instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vikingsi peatreener Mike Zimmer ütles, et Osterholm tegi head tööd mängijate veenmises ning Zimmer avaldas lootust, et külastus kannab vaktsineerimise osas vilja. "Mõned küsimused, mis temalt küsiti, on asjad, mida sa loed internetist," lisas peatreener.
"Ma hoolin nendest mängijatest ja hoolin nende perekondadest. See on minu peamine põhjus," ütles Zimmer. "Kui nad jätavad mängu koroonaviiruse tõttu vahele, siis las see olgu. Aga ma ei taha, et nad jääksid haigeks, ma ei taha, et nende pere jääks haigeks, nende lapsed või minu lapsed jääksid haigeks."
Hooajaeelses treeninglaagris sattus Vikings NFL-i vaktsiinitähelepanu keskmesse, kui meeskonna põhimängujuht Kirk Cousins ütles, et ta ei lase end vaktsineerida. Samuti ei olnud seda teinud veel kaks mängujuhti ning ühel hetkel tohtis laagris Vikingsi eest väljakule astuda vaid üks mängujuht.
Cousins kinnitas pärast enda haigestumist, et ei lase end vaktsineerida ning istuks pigem meeskonna koosolekutel klaaskastis.
17. augustil teatas Atlanta Falcons, et on esimese meeskonnana saavutanud 100-protsendilise hõlmatuse. NFL teatas siis, et mängijate vaktsiinihõlmatus on ligikaudu 92 protsenti. Samas on veel nii mõnigi tähtmängija vaktsineerimata, sealhulgas kaks aastat tagasi liiga väärtuslikeimaks mängijaks valitud Lamar Jackson.
NFL kinnitas juuli lõpus reeglistiku, mis karistab mängijaid ja meeskondasid juhul, kui mõni mäng peaks koroonaviiruse tiimisisese leviku tõttu ära jääma. Meeskonnad vastutavad mängude ära jäämise eest tuleval hooajal rahaliselt ning mängijad, kes on vaktsineeritud, saavad nakatumise puhul naaseda tiimi juurde kahe negatiivse testi järel. Teade on mitmeid meeskondi agaramalt vaktsineerima utsitanud. | Vaktsineerimisega hädas olev NFL-i klubi kutsus arsti mängijatega kõnelema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vikingsi peatreener Mike Zimmer ütles, et Osterholm tegi head tööd mängijate veenmises ning Zimmer avaldas lootust, et külastus kannab vaktsineerimise osas vilja. "Mõned küsimused, mis temalt küsiti, on asjad, mida sa loed internetist," lisas peatreener.
"Ma hoolin nendest mängijatest ja hoolin nende perekondadest. See on minu peamine põhjus," ütles Zimmer. "Kui nad jätavad mängu koroonaviiruse tõttu vahele, siis las see olgu. Aga ma ei taha, et nad jääksid haigeks, ma ei taha, et nende pere jääks haigeks, nende lapsed või minu lapsed jääksid haigeks."
Hooajaeelses treeninglaagris sattus Vikings NFL-i vaktsiinitähelepanu keskmesse, kui meeskonna põhimängujuht Kirk Cousins ütles, et ta ei lase end vaktsineerida. Samuti ei olnud seda teinud veel kaks mängujuhti ning ühel hetkel tohtis laagris Vikingsi eest väljakule astuda vaid üks mängujuht.
Cousins kinnitas pärast enda haigestumist, et ei lase end vaktsineerida ning istuks pigem meeskonna koosolekutel klaaskastis.
17. augustil teatas Atlanta Falcons, et on esimese meeskonnana saavutanud 100-protsendilise hõlmatuse. NFL teatas siis, et mängijate vaktsiinihõlmatus on ligikaudu 92 protsenti. Samas on veel nii mõnigi tähtmängija vaktsineerimata, sealhulgas kaks aastat tagasi liiga väärtuslikeimaks mängijaks valitud Lamar Jackson.
NFL kinnitas juuli lõpus reeglistiku, mis karistab mängijaid ja meeskondasid juhul, kui mõni mäng peaks koroonaviiruse tiimisisese leviku tõttu ära jääma. Meeskonnad vastutavad mängude ära jäämise eest tuleval hooajal rahaliselt ning mängijad, kes on vaktsineeritud, saavad nakatumise puhul naaseda tiimi juurde kahe negatiivse testi järel. Teade on mitmeid meeskondi agaramalt vaktsineerima utsitanud.
### Response:
Vaktsineerimisega hädas olev NFL-i klubi kutsus arsti mängijatega kõnelema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kodus tehakse veel vajalikud proovid ja protseduurid, aga nii on mugavam. Olen väga tänulik Viljandi haigla personalile, kes minu eest nendel päevadel hoolt kandsid. Kõik oli väga professionaalne ja osavõtlik. Aitähh!"
Seeder märkis, et nii raskelt pole ta varem haige olnud.
"Ja hapnikutorud olid ninas ka esmakordselt. Eks iga kogemus õpetab ja on millekski kasulik. Vähemalt minu elus on see niimoodi olnud. Head sõbrad, kes te mind uudishimulikult toetasite, see oli täiendava ravimi eest, mida apteegis ega mujal ei pakuta - Aitähh! Jätkan taastumist ja varsti kohtume!"
Isamaa pressiesindaja kinnitas esmaspäeva õhtul Delfile, et Seeder on saanud ühe vaktsiinidoosi. Seega ei ole tema vaktsineerimiskuur lõpetatud. | Isamaa esimees Seeder sai koduravile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kodus tehakse veel vajalikud proovid ja protseduurid, aga nii on mugavam. Olen väga tänulik Viljandi haigla personalile, kes minu eest nendel päevadel hoolt kandsid. Kõik oli väga professionaalne ja osavõtlik. Aitähh!"
Seeder märkis, et nii raskelt pole ta varem haige olnud.
"Ja hapnikutorud olid ninas ka esmakordselt. Eks iga kogemus õpetab ja on millekski kasulik. Vähemalt minu elus on see niimoodi olnud. Head sõbrad, kes te mind uudishimulikult toetasite, see oli täiendava ravimi eest, mida apteegis ega mujal ei pakuta - Aitähh! Jätkan taastumist ja varsti kohtume!"
Isamaa pressiesindaja kinnitas esmaspäeva õhtul Delfile, et Seeder on saanud ühe vaktsiinidoosi. Seega ei ole tema vaktsineerimiskuur lõpetatud.
### Response:
Isamaa esimees Seeder sai koduravile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Allkirjade kogumise vastu hääletas kuus komisjoni liiget. Poolt oli kaks liiget. Gobzems koosolekul ei osalenud, teatas LSM.
Komisjoni koosolekul toodi Gobzemsi ettepaneku suhtes välja mitu argumenti. Näiteks toodi välja, et komisjon on lihtsalt valimiste korraldaja, mitte institutsioon, kes peaks ettepanekute sisu kaaluma.
Enamik liikmeid toetas aga seisukohta, et põhiseadus ei peaks sisaldama selliseid ettepanekuid. Komisjon leidis, et inimõigusi piiravaid seadusi peab arutama kohus ja selleks pole vaja muuta põhiseadust.
Komisjon leidis ka, et Lätis puudub kohustuslik vaktsineerimine. Samuti ei saa kedagi sunniviisiliselt vaktsineerida.
Gobzemsi ettepanekut ei toetanud ka justiits- ja tervishoiuministeerium. Otsuse võib edasi kaevata riigikohtusse. | Läti võimud ei toeta vaktsineerimisega seotud referendumi korraldamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Allkirjade kogumise vastu hääletas kuus komisjoni liiget. Poolt oli kaks liiget. Gobzems koosolekul ei osalenud, teatas LSM.
Komisjoni koosolekul toodi Gobzemsi ettepaneku suhtes välja mitu argumenti. Näiteks toodi välja, et komisjon on lihtsalt valimiste korraldaja, mitte institutsioon, kes peaks ettepanekute sisu kaaluma.
Enamik liikmeid toetas aga seisukohta, et põhiseadus ei peaks sisaldama selliseid ettepanekuid. Komisjon leidis, et inimõigusi piiravaid seadusi peab arutama kohus ja selleks pole vaja muuta põhiseadust.
Komisjon leidis ka, et Lätis puudub kohustuslik vaktsineerimine. Samuti ei saa kedagi sunniviisiliselt vaktsineerida.
Gobzemsi ettepanekut ei toetanud ka justiits- ja tervishoiuministeerium. Otsuse võib edasi kaevata riigikohtusse.
### Response:
Läti võimud ei toeta vaktsineerimisega seotud referendumi korraldamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui juulikuus said Eesti istevõrkpallurid rahvusvahelisi kogemusi Sloveenia rannavõrkpalliturniirilt, siis Prantsusmaale sõitvad mehed esindavad koondist esmakordselt. Eesti koondise vastasteks on Prantsusmaa ja Tšehhi ning mõlema võistkonnaga peetakse kaks mängu.
Koondise kapten Margus Hoop ütles, et vastased on korralikud, sest mõlemad meeskonnad osalevad oktoobris ka Euroopa meistrivõistlustel. "Lähme andma kõva lahingut. Eesmärk on saada jalg ukse vahele ehk Euroopa istevõrkpalliperre. Eelmistest turniiridest jäi mulje, et meie tase läheb iga mänguga aina paremaks, seega võistlusformaat peaks meile hästi sobima," ütles Hoop.
"Võistkonnas on sel korral ka uusi liikmeid, kuid enamus mehi on koos mänginud juba pikalt, seega ei tohiks uute sulandumine olla liialt keeruline," lisas kapten ning naljatles, et meeskond võtab eesmärgiks vähemalt finaalis mängimise.
Nädal enne pronksiliiga turniiri lihvib võistkond vormi Norras Stavangeris, kus kohalikul turniiril osalevad lisaks Eesti koondisele ka neli Norra klubivõistkonda ning Suurbritannia istevõrkpalli rahvusnaiskond.
Eesti võistkonna koosseis: Margus Hoop, Marek Piirimägi, Tarmo Lepik, Rene Hinrikus, Ivan Smirnov, Emil Hiiesalu, Ott Jõesaar, Alar Õige. Peatreener on Meelis Stamm ning abitreeneri ja mänedžeri rolli täidab Laura Milk. | Eesti istevõrkpallikoondis osaleb esmakordselt Euroopa liigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui juulikuus said Eesti istevõrkpallurid rahvusvahelisi kogemusi Sloveenia rannavõrkpalliturniirilt, siis Prantsusmaale sõitvad mehed esindavad koondist esmakordselt. Eesti koondise vastasteks on Prantsusmaa ja Tšehhi ning mõlema võistkonnaga peetakse kaks mängu.
Koondise kapten Margus Hoop ütles, et vastased on korralikud, sest mõlemad meeskonnad osalevad oktoobris ka Euroopa meistrivõistlustel. "Lähme andma kõva lahingut. Eesmärk on saada jalg ukse vahele ehk Euroopa istevõrkpalliperre. Eelmistest turniiridest jäi mulje, et meie tase läheb iga mänguga aina paremaks, seega võistlusformaat peaks meile hästi sobima," ütles Hoop.
"Võistkonnas on sel korral ka uusi liikmeid, kuid enamus mehi on koos mänginud juba pikalt, seega ei tohiks uute sulandumine olla liialt keeruline," lisas kapten ning naljatles, et meeskond võtab eesmärgiks vähemalt finaalis mängimise.
Nädal enne pronksiliiga turniiri lihvib võistkond vormi Norras Stavangeris, kus kohalikul turniiril osalevad lisaks Eesti koondisele ka neli Norra klubivõistkonda ning Suurbritannia istevõrkpalli rahvusnaiskond.
Eesti võistkonna koosseis: Margus Hoop, Marek Piirimägi, Tarmo Lepik, Rene Hinrikus, Ivan Smirnov, Emil Hiiesalu, Ott Jõesaar, Alar Õige. Peatreener on Meelis Stamm ning abitreeneri ja mänedžeri rolli täidab Laura Milk.
### Response:
Eesti istevõrkpallikoondis osaleb esmakordselt Euroopa liigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakonna populaarsust on kahandanud viimase aja hinnatõus ja sissetulekute kahanemine.
President andis korralduse maksta 10 000 rubla välja septembri jooksul, ütles Kreml avalduses. Sellega tõuseb väljamakstav pension kuu enne valimisi pea kahekordseks.
Putin ütles pühapäeval Ühtse Venemaa esindajatega kohtudes, et pensionärid kannatavad inflatsiooni tõttu kõige rohkem.
Venemaa keskpanga andmetel on ulatub aastainflatsioon 6,5 protsendini.
Putin tegi pühapäeval ka ettepaneku maksta sõjaväelastele 15 000 rubla preemiat. Juunis lubas ta kulutada miljardeid teede remondiks ning ühistranspordi, taristu ja tervishoiu parandamiseks.
Ühtset Venemaad toetab riigiduuma valimiste eel läbi viidud arvamusküsitluste põhjal umbes 30 protsenti elanikkonnast. 2016. aasta valimistega võrreldes on toetus langenud 10 protsendipunkti võrra.
Praegu on Ühtse Venemaa käes 75 protsenti parlamendikohtadest. | Putin kingib valimiste eel igale pensionärile 10 000 rubla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakonna populaarsust on kahandanud viimase aja hinnatõus ja sissetulekute kahanemine.
President andis korralduse maksta 10 000 rubla välja septembri jooksul, ütles Kreml avalduses. Sellega tõuseb väljamakstav pension kuu enne valimisi pea kahekordseks.
Putin ütles pühapäeval Ühtse Venemaa esindajatega kohtudes, et pensionärid kannatavad inflatsiooni tõttu kõige rohkem.
Venemaa keskpanga andmetel on ulatub aastainflatsioon 6,5 protsendini.
Putin tegi pühapäeval ka ettepaneku maksta sõjaväelastele 15 000 rubla preemiat. Juunis lubas ta kulutada miljardeid teede remondiks ning ühistranspordi, taristu ja tervishoiu parandamiseks.
Ühtset Venemaad toetab riigiduuma valimiste eel läbi viidud arvamusküsitluste põhjal umbes 30 protsenti elanikkonnast. 2016. aasta valimistega võrreldes on toetus langenud 10 protsendipunkti võrra.
Praegu on Ühtse Venemaa käes 75 protsenti parlamendikohtadest.
### Response:
Putin kingib valimiste eel igale pensionärile 10 000 rubla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me räägime julgeolekust ühekülgselt. Et raketibaasid ja tankibaasid ja lennukibaasid. Et me heidutame sellega Venemaad. Tegelikult me hoopis ärritame Venemaad. Miks me ärritame Vene karu? Teeme parem koostööd," ütles Vähi Keskerakonna majanduskonverentsil.
Ta lisas, et esmalt tuleks meie julgeolekukontseptsioon ja seejärel ka Ida-Viru majanduskontseptsioon üle vaadata.
"Üks kõrgete pagunitega kindral ütles, et Tapal on hea investeerimiskliima, sest NATO sõdurid armastavad pizzat. No kuulge. Teha pizzat ei saa olla majanduskontseptsioon," sõnas Vähi.
Vähi pidas oluliseks kultuurilist koostööd Venemaad, sealhulgas spordis. Ta leidis, et see parandab ka meie julgeolekut.
"Ma tooksin juurde ka Afganistanis toimunu. Kolm-neli päeva enne Kabuli hõivamist Talibani poolt ütles Biden, et sellist äraminekut kui Saigonis ei tule. Aga tuli veel hullem. Ehk tuleb loota enda peale ja mitte mingil juhul pole mõtet panustada jõule. Ainult rumal mõtleb nii, isegi kui ta on tugev. Tark panustab mõistusele ja suhete arengule," sõnas Vähi. | Tiit Vähi: me ei heiduta, vaid ärritame Venemaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me räägime julgeolekust ühekülgselt. Et raketibaasid ja tankibaasid ja lennukibaasid. Et me heidutame sellega Venemaad. Tegelikult me hoopis ärritame Venemaad. Miks me ärritame Vene karu? Teeme parem koostööd," ütles Vähi Keskerakonna majanduskonverentsil.
Ta lisas, et esmalt tuleks meie julgeolekukontseptsioon ja seejärel ka Ida-Viru majanduskontseptsioon üle vaadata.
"Üks kõrgete pagunitega kindral ütles, et Tapal on hea investeerimiskliima, sest NATO sõdurid armastavad pizzat. No kuulge. Teha pizzat ei saa olla majanduskontseptsioon," sõnas Vähi.
Vähi pidas oluliseks kultuurilist koostööd Venemaad, sealhulgas spordis. Ta leidis, et see parandab ka meie julgeolekut.
"Ma tooksin juurde ka Afganistanis toimunu. Kolm-neli päeva enne Kabuli hõivamist Talibani poolt ütles Biden, et sellist äraminekut kui Saigonis ei tule. Aga tuli veel hullem. Ehk tuleb loota enda peale ja mitte mingil juhul pole mõtet panustada jõule. Ainult rumal mõtleb nii, isegi kui ta on tugev. Tark panustab mõistusele ja suhete arengule," sõnas Vähi.
### Response:
Tiit Vähi: me ei heiduta, vaid ärritame Venemaad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastane Kongo päritolu tagamängija liitub Leedu klubiga üheks aastaks ning klubi kirjutas kodulehel, et Mudiay oli tiimi peadirektori Paulius Motiejunase ja peatreener Martin Schilleri jaoks prioriteetseks lisanduseks.
Denver Nuggets valis Mudiay 2014. aasta NBA draft' is seitsmenda valikuna, enne seda oli mängumehel juba üks aasta professionaalset kogemust Hiina kõrgliigas, kui ta otsustas jätta ülikoolikarjääri vahele.
Pärast kolme hooaega Denveris siirdus tagamängija New York Knicksi, misjärel liitus ta Utah Jazziga, kellega jõudis esimest korda karjääris play-off' i. Mängija oli veel sel suvel Portland Trail Blazersi suveliiga meeskonnas, aga liitub nüüd Leedu korvpalliklubiga.
Mudiay on karjääri jooksul NBA-s mänginud täpselt 300 põhihooaja mängu, milles viskas keskmiselt mängus 11 punkti, andis 3,8 resultatiivset söötu ja võttis maha 2,9 lauapalli.
2014. aasta NBA draft' i seitsmes valik liitub Žalgirise treeningutega lähipäevil.
View this post on Instagram
A post shared by BC Zalgiris Kaunas (@bczalgiriskaunas) | Žalgirisega liitub kunagine NBAdraft'i seitsmes valik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastane Kongo päritolu tagamängija liitub Leedu klubiga üheks aastaks ning klubi kirjutas kodulehel, et Mudiay oli tiimi peadirektori Paulius Motiejunase ja peatreener Martin Schilleri jaoks prioriteetseks lisanduseks.
Denver Nuggets valis Mudiay 2014. aasta NBA draft' is seitsmenda valikuna, enne seda oli mängumehel juba üks aasta professionaalset kogemust Hiina kõrgliigas, kui ta otsustas jätta ülikoolikarjääri vahele.
Pärast kolme hooaega Denveris siirdus tagamängija New York Knicksi, misjärel liitus ta Utah Jazziga, kellega jõudis esimest korda karjääris play-off' i. Mängija oli veel sel suvel Portland Trail Blazersi suveliiga meeskonnas, aga liitub nüüd Leedu korvpalliklubiga.
Mudiay on karjääri jooksul NBA-s mänginud täpselt 300 põhihooaja mängu, milles viskas keskmiselt mängus 11 punkti, andis 3,8 resultatiivset söötu ja võttis maha 2,9 lauapalli.
2014. aasta NBA draft' i seitsmes valik liitub Žalgirise treeningutega lähipäevil.
View this post on Instagram
A post shared by BC Zalgiris Kaunas (@bczalgiriskaunas)
### Response:
Žalgirisega liitub kunagine NBAdraft'i seitsmes valik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Afganistani endine president Ashraf Ghani ja enamik ministreid põgenesid Kabulist 15. augustil. Riigis puudub rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus. Pangad ja valuutavahetuspunktid on suletud ja esmatarbekaupade hinnad tõusevad.
"Inimestel on raha, aga see on pangas. Seetõttu neil tegelikult pole raha. Kogu äritegevus on Kabulis seiskunud," ütles endine finantsametnik Bahir.
1990. aastate keskel lõpetas Taliban rivaalitsevate sõjapealikute omavahelise võitluse. Riigis taastati osaliselt kaubavahetus. Samuti lõid Pakistan, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid diplomaatilised suhted Talibani režiimiga.
Praegu pole Talibani juhitud valitsust tunnustanud ükski riik.
"Mida kiiremini me poliitilisele kokkuleppele jõuame, seda kiiremini päästame Afganistani katastroofilistest majanduslikest tagajärgedest," ütles Afganistani endine rahandusminister Omar Zakhilwal.
Zakhilwal naasis Kabuli, et liituda Talibaniga peetavatel läbirääkimistel. "Me töötame koos Talibaniga, et taastada Kabulis normaalne elu. Et saaksime pangad ja ministeeriumid uuesti avada," ütles Zakhilwal.
Taliban mehitab veel finantsinstitutsioone enda inimestega. Esmaspäeval sai Afganistani keskpanga uueks juhiks Hajji Mohammad Idris. Idris on islamiorganisatsiooni pikaaegne liige.
Kui Taliban esimest korda Kabuli vallutas, siis Afganistani pealinn oli varemetes. Tänapäeval elab Kabulis kuus miljonit inimest. Märkimisväärne osa elanikest kasutab nutitelefone ja kaabeltelevisiooni. Inimesed on harjunud raha kulutama, teatas The Wall Street Journal.
Kuna enamik Kabuli poode on suletud, siis üha rohkem kaubeldakse mustal turul.
Taliban keelustas nädala alguses vanametalli ekspordi. Islamiorganisatsioon lubas jätkata valitsustöötajatele palkade maksmist. | WSJ: majandusraskused võivad sundida Talibani järeleandmistele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Afganistani endine president Ashraf Ghani ja enamik ministreid põgenesid Kabulist 15. augustil. Riigis puudub rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus. Pangad ja valuutavahetuspunktid on suletud ja esmatarbekaupade hinnad tõusevad.
"Inimestel on raha, aga see on pangas. Seetõttu neil tegelikult pole raha. Kogu äritegevus on Kabulis seiskunud," ütles endine finantsametnik Bahir.
1990. aastate keskel lõpetas Taliban rivaalitsevate sõjapealikute omavahelise võitluse. Riigis taastati osaliselt kaubavahetus. Samuti lõid Pakistan, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid diplomaatilised suhted Talibani režiimiga.
Praegu pole Talibani juhitud valitsust tunnustanud ükski riik.
"Mida kiiremini me poliitilisele kokkuleppele jõuame, seda kiiremini päästame Afganistani katastroofilistest majanduslikest tagajärgedest," ütles Afganistani endine rahandusminister Omar Zakhilwal.
Zakhilwal naasis Kabuli, et liituda Talibaniga peetavatel läbirääkimistel. "Me töötame koos Talibaniga, et taastada Kabulis normaalne elu. Et saaksime pangad ja ministeeriumid uuesti avada," ütles Zakhilwal.
Taliban mehitab veel finantsinstitutsioone enda inimestega. Esmaspäeval sai Afganistani keskpanga uueks juhiks Hajji Mohammad Idris. Idris on islamiorganisatsiooni pikaaegne liige.
Kui Taliban esimest korda Kabuli vallutas, siis Afganistani pealinn oli varemetes. Tänapäeval elab Kabulis kuus miljonit inimest. Märkimisväärne osa elanikest kasutab nutitelefone ja kaabeltelevisiooni. Inimesed on harjunud raha kulutama, teatas The Wall Street Journal.
Kuna enamik Kabuli poode on suletud, siis üha rohkem kaubeldakse mustal turul.
Taliban keelustas nädala alguses vanametalli ekspordi. Islamiorganisatsioon lubas jätkata valitsustöötajatele palkade maksmist.
### Response:
WSJ: majandusraskused võivad sundida Talibani järeleandmistele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tervislikel põhjustel jääb koondisest eemale Ragnar Klavan. Markus Soomets esindab septembris U-21 koondist EM-valikmängudes.
Meeste koondis võõrustab FIFA maailma jalgpallikoondiste edetabeli juhti Belgiat Tallinnas A. Le Coq Arenal 2. septembril. Festivaliala, kus annab täispika kontserdi Smilers, avatakse kell 18.45, avavile kõlab kell 21.45.
Eesti kohtub Põhja-Iirimaaga 5. septembril, kui festivaliala koos Karl-Erik Taukari kontserdiga avatakse kell 16.00 ja avavile kõlab kell 19.00.
FIFA edetabelis 19. kohta hoidva Walesiga kohtub koondis võõrsil 8. septembril kell 21.45.
Kõiki kolme mängu saab jälgida ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
Eesti koondise koosseis septembrikuisteks kohtumisteks:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 8/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 7/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 85/0
Sander Puri (07.05.1988) – Tallinna JK Legion 84/4
Karol Mets (16.05.1993) – klubita 68/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 46/0
Artur Pikk (05.03.1993) – FK RFS (LVA) 44/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Poltava Vorskla (UKR) 41/3
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 11/0
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 10/0
Maksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 5/0
Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 131/25
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 87/13
Henri Anier (17.12.1990) – Paide Linnameeskond 71/17
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 46/1
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 38/8
Mattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 34/7
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 13/1
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Helsingborgs IF (SWE) 12/0
Erik Sorga (08.07.1999) – VVV-Venlo (NED) 8/1
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – MFK Karvina (CZE) 8/0
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 7/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Tallinna FCI Levadia 6/0
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 5/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 2/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Priit Lehismets, Marius Unt
Mänedžer: Miko Pupart
Eesti meeste koondise mängud 2021:
02.09 Eesti – Belgia, A. Le Coq Arena (MM-valikmäng)
05.09 Eesti – Põhja-Iirimaa, A. Le Coq Arena (maavõistlus)
08.09 Wales – Eesti (MM-valikmäng)
08.10 Eesti – Valgevene, A. Le Coq Arena (MM-valikmäng)
11.10 Eesti – Wales, A. Le Coq Arena (MM-valikmäng)
13.11 Belgia – Eesti (MM-valikmäng)
16.11 Tšehhi – Eesti (MM-valikmäng) | Selgus jalgpallikoondise koosseis MM-valikmängudeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tervislikel põhjustel jääb koondisest eemale Ragnar Klavan. Markus Soomets esindab septembris U-21 koondist EM-valikmängudes.
Meeste koondis võõrustab FIFA maailma jalgpallikoondiste edetabeli juhti Belgiat Tallinnas A. Le Coq Arenal 2. septembril. Festivaliala, kus annab täispika kontserdi Smilers, avatakse kell 18.45, avavile kõlab kell 21.45.
Eesti kohtub Põhja-Iirimaaga 5. septembril, kui festivaliala koos Karl-Erik Taukari kontserdiga avatakse kell 16.00 ja avavile kõlab kell 19.00.
