instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EM-finaalmängul Eestit esindav laps valitakse välja jalgpallipäeval, mida McDonald’s korraldab koostöös Eesti Jalgpalli Liidu ja Martin Reimi Jalgpallikooliga. Jalgpallipäeval saavad osaleda kõik 6-10-aastased lapsed ja see toimub 30. aprillil kell 11.00-14.00 EJL-i jalgpallihallis (Asula 4c, Tallinn). Üritusel osalemiseks on vaja täita lihtne ankeet, mis on kättesaadav kampaania veebilehel www.mcdonalds.ee/jalgpall.
“See on suurepärane võimalus igale lapsele ja lapsevanemale ning ühtlasi lihtsaim viis pääseda finaalmängule. Jalgpallipäev on lõbus ja kõigile jõukohane sõltumata sellest, kas osalejad on jalgpalli enne mänginud või mitte. Jalgpallipäeval tuleb lapsel koos vanemaga sooritada mitmeid mängulisi ülesandeid, kus pannakse proovile nii nende osavus, meeskonnavaim kui ka teadmised,” sõnas Martin Reimi Jalgpallikooli juhataja Martin Reim.
2014. aastal võitis McDonald’s „Saada staar staadionile!” kampaania Murastest pärit Lukas Elo, kes reisis koos oma isa Armas Eloga Brasiiliasse ja sai osa FIFA MM-i poolfinaalmängust. | Eesti laps osaleb jalgpalli EM-i finaalmängul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EM-finaalmängul Eestit esindav laps valitakse välja jalgpallipäeval, mida McDonald’s korraldab koostöös Eesti Jalgpalli Liidu ja Martin Reimi Jalgpallikooliga. Jalgpallipäeval saavad osaleda kõik 6-10-aastased lapsed ja see toimub 30. aprillil kell 11.00-14.00 EJL-i jalgpallihallis (Asula 4c, Tallinn). Üritusel osalemiseks on vaja täita lihtne ankeet, mis on kättesaadav kampaania veebilehel www.mcdonalds.ee/jalgpall.
“See on suurepärane võimalus igale lapsele ja lapsevanemale ning ühtlasi lihtsaim viis pääseda finaalmängule. Jalgpallipäev on lõbus ja kõigile jõukohane sõltumata sellest, kas osalejad on jalgpalli enne mänginud või mitte. Jalgpallipäeval tuleb lapsel koos vanemaga sooritada mitmeid mängulisi ülesandeid, kus pannakse proovile nii nende osavus, meeskonnavaim kui ka teadmised,” sõnas Martin Reimi Jalgpallikooli juhataja Martin Reim.
2014. aastal võitis McDonald’s „Saada staar staadionile!” kampaania Murastest pärit Lukas Elo, kes reisis koos oma isa Armas Eloga Brasiiliasse ja sai osa FIFA MM-i poolfinaalmängust.
### Response:
Eesti laps osaleb jalgpalli EM-i finaalmängul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Auhinnafond on loodud Taani kõige kauem võimul püsinud ja samala ajal ka kõge armastatuma kultuuriministri Niels Matthiaseni mälestuseks ja seda on välja antud alates aastatst 1981. Niels Matthiasen oli võimul 1971-1973 ja uuesti 1975-1980, mil ta suri.
Varasemalt on selle auhinnaga pärjatud näiteks muusikud Michala Petri (82), Niels-Henning Ørsted Pedersen, Palle Mikkelborg (87), näitleja Ghita Nørby (Eestlased teavad teda Taani kultusseriaalist "Matador" ja Lars Von Trieri õudusseriaalist "Riget" The Kingdom) kirjanik Benny Andersen (95) jpt.
Taani kultuuriminister Niels Matthiaseni Mälestusfondi nõukogus kirjutab Maria Fausti kohta järgmist: "Juhatus soovib tunnustada Maria Faust unikaalset talenti, nii helilooja, arranžeerija kui ka saksofonistina. Maria on pidevas muusikalises liikuvuses ja arengus oma kunstilise väljenduses, improvisatsioonis ja julge alternatiivsetes võtetes. Tema kompositsioonid on korraga rasked, kuid ka kerged ja poeetilised, sisaldades täpseid nüansse, mille tipus asetseb lihtne, ilus meloodia. Me näeme Maria Faustis tugevat tahet ja annet. Maria Faust on ainulaadne kunstnik oma valdkonnas". | Maria Faust pälvis Taani prestiižika kultuuriauhinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Auhinnafond on loodud Taani kõige kauem võimul püsinud ja samala ajal ka kõge armastatuma kultuuriministri Niels Matthiaseni mälestuseks ja seda on välja antud alates aastatst 1981. Niels Matthiasen oli võimul 1971-1973 ja uuesti 1975-1980, mil ta suri.
Varasemalt on selle auhinnaga pärjatud näiteks muusikud Michala Petri (82), Niels-Henning Ørsted Pedersen, Palle Mikkelborg (87), näitleja Ghita Nørby (Eestlased teavad teda Taani kultusseriaalist "Matador" ja Lars Von Trieri õudusseriaalist "Riget" The Kingdom) kirjanik Benny Andersen (95) jpt.
Taani kultuuriminister Niels Matthiaseni Mälestusfondi nõukogus kirjutab Maria Fausti kohta järgmist: "Juhatus soovib tunnustada Maria Faust unikaalset talenti, nii helilooja, arranžeerija kui ka saksofonistina. Maria on pidevas muusikalises liikuvuses ja arengus oma kunstilise väljenduses, improvisatsioonis ja julge alternatiivsetes võtetes. Tema kompositsioonid on korraga rasked, kuid ka kerged ja poeetilised, sisaldades täpseid nüansse, mille tipus asetseb lihtne, ilus meloodia. Me näeme Maria Faustis tugevat tahet ja annet. Maria Faust on ainulaadne kunstnik oma valdkonnas".
### Response:
Maria Faust pälvis Taani prestiižika kultuuriauhinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsustavaks sai hooaja 20. voor, kus Metz Laari kaasabil Mars Bischeimi 4:0 alistas ning nende lähikonkurent Arras samal ajal oma mängu kaotas, vahendab Soccernet.ee.
Eesti rahvusnaiskonna väravasuul 42 korda seisnud Laar on naiste koondislastest koondisemängude arvestuses läbi ajaloo 14. kohal. | Eesti koondise esiväravavahi koduklubi tõusis tagasi kõrgliigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsustavaks sai hooaja 20. voor, kus Metz Laari kaasabil Mars Bischeimi 4:0 alistas ning nende lähikonkurent Arras samal ajal oma mängu kaotas, vahendab Soccernet.ee.
Eesti rahvusnaiskonna väravasuul 42 korda seisnud Laar on naiste koondislastest koondisemängude arvestuses läbi ajaloo 14. kohal.
### Response:
Eesti koondise esiväravavahi koduklubi tõusis tagasi kõrgliigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Umbes 2015. aasta keskpaigas varastasid küberründajad, kes nimetavad end nimega The Impact Team, 37 miljoni vastuolulise kohtinguportaali Ashley Madisoni kasutaja andmed ja seejärel avaldasid need internetis, vahendas thenextweb.com.
Avalikustatud andmete hulgas olid kasutajate e-posti aadressid, sünnikuupäevad ja krediitkaarditehingud.
See ei olnud aga ainus küberrünnak, mis eelmisel aastal mõnele asutusele rängalt mõjus.
Näiteks küberrünnakus ettevõtte VTech vastu lekitati avalikkusesse 6,3 miljoni lapse isikuandmed, Experiani rünnaku käigus aga varastati 15 miljoni kliendi andmed. Need on vaid mõned näited.
Nüüd on saanud järsku selgeks, et ettevõtetel on igati põhjust muretseda oma andmete turvalisuse ja klientide heaolu pärast.
"Meil on seoses küberrünnakutega pakiline probleem ja sellega tuleb tegeleda. Aga kuidas me saame olla kindlad, et sammud, mida organisatsioonid ette võtavad, on tõhusad?" küsis TNW artiklis Bob Hoogenboom.
Tuginedes oma kogemustele, tõi Hoogenboom välja neli võtmearengut küberjulgeolekus, mida ettevõtted peaksid rakendama, et tulla edaspidi toime väljakutsetega, mille esitasid 2015. aasta küberrünnakud.
1. Suurendada kulutusi küberturbele
Nii ettevõtjate kui ka valitsusjuhtide prioriteet käesoleval aastal on kindlasti küberjulgeoleku ohtude mõistmine ja juhtimine. Asutuste esimene samm on hinnata, kui palju nad investeerivad küberkaitsesse ja küsida, kas see on piisav.
Ettevõtted on juba asunud tegutsema. PwC avaldas hiljuti infoturbe uuringus (The Global State of Information Security), et 24 protsenti vastajatest on suurendanud infoturbe eelarvet, 69 protsenti ettevõtetest aga on sidunud oma strateegiakavadesse pilveteenusel põhineva küberjulgeoleku.
See on hea algus, kuid lihtsalt eelarvete suurendamine ei ole piisav.
2. Võtta vastutus juhatuse tasandil
Tähtis on tunnistada, et küberrünnakud ei allu ettevõtte kontrollile, kuid mida saab kontrollida, on see, kuidas ettevõte neile reageerib.
Seepärast tuleks suurendada IT-juhtide (CIO) ja isegi infoturbe juhtide arvu ettevõtete juhatustes, et tagada õigete sammude astumine.
Eelmisel aastakümnel me nägime, kuidas kasvas finantsjuhtide hulk ettevõtete juhatustes, mis oli otsene vastus globaalsele finantskriisile.
3. Peab selgitama välisjulgeolekupakkujate ja ettevõtete vastutust
VTechi kritiseeriti küberrünnaku järel meedias kehvas küberjulgeolekus ja krüpteerimises. Kuid kes oli tegelikult süüdi?
See oleks võinud olla ettevõtte IT-töötajate süü, kuid on ka võimalus, et välise pakkuja toode ei olnud tõhus.
Selleks, et ettevõtted mõistaksid, kus rikkumised sagedamini aset leiavad ja kuidas end kõige paremini nende eest kaitsta, peavad nad küsima endalt tähtsaid küsimusi: kes teeb kellele mida ja keda me võtame rikkumise korral vastutusele.
4. Töötajad tuleb küberrünnakute osas välja õpetada
Kui jätta kõrvale krüpteeringud ja tulemüürid, siis on ettevõtte esimene kaitseliin selle töötajad. Samas ei ole ettevõtetes ametlikku väljaõpet, vaatamata julgeolekuga seotud otsustele, mida töötajaid regulaarselt tegema peavad: "Kas ma peaksin vajutama sellele ilmselt kahtlasele lingile? Kas ma peaksin sisestama oma parooli sellesse vormi?".
Teadmised selle kohta tulevad tavaliselt juhuslikul ja mitteametlikul teel, näiteks uudisteartiklitest või kogemustest perekonna või sõprade seas, kuid mitte juhatuselt.
Meedia keskendub peamiselt sellele, kes korraldavad rünnakuid, ekspertide teated keskenduvad aga pigem sellele, kuidas rünnakuid läbi viiakse.
See aga takistab töötajatel mõistmast, kui visad niisugused viirused või veebikelmused on ja kuidas end nende vastu kaitsta.
Ettevõtted peavad julgustama töötajaid olema pidevalt valvsad ja nad peaksid astuma samme, et harida neid küberjulgeoleku osas.
Bob Hoogenboom on Nyenrode äriülikoolis küberjulgeoleku professor. Tegemist on ainsa eraülikooliga Hollandis, mille asutasid 1946. aastal KLM, Shell ja Philips. Artikkel tugineb Hoogenboomi pikaajalisele kogemusele küberjulgeoleku valdkonnas. | Analüüs: kuidas 2015. aasta küberrünnakud kujundavad küberjulgeolekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Umbes 2015. aasta keskpaigas varastasid küberründajad, kes nimetavad end nimega The Impact Team, 37 miljoni vastuolulise kohtinguportaali Ashley Madisoni kasutaja andmed ja seejärel avaldasid need internetis, vahendas thenextweb.com.
Avalikustatud andmete hulgas olid kasutajate e-posti aadressid, sünnikuupäevad ja krediitkaarditehingud.
See ei olnud aga ainus küberrünnak, mis eelmisel aastal mõnele asutusele rängalt mõjus.
Näiteks küberrünnakus ettevõtte VTech vastu lekitati avalikkusesse 6,3 miljoni lapse isikuandmed, Experiani rünnaku käigus aga varastati 15 miljoni kliendi andmed. Need on vaid mõned näited.
Nüüd on saanud järsku selgeks, et ettevõtetel on igati põhjust muretseda oma andmete turvalisuse ja klientide heaolu pärast.
"Meil on seoses küberrünnakutega pakiline probleem ja sellega tuleb tegeleda. Aga kuidas me saame olla kindlad, et sammud, mida organisatsioonid ette võtavad, on tõhusad?" küsis TNW artiklis Bob Hoogenboom.
Tuginedes oma kogemustele, tõi Hoogenboom välja neli võtmearengut küberjulgeolekus, mida ettevõtted peaksid rakendama, et tulla edaspidi toime väljakutsetega, mille esitasid 2015. aasta küberrünnakud.
1. Suurendada kulutusi küberturbele
Nii ettevõtjate kui ka valitsusjuhtide prioriteet käesoleval aastal on kindlasti küberjulgeoleku ohtude mõistmine ja juhtimine. Asutuste esimene samm on hinnata, kui palju nad investeerivad küberkaitsesse ja küsida, kas see on piisav.
Ettevõtted on juba asunud tegutsema. PwC avaldas hiljuti infoturbe uuringus (The Global State of Information Security), et 24 protsenti vastajatest on suurendanud infoturbe eelarvet, 69 protsenti ettevõtetest aga on sidunud oma strateegiakavadesse pilveteenusel põhineva küberjulgeoleku.
See on hea algus, kuid lihtsalt eelarvete suurendamine ei ole piisav.
2. Võtta vastutus juhatuse tasandil
Tähtis on tunnistada, et küberrünnakud ei allu ettevõtte kontrollile, kuid mida saab kontrollida, on see, kuidas ettevõte neile reageerib.
Seepärast tuleks suurendada IT-juhtide (CIO) ja isegi infoturbe juhtide arvu ettevõtete juhatustes, et tagada õigete sammude astumine.
Eelmisel aastakümnel me nägime, kuidas kasvas finantsjuhtide hulk ettevõtete juhatustes, mis oli otsene vastus globaalsele finantskriisile.
3. Peab selgitama välisjulgeolekupakkujate ja ettevõtete vastutust
VTechi kritiseeriti küberrünnaku järel meedias kehvas küberjulgeolekus ja krüpteerimises. Kuid kes oli tegelikult süüdi?
See oleks võinud olla ettevõtte IT-töötajate süü, kuid on ka võimalus, et välise pakkuja toode ei olnud tõhus.
Selleks, et ettevõtted mõistaksid, kus rikkumised sagedamini aset leiavad ja kuidas end kõige paremini nende eest kaitsta, peavad nad küsima endalt tähtsaid küsimusi: kes teeb kellele mida ja keda me võtame rikkumise korral vastutusele.
4. Töötajad tuleb küberrünnakute osas välja õpetada
Kui jätta kõrvale krüpteeringud ja tulemüürid, siis on ettevõtte esimene kaitseliin selle töötajad. Samas ei ole ettevõtetes ametlikku väljaõpet, vaatamata julgeolekuga seotud otsustele, mida töötajaid regulaarselt tegema peavad: "Kas ma peaksin vajutama sellele ilmselt kahtlasele lingile? Kas ma peaksin sisestama oma parooli sellesse vormi?".
Teadmised selle kohta tulevad tavaliselt juhuslikul ja mitteametlikul teel, näiteks uudisteartiklitest või kogemustest perekonna või sõprade seas, kuid mitte juhatuselt.
Meedia keskendub peamiselt sellele, kes korraldavad rünnakuid, ekspertide teated keskenduvad aga pigem sellele, kuidas rünnakuid läbi viiakse.
See aga takistab töötajatel mõistmast, kui visad niisugused viirused või veebikelmused on ja kuidas end nende vastu kaitsta.
Ettevõtted peavad julgustama töötajaid olema pidevalt valvsad ja nad peaksid astuma samme, et harida neid küberjulgeoleku osas.
Bob Hoogenboom on Nyenrode äriülikoolis küberjulgeoleku professor. Tegemist on ainsa eraülikooliga Hollandis, mille asutasid 1946. aastal KLM, Shell ja Philips. Artikkel tugineb Hoogenboomi pikaajalisele kogemusele küberjulgeoleku valdkonnas.
### Response:
Analüüs: kuidas 2015. aasta küberrünnakud kujundavad küberjulgeolekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu menetlusse jõudis kohtute seaduse muutmise eelnõu, mille raames plaanib justiitsministeerium muuta ka advokatuuriseadust võttes advokatuuri juhatuselt ära õiguse kaaluda liikmete välja heitmist, kes on süüdi mõistetud tahtlikult sooritatud kuriteo eest.
Praegu ütleb advokatuuriseaduse paragrahvi 37 lõige 2, et advokatuurist väljaheitmise aluseks juhatuse otsus, kui advokaadi suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo või muu kuriteo eest, mis teeb võimatuks advokaadina tegutsemise.
Justiitsministeeriumi hinnangul pole aga eelviidatud sõnastus piisavalt täpne ja jätab tõlgendamisruumi. "Ühel juhul mõistetakse sätet selliselt, et tahtlikult toimepandud kuriteo eest tuleb advokaat advokatuurist välja heita ehk juhatusel puudub igasugune kaalumisruum. Teisel juhul mõistetakse sätet selliselt, et juhatusel on siiski kaalumisruum küsimuses, kas konkreetne kuritegu, teeb võimatuks advokaadina tegutsemise või mitte," kirjutatakse seadusmuudatuse seletuskirjas.
Taolise tõlgendusruumi kaotamiseks lähtub ministeeriumi advokatuuriseaduse 27 paragrahvist, mille lõike 1 punkt 3 välistab advokatuuri võtmast inimest, keda on kriminaalkorras karistatud. Nimelt soovib ministeerium, et kui advokaat on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest, siis ootab teda automaatne välja heitmine, mida advokatuuri juhatus kaaluda ei saa.
"Kõnesolev seadusemuudatus annab advokatuuri juhatusele õiguse advokatuurist väljaheitmise kaalumiseks puhkudeks, kui advokaat mõistetakse süüdi mittetahtlikult toimepandud kuriteo eest. Sellistel puhkudel on advokatuuri juhatusel õigus hinnata, kas muu kuritegu teeb võimatuks advokaadina tegutsemise või mitte," lisatakse seaduseelnõu seletuskirjas.
Advokatuur eelnõud esitatud kujul ei toeta, kuna nende hinnangul ei ole ministeeriumi poolt pakutud muudatus otstarbekas ega muuda advokatuuri juhatuse pädevust liikmete väljaheitmise küsimuste lahendamisel selgemaks, mis peaks nende hinnangul olema antud sätte muutmise esmane eesmärk.
Advokatuuri arvates peaks neid puudutava seaduse muutmisele eelnema põhjalikum analüüs, mille raames kaalutakse ka justiitsministeeriumi poolt välja pakutud tegevuspiirangu proportsionaalsust. "Advokatuuri hinnangul peaks advokatuuriseaduse sätete muutmine toimuma eraldiseisva eelnõu raames, mh tuleks läbi viia sätte või vajadusel mitme sätte muutmise eelnev põhjalik analüüs," kirjutatakse advokatuuri pöördumises riigikogu põhiseaduskomisjonile.
Seetõttu soovib advokatuur, et riigikogu jätaks eelnõust välja advokatuuriseaduse muudatused, mis puudutavad liikmete väljaheitmist ning juhatuse otsustusõigust antud küsimuses. | Advokatuur pole nõus kuriteos karistatud liikmete automaatse väljaheitmisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu menetlusse jõudis kohtute seaduse muutmise eelnõu, mille raames plaanib justiitsministeerium muuta ka advokatuuriseadust võttes advokatuuri juhatuselt ära õiguse kaaluda liikmete välja heitmist, kes on süüdi mõistetud tahtlikult sooritatud kuriteo eest.
Praegu ütleb advokatuuriseaduse paragrahvi 37 lõige 2, et advokatuurist väljaheitmise aluseks juhatuse otsus, kui advokaadi suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo või muu kuriteo eest, mis teeb võimatuks advokaadina tegutsemise.
Justiitsministeeriumi hinnangul pole aga eelviidatud sõnastus piisavalt täpne ja jätab tõlgendamisruumi. "Ühel juhul mõistetakse sätet selliselt, et tahtlikult toimepandud kuriteo eest tuleb advokaat advokatuurist välja heita ehk juhatusel puudub igasugune kaalumisruum. Teisel juhul mõistetakse sätet selliselt, et juhatusel on siiski kaalumisruum küsimuses, kas konkreetne kuritegu, teeb võimatuks advokaadina tegutsemise või mitte," kirjutatakse seadusmuudatuse seletuskirjas.
Taolise tõlgendusruumi kaotamiseks lähtub ministeeriumi advokatuuriseaduse 27 paragrahvist, mille lõike 1 punkt 3 välistab advokatuuri võtmast inimest, keda on kriminaalkorras karistatud. Nimelt soovib ministeerium, et kui advokaat on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest, siis ootab teda automaatne välja heitmine, mida advokatuuri juhatus kaaluda ei saa.
"Kõnesolev seadusemuudatus annab advokatuuri juhatusele õiguse advokatuurist väljaheitmise kaalumiseks puhkudeks, kui advokaat mõistetakse süüdi mittetahtlikult toimepandud kuriteo eest. Sellistel puhkudel on advokatuuri juhatusel õigus hinnata, kas muu kuritegu teeb võimatuks advokaadina tegutsemise või mitte," lisatakse seaduseelnõu seletuskirjas.
Advokatuur eelnõud esitatud kujul ei toeta, kuna nende hinnangul ei ole ministeeriumi poolt pakutud muudatus otstarbekas ega muuda advokatuuri juhatuse pädevust liikmete väljaheitmise küsimuste lahendamisel selgemaks, mis peaks nende hinnangul olema antud sätte muutmise esmane eesmärk.
Advokatuuri arvates peaks neid puudutava seaduse muutmisele eelnema põhjalikum analüüs, mille raames kaalutakse ka justiitsministeeriumi poolt välja pakutud tegevuspiirangu proportsionaalsust. "Advokatuuri hinnangul peaks advokatuuriseaduse sätete muutmine toimuma eraldiseisva eelnõu raames, mh tuleks läbi viia sätte või vajadusel mitme sätte muutmise eelnev põhjalik analüüs," kirjutatakse advokatuuri pöördumises riigikogu põhiseaduskomisjonile.
Seetõttu soovib advokatuur, et riigikogu jätaks eelnõust välja advokatuuriseaduse muudatused, mis puudutavad liikmete väljaheitmist ning juhatuse otsustusõigust antud küsimuses.
### Response:
Advokatuur pole nõus kuriteos karistatud liikmete automaatse väljaheitmisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril 3. asetatud Zopp (ATP 169.) alistas avaringis tund ja 18 minutit kestnud kohtumises 6:4, 6:1 belglase Yannick Mertensi (ATP 216.).
Zopp servis mängu jooksul viis ässa ja tegi kaks topeltviga, Mertens sai kirja neli topeltviga. Mertensil oli kümme murdepalli, kuid ta realiseeris neist vaid ühe – mängu avageimis. Zopp kasutas 11 murdevõimalusest ära neli.
Mängitud punktidest võitis Zopp 72 ja Mertens 56.
Teises ringis läheb Zopp vastamisi läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud Jaroslav Pospisiliga (ATP 488.), kes oli 6:4, 6:4 parem Prantsusmaad esindavast Gleb Sahharovist (ATP 268.). | Zopp alustas Ostravas kindla võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril 3. asetatud Zopp (ATP 169.) alistas avaringis tund ja 18 minutit kestnud kohtumises 6:4, 6:1 belglase Yannick Mertensi (ATP 216.).
Zopp servis mängu jooksul viis ässa ja tegi kaks topeltviga, Mertens sai kirja neli topeltviga. Mertensil oli kümme murdepalli, kuid ta realiseeris neist vaid ühe – mängu avageimis. Zopp kasutas 11 murdevõimalusest ära neli.
Mängitud punktidest võitis Zopp 72 ja Mertens 56.
Teises ringis läheb Zopp vastamisi läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud Jaroslav Pospisiliga (ATP 488.), kes oli 6:4, 6:4 parem Prantsusmaad esindavast Gleb Sahharovist (ATP 268.).
### Response:
Zopp alustas Ostravas kindla võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samas on koalitsiooni moodustamine ja uute valimiste vältimine endiselt vähetõenäoline, vahendas Reuters.
Näiteks juba natuke aega hiljem teatas Podemose juht Pablo Ilgesias, et sotsialistide poolt seatud tingimused teevad vasakpoolse koalitsiooni sõlmimise võimatuks.
Kuigi ametlik tähtaeg valitsuse moodustamiseks on 2. mail, tuleks sisuline kokkulepe saavutada täna, sest muidu ei jõua korraldada parlamendis uue peaministri usaldushääletust.
Täna kohtuvad kõigi parteide esindajad ka kuningas Felipe VI juures, et neli kuud kestnud patiseisust välja tulla.
Detsembris toimunud valimised kestnud lõpu aastakümneid kestnud Rahvapartei (PP) ja sotsialistide (PSOE) domineerimisele, kes on pärast Francisco Franco surma vaheldumisi võimul olnud.
Senise peaministri Mariano Rajoy juhitud paremtsentristlik PP võitis valimistel 123 kohta 350-st, kuid ei suutnud koguda absoluutset enamust.
PSOE jäi teiseks, saades 90 kohta. Parlamenti pääsesid ka kaks uut parteid - kärbete vastane Podemos ja paremliberaalne Ciudadanos - , kes kogusid vastavalt 69 ja 40 kohta. Ülejäänud 28 kohta jagunesid kuue väikepartei vahel.
Kui traditsiooniliselt on kuningas andnud valitsuse moodustamise võiduparteile, siis nüüd sai selle ülesande sotsialistide liider Pedro Sanchez. Paraku õnnestus sotsialistidel valitsusse meelitada vaid Ciudadanos ning Rahvapartei ja Podemos parlamendis uuele valitsusjuhile heakskiitu ei andnud.
Kui 2. maiks poliitilist lahendust ei ole, leiavad ilmselt juunis aset uued valimised. Populaarsusküsitluste põhjal ei suudaks ka juunis ükski partei saavutada piisavat toetust, et toimivat valitsuskoalitsiooni moodustada. | Hispaania sotsialistid on valmis "viimase minuti" koalitsioonikõnelusteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samas on koalitsiooni moodustamine ja uute valimiste vältimine endiselt vähetõenäoline, vahendas Reuters.
Näiteks juba natuke aega hiljem teatas Podemose juht Pablo Ilgesias, et sotsialistide poolt seatud tingimused teevad vasakpoolse koalitsiooni sõlmimise võimatuks.
Kuigi ametlik tähtaeg valitsuse moodustamiseks on 2. mail, tuleks sisuline kokkulepe saavutada täna, sest muidu ei jõua korraldada parlamendis uue peaministri usaldushääletust.
Täna kohtuvad kõigi parteide esindajad ka kuningas Felipe VI juures, et neli kuud kestnud patiseisust välja tulla.
Detsembris toimunud valimised kestnud lõpu aastakümneid kestnud Rahvapartei (PP) ja sotsialistide (PSOE) domineerimisele, kes on pärast Francisco Franco surma vaheldumisi võimul olnud.
Senise peaministri Mariano Rajoy juhitud paremtsentristlik PP võitis valimistel 123 kohta 350-st, kuid ei suutnud koguda absoluutset enamust.
PSOE jäi teiseks, saades 90 kohta. Parlamenti pääsesid ka kaks uut parteid - kärbete vastane Podemos ja paremliberaalne Ciudadanos - , kes kogusid vastavalt 69 ja 40 kohta. Ülejäänud 28 kohta jagunesid kuue väikepartei vahel.
Kui traditsiooniliselt on kuningas andnud valitsuse moodustamise võiduparteile, siis nüüd sai selle ülesande sotsialistide liider Pedro Sanchez. Paraku õnnestus sotsialistidel valitsusse meelitada vaid Ciudadanos ning Rahvapartei ja Podemos parlamendis uuele valitsusjuhile heakskiitu ei andnud.
Kui 2. maiks poliitilist lahendust ei ole, leiavad ilmselt juunis aset uued valimised. Populaarsusküsitluste põhjal ei suudaks ka juunis ükski partei saavutada piisavat toetust, et toimivat valitsuskoalitsiooni moodustada.
### Response:
Hispaania sotsialistid on valmis "viimase minuti" koalitsioonikõnelusteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aastal nägin laval rohkelt tõestisündinud lugusid ja neid rääkivaid inimesi. Tundub, et dokumentaalsed loomemeetodid on eesti teatris kuidagi esil. Huvitav tendents, mida võiks lähemalt vaadelda. Repertuaari nimekirjas jäi rohkem või vähem dokumentaalse suunitlusega lavastusi silma tervelt viisteist. Kuna uuslavastusi on aastas umbes paarsada, siis see tagasihoidlik arv ei anna küll alust kõnelda dokumentaalteatri buumist nagu näiteks XX sajandi lõpu lääne teatris, ning vormivõttedki on tolleaegse ja ka praeguse lääne teatriga võrreldes väga erinevad, kuid mingit süvenevat suundumust võib märgata küll.
Raske öelda, mis on nn päris lugude järjest sagedasema lavale jõudmise põhjus. Küllap see tüdimus iiri johnidest ja smithidest on, kuigi angloameerika repertuaari domineerimine pole kuhugi kadunud. Ehk on see vajadus end välismaailma kuidagi kindlamalt ankurdada, mõtestada päris probleeme ja päris elusid. Näha võib ka välismaist impulssi: teatritegijad on järjest enam kursis, millist teatrit tehakse mujal, ning saavad nähtust inspiratsiooni. Samas tehakse lääne kultuuris võrreldamatult rohkem uurimuslikku ja dokumentaalset teatrit kõikvõimalikel teemadel ja mitmekesisemates vormides.
Vaatlen täpsemalt dokumentaalteatri olemust, sellise lavastuse funktsioone ja eesmärke. Samuti tutvustan 2015. aastal Eestis tehtud dokumentaalseid või dokumentaalsete sugemetega lavastusi. Üldistava pildi saamiseks jaotan need viisteist lavastust kahel skaalal. Esiteks kasutan ühiskondlike versus isiklike teemade skaalat ning teiseks saab vaadelda, kes laval kõneleb: kas räägitakse oma isiklikku lugu või esitab näitleja kellegi teisega juhtunut.
Ühiskondliku dominandiga, mingit probleemi või laiemat teemat lahkavad lavastused 2015. aastast on „Kodumaa karjed” (NO99), „45 339 km² raba” (Endla), „non-stop SETO” (Taarka Pärimusteater), „5 grammi sisemist rahu” (Must Kast) ja „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine” (Kinoteater). Isiklike teemadega tegelevad „1i” (Nukuteater), „Ma olen Ivo Linna” (eraprojekt), „Mamma lood” (MTÜ Hiiu Öko), „Kehameel” (teatri- ja muusikamuuseum) ja „kokku kukkumise hetk” (Tartu Uus Teater). Viimase taotlus oli ehk ühiskondlikum, kuid domineerima jäi siiski isiklik lähenemine. Lisaks vaatlen Mart Kangro lavastust „Fantastika”, mille strateegiaks on isikliku ja autentse mulje jätmine. Mitmes lavastuses aga sai skaala ühiskondlik—isiklik keskel kokku ehk isikuloo kaudu vaadeldi ühiskonda laiemalt. Esile tõusevad lavastused „Baskin ehk Nalja põhivormid” (Tartu Uus Teater), „Ajarefrään” (Nukuteater), „Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised” (Vaba Lava) ja „sugu: N” (OÜ Kimu ja Vaba Lava).
Ootamatult palju esietendus möödunud aastal lavastusi, kus inimene räägib (vähemalt kohati) laval päris oma lugu. Näiteks Helle Laas „Ajarefräänis”, Anu Ruusmaa „Kehameeles”, Priit Kruus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimises”, Raivo E. Tamm lavastuses „Ma olen Ivo Linna”, Margus Tabor „Mamma lugudes”, etendajad lavastustes „Tõelised naised...”, „non-stop SETO” ja „sugu: N”. Nukuteatri lavastuses „1i” näeme noore nukunäitleja argipäeva ning vaataja võib eeldada, et see on näitleja Kaisa Selde lugu, kuigi seda otsesõnu ei öelda. Mainitud lavastused on omaeluloolised, etendaja räägib oma elust ning tegeleb mälestuste ja mälu teemaga. Vaid lavastused „45 339 km² raba” ja „5 grammi sisemist rahu” on sellised, kus on selgelt teada, et näitlejad räägivad teiste inimeste uurimuslikult kogutud lugusid.
Lavastuste nimekirja silmitsedes ilmneb veel üks huvitav tõsiasi: enamik neist on loodud väike- ja projektiteatrite katuse all, esineb vaid kolm suurt teatrit: Endla, NO99 ja Nukuteater. Nukuteatri „1i” ja „Ajarefrään” on loodud kahasse Nukuteatrist väljaspool, vabakutselistena töötavate kunstnikega (vastavalt Siim Tõniste ja Jaanika Juhanson). NO99 „Fantastika” on samuti loonud külalislavastaja, vabakutseline Mart Kangro. Erandlik on Endla „45 339 km² raba”, aga sellegi on loonud noored, alles alustavad tegijad: lavastajaks koosseisuline Laura Mets, teksti autoriks vabakutseline Andra Teede. Mis siit järeldub? Dokumentaalsete sugemetega teater asub ikka veel peateelt kõrval, eksperimenteerival väljal, millega tegelevad uusi huvitavaid võimalusi otsivad kunstnikud.
*
Mida täpsemalt mõeldakse, kui räägitakse dokumentaalteatrist? Dokumentaalne on lavastus, kus kasutatakse alusmaterjalina olemasolevaid dokumente: ajakirjanduslikke tekste, arhiividokumente, protokolle, raporteid, intervjuusid, kirju, statistikat, kõnesid, fotosid, raadiolindistusi jne. Neid dokumente võib esitada lavalt otse, muutmata kujul, ka dokumendi algne sõnastus võib jääda samaks. Lavastuses võib olla aga erinev dokumentaalsuse määr: kasutatud dokumendid võivad olla vaid inspiratsiooniks, sõnastust võib muuta ning samuti võib lavastaja asetada dokumendid rohkem või vähem dokumentaalsesse konteksti. Materjali kasutamine võib lavastustes varieeruda; dokumente võib panna tervikuna ja muutmata lavateksti, kuid sageli pihustatakse algmaterjal fragmentideks ja monteeritakse erinevalt kokku. See piir, kus dokumentaalsusest saab fiktsioon, võib aga olla muutuv. Iga vaatleja saab siin paika panna oma definitsiooni analüüsitavatest lavastustest lähtudes. Siin artiklis paigutan selle piiri üsna vabalt, st vaatlen ka lavastusi, kus teemaks võetakse just see piir fiktsiooni ja dokumentaalsuse vahel.
Dokumentaalteater tegeleb teatri ja tegelikkuse suhetega, dialoogi loomisega erinevate seisukohtade vahel, konflikti lahendamise või selle leevendamisega ning on oma olemuselt poliitiline. Tänapäevase dokumentaalteatri puhul on oluline käsitletava teema või probleemi mitmekülgne avamine. Esitatakse erinevaid seisukohti, vaadeldakse teemat mitmest vaatepunktist. Dokumentaalteatri üks olulisi omadusi on eneserefleksiivsus [1]. Kas ja kuidas see just eesti lavastustes väljendub, vaatlen tagapool.
Kui teatritegijad otsustavad lavale panna midagi dokumentaalset, võib sel olla mitmeid eesmärke ja erinevaid funktsioone. Üheks olulisemaks ja levinumaks dokumentaalteatri eesmärgiks on mõtestada ajalugu ja tänapäeva [2]. Siin võib näha kahte võrdselt olulist poolust: ajaloo taasmõtestamine ning tänapäevaste probleemidega tegelemine. Need kaks poolust on omavahel seotud, ajalugu mõtestatakse alati tänapäeva perspektiivist ning tänapäevaga tegelemine on alati mõjutatud ajaloolisest kogemusest. Hea näide on NO99 lavastus „ Kodumaa karjed ” (töögrupp Eero Epner, Hendrik Kaljujärv ja Kaarel Oja). Tekst koosneb järgmistest viimasel kahekümne viiel aastal ilmunud allikatest: ajalehereklaamid, töökuulutused, müügikuulutused, riigimeeste kõned, reklaamlaused, laulusõnad, spordireportaažid, valimislubadused, pressiteated, internetikommentaarid, tele- ja raadiosaated, riigikogu kõnetunnid, lugejakirjad, kohtudokumendid ja kohtuotsused, nekroloog ja luuletus. Tekstis on kasutatud osavat montaažitehnikat. Näiteks Erika Salumäe võitu kajastava spordireportaaži järele on monteeritud valimisreklaamlaused: „Erika on ees ja tuleb olümpiavõit või ei — ja tuleb! Ja tuleb! Ja tuleb! Ja tuleb! Ja tuleb! Ja tuleb! Ja tuleb! Ja tuleb! Meiega võidavad kõik! Kindlalt edasi! Murrame läbi! Murrame läbi! Murrame läbi!” Montaažis on kasutatud ka vastandusprintsiipi: laulupeol esitatud isamaaline kõne asetatakse vaheldumisi tsitaatidega pronksiöö sündmustest, venelaste kommentaaride ja loosungitega. Lavastus on kogukonda kinnitav: inimesele, kes on viimasel veerandsajal aastal Eestis elanud ja seda elu ka mäletab, meenub Jaak Printsi suurepärases esituses ühe lausega mingi sündmus ja emotsioon sellest. Näiteks „Estonia” katastroof, mida sõnagagi ei mainita. Tekstis on vaid lause: „Teateid laevaõnnetuse kohta saab Eesti kodanike kohta telefonidel 63 99 126, 66 39 50.” Lavastuse tekst koosnebki vihjetest ja viidetest Eesti lähiajaloole ning mõjub kogukonda vormiva, seda teadvustavana.
Dokumentaalteatris on võimalik ajalooliste sündmuste, teemade või konfliktsituatsioonidega tegelda juba tuntud dokumentide uude valgusse asetamisega, dokumentide konteksti muutes või siis uute dokumentide esitamisega, mis näitavad sündmust või konflikti uues valguses. Oluline ongi, et dokumentaalteatris ei ole võimalik ajaloolisi sündmusi lihtsalt (taas)esitada, vaid paratamatult peab neid tõlgendama tänapäevaselt, teatri loojate hetkepositsioonilt. Dokumentaalteater on selgelt seotud tegelikkusega, kuid seda tegelikkust (ja nn ajaloolist tõde) dokumentaalteater mitte ainult ei kinnita, vaid ka fokuseerib, tõlgendab, lavastab, konstrueerib ning valib rõhutamiseks elemente ja hetki. Toimiva teksti võtmeküsimuseks on dokumentaalnäidendi dramaturgia. Kordaläinud dramaturgiat näitab „Kodumaa karjete” valimine Kultuurkapitali näitekirjanduse auhinna nominendiks.
Ajaloo ja tänapäeva mõtestamise temaatika tõuseb esile Ivar Põllu lavastuses „Baskin ehk Nalja põhivormid” ning tajun siin ka isikliku ja ühiskondliku vaatepunkti põimumist. Laval esitatav lugu taasloob küll Eino Baskini eluseiku Katrin Pärna ja Janek Joosti värvikas (ümber)kehastuses, kuid lavastaja on osanud sisse tuua ka poeetilise ja üldistava tasandi. Lavastus on biograafiline, kuid reaalsus on lastud läbi teatraalse-mängulise filtri: dokumentaalsus ja fiktsionaalsus põimuvad. Lavastuses tõlgendatakse mineviku sündmusi kahtlemata olevikuliselt positsioonilt.
Tänapäeva probleemidega tegeleb üks erandlik nähtus Eesti teatrimaastikul, mida ei taheta isegi teatriks nimetada [3], kuigi tegemist on täiesti aktsepteeritud ja mujal levinud etenduskunsti žanriga — loengetendusega. Kinoteatri „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimises” räägib endine üldhariduskooli kirjandusõpetaja ja praegune ülikooli õppejõud Priit Kruus õpetamisest ja õppimisest, õpetaja elukutsest ja positsioonist ühiskonnas. Isiklikul elul ja tähelepanekutel põhinev lavastus töötab vähemalt kahest aspektist: nostalgiliselt ja samastuvalt, sest vaatajal on võimalik meenutada oma kooli- ja õpetamisaega, ning teisalt valgustuslikult-harivalt: vaataja saab mõtiskleda ühiskondlike normide üle, õpetaja positsiooni üle ühiskonnas ning mõelda, kas ja kuidas saaks tema ühiskondlike stereotüüpide muutmisele kaasa aidata.
Teiseks põhjuseks, miks teatritegijad valivad just dokumentaalteatri vormi, on soov tegelda allasurutud kogukondadega (näiteks naiste olukord tööturul või perekonnas, samasooliste paaride probleemid). [4] Sellised lavastused käsitlevad teemasid, mis ei ole iga päev ajalehtede esikküljel või õhtustes teleuudistes, ning teatritegijate eesmärk ongi varjus olevatele probleemidele tähelepanu juhtida.
2015. aastal esietendus Vabal Laval kaks soolisust teemaks võtvat lavastust, „Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised” ning „sugu: N”, millega kaudselt haakub ka naiste olukorda mõtestav Jaanika Arumi soololavastus „ kokku • kukkumise • hetk ” Tartu Uues Teatris. Tiina Söödi lavastus „Tõelised naised...” võis ehk dramaturgiliselt küll vajada enamat kohendamist, kuid oli kahtlemata tähelepanuväärne, kui tõi lavale eelneva teatrikogemuseta inimesed päris enda lugusid rääkima. 2015. aasta lavastustest võib sellega võrrelda vaid „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimist”. Nii „Tõeliste naiste...” kui ka „sugu: N-i” puhul said tagasiside põhjal publikule selgemaks just ühiskondlikud debatiteemad ning vähesema teatrikogemusega inimestele fakt, et lavalt võib tõesti kuulda päris inimeste päris lugusid. „Tõeliste naiste...” puhul küsiti soolisuse skaala kohta: laval rääkivad inimesed esindasid šovinistlikku meesvaatepunkti, meest, kellele meeldib esineda drag queen ’ina; naist, kes ei ole huvitatud sünnitamisest ega naiselikeks peetavatest tegevustest; naist, kes on reaalselt kannatanud erakordselt halva paarisuhte käes. Kõrvalpilku jagab soolisuse uurija — laval näidatakse reaalajas naise representeerimist avalikus meediaruumis.
„sugu: N-i” tegijad Ursula Ratasepp, Evelin Võigemast, Mari-Liis Lill ja Hilje Murel seevastu astusid osa publiku arvates sisse lahtisest uksest, kuid tagasiside põhjal võib väita, et paljude meelest oli laval toimuv ääretult julge ettevõtmine. Näidata kujundlikult ja teatraalses vormis siiani siiski valdavalt kinnistunud soostereotüüpe — see mõjus paljudele teadvustavalt ja vabastavalt.
Temaatiliselt sobitub siia ritta ka Jaanika Arumi soololavastus „ kokku • kukkumise • hetk ”, mille üheks eesmärgiks oli uurida üksikemade olukorda. Lavastust nimetatakse pooldokumentaalseks; selle loomiseks tegi Arum intervjuusid emadega, mõningad rasked lood jõudsid kaudselt ka lavale. Uurimust tehes ei piirdutud vaid eestikeelsete allikatega, Arum peegeldas laval ka venekeelseid (ja võru murdes) lugusid. Siiski jäi lavastuses intervjuude info tagaplaanile ning esil olid Arumi kui näitleja väljendusvahendid: liikumine, laulmine, atmosfääri loomine muusika ja valgusega. Lavastus muutus pigem suletud isiklikuks rännakuks, mis ei avardanud publiku teadmisi ega toonud ka täielikku mõistmist Arumist kui näitlejast ja inimesest.
Allasurutud kogukonna temaatikaga tegeleb Silver Kaljula soololavastuses „5 grammi sisemist rahu”. Endise narkomaani elust rääkiva näidendi autor on Kätlin Padesaar. Lugu on 80 protsendi ulatuses dokumentaalne, 20 protsenti ettepanekuid lisas Kaljula, mille dramaturg Padesaar näidendiks vormis. [5] Nii materjal kui esitus on äärmiselt ehe ja tõepärane ning räägib noorest inimesest, kes on oma perekonnas kõrvale jäetud, kes vajab tähelepanu, et tunda end väärtuslikuna. Kaljula performatiivne, füüsiline, intensiivne esitus viis ta ka Salme Reegi nimelise auhinna nominendiks, viidates sellele, et tegemist on eelkõige noortelavastusega. Tõesti, lavastusega sõidetakse mööda Eesti koole ja selle hariduslik aspekt on kahtlemata oluline, kuid on sümpaatne, et näpuga näitavat didaktilisust tekstist ega esitusest ei kooru. Kaljula torkis ja testis reaalsust ka veel performatiivsete sööstudega linnaruumi. Näiteks vedeles ta Tartu Raekoja platsil kui narkomaan ning jälgis, kuidas möödujad reageerivad.
Marginaalse kogukonnaga tegeleb ka Taarka Pärimusteatri „non-stop SETO”, mis on juba kolmas seto identiteedi teemaline lavastus. [6] „non-stop SETO” lavastaja on Helena Kesonen, laval on nii näitlejaharidusega kui -hariduseta setod ning vormiks postdramaatiline, erinevatest temaatilistest stseenidest lähtuv jada. See moodustab kokku sidusa terviku, küsides meie identiteedi ja olemuse kohta. Lavastus ei jää aga ainult setokeskseks ja teistele mõistetamatuks, vaid isiklike lugudega tegelemine paneb ka vaataja mõtlema oma identiteedile ja selle ühiskondlikule kuvandile.
Väikese paikkonnaga tegeleb ka Margus Tabori „Mamma lood”, mis mõjub suvisel Hiiumaal läbinisti isiklikult. Omaeluloolises lavastuses räägib Tabor publikule lugusid lapsepõlvest, mille ta veetis oma värvika vanaema ja teiste vahvate ja võimsate hiidlastega. „Mamma lugudest” võib tahtmise korral välja lugeda nostalgiat, kuid olulisem on tõeliselt rõõmsa ja hea meeleolu tekitamine. Arvan, et „Mamma lood” võib liigitada üheks parimaks Eesti püstijalakomöödiaks. Tabor varieerib oma räägitavaid lugusid vastavalt publikule, tema suhtlemine vaatajatega on peaaegu ennenägematult sundimatu ja vahetu. Laiemalt tegeleb lavastus marginaalse grupi ajalooga, tänapäeva mõtestamisega ning kogukonna kinnitamisega. Eesmärgina võib näha ka publiku informeerimist: laval on murdeuurija Järvi Kokla, kes seletab ja näitlikustab hiiu keelt.
Kolmandaks võib esile tuua tegijate soovi mõtestada dokumentaalsuse ja fiktsiooni toimimist. Näiteks kasutab autor teadlikult nii dokumentaalset kui ka enda leiutatud materjali ja teeb sellega nähtavaks dokumentaalsuse kui tõe kandja problemaatilisuse. [7] Siin võivad tegijad kalduda rohkem fiktiivse loo loomisse või siis tuua sisse kriitilise eneserefleksiivse kõrvalpilgu. Eesti lavastustes on pigem näha esimest kui teist suundumust: just kõrvalt vaatavast eneserefleksiivsusest tunnen sageli puudust. Näiteks võib tuua lavastuse „Mina olen Ivo Linna”, mille on näitleja Raivo E. Tammele kirjutanud ja lavastanud Urmas Vadi. Vadit on läbi tema (teatri)loomingu huvitanud fiktsionaalsuse ja dokumentaalsuse vahekord. Sageli on ta lavale pannud näitlejad, kes esinevad oma pärisnime all ning räägivad mõnest oma eluloolisest seigast, kuid jutustavad ka vähem või rohkem fiktsionaalseid lugusid. „Mina olen Ivo Linna” räägib Raivo E. Tamme kohtumistest ja mõttelistest seostest Ivo Linnaga, kuid lavastus ei tõuse püstijalakomöödialikust meelelahutusest kõrgemale.
Dokumentaalteatri hindamisel ongi sageli peamiseks kriteeriumiks pinge dokumentaalsuse ja fiktsiooni vahel. Dokumentaalteatrit luues või dokumentaalnäidendit kirjutades on autoril võimalik faktidega manipuleerida ning hoida vaataja ja lugeja oma võimuses. Dokumentaalteatri puhul tuleb rõhutada eriti autori vastutust teema avamisel. Seda põhjusel, et suhe vaataja-osalejaga on intiimsem kui tavalises fiktsionaalses neljanda seinaga teatris ja seetõttu ka tegija vastutus publiku mõjutamisel suurem. Just dokumentaalteatri puhul kerkib (sageli lahendamatu) küsimus objektiivsuse võimalikkusest. See, kas dokumentaalteater on (või peaks olema) objektiivne ja esitama käsitletavat teemat mitme nurga alt, on tekitanud vaidlusi. [8]
Mainitud reflekteeriva tasandiga tegeleb Mart Kangro lavastus „Fantastika”, mis ei ole küll otseselt dokumentaalne, kuid on intrigeeriv ka see arutluse alla võtta, kuna tegeleb teemaga, mis on dokumentaalteatri uurijatele üks alatine märksõna ja probleemikoht. Selleks on autentsus. Sõna „autentsus” tähendus on osaliselt lähedane dokumentaalsusele ja objektiivsusele, tähendades „algallikail põhinev”, kuid lisatähendus on ka „ehtne, ehe, täiesti usaldatav” (ÕS 2013). Just see teine tähendusvarjund on teatripraktikuid ja -uurijaid aktiivselt paelunud [9]. Autentsuse ja dokumentaalsuse vahel otseseost aga olema ei pea. Dokumentaalse materjali esitamine laval on tihti ehtne ja autentne, kuid ka fiktiivse materjali esitamine võib ehtne ja autentne tunduda. Ehtsus ja autentsus on ehk pigem vaataja vastuvõtustrateegia. Midagi, mida vaataja tajub ja tänapäeva teatrist ka nõuab, ning nõudmisele vastu tulles pakuvad teatritegijad seda autentsust teatavate strateegiate rakendamisel, millest üks on dokumentaalsus.
„Fantastikas” mängitaksegi selle autentsusega. Kui lavastuse esimeses osas istuvad näitlejad eeslaval ja vastavad justkui näiliselt juhuslikult dramaturgi esitatud küsimustele ja räägivad „juhtumisi” pähe tulevaid lugusid, siis lavastuse teine pool on üks suur visuaalne installatsioon tuletõrjevahuga. Dokumentaalsuse ja autentsuse aspektist on oluline just lavastuse esimene pool — on ääretult põnev jälgida enda vastuvõtustrateegiat. Alguses mõtled, et näitlejad räägivadki siin ja praegu pähe tulnud juttu ja nad tõepoolest ei tea ühtegi küsimust ette. Siis aga tekitatakse näitleja mängu kavalalt ja ettevaatlikult teatraalseid ja selgelt fiktsionaalseid hetki (mõne näitleja loo jutustamine teatraalses rollis, kehaliselt perfektsed liikumised, dialoogikatkete kordamised). Taipad, et see on üks autentselt orkestreeritud tervik, kuhu reaalsus on sisse tunginud. Siin püüab otsinguline kunst „reaalsusega uutel viisidel suhestuda, otsides uut poeetikat mittefiktsionaalse sfääri kujutamiseks.” [10]
Neljandaks võib tegijate eesmärgiks olla isikliku loo jutustamine: dokumentaalteater võib segada omaeluloolisust ja ajalugu ning seejuures võib rääkida eelkõige suulise ajaloo talletamisest. Võib rääkida ka muutustest näitekirjanduses, kus tuginetakse järjest enam subjektiivsetele ja suulistele allikatele, samuti kollektiivsele loomele. [11] Sisse võib tuua ka egodokumendi mõiste. Egodokument ehk n-ö isiklik dokument on etenduses osaleja, eksperdi tunnistus või meenutus. Termin ise pärineb hollandi ajaloolaselt Jacques Presserilt 1950. aastast ning näitab dokumendi kui mõiste ja kontseptsiooni muutumist aastatega. Egodokument on mina loomise tulemus. Saksa teatriuurija Katharina Keim leiab, et see võib endaga kaasa tuua enesestiliseerimise ohu, faktide muutmise või mittemainimise ohu. [12] Keim nimetab egodokumendi laialdast kasutamist ohuks — sellises sõnastuses võib näha negatiivset varjundit. Egodokument on selline dokument, millel põhinevad ka mitmed siinses artiklis vaatluse all olevad lavastused, kuid sellise dokumendi kasutamist ei pea nägema kui ohtu, vaid arvan, et selliselt tõusevad esile mitmehäälsed vaate- ja rääkimisviisid. Selles peegeldub taas juba mainitud objektiivsuse ihalus, kuid kunstist pole subjektiivsust võimalik taandada.
Mitmeid mainitud strateegiaid ja mõisteid peegeldab hästi Jaanika Juhansoni lavastus „Ajarefrään”, milles nukunäitleja Helle Laas räägib oma eluloo. Ta teeb seda mänguliselt ja teatraalselt, vahelejätete ja vihjetega, kujundlikult ja autentselt. Jaanika Juhanson on kuulanud ära Helle Laasi lood, vorminud nendest näidendi ning lavastanud nii, et segunevad isiklik, ajalooline, teatraalne ja poeetiline. (Näiteks hüüatab Helle taas ühel hetkel metateatraalselt: „Tont võtaks, mitte ei saa aru, missuguses žanris olen elanud!”) Kui vaadelda lavastust skaalal ühiskondlik—isiklik, siis just selles lavastuses saavad need kaks otsa kokku. Egodokumente kasutavas omaeluloolises lavastuses seikleb Helle Laas oma mälestustes ja seab mäletamise küsimuse alla. Küsib enda ja elu käest: oli see nüüd nii või teisiti? Vaataja elab kaasa suurepärase näitleja hingeminevale perekonnaloole, mille taustal jookseb silme ees kogu Eesti XX sajandi ajalugu. Vaataja mõtleb, kuidas tema enda lugu sellesse võrdlevasse mustrisse asetuks.
Ühiskondlik ja isiklik vaatepunkt põimuvad ka Laura Metsa lavastuses „ 45 339 km² raba ”, mille dominandiks jääb ehk siiski ühiskondlikult terav teema — väljaränne Eestist. Teema avaneb isiklike lugude kaudu, isiklike detailide, egodokumentide edastamise kaudu. Näitekirjanik Andra Teede küsitles interneti teel välismaal elavaid eestlasi, sellele vastas 934 inimest. Teede tekst on tänapäevasele dramaturgiale omaselt erinevas stiilis ja vormis stseenide kogum, tegevuslikud stseenid vahelduvad mono-, dia- ja polüloogidega. „45 339 km² raba” ei jää aga üksikute väliseestlaste portreedeks, vaid kasvab poeetiliseks üldistuseks ning selle poolest võib lähenemist võrrelda Juhansoni „Ajarefrääniga”. „45 339 km² raba” võib näha ka kogukonda kinnitava ja vormiva lavastusena. Kui geograafilistest kogukondadest olid eelnevalt vaatluse all seto- ja hiiuteemalised lavastused, siis koos „Kodumaa karjetega” võib ka Metsa lavastust näha laiemalt Eestit kui kogukonda mõtestavana.
Isiklik vaatepunkt domineerib Kaja Lindali lavastuses „Kehameel”, kus oma baleriinikarjäärile vaatab tagasi Anu Ruusmaa. Lavastus aga oma abstraktsuses ja poeetilisuses tekitab üldistavama tasandi ning laiendab vaadet tantsijale kui sellisele. Ruusmaa räägib laval oma mõtteid, tema partneriks on ja tema noort mina kehastab baleriin Triinu Leppik-Upkin. Lavastuses räägitakse midagi minevikus toimunust — taas omaeluloolisus, mälu ja mäletamise temaatika. Laval on nostalgilises kollases valguses Estonia teatri makett ning Leppik-Upkin üldistab baleriini elu tantsu kaudu.
*
Eelnevalt hoidsin võibolla mõneti kramplikultki kinni dokumentaalsuse mõistest kui millestki käega katsutavast, kuigi on märgata, et uusim teatriteaduslik mõte kasutab järjest rohkem uurimusteatri mõistet. [13] Mõiste liigutab fookuse tulemuselt protsessile. Küsitakse pigem, kuidas uurimus sünnib, kuidas seda arendatakse ning kuidas sellest uurimusest kasvab laval kunstiline tulemus. Uurimus võib tähendada erinevate strateegiate kasutamist: inimeste küsitlemist, füüsilise koha või dokumentide uurimist. Uurimusteatrit huvitab keeruline suhe reaalsusega. Kuidas seda reaalsust dokumenteeritakse? Kuidas uurimuslik protsess mõjutab ja muudab tegelikkust? Milline on tegijate vastutus tegelikkuse ja selle esitajate ees? Uurimus võib olla aga ka teatud laadi hoiak, millega kunstnikud lähenevad tegelikkusele ja lasevad end sellel tegelikkusel ärritada.
Viited:
[1] Vt Miriam Dreysse 2011. Realität und Theater — Das Politische bei Rimini Protokoll. — Politisch Theater machen. Neue Artikulationsformen des Politischen in den darstellenden Künsten. Toim. Jan Deck, Angelika Sieburg. Bielefeld: Transcript, lk 131—145.
[2] Vt Martin Carol 2006. Bodies of Evidence. — The Drama Review. 50:3, Fall, lk 8—15; Derek Paget. 2009. The „Broken Tradition” of Documentary Theatre and Its Continued Powers of Endurance. — Get Real. Documentary Theatre Past and Present. Toim. Alison Forsyth, Chris Megson. New York: Palgrave Macmillan, lk 224–238.
[3] Heili Sibrits 2015. Suurepärane ettekanne, aga mitte teater. — Postimees 30. IX.
[4] Vt Paget 2009.
[5] Silver Kaljula intervjuu Hedvig Lätile. Klassikaraadio, saade „Delta” 20. I 2016.
[6] Eelnevateks „Kuidas müüa setot?” 2012. aastal ja „Leelo otsib setot” 2013. aastal, mõlemad Anne Türnpu lavastuses.
[7] Näiteks eneseesitluse problemaatikast vt Anneli Saro 2010. Postdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis. — Methis nr 5/6, lk 143—158.
[8] Vt näiteks dokumentaalteatri manifestiks peetavat teksti: Peter Weiss 1998. The Materials and the Models: Notes Towards a Definition of Documentary Theatre. — Modern Theories of Drama. A Selection of Writings on Drama and Theatre 1850—1990. Toim. Georg W. Brandt. Oxford: Clarendon Press, lk 247—253.
[9] Vt näiteks Brigitte Marschall 2010. Politisches Theater nach 1950. Wien: Böhlau Verlag; Watt, David 2009. Local Knowledges, Memories, and Community: From Oral History to Performance. — Political Performance: Theory and Practice. Toim. Susan C. Haedicke, Deirdre Heddon, Avraham Oz, E. J. Westlake. Amsterdam, New York: Rodopi, lk 189—212.
[10] Anneli Saro 2014. Reaalsuse re/presenteerimise strateegiad etenduskunstides. — Methis, nr 14, lk 55—71.
[11] Anneli Saro (2014) nimetab sellist reaalsuse sissetungi teatrikunsti neorealismiks.
[12] Katharina Keim 2010. Der Einbruch der Realität ins Spiel. — Reality Strikes Back II. Tod der Repräsentation. Die Zukunft der Vorstellungskraft in einer globalisierten Welt. Toim. Kathrin Tiedemann, Frank M. Raddatz. Berlin: Teater der Zeit, lk 127—138.
[13] Ruth Feindel, Tobias Rausch 2016. Von jetzt an ist alles Material. — nachtkritik, 6. I. | Dokumentaalsusest eesti teatris 2015. aasta näitel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aastal nägin laval rohkelt tõestisündinud lugusid ja neid rääkivaid inimesi. Tundub, et dokumentaalsed loomemeetodid on eesti teatris kuidagi esil. Huvitav tendents, mida võiks lähemalt vaadelda. Repertuaari nimekirjas jäi rohkem või vähem dokumentaalse suunitlusega lavastusi silma tervelt viisteist. Kuna uuslavastusi on aastas umbes paarsada, siis see tagasihoidlik arv ei anna küll alust kõnelda dokumentaalteatri buumist nagu näiteks XX sajandi lõpu lääne teatris, ning vormivõttedki on tolleaegse ja ka praeguse lääne teatriga võrreldes väga erinevad, kuid mingit süvenevat suundumust võib märgata küll.
Raske öelda, mis on nn päris lugude järjest sagedasema lavale jõudmise põhjus. Küllap see tüdimus iiri johnidest ja smithidest on, kuigi angloameerika repertuaari domineerimine pole kuhugi kadunud. Ehk on see vajadus end välismaailma kuidagi kindlamalt ankurdada, mõtestada päris probleeme ja päris elusid. Näha võib ka välismaist impulssi: teatritegijad on järjest enam kursis, millist teatrit tehakse mujal, ning saavad nähtust inspiratsiooni. Samas tehakse lääne kultuuris võrreldamatult rohkem uurimuslikku ja dokumentaalset teatrit kõikvõimalikel teemadel ja mitmekesisemates vormides.
Vaatlen täpsemalt dokumentaalteatri olemust, sellise lavastuse funktsioone ja eesmärke. Samuti tutvustan 2015. aastal Eestis tehtud dokumentaalseid või dokumentaalsete sugemetega lavastusi. Üldistava pildi saamiseks jaotan need viisteist lavastust kahel skaalal. Esiteks kasutan ühiskondlike versus isiklike teemade skaalat ning teiseks saab vaadelda, kes laval kõneleb: kas räägitakse oma isiklikku lugu või esitab näitleja kellegi teisega juhtunut.
Ühiskondliku dominandiga, mingit probleemi või laiemat teemat lahkavad lavastused 2015. aastast on „Kodumaa karjed” (NO99), „45 339 km² raba” (Endla), „non-stop SETO” (Taarka Pärimusteater), „5 grammi sisemist rahu” (Must Kast) ja „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine” (Kinoteater). Isiklike teemadega tegelevad „1i” (Nukuteater), „Ma olen Ivo Linna” (eraprojekt), „Mamma lood” (MTÜ Hiiu Öko), „Kehameel” (teatri- ja muusikamuuseum) ja „kokku kukkumise hetk” (Tartu Uus Teater). Viimase taotlus oli ehk ühiskondlikum, kuid domineerima jäi siiski isiklik lähenemine. Lisaks vaatlen Mart Kangro lavastust „Fantastika”, mille strateegiaks on isikliku ja autentse mulje jätmine. Mitmes lavastuses aga sai skaala ühiskondlik—isiklik keskel kokku ehk isikuloo kaudu vaadeldi ühiskonda laiemalt. Esile tõusevad lavastused „Baskin ehk Nalja põhivormid” (Tartu Uus Teater), „Ajarefrään” (Nukuteater), „Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised” (Vaba Lava) ja „sugu: N” (OÜ Kimu ja Vaba Lava).
Ootamatult palju esietendus möödunud aastal lavastusi, kus inimene räägib (vähemalt kohati) laval päris oma lugu. Näiteks Helle Laas „Ajarefräänis”, Anu Ruusmaa „Kehameeles”, Priit Kruus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimises”, Raivo E. Tamm lavastuses „Ma olen Ivo Linna”, Margus Tabor „Mamma lugudes”, etendajad lavastustes „Tõelised naised...”, „non-stop SETO” ja „sugu: N”. Nukuteatri lavastuses „1i” näeme noore nukunäitleja argipäeva ning vaataja võib eeldada, et see on näitleja Kaisa Selde lugu, kuigi seda otsesõnu ei öelda. Mainitud lavastused on omaeluloolised, etendaja räägib oma elust ning tegeleb mälestuste ja mälu teemaga. Vaid lavastused „45 339 km² raba” ja „5 grammi sisemist rahu” on sellised, kus on selgelt teada, et näitlejad räägivad teiste inimeste uurimuslikult kogutud lugusid.
Lavastuste nimekirja silmitsedes ilmneb veel üks huvitav tõsiasi: enamik neist on loodud väike- ja projektiteatrite katuse all, esineb vaid kolm suurt teatrit: Endla, NO99 ja Nukuteater. Nukuteatri „1i” ja „Ajarefrään” on loodud kahasse Nukuteatrist väljaspool, vabakutselistena töötavate kunstnikega (vastavalt Siim Tõniste ja Jaanika Juhanson). NO99 „Fantastika” on samuti loonud külalislavastaja, vabakutseline Mart Kangro. Erandlik on Endla „45 339 km² raba”, aga sellegi on loonud noored, alles alustavad tegijad: lavastajaks koosseisuline Laura Mets, teksti autoriks vabakutseline Andra Teede. Mis siit järeldub? Dokumentaalsete sugemetega teater asub ikka veel peateelt kõrval, eksperimenteerival väljal, millega tegelevad uusi huvitavaid võimalusi otsivad kunstnikud.
*
Mida täpsemalt mõeldakse, kui räägitakse dokumentaalteatrist? Dokumentaalne on lavastus, kus kasutatakse alusmaterjalina olemasolevaid dokumente: ajakirjanduslikke tekste, arhiividokumente, protokolle, raporteid, intervjuusid, kirju, statistikat, kõnesid, fotosid, raadiolindistusi jne. Neid dokumente võib esitada lavalt otse, muutmata kujul, ka dokumendi algne sõnastus võib jääda samaks. Lavastuses võib olla aga erinev dokumentaalsuse määr: kasutatud dokumendid võivad olla vaid inspiratsiooniks, sõnastust võib muuta ning samuti võib lavastaja asetada dokumendid rohkem või vähem dokumentaalsesse konteksti. Materjali kasutamine võib lavastustes varieeruda; dokumente võib panna tervikuna ja muutmata lavateksti, kuid sageli pihustatakse algmaterjal fragmentideks ja monteeritakse erinevalt kokku. See piir, kus dokumentaalsusest saab fiktsioon, võib aga olla muutuv. Iga vaatleja saab siin paika panna oma definitsiooni analüüsitavatest lavastustest lähtudes. Siin artiklis paigutan selle piiri üsna vabalt, st vaatlen ka lavastusi, kus teemaks võetakse just see piir fiktsiooni ja dokumentaalsuse vahel.
Dokumentaalteater tegeleb teatri ja tegelikkuse suhetega, dialoogi loomisega erinevate seisukohtade vahel, konflikti lahendamise või selle leevendamisega ning on oma olemuselt poliitiline. Tänapäevase dokumentaalteatri puhul on oluline käsitletava teema või probleemi mitmekülgne avamine. Esitatakse erinevaid seisukohti, vaadeldakse teemat mitmest vaatepunktist. Dokumentaalteatri üks olulisi omadusi on eneserefleksiivsus [1]. Kas ja kuidas see just eesti lavastustes väljendub, vaatlen tagapool.
