistevõistkonnas on Johanna Talihärm, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu ning teatevõistluseks liitub naistekoondisega Meril Beilmann.
Beilmannil diagnoositi suve lõpus reieluukaela murd, mistõttu on esimest hooaega naistekoondises oleva sportlase senine hooaeg möödunud võistlusradadest eemal taastusravi tähe all. Kuna aga Beilmanni taastumine ja treeningud on läinud plaanipäraselt, võimaldab see praeguste plaanide kohaselt 21-aastasel laskesuusatajal naiste teatevõistluseks koondisega liituda.
Enne MM-i asub Eesti naiskond rahvuste karika arvestuses 21. kohal. Meeste arvestuses ollakse 19. kohal. Rahvuste karika kohtade alusel määratakse hooaja lõpus olümpiakohad, lisaks ka järgmise hooaja MK stardikohtade arv riigi kohta. Et olümpiamängudel saaks teatenaiskonna ja -meeskonna välja panna, tuleb mõlemas arvestuses teenida minimaalselt 20. koht.
Laskesuusatamise MM-ile saab kaasa elada ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
### Response:
Eesti läheb MM-ile üheksa laskesuusatajaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luterlik kirik lükkas 2014. aastal geiabielude sõlmimise võimaluse tagasi, kuid esmaspäeval kiitis kirikukogu 83 häälega 29 vastu heaks uue teenistuse, mida hakatakse pakkuma alates 1. veebruarist, vahendas The Local.
Igal kirikuõpetajal on aga vabadus valida, kas ta laulatab samasoolisi paare või mitte.
"See on päev, mil palvetele ja unistustele vastati," ütles luterliku kiriku liberaalsema tiiva juht Gard Sandaker-Nilsen uudisteagentuurile NTB. Sandaker-Nilsen on ka ise gei.
Teiste hulgas võimaldavad samasoolistel kirikus abielluda Rootsi, Taani ja Prantsusmaa protestantlikud kirikud.
Eelmisel aastal otsustas eelmine sinod toetada samasooliste abielusid, kuid geide laulatamiseks kirikus oli vaja heaks kiita spetsiaalne teenistus.
2015. aastal oli Norras kiriku liikmena registreeritud umbes 73 protsenti rahvastikust.
Norra on Euroopas geiõiguste eest võitlemisel esirinnas. Geipaaride tsiviilabielud ja adopteerimine on olnud Norras seaduslikud juba alates 2009. aastast ning kirik pühitseb ametisse ka homoseksuaalseid kirikuõpetajaid. | Norra luterlik kirik laulatab samasoolisi paare | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luterlik kirik lükkas 2014. aastal geiabielude sõlmimise võimaluse tagasi, kuid esmaspäeval kiitis kirikukogu 83 häälega 29 vastu heaks uue teenistuse, mida hakatakse pakkuma alates 1. veebruarist, vahendas The Local.
Igal kirikuõpetajal on aga vabadus valida, kas ta laulatab samasoolisi paare või mitte.
"See on päev, mil palvetele ja unistustele vastati," ütles luterliku kiriku liberaalsema tiiva juht Gard Sandaker-Nilsen uudisteagentuurile NTB. Sandaker-Nilsen on ka ise gei.
Teiste hulgas võimaldavad samasoolistel kirikus abielluda Rootsi, Taani ja Prantsusmaa protestantlikud kirikud.
Eelmisel aastal otsustas eelmine sinod toetada samasooliste abielusid, kuid geide laulatamiseks kirikus oli vaja heaks kiita spetsiaalne teenistus.
2015. aastal oli Norras kiriku liikmena registreeritud umbes 73 protsenti rahvastikust.
Norra on Euroopas geiõiguste eest võitlemisel esirinnas. Geipaaride tsiviilabielud ja adopteerimine on olnud Norras seaduslikud juba alates 2009. aastast ning kirik pühitseb ametisse ka homoseksuaalseid kirikuõpetajaid.
### Response:
Norra luterlik kirik laulatab samasoolisi paare |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval kinnitas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) adressil Gonsiori 29, Gonsiori 29a ja Kollane 2 kinnistute omandamiseks müügitehingu, ütles ERR-ile RKAS-i kommunikatsioonijuht Madis Idnurm. Avala OÜ oli jaanuari keskel lõppenud enampakkumisel ainus osaleja.
Sotsiaalministeeriumi hoonet, mis uue nelja ministeeriumi ühishoone valmides riigile liigseks muutub, proovis RKAS algselt müüa nelja miljoni euro suuruse alghinnaga. Kuivõrd sellele enampakkumisele huvilisi ei tulnud, langetas RKAS alghinda 200 000 euro võrra.
Sotsiaalministeeriumi kasutada olnud kinnistute pindala on kokku 4656 ruutmeetrit. Kinnistud ja sel asetsev sotsiaalministeeriumi maja jääb riigi kasutusse kuni 28. veebruarini 2018, ostja saab hoone enda käsutusse siis, kui üürileping lõpeb.
Hoone renoveeritakse, funktsioon on veel lahtine
"Kaamos Kinnisvara AS plaanib küll hoone renoveerida, kuid ei ole veel otsustanud, kas teha sellest kontorihoone või kortermaja," ütles ettevõtte juhatuse liige Ivar Vahter BNS-ile. "Me peame seda veel arvutama."
Kuivõrd hoone fassaad on arhitektuurselt märgitud, plaanib ettevõte Vahteri sõnul selle korda teha, kuid muidu jätta endiseks. Samas hoone sisu on kavas täiesti tühjaks teha, hoone kubatuur jääb muutmatuks ja mahtusid plaanis muuta ei ole.
Vahter ütles, et ehitustegevus algab tuleva aasta kevadel peale seda kui sotsiaalministeerium on hoonest valmivasse nelja ministeeriumi ühishoonesse ümber kolinud. "Seni hangib ettevõte vajalikud load, kooskõlastused ja projektid," lisas ta.
Sotsiaalministeerium on üks neljast ministeeriumist, mis kolib tulevikus Suur-Ameerika ja Väike-Ameerika tänava vahelisele alale kerkivasse ühishoonesse. Ühishoone peaks valmis saama 2017. aasta suveks. | Sotsiaalministeeriumi maja ostis Kaamos Kinnisvara AS-i tütarfirma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval kinnitas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) adressil Gonsiori 29, Gonsiori 29a ja Kollane 2 kinnistute omandamiseks müügitehingu, ütles ERR-ile RKAS-i kommunikatsioonijuht Madis Idnurm. Avala OÜ oli jaanuari keskel lõppenud enampakkumisel ainus osaleja.
Sotsiaalministeeriumi hoonet, mis uue nelja ministeeriumi ühishoone valmides riigile liigseks muutub, proovis RKAS algselt müüa nelja miljoni euro suuruse alghinnaga. Kuivõrd sellele enampakkumisele huvilisi ei tulnud, langetas RKAS alghinda 200 000 euro võrra.
Sotsiaalministeeriumi kasutada olnud kinnistute pindala on kokku 4656 ruutmeetrit. Kinnistud ja sel asetsev sotsiaalministeeriumi maja jääb riigi kasutusse kuni 28. veebruarini 2018, ostja saab hoone enda käsutusse siis, kui üürileping lõpeb.
Hoone renoveeritakse, funktsioon on veel lahtine
"Kaamos Kinnisvara AS plaanib küll hoone renoveerida, kuid ei ole veel otsustanud, kas teha sellest kontorihoone või kortermaja," ütles ettevõtte juhatuse liige Ivar Vahter BNS-ile. "Me peame seda veel arvutama."
Kuivõrd hoone fassaad on arhitektuurselt märgitud, plaanib ettevõte Vahteri sõnul selle korda teha, kuid muidu jätta endiseks. Samas hoone sisu on kavas täiesti tühjaks teha, hoone kubatuur jääb muutmatuks ja mahtusid plaanis muuta ei ole.
Vahter ütles, et ehitustegevus algab tuleva aasta kevadel peale seda kui sotsiaalministeerium on hoonest valmivasse nelja ministeeriumi ühishoonesse ümber kolinud. "Seni hangib ettevõte vajalikud load, kooskõlastused ja projektid," lisas ta.
Sotsiaalministeerium on üks neljast ministeeriumist, mis kolib tulevikus Suur-Ameerika ja Väike-Ameerika tänava vahelisele alale kerkivasse ühishoonesse. Ühishoone peaks valmis saama 2017. aasta suveks.
### Response:
Sotsiaalministeeriumi maja ostis Kaamos Kinnisvara AS-i tütarfirma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ikea poe ehitus Riia lähistel Stopiņi piirkonnas selle aasta kevadel ja valmib pooleteise aastaga.
Läti Ikea pood saab asuma kaheksa kilomeetri kaugusel Riia kesklinnast ning tegemist on tavalise Ikea poega, millel on parkla enam kui 1000 sõiduki jaoks. Ikea poe põrdanapinnaks plaanitakse 34 500 ruutmeetrit ning see ehitatakse 10 hektari suurusele maatükile.
Tulevikus võivad projekti investeeringud ületada 100 miljonit eurot.
Palmasoni sõnul saab Riia pood olema praegusest Vilniuses asuvast poest veidi suurem, kuid kaubavalik jääb samaks. Poes saab olema ka lasteala, mis hõlmab endas imikuhooldusruume, mänguplatse ja parkimisvõimalusi peredele.
Ikea poes on tööd ligi 400 inimesele ning töötajaid hakatakse otsima juba mõne kuu pärast. Poe ehitusel on tööd ligi 300 ehitajale.
Esimene ja seni ainus Ikea pood Balti riikides avati 2013. aastal Vilniuses.
Ikea plaanib pärast Läti poe avamist ka Tallinnas kaupluse avada
Rootsi mööblifirma Ikea plaanib järgmisel aastal Riia poe valmides ka Eestisse laieneda, ütles Ikea poodide operaatorfirma esindaja Palmason.
"Pärast Lätis poe avamist me plaanime siseneda ka Eesti turule. Liiga vara on veel öelda, millal," ütles ta, lisades, et pood avatakse Tallinnas.
Palmasoni sõnul avatakse Lätis tõenäoliselt vaid üks kauplus ning seal ei ole plaane rohkem poode avada.
"Ikea poe Lätis avamine aitab riigil säilitada inimesi, kuna parandab nende elatustaset. Elatustase on aasta aastalt paranenud. See võtab aega, aga me oleme optimistlikud," ütles ta vastuseks küsimusele, kas ettevõte muretseb Läti väheneva rahvastiku pärast. | Ikea avab Lätis esimese poe 2018. aasta suvel, järgmisena on kavas pood Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ikea poe ehitus Riia lähistel Stopiņi piirkonnas selle aasta kevadel ja valmib pooleteise aastaga.
Läti Ikea pood saab asuma kaheksa kilomeetri kaugusel Riia kesklinnast ning tegemist on tavalise Ikea poega, millel on parkla enam kui 1000 sõiduki jaoks. Ikea poe põrdanapinnaks plaanitakse 34 500 ruutmeetrit ning see ehitatakse 10 hektari suurusele maatükile.
Tulevikus võivad projekti investeeringud ületada 100 miljonit eurot.
Palmasoni sõnul saab Riia pood olema praegusest Vilniuses asuvast poest veidi suurem, kuid kaubavalik jääb samaks. Poes saab olema ka lasteala, mis hõlmab endas imikuhooldusruume, mänguplatse ja parkimisvõimalusi peredele.
Ikea poes on tööd ligi 400 inimesele ning töötajaid hakatakse otsima juba mõne kuu pärast. Poe ehitusel on tööd ligi 300 ehitajale.
Esimene ja seni ainus Ikea pood Balti riikides avati 2013. aastal Vilniuses.
Ikea plaanib pärast Läti poe avamist ka Tallinnas kaupluse avada
Rootsi mööblifirma Ikea plaanib järgmisel aastal Riia poe valmides ka Eestisse laieneda, ütles Ikea poodide operaatorfirma esindaja Palmason.
"Pärast Lätis poe avamist me plaanime siseneda ka Eesti turule. Liiga vara on veel öelda, millal," ütles ta, lisades, et pood avatakse Tallinnas.
Palmasoni sõnul avatakse Lätis tõenäoliselt vaid üks kauplus ning seal ei ole plaane rohkem poode avada.
"Ikea poe Lätis avamine aitab riigil säilitada inimesi, kuna parandab nende elatustaset. Elatustase on aasta aastalt paranenud. See võtab aega, aga me oleme optimistlikud," ütles ta vastuseks küsimusele, kas ettevõte muretseb Läti väheneva rahvastiku pärast.
### Response:
Ikea avab Lätis esimese poe 2018. aasta suvel, järgmisena on kavas pood Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tabeli esikohal oli 166 000 vaatajaga ETV seriaal "Õnne 13", teisel kohal "Aktuaalne kaamera. Nädal" 148 000 vaatajaga ning kolmandal kohal oli "Pealtnägija", mida vaatas 147 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Teletabeli esikümnesse mahtusid ETV saadetest veel "ENSV", "Aktuaalne kaamera", "Hommik Anuga" ja "Reisile minuga". | Teletabeli tipu vallutasid ETV saated | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tabeli esikohal oli 166 000 vaatajaga ETV seriaal "Õnne 13", teisel kohal "Aktuaalne kaamera. Nädal" 148 000 vaatajaga ning kolmandal kohal oli "Pealtnägija", mida vaatas 147 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Teletabeli esikümnesse mahtusid ETV saadetest veel "ENSV", "Aktuaalne kaamera", "Hommik Anuga" ja "Reisile minuga".
### Response:
Teletabeli tipu vallutasid ETV saated |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korrastamine seisneb selles, et kui 2016. aastaks eraldati toetust kahekümnele kunstiasutusele üle Eesti, siis aastal 2017 rahastatakse kolme näitusasutust Tallinnas: Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liiidu galeriid (EKL) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) .
Selgitusi tehtud otsusele jagab Maria-Kristiina Soomre (kultuuriministeeriumi kunstinõunik) Sirbis [3]. Kuigi asjasse mittepuutuv, klaariks ühe seisukoha Soomrega ära. Nimelt viitab ta kohe artikli alguses kunstivaldkonnale kui ühele väiksemale. See on ekslik väide – kunstivaldkond on üks suuremaid valdkondi, ent vähim rahastatud. Näiteks on EKL suuremaid loomeliite. Eks on suhtumise küsimus, kas valdkonna suurust näitab raha või on ka muid tegureid.
Ministeerium viitab Kultuuripoliitika põhialuste punktile, mille kohaselt rahastatakse Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi, Eesti Kultuurkapital aga toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi. Praegu on selgelt tunda, et ministeerium tegeleb „korrastamisega“ seal, kus on lihtne, ja seal, kus päriselt on probleem (s.o riigihallatavates kunstiasutustes, nt kunstimuuseumid ja kunstiõppeasutused), seda ignoreeritakse või lihtsalt ei saada hakkama. See on kehv praktika. Sellele probleemile on viidanud ka Riigikontroll oma 2013. aasta auditis punktis 8: Sihiks on seatud seegi, et pidevaid tegevusi riigi ülesannete täitmiseks tuleks rahastada ministeeriumi kaudu riigieelarvest ning Eesti Kultuurkapitali rolliks jääks projektipõhine rahastamine. Praktikas leidub aga siiani näiteid sellest, et igapäevaseid riigiülesandeid rahastatakse projektipõhisena ning sama tegevuse tarbeks eraldatakse raha mitmest kohast. [4] Soomre viitab Sirbi artiklis , et Seekordne otsus on pikema protsessi algus, mitte lõpptulemus, mille all ta peab silmas institutsioonide KULKA alt välja viimist. Ma arvan, et keegi ei vaidle vastu mõttele viia institutsioonid KULKA alt välja. See on olnud aktuaalne probleem ja mitmete vaidluste keskmeks juba pikemat aega. Kulka on eelkõige mõeldud loovisikutele, aga kunstivalkonnas ministeeriumi marginaalse rahastuse tõttu on üha enam asutusi (mh riigiasutusi) taotlenud toetus KULKAst. Eriti markantne on see, et ministeerium peab normaalseks, et kunstimuusemite põhitegevuse osa peabki tulema KULKAst. Ent selle asemel, et tegeleda riigiasutuste väljaviimisega, tegeletakse kolmanda sektori institutsioonidega.
Enne otsustame, siis arutame
Esiteks on kummaline, et tänapäeval ikka veel käib otsustusprotsess niipidi, et kõigepealt on otsus ja alles siis arutelud, kus tuuakse välja võimalikud negatiivsed tagajärjed. Eriti kurioosne oli asjaolu, et 14. novembril toimus ministeeriumis koosolek, mille kutses märgiti, et toimub arutelu kunstivaldkonna rahastuse üle. Koosolekul oli kohal inimesi ka kaugemalt, näiteks Saaremaalt. Tegelikult arutelu ei olnud, näidati tulpdiagramme ja teavitati, et otsus on sündinud. Ma ei ole käinud ühelgi ministeeriumi koosolekul, kus oleks olnud nii lai galeriide esindatus. Miks ei olnud võimalik korraldada ümarlaudu enne otsust? Kas see ongi nüüd ministeeriumi tase, et kutsume üle Eesti vastavad asutused kokku alles siis, kui neid puudutavad otsused on tehtud? Ent need arutelud enam midagi ei muuda. Kas me 21. sajandi teisel kümnendil ei võiks jõuda arengujärjele, kus kõigepealt kuulame osapooled ära, vaagime võimalikke plusse ja miinuseid, võrdleme otsuse mõju kultuuripoliitika tervikkontekstis ning seejärel langetame otsused? Ministeeriumi arvates mitte.
Vastuolu kultuuripoliitika põhialustega
Teine oluline aspekt on see, et ministeerium seda otsust tehes läheb teravalt vastuollu nii kultuuripoliitika põhialuste kui ka nüüd värskelt kehtima hakanud koalitsioonileppega [5]. Tagame kõigile Eesti elanikele võimaluse luua kultuuri ja sellest osa saada sõltumatult regionaalsetest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, etnilistest, vanuselistest, soolistest või teistest individuaalsetest eripäradest ja -vajadustest. Tegu on nii koalitsioonileppe kultuuriosa avalause kui ka Kultuurpoliitika põhialuste esimese teesiga. Lisaks võib Kultuuripoliitika põhialuste Kunsti punkti alt lugeda: Riik toetab näituseasutuste tegevust, et luua üle Eesti võimalused osa saada kujutavast kunstist ja pakkuda kunstnikele võimalusi oma tööde tutvustamiseks laiemale avalikkusele. Näitusemajade tehniline varustus on kaasaegne ja tegevus professionaalne. On raske ette kujutada, millises mõistes näitusasutuste toetuse Tallinna galeriidele suunamine neid eesmärke toetab. Kas ei peaks just kultuuripoliitikat ja koalitsioonilepet silmas pidades panustama galeriidesse , mis asuvad keskustest eemal? Neid etteheiteid on ministeerium pareerinud väitega , et meil on ju KULKA ja sealt toetatakse näitusasutusi. Tsiteerides Soomret: „ Kultuurkapitali raha on samuti avalik raha, KULKA otsustajad oskavad professionaalidena hinnata näitustes rolli väiksemate kohtade kontekstis ning on kindlasti lugenud ka kultuuripoliitika põhialuseid “. Esiteks puudub mul usk, et KULKA komisjoni kõik liikmed on lugenud kultuuripoliitika põhialuseid. Veelgi enam, KULKA otsused peavad lähtuma valdkonna sihtkapitali jaotuspõhimõtetest, mitte mõnest muust dokumendist. Kas ministeerium leiab, et KULKA komisjonid peaksid oma otsustes edaspidi lähtuma koalitsioonileppest? Lisaks on aastaid kultuurkapitali komisjonis hoitud joont, et seitsmest liikmest vaid üks on väljastpoolt Tallinnat. Miks peaks Tallinnas elav ja tegutsev kunstiprofessionaal olema suuteline hindama väikekoha näitusasutust? See on oluliselt keerulisem ning kohalike olude tundmist nõudev tegevus kui keskuste galeriide hindamine. Veelgi enam, olukorras, kus KULKA komisjonile tuleb sadu ja sadu taotlusi, on komisjoniliikmetel veel raskem keskenduda ühe või teise taotluse tagamaadesse. Samas kui ministeeriumi all oli eraldi galeriide rahastuse komisjon ja taotluste hulk oli alla viiekümne. Ma hindan väga kõrgelt KULKA komisjoni professionaalsust, aga võrrelda isikunäitust, monograafia väljaandmist, välisprojekti ja galerii tegevust jne, seada need veel omakorda pingeritta ja nene vahel olemasolevad vahendid jagada – see on raske töö. Nüüd tehti see veel keerulisemaks.
Ministeerium jagab lubadusi rahaga, mida nad ei kontrolli
Kolmas probleem on see, et ministeerium õnneks(!) ei kontrolli KULKA komisjoni (lubadus KULKA aluspõhimõtteid mitte muuta on sees ka koalitsioonilepingus). Kust tuleb ministeeriumil julgus väita, et KULKA võtab galeriide rahastuse üle? Kuidas on võimalik, et kunstinõunik jagab lubadusi ja garantiisid raha kohta, mida ministeerium ei tohiks kontrollida? Alles hiljaaegu otsustas KULKA komisjon mitte toetada kunstimuuseumite kunstioste, mis on selgelt kirjas sihtkapitali jaotuspõhimõtetes. Võibolla tõesti on saavutatud kokkulepped praeguse komisjoniga galeriide tegevuskulude toetamises, mille puhul kerkib rida teisi küsimus, millel praegu ei tahaks peatuda. Ent 2018. aastal toimub KULKA komisjoni valimine uuesti ning kaardipakk lüüakse segi.
Poolik otsus
Neljandaks on arusaamatu otsuste tegelik sisu ja nende esitlemist saatev retoorika. Soomre väidab, et „... ministeerium tagab Tallinna Kunstihoone tegevustoetuse nüüdsest täies mahus, näituste korraldamise eelarvet aga mitte “. See tähendab, et Kunstihoone ei ole KULKA alt väljas, vaid küsib näituste korraldamiseks ikkagi raha KULKAlt. Ehk lahendatud on ainult väike osa võrrandist. Miks ei tehtud otsust suunata ka EKL ja EKKM raha Kunstihoonesse ja viia ikkagi päriselt üks institutsioon KULKA alt ära? EKLile ja EKKMile erandi tegemine on enam kui kummaline, kuna siis oleks bürokraatia ju veelgi vähenenud ning oleks saanud väita, et päriselt on üks kunstiasutus välja viidud ja esitatud retoorikas oleks mingigi loogika sees. Aga selgelt on näha, et ministeerium Tallinna keskseid otsuseid tehes lähtub mingitest muudest põhimõtetest.
Ministeeriumil puudub tegevusplaan
Viiendaks, ministeerium väidab, et tegu on alles algusega ja eesmärk on järk-järgult institutsioonid KULKA alt välja viia. Probleem on selles, et parimal juhul järgmisel aastal saavutab ministeeriumi kunstirahastus 2007. aasta (!) taseme. Sellise eelarve tõusu juures jõuavad Kunstihoone tegevuskulud ministeeriumi rahastusest ette. Seega praeguse rahastusskeemi puhul ei ole institutsioonide KULKA alt viimine teostatav. Samas on on mulle korduvalt eravestluses väidetud, et kuskilt rahalaeva pole tulemas, mistõttu jääb arusaamatuks, mille arvelt ja kuidas järgmised institutsioonid KULKA alt ära viiakse. Ehk kui ministeeriumil on eesmärk, peab olema ka tegevuskava selle elluviimiseks. Minu soovitus on avaldada, kes ja millises perspektiivis on järgmised institutsioonid, mis viiakse KULKA alt välja. Sellest küsimusest on ministeeriumi esindajad senini kõrvale hiilinud, seega tegu on pelgalt ministeeriumipoolse oskusliku kommunikatsioonivõttega ja kohati ka seetõttu kogu otsus nii hämar tundub.
Kultuuris peavad olema kõik valdkonnad õiglaselt rahastatud
Kui me jõuame probleemi võimalike lahendusteni, siis ma käin välja mõnevõrra radikaalse idee. Me oleme kultuurivaldkonnas näinud, kuidas meil on mõned suured ja väga hästi rahastatud valdkonnad, kelle edulugude paistel ministeerium end soojendab. Minu ettepanek on kultuurivaldkonna rahastuse võrdsem jaotus. Ei saa normaalseks pidada seda, kui teatrivaldkond saab mitukümmend korda suuremat toetust kui kunstivaldkond. Ei saa pidada normaalseks olukorda, kus ühe suurema valdkonna rahastus on üks väiksemaid. Praegu tegeleb ministeerium kunstivaldkonnas vaesuse ümberjagamisega ja võimendab seda efektiivse kommunikatsiooniga , mis loob näilisuse, nagu tehtaks olulisi kultuuripoliitilisi otsusi. Me oleme jõudnud olukorda, kus ministeerium peab eelisarendatud valdkondade pealt natukene tagasi tõmbama ja oma sisemisi ressursse õiglasemalt jagama. Seni, kuni ministeerium seda otsust ei suuda teha, ei ole võimalik ellu viia kunstivaldkonnas kultuuripoliitika põhialuseid ega koalitsioonileppe kultuuri osa.
Markus Toompere
Tartu Kunstnike Liit
Juhatuse esimees
[1] http://www.kul.ee/et/uudised/kultuuriministeerium-korrastab-kunstivaldkonna-rahastamist
[2] http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kultuur2020.pdf
[3] http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/pealelend-maria-kristiina-soomre-kultuuriministeeriumi-kunstinounik-3/
[4] http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2274/Area/16/language/et-EE/Default.aspx
[5] http://g4.nh.ee/images/pix/eesti-keskerakonna-sotsiaaldemokraatliku-erakonna-ning-isamaa-ja-res-p-76318043.pdf | Markus Toompere. Kultuuri rahastuse nn korrastamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korrastamine seisneb selles, et kui 2016. aastaks eraldati toetust kahekümnele kunstiasutusele üle Eesti, siis aastal 2017 rahastatakse kolme näitusasutust Tallinnas: Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liiidu galeriid (EKL) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) .
Selgitusi tehtud otsusele jagab Maria-Kristiina Soomre (kultuuriministeeriumi kunstinõunik) Sirbis [3]. Kuigi asjasse mittepuutuv, klaariks ühe seisukoha Soomrega ära. Nimelt viitab ta kohe artikli alguses kunstivaldkonnale kui ühele väiksemale. See on ekslik väide – kunstivaldkond on üks suuremaid valdkondi, ent vähim rahastatud. Näiteks on EKL suuremaid loomeliite. Eks on suhtumise küsimus, kas valdkonna suurust näitab raha või on ka muid tegureid.
Ministeerium viitab Kultuuripoliitika põhialuste punktile, mille kohaselt rahastatakse Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi, Eesti Kultuurkapital aga toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi. Praegu on selgelt tunda, et ministeerium tegeleb „korrastamisega“ seal, kus on lihtne, ja seal, kus päriselt on probleem (s.o riigihallatavates kunstiasutustes, nt kunstimuuseumid ja kunstiõppeasutused), seda ignoreeritakse või lihtsalt ei saada hakkama. See on kehv praktika. Sellele probleemile on viidanud ka Riigikontroll oma 2013. aasta auditis punktis 8: Sihiks on seatud seegi, et pidevaid tegevusi riigi ülesannete täitmiseks tuleks rahastada ministeeriumi kaudu riigieelarvest ning Eesti Kultuurkapitali rolliks jääks projektipõhine rahastamine. Praktikas leidub aga siiani näiteid sellest, et igapäevaseid riigiülesandeid rahastatakse projektipõhisena ning sama tegevuse tarbeks eraldatakse raha mitmest kohast. [4] Soomre viitab Sirbi artiklis , et Seekordne otsus on pikema protsessi algus, mitte lõpptulemus, mille all ta peab silmas institutsioonide KULKA alt välja viimist. Ma arvan, et keegi ei vaidle vastu mõttele viia institutsioonid KULKA alt välja. See on olnud aktuaalne probleem ja mitmete vaidluste keskmeks juba pikemat aega. Kulka on eelkõige mõeldud loovisikutele, aga kunstivalkonnas ministeeriumi marginaalse rahastuse tõttu on üha enam asutusi (mh riigiasutusi) taotlenud toetus KULKAst. Eriti markantne on see, et ministeerium peab normaalseks, et kunstimuusemite põhitegevuse osa peabki tulema KULKAst. Ent selle asemel, et tegeleda riigiasutuste väljaviimisega, tegeletakse kolmanda sektori institutsioonidega.
Enne otsustame, siis arutame
Esiteks on kummaline, et tänapäeval ikka veel käib otsustusprotsess niipidi, et kõigepealt on otsus ja alles siis arutelud, kus tuuakse välja võimalikud negatiivsed tagajärjed. Eriti kurioosne oli asjaolu, et 14. novembril toimus ministeeriumis koosolek, mille kutses märgiti, et toimub arutelu kunstivaldkonna rahastuse üle. Koosolekul oli kohal inimesi ka kaugemalt, näiteks Saaremaalt. Tegelikult arutelu ei olnud, näidati tulpdiagramme ja teavitati, et otsus on sündinud. Ma ei ole käinud ühelgi ministeeriumi koosolekul, kus oleks olnud nii lai galeriide esindatus. Miks ei olnud võimalik korraldada ümarlaudu enne otsust? Kas see ongi nüüd ministeeriumi tase, et kutsume üle Eesti vastavad asutused kokku alles siis, kui neid puudutavad otsused on tehtud? Ent need arutelud enam midagi ei muuda. Kas me 21. sajandi teisel kümnendil ei võiks jõuda arengujärjele, kus kõigepealt kuulame osapooled ära, vaagime võimalikke plusse ja miinuseid, võrdleme otsuse mõju kultuuripoliitika tervikkontekstis ning seejärel langetame otsused? Ministeeriumi arvates mitte.
Vastuolu kultuuripoliitika põhialustega
Teine oluline aspekt on see, et ministeerium seda otsust tehes läheb teravalt vastuollu nii kultuuripoliitika põhialuste kui ka nüüd värskelt kehtima hakanud koalitsioonileppega [5]. Tagame kõigile Eesti elanikele võimaluse luua kultuuri ja sellest osa saada sõltumatult regionaalsetest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, etnilistest, vanuselistest, soolistest või teistest individuaalsetest eripäradest ja -vajadustest. Tegu on nii koalitsioonileppe kultuuriosa avalause kui ka Kultuurpoliitika põhialuste esimese teesiga. Lisaks võib Kultuuripoliitika põhialuste Kunsti punkti alt lugeda: Riik toetab näituseasutuste tegevust, et luua üle Eesti võimalused osa saada kujutavast kunstist ja pakkuda kunstnikele võimalusi oma tööde tutvustamiseks laiemale avalikkusele. Näitusemajade tehniline varustus on kaasaegne ja tegevus professionaalne. On raske ette kujutada, millises mõistes näitusasutuste toetuse Tallinna galeriidele suunamine neid eesmärke toetab. Kas ei peaks just kultuuripoliitikat ja koalitsioonilepet silmas pidades panustama galeriidesse , mis asuvad keskustest eemal? Neid etteheiteid on ministeerium pareerinud väitega , et meil on ju KULKA ja sealt toetatakse näitusasutusi. Tsiteerides Soomret: „ Kultuurkapitali raha on samuti avalik raha, KULKA otsustajad oskavad professionaalidena hinnata näitustes rolli väiksemate kohtade kontekstis ning on kindlasti lugenud ka kultuuripoliitika põhialuseid “. Esiteks puudub mul usk, et KULKA komisjoni kõik liikmed on lugenud kultuuripoliitika põhialuseid. Veelgi enam, KULKA otsused peavad lähtuma valdkonna sihtkapitali jaotuspõhimõtetest, mitte mõnest muust dokumendist. Kas ministeerium leiab, et KULKA komisjonid peaksid oma otsustes edaspidi lähtuma koalitsioonileppest? Lisaks on aastaid kultuurkapitali komisjonis hoitud joont, et seitsmest liikmest vaid üks on väljastpoolt Tallinnat. Miks peaks Tallinnas elav ja tegutsev kunstiprofessionaal olema suuteline hindama väikekoha näitusasutust? See on oluliselt keerulisem ning kohalike olude tundmist nõudev tegevus kui keskuste galeriide hindamine. Veelgi enam, olukorras, kus KULKA komisjonile tuleb sadu ja sadu taotlusi, on komisjoniliikmetel veel raskem keskenduda ühe või teise taotluse tagamaadesse. Samas kui ministeeriumi all oli eraldi galeriide rahastuse komisjon ja taotluste hulk oli alla viiekümne. Ma hindan väga kõrgelt KULKA komisjoni professionaalsust, aga võrrelda isikunäitust, monograafia väljaandmist, välisprojekti ja galerii tegevust jne, seada need veel omakorda pingeritta ja nene vahel olemasolevad vahendid jagada – see on raske töö. Nüüd tehti see veel keerulisemaks.