FIFA edetabelis 19. kohta hoidva Walesiga kohtub koondis võõrsil 8. septembril kell 21.45.
Kõiki kolme mängu saab jälgida ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
Eesti koondise koosseis septembrikuisteks kohtumisteks:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 8/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora 7/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 85/0
Sander Puri (07.05.1988) – Tallinna JK Legion 84/4
Karol Mets (16.05.1993) – klubita 68/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 46/0
Artur Pikk (05.03.1993) – FK RFS (LVA) 44/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Poltava Vorskla (UKR) 41/3
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 11/0
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 10/0
Maksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 5/0
Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 0/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 131/25
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 87/13
Henri Anier (17.12.1990) – Paide Linnameeskond 71/17
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Tallinna FC Flora 46/1
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 38/8
Mattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 34/7
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 13/1
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Helsingborgs IF (SWE) 12/0
Erik Sorga (08.07.1999) – VVV-Venlo (NED) 8/1
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – MFK Karvina (CZE) 8/0
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 7/0
Bogdan Vaštšuk (04.10.1995) – Tallinna FCI Levadia 6/0
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 5/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 2/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Priit Lehismets, Marius Unt
Mänedžer: Miko Pupart
Eesti meeste koondise mängud 2021:
02.09 Eesti – Belgia, A. Le Coq Arena (MM-valikmäng)
05.09 Eesti – Põhja-Iirimaa, A. Le Coq Arena (maavõistlus)
08.09 Wales – Eesti (MM-valikmäng)
08.10 Eesti – Valgevene, A. Le Coq Arena (MM-valikmäng)
11.10 Eesti – Wales, A. Le Coq Arena (MM-valikmäng)
13.11 Belgia – Eesti (MM-valikmäng)
16.11 Tšehhi – Eesti (MM-valikmäng)
### Response:
Selgus jalgpallikoondise koosseis MM-valikmängudeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaaniaga kohtutakse Saku Suurhallis 26., 27. ja 28. augustil. Et pidurdada koroonaviiruse levikut ja tagada koondise maksimaalne kaitstus enne kodust EMi, on mängud publikule suletud.
Hispaania vastu saab peatreener Cedric Enard kasutada 14 mängijat, kes EM-iks meeskonna koosseisu valiti. "Need kolm mängu peavad andma mulle lõpliku kindluse, kellega EM-il mänge alustan ja mis seisus keegi on. Oleme alates eilsest täielikult nö võistluse-režiimil, kõik koos hotellis ja keskendume ainult EM-ile. Hispaania vastu mängime kõrge intensiivsusega, et need oleksid võimalikult sarnased finaalturniiril kogetavaga," kommenteeris peatreener.
Eesti võõrustab Saku Suurhallil alagrupiturniiri 1.-9. septembril. Ülejäänud kolm meeste alagrupiturniiri toimuvad Poolas (Krakow), Tšehhis (Ostrava) ning Soomes (Tampere). Eesti on ühes alagrupis Läti, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ning Horvaatiaga.
Eesti võrkpallikoondise koosseis alagrupiturniiril ja kontrollkohtumistel Tallinnas:
Sidemängijad: Robert Viiber, Renet Vanker
Diagonaalründajad: Oliver Venno, Renee Teppan
Temporündajad: Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Andri Aganits
Nurgaründajad: Robert Täht, Kristo Kollo, Märt Tammearu, Albert Hurt, Karli Allik
Liberod: Silver Maar, Rait Rikberg | Võrkpallikoondis peab enne EM-finaalturniiri kolm kontrollmängu Hispaaniaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaaniaga kohtutakse Saku Suurhallis 26., 27. ja 28. augustil. Et pidurdada koroonaviiruse levikut ja tagada koondise maksimaalne kaitstus enne kodust EMi, on mängud publikule suletud.
Hispaania vastu saab peatreener Cedric Enard kasutada 14 mängijat, kes EM-iks meeskonna koosseisu valiti. "Need kolm mängu peavad andma mulle lõpliku kindluse, kellega EM-il mänge alustan ja mis seisus keegi on. Oleme alates eilsest täielikult nö võistluse-režiimil, kõik koos hotellis ja keskendume ainult EM-ile. Hispaania vastu mängime kõrge intensiivsusega, et need oleksid võimalikult sarnased finaalturniiril kogetavaga," kommenteeris peatreener.
Eesti võõrustab Saku Suurhallil alagrupiturniiri 1.-9. septembril. Ülejäänud kolm meeste alagrupiturniiri toimuvad Poolas (Krakow), Tšehhis (Ostrava) ning Soomes (Tampere). Eesti on ühes alagrupis Läti, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ning Horvaatiaga.
Eesti võrkpallikoondise koosseis alagrupiturniiril ja kontrollkohtumistel Tallinnas:
Sidemängijad: Robert Viiber, Renet Vanker
Diagonaalründajad: Oliver Venno, Renee Teppan
Temporündajad: Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Andri Aganits
Nurgaründajad: Robert Täht, Kristo Kollo, Märt Tammearu, Albert Hurt, Karli Allik
Liberod: Silver Maar, Rait Rikberg
### Response:
Võrkpallikoondis peab enne EM-finaalturniiri kolm kontrollmängu Hispaaniaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Looduslikke teemante on kolm tüüpi. Esiteks on olemas litosfääriteemandid, mis moodustusid, nagu nimigi viitab, maapinnast 150–250 kilomeetri sügavusel litosfääris. Litosfääriteemandid on kõige levinumad ja ilmselt leiab juveelipoest just neid, vahendab ScienceAlert.
Ookeaniteemandid ja ülimalt sügaval tekkinud mandrilised teemandid on aga haruldasemad. Neist esimesi võib leida ookeanikividelt. Süvamandriliseks teemandiks loetakse aga vääriskivi, mis tekib 300–1000 kilomeetri sügavusel Maa pinnast.
Võrdluseks loetakse kosmose alguseks 100 kilomeetirit üle merepinna, rahvusvaheline kosmosejaam tiirutab Maast 400 kilomeetri kõrgusel ja inimesed on suutnud läbi ajaloo kaevata maapinda vaid kuni 12,2 kilomeetri sügavuse augu. Niisiis kujunevad süvamandrilised teemandid ülimalt sügaval Maa vahevöös.
Ootuspäraselt näevad ookeani- ja süvamandrilised teemandid harilikega võrreldes üsna isesugused välja. Teemanti moodustava süsiniku orgaanilist või anorgaanilist päritolu saab aga kindlaks teha süsinikuistoobi δ13C varieerumise järgi. Viimase põhjal otsustades väitsid teadlased seni, et ookeaniteemandid tekkisid muistsete elusolendite orgaanilisest süsinikust.
Süvamandrilistes teemantides on δ13C hulk seevastu äärmiselt erinev. Sestap on keeruline öelda, kas need koosnevad orgaanilisest või anorgaanilisest süsinikust.
Uues uuringus leidsid Curtini Ülikooli geoloog Luc Doucet ja kolleegid, et süvamandriliste teemantide tuumad koosnevad ookeaniteemantidega sarnasest δ13C-st. See tähendab uurijate üllatuseks, et ka süvamandrilised teemandid koosnevad muistsete elusolendite jäänustest.
Doucet sõnul andis uuring väljendile "mullast kullaks" uue tähenduse: Maa pinnast sadade kilomeetrite sügavusel saavad surnud elukate orgaanilisest süsinikust teemantid. Inimeste kätte jõuavad need haruldased vääriskivid vulkaanipursete käigus pinnale kerkivate kividega.
Enne vulkaani kaudu maapinnale jõudmist läbivad kerkivad teemandid litosfääri. Litosfääris saavad neist orgaanilised teemandituumad, mille ümber kuhjub anorgaaniline teemantkest. Kuna kesta isotoobid on omased just litosfääriteemantidele, saab selgeks, miks süvamandriliste vääriskivide δ13C-koostis on nii erinev.
Ehkki avastus avardas teadlaste arusaamu teemantidest, on uurijate sõnul kindlasti vaja täiendavaid uuringuid. Näiteks pole nad veel kindlad, miks moodustuvad niivõrd sügavalt leitud vääriskivid just ümbertöötatud orgaanilisest süsinikust. Curtini Ülikooli geoloog Zheng-Xiang Li oletab, et teemandite koostist võib mõjutada miski vahevöö füsiokeemilises keskkonnas.
Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports. | Haruldased teemandid tekkisid muistsetest elukatest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Looduslikke teemante on kolm tüüpi. Esiteks on olemas litosfääriteemandid, mis moodustusid, nagu nimigi viitab, maapinnast 150–250 kilomeetri sügavusel litosfääris. Litosfääriteemandid on kõige levinumad ja ilmselt leiab juveelipoest just neid, vahendab ScienceAlert.
Ookeaniteemandid ja ülimalt sügaval tekkinud mandrilised teemandid on aga haruldasemad. Neist esimesi võib leida ookeanikividelt. Süvamandriliseks teemandiks loetakse aga vääriskivi, mis tekib 300–1000 kilomeetri sügavusel Maa pinnast.
Võrdluseks loetakse kosmose alguseks 100 kilomeetirit üle merepinna, rahvusvaheline kosmosejaam tiirutab Maast 400 kilomeetri kõrgusel ja inimesed on suutnud läbi ajaloo kaevata maapinda vaid kuni 12,2 kilomeetri sügavuse augu. Niisiis kujunevad süvamandrilised teemandid ülimalt sügaval Maa vahevöös.
Ootuspäraselt näevad ookeani- ja süvamandrilised teemandid harilikega võrreldes üsna isesugused välja. Teemanti moodustava süsiniku orgaanilist või anorgaanilist päritolu saab aga kindlaks teha süsinikuistoobi δ13C varieerumise järgi. Viimase põhjal otsustades väitsid teadlased seni, et ookeaniteemandid tekkisid muistsete elusolendite orgaanilisest süsinikust.
Süvamandrilistes teemantides on δ13C hulk seevastu äärmiselt erinev. Sestap on keeruline öelda, kas need koosnevad orgaanilisest või anorgaanilisest süsinikust.
Uues uuringus leidsid Curtini Ülikooli geoloog Luc Doucet ja kolleegid, et süvamandriliste teemantide tuumad koosnevad ookeaniteemantidega sarnasest δ13C-st. See tähendab uurijate üllatuseks, et ka süvamandrilised teemandid koosnevad muistsete elusolendite jäänustest.
Doucet sõnul andis uuring väljendile "mullast kullaks" uue tähenduse: Maa pinnast sadade kilomeetrite sügavusel saavad surnud elukate orgaanilisest süsinikust teemantid. Inimeste kätte jõuavad need haruldased vääriskivid vulkaanipursete käigus pinnale kerkivate kividega.
Enne vulkaani kaudu maapinnale jõudmist läbivad kerkivad teemandid litosfääri. Litosfääris saavad neist orgaanilised teemandituumad, mille ümber kuhjub anorgaaniline teemantkest. Kuna kesta isotoobid on omased just litosfääriteemantidele, saab selgeks, miks süvamandriliste vääriskivide δ13C-koostis on nii erinev.
Ehkki avastus avardas teadlaste arusaamu teemantidest, on uurijate sõnul kindlasti vaja täiendavaid uuringuid. Näiteks pole nad veel kindlad, miks moodustuvad niivõrd sügavalt leitud vääriskivid just ümbertöötatud orgaanilisest süsinikust. Curtini Ülikooli geoloog Zheng-Xiang Li oletab, et teemandite koostist võib mõjutada miski vahevöö füsiokeemilises keskkonnas.
Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.
### Response:
Haruldased teemandid tekkisid muistsetest elukatest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tere, häirekeskus kuuleb. Mis teil juhtus?" Just nii algavad 3000 kõnet ööpäevas 112 liinil. Numbril, mille teenindamise eest vastutavad päästekorraldajad, vastavad ilmselt enim Eesti inimestega suhtlevad ametnikud. Umbes miljon kontakti aastas, mille tegijaks on 300 000 erinevat helistajat.
Võime meelevaldselt järeldada, et kaks kolmandikku eestlastest saab aasta jooksul hakkama nii, et riigilt abi ei vaja. Aga see oleks lühinägelik ja pinnapealne tõlgendus.
On vajadus erakorralise sotsiaaltöö järele
Me ei tea, kui paljude inimeste abipalved ei jõua riigini ega 112 numbrini. Riigi eesmärk ei ole nii mõnelgi juhul mitte kõnesid vähendada, vaid vastupidi, probleemi teadvustada ja teavitada. Näiteks lähisuhtevägivalla puhul teame, et probleemist paistab teadete kujul vaid jäämäe tipp. Sotsiaalse abivajadusega tuleb minu hinnangul talitada samamoodi. Tuleb teadvustada ja tuleb teavitada.
On laupäev, 5. juuni 2021. On see päev kuus, mida häirekeskuses teatakse ja osatakse terasemalt jälgida. Toetuste ja pensionite väljamaksmisele järgnevatel päevadel tarvitavad inimesed oluliselt rohkem alkoholi ja joobes inimestega juhtub oluliselt rohkem erinevaid asju. Kaklused, vigastused, deliirium, kukkumised jne.
Neil päevil ei ole Eesti siseturvalisuse suurim probleem organiseeritud kuritegevus või kriisideks mittevalmisolek. Muidugi on ka need, aga riigilt otsitakse abi hoopis teistes küsimustes. 112 kõnedele vastavad päästekorraldajad töötavad koos politseinike, kiirabitöötajate ja päästjatega selle nimel, et meie ühiskonnaliikmed näeksid oma silmadega ära ka uue nädala. Ja nii kuust kuusse.
5. juuni ööpäeval vastas häirekeskus 3096 kõnele. Kõnede analüüsist selgus, et neist veerandi (üle 700 kõne) puhul saame pöördumise sisu puhul rääkida seosest sotsiaalse abivajadusega või peitub inimese abivajaduse tuum sotsiaalvaldkonnaga seonduvas. Mis ehk kõige märkimisväärsem: nende kõnede teenindamisele kulus häirekeskuse päästekorraldajatel kolmandik kõneajast (35 tundi).
Samale probleemile viitavad ka meie head partnerid, põhjanaabrid Soome häirekeskuses. Nemadki ütlevad, et sotsiaalse abivajadusega klientide kõned on pikemad ja sellel on erinevaid põhjuseid. Ühelt poolt see, et sõltuvusainetega kimpus olevate inimeste probleemist on väga keeruline aru saada, rääkimata nende asukoha tuvastamisest.
5. juunil reageeris 716 sotsiaalse abivajadusega seonduvale juhtumile 444 politseiüksust, 161 kiirabibrigaadi ja kuus päästemeeskonda. Teemade palett on neis kõnedes kirju, kuid umbes 70 protsendi sotsiaalse abivajadusega seonduvate kõnede puhul räägime me sõltuvusprobleemidest. Aga mitte ainult.
Täiskasvanute kõrval vajas abi 57 last, kellest 11 oli kodust ära jooksnud, kümme käitus agressiivselt ja vanemad ei suutnud nendega enam toime tulla, üheksa puhul oli probleemiks narkootikumide tarvitamine ja kuus teadet puudutas suitsiidi või suitsiidikatset.
Kõige häirivam on see, et 189 kõne puhul ei olnud häirekeskusel võimalik kedagi appi saata, sest riiklik abistamise süsteem on üles ehitatud ööpäevaringselt reageerivana vaid kiirabi, politsei ja pääste vaates. Ööpäevaringselt alarmeeritavat sotsiaalabiteenust meil pole. Nimetagem seda siis erakorraliseks sotsiaaltööks või sotsiaalseks kiirabiks. Vaadates Eesti inimeste abivajadusele tõsiselt otsa, on vajadus selgelt olemas.
Palusime oma partneritelt taoliste väljasõitude maksumust. Kõiki kulusid kokku pannes räägime minimaalset 50 000 eurost ööpäevas, mis nende väljakutsete teenindamiseks kulus. Aga raha polegi selles kontekstis kõige olulisem.
Keerukus seisneb selles, et politsei, pääste ja kiirabi puhul räägime me ööpäevaringselt valmisolekus ressursist, mida on võimalik 112 numbri kaudu endale appi saada. Selline inimeste abistamise töökorraldus ühelt poolt leevendab olukorda – on kedagi saata –, kuid ei too neile abivajajatele, kellest siin juttu, seda lahendust, mida nad päriselt vajavad.
Soovitan selle mõistmiseks lugeda Argo Soolepa magistritööd sotsiaalprobleemidega seonduvatest väljakutsetest kiirabitöös. Politseinikud, kiirabitöötajad ja päästjad tõrjuvad neil hetkedel vahetu ohu ja lahendavad akuutse probleemi, aga probleem säilib ja need inimesed kutsuvad 112 kaudu abi aina uuesti ja uuesti.
"Kui 30 protsenti kõneajast kulub klientidele, kelle abivajadus on teist laadi, jääb praegustest lahendustest väheks."
Nagu ennist mainitud, siis enamik Eesti inimesi riigilt aastas 112 numbri kaudu abi ei otsi. Samal ajal on nende kõrval inimesi, kes pöörduvad 112 numbrile tuhandeid kordi aastas. Riigile võiks ja peaks olema see, kui palju inimene vajab toimetulekuks riigilt abi, üheks indikaatoriks inimese abistamisel. 112 numbri esmane eesmärk on abistada inimesi, kelle elu, tervis või vara on ohus, aga kui 30 protsenti kõneajast kulub klientidele, kelle abivajadus on teist laadi, jääb praegustest lahendustest väheks.
Jalgratast pole vaja leiutada, on riike, kellelt õppida. Sotsiaalse abivajaduse märkamiseks, mõistmiseks ja lahendamiseks on vaja teha palju tööd, ütlevad soomlased, kes viimased viis aastat näevad sotsiaalvaldkonna kõnede arvu kasvu 112 numbril. Erinevalt Eestist, on neil olemas lahendus.
Mida me teha saame?
Võime rääkida sellest, et meil on ressursse vähe ja neid kärbitakse niigi. Aga nagu eelpool toodud arvutused näitavad, on inimeste aitamine seotud pikemas (ja sugugi mitte väga pikas) perspektiivis kulude kokkuhoidmisega.
Eelkõige on meil vaja hoopis selget ühiskondlikku kokkulepet, et sotsiaalsete probleemidega kimpus olemine on samaväärne hädaolukord nagu kõik teised, mille puhul inimesele abi tahetakse.
Teiseks, et sõltlaste ja vaimse tervise probleemidega inimeste abistamine on võrdselt oluline nende ühiskonna osapoolte abistamisega, kes üldiselt oma eluga hästi hakkama saavad.
Kolmandaks vajab ühiskonnas laiapõhjalist kokkuleppimist küsimus, kas sõltlased on ühiskonnale väärtuslikud või mitte. Selline kokkulepe peaks väljenduma tegudes, mitte vaid sõnades. Kui kokkulepe on olemas, tuleb meil hakata mõtlema ka sellele, kuidas lisaks regulaarsele väljakutsete-põhisele abistamisele neile inimestele ka isikupõhine abistamine korraldada. Lisaks konkreetsete inimeste aitamisele tähendab see kaudset abi paljudele, kes sõltlastega seotud on.
See kõik tähendab laiemat vaadet kui politsei-, kiirabi- ja päästeressursside kasutamine ning viib meid aina enam küsimuse juurde, kuidas tulla ka sotsiaalvaldkonnas klientide vajadustele rohkem vastu.
Häirekeskuses arvestame me sellega, et need inimesed on meie kliendid ja me peame tegema kõik selleks, et neid aidata. Nad on pöördunud riigi poole abi saamiseks. Võib-olla on see vale kanal, aga see on kanal, mida nad sellel hetkel on usaldanud. Häirekeskuse käed üksi jäävad lühikeseks, et neid inimesi päriselt aidata, aga lahenduse leidmine üheskoos ei ole kaugeltki võimatu missioon. | Heiko Leesment: sotsiaalne kiirabi – võimalus päästa inimesi ja säästa raha? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tere, häirekeskus kuuleb. Mis teil juhtus?" Just nii algavad 3000 kõnet ööpäevas 112 liinil. Numbril, mille teenindamise eest vastutavad päästekorraldajad, vastavad ilmselt enim Eesti inimestega suhtlevad ametnikud. Umbes miljon kontakti aastas, mille tegijaks on 300 000 erinevat helistajat.
Võime meelevaldselt järeldada, et kaks kolmandikku eestlastest saab aasta jooksul hakkama nii, et riigilt abi ei vaja. Aga see oleks lühinägelik ja pinnapealne tõlgendus.
On vajadus erakorralise sotsiaaltöö järele
Me ei tea, kui paljude inimeste abipalved ei jõua riigini ega 112 numbrini. Riigi eesmärk ei ole nii mõnelgi juhul mitte kõnesid vähendada, vaid vastupidi, probleemi teadvustada ja teavitada. Näiteks lähisuhtevägivalla puhul teame, et probleemist paistab teadete kujul vaid jäämäe tipp. Sotsiaalse abivajadusega tuleb minu hinnangul talitada samamoodi. Tuleb teadvustada ja tuleb teavitada.
On laupäev, 5. juuni 2021. On see päev kuus, mida häirekeskuses teatakse ja osatakse terasemalt jälgida. Toetuste ja pensionite väljamaksmisele järgnevatel päevadel tarvitavad inimesed oluliselt rohkem alkoholi ja joobes inimestega juhtub oluliselt rohkem erinevaid asju. Kaklused, vigastused, deliirium, kukkumised jne.
Neil päevil ei ole Eesti siseturvalisuse suurim probleem organiseeritud kuritegevus või kriisideks mittevalmisolek. Muidugi on ka need, aga riigilt otsitakse abi hoopis teistes küsimustes. 112 kõnedele vastavad päästekorraldajad töötavad koos politseinike, kiirabitöötajate ja päästjatega selle nimel, et meie ühiskonnaliikmed näeksid oma silmadega ära ka uue nädala. Ja nii kuust kuusse.
5. juuni ööpäeval vastas häirekeskus 3096 kõnele. Kõnede analüüsist selgus, et neist veerandi (üle 700 kõne) puhul saame pöördumise sisu puhul rääkida seosest sotsiaalse abivajadusega või peitub inimese abivajaduse tuum sotsiaalvaldkonnaga seonduvas. Mis ehk kõige märkimisväärsem: nende kõnede teenindamisele kulus häirekeskuse päästekorraldajatel kolmandik kõneajast (35 tundi).
Samale probleemile viitavad ka meie head partnerid, põhjanaabrid Soome häirekeskuses. Nemadki ütlevad, et sotsiaalse abivajadusega klientide kõned on pikemad ja sellel on erinevaid põhjuseid. Ühelt poolt see, et sõltuvusainetega kimpus olevate inimeste probleemist on väga keeruline aru saada, rääkimata nende asukoha tuvastamisest.
5. juunil reageeris 716 sotsiaalse abivajadusega seonduvale juhtumile 444 politseiüksust, 161 kiirabibrigaadi ja kuus päästemeeskonda. Teemade palett on neis kõnedes kirju, kuid umbes 70 protsendi sotsiaalse abivajadusega seonduvate kõnede puhul räägime me sõltuvusprobleemidest. Aga mitte ainult.
Täiskasvanute kõrval vajas abi 57 last, kellest 11 oli kodust ära jooksnud, kümme käitus agressiivselt ja vanemad ei suutnud nendega enam toime tulla, üheksa puhul oli probleemiks narkootikumide tarvitamine ja kuus teadet puudutas suitsiidi või suitsiidikatset.
Kõige häirivam on see, et 189 kõne puhul ei olnud häirekeskusel võimalik kedagi appi saata, sest riiklik abistamise süsteem on üles ehitatud ööpäevaringselt reageerivana vaid kiirabi, politsei ja pääste vaates. Ööpäevaringselt alarmeeritavat sotsiaalabiteenust meil pole. Nimetagem seda siis erakorraliseks sotsiaaltööks või sotsiaalseks kiirabiks. Vaadates Eesti inimeste abivajadusele tõsiselt otsa, on vajadus selgelt olemas.
Palusime oma partneritelt taoliste väljasõitude maksumust. Kõiki kulusid kokku pannes räägime minimaalset 50 000 eurost ööpäevas, mis nende väljakutsete teenindamiseks kulus. Aga raha polegi selles kontekstis kõige olulisem.
Keerukus seisneb selles, et politsei, pääste ja kiirabi puhul räägime me ööpäevaringselt valmisolekus ressursist, mida on võimalik 112 numbri kaudu endale appi saada. Selline inimeste abistamise töökorraldus ühelt poolt leevendab olukorda – on kedagi saata –, kuid ei too neile abivajajatele, kellest siin juttu, seda lahendust, mida nad päriselt vajavad.
Soovitan selle mõistmiseks lugeda Argo Soolepa magistritööd sotsiaalprobleemidega seonduvatest väljakutsetest kiirabitöös. Politseinikud, kiirabitöötajad ja päästjad tõrjuvad neil hetkedel vahetu ohu ja lahendavad akuutse probleemi, aga probleem säilib ja need inimesed kutsuvad 112 kaudu abi aina uuesti ja uuesti.
"Kui 30 protsenti kõneajast kulub klientidele, kelle abivajadus on teist laadi, jääb praegustest lahendustest väheks."
Nagu ennist mainitud, siis enamik Eesti inimesi riigilt aastas 112 numbri kaudu abi ei otsi. Samal ajal on nende kõrval inimesi, kes pöörduvad 112 numbrile tuhandeid kordi aastas. Riigile võiks ja peaks olema see, kui palju inimene vajab toimetulekuks riigilt abi, üheks indikaatoriks inimese abistamisel. 112 numbri esmane eesmärk on abistada inimesi, kelle elu, tervis või vara on ohus, aga kui 30 protsenti kõneajast kulub klientidele, kelle abivajadus on teist laadi, jääb praegustest lahendustest väheks.
Jalgratast pole vaja leiutada, on riike, kellelt õppida. Sotsiaalse abivajaduse märkamiseks, mõistmiseks ja lahendamiseks on vaja teha palju tööd, ütlevad soomlased, kes viimased viis aastat näevad sotsiaalvaldkonna kõnede arvu kasvu 112 numbril. Erinevalt Eestist, on neil olemas lahendus.
Mida me teha saame?
Võime rääkida sellest, et meil on ressursse vähe ja neid kärbitakse niigi. Aga nagu eelpool toodud arvutused näitavad, on inimeste aitamine seotud pikemas (ja sugugi mitte väga pikas) perspektiivis kulude kokkuhoidmisega.
Eelkõige on meil vaja hoopis selget ühiskondlikku kokkulepet, et sotsiaalsete probleemidega kimpus olemine on samaväärne hädaolukord nagu kõik teised, mille puhul inimesele abi tahetakse.
Teiseks, et sõltlaste ja vaimse tervise probleemidega inimeste abistamine on võrdselt oluline nende ühiskonna osapoolte abistamisega, kes üldiselt oma eluga hästi hakkama saavad.