Kui teatritegijad otsustavad lavale panna midagi dokumentaalset, võib sel olla mitmeid eesmärke ja erinevaid funktsioone. Üheks olulisemaks ja levinumaks dokumentaalteatri eesmärgiks on mõtestada ajalugu ja tänapäeva [2]. Siin võib näha kahte võrdselt olulist poolust: ajaloo taasmõtestamine ning tänapäevaste probleemidega tegelemine. Need kaks poolust on omavahel seotud, ajalugu mõtestatakse alati tänapäeva perspektiivist ning tänapäevaga tegelemine on alati mõjutatud ajaloolisest kogemusest. Hea näide on NO99 lavastus „ Kodumaa karjed ” (töögrupp Eero Epner, Hendrik Kaljujärv ja Kaarel Oja). Tekst koosneb järgmistest viimasel kahekümne viiel aastal ilmunud allikatest: ajalehereklaamid, töökuulutused, müügikuulutused, riigimeeste kõned, reklaamlaused, laulusõnad, spordireportaažid, valimislubadused, pressiteated, internetikommentaarid, tele- ja raadiosaated, riigikogu kõnetunnid, lugejakirjad, kohtudokumendid ja kohtuotsused, nekroloog ja luuletus. Tekstis on kasutatud osavat montaažitehnikat. Näiteks Erika Salumäe võitu kajastava spordireportaaži järele on monteeritud valimisreklaamlaused: „Erika on ees ja tuleb olümpiavõit või ei — ja tuleb! Ja tuleb! Ja tuleb! Ja tuleb! Ja tuleb! Ja tuleb! Ja tuleb! Ja tuleb! Meiega võidavad kõik! Kindlalt edasi! Murrame läbi! Murrame läbi! Murrame läbi!” Montaažis on kasutatud ka vastandusprintsiipi: laulupeol esitatud isamaaline kõne asetatakse vaheldumisi tsitaatidega pronksiöö sündmustest, venelaste kommentaaride ja loosungitega. Lavastus on kogukonda kinnitav: inimesele, kes on viimasel veerandsajal aastal Eestis elanud ja seda elu ka mäletab, meenub Jaak Printsi suurepärases esituses ühe lausega mingi sündmus ja emotsioon sellest. Näiteks „Estonia” katastroof, mida sõnagagi ei mainita. Tekstis on vaid lause: „Teateid laevaõnnetuse kohta saab Eesti kodanike kohta telefonidel 63 99 126, 66 39 50.” Lavastuse tekst koosnebki vihjetest ja viidetest Eesti lähiajaloole ning mõjub kogukonda vormiva, seda teadvustavana.
Dokumentaalteatris on võimalik ajalooliste sündmuste, teemade või konfliktsituatsioonidega tegelda juba tuntud dokumentide uude valgusse asetamisega, dokumentide konteksti muutes või siis uute dokumentide esitamisega, mis näitavad sündmust või konflikti uues valguses. Oluline ongi, et dokumentaalteatris ei ole võimalik ajaloolisi sündmusi lihtsalt (taas)esitada, vaid paratamatult peab neid tõlgendama tänapäevaselt, teatri loojate hetkepositsioonilt. Dokumentaalteater on selgelt seotud tegelikkusega, kuid seda tegelikkust (ja nn ajaloolist tõde) dokumentaalteater mitte ainult ei kinnita, vaid ka fokuseerib, tõlgendab, lavastab, konstrueerib ning valib rõhutamiseks elemente ja hetki. Toimiva teksti võtmeküsimuseks on dokumentaalnäidendi dramaturgia. Kordaläinud dramaturgiat näitab „Kodumaa karjete” valimine Kultuurkapitali näitekirjanduse auhinna nominendiks.
Ajaloo ja tänapäeva mõtestamise temaatika tõuseb esile Ivar Põllu lavastuses „Baskin ehk Nalja põhivormid” ning tajun siin ka isikliku ja ühiskondliku vaatepunkti põimumist. Laval esitatav lugu taasloob küll Eino Baskini eluseiku Katrin Pärna ja Janek Joosti värvikas (ümber)kehastuses, kuid lavastaja on osanud sisse tuua ka poeetilise ja üldistava tasandi. Lavastus on biograafiline, kuid reaalsus on lastud läbi teatraalse-mängulise filtri: dokumentaalsus ja fiktsionaalsus põimuvad. Lavastuses tõlgendatakse mineviku sündmusi kahtlemata olevikuliselt positsioonilt.
Tänapäeva probleemidega tegeleb üks erandlik nähtus Eesti teatrimaastikul, mida ei taheta isegi teatriks nimetada [3], kuigi tegemist on täiesti aktsepteeritud ja mujal levinud etenduskunsti žanriga — loengetendusega. Kinoteatri „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimises” räägib endine üldhariduskooli kirjandusõpetaja ja praegune ülikooli õppejõud Priit Kruus õpetamisest ja õppimisest, õpetaja elukutsest ja positsioonist ühiskonnas. Isiklikul elul ja tähelepanekutel põhinev lavastus töötab vähemalt kahest aspektist: nostalgiliselt ja samastuvalt, sest vaatajal on võimalik meenutada oma kooli- ja õpetamisaega, ning teisalt valgustuslikult-harivalt: vaataja saab mõtiskleda ühiskondlike normide üle, õpetaja positsiooni üle ühiskonnas ning mõelda, kas ja kuidas saaks tema ühiskondlike stereotüüpide muutmisele kaasa aidata.
Teiseks põhjuseks, miks teatritegijad valivad just dokumentaalteatri vormi, on soov tegelda allasurutud kogukondadega (näiteks naiste olukord tööturul või perekonnas, samasooliste paaride probleemid). [4] Sellised lavastused käsitlevad teemasid, mis ei ole iga päev ajalehtede esikküljel või õhtustes teleuudistes, ning teatritegijate eesmärk ongi varjus olevatele probleemidele tähelepanu juhtida.
2015. aastal esietendus Vabal Laval kaks soolisust teemaks võtvat lavastust, „Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised” ning „sugu: N”, millega kaudselt haakub ka naiste olukorda mõtestav Jaanika Arumi soololavastus „ kokku • kukkumise • hetk ” Tartu Uues Teatris. Tiina Söödi lavastus „Tõelised naised...” võis ehk dramaturgiliselt küll vajada enamat kohendamist, kuid oli kahtlemata tähelepanuväärne, kui tõi lavale eelneva teatrikogemuseta inimesed päris enda lugusid rääkima. 2015. aasta lavastustest võib sellega võrrelda vaid „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimist”. Nii „Tõeliste naiste...” kui ka „sugu: N-i” puhul said tagasiside põhjal publikule selgemaks just ühiskondlikud debatiteemad ning vähesema teatrikogemusega inimestele fakt, et lavalt võib tõesti kuulda päris inimeste päris lugusid. „Tõeliste naiste...” puhul küsiti soolisuse skaala kohta: laval rääkivad inimesed esindasid šovinistlikku meesvaatepunkti, meest, kellele meeldib esineda drag queen ’ina; naist, kes ei ole huvitatud sünnitamisest ega naiselikeks peetavatest tegevustest; naist, kes on reaalselt kannatanud erakordselt halva paarisuhte käes. Kõrvalpilku jagab soolisuse uurija — laval näidatakse reaalajas naise representeerimist avalikus meediaruumis.
„sugu: N-i” tegijad Ursula Ratasepp, Evelin Võigemast, Mari-Liis Lill ja Hilje Murel seevastu astusid osa publiku arvates sisse lahtisest uksest, kuid tagasiside põhjal võib väita, et paljude meelest oli laval toimuv ääretult julge ettevõtmine. Näidata kujundlikult ja teatraalses vormis siiani siiski valdavalt kinnistunud soostereotüüpe — see mõjus paljudele teadvustavalt ja vabastavalt.
Temaatiliselt sobitub siia ritta ka Jaanika Arumi soololavastus „ kokku • kukkumise • hetk ”, mille üheks eesmärgiks oli uurida üksikemade olukorda. Lavastust nimetatakse pooldokumentaalseks; selle loomiseks tegi Arum intervjuusid emadega, mõningad rasked lood jõudsid kaudselt ka lavale. Uurimust tehes ei piirdutud vaid eestikeelsete allikatega, Arum peegeldas laval ka venekeelseid (ja võru murdes) lugusid. Siiski jäi lavastuses intervjuude info tagaplaanile ning esil olid Arumi kui näitleja väljendusvahendid: liikumine, laulmine, atmosfääri loomine muusika ja valgusega. Lavastus muutus pigem suletud isiklikuks rännakuks, mis ei avardanud publiku teadmisi ega toonud ka täielikku mõistmist Arumist kui näitlejast ja inimesest.
Allasurutud kogukonna temaatikaga tegeleb Silver Kaljula soololavastuses „5 grammi sisemist rahu”. Endise narkomaani elust rääkiva näidendi autor on Kätlin Padesaar. Lugu on 80 protsendi ulatuses dokumentaalne, 20 protsenti ettepanekuid lisas Kaljula, mille dramaturg Padesaar näidendiks vormis. [5] Nii materjal kui esitus on äärmiselt ehe ja tõepärane ning räägib noorest inimesest, kes on oma perekonnas kõrvale jäetud, kes vajab tähelepanu, et tunda end väärtuslikuna. Kaljula performatiivne, füüsiline, intensiivne esitus viis ta ka Salme Reegi nimelise auhinna nominendiks, viidates sellele, et tegemist on eelkõige noortelavastusega. Tõesti, lavastusega sõidetakse mööda Eesti koole ja selle hariduslik aspekt on kahtlemata oluline, kuid on sümpaatne, et näpuga näitavat didaktilisust tekstist ega esitusest ei kooru. Kaljula torkis ja testis reaalsust ka veel performatiivsete sööstudega linnaruumi. Näiteks vedeles ta Tartu Raekoja platsil kui narkomaan ning jälgis, kuidas möödujad reageerivad.
Marginaalse kogukonnaga tegeleb ka Taarka Pärimusteatri „non-stop SETO”, mis on juba kolmas seto identiteedi teemaline lavastus. [6] „non-stop SETO” lavastaja on Helena Kesonen, laval on nii näitlejaharidusega kui -hariduseta setod ning vormiks postdramaatiline, erinevatest temaatilistest stseenidest lähtuv jada. See moodustab kokku sidusa terviku, küsides meie identiteedi ja olemuse kohta. Lavastus ei jää aga ainult setokeskseks ja teistele mõistetamatuks, vaid isiklike lugudega tegelemine paneb ka vaataja mõtlema oma identiteedile ja selle ühiskondlikule kuvandile.
Väikese paikkonnaga tegeleb ka Margus Tabori „Mamma lood”, mis mõjub suvisel Hiiumaal läbinisti isiklikult. Omaeluloolises lavastuses räägib Tabor publikule lugusid lapsepõlvest, mille ta veetis oma värvika vanaema ja teiste vahvate ja võimsate hiidlastega. „Mamma lugudest” võib tahtmise korral välja lugeda nostalgiat, kuid olulisem on tõeliselt rõõmsa ja hea meeleolu tekitamine. Arvan, et „Mamma lood” võib liigitada üheks parimaks Eesti püstijalakomöödiaks. Tabor varieerib oma räägitavaid lugusid vastavalt publikule, tema suhtlemine vaatajatega on peaaegu ennenägematult sundimatu ja vahetu. Laiemalt tegeleb lavastus marginaalse grupi ajalooga, tänapäeva mõtestamisega ning kogukonna kinnitamisega. Eesmärgina võib näha ka publiku informeerimist: laval on murdeuurija Järvi Kokla, kes seletab ja näitlikustab hiiu keelt.
Kolmandaks võib esile tuua tegijate soovi mõtestada dokumentaalsuse ja fiktsiooni toimimist. Näiteks kasutab autor teadlikult nii dokumentaalset kui ka enda leiutatud materjali ja teeb sellega nähtavaks dokumentaalsuse kui tõe kandja problemaatilisuse. [7] Siin võivad tegijad kalduda rohkem fiktiivse loo loomisse või siis tuua sisse kriitilise eneserefleksiivse kõrvalpilgu. Eesti lavastustes on pigem näha esimest kui teist suundumust: just kõrvalt vaatavast eneserefleksiivsusest tunnen sageli puudust. Näiteks võib tuua lavastuse „Mina olen Ivo Linna”, mille on näitleja Raivo E. Tammele kirjutanud ja lavastanud Urmas Vadi. Vadit on läbi tema (teatri)loomingu huvitanud fiktsionaalsuse ja dokumentaalsuse vahekord. Sageli on ta lavale pannud näitlejad, kes esinevad oma pärisnime all ning räägivad mõnest oma eluloolisest seigast, kuid jutustavad ka vähem või rohkem fiktsionaalseid lugusid. „Mina olen Ivo Linna” räägib Raivo E. Tamme kohtumistest ja mõttelistest seostest Ivo Linnaga, kuid lavastus ei tõuse püstijalakomöödialikust meelelahutusest kõrgemale.
Dokumentaalteatri hindamisel ongi sageli peamiseks kriteeriumiks pinge dokumentaalsuse ja fiktsiooni vahel. Dokumentaalteatrit luues või dokumentaalnäidendit kirjutades on autoril võimalik faktidega manipuleerida ning hoida vaataja ja lugeja oma võimuses. Dokumentaalteatri puhul tuleb rõhutada eriti autori vastutust teema avamisel. Seda põhjusel, et suhe vaataja-osalejaga on intiimsem kui tavalises fiktsionaalses neljanda seinaga teatris ja seetõttu ka tegija vastutus publiku mõjutamisel suurem. Just dokumentaalteatri puhul kerkib (sageli lahendamatu) küsimus objektiivsuse võimalikkusest. See, kas dokumentaalteater on (või peaks olema) objektiivne ja esitama käsitletavat teemat mitme nurga alt, on tekitanud vaidlusi. [8]
Mainitud reflekteeriva tasandiga tegeleb Mart Kangro lavastus „Fantastika”, mis ei ole küll otseselt dokumentaalne, kuid on intrigeeriv ka see arutluse alla võtta, kuna tegeleb teemaga, mis on dokumentaalteatri uurijatele üks alatine märksõna ja probleemikoht. Selleks on autentsus. Sõna „autentsus” tähendus on osaliselt lähedane dokumentaalsusele ja objektiivsusele, tähendades „algallikail põhinev”, kuid lisatähendus on ka „ehtne, ehe, täiesti usaldatav” (ÕS 2013). Just see teine tähendusvarjund on teatripraktikuid ja -uurijaid aktiivselt paelunud [9]. Autentsuse ja dokumentaalsuse vahel otseseost aga olema ei pea. Dokumentaalse materjali esitamine laval on tihti ehtne ja autentne, kuid ka fiktiivse materjali esitamine võib ehtne ja autentne tunduda. Ehtsus ja autentsus on ehk pigem vaataja vastuvõtustrateegia. Midagi, mida vaataja tajub ja tänapäeva teatrist ka nõuab, ning nõudmisele vastu tulles pakuvad teatritegijad seda autentsust teatavate strateegiate rakendamisel, millest üks on dokumentaalsus.
„Fantastikas” mängitaksegi selle autentsusega. Kui lavastuse esimeses osas istuvad näitlejad eeslaval ja vastavad justkui näiliselt juhuslikult dramaturgi esitatud küsimustele ja räägivad „juhtumisi” pähe tulevaid lugusid, siis lavastuse teine pool on üks suur visuaalne installatsioon tuletõrjevahuga. Dokumentaalsuse ja autentsuse aspektist on oluline just lavastuse esimene pool — on ääretult põnev jälgida enda vastuvõtustrateegiat. Alguses mõtled, et näitlejad räägivadki siin ja praegu pähe tulnud juttu ja nad tõepoolest ei tea ühtegi küsimust ette. Siis aga tekitatakse näitleja mängu kavalalt ja ettevaatlikult teatraalseid ja selgelt fiktsionaalseid hetki (mõne näitleja loo jutustamine teatraalses rollis, kehaliselt perfektsed liikumised, dialoogikatkete kordamised). Taipad, et see on üks autentselt orkestreeritud tervik, kuhu reaalsus on sisse tunginud. Siin püüab otsinguline kunst „reaalsusega uutel viisidel suhestuda, otsides uut poeetikat mittefiktsionaalse sfääri kujutamiseks.” [10]
Neljandaks võib tegijate eesmärgiks olla isikliku loo jutustamine: dokumentaalteater võib segada omaeluloolisust ja ajalugu ning seejuures võib rääkida eelkõige suulise ajaloo talletamisest. Võib rääkida ka muutustest näitekirjanduses, kus tuginetakse järjest enam subjektiivsetele ja suulistele allikatele, samuti kollektiivsele loomele. [11] Sisse võib tuua ka egodokumendi mõiste. Egodokument ehk n-ö isiklik dokument on etenduses osaleja, eksperdi tunnistus või meenutus. Termin ise pärineb hollandi ajaloolaselt Jacques Presserilt 1950. aastast ning näitab dokumendi kui mõiste ja kontseptsiooni muutumist aastatega. Egodokument on mina loomise tulemus. Saksa teatriuurija Katharina Keim leiab, et see võib endaga kaasa tuua enesestiliseerimise ohu, faktide muutmise või mittemainimise ohu. [12] Keim nimetab egodokumendi laialdast kasutamist ohuks — sellises sõnastuses võib näha negatiivset varjundit. Egodokument on selline dokument, millel põhinevad ka mitmed siinses artiklis vaatluse all olevad lavastused, kuid sellise dokumendi kasutamist ei pea nägema kui ohtu, vaid arvan, et selliselt tõusevad esile mitmehäälsed vaate- ja rääkimisviisid. Selles peegeldub taas juba mainitud objektiivsuse ihalus, kuid kunstist pole subjektiivsust võimalik taandada.
Mitmeid mainitud strateegiaid ja mõisteid peegeldab hästi Jaanika Juhansoni lavastus „Ajarefrään”, milles nukunäitleja Helle Laas räägib oma eluloo. Ta teeb seda mänguliselt ja teatraalselt, vahelejätete ja vihjetega, kujundlikult ja autentselt. Jaanika Juhanson on kuulanud ära Helle Laasi lood, vorminud nendest näidendi ning lavastanud nii, et segunevad isiklik, ajalooline, teatraalne ja poeetiline. (Näiteks hüüatab Helle taas ühel hetkel metateatraalselt: „Tont võtaks, mitte ei saa aru, missuguses žanris olen elanud!”) Kui vaadelda lavastust skaalal ühiskondlik—isiklik, siis just selles lavastuses saavad need kaks otsa kokku. Egodokumente kasutavas omaeluloolises lavastuses seikleb Helle Laas oma mälestustes ja seab mäletamise küsimuse alla. Küsib enda ja elu käest: oli see nüüd nii või teisiti? Vaataja elab kaasa suurepärase näitleja hingeminevale perekonnaloole, mille taustal jookseb silme ees kogu Eesti XX sajandi ajalugu. Vaataja mõtleb, kuidas tema enda lugu sellesse võrdlevasse mustrisse asetuks.
Ühiskondlik ja isiklik vaatepunkt põimuvad ka Laura Metsa lavastuses „ 45 339 km² raba ”, mille dominandiks jääb ehk siiski ühiskondlikult terav teema — väljaränne Eestist. Teema avaneb isiklike lugude kaudu, isiklike detailide, egodokumentide edastamise kaudu. Näitekirjanik Andra Teede küsitles interneti teel välismaal elavaid eestlasi, sellele vastas 934 inimest. Teede tekst on tänapäevasele dramaturgiale omaselt erinevas stiilis ja vormis stseenide kogum, tegevuslikud stseenid vahelduvad mono-, dia- ja polüloogidega. „45 339 km² raba” ei jää aga üksikute väliseestlaste portreedeks, vaid kasvab poeetiliseks üldistuseks ning selle poolest võib lähenemist võrrelda Juhansoni „Ajarefrääniga”. „45 339 km² raba” võib näha ka kogukonda kinnitava ja vormiva lavastusena. Kui geograafilistest kogukondadest olid eelnevalt vaatluse all seto- ja hiiuteemalised lavastused, siis koos „Kodumaa karjetega” võib ka Metsa lavastust näha laiemalt Eestit kui kogukonda mõtestavana.
Isiklik vaatepunkt domineerib Kaja Lindali lavastuses „Kehameel”, kus oma baleriinikarjäärile vaatab tagasi Anu Ruusmaa. Lavastus aga oma abstraktsuses ja poeetilisuses tekitab üldistavama tasandi ning laiendab vaadet tantsijale kui sellisele. Ruusmaa räägib laval oma mõtteid, tema partneriks on ja tema noort mina kehastab baleriin Triinu Leppik-Upkin. Lavastuses räägitakse midagi minevikus toimunust — taas omaeluloolisus, mälu ja mäletamise temaatika. Laval on nostalgilises kollases valguses Estonia teatri makett ning Leppik-Upkin üldistab baleriini elu tantsu kaudu.
*
Eelnevalt hoidsin võibolla mõneti kramplikultki kinni dokumentaalsuse mõistest kui millestki käega katsutavast, kuigi on märgata, et uusim teatriteaduslik mõte kasutab järjest rohkem uurimusteatri mõistet. [13] Mõiste liigutab fookuse tulemuselt protsessile. Küsitakse pigem, kuidas uurimus sünnib, kuidas seda arendatakse ning kuidas sellest uurimusest kasvab laval kunstiline tulemus. Uurimus võib tähendada erinevate strateegiate kasutamist: inimeste küsitlemist, füüsilise koha või dokumentide uurimist. Uurimusteatrit huvitab keeruline suhe reaalsusega. Kuidas seda reaalsust dokumenteeritakse? Kuidas uurimuslik protsess mõjutab ja muudab tegelikkust? Milline on tegijate vastutus tegelikkuse ja selle esitajate ees? Uurimus võib olla aga ka teatud laadi hoiak, millega kunstnikud lähenevad tegelikkusele ja lasevad end sellel tegelikkusel ärritada.
Viited:
[1] Vt Miriam Dreysse 2011. Realität und Theater — Das Politische bei Rimini Protokoll. — Politisch Theater machen. Neue Artikulationsformen des Politischen in den darstellenden Künsten. Toim. Jan Deck, Angelika Sieburg. Bielefeld: Transcript, lk 131—145.
[2] Vt Martin Carol 2006. Bodies of Evidence. — The Drama Review. 50:3, Fall, lk 8—15; Derek Paget. 2009. The „Broken Tradition” of Documentary Theatre and Its Continued Powers of Endurance. — Get Real. Documentary Theatre Past and Present. Toim. Alison Forsyth, Chris Megson. New York: Palgrave Macmillan, lk 224–238.
[3] Heili Sibrits 2015. Suurepärane ettekanne, aga mitte teater. — Postimees 30. IX.
[4] Vt Paget 2009.
[5] Silver Kaljula intervjuu Hedvig Lätile. Klassikaraadio, saade „Delta” 20. I 2016.
[6] Eelnevateks „Kuidas müüa setot?” 2012. aastal ja „Leelo otsib setot” 2013. aastal, mõlemad Anne Türnpu lavastuses.
[7] Näiteks eneseesitluse problemaatikast vt Anneli Saro 2010. Postdramaatiline teater ja autobiograafiline lavastus sotsiaalses kontekstis. — Methis nr 5/6, lk 143—158.
[8] Vt näiteks dokumentaalteatri manifestiks peetavat teksti: Peter Weiss 1998. The Materials and the Models: Notes Towards a Definition of Documentary Theatre. — Modern Theories of Drama. A Selection of Writings on Drama and Theatre 1850—1990. Toim. Georg W. Brandt. Oxford: Clarendon Press, lk 247—253.
[9] Vt näiteks Brigitte Marschall 2010. Politisches Theater nach 1950. Wien: Böhlau Verlag; Watt, David 2009. Local Knowledges, Memories, and Community: From Oral History to Performance. — Political Performance: Theory and Practice. Toim. Susan C. Haedicke, Deirdre Heddon, Avraham Oz, E. J. Westlake. Amsterdam, New York: Rodopi, lk 189—212.
[10] Anneli Saro 2014. Reaalsuse re/presenteerimise strateegiad etenduskunstides. — Methis, nr 14, lk 55—71.
[11] Anneli Saro (2014) nimetab sellist reaalsuse sissetungi teatrikunsti neorealismiks.
[12] Katharina Keim 2010. Der Einbruch der Realität ins Spiel. — Reality Strikes Back II. Tod der Repräsentation. Die Zukunft der Vorstellungskraft in einer globalisierten Welt. Toim. Kathrin Tiedemann, Frank M. Raddatz. Berlin: Teater der Zeit, lk 127—138.
[13] Ruth Feindel, Tobias Rausch 2016. Von jetzt an ist alles Material. — nachtkritik, 6. I.
### Response:
Dokumentaalsusest eesti teatris 2015. aasta näitel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud Kanepi (WTA 179.) kaotas tund ja 11 minutit kestnud kohtumises 5:7, 1:6 Ukrainat esindavale Kateryna Kozlovale, seejuures juhtis Kanepi avasetis 5:3.
Kanepi servis mängu jooksul ühe ässa ja tegi neli topeltviga, Kozlova sai kirja kaks ässa ja ühe topeltvea. Kanepil oli mängu jooksul kaks murdevõimalust ja ta kasutas mõlemad ära, Kozlova realiseeris kuuest murdepallist viis. Mängitud punktidest võitis Kanepi 47 ja Kozlova 64. | Kanepi langes Rabatis põhiturniiril avaringis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile pääsenud Kanepi (WTA 179.) kaotas tund ja 11 minutit kestnud kohtumises 5:7, 1:6 Ukrainat esindavale Kateryna Kozlovale, seejuures juhtis Kanepi avasetis 5:3.
Kanepi servis mängu jooksul ühe ässa ja tegi neli topeltviga, Kozlova sai kirja kaks ässa ja ühe topeltvea. Kanepil oli mängu jooksul kaks murdevõimalust ja ta kasutas mõlemad ära, Kozlova realiseeris kuuest murdepallist viis. Mängitud punktidest võitis Kanepi 47 ja Kozlova 64.
### Response:
Kanepi langes Rabatis põhiturniiril avaringis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaetapist võttis osa neli võistkonda, kes mängisid omavahel üheringilise turniiri. Ühtlase võistluse kallutas enda kasuks Polonia (poolakad), kes kogus kolme mänguga kuus punkti. Avaetapilt võttis teise koha kaasa Žalgiris (leedukad) viie punktiga, kolmas oli FC Neftši (aserid) nelja punktiga ning Spartak Bishkek (kirgiisid) leppis seekord ühe punkti ja neljanda kohaga.
Avaetapi tulemused:
FC Neftši – Polonia 0:1
Spartak Bishkek – Žalgiris 0:0
Polonia – Žalgiris 0:1
FC Neftši – Spartak Bishkek 2:1
Spartak Bishkek – Polonia 0:1
Žalgiris – FC Neftši 1:1
Eestimaa Rahvuste karikavõistluste võitja selgub kolme etapi tulemusel. Teine etapp leiab aset 28. mail.
Eestimaa Rahvuste karikavõistlusi korraldab Eesti Jalgpalli Liit koostöös Eestimaa Rahvuste Ühendusega alates 2007. aastast. Võistluste eesmärgiks on populariseerida jalgpalli, tugevdada Eestis elavate rahvusvähemuste rahvuslikku identiteeti, arendada rahvuste vahelist sõprust ja aidata rahvusi lõimumisel Eesti ühiskonda.
Senised võitjad:
2007 - Anži (dagestaanlased)
2008 - Mamuli (grusiinid)
2009 - Boitsy (valgevenelased)
2010 - FC Jerevan (armeenlased)
2011 - Boitsy (valgevenelased)
2012 - Dnipro (ukrainlased)
2013 - Boitsy (valgevenelased)
2014 - Biškeki Spartak (kirgiisid)
2015 - Boitsy (valgevenelased) | Eestimaa Rahvuste karikavõitja selgub juba kümnendat korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaetapist võttis osa neli võistkonda, kes mängisid omavahel üheringilise turniiri. Ühtlase võistluse kallutas enda kasuks Polonia (poolakad), kes kogus kolme mänguga kuus punkti. Avaetapilt võttis teise koha kaasa Žalgiris (leedukad) viie punktiga, kolmas oli FC Neftši (aserid) nelja punktiga ning Spartak Bishkek (kirgiisid) leppis seekord ühe punkti ja neljanda kohaga.
Avaetapi tulemused:
FC Neftši – Polonia 0:1
Spartak Bishkek – Žalgiris 0:0
Polonia – Žalgiris 0:1
FC Neftši – Spartak Bishkek 2:1
Spartak Bishkek – Polonia 0:1
Žalgiris – FC Neftši 1:1
Eestimaa Rahvuste karikavõistluste võitja selgub kolme etapi tulemusel. Teine etapp leiab aset 28. mail.
Eestimaa Rahvuste karikavõistlusi korraldab Eesti Jalgpalli Liit koostöös Eestimaa Rahvuste Ühendusega alates 2007. aastast. Võistluste eesmärgiks on populariseerida jalgpalli, tugevdada Eestis elavate rahvusvähemuste rahvuslikku identiteeti, arendada rahvuste vahelist sõprust ja aidata rahvusi lõimumisel Eesti ühiskonda.
Senised võitjad:
2007 - Anži (dagestaanlased)
2008 - Mamuli (grusiinid)
2009 - Boitsy (valgevenelased)
2010 - FC Jerevan (armeenlased)
2011 - Boitsy (valgevenelased)
2012 - Dnipro (ukrainlased)
2013 - Boitsy (valgevenelased)
2014 - Biškeki Spartak (kirgiisid)
2015 - Boitsy (valgevenelased)
### Response:
Eestimaa Rahvuste karikavõitja selgub juba kümnendat korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtuhoone juures viibinud Medžlise asejuht Nariman Dželjal teatas, et kohtuotsus on kavas edasi kaevata ning õigust ollakse valmis otsima ka Euroopa kohtust, vahendas Unian.
Vene kohtu otsust saab edasi kaevata ühe kuu jooksul.
Medžlis on krimmitatarlaste esinduskogu Krimmitatari Rahva Kurultai täidesaatev organ Krimmis. Medžlis boikoteeris 2014. aasta märtsis Venemaa poolt Krimmi annekteerimiseks korraldatud nn referendumit.
Vene võimud on Medžlise juhti Refat Tšubarovit, kes on ka Ukraina ülemraada rahvasaadik, ja teisi krimmitatarlaste juhte juba pikka aega survestanud. Osa neist ei lasta ka enam kodumaale ning paljud krimmitatarlased elavad praegu Ukraina muudes piirkondades.
Enne 2014. aastat moodustasid Krimmi põliselanikest krimmitatarlased poolsaare elanikkonnast umbes 12 protsenti. Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini võimu ajal küüditati poolsaarelt kõik krimmitatarlased ning neil õnnestus hakata kodumaale tagasi pöörduma alles 1980. aastate lõpus. | Vene kohus kuulutas krimmitatarlaste ühenduse äärmusrühmituseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtuhoone juures viibinud Medžlise asejuht Nariman Dželjal teatas, et kohtuotsus on kavas edasi kaevata ning õigust ollakse valmis otsima ka Euroopa kohtust, vahendas Unian.
Vene kohtu otsust saab edasi kaevata ühe kuu jooksul.
Medžlis on krimmitatarlaste esinduskogu Krimmitatari Rahva Kurultai täidesaatev organ Krimmis. Medžlis boikoteeris 2014. aasta märtsis Venemaa poolt Krimmi annekteerimiseks korraldatud nn referendumit.
Vene võimud on Medžlise juhti Refat Tšubarovit, kes on ka Ukraina ülemraada rahvasaadik, ja teisi krimmitatarlaste juhte juba pikka aega survestanud. Osa neist ei lasta ka enam kodumaale ning paljud krimmitatarlased elavad praegu Ukraina muudes piirkondades.
Enne 2014. aastat moodustasid Krimmi põliselanikest krimmitatarlased poolsaare elanikkonnast umbes 12 protsenti. Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini võimu ajal küüditati poolsaarelt kõik krimmitatarlased ning neil õnnestus hakata kodumaale tagasi pöörduma alles 1980. aastate lõpus.
### Response:
Vene kohus kuulutas krimmitatarlaste ühenduse äärmusrühmituseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seoses homse Saksamaa avaliku sektori ametiühingu “ver.di” streigiga Müncheni lennujaamas, mis mõjutab reisijateenindust, lennukite maapealset teenindust, julgestust ja päästemeeskonna tööd, oleme sunnitud tühistama homsed, 27. aprilli hommikused ja õhtused Tallinn-München ja München-Tallinn lennud," teatas Nordica Facebooki vahendusel.
Ettevõte lubab homset Müncheni lennu piletit omavate reisijatega ühendust võtta.
Samuti palub Nordica võimaluse korral ise ühendust võtta kasutades selleks meiliaadressi [email protected] või helistada 19090 (Eestis) / +372 664 2200 (helistades välismaalt). | Streik Müncheni lennujaamas jätab ära ka Nordica lennud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seoses homse Saksamaa avaliku sektori ametiühingu “ver.di” streigiga Müncheni lennujaamas, mis mõjutab reisijateenindust, lennukite maapealset teenindust, julgestust ja päästemeeskonna tööd, oleme sunnitud tühistama homsed, 27. aprilli hommikused ja õhtused Tallinn-München ja München-Tallinn lennud," teatas Nordica Facebooki vahendusel.
Ettevõte lubab homset Müncheni lennu piletit omavate reisijatega ühendust võtta.
Samuti palub Nordica võimaluse korral ise ühendust võtta kasutades selleks meiliaadressi [email protected] või helistada 19090 (Eestis) / +372 664 2200 (helistades välismaalt).
### Response:
Streik Müncheni lennujaamas jätab ära ka Nordica lennud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Selline löögivend, aga ta on minu stiilile vastav ja ma arvan, et mulle väga sobib. Ma olen teda mitu korda võitnud – eelised on kindlasti minu käes, et mäng positiivselt lõpuni viia,“ sõnas Must Vikerraadiole esimese vastase Petr Koukali kohta.
„Üldplaanis on nii, et mulle väga meeldib, sest kõigi vastastega, kelle vastu mul mängud tulevad, olen ma eelnevalt mänginud ja nad alistanud. Samas on nii, et kergeid vastaseid ei ole. Ootan igas mängus väga rasket mängu, aga kõik võimalused on olemas ja kõik on minu kätes.“
„Peaeesmärk on oma asetus välja mängida ehk olla veerandfinaalis. Kõik, mis on üle veerandfinaali, on suur kordaminek. Minu unistus on medali peale mängida.“
„Loomulikult on ka väike pinge peal, sest olen ise endale pannud suured lootused. See võib peale panna mõningaid pingeid, aga ma olen realist ja vaatan asju kahe jalaga maa peal seistes. Võib juhtuda, et EM ka ebaõnnestub, kuid see poleks maailma lõpp. Meil on tähtsad võistlused, mis tulevad ka edaspidi. Minu sporditee ei lõppe kindlasti Euroopa meistrivõistlustega, vaid alles algab siin,“ toonitas Must. | Raul Must: minu unistus on medali peale mängida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Selline löögivend, aga ta on minu stiilile vastav ja ma arvan, et mulle väga sobib. Ma olen teda mitu korda võitnud – eelised on kindlasti minu käes, et mäng positiivselt lõpuni viia,“ sõnas Must Vikerraadiole esimese vastase Petr Koukali kohta.
„Üldplaanis on nii, et mulle väga meeldib, sest kõigi vastastega, kelle vastu mul mängud tulevad, olen ma eelnevalt mänginud ja nad alistanud. Samas on nii, et kergeid vastaseid ei ole. Ootan igas mängus väga rasket mängu, aga kõik võimalused on olemas ja kõik on minu kätes.“
„Peaeesmärk on oma asetus välja mängida ehk olla veerandfinaalis. Kõik, mis on üle veerandfinaali, on suur kordaminek. Minu unistus on medali peale mängida.“
„Loomulikult on ka väike pinge peal, sest olen ise endale pannud suured lootused. See võib peale panna mõningaid pingeid, aga ma olen realist ja vaatan asju kahe jalaga maa peal seistes. Võib juhtuda, et EM ka ebaõnnestub, kuid see poleks maailma lõpp. Meil on tähtsad võistlused, mis tulevad ka edaspidi. Minu sporditee ei lõppe kindlasti Euroopa meistrivõistlustega, vaid alles algab siin,“ toonitas Must.
### Response:
Raul Must: minu unistus on medali peale mängida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ''Muidugi ootan ma, et kogukonnas tekib töö peale vastureaktsioon. Terve see artikkel võib välja kukkuda veidi vastuolulisena. Kui guugeldada koos kasvõi mõisteid ''nanoosakesed'' ja ''vähk'', siis näivad kõik leidvat, et nanoosakesed on fantastilised ja kõik on tore. Ma olen nõus, et nende taga olev põhimõte ongi fantastiline, kuid me ei liigu praegu õiges suunas,'' sõnas ajakirjas Nature Reviews Materials ilmunud ülevaate juhtivautor Warren Chan ERR Novaatorile antud intervjuus.
Nanoosakeste vähiravis kasutamist enam kui 15 aasta eest uurima asunud Toronto ülikooli teadlase järeldused põhinevad 232 valdkonda käsitleva töö analüüsil. Chan leidis, et viimase kümne aasta jooksul tehtud katsetes jõudis elusorganismis kasvajarakkudesse keskmiselt vaid 0,7 protsenti teele saadetud osakestest. Seejuures pole näitaja aja jooksul paranenud.
''Kui vaadata meie enda töid, siis oleme lihtsalt eeldanud, et õigesse kohta jõuab 5—10 protsenti osakestest. See tundus loomulik, kuna see tundus olevat niigi tagasihoidlik. Nii olime permutatsioone läbi proovides väga üllatunud, et reaalsuses on see veel suurusjärgu võrra väiksem. Samas pole siis ka ime, et ettevõte ettevõtte järel üritab neid kasutusse võtta, kuid argirakendusteni ei jõuta,'' laiendas Chan.
Põhjused
Samal ajal võib 10—15 aasta kirjandust uurides näha, et mitmedki lahendused töötavad rakukultuuris ja katseloomades. Kumbki ei garanteeri aga, et sama juhtuks ka inimeses. ''Rakukultuuridel pole lihtsalt vajalikku keerukust. Tegu samal tasapinnal paiknevate sama tüüpi rakkudega, millega ei pruugi nanoosakesed organismis kokku sugugi esimesena,'' selgitas Chan. Piltlikult on inimene võrreldav suure ja keeruka filtrite süsteemiga.
Loomakatsete puhul kasutatakse kasvaja sihikule võtmiseks nanoosakesi tulemuse puudumisel kontsentratsioonis, mis oleks inimese puhul mõeldamatu. ''Sa ei saa seda inimestega lihtsalt teha, kuna hakkad nägema ebasoovitavaid kõrvalmõjusid ja kasvab nende toksilisus. Katseloomi saad aga seevastu suhteliselt kergelt ohverdada,'' lisas teadlane. Ent kuna osakesed tapavad päeva lõpuks kasvajarakke äärmiselt tõhusalt, pole põhjust ka seniseid lahendusi oluliselt muuta.
Tänaseks on kliiniliste katsete järel heaks kiidetud vaid käputäis erinevaid nanoosakesi. Põhja-Ameerikas ja Euroopas jääb nende arv 6—20 vahele. Neist enamike puhul pole aga määravaks saanud nende terapeutiline efekt, vaid madal mürgisus.
Põlvkonna vahetus
Chen tõi positiivsena välja, et valdkonna küpsedes on hakanud kogukond liikuma aeglaselt suunas, mis võiks senise arendustöö ummikseisust välja tuua. ''Viimase viie aasta jooksul on hakatud tõepoolest mõtlema ka selle peale, kuidas hakatakse mõtlema selle peale, mil moel osakesed vajalikku kohta saada. Lisaks näeme üha sagedamini töid, mis julgevad senised metodoloogiad ja tõlgendused kahtluse alla seade. See on eluterve,'' kinnitas Chan.
Samuti võib märgata analüüsimeetodite, katseprotseduuride jms standardiseerumist. Näiteks iseloomustatakse osakeste käitumist kehas täielikult üha sagedamini, viimastel aastatel isegi 30—35 juhul sajast ning ei piirduta vaid sellega, kui paljud katseloomad osakeste manustamisel ellu jäid või palju kasvajad nende tõttu kahanesid. Sellele vaatamata ei arva ta kaaslasega, et ilma koordineeritud jõupingutusteta saaks nanomeditsiin täidaks sellele pandud ootusi varem kui 15—30 aasta pärast.
''Kui vaadata 30 aastat ajaperioodina, siis hõlmab see endas tervet teadlaskarjääri. Kui asi sellisel kujul läbi peaks minema, siis oleks ma kava lõppedes 70-aastane. Kuid kui tahad valdkonnale korralikku vundamenti laduda, siis ei saa nurkadest lõigata,'' märkis Chan ülevaates paberile pandud strateegiat kirjeldades.
Esimesed sammud
Esimese sammuna tuleks liikuda ulatuslikuma infovahetuse suunas. Näiteks luua keskne andmebaas, kus oleks võimalik end jooksvalt teiste töörühmade vahetulemustega kursis hoida. Viimase eelduseks on aga, et akadeemilised ringkonnad tahavad siiralt teistega oma tulemusi jagada. Valdkonna tuleviku huvides on see aga Chani sõnul hädavajalik. Pealegi – laboriseinte vahele jäävad lahenduste näol on tegu maksumaksja raha raiskamisega.
Teadlane tõi välja, et teaduses käib selle üle praegu tohutu debatt. ''Füüsikud panevad sisuliselt kõik internetti üles, mis ei mõjuta kuidagi nende hilisemat avaldamist. Teistele ei paista see aga üldse meeldivat. Bioloogid üritasid Biorxivi näol midagi teha, kuid see ei läinud käima. Keemikutel pole üldse midagi. Kuid mul on naljakas tunne, et uus põlvkond vaatab asjadele veidi teisiti kui 23 aasta eest,'' oli Chan lootusrikas. Avalikke andmebaasi saaksid kasutada strateegiliste otsuste langetamisel ka riiklikud reguleerivat täitvad agentuurid.
See võiks teha paremaid otsuseid ka rahastamise suhtes, mis võimaldaks omakorda vähendada mõttetut dubleerimist. ''Kui vaadata USA ja Kanada riikliku tervishoiu instituudi näidet, siis kõik tahavad selle meepotist oma osa saada. Miski ei kindlusta aga, et konkurentsis peale jäänud projektides ei uurita sisuliselt ühte ja sedasama. Märksa parem oleks, kui iga labor üritataks vastata erinevale küsimusele, kuid need oleks omavahel seotud,'' mõtiskles nanotehnoloog.
Algust tuleks teha ka andmekaevega. ''Vaatasime vaid kümmet aastat nanoosakeste kohale sihtmärgini toimetamise kontekstis. Kui aga organiseerida kõik andmed ja selle tulemusel valdkonnast tervikpilt, oleks võimalik tõepoolest kliinilistes rakendusteks sobivate nanoosakesteni jõuda ehk 15 aastaga,'' ennustas Chan. | Analüüs: nanomeditsiini rakendamine vähiravis on kümnendite kaugusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
''Muidugi ootan ma, et kogukonnas tekib töö peale vastureaktsioon. Terve see artikkel võib välja kukkuda veidi vastuolulisena. Kui guugeldada koos kasvõi mõisteid ''nanoosakesed'' ja ''vähk'', siis näivad kõik leidvat, et nanoosakesed on fantastilised ja kõik on tore. Ma olen nõus, et nende taga olev põhimõte ongi fantastiline, kuid me ei liigu praegu õiges suunas,'' sõnas ajakirjas Nature Reviews Materials ilmunud ülevaate juhtivautor Warren Chan ERR Novaatorile antud intervjuus.
Nanoosakeste vähiravis kasutamist enam kui 15 aasta eest uurima asunud Toronto ülikooli teadlase järeldused põhinevad 232 valdkonda käsitleva töö analüüsil. Chan leidis, et viimase kümne aasta jooksul tehtud katsetes jõudis elusorganismis kasvajarakkudesse keskmiselt vaid 0,7 protsenti teele saadetud osakestest. Seejuures pole näitaja aja jooksul paranenud.
''Kui vaadata meie enda töid, siis oleme lihtsalt eeldanud, et õigesse kohta jõuab 5—10 protsenti osakestest. See tundus loomulik, kuna see tundus olevat niigi tagasihoidlik. Nii olime permutatsioone läbi proovides väga üllatunud, et reaalsuses on see veel suurusjärgu võrra väiksem. Samas pole siis ka ime, et ettevõte ettevõtte järel üritab neid kasutusse võtta, kuid argirakendusteni ei jõuta,'' laiendas Chan.
Põhjused
Samal ajal võib 10—15 aasta kirjandust uurides näha, et mitmedki lahendused töötavad rakukultuuris ja katseloomades. Kumbki ei garanteeri aga, et sama juhtuks ka inimeses. ''Rakukultuuridel pole lihtsalt vajalikku keerukust. Tegu samal tasapinnal paiknevate sama tüüpi rakkudega, millega ei pruugi nanoosakesed organismis kokku sugugi esimesena,'' selgitas Chan. Piltlikult on inimene võrreldav suure ja keeruka filtrite süsteemiga.
Loomakatsete puhul kasutatakse kasvaja sihikule võtmiseks nanoosakesi tulemuse puudumisel kontsentratsioonis, mis oleks inimese puhul mõeldamatu. ''Sa ei saa seda inimestega lihtsalt teha, kuna hakkad nägema ebasoovitavaid kõrvalmõjusid ja kasvab nende toksilisus. Katseloomi saad aga seevastu suhteliselt kergelt ohverdada,'' lisas teadlane. Ent kuna osakesed tapavad päeva lõpuks kasvajarakke äärmiselt tõhusalt, pole põhjust ka seniseid lahendusi oluliselt muuta.
Tänaseks on kliiniliste katsete järel heaks kiidetud vaid käputäis erinevaid nanoosakesi. Põhja-Ameerikas ja Euroopas jääb nende arv 6—20 vahele. Neist enamike puhul pole aga määravaks saanud nende terapeutiline efekt, vaid madal mürgisus.
Põlvkonna vahetus
Chen tõi positiivsena välja, et valdkonna küpsedes on hakanud kogukond liikuma aeglaselt suunas, mis võiks senise arendustöö ummikseisust välja tuua. ''Viimase viie aasta jooksul on hakatud tõepoolest mõtlema ka selle peale, kuidas hakatakse mõtlema selle peale, mil moel osakesed vajalikku kohta saada. Lisaks näeme üha sagedamini töid, mis julgevad senised metodoloogiad ja tõlgendused kahtluse alla seade. See on eluterve,'' kinnitas Chan.
Samuti võib märgata analüüsimeetodite, katseprotseduuride jms standardiseerumist. Näiteks iseloomustatakse osakeste käitumist kehas täielikult üha sagedamini, viimastel aastatel isegi 30—35 juhul sajast ning ei piirduta vaid sellega, kui paljud katseloomad osakeste manustamisel ellu jäid või palju kasvajad nende tõttu kahanesid. Sellele vaatamata ei arva ta kaaslasega, et ilma koordineeritud jõupingutusteta saaks nanomeditsiin täidaks sellele pandud ootusi varem kui 15—30 aasta pärast.
''Kui vaadata 30 aastat ajaperioodina, siis hõlmab see endas tervet teadlaskarjääri. Kui asi sellisel kujul läbi peaks minema, siis oleks ma kava lõppedes 70-aastane. Kuid kui tahad valdkonnale korralikku vundamenti laduda, siis ei saa nurkadest lõigata,'' märkis Chan ülevaates paberile pandud strateegiat kirjeldades.
Esimesed sammud
Esimese sammuna tuleks liikuda ulatuslikuma infovahetuse suunas. Näiteks luua keskne andmebaas, kus oleks võimalik end jooksvalt teiste töörühmade vahetulemustega kursis hoida. Viimase eelduseks on aga, et akadeemilised ringkonnad tahavad siiralt teistega oma tulemusi jagada. Valdkonna tuleviku huvides on see aga Chani sõnul hädavajalik. Pealegi – laboriseinte vahele jäävad lahenduste näol on tegu maksumaksja raha raiskamisega.
Teadlane tõi välja, et teaduses käib selle üle praegu tohutu debatt. ''Füüsikud panevad sisuliselt kõik internetti üles, mis ei mõjuta kuidagi nende hilisemat avaldamist. Teistele ei paista see aga üldse meeldivat. Bioloogid üritasid Biorxivi näol midagi teha, kuid see ei läinud käima. Keemikutel pole üldse midagi. Kuid mul on naljakas tunne, et uus põlvkond vaatab asjadele veidi teisiti kui 23 aasta eest,'' oli Chan lootusrikas. Avalikke andmebaasi saaksid kasutada strateegiliste otsuste langetamisel ka riiklikud reguleerivat täitvad agentuurid.
See võiks teha paremaid otsuseid ka rahastamise suhtes, mis võimaldaks omakorda vähendada mõttetut dubleerimist. ''Kui vaadata USA ja Kanada riikliku tervishoiu instituudi näidet, siis kõik tahavad selle meepotist oma osa saada. Miski ei kindlusta aga, et konkurentsis peale jäänud projektides ei uurita sisuliselt ühte ja sedasama. Märksa parem oleks, kui iga labor üritataks vastata erinevale küsimusele, kuid need oleks omavahel seotud,'' mõtiskles nanotehnoloog.
Algust tuleks teha ka andmekaevega. ''Vaatasime vaid kümmet aastat nanoosakeste kohale sihtmärgini toimetamise kontekstis. Kui aga organiseerida kõik andmed ja selle tulemusel valdkonnast tervikpilt, oleks võimalik tõepoolest kliinilistes rakendusteks sobivate nanoosakesteni jõuda ehk 15 aastaga,'' ennustas Chan.
### Response:
Analüüs: nanomeditsiini rakendamine vähiravis on kümnendite kaugusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku tulistasid Kremli-meelsed jõud Ukraina relvajõudude positsioone 42 korral, mida on 13 võrra rohkem kui eelnenud ööpäeval. Eelnenud ööpäeval langenuid ei olnud, haavatuid oli
kolm, vahendas Unian.
Muuhulgas kasutas vastane tulistamiseks 82 mm ja 120 mm miinipildujaid, lisaks granaadiheitjaid, kuulipildujaid ning käsitulirelvi.
Terrorismivastase operatsiooni (ATO) staabi kinnitusel oli kõige pingelisem Donetski oblastis Marjinkas, kus Ukraina sõdurid suutsid raskustest hoolimata oma positsioonid säilitada.
Ööpäeva jooksul avasid valitsusväelased vastutule 13 korral.
Olukord Ida-Ukrainas 26. aprilli seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT. | Donbassis langes ööpäeva jooksul üks Ukraina sõdur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku tulistasid Kremli-meelsed jõud Ukraina relvajõudude positsioone 42 korral, mida on 13 võrra rohkem kui eelnenud ööpäeval. Eelnenud ööpäeval langenuid ei olnud, haavatuid oli
kolm, vahendas Unian.
Muuhulgas kasutas vastane tulistamiseks 82 mm ja 120 mm miinipildujaid, lisaks granaadiheitjaid, kuulipildujaid ning käsitulirelvi.
Terrorismivastase operatsiooni (ATO) staabi kinnitusel oli kõige pingelisem Donetski oblastis Marjinkas, kus Ukraina sõdurid suutsid raskustest hoolimata oma positsioonid säilitada.
Ööpäeva jooksul avasid valitsusväelased vastutule 13 korral.
Olukord Ida-Ukrainas 26. aprilli seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT.
### Response:
Donbassis langes ööpäeva jooksul üks Ukraina sõdur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aprilli teisel poolel dirigeeris Kristiina Poska külalisena Alam-Austria Tonkünstlereid (Tonkünstler-Orchester Niederösterreich) ja andis nendega viis kontserti Austrias, neist kaks Viini Musikvereinis. Need kontserdipaigad on tõeliselt atraktiivsed publikumagnetid.
Kontserdisarja alustati 15. aprillil Badeni Casinos, järgnes 16. aprillil kontsertõhtu Grafeneggi Auditoriumis ning 17. aprillil viis Kristiina Poska orkestri Viini Musikvereini kuulsasse „Kuldsesse saali“, juhatades seal debütandina esmakordselt. Veel toimus üks õhtu 18. aprillil imposantses St. Pölteni Festspielhausis ning sama kavaga teine õhtu 19. aprillil taas Musikvereinis.
Kava, mida esitati kõik viis korda, oli selline: Leoš Janáčeki süit ooperist „Reinuvader Rebane“, Einojuhani Rautavaara Kontsert harfile ja orkestrile (solist Xavier de Maistre) ning Robert Schumanni III sümfoonia („Reini sümfoonia“).
Tore on meenutada, et Kristiina käis nüüd oma esinemistega samal marsruudil, mida tegi pidevalt Kristjan Järvi, olles Alam-Austria Tonkünstler-orkestri peadirigent aastail 2004-2009. Nii on just tema Eesti dirigentidest kõige rohkem ka Musikvereinis juhatanud.
Tonkünstlereid on Kristiina Poska varem dirigeerinud kaks aastat tagasi, kui avas Berliinis lavastatud väga populaarse „Võluflöödi“ etendustega St. Pölteni Festivalimajas uue hooaja. St. Pölten oma 1063-kohalise pidusaaliga on ka orkestri residents.
Berliini Koomilises Ooperis dirigeeris Kristiina Poska 21. aprillil Marius Felix Lange ooperi „Canterville'i lossi vaim“ viimast etendust. Nagu ta ütleb, on tal Berliinis lähiajal veel vaid loetud etendused: 7. mail Wolfgang Amadeus Mozarti „Don Giovanni“ ning juunis-juulis mõni õhtu Frederick Loewe'i muusikaliga „Ma Fair Lady“.
Märtsikuu viimasel päeval oli Kristiina Poskal huvitav kohtumine Põhjamaade noorte muusikutega. Bergeni Filharmoonia orkestriga tehti Bergeni Griegi Hallis mahuka kavaga kontsert, kus esinesid Norra, Taani ja Rootsi noored solistid Norra kultuuri toetava fondi, Bergenis resideeriva Kavli Trusti stipendiumi laureaatidena. Kristiina raamistas kava Edvard Griegi teostega orkestrilt, alustades „Peer Gynti“ muusika I vaatuse sissejuhatusega ning lõpetades õhtu orkestrivahemänguga samast näidendimuusikast „Tormine õhtu merel“. Kava põhiosas esinesid pianist Olga Jørgensen osaga Ludwig van Beethoveni I klaverikontserdist, flötist Kristin Hammerseth Carl Reinecke Flöödikontserdi D-duur kahe osaga, sopran Matilda Sterby koguni nelja palaga Puccini, Mahleri, Debussy ja Gounod' muusikast, viiuldaja Ragnhild Kyvik Bauge osadega Stravinski Viiulikontserdist ning klarnetist Magnus Holmander, kes mängis rootsi nüüdishelilooja Anders Hillborgi teose „Peacock Tales“.
Kolmapäeval, 4. mail dirigeerib Kristiina taas Neeme Järvi kunagist kauaaegset Göteborgi Sümfooniaorkestrit, „Kevadkontserdil“ on ettekandel Johannes Brahmsi „Traagiline avamäng“, rootsi tänapäevahelilooja Gunnar de Frumerie Tromboonikontsert (solist GSO-st Audun Breen) ning Mozarti Sümfoonia nr 25.
Ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdi juhatamine 13. mai õhtul Estonia kontserdisaalis on usaldatud Kristiina Poskale. Ühtlasi on see kava sarja „Romantika“ IV kontsert kahe suure maailmaklassika teosega. Ettekandel on Brahmsi Viiulikontsert D-duur op. 77, solistiks nimekas Rootsi viiuldaja Cecilia Zilliacus, ning Anton Bruckneri Sümfoonia nr 4 („Romantiline“). On rõõmustav, et Kristiina Poska on nüüd aina enam tuntud ja nõutud ka oma sünnimaal, nii kontserdilaval kui tele- ja raadioprogrammides. | Dirigent Kristiina Poska tegi debüüdi Viini Musikvereini Kuldses saalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aprilli teisel poolel dirigeeris Kristiina Poska külalisena Alam-Austria Tonkünstlereid (Tonkünstler-Orchester Niederösterreich) ja andis nendega viis kontserti Austrias, neist kaks Viini Musikvereinis. Need kontserdipaigad on tõeliselt atraktiivsed publikumagnetid.
Kontserdisarja alustati 15. aprillil Badeni Casinos, järgnes 16. aprillil kontsertõhtu Grafeneggi Auditoriumis ning 17. aprillil viis Kristiina Poska orkestri Viini Musikvereini kuulsasse „Kuldsesse saali“, juhatades seal debütandina esmakordselt. Veel toimus üks õhtu 18. aprillil imposantses St. Pölteni Festspielhausis ning sama kavaga teine õhtu 19. aprillil taas Musikvereinis.
Kava, mida esitati kõik viis korda, oli selline: Leoš Janáčeki süit ooperist „Reinuvader Rebane“, Einojuhani Rautavaara Kontsert harfile ja orkestrile (solist Xavier de Maistre) ning Robert Schumanni III sümfoonia („Reini sümfoonia“).
Tore on meenutada, et Kristiina käis nüüd oma esinemistega samal marsruudil, mida tegi pidevalt Kristjan Järvi, olles Alam-Austria Tonkünstler-orkestri peadirigent aastail 2004-2009. Nii on just tema Eesti dirigentidest kõige rohkem ka Musikvereinis juhatanud.
Tonkünstlereid on Kristiina Poska varem dirigeerinud kaks aastat tagasi, kui avas Berliinis lavastatud väga populaarse „Võluflöödi“ etendustega St. Pölteni Festivalimajas uue hooaja. St. Pölten oma 1063-kohalise pidusaaliga on ka orkestri residents.
Berliini Koomilises Ooperis dirigeeris Kristiina Poska 21. aprillil Marius Felix Lange ooperi „Canterville'i lossi vaim“ viimast etendust. Nagu ta ütleb, on tal Berliinis lähiajal veel vaid loetud etendused: 7. mail Wolfgang Amadeus Mozarti „Don Giovanni“ ning juunis-juulis mõni õhtu Frederick Loewe'i muusikaliga „Ma Fair Lady“.
Märtsikuu viimasel päeval oli Kristiina Poskal huvitav kohtumine Põhjamaade noorte muusikutega. Bergeni Filharmoonia orkestriga tehti Bergeni Griegi Hallis mahuka kavaga kontsert, kus esinesid Norra, Taani ja Rootsi noored solistid Norra kultuuri toetava fondi, Bergenis resideeriva Kavli Trusti stipendiumi laureaatidena. Kristiina raamistas kava Edvard Griegi teostega orkestrilt, alustades „Peer Gynti“ muusika I vaatuse sissejuhatusega ning lõpetades õhtu orkestrivahemänguga samast näidendimuusikast „Tormine õhtu merel“. Kava põhiosas esinesid pianist Olga Jørgensen osaga Ludwig van Beethoveni I klaverikontserdist, flötist Kristin Hammerseth Carl Reinecke Flöödikontserdi D-duur kahe osaga, sopran Matilda Sterby koguni nelja palaga Puccini, Mahleri, Debussy ja Gounod' muusikast, viiuldaja Ragnhild Kyvik Bauge osadega Stravinski Viiulikontserdist ning klarnetist Magnus Holmander, kes mängis rootsi nüüdishelilooja Anders Hillborgi teose „Peacock Tales“.
Kolmapäeval, 4. mail dirigeerib Kristiina taas Neeme Järvi kunagist kauaaegset Göteborgi Sümfooniaorkestrit, „Kevadkontserdil“ on ettekandel Johannes Brahmsi „Traagiline avamäng“, rootsi tänapäevahelilooja Gunnar de Frumerie Tromboonikontsert (solist GSO-st Audun Breen) ning Mozarti Sümfoonia nr 25.
Ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdi juhatamine 13. mai õhtul Estonia kontserdisaalis on usaldatud Kristiina Poskale. Ühtlasi on see kava sarja „Romantika“ IV kontsert kahe suure maailmaklassika teosega. Ettekandel on Brahmsi Viiulikontsert D-duur op. 77, solistiks nimekas Rootsi viiuldaja Cecilia Zilliacus, ning Anton Bruckneri Sümfoonia nr 4 („Romantiline“). On rõõmustav, et Kristiina Poska on nüüd aina enam tuntud ja nõutud ka oma sünnimaal, nii kontserdilaval kui tele- ja raadioprogrammides.
### Response:
Dirigent Kristiina Poska tegi debüüdi Viini Musikvereini Kuldses saalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tammemägi tahtis kaebuses erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 2014. aasta 23. oktoobri ettekirjutuse tühisuse tuvastamist või alternatiivselt tühistamist.
Tammemägi esindaja advokaat Raiko Paas taotles Tallinna halduskohtu mullu 17. juuni otsuse tühistamist ning uut otsust, millega tühistakse täielikult erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutus.
Samuti palus advokaat jätta kõik menetluskulud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kanda.
Halduskohus jättis mullu 17. juunil Tammemägi kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
Vaidlustatud ettekirjutusega luges ERJK Stroomi rannahoone seinale riputatud plakati, mille eest oli tasunud Tallinna linn, Tammemägile tehtud keelatud annetuseks ja kohustas teda selle annetuse Tallinna linnale tagastama.
Ettekirjutuses käsitletud tagastatav keelatud annetus oli 268 eurot ja 80 senti.
Samuti pani komisjon Tammemägile kohustuse kõrvaldada puudused valimiskampaania aruandes ja esitama ERJK-le tõendid nende kohustuste täitmise kohta.
Ringkonnakohus langetab otsuse 12. mail. | Tammemägi tahab keelatud annetuse kohta tehtud ettekirjutuse tühistamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tammemägi tahtis kaebuses erakondade rahastamise järelevalve komisjoni 2014. aasta 23. oktoobri ettekirjutuse tühisuse tuvastamist või alternatiivselt tühistamist.
Tammemägi esindaja advokaat Raiko Paas taotles Tallinna halduskohtu mullu 17. juuni otsuse tühistamist ning uut otsust, millega tühistakse täielikult erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutus.
Samuti palus advokaat jätta kõik menetluskulud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kanda.
Halduskohus jättis mullu 17. juunil Tammemägi kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
Vaidlustatud ettekirjutusega luges ERJK Stroomi rannahoone seinale riputatud plakati, mille eest oli tasunud Tallinna linn, Tammemägile tehtud keelatud annetuseks ja kohustas teda selle annetuse Tallinna linnale tagastama.
Ettekirjutuses käsitletud tagastatav keelatud annetus oli 268 eurot ja 80 senti.
Samuti pani komisjon Tammemägile kohustuse kõrvaldada puudused valimiskampaania aruandes ja esitama ERJK-le tõendid nende kohustuste täitmise kohta.
Ringkonnakohus langetab otsuse 12. mail.
### Response:
Tammemägi tahab keelatud annetuse kohta tehtud ettekirjutuse tühistamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täpsemalt on lühema distantsi pikkuseks 56 km. Võrreldes mõne varasema aastaga, ei läbi rada sel aastal Elvat. Põhjuseks suuresti see, et Kulbilohu viadukt on remondis ja see raskendab Elvasse sissesõitu. Elva asemel on lühikese distantsi esimene teeninduspunkt hoopis Nõos, kust rattaralli kunagi varem läbi pole läinud.
Lisaks järgneb Nõo TP-le veel ligikaudu 10 km täiesti uut rajalõiku, mis on saanud värskelt kõvakatte ning on seega nüüd rattaralliks sobilik. Kõnealune lõik on Nõo ja Tamsa vahel. Sealt edasi kulgeb lühike rattaralli distants juba harjumuspärast radapidi sarnaselt pikale distantsile läbi Pangodi, Kambja ja Ülenurme.
Olulise faktorina saab välja tuua ka selle, et lühikese distantsi start Tartust Turu tänavalt on sarnaselt eelmisele aastale varem ehk kell 10 ja pika distantsi start kell 11. Sellega peaks olema tagatud olukord, kus lühike ja pikk distants ei hakka üksteist rajal segama ning see omakorda aitab kaasa ohutusele.
Täpsemalt saab 35. Tartu rattaralli rajaga tutvuda rattaralli rajaskeemide lehel.
35. Tartu rattaralli kõige soodsam registreerimisvoor lõppeb sel reedel, 29. aprillil. | Tartu rattaralli vallutab sel aastal Postitee, Otepää kõrgustiku ja Nõo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täpsemalt on lühema distantsi pikkuseks 56 km. Võrreldes mõne varasema aastaga, ei läbi rada sel aastal Elvat. Põhjuseks suuresti see, et Kulbilohu viadukt on remondis ja see raskendab Elvasse sissesõitu. Elva asemel on lühikese distantsi esimene teeninduspunkt hoopis Nõos, kust rattaralli kunagi varem läbi pole läinud.
Lisaks järgneb Nõo TP-le veel ligikaudu 10 km täiesti uut rajalõiku, mis on saanud värskelt kõvakatte ning on seega nüüd rattaralliks sobilik. Kõnealune lõik on Nõo ja Tamsa vahel. Sealt edasi kulgeb lühike rattaralli distants juba harjumuspärast radapidi sarnaselt pikale distantsile läbi Pangodi, Kambja ja Ülenurme.
Olulise faktorina saab välja tuua ka selle, et lühikese distantsi start Tartust Turu tänavalt on sarnaselt eelmisele aastale varem ehk kell 10 ja pika distantsi start kell 11. Sellega peaks olema tagatud olukord, kus lühike ja pikk distants ei hakka üksteist rajal segama ning see omakorda aitab kaasa ohutusele.
Täpsemalt saab 35. Tartu rattaralli rajaga tutvuda rattaralli rajaskeemide lehel.
35. Tartu rattaralli kõige soodsam registreerimisvoor lõppeb sel reedel, 29. aprillil.
### Response:
Tartu rattaralli vallutab sel aastal Postitee, Otepää kõrgustiku ja Nõo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik, kes teavad veidi Ilmar Taskat, teavad ka seda, et ta on ladus lugudevestja ja et tal neid lugusid tõepoolest ka jätkub. Lõpuks on ta käinud ja elanud ka ohtralt välismaal. Nii et, pole üldse üllatus, et Ilmar oma stoorisid viimaks raamatukaante vahele seadma hakkas. Ilmar on aga ka ülimalt tähelepanelik kuulaja, hästi empaatiline ja oskab väikestestki detailidest üles noppida suuremaid asju. Ning ka muidugi fantaseerida, kuidas teisiti.
Minu käest on mitu inimest aga jõudnud juba küsida, et kas tõesti Taska uus raamat on nii hea, nagu räägitakse. Justkui ei tahaks uskuda, et tuntud filmiprodutsent, Hollywoodi tegelinski, Kanal 2 käimatõmbaja ja seltskonnafotode sangar millekski "nii tõsiseltvõetavaks" sobiks. Kirjanik on meie argiteadvuses küllap ikka midagi palju tähtsamat ja pühamat. Tegelikult on Ilmaril muidugi "lunastus" olemas – ta ju ise küüditatute laps ja Siberis sündinud.
Mina ütlen, et loe raamat läbi, see läheb ludinal. Ja soovitan soojalt kõigil eestimaalastel ja muidugi kõigil teistelgi tulevikus see läbi lugeda.
"Pobeda 1946" viib meid sõjajärgsesse Stalini süsteemi kontrolli all olevasse Tallinna, ka Moskvasse. Kuid ka Londonisse, vabasse maailma, BBC raadiotöötaja kaudu, kes on suhtes siin elava ooperilauljatariga. Võimalik, et see ongi Ilmari kui professionaalse filmiprodutsendi ja -stsenaristi viga, et ta tahab võimaliku suurema auditooriumi saamiseks leida ühisosi laiemalt.
Ja iseenesest on see avaram haare ja diapasoon ju eelduseks ka meie ajaloomõistmisele. Samuti on romaanis esindatud valik tüüpkarakteritest, kes sel ajal võisid ringi sebida. Tegelikult saanuks pikemagi nimekirja tüüpe, aga kui paksuks sa oma raamatutellist ikka ajad.
Taska romaani haaravuse, dünaamilisuse ja korraliku kulgemise tagab selle kinemaatilisus või filmilikkus. Taska kirjeldab visualiseerides, jõulist kujundikeelt kasutades, tungides ühelt poolt üksikasjadesse, teisalt üldistades. Detailideni räägitakse inimese hingesopis ja mõtteis olevast, aga samuti muljetest taju tasandil, väljendades lõhnu ja hääli. Üksikasjalikkus annab ajaloolist veenvust ja tõepära. Tegelikult ka loojutustamise teine pool, üldistamine, koondportreed ja sümbolid on need, mida tahaksime ajaloolasteltki kuulda. Ja rahvusromantikud on ju meile vastu tulnud.
Teatud kunstlikkus ja skemaatilisus, mis ehk ajalugu lihtsustavad, on ilukirjanduslikus konstruktsioonis paratamatud. Neid utreeringuid rehabiliteerivad emotsioonid ning poeesia.
Päris ajalootruuduse mõõtmiseks läheks vaja hoolikamat lugemist, mitte hoogsat neelamist. Iseenesest tundub kõik – nii ajastu põhijooned, suurriikide-liitlaste muutuma hakkavad vahekorrad, õhusolevad ideed, esitatud karakterid jm, olevat üldjoontes korrektne ja võimalik. On arvatud, et raamatu võimas asi-tegelane-sümbol, Pobeda, nõukogude autotööstuse esimene suhteliselt iseseisev arendus, vahest ei saanuks jõuda nii levinult Tallinna aastal 1946. Toodeti küll, aga väheses koguses peamiselt Moskva ja Leningradi parteiisadele. Vahemärkusena meenub, et kui auto prototüüpi Stalinile tutvustati, siis olnud tal nimeks Rodina (Kodumaa). Stalin siis küsinud, et mis hinnaga kodumaad siis müüte? Tuleb ainult kasuks, kui mõni pisiasi tekitab küsimusi. Romaanid ja mängufilmid võivad aidata kaasa ajalooalastele diskussioonidele ja poleemikale. Meie ajalugu ei ole valmis ning ei peagi olema mingi lõpp-produkt.
