instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arjes ütles, et ainult ÜRO tegevus võib takistada nende meeskonna minemist olümpiamängudele.
"Boikott ei ole meie jaoks küsimus," lisas Arjes, öeldes, et on kahetsusväärne, et Hiina kodanikele ei võimaldata paljusid inimõigusi. "Rootsi koondis osaleb Pekingi taliolümpiamängudel nii nagu ta on osalenud kõikidel eelnevatel olümpiamängudel. Osalemine nendel mängudel on oluline."
Hiina inimõiguste ajalugu on viinud korduvate üleskutseteni mänge boikoteerida või üle viia teise riiki.
Laskesuusataja Sebastian Samuelsson, kahe olümpiamedali omanik PyeongChangist, on olnud üks rootslaste häälekamaid kriitikuid Pekingi olümpiamängude korraldamisel.
Samuelsson ütles oktoobris, et mängudel osalemine on taunitav, kuid rõhutas, et ükski sportlane ei saa otsustada sinna mitte minna, sest tegu on tähtsaima sündmusega paljude sportlaste karjääris.
24-aastane sportlane lisas Twitteris: "Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) ülesanne ei ole Hiina probleemide lahendamine, kuid ROK-i kohustus oli tagada, et mängud seal ei toimuks."
Hiinat on süüdistatud sunniviisilises uiguuri tööjõu kasutamises, massilise jälgimisprogrammi elluviimises, tuhandete inimeste väljasaatmislaagrites kinni pidamises, sundsteriliseerimises ja uiguuride pärandi tahtlikus hävitamises.
Peking väidab, et laagrid on väljaõppekeskused, mille eesmärk on hävitada islamistlik äärmuslus ja separatism ning eitab neile esitatud süüdistusi.
Hiina on seni keeldunud üleskutsest anda ÜRO-le ligipääs piirkonna uurimiseks.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Thomas Bach on Hiinas mängude korraldamist kaitstes rõhutanud, et organisatsioon ei ole "maailma valitsus" ning asepresident John Coates sõnas, et Hiina survestamine inimõigustele ei kuulu nende pädevusse. | Rootsi välistab Pekingi taliolümpiamängude boikoteerimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arjes ütles, et ainult ÜRO tegevus võib takistada nende meeskonna minemist olümpiamängudele.
"Boikott ei ole meie jaoks küsimus," lisas Arjes, öeldes, et on kahetsusväärne, et Hiina kodanikele ei võimaldata paljusid inimõigusi. "Rootsi koondis osaleb Pekingi taliolümpiamängudel nii nagu ta on osalenud kõikidel eelnevatel olümpiamängudel. Osalemine nendel mängudel on oluline."
Hiina inimõiguste ajalugu on viinud korduvate üleskutseteni mänge boikoteerida või üle viia teise riiki.
Laskesuusataja Sebastian Samuelsson, kahe olümpiamedali omanik PyeongChangist, on olnud üks rootslaste häälekamaid kriitikuid Pekingi olümpiamängude korraldamisel.
Samuelsson ütles oktoobris, et mängudel osalemine on taunitav, kuid rõhutas, et ükski sportlane ei saa otsustada sinna mitte minna, sest tegu on tähtsaima sündmusega paljude sportlaste karjääris.
24-aastane sportlane lisas Twitteris: "Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) ülesanne ei ole Hiina probleemide lahendamine, kuid ROK-i kohustus oli tagada, et mängud seal ei toimuks."
Hiinat on süüdistatud sunniviisilises uiguuri tööjõu kasutamises, massilise jälgimisprogrammi elluviimises, tuhandete inimeste väljasaatmislaagrites kinni pidamises, sundsteriliseerimises ja uiguuride pärandi tahtlikus hävitamises.
Peking väidab, et laagrid on väljaõppekeskused, mille eesmärk on hävitada islamistlik äärmuslus ja separatism ning eitab neile esitatud süüdistusi.
Hiina on seni keeldunud üleskutsest anda ÜRO-le ligipääs piirkonna uurimiseks.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Thomas Bach on Hiinas mängude korraldamist kaitstes rõhutanud, et organisatsioon ei ole "maailma valitsus" ning asepresident John Coates sõnas, et Hiina survestamine inimõigustele ei kuulu nende pädevusse.
### Response:
Rootsi välistab Pekingi taliolümpiamängude boikoteerimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval terve päeva kestnud voorudes ja finaalides jagati lisaks täiskasvanute vanuserühmale välja medalikomplektid seeniorite, noorte, juuniorite ja laste vanuserühmades.
Standardtantsudes võtsid esimese poodiumikoha Daniil Antonik ja Ave-Liina Tennokese tantsuklubist Laguun, teise Daniil Botškarjov ja Alisa Dupik tantsuklubist Esperanza ning kolmanda tantsupaar Stefan Velberg ja Tatjana Kurilova klubist Danceline.
Ladina tantsudes pälvisid kõrgeima koha Stefan Velberg ja Tatjana Kurilova, poodiumi teisel astmel seisid Antti Roodi ja Kadi Katariina Kink klubist Esperanza ning kolmandal Daniil Antonik ja Ave Liina Tennokese.
Noored kaks klassi ladinas said Mark Richard Jürna ja Anita Luik esikoha. Teiseks tulid Patrik Roostfeldti ja Liis Rehemaa, mõlemad paarid treenivad klubis Laguun.
Konkurentsitihedas noored üks klassi standardtantsudes võidutsesid kõigis viies esikoha saavutanud Marco Kindsigo ja Lisette Marjapuu tantsuklubist Maarja, ladinas olid parimad Marlon Hellaste ja Maria Helena Raaga Danceland/Elite klubist.
Juunior kaks klassis tantsisid end standardtantsudes esikohale Jakob Aus ja Helena Jakobi klubist Twist. Ladina arvestuses pälvisid esikoha Aleksander Tuudor Kappet ja Elenor Kurisoo, kelle kõiki tantse hinnati maksimumpunktide vääriliselt.
Juunior üks klassis said nii standardi kui ladina tantsude kuldsed medalid kaela Tobias Aas ja Ramona Claudia Kappet.
Seeniorklassides esines võidukalt Vitali Retšnoi ja Kersti Retšnaja, paar on nüüd kaheksakordne Eesti meistritiitli kandja. | Selgusid võistlustantsu Eesti meistrid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval terve päeva kestnud voorudes ja finaalides jagati lisaks täiskasvanute vanuserühmale välja medalikomplektid seeniorite, noorte, juuniorite ja laste vanuserühmades.
Standardtantsudes võtsid esimese poodiumikoha Daniil Antonik ja Ave-Liina Tennokese tantsuklubist Laguun, teise Daniil Botškarjov ja Alisa Dupik tantsuklubist Esperanza ning kolmanda tantsupaar Stefan Velberg ja Tatjana Kurilova klubist Danceline.
Ladina tantsudes pälvisid kõrgeima koha Stefan Velberg ja Tatjana Kurilova, poodiumi teisel astmel seisid Antti Roodi ja Kadi Katariina Kink klubist Esperanza ning kolmandal Daniil Antonik ja Ave Liina Tennokese.
Noored kaks klassi ladinas said Mark Richard Jürna ja Anita Luik esikoha. Teiseks tulid Patrik Roostfeldti ja Liis Rehemaa, mõlemad paarid treenivad klubis Laguun.
Konkurentsitihedas noored üks klassi standardtantsudes võidutsesid kõigis viies esikoha saavutanud Marco Kindsigo ja Lisette Marjapuu tantsuklubist Maarja, ladinas olid parimad Marlon Hellaste ja Maria Helena Raaga Danceland/Elite klubist.
Juunior kaks klassis tantsisid end standardtantsudes esikohale Jakob Aus ja Helena Jakobi klubist Twist. Ladina arvestuses pälvisid esikoha Aleksander Tuudor Kappet ja Elenor Kurisoo, kelle kõiki tantse hinnati maksimumpunktide vääriliselt.
Juunior üks klassis said nii standardi kui ladina tantsude kuldsed medalid kaela Tobias Aas ja Ramona Claudia Kappet.
Seeniorklassides esines võidukalt Vitali Retšnoi ja Kersti Retšnaja, paar on nüüd kaheksakordne Eesti meistritiitli kandja.
### Response:
Selgusid võistlustantsu Eesti meistrid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Campeol oli Põhja-Itaalias asuva Treviso linna restorani Le Beccherie omanik. Restoranis töötas ta koos oma naise Alba ja koka Roberto Linguanottoga välja kuulsa itaalia magusroa tiramisu.
Campeoli pere avas restorani Le Beccherie 1939. aastal ja Ado Campeol võttis selle juhtimise üle pärast teist maailmasõda.
Tiramisu lisati restorani menüüsse 1972. aastal, ent pere ei patenteerinud seda. Sellest ajast on magustoitu valmistanud kokad üle maailma.
Magustoidu kaasautori, koka Roberto Linguanotto sõnul sündis tiramisu kogemata vaniljejäätise tegemise käigus. Nimelt kukkus kokal veidi mascarpone juustu kaussi, kus olid munad ja suhkur. Sellest tuli välja aga meeldiva maitsega segu. Koogisisule lisati veel kohvis leotatud ladyfinger 'i küpsised ja peale puistati kakaod.
Tiramisu retseptist on loodud arvukalt mugandusi – näiteks kasutatakse koogis rummi või marsaala veini. Originaalretsept on aga alkoholivaba, et see sobiks süüa ka lastele. | Suri itaalia magustoidu tiramisu looja Ado Campeol | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Campeol oli Põhja-Itaalias asuva Treviso linna restorani Le Beccherie omanik. Restoranis töötas ta koos oma naise Alba ja koka Roberto Linguanottoga välja kuulsa itaalia magusroa tiramisu.
Campeoli pere avas restorani Le Beccherie 1939. aastal ja Ado Campeol võttis selle juhtimise üle pärast teist maailmasõda.
Tiramisu lisati restorani menüüsse 1972. aastal, ent pere ei patenteerinud seda. Sellest ajast on magustoitu valmistanud kokad üle maailma.
Magustoidu kaasautori, koka Roberto Linguanotto sõnul sündis tiramisu kogemata vaniljejäätise tegemise käigus. Nimelt kukkus kokal veidi mascarpone juustu kaussi, kus olid munad ja suhkur. Sellest tuli välja aga meeldiva maitsega segu. Koogisisule lisati veel kohvis leotatud ladyfinger 'i küpsised ja peale puistati kakaod.
Tiramisu retseptist on loodud arvukalt mugandusi – näiteks kasutatakse koogis rummi või marsaala veini. Originaalretsept on aga alkoholivaba, et see sobiks süüa ka lastele.
### Response:
Suri itaalia magustoidu tiramisu looja Ado Campeol |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "007: Surm peab ootama" kogus nädalavahetusel 3214 vaatamist ja on nüüd kokku kogunud 85 842 vaatamist. "Venom: Carnage alustab" kogus nädalavahetusel 2904 vaatamist ja on kokku kogunud 34 218 vaatamist.
Lisaks eelmainitud kahele jätkas kinoedetabelis ka animaseiklus "Rikkis Ron", mis kogus 2185 vaatamist (kokku 10 336 vaatamist), animakomöödia "Addamsite suguvõsa 2", mis kogus 2115 vaatamist (kokku 20 428 vaatamist).
Edetabelisse jõudis taas animafilm "Boss beebi: Pereäri", mis kogus 1189 vaatamist (kokku 35 525 vaatamist). Uute tulijatena jõudsid edetabelisse Peeter Rebase debüütfilm "Tulilind", mis kogus avanädalavahetusega 1517 vaatamist ja Edgar Wrighti triller "Eile öösel Sohos". | "Tulilind" kogus avapäevadega 1500 vaatamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"007: Surm peab ootama" kogus nädalavahetusel 3214 vaatamist ja on nüüd kokku kogunud 85 842 vaatamist. "Venom: Carnage alustab" kogus nädalavahetusel 2904 vaatamist ja on kokku kogunud 34 218 vaatamist.
Lisaks eelmainitud kahele jätkas kinoedetabelis ka animaseiklus "Rikkis Ron", mis kogus 2185 vaatamist (kokku 10 336 vaatamist), animakomöödia "Addamsite suguvõsa 2", mis kogus 2115 vaatamist (kokku 20 428 vaatamist).
Edetabelisse jõudis taas animafilm "Boss beebi: Pereäri", mis kogus 1189 vaatamist (kokku 35 525 vaatamist). Uute tulijatena jõudsid edetabelisse Peeter Rebase debüütfilm "Tulilind", mis kogus avanädalavahetusega 1517 vaatamist ja Edgar Wrighti triller "Eile öösel Sohos".
### Response:
"Tulilind" kogus avapäevadega 1500 vaatamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Apple tutvustas aprillis mobiiltelefonide rakenduste jälgimise läbipaistvuse poliitikat. Apple'i uus tarkvara keelab reklaamijatel iPhone'i kasutajate kohta andmete kogumise, kui kasutajad pole andnud selget nõusolekut.
Apple'i teatel tarkvarauuendus parandab kasutajate privaatsust. Kriitikute sõnul tahab aga Apple lihtsalt edendada omaenda reklaamiäri.
Apple'i privaatsusreeglid jätsid reklaamijad teadmatusse, kuidas tarbijateni jõuda. Reklaamijad vähendavad seetõttu kulutusi sotsiaalmeediaplatvormidel ning suunavad oma kulutused mujale. Rohkem raha suunatakse nüüd Apple'i enda kasvavale reklaamiärile, teatas Financial Times.
"IPhone'i muudatused tähendasid, et meie reklaamide suunamise täpsus vähenes, reklaamijad peavad seetõttu suurendama kulutusi," ütles Facebooki tegevjuht Sheryl Sandberg.
"Neli suurt tehnoloogiaplatvormi kaotasid kolmandas ja neljandas kvartalis 12 protsenti oma tuludest ehk 9,85 miljardit dollarit," teatas reklaamitehnoloogiaettevõte Lotame.
Facebookil on potentsiaal kaotada kõige rohkem raha, kuna viimastel aastatel on reklaami hind seal püsivalt tõusnud.
"Kui reklaamijate võimalus Facebookis reklaamida pole enam majanduslikult kasulik, siis nad kolivad sealt lihtsalt ära. TikTok on muutumas reklaamijate seas populaarsemaks, kuna seal on reklaami müük odavam," ütles idufirmade finantseerimisettevõtte Wayflyer juht Aidan Corbett.
Apple teatas neljapäeval, et nende reklaamiäri tegi viimases kvartalis rekordtulemuse. "Reklaam on kasvav äri. Arvame, et meil on selles segmendis võimalik aja jooksul veelgi kasvada," ütles Apple'i finantsjuht Luca Maestri.
Digitaalse reklaamitööstuse väärtuseks hinnatakse umbes 350 miljardit dollarit. | Apple'i uuendus kärpis sotsiaalmeedifirmade tulusid miljardite võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Apple tutvustas aprillis mobiiltelefonide rakenduste jälgimise läbipaistvuse poliitikat. Apple'i uus tarkvara keelab reklaamijatel iPhone'i kasutajate kohta andmete kogumise, kui kasutajad pole andnud selget nõusolekut.
Apple'i teatel tarkvarauuendus parandab kasutajate privaatsust. Kriitikute sõnul tahab aga Apple lihtsalt edendada omaenda reklaamiäri.
Apple'i privaatsusreeglid jätsid reklaamijad teadmatusse, kuidas tarbijateni jõuda. Reklaamijad vähendavad seetõttu kulutusi sotsiaalmeediaplatvormidel ning suunavad oma kulutused mujale. Rohkem raha suunatakse nüüd Apple'i enda kasvavale reklaamiärile, teatas Financial Times.
"IPhone'i muudatused tähendasid, et meie reklaamide suunamise täpsus vähenes, reklaamijad peavad seetõttu suurendama kulutusi," ütles Facebooki tegevjuht Sheryl Sandberg.
"Neli suurt tehnoloogiaplatvormi kaotasid kolmandas ja neljandas kvartalis 12 protsenti oma tuludest ehk 9,85 miljardit dollarit," teatas reklaamitehnoloogiaettevõte Lotame.
Facebookil on potentsiaal kaotada kõige rohkem raha, kuna viimastel aastatel on reklaami hind seal püsivalt tõusnud.
"Kui reklaamijate võimalus Facebookis reklaamida pole enam majanduslikult kasulik, siis nad kolivad sealt lihtsalt ära. TikTok on muutumas reklaamijate seas populaarsemaks, kuna seal on reklaami müük odavam," ütles idufirmade finantseerimisettevõtte Wayflyer juht Aidan Corbett.
Apple teatas neljapäeval, et nende reklaamiäri tegi viimases kvartalis rekordtulemuse. "Reklaam on kasvav äri. Arvame, et meil on selles segmendis võimalik aja jooksul veelgi kasvada," ütles Apple'i finantsjuht Luca Maestri.
Digitaalse reklaamitööstuse väärtuseks hinnatakse umbes 350 miljardit dollarit.
### Response:
Apple'i uuendus kärpis sotsiaalmeedifirmade tulusid miljardite võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vetkal tegi kaasa terve kohtumise ning oli täpne 50. minutil, viies Roma 2:1 juhtima, vahendab Soccernet.ee.
Roma on võitnud seni kõik kuus kohtumist ja hoiab liidrikohta. Sampdoria asub tagantpoolt kolmandal, 14. positsioonil. | Vetkal lõi Itaalia U-18 kõrgliigas värava ja Roma jätkab täiseduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vetkal tegi kaasa terve kohtumise ning oli täpne 50. minutil, viies Roma 2:1 juhtima, vahendab Soccernet.ee.
Roma on võitnud seni kõik kuus kohtumist ja hoiab liidrikohta. Sampdoria asub tagantpoolt kolmandal, 14. positsioonil.
### Response:
Vetkal lõi Itaalia U-18 kõrgliigas värava ja Roma jätkab täiseduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | West Hami asus Aston Villa vastu juhtima juba 7. minutil, kui värava lõi Ben Johnson. Ollie Watkinsi väravast oli seis korra viigis, aga järgmised kolm väravat lõid West Hamile Declan Rice, Pablo Fornals ja Jarrod Bowen.
West Ham hoiab liigatabelis 20 puntkiga neljandat kohta ning esikohal olevale Chelseale kaotatakse viie punktiga.
Leedsi esimese värava lõi 56. minutil Raphinha. Kaks minutit hiljem lõi Andrew Omobamidele peaga ühe tagasi. 19-aastase Omobamidele jaoks oli tegemist esimese tabamusega Inglismaa kõrgliigas. Leedsi võiduvärava lõi Rodrigo Moreno Machado.
Tulemused:
Norwich City - Leeds United 1:2
Aston Villa - West Ham United 1:4 | West Ham lõi neli väravat ja püsib liigatabeli tipus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
West Hami asus Aston Villa vastu juhtima juba 7. minutil, kui värava lõi Ben Johnson. Ollie Watkinsi väravast oli seis korra viigis, aga järgmised kolm väravat lõid West Hamile Declan Rice, Pablo Fornals ja Jarrod Bowen.
West Ham hoiab liigatabelis 20 puntkiga neljandat kohta ning esikohal olevale Chelseale kaotatakse viie punktiga.
Leedsi esimese värava lõi 56. minutil Raphinha. Kaks minutit hiljem lõi Andrew Omobamidele peaga ühe tagasi. 19-aastase Omobamidele jaoks oli tegemist esimese tabamusega Inglismaa kõrgliigas. Leedsi võiduvärava lõi Rodrigo Moreno Machado.
Tulemused:
Norwich City - Leeds United 1:2
Aston Villa - West Ham United 1:4
### Response:
West Ham lõi neli väravat ja püsib liigatabeli tipus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Imagine Dragons annab 1. juunil Lätis Mežapargis vabaõhukontserdi, mis on osa bändi maailmaturneest "Mercury World Tour".
Imagine Dragons on end tõestanud tugeva kontsertbändina, kes suudab välja müüa maailma suurimad staadionid. Nende kontsertidel kohtub rokkmuusika hiphopi, folgi ja elektroonilise muusika elementidega.
Lätis on kollektiiv varem esinenud 2013. aastal Positivuse festivalil ning 2016. aastal Riia Arenal.
Imagine Dragonsil on 53 prestiižikat muusikaauhinda ja 160 nominatsiooni. Nad on võitnud kolm Ameerika muusikaauhinda, üheksa Billboardi muusikaauhinda, Grammy parima rokkesituse eest, MTV muusikaauhinna ja maailmamuusikaauhinna parima rokkbändi kategoorias. Väljaanne Rolling Stone on nimetanud nende loo "Radioactive" aasta suurimaks rokkhitiks. 2018. aastal olid nad enim striimitud kollektiiv Spotifys.
Soodushinnaga piletid tulevad Piletilevis müüki 5. novembril. | Imagine Dragons esineb suvel Lätis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Imagine Dragons annab 1. juunil Lätis Mežapargis vabaõhukontserdi, mis on osa bändi maailmaturneest "Mercury World Tour".
Imagine Dragons on end tõestanud tugeva kontsertbändina, kes suudab välja müüa maailma suurimad staadionid. Nende kontsertidel kohtub rokkmuusika hiphopi, folgi ja elektroonilise muusika elementidega.
Lätis on kollektiiv varem esinenud 2013. aastal Positivuse festivalil ning 2016. aastal Riia Arenal.
Imagine Dragonsil on 53 prestiižikat muusikaauhinda ja 160 nominatsiooni. Nad on võitnud kolm Ameerika muusikaauhinda, üheksa Billboardi muusikaauhinda, Grammy parima rokkesituse eest, MTV muusikaauhinna ja maailmamuusikaauhinna parima rokkbändi kategoorias. Väljaanne Rolling Stone on nimetanud nende loo "Radioactive" aasta suurimaks rokkhitiks. 2018. aastal olid nad enim striimitud kollektiiv Spotifys.
Soodushinnaga piletid tulevad Piletilevis müüki 5. novembril.
### Response:
Imagine Dragons esineb suvel Lätis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Amon Amarth ja Machine Head tulevad 2022. aastal oma Euroopa tuuri "Vikings And Lionhearts" raames esinema Saku Suurhalli.
Amon Amarth sai alguse aastal 1992. Nende esimene stuudioalbum "Once Sent from the Golden Hall" nägi ilmavalgust aastal 1998, tänaseks on kollektiiv välja andnud 11 stuudioalbumit.
Machine Head on aastate jooksul avaldanud üheksa stuudioalbumit ning on võitnud ka Grammy parima metal -esituse kategoorias looga "Aesthetics Of Hate". Bänd loodi 1991. aastal laulja Robb Flynni ja bassist Adam Duce'i poolt ning sai kiiresti üheks teerajajaks Ameerika heavy metali uues laines.
Kontserdi avanumbriks liitub metal -paariga ka The Halo Effect - uus bänd, mis koosneb viiest Rootsi meloodilise death metal žanri pioneerist: Peter Iwers, Daniel Svensson, Jesper Stromblad, Niclas Englin ja Mikael Stanne.
Kontsert toimub Saku Suurhallis 20. septembril 2022. | Amon Amarth ja Machine Head annavad Eestis kontserdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Amon Amarth ja Machine Head tulevad 2022. aastal oma Euroopa tuuri "Vikings And Lionhearts" raames esinema Saku Suurhalli.
Amon Amarth sai alguse aastal 1992. Nende esimene stuudioalbum "Once Sent from the Golden Hall" nägi ilmavalgust aastal 1998, tänaseks on kollektiiv välja andnud 11 stuudioalbumit.
Machine Head on aastate jooksul avaldanud üheksa stuudioalbumit ning on võitnud ka Grammy parima metal -esituse kategoorias looga "Aesthetics Of Hate". Bänd loodi 1991. aastal laulja Robb Flynni ja bassist Adam Duce'i poolt ning sai kiiresti üheks teerajajaks Ameerika heavy metali uues laines.
Kontserdi avanumbriks liitub metal -paariga ka The Halo Effect - uus bänd, mis koosneb viiest Rootsi meloodilise death metal žanri pioneerist: Peter Iwers, Daniel Svensson, Jesper Stromblad, Niclas Englin ja Mikael Stanne.
Kontsert toimub Saku Suurhallis 20. septembril 2022.
### Response:
Amon Amarth ja Machine Head annavad Eestis kontserdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Santo jõudis ametis olla neli kuud. Spurs on kaotanud viimasest seitsmest Premier League'i mängust viis ning asub 15 punktiga liigatabelis kaheksandal kohal.
"Ma tean kui väga Nuno ja tema tiim edu tahtsid saavutada ja mul on kahju, et me sellise otsuse vastu pidime võtma," ütles jalgpalliklubi tegevdirektor Fabio Paratici.
"Nuno on tõeline härrasmees ja on alati siia teretulnud. Me täname teda ja tema tiimi ning soovime neile edaspidiseks kõike head," lisas Paratici.
Tottenham pole veel avalikustanud, kes hakkab Santot peatreenerina asendama, kuid Briti meedia andmetel võib see olla endine Londoni Chelsea ja Milano Interi treener Antonio Conte. | Tottenham vallandas peatreeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Santo jõudis ametis olla neli kuud. Spurs on kaotanud viimasest seitsmest Premier League'i mängust viis ning asub 15 punktiga liigatabelis kaheksandal kohal.
"Ma tean kui väga Nuno ja tema tiim edu tahtsid saavutada ja mul on kahju, et me sellise otsuse vastu pidime võtma," ütles jalgpalliklubi tegevdirektor Fabio Paratici.
"Nuno on tõeline härrasmees ja on alati siia teretulnud. Me täname teda ja tema tiimi ning soovime neile edaspidiseks kõike head," lisas Paratici.
Tottenham pole veel avalikustanud, kes hakkab Santot peatreenerina asendama, kuid Briti meedia andmetel võib see olla endine Londoni Chelsea ja Milano Interi treener Antonio Conte.
### Response:
Tottenham vallandas peatreeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Microsofti asutaja Gates tähistas eelmisel nädalal oma sünnipäeva, kohal oli 50 külalist. Külaliste hulgas oli ka Amazoni asutaja Bezos. Pidu toimus 107-meetrise luksusjahi pardal, mille rent maksab 1 miljon eurot nädalas, vahendas The Times.
Meedia teatel saabus Bezos peole helikopteriga.
Pidu kestis neli tundi. Pärast pidu läks Bezos helikopteriga tagasi enda luksusjahile.
Miljardärid saavad nüüd sotsiaalmeedias terava kriitika osaliseks. "Kohutav energiaraiskaja Bill Gates annab oma panuse heitkoguste vähendamiseks," ironiseeris miljardäri suhtes üks Twitteri kasutaja.
Eelmisel nädalal leidis Austraalia ajaleht The Sydney Morning Herald, et Gates on kliimamuutuste vastu võitleja. Gates suhtles hiljuti Austraalia peaministri Scott Morrisoniga, väites, et Austraalia peab 2050. aastaks saavutama süsinikuneutraalsuse.
Gates on kirjutanud ka mitu raamatut, kus hoiatab kliimakatastroofi eest.
Bezose varanduse väärtuseks hinnatakse umbes 200 miljardit dollarit. Gatesi varandus on umbes 120 miljardit dollarit. | Kriitikud süüdistavad Gatesi ja Bezost silmakirjalikkuses kliimaküsimustes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Microsofti asutaja Gates tähistas eelmisel nädalal oma sünnipäeva, kohal oli 50 külalist. Külaliste hulgas oli ka Amazoni asutaja Bezos. Pidu toimus 107-meetrise luksusjahi pardal, mille rent maksab 1 miljon eurot nädalas, vahendas The Times.
Meedia teatel saabus Bezos peole helikopteriga.
Pidu kestis neli tundi. Pärast pidu läks Bezos helikopteriga tagasi enda luksusjahile.
Miljardärid saavad nüüd sotsiaalmeedias terava kriitika osaliseks. "Kohutav energiaraiskaja Bill Gates annab oma panuse heitkoguste vähendamiseks," ironiseeris miljardäri suhtes üks Twitteri kasutaja.
Eelmisel nädalal leidis Austraalia ajaleht The Sydney Morning Herald, et Gates on kliimamuutuste vastu võitleja. Gates suhtles hiljuti Austraalia peaministri Scott Morrisoniga, väites, et Austraalia peab 2050. aastaks saavutama süsinikuneutraalsuse.
Gates on kirjutanud ka mitu raamatut, kus hoiatab kliimakatastroofi eest.
Bezose varanduse väärtuseks hinnatakse umbes 200 miljardit dollarit. Gatesi varandus on umbes 120 miljardit dollarit.
### Response:
Kriitikud süüdistavad Gatesi ja Bezost silmakirjalikkuses kliimaküsimustes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | IHF on viimase kuu jooksul muutnud oma rannakäsipalli määrusi, mis näevad nüüd ette, et naissportlased peavad kandma lühikesi liibuvaid pükse. Meessportlased võivad endiselt kanda tavalisi lühikesi pükse, mis on kuni kümne cm kõrgusel põlvest.
Norras elava Austraalia aktivisti Talitha Stone'i kampaania, et reegeleid tuleks muuta, kogus 61 000 allkirja.
"Loodan, et see on seksismi ning naiste ja tüdrukute objektistamise lõpu algus spordis," ütles Stone.
USA popstaar Pink avaldas samuti juulis Norra naiskonnale toetust ja ütles, et nad protestivad väga seksistlike reeglite vastu. Norra kultuuriminister Abid Raja sõnas, et otsus on täiesti naeruväärne ning naiste spordiliidud üle kogu Euroopa nõudsid nii IHF-i kui ka EHF-i presidendi tagasiastumist.
Eelmisel kuul kirjutasid Taani, Norra, Rootsi, Islandi ja Soome spordiministrid IHF-ile ühise kirja, milles kutsusid neid üles reegleid muutma. IHF-i reeglid nägid sel ajal ette, et rannakäsipalli mängivad naised peavad kandma bikiine, aga mehed võisid kanda maikat ja lühikesi pükse.
Uutes nõuetes esineb meeste ja naiste vahel siiski erinevus, sest naised peavad kandma liibuvaid pükse, aga meestel selline reegel puudub. | Rannakäsipallurid ei pea enam bikiine kandma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
IHF on viimase kuu jooksul muutnud oma rannakäsipalli määrusi, mis näevad nüüd ette, et naissportlased peavad kandma lühikesi liibuvaid pükse. Meessportlased võivad endiselt kanda tavalisi lühikesi pükse, mis on kuni kümne cm kõrgusel põlvest.
Norras elava Austraalia aktivisti Talitha Stone'i kampaania, et reegeleid tuleks muuta, kogus 61 000 allkirja.
"Loodan, et see on seksismi ning naiste ja tüdrukute objektistamise lõpu algus spordis," ütles Stone.
USA popstaar Pink avaldas samuti juulis Norra naiskonnale toetust ja ütles, et nad protestivad väga seksistlike reeglite vastu. Norra kultuuriminister Abid Raja sõnas, et otsus on täiesti naeruväärne ning naiste spordiliidud üle kogu Euroopa nõudsid nii IHF-i kui ka EHF-i presidendi tagasiastumist.
Eelmisel kuul kirjutasid Taani, Norra, Rootsi, Islandi ja Soome spordiministrid IHF-ile ühise kirja, milles kutsusid neid üles reegleid muutma. IHF-i reeglid nägid sel ajal ette, et rannakäsipalli mängivad naised peavad kandma bikiine, aga mehed võisid kanda maikat ja lühikesi pükse.
Uutes nõuetes esineb meeste ja naiste vahel siiski erinevus, sest naised peavad kandma liibuvaid pükse, aga meestel selline reegel puudub.
### Response:
Rannakäsipallurid ei pea enam bikiine kandma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohti on soome sõna, mis tähendab "millegi suunas", kuid Saarinen tõlgib ja tõlgendab seda kui püüdu millenigi jõuda. Tema loomingus eksisteerib tegelikkus koos fantaasiaga. Teda huvitavad aja möödumise, ühiste mälestuste, perekonna, kasvamise ning kujuteldava ja reaalse vahelised küsimused. Tema uurimuse keskne küsimus on, kuidas me saame iseendaks.
"Saarineni fotosid saab vaadata kui kihilisi hetkede üleminekuid, mis korduvad lõpmatuse taasloomisena põlvkonnast põlvkonda üha uuesti ja uuesti," selgitas kuraator Annika Haas.
Saarinen möönas, et tunnetab elu sarnaselt teistega, kuid siin on oma "aga".
"Kõnedes tuuakse esile verstapostid ja selgelt nähtavad pöördepunktid, kuid ma arvan, et me muutume iseendaks nendel igapäevastel hetkedel, kus näiliselt midagi ei juhtu."
Sanni Saarinen (s 1979) on dokumentaalfotograaf ja visuaalkunstnik, kultuuriantropoloog ja kirjanik, kes elab Soomes Espoos. LensCulture tunnustas Saarineni 2018. aasta Emerging Talents auhinnaga.
Saarinen omandas Turu ülikoolis magistrikraadi religiooniteaduses ning on õppinud fotograafiat Hispaanias Madridi rahvusvahelises fotokoolis (EFTI). Praegu õpib ta Aalto ülikoolis fotograafia magistriõppes. Tema töid on eksponeeritud laialdaselt Soomes, lisaks ka New Yorgis Klompchingi galeriis LensCulture näitusel ning 2019. aastal Prantsusmaal festivali Rencontres d'Arles näitusel "Open Walls". | Sanni Saarinen avab Fotomuuseumis näituse "Kohti: suunas" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohti on soome sõna, mis tähendab "millegi suunas", kuid Saarinen tõlgib ja tõlgendab seda kui püüdu millenigi jõuda. Tema loomingus eksisteerib tegelikkus koos fantaasiaga. Teda huvitavad aja möödumise, ühiste mälestuste, perekonna, kasvamise ning kujuteldava ja reaalse vahelised küsimused. Tema uurimuse keskne küsimus on, kuidas me saame iseendaks.
"Saarineni fotosid saab vaadata kui kihilisi hetkede üleminekuid, mis korduvad lõpmatuse taasloomisena põlvkonnast põlvkonda üha uuesti ja uuesti," selgitas kuraator Annika Haas.
Saarinen möönas, et tunnetab elu sarnaselt teistega, kuid siin on oma "aga".
"Kõnedes tuuakse esile verstapostid ja selgelt nähtavad pöördepunktid, kuid ma arvan, et me muutume iseendaks nendel igapäevastel hetkedel, kus näiliselt midagi ei juhtu."
Sanni Saarinen (s 1979) on dokumentaalfotograaf ja visuaalkunstnik, kultuuriantropoloog ja kirjanik, kes elab Soomes Espoos. LensCulture tunnustas Saarineni 2018. aasta Emerging Talents auhinnaga.
Saarinen omandas Turu ülikoolis magistrikraadi religiooniteaduses ning on õppinud fotograafiat Hispaanias Madridi rahvusvahelises fotokoolis (EFTI). Praegu õpib ta Aalto ülikoolis fotograafia magistriõppes. Tema töid on eksponeeritud laialdaselt Soomes, lisaks ka New Yorgis Klompchingi galeriis LensCulture näitusel ning 2019. aastal Prantsusmaal festivali Rencontres d'Arles näitusel "Open Walls".
### Response:
Sanni Saarinen avab Fotomuuseumis näituse "Kohti: suunas" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Perearstikeskustes tehti eelmise nädala jooksul 23 531 COVID-19 kaitsesüsti, sellest 18 934 lisa- või tõhustusdoosi ning 4597 esmast doosi, teatas sotsiaalministeerium. Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu keskenduvad kõik Eesti perearstid ja -õed kuni 5. novembrini COVID-19 vaktsineerimisele ning sellega seotud nõustamisele.
Vaktsineerimiskuuri on alustanud praeguseks kokku 796 164 inimest, vaktsineerimiskuuri on lõpetanud 761 153 inimest ning vähemalt ühe lisa- või tõhustusdoosi on saanud kokku 44 322 inimest.
Vaktsineerimiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega. Vaktsineerima võib minna koos lähedase või tuttavaga – vaktsineeritakse ka neid, kes pole konkreetse perearsti nimistus.
Tõhustusdoose tehakse vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest.
Liikumisraskustega inimesi vaktsineeritakse ka kodus. Kodus vaktsineerimise vajadusest tuleb teada anda oma perearstile või infotelefonil 1247.
Perearstid vaktsineerivad peamiselt Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty. Perearsti või -õega saab ka arutada, milline vaktsiinidest on inimesele sobivaim ja leida talle parim lahendus. | Esimese vaktsiinisüsti sai eelmisel nädalal üle 14 000 inimese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Perearstikeskustes tehti eelmise nädala jooksul 23 531 COVID-19 kaitsesüsti, sellest 18 934 lisa- või tõhustusdoosi ning 4597 esmast doosi, teatas sotsiaalministeerium. Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu keskenduvad kõik Eesti perearstid ja -õed kuni 5. novembrini COVID-19 vaktsineerimisele ning sellega seotud nõustamisele.
Vaktsineerimiskuuri on alustanud praeguseks kokku 796 164 inimest, vaktsineerimiskuuri on lõpetanud 761 153 inimest ning vähemalt ühe lisa- või tõhustusdoosi on saanud kokku 44 322 inimest.
Vaktsineerimiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega. Vaktsineerima võib minna koos lähedase või tuttavaga – vaktsineeritakse ka neid, kes pole konkreetse perearsti nimistus.
Tõhustusdoose tehakse vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest.
Liikumisraskustega inimesi vaktsineeritakse ka kodus. Kodus vaktsineerimise vajadusest tuleb teada anda oma perearstile või infotelefonil 1247.
Perearstid vaktsineerivad peamiselt Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty. Perearsti või -õega saab ka arutada, milline vaktsiinidest on inimesele sobivaim ja leida talle parim lahendus.
### Response:
Esimese vaktsiinisüsti sai eelmisel nädalal üle 14 000 inimese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridusministeeriumini pole teateid koolides kiirtestimise tõrgetest laekunud, ent detailsemat tagasisidet küsitakse nädala lõpus.
"Me oleme seni saanud umbes kahest koolist paarist klassist info. Ühestki probleemist pole praeguseni meile teada antud. Peame arvestama, et neid positiivseid proove tõenäoliselt tänase jooksul tuleb. Mis aga on hea: muidu oleksid need lapsed lihtsalt läinud koolitundi ja olnud seal sedasi. Kindlasti katkestame selle testimisega nüüd nakkusahelaid," ütles haridusministeeriumi teadusnõunik Mario Kadastik ERR-ile.
Kui seni määras koolikolletes lähikontaktseid terviseamet, siis nüüd, mil laustestimine on koolide kohustuseks tehtud, peavad nad ka lähikontaktsete üle ise otsustama. Kadastik möönis, et selle tulemused võivad sõltuda koolide tõlgendamisoskusest.
"Nädala esimese päeva testi järel ei pea klassikaaslasi lugema lähikontaktseks. Kui testi teha sealt edasi nädala sees, kolmapäeval või reedel, siis on lapsed juba mitu päeva koos olnud ja siis on juba teine teema," ütles Kadastik.
Kuna ministeerium koostas kiirtestide jaotamise logistika enne, kui mõned omavalitsused teatasid otsused oma koolid kaugõppele saata, saadeti testid ikkagi kõigisse koolidesse laiali. Kadastiku hinnangul võiksid koolid saata testid laiali ka koduõppel lastele, et tuvastada võimalikud nakatunud sealgi.
"Tsentraalset koordineeritud logistikat pole koduõppel olijatele veel välja töötatud," ütles Kadastik.
Algul plaanis ministeerium võtta koolides kasutusele nn pulgakommimeetodi, mille puhul lapsed oleksid lutsutanud magusat vatitupsu, mis tulnuks sülitada ühte testiämbrisse kokku. See näidanuks, kas klassis esineb koroonaviirust ning positiivse testi korral korraldatuks kõigile klassis PCR-testimine.
Mille taha see täpselt jäi ja mistõttu hoopis ninaneelutestid kasutusele võeti, pole ministeerium selgelt välja öelnud. Ka Kadastik jäi põhjendamisel ebamääraseks: "See jäi logistiliselt ära."
Seda pole plaanis rakendada ka edaspidi, juhul kui tagasisidest selgub, et lapsed on ninaneelu kaudu testimise selgeks saanud.
Küll soovitab ta kohalikel omavalitsustel soovi korral seda ise korraldada näiteks oma lasteaedades, mis praegu on riiklikust testimisstrageegiast välja jäänud. | Lähikontaktsete määramine on nüüd koolide käes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridusministeeriumini pole teateid koolides kiirtestimise tõrgetest laekunud, ent detailsemat tagasisidet küsitakse nädala lõpus.
"Me oleme seni saanud umbes kahest koolist paarist klassist info. Ühestki probleemist pole praeguseni meile teada antud. Peame arvestama, et neid positiivseid proove tõenäoliselt tänase jooksul tuleb. Mis aga on hea: muidu oleksid need lapsed lihtsalt läinud koolitundi ja olnud seal sedasi. Kindlasti katkestame selle testimisega nüüd nakkusahelaid," ütles haridusministeeriumi teadusnõunik Mario Kadastik ERR-ile.
Kui seni määras koolikolletes lähikontaktseid terviseamet, siis nüüd, mil laustestimine on koolide kohustuseks tehtud, peavad nad ka lähikontaktsete üle ise otsustama. Kadastik möönis, et selle tulemused võivad sõltuda koolide tõlgendamisoskusest.
"Nädala esimese päeva testi järel ei pea klassikaaslasi lugema lähikontaktseks. Kui testi teha sealt edasi nädala sees, kolmapäeval või reedel, siis on lapsed juba mitu päeva koos olnud ja siis on juba teine teema," ütles Kadastik.
Kuna ministeerium koostas kiirtestide jaotamise logistika enne, kui mõned omavalitsused teatasid otsused oma koolid kaugõppele saata, saadeti testid ikkagi kõigisse koolidesse laiali. Kadastiku hinnangul võiksid koolid saata testid laiali ka koduõppel lastele, et tuvastada võimalikud nakatunud sealgi.
"Tsentraalset koordineeritud logistikat pole koduõppel olijatele veel välja töötatud," ütles Kadastik.
Algul plaanis ministeerium võtta koolides kasutusele nn pulgakommimeetodi, mille puhul lapsed oleksid lutsutanud magusat vatitupsu, mis tulnuks sülitada ühte testiämbrisse kokku. See näidanuks, kas klassis esineb koroonaviirust ning positiivse testi korral korraldatuks kõigile klassis PCR-testimine.
Mille taha see täpselt jäi ja mistõttu hoopis ninaneelutestid kasutusele võeti, pole ministeerium selgelt välja öelnud. Ka Kadastik jäi põhjendamisel ebamääraseks: "See jäi logistiliselt ära."
Seda pole plaanis rakendada ka edaspidi, juhul kui tagasisidest selgub, et lapsed on ninaneelu kaudu testimise selgeks saanud.
Küll soovitab ta kohalikel omavalitsustel soovi korral seda ise korraldada näiteks oma lasteaedades, mis praegu on riiklikust testimisstrageegiast välja jäänud.
### Response:
Lähikontaktsete määramine on nüüd koolide käes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Bensiinihinnad põhinevad globaalsel naftaturul. Seda turgu kontrollib kartell. See kartell on OPEC. Sellel kartellil on hinnatõusu kohta rohkem rääkida," ütles Granholm.
USA-s kasvab mure kiire inflatsiooni pärast. Föderaalsed ametiasutused prognoosivad, et talveperioodil tõusevad ka majapidamiste küttearved, teatas Financial Times.
Kõrget nafta hinda kommenteeris hiljuti ka Biden.
"Ma arvan, et see, et Venemaa ja Saudi Araabia ja teised suuremad tootjad ei pumpa rohkem naftat, pole õige," ütles Biden.
Administratsiooni kõrge ametniku sõnul arutab Biden G20 läbirääkimistel ka globaalse energiaturu olukorda.
"Oluline on see, et ülemaailmsed energiatarned peaksid sammu ülemaailmse energianõudlusega. Ülemaailmne energianõudlus on jõudnud peaaegu tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Energiavarustus pole seda taset aga saavutanud," ütles ametnik ajalehele Financial Times.
Valge Maja samas karmistab regulatsioone USA naftasektoris. Bideni administratsioon tahab võidelda kliimamuutuste vastu ja tahab riigis naftatootmist vähendada.
"Need tõusvad fossiilkütuste hinnad näitavad, et peame kahekordistama oma energiavarustuse mitmekesistamist," ütles Granholm.
Maailma riikide liidrid kohtuvad novembri alguses Glasgow' kliimakonverentsil. Samal ajal kohtuvad ka Saudi Araabia, Venemaa ja teiste suurte naftatootjate esindajad. Otsustatakse, kas suurendada naftatootmist, teatas Financial Times.
Pühapäeval teatas Hiina valitsus, et süveneva energiakriisi tõttu vabastab riik osa strateegilistest bensiinivarudest. Nafta hind esmaspäeval langes.
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind 83,26 dollarini barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind langes 82,93 dollarini barreli kohta.
USA investeerimispank Goldman Sachs prognoosib siiski, et Brent jõuab aasta lõpuks 90 dollarini barreli kohta. | USA energiaminister süüdistas OPEC-it kõrgetes bensiinihindades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Bensiinihinnad põhinevad globaalsel naftaturul. Seda turgu kontrollib kartell. See kartell on OPEC. Sellel kartellil on hinnatõusu kohta rohkem rääkida," ütles Granholm.
USA-s kasvab mure kiire inflatsiooni pärast. Föderaalsed ametiasutused prognoosivad, et talveperioodil tõusevad ka majapidamiste küttearved, teatas Financial Times.
Kõrget nafta hinda kommenteeris hiljuti ka Biden.
"Ma arvan, et see, et Venemaa ja Saudi Araabia ja teised suuremad tootjad ei pumpa rohkem naftat, pole õige," ütles Biden.
Administratsiooni kõrge ametniku sõnul arutab Biden G20 läbirääkimistel ka globaalse energiaturu olukorda.
"Oluline on see, et ülemaailmsed energiatarned peaksid sammu ülemaailmse energianõudlusega. Ülemaailmne energianõudlus on jõudnud peaaegu tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Energiavarustus pole seda taset aga saavutanud," ütles ametnik ajalehele Financial Times.
Valge Maja samas karmistab regulatsioone USA naftasektoris. Bideni administratsioon tahab võidelda kliimamuutuste vastu ja tahab riigis naftatootmist vähendada.
"Need tõusvad fossiilkütuste hinnad näitavad, et peame kahekordistama oma energiavarustuse mitmekesistamist," ütles Granholm.
Maailma riikide liidrid kohtuvad novembri alguses Glasgow' kliimakonverentsil. Samal ajal kohtuvad ka Saudi Araabia, Venemaa ja teiste suurte naftatootjate esindajad. Otsustatakse, kas suurendada naftatootmist, teatas Financial Times.
Pühapäeval teatas Hiina valitsus, et süveneva energiakriisi tõttu vabastab riik osa strateegilistest bensiinivarudest. Nafta hind esmaspäeval langes.
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind 83,26 dollarini barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind langes 82,93 dollarini barreli kohta.
USA investeerimispank Goldman Sachs prognoosib siiski, et Brent jõuab aasta lõpuks 90 dollarini barreli kohta.
### Response:
USA energiaminister süüdistas OPEC-it kõrgetes bensiinihindades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolaeg lõppes vaatamata kodumeeskonna üritustele väravateta. Teise poolaja 58. minutil viis Alexander Isak penaltist Real Sociedadi 1:0 juhtima.
84. minutil sai Inigo Martinez oma teise kollase kaardi ning pidi väljakult lahkuma, mis jättis külalismeeskonna vähemusse.
91. minutil lõi Bilbao Iker Muniain karistuslöögist värava ning mäng lõppes 1:1 viigiga.
Tänu viigipunktile tõusis Real Sociedad tabelis esimeseks. Ühe kohtumise vähem pidanud Madridi Real ja Sevilla jäävad maha punktiga.
Tulemused:
Cadiz – Mallorca 1:1
Madridi Atletico – Real Betis 3:0
Getafe – Espanyol 2:1
Real Sociedad – Bilbao Athletic 1:1 | Real Sociedad tõusis Hispaanias taas liidrikohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolaeg lõppes vaatamata kodumeeskonna üritustele väravateta. Teise poolaja 58. minutil viis Alexander Isak penaltist Real Sociedadi 1:0 juhtima.
84. minutil sai Inigo Martinez oma teise kollase kaardi ning pidi väljakult lahkuma, mis jättis külalismeeskonna vähemusse.
91. minutil lõi Bilbao Iker Muniain karistuslöögist värava ning mäng lõppes 1:1 viigiga.
Tänu viigipunktile tõusis Real Sociedad tabelis esimeseks. Ühe kohtumise vähem pidanud Madridi Real ja Sevilla jäävad maha punktiga.
Tulemused:
Cadiz – Mallorca 1:1
Madridi Atletico – Real Betis 3:0
Getafe – Espanyol 2:1
Real Sociedad – Bilbao Athletic 1:1
### Response:
Real Sociedad tõusis Hispaanias taas liidrikohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hea meel on, et maksu- ja tolliamet saab juhi, kes on rahandusministeeriumis tõestanud ennast digitaliseerimise ja mitmete uuenduste läbiviijana," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus pressiteate vahendusel.
"Maksu- ja tolliameti teenuseid kasutatakse väga laialdaselt just e-kanalites, seda võimaldavad infotehnoloogilised lahendused on ärikriitilised ning nende toimimine ja arendamine vajab olulist tähelepanu," ütles Uukkivi.
Uukkivi töötab rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina alates 2017. aastast ning juhib riigihalduse, riigihangete ja riigivara ning riigi osaluspoliitika tegevusvaldkondi.
Tal on kogemus mitmete suurettevõtete nõukogudest, ta on AS-i Eesti Energia nõukogu liige ja strateegiakomitee esimees, AS-i Tallinna Sadam nõukogu liige ja auditikomitee liige. Aastatel 2008-2017 juhtis Uukkivi tehnilise järelevalve ametit, mis tegeleb turukorralduse ja järelevalvega paljudes ettevõtlusvaldkondades.
Uukkivil on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnast ning praegu täiendab ta end sama ülikooli ärirahanduse ja majandusarvestuse magistriõppes.
Konkursi viis läbi ja valiku tegi riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide valikukomisjon.
MTA endine peadirektor Madis Jääger lahkus 19. septembrist ametist, Jääger alustas ametis tööd tänavu 4. jaanuaril. Alates 1. oktoobrist alustab Jääger tööd Apollo Goupi juhatuse esimehena. | Maksu- ja tolliameti peadirektoriks saab asekantsler Raigo Uukkivi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hea meel on, et maksu- ja tolliamet saab juhi, kes on rahandusministeeriumis tõestanud ennast digitaliseerimise ja mitmete uuenduste läbiviijana," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus pressiteate vahendusel.
"Maksu- ja tolliameti teenuseid kasutatakse väga laialdaselt just e-kanalites, seda võimaldavad infotehnoloogilised lahendused on ärikriitilised ning nende toimimine ja arendamine vajab olulist tähelepanu," ütles Uukkivi.
Uukkivi töötab rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina alates 2017. aastast ning juhib riigihalduse, riigihangete ja riigivara ning riigi osaluspoliitika tegevusvaldkondi.
Tal on kogemus mitmete suurettevõtete nõukogudest, ta on AS-i Eesti Energia nõukogu liige ja strateegiakomitee esimees, AS-i Tallinna Sadam nõukogu liige ja auditikomitee liige. Aastatel 2008-2017 juhtis Uukkivi tehnilise järelevalve ametit, mis tegeleb turukorralduse ja järelevalvega paljudes ettevõtlusvaldkondades.
Uukkivil on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnast ning praegu täiendab ta end sama ülikooli ärirahanduse ja majandusarvestuse magistriõppes.
Konkursi viis läbi ja valiku tegi riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide valikukomisjon.
MTA endine peadirektor Madis Jääger lahkus 19. septembrist ametist, Jääger alustas ametis tööd tänavu 4. jaanuaril. Alates 1. oktoobrist alustab Jääger tööd Apollo Goupi juhatuse esimehena.
### Response:
Maksu- ja tolliameti peadirektoriks saab asekantsler Raigo Uukkivi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bilski teenis ringiajaga 1.36,860 (+0,306) esimesse võistlussõitu kolmanda stardikoha. Rump võitis oma kvalifikatsiooni ajaga 1.33,947, mis oli lähimast konkurendist Porsche tehasesõitjast Earl Bamber 0,756 sekundit kiirem.
Esimeses võistlussõidus sattus Bilski stardijärgses rüseluses kontakti. Sõit peatati punase lipuga ning sõitjad pöördusid tagasi boksi. Auto sai küll vigastada, kuid tänu operatiivsele parandustööle tiimi boksis õnnestus sõiduvahend õigeks ajaks uuesti rajale saata. Kolmandalt kohalt starditud sõit õnnestus kolmandal kohal ka lõpetada.
Teises võistlussõidus õnnestus eestlase teenitud esimene stardikoht realiseerida ja finišis võideti kindlalt, 11,369 sekundit Bamber ja Bhirombhakdi juhitud Porsche ees.
Sarja kolmas, neljas ja viimane viies etapp sõidetakse 24.-26. detsembril. | Martin Rump teenis hooaja esimese võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bilski teenis ringiajaga 1.36,860 (+0,306) esimesse võistlussõitu kolmanda stardikoha. Rump võitis oma kvalifikatsiooni ajaga 1.33,947, mis oli lähimast konkurendist Porsche tehasesõitjast Earl Bamber 0,756 sekundit kiirem.
Esimeses võistlussõidus sattus Bilski stardijärgses rüseluses kontakti. Sõit peatati punase lipuga ning sõitjad pöördusid tagasi boksi. Auto sai küll vigastada, kuid tänu operatiivsele parandustööle tiimi boksis õnnestus sõiduvahend õigeks ajaks uuesti rajale saata. Kolmandalt kohalt starditud sõit õnnestus kolmandal kohal ka lõpetada.
Teises võistlussõidus õnnestus eestlase teenitud esimene stardikoht realiseerida ja finišis võideti kindlalt, 11,369 sekundit Bamber ja Bhirombhakdi juhitud Porsche ees.
Sarja kolmas, neljas ja viimane viies etapp sõidetakse 24.-26. detsembril.
### Response:
Martin Rump teenis hooaja esimese võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljavalituiks osutusid:
"Päikseke ja Hõbekihar", mängufilm, autor Liina Triškina-Vanhatalo;
"Ludus tonalis", mängufilm, autor Kadri Kõusaar;
"Kooselu", mängufilm, autor Peep Ehasalu;
"Lumeleopard", dokumentaalfilm, autorid Lauri Lippmaa ja Ivar Heinmaa;
"Vennaskond", dokumentaalfilm, autor Indrek Spungin;
"Toompea", dokumentaalfilm, autor Raimo Jõerand;
"Nukufilmi fantoom", mängu- ja animafilmi segatehnika, autor Ülo Pikkov.
Konkursi žüriisse kuulusid loominguliste liitude esindajad Laura Raud, Terje Toomistu, Moonika Siimets, Aet Laigu, Kerdi Oengo ja Tiit Aleksejev ning Filipp Kruusvall, Peep Pedmanson ja Piret Tibbo-Hudgins EFI-st.
Žürii hindas filmiideid sünopsiste põhjal ning hindamise mõõdupuu oli, kas idee alusel on võimalik luua publikut kõnetav kõrgetasemeline Eesti film. Ideekavandite esitajad jäid žüriile anonüümseks kuni lõpliku valiku väljakuulutamiseni.
Stsenarist Laura Raud märkis, et hea meel oli näha palju kaasaegseid lugusid, kuid mõnevõrra nukraks tegi vähene ambitsioonikus ning eksperimenteerimise leigus.
"Mis aga üldpildis silma hakkas, oli autorite soov jutustada inimlikke, vaatajat vahetult puudutavaid lugusid, samuti oli tervitatav väljapakutud ideede žanriline mitmekesisus," lausus Raud.
Režissöör Moonika Siimetsa üllatas, et konkursile laekus oodatust vähem töid. "Kas oli põhjus võistluse uudsus, ideede puudus või hoopis soov oma mõtetega põhjalikumalt töötada ning esitada neid EFI-le stsenaariumi faasis."
Igal juhul ei pakkunud võistlusele laekunud kavandite tase nii palju terviklikke, huvitavaid ja intrigeerivaid lugusid, kui ta eeldas. Samuti lootis Siimets mängufilmi ideede kõrval näha tunduvalt rohkem anima-ja dokfilmi algatusi.
Iga žürii valitud filmiidee saab auhinna 1000 eurot. Filmiideede sünopsiseid avalikus veebis ei avaldata, EFI teeb võiduideede sünopsised kättesaadavaks vaid filmivaldkonna esindajatele. | Selgusid EFI filmiideede konkursi "Ideede katel" võidutööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljavalituiks osutusid:
"Päikseke ja Hõbekihar", mängufilm, autor Liina Triškina-Vanhatalo;
"Ludus tonalis", mängufilm, autor Kadri Kõusaar;
"Kooselu", mängufilm, autor Peep Ehasalu;
"Lumeleopard", dokumentaalfilm, autorid Lauri Lippmaa ja Ivar Heinmaa;
"Vennaskond", dokumentaalfilm, autor Indrek Spungin;
"Toompea", dokumentaalfilm, autor Raimo Jõerand;
"Nukufilmi fantoom", mängu- ja animafilmi segatehnika, autor Ülo Pikkov.
Konkursi žüriisse kuulusid loominguliste liitude esindajad Laura Raud, Terje Toomistu, Moonika Siimets, Aet Laigu, Kerdi Oengo ja Tiit Aleksejev ning Filipp Kruusvall, Peep Pedmanson ja Piret Tibbo-Hudgins EFI-st.
Žürii hindas filmiideid sünopsiste põhjal ning hindamise mõõdupuu oli, kas idee alusel on võimalik luua publikut kõnetav kõrgetasemeline Eesti film. Ideekavandite esitajad jäid žüriile anonüümseks kuni lõpliku valiku väljakuulutamiseni.
Stsenarist Laura Raud märkis, et hea meel oli näha palju kaasaegseid lugusid, kuid mõnevõrra nukraks tegi vähene ambitsioonikus ning eksperimenteerimise leigus.
"Mis aga üldpildis silma hakkas, oli autorite soov jutustada inimlikke, vaatajat vahetult puudutavaid lugusid, samuti oli tervitatav väljapakutud ideede žanriline mitmekesisus," lausus Raud.
Režissöör Moonika Siimetsa üllatas, et konkursile laekus oodatust vähem töid. "Kas oli põhjus võistluse uudsus, ideede puudus või hoopis soov oma mõtetega põhjalikumalt töötada ning esitada neid EFI-le stsenaariumi faasis."
Igal juhul ei pakkunud võistlusele laekunud kavandite tase nii palju terviklikke, huvitavaid ja intrigeerivaid lugusid, kui ta eeldas. Samuti lootis Siimets mängufilmi ideede kõrval näha tunduvalt rohkem anima-ja dokfilmi algatusi.
Iga žürii valitud filmiidee saab auhinna 1000 eurot. Filmiideede sünopsiseid avalikus veebis ei avaldata, EFI teeb võiduideede sünopsised kättesaadavaks vaid filmivaldkonna esindajatele.
### Response:
Selgusid EFI filmiideede konkursi "Ideede katel" võidutööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle hooaja "Kuula rändajat" rännulood viivad kuulaja maailma erinevate põlisrahvaste juurde. Nende värvikate rahvakildude otsingutel on käidud nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Saadetes tutvustatakse põlisrahvaste põnevat loodusekäsitlust, maailmanägemist ja veendumusi, mis meile võivad sageli üllatavalt mõjuda.
21. oktoobril toimus "Kuula rändajat" avalik juubelisaate salvestus uudistemaja I stuudios, mis jõuab Vikerraadio eetrisse 5. detsembril ehk päeval, mil saade 20 aastat tagasi esimest korda eetrisse läks. | Kui hästi oled rändajat kuulanud? Testi oma teadmisi! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle hooaja "Kuula rändajat" rännulood viivad kuulaja maailma erinevate põlisrahvaste juurde. Nende värvikate rahvakildude otsingutel on käidud nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Saadetes tutvustatakse põlisrahvaste põnevat loodusekäsitlust, maailmanägemist ja veendumusi, mis meile võivad sageli üllatavalt mõjuda.
21. oktoobril toimus "Kuula rändajat" avalik juubelisaate salvestus uudistemaja I stuudios, mis jõuab Vikerraadio eetrisse 5. detsembril ehk päeval, mil saade 20 aastat tagasi esimest korda eetrisse läks.
### Response:
Kui hästi oled rändajat kuulanud? Testi oma teadmisi! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna võrgupiirkonnas on enne hinnatõusu toasooja piirhind 50,14 eurolt megavatt-tunnist.
Rapla võrgupiirkonnas tõuseb hind aga praeguselt 63,2 eurolt megavatt-tunnist 72,34 euroni megavatt-tunni kohta, mis teeb hinnatõusuks 14,5 protsenti.
Energiakontsern Utilitas teatas esmaspäeval, et konkurentsiamet kinnitas uued soojuse piirhinnad Tallinna võrgupiirkonnas, kuhu kuuluvad Tallinn ja Maardu ning Rapla võrgupiirkonnas. Ettevõtte teatel põhjustab soojuse piirhindade tõusu maagaasi erakordselt suur hinnatõus.