Kolmandaks vajab ühiskonnas laiapõhjalist kokkuleppimist küsimus, kas sõltlased on ühiskonnale väärtuslikud või mitte. Selline kokkulepe peaks väljenduma tegudes, mitte vaid sõnades. Kui kokkulepe on olemas, tuleb meil hakata mõtlema ka sellele, kuidas lisaks regulaarsele väljakutsete-põhisele abistamisele neile inimestele ka isikupõhine abistamine korraldada. Lisaks konkreetsete inimeste aitamisele tähendab see kaudset abi paljudele, kes sõltlastega seotud on.
See kõik tähendab laiemat vaadet kui politsei-, kiirabi- ja päästeressursside kasutamine ning viib meid aina enam küsimuse juurde, kuidas tulla ka sotsiaalvaldkonnas klientide vajadustele rohkem vastu.
Häirekeskuses arvestame me sellega, et need inimesed on meie kliendid ja me peame tegema kõik selleks, et neid aidata. Nad on pöördunud riigi poole abi saamiseks. Võib-olla on see vale kanal, aga see on kanal, mida nad sellel hetkel on usaldanud. Häirekeskuse käed üksi jäävad lühikeseks, et neid inimesi päriselt aidata, aga lahenduse leidmine üheskoos ei ole kaugeltki võimatu missioon.
### Response:
Heiko Leesment: sotsiaalne kiirabi – võimalus päästa inimesi ja säästa raha? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi eestvedaja ja kaks hooaega esindusmeeskonna peatreenerina tegelenud 38-aastane Risto Lepp on viimased pool aastat tegelenud uue peatreeneri otsimisega.
"Oleme klubis palju aega ja energiat investeerinud leidmaks meile sobilikku inimest, kes lisaks meeste võistkonna peatreeneri rollile võtaks enda vastutusalasse ka noortesüsteemi ning treenerite edasise arengu. Olen pidanud telefonis pikki vestlusi hispaanlaste, prantslaste, hollandlaste, norralaste, taanlaste ja rootslastega. Oleme lähedal sõlmimaks lepingu ühe skandinaavlasega, kuid mõned detailid vajavad veel kooskõlastamist. Enne kui lepingul pole allkirju all, ei maksa nime välja hõisata," lausus Lepp.
HC Tallinna meeste võistkond osaleb tänavu neljas sarjas- Eesti meistrivõistlustel, Eesti karikavõistlustel, eurosarjas ning Soome meeste meistriliigas.
Lepp ütles, et viimased kaks hooaega on tema jaoks olnud väga kurnavad, sest ta on lisaks peatreeneri rollile pidanud ka olema klubi eestvedaja. Lisaks ootavad teda kodus kolm tütart ja elukaaslane. "Nende suhtes on äärmiselt ebaõiglane olla hilisõhtuni kodust ära. Olen kõndinud pidevalt läbipõlemise äärel. Tunnen, et nii pererahuks kui kogu käsipalliklubi edasiseks arenguks pole minu jätkamine parim variant. Aega, energiat ja fookust igale poole nii palju ei jätku kui vaja," ütles Lepp.
Ta keskendub peamiselt klubi juhtimisele, milles tuleb peatreeneri kogemus suuresti kasuks. "Meie visioon on endiselt luua maailma üks paremaid käsipalli noortesüsteeme, seega tööd on ees tohutult. Kuna meeste võistkond on nagu start-up, mis on nelja aastaga korralikult käima tõmmatud, siis asetan enda fookuse noortepüramiidi tugevdamise ja noortetreenerite akadeemia käivitamisele, et tulevikus kasvaks meie süsteemist maailmatasemel käsipallureid ja treenereid," ütles HC Tallinna klubi eestvedaja.
Ta lisas, et võtab eesmärgiks klubile esindussaali rajamise.
HC Tallinna meeste esindusvõistkond alustab viiendat hooaega ja on Eesti meeste meistriliiga kaks hooaega lõpetanud play-off mängudeta - hooajal 2019/20 medaleid pandeemia tõttu välja ei antud. Lõppenud hooajal sai HC Tallinn kaela hõbemedalid, mis jagati play-off mängudeta välja põhiturniiri järjestuse põhjal. | HC Tallinn on lähedal uue peatreeneri palkamisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi eestvedaja ja kaks hooaega esindusmeeskonna peatreenerina tegelenud 38-aastane Risto Lepp on viimased pool aastat tegelenud uue peatreeneri otsimisega.
"Oleme klubis palju aega ja energiat investeerinud leidmaks meile sobilikku inimest, kes lisaks meeste võistkonna peatreeneri rollile võtaks enda vastutusalasse ka noortesüsteemi ning treenerite edasise arengu. Olen pidanud telefonis pikki vestlusi hispaanlaste, prantslaste, hollandlaste, norralaste, taanlaste ja rootslastega. Oleme lähedal sõlmimaks lepingu ühe skandinaavlasega, kuid mõned detailid vajavad veel kooskõlastamist. Enne kui lepingul pole allkirju all, ei maksa nime välja hõisata," lausus Lepp.
HC Tallinna meeste võistkond osaleb tänavu neljas sarjas- Eesti meistrivõistlustel, Eesti karikavõistlustel, eurosarjas ning Soome meeste meistriliigas.
Lepp ütles, et viimased kaks hooaega on tema jaoks olnud väga kurnavad, sest ta on lisaks peatreeneri rollile pidanud ka olema klubi eestvedaja. Lisaks ootavad teda kodus kolm tütart ja elukaaslane. "Nende suhtes on äärmiselt ebaõiglane olla hilisõhtuni kodust ära. Olen kõndinud pidevalt läbipõlemise äärel. Tunnen, et nii pererahuks kui kogu käsipalliklubi edasiseks arenguks pole minu jätkamine parim variant. Aega, energiat ja fookust igale poole nii palju ei jätku kui vaja," ütles Lepp.
Ta keskendub peamiselt klubi juhtimisele, milles tuleb peatreeneri kogemus suuresti kasuks. "Meie visioon on endiselt luua maailma üks paremaid käsipalli noortesüsteeme, seega tööd on ees tohutult. Kuna meeste võistkond on nagu start-up, mis on nelja aastaga korralikult käima tõmmatud, siis asetan enda fookuse noortepüramiidi tugevdamise ja noortetreenerite akadeemia käivitamisele, et tulevikus kasvaks meie süsteemist maailmatasemel käsipallureid ja treenereid," ütles HC Tallinna klubi eestvedaja.
Ta lisas, et võtab eesmärgiks klubile esindussaali rajamise.
HC Tallinna meeste esindusvõistkond alustab viiendat hooaega ja on Eesti meeste meistriliiga kaks hooaega lõpetanud play-off mängudeta - hooajal 2019/20 medaleid pandeemia tõttu välja ei antud. Lõppenud hooajal sai HC Tallinn kaela hõbemedalid, mis jagati play-off mängudeta välja põhiturniiri järjestuse põhjal.
### Response:
HC Tallinn on lähedal uue peatreeneri palkamisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andmete hulgas oli nimesid, aadresse, finantsinfot ja teavet COVID-19 vastu vaktsineerituse kohta.
Kaitseta jäid 47 organisatsiooni nagu American Airlines, Ford, JB Hunt, aga ka Marylandi terviseameti ja New Yorgi ühistranspordisüsteemi andmed.
Kõik need ettevõtted ja organisatsioonid kasutasid Microsofti toodet Power Apps, mille abil saab luua veebilehekülgi ja mobiiliäppe avalikkusega suhtlemiseks.
"Teenuse tarkvara vaikeseadistuse tõttu olid andmed kaitseta kuni selle aasta juunini," ütles UpGuard.
Seejärel muutis Microsoft Power Appsi portaale.
Microsofti sõnul teavitasid nad kliente, kui olid potentsiaalse turvaohu avastanud, nii et kliendid said ise vea parandada. | Miljonid Microsofti andmed jäid eksikombel kaitseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andmete hulgas oli nimesid, aadresse, finantsinfot ja teavet COVID-19 vastu vaktsineerituse kohta.
Kaitseta jäid 47 organisatsiooni nagu American Airlines, Ford, JB Hunt, aga ka Marylandi terviseameti ja New Yorgi ühistranspordisüsteemi andmed.
Kõik need ettevõtted ja organisatsioonid kasutasid Microsofti toodet Power Apps, mille abil saab luua veebilehekülgi ja mobiiliäppe avalikkusega suhtlemiseks.
"Teenuse tarkvara vaikeseadistuse tõttu olid andmed kaitseta kuni selle aasta juunini," ütles UpGuard.
Seejärel muutis Microsoft Power Appsi portaale.
Microsofti sõnul teavitasid nad kliente, kui olid potentsiaalse turvaohu avastanud, nii et kliendid said ise vea parandada.
### Response:
Miljonid Microsofti andmed jäid eksikombel kaitseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Craiova on klubi ajaloos võitnud medaleid (kokku 16, kuid riigi meistriks on tuldud vaid ühel korral 2016. aastal. Mullu jäi neile näppude vahele vaid karikavõistluste hõbemedal, meistriliigas jäädi neljandaks, vahendab Võrkpall24.ee.
Suure tõenäosusega palgati eestlasest nurgaründaja põhikoosseisu mängijaks, kelle kõrval hõivab ilmselt teise nurgaründaja koha Slovakkia koondislane Tomaš Kriško.
Eelneval kahel hooajal kandis 36-aastane Pupart kodukoha ehk Saaremaa särki. Eesti klubidest on ta veel esindanud Tallinna Sylverteri ja Tallinna Selverit.
Esimest korda siirdus 195-sentimeetrine mängumees välismaale 2009. aastal, kui lõi käed prantsuse klubi Rennes Volleyga. Kümne välisaasta jooksul esindas Pupart nelja eri klubi, tulles 2019. aastal Maaseiki Greenyardi meeskonnaga Belgia meistriks. | Keith Pupart siirdub pärast kaht aastat Saaremaal taas välismaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Craiova on klubi ajaloos võitnud medaleid (kokku 16, kuid riigi meistriks on tuldud vaid ühel korral 2016. aastal. Mullu jäi neile näppude vahele vaid karikavõistluste hõbemedal, meistriliigas jäädi neljandaks, vahendab Võrkpall24.ee.
Suure tõenäosusega palgati eestlasest nurgaründaja põhikoosseisu mängijaks, kelle kõrval hõivab ilmselt teise nurgaründaja koha Slovakkia koondislane Tomaš Kriško.
Eelneval kahel hooajal kandis 36-aastane Pupart kodukoha ehk Saaremaa särki. Eesti klubidest on ta veel esindanud Tallinna Sylverteri ja Tallinna Selverit.
Esimest korda siirdus 195-sentimeetrine mängumees välismaale 2009. aastal, kui lõi käed prantsuse klubi Rennes Volleyga. Kümne välisaasta jooksul esindas Pupart nelja eri klubi, tulles 2019. aastal Maaseiki Greenyardi meeskonnaga Belgia meistriks.
### Response:
Keith Pupart siirdub pärast kaht aastat Saaremaal taas välismaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aafrika islamistlikud rühmitused alustasid suuri rünnakuid. Nigeris, Malis ja Burkina Fasos hukkus eelmisel nädalal islamistide rünnakutes üle 200 inimese. Kaos Kabulis julgustas ka Aafrika islamiste, teatas The Times.
Eksperdid kardavad, et Afganistani sõjaväe varustus smugeldatakse Aafrikasse.
"Aafrikast on saamas relvastatud islamistide keskpunkt. Sahelis on nõrk keskvõim ja valitsused korrumpeerunud," ütles inimõiguste organisatsiooni Human Rights Watchi Saheli piirkonna juht Corinne Dufka.
"Saheli kriis võib levida ka mujale Aafrikasse," lisas Dufka.
Aafrika lääneosas Sahelis elab seitse miljonit inimest. Piirkonda räsib põud. Piirkonnas tegutsevad mitu džihaadirühmitust. Nende seas on ka Al Qaeda ja ISIS-s. Islamirühmitused kujutavad teravat ohtu Euroopa julgeolekule.
Islamistid kontrollivad suuremat osa Burkina Faso territooriumist. Islamistid saavad raha narkokaubandusest, banditismist ja inimkaubandusest.
Mali põhjapiirkonda kontrollivad Al Qaedaga seotud võitlejad. Piirkonnas tegutsevad Prantsusmaa rahuvalvajad. Prantsuse väed on kohalike elanike seas siiski ebapopulaarsed.
"Prantsusmaad mäletatakse ekspluateeriva koloniaalvõimuna," ütles Mali ajakirjanik Bouraima Guindo.
"Võõrvägede kohalolek on siiski vajalik. Kui nad homme lahkuvad, läheb olukord veelgi hullemaks," lisas Bouraima. | Times: Talibani võit suurendas Aafrikas islamistide mõjuvõimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aafrika islamistlikud rühmitused alustasid suuri rünnakuid. Nigeris, Malis ja Burkina Fasos hukkus eelmisel nädalal islamistide rünnakutes üle 200 inimese. Kaos Kabulis julgustas ka Aafrika islamiste, teatas The Times.
Eksperdid kardavad, et Afganistani sõjaväe varustus smugeldatakse Aafrikasse.
"Aafrikast on saamas relvastatud islamistide keskpunkt. Sahelis on nõrk keskvõim ja valitsused korrumpeerunud," ütles inimõiguste organisatsiooni Human Rights Watchi Saheli piirkonna juht Corinne Dufka.
"Saheli kriis võib levida ka mujale Aafrikasse," lisas Dufka.
Aafrika lääneosas Sahelis elab seitse miljonit inimest. Piirkonda räsib põud. Piirkonnas tegutsevad mitu džihaadirühmitust. Nende seas on ka Al Qaeda ja ISIS-s. Islamirühmitused kujutavad teravat ohtu Euroopa julgeolekule.
Islamistid kontrollivad suuremat osa Burkina Faso territooriumist. Islamistid saavad raha narkokaubandusest, banditismist ja inimkaubandusest.
Mali põhjapiirkonda kontrollivad Al Qaedaga seotud võitlejad. Piirkonnas tegutsevad Prantsusmaa rahuvalvajad. Prantsuse väed on kohalike elanike seas siiski ebapopulaarsed.
"Prantsusmaad mäletatakse ekspluateeriva koloniaalvõimuna," ütles Mali ajakirjanik Bouraima Guindo.
"Võõrvägede kohalolek on siiski vajalik. Kui nad homme lahkuvad, läheb olukord veelgi hullemaks," lisas Bouraima.
### Response:
Times: Talibani võit suurendas Aafrikas islamistide mõjuvõimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeskonna eestvedaja Johan Kärp teatas uudisest klubi sotsiaalmeedia vahendusel ja lisas, et kvalifikatsiooniturniir toimub 28. septembrist 1. oktoobrini. "Just äsja saime teada, et Pärnu Sadama korvpallimeeskonnale anti võimalus korraldada FIBA Europe Cup kvalifikatsiooniturniir Pärnu linnas, Pärnu spordihallis," ütles Kärp.
Peatreener lisas, et eelkõige on see on suur uudis meeskonna fännide ja toetajate jaoks, kes saavad oma lemmikmeeskonda kodulinnas mängimas näha. "Ja loomulikult seab see meile kui organisatsioonile, kui klubile, suured nõudmised ja meil on tõenäoliselt väga palju tööd ees, aga loodetavasti saame oma abilistega sellega edukalt hakkama."
"Arvan, et Pärnu linnas tuleb üks suur möll," lisas Kärp.
Pärnu esimene vastane FIBA Europe Cup kvalifikatsioonis on Austria klubi Viin. Kui Pärnu suudab esimese kohtumise võita, tuleb 28. septembrist 1. oktoobrini peetaval turniiril alistada veel kaks vastast. Kokku peetakse neli kvalifikatsiooniturniiri, kust alagrupiturniirile pääseb kokku 32 võistkonda. | Pärnu Sadam sai õiguse võõrustada eurosarja kvalifikatsiooniturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskonna eestvedaja Johan Kärp teatas uudisest klubi sotsiaalmeedia vahendusel ja lisas, et kvalifikatsiooniturniir toimub 28. septembrist 1. oktoobrini. "Just äsja saime teada, et Pärnu Sadama korvpallimeeskonnale anti võimalus korraldada FIBA Europe Cup kvalifikatsiooniturniir Pärnu linnas, Pärnu spordihallis," ütles Kärp.
Peatreener lisas, et eelkõige on see on suur uudis meeskonna fännide ja toetajate jaoks, kes saavad oma lemmikmeeskonda kodulinnas mängimas näha. "Ja loomulikult seab see meile kui organisatsioonile, kui klubile, suured nõudmised ja meil on tõenäoliselt väga palju tööd ees, aga loodetavasti saame oma abilistega sellega edukalt hakkama."
"Arvan, et Pärnu linnas tuleb üks suur möll," lisas Kärp.
Pärnu esimene vastane FIBA Europe Cup kvalifikatsioonis on Austria klubi Viin. Kui Pärnu suudab esimese kohtumise võita, tuleb 28. septembrist 1. oktoobrini peetaval turniiril alistada veel kaks vastast. Kokku peetakse neli kvalifikatsiooniturniiri, kust alagrupiturniirile pääseb kokku 32 võistkonda.
### Response:
Pärnu Sadam sai õiguse võõrustada eurosarja kvalifikatsiooniturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nagu alati, juhindub IMF rahvusvahelise kogukonna suunistest, mis suhtleb jätkuvalt Valgevenes praegu võimul oleva valitsusega," ütles organisatsiooni esindaja kommentaaris ajalehele The Moscow Times. "Nagu teised IMF-i liikmesriigid, saab ka Valgevene SDR-i programmist toetust proportsionaalselt enda osakaalule," lisas IMF.
Valuutafondi moodustatud SDR-i maht on 650 miljardit dollarit ning sellest toetatakse praktiliselt kõiki maailma riike. Nii saab näiteks Venemaa sealt 17,5 miljardit dollarit, Valgevenele on mõeldud 940 miljonit dollarit.
IMF-i otsust Valgevenele raha eraldada ei vääranud ka Aleksandr Lukašenko režiimi vastase opositsiooni püüded abi blokeerida. Opositsiooni hinnangul võib režiim abi kasutada oma võimu tugevdamiseks ning teisitimõtlejate represseerimiseks.
Üleskutse abisummade külmutamiseks tegi ka USA rahandusminister Janet Yellen, Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja tõstatas küsimuse ka oma hiljutistel kohtumistel USA presidendi Joe Bideni ja Briti peaministri Boris Johnsoniga.
Režiim kasutaks IMF-i eraldatud miljardit dollarit repressioonideks, mitte inimeste toetamiseks, märkis Tsihhanovskaja.
On Aug 20, 2021, I sent letters to the Managing Director of @IMFnews @KGeorgieva & Secretary of Treasury @SecYellen. On behalf of all Belarusian people, I called on #IMF & government to freeze $1bn of the SDRs allocated to Belarus under Lukashenka's regime in 2021. pic.twitter.com/oaWSOYldbc
— Sviatlana Tsikhanouskaya (@Tsihanouskaya) August 21, 2021
Samas jäid Afganistan ja Venezuela IMF-i toetusest ilma, kuna nende riikide valitsusi rahvusvaheline üldsus ei tunnusta.
Washington on siiski teatanud, et ei anna finantssanktsioonide all olevatele riikidele vabalt konverteeritavas valuutas abi, mis võib ära hoida SDR-i toetuste jõudmise Valgevenele, kuna SDR on moodustatud peamiste suuremate valuutade ehk USA ja selle liitlaste vääringute baasil. See ei piira siiski Valgevene võimalusi tehinguteks teiste riikidega nagu näiteks Venemaa, mille kaudu ta saab hakata IMF-i toetusi kasutama, selgitasid eksperdid The Moscow Timesile.
IMF-i toetus oleks 12 protsenti Valgevene praegustest reservidest ning opositsiooni hinnangul oleks selline tõsine rahasüst Lukašenko režiimile tugev majanduslik tugi ajal, kui lääneriigid on Minskile kehtestanud sanktsioonid ja püüavad riiki üleilmsetest kapitaliturgudest ära lõigata, märkis leht. | IMF eraldas protestidest hoolimata Valgevenele miljard dollarit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nagu alati, juhindub IMF rahvusvahelise kogukonna suunistest, mis suhtleb jätkuvalt Valgevenes praegu võimul oleva valitsusega," ütles organisatsiooni esindaja kommentaaris ajalehele The Moscow Times. "Nagu teised IMF-i liikmesriigid, saab ka Valgevene SDR-i programmist toetust proportsionaalselt enda osakaalule," lisas IMF.
Valuutafondi moodustatud SDR-i maht on 650 miljardit dollarit ning sellest toetatakse praktiliselt kõiki maailma riike. Nii saab näiteks Venemaa sealt 17,5 miljardit dollarit, Valgevenele on mõeldud 940 miljonit dollarit.
IMF-i otsust Valgevenele raha eraldada ei vääranud ka Aleksandr Lukašenko režiimi vastase opositsiooni püüded abi blokeerida. Opositsiooni hinnangul võib režiim abi kasutada oma võimu tugevdamiseks ning teisitimõtlejate represseerimiseks.
Üleskutse abisummade külmutamiseks tegi ka USA rahandusminister Janet Yellen, Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja tõstatas küsimuse ka oma hiljutistel kohtumistel USA presidendi Joe Bideni ja Briti peaministri Boris Johnsoniga.
Režiim kasutaks IMF-i eraldatud miljardit dollarit repressioonideks, mitte inimeste toetamiseks, märkis Tsihhanovskaja.
On Aug 20, 2021, I sent letters to the Managing Director of @IMFnews @KGeorgieva & Secretary of Treasury @SecYellen. On behalf of all Belarusian people, I called on #IMF & government to freeze $1bn of the SDRs allocated to Belarus under Lukashenka's regime in 2021. pic.twitter.com/oaWSOYldbc
— Sviatlana Tsikhanouskaya (@Tsihanouskaya) August 21, 2021
Samas jäid Afganistan ja Venezuela IMF-i toetusest ilma, kuna nende riikide valitsusi rahvusvaheline üldsus ei tunnusta.
Washington on siiski teatanud, et ei anna finantssanktsioonide all olevatele riikidele vabalt konverteeritavas valuutas abi, mis võib ära hoida SDR-i toetuste jõudmise Valgevenele, kuna SDR on moodustatud peamiste suuremate valuutade ehk USA ja selle liitlaste vääringute baasil. See ei piira siiski Valgevene võimalusi tehinguteks teiste riikidega nagu näiteks Venemaa, mille kaudu ta saab hakata IMF-i toetusi kasutama, selgitasid eksperdid The Moscow Timesile.
IMF-i toetus oleks 12 protsenti Valgevene praegustest reservidest ning opositsiooni hinnangul oleks selline tõsine rahasüst Lukašenko režiimile tugev majanduslik tugi ajal, kui lääneriigid on Minskile kehtestanud sanktsioonid ja püüavad riiki üleilmsetest kapitaliturgudest ära lõigata, märkis leht.
### Response:
IMF eraldas protestidest hoolimata Valgevenele miljard dollarit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartust pärit ja Tartu Do judoklubi esindav 17-aastane Pilt saavutas ühe võidu portugaallase Tiago Alvese üle, mis kindlustas Eesti sportlasele -81kg kaalukategoorias üheksanada koha.
Võistlusel kasutati topeltlohutuse süsteemi. Pärast kindlat võitu Alvese üle kaotas Pilt teise matši hilisemale hõbemedalistile Jason Okoyele (Prantsusmaa).
"Rahvusvaheline tiitlivõistlus on meie noorte jaoks hea võimalus end proovile panna Euroopa tippude vastu. Kuigi sel korral ei ole medaleid Eestisse tulnud, on meie noorte sportlaste motivatsioon tugev ja võistluselt saadi innustust edasisteks treeninguteks," sõnas Eesti Judoliidu president Kaido Kaljulaid.
Kadettide Euroopa Meistrivõistlustel esindasid Eestit Anna Kotova (-48kg), Valeria Ušanova (-63kg) ja Maria Simona Papp (-63kg). Poistest osalevad tiitlivõistlusel Mihhail Šur (-55kg), Jegor Novikov (-60kg), Ats Andreas Prangli (-66kg), Saad Dikajev (-66kg), Rasmus Talts (-73kg), Randy Nagel (-73kg), Karl-Johannes Pilt (-81kg), Jakob Vares (-90kg), Kabriel Kirna (+90kg) ja Samuel Mikk (+90kg). | Noor Eesti judoka jõudis kadettide EM-il kümne parema sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartust pärit ja Tartu Do judoklubi esindav 17-aastane Pilt saavutas ühe võidu portugaallase Tiago Alvese üle, mis kindlustas Eesti sportlasele -81kg kaalukategoorias üheksanada koha.
Võistlusel kasutati topeltlohutuse süsteemi. Pärast kindlat võitu Alvese üle kaotas Pilt teise matši hilisemale hõbemedalistile Jason Okoyele (Prantsusmaa).
"Rahvusvaheline tiitlivõistlus on meie noorte jaoks hea võimalus end proovile panna Euroopa tippude vastu. Kuigi sel korral ei ole medaleid Eestisse tulnud, on meie noorte sportlaste motivatsioon tugev ja võistluselt saadi innustust edasisteks treeninguteks," sõnas Eesti Judoliidu president Kaido Kaljulaid.
Kadettide Euroopa Meistrivõistlustel esindasid Eestit Anna Kotova (-48kg), Valeria Ušanova (-63kg) ja Maria Simona Papp (-63kg). Poistest osalevad tiitlivõistlusel Mihhail Šur (-55kg), Jegor Novikov (-60kg), Ats Andreas Prangli (-66kg), Saad Dikajev (-66kg), Rasmus Talts (-73kg), Randy Nagel (-73kg), Karl-Johannes Pilt (-81kg), Jakob Vares (-90kg), Kabriel Kirna (+90kg) ja Samuel Mikk (+90kg).
### Response:
Noor Eesti judoka jõudis kadettide EM-il kümne parema sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõned päevad tagasi alustasime neljandat kümnendit oma taasiseseisvunud Eestis. Eelnevate aastatega oleme jõudnud paljudes valdkondades edukamate riikide sekka. Seejuures kohtame, et edu mõõdetakse liigagi sageli rahaga, sellega, kui palju me suudame teenida, kokku hoida ja varuks koguda.
Kuid kas raha on õige ja ainus mõõdupuu, millega hinnata Eesti inimeste heaolu, tervist ja riigi sidusust? Nii, nagu igal mündil on kaks külge, nii saame ka meie oma edu hinnata mõlemalt poolt vaadates.
Euroopa statistikaameti andmeil Eesti majanduse kasv on Euroopa Liidus üks kiiremaid. Enne koroonakriisi kulus meie rahvale esikoht ja mullu suutsime esikümnesse jääda. Teisalt see sama amet kinnitab, et Eesti on aastaid kümne riigi seas, kus vaesuse risk on üks kõrgematest. Koroonakriisile eelnenud ajal elas vaesusriskis iga viies meist.