Läheb vist veidi kõrvale, kuigi mitte minu jaoks, et – olen ise väga olnud meie Okupatsioonide Muuseumi nime muutmise poolt. Algusest peale häiris see üheselt ohvripositsioonis ja pisut isegi masohhistlikult nartsissistlik nimetus, mis pandud kui pisukese ja kibestunud rahvakillu alaväärsuskompleksi kompenseerimiseks. Või kättemaksuks kellelegi? Olgu ikka vabaduse või vabadusvõitluse muuseum. Sest vabaduses oli ja on point ja kese. Olgu siis kasvõi Vabamu! Ja kommunismiohvrite valu ja kannatuse riitused jäägu kivvi raiutuna memoriaalile. Osana meie mälumaastikul meenutama seda õuduste poolt.
Taska romaani ja karakterite kaudu näeme tollast elu ja ajalugu ikkagi ajalooõpikutest mitmekülgsemalt. Muuseumi peaks muuseas olema asja ka neil, kes nn okupatsiooniajal õitsesid ja haljal oksal svingisid. Neid leidus ka kõvasti, sealhulgas rohkelt eesti inimesi, ning nende lood on ka olulised ära kuulata. Need lood ei ole ühe vitsaga löödud. Mäluasutusel olgu au ja kohustus need vastu võtta, ega muuseum saa olla repressiivinstitutsioon. Muuseum olgu see koht, kus arutada läinud ränkade aegade üle, süüvida kõigisse aspektidesse terviklikult ning näha neid aegu mitte must-valgena – et just meie olime ohvrid ja teised tegid meile haiget, vaid ikka nii, nagu tegelikult oli.
Ilmar Taska romaanist, mis ilmselt osutub populaarseks, võikski tõukuda üks selline tõmbeteema, kus inimesed saavad kohtuda professionaalsete ajaloolastega, kes 70 aastat tagasi Tallinnas hargnenud lood läbi arutavad. | Arvustus. Pobeda Vabamu vitriinis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik, kes teavad veidi Ilmar Taskat, teavad ka seda, et ta on ladus lugudevestja ja et tal neid lugusid tõepoolest ka jätkub. Lõpuks on ta käinud ja elanud ka ohtralt välismaal. Nii et, pole üldse üllatus, et Ilmar oma stoorisid viimaks raamatukaante vahele seadma hakkas. Ilmar on aga ka ülimalt tähelepanelik kuulaja, hästi empaatiline ja oskab väikestestki detailidest üles noppida suuremaid asju. Ning ka muidugi fantaseerida, kuidas teisiti.
Minu käest on mitu inimest aga jõudnud juba küsida, et kas tõesti Taska uus raamat on nii hea, nagu räägitakse. Justkui ei tahaks uskuda, et tuntud filmiprodutsent, Hollywoodi tegelinski, Kanal 2 käimatõmbaja ja seltskonnafotode sangar millekski "nii tõsiseltvõetavaks" sobiks. Kirjanik on meie argiteadvuses küllap ikka midagi palju tähtsamat ja pühamat. Tegelikult on Ilmaril muidugi "lunastus" olemas – ta ju ise küüditatute laps ja Siberis sündinud.
Mina ütlen, et loe raamat läbi, see läheb ludinal. Ja soovitan soojalt kõigil eestimaalastel ja muidugi kõigil teistelgi tulevikus see läbi lugeda.
"Pobeda 1946" viib meid sõjajärgsesse Stalini süsteemi kontrolli all olevasse Tallinna, ka Moskvasse. Kuid ka Londonisse, vabasse maailma, BBC raadiotöötaja kaudu, kes on suhtes siin elava ooperilauljatariga. Võimalik, et see ongi Ilmari kui professionaalse filmiprodutsendi ja -stsenaristi viga, et ta tahab võimaliku suurema auditooriumi saamiseks leida ühisosi laiemalt.
Ja iseenesest on see avaram haare ja diapasoon ju eelduseks ka meie ajaloomõistmisele. Samuti on romaanis esindatud valik tüüpkarakteritest, kes sel ajal võisid ringi sebida. Tegelikult saanuks pikemagi nimekirja tüüpe, aga kui paksuks sa oma raamatutellist ikka ajad.
Taska romaani haaravuse, dünaamilisuse ja korraliku kulgemise tagab selle kinemaatilisus või filmilikkus. Taska kirjeldab visualiseerides, jõulist kujundikeelt kasutades, tungides ühelt poolt üksikasjadesse, teisalt üldistades. Detailideni räägitakse inimese hingesopis ja mõtteis olevast, aga samuti muljetest taju tasandil, väljendades lõhnu ja hääli. Üksikasjalikkus annab ajaloolist veenvust ja tõepära. Tegelikult ka loojutustamise teine pool, üldistamine, koondportreed ja sümbolid on need, mida tahaksime ajaloolasteltki kuulda. Ja rahvusromantikud on ju meile vastu tulnud.
Teatud kunstlikkus ja skemaatilisus, mis ehk ajalugu lihtsustavad, on ilukirjanduslikus konstruktsioonis paratamatud. Neid utreeringuid rehabiliteerivad emotsioonid ning poeesia.
Päris ajalootruuduse mõõtmiseks läheks vaja hoolikamat lugemist, mitte hoogsat neelamist. Iseenesest tundub kõik – nii ajastu põhijooned, suurriikide-liitlaste muutuma hakkavad vahekorrad, õhusolevad ideed, esitatud karakterid jm, olevat üldjoontes korrektne ja võimalik. On arvatud, et raamatu võimas asi-tegelane-sümbol, Pobeda, nõukogude autotööstuse esimene suhteliselt iseseisev arendus, vahest ei saanuks jõuda nii levinult Tallinna aastal 1946. Toodeti küll, aga väheses koguses peamiselt Moskva ja Leningradi parteiisadele. Vahemärkusena meenub, et kui auto prototüüpi Stalinile tutvustati, siis olnud tal nimeks Rodina (Kodumaa). Stalin siis küsinud, et mis hinnaga kodumaad siis müüte? Tuleb ainult kasuks, kui mõni pisiasi tekitab küsimusi. Romaanid ja mängufilmid võivad aidata kaasa ajalooalastele diskussioonidele ja poleemikale. Meie ajalugu ei ole valmis ning ei peagi olema mingi lõpp-produkt.
Läheb vist veidi kõrvale, kuigi mitte minu jaoks, et – olen ise väga olnud meie Okupatsioonide Muuseumi nime muutmise poolt. Algusest peale häiris see üheselt ohvripositsioonis ja pisut isegi masohhistlikult nartsissistlik nimetus, mis pandud kui pisukese ja kibestunud rahvakillu alaväärsuskompleksi kompenseerimiseks. Või kättemaksuks kellelegi? Olgu ikka vabaduse või vabadusvõitluse muuseum. Sest vabaduses oli ja on point ja kese. Olgu siis kasvõi Vabamu! Ja kommunismiohvrite valu ja kannatuse riitused jäägu kivvi raiutuna memoriaalile. Osana meie mälumaastikul meenutama seda õuduste poolt.
Taska romaani ja karakterite kaudu näeme tollast elu ja ajalugu ikkagi ajalooõpikutest mitmekülgsemalt. Muuseumi peaks muuseas olema asja ka neil, kes nn okupatsiooniajal õitsesid ja haljal oksal svingisid. Neid leidus ka kõvasti, sealhulgas rohkelt eesti inimesi, ning nende lood on ka olulised ära kuulata. Need lood ei ole ühe vitsaga löödud. Mäluasutusel olgu au ja kohustus need vastu võtta, ega muuseum saa olla repressiivinstitutsioon. Muuseum olgu see koht, kus arutada läinud ränkade aegade üle, süüvida kõigisse aspektidesse terviklikult ning näha neid aegu mitte must-valgena – et just meie olime ohvrid ja teised tegid meile haiget, vaid ikka nii, nagu tegelikult oli.
Ilmar Taska romaanist, mis ilmselt osutub populaarseks, võikski tõukuda üks selline tõmbeteema, kus inimesed saavad kohtuda professionaalsete ajaloolastega, kes 70 aastat tagasi Tallinnas hargnenud lood läbi arutavad.
### Response:
Arvustus. Pobeda Vabamu vitriinis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maamaksuseaduse kohaselt on kaitsealade sihtkaitsevööndi maa omanikud maamaksust vabastatud, piiranguvööndi maalt tasutakse maamaksu aga 50 protsenti kehtivast määrast. Sellest tulenevalt jääb omavalitsustel saamata suur osa tulust, mis vähendab omavalitsuse eelarvet. Kohalikud omavalitsused on seetõttu juba mitu aastat vaadanud kompensatsiooni ootuses nõudlikult riigi otsa.
"Looduskaitsealade tõttu saamata jääv maamaks on olnud jutuks mitu aastat," möönis rahandusministeeriumi esindaja Armo Vask. "Põhjuse, miks seda teemat on kaua arutatud, võib leida sellest, et kokku saavad väga erinevad huvid. Looduskaitse huvi on säilitada liigirikkust, maaomaniku huvi on saada piirangute eest kompensatsiooni ning kohalike omavalitsuste huvi on mitte kaotada maksuraha," selgitas Vask, miks lahendust ikka veel pole.
Raplamaa omavalitsuste juhid on välja käinud kaks võimalikku lahendust. Neist esimesega taotlevad nad, et keskvalitsuse poolt õigusaktidega kehtestatud maamaksuvabastused hüvitataks riigieelarvest. Teine ettepanek aga on muuta haldusreformi protsessi käigus omavalitsuste tulubaasi puutuvaid õigusakte ja määrata maamaks kohalikuks maksuks.
Tänavu märtsis teatas ka riigikogu keskkonnakomisjon, et taotleb rahandusministeeriumilt meetmete väljatöötamist, et kompenseerida omavalitsustele saamata jäänud tulu, mis on seotud riiklikult kehtestatud piirangutega looduskaitsealustele maadele.
Aprilli lõpuks ootab keskkonnakomisjon konkreetseid ettepanekuid lisaks rahandusministeeriumile ka keskkonnaministeeriumilt, kuidas antud küsimusi ja tekkinud probleeme võimalikult kiiresti lahendada.
"Teemaga töö küll jätkub, kuid praegu on raske öelda, missuguste lahendusteni võidakse jõuda," jättis Vask otsad lahtiseks, seega rahandusministeeriumil lahendust veel pole. | Looduskaitsealused maad võtavad omavalitsuste tulubaasist kolm miljonit eurot aastas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maamaksuseaduse kohaselt on kaitsealade sihtkaitsevööndi maa omanikud maamaksust vabastatud, piiranguvööndi maalt tasutakse maamaksu aga 50 protsenti kehtivast määrast. Sellest tulenevalt jääb omavalitsustel saamata suur osa tulust, mis vähendab omavalitsuse eelarvet. Kohalikud omavalitsused on seetõttu juba mitu aastat vaadanud kompensatsiooni ootuses nõudlikult riigi otsa.
"Looduskaitsealade tõttu saamata jääv maamaks on olnud jutuks mitu aastat," möönis rahandusministeeriumi esindaja Armo Vask. "Põhjuse, miks seda teemat on kaua arutatud, võib leida sellest, et kokku saavad väga erinevad huvid. Looduskaitse huvi on säilitada liigirikkust, maaomaniku huvi on saada piirangute eest kompensatsiooni ning kohalike omavalitsuste huvi on mitte kaotada maksuraha," selgitas Vask, miks lahendust ikka veel pole.
Raplamaa omavalitsuste juhid on välja käinud kaks võimalikku lahendust. Neist esimesega taotlevad nad, et keskvalitsuse poolt õigusaktidega kehtestatud maamaksuvabastused hüvitataks riigieelarvest. Teine ettepanek aga on muuta haldusreformi protsessi käigus omavalitsuste tulubaasi puutuvaid õigusakte ja määrata maamaks kohalikuks maksuks.
Tänavu märtsis teatas ka riigikogu keskkonnakomisjon, et taotleb rahandusministeeriumilt meetmete väljatöötamist, et kompenseerida omavalitsustele saamata jäänud tulu, mis on seotud riiklikult kehtestatud piirangutega looduskaitsealustele maadele.
Aprilli lõpuks ootab keskkonnakomisjon konkreetseid ettepanekuid lisaks rahandusministeeriumile ka keskkonnaministeeriumilt, kuidas antud küsimusi ja tekkinud probleeme võimalikult kiiresti lahendada.
"Teemaga töö küll jätkub, kuid praegu on raske öelda, missuguste lahendusteni võidakse jõuda," jättis Vask otsad lahtiseks, seega rahandusministeeriumil lahendust veel pole.
### Response:
Looduskaitsealused maad võtavad omavalitsuste tulubaasist kolm miljonit eurot aastas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Saksamaa toetab Leedut, me oleme partnerid nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. EL ja NATO on langetanud otsused sammude kohta, mida säärase agressiooni puhul astutakse," ütles saadik teisipäeval BNS-ile. "Ilma igasuguse kahtluseta panustab neisse mehhanismidesse ka Saksamaa."
Hiljutine arvamusküsitlus näitas, et 57 protsendi sakslaste arvates ei peaks Saksamaa saatma Venemaa rünnaku korral oma vägesid Baltimaid ja Poolat kaitsma. Vaid 31 protsenti sakslastest arvas, et Saksa relvajõud peaksid aitama neil riikidel ennast kaitsta, 12 protsendil ei olnud seisukohta.
Küsitluse tellinud Bretelsmanni fond kinnitab, et sellise hoiaku tingib Saksa patsifilm ja arvamus, et Venemaa ei kujuta endast ohtu. | Suursaadik: Berliini valmidus Leedut kaitsta on väljaspool kahtlust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saksamaa toetab Leedut, me oleme partnerid nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. EL ja NATO on langetanud otsused sammude kohta, mida säärase agressiooni puhul astutakse," ütles saadik teisipäeval BNS-ile. "Ilma igasuguse kahtluseta panustab neisse mehhanismidesse ka Saksamaa."
Hiljutine arvamusküsitlus näitas, et 57 protsendi sakslaste arvates ei peaks Saksamaa saatma Venemaa rünnaku korral oma vägesid Baltimaid ja Poolat kaitsma. Vaid 31 protsenti sakslastest arvas, et Saksa relvajõud peaksid aitama neil riikidel ennast kaitsta, 12 protsendil ei olnud seisukohta.
Küsitluse tellinud Bretelsmanni fond kinnitab, et sellise hoiaku tingib Saksa patsifilm ja arvamus, et Venemaa ei kujuta endast ohtu.
### Response:
Suursaadik: Berliini valmidus Leedut kaitsta on väljaspool kahtlust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selleks, et anda oma panus piduliku saatepäeva värvikamaks muutmiseks, kirjuta üles oma lugu, mis ja kuidas on sinu Eestis 25 aasta jooksul muutunud. Kas sinu vanaema armsa karjamaa peale on vahepeal kerkinud suur kaubanduskeskus või sai sinu vennast kuulus fotograaf pärast ajalooliste sündmuste jäädvustamist 1990ndate alguses?
Oma lugu, mis peaks mahtuma ühele A4 lehele, pane kirja SIIN. Võimalusel lisa kindlasti ka meenutust illustreerivaid pilte. Kui tunned end koduselt videomaailmas, siis sisesta ankeeti oma andmed ning YouTube'i või Vimeo link sinu videoloole, mille pikkus võiks olla kuni poolteist minutit.
Kõik lood avaldame pidupäeva kodulehel etv.ee/25aastat ja nii mõnigi neist lugudest võib leida 20. augustil tee ETV ekraanile.
Vaata inspiratsiooni ammutamiseks lugu Kristast, tema mehest ja nende aabitsatest:
Küsimuste korral kirjuta aadressil [email protected]. | Jaga ETV-ga mälestusi, mida tegid sina 25 aastat tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selleks, et anda oma panus piduliku saatepäeva värvikamaks muutmiseks, kirjuta üles oma lugu, mis ja kuidas on sinu Eestis 25 aasta jooksul muutunud. Kas sinu vanaema armsa karjamaa peale on vahepeal kerkinud suur kaubanduskeskus või sai sinu vennast kuulus fotograaf pärast ajalooliste sündmuste jäädvustamist 1990ndate alguses?
Oma lugu, mis peaks mahtuma ühele A4 lehele, pane kirja SIIN. Võimalusel lisa kindlasti ka meenutust illustreerivaid pilte. Kui tunned end koduselt videomaailmas, siis sisesta ankeeti oma andmed ning YouTube'i või Vimeo link sinu videoloole, mille pikkus võiks olla kuni poolteist minutit.
Kõik lood avaldame pidupäeva kodulehel etv.ee/25aastat ja nii mõnigi neist lugudest võib leida 20. augustil tee ETV ekraanile.
Vaata inspiratsiooni ammutamiseks lugu Kristast, tema mehest ja nende aabitsatest:
Küsimuste korral kirjuta aadressil [email protected].
### Response:
Jaga ETV-ga mälestusi, mida tegid sina 25 aastat tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks kuueaastasele võistluskeelule määrati Van den Driesschele 20 000 Šveitsi frangi (umbes 18 000 eurot) suurune rahatrahv ning ta peab tasuma menetluskulud, vahendab Cycling Weekly.
Van den Driessche võistluskeeld algas tagasiulatuvalt 2015. aasta 11. oktoobrist ja kestab 2021. aasta 10. oktoobrini.
Kõik belglanna tulemused alates eelmise aasta 11. oktoobrist tühistatakse ja ta peab tagastama ka kõik teenitud auhinnarahad, see tähendab, et ta jäi ilma ka kuni 23-aastaste Euroopa meistritiitlist. | 19-aastasele ratturile määrati mehaanilise dopingu eest kuueaastane keeld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks kuueaastasele võistluskeelule määrati Van den Driesschele 20 000 Šveitsi frangi (umbes 18 000 eurot) suurune rahatrahv ning ta peab tasuma menetluskulud, vahendab Cycling Weekly.
Van den Driessche võistluskeeld algas tagasiulatuvalt 2015. aasta 11. oktoobrist ja kestab 2021. aasta 10. oktoobrini.
Kõik belglanna tulemused alates eelmise aasta 11. oktoobrist tühistatakse ja ta peab tagastama ka kõik teenitud auhinnarahad, see tähendab, et ta jäi ilma ka kuni 23-aastaste Euroopa meistritiitlist.
### Response:
19-aastasele ratturile määrati mehaanilise dopingu eest kuueaastane keeld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ... ja tegelikult jääb samaks ka. Sest juba Kompanii NII esiklavastuses "Pung" võeti lustikult läbi mängida olmelist triviaalsust, olmelisi armastuse-vihkamise suhteid, viies need absurdi. Aga empaatiliselt, armastuse ja poolehoiuga. Lähenemises pole iseenesest midagi uut, aga isikupäraseks muudab selle Renate lust ja trots, elurõõm, mis nakatab tegijad ja siis ka publiku. ("Pung" üllatas mind rohkem, tundus leidlikum ja tihedam, aga siis oli lähenemine minu jaoks uus.)
Seekord pole Renate aga peljanud võtta trupiks tantsijate asemel neli (hästiliikuvat) draamanäitlejat ja teha pooleteisttunnise tüki, kus teksti on rohkem kui Shakespeare’i tragöödias. Tekst on improvisatsiooniline ja paljuski kordustes, nagu seda armastab teha Teater NO99. Ja ega muud üle jäägi, kui tekst on improvisatsiooniline, aga peab olema tihe ja katma pea kogu tükki. Siis on tekst teadagi dekoratiivne, narratiivivaba, justkui atmosfäärikujundaja koos valguse ja heliga, osa helifoonist (ja mitteverbaalne glossolaalia-suhtlus oli minu jaoks asja parim osa, väga värskendav, kuigi teadagi tehakse taolisi harjutusi juba teatrikoolis).
Kui kogu tekstivohamise juures tuleb akrobaatikat teha ja vahele näiteks derviši moodi kohapeal lõputut tantsu keerutada, siis on see näiteljale väljakutse. Väljakutse hoiabki näitlejate energia ülal.
Renate Keerd ei halasta ja viib näitajed füüsiliselt riskantsetesse olukordadesse, aga just neist läbi tulemine, eneseületamine, annab vunki. Kui on seljas seelikud, siis on neid mituteist, kui tõmmatakse kaela lipse, siis vähemalt paarikümmet.
Tihti tundub, et proovis on vaadatud, et mis trikke laval teha annab, kui on hunnik lipse kaelas või tekid pähe turbaniks keeratud, kuidas liiikuda, mis nalja visata. Et trikk triki pärast, mis eriti kuhugi ei vii ja haakub tüki sisuga lõdvalt ja hajusalt? (Jah, kes suudaks öelda, mis see sisu täpselt on ja tore ongi, et ei suuda – kuigi samas ei saa väita, et sisu pole või see jääks mõistetamatuks). Võib-olla, aga mis siis. Peaasi, et energia liigub ega peatu.
Renatet ei kammitse literatuursus või enesetõestamise vajadus. Ta tegu on ääretult vaba, isegi süüdimatu, muretu ja lapsik. Samas ei jää need lapsikused liivakasti, aga piire nihutatakse kogu aeg avaramaks. Füüsilise liikumise piire eelkõige. Kas võib teha tõsteid näiteks nii, et kaks meest pisatavad käed läbi trikoos naispartneri hargivahelt? Igatahes. Kas sobib nügida harkisjalu lesivat partnerit mööda lava edasi peaga kannikavahesse togides? Loomulikult. Taolise liikumisega võetakse suhtluspinget maha. Enam ei takista vahetut kommunikatsiooni miski. Iseasi, et tekstivohamine teeb sihituid tiire, välja arvatud kudumisteemaline tekst taustahelina, mis kasvab üha absurdsemaks läbi kogu loo ja jõuab nonsenss-apoteoosi.
Lõbus oli. Näis, mida Renate Keerd draamanäitlejatega tulevikus teha võtab ja kuhu sõnalavastuse ning koreograafia miksimisega jõuda võib. Selge see, et mingite järgmiste barjääride ületamine tuleb, allahindlust ei tee lavastaja endale ega osalejaile – samas on tema tükid vaatajasõbralikud. | Arvustus. Renate Keerd uueneb kogu aeg... | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
... ja tegelikult jääb samaks ka. Sest juba Kompanii NII esiklavastuses "Pung" võeti lustikult läbi mängida olmelist triviaalsust, olmelisi armastuse-vihkamise suhteid, viies need absurdi. Aga empaatiliselt, armastuse ja poolehoiuga. Lähenemises pole iseenesest midagi uut, aga isikupäraseks muudab selle Renate lust ja trots, elurõõm, mis nakatab tegijad ja siis ka publiku. ("Pung" üllatas mind rohkem, tundus leidlikum ja tihedam, aga siis oli lähenemine minu jaoks uus.)
Seekord pole Renate aga peljanud võtta trupiks tantsijate asemel neli (hästiliikuvat) draamanäitlejat ja teha pooleteisttunnise tüki, kus teksti on rohkem kui Shakespeare’i tragöödias. Tekst on improvisatsiooniline ja paljuski kordustes, nagu seda armastab teha Teater NO99. Ja ega muud üle jäägi, kui tekst on improvisatsiooniline, aga peab olema tihe ja katma pea kogu tükki. Siis on tekst teadagi dekoratiivne, narratiivivaba, justkui atmosfäärikujundaja koos valguse ja heliga, osa helifoonist (ja mitteverbaalne glossolaalia-suhtlus oli minu jaoks asja parim osa, väga värskendav, kuigi teadagi tehakse taolisi harjutusi juba teatrikoolis).
Kui kogu tekstivohamise juures tuleb akrobaatikat teha ja vahele näiteks derviši moodi kohapeal lõputut tantsu keerutada, siis on see näiteljale väljakutse. Väljakutse hoiabki näitlejate energia ülal.
Renate Keerd ei halasta ja viib näitajed füüsiliselt riskantsetesse olukordadesse, aga just neist läbi tulemine, eneseületamine, annab vunki. Kui on seljas seelikud, siis on neid mituteist, kui tõmmatakse kaela lipse, siis vähemalt paarikümmet.
Tihti tundub, et proovis on vaadatud, et mis trikke laval teha annab, kui on hunnik lipse kaelas või tekid pähe turbaniks keeratud, kuidas liiikuda, mis nalja visata. Et trikk triki pärast, mis eriti kuhugi ei vii ja haakub tüki sisuga lõdvalt ja hajusalt? (Jah, kes suudaks öelda, mis see sisu täpselt on ja tore ongi, et ei suuda – kuigi samas ei saa väita, et sisu pole või see jääks mõistetamatuks). Võib-olla, aga mis siis. Peaasi, et energia liigub ega peatu.
Renatet ei kammitse literatuursus või enesetõestamise vajadus. Ta tegu on ääretult vaba, isegi süüdimatu, muretu ja lapsik. Samas ei jää need lapsikused liivakasti, aga piire nihutatakse kogu aeg avaramaks. Füüsilise liikumise piire eelkõige. Kas võib teha tõsteid näiteks nii, et kaks meest pisatavad käed läbi trikoos naispartneri hargivahelt? Igatahes. Kas sobib nügida harkisjalu lesivat partnerit mööda lava edasi peaga kannikavahesse togides? Loomulikult. Taolise liikumisega võetakse suhtluspinget maha. Enam ei takista vahetut kommunikatsiooni miski. Iseasi, et tekstivohamine teeb sihituid tiire, välja arvatud kudumisteemaline tekst taustahelina, mis kasvab üha absurdsemaks läbi kogu loo ja jõuab nonsenss-apoteoosi.
Lõbus oli. Näis, mida Renate Keerd draamanäitlejatega tulevikus teha võtab ja kuhu sõnalavastuse ning koreograafia miksimisega jõuda võib. Selge see, et mingite järgmiste barjääride ületamine tuleb, allahindlust ei tee lavastaja endale ega osalejaile – samas on tema tükid vaatajasõbralikud.
### Response:
Arvustus. Renate Keerd uueneb kogu aeg... |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus ei rahuldanud OÜ Valli kaebust ja jättis linnavalitsuse korralduse konkreetselt selle baari osas jõusse, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR.ee-le.
Samas tühistati halduskohtu eilse otsuse kohaselt aga Tallinna linnavalitsuse korraldus Dublineri ja Bayern Böhmen Kelleri osas (M&A Pubid OÜ).
Valli baari kliendid on tihitpeale üsna purjus
Kohus tõdes, et Valli baari osas on tehtud politseile palju väljakutseid ning need on puudutanud lärmi ja kaklusi.
Valli baari kliendid on tarbinud sageli liigselt alkoholi ja politsei on korduvalt pidanud baari kliente koju või kainestusmajja toimetama, märkis kohus.
Samuti tõdes kohus, et kuna Valli baaris puudub suitsuruum, lubatakse suitsetajatel baarist alkoholiga maja ette minna, mis häirib majaelanike öörahu.
Kohus leidis, et Valli baari vahetuses läheduses toimuvad tegevused kahjustavad erinevaid isikuid ja ka avalikke huve ning vaieldamatult kahjustab Valli baari tegevus majaelanike huve – öörahu ja tervist.
Mõne muu baari osas on vähem kaebusi esitatud
Samas on kohu hinnangul M&A Pubid OÜ suhtes esitatud tõenditest nähtuvalt esitatud oluliselt vähem pretensioone kui Valli baari suhtes. Ka ei olnud linnavalitsuse korralduses Dublineri ja Bayern Kelleri puhul arvesse võetud nende geograafilist asukohta kesklinna ja vanalinna piiril.
Dublineri ja Bayern Kelleri olukord erineb nende ettevõtjate olukorrast, kes tegutsevad Suur-Karja tänava kitsamas, vanalinna poolsemas osas.
Kokkuvõtvalt leidis kohus, et linn on M&A Pubid OÜ suhtes jätnud arvestamata nende baaridega konkreetselt seonduvad olulised asjaolud ning õiguspärase kaalumise korral võinuks kaalutlusotsuse tulemus olla teistsugune.
28. märtsil tegi halduskohus otsuse ka Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ kaebuses (Labor baarid), jättes nende kaebuse rahuldamata.
Tallinna linnavalitsuse mullu 21. oktoobri korraldusega kohustati üheksat vanalinna baari lõpetama alkohoolse joogi müük kell 00.00-5. ja puhkepäevale eelneval ööl kell 1-5 ning samuti piirama toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumist kell 00.00-5 ja puhkepäevale eelneval ööl kell 2-5, et tagada Tallinnas Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonnas avalik kord.
Samal teemal on kohtule esitanud kaebused ka Taco Express OÜ, Shotbar OÜ ning Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja Kanteron BVI OÜ (Route 13) ning kohtus teeb nendes otsused sel nädalal. | Kohus: öise alkoholimüügi piiramine linna poolt on suurema osa baaride puhul põhjendatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus ei rahuldanud OÜ Valli kaebust ja jättis linnavalitsuse korralduse konkreetselt selle baari osas jõusse, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR.ee-le.
Samas tühistati halduskohtu eilse otsuse kohaselt aga Tallinna linnavalitsuse korraldus Dublineri ja Bayern Böhmen Kelleri osas (M&A Pubid OÜ).
Valli baari kliendid on tihitpeale üsna purjus
Kohus tõdes, et Valli baari osas on tehtud politseile palju väljakutseid ning need on puudutanud lärmi ja kaklusi.
Valli baari kliendid on tarbinud sageli liigselt alkoholi ja politsei on korduvalt pidanud baari kliente koju või kainestusmajja toimetama, märkis kohus.
Samuti tõdes kohus, et kuna Valli baaris puudub suitsuruum, lubatakse suitsetajatel baarist alkoholiga maja ette minna, mis häirib majaelanike öörahu.
Kohus leidis, et Valli baari vahetuses läheduses toimuvad tegevused kahjustavad erinevaid isikuid ja ka avalikke huve ning vaieldamatult kahjustab Valli baari tegevus majaelanike huve – öörahu ja tervist.
Mõne muu baari osas on vähem kaebusi esitatud
Samas on kohu hinnangul M&A Pubid OÜ suhtes esitatud tõenditest nähtuvalt esitatud oluliselt vähem pretensioone kui Valli baari suhtes. Ka ei olnud linnavalitsuse korralduses Dublineri ja Bayern Kelleri puhul arvesse võetud nende geograafilist asukohta kesklinna ja vanalinna piiril.
Dublineri ja Bayern Kelleri olukord erineb nende ettevõtjate olukorrast, kes tegutsevad Suur-Karja tänava kitsamas, vanalinna poolsemas osas.
Kokkuvõtvalt leidis kohus, et linn on M&A Pubid OÜ suhtes jätnud arvestamata nende baaridega konkreetselt seonduvad olulised asjaolud ning õiguspärase kaalumise korral võinuks kaalutlusotsuse tulemus olla teistsugune.
28. märtsil tegi halduskohus otsuse ka Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ kaebuses (Labor baarid), jättes nende kaebuse rahuldamata.
Tallinna linnavalitsuse mullu 21. oktoobri korraldusega kohustati üheksat vanalinna baari lõpetama alkohoolse joogi müük kell 00.00-5. ja puhkepäevale eelneval ööl kell 1-5 ning samuti piirama toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumist kell 00.00-5 ja puhkepäevale eelneval ööl kell 2-5, et tagada Tallinnas Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonnas avalik kord.
Samal teemal on kohtule esitanud kaebused ka Taco Express OÜ, Shotbar OÜ ning Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja Kanteron BVI OÜ (Route 13) ning kohtus teeb nendes otsused sel nädalal.
### Response:
Kohus: öise alkoholimüügi piiramine linna poolt on suurema osa baaride puhul põhjendatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi peaminister Ahmet Davutoglu ütles täna, et võtab vastu täiendavad sõjalised meetmed, kuna alates jaanuarist on ISIS-e kontrollitud aladelt riigi territooriumit rünnatud 46 korral. Türgi meedia teatel on alates käesoleva aasta algusest korduvates raketirünnakutes saanud piiriäärses Kilise linnas surma 17 inimest, vahendas Reuters.
Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu ütles täna ajalehele Haberturk, et USA paigutab Türgisse ISIS-e kontrolli all oleva territooriumiga piirnevale alale raketiheitesüsteemi. Tegemist on osaga strateegiast isoleerida piirkond Süüria linna Manbij ümber.
Cavusoglu sõnul saabuvad HIMARS-i raketisüsteemid Türgi kaguossa maikuus.
"Me jõudsime ameeriklastega kokkuleppele Manbij regiooni isoleerimises ja meie strateegia on selge. Osana sellest kokkuleppest saabuvad mais Türgi piiridele HIMARS-i süsteemid. Selle tulemusena me suudame tõhusamalt ISIS-e vastu võidelda," ütles minister.
Süüria inimõiguste vaatluskeskuse teatel on Põhja-Süürias Aleppo linnas hukkunud viimase ööpäeva jooksul vähemalt 30 inimest, nende hulgas kaheksa last.
Nii Süüria valitsusvägede kui mässuliste pommitamise tagajärjel sai vigastada kümneid inimesi. Viimastel päevadel on lahingud Aleppos intensiivistunud.
ÜRO erisaadik Süürias Staffan de Mistura annab homme julgeolekunõukogus suurriikidele ülevaate rahukõneluste seisust. Eelmisel nädalal lahkus opositsiooni ühendav Kõrge Läbirääkimiste Komitee kõnelustelt. | Minister: USA paigutab Türgi kaguossa raketiheitesüsteemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi peaminister Ahmet Davutoglu ütles täna, et võtab vastu täiendavad sõjalised meetmed, kuna alates jaanuarist on ISIS-e kontrollitud aladelt riigi territooriumit rünnatud 46 korral. Türgi meedia teatel on alates käesoleva aasta algusest korduvates raketirünnakutes saanud piiriäärses Kilise linnas surma 17 inimest, vahendas Reuters.
Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu ütles täna ajalehele Haberturk, et USA paigutab Türgisse ISIS-e kontrolli all oleva territooriumiga piirnevale alale raketiheitesüsteemi. Tegemist on osaga strateegiast isoleerida piirkond Süüria linna Manbij ümber.
Cavusoglu sõnul saabuvad HIMARS-i raketisüsteemid Türgi kaguossa maikuus.
"Me jõudsime ameeriklastega kokkuleppele Manbij regiooni isoleerimises ja meie strateegia on selge. Osana sellest kokkuleppest saabuvad mais Türgi piiridele HIMARS-i süsteemid. Selle tulemusena me suudame tõhusamalt ISIS-e vastu võidelda," ütles minister.
Süüria inimõiguste vaatluskeskuse teatel on Põhja-Süürias Aleppo linnas hukkunud viimase ööpäeva jooksul vähemalt 30 inimest, nende hulgas kaheksa last.
Nii Süüria valitsusvägede kui mässuliste pommitamise tagajärjel sai vigastada kümneid inimesi. Viimastel päevadel on lahingud Aleppos intensiivistunud.
ÜRO erisaadik Süürias Staffan de Mistura annab homme julgeolekunõukogus suurriikidele ülevaate rahukõneluste seisust. Eelmisel nädalal lahkus opositsiooni ühendav Kõrge Läbirääkimiste Komitee kõnelustelt.
### Response:
Minister: USA paigutab Türgi kaguossa raketiheitesüsteemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova ütles ERR.ee-le, et süüdistuses välja toodud kuriteod on seotud ametiisiku poolt hangete korraldamisel teatud ettevõttele osutatud kaasabiga, samuti toetussummade eelduseks oleva omafinantseeringu jaoks rahaliste vahendite leidmises ning hankejärgsete tööde osas aruandluse esitamisel toimepandud võltsimistega aastatel 2011-2012.
"Kuriteod on seotud endise asfaltbetoonitehase asukohas olnud jääkreostuse likvideerimistöödega," märkis Filippova.
Lisaks Kivile astuvad kohu ette Jüri Trumm, Neeme Reinap, Kaarel Kamla, Steve Vili, Urmas Mägi ja juriidilise isikuna AS Ecopro.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja uurimist juhtis Viru ringkonnaprokuratuur.
Kohus asub kriminaalasja arutama järgmise aasta märtsis. | Lohusuu endine vallajuht sai süüdistuse mitmes kuriteos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova ütles ERR.ee-le, et süüdistuses välja toodud kuriteod on seotud ametiisiku poolt hangete korraldamisel teatud ettevõttele osutatud kaasabiga, samuti toetussummade eelduseks oleva omafinantseeringu jaoks rahaliste vahendite leidmises ning hankejärgsete tööde osas aruandluse esitamisel toimepandud võltsimistega aastatel 2011-2012.
"Kuriteod on seotud endise asfaltbetoonitehase asukohas olnud jääkreostuse likvideerimistöödega," märkis Filippova.
Lisaks Kivile astuvad kohu ette Jüri Trumm, Neeme Reinap, Kaarel Kamla, Steve Vili, Urmas Mägi ja juriidilise isikuna AS Ecopro.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja uurimist juhtis Viru ringkonnaprokuratuur.
Kohus asub kriminaalasja arutama järgmise aasta märtsis.
### Response:
Lohusuu endine vallajuht sai süüdistuse mitmes kuriteos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusnaiskonda ootab ees enam kui kolmenädalane laager Murastes, lisaks osaletakse järgmise nädala lõpus kontrollturniiril Leedus. Kokku osaleb laagris 17 koondislast, kellest seitse mängivad klubivõrkpalli välisliigades. Eesti tippklubidest on TTÜ/Tradehouse’ist koondises viis pallurit ja Kohila Võrkpalliklubist kolm mängijat, lisaks veel Liis Noormets Tartu Ülikool/Eedenist ja Silvia Pertens Audentese SG/Noortekoondisest.
„Valikuga olen rahul, mõni äraütlemine on olnud, aga Eesti paremik on kohal. Need, kes on hooaja välisliigades äsja lõpetanud või veel mängimas, liituvad koondise tegemistega nädal-paar hiljem,” lausus koondise peatreener Marko Mett.
Esmakordselt esindab Eesti rahvusnaiskonda Prantsusmaa kõrgliigas palliv 203 sentimeetri pikkune diagonaalründaja Anna Kajalina. Seni on ta Eesti eest väljakul käinud vaid noorteklassis. Saint-Raphaël var Volleyballis mängiv Kajalina jätkab täna Prantsusmaa meistriliiga poolfinaalseeriat, kus vastaseks on Paris Saint-Cloudi naiskond.
Alanud naistekoondise laager kulmineerub 20.-22. maini Audentese spordikeskuses toimuva turniiriga, kus 2017. aasta EM-finaalturniiri esimeses valikringis minnakse vastamisi Luksemburgi, Rootsi ja Taaniga. Järgmisse ringi pääseb kvarteti võitja ja kahe neljaliikmelise grupi parem teise koha omanik. „Meie eesmärk on kindlasti edasipääs järgmisse ringi,” sõnas Mett.
Kui avaring on edukas, jätkub EM-i pääsme püüdmine sügisel toimuvas valiksarja teises ringis.
Rahvusnaiskonna abitreener on Argo Arak, lisaks on noorematele kolleegidele nõuga abiks Andrei Ojamets. Koondise füüsilise ettevalmistuse eest vastutab Indrek Verro, mänedžer ja statistik on Mihkel Sagar.
Rahvusnaiskonna kandidaadid:
Sidemängijad: Kaisa Bahmatsev (TTÜ/Tradehouse), Julija Mõnnakmäe (Kohila VK), Liis Noormets (Tartu Ülikool/Eeden)
Diagonaalründajad: Anna Kajalina (Saint-Raphaël var Volleyball, Prantsusmaa), Liis Kullerkann (SWE Volley-Team Erfurt, Saksamaa), Kertu Laak (Kohila VK)
Nurgaründajad: Polina Bratuhhina-Pitou (Terville’i Florange, Prantsusmaa), Anu Ennok (Pfeffingeni SM’Aesch, Šveits), Kristiine Miilen (Rovaniemi Woman Volley, Soome), Nette Peit (Union Sportive de Villejuif, Prantsusmaa), Silvia Pertens (Audentese SG/Noortekoondis), Kaisa Õunpuu (TTÜ/Tradehouse)
Temporündajad: Eliise Hollas (Pieksämäki Volley, Soome), Maali Kanemägi (TTÜ/Tradehouse), Eliisa Peit (Kohila VK)
Liberod: Mari-Liis Graumann (TTÜ/Tradehouse), Kristi Nõlvak (TTÜ/Tradehouse) | Võrkpalli rahvusnaiskond alustas valmistumist koduseks EM-valikturniiriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusnaiskonda ootab ees enam kui kolmenädalane laager Murastes, lisaks osaletakse järgmise nädala lõpus kontrollturniiril Leedus. Kokku osaleb laagris 17 koondislast, kellest seitse mängivad klubivõrkpalli välisliigades. Eesti tippklubidest on TTÜ/Tradehouse’ist koondises viis pallurit ja Kohila Võrkpalliklubist kolm mängijat, lisaks veel Liis Noormets Tartu Ülikool/Eedenist ja Silvia Pertens Audentese SG/Noortekoondisest.
„Valikuga olen rahul, mõni äraütlemine on olnud, aga Eesti paremik on kohal. Need, kes on hooaja välisliigades äsja lõpetanud või veel mängimas, liituvad koondise tegemistega nädal-paar hiljem,” lausus koondise peatreener Marko Mett.
Esmakordselt esindab Eesti rahvusnaiskonda Prantsusmaa kõrgliigas palliv 203 sentimeetri pikkune diagonaalründaja Anna Kajalina. Seni on ta Eesti eest väljakul käinud vaid noorteklassis. Saint-Raphaël var Volleyballis mängiv Kajalina jätkab täna Prantsusmaa meistriliiga poolfinaalseeriat, kus vastaseks on Paris Saint-Cloudi naiskond.
Alanud naistekoondise laager kulmineerub 20.-22. maini Audentese spordikeskuses toimuva turniiriga, kus 2017. aasta EM-finaalturniiri esimeses valikringis minnakse vastamisi Luksemburgi, Rootsi ja Taaniga. Järgmisse ringi pääseb kvarteti võitja ja kahe neljaliikmelise grupi parem teise koha omanik. „Meie eesmärk on kindlasti edasipääs järgmisse ringi,” sõnas Mett.
Kui avaring on edukas, jätkub EM-i pääsme püüdmine sügisel toimuvas valiksarja teises ringis.
Rahvusnaiskonna abitreener on Argo Arak, lisaks on noorematele kolleegidele nõuga abiks Andrei Ojamets. Koondise füüsilise ettevalmistuse eest vastutab Indrek Verro, mänedžer ja statistik on Mihkel Sagar.
Rahvusnaiskonna kandidaadid:
Sidemängijad: Kaisa Bahmatsev (TTÜ/Tradehouse), Julija Mõnnakmäe (Kohila VK), Liis Noormets (Tartu Ülikool/Eeden)
Diagonaalründajad: Anna Kajalina (Saint-Raphaël var Volleyball, Prantsusmaa), Liis Kullerkann (SWE Volley-Team Erfurt, Saksamaa), Kertu Laak (Kohila VK)
Nurgaründajad: Polina Bratuhhina-Pitou (Terville’i Florange, Prantsusmaa), Anu Ennok (Pfeffingeni SM’Aesch, Šveits), Kristiine Miilen (Rovaniemi Woman Volley, Soome), Nette Peit (Union Sportive de Villejuif, Prantsusmaa), Silvia Pertens (Audentese SG/Noortekoondis), Kaisa Õunpuu (TTÜ/Tradehouse)
Temporündajad: Eliise Hollas (Pieksämäki Volley, Soome), Maali Kanemägi (TTÜ/Tradehouse), Eliisa Peit (Kohila VK)
Liberod: Mari-Liis Graumann (TTÜ/Tradehouse), Kristi Nõlvak (TTÜ/Tradehouse)
### Response:
Võrkpalli rahvusnaiskond alustas valmistumist koduseks EM-valikturniiriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peagi 70-aastaseks saav kuningas andis äsja rahvusringhäälingu SVT ajakirjanikule Claes Elfsberg pikema intervjuu, mis on osa Rootsi televisooni dokumentaalfilmist, vahendas The Local.
Carl XVI Gustaf ütles, et on aastakümnete jooksul märganud, kuidas temast on Rootsi pressis saanud üha rohkem pilkamise objekt.
"Kui sind meedias alati natuke naeruvääristatakse, on väga raske tööd teha. Ma olen töötanud nii tõhusalt, kui mu oskused ja jõud on lubanud," tunnistas ta.
Kuningliku perekonna liikmed on ka varem meediat kritiseerinud ja mõnikord ka väljaandeid kohtusse kaevanud ning seega pole selge, milliseid juhtumeid kuningas praegu täpsemalt silmas pidas. Küll aga tunnistas ta, et teda on häirinud valede faktide ja kontekstist välja võetud tsitaatide avaldamine ning sellised juhtumid teevad teda ühest küljest vihaseks, teisalt aga ka kurvaks.
SVT dokumentaalfilm "Kuningas 70-aastasena - üksik majesteet" jõuab SVT1 eetrisse neljapäeval, 28. aprillil. | Rootsi kuningas: raske on tööd teha, kui sind meedias pidevalt naeruvääristatakse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peagi 70-aastaseks saav kuningas andis äsja rahvusringhäälingu SVT ajakirjanikule Claes Elfsberg pikema intervjuu, mis on osa Rootsi televisooni dokumentaalfilmist, vahendas The Local.
Carl XVI Gustaf ütles, et on aastakümnete jooksul märganud, kuidas temast on Rootsi pressis saanud üha rohkem pilkamise objekt.
"Kui sind meedias alati natuke naeruvääristatakse, on väga raske tööd teha. Ma olen töötanud nii tõhusalt, kui mu oskused ja jõud on lubanud," tunnistas ta.
Kuningliku perekonna liikmed on ka varem meediat kritiseerinud ja mõnikord ka väljaandeid kohtusse kaevanud ning seega pole selge, milliseid juhtumeid kuningas praegu täpsemalt silmas pidas. Küll aga tunnistas ta, et teda on häirinud valede faktide ja kontekstist välja võetud tsitaatide avaldamine ning sellised juhtumid teevad teda ühest küljest vihaseks, teisalt aga ka kurvaks.
SVT dokumentaalfilm "Kuningas 70-aastasena - üksik majesteet" jõuab SVT1 eetrisse neljapäeval, 28. aprillil.
### Response:
Rootsi kuningas: raske on tööd teha, kui sind meedias pidevalt naeruvääristatakse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ronaldo ei teinud kaasa laupäevases liigamängus Rayo Vallecano vastu ja Benzema sai samas kohtumises vigastada. Mõlemad ründajad on Manchesteris kohal ja valmis väljakule minema, vahendab Soccernet.ee.
„Tahame, et Ronaldo ja Benzema mängiksid. Usun, et nad on valmis, aga vaatame nad veel üle. Mehed on 100% terved,” vahendab peatreener Zinedine Zidane'i sõnu The Guardian. | Zidane andis Reali fännidele julgustava teate | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ronaldo ei teinud kaasa laupäevases liigamängus Rayo Vallecano vastu ja Benzema sai samas kohtumises vigastada. Mõlemad ründajad on Manchesteris kohal ja valmis väljakule minema, vahendab Soccernet.ee.
„Tahame, et Ronaldo ja Benzema mängiksid. Usun, et nad on valmis, aga vaatame nad veel üle. Mehed on 100% terved,” vahendab peatreener Zinedine Zidane'i sõnu The Guardian.
### Response:
Zidane andis Reali fännidele julgustava teate |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegemist oli tööõnnetusega Sepapaja 10 töökoja juures. Esialgsetel andmetel lõhkes keevitustööde käigus kütusepaak. Selle tagajärjel sai üks tööline raskelt viga ja suri sündmuskohal," ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich ERR-i uudisteportaalile.
Uldrich lisas, et hetkel on kohapeal uurijad, kes selgitavad, mis täpsemalt õnnetuse põhjustas.
Ta ütles veel, et suure tõenäosusega alustatakse juhtunu suhtes kriminaalmenetlust, kuna inimene hukkus. | Ülemistel sai plahvatuses surma keevitustöid teinud mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegemist oli tööõnnetusega Sepapaja 10 töökoja juures. Esialgsetel andmetel lõhkes keevitustööde käigus kütusepaak. Selle tagajärjel sai üks tööline raskelt viga ja suri sündmuskohal," ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich ERR-i uudisteportaalile.
Uldrich lisas, et hetkel on kohapeal uurijad, kes selgitavad, mis täpsemalt õnnetuse põhjustas.
Ta ütles veel, et suure tõenäosusega alustatakse juhtunu suhtes kriminaalmenetlust, kuna inimene hukkus.
### Response:
Ülemistel sai plahvatuses surma keevitustöid teinud mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prince'i õemees Maurice Phillips kinnitas, et muusik töötas kuus päeva jutti ilma puhkuseta, vahendas Independent.
"Ta töötas 154 tundi järjest. Ma olin temaga möödunud nädalavahetusel. Ta oli suurepärane pereliige," ütles Phillips Prince'i fännidele. Phillips on abielus Prince'i õe, Tyka Nelsoniga.
Prince'ile lähedalseisvad isikud lisasid, et muusik oli viimasel ajal "kahvatu" ja "nõrk". "Kõik, kellega ma rääkisin, ütlesid, et ta nägi kahvatu välja ja polnud oma tavapärases vormis. Ta paistis olevat nõrk. Ma tean, et tal oli just gripp," ütles muusikapoe Electric Fetus töötaja Max Timander.
Muusik suri möödunud nädalal 57-aastasena. Tänaseks pole veel selge, mis oli Prince'i surma põhjus, see selgub mõne nädala jooksul. | Prince töötas enne surma 154 tundi järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prince'i õemees Maurice Phillips kinnitas, et muusik töötas kuus päeva jutti ilma puhkuseta, vahendas Independent.
"Ta töötas 154 tundi järjest. Ma olin temaga möödunud nädalavahetusel. Ta oli suurepärane pereliige," ütles Phillips Prince'i fännidele. Phillips on abielus Prince'i õe, Tyka Nelsoniga.
Prince'ile lähedalseisvad isikud lisasid, et muusik oli viimasel ajal "kahvatu" ja "nõrk". "Kõik, kellega ma rääkisin, ütlesid, et ta nägi kahvatu välja ja polnud oma tavapärases vormis. Ta paistis olevat nõrk. Ma tean, et tal oli just gripp," ütles muusikapoe Electric Fetus töötaja Max Timander.
Muusik suri möödunud nädalal 57-aastasena. Tänaseks pole veel selge, mis oli Prince'i surma põhjus, see selgub mõne nädala jooksul.
### Response:
Prince töötas enne surma 154 tundi järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Böhmermann on olnud avalikkuse tähelepanu all alates sellest, kui Erdogan nõudis, et Saksamaa valitsus lubaks kohtu mõistmist tema üle välisriigi liidri solvamise seaduse alusel, vahendas thelocal.de.
Süüdimõistmise korral ootab teda ees rahatrahv või kolme aasta pikkune vangistus.
Böhmermann, kes on teinud endale nime provokatiivsete naljadega, hoiatas enne luuletuse ette lugemist, et vastab teosega skandaalile, mis tekkis varem seoses Erdogani mõnitava lauluga, mis lasti eetrisse Saksa kanalis NDR. Lauluga seoses kutsus Ankara välja Saksa saadiku Türgis.
Telefonikõnes Erdoganile mõni päev hiljem nimetas kantsler Angela Merkel luuletust "tahtlikult solvavaks". Nädal hiljem tunnistas ta aga, et tegemist oli veaga.
Kaks nädalat tagasi teatas Merkel, et lubab prokuröridel viia läbi menetluse Böhmermanni suhtes. | Prokurörid kuulavad üle Erdoganist luuletuse teinud koomiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Böhmermann on olnud avalikkuse tähelepanu all alates sellest, kui Erdogan nõudis, et Saksamaa valitsus lubaks kohtu mõistmist tema üle välisriigi liidri solvamise seaduse alusel, vahendas thelocal.de.
Süüdimõistmise korral ootab teda ees rahatrahv või kolme aasta pikkune vangistus.
Böhmermann, kes on teinud endale nime provokatiivsete naljadega, hoiatas enne luuletuse ette lugemist, et vastab teosega skandaalile, mis tekkis varem seoses Erdogani mõnitava lauluga, mis lasti eetrisse Saksa kanalis NDR. Lauluga seoses kutsus Ankara välja Saksa saadiku Türgis.
Telefonikõnes Erdoganile mõni päev hiljem nimetas kantsler Angela Merkel luuletust "tahtlikult solvavaks". Nädal hiljem tunnistas ta aga, et tegemist oli veaga.
Kaks nädalat tagasi teatas Merkel, et lubab prokuröridel viia läbi menetluse Böhmermanni suhtes.
### Response:
Prokurörid kuulavad üle Erdoganist luuletuse teinud koomiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis 76. kohal paiknev Tolmoff sai edetabeli 47. reketist jagu 21:16, 21:9. Mäng kestis 26 minutit.
Teises ringis läheb Tolmoff kolmapäeval vastamisi 5. asetatud Saksamaa esindaja Olga Kononiga (edetabeli 31.), kes oli avaringis vaba. Olümpiapääsme teenimiseks peab Tolmoff selle kohtumise võitma.
8. asetatud Raul Must (edetabeli 42.) on avaringis vastamisi ja mängib kolmapäeval tšehhi Petr Koukaliga (edetabeli 78.). | Tolmoff alistas EM-i avaringis tugeva venelanna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 76. kohal paiknev Tolmoff sai edetabeli 47. reketist jagu 21:16, 21:9. Mäng kestis 26 minutit.
Teises ringis läheb Tolmoff kolmapäeval vastamisi 5. asetatud Saksamaa esindaja Olga Kononiga (edetabeli 31.), kes oli avaringis vaba. Olümpiapääsme teenimiseks peab Tolmoff selle kohtumise võitma.
8. asetatud Raul Must (edetabeli 42.) on avaringis vastamisi ja mängib kolmapäeval tšehhi Petr Koukaliga (edetabeli 78.).
### Response:
Tolmoff alistas EM-i avaringis tugeva venelanna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüdistuse kohaselt pakkus Château-Chinonis tegutsenud hambaarstile õudsete vigastuste tekitamine rahuldust. Meest süüdistati mitmetes erialastes rikkumistes, näiteks viis ta ilma mingi meditsiinilise näidustuseta läbi erinevaid valulikke protseduure, näiteks tõmbas välja täiesti terveid hambaid, vahendasid Le Figaro, BBC jt.
Üks tunnistajaks olnud 65-aastane naine rääkis kohtule, et ta läks omal ajal Van Nieropi juurde, et oma hambaklambreid seadistada. "Ta tegi mulle seitse või kaheksa süsti ning tõmbas järjest välja kaheksa hammast. Mul purskas kolm päeva suust verd," meenutas ta.
Samuti üritas hambaarst ebavajalike protseduuride ja erinevate kindlustusskeemide abil tulu teenida.
Lisaks vanglakaristusele peab mees maksma ohvritele valuraha - kokku rohkem kui 150 000 eurot. Samuti ei tohi ta enam töötada hambaarstina.
Prantsusmaale kolis Van Nierop 2008. aastal ning ta asus elama ja töötama maapiirkonda, kus oli pidev puudus meditsiinitöötajatest.
Kokku oli tal Prantsusmaal 2800 patsienti, kellest rohkem kui 100 panid kokku ühise kaebuse, mille põhjal alustati 2013. aasta mais kriminaalmenetlust. Enne kohtuprotsessi algust aga põgenes mees riigist.
Rahvusvaheliselt tagaotsitav Van Nierop võeti 2014. aasta oktoobris kinni Kanadas ja viidi sealt Hollandisse, kust ta anti hiljem Prantsusmaale välja.
Siiani on süüdistatav ja tema advokaadid üritanud mehe tegusid põhjendada psüühiliste häiretega. | Prantsuse kohus mõistis "õuduste hambaarsti" 8 aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüdistuse kohaselt pakkus Château-Chinonis tegutsenud hambaarstile õudsete vigastuste tekitamine rahuldust. Meest süüdistati mitmetes erialastes rikkumistes, näiteks viis ta ilma mingi meditsiinilise näidustuseta läbi erinevaid valulikke protseduure, näiteks tõmbas välja täiesti terveid hambaid, vahendasid Le Figaro, BBC jt.
Üks tunnistajaks olnud 65-aastane naine rääkis kohtule, et ta läks omal ajal Van Nieropi juurde, et oma hambaklambreid seadistada. "Ta tegi mulle seitse või kaheksa süsti ning tõmbas järjest välja kaheksa hammast. Mul purskas kolm päeva suust verd," meenutas ta.
Samuti üritas hambaarst ebavajalike protseduuride ja erinevate kindlustusskeemide abil tulu teenida.
Lisaks vanglakaristusele peab mees maksma ohvritele valuraha - kokku rohkem kui 150 000 eurot. Samuti ei tohi ta enam töötada hambaarstina.
Prantsusmaale kolis Van Nierop 2008. aastal ning ta asus elama ja töötama maapiirkonda, kus oli pidev puudus meditsiinitöötajatest.
Kokku oli tal Prantsusmaal 2800 patsienti, kellest rohkem kui 100 panid kokku ühise kaebuse, mille põhjal alustati 2013. aasta mais kriminaalmenetlust. Enne kohtuprotsessi algust aga põgenes mees riigist.
Rahvusvaheliselt tagaotsitav Van Nierop võeti 2014. aasta oktoobris kinni Kanadas ja viidi sealt Hollandisse, kust ta anti hiljem Prantsusmaale välja.
Siiani on süüdistatav ja tema advokaadid üritanud mehe tegusid põhjendada psüühiliste häiretega.
### Response:
Prantsuse kohus mõistis "õuduste hambaarsti" 8 aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15. aprillil 1989 tallati Sheffieldis Hillsborough staadionil FC Liverpooli ja Nottingham Foresti vahelise karikavõistluse poolfinaalkohtumise esimestel minutitel tekkinud rüseluses surnuks 96 Liverpooli fänni.
Politsei süüdistas algselt katastroofis Liverpooli fänne, öeldes, et nad olid purjus, agressiivsed ja neil polnud pileteid. 2012. aastal jõuti sõltumatu juurdlusega järeldusele, et politsei püüdis fännide süüdistamisega varjata oma ebakompetentsust. Ekspertide hinnangul oleks kiirem tegutsemine inimeste päästmisel hoidnud ära 41 inimese surma.
BBC teatel otsustas nüüd kohus, et juhtunus olid süüdi politseinikud, kes tegid vigu nii matšiks valmistudes kui ka mängupäeval. Kohus vabastas ka Liverpooli fännid süüst.
Prokuratuur kaalub, kas algatada kriminaalasi indiviidide või korporatsiooni vastu. | Kohus: Hillsborough jalgpallitragöödia taga on politsei eksimused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15. aprillil 1989 tallati Sheffieldis Hillsborough staadionil FC Liverpooli ja Nottingham Foresti vahelise karikavõistluse poolfinaalkohtumise esimestel minutitel tekkinud rüseluses surnuks 96 Liverpooli fänni.
Politsei süüdistas algselt katastroofis Liverpooli fänne, öeldes, et nad olid purjus, agressiivsed ja neil polnud pileteid. 2012. aastal jõuti sõltumatu juurdlusega järeldusele, et politsei püüdis fännide süüdistamisega varjata oma ebakompetentsust. Ekspertide hinnangul oleks kiirem tegutsemine inimeste päästmisel hoidnud ära 41 inimese surma.
BBC teatel otsustas nüüd kohus, et juhtunus olid süüdi politseinikud, kes tegid vigu nii matšiks valmistudes kui ka mängupäeval. Kohus vabastas ka Liverpooli fännid süüst.
Prokuratuur kaalub, kas algatada kriminaalasi indiviidide või korporatsiooni vastu.
### Response:
Kohus: Hillsborough jalgpallitragöödia taga on politsei eksimused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piduliku sündmuse puhul 7. mail teeb HND oma kontsertkavas läbilõike kümne aasta tegemistest, esitamisele tulevad hitid "Kõverpeegli rahvas", "Vaevu hingan", "Metamfetamiini blues", "Ütle mis sa teed" ja paljud teised. Kontserdi erikülalistena astuvad üles Driven ja Rising Sun.
HND debüüt jääb aastasse 2006, kui bänd oma esiksingliga "Vaevu hingan" jõudis Eesti raadiote ja telejaamade playlist' idesse, püsides nii mõneski tabelis nädalaid ja nädalaid. Bändi debüütalbum nägi ilmavalgust 2007. aasta aprillis, raamatu kujul ilmunud 12 peatükiga plaat "PaturaamaT" sai hea vastukaja meedias ja rokisõprade seas. Aasta hiljem ilmunud duubelalbumiga "Aivaravai" (CD+DVD) tegi HND ajalugu sellega, et esimese bändina Eestis jagati plaat ära täiesti tasuta. 2009. aasta 9. oktoobril ilmus kolmas kauamängiv "Päikesepilkajad". Albumilt pärinevad hitid "Kõverpeegli rahvas", "Päikesepilkajad" ja "Langenud inglite maal". 2009. aasta Raadio2 "Aastahiti" tabelis oli HND esindatud lausa kolme looga, neist kõrgema koha hõivas raadiohitt "Kõverpeegli rahvas" platseerudes kohale number kümme. Bänd on oma tegutsemisaja jooksul andnud märkimisväärse hulga kontserte Eestis, muuhulgas soojendati ansamblit Def Leppard nende Eesti kontserdil. Hetkel on bändil käsil uue albumi salvestus.
HND on oma vahetu esinemise ja lavalt inimesteni jõudva energiaga leidnud omale väga palju poolehoidjaid. Aktiivsemad fännid on koondunud "Patuklubi" nime alla. 2010. aastal tegi bändi vokalist Tarvo Mölder kaasa Eesti ühes populaarsemas seriaalis "Kättemaksukontor" (sarja ainetel valmis ka video "Langenud inglite maal").
Uksed Rock Cafesse avanevad 7. mail kell 21.00. | HND tähistab juubelit uhke kontserdiga Rock Cafes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piduliku sündmuse puhul 7. mail teeb HND oma kontsertkavas läbilõike kümne aasta tegemistest, esitamisele tulevad hitid "Kõverpeegli rahvas", "Vaevu hingan", "Metamfetamiini blues", "Ütle mis sa teed" ja paljud teised. Kontserdi erikülalistena astuvad üles Driven ja Rising Sun.
HND debüüt jääb aastasse 2006, kui bänd oma esiksingliga "Vaevu hingan" jõudis Eesti raadiote ja telejaamade playlist' idesse, püsides nii mõneski tabelis nädalaid ja nädalaid. Bändi debüütalbum nägi ilmavalgust 2007. aasta aprillis, raamatu kujul ilmunud 12 peatükiga plaat "PaturaamaT" sai hea vastukaja meedias ja rokisõprade seas. Aasta hiljem ilmunud duubelalbumiga "Aivaravai" (CD+DVD) tegi HND ajalugu sellega, et esimese bändina Eestis jagati plaat ära täiesti tasuta. 2009. aasta 9. oktoobril ilmus kolmas kauamängiv "Päikesepilkajad". Albumilt pärinevad hitid "Kõverpeegli rahvas", "Päikesepilkajad" ja "Langenud inglite maal". 2009. aasta Raadio2 "Aastahiti" tabelis oli HND esindatud lausa kolme looga, neist kõrgema koha hõivas raadiohitt "Kõverpeegli rahvas" platseerudes kohale number kümme. Bänd on oma tegutsemisaja jooksul andnud märkimisväärse hulga kontserte Eestis, muuhulgas soojendati ansamblit Def Leppard nende Eesti kontserdil. Hetkel on bändil käsil uue albumi salvestus.
HND on oma vahetu esinemise ja lavalt inimesteni jõudva energiaga leidnud omale väga palju poolehoidjaid. Aktiivsemad fännid on koondunud "Patuklubi" nime alla. 2010. aastal tegi bändi vokalist Tarvo Mölder kaasa Eesti ühes populaarsemas seriaalis "Kättemaksukontor" (sarja ainetel valmis ka video "Langenud inglite maal").
Uksed Rock Cafesse avanevad 7. mail kell 21.00.
### Response:
HND tähistab juubelit uhke kontserdiga Rock Cafes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siim, mis on sinu jaoks feminism?
Et sa saad olla see, kes sa tahad olla, sõltumata soost millesse oled sündinud. Ja sotsiaalses mõttes: osa liikumisest vabama, õiglasema ja võrdsema ühiskonna poole.
Minu puhul tuleb see lihtsalt huvist selle vastu, kuidas ühiskonnad töötavad.
Kui tulnukas jälgiks planeedil Maa toimuvat, märkaks ta üsna kiiresti, et peamised võimu ja staatuse eristused (ja välistamised) liiguvad sugu ja etnilisust ja klassipidi. Ja et needsamad kategooriad määravad ka seda, kuidas sinuga käitutakse, mille järgi sind hinnatakse, mis omadusi ja unistusi sinult eeldatakse/nõutakse – sinu kohta samas mitte midagi teades.
Feminism on raamistik, mis aitab neid piiranguid mõista ja ületada.
Kes on sinu jaoks suurimad feministlikud eeskujud ja miks?
Ma pole teooriasse küllalt süvenenud, et sealt kedagi välja tuua. Kõige suuremad eeskujud on lihtsalt olnud säravad, südamlikud, ainulaadsed isiksused, kes on näidanud ette, mida tähendab olla vaba inimene. Mitte jäljendamiseks, vaid ennekõike inspiratsioonina, tõestusena, et see on võimalik.
Enda puhul võin näidetena tuua Jane Goodalli, Russell Brandi, paavst Franciscuse, Robert Kennedy, Marilynne Robinsoni. Aga selliseid inimesi leidub igas valdkonnas, ühiskonnakihis ja ajalooperioodis. Isikud, kes on oma väärtused põhjalikult läbi mõelnud ja neid ka kehastavad ja kiirgavad. Inimesed, kelle puhul sa näed nende hinge, mitte nende sugu.
Kas mehena on lihtsam suhelda meeste või naistega? Kuidas nii?
Lähedaste sõprade seas on mul vist mehi ja naisi sama palju, pole nende proportsioonidele kunagi mõelnud. Üldiselt otsid ju lihtsalt inimesi, kellega tunned end mugavalt, loomulikult, varjamatult.
Soolised stereotüübid ilmnevad selgemini pealiskaudses suhtlemises. Naistega on need rohkem seksuaalselt laetud esinemised, aga muutuvad enamasti avatumaks ja isiklikumaks. Meestel on ego seinad rohkem üleval, surve, segadus ja ebakindlus suuremad. Vestlused liiguvad etteküntud radasid mööda, harjumuslikult, peaaegu automaatselt. Samas on selle juures ka mingi kontrolli tunne ja positsioonide naelutamine (õpitud kõvaduse-üleoleku skaalal), füüsiline vägivald taustal võbelemas, tihti ühe või kahe eskaleerumise kaugusel.
Aga kui nendest takistustest mööduda (ja sageli võtab see ainult kümme sekundit), avaneb uus, põnevam territoorium. Kuna perekondlikusse ühikusse enam nii pimedalt ei tormata, pigem pühendatakse see aeg enda tundma õppimisele, on sõpruse ruum ja tähtsus kasvanud. Selles mõttes on praegu hea aeg. Neoliberalismi ja rahvuskonservatiivsuse varemete vahel leitakse ühisus, tähendus ja areng teistest otsijatest.
Siim Nurklik on eesti kirjanik, kes on avaldanud raamatu “Kas ma olen nüüd elus” (2010) ning kuulub ühtlasi ZA/UMi kollektiivi. Ta on kultuurikriitik, kes räägib tavaliselt oma arvamustest öistel pidudel ja mitte niivõrd trükisõnas, mille eest pälvis äsja Underground Dance Awardsil aasta intellektuaali tiitli. | Siim Nurklik: meestel on ego seinad rohkem üleval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siim, mis on sinu jaoks feminism?
Et sa saad olla see, kes sa tahad olla, sõltumata soost millesse oled sündinud. Ja sotsiaalses mõttes: osa liikumisest vabama, õiglasema ja võrdsema ühiskonna poole.
Minu puhul tuleb see lihtsalt huvist selle vastu, kuidas ühiskonnad töötavad.