"Kui aasta alguses esitasime konkurentsiametile hinnataotluse, mis oleks kaasa toonud Tallinnas soojuse piirhinna languse, siis aasta vältel on gaasi hinnatõusust tulenevalt olukord drastiliselt muutunud ning oktoobri lõpus kinnitatud piirhind kujunes kahjuks senisest hoopis oluliselt kõrgemaks," kommenteeris olukorda Utilitase kaugkütteettevõtete juht Robert Kitt.
Utilitase Haapsalu, Kärdla, Keila, Jõgeva, Valga kaugküttepiirkondades jätkatakse praegu kehtivate piirhindadega.
Kiti sõnul on oluline minna maagaasilt üle teistele tootmisvõimsustele. Utilitas plaanib vähendada maagaasi osakaalu alla viie protsendini aastasest kogutoodangust ja saavutada oma võrkude süsinikuneutraalsus hiljemalt aastaks 2030.
"Tootjaid ja tarbijaid tabas käesolev energiakriis ühtemoodi ja loodame, et maagaasi hind langeb, kuid tänavu energiaturgudel toimuv näitab veel kord, et üleminek tuleks teha võimalikult kiiresti," ütles Kitt.
Utilitas varustab soojusega 175 000 kodumajapidamist kaheksas Eesti linnas – Tallinnas, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Jõgeval ja Valgas ning pakub Tallinnas kaugjahutusteenust. | Utilitas tõstab Tallinnas soojuse hinda pea kahe kolmandiku võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna võrgupiirkonnas on enne hinnatõusu toasooja piirhind 50,14 eurolt megavatt-tunnist.
Rapla võrgupiirkonnas tõuseb hind aga praeguselt 63,2 eurolt megavatt-tunnist 72,34 euroni megavatt-tunni kohta, mis teeb hinnatõusuks 14,5 protsenti.
Energiakontsern Utilitas teatas esmaspäeval, et konkurentsiamet kinnitas uued soojuse piirhinnad Tallinna võrgupiirkonnas, kuhu kuuluvad Tallinn ja Maardu ning Rapla võrgupiirkonnas. Ettevõtte teatel põhjustab soojuse piirhindade tõusu maagaasi erakordselt suur hinnatõus.
"Kui aasta alguses esitasime konkurentsiametile hinnataotluse, mis oleks kaasa toonud Tallinnas soojuse piirhinna languse, siis aasta vältel on gaasi hinnatõusust tulenevalt olukord drastiliselt muutunud ning oktoobri lõpus kinnitatud piirhind kujunes kahjuks senisest hoopis oluliselt kõrgemaks," kommenteeris olukorda Utilitase kaugkütteettevõtete juht Robert Kitt.
Utilitase Haapsalu, Kärdla, Keila, Jõgeva, Valga kaugküttepiirkondades jätkatakse praegu kehtivate piirhindadega.
Kiti sõnul on oluline minna maagaasilt üle teistele tootmisvõimsustele. Utilitas plaanib vähendada maagaasi osakaalu alla viie protsendini aastasest kogutoodangust ja saavutada oma võrkude süsinikuneutraalsus hiljemalt aastaks 2030.
"Tootjaid ja tarbijaid tabas käesolev energiakriis ühtemoodi ja loodame, et maagaasi hind langeb, kuid tänavu energiaturgudel toimuv näitab veel kord, et üleminek tuleks teha võimalikult kiiresti," ütles Kitt.
Utilitas varustab soojusega 175 000 kodumajapidamist kaheksas Eesti linnas – Tallinnas, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Jõgeval ja Valgas ning pakub Tallinnas kaugjahutusteenust.
### Response:
Utilitas tõstab Tallinnas soojuse hinda pea kahe kolmandiku võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selleks et võimaldada tõhustusdoosi võimalikult kiiresti võimalikult paljudele, peaksid liidumaad taasavama vaktsineerimiskeskused," ütles Spahn.
Uute koroonaviirusega nakatumiste arv on Saksamaal kiiresti kasvamas. Saksa vaktsineerimiskomitee soovitab hetkel tõhustusdoose vähemalt 70-aastastele inimestele ja mõnele teisele elanikkonna grupile, kuid terviseministeeriumi teatel on õigus tõhustusdoosi saada põhimõtteliselt kõigil.
Saksamaa vaktsineerimiskampaania on sügisel oluliselt loiumaks muutunud, ametlikel andmetel on koroonaviiruse vastu täielikult vaktsineeritud umbes kaks kolmandikku elanikest.
Viimastel nädalatel on uute nakatumiste arv hakanud kiiresti kasvama. Esmaspäeval oli viimase seitsme päeva uute nakatumiste arv 100 000 elaniku kohta 154,8, nädal tagasi oli see 110,1. | Saksa terviseminister kutsus vaktsineerimiskeskusi taasavama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selleks et võimaldada tõhustusdoosi võimalikult kiiresti võimalikult paljudele, peaksid liidumaad taasavama vaktsineerimiskeskused," ütles Spahn.
Uute koroonaviirusega nakatumiste arv on Saksamaal kiiresti kasvamas. Saksa vaktsineerimiskomitee soovitab hetkel tõhustusdoose vähemalt 70-aastastele inimestele ja mõnele teisele elanikkonna grupile, kuid terviseministeeriumi teatel on õigus tõhustusdoosi saada põhimõtteliselt kõigil.
Saksamaa vaktsineerimiskampaania on sügisel oluliselt loiumaks muutunud, ametlikel andmetel on koroonaviiruse vastu täielikult vaktsineeritud umbes kaks kolmandikku elanikest.
Viimastel nädalatel on uute nakatumiste arv hakanud kiiresti kasvama. Esmaspäeval oli viimase seitsme päeva uute nakatumiste arv 100 000 elaniku kohta 154,8, nädal tagasi oli see 110,1.
### Response:
Saksa terviseminister kutsus vaktsineerimiskeskusi taasavama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milan läks kohtumist 26. minutil juhtima, kui karistuslöögist saatis palli võrku Zlatan Ibrahimovic, kelle karjääri jooksul oli see 400. väravaks erinevates kõrgliigades. Serie A-s oli see 150. tabamus.
50. minutil saatis Zlatan palli uuesti võrku, kuid värav ei lugenud, sest VAR näitas suluseisu. Mõned minutid hiljem realiseeris Franck Kessie penalti ja Milan asus 2:0 juhtima.
66. minutil jäi Milan vähemusse, kui vasakkaitsja Theo Hernandez sai teise kollase kaardi. Mängu lõpuminutitel suutis Roma Stephan El Shaarawy ühe värava tagasi lüüa.
Täiseduga jätkab ka Napoli, kes alistas võõrsil 1:0 Salernitana. Kohtumise ainsa värava lõi 61. minutil Piotr Zielinski.
Napolil ja Milanil jätkavad edetabeli liidritena ning mõlemal on koos 31 punkti.
Tulemused:
Roma - AC Milan 1:2
Genoa - Venezia 0:0
Sassuolo - Empoli 1:2
Fiorentina - Spezia 3:0
Salernitana - Napoli 0:1 | Milan alistas Roma, Ibrahimovic jõudis märgilise tähiseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milan läks kohtumist 26. minutil juhtima, kui karistuslöögist saatis palli võrku Zlatan Ibrahimovic, kelle karjääri jooksul oli see 400. väravaks erinevates kõrgliigades. Serie A-s oli see 150. tabamus.
50. minutil saatis Zlatan palli uuesti võrku, kuid värav ei lugenud, sest VAR näitas suluseisu. Mõned minutid hiljem realiseeris Franck Kessie penalti ja Milan asus 2:0 juhtima.
66. minutil jäi Milan vähemusse, kui vasakkaitsja Theo Hernandez sai teise kollase kaardi. Mängu lõpuminutitel suutis Roma Stephan El Shaarawy ühe värava tagasi lüüa.
Täiseduga jätkab ka Napoli, kes alistas võõrsil 1:0 Salernitana. Kohtumise ainsa värava lõi 61. minutil Piotr Zielinski.
Napolil ja Milanil jätkavad edetabeli liidritena ning mõlemal on koos 31 punkti.
Tulemused:
Roma - AC Milan 1:2
Genoa - Venezia 0:0
Sassuolo - Empoli 1:2
Fiorentina - Spezia 3:0
Salernitana - Napoli 0:1
### Response:
Milan alistas Roma, Ibrahimovic jõudis märgilise tähiseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles, et haiglaravi vajaduse nädalane kasv on pisut pidurdunud, ent haiglasse sattunud on üha raskemas seisus.
"Väga suur hulk haigestunuid vajab intensiivravi. Kolmanda astme intensiivravis on meil 55 haiget ja neist 37 vajab juhitavat hingamist. See näitab seda, et me hetkel ikkagi püüame neid patsiente, keda saab, ravida kodus ja need, kes haiglasse satuvad, satuvad tõeliselt raske haigusega," ütles Sule ERR-ile.
Lõuna regiooni haiglates on praegu 248 ja põhja regiooni haiglates 323 patsienti, kokku 571 inimest.
Raskemas seisus patsientide seas on ka suremus suurem. Kuigi viimase ööpäeva jooksul suri üheksa inimest, on viimastel ööpäevadel see näitaja regulaarselt üle kümne olnud.
Haiglast viiruse saanute osakaal vähenemas
Ligi kolmandik koroonaga haiglas olijatest on nakkuse saanud alles haiglaseinte vahel. See tähendab, et haiglasse sattumise põhjus on olnud muu, kuid nakkus on saadud reeglina mõnelt teiselt patsiendilt või töötajalt, kes ootamatult koroonapositiivseks on osutunud.
"Nakkus tuleb tagaukse kaudu, lukuaugu kaudu – tuleb negatiivsena sisse tulnud patsiendi kaudu, kes annab kahe päeva pärast positiivse tulemuse. Testime kõiki patsiente pidevalt, aga ikkagi jõuab nakkus nõrgemate inimesteni kas hoolekandeasutuste või omaste kaudu," tõdes Sule. "Meetmed on haiglas rangemad kui riigis tervikuna, aga need ei taga seda, et viirus ei võiks tulla haiglasse."
Sule kinnitas, et haiglasisese nakatumise avastades tegutsetakse ülikiiresti – patsient isoleeritakse, talle tagatakse turvalised ravitingimused. Haiglasiseseid nakatumisi päris nulli viia pole tema sõnul saavutatav.
"Järgmine tase oleks juba see, et peaksime totaalse liikumispiirangu tegema nii töötajatele kui üldse inimestele. Siis ei peaks lähedasi üldse patsientideni laskma," ütles ta.
Sule tõi siiski esile, et haiglasiseste nakatumiste hulk ja osakaal on siiski vähenemas – kui veel 28. oktoobril oli selliseid juhtumeid 165, siis viimasel ööpäeval oli haiglas 156 koroonapositiivset, kes nakkuse sealt saanud.
Ta kinnitas, et vaktsineerituse tase on haiglapersonali seas väga kõrge, iseäranis arstide seas. Vaktsineerimata haiglapersonalist ei saa pandeemiaga kasvanud töökoormuse tõttu tema sõnul loobuda. | Haiglasse võetakse varasemast raskemas seisus inimesi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles, et haiglaravi vajaduse nädalane kasv on pisut pidurdunud, ent haiglasse sattunud on üha raskemas seisus.
"Väga suur hulk haigestunuid vajab intensiivravi. Kolmanda astme intensiivravis on meil 55 haiget ja neist 37 vajab juhitavat hingamist. See näitab seda, et me hetkel ikkagi püüame neid patsiente, keda saab, ravida kodus ja need, kes haiglasse satuvad, satuvad tõeliselt raske haigusega," ütles Sule ERR-ile.
Lõuna regiooni haiglates on praegu 248 ja põhja regiooni haiglates 323 patsienti, kokku 571 inimest.
Raskemas seisus patsientide seas on ka suremus suurem. Kuigi viimase ööpäeva jooksul suri üheksa inimest, on viimastel ööpäevadel see näitaja regulaarselt üle kümne olnud.
Haiglast viiruse saanute osakaal vähenemas
Ligi kolmandik koroonaga haiglas olijatest on nakkuse saanud alles haiglaseinte vahel. See tähendab, et haiglasse sattumise põhjus on olnud muu, kuid nakkus on saadud reeglina mõnelt teiselt patsiendilt või töötajalt, kes ootamatult koroonapositiivseks on osutunud.
"Nakkus tuleb tagaukse kaudu, lukuaugu kaudu – tuleb negatiivsena sisse tulnud patsiendi kaudu, kes annab kahe päeva pärast positiivse tulemuse. Testime kõiki patsiente pidevalt, aga ikkagi jõuab nakkus nõrgemate inimesteni kas hoolekandeasutuste või omaste kaudu," tõdes Sule. "Meetmed on haiglas rangemad kui riigis tervikuna, aga need ei taga seda, et viirus ei võiks tulla haiglasse."
Sule kinnitas, et haiglasisese nakatumise avastades tegutsetakse ülikiiresti – patsient isoleeritakse, talle tagatakse turvalised ravitingimused. Haiglasiseseid nakatumisi päris nulli viia pole tema sõnul saavutatav.
"Järgmine tase oleks juba see, et peaksime totaalse liikumispiirangu tegema nii töötajatele kui üldse inimestele. Siis ei peaks lähedasi üldse patsientideni laskma," ütles ta.
Sule tõi siiski esile, et haiglasiseste nakatumiste hulk ja osakaal on siiski vähenemas – kui veel 28. oktoobril oli selliseid juhtumeid 165, siis viimasel ööpäeval oli haiglas 156 koroonapositiivset, kes nakkuse sealt saanud.
Ta kinnitas, et vaktsineerituse tase on haiglapersonali seas väga kõrge, iseäranis arstide seas. Vaktsineerimata haiglapersonalist ei saa pandeemiaga kasvanud töökoormuse tõttu tema sõnul loobuda.
### Response:
Haiglasse võetakse varasemast raskemas seisus inimesi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkurentsiamet määras 29. oktoobril Eleringile Euroopa Parlamendi ja Nõukogu energia hulgimüügituru läbipaistvuse määruse rikkumise eest rahatrahvi 10 000 eurot.
Elering ei avalikustanud Balticconnectori gaasitoru võimsusi oluliselt mõjutavate Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade kohta õigel ajal siseteavet, mida oli Euroopa määruse alusel kohustatud tegema.
Elering konkurentsiameti seisukohaga ei nõustu ja kaebab otsuse edasi.
Eleringi hinnangul ei kohaldu avaldamist käsitlev määrus ehitamisel olevatele seadmetele ja ettevõte on enda teatel vajaliku informatsiooni tähtaegselt avaldanud. | Konkurentsiamet trahvis Eleringi 10 000 euroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkurentsiamet määras 29. oktoobril Eleringile Euroopa Parlamendi ja Nõukogu energia hulgimüügituru läbipaistvuse määruse rikkumise eest rahatrahvi 10 000 eurot.
Elering ei avalikustanud Balticconnectori gaasitoru võimsusi oluliselt mõjutavate Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade kohta õigel ajal siseteavet, mida oli Euroopa määruse alusel kohustatud tegema.
Elering konkurentsiameti seisukohaga ei nõustu ja kaebab otsuse edasi.
Eleringi hinnangul ei kohaldu avaldamist käsitlev määrus ehitamisel olevatele seadmetele ja ettevõte on enda teatel vajaliku informatsiooni tähtaegselt avaldanud.
### Response:
Konkurentsiamet trahvis Eleringi 10 000 euroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetusel avaldas telejaam NBC News uuringu, mis näitas, et Bideni heakskiidu reiting valijate seas on 42 protsenti. Võrreldes augustiga langes Bideni toetus seitsme protsendi võrra.
2017. aastal võitsid demokraadid Virginia kubernerivalimised ülekaalukalt. 2020. aastal edestas Biden presidendivalimistel Donald Trumpi Virginias kümne protsendipunktiga. Bideni toetus on Virginias langenud 40 protsendini, teatas The Wall Street Journal.
Vabariiklased loodavad Virginia kubernerivalimised võita ja näevad selles järgmise aasta vahevalimiste eelmängu. "Me saame kongressis enamuse tagasi," ütles vabariiklasest senaator Rick Scott.
Bideni administratsioon tutvustas eelmisel nädalal uut sotsiaalkulutuse programmi. Tegemist on kompromissettepanekuga, kus plaanitakse kulutada 1,75 triljonit dollarit.
Kompromissettepanek pahandas aga demokraatide progressiivset tiiba, kes nõuavad suuremaid kulutusi. Seetõttu pole endiselt selge, kas Bideni kulutuste programm saab kongressi heakskiidu.
Biden tahab samuti läbi suruda 1,2 triljoni dollari suurust taristuplaani. Progressiivid nõuavad aga ennem sotsiaalkulutuse programmi vastuvõtmist.
"Kongress ei tohiks taristuplaani suhtes enne hääletada, kui demokraatidest senaatorid nõustuvad suurema sotsiaalkulutuste programmiga," ütles pühapäeval mõjukas demokraatide senaator Bernie Sanders.
Virginia osariigi demokraatide kubernerikandidaat Terry McAuliffe väidab, et keskendub ainult kohalikule poliitikale.
"Kui ma Virginias ringi reisin, ei küsi inimesed Washingtonis toimuva kohta," ütles McAuliffe.
McAuliffe ründab hoopis vabariiklaste kandidaati Glenn Youngkinsit. Demokraadid kritiseerivad Youngkinsi vastuseisu vaktsineerimise kohustusele ja võrdlevad teda endise presidendi Donald Trumpiga.
McAuliffe oli demokraatliku partei rahvuskomitee juht ja Hillary Clintoni lähedane liitlane. Aastatel 2014–2018 oli ta Virginia osariigi kuberner.
McAuliffe peab valimiste võitmiseks mobiliseerima demokraatide valijate baasi. Ta peab võitma eeslinnades. Youngkin peab mobiliseerima aga maapiirkondade valijad. | Demokraadid kardavad kaotada Virginia kubernerivalimised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetusel avaldas telejaam NBC News uuringu, mis näitas, et Bideni heakskiidu reiting valijate seas on 42 protsenti. Võrreldes augustiga langes Bideni toetus seitsme protsendi võrra.
2017. aastal võitsid demokraadid Virginia kubernerivalimised ülekaalukalt. 2020. aastal edestas Biden presidendivalimistel Donald Trumpi Virginias kümne protsendipunktiga. Bideni toetus on Virginias langenud 40 protsendini, teatas The Wall Street Journal.
Vabariiklased loodavad Virginia kubernerivalimised võita ja näevad selles järgmise aasta vahevalimiste eelmängu. "Me saame kongressis enamuse tagasi," ütles vabariiklasest senaator Rick Scott.
Bideni administratsioon tutvustas eelmisel nädalal uut sotsiaalkulutuse programmi. Tegemist on kompromissettepanekuga, kus plaanitakse kulutada 1,75 triljonit dollarit.
Kompromissettepanek pahandas aga demokraatide progressiivset tiiba, kes nõuavad suuremaid kulutusi. Seetõttu pole endiselt selge, kas Bideni kulutuste programm saab kongressi heakskiidu.
Biden tahab samuti läbi suruda 1,2 triljoni dollari suurust taristuplaani. Progressiivid nõuavad aga ennem sotsiaalkulutuse programmi vastuvõtmist.
"Kongress ei tohiks taristuplaani suhtes enne hääletada, kui demokraatidest senaatorid nõustuvad suurema sotsiaalkulutuste programmiga," ütles pühapäeval mõjukas demokraatide senaator Bernie Sanders.
Virginia osariigi demokraatide kubernerikandidaat Terry McAuliffe väidab, et keskendub ainult kohalikule poliitikale.
"Kui ma Virginias ringi reisin, ei küsi inimesed Washingtonis toimuva kohta," ütles McAuliffe.
McAuliffe ründab hoopis vabariiklaste kandidaati Glenn Youngkinsit. Demokraadid kritiseerivad Youngkinsi vastuseisu vaktsineerimise kohustusele ja võrdlevad teda endise presidendi Donald Trumpiga.
McAuliffe oli demokraatliku partei rahvuskomitee juht ja Hillary Clintoni lähedane liitlane. Aastatel 2014–2018 oli ta Virginia osariigi kuberner.
McAuliffe peab valimiste võitmiseks mobiliseerima demokraatide valijate baasi. Ta peab võitma eeslinnades. Youngkin peab mobiliseerima aga maapiirkondade valijad.
### Response:
Demokraadid kardavad kaotada Virginia kubernerivalimised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vekic asus avasetti 5:2 juhtima, kuid 18-aastane taanlanna suutis viigistada ja lõpuks läks sett kiiresse lõppmängu, kus Vekic läks 6:0 ette ja võitis lõpuks 7:3. Teises setis murdis Vekic kahel korral Tausoni servi ja jäi peale kindlalt 6:2.
See oli 25-aastasele Vekicile karjääri kolmas WTA turniirivõit, viimati triumfeeris ta aga neli aastat tagasi.
Kaks aastat tagasi maailma edetabelis 19. kohale kerkinud Vekic oli vahepeal langenud esisaja lõppu, turniirivõit aga tõstis teda 30 kohta ja nüüd paikneb ta 67. positsioonil. Tauson tõusis kolm kohta ja asub nüüd 46. real. | Vekic võitis nelja-aastase vaheaja järel WTA turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vekic asus avasetti 5:2 juhtima, kuid 18-aastane taanlanna suutis viigistada ja lõpuks läks sett kiiresse lõppmängu, kus Vekic läks 6:0 ette ja võitis lõpuks 7:3. Teises setis murdis Vekic kahel korral Tausoni servi ja jäi peale kindlalt 6:2.
See oli 25-aastasele Vekicile karjääri kolmas WTA turniirivõit, viimati triumfeeris ta aga neli aastat tagasi.
Kaks aastat tagasi maailma edetabelis 19. kohale kerkinud Vekic oli vahepeal langenud esisaja lõppu, turniirivõit aga tõstis teda 30 kohta ja nüüd paikneb ta 67. positsioonil. Tauson tõusis kolm kohta ja asub nüüd 46. real.
### Response:
Vekic võitis nelja-aastase vaheaja järel WTA turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meieri võiduajaks oli neljandal etapil 21.02,690, edestades Anja Hovorkat 0,938 ja Sophie Bagnalli 9,125 sekundiga.
"Terve nädalavahetuse olid väga tuulised ja vihmased ilmastikuolud. See tegi ka sõidu kõigi jaoks raskemaks," rääkis Meier. "Suutsin teha ilma suuremate vigadeta võistluse ja nautisin seda mudarallit tegelikult väga. Aegu nähes oli hea meel, et tuli ka etapivõit!"
Neljast etapist koosnenud karikasarjas võitis Meier kolm etappi ning ühel pälvis teise koha. See andis eestlannale kokkuvõttes 750 punktiga võidu. Pjedestaali madalamatele astmetele pääsesid Badnall (590 p) ja Ana Leite (470). Kokku osales karikasarjas 11 naist. | Maaris Meier võitis Portugalis enduro karikasarja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meieri võiduajaks oli neljandal etapil 21.02,690, edestades Anja Hovorkat 0,938 ja Sophie Bagnalli 9,125 sekundiga.
"Terve nädalavahetuse olid väga tuulised ja vihmased ilmastikuolud. See tegi ka sõidu kõigi jaoks raskemaks," rääkis Meier. "Suutsin teha ilma suuremate vigadeta võistluse ja nautisin seda mudarallit tegelikult väga. Aegu nähes oli hea meel, et tuli ka etapivõit!"
Neljast etapist koosnenud karikasarjas võitis Meier kolm etappi ning ühel pälvis teise koha. See andis eestlannale kokkuvõttes 750 punktiga võidu. Pjedestaali madalamatele astmetele pääsesid Badnall (590 p) ja Ana Leite (470). Kokku osales karikasarjas 11 naist.
### Response:
Maaris Meier võitis Portugalis enduro karikasarja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raskeloomulise koroonaviiruse tõttu haiglaravi vajavast 410 inimesest 285 ehk 70 protsenti on vaktsineerimata ja 125 ehk 30 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Haiglates avati ööpäevaga 48 uut haigusjuhtu, teatas terviseamet.
Suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 58-aastane mees, 69-aastased mees ja naine, 77-aastane naine, 83-aastane mees, 90-aastased mees ja naine, 93-aastane mees ja 97-aastane naine.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6569 testitulemust, millest 1413 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 859 vaktsineerimata ja 554 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 1406 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 900. Esmaspäeva hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 44 322 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 57,2 protsenti.
Kokku on Eestis surnud 1540 koroonaviirusega nakatunud inimest. | Koroonaviirusega on haiglaravil 571 inimest, suri üheksa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raskeloomulise koroonaviiruse tõttu haiglaravi vajavast 410 inimesest 285 ehk 70 protsenti on vaktsineerimata ja 125 ehk 30 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Haiglates avati ööpäevaga 48 uut haigusjuhtu, teatas terviseamet.
Suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 58-aastane mees, 69-aastased mees ja naine, 77-aastane naine, 83-aastane mees, 90-aastased mees ja naine, 93-aastane mees ja 97-aastane naine.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6569 testitulemust, millest 1413 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 859 vaktsineerimata ja 554 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 1406 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 900. Esmaspäeva hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 44 322 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 57,2 protsenti.
Kokku on Eestis surnud 1540 koroonaviirusega nakatunud inimest.
### Response:
Koroonaviirusega on haiglaravil 571 inimest, suri üheksa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalis alistas Cilic ameeriklase Taylor Fritzi 7:6, 4:6, 6:4. "Ma arvan, et minu tase oli terve nädala jooksul väga hea. Tundsin, et suudan oma mängu veel paremale tasemele viia," sõnas Cilic. "Mängisin mõned kohad suurepäraselt, aga jätsin mõned võimalused kasutamata ja tegin esimese seti keeruliseks. Fritz hakkas ilmselgelt aina paremini mängima, aga lõpuks oli see minu poolt hea vaimne võitlus."
Cilicist sai aktiivselt mängivatest tennisistidest kuues, kes on võitnud vähemalt 20 turniiri. Lisaks talle on sellega hakkama saanud Roger Federer (103), Rafael Nadal (88), Novak Djokovic (85), Andy Murray (46) ja Juan Martin del Potro (22).
Cilic võidutses Peterburis ka 2011. aastal. | Cilic sai Peterburis karjääri 20. ATP turniirivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalis alistas Cilic ameeriklase Taylor Fritzi 7:6, 4:6, 6:4. "Ma arvan, et minu tase oli terve nädala jooksul väga hea. Tundsin, et suudan oma mängu veel paremale tasemele viia," sõnas Cilic. "Mängisin mõned kohad suurepäraselt, aga jätsin mõned võimalused kasutamata ja tegin esimese seti keeruliseks. Fritz hakkas ilmselgelt aina paremini mängima, aga lõpuks oli see minu poolt hea vaimne võitlus."
Cilicist sai aktiivselt mängivatest tennisistidest kuues, kes on võitnud vähemalt 20 turniiri. Lisaks talle on sellega hakkama saanud Roger Federer (103), Rafael Nadal (88), Novak Djokovic (85), Andy Murray (46) ja Juan Martin del Potro (22).
Cilic võidutses Peterburis ka 2011. aastal.
### Response:
Cilic sai Peterburis karjääri 20. ATP turniirivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olgu kohe esimese asjana ära öeldud, et parim on minna filmi "Lambuke" vaatama ilma igasuguste taustateadmisteta, seega toimub edasine lugemine aasta ühe veidraima ja põnevaima filmi kohta igaühe enda vastutusel.
Paika, mis tundub asuvat maailma lõpus, on end sisse seadnud Maria (Noomi Rapace) ja Ingvar (Hilmir Snaer Gudnason). Rahulikud ja visad inimesed veedavad oma elu lambafarmis tööd tehes. Päevad kipuvad olema ühetaolised ja vaikusest paarikese vahel aimub sünget minevikku. Nende omavaheline toon on sõbralik, aga midagi justkui on puudu. Suur maja tundub kõle, õuel ulub tuul ja udusse mähitud mäetippudelt ei kaja tagasi ei jutuvadinat ega rõõmukilkeid. Kui üks farmi uttedest poegib olevuse, kes pole ei lammas ega laps, on ühekorraga selge, et perepildist oli puudu just lambuke. Maria ja Ingvar adopteerivad pisikese ja panevad talle nimeks Ada. Ingvar leiab küünist vana hälli, Maria teeb beebile vanni ja üle pika aja istuvad nad rõõmsatena lähestikku. Hommikul ärkab Maria aga ehmatusega, sest üks lammastest on lahti pääsenud ja kostub tõeline hädakisa. Kui Maria läheb uurima, mis on juhtunud, avaneb märgiline vaatepilt: lammas on nende akna all ja nõuab määgides oma tallekest tagasi. Mida aeg edasi, seda tähendusrikkamaks muutub see stseen.
Maria on aga õnnelik, ta lausa särab. Ada annab nende üksildastele päevadele jumet ja toob paarikese tagasi kokku ning tallu saabub harmooniline tasakaal. Kui ainult poleks seda lammast! Igal hommikul nõuab ta järjekindlalt akna all. Maria emainstinkt avaldub selle halastamatust küljest ja sel korral tundub, et peres on lõplikult rahu jalule seatud… Siis aga ilmub välja Ingvari elupõletajast vend Pétur (Björn Hlynur Haraldsson) ning hetkest, kui idülli keskele maandub järjekordne perekandidaat, hakkab kogu filmi pinge jõudsalt kasvama. Pétur, kelle minevikuga tundub Marial midagi pistmist olevat, on venna uue elukorralduse suhtes kade ja skeptiline ning Maria, kes usub, et kasulaps on kingitus otse emakeselt looduselt, peab hakkama aina keerulisemaid valikuid tegema, et õnn nende õuele jääks. See, mis lõpuks õuele jääb, jäägu aga vaatajale endale välja selgitada.
Filmisõpradele on sõltumatu Ameerika filmitootja ja -levitaja A24 muutunud omamoodi kvaliteedimärgiks – nende filme võib pimesi vaatama minna. Ühtlasi võimaldab see neil teha koostööd debütantidega (nagu Valdimar Jóhannsson, kelle kirjutatud ja lavastatud film "Lambuke" tundubki kuuluvat eraldiseisvasse maailma, kus ootab juba ees viimaste aastate õudusfilmide paremik, nagu "Nõid" ("The Witch") ja "Pärilik" ("Hereditary")). Tugeva atmosfääriga, folkloorile toetuv, natuke muinasjutuline… ja lisaks veel see spetsiifiline A24 element. Mis see on? Suurepärase peenhäälestusega loodud šokielement, mis ei jäta kedagi külmaks. Ja "Lambuke", vastavalt A24 traditsioonile üllatada, ei jäta kindlasti kedagi külmaks.
Jóhannsson väldib islandi romaanikirjaniku Sjóniga (kes on ühtlasi Robert Eggersi uue filmi "The Northman" stsenarist) kahasse kirjutatud stsenaariumis igasugust üleliigset dialoogi. Film ise võidab ja kaotab selle arvelt. Ühelt poolt ülimalt minimalistlik ja pigem asjalik dialoog kõnetab ning jätab vaatajale mõtlemisruumi, teisalt on see ruum liiga avar – keegi ei üritagi selgitada, kuidas Ada tekkis või mida tema tulek paari ellu pikemas perspektiivis tähendada võiks, ja see loob kohati koomilise atmosfääri. Kui abielupaar elab üksi saare kaugeimas otsas ja avastab ühel päeval, et nende utt poegib inimhübriidi, siis kas neil, eriti naisel, tõesti ei teki küsimusi? Jóhannsson mängib julgelt ebamäärasuse ja teadmatusega, millega näitlejad täie tõsidusega kaasa lähevad. Mida edasi, seda selgem on, et lavastaja ei kavatsegi surmtõsiseid ilmeid osatäitjate nägudelt pühkida ning filmi tajumises tekib kaasahaarav nihe. Kohati tahaks naerda, aga loodud atmosfäär ei luba.
Filmi atmosfäär on lavastatud raudse haardega. Majesteetlikud avakaadrid lummaval tuisusel maastikul panevad mängureeglid kiirelt paika – nende mägede vahel hulgub ringi suur tume jõud, mis saabub aeglaselt, otsekui oma kohta otsides üksildasse lambafarmi. Operaator Eli Arensoni kaadrid on rahulikud, isegi staatilised ja viitavad sellele, et paigalseisus on potentsiaali krahhi tekkeks. Nii nagu Maria ja Ingvari suhtes valitsev emotsionaalne seisak on ideaalne pinnas sellise seemne idanemiseks, mis tuleks pigem varakult välja juurida. Seisatuvad looduskaadrid moodustavad filmi jooksul eraldi narratiivi ja töötavad pideva meeldetuletusena: kusagil paksus udus ja musta pinnase õnarustes on tundmatu, mis teab kõike. Atmosfääri loob ka kihiline ja leidlikult ehitatud helimaastik, milles on pandud rõhku loomade häälitsustele. Eriti põnevad on need, milles on kokku segatud nii looma kui ka inimhääl, ning terav kõrv võib märgata, et loodusele on antud filmis sama palju õigust rääkida kui inimestele.
Näitlejate ansambel annab pingestatud atmosfäärile ainult juurde. Hilmir Snær Guðnasoni malbe olek ja pehmed näojooned teevad temast mehe, kes usaldab liiga palju ega märka oma venna iseäralist käitumist. Björn Hlynur Haraldsson särab, laveerides tiirase vana rokkstaari ja püüdlikult sõbraliku onu rolli vahel. Noomi Rapace mängib võrratult keerulist ja tundlikku emarolli ning "Lambukeses" on selline näitlejamäng äärmiselt vajalik, sest Jóhannsson ei näita meile, milline Ada tegelikult välja näeb, pea kolmandiku filmist. Meil ei jää üle muud kui õrnutseda ja muretseda koos Maria ja Ingvariga, nagu Ada oleks meie endi ihuvili. Kui Adat lõpuks näidatakse, oleme emotsionaalselt kaasas (ja natuke kannatamatusest frustreeritud) ja temasse armumine toimub täpselt samamoodi kui Marial teda esimest korda nähes – silmapilkselt. Suurepärase seguna nukust, reaalse lapse kehast ja arvutigraafikast on väike Ada võluv ning võidab kogu vaataja tähelepanu. Lavastaja otsus pinget kruvida ja näidata olendit alles võrdlemisi hilja kannab oma eesmärki, sest selleks hetkeks on film juba piisavalt kõhe. Tillukeste kummikute ja vihmamantliga lambalaps ei muuda seda tasapaksuks. Kui filmi süžeele saab heita ette mõningast visandlikkust, siis "Lambukese" muudab eriliseks julgus pakkuda üllatavaid pöördeid.
Filmi muinasjutuline ja selgelt jõuluteemaline algus, ebamääraselt kulgev religioosne alltekst, mida esindab nii Maria nimevalik, tema risti ette löömine haual kui ka vahel jumalaemana portreteerimine, ei vii otseselt kuhugi ega seo sisuliine. Pigem viitab see pärimuslikku laadi loojutustamisele, milles muinasjutud olid õpetlikku laadi. Või vanasõnale, mis usutleb, et mida külvad, seda lõikad. Seda mõtet peegeldab ka inimese ja looduse suhe filmis – maa kultiveerimine, kodu- ja farmiloomade omamine. Soovides elada seal, kus peame keskkonda muutma, ja püüdes loodust (meelevaldselt) oma ellu integreerida, painutame ümbritsevat oma tahtmisele, küsimata, kas meil on üldse õigus seda teha. "Lambuke" on fantastiline lugu sellest, kui kaugele oleme nõus minema, et oma unistust idüllilisest elust teoks teha, ja mis on selle hind. | Arvustus. Meeril oli talleke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olgu kohe esimese asjana ära öeldud, et parim on minna filmi "Lambuke" vaatama ilma igasuguste taustateadmisteta, seega toimub edasine lugemine aasta ühe veidraima ja põnevaima filmi kohta igaühe enda vastutusel.
Paika, mis tundub asuvat maailma lõpus, on end sisse seadnud Maria (Noomi Rapace) ja Ingvar (Hilmir Snaer Gudnason). Rahulikud ja visad inimesed veedavad oma elu lambafarmis tööd tehes. Päevad kipuvad olema ühetaolised ja vaikusest paarikese vahel aimub sünget minevikku. Nende omavaheline toon on sõbralik, aga midagi justkui on puudu. Suur maja tundub kõle, õuel ulub tuul ja udusse mähitud mäetippudelt ei kaja tagasi ei jutuvadinat ega rõõmukilkeid. Kui üks farmi uttedest poegib olevuse, kes pole ei lammas ega laps, on ühekorraga selge, et perepildist oli puudu just lambuke. Maria ja Ingvar adopteerivad pisikese ja panevad talle nimeks Ada. Ingvar leiab küünist vana hälli, Maria teeb beebile vanni ja üle pika aja istuvad nad rõõmsatena lähestikku. Hommikul ärkab Maria aga ehmatusega, sest üks lammastest on lahti pääsenud ja kostub tõeline hädakisa. Kui Maria läheb uurima, mis on juhtunud, avaneb märgiline vaatepilt: lammas on nende akna all ja nõuab määgides oma tallekest tagasi. Mida aeg edasi, seda tähendusrikkamaks muutub see stseen.
Maria on aga õnnelik, ta lausa särab. Ada annab nende üksildastele päevadele jumet ja toob paarikese tagasi kokku ning tallu saabub harmooniline tasakaal. Kui ainult poleks seda lammast! Igal hommikul nõuab ta järjekindlalt akna all. Maria emainstinkt avaldub selle halastamatust küljest ja sel korral tundub, et peres on lõplikult rahu jalule seatud… Siis aga ilmub välja Ingvari elupõletajast vend Pétur (Björn Hlynur Haraldsson) ning hetkest, kui idülli keskele maandub järjekordne perekandidaat, hakkab kogu filmi pinge jõudsalt kasvama. Pétur, kelle minevikuga tundub Marial midagi pistmist olevat, on venna uue elukorralduse suhtes kade ja skeptiline ning Maria, kes usub, et kasulaps on kingitus otse emakeselt looduselt, peab hakkama aina keerulisemaid valikuid tegema, et õnn nende õuele jääks. See, mis lõpuks õuele jääb, jäägu aga vaatajale endale välja selgitada.
Filmisõpradele on sõltumatu Ameerika filmitootja ja -levitaja A24 muutunud omamoodi kvaliteedimärgiks – nende filme võib pimesi vaatama minna. Ühtlasi võimaldab see neil teha koostööd debütantidega (nagu Valdimar Jóhannsson, kelle kirjutatud ja lavastatud film "Lambuke" tundubki kuuluvat eraldiseisvasse maailma, kus ootab juba ees viimaste aastate õudusfilmide paremik, nagu "Nõid" ("The Witch") ja "Pärilik" ("Hereditary")). Tugeva atmosfääriga, folkloorile toetuv, natuke muinasjutuline… ja lisaks veel see spetsiifiline A24 element. Mis see on? Suurepärase peenhäälestusega loodud šokielement, mis ei jäta kedagi külmaks. Ja "Lambuke", vastavalt A24 traditsioonile üllatada, ei jäta kindlasti kedagi külmaks.
Jóhannsson väldib islandi romaanikirjaniku Sjóniga (kes on ühtlasi Robert Eggersi uue filmi "The Northman" stsenarist) kahasse kirjutatud stsenaariumis igasugust üleliigset dialoogi. Film ise võidab ja kaotab selle arvelt. Ühelt poolt ülimalt minimalistlik ja pigem asjalik dialoog kõnetab ning jätab vaatajale mõtlemisruumi, teisalt on see ruum liiga avar – keegi ei üritagi selgitada, kuidas Ada tekkis või mida tema tulek paari ellu pikemas perspektiivis tähendada võiks, ja see loob kohati koomilise atmosfääri. Kui abielupaar elab üksi saare kaugeimas otsas ja avastab ühel päeval, et nende utt poegib inimhübriidi, siis kas neil, eriti naisel, tõesti ei teki küsimusi? Jóhannsson mängib julgelt ebamäärasuse ja teadmatusega, millega näitlejad täie tõsidusega kaasa lähevad. Mida edasi, seda selgem on, et lavastaja ei kavatsegi surmtõsiseid ilmeid osatäitjate nägudelt pühkida ning filmi tajumises tekib kaasahaarav nihe. Kohati tahaks naerda, aga loodud atmosfäär ei luba.
Filmi atmosfäär on lavastatud raudse haardega. Majesteetlikud avakaadrid lummaval tuisusel maastikul panevad mängureeglid kiirelt paika – nende mägede vahel hulgub ringi suur tume jõud, mis saabub aeglaselt, otsekui oma kohta otsides üksildasse lambafarmi. Operaator Eli Arensoni kaadrid on rahulikud, isegi staatilised ja viitavad sellele, et paigalseisus on potentsiaali krahhi tekkeks. Nii nagu Maria ja Ingvari suhtes valitsev emotsionaalne seisak on ideaalne pinnas sellise seemne idanemiseks, mis tuleks pigem varakult välja juurida. Seisatuvad looduskaadrid moodustavad filmi jooksul eraldi narratiivi ja töötavad pideva meeldetuletusena: kusagil paksus udus ja musta pinnase õnarustes on tundmatu, mis teab kõike. Atmosfääri loob ka kihiline ja leidlikult ehitatud helimaastik, milles on pandud rõhku loomade häälitsustele. Eriti põnevad on need, milles on kokku segatud nii looma kui ka inimhääl, ning terav kõrv võib märgata, et loodusele on antud filmis sama palju õigust rääkida kui inimestele.
Näitlejate ansambel annab pingestatud atmosfäärile ainult juurde. Hilmir Snær Guðnasoni malbe olek ja pehmed näojooned teevad temast mehe, kes usaldab liiga palju ega märka oma venna iseäralist käitumist. Björn Hlynur Haraldsson särab, laveerides tiirase vana rokkstaari ja püüdlikult sõbraliku onu rolli vahel. Noomi Rapace mängib võrratult keerulist ja tundlikku emarolli ning "Lambukeses" on selline näitlejamäng äärmiselt vajalik, sest Jóhannsson ei näita meile, milline Ada tegelikult välja näeb, pea kolmandiku filmist. Meil ei jää üle muud kui õrnutseda ja muretseda koos Maria ja Ingvariga, nagu Ada oleks meie endi ihuvili. Kui Adat lõpuks näidatakse, oleme emotsionaalselt kaasas (ja natuke kannatamatusest frustreeritud) ja temasse armumine toimub täpselt samamoodi kui Marial teda esimest korda nähes – silmapilkselt. Suurepärase seguna nukust, reaalse lapse kehast ja arvutigraafikast on väike Ada võluv ning võidab kogu vaataja tähelepanu. Lavastaja otsus pinget kruvida ja näidata olendit alles võrdlemisi hilja kannab oma eesmärki, sest selleks hetkeks on film juba piisavalt kõhe. Tillukeste kummikute ja vihmamantliga lambalaps ei muuda seda tasapaksuks. Kui filmi süžeele saab heita ette mõningast visandlikkust, siis "Lambukese" muudab eriliseks julgus pakkuda üllatavaid pöördeid.
Filmi muinasjutuline ja selgelt jõuluteemaline algus, ebamääraselt kulgev religioosne alltekst, mida esindab nii Maria nimevalik, tema risti ette löömine haual kui ka vahel jumalaemana portreteerimine, ei vii otseselt kuhugi ega seo sisuliine. Pigem viitab see pärimuslikku laadi loojutustamisele, milles muinasjutud olid õpetlikku laadi. Või vanasõnale, mis usutleb, et mida külvad, seda lõikad. Seda mõtet peegeldab ka inimese ja looduse suhe filmis – maa kultiveerimine, kodu- ja farmiloomade omamine. Soovides elada seal, kus peame keskkonda muutma, ja püüdes loodust (meelevaldselt) oma ellu integreerida, painutame ümbritsevat oma tahtmisele, küsimata, kas meil on üldse õigus seda teha. "Lambuke" on fantastiline lugu sellest, kui kaugele oleme nõus minema, et oma unistust idüllilisest elust teoks teha, ja mis on selle hind.
### Response:
Arvustus. Meeril oli talleke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | New Yorgis toimunud kahepäevalist kontsertetendust nimetas artist halloween 'ist inspireeritult "Harryweeniks". Publiku seas leidus palju kostümeeritud inimesi ning pettumust ei valmistanud ka Styles ise.
Halloween 'i eelõhtul riietus artist ennast filmi "Võlur Oz" tegelaskujuks Dorotyhks ning esitas lugu "Over the Rainbow". Ka bändi teised liikmed olid filmi tegelaskujudeks kostümeeritud.
Somewhere Over The Rainbow, Harry Styles, live from Madison Square Garden. #Harryween
10.30.21
: goldenhoran__ pic.twitter.com/uaMslnCLdp
— HL Daily On Tour (@HLDTour) October 31, 2021
Halloween' i toimumispäeval üllatas artist publikut Britney Spearsi hittlooga "Toxic". Seljas oli lauljal valge klounikostüüm ning näole kleebitud juveelid.
Hetkel ei ole teada, kas Stylesi klounikostüümil oli ka mingisugune tähendus või üritas mees näidata toetust Britney Spearsi liikumisele "Vabastage Britney".
THERES NO WAY HES REAL HARRY STYLES SINGING TOXIC pic.twitter.com/YzOk0zvQnH
— ✰ (@salutationhrry) November 1, 2021 | Klounikostüümis Harry Styles kaverdas Britney Spearsi lugu "Toxic" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
New Yorgis toimunud kahepäevalist kontsertetendust nimetas artist halloween 'ist inspireeritult "Harryweeniks". Publiku seas leidus palju kostümeeritud inimesi ning pettumust ei valmistanud ka Styles ise.
Halloween 'i eelõhtul riietus artist ennast filmi "Võlur Oz" tegelaskujuks Dorotyhks ning esitas lugu "Over the Rainbow". Ka bändi teised liikmed olid filmi tegelaskujudeks kostümeeritud.
Somewhere Over The Rainbow, Harry Styles, live from Madison Square Garden. #Harryween
10.30.21
: goldenhoran__ pic.twitter.com/uaMslnCLdp
— HL Daily On Tour (@HLDTour) October 31, 2021
Halloween' i toimumispäeval üllatas artist publikut Britney Spearsi hittlooga "Toxic". Seljas oli lauljal valge klounikostüüm ning näole kleebitud juveelid.
Hetkel ei ole teada, kas Stylesi klounikostüümil oli ka mingisugune tähendus või üritas mees näidata toetust Britney Spearsi liikumisele "Vabastage Britney".
THERES NO WAY HES REAL HARRY STYLES SINGING TOXIC pic.twitter.com/YzOk0zvQnH
— ✰ (@salutationhrry) November 1, 2021
### Response:
Klounikostüümis Harry Styles kaverdas Britney Spearsi lugu "Toxic" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestit oli Campillose rajal esindamas neli kardisõitjat: klassi OK sõitjad Markus Kajak, Carmen Kraav (mõlemad Ward Racing) ja Robin Särg (Novalux Srl) ning klassis OK-Junior võistelnud Mark Dubnitski (DPK Racing). Eestlastest kõrgeimal kohal lõpetanud Kajak startis pühapäeval hommikusse viimasesse eelsõitu, hoides jätkuvalt virtuaalset finaali seitsmendat stardikohta. Eelsõidu stardis sattus ta aga stardisaginas kokkupõrke ohvriks ning oli sunnitud spinni tõttu stardirivi lõppu langema.
"Eelsõidus sattusin stardis kahe kardi vahele ning tegin spinni, see andis finaaliks 13. stardikoha. Finaali alguses oli järjekordne rike mootoriga ning kukkusin esimesel ringil peaaegu 20 kohta, seejärel proovisin endast maksimumi anda ning võimalikult ette ennast sõita," ütles Kajak pärast imelist tõusu üheksandale kohale.
Kajaku tulemus on üle mitme aastakümne parim, mille Eesti kardisportlane maailmameistrivõistlustel saavutanud ning väärib vabalt võrdlust Marko Asmeri 2000. aastate alguse esitustega. Euroopa meistrivõistluste arvestuses on aga jätkuvalt parim 2018. aastal Euroopa meistriks kroonitud Paul Aroni saavutus.
Samuti klassis OK võistelnud Robin Särg ja Carmen Kraav lõpetasid oma esimesed maailmameistrivõistlused vastavalt 56. ja 64. kohal. Kuivõrd finaali pääsevad osalema esimesed 36 võistlejat, piirdus nende esimene suurem tiitlivõistlus eelsõitudega. Klassis OK-Junior võistelnud Mark Dubnitski jaoks oli Campillose MM samuti esmakordseks kogemuseks. Paljuski kogemuste hankimiseks kujunenud võistluse lõpuprotokolli jäi Dubnitskile 79. koht.
Campillose MM-i kui kardispordi aasta tippsündmust jäädakse meenutama ka kui võistlust, kus vaatamata rohketele võidusõidutraditsioonidele võitsid alles oma esimesed maailmameistritiitlid nii Soome kui Jaapan. | Markus Kajak lõpetas kardispordi MM-i üheksandana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestit oli Campillose rajal esindamas neli kardisõitjat: klassi OK sõitjad Markus Kajak, Carmen Kraav (mõlemad Ward Racing) ja Robin Särg (Novalux Srl) ning klassis OK-Junior võistelnud Mark Dubnitski (DPK Racing). Eestlastest kõrgeimal kohal lõpetanud Kajak startis pühapäeval hommikusse viimasesse eelsõitu, hoides jätkuvalt virtuaalset finaali seitsmendat stardikohta. Eelsõidu stardis sattus ta aga stardisaginas kokkupõrke ohvriks ning oli sunnitud spinni tõttu stardirivi lõppu langema.
"Eelsõidus sattusin stardis kahe kardi vahele ning tegin spinni, see andis finaaliks 13. stardikoha. Finaali alguses oli järjekordne rike mootoriga ning kukkusin esimesel ringil peaaegu 20 kohta, seejärel proovisin endast maksimumi anda ning võimalikult ette ennast sõita," ütles Kajak pärast imelist tõusu üheksandale kohale.
Kajaku tulemus on üle mitme aastakümne parim, mille Eesti kardisportlane maailmameistrivõistlustel saavutanud ning väärib vabalt võrdlust Marko Asmeri 2000. aastate alguse esitustega. Euroopa meistrivõistluste arvestuses on aga jätkuvalt parim 2018. aastal Euroopa meistriks kroonitud Paul Aroni saavutus.
Samuti klassis OK võistelnud Robin Särg ja Carmen Kraav lõpetasid oma esimesed maailmameistrivõistlused vastavalt 56. ja 64. kohal. Kuivõrd finaali pääsevad osalema esimesed 36 võistlejat, piirdus nende esimene suurem tiitlivõistlus eelsõitudega. Klassis OK-Junior võistelnud Mark Dubnitski jaoks oli Campillose MM samuti esmakordseks kogemuseks. Paljuski kogemuste hankimiseks kujunenud võistluse lõpuprotokolli jäi Dubnitskile 79. koht.
Campillose MM-i kui kardispordi aasta tippsündmust jäädakse meenutama ka kui võistlust, kus vaatamata rohketele võidusõidutraditsioonidele võitsid alles oma esimesed maailmameistritiitlid nii Soome kui Jaapan.
### Response:
Markus Kajak lõpetas kardispordi MM-i üheksandana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobri algul toodi avalikkuse ette plaan koondada ühe mütsi alla meie avaliku sektori info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenused.
Kuluaarides räägitakse, et see on pikema perspektiivi esimene samm, edasi on kavas ka senised ministeeriumite-põhised digiriiki arendavad suurasutused nagu TEHIK, SMIT, RMIT jt kokku koondada üheks veel suuremaks "hüper-IT-ametiks". Ikka eesmärgiga tõsta meie digiriigi võimekust ning olla veelgi efektiivsem.
Excelis loogilisena tunduvatest asutuste liitmistest ja dubleerimise vähendamisest riigiaparaadis muutub aga Eesti digiühiskonna arendamisel üha olulisemaks, kuidas me oma digitaliseerimisprojekte üles ehitame ja mehitame.
Maailma edukaima e-riigi arendamine ja käigushoidmine, sadade potentsiaalsete ükssarvikute haudumine, rahvusvaheliste organisatsioonide IT-keskused ja lisaks veel kogu majanduse digitaliseerimine – kõlab nagu liiga suur tükk ühe väikese riigi piiratud tööjõuturule.
Tegelikult olemegi jõudnud faasi, kus kõige piiravamaks teguriks meie ühiskonna digiarengus pole enam finantsvahendid ega elanikkonna digioskused, vaid konstantne hulk tööjõudu, mis meie murukamarale ära mahub.
Tähelepanu ja jõudu saavad ainult kirkamad projektid, samal ajal kui rutiinsem, aga ülivajalik töö sadade tööstus-, transpordi-, teenindus- ja kaubandusettevõtete digitaliseerimisel jääb paratamatult tagaplaanile.
Euroopa Komisjoni miljarditesse küündiv digipingutus majanduse taaskäivitamise paketis võib nii jääda tulemuseta, kui turg ise otsustavalt ei muutu: kui digitaliseerimise protsess ise jääb uuendamata, standardiseerimata, digitaliseerimata.
Kulud tuleb erasektori jaoks alla tuua
Finestmedia on aastate jooksul teinud koostööd SMIT-i, transpordiameti, töötukassa, riigikogu kantseleiga ja paljude teiste massiivseid e-riigi teenuseid arendavate organisatsioonidega.
See on andnud meile hulgaliselt kogemusi karbitoodete mõttes mittestandardsete protsesside mõistmiseks, nende digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Siia kuuluvad sündmuspõhised teenusahelad, tehisintellekti elemendiga infosüsteemid ja muud "tehnika viimased sõnad".
Paraku käib selliste projektide hinnanumber kaugelt üle keskmise ettevõtte investeerimisvõimalustest ja ka uuendusest tulenev rahaline efekt ei tasuks erasektori silmis ära nii kõrget arenduskulu. Kui digipööre on tõesti südameasi mitte ainult poliitikutele ja ametnikele, on raha kõrval vaja muuta ka kontseptuaalselt teenuste paketti.
Riigi ülesanne on käituda vastutustundlikult
Eesti digiriigi arendamine ei saa käia meie majanduse selgrooks olevate traditsioonilise majanduse ettevõtete konkurentsivõime langemise hinnaga. Nagu öeldud, on meie kõige suuremaks kitsaskohaks piiratud tööjõuturg IT-sektoris, seda ressurssi peavad kõik turuosalised kasutama võimalikult säästlikult, sealhulgas ka riik digiteenuste arendamisel.
Vaatamata leitud eelarvevahenditele või edukalt saadud EL-i suurtoetusele peab riik iga uue lahenduse loomisel kaaluma, kas järgmise tüki hammustamine sellelt piiratud tööjõuturult on siiski õigustatud.
Ehk oleks võimalik seesama eesmärk täita efektiivsemalt, näiteks võttes ka digiriigi teenuste loomisel kasutusele rohkem standardiseeritud tarkvaralahendusi? Sest tegelikult koosneb ka iga riigi e-teenus ikka andmetest, töövoogudest, kooskõlastustest jne.
On selge, et digipöörde korraldamises on sõlmpunkte mitu. Hea tugisüsteem uuendusprotsessi algatamiseks on kahtlemata vajalik, aga tuleb mõista ka protsessi teisi kitsaskohti.
Nii on mõttekoht, kas rahastada ei tuleks ka teenuse enda arengut, soosides üha nüansirikkamate üksiklahenduste kõrval ka innovatiivseid standardlahendusi. Kogu digipöördeks vajalike inimtundide kokku arvutamine peaks paratamatult selliste järeldusteni viima. | Priit Penjam: standardiseeritud digipööre ehk pöörame kõigepealt pöörajaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobri algul toodi avalikkuse ette plaan koondada ühe mütsi alla meie avaliku sektori info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenused.
Kuluaarides räägitakse, et see on pikema perspektiivi esimene samm, edasi on kavas ka senised ministeeriumite-põhised digiriiki arendavad suurasutused nagu TEHIK, SMIT, RMIT jt kokku koondada üheks veel suuremaks "hüper-IT-ametiks". Ikka eesmärgiga tõsta meie digiriigi võimekust ning olla veelgi efektiivsem.
Excelis loogilisena tunduvatest asutuste liitmistest ja dubleerimise vähendamisest riigiaparaadis muutub aga Eesti digiühiskonna arendamisel üha olulisemaks, kuidas me oma digitaliseerimisprojekte üles ehitame ja mehitame.
Maailma edukaima e-riigi arendamine ja käigushoidmine, sadade potentsiaalsete ükssarvikute haudumine, rahvusvaheliste organisatsioonide IT-keskused ja lisaks veel kogu majanduse digitaliseerimine – kõlab nagu liiga suur tükk ühe väikese riigi piiratud tööjõuturule.
Tegelikult olemegi jõudnud faasi, kus kõige piiravamaks teguriks meie ühiskonna digiarengus pole enam finantsvahendid ega elanikkonna digioskused, vaid konstantne hulk tööjõudu, mis meie murukamarale ära mahub.
Tähelepanu ja jõudu saavad ainult kirkamad projektid, samal ajal kui rutiinsem, aga ülivajalik töö sadade tööstus-, transpordi-, teenindus- ja kaubandusettevõtete digitaliseerimisel jääb paratamatult tagaplaanile.
Euroopa Komisjoni miljarditesse küündiv digipingutus majanduse taaskäivitamise paketis võib nii jääda tulemuseta, kui turg ise otsustavalt ei muutu: kui digitaliseerimise protsess ise jääb uuendamata, standardiseerimata, digitaliseerimata.
Kulud tuleb erasektori jaoks alla tuua
Finestmedia on aastate jooksul teinud koostööd SMIT-i, transpordiameti, töötukassa, riigikogu kantseleiga ja paljude teiste massiivseid e-riigi teenuseid arendavate organisatsioonidega.
See on andnud meile hulgaliselt kogemusi karbitoodete mõttes mittestandardsete protsesside mõistmiseks, nende digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Siia kuuluvad sündmuspõhised teenusahelad, tehisintellekti elemendiga infosüsteemid ja muud "tehnika viimased sõnad".
Paraku käib selliste projektide hinnanumber kaugelt üle keskmise ettevõtte investeerimisvõimalustest ja ka uuendusest tulenev rahaline efekt ei tasuks erasektori silmis ära nii kõrget arenduskulu. Kui digipööre on tõesti südameasi mitte ainult poliitikutele ja ametnikele, on raha kõrval vaja muuta ka kontseptuaalselt teenuste paketti.
Riigi ülesanne on käituda vastutustundlikult
Eesti digiriigi arendamine ei saa käia meie majanduse selgrooks olevate traditsioonilise majanduse ettevõtete konkurentsivõime langemise hinnaga. Nagu öeldud, on meie kõige suuremaks kitsaskohaks piiratud tööjõuturg IT-sektoris, seda ressurssi peavad kõik turuosalised kasutama võimalikult säästlikult, sealhulgas ka riik digiteenuste arendamisel.
Vaatamata leitud eelarvevahenditele või edukalt saadud EL-i suurtoetusele peab riik iga uue lahenduse loomisel kaaluma, kas järgmise tüki hammustamine sellelt piiratud tööjõuturult on siiski õigustatud.
Ehk oleks võimalik seesama eesmärk täita efektiivsemalt, näiteks võttes ka digiriigi teenuste loomisel kasutusele rohkem standardiseeritud tarkvaralahendusi? Sest tegelikult koosneb ka iga riigi e-teenus ikka andmetest, töövoogudest, kooskõlastustest jne.
On selge, et digipöörde korraldamises on sõlmpunkte mitu. Hea tugisüsteem uuendusprotsessi algatamiseks on kahtlemata vajalik, aga tuleb mõista ka protsessi teisi kitsaskohti.
Nii on mõttekoht, kas rahastada ei tuleks ka teenuse enda arengut, soosides üha nüansirikkamate üksiklahenduste kõrval ka innovatiivseid standardlahendusi. Kogu digipöördeks vajalike inimtundide kokku arvutamine peaks paratamatult selliste järeldusteni viima.
### Response:
Priit Penjam: standardiseeritud digipööre ehk pöörame kõigepealt pöörajaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti haridusminister Anita Muižniece, leiab, et kontaktõppe taastamine peab olema valitsuse jaoks tähtsaim. Distantsõpe mõjutab tõsiselt laste hariduse kvaliteeti.
Vanemad õpilased alustavad kontaktõpet alates 15. novembrist, vahendas LSM.
Koolides seatakse sisse ranged meetmed. Kehtivad ranged ohutusnõuded, õpilased peavad distantsi hoidma ja maski kandma.
"Koolid on valmis noori õpilasi vastu võtma. Testimine jätkub edukalt ning antigeenide kiirtestid annavad lähinädalatel veel lisaturvalisust," ütles haridustöötajate liidu juht Rodolfs Kalvans.
Läti valitsus otsustas, et alates 15. novembrist pääsevad haridustöötajad klassitööle vaid Covid-19 sertifikaadi olemasolul.
"Koolide suureks väljakutseks saab olema õpetajate puudus. Osa vaktsineerimata õpetajaid ei jätka tööd," lisas Kalvans.