Ministeerium jagab lubadusi rahaga, mida nad ei kontrolli
Kolmas probleem on see, et ministeerium õnneks(!) ei kontrolli KULKA komisjoni (lubadus KULKA aluspõhimõtteid mitte muuta on sees ka koalitsioonilepingus). Kust tuleb ministeeriumil julgus väita, et KULKA võtab galeriide rahastuse üle? Kuidas on võimalik, et kunstinõunik jagab lubadusi ja garantiisid raha kohta, mida ministeerium ei tohiks kontrollida? Alles hiljaaegu otsustas KULKA komisjon mitte toetada kunstimuuseumite kunstioste, mis on selgelt kirjas sihtkapitali jaotuspõhimõtetes. Võibolla tõesti on saavutatud kokkulepped praeguse komisjoniga galeriide tegevuskulude toetamises, mille puhul kerkib rida teisi küsimus, millel praegu ei tahaks peatuda. Ent 2018. aastal toimub KULKA komisjoni valimine uuesti ning kaardipakk lüüakse segi.
Poolik otsus
Neljandaks on arusaamatu otsuste tegelik sisu ja nende esitlemist saatev retoorika. Soomre väidab, et „... ministeerium tagab Tallinna Kunstihoone tegevustoetuse nüüdsest täies mahus, näituste korraldamise eelarvet aga mitte “. See tähendab, et Kunstihoone ei ole KULKA alt väljas, vaid küsib näituste korraldamiseks ikkagi raha KULKAlt. Ehk lahendatud on ainult väike osa võrrandist. Miks ei tehtud otsust suunata ka EKL ja EKKM raha Kunstihoonesse ja viia ikkagi päriselt üks institutsioon KULKA alt ära? EKLile ja EKKMile erandi tegemine on enam kui kummaline, kuna siis oleks bürokraatia ju veelgi vähenenud ning oleks saanud väita, et päriselt on üks kunstiasutus välja viidud ja esitatud retoorikas oleks mingigi loogika sees. Aga selgelt on näha, et ministeerium Tallinna keskseid otsuseid tehes lähtub mingitest muudest põhimõtetest.
Ministeeriumil puudub tegevusplaan
Viiendaks, ministeerium väidab, et tegu on alles algusega ja eesmärk on järk-järgult institutsioonid KULKA alt välja viia. Probleem on selles, et parimal juhul järgmisel aastal saavutab ministeeriumi kunstirahastus 2007. aasta (!) taseme. Sellise eelarve tõusu juures jõuavad Kunstihoone tegevuskulud ministeeriumi rahastusest ette. Seega praeguse rahastusskeemi puhul ei ole institutsioonide KULKA alt viimine teostatav. Samas on on mulle korduvalt eravestluses väidetud, et kuskilt rahalaeva pole tulemas, mistõttu jääb arusaamatuks, mille arvelt ja kuidas järgmised institutsioonid KULKA alt ära viiakse. Ehk kui ministeeriumil on eesmärk, peab olema ka tegevuskava selle elluviimiseks. Minu soovitus on avaldada, kes ja millises perspektiivis on järgmised institutsioonid, mis viiakse KULKA alt välja. Sellest küsimusest on ministeeriumi esindajad senini kõrvale hiilinud, seega tegu on pelgalt ministeeriumipoolse oskusliku kommunikatsioonivõttega ja kohati ka seetõttu kogu otsus nii hämar tundub.
Kultuuris peavad olema kõik valdkonnad õiglaselt rahastatud
Kui me jõuame probleemi võimalike lahendusteni, siis ma käin välja mõnevõrra radikaalse idee. Me oleme kultuurivaldkonnas näinud, kuidas meil on mõned suured ja väga hästi rahastatud valdkonnad, kelle edulugude paistel ministeerium end soojendab. Minu ettepanek on kultuurivaldkonna rahastuse võrdsem jaotus. Ei saa normaalseks pidada seda, kui teatrivaldkond saab mitukümmend korda suuremat toetust kui kunstivaldkond. Ei saa pidada normaalseks olukorda, kus ühe suurema valdkonna rahastus on üks väiksemaid. Praegu tegeleb ministeerium kunstivaldkonnas vaesuse ümberjagamisega ja võimendab seda efektiivse kommunikatsiooniga , mis loob näilisuse, nagu tehtaks olulisi kultuuripoliitilisi otsusi. Me oleme jõudnud olukorda, kus ministeerium peab eelisarendatud valdkondade pealt natukene tagasi tõmbama ja oma sisemisi ressursse õiglasemalt jagama. Seni, kuni ministeerium seda otsust ei suuda teha, ei ole võimalik ellu viia kunstivaldkonnas kultuuripoliitika põhialuseid ega koalitsioonileppe kultuuri osa.
Markus Toompere
Tartu Kunstnike Liit
Juhatuse esimees
[1] http://www.kul.ee/et/uudised/kultuuriministeerium-korrastab-kunstivaldkonna-rahastamist
[2] http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kultuur2020.pdf
[3] http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/pealelend-maria-kristiina-soomre-kultuuriministeeriumi-kunstinounik-3/
[4] http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2274/Area/16/language/et-EE/Default.aspx
[5] http://g4.nh.ee/images/pix/eesti-keskerakonna-sotsiaaldemokraatliku-erakonna-ning-isamaa-ja-res-p-76318043.pdf
### Response:
Markus Toompere. Kultuuri rahastuse nn korrastamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nordica alustab lende Kaunasesse alates 14. juulist, rääkis ettevõtte turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht Piret Sauter ERRile.
Lennud Kaunasesse on plaanis kuuel järjestikusel nädalal ehk kuni 16. augustini. Nordica lennud Kaunasesse toimuvad kolm korda nädalas, piletid neile lendudele on müügil juba praegu.
Sauter märkis, et kuna huvi Eesti ja Leedu vaheliste lendude vastu on olemas, tahab Nordica ühenduse jätkumist.
"Nende jaoks, kes on harjunud sageli Tallinna-Vilniuse-Tallinna suunal lendama, võib Kaunas tunduda esialgu harjumatu või isegi ebamugav. Samas on Vilniuse ja Kaunase vahel tihe bussi- ja rongiühendus," selgitas Sauter.
Vilniuse lennujaamas rekonstrueeritakse 14. juulist kuni 18. augustini maandumisrada. 90 protsenti lendudest suunatakse sel ajal Kaunasesse. Et teenuste kvaliteeti säilitada, luuakse Kaunase lennujaama juurde parkimisalasid ning avatakse uued ajutised saabuvate ja väljuvate lendude terminalid.
Vilniuse lennujaam plaanib remondi maksumuseks 25 miljonit eurot. | Nordica lendab Vilniuse lennujaama remondi ajal Kaunasesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nordica alustab lende Kaunasesse alates 14. juulist, rääkis ettevõtte turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht Piret Sauter ERRile.
Lennud Kaunasesse on plaanis kuuel järjestikusel nädalal ehk kuni 16. augustini. Nordica lennud Kaunasesse toimuvad kolm korda nädalas, piletid neile lendudele on müügil juba praegu.
Sauter märkis, et kuna huvi Eesti ja Leedu vaheliste lendude vastu on olemas, tahab Nordica ühenduse jätkumist.
"Nende jaoks, kes on harjunud sageli Tallinna-Vilniuse-Tallinna suunal lendama, võib Kaunas tunduda esialgu harjumatu või isegi ebamugav. Samas on Vilniuse ja Kaunase vahel tihe bussi- ja rongiühendus," selgitas Sauter.
Vilniuse lennujaamas rekonstrueeritakse 14. juulist kuni 18. augustini maandumisrada. 90 protsenti lendudest suunatakse sel ajal Kaunasesse. Et teenuste kvaliteeti säilitada, luuakse Kaunase lennujaama juurde parkimisalasid ning avatakse uued ajutised saabuvate ja väljuvate lendude terminalid.
Vilniuse lennujaam plaanib remondi maksumuseks 25 miljonit eurot.
### Response:
Nordica lendab Vilniuse lennujaama remondi ajal Kaunasesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põlissoomlaste ridadesse kuuluva ministri hinnangul on praegu Soome seadustes "roheliste mehikeste suurune auk". "Rohelisteks mehikesteks" on meedias nimetatud Vene sõdureid, kes saabusid 2014. aasta kevadel Krimmi poolsaart okupeerima., vahendas Yle. Niinistö arutles teisipäeval teema üle ka oma blogis, vahendas Yle.
Täpsemalt peab Niinistö silmas seda, et Soome seadused pole praegusel hetkel piisavalt täpsed selles küsimuses, milline peaks olema kaitseväe reaktsioon eraldusmärkideta sõdurite saabumisele.
"Pean silmas selliseid üksusi, mis on riikliku taustaga, kuid mille liikmed ei kanna selgelt teise riigi relvajõudude embleeme," kirjutas minister.
Niinistö poolt teisipäeval moodustatud töörühm peaks oma tulemuseni jõudma mai keskpaigaks.
"Territoriaalkaitseseadus lähtub hetkel olukorrast, et sõdurid kannavad vormi ning sõjalised transpordivahendid kannavad sõjalisi eraldusmärke," kommenteeris Teija Pellikainen kaitseministeeriumi õigusosakonnast.
Samas pole Pellikaineni hinnangul praegune olukord "talumatu", sest relvajõududel on kindlasti ka puuduliku territoriaalkaitseseaduse korral võimalik "roheliste mehikeste" tegevusse sekkuda.
"Praegu on küsimus selles, et territoriaalkaitseseadust täpsustataks nii, et teatav valmisolek ja jõumeetmed oleksid valmis juhul, kui ohu riiklik algupära pole nii öelda tuvastatav," märkis ametnik. "Meil on Soomes tavaks, et seadusandlus on täpne. Eriti kui teemaks on märkimisväärsed volitused, siis seaduses on täpselt kirjas, kes ja kelle suhtes jõudu kasutavad."
Eraldusmärkideta õhusõidukite ja laevade puhul on Soome seadustes tegutsemisjuhised juba sätestatud, nüüd ongi vaja sarnaseid sätteid ka sõdurite ning maismaasõidukite kohta, lisas Pellikainen. | Kaitseminister Niinistö: Soome seadustes on roheliste mehikeste suurune auk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põlissoomlaste ridadesse kuuluva ministri hinnangul on praegu Soome seadustes "roheliste mehikeste suurune auk". "Rohelisteks mehikesteks" on meedias nimetatud Vene sõdureid, kes saabusid 2014. aasta kevadel Krimmi poolsaart okupeerima., vahendas Yle. Niinistö arutles teisipäeval teema üle ka oma blogis, vahendas Yle.
Täpsemalt peab Niinistö silmas seda, et Soome seadused pole praegusel hetkel piisavalt täpsed selles küsimuses, milline peaks olema kaitseväe reaktsioon eraldusmärkideta sõdurite saabumisele.
"Pean silmas selliseid üksusi, mis on riikliku taustaga, kuid mille liikmed ei kanna selgelt teise riigi relvajõudude embleeme," kirjutas minister.
Niinistö poolt teisipäeval moodustatud töörühm peaks oma tulemuseni jõudma mai keskpaigaks.
"Territoriaalkaitseseadus lähtub hetkel olukorrast, et sõdurid kannavad vormi ning sõjalised transpordivahendid kannavad sõjalisi eraldusmärke," kommenteeris Teija Pellikainen kaitseministeeriumi õigusosakonnast.
Samas pole Pellikaineni hinnangul praegune olukord "talumatu", sest relvajõududel on kindlasti ka puuduliku territoriaalkaitseseaduse korral võimalik "roheliste mehikeste" tegevusse sekkuda.
"Praegu on küsimus selles, et territoriaalkaitseseadust täpsustataks nii, et teatav valmisolek ja jõumeetmed oleksid valmis juhul, kui ohu riiklik algupära pole nii öelda tuvastatav," märkis ametnik. "Meil on Soomes tavaks, et seadusandlus on täpne. Eriti kui teemaks on märkimisväärsed volitused, siis seaduses on täpselt kirjas, kes ja kelle suhtes jõudu kasutavad."
Eraldusmärkideta õhusõidukite ja laevade puhul on Soome seadustes tegutsemisjuhised juba sätestatud, nüüd ongi vaja sarnaseid sätteid ka sõdurite ning maismaasõidukite kohta, lisas Pellikainen.
### Response:
Kaitseminister Niinistö: Soome seadustes on roheliste mehikeste suurune auk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimees kirjutas esmaspäeval, et Alajõe saatis 24. jaanuaril 2012 tollasele majandusministrile Juhan Partsile (IRL) kirja, milles küsis, kas viimane peab võimalikuks katta OÜ-le Ermamaa makstud toetuse tagasinõue MKM-i Phare programmide riigisiseste vahendite jäägist, kirjale oli viieks aastaks seatud märge "ametkondlikuks kasutamiseks", mille kehtivus sai läbi eelmisel nädalal.
"See kiri ja selle sisu igal juhul tõestab seda, et täiesti teadlikult tegeleti kohustuste kinni maksmise otsimisega, ehk siis kingituse tegemisega presidendile," ütles Talvik ERR-ile.
"Kõik need põhjendused, et tal käisid seal väliskülalised, ei päde. See, et tegemist on ikkagi vabariigi presidendiga, siis vabariigi presidendile on niigi ette nähtud väga suuri erisusi. Sellele lisaks mingeid kingitusi teha on ikka totaalselt ebaõiglane. See on signaali andmine kogu ühiskonnale, et ongi olemas mingi eriklass, keda kohaldakse teistmoodi, kui tavakodanikku. See on väga halb signaal ja tekitab veel suuremat frustratsiooni või negatiivset suhtumist poliitikutesse. Avaliku võimu maine kannatab selle looga päris kõvasti," rääkis Talvik.
Teisipäeval teatas EAS-i juhatus, et puudub alus nõuda Toomas Hendrik Ilveselt tagasi ülejäänud 90 protsenti OÜ-le Ermamaa makstud eurotoetusest. Seetõttu maksab EAS ligi 152 000-eurose toetuse Euroopa Komisjonile tagasi omavahenditest ehk Eesti maksumaksja taskust.
"See on järjekordne viga ja kuulub samasse potti. See ebaõiglus tekitab inimestes viha kõikide riiklikke institutsioonide vastu. Kindlasti see tekitab ka sellist arvamust, et EAS ongi selline poliitiline organisatsioon, kus neid tüüpe, kes poliitiliselt ei meeldi karistatakse ja neid, kes on selle poliitilise klassi liikmed, premeeritakse," kommenteeris Talvik.
Talvik märkis, et tema hinnangul ei ole Maria Alajõe riigikogu kantselei direktori koha peal jätkamiseks õige inimene.
Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) ütles esmaspäeval ERR-ile, et riigikogu kantselei direktoriks uuesti kandideeriva Alajõe tööd ei saa hinnata selle põhjal, mida ta EAS-is tegi.
Talvik sellega ei nõustu. "Kui inimene on eksinud ja ta on selle eest karistuse saanud ja ta on selle karistuse olemust mõistnud, siis võiks öelda, et inimene on kunagi vea teinud ja ta on sellest veast aru saanud. Aga praegusel juhul on nii, et ta on oma eelmises töökohas suure vea teinud ja seda veel õigustatakse. See on täiesti vale suhtumine. See on Nestori puhul sellise ringkaitse tekitamine, see ei ole õige," lõpetas Talvik. | Talvik: Alajõe kiri tõestab, et teadlikult tegeleti kingituse tegemisega presidendile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimees kirjutas esmaspäeval, et Alajõe saatis 24. jaanuaril 2012 tollasele majandusministrile Juhan Partsile (IRL) kirja, milles küsis, kas viimane peab võimalikuks katta OÜ-le Ermamaa makstud toetuse tagasinõue MKM-i Phare programmide riigisiseste vahendite jäägist, kirjale oli viieks aastaks seatud märge "ametkondlikuks kasutamiseks", mille kehtivus sai läbi eelmisel nädalal.
"See kiri ja selle sisu igal juhul tõestab seda, et täiesti teadlikult tegeleti kohustuste kinni maksmise otsimisega, ehk siis kingituse tegemisega presidendile," ütles Talvik ERR-ile.
"Kõik need põhjendused, et tal käisid seal väliskülalised, ei päde. See, et tegemist on ikkagi vabariigi presidendiga, siis vabariigi presidendile on niigi ette nähtud väga suuri erisusi. Sellele lisaks mingeid kingitusi teha on ikka totaalselt ebaõiglane. See on signaali andmine kogu ühiskonnale, et ongi olemas mingi eriklass, keda kohaldakse teistmoodi, kui tavakodanikku. See on väga halb signaal ja tekitab veel suuremat frustratsiooni või negatiivset suhtumist poliitikutesse. Avaliku võimu maine kannatab selle looga päris kõvasti," rääkis Talvik.
Teisipäeval teatas EAS-i juhatus, et puudub alus nõuda Toomas Hendrik Ilveselt tagasi ülejäänud 90 protsenti OÜ-le Ermamaa makstud eurotoetusest. Seetõttu maksab EAS ligi 152 000-eurose toetuse Euroopa Komisjonile tagasi omavahenditest ehk Eesti maksumaksja taskust.
"See on järjekordne viga ja kuulub samasse potti. See ebaõiglus tekitab inimestes viha kõikide riiklikke institutsioonide vastu. Kindlasti see tekitab ka sellist arvamust, et EAS ongi selline poliitiline organisatsioon, kus neid tüüpe, kes poliitiliselt ei meeldi karistatakse ja neid, kes on selle poliitilise klassi liikmed, premeeritakse," kommenteeris Talvik.
Talvik märkis, et tema hinnangul ei ole Maria Alajõe riigikogu kantselei direktori koha peal jätkamiseks õige inimene.
Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) ütles esmaspäeval ERR-ile, et riigikogu kantselei direktoriks uuesti kandideeriva Alajõe tööd ei saa hinnata selle põhjal, mida ta EAS-is tegi.
Talvik sellega ei nõustu. "Kui inimene on eksinud ja ta on selle eest karistuse saanud ja ta on selle karistuse olemust mõistnud, siis võiks öelda, et inimene on kunagi vea teinud ja ta on sellest veast aru saanud. Aga praegusel juhul on nii, et ta on oma eelmises töökohas suure vea teinud ja seda veel õigustatakse. See on täiesti vale suhtumine. See on Nestori puhul sellise ringkaitse tekitamine, see ei ole õige," lõpetas Talvik.
### Response:
Talvik: Alajõe kiri tõestab, et teadlikult tegeleti kingituse tegemisega presidendile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuse sportlikku potentsiaali ja natuuri arvestades oodatakse temast eeskätt kaitseliini tugevdamist ning selle täiendamist. Mängija üleminekutingimusi Nõmme Kalju FC ja FC Flora avaldada ei soovi.
Norbert Hurt: "Oleme Märteni tegemisi ja arengut juba mõnda aega huviga jälginud. Meie klubis vajab kaitseliin tugevdamist ja usun, et Märten Kuuse sportlikud ja inimlikud omadused on oluliseks täienduseks kaitseliinile ja meeskonnale tervikuna."
Kuusk ja FC Flora jõudsid täna hommikul lepingutingimustes kokkuleppele ning uus täiendus lendab meeskonnaga Austriasse sõprusmängule kaasa. Seal kohtutakse kolmapäeval kohaliku Bundesliga liidri SC Rheindorf Altach-iga.
Märten Kuusk: "Mul on väga hea meel liituda FC Flora tööka kollektiiviga, sest näen selles suurepärast võimalust enda karjääri edendamiseks. Siin on kodumaa parimad tingimused professionaalse töö jätkamiseks ning enda eesmärkide püüdmiseks jalgpallurina. Kavatsen sellest maksimumi võtta!" | Märten Kuusk siirdus Kaljust Florasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuse sportlikku potentsiaali ja natuuri arvestades oodatakse temast eeskätt kaitseliini tugevdamist ning selle täiendamist. Mängija üleminekutingimusi Nõmme Kalju FC ja FC Flora avaldada ei soovi.
Norbert Hurt: "Oleme Märteni tegemisi ja arengut juba mõnda aega huviga jälginud. Meie klubis vajab kaitseliin tugevdamist ja usun, et Märten Kuuse sportlikud ja inimlikud omadused on oluliseks täienduseks kaitseliinile ja meeskonnale tervikuna."
Kuusk ja FC Flora jõudsid täna hommikul lepingutingimustes kokkuleppele ning uus täiendus lendab meeskonnaga Austriasse sõprusmängule kaasa. Seal kohtutakse kolmapäeval kohaliku Bundesliga liidri SC Rheindorf Altach-iga.
Märten Kuusk: "Mul on väga hea meel liituda FC Flora tööka kollektiiviga, sest näen selles suurepärast võimalust enda karjääri edendamiseks. Siin on kodumaa parimad tingimused professionaalse töö jätkamiseks ning enda eesmärkide püüdmiseks jalgpallurina. Kavatsen sellest maksimumi võtta!"
### Response:
Märten Kuusk siirdus Kaljust Florasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Energia teatas esmaspäeval, et Hiina valitsus andis kinnituse laenugarantii väljastamisele Jordaania 2,2 miljardi dollari suuruse elektriprojekti rahastamiseks.
Liive ütles ERRile, et tehingu heakskiitmine võttis aega paar aastat, kuid Eesti firma ei ole nii suures projektis kunagi osalenud.
"See on kindlasti väga hea uudis," kinnitas ta. "Ma usun, et enamik ei saa arugi, kui oluline see on - olla niivõrd suure projekti algataja. 2,2-miljardiline projekt, mis saab täiesti rahastatud, kus on olemas investorid, kes investeerivad omakapitali, ja Lähis-Ida üks riik saab oma energiasõltumatust suurendada - selles mõttes on see väga suur ja oluline projekt".
Liive lisas, et tema teada ei ole ka Hiina ekspordiagentuur ega Hiina valitsus erafirmadega nii suuri projekte varem väga palju teinud, kui üldse.
"See on ka nende mastaabis väga suur tehing tegelikult. Nii et ma arvan, et me mõistame seda võib-olla kunagi hiljem, kui oluline uudis see on, mis eile välja tuli".
Eesti Energia jääb projektis 10 protsendi suuruse osalusega väikeaktsionäriks. Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk põhjendas otsust sellega, et ettevõtte arendusprojektide raskuskese on Eestis, välisprojektide puhul nähakse end aga projekti arendaja ning oskusteabe ja tehnoloogia müüjana, mitte pikaajalise strateegilise investorina.
"Lisaks on Jordaania elektriprojekti näol tegemist mahuka projektiga, millesse on vaja lisaks pankade finantseeringule paigutada ka omakapitali. Eesti Energia osaluse vähenemine 10 protsendini on projekti partnerite ja Jordaania valitsusega kokku lepitud ning jõustub pärast rahastustegevuste lõpuleviimist," rääkis Kuusk.
Väikeaktsionäriks jäämine oli eesmärk juba alguses
Ka Sandor Liive märkis, et ta ei ole küll viimasel kahel aastal toimunuga kursis ega taha seda kommenteerida, kuid Eesti Energia strateegia oli Jordaaniasse minnes juba algusest peale olla projekti arendaja, mitte suurosanik - valmistada projekt ette, leida investorid ja rahastajad.
"Nii palju kui ma mäletan, siis 2014. aasta lõpus, kui ma sealt lahkusin, oli meil juba tol ajal siht, et meil ei ole rohkem kui kümme protsenti," rääkis ta.
Küsimusele, miks ei soovitud suuremat osalust, vastas Liive, et mida suurem osalus, seda enam tuleb sinna panna ka omakapitali, sest projekti ei tehta ju üksnes laenurahaga.
"Selle info põhjal, mis mul on 2014. aasta lõpust, on kindlasti väga mõistlik, et see osalus on selline nagu ta on, 10 protsenti," tõdes Eesti Energia eksjuht.
Eesti Energia allkirjastas mullu mais lepingu, millega müüb 45 protsenti Jordaania põlevkivielektrijaama ja –karjääri projekti aktsiatest Hiina riigiettevõttele Yudean Group ning jääb projekti väikeaktsionäriks. Lepingu kohaselt suurendab projekti kaasarendaja YTL International Berhad osalust seniselt 30 protsendilt 45 protsendile ja senine väikeaktsionär Near East Investments väljub projektist.
Investeeringu maht on 2,2 miljardit dollarit ja projekti finantseerivad Hiina suurpangad Bank of China ja Industrial Commercial Bank of China. Laenu garanteerib Hiina ekspordikrediidiagentuur Sinosure. Eesti Energia on Jordaania projekti seni investeerinud umbes 25 miljonit eurot.
Eesti Energia loodab rahastamisprotsessi edukaks lõpetamiseks vajalike toimingutega valmis saada veebruari jooksul. | Liive Jordaania projekti rahastamisleppest: see on väga suur tehing ka Hiina mastaabis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Energia teatas esmaspäeval, et Hiina valitsus andis kinnituse laenugarantii väljastamisele Jordaania 2,2 miljardi dollari suuruse elektriprojekti rahastamiseks.
Liive ütles ERRile, et tehingu heakskiitmine võttis aega paar aastat, kuid Eesti firma ei ole nii suures projektis kunagi osalenud.
"See on kindlasti väga hea uudis," kinnitas ta. "Ma usun, et enamik ei saa arugi, kui oluline see on - olla niivõrd suure projekti algataja. 2,2-miljardiline projekt, mis saab täiesti rahastatud, kus on olemas investorid, kes investeerivad omakapitali, ja Lähis-Ida üks riik saab oma energiasõltumatust suurendada - selles mõttes on see väga suur ja oluline projekt".
Liive lisas, et tema teada ei ole ka Hiina ekspordiagentuur ega Hiina valitsus erafirmadega nii suuri projekte varem väga palju teinud, kui üldse.
"See on ka nende mastaabis väga suur tehing tegelikult. Nii et ma arvan, et me mõistame seda võib-olla kunagi hiljem, kui oluline uudis see on, mis eile välja tuli".
Eesti Energia jääb projektis 10 protsendi suuruse osalusega väikeaktsionäriks. Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk põhjendas otsust sellega, et ettevõtte arendusprojektide raskuskese on Eestis, välisprojektide puhul nähakse end aga projekti arendaja ning oskusteabe ja tehnoloogia müüjana, mitte pikaajalise strateegilise investorina.
"Lisaks on Jordaania elektriprojekti näol tegemist mahuka projektiga, millesse on vaja lisaks pankade finantseeringule paigutada ka omakapitali. Eesti Energia osaluse vähenemine 10 protsendini on projekti partnerite ja Jordaania valitsusega kokku lepitud ning jõustub pärast rahastustegevuste lõpuleviimist," rääkis Kuusk.
Väikeaktsionäriks jäämine oli eesmärk juba alguses
Ka Sandor Liive märkis, et ta ei ole küll viimasel kahel aastal toimunuga kursis ega taha seda kommenteerida, kuid Eesti Energia strateegia oli Jordaaniasse minnes juba algusest peale olla projekti arendaja, mitte suurosanik - valmistada projekt ette, leida investorid ja rahastajad.
"Nii palju kui ma mäletan, siis 2014. aasta lõpus, kui ma sealt lahkusin, oli meil juba tol ajal siht, et meil ei ole rohkem kui kümme protsenti," rääkis ta.
Küsimusele, miks ei soovitud suuremat osalust, vastas Liive, et mida suurem osalus, seda enam tuleb sinna panna ka omakapitali, sest projekti ei tehta ju üksnes laenurahaga.
"Selle info põhjal, mis mul on 2014. aasta lõpust, on kindlasti väga mõistlik, et see osalus on selline nagu ta on, 10 protsenti," tõdes Eesti Energia eksjuht.
Eesti Energia allkirjastas mullu mais lepingu, millega müüb 45 protsenti Jordaania põlevkivielektrijaama ja –karjääri projekti aktsiatest Hiina riigiettevõttele Yudean Group ning jääb projekti väikeaktsionäriks. Lepingu kohaselt suurendab projekti kaasarendaja YTL International Berhad osalust seniselt 30 protsendilt 45 protsendile ja senine väikeaktsionär Near East Investments väljub projektist.
Investeeringu maht on 2,2 miljardit dollarit ja projekti finantseerivad Hiina suurpangad Bank of China ja Industrial Commercial Bank of China. Laenu garanteerib Hiina ekspordikrediidiagentuur Sinosure. Eesti Energia on Jordaania projekti seni investeerinud umbes 25 miljonit eurot.
Eesti Energia loodab rahastamisprotsessi edukaks lõpetamiseks vajalike toimingutega valmis saada veebruari jooksul.
### Response:
Liive Jordaania projekti rahastamisleppest: see on väga suur tehing ka Hiina mastaabis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates möödunud suvest Hollandi kõrgliigaklubis Go Ahead Eagles palliv Ojamaa sai klubi ridades sel hooajal kirja kuus liigamängu ning ühe värava, vahendab Delfi.
Šotimaal on Ojamaa varemgi mänginud ja seda teinud väga edukalt – Motherwelli ridades pallis 25-aastane ründaja kolm hooaega ning lõi nende jooksul 73 liigamänguga 14 väravat.
Šoti meistriliigas hoiab Dundee 12 tiimi seas üheksandat kohta.
Jalgpalluri kohta küllaltki noores eas Ojamaa jaoks on tegu juba karjääri 13. erineva klubiga. Lisaks Eestile, Hollandile ja Šotimaale on ta pallinud Inglismaal, Saksamaal, Soomes, Poolas, Norras ja Austrias. | Henrik Ojamaa naaseb Šotimaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates möödunud suvest Hollandi kõrgliigaklubis Go Ahead Eagles palliv Ojamaa sai klubi ridades sel hooajal kirja kuus liigamängu ning ühe värava, vahendab Delfi.
Šotimaal on Ojamaa varemgi mänginud ja seda teinud väga edukalt – Motherwelli ridades pallis 25-aastane ründaja kolm hooaega ning lõi nende jooksul 73 liigamänguga 14 väravat.
Šoti meistriliigas hoiab Dundee 12 tiimi seas üheksandat kohta.
Jalgpalluri kohta küllaltki noores eas Ojamaa jaoks on tegu juba karjääri 13. erineva klubiga. Lisaks Eestile, Hollandile ja Šotimaale on ta pallinud Inglismaal, Saksamaal, Soomes, Poolas, Norras ja Austrias.
### Response:
Henrik Ojamaa naaseb Šotimaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türkmenistani teabeagentuur edastas, et riigipea esines sellise avaldusega 12. veebruaril toimuvate presidendivalimiste eel Ovadandepesse ehitatava nafta-gaasitehase kollektiiviga kohtudes.
Agentuuri teatel vastas president ehitatava tehase töötajate küsimustele, millest üks puudutas Berdõmuhammedovi valimisprogrammi, sh ettevõtlusele soodsate tingimuste loomist.
Berdõmuhammedov rõhutas, et tema peaeesmärk on muuta Türkmenistan arenenud turumajanduslikuks riigiks.
"Sellest lähtudes me erastame tööstuse, muudame transpordi-kommunikatsiooniettevõtted aktsiaseltsideks. Seejärel erastatakse kogu ülejäänud tööstuskompleks. Sel viisil muudame meie maa järk-järgult eraettevõtlusel rajanevaks riigiks," ütles president.
Berdõmuhammedov märkis, et riik toetab ka edaspidi Türkmenistani äristruktuure. | Berdõmuhammedov: Türkmenistani ettevõtted erastatakse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türkmenistani teabeagentuur edastas, et riigipea esines sellise avaldusega 12. veebruaril toimuvate presidendivalimiste eel Ovadandepesse ehitatava nafta-gaasitehase kollektiiviga kohtudes.
Agentuuri teatel vastas president ehitatava tehase töötajate küsimustele, millest üks puudutas Berdõmuhammedovi valimisprogrammi, sh ettevõtlusele soodsate tingimuste loomist.
Berdõmuhammedov rõhutas, et tema peaeesmärk on muuta Türkmenistan arenenud turumajanduslikuks riigiks.
"Sellest lähtudes me erastame tööstuse, muudame transpordi-kommunikatsiooniettevõtted aktsiaseltsideks. Seejärel erastatakse kogu ülejäänud tööstuskompleks. Sel viisil muudame meie maa järk-järgult eraettevõtlusel rajanevaks riigiks," ütles president.
Berdõmuhammedov märkis, et riik toetab ka edaspidi Türkmenistani äristruktuure.
### Response:
Berdõmuhammedov: Türkmenistani ettevõtted erastatakse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osteoarheoloog Martin Malve kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et uuritud luuainesest oli võimalik tuvastada 58 meest ja kuus naist. Selline suur meeste luustike ülekaal on silmatorkav. Näiteks 2014. aastal Tartus Püha Jakobi kalmistul välja puhastatud 600 luustiku seas oli meeste (kokku 131) ja naiste (kokku 126) hulk küllaltki võrdne, mis on tüüpiline Eesti kesk- ja varauusaegsetele matmispaikadele.
Tavakalmistutest erinev oli ka maetute vanuseline koosseis: enamik hukatud mehi olid noored, vanusevahemikus 18–35 aastat. Surmatutest 11 olid alaealised, 12–18-aastased.
Kõige huvitavamaks leiuks võib aga pidada üht täiskasvanud mehe alalõualuud, mille parema poole nurgaosas õnnestus tuvastada kolm surmaaegset terariista lõikejälge. Taolised vigastused tekivad juhul, kui mõõgatera riivab pea maharaiumise käigus lõuga.
Eriliseks teeb leiu veel ka see, et tabamused on tulnud eri nurkade all, millest võib järeldada, et ohver võis avaldada vastupanu ja timukas pidi teda korduvalt lööma.
Kirjalikest allikatest on teada, et mõõgaga hukkamine oli kindlasti üks laialt levinud surmamisviise läbi kesk- ja varauuusaja. Suhteliselt tihti rakendati seda leebema karistusena julmema hukkamisviisi asemel (nt rattale panek, elusalt matmine või põletamine).