Kui tulnukas jälgiks planeedil Maa toimuvat, märkaks ta üsna kiiresti, et peamised võimu ja staatuse eristused (ja välistamised) liiguvad sugu ja etnilisust ja klassipidi. Ja et needsamad kategooriad määravad ka seda, kuidas sinuga käitutakse, mille järgi sind hinnatakse, mis omadusi ja unistusi sinult eeldatakse/nõutakse – sinu kohta samas mitte midagi teades.
Feminism on raamistik, mis aitab neid piiranguid mõista ja ületada.
Kes on sinu jaoks suurimad feministlikud eeskujud ja miks?
Ma pole teooriasse küllalt süvenenud, et sealt kedagi välja tuua. Kõige suuremad eeskujud on lihtsalt olnud säravad, südamlikud, ainulaadsed isiksused, kes on näidanud ette, mida tähendab olla vaba inimene. Mitte jäljendamiseks, vaid ennekõike inspiratsioonina, tõestusena, et see on võimalik.
Enda puhul võin näidetena tuua Jane Goodalli, Russell Brandi, paavst Franciscuse, Robert Kennedy, Marilynne Robinsoni. Aga selliseid inimesi leidub igas valdkonnas, ühiskonnakihis ja ajalooperioodis. Isikud, kes on oma väärtused põhjalikult läbi mõelnud ja neid ka kehastavad ja kiirgavad. Inimesed, kelle puhul sa näed nende hinge, mitte nende sugu.
Kas mehena on lihtsam suhelda meeste või naistega? Kuidas nii?
Lähedaste sõprade seas on mul vist mehi ja naisi sama palju, pole nende proportsioonidele kunagi mõelnud. Üldiselt otsid ju lihtsalt inimesi, kellega tunned end mugavalt, loomulikult, varjamatult.
Soolised stereotüübid ilmnevad selgemini pealiskaudses suhtlemises. Naistega on need rohkem seksuaalselt laetud esinemised, aga muutuvad enamasti avatumaks ja isiklikumaks. Meestel on ego seinad rohkem üleval, surve, segadus ja ebakindlus suuremad. Vestlused liiguvad etteküntud radasid mööda, harjumuslikult, peaaegu automaatselt. Samas on selle juures ka mingi kontrolli tunne ja positsioonide naelutamine (õpitud kõvaduse-üleoleku skaalal), füüsiline vägivald taustal võbelemas, tihti ühe või kahe eskaleerumise kaugusel.
Aga kui nendest takistustest mööduda (ja sageli võtab see ainult kümme sekundit), avaneb uus, põnevam territoorium. Kuna perekondlikusse ühikusse enam nii pimedalt ei tormata, pigem pühendatakse see aeg enda tundma õppimisele, on sõpruse ruum ja tähtsus kasvanud. Selles mõttes on praegu hea aeg. Neoliberalismi ja rahvuskonservatiivsuse varemete vahel leitakse ühisus, tähendus ja areng teistest otsijatest.
Siim Nurklik on eesti kirjanik, kes on avaldanud raamatu “Kas ma olen nüüd elus” (2010) ning kuulub ühtlasi ZA/UMi kollektiivi. Ta on kultuurikriitik, kes räägib tavaliselt oma arvamustest öistel pidudel ja mitte niivõrd trükisõnas, mille eest pälvis äsja Underground Dance Awardsil aasta intellektuaali tiitli.
### Response:
Siim Nurklik: meestel on ego seinad rohkem üleval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Halonen tuletas meelde, et kuigi Soome tunneb ehk Venemaad naaberriigina paljudest teistest paremini, tuleb arvestada, et Venemaal toimub praegu selliseid asju, mille puhul peavad ka venelased ise palju pead murdma. Nendeks on kas või Moskva suhtes kehtestatud sanktsioonid, naftahinna langemine ja muud majanduslikud probleemid, vahendas Yle.
"Kuigi venelased on väga kannatlikud, on poliitiline õhkkond muutunud negatiivsemaks," arvas Halonen.
Sotsiaaldemokraatide ridadest riigipeaks tõusnud Haloneni arvates ei tehtud varem Soomes Venemaa suhtes liialt optimistlike hinnanguid. Ta rõhutas, et samme astuti siis lähtudes tol hetkel kehtinud olukorrast.
"Head ajad tuleb ära kasutada nii enda kui ka naabrite hüvanguks. Siis on midagi, mis on varuks, kui saabub raskem aeg," sõnas ta.
Krimmi poolsaare puhul on vastus Haloneni sõnul täiesti selge. "Rahvusvahelise õiguse kohaselt nii ei tohi teha. Mingit muud seletust sellele ei ole."
Samas usub Halonen, et rahvusvaheline kogukond ei peaks end mängima ummikusse, kust pole väljapääsu. Endine president loodab, et küsimusele leitakse poliitiline lahendus. | Halonen: loodetavasti Putin ise teab, mida Venemaa teha tahab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Halonen tuletas meelde, et kuigi Soome tunneb ehk Venemaad naaberriigina paljudest teistest paremini, tuleb arvestada, et Venemaal toimub praegu selliseid asju, mille puhul peavad ka venelased ise palju pead murdma. Nendeks on kas või Moskva suhtes kehtestatud sanktsioonid, naftahinna langemine ja muud majanduslikud probleemid, vahendas Yle.
"Kuigi venelased on väga kannatlikud, on poliitiline õhkkond muutunud negatiivsemaks," arvas Halonen.
Sotsiaaldemokraatide ridadest riigipeaks tõusnud Haloneni arvates ei tehtud varem Soomes Venemaa suhtes liialt optimistlike hinnanguid. Ta rõhutas, et samme astuti siis lähtudes tol hetkel kehtinud olukorrast.
"Head ajad tuleb ära kasutada nii enda kui ka naabrite hüvanguks. Siis on midagi, mis on varuks, kui saabub raskem aeg," sõnas ta.
Krimmi poolsaare puhul on vastus Haloneni sõnul täiesti selge. "Rahvusvahelise õiguse kohaselt nii ei tohi teha. Mingit muud seletust sellele ei ole."
Samas usub Halonen, et rahvusvaheline kogukond ei peaks end mängima ummikusse, kust pole väljapääsu. Endine president loodab, et küsimusele leitakse poliitiline lahendus.
### Response:
Halonen: loodetavasti Putin ise teab, mida Venemaa teha tahab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jean-Marc Vallée on uue aja tugevaima käekirjaga režissööre. 2011. aastal ilmunud "Cafe de Flore" oli maagiline usutlus armastuse igavikulisusest, mis võlus õrna jutustuse ning voolava narratiiviga. "Dallar Buyers Club" rääkis samuti armastusest, kuid läbi lootusetu spektri - suurepäraste näitlejatöödega film näitas AIDSi haigestunute võitlust läbi bürokraatia ja kokkuhoidvuse. Tema värske film "Häving" keskendub jälle armastusele, kuid sel korral olukorras, kus sellega tuleb leppida. Või sellest loobuda. Peategelane ei suuda aga seda valikut teha ning jääb kusagile piirimaile.
"Häving" jutustab leseks jäänud finantseksperdist, kes enda naise surma järel justkui eitaks nendevahelist armastust. Ta elab illusoorses kindlustundes, et eluajal oli kõik hea, " keep smiling", rutiinne - ka surma järel ei saa ta sellest lahti. Naise surm hakkab teda aga samm-sammult hävitama. Ta üritab jätkata tavaelu, kuid ehitab alateadlikult endale pidevalt takistusi. Tegu on meeletult painajaliku teosega, mis tõestab, et Jake Gyllenhaal on hämmastav näitleja. Ta karakter on emotsioonidega sissepoole elav, kuid lapselik hing ning ürgmehelik lammutuskihk näitavad pigem erilist keevalisust - Gyllenhaalil on oskus ehitada enda karaktereid niivõrd mitmetahuliseks, et sa unustad täielikult, kust tema tegelaskuju alguse sai.
Film näitab mingis mõttes elu lihtsust ning küsib justkui retooriliselt "Aga elu läheb ju edasi?". Oskus vaadata maailma läbi lapseliku vaatevinkli on filmi põhiliseks fookuseks, mis muudab kohati "Hävingu" kontseptsiooni armastusest lausa absurdseks. Filmi peategelase Davise suhe Kareniga (Naomi Watts) oleks klassikalise kurva armastusloo kontekstis turvatunde otsimine, aga Gyllenhaali mängitud tegelane ei vaja seda. Tal on Karenist üpris ükskõik, pigem kasutab ta naist päeviku otstarbel - pole isegi oluline, kas see naine eksisteerib reaalselt või mitte. Enda leidmiseks vajab Davis kedagi kolmandat. Süsteemivälist inimest, ilma sidemeteta suvalist lüli. Karen ning tema geist poeg Chris (Judah Lewis) sobivad metafoorselt selleks ideaalselt.
Huvitaval kombel on "Häving" nii temaatiliselt kui ideeliselt üpris sarnane Denis Villeneuve'i filmiga "Vaenlane" ("Enemy"), mille peaosas nägime samuti Jake Gyllenhaali. Rutiini küüsis vaevlev meespeaosaline on valmis tegema kõike, et pääseda igapäevaelu painavatest rakmetest. Ühel juhul on selleks viimase piirini viidud bipolaarsus, teisel juhul lapsemeelsus ning distantseeruv totrus. Mõlema filmi puhul suudab aga peaosatäitja näidata meile häirivalt, kui ebamäärane võib üks inimene olla. Gyllenhaal liigub mööda filmi ringi juhuslikult, vastamata kordagi küsimustele. Mingil hetkel hakkavad uued tekkivad küsimused aga eelnevatele küsimustele vastamata, tekitades järgmisi küsimusi. Segane, eksole? Inimsugu kõige ehedamal kujul, mille kujutamise meistriks võib Jean-Marc Vallée'd pidada.
Ehk tegu ei ole kindlasti lihtsa filmiga. Narratiiv ei ole otseselt keeruline, aga inimesele ei pakuta filmi jooksul pea kordagi hingamisruumi. Montaaž ja sisuline loogika on täpselt samavõrd hullumeelne kui Jake Gyllenhaali kehastatav tegelane. Üks arenev sisuliin jäetakse mõni hetk enne kliimaksit pooleli ning selle juurde ei tuldagi tagasi. Ka vaatajasse ei suhtuta kui kolmandasse isikusse, vaid emotsioone kallatakse ämbrite viisi pähe ning need tunded-mõtted ei lase lahti. Kinost ei ole üldse kerge lahkuda, maailm tundub ikka kordi hallim - "Häving" käib sinuga tükk aega kaasas ega lase naljalt lahti, kuid seda heas mõttes.
Kellel võimalik, siis minge seda kindlasti kinno vaatama. Ma ei usu, et kodus suudaks "Hävingu" ilma pausile panemata ning millelegi muule keskendumata läbi vaadata. Ebameeldiv, ootamatu ning vastikusttekitav, kuid virtuooslik ning meeldejääv draama, mis vaatab mööda absoluutselt kõigist armastusega seotud klišeedest ning paneb ilmselt mitmed vaatajad tõdema: "Mina teeksin vast samamoodi...". Aasta üks võimsamaid filme. | Arvustus. Lammutades parandamatut armastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jean-Marc Vallée on uue aja tugevaima käekirjaga režissööre. 2011. aastal ilmunud "Cafe de Flore" oli maagiline usutlus armastuse igavikulisusest, mis võlus õrna jutustuse ning voolava narratiiviga. "Dallar Buyers Club" rääkis samuti armastusest, kuid läbi lootusetu spektri - suurepäraste näitlejatöödega film näitas AIDSi haigestunute võitlust läbi bürokraatia ja kokkuhoidvuse. Tema värske film "Häving" keskendub jälle armastusele, kuid sel korral olukorras, kus sellega tuleb leppida. Või sellest loobuda. Peategelane ei suuda aga seda valikut teha ning jääb kusagile piirimaile.
"Häving" jutustab leseks jäänud finantseksperdist, kes enda naise surma järel justkui eitaks nendevahelist armastust. Ta elab illusoorses kindlustundes, et eluajal oli kõik hea, " keep smiling", rutiinne - ka surma järel ei saa ta sellest lahti. Naise surm hakkab teda aga samm-sammult hävitama. Ta üritab jätkata tavaelu, kuid ehitab alateadlikult endale pidevalt takistusi. Tegu on meeletult painajaliku teosega, mis tõestab, et Jake Gyllenhaal on hämmastav näitleja. Ta karakter on emotsioonidega sissepoole elav, kuid lapselik hing ning ürgmehelik lammutuskihk näitavad pigem erilist keevalisust - Gyllenhaalil on oskus ehitada enda karaktereid niivõrd mitmetahuliseks, et sa unustad täielikult, kust tema tegelaskuju alguse sai.
Film näitab mingis mõttes elu lihtsust ning küsib justkui retooriliselt "Aga elu läheb ju edasi?". Oskus vaadata maailma läbi lapseliku vaatevinkli on filmi põhiliseks fookuseks, mis muudab kohati "Hävingu" kontseptsiooni armastusest lausa absurdseks. Filmi peategelase Davise suhe Kareniga (Naomi Watts) oleks klassikalise kurva armastusloo kontekstis turvatunde otsimine, aga Gyllenhaali mängitud tegelane ei vaja seda. Tal on Karenist üpris ükskõik, pigem kasutab ta naist päeviku otstarbel - pole isegi oluline, kas see naine eksisteerib reaalselt või mitte. Enda leidmiseks vajab Davis kedagi kolmandat. Süsteemivälist inimest, ilma sidemeteta suvalist lüli. Karen ning tema geist poeg Chris (Judah Lewis) sobivad metafoorselt selleks ideaalselt.
Huvitaval kombel on "Häving" nii temaatiliselt kui ideeliselt üpris sarnane Denis Villeneuve'i filmiga "Vaenlane" ("Enemy"), mille peaosas nägime samuti Jake Gyllenhaali. Rutiini küüsis vaevlev meespeaosaline on valmis tegema kõike, et pääseda igapäevaelu painavatest rakmetest. Ühel juhul on selleks viimase piirini viidud bipolaarsus, teisel juhul lapsemeelsus ning distantseeruv totrus. Mõlema filmi puhul suudab aga peaosatäitja näidata meile häirivalt, kui ebamäärane võib üks inimene olla. Gyllenhaal liigub mööda filmi ringi juhuslikult, vastamata kordagi küsimustele. Mingil hetkel hakkavad uued tekkivad küsimused aga eelnevatele küsimustele vastamata, tekitades järgmisi küsimusi. Segane, eksole? Inimsugu kõige ehedamal kujul, mille kujutamise meistriks võib Jean-Marc Vallée'd pidada.
Ehk tegu ei ole kindlasti lihtsa filmiga. Narratiiv ei ole otseselt keeruline, aga inimesele ei pakuta filmi jooksul pea kordagi hingamisruumi. Montaaž ja sisuline loogika on täpselt samavõrd hullumeelne kui Jake Gyllenhaali kehastatav tegelane. Üks arenev sisuliin jäetakse mõni hetk enne kliimaksit pooleli ning selle juurde ei tuldagi tagasi. Ka vaatajasse ei suhtuta kui kolmandasse isikusse, vaid emotsioone kallatakse ämbrite viisi pähe ning need tunded-mõtted ei lase lahti. Kinost ei ole üldse kerge lahkuda, maailm tundub ikka kordi hallim - "Häving" käib sinuga tükk aega kaasas ega lase naljalt lahti, kuid seda heas mõttes.
Kellel võimalik, siis minge seda kindlasti kinno vaatama. Ma ei usu, et kodus suudaks "Hävingu" ilma pausile panemata ning millelegi muule keskendumata läbi vaadata. Ebameeldiv, ootamatu ning vastikusttekitav, kuid virtuooslik ning meeldejääv draama, mis vaatab mööda absoluutselt kõigist armastusega seotud klišeedest ning paneb ilmselt mitmed vaatajad tõdema: "Mina teeksin vast samamoodi...". Aasta üks võimsamaid filme.
### Response:
Arvustus. Lammutades parandamatut armastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | B-divisjonis kõrgeimat asetust omava Eesti vastasteks on 1.-3. juulini toimuval turniiril Moldova, Kasahstan ja Serbia.
14 meeskonnaga B-divisjon on jaotatud nelja alagruppi (kaks turniiri toimub Hispaanias ja üks Ungaris). Iga alagrupi võitja pääseb Euroliiga finaalturniirile, mis toimub augusti lõpus Itaalias Catanias. B-divisjoni võitja pääseb järgmiseks aastaks kõrgeimasse A-divisjoni.
„Usun, et kõik on piisavalt sobivad vastased, et minna alagrupist edasi. Kasahstani ja Moldovaga oleme varem mänginud ning nad on ületatavad vastased, Serbia osaleb turniiril minu teada esmakordselt,” kommenteeris koondise kapten Taavi Tammo.
Koondise eesmärk on tõusta järgmiseks aastaks A-divisjoni, kuhu pääsemiseks on esmalt vaja kvalifitseeruda Euroliiga Superfinaalile. „Põhiturniir on tõesti pigem vaheetapiks sel teekonnal, aga see on vaja kindlasti edukalt läbida. Kergelt ei saa vastaseid võtta, sest midagi iseenesest ei juhtu,” lisas Tammo. | Rannajalgpallikoondis mängib Euroliiga põhiturniiri Moskvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
B-divisjonis kõrgeimat asetust omava Eesti vastasteks on 1.-3. juulini toimuval turniiril Moldova, Kasahstan ja Serbia.
14 meeskonnaga B-divisjon on jaotatud nelja alagruppi (kaks turniiri toimub Hispaanias ja üks Ungaris). Iga alagrupi võitja pääseb Euroliiga finaalturniirile, mis toimub augusti lõpus Itaalias Catanias. B-divisjoni võitja pääseb järgmiseks aastaks kõrgeimasse A-divisjoni.
„Usun, et kõik on piisavalt sobivad vastased, et minna alagrupist edasi. Kasahstani ja Moldovaga oleme varem mänginud ning nad on ületatavad vastased, Serbia osaleb turniiril minu teada esmakordselt,” kommenteeris koondise kapten Taavi Tammo.
Koondise eesmärk on tõusta järgmiseks aastaks A-divisjoni, kuhu pääsemiseks on esmalt vaja kvalifitseeruda Euroliiga Superfinaalile. „Põhiturniir on tõesti pigem vaheetapiks sel teekonnal, aga see on vaja kindlasti edukalt läbida. Kergelt ei saa vastaseid võtta, sest midagi iseenesest ei juhtu,” lisas Tammo.
### Response:
Rannajalgpallikoondis mängib Euroliiga põhiturniiri Moskvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kerttu Jõgiste ütles saatele "Uudis+", et loomulikult soovisid lähedased varem kinni peetud mehi külastada, kuid siis usuti, et mehed tulevad kohe süütutena koju. "Peale 11. jaanuari uudist teadsime, et peame minema mehi vaatama, et neile positiivsust süstida," rääkis Jõgiste.
Tema sõnul polnud kinni peetavate juurde pääsemine sugugi kerge, sest meestele võeti kaasa palju hügeenitarbeid ja muid asju, mida kontrolliti vanglatöötajate poolt tunde. "Asjade kontrollimine võttiski kõige rohkem aega aga lõpuks õnnestus meil sisse minna ja olla oma meestega koos kuskil poolteist tundi," meenutas Jõgiste, kes lisas, et lähedasi külastati kokku kolmel korral.
Eesti laevakaitsjate lähedane märkis, et olud Chennai vanglas on väga kesised, sest 20 meest hoitakse koos ühes 20-ruutmeetrises kongis, kus pole voodeid. "Nad magasid kaks kuud betoonil kuni välisministeeriumi abil sai neile toimetatud väikesed joogamatid aga kuna seal on väga kuum, siis temperatuur sõi piltlikult öeldes matid ära, mistõttu nad magavad nüüd taas põrandal," möönis Jõgiste.
Jaanuaris ütles välisminister Marina Kaljurand, et Eesti esindajad on arutanud India kolleegidega võimalusi vangide vahetuseks, kuid Jõgiste toonitas, et vahetus ei tule kindlasti kõne alla. "Mehed ei saa olla nõus sellise asjaga, sest nad peaksid ennast süüdi tunnistama aga seda nad kindlasti ei tee," rääkis Jõgiste.
Samas märkis laevakaitsja tütar, et India kohtuvõim on väga korrumpeerunud, aga nad pole kaotanud usku, et kõrgemas kohtuastmes mõistetakse laevakaitsjad õigeks. "Praegusel hetkel on meile öeldud, et kõrgema astme kohtus toimub esimene istung juunis, kuid India on nii suur ja kohtulahendeid on palju, mistõttu võtabki kohtuistungi ootamine nii palju aega," nentis Jõgiste.
Lähedastele sisendab usku ka advokaatide vahetus, mistõttu hakkab eestlasi kaitsma nende endine advokaat koos briti õiguseksperdiga. Tänu neile mõisteti mehed 2014. aastal India keskastme kohtus õigeks, kuni otsus Madurai alamastme kohtu otsusega tagasi pöörati.
"Senised advokaadid lähenesid asjale natuke teistmoodi kui oleks võinud ja välja vahetatud advokaatide üle polnud meestel mingit kontrolli," rääkis Jõgiste. Keskastme kohtus võidu toonud esindaja lähtus mereõigusest, mis Jõgiste hinnangul on õigem suund.
Ta lisas, et olles vahepeal vabastatud tutvusid Eesti laevakaitsjad paljude kohalike inimestega, kes nüüd mehi abistavad. | Laevakaitsja tütar: usume endiselt, et kõrgemas kohtuastmes mõistetakse mehed õigeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kerttu Jõgiste ütles saatele "Uudis+", et loomulikult soovisid lähedased varem kinni peetud mehi külastada, kuid siis usuti, et mehed tulevad kohe süütutena koju. "Peale 11. jaanuari uudist teadsime, et peame minema mehi vaatama, et neile positiivsust süstida," rääkis Jõgiste.
Tema sõnul polnud kinni peetavate juurde pääsemine sugugi kerge, sest meestele võeti kaasa palju hügeenitarbeid ja muid asju, mida kontrolliti vanglatöötajate poolt tunde. "Asjade kontrollimine võttiski kõige rohkem aega aga lõpuks õnnestus meil sisse minna ja olla oma meestega koos kuskil poolteist tundi," meenutas Jõgiste, kes lisas, et lähedasi külastati kokku kolmel korral.
Eesti laevakaitsjate lähedane märkis, et olud Chennai vanglas on väga kesised, sest 20 meest hoitakse koos ühes 20-ruutmeetrises kongis, kus pole voodeid. "Nad magasid kaks kuud betoonil kuni välisministeeriumi abil sai neile toimetatud väikesed joogamatid aga kuna seal on väga kuum, siis temperatuur sõi piltlikult öeldes matid ära, mistõttu nad magavad nüüd taas põrandal," möönis Jõgiste.
Jaanuaris ütles välisminister Marina Kaljurand, et Eesti esindajad on arutanud India kolleegidega võimalusi vangide vahetuseks, kuid Jõgiste toonitas, et vahetus ei tule kindlasti kõne alla. "Mehed ei saa olla nõus sellise asjaga, sest nad peaksid ennast süüdi tunnistama aga seda nad kindlasti ei tee," rääkis Jõgiste.
Samas märkis laevakaitsja tütar, et India kohtuvõim on väga korrumpeerunud, aga nad pole kaotanud usku, et kõrgemas kohtuastmes mõistetakse laevakaitsjad õigeks. "Praegusel hetkel on meile öeldud, et kõrgema astme kohtus toimub esimene istung juunis, kuid India on nii suur ja kohtulahendeid on palju, mistõttu võtabki kohtuistungi ootamine nii palju aega," nentis Jõgiste.
Lähedastele sisendab usku ka advokaatide vahetus, mistõttu hakkab eestlasi kaitsma nende endine advokaat koos briti õiguseksperdiga. Tänu neile mõisteti mehed 2014. aastal India keskastme kohtus õigeks, kuni otsus Madurai alamastme kohtu otsusega tagasi pöörati.
"Senised advokaadid lähenesid asjale natuke teistmoodi kui oleks võinud ja välja vahetatud advokaatide üle polnud meestel mingit kontrolli," rääkis Jõgiste. Keskastme kohtus võidu toonud esindaja lähtus mereõigusest, mis Jõgiste hinnangul on õigem suund.
Ta lisas, et olles vahepeal vabastatud tutvusid Eesti laevakaitsjad paljude kohalike inimestega, kes nüüd mehi abistavad.
### Response:
Laevakaitsja tütar: usume endiselt, et kõrgemas kohtuastmes mõistetakse mehed õigeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Energiaettevõtte Fennovoima ja Venemaa firma Rosatom koostöös rajatav tuumaelektrijaam Hanhikivi 1 on juba varem rohkelt kriitikat ja keskkonnaaktivistide tähelepanu pälvinud. Peamisi ehitustöid on kavas alustada 2018. aastal ning tuumaelektrijaam peaks olema töökorras 2024. aastaks. Tegemist oleks Soome kuuenda tuumaelektrijaamaga.
Tšornobõli tuumakatastroofi 30. aastapäeva puhul kavandas aktivistiderühm Stopfennovoima ehitusplatsi juurde meeleavalduse. Kuigi korraldajate sõnul oli meeleavaldus rahumeelne, siis selle eesmärgiks oli töö peatamine ehitusplatsil ning õhkkond oli pingeline juba varastest hommikutundidest saadik, vahendas Yle.
Hommikul liikus sündmuskoha poole umbes 40 aktivisti. Samuti saabus ehitusplatsi juurde korda valvama märulipolitseinikke koos vastava varustusega. Ehitusplatsi kohal tiirutas ka politsei helikopter.
Meeleavalduse käigus õnnestus mõnel aktivistil ka üle ehitusplatsi aia ronida ning osa aktivistidest peeti politseinike poolt kinni. Aktivistide vastu kasutatud pipragaasi sai tunda ka sündmust kajastanud Yle ajakirjanik Hanna Hantula.
Ajakirjaniku sõnul nägi ta, kuidas aktivistid politseiauto kapotile toetusid. "Ilmselt lasti aktivistidele gaasi kaugemalt. Oma osa sellest sain ka mina, sest mu põsed ja huuled kipitavad," rääkis Hantula.
Yle Oulu toimetaja Ari-Pekka Sirviöt aga hakkasid mõned aktivistid kividega loopima. Varem oli üks inglise keelt rääkinud aktivist ähvardanud Sirvio kaamera ära lõhkuda. Intsident sai alguse, kui ajakirjanik soovis siseneda aktivistide poolt rajatud telklaagrisse.
Stopfennovoima teatas, et nende poolt korraldatud rahumeelne kodanikuallumatuse õnnestus ning töö ehitusplatsil peatati. Energiaettevõtte kinnitusel aga tööd ei katkestatud. Ka politseil pole andmeid, et töö ehitusplatsil oleks juhtunu tõttu seiskunud. | Soomes läks tuumaelektrijaama vastasel meeleavaldusel pingeliseks, pipragaasi sai tunda ka Yle ajakirjanik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Energiaettevõtte Fennovoima ja Venemaa firma Rosatom koostöös rajatav tuumaelektrijaam Hanhikivi 1 on juba varem rohkelt kriitikat ja keskkonnaaktivistide tähelepanu pälvinud. Peamisi ehitustöid on kavas alustada 2018. aastal ning tuumaelektrijaam peaks olema töökorras 2024. aastaks. Tegemist oleks Soome kuuenda tuumaelektrijaamaga.
Tšornobõli tuumakatastroofi 30. aastapäeva puhul kavandas aktivistiderühm Stopfennovoima ehitusplatsi juurde meeleavalduse. Kuigi korraldajate sõnul oli meeleavaldus rahumeelne, siis selle eesmärgiks oli töö peatamine ehitusplatsil ning õhkkond oli pingeline juba varastest hommikutundidest saadik, vahendas Yle.
Hommikul liikus sündmuskoha poole umbes 40 aktivisti. Samuti saabus ehitusplatsi juurde korda valvama märulipolitseinikke koos vastava varustusega. Ehitusplatsi kohal tiirutas ka politsei helikopter.
Meeleavalduse käigus õnnestus mõnel aktivistil ka üle ehitusplatsi aia ronida ning osa aktivistidest peeti politseinike poolt kinni. Aktivistide vastu kasutatud pipragaasi sai tunda ka sündmust kajastanud Yle ajakirjanik Hanna Hantula.
Ajakirjaniku sõnul nägi ta, kuidas aktivistid politseiauto kapotile toetusid. "Ilmselt lasti aktivistidele gaasi kaugemalt. Oma osa sellest sain ka mina, sest mu põsed ja huuled kipitavad," rääkis Hantula.
Yle Oulu toimetaja Ari-Pekka Sirviöt aga hakkasid mõned aktivistid kividega loopima. Varem oli üks inglise keelt rääkinud aktivist ähvardanud Sirvio kaamera ära lõhkuda. Intsident sai alguse, kui ajakirjanik soovis siseneda aktivistide poolt rajatud telklaagrisse.
Stopfennovoima teatas, et nende poolt korraldatud rahumeelne kodanikuallumatuse õnnestus ning töö ehitusplatsil peatati. Energiaettevõtte kinnitusel aga tööd ei katkestatud. Ka politseil pole andmeid, et töö ehitusplatsil oleks juhtunu tõttu seiskunud.
### Response:
Soomes läks tuumaelektrijaama vastasel meeleavaldusel pingeliseks, pipragaasi sai tunda ka Yle ajakirjanik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti suurim traditsiooniline naiste liikumissündmus SEB Maijooks toimub juba 29. korda. Tänavu 21. mail Tallinna lauluväljakul aset leidvale suursündmusele käib väga aktiivne registreerimine. Sekretariaadi juhi Jaana Jõgisuu sõnul pannakse usinalt kirja nii üksikult kui sõpruskonniti. „Väga populaarne on registreerimine kollektiivide ja asutuste seas – tullakse kümnete ja isegi sadade kaupa. Korraldajad on tänavu valmis vastu võtma 15 000 maijooksulist. Praeguse registreerimisaktiivsuse põhjal võib väita, et emadepäevaks võidakse jõuda selle numbri lähedale,” sõnas Jõgisuu.
SEB Maijooksul võivad daamid, naised, neiud ja tütarlapsed kaasa lüüa kõigile jõukohasel seitsmekilomeetrisel rajal joostes, käies või kepikõndi tehes. Valida saab ajavõtuga ja ilma ajata distantside vahel.
SEB Maijooksule saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee. Soodsam registreerimisvoor kestab aprilli lõpuni. | Maijooksule registreerinute arv läheneb kümnele tuhandele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti suurim traditsiooniline naiste liikumissündmus SEB Maijooks toimub juba 29. korda. Tänavu 21. mail Tallinna lauluväljakul aset leidvale suursündmusele käib väga aktiivne registreerimine. Sekretariaadi juhi Jaana Jõgisuu sõnul pannakse usinalt kirja nii üksikult kui sõpruskonniti. „Väga populaarne on registreerimine kollektiivide ja asutuste seas – tullakse kümnete ja isegi sadade kaupa. Korraldajad on tänavu valmis vastu võtma 15 000 maijooksulist. Praeguse registreerimisaktiivsuse põhjal võib väita, et emadepäevaks võidakse jõuda selle numbri lähedale,” sõnas Jõgisuu.
SEB Maijooksul võivad daamid, naised, neiud ja tütarlapsed kaasa lüüa kõigile jõukohasel seitsmekilomeetrisel rajal joostes, käies või kepikõndi tehes. Valida saab ajavõtuga ja ilma ajata distantside vahel.
SEB Maijooksule saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee. Soodsam registreerimisvoor kestab aprilli lõpuni.
### Response:
Maijooksule registreerinute arv läheneb kümnele tuhandele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klimaatilised ahelreaktsioonid
Kuigi kliimauuringuid tehakse palju, keskenduvad need sagedasti suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioonile atmosfääris, aga ka temperatuuri tõusule ja sademete muutusele ning sellele, kuidas mõjutavad antud tegurid ökosüsteemi. Raili Torga pühendas oma töö õhuniiskuse mõju uurimisele. Selleks pakkus unikaalset võimalust “Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment”, mille üks osa oli suunatud kolme kasvuhoonegaasi (süsihappegaasi, metaani ja dilämmastikoksiidi) voo uurimisele keskkonna suurendatud niiskuse tingimustes.
Torga uuris lähemalt, kuidas mõjutab suurenenud õhuniiskus kasvuhoonegaaside voogude eraldumist noorte lehtpuumetsade kasvualal. Erinevate prognooside kohaselt on just keskmisest suurem sademete hulk nii Eestis kui ka Põhja-Euroopas üks tõenäolisi klimaatilisi tulevikustsenaariume. Samas ei olda siiski päris kindlad selles, kas muutus haarab läbilõikeliselt tervet aastaringi või avaldub perioodiliselt.
Torga toob oma töös välja, et antud kliimamuutuste tõttu võivad hakata sagenema ekstreemsed ilmastikunähtused nagu näiteks kuumalained ja põud, tugevad hoovihmad, mis põhjustavad kohati üleujutusi jne. Lisaks on üsna tavaline, et ühed protsessid võimendavad teisi. See tähendab, et soojemas kliimas võib pikale sademetevaesele ajale järgneda suur sadu, kuivõrd soojemasse õhku mahub rohkem veeauru. Kui vihm viimaks vallandub, siis korraliku valanguna.
Peale veeauru ja süsinkdioksiidi hoogustab kliimamuutust ka metaani ja naerugaasi (ehk dilämmastikdioksiidi) kasvav eraldumine. Nimetatud kasvuhoonegaasid ei lase pikalainelist päikesekiirgust Maalt tagasi atmosfääri liikuda, mille tõttu maapinna keskmine temperatuur üha tõuseb. Üle-eelmise sajandi lõpust alates on see tõusnud 0,85 kraadi Celsiuse järgi ehk 15 soojakraadini ning arvatakse, et tõuseb järgmise sajandi jooksul veelgi.
Niisutus- ja kuivatuseksperimendid
Raili Torga doktoritöö peaeesmärk oli uurida, kuidas erinevad kliimastsenaariumid võivad mõjutada kasvuhoonegaaside eraldumist. Täpsemalt öeldes, kas need stsenaariumid võimendavad gaasivoogusid, mis suuresti ongi kliimamuutused põhjustanud.
Sel eesmärgil viidi Järvseljal paikneval 2,7 hektari suurusele katsealale rajatud 14×14meetristel katselappidel läbi eksperimente, mille käigus manipuleeriti õhuniiskusega. Katselappidele olid istutatud kiirekasvulised lehtpuuliigid: hübriidhaab (Populus tremula x Populus tremuloides) ehk kombinatsioon harilikust ja Ameerika haavast ning arukask (Betula pendula). Katselapid olid ääristatud hübriidhaava puhveralaga, et kõrvalasuv ökosüsteem konkreetset tulemust mõjutama ei hakkaks. Arukask on üks majanduslikult olulisemaid lehtpuuliike terves Põhja-Euroopas ning hübriidhaab on väga hea paberi tooraine.
Teoreetiline skeem suurenenud õhuniiskuse mõjust kasvuhoonegaaside voogudele ja seda mõjutavatele ökosüsteemi parameetritele.i
Raili Torga kirjeldab, kuidas kliimamanipulatsioon täpsemalt käis: “Katsealal pihustati õhku imepeent udu (10 µm), mis suurendas suhtelist õhuniiskusest keskmiselt 6–7 protsendi ulatuses.” Niisutamisega tehti pikemaajalise projekti raames algust 2008. aastal, niisutusperiood kestis ühe aasta lõikes maikuust kuni oktoobrini, hommikul kella 9-st õhtul kella 17-ni, välja arvatud neil päevadel, kui õhuniiskus oli juba niigi suur või ilm väga tuuline. Esimesel juhul ei annaks lisaniisutus täiendavat efekti ja teisel lenduks niiskus katsealalt väljapoole, sattumata uurimisalusele pinnale.
Kasvuhoonegaaside vooge mõõdeti pimekambri meetodil, kus 65-liitrised kambrid asetati tagurpidi tunniks ajaks õhukindlalt maapinnale. Kambris muutus selle aja jooksul süsihappegaasi, metaani ja dilämmastikoksiidi sisaldus õhus, mille põhjal sai arvutada mulla panuse gaasivoogudesse. Katset tehti ka vastupidiselt, õhu kuivatamisega, kuid välitingimustes on kuivatamine ökosüsteemi tasemel liialt kallis ja energiamahukas meetod. Vesi on seevastu väiksemate kuludega kättesaadav.
Raili Torga kasutas oma töös andmeid, mis pärinesid aastatest 2009–2014. Ta toob välja, et 2010. ja 2011. aasta suved (eriti juulikuu) olid 150 aasta pikkuses ilmamõõtmiste aegreas ühed palavaimad, mida kirjeldas töös ka kui “ekstreemselt” sooje kesksuvesid. Aastatel 2011 ja 2012 toimus projektis vaheetapp, kus võeti maha kõik katsealal kasvavad puud ning nende maapealsed ja maa-alused osad mõõdeti-kaaluti üle, et saada teada, kuidas kliimamanipulatsioon puude kasvule on mõjunud. Seejärel istutati alale uued kased, haavad uuenesid ise juurevõsudest.
Loomulik kõikumine
Kliimamuutuste uurimise põhiline eesmärk on mõista, kuidas üks muutus protsesse mõjutab ning kas ja kuidas (öko)süsteem uute tingimustega kohaneda suudab. “Esialgsete tulemuste põhjal nägime, et suurenenud õhuniiskus tekitas puudes stressi. Kased suutsid sellega kohaneda, kuid haavad jäidki kiduraks,” räägib Torga.
Suuresti käsitsi mõõtmistel põhinevaid tulemusi tutvustades nendib ta, et niisutusel oli erisugune mõju gaasidele, mis “käitusid erinevalt”, kõige selgemalt metaanile, vähendades selle jahutusvõimet, sest metaani sidumine mulda vähenes õhuniiskuse suurenedes. Samuti ilmnes, et normaalsest suurem õhuniiskus suurendas ka süsihappegaasi lendumist osadel aastatel. Teisalt ei võetud süsinikdioksiidi analüüsimisel arvesse fotosünteesi ehk seda osa, mis õhust taimedesse seotakse. Suuremas õhuniiskuses naerugaasi emissioon mullast vähenes, aga seda vaid ühe puuliigi (hübriidhaava) puhul.
Kokkuvõtlikult ütleb uurimistöö autor, et muutused õhuniiskuses ei toonud kaasa nii suuri erinevusi, kui oleks võinud arvata. Valdavalt tulid esile aastakäikude lõikes toimuvad loomulikud variatsioonid.
“Analüüsidest selgus, et metaani ja naerugaasi vood on uurimisaluses piirkonnas juba loomulikult väga väikesed ning kasvuhoonegaaside voogude mõõdetud erinevused olid nii puuliigiti kui ka manipulatsioonide lõikes – võrrelduna suurendatud õhuniiskuse tingimustes ja normaaltingimustes – suhteliselt väikesed, kuigi statistiliselt olulised,” selgitab ta.
Raili Torga kaitses doktoritööd “ Suurenenud õhuniiskuse, ekstreemse ilmastiku ja lageraie mõju kasvuhoonegaaside voole kiirekasvulistes lehtmetsades ” 11. aprillil Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis. Teda juhendasid professorid Krista Lõhmus ja Ülo Mander, oponeeris professor Bruce Arthur Osborne Iirimaalt Dublini ülikooli kolledžist.
i - Hansen, R., Mander, Ü., Soosaar, K., Maddison, M., Lõhmus, K., Kupper, P., Kanal, A. and Sõber, J. 2013. Greenhouse gas fluxes in an open air humidity manipulation experiment. Landscape Ecology 28: 637–649, doi 10.1007/s10980-012-9775-7. | Doktoritöö: Eesti lehtmetsad kasvuhoonegaasidega kliimamuutustesse oluliselt ei panusta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klimaatilised ahelreaktsioonid
Kuigi kliimauuringuid tehakse palju, keskenduvad need sagedasti suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioonile atmosfääris, aga ka temperatuuri tõusule ja sademete muutusele ning sellele, kuidas mõjutavad antud tegurid ökosüsteemi. Raili Torga pühendas oma töö õhuniiskuse mõju uurimisele. Selleks pakkus unikaalset võimalust “Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperiment”, mille üks osa oli suunatud kolme kasvuhoonegaasi (süsihappegaasi, metaani ja dilämmastikoksiidi) voo uurimisele keskkonna suurendatud niiskuse tingimustes.
Torga uuris lähemalt, kuidas mõjutab suurenenud õhuniiskus kasvuhoonegaaside voogude eraldumist noorte lehtpuumetsade kasvualal. Erinevate prognooside kohaselt on just keskmisest suurem sademete hulk nii Eestis kui ka Põhja-Euroopas üks tõenäolisi klimaatilisi tulevikustsenaariume. Samas ei olda siiski päris kindlad selles, kas muutus haarab läbilõikeliselt tervet aastaringi või avaldub perioodiliselt.
Torga toob oma töös välja, et antud kliimamuutuste tõttu võivad hakata sagenema ekstreemsed ilmastikunähtused nagu näiteks kuumalained ja põud, tugevad hoovihmad, mis põhjustavad kohati üleujutusi jne. Lisaks on üsna tavaline, et ühed protsessid võimendavad teisi. See tähendab, et soojemas kliimas võib pikale sademetevaesele ajale järgneda suur sadu, kuivõrd soojemasse õhku mahub rohkem veeauru. Kui vihm viimaks vallandub, siis korraliku valanguna.
Peale veeauru ja süsinkdioksiidi hoogustab kliimamuutust ka metaani ja naerugaasi (ehk dilämmastikdioksiidi) kasvav eraldumine. Nimetatud kasvuhoonegaasid ei lase pikalainelist päikesekiirgust Maalt tagasi atmosfääri liikuda, mille tõttu maapinna keskmine temperatuur üha tõuseb. Üle-eelmise sajandi lõpust alates on see tõusnud 0,85 kraadi Celsiuse järgi ehk 15 soojakraadini ning arvatakse, et tõuseb järgmise sajandi jooksul veelgi.
Niisutus- ja kuivatuseksperimendid
Raili Torga doktoritöö peaeesmärk oli uurida, kuidas erinevad kliimastsenaariumid võivad mõjutada kasvuhoonegaaside eraldumist. Täpsemalt öeldes, kas need stsenaariumid võimendavad gaasivoogusid, mis suuresti ongi kliimamuutused põhjustanud.
Sel eesmärgil viidi Järvseljal paikneval 2,7 hektari suurusele katsealale rajatud 14×14meetristel katselappidel läbi eksperimente, mille käigus manipuleeriti õhuniiskusega. Katselappidele olid istutatud kiirekasvulised lehtpuuliigid: hübriidhaab (Populus tremula x Populus tremuloides) ehk kombinatsioon harilikust ja Ameerika haavast ning arukask (Betula pendula). Katselapid olid ääristatud hübriidhaava puhveralaga, et kõrvalasuv ökosüsteem konkreetset tulemust mõjutama ei hakkaks. Arukask on üks majanduslikult olulisemaid lehtpuuliike terves Põhja-Euroopas ning hübriidhaab on väga hea paberi tooraine.
Teoreetiline skeem suurenenud õhuniiskuse mõjust kasvuhoonegaaside voogudele ja seda mõjutavatele ökosüsteemi parameetritele.i
Raili Torga kirjeldab, kuidas kliimamanipulatsioon täpsemalt käis: “Katsealal pihustati õhku imepeent udu (10 µm), mis suurendas suhtelist õhuniiskusest keskmiselt 6–7 protsendi ulatuses.” Niisutamisega tehti pikemaajalise projekti raames algust 2008. aastal, niisutusperiood kestis ühe aasta lõikes maikuust kuni oktoobrini, hommikul kella 9-st õhtul kella 17-ni, välja arvatud neil päevadel, kui õhuniiskus oli juba niigi suur või ilm väga tuuline. Esimesel juhul ei annaks lisaniisutus täiendavat efekti ja teisel lenduks niiskus katsealalt väljapoole, sattumata uurimisalusele pinnale.
Kasvuhoonegaaside vooge mõõdeti pimekambri meetodil, kus 65-liitrised kambrid asetati tagurpidi tunniks ajaks õhukindlalt maapinnale. Kambris muutus selle aja jooksul süsihappegaasi, metaani ja dilämmastikoksiidi sisaldus õhus, mille põhjal sai arvutada mulla panuse gaasivoogudesse. Katset tehti ka vastupidiselt, õhu kuivatamisega, kuid välitingimustes on kuivatamine ökosüsteemi tasemel liialt kallis ja energiamahukas meetod. Vesi on seevastu väiksemate kuludega kättesaadav.
Raili Torga kasutas oma töös andmeid, mis pärinesid aastatest 2009–2014. Ta toob välja, et 2010. ja 2011. aasta suved (eriti juulikuu) olid 150 aasta pikkuses ilmamõõtmiste aegreas ühed palavaimad, mida kirjeldas töös ka kui “ekstreemselt” sooje kesksuvesid. Aastatel 2011 ja 2012 toimus projektis vaheetapp, kus võeti maha kõik katsealal kasvavad puud ning nende maapealsed ja maa-alused osad mõõdeti-kaaluti üle, et saada teada, kuidas kliimamanipulatsioon puude kasvule on mõjunud. Seejärel istutati alale uued kased, haavad uuenesid ise juurevõsudest.
Loomulik kõikumine
Kliimamuutuste uurimise põhiline eesmärk on mõista, kuidas üks muutus protsesse mõjutab ning kas ja kuidas (öko)süsteem uute tingimustega kohaneda suudab. “Esialgsete tulemuste põhjal nägime, et suurenenud õhuniiskus tekitas puudes stressi. Kased suutsid sellega kohaneda, kuid haavad jäidki kiduraks,” räägib Torga.
Suuresti käsitsi mõõtmistel põhinevaid tulemusi tutvustades nendib ta, et niisutusel oli erisugune mõju gaasidele, mis “käitusid erinevalt”, kõige selgemalt metaanile, vähendades selle jahutusvõimet, sest metaani sidumine mulda vähenes õhuniiskuse suurenedes. Samuti ilmnes, et normaalsest suurem õhuniiskus suurendas ka süsihappegaasi lendumist osadel aastatel. Teisalt ei võetud süsinikdioksiidi analüüsimisel arvesse fotosünteesi ehk seda osa, mis õhust taimedesse seotakse. Suuremas õhuniiskuses naerugaasi emissioon mullast vähenes, aga seda vaid ühe puuliigi (hübriidhaava) puhul.
Kokkuvõtlikult ütleb uurimistöö autor, et muutused õhuniiskuses ei toonud kaasa nii suuri erinevusi, kui oleks võinud arvata. Valdavalt tulid esile aastakäikude lõikes toimuvad loomulikud variatsioonid.
“Analüüsidest selgus, et metaani ja naerugaasi vood on uurimisaluses piirkonnas juba loomulikult väga väikesed ning kasvuhoonegaaside voogude mõõdetud erinevused olid nii puuliigiti kui ka manipulatsioonide lõikes – võrrelduna suurendatud õhuniiskuse tingimustes ja normaaltingimustes – suhteliselt väikesed, kuigi statistiliselt olulised,” selgitab ta.
Raili Torga kaitses doktoritööd “ Suurenenud õhuniiskuse, ekstreemse ilmastiku ja lageraie mõju kasvuhoonegaaside voole kiirekasvulistes lehtmetsades ” 11. aprillil Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis. Teda juhendasid professorid Krista Lõhmus ja Ülo Mander, oponeeris professor Bruce Arthur Osborne Iirimaalt Dublini ülikooli kolledžist.
i - Hansen, R., Mander, Ü., Soosaar, K., Maddison, M., Lõhmus, K., Kupper, P., Kanal, A. and Sõber, J. 2013. Greenhouse gas fluxes in an open air humidity manipulation experiment. Landscape Ecology 28: 637–649, doi 10.1007/s10980-012-9775-7.
### Response:
Doktoritöö: Eesti lehtmetsad kasvuhoonegaasidega kliimamuutustesse oluliselt ei panusta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rakett 69" kuuenda hooaja võitja, kes saab 10 000 euro suuruse stipendiumi, selgub Tallinnas Kultuurikatlas toimuvas ööpäevases heitluses, kui koos valitud neljaliikmelise meeskonnaga tuleb mõlemal võistlejal ehitada töötav Rube Goldbergi masin. Selle tegemine on töömahukas ja maksimaalset täpsust nõudev ülesanne, kasutusele tuleb võtta kõik teadmised ja oskused, mis meeskonnal olemas. Pooletunnisesse saatesse jõuavad finaalheitluse kõrghetked.
Frida Laigu õpib Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassis ja on tõeline multitalent: ta on osalenud matemaatika-, keemia-, lingvistika- ja füüsikaolümpiaadidel ning mängib vabal ajal sulgpalli, bridži ja loeb kõvasti. Oma tugevuseks peab ta eelkõige matemaatikat, loogikat ja keemiat, kuid puudu ei jää tüdrukul ka loovusest. Frida on tegelenud pikalt klaverimänguga ning on lõpetanud Sally stuudio kunstikooli.
Gregor Randla on Tartu Miina Härma gümnaasiumi abiturient. Ta on tõsine reaalainete fänn, kõva praktik ja loogikameister. Gregor teeb suurima heameelega sporti - mängib korvpalli ja osaleb jooksuvõistlustel. Lisaks meeldib noorele sportlasele väga fotograafia, videotöötlus ja koorilaul. Viimasega on Gregor tegelenud juba pea kümme aastat. Samuti on ta sina peal arvutite ja muude elektroonikaseadmete hingeeluga.
"Rakett 69" kõigi võistlussaadete ja finaalsaate nimel on tööd teinud enam kui 40-liikmeline teadustoimetus, mida juhib I hooaja võitja Juhan Koppel. Võistlejate sooritusi hindavad mainekad kohtunikud, põhikoosseisus PhD Mart Noorma, PhD Heli Lukner, MSc Riin Tamm. Saatejuht on MSc Aigar Vaigu.
"Rakett 69" VI hooaja finaalsaade on eetris ETV-s laupäeval, 30. aprillil kell 19.35. | Laupäeval selgub "Rakett 69" võitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rakett 69" kuuenda hooaja võitja, kes saab 10 000 euro suuruse stipendiumi, selgub Tallinnas Kultuurikatlas toimuvas ööpäevases heitluses, kui koos valitud neljaliikmelise meeskonnaga tuleb mõlemal võistlejal ehitada töötav Rube Goldbergi masin. Selle tegemine on töömahukas ja maksimaalset täpsust nõudev ülesanne, kasutusele tuleb võtta kõik teadmised ja oskused, mis meeskonnal olemas. Pooletunnisesse saatesse jõuavad finaalheitluse kõrghetked.
Frida Laigu õpib Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassis ja on tõeline multitalent: ta on osalenud matemaatika-, keemia-, lingvistika- ja füüsikaolümpiaadidel ning mängib vabal ajal sulgpalli, bridži ja loeb kõvasti. Oma tugevuseks peab ta eelkõige matemaatikat, loogikat ja keemiat, kuid puudu ei jää tüdrukul ka loovusest. Frida on tegelenud pikalt klaverimänguga ning on lõpetanud Sally stuudio kunstikooli.
Gregor Randla on Tartu Miina Härma gümnaasiumi abiturient. Ta on tõsine reaalainete fänn, kõva praktik ja loogikameister. Gregor teeb suurima heameelega sporti - mängib korvpalli ja osaleb jooksuvõistlustel. Lisaks meeldib noorele sportlasele väga fotograafia, videotöötlus ja koorilaul. Viimasega on Gregor tegelenud juba pea kümme aastat. Samuti on ta sina peal arvutite ja muude elektroonikaseadmete hingeeluga.
"Rakett 69" kõigi võistlussaadete ja finaalsaate nimel on tööd teinud enam kui 40-liikmeline teadustoimetus, mida juhib I hooaja võitja Juhan Koppel. Võistlejate sooritusi hindavad mainekad kohtunikud, põhikoosseisus PhD Mart Noorma, PhD Heli Lukner, MSc Riin Tamm. Saatejuht on MSc Aigar Vaigu.
"Rakett 69" VI hooaja finaalsaade on eetris ETV-s laupäeval, 30. aprillil kell 19.35.
### Response:
Laupäeval selgub "Rakett 69" võitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2013. aasta kevadel pensionile läinud Reponen tunneb Soome lähedal asuvaid tuumaelektrijaamu hästi. Eriti palju on olnud tema tähelepanu all Sosnovõi Bori ehk Leningradi tuumaelektrijaam Leningradi oblastis. Sosnovõi Bor oli kusjuures Tšornobõli tuumajaama eeskujuks, vahendas Yle.
"Leningradi jaam oli esimene seda tüüpi suur reaktor. See on kõikide nende teiste reaktorite "emaks". Seal on oma väljaõppe saanud ka need inimesed, kes on läinud ka teistesse tuumajaamadesse," selgitas ta.
Praktiliselt oli Tšornobõl seega justkui Sosnovõi Bori koopia. Samas oli Reponeni sõnul märkimisväärne erinevus selles osas, mis puudutas personali teadmisi ja otsustuspädevust, sealhulgas ülevalt tulevatele korraldustele kuuletumist.
"Tšornobõli õnnetus sai alguse katsetusest, millest Leningradi tuumajaam oli keeldunud. Seal oli karmimat kaadrit, kes ütlesid, et nemad ei hakka sellist asja tegema. Kuid Tšornobõlis nad tegid ja sellel olid halvad tagajärjed," rääkis Soome ekspert.
Reponen meenutas ka seda, et pärast katastroofi võttis Nõukogude Liit Soome spetsialistide poolt pakutud abi tänulikult vastu. Üks trumpidest oli näiteks see, et Soomel olid juba reaalselt olemas kiirgusseire seadmed, mida läks vaja alles planeerimisjärgus oleva Nõukogude seirevõrgustiku jaoks. Lähipiirkonda seirevõrgustiku rajamist ka rahastati osaliselt Soome poolt.
Peagi tehti ka koostööd Rootsi ja Norraga - näiteks rootslaste ülesandeks oli jälgida praeguseks suletud Ignalina tuumaelektrijaama Leedus, Norra aga hoidis silma peal Koola poolsaarel asuvatel reaktoritel.
Soome poolt antud koostööabi osaks oli ka tuumaelektrijaamades vigade kontrollimine, kusjuures ükskord oli juhtunud ka nii, et Sosnovõi Bori jaamas leidis kütusetoru leke aset just sellel hetkel, kui seal oli kohal Soome ekspertide meeskond. Viimased andsid siis kommentaare välismeediale, kohalikud esindajad seda tavapäraselt ei teinud.
Üks õppetund, mille Tšornobõli katastroof Reponeni meelest andis, on see, et kõiki uusi asju tuleb põhjalikult kontrollida.
"Nõukogude Liidus oli tava uskuda tehnika ja arengu kõikvõimsusesse, ning edasi liiguti ilma, et asju oleks kontrollitud. Siis oli süsteemi osaks ka see, et teisitimõtlejaid ei kuulatud. Sellistes olukordades on teine arvamus äärmiselt oluline. Neid uusi mõtteid tuleb kogu aeg testida," lausus Reponen.
Tuumatehnoloogiat kasutati Nõukogude Liidus suure tuhinaga kõikvõimalikes kohtades - näiteks majakates. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aga jäeti paljud sellised majakad hooletusse ning Läänemere piirkonnas koristati neid radioaktiivsuse allikaid hiljem ka Soome riigi rahadega. | Endine ametnik: Tšornobõli katastroofi kaasa toonud katsetust taheti läbi viia ka Soome lähistel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2013. aasta kevadel pensionile läinud Reponen tunneb Soome lähedal asuvaid tuumaelektrijaamu hästi. Eriti palju on olnud tema tähelepanu all Sosnovõi Bori ehk Leningradi tuumaelektrijaam Leningradi oblastis. Sosnovõi Bor oli kusjuures Tšornobõli tuumajaama eeskujuks, vahendas Yle.
"Leningradi jaam oli esimene seda tüüpi suur reaktor. See on kõikide nende teiste reaktorite "emaks". Seal on oma väljaõppe saanud ka need inimesed, kes on läinud ka teistesse tuumajaamadesse," selgitas ta.
Praktiliselt oli Tšornobõl seega justkui Sosnovõi Bori koopia. Samas oli Reponeni sõnul märkimisväärne erinevus selles osas, mis puudutas personali teadmisi ja otsustuspädevust, sealhulgas ülevalt tulevatele korraldustele kuuletumist.
"Tšornobõli õnnetus sai alguse katsetusest, millest Leningradi tuumajaam oli keeldunud. Seal oli karmimat kaadrit, kes ütlesid, et nemad ei hakka sellist asja tegema. Kuid Tšornobõlis nad tegid ja sellel olid halvad tagajärjed," rääkis Soome ekspert.
Reponen meenutas ka seda, et pärast katastroofi võttis Nõukogude Liit Soome spetsialistide poolt pakutud abi tänulikult vastu. Üks trumpidest oli näiteks see, et Soomel olid juba reaalselt olemas kiirgusseire seadmed, mida läks vaja alles planeerimisjärgus oleva Nõukogude seirevõrgustiku jaoks. Lähipiirkonda seirevõrgustiku rajamist ka rahastati osaliselt Soome poolt.
Peagi tehti ka koostööd Rootsi ja Norraga - näiteks rootslaste ülesandeks oli jälgida praeguseks suletud Ignalina tuumaelektrijaama Leedus, Norra aga hoidis silma peal Koola poolsaarel asuvatel reaktoritel.
Soome poolt antud koostööabi osaks oli ka tuumaelektrijaamades vigade kontrollimine, kusjuures ükskord oli juhtunud ka nii, et Sosnovõi Bori jaamas leidis kütusetoru leke aset just sellel hetkel, kui seal oli kohal Soome ekspertide meeskond. Viimased andsid siis kommentaare välismeediale, kohalikud esindajad seda tavapäraselt ei teinud.
Üks õppetund, mille Tšornobõli katastroof Reponeni meelest andis, on see, et kõiki uusi asju tuleb põhjalikult kontrollida.
"Nõukogude Liidus oli tava uskuda tehnika ja arengu kõikvõimsusesse, ning edasi liiguti ilma, et asju oleks kontrollitud. Siis oli süsteemi osaks ka see, et teisitimõtlejaid ei kuulatud. Sellistes olukordades on teine arvamus äärmiselt oluline. Neid uusi mõtteid tuleb kogu aeg testida," lausus Reponen.
Tuumatehnoloogiat kasutati Nõukogude Liidus suure tuhinaga kõikvõimalikes kohtades - näiteks majakates. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aga jäeti paljud sellised majakad hooletusse ning Läänemere piirkonnas koristati neid radioaktiivsuse allikaid hiljem ka Soome riigi rahadega.
### Response:
Endine ametnik: Tšornobõli katastroofi kaasa toonud katsetust taheti läbi viia ka Soome lähistel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pangalinki kasutati tänavu esimeses kvartalis keskmiselt 49 000 korda päevas (2012. aastal veel 30 000). Pangalingi kaudu on võimalik osta ainult Eesti e-poodidest, mida E-kaubanduse Liidu hinnangul on ligikaudu 2000. Paljudel e-poodidel on ka pangakaardiga maksmise võimalus, kuid kaardiga tehakse Eesti e-poodidest kõigest 1000 ostu päevas ehk märksa vähem oste kui pangalingi kaudu.
Välismaistelt kaupmeestelt ostes kasutati pangakaarti esimeses kvartalis keskmiselt 20 000 korda päevas, mida on kolm korda enam kui 2012. aastal.
Pangalingi kaudu tehtud maksete keskmine suurus oli 51 eurot, e-kaubanduse kaarditehingu keskmine suurus 49 eurot. Eesti e-poodidest kaardiga ostes on makse keskmine suurus 66 eurot - märkimisväärselt suurem summa, kui pangalingi kaudu tehtud keskmine makse.
Samuti erineb deebet- ja krediitkaardiga tehtud maksete suurus: deebetkaardiga tasudes on makse keskmiselt 43 eurot, krediitkaardiga makstes 59 eurot.
E-kaubanduse kiire kasv kajastub ka statistikaameti andmetes. Möödunud aastal suurenes Eesti jaemüük aasta varasemaga võrreldes 3%, kuid käive nendes ettevõtetes, mille põhitegevus on jaemüük posti või interneti teel, suurenes 35%. Siiski jäi nende ettevõtete käibe osakaal kogu jaekaubanduse käibes mullu tagasihoidliku 2,6% juurde (aasta varem 2%).
E-kaubanduse tehingud 2016. a I kvartalis
Euroopa Liidu riikide kõige aktiivsemad e-kaubanduse kasutajad elavad Ühendkuningriigis: seal moodustavad internetiostud hinnanguliselt 15% kogu jaekaubanduse käibest. Ka Eesti elanikud külastavad kõige aktiivsemalt just Ühendkuningriigi internetikaubamaju, kust ostetakse igapäevaselt 9000 korda. See moodustab umbes 40% Eesti elanike välisriikides tehtud e-ostudest.
Statistikaameti andmetel ostetakse internetist kõige rohkem reisi- ja majutusteenuseid, kontserdi-, kino- ja teatripileteid ning rõivaid ja sporditarbeid. Möödunud aastal kasutas internetis ostmise võimalust 568 000 inimest – 2,5 korda rohkem inimesi kui 2012. aastal. Internetikaubandust on kasutanud 59% 16–74aastastest. | Eestis tehakse internetist üle 70 000 ostu päevas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pangalinki kasutati tänavu esimeses kvartalis keskmiselt 49 000 korda päevas (2012. aastal veel 30 000). Pangalingi kaudu on võimalik osta ainult Eesti e-poodidest, mida E-kaubanduse Liidu hinnangul on ligikaudu 2000. Paljudel e-poodidel on ka pangakaardiga maksmise võimalus, kuid kaardiga tehakse Eesti e-poodidest kõigest 1000 ostu päevas ehk märksa vähem oste kui pangalingi kaudu.
Välismaistelt kaupmeestelt ostes kasutati pangakaarti esimeses kvartalis keskmiselt 20 000 korda päevas, mida on kolm korda enam kui 2012. aastal.
Pangalingi kaudu tehtud maksete keskmine suurus oli 51 eurot, e-kaubanduse kaarditehingu keskmine suurus 49 eurot. Eesti e-poodidest kaardiga ostes on makse keskmine suurus 66 eurot - märkimisväärselt suurem summa, kui pangalingi kaudu tehtud keskmine makse.
Samuti erineb deebet- ja krediitkaardiga tehtud maksete suurus: deebetkaardiga tasudes on makse keskmiselt 43 eurot, krediitkaardiga makstes 59 eurot.
E-kaubanduse kiire kasv kajastub ka statistikaameti andmetes. Möödunud aastal suurenes Eesti jaemüük aasta varasemaga võrreldes 3%, kuid käive nendes ettevõtetes, mille põhitegevus on jaemüük posti või interneti teel, suurenes 35%. Siiski jäi nende ettevõtete käibe osakaal kogu jaekaubanduse käibes mullu tagasihoidliku 2,6% juurde (aasta varem 2%).
E-kaubanduse tehingud 2016. a I kvartalis
Euroopa Liidu riikide kõige aktiivsemad e-kaubanduse kasutajad elavad Ühendkuningriigis: seal moodustavad internetiostud hinnanguliselt 15% kogu jaekaubanduse käibest. Ka Eesti elanikud külastavad kõige aktiivsemalt just Ühendkuningriigi internetikaubamaju, kust ostetakse igapäevaselt 9000 korda. See moodustab umbes 40% Eesti elanike välisriikides tehtud e-ostudest.
Statistikaameti andmetel ostetakse internetist kõige rohkem reisi- ja majutusteenuseid, kontserdi-, kino- ja teatripileteid ning rõivaid ja sporditarbeid. Möödunud aastal kasutas internetis ostmise võimalust 568 000 inimest – 2,5 korda rohkem inimesi kui 2012. aastal. Internetikaubandust on kasutanud 59% 16–74aastastest.
### Response:
Eestis tehakse internetist üle 70 000 ostu päevas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toetus Euroopa Liidust lahkumisele tõusis 2 protsendipunkti võrra 43 protsendini, vahendas Reuters.
"Euroopa Liitu jäämise kampaania oht on praegu hääletajate liigne rahulolu," selgitas valimisstrateeg Lynton Crosby, kes aitas peaminister David Cameronil võtta võidu üldvalimistel mullu mais.
Crosby ütles, et USA presidendi Barack Obama hoiatuse mõju EL-ist lahkumise eest ei ole veel küsitluses kajastunud, sest see viidi läbi tema visiidi ajal.
Londonis viibides ütles Obama, et kui Suurbritannia otsustab Euroopa Liidust lahkuda, siis lükkab see Suurbritannia kaubandusleppe sõlmimise USA-ga järjekorras tahapoole.
Uuring viidi läbi 800 inimese hulgas. Referendum Euroopa Liidu liikmesuse üle toimub 23 juunil. | Brittide toetus EL-i liikmesusele langes 51 protsendile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toetus Euroopa Liidust lahkumisele tõusis 2 protsendipunkti võrra 43 protsendini, vahendas Reuters.
"Euroopa Liitu jäämise kampaania oht on praegu hääletajate liigne rahulolu," selgitas valimisstrateeg Lynton Crosby, kes aitas peaminister David Cameronil võtta võidu üldvalimistel mullu mais.
Crosby ütles, et USA presidendi Barack Obama hoiatuse mõju EL-ist lahkumise eest ei ole veel küsitluses kajastunud, sest see viidi läbi tema visiidi ajal.
Londonis viibides ütles Obama, et kui Suurbritannia otsustab Euroopa Liidust lahkuda, siis lükkab see Suurbritannia kaubandusleppe sõlmimise USA-ga järjekorras tahapoole.
Uuring viidi läbi 800 inimese hulgas. Referendum Euroopa Liidu liikmesuse üle toimub 23 juunil.
### Response:
Brittide toetus EL-i liikmesusele langes 51 protsendile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehtivates võlakirjatingimustes on sätestatud omakapitali väljamakse piiranguks maksimaalselt 50% eelmise majandusaasta kasumist.
Võlakirjaomanikele makstakse ettepanekuga nõustumise korral ühekordne tasu 1% võlakirjade nimiväärtusest. Aega otsustada on 11. maini. | Tallink tahab kogu mulluse kasumi dividendidena välja maksta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehtivates võlakirjatingimustes on sätestatud omakapitali väljamakse piiranguks maksimaalselt 50% eelmise majandusaasta kasumist.
Võlakirjaomanikele makstakse ettepanekuga nõustumise korral ühekordne tasu 1% võlakirjade nimiväärtusest. Aega otsustada on 11. maini.
### Response:
Tallink tahab kogu mulluse kasumi dividendidena välja maksta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tottenham Hotspur mängis esmaspäeva õhtul oma kohtumise viiki ja nii on kolm vooru enne lõppu Leicesteri edu seitse punkti – võidust Old Traffordil piisaks, vahendab Soccernet.ee.
Üle-eelmisel nädalavahetusel teenis aga Vardy punase kaardi ning enne väljakult lahkumist kostitas ta peakohtunikku vulgaarsete sõnade laviiniga. Tagantjärele otsustas Inglismaa alaliit Vardyle määrata ühemängulise lisakaristuse ja 10 000 naelsterlingi suuruse trahvi. | Vardy jääb potentsiaalsest tiitlimängust kõrvale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tottenham Hotspur mängis esmaspäeva õhtul oma kohtumise viiki ja nii on kolm vooru enne lõppu Leicesteri edu seitse punkti – võidust Old Traffordil piisaks, vahendab Soccernet.ee.
Üle-eelmisel nädalavahetusel teenis aga Vardy punase kaardi ning enne väljakult lahkumist kostitas ta peakohtunikku vulgaarsete sõnade laviiniga. Tagantjärele otsustas Inglismaa alaliit Vardyle määrata ühemängulise lisakaristuse ja 10 000 naelsterlingi suuruse trahvi.
### Response:
Vardy jääb potentsiaalsest tiitlimängust kõrvale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Advokaadid vaidlustasid oma kaitsealuste kohtu alla andmise määrused, kuna leidsid, et kohus rikkus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.
"Kohus on teinud määruse tuginedes prokuratuuri seisukohale, mida pole kohtutoimikus ja millele pole olnud võimalik ka õiguslikult vastata," on vandeadvokaat Erki Kergandberg ERR-ile varem öelnud.
Tema kinnitusel pole prokuratuur seda dokumenti esitanud ei eelistungi eelselt, eelistungil ega ka selle järel.
Ringkonnakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning riigikohus asja arutusele ei võtnud.