Oleme sageli uhked, et meie riik on võlatasemelt Euroopa parim. Selle kõrval vaatab meile otsa tõsiasi, et kuulume nende kümne riigi sekka, kus sotsiaalsed kulutused on kõige madalamad. Viimastel andmetel olid meie kulutused ühenduse keskmisest kaks korda väiksemad.
Meie majanduse ja keskmise palga kasv on aastaid olnud üks kiirematest Euroopa Liidus. Teisalt on Eestis palgavaeseid kolm korda rohkem kui põhjanaabritel. Keskmise pensioni suhe keskmisse palka on aastatega vähenenud.
Meie maksukoormus arenenud riikidega võrdluses on keskmisest madalam. Selle kõrval ütleb meie enda statistika, et iga viies Eesti elanik hooldab või abistab mõnda eakat, terviseprobleemi või puudega inimest. Umbes 80 protsenti vastavatest kuludest on abivajaja või tema lähedaste kanda.
Möödunud reedel kinnitas reitinguagentuur Standard and Poor's Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel ja tõstis selle väljavaate stabiilse pealt positiivseks. Samal ajal näitab meie riigi koht sotsiaalse arengu indeksis jätkuvalt palju mahajäävaid näitajaid pea igas valdkonnas.
Ülaltoodust koorub välja esimene valik, mille ees me seisame: milles ja kui edukad tahame edaspidi olla?
Minu arvates väärime Eestis suuremat solidaarsust. See tähendab Eestit, kus siht ei piirdu majanduskasvu võimalikult suure numbriga. Tähtis on saavutada majanduskasv, mis vähendab ebavõrdsust ja vaesust ning tõstab kõigi inimeste elatustaset ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Praeguses olukorras tähendab see vajadust pöörata meie riik veel rohkem näoga enda inimeste poole. Et Eestis oleks võimalik ennast teostada, lapsi kasvatada ja vanaks elada. Samuti olla kindel, et riigina ei jäta me kedagi maha.
Teisena järgneb valik: kui palju ja mida riigi hoolde jätame?
Tänapäeval kasutame ühiseid vahendeid kõikides argielu valdkondades. Näiteks peretoetuste abil oleme toeks neile, kes meie järeltulijaid kasvatavad. Tasuta põhihariduse ja kõrghariduse toel aitame kaasa, et järgmised põlvkonnad meist edukamad on. Üle Eestimaa püüame tagada ootuspärast abi arstidelt, päästjatelt ja korrakaitsjatelt, et igaüks võimalikult kaua tervena elab.
Üle ega ümber ei saa me ühenduste arendamisest ja teede korrashoiust, et elu toimib. Sama kõrgel tasemel hoiame panust teadus- ja arendustegevusse ning julgeoleku tagamisse, et meie iseseisvus kindlalt püsib.
Ootused on muutumas ja kiiremini kui meie ühist raha lisandub. Näiteks lapsevanemad ootavad, et lastetoetused oleksid kõigile lastele võrdsed, lasteaias käimine oleks tasuta ja toetus lasterikastele peredele oleks veel suurem. Tervishoiu, hariduse, politsei ja piirivalve, pääste, kultuuri ja spordi valdkonna töötajad on palgatõusu ootel. Suuremat toetust vajavad eakad, puuetega inimesed, üksikvanemad ja need meist, kellel on lähedane või lausa mitu hooldada.
"Vajame Eestit, kus riigina oleme üksteise jaoks olemas kõiges, mis tagab, et kõigil ja kõikjal Eestis on hea elada ning meie riik kindlalt ja kestlikult püsib."
Arvan, et tuleb meie inimeste ootustest lähtuda ja lahendused leida, mitte aga neilt lootust ära võtta ja toetamata jätta. Vajame Eestit, kus riigina oleme üksteise jaoks olemas kõiges, mis tagab, et kõigil ja kõikjal Eestis on hea elada ning meie riik kindlalt ja kestlikult püsib. See aga tähendab, et me ei saa jääda ootama kuni raha vabaneb või seda laekub.
Avatud riigina tuleb meil kolmandaks teha valik: millega ja kui palju rohkem teenime?
Aastatega on koos Eesti majandusega ka meie Eesti riigieelarve järjepidevalt kasvanud. Viimasel kümnendil on ettevõtluse, töö ja tarbimise vormid väga palju muutunud. Uute vormidena tuli ellu jagamismajandus, e-teenused, piiriülene kauplemine, kaugtöö vormid, vabatahtlik töö. Kui vaadata nendele muudatustele maksustamise seisukohalt, siis küsimusi on veel rohkem kui vastuseid: keda ja kuidas peame maksustama ja kes tarbib neid teenuseid.
Samal ajal on selge, et Eestil tuleb maailma konkurentsis püsida ja seda mõistagi peadpööritavate globaalsete muutuste tuules. Pean silmas nii suunda keskkonnasäästlikkusele, innovatsioonile ja digitaliseerimisele, mida oleme võtnud Euroopa Liidus. Kui ka kavandatavat ettevõtte tulumaksu miinimummäära kehtestamist, mida taotlesid alles hiljuti G7 riigid maailmas.
Minu arvates on Eestil tark muutustele mitte vastu seista ega viimasena kaasa minema, vaid esimeste hulgas kohaneda ja aidata teistel muutused läbi viia. Sellega on ju võimalik samuti teenida. Siin seisame aga silmitsi kuludega, mida tuleb meie ettevõtetel teha nii tehnoloogiatesse kui ka inimestesse. Mis omakorda tähendab vajadust neile riigina positiivne tõuge anda.
Mõistan küsimust, et kuidas me seda kõike teeme? Vastan: ühena esimestest tuleb maksusüsteem kaasajastada. Ning kohe ka rõhutan, et eesmärk pole maksutõus, vaid meie inimeste heaks toimiv maksusüsteem.
Maksusüsteem on instrument, millega saame ebavõrdsust ja vaesust vähendada ning kõigi inimeste elatustaset ja ettevõtete konkurentsivõimet tõsta. Üldine maksukoormus määrab avalike hüvede mahu. Tugevat mõju avaldab ka maksude struktuur ehk see, kui suur osa maksutulust kogutakse tootmise, tulu, tarbimise ja omandi maksustamisest.
Maksustamisest on meil kõigil kasu, kui see vastab uuetele eesmärkidele ja majanduskeskkonna muutustele. Mäletame hästi, kui paljud kõhklesid tulumaksuvaba miinimumi tõstmise reformis. Tagantjärgi on aga selge, et keskmisest madalama palgaga inimestele jäigi raha rohkem kätte ja OECD hinnangul ebavõrdsus Eestis vähenes. Sama hea näide on aktsiisid, mille määrade õigeaegne langetamine meie ühist tulu märgatavalt suurendas.
Milliseid muutusi kaalume ja teostame, on meie üheskoos valida ning otsustada. Selge on, et vajame tasakaalukaid, edasiviivaid ja terviklikke lahendusi. Arukad otsused eeldavad häid teadmisi, avatud arutelusid ja sihikindlat koostööd.
Kommentaar põhineb Keskerakonna majanduskonverentsil "Meie valik - millist Eestit tahame?" peetud ettekandel. | Jüri Ratas: Eesti maksusüsteemi tuleb kaasajastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõned päevad tagasi alustasime neljandat kümnendit oma taasiseseisvunud Eestis. Eelnevate aastatega oleme jõudnud paljudes valdkondades edukamate riikide sekka. Seejuures kohtame, et edu mõõdetakse liigagi sageli rahaga, sellega, kui palju me suudame teenida, kokku hoida ja varuks koguda.
Kuid kas raha on õige ja ainus mõõdupuu, millega hinnata Eesti inimeste heaolu, tervist ja riigi sidusust? Nii, nagu igal mündil on kaks külge, nii saame ka meie oma edu hinnata mõlemalt poolt vaadates.
Euroopa statistikaameti andmeil Eesti majanduse kasv on Euroopa Liidus üks kiiremaid. Enne koroonakriisi kulus meie rahvale esikoht ja mullu suutsime esikümnesse jääda. Teisalt see sama amet kinnitab, et Eesti on aastaid kümne riigi seas, kus vaesuse risk on üks kõrgematest. Koroonakriisile eelnenud ajal elas vaesusriskis iga viies meist.
Oleme sageli uhked, et meie riik on võlatasemelt Euroopa parim. Selle kõrval vaatab meile otsa tõsiasi, et kuulume nende kümne riigi sekka, kus sotsiaalsed kulutused on kõige madalamad. Viimastel andmetel olid meie kulutused ühenduse keskmisest kaks korda väiksemad.
Meie majanduse ja keskmise palga kasv on aastaid olnud üks kiirematest Euroopa Liidus. Teisalt on Eestis palgavaeseid kolm korda rohkem kui põhjanaabritel. Keskmise pensioni suhe keskmisse palka on aastatega vähenenud.
Meie maksukoormus arenenud riikidega võrdluses on keskmisest madalam. Selle kõrval ütleb meie enda statistika, et iga viies Eesti elanik hooldab või abistab mõnda eakat, terviseprobleemi või puudega inimest. Umbes 80 protsenti vastavatest kuludest on abivajaja või tema lähedaste kanda.
Möödunud reedel kinnitas reitinguagentuur Standard and Poor's Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel ja tõstis selle väljavaate stabiilse pealt positiivseks. Samal ajal näitab meie riigi koht sotsiaalse arengu indeksis jätkuvalt palju mahajäävaid näitajaid pea igas valdkonnas.
Ülaltoodust koorub välja esimene valik, mille ees me seisame: milles ja kui edukad tahame edaspidi olla?
Minu arvates väärime Eestis suuremat solidaarsust. See tähendab Eestit, kus siht ei piirdu majanduskasvu võimalikult suure numbriga. Tähtis on saavutada majanduskasv, mis vähendab ebavõrdsust ja vaesust ning tõstab kõigi inimeste elatustaset ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Praeguses olukorras tähendab see vajadust pöörata meie riik veel rohkem näoga enda inimeste poole. Et Eestis oleks võimalik ennast teostada, lapsi kasvatada ja vanaks elada. Samuti olla kindel, et riigina ei jäta me kedagi maha.
Teisena järgneb valik: kui palju ja mida riigi hoolde jätame?
Tänapäeval kasutame ühiseid vahendeid kõikides argielu valdkondades. Näiteks peretoetuste abil oleme toeks neile, kes meie järeltulijaid kasvatavad. Tasuta põhihariduse ja kõrghariduse toel aitame kaasa, et järgmised põlvkonnad meist edukamad on. Üle Eestimaa püüame tagada ootuspärast abi arstidelt, päästjatelt ja korrakaitsjatelt, et igaüks võimalikult kaua tervena elab.
Üle ega ümber ei saa me ühenduste arendamisest ja teede korrashoiust, et elu toimib. Sama kõrgel tasemel hoiame panust teadus- ja arendustegevusse ning julgeoleku tagamisse, et meie iseseisvus kindlalt püsib.
Ootused on muutumas ja kiiremini kui meie ühist raha lisandub. Näiteks lapsevanemad ootavad, et lastetoetused oleksid kõigile lastele võrdsed, lasteaias käimine oleks tasuta ja toetus lasterikastele peredele oleks veel suurem. Tervishoiu, hariduse, politsei ja piirivalve, pääste, kultuuri ja spordi valdkonna töötajad on palgatõusu ootel. Suuremat toetust vajavad eakad, puuetega inimesed, üksikvanemad ja need meist, kellel on lähedane või lausa mitu hooldada.
"Vajame Eestit, kus riigina oleme üksteise jaoks olemas kõiges, mis tagab, et kõigil ja kõikjal Eestis on hea elada ning meie riik kindlalt ja kestlikult püsib."
Arvan, et tuleb meie inimeste ootustest lähtuda ja lahendused leida, mitte aga neilt lootust ära võtta ja toetamata jätta. Vajame Eestit, kus riigina oleme üksteise jaoks olemas kõiges, mis tagab, et kõigil ja kõikjal Eestis on hea elada ning meie riik kindlalt ja kestlikult püsib. See aga tähendab, et me ei saa jääda ootama kuni raha vabaneb või seda laekub.
Avatud riigina tuleb meil kolmandaks teha valik: millega ja kui palju rohkem teenime?
Aastatega on koos Eesti majandusega ka meie Eesti riigieelarve järjepidevalt kasvanud. Viimasel kümnendil on ettevõtluse, töö ja tarbimise vormid väga palju muutunud. Uute vormidena tuli ellu jagamismajandus, e-teenused, piiriülene kauplemine, kaugtöö vormid, vabatahtlik töö. Kui vaadata nendele muudatustele maksustamise seisukohalt, siis küsimusi on veel rohkem kui vastuseid: keda ja kuidas peame maksustama ja kes tarbib neid teenuseid.
Samal ajal on selge, et Eestil tuleb maailma konkurentsis püsida ja seda mõistagi peadpööritavate globaalsete muutuste tuules. Pean silmas nii suunda keskkonnasäästlikkusele, innovatsioonile ja digitaliseerimisele, mida oleme võtnud Euroopa Liidus. Kui ka kavandatavat ettevõtte tulumaksu miinimummäära kehtestamist, mida taotlesid alles hiljuti G7 riigid maailmas.
Minu arvates on Eestil tark muutustele mitte vastu seista ega viimasena kaasa minema, vaid esimeste hulgas kohaneda ja aidata teistel muutused läbi viia. Sellega on ju võimalik samuti teenida. Siin seisame aga silmitsi kuludega, mida tuleb meie ettevõtetel teha nii tehnoloogiatesse kui ka inimestesse. Mis omakorda tähendab vajadust neile riigina positiivne tõuge anda.
Mõistan küsimust, et kuidas me seda kõike teeme? Vastan: ühena esimestest tuleb maksusüsteem kaasajastada. Ning kohe ka rõhutan, et eesmärk pole maksutõus, vaid meie inimeste heaks toimiv maksusüsteem.
Maksusüsteem on instrument, millega saame ebavõrdsust ja vaesust vähendada ning kõigi inimeste elatustaset ja ettevõtete konkurentsivõimet tõsta. Üldine maksukoormus määrab avalike hüvede mahu. Tugevat mõju avaldab ka maksude struktuur ehk see, kui suur osa maksutulust kogutakse tootmise, tulu, tarbimise ja omandi maksustamisest.
Maksustamisest on meil kõigil kasu, kui see vastab uuetele eesmärkidele ja majanduskeskkonna muutustele. Mäletame hästi, kui paljud kõhklesid tulumaksuvaba miinimumi tõstmise reformis. Tagantjärgi on aga selge, et keskmisest madalama palgaga inimestele jäigi raha rohkem kätte ja OECD hinnangul ebavõrdsus Eestis vähenes. Sama hea näide on aktsiisid, mille määrade õigeaegne langetamine meie ühist tulu märgatavalt suurendas.
Milliseid muutusi kaalume ja teostame, on meie üheskoos valida ning otsustada. Selge on, et vajame tasakaalukaid, edasiviivaid ja terviklikke lahendusi. Arukad otsused eeldavad häid teadmisi, avatud arutelusid ja sihikindlat koostööd.
Kommentaar põhineb Keskerakonna majanduskonverentsil "Meie valik - millist Eestit tahame?" peetud ettekandel.
### Response:
Jüri Ratas: Eesti maksusüsteemi tuleb kaasajastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seimi esinaine Inara Murniece ütles, et selle otsuse kiitsid heaks õigusasjatundjad ja epidemioloogid.
Testimine nähakse ette kui kaasav lähenemine, mis annab kõikidele saadikutele võimaluse istungitel osaleda.
Teadupoolest osutasid seimi küsitletud asjatundjad, et inimõigused ja põhiseadus ei keela negatiivse COVID-19 testiga saadikutel seimis kohapeal töötamist.
Enamikul saadikutest on vaktsineerimistunnistused juba olemas, kuid mõnel veel ei ole.
Läti seim peaks taas kogunema 2. septembril. | Pookimata saadikud pääsevad Läti seimi negatiivse testi esitamisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seimi esinaine Inara Murniece ütles, et selle otsuse kiitsid heaks õigusasjatundjad ja epidemioloogid.
Testimine nähakse ette kui kaasav lähenemine, mis annab kõikidele saadikutele võimaluse istungitel osaleda.
Teadupoolest osutasid seimi küsitletud asjatundjad, et inimõigused ja põhiseadus ei keela negatiivse COVID-19 testiga saadikutel seimis kohapeal töötamist.
Enamikul saadikutest on vaktsineerimistunnistused juba olemas, kuid mõnel veel ei ole.
Läti seim peaks taas kogunema 2. septembril.
### Response:
Pookimata saadikud pääsevad Läti seimi negatiivse testi esitamisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitsmekordne suure slämmi turniiri võitja Williams sisenes turniiri maailma edetabelis 147. mängijana, mis on tema halvim asetus alates aastast 1997. Hsieh alustas kogenud ameeriklanna tunni ja kaheksa minutiga ning ei andnud kordagi mängu jooksul edu käest.
Chicagos pääses avaringist edasi turniiril esimest asetust hoidev maailma kuues reket Elina Svitolina, kes sai esimese ringi kohtumises prantslanna Clara Bureli käest kolmandas setis loobumisvõidu.
Britt Heather Watson lülitati konkurentsist, kuna ta oli sunnitud vigastuse tõttu rumeenlannale Ana Bogdani vastu mängu katki jätma.
Samuti olid turniiri avaringis edukad rumeenlanna Sorana Cirstea (WTA 36.) ning tšehhitarist olümpiahõbe Marketa Vondrousova (WTA 40.).
Teisipäeva õhtul algavad hooaja viimase suure slämmi turniiri US Openi kvalifikatsioonimängud. Suure slämmi põhiturniir toimub 30. augustist kuni 12. septembrini. | Venus Williamsi turniir Chicagos piirdus avaringiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitsmekordne suure slämmi turniiri võitja Williams sisenes turniiri maailma edetabelis 147. mängijana, mis on tema halvim asetus alates aastast 1997. Hsieh alustas kogenud ameeriklanna tunni ja kaheksa minutiga ning ei andnud kordagi mängu jooksul edu käest.
Chicagos pääses avaringist edasi turniiril esimest asetust hoidev maailma kuues reket Elina Svitolina, kes sai esimese ringi kohtumises prantslanna Clara Bureli käest kolmandas setis loobumisvõidu.
Britt Heather Watson lülitati konkurentsist, kuna ta oli sunnitud vigastuse tõttu rumeenlannale Ana Bogdani vastu mängu katki jätma.
Samuti olid turniiri avaringis edukad rumeenlanna Sorana Cirstea (WTA 36.) ning tšehhitarist olümpiahõbe Marketa Vondrousova (WTA 40.).
Teisipäeva õhtul algavad hooaja viimase suure slämmi turniiri US Openi kvalifikatsioonimängud. Suure slämmi põhiturniir toimub 30. augustist kuni 12. septembrini.
### Response:
Venus Williamsi turniir Chicagos piirdus avaringiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et see on siiski väga ebatõenäoline. Peame arvestama ameeriklaste arvu, keda tuleb veel evakueerida. Ma ei kujuta ette, et seda kõike saab teha augusti lõpuks," ütles Schiff.
"Peame säilitama sõjalise kohaloleku nii kaua, et saaksime kõik ameeriklased välja tuua. Peame täitma ka moraalsed ja eetilised kohustused oma Afganistani partnerite ees," lisas Schiff.
Bideni administratsioon ei tea täpselt, kui palju inimesi tuleb evakueerida. Eelmisel nädalal hindas Biden, et evakueerida tuleb vähemalt 15 000 ameeriklast ja 65 000 afgaani. Seni on USA evakueerinud 48 000 inimest, teatas Daily Mail.
USA president Joe Biden ütles pühapäeval, et loodab 31. augustiks Afganistani evakueerimise kõigest hoolimata lõpule viia, kuid jättis vajaduse korral tähtaja pikendamise siiski lauale.
"Ma loodan, et me ei pea seda pikendama. Vaatame, mida saame teha, kui välisriikide juhid paluvad tähtaega edasi lükata," ütles Biden.
Taliban pole tähtaja pikendamisega nõus.
Talibani esindaja Suhail Shaheeni ütles esmaspäeval, et tähtaja pikendamine tähendaks Afganistani okupatsiooni pikendamist.
Schiffi sõnul tuleb alustada uurimist, miks Afganistani valitsuse väed nii kiiresti kokku varisesid.
Schiff on mures ka Kabuli lennujaama turvalisuse pärast.
"Ma arvan, et oht lennujaamale on väga reaalne. See on islamistidele (ISIS) väga atraktiivne sihtmärk," ütles Schiff.
Hispaania kaitseminister Margarita Robles ütles teisipäeval, et riik ei saa Afganistanist kõiki hispaanlastega koostööd teinud inimesi ära tuua.
"Me evakueerime nii palju inimesi kui võimalik, aga on inimesi, kes jäävad maha põhjustel, mis ei sõltu meist, vaid tekkinud olukorrast," ütles Robles usutluses raadiojaamale Cadena Ser.
Saksamaa välisminister Heiko Maas ütles teisipäeval samuti, et lääneliitlased ei suuda kõiki kaitset vajavaid afgaane enne USA seatud tähtaega 31. augustit Kabulist ära tuua.
"Pean ütlema, et isegi kui evakuatsioon kestab 31. augustini või mõni päev kauem, ei piisa sellest, et tuua ära need, keda meie või USA tahaksime," ütles Maas. | Schiff: kõiki ameeriklasi pole 31. augustiks võimalik Kabulist ära tuua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et see on siiski väga ebatõenäoline. Peame arvestama ameeriklaste arvu, keda tuleb veel evakueerida. Ma ei kujuta ette, et seda kõike saab teha augusti lõpuks," ütles Schiff.
"Peame säilitama sõjalise kohaloleku nii kaua, et saaksime kõik ameeriklased välja tuua. Peame täitma ka moraalsed ja eetilised kohustused oma Afganistani partnerite ees," lisas Schiff.
Bideni administratsioon ei tea täpselt, kui palju inimesi tuleb evakueerida. Eelmisel nädalal hindas Biden, et evakueerida tuleb vähemalt 15 000 ameeriklast ja 65 000 afgaani. Seni on USA evakueerinud 48 000 inimest, teatas Daily Mail.
USA president Joe Biden ütles pühapäeval, et loodab 31. augustiks Afganistani evakueerimise kõigest hoolimata lõpule viia, kuid jättis vajaduse korral tähtaja pikendamise siiski lauale.
"Ma loodan, et me ei pea seda pikendama. Vaatame, mida saame teha, kui välisriikide juhid paluvad tähtaega edasi lükata," ütles Biden.
Taliban pole tähtaja pikendamisega nõus.
Talibani esindaja Suhail Shaheeni ütles esmaspäeval, et tähtaja pikendamine tähendaks Afganistani okupatsiooni pikendamist.
Schiffi sõnul tuleb alustada uurimist, miks Afganistani valitsuse väed nii kiiresti kokku varisesid.
Schiff on mures ka Kabuli lennujaama turvalisuse pärast.
"Ma arvan, et oht lennujaamale on väga reaalne. See on islamistidele (ISIS) väga atraktiivne sihtmärk," ütles Schiff.
Hispaania kaitseminister Margarita Robles ütles teisipäeval, et riik ei saa Afganistanist kõiki hispaanlastega koostööd teinud inimesi ära tuua.
"Me evakueerime nii palju inimesi kui võimalik, aga on inimesi, kes jäävad maha põhjustel, mis ei sõltu meist, vaid tekkinud olukorrast," ütles Robles usutluses raadiojaamale Cadena Ser.
Saksamaa välisminister Heiko Maas ütles teisipäeval samuti, et lääneliitlased ei suuda kõiki kaitset vajavaid afgaane enne USA seatud tähtaega 31. augustit Kabulist ära tuua.
"Pean ütlema, et isegi kui evakuatsioon kestab 31. augustini või mõni päev kauem, ei piisa sellest, et tuua ära need, keda meie või USA tahaksime," ütles Maas.
### Response:
Schiff: kõiki ameeriklasi pole 31. augustiks võimalik Kabulist ära tuua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastast 2005 Leedu esiliigas mänginud Jonava võitis mullu tugevuselt teise sarja ära ning üritab uuel hooajal kanda kinnitada meistriliigas. Hetkel on klubi hingekirjas ametlikult ainult kaks mängijat, leedulane Laimonas Kiselius ja ameeriklane Kahlil Thomas, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Meeskonna peatreeneriks on värvikas leedulane Virginijus Šeškus, kellel Venega ka teatav ühine minevik, kui Eesti koondise ääremängija mängis tema käe all hooajal 2012/13 Prienai tiimis.
30-aastane ja 203 cm pikkune Vene ja tema senine koduklubi Fuenlabrada lõpetasid hiljuti ametlikult kahepoolselt lepingu ning korraks seostati Hispaania meedias meest ka Eesti esiklubi BC Kalev/Cramoga.
Siim-Sander Vene veetis enda karjääri alguses Leedu klubi Kaunase Žalgirise rivistuses, kes mängijat erinevatesse klubidesse laenulepinguga saatis. Vene lahkus Žalgirisest 2016. aastal ning on mänginud Venemaal, Itaalias ja Hispaanias. | Portaal: Siim-Sander Vene võib ühineda Leedu kõrgliiga debütandiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastast 2005 Leedu esiliigas mänginud Jonava võitis mullu tugevuselt teise sarja ära ning üritab uuel hooajal kanda kinnitada meistriliigas. Hetkel on klubi hingekirjas ametlikult ainult kaks mängijat, leedulane Laimonas Kiselius ja ameeriklane Kahlil Thomas, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Meeskonna peatreeneriks on värvikas leedulane Virginijus Šeškus, kellel Venega ka teatav ühine minevik, kui Eesti koondise ääremängija mängis tema käe all hooajal 2012/13 Prienai tiimis.
30-aastane ja 203 cm pikkune Vene ja tema senine koduklubi Fuenlabrada lõpetasid hiljuti ametlikult kahepoolselt lepingu ning korraks seostati Hispaania meedias meest ka Eesti esiklubi BC Kalev/Cramoga.
Siim-Sander Vene veetis enda karjääri alguses Leedu klubi Kaunase Žalgirise rivistuses, kes mängijat erinevatesse klubidesse laenulepinguga saatis. Vene lahkus Žalgirisest 2016. aastal ning on mänginud Venemaal, Itaalias ja Hispaanias.
### Response:
Portaal: Siim-Sander Vene võib ühineda Leedu kõrgliiga debütandiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eller tutvustab värskel album enda seadeid François Couperini, William Byrdi, John Dowland ja Jean-Philippe Rameau lugudest, millele on lisatud improvisatsioonid, lisaks kõlab plaadil Helena Tulve teos.
Anna-Liisa Eller on kandleõpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja Tallinna muusikakoolis. Teda seob aktiivne koostöö ansamblitega Supersonus (2019. aastal valmis ansambli esikplaat koostöös plaadifirmaga ECM), The Bright Future Ensemble, Vox Clamantis, Floridante, Rondellus jt.