Teised tuvastatud tapvad koljuvigastused (nt lohukujuline vigastus ühe mehe otsmikuluul) lubavad oletada, et Tallinna võllamäel kasutati meile tuntud hukkamismeetodite kõrval ka teisi surmamisviise. Süüdimõistetuid võidi tappa ka löögiga pähe, koljutraumade põhjal otsustades oli selleks mõni tömp ese, näiteks nui. | Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osteoarheoloog Martin Malve kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et uuritud luuainesest oli võimalik tuvastada 58 meest ja kuus naist. Selline suur meeste luustike ülekaal on silmatorkav. Näiteks 2014. aastal Tartus Püha Jakobi kalmistul välja puhastatud 600 luustiku seas oli meeste (kokku 131) ja naiste (kokku 126) hulk küllaltki võrdne, mis on tüüpiline Eesti kesk- ja varauusaegsetele matmispaikadele.
Tavakalmistutest erinev oli ka maetute vanuseline koosseis: enamik hukatud mehi olid noored, vanusevahemikus 18–35 aastat. Surmatutest 11 olid alaealised, 12–18-aastased.
Kõige huvitavamaks leiuks võib aga pidada üht täiskasvanud mehe alalõualuud, mille parema poole nurgaosas õnnestus tuvastada kolm surmaaegset terariista lõikejälge. Taolised vigastused tekivad juhul, kui mõõgatera riivab pea maharaiumise käigus lõuga.
Eriliseks teeb leiu veel ka see, et tabamused on tulnud eri nurkade all, millest võib järeldada, et ohver võis avaldada vastupanu ja timukas pidi teda korduvalt lööma.
Kirjalikest allikatest on teada, et mõõgaga hukkamine oli kindlasti üks laialt levinud surmamisviise läbi kesk- ja varauuusaja. Suhteliselt tihti rakendati seda leebema karistusena julmema hukkamisviisi asemel (nt rattale panek, elusalt matmine või põletamine).
Teised tuvastatud tapvad koljuvigastused (nt lohukujuline vigastus ühe mehe otsmikuluul) lubavad oletada, et Tallinna võllamäel kasutati meile tuntud hukkamismeetodite kõrval ka teisi surmamisviise. Süüdimõistetuid võidi tappa ka löögiga pähe, koljutraumade põhjal otsustades oli selleks mõni tömp ese, näiteks nui.
### Response:
Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sama sõnumit " united we stand, divided we fall" kordas Tusk ka Tallinnas toimunud ühispressikonverentsil Balti riigipeadega.
Tuski arvates seisab Euroopa Liit silmitsi ohtlikumate väljakutsetega kui kunagi varem alates Rooma lepingu allkirjastamisest. Ta nimetas kolme ohtu.
"Esimene oht on väljastpoolt ning seondub maailma ja Euroopa ümbruse uue geopoliitilise olukorraga. Üha rohkem ennast kehtestav Hiina, eriti merel, Venemaa agressiivne poliitika Ukraina ja selle naabrite suunal, sõda, terror ja anarhia Lähis-Idas ja Aafrikas, kus tähtsat rolli mängib radikaalne islam, nagu ka uue Ameerika administratsiooni murettekitavad avaldused muudavad meie tuleviku väga raskesti ennustatavaks," lausus ta.
Teise, seesmise ohuna nimetas Tusk ELi-vastasuse tõusu ja natsionalistliku ning üha ksenofoobsema meeleolu teket ELis.
"Atraktiivseks alternatiiviks integratsioonile on saamas riiklik egoism," sõnas Euroopa ülemkogu eesistuja.
Kolmanda ohuna tõi Tusk välja Euroopa-meelse eliidi meeleolu - usk poliitilisse integratsiooni on vähenemas, üha enam kasutatakse populistlikke argumente ning kaheldakse liberaalse demokraatia alusväärtustes.
Pingetest tulvil maailmas on Tuski arvates tarvis eurooplaste julgust, otsusekindlust ja poliitilist solidaarsust, sest ilma nende omadusteta ei jää me püsima. "Euroopa riikidel on eraldi võttes vähe kaalu. Kuid ELil on demograafiline ja majanduslik potentsiaal, mis muudab selle võrdseks partneriks ka kõige võimsamate jaoks," rõhutas ta.
Samuti pani ta Euroopale südamele, et ei unustataks, miks üldse 60 aasta eest ühineda otsustati: esmalt selleks, et vältida uut ajaloolist katastroofi. Ka ei maksa unustada, et aeg, mil Euroopa on olnud ühtne, on olnud parim aeg kogu Euroopa sajanditepikkuses ajaloos, lausus Tusk. | Tuski sõnum EL-i riigipeade kohtumise eel: koos jääme püsima, eraldi langeme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sama sõnumit " united we stand, divided we fall" kordas Tusk ka Tallinnas toimunud ühispressikonverentsil Balti riigipeadega.
Tuski arvates seisab Euroopa Liit silmitsi ohtlikumate väljakutsetega kui kunagi varem alates Rooma lepingu allkirjastamisest. Ta nimetas kolme ohtu.
"Esimene oht on väljastpoolt ning seondub maailma ja Euroopa ümbruse uue geopoliitilise olukorraga. Üha rohkem ennast kehtestav Hiina, eriti merel, Venemaa agressiivne poliitika Ukraina ja selle naabrite suunal, sõda, terror ja anarhia Lähis-Idas ja Aafrikas, kus tähtsat rolli mängib radikaalne islam, nagu ka uue Ameerika administratsiooni murettekitavad avaldused muudavad meie tuleviku väga raskesti ennustatavaks," lausus ta.
Teise, seesmise ohuna nimetas Tusk ELi-vastasuse tõusu ja natsionalistliku ning üha ksenofoobsema meeleolu teket ELis.
"Atraktiivseks alternatiiviks integratsioonile on saamas riiklik egoism," sõnas Euroopa ülemkogu eesistuja.
Kolmanda ohuna tõi Tusk välja Euroopa-meelse eliidi meeleolu - usk poliitilisse integratsiooni on vähenemas, üha enam kasutatakse populistlikke argumente ning kaheldakse liberaalse demokraatia alusväärtustes.
Pingetest tulvil maailmas on Tuski arvates tarvis eurooplaste julgust, otsusekindlust ja poliitilist solidaarsust, sest ilma nende omadusteta ei jää me püsima. "Euroopa riikidel on eraldi võttes vähe kaalu. Kuid ELil on demograafiline ja majanduslik potentsiaal, mis muudab selle võrdseks partneriks ka kõige võimsamate jaoks," rõhutas ta.
Samuti pani ta Euroopale südamele, et ei unustataks, miks üldse 60 aasta eest ühineda otsustati: esmalt selleks, et vältida uut ajaloolist katastroofi. Ka ei maksa unustada, et aeg, mil Euroopa on olnud ühtne, on olnud parim aeg kogu Euroopa sajanditepikkuses ajaloos, lausus Tusk.
### Response:
Tuski sõnum EL-i riigipeade kohtumise eel: koos jääme püsima, eraldi langeme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsusse kuuluvad paremtsentristlik Rahvapartei (ÖVP) ja vasakpoolne Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPÖ) leppisid esmaspäeva hilisõhtul kokku reformiplaanis, milles keskendutakse uute töökohtade loomisele, majanduskasvu tagamisele ja haridusele. Otsus tehti hoolimata ohust, et reformiga kaasnevad tülid võivad tuua kaasa ennetähtaegsed parlamendivalimised, vahendsid Die Welt, Politico ja Yle.
Reformiplaani üheks osaks on ka uued julgeolekumeetmed, millega muudetakse varjupaigataotlejate kontroll põhjalikumaks, ning integratsiooniprogramm, mille raames eraldatakse rohkem ressursse saksa keele õpetamiseks ning mille üheks meetmeks on ka burkakeeld.
Integratsiooniprogrammi eestvedajaks on olnud Rahvaparteisse kuuluv välisminister Sebastian Kurz, kelle sõnul aitab selliste "antisotsiaalsete sümbolite" nagu burka keelamine integreeruda neil migrantidel, kellel lubatakse jääda". Samuti avaldas Kurz heameelt selle üle, et vahepeal kahtleval seisukohal olnud SPÖ asus lõpuks ikkagi julgeoleku- ja integratsioonimeetmeid toetama.
Liidukantsler Christian Kern omakorda ütles, et otsusega soovitakse seda, et "riigi 60 000 moslemit ei tunneks end olevat väljaspool ühiskonda".
Analüütikute hinnangul võib valitsuse otsuse taga näha ka soovi võita valijaid tagasi paremäärmuslikuks peetud Austria Vabadusparteilt (FPÖ).
Esimene "burkakeelu" kehtestanud riik Euroopas oli Prantsusmaa, kus seda tehti juba 2010. aastal. Järgnesid Belgia ja Bulgaaria. Hollandis on aga osa rahvasaadikuid esitanud eelnõu, millega ei keelataks burka kandmist avalikus kohas täielikult, vaid keeld puudutaks vaid kindlaid julgeolekuga seotud olukordi.
Jaanuari alguses teatas Maroko meedia, et kuningriigi võimud keelasid julgeolekukaalutlustel kogu nägu katvate moslemirüüde impordi, tootmise ja müügi, sest "bandiidid on korduvalt kasutanud seda riideeset kuritegude toimepanekuks".
Maroko kuningas Mohammed VI pooldab mõõdukat islamit ja suurem osa naisi eelistab kanda hidžaabi, mis jätab näo katmata. Salafistide ringkondades ja riigi konservatiivsemas põhjaosas kantakse ka nikaabi, mille puhul paistavad välja ainult silmad. | Austria valitsus leppis kokku burkakeelu kehtestamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsusse kuuluvad paremtsentristlik Rahvapartei (ÖVP) ja vasakpoolne Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPÖ) leppisid esmaspäeva hilisõhtul kokku reformiplaanis, milles keskendutakse uute töökohtade loomisele, majanduskasvu tagamisele ja haridusele. Otsus tehti hoolimata ohust, et reformiga kaasnevad tülid võivad tuua kaasa ennetähtaegsed parlamendivalimised, vahendsid Die Welt, Politico ja Yle.
Reformiplaani üheks osaks on ka uued julgeolekumeetmed, millega muudetakse varjupaigataotlejate kontroll põhjalikumaks, ning integratsiooniprogramm, mille raames eraldatakse rohkem ressursse saksa keele õpetamiseks ning mille üheks meetmeks on ka burkakeeld.
Integratsiooniprogrammi eestvedajaks on olnud Rahvaparteisse kuuluv välisminister Sebastian Kurz, kelle sõnul aitab selliste "antisotsiaalsete sümbolite" nagu burka keelamine integreeruda neil migrantidel, kellel lubatakse jääda". Samuti avaldas Kurz heameelt selle üle, et vahepeal kahtleval seisukohal olnud SPÖ asus lõpuks ikkagi julgeoleku- ja integratsioonimeetmeid toetama.
Liidukantsler Christian Kern omakorda ütles, et otsusega soovitakse seda, et "riigi 60 000 moslemit ei tunneks end olevat väljaspool ühiskonda".
Analüütikute hinnangul võib valitsuse otsuse taga näha ka soovi võita valijaid tagasi paremäärmuslikuks peetud Austria Vabadusparteilt (FPÖ).
Esimene "burkakeelu" kehtestanud riik Euroopas oli Prantsusmaa, kus seda tehti juba 2010. aastal. Järgnesid Belgia ja Bulgaaria. Hollandis on aga osa rahvasaadikuid esitanud eelnõu, millega ei keelataks burka kandmist avalikus kohas täielikult, vaid keeld puudutaks vaid kindlaid julgeolekuga seotud olukordi.
Jaanuari alguses teatas Maroko meedia, et kuningriigi võimud keelasid julgeolekukaalutlustel kogu nägu katvate moslemirüüde impordi, tootmise ja müügi, sest "bandiidid on korduvalt kasutanud seda riideeset kuritegude toimepanekuks".
Maroko kuningas Mohammed VI pooldab mõõdukat islamit ja suurem osa naisi eelistab kanda hidžaabi, mis jätab näo katmata. Salafistide ringkondades ja riigi konservatiivsemas põhjaosas kantakse ka nikaabi, mille puhul paistavad välja ainult silmad.
### Response:
Austria valitsus leppis kokku burkakeelu kehtestamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtunik: Meelis Oidsalu, jah?
Meelis Oidsalu: Meelis Oidsalu jah.
Kohtunik: Tulge, andke allkiri- Tulge siia mikrofoni taha-
Oidsalu: Peab seisma kogu aeg, jah?
Kohtunik: Teie jutt lindistatakse.
Oidsalu: Ma kissitan silmi, mul on silmapõletik, ma loodan et kohus ei pahanda.
Kohtunik: Teie nimi on Meelis Oidsalu, kus te töötate, millega te tegelete?
Oidsalu: Olen kaitseministeeriumi asekantsler, kaitseplaneerimise asekantslerina töötan hetkel. Kas ma võin päikseprillid ette panna?
Kohtunik: Võib küll. Olete teadlik, miks teid täna kohtusse kutsuti?
Oidsalu: Olen küll jah, et siuke protsess käib Kaur Kenderi vastu.
Kohtunik: Olete kirjutisega tutvunud?
Oidsalu: Olen kirjutisega tutvunud, olen arvustanud Eesti Ekspressis, kuupäeva ei mäleta, eelmine aasta millalgi.
Kohtunik:??
Oidsalu: Ma tegelikult laitsin natukene Kenderit, et ta on veidikene liiga arg, moraliseeriv oma selles tekstis, et ta võtab, ütleme, et see tekst liiga kergelt kutsub esile jälestust ja see moraal on liiga ühene ja paljas seal teoses, et kokkuvõtvalt üks meesterahvas siis andub oma ihadele ja siis lõpuks jõuab oma ettemääratud hukuni, et selline suhteliselt kristlik moraal on sellel tekstil, ma väidaks.
Kohtunik: Kaitse kutsus teid, jah?
Keres: Jah.
Kohtunik: Kaitse küsib siis küsimusi.
Keres: Jah. Ma küsin esmalt selle, et milline on teie kokkupuude kirjandusega, härra Oidsalu?
Oidsalu: Ma olen aktiivselt ise kirjandust loonud, luuletajana aastast 2005, olen Eesti kirjanike liidu liige ja olen aktiivselt tegev ka kultuurikriitikuna, mitte siis ainult kirjanduskriitikas vaid ka teatrikriitikas, filmikriitikas-
Kohtunik: Kultuuriministeeriumis peaksite töötama, mitte kaitseministeeriumis-
Oidsalu: Vaadake, see alati ei ole hea, kui luuletajad riiki valitsevad ja samal ajal luuletajad, et väike siuke erisus võiks vahel olla.
Keres: Aga härra Oidsalu, miks te kirjutasite arvustuse Kenderi teosele?
Oidsalu: Sest kogu see diskussioon selle teose üle paelus mind ja minul ei olnud ka mingisugust eelarvamust, välja arvatud see, mille meediamadin ümber selle oli kujundanud ja ma tahtsin teada, et mis asi see täpsemalt on, minu arust on ilmselgelt tegemist lihtsalt ühe hälbekirjanduse teosega, mitte midagi enamat.
Kohtunik: Hälbekirjandusteoseks?
Oidsalu: No seda transgressiivseks kunstiks, aga see on nii kole, et ma ei tahaks seda kasutada, et tegelikult siuke termin nagu hälbekirjandus on täiesti kasutusel.
Keres: Oskate veel tuua näiteid hälbekirjandusest?
Oidsalu: Noh, siin on ajakirjanduses ka läbi käinud erinevad näited, De Sade-i “120 päeva,” Georges Bataille tekste on eestindatud Hasso Krulli suurepärases tõlkes, “Silma lugu,” seal kogumikus oli veel tekste, mis kirjeldavad suhteliselt selliseid ebatavalisi või ebatraditsioonilisi seksuaalkäitumise ilminguid väga detailselt. No siin olnud diskussiooni ka selle üle, kas Nabokovi “Lolita” on hälbekirjanduse ilming, minu arust ta väga selgelt on seda, eks ole, siuke väga ebatraditsiooniline kiindumus vanema härrasmehe poolt, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritud tervikuna. Aga hälbekirjandus ei pruugi olla muidugi ainult seksuaalperverssustele suunatud, et minu arust seesama Salman Rushdie “Saatanlikud värsi,” eks ole on ka üks selline hälbekirjanduse näide, et see võib olla ka selline religioosne obstsöönsus, mis läheb valitsevate traditsioonide ja tõlgendustega vastuollu.
Keres: Kas te oskate seletada kohtule, mis teie arvamuse järgi või teie kogemuses kultuurikriitikuna, et mida kujutab endast pornograafia?
Oidsalu: No kultuurikriitikuna ma pornograafiat ei ole kritiseerinud ja ei hakka kunagi kritiseerima ka, sest pornograafia on väga selgelt selline funktsionaalne, ütleme toode. Ta on asi, mis on loodud ühel kindlal eesmärgil, mida levitatakse, turundatakse kasumi eesmärgil väga selgetes kanalites väga määratud sihtgruppidele. See on pigem majanduslik nähtus, või füsioloogiline nähtus, millele nagu kultuurikriitikul, kes kirjandusega tegeleb, suurt puutumust ei ole.
Keres: Mhm. Aga kuidas pornograafia erineb kirjandusest?
Oidsalu: Noh, see üks küsimus, seesama küsimus eesmärgistatusest, kui küsida, et mis on ka transgressiivse kunsti eesmärk kui selline, siis sageli ise on see küsimus vildakas kunstiteose kohta, kunstiteosel sageli ei olegi eesmärki. On selliseid esteetika koolkondi, kes väidavad, et kui teosel on mingi funktsionaalne eesmärk, siis ta definitsiooni järgi ei ole kunst. Ka selline hälbeline akt võib olla täiesti eesmärgitu. Lihtsalt on kultuuriline fakt. See esiteks ja teine asi on muidugi see funktsionaalsuse küsimus, et kas ta on allutatud mingisuguse konkreetse funktsiooni teenimisele või mitte, kolmas on ehk see, et kunst alati võimaldab, vähemalt teatud sellist metafoorsust või mingisugust kujundite tekkimist kunstiteose retseptsiooni kaudu. Ja võib-olla minu arust ka oluline, kui rääkida kunstist üldse, siis hästi oluline on ka konteksti ja teksti omavaheline seos.
Ma toon võib-olla ühe näite kujutavast kunstist siin, et näiteks 1917 eksole, me kõik teame Marcel Duchampi seda surematut skulptuuri “Purskkaev,” kus siis kunstnik vedas tegelikult uriinipoti kunstisaali, pani ta poodiumile ja allkirjastas selle. Seda kõik võtsid kui sellist väga revolutsioonilist kunstiakti, mis sest, et seda uriinipotti ennast ei olnud keegi kuidagimoodi pitseerinud ja iga kunstiteose puhul on hästi oluline see kontekst, et kui see paralleel tuua kirjandusmaailma, et kui uriinipoti ümber, all poodiumi ümber oli näitusesaal, siis kirjandusteose ümber on alati kirjandusruum, kui võrdlust tuua, et see autor on siis poodium, tema isik, ja see retseptsioon, kuivõrd seda tajutakse teosena, kas seal on kriitiline mass kultuuris, kes tajub seda teost kunstiteosena, et see siis unustab selle kirjandusruumi seal ümber, et selle paralleeli võiks tuua.
Keres: Okei. Te väitsite seda, et see “Untitled 12” on hälbekirjandus. Mille alusel te väidate, et tegemist on kirjandusega või siis hälbekirjandusega, mis need tunnused on, mis teid selleni järelduseni viis?
Oidsalu: Ma saan aru, et see küsimus on küsitud võrdluses siis puhtalt pornograafilise tekstiga, millega siin koguaeg seda teksti nii öelda võrreldakse, funktsionaalse tekstiga, alustame siis sealt, kus ma lõpetasin. Et tegemist on teosega, mida on kirjutanud tunnustatud kirjanik, eks ole, mis ei ole kuskil ilmunud, netipoodides ei ole keegi sellele peale sattunud, et on üks tunnustatud kirjanik, kellel on oma taak, kes on selgelt väljendanud kunstilist taotlust.
Teiseks on kriitiline mass, ma julgen näidata juba retseptsiooni ka nii-öelda erinevates erialaliitudes nii kirjanike liidu kui ka PEN-klubi avalduse, mis siis tunnustavad seda, et see ongi nii-öelda taies, et see on see konteksti osa, mida tuleb alati tekstiga koos vaadata.
Nüüd see tekst ise ei ole pornograafiline minu arust peamiselt seetõttu, et minu jaoks ta žanriliselt, lisaks hälbekirjandusele või stiililiselt läheb sellisesse musta huumori valdkonda, et seal keeratakse vint nii üle kõikides perverssetes situatsioonides, et ma lihtsalt ei kujuta ette, et kuidas seda saab iseenesest tarbida mingisugusegi pornograafilise tootena ja see huumor on miski, mis pornos täiesti puudub, porno on hästi tõsine teema, ma olen ise ka porno tarbija, küll sellise lubatud porno tarbija nagu paljud meist, aga porno ise välistab igasuguse distantsi või nalja või autori pilgu, mis seal on täiesti olemas, selline üle vindi ja siis lõpuks ka kogu selle loo enda nii-öelda moraalsus, allakäik, mida siis väga ehedalt kujutatakse, see on miski, mis pornos täiesti puudub.
Keres: Kas selles teoses teie arvates on võimalik tuvastada inimlikke seoseid või mingisuguseid inimlikke tunnuseid, inimlikke taustasid?
Oidsalu: Kas me räägime puhtalt lugejana? Ma ei saa aru, kuhu see küsimus sihib, aga ma tunnen kaasa sellele inimesele, et tal on kehvasti elus ja ta üritab oma väga haigel moel sellega hakkama saada. Aga mis tast teeb kirjandusteose, üks asi mis mul nimetamata jäi, on see metafoorne taust ka, et üldse selles hälbekirjanduses, üks liik hälbekirjandust keskendub sellele, et seal keskel on mingi tegelane, kelle tegevuste läbi kirjeldatakse karakteri siseelu või meeleseisundit või sellist üldist olukorda maailmas tervikuna ja seda sageli tehakse, kuna need karakterid on sisult nii tühjad või ammendunult, siis ainuke viis seda teha ongi erinevaid tegusid kirjeldada, ta ongi elanud oma selles hälbumuses, see tegelane ise ja selle Kenderi teksti puhul ongi täpselt nii, et see, mis me seal näeme, on tegelikult mingisuguse meeleseisundi metafoorne kirjeldus ja minu arust saab seal täiesti üldistada seda ka mingisugusele üldisele vaimuseisundile, mis ühiskonnas on, et sul on mingisugune selline kinni jooksmine, mingisugune tardumus ühiskonnas, millest väljapääsuks üritatakse kuidagi veel nii-öelda paanilisemalt käituda nii nagu kogu aeg on käitutud ja siis tahes-tahtmata viib see siis lõpuks täieliku hävinguni.
Keres: Et siis kirjeldatakse inimese seisundit.
Oidsalu: Nagu ma ütlesin, siis selle teose puhul ongi, läbi tegude, et ta on seest nii tühi, ammendunud, et ainuke viis endaga kontakti saada, ja seda ütleb ka autor seal minu arust täiesti selgelt ühes kohas, näiteks see, et see, kus ta filmib ennast ja vaatab oma tegusid ja autor sedastab, et see on ainuke viis tal tegelikult iseendaga kontakti saada, paljastab selle skeemi ära, kuidas see kujutusviis tervikuna töötab nagu seal tekstis.
Keres: Te enne ütlesite sellise huvitava asja võib-olla, et Kender jättis teksti veel kuidagi liiga lahjaks, palun seletage seda.
Oidsalu: Mitte nagu liiga lahjaks, aga tema moraalne positsioon või ilkuv vaatajapilk annab väga tunda seal, kui ma seda ausalt öeldes lugesin, siis mulle oli see lausa üllatuseks, et ta väga üheselt distantseerib iseennast autorina kogu sellest jamast, mis ta teeb. Seal ju visatakse väga palju roppu ja musta huumorit selle tüübi ja tema seisundi üle, rohkem mul siin midagi lisada ei ole.
Keres: Mis te ütleksite, härra Oidsalu, on sellel tekstil kirjanduslikku väärtust?
Oidsalu: J ah, muidugi on.
Kohtunik: Kelle jaoks?
Oidsalu: Lugeja jaoks, ega kellegi teise jaoks ei ole.
Kohtunik: Millise lugeja?
Oidsalu: Üks seisab siin.
Kohtunik: No olgu, siin ongi läbi käinud kõik, ainukesed lugejad on kirjandusteadlased ja võib-olla pedofiilid, et rohkem nagu ei ole.
Oidsalu: See teine väide vajab tõestust.
Kohtunik: On veel küsimusi?
Keres: Ei, rohkem ei ole.
Prokurör: Kõige tähtsam küsimus jäi küsimata. Millised omavahelised suhted teil Kenderiga on?
Oidsalu: Kenderiga meie suhtlus on täiesti avalik ja nähtav, see toimub Twitteris peamiselt, ma olen Kenderit näinud elus kaks korda vist, viimane kord kohtusime poolteist aastat tagasi näost näkku, kui see “Sirbi” skandaal oli, siis ma Twitteris asusin Kenderit toetama, kuna kõik teda n.ö tümitasid seal, aga põhimõtteliselt, kuna ma toetasin seda toimetuse vahetust seal Sirbis, ma olen ise pikaaegne “Sirbi” autor olnud, aga rohkem sellist suhtlust pole olnud, väga harva suhtleme.
Prokurör: Et siis enne “Sirpi” ei olnud mingit suhtlemist?
Oidsalu: Kender ise ei teadnud, kes see Oidsalu siuke on
Kender: Teadis, olin kunagi lugenud, aga ma ei teadnud, et sa kaitseministeeriumis oled
Prokurör: Te ütlesite, et te olete kultuurikriitik, me oleme siin juba rääkinud esmaspäevast saadik sellest hälbekirjandusest ja hälbekunstist kõikvõimalikes variantides, kas te olete selle kunstiliigiga varem ka kokku puutunud?
Oidsalu: Jah, ikka, mõned nimetasin, see Nabokovi “Lolita,” lugesime koolis kohustusliku kirjandusena, üks mu lemmikteoseid on 16 sajandist prantsuse autor Rabelais kelle teos “Gargantua ja Pantagruel” on ka üks selline, näitab tolleaegse ususõdasid sellises väga robustses kastmes, et minu meelest see Kenderi stilistika, kõige esimene paralleel tuligi selle teosega, kus siis väga võigaste ja üle võlli selliste vägivaldsete stseenidega, eriti tolle aja kohta, siis kirjeldatakse seda ühiskonda ja poliitilist mandumist, mis tolleaegses ühiskonnas on.
Prokurör: Kas Eesti kirjanduses on varem kirjutatud sarnast teost nagu see “U-12” ja me räägime sellest laste võtmes, et noh, me jätame selle muu teose konteksti välja, just kas olete kohanud, kus lapsi, eelkooliealisi on varem nagu niimoodi, kuidas öelda siis, mulle meeldib see väljend “graafiliselt” näidatud vägivalda või seksuaalvägivalda laste kallal, on meil midagi sellist või on see niisugune esimene, mis pani ühiskonnas selle resonantsi tööle?
Oidsalu: Sellisel kujul on ta esimene jah, aga üks sellise transgressiivse kunstiakti üks mõte või selline võlusid ongi teha midagi sellist, mida varem pole tehtud, et siis ületada mingeid piire, et see on täpselt samamoodi varasemalt kõik, lääne kirjanduses ka mingid kohtuprotsessid, eks ole, mis on toimunud on eks ole selle pretsedendipõhiselt
Kohtunik: Milles see võlu seisneb selle kirjanduse puhul ma ei saa aru?
Oidsalu: Miks peab mingi võlu üldse olema?
Kohtunik: te ütlesite et võlu on noh-
Oidsalu: Selle teose üllitaja või kunstniku enda jaoks, või see erutus niimoodi, ärme räägi selles mõttes võludest
Kohtunik: Teie ütlesite-
Oidsalu: Ma täpsustasin, mida ma silmas pidasin.
Prokurör: See on siis midagi sellist, mida keegi ei ole varem söandanud teha, et siis saab nagu pildile?
Oidsalu: Jah, pildil olek- kui küsida, et kui paljud kunstnikud, ka kuulsad kunstnikud on sellised, kes ei tahaks olla pildil-
Kender: Sa ei taha?
Oidsalu: Praegu mitte vist jah, aga tähelepanu on kultuuris üks väga oluline selline faktor.
Prokurör: Eriti, kas see on seotud selle, n.ö hälbekunstiga kui popkultuuri osa, et on oluline see, et on oluline see ??löömine sinna juurde, või see, et ma tunnen enda seest, et palang tuleb, mul ei ole seda kuhugi panna, ma panen selle paberile?
Oidsalu: Kender võib ise rääkida-
Prokurör: Ei, ma küsin teie käest, Kenderil-
Oidsalu: Enda looja kogemust öeldes, et võib olla mõlemat pidi, et võib olla teadlik manipulatsioon, mis on ka täiesti aktsepteeritud loomeviis ja võib olla ka romantiline palang, et tuleb vaim peale, ilmutatakse midagi ja panen kirja.
Prokurör: Nii, siis mul on niisuke küsimus, et mul on siin kõrval spikker teie artiklile, et kas neid- me rääkisime sellest “U-12”st, et seksuaalseid situatsioone, tegelikult terve see teos on selle peale üles ehitatud, ühest situatsioonist teise nagu te ütlesite, et muud väljundit sellel õnnetul tegelasele ei ole, kui et ainuke viis on läbi tegude. Kuidas nende tegude kirjeldus, kuidas te seda kirjeldaksite, kuidas need teod on edasi antud, milliseid viise kasutades?
Oidsalu: See ongi selline üle võlli ja väga mahlakas stiil, mingit dokumenteerimist seal ei käi, seal vajutatakse pedaal põhja ja võetakse ka sellelt pornograafiliselt n.ö stseenilt ta usutavus sellega ära, et antakse täiega hagu. Ma nimetaksin seda jah selliseks üle-võlli stiiliks, millest tekibki selline metafoorsus ja distants kogu sellest olukorrast-
Kohtunik: Sõna mahlakas, milles see mahlakus seisneb siin?
Oidsalu: Ma praegu ei pakuks mingit täpsemat definitsiooni.
Kohtunik: Teie kui lugeja, milles see mahlakus seisneb?
Oidsalu: No ma mõtlengi mingisuguste olukordade üle võlli-
Kohtunik: Sellest ma saan aru-
Oidsalu: Te võite sealt lugeda, seal kus-
Kohtunik: Aga mahlakus, kuidas sellest aru saada-
Oidsalu: Ma ei tea, mulle tundub, et mu kallal noritakse praegu-
Kohtunik: Mahlakas-
Oidsalu: Pean ma vastama sellele?
Keres: Loomulikult peab
Kohtunik: Ma saan aru, et teie jaoks on see mahlakas-
Oidsalu: Nagu ma kirjeldasin juba ta meenutab seda Rabelais’i “Gargantua ja Pantagruel”-i, samamoodi üle võlli sellised olukordade kirjeldused, mis lähevad selgelt üle selle lävendi, mida oleks vaja näiteks pornograafilise huvi teenindamiseks.
Kohtunik: Sellest ma saan aru, aga see mahlakus-
Prokurör: Kas see on seotud näiteks, ma proovin teid aidata, kuna ma olen pidanud ka seoses oma tööga üle keskmise, isegi meeste puhul (mahehäälselt) vaatama pornofilme. Ma proovin teid aidata. Kas see võiks siis olla mingites kirjeldustes, see mahlakus?
Oidsalu: Miks me siia mahlakusse nüüd kinni jääme ma ei saa aru.
Prokurör: Ma tahan ikka sellest kirjeldusest, ma ei saa sellest kirjeldusest ei üle ega ümber, et-
Oidsalu: No ma toon selle ühe konkreetse lõigu välja sealt mul ei ole endal seda artiklit kaasas,
Prokurör: Aa, ma näen seda, aga ma ei tea
Oidsalu: Ja siis on üks homoerootiline seik ka, –
Prokurör: Te olete jaa, meeste vahelised armastusseigad, mahlakas kujundlikus, et see on jah seotud nüüd sellega, milles ei ole süüdistuse osa esitatud, eks. Meil on esitatud just selles, mis kirjeldab laste suhtes toime pandud.
Oidsalu: Ja mina pean silmas teksti tervikuna, eks ole, ma ei lugenud, ei otsinud eraldi välja laste kohta käivaid eraldi lõike, mul vastav huvi puudub.
Prokurör: Ma vaatan nüüd veel, aa, jajah. Nii, te märkisite ära, et noh, kirjandusteoseks teeb selle sees, et tunnustatud kirjanik selle kirjutab ja siis et seal peab kunstiline taotlus olema, et on ta kontekstipõhine, olemas autori pilk ja metafoorne taust. Kas selle sisse ei ole võimalik peita siis pornograafiat? Mitte peita, vaid oletame, et hulga kirjanduskriitikuid arutab, et oh sa püha püss, vot on alles teos, aga tegelikult, no, kirjanik, kes teemat valdab, paneb sinna paar metafoori ja tegelikult on meil tegemist pornoteosega. Kas kirjandusteos välistab pornograafilise teose?