7. märtsil lükkas Harju maakohus kohtuistungi vaidlustuse tõttu edasi 22. augustile.
Kohtu ette astuvad juriidilise isikuna AS Liviko ning Liviko töötajad Kärt-Ragnar Kits ja Ivar Grossev ning alkoholimüügiga tegelenud OÜ Aldar Eesti töötajad Martin Penu ja Riho Maurer.
Riigiprokuratuur paneb Kitsele, Grossevile, Penule, Maurerile ja Livikole süüks konkurentsi kahjustavat hinnaalast koostööd.
Kriminaalasja eeluurimisega tegeles konkurentsiamet ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
Kriminaaluurimine käiviati 2014. aastal ning uurimise all olev konkurentsi kahjustav tegu pandi süüdistuse järgi toime 2011. aastal.
Liviko kinnitab, et ei ole keelatud kokkuleppeid sõlminud.
"Esitatud süüdistus on aegumise vältimise kaalutlustel eraldatud nn kaubanduskettide konkurentsiasjast ja puudutab ajaliselt taas umbes viie aasta tagust kirjavahetust, seega sisuliselt ei ole tegemist uue asjaga," ütles AS Liviko kaitsja Erki Kergandberg.
Liviko ja tuntud jaekettide eelmise kartellileppe süüasja lõpetas Tallinna ringkonnakohus tänavu jaanuaris aegumise tõttu, kuid otsus ei ole jõustnud ning see on praeguseks jõudnud riigikohtusse.
Ringkonnakohus leidis toona, et Harju maakohtu mullu kevadel tehtud otsus tuleb tühistada ja kriminaalmenetlus kõigi süüdistatavate osas aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetada. | Riigikohus ei võtnud Liviko uues konkurentsikuriteo süüasjas esitatud kaebusi arutusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Advokaadid vaidlustasid oma kaitsealuste kohtu alla andmise määrused, kuna leidsid, et kohus rikkus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.
"Kohus on teinud määruse tuginedes prokuratuuri seisukohale, mida pole kohtutoimikus ja millele pole olnud võimalik ka õiguslikult vastata," on vandeadvokaat Erki Kergandberg ERR-ile varem öelnud.
Tema kinnitusel pole prokuratuur seda dokumenti esitanud ei eelistungi eelselt, eelistungil ega ka selle järel.
Ringkonnakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning riigikohus asja arutusele ei võtnud.
7. märtsil lükkas Harju maakohus kohtuistungi vaidlustuse tõttu edasi 22. augustile.
Kohtu ette astuvad juriidilise isikuna AS Liviko ning Liviko töötajad Kärt-Ragnar Kits ja Ivar Grossev ning alkoholimüügiga tegelenud OÜ Aldar Eesti töötajad Martin Penu ja Riho Maurer.
Riigiprokuratuur paneb Kitsele, Grossevile, Penule, Maurerile ja Livikole süüks konkurentsi kahjustavat hinnaalast koostööd.
Kriminaalasja eeluurimisega tegeles konkurentsiamet ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
Kriminaaluurimine käiviati 2014. aastal ning uurimise all olev konkurentsi kahjustav tegu pandi süüdistuse järgi toime 2011. aastal.
Liviko kinnitab, et ei ole keelatud kokkuleppeid sõlminud.
"Esitatud süüdistus on aegumise vältimise kaalutlustel eraldatud nn kaubanduskettide konkurentsiasjast ja puudutab ajaliselt taas umbes viie aasta tagust kirjavahetust, seega sisuliselt ei ole tegemist uue asjaga," ütles AS Liviko kaitsja Erki Kergandberg.
Liviko ja tuntud jaekettide eelmise kartellileppe süüasja lõpetas Tallinna ringkonnakohus tänavu jaanuaris aegumise tõttu, kuid otsus ei ole jõustnud ning see on praeguseks jõudnud riigikohtusse.
Ringkonnakohus leidis toona, et Harju maakohtu mullu kevadel tehtud otsus tuleb tühistada ja kriminaalmenetlus kõigi süüdistatavate osas aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetada.
### Response:
Riigikohus ei võtnud Liviko uues konkurentsikuriteo süüasjas esitatud kaebusi arutusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veel paari aasta eest kirjeldas ta oma muusikat kui midagi Mary Poppinsi ja Coldplay vahepeale jäävat. Uus album "Chapters" ilmub veidi rohkem kui nädala pärast. "Crush" on sellelt juba teine singel, ilma Usherita kõlaks see kindlasti paremini, aga eks turundusele on vaja ka mõelda. | Päeva video: Yuna - "Crush" ft. Usher | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veel paari aasta eest kirjeldas ta oma muusikat kui midagi Mary Poppinsi ja Coldplay vahepeale jäävat. Uus album "Chapters" ilmub veidi rohkem kui nädala pärast. "Crush" on sellelt juba teine singel, ilma Usherita kõlaks see kindlasti paremini, aga eks turundusele on vaja ka mõelda.
### Response:
Päeva video: Yuna - "Crush" ft. Usher |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome naiste kõrgliiga kolmandas voorus oli heas hoos Signy Aarna, kes aitas laupäeval oma koduklubil Kuopio Pallokissatil alistada Turu Palloseura 4:2. Eestlanna mängis terve kohtumise ning tegi kahel korral skoori, olles resultatiivne 65. ja 90+6. minutil. Kuopio jaoks tähendas see selle hooaja kahe kaotuse kõrvale esimest võitu ning tabelis ollakse seitsmendal kohal. Järgmises voorus kohtub Aarna koduklubi võõrsil liigatabeli liidrite PK-35 Vantaaga.
Samas liigas mängiv Pille Raadik oli koduklubi Åland Unitedi eest platsil samuti 90 minutit, kui võõrsil alistati Oulun Naisfutis 2:1. Åland jätkab täiseduga, olles väravatevahe tõttu liigas hetkel teisel positsioonil. Järgmine mäng toimub Ålandi jaoks 30. aprillil kodus, kui vastamisi minnakse Ilvese naiskonnaga, kes tabelis hetkel kuuendal positsioonil.
Ungari naiste kõrgliigas võitis Inna Zlidnise klubi Ferencvárosi 3:1 Viktoria FC Szombathely naiskonda. Kuigi endale lasti lüüa värav juba esimesel minutil, suutis Ferencvárosi poolajaks teha seisuks juba 2:1 ning üks värav lisati veel 90. minutil. Zlidnis tegi kaasa terve kohtumise. Ferencvárosi mängib Ungari kõrgliiga ülemises pooles koos kolme naiskonnaga ning omavahel jagatakse kohti esimesest kuni neljandani. Eestlanna klubi on tabeli kõrgeimal astmel, vahe lähima jälitajaga on neli punkti. Järgmises voorus kohtub Ferencvárosi tabelis teisel kohal asuva MTK Hungaria naiskonnaga.
Getter Laari koduklubi FC Metz teenis pühapäeval Prantsusmaa naiste esiliigas suure 4:0 võidu Bischheim C.S Marsi vastu. Mänguaega sai ka eestlanna, kes aitas oma võistkonnal värava puutumatuna hoida. Selle võiduga kindlustas Metz endale ühtlasi järgmiseks aastaks koha naiste kõrgliigas. Kaks vooru enne lõppu on Metz tabeli liider ning mööduda neist enam keegi ei saa. Metz mängib oma viimase kodumängu 8. mail Val d'Orge’i vastu ning seejärel oootab 22. mail ees viimane voor.
Kaire Palmaru koduklubi Fotballaget Fart sai Norra naiste esiliigas teise järjestikuse napi kaotuse, kui laupäeval tuli tunnistada Lyni 2:1 paremust. Palmaru mängis taas 90 minutit nagu ka esimeses voorus. Senimaani ei ole Fart suutnud tabelisse punkte teenida ning sellega ollakse 12 naiskonna seas hetkel 9. kohal. Farti järgmiseks vastaseks on Amazon Grimstadi naiskond, kes ei ole samuti suutnud sel hooajal punktiarvet avada. | Naiste koondislased välismaal: Signy Aarna oli heas hoos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome naiste kõrgliiga kolmandas voorus oli heas hoos Signy Aarna, kes aitas laupäeval oma koduklubil Kuopio Pallokissatil alistada Turu Palloseura 4:2. Eestlanna mängis terve kohtumise ning tegi kahel korral skoori, olles resultatiivne 65. ja 90+6. minutil. Kuopio jaoks tähendas see selle hooaja kahe kaotuse kõrvale esimest võitu ning tabelis ollakse seitsmendal kohal. Järgmises voorus kohtub Aarna koduklubi võõrsil liigatabeli liidrite PK-35 Vantaaga.
Samas liigas mängiv Pille Raadik oli koduklubi Åland Unitedi eest platsil samuti 90 minutit, kui võõrsil alistati Oulun Naisfutis 2:1. Åland jätkab täiseduga, olles väravatevahe tõttu liigas hetkel teisel positsioonil. Järgmine mäng toimub Ålandi jaoks 30. aprillil kodus, kui vastamisi minnakse Ilvese naiskonnaga, kes tabelis hetkel kuuendal positsioonil.
Ungari naiste kõrgliigas võitis Inna Zlidnise klubi Ferencvárosi 3:1 Viktoria FC Szombathely naiskonda. Kuigi endale lasti lüüa värav juba esimesel minutil, suutis Ferencvárosi poolajaks teha seisuks juba 2:1 ning üks värav lisati veel 90. minutil. Zlidnis tegi kaasa terve kohtumise. Ferencvárosi mängib Ungari kõrgliiga ülemises pooles koos kolme naiskonnaga ning omavahel jagatakse kohti esimesest kuni neljandani. Eestlanna klubi on tabeli kõrgeimal astmel, vahe lähima jälitajaga on neli punkti. Järgmises voorus kohtub Ferencvárosi tabelis teisel kohal asuva MTK Hungaria naiskonnaga.
Getter Laari koduklubi FC Metz teenis pühapäeval Prantsusmaa naiste esiliigas suure 4:0 võidu Bischheim C.S Marsi vastu. Mänguaega sai ka eestlanna, kes aitas oma võistkonnal värava puutumatuna hoida. Selle võiduga kindlustas Metz endale ühtlasi järgmiseks aastaks koha naiste kõrgliigas. Kaks vooru enne lõppu on Metz tabeli liider ning mööduda neist enam keegi ei saa. Metz mängib oma viimase kodumängu 8. mail Val d'Orge’i vastu ning seejärel oootab 22. mail ees viimane voor.
Kaire Palmaru koduklubi Fotballaget Fart sai Norra naiste esiliigas teise järjestikuse napi kaotuse, kui laupäeval tuli tunnistada Lyni 2:1 paremust. Palmaru mängis taas 90 minutit nagu ka esimeses voorus. Senimaani ei ole Fart suutnud tabelisse punkte teenida ning sellega ollakse 12 naiskonna seas hetkel 9. kohal. Farti järgmiseks vastaseks on Amazon Grimstadi naiskond, kes ei ole samuti suutnud sel hooajal punktiarvet avada.
### Response:
Naiste koondislased välismaal: Signy Aarna oli heas hoos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kell 20.57 teate paadiõnnetusest sellest pääsenud mehelt umbes kolm tundi hiljem.
Pääsenu oli kaldale jõudnud ning ligi kahe kilomeetri kaugusel asuva taluni kõndinud ja tegi sealt hädaabikõne.
Järvele reageerinud Rõngu vabatahtlike kahe paadi abil otsiti kadunud meest väidetava õnnetuse asupaigast ligi 2,5 kilomeetri kaugusel kaldast ja kalda äärest. Pimeduse tõttu päästetööd lõpetati ning kadunud meest hakkab edasi otsima politsei.
Päästetööde juhi andmetel ei kandnud kadunuks jäänud mees päästevesti ja mõlemad paadisõitjad olid tarvitanud alkoholi.
Esialgsetel andmetel juhtus õnnetus ühe mehe paadis püstitõusmisest tekkinud tasakaalukaotusest, mille tõttu mootoriga plastpaat ümber läks.
Päästjad toonitavad, et veekogule ei tohi minna purjuspäi ja ilma päästevestita. | Võrtsjärvel jäi kadunuks lõbusõidul olnud purjutaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kell 20.57 teate paadiõnnetusest sellest pääsenud mehelt umbes kolm tundi hiljem.
Pääsenu oli kaldale jõudnud ning ligi kahe kilomeetri kaugusel asuva taluni kõndinud ja tegi sealt hädaabikõne.
Järvele reageerinud Rõngu vabatahtlike kahe paadi abil otsiti kadunud meest väidetava õnnetuse asupaigast ligi 2,5 kilomeetri kaugusel kaldast ja kalda äärest. Pimeduse tõttu päästetööd lõpetati ning kadunud meest hakkab edasi otsima politsei.
Päästetööde juhi andmetel ei kandnud kadunuks jäänud mees päästevesti ja mõlemad paadisõitjad olid tarvitanud alkoholi.
Esialgsetel andmetel juhtus õnnetus ühe mehe paadis püstitõusmisest tekkinud tasakaalukaotusest, mille tõttu mootoriga plastpaat ümber läks.
Päästjad toonitavad, et veekogule ei tohi minna purjuspäi ja ilma päästevestita.
### Response:
Võrtsjärvel jäi kadunuks lõbusõidul olnud purjutaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pinge kasvas, sest rändevood Türgist Kreekasse lõid rekordeid, ületades aastataguseid arve mitmekordselt. Päästevestina nähti uut kokkulepet Türgiga, et see takistaks põgenike liikumist Euroopasse. Euroopa liidrite antud tähtaja praktiliselt viimasel päeval jõutigi Türgiga kokkuleppele.
Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud rändelepingut on kiidetud ja kritiseeritud. Mitme Euroopa Liidu poliitiku ja ametniku arvates on see üks suuremaid ja reaalsemaid tegusid, mis rändekriisi leevendamiseks ja lahendamiseks seni tehtud. Samas on poliitikuid ja inimõiguslasi, kelle arvates muudab Euroopa Liit end selle lepinguga liialt sõltuvaks Türgist ja toob ohvriks demokraatlikud väärtused – pigistab silma kinni Türgis toimuvate sõnavabaduse piiramiste ja inimõiguste rikkumiste ees.
Mõlemad pooled kalduvad aga nõustuma, et Türgi küsitud ja saadud hind koostöö eest Euroopa Liiduga on kõrge. Türgi on nõustunud oma piiri tõhusamalt valvama ning võtma tagasi kõik Türgist Kreekasse pagevad põgenikud. Iga tagasisaadetud süürlase eest on Euroopa Liit lubanud Türgist Euroopasse ümber asustada ühe teise süürlase. Kui türklased suudavad peatada rändevood Kreekasse, saavad nad pagulastega tegelemiseks eurooplastelt kokku 6 miljardit eurot. Samuti on eeltingimuste täitmise korral Türgil võimalik saavutada juba juuniks oma kodanikele viisavaba liikumine Euroopa Liidus ning avada uuesti läbirääkimispeatükid liitumiseks Euroopa Liiduga.
See peaks niisiis andma Türgile motivatsiooni teha Euroopa Liiduga koostööd. Kui koostöö jääb kestma, suudetakse suure tõenäosusega sulgeda üks illegaalne rändetee ning põgenike vool Kreeka saartele lakkab. Samuti suudetakse lõhkuda inimsmugeldajate ärimudel ning pakkuda selle asemel Türgis viibivatele sõjapõgenikele seaduslik viis Euroopasse ümber asuda. Samas ainult Euroopa Liidu ja Türgi koostöötahtest Euroopa rändekriisi lahendamiseks ei piisa. Lepingusse kirja pandu vajab ka rakendamist, mis on seotud mitme suure väljakutsega.
Esimeseks väljakutseks on luua Kreekasse varjupaigasüsteem. Seda rasket logistilist ülesannet on Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker nimetanud Heraklese vägitööks, mis võib olla isegi tagasihoidlik hinnang. Kreeka kohustus pärast lepingu jõustumist 20. märtsil tegema kahe nädalaga ära selle, mida ta ei ole suutnud rohkem kui kahe varasema aastaga – looma menetlussüsteemi, mis võimaldaks kiiresti eraldada rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed nendest, kes abi ei vaja, ning tagama mõlemaile menetluse läbiviimise ajaks inimväärsed elamistingimused.
Praegune rändevoog ei tee seda ülesannet Kreekale sugugi kergemaks. ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti andmetel saabus selle aasta esimesel kolmel kuul Türgist Kreeka saartele üle 152 000 inimese, mis on peaaegu kolmteist korda rohkem kui mullu sama aja jooksul. Praegu viibib Kreekas üle 52 000 põgeniku, kellest ligi 5000 on tulnud pärast kokkuleppe sõlmimist ning kellest enamik saadetakse Türki tagasi. Rändevood on muutunud väiksemaks, kuid pole lakanud. Seega on Kreekal üksi, ilma välisabita väga raske selle väljakutsega hakkama saada.
Selleks püütakse nüüd teha koostööd teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega. Kreeka vajab vastuvõtu- ja väljasaatmiskeskustesse juurde 4000 ametnikku, kellest ligi pool soovitakse saada liikmesriikidest. Tänaseks ei ole suudetud kogu vajaminevat ametnikkonda – isikutuvastuseksperte, varjupaigamenetluse juriste, põgenike eskortijaid, tõlke, kohtunikke – veel komplekteerida ja seda tuleb teha samaaegselt inimeste väljasaatmisega Türki. Eesti on oma panusena juba lähetanud appi 20 eksperti. Kui Kreeka lähiajal täiendavat abijõudu ei saa, ei ole lepingus Türgiga ettenähtut võimalik rakendada ning koostöö Türgiga kukub läbi.
Teiseks suurimaks väljakutseks rändekriisi lahendamisel on see, kuidas säilitada euroopalik väärikus põgenike kohtlemisel ning euroopalikud väärtused põhiõiguste ja -vabaduste tagamisel. Kui aga Euroopa teeb Türgist rändekriisi peamise lahendaja ehk seab end Türgist sõltuvusse, kasvab oht, et senised väärtused ohverdatakse.
Leppe kohaselt saadetakse kõik Kreeka saartele saabunud põgenikud tagasi Türki, Türgi võtab nad vastu ja tagasisaatmise kulud katab Euroopa Liit. Euroopa Komisjoni hinnangul on rahvusvahelise kaitse taotleja tagasisaatmine Türki seaduslik, sest Kreeka ja Türgi vahel on kehtiv tagasivõtmise leping. Selle järgi peab Kreeka Türgit varjupaigataotlejatele turvaliseks riigiks.
Samas on vastavalt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 14. artiklile igal inimesel õigus taotleda tagakiusamise eest varjupaika teistes riikides. Riigil on kohustus rahvusvahelise kaitse taotlusi kaaluda ning läbi vaadata, kuid absoluutset kohustust põgenikele rahvusvahelist kaitset anda ei ole. Küll aga on keelatud inimest tagasi saata riiki, kus tema elu või vabadus satuksid ohtu, [1] ja keelatud on välismaalaste kollektiivne väljasaatmine. [2] Viimati nimetatud asjaolude tõttu on mitmed inimõiguste organisatsioonid kokkulepet teravalt kritiseerinud, sest nende arvates läheb see osaliselt vastuollu rahvusvahelise õigusega.
Rahvusvahelise kaitse andmise põhimõtted tulenevad paljuski Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mis sätestab riikide, aga ka rahvusvahelise kaitse taotlejate õigused ja kohustused. Konventsiooniga on liitunud 147 riiki, nende seas ka Türgi. 1951. aastal sõlmitud konventsiooni algversioonis laienesid sellest tulenevad õigused ja kohustused üksnes neile inimestele, kes olid oma kodudest põgenenud Euroopas aset leidnud sündmuste tõttu.
Kuigi 1967. aastal sõlmitud protokolliga geograafiline piirang eemaldati ning sellest ajast rakendatakse konventsiooni põhimõtteid üleilmselt, ei ole Türgi antud protokolliga ühinenud. Seega tõlgendab Türgi Genfi pagulasseisundi konventsiooni kitsamalt ning on jätnud endale võimaluse mitte rakendada sellest tulenevaid kohustusi põgenikele Lähis-Idast. Türgi menetleb Süüria, Iraagi ja Afganistani põgenikke siseriikliku seadusandluse alusel, mis ei pruugi tagada kõikidest rahvusvahelise õiguse põhimõtetest kinnipidamist. ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti Euroopa piirkonna juhi Vincent Cocheteli sõnul on Afganistanist, Iraagist või Iraanist pärit inimeste puhul positiivsete otsuste osakaal vaid 3%. Türgi on hiljaaegu teatanud, et ei tunne lähiajal vajadust Genfi pagulasseisundi konventsiooni 1967. aasta protokolli täies ulatuses ratifitseerida.
See aga tõstatab küsimuse, kas Türgi on ikka turvaline riik, kuhu põgenikke tagasi saata? Kogemus näitab, et Türki tagasi saadetult kaotavad mõnede riikide kodanikud ligipääsu rahvusvahelisele kaitsele. Kui neil puudub seaduslik alus Türgis viibimiseks, saadetakse nad päritoluriiki tagasi. See võib tähendada ka tagasisaatmist konfliktipiirkonda. Eraldi rühma moodustavad kurdid, kellel on pingelised suhted nii Türgi kui ka selle naaberriikide valitsustega. Nende tagasisaatmine Türki nagu ka hiljem Türgist Iraaki võib seada ohtu inimeste elud.
Rahvusvaheline õigus keelab välismaalaste kollektiivse väljasaatmise, kui ei võimaldata inimestel enne taotleda varjupaika. Isegi kui kõik üle Vahemere Kreekasse saabunud põgenikud saadetakse Türki tagasi, peab neile jääma individuaalne võimalus taotleda kaitset Kreekas. Varjupaiga andmisele või keelamisele peab eelnema põhjalik menetlus, et pagulast ei saadetaks tagasi riiki, kus tema elu või vabadus võib sattuda ohtu. Samuti peab taotlejal olema õigus väljasaatmise otsus vaidlustada ning eitava vastuse korral ka võimalus Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöörduda.
Inimõigusorganisatsioonid kahtlevad Kreeka võimekuses taotlusi kiirkorras menetleda ja tagada taotlejatele inimväärne elukeskkond. Kui Kreeka pole suutnud tagada pagulaste õigusi arvestavat keskkonda enne kriisi, siis kuidas on see võimalik kriisiolukorras? Kui taotluste läbivaatamisele kulus varem kolm kuud, siis kuidas jõutakse seda nüüd teha mõne päevaga? Ka Euroopa Inimõiguste Kohus tunnistas juba mõned aastat tagasi, et tingimused Kreeka vastuvõtukeskustes ei vasta Euroopa Liidu miinimumstandarditele, ning Dublini määruse alusel varjupaigataotlejate teistest liikmesriikidest Kreekasse tagasisaatmine lõpetati.
Eetiliselt küsitav on ka kokkuleppe punkt, mille järgi Türgi saadab iga Kreekast tagasisaadetud põgeniku asemele Euroopasse ühe oma põgenikelaagris elava süürlase. Rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberasustamine ei ole iseenesest vastuoluline, kuid küsimusi tekitab selle laienemine kõigest süürlastele. Rahvusvahelise kaitse taotlemise õigus on ju universaalne ning inimõigusi (nt õigust kaitsele piinamise ja ebainimliku kohtlemise eest) ei saa piirata ühe riigi, piirkonna või kodakondsusega.
Põgenike tagasisaatmise nimel ei tohiks Euroopa Liit põhiõiguste- ja vabaduste nõudmisel teha Türgile järeleandmisi. Euroopa Liit peab jälgima inimõiguste olukorda Türgis ja nõudma nendest kinnipidamist. Vastasel korral kaotab Euroopa suure tüki oma väärikusest ja väärtustest.
Kolmas väljakutse Euroopa ja Türgi kokkuleppe rakendamisele on viisavabaduse [3] kehtestamine Türgi kodanikele juba juuni lõpus. Kui siin edu ei saavutata, võib Türgi lepingu üles ütelda, nagu mitmed Türgi kõrged ametnikud on mõista andnud. Kuid viisavabaduse jõustumine võib tekitada uue ja teistsuguse rändesurve. Euroopa rändevõrgustiku uuring 2011. aastast „Viisapoliitika rändekanalina“ näitas, et riikide viisapoliitika võib lühiajaliselt mõjutada sisserännet, näiteks rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu kasvu näol.
Euroopa Liidus elab 3–4 miljonit türklast, peamiselt Saksamaal, Hollandis, Belgias ja ka Austrias, ning nad moodustavad ühe suurima sisserändajate rühma. Kui ajalooliselt on nende sisserände peapõhjuseks olnud töötamine, siis kogukonna suuruse tõttu on praegu saanud valdavaks põhjuseks pereliikme juurde elama asumine. Seega on türklastel põhjust Euroopa Liitu tulla ning kaasmaalasi, kelle juurde elama asuda. Lühiajalise Schengeni viisa taotlejatest moodustavad praegu suure rühma Türgi kodanikud (2014. aastal väljastati neile üle 700 000 viisa).
Viisavabaduse korral on üheks võimalikuks murekohaks rahvusvahelise kaitse taotlejate hüppeline kasv, mida on täheldatud eelnevate viisavabaduse lepingute puhul. Türgi kodanikest rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on viimastel aastatel küll langenud. 2010–2015 oli neid kokku 32 600, 2015. aastal 2700 inimest. Samas on varjupaiga saanute osakaal kasvanud. 2012. aastal oli see 21%, 2014. aastal 27%.
Viisavabadus viie Lääne-Balkani riigiga – Montenegro, Makedoonia, Albaania, Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga – kehtestati 2010. aastal ning rahvusvahelise kaitse taotlejate arv nendest riikidest on järjepidevalt tõusnud. Kui 2010. aastal esitasid Lääne-Balkani riikide kodanikud 24 000 rahvusvahelise kaitse taotlust, siis 2015. aastal oli taotlejaid üle 105 000. Samas on rahvusvahelise kaitse saajate osakaal nendest riikidest madal: 2010–2015 sai positiivse otsuse alla 3% taotlejatest.
Teiste riikidega võrdlemisel on aga oluline arvestada ka päritolumaa sotsiaalmajanduslikku olukorda. Lääne-Balkani riikide SKT on oluliselt madalam EL-i keskmisest. Türgi puhul on erinevused väiksemad, seega on alust arvata, et taotluste arv Türgist sama kiiresti ei kasva.
Euroopa Komisjoni aruanne viisavabaduse tingimuste täitmise kohta toob välja, et viisavabaduse korral hakkab ebaseaduslikult Euroopa Liitu sisenevate Türgi kodanike arv kasvama, sest need, kelle viisataotlused oleksid varasemal ajal pälvinud eitava vastuse, saavad vaba juurdepääsu Schengeni alale.
Türgi kipub viisavabadust nägema eelkõige poliitilise küsimusena, mis peaks tõendama Euroopa Liidu head tahet. Euroopa Liit aga näeb seda eelkõige tehnilise küsimusena: viisavabaduse saavutamiseks peab Türgi täitma maikuu lõpuks 72 tingimust, millest pooled (35) on Euroopa Komisjoni hinnangul küll juba täidetud. [4] Tingimused puudutavad eelkõige dokumentide turvalisust (nt biomeetriliste passide kasutamine), sisserände haldamist (nt piirikontrolli ja valvamise tõhustamine), avaliku korra, turvalisuse ja põhiõiguste kaitse tõhustamist ning ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmist. Tõeline debatt poliitilise tahte ja tehniliste küsimuste üle arvatavasti alles algab.
Neljas suur väljakutse, mis kaasneb Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud rändelepinguga, on arvata ära, milliseks kujuneb põgenike uus rändetee Euroopasse. Kokkuleppe eesmärk on heidutada Türgis olevaid põgenikke, et nad ei tuleks Kreekasse. Rändeajalugu aga näitab, et loodus tühja kohta ei salli. Kui sulgub üks rändekanal, taastavad smugeldajad mõne vana või otsivad uue. Näiteks on juba hakanud kasvama saabujate arv üle Kesk-Vahemere Põhja-Aafrikast (peamiselt Liibüast) Itaaliasse.
Kuna Süüria konflikt kestab juba kuuendat aastat, on mõistetav, miks paljud põgenikud, kes võib-olla varem lootsid koju tagasi pöörduda, otsustavad säästude lõppedes Türgi, Jordaania ja Liibanoni põgenikelaagritest lahkuda ning otsida turvalist elu Euroopas.
Peamiseks väravaks, mille kaudu põgenikud on viimastel aastatel Euroopa Liitu tulnud, on Vahemeri. Siin võib eristada kolme rändeteed: Lääne-Vahemere teekond Marokost Hispaaniasse, Kesk-Vahemere teekond Liibüast Itaaliasse ning Ida-Vahemere teekond Türgist Kreekasse.
2015. aasta algusest kuni 2016. aasta I kvartalini saabus üle Vahemere Euroopasse kokku 1,2 miljonit põgenikku, neist ligi miljon Ida-Vahemere teekonda kasutades. Vahemeri on üks ohtlikumaid rändeteid maailmas, mainitud aja jooksul on merd ületades hukkunud üle 4200 põgeniku.
Ida-Vahemere teekond muutus peamiseks rändekanaliks alates 2015. aasta juunist. Enne mängis peamist rolli Kesk-Vahemere teekond, mis aktiveerus seoses Araabia kevadega. Seda mööda on alates 2015. aasta alguses jõudnud Itaaliasse üle 173 000 põgeniku. Pärast kokkulepet Türgiga on see kanal uuesti muutumas peamiseks rändeteeks. Reis Liibüast Itaaliasse on aga tunduvalt ohtlikum ning pikem. Lühim vahemaa Liibüast Itaaliasse (Lampedusa saareni) on veidi alla 500 km. Võrdluseks, Kosi saare kaugus Türgi rannikust on kitsaimas kohas vaid 4 km ja Lesbose saarel 10 km. Prantsuse kaitseministri sõnul ootab Liibüas pääsu Euroopasse 800 000 põgenikku.
Alates 2015. aastast on Lääne-Vahemere kaudu tulnud Hispaaniasse üle 16 000 põgeniku. Liiklus Lääne-Vahemere teekonnal on praegu vaibumas. Kuid paadiga Euroopasse tulemine sai alguse just sealt. Tunnustatud rändeteadlane, Amsterdami ülikooli professor Hein de Haas toob välja, et paadipõgenike saabumine üle Vahemere on juba 25 aastat vana fenomen, mis sai alguse siis, kui Hispaania ja Itaalia hakkasid 1991. aastal põhja-aafriklastelt nõudma Schengeni viisat. Enne seda käisid marokolased, alžeerlased ja tuneeslased viisavabalt nendes riikides tööl ja läksid päritoluriiki tagasi puhkama. Pärast viisakorra kehtima hakkamist asendus tsirkulaarne ränne ebaseadusliku rändega.
Lisaks Vahemere teekondadele on rändekriisis olulist osa mänginud Lääne-Balkani koridor. See muutus populaarseks pärast viisavabaduse kehtestamist Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia ja Makedooniaga. Ebaseaduslike piiriületajate arv sellel teekonnal hakkas kasvama 2013. aastal ning 2015. aastal oli neid kokku pea
765 000. Kuna praegu on Makedoonia piir suletud, siis püütakse leida teid Euroopa Liitu läbi Albaania. Albaania on ka varasematel aastatel olnud tähtis korduvrände koridor Kagu-Euroopas. Kui viimastel aastatel (2013–2015) on ebaseaduslike piiriületuste arv Kreeka ja Albaania piiril olnud veidi alla 9000 inimese aastas, siis kõrgperioodil 2008–2010 registreeriti seal 35 000 kuni 42 000 ebaseaduslikku piiriületust, mis moodustas kolmandiku ebaseaduslikest piiriületustest Euroopa Liidus. Peamiselt oli tegemist Albaania kodanike hooajalise ebaseadusliku töötamisega põllumajanduses ning ehitustöödel Kreekas.
Teine võimalik rändetee Lääne-Balkanil viib otse Kreekast Albaaniasse ning sealt meritsi Itaaliasse, kuid selle teekonna kasutajate arv on veel väike. 1990. aastatel oli see aga populaarne.
Rändesurve Eestile seostub otseselt idapiiri rändeteega, kus ebaseaduslike piiriületajate osakaal on seni olnud kõige madalam, moodustades alla 1% (0,1% kõigist tabatud ebaseaduslikest piiriületajatest). Kuni 2015. aastani olid peamisteks transiitriikideks Gruusia ja Venemaa, aga Somaalia ja Afganistani kodanikest ebaseaduslikele sisserändajatele ka Ukraina.
2015. aastal avanes idapiiri teekonnal nn Arktika marsruut üle Norra ja Soome maismaapiiri Venemaaga. Oktoobrist detsembrini 2015 sisenes selle kaudu
Euroopa Liitu umbes 6000 rahvusvahelise kaitse taotlejat, peamiselt Afganistani ja Süüria kodanikud (10 rahvusvahelise kaitse taotlust 2014. aastal). Norra piiril on taotlejate arv langenud, Frontexi hinnangul eelkõige raskete ilmastikuolude tõttu. Soome piiril aga kasvab taotlejate arv jätkuvalt. 2016. aasta kahel esimesel kuul esitati seal 1700 rahvusvahelise kaitse taotlust. Arktika teekonna sulgemiseks leppisid Soome ja Venemaa president 2016. aasta märtsis kokku, et põhjapoolseimad piiriületuspunktid suletakse kolmandate riikide kodanikele kuueks kuuks. 2008–2015 tabati idapiiri teekonnal keskmiselt 1500 ebaseaduslikku piiriületajat aastas.
Teiste rändeteede sulgemine võib survet idapiirile kasvatada, aga kindlasti mitte nii suureks kui Vahemere puhul.
Niisiis sulgeb kokkulepe Türgiga ühe rändetee, kuid rändekriisiga toimetulekuks ei pruugi sellest piisata. Terviklahenduse eelduseks on võimekus valvata Euroopa Liidu välispiiri täies ulatuses, sest järgmisena võib Türgi asemel esile kerkida mõni teine riik, kes võib rände peatamise eest hakata Euroopa Liidult küsima sama kallist hinda. Ja siis oleme tagasi seal, kust alustasime.
Kokkuvõtteks võib öelda, et rändekriisi lahendamise, sh Euroopa Liidu ja Türgi lepingu edu sõltub riikide poliitilisest tahtest – sellest, kas liikmesriigid omavahel ning EL ja Türgi suudavad leida ühise lähenemisviisi ja teha rohkem koostööd, arvestades samal ajal inimõiguste tähtsust. Tähtis on Türgi tahe valvata oma piiri, pärssida smugeldajate tegevust ning viia oma seadusandlus vastavusse pagulaste rahvusvaheliste õiguste põhimõtetega ning täita viisavabaduse saamiseks 35 tehnilist kriteeriumi lisaks 37-le juba täidetule.
Euroopa puhul me ei tohi kaotada silmist sihti – parem rasked otsused praegu vastu võtta kui tegematajätmisi aastate pärast kahetseda. Üheskoos tegutsemist kipub endiselt väheks jääma. Näiteks pole suudetud saata Kreekale appi piisavalt ametnikke. Ka on vaevaliselt edenenud pagulaste ümberpaigutamine. Euroopa Komisjoni soovide kohaselt peaksid liikmesriigid lähikuudel Kreekast ümber paigutama 26 000 inimest, sellal kui viimase kaheksa kuu jooksul on neid suudetud ümber paigutada alla 600.
Euroopa koostöö lakmustestiks on see, kuidas me tuleme toime Kreeka abistamisega ning saavutame kontrolli oma piiride üle. Selleks on tarvis kõikide liikmesriikide ühist tõsist tahet ja vastastikust poliitilist tuge. Euroopa Liit peab oma väljakutsetega ise toime tulema ja mitte lootma ainult naabrite peale. Eks lähiajal näe, kes riikidest hakkab rändekriisi lahendama, kes ajab taga ainult riiklikku kasu ja kes püsib endiselt rändehüsteerias.
[1] Pagulasseisundi konventsioon, artikkel 33.
[2] Euroopa inimõiguste konventsioon, 4. protokoll, artikkel 4.
[3] Viisavabadus annab Türgi kodanikele võimaluse siseneda Euroopa Liitu kuni 90 päevaks poole aasta jooksul.
[4] Commission Visa Progress Report: Turkey makes progress towards visa liberalisation. Brüssel, 04.03.2016. http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-582_en.htm.
Artikkel ilmus Vikerkaares nr 4-5, 2016. | Rändekriisi karid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pinge kasvas, sest rändevood Türgist Kreekasse lõid rekordeid, ületades aastataguseid arve mitmekordselt. Päästevestina nähti uut kokkulepet Türgiga, et see takistaks põgenike liikumist Euroopasse. Euroopa liidrite antud tähtaja praktiliselt viimasel päeval jõutigi Türgiga kokkuleppele.
Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud rändelepingut on kiidetud ja kritiseeritud. Mitme Euroopa Liidu poliitiku ja ametniku arvates on see üks suuremaid ja reaalsemaid tegusid, mis rändekriisi leevendamiseks ja lahendamiseks seni tehtud. Samas on poliitikuid ja inimõiguslasi, kelle arvates muudab Euroopa Liit end selle lepinguga liialt sõltuvaks Türgist ja toob ohvriks demokraatlikud väärtused – pigistab silma kinni Türgis toimuvate sõnavabaduse piiramiste ja inimõiguste rikkumiste ees.
Mõlemad pooled kalduvad aga nõustuma, et Türgi küsitud ja saadud hind koostöö eest Euroopa Liiduga on kõrge. Türgi on nõustunud oma piiri tõhusamalt valvama ning võtma tagasi kõik Türgist Kreekasse pagevad põgenikud. Iga tagasisaadetud süürlase eest on Euroopa Liit lubanud Türgist Euroopasse ümber asustada ühe teise süürlase. Kui türklased suudavad peatada rändevood Kreekasse, saavad nad pagulastega tegelemiseks eurooplastelt kokku 6 miljardit eurot. Samuti on eeltingimuste täitmise korral Türgil võimalik saavutada juba juuniks oma kodanikele viisavaba liikumine Euroopa Liidus ning avada uuesti läbirääkimispeatükid liitumiseks Euroopa Liiduga.
See peaks niisiis andma Türgile motivatsiooni teha Euroopa Liiduga koostööd. Kui koostöö jääb kestma, suudetakse suure tõenäosusega sulgeda üks illegaalne rändetee ning põgenike vool Kreeka saartele lakkab. Samuti suudetakse lõhkuda inimsmugeldajate ärimudel ning pakkuda selle asemel Türgis viibivatele sõjapõgenikele seaduslik viis Euroopasse ümber asuda. Samas ainult Euroopa Liidu ja Türgi koostöötahtest Euroopa rändekriisi lahendamiseks ei piisa. Lepingusse kirja pandu vajab ka rakendamist, mis on seotud mitme suure väljakutsega.
Esimeseks väljakutseks on luua Kreekasse varjupaigasüsteem. Seda rasket logistilist ülesannet on Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker nimetanud Heraklese vägitööks, mis võib olla isegi tagasihoidlik hinnang. Kreeka kohustus pärast lepingu jõustumist 20. märtsil tegema kahe nädalaga ära selle, mida ta ei ole suutnud rohkem kui kahe varasema aastaga – looma menetlussüsteemi, mis võimaldaks kiiresti eraldada rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed nendest, kes abi ei vaja, ning tagama mõlemaile menetluse läbiviimise ajaks inimväärsed elamistingimused.
Praegune rändevoog ei tee seda ülesannet Kreekale sugugi kergemaks. ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti andmetel saabus selle aasta esimesel kolmel kuul Türgist Kreeka saartele üle 152 000 inimese, mis on peaaegu kolmteist korda rohkem kui mullu sama aja jooksul. Praegu viibib Kreekas üle 52 000 põgeniku, kellest ligi 5000 on tulnud pärast kokkuleppe sõlmimist ning kellest enamik saadetakse Türki tagasi. Rändevood on muutunud väiksemaks, kuid pole lakanud. Seega on Kreekal üksi, ilma välisabita väga raske selle väljakutsega hakkama saada.
Selleks püütakse nüüd teha koostööd teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega. Kreeka vajab vastuvõtu- ja väljasaatmiskeskustesse juurde 4000 ametnikku, kellest ligi pool soovitakse saada liikmesriikidest. Tänaseks ei ole suudetud kogu vajaminevat ametnikkonda – isikutuvastuseksperte, varjupaigamenetluse juriste, põgenike eskortijaid, tõlke, kohtunikke – veel komplekteerida ja seda tuleb teha samaaegselt inimeste väljasaatmisega Türki. Eesti on oma panusena juba lähetanud appi 20 eksperti. Kui Kreeka lähiajal täiendavat abijõudu ei saa, ei ole lepingus Türgiga ettenähtut võimalik rakendada ning koostöö Türgiga kukub läbi.
Teiseks suurimaks väljakutseks rändekriisi lahendamisel on see, kuidas säilitada euroopalik väärikus põgenike kohtlemisel ning euroopalikud väärtused põhiõiguste ja -vabaduste tagamisel. Kui aga Euroopa teeb Türgist rändekriisi peamise lahendaja ehk seab end Türgist sõltuvusse, kasvab oht, et senised väärtused ohverdatakse.
Leppe kohaselt saadetakse kõik Kreeka saartele saabunud põgenikud tagasi Türki, Türgi võtab nad vastu ja tagasisaatmise kulud katab Euroopa Liit. Euroopa Komisjoni hinnangul on rahvusvahelise kaitse taotleja tagasisaatmine Türki seaduslik, sest Kreeka ja Türgi vahel on kehtiv tagasivõtmise leping. Selle järgi peab Kreeka Türgit varjupaigataotlejatele turvaliseks riigiks.
Samas on vastavalt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 14. artiklile igal inimesel õigus taotleda tagakiusamise eest varjupaika teistes riikides. Riigil on kohustus rahvusvahelise kaitse taotlusi kaaluda ning läbi vaadata, kuid absoluutset kohustust põgenikele rahvusvahelist kaitset anda ei ole. Küll aga on keelatud inimest tagasi saata riiki, kus tema elu või vabadus satuksid ohtu, [1] ja keelatud on välismaalaste kollektiivne väljasaatmine. [2] Viimati nimetatud asjaolude tõttu on mitmed inimõiguste organisatsioonid kokkulepet teravalt kritiseerinud, sest nende arvates läheb see osaliselt vastuollu rahvusvahelise õigusega.
Rahvusvahelise kaitse andmise põhimõtted tulenevad paljuski Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mis sätestab riikide, aga ka rahvusvahelise kaitse taotlejate õigused ja kohustused. Konventsiooniga on liitunud 147 riiki, nende seas ka Türgi. 1951. aastal sõlmitud konventsiooni algversioonis laienesid sellest tulenevad õigused ja kohustused üksnes neile inimestele, kes olid oma kodudest põgenenud Euroopas aset leidnud sündmuste tõttu.
Kuigi 1967. aastal sõlmitud protokolliga geograafiline piirang eemaldati ning sellest ajast rakendatakse konventsiooni põhimõtteid üleilmselt, ei ole Türgi antud protokolliga ühinenud. Seega tõlgendab Türgi Genfi pagulasseisundi konventsiooni kitsamalt ning on jätnud endale võimaluse mitte rakendada sellest tulenevaid kohustusi põgenikele Lähis-Idast. Türgi menetleb Süüria, Iraagi ja Afganistani põgenikke siseriikliku seadusandluse alusel, mis ei pruugi tagada kõikidest rahvusvahelise õiguse põhimõtetest kinnipidamist. ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti Euroopa piirkonna juhi Vincent Cocheteli sõnul on Afganistanist, Iraagist või Iraanist pärit inimeste puhul positiivsete otsuste osakaal vaid 3%. Türgi on hiljaaegu teatanud, et ei tunne lähiajal vajadust Genfi pagulasseisundi konventsiooni 1967. aasta protokolli täies ulatuses ratifitseerida.
See aga tõstatab küsimuse, kas Türgi on ikka turvaline riik, kuhu põgenikke tagasi saata? Kogemus näitab, et Türki tagasi saadetult kaotavad mõnede riikide kodanikud ligipääsu rahvusvahelisele kaitsele. Kui neil puudub seaduslik alus Türgis viibimiseks, saadetakse nad päritoluriiki tagasi. See võib tähendada ka tagasisaatmist konfliktipiirkonda. Eraldi rühma moodustavad kurdid, kellel on pingelised suhted nii Türgi kui ka selle naaberriikide valitsustega. Nende tagasisaatmine Türki nagu ka hiljem Türgist Iraaki võib seada ohtu inimeste elud.
Rahvusvaheline õigus keelab välismaalaste kollektiivse väljasaatmise, kui ei võimaldata inimestel enne taotleda varjupaika. Isegi kui kõik üle Vahemere Kreekasse saabunud põgenikud saadetakse Türki tagasi, peab neile jääma individuaalne võimalus taotleda kaitset Kreekas. Varjupaiga andmisele või keelamisele peab eelnema põhjalik menetlus, et pagulast ei saadetaks tagasi riiki, kus tema elu või vabadus võib sattuda ohtu. Samuti peab taotlejal olema õigus väljasaatmise otsus vaidlustada ning eitava vastuse korral ka võimalus Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöörduda.
Inimõigusorganisatsioonid kahtlevad Kreeka võimekuses taotlusi kiirkorras menetleda ja tagada taotlejatele inimväärne elukeskkond. Kui Kreeka pole suutnud tagada pagulaste õigusi arvestavat keskkonda enne kriisi, siis kuidas on see võimalik kriisiolukorras? Kui taotluste läbivaatamisele kulus varem kolm kuud, siis kuidas jõutakse seda nüüd teha mõne päevaga? Ka Euroopa Inimõiguste Kohus tunnistas juba mõned aastat tagasi, et tingimused Kreeka vastuvõtukeskustes ei vasta Euroopa Liidu miinimumstandarditele, ning Dublini määruse alusel varjupaigataotlejate teistest liikmesriikidest Kreekasse tagasisaatmine lõpetati.
Eetiliselt küsitav on ka kokkuleppe punkt, mille järgi Türgi saadab iga Kreekast tagasisaadetud põgeniku asemele Euroopasse ühe oma põgenikelaagris elava süürlase. Rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberasustamine ei ole iseenesest vastuoluline, kuid küsimusi tekitab selle laienemine kõigest süürlastele. Rahvusvahelise kaitse taotlemise õigus on ju universaalne ning inimõigusi (nt õigust kaitsele piinamise ja ebainimliku kohtlemise eest) ei saa piirata ühe riigi, piirkonna või kodakondsusega.
Põgenike tagasisaatmise nimel ei tohiks Euroopa Liit põhiõiguste- ja vabaduste nõudmisel teha Türgile järeleandmisi. Euroopa Liit peab jälgima inimõiguste olukorda Türgis ja nõudma nendest kinnipidamist. Vastasel korral kaotab Euroopa suure tüki oma väärikusest ja väärtustest.
Kolmas väljakutse Euroopa ja Türgi kokkuleppe rakendamisele on viisavabaduse [3] kehtestamine Türgi kodanikele juba juuni lõpus. Kui siin edu ei saavutata, võib Türgi lepingu üles ütelda, nagu mitmed Türgi kõrged ametnikud on mõista andnud. Kuid viisavabaduse jõustumine võib tekitada uue ja teistsuguse rändesurve. Euroopa rändevõrgustiku uuring 2011. aastast „Viisapoliitika rändekanalina“ näitas, et riikide viisapoliitika võib lühiajaliselt mõjutada sisserännet, näiteks rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu kasvu näol.
Euroopa Liidus elab 3–4 miljonit türklast, peamiselt Saksamaal, Hollandis, Belgias ja ka Austrias, ning nad moodustavad ühe suurima sisserändajate rühma. Kui ajalooliselt on nende sisserände peapõhjuseks olnud töötamine, siis kogukonna suuruse tõttu on praegu saanud valdavaks põhjuseks pereliikme juurde elama asumine. Seega on türklastel põhjust Euroopa Liitu tulla ning kaasmaalasi, kelle juurde elama asuda. Lühiajalise Schengeni viisa taotlejatest moodustavad praegu suure rühma Türgi kodanikud (2014. aastal väljastati neile üle 700 000 viisa).
Viisavabaduse korral on üheks võimalikuks murekohaks rahvusvahelise kaitse taotlejate hüppeline kasv, mida on täheldatud eelnevate viisavabaduse lepingute puhul. Türgi kodanikest rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on viimastel aastatel küll langenud. 2010–2015 oli neid kokku 32 600, 2015. aastal 2700 inimest. Samas on varjupaiga saanute osakaal kasvanud. 2012. aastal oli see 21%, 2014. aastal 27%.
Viisavabadus viie Lääne-Balkani riigiga – Montenegro, Makedoonia, Albaania, Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga – kehtestati 2010. aastal ning rahvusvahelise kaitse taotlejate arv nendest riikidest on järjepidevalt tõusnud. Kui 2010. aastal esitasid Lääne-Balkani riikide kodanikud 24 000 rahvusvahelise kaitse taotlust, siis 2015. aastal oli taotlejaid üle 105 000. Samas on rahvusvahelise kaitse saajate osakaal nendest riikidest madal: 2010–2015 sai positiivse otsuse alla 3% taotlejatest.
Teiste riikidega võrdlemisel on aga oluline arvestada ka päritolumaa sotsiaalmajanduslikku olukorda. Lääne-Balkani riikide SKT on oluliselt madalam EL-i keskmisest. Türgi puhul on erinevused väiksemad, seega on alust arvata, et taotluste arv Türgist sama kiiresti ei kasva.
Euroopa Komisjoni aruanne viisavabaduse tingimuste täitmise kohta toob välja, et viisavabaduse korral hakkab ebaseaduslikult Euroopa Liitu sisenevate Türgi kodanike arv kasvama, sest need, kelle viisataotlused oleksid varasemal ajal pälvinud eitava vastuse, saavad vaba juurdepääsu Schengeni alale.
Türgi kipub viisavabadust nägema eelkõige poliitilise küsimusena, mis peaks tõendama Euroopa Liidu head tahet. Euroopa Liit aga näeb seda eelkõige tehnilise küsimusena: viisavabaduse saavutamiseks peab Türgi täitma maikuu lõpuks 72 tingimust, millest pooled (35) on Euroopa Komisjoni hinnangul küll juba täidetud. [4] Tingimused puudutavad eelkõige dokumentide turvalisust (nt biomeetriliste passide kasutamine), sisserände haldamist (nt piirikontrolli ja valvamise tõhustamine), avaliku korra, turvalisuse ja põhiõiguste kaitse tõhustamist ning ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmist. Tõeline debatt poliitilise tahte ja tehniliste küsimuste üle arvatavasti alles algab.
Neljas suur väljakutse, mis kaasneb Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud rändelepinguga, on arvata ära, milliseks kujuneb põgenike uus rändetee Euroopasse. Kokkuleppe eesmärk on heidutada Türgis olevaid põgenikke, et nad ei tuleks Kreekasse. Rändeajalugu aga näitab, et loodus tühja kohta ei salli. Kui sulgub üks rändekanal, taastavad smugeldajad mõne vana või otsivad uue. Näiteks on juba hakanud kasvama saabujate arv üle Kesk-Vahemere Põhja-Aafrikast (peamiselt Liibüast) Itaaliasse.
Kuna Süüria konflikt kestab juba kuuendat aastat, on mõistetav, miks paljud põgenikud, kes võib-olla varem lootsid koju tagasi pöörduda, otsustavad säästude lõppedes Türgi, Jordaania ja Liibanoni põgenikelaagritest lahkuda ning otsida turvalist elu Euroopas.
Peamiseks väravaks, mille kaudu põgenikud on viimastel aastatel Euroopa Liitu tulnud, on Vahemeri. Siin võib eristada kolme rändeteed: Lääne-Vahemere teekond Marokost Hispaaniasse, Kesk-Vahemere teekond Liibüast Itaaliasse ning Ida-Vahemere teekond Türgist Kreekasse.
2015. aasta algusest kuni 2016. aasta I kvartalini saabus üle Vahemere Euroopasse kokku 1,2 miljonit põgenikku, neist ligi miljon Ida-Vahemere teekonda kasutades. Vahemeri on üks ohtlikumaid rändeteid maailmas, mainitud aja jooksul on merd ületades hukkunud üle 4200 põgeniku.
Ida-Vahemere teekond muutus peamiseks rändekanaliks alates 2015. aasta juunist. Enne mängis peamist rolli Kesk-Vahemere teekond, mis aktiveerus seoses Araabia kevadega. Seda mööda on alates 2015. aasta alguses jõudnud Itaaliasse üle 173 000 põgeniku. Pärast kokkulepet Türgiga on see kanal uuesti muutumas peamiseks rändeteeks. Reis Liibüast Itaaliasse on aga tunduvalt ohtlikum ning pikem. Lühim vahemaa Liibüast Itaaliasse (Lampedusa saareni) on veidi alla 500 km. Võrdluseks, Kosi saare kaugus Türgi rannikust on kitsaimas kohas vaid 4 km ja Lesbose saarel 10 km. Prantsuse kaitseministri sõnul ootab Liibüas pääsu Euroopasse 800 000 põgenikku.
Alates 2015. aastast on Lääne-Vahemere kaudu tulnud Hispaaniasse üle 16 000 põgeniku. Liiklus Lääne-Vahemere teekonnal on praegu vaibumas. Kuid paadiga Euroopasse tulemine sai alguse just sealt. Tunnustatud rändeteadlane, Amsterdami ülikooli professor Hein de Haas toob välja, et paadipõgenike saabumine üle Vahemere on juba 25 aastat vana fenomen, mis sai alguse siis, kui Hispaania ja Itaalia hakkasid 1991. aastal põhja-aafriklastelt nõudma Schengeni viisat. Enne seda käisid marokolased, alžeerlased ja tuneeslased viisavabalt nendes riikides tööl ja läksid päritoluriiki tagasi puhkama. Pärast viisakorra kehtima hakkamist asendus tsirkulaarne ränne ebaseadusliku rändega.
Lisaks Vahemere teekondadele on rändekriisis olulist osa mänginud Lääne-Balkani koridor. See muutus populaarseks pärast viisavabaduse kehtestamist Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia ja Makedooniaga. Ebaseaduslike piiriületajate arv sellel teekonnal hakkas kasvama 2013. aastal ning 2015. aastal oli neid kokku pea
765 000. Kuna praegu on Makedoonia piir suletud, siis püütakse leida teid Euroopa Liitu läbi Albaania. Albaania on ka varasematel aastatel olnud tähtis korduvrände koridor Kagu-Euroopas. Kui viimastel aastatel (2013–2015) on ebaseaduslike piiriületuste arv Kreeka ja Albaania piiril olnud veidi alla 9000 inimese aastas, siis kõrgperioodil 2008–2010 registreeriti seal 35 000 kuni 42 000 ebaseaduslikku piiriületust, mis moodustas kolmandiku ebaseaduslikest piiriületustest Euroopa Liidus. Peamiselt oli tegemist Albaania kodanike hooajalise ebaseadusliku töötamisega põllumajanduses ning ehitustöödel Kreekas.
Teine võimalik rändetee Lääne-Balkanil viib otse Kreekast Albaaniasse ning sealt meritsi Itaaliasse, kuid selle teekonna kasutajate arv on veel väike. 1990. aastatel oli see aga populaarne.
Rändesurve Eestile seostub otseselt idapiiri rändeteega, kus ebaseaduslike piiriületajate osakaal on seni olnud kõige madalam, moodustades alla 1% (0,1% kõigist tabatud ebaseaduslikest piiriületajatest). Kuni 2015. aastani olid peamisteks transiitriikideks Gruusia ja Venemaa, aga Somaalia ja Afganistani kodanikest ebaseaduslikele sisserändajatele ka Ukraina.
2015. aastal avanes idapiiri teekonnal nn Arktika marsruut üle Norra ja Soome maismaapiiri Venemaaga. Oktoobrist detsembrini 2015 sisenes selle kaudu
Euroopa Liitu umbes 6000 rahvusvahelise kaitse taotlejat, peamiselt Afganistani ja Süüria kodanikud (10 rahvusvahelise kaitse taotlust 2014. aastal). Norra piiril on taotlejate arv langenud, Frontexi hinnangul eelkõige raskete ilmastikuolude tõttu. Soome piiril aga kasvab taotlejate arv jätkuvalt. 2016. aasta kahel esimesel kuul esitati seal 1700 rahvusvahelise kaitse taotlust. Arktika teekonna sulgemiseks leppisid Soome ja Venemaa president 2016. aasta märtsis kokku, et põhjapoolseimad piiriületuspunktid suletakse kolmandate riikide kodanikele kuueks kuuks. 2008–2015 tabati idapiiri teekonnal keskmiselt 1500 ebaseaduslikku piiriületajat aastas.
Teiste rändeteede sulgemine võib survet idapiirile kasvatada, aga kindlasti mitte nii suureks kui Vahemere puhul.
Niisiis sulgeb kokkulepe Türgiga ühe rändetee, kuid rändekriisiga toimetulekuks ei pruugi sellest piisata. Terviklahenduse eelduseks on võimekus valvata Euroopa Liidu välispiiri täies ulatuses, sest järgmisena võib Türgi asemel esile kerkida mõni teine riik, kes võib rände peatamise eest hakata Euroopa Liidult küsima sama kallist hinda. Ja siis oleme tagasi seal, kust alustasime.
Kokkuvõtteks võib öelda, et rändekriisi lahendamise, sh Euroopa Liidu ja Türgi lepingu edu sõltub riikide poliitilisest tahtest – sellest, kas liikmesriigid omavahel ning EL ja Türgi suudavad leida ühise lähenemisviisi ja teha rohkem koostööd, arvestades samal ajal inimõiguste tähtsust. Tähtis on Türgi tahe valvata oma piiri, pärssida smugeldajate tegevust ning viia oma seadusandlus vastavusse pagulaste rahvusvaheliste õiguste põhimõtetega ning täita viisavabaduse saamiseks 35 tehnilist kriteeriumi lisaks 37-le juba täidetule.
Euroopa puhul me ei tohi kaotada silmist sihti – parem rasked otsused praegu vastu võtta kui tegematajätmisi aastate pärast kahetseda. Üheskoos tegutsemist kipub endiselt väheks jääma. Näiteks pole suudetud saata Kreekale appi piisavalt ametnikke. Ka on vaevaliselt edenenud pagulaste ümberpaigutamine. Euroopa Komisjoni soovide kohaselt peaksid liikmesriigid lähikuudel Kreekast ümber paigutama 26 000 inimest, sellal kui viimase kaheksa kuu jooksul on neid suudetud ümber paigutada alla 600.
Euroopa koostöö lakmustestiks on see, kuidas me tuleme toime Kreeka abistamisega ning saavutame kontrolli oma piiride üle. Selleks on tarvis kõikide liikmesriikide ühist tõsist tahet ja vastastikust poliitilist tuge. Euroopa Liit peab oma väljakutsetega ise toime tulema ja mitte lootma ainult naabrite peale. Eks lähiajal näe, kes riikidest hakkab rändekriisi lahendama, kes ajab taga ainult riiklikku kasu ja kes püsib endiselt rändehüsteerias.
[1] Pagulasseisundi konventsioon, artikkel 33.
[2] Euroopa inimõiguste konventsioon, 4. protokoll, artikkel 4.
[3] Viisavabadus annab Türgi kodanikele võimaluse siseneda Euroopa Liitu kuni 90 päevaks poole aasta jooksul.
[4] Commission Visa Progress Report: Turkey makes progress towards visa liberalisation. Brüssel, 04.03.2016. http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-582_en.htm.
Artikkel ilmus Vikerkaares nr 4-5, 2016.
### Response:
Rändekriisi karid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu arvavad needsamad Norra psühholoogid, et kui toonane sotsiaalsüsteem oleks oma tööd korralikult teinud, võinuks Breivikust saada teistsugune inimene kui massimõrvar, kelleks ta kujunes, kirjutab Norra väljaanne TV2.
Arlene Vetere on Inglismaal asuva Surrey ülikooli kliinilise psühholoogia professor ja oli aastaid Euroopa Pereteraapia Assotsiatsiooni president. ERR Novaator usutles teda seoses pereteraapia meetodiga, mida nimetatakse süsteemseks turvalisusmeetodiks. Meetodi lõi Vetere koos oma kolleegi Janette Cooperiga 20 aastat tagasi. Meetodi keskne osa on ülipõhjalik pere- ja paarisuhte turvalisuse analüüs, mille abil saab hinnata, kas suhete jätkumine ja parandamine on üldse võimalik.
Selle meetodi alusel koolitatakse Inglismaal kõiki sotsiaaltöötajaid, kes peaksid oskama märgata ja ennetada võimalikku perevägivalda ja vägivallani viivat emotsionaalset kõrvalekaldumist. Palusime lisada Eesti konteksti psühholoogil ja pereterapeudil Kätlin Konstabelil.
Süsteemne turvalisusmeetod, mida te olete uurinud ja mida rakendate, on küll väga mitmekülgne ja võtab arvesse kogu konteksti, milles suhtekonflikt on tekkinud, kuid see nõuab ka küllalt palju ressurssi – aega, raha ja inimesi.
Jah, lühiajaliselt on see ressursimahukas. Samal ajal on see lühiajaline investeering, mis toetab pikaajalist kasu: ennetustööd järgnevate põlvkondade heaks. Kui töötame vägivalda kogenud perekondadega, tegeleme tegelikult juba n-ö tulekahju kustutamisega. Oletame, et tegu on perekonnaga, kel on lapsed. Nemad näevad pealt vägivalda või on see otseselt nendega seotud, mõnikord on vägivald suunatud laste vastu, mõnikord on nad selles osalised – sel kõigel on neile suur ja traumeeriv mõju.
Kui aga investeerida "tulekahju kustutamise" asemel ennetustöösse, on võimalik edasist kahju ja ühes sellega ka kulusid hoopis ära hoida. Võtame näiteks paari, kes soovib lahutada ja luua uue pere. Kõik need probleemid, mis eelmise suhte purunemiseni viisid, võetakse tegelikult kaasa ka järgmisse suhtesse. Hea nõustamise korral on aga lootust, et järgmistes suhetes käitutakse teistmoodi.
Seega ütleks tervisemajanduse ekspert, et kui vägivallaprobleemiga peres teha alustuseks kuus kohtumist, et panna paika turvalisusplaan, mis pikemas perspektiivis mõjutab mitut põlvkonda ja aitab raha kokku hoida, on see mõistlik.
Aeg, mis pühendatakse perekonnas vägivallasituatsiooni analüüsile ja lahendamisele, on tegelikult väga oluline ennetusmeetod, sest see pakub lastele teistsugust kogemust. Lastele näidatakse teraapia käigus, et vägivalda on võimalik lõpetada, et suhteid on võimalik parandada.
Neil vägivalda kogenud lastel, kes õpivad teraapia käigus vägivallasituatsioonidest välja tulema, on kunagi samuti lapsed. Kui nad oskavad neid olukordi lahendada, ehitame me sellega üles turvalisemat ühiskonda.
Lühiajaliselt on see investeering, pikemas perspektiivis kokkuhoid.
Mis on süsteemne turvalisusmeetod (systemic safety methodology)?Süsteemne turvalisusmeetod on käsitööna valmiv detailne kaitseplaan, et teraapiat oleks üldse võimalik teha. See võtab arvesse kogu konflikti konteksti, milles paari- või perenõustamist vajatakse. Kui kindlad tingimused pole täidetud, näiteksvägivaldne pool ei võta vastutust, tegemist on kalkuleeritud vägivallaga jne, ei ole paariteraapia ka võimalik. Seda meetodit kasutavad terapeudid paluvad esimesel kuuel kohtumisel tuua välja kõige hullema ja viimase vägivallajuhtumi, lasevad üksikasjalikult kirjeldada, mida pooled kogesid ja kuidas olukorda näevad. Tegelikult otsitakse päästikut, mis vägivalla vallandab. Nendeks võivad olla nii suhtesiseseid kui -välised tegurid. Sisemised on sageli klammerdumise, kaotushirmu ja häbiga seotud. Välised tegurid on näiteks allasurutus, rahamured, töömured, laste koolimured jmt. Ühtlasi otsitakse turvalisusmeetodiga külgi, milles inimesed on tugevad, et nende kaudu toetada vägivallaga toime tulemist.
Kuidas on aga olukord Eestis? Kätlin Konstabel: Mulle tundub, et Eestis ei ole spetsialistidel kahjuks tihti nii palju ressursse, et taolist lähenemist kasutada Kindlasti peaks aga kõik spetsialistid vägivallajuhtumeid väga detailselt analüüsima ja konteksti arvestama, et edasised sekkumised oleks adekvaatsed ja tooks kasu, mitte ei teeks olukorda hullemaks – mis võib aga juhtuda, kui teraapiasse satub paar, kus üks pool peale teraapiaseansil tundlikest teemadest rääkimist kodus veel hullemini peksa saab. Eestis sõltub selle meetodi rakendamine ikka nõustajast või terapeudist, tema võimalustest ja oskustest.
Te olete uuringud vägivallakogemusega kooliealisi lapsi. Äkki räägite lähemalt, kuidas nende lastega peaks tegelema, et nad ei kannaks kogetud vägivalda edasi.
Esmalt tuleb mõista, mis juhtub lapsega, kes elab pidevas hirmus. Oluline on toetada õpetajaid ja teisi, kes puutuvad kokku vägivalda kogenud lastega. Selline kogemus näiteks segab paljusid lapsi koolis keskendumast.
Samas ongi keeruline traumakogemusega lapsi sundida keskenduma, sest see paneb neid mõtlema läbielatule, võib kutsuda esile mälupilte ja hirmu. Seetõttu on traumakogemusega lapsed sageli tegevuses, liikumises – nad ei tahagi paigal püsida ja keskenduda.
Seega, enne kui taolistele lastele panna kohe tähelepanu- ja käitumishäire diagnoos ja määrata ravimeid, tuleks püüda jälile jõuda, mis selle püsimatuse taga on.
Perevägivald on väga privaatne ja sageli varjatud teema. Kuidas taolise tundliku teema puhul üldse õpetaja probleemi tuumani jõuab?
Last võib väga kergesti valesti diagnoosida, kui ei mõisteta tema perekondlikku tausta. Õpetaja ei ole terapeut ega peagi oskama last ravida. Ta saab probleemi vaid märgata ja sellele tähelepanu juhtida. Küll aga on õpetajal oluline roll lapse arengu eest vastutajana sel ajal, kui laps viibib koolis.
Minu minia on õpetaja. Ta tuleb sageli minu juurde ja räägib, et on mures mõne väikse poisi või tüdruku pärast, kuna need ei tee seda või teist või teevad midagi teisiti kui oodatud. Nii tekib edasi kahtlus, kas kodus on midagi valesti.
Kuna tal on koolis ka arenguvestlused lapsevanematega, siis on temal õpetajana ka küsimus, kas ta peaks nähtust vanematega rääkima. Samas see võib omakorda viia selleni, et lapsevanem karistab last. Just selliste juhtumite jaoks on tegelikult õpetajale appi vaja perega tegeleda oskavat koolipsühholoogi.
Tegu on tõesti väga privaatse teemaga. Vägivald võidutseb vaka all. Pereliikmed kardavad väljaspool perekonda vägivallast rääkida, sest kardavad, et võivad rääkimise tõttu kodus veel suurema vägivalla alla sattuda. Seksuaalselt ära kasutatud lapsed ei räägi, sest see pole neile turvaline.
Ühtlasi teavad lapsed, et kui nad kellelegi räägivad, siis tuleb sotsiaaltöötaja ja perekond lõhutakse ära. Ja seda lapsed ei soovi. Nad tahavad lihtsalt, et vägivald lõppeks.
Kui aga kogukonnas ollakse sellest tundlikust teemast rohkem teadlik, siis on keerulisem seda salajas all hoida. Kui õpetajad, naabrid, rühmajuhid, noortekeskuste töötajad jt seda märgata oskavad, on seda keerulisem varjata. Kui vägivald on aga varjus, ei muutu midagi.
Räägime siia juurde tänapäeval küllalt tavalisest kärgperedega seotud suhteprobleemidest. Tooge mõni näide vägivallast, mida lapsed nendes olukordades kogevad.
Toon üsna levinud olukorra, kus vanemad lahutavad ja kolivad lahku elama. Lahku minnakse viha ja vaidlustega, nad pole füüsiliselt vägivaldsed, kuid on tülis. Neil on üks laps, kes sageli jääb elama emaga.