Läti haiguste ennetamise ja kontrolli keskus hoiatab lapsevanemaid, et külmetusnähtudega lapsi ei tohi kooli saata. | Noorimad Läti õpilased alustasid uuesti kontaktõpet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti haridusminister Anita Muižniece, leiab, et kontaktõppe taastamine peab olema valitsuse jaoks tähtsaim. Distantsõpe mõjutab tõsiselt laste hariduse kvaliteeti.
Vanemad õpilased alustavad kontaktõpet alates 15. novembrist, vahendas LSM.
Koolides seatakse sisse ranged meetmed. Kehtivad ranged ohutusnõuded, õpilased peavad distantsi hoidma ja maski kandma.
"Koolid on valmis noori õpilasi vastu võtma. Testimine jätkub edukalt ning antigeenide kiirtestid annavad lähinädalatel veel lisaturvalisust," ütles haridustöötajate liidu juht Rodolfs Kalvans.
Läti valitsus otsustas, et alates 15. novembrist pääsevad haridustöötajad klassitööle vaid Covid-19 sertifikaadi olemasolul.
"Koolide suureks väljakutseks saab olema õpetajate puudus. Osa vaktsineerimata õpetajaid ei jätka tööd," lisas Kalvans.
Läti haiguste ennetamise ja kontrolli keskus hoiatab lapsevanemaid, et külmetusnähtudega lapsi ei tohi kooli saata.
### Response:
Noorimad Läti õpilased alustasid uuesti kontaktõpet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas katsetatakse detsembri alguseni uut metroobussi (BRT - bus rapid transport). Tegemist on ülipika kontaktvõrku ühendatud trolliga, mis liigub omaette rajal ning hakkaks plaani kohaselt ühendama kesklinna teiste suuremate linnaosadega. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti jutust paistab, et trammivõrgu arendamise asemel on Tallinn võtnud suuna metroobussile kui "selgele alternatiivile".
Metroobussil võib olla häid rakenduskohti, kuid euroopaliku elukeskkonna kujundamisel ei ole trammile ega rongile alternatiivi.
Metroobusside eelis on nende hind. Veerem on linna sõnul kuni kolm korda odavam ning ei vaja rööpaid. Et liin oleks aga metrooga võrreldav ehk metroobuss selle tegelikus tähenduses, peaks see liikuma täiesti oma rajal ning peatuma rajalt maha sõitmata. Ainult nii saab tagada rööbastranspordiga võrreldava kiiruse. Olemasolevate bussiradade kasutamisel oleks tegemist pelgalt suure trollibussiga, korraliku taristu väljaehitamine maksaks aga kilomeeter kuni 4,5 miljonit eurot.
Trammitee enda rajamine maksab 5-11 miljonit eurot/km sõltuvalt sektsiooni keerukusest. Tramm on kallis, kuid oma paljude heade omaduste juures tasuv. Sellisele järeldusele jõudis ka Tallinna linna ja Harjumaa tellitud kergrööbastranspordi tasuvusanalüüs. Ühe euro investeerimine trammivõrgu arengusse Tallinnas võib ühiskonda tagasi tuua kuni viis eurot. Trammi edu põhjus on lihtne. Trammid meeldivad inimestele.
Seda peegeldab trammisõitude arv Tallinnas. 2019. aastal olid kõigist ühistranspordiga tehtud sõitudest 21 protsenti trammis, samal ajal kui trammide hulk kogu sõidukipargis oli 13 protsenti ning trammiliinide pikkus koguliinide pikkusest kõigest kolm protsenti. Sedagi trammivõrgu korral, mis teenindab endiselt ammu suletud 20. sajandi tööstusi.
Samu tähelepanekuid on ka mujalt. 1989. aastal avaldas USA Transpordiuuringute Keskus uuringu, mis käsitles ühistranspordikasutust sellele eelnenud 40 aasta jooksul. Enamikes linnades, mida teenindasid eelkõige bussid, langes ühistranspordikasutus kuni 75 protsenti. Eraldi bussirajad pidurdasid reisijate kadu vaid osaliselt. 11 linnas, mis olid aga eelisarendanud oma kergrööbastransporti, tõusis reisijate arv tihti enam kui sada protsenti.
Trammil on tähendus
Rööbastranspordi eelistamine on osaliselt seotud füüsilise kasutajakogemusega: trammil on vähem liikuvaid osi, tekib vähem müra, sõit on sujuv ja peatuste läbimine kiire. Ühesõnaga, tramm on mugav.
Olulisem on aga see, et rööbastransport on ruumis teistmoodi ja teistsuguse tähendusega. Selle aluseks on rööpad, fikseeritud taristu, mis on alati olemas. Rööbaste kohalolu tähistab tänava olulisust ja katkematut seotust linnaga, rööpaid pidi liikudes jõuame alati kuhugi. Koht, kus on on trammitee, ei saa olla perifeerne ega mahajäetud.
Trammid on muust liiklusest eraldatud ja eristatud. Trammil on liikumiseks täiesti oma eksklusiivne ruum, taristu, mille kasutamiseks teised liiklejad ei ole võimelised, kuhu keegi teine kunagi ei satu.
"Tramm on muust liiklusest üle. Selle füüsilise ja õigusliku eristaatuse eesmärk on tagada suurele reisijate arvule täpne, kiire ja korrapärane liikumine."
Ka liiklusseaduse silmis on tramm teistest võrdsem. Budapesti järel maailma suurima trammisõitjate arvuga Prahas peab ka teed ületav jalakäija trammile teed andma. Tramm on muust liiklusest üle. Selle füüsilise ja õigusliku eristaatuse eesmärk on tagada suurele reisijate arvule täpne, kiire ja korrapärane liikumine, kuid selle tähenduslik tagajärg on trammi kõrgem positsioon transpordivahendite hierarhias. Mis on olulisem ja kallim, on ka atraktiivsem.
Tänu muutumatule trajektoorile ja regulaarsele liikumisele ei mõju tramm pelgalt lahtise objektina linnaruumis, vaid pigem selle kohtkindla osana. Rööbassõiduk on oma olemuselt midagi sõiduki ja hoone vahepealset, seda ei saa ära võtta, see on kinnisasjaga sarnaselt usaldusväärne.
See annab trammile ja rongile stabiilsuse, mis on iseloomulik kohale ja paigale. Trammi või rongi sisenedes me ei sisene esemesse (salongi), vaid siseruumi. Tramm on füüsiline linnaruum, ratassõidukid ei ole.
Need fundamentaalsed erinevused seletavad trammi (ja rongi) tugevat kultuurilist kujundit ja kuvandit. Rongid on tegevuspaikadeks filmides ja raamatutes, neist kuulsaim ehk Agatha Christie "Mõrv Idaekspressis". Christopher Nolani suurfilmis "Tenet" pidasid Tallinna trammis dialoogi filmi kaks peategelast, viimasest trammist laulab Jäääär, Kreisiraadio kaaperdas trammi ning Juhan Viiding luges trammis oma luulet. "Meistris ja Margaritas" hukkub trammiõnnetuses Berlioz ning "Tõe ja Õiguse" IV osas Karin.
Trammid figureerivad postkaartidel ning linnajuhtide kaantel. Tramm on osa linna kujundist. Pilt uuest aerodünaamilisest rongist või trammist räägib linna staatusest, arengust ja tulevikust.
Need tähelepanekud osutavad sellele, et idee trammist on atraktiivsem ja prestiižsem kui idee bussist. Küsimus on muidugi selles, mis on ühistranspordi roll linnaliikuvuses ning mis on ühistranspordi arendamise eesmärgid.
Kliima, elukeskkonna ja ühiskonnale tekitatud kulu mõttes on mõistlik suurendada ühistranspordi rolli autosõidu arvelt. Maailma kogemus viitab aga sellele, et bussisõit, isegi kui see on tasuta, ei too inimesi autodest ühistransporti. Linnas, kus auto on ka linnapea kinnitusel "staatuse sümbol", peab ühistranspordi arendamisel silmas pidama tehnilise ja rahalise arvestuse kõrval ka teisi väärtusi. Sest just viimased käivitavad trammi positiivse mõju.
Kui 2000. aastal hakkas Lõuna-Londonit teenindama tramm, kahanes piirkonna autoliiklus viiendiku võrra ning neljandik igapäevastest autokasutajatest liikus trammi. Näib, et investeeringud bussiliinidesse inimeste käitumisharjumusi niimoodi ei muuda. Tramm töötab, sest inimestele lihtsalt meeldib trammiga sõita. Trammiliinide väärtust peegeldab ka nende mõju kinnisvarahindadele, mis Ühendkuningriigis on pärast uute liinide avamist tõusnud kuni 40 protsenti.
Investeering jätkusuutlikkusse
Paljude keskkondlike eeliste kõrval on trammiliin investeering piirkonna sotsiaalsesse ja majanduslikku jätkusuutlikkusse ning ühiskondlikku solidaarsusesse. Erinevalt metroobussist suudab tramm pakkuda ka tõsiseltvõetavat alternatiivi autosõidule.
100 miljonit eurot, mis hinnanguliselt kuluks lennujaama alla tunneli rajamiseks, võiks jääda samasse suurusjärku trammiliini rajamisega Lasnamäele või Mustamäele. Metroobussid ei ole seega "selge alternatiiv" trammile, vaid kokkuhoid jätkuva autostumise kasuks.
Linna globaalne konkurents nii praeguste kui ka tulevaste elanike pärast sõltub aina enam atraktiivsest elukeskkonnast. Tramm on parim transpordivahend selle saavutamiseks. Seda mõistetakse Berliinis, kus järgmise 15 aasta jooksul on plaanis rajada 70 km uusi trammiteid. | Siim Tanel Tõnisson: (metroo)buss ei ole tramm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas katsetatakse detsembri alguseni uut metroobussi (BRT - bus rapid transport). Tegemist on ülipika kontaktvõrku ühendatud trolliga, mis liigub omaette rajal ning hakkaks plaani kohaselt ühendama kesklinna teiste suuremate linnaosadega. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti jutust paistab, et trammivõrgu arendamise asemel on Tallinn võtnud suuna metroobussile kui "selgele alternatiivile".
Metroobussil võib olla häid rakenduskohti, kuid euroopaliku elukeskkonna kujundamisel ei ole trammile ega rongile alternatiivi.
Metroobusside eelis on nende hind. Veerem on linna sõnul kuni kolm korda odavam ning ei vaja rööpaid. Et liin oleks aga metrooga võrreldav ehk metroobuss selle tegelikus tähenduses, peaks see liikuma täiesti oma rajal ning peatuma rajalt maha sõitmata. Ainult nii saab tagada rööbastranspordiga võrreldava kiiruse. Olemasolevate bussiradade kasutamisel oleks tegemist pelgalt suure trollibussiga, korraliku taristu väljaehitamine maksaks aga kilomeeter kuni 4,5 miljonit eurot.
Trammitee enda rajamine maksab 5-11 miljonit eurot/km sõltuvalt sektsiooni keerukusest. Tramm on kallis, kuid oma paljude heade omaduste juures tasuv. Sellisele järeldusele jõudis ka Tallinna linna ja Harjumaa tellitud kergrööbastranspordi tasuvusanalüüs. Ühe euro investeerimine trammivõrgu arengusse Tallinnas võib ühiskonda tagasi tuua kuni viis eurot. Trammi edu põhjus on lihtne. Trammid meeldivad inimestele.
Seda peegeldab trammisõitude arv Tallinnas. 2019. aastal olid kõigist ühistranspordiga tehtud sõitudest 21 protsenti trammis, samal ajal kui trammide hulk kogu sõidukipargis oli 13 protsenti ning trammiliinide pikkus koguliinide pikkusest kõigest kolm protsenti. Sedagi trammivõrgu korral, mis teenindab endiselt ammu suletud 20. sajandi tööstusi.
Samu tähelepanekuid on ka mujalt. 1989. aastal avaldas USA Transpordiuuringute Keskus uuringu, mis käsitles ühistranspordikasutust sellele eelnenud 40 aasta jooksul. Enamikes linnades, mida teenindasid eelkõige bussid, langes ühistranspordikasutus kuni 75 protsenti. Eraldi bussirajad pidurdasid reisijate kadu vaid osaliselt. 11 linnas, mis olid aga eelisarendanud oma kergrööbastransporti, tõusis reisijate arv tihti enam kui sada protsenti.
Trammil on tähendus
Rööbastranspordi eelistamine on osaliselt seotud füüsilise kasutajakogemusega: trammil on vähem liikuvaid osi, tekib vähem müra, sõit on sujuv ja peatuste läbimine kiire. Ühesõnaga, tramm on mugav.
Olulisem on aga see, et rööbastransport on ruumis teistmoodi ja teistsuguse tähendusega. Selle aluseks on rööpad, fikseeritud taristu, mis on alati olemas. Rööbaste kohalolu tähistab tänava olulisust ja katkematut seotust linnaga, rööpaid pidi liikudes jõuame alati kuhugi. Koht, kus on on trammitee, ei saa olla perifeerne ega mahajäetud.
Trammid on muust liiklusest eraldatud ja eristatud. Trammil on liikumiseks täiesti oma eksklusiivne ruum, taristu, mille kasutamiseks teised liiklejad ei ole võimelised, kuhu keegi teine kunagi ei satu.
"Tramm on muust liiklusest üle. Selle füüsilise ja õigusliku eristaatuse eesmärk on tagada suurele reisijate arvule täpne, kiire ja korrapärane liikumine."
Ka liiklusseaduse silmis on tramm teistest võrdsem. Budapesti järel maailma suurima trammisõitjate arvuga Prahas peab ka teed ületav jalakäija trammile teed andma. Tramm on muust liiklusest üle. Selle füüsilise ja õigusliku eristaatuse eesmärk on tagada suurele reisijate arvule täpne, kiire ja korrapärane liikumine, kuid selle tähenduslik tagajärg on trammi kõrgem positsioon transpordivahendite hierarhias. Mis on olulisem ja kallim, on ka atraktiivsem.
Tänu muutumatule trajektoorile ja regulaarsele liikumisele ei mõju tramm pelgalt lahtise objektina linnaruumis, vaid pigem selle kohtkindla osana. Rööbassõiduk on oma olemuselt midagi sõiduki ja hoone vahepealset, seda ei saa ära võtta, see on kinnisasjaga sarnaselt usaldusväärne.
See annab trammile ja rongile stabiilsuse, mis on iseloomulik kohale ja paigale. Trammi või rongi sisenedes me ei sisene esemesse (salongi), vaid siseruumi. Tramm on füüsiline linnaruum, ratassõidukid ei ole.
Need fundamentaalsed erinevused seletavad trammi (ja rongi) tugevat kultuurilist kujundit ja kuvandit. Rongid on tegevuspaikadeks filmides ja raamatutes, neist kuulsaim ehk Agatha Christie "Mõrv Idaekspressis". Christopher Nolani suurfilmis "Tenet" pidasid Tallinna trammis dialoogi filmi kaks peategelast, viimasest trammist laulab Jäääär, Kreisiraadio kaaperdas trammi ning Juhan Viiding luges trammis oma luulet. "Meistris ja Margaritas" hukkub trammiõnnetuses Berlioz ning "Tõe ja Õiguse" IV osas Karin.
Trammid figureerivad postkaartidel ning linnajuhtide kaantel. Tramm on osa linna kujundist. Pilt uuest aerodünaamilisest rongist või trammist räägib linna staatusest, arengust ja tulevikust.
Need tähelepanekud osutavad sellele, et idee trammist on atraktiivsem ja prestiižsem kui idee bussist. Küsimus on muidugi selles, mis on ühistranspordi roll linnaliikuvuses ning mis on ühistranspordi arendamise eesmärgid.
Kliima, elukeskkonna ja ühiskonnale tekitatud kulu mõttes on mõistlik suurendada ühistranspordi rolli autosõidu arvelt. Maailma kogemus viitab aga sellele, et bussisõit, isegi kui see on tasuta, ei too inimesi autodest ühistransporti. Linnas, kus auto on ka linnapea kinnitusel "staatuse sümbol", peab ühistranspordi arendamisel silmas pidama tehnilise ja rahalise arvestuse kõrval ka teisi väärtusi. Sest just viimased käivitavad trammi positiivse mõju.
Kui 2000. aastal hakkas Lõuna-Londonit teenindama tramm, kahanes piirkonna autoliiklus viiendiku võrra ning neljandik igapäevastest autokasutajatest liikus trammi. Näib, et investeeringud bussiliinidesse inimeste käitumisharjumusi niimoodi ei muuda. Tramm töötab, sest inimestele lihtsalt meeldib trammiga sõita. Trammiliinide väärtust peegeldab ka nende mõju kinnisvarahindadele, mis Ühendkuningriigis on pärast uute liinide avamist tõusnud kuni 40 protsenti.
Investeering jätkusuutlikkusse
Paljude keskkondlike eeliste kõrval on trammiliin investeering piirkonna sotsiaalsesse ja majanduslikku jätkusuutlikkusse ning ühiskondlikku solidaarsusesse. Erinevalt metroobussist suudab tramm pakkuda ka tõsiseltvõetavat alternatiivi autosõidule.
100 miljonit eurot, mis hinnanguliselt kuluks lennujaama alla tunneli rajamiseks, võiks jääda samasse suurusjärku trammiliini rajamisega Lasnamäele või Mustamäele. Metroobussid ei ole seega "selge alternatiiv" trammile, vaid kokkuhoid jätkuva autostumise kasuks.
Linna globaalne konkurents nii praeguste kui ka tulevaste elanike pärast sõltub aina enam atraktiivsest elukeskkonnast. Tramm on parim transpordivahend selle saavutamiseks. Seda mõistetakse Berliinis, kus järgmise 15 aasta jooksul on plaanis rajada 70 km uusi trammiteid.
### Response:
Siim Tanel Tõnisson: (metroo)buss ei ole tramm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaani sõnul kulgeb ebameeldiv haigus tavapäraste Covidi sümptomitega. "Iroonilisel kombel olin paari nädala kaugusel võimalusest minna tegema kuue kuu järgset tõhustusdoosi. Soovitan kindlasti kõigil seda teha, et viirusevastane kaitse oleks võimalikult tugev."
Ministri sõnul on ta viimastel päevadel väheste inimestega füüsiliselt kokku puutunud. "Teame, et kuigi vaktsineeritutel on läbipõdemine läbivalt kergem ning nakatamisvõime nõrgem, siis tuleb meil kõigil täna teha kõik selleks, et vähendada omavahelisi kontakte. Kel võimalik, on mõistlik töötada kodunt. Ja mis peamine, vaktsineerime – kel esimene, kel teine, kel tõhustusdoos." | Siseminister Jaani nakatus koroonaviirusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaani sõnul kulgeb ebameeldiv haigus tavapäraste Covidi sümptomitega. "Iroonilisel kombel olin paari nädala kaugusel võimalusest minna tegema kuue kuu järgset tõhustusdoosi. Soovitan kindlasti kõigil seda teha, et viirusevastane kaitse oleks võimalikult tugev."
Ministri sõnul on ta viimastel päevadel väheste inimestega füüsiliselt kokku puutunud. "Teame, et kuigi vaktsineeritutel on läbipõdemine läbivalt kergem ning nakatamisvõime nõrgem, siis tuleb meil kõigil täna teha kõik selleks, et vähendada omavahelisi kontakte. Kel võimalik, on mõistlik töötada kodunt. Ja mis peamine, vaktsineerime – kel esimene, kel teine, kel tõhustusdoos."
### Response:
Siseminister Jaani nakatus koroonaviirusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii nagu Netflixi sarjas, suudab hiigelnukk keerata pead ning öelda: "Punane tuli, roheline tuli".
Nukku võis näha sarja "Squid Game" esimeses osas. Nuku eesmärk oli tuvastada mängijad, kes ei püsinud paigal.
Erinevalt sarja jõhkrast episoodist ei ole hiigelnukul võimalust mängijaid vigastada.
Sydney, Australia:
They put a functioning 15-foot-tall replica of the 'Red Light, Green Light' doll from Squid Game in Sydney Harbor... pic.twitter.com/MgxaEyDrlD
— Rex Chapman (@RexChapman) October 29, 2021 | Sydneysse ilmus hiiglaslik nukk Netflixi hittsarjast "Squid Game" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii nagu Netflixi sarjas, suudab hiigelnukk keerata pead ning öelda: "Punane tuli, roheline tuli".
Nukku võis näha sarja "Squid Game" esimeses osas. Nuku eesmärk oli tuvastada mängijad, kes ei püsinud paigal.
Erinevalt sarja jõhkrast episoodist ei ole hiigelnukul võimalust mängijaid vigastada.
Sydney, Australia:
They put a functioning 15-foot-tall replica of the 'Red Light, Green Light' doll from Squid Game in Sydney Harbor... pic.twitter.com/MgxaEyDrlD
— Rex Chapman (@RexChapman) October 29, 2021
### Response:
Sydneysse ilmus hiiglaslik nukk Netflixi hittsarjast "Squid Game" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametlikult on Vesik Venemaa koondise juures tegutsenud alates 2016. aastast, kuid tegelikult abistas ta neid ka Rio olümpiamängudel. Tokyo olümpial võitsid tema hoolealused Vjatšeslav Krasilnikov ja Oleg Stojanovski hõbemedalid.
"Otsustasime, et jätkame Venemaa koondisega koostööd. Järgmise olümpiani jääb vähem kui kolm aastat, mis tähendab, et suur töö ootab ees Pariisis võrdväärse või ehk isegi parema tulemuse tegemiseks," kommenteeris Vesik.
"Elan väga kaasa Eesti rannavõrkpalli arengule. Nii palju, kui võimalik, aitan alati. Tänu siinsete sponsorite toele on meie rannavõrkpalluritel olnud rohkem võimalusi spordi tegemisele pühenduda, mis on parandanud ka nende tulemusi," sõnas Vesik ja lisas, et nii korraldati näiteks möödunud suvel Teras Beachi ja Credit24 koostöös rannavõrkpalli turniire.
Vesik rääkis, et sügise saabudes on rõõm näha, kuidas saalivõrkpalli tase on Eestis aastatega järjest tõusnud. "Minu soov on aidata tulevikus ka Eesti rannavõrkpallil jõuda maailma paremikku."
Vesiku hoolealuste Krassilnikovi ja Stojanovski hõbe oli esimene olümpiamedal, mille venelased on rannavõrkpallis teeninud. Treenerina on ta viinud koondise lisaks kullale veel ka MM-il pronksini ja EM-il kahele hõbemedalile. Lisaks maailmakarika finaali kuld ja kokku 25 medalit MK-etappidelt. | Vesik jätkab Venemaa rannavõrkpallikoondise treenerina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametlikult on Vesik Venemaa koondise juures tegutsenud alates 2016. aastast, kuid tegelikult abistas ta neid ka Rio olümpiamängudel. Tokyo olümpial võitsid tema hoolealused Vjatšeslav Krasilnikov ja Oleg Stojanovski hõbemedalid.
"Otsustasime, et jätkame Venemaa koondisega koostööd. Järgmise olümpiani jääb vähem kui kolm aastat, mis tähendab, et suur töö ootab ees Pariisis võrdväärse või ehk isegi parema tulemuse tegemiseks," kommenteeris Vesik.
"Elan väga kaasa Eesti rannavõrkpalli arengule. Nii palju, kui võimalik, aitan alati. Tänu siinsete sponsorite toele on meie rannavõrkpalluritel olnud rohkem võimalusi spordi tegemisele pühenduda, mis on parandanud ka nende tulemusi," sõnas Vesik ja lisas, et nii korraldati näiteks möödunud suvel Teras Beachi ja Credit24 koostöös rannavõrkpalli turniire.
Vesik rääkis, et sügise saabudes on rõõm näha, kuidas saalivõrkpalli tase on Eestis aastatega järjest tõusnud. "Minu soov on aidata tulevikus ka Eesti rannavõrkpallil jõuda maailma paremikku."
Vesiku hoolealuste Krassilnikovi ja Stojanovski hõbe oli esimene olümpiamedal, mille venelased on rannavõrkpallis teeninud. Treenerina on ta viinud koondise lisaks kullale veel ka MM-il pronksini ja EM-il kahele hõbemedalile. Lisaks maailmakarika finaali kuld ja kokku 25 medalit MK-etappidelt.
### Response:
Vesik jätkab Venemaa rannavõrkpallikoondise treenerina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mikroplasti on viimastel aastatel leitud kõikvõimalikest maailma nurkadest. Suurimat pisikeste plastiosakeste kontsentratsiooni atmosfääriõhus on täheldatud Londoni ja Pekingi suguste suurlinnade kohal.
Atmosfääris hõljuvate plastitükikeste läbimõõt võib mõnikord ulatuda tervelt veerandi millimeetrini ehk osutuda mitu korda suuremaks juuksekarva omast. Kuid massi poolest on plastipuru kerge, mistõttu kandub tuulega hõlpsasti üle suurte piirkondade laiali.
Plastitükikeste tavalisemateks allikateks on näiteks sünteetilised tekstiilid nagu polüester või sünteetilisest materjalist autorehvid. Mitmesuguste suuremate plastesemete küljest koorub ikka pisemat pudi lahti.
Laura Revell Uus-Meremaalt Canterbury Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid nüüd täpsemalt järele, millist mõju avaldavad atmosfääris hõljuvad plastiosakesed kliimale.
Mikroplast mõjub kliimale ühtaegu nii soojendavalt kui ka jahutavalt. Soojendavalt sellega, et neelab maapinnalt kiirguvat soojust endasse, jahutavalt sellega, et peegeldab päikesekiirgust kosmosse tagasi.
Revell ja ta kaaslased arvutasid välja, et atmosfääri mikroplasti jahutav toime on suurem kui soojendav: plastiosakesed peegeldavad kiirgust rohkem kui neelavad.
Kuid samas tõdevad teadlased, et plasti summaarne kliimajahutus on tegelikult ikkagi väga väike. Atmosfääris sisalduvatel niinimetatud kasvuhoonegaasidel ja muust materjalist kui plastist aerosooliosakestel on kliimamõju ikkagi märksa suurem.
Oma arvutustulemused on Revell ja kaasautorid avaldanud ajakirjas Nature.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25. | Plastsaaste jahutab kliimat, kuid õige pisut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mikroplasti on viimastel aastatel leitud kõikvõimalikest maailma nurkadest. Suurimat pisikeste plastiosakeste kontsentratsiooni atmosfääriõhus on täheldatud Londoni ja Pekingi suguste suurlinnade kohal.
Atmosfääris hõljuvate plastitükikeste läbimõõt võib mõnikord ulatuda tervelt veerandi millimeetrini ehk osutuda mitu korda suuremaks juuksekarva omast. Kuid massi poolest on plastipuru kerge, mistõttu kandub tuulega hõlpsasti üle suurte piirkondade laiali.
Plastitükikeste tavalisemateks allikateks on näiteks sünteetilised tekstiilid nagu polüester või sünteetilisest materjalist autorehvid. Mitmesuguste suuremate plastesemete küljest koorub ikka pisemat pudi lahti.
Laura Revell Uus-Meremaalt Canterbury Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid nüüd täpsemalt järele, millist mõju avaldavad atmosfääris hõljuvad plastiosakesed kliimale.
Mikroplast mõjub kliimale ühtaegu nii soojendavalt kui ka jahutavalt. Soojendavalt sellega, et neelab maapinnalt kiirguvat soojust endasse, jahutavalt sellega, et peegeldab päikesekiirgust kosmosse tagasi.
Revell ja ta kaaslased arvutasid välja, et atmosfääri mikroplasti jahutav toime on suurem kui soojendav: plastiosakesed peegeldavad kiirgust rohkem kui neelavad.
Kuid samas tõdevad teadlased, et plasti summaarne kliimajahutus on tegelikult ikkagi väga väike. Atmosfääris sisalduvatel niinimetatud kasvuhoonegaasidel ja muust materjalist kui plastist aerosooliosakestel on kliimamõju ikkagi märksa suurem.
Oma arvutustulemused on Revell ja kaasautorid avaldanud ajakirjas Nature.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
### Response:
Plastsaaste jahutab kliimat, kuid õige pisut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate parimana viskas Donovan Mitchell 28 punkti, Mike Conley lisas 20. Rudy Gobert kogus 13 lauapalli ja üheksa punkti. Bucksi poolelt oli parim Giannis Antetokounmo, kes viskas 25 punkti ning Grayson Allen lisas 18.
Hooaega kahe kaotusega alustanud Los Angeles Lakers sai neljanda võidu, kui kodus alistati 95:85 Houston Rockets.
Lakersi resultatiivseim oli 23 punktiga Carmelo Anthony, Russell Westbrook viskas 20 punkti ja Anthony Davis lisas 16 punkti ja 13 lauapalli. LeBron James lisas 15 punkti ja seitse lauapalli. Rocketsi resultatiivseim oli Eric Gordon 17 punktiga, Christian Wood lisas 16 punkti ja 13 lauapalli.
Tulemused:
Dallas - Sacramento 105:99
Charlotte - Portland 125:113
MIilwaukee - Utah 95:107
Brooklyn - Detroit 117:91
LA Lakers - Houston 95:85 | Tiitlikaitsja Bucks sai kolmanda järjestikuse kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate parimana viskas Donovan Mitchell 28 punkti, Mike Conley lisas 20. Rudy Gobert kogus 13 lauapalli ja üheksa punkti. Bucksi poolelt oli parim Giannis Antetokounmo, kes viskas 25 punkti ning Grayson Allen lisas 18.
Hooaega kahe kaotusega alustanud Los Angeles Lakers sai neljanda võidu, kui kodus alistati 95:85 Houston Rockets.
Lakersi resultatiivseim oli 23 punktiga Carmelo Anthony, Russell Westbrook viskas 20 punkti ja Anthony Davis lisas 16 punkti ja 13 lauapalli. LeBron James lisas 15 punkti ja seitse lauapalli. Rocketsi resultatiivseim oli Eric Gordon 17 punktiga, Christian Wood lisas 16 punkti ja 13 lauapalli.
Tulemused:
Dallas - Sacramento 105:99
Charlotte - Portland 125:113
MIilwaukee - Utah 95:107
Brooklyn - Detroit 117:91
LA Lakers - Houston 95:85
### Response:
Tiitlikaitsja Bucks sai kolmanda järjestikuse kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valimised olid väga rasked, kuid rahvas ilmutas soovi, et me looksime riigi tuleviku LDP-Komeito stabiilse valitsuse juhtimisel," ütles Kishida avalduses.
Jaapani Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) võitis koos koalitsioonipartneri Komeitoga mitteametlikel andmetel 465-kohalises parlamendi alamkojas 293 mandaati. Alamkoja senises koosseisus oli koalitsioonil 205 kohta.
Kishidi lubas, et valitsus asub parandama tervishoiusüsteemi võimekust Covid-19 patsientide raviks ning alustab detsembris koroonaviiruse vaktsiini tõhustusdooside tegemist. | Jaapani peaminister kuulutas võitu "väga rasketel valimistel" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valimised olid väga rasked, kuid rahvas ilmutas soovi, et me looksime riigi tuleviku LDP-Komeito stabiilse valitsuse juhtimisel," ütles Kishida avalduses.
Jaapani Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) võitis koos koalitsioonipartneri Komeitoga mitteametlikel andmetel 465-kohalises parlamendi alamkojas 293 mandaati. Alamkoja senises koosseisus oli koalitsioonil 205 kohta.
Kishidi lubas, et valitsus asub parandama tervishoiusüsteemi võimekust Covid-19 patsientide raviks ning alustab detsembris koroonaviiruse vaktsiini tõhustusdooside tegemist.
### Response:
Jaapani peaminister kuulutas võitu "väga rasketel valimistel" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti analüütiku Helle Bunderi sõnul sarnanesid töötleva tööstuse tootmismahud septembris eelmisele kuule. "Kui augustis kasvas tootmine 8,5 protsenti, siis septembris 8,3 protsenti. Taas suurenes tootmine enamikel töötleva tööstuse tegevusaladel," kommenteeris Bunder.
Suurema osatähtsusega tööstusharudest näitasid head kasvu puidu töötlemine (13,8 protsenti) ja metalltoodete (23,4 protsenti) ning ehitusmaterjalide (22,9 protsenti) tootmine. Samuti kasvasid mahud mööbli (10,6 protsenti) ning toiduainete (1,6 protsenti) tootmises. Sarnaselt augustile vähenesid mahud aga elektroonikaseadmete toomises (21,9 protsenti) ja keemiatööstuses (2,8 protsenti).
Töötleva tööstuse toodangust 67 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osatähtsus oli suurim farmaatsia ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises. Korrigeerimata andmetel kasvas toodangu müük ekspordiks võrreldes mulluse septembriga 18 protsenti ja müük siseturule 28 protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti tööstuses kokku septembris võrreldes augustiga viis protsenti rohkem toodangut, töötlevas tööstuses kaks protsenti.
Energeetikas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes eelmise aasta septembriga 19 protsenti ning soojuse tootmine 29 protsenti.
Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid. | Tööstustoodangu mahu kasv jätkus ka septembris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti analüütiku Helle Bunderi sõnul sarnanesid töötleva tööstuse tootmismahud septembris eelmisele kuule. "Kui augustis kasvas tootmine 8,5 protsenti, siis septembris 8,3 protsenti. Taas suurenes tootmine enamikel töötleva tööstuse tegevusaladel," kommenteeris Bunder.
Suurema osatähtsusega tööstusharudest näitasid head kasvu puidu töötlemine (13,8 protsenti) ja metalltoodete (23,4 protsenti) ning ehitusmaterjalide (22,9 protsenti) tootmine. Samuti kasvasid mahud mööbli (10,6 protsenti) ning toiduainete (1,6 protsenti) tootmises. Sarnaselt augustile vähenesid mahud aga elektroonikaseadmete toomises (21,9 protsenti) ja keemiatööstuses (2,8 protsenti).
Töötleva tööstuse toodangust 67 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osatähtsus oli suurim farmaatsia ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises. Korrigeerimata andmetel kasvas toodangu müük ekspordiks võrreldes mulluse septembriga 18 protsenti ja müük siseturule 28 protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti tööstuses kokku septembris võrreldes augustiga viis protsenti rohkem toodangut, töötlevas tööstuses kaks protsenti.
Energeetikas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes eelmise aasta septembriga 19 protsenti ning soojuse tootmine 29 protsenti.
Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.
### Response:
Tööstustoodangu mahu kasv jätkus ka septembris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rumeenia turniirivõit kergitas Kontaveidi 14. kohalt kaheksandale kohale, millega kindlustas Kontaveit esimese eestlasena endale koha ka WTA finaalturniiril.
Naiste tennise maailma edetabeli liidrina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgneb valgevenelanna Arina Sabalenka. Kolmandaks tõusis tšehhitar Barbora Krejcikova. Kontaveidi ette mahuvad veel tšehhitar Karolina Pliškova, hispaanlanna Garbine Muguruza, kreeklane Maria Sakkari ja tuneeslanna Ons Jaebur. Kaia Kanepi langes koha võrra ning asub nüüd 72. positsioonil. | Kontaveit tõusis esimese eestlasena WTA edetabelis esikümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rumeenia turniirivõit kergitas Kontaveidi 14. kohalt kaheksandale kohale, millega kindlustas Kontaveit esimese eestlasena endale koha ka WTA finaalturniiril.
Naiste tennise maailma edetabeli liidrina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgneb valgevenelanna Arina Sabalenka. Kolmandaks tõusis tšehhitar Barbora Krejcikova. Kontaveidi ette mahuvad veel tšehhitar Karolina Pliškova, hispaanlanna Garbine Muguruza, kreeklane Maria Sakkari ja tuneeslanna Ons Jaebur. Kaia Kanepi langes koha võrra ning asub nüüd 72. positsioonil.
### Response:
Kontaveit tõusis esimese eestlasena WTA edetabelis esikümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fischer rõhutas Postimehele, et nakatumine sõltub palju vanuserühmast ja nii ei näe me peaaegu üldse vaktsineeritud koolilaste nakatumist. "Ja ei maksa öelda, et neid ei testita – viimase kuu jooksul on paljud lapsed pidanud PCR-testi tegema. See näitab, et vaktsineeritute hulgas on nakatunuid väga vähe," ütles Fischer.
Seevastu eakamate puhul on praeguse väga ulatusliku viiruseleviku ajal näha nakatumist nii vaktsineeritute kui ka mittevaktsineeritute hulgas.
Terviseameti andmetel on 12–15-aastastest praeguseks vaktsineeritud 46,9 protsenti ja 16–17-aastastest 61,9 protsenti. | Fischer: vaktsineeritud koolilaste seas nakatumist peaaegu pole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fischer rõhutas Postimehele, et nakatumine sõltub palju vanuserühmast ja nii ei näe me peaaegu üldse vaktsineeritud koolilaste nakatumist. "Ja ei maksa öelda, et neid ei testita – viimase kuu jooksul on paljud lapsed pidanud PCR-testi tegema. See näitab, et vaktsineeritute hulgas on nakatunuid väga vähe," ütles Fischer.
Seevastu eakamate puhul on praeguse väga ulatusliku viiruseleviku ajal näha nakatumist nii vaktsineeritute kui ka mittevaktsineeritute hulgas.
Terviseameti andmetel on 12–15-aastastest praeguseks vaktsineeritud 46,9 protsenti ja 16–17-aastastest 61,9 protsenti.
### Response:
Fischer: vaktsineeritud koolilaste seas nakatumist peaaegu pole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameti peainspektor Liivi Plumer selgitas, et esiteks on tegemist avalike sagedustega, mille õigused kuuluvad Eesti Jahimeeste Seltsile. "Igaüks, kes soovib, saab osta omale raadiosaatja, panna sinna kanalid peale ja kuulata, mis nendel sagedustel toimub," ütles Plumer.
"Teiseks on meil aastast 2009 kokkulepe Eesti Jahimeeste Seltsiga. Nad on andnud nõusoleku, et amet kuulab ja kasutab järelevalve raames neid sagedusi. Pole seltsi ega ameti juhtkond leidnud põhjust seda kokkulepet ümber vaadata. See ei ole sugugi saladus, et meie ka neid jahisagedusi kuulame ja kasutame."
Plumer lisas, et järelevalve on vajalik, et tagada läbinähtav jahipidamine.
"Meie eesmärk on kontrollida jahimeeste jahidokumentatsiooni kehtivust, vaadata üle, kas jahipidamise viis ja ka relvade transportimise viis vastavad nõuetele. Konkreetselt jahisagedusi kasutame selleks, et teada saada, kas piirkonnas üldse mõni jahimees liigub, kas jahipidamine toimub. See annab meile infot, kas piirkonnas veeta rohkem aega või minna järelevalvet tegema mujale," selgitas keskkonnainspektor.
Üru jahimehed oma muret täpsemalt kirjeldada ei soovinud. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et tavaliselt järelevalve jahimehi ei sega.
"Kõik need toimingud ja kontrollimised võtavad palju aega. Me oleme kuulnud jahiseltsidelt seda etteheidet, et valguspäev on nii lühike, küttimismahud on piisvalt suured, ajaraam on väike ja toimingud võtavad aja endale. See võib olla üks saarlaste mure," pakkus Korts.
Korts lisas, et kümne aastaga on ühiskond privaatsust hakanud rohkem tähtsustama. Seega, ehk on nüüd vaja ameti ja seltsi kokkulepe üle vaadata.
"Väga hea, et need asjad aeg-ajalt üle vaadatakse ja pädevad institutsioonid oma hinnangu annavad. Praegu on hulk aega mööda läinud ja kui sellele antakse hinnang, saame ka need kokkulepped üle vaadata."
Korts ütleb, et arusaamatuste vältimiseks peavad jahimehed ja amet tihedamalt suhtlema. | Saaremaa jahimehed kurdavad keskkonnaameti pealtkuulamise üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameti peainspektor Liivi Plumer selgitas, et esiteks on tegemist avalike sagedustega, mille õigused kuuluvad Eesti Jahimeeste Seltsile. "Igaüks, kes soovib, saab osta omale raadiosaatja, panna sinna kanalid peale ja kuulata, mis nendel sagedustel toimub," ütles Plumer.
"Teiseks on meil aastast 2009 kokkulepe Eesti Jahimeeste Seltsiga. Nad on andnud nõusoleku, et amet kuulab ja kasutab järelevalve raames neid sagedusi. Pole seltsi ega ameti juhtkond leidnud põhjust seda kokkulepet ümber vaadata. See ei ole sugugi saladus, et meie ka neid jahisagedusi kuulame ja kasutame."
Plumer lisas, et järelevalve on vajalik, et tagada läbinähtav jahipidamine.
"Meie eesmärk on kontrollida jahimeeste jahidokumentatsiooni kehtivust, vaadata üle, kas jahipidamise viis ja ka relvade transportimise viis vastavad nõuetele. Konkreetselt jahisagedusi kasutame selleks, et teada saada, kas piirkonnas üldse mõni jahimees liigub, kas jahipidamine toimub. See annab meile infot, kas piirkonnas veeta rohkem aega või minna järelevalvet tegema mujale," selgitas keskkonnainspektor.
Üru jahimehed oma muret täpsemalt kirjeldada ei soovinud. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et tavaliselt järelevalve jahimehi ei sega.
"Kõik need toimingud ja kontrollimised võtavad palju aega. Me oleme kuulnud jahiseltsidelt seda etteheidet, et valguspäev on nii lühike, küttimismahud on piisvalt suured, ajaraam on väike ja toimingud võtavad aja endale. See võib olla üks saarlaste mure," pakkus Korts.
Korts lisas, et kümne aastaga on ühiskond privaatsust hakanud rohkem tähtsustama. Seega, ehk on nüüd vaja ameti ja seltsi kokkulepe üle vaadata.
"Väga hea, et need asjad aeg-ajalt üle vaadatakse ja pädevad institutsioonid oma hinnangu annavad. Praegu on hulk aega mööda läinud ja kui sellele antakse hinnang, saame ka need kokkulepped üle vaadata."
Korts ütleb, et arusaamatuste vältimiseks peavad jahimehed ja amet tihedamalt suhtlema.
### Response:
Saaremaa jahimehed kurdavad keskkonnaameti pealtkuulamise üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võimuliidu juhtpartei Reformierakonna teatel saavad koalitsioonileppes erilise tähelepanu hariduse ja kultuuri arendamise kõrval kaasav vallajuhtimine, Viimsi looduskeskkonna hoidmine ning valla uue üldplaneeringu koostamine.
Uues Viimsi volikogus on Reformierakonnal kuus, Eesti 200 kolm ning Vali Viimsil ja Isamaal kummalgi kaks mandaati, mis annab 21-kohalises volikogus kokku 13 kohta.
Võrreldes eelmise koosseisuga kaotas Reformierakond valimistel kaks kohta. Kandidaatidest kogus valimistel enim hääli Eesti 200 esinumber Lauri Hussar, Kogukondade Viimsi liider Ivo Rull 511, Reformierakonna esinumber Siim Kallas 462, Vali Viimsi esinumber Pille Petersoo 311, EKRE esinumber Kristel Menning 310, Keskerakonna esinumber Ilja Ban 238 ja Isamaa esinumber Jan Trei 183 häält.
Reformierakonna nimekirjas kandideerinud senine vallavanem Illar Lemetti sai 296 häält. | Viimsi nelja osapoolega võimuliidu lepe saab allkirjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võimuliidu juhtpartei Reformierakonna teatel saavad koalitsioonileppes erilise tähelepanu hariduse ja kultuuri arendamise kõrval kaasav vallajuhtimine, Viimsi looduskeskkonna hoidmine ning valla uue üldplaneeringu koostamine.
Uues Viimsi volikogus on Reformierakonnal kuus, Eesti 200 kolm ning Vali Viimsil ja Isamaal kummalgi kaks mandaati, mis annab 21-kohalises volikogus kokku 13 kohta.
Võrreldes eelmise koosseisuga kaotas Reformierakond valimistel kaks kohta. Kandidaatidest kogus valimistel enim hääli Eesti 200 esinumber Lauri Hussar, Kogukondade Viimsi liider Ivo Rull 511, Reformierakonna esinumber Siim Kallas 462, Vali Viimsi esinumber Pille Petersoo 311, EKRE esinumber Kristel Menning 310, Keskerakonna esinumber Ilja Ban 238 ja Isamaa esinumber Jan Trei 183 häält.
Reformierakonna nimekirjas kandideerinud senine vallavanem Illar Lemetti sai 296 häält.
### Response:
Viimsi nelja osapoolega võimuliidu lepe saab allkirjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma võtan vastutuse nende valimiste tulemuste eest. Ma astun peaministri kohalt tagasi," ütles Zaev pressikonverentsil.
Valitsusjuht loobub kuuldavasti ühtlasi erakonna liidri ametist.
"Ma olen toonud vabaduse ja demokraatia ning demokraatia tähendab vastutuse võtmist," lisas peaminister.
Peaministri tagasiastumise peab heaks kiitma veel parlament.
Riigi peamine opositsioonipartei ehk rahvuslaste Demokraatlik Partei Makedoonia Rahvusliku Ühtsuse Eest (VMRO-DPMNE) saavutas nädalavahetusel toimunud valimistel suure võidu, mille seas muu hulgas ka riigi pealinnas Skopjes.
"Valitsus on sisuliselt legitiimsuse kaotanud ja see on uus reaalsus, mis aja jooksul ka parlamendis avaldub. Siiski on kõige parem, kui see juhtub ennetähtaegsete parlamendivalimiste kaudu," ütles opositsiooniliider Hristijan Mickoski. | Põhja-Makedoonia peaminister teatas tagasiastumisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma võtan vastutuse nende valimiste tulemuste eest. Ma astun peaministri kohalt tagasi," ütles Zaev pressikonverentsil.
Valitsusjuht loobub kuuldavasti ühtlasi erakonna liidri ametist.
"Ma olen toonud vabaduse ja demokraatia ning demokraatia tähendab vastutuse võtmist," lisas peaminister.
Peaministri tagasiastumise peab heaks kiitma veel parlament.
Riigi peamine opositsioonipartei ehk rahvuslaste Demokraatlik Partei Makedoonia Rahvusliku Ühtsuse Eest (VMRO-DPMNE) saavutas nädalavahetusel toimunud valimistel suure võidu, mille seas muu hulgas ka riigi pealinnas Skopjes.
"Valitsus on sisuliselt legitiimsuse kaotanud ja see on uus reaalsus, mis aja jooksul ka parlamendis avaldub. Siiski on kõige parem, kui see juhtub ennetähtaegsete parlamendivalimiste kaudu," ütles opositsiooniliider Hristijan Mickoski.
### Response:
Põhja-Makedoonia peaminister teatas tagasiastumisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hiljutiste sündmuste valguses kutsub välisministeerium kõiki oma kodanikke Liibanonis esimesel võimalusel AÜE-sse naasma," teatas ministeerium. "Ministeerium on astunud vajalikke samme kodanike naasmise toetamiseks."
Liibanoni infominister George Kordahi ütles sel nädalal avaldatud usutluses, et Iraani toetusega huthi mässulised kaitsevad end Jeemenis välisriikide agressiooni eest. Minister oli kommentaari öelnud juba augustis enne ametisseastumist, kuid avalikuks tulid need alles sel nädalal. Sõnavõtt tõi kaasa diplomaatilise tüli Beiruti ja Pärsia lahe äärsete riikide vahel.
Saudi Araabia juhitud sõjaline koalitsioon, kuhu kuulub ka AÜE, asus Jeemeni rahvusvaheliselt valitsust toetama 2015. aastal, aasta pärast pealinna Sanaa langemist šiiitidest mässuliste kätte.
Saudi Araabia andis reedel Liibanoni suursaadikule 48 tundi riigist lahkumiseks, kutsus enda suursaadiku Beirutist tagasi ja peatas kaupade impordi Liibanonist.
Sarnaste meetmetega tulid veidi hiljem välja ka Bahrein ja Kuveit. AÜE kutsus oma diplomaadid Beirutist tagasi laupäeval.
Saudi välisministeeriumi teatel otsustati võtta meetmeid seoses "solvava" sõnavõtuga Jeemeni sõja kohta, kuid ka Iraani toetusega šiiitliku Hizbollah' liikumise mõjukuse tõttu Liibanonis.
Kordahi ütles pühapäeval, et tema tagasiastumine on välistatud. Jeemeni mässulised on ministrile toetust avaldanud.
Kordahi määras ministriks šiiarühmituse Hizbollah' liitlaseks olev Marada liikumine. Samal ajal toetab Hizbollah' Saudi Araabia verivaenlane Iraan.
"See teeb meile suurt muret ja muudab Liibanoniga suhtlemise kasutuks. Ja ma arvan, et ka Pärsia lahe riikide jaoks," ütles Saudi Araabia välisminister prints Faisal bin Farhan. | AÜE palus oma kodanikel araabia maadega pahuksis Liibanonist lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hiljutiste sündmuste valguses kutsub välisministeerium kõiki oma kodanikke Liibanonis esimesel võimalusel AÜE-sse naasma," teatas ministeerium. "Ministeerium on astunud vajalikke samme kodanike naasmise toetamiseks."
Liibanoni infominister George Kordahi ütles sel nädalal avaldatud usutluses, et Iraani toetusega huthi mässulised kaitsevad end Jeemenis välisriikide agressiooni eest. Minister oli kommentaari öelnud juba augustis enne ametisseastumist, kuid avalikuks tulid need alles sel nädalal. Sõnavõtt tõi kaasa diplomaatilise tüli Beiruti ja Pärsia lahe äärsete riikide vahel.
Saudi Araabia juhitud sõjaline koalitsioon, kuhu kuulub ka AÜE, asus Jeemeni rahvusvaheliselt valitsust toetama 2015. aastal, aasta pärast pealinna Sanaa langemist šiiitidest mässuliste kätte.
Saudi Araabia andis reedel Liibanoni suursaadikule 48 tundi riigist lahkumiseks, kutsus enda suursaadiku Beirutist tagasi ja peatas kaupade impordi Liibanonist.
Sarnaste meetmetega tulid veidi hiljem välja ka Bahrein ja Kuveit. AÜE kutsus oma diplomaadid Beirutist tagasi laupäeval.
Saudi välisministeeriumi teatel otsustati võtta meetmeid seoses "solvava" sõnavõtuga Jeemeni sõja kohta, kuid ka Iraani toetusega šiiitliku Hizbollah' liikumise mõjukuse tõttu Liibanonis.
Kordahi ütles pühapäeval, et tema tagasiastumine on välistatud. Jeemeni mässulised on ministrile toetust avaldanud.
Kordahi määras ministriks šiiarühmituse Hizbollah' liitlaseks olev Marada liikumine. Samal ajal toetab Hizbollah' Saudi Araabia verivaenlane Iraan.
"See teeb meile suurt muret ja muudab Liibanoniga suhtlemise kasutuks. Ja ma arvan, et ka Pärsia lahe riikide jaoks," ütles Saudi Araabia välisminister prints Faisal bin Farhan.
### Response:
AÜE palus oma kodanikel araabia maadega pahuksis Liibanonist lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elusesinejaid tuleb kuuest riigist ning õhtu lõpetavad oma ala eriharidusega DJ'd.
Lavale astuvad peaesineja Bestial Mouths USAst, Wychdoktor Kanadast, Cryo Rootsist, Vėlių Namai Leedust, Lola Kumtus Soomest ning kohalikud Plastic Whore ja Kirurg.
Järelpeol mängivad plaate DJ Neoondreed, DJ 4-got-10 ja DJ Shiftwind. | Tumemuusika festival toob kümnendaks sünnipäevaks esinejaid kuuelt maalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elusesinejaid tuleb kuuest riigist ning õhtu lõpetavad oma ala eriharidusega DJ'd.
Lavale astuvad peaesineja Bestial Mouths USAst, Wychdoktor Kanadast, Cryo Rootsist, Vėlių Namai Leedust, Lola Kumtus Soomest ning kohalikud Plastic Whore ja Kirurg.
Järelpeol mängivad plaate DJ Neoondreed, DJ 4-got-10 ja DJ Shiftwind.
### Response:
Tumemuusika festival toob kümnendaks sünnipäevaks esinejaid kuuelt maalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlane pääses platsile üheksaks minutiks ning tõi võistkonnale kaks punkti (visked väljakult 1/3). Lisaks hankis ta kolm lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja ühe pallikaotuse, vahendab Korvpall24.ee.
Levice tulemuslikum oli Marko Perovic, saades kirja 20 punkti, lisaks sai ta kätte kuus lauapalli ning jagas kaaslastele kaks söötu.
Levice Patrioti on kahe kaotusega Slovakkia liigas tabeli viimasel kohal.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Mihkel Kirvese koduklubi jätkab Slovakkia liigas võiduta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlane pääses platsile üheksaks minutiks ning tõi võistkonnale kaks punkti (visked väljakult 1/3). Lisaks hankis ta kolm lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja ühe pallikaotuse, vahendab Korvpall24.ee.
Levice tulemuslikum oli Marko Perovic, saades kirja 20 punkti, lisaks sai ta kätte kuus lauapalli ning jagas kaaslastele kaks söötu.
Levice Patrioti on kahe kaotusega Slovakkia liigas tabeli viimasel kohal.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Mihkel Kirvese koduklubi jätkab Slovakkia liigas võiduta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bilbao on viimastel aastatel jõuliselt suurte spordivõistluste võõrustamisse panustanud. 2014. aastal oldi osaline korvpalli maailmameistrivõistluste korraldamises, mullu võõrustati ragbi Euroopa karikafinaali ja 2020. aastal saab seal nautida jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri mänge, kirjutab Marathon100.com.
Viimati väisas Tour Baskimaad 2018. aastal, kui Prantsuse poolel peeti eelviimase etapina eraldistart. Tänavu startis Tour Brüsselis, tuleval aastal alustatakse Nice'is ja seejärel Kopenhaagenis. | Tour de France'i stardikoht kolib Baskimaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bilbao on viimastel aastatel jõuliselt suurte spordivõistluste võõrustamisse panustanud. 2014. aastal oldi osaline korvpalli maailmameistrivõistluste korraldamises, mullu võõrustati ragbi Euroopa karikafinaali ja 2020. aastal saab seal nautida jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri mänge, kirjutab Marathon100.com.
Viimati väisas Tour Baskimaad 2018. aastal, kui Prantsuse poolel peeti eelviimase etapina eraldistart. Tänavu startis Tour Brüsselis, tuleval aastal alustatakse Nice'is ja seejärel Kopenhaagenis.
### Response:
Tour de France'i stardikoht kolib Baskimaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme mures seoses Türgi sõjalise operatsiooniga Kirde-Süürias, mis kahjustab veelgi terve regiooni stabiilsust. Kutsume Türgit üles oma ühepoolset sõjalist aktsiooni lõpetama ning hoiduma tsiviilohvritest ja humanitaarolukorra edasisest halvenemisest. Meie NATO liitlasel Türgil on kahtlemata julgeolekumured seoses terrorismiga, kuid pingetele regioonis tuleks otsida poliitilist ja diplomaatilist lahendust," vahendas välisministeeriumi pressiteade Reinsalu sõnu.
"On ilmselge, et pikalt kestnud Süüria konfliktile tuleb leida poliitiline lahendus ÜRO raames tehtavate jõupingutuste kaudu. Küll võib alanud sõjaline operatsioon neid jõupingutusi tõsiselt kahjustada ja Daesh'ile (ISIS - Toim.) uut jõuda anda. Türgi on Euroopale oluline partner rändevoogude tõkestamisel. Türgis endas on miljonid Süüria pagulased, kes on sinna põgenenud sõja eest ning nende tagasipöördumine peab olema turvaline ja kooskõlas rahvusvaheliste reeglitega," lisas Reinsalu.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas kolmapäeva pärastlõunal, et sõjaline operatsioon Süüria kirdeosas kurdide kontrolli all oleva piirkonna vastu on alanud. Kohaliku meedia teatel viitavad operatsiooni algusele ka piiriäärsest regioonist kostvad plahvatused ja tulistamine. | Reinsalu: kutsume Türgit üles ühepoolset sõjalist aktsiooni lõpetama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme mures seoses Türgi sõjalise operatsiooniga Kirde-Süürias, mis kahjustab veelgi terve regiooni stabiilsust. Kutsume Türgit üles oma ühepoolset sõjalist aktsiooni lõpetama ning hoiduma tsiviilohvritest ja humanitaarolukorra edasisest halvenemisest. Meie NATO liitlasel Türgil on kahtlemata julgeolekumured seoses terrorismiga, kuid pingetele regioonis tuleks otsida poliitilist ja diplomaatilist lahendust," vahendas välisministeeriumi pressiteade Reinsalu sõnu.
"On ilmselge, et pikalt kestnud Süüria konfliktile tuleb leida poliitiline lahendus ÜRO raames tehtavate jõupingutuste kaudu. Küll võib alanud sõjaline operatsioon neid jõupingutusi tõsiselt kahjustada ja Daesh'ile (ISIS - Toim.) uut jõuda anda. Türgi on Euroopale oluline partner rändevoogude tõkestamisel. Türgis endas on miljonid Süüria pagulased, kes on sinna põgenenud sõja eest ning nende tagasipöördumine peab olema turvaline ja kooskõlas rahvusvaheliste reeglitega," lisas Reinsalu.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas kolmapäeva pärastlõunal, et sõjaline operatsioon Süüria kirdeosas kurdide kontrolli all oleva piirkonna vastu on alanud. Kohaliku meedia teatel viitavad operatsiooni algusele ka piiriäärsest regioonist kostvad plahvatused ja tulistamine.
### Response:
Reinsalu: kutsume Türgit üles ühepoolset sõjalist aktsiooni lõpetama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Et hoida alal meie põhiseadust, meie demokraatiat, meie terviklikkust, tuleb ta tagandada," lausus New Hampshire's oma poolehoidjatele endine asepresident Biden, keda Trump on korduvalt tõendeid esitamata süüdistanud korruptsioonis.
"Ta tulistab meie põhiseaduse auklikuks ning me ei saa tal lubada seda karistamatult teha," lisas Biden, üks soosikuid Trumpi vastaskandidaadiks 2020. aasta presidendivalimistel. | Biden nõudis esimest korda Trumpi tagandamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Et hoida alal meie põhiseadust, meie demokraatiat, meie terviklikkust, tuleb ta tagandada," lausus New Hampshire's oma poolehoidjatele endine asepresident Biden, keda Trump on korduvalt tõendeid esitamata süüdistanud korruptsioonis.
"Ta tulistab meie põhiseaduse auklikuks ning me ei saa tal lubada seda karistamatult teha," lisas Biden, üks soosikuid Trumpi vastaskandidaadiks 2020. aasta presidendivalimistel.
### Response:
Biden nõudis esimest korda Trumpi tagandamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kangert kaotas 179-kilomeetrisel distantsil ajaga 4:03.48 võidutsenud Woodsile kahe minuti ja 20 sekundiga.
Esikolmikusse mahtusid veel Woodsiga sama aja välja sõitnud hispaanlane Alejandro Valverde ning kolmandaks tulnud britt Adam Yates (Mitchelton-Scott; +0,05).
Kokku sai mainekal ühepäevasõidul tulemuse kirja 89 ratturit. | Kangert sai mainekal ühepäevasõidul 36. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kangert kaotas 179-kilomeetrisel distantsil ajaga 4:03.48 võidutsenud Woodsile kahe minuti ja 20 sekundiga.
Esikolmikusse mahtusid veel Woodsiga sama aja välja sõitnud hispaanlane Alejandro Valverde ning kolmandaks tulnud britt Adam Yates (Mitchelton-Scott; +0,05).
Kokku sai mainekal ühepäevasõidul tulemuse kirja 89 ratturit.
### Response:
Kangert sai mainekal ühepäevasõidul 36. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "9. oktoobril 2019 arvas justiitsministeerium vabaühenduse Korrutsioonitõrjefond välisagentide nimekirja," seisis teates.
Teatest selgub, et välisagendina tegutsemise tõsiasja tuvastas justiitsministeeriumi Moskva peavalitsuse kontroll.
Fondi direktor Ivan Ždanov nimetas seda järjekordseks katseks fondi tegevust lämmatada. Organisatsiooni rahastavad tema sõnul "eranditult Vene kodanikud" ja seda pole kunagi välismaalt rahastatud.
Riigiametnike korruptsioonist sageli uurimisi avaldava Navalnõi fondi suhtes hakatakse välisagentide nimistusse kandmise tõttu teostama rangemat järelevalvet ja see peab kirjeldama ennast ametlikes dokumentides edaspidi välisagendina.
Venemaa võttis vastuolulise seaduse välisagentide kohta vastu 2012. aastal. Selle venekeelne sõnastus viitab välisriikide kasuks spioneerimisele.
Seaduse järgi peavad välismaalt rahastatavad organisatsioonid end Venemaal välisagendina reageerima.
Augustis alustas Vene juurdluskomitee FBK suhtes rahapesujuurdlust, süüdistades seda ebaseaduslikult omandatud raha vastuvõtmises.
Septembris korraldasid Vene uurimisasutused haaranguid kümnetes FBK piirkondlikes kontorites, milles nähti laialdaselt kättemaksuaktsiooni Navalnõi ja teiste FBK aktivistide toetatud suviste meeleavaldustele eest vabade valimiste toetuseks Moskvas.
Navalnõi oli soovitanud enne 8. septembri Moskva linnaduuma valimisi oma toetajatel strateegiliselt hääletades Kremli-meelsete kandidaatide vastaseid toetada. Vene võimuerakonnaga Ühtne Venemaa seotud kandidaatide toetus jäigi valimistel oodatust madalamaks. | Vene võimud kuulutasid Navalnõi fondi välisagendiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"9. oktoobril 2019 arvas justiitsministeerium vabaühenduse Korrutsioonitõrjefond välisagentide nimekirja," seisis teates.