Kuula albumit: | Kandlemängija Anna-Liisa Eller liitus Prantsuse plaadifirmaga Harmonia Mundi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eller tutvustab värskel album enda seadeid François Couperini, William Byrdi, John Dowland ja Jean-Philippe Rameau lugudest, millele on lisatud improvisatsioonid, lisaks kõlab plaadil Helena Tulve teos.
Anna-Liisa Eller on kandleõpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja Tallinna muusikakoolis. Teda seob aktiivne koostöö ansamblitega Supersonus (2019. aastal valmis ansambli esikplaat koostöös plaadifirmaga ECM), The Bright Future Ensemble, Vox Clamantis, Floridante, Rondellus jt.
Kuula albumit:
### Response:
Kandlemängija Anna-Liisa Eller liitus Prantsuse plaadifirmaga Harmonia Mundi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Libedal põllurajal toimunud viimasel etapil Harri enda sõnul rajaga väga sõbraks ei saanud ning kuna ka tiitel oli juba kindlustatud, polnud tal vaja üleliigseid riske võtta. Ajasõidus sõitis eestlane välja kuuenda ringiaja. Esimesena lõpetanud Josh GIlbertile kaotas ta ringi peale 1,1 sekundiga.
Esimeses võistlussõidus võttis Kullas stardi järel sisse kolmanda positsiooni ja hoidis seda kuni finišijooneni. Esikohale võitlesid Shaun Simpson ja Josh Gilbert. Sõitjad vahetasid omavahel mitu korda kohti, kuid lõpuks kuulus võit ikkagi enam kogenud Simpsonile.
Teist sõitu alustas Kullas neljandana ning sõitis võistluse jooksul mööda Dylan Walshist ja jäi sarnaselt avasõidule kolmandaks. Sõitu juhtis algusest kuni lõpuni Gilbert, teisena lõpetas Simpson.
Etapi kokkuvõttes teenis Kullas 40 punktiga kolmanda koha. Gilbert ja Simpson teenisid võrdselt 47 punkti, teise sõidu paremus andis esikoha GIlbertile. Hooaja kokkuvõttes edestas Kullas teisi ülivõimsalt, kogudes viie etapiga kokku 269 punkti. Teisele kohale tulnud Jason Meara teenis 189 punkti. Kolmas oli 183 punktiga Stuart Edmonds. | Tiitli kindlustanud Kullas lõpetas MX Nationali viimase etapi kolmandana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Libedal põllurajal toimunud viimasel etapil Harri enda sõnul rajaga väga sõbraks ei saanud ning kuna ka tiitel oli juba kindlustatud, polnud tal vaja üleliigseid riske võtta. Ajasõidus sõitis eestlane välja kuuenda ringiaja. Esimesena lõpetanud Josh GIlbertile kaotas ta ringi peale 1,1 sekundiga.
Esimeses võistlussõidus võttis Kullas stardi järel sisse kolmanda positsiooni ja hoidis seda kuni finišijooneni. Esikohale võitlesid Shaun Simpson ja Josh Gilbert. Sõitjad vahetasid omavahel mitu korda kohti, kuid lõpuks kuulus võit ikkagi enam kogenud Simpsonile.
Teist sõitu alustas Kullas neljandana ning sõitis võistluse jooksul mööda Dylan Walshist ja jäi sarnaselt avasõidule kolmandaks. Sõitu juhtis algusest kuni lõpuni Gilbert, teisena lõpetas Simpson.
Etapi kokkuvõttes teenis Kullas 40 punktiga kolmanda koha. Gilbert ja Simpson teenisid võrdselt 47 punkti, teise sõidu paremus andis esikoha GIlbertile. Hooaja kokkuvõttes edestas Kullas teisi ülivõimsalt, kogudes viie etapiga kokku 269 punkti. Teisele kohale tulnud Jason Meara teenis 189 punkti. Kolmas oli 183 punktiga Stuart Edmonds.
### Response:
Tiitli kindlustanud Kullas lõpetas MX Nationali viimase etapi kolmandana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valvurid palkas Afganistani firma. Afganistani firma sai omakorda raha Soome ettevõttelt, kellel oli leping välisministeeriumiga, teatas Yle.
"Evakueeritute nimekirja ei ole võimalik laiendada alltöövõtjate alltöövõtjatele," ütles esmaspäeval Soome välisminister Pekka Haavisto.
Soome rahvusringhääling Yle suhtles saatkonnas tööl olnud valvuriga. Valvur palus jääda anonüümseks.
Valvurite sõnul pakkusid nad Afganistanis Soome diplomaatidele turvalisust. Seetõttu on nende julgeolek otseselt ohus.
"Kui nad läksid teistesse saatkondadesse, siis saatsime neid. Olime kogu aeg nendega," ütles valvur
"Kui Taliban leiab tõendeid, et töötasime saatkonnas, siis islamistid võivad meid tappa. See on Soome saatkonna süü, me ei andesta neile," ütles valvur.
Kabulis tööl olnud Soome kodanik kinnitas valvurite tähtsat rolli. "Nad hoidsid meid elus ja võimaldasid meil oma tööd teha," ütles soomlane.
Siseminister Maria Ohisalo ütles esmaspäeval, et riiki saabus 102 inimest Afganistanist. Evakueeritute hulka kuuluvad nii Soome kodanikud kui ka afgaanid, kes olid Soome teenistuses.
Soome saabunud Afganistani kodanikke plaanitakse majutada vastuvõtukeskustesse. Pärast elamisloa väljastamist saavad afgaanid kolida elama riigi omavalitsustesse.
Elamisluba antakse humanitaarsetel kaalutlustel ja evakueeritavad ei läbi tavalist varjupaigataotluse protsessi.
Talibani esindaja Suhail Shaheen ütles esmaspäeval, et rühmitus ei kavatse pikendada evakueerimiseks antud tähtaega.
Shaheeni sõnul ütles USA president Joe Biden, et viib väed augusti lõpuks välja ja tähtaja pikendamine tähendaks Afganistani okupatsiooni pikendamist. | Soome ei plaani Kabuli saatkonna valvureid evakueerida, valvurid vihased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valvurid palkas Afganistani firma. Afganistani firma sai omakorda raha Soome ettevõttelt, kellel oli leping välisministeeriumiga, teatas Yle.
"Evakueeritute nimekirja ei ole võimalik laiendada alltöövõtjate alltöövõtjatele," ütles esmaspäeval Soome välisminister Pekka Haavisto.
Soome rahvusringhääling Yle suhtles saatkonnas tööl olnud valvuriga. Valvur palus jääda anonüümseks.
Valvurite sõnul pakkusid nad Afganistanis Soome diplomaatidele turvalisust. Seetõttu on nende julgeolek otseselt ohus.
"Kui nad läksid teistesse saatkondadesse, siis saatsime neid. Olime kogu aeg nendega," ütles valvur
"Kui Taliban leiab tõendeid, et töötasime saatkonnas, siis islamistid võivad meid tappa. See on Soome saatkonna süü, me ei andesta neile," ütles valvur.
Kabulis tööl olnud Soome kodanik kinnitas valvurite tähtsat rolli. "Nad hoidsid meid elus ja võimaldasid meil oma tööd teha," ütles soomlane.
Siseminister Maria Ohisalo ütles esmaspäeval, et riiki saabus 102 inimest Afganistanist. Evakueeritute hulka kuuluvad nii Soome kodanikud kui ka afgaanid, kes olid Soome teenistuses.
Soome saabunud Afganistani kodanikke plaanitakse majutada vastuvõtukeskustesse. Pärast elamisloa väljastamist saavad afgaanid kolida elama riigi omavalitsustesse.
Elamisluba antakse humanitaarsetel kaalutlustel ja evakueeritavad ei läbi tavalist varjupaigataotluse protsessi.
Talibani esindaja Suhail Shaheen ütles esmaspäeval, et rühmitus ei kavatse pikendada evakueerimiseks antud tähtaega.
Shaheeni sõnul ütles USA president Joe Biden, et viib väed augusti lõpuks välja ja tähtaja pikendamine tähendaks Afganistani okupatsiooni pikendamist.
### Response:
Soome ei plaani Kabuli saatkonna valvureid evakueerida, valvurid vihased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uutest nakatunutest 285 inimest ehk 76 protsenti olid vaktsineerimata. 90 nakatunut ehk 24 protsenti olid lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati 16 uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 99 patsienti. Intensiivravil on 12 patsienti, neist juhitaval hingamisel 10.
Ööpäeva jooksul surmajuhtumeid ei registreeritud. Kokku on Eestis surnud 1285 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Haiglaravil viibivatest patsientidest 77 ehk 77,8 protsenti on vaktsineerimata (neist sümptomaatilise COVIDi tõttu vajab haiglaravi 71 inimest).
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 122 inimesel. 78 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 49, Võrumaale 33, Viljandimaale 23, Saaremaale 21, Pärnumaale 20, Valgamaale 19, Järva- ja Põlvamaale 17 uut nakatunut. Ida-Virumaale lisandus 14, Jõgevamaale 11, Raplamaale kaheksa, Lääne-Virumaale viis, Hiiu- ja Läänemaale üks uus nakkusjuhtum. 14 juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 301 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 6,2 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 4134 vaktsiinidoosi.
Teisipäevahommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud kokku 710 288 inimesele, kellest 97 066 on pooleli oleva vaktsineerimisega, 613 222 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud.
Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 62,9 protsenti. Kogu elanikkonnast on vaktsineeritud 53,4 protsenti. | Ööpäevaga lisandus 375 koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uutest nakatunutest 285 inimest ehk 76 protsenti olid vaktsineerimata. 90 nakatunut ehk 24 protsenti olid lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati 16 uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 99 patsienti. Intensiivravil on 12 patsienti, neist juhitaval hingamisel 10.
Ööpäeva jooksul surmajuhtumeid ei registreeritud. Kokku on Eestis surnud 1285 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Haiglaravil viibivatest patsientidest 77 ehk 77,8 protsenti on vaktsineerimata (neist sümptomaatilise COVIDi tõttu vajab haiglaravi 71 inimest).
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 122 inimesel. 78 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 49, Võrumaale 33, Viljandimaale 23, Saaremaale 21, Pärnumaale 20, Valgamaale 19, Järva- ja Põlvamaale 17 uut nakatunut. Ida-Virumaale lisandus 14, Jõgevamaale 11, Raplamaale kaheksa, Lääne-Virumaale viis, Hiiu- ja Läänemaale üks uus nakkusjuhtum. 14 juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 301 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 6,2 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 4134 vaktsiinidoosi.
Teisipäevahommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud kokku 710 288 inimesele, kellest 97 066 on pooleli oleva vaktsineerimisega, 613 222 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud.
Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 62,9 protsenti. Kogu elanikkonnast on vaktsineeritud 53,4 protsenti.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 375 koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Maksu- ja tolliamet on suure potentsiaaliga riigiasutus. Tunnustan ja tänan kogu meeskonda, kelle siht on pakkuda mugavat ja tõhusat maksukogumist ning aidata kaasa hea majanduskeskkonna loomisele riigis. Olen jõudnud veendumusele, et enda potentsiaali suudan paremini realiseerida erasektoris ja olen otsustanud edasi liikuda," selgitas Madis Jääger.
"Näen ennast edaspidi juhina erasektoris, kus kõik äriprotsessid on ühtselt juhitud ja kogu meeskond töötab selgete äriliste eesmärkide nimel," lisas Jääger.
Rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks ütles, et Madis Jäägeri otsus siirduda tagasi erasektorisse tuli ootamatult.
"Aga igaühele ei sobigi töö avaliku sektori tippjuhina. Tänan Madist meile pühendatud aja eest ja soovin talle edu edaspidiseks," ütles Merike Saks.
Avalik konkurss MTA uue peadirektori leidmiseks viiakse läbi lähiajal. | Maksu- ja tolliameti peadirektor lahkub ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Maksu- ja tolliamet on suure potentsiaaliga riigiasutus. Tunnustan ja tänan kogu meeskonda, kelle siht on pakkuda mugavat ja tõhusat maksukogumist ning aidata kaasa hea majanduskeskkonna loomisele riigis. Olen jõudnud veendumusele, et enda potentsiaali suudan paremini realiseerida erasektoris ja olen otsustanud edasi liikuda," selgitas Madis Jääger.
"Näen ennast edaspidi juhina erasektoris, kus kõik äriprotsessid on ühtselt juhitud ja kogu meeskond töötab selgete äriliste eesmärkide nimel," lisas Jääger.
Rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks ütles, et Madis Jäägeri otsus siirduda tagasi erasektorisse tuli ootamatult.
"Aga igaühele ei sobigi töö avaliku sektori tippjuhina. Tänan Madist meile pühendatud aja eest ja soovin talle edu edaspidiseks," ütles Merike Saks.
Avalik konkurss MTA uue peadirektori leidmiseks viiakse läbi lähiajal.
### Response:
Maksu- ja tolliameti peadirektor lahkub ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mulle on alati meeldinud uute inimestega töötamine, Mihkel ja Anton tundusid selleks täpselt õiged härrad. Tundub, et nad saavad aru, mida ma teha tahan ja oskavad aidata mu muusika uuele tasemele viia," kommenteerib Jonas Kaarnamets.
Plaadifirmaga koostöös ilmub 26. augustil singel "(They're Calling Us) Loco", mis on esimene lugu peagi ilmuvalt EP-lt. Jonas.f.k debüütalbum ''buda.01'' ilmus TIKS rekords
Smuuv Records asutati Anton Musta ja Mihkel Sirelpuu eestvedamisel 2020. aasta detsembris, plaadifirma teeb hetkel koostööd artistidega Gameboy Tetris, Raul Ojamaa ja Andreas. "Jonas on üks andekamaid uueaja artiste, kellel on äärmiselt suur potentsiaal, oleme põnevil meie ühise teekonna eel," lisas Smuuvi asutaja Anton Must. | Jonas.f.k sõlmis lepingu Smuuv Recordsiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mulle on alati meeldinud uute inimestega töötamine, Mihkel ja Anton tundusid selleks täpselt õiged härrad. Tundub, et nad saavad aru, mida ma teha tahan ja oskavad aidata mu muusika uuele tasemele viia," kommenteerib Jonas Kaarnamets.
Plaadifirmaga koostöös ilmub 26. augustil singel "(They're Calling Us) Loco", mis on esimene lugu peagi ilmuvalt EP-lt. Jonas.f.k debüütalbum ''buda.01'' ilmus TIKS rekords
Smuuv Records asutati Anton Musta ja Mihkel Sirelpuu eestvedamisel 2020. aasta detsembris, plaadifirma teeb hetkel koostööd artistidega Gameboy Tetris, Raul Ojamaa ja Andreas. "Jonas on üks andekamaid uueaja artiste, kellel on äärmiselt suur potentsiaal, oleme põnevil meie ühise teekonna eel," lisas Smuuvi asutaja Anton Must.
### Response:
Jonas.f.k sõlmis lepingu Smuuv Recordsiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelturniiril osaleb 55-st Meistrite liigas meeskonnast 32, kes on jagatud kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi. Igast alagrupist pääseb põhiturniirile võitja ja lisaks saab edasi ka parim teise koha meeskond.
Viimsis toimuvas D-alagrupis on enne viimast vooru kuue punktiga liider JB Futsal Gentofte (Taani), kolm punkti on kogunud Viimsi Smsraha ja Hammarby IF FF (Rootsi). Kahe esimese vooruga ei ole suutnud avada punktiarvet Sparta Belfast Futsal Club (Põhja-Iirimaa).
Viimases voorus kohtuvad kell 16 Hammarby IF FF ja Sparta Belfast Futsal Club ning kell 19.30 lähevad vastamisi Viimsi Smsraha ja JB Futsal Gentofte.
Edasipääsu osas on kõige paremas seisus mõistagi mõlemad senipeetud kohtumised ühe väravaga võitnud Gentofte, kes alistas Hammarby 6:5 ja Belfasti 3:2. Neile piisab kindlaks edasipääsuks ka viimase vooru viigist.
Avavoorus 1:3 Hammarbyle kaotanud Viimsi alistas teises voorus Belfasti klubi koguni 11:1. Juhul kui Hammarby peaks teisipäeval Belfasti võitma, siis vajaks Viimsi klubi viimases voorus taanlaste üle neljaväravalist võitu (kolmeväravaline võit sobiks Eesti klubile vaid skooride 8:5, 9:6 jne puhul, Eesti klubi kolmeväravaline võit vahemikus 3:0 kuni 7:4 viiks edasi Hammarby ning Rootsi klubi saaks alagrupi võidu ka siis, kui Viimsi alistaks Belfasti ühe või kahe väravaga).
Sel juhul koguks kolm meeskonda võrdselt kuus punkti ja hakatakse arvestama omavaheliste mängude väravate vahet, mis Hammarbyl on +1 (3:1 võit ja 5:6 kaotus) ning enne enne otsustavat mängu Belfastil +1 (6:5) ja Viimsil -2 (1:3).
Eesti klubi elu teeks lihtsamaks, kui Viimsisse Põhja-Iirimaa saalijalgpalliklubide esimest Meistrite liiga punkti jahtima tulnud Belfast suudaks viimases voorus Hammarbyt võita või nendega viigistada. Sel juhul piisaks Eesti klubile alagrupis esikoha saamiseks viimase mängu võidust ükskõik millise väravate vahega.
Arvestades kahe vooru järel tekkinud teiste alagruppide seise, siis D-alagrupis teise koha saanud meeskond tõenäoliselt edasi ei saa. Kui D-alagrupis saab teise koha meeskond koguda kõige rohkem kuus punkti, siis vähemalt kahes alagrupis kogub seniste mängude põhjal teise koha meeskond seitse punkti.
Kui seitsmes alagrupis lõpeb turniir teisipäeval, siis Bernis toimuvas B-alagrupis peetakse viimase vooru mängud kolmapäeval.
UEFA saalijalgpalli Meistrite liiga eelturniiri kahe esimese vooru tulemused
A-alagrupp (Gevegelia, Makedoonia): KMF Projekt (Makedoonia) ja Luxol St. Andrews Futsal (Malta) 6, Cefn Druids Futsal Club (Wales) ja DSC Dolhins Ashdod (Iisrael) 0 punkti; Luxol St. Andrews - Cefn Druids 5:0, Dolhins Ashdod – KMF Projekt 0:6, Luxol St. Andrews - Dolhins Ashdod 8:0, KMF Projekt - Cefn Druids 8:1.
B-alagrupp (Bern, Šveits): CS Dinamo Plus (Makedoonia) 6 ja Futsal Minerva (Šveits) 6, FC Fiorentino 0 (San Marino) ja Varna City (Bulgaaria) 0 punkti; Dinamo Plus - Fiorentino 3:2, Minerva – Varna 4:0, Dinamo Plus – Varna 2:0, Minerva – Fiorentono 17:1.
C-alagrupp (Tirana, Albaania): Haladas VSE (Ungari) 6, Utleira Idrettslag (Norra) ja KF Tirana (Albaania) 3, FC Differdange 03 (Luksemburg) 0 punkti; Haladas – Utleira 5:1, Tirana – Differdange 4:2, Haladas – Differdange 4:3, Utleira – Tirana 4:2.
D-alagrupp (Viimsi): JB Futsal Gentofte (Taani) 6, Hammarby IF FF (Rootsi) ja Viimsi Smsraha 3, Sparta Belfast Futsal Club (Põhja-Iirimaa) 0 punkti; Gentofte – Sparta Belfast 3:2, Hammarby – Viimsi 3:1, Gentofte – Hammarby 6:5, Viimsi – Sparta Belfast 11:1.
E-alagrupp (Podgorica, Montenegro): KMF FON (Serbia) ja KMF Titograd (Montenegro) 6, MFC CIU (Gruusia) ja Blue Magic FC Dublin (Iirimaa) 0; KMF FON - Blue Magic FC Dublin 4:1, Titograd – CIU 2:0, KMF FON – CIU 3:0, Titograd – Blue Magic Dublin 3:0.
F-alagrupp (Salaspils, Läti): Araz Nacxivan (Aserbaidžaan) ja Kampuksen Dynamo (Soome) 4, FK Raba (Läti) 3, Europa FC (Gibraltar) 0; Araz – Europa 9:2, Kampuksen Dynamo – Raba 5:0, Kampuksen Dynamo – Araz 4:4, Raba – Europa 8:3.
G-alagrupp (Ateena, Kreeka): Doukas SAC (Kreeka) ja FC Diamant Linz (Austria) 4, FC Encamp (Andorra) 3, Apoel FC (Küpros) 0; Encamp – Apoel 2:1, Linz – Doukas 4:4, Doukas – Encamp 4:0, Linz – Apoel 7:6.
H-alagrupp (Sindelfingen, Saksamaa): TSV Weilimdorf (Saksamaa) ja FC Liqeni (Kosovo) 6, London Helvecia Futsal Club (Inglismaa) ja Tavsancali SK (Türgi) 0; Liqeni – Tavsancali 5:0, Weilimdorf - London Helvecia 9:7, Liqeni - London Helvecia 7:6, Weilimdorf – Tavsancali 8:1.
Teisipäevastest mängudest saab vaadata ka otsepilti.
16.00 Hammarby IF FF (Rootsi) - Sparta Belfast Futsal Club (Põhja-Iirimaa)
19.30 Viimsi Smsraha - JB Futsal Gentofte (Taani) | Viimsis selgub teisipäeval Meistrite liiga põhiturniirile pääseja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelturniiril osaleb 55-st Meistrite liigas meeskonnast 32, kes on jagatud kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi. Igast alagrupist pääseb põhiturniirile võitja ja lisaks saab edasi ka parim teise koha meeskond.
Viimsis toimuvas D-alagrupis on enne viimast vooru kuue punktiga liider JB Futsal Gentofte (Taani), kolm punkti on kogunud Viimsi Smsraha ja Hammarby IF FF (Rootsi). Kahe esimese vooruga ei ole suutnud avada punktiarvet Sparta Belfast Futsal Club (Põhja-Iirimaa).
Viimases voorus kohtuvad kell 16 Hammarby IF FF ja Sparta Belfast Futsal Club ning kell 19.30 lähevad vastamisi Viimsi Smsraha ja JB Futsal Gentofte.
Edasipääsu osas on kõige paremas seisus mõistagi mõlemad senipeetud kohtumised ühe väravaga võitnud Gentofte, kes alistas Hammarby 6:5 ja Belfasti 3:2. Neile piisab kindlaks edasipääsuks ka viimase vooru viigist.
Avavoorus 1:3 Hammarbyle kaotanud Viimsi alistas teises voorus Belfasti klubi koguni 11:1. Juhul kui Hammarby peaks teisipäeval Belfasti võitma, siis vajaks Viimsi klubi viimases voorus taanlaste üle neljaväravalist võitu (kolmeväravaline võit sobiks Eesti klubile vaid skooride 8:5, 9:6 jne puhul, Eesti klubi kolmeväravaline võit vahemikus 3:0 kuni 7:4 viiks edasi Hammarby ning Rootsi klubi saaks alagrupi võidu ka siis, kui Viimsi alistaks Belfasti ühe või kahe väravaga).
Sel juhul koguks kolm meeskonda võrdselt kuus punkti ja hakatakse arvestama omavaheliste mängude väravate vahet, mis Hammarbyl on +1 (3:1 võit ja 5:6 kaotus) ning enne enne otsustavat mängu Belfastil +1 (6:5) ja Viimsil -2 (1:3).
Eesti klubi elu teeks lihtsamaks, kui Viimsisse Põhja-Iirimaa saalijalgpalliklubide esimest Meistrite liiga punkti jahtima tulnud Belfast suudaks viimases voorus Hammarbyt võita või nendega viigistada. Sel juhul piisaks Eesti klubile alagrupis esikoha saamiseks viimase mängu võidust ükskõik millise väravate vahega.
Arvestades kahe vooru järel tekkinud teiste alagruppide seise, siis D-alagrupis teise koha saanud meeskond tõenäoliselt edasi ei saa. Kui D-alagrupis saab teise koha meeskond koguda kõige rohkem kuus punkti, siis vähemalt kahes alagrupis kogub seniste mängude põhjal teise koha meeskond seitse punkti.
Kui seitsmes alagrupis lõpeb turniir teisipäeval, siis Bernis toimuvas B-alagrupis peetakse viimase vooru mängud kolmapäeval.
UEFA saalijalgpalli Meistrite liiga eelturniiri kahe esimese vooru tulemused
A-alagrupp (Gevegelia, Makedoonia): KMF Projekt (Makedoonia) ja Luxol St. Andrews Futsal (Malta) 6, Cefn Druids Futsal Club (Wales) ja DSC Dolhins Ashdod (Iisrael) 0 punkti; Luxol St. Andrews - Cefn Druids 5:0, Dolhins Ashdod – KMF Projekt 0:6, Luxol St. Andrews - Dolhins Ashdod 8:0, KMF Projekt - Cefn Druids 8:1.
B-alagrupp (Bern, Šveits): CS Dinamo Plus (Makedoonia) 6 ja Futsal Minerva (Šveits) 6, FC Fiorentino 0 (San Marino) ja Varna City (Bulgaaria) 0 punkti; Dinamo Plus - Fiorentino 3:2, Minerva – Varna 4:0, Dinamo Plus – Varna 2:0, Minerva – Fiorentono 17:1.
C-alagrupp (Tirana, Albaania): Haladas VSE (Ungari) 6, Utleira Idrettslag (Norra) ja KF Tirana (Albaania) 3, FC Differdange 03 (Luksemburg) 0 punkti; Haladas – Utleira 5:1, Tirana – Differdange 4:2, Haladas – Differdange 4:3, Utleira – Tirana 4:2.
D-alagrupp (Viimsi): JB Futsal Gentofte (Taani) 6, Hammarby IF FF (Rootsi) ja Viimsi Smsraha 3, Sparta Belfast Futsal Club (Põhja-Iirimaa) 0 punkti; Gentofte – Sparta Belfast 3:2, Hammarby – Viimsi 3:1, Gentofte – Hammarby 6:5, Viimsi – Sparta Belfast 11:1.
E-alagrupp (Podgorica, Montenegro): KMF FON (Serbia) ja KMF Titograd (Montenegro) 6, MFC CIU (Gruusia) ja Blue Magic FC Dublin (Iirimaa) 0; KMF FON - Blue Magic FC Dublin 4:1, Titograd – CIU 2:0, KMF FON – CIU 3:0, Titograd – Blue Magic Dublin 3:0.
F-alagrupp (Salaspils, Läti): Araz Nacxivan (Aserbaidžaan) ja Kampuksen Dynamo (Soome) 4, FK Raba (Läti) 3, Europa FC (Gibraltar) 0; Araz – Europa 9:2, Kampuksen Dynamo – Raba 5:0, Kampuksen Dynamo – Araz 4:4, Raba – Europa 8:3.