Kui laps käib isal külas ja läheb tagasi ema juurde, ei saa ta öelda, et mul oli isaga hästi tore olla, sest ema vihastaks selle peale. Samuti ei saa laps öelda isale, et armastab ema ja talle meeldib emaga elada, sest see teeb omakorda isa vihaseks. Nii on laps sundolukorras, kus ükskõik kumba vanemat ta armastab, tekitab see kelleski viha.
Aga oletame nüüd, et lapsel on veel mõni usaldusväärne täiskasvanu, kelle poole ta saab pöörduda. Olgu selleks naaber, vanaema, nõustaja, õpetaja – ükskõik kes. Kuna vanemad on ahastuses ega tee kuigi häid otsuseid, siis just see kolmas täiskasvanu võiks olla see, kes hoiab lapsega sidet ning aitab tal olukorda mõtestada.
Kuidas te aitate kärgperede lapsi? Mida soovitada vanematele?
Sageli on vanematel uut suhet alustades selline õnnejoovastus, milles nad ei märka oma last. Nad ei mõtle, kuidas laps ennast selles olukorras tunneb. Vanemad ootavad, et laps oleks sama rahul kui nemad. Samas aga on laps õnnetu, kuna tal on keegi lähedane kogu aeg puudu – isegi kui see on vanem, kes võis varasemas suhtes olla vägivaldne.
Kui eelmises suhtes on tulnud ette vägivalda – olgu füüsilist või emotsionaalset – on oluline pärast lahkuminekut aeg maha võtta. Seda eriti siis, kui vägivald on kandunud põlvest põlve (vanaisa on olnud vägivaldne lapse isa suhtes, too omakorda lapse suhtes). Sellisel juhul tuleb mõelda, kuidas seda seaduspära murda. See tagab turvalisuse uues suhtes ja ka laste tulevikusuhetes. Selliste mustrite muutmisega meie terapeutidena tegelemegi.
Lahutus ja perede purunemine on tänapäeva ühiskonnas väga tavaline. Selle käigus saavad inimesed haiget. Aga nad ei tunnista tihti, et on saanud haiget, vaid väljendavad seda ühel või teisel moel agressiivsusega. Lapsed ei näe sealjuures sageli seda valu, vaid just agressiivsust ja protestimeelsust.
Niisiis on oluline aidata lastel mõista, et kui inimesed saavad haiget, on nad mõnikord vihased ja agressiivsed. Mida rohkem me teadvustame endale oma tunnetega seotud keerukust, seda kergem on meil taoliste muutustega toime tulla ja seda paremat eeskuju anname ka lastele.
Kui me suudaksime seda õpetada ka koolides ja lasteaedades, oleks suurepärane. Meil ei peaks olema ainult kiusamisvastased programmid, vaid ka õpe, kuidas tulla toime oma tunnetega siis, kui ollakse saanud haiget või pahane.
Ja mitte ainult viha väljendumisega ei tule tegeleda. Meil on oluline mõista ka seda, miks osast lastest saavad kiusajad. Lapsed ei sünni ju kiusajateks, nad sünnivad õnnelike ja empaatiavõimelistena. Neist saavad aga kiusajad, kuna agressiivsus on ainus viis tulla oma tunnetega toime ja tunda end pealtnäha turvaliselt.
Kätlin Konstabel: Oluline on juba lapsest peale selgitada, kuidas tulla toime negatiivsete emotsioonidega ja millal mingid tunded üldse tekivad. Toimetulekuks on erinevaid viise ja vägivald on neist ainult üks. Lapsed saavad aru küll, et vägivald toob endaga kaasa palju negatiivset ja leevendus on väga ajutine. Sellest on võimalik väga hästi rääkida juba lasteaialastega. Need on elementaarsed tunnetega toime tulemise tööriistad, mida läheb vaja kogu elus.
Aga see tähendab täiesti uut lähenemist koolides, selle lisamist õppesse.
Absoluutselt. Miks tundekasvatus ei võiks olla hariduse osa?! Kui me tahame oma kogukondades turvalisust, siis peame õppima ka tegema koostööd, et õppida kaastunnet, enda teise positsiooni asetamist, vägivallaga toime tulemist.
Õpetajad ütlevad muidugi, et õppekavad on niigi ülekoormatud. Ja neil on kindlasti ka õigus. Küll aga saavad siin olulist rolli mängida kogukonna liikmed: naabrid, koguduste juhid, huviringide juhid jt.
Kui jätame lapsed iseenda hooleks, siis me juba teame mis juhtub: nad liituvad tähelepanu otsides erinevate jõukudega, ei omanda väärtusi, mida ootaksime – teiste austamist ja mõistmist.
Võib-olla see on väga kohatu küsimus, aga kas veidi sarnast mustrit on näha ka Lääne ühiskondades kasvanud ja siis terrorirühmitustega liitunud noorte puhul?
Kuuluvustunne on universaalne. Kui koolis või kodus on asjad halvasti, laps tunneb end eemalejäetuna, siis seegi võib väljenduda raevuna ja soovis mingil moel kätte maksta. Seesuguste rühmituste puhul meelitab kindlasti ka veel teatud idealism, millest muidu võib elus puudu jääda.
Ma arvan, et teil on täiesti õigus – need lapsed, kes on sotsiaalselt tõrjutud, püüavad leida gruppi, kes neid mõistab ja omaks võtab. Mõistmaks, miks lapsed ühinevad jõukudega, või miks nad võtavad automaadi ja lähevad kooli teisi lapsi ja õpetajaid tapma, peame esmalt vaatama, mis meie kogukondades praegu toimub.
Ja sellega ei saa tegeleda ainult terapeut, sellega peab tegelema iga ühiskonna liige. Üks taolistest näidetest on Norras toimunud Breiviki juhtum, kus üks probleemsest perest pärit tõrjutud noormees otsustas minna ja tappa. See peaks meid mõtlema panema.
Te olete uurinud ka nõustamise tõhusust tervishoiusüsteemis. Mis on selles praegu kitsaskohad, mida annaks paremini teha?
Nii nõustajate, psühholoogide, psühhiaatrite kui pereterapeutide puhul on oluline teadvustada, et nad puutuvad iga päev kokku probleemsete ja vägivaldsete teemadega. See kõik hakkab ühel hetkel mõjuma ka terapeudi enda tervisele, eriti kui tööd on korraga väga palju. Seetõttu oleks vaja tõhusamat tugisüsteemi. Paljudes Euroopa riikides on regulaarne supervisioon* spetsialistidele kohustuslik, et oma litsentsi hoida.
Kätlin Konstabel: Eestis on supervisioonid tõsine probleem. Sellise süsteemi järele on väga suur vajadus, samas on enamasti spetsialisti enda otsustada, kas ja kuidas ta tuge saabVäljaõppes olevad psühhoterapeudid on selles mõttes kõige paremas seisus – nendel on supervision kohustuslik. Eestis on aga psühholooge, psühhiaatreid ja nõustajaid, kes ei pöördu keeruliste lugude puhul abi saamiseks mitte kunagi mitte kuhugi.
Ka nüüd koolitusel viibinud terapeudid on tunnistanud otse, et läbipõlemise teema pole võõras. Avalikus sektoris tegutsevatele spetsialistudele peaks olema tööandja poolt tagatud supervisiooni võimalus, muidu ei saa lihtsalt inimesi efektiivselt aidata. Praegu püüavad inimesed kollegiaalselt ikka üksteist toetada, aga alati mitteformaalsest toest ei piisa.
Omaette probleem on see, et koostöö erinevate spetsialistide vahel võiks olla parem ja süsteemsem.
Sageli tegeleb ühe perekonnaga õige mitu spetsialisti – üks ravib last, teine toetab vanemat, kolmas tegeleb eraldi kooliga. Kuid kui spetsialistid ei tee omavahel koostööd, info ei liigu, tegevusi ei kooskõlastata, siis jääb perekonnale mulje, et nad saavad küll justkui palju abi, kuid midagi ei muutu. Suur hulk energiat läheb sellele, et erinevaid spetsialiste pidi käia, aga olukord ei lähe ikka paremaks.
Minu soovitus Eesti valitsusele on teha aastane süsteemse lähenemise väljaõpe kohustuslikuks kõigile peredega n-ö eesliini töötajatele: sotsiaaltöötajatele, politseile, lastekaitsjatele, perearstidele, ämmaemandatele jt. Need on inimesed, kes oma töös puutuvad vahetult peredega kokku ja kes õpivad nii ka nägema tugisüsteemide omavahelise koostöö mõju perele
Inglismaal oli näide, kus järjepanu suri mitu last vanemate käe läbi. Need lapsed olid sotsiaaltöötajale teada, õpetajad muretsesid nende pärast, perearstid olid teada andnud, et lastel on sinikad ja vigastused. Aga süsteem ei suutnud lapsi kaitsta ja need lapsed surid vägivalla tõttu.
Pärast seda tehti avalik uurimine, kus iga juhtumi puhul tuli välja, et väga mitu osapoolt teadis, et laps elab vägivallaohus. Kuid mingil põhjusel ei tehtud koostööd.
Lõpuks palus valitsus Londoni majanduskooli sotsiaaltöö professoril Eileen Munrol kirjutada analüüs ja anda soovitused, mida ette võtta. Tema soovitas, et kõik sotsiaaltöötajad peaksid saama esimesel aastal süsteemse meetodi koolituse.
See teooria võimaldab neil mõista, kuidas võrgustik töötab ja kuidas nii on võimalik ennetada vägivalda või veel midagi hullemat.
Eesti Rakenduspsühholoogia Keskuse kutsel koolitas professor Arlene Vetere möödunud nädalal Tallinnas eesti vaimse tervise spetsialiste. Foto: Kätlin Konstabel.
*Supervisioon on süstemaatiline nõustamisprotsess, mis on vajalik eelkõige inimestega töötavatele professionaalidele ja nende tööks ning võib toimuda vastavalt vajadusele erinevates vormides ja -vahenditega. | Vägivalda kogenud laste ja perede nõustamine aitab säästa raha tuleviku "Breiviki katastroofide" vältimise arvelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu arvavad needsamad Norra psühholoogid, et kui toonane sotsiaalsüsteem oleks oma tööd korralikult teinud, võinuks Breivikust saada teistsugune inimene kui massimõrvar, kelleks ta kujunes, kirjutab Norra väljaanne TV2.
Arlene Vetere on Inglismaal asuva Surrey ülikooli kliinilise psühholoogia professor ja oli aastaid Euroopa Pereteraapia Assotsiatsiooni president. ERR Novaator usutles teda seoses pereteraapia meetodiga, mida nimetatakse süsteemseks turvalisusmeetodiks. Meetodi lõi Vetere koos oma kolleegi Janette Cooperiga 20 aastat tagasi. Meetodi keskne osa on ülipõhjalik pere- ja paarisuhte turvalisuse analüüs, mille abil saab hinnata, kas suhete jätkumine ja parandamine on üldse võimalik.
Selle meetodi alusel koolitatakse Inglismaal kõiki sotsiaaltöötajaid, kes peaksid oskama märgata ja ennetada võimalikku perevägivalda ja vägivallani viivat emotsionaalset kõrvalekaldumist. Palusime lisada Eesti konteksti psühholoogil ja pereterapeudil Kätlin Konstabelil.
Süsteemne turvalisusmeetod, mida te olete uurinud ja mida rakendate, on küll väga mitmekülgne ja võtab arvesse kogu konteksti, milles suhtekonflikt on tekkinud, kuid see nõuab ka küllalt palju ressurssi – aega, raha ja inimesi.
Jah, lühiajaliselt on see ressursimahukas. Samal ajal on see lühiajaline investeering, mis toetab pikaajalist kasu: ennetustööd järgnevate põlvkondade heaks. Kui töötame vägivalda kogenud perekondadega, tegeleme tegelikult juba n-ö tulekahju kustutamisega. Oletame, et tegu on perekonnaga, kel on lapsed. Nemad näevad pealt vägivalda või on see otseselt nendega seotud, mõnikord on vägivald suunatud laste vastu, mõnikord on nad selles osalised – sel kõigel on neile suur ja traumeeriv mõju.
Kui aga investeerida "tulekahju kustutamise" asemel ennetustöösse, on võimalik edasist kahju ja ühes sellega ka kulusid hoopis ära hoida. Võtame näiteks paari, kes soovib lahutada ja luua uue pere. Kõik need probleemid, mis eelmise suhte purunemiseni viisid, võetakse tegelikult kaasa ka järgmisse suhtesse. Hea nõustamise korral on aga lootust, et järgmistes suhetes käitutakse teistmoodi.
Seega ütleks tervisemajanduse ekspert, et kui vägivallaprobleemiga peres teha alustuseks kuus kohtumist, et panna paika turvalisusplaan, mis pikemas perspektiivis mõjutab mitut põlvkonda ja aitab raha kokku hoida, on see mõistlik.
Aeg, mis pühendatakse perekonnas vägivallasituatsiooni analüüsile ja lahendamisele, on tegelikult väga oluline ennetusmeetod, sest see pakub lastele teistsugust kogemust. Lastele näidatakse teraapia käigus, et vägivalda on võimalik lõpetada, et suhteid on võimalik parandada.
Neil vägivalda kogenud lastel, kes õpivad teraapia käigus vägivallasituatsioonidest välja tulema, on kunagi samuti lapsed. Kui nad oskavad neid olukordi lahendada, ehitame me sellega üles turvalisemat ühiskonda.
Lühiajaliselt on see investeering, pikemas perspektiivis kokkuhoid.
Mis on süsteemne turvalisusmeetod (systemic safety methodology)?Süsteemne turvalisusmeetod on käsitööna valmiv detailne kaitseplaan, et teraapiat oleks üldse võimalik teha. See võtab arvesse kogu konflikti konteksti, milles paari- või perenõustamist vajatakse. Kui kindlad tingimused pole täidetud, näiteksvägivaldne pool ei võta vastutust, tegemist on kalkuleeritud vägivallaga jne, ei ole paariteraapia ka võimalik. Seda meetodit kasutavad terapeudid paluvad esimesel kuuel kohtumisel tuua välja kõige hullema ja viimase vägivallajuhtumi, lasevad üksikasjalikult kirjeldada, mida pooled kogesid ja kuidas olukorda näevad. Tegelikult otsitakse päästikut, mis vägivalla vallandab. Nendeks võivad olla nii suhtesiseseid kui -välised tegurid. Sisemised on sageli klammerdumise, kaotushirmu ja häbiga seotud. Välised tegurid on näiteks allasurutus, rahamured, töömured, laste koolimured jmt. Ühtlasi otsitakse turvalisusmeetodiga külgi, milles inimesed on tugevad, et nende kaudu toetada vägivallaga toime tulemist.
Kuidas on aga olukord Eestis? Kätlin Konstabel: Mulle tundub, et Eestis ei ole spetsialistidel kahjuks tihti nii palju ressursse, et taolist lähenemist kasutada Kindlasti peaks aga kõik spetsialistid vägivallajuhtumeid väga detailselt analüüsima ja konteksti arvestama, et edasised sekkumised oleks adekvaatsed ja tooks kasu, mitte ei teeks olukorda hullemaks – mis võib aga juhtuda, kui teraapiasse satub paar, kus üks pool peale teraapiaseansil tundlikest teemadest rääkimist kodus veel hullemini peksa saab. Eestis sõltub selle meetodi rakendamine ikka nõustajast või terapeudist, tema võimalustest ja oskustest.
Te olete uuringud vägivallakogemusega kooliealisi lapsi. Äkki räägite lähemalt, kuidas nende lastega peaks tegelema, et nad ei kannaks kogetud vägivalda edasi.
Esmalt tuleb mõista, mis juhtub lapsega, kes elab pidevas hirmus. Oluline on toetada õpetajaid ja teisi, kes puutuvad kokku vägivalda kogenud lastega. Selline kogemus näiteks segab paljusid lapsi koolis keskendumast.
Samas ongi keeruline traumakogemusega lapsi sundida keskenduma, sest see paneb neid mõtlema läbielatule, võib kutsuda esile mälupilte ja hirmu. Seetõttu on traumakogemusega lapsed sageli tegevuses, liikumises – nad ei tahagi paigal püsida ja keskenduda.
Seega, enne kui taolistele lastele panna kohe tähelepanu- ja käitumishäire diagnoos ja määrata ravimeid, tuleks püüda jälile jõuda, mis selle püsimatuse taga on.
Perevägivald on väga privaatne ja sageli varjatud teema. Kuidas taolise tundliku teema puhul üldse õpetaja probleemi tuumani jõuab?
Last võib väga kergesti valesti diagnoosida, kui ei mõisteta tema perekondlikku tausta. Õpetaja ei ole terapeut ega peagi oskama last ravida. Ta saab probleemi vaid märgata ja sellele tähelepanu juhtida. Küll aga on õpetajal oluline roll lapse arengu eest vastutajana sel ajal, kui laps viibib koolis.
Minu minia on õpetaja. Ta tuleb sageli minu juurde ja räägib, et on mures mõne väikse poisi või tüdruku pärast, kuna need ei tee seda või teist või teevad midagi teisiti kui oodatud. Nii tekib edasi kahtlus, kas kodus on midagi valesti.
Kuna tal on koolis ka arenguvestlused lapsevanematega, siis on temal õpetajana ka küsimus, kas ta peaks nähtust vanematega rääkima. Samas see võib omakorda viia selleni, et lapsevanem karistab last. Just selliste juhtumite jaoks on tegelikult õpetajale appi vaja perega tegeleda oskavat koolipsühholoogi.
Tegu on tõesti väga privaatse teemaga. Vägivald võidutseb vaka all. Pereliikmed kardavad väljaspool perekonda vägivallast rääkida, sest kardavad, et võivad rääkimise tõttu kodus veel suurema vägivalla alla sattuda. Seksuaalselt ära kasutatud lapsed ei räägi, sest see pole neile turvaline.
Ühtlasi teavad lapsed, et kui nad kellelegi räägivad, siis tuleb sotsiaaltöötaja ja perekond lõhutakse ära. Ja seda lapsed ei soovi. Nad tahavad lihtsalt, et vägivald lõppeks.
Kui aga kogukonnas ollakse sellest tundlikust teemast rohkem teadlik, siis on keerulisem seda salajas all hoida. Kui õpetajad, naabrid, rühmajuhid, noortekeskuste töötajad jt seda märgata oskavad, on seda keerulisem varjata. Kui vägivald on aga varjus, ei muutu midagi.
Räägime siia juurde tänapäeval küllalt tavalisest kärgperedega seotud suhteprobleemidest. Tooge mõni näide vägivallast, mida lapsed nendes olukordades kogevad.
Toon üsna levinud olukorra, kus vanemad lahutavad ja kolivad lahku elama. Lahku minnakse viha ja vaidlustega, nad pole füüsiliselt vägivaldsed, kuid on tülis. Neil on üks laps, kes sageli jääb elama emaga.
Kui laps käib isal külas ja läheb tagasi ema juurde, ei saa ta öelda, et mul oli isaga hästi tore olla, sest ema vihastaks selle peale. Samuti ei saa laps öelda isale, et armastab ema ja talle meeldib emaga elada, sest see teeb omakorda isa vihaseks. Nii on laps sundolukorras, kus ükskõik kumba vanemat ta armastab, tekitab see kelleski viha.
Aga oletame nüüd, et lapsel on veel mõni usaldusväärne täiskasvanu, kelle poole ta saab pöörduda. Olgu selleks naaber, vanaema, nõustaja, õpetaja – ükskõik kes. Kuna vanemad on ahastuses ega tee kuigi häid otsuseid, siis just see kolmas täiskasvanu võiks olla see, kes hoiab lapsega sidet ning aitab tal olukorda mõtestada.
Kuidas te aitate kärgperede lapsi? Mida soovitada vanematele?
Sageli on vanematel uut suhet alustades selline õnnejoovastus, milles nad ei märka oma last. Nad ei mõtle, kuidas laps ennast selles olukorras tunneb. Vanemad ootavad, et laps oleks sama rahul kui nemad. Samas aga on laps õnnetu, kuna tal on keegi lähedane kogu aeg puudu – isegi kui see on vanem, kes võis varasemas suhtes olla vägivaldne.
Kui eelmises suhtes on tulnud ette vägivalda – olgu füüsilist või emotsionaalset – on oluline pärast lahkuminekut aeg maha võtta. Seda eriti siis, kui vägivald on kandunud põlvest põlve (vanaisa on olnud vägivaldne lapse isa suhtes, too omakorda lapse suhtes). Sellisel juhul tuleb mõelda, kuidas seda seaduspära murda. See tagab turvalisuse uues suhtes ja ka laste tulevikusuhetes. Selliste mustrite muutmisega meie terapeutidena tegelemegi.
Lahutus ja perede purunemine on tänapäeva ühiskonnas väga tavaline. Selle käigus saavad inimesed haiget. Aga nad ei tunnista tihti, et on saanud haiget, vaid väljendavad seda ühel või teisel moel agressiivsusega. Lapsed ei näe sealjuures sageli seda valu, vaid just agressiivsust ja protestimeelsust.
Niisiis on oluline aidata lastel mõista, et kui inimesed saavad haiget, on nad mõnikord vihased ja agressiivsed. Mida rohkem me teadvustame endale oma tunnetega seotud keerukust, seda kergem on meil taoliste muutustega toime tulla ja seda paremat eeskuju anname ka lastele.
Kui me suudaksime seda õpetada ka koolides ja lasteaedades, oleks suurepärane. Meil ei peaks olema ainult kiusamisvastased programmid, vaid ka õpe, kuidas tulla toime oma tunnetega siis, kui ollakse saanud haiget või pahane.
Ja mitte ainult viha väljendumisega ei tule tegeleda. Meil on oluline mõista ka seda, miks osast lastest saavad kiusajad. Lapsed ei sünni ju kiusajateks, nad sünnivad õnnelike ja empaatiavõimelistena. Neist saavad aga kiusajad, kuna agressiivsus on ainus viis tulla oma tunnetega toime ja tunda end pealtnäha turvaliselt.
Kätlin Konstabel: Oluline on juba lapsest peale selgitada, kuidas tulla toime negatiivsete emotsioonidega ja millal mingid tunded üldse tekivad. Toimetulekuks on erinevaid viise ja vägivald on neist ainult üks. Lapsed saavad aru küll, et vägivald toob endaga kaasa palju negatiivset ja leevendus on väga ajutine. Sellest on võimalik väga hästi rääkida juba lasteaialastega. Need on elementaarsed tunnetega toime tulemise tööriistad, mida läheb vaja kogu elus.
Aga see tähendab täiesti uut lähenemist koolides, selle lisamist õppesse.
Absoluutselt. Miks tundekasvatus ei võiks olla hariduse osa?! Kui me tahame oma kogukondades turvalisust, siis peame õppima ka tegema koostööd, et õppida kaastunnet, enda teise positsiooni asetamist, vägivallaga toime tulemist.
Õpetajad ütlevad muidugi, et õppekavad on niigi ülekoormatud. Ja neil on kindlasti ka õigus. Küll aga saavad siin olulist rolli mängida kogukonna liikmed: naabrid, koguduste juhid, huviringide juhid jt.
Kui jätame lapsed iseenda hooleks, siis me juba teame mis juhtub: nad liituvad tähelepanu otsides erinevate jõukudega, ei omanda väärtusi, mida ootaksime – teiste austamist ja mõistmist.
Võib-olla see on väga kohatu küsimus, aga kas veidi sarnast mustrit on näha ka Lääne ühiskondades kasvanud ja siis terrorirühmitustega liitunud noorte puhul?
Kuuluvustunne on universaalne. Kui koolis või kodus on asjad halvasti, laps tunneb end eemalejäetuna, siis seegi võib väljenduda raevuna ja soovis mingil moel kätte maksta. Seesuguste rühmituste puhul meelitab kindlasti ka veel teatud idealism, millest muidu võib elus puudu jääda.
Ma arvan, et teil on täiesti õigus – need lapsed, kes on sotsiaalselt tõrjutud, püüavad leida gruppi, kes neid mõistab ja omaks võtab. Mõistmaks, miks lapsed ühinevad jõukudega, või miks nad võtavad automaadi ja lähevad kooli teisi lapsi ja õpetajaid tapma, peame esmalt vaatama, mis meie kogukondades praegu toimub.
Ja sellega ei saa tegeleda ainult terapeut, sellega peab tegelema iga ühiskonna liige. Üks taolistest näidetest on Norras toimunud Breiviki juhtum, kus üks probleemsest perest pärit tõrjutud noormees otsustas minna ja tappa. See peaks meid mõtlema panema.
Te olete uurinud ka nõustamise tõhusust tervishoiusüsteemis. Mis on selles praegu kitsaskohad, mida annaks paremini teha?
Nii nõustajate, psühholoogide, psühhiaatrite kui pereterapeutide puhul on oluline teadvustada, et nad puutuvad iga päev kokku probleemsete ja vägivaldsete teemadega. See kõik hakkab ühel hetkel mõjuma ka terapeudi enda tervisele, eriti kui tööd on korraga väga palju. Seetõttu oleks vaja tõhusamat tugisüsteemi. Paljudes Euroopa riikides on regulaarne supervisioon* spetsialistidele kohustuslik, et oma litsentsi hoida.
Kätlin Konstabel: Eestis on supervisioonid tõsine probleem. Sellise süsteemi järele on väga suur vajadus, samas on enamasti spetsialisti enda otsustada, kas ja kuidas ta tuge saabVäljaõppes olevad psühhoterapeudid on selles mõttes kõige paremas seisus – nendel on supervision kohustuslik. Eestis on aga psühholooge, psühhiaatreid ja nõustajaid, kes ei pöördu keeruliste lugude puhul abi saamiseks mitte kunagi mitte kuhugi.
Ka nüüd koolitusel viibinud terapeudid on tunnistanud otse, et läbipõlemise teema pole võõras. Avalikus sektoris tegutsevatele spetsialistudele peaks olema tööandja poolt tagatud supervisiooni võimalus, muidu ei saa lihtsalt inimesi efektiivselt aidata. Praegu püüavad inimesed kollegiaalselt ikka üksteist toetada, aga alati mitteformaalsest toest ei piisa.
Omaette probleem on see, et koostöö erinevate spetsialistide vahel võiks olla parem ja süsteemsem.
Sageli tegeleb ühe perekonnaga õige mitu spetsialisti – üks ravib last, teine toetab vanemat, kolmas tegeleb eraldi kooliga. Kuid kui spetsialistid ei tee omavahel koostööd, info ei liigu, tegevusi ei kooskõlastata, siis jääb perekonnale mulje, et nad saavad küll justkui palju abi, kuid midagi ei muutu. Suur hulk energiat läheb sellele, et erinevaid spetsialiste pidi käia, aga olukord ei lähe ikka paremaks.
Minu soovitus Eesti valitsusele on teha aastane süsteemse lähenemise väljaõpe kohustuslikuks kõigile peredega n-ö eesliini töötajatele: sotsiaaltöötajatele, politseile, lastekaitsjatele, perearstidele, ämmaemandatele jt. Need on inimesed, kes oma töös puutuvad vahetult peredega kokku ja kes õpivad nii ka nägema tugisüsteemide omavahelise koostöö mõju perele
Inglismaal oli näide, kus järjepanu suri mitu last vanemate käe läbi. Need lapsed olid sotsiaaltöötajale teada, õpetajad muretsesid nende pärast, perearstid olid teada andnud, et lastel on sinikad ja vigastused. Aga süsteem ei suutnud lapsi kaitsta ja need lapsed surid vägivalla tõttu.
Pärast seda tehti avalik uurimine, kus iga juhtumi puhul tuli välja, et väga mitu osapoolt teadis, et laps elab vägivallaohus. Kuid mingil põhjusel ei tehtud koostööd.
Lõpuks palus valitsus Londoni majanduskooli sotsiaaltöö professoril Eileen Munrol kirjutada analüüs ja anda soovitused, mida ette võtta. Tema soovitas, et kõik sotsiaaltöötajad peaksid saama esimesel aastal süsteemse meetodi koolituse.
See teooria võimaldab neil mõista, kuidas võrgustik töötab ja kuidas nii on võimalik ennetada vägivalda või veel midagi hullemat.
Eesti Rakenduspsühholoogia Keskuse kutsel koolitas professor Arlene Vetere möödunud nädalal Tallinnas eesti vaimse tervise spetsialiste. Foto: Kätlin Konstabel.
*Supervisioon on süstemaatiline nõustamisprotsess, mis on vajalik eelkõige inimestega töötavatele professionaalidele ja nende tööks ning võib toimuda vastavalt vajadusele erinevates vormides ja -vahenditega.
### Response:
Vägivalda kogenud laste ja perede nõustamine aitab säästa raha tuleviku "Breiviki katastroofide" vältimise arvelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läinud aastal perioodikas avaldatud ilukirjandusliku debüüdi eest pälvis preemia Mart Kuldkepp Vikerkaares ilmunud ajaloolise jutustusega "Estbröte 2016".
Tänavusele kümnendale "Esimese sammu" konkursile esitati kokku viis statuudile vastavat kandidaati, nende seas mitu tähelepanuväärset luule- või proosadebüüti. Laekunud tekstid nägid 2015. aastal trükivalgust ajakirjades Värske Rõhk ja Vikerkaar.
Žürii üksmeelse otsusena tunnistati preemia vääriliseks Mart Kuldkepi oskuslikult komponeeritud ja väljapeetud stiilitajuga proosadebüüt.
Otsuse auhinna määramise kohta tegi 5-liikmeline ekspertžürii, mille koosseisu kuulusid tänavu luuletaja Kristiina Ehin, TÜ eesti kirjanduse doktorant ja luuletaja Krista Ojasaar, kirjanik ja literaat Berk Vaher, toimetaja ja tõlkija Triin Ploom-Niitra ning "Esimene samm" 2015. aasta laureaat Hanneleele Kaldmaa.
Aastal 2007 MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista poolt Tartu Kultuurkapitali juurde loodud kirjanduspreemia „Esimene samm“ abil soovitakse edendada Eesti kirjanduselu. "Esimese sammu" preemiale saavad kandideerida autorid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on eelneva aasta jooksul perioodikas avaldatud.
Preemia anti pidulikult üle Tartus 23. aprillil, rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval toimunud Prima Vista eelüritusel Tartu Tähetornis. Kirjandusfestival Prima Vista kestab tänavu 4.–7. maini Tartus ja Haapsalus. | "Esimese sammu" võitis Mart Kuldkepp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läinud aastal perioodikas avaldatud ilukirjandusliku debüüdi eest pälvis preemia Mart Kuldkepp Vikerkaares ilmunud ajaloolise jutustusega "Estbröte 2016".
Tänavusele kümnendale "Esimese sammu" konkursile esitati kokku viis statuudile vastavat kandidaati, nende seas mitu tähelepanuväärset luule- või proosadebüüti. Laekunud tekstid nägid 2015. aastal trükivalgust ajakirjades Värske Rõhk ja Vikerkaar.
Žürii üksmeelse otsusena tunnistati preemia vääriliseks Mart Kuldkepi oskuslikult komponeeritud ja väljapeetud stiilitajuga proosadebüüt.
Otsuse auhinna määramise kohta tegi 5-liikmeline ekspertžürii, mille koosseisu kuulusid tänavu luuletaja Kristiina Ehin, TÜ eesti kirjanduse doktorant ja luuletaja Krista Ojasaar, kirjanik ja literaat Berk Vaher, toimetaja ja tõlkija Triin Ploom-Niitra ning "Esimene samm" 2015. aasta laureaat Hanneleele Kaldmaa.
Aastal 2007 MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista poolt Tartu Kultuurkapitali juurde loodud kirjanduspreemia „Esimene samm“ abil soovitakse edendada Eesti kirjanduselu. "Esimese sammu" preemiale saavad kandideerida autorid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on eelneva aasta jooksul perioodikas avaldatud.
Preemia anti pidulikult üle Tartus 23. aprillil, rahvusvahelisel raamatu ja roosi päeval toimunud Prima Vista eelüritusel Tartu Tähetornis. Kirjandusfestival Prima Vista kestab tänavu 4.–7. maini Tartus ja Haapsalus.
### Response:
"Esimese sammu" võitis Mart Kuldkepp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liis Viira sõnul on "Siidisulis linnukene" kerge ja mänguline animafilm, kus maailm saab loodud rannast leitud esemetega, millest igaühel on täita tähtis roll. "Ühest õigest maailmast ei puudu ka laisk laanelind, osatäitjaks õllepudelikillust sündinud paberinutsak, kes jõuab veel viimasel hetkel aina edasi pöörlevale kosmilisele ilmarattale," kommenteeris Viira oma tõlgendust Maarja Nuudi loost.
Lisaks "Siidisulis linnukesele" kõlab uuel plaadil veel 11 pala. Maarja Nuudi sõnul paelus teda plaati kokku pannes reaalsuse ja irreaalsuse vaheline hall ala. "Armastan vahel kontserdil jutustada mõnda tõsilugu nagu muinasjuttu ja vastupidi. See tekitab mõnusat pingestatust ning paneb inimeste kujutlusvõime tööle," sõnas ta. "Selgelt on ka meeles mõned korrad, kui olen näinud teadlikku und. See on olnud intensiivne kogemus, kus päris ja mängult on segamini ning ise saab valida suuna, kuhu ja kuidas liikuda. Sarnane tunne võib olla ka muusikat tehes või seda kuulates."
"Meid ümbritseb pidevalt tohutu hulk informatsiooni, mida peame kuidagi organiseerima. Aeg aga on piiratud. Võib-olla seepärast kasutame üha enam lihtsustatud mõtlemise skeeme ning tulemuseks on dialoogi taandumine igas mõttes," selgitas Maarja Nuut. "Teistsugne tõde justkui segab meid. Minu jaoks on oluline, kuidas osata märgata laiemat pilti, kaotamata seejuures sidet detailide ja nüanssidega. Avarust ja tundlikkust tahan panna ka oma muusikasse."
Nuut miksib oma esinemistel traditsioonist inspireeritud lood ja laulud luupimise, viiulimängu ja maagiliste heliefektidega; laul, pillimäng ja tants saavad üheks ning loovad atmosfääri unenäolistele mõtterännakutele.
"Une meeles" ainus esitluskontsert Eestis toimub 1. mail kell 16 Vabal Laval. Tegemist on Jazzkaare ühe lõpukontserdiga.
MAARJA NUUT 'Siidisulis linnukene' from Maarja Nuut on Vimeo. | Maarja Nuut esitleb uut plaati ja põnevat animatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liis Viira sõnul on "Siidisulis linnukene" kerge ja mänguline animafilm, kus maailm saab loodud rannast leitud esemetega, millest igaühel on täita tähtis roll. "Ühest õigest maailmast ei puudu ka laisk laanelind, osatäitjaks õllepudelikillust sündinud paberinutsak, kes jõuab veel viimasel hetkel aina edasi pöörlevale kosmilisele ilmarattale," kommenteeris Viira oma tõlgendust Maarja Nuudi loost.
Lisaks "Siidisulis linnukesele" kõlab uuel plaadil veel 11 pala. Maarja Nuudi sõnul paelus teda plaati kokku pannes reaalsuse ja irreaalsuse vaheline hall ala. "Armastan vahel kontserdil jutustada mõnda tõsilugu nagu muinasjuttu ja vastupidi. See tekitab mõnusat pingestatust ning paneb inimeste kujutlusvõime tööle," sõnas ta. "Selgelt on ka meeles mõned korrad, kui olen näinud teadlikku und. See on olnud intensiivne kogemus, kus päris ja mängult on segamini ning ise saab valida suuna, kuhu ja kuidas liikuda. Sarnane tunne võib olla ka muusikat tehes või seda kuulates."
"Meid ümbritseb pidevalt tohutu hulk informatsiooni, mida peame kuidagi organiseerima. Aeg aga on piiratud. Võib-olla seepärast kasutame üha enam lihtsustatud mõtlemise skeeme ning tulemuseks on dialoogi taandumine igas mõttes," selgitas Maarja Nuut. "Teistsugne tõde justkui segab meid. Minu jaoks on oluline, kuidas osata märgata laiemat pilti, kaotamata seejuures sidet detailide ja nüanssidega. Avarust ja tundlikkust tahan panna ka oma muusikasse."
Nuut miksib oma esinemistel traditsioonist inspireeritud lood ja laulud luupimise, viiulimängu ja maagiliste heliefektidega; laul, pillimäng ja tants saavad üheks ning loovad atmosfääri unenäolistele mõtterännakutele.
"Une meeles" ainus esitluskontsert Eestis toimub 1. mail kell 16 Vabal Laval. Tegemist on Jazzkaare ühe lõpukontserdiga.
MAARJA NUUT 'Siidisulis linnukene' from Maarja Nuut on Vimeo.
### Response:
Maarja Nuut esitleb uut plaati ja põnevat animatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et kassatsioonkaebused esitasid eelmisel nädalal mõlema süüdimõistetu, nii Ralf Milleri (63) kui ka Sergei Starõhhi (40), kaitsjad.
Milleri kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov tahab tema kaitsealuse õigeks mõistmist või alternatiivselt vähendada talle määratud karistust.
Starõhhi kaitsja vandeadvokaat Toomas Kõiv taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti tema kaitsealune süüdi. Alternatiivselt palub advokaat vähendada oluliselt Starõhhile mõistetud karistust.
Märtsi lõpus jättis Tallinna ringkonnakohus muutmata kunagise viinaärimehe Igor Savenkovi mõrvakatse eest Ralf Millerile mõistetud karistuse, kuid tühistas tema kaassüüdistatava Sergei Starõhhi varasema õigeksmõistmise ja saatis ta uue otsusega vangi.
Kohus tühistas Harju maakohtu mullu 8. oktoobri otsuse osas, millega mõisteti Starõhh õigeks mõrvakatses ning lõhkeaine ja lõhkeseadeldise ebaseaduslikus käitlemises.
Ringkonnakohus tunnistas Starõhhi nendes kuritegudes süüdi ja karistas teda üheksa-aastase vangistusega.
Samas jättis ringkonnakohus muutmata Milleri süüdimõistmise mõrvakatses ja samaks talle selle eest mõistetud 11-aastase vangistuse.
Ringkonnakohus rahuldas Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Endla Ülviste apellatsiooni ja jättis rahuldamata Ralf Milleri kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekovi apellatsiooni, milles taotleti õigeksmõistmist.
Mullu oktoobri alguses mõistis maakohus Millerile 11-aastase vangistuse, kuid mõistis õigeks tema kaassüüdistatava Starõhhi ja vabastas ta otse kohtusaalis vahi alt.
Kriminaalasi oli ringkonnakohtus teisel ringil, sest 2014. aasta novembris tühistas riigikohus meeste süüdimõistmise mõrvakatses ja lõhkematerjaliga seotud kuritegudes, sest leidis tõendina kasutatud DNA-ekspertiiside vormistamises puudusi ning saatis selles osas asja maakohtusse uueks arutamiseks.
Samas jättis riigikohus jõusse Milleri ja tema kaasosalise Mark Ševtšenko (26) süüdimõistmise narkokuriteos, mille eest Millerit karistati viieaastase ja Ševtšenkot kaheaastase vangistusega.
Süüdistus
Kaitsepolitsei käivitas kriminaaluurimise 2012. aasta 31. mail, kui Tallinnas Tartu maantee 53 maja juurest leiti Savenkovi auto alt lõhkekeha.
Politseipatrullid piirasid ohutsooni ligipääsu ja päästeameti demineerimiskeskuse töötajad eemaldasid lõhkekeha sõiduki küljest ning kõrvaldasid ohu.
Kaitsepolitsei pidas Milleri ja Starõhhi kinni 2012. aasta 30. juulil ning kaks päeva hiljem nad prokuröri taotlusel ja Harju maakohtu loal vahistati.
Starõhhi on varem kriminaalkorras karistatud neli korda, Ševtšenkot korra ning Miller on Eestis karistamata. | Kunagise viinaärimehe Savenkovi mõrvakatse süüasi läheb riigikohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et kassatsioonkaebused esitasid eelmisel nädalal mõlema süüdimõistetu, nii Ralf Milleri (63) kui ka Sergei Starõhhi (40), kaitsjad.
Milleri kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov tahab tema kaitsealuse õigeks mõistmist või alternatiivselt vähendada talle määratud karistust.
Starõhhi kaitsja vandeadvokaat Toomas Kõiv taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti tema kaitsealune süüdi. Alternatiivselt palub advokaat vähendada oluliselt Starõhhile mõistetud karistust.
Märtsi lõpus jättis Tallinna ringkonnakohus muutmata kunagise viinaärimehe Igor Savenkovi mõrvakatse eest Ralf Millerile mõistetud karistuse, kuid tühistas tema kaassüüdistatava Sergei Starõhhi varasema õigeksmõistmise ja saatis ta uue otsusega vangi.
Kohus tühistas Harju maakohtu mullu 8. oktoobri otsuse osas, millega mõisteti Starõhh õigeks mõrvakatses ning lõhkeaine ja lõhkeseadeldise ebaseaduslikus käitlemises.
Ringkonnakohus tunnistas Starõhhi nendes kuritegudes süüdi ja karistas teda üheksa-aastase vangistusega.
Samas jättis ringkonnakohus muutmata Milleri süüdimõistmise mõrvakatses ja samaks talle selle eest mõistetud 11-aastase vangistuse.
Ringkonnakohus rahuldas Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Endla Ülviste apellatsiooni ja jättis rahuldamata Ralf Milleri kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekovi apellatsiooni, milles taotleti õigeksmõistmist.
Mullu oktoobri alguses mõistis maakohus Millerile 11-aastase vangistuse, kuid mõistis õigeks tema kaassüüdistatava Starõhhi ja vabastas ta otse kohtusaalis vahi alt.
Kriminaalasi oli ringkonnakohtus teisel ringil, sest 2014. aasta novembris tühistas riigikohus meeste süüdimõistmise mõrvakatses ja lõhkematerjaliga seotud kuritegudes, sest leidis tõendina kasutatud DNA-ekspertiiside vormistamises puudusi ning saatis selles osas asja maakohtusse uueks arutamiseks.
Samas jättis riigikohus jõusse Milleri ja tema kaasosalise Mark Ševtšenko (26) süüdimõistmise narkokuriteos, mille eest Millerit karistati viieaastase ja Ševtšenkot kaheaastase vangistusega.
Süüdistus
Kaitsepolitsei käivitas kriminaaluurimise 2012. aasta 31. mail, kui Tallinnas Tartu maantee 53 maja juurest leiti Savenkovi auto alt lõhkekeha.
Politseipatrullid piirasid ohutsooni ligipääsu ja päästeameti demineerimiskeskuse töötajad eemaldasid lõhkekeha sõiduki küljest ning kõrvaldasid ohu.
Kaitsepolitsei pidas Milleri ja Starõhhi kinni 2012. aasta 30. juulil ning kaks päeva hiljem nad prokuröri taotlusel ja Harju maakohtu loal vahistati.
Starõhhi on varem kriminaalkorras karistatud neli korda, Ševtšenkot korra ning Miller on Eestis karistamata.
### Response:
Kunagise viinaärimehe Savenkovi mõrvakatse süüasi läheb riigikohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bluesi võiduvärava viskas kolmandal perioodil Troy Brouwer. „See oli kõige koledam värav, mis ma kunagi visanud olen, aga samas kõige õigeaegsem,” kommenteeris Brouwer.
Teises ringis läheb Blues vastamisi Dallas Starsiga, kes oli mängudega 3:2 parem Minnesota Wildist.
Viimase edasipääseja selgitavad Nashville Predators ja Anaheim Ducks. Läinudöises kohtumises sai Predators kodus 3:1 võidu ja viigistas seeria 3:3-le.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:34
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:3
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4 | NHL: Tiitlikaitsja langes play-off'i avaringis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bluesi võiduvärava viskas kolmandal perioodil Troy Brouwer. „See oli kõige koledam värav, mis ma kunagi visanud olen, aga samas kõige õigeaegsem,” kommenteeris Brouwer.
Teises ringis läheb Blues vastamisi Dallas Starsiga, kes oli mängudega 3:2 parem Minnesota Wildist.
Viimase edasipääseja selgitavad Nashville Predators ja Anaheim Ducks. Läinudöises kohtumises sai Predators kodus 3:1 võidu ja viigistas seeria 3:3-le.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:34
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:3
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4
### Response:
NHL: Tiitlikaitsja langes play-off'i avaringis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm uustulnukat, kes pääsesid seitsme vapra sekka, olid kena kiiksuga romantiline märulikomöödia "Hr Õige", venelaste suure-eelarveline katastroffilm "Ekipaaž" ning säravate staaridega osalusel valminud võimas muinasjutt "Kütt ja kaks kuningannat", järg 2012. aasta linaloole "Lumivalgeke ja kütt".
Tuleval nädalavahetusel esitab neile kõigile tõsise väljakutse Marveli stuudio uusim vaatemäng "Kapten Ameerika: Kodusõda", mis jõuab siinkandis ekraanile tervelt nädal enne USA kinosid.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Päevad, mis ajasid segadusse
Päevad, mis ajasid segadusse
3
5277
51745
2
The Jungle Book
Džungliraamat
2
4023
13033
3
Mr. Right
Hr Õige
1
3485
3485
4
Экипаж
Ekipaaž
1
3347
3347
5
The Huntsman: Winter's War
Kütt ja kaks kuningannat
1
3227
3227
6
Zootopia
Zootropolis
8
2131
79690
7
Kung Fu Panda 3
Kung Fu Panda 3
6
1636
44033 | Eesti kino top 7: kodumaise kino kübaratrikk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm uustulnukat, kes pääsesid seitsme vapra sekka, olid kena kiiksuga romantiline märulikomöödia "Hr Õige", venelaste suure-eelarveline katastroffilm "Ekipaaž" ning säravate staaridega osalusel valminud võimas muinasjutt "Kütt ja kaks kuningannat", järg 2012. aasta linaloole "Lumivalgeke ja kütt".
Tuleval nädalavahetusel esitab neile kõigile tõsise väljakutse Marveli stuudio uusim vaatemäng "Kapten Ameerika: Kodusõda", mis jõuab siinkandis ekraanile tervelt nädal enne USA kinosid.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
Päevad, mis ajasid segadusse
Päevad, mis ajasid segadusse
3
5277
51745
2
The Jungle Book
Džungliraamat
2
4023
13033
3
Mr. Right
Hr Õige
1
3485
3485
4
Экипаж
Ekipaaž
1
3347
3347
5
The Huntsman: Winter's War
Kütt ja kaks kuningannat
1
3227
3227
6
Zootopia
Zootropolis
8
2131
79690
7
Kung Fu Panda 3
Kung Fu Panda 3
6
1636
44033
### Response:
Eesti kino top 7: kodumaise kino kübaratrikk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina suursaadik Eestis Viktor Krõžanovski ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et mõõk antakse üle 12. mail Ukraina kultuuriministeeriumi delegatsioonile.
Eesti toll leidis mõõga mullu esimesel jõulupühal Venemaa numbrimärki kandnud veokist, mille roolis oli Valgevene kodanik.
Ekspertiis selgitas, et tegemist on viikingiaegse leiuga, kas 10. või 11. sajandist.
Tõenäoliselt ei olnud rariteedi sihtpunkt mitte Eesti, vaid mõni Lääne-Euroopa riik, kus oksjonitel võib selline restaureeritud mõõk maksta kuni 17 000 eurot. | Luhamaa piiripunktis tollikontrollis avastatud mõõk antakse Ukrainale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina suursaadik Eestis Viktor Krõžanovski ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et mõõk antakse üle 12. mail Ukraina kultuuriministeeriumi delegatsioonile.
Eesti toll leidis mõõga mullu esimesel jõulupühal Venemaa numbrimärki kandnud veokist, mille roolis oli Valgevene kodanik.
Ekspertiis selgitas, et tegemist on viikingiaegse leiuga, kas 10. või 11. sajandist.
Tõenäoliselt ei olnud rariteedi sihtpunkt mitte Eesti, vaid mõni Lääne-Euroopa riik, kus oksjonitel võib selline restaureeritud mõõk maksta kuni 17 000 eurot.
### Response:
Luhamaa piiripunktis tollikontrollis avastatud mõõk antakse Ukrainale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kasumi kasvu taga olid ettevõtte teatel sissetulekute suurenemine, kulude vähenemine ja laenude hea tagasisaamine.
Laenude maht kasvas aasta esimese kolme kuuga 1,5%. Swedbanki Eesti üksuse turuosa laenuturul oli veebruari lõpu seisuga 38,5%.
Hoiuste maht kerkis esimese kvartali jooksul 0,8%. | Swedbanki kvartalikasum suurenes aastaga veerandi võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kasumi kasvu taga olid ettevõtte teatel sissetulekute suurenemine, kulude vähenemine ja laenude hea tagasisaamine.
Laenude maht kasvas aasta esimese kolme kuuga 1,5%. Swedbanki Eesti üksuse turuosa laenuturul oli veebruari lõpu seisuga 38,5%.
Hoiuste maht kerkis esimese kvartali jooksul 0,8%.
### Response:
Swedbanki kvartalikasum suurenes aastaga veerandi võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See raamat ei tolmu riiulis ega oota ka öökapil õhtut, mil päevatöö lõpetanud inimene saab süveneda pooleli olevasse loosse — juba ammu saadab Facebook meid igal sammul, istub truult taskus, annab endast iga natukese aja tagant märku, dikteerib meie tegemisi ja suunab mõtteid. Kõneleb meiega loendamatul erineval moel.
Kahtlemata on juba tehtud teaduslikke uurimusi selle kohta, kuidas Facebooki kasutamine on inimolemist ja -mõtlemist, keeletaju ja -kasutust ning muidugi ka sõpruse mõistet muutnud. Teadustöödega kursis olemata usun siiski kindlalt, et muutused on toimunud ja need on pöördumatud. Kas ses pöördumatuses tingimata tonti näha, selgub ajapikku. Siinkohal vaid mõned tähelepanekud kolmeaastase staažiga Facebooki lugejalt ning kaasautorilt, kes püüab oma vastavat raamatut lugeda folkloristi, psühholoogi, statistiku, sotsioloogi ja kultuuriantropoloogi pilguga.
Kõigepealt nimest. Facebooki originaalnime kõrvale tuli eesti keelde kohe otsetõlkeline Näoraamat. Kasutusel on teisigi: neutraalne, hääldusest tuletatud Feissar, vaimukalt üleolevad Lõustakaustik ja Moluraamat ning pühalik-paatoslik Palgeraamat. Ilmselt on neid veel. Sõnaloome on aga midagi sellist, mida on keeruline reglementeerida, see on spontaanne ja isetekkeline, eriti praegusel ajal, mil kiiresti muutuv maailm genereerib justkui ise üldkasutusse mineva sõna, ja seda hiljem muuta, mingit uut, konkreetse nähtuse ja keelega sobivamat juurutada on juba peaaegu võimatu. Nii näiteks on sülearvuti rahvakeeli ikka „läptop” või „läpakas”, eesti keele pärasemat sõna „sülearvuti” kasutatakse märksa harvem. Ja kindlasti kaunist ning poeetilist, aga kunstlikult mõjuvat „rüperaali” peaaegu mitte kunagi.
Seda, mis on Näoraamat ja kuidas ta toimib, pole siin ilmselt tarvis üksipulgi lahti seletada. On ilmselge, et selle loojad eesotsas kunagise Harvardi informaatikatudengi Mark Zuckerbergiga on suutnud käivitada iseenesest lihtsa, kuid geniaalse maailma, kuhu inimesed sisenevad riigipiiridest ja kultuurierinevustest hoolimata, ehkki on ka riike, kus Facebook on keelatud või netilehtede kättesaadavus piiratud. Ajaloos on ikka olnud perioode, mil üks või teine raamat on ühes või teises ühiskonnas põlu all või keelatud. Huvitav on spekuleerida mõttega, mis saaks, kui näiteks Eestis Facebook keelata. Ettekääne võiks olla kas või see, et tööandjail puudub võimalus kontrollida, kui palju tööaega kulub töötajal Näoraamatus „hängimiseks”. Mis vallanduks? Kas ilmneksid võõrutusnähud? Kuivõrd suured virtuaalmaailma sõltlased me oleme? Statistika andmetel vaatab 23 protsenti kasutajatest oma kontot viis või enam korda päevas. Olen kuulnud inimesi rääkimas Facebooki „paastust”, umbes nii, nagu on moes loobuda kampaania korras mingiks ajaks lihast, piimast või alkoholist. (Siinkohal retooriline küsimus: kas ei kõnele seesugused ettevõtmised lihtsalt väga heast ja lihtsast elust?) Paljud on kirjeldanud võõrutusega kaasnevat paanikat, peaaegu vastupandamatut soovi Näoraamat avada ja vaadata, äkki keegi on ühendust võtnud, kirjutanud, midagi „laikinud”. Facebookist eemalolek on põhjustanud ilmselget närvilisust, oskamatust korraga olla ja midagi muud peale hakata. Virtuaal-ilmast tahtejõuga eemaldumise kohta on isegi sõna käibel: digidetoks(ikatsioon).
Juba tuli jutuks ajafaktor. Mille peale kulutasime varem selle aja, mille nüüd võtab Facebook? Facebook kindlasti killustab. Tüüpilisel kontoritöötajal on arvutis lahti korraga mitu meilboksi ja ka Näoraamat. Pidev hüplemine eri lehtede vahel, kiiresti lisanduv info, vajadus olla kogu aeg kättesaadav — kõik see hajutab tähelepanu ega soosi sugugi süvenemist. Ohtlikem ehk on aga ähmastuv reaalsustaju, virtuaalses tegelikkuses elamine. Näoraamat on väga kaval keskkond. Igaüks võib seal olla ilusam ja parem, ja viise, kuidas oma parimat virtuaalmina eksponeerida, on palju. Lihtne on luua Facebookis ideaalmina!
Tundub justkui, et Näoraamat on täiuslik lohutus üksildastele. Keegi istub seal ka kõige sügavamal öötunnil. End üksikuna tundes võib alati midagi postitada või jagada, kas või vana profiilipildi uue vastu vahetada. Ja jääda ootama „laike”. Iga uus märguanne selle kohta, et sinu tegevust on märgatud ja see on kellelegi meeldinud, peaks inimese täitma mõnusa ärevusega. See on nagu preemia, magustoit! Aga äkki üksnes suur enesepett, mis üksindust veelgi suurendab? Kas pole ohtlik kaotada kontakti reaalsusega?
Jälgisin kord rongis kaht neiut. Nad istusid vastamisi ja kumbki põrnitses ning tõngus oma nutitelefoni. Miski ei reetnud, et nad võiksid teineteist tunda. Pääskülast Lillekülani. Siis aga tõusis üks neist ja ütles väljudes teisele: „Oli tore sind üle hulga aja näha!”
Kui aga peame leppima sellega, et suur osa suhtlust ongi Facebooki kolinud, siis mil moel seal õigupoolest asju aetakse? Mida võib Näoraamatust välja lugeda, mis võiksid olla selle raamatu kasutaja eelised? Näiteid tooma ja üldistusi tegema pean oma Näoraamatu põhjal, sest pole kaht ühesugust. Võib-olla ongi juba käibel uus lausung „Ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, milline on su Näoraamat” või „Näita, milline on su Näoraamat, ja ma ütlen, kes on su sõbrad”. Jäägem siis selle juurde, et nimetame Facebooki kontakte sõpradeks, ehkki kaugeneme niiviisi siiani kehtinud sõpruse definitsioonist ning lahjendame seda. Küllap enamik „sõbrustab” Näoraamatus nende inimestega, kellega neil enne mingit kokkupuudetki polnud. Kahtlemata on tuttavaks saadud ka virtuaalseil maastikel ja kes teab, kui sügavaid tundeid või tõsiseid suhteid on seal sugenenud...
Kui kuidagi püüda kirjeldada neid tegelaskujusid, kes Näoraamatus toimetavad, siis laias laastus saab nad jagada aktiivseiks ja passiivseiks. Esimesed postitavad tihti ja on varmad ka teiste postitusi kommenteerima. Teised on taustategelased, kelle viibimisest Näoraamatus nähtavaid jälgi ei jää. Üldiselt saab ruttu selgeks, et igaühel on seal oma asi ajada, oma stiil ja viis — kes viskab nalja, kes ajab päevapoliitilist liini. Kui on õnne, võib sõprade postitustest moodustuda mosaiik, kus leiduvad olulisemad päeva- ja kultuuriteated. Paljud on öelnud, et Näoraamat on nende ajaleht, muud nad sinna kõrvale ei vaja — oluline info tuleb sedakaudu kõige kiiremini ja kompaktsemalt kätte. Jah, Näoraamatu üks kiiduväärsemaid omadusi on kiirelt infot saada ning jagada.
Näiteks kirjandus-, muusika- ja loodushuvi korral võib sõprade abil saada Näoraamatust väga hea ülevaate kõigest, mis nimetatud valdkondades lähemal või kaugemal on teoksil. Kindlasti on Näoraamat hea, et hoida sidet võõrsil elavate sõprade või sugulastega. Pärast Pariisi terrorirünnakut andsid paljud just Facebooki veergudel lähedastele teada, et nendega on kõik korras. Näoraamatu kasulikke külgi võib loetleda veelgi: üleskutsed, toetusaktsioonid, tõeliselt väärt kaadrid, videod, ajaloolised materjalid, muusika (2012. aasta seisuga on Facebookis kuulatud 210 000 aasta jagu muusikat!). Maailm oma kirjususes, ilus ja vaimukuses on seal lõputu ja valla. Facebookis võib leiduda su päeva heureka, su päeva helgus ja nali. Ta VÕIB olla su päeva päästja.
Näoraamatus võib avalduda inimese kirjutamisanne. Juba on peetud ettekandeid nn Facebooki kirjanikest ja kirjandusest. Mõnedki neist autoreist on oma tekstidega jõudnud ka pärisraamatu kaante vahele. Päris suur osa Näoraamatu veergudel leiduvast loomingust aga võiks pigem sinna jääda — see pakub ühekordset, hetkelist emotsiooni ega anna trükituna lugejale suurt midagi.
Jõuangi nüüd viimaks Näoraamatu teise, mitte nii meeldiva näoilmeni. See on soov valimatult kogu oma elu Facebookis jagada. Muidugi, inimeste arusaamad on väga erinevad — kust jookseb kellegi privaatsuspiir? On raske anda üht nime rämpspostitustele, mõni nimetab neid kassipiltideks, teine beebi- või koogifotodeks. Riputada üles pilte igast oma söömaajast seab kahtluse alla söömise tegeliku eesmärgi ning tekib küsimus, mil määral ollakse üldse võimelised elama hetkes. Minna Facebooki näiteks siis, kui sul on külalised, ja anda teistele kasutajatele teada, et sul on maru toredad inimesed külas — kas poleks normaalne sel hetkel olla lihtsalt oma külaliste päralt? Lapsepiltide postitamine võib tekitada juba muid küsimusi. Olgu mainitud, et iga päev laetakse Facebooki üles umbes 250 miljonit fotot.
Näib olevat üldlevinud tava anda muudkui teada, kus ja kellega sa oled ning kuidas end seejuures tunned. Seejuures produtseerib Näoraamat mingit veidrat värdkeelt, näiteks: „feeling põnevil koos kasutajatega see ja see at Tallinna Lennujaam.”
Kui Facebook varahommikul lahti teha, võib üsna kindlalt teada saada, milline on ilm. Keegi ikka on seal kuulutanud, et näiteks vihkab lund, samas kui teine selle üle rõõmustab. Õue vaadates võibki aga näha, et öösel on lumi maha tulnud…
Ka omajagu reetlik on Facebook! Need, kes Näoraamatueelsel ajal olid kauged iidolid, võivad korraga olla teistega samaväärsed, samasugused inimesed kõigi oma nõrkustega, aeg-ajalt postitamas suvalist tilulilu. Ja näe, kõik saavad piiluda kuulsa inimese kööki ja isegi magamistuppa, vahel saavad teada sedagi, et prominendi kirjaoskus pole kiita…
On veel üks kummaline nähtus, mis näib haaravat paljusid, olenemata vanusest, soost ja staatusest. Leidub kümneid ja kümneid lehekülgi, mis toodavad teste, mida tõsiselt võtta oleks narrus kuubis: milline lill või alkohoolne jook või „Muumitrolli” tegelane sa oled või mida tähendab su nimi päkapikukeeles. Või siis analüüsib Facebook su profiilipilti ja postitusi ning annab teada, mis rahvuse esindajat sa meenutad või kus maailma otsas tegelikult elama peaksid. Millega sellist jaburate testide tegemist põhjendada? Kas aitab see tööst väsinud inimesel lõõgastuda, nii nagu vahel vahitakse televiisorist kõige nürimat märulifilmi?
Ja viimaks sõnavarast. Näoraamatuga ühes on kasutusele tulnud terve hulk uusi sõnu, millest suur osa on ingliskeelsete sõnade õnnestunumad või vähem õnnestunud mugandused. Paraku eelistatakse ka neil juhtudel, kus oleks võtta adekvaatne eestikeelne vaste, mingit pool- või värdvarianti. Kui sõnad „laik” ja „laikima” mõjuvad eesti keeles isegi orgaaniliselt, siis on ka neid, mis on päris pelutavad: „sheerima” (jagama), „täägima” (pildil ära märkima), „tšättima” (lobisema), „krieitima” (looma), „ivent” (sündmus): „krieidin ivendi” — loon sündmuse. Ja neid on veel ja veel.
Keegi ei oska ilmselt veel öelda, kuivõrd püsiv nähtus on Facebook. Praegu aga loeb ja kirjutab suur osa inimkonda seda raamatut iga päev. Mil moel mõjutab see „lugemisvara” meie ja me laste loomust ja mõtlemist, näitab aeg. Nagu iga elujõulise nähtusega, käib ka Facebookiga kaasas hulk folkloori. Näiteks ja lõpetuseks anekdoot tüübist, kes hakkab tänaval käituma samamoodi, nagu on tavaline Näoraamatus: ta räägib vastutulijaile, mida ta hommikusöögiks sõi ja jõi ning kuidas tal kodus läheb ja kellega ta suhtes on. Samuti teatab ta inimestele, kuidas talle meeldivad nende soengud või riided, ning kommenteerib kõike, mis ette juhtub. Sestap on tal õige varsti juba kolm jälgijat: üks psühhiaater ja kaks politseinikku…
Artikkel ilmus aprilli Loomingus. | Veronika Kivisilla. Näoraamatut lugedes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See raamat ei tolmu riiulis ega oota ka öökapil õhtut, mil päevatöö lõpetanud inimene saab süveneda pooleli olevasse loosse — juba ammu saadab Facebook meid igal sammul, istub truult taskus, annab endast iga natukese aja tagant märku, dikteerib meie tegemisi ja suunab mõtteid. Kõneleb meiega loendamatul erineval moel.
Kahtlemata on juba tehtud teaduslikke uurimusi selle kohta, kuidas Facebooki kasutamine on inimolemist ja -mõtlemist, keeletaju ja -kasutust ning muidugi ka sõpruse mõistet muutnud. Teadustöödega kursis olemata usun siiski kindlalt, et muutused on toimunud ja need on pöördumatud. Kas ses pöördumatuses tingimata tonti näha, selgub ajapikku. Siinkohal vaid mõned tähelepanekud kolmeaastase staažiga Facebooki lugejalt ning kaasautorilt, kes püüab oma vastavat raamatut lugeda folkloristi, psühholoogi, statistiku, sotsioloogi ja kultuuriantropoloogi pilguga.
Kõigepealt nimest. Facebooki originaalnime kõrvale tuli eesti keelde kohe otsetõlkeline Näoraamat. Kasutusel on teisigi: neutraalne, hääldusest tuletatud Feissar, vaimukalt üleolevad Lõustakaustik ja Moluraamat ning pühalik-paatoslik Palgeraamat. Ilmselt on neid veel. Sõnaloome on aga midagi sellist, mida on keeruline reglementeerida, see on spontaanne ja isetekkeline, eriti praegusel ajal, mil kiiresti muutuv maailm genereerib justkui ise üldkasutusse mineva sõna, ja seda hiljem muuta, mingit uut, konkreetse nähtuse ja keelega sobivamat juurutada on juba peaaegu võimatu. Nii näiteks on sülearvuti rahvakeeli ikka „läptop” või „läpakas”, eesti keele pärasemat sõna „sülearvuti” kasutatakse märksa harvem. Ja kindlasti kaunist ning poeetilist, aga kunstlikult mõjuvat „rüperaali” peaaegu mitte kunagi.
Seda, mis on Näoraamat ja kuidas ta toimib, pole siin ilmselt tarvis üksipulgi lahti seletada. On ilmselge, et selle loojad eesotsas kunagise Harvardi informaatikatudengi Mark Zuckerbergiga on suutnud käivitada iseenesest lihtsa, kuid geniaalse maailma, kuhu inimesed sisenevad riigipiiridest ja kultuurierinevustest hoolimata, ehkki on ka riike, kus Facebook on keelatud või netilehtede kättesaadavus piiratud. Ajaloos on ikka olnud perioode, mil üks või teine raamat on ühes või teises ühiskonnas põlu all või keelatud. Huvitav on spekuleerida mõttega, mis saaks, kui näiteks Eestis Facebook keelata. Ettekääne võiks olla kas või see, et tööandjail puudub võimalus kontrollida, kui palju tööaega kulub töötajal Näoraamatus „hängimiseks”. Mis vallanduks? Kas ilmneksid võõrutusnähud? Kuivõrd suured virtuaalmaailma sõltlased me oleme? Statistika andmetel vaatab 23 protsenti kasutajatest oma kontot viis või enam korda päevas. Olen kuulnud inimesi rääkimas Facebooki „paastust”, umbes nii, nagu on moes loobuda kampaania korras mingiks ajaks lihast, piimast või alkoholist. (Siinkohal retooriline küsimus: kas ei kõnele seesugused ettevõtmised lihtsalt väga heast ja lihtsast elust?) Paljud on kirjeldanud võõrutusega kaasnevat paanikat, peaaegu vastupandamatut soovi Näoraamat avada ja vaadata, äkki keegi on ühendust võtnud, kirjutanud, midagi „laikinud”. Facebookist eemalolek on põhjustanud ilmselget närvilisust, oskamatust korraga olla ja midagi muud peale hakata. Virtuaal-ilmast tahtejõuga eemaldumise kohta on isegi sõna käibel: digidetoks(ikatsioon).
Juba tuli jutuks ajafaktor. Mille peale kulutasime varem selle aja, mille nüüd võtab Facebook? Facebook kindlasti killustab. Tüüpilisel kontoritöötajal on arvutis lahti korraga mitu meilboksi ja ka Näoraamat. Pidev hüplemine eri lehtede vahel, kiiresti lisanduv info, vajadus olla kogu aeg kättesaadav — kõik see hajutab tähelepanu ega soosi sugugi süvenemist. Ohtlikem ehk on aga ähmastuv reaalsustaju, virtuaalses tegelikkuses elamine. Näoraamat on väga kaval keskkond. Igaüks võib seal olla ilusam ja parem, ja viise, kuidas oma parimat virtuaalmina eksponeerida, on palju. Lihtne on luua Facebookis ideaalmina!
Tundub justkui, et Näoraamat on täiuslik lohutus üksildastele. Keegi istub seal ka kõige sügavamal öötunnil. End üksikuna tundes võib alati midagi postitada või jagada, kas või vana profiilipildi uue vastu vahetada. Ja jääda ootama „laike”. Iga uus märguanne selle kohta, et sinu tegevust on märgatud ja see on kellelegi meeldinud, peaks inimese täitma mõnusa ärevusega. See on nagu preemia, magustoit! Aga äkki üksnes suur enesepett, mis üksindust veelgi suurendab? Kas pole ohtlik kaotada kontakti reaalsusega?
Jälgisin kord rongis kaht neiut. Nad istusid vastamisi ja kumbki põrnitses ning tõngus oma nutitelefoni. Miski ei reetnud, et nad võiksid teineteist tunda. Pääskülast Lillekülani. Siis aga tõusis üks neist ja ütles väljudes teisele: „Oli tore sind üle hulga aja näha!”
Kui aga peame leppima sellega, et suur osa suhtlust ongi Facebooki kolinud, siis mil moel seal õigupoolest asju aetakse? Mida võib Näoraamatust välja lugeda, mis võiksid olla selle raamatu kasutaja eelised? Näiteid tooma ja üldistusi tegema pean oma Näoraamatu põhjal, sest pole kaht ühesugust. Võib-olla ongi juba käibel uus lausung „Ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, milline on su Näoraamat” või „Näita, milline on su Näoraamat, ja ma ütlen, kes on su sõbrad”. Jäägem siis selle juurde, et nimetame Facebooki kontakte sõpradeks, ehkki kaugeneme niiviisi siiani kehtinud sõpruse definitsioonist ning lahjendame seda. Küllap enamik „sõbrustab” Näoraamatus nende inimestega, kellega neil enne mingit kokkupuudetki polnud. Kahtlemata on tuttavaks saadud ka virtuaalseil maastikel ja kes teab, kui sügavaid tundeid või tõsiseid suhteid on seal sugenenud...