Teatest selgub, et välisagendina tegutsemise tõsiasja tuvastas justiitsministeeriumi Moskva peavalitsuse kontroll.
Fondi direktor Ivan Ždanov nimetas seda järjekordseks katseks fondi tegevust lämmatada. Organisatsiooni rahastavad tema sõnul "eranditult Vene kodanikud" ja seda pole kunagi välismaalt rahastatud.
Riigiametnike korruptsioonist sageli uurimisi avaldava Navalnõi fondi suhtes hakatakse välisagentide nimistusse kandmise tõttu teostama rangemat järelevalvet ja see peab kirjeldama ennast ametlikes dokumentides edaspidi välisagendina.
Venemaa võttis vastuolulise seaduse välisagentide kohta vastu 2012. aastal. Selle venekeelne sõnastus viitab välisriikide kasuks spioneerimisele.
Seaduse järgi peavad välismaalt rahastatavad organisatsioonid end Venemaal välisagendina reageerima.
Augustis alustas Vene juurdluskomitee FBK suhtes rahapesujuurdlust, süüdistades seda ebaseaduslikult omandatud raha vastuvõtmises.
Septembris korraldasid Vene uurimisasutused haaranguid kümnetes FBK piirkondlikes kontorites, milles nähti laialdaselt kättemaksuaktsiooni Navalnõi ja teiste FBK aktivistide toetatud suviste meeleavaldustele eest vabade valimiste toetuseks Moskvas.
Navalnõi oli soovitanud enne 8. septembri Moskva linnaduuma valimisi oma toetajatel strateegiliselt hääletades Kremli-meelsete kandidaatide vastaseid toetada. Vene võimuerakonnaga Ühtne Venemaa seotud kandidaatide toetus jäigi valimistel oodatust madalamaks.
### Response:
Vene võimud kuulutasid Navalnõi fondi välisagendiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esiliiga tunamullune hõbe HC Tallinn 2 võõrustas kümnekordset karikavõitjat HC Kehra/Horizon Pulp&Paperit Viimsi spordihoones ning kohtumine algas väravatevaeselt ja karistusterohkelt. Kümnendaks minutiks oli protokollis rohkem eemaldamisi ja kollaseid kaarte kui väravaid ning mänguseis viigiline 4:4.
Kehralaste 4:1 eduseisust sai pärast Palle Viilu väravat 5:6 kaotussseis ning hoolimata Helvar Kuhi punasest kaardist lisasid Tallinna poolel veel väravaid Jorma Käsper ja Martin Pihlamägi. Olles kaheksa minutit väravata, hakkas tööle Kehragi viskemootor. David Mamporia tabas kolm korda järjest ja Sergio-Silver Kreegimaa viis külalised 10:9 ette.
Tallinn 2 jõudis veel viigini, aga vaheajaks juhtis Kehra 15:13. Kogenud Tarmo Ulla ja Kristjan Järv aitasid pealinlased 36. minutil 16:16 viigini ning jätkus vägagi võrdne heitlus. Heasse viskehoogu sattus üks meeskonna eestvedajatest, 36-aastane Pihlamägi ja tema tabamusest sai Tallinn 2 juhtima 22:20.
Meistriliiga parima snaipri Dmõtro Jankovski puudumisel haaras Kehral liidrirolli teine ukrainlane, Vladislav Naumenko ning tema kaks järjestikust väravat viisid omakorda külalised 53. minutil 25:23 ette. Kolm minutit enne lõppu tegi pikki aastaid Kehrat esindanud Käsper veel 25:26, kuid viimased minutid kuulusid meistriliigaklubile.
Kolme punast kaarti ja 11 kaheminutilist karistust sisaldanud kohtumine lõppes Kehra 29:25 võiduga. Mamporia ja Naumenko viskasid seitse ning Kreegimaa ja Tanel Vilks neli väravat. Vapralt võidelnud esiliigatiimi kasuks tabas Pihlamägi kaheksa, Ulla ja Käsper neli korda.
Eelmisel aastal karikavõistlustel kolmanda koha pälvinud Põlva/Arcwood alustas Mesikäpa hallis kuuekordse karikafinalisti HC Viimsi/Tööriistamarketi vastu võimsalt ja juhtis kümnendaks minutiks 8:2. Viis minutit hiljem tuli Raido Peedomaa tabamusest juba 11:3. Vahe püsis kuniks algas tõeline väravatesadu.
Põlvalased tegid nelja minutiga peamiselt Cristofer Jostovi ja Siivo Soku täpsete visete abil 6:1 vahespurdi ning olid 24. minutil ees 19:7. Poolaja viimase kümne minutiga viskasid kaks meeskonda kokku 16 väravat ning võõrustajatel oli turvaline 25:12 edu. Teisel pooltunnil mängupilt ei muutunud ning Põlva/Arcwood sai suureskoorilise 48:21 võidu.
Peedomaa viskas üheksa, Rasmus Käo kaheksa ning Sokk, Margo Piksööt, Veiko Tigason ja Mihkel Tamm viis väravat. Kaotajatel jäi Arlo Talmari arvele üheksa tabamust, Andreas Kepp lisas neli väravat.
Eesti karikavõistluste kaheksandikfinaalide korduskohtumised:
16.10. 19.00 Aruküla/Audentes – Tartu Ülikool (avamäng 33:34)
17.10. 19.00 HC Viimsi/Tööriistamarket – Põlva/Arcwood (avamäng 21:48)
17.10. 19.00 SK Tapa – HC Tallinn (avamäng 20:31)
18.10. 19.30 Raasiku/Mistra – Tallinna Oskar (avamäng toimub 13. oktoobril)
19.10. 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – HC Tallinn 2 (avamäng 29:25) | Kehra alustas karikasarja raske, Põlva/Arcwood suureskoorilise võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esiliiga tunamullune hõbe HC Tallinn 2 võõrustas kümnekordset karikavõitjat HC Kehra/Horizon Pulp&Paperit Viimsi spordihoones ning kohtumine algas väravatevaeselt ja karistusterohkelt. Kümnendaks minutiks oli protokollis rohkem eemaldamisi ja kollaseid kaarte kui väravaid ning mänguseis viigiline 4:4.
Kehralaste 4:1 eduseisust sai pärast Palle Viilu väravat 5:6 kaotussseis ning hoolimata Helvar Kuhi punasest kaardist lisasid Tallinna poolel veel väravaid Jorma Käsper ja Martin Pihlamägi. Olles kaheksa minutit väravata, hakkas tööle Kehragi viskemootor. David Mamporia tabas kolm korda järjest ja Sergio-Silver Kreegimaa viis külalised 10:9 ette.
Tallinn 2 jõudis veel viigini, aga vaheajaks juhtis Kehra 15:13. Kogenud Tarmo Ulla ja Kristjan Järv aitasid pealinlased 36. minutil 16:16 viigini ning jätkus vägagi võrdne heitlus. Heasse viskehoogu sattus üks meeskonna eestvedajatest, 36-aastane Pihlamägi ja tema tabamusest sai Tallinn 2 juhtima 22:20.
Meistriliiga parima snaipri Dmõtro Jankovski puudumisel haaras Kehral liidrirolli teine ukrainlane, Vladislav Naumenko ning tema kaks järjestikust väravat viisid omakorda külalised 53. minutil 25:23 ette. Kolm minutit enne lõppu tegi pikki aastaid Kehrat esindanud Käsper veel 25:26, kuid viimased minutid kuulusid meistriliigaklubile.
Kolme punast kaarti ja 11 kaheminutilist karistust sisaldanud kohtumine lõppes Kehra 29:25 võiduga. Mamporia ja Naumenko viskasid seitse ning Kreegimaa ja Tanel Vilks neli väravat. Vapralt võidelnud esiliigatiimi kasuks tabas Pihlamägi kaheksa, Ulla ja Käsper neli korda.
Eelmisel aastal karikavõistlustel kolmanda koha pälvinud Põlva/Arcwood alustas Mesikäpa hallis kuuekordse karikafinalisti HC Viimsi/Tööriistamarketi vastu võimsalt ja juhtis kümnendaks minutiks 8:2. Viis minutit hiljem tuli Raido Peedomaa tabamusest juba 11:3. Vahe püsis kuniks algas tõeline väravatesadu.
Põlvalased tegid nelja minutiga peamiselt Cristofer Jostovi ja Siivo Soku täpsete visete abil 6:1 vahespurdi ning olid 24. minutil ees 19:7. Poolaja viimase kümne minutiga viskasid kaks meeskonda kokku 16 väravat ning võõrustajatel oli turvaline 25:12 edu. Teisel pooltunnil mängupilt ei muutunud ning Põlva/Arcwood sai suureskoorilise 48:21 võidu.
Peedomaa viskas üheksa, Rasmus Käo kaheksa ning Sokk, Margo Piksööt, Veiko Tigason ja Mihkel Tamm viis väravat. Kaotajatel jäi Arlo Talmari arvele üheksa tabamust, Andreas Kepp lisas neli väravat.
Eesti karikavõistluste kaheksandikfinaalide korduskohtumised:
16.10. 19.00 Aruküla/Audentes – Tartu Ülikool (avamäng 33:34)
17.10. 19.00 HC Viimsi/Tööriistamarket – Põlva/Arcwood (avamäng 21:48)
17.10. 19.00 SK Tapa – HC Tallinn (avamäng 20:31)
18.10. 19.30 Raasiku/Mistra – Tallinna Oskar (avamäng toimub 13. oktoobril)
19.10. 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – HC Tallinn 2 (avamäng 29:25)
### Response:
Kehra alustas karikasarja raske, Põlva/Arcwood suureskoorilise võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodusaalis mänginud TalTech kaotas avaveerandi ühe silmaga, kuid poolajaks kärises vahe üheksale punktile. Viimasel kahel veerandil võidutsesid aga võõrustajad ja kuigi veel 19 sekundit enne mängu lõppu juhtis Tallinna klubi 100:99, tõid Roberts Krastinsi kahene ja kaks täpset vabaviset külalistele kolmepunktilise võidu.
TalTechi parimana viskas Joonas Järveläinen koguni 31 punkti, saades kirja veel viis lauapalli. Oliver Metsalu panustas 14 punktiga, Sten Olmre kontole kirjutati 13 silma. Külaliste resultatiivseim oli kaksikduubli kirja saanud Edmunds Elksnis, kes viskas 21 punkti ja jagas 12 resultatiivset söötu.
Pärnus peetud kohtumises jäi Pärnu Sadam juba avaveerandi järel Ventspilsi vastu üheksapunktilisse kaotusseisu. Poolajaks suurendasid külalised vahe 15 punktile ning kolmanda veerandi järel juba 31 silmale. Kokkuvõttes oli Läti klubi parem 34 punktiga.
Pärnu Sadama eest viskas Lauris Blaus 15 punkti, Märt Rosenthal 14 punkti. Ventspilsi eest said 16 punkti kirja Ronalds Zakis ja Maris Gulbis.
Teised tulemused:
Riia VEF - Liepaja 76:70 | TalTech sai lõpusekunditel valusa kaotuse, Pärnu jäi alla 34 punktiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodusaalis mänginud TalTech kaotas avaveerandi ühe silmaga, kuid poolajaks kärises vahe üheksale punktile. Viimasel kahel veerandil võidutsesid aga võõrustajad ja kuigi veel 19 sekundit enne mängu lõppu juhtis Tallinna klubi 100:99, tõid Roberts Krastinsi kahene ja kaks täpset vabaviset külalistele kolmepunktilise võidu.
TalTechi parimana viskas Joonas Järveläinen koguni 31 punkti, saades kirja veel viis lauapalli. Oliver Metsalu panustas 14 punktiga, Sten Olmre kontole kirjutati 13 silma. Külaliste resultatiivseim oli kaksikduubli kirja saanud Edmunds Elksnis, kes viskas 21 punkti ja jagas 12 resultatiivset söötu.
Pärnus peetud kohtumises jäi Pärnu Sadam juba avaveerandi järel Ventspilsi vastu üheksapunktilisse kaotusseisu. Poolajaks suurendasid külalised vahe 15 punktile ning kolmanda veerandi järel juba 31 silmale. Kokkuvõttes oli Läti klubi parem 34 punktiga.
Pärnu Sadama eest viskas Lauris Blaus 15 punkti, Märt Rosenthal 14 punkti. Ventspilsi eest said 16 punkti kirja Ronalds Zakis ja Maris Gulbis.
Teised tulemused:
Riia VEF - Liepaja 76:70
### Response:
TalTech sai lõpusekunditel valusa kaotuse, Pärnu jäi alla 34 punktiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädala eest peetud avamängu kuue silmaga võitnud Tartu eduseis nulliti juba avaveerandiga, mille võõrustajad võitsid 27:21. Teisel veerandil oli Soome meeskond parem kahe punktiga, kolmanda veerandi lõpuks suurendati eduseis juba 12 punktile. Viimasel veerandil osutas küll Tartu visa vastupanu, vähendades vahepeal vahe kahe mängu kokkuvõttes neljale silmale, kuid võõrustajad võtsid sellegipoolest kindla võidu.
Kahe mängu kokkuvõttes võitis Kataja tulemusega 171:165.
Tartu Ülikooli resultatiivseimana viskas leedulane Martynas Mažeika 24 punkti ja tõi kuus lauapalli. Adomas Drungilas panustas 17 punktiga, Robert Valge sai kirja 15 silma. Võõrustajate parim oli 23 punkti toonud Jarred Ogungbemi-Jackson.
Kataja tagas tänase tulemusega koha turniiri alagrupifaasis, kus minnakse H-alagruppi, kuhu kuuluvad veel Varssavi Legia (Poola), Bakken Bears (Taani) ja Egis Körgmend (Ungari). Grupist pääseb edasi teise ringi kaks paremat. | Tartu sai eurosarja korduskohtumises 12-punktilise kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädala eest peetud avamängu kuue silmaga võitnud Tartu eduseis nulliti juba avaveerandiga, mille võõrustajad võitsid 27:21. Teisel veerandil oli Soome meeskond parem kahe punktiga, kolmanda veerandi lõpuks suurendati eduseis juba 12 punktile. Viimasel veerandil osutas küll Tartu visa vastupanu, vähendades vahepeal vahe kahe mängu kokkuvõttes neljale silmale, kuid võõrustajad võtsid sellegipoolest kindla võidu.
Kahe mängu kokkuvõttes võitis Kataja tulemusega 171:165.
Tartu Ülikooli resultatiivseimana viskas leedulane Martynas Mažeika 24 punkti ja tõi kuus lauapalli. Adomas Drungilas panustas 17 punktiga, Robert Valge sai kirja 15 silma. Võõrustajate parim oli 23 punkti toonud Jarred Ogungbemi-Jackson.
Kataja tagas tänase tulemusega koha turniiri alagrupifaasis, kus minnakse H-alagruppi, kuhu kuuluvad veel Varssavi Legia (Poola), Bakken Bears (Taani) ja Egis Körgmend (Ungari). Grupist pääseb edasi teise ringi kaks paremat.
### Response:
Tartu sai eurosarja korduskohtumises 12-punktilise kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Messit kahtlustati maksudest kõrvalehoidmises ning väidetavalt jättis ta üle nelja miljoni euro Hispaania riigile maksmata. Messi tunnistati maksupettuses süüdi ning talle määrati 21-kuune vanglakaristus, mis hiljem vähendati 250 000 euro suuruseks trahviks, kirjutab Soccernet.ee.
Argentinlane tõdes, et tundis end Hispaania riigi poolt petetuna ning oli valmis 2014. aastal riigist lahkuma. "Mul oli peas lahkumise mõte, mitte Barcelonast, aga Hispaaniast lahkumise osas," tõdes Messi avameelses intervjuus RAC1-le. "Tundsin, et mind koheldi valesti ja ma ei tahtnud enam siin olla."
"Ma olin mitmele klubile ukse avanud, aga keegi ei teinud ametlikku pakkumist, sest kõik teadsid minu soovist jätkata Barcelonas."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Messi: oleksin peaaegu Barcelonast lahkunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Messit kahtlustati maksudest kõrvalehoidmises ning väidetavalt jättis ta üle nelja miljoni euro Hispaania riigile maksmata. Messi tunnistati maksupettuses süüdi ning talle määrati 21-kuune vanglakaristus, mis hiljem vähendati 250 000 euro suuruseks trahviks, kirjutab Soccernet.ee.
Argentinlane tõdes, et tundis end Hispaania riigi poolt petetuna ning oli valmis 2014. aastal riigist lahkuma. "Mul oli peas lahkumise mõte, mitte Barcelonast, aga Hispaaniast lahkumise osas," tõdes Messi avameelses intervjuus RAC1-le. "Tundsin, et mind koheldi valesti ja ma ei tahtnud enam siin olla."
"Ma olin mitmele klubile ukse avanud, aga keegi ei teinud ametlikku pakkumist, sest kõik teadsid minu soovist jätkata Barcelonas."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Messi: oleksin peaaegu Barcelonast lahkunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15 aastat ja 214 päeva vana ameeriklanna kaotas Kozlova (WTA 83.) vastu avaseti 4:6, kuid võitis teise seti 6:4. Otsustavas setis andis Kozlova 0:2 kaotusseisus vigastuse tõttu loobumisvõidu.
Viimati murdis 15-aastane mängija WTA turniiri veerandfinaali 14 aastat tagasi, kui bulgaarlanna Sesil Karatantševa jõudis Gold Coastil kaheksa parema sekka 15 aasta ja 153 päeva vanusena.
Võiduga tõuseb tänavu Wimbledonis neljandasse ja US Openil kolmandasse ringi jõudnud Gauff (WTA 110.) värskes WTA edetabelis saja parema sekka. Sellega saab Gauffist noorim mängija WTA esisaja seas, möödudes 18-aastasest kaasmaalasest Amanda Anisimovast (WTA 28.). | Ajalugu teinud 15-aastane Gauff tõuseb maailma esisaja hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15 aastat ja 214 päeva vana ameeriklanna kaotas Kozlova (WTA 83.) vastu avaseti 4:6, kuid võitis teise seti 6:4. Otsustavas setis andis Kozlova 0:2 kaotusseisus vigastuse tõttu loobumisvõidu.
Viimati murdis 15-aastane mängija WTA turniiri veerandfinaali 14 aastat tagasi, kui bulgaarlanna Sesil Karatantševa jõudis Gold Coastil kaheksa parema sekka 15 aasta ja 153 päeva vanusena.
Võiduga tõuseb tänavu Wimbledonis neljandasse ja US Openil kolmandasse ringi jõudnud Gauff (WTA 110.) värskes WTA edetabelis saja parema sekka. Sellega saab Gauffist noorim mängija WTA esisaja seas, möödudes 18-aastasest kaasmaalasest Amanda Anisimovast (WTA 28.).
### Response:
Ajalugu teinud 15-aastane Gauff tõuseb maailma esisaja hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suuri uudiseid pole, kõik on elus-terved ja saanud mänguks valmistuda. Meil on kogenud mängijad, kes teavad, mis ees ootab. Suhtume vastasesse suure austusega ja peame arvestama, et peame mängima kodupubliku ees, mis meeskonda kindlasti mõjutab. Vaevalt et mängu olemus Tallinnas peetud kohtumisega võrreldes väga palju muutub, üritame oma mängu ehitada üles sellele, mida Tallinnas näitasime ning rünnata," vahendab Soccernet.ee Marheli sõnu.
Küsimusele, kas Ragnar Klavani puudumine Valgevene mängu kuidagi mõjutab, vastas Marhel konkreetselt: "Ei. Keskendume oma mängule, mitte vastase tegemistele. Klavaniga või Klavanita, mängime ikka samamoodi."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
Homne kohtumine Minskis algab kell 19, otseülekannet saab vaadata ETV2-st ja ERR-i spordiportaalist. | Valgevene peatreener: olete Klavaniga või Klavanita, meie mäng sellest ei muutu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suuri uudiseid pole, kõik on elus-terved ja saanud mänguks valmistuda. Meil on kogenud mängijad, kes teavad, mis ees ootab. Suhtume vastasesse suure austusega ja peame arvestama, et peame mängima kodupubliku ees, mis meeskonda kindlasti mõjutab. Vaevalt et mängu olemus Tallinnas peetud kohtumisega võrreldes väga palju muutub, üritame oma mängu ehitada üles sellele, mida Tallinnas näitasime ning rünnata," vahendab Soccernet.ee Marheli sõnu.
Küsimusele, kas Ragnar Klavani puudumine Valgevene mängu kuidagi mõjutab, vastas Marhel konkreetselt: "Ei. Keskendume oma mängule, mitte vastase tegemistele. Klavaniga või Klavanita, mängime ikka samamoodi."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
Homne kohtumine Minskis algab kell 19, otseülekannet saab vaadata ETV2-st ja ERR-i spordiportaalist.
### Response:
Valgevene peatreener: olete Klavaniga või Klavanita, meie mäng sellest ei muutu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu keskerakondlased kinnitavad kui ühest suust, et ehkki otsustatud midagi ei ole, peetakse homme tähtsad koosolekud. Piirkonna juhatuse ja sellele järgneva Keskerakonna fraktsiooni nõupidamistel räägitakse Tartu abilinnapeadest Monica Rannast ja Madis Lepajõest ning volikogu esimehest Aadu Mustast. Nende toolide kõikumist aitab selgitada ootamatu juhivahetus Keskerakonna Tartu piirkonnas.
Kaks nädalat tagasi endale uusi juhte valinud Tartu keskerakondlased andsid piirkonna senisele juhile Aadu Mustale tugeva hinnangu. Juhatusse Must enam ei pääsenud ja Monica Rand, keda Must nägi uue juhina, sai hääletusel pisut üle kümne hääle. Tänavu mais Keskerakonnaga liitunud Jaan Toots võttis üle 80 hääle.
Tartu linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Rein Kokk ütleb, et liikmete arvamusest erakond mööda vaadata ei saa.
"Praegune volikogu esimees ja abilinnapead ei saanud isegi meie uude juhatusse ja juhatusse tuli uusi liikmeid. Me peame väga tõsiselt nüüd selle juhatuse kokku saama, kuulama kõigi uute liikmete ja oma vanade liikmete arvamused ära ja mõtlema, mismoodi me edasi läheme, sest rahva arvamusest tuleb ikka lugu pidada ja selle järgi tööle hakata. Praegu paistab, et see olukord, mis on, oli juba inimesed ära tüüdanud," rääkis Kokk.
Keskerakonna Tartu piirkond ei ela just oma parimaid aegu. Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel said keskerakondlased 49-liikmelises linnavolikogus seitse kohta. Pärast piirkonna juhiks saamist tõdes Jaan Toots, et küsimusi oli muuhulgas piirkonna senise juhtimisstiili kohta.
"Piirkonnas ei tegelda täna liikmetega, tegeldakse sisuliselt ainult siis, kui neid on vaja mingitele valimistele. Teiseks ei anta informatsiooni tavaliikmetele. Ei kutsuta kokku, ei räägita, mis toimub volikogus või riigikogus. Noortega töö puudub. Reform ja EKRE saavad omale noori, selgitavad, räägivad oma maailmavaadet, meil on alla 30-aastaseid ainult 39 liiget," ütles Jaan Toots.
Peamiselt kõlavadki etteheited piirkonna senise juhtimise kohta. Abilinnapeade või volikogu liikmete töö üle kohalikud keskerakondlased kurtma ei kipu. Samas ongi abilinnapead Monica Rand ja Madis Lepajõe rohkem abilinnapeatöö ja vähem erakonna asjadega tegelenud. Rein Kokk tõdeb, et see võib neile ka etteheiteks saada.
"Partei on partei. Abilinnapea, kes meie poolt on määratud, peab ka raudselt partei rida ajama ja nõudma koosolekutel, et ka meie asjad tuleb arvesse võtta," sõnas Kokk.
Mis siis neljapäeval saab, pole veel kindel. "Ma ei ütle, et mingit muudatust tuleb, aga need asjad vaadatakse kindlasti üle. Kuna hääli nad said niivõrd vähe, et see võttis jalad nõrgaks. Häbi hakkas," lisas Kokk.
Kuuldavasti on Tartu keskerakondlaste uued juhid päris hoolega uurinud, kuidas abilinnapäid vajadusel välja vahetada. Erakonna liikmete sõnul on otsitud ka linnapea Urmas Klaasi abi, kuid Klaas kinnitab, et Keskerakond peab oma siseasjadele isekeskis lahenduse leidma.
Juriidiliselt on Tartu abilinnapeade väljavahetamiseks kaks võimalust. Abilinnapea võib ise tagasi astuda ja teda saab umbusaldada. Teisalt ütleb Keskerakonna põhikiri, et oma liikmeid keskerakondlane umbusaldada ei tohi.
Rein Kokk ütleb, et loodetavasti õnnestub kõik võimalikud muudatused viisakalt ära teha. | Tartu abilinnapeade toolid lõid kõikuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu keskerakondlased kinnitavad kui ühest suust, et ehkki otsustatud midagi ei ole, peetakse homme tähtsad koosolekud. Piirkonna juhatuse ja sellele järgneva Keskerakonna fraktsiooni nõupidamistel räägitakse Tartu abilinnapeadest Monica Rannast ja Madis Lepajõest ning volikogu esimehest Aadu Mustast. Nende toolide kõikumist aitab selgitada ootamatu juhivahetus Keskerakonna Tartu piirkonnas.
Kaks nädalat tagasi endale uusi juhte valinud Tartu keskerakondlased andsid piirkonna senisele juhile Aadu Mustale tugeva hinnangu. Juhatusse Must enam ei pääsenud ja Monica Rand, keda Must nägi uue juhina, sai hääletusel pisut üle kümne hääle. Tänavu mais Keskerakonnaga liitunud Jaan Toots võttis üle 80 hääle.
Tartu linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Rein Kokk ütleb, et liikmete arvamusest erakond mööda vaadata ei saa.
"Praegune volikogu esimees ja abilinnapead ei saanud isegi meie uude juhatusse ja juhatusse tuli uusi liikmeid. Me peame väga tõsiselt nüüd selle juhatuse kokku saama, kuulama kõigi uute liikmete ja oma vanade liikmete arvamused ära ja mõtlema, mismoodi me edasi läheme, sest rahva arvamusest tuleb ikka lugu pidada ja selle järgi tööle hakata. Praegu paistab, et see olukord, mis on, oli juba inimesed ära tüüdanud," rääkis Kokk.
Keskerakonna Tartu piirkond ei ela just oma parimaid aegu. Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel said keskerakondlased 49-liikmelises linnavolikogus seitse kohta. Pärast piirkonna juhiks saamist tõdes Jaan Toots, et küsimusi oli muuhulgas piirkonna senise juhtimisstiili kohta.
"Piirkonnas ei tegelda täna liikmetega, tegeldakse sisuliselt ainult siis, kui neid on vaja mingitele valimistele. Teiseks ei anta informatsiooni tavaliikmetele. Ei kutsuta kokku, ei räägita, mis toimub volikogus või riigikogus. Noortega töö puudub. Reform ja EKRE saavad omale noori, selgitavad, räägivad oma maailmavaadet, meil on alla 30-aastaseid ainult 39 liiget," ütles Jaan Toots.
Peamiselt kõlavadki etteheited piirkonna senise juhtimise kohta. Abilinnapeade või volikogu liikmete töö üle kohalikud keskerakondlased kurtma ei kipu. Samas ongi abilinnapead Monica Rand ja Madis Lepajõe rohkem abilinnapeatöö ja vähem erakonna asjadega tegelenud. Rein Kokk tõdeb, et see võib neile ka etteheiteks saada.
"Partei on partei. Abilinnapea, kes meie poolt on määratud, peab ka raudselt partei rida ajama ja nõudma koosolekutel, et ka meie asjad tuleb arvesse võtta," sõnas Kokk.
Mis siis neljapäeval saab, pole veel kindel. "Ma ei ütle, et mingit muudatust tuleb, aga need asjad vaadatakse kindlasti üle. Kuna hääli nad said niivõrd vähe, et see võttis jalad nõrgaks. Häbi hakkas," lisas Kokk.
Kuuldavasti on Tartu keskerakondlaste uued juhid päris hoolega uurinud, kuidas abilinnapäid vajadusel välja vahetada. Erakonna liikmete sõnul on otsitud ka linnapea Urmas Klaasi abi, kuid Klaas kinnitab, et Keskerakond peab oma siseasjadele isekeskis lahenduse leidma.
Juriidiliselt on Tartu abilinnapeade väljavahetamiseks kaks võimalust. Abilinnapea võib ise tagasi astuda ja teda saab umbusaldada. Teisalt ütleb Keskerakonna põhikiri, et oma liikmeid keskerakondlane umbusaldada ei tohi.
Rein Kokk ütleb, et loodetavasti õnnestub kõik võimalikud muudatused viisakalt ära teha.
### Response:
Tartu abilinnapeade toolid lõid kõikuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuue päeva pikkusest kogunemisest võtab osa rekordilised 12 riigi sportlased Šveitsist, Saksamaalt, Luksemburgist, Itaaliast, Suurbritanniast, Iirimaaalt, Rootsist, Venemaalt, Tšehhist, Iisraelist, USA-st ja Eestist, vahendab Spordipartner.ee.
Sooviavaldusi laekus 37, UCI valis välja 20 ratturit. Kohal on üheksa naist ja 11 meest vanuses 16-19 aastat. Treeninguid viivad läbi on Rudy De Bie, kes on 15 aastat töötanud Belgia koondise treenerina, ja praegune Belgia koondise cyclo-crossi koondise juhendaja Sven Vanthourenhout, kes on endine U-23 maailmameister ning kahekordne MM-pronksi võitja eliittasemel. | Kätlin Kukk osaleb andekatele sportlastele suunatud treeninglaagris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuue päeva pikkusest kogunemisest võtab osa rekordilised 12 riigi sportlased Šveitsist, Saksamaalt, Luksemburgist, Itaaliast, Suurbritanniast, Iirimaaalt, Rootsist, Venemaalt, Tšehhist, Iisraelist, USA-st ja Eestist, vahendab Spordipartner.ee.
Sooviavaldusi laekus 37, UCI valis välja 20 ratturit. Kohal on üheksa naist ja 11 meest vanuses 16-19 aastat. Treeninguid viivad läbi on Rudy De Bie, kes on 15 aastat töötanud Belgia koondise treenerina, ja praegune Belgia koondise cyclo-crossi koondise juhendaja Sven Vanthourenhout, kes on endine U-23 maailmameister ning kahekordne MM-pronksi võitja eliittasemel.
### Response:
Kätlin Kukk osaleb andekatele sportlastele suunatud treeninglaagris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hannover alistas kodumängus 72:63 Göttingeni ning Janne Pulk viskas 27 minutiga üleplatsinaisena 17 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 3/4, vabavisked 2/5). Lisaks tegi neiu kaks vaheltlõiget, neli viga ja kolm pallikaotust, vahendab Korvpall24.ee.
Merike Anderson ja Keltern alistasid 77:59 Donau-Ries meeskonna. Eestlanna kontole kogunes 14 minutiga kuus punkti (kolmesed 2/4), hankis ühe lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja ühe isikliku vea.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Üleplatsinaine Janne Pulk vedas Hannoveri võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hannover alistas kodumängus 72:63 Göttingeni ning Janne Pulk viskas 27 minutiga üleplatsinaisena 17 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 3/4, vabavisked 2/5). Lisaks tegi neiu kaks vaheltlõiget, neli viga ja kolm pallikaotust, vahendab Korvpall24.ee.
Merike Anderson ja Keltern alistasid 77:59 Donau-Ries meeskonna. Eestlanna kontole kogunes 14 minutiga kuus punkti (kolmesed 2/4), hankis ühe lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja ühe isikliku vea.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Üleplatsinaine Janne Pulk vedas Hannoveri võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kohtumise initsiaator oli kantsler Merkel, kes umbes aasta tagasi küsis, kas leiaksime mingi rahuliku aja, et tõesti südamest südamesse rääkida, kuidas Eesti on neid digilahendusi teinud, kuidas see meie ühiskonda on muutnud. See üritus siis lõpuks eile õhtul toimuski," rääkis Kaljulaid ERR-ile. "Nii, et meil oli tõesti kolm tundi aega rahulikult arutada kõiki neid teemasid, Eesti viimase 20 aasta arenguid," lisas president intervjuus Mall Mälbergile.
"Me arutasime ka neid muresid, mis on sakslastel võib-olla natuke erinevalt eestlastest seoses digilahenduste arenguga," tõdes Kaljulaid.
Lisaks oli jutuks ka Saksamaa peatne eesistumine Euroopa Liidus, kus tuleb kindlasti tegelda ka Euroopa ühise digituruga, rääkis president. Saksamaa on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 2020. aasta teises pooles. "Neid väga huvitasid küsimused, kuidas meie näeme näiteks tehisintellekti regulatsiooni. Meie näeme nii, et see ei tohiks olla turgu piirav, aga samas selgeid standardeid seadev," ütles riigipea.
"Digitaalse ühiskonna ülesehitamine algab lubavast õigusruumist ning õigusloomes tuleb kehtestada selged põhimõtted, millest digimajanduse ja e-riigi ehitamisel kinni pidada," edastas Kaljulaidi sõnu presidendi pressiteenistus.
Riigipea ütles, et tõstatas kohtumisel põgusalt ka Euroopa Liidu järgmises eelarvekavas (MFF) Eestile mõeldud põllumajandustoetuste teema, mis tema sõnul "suhteliselt nõrk pakkumine". Sama teemat mainis ta ka kohtumisel Saksamaa parlamendijuhi Wolfgang Schäublega, kes Saksa endine rahandusministrina on selle teemaga ka väga kursis.
"Ja muidugi hästi vähekene rääkisime ka Ukrainast ja Venemaast - nagu ikka, alati, kui kokku saadakse, siis käiakse ka need mured üle," lisas president.
Kaljulaidi sõnul puudutati kohtumisel Merkeliga ka kliimaneutraalsuse teemat. "Ja mul oli väga hea meel öelda, et Eesti on nüüd ka liitunud nende riikidega, kes kliimaneutraaluse poole sajandi keskpaigaks püüavad. Tal oli selle üle koguni nii hea meel, et enne kohtumist toimunud pressipunktides võttis ta selle teema ise jutuks," rääkis Eesti president.
Kaljulaid tutvustas teisipäeval toimunud ühepäevasel töövisiidil Saksa tervishoiuministeeriumi kõrgematele ametnikele Eesti e-tervishoiu lahendusi ning arutas viise, kuidas luua üle-Euroopaline avatud e-tervishoiusüsteem, mis vastaks erinevatele vajadustele ja oleks samas ühtlaselt turvaline, teatas presidendi kantselei. President kohtus ka bundestagi eesistuja Wolfgang Schäublega, kellega arutas Euroopa tulevikku — sealhulgas kaitsekoostööd, Brexitit ja Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastust. | Kaljulaid sai kolme tunni jooksul Merkelile digiteemasid tutvustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kohtumise initsiaator oli kantsler Merkel, kes umbes aasta tagasi küsis, kas leiaksime mingi rahuliku aja, et tõesti südamest südamesse rääkida, kuidas Eesti on neid digilahendusi teinud, kuidas see meie ühiskonda on muutnud. See üritus siis lõpuks eile õhtul toimuski," rääkis Kaljulaid ERR-ile. "Nii, et meil oli tõesti kolm tundi aega rahulikult arutada kõiki neid teemasid, Eesti viimase 20 aasta arenguid," lisas president intervjuus Mall Mälbergile.
"Me arutasime ka neid muresid, mis on sakslastel võib-olla natuke erinevalt eestlastest seoses digilahenduste arenguga," tõdes Kaljulaid.
Lisaks oli jutuks ka Saksamaa peatne eesistumine Euroopa Liidus, kus tuleb kindlasti tegelda ka Euroopa ühise digituruga, rääkis president. Saksamaa on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 2020. aasta teises pooles. "Neid väga huvitasid küsimused, kuidas meie näeme näiteks tehisintellekti regulatsiooni. Meie näeme nii, et see ei tohiks olla turgu piirav, aga samas selgeid standardeid seadev," ütles riigipea.
"Digitaalse ühiskonna ülesehitamine algab lubavast õigusruumist ning õigusloomes tuleb kehtestada selged põhimõtted, millest digimajanduse ja e-riigi ehitamisel kinni pidada," edastas Kaljulaidi sõnu presidendi pressiteenistus.
Riigipea ütles, et tõstatas kohtumisel põgusalt ka Euroopa Liidu järgmises eelarvekavas (MFF) Eestile mõeldud põllumajandustoetuste teema, mis tema sõnul "suhteliselt nõrk pakkumine". Sama teemat mainis ta ka kohtumisel Saksamaa parlamendijuhi Wolfgang Schäublega, kes Saksa endine rahandusministrina on selle teemaga ka väga kursis.
"Ja muidugi hästi vähekene rääkisime ka Ukrainast ja Venemaast - nagu ikka, alati, kui kokku saadakse, siis käiakse ka need mured üle," lisas president.
Kaljulaidi sõnul puudutati kohtumisel Merkeliga ka kliimaneutraalsuse teemat. "Ja mul oli väga hea meel öelda, et Eesti on nüüd ka liitunud nende riikidega, kes kliimaneutraaluse poole sajandi keskpaigaks püüavad. Tal oli selle üle koguni nii hea meel, et enne kohtumist toimunud pressipunktides võttis ta selle teema ise jutuks," rääkis Eesti president.
Kaljulaid tutvustas teisipäeval toimunud ühepäevasel töövisiidil Saksa tervishoiuministeeriumi kõrgematele ametnikele Eesti e-tervishoiu lahendusi ning arutas viise, kuidas luua üle-Euroopaline avatud e-tervishoiusüsteem, mis vastaks erinevatele vajadustele ja oleks samas ühtlaselt turvaline, teatas presidendi kantselei. President kohtus ka bundestagi eesistuja Wolfgang Schäublega, kellega arutas Euroopa tulevikku — sealhulgas kaitsekoostööd, Brexitit ja Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastust.
### Response:
Kaljulaid sai kolme tunni jooksul Merkelile digiteemasid tutvustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Romaani tegevus toimub mitmes Euroopa linnas, kuhu põgenevad Londoni Toweri rongad. Tegelaste hulgas on taevaseid ingleid, inglise aadlikke, Kongo dändisid, surematuid alkeemikuid ja värvikaid Ida-Euroopa kurjategijaid ning kodutuid. Matsin kirjutas romaani Briti Nõukogu residentuuri toel, mis võimaldas tal töötada muuhulgas Inglismaal Essexi maakonnas, mis on kurikuulus nõiapärimuse poolest.
Paavo Matsin esitleb romaani 12. novembril kell 18 Tartu Kirjanduse Majas, 15. novembril kell 18 Viljandis Kondase keskuses ja 27. novembril kell 18 Tallinnas Kirjanike Liidu musta laega saalis.
Raamatu annab välja kirjastus Lepp ja Nagel ning illustratsioonid on teinud Ramo Teder.
Vastavalt Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii ja sponsorite otsusele tõlgitakse teos inglise keelde. | Paavo Matsin teeb "Kongo tango" tuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Romaani tegevus toimub mitmes Euroopa linnas, kuhu põgenevad Londoni Toweri rongad. Tegelaste hulgas on taevaseid ingleid, inglise aadlikke, Kongo dändisid, surematuid alkeemikuid ja värvikaid Ida-Euroopa kurjategijaid ning kodutuid. Matsin kirjutas romaani Briti Nõukogu residentuuri toel, mis võimaldas tal töötada muuhulgas Inglismaal Essexi maakonnas, mis on kurikuulus nõiapärimuse poolest.
Paavo Matsin esitleb romaani 12. novembril kell 18 Tartu Kirjanduse Majas, 15. novembril kell 18 Viljandis Kondase keskuses ja 27. novembril kell 18 Tallinnas Kirjanike Liidu musta laega saalis.
Raamatu annab välja kirjastus Lepp ja Nagel ning illustratsioonid on teinud Ramo Teder.
Vastavalt Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii ja sponsorite otsusele tõlgitakse teos inglise keelde.
### Response:
Paavo Matsin teeb "Kongo tango" tuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kultuurikomisjon leppis eile kokku, et sõltumata sellest, kas antud seadus vastu võetakse või mitte, ei hakka see kehtima neile õpilastele, kes praegu õpivad 9. klassis ja lõpetavad kevadel. Ehk siis vähemalt sel kevadel põhikooli lõpus eksamid ära ei kao," kirjutas Ladõnskaja-Kubits.
Põhikooli lõpus tuleb õpilastel sooritada kolm eksamit – eesti keeles, matemaatikas ja vabalt valitud õppeaines.
Haridus- ja teadusministeerium tahab põhikooli lõpueksamid kaotada ja lasta edaspidi koolil ise otsustada, kas õpilane on põhihariduse omandanud või mitte. | Ladõnskaja-Kubits: sel kevadel põhikooli lõpueksamid veel ei kao | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kultuurikomisjon leppis eile kokku, et sõltumata sellest, kas antud seadus vastu võetakse või mitte, ei hakka see kehtima neile õpilastele, kes praegu õpivad 9. klassis ja lõpetavad kevadel. Ehk siis vähemalt sel kevadel põhikooli lõpus eksamid ära ei kao," kirjutas Ladõnskaja-Kubits.
Põhikooli lõpus tuleb õpilastel sooritada kolm eksamit – eesti keeles, matemaatikas ja vabalt valitud õppeaines.
Haridus- ja teadusministeerium tahab põhikooli lõpueksamid kaotada ja lasta edaspidi koolil ise otsustada, kas õpilane on põhihariduse omandanud või mitte.
### Response:
Ladõnskaja-Kubits: sel kevadel põhikooli lõpueksamid veel ei kao |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me kuulutame Põhja- ja Ida-Süürias välja kolmepäevase üldmobilisatsiooni," öeldi avalduses, milles ärgitati kõiki tsiviilelanikke suunduma oma kohust täites Türgi piirile.
Avalduses kutsutakse ka Süüria ja teiste riikide kurde Türgi kavandatava sissetungi vastu protestima.
Ankara teatas teisipäeval, et alustab varsti pealetungi Põhja-Süürias, ning saatis piirile täiendavaid soomusmasinaid.
Türgi presidendi kommunikatsioonijuht Fahrettin Altun kirjutas ajalehes Washington Post, et kurdi vägedel on võimalik "üle joosta" või vastasel juhul ei jää Türgil muud võimalust, kui takistada neid tema Islamiriigi (IS) vastaseid pingutusi häirimast.
USA president Donald Trump teatas pühapäeval, et Ühendriikide sõjavägi taandub Süürias Türgi piiril asuvatelt aladelt. Esmaspäeval teatati, et 50-100 USA eriväelast on piirialalt lahkunud.
Teisipäeval kinnitas aga Türgile kurdide ründamiseks tule andnud Trump, et Washington ei ole kurde hüljanud ja kordas esmaspäevast ähvardust, et igasugune mittevajalik sõjategevus Türgi poolt tooks kaasa hävitavad tagajärjed riigi majandusele.
Kurdi administratsioon ütles kolmapäeval, et nad peavad liitlast USA-d ka kogu rahvusvahelist kogukonda vastutavaks, kui nende aladel peaks tekkima humanitaarkatastroof.
Türgi on värvanud kurdide vastu kümneid tuhandeid Süüria võitlejaid
Türgi on värvanud pealetungiks Süüria kurdi vägedele kümneid tuhandeid Süüria võitlejaid, ütles ühe rühmituse pressiesindaja kolmapäeval.
Süüria võitlejad, enamik riigi loodeosa aladelt, mis on alates Türgi eelmistest pealetungidest 2016. ja 2018. aastal Ankara kontrolli all, on koondatud Türgi piirilinna Akcakale põgenikelaagrisse.
Nad kuuluvad ühenduse Vaba Süüria Armee (FSA) rühmitustesse, neid relvastab ja rahastab Ankara.
Türgi pealetungi esimesest etapist võtab osa vähemalt 18 000 võitlejat, ütles FSA väikse rühmituse Anwar al-Haq pressiesindaja Abdelrahman Ghazi Dadeh.
Neist 8000 ründab Süüria piirilinna Tal Abyadi ja 10 000 võtab sihikule Ras al-Aini linna, ütles Dadeh Akcakales ajakirjanikele.
Pealetungiks Kobanele mobiliseeritakse veel võitlejaid. Nende arv ei ole teada.
Kõik kolm nimetatud Kirde-Süüria linna on praegu Süüria kurdide Rahvakaitseüksuste (YPG) käes.
Dadeh ütles, et FSA võitlejad ja Türgi sõdurid tegid pealetungiks valmistudes kolmapäeval piiril luuret.
"99-protsendise tõenäosusega alustatakse pealetungi täna õhtul," ütles ta.
Türgi: Euroopa peab oma džihadistidest kodanikud tagasi võtma
ürgi kutsus kolmapäeval Euroopat võtma tagasi oma kodanikud, kes on džihadististena Süürias kinni võetud.
USA presidendil Donald Trumpil oli selles küsimuses õigus, ütles Türgi presidentuuri kõneisik Ibrahim Kalin BBC-le.
"Nad (Euroopa riigid) peavad nad vastu võtma, nende üle kohut mõistma ja järgima kohast õiguslikku protsessi," sõnas ta.
Süüria kurdid paluvad Moskvat vahendama dialoogi Damaskusega
Süüria kurdid palusid kolmapäeval Damaskuse liitlast Moskvat appi vahendama dialoogi režiimiga.
Kurdi poolautonoomne administratsioon ootab Venemaalt kõnelustes Damaskusega toetaja ja garandi rolli, öeldi avalduses.
Damaskus on teatanud valmidusest kurdi rühmitused taas oma hõlma alla võtta, kui nad Türgi pealetungi kartuses seda otsustavad.
Erdogan Putinile: pealetung kurdidele toob rahu ja stabiilsuse
Türgi kavandatav pealetung Põhja-Süüria kurdi võitlejatele aitab tuua rahu ja stabiilsuse, kinnitas Türgi president Recep Tayyip Erdogan kolmapäeval Vene kolleegile Vladimir Putinile.
"President ütles telefonikõnes, et kavandatav operatsioon Eufratist itta aitab kaasa Süüria rahule ja stabiilsusele ning hõlbustab teed poliitilisele lahendusele," ütles presidendi pressiesindaja avalduses.
Damaskus tõotab Türgi sissetungile vastata
Damaskus tõotas kolmapäeval vastust Türgi kavandatavale rünnakule Süüria kirdeosa kurdi aladele ja mõistis Ankara vaenulikud kavatsused hukka.
"(Damaskus) astub kõigi seaduslikke vahendeid kasutades Türgi pealetungile otsusekindlalt vastu," ütles välisministeeriumi allikas riiklikule uudisteagentuurile SANA ning mõistis hukka Ankara sõjakad avaldused, vaenulikud kavatsused ja sõjaväe koondamise Süüria piirile. | Süüria kurdid kuulutasid välja üldmobilisatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me kuulutame Põhja- ja Ida-Süürias välja kolmepäevase üldmobilisatsiooni," öeldi avalduses, milles ärgitati kõiki tsiviilelanikke suunduma oma kohust täites Türgi piirile.
Avalduses kutsutakse ka Süüria ja teiste riikide kurde Türgi kavandatava sissetungi vastu protestima.
Ankara teatas teisipäeval, et alustab varsti pealetungi Põhja-Süürias, ning saatis piirile täiendavaid soomusmasinaid.
Türgi presidendi kommunikatsioonijuht Fahrettin Altun kirjutas ajalehes Washington Post, et kurdi vägedel on võimalik "üle joosta" või vastasel juhul ei jää Türgil muud võimalust, kui takistada neid tema Islamiriigi (IS) vastaseid pingutusi häirimast.
USA president Donald Trump teatas pühapäeval, et Ühendriikide sõjavägi taandub Süürias Türgi piiril asuvatelt aladelt. Esmaspäeval teatati, et 50-100 USA eriväelast on piirialalt lahkunud.
Teisipäeval kinnitas aga Türgile kurdide ründamiseks tule andnud Trump, et Washington ei ole kurde hüljanud ja kordas esmaspäevast ähvardust, et igasugune mittevajalik sõjategevus Türgi poolt tooks kaasa hävitavad tagajärjed riigi majandusele.
Kurdi administratsioon ütles kolmapäeval, et nad peavad liitlast USA-d ka kogu rahvusvahelist kogukonda vastutavaks, kui nende aladel peaks tekkima humanitaarkatastroof.
Türgi on värvanud kurdide vastu kümneid tuhandeid Süüria võitlejaid
Türgi on värvanud pealetungiks Süüria kurdi vägedele kümneid tuhandeid Süüria võitlejaid, ütles ühe rühmituse pressiesindaja kolmapäeval.
Süüria võitlejad, enamik riigi loodeosa aladelt, mis on alates Türgi eelmistest pealetungidest 2016. ja 2018. aastal Ankara kontrolli all, on koondatud Türgi piirilinna Akcakale põgenikelaagrisse.
Nad kuuluvad ühenduse Vaba Süüria Armee (FSA) rühmitustesse, neid relvastab ja rahastab Ankara.
Türgi pealetungi esimesest etapist võtab osa vähemalt 18 000 võitlejat, ütles FSA väikse rühmituse Anwar al-Haq pressiesindaja Abdelrahman Ghazi Dadeh.
Neist 8000 ründab Süüria piirilinna Tal Abyadi ja 10 000 võtab sihikule Ras al-Aini linna, ütles Dadeh Akcakales ajakirjanikele.
Pealetungiks Kobanele mobiliseeritakse veel võitlejaid. Nende arv ei ole teada.
Kõik kolm nimetatud Kirde-Süüria linna on praegu Süüria kurdide Rahvakaitseüksuste (YPG) käes.
Dadeh ütles, et FSA võitlejad ja Türgi sõdurid tegid pealetungiks valmistudes kolmapäeval piiril luuret.
"99-protsendise tõenäosusega alustatakse pealetungi täna õhtul," ütles ta.
Türgi: Euroopa peab oma džihadistidest kodanikud tagasi võtma
ürgi kutsus kolmapäeval Euroopat võtma tagasi oma kodanikud, kes on džihadististena Süürias kinni võetud.
USA presidendil Donald Trumpil oli selles küsimuses õigus, ütles Türgi presidentuuri kõneisik Ibrahim Kalin BBC-le.
"Nad (Euroopa riigid) peavad nad vastu võtma, nende üle kohut mõistma ja järgima kohast õiguslikku protsessi," sõnas ta.
Süüria kurdid paluvad Moskvat vahendama dialoogi Damaskusega
Süüria kurdid palusid kolmapäeval Damaskuse liitlast Moskvat appi vahendama dialoogi režiimiga.
Kurdi poolautonoomne administratsioon ootab Venemaalt kõnelustes Damaskusega toetaja ja garandi rolli, öeldi avalduses.
Damaskus on teatanud valmidusest kurdi rühmitused taas oma hõlma alla võtta, kui nad Türgi pealetungi kartuses seda otsustavad.
Erdogan Putinile: pealetung kurdidele toob rahu ja stabiilsuse
Türgi kavandatav pealetung Põhja-Süüria kurdi võitlejatele aitab tuua rahu ja stabiilsuse, kinnitas Türgi president Recep Tayyip Erdogan kolmapäeval Vene kolleegile Vladimir Putinile.
"President ütles telefonikõnes, et kavandatav operatsioon Eufratist itta aitab kaasa Süüria rahule ja stabiilsusele ning hõlbustab teed poliitilisele lahendusele," ütles presidendi pressiesindaja avalduses.
Damaskus tõotab Türgi sissetungile vastata
Damaskus tõotas kolmapäeval vastust Türgi kavandatavale rünnakule Süüria kirdeosa kurdi aladele ja mõistis Ankara vaenulikud kavatsused hukka.
"(Damaskus) astub kõigi seaduslikke vahendeid kasutades Türgi pealetungile otsusekindlalt vastu," ütles välisministeeriumi allikas riiklikule uudisteagentuurile SANA ning mõistis hukka Ankara sõjakad avaldused, vaenulikud kavatsused ja sõjaväe koondamise Süüria piirile.
### Response:
Süüria kurdid kuulutasid välja üldmobilisatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädala avamatšis lähevad Kuressaares vastamisi tabeli kaks esimest meeskonda – Selver Tallinn ja Saaremaa Võrkpalliklubi. Mäng toimub neljapäeval, 10. oktoobril kell 19.00.
Saaremaa sai hooaja esimeses mängus 3:1 jagu TalTechist ning teises alistati 3:2 Bigbank Tartu. Selver suutis esmalt alistada 3:2 Jekabpilsi Luši ja seejärel olla 3:0 parem Limbažist.
Saaremaa meeskonna peatreener Urmas Tali on hooaja algusega rahul. "Pigem olen senise asjade käiguga rahul, oleme liikunud tõusvas joones. Esimene kohtumine oli sisseelamine hooaega, kus tahtmist oli palju, aga mängu algus ei sujunud. Edasi oli juba parem ning kohtumine ilma ühe rünnakuliidrita Tartu vastu oli juba korralik proovikivi mõlemale," sõnas peatreener. "Selver on samuti teinud tubli alguse ja kuulub sel hooajal kindlasti tabeli ülemisse tippu. Kõik positsioonid on neil hästi komplekteeritud ja kogemust jagub ka, väga okei punt," sõnas Tali homse vastase kohta.
Selver Tallinna abitreener Andres Toobal ütles, et Saaremaa vastu tuleb väljakule minna positiivse meelestatusega. "Saaremaa esimesed kohtumised pole väga sujuvad olnud, uusi mehi on palju ja nad pole veel oma mootorit täistuuridel käima saanud. Aga nende koosseis ja kvaliteet on kindlasti hea. Kui suudame positiivse suhtumisega peale minna, siis võiks olla hea võimalus nendega pusida. Kohtumine on Kuressaares ja meil ei tohiks pingeid olla, loodame Saaremaale kandadele astuda," rääkis Toobal.
"Meie enda hooaja algus on ehk jätnud veidi petliku mulje, et oleme väga kõvad, pean silmas just kontrollmänge. Me lihtsalt alustasime teistest meeskondadest pallitrennidega varem ja kõik mehed olid kohe olemas ka. Esimesed liigamängud enam nii süsteemsed ei olnud, aga eks närvi ja pinget oli ka rohkem. Koosseis on meil kindlasti tugevam kui eelmisel aastal, on häid tulijaid," kommenteeris Toobal Selveri hetkeseisu.
Nädala teine eeldatav põnevusmäng toimub pühapäeval, 13. oktoobril kell 17.00 Pärnus, kui kohalik Pärnu VK läheb kokku Saaremaaga.
Pärnu asub liigatabelis nelja punktiga kolmandal positsioonil, Avo Keele hoolealustel on kirjas 3:1 võit Limbaži üle ja 2:3 kaotus Jekabpilsilt.
Saaremaa peatreener Urmas Tali sõnul on Pärnu näol tegu samuti liiga paremikku kuuluva meeskonnaga. "Tasemelt on Pärnu esineliku meeskond, kvaliteeti neil jagub ja näis, mis mehed neil veel platsile tulevad," rääkis Tali pühapäevase vastase kohta, kes veel täielikult komplekteeritud pole. "
Pärnu juhendaja Avo Keel on oma meeskonna esimeste esitustega samuti rahul. "Üks võit ja tabelis neli punkti, ei tohi nuriseda, arvestades meie ebakindlat olukorda," ütles Keel, viidates puudustele meeskonna komplekteerituses. "Ühte nurgameest otsime pingsalt ja brasiillane Eder Levi Kock veel taastub vigastusest ning lähema kahe nädala jooksul kindlasti väljakule ei pääse," sõnas peatreener, kes hetkel hindab võimalusi Saaremaa vastu pigem kesiseks. "Kui Saaremaa mängib oma keskmist mängu või alla selle ja meie õnnestume, siis võib mingi üllatusmoment seal olla. Aga kui Saaremaa teeb hea mängu ja meie ka hea, siis on jõudude vahekord hetkel siiski saarlaste poole kaldu," lisas Keel.
Laupäeval toimub kolm mängu:
Kell 17.00 kohtub Bigbank Tartu Lätis sealse SK Jelgava Biolarsiga
Kell 18.00 mängivad SK Jekabpilsi Luši ja OC Limbaži/MSG
Kell 19.00 võõrustab RTU/Robežsardze Riias Taltechi
Pühapäeval toimub samuti kolm kohtumist
Kell 17.00 mängivad Pärnus sealne Pärnu VK ja Saaremaa VK
Kell 17.00 lähevad Lätis vastamisi SK Jelgava Biolars ning TalTech
Kell 18.00 võõrustab RTU/Robežsardze Bigbank Tartut | Võrkpalli meistriliigas lähevad vastamisi liidrid Saaremaa ja Selver | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädala avamatšis lähevad Kuressaares vastamisi tabeli kaks esimest meeskonda – Selver Tallinn ja Saaremaa Võrkpalliklubi. Mäng toimub neljapäeval, 10. oktoobril kell 19.00.
Saaremaa sai hooaja esimeses mängus 3:1 jagu TalTechist ning teises alistati 3:2 Bigbank Tartu. Selver suutis esmalt alistada 3:2 Jekabpilsi Luši ja seejärel olla 3:0 parem Limbažist.
Saaremaa meeskonna peatreener Urmas Tali on hooaja algusega rahul. "Pigem olen senise asjade käiguga rahul, oleme liikunud tõusvas joones. Esimene kohtumine oli sisseelamine hooaega, kus tahtmist oli palju, aga mängu algus ei sujunud. Edasi oli juba parem ning kohtumine ilma ühe rünnakuliidrita Tartu vastu oli juba korralik proovikivi mõlemale," sõnas peatreener. "Selver on samuti teinud tubli alguse ja kuulub sel hooajal kindlasti tabeli ülemisse tippu. Kõik positsioonid on neil hästi komplekteeritud ja kogemust jagub ka, väga okei punt," sõnas Tali homse vastase kohta.
Selver Tallinna abitreener Andres Toobal ütles, et Saaremaa vastu tuleb väljakule minna positiivse meelestatusega. "Saaremaa esimesed kohtumised pole väga sujuvad olnud, uusi mehi on palju ja nad pole veel oma mootorit täistuuridel käima saanud. Aga nende koosseis ja kvaliteet on kindlasti hea. Kui suudame positiivse suhtumisega peale minna, siis võiks olla hea võimalus nendega pusida. Kohtumine on Kuressaares ja meil ei tohiks pingeid olla, loodame Saaremaale kandadele astuda," rääkis Toobal.
"Meie enda hooaja algus on ehk jätnud veidi petliku mulje, et oleme väga kõvad, pean silmas just kontrollmänge. Me lihtsalt alustasime teistest meeskondadest pallitrennidega varem ja kõik mehed olid kohe olemas ka. Esimesed liigamängud enam nii süsteemsed ei olnud, aga eks närvi ja pinget oli ka rohkem. Koosseis on meil kindlasti tugevam kui eelmisel aastal, on häid tulijaid," kommenteeris Toobal Selveri hetkeseisu.
Nädala teine eeldatav põnevusmäng toimub pühapäeval, 13. oktoobril kell 17.00 Pärnus, kui kohalik Pärnu VK läheb kokku Saaremaaga.
Pärnu asub liigatabelis nelja punktiga kolmandal positsioonil, Avo Keele hoolealustel on kirjas 3:1 võit Limbaži üle ja 2:3 kaotus Jekabpilsilt.
Saaremaa peatreener Urmas Tali sõnul on Pärnu näol tegu samuti liiga paremikku kuuluva meeskonnaga. "Tasemelt on Pärnu esineliku meeskond, kvaliteeti neil jagub ja näis, mis mehed neil veel platsile tulevad," rääkis Tali pühapäevase vastase kohta, kes veel täielikult komplekteeritud pole. "
Pärnu juhendaja Avo Keel on oma meeskonna esimeste esitustega samuti rahul. "Üks võit ja tabelis neli punkti, ei tohi nuriseda, arvestades meie ebakindlat olukorda," ütles Keel, viidates puudustele meeskonna komplekteerituses. "Ühte nurgameest otsime pingsalt ja brasiillane Eder Levi Kock veel taastub vigastusest ning lähema kahe nädala jooksul kindlasti väljakule ei pääse," sõnas peatreener, kes hetkel hindab võimalusi Saaremaa vastu pigem kesiseks. "Kui Saaremaa mängib oma keskmist mängu või alla selle ja meie õnnestume, siis võib mingi üllatusmoment seal olla. Aga kui Saaremaa teeb hea mängu ja meie ka hea, siis on jõudude vahekord hetkel siiski saarlaste poole kaldu," lisas Keel.
Laupäeval toimub kolm mängu:
Kell 17.00 kohtub Bigbank Tartu Lätis sealse SK Jelgava Biolarsiga
Kell 18.00 mängivad SK Jekabpilsi Luši ja OC Limbaži/MSG
Kell 19.00 võõrustab RTU/Robežsardze Riias Taltechi
Pühapäeval toimub samuti kolm kohtumist
Kell 17.00 mängivad Pärnus sealne Pärnu VK ja Saaremaa VK
Kell 17.00 lähevad Lätis vastamisi SK Jelgava Biolars ning TalTech
Kell 18.00 võõrustab RTU/Robežsardze Bigbank Tartut
### Response:
Võrkpalli meistriliigas lähevad vastamisi liidrid Saaremaa ja Selver |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "5G kasutuselevõtuga toimuv tehnoloogiline muutus suurendab rünnakuteks avatud pinda ning võimalike ründajate jaoks sobilikke sisenemispunkte," öeldakse kolmapäeval avaldatud raportis.