Oidsalu: Ma ei oska sellele küsimusele vastata, nagu öeldud ma ei ole lasteporno ekspert.
Prokurör: Ei ma ei küsinud laste kohta, seekord.
Oidsalu: Ma isegi ei spekuleeriks sel teemal.
Prokurör: Siis, et te ütlesite, et te saate aru, et tegemist on tegelase sellise, et tegelane on pornosõltlane, kuidas see on edasi antud, et tegemist on pornosõltlasega, kas see on usutavalt-
Oidsalu: Kasvõi see sama fakt, et kuidas ta iseenda tegusid obsessiivselt lindistab ja hiljem üle vaatab, see on seal väga selgelt välja toodud.
Prokurör: See teadmine põhineb teil millel?
Oidsalu: Saab põhineda ainult tekstil, mida ma lugesin-
Prokurör: Või mingisugusel elukogemuse teadmisel, mitte-
Oidsalu: Ja, mina pornosõltlane ei ole, täitsa mõistlikult tarbin.
Prokurör: Ei, ma ei pidand üldse seda silmas, et ärge võtke isiklikult
Oidsalu: ma lihtsalt ei kujuta ette, mismoodi selle inimese vaimuseisundit muudmoodi kirjeldada.
Prokurör: Et tundub täitsa tõenäoline-
Oidsalu: Luuletusi ta seal ei kirjuta.
Prokurör: Siin küsis kaitsja, et kas on mingisugune kirjanduslik väärtus, sellest oleme hästi aru saanud, et keelt on hästi kasutatud, metafoore on kasutatud, kas siin mingi kunstiline või ühiskondlik väärtus ka on, mitte et see oleks oluline, aga lihtsalt põnev.
Keres: Oluline ka, kahtlemata, ülehomme jõuame selleni.
Oidsalu: Ühiskondlikku väärtust nagu paljude asjade puhul, otsustab ajalugu ja seda sõltumata sellest, kas Kender süüdi mõistetakse või mitte, ma arvan, et seda teksti saatust ja retseptsiooni, pigem annab nagu hoogu juurde, ma arvan, et sellest saab kultustekst kui kirjanik kinni läheb, aga see on kokkuleppe küsimus, mina ei ole ühiskond. Mina esitan nagu alati, arvamuste paljusust, ka kriitikas on inimesi, kes ütlevad, et see on obstsöönsus ja selle eest tulebki karistada, on teised, kes ütlevad, et võtame asja rahulikult ja mõtleme kõigepealt, mis üldse kultuur ja kunst on ja mille peale tasub erutada ja mille peale mitte. See on kokkulepe küsimus.
Prokurör: aga siis, kas seesama hälbekirjandus, noh, on ju muutunud ajas ja ruumis, on nii, või ei ole?
Oidsalu: Tal on erinevaid vorme, jah. Kui võtta nüüd täpselt, kui sa võtad 16 sajandist raamatu ja sa loed praegust teksti ja tekib mingi paralleel, kindlasti muutub.
Prokurör: Ütleme, kui sellist asja on täna esimest korda sellisel viisil kajastatud kirjanduses, kas siis ei ole seda ohtu, et see võib saada tavapäraseks, igapäevaseks ja lõpuks lööme kõik käega, ütleme, et ah, las ta olla.
Oidsalu: Ma oleks sellega isegi nõus, kui ta tõesti oleks esimest korda kirjanduses, eks ole, et maailmakirjanduses on palju jäledamaid näited.
Prokurör: Ma pean silmas lapsi.
Oidsalu: Ma pean ka silmas lapsi, võtke seesama De Sade ja vaadake seda ja ka ilmselt ei järgnenud ühiskonnas tohutut pedofiilia legaliseerimist või siis pigem ongi ajaloo näide selle kohta, kuidas sellised aktid jäävadki nii-öelda ise ka hälbeks, et nad ei too kaasa mingisuguse hälbekäitumise normaliseerumist, seda kogemust võiks ka uurida.
Prokurör: Nii. Ma vaatan. Vist ei ole rohkem, varsti võime hakata ise kõik hakate loenguid pidama sel teemal.
Kohtunik: Ei ole rohkem küsimusi?
Keres: Üks on mul. Härra Oidsalu, kas te olete kunagi puutunud kokku sellise pornoteosega, kus tootja oleks üritanud pornot muidu mitte-pornograafilise teose sisse peita?
Oidsalu: Ei ole. Ma ei oska muud öelda selle peale.
Kohtunik: EI ole rohkem küsimusi?
Keres: Ei.
Kohtunik: Siis on tänaseks kõik.
Ilmunud Nihilist.FM-is. | Kenderi protsess. Meelis Oidsalu: transgressiivse kunsti üks mõte on teha midagi, mida pole varem tehtud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtunik: Meelis Oidsalu, jah?
Meelis Oidsalu: Meelis Oidsalu jah.
Kohtunik: Tulge, andke allkiri- Tulge siia mikrofoni taha-
Oidsalu: Peab seisma kogu aeg, jah?
Kohtunik: Teie jutt lindistatakse.
Oidsalu: Ma kissitan silmi, mul on silmapõletik, ma loodan et kohus ei pahanda.
Kohtunik: Teie nimi on Meelis Oidsalu, kus te töötate, millega te tegelete?
Oidsalu: Olen kaitseministeeriumi asekantsler, kaitseplaneerimise asekantslerina töötan hetkel. Kas ma võin päikseprillid ette panna?
Kohtunik: Võib küll. Olete teadlik, miks teid täna kohtusse kutsuti?
Oidsalu: Olen küll jah, et siuke protsess käib Kaur Kenderi vastu.
Kohtunik: Olete kirjutisega tutvunud?
Oidsalu: Olen kirjutisega tutvunud, olen arvustanud Eesti Ekspressis, kuupäeva ei mäleta, eelmine aasta millalgi.
Kohtunik:??
Oidsalu: Ma tegelikult laitsin natukene Kenderit, et ta on veidikene liiga arg, moraliseeriv oma selles tekstis, et ta võtab, ütleme, et see tekst liiga kergelt kutsub esile jälestust ja see moraal on liiga ühene ja paljas seal teoses, et kokkuvõtvalt üks meesterahvas siis andub oma ihadele ja siis lõpuks jõuab oma ettemääratud hukuni, et selline suhteliselt kristlik moraal on sellel tekstil, ma väidaks.
Kohtunik: Kaitse kutsus teid, jah?
Keres: Jah.
Kohtunik: Kaitse küsib siis küsimusi.
Keres: Jah. Ma küsin esmalt selle, et milline on teie kokkupuude kirjandusega, härra Oidsalu?
Oidsalu: Ma olen aktiivselt ise kirjandust loonud, luuletajana aastast 2005, olen Eesti kirjanike liidu liige ja olen aktiivselt tegev ka kultuurikriitikuna, mitte siis ainult kirjanduskriitikas vaid ka teatrikriitikas, filmikriitikas-
Kohtunik: Kultuuriministeeriumis peaksite töötama, mitte kaitseministeeriumis-
Oidsalu: Vaadake, see alati ei ole hea, kui luuletajad riiki valitsevad ja samal ajal luuletajad, et väike siuke erisus võiks vahel olla.
Keres: Aga härra Oidsalu, miks te kirjutasite arvustuse Kenderi teosele?
Oidsalu: Sest kogu see diskussioon selle teose üle paelus mind ja minul ei olnud ka mingisugust eelarvamust, välja arvatud see, mille meediamadin ümber selle oli kujundanud ja ma tahtsin teada, et mis asi see täpsemalt on, minu arust on ilmselgelt tegemist lihtsalt ühe hälbekirjanduse teosega, mitte midagi enamat.
Kohtunik: Hälbekirjandusteoseks?
Oidsalu: No seda transgressiivseks kunstiks, aga see on nii kole, et ma ei tahaks seda kasutada, et tegelikult siuke termin nagu hälbekirjandus on täiesti kasutusel.
Keres: Oskate veel tuua näiteid hälbekirjandusest?
Oidsalu: Noh, siin on ajakirjanduses ka läbi käinud erinevad näited, De Sade-i “120 päeva,” Georges Bataille tekste on eestindatud Hasso Krulli suurepärases tõlkes, “Silma lugu,” seal kogumikus oli veel tekste, mis kirjeldavad suhteliselt selliseid ebatavalisi või ebatraditsioonilisi seksuaalkäitumise ilminguid väga detailselt. No siin olnud diskussiooni ka selle üle, kas Nabokovi “Lolita” on hälbekirjanduse ilming, minu arust ta väga selgelt on seda, eks ole, siuke väga ebatraditsiooniline kiindumus vanema härrasmehe poolt, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritud tervikuna. Aga hälbekirjandus ei pruugi olla muidugi ainult seksuaalperverssustele suunatud, et minu arust seesama Salman Rushdie “Saatanlikud värsi,” eks ole on ka üks selline hälbekirjanduse näide, et see võib olla ka selline religioosne obstsöönsus, mis läheb valitsevate traditsioonide ja tõlgendustega vastuollu.
Keres: Kas te oskate seletada kohtule, mis teie arvamuse järgi või teie kogemuses kultuurikriitikuna, et mida kujutab endast pornograafia?
Oidsalu: No kultuurikriitikuna ma pornograafiat ei ole kritiseerinud ja ei hakka kunagi kritiseerima ka, sest pornograafia on väga selgelt selline funktsionaalne, ütleme toode. Ta on asi, mis on loodud ühel kindlal eesmärgil, mida levitatakse, turundatakse kasumi eesmärgil väga selgetes kanalites väga määratud sihtgruppidele. See on pigem majanduslik nähtus, või füsioloogiline nähtus, millele nagu kultuurikriitikul, kes kirjandusega tegeleb, suurt puutumust ei ole.
Keres: Mhm. Aga kuidas pornograafia erineb kirjandusest?
Oidsalu: Noh, see üks küsimus, seesama küsimus eesmärgistatusest, kui küsida, et mis on ka transgressiivse kunsti eesmärk kui selline, siis sageli ise on see küsimus vildakas kunstiteose kohta, kunstiteosel sageli ei olegi eesmärki. On selliseid esteetika koolkondi, kes väidavad, et kui teosel on mingi funktsionaalne eesmärk, siis ta definitsiooni järgi ei ole kunst. Ka selline hälbeline akt võib olla täiesti eesmärgitu. Lihtsalt on kultuuriline fakt. See esiteks ja teine asi on muidugi see funktsionaalsuse küsimus, et kas ta on allutatud mingisuguse konkreetse funktsiooni teenimisele või mitte, kolmas on ehk see, et kunst alati võimaldab, vähemalt teatud sellist metafoorsust või mingisugust kujundite tekkimist kunstiteose retseptsiooni kaudu. Ja võib-olla minu arust ka oluline, kui rääkida kunstist üldse, siis hästi oluline on ka konteksti ja teksti omavaheline seos.
Ma toon võib-olla ühe näite kujutavast kunstist siin, et näiteks 1917 eksole, me kõik teame Marcel Duchampi seda surematut skulptuuri “Purskkaev,” kus siis kunstnik vedas tegelikult uriinipoti kunstisaali, pani ta poodiumile ja allkirjastas selle. Seda kõik võtsid kui sellist väga revolutsioonilist kunstiakti, mis sest, et seda uriinipotti ennast ei olnud keegi kuidagimoodi pitseerinud ja iga kunstiteose puhul on hästi oluline see kontekst, et kui see paralleel tuua kirjandusmaailma, et kui uriinipoti ümber, all poodiumi ümber oli näitusesaal, siis kirjandusteose ümber on alati kirjandusruum, kui võrdlust tuua, et see autor on siis poodium, tema isik, ja see retseptsioon, kuivõrd seda tajutakse teosena, kas seal on kriitiline mass kultuuris, kes tajub seda teost kunstiteosena, et see siis unustab selle kirjandusruumi seal ümber, et selle paralleeli võiks tuua.
Keres: Okei. Te väitsite seda, et see “Untitled 12” on hälbekirjandus. Mille alusel te väidate, et tegemist on kirjandusega või siis hälbekirjandusega, mis need tunnused on, mis teid selleni järelduseni viis?
Oidsalu: Ma saan aru, et see küsimus on küsitud võrdluses siis puhtalt pornograafilise tekstiga, millega siin koguaeg seda teksti nii öelda võrreldakse, funktsionaalse tekstiga, alustame siis sealt, kus ma lõpetasin. Et tegemist on teosega, mida on kirjutanud tunnustatud kirjanik, eks ole, mis ei ole kuskil ilmunud, netipoodides ei ole keegi sellele peale sattunud, et on üks tunnustatud kirjanik, kellel on oma taak, kes on selgelt väljendanud kunstilist taotlust.
Teiseks on kriitiline mass, ma julgen näidata juba retseptsiooni ka nii-öelda erinevates erialaliitudes nii kirjanike liidu kui ka PEN-klubi avalduse, mis siis tunnustavad seda, et see ongi nii-öelda taies, et see on see konteksti osa, mida tuleb alati tekstiga koos vaadata.
Nüüd see tekst ise ei ole pornograafiline minu arust peamiselt seetõttu, et minu jaoks ta žanriliselt, lisaks hälbekirjandusele või stiililiselt läheb sellisesse musta huumori valdkonda, et seal keeratakse vint nii üle kõikides perverssetes situatsioonides, et ma lihtsalt ei kujuta ette, et kuidas seda saab iseenesest tarbida mingisugusegi pornograafilise tootena ja see huumor on miski, mis pornos täiesti puudub, porno on hästi tõsine teema, ma olen ise ka porno tarbija, küll sellise lubatud porno tarbija nagu paljud meist, aga porno ise välistab igasuguse distantsi või nalja või autori pilgu, mis seal on täiesti olemas, selline üle vindi ja siis lõpuks ka kogu selle loo enda nii-öelda moraalsus, allakäik, mida siis väga ehedalt kujutatakse, see on miski, mis pornos täiesti puudub.
Keres: Kas selles teoses teie arvates on võimalik tuvastada inimlikke seoseid või mingisuguseid inimlikke tunnuseid, inimlikke taustasid?
Oidsalu: Kas me räägime puhtalt lugejana? Ma ei saa aru, kuhu see küsimus sihib, aga ma tunnen kaasa sellele inimesele, et tal on kehvasti elus ja ta üritab oma väga haigel moel sellega hakkama saada. Aga mis tast teeb kirjandusteose, üks asi mis mul nimetamata jäi, on see metafoorne taust ka, et üldse selles hälbekirjanduses, üks liik hälbekirjandust keskendub sellele, et seal keskel on mingi tegelane, kelle tegevuste läbi kirjeldatakse karakteri siseelu või meeleseisundit või sellist üldist olukorda maailmas tervikuna ja seda sageli tehakse, kuna need karakterid on sisult nii tühjad või ammendunult, siis ainuke viis seda teha ongi erinevaid tegusid kirjeldada, ta ongi elanud oma selles hälbumuses, see tegelane ise ja selle Kenderi teksti puhul ongi täpselt nii, et see, mis me seal näeme, on tegelikult mingisuguse meeleseisundi metafoorne kirjeldus ja minu arust saab seal täiesti üldistada seda ka mingisugusele üldisele vaimuseisundile, mis ühiskonnas on, et sul on mingisugune selline kinni jooksmine, mingisugune tardumus ühiskonnas, millest väljapääsuks üritatakse kuidagi veel nii-öelda paanilisemalt käituda nii nagu kogu aeg on käitutud ja siis tahes-tahtmata viib see siis lõpuks täieliku hävinguni.
Keres: Et siis kirjeldatakse inimese seisundit.
Oidsalu: Nagu ma ütlesin, siis selle teose puhul ongi, läbi tegude, et ta on seest nii tühi, ammendunud, et ainuke viis endaga kontakti saada, ja seda ütleb ka autor seal minu arust täiesti selgelt ühes kohas, näiteks see, et see, kus ta filmib ennast ja vaatab oma tegusid ja autor sedastab, et see on ainuke viis tal tegelikult iseendaga kontakti saada, paljastab selle skeemi ära, kuidas see kujutusviis tervikuna töötab nagu seal tekstis.
Keres: Te enne ütlesite sellise huvitava asja võib-olla, et Kender jättis teksti veel kuidagi liiga lahjaks, palun seletage seda.
Oidsalu: Mitte nagu liiga lahjaks, aga tema moraalne positsioon või ilkuv vaatajapilk annab väga tunda seal, kui ma seda ausalt öeldes lugesin, siis mulle oli see lausa üllatuseks, et ta väga üheselt distantseerib iseennast autorina kogu sellest jamast, mis ta teeb. Seal ju visatakse väga palju roppu ja musta huumorit selle tüübi ja tema seisundi üle, rohkem mul siin midagi lisada ei ole.
Keres: Mis te ütleksite, härra Oidsalu, on sellel tekstil kirjanduslikku väärtust?
Oidsalu: J ah, muidugi on.
Kohtunik: Kelle jaoks?
Oidsalu: Lugeja jaoks, ega kellegi teise jaoks ei ole.
Kohtunik: Millise lugeja?
Oidsalu: Üks seisab siin.
Kohtunik: No olgu, siin ongi läbi käinud kõik, ainukesed lugejad on kirjandusteadlased ja võib-olla pedofiilid, et rohkem nagu ei ole.
Oidsalu: See teine väide vajab tõestust.
Kohtunik: On veel küsimusi?
Keres: Ei, rohkem ei ole.
Prokurör: Kõige tähtsam küsimus jäi küsimata. Millised omavahelised suhted teil Kenderiga on?
Oidsalu: Kenderiga meie suhtlus on täiesti avalik ja nähtav, see toimub Twitteris peamiselt, ma olen Kenderit näinud elus kaks korda vist, viimane kord kohtusime poolteist aastat tagasi näost näkku, kui see “Sirbi” skandaal oli, siis ma Twitteris asusin Kenderit toetama, kuna kõik teda n.ö tümitasid seal, aga põhimõtteliselt, kuna ma toetasin seda toimetuse vahetust seal Sirbis, ma olen ise pikaaegne “Sirbi” autor olnud, aga rohkem sellist suhtlust pole olnud, väga harva suhtleme.
Prokurör: Et siis enne “Sirpi” ei olnud mingit suhtlemist?
Oidsalu: Kender ise ei teadnud, kes see Oidsalu siuke on
Kender: Teadis, olin kunagi lugenud, aga ma ei teadnud, et sa kaitseministeeriumis oled
Prokurör: Te ütlesite, et te olete kultuurikriitik, me oleme siin juba rääkinud esmaspäevast saadik sellest hälbekirjandusest ja hälbekunstist kõikvõimalikes variantides, kas te olete selle kunstiliigiga varem ka kokku puutunud?
Oidsalu: Jah, ikka, mõned nimetasin, see Nabokovi “Lolita,” lugesime koolis kohustusliku kirjandusena, üks mu lemmikteoseid on 16 sajandist prantsuse autor Rabelais kelle teos “Gargantua ja Pantagruel” on ka üks selline, näitab tolleaegse ususõdasid sellises väga robustses kastmes, et minu meelest see Kenderi stilistika, kõige esimene paralleel tuligi selle teosega, kus siis väga võigaste ja üle võlli selliste vägivaldsete stseenidega, eriti tolle aja kohta, siis kirjeldatakse seda ühiskonda ja poliitilist mandumist, mis tolleaegses ühiskonnas on.
Prokurör: Kas Eesti kirjanduses on varem kirjutatud sarnast teost nagu see “U-12” ja me räägime sellest laste võtmes, et noh, me jätame selle muu teose konteksti välja, just kas olete kohanud, kus lapsi, eelkooliealisi on varem nagu niimoodi, kuidas öelda siis, mulle meeldib see väljend “graafiliselt” näidatud vägivalda või seksuaalvägivalda laste kallal, on meil midagi sellist või on see niisugune esimene, mis pani ühiskonnas selle resonantsi tööle?
Oidsalu: Sellisel kujul on ta esimene jah, aga üks sellise transgressiivse kunstiakti üks mõte või selline võlusid ongi teha midagi sellist, mida varem pole tehtud, et siis ületada mingeid piire, et see on täpselt samamoodi varasemalt kõik, lääne kirjanduses ka mingid kohtuprotsessid, eks ole, mis on toimunud on eks ole selle pretsedendipõhiselt
Kohtunik: Milles see võlu seisneb selle kirjanduse puhul ma ei saa aru?
Oidsalu: Miks peab mingi võlu üldse olema?
Kohtunik: te ütlesite et võlu on noh-
Oidsalu: Selle teose üllitaja või kunstniku enda jaoks, või see erutus niimoodi, ärme räägi selles mõttes võludest
Kohtunik: Teie ütlesite-
Oidsalu: Ma täpsustasin, mida ma silmas pidasin.
Prokurör: See on siis midagi sellist, mida keegi ei ole varem söandanud teha, et siis saab nagu pildile?
Oidsalu: Jah, pildil olek- kui küsida, et kui paljud kunstnikud, ka kuulsad kunstnikud on sellised, kes ei tahaks olla pildil-
Kender: Sa ei taha?
Oidsalu: Praegu mitte vist jah, aga tähelepanu on kultuuris üks väga oluline selline faktor.
Prokurör: Eriti, kas see on seotud selle, n.ö hälbekunstiga kui popkultuuri osa, et on oluline see, et on oluline see ??löömine sinna juurde, või see, et ma tunnen enda seest, et palang tuleb, mul ei ole seda kuhugi panna, ma panen selle paberile?
Oidsalu: Kender võib ise rääkida-
Prokurör: Ei, ma küsin teie käest, Kenderil-
Oidsalu: Enda looja kogemust öeldes, et võib olla mõlemat pidi, et võib olla teadlik manipulatsioon, mis on ka täiesti aktsepteeritud loomeviis ja võib olla ka romantiline palang, et tuleb vaim peale, ilmutatakse midagi ja panen kirja.
Prokurör: Nii, siis mul on niisuke küsimus, et mul on siin kõrval spikker teie artiklile, et kas neid- me rääkisime sellest “U-12”st, et seksuaalseid situatsioone, tegelikult terve see teos on selle peale üles ehitatud, ühest situatsioonist teise nagu te ütlesite, et muud väljundit sellel õnnetul tegelasele ei ole, kui et ainuke viis on läbi tegude. Kuidas nende tegude kirjeldus, kuidas te seda kirjeldaksite, kuidas need teod on edasi antud, milliseid viise kasutades?
Oidsalu: See ongi selline üle võlli ja väga mahlakas stiil, mingit dokumenteerimist seal ei käi, seal vajutatakse pedaal põhja ja võetakse ka sellelt pornograafiliselt n.ö stseenilt ta usutavus sellega ära, et antakse täiega hagu. Ma nimetaksin seda jah selliseks üle-võlli stiiliks, millest tekibki selline metafoorsus ja distants kogu sellest olukorrast-
Kohtunik: Sõna mahlakas, milles see mahlakus seisneb siin?
Oidsalu: Ma praegu ei pakuks mingit täpsemat definitsiooni.
Kohtunik: Teie kui lugeja, milles see mahlakus seisneb?
Oidsalu: No ma mõtlengi mingisuguste olukordade üle võlli-
Kohtunik: Sellest ma saan aru-
Oidsalu: Te võite sealt lugeda, seal kus-
Kohtunik: Aga mahlakus, kuidas sellest aru saada-
Oidsalu: Ma ei tea, mulle tundub, et mu kallal noritakse praegu-
Kohtunik: Mahlakas-
Oidsalu: Pean ma vastama sellele?
Keres: Loomulikult peab
Kohtunik: Ma saan aru, et teie jaoks on see mahlakas-
Oidsalu: Nagu ma kirjeldasin juba ta meenutab seda Rabelais’i “Gargantua ja Pantagruel”-i, samamoodi üle võlli sellised olukordade kirjeldused, mis lähevad selgelt üle selle lävendi, mida oleks vaja näiteks pornograafilise huvi teenindamiseks.
Kohtunik: Sellest ma saan aru, aga see mahlakus-
Prokurör: Kas see on seotud näiteks, ma proovin teid aidata, kuna ma olen pidanud ka seoses oma tööga üle keskmise, isegi meeste puhul (mahehäälselt) vaatama pornofilme. Ma proovin teid aidata. Kas see võiks siis olla mingites kirjeldustes, see mahlakus?
Oidsalu: Miks me siia mahlakusse nüüd kinni jääme ma ei saa aru.
Prokurör: Ma tahan ikka sellest kirjeldusest, ma ei saa sellest kirjeldusest ei üle ega ümber, et-
Oidsalu: No ma toon selle ühe konkreetse lõigu välja sealt mul ei ole endal seda artiklit kaasas,
Prokurör: Aa, ma näen seda, aga ma ei tea
Oidsalu: Ja siis on üks homoerootiline seik ka, –
Prokurör: Te olete jaa, meeste vahelised armastusseigad, mahlakas kujundlikus, et see on jah seotud nüüd sellega, milles ei ole süüdistuse osa esitatud, eks. Meil on esitatud just selles, mis kirjeldab laste suhtes toime pandud.
Oidsalu: Ja mina pean silmas teksti tervikuna, eks ole, ma ei lugenud, ei otsinud eraldi välja laste kohta käivaid eraldi lõike, mul vastav huvi puudub.
Prokurör: Ma vaatan nüüd veel, aa, jajah. Nii, te märkisite ära, et noh, kirjandusteoseks teeb selle sees, et tunnustatud kirjanik selle kirjutab ja siis et seal peab kunstiline taotlus olema, et on ta kontekstipõhine, olemas autori pilk ja metafoorne taust. Kas selle sisse ei ole võimalik peita siis pornograafiat? Mitte peita, vaid oletame, et hulga kirjanduskriitikuid arutab, et oh sa püha püss, vot on alles teos, aga tegelikult, no, kirjanik, kes teemat valdab, paneb sinna paar metafoori ja tegelikult on meil tegemist pornoteosega. Kas kirjandusteos välistab pornograafilise teose?
Oidsalu: Ma ei oska sellele küsimusele vastata, nagu öeldud ma ei ole lasteporno ekspert.
Prokurör: Ei ma ei küsinud laste kohta, seekord.
Oidsalu: Ma isegi ei spekuleeriks sel teemal.
Prokurör: Siis, et te ütlesite, et te saate aru, et tegemist on tegelase sellise, et tegelane on pornosõltlane, kuidas see on edasi antud, et tegemist on pornosõltlasega, kas see on usutavalt-
Oidsalu: Kasvõi see sama fakt, et kuidas ta iseenda tegusid obsessiivselt lindistab ja hiljem üle vaatab, see on seal väga selgelt välja toodud.
Prokurör: See teadmine põhineb teil millel?
Oidsalu: Saab põhineda ainult tekstil, mida ma lugesin-
Prokurör: Või mingisugusel elukogemuse teadmisel, mitte-
Oidsalu: Ja, mina pornosõltlane ei ole, täitsa mõistlikult tarbin.
Prokurör: Ei, ma ei pidand üldse seda silmas, et ärge võtke isiklikult
Oidsalu: ma lihtsalt ei kujuta ette, mismoodi selle inimese vaimuseisundit muudmoodi kirjeldada.
Prokurör: Et tundub täitsa tõenäoline-
Oidsalu: Luuletusi ta seal ei kirjuta.
Prokurör: Siin küsis kaitsja, et kas on mingisugune kirjanduslik väärtus, sellest oleme hästi aru saanud, et keelt on hästi kasutatud, metafoore on kasutatud, kas siin mingi kunstiline või ühiskondlik väärtus ka on, mitte et see oleks oluline, aga lihtsalt põnev.
Keres: Oluline ka, kahtlemata, ülehomme jõuame selleni.
Oidsalu: Ühiskondlikku väärtust nagu paljude asjade puhul, otsustab ajalugu ja seda sõltumata sellest, kas Kender süüdi mõistetakse või mitte, ma arvan, et seda teksti saatust ja retseptsiooni, pigem annab nagu hoogu juurde, ma arvan, et sellest saab kultustekst kui kirjanik kinni läheb, aga see on kokkuleppe küsimus, mina ei ole ühiskond. Mina esitan nagu alati, arvamuste paljusust, ka kriitikas on inimesi, kes ütlevad, et see on obstsöönsus ja selle eest tulebki karistada, on teised, kes ütlevad, et võtame asja rahulikult ja mõtleme kõigepealt, mis üldse kultuur ja kunst on ja mille peale tasub erutada ja mille peale mitte. See on kokkulepe küsimus.
Prokurör: aga siis, kas seesama hälbekirjandus, noh, on ju muutunud ajas ja ruumis, on nii, või ei ole?
Oidsalu: Tal on erinevaid vorme, jah. Kui võtta nüüd täpselt, kui sa võtad 16 sajandist raamatu ja sa loed praegust teksti ja tekib mingi paralleel, kindlasti muutub.
Prokurör: Ütleme, kui sellist asja on täna esimest korda sellisel viisil kajastatud kirjanduses, kas siis ei ole seda ohtu, et see võib saada tavapäraseks, igapäevaseks ja lõpuks lööme kõik käega, ütleme, et ah, las ta olla.
Oidsalu: Ma oleks sellega isegi nõus, kui ta tõesti oleks esimest korda kirjanduses, eks ole, et maailmakirjanduses on palju jäledamaid näited.
Prokurör: Ma pean silmas lapsi.
Oidsalu: Ma pean ka silmas lapsi, võtke seesama De Sade ja vaadake seda ja ka ilmselt ei järgnenud ühiskonnas tohutut pedofiilia legaliseerimist või siis pigem ongi ajaloo näide selle kohta, kuidas sellised aktid jäävadki nii-öelda ise ka hälbeks, et nad ei too kaasa mingisuguse hälbekäitumise normaliseerumist, seda kogemust võiks ka uurida.
Prokurör: Nii. Ma vaatan. Vist ei ole rohkem, varsti võime hakata ise kõik hakate loenguid pidama sel teemal.
Kohtunik: Ei ole rohkem küsimusi?
Keres: Üks on mul. Härra Oidsalu, kas te olete kunagi puutunud kokku sellise pornoteosega, kus tootja oleks üritanud pornot muidu mitte-pornograafilise teose sisse peita?
Oidsalu: Ei ole. Ma ei oska muud öelda selle peale.
Kohtunik: EI ole rohkem küsimusi?
Keres: Ei.
Kohtunik: Siis on tänaseks kõik.
Ilmunud Nihilist.FM-is.
### Response:
Kenderi protsess. Meelis Oidsalu: transgressiivse kunsti üks mõte on teha midagi, mida pole varem tehtud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euro kehtib Eestis alates 2011. aastast, kuni 2014. aastani vahetasid käibelt kadunud Eesti kroone kommertspangad. Sestpeale vahetab kroone aga veel üksnes Eesti Pank. Vaatamata sellele, et euro käibib juba seitsmendat aastat, leidub endiselt igal aastalt mitu tuhat inimest, kes käivad kroone eurodeks vahetamas. Aasta-aastalt on nende arv küll vähenenud, ent püsib jätkuvalt üsna kõrge.
Aasta alguse seisuga on kroone paberrahas tagastamata ikka veel 39,1 miljoni euro väärtuses ja münte 6,7 miljoni euro väärtuses.
"Kuigi keskpangana oleme kogu aeg rääkinud, et jääme kroone eurodeks vahetama igavesti, on siiski väga palju inimesi, kes seda ei tea. Keskpanka tulnud inimeste kõnedest umbes kolmandik on ikka veel selle kohta, kus ja kuidas saab kroone eurodeks vahetada," selgitas Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk.
Kuigi tehingute arv mullu mõnevõrra langes, toimub olenevalt kuust 150-250 vahetustehingut. Keskmine tehingu väärtus ei ole laias laastus muutunud ning jääb vahemikku 2000-3000 krooni, harvem tuleb ette vahetustehinguid ka suuremate summadega.
Ehkki aasta-aastalt on summad tasapisi kahanenud, ulatuvad vahetustehingud endiselt koguväärtuses üle poole miljoni euro aastas. Nii vahetas 2014. aastal Eesti Pangas kroone eurode vastu 4060 inimest koguväärtuses 757 111 eurot, 2015. aastal vahetas 3216 inimest kroone eurodeks 717 848 euro väärtuses ning möödunud aastal vahetati kroone eurodeks 2508 korral koguväärtuses 557 473 eurot.
"Inimesed on ise juurde selgitanud, miks nad kroone vahetavad ja on selgunud, et tihti on tegemist enda või mõne lähedase kuskile ära pandud raha kogemata leidmisega, näiteks leitakse raha raamaturiiulist, õnnitluskaartide või muude asjade vahelt. Suuremate summade puhul on vahetajateks tihtipeale pärijad, kes on näiteks suurema summa leidnud vana tugitooli seest ja seda just vahetult enne vana mööblitüki äraviskamist prügimäele," kirjeldas Rääsk.
Siiski leidub ka üksikute kupüüride vahetajaid ja neidki, kes eurole ülemineku järel pangatähti mälestuseks jätsid ning on nüüd soovinud neid siiski ümber vahetada.
Eesti Panga muuseumis saab Eesti krooni pangatähti ja münte vahetada eurodeks tähtajatult ja ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Ümber vahetatakse ka rebenenud või muud moodi kahjustada saanud kroonipangatähti eeldusel, et rahatähest on säilinud üle poole ja pangatähel on tervikuna loetav seeria ja number. Kahjustustega käibemündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimisaeg. | Inimesed vahetavad raamatu vahele ununenud Eesti kroone igal aastal sadade tuhandete eurode väärtuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euro kehtib Eestis alates 2011. aastast, kuni 2014. aastani vahetasid käibelt kadunud Eesti kroone kommertspangad. Sestpeale vahetab kroone aga veel üksnes Eesti Pank. Vaatamata sellele, et euro käibib juba seitsmendat aastat, leidub endiselt igal aastalt mitu tuhat inimest, kes käivad kroone eurodeks vahetamas. Aasta-aastalt on nende arv küll vähenenud, ent püsib jätkuvalt üsna kõrge.