G-alagrupp (Ateena, Kreeka): Doukas SAC (Kreeka) ja FC Diamant Linz (Austria) 4, FC Encamp (Andorra) 3, Apoel FC (Küpros) 0; Encamp – Apoel 2:1, Linz – Doukas 4:4, Doukas – Encamp 4:0, Linz – Apoel 7:6.
H-alagrupp (Sindelfingen, Saksamaa): TSV Weilimdorf (Saksamaa) ja FC Liqeni (Kosovo) 6, London Helvecia Futsal Club (Inglismaa) ja Tavsancali SK (Türgi) 0; Liqeni – Tavsancali 5:0, Weilimdorf - London Helvecia 9:7, Liqeni - London Helvecia 7:6, Weilimdorf – Tavsancali 8:1.
Teisipäevastest mängudest saab vaadata ka otsepilti.
16.00 Hammarby IF FF (Rootsi) - Sparta Belfast Futsal Club (Põhja-Iirimaa)
19.30 Viimsi Smsraha - JB Futsal Gentofte (Taani)
### Response:
Viimsis selgub teisipäeval Meistrite liiga põhiturniirile pääseja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erinevad nimekad õigusteadlased pöördusid juunikuus valitsuse ja ülikoolide rektoritele poole ettepanekuga, et riik peaks rahastama üksnes akadeemilise kõrgkvalifikatsiooniga juristide ettevalmistamist ja seda üksnes ühes ülikoolis. Tasuta akadeemilise õigusõppe kõrval tuleks võimaldada ka tasulist õpet eriõppekavadele, mikrokraadidele ja täiendõppele, leiti pöördumises, millele kirjutasid alla riigikohtu esimees Villu Kõve, õiguskantsler Ülle Madise, advokatuuri esimees Jaanus Tehver, peaprokurör Andres Parmas, notarite koja esimees Merle Saar-Johanson, juristide liidu tegevpresident Mai Palmipuu, akadeemilise õigusteaduse seltsi esimees Irene Kull ja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Terje Eipre.
Kaks ja pool kuud hiljem, sel esmaspäeval saatis justiitsminister Maris Lauri pöördujatele vastuse. Lauri sõnul peab ta küll õigeks lisaks riiklikule rahastamisele ka eraraha kaasamist kõrgharidusse, aga seda tuleb tema sõnul teha viisil, mis ei takistaks andekatel, kuid vähekindlustatud noortel hariduse omandamist.
"See tähendab vajadust välja töötada mudel, kus eksisteerivad õppelaenud, stipendiumid, toetused jm. Kahjuks on erinevate osapoolte seisukohad neis küsimustes seni olnud kardinaalselt erinevad ja tahet kompromissi ning ühise lahenduse leidmiseks napib. Seetõttu ei ole ma ka optimistlik, et kõrghariduse, sh õigusalase kõrghariduse rahastamisküsimusi oleks võimalik kiiresti lahendada. Kuid lootust siiski on."
Lauri üheltpoolt nõustub, et õigusõpetuse väga suur pihustatus erinevate õppeasutuste vahel võib tingida õppekvaliteedi languse põhjusel, et kõikjale ei jätku piisavalt tugevaid õppejõude ning õppurite tase ja õpimotivatsioon ei pruugi alati olla piisaval tasemel.
"Seetõttu on ettepanekus õigusõpe kontsentreerida vaid mõnda kõrgkooli oma ratsionaalne iva. Siiski ei pea ma õigeks, et õigusharidus koondataks üksnes ühte ülikooli, vaid pooldan erinevate kõrgkoolide omavahelist koostööd ning eripärade arvestamist viisil, mis ühelt poolt vähendab õpperessursside liigset pihustamist, kuid teisalt võimaldaks arendada erinäolist, kuid tugevat õigusõpet."
Taaskord nõustub Lauri pöördujate teise ettepanekuga, et õigusteadust võiks käsitleda rahvusteadusena. Kuis samas vajab Eesti Lauri sõnul ka õigusspetsialiste, kes valdaksid suurepäraselt rahvusvahelist õigust, samuti Euroopa Liidu ja teiste riikide õigust ja seetõttu ei peaks välistama vastavate õppeainete omandamisvõimalusi Eestis.
Pöördumises tehtud ettepanek üleminekust viieaastasele juristiõppele koos bakalaureusekraadist loobumisega, vajab Lauri sõnul edasist põhjalikumat kaalumist.
"Peame arvestama üldise arenguga kõrghariduse mitmekesistumise suunas (näiteks erinevate erialade omandamine, samuti mitmes ülikoolis/riigis õppimise kombineerimine). Samas on võimalik, et tõesti tuleb edaspidi kaaluda õppeperioodi pikkuse, õppe sisu ja tulemuste omavahelise tasakaalu muutmist."
Justiitsminister lubab siiski moodustada töörühma, et arutada lisaks kutseeksamitele õiguselukutsete ühise baaseksami korraldamise võimalusi. | Justiitsminister õigushariduse koondamist ühte ülikooli ei toeta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erinevad nimekad õigusteadlased pöördusid juunikuus valitsuse ja ülikoolide rektoritele poole ettepanekuga, et riik peaks rahastama üksnes akadeemilise kõrgkvalifikatsiooniga juristide ettevalmistamist ja seda üksnes ühes ülikoolis. Tasuta akadeemilise õigusõppe kõrval tuleks võimaldada ka tasulist õpet eriõppekavadele, mikrokraadidele ja täiendõppele, leiti pöördumises, millele kirjutasid alla riigikohtu esimees Villu Kõve, õiguskantsler Ülle Madise, advokatuuri esimees Jaanus Tehver, peaprokurör Andres Parmas, notarite koja esimees Merle Saar-Johanson, juristide liidu tegevpresident Mai Palmipuu, akadeemilise õigusteaduse seltsi esimees Irene Kull ja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Terje Eipre.
Kaks ja pool kuud hiljem, sel esmaspäeval saatis justiitsminister Maris Lauri pöördujatele vastuse. Lauri sõnul peab ta küll õigeks lisaks riiklikule rahastamisele ka eraraha kaasamist kõrgharidusse, aga seda tuleb tema sõnul teha viisil, mis ei takistaks andekatel, kuid vähekindlustatud noortel hariduse omandamist.
"See tähendab vajadust välja töötada mudel, kus eksisteerivad õppelaenud, stipendiumid, toetused jm. Kahjuks on erinevate osapoolte seisukohad neis küsimustes seni olnud kardinaalselt erinevad ja tahet kompromissi ning ühise lahenduse leidmiseks napib. Seetõttu ei ole ma ka optimistlik, et kõrghariduse, sh õigusalase kõrghariduse rahastamisküsimusi oleks võimalik kiiresti lahendada. Kuid lootust siiski on."
Lauri üheltpoolt nõustub, et õigusõpetuse väga suur pihustatus erinevate õppeasutuste vahel võib tingida õppekvaliteedi languse põhjusel, et kõikjale ei jätku piisavalt tugevaid õppejõude ning õppurite tase ja õpimotivatsioon ei pruugi alati olla piisaval tasemel.
"Seetõttu on ettepanekus õigusõpe kontsentreerida vaid mõnda kõrgkooli oma ratsionaalne iva. Siiski ei pea ma õigeks, et õigusharidus koondataks üksnes ühte ülikooli, vaid pooldan erinevate kõrgkoolide omavahelist koostööd ning eripärade arvestamist viisil, mis ühelt poolt vähendab õpperessursside liigset pihustamist, kuid teisalt võimaldaks arendada erinäolist, kuid tugevat õigusõpet."
Taaskord nõustub Lauri pöördujate teise ettepanekuga, et õigusteadust võiks käsitleda rahvusteadusena. Kuis samas vajab Eesti Lauri sõnul ka õigusspetsialiste, kes valdaksid suurepäraselt rahvusvahelist õigust, samuti Euroopa Liidu ja teiste riikide õigust ja seetõttu ei peaks välistama vastavate õppeainete omandamisvõimalusi Eestis.
Pöördumises tehtud ettepanek üleminekust viieaastasele juristiõppele koos bakalaureusekraadist loobumisega, vajab Lauri sõnul edasist põhjalikumat kaalumist.
"Peame arvestama üldise arenguga kõrghariduse mitmekesistumise suunas (näiteks erinevate erialade omandamine, samuti mitmes ülikoolis/riigis õppimise kombineerimine). Samas on võimalik, et tõesti tuleb edaspidi kaaluda õppeperioodi pikkuse, õppe sisu ja tulemuste omavahelise tasakaalu muutmist."
Justiitsminister lubab siiski moodustada töörühma, et arutada lisaks kutseeksamitele õiguselukutsete ühise baaseksami korraldamise võimalusi.
### Response:
Justiitsminister õigushariduse koondamist ühte ülikooli ei toeta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Need neli filmi on väike valik paljudest. Ekraanile jõuavad erinevates žanrites linalood:
Sergio Leone krimidraama "Ükskord Ameerikas" ("Once Upon a Time in America", 1984) on Leone viimaseks lavastajatööks jäänud Ameerika juudi allilmategelastest rääkiv film, mille peaosas mängib Robert de Niro ja mille telje moodustavad Leone spagetivesternidest alguse saanud teemad: ahnus, truudus ja sõprus meeste vahel.
Terrence Malicki draama "Taevalikud päevad" ("Days of Heaven", 1978) räägib noorest paarist Billist ja Abbyst, kes põgenevad enne I maailmasõda ülerahvastatud linnaelust Ameerika preeria avarustele ja reisivad koos loo jutustaja Lindaga. Film võitis parima operaatoritöö Oscari, Ennio Morricone oli nomineeritud parima filmimuusika eest. Cannes'i filmifestivalil pälviti Terrence Malick parima režissööri auhinnaga.
Brian De Palma gängsterifilm "Äraostmatud" ("The Untouchables", 1987) on jutustus maffiapealikust, kes keeluseaduse aegu Chicagot valitses ning seadusekaitsjast, kes tõotas selle kurikaela kinni panna. Peaosades on Kevin Costner, Sean Connery ja Robert De Niro. Viimane sai selle rolli eest parima meeskõrvalosatäitja Oscari, film oli nomineeritud veel kolmes kategoorias, sh Ennio Morricone muusika.
Giuseppe Tornatore'i romantiline draama "Malena" (2000) lugu algab 1940. aastal väikeses Sitsiilia linnakeses, kus poiss nimega Renato kogeb oma eluaastate võimsaimaid sündmusi – Itaalia astub II maailmasõtta, Renato saab endale jalgratta ja poiss armub Malenasse (Monica Bellucci), kes on linna ihaldusväärseim naine. Ennio Morricone oli selle filmiga nomineeritud parima filmimuusika Oscarile.
Ajakava kinos Sõprus leiab Sõpruse kodulehelt, ajakava Elektriteatris leiab Elektriteatri kodulehelt. | Sõprusesse ja Elektriteatrisse jõuavad Ennio Morricone muusikaga filmid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Need neli filmi on väike valik paljudest. Ekraanile jõuavad erinevates žanrites linalood:
Sergio Leone krimidraama "Ükskord Ameerikas" ("Once Upon a Time in America", 1984) on Leone viimaseks lavastajatööks jäänud Ameerika juudi allilmategelastest rääkiv film, mille peaosas mängib Robert de Niro ja mille telje moodustavad Leone spagetivesternidest alguse saanud teemad: ahnus, truudus ja sõprus meeste vahel.
Terrence Malicki draama "Taevalikud päevad" ("Days of Heaven", 1978) räägib noorest paarist Billist ja Abbyst, kes põgenevad enne I maailmasõda ülerahvastatud linnaelust Ameerika preeria avarustele ja reisivad koos loo jutustaja Lindaga. Film võitis parima operaatoritöö Oscari, Ennio Morricone oli nomineeritud parima filmimuusika eest. Cannes'i filmifestivalil pälviti Terrence Malick parima režissööri auhinnaga.
Brian De Palma gängsterifilm "Äraostmatud" ("The Untouchables", 1987) on jutustus maffiapealikust, kes keeluseaduse aegu Chicagot valitses ning seadusekaitsjast, kes tõotas selle kurikaela kinni panna. Peaosades on Kevin Costner, Sean Connery ja Robert De Niro. Viimane sai selle rolli eest parima meeskõrvalosatäitja Oscari, film oli nomineeritud veel kolmes kategoorias, sh Ennio Morricone muusika.
Giuseppe Tornatore'i romantiline draama "Malena" (2000) lugu algab 1940. aastal väikeses Sitsiilia linnakeses, kus poiss nimega Renato kogeb oma eluaastate võimsaimaid sündmusi – Itaalia astub II maailmasõtta, Renato saab endale jalgratta ja poiss armub Malenasse (Monica Bellucci), kes on linna ihaldusväärseim naine. Ennio Morricone oli selle filmiga nomineeritud parima filmimuusika Oscarile.
Ajakava kinos Sõprus leiab Sõpruse kodulehelt, ajakava Elektriteatris leiab Elektriteatri kodulehelt.
### Response:
Sõprusesse ja Elektriteatrisse jõuavad Ennio Morricone muusikaga filmid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa Alpes-Maritimes' departemangi prefektuur teatas, et Nice'i klubi peab sulgema enda staadionil populaarse fännisektori neljaks mänguks. Samuti vahistasid võimud 28-aastase mehe pärast pühapäeval toimunud konflikti.
Mäng Marseille' ja Nice'i vahel võttis ettenägematu pöörde, kui teise poolaja lõpus valmistus nurgalööki andma Marseille' poolkaitsja Dimitri Payet. Ootamatult kukkus mees aga murule maha, sest teda tabas tribüünidelt lastud rakett. Vastasvõistkonna fännid viskasid seejärel pikali maas olnud prantslast veel kahel korral pudeliga, kes objektid tagasi inimeste sekka viskas.
Kontrolli alt väljunud olukorras jooksid väljakule ka mõlema meeskonna fännid, kellest osad läksid oma mängijaid kaitsma, teised, vastupidi, otsisid vastasmeeskonna mängijate ja poolehoidjatega füüsilist kontakti. Rahva liikumise käigus lasti väljakule veel rakette ja platsile tormanud korrakaitsjad ei omanud olukorra üle mingit kontrolli, mistõttu mäng peatati.
Alpes-Maritimes' prefektuuri prefekt Bernard Gonzalez kinnitas fännisektori sulgemist. Esmaspäeval teatas Prantsusmaa liigasid korraldav juhtorgan, et mõlemad klubid on kutsutud distisiplinaarkomisjoni ette, kus peavad aru andma.
Prantsusmaa spordiminister Roxana Maracineanu kutsus konflikti solvanguks jalgpallile ja spordile. | Nice'i fännisektor pannakse kähmluse tõttu neljaks mänguks kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa Alpes-Maritimes' departemangi prefektuur teatas, et Nice'i klubi peab sulgema enda staadionil populaarse fännisektori neljaks mänguks. Samuti vahistasid võimud 28-aastase mehe pärast pühapäeval toimunud konflikti.
Mäng Marseille' ja Nice'i vahel võttis ettenägematu pöörde, kui teise poolaja lõpus valmistus nurgalööki andma Marseille' poolkaitsja Dimitri Payet. Ootamatult kukkus mees aga murule maha, sest teda tabas tribüünidelt lastud rakett. Vastasvõistkonna fännid viskasid seejärel pikali maas olnud prantslast veel kahel korral pudeliga, kes objektid tagasi inimeste sekka viskas.
Kontrolli alt väljunud olukorras jooksid väljakule ka mõlema meeskonna fännid, kellest osad läksid oma mängijaid kaitsma, teised, vastupidi, otsisid vastasmeeskonna mängijate ja poolehoidjatega füüsilist kontakti. Rahva liikumise käigus lasti väljakule veel rakette ja platsile tormanud korrakaitsjad ei omanud olukorra üle mingit kontrolli, mistõttu mäng peatati.
Alpes-Maritimes' prefektuuri prefekt Bernard Gonzalez kinnitas fännisektori sulgemist. Esmaspäeval teatas Prantsusmaa liigasid korraldav juhtorgan, et mõlemad klubid on kutsutud distisiplinaarkomisjoni ette, kus peavad aru andma.
Prantsusmaa spordiminister Roxana Maracineanu kutsus konflikti solvanguks jalgpallile ja spordile.
### Response:
Nice'i fännisektor pannakse kähmluse tõttu neljaks mänguks kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ivo Linna – Eesti rahva muusikaline au, mõistus ja südametunnistus – on lugematute teiste palade seas laulnud populaarseks loo, millel sõnad "Laintesse heidan end, laintesse peidan end".
Eesti on saabuval sügisel heitmas end kolmandasse koroonalainesse ja kriisi lahendamisega tegelevad otsustajad peitmas end samasse lainesse ajal, mil avalik tähelepanu liigub presidendivalimistele ja kohe selle järel kohalike omavalitsuste valimistele.
Meresõidupärimuses on üheksas laine kõige kõrgem ja hukutavam. Sama tempoga jätkates jõuab Eesti üheksanda koroonalaineni õige pea. Praeguse vaktsineerimiskiiruse juures pole meil liiga palju kindlust uskuda, et üheksas laine Eestini ei jõua. Uued tüved on tekkimas nagu seened pärast vihma. Oleme viirusega võideldes teinud väga palju, aga mitte piisavalt ja mitte piisavalt kiiresti.
Olukorras, kus vaktsineerimisaltimad inimesed on oma sutsu juba kätte saanud, läheb kogu protsess järjest raskemaks ja vaevalisemaks, nagu maratoni viimased kilomeetrid. Aga erinevalt maratonijooksust ei ole meil võimalik võistlust ajaga katkestada ja peame mobiliseerima kõik ressursid, mis meil ühiskonna ja üksikisikuna kasutada on.
Varasematel aastatel on apteekides vaktsineeritud kümneid tuhandeid inimesi puukentsefaliidi ja gripi vastu. Edukalt. Inimeste liikumisteede lähedal – kaubanduskeskustes, asulakeskustes, haiglate lähedal. Inimestele sobivatel aegadel – pärast tööd ja nädalavahetustel. Inimestel on tekkinud õigustatud ootus ja harjumus end apteegis vaktsineerida.
Poolteist aastat pärast uue kurja tõve Eestisse jõudmist andis riik lõpuks loa projektipõhiselt kaitsesüstida apteekides ka koroonaviiruse vastu. Riik hindab seda ajutise vajadusena ja esialgu on antud luba teha esimesi süste apteegis ainult 30. septembrini. Projektipõhine lähenemine on saatnud meid juba kolm aastat nii gripi- kui ka puukentsefaliidi vastasel vaktsineerimistel apteegis.
Meie esimese kuu COVID-19 vaktsineerimise kogemus on julgustav, näiteks Jõhvi apteegis on nüüdseks oma esimese kaitsesüsti saanud üle 800 inimese. Alustasime kaheksas apteegis Tallinnas, Tartus, Narvas, Raplas ja Jõhvis. Nüüdseks oleme laiendanud vaktsineerivate apteekide võrku 24 apteegini kokku üheksas maakonnas.
"Varasematest puukentsefaliidi- ja gripivaktsineerimistest on apteekidele tekkinud võrgustik usaldusväärsetest õdedest."
Eesti enda tehtud reeglite järgi tohivad vaktsineerida vaid spetsiaalse immuniseerimiskoolituse läbinud arstid, medõed ja ämmaemandad. Varasematest puukentsefaliidi- ja gripivaktsineerimistest on apteekidele tekkinud võrgustik usaldusväärsetest õdedest, kelle rakendamine nende töövälisel ajal ei võta tükikestki ära muu tervishoiusüsteemi toimimisest. Aga sellest on vähe.
Praegune võimekus on piiratud kahe olulise faktoriga, esiteks vaktsineerijate puudus ja teiseks vaktsineerimiseks sobilike ruumide olemasolu. Riik peaks vaktsineerimisõiguse andma ka tervishoiutöötajatest apteekritele, kellest viimne kui üks on saanud erialase meditsiinivaldkonna kõrghariduse. Täpselt samamoodi nagu seda lubatakse juba teistes Euroopa Liidu riikides, Ameerika Ühendriikidest rääkimata.
Apteekrid on toimekas ja hooliv rahvas. Me ei oota riigilt suuniseid, vaid tegutseme ka ise. Kehtivate reeglite järgi tohib apteekides vaktsineerida juhul, kui neis on eraldi teenuste pakkumise ruum. Selliseid apteeke on Eestis ligi 50. Neid oleks palju rohkem, kui riik näeks apteeke ja apteekreid pikaajaliste partneritena ja annaks ka apteekritele loa vaktsineerimiseks ka apteekritele.
Apteegid vajavad kindlustunnet, et tekiks valmisolek investeerida ruumidesse. Siiani ei ole riik andnud selget sõnumit, et vajab apteekide näol pikaajalist partnerit Eesti elanikkonna vaktsineerituse taseme tõstmisel ega teinud omalt poolt pingutusi, et apteeker saaks tervishoiutöötajana õiguse vaktsineerida.
Projektipõhine partnerlus ei anna kindlustunnet, et meie abi vajatakse ka homme. Kas teie ostaksite jalgratta, kui õiguse sellega sõita annaks riik projektipõhiselt paar korda aastas?
Apteek ei ole ega saa olema massvaktsineerija, apteeker ei hakka asendama tublisid õdesid, arste ega ämmaemandaid. Aga lai apteegivõrgustik ja meie apteekrid saavad kohe kindlasti olla toeks ja abiks meie ühise eesmärgini jõudmisel.
Oleme Eestis pusinud koroonavaktsineerimisega üle kivide ja kändude, kukkudes Euroopa esimeste seast tagaotsa. Oleme proovinud perearste, vaktsineerimiskeskusi, haiglaid, busse ja muud. Vahetumas on juhtkond kriisi reguleerivas sotsiaalministeeriumis.
Palun vaatame otsa teiste riikide edukamale kogemusele ja anname Eesti apteekritele, erialase haridusega tervishoiutöötajatele õiguse panustada koroonakriisi lahendamisse, et Eesti saaks kiiremini edasi minna, enne kui saabub üheksas laine. | Marika Pensa: anname apteekritele õiguse panustada koroonakriisi lahendamisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ivo Linna – Eesti rahva muusikaline au, mõistus ja südametunnistus – on lugematute teiste palade seas laulnud populaarseks loo, millel sõnad "Laintesse heidan end, laintesse peidan end".
Eesti on saabuval sügisel heitmas end kolmandasse koroonalainesse ja kriisi lahendamisega tegelevad otsustajad peitmas end samasse lainesse ajal, mil avalik tähelepanu liigub presidendivalimistele ja kohe selle järel kohalike omavalitsuste valimistele.
Meresõidupärimuses on üheksas laine kõige kõrgem ja hukutavam. Sama tempoga jätkates jõuab Eesti üheksanda koroonalaineni õige pea. Praeguse vaktsineerimiskiiruse juures pole meil liiga palju kindlust uskuda, et üheksas laine Eestini ei jõua. Uued tüved on tekkimas nagu seened pärast vihma. Oleme viirusega võideldes teinud väga palju, aga mitte piisavalt ja mitte piisavalt kiiresti.
Olukorras, kus vaktsineerimisaltimad inimesed on oma sutsu juba kätte saanud, läheb kogu protsess järjest raskemaks ja vaevalisemaks, nagu maratoni viimased kilomeetrid. Aga erinevalt maratonijooksust ei ole meil võimalik võistlust ajaga katkestada ja peame mobiliseerima kõik ressursid, mis meil ühiskonna ja üksikisikuna kasutada on.
Varasematel aastatel on apteekides vaktsineeritud kümneid tuhandeid inimesi puukentsefaliidi ja gripi vastu. Edukalt. Inimeste liikumisteede lähedal – kaubanduskeskustes, asulakeskustes, haiglate lähedal. Inimestele sobivatel aegadel – pärast tööd ja nädalavahetustel. Inimestel on tekkinud õigustatud ootus ja harjumus end apteegis vaktsineerida.
Poolteist aastat pärast uue kurja tõve Eestisse jõudmist andis riik lõpuks loa projektipõhiselt kaitsesüstida apteekides ka koroonaviiruse vastu. Riik hindab seda ajutise vajadusena ja esialgu on antud luba teha esimesi süste apteegis ainult 30. septembrini. Projektipõhine lähenemine on saatnud meid juba kolm aastat nii gripi- kui ka puukentsefaliidi vastasel vaktsineerimistel apteegis.
Meie esimese kuu COVID-19 vaktsineerimise kogemus on julgustav, näiteks Jõhvi apteegis on nüüdseks oma esimese kaitsesüsti saanud üle 800 inimese. Alustasime kaheksas apteegis Tallinnas, Tartus, Narvas, Raplas ja Jõhvis. Nüüdseks oleme laiendanud vaktsineerivate apteekide võrku 24 apteegini kokku üheksas maakonnas.
"Varasematest puukentsefaliidi- ja gripivaktsineerimistest on apteekidele tekkinud võrgustik usaldusväärsetest õdedest."
Eesti enda tehtud reeglite järgi tohivad vaktsineerida vaid spetsiaalse immuniseerimiskoolituse läbinud arstid, medõed ja ämmaemandad. Varasematest puukentsefaliidi- ja gripivaktsineerimistest on apteekidele tekkinud võrgustik usaldusväärsetest õdedest, kelle rakendamine nende töövälisel ajal ei võta tükikestki ära muu tervishoiusüsteemi toimimisest. Aga sellest on vähe.
Praegune võimekus on piiratud kahe olulise faktoriga, esiteks vaktsineerijate puudus ja teiseks vaktsineerimiseks sobilike ruumide olemasolu. Riik peaks vaktsineerimisõiguse andma ka tervishoiutöötajatest apteekritele, kellest viimne kui üks on saanud erialase meditsiinivaldkonna kõrghariduse. Täpselt samamoodi nagu seda lubatakse juba teistes Euroopa Liidu riikides, Ameerika Ühendriikidest rääkimata.
Apteekrid on toimekas ja hooliv rahvas. Me ei oota riigilt suuniseid, vaid tegutseme ka ise. Kehtivate reeglite järgi tohib apteekides vaktsineerida juhul, kui neis on eraldi teenuste pakkumise ruum. Selliseid apteeke on Eestis ligi 50. Neid oleks palju rohkem, kui riik näeks apteeke ja apteekreid pikaajaliste partneritena ja annaks ka apteekritele loa vaktsineerimiseks ka apteekritele.
Apteegid vajavad kindlustunnet, et tekiks valmisolek investeerida ruumidesse. Siiani ei ole riik andnud selget sõnumit, et vajab apteekide näol pikaajalist partnerit Eesti elanikkonna vaktsineerituse taseme tõstmisel ega teinud omalt poolt pingutusi, et apteeker saaks tervishoiutöötajana õiguse vaktsineerida.
Projektipõhine partnerlus ei anna kindlustunnet, et meie abi vajatakse ka homme. Kas teie ostaksite jalgratta, kui õiguse sellega sõita annaks riik projektipõhiselt paar korda aastas?