Samas tuuakse välja, et kuna 5G tehnoloogias on suurem roll tarkvaral, toob see kaasa riskid seoses tarkvara arenduse ja uuendamisega, loob riskid konfigureermisega tekkivateks vigadeks ning paneb suurem tähtsuse turva-analüüsidele, mida võrguoperaatorid peavad arendusfaasis tegema.
Uute võrkude tehnoloogia seab võrguoperaatorid märksa suuremasse sõltuvusse kolmandatest osapooltest, kes tarnivad vajalikke seadmeid, öeldakse raportis.
Kõik see suurendab võimalikke rünnakukohti potentsiaalsetele sissetungijatele, eriti Euroopa Liidu väliste riikide või riikide toetatud rühmituste jaoks. "Kontekstis, kus on kasvanud kolmandatest riikidest pärit tarnijate tõttu rünnaku oht, saab eriti oluliseks tehnoloogia pakkujate individuaalne riskiprofiil, eriti kui tarnijal on oluline kohalolek võrkudes või piirkonnas," rõhutatakse raportis.
Järgmisena tõdetakse raporti järeldustes, et suur sõltuvus ühest seadmete tarnijast tõstab võimalust probleemide tekkeks, kui tarnijaga midagi juhtub.
Kuna 5G võrgud saavad osaks väga paljudest kriitilistest infotehnoloogia lahendustest, siis ei ole selle juures enam tähtsad ainult konfidentsiaalsuse ja privaatsuse hoidmise küsimused, vaid 5G võrkude terviklikkuse ja kättesaadavuse küsimus muutub riikidele rahvusliku julgeoleku küsimuseks ja julgeolekuväljakutseks ka Euroopa Liidu perspektiivis, rõhutatakse raportis.
Koosmõjus loovad sellised väljakutse uue julgeolekuparadigma, mis sunnib üle vaatama praeguse poliitika- ja julgeolekuraamistiku, mis sektoris kehtib ning hindama, milliseid vastuabinõusid on vaja rakendada, leitakse raportis.
Ülevaates tuuakse ka välja, et 5G võrkude eshitamiseks vajalikku tehnoloogiat pakuvad ainult väga vähesed ettevõtted, turu osakaalu poolest on märkimisväärsed Huawei, Ericsson ja Nokia. Lisaks pakuvad tehnoloogiat ka ZTE, Samsung ja Cisco. Nendest on peakorterid Euroopa Liidus ainult Ericssonil ja Nokial, ülejäänuid juhitakse aga väljastpoolt EL-i. Nende ettevõttete juhtimises on märkimisväärseid erinevusi, näiteks läbipaistvuse või omandistruktuuris osas, märgitakse raportis.
Ameerika Ühendriigid on kutsunud Euroopa Liitu üles suuremale ettevaatusele Hiina ettevõtte Huawei tehnoloogia kasutamisel, seda eriti 5G võrkude ehitamisel. Väidetavalt võib Huawei anda oma tehnoloogia kaudu Hiina luurele ligipääsu võrkudele, mis tema tehnoloogiat kasutavad.
Ohustajad on üksikisikutest riikideni
5G võrkude ohustajatena toob raport välja seitse erinevat tegutsejate rühma ning lisaks võib probleeme tekkida ka juhuslikest riketest või inimeste eksimustest.
Üksikute häkkerite peamine motivatsioon lähtub finantshuvist või tunnustuse vajadusest. Häkkeritest aktivistide gruppidel on peamiselt poliitilised motiivid, mis väljenduvad huvis rünnakute kaudu oma ideoloogiat levitada või nende kriitika-aluseid organisatsoone kahjustada.
Organisteeritud kuritegelikud rühmitused tegutsevad peamiselt majanduslikest huvidest lähtuvalt.
Insaiderid tegutsevad kas mobiilside operaatori või võrgufirma töötajana ning võivad oma teenuseid pakkuda kas kuritegelike grupeeringute, aktivistide või teiste riikide huvidest tegutsevatele gruppidele, kuid samas ei ole välistatud ka individuaalsed motiivid.
Riiklikud või riikide toetatud tegutsejad tegutsevad peamiselt poliitilistel kaalutlustel.
Küberterroristid võivad tegutsed sarnastel motiividel nagu kuritegelikud grupid või ideoloogilised aktivistid.
Ettevõtted võivad tegutsed intellektuaalomandi varguse, ärisaladuste omandamiseks või muud ärilise eelise saamiseks.
Ohtu võivad kujutada ka inimlikest eksimustest, juhustest või süsteemi vigadest tekkinud turvaaugud.
Liikmesriikidest tulnud andmete põhjal koostatud raporti alusel peaks aasta lõpuks koostatama loend meetmetest, kuidas küberriskidega liikmesriikides tegeleda. Järgmise aasta oktoobriks peaksid liikmesriigid koostöös Euroopa Komisjoniga hindama, kas on vajadust täiendavateks sammudeks. | EL-i raport hoiatab 5G-ga kaasnevate turvaohtude eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"5G kasutuselevõtuga toimuv tehnoloogiline muutus suurendab rünnakuteks avatud pinda ning võimalike ründajate jaoks sobilikke sisenemispunkte," öeldakse kolmapäeval avaldatud raportis.
Samas tuuakse välja, et kuna 5G tehnoloogias on suurem roll tarkvaral, toob see kaasa riskid seoses tarkvara arenduse ja uuendamisega, loob riskid konfigureermisega tekkivateks vigadeks ning paneb suurem tähtsuse turva-analüüsidele, mida võrguoperaatorid peavad arendusfaasis tegema.
Uute võrkude tehnoloogia seab võrguoperaatorid märksa suuremasse sõltuvusse kolmandatest osapooltest, kes tarnivad vajalikke seadmeid, öeldakse raportis.
Kõik see suurendab võimalikke rünnakukohti potentsiaalsetele sissetungijatele, eriti Euroopa Liidu väliste riikide või riikide toetatud rühmituste jaoks. "Kontekstis, kus on kasvanud kolmandatest riikidest pärit tarnijate tõttu rünnaku oht, saab eriti oluliseks tehnoloogia pakkujate individuaalne riskiprofiil, eriti kui tarnijal on oluline kohalolek võrkudes või piirkonnas," rõhutatakse raportis.
Järgmisena tõdetakse raporti järeldustes, et suur sõltuvus ühest seadmete tarnijast tõstab võimalust probleemide tekkeks, kui tarnijaga midagi juhtub.
Kuna 5G võrgud saavad osaks väga paljudest kriitilistest infotehnoloogia lahendustest, siis ei ole selle juures enam tähtsad ainult konfidentsiaalsuse ja privaatsuse hoidmise küsimused, vaid 5G võrkude terviklikkuse ja kättesaadavuse küsimus muutub riikidele rahvusliku julgeoleku küsimuseks ja julgeolekuväljakutseks ka Euroopa Liidu perspektiivis, rõhutatakse raportis.
Koosmõjus loovad sellised väljakutse uue julgeolekuparadigma, mis sunnib üle vaatama praeguse poliitika- ja julgeolekuraamistiku, mis sektoris kehtib ning hindama, milliseid vastuabinõusid on vaja rakendada, leitakse raportis.
Ülevaates tuuakse ka välja, et 5G võrkude eshitamiseks vajalikku tehnoloogiat pakuvad ainult väga vähesed ettevõtted, turu osakaalu poolest on märkimisväärsed Huawei, Ericsson ja Nokia. Lisaks pakuvad tehnoloogiat ka ZTE, Samsung ja Cisco. Nendest on peakorterid Euroopa Liidus ainult Ericssonil ja Nokial, ülejäänuid juhitakse aga väljastpoolt EL-i. Nende ettevõttete juhtimises on märkimisväärseid erinevusi, näiteks läbipaistvuse või omandistruktuuris osas, märgitakse raportis.
Ameerika Ühendriigid on kutsunud Euroopa Liitu üles suuremale ettevaatusele Hiina ettevõtte Huawei tehnoloogia kasutamisel, seda eriti 5G võrkude ehitamisel. Väidetavalt võib Huawei anda oma tehnoloogia kaudu Hiina luurele ligipääsu võrkudele, mis tema tehnoloogiat kasutavad.
Ohustajad on üksikisikutest riikideni
5G võrkude ohustajatena toob raport välja seitse erinevat tegutsejate rühma ning lisaks võib probleeme tekkida ka juhuslikest riketest või inimeste eksimustest.
Üksikute häkkerite peamine motivatsioon lähtub finantshuvist või tunnustuse vajadusest. Häkkeritest aktivistide gruppidel on peamiselt poliitilised motiivid, mis väljenduvad huvis rünnakute kaudu oma ideoloogiat levitada või nende kriitika-aluseid organisatsoone kahjustada.
Organisteeritud kuritegelikud rühmitused tegutsevad peamiselt majanduslikest huvidest lähtuvalt.
Insaiderid tegutsevad kas mobiilside operaatori või võrgufirma töötajana ning võivad oma teenuseid pakkuda kas kuritegelike grupeeringute, aktivistide või teiste riikide huvidest tegutsevatele gruppidele, kuid samas ei ole välistatud ka individuaalsed motiivid.
Riiklikud või riikide toetatud tegutsejad tegutsevad peamiselt poliitilistel kaalutlustel.
Küberterroristid võivad tegutsed sarnastel motiividel nagu kuritegelikud grupid või ideoloogilised aktivistid.
Ettevõtted võivad tegutsed intellektuaalomandi varguse, ärisaladuste omandamiseks või muud ärilise eelise saamiseks.
Ohtu võivad kujutada ka inimlikest eksimustest, juhustest või süsteemi vigadest tekkinud turvaaugud.
Liikmesriikidest tulnud andmete põhjal koostatud raporti alusel peaks aasta lõpuks koostatama loend meetmetest, kuidas küberriskidega liikmesriikides tegeleda. Järgmise aasta oktoobriks peaksid liikmesriigid koostöös Euroopa Komisjoniga hindama, kas on vajadust täiendavateks sammudeks.
### Response:
EL-i raport hoiatab 5G-ga kaasnevate turvaohtude eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eilses avamängus oli Must saanud jagu Soome mängijast Kalle Koljonenist (BWF 88.) 21:18, 21:10.
Naiste seas kaotas Kristin Kuuba (BWF 63.) kohe esimeses ringis kanadalannale Brittney Tamile 21:23, 15:21.
Turniiri auhinnafond on 75 000 USA dollarit. | Raul Must kaotas Hollandis teises ringis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eilses avamängus oli Must saanud jagu Soome mängijast Kalle Koljonenist (BWF 88.) 21:18, 21:10.
Naiste seas kaotas Kristin Kuuba (BWF 63.) kohe esimeses ringis kanadalannale Brittney Tamile 21:23, 15:21.
Turniiri auhinnafond on 75 000 USA dollarit.
### Response:
Raul Must kaotas Hollandis teises ringis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui avaldati esimene info Jim Jarmuschi uuest filmist, siis oli raske tema – ja laiemalt võttes kogu autorikino – fännina ükskõikseks jääda. Täielik tippnäitlejate ansambel alates Bill Murrayst, Adam Driverist ja Steve Buscemist kuni vaimukate kõrvalosatäitjate Iggy Popi ning Tom Waitsini. Ja kui sellest veel väheks peaks jääma, siis üllataval kombel oli ameerika indie-kino legend otsustanud ette võtta ülekasutatud zombitemaatika. Selline isuäratav rosolje meenutas Robert Rodrigueze "Machetet" (2010), mis kuhjas samuti kokku ehk isegi ebavajalikult palju staare ja mängis välja täieliku rämpskino tulevärgi.
Tegelikult on Rodrigueze "Machete" ja Jarmuschi "Surnud ei sure" sarnasemad, kui võinuks arvata. Ei, Murray ja Driver ei haki ebasurnuid tükkideks, verd ei purska ja vähemalt pildikeele poolest on kogu film kaugel rämpskinost. Inimene, kes pole varem Jarmuschi ühtki linateost näinud, ehk ei mõistagi, et midagi on valesti. Üks väike ja vaikne, pisut isevärki ja igavapoolne zombifilm. Mis siis ikka, tehaksegi selles žanris igasugu jama, nägin ära ja unustan. Aga kui ikkagi vaadata sügavamale, siis mida Jim Jarmusch sellega mõtles? Jääb tunne, nagu ta parodeeriks iseennast, sarnanedes Rodriguezega, kes naeruvääristas rämpskino, olles ise selle eestvedaja.
Linnalumm ja argipoeesia
Kui võtta ette Jarmuschi filmograafia tervikuna, kust leiab nii südamlikke romantilisi komöödiaid ("Paterson", 2016) kui ka ühe moodsa aja tugevaima vesterni ("Surnud mees" ("Dead Man", 1995)), siis neid eriilmelisi linalugusid on ühendanud alati kaks aspekti. Ühelt poolt hakkab tema filmides omaette karakterina tööle linnakeskkond. Olgu see siis aktiivne sigin-sagin või painajalik stiihia, linn peegeldab tegelaste sisemaailma. See aga ei tähenda, et Jarmuschi tööd oleksid kuidagi suurlinlikud, pigem konnatakse alati kõrvaltänavatel, räämas korterites ja nurgatagustes, kuhu keskmise kassahiti kaamera ei küündi. Need võttepaigad ja keskkonnad läbivad alati peene niidina ka stsenaariumit, seega on lugu samavõrd seotud nii tegelaste kui ka maailmaga, kus nad askeldavad. Hea näide on "Öö Maa peal" ("Night on Earth", 1991), kus taksojuhid kihutavad mööda viie metropoli öiseid tänavaid, andes edasi mingi ürgessentsi igast linnast.
"Surnud ei sure" ("The Dead Don't Die") Autor/allikas: Kaader filmist
Selle kõrval on Jarmuschi teoste võlu argipoeesia, sest enamik neist kulgevad eimidagi tehes. Tegelased lihtsalt veerevad läbi filmi, toimetavad oma tavaliste, igapäevaste asjadega. Need lood ei ole samas tuhmid või kiretud, pigem vastupidi: tal on oskus panna särama ka kõige väiksemad hetked meie päevast, millele muidu ehk ei oskagi tähelepanu pöörata. Näiteks film kohvijoomisest ja suitsetamisest ("Kohv ja sigaretid" ("Coffee and Cigarettes", 2003)), kus pole mingit möllu ega tagaajamist, lihtsalt hulk tegelasi istumas kohvikus ja molutamas. Selle käigus paljastub aga elu komöödia ja traagika.
Need kaks aspekti on tema filme alati ühendanud ning on vähemal-rohkemal määral esindatud igas linateoses. Isegi "Armastajate igavene elu" ("Only Lovers Left Alive", 2013), mille peaosas olid vampiirid, mängis žanriklišeed režissöörile omasesse kastmesse, näidates, et mitusada aastat vanade vampiiride puhul omandab näiteks rutiin koomiliselt eksistentsiaalse tähenduse. Arvestades, et ühe korra on ta juba suutnud klassikalise õudusfilmimudeli ümber sõrme keerata ning enda kasuks pöörata, võis sama oodata ka zombifilmilt. Kahjuks on see aga teatud tuttavlikkusele vaatamata tema siiani kõige ebatraditsioonilisem töö.
Zombiigavus
Lugu viib vaatajad väikelinna nimega Centerville, mis paneb juba esimestest hetkedest küsima, et kui zombifilm annab nii hea konteksti, et mängida just kõiksugu nurgataguste ja slummidega, siis miks otsustab Jarmusch viia tegevuse hoopis ühte olematusse linnakesse. Sedalaadi minimalistlik maailm üritab ehk tabada pisut filmi "Kolm reklaamtahvlit linna servas" ("Three Billboards Outside Ebbing, Missouri", 2017) meeleolu, aga ebaõnnestub ja mõjub igava nullkeskkonnana. Kolm maja ja üks kohvik ei tekita mingit ruumi, kus tegelased saaksid ringi seigelda, pigem on see kui kuskile stuudionurka ehitatud low-budget-lahendus, et saaks asja kerge vaevaga tehtud. Pahatihti jääbki mulje, et näitlejad lihtsalt seisavad mõistmatult, sest pole mingit toetavat keskkonda, millega mängida.
Eks ole selleski ju oma tagasivaatav nostalgiaelement, sest juba zombifilmide pioneer, 1968. aasta film "Elavate surnute öö" ("Night of the Living Dead") ehitas kogu loo üles ühe maamaja ümber. Jarmuschi väikelinn töötaks samuti imelise zombimaailmana, kuid "Surnud ei sure" pole kaugeltki klassikaline õudusfilm. Tema elavad surnud ei loiva ägisedes mööda tänavaid ringi (kui ehk mõni üksik olukord välja arvata!), pigem on nad juhmi näoga passivad juurviljad, kandes endas keel-põses-kommentaari meie ühiskonnale.
"Surnud ei sure" ("The Dead Don't Die") Autor/allikas: Kaader filmist
Film üritab mängida suureks ideed sellest, kuidas me kõik oleme kapitalismi ja kurat-teab-mille tõttu muutunud zombideks, kes kulgevad ühest päevast teise, omamata mingit võimalust ise midagigi otsustada või oma tulevikku seada. Tore idee, kas pole? Kahjuks ei anna Jarmusch sellele mingit lisaväärtust, vaid viskab tähendused kätte juba avakaadrites ning jääb siis kohe toppama. "Surnud ei sure" oleks hea võimalus tutvustada meie praeguse aja probleeme noortele, kuid vähegi isukamatel filmivaatajatel jääb nii tuhmi ja isikupäratu lahenduse peale kõht tühjaks.
Zombikomöödiate vallas on režissöör Edgar Wright tegelikult täpselt sama asja juba ära teinud. Ta näitas oma 2004. aasta filmis "Shaun ja zombid" ("Shaun of the Dead"), kuidas reaalne apokalüpsis äratab üheksast-viieni-rutiiniorjad pohmelusest ning paneb ühise eesmärgi nimel tööle. Sama idee nagu Jarmuschil, aga palju teravam teostus.
Ilus kest, vähe sisu
Kui varem on Jarmusch näidanud, et igapäevane tühi-tähi võib muutuda õige vaatenurga korral poeetiliseks ning maagiliseks, siis antud juhul keerab ta selle idee naljaks. Algul on tõepoolest koomiline, kui Bill Murray vahib tuima kalanäoga ja loeb ette tekstikatkeid, milles pole mingit kirge ega mängulusti, kuid õige pea saad aru, et midagi rohkemat Jarmuschil mõttes polnudki. Karakteritel puuduvad köitvad taustalood ja motiivid, nad on otsekui eksinud sellesse segadusse. Nii inimtegelased kui ka ebasurnud on täpselt samasugused laisad ning pikkade juhtmetega juhmardid, kellel puudub igasugune soov midagi asjalikku ette võtta. Ehk tunneksime end tõesti nii, kui maailma tabaks zombiepideemia?
Aga kui filmist puuduvad sisuline ambitsioon ja kirg, siis hääbub minut minuti järel ka rütm. Ja just see ongi suurim probleem: paroodia on läinud pisut liiga kaugele, mistõttu režissöör on pidanud minetama oma tugevused. Järele on jäänud ilus kest, aga vähe sisu.
Ameerika indie-kino huvilistel tasub "Surnud ei sure" ehk ette võtta, kõigil teistel soovitan enne aga vaadata läbi Jim Jarmuschi varasem filmograafia, kus möödalaskmisi vaat et polegi. Variant on ka see, et ärge lihtsalt kuulake minu kibestunud jama, sest Ameerika kinodes tegi film režissööri suurima avangu ning tagas küllalt suure kommertsedu. Äkki sain mina lihtsalt valesti aru?
Arvustus ilmus Müürilehes. | Arvustus. Jim Jarmuschi eneseparoodia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui avaldati esimene info Jim Jarmuschi uuest filmist, siis oli raske tema – ja laiemalt võttes kogu autorikino – fännina ükskõikseks jääda. Täielik tippnäitlejate ansambel alates Bill Murrayst, Adam Driverist ja Steve Buscemist kuni vaimukate kõrvalosatäitjate Iggy Popi ning Tom Waitsini. Ja kui sellest veel väheks peaks jääma, siis üllataval kombel oli ameerika indie-kino legend otsustanud ette võtta ülekasutatud zombitemaatika. Selline isuäratav rosolje meenutas Robert Rodrigueze "Machetet" (2010), mis kuhjas samuti kokku ehk isegi ebavajalikult palju staare ja mängis välja täieliku rämpskino tulevärgi.
Tegelikult on Rodrigueze "Machete" ja Jarmuschi "Surnud ei sure" sarnasemad, kui võinuks arvata. Ei, Murray ja Driver ei haki ebasurnuid tükkideks, verd ei purska ja vähemalt pildikeele poolest on kogu film kaugel rämpskinost. Inimene, kes pole varem Jarmuschi ühtki linateost näinud, ehk ei mõistagi, et midagi on valesti. Üks väike ja vaikne, pisut isevärki ja igavapoolne zombifilm. Mis siis ikka, tehaksegi selles žanris igasugu jama, nägin ära ja unustan. Aga kui ikkagi vaadata sügavamale, siis mida Jim Jarmusch sellega mõtles? Jääb tunne, nagu ta parodeeriks iseennast, sarnanedes Rodriguezega, kes naeruvääristas rämpskino, olles ise selle eestvedaja.
Linnalumm ja argipoeesia
Kui võtta ette Jarmuschi filmograafia tervikuna, kust leiab nii südamlikke romantilisi komöödiaid ("Paterson", 2016) kui ka ühe moodsa aja tugevaima vesterni ("Surnud mees" ("Dead Man", 1995)), siis neid eriilmelisi linalugusid on ühendanud alati kaks aspekti. Ühelt poolt hakkab tema filmides omaette karakterina tööle linnakeskkond. Olgu see siis aktiivne sigin-sagin või painajalik stiihia, linn peegeldab tegelaste sisemaailma. See aga ei tähenda, et Jarmuschi tööd oleksid kuidagi suurlinlikud, pigem konnatakse alati kõrvaltänavatel, räämas korterites ja nurgatagustes, kuhu keskmise kassahiti kaamera ei küündi. Need võttepaigad ja keskkonnad läbivad alati peene niidina ka stsenaariumit, seega on lugu samavõrd seotud nii tegelaste kui ka maailmaga, kus nad askeldavad. Hea näide on "Öö Maa peal" ("Night on Earth", 1991), kus taksojuhid kihutavad mööda viie metropoli öiseid tänavaid, andes edasi mingi ürgessentsi igast linnast.
"Surnud ei sure" ("The Dead Don't Die") Autor/allikas: Kaader filmist
Selle kõrval on Jarmuschi teoste võlu argipoeesia, sest enamik neist kulgevad eimidagi tehes. Tegelased lihtsalt veerevad läbi filmi, toimetavad oma tavaliste, igapäevaste asjadega. Need lood ei ole samas tuhmid või kiretud, pigem vastupidi: tal on oskus panna särama ka kõige väiksemad hetked meie päevast, millele muidu ehk ei oskagi tähelepanu pöörata. Näiteks film kohvijoomisest ja suitsetamisest ("Kohv ja sigaretid" ("Coffee and Cigarettes", 2003)), kus pole mingit möllu ega tagaajamist, lihtsalt hulk tegelasi istumas kohvikus ja molutamas. Selle käigus paljastub aga elu komöödia ja traagika.
Need kaks aspekti on tema filme alati ühendanud ning on vähemal-rohkemal määral esindatud igas linateoses. Isegi "Armastajate igavene elu" ("Only Lovers Left Alive", 2013), mille peaosas olid vampiirid, mängis žanriklišeed režissöörile omasesse kastmesse, näidates, et mitusada aastat vanade vampiiride puhul omandab näiteks rutiin koomiliselt eksistentsiaalse tähenduse. Arvestades, et ühe korra on ta juba suutnud klassikalise õudusfilmimudeli ümber sõrme keerata ning enda kasuks pöörata, võis sama oodata ka zombifilmilt. Kahjuks on see aga teatud tuttavlikkusele vaatamata tema siiani kõige ebatraditsioonilisem töö.
Zombiigavus
Lugu viib vaatajad väikelinna nimega Centerville, mis paneb juba esimestest hetkedest küsima, et kui zombifilm annab nii hea konteksti, et mängida just kõiksugu nurgataguste ja slummidega, siis miks otsustab Jarmusch viia tegevuse hoopis ühte olematusse linnakesse. Sedalaadi minimalistlik maailm üritab ehk tabada pisut filmi "Kolm reklaamtahvlit linna servas" ("Three Billboards Outside Ebbing, Missouri", 2017) meeleolu, aga ebaõnnestub ja mõjub igava nullkeskkonnana. Kolm maja ja üks kohvik ei tekita mingit ruumi, kus tegelased saaksid ringi seigelda, pigem on see kui kuskile stuudionurka ehitatud low-budget-lahendus, et saaks asja kerge vaevaga tehtud. Pahatihti jääbki mulje, et näitlejad lihtsalt seisavad mõistmatult, sest pole mingit toetavat keskkonda, millega mängida.
Eks ole selleski ju oma tagasivaatav nostalgiaelement, sest juba zombifilmide pioneer, 1968. aasta film "Elavate surnute öö" ("Night of the Living Dead") ehitas kogu loo üles ühe maamaja ümber. Jarmuschi väikelinn töötaks samuti imelise zombimaailmana, kuid "Surnud ei sure" pole kaugeltki klassikaline õudusfilm. Tema elavad surnud ei loiva ägisedes mööda tänavaid ringi (kui ehk mõni üksik olukord välja arvata!), pigem on nad juhmi näoga passivad juurviljad, kandes endas keel-põses-kommentaari meie ühiskonnale.
"Surnud ei sure" ("The Dead Don't Die") Autor/allikas: Kaader filmist
Film üritab mängida suureks ideed sellest, kuidas me kõik oleme kapitalismi ja kurat-teab-mille tõttu muutunud zombideks, kes kulgevad ühest päevast teise, omamata mingit võimalust ise midagigi otsustada või oma tulevikku seada. Tore idee, kas pole? Kahjuks ei anna Jarmusch sellele mingit lisaväärtust, vaid viskab tähendused kätte juba avakaadrites ning jääb siis kohe toppama. "Surnud ei sure" oleks hea võimalus tutvustada meie praeguse aja probleeme noortele, kuid vähegi isukamatel filmivaatajatel jääb nii tuhmi ja isikupäratu lahenduse peale kõht tühjaks.
Zombikomöödiate vallas on režissöör Edgar Wright tegelikult täpselt sama asja juba ära teinud. Ta näitas oma 2004. aasta filmis "Shaun ja zombid" ("Shaun of the Dead"), kuidas reaalne apokalüpsis äratab üheksast-viieni-rutiiniorjad pohmelusest ning paneb ühise eesmärgi nimel tööle. Sama idee nagu Jarmuschil, aga palju teravam teostus.
Ilus kest, vähe sisu
Kui varem on Jarmusch näidanud, et igapäevane tühi-tähi võib muutuda õige vaatenurga korral poeetiliseks ning maagiliseks, siis antud juhul keerab ta selle idee naljaks. Algul on tõepoolest koomiline, kui Bill Murray vahib tuima kalanäoga ja loeb ette tekstikatkeid, milles pole mingit kirge ega mängulusti, kuid õige pea saad aru, et midagi rohkemat Jarmuschil mõttes polnudki. Karakteritel puuduvad köitvad taustalood ja motiivid, nad on otsekui eksinud sellesse segadusse. Nii inimtegelased kui ka ebasurnud on täpselt samasugused laisad ning pikkade juhtmetega juhmardid, kellel puudub igasugune soov midagi asjalikku ette võtta. Ehk tunneksime end tõesti nii, kui maailma tabaks zombiepideemia?
Aga kui filmist puuduvad sisuline ambitsioon ja kirg, siis hääbub minut minuti järel ka rütm. Ja just see ongi suurim probleem: paroodia on läinud pisut liiga kaugele, mistõttu režissöör on pidanud minetama oma tugevused. Järele on jäänud ilus kest, aga vähe sisu.
Ameerika indie-kino huvilistel tasub "Surnud ei sure" ehk ette võtta, kõigil teistel soovitan enne aga vaadata läbi Jim Jarmuschi varasem filmograafia, kus möödalaskmisi vaat et polegi. Variant on ka see, et ärge lihtsalt kuulake minu kibestunud jama, sest Ameerika kinodes tegi film režissööri suurima avangu ning tagas küllalt suure kommertsedu. Äkki sain mina lihtsalt valesti aru?
Arvustus ilmus Müürilehes.
### Response:
Arvustus. Jim Jarmuschi eneseparoodia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui hooaja esimesel poolel näitas suvel 40-aastaseks saanud sõitja ebakindlust, siis viimasel kolmel etapil on ta korralikult esinenud: tasuks teine koht Saksamaalt, seitsmes tulemus Türgist ja neljas koht eelmisel nädalavahetusel peetud Walesi rallilt.
"Ta oli [varem] liiga pinges, aga nüüd lõdvestunud ja siin [Walesis] vigu ei tulnud," kiitis Toyota tiimipealik Tommi Mäkinen väljaande Autosport vahendusel. "Tingimused olid keerulised, aga ka Saksamaal ega Türgis ei tulnud vigu."
Mäkinen soovitas Meeke'il võtta šnitti Hispaania sõitjalt Dani Sordolt. "Krisil on väga-väga hea kiirus ja ta toob tiimile kõrgeid punkte, kui sõidab oma rallit ja ajab oma asja," jätkas soomlane.
"Ma ütleks, et see on väga sarnane teguviis Dani Sordole. Ta ei pööra tähelepanu muule, vaid ajab oma rida enesele liigseid pingeid seadmata."
Järgmist hooaega silmas pidades ei ole veel otsuseid tehtud, aga kui meeskonna põhisõitjana peaks jätkama Ott Tänak ja rooli lastakse ka tänavune WRC2 Pro meister Kalle Rovanperä, siis Meeke kipub Jari-Matti Latvala tööpõldu kahandama.
"Mingeid otsuseid veel pole. Vaatame. Koostame strateegiat," jätkas Mäkinen. "Oleme neid asju mõelnud, aga midagi pole veel otsustatud.
Kui temalt küsiti, kas otsus tehakse Meeke'i ja Latvala vahel, vastas tiimipealik: "Alates Saksamaast näen Krisi tugevamana."
Meeke on tänavu kogunud MM-sarjas 98 punkti ja asub viiendal kohal. Latvala on 84 punktiga seitsmes, aga Walesis soomlane eksis ja katkestas.
Kui enne Walesi etappi liikusid kuuldused, et Latvalal on järgmiseks hooajaks leping Toyotaga juba olemas, siis selle informatsiooni lükkas Mäkinen ümber. Siiski ei soovi ta kaasmaalase teenetest täielikult loobuda.
"Ma loodan, et leiame Jari-Matti jaoks midagi muud. Kui avardame vaadet, siis võime talle ehk miskit muud leida. Võib-olla testimist, kuigi Juho [Hänninen] juba testib ja teeb seda hästi," jätkas Mäkinen. "Peame vaatama suuremat pilti, aga ma tean, et see asi on raske." | Toyota eelistab Meeke'i Latvalale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui hooaja esimesel poolel näitas suvel 40-aastaseks saanud sõitja ebakindlust, siis viimasel kolmel etapil on ta korralikult esinenud: tasuks teine koht Saksamaalt, seitsmes tulemus Türgist ja neljas koht eelmisel nädalavahetusel peetud Walesi rallilt.
"Ta oli [varem] liiga pinges, aga nüüd lõdvestunud ja siin [Walesis] vigu ei tulnud," kiitis Toyota tiimipealik Tommi Mäkinen väljaande Autosport vahendusel. "Tingimused olid keerulised, aga ka Saksamaal ega Türgis ei tulnud vigu."
Mäkinen soovitas Meeke'il võtta šnitti Hispaania sõitjalt Dani Sordolt. "Krisil on väga-väga hea kiirus ja ta toob tiimile kõrgeid punkte, kui sõidab oma rallit ja ajab oma asja," jätkas soomlane.
"Ma ütleks, et see on väga sarnane teguviis Dani Sordole. Ta ei pööra tähelepanu muule, vaid ajab oma rida enesele liigseid pingeid seadmata."
Järgmist hooaega silmas pidades ei ole veel otsuseid tehtud, aga kui meeskonna põhisõitjana peaks jätkama Ott Tänak ja rooli lastakse ka tänavune WRC2 Pro meister Kalle Rovanperä, siis Meeke kipub Jari-Matti Latvala tööpõldu kahandama.
"Mingeid otsuseid veel pole. Vaatame. Koostame strateegiat," jätkas Mäkinen. "Oleme neid asju mõelnud, aga midagi pole veel otsustatud.
Kui temalt küsiti, kas otsus tehakse Meeke'i ja Latvala vahel, vastas tiimipealik: "Alates Saksamaast näen Krisi tugevamana."
Meeke on tänavu kogunud MM-sarjas 98 punkti ja asub viiendal kohal. Latvala on 84 punktiga seitsmes, aga Walesis soomlane eksis ja katkestas.
Kui enne Walesi etappi liikusid kuuldused, et Latvalal on järgmiseks hooajaks leping Toyotaga juba olemas, siis selle informatsiooni lükkas Mäkinen ümber. Siiski ei soovi ta kaasmaalase teenetest täielikult loobuda.
"Ma loodan, et leiame Jari-Matti jaoks midagi muud. Kui avardame vaadet, siis võime talle ehk miskit muud leida. Võib-olla testimist, kuigi Juho [Hänninen] juba testib ja teeb seda hästi," jätkas Mäkinen. "Peame vaatama suuremat pilti, aga ma tean, et see asi on raske."
### Response:
Toyota eelistab Meeke'i Latvalale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samal ajal, kui Woody Alleniga töötamise välistanud või seda kahetsenud näitlejate nimekiri kasvab ning Amazon on taganenud Alleniga tehtud nelja filmi leppest taas pinnale tulnud seksuaalse väärkohtlemise süüdistuse tõttu, tuleb ta uusim teos"Vihmane päev New Yorgis" vaikselt välja Euroopa kinodes. Ja sarnaselt Andrei Liimetsale tuleb nentida, et hoolimata kinokunsti kollektiivsuse ja režissööri kui ühe põhikomponendi eraeluliste detailide kohtumise komplekssusest, on Woody Alleni filme nende asjaolude valguses üha ebamugavam vaadata.
Eemaletõukavust võimendavad uue teose toon, teemad ja üldine kesisus. Film räägib jõuka New Yorki tudengi – arhetüüpse Alleni karakteri järjekordse variatsiooni – ehk neurootilise, intellektuaalse ja elus pisut eksinud Gatsby (Timothée Chalamet) ning ta naiivse, ent südika tüdruksõbra ajakirjandustudengist Ashleigh (Elle Fanning) jauramisrohkest "seiklusest" vihmases New Yorgis, mille käigus tegelased justkui saavad teada midagi uut armastusest, seksuaalsusest, sugude vahelisest dünaamikast ja elulistest eesmärkidest.
Väsinud armukolmnurgad
Noore Gatsby kõrval leidub loos taas keskealisi mehi, kes huvituvad noortest naistest ning noori naisi, keda paeluvad edukad, kuid seesmiselt konfliktsed loovisikud. Linateos fetišeerib jälle kunagist woodyallenlikku New Yorki, kuhu Gatsby (lootes veeta kvaliteetaega kallimaga ja vältida kohtumist vanematega) ja Ashleigh (eesmärgiga teha intervjuu kuulsa filmirežissööriga) saabuvad. Kuigi tegevus võiks vabalt toimuda eraldiseisval ajajoonel, millelt puuduvad igasugused olevikulised viited, on see paari detailiga seotud tänapäevaga.
Ajaline ähmasus tekitab läbiva dissonantsi noorte näitlejate mängu ja stsenaariumi vahel. Kõik alates narratiivi kandvast ja huumorit seekord ebaedukalt pigistavast woodyallenlikust dialoogist tegelaste vaheliste dünaamikateni välja tundub tohutult aegunud. Lisaks sellele, et Allen punub taas mingeid ebahuvitavaid loole struktuuri andvaid armukolmnurki, jätavad ka huumorikatsetused kohatu ja eemaletõukava tunde. Samuti rikkuritest noorte mured, ihad ja ambitsioonid joonistatakse selles mugavaid kokkusattumusi täis loos välja pealiskaudselt. "Allenile omased intellektuaalsed ninanipsud" ja "boheemlik kerglus", mida Aurelia Aasa filmile omistab ning mis on saatnud Alleni karjääri kõikuva eduga tänapäevani välja, mõjuvad selles loominguliselt mandunud tagasivaatavas kompotis pigem tülgastavalt kui vaimukalt.
Laisk taaskasutus
Kuigi Timothée Chalamet ("Call Me By Your Name", "Lady Bird") Elle Fanning ("The Neon Demon", "Super 8") ning Selena Gomez ("Spring Brakers", "Monte Carlo") annavad parima, ei paku Alleni loomingus juba nähtud tegelaskujusid laisalt taaskasutav stsenaarium neile eriti võimalusi. Enamikust tekstist kumab läbi Alleni kunagi mõjus käekiri, mis seekord jääb loiuks ning koos näitlejate kord liiga passiivse ja kord pingutatud kehakeelega häirivalt tehislikuks. Tänu üldisele piinlikkust tekitavale toonile ei toimi ka kuidagi sihitud romantika ega sarm.
Arvestades ka lamedat pildikeelt ning ebaühtlast valguskujundust ja värviskaalat, siis Woody Alleni õnnestunud romantilise komöödia kogemuse saamiseks tasuks pigem pöörduda autori varasema loomingu poole, alustades "Annie Hallist" ja "Manhattanist". Sest "Vihmane päev New Yorgis" on nii tänapäeva filmimaastiku kui tööka režissööri loomingu kontekstis lahja linateos. | Arvustus. Igav ja ebamugav visiit Alleni filmimaailma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samal ajal, kui Woody Alleniga töötamise välistanud või seda kahetsenud näitlejate nimekiri kasvab ning Amazon on taganenud Alleniga tehtud nelja filmi leppest taas pinnale tulnud seksuaalse väärkohtlemise süüdistuse tõttu, tuleb ta uusim teos"Vihmane päev New Yorgis" vaikselt välja Euroopa kinodes. Ja sarnaselt Andrei Liimetsale tuleb nentida, et hoolimata kinokunsti kollektiivsuse ja režissööri kui ühe põhikomponendi eraeluliste detailide kohtumise komplekssusest, on Woody Alleni filme nende asjaolude valguses üha ebamugavam vaadata.
Eemaletõukavust võimendavad uue teose toon, teemad ja üldine kesisus. Film räägib jõuka New Yorki tudengi – arhetüüpse Alleni karakteri järjekordse variatsiooni – ehk neurootilise, intellektuaalse ja elus pisut eksinud Gatsby (Timothée Chalamet) ning ta naiivse, ent südika tüdruksõbra ajakirjandustudengist Ashleigh (Elle Fanning) jauramisrohkest "seiklusest" vihmases New Yorgis, mille käigus tegelased justkui saavad teada midagi uut armastusest, seksuaalsusest, sugude vahelisest dünaamikast ja elulistest eesmärkidest.
Väsinud armukolmnurgad
Noore Gatsby kõrval leidub loos taas keskealisi mehi, kes huvituvad noortest naistest ning noori naisi, keda paeluvad edukad, kuid seesmiselt konfliktsed loovisikud. Linateos fetišeerib jälle kunagist woodyallenlikku New Yorki, kuhu Gatsby (lootes veeta kvaliteetaega kallimaga ja vältida kohtumist vanematega) ja Ashleigh (eesmärgiga teha intervjuu kuulsa filmirežissööriga) saabuvad. Kuigi tegevus võiks vabalt toimuda eraldiseisval ajajoonel, millelt puuduvad igasugused olevikulised viited, on see paari detailiga seotud tänapäevaga.
Ajaline ähmasus tekitab läbiva dissonantsi noorte näitlejate mängu ja stsenaariumi vahel. Kõik alates narratiivi kandvast ja huumorit seekord ebaedukalt pigistavast woodyallenlikust dialoogist tegelaste vaheliste dünaamikateni välja tundub tohutult aegunud. Lisaks sellele, et Allen punub taas mingeid ebahuvitavaid loole struktuuri andvaid armukolmnurki, jätavad ka huumorikatsetused kohatu ja eemaletõukava tunde. Samuti rikkuritest noorte mured, ihad ja ambitsioonid joonistatakse selles mugavaid kokkusattumusi täis loos välja pealiskaudselt. "Allenile omased intellektuaalsed ninanipsud" ja "boheemlik kerglus", mida Aurelia Aasa filmile omistab ning mis on saatnud Alleni karjääri kõikuva eduga tänapäevani välja, mõjuvad selles loominguliselt mandunud tagasivaatavas kompotis pigem tülgastavalt kui vaimukalt.
Laisk taaskasutus
Kuigi Timothée Chalamet ("Call Me By Your Name", "Lady Bird") Elle Fanning ("The Neon Demon", "Super 8") ning Selena Gomez ("Spring Brakers", "Monte Carlo") annavad parima, ei paku Alleni loomingus juba nähtud tegelaskujusid laisalt taaskasutav stsenaarium neile eriti võimalusi. Enamikust tekstist kumab läbi Alleni kunagi mõjus käekiri, mis seekord jääb loiuks ning koos näitlejate kord liiga passiivse ja kord pingutatud kehakeelega häirivalt tehislikuks. Tänu üldisele piinlikkust tekitavale toonile ei toimi ka kuidagi sihitud romantika ega sarm.
Arvestades ka lamedat pildikeelt ning ebaühtlast valguskujundust ja värviskaalat, siis Woody Alleni õnnestunud romantilise komöödia kogemuse saamiseks tasuks pigem pöörduda autori varasema loomingu poole, alustades "Annie Hallist" ja "Manhattanist". Sest "Vihmane päev New Yorgis" on nii tänapäeva filmimaastiku kui tööka režissööri loomingu kontekstis lahja linateos.
### Response:
Arvustus. Igav ja ebamugav visiit Alleni filmimaailma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et selle valitsuse eelarve on väga ambitsioonikas erinevalt nendest eelarvetest, mida me siin eelneva nelja aasta jooksul menetlesime," ütles peaministri kohustustes olnud siseminister Martin Helme (EKRE) kolmapäeval riigikogu infotunnis.
Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.
Peale selle vaatab valitsus Helme sõnul üle ka laenusaamise võimalused. "Tabuteema, mida ei tohtinud ju aastate kaupa absoluutselt puudutada ja vaatame üle võimalused kaasata erainvestorite raha, et välja ehitada ja käivitada esialgu suured infrastruktuuriprojektid. Siseturvalisuse kvalitatiivse taseme tõstmine, mis samuti nõuab raha ja mida me oleme sinna eelarvesse suunanud," kirjeldas Helme.
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles teisipäevasel rahanduskomisjoni istungil, et tuleva aasta riigieelarve aluseks on võetud 2,2 protsendiline majanduskasv.
"2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki," kirjeldas Helme.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) märkis, 2020. aastast on riigil esimest korda tegevuspõhine eelarve. Ta selgitas, et selle eelarve kontseptsiooni aluseks on süsteem, mis seob strateegilise ja operatiivse juhtimistasandi ning annab juhtidele vajalikud finants- ja juhtimisinstrumendid otsuste tegemiseks, nende elluviimiseks ja kontrolliks.
"Eelnõus peavad olema kirjas mõõdikud, kuidas tulemust hinnata," ütles Kokk. Ta lisas, et komisjonil on kavas eelnõu menetluse käigus laiapindne arutelu koos ministeeriumide esindajatega, et tuua selgus ministeeriumide valitsemisalade lõikes.
Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri (Reformierakond) juhtis tähelepanu rahavoogude kohta käiva informatsiooni vähesusele. See on oluline teave, mille kohta pole antud ammendavat selgitust," ütles Lauri. Ta lisas. et vahendite kasutamise eesmärgid pole piisava täpsusega kirja pandud. | Riigieelarve läheb riigikogu täissaali arutamiseks 23. oktoobril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et selle valitsuse eelarve on väga ambitsioonikas erinevalt nendest eelarvetest, mida me siin eelneva nelja aasta jooksul menetlesime," ütles peaministri kohustustes olnud siseminister Martin Helme (EKRE) kolmapäeval riigikogu infotunnis.
Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.
Peale selle vaatab valitsus Helme sõnul üle ka laenusaamise võimalused. "Tabuteema, mida ei tohtinud ju aastate kaupa absoluutselt puudutada ja vaatame üle võimalused kaasata erainvestorite raha, et välja ehitada ja käivitada esialgu suured infrastruktuuriprojektid. Siseturvalisuse kvalitatiivse taseme tõstmine, mis samuti nõuab raha ja mida me oleme sinna eelarvesse suunanud," kirjeldas Helme.
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles teisipäevasel rahanduskomisjoni istungil, et tuleva aasta riigieelarve aluseks on võetud 2,2 protsendiline majanduskasv.
"2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki," kirjeldas Helme.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) märkis, 2020. aastast on riigil esimest korda tegevuspõhine eelarve. Ta selgitas, et selle eelarve kontseptsiooni aluseks on süsteem, mis seob strateegilise ja operatiivse juhtimistasandi ning annab juhtidele vajalikud finants- ja juhtimisinstrumendid otsuste tegemiseks, nende elluviimiseks ja kontrolliks.
"Eelnõus peavad olema kirjas mõõdikud, kuidas tulemust hinnata," ütles Kokk. Ta lisas, et komisjonil on kavas eelnõu menetluse käigus laiapindne arutelu koos ministeeriumide esindajatega, et tuua selgus ministeeriumide valitsemisalade lõikes.
Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri (Reformierakond) juhtis tähelepanu rahavoogude kohta käiva informatsiooni vähesusele. See on oluline teave, mille kohta pole antud ammendavat selgitust," ütles Lauri. Ta lisas. et vahendite kasutamise eesmärgid pole piisava täpsusega kirja pandud.
### Response:
Riigieelarve läheb riigikogu täissaali arutamiseks 23. oktoobril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmevõistluse Challenge'is arvestatakse sarja kolme parema kümnevõistluse tulemust ehk kokkuvõttes teenis esikoha 25 753 punkti kogunud kanadalane Damian Warner ja Uibo oli 25 138 punktiga teine.
Eestlase sooritustest läksid arvesse Götzise kümnevõistlus (8353), Euroopa superkarikas Lutskis (8181) ja Doha MM (8604).
Kolmandaks tulnud kanadalase Pierce Lepage'i (25 059) järel oli neljas taas eestlane Janek Õiglane (24 343), kes kogus 8050 punkti Götzises, 7996 punkti Lutskis ja 8297 punkti Dohas.
Tosina hulka jõudsid veel kaks eestlast, sest Kristjan Rosenberg oli kaheksas (23 861) ja Risto Lillemets 12. (22 942).
Sarja arvestusse läks perioodil aprillist septembrini 11 erinevat kümnevõistlust.
Erki Nool on mitmevõistluse sarja kokkuvõttes võitnud nii 1998. kui ka 2000. aastal, 2001. aastal tuli ta teiseks. Mikk Pahapill sai 2011. aastal kolmanda koha.
Naiste seitsmevõistluses moodustasid tänavu esikolmiku austerlanna Verena Preiner (19 623) ning ameeriklannad Erica Bougard (19 507) ja Kendell Williams (19 437). | Uibo tuli kümnevõistluse sarja hooaja kokkuvõttes teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmevõistluse Challenge'is arvestatakse sarja kolme parema kümnevõistluse tulemust ehk kokkuvõttes teenis esikoha 25 753 punkti kogunud kanadalane Damian Warner ja Uibo oli 25 138 punktiga teine.
Eestlase sooritustest läksid arvesse Götzise kümnevõistlus (8353), Euroopa superkarikas Lutskis (8181) ja Doha MM (8604).
Kolmandaks tulnud kanadalase Pierce Lepage'i (25 059) järel oli neljas taas eestlane Janek Õiglane (24 343), kes kogus 8050 punkti Götzises, 7996 punkti Lutskis ja 8297 punkti Dohas.
Tosina hulka jõudsid veel kaks eestlast, sest Kristjan Rosenberg oli kaheksas (23 861) ja Risto Lillemets 12. (22 942).
Sarja arvestusse läks perioodil aprillist septembrini 11 erinevat kümnevõistlust.
Erki Nool on mitmevõistluse sarja kokkuvõttes võitnud nii 1998. kui ka 2000. aastal, 2001. aastal tuli ta teiseks. Mikk Pahapill sai 2011. aastal kolmanda koha.
Naiste seitsmevõistluses moodustasid tänavu esikolmiku austerlanna Verena Preiner (19 623) ning ameeriklannad Erica Bougard (19 507) ja Kendell Williams (19 437).
### Response:
Uibo tuli kümnevõistluse sarja hooaja kokkuvõttes teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paar aastat tagasi kirjutasin magistritöö Betti Alveri tekstide tõlgetest inglise keelde. Tõlkeid õnnestus eri väljaannetest välja traalida üle seitsmekümne – varaseimad pärit juba kolmekümnendate lõpust, viimased sel hetkel alles ilmumas [1]. Proovisin uurida, mida need tõlked teevad, ja mõneti ka, mida tõlkijad (või koostajad) tahavad, et need teeksid, niivõrd kui sellest on võimalik aru saada. Uurimisküsimuse püstitamiseks kujutlesin lugejat, kes ei oska eesti keelt ja tahab millegipärast teada, kes on Betti Alver ja kuidas ta kirjutab. See hüpoteetiline lugeja otsustas, et huvitav oleks lähemalt vaadata just kordustõlkeid (neid leidus üheksast luuletusest [2], tõlgete ilmumisaeg 1950.–2002. a).
Kui metsas tõlkub luule, aga keegi seda ei loe (?)…
Tagantjärele olen hakanud mõtlema, et Alveri luule ingliskeelsete tõlgete uurimine on mingis mõttes üsna absurdne, võimatutelt alustelt lähtuv ettevõtmine. (Luule)tõlketeooriat (vähemalt seda huvitavamat sorti teooriat, mis peab luulet ja tõlget elusateks asjadeks) arendades eeldatakse minu arusaamist mööda enamasti, et tõlge sihtkultuuris kuidagi funktsioneerib, sellega suhestub: võlub või ärritab lugejaid, kujundab uut poeetikat – võtab ühe küljega koha sisse SIIN, et teisega esindada seda, mis on SEAL (ja siis võib vaielda, kumb külg on olulisem). Aga kui palju üldse ingliskeelses kultuuriruumis tõlkeid loetakse, rääkimata luuletõlgetest, rääkimata, taevas hoia, väikesest obskuursevõitu kultuurist pärit surnud (s.t (teadaolevalt) mitte festivale väisava) luuletaja luule tõlgetest? Kui Borges rõõmustab selle üle, et ta Homerost kreeka keeles lugeda ei oska [3], siis kuidas üldse läheneda tõlgetele, millest mõnda loeb võib-olla (kui pessimistlik olla) arvuliselt rohkemgi selliseid inimesi, kes eestikeelset teksti mõistavad ja kellel on eestikeelsest tekstist juba oma ettekujutus olemas, kui neid, kes eesti keelt ei oska? Mis on selliste tõlgete funktsioon?
Kui niisiis tõlke kvaliteedikriteeriumiks pidada seda, et uus tekst "pääseb oma keeleruumis mõjule ja veenab lugejat, et niisugune luule on olemas" [4], siis kuidas hinnata ingliskeelseid tõlkeid Alveri luulest? Kas need on kellelegi mõjunud, kedagi veennud? (Tegelikult on küll, vähemalt ühte inimest. [5]) Tõlke reaalset mõjulepääsemist tunduvad väga palju mõjutavat tekstivälised tegurid, näiteks tõlkija isiku tuntus, elus autori esinemised; tõlgete paigutumine laiemasse konteksti väljaandes või sarjas; luuletaja eluloo ja kultuuritausta reklaamimine, vahest natuke eksotiseerivgi; väljaande pilkupüüdev kujundus jms: näiteks kahtlustan, et Alveri luule leiab tõenäolisemalt lugejaid maailma naiste luule [6] või Ida-Euroopa luule antoloogia koosseisus, eriti kui kogumik on pisut kirgikütvalt pealkirjastatud, ees- ja järelsõnastatud [7].
Legendi tõlkimise (ja lugemise) krambid
Esimene BAd sisaldav tõlkeantoloogia, põhjaliku eessõnaga esinduslik valik luulet rahvalauludest arbujateni, pidi ilmuma 1939. aasta lõpus, aga avaldati lõpuks 1953. aastal [8], esimesed ilmunud tõlked (kaks luuletust eesti kirjandust tutvustavas brošüüris) jäävad aastasse 1943 [9]. Seega ei jõudnud ühtki tõlget ingliskeelse avalikkuse ette enne, kui Alver sai osaks kadunud kuldaja müüdist – s.t kontekstis, kus ta oleks lihtsalt üks huvitav noor luuletaja ega peaks esinema eesti kultuuri traagiliselt läbilõigatud tulevikulootuste, ajaloo ebaõigluse kiuste kõrget kunsti harrastava ja õilsaks jääva poeedi vms näitena.
Ees- ja järelsõnades või muudes peritekstides ongi Alverit (vähemalt 60ndatest 90ndateni) üsna läbivalt kujutatud näitena sellest, kuidas luule on rõhutud rahva südameveri, lohutus, innustus, ellujäämise, väärtuste ja identiteedi loomise ja hoidmise vahend. Ei puudu väljendid nagu "kultuuri mõõk", "tõevalvur", "vaimuvardja", "moraalne selgroog", "rahva ühtsuse allikas", luuletaja kui tark (sage) jne. Osutatakse aga ka eesti ja/või Ida-Euroopa kirjanduse üldinimlikule huviväärsusele ja rahvusvaheliselt arvestatavale tasemele [10]. Paljud enne Nõukogude Liidu lagunemist ilmunud kogumikud ja artiklid näivad olevat koostatud mitte ainult huvitava, nauditava ja rikastava kirjanduse tutvustamiseks, vaid ka rohkem või vähem looritatud meeldetuletusena, et kuskil on rahvad, kellel on oma kultuur ja keel, aga kellelt on iseseisvus jõuga ära võetud. Vähemalt 1990ndateni jäävad peritekstides harva mainimata poliitilised teemad – eks olnud Nõukogude okupatsiooni ajal juba eesti luule avaldamine inglise keeles, veel enam aga Eesti ajaloost kirjutamine suhteliselt poliitiline tegevus. Hilisemates väljaannetes pole ajalooteemad arusaadavalt enam nii pingestatud.
Kontrastina on 1983. aasta Ida-Euroopa luule antoloogia peatoimetaja Emery George'i eessõna rõhutatult apoliitiline, isegi antipoliitiline, sedastades, et tekstide valimisel on toimetus vältinud muu hulgas "ülipatriootlikke hoiakuid" ja "värsivormis poliitilist aktivismi", katseid väljendada ühiskonnas tajutud ebaõiglust, "olgu siis tegelikku või kujutletut", sest õigustatud protestis polevat küll midagi halba, kuid "selle koht ei ole luules". Antoloogiasse valitud luuletused pidid seega "olema kirjutatud selleks, et kirjutada luuletus", mitte selleks, et kommenteerida poliitikat. Luule peaks George'i meelest olema "erapooletu sõnakasutus" (disinterested use of words), mistõttu "[l]uule, mis avaldab arvamust [ speaks up ], ei ole enam luule", vaid muutub juba "millekski muuks". George taunib siiski eelkõige otsesõnalist poliitilist retoorikat: "Head luuletajad oskavad kommenteerida poliitikat nii, et kirjutavad samas ikkagi luuletuse." [11] Lugedes Ivar Ivaski eessõna Eesti peatükile, jääb mulje, nagu sedagi oleks vaat et tsenseeritud, sest silmatorkavalt on jäetud mainimata Nõukogude okupatsioon, kuigi on kirjeldatud selle tagajärgi. [12] Poliitilisus on seega tegelikult kohal tungiva eitamise kaudu. Tekstivalik BA-lt on aga kõigi antoloogiate seas vast kõige kontsentreeritumalt poliitiline ("Tähetund", "Raudsed närvid", "Kild" ja "Tuulelapsed") ja ka tõlkestrateegia pole analüüsitud tõlgetes mahendav (tõlkijad Ivar ja Astrid Ivask).
Kui üldiselt on peritekstides Alverile siiski omistatud peaaegu et rahvusliku vastupanuvõitleja funktsioon ning mainitakse tõlgetega kaasnevat püüdu tõmmata Eestile ja eesti kultuurile rahvusvahelist tähelepanu, siis kerge vastuoluna tõusevad BA-lt tõlkimiseks valitud tekstides esile pigem abstraktsed ja üldinimlikud teemad, esteetika ja eetika (noore Alveri idealism, kunstipreesterlus, individualism ja kogemustejanu; hilisema Alveri filosoofilisus, eetilisuse ja inimlikkuse põhimõtted), varasemate tõlgete puhul ka klassikaline vorm.
Paljud tõlkijad on väliseestlased. Mõne jaoks on Alver kaasaegne (ja osa traumaatilisest kodukaotusest), teise jaoks lapsepõlvest peale tuttav legend. On ka tõlkijaid (kes tavaliselt tõlgivad tandemis mõne eestlasega), kelle jaoks Alver on tõenäoliselt üks eiteamitmesajast maailma naisluuletajast või lihtsalt mingi tuttava väliseestlase väike tõlkeprojekt. Esimestel juhtudel on ilmselt oht minna austusest ja vastutusest krampi või keerata pühalikkuse vint üle, viimasel juhul oht jääda pealiskaudseks. Projekt tõlkida luulet (muu hulgas) kultuuri eluõiguse tõestamiseks või maailmapoliitilisele ebaõiglusele tähelepanu juhtimiseks võib üldse ilmselt olla päris halvavalt vastutusrikas ettevõtmine.
Nii mõnigi tõlkija paistab niisiis ajaloolise sattumuse, aga ka tõlkepoeetika poolest seisvat näoga pigem lähte- kui sihtkultuuri poole. Selliseks kippus ka minu positsioon lugejana. Seepärast võtsin appi oma kujuteldava lugeja – mul oli ilma temata raske hoiduda tõlgetes algteksti kaja kuulatamast, tuttavat mõju otsimast, ja pettumast, kui mõju on teistsugune. Luuletõlget pole mõtet lugeda kui "leia 1000 erinevust" mõistatust.
Tõlke lugemine ja usaldamine eeldab samas muidugi mingisuguse läbipaistvuse illusiooni alalhoidmist. Tõlge on ikkagi (Aare Pilve sõnadega) signaal algteksti kohta – tõlkija aga valib, mida tõlkega "lugejate teadvuses korda saata" [13]. Kui proovida lugejana teatava pingutusega seista näoga mõlemas suunas, hakkavad mõned läbipaistmatuse kohad tunduma huvitavad, mitte enam häirivad. Huvitav on, mis tõlkes irdub, hälbib, võsusid ajab. Hälbitakse vahel muidugi lihtsalt saamatusest, halvaloomulises suunas, aga ka healoomulises, uutmoodi avavas, kommentaarina, selles mõttes nagu iga tõlge on "originaali implitsiitne kriitika, s.t. [---] peegeldab oma suhtumist algteksti samastumise-eristumise skaalal" [14] ja hea tõlge "mitte pelgalt ei kopeeri, vaid jätkab teksti elu, koheldes seda elava vestluskaaslasena, võimaldades sel ometi ka iseendaks jääda – sest muidu ju poleks, kellega vestelda" [15].
"Miks lillekiivrid roostega ei kattu?" – Tõlge Why helmets rust unless they bloom and flower? (kus unless -konstruktsioon on põhimõtteliselt tõlkija Elmar Maripuu omavoliline lisandus-tõlgendus) aitab mul võib-olla rohkemgi Alveri mõistatuslikust reast aru saada kui üsna sõnasõnaline Why flower-helmets do not rust? (Astrid Ivaski tõlge). Võib-olla saabki igast kiivrist teha lillekiivri. Ja õitsemine ongi ainus pääs roosteminekust.
Formalistid ja kontentistid
Tõlkeid lugema asudes eeldasin, et tõlkijate lähenemised jagunevad kahte lehte umbes nii, nagu Jaan Kaplinski on eristanud "formaliste", kelle jaoks dominant on teksti vorm, ja "kontentiste", kes "luulet tublisti proosalähedasemaks tõlkides säilitavad ometi olulisi sisulisi jooni". [16] Analüüsimaterjali lähemalt vaadates ilmnes (nagu ikka), et formalismi ja kontentismi vahel on pigem õige hägune piir. "Olulised sisulised jooned" ja teksti tundetoon võivad paigast põruda nii formalistlikus tõlkes (kui värssi lahjendatakse täitesõnadega ja punnitatakse kohatuid riime) kui ka vabavärsstõlgetes (mille väljendus võib paradoksaalsel kombel muutuda ilmetuks ja nüansivaeseks). Mõnikord ilmnes, et suur osa sügavmõttelise teksti mõttesügavusest võib tuleneda peamiselt sellest, kuidas keel nii loomulikult oma vormi võtab, tõlkes mõjuvad mõtted ilma vormi toeta aga kuidagi pisut banaalsena (nt aforistliku "Killu" puhul – "Tähtsad mõtted riisuvad rahu" jne). Aga on ka väga mõjuvaid vabavärsstõlkeid, kus kujundid tõesti jäävad "hapralt ja alasti seisma – ja nende mõju võib osutuda võimsamaks ja kummastavamaks kui vormilises tõlkes" [17], näiteks Astrid Ivaski tõlge "Tähetunnist" [18]. Nii et jõuame jälle igava tõdemuseni: igat moodi saab hästi ja saab halvasti.