Aasta alguse seisuga on kroone paberrahas tagastamata ikka veel 39,1 miljoni euro väärtuses ja münte 6,7 miljoni euro väärtuses.
"Kuigi keskpangana oleme kogu aeg rääkinud, et jääme kroone eurodeks vahetama igavesti, on siiski väga palju inimesi, kes seda ei tea. Keskpanka tulnud inimeste kõnedest umbes kolmandik on ikka veel selle kohta, kus ja kuidas saab kroone eurodeks vahetada," selgitas Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk.
Kuigi tehingute arv mullu mõnevõrra langes, toimub olenevalt kuust 150-250 vahetustehingut. Keskmine tehingu väärtus ei ole laias laastus muutunud ning jääb vahemikku 2000-3000 krooni, harvem tuleb ette vahetustehinguid ka suuremate summadega.
Ehkki aasta-aastalt on summad tasapisi kahanenud, ulatuvad vahetustehingud endiselt koguväärtuses üle poole miljoni euro aastas. Nii vahetas 2014. aastal Eesti Pangas kroone eurode vastu 4060 inimest koguväärtuses 757 111 eurot, 2015. aastal vahetas 3216 inimest kroone eurodeks 717 848 euro väärtuses ning möödunud aastal vahetati kroone eurodeks 2508 korral koguväärtuses 557 473 eurot.
"Inimesed on ise juurde selgitanud, miks nad kroone vahetavad ja on selgunud, et tihti on tegemist enda või mõne lähedase kuskile ära pandud raha kogemata leidmisega, näiteks leitakse raha raamaturiiulist, õnnitluskaartide või muude asjade vahelt. Suuremate summade puhul on vahetajateks tihtipeale pärijad, kes on näiteks suurema summa leidnud vana tugitooli seest ja seda just vahetult enne vana mööblitüki äraviskamist prügimäele," kirjeldas Rääsk.
Siiski leidub ka üksikute kupüüride vahetajaid ja neidki, kes eurole ülemineku järel pangatähti mälestuseks jätsid ning on nüüd soovinud neid siiski ümber vahetada.
Eesti Panga muuseumis saab Eesti krooni pangatähti ja münte vahetada eurodeks tähtajatult ja ametliku keskkursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Ümber vahetatakse ka rebenenud või muud moodi kahjustada saanud kroonipangatähti eeldusel, et rahatähest on säilinud üle poole ja pangatähel on tervikuna loetav seeria ja number. Kahjustustega käibemündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimisaeg.
### Response:
Inimesed vahetavad raamatu vahele ununenud Eesti kroone igal aastal sadade tuhandete eurode väärtuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ''Kui keegi tahab end muuta, siis esimene samm on ikkagi trenn,'' seletas ta. Kiivika sõnul on tervislikumalt elama hakkamiseks vaja pisikesi elukestvaid muutuseid ja järjepidevust, kuna paari kuu pikkused eksperimendid ei tööta. Samuti on ta skeptiline geenitestide vajalikkuses, kuna põhilisi reegleid, mis kõigi kohta kehtivad, kuuleb ka nõustajate käest.
''Kuigi see, kui palju keegi lihast saab kasvatada, sõltub geenidest, siis tervislikumalt elamiseks ei ole pruugi seda testi otseselt vaja minna,'' sedastas ta.
Kui rääkida trennis käimisest, siis tasub alustada tasa ja targu ning hakata koos treenituse taseme tõusuga treeningkoormust tõstma. Kohe alguses suure hooga alustamine väsitab ära ja lõppeb sageli läbikukkumisega. ''Kõige tähtsam on alguses trennis käimise harjumus sisse saada,'' ütles Kiivikas. Alguses lahmima hakata ja 5-6 korda nädalas trennis käima hakata ei ole mõistlik.
Neile, kes soovivad end vormi ajada, soovitab Kiivikas jõusaalisporti, kuna seda on võimalik teha kõrge eani ning kasvatab lihaste, luude ja liigeste tugevust. ''Jõusaalis käimine on kõikide spordialade baas. See juba näitab, et jõusaalis käimine on väga vajalik,'' räägib Kiivikas. Selleks, et treeningusse vaheldust tuua on kasulik teha lihastrenni vaheldumisi kardiotreeninguga. Samuti toob Kiivikas välja selle, kui oluline on oma treeningkavas muudatusi teha. ''Kuna kehal on võime kohanduda, siis pidevalt sama asja tegemine ei anna lõpuks enam soovitud tulemusi,'' seletas ta.
End treenides on ka toitumisel väga suur roll. Kõik peab olema tasakaalus ja treenides tasub arvesse võtta, et teatud asju on tarvis rohkem süüa. Kiivikas toob välja, et füüsiliselt aktiivsematel inimestel on rohkem valku vaja. Kiivika sõnul teevad paljud inimesed selle vea, et hakkavad trennis käima kuid ei hakka rohkem valku sööma. ''
Tulemuseks on see, et inimene treenib ja ta tõenäoliselt ei näe visuaalselt nii palju muutusi. Trenn on tegelikult lihaste lagundamine ja selleks, et lihased taastuksid on vaja need iga kord valgust uuesti üles ehitada. Kui valku järjepidevalt peale ei tule, siis lõppfaas on see, et tekivad vigastused, sest rakukahjustusi on rohkem, kui neid kõrvaldada suudetakse,'' rääkis Kiivikas.
Kui palju ja mida süüa?
Need inimesed, kes ei ole aktiivsed, vajavad päevas 0,6-0,8 grammi valku iga kilogrammi kohta kehakaalust. Aktiivne inimene, kes käib regulaarselt trennis, vajab 1,3-1,5 grammi valku iga kilogrammi kohta ja võistlevad sportlased vajavad valkusid 2-2,5 grammi iga kilogrammi kohta kehakaalust. Samuti on päevase valkude koguse välja arvutamisel vajalik aluseks võtta see, kui palju keha ilma rasvkudedeta kaalub.
''Kui on keegi suuremat kaalu ja võtab aluseks selle täismassi, siis tegelikult selgub et mitteaktiivset massi ehk rasva on kehakaalust 50-60 kilo. Selle järgi tulevad need valgunumbrid ulmeliselt suured,'' ütles Kiivikas.
Suurema hulga valkude tarbimiseks on paljud inimesed hakanud toidulisandina erinevaid valgu kontsentraate tarbima. Kiivika sõnul on valkude kätte saamisel põhiline probleem selles, et valgurikastes toodetes on ka tohutul hulgal süsivesikuid, mille liigsel tarbimisel on ülekaal lihtne tulema.
''Kui selles pisikeses pakis on 30 grammi kuivaines seda valku juba olemas, mis vastab liitri piima valgu kogusele, siis on selge, et on lihtsam see pakitäis segada 200 milliliitri veega kui juua liiter piima ära, kust lisaks tuleb veel hulgaliselt süsivesikuid ja rasva ka,'' põhjendas ta.
Samas ütleb Kiivikas, et trenni tehes ei ole kohustust hakata kohe meeletult valgupulbreid tarbima, sest ka hoolikamalt valitud tavatoidust on võimalik valku kätte saada. ''Tuleb õppida pakenditelt vaatama, milline on erinevate toiduainete valgusisaldus,'' ütles ta.
Kiivikas räägib täpsemalt ka kõige suuremast toitainete grupist, milleks on süsivesikud. Kuigi nendega on väga kerge üle piiri minna, ei ole Kiivika sõnul põhjust neid karta. ''Kui neid tarbida, siis kas hommikuti nii, et keha kasutab need päeva jooksul ära või peale trenni, kui keha kasutab neid pigem kulutatud energia taastamiseks kui varumiseks,'' seletas ta. Peale trenni näiteks on suhkru saamiseks hea süüa üks küpsem banaan või juua klaas mahla.
Täispikka saadet saab järele kuulata Vikerraadio kodulehel. | Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
''Kui keegi tahab end muuta, siis esimene samm on ikkagi trenn,'' seletas ta. Kiivika sõnul on tervislikumalt elama hakkamiseks vaja pisikesi elukestvaid muutuseid ja järjepidevust, kuna paari kuu pikkused eksperimendid ei tööta. Samuti on ta skeptiline geenitestide vajalikkuses, kuna põhilisi reegleid, mis kõigi kohta kehtivad, kuuleb ka nõustajate käest.
''Kuigi see, kui palju keegi lihast saab kasvatada, sõltub geenidest, siis tervislikumalt elamiseks ei ole pruugi seda testi otseselt vaja minna,'' sedastas ta.
Kui rääkida trennis käimisest, siis tasub alustada tasa ja targu ning hakata koos treenituse taseme tõusuga treeningkoormust tõstma. Kohe alguses suure hooga alustamine väsitab ära ja lõppeb sageli läbikukkumisega. ''Kõige tähtsam on alguses trennis käimise harjumus sisse saada,'' ütles Kiivikas. Alguses lahmima hakata ja 5-6 korda nädalas trennis käima hakata ei ole mõistlik.
Neile, kes soovivad end vormi ajada, soovitab Kiivikas jõusaalisporti, kuna seda on võimalik teha kõrge eani ning kasvatab lihaste, luude ja liigeste tugevust. ''Jõusaalis käimine on kõikide spordialade baas. See juba näitab, et jõusaalis käimine on väga vajalik,'' räägib Kiivikas. Selleks, et treeningusse vaheldust tuua on kasulik teha lihastrenni vaheldumisi kardiotreeninguga. Samuti toob Kiivikas välja selle, kui oluline on oma treeningkavas muudatusi teha. ''Kuna kehal on võime kohanduda, siis pidevalt sama asja tegemine ei anna lõpuks enam soovitud tulemusi,'' seletas ta.
End treenides on ka toitumisel väga suur roll. Kõik peab olema tasakaalus ja treenides tasub arvesse võtta, et teatud asju on tarvis rohkem süüa. Kiivikas toob välja, et füüsiliselt aktiivsematel inimestel on rohkem valku vaja. Kiivika sõnul teevad paljud inimesed selle vea, et hakkavad trennis käima kuid ei hakka rohkem valku sööma. ''
Tulemuseks on see, et inimene treenib ja ta tõenäoliselt ei näe visuaalselt nii palju muutusi. Trenn on tegelikult lihaste lagundamine ja selleks, et lihased taastuksid on vaja need iga kord valgust uuesti üles ehitada. Kui valku järjepidevalt peale ei tule, siis lõppfaas on see, et tekivad vigastused, sest rakukahjustusi on rohkem, kui neid kõrvaldada suudetakse,'' rääkis Kiivikas.
Kui palju ja mida süüa?
Need inimesed, kes ei ole aktiivsed, vajavad päevas 0,6-0,8 grammi valku iga kilogrammi kohta kehakaalust. Aktiivne inimene, kes käib regulaarselt trennis, vajab 1,3-1,5 grammi valku iga kilogrammi kohta ja võistlevad sportlased vajavad valkusid 2-2,5 grammi iga kilogrammi kohta kehakaalust. Samuti on päevase valkude koguse välja arvutamisel vajalik aluseks võtta see, kui palju keha ilma rasvkudedeta kaalub.
''Kui on keegi suuremat kaalu ja võtab aluseks selle täismassi, siis tegelikult selgub et mitteaktiivset massi ehk rasva on kehakaalust 50-60 kilo. Selle järgi tulevad need valgunumbrid ulmeliselt suured,'' ütles Kiivikas.
Suurema hulga valkude tarbimiseks on paljud inimesed hakanud toidulisandina erinevaid valgu kontsentraate tarbima. Kiivika sõnul on valkude kätte saamisel põhiline probleem selles, et valgurikastes toodetes on ka tohutul hulgal süsivesikuid, mille liigsel tarbimisel on ülekaal lihtne tulema.
''Kui selles pisikeses pakis on 30 grammi kuivaines seda valku juba olemas, mis vastab liitri piima valgu kogusele, siis on selge, et on lihtsam see pakitäis segada 200 milliliitri veega kui juua liiter piima ära, kust lisaks tuleb veel hulgaliselt süsivesikuid ja rasva ka,'' põhjendas ta.
Samas ütleb Kiivikas, et trenni tehes ei ole kohustust hakata kohe meeletult valgupulbreid tarbima, sest ka hoolikamalt valitud tavatoidust on võimalik valku kätte saada. ''Tuleb õppida pakenditelt vaatama, milline on erinevate toiduainete valgusisaldus,'' ütles ta.
Kiivikas räägib täpsemalt ka kõige suuremast toitainete grupist, milleks on süsivesikud. Kuigi nendega on väga kerge üle piiri minna, ei ole Kiivika sõnul põhjust neid karta. ''Kui neid tarbida, siis kas hommikuti nii, et keha kasutab need päeva jooksul ära või peale trenni, kui keha kasutab neid pigem kulutatud energia taastamiseks kui varumiseks,'' seletas ta. Peale trenni näiteks on suhkru saamiseks hea süüa üks küpsem banaan või juua klaas mahla.
Täispikka saadet saab järele kuulata Vikerraadio kodulehel.
### Response:
Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Migratsioonipiirang tuli plahvatusena kõige muu hämmastama paneva otsa ja rahvas endiselt seedib seda, et aru saada, mis toimus. Kuulda oli jutte seina ehitamisest, aga sellisest piirangust mitte."
2001. aastal otsustasid Isse mehe sugulased, et tahavad oma tütrele Ameerikasse järele tulla, aga kindlasti kasutades selleks seaduslikke võimalusi. Algasid lõputuna näivad ankeetide ja dokumentide täitmised, viisaintervjuudel käimised, tasutud said maksud ja reisitud ka Liibanoni ning Jordaaniasse, et viisad kätte saada. Heatahtlikkuse tõestamiseks pandi viimase nõudena pangakontole ka arvestatav summa raha, et tõestada: me saame Ameerikasse tulles ise hakkama ja ei ole teie riigile koormaks.
Kahe kuu eest selgus, et nüüd on mees ja naine kõik tingimused täitnud ning lootus oma 14-aastast lapselast esimest korda päriselt näha oli saamas reaalsuseks. Nende õnnetuseks jõudis 14 tundi kestnud reis USA-sse täpselt sel päeval, mi Trump oma kurikuulsa migratsioonikorralduse allkirjastas. Nad jäid paar tundi hiljaks. Piirikontroll ei lubanud süürlasi riiki ning nad alustasid taas reisi koju.
Isse, eks andis intervjuu Raadio 2 saatele "Agenda" ei räägi sellest tohutu traagikaga, küll aga rõhutab ta mitmeid kordi: süürlastele - ja ka talle endale - on jäänud täiesti arusaamatuks, millele baseerus Trumpi otsus just seitsme riigi kodanike sissepääsu Ameerikasse piirata. Isse mehe sugulased, kes piirilt tagasi saadeti, olid muuseas õigeuskliku kiriku liikmed.
"Trump valetab kiiremini kui meedia suudab fakte kontrollida."
Asja teeb süürlaste jaoks segasemaks veel see, et suur osa neist toetas just Trumpi, sest Hillary Clinton väljendas resoluutselt, et ei toeta Bashar al-Assadi juhtud Süüriat. Vähe sellest, et alates araabia kevade algusest ehk 2011. aastast ei ole kodumaalt väljaspool elavatel süürlastel adekvaatset infoallikat, tegutseb valitud riigipea nüüd ootamatult ja arusaamatult. "Enam ei ole ühtki kanalit mida uskuda," ütlevad nad.
Aga infoväljade vahel eksinuna tunneb end ka Isse. "On tunne, et ma hakkan hulluks minema. Kas tõesti ma ei saa enam enda silmi ja kõrvu uskuda?" Ajakirjanduse, sotsiaalmeedia ja valitsuse infoväljade kattuvuskohas on tekkimas tunne, et enda arusaam, mälu ja mõistmine hakkavad alt vedama. Isse sõnul hammustavad inimesed valitsuse manipulatsioonivõtted, millega püütakse inimesed kõiges kahtlema panna, enamasti läbi. "Trump valetab kiiremini kui meedia suudab fakte kontrollida." Probleem jääb aga endiselt - millistest kildudest ja kuidas panna kokku usaldusväärne infopilt?
Trumpi migratsioonipoliitika tekitab endiselt segadust, sest ametnikud ei ole päris hästi aru saanud, millele ja kellele keelud täpselt kehtivad. Keeldu suhtutakse aga erinevalt.
Ühelt poolt tuleks Isse sõnul meeles pidada, et USA ongi immigrantide loodud riik ja olgugi, et lipu tõmbasid vardasse kristlased, käis sellega kaasas lause, et kõik inimesed on üks rahvas, võrdsete õiguste ja võimalustega. "Sel juhul on Trumpi migratsioonipoliitika täiesti eba-Ameerikalik," märgib Isse.
Teiselt poolt leiavad konservatiivsed kristlased, et igal riigil on end õigus kaitsta. "Kuidas see ütluski oli: ükski heategu ei jää karistuseta," täpsustab Isse ja sõnab, et mõistab ka konservatiivide retoorikat. Ameerika on juba inimesi väga palju aidanud, paraku on piiridel ja immigratsiooni teemas asjad käest läinud ja riiki lubatakse ka neid, kes on USA heaolu vastu, kelle eesmärk on Ameerika ühiskonda hävitada. Et asjad korda teha, tuleb piiridel korra kõik seisma panna ja seejärel kord luua, mis võtab kõik muidugi määratu aja. Seega küsitakse: miks te Trumpi lõpuni ei kuula?
"Tõepoolest on kristlased ka sedameelt, et moslemite riiki tulekut piiratakse, sest peljatakse Suurbritannias ja Euroopas juhtunut, mil moslemid dikteerivad tugevalt seda, milline peaks olema koolitoit, kas kiriku välisseintel olevad kristlikud sümbolid riivavad neid jmt," vahendas Isse konservatiivide mõttekäiku.
Süürlasega abiellunud Isse ei tunne, et tema uue pere päritolu kuidagi probleemi valmistaks.
Kogu maailm tegeleb Süüriaga, kuid süürlastega ei tegele keegi
Isse selgitab, et süürlaste silmis pole maailm meediakajastuste kaudu koduriigi asjadest õigesti aru saanud. Kui kõik araabia kevadest algas, rõõmustas lääne maailm taaskordse araabiamaade türanni kukkumise üle.
Süüriasse jäänud pereliikmed võtsid aga Isse perega ühendust ja küsisid: miks te ei aita meid, vaid hoopis neid, kes on toodud siia maale võitlema? Ameerikas olijad mõistsid, et pilt, mis avaneb kohalike juttude läbi, on sootuks teine, kui see, mida üleilmsetest lehtedest lugeda. Sealtpoolne info vahendas, et esimesed võitlejad, kes mässu alustasid, olid Liibüast ja Saudi Araabiast, mitte Süüriast. Seejärel kaasati opositsioonis olevad süürlased, sealt edasi liikus asi lumepalliefektina.
Meedia aga kajastas vaid kõige õnnetumasse olukorda sattunuid, millest tehti ebaõnnestunult üldistus kogu riigile.
"Kui igal riigil peaks olema õigus end kaitsta - kuhu jäi Süüria õigus ja võimalus seda teha? Miks tulevad riiki sõdijad Liibüast ja Saudi-Araabiast?" vahendab Isse süürlaste mõtteid, kelle jaoks oli Bashar al-Assad inimene, kes soovis sissetungijaid peatada.
Tema isa võiks küll türanniks pidada, kuid Bashar al-Assad lõi üha enam reegleid, mis näitasid, et riiki liigub liberaalsema ühiskonnakorralduse poole. Isse meenutab näidet vabamast Süüriast. 2001. aastal, kui ta Süüriat külastas, pakkis ämm talle igaks juhuks ujuma minekuks kaasa pikad kleidid. "Tema õed lõikasid mu kleidid kõik lühikeseks ja küsisid, et kas ma olen loll peast; miks ma nii peaks käima?"
Bashar al-Assadi võimu ajal kadus ka kohustus ülikoolides hijabi kanda. Sunni-moslemitele aga liberaalne suund ei sobinud, mis tähendas uut rahutut ja mässumeelset seltskonda, kes tahaks justkui riigi paarsada aastat arengus tagasi viia, mitte vabaduse nimel võidelda. "Samas aitab Ameerika Saudi Araabiat ja Katari, kuigi seal on lubatud naised kividega surnuks loopida," märgib Isse. Seega taandub süürlaste kogemus küsimusele: mis see on, mida lääne riigid meilt saavad, et nad järjekindlalt olukorda sekkuda tahavad? | Eestlanna USA-s: meie süürlastest pereliikmed saadeti piirilt tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Migratsioonipiirang tuli plahvatusena kõige muu hämmastama paneva otsa ja rahvas endiselt seedib seda, et aru saada, mis toimus. Kuulda oli jutte seina ehitamisest, aga sellisest piirangust mitte."
2001. aastal otsustasid Isse mehe sugulased, et tahavad oma tütrele Ameerikasse järele tulla, aga kindlasti kasutades selleks seaduslikke võimalusi. Algasid lõputuna näivad ankeetide ja dokumentide täitmised, viisaintervjuudel käimised, tasutud said maksud ja reisitud ka Liibanoni ning Jordaaniasse, et viisad kätte saada. Heatahtlikkuse tõestamiseks pandi viimase nõudena pangakontole ka arvestatav summa raha, et tõestada: me saame Ameerikasse tulles ise hakkama ja ei ole teie riigile koormaks.
Kahe kuu eest selgus, et nüüd on mees ja naine kõik tingimused täitnud ning lootus oma 14-aastast lapselast esimest korda päriselt näha oli saamas reaalsuseks. Nende õnnetuseks jõudis 14 tundi kestnud reis USA-sse täpselt sel päeval, mi Trump oma kurikuulsa migratsioonikorralduse allkirjastas. Nad jäid paar tundi hiljaks. Piirikontroll ei lubanud süürlasi riiki ning nad alustasid taas reisi koju.
Isse, eks andis intervjuu Raadio 2 saatele "Agenda" ei räägi sellest tohutu traagikaga, küll aga rõhutab ta mitmeid kordi: süürlastele - ja ka talle endale - on jäänud täiesti arusaamatuks, millele baseerus Trumpi otsus just seitsme riigi kodanike sissepääsu Ameerikasse piirata. Isse mehe sugulased, kes piirilt tagasi saadeti, olid muuseas õigeuskliku kiriku liikmed.
"Trump valetab kiiremini kui meedia suudab fakte kontrollida."
Asja teeb süürlaste jaoks segasemaks veel see, et suur osa neist toetas just Trumpi, sest Hillary Clinton väljendas resoluutselt, et ei toeta Bashar al-Assadi juhtud Süüriat. Vähe sellest, et alates araabia kevade algusest ehk 2011. aastast ei ole kodumaalt väljaspool elavatel süürlastel adekvaatset infoallikat, tegutseb valitud riigipea nüüd ootamatult ja arusaamatult. "Enam ei ole ühtki kanalit mida uskuda," ütlevad nad.
Aga infoväljade vahel eksinuna tunneb end ka Isse. "On tunne, et ma hakkan hulluks minema. Kas tõesti ma ei saa enam enda silmi ja kõrvu uskuda?" Ajakirjanduse, sotsiaalmeedia ja valitsuse infoväljade kattuvuskohas on tekkimas tunne, et enda arusaam, mälu ja mõistmine hakkavad alt vedama. Isse sõnul hammustavad inimesed valitsuse manipulatsioonivõtted, millega püütakse inimesed kõiges kahtlema panna, enamasti läbi. "Trump valetab kiiremini kui meedia suudab fakte kontrollida." Probleem jääb aga endiselt - millistest kildudest ja kuidas panna kokku usaldusväärne infopilt?
Trumpi migratsioonipoliitika tekitab endiselt segadust, sest ametnikud ei ole päris hästi aru saanud, millele ja kellele keelud täpselt kehtivad. Keeldu suhtutakse aga erinevalt.
Ühelt poolt tuleks Isse sõnul meeles pidada, et USA ongi immigrantide loodud riik ja olgugi, et lipu tõmbasid vardasse kristlased, käis sellega kaasas lause, et kõik inimesed on üks rahvas, võrdsete õiguste ja võimalustega. "Sel juhul on Trumpi migratsioonipoliitika täiesti eba-Ameerikalik," märgib Isse.
Teiselt poolt leiavad konservatiivsed kristlased, et igal riigil on end õigus kaitsta. "Kuidas see ütluski oli: ükski heategu ei jää karistuseta," täpsustab Isse ja sõnab, et mõistab ka konservatiivide retoorikat. Ameerika on juba inimesi väga palju aidanud, paraku on piiridel ja immigratsiooni teemas asjad käest läinud ja riiki lubatakse ka neid, kes on USA heaolu vastu, kelle eesmärk on Ameerika ühiskonda hävitada. Et asjad korda teha, tuleb piiridel korra kõik seisma panna ja seejärel kord luua, mis võtab kõik muidugi määratu aja. Seega küsitakse: miks te Trumpi lõpuni ei kuula?
"Tõepoolest on kristlased ka sedameelt, et moslemite riiki tulekut piiratakse, sest peljatakse Suurbritannias ja Euroopas juhtunut, mil moslemid dikteerivad tugevalt seda, milline peaks olema koolitoit, kas kiriku välisseintel olevad kristlikud sümbolid riivavad neid jmt," vahendas Isse konservatiivide mõttekäiku.
Süürlasega abiellunud Isse ei tunne, et tema uue pere päritolu kuidagi probleemi valmistaks.
Kogu maailm tegeleb Süüriaga, kuid süürlastega ei tegele keegi
Isse selgitab, et süürlaste silmis pole maailm meediakajastuste kaudu koduriigi asjadest õigesti aru saanud. Kui kõik araabia kevadest algas, rõõmustas lääne maailm taaskordse araabiamaade türanni kukkumise üle.
Süüriasse jäänud pereliikmed võtsid aga Isse perega ühendust ja küsisid: miks te ei aita meid, vaid hoopis neid, kes on toodud siia maale võitlema? Ameerikas olijad mõistsid, et pilt, mis avaneb kohalike juttude läbi, on sootuks teine, kui see, mida üleilmsetest lehtedest lugeda. Sealtpoolne info vahendas, et esimesed võitlejad, kes mässu alustasid, olid Liibüast ja Saudi Araabiast, mitte Süüriast. Seejärel kaasati opositsioonis olevad süürlased, sealt edasi liikus asi lumepalliefektina.
Meedia aga kajastas vaid kõige õnnetumasse olukorda sattunuid, millest tehti ebaõnnestunult üldistus kogu riigile.
"Kui igal riigil peaks olema õigus end kaitsta - kuhu jäi Süüria õigus ja võimalus seda teha? Miks tulevad riiki sõdijad Liibüast ja Saudi-Araabiast?" vahendab Isse süürlaste mõtteid, kelle jaoks oli Bashar al-Assad inimene, kes soovis sissetungijaid peatada.
Tema isa võiks küll türanniks pidada, kuid Bashar al-Assad lõi üha enam reegleid, mis näitasid, et riiki liigub liberaalsema ühiskonnakorralduse poole. Isse meenutab näidet vabamast Süüriast. 2001. aastal, kui ta Süüriat külastas, pakkis ämm talle igaks juhuks ujuma minekuks kaasa pikad kleidid. "Tema õed lõikasid mu kleidid kõik lühikeseks ja küsisid, et kas ma olen loll peast; miks ma nii peaks käima?"
Bashar al-Assadi võimu ajal kadus ka kohustus ülikoolides hijabi kanda. Sunni-moslemitele aga liberaalne suund ei sobinud, mis tähendas uut rahutut ja mässumeelset seltskonda, kes tahaks justkui riigi paarsada aastat arengus tagasi viia, mitte vabaduse nimel võidelda. "Samas aitab Ameerika Saudi Araabiat ja Katari, kuigi seal on lubatud naised kividega surnuks loopida," märgib Isse. Seega taandub süürlaste kogemus küsimusele: mis see on, mida lääne riigid meilt saavad, et nad järjekindlalt olukorda sekkuda tahavad?
### Response:
Eestlanna USA-s: meie süürlastest pereliikmed saadeti piirilt tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31.01 kell 19 Aruküla Põhikool: Aruküla – SK Tapa
Omavahelised mängud. 1. ring: 25:26; 2. ring: 19:24.
"Kuskilt tuleb võite hakata võtma. Nii väheste punktidega ei tahaks hooaega lõpetada," sõnas seni vaid ühe võidu noppinud Aruküla peatreener Toivo Järv enne kohtumist Tapaga. Aruküla on sel hooajal mõlemad senised meistriliiga mängud Tapale kaotanud.
Kuna eelmises voorus oli Aruküla vaba, lisas Järv, et meeskonna seisust väga täpset ülevaadet tal pole. Nooremad mehed on mänginud A-klassi Eesti meistrivõistlusi ning nende mängude põhjal tundub meeskond tahtmist täis olevat.
Tapal on käesoleval aastal kirjas kaks eripalgelist kohtumist. Kui Kehralt saadud kaotuse järel peatreeneril Elmu Koppelmannil meeskonnale suuri etteheiteid polnud, siis eelmise nädala kaotus Viimsile tegi talle kõvasti tuska. "Mänguskeemist ei suutnud me kinni hoida ja võitlustahe jättis kõvasti soovida. Mängu võib kaotada ka nii, et sellest on suus hea maik, aga seekord küll polnud. Aruküla vastu läheme kindlasti võitma."
01.02 kell 19 Kehra Spordikeskus: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
Omavahelised mängud. 1. ring: 25:30; 2. ring: 27:29.
Kehral pole õnnestunud sel hooajal veel Servitist jagu saada. Kehra peatreeneri Indrek Lillsoo sõnul on meeskonna eesmärk see viga kolmapäeval parandada. "Mõlemad meeskonnad tulevad mängule küllaltki puhanud olekus, nii et kohtumine saab olema huvitav."
"Eks kõik kodused vastased tahavad just meilt skalpi võtta," muigas Serviti loots Kalmer Musting. Tema hoolealuste jaoks algas meistriliigas 2017. aasta viigiga Viljandi vastu.
"Aasta on alanud vaevaliselt," võttis Musting kokku nii Viljandi mängu kui ka kaks tunaeelmisel nädalal peetud Balti liiga kohtumist. "Ei julge uskuda, et meeskond nädalaga oma seisundiga imet teinud on. Tehnilist praaki võiksime vähem teha ja realiseerimist ka parandada. Siis on lootust, et suudame Kehrale nende kodus konkurentsi pakkuda."
02.02 kell 19 Viimsi Keskkool: Viimsi/Tööriistamarket – HC Tallas
Omavahelised mängud. 1. ring: 26:22; 2. ring: 34:30.
Viimsi on meistriliigas sel hooajal debütandi Tallase üle saanud kaks neljaväravalist võitu. "Kindlad need võidud olnud pole ja kuna noored arenevad iga kuuga, siis peame ettevaatlikud olema," sõnas Viimsi peatreener Ain Pinnonen, kuid lisas. "Samas ei tohi kodus tagapool olevale võistkonnale kaotada."
Tallase peatreener Jüri Lepp jäi tagasihoidlikuks. Ta tõi välja, et Tallase noortel mängumeestel on aasta alguses langenud tohutu koormus. Eelmisel nädalavahetusel mängis meeskonna tuumik A-klassi Eesti meistrivõistlustel, kus peeti arvukalt raskeid kohtumisi.
"Eks nad lagunevad sellise koormuse juures. Toonus kõige parem pole," sõnas Lepp ja lisas, et mõni mängija on pikemaks ajaks rivist väljas. Näiteks Raigo Pennulal seisab ees põlvelõikus. | Käsipalli meistriliiga lähevad põnevuskohtumises vastamisi Kehra ja Serviti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31.01 kell 19 Aruküla Põhikool: Aruküla – SK Tapa
Omavahelised mängud. 1. ring: 25:26; 2. ring: 19:24.
"Kuskilt tuleb võite hakata võtma. Nii väheste punktidega ei tahaks hooaega lõpetada," sõnas seni vaid ühe võidu noppinud Aruküla peatreener Toivo Järv enne kohtumist Tapaga. Aruküla on sel hooajal mõlemad senised meistriliiga mängud Tapale kaotanud.
Kuna eelmises voorus oli Aruküla vaba, lisas Järv, et meeskonna seisust väga täpset ülevaadet tal pole. Nooremad mehed on mänginud A-klassi Eesti meistrivõistlusi ning nende mängude põhjal tundub meeskond tahtmist täis olevat.
Tapal on käesoleval aastal kirjas kaks eripalgelist kohtumist. Kui Kehralt saadud kaotuse järel peatreeneril Elmu Koppelmannil meeskonnale suuri etteheiteid polnud, siis eelmise nädala kaotus Viimsile tegi talle kõvasti tuska. "Mänguskeemist ei suutnud me kinni hoida ja võitlustahe jättis kõvasti soovida. Mängu võib kaotada ka nii, et sellest on suus hea maik, aga seekord küll polnud. Aruküla vastu läheme kindlasti võitma."
01.02 kell 19 Kehra Spordikeskus: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
Omavahelised mängud. 1. ring: 25:30; 2. ring: 27:29.