Apteek ei ole ega saa olema massvaktsineerija, apteeker ei hakka asendama tublisid õdesid, arste ega ämmaemandaid. Aga lai apteegivõrgustik ja meie apteekrid saavad kohe kindlasti olla toeks ja abiks meie ühise eesmärgini jõudmisel.
Oleme Eestis pusinud koroonavaktsineerimisega üle kivide ja kändude, kukkudes Euroopa esimeste seast tagaotsa. Oleme proovinud perearste, vaktsineerimiskeskusi, haiglaid, busse ja muud. Vahetumas on juhtkond kriisi reguleerivas sotsiaalministeeriumis.
Palun vaatame otsa teiste riikide edukamale kogemusele ja anname Eesti apteekritele, erialase haridusega tervishoiutöötajatele õiguse panustada koroonakriisi lahendamisse, et Eesti saaks kiiremini edasi minna, enne kui saabub üheksas laine.
### Response:
Marika Pensa: anname apteekritele õiguse panustada koroonakriisi lahendamisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võrdlusalus, mis tähendab, et viimase seitsme päeva jooksul registreeriti mitte rohkem kui 50 uut nakatumist 100 000 elaniku kohta, töötati välja siis, kui elanikkond oli vaktsineerimata. Leian, et see tuleks seadusest eemaldada, " ütles Spahn esmaspäeval Saksamaa ringhäälingule ZDF.
"50 juhtumi võrdlusalus, see on oma aja ära elanud," lisas Spahn.
Spahn leidis, et uueks koroonapiirangute võrdlusaluseks peaks saama haiglaravi vajavate inimeste hulk.
Saksamaal on täielikult koroonaviiruse epideemia vastu vaktsineeritud 59 protsenti elanikkonnast.
Spahni toetas ka Saksamaa Kristliku-Demokraatide Liidu (CDU) juht ja kantslerikandidaat Armin Laschet. "On teada, et 50 võrdlusalus pole enam sama, mis aasta tagasi, paljud inimesed on nüüd vaktsineeritud," ütles Laschet. | Spahn: peame loobuma nakatumisnäidu jälgimisest tervishoiu korraldamisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võrdlusalus, mis tähendab, et viimase seitsme päeva jooksul registreeriti mitte rohkem kui 50 uut nakatumist 100 000 elaniku kohta, töötati välja siis, kui elanikkond oli vaktsineerimata. Leian, et see tuleks seadusest eemaldada, " ütles Spahn esmaspäeval Saksamaa ringhäälingule ZDF.
"50 juhtumi võrdlusalus, see on oma aja ära elanud," lisas Spahn.
Spahn leidis, et uueks koroonapiirangute võrdlusaluseks peaks saama haiglaravi vajavate inimeste hulk.
Saksamaal on täielikult koroonaviiruse epideemia vastu vaktsineeritud 59 protsenti elanikkonnast.
Spahni toetas ka Saksamaa Kristliku-Demokraatide Liidu (CDU) juht ja kantslerikandidaat Armin Laschet. "On teada, et 50 võrdlusalus pole enam sama, mis aasta tagasi, paljud inimesed on nüüd vaktsineeritud," ütles Laschet.
### Response:
Spahn: peame loobuma nakatumisnäidu jälgimisest tervishoiu korraldamisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aravete kardirada on Eesti tippkardisõitjate vaieldamatu lemmik. Rajal on mitmeid häid möödasõidukohti, selle kurvid ning kõrguste vahed on nauditavad mitte üksnes sõitjatele, vaid pakuvad enamasti vaatemängulist vaatepilti ka pealtvaatajaile. Ehkki jõujooned on senise kolme etapiga mõnevõrra paika saadud, pole hooaeg üheski võistlusklassis veel kaugeltki otsustatud – Olerex Eesti meistrivõistluste hooaja teine pool tõotab seega tulla äärmiselt põnev.
Kiireimas võistlusklassis KZ2 tuleb Aravetel selge soosikuna rajale kõik senised kolm etappi võitnud Markus Kajak (AIX Racing Team). Ligi kahekuulist Eestis võistlemise pausi on Kajak täitnud osalemisega nii Soome kui Euroopa meistrivõistluste etappidel. Kui palju on aga Aravete etapist kasu septembri alguses Rootsis Kristianstadis sõidetavaks MM-ks?
"MM-i ettevalmistuseks ma Aravete etappi otseselt ei pea, sest rajaolud on paljuski teistsugused. See aga ei tähenda, et kodus võistlemine saaks olla niisama lihtne," ütles maailmameistrivõistlustel Tony Kart tehasetiimis võistlev Eesti parim kardisportlane. "Ootan Aravetelt pigem märgasid rajaolusid, sest vihmaga olen siiani vähe sõitnud ning need oskused vajaks veidi lihvimist."
Hetkel on Kajak ainus klasside ülene võistleja, kes juhib sarja 100% täiseduga. Kui hooaja kahel esimesel etapil oli Kajaku ülekaal konkurentide ees mäekõrgune, siis kolmandal etapil Põltsamaal pääses ta esimesena üle finišijoone juba üpris napilt. Peamisteks konkurentideks on olnud nii Karl-Markus Sei (TGT Racing) kui tiimikaaslane Siim Leedmaa (AIX Racing Team).
"Ootan Aravetelt pigem kuivasid ilmaolusid. Viimased etapid on näidanud, et võidu peale sõitmisest on mul puudu veel mõned kümnendikud. Just neid me Aravetele otsima lähemegi," ütles punktiarvestuses hetkel teist kohta hoidev Leedmaa.
KZ2-klassis jätkab võiduta mitmekordne Eesti meister Sten Dorian Piirimägi (AIX Racing Team). Seniste etappide käigus rohke ebaõnne käes vaevelnud Piirimägi jaoks võib aga just hooaja teine pool alata võiduarve avamisega, sest Aravete rada kuulub ka tema lemmikute hulka.
Tõusvas joones on kulgenud ka Antti Rammo (TARK Racing) hooaeg ning üldarvestuses neljandat kohta hoidev hetke Eesti kogenuim kardisõitja võib heade esitustega hooaja teisel poolel sekkuda koguni hooaja üldarvestuse esikolmiku võitlusse.
Konkurents tihe kõigis klassides
Otseveoliste kiiremas klassi OK punktitabelit juhib hooaja poole peal Joosep Planken (TARK Racing), talle järgnevad Robin Särg (Gear Racing) ja Carmen Kraav (AIX Racing Team). Taaskord teeb Aravetel topeltvõistluse Kajak, startides lisaks KZ2-klassile ka klassis OK, et kaitsta seal oma eelmise aasta meistritiitlit.
Vaid konkurentide ülima ebaedu korral võib pärast Aravete võistlust punktiarvestust juhtima pääseda Kajak, igal muul juhul võtab liidripositsiooni sisse ükskõik kes eelpool loetletutest.
Klassis OK-Junior on jaht tiitlile käimas peamiselt kolme vägagi võrdse pretendendi vahel. Poole hooaja järel asub juhtkohal Mia-Mariette Pankratov, talle järgnevad Damir Mingazov (mõlemad AIX Racing Team) ja Mark Dubnitski (DHR Estonia). Kui ühe etapi on võitnud nii Pankratov kui Mingazov, siis Dubnitski hooaja esimene pool on osutunud tagasihoidlikumaks.
Pankratovi jaoks ei tähenda punktitabeli liidriks olemine aga hetkel suurt midagi: "Sõita on veel kolm etappi, seega on kõik vägagi lahtine. Konkurents on Damiri ja Marki näol väga tugev ning mul ei saagi olla muud plaani, kui oma sõitu sõita ja neid kaht edestada," kommenteeris Pankratov.
Klassis Mini on meistrivõistlusi juhtimas valitsev Eesti meister Andri Tšikin (DHR Estonia). Talle järgnevad eelmisel etapil õnnetult finaali esimeses kurvis katkestanud Aleksander Uusneem ja samal võistlusel triumfeerinud Hugo Rajamets (mõlemad Vihur Team). Kõigi arvel on seni üks etapivõit ning ka poodiumikohad on jagunenud peamiselt nende vahel.
Klassis Micro on punktitabeli eesotsas jätkuvalt kaks etappi võitnud Meryl Peldes (DHR Estonia), talle järgnevad Põltsamaal oma esimese etapivõidu teeninud Mattias Ojapõld (Vihur Team) ja stabiilselt punkte kogunud Rasmus Teller (KS Academy).
Punktivahed on kõikides arvestustes jätkuvalt üliväiksed ning jaht Eesti meistritiitlite suunas stardib juba tuleval laupäeval Aravete kardirajal. | Eesti kardispordi meistrivõistlused jätkuvad laupäeval Aravetel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aravete kardirada on Eesti tippkardisõitjate vaieldamatu lemmik. Rajal on mitmeid häid möödasõidukohti, selle kurvid ning kõrguste vahed on nauditavad mitte üksnes sõitjatele, vaid pakuvad enamasti vaatemängulist vaatepilti ka pealtvaatajaile. Ehkki jõujooned on senise kolme etapiga mõnevõrra paika saadud, pole hooaeg üheski võistlusklassis veel kaugeltki otsustatud – Olerex Eesti meistrivõistluste hooaja teine pool tõotab seega tulla äärmiselt põnev.
Kiireimas võistlusklassis KZ2 tuleb Aravetel selge soosikuna rajale kõik senised kolm etappi võitnud Markus Kajak (AIX Racing Team). Ligi kahekuulist Eestis võistlemise pausi on Kajak täitnud osalemisega nii Soome kui Euroopa meistrivõistluste etappidel. Kui palju on aga Aravete etapist kasu septembri alguses Rootsis Kristianstadis sõidetavaks MM-ks?
"MM-i ettevalmistuseks ma Aravete etappi otseselt ei pea, sest rajaolud on paljuski teistsugused. See aga ei tähenda, et kodus võistlemine saaks olla niisama lihtne," ütles maailmameistrivõistlustel Tony Kart tehasetiimis võistlev Eesti parim kardisportlane. "Ootan Aravetelt pigem märgasid rajaolusid, sest vihmaga olen siiani vähe sõitnud ning need oskused vajaks veidi lihvimist."
Hetkel on Kajak ainus klasside ülene võistleja, kes juhib sarja 100% täiseduga. Kui hooaja kahel esimesel etapil oli Kajaku ülekaal konkurentide ees mäekõrgune, siis kolmandal etapil Põltsamaal pääses ta esimesena üle finišijoone juba üpris napilt. Peamisteks konkurentideks on olnud nii Karl-Markus Sei (TGT Racing) kui tiimikaaslane Siim Leedmaa (AIX Racing Team).
"Ootan Aravetelt pigem kuivasid ilmaolusid. Viimased etapid on näidanud, et võidu peale sõitmisest on mul puudu veel mõned kümnendikud. Just neid me Aravetele otsima lähemegi," ütles punktiarvestuses hetkel teist kohta hoidev Leedmaa.
KZ2-klassis jätkab võiduta mitmekordne Eesti meister Sten Dorian Piirimägi (AIX Racing Team). Seniste etappide käigus rohke ebaõnne käes vaevelnud Piirimägi jaoks võib aga just hooaja teine pool alata võiduarve avamisega, sest Aravete rada kuulub ka tema lemmikute hulka.
Tõusvas joones on kulgenud ka Antti Rammo (TARK Racing) hooaeg ning üldarvestuses neljandat kohta hoidev hetke Eesti kogenuim kardisõitja võib heade esitustega hooaja teisel poolel sekkuda koguni hooaja üldarvestuse esikolmiku võitlusse.
Konkurents tihe kõigis klassides
Otseveoliste kiiremas klassi OK punktitabelit juhib hooaja poole peal Joosep Planken (TARK Racing), talle järgnevad Robin Särg (Gear Racing) ja Carmen Kraav (AIX Racing Team). Taaskord teeb Aravetel topeltvõistluse Kajak, startides lisaks KZ2-klassile ka klassis OK, et kaitsta seal oma eelmise aasta meistritiitlit.
Vaid konkurentide ülima ebaedu korral võib pärast Aravete võistlust punktiarvestust juhtima pääseda Kajak, igal muul juhul võtab liidripositsiooni sisse ükskõik kes eelpool loetletutest.
Klassis OK-Junior on jaht tiitlile käimas peamiselt kolme vägagi võrdse pretendendi vahel. Poole hooaja järel asub juhtkohal Mia-Mariette Pankratov, talle järgnevad Damir Mingazov (mõlemad AIX Racing Team) ja Mark Dubnitski (DHR Estonia). Kui ühe etapi on võitnud nii Pankratov kui Mingazov, siis Dubnitski hooaja esimene pool on osutunud tagasihoidlikumaks.
Pankratovi jaoks ei tähenda punktitabeli liidriks olemine aga hetkel suurt midagi: "Sõita on veel kolm etappi, seega on kõik vägagi lahtine. Konkurents on Damiri ja Marki näol väga tugev ning mul ei saagi olla muud plaani, kui oma sõitu sõita ja neid kaht edestada," kommenteeris Pankratov.
Klassis Mini on meistrivõistlusi juhtimas valitsev Eesti meister Andri Tšikin (DHR Estonia). Talle järgnevad eelmisel etapil õnnetult finaali esimeses kurvis katkestanud Aleksander Uusneem ja samal võistlusel triumfeerinud Hugo Rajamets (mõlemad Vihur Team). Kõigi arvel on seni üks etapivõit ning ka poodiumikohad on jagunenud peamiselt nende vahel.
Klassis Micro on punktitabeli eesotsas jätkuvalt kaks etappi võitnud Meryl Peldes (DHR Estonia), talle järgnevad Põltsamaal oma esimese etapivõidu teeninud Mattias Ojapõld (Vihur Team) ja stabiilselt punkte kogunud Rasmus Teller (KS Academy).
Punktivahed on kõikides arvestustes jätkuvalt üliväiksed ning jaht Eesti meistritiitlite suunas stardib juba tuleval laupäeval Aravete kardirajal.
### Response:
Eesti kardispordi meistrivõistlused jätkuvad laupäeval Aravetel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Üldiselt tundub mulle, et millenniumipõlvkonna esindajad on isepäised, neil on hästi vähe stereotüüpe ja nad vahetavad töökohti pigem sageli," ütleb Estonian Business Schooli turunduse teadur Riina Koris. Tema sõnul ei motiveeri praegusi alla 40-aastaseid eluvalikutes tingimata karjäär, staatus, palk ega muud rahalised hüved. Pigem eeldavad nad, et kõik eelnev on vaikimisi olemas ja püüdlevad isikliku heaolu poole.
"Uuring tuli küsimuse pealt, et kui sa ülikooli lõpetad, siis kas sa pigem läheksid välislähetusse tööle või mitte."
Koos Viini Majandusülikooli kolleegi Iris Kollingeriga uuris Koris, mis motiveerib või ei motiveeri millenniumilapsi minema pikemaks ajaks välismaale tööle. Oma töös lugesid autorid millenniumilasteks 1980. aastate algusest 2000. aastate alguseni sündinud inimesed ja küsitlesid ligi tuhandet sobivas vanuses Austria ülikoolide tudengit, kes pärinesid 77 riigist. Korise sõnul oli valim paraku veidi kallutatud, kuna küsitletud tudengid olid juba otsustanud oma koduriigist välismaale ehk Austriasse õppima siirduda. "Uuring tuli küsimuse pealt, et kui sa ülikooli lõpetad, siis kas sa pigem läheksid välislähetusse tööle või mitte," seletab Koris.
Eurooplased kalduvad hedonismi
"Mulle tundub, et millenniumipõlvkonna inimesed on natuke mugavad ega taha oma mugavustsoonist välja minna," ütleb Riina Koris küsitluse tulemuste kohta. Ta lisab, et praegused alla 40-aastased hindavad kõrgelt oma tuttavat keskkonda ja sõpru.
Sellegipoolest ei saa kõiki noori Korise sõnul ühe vitsaga lüüa. Ehkki uurijate hämmastuseks vastas üleüldiselt palju noori välislähetusse mineku kohta eitavalt, kippusid Euroopa noored olema teistest kodusemad. "Mõneti võib see tuleneda sellest, et Euroopa noortel on olnud palju rohkem võimalusi reisida. Võib-olla on neil isu täis saanud," oletab Koris.
"Igasugune poliitiline ebastabiilsus on äärmiselt mitteteretulnud."
Kogu valimi peale nimetasid noored peamiste välismaale mineku põhjustena isiklikku arengut, teiste kultuuride tundmaõppimist ja võimalust reisida. Ameerikast pärit millenniumilapsi tõmbasid välismaale teistest sagedamini reisimisvõimalus, seiklushimu, vaheldusrikkus ja uudsus. Aasiast pärit noored olid seevastu teistest rohkem huvitatud pikaajalistest lähetustest. Neid motiveerisid rohkem ka materiaalsed hüved, nagu kõrge palk ja huvitav töö.
Veel ilmnes, et eurooplased valivad välislähetuse puhul sihtkohta väga hoolikalt. "Igasugune poliitiline ebastabiilsus on äärmiselt mitteteretulnud," kirjeldab Koris. "Samuti välditakse igasuguseid mittetsiviliseeritud ja võib-olla isegi ohtlikke sihtkohti."
Just Euroopa päritolu millenniumilaste jaoks saavad välislähetuse kasuks otsustamisel määravaks lähedased. Kui pereliikmed või elukaaslane ei taha välismaale kaasa tulla, jääb eurooplane koju. "Hästi suur tegur on, et siis elu kodumaal jääb justkui seisma või pannakse ooterežiimi," lisab Koris. Teisisõnu lähtub Euroopa noor oma valikutes just isikliku eluga seotud teguritest ega lase end kõigutada palganumbri suurusest või kojujäämise mõjust tulevasele karjäärile.
Uurijad küsisid noortelt sedagi, kui rahvusvaheliselt nad üldiselt mõtlevad. Nende vastuste põhjal selgus, et rahvusvahelisemalt meelestatud tudengid olid välislähetustest rohkem huvitatud. Tervikuna on millenniumilapsed aga üha paiksema eluviisiga põlvkond, järeldasid uurijad, sest tugevalt rahvusvaheliselt meelestatud noori oli vähem kui neutraalselt või nõrgalt rahvusvaheliselt mõtlejaid.
Noor ootab tööandjalt isiklikumat pakkumist
Kuigi ühest küljest näitas küsitlus, et millenniumipõlvkonna noored justkui ei eelista välislähetusi, selgus teisest küljest, et noortele on oluline lähetuse pikkus. "Asi polegi niivõrd selles, et noored ei tahaks minna välismaale tööle, vaid nad eelistavad, et lähetused oleks oluliselt lühemad," osutab Riina Koris.
"Asi polegi niivõrd selles, et noored ei tahaks minna välismaale tööle, vaid nad eelistavad, et lähetused oleks oluliselt lühemad."
Siit koorub välja Korise ja Iris Kollingeri soovitus rahvusvahelistele tööandjatele: noortele tuleks pakkuda isiklikuma lähenemisega lähetuspakette. "Kui varasematel aegadel sai noortele valmistoodetega läheneda, siis nüüd see enam eriti ei tööta," ütleb Koris. Eestiski haarasid inimesed 1990. aastatel nurisemata kinni igast võimalusest välismaale minna, kuid nüüd esitavad uurijate sõnul tingimusi just värvatavad. "Järeldus ongi, et kui sa tahad, et noor tööle tuleks ja tööle jääks, siis juhtkang olgu tema käes," tõdeb Koris.
Äsja kirjeldatud erinevustele vaatamata on noored kõikjal maailmas Korise sõnul siiski sarnasemaks muutunud. "Kui mõtleme näiteks ülikoolilegi, siis eri riikides tudengid õpivad samadest raamatutest. Neile õpetatakse võrdlemisi sarnaseid asju," toob ta näite.
Riina Koris ja Iris Kollinger kirjutavad millenniumipõlvkonna tööelust ajakirjades Personnel Review ja Development and Learning in Organizations. | Millenniumilapsed eelistavad isiklikku heaolu rahvusvahelisele karjäärile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Üldiselt tundub mulle, et millenniumipõlvkonna esindajad on isepäised, neil on hästi vähe stereotüüpe ja nad vahetavad töökohti pigem sageli," ütleb Estonian Business Schooli turunduse teadur Riina Koris. Tema sõnul ei motiveeri praegusi alla 40-aastaseid eluvalikutes tingimata karjäär, staatus, palk ega muud rahalised hüved. Pigem eeldavad nad, et kõik eelnev on vaikimisi olemas ja püüdlevad isikliku heaolu poole.
"Uuring tuli küsimuse pealt, et kui sa ülikooli lõpetad, siis kas sa pigem läheksid välislähetusse tööle või mitte."
Koos Viini Majandusülikooli kolleegi Iris Kollingeriga uuris Koris, mis motiveerib või ei motiveeri millenniumilapsi minema pikemaks ajaks välismaale tööle. Oma töös lugesid autorid millenniumilasteks 1980. aastate algusest 2000. aastate alguseni sündinud inimesed ja küsitlesid ligi tuhandet sobivas vanuses Austria ülikoolide tudengit, kes pärinesid 77 riigist. Korise sõnul oli valim paraku veidi kallutatud, kuna küsitletud tudengid olid juba otsustanud oma koduriigist välismaale ehk Austriasse õppima siirduda. "Uuring tuli küsimuse pealt, et kui sa ülikooli lõpetad, siis kas sa pigem läheksid välislähetusse tööle või mitte," seletab Koris.
Eurooplased kalduvad hedonismi
"Mulle tundub, et millenniumipõlvkonna inimesed on natuke mugavad ega taha oma mugavustsoonist välja minna," ütleb Riina Koris küsitluse tulemuste kohta. Ta lisab, et praegused alla 40-aastased hindavad kõrgelt oma tuttavat keskkonda ja sõpru.
Sellegipoolest ei saa kõiki noori Korise sõnul ühe vitsaga lüüa. Ehkki uurijate hämmastuseks vastas üleüldiselt palju noori välislähetusse mineku kohta eitavalt, kippusid Euroopa noored olema teistest kodusemad. "Mõneti võib see tuleneda sellest, et Euroopa noortel on olnud palju rohkem võimalusi reisida. Võib-olla on neil isu täis saanud," oletab Koris.
"Igasugune poliitiline ebastabiilsus on äärmiselt mitteteretulnud."
Kogu valimi peale nimetasid noored peamiste välismaale mineku põhjustena isiklikku arengut, teiste kultuuride tundmaõppimist ja võimalust reisida. Ameerikast pärit millenniumilapsi tõmbasid välismaale teistest sagedamini reisimisvõimalus, seiklushimu, vaheldusrikkus ja uudsus. Aasiast pärit noored olid seevastu teistest rohkem huvitatud pikaajalistest lähetustest. Neid motiveerisid rohkem ka materiaalsed hüved, nagu kõrge palk ja huvitav töö.
Veel ilmnes, et eurooplased valivad välislähetuse puhul sihtkohta väga hoolikalt. "Igasugune poliitiline ebastabiilsus on äärmiselt mitteteretulnud," kirjeldab Koris. "Samuti välditakse igasuguseid mittetsiviliseeritud ja võib-olla isegi ohtlikke sihtkohti."
Just Euroopa päritolu millenniumilaste jaoks saavad välislähetuse kasuks otsustamisel määravaks lähedased. Kui pereliikmed või elukaaslane ei taha välismaale kaasa tulla, jääb eurooplane koju. "Hästi suur tegur on, et siis elu kodumaal jääb justkui seisma või pannakse ooterežiimi," lisab Koris. Teisisõnu lähtub Euroopa noor oma valikutes just isikliku eluga seotud teguritest ega lase end kõigutada palganumbri suurusest või kojujäämise mõjust tulevasele karjäärile.
Uurijad küsisid noortelt sedagi, kui rahvusvaheliselt nad üldiselt mõtlevad. Nende vastuste põhjal selgus, et rahvusvahelisemalt meelestatud tudengid olid välislähetustest rohkem huvitatud. Tervikuna on millenniumilapsed aga üha paiksema eluviisiga põlvkond, järeldasid uurijad, sest tugevalt rahvusvaheliselt meelestatud noori oli vähem kui neutraalselt või nõrgalt rahvusvaheliselt mõtlejaid.
Noor ootab tööandjalt isiklikumat pakkumist
Kuigi ühest küljest näitas küsitlus, et millenniumipõlvkonna noored justkui ei eelista välislähetusi, selgus teisest küljest, et noortele on oluline lähetuse pikkus. "Asi polegi niivõrd selles, et noored ei tahaks minna välismaale tööle, vaid nad eelistavad, et lähetused oleks oluliselt lühemad," osutab Riina Koris.
"Asi polegi niivõrd selles, et noored ei tahaks minna välismaale tööle, vaid nad eelistavad, et lähetused oleks oluliselt lühemad."
Siit koorub välja Korise ja Iris Kollingeri soovitus rahvusvahelistele tööandjatele: noortele tuleks pakkuda isiklikuma lähenemisega lähetuspakette. "Kui varasematel aegadel sai noortele valmistoodetega läheneda, siis nüüd see enam eriti ei tööta," ütleb Koris. Eestiski haarasid inimesed 1990. aastatel nurisemata kinni igast võimalusest välismaale minna, kuid nüüd esitavad uurijate sõnul tingimusi just värvatavad. "Järeldus ongi, et kui sa tahad, et noor tööle tuleks ja tööle jääks, siis juhtkang olgu tema käes," tõdeb Koris.
Äsja kirjeldatud erinevustele vaatamata on noored kõikjal maailmas Korise sõnul siiski sarnasemaks muutunud. "Kui mõtleme näiteks ülikoolilegi, siis eri riikides tudengid õpivad samadest raamatutest. Neile õpetatakse võrdlemisi sarnaseid asju," toob ta näite.
Riina Koris ja Iris Kollinger kirjutavad millenniumipõlvkonna tööelust ajakirjades Personnel Review ja Development and Learning in Organizations.
### Response:
Millenniumilapsed eelistavad isiklikku heaolu rahvusvahelisele karjäärile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaviiruse levikus on praegu esikohal Võru- ja Valgamaa ning mingil määral ka Viljandimaa ja Tartumaa.
Seevastu varasem nakatumisliider Ida-Virumaa on üks madalama nakatumisega maakondi, kuigi seal on vaktsineeritud teistest vähem inimesi.
Lutsar ütles, et haiguse läbipõdemine annab immuunsuse ning pole suurt vahet, kumb parema ja kumb halvema.
"Kui vaatame teisi riike, siis kuskil pole nakatumised ühtlaselt üle riigi. Kui vaatame näiteks Inglismaad, siis seal torkab silma Põhja-Iirimaa, mis on kaardil sisuliselt must. Seevastu osa piirkondi, näiteks Šotimaa, on rohelised."
Lutsar lisas, et see tähendab, et haigus levib ennekõike kommuunides.