Kui kuidagi püüda kirjeldada neid tegelaskujusid, kes Näoraamatus toimetavad, siis laias laastus saab nad jagada aktiivseiks ja passiivseiks. Esimesed postitavad tihti ja on varmad ka teiste postitusi kommenteerima. Teised on taustategelased, kelle viibimisest Näoraamatus nähtavaid jälgi ei jää. Üldiselt saab ruttu selgeks, et igaühel on seal oma asi ajada, oma stiil ja viis — kes viskab nalja, kes ajab päevapoliitilist liini. Kui on õnne, võib sõprade postitustest moodustuda mosaiik, kus leiduvad olulisemad päeva- ja kultuuriteated. Paljud on öelnud, et Näoraamat on nende ajaleht, muud nad sinna kõrvale ei vaja — oluline info tuleb sedakaudu kõige kiiremini ja kompaktsemalt kätte. Jah, Näoraamatu üks kiiduväärsemaid omadusi on kiirelt infot saada ning jagada.
Näiteks kirjandus-, muusika- ja loodushuvi korral võib sõprade abil saada Näoraamatust väga hea ülevaate kõigest, mis nimetatud valdkondades lähemal või kaugemal on teoksil. Kindlasti on Näoraamat hea, et hoida sidet võõrsil elavate sõprade või sugulastega. Pärast Pariisi terrorirünnakut andsid paljud just Facebooki veergudel lähedastele teada, et nendega on kõik korras. Näoraamatu kasulikke külgi võib loetleda veelgi: üleskutsed, toetusaktsioonid, tõeliselt väärt kaadrid, videod, ajaloolised materjalid, muusika (2012. aasta seisuga on Facebookis kuulatud 210 000 aasta jagu muusikat!). Maailm oma kirjususes, ilus ja vaimukuses on seal lõputu ja valla. Facebookis võib leiduda su päeva heureka, su päeva helgus ja nali. Ta VÕIB olla su päeva päästja.
Näoraamatus võib avalduda inimese kirjutamisanne. Juba on peetud ettekandeid nn Facebooki kirjanikest ja kirjandusest. Mõnedki neist autoreist on oma tekstidega jõudnud ka pärisraamatu kaante vahele. Päris suur osa Näoraamatu veergudel leiduvast loomingust aga võiks pigem sinna jääda — see pakub ühekordset, hetkelist emotsiooni ega anna trükituna lugejale suurt midagi.
Jõuangi nüüd viimaks Näoraamatu teise, mitte nii meeldiva näoilmeni. See on soov valimatult kogu oma elu Facebookis jagada. Muidugi, inimeste arusaamad on väga erinevad — kust jookseb kellegi privaatsuspiir? On raske anda üht nime rämpspostitustele, mõni nimetab neid kassipiltideks, teine beebi- või koogifotodeks. Riputada üles pilte igast oma söömaajast seab kahtluse alla söömise tegeliku eesmärgi ning tekib küsimus, mil määral ollakse üldse võimelised elama hetkes. Minna Facebooki näiteks siis, kui sul on külalised, ja anda teistele kasutajatele teada, et sul on maru toredad inimesed külas — kas poleks normaalne sel hetkel olla lihtsalt oma külaliste päralt? Lapsepiltide postitamine võib tekitada juba muid küsimusi. Olgu mainitud, et iga päev laetakse Facebooki üles umbes 250 miljonit fotot.
Näib olevat üldlevinud tava anda muudkui teada, kus ja kellega sa oled ning kuidas end seejuures tunned. Seejuures produtseerib Näoraamat mingit veidrat värdkeelt, näiteks: „feeling põnevil koos kasutajatega see ja see at Tallinna Lennujaam.”
Kui Facebook varahommikul lahti teha, võib üsna kindlalt teada saada, milline on ilm. Keegi ikka on seal kuulutanud, et näiteks vihkab lund, samas kui teine selle üle rõõmustab. Õue vaadates võibki aga näha, et öösel on lumi maha tulnud…
Ka omajagu reetlik on Facebook! Need, kes Näoraamatueelsel ajal olid kauged iidolid, võivad korraga olla teistega samaväärsed, samasugused inimesed kõigi oma nõrkustega, aeg-ajalt postitamas suvalist tilulilu. Ja näe, kõik saavad piiluda kuulsa inimese kööki ja isegi magamistuppa, vahel saavad teada sedagi, et prominendi kirjaoskus pole kiita…
On veel üks kummaline nähtus, mis näib haaravat paljusid, olenemata vanusest, soost ja staatusest. Leidub kümneid ja kümneid lehekülgi, mis toodavad teste, mida tõsiselt võtta oleks narrus kuubis: milline lill või alkohoolne jook või „Muumitrolli” tegelane sa oled või mida tähendab su nimi päkapikukeeles. Või siis analüüsib Facebook su profiilipilti ja postitusi ning annab teada, mis rahvuse esindajat sa meenutad või kus maailma otsas tegelikult elama peaksid. Millega sellist jaburate testide tegemist põhjendada? Kas aitab see tööst väsinud inimesel lõõgastuda, nii nagu vahel vahitakse televiisorist kõige nürimat märulifilmi?
Ja viimaks sõnavarast. Näoraamatuga ühes on kasutusele tulnud terve hulk uusi sõnu, millest suur osa on ingliskeelsete sõnade õnnestunumad või vähem õnnestunud mugandused. Paraku eelistatakse ka neil juhtudel, kus oleks võtta adekvaatne eestikeelne vaste, mingit pool- või värdvarianti. Kui sõnad „laik” ja „laikima” mõjuvad eesti keeles isegi orgaaniliselt, siis on ka neid, mis on päris pelutavad: „sheerima” (jagama), „täägima” (pildil ära märkima), „tšättima” (lobisema), „krieitima” (looma), „ivent” (sündmus): „krieidin ivendi” — loon sündmuse. Ja neid on veel ja veel.
Keegi ei oska ilmselt veel öelda, kuivõrd püsiv nähtus on Facebook. Praegu aga loeb ja kirjutab suur osa inimkonda seda raamatut iga päev. Mil moel mõjutab see „lugemisvara” meie ja me laste loomust ja mõtlemist, näitab aeg. Nagu iga elujõulise nähtusega, käib ka Facebookiga kaasas hulk folkloori. Näiteks ja lõpetuseks anekdoot tüübist, kes hakkab tänaval käituma samamoodi, nagu on tavaline Näoraamatus: ta räägib vastutulijaile, mida ta hommikusöögiks sõi ja jõi ning kuidas tal kodus läheb ja kellega ta suhtes on. Samuti teatab ta inimestele, kuidas talle meeldivad nende soengud või riided, ning kommenteerib kõike, mis ette juhtub. Sestap on tal õige varsti juba kolm jälgijat: üks psühhiaater ja kaks politseinikku…
Artikkel ilmus aprilli Loomingus.
### Response:
Veronika Kivisilla. Näoraamatut lugedes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Mägi-Karabahh kui ka Aserbaidžaan on kinnitanud, et öösel oli tulevahetusi, mille algatajaks olevat olnud just nimelt vastaspool, vahendas Reuters.
Stepanakertist väideti, et Aserbaidžaani relvajõud rikkusid öö jooksul relvarahu rohkem kui 80 korda ning kasutati "peaaegu kõiki raskerelvastuse liike". Mägi-Karabahhi poolt avatud vastutuli olevat aga tekitanud vaenlasele märkimisväärseid kaotusi.
Aserbaidžaani kaitseministeerium piirdus teatega, et nad avasid vastutule pärast seda, kui Armeenia sõdurid olid valitsusvägede positsioone korduvalt rakettidega tulistanud. Enda või vastaste kaotusi ei täpsustatud. Bakuu hinnangul vastutab pingete eest kontrolljoonel Armeenia "kuritegelik juhtkond".
Mägi-Karabahhis puhkesid 2. aprilli ööl lahingud, mis kestsid mitu päeva enne kui osapoolte vahel õnnestus taas relvarahu kehtestada. Samas on nii Armeenia, Mägi-Karabahh kui ka Aserbaidžaan jätkanud vastaspoole süüdistamist ja teatanud korduvalt relvarahu rikkumistest.
Mägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste
vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ja ala läks Armeenia ning kohalike separatistide kontrolli alla.
Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahhi separatistid pole pärast 1994. aasta relvarahulepet kunagi rahulepet sõlminud ning piiriülesed tulevahetused on sagedased. Ööl vastu 2. aprilli puhkenud kokkupõrgete näol oli siiski tegemist tõsise eskalatsiooniga.
Uudisteagentuuride hinnangul kaotasid vaenupooled päevi kestnud konfliktis kümneid sõdureid. Samas on sõltumatut informatsiooni ohvrite arvu ning sõjategevuse tegeliku ulatuse kohta vähe.
Püsivat lahendust 1994. aastal relvarahuga külmutatud konfliktile üritab leida USA, Prantsusmaa ja Venemaa esindajatest eesistujatega Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski grupp. | Mägi-Karabahh: Aserbaidžaanist tulistati, kaks sõdurit sai surma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Mägi-Karabahh kui ka Aserbaidžaan on kinnitanud, et öösel oli tulevahetusi, mille algatajaks olevat olnud just nimelt vastaspool, vahendas Reuters.
Stepanakertist väideti, et Aserbaidžaani relvajõud rikkusid öö jooksul relvarahu rohkem kui 80 korda ning kasutati "peaaegu kõiki raskerelvastuse liike". Mägi-Karabahhi poolt avatud vastutuli olevat aga tekitanud vaenlasele märkimisväärseid kaotusi.
Aserbaidžaani kaitseministeerium piirdus teatega, et nad avasid vastutule pärast seda, kui Armeenia sõdurid olid valitsusvägede positsioone korduvalt rakettidega tulistanud. Enda või vastaste kaotusi ei täpsustatud. Bakuu hinnangul vastutab pingete eest kontrolljoonel Armeenia "kuritegelik juhtkond".
Mägi-Karabahhis puhkesid 2. aprilli ööl lahingud, mis kestsid mitu päeva enne kui osapoolte vahel õnnestus taas relvarahu kehtestada. Samas on nii Armeenia, Mägi-Karabahh kui ka Aserbaidžaan jätkanud vastaspoole süüdistamist ja teatanud korduvalt relvarahu rikkumistest.
Mägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste
vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ja ala läks Armeenia ning kohalike separatistide kontrolli alla.
Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahhi separatistid pole pärast 1994. aasta relvarahulepet kunagi rahulepet sõlminud ning piiriülesed tulevahetused on sagedased. Ööl vastu 2. aprilli puhkenud kokkupõrgete näol oli siiski tegemist tõsise eskalatsiooniga.
Uudisteagentuuride hinnangul kaotasid vaenupooled päevi kestnud konfliktis kümneid sõdureid. Samas on sõltumatut informatsiooni ohvrite arvu ning sõjategevuse tegeliku ulatuse kohta vähe.
Püsivat lahendust 1994. aastal relvarahuga külmutatud konfliktile üritab leida USA, Prantsusmaa ja Venemaa esindajatest eesistujatega Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski grupp.
### Response:
Mägi-Karabahh: Aserbaidžaanist tulistati, kaks sõdurit sai surma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nn Luxleaks i skandaal heitis valgust sellele, kuidas Luksemburg aitas suurkorporatsioonidel vähendada oma rahvusvahelist maksukoormust, vahendas BBC.
Kohtu all on audiitorfirma PricewatershouseCoopers (PwC) kaks endist töötajat, Antoine Deltour ja Raphael Halet, ning Prantsuse ajakirjanik Edouard Perrin.
Antoine Deltour'i süüdistatakse selles, et ta edastas informatsiooni klientide maksulepingute kohta Perrinile, kes selle kohta esimesena loo avaldas.
Deltour seisab silmitsi süüdistustega varguses, ärisaladuse paljastamises, ametisaladuste rikkumises ja rahapesus.
Raphael Halet'd kahtlustatakse samuti andmete lekitamises ja tema seisab silmitsi samade süüdistustega.
Perrinit peetakse kaasosaliseks.
Prokuröride sõnul kasutas ka uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium lekitatud andmeid oma 2014. aasta novembris avaldatud loos.
Kuigi Luksemburgis on seadused nn vilepuhujate kaitsmiseks, on neid ebaseaduslike tegevuste paljastamise eest vangistatud.
Inimõiguste aktivistid on praegust juhtumit kritiseerinud. "Deltour'i tuleks kaitsta ja kiita, mitte vastutusele võtta. Informatsioon, mille ta paljastas, oli avalikkuse huvides," ütles Transparency Internationali tegevdirektor Cobus de Swardt.
Nii Luksemburgi valitsus kui ka ettevõtted, kes on salajaste lepingutega seoses paljastatud, on öelnud, et nende tegevus ei ole olnud ebaseaduslik. Skandaal paljastas, et ainuüksi Luksemburgi maksuameti lahkel loal on tuhanded ettevõtted, teiste seas Pepsi, Ikea ja Amazon maksmata jätnud miljardeid eurosid tulumaksu. Teiste seas kasutas skeemi näiteks ka Deutsche Bank.
Luxleaks i skandaal avaldas survet Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile, kes oli Luksemburgi peaminister ajal, mil paljud maksusoodustused kasutusele võeti. Juncker on eitanud seda, et ta on midagi valesti teinud ning on nüüd on ta toetanud ka Euroopa Liidu uusi reegleid, mis muudavad korporatsioonide maksustamise läbipaistvamaks.
Tegemist oli suurima omataolise paljastusega enne Panama dokumente, mis näitavad, kuidas rikkad ja võimukad on kasutanud oma varade peitmiseks maksuparadiise. | Luksemburgis algas kohus suurfirmade salajaste maksulepingute paljastajate üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nn Luxleaks i skandaal heitis valgust sellele, kuidas Luksemburg aitas suurkorporatsioonidel vähendada oma rahvusvahelist maksukoormust, vahendas BBC.
Kohtu all on audiitorfirma PricewatershouseCoopers (PwC) kaks endist töötajat, Antoine Deltour ja Raphael Halet, ning Prantsuse ajakirjanik Edouard Perrin.
Antoine Deltour'i süüdistatakse selles, et ta edastas informatsiooni klientide maksulepingute kohta Perrinile, kes selle kohta esimesena loo avaldas.
Deltour seisab silmitsi süüdistustega varguses, ärisaladuse paljastamises, ametisaladuste rikkumises ja rahapesus.
Raphael Halet'd kahtlustatakse samuti andmete lekitamises ja tema seisab silmitsi samade süüdistustega.
Perrinit peetakse kaasosaliseks.
Prokuröride sõnul kasutas ka uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsium lekitatud andmeid oma 2014. aasta novembris avaldatud loos.
Kuigi Luksemburgis on seadused nn vilepuhujate kaitsmiseks, on neid ebaseaduslike tegevuste paljastamise eest vangistatud.
Inimõiguste aktivistid on praegust juhtumit kritiseerinud. "Deltour'i tuleks kaitsta ja kiita, mitte vastutusele võtta. Informatsioon, mille ta paljastas, oli avalikkuse huvides," ütles Transparency Internationali tegevdirektor Cobus de Swardt.
Nii Luksemburgi valitsus kui ka ettevõtted, kes on salajaste lepingutega seoses paljastatud, on öelnud, et nende tegevus ei ole olnud ebaseaduslik. Skandaal paljastas, et ainuüksi Luksemburgi maksuameti lahkel loal on tuhanded ettevõtted, teiste seas Pepsi, Ikea ja Amazon maksmata jätnud miljardeid eurosid tulumaksu. Teiste seas kasutas skeemi näiteks ka Deutsche Bank.
Luxleaks i skandaal avaldas survet Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile, kes oli Luksemburgi peaminister ajal, mil paljud maksusoodustused kasutusele võeti. Juncker on eitanud seda, et ta on midagi valesti teinud ning on nüüd on ta toetanud ka Euroopa Liidu uusi reegleid, mis muudavad korporatsioonide maksustamise läbipaistvamaks.
Tegemist oli suurima omataolise paljastusega enne Panama dokumente, mis näitavad, kuidas rikkad ja võimukad on kasutanud oma varade peitmiseks maksuparadiise.
### Response:
Luksemburgis algas kohus suurfirmade salajaste maksulepingute paljastajate üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Instituudi programmijuht Mika Aaltola ütles esmaspäeval usutluses MTV-le, et Läänemeri on kõigile rannikuriikidele tähtis paik. Probleemid Läänemerel eskaleeruvad kiiresti, mille tõttu neist saavad kõigi rannikuriikide probleemid.
Tema hinnangul on Soome kaitse veel kaua iseseisev. Aaltola lisas, et Soome kaitse algab juba väljaspool riigi piire. Sõjaline varustuskindlus Läänemere kaudu on tähtis ja seetõttu on NATO Soomele tähtis partner, märkis ekspert.
"Venemaad ei saa samuti kõrvale jätta. See on Soomele majanduslikult ja poliitiliselt oluline veel pikka aega," ütles Aaltola.
Tema sõnul on Venemaa Soome vaatenurgast nii partner kui konkurent.
"Lähi-Idas on Venemaa käes palju lahenduste võtmeid. Läänemere piirkonnas on see konkurent." | Ekspert: NATO vajab Soomet ja Rootsit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Instituudi programmijuht Mika Aaltola ütles esmaspäeval usutluses MTV-le, et Läänemeri on kõigile rannikuriikidele tähtis paik. Probleemid Läänemerel eskaleeruvad kiiresti, mille tõttu neist saavad kõigi rannikuriikide probleemid.
Tema hinnangul on Soome kaitse veel kaua iseseisev. Aaltola lisas, et Soome kaitse algab juba väljaspool riigi piire. Sõjaline varustuskindlus Läänemere kaudu on tähtis ja seetõttu on NATO Soomele tähtis partner, märkis ekspert.
"Venemaad ei saa samuti kõrvale jätta. See on Soomele majanduslikult ja poliitiliselt oluline veel pikka aega," ütles Aaltola.
Tema sõnul on Venemaa Soome vaatenurgast nii partner kui konkurent.
"Lähi-Idas on Venemaa käes palju lahenduste võtmeid. Läänemere piirkonnas on see konkurent."
### Response:
Ekspert: NATO vajab Soomet ja Rootsit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ida-Saksamaad esindanud Sibert võitis 1980. aasta Lake Placidi olümpiamängudel teatesõidus hõbemedali, sprindis jäi ta esimesena medalita. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta kolm kuldmedalit – ühe tavadistantsil ja kaks teatesõidus – ning kolm pronksi, neist kaks sprindis. Hooajal 1978/79 sai ta MK-sarjas üldvõidu, MK-etapivõite kogunes tal karjääri jooksul kaheksa.
Pärast karjääri lõpetamist töötas Siebert treenerina nii Saksamaa, Austria, Hiina kui Valgevene koondistes.
Üks tema õpilastest on viiekordne olümpiavõitja ja üheksakordne maailmameister, sakslane Ricco Gross, keda Siebert juhendas alguses juunioridekoondises, aastatel 1988-2002 oli ta muude kohustuste kõrvalt ka Grossi isiklik treener.
2008. aastal alustas Sibert koostööd Valgevene koondisega ja aitas Darja Domratševa absoluutsesse tippu. 2010. aasta lõpus avastati Siebertil kaugelearenenud käärsoole vähk ja ta käis mitmetel operatsioonidel. 2012. aastal naasis ta Valgevene naiskonna juurde. 2014. aasta olümpial võitis Domratševa kolm kuldmedalit, Nadežda Skardino võitis tavadistantsil pronksi. Pärast Sotši olümpiat pani Siebert ameti maha, et keskenduda enda tervisele.
„Ta oli meie Superman, üheaegselt nii meie treener, psühholoog, õpetaja kui sõber. Minu jaoks oli tema laskesuusatamise kuningas,” kommenteeris Skardino. „Olen väga tänulik kõige eest, mis ta on mulle õpetanud. Üle kõige õpetas ta mulle, kuidas armastada nii elu kui laskesuusatamist. Ta jääb igaveseks minu ja teiste tüdrukute südameisse. Aitäh, Klaus, selle aja eest, mil sa olid meiega.”
Siebert Valgevene naiskonnaga suvelaagris 2013. aastal (video on ingliskeelne): | Suri Ricco Grossi ja Darja Domratševa tippu viinud laskesuusalegend | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ida-Saksamaad esindanud Sibert võitis 1980. aasta Lake Placidi olümpiamängudel teatesõidus hõbemedali, sprindis jäi ta esimesena medalita. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta kolm kuldmedalit – ühe tavadistantsil ja kaks teatesõidus – ning kolm pronksi, neist kaks sprindis. Hooajal 1978/79 sai ta MK-sarjas üldvõidu, MK-etapivõite kogunes tal karjääri jooksul kaheksa.
Pärast karjääri lõpetamist töötas Siebert treenerina nii Saksamaa, Austria, Hiina kui Valgevene koondistes.
Üks tema õpilastest on viiekordne olümpiavõitja ja üheksakordne maailmameister, sakslane Ricco Gross, keda Siebert juhendas alguses juunioridekoondises, aastatel 1988-2002 oli ta muude kohustuste kõrvalt ka Grossi isiklik treener.
2008. aastal alustas Sibert koostööd Valgevene koondisega ja aitas Darja Domratševa absoluutsesse tippu. 2010. aasta lõpus avastati Siebertil kaugelearenenud käärsoole vähk ja ta käis mitmetel operatsioonidel. 2012. aastal naasis ta Valgevene naiskonna juurde. 2014. aasta olümpial võitis Domratševa kolm kuldmedalit, Nadežda Skardino võitis tavadistantsil pronksi. Pärast Sotši olümpiat pani Siebert ameti maha, et keskenduda enda tervisele.
„Ta oli meie Superman, üheaegselt nii meie treener, psühholoog, õpetaja kui sõber. Minu jaoks oli tema laskesuusatamise kuningas,” kommenteeris Skardino. „Olen väga tänulik kõige eest, mis ta on mulle õpetanud. Üle kõige õpetas ta mulle, kuidas armastada nii elu kui laskesuusatamist. Ta jääb igaveseks minu ja teiste tüdrukute südameisse. Aitäh, Klaus, selle aja eest, mil sa olid meiega.”
Siebert Valgevene naiskonnaga suvelaagris 2013. aastal (video on ingliskeelne):
### Response:
Suri Ricco Grossi ja Darja Domratševa tippu viinud laskesuusalegend |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on minu jaoks väga eriline hetk, sest minu lugu pole enne remix itud. Alguses, kui lugu kuulasin, tundus see natuke võõras – kuid midagi rohkem ma kuulasin, seda rohkem hakkas lugu mulle meeldima," muljetas Ikevald.
"Kohe esimesel kuulamisel tekkis looga väga tugev side. "Geniuses" on tugev ja positiivne sõnum ning sellised lood on mind alati kõnetanud. Ideed remix i tegemiseks tulid justkui iseenesest ja pärast esimest kuulamist oli põhiidee paigas - ülejäänu oligi lihtsalt vormistamise küsimus," selgitas remix i tegija DJ Lenny LaVida.
Ikevald saab Inglismaal oma auhinna kätte juunikuus, kus seda kannab King George’s Hallis Blackburnis ette kümme koori 2000 inimesele. Lisaks ootab teda ka ülesastumine BBC Radio saates. | Ikevald Rannapi lugu "Genius" sai uue tantsukuue | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on minu jaoks väga eriline hetk, sest minu lugu pole enne remix itud. Alguses, kui lugu kuulasin, tundus see natuke võõras – kuid midagi rohkem ma kuulasin, seda rohkem hakkas lugu mulle meeldima," muljetas Ikevald.
"Kohe esimesel kuulamisel tekkis looga väga tugev side. "Geniuses" on tugev ja positiivne sõnum ning sellised lood on mind alati kõnetanud. Ideed remix i tegemiseks tulid justkui iseenesest ja pärast esimest kuulamist oli põhiidee paigas - ülejäänu oligi lihtsalt vormistamise küsimus," selgitas remix i tegija DJ Lenny LaVida.
Ikevald saab Inglismaal oma auhinna kätte juunikuus, kus seda kannab King George’s Hallis Blackburnis ette kümme koori 2000 inimesele. Lisaks ootab teda ka ülesastumine BBC Radio saates.
### Response:
Ikevald Rannapi lugu "Genius" sai uue tantsukuue |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Curlingu Liidu presidendi Fred Randveri sõnul on edetabelis kõik vanad tuntud tugevad tegijad. „Edetabeli TOP 10-s on uute tulijatena lisandunud vaid Eesti ja Ungari. Meie head taset näitab seegi, et üks tugevamaid curlinguriike Šotimaa on Eestist vaid ühe koha võrra eespool,” sõnas Randver.
„Alates eelmisest hooajast on curling ka olümpiaala ning aastaga on konkurents ja professionaalsus curlingus kasvanud meeletu tempoga. Olümpiale pääsevad lisaks korraldajamaale vaid kaheksa paremat riiki. Segapaaride curlingus on konkurents tihedamgi kui meeste või naiste curlingus. Eesti jaoks on kõige olulisem see, et oleme suures mängus sees ja unistus olümpiale jõudmisest elab,” lisas Randver.
Curlingu maailma edetabeli liider on Rootsi Venemaa ja kahekordse maailmameistri Ungari ees. Võrreldes 2015. aasta tulemustega on Eesti edetabelis tõusnud nelja koha võrra. Edetabeli koostamisel, mida korrigeeritakse kord aastas peale maailmameistrivõistlusi, arvestatakse viimase kuue aasta tulemusi ning tugevaima kaaluga on just viimaste aastate tulemused. | Eesti tõusis segapaaride curlingu maailma edetabelis rekordkõrgele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Curlingu Liidu presidendi Fred Randveri sõnul on edetabelis kõik vanad tuntud tugevad tegijad. „Edetabeli TOP 10-s on uute tulijatena lisandunud vaid Eesti ja Ungari. Meie head taset näitab seegi, et üks tugevamaid curlinguriike Šotimaa on Eestist vaid ühe koha võrra eespool,” sõnas Randver.
„Alates eelmisest hooajast on curling ka olümpiaala ning aastaga on konkurents ja professionaalsus curlingus kasvanud meeletu tempoga. Olümpiale pääsevad lisaks korraldajamaale vaid kaheksa paremat riiki. Segapaaride curlingus on konkurents tihedamgi kui meeste või naiste curlingus. Eesti jaoks on kõige olulisem see, et oleme suures mängus sees ja unistus olümpiale jõudmisest elab,” lisas Randver.
Curlingu maailma edetabeli liider on Rootsi Venemaa ja kahekordse maailmameistri Ungari ees. Võrreldes 2015. aasta tulemustega on Eesti edetabelis tõusnud nelja koha võrra. Edetabeli koostamisel, mida korrigeeritakse kord aastas peale maailmameistrivõistlusi, arvestatakse viimase kuue aasta tulemusi ning tugevaima kaaluga on just viimaste aastate tulemused.
### Response:
Eesti tõusis segapaaride curlingu maailma edetabelis rekordkõrgele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kristiina Poska sõnul ei ole teda karjääris edasi aidanud mingisugune kindel trump: "Mulle endale tundub, et paljuski on olnud õnne asi, et ma olen olnud õigel ajal õiges kohas. Mõned teised inimesed ütlevad, et sa oled ju selleks terve elu töötanud, aga ma tean, et dirigendid töötavad nii kui nii koguaeg. Loomulikult on sul vaja talenti, veel rohkem on vaja teha tööd ja siis on vaja õnne ka. Ja mingisugusel hetkel on vaja kohata inimesi, kes sinusse usuvad ja kes saavad sind aidata. Noorel kunstnikul on see igas vallas oluline punkt."
Hoolimata oma senistest saavutustest ei unista Poska maailmakuulsate orkestrite ees seismisest. "Ma loodan, et kui ma edasi arenen, tulevad mulle ka vastavad võimalused, aga ma ei mõtle, et ma tahaks võimalikult vara võimalikult häid orkestreid dirigeerida. Pigem ma mõtlen, et teatud asjad on mulle natuke liiga vara tulnud. Minu unistused on pigem seotud repertuaariga ja sellega, et saada ise paremaks," rääkis ta oma eesmärkidest.
Dirigendina on tema ampluaa juba praegu olnud väga lai. "Ma olen teinud tõesti väga erinevaid asju. Ma olen teinud seda tuumik-klassikalist repertuaari nagu "Boheem", "Traviata", "Don Giovanni", "Võlufööt" ja "Hansuke ja Greteke", mis on ülimalt olulised suured teosed. Aga ma olen teinud ka Britteni "Suveöö unenägu", Weilli "Seitse surmapattu", samuti "West Side Story`it", "My Fair Ladyt", mis on jällegi hoopis midagi muud," loetles ta teoseid, millega ta on töötanud.
Veel ei tunne ta, et see muusikaline mitmekesisus talle liiast oleks. "Minu vanuses ma veel tahan kõike teha ja olen kõigest huvitatud. Ma näen pigem ohtu selles kui teha ainult ühte-kahte asja. Kuigi ma loomulikult ei välista seda, et kui ma elu jooksul õpin ennast tundma ja ühel hetkel tean, et sellest heliloojast minuga head nahka ei saa, siis ma parem ütlen juba alguses "ei", aga seni kui ma seda veel ei tea, siis ütlen loomulikult "jaa". Kui ükskord ei klapi, siis võib-olla proovin teise korra veel, aga võib-olla kahekümne aasta pärast ütlen, et ma ei pea seda enam proovima. Ma ei taju seda killustatusena, pigem on see väga rikastav," selgitas ta.
Isegi loomingulisi madalseise peab Poska pigem positiivseks: "Loomingulisi kriise tuleb muidugi ette ja ma olen inimene, kes endas pidevalt kahtleb. Ma arvan, et iga kunstnik on seda rohkem või vähem, aga kuni see ei ületa seda kriitilist piiri ja ei muutu destruktiivseks, on see pigem positiivne. Ma olen paraku ka selline inimene, et kui midagi läheb hästi, siis ma võtan seda iseenesest mõistetavalt. Kui midagi ei lähe nii hästi, siis isegi kui see on sääsk, ma teen sellest elevandi. Samas on ka madalpunktid võimalused õppimiseks ja arenguks. Nii et ma olen õppinud selliseid hetki hindama."
Suur töökoormus ei ole tema tegutsemistahet ja jõudu vähendanud. "See jõud tuleb muusikast. Ma näiteks ei ole haiguse tõttu kunagi ühtegi etendust ära öelnud. Kui on vaja, on see energia alati olemas, iseasi, kas sa valdad ligipääsu sellele. Iga etendus ja iga kontsert on selline "kas nüüd või mitte kunagi" situatsioon ja kui on vaja, on see jõud alati olemas," rääkis Poska. | Kristiina Poska: minu jõud tuleb muusikast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristiina Poska sõnul ei ole teda karjääris edasi aidanud mingisugune kindel trump: "Mulle endale tundub, et paljuski on olnud õnne asi, et ma olen olnud õigel ajal õiges kohas. Mõned teised inimesed ütlevad, et sa oled ju selleks terve elu töötanud, aga ma tean, et dirigendid töötavad nii kui nii koguaeg. Loomulikult on sul vaja talenti, veel rohkem on vaja teha tööd ja siis on vaja õnne ka. Ja mingisugusel hetkel on vaja kohata inimesi, kes sinusse usuvad ja kes saavad sind aidata. Noorel kunstnikul on see igas vallas oluline punkt."
Hoolimata oma senistest saavutustest ei unista Poska maailmakuulsate orkestrite ees seismisest. "Ma loodan, et kui ma edasi arenen, tulevad mulle ka vastavad võimalused, aga ma ei mõtle, et ma tahaks võimalikult vara võimalikult häid orkestreid dirigeerida. Pigem ma mõtlen, et teatud asjad on mulle natuke liiga vara tulnud. Minu unistused on pigem seotud repertuaariga ja sellega, et saada ise paremaks," rääkis ta oma eesmärkidest.
Dirigendina on tema ampluaa juba praegu olnud väga lai. "Ma olen teinud tõesti väga erinevaid asju. Ma olen teinud seda tuumik-klassikalist repertuaari nagu "Boheem", "Traviata", "Don Giovanni", "Võlufööt" ja "Hansuke ja Greteke", mis on ülimalt olulised suured teosed. Aga ma olen teinud ka Britteni "Suveöö unenägu", Weilli "Seitse surmapattu", samuti "West Side Story`it", "My Fair Ladyt", mis on jällegi hoopis midagi muud," loetles ta teoseid, millega ta on töötanud.
Veel ei tunne ta, et see muusikaline mitmekesisus talle liiast oleks. "Minu vanuses ma veel tahan kõike teha ja olen kõigest huvitatud. Ma näen pigem ohtu selles kui teha ainult ühte-kahte asja. Kuigi ma loomulikult ei välista seda, et kui ma elu jooksul õpin ennast tundma ja ühel hetkel tean, et sellest heliloojast minuga head nahka ei saa, siis ma parem ütlen juba alguses "ei", aga seni kui ma seda veel ei tea, siis ütlen loomulikult "jaa". Kui ükskord ei klapi, siis võib-olla proovin teise korra veel, aga võib-olla kahekümne aasta pärast ütlen, et ma ei pea seda enam proovima. Ma ei taju seda killustatusena, pigem on see väga rikastav," selgitas ta.
Isegi loomingulisi madalseise peab Poska pigem positiivseks: "Loomingulisi kriise tuleb muidugi ette ja ma olen inimene, kes endas pidevalt kahtleb. Ma arvan, et iga kunstnik on seda rohkem või vähem, aga kuni see ei ületa seda kriitilist piiri ja ei muutu destruktiivseks, on see pigem positiivne. Ma olen paraku ka selline inimene, et kui midagi läheb hästi, siis ma võtan seda iseenesest mõistetavalt. Kui midagi ei lähe nii hästi, siis isegi kui see on sääsk, ma teen sellest elevandi. Samas on ka madalpunktid võimalused õppimiseks ja arenguks. Nii et ma olen õppinud selliseid hetki hindama."
Suur töökoormus ei ole tema tegutsemistahet ja jõudu vähendanud. "See jõud tuleb muusikast. Ma näiteks ei ole haiguse tõttu kunagi ühtegi etendust ära öelnud. Kui on vaja, on see energia alati olemas, iseasi, kas sa valdad ligipääsu sellele. Iga etendus ja iga kontsert on selline "kas nüüd või mitte kunagi" situatsioon ja kui on vaja, on see jõud alati olemas," rääkis Poska.
### Response:
Kristiina Poska: minu jõud tuleb muusikast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Allveelaevade tellimine on Austraalia kalleim kaitsealane leping, vahendas BBC.
Austraalia peaminister Malcolm Turnbull teatas, et Shortfin Barracuda allveelaevad ehitatakse Adelaide'is, kasutades Austraalia terast. Selleks luuakse 2800 uut töökohta. "Austraalia töölised ehitavad Austraalia allveelaevad Austraalia terasest," ütles ta.
Turnbull selgitas, et 15 kuud kestnud hankeprotsessi tulemusel tagatakse Austraalia mereväe tulevik aastakümneteks.
Kaitseminister Marise Payne kinnitas, et Prantsusmaa tootja DCNS pakkumus sai heakskiidu erinevatelt ekspertidelt.
Oma pakkumused tegid ka Jaapan ja Saksamaa. Jaapan tahab Austraalialt selgitust, miks tema pakkumus läbi ei läinud.
"See otsus on kahetsusväärne. Me palume Austraalial selgitada, miks nad ei valinud meie kavandit uuteks allveelaevadeks," ütles kaitseminister Gen Nakatani. Tema sõnul informeeris Austraalia Tokyot oma otsusest eile, öeldes, et Prantsusmaa kavandid vastavad paremini riigi vajadustele.
Varem nähti Jaapanit selge favoriidina hanke võitmisel, kuna eelmisel peaministril Tony Abbottil olid head suhted oma Jaapani kolleegi Shinzo Abega.
Jaapani pakkumus langes aga välja, kuna Jaapanil pole kogemusi sõjalise varustuse ehitamiseks ekspordi jaoks.
2014. aastal muudeti Jaapani põhiseadust, et lubada sõjatehnika eksportimine. Allveelaevade ehitamine oleks olnud Tokyo jaoks esimene selline suur leping ja võit Abele.
Jaapani valitsus soovis väidetavalt ka tugevdada oma sõjalisi sidemeid Austraaliaga, kuna vastasseis Hiinaga on kasvanud. | Prantsusmaa ehitab Austraaliale 12 allveelaeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Allveelaevade tellimine on Austraalia kalleim kaitsealane leping, vahendas BBC.
Austraalia peaminister Malcolm Turnbull teatas, et Shortfin Barracuda allveelaevad ehitatakse Adelaide'is, kasutades Austraalia terast. Selleks luuakse 2800 uut töökohta. "Austraalia töölised ehitavad Austraalia allveelaevad Austraalia terasest," ütles ta.
Turnbull selgitas, et 15 kuud kestnud hankeprotsessi tulemusel tagatakse Austraalia mereväe tulevik aastakümneteks.
Kaitseminister Marise Payne kinnitas, et Prantsusmaa tootja DCNS pakkumus sai heakskiidu erinevatelt ekspertidelt.
Oma pakkumused tegid ka Jaapan ja Saksamaa. Jaapan tahab Austraalialt selgitust, miks tema pakkumus läbi ei läinud.
"See otsus on kahetsusväärne. Me palume Austraalial selgitada, miks nad ei valinud meie kavandit uuteks allveelaevadeks," ütles kaitseminister Gen Nakatani. Tema sõnul informeeris Austraalia Tokyot oma otsusest eile, öeldes, et Prantsusmaa kavandid vastavad paremini riigi vajadustele.
Varem nähti Jaapanit selge favoriidina hanke võitmisel, kuna eelmisel peaministril Tony Abbottil olid head suhted oma Jaapani kolleegi Shinzo Abega.
Jaapani pakkumus langes aga välja, kuna Jaapanil pole kogemusi sõjalise varustuse ehitamiseks ekspordi jaoks.
2014. aastal muudeti Jaapani põhiseadust, et lubada sõjatehnika eksportimine. Allveelaevade ehitamine oleks olnud Tokyo jaoks esimene selline suur leping ja võit Abele.
Jaapani valitsus soovis väidetavalt ka tugevdada oma sõjalisi sidemeid Austraaliaga, kuna vastasseis Hiinaga on kasvanud.
### Response:
Prantsusmaa ehitab Austraaliale 12 allveelaeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Markus Dextegeni arvates on hiljuti lahkunud Prince üks häid näiteid, kuidas legendiks saadakse vaid oma teed liikudes. "Prince oli üks haruldasemaid kombinatsioone ekstreemsest enesekindlusest ja vahetust olekust," ütles Dextegen ja lisas, et palju on artiste, kes on enesekindlad, kuid see teeb neid ka arrogantseks. "Prince seda polnud ning seetõttu peegeldus tema isikupära läbi muusika ja kõnetas inimesi paremini - ta ei tõmmanud piiri enda ja loomingu vahele," sõnas ta ja tõdes, et kui Prince isegi tõmbas selle piiri, siis ei paistnud see vähemalt lavalt välja. "Ta oli tõesti fantastiline ja absoluutne eeskuju paljudele muusikutele, isegi kui nad seda ise ei tunnista. Kahju, et teda enam pole."
Kate Akhurst oli väga muserdunud, sest Prince oli üks tema lemmikuid laulukirjutajaid. "Ta oli eriline, sest suutis oma lauludesse panna nii tooreid emotsioone kui ka attitude ’i - sellist kombinatsiooni on keeruline tekitada," ütles Akhurst ja tõi välja, et isegi lood, mis ta kirjutas teistele - näiteks Sineah O’Connori lauldud "Nothing Compares to You" - sisaldavad miskit, mida pole kerge kõigil sõnadesse panna.
Loe ülejäänud intervjuud siit. | Kate Boy Prince'ist: ta ei tõmmanud piiri enda ja loomingu vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Markus Dextegeni arvates on hiljuti lahkunud Prince üks häid näiteid, kuidas legendiks saadakse vaid oma teed liikudes. "Prince oli üks haruldasemaid kombinatsioone ekstreemsest enesekindlusest ja vahetust olekust," ütles Dextegen ja lisas, et palju on artiste, kes on enesekindlad, kuid see teeb neid ka arrogantseks. "Prince seda polnud ning seetõttu peegeldus tema isikupära läbi muusika ja kõnetas inimesi paremini - ta ei tõmmanud piiri enda ja loomingu vahele," sõnas ta ja tõdes, et kui Prince isegi tõmbas selle piiri, siis ei paistnud see vähemalt lavalt välja. "Ta oli tõesti fantastiline ja absoluutne eeskuju paljudele muusikutele, isegi kui nad seda ise ei tunnista. Kahju, et teda enam pole."
Kate Akhurst oli väga muserdunud, sest Prince oli üks tema lemmikuid laulukirjutajaid. "Ta oli eriline, sest suutis oma lauludesse panna nii tooreid emotsioone kui ka attitude ’i - sellist kombinatsiooni on keeruline tekitada," ütles Akhurst ja tõi välja, et isegi lood, mis ta kirjutas teistele - näiteks Sineah O’Connori lauldud "Nothing Compares to You" - sisaldavad miskit, mida pole kerge kõigil sõnadesse panna.
Loe ülejäänud intervjuud siit.
### Response:
Kate Boy Prince'ist: ta ei tõmmanud piiri enda ja loomingu vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Argentina ralli, mille võistluskeskuseks pealinnast Buenos Airesest 700 km kaugusel asuv Villa Carlos Paz, pakub hulgaliselt kontraste – alates pehmetest ja liivastest teedest kuni Traslasierra mägede tõelise kuumaastikuni, kus keegi oleks kitsastele teedele justkui kive külvanud.
Õigustest tulenevalt on saade järelvaadatav seitse päeva ja ainult Eesti territooriumil. | VAATA | Ülevaade autoralli MM-etapist Argentinas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Argentina ralli, mille võistluskeskuseks pealinnast Buenos Airesest 700 km kaugusel asuv Villa Carlos Paz, pakub hulgaliselt kontraste – alates pehmetest ja liivastest teedest kuni Traslasierra mägede tõelise kuumaastikuni, kus keegi oleks kitsastele teedele justkui kive külvanud.
Õigustest tulenevalt on saade järelvaadatav seitse päeva ja ainult Eesti territooriumil.
### Response:
VAATA | Ülevaade autoralli MM-etapist Argentinas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu ülikooli filosoofia doktorant Taavi Laanpere uurib vaimufilosoofiat. Põhjalikumalt keskendub ta praegu mälu uurimisele, näidates, kuidas põimida kaasaegset mälupsühholoogiat filosoofiliste küsimustega. Üks peamisi müüte, mida ta oma doktoritööga kummutada püüab, on arvamus, et mälu on täiesti eraldiseisev vaimunähtus.
Argikeeles leidub hulk mõisteid, mida kasutatakse inimese käitumise ja siseelu kirjeldamiseks ning seletamiseks – sellist sõnavara nimetatakse vaimufilosoofias rahvapsühholoogiaks. Need on tavainimesele tuttavad mõisted nagu uskumus, soov, tunne, kujutlus, mälu jne. «Levinud arusaam filosoofi rollist näeb ette, et tuleb analüüsida neid mõisteid ja sellest lähtuvalt otsustada, milles vastavad vaimunähtused seisnevad. Alles seejärel proovitakse neid mõisteid seostada mingisuguste tulemustega teadustes,» selgitab Laanpere.
Laanpere püüab ümber pöörata uurimisviisi, kus lähtekoht võetakse nii mõnigi kord rahvatarkusest. «Püüan näidata, et rahvapsühholoogilisi mõisteid ja arusaamu ei peaks tingimata vaimu kaardistamise aluseks võtma, sest need mõisted ei ole n-ö kivisse raiutud ega pruugi osutada tegelikele asjadele või kategooriatele maailmas,» ütles Laanpere. Doktorant püüab kaitsta lähenemist, et vaimuseisundeid tuleks pigem liigitada teaduslikel alustel.
Taavi Laanpere. (Foto: erakogu)
Konstruktiivne mälu
Teema uurimiseks kasutab Laanpere mälu näidet ja ammutab ainest ka kaasaegsest ajuteadusest. «Mäluteadus on aina enam liikunud neuroteadustesse ehk üha rohkem koguneb andmeid selle kohta, kuidas ajus informatsiooni talletatakse.» Nii õpitakse järjest paremini tundma ka mehhanisme, mis võimaldavad inimestel ühel või teisel viisil midagi mäletada. «Kui neid mehhanisme lähemalt vaadata, siis jõuamegi mälu osas sageli üllatavate järeldusteni. Neid ei oskaks oodata, kui piirduda lihtsalt rahvapsühholoogilise mõiste lahtiharutamisega.»
Kui argikontekstis räägitakse meenutamisest kui millegi sellise taasteadvustamisest, mis on juba peas olemas, siis teadlaste järgi on tegu keerulise protsessiga, mille käigus luuakse midagi uut.
«Kui psühholoogias on mälu konstruktiivsusega valdavalt lepitud, siis filosoofias on tavaarusaam visa kaduma.» Traditsioonilise vaate järgi mõeldakse mälust kui isemoodi arhiivist, kuhu kogemused talletatakse ja kust neid vajadusel taas välja võetakse. Sellega käib kaasas arusaam, et kuni meenutamiseni hoitakse varasemaid kogemusi terve aja kusagil alles. «See on selles suhtes mugav pilt, et võimaldab väidetavat mälu eripära üsna lihtsalt kokku võtta. Üritan aga näidata, et see on müüt.»
Hajutatud mälujäljed
Püsivaid närvistruktuure, mida on võimalik seostada kindlate mälestustega, nimetatakse mälujälgedeks. «Mälujälje kohta ütlevad vaimufilosoofid tihti, et nemad selle täpsema kirjeldamisega ei tegele. Küll aga järeldub pelgalt mälu mõistest, et seesugused jäljed peavad iga mälestuse jaoks olemas olema.» Kuidas sellises mälujälgede arhiivis asjad tegelikult talletatud on, jäetakse ajuteadlaste uurida. «Probleem seisneb selles, et kuigi filosoofid üldiselt nõustuvad, et mälujälgede iseloomu peavad lõpuks ära kirjeldama neuroteadlased, on osad neist siiski mõisteanalüüsi käigus loonud teatud kunstlikke piiranguid sellele, mislaadi asi mälujälg üldse olla saab.»
Laanpere sõnul tekib siin ebakõla, sest osad filosoofid kujutavad mälujälgi ette justkui varasemate vaimuseisundite või kogemuste koopiaid. «Kui aga vaadata, mida neuroteadlased on mälujälje kohta tegelikult avastanud, siis tundub, et nende filosoofide kirjeldus ei pea paika. «Konkreetsete kogemuste maha jäetud muutusi närvisüsteemis on täna võimalik kohati üpris täpselt paigustada. Ei saa aga öelda, et need eraldatud närvirakukogumid esitavad varasemat kogemust selle terviklikkuses.» Kui lähtume mälujälje kui koopia mõistest, jõuame kummalise tulemuseni, et teadlaste leidude näol polegi tegu mälujälgedega.
«Neuroteadlased on tõdenud, et informatsioon, millest meenutamise käigus varasem kogemus uuesti üles ehitatakse, on ajus hajutatult ladustatud. Tegelikkuses lähevad mõne konkreetse varasema seiga meenutamisel käiku paljud erinevad närvivõrgustikud ja nendes talletatud info.» Samal ajal on neil võrgustikel peale mäletamise võimaldamise ka palju teisi ülesandeid.
Siin võibki rahvapsühholoogia võib meie arusaamu mõjutada. «Püüan näidata, et sellise rikkaliku kogemussisuga mälujälgede postuleerimisel ei ole head alust – see on ajendatud üksnes rahvatarkusest ja sellest, kuidas oleme harjunud mälu ja teiste vaimuseisundite vahekorrast mõtlema.» Sellest tingitult peame võib-olla muutma oma arusaamu näiteks sellest, kas mõne seiga mäletamine ja kujutlemine on niivõrd erinevad nähtused, nagu argine sõnavara sellel paista laseb.
Harjumuspäraseid arusaamu on aga raske muuta, sest inimesed lähtuvad sellistes küsimustes sageli enesevaatlusest. «Omaenda kogemusi vaadeldes võib tunduda, et mäletamisega kaasneb alati ühtlaadi tunne ja kujutlemisega sootuks teine. Ometi ei ole sisekaemus tingimata hea alus, millele psühholoogilisi nähtusi liigitada,» lisab Laanpere.
Mälu ja teadmine
Filosoofia üks haru on epistemoloogia ehk teadmis- või tunnetusteooria, mis tegeleb teadmise ja õigustuse loomusega. Epistemoloogid püüavad näiteks kirjeldada, millised vaimuseisundid kvalifitseeruvad teadmiseks. «Siin tekibki pinge, sest tundub, et mälu ja teadmise vahel on väga eriline suhe. Vähemalt tavavaate põhjal.» Laanpere kirjeldab, et ühelt poolt on inimestel sellised vaimuvõimed, mis on selgelt uute teadmiste allikaks – näiteks taju. «Teisalt tundub meile, et mälu kaudu pole põhimõtteliselt võimalik uusi teadmisi saada, sest laialt levinud arusaama järgi on tegu lihtsalt varemsaadud teadmiste säilitajaga.»
Võttes mälu konstruktiivsust tõsiselt, ei tohiks siiski välistada, et meenutamine võib vahel uute teadmisteni viia. Meenutamise lõpptulemust võivad aga mõjutada paljud erinevad asjad: kas või see, kui keegi meenutajat eksitaval viisil küsitleb. «Kas pealtnäha kõrvalistest teguritest mõjutatud mälestus on mälestus? Osad leiavad, et on, sest see moodustati täpselt sellisel viisil, nagu mälu tavatingimustes toimib. Teised rõhutavad aga, et sel juhul pole tegemist mälu, vaid kujutluse või mõne muu vaimuseisundiga.»
Need, kes keelduvad moonutatud mälestusi mälu tulemuseks pidamast, on Laanpere arvates ekslikul teel. «Kui vaatame kogu tõendusmaterjali, siis traditsioonilisest vaatest kinni hoides hakkab õige pea tunduma, et tõeline mäletamine on midagi ülimalt haruldast, sest väiksemad või suuremad moonutused on läbivad ja pidevad.» Alatasa ja järjekindlalt valesti talitav mäluprotsess ei tundu aga tõepärane.
«Kui vaadata näiteks evolutsiooni seisukohalt, siis tekib küsimus, miks meil peaks olema välja kujunenud selline kognitiivne süsteem, mis peaaegu kunagi oma kohastumuslikku rolli ei täida. Palju tõepärasem on, et süsteem toimib õigesti – lihtsalt tema ülesanne ei ole ladustada üksikasjalikke vaimusisusid.»
Laanpere lisab, et raske on näha põhjust, miks peaks inimesel olema selline mälu, mis säilitab üksikasjalikke varasemate kogemuste lindistusi. «Mälu, mis toimib üldisema tuleviku planeerimise osana ehk mälu, mida mõjutavad ka üldisemad taustateadmised ja muud tegurid, on kasulik, sest see varustab meid tõenäolisemalt otsuste tegemiseks olulise teabega. Mälusüsteemid võivad vahel olla oma ülesannete kõrgusel ka siis, kui nad ei tooda tõeseid vaimuseisundeid.»
Mälumõisted:
Vaimuseisund – mõtleva ja tundva subjekti seisund, millel on vaimufilosoofide järgi vähemalt üks kahest tunnusest: 1) sellega käib subjekti jaoks kaasas mõni kogemuslik tunne ja 2) see esitab mingit sisu, on n-ö millestki või käib millegi kohta.
Mälujälg – füsioloogiline muutus närvisüsteemis, mille tekitab mõni kogemus meeldejätmisel ning mis seda kogemust hiljem taas meenutada võimaldab.
Konstruktiivne mälu – arusaam mäluprotsessist, mille järgi meenutamine seisneb erinevate infosisendite kombineerimises ning seeläbi uue vaimuseisundi loomises.
Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis. | Taavi Laanpere: tavaarusaam mälust võib pärssida tõeni jõudmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu ülikooli filosoofia doktorant Taavi Laanpere uurib vaimufilosoofiat. Põhjalikumalt keskendub ta praegu mälu uurimisele, näidates, kuidas põimida kaasaegset mälupsühholoogiat filosoofiliste küsimustega. Üks peamisi müüte, mida ta oma doktoritööga kummutada püüab, on arvamus, et mälu on täiesti eraldiseisev vaimunähtus.
Argikeeles leidub hulk mõisteid, mida kasutatakse inimese käitumise ja siseelu kirjeldamiseks ning seletamiseks – sellist sõnavara nimetatakse vaimufilosoofias rahvapsühholoogiaks. Need on tavainimesele tuttavad mõisted nagu uskumus, soov, tunne, kujutlus, mälu jne. «Levinud arusaam filosoofi rollist näeb ette, et tuleb analüüsida neid mõisteid ja sellest lähtuvalt otsustada, milles vastavad vaimunähtused seisnevad. Alles seejärel proovitakse neid mõisteid seostada mingisuguste tulemustega teadustes,» selgitab Laanpere.
Laanpere püüab ümber pöörata uurimisviisi, kus lähtekoht võetakse nii mõnigi kord rahvatarkusest. «Püüan näidata, et rahvapsühholoogilisi mõisteid ja arusaamu ei peaks tingimata vaimu kaardistamise aluseks võtma, sest need mõisted ei ole n-ö kivisse raiutud ega pruugi osutada tegelikele asjadele või kategooriatele maailmas,» ütles Laanpere. Doktorant püüab kaitsta lähenemist, et vaimuseisundeid tuleks pigem liigitada teaduslikel alustel.
Taavi Laanpere. (Foto: erakogu)
Konstruktiivne mälu
Teema uurimiseks kasutab Laanpere mälu näidet ja ammutab ainest ka kaasaegsest ajuteadusest. «Mäluteadus on aina enam liikunud neuroteadustesse ehk üha rohkem koguneb andmeid selle kohta, kuidas ajus informatsiooni talletatakse.» Nii õpitakse järjest paremini tundma ka mehhanisme, mis võimaldavad inimestel ühel või teisel viisil midagi mäletada. «Kui neid mehhanisme lähemalt vaadata, siis jõuamegi mälu osas sageli üllatavate järeldusteni. Neid ei oskaks oodata, kui piirduda lihtsalt rahvapsühholoogilise mõiste lahtiharutamisega.»
Kui argikontekstis räägitakse meenutamisest kui millegi sellise taasteadvustamisest, mis on juba peas olemas, siis teadlaste järgi on tegu keerulise protsessiga, mille käigus luuakse midagi uut.
«Kui psühholoogias on mälu konstruktiivsusega valdavalt lepitud, siis filosoofias on tavaarusaam visa kaduma.» Traditsioonilise vaate järgi mõeldakse mälust kui isemoodi arhiivist, kuhu kogemused talletatakse ja kust neid vajadusel taas välja võetakse. Sellega käib kaasas arusaam, et kuni meenutamiseni hoitakse varasemaid kogemusi terve aja kusagil alles. «See on selles suhtes mugav pilt, et võimaldab väidetavat mälu eripära üsna lihtsalt kokku võtta. Üritan aga näidata, et see on müüt.»
Hajutatud mälujäljed
Püsivaid närvistruktuure, mida on võimalik seostada kindlate mälestustega, nimetatakse mälujälgedeks. «Mälujälje kohta ütlevad vaimufilosoofid tihti, et nemad selle täpsema kirjeldamisega ei tegele. Küll aga järeldub pelgalt mälu mõistest, et seesugused jäljed peavad iga mälestuse jaoks olemas olema.» Kuidas sellises mälujälgede arhiivis asjad tegelikult talletatud on, jäetakse ajuteadlaste uurida. «Probleem seisneb selles, et kuigi filosoofid üldiselt nõustuvad, et mälujälgede iseloomu peavad lõpuks ära kirjeldama neuroteadlased, on osad neist siiski mõisteanalüüsi käigus loonud teatud kunstlikke piiranguid sellele, mislaadi asi mälujälg üldse olla saab.»
Laanpere sõnul tekib siin ebakõla, sest osad filosoofid kujutavad mälujälgi ette justkui varasemate vaimuseisundite või kogemuste koopiaid. «Kui aga vaadata, mida neuroteadlased on mälujälje kohta tegelikult avastanud, siis tundub, et nende filosoofide kirjeldus ei pea paika. «Konkreetsete kogemuste maha jäetud muutusi närvisüsteemis on täna võimalik kohati üpris täpselt paigustada. Ei saa aga öelda, et need eraldatud närvirakukogumid esitavad varasemat kogemust selle terviklikkuses.» Kui lähtume mälujälje kui koopia mõistest, jõuame kummalise tulemuseni, et teadlaste leidude näol polegi tegu mälujälgedega.
«Neuroteadlased on tõdenud, et informatsioon, millest meenutamise käigus varasem kogemus uuesti üles ehitatakse, on ajus hajutatult ladustatud. Tegelikkuses lähevad mõne konkreetse varasema seiga meenutamisel käiku paljud erinevad närvivõrgustikud ja nendes talletatud info.» Samal ajal on neil võrgustikel peale mäletamise võimaldamise ka palju teisi ülesandeid.
Siin võibki rahvapsühholoogia võib meie arusaamu mõjutada. «Püüan näidata, et sellise rikkaliku kogemussisuga mälujälgede postuleerimisel ei ole head alust – see on ajendatud üksnes rahvatarkusest ja sellest, kuidas oleme harjunud mälu ja teiste vaimuseisundite vahekorrast mõtlema.» Sellest tingitult peame võib-olla muutma oma arusaamu näiteks sellest, kas mõne seiga mäletamine ja kujutlemine on niivõrd erinevad nähtused, nagu argine sõnavara sellel paista laseb.
Harjumuspäraseid arusaamu on aga raske muuta, sest inimesed lähtuvad sellistes küsimustes sageli enesevaatlusest. «Omaenda kogemusi vaadeldes võib tunduda, et mäletamisega kaasneb alati ühtlaadi tunne ja kujutlemisega sootuks teine. Ometi ei ole sisekaemus tingimata hea alus, millele psühholoogilisi nähtusi liigitada,» lisab Laanpere.
Mälu ja teadmine
Filosoofia üks haru on epistemoloogia ehk teadmis- või tunnetusteooria, mis tegeleb teadmise ja õigustuse loomusega. Epistemoloogid püüavad näiteks kirjeldada, millised vaimuseisundid kvalifitseeruvad teadmiseks. «Siin tekibki pinge, sest tundub, et mälu ja teadmise vahel on väga eriline suhe. Vähemalt tavavaate põhjal.» Laanpere kirjeldab, et ühelt poolt on inimestel sellised vaimuvõimed, mis on selgelt uute teadmiste allikaks – näiteks taju. «Teisalt tundub meile, et mälu kaudu pole põhimõtteliselt võimalik uusi teadmisi saada, sest laialt levinud arusaama järgi on tegu lihtsalt varemsaadud teadmiste säilitajaga.»
Võttes mälu konstruktiivsust tõsiselt, ei tohiks siiski välistada, et meenutamine võib vahel uute teadmisteni viia. Meenutamise lõpptulemust võivad aga mõjutada paljud erinevad asjad: kas või see, kui keegi meenutajat eksitaval viisil küsitleb. «Kas pealtnäha kõrvalistest teguritest mõjutatud mälestus on mälestus? Osad leiavad, et on, sest see moodustati täpselt sellisel viisil, nagu mälu tavatingimustes toimib. Teised rõhutavad aga, et sel juhul pole tegemist mälu, vaid kujutluse või mõne muu vaimuseisundiga.»
Need, kes keelduvad moonutatud mälestusi mälu tulemuseks pidamast, on Laanpere arvates ekslikul teel. «Kui vaatame kogu tõendusmaterjali, siis traditsioonilisest vaatest kinni hoides hakkab õige pea tunduma, et tõeline mäletamine on midagi ülimalt haruldast, sest väiksemad või suuremad moonutused on läbivad ja pidevad.» Alatasa ja järjekindlalt valesti talitav mäluprotsess ei tundu aga tõepärane.
«Kui vaadata näiteks evolutsiooni seisukohalt, siis tekib küsimus, miks meil peaks olema välja kujunenud selline kognitiivne süsteem, mis peaaegu kunagi oma kohastumuslikku rolli ei täida. Palju tõepärasem on, et süsteem toimib õigesti – lihtsalt tema ülesanne ei ole ladustada üksikasjalikke vaimusisusid.»
Laanpere lisab, et raske on näha põhjust, miks peaks inimesel olema selline mälu, mis säilitab üksikasjalikke varasemate kogemuste lindistusi. «Mälu, mis toimib üldisema tuleviku planeerimise osana ehk mälu, mida mõjutavad ka üldisemad taustateadmised ja muud tegurid, on kasulik, sest see varustab meid tõenäolisemalt otsuste tegemiseks olulise teabega. Mälusüsteemid võivad vahel olla oma ülesannete kõrgusel ka siis, kui nad ei tooda tõeseid vaimuseisundeid.»
Mälumõisted:
Vaimuseisund – mõtleva ja tundva subjekti seisund, millel on vaimufilosoofide järgi vähemalt üks kahest tunnusest: 1) sellega käib subjekti jaoks kaasas mõni kogemuslik tunne ja 2) see esitab mingit sisu, on n-ö millestki või käib millegi kohta.
Mälujälg – füsioloogiline muutus närvisüsteemis, mille tekitab mõni kogemus meeldejätmisel ning mis seda kogemust hiljem taas meenutada võimaldab.
Konstruktiivne mälu – arusaam mäluprotsessist, mille järgi meenutamine seisneb erinevate infosisendite kombineerimises ning seeläbi uue vaimuseisundi loomises.
Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.
### Response:
Taavi Laanpere: tavaarusaam mälust võib pärssida tõeni jõudmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gorbatšov kirjutab seal, et tema suutmatus hallata kaaskonda oli üks põhjustest, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni.
"Ma kõndisin kaks või kolm korda välja parlamendikomisjonist, mille ülesandeks oli koostada uus liidulepe. Ma ei suutnud neid hallata. Sellepärast nad kujutavad ennast kangelastena, aga me peame veel vaatama, kui palju need kangelased igasugust jama kokku keerasid. Ma arvan, et ma olen ise vastutav selle eest, sest keegi mind töölt ei kõrvaldanud, ma ise lahkusin," vastas Gorbatšov tudengi küsimusele, kas ta peab ennast vastutavaks Nõukogude Liidu kokkuvarisemise eest.
"Tegelikult ei saa ma ennast vabastada vastutusest millegi eest. Kuid kui sa loed mu raamatuid, siis sealt saab samm-sammult selgeks, kes ja mida täpselt tegi," lisas Gorbatšov. | Gorbatšov tunnistas vastutust Nõukogude Liidu kokkuvarisemise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gorbatšov kirjutab seal, et tema suutmatus hallata kaaskonda oli üks põhjustest, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni.
"Ma kõndisin kaks või kolm korda välja parlamendikomisjonist, mille ülesandeks oli koostada uus liidulepe. Ma ei suutnud neid hallata. Sellepärast nad kujutavad ennast kangelastena, aga me peame veel vaatama, kui palju need kangelased igasugust jama kokku keerasid. Ma arvan, et ma olen ise vastutav selle eest, sest keegi mind töölt ei kõrvaldanud, ma ise lahkusin," vastas Gorbatšov tudengi küsimusele, kas ta peab ennast vastutavaks Nõukogude Liidu kokkuvarisemise eest.
"Tegelikult ei saa ma ennast vabastada vastutusest millegi eest. Kuid kui sa loed mu raamatuid, siis sealt saab samm-sammult selgeks, kes ja mida täpselt tegi," lisas Gorbatšov.
### Response:
Gorbatšov tunnistas vastutust Nõukogude Liidu kokkuvarisemise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Lambert mõned aastad tagasi oma antiloopi meenutava maskiga publiku ette astus, tekkisid kuulujutud: kes on maski taga? Nils Frahm, kes produtseeris Lamberti albumi? Bonaparte, kes avaldab muusikat sama plaadifirma alt? Pianist Lambert väldib teadlikult igasugust avalikkust oma isiku suhtes, kuid seda kompenseerib tema erakordne ja tundlik helilooming.
Jazzkaare päev algab aga kell 18 Kadri Voorand Quartetiga. Kadri Voorand on eriline jazzitalent, kelle kirglik esitusstiil, fantaasiarikkad improvisatioonid ja isikupärane looming vaimustavad nii kodupublikut kui ka jazzisõpru mitmel pool maailmas. Esimeste seas pälvis ta noore jazzitalendi auhinna, 2015. aastal võitis ta aasta parima jazzartistina maineka Danske Jazziauhinna. Uue otsingud ja osalus teiste muusikute projektides nii kodu- kui välismaal on temast teinud Eesti ühe armastatuma muusiku. Jazzkaarel esitleb lauljatar koos kitarrist Virgo Sillamaa, bassist Taavo Remmeli ning trummar Ahto Abneriga oma kolmandat autorialbumit.
Kell 19:30 astub publiku ette Domas Aleksa Group. Leedu ühe aktiivsema ja põnevama bassisti uus projekt Time Twister segab jazzi, roki ja teisigi žanre. Värske album salvestati Londonis mitme maa muusikute koostöös. Lisaks muusikale on siin kuulda ka briti muusikapoeedi Ka Boukie häält.
Jazzipäeva võtab kell 21 kokku Eesti-Rootsi taustaga MiaMee. Magusa fassaadi taga peituvad Eesti parimad instrumentalistid ja jõulised elektroonilised biidid. MiaMee liikmed on juba maailmas ilma teinud muusikud, ometi pole bändi puhul tegemist tüüpilise publikulemmikuga. Graatsiliselt üle meloodiate libisedes ja läbi võimsate müsteeriumide võrsudes, on MiaMeed kutsutud ka Eesti Emiliana Torriniks või Björkiks. Jazzkaarel esitatakse lisaks plaadil ilmunud materjalile ka päris uut ja seni veel avaldamata muusikat. | Täna esineb Jazzkaarel salapärane maskiga mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Lambert mõned aastad tagasi oma antiloopi meenutava maskiga publiku ette astus, tekkisid kuulujutud: kes on maski taga? Nils Frahm, kes produtseeris Lamberti albumi? Bonaparte, kes avaldab muusikat sama plaadifirma alt? Pianist Lambert väldib teadlikult igasugust avalikkust oma isiku suhtes, kuid seda kompenseerib tema erakordne ja tundlik helilooming.
Jazzkaare päev algab aga kell 18 Kadri Voorand Quartetiga. Kadri Voorand on eriline jazzitalent, kelle kirglik esitusstiil, fantaasiarikkad improvisatioonid ja isikupärane looming vaimustavad nii kodupublikut kui ka jazzisõpru mitmel pool maailmas. Esimeste seas pälvis ta noore jazzitalendi auhinna, 2015. aastal võitis ta aasta parima jazzartistina maineka Danske Jazziauhinna. Uue otsingud ja osalus teiste muusikute projektides nii kodu- kui välismaal on temast teinud Eesti ühe armastatuma muusiku. Jazzkaarel esitleb lauljatar koos kitarrist Virgo Sillamaa, bassist Taavo Remmeli ning trummar Ahto Abneriga oma kolmandat autorialbumit.
Kell 19:30 astub publiku ette Domas Aleksa Group. Leedu ühe aktiivsema ja põnevama bassisti uus projekt Time Twister segab jazzi, roki ja teisigi žanre. Värske album salvestati Londonis mitme maa muusikute koostöös. Lisaks muusikale on siin kuulda ka briti muusikapoeedi Ka Boukie häält.
Jazzipäeva võtab kell 21 kokku Eesti-Rootsi taustaga MiaMee. Magusa fassaadi taga peituvad Eesti parimad instrumentalistid ja jõulised elektroonilised biidid. MiaMee liikmed on juba maailmas ilma teinud muusikud, ometi pole bändi puhul tegemist tüüpilise publikulemmikuga. Graatsiliselt üle meloodiate libisedes ja läbi võimsate müsteeriumide võrsudes, on MiaMeed kutsutud ka Eesti Emiliana Torriniks või Björkiks. Jazzkaarel esitatakse lisaks plaadil ilmunud materjalile ka päris uut ja seni veel avaldamata muusikat.