Kõigist tõlkijatest ja nende huvitavusest ma siin kirjutada ei jõua. Pikemalt jäin magistritööd kirjutades aga mõtlema W. K. Matthewsi 1953. aasta antoloogias ilmunud tõlgete üle, mille vormitruudus teatud juhtudel pani (vähemalt sellise lugeja, kes on õrnas eas pisut ebatervel määral arbujate luules ligunenud) puhtaistilisest äratundmisest isegi võpatama. Sealjuures võis ta sõnasõnalisest semantilisest ekvivalentsusest lausa jahmatavalt eemalduda, aga sellest hoolimata jätavad paljud tõlked mulje mingist struktuursest, põhimõttelisemast sisulisest vastavusest.
Mõnikord tundub, nagu oleks tähendus mööda tõlget laiali määritud või uutmoodi ümber jutustatud, nii et see kohati ületab (vähemalt eesti kultuuris) enam-vähem aktsepteeritud formalistliku tõlkekontseptsiooni piirid (Aare Pilve sõnastuses "luuletõlge on eeskätt algteksti kõlaliselt jäljendades võimalikult samasisulise luuletuse kirjutamine" [19]) ja muutub juba üpris jultunud ümberluuletamiseks. Aga millegipärast mõjub see pigem leidlikkuse kui hoolimatusena, tulemus on ikka kuidagi alverlik (ja minu meelest mitte ainult vormi tõttu). Vahel, nagu öeldud, on Matthewsil siiski ka pisut otsitud riime ja sisulist lahjenemist.
Orase kohta kirjutab Anne Lange: "Vastuvoolu on tema tõlkimine igas mõttes: kes siis riimis veel inglise keeles Baudelaire'i, Valéryd või Rilket, või kes tõlkis Talvikut viiekümnendail. Irdne oli aeg, irdsed kirjanduslood ja riimid. Oras on aga poliitiliselt ja poeetiliselt trotslik ning solidaarne kadunud ajaga, mida talle on oluline mäletada." [20] Ma ei tea inglise tõlkeloost piisavalt, et hakata oletama, kas Matthews 30ndatel-40ndatel inglise keeles riimides (ja muid valikuid tehes) arvas neid peavooluga sobituvat või proovis just rõhutatult vastanduda, või ei mõelnudki eriti sihtkultuuriga suhestumisele, vaid üritas lihtsalt edasi anda seda, mis tema meelest tähtis.
Vaatan üksikasjalikumalt kaht formalistlikku tõlget luuletusest "*** Mitte viirastus, meeltepett" (see tekst on minu jaoks alati päris salapärane olnud, miska tõlkijate abi tõlgendamisel on teretulnud), üks on Matthewsi oma, teine kogumikust "Tuulelaeval valgusest on aerud" [21]:
BA 1936
Mitte viirastus, meeltepett
ega ohver, hardusest hell —
vaid tohutu suur hotell
on mu õitsev skelett.
Neid lifte ja treppe ja käike,
neid peegleid ja uksi ja tube!
Olen eneses võõras ja väike,
ning mul on jube.
Siis kui pimedaks tehakse toad,
tulevad hiilides nagu kassid
need, kel kaasas on valepassid,
võõrad sõnad ja haljad noad.
Tunnen: otsekui tolmav kriit
iga hoiatus kuivab suhu.
Kui ma teaksin vaid, kuhu, kuhu
kõik me reisime ükskord siit?
Matthews 1953
Not a phantom to work upon
The sense like a mocking spell,
But a labyrinthine hotel
Is my flowering skeleton.
These frank and these secret places!
These corridors winding to error!
The mirrors disclose strange faces;
My heart beats terror.
When lights in the rooms are extinguished
And the weary guests are sleeping,
Bent treacherous shapes come creeping,
Whose eyes cannot be distinguished.
Through multiplying fear
I feel my mouth grow arid:
If I knew where I shall be carried
When I have to go from here!
" Tuulelaeval valgusest on aerud" 2001
Not the dream of a disordered brain
or a victim's soft tender shell —
but a colossally grand hotel
that's my skeletal frame.
Stairways, lifts and doors leading in,
passageways, mirrors and halls.
I'm an intruder in my own skin
and it all utterly appals.
The lights go out, the night revives.
Creeping like cats to their capers,
out come the guests with forged papers,
foreign tongues and razor-sharp knives.
Like chalk in my gullet, fear
shrivels up every cry of warning.
If only I could learn before morning
where, oh where, do we all go from here?
[Kaldkiri märgib kohti, mida võiks pidada tõlkija loominguliseks tõlgenduseks; allajoonimine lisandusi (piir on muidugi ähmane).]
Matthewsi tõlke omapära on algtekstist märksa suurem hulk värvikaid epiteete, tihti ootamatuid ja kummastavaid: mocking spell; labyrinthine hotel, flowering skeleton; strange faces, weary guests, bent treacherous shapes, multiplying fear. Epiteedid ongi tõlke põhiline vahend võõrastava meeleolu loomiseks.
Tõlkesse on tekkinud uusi kujundeid, mis ei tulene otseselt lähtetekstist, aga sobituvad üldiselt kujundisüsteemi ja meeleollu. Erinevate ruumide ja ruumiosade loetelu teises stroofis on kokku võetud taas epiteetidega these frank and these secret places, eraldi välja toodud ainult koridorid ja peeglid, kuhu paigutub enesevõõrastus. Jubedustunne väljendub südametukses (my heart beats terror); valepasse, võõraid sõnu ja haljaid nugasid kandvad kahtlased kujud on inglise keeles samuti kahtlased, kuigi teistmoodi kirjeldatud (Bent treacherous shapes come creeping, / Whose eyes cannot be distinguished).
Keha-/minakontseptsioon ilmub Matthewsi tõlkes ähmasemalt: ta ei ütle otsesõnu, et lüüriline mina uitab võõra ja väiksena hotellis, mida ta ise kehastab. Seos skeletthotelli ja teises stroofis kirjeldatavate ruumide vahel on nõrgem kui algtekstis, sest sõna places ei pruugi lugeja tingimata mõista hotelli siseruume tähistavana, kuigi corridors järgmises reas viitab juba rohkem hotellile. "Mina" päevapoolt tunduvad esindavat hoopis teksti ilmunud magavad külastajad. Seetõttu tundub loogilisem ka passiivne hoiak viimases stroofis: where I shall be carried / When I have to go from here (aga siin on mina ainsuses, nii et ei hõlma vist teisi hotellis kondajaid).
Lõppeks annab tõlge siiski edasi lähtetekstiga sarnast identiteediärevust ja kõhedustunnet alateadvuse ees (kes olen mina, kui ma polegi üheselt haaratav tervik, vaid mingi arusaamatu labürint, kui minus tegutsevad kõiksugu kontrollimatud jõud, ja mis minust siis alles jääb, kui "õitsev skelett" enam ei õitse?).
Matthewsi tõlkega võrreldes on "Tuulelaeva" tõlge üldiselt alalhoidlikum. Teises-kolmandas stroofis on säilinud loeteluvõte. Tähendused pole laiali aetud, vaid püsivad enam-vähem samades ridades kus lähtetekstis. Üht-teist on siiski lisandunud, kadunud ja omapäraselt tõlgendunud. Üldist ärevat tooni segab näiteks (nähtavasti riimi nimel sisse toodud) sõnavalik capers, mis jätab kolmanda stroofi pahaendelistest tegelastest ootamatult kergemeelse mulje.
Eriti kahe tõlke võrdlemine juhib tähelepanu Alveri eestikeelsete väljendite avaratele tõlgendusvõimalustele. Kui näiteks "viirastus, meeltepett" on Matthewsi tõlgenduses phantom, paranormaalne nähtus, mis mõjutab meeli nagu nõidus (spell), siis "Tuulelaevas" on see taandunud aju talitlushäirele. Hardusest hell ohver aga on "Tuulelaevas" mitte ohvriand, vaid kannatanu või kannataja, kelle kesta hellust on kirjeldatud peaaegu kannibalistlike alatoonidega: a victim's soft tender shell. "Tuulelaeva" tõlkes on õudus ja võõrastus veel tugevam kui lähtetekstis, sest luulemina on kirjeldatud kui sissetungijat (I'm an intruder in my own skin), öiseid ringihiilijaid aga on nimetatud külalisteks (kuigi neil on võltsitud dokumendid), kellel oleks niisiis justkui suurem õigus hotellis viibida. Ühtlasi muutub veel tungivamaks küsimus, kus on siis luulemina õige koht, kui ta iseendasse ei kuulu.
Kokkuvõtteks. Millest ma kirjutada ei oska
Ingliskeelse Alveri tõlkelugu jälgides tuleb tõdeda, et luule tõlkimine on ühelt poolt peen klaaspärlimäng, teisalt aga väga vastutusrikas üritus. Ei saa vist öelda, et luuletõlked Eestile vabaduse ja rahvusvahelise tunnustuse tõid (kuigi ei saa ka öelda, et ei toonud). Igal juhul avaldab muljet, et Alveri (ja paljude teiste) luulet on siiski 30ndate lõpust tänapäevani nii palju tõlgitud: et mingid inimesed on luulesse ja selle tõlkimisse nii palju uskunud, et (teises keeles kättesaadavaks tehtud) luule justkui tõestaks kõige paremini eesti kultuuri väärtuslikkust ja eluõigust maailmas. Et "vaadake, see on kultuur, kus kirjutatakse selliseid tekste!" on mingis maailmas, mingis ringis täiesti valiidne argument. Kultuuri eluõigust tõestatakse kultuuri võimega luua ilu. Ükskõik kui tõhusaks sellist tegevust lõppude lõpuks hinnata, on selline hoiak kuidagi liigutav ja imetlust äratav.
Aga vastust küsimusele, kuidas mu kujuteldav lugeja Alverit näeb, ei tea ma endiselt. Ja kas ma tegelikult tahtsingi teada? Pigem tahtsin võib-olla lihtsalt (kuni ülikool veel pakkus õigustust sellise suurepärase turuväärtuseta tegevuse täiskohaga harrastamisele) vaadata eesti luulet teistsuguses peeglis ja kontempleerida sealjuures korduma kippuvaid küsimusi, nagu kuidas selline võimatu asi nagu (luule)tõlge saab ikkagi olemas olla. Mis teeb tõlke elusaks? Kuidas kanda ühest tekstist teise üle "müstiline fluidum" [22]? Kas lause või värss, nagu kiivergi, peab kas õitsema või roostetama? Kui tõlkijal ei õnnestu esialgu tekstist seestuda, siis kas käsitööoskuste abil korralikult kokkupandud lausesse on võimalik elu sisse puhuda või on see pigem nagu surnud konna koibade elektrifitseerimine? Kas lausel on hing, kas selleks, et panna lause tiivaotsteni võbisema ja lugeja õndsusest judisema, on vaja ainult suurepärast tehnikat, või (ka) õnne, seestumist, vaimusugulust, võlukunsti või midagi viiendat?
Neid tõlkeid lugedes ja oma reaktsioone jälgides tekib igatahes tahtmine provotseerivalt küsida, kas tõlge, kus tõlkija pole mõnikordki lasknud lausel iseseisvuda, selle pingel (või müstilisel fluidumil või kuidas seda iganes nimetada) ennast korrakski täpsusest, kohusetundest ja ettevaatlikkusest eemale rebida, saab üldse elus olla. (Jah – täpsusest, kohusetundest ja ettevaatlikkusest saab muidugi eemalduda ka täielikku mädasohu.) Või nagu Anne Lange kirjutab (Orast käsitledes, aga vist üldkehtivalt): ""Ilujuur eks ole julgus," ütleb Pasternak, ja nii on ka tõlkijal vaja omajagu julgust. Muidugi mitte jultumust. Tõlkija ise teinekord neil kahel ehk vahet teha ei oska. Siis näitavad teised talle varsti kätte tema vea." [23]
Aga siit algab juba tõesti fantastiline spekulatsioon [24], millest ma plaanisin tegelikult selle artikli kirjutada, aga ei osanud.
[1] Nüüdseks juba ilmunud: Hilary Bird (toim., tlk), An Introduction to Estonian Literature. Bloomington, Ind.: Slavica, 2018.
[2]"Maalija lõvipuuris", "Kannibal", "Titaanid", "Raudne taevas", "*** Mitte viirastus, meeltepett", "Rätsep Mure", kuues kild "Kuuest killust", "Tähetund", "Eluhelbed", "Võlg" ja "Korallid Emajões".
[3] Anne Marie Louis, Jorge Luis Borgese tõlkekäsitus. Vikerkaar, 2000, nr 2–3, lk 127.
[4] Hasso Krull, Ninniku: lähtekoht ja kavatsused. Sirp, 15.06.2001.
[5] Almost five years ago, I read an English translation of "Tähetund" by Betti Alver (George 1993: 9) while I was finishing up my undergraduate work in the United States. With just the first two lines of the poem — "Mis küsib elulahkmel heitlik maru! / Kuid sina enesele annad endast aru." — I was captivated by the strength of Alver's language (even in its translation) and the poetry of her ideas, and I knew I wanted to read her work in its original Estonian. I was at a crossroad in my own life, so to say, and her words gave me a direction, a place. – Michelle Theresa Mueller, The Use of Repetition in Betti Alver's Poetry: A Stylistic Analysis. Magistritöö, Tartu Ülikool 2015, lk 3. Jutt on Astrid Ivaski tõlkest: The errant storm does not ask many questions / at life's crossroad. / It is ultimately you who has to answer / for yourself – Emery George (toim.), Contemporary East European Poetry: An Anthology. New York, Oxford: Oxford University Press, 1983 [2. trükk 1993].
[6] Aliki Barnstone, Willis Barnstone (toim.), A Book of Women Poets from Antiquity to Now: Selections from the World Over. Revised, and with an Expanded Section of American Poets. New York: Schocken Books 1992 [1. väljaanne 1980]. Alverilt (Eesti ja üldse nt Balti riikide ainsa esindajana) on sinna valitud "Maalija lõvipuuris", "Rätsep Mure", "Raudne taevas" ja "Titaanid" (tlk Willis Barnstone ja Felix Oinas).
[7] Vt nt Walter Cummins (toim.), Shifting Borders: East European poetries of the eighties. Rutherford [jt]: Fairleigh Dickinson University Press. 1993. Juba kujundliku pealkirja panek paistab andvat paraja turundusliku võidu E. George'i antoloogia ees, rääkimata Burton Raffeli eessõnast, mis kinnitab, et Ida-Euroopa luule on "väga teistsugune" ning (olnud) enam-vähem elu ja surma küsimus. Alverilt sisaldab "Tähetundi", "Võlga" ja "Koralle Emajões" (tlk Elmar Maripuu).
[8] William Kleesmann Matthews (koostanud, tõlkinud), Anthology of Modern Estonian Poetry. Gainesville: University of Florida Press, 1953.
[9] Ernest Howard Harris, Literature in Estonia. London: Boreas Publishing, 1943.
[10] Eriti võluvalt möönab seda Emery George: Ida-Euroopa olevat suurele osale Ameerika publikust lihtsalt "raudse eesriide tagune" või paremal juhul "vana kodumaa", kust pärinevad "vanaemad, head retseptid ja Dracula"; et see piirkond on aga "sama inimlik ja tsiviliseeritud kui meie" (s.t Ameerika) ja et seal veel pealekauba head luulet kirjutatakse, võivat "meeldivalt üllatada" neidki, kes on Ida-Euroopa kultuuriga "keskmisest paremini kursis" – Emery George (toim.), Contemporary East European Poetry: An Anthology, lk xxxiii–xxxvii).
[11] Emery George (toim.), Contemporary East European Poetry: An Anthology, lk xxxvi.
[12] 1979. aasta artiklis "Reflections of Estonia's fate in the poetry of Betti Alver and Jaan Kaplinski" (Journal of Baltic Studies, Vol X, nr 4, 1979, lk 352–360) on Ivask okupatsiooni teemal väga selgesõnaline.
[13] Aare Pilv, Poeetilisest mõõtmest. Tõlkija hääl IV, 2016, lk 39.
[14] Peeter Torop, Tõlge ja/kui retseptsioon. Kultuurimärgid. Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 20.
[15] Aare Pilv, Täitsa ja need teised sõnad. Tõlkepoeetiline visand. Tõlkija hääl VI, 2018, lk 162.
[16] Jaan Kaplinski, Klassikaeepos tänapäevakeeles. "Kalevala". Looming 1986, nr 5, lk 639.
[17] Märt Väljataga, Tõlkida värssi. Tõlkija Hääl III, 2015, lk 48.
[18] Emery George (toim.), Contemporary East European Poetry: An Anthology.
[19] Aare Pilv, Poeetilisest mõõtmest, lk 38.
[20] Anne Lange, Luuletaja ja tema tõlkija. Looming, 2004, nr 11, lk 1716.
[21] Doris Kareva (koost.). Tuulelaeval valgusest on aerud: valik eesti moodsat luulet = Windship with oars of light: Estonian modern poetry. Tõlkijad Elmar Maripuu, Sam Hamill, Riina Tamm, Külliki Saks, David McDuff, Ivar Ivask, Inna Feldbach, Alan Trei, Richard Adang, Ritva Poom, Enn Soosaar, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Toomas Hendrik Ilves, Talvi Laev, Gabriella Mirollo, Tarmo Urb, Paul Saagpakk, Erkki Sivonen, Tiit Kusnets. Tallinn: Huma 2001. Üksikute tekstide tõlkijaid pole nimepidi välja toodud, mida eessõnas on põhjendatud sellega, et mõned tõlked on "mitmekordse toimetamise käigus hoopis üheks sulanud, nii et autorsust on sageli raske määratledagi" (lk 6).
[22] Hasso Krull, Klassikalise eesti keele poole (ehk üleskutse heterorütmiale). Tõlkija Hääl VI, 2018, lk 32–33.
[23] Anne Lange, Luuletaja ja tema tõlkija, lk 1716.
[24]"Keel üldiselt ja tõlkimine eriti on valdkonnad, mis annavad toitu kõige fantastilisematele spekulatsioonidele." –
Märt Väljataga, Tõlkimise teooriast ja praktikast. Sirp, 27.11.2008. | Mirjam Parve. Miks need lillekiivrid siis ikkagi roostega ei kattu, mh? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paar aastat tagasi kirjutasin magistritöö Betti Alveri tekstide tõlgetest inglise keelde. Tõlkeid õnnestus eri väljaannetest välja traalida üle seitsmekümne – varaseimad pärit juba kolmekümnendate lõpust, viimased sel hetkel alles ilmumas [1]. Proovisin uurida, mida need tõlked teevad, ja mõneti ka, mida tõlkijad (või koostajad) tahavad, et need teeksid, niivõrd kui sellest on võimalik aru saada. Uurimisküsimuse püstitamiseks kujutlesin lugejat, kes ei oska eesti keelt ja tahab millegipärast teada, kes on Betti Alver ja kuidas ta kirjutab. See hüpoteetiline lugeja otsustas, et huvitav oleks lähemalt vaadata just kordustõlkeid (neid leidus üheksast luuletusest [2], tõlgete ilmumisaeg 1950.–2002. a).
Kui metsas tõlkub luule, aga keegi seda ei loe (?)…
Tagantjärele olen hakanud mõtlema, et Alveri luule ingliskeelsete tõlgete uurimine on mingis mõttes üsna absurdne, võimatutelt alustelt lähtuv ettevõtmine. (Luule)tõlketeooriat (vähemalt seda huvitavamat sorti teooriat, mis peab luulet ja tõlget elusateks asjadeks) arendades eeldatakse minu arusaamist mööda enamasti, et tõlge sihtkultuuris kuidagi funktsioneerib, sellega suhestub: võlub või ärritab lugejaid, kujundab uut poeetikat – võtab ühe küljega koha sisse SIIN, et teisega esindada seda, mis on SEAL (ja siis võib vaielda, kumb külg on olulisem). Aga kui palju üldse ingliskeelses kultuuriruumis tõlkeid loetakse, rääkimata luuletõlgetest, rääkimata, taevas hoia, väikesest obskuursevõitu kultuurist pärit surnud (s.t (teadaolevalt) mitte festivale väisava) luuletaja luule tõlgetest? Kui Borges rõõmustab selle üle, et ta Homerost kreeka keeles lugeda ei oska [3], siis kuidas üldse läheneda tõlgetele, millest mõnda loeb võib-olla (kui pessimistlik olla) arvuliselt rohkemgi selliseid inimesi, kes eestikeelset teksti mõistavad ja kellel on eestikeelsest tekstist juba oma ettekujutus olemas, kui neid, kes eesti keelt ei oska? Mis on selliste tõlgete funktsioon?
Kui niisiis tõlke kvaliteedikriteeriumiks pidada seda, et uus tekst "pääseb oma keeleruumis mõjule ja veenab lugejat, et niisugune luule on olemas" [4], siis kuidas hinnata ingliskeelseid tõlkeid Alveri luulest? Kas need on kellelegi mõjunud, kedagi veennud? (Tegelikult on küll, vähemalt ühte inimest. [5]) Tõlke reaalset mõjulepääsemist tunduvad väga palju mõjutavat tekstivälised tegurid, näiteks tõlkija isiku tuntus, elus autori esinemised; tõlgete paigutumine laiemasse konteksti väljaandes või sarjas; luuletaja eluloo ja kultuuritausta reklaamimine, vahest natuke eksotiseerivgi; väljaande pilkupüüdev kujundus jms: näiteks kahtlustan, et Alveri luule leiab tõenäolisemalt lugejaid maailma naiste luule [6] või Ida-Euroopa luule antoloogia koosseisus, eriti kui kogumik on pisut kirgikütvalt pealkirjastatud, ees- ja järelsõnastatud [7].
Legendi tõlkimise (ja lugemise) krambid
Esimene BAd sisaldav tõlkeantoloogia, põhjaliku eessõnaga esinduslik valik luulet rahvalauludest arbujateni, pidi ilmuma 1939. aasta lõpus, aga avaldati lõpuks 1953. aastal [8], esimesed ilmunud tõlked (kaks luuletust eesti kirjandust tutvustavas brošüüris) jäävad aastasse 1943 [9]. Seega ei jõudnud ühtki tõlget ingliskeelse avalikkuse ette enne, kui Alver sai osaks kadunud kuldaja müüdist – s.t kontekstis, kus ta oleks lihtsalt üks huvitav noor luuletaja ega peaks esinema eesti kultuuri traagiliselt läbilõigatud tulevikulootuste, ajaloo ebaõigluse kiuste kõrget kunsti harrastava ja õilsaks jääva poeedi vms näitena.
Ees- ja järelsõnades või muudes peritekstides ongi Alverit (vähemalt 60ndatest 90ndateni) üsna läbivalt kujutatud näitena sellest, kuidas luule on rõhutud rahva südameveri, lohutus, innustus, ellujäämise, väärtuste ja identiteedi loomise ja hoidmise vahend. Ei puudu väljendid nagu "kultuuri mõõk", "tõevalvur", "vaimuvardja", "moraalne selgroog", "rahva ühtsuse allikas", luuletaja kui tark (sage) jne. Osutatakse aga ka eesti ja/või Ida-Euroopa kirjanduse üldinimlikule huviväärsusele ja rahvusvaheliselt arvestatavale tasemele [10]. Paljud enne Nõukogude Liidu lagunemist ilmunud kogumikud ja artiklid näivad olevat koostatud mitte ainult huvitava, nauditava ja rikastava kirjanduse tutvustamiseks, vaid ka rohkem või vähem looritatud meeldetuletusena, et kuskil on rahvad, kellel on oma kultuur ja keel, aga kellelt on iseseisvus jõuga ära võetud. Vähemalt 1990ndateni jäävad peritekstides harva mainimata poliitilised teemad – eks olnud Nõukogude okupatsiooni ajal juba eesti luule avaldamine inglise keeles, veel enam aga Eesti ajaloost kirjutamine suhteliselt poliitiline tegevus. Hilisemates väljaannetes pole ajalooteemad arusaadavalt enam nii pingestatud.
Kontrastina on 1983. aasta Ida-Euroopa luule antoloogia peatoimetaja Emery George'i eessõna rõhutatult apoliitiline, isegi antipoliitiline, sedastades, et tekstide valimisel on toimetus vältinud muu hulgas "ülipatriootlikke hoiakuid" ja "värsivormis poliitilist aktivismi", katseid väljendada ühiskonnas tajutud ebaõiglust, "olgu siis tegelikku või kujutletut", sest õigustatud protestis polevat küll midagi halba, kuid "selle koht ei ole luules". Antoloogiasse valitud luuletused pidid seega "olema kirjutatud selleks, et kirjutada luuletus", mitte selleks, et kommenteerida poliitikat. Luule peaks George'i meelest olema "erapooletu sõnakasutus" (disinterested use of words), mistõttu "[l]uule, mis avaldab arvamust [ speaks up ], ei ole enam luule", vaid muutub juba "millekski muuks". George taunib siiski eelkõige otsesõnalist poliitilist retoorikat: "Head luuletajad oskavad kommenteerida poliitikat nii, et kirjutavad samas ikkagi luuletuse." [11] Lugedes Ivar Ivaski eessõna Eesti peatükile, jääb mulje, nagu sedagi oleks vaat et tsenseeritud, sest silmatorkavalt on jäetud mainimata Nõukogude okupatsioon, kuigi on kirjeldatud selle tagajärgi. [12] Poliitilisus on seega tegelikult kohal tungiva eitamise kaudu. Tekstivalik BA-lt on aga kõigi antoloogiate seas vast kõige kontsentreeritumalt poliitiline ("Tähetund", "Raudsed närvid", "Kild" ja "Tuulelapsed") ja ka tõlkestrateegia pole analüüsitud tõlgetes mahendav (tõlkijad Ivar ja Astrid Ivask).
Kui üldiselt on peritekstides Alverile siiski omistatud peaaegu et rahvusliku vastupanuvõitleja funktsioon ning mainitakse tõlgetega kaasnevat püüdu tõmmata Eestile ja eesti kultuurile rahvusvahelist tähelepanu, siis kerge vastuoluna tõusevad BA-lt tõlkimiseks valitud tekstides esile pigem abstraktsed ja üldinimlikud teemad, esteetika ja eetika (noore Alveri idealism, kunstipreesterlus, individualism ja kogemustejanu; hilisema Alveri filosoofilisus, eetilisuse ja inimlikkuse põhimõtted), varasemate tõlgete puhul ka klassikaline vorm.
Paljud tõlkijad on väliseestlased. Mõne jaoks on Alver kaasaegne (ja osa traumaatilisest kodukaotusest), teise jaoks lapsepõlvest peale tuttav legend. On ka tõlkijaid (kes tavaliselt tõlgivad tandemis mõne eestlasega), kelle jaoks Alver on tõenäoliselt üks eiteamitmesajast maailma naisluuletajast või lihtsalt mingi tuttava väliseestlase väike tõlkeprojekt. Esimestel juhtudel on ilmselt oht minna austusest ja vastutusest krampi või keerata pühalikkuse vint üle, viimasel juhul oht jääda pealiskaudseks. Projekt tõlkida luulet (muu hulgas) kultuuri eluõiguse tõestamiseks või maailmapoliitilisele ebaõiglusele tähelepanu juhtimiseks võib üldse ilmselt olla päris halvavalt vastutusrikas ettevõtmine.
Nii mõnigi tõlkija paistab niisiis ajaloolise sattumuse, aga ka tõlkepoeetika poolest seisvat näoga pigem lähte- kui sihtkultuuri poole. Selliseks kippus ka minu positsioon lugejana. Seepärast võtsin appi oma kujuteldava lugeja – mul oli ilma temata raske hoiduda tõlgetes algteksti kaja kuulatamast, tuttavat mõju otsimast, ja pettumast, kui mõju on teistsugune. Luuletõlget pole mõtet lugeda kui "leia 1000 erinevust" mõistatust.
Tõlke lugemine ja usaldamine eeldab samas muidugi mingisuguse läbipaistvuse illusiooni alalhoidmist. Tõlge on ikkagi (Aare Pilve sõnadega) signaal algteksti kohta – tõlkija aga valib, mida tõlkega "lugejate teadvuses korda saata" [13]. Kui proovida lugejana teatava pingutusega seista näoga mõlemas suunas, hakkavad mõned läbipaistmatuse kohad tunduma huvitavad, mitte enam häirivad. Huvitav on, mis tõlkes irdub, hälbib, võsusid ajab. Hälbitakse vahel muidugi lihtsalt saamatusest, halvaloomulises suunas, aga ka healoomulises, uutmoodi avavas, kommentaarina, selles mõttes nagu iga tõlge on "originaali implitsiitne kriitika, s.t. [---] peegeldab oma suhtumist algteksti samastumise-eristumise skaalal" [14] ja hea tõlge "mitte pelgalt ei kopeeri, vaid jätkab teksti elu, koheldes seda elava vestluskaaslasena, võimaldades sel ometi ka iseendaks jääda – sest muidu ju poleks, kellega vestelda" [15].
"Miks lillekiivrid roostega ei kattu?" – Tõlge Why helmets rust unless they bloom and flower? (kus unless -konstruktsioon on põhimõtteliselt tõlkija Elmar Maripuu omavoliline lisandus-tõlgendus) aitab mul võib-olla rohkemgi Alveri mõistatuslikust reast aru saada kui üsna sõnasõnaline Why flower-helmets do not rust? (Astrid Ivaski tõlge). Võib-olla saabki igast kiivrist teha lillekiivri. Ja õitsemine ongi ainus pääs roosteminekust.
Formalistid ja kontentistid
Tõlkeid lugema asudes eeldasin, et tõlkijate lähenemised jagunevad kahte lehte umbes nii, nagu Jaan Kaplinski on eristanud "formaliste", kelle jaoks dominant on teksti vorm, ja "kontentiste", kes "luulet tublisti proosalähedasemaks tõlkides säilitavad ometi olulisi sisulisi jooni". [16] Analüüsimaterjali lähemalt vaadates ilmnes (nagu ikka), et formalismi ja kontentismi vahel on pigem õige hägune piir. "Olulised sisulised jooned" ja teksti tundetoon võivad paigast põruda nii formalistlikus tõlkes (kui värssi lahjendatakse täitesõnadega ja punnitatakse kohatuid riime) kui ka vabavärsstõlgetes (mille väljendus võib paradoksaalsel kombel muutuda ilmetuks ja nüansivaeseks). Mõnikord ilmnes, et suur osa sügavmõttelise teksti mõttesügavusest võib tuleneda peamiselt sellest, kuidas keel nii loomulikult oma vormi võtab, tõlkes mõjuvad mõtted ilma vormi toeta aga kuidagi pisut banaalsena (nt aforistliku "Killu" puhul – "Tähtsad mõtted riisuvad rahu" jne). Aga on ka väga mõjuvaid vabavärsstõlkeid, kus kujundid tõesti jäävad "hapralt ja alasti seisma – ja nende mõju võib osutuda võimsamaks ja kummastavamaks kui vormilises tõlkes" [17], näiteks Astrid Ivaski tõlge "Tähetunnist" [18]. Nii et jõuame jälle igava tõdemuseni: igat moodi saab hästi ja saab halvasti.
Kõigist tõlkijatest ja nende huvitavusest ma siin kirjutada ei jõua. Pikemalt jäin magistritööd kirjutades aga mõtlema W. K. Matthewsi 1953. aasta antoloogias ilmunud tõlgete üle, mille vormitruudus teatud juhtudel pani (vähemalt sellise lugeja, kes on õrnas eas pisut ebatervel määral arbujate luules ligunenud) puhtaistilisest äratundmisest isegi võpatama. Sealjuures võis ta sõnasõnalisest semantilisest ekvivalentsusest lausa jahmatavalt eemalduda, aga sellest hoolimata jätavad paljud tõlked mulje mingist struktuursest, põhimõttelisemast sisulisest vastavusest.
Mõnikord tundub, nagu oleks tähendus mööda tõlget laiali määritud või uutmoodi ümber jutustatud, nii et see kohati ületab (vähemalt eesti kultuuris) enam-vähem aktsepteeritud formalistliku tõlkekontseptsiooni piirid (Aare Pilve sõnastuses "luuletõlge on eeskätt algteksti kõlaliselt jäljendades võimalikult samasisulise luuletuse kirjutamine" [19]) ja muutub juba üpris jultunud ümberluuletamiseks. Aga millegipärast mõjub see pigem leidlikkuse kui hoolimatusena, tulemus on ikka kuidagi alverlik (ja minu meelest mitte ainult vormi tõttu). Vahel, nagu öeldud, on Matthewsil siiski ka pisut otsitud riime ja sisulist lahjenemist.
Orase kohta kirjutab Anne Lange: "Vastuvoolu on tema tõlkimine igas mõttes: kes siis riimis veel inglise keeles Baudelaire'i, Valéryd või Rilket, või kes tõlkis Talvikut viiekümnendail. Irdne oli aeg, irdsed kirjanduslood ja riimid. Oras on aga poliitiliselt ja poeetiliselt trotslik ning solidaarne kadunud ajaga, mida talle on oluline mäletada." [20] Ma ei tea inglise tõlkeloost piisavalt, et hakata oletama, kas Matthews 30ndatel-40ndatel inglise keeles riimides (ja muid valikuid tehes) arvas neid peavooluga sobituvat või proovis just rõhutatult vastanduda, või ei mõelnudki eriti sihtkultuuriga suhestumisele, vaid üritas lihtsalt edasi anda seda, mis tema meelest tähtis.
Vaatan üksikasjalikumalt kaht formalistlikku tõlget luuletusest "*** Mitte viirastus, meeltepett" (see tekst on minu jaoks alati päris salapärane olnud, miska tõlkijate abi tõlgendamisel on teretulnud), üks on Matthewsi oma, teine kogumikust "Tuulelaeval valgusest on aerud" [21]:
BA 1936
Mitte viirastus, meeltepett
ega ohver, hardusest hell —
vaid tohutu suur hotell
on mu õitsev skelett.
Neid lifte ja treppe ja käike,
neid peegleid ja uksi ja tube!
Olen eneses võõras ja väike,
ning mul on jube.
Siis kui pimedaks tehakse toad,
tulevad hiilides nagu kassid
need, kel kaasas on valepassid,
võõrad sõnad ja haljad noad.
Tunnen: otsekui tolmav kriit
iga hoiatus kuivab suhu.
Kui ma teaksin vaid, kuhu, kuhu
kõik me reisime ükskord siit?
Matthews 1953
Not a phantom to work upon
The sense like a mocking spell,
But a labyrinthine hotel
Is my flowering skeleton.
These frank and these secret places!
These corridors winding to error!
The mirrors disclose strange faces;
My heart beats terror.
When lights in the rooms are extinguished
And the weary guests are sleeping,
Bent treacherous shapes come creeping,
Whose eyes cannot be distinguished.
Through multiplying fear
I feel my mouth grow arid:
If I knew where I shall be carried
When I have to go from here!
" Tuulelaeval valgusest on aerud" 2001
Not the dream of a disordered brain
or a victim's soft tender shell —
but a colossally grand hotel
that's my skeletal frame.
Stairways, lifts and doors leading in,
passageways, mirrors and halls.
I'm an intruder in my own skin
and it all utterly appals.
The lights go out, the night revives.
Creeping like cats to their capers,
out come the guests with forged papers,
foreign tongues and razor-sharp knives.
Like chalk in my gullet, fear
shrivels up every cry of warning.
If only I could learn before morning
where, oh where, do we all go from here?
[Kaldkiri märgib kohti, mida võiks pidada tõlkija loominguliseks tõlgenduseks; allajoonimine lisandusi (piir on muidugi ähmane).]
Matthewsi tõlke omapära on algtekstist märksa suurem hulk värvikaid epiteete, tihti ootamatuid ja kummastavaid: mocking spell; labyrinthine hotel, flowering skeleton; strange faces, weary guests, bent treacherous shapes, multiplying fear. Epiteedid ongi tõlke põhiline vahend võõrastava meeleolu loomiseks.
Tõlkesse on tekkinud uusi kujundeid, mis ei tulene otseselt lähtetekstist, aga sobituvad üldiselt kujundisüsteemi ja meeleollu. Erinevate ruumide ja ruumiosade loetelu teises stroofis on kokku võetud taas epiteetidega these frank and these secret places, eraldi välja toodud ainult koridorid ja peeglid, kuhu paigutub enesevõõrastus. Jubedustunne väljendub südametukses (my heart beats terror); valepasse, võõraid sõnu ja haljaid nugasid kandvad kahtlased kujud on inglise keeles samuti kahtlased, kuigi teistmoodi kirjeldatud (Bent treacherous shapes come creeping, / Whose eyes cannot be distinguished).
Keha-/minakontseptsioon ilmub Matthewsi tõlkes ähmasemalt: ta ei ütle otsesõnu, et lüüriline mina uitab võõra ja väiksena hotellis, mida ta ise kehastab. Seos skeletthotelli ja teises stroofis kirjeldatavate ruumide vahel on nõrgem kui algtekstis, sest sõna places ei pruugi lugeja tingimata mõista hotelli siseruume tähistavana, kuigi corridors järgmises reas viitab juba rohkem hotellile. "Mina" päevapoolt tunduvad esindavat hoopis teksti ilmunud magavad külastajad. Seetõttu tundub loogilisem ka passiivne hoiak viimases stroofis: where I shall be carried / When I have to go from here (aga siin on mina ainsuses, nii et ei hõlma vist teisi hotellis kondajaid).
Lõppeks annab tõlge siiski edasi lähtetekstiga sarnast identiteediärevust ja kõhedustunnet alateadvuse ees (kes olen mina, kui ma polegi üheselt haaratav tervik, vaid mingi arusaamatu labürint, kui minus tegutsevad kõiksugu kontrollimatud jõud, ja mis minust siis alles jääb, kui "õitsev skelett" enam ei õitse?).
Matthewsi tõlkega võrreldes on "Tuulelaeva" tõlge üldiselt alalhoidlikum. Teises-kolmandas stroofis on säilinud loeteluvõte. Tähendused pole laiali aetud, vaid püsivad enam-vähem samades ridades kus lähtetekstis. Üht-teist on siiski lisandunud, kadunud ja omapäraselt tõlgendunud. Üldist ärevat tooni segab näiteks (nähtavasti riimi nimel sisse toodud) sõnavalik capers, mis jätab kolmanda stroofi pahaendelistest tegelastest ootamatult kergemeelse mulje.
Eriti kahe tõlke võrdlemine juhib tähelepanu Alveri eestikeelsete väljendite avaratele tõlgendusvõimalustele. Kui näiteks "viirastus, meeltepett" on Matthewsi tõlgenduses phantom, paranormaalne nähtus, mis mõjutab meeli nagu nõidus (spell), siis "Tuulelaevas" on see taandunud aju talitlushäirele. Hardusest hell ohver aga on "Tuulelaevas" mitte ohvriand, vaid kannatanu või kannataja, kelle kesta hellust on kirjeldatud peaaegu kannibalistlike alatoonidega: a victim's soft tender shell. "Tuulelaeva" tõlkes on õudus ja võõrastus veel tugevam kui lähtetekstis, sest luulemina on kirjeldatud kui sissetungijat (I'm an intruder in my own skin), öiseid ringihiilijaid aga on nimetatud külalisteks (kuigi neil on võltsitud dokumendid), kellel oleks niisiis justkui suurem õigus hotellis viibida. Ühtlasi muutub veel tungivamaks küsimus, kus on siis luulemina õige koht, kui ta iseendasse ei kuulu.
Kokkuvõtteks. Millest ma kirjutada ei oska
Ingliskeelse Alveri tõlkelugu jälgides tuleb tõdeda, et luule tõlkimine on ühelt poolt peen klaaspärlimäng, teisalt aga väga vastutusrikas üritus. Ei saa vist öelda, et luuletõlked Eestile vabaduse ja rahvusvahelise tunnustuse tõid (kuigi ei saa ka öelda, et ei toonud). Igal juhul avaldab muljet, et Alveri (ja paljude teiste) luulet on siiski 30ndate lõpust tänapäevani nii palju tõlgitud: et mingid inimesed on luulesse ja selle tõlkimisse nii palju uskunud, et (teises keeles kättesaadavaks tehtud) luule justkui tõestaks kõige paremini eesti kultuuri väärtuslikkust ja eluõigust maailmas. Et "vaadake, see on kultuur, kus kirjutatakse selliseid tekste!" on mingis maailmas, mingis ringis täiesti valiidne argument. Kultuuri eluõigust tõestatakse kultuuri võimega luua ilu. Ükskõik kui tõhusaks sellist tegevust lõppude lõpuks hinnata, on selline hoiak kuidagi liigutav ja imetlust äratav.
Aga vastust küsimusele, kuidas mu kujuteldav lugeja Alverit näeb, ei tea ma endiselt. Ja kas ma tegelikult tahtsingi teada? Pigem tahtsin võib-olla lihtsalt (kuni ülikool veel pakkus õigustust sellise suurepärase turuväärtuseta tegevuse täiskohaga harrastamisele) vaadata eesti luulet teistsuguses peeglis ja kontempleerida sealjuures korduma kippuvaid küsimusi, nagu kuidas selline võimatu asi nagu (luule)tõlge saab ikkagi olemas olla. Mis teeb tõlke elusaks? Kuidas kanda ühest tekstist teise üle "müstiline fluidum" [22]? Kas lause või värss, nagu kiivergi, peab kas õitsema või roostetama? Kui tõlkijal ei õnnestu esialgu tekstist seestuda, siis kas käsitööoskuste abil korralikult kokkupandud lausesse on võimalik elu sisse puhuda või on see pigem nagu surnud konna koibade elektrifitseerimine? Kas lausel on hing, kas selleks, et panna lause tiivaotsteni võbisema ja lugeja õndsusest judisema, on vaja ainult suurepärast tehnikat, või (ka) õnne, seestumist, vaimusugulust, võlukunsti või midagi viiendat?
Neid tõlkeid lugedes ja oma reaktsioone jälgides tekib igatahes tahtmine provotseerivalt küsida, kas tõlge, kus tõlkija pole mõnikordki lasknud lausel iseseisvuda, selle pingel (või müstilisel fluidumil või kuidas seda iganes nimetada) ennast korrakski täpsusest, kohusetundest ja ettevaatlikkusest eemale rebida, saab üldse elus olla. (Jah – täpsusest, kohusetundest ja ettevaatlikkusest saab muidugi eemalduda ka täielikku mädasohu.) Või nagu Anne Lange kirjutab (Orast käsitledes, aga vist üldkehtivalt): ""Ilujuur eks ole julgus," ütleb Pasternak, ja nii on ka tõlkijal vaja omajagu julgust. Muidugi mitte jultumust. Tõlkija ise teinekord neil kahel ehk vahet teha ei oska. Siis näitavad teised talle varsti kätte tema vea." [23]
Aga siit algab juba tõesti fantastiline spekulatsioon [24], millest ma plaanisin tegelikult selle artikli kirjutada, aga ei osanud.
[1] Nüüdseks juba ilmunud: Hilary Bird (toim., tlk), An Introduction to Estonian Literature. Bloomington, Ind.: Slavica, 2018.
[2]"Maalija lõvipuuris", "Kannibal", "Titaanid", "Raudne taevas", "*** Mitte viirastus, meeltepett", "Rätsep Mure", kuues kild "Kuuest killust", "Tähetund", "Eluhelbed", "Võlg" ja "Korallid Emajões".
[3] Anne Marie Louis, Jorge Luis Borgese tõlkekäsitus. Vikerkaar, 2000, nr 2–3, lk 127.
[4] Hasso Krull, Ninniku: lähtekoht ja kavatsused. Sirp, 15.06.2001.
[5] Almost five years ago, I read an English translation of "Tähetund" by Betti Alver (George 1993: 9) while I was finishing up my undergraduate work in the United States. With just the first two lines of the poem — "Mis küsib elulahkmel heitlik maru! / Kuid sina enesele annad endast aru." — I was captivated by the strength of Alver's language (even in its translation) and the poetry of her ideas, and I knew I wanted to read her work in its original Estonian. I was at a crossroad in my own life, so to say, and her words gave me a direction, a place. – Michelle Theresa Mueller, The Use of Repetition in Betti Alver's Poetry: A Stylistic Analysis. Magistritöö, Tartu Ülikool 2015, lk 3. Jutt on Astrid Ivaski tõlkest: The errant storm does not ask many questions / at life's crossroad. / It is ultimately you who has to answer / for yourself – Emery George (toim.), Contemporary East European Poetry: An Anthology. New York, Oxford: Oxford University Press, 1983 [2. trükk 1993].
[6] Aliki Barnstone, Willis Barnstone (toim.), A Book of Women Poets from Antiquity to Now: Selections from the World Over. Revised, and with an Expanded Section of American Poets. New York: Schocken Books 1992 [1. väljaanne 1980]. Alverilt (Eesti ja üldse nt Balti riikide ainsa esindajana) on sinna valitud "Maalija lõvipuuris", "Rätsep Mure", "Raudne taevas" ja "Titaanid" (tlk Willis Barnstone ja Felix Oinas).
[7] Vt nt Walter Cummins (toim.), Shifting Borders: East European poetries of the eighties. Rutherford [jt]: Fairleigh Dickinson University Press. 1993. Juba kujundliku pealkirja panek paistab andvat paraja turundusliku võidu E. George'i antoloogia ees, rääkimata Burton Raffeli eessõnast, mis kinnitab, et Ida-Euroopa luule on "väga teistsugune" ning (olnud) enam-vähem elu ja surma küsimus. Alverilt sisaldab "Tähetundi", "Võlga" ja "Koralle Emajões" (tlk Elmar Maripuu).
[8] William Kleesmann Matthews (koostanud, tõlkinud), Anthology of Modern Estonian Poetry. Gainesville: University of Florida Press, 1953.
[9] Ernest Howard Harris, Literature in Estonia. London: Boreas Publishing, 1943.
[10] Eriti võluvalt möönab seda Emery George: Ida-Euroopa olevat suurele osale Ameerika publikust lihtsalt "raudse eesriide tagune" või paremal juhul "vana kodumaa", kust pärinevad "vanaemad, head retseptid ja Dracula"; et see piirkond on aga "sama inimlik ja tsiviliseeritud kui meie" (s.t Ameerika) ja et seal veel pealekauba head luulet kirjutatakse, võivat "meeldivalt üllatada" neidki, kes on Ida-Euroopa kultuuriga "keskmisest paremini kursis" – Emery George (toim.), Contemporary East European Poetry: An Anthology, lk xxxiii–xxxvii).
[11] Emery George (toim.), Contemporary East European Poetry: An Anthology, lk xxxvi.
[12] 1979. aasta artiklis "Reflections of Estonia's fate in the poetry of Betti Alver and Jaan Kaplinski" (Journal of Baltic Studies, Vol X, nr 4, 1979, lk 352–360) on Ivask okupatsiooni teemal väga selgesõnaline.
[13] Aare Pilv, Poeetilisest mõõtmest. Tõlkija hääl IV, 2016, lk 39.
[14] Peeter Torop, Tõlge ja/kui retseptsioon. Kultuurimärgid. Tartu: Ilmamaa, 2000, lk 20.
[15] Aare Pilv, Täitsa ja need teised sõnad. Tõlkepoeetiline visand. Tõlkija hääl VI, 2018, lk 162.
[16] Jaan Kaplinski, Klassikaeepos tänapäevakeeles. "Kalevala". Looming 1986, nr 5, lk 639.
[17] Märt Väljataga, Tõlkida värssi. Tõlkija Hääl III, 2015, lk 48.
[18] Emery George (toim.), Contemporary East European Poetry: An Anthology.
[19] Aare Pilv, Poeetilisest mõõtmest, lk 38.
[20] Anne Lange, Luuletaja ja tema tõlkija. Looming, 2004, nr 11, lk 1716.
[21] Doris Kareva (koost.). Tuulelaeval valgusest on aerud: valik eesti moodsat luulet = Windship with oars of light: Estonian modern poetry. Tõlkijad Elmar Maripuu, Sam Hamill, Riina Tamm, Külliki Saks, David McDuff, Ivar Ivask, Inna Feldbach, Alan Trei, Richard Adang, Ritva Poom, Enn Soosaar, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Toomas Hendrik Ilves, Talvi Laev, Gabriella Mirollo, Tarmo Urb, Paul Saagpakk, Erkki Sivonen, Tiit Kusnets. Tallinn: Huma 2001. Üksikute tekstide tõlkijaid pole nimepidi välja toodud, mida eessõnas on põhjendatud sellega, et mõned tõlked on "mitmekordse toimetamise käigus hoopis üheks sulanud, nii et autorsust on sageli raske määratledagi" (lk 6).
[22] Hasso Krull, Klassikalise eesti keele poole (ehk üleskutse heterorütmiale). Tõlkija Hääl VI, 2018, lk 32–33.
[23] Anne Lange, Luuletaja ja tema tõlkija, lk 1716.
[24]"Keel üldiselt ja tõlkimine eriti on valdkonnad, mis annavad toitu kõige fantastilisematele spekulatsioonidele." –
Märt Väljataga, Tõlkimise teooriast ja praktikast. Sirp, 27.11.2008.
### Response:
Mirjam Parve. Miks need lillekiivrid siis ikkagi roostega ei kattu, mh? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Indias võib loa saamine avalikus kohas filmimiseks erinevatelt ametiasutustelt võtta kuid, vahendas India filmiuudiste portaal Bollywood Hungama.
"Võimatu missiooni" ("Mission: Impossible") staar Tom Cruise rääkis eelmisel aastal pärast filmi linastumist, et tahtis osa kaadritest võtta üles Indias Kashmiris, kuid ei saanud luba. Filmi India stseenid võeti seetõttu üles hoopis Vancouveris. Filmi "Victoria & Abdul" võtetel 2016. aastal loobus filmitiim võtetest Agras ning lavastasid Agra võtted Londonis.
Christopher Nolan üllatas aga paljusid filmitööstuses, sest sai loa Mumbais filmimiseks kõigest nädalaga. Nolan sõitis Indiasse läbirääkimisi pidama veebruaris ja aprillis ning India info- ja ringhäälinguministri Prakash Javedekari isikliku sekkumise järel anti Nolanile luba Mumbais filmimiseks umbes ühe nädalaga.
Allikate sõnul soovivad minister Javedekar ja India peaminister Narendra Modi lihtsustada meelelahutusmaastikul toimetamist. Modi on sel aastal juba kahel korral kohtunud filmitööstuse kuulsustega, et arutada, mida aegunud seadustega ette võtta. Kui lubade taotlemine muutuks lihtsamaks, saaks sellest kasu ka kohalik filmitööstus.
Nolan alustas filmivõtteid Indias septembris. Nolani võtted toimuvad Mumbais Colaba ja Kemps Corneri linnaosades rangete turvameetmete saatel.
"Tenet" on Christopher Nolani kirjutatud, lavastatud ja produtseeritud linateos, mis võetakse üles seitsmes riigis, nende hulgas Eestis.
"Teneti" produtsendid on lisaks Nolanile tema naine Emma Thomas ja Thomas Hayslip. Filmi näitlejaterivvi kuuluvad John David Washington, Elizabeth Debicki, Robert Pattinson, Clémence Poésy, Dimple Kapadia, Michael Caine, Aaron Taylor-Johnson ja Kenneth Branagh.
"Tenet" esilinastub järgmise, 2020. aasta 17. juulil. | Nolan tegi "Tenetiga" India filmitööstuse seadusteahelas ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Indias võib loa saamine avalikus kohas filmimiseks erinevatelt ametiasutustelt võtta kuid, vahendas India filmiuudiste portaal Bollywood Hungama.
"Võimatu missiooni" ("Mission: Impossible") staar Tom Cruise rääkis eelmisel aastal pärast filmi linastumist, et tahtis osa kaadritest võtta üles Indias Kashmiris, kuid ei saanud luba. Filmi India stseenid võeti seetõttu üles hoopis Vancouveris. Filmi "Victoria & Abdul" võtetel 2016. aastal loobus filmitiim võtetest Agras ning lavastasid Agra võtted Londonis.
Christopher Nolan üllatas aga paljusid filmitööstuses, sest sai loa Mumbais filmimiseks kõigest nädalaga. Nolan sõitis Indiasse läbirääkimisi pidama veebruaris ja aprillis ning India info- ja ringhäälinguministri Prakash Javedekari isikliku sekkumise järel anti Nolanile luba Mumbais filmimiseks umbes ühe nädalaga.
Allikate sõnul soovivad minister Javedekar ja India peaminister Narendra Modi lihtsustada meelelahutusmaastikul toimetamist. Modi on sel aastal juba kahel korral kohtunud filmitööstuse kuulsustega, et arutada, mida aegunud seadustega ette võtta. Kui lubade taotlemine muutuks lihtsamaks, saaks sellest kasu ka kohalik filmitööstus.
Nolan alustas filmivõtteid Indias septembris. Nolani võtted toimuvad Mumbais Colaba ja Kemps Corneri linnaosades rangete turvameetmete saatel.
"Tenet" on Christopher Nolani kirjutatud, lavastatud ja produtseeritud linateos, mis võetakse üles seitsmes riigis, nende hulgas Eestis.
"Teneti" produtsendid on lisaks Nolanile tema naine Emma Thomas ja Thomas Hayslip. Filmi näitlejaterivvi kuuluvad John David Washington, Elizabeth Debicki, Robert Pattinson, Clémence Poésy, Dimple Kapadia, Michael Caine, Aaron Taylor-Johnson ja Kenneth Branagh.
"Tenet" esilinastub järgmise, 2020. aasta 17. juulil.
### Response:
Nolan tegi "Tenetiga" India filmitööstuse seadusteahelas ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Giampaolo palgati tänavu juunis ja talle seati ülesandeks proovida võita meistritiitel ja jõuda kuueaastase pausi järel jälle Meistrite liigasse.
Giampaolo juhendamisel kaotas Milan aga hooaja seitsmest esimesest mängust neli ja asub tabelis seitsme vooru järel alles 13. kohal.
Kolmapäeva pärastlõunal teatas Milan, et Giampaolo järglaseks saab endine Rooma Lazio ja Milano Interi juhendaja Stefano Pioli. Viimati juhendas ta Fiorentinat, kust lahkus tänavu aprillis.
AC Milan tuli viimati Itaalia meistriks 2011. aastal. | AC Milan vallandas peatreeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Giampaolo palgati tänavu juunis ja talle seati ülesandeks proovida võita meistritiitel ja jõuda kuueaastase pausi järel jälle Meistrite liigasse.
Giampaolo juhendamisel kaotas Milan aga hooaja seitsmest esimesest mängust neli ja asub tabelis seitsme vooru järel alles 13. kohal.
Kolmapäeva pärastlõunal teatas Milan, et Giampaolo järglaseks saab endine Rooma Lazio ja Milano Interi juhendaja Stefano Pioli. Viimati juhendas ta Fiorentinat, kust lahkus tänavu aprillis.
AC Milan tuli viimati Itaalia meistriks 2011. aastal.
### Response:
AC Milan vallandas peatreeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mina poleks sellist sammu astunud. Pole Madisoni nüüd näinud, kuid kavatsen temalt küsida, et miks ta niimoodi otsustas," ütles Helme kolmapäeval riigikogu infotunnis saadikute küsimustele vastates.
Madisoni assistendiks on ettevõtja ja muusik Kaupo Männiste.
ERR-i küsimusele, miks Männiste otsustas Madisoni assistendiks tööle minna, vastas Männiste järgmiselt: "Otsustasin asuda tööle Jaak Madisoni kohaliku assistendina, kuna tehti vastav pakkumine. Kahepoolses lepingus loetletud tööülesanded on mulle täitmiseks sobivad," ütles ta möödunud nädalal.
Männiste märkis, et huvide konflikti ega onupojapoliitikat ta Madisoni assistendina töötamises ei näe.
Ka Madison ise leiab, et äia palkamine on põhjendatud.
"Töölepingus sätestatud ülesannete täitmiseks on ta minu hinnangul sobiv ja pädev," ütles Madison eelmisel nädalal ERR-i küsimusele vastates.
Vastuseks küsimusele, kas ta ei näe Kaupo Männiste palkamisel huvide konflikti või onupojapoliitikat, ütles Madison: "Ei näe. Kaupo Männiste ei ole minu lähisugulane ja seetõttu on temaga töösuhe korrektne."
"Esimese paari kuu põhjal saab väita, et ta on pädev endale töölepingus võetud kohustuste täitmiseks," ütles Madison oma äia pädevuse kohta. | Mart Helme lubas Jaak Madisoniga äia palkamise teemal vestelda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mina poleks sellist sammu astunud. Pole Madisoni nüüd näinud, kuid kavatsen temalt küsida, et miks ta niimoodi otsustas," ütles Helme kolmapäeval riigikogu infotunnis saadikute küsimustele vastates.
Madisoni assistendiks on ettevõtja ja muusik Kaupo Männiste.
ERR-i küsimusele, miks Männiste otsustas Madisoni assistendiks tööle minna, vastas Männiste järgmiselt: "Otsustasin asuda tööle Jaak Madisoni kohaliku assistendina, kuna tehti vastav pakkumine. Kahepoolses lepingus loetletud tööülesanded on mulle täitmiseks sobivad," ütles ta möödunud nädalal.
Männiste märkis, et huvide konflikti ega onupojapoliitikat ta Madisoni assistendina töötamises ei näe.
Ka Madison ise leiab, et äia palkamine on põhjendatud.
"Töölepingus sätestatud ülesannete täitmiseks on ta minu hinnangul sobiv ja pädev," ütles Madison eelmisel nädalal ERR-i küsimusele vastates.
Vastuseks küsimusele, kas ta ei näe Kaupo Männiste palkamisel huvide konflikti või onupojapoliitikat, ütles Madison: "Ei näe. Kaupo Männiste ei ole minu lähisugulane ja seetõttu on temaga töösuhe korrektne."
"Esimese paari kuu põhjal saab väita, et ta on pädev endale töölepingus võetud kohustuste täitmiseks," ütles Madison oma äia pädevuse kohta.
### Response:
Mart Helme lubas Jaak Madisoniga äia palkamise teemal vestelda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saatejuht Andres Kuusk uurib siinse lennuturu liidrilt, et kui Tallinnast lendamine on kasumlik, siis miks Eesti lennufirma sellega hakkama pole saanud. Mida lätlased teevad paremini ja kas Air Balticu ambitsioonikad plaanid on ikka jätkusuutlikud?
"Esimene stuudio" algab ETV-s kolmapäeval kell 21.40. | Kell 21.40 "Esimeses stuudios": Air Balticu juht Martin Gauss | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saatejuht Andres Kuusk uurib siinse lennuturu liidrilt, et kui Tallinnast lendamine on kasumlik, siis miks Eesti lennufirma sellega hakkama pole saanud. Mida lätlased teevad paremini ja kas Air Balticu ambitsioonikad plaanid on ikka jätkusuutlikud?
"Esimene stuudio" algab ETV-s kolmapäeval kell 21.40.
### Response:
Kell 21.40 "Esimeses stuudios": Air Balticu juht Martin Gauss |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Londoni olümpiamängude kuni 94 kg kaaluvate meeste tõstmisvõistluse protokoll oli juba varem järeltestimise tulemusel osutunud tragikoomiliseks, sest seitsmest paremast jäid hiljem erinevatel põhjustel vahele koguni kuus.
Tagantjärele tühistati kasahh Ilja Iljini (kuldmedal), venelase Aleksandr Ivanovi (hõbemedal), moldovalase Anatoli Circu (pronksmedal), venelase Andrei Demjanovi (neljas koht), aser Intigam Zairovi (kuues koht), kasahh Almas Utešovi (seitsmes koht) ja armeenlase Norik Vardaniani (11. koht) tulemused.
Praeguseks hetkeks on olümpiavõitjaks kuulutatud algselt viienda koha saanud iraanlane Saeid Mohammadpour ja hõbedaomanikuks algselt kaheksandaks tulnud lõuna-korealane Kim Min-jae.
Esialgu Londonis üheksanda kohaga leppima pidanud, aga nüüdseks pronksmedalile tõusnud poolakas Tomasz Zielinski põrus anaboolse steroidi nandrolooniga neli aastat hiljem Rio de Janeiros. | Aegade kõige räpasemal olümpiavõistlusel paljastus veel üks dopingupettur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Londoni olümpiamängude kuni 94 kg kaaluvate meeste tõstmisvõistluse protokoll oli juba varem järeltestimise tulemusel osutunud tragikoomiliseks, sest seitsmest paremast jäid hiljem erinevatel põhjustel vahele koguni kuus.
Tagantjärele tühistati kasahh Ilja Iljini (kuldmedal), venelase Aleksandr Ivanovi (hõbemedal), moldovalase Anatoli Circu (pronksmedal), venelase Andrei Demjanovi (neljas koht), aser Intigam Zairovi (kuues koht), kasahh Almas Utešovi (seitsmes koht) ja armeenlase Norik Vardaniani (11. koht) tulemused.
Praeguseks hetkeks on olümpiavõitjaks kuulutatud algselt viienda koha saanud iraanlane Saeid Mohammadpour ja hõbedaomanikuks algselt kaheksandaks tulnud lõuna-korealane Kim Min-jae.