Kehral pole õnnestunud sel hooajal veel Servitist jagu saada. Kehra peatreeneri Indrek Lillsoo sõnul on meeskonna eesmärk see viga kolmapäeval parandada. "Mõlemad meeskonnad tulevad mängule küllaltki puhanud olekus, nii et kohtumine saab olema huvitav."
"Eks kõik kodused vastased tahavad just meilt skalpi võtta," muigas Serviti loots Kalmer Musting. Tema hoolealuste jaoks algas meistriliigas 2017. aasta viigiga Viljandi vastu.
"Aasta on alanud vaevaliselt," võttis Musting kokku nii Viljandi mängu kui ka kaks tunaeelmisel nädalal peetud Balti liiga kohtumist. "Ei julge uskuda, et meeskond nädalaga oma seisundiga imet teinud on. Tehnilist praaki võiksime vähem teha ja realiseerimist ka parandada. Siis on lootust, et suudame Kehrale nende kodus konkurentsi pakkuda."
02.02 kell 19 Viimsi Keskkool: Viimsi/Tööriistamarket – HC Tallas
Omavahelised mängud. 1. ring: 26:22; 2. ring: 34:30.
Viimsi on meistriliigas sel hooajal debütandi Tallase üle saanud kaks neljaväravalist võitu. "Kindlad need võidud olnud pole ja kuna noored arenevad iga kuuga, siis peame ettevaatlikud olema," sõnas Viimsi peatreener Ain Pinnonen, kuid lisas. "Samas ei tohi kodus tagapool olevale võistkonnale kaotada."
Tallase peatreener Jüri Lepp jäi tagasihoidlikuks. Ta tõi välja, et Tallase noortel mängumeestel on aasta alguses langenud tohutu koormus. Eelmisel nädalavahetusel mängis meeskonna tuumik A-klassi Eesti meistrivõistlustel, kus peeti arvukalt raskeid kohtumisi.
"Eks nad lagunevad sellise koormuse juures. Toonus kõige parem pole," sõnas Lepp ja lisas, et mõni mängija on pikemaks ajaks rivist väljas. Näiteks Raigo Pennulal seisab ees põlvelõikus.
### Response:
Käsipalli meistriliiga lähevad põnevuskohtumises vastamisi Kehra ja Serviti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Atlandi-ülesed tihedad suhted on jätkuvalt vajalikud ning seda mõlemal pool ookeani. USA jaoks on NATO asendamatu ja seda tõsiasja ei ole kahtluse alla pannud ka president Trumpi administratsioon, pigem vastupidi," ütles riigipea pärast kohtumist.
Kohtumisel arutati ka Ukraina-küsimust ning Venemaa-vastaste sanktsioonide võimalikku jätkumist. „Meie seisukoht siin on selge – seni kuni Minski leppe täitmiseks pole reaalseid samme astutud, ei saa juttu olla ka sanktsioonide lõdvendamisest,“ sõnas president Kaljulaid.
Riigipea tänas Donald Tuski tema isikliku panuse eest Euroopa kaitsekoostöö tugevdamisel ning selle eest, et Euroopa Liit on võtnud suurema vastutuse enda julgeolekukeskkonna kindlustamise eest.
Foto: Arno Mikkor/Vabariigi Presidendi Kantselei | Kaljulaid rääkis Tallinnas Donald Tuskiga EL-i tulevikust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Atlandi-ülesed tihedad suhted on jätkuvalt vajalikud ning seda mõlemal pool ookeani. USA jaoks on NATO asendamatu ja seda tõsiasja ei ole kahtluse alla pannud ka president Trumpi administratsioon, pigem vastupidi," ütles riigipea pärast kohtumist.
Kohtumisel arutati ka Ukraina-küsimust ning Venemaa-vastaste sanktsioonide võimalikku jätkumist. „Meie seisukoht siin on selge – seni kuni Minski leppe täitmiseks pole reaalseid samme astutud, ei saa juttu olla ka sanktsioonide lõdvendamisest,“ sõnas president Kaljulaid.
Riigipea tänas Donald Tuski tema isikliku panuse eest Euroopa kaitsekoostöö tugevdamisel ning selle eest, et Euroopa Liit on võtnud suurema vastutuse enda julgeolekukeskkonna kindlustamise eest.
Foto: Arno Mikkor/Vabariigi Presidendi Kantselei
### Response:
Kaljulaid rääkis Tallinnas Donald Tuskiga EL-i tulevikust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitsme Simple Sessioni võistleja peale, kelle oskusi näeb juba sel nädalavahetusel, on kokku suisa 36 X-medalit, neist 18 kulda – lisaks loendamatutele tunnustustele teistelt võistlustelt. X-mängude medalid on aga ette näidata ka Simple Sessioni finaalidest üle maailma näidatava Red Bull TV teleülekande saatejuhtidel: BMX dirt-ratturil Chris Doyle’ile on aastate jooksul kaela riputatud viis X-medalit (2 hõbedat ja 3 pronksi), samuti dirt-rattasõidu supertegijal Corey Bohanil on medaleid neli (3 kulda ja 1 hõbe).
Statistikat:
Garrett Reynolds: 8 kulda, 1 hõbe
Ryan Nyquist: 4 kulda, 7 hõbedat, 5 pronksi
Daniel Dhers: 5 kulda, 1 pronks
Kevin Peraza: 1 kuld
Broc Raiford: 1 pronks
Pat Casey: 1 hõbe, 1 pronks
Bruno Hoffmann: 1 hõbe
Simple Sessioni võistlustest võtab praeguse seisuga osa 150 rulatajat ning BMX-ratturit 34 riigist, tehes sellest kõige rahvusvahelisema action-spordi sündmuse maailmas. Lisaks rulatajatele ja BMX-ratturitele tulevad Tallinna spetsiaalselt kohale ka Eestis viimastel aastatel tõusujoones populaarsust kogunud tõukerattasõidu maailmanimed.
Juba homme, 1. veebruaril ootab ees Eesti rulatajatele ja trikiratturitele mõeldud kvalifikatsioonivõistlus, mis selgitab välja need kohalikud talendid, kes pääsevad võistlema juba maailmakonkurentsis. Põhivõistlused algavad laupäeval, 4. veebruaril, mil terve päeva jooksul toimuvad Saku Suurhallis nii rula- kui ka BMX-i kvalifikatsioonid ning sõitmas näeb kõiki võistlusele pääsenud Eesti sportlasi.
Pühapäeval, 5. veebruaril vallutavad pargi juba sõelale jäänud võistlejaid, kelle osalusel kulmineerub Simple Session võimsate finaalidega, millele paneb punkti auhinnatseremoonia. Simple Session avab tänavu ka rula maailmakarikasarja (World Cup Skateboarding) hooaja. | Simple Sessioni võistlejatel ja saatejuhtidel on ette näidata 45 X-mängude medalit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitsme Simple Sessioni võistleja peale, kelle oskusi näeb juba sel nädalavahetusel, on kokku suisa 36 X-medalit, neist 18 kulda – lisaks loendamatutele tunnustustele teistelt võistlustelt. X-mängude medalid on aga ette näidata ka Simple Sessioni finaalidest üle maailma näidatava Red Bull TV teleülekande saatejuhtidel: BMX dirt-ratturil Chris Doyle’ile on aastate jooksul kaela riputatud viis X-medalit (2 hõbedat ja 3 pronksi), samuti dirt-rattasõidu supertegijal Corey Bohanil on medaleid neli (3 kulda ja 1 hõbe).
Statistikat:
Garrett Reynolds: 8 kulda, 1 hõbe
Ryan Nyquist: 4 kulda, 7 hõbedat, 5 pronksi
Daniel Dhers: 5 kulda, 1 pronks
Kevin Peraza: 1 kuld
Broc Raiford: 1 pronks
Pat Casey: 1 hõbe, 1 pronks
Bruno Hoffmann: 1 hõbe
Simple Sessioni võistlustest võtab praeguse seisuga osa 150 rulatajat ning BMX-ratturit 34 riigist, tehes sellest kõige rahvusvahelisema action-spordi sündmuse maailmas. Lisaks rulatajatele ja BMX-ratturitele tulevad Tallinna spetsiaalselt kohale ka Eestis viimastel aastatel tõusujoones populaarsust kogunud tõukerattasõidu maailmanimed.
Juba homme, 1. veebruaril ootab ees Eesti rulatajatele ja trikiratturitele mõeldud kvalifikatsioonivõistlus, mis selgitab välja need kohalikud talendid, kes pääsevad võistlema juba maailmakonkurentsis. Põhivõistlused algavad laupäeval, 4. veebruaril, mil terve päeva jooksul toimuvad Saku Suurhallis nii rula- kui ka BMX-i kvalifikatsioonid ning sõitmas näeb kõiki võistlusele pääsenud Eesti sportlasi.
Pühapäeval, 5. veebruaril vallutavad pargi juba sõelale jäänud võistlejaid, kelle osalusel kulmineerub Simple Session võimsate finaalidega, millele paneb punkti auhinnatseremoonia. Simple Session avab tänavu ka rula maailmakarikasarja (World Cup Skateboarding) hooaja.
### Response:
Simple Sessioni võistlejatel ja saatejuhtidel on ette näidata 45 X-mängude medalit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raid ei puudutanud Reutersi teatel Filloni kaubnetti, kuid ühe allika sõnul uuritakse tõenäoliselt parlamendi administratiivosa.
Prantsuse finantsprokuratuur alustas eelmisel nädalal eeluurimist, kui satiiriväljaanne Le Canard Enchaine teatas, et Penelope Fillonile on makstud 500 000 eurot riigi raha töö eest oma abikaasa ja hiljem tema asendusliikme assistendina parlamendis. Tõendeid, et ta oleks ka tegelikult seda tööd teinud, väidetavalt ei ole.
Fillon on kinnitanud, et tema abikaasa tegi seda tööd ka tegelikkuses, ning väitnud, et tegu on tema vastu suunatud laimukampaaniaga.
Ta on lubanud, et juhul kui algatatakse ametlik uurimine, loobub ta presidendiks kandideerimaks. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et skandaal mõjub tema reitingule halvasti. Kui ta peaks aga kandideerimisest loobuma, on vabariiklastel keeruline nii viimasel hetkel uut usaldusväärset kandidaati leida.
Presidendivalimiste esimene voor toimub Prantsusmaal 23. aprillil. | Prantsuse parlamendis korraldati Filloni abikaasa töö uurimise tõttu läbiotsimine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raid ei puudutanud Reutersi teatel Filloni kaubnetti, kuid ühe allika sõnul uuritakse tõenäoliselt parlamendi administratiivosa.
Prantsuse finantsprokuratuur alustas eelmisel nädalal eeluurimist, kui satiiriväljaanne Le Canard Enchaine teatas, et Penelope Fillonile on makstud 500 000 eurot riigi raha töö eest oma abikaasa ja hiljem tema asendusliikme assistendina parlamendis. Tõendeid, et ta oleks ka tegelikult seda tööd teinud, väidetavalt ei ole.
Fillon on kinnitanud, et tema abikaasa tegi seda tööd ka tegelikkuses, ning väitnud, et tegu on tema vastu suunatud laimukampaaniaga.
Ta on lubanud, et juhul kui algatatakse ametlik uurimine, loobub ta presidendiks kandideerimaks. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et skandaal mõjub tema reitingule halvasti. Kui ta peaks aga kandideerimisest loobuma, on vabariiklastel keeruline nii viimasel hetkel uut usaldusväärset kandidaati leida.
Presidendivalimiste esimene voor toimub Prantsusmaal 23. aprillil.
### Response:
Prantsuse parlamendis korraldati Filloni abikaasa töö uurimise tõttu läbiotsimine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Horisont küsis: Justkui vastukaaluks robotite võidukäigule ja sellele, kuidas me neist üha enam sõltume, on levinud hirm, et mingil hetkel võivad robotid või tehisintellekt inimesed hoopis enda tahtele allutada?
Siin tuleb mingil hetkel mängu regulatsioonide ja seadusandluse küsimus – kas inimesed tahavad ja suudavad tehnoloogiat reguleerida. See oleneb väga palju meist endist. Meil juba on tegelikult tehnoloogiaid, mille võimalusi me ei kasuta, kuna need on ohtlikud. Näiteks auto võib ju kihutada 240 km/h, aga me ei sõida nii kiiresti, kuigi tehnoloogia seda lubab. Me sõidame oluliselt aeglasemalt, sest oleme niimoodi omavahel kokku leppinud.
Tehisintellektiga on sama asi. See nõuab inimestelt kokkuleppeid, mis on õige ja mis vale, mis on sünnis ja lubatav ning mis on seaduslik. Kuna tehnoloogia muutub praegu niivõrd kiiresti, siis on oht tegelikult hoopis selles, et võime regulatsioonide ja normide kujundamisega hiljaks jääda. Ehk siis tehnoloogia läheb eest ära, enne kui suudame mõtestada, mida need muutused meie jaoks tähendavad ning mis on lubatav ja mis mitte.
Iga tehnoloogiaga on ju niimoodi, et see ei tohi inimesele ohtlik olla. Minu arvates pole ka robotid selline tehnoloogia, mille kohta peaks kehtima veel mingisugused muud erilised reeglid. Kõik turvareeglid, mis kehtivad autole või nõudepesumasinale, kehtivad iseenesestmõistetavalt ka robotile. | Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Horisont küsis: Justkui vastukaaluks robotite võidukäigule ja sellele, kuidas me neist üha enam sõltume, on levinud hirm, et mingil hetkel võivad robotid või tehisintellekt inimesed hoopis enda tahtele allutada?
Siin tuleb mingil hetkel mängu regulatsioonide ja seadusandluse küsimus – kas inimesed tahavad ja suudavad tehnoloogiat reguleerida. See oleneb väga palju meist endist. Meil juba on tegelikult tehnoloogiaid, mille võimalusi me ei kasuta, kuna need on ohtlikud. Näiteks auto võib ju kihutada 240 km/h, aga me ei sõida nii kiiresti, kuigi tehnoloogia seda lubab. Me sõidame oluliselt aeglasemalt, sest oleme niimoodi omavahel kokku leppinud.
Tehisintellektiga on sama asi. See nõuab inimestelt kokkuleppeid, mis on õige ja mis vale, mis on sünnis ja lubatav ning mis on seaduslik. Kuna tehnoloogia muutub praegu niivõrd kiiresti, siis on oht tegelikult hoopis selles, et võime regulatsioonide ja normide kujundamisega hiljaks jääda. Ehk siis tehnoloogia läheb eest ära, enne kui suudame mõtestada, mida need muutused meie jaoks tähendavad ning mis on lubatav ja mis mitte.
Iga tehnoloogiaga on ju niimoodi, et see ei tohi inimesele ohtlik olla. Minu arvates pole ka robotid selline tehnoloogia, mille kohta peaks kehtima veel mingisugused muud erilised reeglid. Kõik turvareeglid, mis kehtivad autole või nõudepesumasinale, kehtivad iseenesestmõistetavalt ka robotile.
### Response:
Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Otsus tõsta tänavuse aasta 1. veebruarist kütuseaktsiisi sai vastu võetud eelmise, Reformierakonna poolt juhitud valitsuse poolt," meenutas Simson.
Tema sõnul on tegemist vana valitsuse loodetavasti viimase halva otsusega, mis sellisel määral inimeste elu mõjutab. "On selge, et kõrgemad aktsiisimäärad toovad homsest kaasa kasvavad kütusehinnad. Seega soovitan kõigil autoomanikel täna enda sõidukite paagid täis tankida," ütles Simson.
Keskerakonda esindava Simsoni sõnul oli esialgu eelmisel koalitsioonil plaanis tõsta kütuseaktsiisi neljal järjestikkusel aastal ehk aastatel 2016-2019, kuid just Keskerakonna survel, tookord veel opositsioonis olles, jäeti ära 2019. aastaks planeeritud tõus.
"Uus valitsus asus teadupärast ametisse ajal, mil 2017. aasta eelarve koostamine oli lõpusirgele jõudmas. Seega oli pea võimatu tühistada selleks aastaks tulureana eelarvesse sisse planeeritud aktsiisitõuse. Küll aga oli uue valitsuse üheks esimeseks otsuseks 2018. aastaks planeeritud diiselkütuse aktsiisi tõusu tühistamine. Ainuüksi see samm jätab riigieelarvesse toomata hinnanguliselt enam kui 30 miljonit eurot," märkis Simson.
Veebruarist rakenduvad kõrgemad aktsiismäärad peaksid kütuse hinda kergitama veidi enam kui viie eurosendi võrra.
Martin Helme: see on demagoogia kõrgpilotaaž
Opositsioonilise EKRE riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme ütles Simsoni avaldust kommenteerides: "Andke andeks, see jutt on küll demagoogia kõrgpilotaaž."
"Poolteist kuud tagasi surus Keskerakond koos IRL-i ja sotsidega teerullitaktikaga läbi kuulsa kobareelnõu, kus tõsteti ja langetati makse mängleva kergusega nii, et laastud lendasid. Mitu maksutõusu jäi ära (majutusasutuste käibemaks, diisli aktsiis), aga mitu maksu tuli juurde (lahja alkohol, gaasiaktsiis, astmed, mis polegi astmed), lisaks jäeti ära sotsmaksu langetus, mis seaduse mõttes on ka maksutõus ja lisaks lükati ajutiselt edasi automaks ja suhkrumaks, millega hakkame maadlema ilmselt lähikuudel," kirjutas Helme sotsiaalmeedias. "Kogu selle maksupalundra sees oleks saanud rahumeeli ära jätta ka bensiiniaktsiisi tõusu, aga seda ei tehtud."
"Kulla keskerakondlased. Te olete nüüd valitsuses. Teie vastutategi. Pole mõtet enam rääkida reformikad nii ja reformikad naa," lisas Helme. | Majandusminister Kadri Simson tegi üleskutse kütusepaagid täis tankida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Otsus tõsta tänavuse aasta 1. veebruarist kütuseaktsiisi sai vastu võetud eelmise, Reformierakonna poolt juhitud valitsuse poolt," meenutas Simson.
Tema sõnul on tegemist vana valitsuse loodetavasti viimase halva otsusega, mis sellisel määral inimeste elu mõjutab. "On selge, et kõrgemad aktsiisimäärad toovad homsest kaasa kasvavad kütusehinnad. Seega soovitan kõigil autoomanikel täna enda sõidukite paagid täis tankida," ütles Simson.
Keskerakonda esindava Simsoni sõnul oli esialgu eelmisel koalitsioonil plaanis tõsta kütuseaktsiisi neljal järjestikkusel aastal ehk aastatel 2016-2019, kuid just Keskerakonna survel, tookord veel opositsioonis olles, jäeti ära 2019. aastaks planeeritud tõus.
"Uus valitsus asus teadupärast ametisse ajal, mil 2017. aasta eelarve koostamine oli lõpusirgele jõudmas. Seega oli pea võimatu tühistada selleks aastaks tulureana eelarvesse sisse planeeritud aktsiisitõuse. Küll aga oli uue valitsuse üheks esimeseks otsuseks 2018. aastaks planeeritud diiselkütuse aktsiisi tõusu tühistamine. Ainuüksi see samm jätab riigieelarvesse toomata hinnanguliselt enam kui 30 miljonit eurot," märkis Simson.
Veebruarist rakenduvad kõrgemad aktsiismäärad peaksid kütuse hinda kergitama veidi enam kui viie eurosendi võrra.
Martin Helme: see on demagoogia kõrgpilotaaž
Opositsioonilise EKRE riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme ütles Simsoni avaldust kommenteerides: "Andke andeks, see jutt on küll demagoogia kõrgpilotaaž."
"Poolteist kuud tagasi surus Keskerakond koos IRL-i ja sotsidega teerullitaktikaga läbi kuulsa kobareelnõu, kus tõsteti ja langetati makse mängleva kergusega nii, et laastud lendasid. Mitu maksutõusu jäi ära (majutusasutuste käibemaks, diisli aktsiis), aga mitu maksu tuli juurde (lahja alkohol, gaasiaktsiis, astmed, mis polegi astmed), lisaks jäeti ära sotsmaksu langetus, mis seaduse mõttes on ka maksutõus ja lisaks lükati ajutiselt edasi automaks ja suhkrumaks, millega hakkame maadlema ilmselt lähikuudel," kirjutas Helme sotsiaalmeedias. "Kogu selle maksupalundra sees oleks saanud rahumeeli ära jätta ka bensiiniaktsiisi tõusu, aga seda ei tehtud."
"Kulla keskerakondlased. Te olete nüüd valitsuses. Teie vastutategi. Pole mõtet enam rääkida reformikad nii ja reformikad naa," lisas Helme.
### Response:
Majandusminister Kadri Simson tegi üleskutse kütusepaagid täis tankida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa võiduka neljabobi koosseisu kuulunud Trunenkov jäi vahele eelmisel aastal ning kandis siiani ajutist võistluskeeldu, vahendab AP. Nelja-aastane võistluskeeld hakkab tagasiulatuvalt kehtima eelmise aasta aprillist.
Seda, millise ainega Trunenkov patustas, avaldatud pole. Lisaks teatas Venemaa antidoping, et võistluskeeld ei mõjuta Trunenkovi medalivõitu. | Sotšis kulla võitnud Venemaa bobisõitja sai nelja-aastase võistluskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa võiduka neljabobi koosseisu kuulunud Trunenkov jäi vahele eelmisel aastal ning kandis siiani ajutist võistluskeeldu, vahendab AP. Nelja-aastane võistluskeeld hakkab tagasiulatuvalt kehtima eelmise aasta aprillist.
Seda, millise ainega Trunenkov patustas, avaldatud pole. Lisaks teatas Venemaa antidoping, et võistluskeeld ei mõjuta Trunenkovi medalivõitu.
### Response:
Sotšis kulla võitnud Venemaa bobisõitja sai nelja-aastase võistluskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise vasakkaitsja aitas Koronal oma värava puhtana hoida. Korona alistas Saksamaa tugevuselt neljandas liigas mängiva Offenbachi Kickersi 1:0, vahendab Soccernet.ee.
Kuuest talvisest sõprusmängust on Korona võitnud kaks, viigistanud kaks ja kaotanud samuti kaks. Poola kõrgliigas jätkub Kallaste meeskonna hooaeg 11. veebruaril. | Kallaste tegi sakslaste vastu täismängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise vasakkaitsja aitas Koronal oma värava puhtana hoida. Korona alistas Saksamaa tugevuselt neljandas liigas mängiva Offenbachi Kickersi 1:0, vahendab Soccernet.ee.
Kuuest talvisest sõprusmängust on Korona võitnud kaks, viigistanud kaks ja kaotanud samuti kaks. Poola kõrgliigas jätkub Kallaste meeskonna hooaeg 11. veebruaril.
### Response:
Kallaste tegi sakslaste vastu täismängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Restaureerimistoetuse eesmärk on eraomanike toetamine nende valdusesse kuuluvate kinnismälestiste säilitamisel ja restaureerimisel, samuti muinsuskaitsealaste uuringute, eritingimuste ja projektide koostamisel. 2017. aasta taotlusvooru esitati kokku 182 taotlust summas 2 773 939,18 eurot. Muinsuskaitseameti 2017. aasta eelarves on restaureerimistoetusteks kokku nähtud ette 675 000 eurot, millest 5 protsenti jäeti reservfondi ning makstakse laekunud taotluste alusel välja aasta jooksul.
Taotluste hindamise aluseks on mälestise kultuuriline, arhitektuurne ja ajalooline väärtus, oluline on ka avalikkuse ligipääs mälestisele ja selle praegune kasutusfunktsioon. Veel arvestatakse hindamisel planeeritavate tööde teostatavust ehk mälestise seisukorda ja kavandatavate tööde vastavust mälestise säilimise tagamisel ning plaanitavate tööde mõju mälestisega seotud piirkonnale laiemalt.
Taotluste pingereas olid sel aastal esirinnas vesiveskid. Kümnest enim punkte saanud taotlustest oli veskeid lausa kolm - Pidula mõisa vesiveski, Illi mõisa vesiveski ja Hellenurme mõisa vesiveski. Sarnaselt varasematele aastatele läks oluline osa toetustest mõisate restaureerimiseks. Suurimad toetussummad määrati erinevateks katusetöödeks – katusekatte vahetamiseks, katusekandmiku kindlustamiseks ning avariitöödeks. Näiteks saavad katuse restaureerimistööd jätkuda Tilsi ja Partsi mõisa peahoonetel.
Esmakordselt oli sel aastal eraldi ette nähtud vahendid väärtuslike detailide uurimiseks, restaureerimiseks ja konserveerimiseks kogumahus 100 tuhat eurot. Hindamiskomisjoni esimees Carolin Pihlap peab eraldi väikevormidele suunatud meetme olemasolu äärmiselt oluliseks: "Taotlusi laekub meile alati rohkem kui on eelarves toetusteks ette nähtud vahendeid ning tulenevalt nende üldjuhul väiksemast avariilisusest jäävad väikevormid sageli pingerea lõpupoole ja seega toetuseta. Nüüd on meil võimalus mälestiste detailidele eraldi tähelepanu pöörata."
Sel aastal toetust saanute hulgas on näiteks kahe ahju restaureerimistööd - Ohtu mõisa peahoone barokne ahi ja Jaan Tõnissoni kodukoha, Mursi talu ahi. Samuti toetati Lihula muinsuskaitsealal eripäraste saelõikeliste puidust detailide restaureerimist ja uuemat ehituspärandit esindava Paide kultuurimaja ümara virtaažakna restaureerimist.
Kokku eraldati toetus 11 omanikule mahus 65 679 eurot, 30 protsenti toetussummast jäeti reservfondi ning makstakse taotluste alusel välja aasta jooksul. | Muinsuskaitseamet toetab kinnismälestiste restaureerimist 641 197 euroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Restaureerimistoetuse eesmärk on eraomanike toetamine nende valdusesse kuuluvate kinnismälestiste säilitamisel ja restaureerimisel, samuti muinsuskaitsealaste uuringute, eritingimuste ja projektide koostamisel. 2017. aasta taotlusvooru esitati kokku 182 taotlust summas 2 773 939,18 eurot. Muinsuskaitseameti 2017. aasta eelarves on restaureerimistoetusteks kokku nähtud ette 675 000 eurot, millest 5 protsenti jäeti reservfondi ning makstakse laekunud taotluste alusel välja aasta jooksul.
Taotluste hindamise aluseks on mälestise kultuuriline, arhitektuurne ja ajalooline väärtus, oluline on ka avalikkuse ligipääs mälestisele ja selle praegune kasutusfunktsioon. Veel arvestatakse hindamisel planeeritavate tööde teostatavust ehk mälestise seisukorda ja kavandatavate tööde vastavust mälestise säilimise tagamisel ning plaanitavate tööde mõju mälestisega seotud piirkonnale laiemalt.
Taotluste pingereas olid sel aastal esirinnas vesiveskid. Kümnest enim punkte saanud taotlustest oli veskeid lausa kolm - Pidula mõisa vesiveski, Illi mõisa vesiveski ja Hellenurme mõisa vesiveski. Sarnaselt varasematele aastatele läks oluline osa toetustest mõisate restaureerimiseks. Suurimad toetussummad määrati erinevateks katusetöödeks – katusekatte vahetamiseks, katusekandmiku kindlustamiseks ning avariitöödeks. Näiteks saavad katuse restaureerimistööd jätkuda Tilsi ja Partsi mõisa peahoonetel.
Esmakordselt oli sel aastal eraldi ette nähtud vahendid väärtuslike detailide uurimiseks, restaureerimiseks ja konserveerimiseks kogumahus 100 tuhat eurot. Hindamiskomisjoni esimees Carolin Pihlap peab eraldi väikevormidele suunatud meetme olemasolu äärmiselt oluliseks: "Taotlusi laekub meile alati rohkem kui on eelarves toetusteks ette nähtud vahendeid ning tulenevalt nende üldjuhul väiksemast avariilisusest jäävad väikevormid sageli pingerea lõpupoole ja seega toetuseta. Nüüd on meil võimalus mälestiste detailidele eraldi tähelepanu pöörata."
Sel aastal toetust saanute hulgas on näiteks kahe ahju restaureerimistööd - Ohtu mõisa peahoone barokne ahi ja Jaan Tõnissoni kodukoha, Mursi talu ahi. Samuti toetati Lihula muinsuskaitsealal eripäraste saelõikeliste puidust detailide restaureerimist ja uuemat ehituspärandit esindava Paide kultuurimaja ümara virtaažakna restaureerimist.
Kokku eraldati toetus 11 omanikule mahus 65 679 eurot, 30 protsenti toetussummast jäeti reservfondi ning makstakse taotluste alusel välja aasta jooksul.
### Response:
Muinsuskaitseamet toetab kinnismälestiste restaureerimist 641 197 euroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmakordselt on peakorteris Addises toimuv tippkohtumine muudetud kinniseks, et partnerite soovid kahepoolseteks kohtumisteks ei saaks ministreid ja riigipäid põhiküsimusest – valimistest – eemale meelitada.
Aafrika Liidu reform
Reformipakett koosneb kahest teemast – impordimaksust ja institutsionaalsest reformist. Aafrika Arengupanga endise presidendi Donald Kaberuka koostatud raporti alusel võeti 2016. aasta juulis vastu otsus, et kroonilises rahapuuduses liitu hakatakse rahastama impordimaksust, st et kõikidele kontinendile imporditavate kaupadele lisatakse 0,2 protsenti maksu. Praegu rahastavad ALi 70 protsendi ulatuses doonorid ja partnerid.
Mis puutub impordimaksu elluviimise mehhanismidesse, siis tegelikkuses ei ole riigid suutnud kokku leppida, kuidas see tööle hakkab, samuti tahavad turismipiirkonnad endale erandeid.
Lubadus vabakaubanduslepingust
Aafrika on otsustanud 2017. aastaks luua üleaafrikalise vabakaubanduspiirkonna kogutoodanguga ligikaudu 3 triljonit eurot. See ühendab 54 Aafrika riiki ja 1,2 miljardit inimest. Usaldusväärne statistika kõigis Aafrika riikides küll puudub, kuid Aafrika majanduse suurusjärk on täna võrreldav Prantsusmaa kogutoodanguga. Lisandub veel registreerimata ja maksustamata majandus, mis ÜRO andmetel moodustab näiteks 55 protsenti Sahara-aluse Aafrika majandusest.
Alles 2016. aastal jõudsid riigid sinnamaale, et ALi Komisjonile anti mandaat koostada läbirääkimiste tekst, mis on nüüd valmis ja esitatud liikmesriikidele arutamiseks. Tippkohtumiselt ei oodata otsuseid, vaid ambitsioonikat poliitilist lubadust, et selle aasta lõpuks läbirääkimistega valmis saadakse. Tegelik elluviimine on pikaajaline protsess, mille tulemusel peaks tekkima kontinentaalne kaupade ja teenuste ühisturg, investeeringute vaba liikumine ja lõpuks tolliliit.
Arenemiseks vajab Aafrika hädasti kaubandust, sealhulgas Aafrika-sisest kaubavahetust. Praegu on Aafrika riikide omavaheline kaubavahetus vaid umbes 14% kontinendi kogukaubandusest, enamus kaubateid kulgeb sadamatesse ekspordiks, mitte riikide vahel. Samas on Aafrika maailma kiireima majanduskasvu ja väikseima konkurentsiga piirkond, mis peaks atraktiivne olema ka Eesti ettevõtjatele.
Üks Aafrika olemasolevatest majandusblokkidest – Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus ECOWAS – on juba käivitanud 15 riigi vabakaubanduspiirkonna Lääne-Aafrikas. Kaks aastat tagasi leppisid 27 riiki kokku luua uus põhja-lõuna vabakaubanduspiirkond kontinendi idaosas Egiptusest Lõuna-Aafrikani, kuid see ei ole veel ellu viidud.
Maroko küsimus
Kõige rohkem on tippkohtumisel kirgi kütnud aga asutajariik Maroko, kes 1984. aastal Aafrika Liidust välja astus ja on nüüd otsustanud naasta. Maroko küsimuse mõistmiseks tuleb, nagu Aafrikas tavaline, minna tagasi ajalukku.
Liikmestaatusega seonduva taustal on kolonialismitaak ja Marokost lõunas asuv väike territoorium nimega Lääne-Sahara ehk Sahrawi Araabia Demokraatlik Vabariik. Sahrawi oli kuni 1975. aastani Hispaania koloonia, mida Maroko ja Mauritaania endale nõudsid, samas kui Polisario vabastusliikumine taotles iseseisvust.
Pärast sõda ja ÜRO vahendatud relvarahu sõlmimist 1991. aastal on suur osa territooriumist, eelkõige ookeanirannik, de facto Maroko kontrolli all. Marokot toetavad frankofoonsed riigid, Saharawi fronti juhib naaberriik Alžeeria, kelle selja taga on Araabia Liiga.
33 aastat tagasi oli Maroko lahkumise põhjus ALi 1982. aastal langetatud otsus võtta Sahrawi Aafrika Liidu täisliikmeks. Sahrawi diplomaatiline tunnustus on muutunud korrelatsioonis Maroko kampaaniatega, kuid enamus tunnustajaid asub Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Euroopa riikidel ega Eestil Sahrawiga diplomaatilisi suhteid ei ole, samas valitsevad ELis erimeelsused ja puudub selge seisukoht kummaski suunas. Küll aga tegi Euroopa Liidu Kohus 2015. a-l ootamatu otsuse ja peatas põllumajanduslepingu Marokoga põhjendusel, et see sisaldas Sahrawi alasid.