### Response:
Täna esineb Jazzkaarel salapärane maskiga mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valgevenes Tšornobõli keeluala serval pakkus piimakarja pidaja Nikolai Tšubenok külastajatele klaasi värskelt valatud piima. AP ajakirjanikud keeldusid seda joomast, kuid andsid pudeli edasi laboratooriumile, mis kinnitas, et piim sisaldab radioaktiivseid isotoope kümme korda rohkem kui riigi toiduohutuse piirangutega lubatud, vahendas The New York Times.
See leid maailma rängima tuumakatastroofi 30. aastapäeva eel viitas sellele, et 1986. aasta 26. aprilli sündmuse tagajärjed naaberriigis Ukrainas mõjutavad jätkuvalt elu Valgevenes.
Valgevene valitsus paistab aga olevat otsustanud taastada pikalt seisnud maa kasutamise põllumajanduses ning kuna riigis lahkarvamusi ei tunnistata, on vastuseis sellele poliitikale väike.
AP ajakirjanike ringreis 2200 ruutkilomeetri suurusel Polesje riiklikul radiatsiooni-ökoloogilisel kaitsealal näitab, et rahvas pöörab vähe tähelepanu sellele, et maapinnas võib jätkuvalt leiduda võimalikke vähkkasvajat tekitavaid isotoope. Kohalikud põllupidajad arvavad, et kuna mingeid mutatsioone ja silmapaistvaid terviseprobleeme pole, tähendab see, et Tšornobõli põhjustatud mured on jäänud ajalukku.
"Ohtu ei ole. Kuidas saab karta radiatsiooni?" ütles Tšubenok, kes on alates 2014. aastast tootnud piima oma farmis, mis asub 45 kilomeetri kaugusel Tšornobõli katastroofipaigast ja 2 kilomeetri kaugusel piirangutsoonist, kus on jätkuvalt ametlikult keelatud alaliselt elada.
Farmer Nikolai Tšubenok ütles uhkusega, et tema 50 piimalehma toodavad kuni kaks tonni piima päevas kohalikule tootjale Milkavita. Viimase toodetud parmesani juustu müüakse peamiselt Venemaal.
Tšubenok ütles, et loodab kahekordistada oma karja suurust ja hakata kohapeal tootma juustu.
Alates 1994. aastast, mil president Aleksandr Lukašenka sai võimule, on ta peatanud kohustusliku keelutsooni lähedal elavate inimeste ümberasustamisprogrammi ja töötanud välja plaani hävitada tühjaks jäänud külad ning muuta need maad põllu- ja karjamaadeks.
Tšornobõli tuumajaama plahvatus tähendas, et 138 000 sellele kõige lähemal elavat valgevenelast pidid ümber asuma, umbes 200 000 läheduses elavat inimest lahkusid vabatahtlikult.
Piim sisaldab radioaktiivset isotoopi strontsium-90
Üks valitsuse tähtsamaid kriitikuid, doktor Juri Bandaževski kõrvaldati Valgevene uuringute instituudi direktori kohalt ja mõisteti 2001. aastal korruptsioonisüüdistuse alusel vangi. Inimõigusaktivistide hinnangul oli tema süüdimõistmine poliitiliselt motiveeritud. Pärast vabanemist 2005. aastal on ta taastanud oma teadustöö seoses Tšornobõliga seotud vähijuhtumitega. Tema tööd toetab Euroopa Liit.
Nüüd Ukrainas tegutsev Bandaževski ütles, et pole kahtlustki, et Valgevene ei suuda oma kodanikke kaitsta toiduainetes leiduvate kantserogeenide eest.
"Valgevenes ei kaitsta rahvastikku radiatsiooni eest. Vastupidi, valitsus püüab veenda inimesi radiatsioonile tähelepanu mitte pöörama, toitu kasvatatakse saastunud aladel ja saadetakse igale poole riigis," selgitas ta.
Bandaževski sõnu toetab seda ka AP tellitud test. Riiklik Minski hügieeni ja epidemioloogia keskus teatas, et leidis Tšubenoki piimast strontsium-90 isotoopi. Tegemist on radioaktiivse istoobiga, mida seostatakse kasvajate ja südame-veresoonkonna haigustega.
Strontsium-90 osakesi sisaldus piimas 10 korda rohkem, kui Valgevene toiduohutuse nõuded lubavad.
Test aga ei olnud piisav, et selgitada välja raskemaid radioaktiivseid isotoope, mida seostatakse radioaktiivse tolmuga, sealhulgas ameriitsiumi ja plutooniumi sisaldust.
Valgevene põllumajandusministeeriumi teatel ei tohiks strontsium-90 tase ületada toidus ja joogis 3,7 bekerelli kilogrammi kohta (Bq/kg).
Minski laboratoorium aga kinnitas AP-le, et piimanäidis sisaldas 37,5 Bq/kg.
Strontsium-90 isotoop tekib harilikult tuumalõhustumise käigus ja teadlaste sõnul käitub strontsium-90 tarbimisel sarnaselt kaltsiumile ning ladestub luudel.
Ettevõte lükkab testi tulemuse tagasi
Ettevõtte Milkavita peainsener Maia Fedontšuk aga tõrjus testi tulemusi. Tema sõnul on AP tellitud laboriuuringu tulemus võimatu. Ettevõtte kinnitusel näitavad nende endi testid, et piim sisaldab radioaktiivseid isotoope palju madalamal tasemel kui kehtestatud ohutusnõuded.
"See on võimatu. Me teeme ise ka teste. Seal peab olema mingi segadus," ütles ta ja lisas, et ettevõte testib igat Tšubenokilt saadavat piimapartiid ja teeb iga poole aasta tagant põhjalikumad analüüsid.
Ta selgitas, et ettevõtte enda labori analüüside kohaselt sisaldab kogu piimatoodang keskmiselt 2,85 Bq/kg.
Tervishoiuametnike sõnul sõltub madalal tasemel radioaktiivsete isotoopide oht suuresti tarbimise kestvusest ja iga inimese füsioloogiast.
Kohalik vabakaubanduse ühendus aga, kuhu kuuluvad Valgevene ja Venemaa, lubab strontsium-90 taset toiduainetes 25 Bq/kg, mis on siiski madalam võrreldes AP tellitud testiga.
Radioaktiivse toidu sissesöömine võib olla ohtlik
Valgevene radioloogia instituudi asedirektor Natalja Timohhina kinnitas, et Valgevene lubab toidutootjatel viia ise läbi oma toiduohutuse järelevalvet. Tema sõnul pole aga laboratooriumitel vajalikke vahendeid, et tuvastada ameriitsiumi olemasolu toiduainetes. Ameriitsiumit esineb hinnanguliselt 2 protsendis Valgevene künnikihis ja see kujutab endast terviseohtu veel 270 aastat.
"Ühekordne saastunud toidu sissesöömine ei ole väga ohtlik. Ohtlik on radionukliidide kogunemine kehas," ütles Timohhina.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vähiuuringute üksuse doktor Ausrele Kesminiene selgitas, et radioaktiivse toidu tarbimist seostatakse peamiselt kilpnäärmevähi arenguga. Kilpnäärmevähk ei ole tavaliselt surmav, kui see vara avastatakse.
WHO ametnikud ütlevad, et nemad sõltuvad oma raportites Valgevene haruorganisatsioonide andmetest, kes peaksid neid teavitama Tšornobõliga seotud ohtudest.
WHO pressiesindaja Gregory Hartl ütles, et agentuuril ei ole õigust reguleerida või teha järelevalvet toiduohutuse kohta, isegi toodete kohta, mida eksporditakse teistesse riikidesse, sest see on riikide vastutus.
"Radiatsiooni mõjud, vähkkasvajate areng ja nende mõjud regioonile avalduvad pika aja jooksul. Seega me ei ole näinud veel selle lõppu. Kahtlemata tuleb mõningane tõus vähkkasvajates," ütles Hartl.
Tema kinnitusel ei ole WHO ametnikud saanud Valgevenelt teateid ohtudest.
Valgevene tegelemist Tšornobõli katastroofi tagajärgedega kritiseerivad keskkonnaaktivistid ütlevad, et valitsus ei ole loonud vahendeid, uurimaks korruptsiooni toidutööstuses. Selle tõttu ei ole nende sõnul ühtki Valgevene toidutootjat iial võetud vastutusele selle eest, kui nad on kasutanud koostisosi või tootnud kaupu, mis sisaldavad lubatust suuremas koguses radioaktiivseid aineid.
Valgevene ökoloogilise grupi Green Network asutaja Irina Sukhyi ütles, et toidutööstuse ettevõtted on enesekindlalt talle öelnud, et tooteid ja nende koostisosi lahjendatakse, et vähendada võimalike radioaktiivsete ainete mõju Ukraina piiri ääres tegutsevate pakkujate toodetes.
"Selline väidetav lahjendamine vähendab võimalike kantserogeensete isotoopide taset piimatoodetes ja töödeldud lihas allapoole lubatud kogust, kuid on tervisele siiski ohtlik," ültes Sukhyi.
Valgevene eriolukordade ministeerium, kes on vastutav Tšornobõli tagajärgedega tegelemise eest, ütles, et kilpnäärmevähi juhtude arv lastel on 33 korda kõrgem kui enne tuumajaama plahvatust. Ka täiskasvanutel on see mitu korda kõrgem.
Nii keelutsoonis kui selle läheduses tegutsevate põllupidajate sõnul ei ole näha selgeid märke tuumaohtudest ning nad pole mures. Samuti pole neile antud juhiseid, kuidas vähendada radioaktiivsete isotoopide sattumist toiduahelasse. | Tšornobõli keeluala läheduses toodetud piim sisaldab radioaktiivset ainet lubatust 10 korda rohkem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valgevenes Tšornobõli keeluala serval pakkus piimakarja pidaja Nikolai Tšubenok külastajatele klaasi värskelt valatud piima. AP ajakirjanikud keeldusid seda joomast, kuid andsid pudeli edasi laboratooriumile, mis kinnitas, et piim sisaldab radioaktiivseid isotoope kümme korda rohkem kui riigi toiduohutuse piirangutega lubatud, vahendas The New York Times.
See leid maailma rängima tuumakatastroofi 30. aastapäeva eel viitas sellele, et 1986. aasta 26. aprilli sündmuse tagajärjed naaberriigis Ukrainas mõjutavad jätkuvalt elu Valgevenes.
Valgevene valitsus paistab aga olevat otsustanud taastada pikalt seisnud maa kasutamise põllumajanduses ning kuna riigis lahkarvamusi ei tunnistata, on vastuseis sellele poliitikale väike.
AP ajakirjanike ringreis 2200 ruutkilomeetri suurusel Polesje riiklikul radiatsiooni-ökoloogilisel kaitsealal näitab, et rahvas pöörab vähe tähelepanu sellele, et maapinnas võib jätkuvalt leiduda võimalikke vähkkasvajat tekitavaid isotoope. Kohalikud põllupidajad arvavad, et kuna mingeid mutatsioone ja silmapaistvaid terviseprobleeme pole, tähendab see, et Tšornobõli põhjustatud mured on jäänud ajalukku.
"Ohtu ei ole. Kuidas saab karta radiatsiooni?" ütles Tšubenok, kes on alates 2014. aastast tootnud piima oma farmis, mis asub 45 kilomeetri kaugusel Tšornobõli katastroofipaigast ja 2 kilomeetri kaugusel piirangutsoonist, kus on jätkuvalt ametlikult keelatud alaliselt elada.
Farmer Nikolai Tšubenok ütles uhkusega, et tema 50 piimalehma toodavad kuni kaks tonni piima päevas kohalikule tootjale Milkavita. Viimase toodetud parmesani juustu müüakse peamiselt Venemaal.
Tšubenok ütles, et loodab kahekordistada oma karja suurust ja hakata kohapeal tootma juustu.
Alates 1994. aastast, mil president Aleksandr Lukašenka sai võimule, on ta peatanud kohustusliku keelutsooni lähedal elavate inimeste ümberasustamisprogrammi ja töötanud välja plaani hävitada tühjaks jäänud külad ning muuta need maad põllu- ja karjamaadeks.
Tšornobõli tuumajaama plahvatus tähendas, et 138 000 sellele kõige lähemal elavat valgevenelast pidid ümber asuma, umbes 200 000 läheduses elavat inimest lahkusid vabatahtlikult.
Piim sisaldab radioaktiivset isotoopi strontsium-90
Üks valitsuse tähtsamaid kriitikuid, doktor Juri Bandaževski kõrvaldati Valgevene uuringute instituudi direktori kohalt ja mõisteti 2001. aastal korruptsioonisüüdistuse alusel vangi. Inimõigusaktivistide hinnangul oli tema süüdimõistmine poliitiliselt motiveeritud. Pärast vabanemist 2005. aastal on ta taastanud oma teadustöö seoses Tšornobõliga seotud vähijuhtumitega. Tema tööd toetab Euroopa Liit.
Nüüd Ukrainas tegutsev Bandaževski ütles, et pole kahtlustki, et Valgevene ei suuda oma kodanikke kaitsta toiduainetes leiduvate kantserogeenide eest.
"Valgevenes ei kaitsta rahvastikku radiatsiooni eest. Vastupidi, valitsus püüab veenda inimesi radiatsioonile tähelepanu mitte pöörama, toitu kasvatatakse saastunud aladel ja saadetakse igale poole riigis," selgitas ta.
Bandaževski sõnu toetab seda ka AP tellitud test. Riiklik Minski hügieeni ja epidemioloogia keskus teatas, et leidis Tšubenoki piimast strontsium-90 isotoopi. Tegemist on radioaktiivse istoobiga, mida seostatakse kasvajate ja südame-veresoonkonna haigustega.
Strontsium-90 osakesi sisaldus piimas 10 korda rohkem, kui Valgevene toiduohutuse nõuded lubavad.
Test aga ei olnud piisav, et selgitada välja raskemaid radioaktiivseid isotoope, mida seostatakse radioaktiivse tolmuga, sealhulgas ameriitsiumi ja plutooniumi sisaldust.
Valgevene põllumajandusministeeriumi teatel ei tohiks strontsium-90 tase ületada toidus ja joogis 3,7 bekerelli kilogrammi kohta (Bq/kg).
Minski laboratoorium aga kinnitas AP-le, et piimanäidis sisaldas 37,5 Bq/kg.
Strontsium-90 isotoop tekib harilikult tuumalõhustumise käigus ja teadlaste sõnul käitub strontsium-90 tarbimisel sarnaselt kaltsiumile ning ladestub luudel.
Ettevõte lükkab testi tulemuse tagasi
Ettevõtte Milkavita peainsener Maia Fedontšuk aga tõrjus testi tulemusi. Tema sõnul on AP tellitud laboriuuringu tulemus võimatu. Ettevõtte kinnitusel näitavad nende endi testid, et piim sisaldab radioaktiivseid isotoope palju madalamal tasemel kui kehtestatud ohutusnõuded.
"See on võimatu. Me teeme ise ka teste. Seal peab olema mingi segadus," ütles ta ja lisas, et ettevõte testib igat Tšubenokilt saadavat piimapartiid ja teeb iga poole aasta tagant põhjalikumad analüüsid.
Ta selgitas, et ettevõtte enda labori analüüside kohaselt sisaldab kogu piimatoodang keskmiselt 2,85 Bq/kg.
Tervishoiuametnike sõnul sõltub madalal tasemel radioaktiivsete isotoopide oht suuresti tarbimise kestvusest ja iga inimese füsioloogiast.
Kohalik vabakaubanduse ühendus aga, kuhu kuuluvad Valgevene ja Venemaa, lubab strontsium-90 taset toiduainetes 25 Bq/kg, mis on siiski madalam võrreldes AP tellitud testiga.
Radioaktiivse toidu sissesöömine võib olla ohtlik
Valgevene radioloogia instituudi asedirektor Natalja Timohhina kinnitas, et Valgevene lubab toidutootjatel viia ise läbi oma toiduohutuse järelevalvet. Tema sõnul pole aga laboratooriumitel vajalikke vahendeid, et tuvastada ameriitsiumi olemasolu toiduainetes. Ameriitsiumit esineb hinnanguliselt 2 protsendis Valgevene künnikihis ja see kujutab endast terviseohtu veel 270 aastat.
"Ühekordne saastunud toidu sissesöömine ei ole väga ohtlik. Ohtlik on radionukliidide kogunemine kehas," ütles Timohhina.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vähiuuringute üksuse doktor Ausrele Kesminiene selgitas, et radioaktiivse toidu tarbimist seostatakse peamiselt kilpnäärmevähi arenguga. Kilpnäärmevähk ei ole tavaliselt surmav, kui see vara avastatakse.
WHO ametnikud ütlevad, et nemad sõltuvad oma raportites Valgevene haruorganisatsioonide andmetest, kes peaksid neid teavitama Tšornobõliga seotud ohtudest.
WHO pressiesindaja Gregory Hartl ütles, et agentuuril ei ole õigust reguleerida või teha järelevalvet toiduohutuse kohta, isegi toodete kohta, mida eksporditakse teistesse riikidesse, sest see on riikide vastutus.
"Radiatsiooni mõjud, vähkkasvajate areng ja nende mõjud regioonile avalduvad pika aja jooksul. Seega me ei ole näinud veel selle lõppu. Kahtlemata tuleb mõningane tõus vähkkasvajates," ütles Hartl.
Tema kinnitusel ei ole WHO ametnikud saanud Valgevenelt teateid ohtudest.
Valgevene tegelemist Tšornobõli katastroofi tagajärgedega kritiseerivad keskkonnaaktivistid ütlevad, et valitsus ei ole loonud vahendeid, uurimaks korruptsiooni toidutööstuses. Selle tõttu ei ole nende sõnul ühtki Valgevene toidutootjat iial võetud vastutusele selle eest, kui nad on kasutanud koostisosi või tootnud kaupu, mis sisaldavad lubatust suuremas koguses radioaktiivseid aineid.
Valgevene ökoloogilise grupi Green Network asutaja Irina Sukhyi ütles, et toidutööstuse ettevõtted on enesekindlalt talle öelnud, et tooteid ja nende koostisosi lahjendatakse, et vähendada võimalike radioaktiivsete ainete mõju Ukraina piiri ääres tegutsevate pakkujate toodetes.
"Selline väidetav lahjendamine vähendab võimalike kantserogeensete isotoopide taset piimatoodetes ja töödeldud lihas allapoole lubatud kogust, kuid on tervisele siiski ohtlik," ültes Sukhyi.
Valgevene eriolukordade ministeerium, kes on vastutav Tšornobõli tagajärgedega tegelemise eest, ütles, et kilpnäärmevähi juhtude arv lastel on 33 korda kõrgem kui enne tuumajaama plahvatust. Ka täiskasvanutel on see mitu korda kõrgem.
Nii keelutsoonis kui selle läheduses tegutsevate põllupidajate sõnul ei ole näha selgeid märke tuumaohtudest ning nad pole mures. Samuti pole neile antud juhiseid, kuidas vähendada radioaktiivsete isotoopide sattumist toiduahelasse.
### Response:
Tšornobõli keeluala läheduses toodetud piim sisaldab radioaktiivset ainet lubatust 10 korda rohkem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 36-aastasel Tinkoffi meeskonna ratturil on kaasasündinud südamerike, mis aasta alguses rohkem märku hakkas andma, vahendab Spordipartner.ee.
„Viimased uuringud tuvastasid südame rütmihäire, mida pole varem esinenud,” märkis kolme lapse isa Rogers oma avalduses. „Kui lisada viimasele diagnoosile kaasasündinud südamerike, siis pole mul muud valikut – mu karjäär peab lõppema.”
Aastatel 2003-2005 kolm korda järjest eraldistardis MM-kulla võitnud Rogers pälvis Ateena olümpial samal alal pronksi tagantjärele, kui võitja Tyler Hamilton veredopingu kasutamise pärast diskvalifitseeriti. | Kolmekordne maailmameister pidi päevapealt tippspordist lahkuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
36-aastasel Tinkoffi meeskonna ratturil on kaasasündinud südamerike, mis aasta alguses rohkem märku hakkas andma, vahendab Spordipartner.ee.
„Viimased uuringud tuvastasid südame rütmihäire, mida pole varem esinenud,” märkis kolme lapse isa Rogers oma avalduses. „Kui lisada viimasele diagnoosile kaasasündinud südamerike, siis pole mul muud valikut – mu karjäär peab lõppema.”
Aastatel 2003-2005 kolm korda järjest eraldistardis MM-kulla võitnud Rogers pälvis Ateena olümpial samal alal pronksi tagantjärele, kui võitja Tyler Hamilton veredopingu kasutamise pärast diskvalifitseeriti.
### Response:
Kolmekordne maailmameister pidi päevapealt tippspordist lahkuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevaleht kirjutab, et Eesti laevanduses on kaks tõsist probleemi ehk suured kaubalaevad ei sõida meie lipu all ja meie meremehed kipuvad oma makse pigem Läti riigile maksma.
Arikase sõnul on põhjuseks, miks laevad Eesti lipu all ei ole, eelkõige meie maksukeskkond, mis ei ole teiste lipuriikidega võrreledes konkurentsivõimeline.
"Praegu on üle 60 kaubalaeva omanikud küll Eestist pärit, kuid nende laevad sõidavad teiste lippude all," nentis Arikas.
Arakase hinnangul peaks riigi soov olema pakkuda tingimusi, mis motiveeriksid laevaomanikke oma laevu Eesti lipu all registreerima.
"Vajalikud muudatused jaotuvad kahte gruppi: tehnilised ning sotisaal- ja maksundusalased. Tehniliste teemade alla kuukub näiteks see, et kõik laevaregistriga seotud toimingud oleksid kasutajale võimalikult mugavad ja arvestaksid valdkonna iseärasusi," ütles Arikas.
Tema sõnul ei ole maksusüsteemi muudatuste puhul küsimus selles, et me soovime maksta vähem makse, vaid muuta maksusüteemi nii, et see muudaks meid konkurentsivõimelisemaks.
"Tuleb luua olukord, kus tänu madalamale maksumäärale kogutakse rohkem makse," märkis ta ja lisas, et maksuteematika jaguneb kaheks ehk esiteks meremehed ja teiseks laevad koos reederitega. | Veeteede ameti juht: riik peab kehtestama meremehi motiveeriva maksusüsteemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevaleht kirjutab, et Eesti laevanduses on kaks tõsist probleemi ehk suured kaubalaevad ei sõida meie lipu all ja meie meremehed kipuvad oma makse pigem Läti riigile maksma.
Arikase sõnul on põhjuseks, miks laevad Eesti lipu all ei ole, eelkõige meie maksukeskkond, mis ei ole teiste lipuriikidega võrreledes konkurentsivõimeline.
"Praegu on üle 60 kaubalaeva omanikud küll Eestist pärit, kuid nende laevad sõidavad teiste lippude all," nentis Arikas.
Arakase hinnangul peaks riigi soov olema pakkuda tingimusi, mis motiveeriksid laevaomanikke oma laevu Eesti lipu all registreerima.
"Vajalikud muudatused jaotuvad kahte gruppi: tehnilised ning sotisaal- ja maksundusalased. Tehniliste teemade alla kuukub näiteks see, et kõik laevaregistriga seotud toimingud oleksid kasutajale võimalikult mugavad ja arvestaksid valdkonna iseärasusi," ütles Arikas.
Tema sõnul ei ole maksusüsteemi muudatuste puhul küsimus selles, et me soovime maksta vähem makse, vaid muuta maksusüteemi nii, et see muudaks meid konkurentsivõimelisemaks.
"Tuleb luua olukord, kus tänu madalamale maksumäärale kogutakse rohkem makse," märkis ta ja lisas, et maksuteematika jaguneb kaheks ehk esiteks meremehed ja teiseks laevad koos reederitega.
### Response:
Veeteede ameti juht: riik peab kehtestama meremehi motiveeriva maksusüsteemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarjas astuvad üles mitmed muusikud, nende seas näiteks Nine Inch Nailsist tuntud Trent Reznor ning tema abikaasa Mariqueen Maandig Reznor - samuti ka Robin Finck, vahendas Pitchfork. Teiste seas võib sarjas "Twin Peaksi" uusversioonis ka Sky Ferreira't, Eddie Vedderit Pearl Jami'st, Sharon van Ettenit ning Ruth Radelet Chromatics'ist. David Lynch on lubanud ka ise näitlejana üles astuda.
Lisaks erinevatele muusikutele mängivad sarjas Michael Cera, Naomi Watts, Jennifer Jason Leigh, Amanda Seyfried, Jim Belushi, Tim Rotyh, Ashley Judd, Laura Dern, David Koechner. "Twin Peaksi" naasevad ka David Duchovny, Sherilyn Fenn, Miguel Ferrer, Catherine E. Coulson, Russ Tamblyn ja Carel Struycen.
Sari jõuab kanali Showtime ekraanile 2017. aastal. | Avaldati "Twin Peaksi" uusversiooni näitlejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarjas astuvad üles mitmed muusikud, nende seas näiteks Nine Inch Nailsist tuntud Trent Reznor ning tema abikaasa Mariqueen Maandig Reznor - samuti ka Robin Finck, vahendas Pitchfork. Teiste seas võib sarjas "Twin Peaksi" uusversioonis ka Sky Ferreira't, Eddie Vedderit Pearl Jami'st, Sharon van Ettenit ning Ruth Radelet Chromatics'ist. David Lynch on lubanud ka ise näitlejana üles astuda.
Lisaks erinevatele muusikutele mängivad sarjas Michael Cera, Naomi Watts, Jennifer Jason Leigh, Amanda Seyfried, Jim Belushi, Tim Rotyh, Ashley Judd, Laura Dern, David Koechner. "Twin Peaksi" naasevad ka David Duchovny, Sherilyn Fenn, Miguel Ferrer, Catherine E. Coulson, Russ Tamblyn ja Carel Struycen.
Sari jõuab kanali Showtime ekraanile 2017. aastal.
### Response:
Avaldati "Twin Peaksi" uusversiooni näitlejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 7.45 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Laagna teel, kus 62-aastane Anatoli sõitis liinibussiga Volvo tagant otsa fooriga reguleeritud ülekäiguraja ees peatunud sõiduautole Subaru Legacy, mida juhtis 37-aastane Stanislav. Kokkupõrke tõttu kukkus liinibussis reisija, 48-aastane Konstantin, kes sai viga ta toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 19.22 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee ja Assaku-Jüri maantee ristmikul, kus esialgsetel andmetel sõitis 46-aastane Kristel Audi A6-ga Tallinna ringteele, kuid ei andnud sõidueesõigust omanud Honda Civicule, mida juhtis 47-aastane Larissa. Avariis sai viga Honda juht, kes toiemtati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga kaks inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 7.45 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Laagna teel, kus 62-aastane Anatoli sõitis liinibussiga Volvo tagant otsa fooriga reguleeritud ülekäiguraja ees peatunud sõiduautole Subaru Legacy, mida juhtis 37-aastane Stanislav. Kokkupõrke tõttu kukkus liinibussis reisija, 48-aastane Konstantin, kes sai viga ta toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 19.22 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee ja Assaku-Jüri maantee ristmikul, kus esialgsetel andmetel sõitis 46-aastane Kristel Audi A6-ga Tallinna ringteele, kuid ei andnud sõidueesõigust omanud Honda Civicule, mida juhtis 47-aastane Larissa. Avariis sai viga Honda juht, kes toiemtati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga kaks inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bankasil ei tekkinud 5.-8. koha turniiril suuri probleeme, kui kahel korral tõestati oma paremust kõigi kolme põhiturniiril kehvema koha saavutanud võistkonna vastu. Viies esimeses mängus (kokku kaks punkti) vaid episoodiliselt väljakul käinud Oliver Venno alustas hooaja viimast mängu algkoosseisus ja kogus lõpuks kaheksa punkti. 23 tõstest realiseeris eestlane seitse ja lisas ühe blokipunkti, vahendab volley.ee.
Ootuspäraselt oleks Venno tahtnud koduklubi rohkem aidata: „Hooajaga võib enam-vähem rahule jääda, kuigi oleks tahtnud rohkem mängida."”
Põhiturniiril 110 ja 5.-8. koha turniiril 10 punkti kogunud Venno hõivas 120 punktiga hooaja kokkuvõttes 60. koha. Silmapaistvaima etteaste tegi eestlane 21. veebruaril põhiturniiril Bankasi järel kuuendaks tulnud Ankara Maliye Milli Piyango vastu, tuues 3:1 (-23, 22, 26, 22) võidumängus 26 punkti. Bankasi põhidiagonaalründaja Marcus Nilsson kogus põhiturniiril 285 ja 5.-8. koha turniiril 87 punkti, mis andis kokkuvõttes üheksanda koha.
Türgi meistriks tuli põhiturniiri parim ja tänavu Meistrite liigas kuue parema hulka jõudnud Ankara Halkbank. | Oliver Venno koduklubi sai Türgis viienda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bankasil ei tekkinud 5.-8. koha turniiril suuri probleeme, kui kahel korral tõestati oma paremust kõigi kolme põhiturniiril kehvema koha saavutanud võistkonna vastu. Viies esimeses mängus (kokku kaks punkti) vaid episoodiliselt väljakul käinud Oliver Venno alustas hooaja viimast mängu algkoosseisus ja kogus lõpuks kaheksa punkti. 23 tõstest realiseeris eestlane seitse ja lisas ühe blokipunkti, vahendab volley.ee.
Ootuspäraselt oleks Venno tahtnud koduklubi rohkem aidata: „Hooajaga võib enam-vähem rahule jääda, kuigi oleks tahtnud rohkem mängida."”
Põhiturniiril 110 ja 5.-8. koha turniiril 10 punkti kogunud Venno hõivas 120 punktiga hooaja kokkuvõttes 60. koha. Silmapaistvaima etteaste tegi eestlane 21. veebruaril põhiturniiril Bankasi järel kuuendaks tulnud Ankara Maliye Milli Piyango vastu, tuues 3:1 (-23, 22, 26, 22) võidumängus 26 punkti. Bankasi põhidiagonaalründaja Marcus Nilsson kogus põhiturniiril 285 ja 5.-8. koha turniiril 87 punkti, mis andis kokkuvõttes üheksanda koha.
Türgi meistriks tuli põhiturniiri parim ja tänavu Meistrite liigas kuue parema hulka jõudnud Ankara Halkbank.
### Response:
Oliver Venno koduklubi sai Türgis viienda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nende otsuste tähendus Läänemere keskkonnakaitse ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide valguses vajab Rootsi ühiskonnas senisest ulatuslikumat arutelu, teatas liit ERR.ee-le.
"Oleme murelikult jälginud arenguid Läänemere mõlemal kaldal. Nord Streami paigaldatavad gaasijuhtmed on keskkonnaohuna arvestatavaks riskifaktoriks meie niigi saastunud Läänemerele. Viimaste nädalate sündmused näitavad taas ilmekalt, et Putini Venemaa käitumine ei ole usaldusväärne nii keskkonna kui piirkonna julgeoleku aspektist. Ja nagu teada, siis 50 protsenti Nord Streami osakutest kuuluvad Gazpromile," ütles REL poliitika- ja väliskomisjoni juht Evelin Tamm.
Rootsi eestlaste liidu aseesimehe, Eesti kaitseväe endise peainspektori ning luure ja vastuluure ülema Aho Rebase sõnul on Gotland strateegiline baas igale Läänemerd valitseda soovivale riigile ning kui mõelda Venemaa käitumisele oma naaberriikide suhtes, siis võib Slite sadama väljarentimine ohustada nii Rootsi kui Eesti turvalisust.
"On oluline, et Rootsi ei annaks venelastele vaba ligipääsu Gotlandile ja tugevdaks kaitsevõimet kogu saarel," ütles Rebas.
Liit tegi 5. veebruaril pöördumise Rootsi valitsusele, et juhtida tähelepanu Gotlandi Slite sadama renditehingutega seonduvatele julgeolekupoliitiliste ohtudele ja piirkonna kaitsevõime tugevdamise vajadusele.
Välisminister Margot Wallström vastas oma kirjas, et Rootsis on omavalitsustel kohalike investeeringute osas suhteliselt lahtised käed, kuid kinnitas, et Rootsi valitsus kavandab aastateks 2016-2020 kaitsejõudude lisaeelarvesse 10,2 miljardit rootsi krooni.
Rootsi eestlaste liit on Rootsi eestlasi ühendav katusorganisatsioon, millel on 25 liikmesorganisatsiooni ja osakonda üle kogu Rootsi. | Rootsi eestlaste liit: Rootsi ei tohiks anda Venemaale vaba ligipääsu Gotlandile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nende otsuste tähendus Läänemere keskkonnakaitse ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide valguses vajab Rootsi ühiskonnas senisest ulatuslikumat arutelu, teatas liit ERR.ee-le.
"Oleme murelikult jälginud arenguid Läänemere mõlemal kaldal. Nord Streami paigaldatavad gaasijuhtmed on keskkonnaohuna arvestatavaks riskifaktoriks meie niigi saastunud Läänemerele. Viimaste nädalate sündmused näitavad taas ilmekalt, et Putini Venemaa käitumine ei ole usaldusväärne nii keskkonna kui piirkonna julgeoleku aspektist. Ja nagu teada, siis 50 protsenti Nord Streami osakutest kuuluvad Gazpromile," ütles REL poliitika- ja väliskomisjoni juht Evelin Tamm.
Rootsi eestlaste liidu aseesimehe, Eesti kaitseväe endise peainspektori ning luure ja vastuluure ülema Aho Rebase sõnul on Gotland strateegiline baas igale Läänemerd valitseda soovivale riigile ning kui mõelda Venemaa käitumisele oma naaberriikide suhtes, siis võib Slite sadama väljarentimine ohustada nii Rootsi kui Eesti turvalisust.
"On oluline, et Rootsi ei annaks venelastele vaba ligipääsu Gotlandile ja tugevdaks kaitsevõimet kogu saarel," ütles Rebas.
Liit tegi 5. veebruaril pöördumise Rootsi valitsusele, et juhtida tähelepanu Gotlandi Slite sadama renditehingutega seonduvatele julgeolekupoliitiliste ohtudele ja piirkonna kaitsevõime tugevdamise vajadusele.
Välisminister Margot Wallström vastas oma kirjas, et Rootsis on omavalitsustel kohalike investeeringute osas suhteliselt lahtised käed, kuid kinnitas, et Rootsi valitsus kavandab aastateks 2016-2020 kaitsejõudude lisaeelarvesse 10,2 miljardit rootsi krooni.
Rootsi eestlaste liit on Rootsi eestlasi ühendav katusorganisatsioon, millel on 25 liikmesorganisatsiooni ja osakonda üle kogu Rootsi.
### Response:
Rootsi eestlaste liit: Rootsi ei tohiks anda Venemaale vaba ligipääsu Gotlandile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Clippersi ridades pidi kolmandal veerandajal mängu pooleli jätma Chris Paul, kes murdis parema käe keskmise sõrme luu. Mängust lahkumise ajal oli Paul Clippersi edukaim 16 punktiga.
Lõpuks olid Clippersi resultatiivseimad Blake Griffin ja Jeff Green, kes viskasid mõlemad 17 punkti, DeAndre Jordan võttis 15 lauapalli ja viskas seitse punkti.
Võitjate parimana viskas Al-Farouq Aminu 30 punkti ja võttis kümme lauapalli, Mason Plumlee sai kirja 14 lauapalli ja kümme korvisöötu ning kaks punkti.
Charlotte Hornets alistas kodus 89:85 Miami Heati ja viigistas samuti seeria 2:2-le.
Järgmisesse ringi pääses Oklahoma City Thunder, alistades kodusaalis 118:104 Dallas Mavericksi ning võites seeria mängudega 4:1.
NBA play-off’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 2:2
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 2:2
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 2:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 3:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:2 | Paul murdis sõrmeluu ja Portland viigistas seeria, Oklahoma pääses edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Clippersi ridades pidi kolmandal veerandajal mängu pooleli jätma Chris Paul, kes murdis parema käe keskmise sõrme luu. Mängust lahkumise ajal oli Paul Clippersi edukaim 16 punktiga.
Lõpuks olid Clippersi resultatiivseimad Blake Griffin ja Jeff Green, kes viskasid mõlemad 17 punkti, DeAndre Jordan võttis 15 lauapalli ja viskas seitse punkti.
Võitjate parimana viskas Al-Farouq Aminu 30 punkti ja võttis kümme lauapalli, Mason Plumlee sai kirja 14 lauapalli ja kümme korvisöötu ning kaks punkti.
Charlotte Hornets alistas kodus 89:85 Miami Heati ja viigistas samuti seeria 2:2-le.
Järgmisesse ringi pääses Oklahoma City Thunder, alistades kodusaalis 118:104 Dallas Mavericksi ning võites seeria mängudega 4:1.
NBA play-off’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 2:2
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 2:2
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 2:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 3:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:2
### Response:
Paul murdis sõrmeluu ja Portland viigistas seeria, Oklahoma pääses edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna lastehaigla teatel õppuse tõttu küll EMOsse pöördujaid hätta ei jäeta, kuid haigla paneb vanematele südamele, et õppuse tõttu võivad ooteajad pikeneda, vahendasid ERRi teleuudised.
Laste kergemate probleemide puhul soovitab haigla teisi arstiabi võimalusi kaaluda.
Õppust korraldab üleilmse traumapäeva puhul regionaalhaigla kiirabikeskus, et harjutada tegutsemist suurõnnetuste korral. Kannatanuid kehastab umbes 20 grimeeritud lapsharrastusnäitlejat. | Tallinna lastehaiglas toimub täna kriisiõppus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna lastehaigla teatel õppuse tõttu küll EMOsse pöördujaid hätta ei jäeta, kuid haigla paneb vanematele südamele, et õppuse tõttu võivad ooteajad pikeneda, vahendasid ERRi teleuudised.
Laste kergemate probleemide puhul soovitab haigla teisi arstiabi võimalusi kaaluda.
Õppust korraldab üleilmse traumapäeva puhul regionaalhaigla kiirabikeskus, et harjutada tegutsemist suurõnnetuste korral. Kannatanuid kehastab umbes 20 grimeeritud lapsharrastusnäitlejat.
### Response:
Tallinna lastehaiglas toimub täna kriisiõppus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljapaneku juhatab sisse installatsioon, mille peamiseks kujundiks on ekraanitõmmis 1982. aasta Jane Fonda aeroobikavideost. Selle pealkiri Jane Fonda’s Workout viitab treenimis-tööle, mille tsükkel sarnaneselt hooldamis- ja kodutöödele on lõputu. Veneetsia-tüüpi akendega treeningruum ja Fonda värvilisest lycrast aeroobikariided on üks eredamaid läänelikku elustiili sümboliseerivaid elemente, mida kunstnik oma lapsepõlvest mäletab.
Näitusel saab näha ka fotoseeriat “Kümme läbi kümme”, milles kasutatud kujutised on pärit käekellade reklaamidest ning videot “Kallis D”, mille teemaks on tänapäevased armastuse avaldamise viisid.
Näitus leiab aset Hobusepea galeriis alates 28. aprillist ning jääb avatuks 16. maini. | Marge Monko uus isikunäitus vaatab iha koreograafiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljapaneku juhatab sisse installatsioon, mille peamiseks kujundiks on ekraanitõmmis 1982. aasta Jane Fonda aeroobikavideost. Selle pealkiri Jane Fonda’s Workout viitab treenimis-tööle, mille tsükkel sarnaneselt hooldamis- ja kodutöödele on lõputu. Veneetsia-tüüpi akendega treeningruum ja Fonda värvilisest lycrast aeroobikariided on üks eredamaid läänelikku elustiili sümboliseerivaid elemente, mida kunstnik oma lapsepõlvest mäletab.
Näitusel saab näha ka fotoseeriat “Kümme läbi kümme”, milles kasutatud kujutised on pärit käekellade reklaamidest ning videot “Kallis D”, mille teemaks on tänapäevased armastuse avaldamise viisid.
Näitus leiab aset Hobusepea galeriis alates 28. aprillist ning jääb avatuks 16. maini.
### Response:
Marge Monko uus isikunäitus vaatab iha koreograafiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõppenud nädalavahetusel pidasid Tallinnas oma esimest konverentsi rahvusvahelised ratsionalistid, esinejaid ja osalejaid oli 24 riigist üle maailma ning tegemist on inimestega, kes võitlevad pseudoteaduse ja -meditsiini, ohtlike kultuste ja sektide, posijate ja imeravitsejate vastu, kirjutab Eesti Päevaleht.
Konverentsi korraldaja Edamaruku ütles usutluses lehele, et üldiselt on olukord Balti riikides ja Põhjamaades hea, sest inimesed usaldavad valdavalt teaduspõhist lähenemist, kuid siiski on vaja riiklikku seiresüsteemi, mis soolapuhujad ohjes hoiaks.
Tema hinnangul on üks põhjusi, mis soolapuhumist soosib - mugavus. "Selline olukord muudab inimesed naiivsemaks ja ebateadusele vastuvõtlikumaks ning seeläbi haavatavamaks. Hea elu pärsib kriitilist mõtlemist," nentis Edamaruku.
Edamaruku tõdes, et inimesed, kes on korra umbluu lõksu langenud, muutuvad kergeusklikkusele rajatud maailmale väga vastuvõtlikuks.
"See on nagu usk ja hõlmab peale tervise valdkonna ka rahaasju. Teate ju küll neid rikkaks hakkamise õpikuid ja püramiidskeeme," rääkis Edamaruku.
Tema sõnul liiguvad umbluu-maailmas suured summad ja need inimesed on huvitatud oma äri kaitsmisest ning suudavad väga edukalt oma ohvreid ära kasutada. | India ratsionalist: soolapuhujaid peab saama vastutusele võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõppenud nädalavahetusel pidasid Tallinnas oma esimest konverentsi rahvusvahelised ratsionalistid, esinejaid ja osalejaid oli 24 riigist üle maailma ning tegemist on inimestega, kes võitlevad pseudoteaduse ja -meditsiini, ohtlike kultuste ja sektide, posijate ja imeravitsejate vastu, kirjutab Eesti Päevaleht.
Konverentsi korraldaja Edamaruku ütles usutluses lehele, et üldiselt on olukord Balti riikides ja Põhjamaades hea, sest inimesed usaldavad valdavalt teaduspõhist lähenemist, kuid siiski on vaja riiklikku seiresüsteemi, mis soolapuhujad ohjes hoiaks.
Tema hinnangul on üks põhjusi, mis soolapuhumist soosib - mugavus. "Selline olukord muudab inimesed naiivsemaks ja ebateadusele vastuvõtlikumaks ning seeläbi haavatavamaks. Hea elu pärsib kriitilist mõtlemist," nentis Edamaruku.
Edamaruku tõdes, et inimesed, kes on korra umbluu lõksu langenud, muutuvad kergeusklikkusele rajatud maailmale väga vastuvõtlikuks.
"See on nagu usk ja hõlmab peale tervise valdkonna ka rahaasju. Teate ju küll neid rikkaks hakkamise õpikuid ja püramiidskeeme," rääkis Edamaruku.
Tema sõnul liiguvad umbluu-maailmas suured summad ja need inimesed on huvitatud oma äri kaitsmisest ning suudavad väga edukalt oma ohvreid ära kasutada.
### Response:
India ratsionalist: soolapuhujaid peab saama vastutusele võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavused Eesti autospordi koondislased Niinemäe ja Valter tulid möödunud aastal väga tihedas konkurentsis Eesti meistriks nii juunioride kui ka esiveoliste R2 autode klassis. Esmaspäeval toimunud pressibriifingul tutvustasid rallimeister Miko Niinemäe ja kaardilugeja Martin Valter uue hooaja plaane ning Eesti Autospordi Liidu peasekretär Margus Kiiver andis ülevaate Eesti rallispordi seisust.
„Üks meie kindel eesmärk sel aastal on muidugi Eesti meistritiitli kaitsmine juunioride arvestuses, kuid ülimaks ambitsiooniks võime nimetada poodiumikohta Euroopa meistrivõistlustel,” teatas Niinemäe. Tema sõnul plaanib Niinemäe-Valteri tiim Eesti sõitude kõrval läbida kaks-kolm Euroopa sarja võistlust ning võita vähemalt ühe Euroopa meistrivõistluste etapi juunioride arvestuses.
Niinemäe teeb 2016. aasta hooajal koostööd ennustusportaaliga OlyBet, kelle toetus aitab planeeritud sõidud realiseerida.
Ka tänavu jõuab Eestisse Euroopa autoralli meistrivõistluste sari – juuli keskel sõidetav auto24 Rally Estonia. See on ka ühtlasi Euroopa juunioride meistrivõistluste etapp ning hea võimalus Eesti sõitjatele nii juunioride kui ka üldarvestuses ennast Euroopa sarja tippudega võrrelda. „Kodus sõidetava ralli eeliseks on kohalike olude tundmine ja seda on varasematel aastatel väga edukalt ära kasutatud,” ütles Eesti Autospordi Liidu peasekretär Margus Kiiver.
Kiiveri sõnul kuuluvad Miko Niinemäe ja Martin Valter kindlasti Eesti noorte autosportlaste tippseltskonda. „Meil on hea meel näha, et meie sõitjad püüavad jalga ukse vahele saada ka rahvusvahelises konkurentsis. Eesti on üle maailma tuntud rallimaa ja hetkel on konkurents kodustel meistrivõistlustel väga tugev. Selleks, et suudaksime leida ja tuua noori lootustandvaid sõitjaid autospordi juurde, on meie head partnerid koostöös alaliiduga vedamas tugevaid noortesarju ja kutsume sellel aastal ellu veel ühe vahesarja, mis aitab noori rohkem autospordi juurde tuua,” lisas Kiiver.
Kiiveri sõnul on Eestis korralik arv sõitjaid ning 2016. aasta hooajal näeb Eesti autoralli meistrivõistlustel keskmiselt 80-90 meeskonda iga ralli kohta, kus eestlaste osakaal on 70-80%. Kokku sõidetakse tänavu seitse etappi: lisaks talvel toimunud etapile Lätis ootavad sõitjaid rallid Harjumaal, Läänemaal, Võrumaal, Tallinnas, Tartus ja Saaremaal. | Miko Niinemäe sihib Euroopas poodiumile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavused Eesti autospordi koondislased Niinemäe ja Valter tulid möödunud aastal väga tihedas konkurentsis Eesti meistriks nii juunioride kui ka esiveoliste R2 autode klassis. Esmaspäeval toimunud pressibriifingul tutvustasid rallimeister Miko Niinemäe ja kaardilugeja Martin Valter uue hooaja plaane ning Eesti Autospordi Liidu peasekretär Margus Kiiver andis ülevaate Eesti rallispordi seisust.
„Üks meie kindel eesmärk sel aastal on muidugi Eesti meistritiitli kaitsmine juunioride arvestuses, kuid ülimaks ambitsiooniks võime nimetada poodiumikohta Euroopa meistrivõistlustel,” teatas Niinemäe. Tema sõnul plaanib Niinemäe-Valteri tiim Eesti sõitude kõrval läbida kaks-kolm Euroopa sarja võistlust ning võita vähemalt ühe Euroopa meistrivõistluste etapi juunioride arvestuses.
Niinemäe teeb 2016. aasta hooajal koostööd ennustusportaaliga OlyBet, kelle toetus aitab planeeritud sõidud realiseerida.
Ka tänavu jõuab Eestisse Euroopa autoralli meistrivõistluste sari – juuli keskel sõidetav auto24 Rally Estonia. See on ka ühtlasi Euroopa juunioride meistrivõistluste etapp ning hea võimalus Eesti sõitjatele nii juunioride kui ka üldarvestuses ennast Euroopa sarja tippudega võrrelda. „Kodus sõidetava ralli eeliseks on kohalike olude tundmine ja seda on varasematel aastatel väga edukalt ära kasutatud,” ütles Eesti Autospordi Liidu peasekretär Margus Kiiver.
Kiiveri sõnul kuuluvad Miko Niinemäe ja Martin Valter kindlasti Eesti noorte autosportlaste tippseltskonda. „Meil on hea meel näha, et meie sõitjad püüavad jalga ukse vahele saada ka rahvusvahelises konkurentsis. Eesti on üle maailma tuntud rallimaa ja hetkel on konkurents kodustel meistrivõistlustel väga tugev. Selleks, et suudaksime leida ja tuua noori lootustandvaid sõitjaid autospordi juurde, on meie head partnerid koostöös alaliiduga vedamas tugevaid noortesarju ja kutsume sellel aastal ellu veel ühe vahesarja, mis aitab noori rohkem autospordi juurde tuua,” lisas Kiiver.
Kiiveri sõnul on Eestis korralik arv sõitjaid ning 2016. aasta hooajal näeb Eesti autoralli meistrivõistlustel keskmiselt 80-90 meeskonda iga ralli kohta, kus eestlaste osakaal on 70-80%. Kokku sõidetakse tänavu seitse etappi: lisaks talvel toimunud etapile Lätis ootavad sõitjaid rallid Harjumaal, Läänemaal, Võrumaal, Tallinnas, Tartus ja Saaremaal.
### Response:
Miko Niinemäe sihib Euroopas poodiumile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ärituludest moodustasid hasartmängutulud 93,7 protsenti ehk 43,5 miljonit eurot, teatas ettevõte börsile.
Kontserni konsolideeritud kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,6 protsenti 9 miljoni euroni, ärikasum vähenes seitse protsenti 6,5 miljonile eurole.
Kasiinode arv kasvas aastaga 28 võrra 124 kasiinoni ning töötajate arv 557 võrra 3201 töötajani.
Kontserni konsolideeritud bilansimaht kasvas aastaga 25,4 protsenti 169,9 miljoni euroni. Käibevarad moodustasid 41,1 miljonit ja põhivara 128,9 miljonit eurot. Kohustused ulatusid 42,7 miljoni euroni ning omakapital 127,2 miljoni euroni.
OEG teenis kogutuludest Lätis 16 miljonit eurot, kus aastane kasv oli 32,5 protsenti. Eestis kasvas tulu 14,2 protsenti 9,5 miljoni euroni, Leedus 7,2 protsenti 6,3 miljoni euroni, Poolas langes 29,6 protsenti 4,6 miljonile eurole, Slovakkias oli kasv 5,2 protsenti 3,9 miljoni euroni, Itaalias 17,7 protsenti 2,7 miljoni euroni, Maltal alustati äritegevust ja tulu ulatus 2,2 miljoni euroni ning Valgevenes vähenes tulu 57,3 protsenti 122 000 eurole. | Olympicu esimese kvartali äritulud kasvasid 45,4 miljoni euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ärituludest moodustasid hasartmängutulud 93,7 protsenti ehk 43,5 miljonit eurot, teatas ettevõte börsile.
Kontserni konsolideeritud kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,6 protsenti 9 miljoni euroni, ärikasum vähenes seitse protsenti 6,5 miljonile eurole.
Kasiinode arv kasvas aastaga 28 võrra 124 kasiinoni ning töötajate arv 557 võrra 3201 töötajani.
Kontserni konsolideeritud bilansimaht kasvas aastaga 25,4 protsenti 169,9 miljoni euroni. Käibevarad moodustasid 41,1 miljonit ja põhivara 128,9 miljonit eurot. Kohustused ulatusid 42,7 miljoni euroni ning omakapital 127,2 miljoni euroni.
OEG teenis kogutuludest Lätis 16 miljonit eurot, kus aastane kasv oli 32,5 protsenti. Eestis kasvas tulu 14,2 protsenti 9,5 miljoni euroni, Leedus 7,2 protsenti 6,3 miljoni euroni, Poolas langes 29,6 protsenti 4,6 miljonile eurole, Slovakkias oli kasv 5,2 protsenti 3,9 miljoni euroni, Itaalias 17,7 protsenti 2,7 miljoni euroni, Maltal alustati äritegevust ja tulu ulatus 2,2 miljoni euroni ning Valgevenes vähenes tulu 57,3 protsenti 122 000 eurole.
### Response:
Olympicu esimese kvartali äritulud kasvasid 45,4 miljoni euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui moslemid peavad tähtsaks vendlust, siis meil hakkab ühe enam õilmitsema õelus. Selliseid vihaavaldusi tumeda nahavärviga inimeste või pearätte kandvate mosleminaiste vastu, aga samuti oma inimeste vastu, kes suhtuvad neisse sõbralikult, poleks Eestis küll oodanud," ütles Rüütel usutluses Postimehele.
Rüütel märkis, et arvulisse vähemusse jäämine oma põlisel kodumaal on üks rahvaste hääbumise põhjusi ning näiteks juba praegu tuleb üle Venemaa piiri mitu korda rohkem pagulasi kui lõuna poolt, eelmisel aastal tuli Venemaalt ametlikult 800, Ukrainast 600 inimest. "Nagu hoolitsetaks just venekeelse elanikkonna kasvu eest," nentis Rüütel.
Samas on tema sõnul siiski kõige ohtlikum paljude eestlaste endi ükskõiksus või lausa hoolimatus oma rahva, keele ja kultuuri suhtes. | Ingrid Rüütel: pagulashüsteeria on ületanud taluvuse piirid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui moslemid peavad tähtsaks vendlust, siis meil hakkab ühe enam õilmitsema õelus. Selliseid vihaavaldusi tumeda nahavärviga inimeste või pearätte kandvate mosleminaiste vastu, aga samuti oma inimeste vastu, kes suhtuvad neisse sõbralikult, poleks Eestis küll oodanud," ütles Rüütel usutluses Postimehele.
Rüütel märkis, et arvulisse vähemusse jäämine oma põlisel kodumaal on üks rahvaste hääbumise põhjusi ning näiteks juba praegu tuleb üle Venemaa piiri mitu korda rohkem pagulasi kui lõuna poolt, eelmisel aastal tuli Venemaalt ametlikult 800, Ukrainast 600 inimest. "Nagu hoolitsetaks just venekeelse elanikkonna kasvu eest," nentis Rüütel.
Samas on tema sõnul siiski kõige ohtlikum paljude eestlaste endi ükskõiksus või lausa hoolimatus oma rahva, keele ja kultuuri suhtes.
### Response:
Ingrid Rüütel: pagulashüsteeria on ületanud taluvuse piirid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Must ütles Postimehele, et on olemas mitu stsenaariumi ja üks neist on võimalus leida erakondadeülene kandidaat, kelle suudaks parlament riigipea ametisse valida.
"See on üks praegustest taotlustest, aga Keskerakond kindlasti ei lähe sellega kaasa enne, kui Savisaar on öelnud, mis on tema arvamus...," nentis Must.
Must märkis, et kõik ootavad, kas suure armastuse või mõne muu emotsiooni ajel, ikkagi Edgar Savisaare sõna. "Loeb see, mida tema ütleb," ütles Must. | Leht: Aadu Must võib kerkida Keskerakonna presidendikandidaadiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Must ütles Postimehele, et on olemas mitu stsenaariumi ja üks neist on võimalus leida erakondadeülene kandidaat, kelle suudaks parlament riigipea ametisse valida.
"See on üks praegustest taotlustest, aga Keskerakond kindlasti ei lähe sellega kaasa enne, kui Savisaar on öelnud, mis on tema arvamus...," nentis Must.
Must märkis, et kõik ootavad, kas suure armastuse või mõne muu emotsiooni ajel, ikkagi Edgar Savisaare sõna. "Loeb see, mida tema ütleb," ütles Must.
### Response:
Leht: Aadu Must võib kerkida Keskerakonna presidendikandidaadiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ootame valimiste järel moodustatavalt Serbia valitsuselt siiani väga positiivsete tulemustega töö jätkumist Venemaaga," märgiti ministeeriumi internetiküljel seoses riigis korraldatud parlamendivalimistega.
"Me näeme heameelega, et esialgsed tulemused näitavad enamike valijate toetust Serbia valitsuse viimaste aastate tegemistele, kus erilisel ja kesksel kohal on strateegilise partnerluse tugevdamine Venemaaga," jätkati teadaandes.
Serbia Euroopa Liidu meelne peaminister Aleksandar Vučić võitis ülekaalukalt pühapäevased üldvalimised, kinnitas valimiskomisjon esmaspäeval. Ametlike tulemuste kohaselt kogus Vučići Serbia Progressiivne Partei 48,25 protsenti häältest ja sai 250-kohalises parlamendis 131 kohta, teatas komisjon, kui loetud oli 98 protsenti häältest. Vučići senised koalitsioonipartnerid sotsialistid saavutasid 11,01 protsendise-toetusega teise tulemuse.
Vučići erakonna ülekaalukas võit tähendab seda, et Serbia jätkab oma teed Euroopa Liidu liikmesuse poole, seda hoolimata parempoolsete parteide vastuseisust, kes taotlevad tihedamaid suhteid Belgradi traditsioonilise liitlase Venemaaga. | Venemaa loodab Serbia uuelt valitsuselt edasist tihedat koostööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ootame valimiste järel moodustatavalt Serbia valitsuselt siiani väga positiivsete tulemustega töö jätkumist Venemaaga," märgiti ministeeriumi internetiküljel seoses riigis korraldatud parlamendivalimistega.
"Me näeme heameelega, et esialgsed tulemused näitavad enamike valijate toetust Serbia valitsuse viimaste aastate tegemistele, kus erilisel ja kesksel kohal on strateegilise partnerluse tugevdamine Venemaaga," jätkati teadaandes.
Serbia Euroopa Liidu meelne peaminister Aleksandar Vučić võitis ülekaalukalt pühapäevased üldvalimised, kinnitas valimiskomisjon esmaspäeval. Ametlike tulemuste kohaselt kogus Vučići Serbia Progressiivne Partei 48,25 protsenti häältest ja sai 250-kohalises parlamendis 131 kohta, teatas komisjon, kui loetud oli 98 protsenti häältest. Vučići senised koalitsioonipartnerid sotsialistid saavutasid 11,01 protsendise-toetusega teise tulemuse.
Vučići erakonna ülekaalukas võit tähendab seda, et Serbia jätkab oma teed Euroopa Liidu liikmesuse poole, seda hoolimata parempoolsete parteide vastuseisust, kes taotlevad tihedamaid suhteid Belgradi traditsioonilise liitlase Venemaaga.
### Response:
Venemaa loodab Serbia uuelt valitsuselt edasist tihedat koostööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | O'Sullivan juhtis 3:2, aga jäi siis taha 3:6, 5:8 ja 9:12. Raskest seisust, kus tal tulnuks võita neli freimi järjest, ei suutnud inglane napilt välja rabeleda. Ta võitis küll kolm, aga mitte enam neljandat.
O'Sullivan tegi kohtumise jooksul neli century break 'i ehk enam kui sajapunktilist seeriat. Hawkinsi arvele jäi vaid üks, aga veerandfinaali jõudis siiski tema.
Hawkins ja O'Sullivan mängisid ka 2013. aasta MM-finaalis ning toona jäi peale ja võitis oma viienda maailmameistritiitli O'Sullivan. Samuti mängisid nad tänavuse Mastersi finaalis ja ka siis võitis O'Sullivan ehk MM-i teine ring oli talle heaks revanšiks.
Edasi veerandfinaali jõudis ka neljakordne maailmameister John Higgins, kes alistas Ricky Waldeni 13:8. Hiinlane Ding Junhui sai jagu Judd Trumpist 13:10 ja Kyren Wilson alistas Mark Alleni 13:9.
Veerandfinaalide paarid: John Higgins - Alan McManus, Ding Junhui - Mark Williams, Marco Fu - Barry Hawkins ja Mark Selby - Kyren Wilson. | Ronnie O'Sullivan kukkus snuukri MM-il otsustava freimiga konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
O'Sullivan juhtis 3:2, aga jäi siis taha 3:6, 5:8 ja 9:12. Raskest seisust, kus tal tulnuks võita neli freimi järjest, ei suutnud inglane napilt välja rabeleda. Ta võitis küll kolm, aga mitte enam neljandat.
O'Sullivan tegi kohtumise jooksul neli century break 'i ehk enam kui sajapunktilist seeriat. Hawkinsi arvele jäi vaid üks, aga veerandfinaali jõudis siiski tema.
Hawkins ja O'Sullivan mängisid ka 2013. aasta MM-finaalis ning toona jäi peale ja võitis oma viienda maailmameistritiitli O'Sullivan. Samuti mängisid nad tänavuse Mastersi finaalis ja ka siis võitis O'Sullivan ehk MM-i teine ring oli talle heaks revanšiks.
Edasi veerandfinaali jõudis ka neljakordne maailmameister John Higgins, kes alistas Ricky Waldeni 13:8. Hiinlane Ding Junhui sai jagu Judd Trumpist 13:10 ja Kyren Wilson alistas Mark Alleni 13:9.
Veerandfinaalide paarid: John Higgins - Alan McManus, Ding Junhui - Mark Williams, Marco Fu - Barry Hawkins ja Mark Selby - Kyren Wilson.
### Response:
Ronnie O'Sullivan kukkus snuukri MM-il otsustava freimiga konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma võin öelda, et Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) kinnitas leppenõuete täitmist Iraani poolt. Seega jõustuvad USA sanktsioonide tühistamisega seoses võetud kohustused," ütles Kerry.
"Kuna Iraan on endale võetud kohustused tänaseks täitnud, siis tühistatakse rahandus- ja majandussanktsioonid," kinnitas ka Mogherini.
Iraan on juulis sõlmitud tuumaleppe nõuetest kinni pidanud, mis tähendab, et sanktsioonid tühistatakse, teatas IAEA. IAEA kinnitus oli sanktsioonide tühistamise alustamise eeltingimus. | EL ja USA tühistavad Iraanile kehtestatud sanktsioonid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma võin öelda, et Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) kinnitas leppenõuete täitmist Iraani poolt. Seega jõustuvad USA sanktsioonide tühistamisega seoses võetud kohustused," ütles Kerry.
"Kuna Iraan on endale võetud kohustused tänaseks täitnud, siis tühistatakse rahandus- ja majandussanktsioonid," kinnitas ka Mogherini.
Iraan on juulis sõlmitud tuumaleppe nõuetest kinni pidanud, mis tähendab, et sanktsioonid tühistatakse, teatas IAEA. IAEA kinnitus oli sanktsioonide tühistamise alustamise eeltingimus.
### Response:
EL ja USA tühistavad Iraanile kehtestatud sanktsioonid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati juhendas koos Kanguriga kahel korral (2013 ja 2014) Itaalia meistriks kroonitud Banchi Milano EA7 Armani meeskonda, kuid nõrgad esitused Euroliigas maksid mehele eelmisel hooajal töökoha.
Mäletatavasti oli just Banchi see, kes pärast Sienast Milanosse siirdumist võttis kaasa ka kolm oma lemmikmängijat - eestlase Kanguri, ameeriklase David Mossi ja itaallase Daniel Hacketti. | Kanguri talenti kõrgelt hinnanud treener hakkab juhendama Itaalia U-20 koondist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati juhendas koos Kanguriga kahel korral (2013 ja 2014) Itaalia meistriks kroonitud Banchi Milano EA7 Armani meeskonda, kuid nõrgad esitused Euroliigas maksid mehele eelmisel hooajal töökoha.
Mäletatavasti oli just Banchi see, kes pärast Sienast Milanosse siirdumist võttis kaasa ka kolm oma lemmikmängijat - eestlase Kanguri, ameeriklase David Mossi ja itaallase Daniel Hacketti.
### Response:
Kanguri talenti kõrgelt hinnanud treener hakkab juhendama Itaalia U-20 koondist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20-aastane ründaja Ogorodnik pääses eelmisel hooajal platsile 12 meistriliiga kohtumises, kuid mahtus põhikoosseisu vaid ühe korra, kirjutab soccernet.ee.
Pool kuud tagasi toimunud meistriliiga aastalõputurniiril sai Ogorodnik kirja terve turniiri ainsa kübaratriki, lüües kolm väravat Viljandi Tulevikule. | Infoneti vahetusmees jääb pooleks aastaks platsilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20-aastane ründaja Ogorodnik pääses eelmisel hooajal platsile 12 meistriliiga kohtumises, kuid mahtus põhikoosseisu vaid ühe korra, kirjutab soccernet.ee.
Pool kuud tagasi toimunud meistriliiga aastalõputurniiril sai Ogorodnik kirja terve turniiri ainsa kübaratriki, lüües kolm väravat Viljandi Tulevikule.
### Response:
Infoneti vahetusmees jääb pooleks aastaks platsilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kindlasti ei saa tänase mänguga rahule jääda, kuna me ei teinud väljakul seda, milleks tegelikult oleme võimelised. Tasemevahe võib ju olla, aga tänase suure kaotuse põhjuseks on pigem see, et me ei teinud väljakul asju, milles leppisime enne mängu kokku. Kui näitaksime oma parimat mängu, poleks tulemus nii hull," sõnas TLÜ liider Kasemägi pressiteate vahendusel.
Uue mängija Kayla Mobley naiskonda tuleku ja lülitamise kohta tähendas Kasemägi: "Mulle näib, et hoolimata tänasest tulemusest, ta väga hästi meie naiskonnaga ei klappinud. Oleme nii vähe saanud veel koos treenida, aga olen kindel, et mõne ajaga saame ka mänguliselt täitsa ühele lehele." | Trine Kasemägi: me ei teinud väljakul seda, milles kokku leppisime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kindlasti ei saa tänase mänguga rahule jääda, kuna me ei teinud väljakul seda, milleks tegelikult oleme võimelised. Tasemevahe võib ju olla, aga tänase suure kaotuse põhjuseks on pigem see, et me ei teinud väljakul asju, milles leppisime enne mängu kokku. Kui näitaksime oma parimat mängu, poleks tulemus nii hull," sõnas TLÜ liider Kasemägi pressiteate vahendusel.
Uue mängija Kayla Mobley naiskonda tuleku ja lülitamise kohta tähendas Kasemägi: "Mulle näib, et hoolimata tänasest tulemusest, ta väga hästi meie naiskonnaga ei klappinud. Oleme nii vähe saanud veel koos treenida, aga olen kindel, et mõne ajaga saame ka mänguliselt täitsa ühele lehele."
### Response:
Trine Kasemägi: me ei teinud väljakul seda, milles kokku leppisime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peugeot'l sõitev 50-aastane Peterhansel edestas Argentinas ja Boliivias sõidetud ralli finišis mullust võitjat Nasser Al-Attiyah'i 34 minuti ja 58 minutiga.
"Mõned minu võidud tunduvad tähtsamad kui teised ning tänavune on kindlasti kolme parima hulgas," kommenteeris Peterhansel Reutersi vahendusel.
"Praegu on vara tulevikule mõelda, kuid see on selge, et saada võrdselt kuus võitu nii autol kui ka mootorrattal, see oli minu karjääri viimaseks suureks eesmärgiks. See on nüüd tehtud ja ma pole kindel, kas mind midagi veel väga motiveerib," rääkis prantslane.
Hetkel pole ralli tulemused veel ametlikud, sest üks konkureeriv meeskond andis sisse protesti, mille kohaselt tankis Peterhansel ühel varasemal etapil oma autot etapi keskel reeglite vastaselt.
Mootorratastel võitis KTM-il kihutanud Toby Price, kellest sai Dakari ajaloos esimene austraallane, kes omas klassis üldvõidu on teeninud.
"Ma olen šokis. Ma poleks uskunud, et suudan juba oma teisel osalemiskorral võita. Esimese austraallasena Dakaris võita on hullumeelne saavutus," kommenteeris õnnelik võidumees. | Dakari ralli võitis taas ülikogenud Stephane Peterhansel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peugeot'l sõitev 50-aastane Peterhansel edestas Argentinas ja Boliivias sõidetud ralli finišis mullust võitjat Nasser Al-Attiyah'i 34 minuti ja 58 minutiga.
"Mõned minu võidud tunduvad tähtsamad kui teised ning tänavune on kindlasti kolme parima hulgas," kommenteeris Peterhansel Reutersi vahendusel.
"Praegu on vara tulevikule mõelda, kuid see on selge, et saada võrdselt kuus võitu nii autol kui ka mootorrattal, see oli minu karjääri viimaseks suureks eesmärgiks. See on nüüd tehtud ja ma pole kindel, kas mind midagi veel väga motiveerib," rääkis prantslane.
Hetkel pole ralli tulemused veel ametlikud, sest üks konkureeriv meeskond andis sisse protesti, mille kohaselt tankis Peterhansel ühel varasemal etapil oma autot etapi keskel reeglite vastaselt.
Mootorratastel võitis KTM-il kihutanud Toby Price, kellest sai Dakari ajaloos esimene austraallane, kes omas klassis üldvõidu on teeninud.
"Ma olen šokis. Ma poleks uskunud, et suudan juba oma teisel osalemiskorral võita. Esimese austraallasena Dakaris võita on hullumeelne saavutus," kommenteeris õnnelik võidumees.
### Response:
Dakari ralli võitis taas ülikogenud Stephane Peterhansel |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.