Esialgu Londonis üheksanda kohaga leppima pidanud, aga nüüdseks pronksmedalile tõusnud poolakas Tomasz Zielinski põrus anaboolse steroidi nandrolooniga neli aastat hiljem Rio de Janeiros.
### Response:
Aegade kõige räpasemal olümpiavõistlusel paljastus veel üks dopingupettur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vanasadama detailplaneeringu alus on rahvusvahelise ideevõistluse võidutöö, Zaha Hadid Architectsi "Masterplan 2030".
Abilinnapea Andrei Novikov ütles linnavalitsuse pressikonverentsil, et see on üks olulisem detailplaneering, mis sel aastal algatatakse. Umbes kuue hektari suurusele maatükile ehitatakse tulevikus kuni viiekorruselised hooned.
"Praegu on seal tühermaa ja parkimisplatsid, ala, mis pole atraktiivne, aga on linna keskel ja mere ääres. Meie eesmärk on võimaldada uue linnasüdame teke ja juurdepääs mererannale," sõnas ta ja lisas, et tulevikus peaks sinna tulema ka trammiliini pikendus.
Praeguste parkimisplatside asemele soovitakse määrata ehitusõigus äri- ja eluhoonete ehitamiseks, kuhu kavandatakse büroopindu, kohvikuid, restorane ja meelelahutusasutusi, hoonete kõrgematele korrustele aga kortereid. Hoonetele ehitatakse üks maa-alune korrus.
Ala jaotatakse äri- ja elamuhoonete piirkonnaks ning sadamaalaks. Viimasele planeeritakse Vanasadamat läbiv tõstetud promenaad, puiesteed ja kergliiklusteed.
Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohast elamu ja äri juhtotstarbe osakaalu ning avalikult kasutatava roheala asukohta. Samuti esitatakse taotlus, et vähendada planeeritava maa-ala looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi suurust.
Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Tallinna Sadam.
Lisaks Vanasadama põhjaosa detailplaneeringule ootavad algatamist ka A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala, D‑terminali lähiala ning Admiraliteedi basseini ümbruse detailplaneeringud. | Algatamisküpseks saanud planeering toob Vanasadamasse korterid, bürood ja kohvikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vanasadama detailplaneeringu alus on rahvusvahelise ideevõistluse võidutöö, Zaha Hadid Architectsi "Masterplan 2030".
Abilinnapea Andrei Novikov ütles linnavalitsuse pressikonverentsil, et see on üks olulisem detailplaneering, mis sel aastal algatatakse. Umbes kuue hektari suurusele maatükile ehitatakse tulevikus kuni viiekorruselised hooned.
"Praegu on seal tühermaa ja parkimisplatsid, ala, mis pole atraktiivne, aga on linna keskel ja mere ääres. Meie eesmärk on võimaldada uue linnasüdame teke ja juurdepääs mererannale," sõnas ta ja lisas, et tulevikus peaks sinna tulema ka trammiliini pikendus.
Praeguste parkimisplatside asemele soovitakse määrata ehitusõigus äri- ja eluhoonete ehitamiseks, kuhu kavandatakse büroopindu, kohvikuid, restorane ja meelelahutusasutusi, hoonete kõrgematele korrustele aga kortereid. Hoonetele ehitatakse üks maa-alune korrus.
Ala jaotatakse äri- ja elamuhoonete piirkonnaks ning sadamaalaks. Viimasele planeeritakse Vanasadamat läbiv tõstetud promenaad, puiesteed ja kergliiklusteed.
Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohast elamu ja äri juhtotstarbe osakaalu ning avalikult kasutatava roheala asukohta. Samuti esitatakse taotlus, et vähendada planeeritava maa-ala looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi suurust.
Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Tallinna Sadam.
Lisaks Vanasadama põhjaosa detailplaneeringule ootavad algatamist ka A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala, D‑terminali lähiala ning Admiraliteedi basseini ümbruse detailplaneeringud.
### Response:
Algatamisküpseks saanud planeering toob Vanasadamasse korterid, bürood ja kohvikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguseks 38-aastane Ibrahimovic on Malmöst pärit ja alustas 1999. aastal linna esindusmeeskonna juures oma edukat profikarjääri.
Immigrantidest vanemate võsu sõnul on pronkskuju sümboliks neile, kes ei tunne end teretulnuna, ei sobitu või tunnevad, et nad ei näe välja nagu kõik teised.
"Kui mina suudan, suudavad ka nemad," lausus Ibrahimovic. "Ma ei ole mingilgi moel eriline, kuigi olen selles, millega tegelen, parim."
Talle omaselt ei möödunud sündmus väikse vimkaga. Nimelt kuulutas jalgpallur eelnevalt, et kõigile kuju avamisele tulevatele õpilastele antakse koolist vaba päev.
"Kõike, mida Twitteris kirjutatakse, ei pea uskuma," kommenteeris kohalik koolijuht Sara Wettergren sotsiaalmeedias ja lisas lõppu naerusuise tujumärgi. | Malmös tõmmati kate Zlatan Ibrahimovici skulptuurilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguseks 38-aastane Ibrahimovic on Malmöst pärit ja alustas 1999. aastal linna esindusmeeskonna juures oma edukat profikarjääri.
Immigrantidest vanemate võsu sõnul on pronkskuju sümboliks neile, kes ei tunne end teretulnuna, ei sobitu või tunnevad, et nad ei näe välja nagu kõik teised.
"Kui mina suudan, suudavad ka nemad," lausus Ibrahimovic. "Ma ei ole mingilgi moel eriline, kuigi olen selles, millega tegelen, parim."
Talle omaselt ei möödunud sündmus väikse vimkaga. Nimelt kuulutas jalgpallur eelnevalt, et kõigile kuju avamisele tulevatele õpilastele antakse koolist vaba päev.
"Kõike, mida Twitteris kirjutatakse, ei pea uskuma," kommenteeris kohalik koolijuht Sara Wettergren sotsiaalmeedias ja lisas lõppu naerusuise tujumärgi.
### Response:
Malmös tõmmati kate Zlatan Ibrahimovici skulptuurilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täpselt kaks aastat tagasi käisin ma kihlatuga esimesel deidil. Kuna olin sel ajal kõrgendatud meedia tähelepanu all, ei olnud mõeldav kohtingut teostada Eestis, sest nii ei oleks meil teineteise seltskonna nautimisest midagi välja tulnud. Seega tuli mul täiesti hullumeelne plaan minna õhtust sööma 440-kilomeetrise autosõidu kaugusele," meenutas Padar loo sündi.
Padari sõnul olid nad valmis riskima asjaoluga, et sellest võib saada kas elu parim reis või kõige pikemate sekunditega õhtu. "Pärast 880 kilomeetrit ja 12 tundi kestnud kohtingut saigi Tartust Pariis. "Tartust Pariis" on pühendatud sellele õhtule ning seiklusele, mis tänu selle riski võtmisele alguse sai," ütles Padar.
Muusika: Tanel Padar
Sõnad: Tanel Padar
Tanel Padar: kitarr, vokaal, taustvokaalid
Kaspar Kalluste: trummid, klahvpillid, produktsioon
Tarvi Kull: klahvpillid
Siim Usin: basskitarr
Vallo Kikas: mix/master | Tanel Padar avaldas laulu oma esimesest kohtingust kihlatuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täpselt kaks aastat tagasi käisin ma kihlatuga esimesel deidil. Kuna olin sel ajal kõrgendatud meedia tähelepanu all, ei olnud mõeldav kohtingut teostada Eestis, sest nii ei oleks meil teineteise seltskonna nautimisest midagi välja tulnud. Seega tuli mul täiesti hullumeelne plaan minna õhtust sööma 440-kilomeetrise autosõidu kaugusele," meenutas Padar loo sündi.
Padari sõnul olid nad valmis riskima asjaoluga, et sellest võib saada kas elu parim reis või kõige pikemate sekunditega õhtu. "Pärast 880 kilomeetrit ja 12 tundi kestnud kohtingut saigi Tartust Pariis. "Tartust Pariis" on pühendatud sellele õhtule ning seiklusele, mis tänu selle riski võtmisele alguse sai," ütles Padar.
Muusika: Tanel Padar
Sõnad: Tanel Padar
Tanel Padar: kitarr, vokaal, taustvokaalid
Kaspar Kalluste: trummid, klahvpillid, produktsioon
Tarvi Kull: klahvpillid
Siim Usin: basskitarr
Vallo Kikas: mix/master
### Response:
Tanel Padar avaldas laulu oma esimesest kohtingust kihlatuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleva aasta suvel viidi Erametsakeskuse tellimusel läbi metsaomanike uuring. Uuringu teostasid koostöös Tallinna ülikool ja Turu-uuringute AS ja see hõlmas üle 1000 küsitletu, mis on umbes 1 protsent metsaomanikest.
Heaperemehelikud omanikud
Äsja avaldatud uuringu raportist vaatab vastu hoopis teistsugune pilt Eesti metsaomanikust kui see on jäänud kõlama viimase aja metsadebattidest. Uuringu tulemuste põhjal võime öelda, et valdav osa meie metsaomanikest hoolib väga oma metsast ja on uhkusega selle heaperemehelikud omanikud.
Kui 2001. aastal näitasid analoogse uuringu tulemused metsaomanike huvi metsa vastu vaid üheselt majandushuvina, siis käesoleva aasta uuringu põhjal näevad omanikud majandusväärtust alles kuuendal kohal olevana.
Kõige esmaselt näevad omanikud metsa olulisust tervisekaitse seisukohast, oluliseks või väga oluliseks nimetavad seda 95 protsenti metsaomanikest.
Puidutoorme varumisest olulisemana nähakse metsa rolli maastiku, mulla või vee kaitsmisel (96%), kaitsealuste loodusobjektide kaitsmisel (95%), puhkamiseks, tervise parandamiseks, sportimiseks (86%) ning teadus- ja õppetöö läbiviimiseks (81%). Puidu varumist peavad oluliseks või väga oluliseks 73 protsenti metsaomanikest.
Siinjuures eristuvad omavahel väga selgelt metsaomanikud nende juriidilise staatuse alusel. Puidu varumist peavad olulisemaks juriidilised isikud või FiE-d, füüsilised isikud näevad metsas pigem reguleerivaid või kultuurilisi looduse hüvesid.
Eraisikutest metsaomanikud on ka varmamad metsa kaitseks endale piiranguid seadma. 94 protsenti metsaomanikest on nõus pidama lindude pesitsusajal raierahu. Enam kui 50 ha metsaomandiga omanike puhul on see protsent küll kõige madalam, - 85 protsenti (kuni 5 ha metsaomanikest 97 protsenti on nõus raierahuga), kuid siiski võime täie kindlusega öelda, et valdav enamus metsaomanikest on valmis oma tegevust vabatahtlikult piirama.
Veelgi enam, 65 protsenti metsaomanikest on valmis osa oma metsast majandamisest üldse välja jätma.
Ebaõiglane kuvand
Neid numbreid vaadates tekib küsimus, miks on meil metsadebatt nii valusaks kujunenud. Metsaomanikud tunnevad, et nende tegevust kajastatakse ajakirjanduses ebaõiglaselt ja ebaadekvaatselt. Neist tehakse tondid, kes metsas laamendavad ja linnupesi rüüstavad.
Selle uuringu tulemuste põhjal on selline kuvand ebaõiglane. Selle kuvandi kujunemisel on aga ilmselt mitu aspekti.
Esiteks "kährikud", nagu metsaomanikud ise neid kutsuvad. Need pole need võõrliigist koerlased, kes meile metsas levinud on ja ohu korral oskavad surnut mängides isegi jahimehe ära petta.
Need on röövellikult metsaomanikelt maid välja petvad ja lageraieid korraldavad ärikad, kes suudavad surnut mängides maksuameti ära petta. Metsa uuendamisest nad ei hooli ja nende tegevusest jääb järele üldjuhul suur songermaa.
Teiseks tekib küsimus metsaomanike eest kõnelevate organisatsioonide kohta. Me kuuleme meedia vahendusel lugusid kokku kukkuvast tööstusharust ja nälgivatest lastest, kui harvesterid peaksid kägude kukkumise aegu seiskuma. Kuuleme õigustusi lageraietele ja survet metsa raievanuse piiri alandamiseks.
Tekib küsimus, keda sellised organisatsioonid siis esindavad, kui nende seisukohad ei lähe kokku metsaomanike enamuse arvamusega.
"Metsandus on pika perspektiiviga tegevusala, seetõttu soovivad metsaomanikud ka seadusandlikult suuremat stabiilsust."
Kolmandaks tekitab metsaomanikes pahameelt riigi ja RMK tegevus. Valdavalt kasutatav metsade majandamise meetod lageraiete näol on metsaomanikele vastukarva, samuti nagu kaootilisus metsanduspoliitikas. Metsandus on pika perspektiiviga tegevusala, seetõttu soovivad metsaomanikud ka seadusandlikult suuremat stabiilsust.
Samal ajal ärritavad metsaomanikke ka äärmuslike looduskaitsjate võhiklikud arvamusavaldused, mis ebaproportsionaalselt tihti meediakajastust leiavad, luues metsandusest kui majandusharust negatiivse kuvandi. Kui valdav osa metsaomanikke oma metsast hoolivad ja neid heaperemehelikult majandavad, heidab negatiivsete erandite üldistamine aga ka neile halba valgust.
Kes esindab metsaomanike huve?
Kui metsakaitsjad kipuvad olema liialt reaktsioonilised ja metsanduse lobiorganisatsioonid hoolivad vaid puidu varumisest, siis kes esindab metsaomanike huve?
Riigi metsanduspoliitika näeb ette metsaomanike koondumise metsaühistutesse. Sellisel juhul võiks ju metsaühistud olla ka metsaomanikke esindavad ühingud.
Paraku selgub uuringust, et enamus metsaomanikke (67%) ei kuulu ühistutesse ega plaani ka liituda, sest nad ei näe selles mingit praktilist kasu. Metsaühistuid nähakse ennekõike metsa majandamise korraldajatena, mitte huvikaitse organisatsioonidena.
Võime öelda, et ühistute tegevus ja eesmärgid ei kattu metsaomanike valdava huviga kasutada metsa ennekõike selle ökoloogilise väärtuse suurendamiseks. Metsaühistute vahendatav konsulentide teenus on ennekõike suunatud metsa majandusliku väärtuse suurendamisele. Konsulentide liigvähest ettevalmistus metsaökoloogilistes aspektides on ette heidetud ka metsaaruteludes.
Kes siis pakub metsaomanikele teavet nende omandi ökoloogilise väärtuse ja selle suurendamise võimaluste kohta?
Ehkki metsaomanikud vaatavad ses osas ka teadlaste poole, peaks ennekõike sellist teavet vahendama ikka ühistud.
Kui vaadata metsandust puudutavat seadusandlust ja strateegiaid, siis peaks selline suundumus vastama ka riigi ametlikule poliitikale, kliima ja loodushoiu eesmärkidele. Seega peaks ümber vaatama metsatoetuste skeemid ja neisse lisama mehhanismid just sellelaadsete tugisüsteemide rakendamiseks.
Vaid ühistutesse koondunud metsaomanikud suudavad kujundada ühistu tegevust oma näo ja soovide järgi.
Enam loodushoiule ning püsimetsanduse arendamiseks loodud ühistud on praeguseks ka olemas. Nõnda on metsaühistutel potentsiaali olla lisaks praktiliste küsimuste lahendamisele ka laiemalt metsanduskultuuri eestvedajateks.
Vaid ühistulisena tegutsevaid metsaomanikke saavad ühistud edukalt ka esindada, sealhulgas ka meedias. 100 000 metsaomanikku on Eestis suur jõud, kui nad koonduvad ühistel eesmärkidel tegutsevatesse ühistutesse.
Metsaomanikel on vastutus metsa heaperemeheliku haldamise näol tagada metsade poolt pakutavale inimese tervise hoidmise hüvele ligipääs ka tulevastele põlvedele.
Meie kõigi ülesanne on tagada, et nad saaks seda parimal viisil teha. Loodetavasti kannab sama mõtet ka peatselt valmiv metsanduse arengukava. Eesti metsade üle saavad metsaomanikud õigusega uhked olla. Jäägu nõnda ka tulevikus. | Mihkel Kangur: metsaomanikud soovivad loodushoidlikumat metsapoliitikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva aasta suvel viidi Erametsakeskuse tellimusel läbi metsaomanike uuring. Uuringu teostasid koostöös Tallinna ülikool ja Turu-uuringute AS ja see hõlmas üle 1000 küsitletu, mis on umbes 1 protsent metsaomanikest.
Heaperemehelikud omanikud
Äsja avaldatud uuringu raportist vaatab vastu hoopis teistsugune pilt Eesti metsaomanikust kui see on jäänud kõlama viimase aja metsadebattidest. Uuringu tulemuste põhjal võime öelda, et valdav osa meie metsaomanikest hoolib väga oma metsast ja on uhkusega selle heaperemehelikud omanikud.
Kui 2001. aastal näitasid analoogse uuringu tulemused metsaomanike huvi metsa vastu vaid üheselt majandushuvina, siis käesoleva aasta uuringu põhjal näevad omanikud majandusväärtust alles kuuendal kohal olevana.
Kõige esmaselt näevad omanikud metsa olulisust tervisekaitse seisukohast, oluliseks või väga oluliseks nimetavad seda 95 protsenti metsaomanikest.
Puidutoorme varumisest olulisemana nähakse metsa rolli maastiku, mulla või vee kaitsmisel (96%), kaitsealuste loodusobjektide kaitsmisel (95%), puhkamiseks, tervise parandamiseks, sportimiseks (86%) ning teadus- ja õppetöö läbiviimiseks (81%). Puidu varumist peavad oluliseks või väga oluliseks 73 protsenti metsaomanikest.
Siinjuures eristuvad omavahel väga selgelt metsaomanikud nende juriidilise staatuse alusel. Puidu varumist peavad olulisemaks juriidilised isikud või FiE-d, füüsilised isikud näevad metsas pigem reguleerivaid või kultuurilisi looduse hüvesid.
Eraisikutest metsaomanikud on ka varmamad metsa kaitseks endale piiranguid seadma. 94 protsenti metsaomanikest on nõus pidama lindude pesitsusajal raierahu. Enam kui 50 ha metsaomandiga omanike puhul on see protsent küll kõige madalam, - 85 protsenti (kuni 5 ha metsaomanikest 97 protsenti on nõus raierahuga), kuid siiski võime täie kindlusega öelda, et valdav enamus metsaomanikest on valmis oma tegevust vabatahtlikult piirama.
Veelgi enam, 65 protsenti metsaomanikest on valmis osa oma metsast majandamisest üldse välja jätma.
Ebaõiglane kuvand
Neid numbreid vaadates tekib küsimus, miks on meil metsadebatt nii valusaks kujunenud. Metsaomanikud tunnevad, et nende tegevust kajastatakse ajakirjanduses ebaõiglaselt ja ebaadekvaatselt. Neist tehakse tondid, kes metsas laamendavad ja linnupesi rüüstavad.
Selle uuringu tulemuste põhjal on selline kuvand ebaõiglane. Selle kuvandi kujunemisel on aga ilmselt mitu aspekti.
Esiteks "kährikud", nagu metsaomanikud ise neid kutsuvad. Need pole need võõrliigist koerlased, kes meile metsas levinud on ja ohu korral oskavad surnut mängides isegi jahimehe ära petta.
Need on röövellikult metsaomanikelt maid välja petvad ja lageraieid korraldavad ärikad, kes suudavad surnut mängides maksuameti ära petta. Metsa uuendamisest nad ei hooli ja nende tegevusest jääb järele üldjuhul suur songermaa.
Teiseks tekib küsimus metsaomanike eest kõnelevate organisatsioonide kohta. Me kuuleme meedia vahendusel lugusid kokku kukkuvast tööstusharust ja nälgivatest lastest, kui harvesterid peaksid kägude kukkumise aegu seiskuma. Kuuleme õigustusi lageraietele ja survet metsa raievanuse piiri alandamiseks.
Tekib küsimus, keda sellised organisatsioonid siis esindavad, kui nende seisukohad ei lähe kokku metsaomanike enamuse arvamusega.
"Metsandus on pika perspektiiviga tegevusala, seetõttu soovivad metsaomanikud ka seadusandlikult suuremat stabiilsust."
Kolmandaks tekitab metsaomanikes pahameelt riigi ja RMK tegevus. Valdavalt kasutatav metsade majandamise meetod lageraiete näol on metsaomanikele vastukarva, samuti nagu kaootilisus metsanduspoliitikas. Metsandus on pika perspektiiviga tegevusala, seetõttu soovivad metsaomanikud ka seadusandlikult suuremat stabiilsust.
Samal ajal ärritavad metsaomanikke ka äärmuslike looduskaitsjate võhiklikud arvamusavaldused, mis ebaproportsionaalselt tihti meediakajastust leiavad, luues metsandusest kui majandusharust negatiivse kuvandi. Kui valdav osa metsaomanikke oma metsast hoolivad ja neid heaperemehelikult majandavad, heidab negatiivsete erandite üldistamine aga ka neile halba valgust.
Kes esindab metsaomanike huve?
Kui metsakaitsjad kipuvad olema liialt reaktsioonilised ja metsanduse lobiorganisatsioonid hoolivad vaid puidu varumisest, siis kes esindab metsaomanike huve?
Riigi metsanduspoliitika näeb ette metsaomanike koondumise metsaühistutesse. Sellisel juhul võiks ju metsaühistud olla ka metsaomanikke esindavad ühingud.
Paraku selgub uuringust, et enamus metsaomanikke (67%) ei kuulu ühistutesse ega plaani ka liituda, sest nad ei näe selles mingit praktilist kasu. Metsaühistuid nähakse ennekõike metsa majandamise korraldajatena, mitte huvikaitse organisatsioonidena.
Võime öelda, et ühistute tegevus ja eesmärgid ei kattu metsaomanike valdava huviga kasutada metsa ennekõike selle ökoloogilise väärtuse suurendamiseks. Metsaühistute vahendatav konsulentide teenus on ennekõike suunatud metsa majandusliku väärtuse suurendamisele. Konsulentide liigvähest ettevalmistus metsaökoloogilistes aspektides on ette heidetud ka metsaaruteludes.
Kes siis pakub metsaomanikele teavet nende omandi ökoloogilise väärtuse ja selle suurendamise võimaluste kohta?
Ehkki metsaomanikud vaatavad ses osas ka teadlaste poole, peaks ennekõike sellist teavet vahendama ikka ühistud.
Kui vaadata metsandust puudutavat seadusandlust ja strateegiaid, siis peaks selline suundumus vastama ka riigi ametlikule poliitikale, kliima ja loodushoiu eesmärkidele. Seega peaks ümber vaatama metsatoetuste skeemid ja neisse lisama mehhanismid just sellelaadsete tugisüsteemide rakendamiseks.
Vaid ühistutesse koondunud metsaomanikud suudavad kujundada ühistu tegevust oma näo ja soovide järgi.
Enam loodushoiule ning püsimetsanduse arendamiseks loodud ühistud on praeguseks ka olemas. Nõnda on metsaühistutel potentsiaali olla lisaks praktiliste küsimuste lahendamisele ka laiemalt metsanduskultuuri eestvedajateks.
Vaid ühistulisena tegutsevaid metsaomanikke saavad ühistud edukalt ka esindada, sealhulgas ka meedias. 100 000 metsaomanikku on Eestis suur jõud, kui nad koonduvad ühistel eesmärkidel tegutsevatesse ühistutesse.
Metsaomanikel on vastutus metsa heaperemeheliku haldamise näol tagada metsade poolt pakutavale inimese tervise hoidmise hüvele ligipääs ka tulevastele põlvedele.
Meie kõigi ülesanne on tagada, et nad saaks seda parimal viisil teha. Loodetavasti kannab sama mõtet ka peatselt valmiv metsanduse arengukava. Eesti metsade üle saavad metsaomanikud õigusega uhked olla. Jäägu nõnda ka tulevikus.
### Response:
Mihkel Kangur: metsaomanikud soovivad loodushoidlikumat metsapoliitikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šotimaast sai esimene koondis MM-turniiride ajaloos, kes suutnud kahes mängus järjest vastase nullile jätta. Eelmises voorus alistati Samoa 34:0.
Venemaast on aga esimene koondis, kes pole kahes mängus järjest ühtegi punkti teenida. Eelmises voorus jäädi alla Iirimaale 0:35 ja kõik kohtumised kaotanud tiim alagrupist edasi ei jõua.
Kahest võidust hoolimata pole ka Šotimaa seis ülemäära roosiline, sest avavoorus jäädi alla Iirimaale 3:27 ja nii tuleb pühapäeval võõrustaja Jaapani vastu kindlasti võitu loota. Jaapanlased pole aga sel turniiril veel kaotusekibedust maitsnud. | Šotimaa tegi ragbi MM-il positiivset ja Venemaa negatiivset ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šotimaast sai esimene koondis MM-turniiride ajaloos, kes suutnud kahes mängus järjest vastase nullile jätta. Eelmises voorus alistati Samoa 34:0.
Venemaast on aga esimene koondis, kes pole kahes mängus järjest ühtegi punkti teenida. Eelmises voorus jäädi alla Iirimaale 0:35 ja kõik kohtumised kaotanud tiim alagrupist edasi ei jõua.
Kahest võidust hoolimata pole ka Šotimaa seis ülemäära roosiline, sest avavoorus jäädi alla Iirimaale 3:27 ja nii tuleb pühapäeval võõrustaja Jaapani vastu kindlasti võitu loota. Jaapanlased pole aga sel turniiril veel kaotusekibedust maitsnud.
### Response:
Šotimaa tegi ragbi MM-il positiivset ja Venemaa negatiivset ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlusel osales 40 tipp-pilooti Eestist, Valgevenest, Leedust, Poolast, Venemaalt, Ukrainast ja Soomest, kellest peale kvalifikatsioonisõite jäi järele 24 paremat.
Juba eelsõitudest oli aru saada, et konkurents saab olema väga tihe ning heitlus finaalikohtade eest veel tihedam.
Kvalifikatsioonisõidu esikoha võttis Ukraina meister Aleksei Golovnja, kui saavutas maksimum 100 punktist 96,67 punkti. Eesti drift 'i endine meister Harold Valdma kogus kvalifikatsioonis 94,33 punkti, mis tähendas kolmandat kohta.
Veerandfinaalidesse jõudmiseks pidi Valdma alistama Valgevene meistri Andrei Piskarevi. Duellist, kus mõlema võistleja autod oli ehitanud HGK Racing meeskond, väljus kindla võitjana eestlane.
Järgmises ringis ehk veerandfinaalis sai tänavune Eesti drift 'i meister endale vastaseks Leedu meistri ning 2017. aastal Euroopa teise koha saanud Andrius Vasilauskase. Eestlane võitis ka selle duelli.
Poolfinaalides läksid vastamisi oma riikide endised ja praegused meistrid ning kus võistlejad sõitsid oma võimete piiril. Mõlemad sõidud ei möödunud kokkupõrgeteta ning uks-ukses sõitudega pakuti pealtvaatajatele väga põnevat vaatemängu.
Kõige pingelisem ja võidujanulisem võistlus ootas ees aga finaalis, kus kohtusid Eesti piloot Harold Valdma ja ukrainlane Aleksei Golovnya, kes hetkel juhib Venemaa meistrivõistlusi.
Võitja selgitamiseks tuli teha kordussõit, kust väljus kindla Ida-Euroopa meistrina eestlane Harold Valdma. Poodiumi teine aste kuulus Golovnjale ja kolmas Vasiliauskasele.
"Võistlustel oli imeline atmosfäär ja võistlejad olid väga kõrgetasemelised," kommenteeris Valdma. "Publik, kes elas hingest kaasa, oli imeline ning andis võistlejatele kõrge motivatsiooni, kes neid tänasid emotsioonirohkete sõitudega."
"Rada oli väga tehniline, mis sobis mulle ja autole väga hästi. Esimesel päeval kohale jõudes hindasin, mis seade kõige paremini meile sobib ning tiim pani seade täpselt soovide järgi paika. Sõitsime ilma ühegi tehnilise viperuseta kuni poodiumi kõrgeima astmeni."
"Ida-Euroopa meistrivõistluste tiitel on mulle väga suureks auks, kuna kui ma 2011. aastal drift 'iga alustasin, olid kaks minu Lätist pärit treenerit ning tiimikaaslast, varalahkunud Gatis Lapans Ida-Euroopa teine ning Janis Eglite Ida-Euroopa meister," jätkas Valdma.
"Vaatasin neile 16-aastaselt alt üles ning minu üks suurtest unistustest oli sama saavutusega hakkama saada. Nüüd see mul õnnestus!"
Vaata finaalsõitu: | VIDEO | Eestlane krooniti Ida-Euroopadrift'i tšempioniks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlusel osales 40 tipp-pilooti Eestist, Valgevenest, Leedust, Poolast, Venemaalt, Ukrainast ja Soomest, kellest peale kvalifikatsioonisõite jäi järele 24 paremat.
Juba eelsõitudest oli aru saada, et konkurents saab olema väga tihe ning heitlus finaalikohtade eest veel tihedam.
Kvalifikatsioonisõidu esikoha võttis Ukraina meister Aleksei Golovnja, kui saavutas maksimum 100 punktist 96,67 punkti. Eesti drift 'i endine meister Harold Valdma kogus kvalifikatsioonis 94,33 punkti, mis tähendas kolmandat kohta.
Veerandfinaalidesse jõudmiseks pidi Valdma alistama Valgevene meistri Andrei Piskarevi. Duellist, kus mõlema võistleja autod oli ehitanud HGK Racing meeskond, väljus kindla võitjana eestlane.
Järgmises ringis ehk veerandfinaalis sai tänavune Eesti drift 'i meister endale vastaseks Leedu meistri ning 2017. aastal Euroopa teise koha saanud Andrius Vasilauskase. Eestlane võitis ka selle duelli.
Poolfinaalides läksid vastamisi oma riikide endised ja praegused meistrid ning kus võistlejad sõitsid oma võimete piiril. Mõlemad sõidud ei möödunud kokkupõrgeteta ning uks-ukses sõitudega pakuti pealtvaatajatele väga põnevat vaatemängu.
Kõige pingelisem ja võidujanulisem võistlus ootas ees aga finaalis, kus kohtusid Eesti piloot Harold Valdma ja ukrainlane Aleksei Golovnya, kes hetkel juhib Venemaa meistrivõistlusi.
Võitja selgitamiseks tuli teha kordussõit, kust väljus kindla Ida-Euroopa meistrina eestlane Harold Valdma. Poodiumi teine aste kuulus Golovnjale ja kolmas Vasiliauskasele.
"Võistlustel oli imeline atmosfäär ja võistlejad olid väga kõrgetasemelised," kommenteeris Valdma. "Publik, kes elas hingest kaasa, oli imeline ning andis võistlejatele kõrge motivatsiooni, kes neid tänasid emotsioonirohkete sõitudega."
"Rada oli väga tehniline, mis sobis mulle ja autole väga hästi. Esimesel päeval kohale jõudes hindasin, mis seade kõige paremini meile sobib ning tiim pani seade täpselt soovide järgi paika. Sõitsime ilma ühegi tehnilise viperuseta kuni poodiumi kõrgeima astmeni."
"Ida-Euroopa meistrivõistluste tiitel on mulle väga suureks auks, kuna kui ma 2011. aastal drift 'iga alustasin, olid kaks minu Lätist pärit treenerit ning tiimikaaslast, varalahkunud Gatis Lapans Ida-Euroopa teine ning Janis Eglite Ida-Euroopa meister," jätkas Valdma.
"Vaatasin neile 16-aastaselt alt üles ning minu üks suurtest unistustest oli sama saavutusega hakkama saada. Nüüd see mul õnnestus!"
Vaata finaalsõitu:
### Response:
VIDEO | Eestlane krooniti Ida-Euroopadrift'i tšempioniks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bezzubovi tähenduse meie kirjanduslikule mõtteloole on ehk kõige täpsemalt kokku võtnud Ülle Pärli: "Valeri Bezzubov on oma elutööga suutnud peaaegu võimatut: lugedes ülikoolis põhiliselt vene nõukogude kirjanduse kursust ja tutvustades trükisõnas valdavalt nõukogude ajastu autoreid, suutis ta saada eestlaste jaoks tõelise vene intelligendi võrdkujuks." 1
Minu tutvustajaks Bezzuboviga sai Bunini armastusnovell "Kaukaasia" (mis minu jaoks on tänini novelli lühiduse ja tiheduse etalon). Teadsin, et Bezzubov on kirjutanud artikli "Armastus Ivan Bunini loomingus" 2, ning ühel 1986. aasta kevadõhtul külastasin dotsenti tema kodus Aardla tänaval ja küsisin nõu selle novelli tõlkimise asjus. 3
Mäletan hästi, kuidas väliselt tõsine, väärikas ja vaoshoitud Bezzubov otsekui süttis Bunini teksti lugedes. Usun, et talle meenus tema enda lapsepõlv sealsamas Kaukaasias (ta sündis ja kasvas Estonka külas Gruusias, Abhaasias), millest selles novellis kirjutab Bunin:
"Vahel öösiti läksid mägedest liikvele hirmsad rajupilved, tõusis vihane torm, metsade kohisevas hauapimeduses lõid loitma nõiduslikud rohelised kuristikud ja taevast lõhestasid veeuputuse-eelsed välgulöögid. Siis ärkasid ja kriiskasid metsas kotkapojad, kiljus ilves, kilasid šaakalid."
Seda lugu tõlkides tuli ette mõnigi küllalt spetsiifiline looduskirjeldus, Bezzubov pakkus välja mitmeid variante ning nii läks me vestlus Kaukaasia floorast, faunast ja Buninist kaunis pikale. Pisut koomilisena mõjus, et hoogu sattudes asus Bezzubov ka oma kabinetis — edasi-tagasi käies ja agaralt suitsu pahvides — lausa loengut pidama. Aga tema jutt kiskus niimoodi kaasa, et enamasti ei tahtnudki teda katkestada.
Järgnes mõni kohtumine ülikooli kohvikus. Ja et just neil aastail algas Venemaal keelatud ja sageli üle poole sajandi mahavaikitud kirjandusteoste massiline avalikustamine, otsustasin teha Bezzuboviga pikema intervjuu vene kirjandusest. 4 Selle usutluse tegemise käigus näitas Bezzubov end tõelise entsüklopeedilise erudiidina, kes aga üldse ei häbenenud vahel öelda: "pole lähemalt uurinud" või ka lihtsalt "ei tea". 5
Et tema hinnangud paljudele Stalini-aegsetele kirjanikele (Gorki, Šolohhov, Aleksei Tolstoi, Fadejev) tundusid mulle kuidagi liiga "positiivsed" (milles, tõsi küll, polnud vähimatki nõukogulikku ülistust), siis esitasin talle ka säärase küsimuse:
"Kas pole aga nii, et kui suur talent annab end türannia teenistusse, on see palju suurem kuritegu kui tavalise inimese järeleandmised?"
Muidugi olnuks siin võimalik — ja tollal isegi ootuspärane — asuda kirjanikke häbiposti naelutama. Ent Bezzubovi vastus kõlas:
"Aga neid ei olnud ju väga palju, kes ennast lausa "teenistusse" andsid. Oli väga palju kohutavat hirmu (enda ja vahel isegi veelgi enam lähedaste pärast!), allaheitlikkust, tallalakkumist, kuid ka väga palju vaikset sisemist vastupanu (Bulgakov, Mandelštam, Pasternak, Platonov…). Vaatamata kogu tohutule administratiivsele survele ja repressioonidele lõi vaba mõte ikka kuidagi ja kusagil läbi (näiteks Jevgeni Švartsi allegooriline totalitarismivastane näidend "Draakon"). Vaatamata kõigele polnud ühtegi perioodi, mis oleks olnud täiesti tühi."
Bezzubovil jätkus mõnusat irooniat nõukogulikest absurdsustest (näiteks tsensuurist) rääkides, ent kirjanikke ei naeruvääristanud ta kunagi.
Tollane rohkete mustade aukude ja valgete laikude täitmine vene kirjanduses pakkus Bezzubovile sügavat rahuldust, ta ütles selle kohta meie intervjuus: "Üldinimlikud probleemid on tõusnud tingimusteta esiplaanile. Vägivalla õigustamine helge tuleviku nimel on kategooriliselt hukka mõistetud." Kahjuks polnud talle selle protsessi jälgimiseks enam palju aega antud...
Paljudele eredalt mällu sööbinud Bezzubovi loengute kohta on Kärt Hellerma meenutanud: "Nendes loengutes oli lisaks tohutule pühendumisele ja suurele armastusele vene kirjanduse vastu veel midagi — mingi kannatuse mõõde, mingi pulbitsev hing, mis valust hoolimata üha edasi vastu seina viskus, tuues üht ja isiklikku tõendit meeleheite jõust ja suurusest..." 6 Bezzubov suutis ka pilkasel nõukogude ajal — tihti küll vaikse, ent seda kõnekama allteksti kaudu — ilmekalt avada "nõukogude kirjanduse" tegelikku tragismi.
Ülle Pärli lisab: "Tema stiihiaks oli suuline kõne, vestlus, kus ta heldelt ja mõneti hoolimatult jagas mõtteid ja tähelepanekuid, mida iga teine oleks parema meelega trükisõnas oma nime all näha tahtnud." 7
Bezzubovi ainus (venekeelne) monograafia "Leonid Andrejev ja vene realismi traditsioonid" (Tallinn, 1984, 336 lk) on aga mitte ainult põhjalik ja stambivaba uurimus ühest tõeliselt põnevast ja originaalsest kirjanikust, vaid ka kaasakiskuv lektüür kõigile, keda huvitavad kirjanike omavahelised suhted ja loomingulised mõjutused – just see, millest kirjandusõpikud sageli ei suuda kuigivõrd selget pilti anda. Monograafias on peatükid Tolstoist, Dostojevskist, Tšehhovist, Blokist ja Gorkist ning vahest vääriks teos mõnest paratamatust ajamärgist hoolimata väljaandmist ka eesti keeles. 8
Traditsioonide kõrval väärtustas Bezzubov ka otsinguid ja eksperimenteerimist, üheks ilmekamaks näiteks tema kui kirgliku teatraali artikkel Grotowskist, põhjalik ülevaade maailmakuulsa lavastaja tegevusest. 9
Mäletan meie vestlustest üht korduvat motiivi: Bezzubov ütles, et on läbi kogu elu oma tööde-tegemistega aina hiljaks jäänud ja pole suutnud kavatsetust veel eriti midagi teoks teha... Ometi jõudis ta midagi üliimalt olulist ära teha just oma isiksuse võluga: tema range välise oleku tagant kiirgas sellist pühendunud sisepinget ja kaasakiskuvat vaimusädelust, mida olen nii ehedal kujul tundnud vaid õige väheste ülikooli õppejõudude puhul.
Jah, ta suutis täita oma "võimatu missiooni". Tahaksin loota, et selle oma ajas kahtlemata legendaarse vene kirjanduse uurija (kuuldavasti olevat tema loengutele vahel koguni spontaanselt aplodeeritud!) elu ja töö leiab edaspidi senisest veelgi ulatuslikumat jäädvustamist.
IVAN BUNIN
KAUKAASIA
Jõudnud Moskvasse, peatusin varga kombel kõrvalistes numbritubades Arbati lähedal põiktänavas ja elasin mungana piineldes ühest kohtumisest teiseni. Nende päevade jooksul viibis ta minu juures vaid kolm korda ning astus iga kord tõtakalt sisse, sõnades:
"Ma tulin vaid hetkeks."
Tema kahvatus oli armastava ja ärevil naise kaunis kahvatus, tema hääl murdus, ja see, kuidas ta vihmavarju hooletult kõrvale heitis, kiiresti loori tõstis ja mind embas, täitis mind härduse ja vaimustusega!
"Mulle tundub," ütles ta, "et mu mees kahtlustab midagi, et ta isegi teab üht-teist – vahest on lugenud mõnda teie kirja, on hankinud mu lauasahtli võtme… Ma arvan, et oma julma, iseka iseloomu juures on ta kõigeks võimeline. Kord ütles ta mulle otse: "Ma ei põrka tagasi mitte millegi ees, kui pean kaitsma oma au, mehe ja ohvitseri au!" Nüüd ta miskipärast jälgib sõna otseses mõttes iga mu sammu, ja et meie plaan õnnestuks, pean ma olema hirmus ettevaatlik. Ta on juba nõus laskma mul sõita, olen talle kogu aeg sisendanud, et suren, kui ei pääse lõunasse, ei näe merd, kuid jumala pärast, olge ettevaatlik!"
Meie plaan oli üsna jultunud: sõita ühes ja samas rongis Kaukaasiasse, mere äärde, ja elada seal mõnes päris metsikus kohas kolm-neli nädalat. Tundsin seda rannikut, olin kunagi noorukieas elanud üksipäini mõnda aega Sotšis, olin kogu eluks meelde jätnud need sügisõhtud mustade küpresside keskel, külmade hallide lainete ääres… Ta kahvatas, kui ütlesin: "Ja nüüd olen seal koos sinuga, mägidžunglis, troopilise mere ääres…" Meie plaani teokssaamisse ei uskunud ma viimase hetkeni – see õnn näis meile liiga suur.
Moskvas sadas külma vihma, paistis, et suvi on juba möödas ja ei tule enam tagasi, oli porine, hämar, tänavad läiklesid mustalt ja märjalt möödujate avatud vihmavarjudest ja troskade ülestõstetud katteist, mis sõidul vappusid. Oli tume, vastik õhtupoolik, kui sõitsin vaksalisse, kõik minus oli ärevusest ja külmast tardunud. Läbi vaksali ja üle perrooni läksin jooksusammul, surunud mütsi silmadele ja tõstnud mantlikrae kõrgele.
Väikeses esimese klassi kupees, mille olin varem tellinud, põristas vihm vastu katust. Otsekohe lasin aknaeesriide alla ning kui pakikandja oli oma märjad käed valge põlle sisse ära kuivatanud, võtnud jootraha ja väljunud, lukustasin ukse. Siis lükkasin eesriide pisut kõrvale ja tardusin paigale, pööramata silmi vaksalilaternate tuhmis valguses vaguni ees oma pakkidega siia-sinna sagivalt kirevalt rahvamurrult. Olime kokku leppinud, et mina sõidan vaksalisse võimalikult vara, tema aga võimalikult hilja, et me perroonil kuidagi kokku ei põrkaks. Nüüd oli neil juba aeg tulla. Pingutasin silmi üha enam – neid polnud ikka veel. Kõlas teine kell – kangestusin hirmust: kas jääb ta hiljaks või ei lasknud mees teda viimasel hetkel tulema! Samas nõksatasin, nähes ohvitserimütsi ja kitsa sineliga kõrget mehekuju, kes hoogsal sammul oma seemisnahkses kindas käega naist käe alt toetas. Tõmbusin akna juurest tagasi, kukkusin diivaninurka. Kõrval oli teise klassi vagun; vaimusilmas nägin, kuidas ohvitser koduselt sinna sisse astub, ringi vaatab – kas pakikandja on naise korralikult sisse seadnud –, tõmbab kinda käest, suudleb naist, teeb talle ristimärgi… Kolmas kell kurdistas mind, rongi liikumahakkamisest jäigastusin… Rong võttis rappudes ja kõikudes kiirust ning hakkas siis veerema ühtlaselt, täie auruga… Konduktorile, kes mu kaaslase minu juurde saatis ja tema asjad kaasa tõi, torkasin jäise käega pihku kümnerublalise rahatähe…
Sisse astudes ta isegi ei suudelnud mind, ainult naeratas haledalt, istus diivanile, päästis kübara juuste küljest lahti ja võttis peast ära.
"Ma ei suutnud üldse lõunat süüa," ütles ta. "Arvasin, et ei pea selles jubedas osas lõpuni vastu. Hirmsasti tahaks juua. Anna mulle narsaani," ütles ta mulle esimest korda "sina". "Olen kindel, et ta sõidab mulle järele. Andsin talle kaks aadressi, Gelendžikis ja Gagras. Nii ongi ta kolme-nelja päeva pärast Gelendžikis… Aga jumal temaga, parem surm, kui need piinad…"
Hommikul, kui astusin rongi vahekäiku, paistis sinna päike, oli umbne, tualettruumidest tuli seebi ja kölni vee lõhna, kõiki lõhnu, mida levitab hommikuti rahvarohke vagun. Tolmust ähmaste aknaklaaside tagant libises mööda ühetasane kõrbenud stepp, oli näha laiu tolmuseid teid, härjakaarikuid, vilksatasid raudteevahiputkad, kanaarilinnukollased päevalillesõõrid ja helepunased kassinaerid pihttarade taga… Edasi tulid lagedate tasandike piiritu avarus, kurgaanid ja vanad hauakääpad, talumatult kõrvetav päike, taevas, mis sarnanes tolmupilvega; siis võis silmapiiril aimata esimesi mägesid…
Gelendžikist ja Gagrast saatis ta mehele postkaardid, kirjutas, et ta veel ei tea, kus peatub.
Siis laskusime piki rannikut lõunasse.
Leidsime ürgselt puutumatu maakoha, kus kasvas plataanimets, õitsesid põõsastikud, mahagonipuud, magnooliad, granaadipuud, nende keskel kerkisid palmide lehvikud, mustendasid küpressid…
Ärkasin varakult, tema veel magas, ja kõndisin enne kella seitsmest teejoomist üle küngaste metsatihnikusse. Kuum päike paistis juba eredalt, puhtalt ja rõõmsalt. Metsas hõrenes ja hajus lõhnadest küllastatud, taevasiniselt sätendav udu, kaugete puulatvade taga helkis lumiste mäetippude igivalevus… Tagasi tulin läbi meie küla, kus korstnaist õhkus palavat põletussõnniku lõhna; turuplatsil oli kaubitsemine täies hoos, inimestel, ratsahobustel ja eeslitel oli kitsas liikuda – hommikuti sõitis turule kokku hulk eri hõimudest mägilasi; sujuvalt kõndisid tšerkessitarid oma mustades maani rõivastes, punased tuhvlid jalas, pea musta palakasse mässitud, heites kiireid linnupilke, mis aeg-ajalt välgatasid tumedate peakatete vahelt.
Pärast läksime randa, mis oli alati täiesti tühi, ujusime ja lebasime päikese käes õhtueineni välja. Pärast õhtueinet – vardas küpsetatud liha, valge vein, pähklid ja puuviljad – tungisid meie onni katuse alla palavasse hämarusse aknaluukide vahelt kuumad rõõmsad valgusviirud.
Kui palavus järele andis ja me akna avasime, nägime all nõlvakul seisvate küpresside vahelt kannikesekarva mereriba, mis lebas taamal nii vaikselt ja rahulikult, et näis, nagu ei saaks sellel rahul, sellel ilul kunagi lõppu olla.
Loojangu ajal kuhjusid mere kohale tihti kummalised pilved; nähes, kui suursuguselt nad leegitsesid, heitis ta vahel diivanile, kattis näo gaasrätikuga ja nuttis: veel kaks-kolm nädalat – ja taas Moskva!
Ööd olid soojad ja pilkaselt pimedad, mustas pimeduses ujusid ja virvendasid helendavad putukad, klaaskellukestena tilisesid puukonnad. Kui silmad pimedusega harjusid, tulid ülal nähtavale tähed ja mäeharjad, küla kohal joonistusid välja puud, mida me päeval polnud tähele pannud. Ja kogu öö kuuldus külakõrtsist tuhmi trummipõrinat ning otsekui ühe ja ainsa lõputult kestva laulu kaeblikku kurguhäälset hala.
Meie lähedal, kaldajärsaku all, mis laskus metsast mere poole, hüples mööda kivist sängi väike läbipaistev ojake. Kui imeliselt pihustus ja kees tema sädelus sel salapärasel tunnil, mil mägede ja metsade tagant vaatas ainiti välja viimases veerandis kuu otsekui mõni kummaline olevus!
Vahel öösiti läksid mägedest liikvele hirmsad rajupilved, tõusis vihane torm, metsade kohisevas hauapimeduses lõid loitma nõiduslikud rohelised kuristikud ja taevast lõhestasid veeuputuse-eelsed välgulöögid. Siis ärkasid ja kriiskasid metsas kotkapojad, kiljus ilves, kilasid šaakalid. Kord tuli meie valgustatud akna alla terve suur šaakalikari – niisugustel öödel tunglevad nad alati elamute poole –, me avasime akna ja vaatasime neid ülalt, nad läikisid sätendava vihma käes ja kiljusid, just nagu sisselaskmist paludes… Neid vaadates nuttis ta rõõmust.
Mees otsis teda Gelendžikist, Gagrast, Sotšist. Järgmisel päeval pärast Sotši jõudmist suples mees hommikul meres, ajas habet, pani selga puhta pesu ja lumivalge kuue, sõi restoranis võõrastemaja terrassil hommikueinet, jõi ära pudeli šampanjat, jõi kohvi šartröösiga, suitsetas ruttamata sigari lõpuni. Oma numbrituppa tagasi jõudnud, heitis ta diivanile ja tulistas endale kahest revolvrist mõlemasse meelekohta.
12. novembril 1937
Tõlkinud Aivar Kull
Tõlke esmatrükk: Vikerkaar 1986/4, lk 33-35
1 Ülle Pärli, "Valeri Bezzubov ja vene kirjandus" – Kultuurileht 21. oktoober 1994, nr 36, lk 17
2 Valeri Bezzubov, "Armastus Ivan Bunini loomingus" – järelsõna Bunini novellikogule "Suure paastu esmaspäev", LR 1981/18-20, lk 137-142
3 VB pühendus tema Andrejevi-monograafiasse kõlab: "Aivar Kullile mälestuseks kohtumisest Tartus ühel kevadisel õhtul, 13.aprill 1986. a."
4 Aivar Kull, "Vestlus Valeri Bezzuboviga 20. sajandi vene kirjandusest, rõhuasetusega 1920.–30. aastatel" – Noorus 1989, nr 10,lk 25-29. Tegin VB-st ka artikli Vikipeediasse: https://et.wikipedia.org/wiki/Valeri_Bezzubov
5 Vene kriitikaklassik Dmitri Pissarev on öelnud: "Väga vähesed inimesed, ja sealjuures vaid kõige väljapaistvamad, suudavad lihtsalt ja avameelselt öelda "ei tea"." (Aforismialbum, tlk. A. Kull – Noorus 1985/9, lk 23).
6 Kärt Hellerma, "Medusa juuksed. Artikleid, esseid, arvustusi, ettekandeid, intervjuusid, mõtisklusi 1988-2018", EKSA, Tallinn 2018, lk 518
7 Ülle Pärli, lk 18; VB bibliograafia on siin: http://www.ut.ee/FLVE/ruslit/history/vib/list_vib.php
8 Autor ise oleks tahtnud vabamat pealkirja "Leonid Andrejev ja teised", ent pidi isehakanud "asjatundjate"-ideoloogiavalvurite survele järele andma.
9 Valeri Bezzubov, "Jerzy Grotowski teatriotsingute etappidest" – Sirp ja Vasar 1976, 13. aug. – 3. sept., nr 33–36 | Aivar Kulli ajalootund. Valeri Bezzubovi võimatu missioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bezzubovi tähenduse meie kirjanduslikule mõtteloole on ehk kõige täpsemalt kokku võtnud Ülle Pärli: "Valeri Bezzubov on oma elutööga suutnud peaaegu võimatut: lugedes ülikoolis põhiliselt vene nõukogude kirjanduse kursust ja tutvustades trükisõnas valdavalt nõukogude ajastu autoreid, suutis ta saada eestlaste jaoks tõelise vene intelligendi võrdkujuks." 1
Minu tutvustajaks Bezzuboviga sai Bunini armastusnovell "Kaukaasia" (mis minu jaoks on tänini novelli lühiduse ja tiheduse etalon). Teadsin, et Bezzubov on kirjutanud artikli "Armastus Ivan Bunini loomingus" 2, ning ühel 1986. aasta kevadõhtul külastasin dotsenti tema kodus Aardla tänaval ja küsisin nõu selle novelli tõlkimise asjus. 3
Mäletan hästi, kuidas väliselt tõsine, väärikas ja vaoshoitud Bezzubov otsekui süttis Bunini teksti lugedes. Usun, et talle meenus tema enda lapsepõlv sealsamas Kaukaasias (ta sündis ja kasvas Estonka külas Gruusias, Abhaasias), millest selles novellis kirjutab Bunin:
"Vahel öösiti läksid mägedest liikvele hirmsad rajupilved, tõusis vihane torm, metsade kohisevas hauapimeduses lõid loitma nõiduslikud rohelised kuristikud ja taevast lõhestasid veeuputuse-eelsed välgulöögid. Siis ärkasid ja kriiskasid metsas kotkapojad, kiljus ilves, kilasid šaakalid."
Seda lugu tõlkides tuli ette mõnigi küllalt spetsiifiline looduskirjeldus, Bezzubov pakkus välja mitmeid variante ning nii läks me vestlus Kaukaasia floorast, faunast ja Buninist kaunis pikale. Pisut koomilisena mõjus, et hoogu sattudes asus Bezzubov ka oma kabinetis — edasi-tagasi käies ja agaralt suitsu pahvides — lausa loengut pidama. Aga tema jutt kiskus niimoodi kaasa, et enamasti ei tahtnudki teda katkestada.
Järgnes mõni kohtumine ülikooli kohvikus. Ja et just neil aastail algas Venemaal keelatud ja sageli üle poole sajandi mahavaikitud kirjandusteoste massiline avalikustamine, otsustasin teha Bezzuboviga pikema intervjuu vene kirjandusest. 4 Selle usutluse tegemise käigus näitas Bezzubov end tõelise entsüklopeedilise erudiidina, kes aga üldse ei häbenenud vahel öelda: "pole lähemalt uurinud" või ka lihtsalt "ei tea". 5
Et tema hinnangud paljudele Stalini-aegsetele kirjanikele (Gorki, Šolohhov, Aleksei Tolstoi, Fadejev) tundusid mulle kuidagi liiga "positiivsed" (milles, tõsi küll, polnud vähimatki nõukogulikku ülistust), siis esitasin talle ka säärase küsimuse:
"Kas pole aga nii, et kui suur talent annab end türannia teenistusse, on see palju suurem kuritegu kui tavalise inimese järeleandmised?"
Muidugi olnuks siin võimalik — ja tollal isegi ootuspärane — asuda kirjanikke häbiposti naelutama. Ent Bezzubovi vastus kõlas:
"Aga neid ei olnud ju väga palju, kes ennast lausa "teenistusse" andsid. Oli väga palju kohutavat hirmu (enda ja vahel isegi veelgi enam lähedaste pärast!), allaheitlikkust, tallalakkumist, kuid ka väga palju vaikset sisemist vastupanu (Bulgakov, Mandelštam, Pasternak, Platonov…). Vaatamata kogu tohutule administratiivsele survele ja repressioonidele lõi vaba mõte ikka kuidagi ja kusagil läbi (näiteks Jevgeni Švartsi allegooriline totalitarismivastane näidend "Draakon"). Vaatamata kõigele polnud ühtegi perioodi, mis oleks olnud täiesti tühi."
Bezzubovil jätkus mõnusat irooniat nõukogulikest absurdsustest (näiteks tsensuurist) rääkides, ent kirjanikke ei naeruvääristanud ta kunagi.
Tollane rohkete mustade aukude ja valgete laikude täitmine vene kirjanduses pakkus Bezzubovile sügavat rahuldust, ta ütles selle kohta meie intervjuus: "Üldinimlikud probleemid on tõusnud tingimusteta esiplaanile. Vägivalla õigustamine helge tuleviku nimel on kategooriliselt hukka mõistetud." Kahjuks polnud talle selle protsessi jälgimiseks enam palju aega antud...
Paljudele eredalt mällu sööbinud Bezzubovi loengute kohta on Kärt Hellerma meenutanud: "Nendes loengutes oli lisaks tohutule pühendumisele ja suurele armastusele vene kirjanduse vastu veel midagi — mingi kannatuse mõõde, mingi pulbitsev hing, mis valust hoolimata üha edasi vastu seina viskus, tuues üht ja isiklikku tõendit meeleheite jõust ja suurusest..." 6 Bezzubov suutis ka pilkasel nõukogude ajal — tihti küll vaikse, ent seda kõnekama allteksti kaudu — ilmekalt avada "nõukogude kirjanduse" tegelikku tragismi.
Ülle Pärli lisab: "Tema stiihiaks oli suuline kõne, vestlus, kus ta heldelt ja mõneti hoolimatult jagas mõtteid ja tähelepanekuid, mida iga teine oleks parema meelega trükisõnas oma nime all näha tahtnud." 7
Bezzubovi ainus (venekeelne) monograafia "Leonid Andrejev ja vene realismi traditsioonid" (Tallinn, 1984, 336 lk) on aga mitte ainult põhjalik ja stambivaba uurimus ühest tõeliselt põnevast ja originaalsest kirjanikust, vaid ka kaasakiskuv lektüür kõigile, keda huvitavad kirjanike omavahelised suhted ja loomingulised mõjutused – just see, millest kirjandusõpikud sageli ei suuda kuigivõrd selget pilti anda. Monograafias on peatükid Tolstoist, Dostojevskist, Tšehhovist, Blokist ja Gorkist ning vahest vääriks teos mõnest paratamatust ajamärgist hoolimata väljaandmist ka eesti keeles. 8
Traditsioonide kõrval väärtustas Bezzubov ka otsinguid ja eksperimenteerimist, üheks ilmekamaks näiteks tema kui kirgliku teatraali artikkel Grotowskist, põhjalik ülevaade maailmakuulsa lavastaja tegevusest. 9
Mäletan meie vestlustest üht korduvat motiivi: Bezzubov ütles, et on läbi kogu elu oma tööde-tegemistega aina hiljaks jäänud ja pole suutnud kavatsetust veel eriti midagi teoks teha... Ometi jõudis ta midagi üliimalt olulist ära teha just oma isiksuse võluga: tema range välise oleku tagant kiirgas sellist pühendunud sisepinget ja kaasakiskuvat vaimusädelust, mida olen nii ehedal kujul tundnud vaid õige väheste ülikooli õppejõudude puhul.
Jah, ta suutis täita oma "võimatu missiooni". Tahaksin loota, et selle oma ajas kahtlemata legendaarse vene kirjanduse uurija (kuuldavasti olevat tema loengutele vahel koguni spontaanselt aplodeeritud!) elu ja töö leiab edaspidi senisest veelgi ulatuslikumat jäädvustamist.
IVAN BUNIN
KAUKAASIA
Jõudnud Moskvasse, peatusin varga kombel kõrvalistes numbritubades Arbati lähedal põiktänavas ja elasin mungana piineldes ühest kohtumisest teiseni. Nende päevade jooksul viibis ta minu juures vaid kolm korda ning astus iga kord tõtakalt sisse, sõnades:
"Ma tulin vaid hetkeks."
Tema kahvatus oli armastava ja ärevil naise kaunis kahvatus, tema hääl murdus, ja see, kuidas ta vihmavarju hooletult kõrvale heitis, kiiresti loori tõstis ja mind embas, täitis mind härduse ja vaimustusega!
"Mulle tundub," ütles ta, "et mu mees kahtlustab midagi, et ta isegi teab üht-teist – vahest on lugenud mõnda teie kirja, on hankinud mu lauasahtli võtme… Ma arvan, et oma julma, iseka iseloomu juures on ta kõigeks võimeline. Kord ütles ta mulle otse: "Ma ei põrka tagasi mitte millegi ees, kui pean kaitsma oma au, mehe ja ohvitseri au!" Nüüd ta miskipärast jälgib sõna otseses mõttes iga mu sammu, ja et meie plaan õnnestuks, pean ma olema hirmus ettevaatlik. Ta on juba nõus laskma mul sõita, olen talle kogu aeg sisendanud, et suren, kui ei pääse lõunasse, ei näe merd, kuid jumala pärast, olge ettevaatlik!"
Meie plaan oli üsna jultunud: sõita ühes ja samas rongis Kaukaasiasse, mere äärde, ja elada seal mõnes päris metsikus kohas kolm-neli nädalat. Tundsin seda rannikut, olin kunagi noorukieas elanud üksipäini mõnda aega Sotšis, olin kogu eluks meelde jätnud need sügisõhtud mustade küpresside keskel, külmade hallide lainete ääres… Ta kahvatas, kui ütlesin: "Ja nüüd olen seal koos sinuga, mägidžunglis, troopilise mere ääres…" Meie plaani teokssaamisse ei uskunud ma viimase hetkeni – see õnn näis meile liiga suur.
Moskvas sadas külma vihma, paistis, et suvi on juba möödas ja ei tule enam tagasi, oli porine, hämar, tänavad läiklesid mustalt ja märjalt möödujate avatud vihmavarjudest ja troskade ülestõstetud katteist, mis sõidul vappusid. Oli tume, vastik õhtupoolik, kui sõitsin vaksalisse, kõik minus oli ärevusest ja külmast tardunud. Läbi vaksali ja üle perrooni läksin jooksusammul, surunud mütsi silmadele ja tõstnud mantlikrae kõrgele.