Eelmise aasta juulis tegi Maroko avalduse liitu tagasiastumiseks ja on sellest ajast teinud kontinendil jõulist kampaaniat toetushäälte saamiseks. Alguses oli kampaania osa Sahrawi väljaviskamine, kuid hiljem muudeti strateegiat. Maroko väidab, et juhul kui asi hääletusele pannakse (mis võib suure tõenäosusega juhtuda), on tal vajalik 2/3 toetus.
Maroko küsimus polariseeris Aafrika riigid. Alžeeria/Sahrawi strateegia põhines sellel, et Maroko teemat tuleb arutada enne valimisi, muuta debatt võimalikult tuliseks ja näidata, et Maroko on seni stabiilse ja rahuliku ALi destabiliseerinud (kuni selleni välja, et liit ei sa endale uut juhti valida, mistõttu Maroko ei vääri vastuvõtmist).
Maroko toetajate argument oli, et miks ei peaks toetatama rahvusvaheliselt tunnustatud ÜRO liikmesriiki ja stabiilset majandust, kes suudab ühiskassasse korrapäraseid sissemakseid teha. Pärast tulist debatti kiideti Maroko taasliitumine 30. jaanuaril heaks.
Kriisikolded
Eraldi riigipeade tasemel rahu- ja julgeolekunõukogu istungit seekord päevakavas ei ole, küll aga briifib eesistuja Senegal riigipäid julgeolekuolukorrast kontinendil. Uus ÜRO peasekretär António Guterres on otsustanud oluliselt jõulisemalt tegeleda tapatalgute lõpetamise ja ÜRO rahuvalvemissiooni maine päästmisega Lõuna-Sudaanis ning kutsunud kokku järjekordsed konsultatsioonid. Juba kolm aastat veninud Lõuna-Sudaani tribunali asutamise edasiminekut sellelt tippkohtumiselt siiski oodata ei ole.
Suhted rahvusvahelise kriminaalkohtuga
Riigipeade tasemel arutatakse ka Aafrika suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga, millega läbisaamine on viimasel ajal järsult halvenenud eelkõige Keenia jõulise kohtuvastasuse tõttu. Keenia presidendi kohtukaasus tõsteti küll 2015. aastal riiulile, misjärel kohtuvastane retoorika veidi vaibus.
Seekordsel tippkohtumisel on tõstnud häält pigem Sudaani delegatsioon, kellel on kaelas president Omar al-Bashiri süüdimõistmine 2009. ja 2010. aastal inimsusevastaste kuritegude, sõjakuritegude ja genotsiidi eest Darfuris. Tippkohtumise päevakorras olnud “Väljaastumise strateegia” on siiski oluliselt pehmenenud ja annab lihtsalt ülevaate ALi nõudmistest ÜRO julgeolekunõukogule ja kohtule.
2016. a alguses kardeti Aafrikas massilist väljaastumiste lainet, mille ajendeid tundus palju olevat – solvumine julgeolekunõukogu peale, kes Aafrikaga kohtunud ei ole; Aafrika nõudmiste eiramine; fakt, et kõik kohtukaasused on Aafrika kohta (kuni 2016. aasta jaanuarini), mis tundub kiusamisena; ja see, et ükski riigipea ei oma kohtus puutumatust.
Oktoobris tabas rahvusvahelist üldsust ootamatult kolme riigi – Burundi, Lõuna-Aafrika ja Gambia – väljaastumisavaldus, kuid pigem tõi see kaasa rahvusvahelise õiguse paradigma kaitsele asumise. Nüüd on Gambia äsja ametisse astunud president Barrow lubanud Gambia tagasi kohtu liikmeks viia.
Eesti tippkohtumisel
Kuna tippkohtumine on kinnine ja vaatlejaid Aafrika Liidu territooriumile ei lubata, on ka vaatlejariikide delegatsioonid tagasihoidlikud. Euroopa Liidu visiiti juhib arenguvolinik Neven Mimica, kuid kaaskond on tavapärasest väiksem. Esmakordselt tegi ministri tasemel töövisiidi Sahara-alusesse Aafrikasse ka Eesti, välisminister Sven Mikseri juhtimisel. Eesti valmistab ette pinda 2017. a novembris Elevandiluurannikul toimuvaks ELi ja Aafrika tippkohtumiseks, mis langeb Eesti ELi eesistumise aega. Samuti tehakse kampaaniat ÜRO julgeolekunõukogu valimiseks perioodiks 2020–2021.
Mis on Aafrika Liit
Aafrika Liit on 54 riigist koosnev üleaafrikaline ühendus, mis asutati 2002. aastal Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni järeltulijana. 1963. aastal asutasid Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni 32 selleks ajaks iseseisvuse saavutanud riiki, hiljem ühines veel 21 riiki ning 2011. aastal sai seni viimaseks, 54. liikmeks äsjaiseseisvunud Lõuna-Sudaan. Liidu töökeeled on inglise, prantsuse, araabia ja portugali keeled ning lisaks tunnustatakse veel kiswahili, hispaania ja “muid Aafrika keeli”.
Aafrika Liidu Komisjon asub Addises. Liidu poliitilised juhtorganid on riigipeade assamblee ja välisministrite täitevnõukogu, millele lisanduvad ministrite kohtumised.
Kriise haldab ja rahuvalve üle otsustab 15-liikmeline rahu- ja julgeolekunõukogu, lisaks on liidul üle kontinendi mitmed muud kehamid. Liikmesriigid oma suveräänsust loovutanud ei ole, liidu mandaadis on anda liikmesriikidele normatiivne raamistik erinevates valdkondades nagu inimõigused, valitsemine, rahutagamine, majandus, energia, sotsiaalvaldkond jne.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Karin Kaup-Lapõnin: Aafrika liigub ülemandrilise vabakaubanduse poole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmakordselt on peakorteris Addises toimuv tippkohtumine muudetud kinniseks, et partnerite soovid kahepoolseteks kohtumisteks ei saaks ministreid ja riigipäid põhiküsimusest – valimistest – eemale meelitada.
Aafrika Liidu reform
Reformipakett koosneb kahest teemast – impordimaksust ja institutsionaalsest reformist. Aafrika Arengupanga endise presidendi Donald Kaberuka koostatud raporti alusel võeti 2016. aasta juulis vastu otsus, et kroonilises rahapuuduses liitu hakatakse rahastama impordimaksust, st et kõikidele kontinendile imporditavate kaupadele lisatakse 0,2 protsenti maksu. Praegu rahastavad ALi 70 protsendi ulatuses doonorid ja partnerid.
Mis puutub impordimaksu elluviimise mehhanismidesse, siis tegelikkuses ei ole riigid suutnud kokku leppida, kuidas see tööle hakkab, samuti tahavad turismipiirkonnad endale erandeid.
Lubadus vabakaubanduslepingust
Aafrika on otsustanud 2017. aastaks luua üleaafrikalise vabakaubanduspiirkonna kogutoodanguga ligikaudu 3 triljonit eurot. See ühendab 54 Aafrika riiki ja 1,2 miljardit inimest. Usaldusväärne statistika kõigis Aafrika riikides küll puudub, kuid Aafrika majanduse suurusjärk on täna võrreldav Prantsusmaa kogutoodanguga. Lisandub veel registreerimata ja maksustamata majandus, mis ÜRO andmetel moodustab näiteks 55 protsenti Sahara-aluse Aafrika majandusest.
Alles 2016. aastal jõudsid riigid sinnamaale, et ALi Komisjonile anti mandaat koostada läbirääkimiste tekst, mis on nüüd valmis ja esitatud liikmesriikidele arutamiseks. Tippkohtumiselt ei oodata otsuseid, vaid ambitsioonikat poliitilist lubadust, et selle aasta lõpuks läbirääkimistega valmis saadakse. Tegelik elluviimine on pikaajaline protsess, mille tulemusel peaks tekkima kontinentaalne kaupade ja teenuste ühisturg, investeeringute vaba liikumine ja lõpuks tolliliit.
Arenemiseks vajab Aafrika hädasti kaubandust, sealhulgas Aafrika-sisest kaubavahetust. Praegu on Aafrika riikide omavaheline kaubavahetus vaid umbes 14% kontinendi kogukaubandusest, enamus kaubateid kulgeb sadamatesse ekspordiks, mitte riikide vahel. Samas on Aafrika maailma kiireima majanduskasvu ja väikseima konkurentsiga piirkond, mis peaks atraktiivne olema ka Eesti ettevõtjatele.
Üks Aafrika olemasolevatest majandusblokkidest – Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus ECOWAS – on juba käivitanud 15 riigi vabakaubanduspiirkonna Lääne-Aafrikas. Kaks aastat tagasi leppisid 27 riiki kokku luua uus põhja-lõuna vabakaubanduspiirkond kontinendi idaosas Egiptusest Lõuna-Aafrikani, kuid see ei ole veel ellu viidud.
Maroko küsimus
Kõige rohkem on tippkohtumisel kirgi kütnud aga asutajariik Maroko, kes 1984. aastal Aafrika Liidust välja astus ja on nüüd otsustanud naasta. Maroko küsimuse mõistmiseks tuleb, nagu Aafrikas tavaline, minna tagasi ajalukku.
Liikmestaatusega seonduva taustal on kolonialismitaak ja Marokost lõunas asuv väike territoorium nimega Lääne-Sahara ehk Sahrawi Araabia Demokraatlik Vabariik. Sahrawi oli kuni 1975. aastani Hispaania koloonia, mida Maroko ja Mauritaania endale nõudsid, samas kui Polisario vabastusliikumine taotles iseseisvust.
Pärast sõda ja ÜRO vahendatud relvarahu sõlmimist 1991. aastal on suur osa territooriumist, eelkõige ookeanirannik, de facto Maroko kontrolli all. Marokot toetavad frankofoonsed riigid, Saharawi fronti juhib naaberriik Alžeeria, kelle selja taga on Araabia Liiga.
33 aastat tagasi oli Maroko lahkumise põhjus ALi 1982. aastal langetatud otsus võtta Sahrawi Aafrika Liidu täisliikmeks. Sahrawi diplomaatiline tunnustus on muutunud korrelatsioonis Maroko kampaaniatega, kuid enamus tunnustajaid asub Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Euroopa riikidel ega Eestil Sahrawiga diplomaatilisi suhteid ei ole, samas valitsevad ELis erimeelsused ja puudub selge seisukoht kummaski suunas. Küll aga tegi Euroopa Liidu Kohus 2015. a-l ootamatu otsuse ja peatas põllumajanduslepingu Marokoga põhjendusel, et see sisaldas Sahrawi alasid.
Eelmise aasta juulis tegi Maroko avalduse liitu tagasiastumiseks ja on sellest ajast teinud kontinendil jõulist kampaaniat toetushäälte saamiseks. Alguses oli kampaania osa Sahrawi väljaviskamine, kuid hiljem muudeti strateegiat. Maroko väidab, et juhul kui asi hääletusele pannakse (mis võib suure tõenäosusega juhtuda), on tal vajalik 2/3 toetus.
Maroko küsimus polariseeris Aafrika riigid. Alžeeria/Sahrawi strateegia põhines sellel, et Maroko teemat tuleb arutada enne valimisi, muuta debatt võimalikult tuliseks ja näidata, et Maroko on seni stabiilse ja rahuliku ALi destabiliseerinud (kuni selleni välja, et liit ei sa endale uut juhti valida, mistõttu Maroko ei vääri vastuvõtmist).
Maroko toetajate argument oli, et miks ei peaks toetatama rahvusvaheliselt tunnustatud ÜRO liikmesriiki ja stabiilset majandust, kes suudab ühiskassasse korrapäraseid sissemakseid teha. Pärast tulist debatti kiideti Maroko taasliitumine 30. jaanuaril heaks.
Kriisikolded
Eraldi riigipeade tasemel rahu- ja julgeolekunõukogu istungit seekord päevakavas ei ole, küll aga briifib eesistuja Senegal riigipäid julgeolekuolukorrast kontinendil. Uus ÜRO peasekretär António Guterres on otsustanud oluliselt jõulisemalt tegeleda tapatalgute lõpetamise ja ÜRO rahuvalvemissiooni maine päästmisega Lõuna-Sudaanis ning kutsunud kokku järjekordsed konsultatsioonid. Juba kolm aastat veninud Lõuna-Sudaani tribunali asutamise edasiminekut sellelt tippkohtumiselt siiski oodata ei ole.
Suhted rahvusvahelise kriminaalkohtuga
Riigipeade tasemel arutatakse ka Aafrika suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga, millega läbisaamine on viimasel ajal järsult halvenenud eelkõige Keenia jõulise kohtuvastasuse tõttu. Keenia presidendi kohtukaasus tõsteti küll 2015. aastal riiulile, misjärel kohtuvastane retoorika veidi vaibus.
Seekordsel tippkohtumisel on tõstnud häält pigem Sudaani delegatsioon, kellel on kaelas president Omar al-Bashiri süüdimõistmine 2009. ja 2010. aastal inimsusevastaste kuritegude, sõjakuritegude ja genotsiidi eest Darfuris. Tippkohtumise päevakorras olnud “Väljaastumise strateegia” on siiski oluliselt pehmenenud ja annab lihtsalt ülevaate ALi nõudmistest ÜRO julgeolekunõukogule ja kohtule.
2016. a alguses kardeti Aafrikas massilist väljaastumiste lainet, mille ajendeid tundus palju olevat – solvumine julgeolekunõukogu peale, kes Aafrikaga kohtunud ei ole; Aafrika nõudmiste eiramine; fakt, et kõik kohtukaasused on Aafrika kohta (kuni 2016. aasta jaanuarini), mis tundub kiusamisena; ja see, et ükski riigipea ei oma kohtus puutumatust.
Oktoobris tabas rahvusvahelist üldsust ootamatult kolme riigi – Burundi, Lõuna-Aafrika ja Gambia – väljaastumisavaldus, kuid pigem tõi see kaasa rahvusvahelise õiguse paradigma kaitsele asumise. Nüüd on Gambia äsja ametisse astunud president Barrow lubanud Gambia tagasi kohtu liikmeks viia.
Eesti tippkohtumisel
Kuna tippkohtumine on kinnine ja vaatlejaid Aafrika Liidu territooriumile ei lubata, on ka vaatlejariikide delegatsioonid tagasihoidlikud. Euroopa Liidu visiiti juhib arenguvolinik Neven Mimica, kuid kaaskond on tavapärasest väiksem. Esmakordselt tegi ministri tasemel töövisiidi Sahara-alusesse Aafrikasse ka Eesti, välisminister Sven Mikseri juhtimisel. Eesti valmistab ette pinda 2017. a novembris Elevandiluurannikul toimuvaks ELi ja Aafrika tippkohtumiseks, mis langeb Eesti ELi eesistumise aega. Samuti tehakse kampaaniat ÜRO julgeolekunõukogu valimiseks perioodiks 2020–2021.
Mis on Aafrika Liit
Aafrika Liit on 54 riigist koosnev üleaafrikaline ühendus, mis asutati 2002. aastal Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni järeltulijana. 1963. aastal asutasid Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni 32 selleks ajaks iseseisvuse saavutanud riiki, hiljem ühines veel 21 riiki ning 2011. aastal sai seni viimaseks, 54. liikmeks äsjaiseseisvunud Lõuna-Sudaan. Liidu töökeeled on inglise, prantsuse, araabia ja portugali keeled ning lisaks tunnustatakse veel kiswahili, hispaania ja “muid Aafrika keeli”.
Aafrika Liidu Komisjon asub Addises. Liidu poliitilised juhtorganid on riigipeade assamblee ja välisministrite täitevnõukogu, millele lisanduvad ministrite kohtumised.
Kriise haldab ja rahuvalve üle otsustab 15-liikmeline rahu- ja julgeolekunõukogu, lisaks on liidul üle kontinendi mitmed muud kehamid. Liikmesriigid oma suveräänsust loovutanud ei ole, liidu mandaadis on anda liikmesriikidele normatiivne raamistik erinevates valdkondades nagu inimõigused, valitsemine, rahutagamine, majandus, energia, sotsiaalvaldkond jne.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Karin Kaup-Lapõnin: Aafrika liigub ülemandrilise vabakaubanduse poole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Kuna toiduohutus on meie jaoks esmatähtis, siis ettevaatusabinõuna kutsume tagasi kõigi kolme leiva partiid säilivustähtajaga 1. ja 2.veebruar 2017. Tootmisliinil kasutatud detailid võisid sattuda paari leivapakki ning tegemist on töövahendi mõnesentimeetriste detailidega,” selgitas Leiburi tegevjuht Asso Lankots.
Tooted palub Leibur tagasi viia kauplustesse, kust need osteti, või Leiburi pagaripoodi aadressil Leiva 1 Tallinnas.
Kõikidele tarbijatele kompenseeritakse toote ostuhind. | Leibur kutsub tagasi kolm võõrkehi sisaldada võivat leivapartiid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Kuna toiduohutus on meie jaoks esmatähtis, siis ettevaatusabinõuna kutsume tagasi kõigi kolme leiva partiid säilivustähtajaga 1. ja 2.veebruar 2017. Tootmisliinil kasutatud detailid võisid sattuda paari leivapakki ning tegemist on töövahendi mõnesentimeetriste detailidega,” selgitas Leiburi tegevjuht Asso Lankots.
Tooted palub Leibur tagasi viia kauplustesse, kust need osteti, või Leiburi pagaripoodi aadressil Leiva 1 Tallinnas.
Kõikidele tarbijatele kompenseeritakse toote ostuhind.
### Response:
Leibur kutsub tagasi kolm võõrkehi sisaldada võivat leivapartiid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skeemiga kanditi Venemaalt välja 10 miljardit dollarit, vahendasid The Local ja Interfax.
New Yorgi finantsinspektsiooni avaldatud dokumendi kohaselt kasutati Deutsche Bankis ebaseaduslikku skeemi ehk niinimetatud peegeltehinguid, mille kaudu pesti kümne miljardi dollari ulatuses raha panga Moskva, Londoni ja New Yorgi harudes. Kuigi pangal oli mitme aasta vältel võimalus neid skeeme tuvastada, uurida ja peatada, ignoreeris juhtkond neid, leiab inspektsioon.
Venemaa kodanikud ostsid aastatel 2011-2015 Moskva Deutsche Bankis rublade eest väärtpabereid ja müüsid need siis välisvaluuta, sealhulgas USA dollarite eest panga Londoni haru kaudu edasi. Operatsioonidega oli seotud vähemalt 12 isikut.
New Yorgi finantsinspektsioon trahvib Deutsche Banki 425 miljoni dollariga, Briti finantsinspektsioon aga 204 miljoni dollariga. Inspektsioonid leidsid, et panga üksustes, kelle ülesanne oli rahapesu ennetada, töötas liiga vähe inimesi ja need olid ebatõhusad. Pank pidanuks neid operatsioone kontrollima ja info järelevalveasutustele edastama.
Lisaks trahvi maksmisele peab Deutsche Bank palkama ka ettevõttevälise isiku, kes panga töö nõuetele vastavust uurib. | Deutsche Bank sai Venemaalt raha kantimise eest ligi 630 miljonit dollarit trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skeemiga kanditi Venemaalt välja 10 miljardit dollarit, vahendasid The Local ja Interfax.
New Yorgi finantsinspektsiooni avaldatud dokumendi kohaselt kasutati Deutsche Bankis ebaseaduslikku skeemi ehk niinimetatud peegeltehinguid, mille kaudu pesti kümne miljardi dollari ulatuses raha panga Moskva, Londoni ja New Yorgi harudes. Kuigi pangal oli mitme aasta vältel võimalus neid skeeme tuvastada, uurida ja peatada, ignoreeris juhtkond neid, leiab inspektsioon.
Venemaa kodanikud ostsid aastatel 2011-2015 Moskva Deutsche Bankis rublade eest väärtpabereid ja müüsid need siis välisvaluuta, sealhulgas USA dollarite eest panga Londoni haru kaudu edasi. Operatsioonidega oli seotud vähemalt 12 isikut.
New Yorgi finantsinspektsioon trahvib Deutsche Banki 425 miljoni dollariga, Briti finantsinspektsioon aga 204 miljoni dollariga. Inspektsioonid leidsid, et panga üksustes, kelle ülesanne oli rahapesu ennetada, töötas liiga vähe inimesi ja need olid ebatõhusad. Pank pidanuks neid operatsioone kontrollima ja info järelevalveasutustele edastama.
Lisaks trahvi maksmisele peab Deutsche Bank palkama ka ettevõttevälise isiku, kes panga töö nõuetele vastavust uurib.
### Response:
Deutsche Bank sai Venemaalt raha kantimise eest ligi 630 miljonit dollarit trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keres: Tunnistaja, jah.
Kohtunik: Tunnistaja, tulge kõigepealt sekretäri juurde, andke hoiatuslehele allkiri, kohus hoiatab teid valeütluste andmise suhtes -??
Kohtunik: Tulge siia barjääri taha palun, lülitage mikrofon sisse, teie ütlused lindistatakse. Olete teadlik, miks teid kohtusse täna kutsuti?
Hardo Pajula: Noh, umbmääraselt, jah.
Kohtunik: Kuidas see arusaadav on, et umbmääraselt?
Pajula: No nii palju kui sellest kõigest üldse on võimalik aru saada, mis siin toimub, et mingil määral ületab minu arusaamise piirid, aga ma üritan nüüd selle piires, mida ma sellest aru saan, kuidagi kasulik olla, et lühike vastus on vist jah siis.
Kohtunik: Olete selle Kenderi teosega tutvunud?
Pajula: Jah, ma osalesin seal kui ta selle ise ette luges.
Kohtunik: Ah?
Pajula: Jah, ma osalesin seal Patareis, kui ta selle ette luges, nii et olen umbkaudu tuttav jah. Ma ise ei ole lugenud seda, ühesõnaga teosega olen seeläbi tuttav.
Kohtunik: Needus??
Pajula: Ma ei ütleks nii, aga see ei ole vist teema, millest me täna räägime siin.
Kohtunik: Selge, kaitsja hakkab teile küsimusi esitama.
Keres: Härra Pajula, võib-olla te oskate öelda millal, mis asjaoludel ja kas te olete Kenderiga enne Patarei ettekannet sellest teosest rääkinud?
Pajula: Kaur mainis kunagi enne seda, kui ta Ameerikasse läks, et tal on mingi selline teos plaanis ja natuke tutvustas oma kavatsusi.
Keres: Ja mis need kavatsused olid?
Pajula: Ma vestlust täpselt ei mäleta, aga tutvustada seda siis lapsepilastaja sisemaailma ma kujutan ette.
Keres: Mhm.
Pajula: Kas ma ühe vahemärkuse tohin teha, mis ei puuduta päris seda asja, puudutab asja, aga natuke teise kandi pealt. Et no taevas hoidku, ma olen ju näinud kuidas Kaur suhtleb oma kolme lapsega ja kogu see asi on niivõrd jabur, et ükskõik, mida ma siin vastan teie küsimustele, mulle tundub, et juba seeläbi, et ma siin tõsiselt räägin sel teemal, ma teen kuidagi Kaurile liiga, et see on niivõrd jabur, mis siin toimub.
Kohtunik: Kas te süüdistate praegu kohut milleski või?
Pajula: Ma ei tea, ma ei tea keda siin süüdistada praegu.
Kohtunik:??
Pajula: No lihtsalt.
Keres: Kas Kaur kunagi mainis pornograafiat-
Pajula: Ei tulnud jutuks, ma lihtsalt pidasin vajalikuks selle ära mainida väga suurt ebamugavustunnet, mida ma kogu asjaga seoses tunnen.
Keres: Arusaadav. Kas Kaur rääkis pornograafiast?
Pajula: Ei.
Keres: Ei rääkinud. Kas ta mainis, kuidas ma küsin seda, kas ta rääkis rõvedustest?
Pajula: Täpsustage küsimust.
Keres: Kas ta selle teose raames-
Pajula: Tema kavatsus oli kirjutada tekst, mis ilmselgelt tuleb tekstist välja, et see pidi tekitama lugejas ebamugavustunnet ja see oli kogu selle asja eesmärk ja see on ilmselgelt õnnestunud nagu me näeme.
Keres: Kas te siis ka sellest rääkisite, kui ta USA-s oli?
Pajula: Ei, siis ei olnud, nagu ma siin üritasin oma kohatu vahemärkusega võib-olla ka öelda, et ma ei omista kogu sellele teosele murdosagi sellest tähendusest, mida tundub, et ülejäänud saalisviibijad osutavad. Minu jaoks on see mingisugune –
Kohtunik: Te arvate, et kõik inimesed peavad sellest asjast aru saama nii nagu teie saate?
Pajula: Ei, ma seda ei-
Kohtunik: Kõikidel inimestel ? täpselt sama arvamus, mis on teil ja Kenderil?-
Pajula: Ma kaugeltki seda ei arva, aga ma ei arva, et me tegeleme siin mingi sellise asjaga, millega oleks vaja tegeleda-
Kohtunik: See on mis teie arvate, eksju-
Pajula: Nojah, aga mul ei ole teist arvamust –
Kohtunik: Aga kuulame teiste arvamused ka ära ikkagi, me ei lähtu ainult teie arvamusest??
Pajula: Ju siis on, ma ei tea, minu arvamus selles suhtes siin nagunii ei maksa. Ma ei omista sellele teoselegi murdosa sellest tähendusest, mida sellele on omistatud, kõik, punkt.
Keres: Kas te vestlustes Kauriga olete üldiselt arutanud tema loomingut, varasemat, tulevasi plaane ja nõnda edasi?
Pajula: No ikka, oleme palju rääkinud ja –
Keres: Millisena te kirjeldaksite tema kirjandustegevust.
Pajula: No eks ta on kogu aeg seal piiride peal kõmpinud, ma ei ole ju mingi suur kirjandusteadlane. Aga veelkord on minu põhiargument see, et ma näen mismoodi ta suhtleb oma lastega ja see, et keegi räägib sellest, et Kaur võiks tõsimeeli teha mingit lapsepornograafiat, see on niivõrd jabur ja niivõrd pahatahtlik ja niivõrd lihtsalt jabur, et mul ei ole lihtsalt sõnu, see on minu põhiline argument, ma ei oska selle teose kohta suurt- ma ei ole seda sorti kirjanduse tarbija aga see väide, et Kaur võiks tõsimeeli kirjutada lapspornograafiat, kõige selle näol, mida ma tast tean, see on lihtsalt minu arvates jabur, mul ei ole teist arvamust, mina olen üksi ja mina arvan, et me tegeleme-
Kohtunik: Te ju näete, kuidas ta suhtleb oma lastega, meie ei näe.
Pajula: Nojah, seetõttu saangi mina seda öelda, mida mina teile ütlen, et see on jabur minu arvates.
Kohtunik: kohtusse teid kutsuti eksperdina
Keres: Kuidas Kaur Kender suhtleb oma lastega, kirjeldage seda.
Pajula: Minu arvates, veelkord, ma olen seda vähe näinud, aga mingil määral siiski, ma soovin, et mul oleks olnud selline isa, mul ei läinud sellega kõige paremini-
Keres: Väga hoolitseb oma laste eest?
Pajula: Jah ja räägib nendega arukalt, ma arvan, et Kauri lastel on vedanud ja selle taustal rääkida nüüd sellest, et – see on lihtsalt ülekohtune.
Keres: Kuidas Kaur üldse lastesse suhtub?
Pajula: Noh, kui ma mõtlen hästi, siis Kaur on südamlik inimene ja nii ta neisse suhtub, ma arvan, et südamlikult.
Keres: Kas te olete Kauriga suhelnud noorte narkosõltuvuse teemadel?
Pajula: Ikka, jah, sellest olen ma isegi ju kirjutanud sinna, et minu vaated Kauriga ammugi kõiges ei kattu ja me oleme väga paljudes asjades erimeeles ja ma ei kiida paljusi tema vaateid heaks, viimasel ajal, aga see narkoteema on üks asi, kus meil kattusid asjad.
Keres: Kuidas lühidalt iseloomustada Kauri põhiseisukohti noorte narkosõltuvuse ja narkovastase võitluse küsimuses?
Pajula: Las ma nüüd mõtlen. Ma saan aru, et ta on eelkõige kritiseerinud riigi narkopoliitikat ja ta peab seda neile suureks ohuks ja siin olen ma temaga ühel meelel.
Keres: Aga kas teie arvates, temaga suhelnuna on see tal nagu mingi PR projekt või kantud päris murest?
Pajula: Kauri puhul on seda tihti raske vahet teha, kus on see PR ja selle olemusliku südamlikkuse vahe läheb, aga siin arvan ma, et see on selgelt ikkagi tema seest tulev asi. Kasvõi selle pärast juba, et me oleme mõlemad alkohoolikud ja mina olen elus suuresti tänu Kaurile ja sõltuvushaigused on meile mõlemale tuttavad teemad, seetõttu ma arvan, selles punktis olen ma kindlasti nõus, et Kaur on siiras. Aga veelkord, et tema puhul on see tihti, minule ka ülejõu käiv ülesanne, kus see PR-i ja siiruse piir läheb. Pole tingimata etteheide talle.
Keres: Mul ei ole rohkem küsimusi.
Kohtunik: Prokuröril on küsimusi?
Prokurör: Jah. Kui kaua te tunnete Kaur Kenderit?
Pajula: 98ndast aastast.
Prokurör: See on siis tubli varsti peaaegu 20 aastat.
Pajula: Jah, üks inimpõlv saab täis.
Prokurör: Mil viisil, kuidas te iseloomustaksite oma tutvust, on see lihtsalt tutvus või sõprus suisa?
Pajula: Ma ütlesin, et Kauri tõttu olen ma elus, ??, mul on väga raske olla ta vastu siin erapooletu.
Prokurör: Selline küsimus, et kaitsja esimesele küsimusele, te ütlesite, et seda viimast vaidlusalust teost, et Kender, ta teiega arutas, te ise ütlesite-
Pajula: kas ta seda arutas, pigem mainis, et tal siukene kava on, ma praegu täpsustaks siis niimoodi.
Prokurör: Kui põhjalikult, lihtsalt mainis või-
Pajula: Mainis jah-
Prokurör: Et sellest ideest, millest ta kirjutab, ta teiega ei rääkinud? Või rääkis?
Pajula: Ma ütleks, no ma ka täpselt ei mäleta, ma ei omista sellele kirjatükile nii suurt tähendust kui siin eesti rahvas tundub seda tegevat.
Prokurör: Aga siis niisugune küsimus, et selle 18 aasta jooksul-
Pajula: iseseisvuspäev on kõvasti parem, aga-
Prokurör: 18 aasta jooksul on Kender kirjutanud nii päris mitu teost, te ütlesite, iseseisvuspäeva kohta, et kas nende eelnevate teoste puhul, kuidas tal üldse kombeks on loomingulise inimesena, on tal kombeks olnud enne rääkida või arutada seda ideed, kui et palangut peale ei tule?
Pajula: 98ndal aastal saime Kauriga kokku, nagu ma ütlesin, saime tuttavaks, siis pärast, ütleme niisiis lähim suhtlus algas 3 aastat tagasi, kui ta minu sealt sellest alkoasjast nagu välja tiris. Pärast seda olen temaga rohkem suhelnud. Et vahepeal, noh, ma ei tea, kas sa oled kirjutanud viimase aasta jooksul raamatut?
Kender:?
Pajula: Seetõttu ei saa ma sellele küsimusele niimoodi vastata. Me oleme rääkinud nihilistiasjadest ja üldse sellest, kuidas on elus püsida.
Prokurör: Mingi muu osa jah-
Pajula: Ma arvan jah, et eelkõige alkoholism-
Prokurör: Mhm. Nii. Te ütlesite, et Kaur on, see on siis koguaeg, piiridel kõmpinud, mida te sellega silmas pidasite?
Pajula: No eks tema kirjandus kriibib selliseid valukohti ja see ei ole noh, siukene “mingem üles mägedele” laadis. Ega “Iseseisvuspäev” ei ole ka tea mis helde kirjandus minu meelest. Lõppeb lubadusega mingil proual hambad sisse lüüa, noh sealt oleks ka võind ju kriminaalasja välja kangutada, kui kellegil oleks huvi olnud. Ega see pole ka ju väga ilus mõte.
Prokurör: Noh, jah, see on sellele kirjanikule omane,
Pajula: Nojah, täpselt.
Prokurör: ?oma teostes naisi mitte eriti hästi, kui mitte öelda et lausa halvasti.
Pajula: Suhtub prouadesse?
Prokurör: Oma teostes.
Pajula: Aa.
Prokurör: Mis siis veel, te ütlesite, et te ei ole sedasorti kirjanduse tarbija, et mida te sellega silmas pidasite?
Pajula: Mul ei olnud isu selle järgi eriti, aga kui Kaur selle ette luges, siis ma enam-vähem teadsin, mis seal on. Selle konkreetse tüki järgi mul ei olnud suuremat huvi. Aga veelkord, ma tean mis seal oli ja kui te soovite minu reaktsiooni kuulda-
Prokurör: No need on ainult arvamused-
Pajula: Mind lõpus ajas see asi naerma lihtsalt, et kui keegi leiab seal märke pornograafiast, siis seda inimest tuleks uurida.
Prokurör: Selge, võtan teadmiseks.
Pajula: Oma 50 eluaasta jooksul ma olen, ma kujutan ette, mis on pornograafia eesmärk.
Prokurör: Me kõik laias laastus kujutame ette.
Pajula: Nojah, aga, et kui keegi-
Prokurör: Sellel teemal me praegu diskuteerima ei hakka-
Pajula: No ma saan aru, et kui me selle, kui me nüüd mängime seda etendust siin tões ja vaimus, siis me peaksime just sellest rääkima-
Prokurör: Teid oli kutsutud siia subjektiivse külje tõestamiseks nagu ma aru sain kaitsja käest, et ega me siit suurt targemaks ei saanud, aga prokuröril ei ole-
Kohtunik: ?? vägisi ei toodud teid?
Pajula: Hästi-hästi, katsume nüüd ikka sellises kooperatiivses-
Kohtunik: Kui te nägite Kenderit oma lastega, kui suhtles, kas siis kasutas ta neid rõvedaid väljendeid?
Pajula: Ma seda just omast arust väitsingi, et kui ta oleks kasutanud oma lastega suheldes seliseid rõvedaid väljendeid nagu te siin mainisite, siis ma ei oleks seda lugu rääkinud ju, et olles näinud Kauri oma lastega suhtlemas, tundub-
Kohtunik: Sellist teksti ta ei kasutanud-
Pajula: Võib-olla me ajamegi siin segi, et üks asi on elu ja teine on kirjandus, üks asi on see, mis toimub vaimus, teine see, mis toimub elus ja võib-olla meil ongi mingid piirid siin sassi läinud ja kogu see jampslikus on sellest esimesest tingitud. Ma ei tea, mulle tundub niimoodi. Ma ei tahtnud kohut kuidagi sellega solvata, vabandust.
Kohtunik: Teie arvate, kohus võttis ? oma menetluse, arutluse sassi?
Pajula: Ma ei arva, ma arvan, et me oleme siin kõik mingitviisi, kui juba lobisemiseks läks, et me oleme siin kõik mingitviisi-
Kohtunik: Kui te nii nõrgad mehed olete, et –
Pajula: Mina ei pea ennast sugugi nõrgaks meheks.
Kohtunik: Et kui Kender kritiseerib kõvasti meie narkopoliitikat ja muud, on siis midagi tarka välja pakkuda?
Pajula: Ta on sellele tähelepanu juhtinud, ma arvan.
Kohtunik: Tähelepanu juhib koguaeg, kui kirjandus ja meedia seda teevad, kõik juhivad tähelepanu, aga keegi midagi asjaliku välja ei paku.
Pajula: Jah, ma arvan, et-
Kohtunik: Ei ole rohkem küsida-
Kender: Nihilist.fmi ja minu algatusel on tehtud eesti esimene narkopetitsioon, mina isiklikult andsin selle riigikogu spiikerile üle, riigikogus on tehtud selle põhjal komisjon, mida IRL tagasi hoiab, me oleme suhelnud kõikide narkoennetusega tegelevate organisatsioonidega, me alustame – kui keegi on üldse midagi teinud kodanikualgatuse korras narkopoliitika muutmiseks siis olen see mina ja nihilist.fm.
Pajula: Pluss see viimane raamat-
Kender: Narkomaani kirjutatud, “Kuidas minust sai narkomaan,” 22e aastane noor Eesti narkomaan-
Pajula: Ma arvan, et see on teinud jah selle probleemi teadvustamisel –
Kender: fentanüülisõltlane, see on olnud kõikide raamatupoodide edetabelis, seda loevad noored inimesed, kes Eesti keelt enam üldse ei loe, kes selles keeles kirjutada tahab kui pärast kirjatükki satud kohtusse ja kuuled arutelu oma laste kohta. Kui see ei ole stalinlik siis vabandage, mina ei tea mis on.
Pajula: Nojah, aga, et ma ei tea. Ma ei ole seda Eesti seadusandlusega tuttav, aga nii palju kui ma tean on mingi siuke mõiste nagu “Character witness,” et ma oskadinn siin olla ainult selleks, ma ei tea kas Eesti kohta on selline asi praktiliselt üldse olemas, see on ka ainus, miks must siin tolku oli.
Keres: Jah, need on isikut iseloomustavad andmed.
Pajula: Teades seda, tahaksin rõhutada, et see on väga ülekohtune Kauri vastu see süüdistus ja kui kokku võtan seda, saan ka kohtunikust täiesti aru, ega kohus ei võtnud seda kindlasti meeleldi seda-
Kohtunik:??
Pajula: meeleldi kavva ja võib-olla ma siis, ma hakkan nüüd lõpetama, siis ma tahaks kõigi osaliste poole pöörduda ikka mingi apellatsiooniga tervele mõistusele ja aduda seda fakti, et me siin ruumis kõik koos oleme mitte kõige paremate kavatsustega üksteise suhtes, näitab ikkagi seda, et oleme kõik mingid mängukannid mingist meist suuremate jõudude meelevallas ja võib-olla see tõdemus aitab meil võib-olla lepitada üksteist. Kõik, minu poolt. Vabandan, et kui ei suutnud siin asjalik olla.
Kohtunik: Olete vaba.
Ilmunud Nihilist.FM-is. | Kenderi protsess. Hardo Pajula: ma soovin, et mul oleks olnud selline isa nagu Kaur Kender | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keres: Tunnistaja, jah.
Kohtunik: Tunnistaja, tulge kõigepealt sekretäri juurde, andke hoiatuslehele allkiri, kohus hoiatab teid valeütluste andmise suhtes -??
Kohtunik: Tulge siia barjääri taha palun, lülitage mikrofon sisse, teie ütlused lindistatakse. Olete teadlik, miks teid kohtusse täna kutsuti?
Hardo Pajula: Noh, umbmääraselt, jah.
Kohtunik: Kuidas see arusaadav on, et umbmääraselt?
Pajula: No nii palju kui sellest kõigest üldse on võimalik aru saada, mis siin toimub, et mingil määral ületab minu arusaamise piirid, aga ma üritan nüüd selle piires, mida ma sellest aru saan, kuidagi kasulik olla, et lühike vastus on vist jah siis.
Kohtunik: Olete selle Kenderi teosega tutvunud?
Pajula: Jah, ma osalesin seal kui ta selle ise ette luges.
Kohtunik: Ah?
Pajula: Jah, ma osalesin seal Patareis, kui ta selle ette luges, nii et olen umbkaudu tuttav jah. Ma ise ei ole lugenud seda, ühesõnaga teosega olen seeläbi tuttav.
Kohtunik: Needus??
Pajula: Ma ei ütleks nii, aga see ei ole vist teema, millest me täna räägime siin.
Kohtunik: Selge, kaitsja hakkab teile küsimusi esitama.
Keres: Härra Pajula, võib-olla te oskate öelda millal, mis asjaoludel ja kas te olete Kenderiga enne Patarei ettekannet sellest teosest rääkinud?
Pajula: Kaur mainis kunagi enne seda, kui ta Ameerikasse läks, et tal on mingi selline teos plaanis ja natuke tutvustas oma kavatsusi.
Keres: Ja mis need kavatsused olid?
Pajula: Ma vestlust täpselt ei mäleta, aga tutvustada seda siis lapsepilastaja sisemaailma ma kujutan ette.
Keres: Mhm.
Pajula: Kas ma ühe vahemärkuse tohin teha, mis ei puuduta päris seda asja, puudutab asja, aga natuke teise kandi pealt. Et no taevas hoidku, ma olen ju näinud kuidas Kaur suhtleb oma kolme lapsega ja kogu see asi on niivõrd jabur, et ükskõik, mida ma siin vastan teie küsimustele, mulle tundub, et juba seeläbi, et ma siin tõsiselt räägin sel teemal, ma teen kuidagi Kaurile liiga, et see on niivõrd jabur, mis siin toimub.
Kohtunik: Kas te süüdistate praegu kohut milleski või?
Pajula: Ma ei tea, ma ei tea keda siin süüdistada praegu.
Kohtunik:??
Pajula: No lihtsalt.
Keres: Kas Kaur kunagi mainis pornograafiat-
Pajula: Ei tulnud jutuks, ma lihtsalt pidasin vajalikuks selle ära mainida väga suurt ebamugavustunnet, mida ma kogu asjaga seoses tunnen.
Keres: Arusaadav. Kas Kaur rääkis pornograafiast?
Pajula: Ei.
Keres: Ei rääkinud. Kas ta mainis, kuidas ma küsin seda, kas ta rääkis rõvedustest?
Pajula: Täpsustage küsimust.
Keres: Kas ta selle teose raames-
Pajula: Tema kavatsus oli kirjutada tekst, mis ilmselgelt tuleb tekstist välja, et see pidi tekitama lugejas ebamugavustunnet ja see oli kogu selle asja eesmärk ja see on ilmselgelt õnnestunud nagu me näeme.
Keres: Kas te siis ka sellest rääkisite, kui ta USA-s oli?
Pajula: Ei, siis ei olnud, nagu ma siin üritasin oma kohatu vahemärkusega võib-olla ka öelda, et ma ei omista kogu sellele teosele murdosagi sellest tähendusest, mida tundub, et ülejäänud saalisviibijad osutavad. Minu jaoks on see mingisugune –
Kohtunik: Te arvate, et kõik inimesed peavad sellest asjast aru saama nii nagu teie saate?
Pajula: Ei, ma seda ei-
Kohtunik: Kõikidel inimestel ? täpselt sama arvamus, mis on teil ja Kenderil?-
Pajula: Ma kaugeltki seda ei arva, aga ma ei arva, et me tegeleme siin mingi sellise asjaga, millega oleks vaja tegeleda-
Kohtunik: See on mis teie arvate, eksju-
Pajula: Nojah, aga mul ei ole teist arvamust –
Kohtunik: Aga kuulame teiste arvamused ka ära ikkagi, me ei lähtu ainult teie arvamusest??
Pajula: Ju siis on, ma ei tea, minu arvamus selles suhtes siin nagunii ei maksa. Ma ei omista sellele teoselegi murdosa sellest tähendusest, mida sellele on omistatud, kõik, punkt.
Keres: Kas te vestlustes Kauriga olete üldiselt arutanud tema loomingut, varasemat, tulevasi plaane ja nõnda edasi?
Pajula: No ikka, oleme palju rääkinud ja –
Keres: Millisena te kirjeldaksite tema kirjandustegevust.
Pajula: No eks ta on kogu aeg seal piiride peal kõmpinud, ma ei ole ju mingi suur kirjandusteadlane. Aga veelkord on minu põhiargument see, et ma näen mismoodi ta suhtleb oma lastega ja see, et keegi räägib sellest, et Kaur võiks tõsimeeli teha mingit lapsepornograafiat, see on niivõrd jabur ja niivõrd pahatahtlik ja niivõrd lihtsalt jabur, et mul ei ole lihtsalt sõnu, see on minu põhiline argument, ma ei oska selle teose kohta suurt- ma ei ole seda sorti kirjanduse tarbija aga see väide, et Kaur võiks tõsimeeli kirjutada lapspornograafiat, kõige selle näol, mida ma tast tean, see on lihtsalt minu arvates jabur, mul ei ole teist arvamust, mina olen üksi ja mina arvan, et me tegeleme-
Kohtunik: Te ju näete, kuidas ta suhtleb oma lastega, meie ei näe.
Pajula: Nojah, seetõttu saangi mina seda öelda, mida mina teile ütlen, et see on jabur minu arvates.
Kohtunik: kohtusse teid kutsuti eksperdina
Keres: Kuidas Kaur Kender suhtleb oma lastega, kirjeldage seda.
Pajula: Minu arvates, veelkord, ma olen seda vähe näinud, aga mingil määral siiski, ma soovin, et mul oleks olnud selline isa, mul ei läinud sellega kõige paremini-
Keres: Väga hoolitseb oma laste eest?
Pajula: Jah ja räägib nendega arukalt, ma arvan, et Kauri lastel on vedanud ja selle taustal rääkida nüüd sellest, et – see on lihtsalt ülekohtune.
Keres: Kuidas Kaur üldse lastesse suhtub?
Pajula: Noh, kui ma mõtlen hästi, siis Kaur on südamlik inimene ja nii ta neisse suhtub, ma arvan, et südamlikult.
Keres: Kas te olete Kauriga suhelnud noorte narkosõltuvuse teemadel?
Pajula: Ikka, jah, sellest olen ma isegi ju kirjutanud sinna, et minu vaated Kauriga ammugi kõiges ei kattu ja me oleme väga paljudes asjades erimeeles ja ma ei kiida paljusi tema vaateid heaks, viimasel ajal, aga see narkoteema on üks asi, kus meil kattusid asjad.
Keres: Kuidas lühidalt iseloomustada Kauri põhiseisukohti noorte narkosõltuvuse ja narkovastase võitluse küsimuses?
Pajula: Las ma nüüd mõtlen. Ma saan aru, et ta on eelkõige kritiseerinud riigi narkopoliitikat ja ta peab seda neile suureks ohuks ja siin olen ma temaga ühel meelel.
Keres: Aga kas teie arvates, temaga suhelnuna on see tal nagu mingi PR projekt või kantud päris murest?
Pajula: Kauri puhul on seda tihti raske vahet teha, kus on see PR ja selle olemusliku südamlikkuse vahe läheb, aga siin arvan ma, et see on selgelt ikkagi tema seest tulev asi. Kasvõi selle pärast juba, et me oleme mõlemad alkohoolikud ja mina olen elus suuresti tänu Kaurile ja sõltuvushaigused on meile mõlemale tuttavad teemad, seetõttu ma arvan, selles punktis olen ma kindlasti nõus, et Kaur on siiras. Aga veelkord, et tema puhul on see tihti, minule ka ülejõu käiv ülesanne, kus see PR-i ja siiruse piir läheb. Pole tingimata etteheide talle.
Keres: Mul ei ole rohkem küsimusi.
Kohtunik: Prokuröril on küsimusi?
Prokurör: Jah. Kui kaua te tunnete Kaur Kenderit?
Pajula: 98ndast aastast.
Prokurör: See on siis tubli varsti peaaegu 20 aastat.
Pajula: Jah, üks inimpõlv saab täis.
Prokurör: Mil viisil, kuidas te iseloomustaksite oma tutvust, on see lihtsalt tutvus või sõprus suisa?
Pajula: Ma ütlesin, et Kauri tõttu olen ma elus, ??, mul on väga raske olla ta vastu siin erapooletu.
Prokurör: Selline küsimus, et kaitsja esimesele küsimusele, te ütlesite, et seda viimast vaidlusalust teost, et Kender, ta teiega arutas, te ise ütlesite-
Pajula: kas ta seda arutas, pigem mainis, et tal siukene kava on, ma praegu täpsustaks siis niimoodi.
Prokurör: Kui põhjalikult, lihtsalt mainis või-
Pajula: Mainis jah-
Prokurör: Et sellest ideest, millest ta kirjutab, ta teiega ei rääkinud? Või rääkis?
Pajula: Ma ütleks, no ma ka täpselt ei mäleta, ma ei omista sellele kirjatükile nii suurt tähendust kui siin eesti rahvas tundub seda tegevat.
Prokurör: Aga siis niisugune küsimus, et selle 18 aasta jooksul-
Pajula: iseseisvuspäev on kõvasti parem, aga-
Prokurör: 18 aasta jooksul on Kender kirjutanud nii päris mitu teost, te ütlesite, iseseisvuspäeva kohta, et kas nende eelnevate teoste puhul, kuidas tal üldse kombeks on loomingulise inimesena, on tal kombeks olnud enne rääkida või arutada seda ideed, kui et palangut peale ei tule?
Pajula: 98ndal aastal saime Kauriga kokku, nagu ma ütlesin, saime tuttavaks, siis pärast, ütleme niisiis lähim suhtlus algas 3 aastat tagasi, kui ta minu sealt sellest alkoasjast nagu välja tiris. Pärast seda olen temaga rohkem suhelnud. Et vahepeal, noh, ma ei tea, kas sa oled kirjutanud viimase aasta jooksul raamatut?
Kender:?
Pajula: Seetõttu ei saa ma sellele küsimusele niimoodi vastata. Me oleme rääkinud nihilistiasjadest ja üldse sellest, kuidas on elus püsida.
Prokurör: Mingi muu osa jah-
Pajula: Ma arvan jah, et eelkõige alkoholism-
Prokurör: Mhm. Nii. Te ütlesite, et Kaur on, see on siis koguaeg, piiridel kõmpinud, mida te sellega silmas pidasite?
Pajula: No eks tema kirjandus kriibib selliseid valukohti ja see ei ole noh, siukene “mingem üles mägedele” laadis. Ega “Iseseisvuspäev” ei ole ka tea mis helde kirjandus minu meelest. Lõppeb lubadusega mingil proual hambad sisse lüüa, noh sealt oleks ka võind ju kriminaalasja välja kangutada, kui kellegil oleks huvi olnud. Ega see pole ka ju väga ilus mõte.
Prokurör: Noh, jah, see on sellele kirjanikule omane,
Pajula: Nojah, täpselt.
Prokurör: ?oma teostes naisi mitte eriti hästi, kui mitte öelda et lausa halvasti.
Pajula: Suhtub prouadesse?
Prokurör: Oma teostes.
Pajula: Aa.
Prokurör: Mis siis veel, te ütlesite, et te ei ole sedasorti kirjanduse tarbija, et mida te sellega silmas pidasite?
Pajula: Mul ei olnud isu selle järgi eriti, aga kui Kaur selle ette luges, siis ma enam-vähem teadsin, mis seal on. Selle konkreetse tüki järgi mul ei olnud suuremat huvi. Aga veelkord, ma tean mis seal oli ja kui te soovite minu reaktsiooni kuulda-
Prokurör: No need on ainult arvamused-
Pajula: Mind lõpus ajas see asi naerma lihtsalt, et kui keegi leiab seal märke pornograafiast, siis seda inimest tuleks uurida.
Prokurör: Selge, võtan teadmiseks.
Pajula: Oma 50 eluaasta jooksul ma olen, ma kujutan ette, mis on pornograafia eesmärk.
Prokurör: Me kõik laias laastus kujutame ette.
Pajula: Nojah, aga, et kui keegi-
Prokurör: Sellel teemal me praegu diskuteerima ei hakka-
Pajula: No ma saan aru, et kui me selle, kui me nüüd mängime seda etendust siin tões ja vaimus, siis me peaksime just sellest rääkima-
Prokurör: Teid oli kutsutud siia subjektiivse külje tõestamiseks nagu ma aru sain kaitsja käest, et ega me siit suurt targemaks ei saanud, aga prokuröril ei ole-
Kohtunik: ?? vägisi ei toodud teid?
Pajula: Hästi-hästi, katsume nüüd ikka sellises kooperatiivses-
Kohtunik: Kui te nägite Kenderit oma lastega, kui suhtles, kas siis kasutas ta neid rõvedaid väljendeid?
Pajula: Ma seda just omast arust väitsingi, et kui ta oleks kasutanud oma lastega suheldes seliseid rõvedaid väljendeid nagu te siin mainisite, siis ma ei oleks seda lugu rääkinud ju, et olles näinud Kauri oma lastega suhtlemas, tundub-
Kohtunik: Sellist teksti ta ei kasutanud-
Pajula: Võib-olla me ajamegi siin segi, et üks asi on elu ja teine on kirjandus, üks asi on see, mis toimub vaimus, teine see, mis toimub elus ja võib-olla meil ongi mingid piirid siin sassi läinud ja kogu see jampslikus on sellest esimesest tingitud. Ma ei tea, mulle tundub niimoodi. Ma ei tahtnud kohut kuidagi sellega solvata, vabandust.
Kohtunik: Teie arvate, kohus võttis ? oma menetluse, arutluse sassi?
Pajula: Ma ei arva, ma arvan, et me oleme siin kõik mingitviisi, kui juba lobisemiseks läks, et me oleme siin kõik mingitviisi-
Kohtunik: Kui te nii nõrgad mehed olete, et –
Pajula: Mina ei pea ennast sugugi nõrgaks meheks.
Kohtunik: Et kui Kender kritiseerib kõvasti meie narkopoliitikat ja muud, on siis midagi tarka välja pakkuda?
Pajula: Ta on sellele tähelepanu juhtinud, ma arvan.
Kohtunik: Tähelepanu juhib koguaeg, kui kirjandus ja meedia seda teevad, kõik juhivad tähelepanu, aga keegi midagi asjaliku välja ei paku.
Pajula: Jah, ma arvan, et-
Kohtunik: Ei ole rohkem küsida-
Kender: Nihilist.fmi ja minu algatusel on tehtud eesti esimene narkopetitsioon, mina isiklikult andsin selle riigikogu spiikerile üle, riigikogus on tehtud selle põhjal komisjon, mida IRL tagasi hoiab, me oleme suhelnud kõikide narkoennetusega tegelevate organisatsioonidega, me alustame – kui keegi on üldse midagi teinud kodanikualgatuse korras narkopoliitika muutmiseks siis olen see mina ja nihilist.fm.
Pajula: Pluss see viimane raamat-
Kender: Narkomaani kirjutatud, “Kuidas minust sai narkomaan,” 22e aastane noor Eesti narkomaan-
Pajula: Ma arvan, et see on teinud jah selle probleemi teadvustamisel –
Kender: fentanüülisõltlane, see on olnud kõikide raamatupoodide edetabelis, seda loevad noored inimesed, kes Eesti keelt enam üldse ei loe, kes selles keeles kirjutada tahab kui pärast kirjatükki satud kohtusse ja kuuled arutelu oma laste kohta. Kui see ei ole stalinlik siis vabandage, mina ei tea mis on.
Pajula: Nojah, aga, et ma ei tea. Ma ei ole seda Eesti seadusandlusega tuttav, aga nii palju kui ma tean on mingi siuke mõiste nagu “Character witness,” et ma oskadinn siin olla ainult selleks, ma ei tea kas Eesti kohta on selline asi praktiliselt üldse olemas, see on ka ainus, miks must siin tolku oli.
Keres: Jah, need on isikut iseloomustavad andmed.
Pajula: Teades seda, tahaksin rõhutada, et see on väga ülekohtune Kauri vastu see süüdistus ja kui kokku võtan seda, saan ka kohtunikust täiesti aru, ega kohus ei võtnud seda kindlasti meeleldi seda-
Kohtunik:??
Pajula: meeleldi kavva ja võib-olla ma siis, ma hakkan nüüd lõpetama, siis ma tahaks kõigi osaliste poole pöörduda ikka mingi apellatsiooniga tervele mõistusele ja aduda seda fakti, et me siin ruumis kõik koos oleme mitte kõige paremate kavatsustega üksteise suhtes, näitab ikkagi seda, et oleme kõik mingid mängukannid mingist meist suuremate jõudude meelevallas ja võib-olla see tõdemus aitab meil võib-olla lepitada üksteist. Kõik, minu poolt. Vabandan, et kui ei suutnud siin asjalik olla.
Kohtunik: Olete vaba.
Ilmunud Nihilist.FM-is.
### Response:
Kenderi protsess. Hardo Pajula: ma soovin, et mul oleks olnud selline isa nagu Kaur Kender |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaasus puudutas Maroko kodanikku Mostafa Lounanit, kelle Belgia pani 2006. aastal kuueks aastaks vangi selle eest, et ta aitas valmistada pühasõdalasi Iraaki saatnud võrgustikule võltsitud dokumente ja kuulus võrgustiku juhtkonda.
Lounani taotles 2010. aastal varjupaika, sest pelgas, et kuna ta pandi Belgias vangi, siis ootab teda Marokos tagakius, sest sealsed võimud võivad pidada teda džihadistiks. Taotlus lükati tagasi.
Euroopa Kohus otsustas teisipäeval, et isegi juhul, kui taotleja pole pannud toime terroriakti või toetanud selle toimepanemist, saab varjupaigataotluse tagasi lükata ka siis, kui taotleja aitas värvata, organiseerida või varustada välisvõitlejaid.
Kohtu hinnangul andis Lounani logistilist tuge rahvusvahelise mõõtmega rühmitusele selline akt on piisav põhjendus varjupaigataotluse tagasi lükkamiseks. | Euroopa Kohus: terrorisidemetega isiku varjupaigataotlust saab tagasi lükata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaasus puudutas Maroko kodanikku Mostafa Lounanit, kelle Belgia pani 2006. aastal kuueks aastaks vangi selle eest, et ta aitas valmistada pühasõdalasi Iraaki saatnud võrgustikule võltsitud dokumente ja kuulus võrgustiku juhtkonda.
Lounani taotles 2010. aastal varjupaika, sest pelgas, et kuna ta pandi Belgias vangi, siis ootab teda Marokos tagakius, sest sealsed võimud võivad pidada teda džihadistiks. Taotlus lükati tagasi.
Euroopa Kohus otsustas teisipäeval, et isegi juhul, kui taotleja pole pannud toime terroriakti või toetanud selle toimepanemist, saab varjupaigataotluse tagasi lükata ka siis, kui taotleja aitas värvata, organiseerida või varustada välisvõitlejaid.
Kohtu hinnangul andis Lounani logistilist tuge rahvusvahelise mõõtmega rühmitusele selline akt on piisav põhjendus varjupaigataotluse tagasi lükkamiseks.
### Response:
Euroopa Kohus: terrorisidemetega isiku varjupaigataotlust saab tagasi lükata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejuures Pavey enda loos polegi tegu Venemaa sportlasega. Nimelt lõpetas ta algselt 2007. aasta MM-il 10 000 m jooksus neljandana, ent teisena finišijoone ületanud türklanna Elvan Abeylegesse jäi 2015. aasta suvel järeltestimises vahele, seega tõuseb pronksile Pavey.
Venelaste põrumise järel peaks aga brittidest koha võrra tõusma Jessica Ennis-Hill, Goldie Sayers ja 4x400 m jooksu teatemeeskond. Ennis-Hill võitis 2011. aasta MM-il hõbeda, kuid kullanaine Tatjana Tšernosova jäi dopingu tõttu medalist ilma. Nii teatemeeskond kui Sayers olid 2008. aasta Pekingi olümpial neljandad, kuid tõusevad nüüd pronksile – Venemaa teatenelikust põrus järeltestimisel dopinguga Deniss Aleksejev, naiste odaviskes jäi keelatud ainete tarvitamisega vahele hõbeda võitnud Maria Abakumova, seega tõuseb hõbedale sakslanna Christina Obergföll ja pronksile Sayers.
Tänavused maailmameistrivõistlused toimuvad Londonis ja Pavey arvates oleks see ilus žest, kui neile sportlastele korraldataks medalitseremoonia. "Oleks tore, kui meil oleks see hetk 50 000 inimese ees olümpiastaadionil. See oleks väga eriline. Muidugi tekitab 2007. aasta MM-i medali saamine vastakaid emotsioone, sest jäin Osakas sellest erilisest hetkest ilma, aga seetõttu olekski tore, kui saaksin selle hetke nüüd Londonis," selgitas 43-aastane Pavey.
Briti kergejõustikuliit on sel teemal IAAF-iga suhelnud, kuid väidetavalt eelistaks IAAF, kui selline medalitseremoonia leiaks aset juulis Londoni olümpiastaadionil peetaval Teemantliiga etpail, mitte aga MM-il.
Ennis-Hilli juhendanud Toni Minichiello oli Pavey idee poolt, kuid leidis, et see peaks puudutama kogu maailma, mitte ainult Suurbritannia sportlasi. "Oleks muidugi tore, kui Jess saaks 2011. aasta MM-kulla kodupubliku ees kaela, aga soovitaksin omalt poolt IAAF-ile, et kaasama peaks kogu maailma," sõnas ta. "Teeme sellest ülemaailmse tulemuste parandamise!" | Dopingupatuse tõttu medalile tõusev britt: me väärime eraldi medalitseremooniat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejuures Pavey enda loos polegi tegu Venemaa sportlasega. Nimelt lõpetas ta algselt 2007. aasta MM-il 10 000 m jooksus neljandana, ent teisena finišijoone ületanud türklanna Elvan Abeylegesse jäi 2015. aasta suvel järeltestimises vahele, seega tõuseb pronksile Pavey.
Venelaste põrumise järel peaks aga brittidest koha võrra tõusma Jessica Ennis-Hill, Goldie Sayers ja 4x400 m jooksu teatemeeskond. Ennis-Hill võitis 2011. aasta MM-il hõbeda, kuid kullanaine Tatjana Tšernosova jäi dopingu tõttu medalist ilma. Nii teatemeeskond kui Sayers olid 2008. aasta Pekingi olümpial neljandad, kuid tõusevad nüüd pronksile – Venemaa teatenelikust põrus järeltestimisel dopinguga Deniss Aleksejev, naiste odaviskes jäi keelatud ainete tarvitamisega vahele hõbeda võitnud Maria Abakumova, seega tõuseb hõbedale sakslanna Christina Obergföll ja pronksile Sayers.
Tänavused maailmameistrivõistlused toimuvad Londonis ja Pavey arvates oleks see ilus žest, kui neile sportlastele korraldataks medalitseremoonia. "Oleks tore, kui meil oleks see hetk 50 000 inimese ees olümpiastaadionil. See oleks väga eriline. Muidugi tekitab 2007. aasta MM-i medali saamine vastakaid emotsioone, sest jäin Osakas sellest erilisest hetkest ilma, aga seetõttu olekski tore, kui saaksin selle hetke nüüd Londonis," selgitas 43-aastane Pavey.
Briti kergejõustikuliit on sel teemal IAAF-iga suhelnud, kuid väidetavalt eelistaks IAAF, kui selline medalitseremoonia leiaks aset juulis Londoni olümpiastaadionil peetaval Teemantliiga etpail, mitte aga MM-il.
Ennis-Hilli juhendanud Toni Minichiello oli Pavey idee poolt, kuid leidis, et see peaks puudutama kogu maailma, mitte ainult Suurbritannia sportlasi. "Oleks muidugi tore, kui Jess saaks 2011. aasta MM-kulla kodupubliku ees kaela, aga soovitaksin omalt poolt IAAF-ile, et kaasama peaks kogu maailma," sõnas ta. "Teeme sellest ülemaailmse tulemuste parandamise!"
### Response:
Dopingupatuse tõttu medalile tõusev britt: me väärime eraldi medalitseremooniat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hardi Volmeri ideest sündinud ning Ain Mäeotsa lavastatud mängufilm jutustab setu rahvalaulikust ja lauluemast Hilana Taarkast (1856 – 1933). Kinolinal näeb palju väljamõeldut ja kuuleb ehtsat Kagu-Eesti maakeelt (maailma esimene setokeelne film!) ning palju rahvalaule. Taarka kaksikrolli (noorena ja vanemana) teevad Inga Saluraid ja Siiri Sisask.
Film on Supernova kinoülikooli fookuses, kuna 2016. aasta veebruar on "Novembri" kuu. Nii nagu Rainer Sarneti uues filmis on proovitud naasta "eestlase ürgkujutiseni" ehk siis peamiselt fotograafi ning filmimehe Johannes Pääsukese 1912-1913. aastatel võetud piltidel konserveeritu juurde, niisamuti on "Taarka" loojad ammutanud inspiratsiooi iidvanadest filmijuppidest ja vanadest mustvalgetest fotodest, ikka peamiselt sellesama Pääsukese tehtuist. Mõlemad filmid otsivad "eesti visuaali", kui soovite moodsat määrstlust.
Toomaks võrdlusvõimalust tulevastele “Novembri” vaatajatele (film jõuab kinolinadele juba 3. veebruaril) selgemini hoomatavaks teha, keeratakse Supernova kinos toimuval seansil “Taarka” operaatori Elen Lotmani ja produtsent Anneli Ahvena lahkel loal selle filmi värvid mustvalgeks.
"Taarka" linastub Supernova kinos 1. veebruaril kell 18. | Supernova kinoülikool näitab "Taarkat" mustvalgena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hardi Volmeri ideest sündinud ning Ain Mäeotsa lavastatud mängufilm jutustab setu rahvalaulikust ja lauluemast Hilana Taarkast (1856 – 1933). Kinolinal näeb palju väljamõeldut ja kuuleb ehtsat Kagu-Eesti maakeelt (maailma esimene setokeelne film!) ning palju rahvalaule. Taarka kaksikrolli (noorena ja vanemana) teevad Inga Saluraid ja Siiri Sisask.
Film on Supernova kinoülikooli fookuses, kuna 2016. aasta veebruar on "Novembri" kuu. Nii nagu Rainer Sarneti uues filmis on proovitud naasta "eestlase ürgkujutiseni" ehk siis peamiselt fotograafi ning filmimehe Johannes Pääsukese 1912-1913. aastatel võetud piltidel konserveeritu juurde, niisamuti on "Taarka" loojad ammutanud inspiratsiooi iidvanadest filmijuppidest ja vanadest mustvalgetest fotodest, ikka peamiselt sellesama Pääsukese tehtuist. Mõlemad filmid otsivad "eesti visuaali", kui soovite moodsat määrstlust.
Toomaks võrdlusvõimalust tulevastele “Novembri” vaatajatele (film jõuab kinolinadele juba 3. veebruaril) selgemini hoomatavaks teha, keeratakse Supernova kinos toimuval seansil “Taarka” operaatori Elen Lotmani ja produtsent Anneli Ahvena lahkel loal selle filmi värvid mustvalgeks.
"Taarka" linastub Supernova kinos 1. veebruaril kell 18.
### Response:
Supernova kinoülikool näitab "Taarkat" mustvalgena |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.