Väikeses esimese klassi kupees, mille olin varem tellinud, põristas vihm vastu katust. Otsekohe lasin aknaeesriide alla ning kui pakikandja oli oma märjad käed valge põlle sisse ära kuivatanud, võtnud jootraha ja väljunud, lukustasin ukse. Siis lükkasin eesriide pisut kõrvale ja tardusin paigale, pööramata silmi vaksalilaternate tuhmis valguses vaguni ees oma pakkidega siia-sinna sagivalt kirevalt rahvamurrult. Olime kokku leppinud, et mina sõidan vaksalisse võimalikult vara, tema aga võimalikult hilja, et me perroonil kuidagi kokku ei põrkaks. Nüüd oli neil juba aeg tulla. Pingutasin silmi üha enam – neid polnud ikka veel. Kõlas teine kell – kangestusin hirmust: kas jääb ta hiljaks või ei lasknud mees teda viimasel hetkel tulema! Samas nõksatasin, nähes ohvitserimütsi ja kitsa sineliga kõrget mehekuju, kes hoogsal sammul oma seemisnahkses kindas käega naist käe alt toetas. Tõmbusin akna juurest tagasi, kukkusin diivaninurka. Kõrval oli teise klassi vagun; vaimusilmas nägin, kuidas ohvitser koduselt sinna sisse astub, ringi vaatab – kas pakikandja on naise korralikult sisse seadnud –, tõmbab kinda käest, suudleb naist, teeb talle ristimärgi… Kolmas kell kurdistas mind, rongi liikumahakkamisest jäigastusin… Rong võttis rappudes ja kõikudes kiirust ning hakkas siis veerema ühtlaselt, täie auruga… Konduktorile, kes mu kaaslase minu juurde saatis ja tema asjad kaasa tõi, torkasin jäise käega pihku kümnerublalise rahatähe…
Sisse astudes ta isegi ei suudelnud mind, ainult naeratas haledalt, istus diivanile, päästis kübara juuste küljest lahti ja võttis peast ära.
"Ma ei suutnud üldse lõunat süüa," ütles ta. "Arvasin, et ei pea selles jubedas osas lõpuni vastu. Hirmsasti tahaks juua. Anna mulle narsaani," ütles ta mulle esimest korda "sina". "Olen kindel, et ta sõidab mulle järele. Andsin talle kaks aadressi, Gelendžikis ja Gagras. Nii ongi ta kolme-nelja päeva pärast Gelendžikis… Aga jumal temaga, parem surm, kui need piinad…"
Hommikul, kui astusin rongi vahekäiku, paistis sinna päike, oli umbne, tualettruumidest tuli seebi ja kölni vee lõhna, kõiki lõhnu, mida levitab hommikuti rahvarohke vagun. Tolmust ähmaste aknaklaaside tagant libises mööda ühetasane kõrbenud stepp, oli näha laiu tolmuseid teid, härjakaarikuid, vilksatasid raudteevahiputkad, kanaarilinnukollased päevalillesõõrid ja helepunased kassinaerid pihttarade taga… Edasi tulid lagedate tasandike piiritu avarus, kurgaanid ja vanad hauakääpad, talumatult kõrvetav päike, taevas, mis sarnanes tolmupilvega; siis võis silmapiiril aimata esimesi mägesid…
Gelendžikist ja Gagrast saatis ta mehele postkaardid, kirjutas, et ta veel ei tea, kus peatub.
Siis laskusime piki rannikut lõunasse.
Leidsime ürgselt puutumatu maakoha, kus kasvas plataanimets, õitsesid põõsastikud, mahagonipuud, magnooliad, granaadipuud, nende keskel kerkisid palmide lehvikud, mustendasid küpressid…
Ärkasin varakult, tema veel magas, ja kõndisin enne kella seitsmest teejoomist üle küngaste metsatihnikusse. Kuum päike paistis juba eredalt, puhtalt ja rõõmsalt. Metsas hõrenes ja hajus lõhnadest küllastatud, taevasiniselt sätendav udu, kaugete puulatvade taga helkis lumiste mäetippude igivalevus… Tagasi tulin läbi meie küla, kus korstnaist õhkus palavat põletussõnniku lõhna; turuplatsil oli kaubitsemine täies hoos, inimestel, ratsahobustel ja eeslitel oli kitsas liikuda – hommikuti sõitis turule kokku hulk eri hõimudest mägilasi; sujuvalt kõndisid tšerkessitarid oma mustades maani rõivastes, punased tuhvlid jalas, pea musta palakasse mässitud, heites kiireid linnupilke, mis aeg-ajalt välgatasid tumedate peakatete vahelt.
Pärast läksime randa, mis oli alati täiesti tühi, ujusime ja lebasime päikese käes õhtueineni välja. Pärast õhtueinet – vardas küpsetatud liha, valge vein, pähklid ja puuviljad – tungisid meie onni katuse alla palavasse hämarusse aknaluukide vahelt kuumad rõõmsad valgusviirud.
Kui palavus järele andis ja me akna avasime, nägime all nõlvakul seisvate küpresside vahelt kannikesekarva mereriba, mis lebas taamal nii vaikselt ja rahulikult, et näis, nagu ei saaks sellel rahul, sellel ilul kunagi lõppu olla.
Loojangu ajal kuhjusid mere kohale tihti kummalised pilved; nähes, kui suursuguselt nad leegitsesid, heitis ta vahel diivanile, kattis näo gaasrätikuga ja nuttis: veel kaks-kolm nädalat – ja taas Moskva!
Ööd olid soojad ja pilkaselt pimedad, mustas pimeduses ujusid ja virvendasid helendavad putukad, klaaskellukestena tilisesid puukonnad. Kui silmad pimedusega harjusid, tulid ülal nähtavale tähed ja mäeharjad, küla kohal joonistusid välja puud, mida me päeval polnud tähele pannud. Ja kogu öö kuuldus külakõrtsist tuhmi trummipõrinat ning otsekui ühe ja ainsa lõputult kestva laulu kaeblikku kurguhäälset hala.
Meie lähedal, kaldajärsaku all, mis laskus metsast mere poole, hüples mööda kivist sängi väike läbipaistev ojake. Kui imeliselt pihustus ja kees tema sädelus sel salapärasel tunnil, mil mägede ja metsade tagant vaatas ainiti välja viimases veerandis kuu otsekui mõni kummaline olevus!
Vahel öösiti läksid mägedest liikvele hirmsad rajupilved, tõusis vihane torm, metsade kohisevas hauapimeduses lõid loitma nõiduslikud rohelised kuristikud ja taevast lõhestasid veeuputuse-eelsed välgulöögid. Siis ärkasid ja kriiskasid metsas kotkapojad, kiljus ilves, kilasid šaakalid. Kord tuli meie valgustatud akna alla terve suur šaakalikari – niisugustel öödel tunglevad nad alati elamute poole –, me avasime akna ja vaatasime neid ülalt, nad läikisid sätendava vihma käes ja kiljusid, just nagu sisselaskmist paludes… Neid vaadates nuttis ta rõõmust.
Mees otsis teda Gelendžikist, Gagrast, Sotšist. Järgmisel päeval pärast Sotši jõudmist suples mees hommikul meres, ajas habet, pani selga puhta pesu ja lumivalge kuue, sõi restoranis võõrastemaja terrassil hommikueinet, jõi ära pudeli šampanjat, jõi kohvi šartröösiga, suitsetas ruttamata sigari lõpuni. Oma numbrituppa tagasi jõudnud, heitis ta diivanile ja tulistas endale kahest revolvrist mõlemasse meelekohta.
12. novembril 1937
Tõlkinud Aivar Kull
Tõlke esmatrükk: Vikerkaar 1986/4, lk 33-35
1 Ülle Pärli, "Valeri Bezzubov ja vene kirjandus" – Kultuurileht 21. oktoober 1994, nr 36, lk 17
2 Valeri Bezzubov, "Armastus Ivan Bunini loomingus" – järelsõna Bunini novellikogule "Suure paastu esmaspäev", LR 1981/18-20, lk 137-142
3 VB pühendus tema Andrejevi-monograafiasse kõlab: "Aivar Kullile mälestuseks kohtumisest Tartus ühel kevadisel õhtul, 13.aprill 1986. a."
4 Aivar Kull, "Vestlus Valeri Bezzuboviga 20. sajandi vene kirjandusest, rõhuasetusega 1920.–30. aastatel" – Noorus 1989, nr 10,lk 25-29. Tegin VB-st ka artikli Vikipeediasse: https://et.wikipedia.org/wiki/Valeri_Bezzubov
5 Vene kriitikaklassik Dmitri Pissarev on öelnud: "Väga vähesed inimesed, ja sealjuures vaid kõige väljapaistvamad, suudavad lihtsalt ja avameelselt öelda "ei tea"." (Aforismialbum, tlk. A. Kull – Noorus 1985/9, lk 23).
6 Kärt Hellerma, "Medusa juuksed. Artikleid, esseid, arvustusi, ettekandeid, intervjuusid, mõtisklusi 1988-2018", EKSA, Tallinn 2018, lk 518
7 Ülle Pärli, lk 18; VB bibliograafia on siin: http://www.ut.ee/FLVE/ruslit/history/vib/list_vib.php
8 Autor ise oleks tahtnud vabamat pealkirja "Leonid Andrejev ja teised", ent pidi isehakanud "asjatundjate"-ideoloogiavalvurite survele järele andma.
9 Valeri Bezzubov, "Jerzy Grotowski teatriotsingute etappidest" – Sirp ja Vasar 1976, 13. aug. – 3. sept., nr 33–36
### Response:
Aivar Kulli ajalootund. Valeri Bezzubovi võimatu missioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läbivaatamisel oleva detailplaneeringu kohaselt plaanitakse 0,33 hektari suurusel maa-alal asuva endise leivatehase fassaad tänavapoolsest äärest säilitada. Hoonesse tulevad äriruumid avanevad Kalaranna tänavale, kõrgematele korrustele aga tehakse eluruumid. Hoone kerkib astmeliselt lõunasuunas, nii et Patarei merekindluse poolne hooneosa on kahekorruseline, lõunapoolne aga neljakorruseline.
Olemasolevad abihooned on detailplaneeringu seletuskirja kohaselt amortiseerunud ja arhitektuuriajalooliselt väheväärtuslikud. Seetõttu on need lubatud lammutada ning nende asemele ehitada kaks elamut, millest üks tuleb nelja- ja üks kolmekorruseline. Esimesel korrusel on kaks hoonet ühendatud ja sealt pääseb promenaadile. Seetõttu on sinna kavandatud äripind, mida võib kasutada näiteks rannarestoranina.
Hoonestus tuleb planeeringu kohaselt lahendada ühtse arhitektuurse kompleksina, uute hooneosade fassaad peab olema tänapäevane ja keskkonda sobituma.
Parkimine on ette nähtud maa-alusele korrusele. Planeeringualale jääb ka Suur-Patarei tänava osa, millel on osaliselt säilinud munakivikate ning see tuleb alles jätta.
Kuna tulevikuplaanide kohaselt kulgeb kinnistu piiril piki mereranda rannapromenaad, on kinnistu merepoolses osas kavandatud hoone esimene korrus promenaadiga samale tasapinnale.
Ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mistõttu peab selle hoonestamisel tagama, et vanalinna siluett jääks vaadeldavaks. Säilitatava hooneosa puhul tuleb täita muinsuskaitsenõudeid, see tuleb viimistleda krohvi ja värviga. Uue hooneosa viimistluseks on lubatud kasutada klaasi, kivi, metalli või puiduga.
Kuna krunt paikneb arheoloogiamälestisel ehk 13.-16. sajandi asulakohas, tuleb seal teha ka kaevatööd.
Suur-Patarei 24 fassaad. Autor/allikas: Eve Komp | Patarei merekindluse kõrval asuv leivatehas ehitatakse ümber korterelamuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läbivaatamisel oleva detailplaneeringu kohaselt plaanitakse 0,33 hektari suurusel maa-alal asuva endise leivatehase fassaad tänavapoolsest äärest säilitada. Hoonesse tulevad äriruumid avanevad Kalaranna tänavale, kõrgematele korrustele aga tehakse eluruumid. Hoone kerkib astmeliselt lõunasuunas, nii et Patarei merekindluse poolne hooneosa on kahekorruseline, lõunapoolne aga neljakorruseline.
Olemasolevad abihooned on detailplaneeringu seletuskirja kohaselt amortiseerunud ja arhitektuuriajalooliselt väheväärtuslikud. Seetõttu on need lubatud lammutada ning nende asemele ehitada kaks elamut, millest üks tuleb nelja- ja üks kolmekorruseline. Esimesel korrusel on kaks hoonet ühendatud ja sealt pääseb promenaadile. Seetõttu on sinna kavandatud äripind, mida võib kasutada näiteks rannarestoranina.
Hoonestus tuleb planeeringu kohaselt lahendada ühtse arhitektuurse kompleksina, uute hooneosade fassaad peab olema tänapäevane ja keskkonda sobituma.
Parkimine on ette nähtud maa-alusele korrusele. Planeeringualale jääb ka Suur-Patarei tänava osa, millel on osaliselt säilinud munakivikate ning see tuleb alles jätta.
Kuna tulevikuplaanide kohaselt kulgeb kinnistu piiril piki mereranda rannapromenaad, on kinnistu merepoolses osas kavandatud hoone esimene korrus promenaadiga samale tasapinnale.
Ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mistõttu peab selle hoonestamisel tagama, et vanalinna siluett jääks vaadeldavaks. Säilitatava hooneosa puhul tuleb täita muinsuskaitsenõudeid, see tuleb viimistleda krohvi ja värviga. Uue hooneosa viimistluseks on lubatud kasutada klaasi, kivi, metalli või puiduga.
Kuna krunt paikneb arheoloogiamälestisel ehk 13.-16. sajandi asulakohas, tuleb seal teha ka kaevatööd.
Suur-Patarei 24 fassaad. Autor/allikas: Eve Komp
### Response:
Patarei merekindluse kõrval asuv leivatehas ehitatakse ümber korterelamuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Prokuröride seast tuli ka ettepanekuid, et laiema publikuni jõudmiseks võiks paluda mõnel Eesti autoril luua põhiseaduse kohta näidend või luuletus või leida võimalus vaadatuimatesse telesarjadesse põhiseaduses sätestatut põimida. Noorema põlvkonnani jõuab ehk edukamalt koomiksi, mõminaräppari loo või youtuber'i kajastuste kaudu," kirjutas peaprokurör Lavly Perling justiitsminister Raivo Aegile saadetud kirjas.
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Mõminaräpp
a sa ei tulnud siia rääkima täna
ja kui tulidki, siis ainult põhiseadusest, mina ka
sest ma väga tahan sellest rääkida
ma võtan jope, tellin takso, hüppan peale, sina ka
nagu põhiõigused ja vabadused läbi öö
üldsätete lõhna peale tõuseb päike, mina ka
mina ka, mina ka,
a sa lähed seadusandliku võimuni välja, mina ka.
Telesaade
Teineteise kohta öeldud halvad sõnad on Rannamaja noored tülli ajanud ja suhete klaarimiseks korraldavad nad "jook näkku" mängu. Tahvel saadab paarid ekstreemsele topeltkohtingule Rummu karjääri ning lühikese Kristo ja Merylini romantilisele kohtingule Haapsallu. Siis aga toimub järjekordne vallaliste pidu ja lühema Kristo ning Merylini vahel tekkinud tunnetesse lööb kiilu põhiseaduse paragrahv 162: "Põhiseaduse I peatükki "Üldsätted" ja XV peatükki "Põhiseaduse muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega."
Näidend
1. Vaatus
Polonius: Mida te loete, mu prints?
Hamlet: Eesti Vabariigi põhiseadust.
Polonius: Mis lahti on, mu prints?
Hamlet: Kelle vahel?
Polonius: Pean silmas seadusandlikku ja täidesaatvat võimu.
Hamlet: Vat ei tea, pean ilmselt võtma lisaks ...
Polonius: Mille?
Hamlet: Seaduse, mis kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
2. Vaatus
Hamlet: Haa, haa! Kas olete iseseisev?
Ophelia: Mu isand?
Hamlet: Kas sõltumatu olete?
Ophelia: Mis teie kõrgus sellega öelda tahab?
Hamlet: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Ophelia: Kuidas kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas, mu prints?
Hamlet: Eks riigikogu valimisega ja teiseks rahvahääletusega.
3. Vaatus
Hamlet: Olla või mitte olla - see on küsimus.
Mis oleks üllam - pöörduda riigiasutuste,
kohalike omavalitsuste
ja nende ametiisikute poole
eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid?
Või, tõstes relvad hädamere vastu,
pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse
ja tema liikmete,
Eesti Panga nõukogu esimehe
Eesti Panga presidendi,
riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole.
See oleks lõpetus, mis hardasti
on ihaldatav: pöörduda ja magada.
4. Vaatus
Hamlet: Mis, kas rott!
Polonius: Ei, see on Eesti Vabariigi põhiseadus!
Hamlet: Haa! Haa!
Lõpp
Luuletus
Põhiseadus on meie toas,
on paragrahve ja lõike,
kohustusi ja õigusi
ja palju peatükke ka.
Põhiseadus on meie toas
ja meie riigis ka
ta nagu ahelais väänleb,
kui tema saaks kõnelda!
Youtube
Tänane video on telefoni prank, kus me ratifitseerisime ja denonsseerisime Eesti Vabariigi lepingud, mis muudavad riigipiire ja mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist ning mõtlesime välja võimalikult idiootsed põhjused, miks me ratifitseerime ja denonsseerisime aka calling in sick to places we don't work at. Kusjuures Youtube ei lase mul mitte kuidagi Põhiseaduse preambulit videotele peale panna, mis on nende poolt small dick energy.
Koomiks
Põhiseadus. Autor/allikas: Allah Pugatchova
* Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga. | Följeton: praktiline abivahend põhiseaduse promomiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Prokuröride seast tuli ka ettepanekuid, et laiema publikuni jõudmiseks võiks paluda mõnel Eesti autoril luua põhiseaduse kohta näidend või luuletus või leida võimalus vaadatuimatesse telesarjadesse põhiseaduses sätestatut põimida. Noorema põlvkonnani jõuab ehk edukamalt koomiksi, mõminaräppari loo või youtuber'i kajastuste kaudu," kirjutas peaprokurör Lavly Perling justiitsminister Raivo Aegile saadetud kirjas.
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Mõminaräpp
a sa ei tulnud siia rääkima täna
ja kui tulidki, siis ainult põhiseadusest, mina ka
sest ma väga tahan sellest rääkida
ma võtan jope, tellin takso, hüppan peale, sina ka
nagu põhiõigused ja vabadused läbi öö
üldsätete lõhna peale tõuseb päike, mina ka
mina ka, mina ka,
a sa lähed seadusandliku võimuni välja, mina ka.
Telesaade
Teineteise kohta öeldud halvad sõnad on Rannamaja noored tülli ajanud ja suhete klaarimiseks korraldavad nad "jook näkku" mängu. Tahvel saadab paarid ekstreemsele topeltkohtingule Rummu karjääri ning lühikese Kristo ja Merylini romantilisele kohtingule Haapsallu. Siis aga toimub järjekordne vallaliste pidu ja lühema Kristo ning Merylini vahel tekkinud tunnetesse lööb kiilu põhiseaduse paragrahv 162: "Põhiseaduse I peatükki "Üldsätted" ja XV peatükki "Põhiseaduse muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega."
Näidend
1. Vaatus
Polonius: Mida te loete, mu prints?
Hamlet: Eesti Vabariigi põhiseadust.
Polonius: Mis lahti on, mu prints?
Hamlet: Kelle vahel?
Polonius: Pean silmas seadusandlikku ja täidesaatvat võimu.
Hamlet: Vat ei tea, pean ilmselt võtma lisaks ...
Polonius: Mille?
Hamlet: Seaduse, mis kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
2. Vaatus
Hamlet: Haa, haa! Kas olete iseseisev?
Ophelia: Mu isand?
Hamlet: Kas sõltumatu olete?
Ophelia: Mis teie kõrgus sellega öelda tahab?
Hamlet: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Ophelia: Kuidas kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas, mu prints?
Hamlet: Eks riigikogu valimisega ja teiseks rahvahääletusega.
3. Vaatus
Hamlet: Olla või mitte olla - see on küsimus.
Mis oleks üllam - pöörduda riigiasutuste,
kohalike omavalitsuste
ja nende ametiisikute poole
eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid?
Või, tõstes relvad hädamere vastu,
pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse
ja tema liikmete,
Eesti Panga nõukogu esimehe
Eesti Panga presidendi,
riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole.
See oleks lõpetus, mis hardasti
on ihaldatav: pöörduda ja magada.
4. Vaatus
Hamlet: Mis, kas rott!
Polonius: Ei, see on Eesti Vabariigi põhiseadus!
Hamlet: Haa! Haa!
Lõpp
Luuletus
Põhiseadus on meie toas,
on paragrahve ja lõike,
kohustusi ja õigusi
ja palju peatükke ka.
Põhiseadus on meie toas
ja meie riigis ka
ta nagu ahelais väänleb,
kui tema saaks kõnelda!
Youtube
Tänane video on telefoni prank, kus me ratifitseerisime ja denonsseerisime Eesti Vabariigi lepingud, mis muudavad riigipiire ja mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist ning mõtlesime välja võimalikult idiootsed põhjused, miks me ratifitseerime ja denonsseerisime aka calling in sick to places we don't work at. Kusjuures Youtube ei lase mul mitte kuidagi Põhiseaduse preambulit videotele peale panna, mis on nende poolt small dick energy.
Koomiks
Põhiseadus. Autor/allikas: Allah Pugatchova
* Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga.
### Response:
Följeton: praktiline abivahend põhiseaduse promomiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Uuest ooperimajast rääkides on jäänud tõsisemaks arutluseks variant kasutada tänase linnahalli suurt saali," märgib kultuuriminister Lukas ERR-i kasutuses olevas memorandumis.
Memorandum peaks tulema arutusele valitsuskabineti 17. oktoobri nõupidamisel. Lisaks ministritele on arutelule kutsutud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, sest Tallinna linn on linnahalli omanik ja on sinna kavandanud rahvusvahelist konverentsikeskust. Lukase plaani järgi võiksid aga linnahalli mahtuda ka ooperi- ja kontserdisaal, mis tagaks hoonele oluliselt suurema ja regulaarsema kasutuse, kui see oleks vaid konverentsikeskusel (mis jääks hoone senise jäähalli ossa).
Lisaks Kõlvartile kaasatakse kabinetinõupidamise arutelusse ka Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe, kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ning muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.
Hinnangulised kulud
Memorandumis märgitakse, et linnahalli ooperi- ja kontserdimaja rajamise ruumilahenduse projekteerimiskulud on 10-20 miljonit eurot. Sellele lisandub ehituskulu ning rahvusooperi ja ERSO hoonesse paigutamise kulu ca 150 miljonit eurot. Memorandumis märgitakse, et mõningane investeeringu suurenemine võib tulla tehnika ja sisustuse maksumusest ning ehitushindade tõusust.
Ooperi- ja kontserdimaja ehituse rahastamine võiks Lukase ettepanekul käia läbi kultuurkapitali. Nimelt toimuvad 2022. aastal viimased maksed Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja muusikaakadeemia saali ehituste rahastamiseks.
"Sellega on ellu viidud riigikogu 1996. aasta otsus kolme kultuuriehitise rajamiseks ning järgmiste kultuuriehitiste rajamist kultuurikapitali vahenditest ei ole veel otsustatud. Hinnanguliselt vabaneb ca 10 miljonit eurot aastas, mida saaks tasuda ehituse tarbeks võetud laenu tagasimakseks."
Kui abi antakse ooperimaja ehitamise projektile, on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Memorandumis tuuakse eraldi välja, et riigiabi loa taotlemine Euroopa Komisjonilt võtab aega, tavapäraselt kuus kuud kuni aasta, kuid vahel ka kauem. Lisaks ei tohi abi anda enne, kui komisjon on andnud vastava loa.
Detailne kava ooperimaja rajamiseks
"Uuest ooperimajast rääkides on jäänud tõsisemaks arutluseks variant kasutada tänase linnahalli suurt saali, mis peaks tulevikus olema helikindlate lüüsseintega liigendatav kolmeks ca 1200-kohaliseks saaliks, et erinevates ruumides saaks üheaegselt toimuda erinevad üritused. Vajadusel peaks seinu olema võimalik tõsta, et moodustuks ca 4000 inimest mahutav suur saal erinevate suurürituste tarbeks," märgib Lukas memorandumis.
"Et saale oleks võimalik eraldada, on vaja hoone katust võrreldes tänasega tõsta umbes 7-8 meetri võrra ja peab tekkima lavatorn, mis omakorda nõuab lavaosa tõstmist kuni 15 meetrit. Lava sügavuse saavutamiseks on vaja lava pikendada linnahalli tänaste välistreppideni. Täna on lava laius 60 meetrit, lava sügavus on aga puudulik. Et tekiks ooperile tarvilik lava sügavus, on vaja viia lava tagaseina paarkümmend meetrit tahapoole."
Ooperimaja töötaks rahvusooperi tarbeks keskmiselt neli õhtut nädalas.
"Lava ja saalide eraldamise võimalus tähendab, et üheaegselt võib toimuda ERSO kontsert või proov, mõni konverents ja peasaalis ooperi proov või etendus. Rahvusooper mängib hooajas uues hoones ca 160 etendust. Sellele lisanduksid 10-15 suuremat kontserti aastas. Nii jääks piisavalt päevi nii ERSO kontsertide (40-50 aastas) tarbeks kui konverentsideks või mis tahes erinevateks üritusteks."
Lisaks peaksid hoones olema erinevad rekreatsioonipinnad, et sellest kujuneks populaarne kohtumispaik linlastele ja huvitav atraktsioon Tallinnat külastavatele sise- ja välisturistidele.
Estonia tänased probleemid
Memorandumis märgitakse, et rahvusooper Estonia hoone ja teatrisaal rajati omal ajal arvestades draamateatri vajadusi. Sellest tulenevalt ei vasta rahvusooperi saal, lava ega ettevalmistusruumid ooperi- ja balletiteatri nõuetele. "Aastate jooksul läbiviidud renoveerimiste käigus on rahvusooperi ruumid viidud ooperi- ja balletiteatrile esitatavate nõuetega võimalikult suurde kooskõlla, kuid olemasolev hoone seab siiski omad piirangud, mida ka kõige parema tahtmise juures muuta ei saa."
Püsivate murekohtadena tuuakse konkreetsemalt välja saali kehv akustika. "Uue saali puhul saaks luua akustiliselt ideaalilähedased tingimused. See on väga oluline artistidele, kes saaksid teha oma tööd kartmata ülekoormust ja ülepinget. (häälepaelad, füüsiline koormus jne)."
Teise probleemina tuuakse välja, et Estonia lava mõõdud jäävad ooperi- ja balletiteatri lavastuste jaoks väikseks ja see seab piirangud repertuaari võetavatele lavastustele. "Eelkõige on probleem balletilavastustega. Laval pole vajalikku ruumi, et teha balletijooniseid ning võimaldada balletiartistidele piisavalt ruumi erinevate balletielementide sooritamiseks."
Kolmandaks, Estonia külg- ja tagalava on väga väiksed ehk pole pinda lavastuse dekoratsioonide montaažiks ja demontaažiks etenduseks ettevalmistamisel. Rahvusooperis on ka vähe proovisaale ja harjutusruume, mistõttu jagatakse olemasolevaid teiste hoones tegutsevate kunstiliste kollektiividega.
Lõpetuseks tuuakse välja, et praeguse rahvusooper Estonia hoone ümber on parkimine väga keeruline ja ebamugav, kuid linnahalli puhul oleks võimalik see probleem lahendada. | Rahvusooperi ja ERSO linnahalli paigutamine läheks maksma 160-170 miljonit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Uuest ooperimajast rääkides on jäänud tõsisemaks arutluseks variant kasutada tänase linnahalli suurt saali," märgib kultuuriminister Lukas ERR-i kasutuses olevas memorandumis.
Memorandum peaks tulema arutusele valitsuskabineti 17. oktoobri nõupidamisel. Lisaks ministritele on arutelule kutsutud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, sest Tallinna linn on linnahalli omanik ja on sinna kavandanud rahvusvahelist konverentsikeskust. Lukase plaani järgi võiksid aga linnahalli mahtuda ka ooperi- ja kontserdisaal, mis tagaks hoonele oluliselt suurema ja regulaarsema kasutuse, kui see oleks vaid konverentsikeskusel (mis jääks hoone senise jäähalli ossa).
Lisaks Kõlvartile kaasatakse kabinetinõupidamise arutelusse ka Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe, kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ning muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.
Hinnangulised kulud
Memorandumis märgitakse, et linnahalli ooperi- ja kontserdimaja rajamise ruumilahenduse projekteerimiskulud on 10-20 miljonit eurot. Sellele lisandub ehituskulu ning rahvusooperi ja ERSO hoonesse paigutamise kulu ca 150 miljonit eurot. Memorandumis märgitakse, et mõningane investeeringu suurenemine võib tulla tehnika ja sisustuse maksumusest ning ehitushindade tõusust.
Ooperi- ja kontserdimaja ehituse rahastamine võiks Lukase ettepanekul käia läbi kultuurkapitali. Nimelt toimuvad 2022. aastal viimased maksed Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja muusikaakadeemia saali ehituste rahastamiseks.
"Sellega on ellu viidud riigikogu 1996. aasta otsus kolme kultuuriehitise rajamiseks ning järgmiste kultuuriehitiste rajamist kultuurikapitali vahenditest ei ole veel otsustatud. Hinnanguliselt vabaneb ca 10 miljonit eurot aastas, mida saaks tasuda ehituse tarbeks võetud laenu tagasimakseks."
Kui abi antakse ooperimaja ehitamise projektile, on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Memorandumis tuuakse eraldi välja, et riigiabi loa taotlemine Euroopa Komisjonilt võtab aega, tavapäraselt kuus kuud kuni aasta, kuid vahel ka kauem. Lisaks ei tohi abi anda enne, kui komisjon on andnud vastava loa.
Detailne kava ooperimaja rajamiseks
"Uuest ooperimajast rääkides on jäänud tõsisemaks arutluseks variant kasutada tänase linnahalli suurt saali, mis peaks tulevikus olema helikindlate lüüsseintega liigendatav kolmeks ca 1200-kohaliseks saaliks, et erinevates ruumides saaks üheaegselt toimuda erinevad üritused. Vajadusel peaks seinu olema võimalik tõsta, et moodustuks ca 4000 inimest mahutav suur saal erinevate suurürituste tarbeks," märgib Lukas memorandumis.
"Et saale oleks võimalik eraldada, on vaja hoone katust võrreldes tänasega tõsta umbes 7-8 meetri võrra ja peab tekkima lavatorn, mis omakorda nõuab lavaosa tõstmist kuni 15 meetrit. Lava sügavuse saavutamiseks on vaja lava pikendada linnahalli tänaste välistreppideni. Täna on lava laius 60 meetrit, lava sügavus on aga puudulik. Et tekiks ooperile tarvilik lava sügavus, on vaja viia lava tagaseina paarkümmend meetrit tahapoole."
Ooperimaja töötaks rahvusooperi tarbeks keskmiselt neli õhtut nädalas.
"Lava ja saalide eraldamise võimalus tähendab, et üheaegselt võib toimuda ERSO kontsert või proov, mõni konverents ja peasaalis ooperi proov või etendus. Rahvusooper mängib hooajas uues hoones ca 160 etendust. Sellele lisanduksid 10-15 suuremat kontserti aastas. Nii jääks piisavalt päevi nii ERSO kontsertide (40-50 aastas) tarbeks kui konverentsideks või mis tahes erinevateks üritusteks."
Lisaks peaksid hoones olema erinevad rekreatsioonipinnad, et sellest kujuneks populaarne kohtumispaik linlastele ja huvitav atraktsioon Tallinnat külastavatele sise- ja välisturistidele.
Estonia tänased probleemid
Memorandumis märgitakse, et rahvusooper Estonia hoone ja teatrisaal rajati omal ajal arvestades draamateatri vajadusi. Sellest tulenevalt ei vasta rahvusooperi saal, lava ega ettevalmistusruumid ooperi- ja balletiteatri nõuetele. "Aastate jooksul läbiviidud renoveerimiste käigus on rahvusooperi ruumid viidud ooperi- ja balletiteatrile esitatavate nõuetega võimalikult suurde kooskõlla, kuid olemasolev hoone seab siiski omad piirangud, mida ka kõige parema tahtmise juures muuta ei saa."
Püsivate murekohtadena tuuakse konkreetsemalt välja saali kehv akustika. "Uue saali puhul saaks luua akustiliselt ideaalilähedased tingimused. See on väga oluline artistidele, kes saaksid teha oma tööd kartmata ülekoormust ja ülepinget. (häälepaelad, füüsiline koormus jne)."
Teise probleemina tuuakse välja, et Estonia lava mõõdud jäävad ooperi- ja balletiteatri lavastuste jaoks väikseks ja see seab piirangud repertuaari võetavatele lavastustele. "Eelkõige on probleem balletilavastustega. Laval pole vajalikku ruumi, et teha balletijooniseid ning võimaldada balletiartistidele piisavalt ruumi erinevate balletielementide sooritamiseks."
Kolmandaks, Estonia külg- ja tagalava on väga väiksed ehk pole pinda lavastuse dekoratsioonide montaažiks ja demontaažiks etenduseks ettevalmistamisel. Rahvusooperis on ka vähe proovisaale ja harjutusruume, mistõttu jagatakse olemasolevaid teiste hoones tegutsevate kunstiliste kollektiividega.
Lõpetuseks tuuakse välja, et praeguse rahvusooper Estonia hoone ümber on parkimine väga keeruline ja ebamugav, kuid linnahalli puhul oleks võimalik see probleem lahendada.
### Response:
Rahvusooperi ja ERSO linnahalli paigutamine läheks maksma 160-170 miljonit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kino avamispäeval toimus seitse seanssi filmidega "Antikristus" (rež Lars von Trier) ja "Septembrinumber"(rež R.J. Cutler), ühe seansina linastus ka "Kevade". Sel esimesel päeval käis Artises 68 külastajat. Praegu toimub Artise kahes saalis 12 seanssi päevas ning neid külastab keskmiselt üle 300 inimese.
Kümne aasta jooksul on Artises linastunud enam kui 3100 erinevat filmi ning neid on käidud vaatamas rohkem kui 1 135 000 korda. See teeb üle 2,5 külastuse iga Tallinna elaniku kohta. Kõige vaadatum film läbi kino ajaloo on "Südaöö Pariisis", mis kogus publikut 8859 silmapaari jagu. Uhkel teisel kohal troonib kodumaine "Tõde ja õigus" 8391 vaatajaga ning kolmandale kohale jääb samuti Eesti draama "1944" 8097 vaatajaga. Dokumentaalfilmidest on kinopubliku soosik number üks "Tuulte tahutud maa", mis ligi 8000 vaatajaga on üldarvestuses populaarsuselt neljas linateos, taaskord eestimaine.
Artis on 2011. aastast Europa Cinemas liige ja võitis 2014. aastal võrgustiku auhinna kui parima programmiga kino 2013. aastal.
Sünnipäeva puhul toob Artis 15 korral ekraanile selle aasta Prantsuse hittfilmi "Üheskoos lõpuni välja", mis on humoorikas draama ühe sõpruskonna taaskohtumisest vana sõbra juubeli puhul. Filmis teevad kaasa Oscari-võitja Marion Cotillard ning ülimenuka koomilise draama "1 + 1" armastatud peaosatäitja François Cluzet. Esimene avalik linastus on 12. oktoobril. | Kino Artis tähistab kümnendat sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kino avamispäeval toimus seitse seanssi filmidega "Antikristus" (rež Lars von Trier) ja "Septembrinumber"(rež R.J. Cutler), ühe seansina linastus ka "Kevade". Sel esimesel päeval käis Artises 68 külastajat. Praegu toimub Artise kahes saalis 12 seanssi päevas ning neid külastab keskmiselt üle 300 inimese.
Kümne aasta jooksul on Artises linastunud enam kui 3100 erinevat filmi ning neid on käidud vaatamas rohkem kui 1 135 000 korda. See teeb üle 2,5 külastuse iga Tallinna elaniku kohta. Kõige vaadatum film läbi kino ajaloo on "Südaöö Pariisis", mis kogus publikut 8859 silmapaari jagu. Uhkel teisel kohal troonib kodumaine "Tõde ja õigus" 8391 vaatajaga ning kolmandale kohale jääb samuti Eesti draama "1944" 8097 vaatajaga. Dokumentaalfilmidest on kinopubliku soosik number üks "Tuulte tahutud maa", mis ligi 8000 vaatajaga on üldarvestuses populaarsuselt neljas linateos, taaskord eestimaine.
Artis on 2011. aastast Europa Cinemas liige ja võitis 2014. aastal võrgustiku auhinna kui parima programmiga kino 2013. aastal.
Sünnipäeva puhul toob Artis 15 korral ekraanile selle aasta Prantsuse hittfilmi "Üheskoos lõpuni välja", mis on humoorikas draama ühe sõpruskonna taaskohtumisest vana sõbra juubeli puhul. Filmis teevad kaasa Oscari-võitja Marion Cotillard ning ülimenuka koomilise draama "1 + 1" armastatud peaosatäitja François Cluzet. Esimene avalik linastus on 12. oktoobril.
### Response:
Kino Artis tähistab kümnendat sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 36-aastane Sordo on Hyundaiga sõitnud alates 2014. aastast ja tänavu Sardiinias tuli ka tema karjääri teine etapivõit. Mullu mahtus ta pjedestaalile Mehhikos ja Argentinas.
Sordo on tänavu löönud kaasa seitsmel MM-etapil ja lõpetanud neist viiel kuue parema seas. Sel sügisel spekuleeriti ka tema üleminekuga Toyotasse, aga sellest siiski asja ei saanud.
"Meeskond on saanud minu jaoks nagu perekonnaks. Oleme koos jaganud fantastilisi momente," kommenteeris hispaanlane. "Ma tunnen end tiimis õnnelikult ja mugavalt, aga sama tähtis on ka, et ka konkurentsivõimelisena."
Hyundai meeskonnas jätkab järgmisel hooajal ka tiimi esinumber Thierry Neuville. Samuti on tiimiga taas osaajalise lepingu sõlminud prantslane Sebastien Loeb.
Küsimärgid ripuvad Andreas Mikkelseni ja Craig Breeni peade kohal. Norralase esitused kahel viimasel hooajal on olnud veidi allapoole ootusi ja Breen on pärast Citroenist lahkumist saanud sel aastal teha kaasa vaid paaril rallil. | Dani Sordo tulevik sai paika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
36-aastane Sordo on Hyundaiga sõitnud alates 2014. aastast ja tänavu Sardiinias tuli ka tema karjääri teine etapivõit. Mullu mahtus ta pjedestaalile Mehhikos ja Argentinas.
Sordo on tänavu löönud kaasa seitsmel MM-etapil ja lõpetanud neist viiel kuue parema seas. Sel sügisel spekuleeriti ka tema üleminekuga Toyotasse, aga sellest siiski asja ei saanud.
"Meeskond on saanud minu jaoks nagu perekonnaks. Oleme koos jaganud fantastilisi momente," kommenteeris hispaanlane. "Ma tunnen end tiimis õnnelikult ja mugavalt, aga sama tähtis on ka, et ka konkurentsivõimelisena."
Hyundai meeskonnas jätkab järgmisel hooajal ka tiimi esinumber Thierry Neuville. Samuti on tiimiga taas osaajalise lepingu sõlminud prantslane Sebastien Loeb.
Küsimärgid ripuvad Andreas Mikkelseni ja Craig Breeni peade kohal. Norralase esitused kahel viimasel hooajal on olnud veidi allapoole ootusi ja Breen on pärast Citroenist lahkumist saanud sel aastal teha kaasa vaid paaril rallil.
### Response:
Dani Sordo tulevik sai paika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui aus olla, ma ei tea sellist kultuuritegelast, kes nooruses ei oleks protestinud. Esiisade, riigivõimu ja otse loomulikult kogu seni loodud kultuuri ja selle loojate vastu. Kui ma meenutan oma koolikirjandeid Hemingwayst ja Juhan Liivist, mul tekib tahtmine voodi alla ronida ja mitte kunagi enam välja tulla, ma olin ikka jõuliselt radikaalne (ehkki napi silmaringiga) nende põrmustamisel. Kõik varasem pidi molekulideks pekstud saama, ma olin ometi nii uudne ja andekas!
Teismelised üldiselt kipuvad läbima perioodi, mil nende vanemad on kõige lollimad inimesed maamunal. Nii loominguliselt kui ka isiklikus arengus võiks see aeg puberteedi lõppemisega otsa saada. Andke andeks, aga 50 ringis maailmaparandaja on eranditult piinlik nähtus. Kõigil, kellest asja on saanud, on inimese aru pähe tulnud enne 30. eluaastat. Õppida pole muidugi kunagi hilja, aga meie eluiga paraku on harva sada aastat, nii et seda keskmist kuutkümmend seitset tasuks kasutada ka kuidagi konstruktiivsemalt kui üleüldise destroi levitamiseks, tollega tegeleb entroopia nagunii ilma meie osavõtuta väga edukalt.
Usun täiesti, et noortel loojatel on ehk vaja algul kummutada kõik, mida klassikutelt õppida võib. Juba iseseisva mõtlemise harjutamiseks, oma isiksuse rajamiseks. Millalgi, paraku, selgub, et ka vastandumine kõigele senisele on titaanide õlgadel seismine, sest meil ei oleks vastanduda millelegi ega kellelegi, kui meie kogemuses ei oleks aastatuhandete taha ulatuvat kultuurikihti. No kuidas Sa, hingekene, kakled Vergiliuse või Joyce'i või Tammsaarega, kui Sa temast tuhkagi ei tea?
Siis hakkad tasapisi, algul lausa valulikult aru saama, et nad ajasidki meiega sama asja. No vähemalt enam-vähem. Mõned neist hakkavad Sulle lausa meeldima. Alguses häbened, pärast harjud ära.
Tuleb ka vananemistõve järgmine staadium: vanemate kolleegide arvamused ei tundugi enam nii mõttetutena. Mõnest on koguni kasu. Jälle on on valus, eriti peegli ees. Veel eriti oma kirjutisi meenutades.
"…maailm, kus võidul ülendame neid, keda orjus rõhub nüüd," laulsid nad tookord. Ega me tagantjärele täpselt tea, kes laulis innukalt, kes liigutas niisama suud ja kes püüdis leida kadumiseks parimat põõsast. Ühtviisi orjusesse laulsid need tublid revolutsionäärid endid ja oma lapsi niikuinii, sest vana maailma purustamise plaan võib tunduda lahedama, eriti pärast kolmandat õlut, aga uue maailma rajamise plaan ei pruugi olla kõige sõbralikumate seltsimeeste käes.
Algselt ilmunud ERR kultuuriportaalis 27. novembrll 2013. | Liisi Ojamaa. Uus, parem maailm on me püüd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui aus olla, ma ei tea sellist kultuuritegelast, kes nooruses ei oleks protestinud. Esiisade, riigivõimu ja otse loomulikult kogu seni loodud kultuuri ja selle loojate vastu. Kui ma meenutan oma koolikirjandeid Hemingwayst ja Juhan Liivist, mul tekib tahtmine voodi alla ronida ja mitte kunagi enam välja tulla, ma olin ikka jõuliselt radikaalne (ehkki napi silmaringiga) nende põrmustamisel. Kõik varasem pidi molekulideks pekstud saama, ma olin ometi nii uudne ja andekas!
Teismelised üldiselt kipuvad läbima perioodi, mil nende vanemad on kõige lollimad inimesed maamunal. Nii loominguliselt kui ka isiklikus arengus võiks see aeg puberteedi lõppemisega otsa saada. Andke andeks, aga 50 ringis maailmaparandaja on eranditult piinlik nähtus. Kõigil, kellest asja on saanud, on inimese aru pähe tulnud enne 30. eluaastat. Õppida pole muidugi kunagi hilja, aga meie eluiga paraku on harva sada aastat, nii et seda keskmist kuutkümmend seitset tasuks kasutada ka kuidagi konstruktiivsemalt kui üleüldise destroi levitamiseks, tollega tegeleb entroopia nagunii ilma meie osavõtuta väga edukalt.
Usun täiesti, et noortel loojatel on ehk vaja algul kummutada kõik, mida klassikutelt õppida võib. Juba iseseisva mõtlemise harjutamiseks, oma isiksuse rajamiseks. Millalgi, paraku, selgub, et ka vastandumine kõigele senisele on titaanide õlgadel seismine, sest meil ei oleks vastanduda millelegi ega kellelegi, kui meie kogemuses ei oleks aastatuhandete taha ulatuvat kultuurikihti. No kuidas Sa, hingekene, kakled Vergiliuse või Joyce'i või Tammsaarega, kui Sa temast tuhkagi ei tea?
Siis hakkad tasapisi, algul lausa valulikult aru saama, et nad ajasidki meiega sama asja. No vähemalt enam-vähem. Mõned neist hakkavad Sulle lausa meeldima. Alguses häbened, pärast harjud ära.
Tuleb ka vananemistõve järgmine staadium: vanemate kolleegide arvamused ei tundugi enam nii mõttetutena. Mõnest on koguni kasu. Jälle on on valus, eriti peegli ees. Veel eriti oma kirjutisi meenutades.
"…maailm, kus võidul ülendame neid, keda orjus rõhub nüüd," laulsid nad tookord. Ega me tagantjärele täpselt tea, kes laulis innukalt, kes liigutas niisama suud ja kes püüdis leida kadumiseks parimat põõsast. Ühtviisi orjusesse laulsid need tublid revolutsionäärid endid ja oma lapsi niikuinii, sest vana maailma purustamise plaan võib tunduda lahedama, eriti pärast kolmandat õlut, aga uue maailma rajamise plaan ei pruugi olla kõige sõbralikumate seltsimeeste käes.
Algselt ilmunud ERR kultuuriportaalis 27. novembrll 2013.
### Response:
Liisi Ojamaa. Uus, parem maailm on me püüd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Denver Broncose mängumees põrkas teisel veerandajal peadpidi kokku kaasmängijaga ja toimetati haiglasse.
Hiljem kommenteeris Bausby, et oli 30 minutit täielikult ja veel mitu tundi hiljem osaliselt halvatud. "Ma ei olnud kordagi teadvuseta. Ma ei saanud liikuda, kuid võisin rääkida ja kõik," lausus mängumees.
"Arst sõnas, et minuga saab kõik korda ja ma usaldasin teda. Umbes 30 minuti pärast võisin oma varbaid liigutada ja täiel määral taastus liikumine mõni tund hiljem."
Bausby pääses haiglast juba enne Broncose tagasilendu Denverisse. "Praegu võtame asju rahulikult, kogun jälle jõudu," lausus esialgu siiski vigastatute nimekirja arvatud ameerika jalgpallur. "Mul pole naasmiseks täpset graafikut, aga loodetavasti ei lähe kaua."
Hooaega nelja kaotusega alustanud Denver Broncos võitis kohtumise 20:13. | NFL-i mängija oli kokkupõrke järel pool tundi halvatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Denver Broncose mängumees põrkas teisel veerandajal peadpidi kokku kaasmängijaga ja toimetati haiglasse.
Hiljem kommenteeris Bausby, et oli 30 minutit täielikult ja veel mitu tundi hiljem osaliselt halvatud. "Ma ei olnud kordagi teadvuseta. Ma ei saanud liikuda, kuid võisin rääkida ja kõik," lausus mängumees.
"Arst sõnas, et minuga saab kõik korda ja ma usaldasin teda. Umbes 30 minuti pärast võisin oma varbaid liigutada ja täiel määral taastus liikumine mõni tund hiljem."
Bausby pääses haiglast juba enne Broncose tagasilendu Denverisse. "Praegu võtame asju rahulikult, kogun jälle jõudu," lausus esialgu siiski vigastatute nimekirja arvatud ameerika jalgpallur. "Mul pole naasmiseks täpset graafikut, aga loodetavasti ei lähe kaua."
Hooaega nelja kaotusega alustanud Denver Broncos võitis kohtumise 20:13.
### Response:
NFL-i mängija oli kokkupõrke järel pool tundi halvatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rike mõjutas osa teenuste toimimist mobiilses andmesides, kõnelevi toimis tavapäraselt. Andmesidehäirest andsid ERR-i toimetusele teada kasutajad näiteks Tallinna kesklinnas, Pirital ja Saue vallas.
Elisa spetsialistid lahendasid rikke ja mobiilse andmeside teenused peaksid olema taastunud. | Elisa mobiilne andmeside oli häiritud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rike mõjutas osa teenuste toimimist mobiilses andmesides, kõnelevi toimis tavapäraselt. Andmesidehäirest andsid ERR-i toimetusele teada kasutajad näiteks Tallinna kesklinnas, Pirital ja Saue vallas.
Elisa spetsialistid lahendasid rikke ja mobiilse andmeside teenused peaksid olema taastunud.
### Response:
Elisa mobiilne andmeside oli häiritud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui algselt pidid võistlusele numbri all 1 startima tänavused EMV2 (4WD - N4,R5) klassi Eesti meistrid Oliver Solberg – Aaron Johnston, siis möödunud nädalavahetusel Walesis MM-debüüdi teinud mehed siiski sel korral Saaremaa ralli starti ei tule.
Tänavuse Saaremaa ralli stardirivi avavad selle võistluse kahekordsed võitjad Georg Gross – Raigo Mõlder, kelle Ford Fiesta WRC kannab võistlusnumbrit 2. Mehed hoiavad enne hooaja viimast etappi EMV1 ehk absoluutarvestuse kolmandat kohta ning soovivad kindlasti lisaks ralli võidule lõpetada hooaja ka eelnimetatud klassi meistritena.
Numbri all 3 saab rajale 2015. aasta Saaremaa ralli võitja Egon Kaur, kelle Ford Fiesta Proto auto kõrvalistmel võtab koha sisse Silver Simm. Lisaks Kaur – Simmile on veel Ford Fiesta Protol rallile startimas Roland Murakas – Kalle Adler.
Eesti meistrivõistluste lõppvaatusele on Eesti võistluspaaridest starti tulemas R5 autodega neli võistluspaari. Esimesed neist on tänavu ERC Junior meistrivõistlustel kolm etappi võitud saare oma mehed Ken Torn – Kauri Pannas (Ford Fiesta R5). Kohe nende järel saavad stardivad Priit Koik – Alari-Uku Heldna (Ford Fiesta R5) ja numbri all 7 uue Škoda Fabia R5 autoga Raul Jeets – Andrus Toom.
Ford Fiesta R5 autoga, mis kandmas numbrit 15 on 4WD debüüti tegemas tänavused Junior WRC sarja kuuendad mehed Roland Poom – Ken Järveoja. Üldse on Saaremaal kokku startimas 12 R5 autot. Esimesed väliskülalised leiab stardirivist numbri alt 8, kelleks on Martynas Samsonas – Ervinas Snitkas (Ford Fiesta).
Sarnaselt EMV2 klassiga on enne Saaremaa rallit meistrid selgunud ka EMV3 (2WD - R2, R1, A6) klassis ja Estonian Junior Challenge arvestuses. Nii EMV3 meistritiitli, kui Estonian Junior Callenge 90 000 eurose peaauhinna võitsid Ken Torn – Kauri Pannas. Hoolimata sellest, et nii Torn, kui Poom võistlevad Saaremaal R5 autodega, siis sellegipoolest on nendes arvestusetes oodata põnevat lahingut. Soosikutena lähevad kümne võistluspaari hulgast starti Lõuna-Eesti rallil klassivõidu võtnud ja mõlemas arvestuses teist kohta hoidvad Robert Virves – Sander Pruul (Ford Fiesta R2T).
EMV4 (4WD-E12) ehk neljaveoliste autode rahvuslikus klassis on Saaremaal starti tulemas 19 võistluspaari, kelle hulgas ka tänavused meistrid Edijs Bergmanis - Edgars Grins (Mitsubishi Lancer Evo IX). Sarnaselt EMV4 klassiga on hooaja viimasel kodusel rallil 19 autot starti tulemas ka EMV5 (2WD - E9). Klassi meistrina saavad numbri all 90 stardi 2019. aasta meistrid Klim Baikov - Andrey Kleshchev (VAZ 2105).
Ka esiveoliste EMV6 (2WD - R3,A7,N3,E10) arvestuses on enne Saaremaad tänavused meistrid selgunud ja nendeks on Kristo Subi – Raido Subi (Honda Civic Type-R). Võimalus meistritiitlile oli veel ka võistluspaaril Karel Tölp – Martin Vihmann, kuid nemad Saaremaal ei stardi. Kokku on EMV6 klassis Subidele konkurentsi pakkumas 34 võistluspaari.
Kui eelpool mainitud Eesti meistrivõistluste klassidest oli meister veel selgumata vaid EMV1 klassis, siis kõige põnevam heitlus meistritiitlile saab Saaremaal olema klassis EMV7 (EMV7 2WD - E11 RWD), kus meistritiitli võimalus veel kolmel võistluspaaril. Liidrina tulevad hooaja viimase etapi starti Raiko Aru - Veiko Kullamäe (BMW M3), kelle edu Marko Ringenberg - Allar Heina (BMW M3) ees on 7 ja Ott Mesikäpp - Raiko Lille (BMW M3) ees 20 punkti. Kokku on selles arvestuses Saaremaal starti tulemas 26 võistluspaari.
Kuigi veoautode klassis EMV8 (2WD - E13) on tänavused meistrid selgunud, kelleks on Taavi Niinemets - Esko Allika (GAZ 51A), siis veokate arvestuses on starti tulemas viimaste hooaegade rekordarv võistluspaare, milleks on 22.
52. Saaremaa ralli start antakse reedel 11.oktoobril, algusega 17.00 Auriga keskuse parklas.
Võistluse avapäeval sõidetakse kolm kiiruskatset, millest esimene on traditsioonile Kõljala-Kaali katse, mis tänavu kannab nime Salavere. Päeva pikima kruusakatsena läbitakse Peederga (12,99 km), mis möödunud aastaga võrreldes läbitakse teises suunas. Saaremaa ralli avapäeva lõpetab traditsiooniline Kuressaare linnakatse.
Laupäeval, 12. oktoobril sõidetakse Saaremaa rallil kümme kiiruskatset, mille hulgas ka Saaremaa ralli klassikud Kaugatoma, mis tänavu kannab nime Salme, ja Undva, mille nimeks Kurevere. 2019. aasta Saaremaa ralli kavas on üle aastate tagasi Oriküla paarisraja katse, mida pole selle võistluse ralli raames sõidetud alates aastast 2008. Kui möödunud aastal oli uue katsena kavas Metsküla, siis tänavusel rallil sõidetakse uue katsena Kehila. Selle 5,17 km pikkuse katse teine läbimine lõpetab tänavuse Saaremaa ralli ning on ühtlasi ka hooaja viimaseks punktikatseks.
Ühtekokku läbitakse kahe päeva jooksul 13 kiiruskatset ja 117,23 katsekilomeetrit.
Kiiruskatsed on pealtvaatajatele tasulised, v.a reedeõhtune publikukatse Kuressaare linnas. | Saaremaa ralli stardirivi avavad Georg Gross – Raigo Mõlder | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui algselt pidid võistlusele numbri all 1 startima tänavused EMV2 (4WD - N4,R5) klassi Eesti meistrid Oliver Solberg – Aaron Johnston, siis möödunud nädalavahetusel Walesis MM-debüüdi teinud mehed siiski sel korral Saaremaa ralli starti ei tule.
Tänavuse Saaremaa ralli stardirivi avavad selle võistluse kahekordsed võitjad Georg Gross – Raigo Mõlder, kelle Ford Fiesta WRC kannab võistlusnumbrit 2. Mehed hoiavad enne hooaja viimast etappi EMV1 ehk absoluutarvestuse kolmandat kohta ning soovivad kindlasti lisaks ralli võidule lõpetada hooaja ka eelnimetatud klassi meistritena.
Numbri all 3 saab rajale 2015. aasta Saaremaa ralli võitja Egon Kaur, kelle Ford Fiesta Proto auto kõrvalistmel võtab koha sisse Silver Simm. Lisaks Kaur – Simmile on veel Ford Fiesta Protol rallile startimas Roland Murakas – Kalle Adler.
Eesti meistrivõistluste lõppvaatusele on Eesti võistluspaaridest starti tulemas R5 autodega neli võistluspaari. Esimesed neist on tänavu ERC Junior meistrivõistlustel kolm etappi võitud saare oma mehed Ken Torn – Kauri Pannas (Ford Fiesta R5). Kohe nende järel saavad stardivad Priit Koik – Alari-Uku Heldna (Ford Fiesta R5) ja numbri all 7 uue Škoda Fabia R5 autoga Raul Jeets – Andrus Toom.
Ford Fiesta R5 autoga, mis kandmas numbrit 15 on 4WD debüüti tegemas tänavused Junior WRC sarja kuuendad mehed Roland Poom – Ken Järveoja. Üldse on Saaremaal kokku startimas 12 R5 autot. Esimesed väliskülalised leiab stardirivist numbri alt 8, kelleks on Martynas Samsonas – Ervinas Snitkas (Ford Fiesta).
Sarnaselt EMV2 klassiga on enne Saaremaa rallit meistrid selgunud ka EMV3 (2WD - R2, R1, A6) klassis ja Estonian Junior Challenge arvestuses. Nii EMV3 meistritiitli, kui Estonian Junior Callenge 90 000 eurose peaauhinna võitsid Ken Torn – Kauri Pannas. Hoolimata sellest, et nii Torn, kui Poom võistlevad Saaremaal R5 autodega, siis sellegipoolest on nendes arvestusetes oodata põnevat lahingut. Soosikutena lähevad kümne võistluspaari hulgast starti Lõuna-Eesti rallil klassivõidu võtnud ja mõlemas arvestuses teist kohta hoidvad Robert Virves – Sander Pruul (Ford Fiesta R2T).
EMV4 (4WD-E12) ehk neljaveoliste autode rahvuslikus klassis on Saaremaal starti tulemas 19 võistluspaari, kelle hulgas ka tänavused meistrid Edijs Bergmanis - Edgars Grins (Mitsubishi Lancer Evo IX). Sarnaselt EMV4 klassiga on hooaja viimasel kodusel rallil 19 autot starti tulemas ka EMV5 (2WD - E9). Klassi meistrina saavad numbri all 90 stardi 2019. aasta meistrid Klim Baikov - Andrey Kleshchev (VAZ 2105).
Ka esiveoliste EMV6 (2WD - R3,A7,N3,E10) arvestuses on enne Saaremaad tänavused meistrid selgunud ja nendeks on Kristo Subi – Raido Subi (Honda Civic Type-R). Võimalus meistritiitlile oli veel ka võistluspaaril Karel Tölp – Martin Vihmann, kuid nemad Saaremaal ei stardi. Kokku on EMV6 klassis Subidele konkurentsi pakkumas 34 võistluspaari.
Kui eelpool mainitud Eesti meistrivõistluste klassidest oli meister veel selgumata vaid EMV1 klassis, siis kõige põnevam heitlus meistritiitlile saab Saaremaal olema klassis EMV7 (EMV7 2WD - E11 RWD), kus meistritiitli võimalus veel kolmel võistluspaaril. Liidrina tulevad hooaja viimase etapi starti Raiko Aru - Veiko Kullamäe (BMW M3), kelle edu Marko Ringenberg - Allar Heina (BMW M3) ees on 7 ja Ott Mesikäpp - Raiko Lille (BMW M3) ees 20 punkti. Kokku on selles arvestuses Saaremaal starti tulemas 26 võistluspaari.
Kuigi veoautode klassis EMV8 (2WD - E13) on tänavused meistrid selgunud, kelleks on Taavi Niinemets - Esko Allika (GAZ 51A), siis veokate arvestuses on starti tulemas viimaste hooaegade rekordarv võistluspaare, milleks on 22.
52. Saaremaa ralli start antakse reedel 11.oktoobril, algusega 17.00 Auriga keskuse parklas.
Võistluse avapäeval sõidetakse kolm kiiruskatset, millest esimene on traditsioonile Kõljala-Kaali katse, mis tänavu kannab nime Salavere. Päeva pikima kruusakatsena läbitakse Peederga (12,99 km), mis möödunud aastaga võrreldes läbitakse teises suunas. Saaremaa ralli avapäeva lõpetab traditsiooniline Kuressaare linnakatse.
Laupäeval, 12. oktoobril sõidetakse Saaremaa rallil kümme kiiruskatset, mille hulgas ka Saaremaa ralli klassikud Kaugatoma, mis tänavu kannab nime Salme, ja Undva, mille nimeks Kurevere. 2019. aasta Saaremaa ralli kavas on üle aastate tagasi Oriküla paarisraja katse, mida pole selle võistluse ralli raames sõidetud alates aastast 2008. Kui möödunud aastal oli uue katsena kavas Metsküla, siis tänavusel rallil sõidetakse uue katsena Kehila. Selle 5,17 km pikkuse katse teine läbimine lõpetab tänavuse Saaremaa ralli ning on ühtlasi ka hooaja viimaseks punktikatseks.
Ühtekokku läbitakse kahe päeva jooksul 13 kiiruskatset ja 117,23 katsekilomeetrit.
Kiiruskatsed on pealtvaatajatele tasulised, v.a reedeõhtune publikukatse Kuressaare linnas.
### Response:
Saaremaa ralli stardirivi avavad Georg Gross – Raigo Mõlder |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.