"Ida-Viru ja Lõuna-Eesti ju omavahel ei suhtle. Nakatumise kõrgmaakonnad on Võru-, Valga- ja veidi vähemal määral Viljandi- ja Tartumaa. See levib ennekõike kogukondades ja perekondades ja läheb sealt laiali."
Lutsar lisas, et kindlasti mängib see olulist rolli, et Ida-Virumaa on aasta otsa kõrge nakatumisega olnud.
"Kui vaadata antikehade uuringuid, siis kolmes Lõuna-Eesti maakonnas on inimesi vähem antikehadega. Ülejäänutes on 70 protsendil antikehad olemas, sealhulgas Ida-Virumaal."
Saksa terviseminister Jens Spahn ütles esmaspäeval, et Saksamaa peaks loobuma nakatumisnäidu jälgimisest tervishoiu korraldamisel ja aluseks tuleks võtta see, kui palju on inimesi haiglates.
Lutsar ütles, et Eesti on kogu aeg otsuste tegemisel arvestanud sellega, kui palju on inimesi haiglates ja just see on võimaldanud meil riiki rohkem lahti hoida. Rohkem näiteks kui Saksamaal.
Aga päris nakatumisnäitajate jälgimisest loobuda Lutsari sõnul ka ei saa, sest nakatumine ja haiglaravi on omavahel korrelatsioonis – kui nakatumine kasvab, siis paari nädala pärast kasvab ka haiglate koormus.
Lutsari sõnul arutati esmaspäeva õhtul teadusnõukojas ka kolmandate dooside tegemist ning olukorda Iisraelis, kus nakatumine on kasvanud.
"Iisraelis on endiselt ligi 40 protsenti populatsioonist vaktsineerimata. Alguses nad vaktsineerisid hästi ja jõudsid kiiresti 60 protsendi peale, aga sealt edasi on olnud raske. Ja tekkinud on suured kogukonnad, kes on vaktsineerimise vastu. Rõhutaksin sõna kogukonnad. Ja nende vaktsineerimist ei õnnestu suurendada."
Teise olulise faktorina Iisraelis kasvanud nakatumise kohta tõi ta välja, et Iisraeli asustustihedus on palju suurem kui Eestis ja mitmetes teistes riikides.
"See on linnade ja tihedate kogukondade haigus. Kindlasti mängib oma rolli ka paremini leviv delta tüvi. Eelmisel nädalal avaldas Reuters, et 70 protsenti Iisraelis haiglas olijatest on täiesti vaktsineerimata. Kui jäävad väga suured hulgad vaktsineerimata, siis mõistagi mängib see nakatumiste kasvul suurt rolli," sõnas Lutsar.
Mis puudutab kolmandate kaitsesüstide tegemist, mida teadusnõukoda samuti arutas, siis siin on Lutsari sõnul veel maailmas palju teadmatust, mistõttu nõukoda uusi soovitusi veel ei andnud. | Lutsar: Kagu-Eesti inimestel on vähem antikehasid kui teistes maakondades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaviiruse levikus on praegu esikohal Võru- ja Valgamaa ning mingil määral ka Viljandimaa ja Tartumaa.
Seevastu varasem nakatumisliider Ida-Virumaa on üks madalama nakatumisega maakondi, kuigi seal on vaktsineeritud teistest vähem inimesi.
Lutsar ütles, et haiguse läbipõdemine annab immuunsuse ning pole suurt vahet, kumb parema ja kumb halvema.
"Kui vaatame teisi riike, siis kuskil pole nakatumised ühtlaselt üle riigi. Kui vaatame näiteks Inglismaad, siis seal torkab silma Põhja-Iirimaa, mis on kaardil sisuliselt must. Seevastu osa piirkondi, näiteks Šotimaa, on rohelised."
Lutsar lisas, et see tähendab, et haigus levib ennekõike kommuunides.
"Ida-Viru ja Lõuna-Eesti ju omavahel ei suhtle. Nakatumise kõrgmaakonnad on Võru-, Valga- ja veidi vähemal määral Viljandi- ja Tartumaa. See levib ennekõike kogukondades ja perekondades ja läheb sealt laiali."
Lutsar lisas, et kindlasti mängib see olulist rolli, et Ida-Virumaa on aasta otsa kõrge nakatumisega olnud.
"Kui vaadata antikehade uuringuid, siis kolmes Lõuna-Eesti maakonnas on inimesi vähem antikehadega. Ülejäänutes on 70 protsendil antikehad olemas, sealhulgas Ida-Virumaal."
Saksa terviseminister Jens Spahn ütles esmaspäeval, et Saksamaa peaks loobuma nakatumisnäidu jälgimisest tervishoiu korraldamisel ja aluseks tuleks võtta see, kui palju on inimesi haiglates.
Lutsar ütles, et Eesti on kogu aeg otsuste tegemisel arvestanud sellega, kui palju on inimesi haiglates ja just see on võimaldanud meil riiki rohkem lahti hoida. Rohkem näiteks kui Saksamaal.
Aga päris nakatumisnäitajate jälgimisest loobuda Lutsari sõnul ka ei saa, sest nakatumine ja haiglaravi on omavahel korrelatsioonis – kui nakatumine kasvab, siis paari nädala pärast kasvab ka haiglate koormus.
Lutsari sõnul arutati esmaspäeva õhtul teadusnõukojas ka kolmandate dooside tegemist ning olukorda Iisraelis, kus nakatumine on kasvanud.
"Iisraelis on endiselt ligi 40 protsenti populatsioonist vaktsineerimata. Alguses nad vaktsineerisid hästi ja jõudsid kiiresti 60 protsendi peale, aga sealt edasi on olnud raske. Ja tekkinud on suured kogukonnad, kes on vaktsineerimise vastu. Rõhutaksin sõna kogukonnad. Ja nende vaktsineerimist ei õnnestu suurendada."
Teise olulise faktorina Iisraelis kasvanud nakatumise kohta tõi ta välja, et Iisraeli asustustihedus on palju suurem kui Eestis ja mitmetes teistes riikides.
"See on linnade ja tihedate kogukondade haigus. Kindlasti mängib oma rolli ka paremini leviv delta tüvi. Eelmisel nädalal avaldas Reuters, et 70 protsenti Iisraelis haiglas olijatest on täiesti vaktsineerimata. Kui jäävad väga suured hulgad vaktsineerimata, siis mõistagi mängib see nakatumiste kasvul suurt rolli," sõnas Lutsar.
Mis puudutab kolmandate kaitsesüstide tegemist, mida teadusnõukoda samuti arutas, siis siin on Lutsari sõnul veel maailmas palju teadmatust, mistõttu nõukoda uusi soovitusi veel ei andnud.
### Response:
Lutsar: Kagu-Eesti inimestel on vähem antikehasid kui teistes maakondades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parima kollektsiooni selgitab välja rahvusvaheline žürii, mille koosseisu kuuluvad muuhulgas professor ja Istituto Europeo di Design (IED) kunstiline juht Giovanni Ottonello ning Fredrika Erlandsson, Voca tegevdirektor ja asutaja. Ka tänavu osaleb žüriis virtuaalselt Katie Dominy, kes on rahvusvahelisi kunstnikke, disainereid ja loovtalente koondava digitaalse platvormi Aartsthread kaasasutaja.
Žürii hulka kuuluvad ka kodumaised nimed Tanel Veenre, kes on Eesti ehtekunstnik ning omanimelise kaubamärgi disainer; moekunstnik ja stilist Liisi Eesmaa, stilist Ženja Fokin, ajakirja Säde peatoimetaja Kristi Pärn Valdoja ja Eesti lavastaja, installatsiooni- ja videokunstnik Ene-Liis Semper. | ERKI Moeshow 2021 disainereid hindab rahvusvaheline žürii | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parima kollektsiooni selgitab välja rahvusvaheline žürii, mille koosseisu kuuluvad muuhulgas professor ja Istituto Europeo di Design (IED) kunstiline juht Giovanni Ottonello ning Fredrika Erlandsson, Voca tegevdirektor ja asutaja. Ka tänavu osaleb žüriis virtuaalselt Katie Dominy, kes on rahvusvahelisi kunstnikke, disainereid ja loovtalente koondava digitaalse platvormi Aartsthread kaasasutaja.
Žürii hulka kuuluvad ka kodumaised nimed Tanel Veenre, kes on Eesti ehtekunstnik ning omanimelise kaubamärgi disainer; moekunstnik ja stilist Liisi Eesmaa, stilist Ženja Fokin, ajakirja Säde peatoimetaja Kristi Pärn Valdoja ja Eesti lavastaja, installatsiooni- ja videokunstnik Ene-Liis Semper.
### Response:
ERKI Moeshow 2021 disainereid hindab rahvusvaheline žürii |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pikka aega Tottenhamis väljakule jooksnud Erik Lamela päästis Sevilla väravateta viigist, kui lõi mängu lisaminutitel postist tagasi põrganud palli väravasse, andes nii Sevillale 1:0 võidu. Lamelal on nüüd uue koduklubi eest kahest mängust kirjas kolm väravat.
Teises esmaspäevases mängus ei suutnud Osasuna ning Celta Vigo enamat, kui väravateta viik. Mängu parim võimalus oli Osasuna keskplatsimehel Ruben Garcial, kes 48. minutil ei realiseerinud penaltit.
Pärast kaht mänguvooru jätkab LaLigas täiseduga vaid kaks tiimi: eelmainitud Sevilla ja Madridi Atletico. Neli punkti on kogunud neli meeskonda, nende hulgas on ka Madridi Real ja Barcelona. Rayo Vallecano, Alaves ning Getafe ei ole kahe vooru jooksul pälvinud ühtegi punkti. | Sevilla jätkas Hispaania kõrgliigas täiseduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pikka aega Tottenhamis väljakule jooksnud Erik Lamela päästis Sevilla väravateta viigist, kui lõi mängu lisaminutitel postist tagasi põrganud palli väravasse, andes nii Sevillale 1:0 võidu. Lamelal on nüüd uue koduklubi eest kahest mängust kirjas kolm väravat.
Teises esmaspäevases mängus ei suutnud Osasuna ning Celta Vigo enamat, kui väravateta viik. Mängu parim võimalus oli Osasuna keskplatsimehel Ruben Garcial, kes 48. minutil ei realiseerinud penaltit.
Pärast kaht mänguvooru jätkab LaLigas täiseduga vaid kaks tiimi: eelmainitud Sevilla ja Madridi Atletico. Neli punkti on kogunud neli meeskonda, nende hulgas on ka Madridi Real ja Barcelona. Rayo Vallecano, Alaves ning Getafe ei ole kahe vooru jooksul pälvinud ühtegi punkti.
### Response:
Sevilla jätkas Hispaania kõrgliigas täiseduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtte majandusaasta kestis 2019. aasta 1. septembrist kuni 2020. aasta 31. augustini. Möödunud majandusaasta oli ettevõttele esimene tegevusaasta ning sellest tulenevalt ei saa tulemusi eelmise aastaga võrrelda, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.
Seejuures toob ettevõtte juhtkond välja, et COVID-19 viiruse levikust tingitud piirangud avaldasid otsest positiivset mõju firma käibele. Nimelt kasvas perioodil märts 2020 kuni august 2020 käive 21,5 protsenti võrreldes perioodiga september 2019 kuni veebruar 2020.
Ettevõtte juhtkonna sõnul on tellimuste mahu suurenemine ja ressursside piiratus seadnud ettevõttele peamiseks eesmärgiks tellimuste täitmise efektiivsuse. Selleks investeeriti mullu 46 000 eurot uue skännersüsteemi kasutusele võtmiseks. See muudab kaupade komplekteerimise automaatseks ja kiirendab oluliselt tarneprotsessi.
Lisaks investeeris ettevõte 34 000 eurot arvutiseadmetesse, 36 000 eurot muusse laovarustusse, 11 000 eurot kliendi järjekorrasüsteemi ja 32 000 eurot muusse sisseseadesse. 109 000 eurot investeeriti ka arvutitarkvarasse ja litsentsidesse.
Ettevõttes töötas mullu keskmiselt 78 inimest, kelle palgakulu oli 1,3 miljonit eurot.
Seoses lähiaastatel avatava IKEA kauplusega Eestis plaanib ettevõte palgata valdkondade juhid 2021. aasta jooksul.
IKEA tellimis- ja väljastuspunkt avati 28. augustil 2019. aastal ja see asub Tallinnas aadressil Peterburi tee 66/1.
Runikon Retail OÜ opereerib Eestis IKEA tellimis- ja väljastuspunkti Inter IKEA System B.V. sõlmitud frantsiisilepingu alusel. Ettevõte haldab IKEA Eesti e-poodi. | IKEA teenis mullu Eestis 4,5 miljonit eurot kasumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtte majandusaasta kestis 2019. aasta 1. septembrist kuni 2020. aasta 31. augustini. Möödunud majandusaasta oli ettevõttele esimene tegevusaasta ning sellest tulenevalt ei saa tulemusi eelmise aastaga võrrelda, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.
Seejuures toob ettevõtte juhtkond välja, et COVID-19 viiruse levikust tingitud piirangud avaldasid otsest positiivset mõju firma käibele. Nimelt kasvas perioodil märts 2020 kuni august 2020 käive 21,5 protsenti võrreldes perioodiga september 2019 kuni veebruar 2020.
Ettevõtte juhtkonna sõnul on tellimuste mahu suurenemine ja ressursside piiratus seadnud ettevõttele peamiseks eesmärgiks tellimuste täitmise efektiivsuse. Selleks investeeriti mullu 46 000 eurot uue skännersüsteemi kasutusele võtmiseks. See muudab kaupade komplekteerimise automaatseks ja kiirendab oluliselt tarneprotsessi.
Lisaks investeeris ettevõte 34 000 eurot arvutiseadmetesse, 36 000 eurot muusse laovarustusse, 11 000 eurot kliendi järjekorrasüsteemi ja 32 000 eurot muusse sisseseadesse. 109 000 eurot investeeriti ka arvutitarkvarasse ja litsentsidesse.
Ettevõttes töötas mullu keskmiselt 78 inimest, kelle palgakulu oli 1,3 miljonit eurot.
Seoses lähiaastatel avatava IKEA kauplusega Eestis plaanib ettevõte palgata valdkondade juhid 2021. aasta jooksul.
IKEA tellimis- ja väljastuspunkt avati 28. augustil 2019. aastal ja see asub Tallinnas aadressil Peterburi tee 66/1.
Runikon Retail OÜ opereerib Eestis IKEA tellimis- ja väljastuspunkti Inter IKEA System B.V. sõlmitud frantsiisilepingu alusel. Ettevõte haldab IKEA Eesti e-poodi.
### Response:
IKEA teenis mullu Eestis 4,5 miljonit eurot kasumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milan asus kohtumist Sampdoriaga juhtima juba üheksandal minutil, kui Brahim Diaz väravani jõudis. Seejärel mängus enam väravalisa ei tulnud ning eelmisel hooajal võõrsilvõitude rekordi püstitanud Milano klubi saavutas hooaja avamängus 1:0 võidu.
Teises esmaspäeva õhtul toimunud mängus tuli Ragnar Klavani endine koduklubi Cagliari välja kaheväravalisest kaotusseisust, et päästa viigipunkte. Spezia lõi sarnaselt AC Milaniga värava juba esimese kümne minuti jooksul, millele meeskond lisas 58. minutil ka teise tabamuse.
Järgmise kaheksa minuti jooksul viigistas Cagliari aga seisu, kui Joao Pedro 62. minutil esimese lõi ning sellele neli minutit hiljem penalti kaudu veel lisas. Mäng lõppeski seisul 2:2.
Esimese mänguvooru Itaalia kõrgliigas lõpetasid võidukalt kaheksa meeskonda, viiki mängisid neli tiimi, nende hulgas ka pikalt Itaalias võimul olnud Juventus. Eelmine hooaeg tuli liigavõitjaks Milano Inter. | AC Milan alustas hooaega võidukalt, Cagliari viigistas halvast seisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milan asus kohtumist Sampdoriaga juhtima juba üheksandal minutil, kui Brahim Diaz väravani jõudis. Seejärel mängus enam väravalisa ei tulnud ning eelmisel hooajal võõrsilvõitude rekordi püstitanud Milano klubi saavutas hooaja avamängus 1:0 võidu.
Teises esmaspäeva õhtul toimunud mängus tuli Ragnar Klavani endine koduklubi Cagliari välja kaheväravalisest kaotusseisust, et päästa viigipunkte. Spezia lõi sarnaselt AC Milaniga värava juba esimese kümne minuti jooksul, millele meeskond lisas 58. minutil ka teise tabamuse.
Järgmise kaheksa minuti jooksul viigistas Cagliari aga seisu, kui Joao Pedro 62. minutil esimese lõi ning sellele neli minutit hiljem penalti kaudu veel lisas. Mäng lõppeski seisul 2:2.
Esimese mänguvooru Itaalia kõrgliigas lõpetasid võidukalt kaheksa meeskonda, viiki mängisid neli tiimi, nende hulgas ka pikalt Itaalias võimul olnud Juventus. Eelmine hooaeg tuli liigavõitjaks Milano Inter.
### Response:
AC Milan alustas hooaega võidukalt, Cagliari viigistas halvast seisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameeriklanna asus avasetis koheselt 2:0 juhtima ning pärast üht Kontaveidi geimivõitu realiseeris Davis kindla 6:1 setivõidu. Seejärel pani turniiril teise asetusega mängiv eestlanna enda paremuse maksma ning ei kaotanud ei teises ega kolmandas setis ühtegi geimi. Eestlanna võitis tund ja 35 minutit väldanud kohtumise 1:6, 6:0, 6:0.
Mõlemad mängijad lõid kohtumise vältel neli ässa ning sooritasid kolm topeltviga.
Kontaveit kohtub turniiri teises ringis prantslanna Caroline Garciaga (WTA 61.), kes alistas enda avaringi kohtumises ameeriklanna Catherine Harrisoni (WTA 147.) 6:1, 6:2.
Kontaveit on prantslannaga kohtunud neljal korral ning mõlemad mängijad on võitnud kaks varasemat kohtumist. | Avaseti kindlalt kaotanud Kontaveit ei loovutanud seejärel geimigi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameeriklanna asus avasetis koheselt 2:0 juhtima ning pärast üht Kontaveidi geimivõitu realiseeris Davis kindla 6:1 setivõidu. Seejärel pani turniiril teise asetusega mängiv eestlanna enda paremuse maksma ning ei kaotanud ei teises ega kolmandas setis ühtegi geimi. Eestlanna võitis tund ja 35 minutit väldanud kohtumise 1:6, 6:0, 6:0.
Mõlemad mängijad lõid kohtumise vältel neli ässa ning sooritasid kolm topeltviga.
Kontaveit kohtub turniiri teises ringis prantslanna Caroline Garciaga (WTA 61.), kes alistas enda avaringi kohtumises ameeriklanna Catherine Harrisoni (WTA 147.) 6:1, 6:2.
Kontaveit on prantslannaga kohtunud neljal korral ning mõlemad mängijad on võitnud kaks varasemat kohtumist.
### Response:
Avaseti kindlalt kaotanud Kontaveit ei loovutanud seejärel geimigi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti läinud aasta teraviljasaak oli rekordiline – 1,63 miljonit tonni. Veidi üle poole sellest moodustas nisu ja pisut üle kolmandiku oder.
Eesti taimekasvatuse instituudi seemnekeskuse müügijuhi Kaisa Pajusalu sõnul jääb tänavune kogusaak põuase suve tõttu kindlasti väiksemaks kui eelmisel aastal.
"Talivilja saagikus ei ole nii suurelt langenud. Ma julgeks pakkuda, et see on ehk 15–20 protsenti madalam. Aga põuas märksa rohkem kannatada saanud suvivilja saagi kadu on oluliselt suurem. Ma ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga arvan, et 30 protsenti võiks see kindlasti olla," rääkis Pajusalu.
152 teravilja- ja rapsikasvatajat koondava põllumeeste ühistu Kevili saakide müügijuhi Janno Toometi sõnul algas teraviljakoristus Eestis tänavu tavapärasest varem. Praeguseks on tema hinnangul veel koristada jäänud 10–15 protsenti saagist. Ka Toometi arvates jääb teravilja kogusaak võrreldes eelmise aastaga umbes kakskümmend protsenti väiksemaks.
"Vihma ei olnud piisavalt ja sellest tulenevalt on saagid väiksed. Ja probleeme on ka mahukaaludega, tera on väike. Aga toidunisu on iseenesest kõrgema kvaliteediga kui eelmisel aastal," ütles Toomet.
Teraviljade hinnad maailmaturul on samas kõrged. Näiteks nisu hind on viimastel kauplemispäevadel liikunud viie aasta kõrgeima taseme lähedal.
Toometi sõnul on selle põhjus suurte teraviljakasvatusmaade suhteliselt kehv saagiaasta.
"Venemaa saaginumbreid on kõvasti kärbitud, Kanadas olid suured probleemid. See on turgudele kõvasti mõju avaldanud. Selle aasta lõpuks prognoositakse näiteks nisu viimase viie aasta madalamaid laojääke. Selle tõttu on hinnad kõrged," selgitas Toomet.
Eesti teraviljaekspordi kõrghooaeg vältab tavapäraselt augusti lõpust novembri lõpuni.
Möödunud aastal oli teraviljaekspordi koguväärtus 210 miljonit eurot. | Tänavune viljasaak tuleb mullusest kehvem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti läinud aasta teraviljasaak oli rekordiline – 1,63 miljonit tonni. Veidi üle poole sellest moodustas nisu ja pisut üle kolmandiku oder.
Eesti taimekasvatuse instituudi seemnekeskuse müügijuhi Kaisa Pajusalu sõnul jääb tänavune kogusaak põuase suve tõttu kindlasti väiksemaks kui eelmisel aastal.
"Talivilja saagikus ei ole nii suurelt langenud. Ma julgeks pakkuda, et see on ehk 15–20 protsenti madalam. Aga põuas märksa rohkem kannatada saanud suvivilja saagi kadu on oluliselt suurem. Ma ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga arvan, et 30 protsenti võiks see kindlasti olla," rääkis Pajusalu.
152 teravilja- ja rapsikasvatajat koondava põllumeeste ühistu Kevili saakide müügijuhi Janno Toometi sõnul algas teraviljakoristus Eestis tänavu tavapärasest varem. Praeguseks on tema hinnangul veel koristada jäänud 10–15 protsenti saagist. Ka Toometi arvates jääb teravilja kogusaak võrreldes eelmise aastaga umbes kakskümmend protsenti väiksemaks.
"Vihma ei olnud piisavalt ja sellest tulenevalt on saagid väiksed. Ja probleeme on ka mahukaaludega, tera on väike. Aga toidunisu on iseenesest kõrgema kvaliteediga kui eelmisel aastal," ütles Toomet.
Teraviljade hinnad maailmaturul on samas kõrged. Näiteks nisu hind on viimastel kauplemispäevadel liikunud viie aasta kõrgeima taseme lähedal.
Toometi sõnul on selle põhjus suurte teraviljakasvatusmaade suhteliselt kehv saagiaasta.
"Venemaa saaginumbreid on kõvasti kärbitud, Kanadas olid suured probleemid. See on turgudele kõvasti mõju avaldanud. Selle aasta lõpuks prognoositakse näiteks nisu viimase viie aasta madalamaid laojääke. Selle tõttu on hinnad kõrged," selgitas Toomet.
Eesti teraviljaekspordi kõrghooaeg vältab tavapäraselt augusti lõpust novembri lõpuni.
Möödunud aastal oli teraviljaekspordi koguväärtus 210 miljonit eurot.
### Response:
Tänavune viljasaak tuleb mullusest kehvem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vironia vilistlaskogu esimees dr Marek Miil kirjutas kultuuriminister Anneli Otile saadetud kirjas, et Vironia on oma asutamisest kandnud isamaalise väärtusi ning olnud Eesti Vabariigi ülesehitaja nii Vabadussõjas kui sellele järgnenud aastakümnetel.
"See oli ka põhjuseks miks 1940. aastal punased okupatsioonivõimud keelustasid Vironia tegevuse ning röövisid Vironiale kuulunud varad. Need Vironiale kuulunud varad jagati laiali Nõukogude Eesti haridusasutustesse ja muuseumitesse."
Miil märgib, et ajaloo keerdkäikude tulemusena on osa neist varadest tänasel päeval hoiul Eesti Kunstimuuseumis.
"Usun, et pärast 30 aastat Eesti iseseisvuse taastamist on meil teie abiga ainulaadne ja väärikas võimalus heastada see 81 aasta tagune kuritegu."
Vironia vilistlaskogu esimees palub kultuuriministri otsust, et Eesti kunstimuuseum tagastaks Vironiale kui õigusjärgsele omanikule Ernst Enno portree (A. Johani 1935), F.R. Kreutzwaldi büsti (A. Weizenberg 1904), joogiklaasi ja kristallpokaalid. | Üliõpilaskorporatsioon tahab kunstimuuseumilt oma vara tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vironia vilistlaskogu esimees dr Marek Miil kirjutas kultuuriminister Anneli Otile saadetud kirjas, et Vironia on oma asutamisest kandnud isamaalise väärtusi ning olnud Eesti Vabariigi ülesehitaja nii Vabadussõjas kui sellele järgnenud aastakümnetel.
"See oli ka põhjuseks miks 1940. aastal punased okupatsioonivõimud keelustasid Vironia tegevuse ning röövisid Vironiale kuulunud varad. Need Vironiale kuulunud varad jagati laiali Nõukogude Eesti haridusasutustesse ja muuseumitesse."
Miil märgib, et ajaloo keerdkäikude tulemusena on osa neist varadest tänasel päeval hoiul Eesti Kunstimuuseumis.
"Usun, et pärast 30 aastat Eesti iseseisvuse taastamist on meil teie abiga ainulaadne ja väärikas võimalus heastada see 81 aasta tagune kuritegu."
Vironia vilistlaskogu esimees palub kultuuriministri otsust, et Eesti kunstimuuseum tagastaks Vironiale kui õigusjärgsele omanikule Ernst Enno portree (A. Johani 1935), F.R. Kreutzwaldi büsti (A. Weizenberg 1904), joogiklaasi ja kristallpokaalid.
### Response:
Üliõpilaskorporatsioon tahab kunstimuuseumilt oma vara tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimehes avaldatud arvamusloos kirjutas rektor Asser poolteist aastat kestnud koroonapandeemia õppetundidest ja jagas soovitusi tulevikuks.
Rektor märkis, et ülikoolis on vaktsineeritud 87 protsenti töötajatest, kuid ülikoolile on teada antud, et vaktsineerimata töötajaid tuleb hakata regulaarselt testima.
Asser seda mõistlikuks ressursikasutuseks ei pea, sest sellega välditav tervisekahju on tema hinnangul marginaalne ning selle asemel tuleks keskenduda hoopis käitumishoiakute kujundamisele, et ükski inimene ei tuleks viirushaiguse sümptomite korral tööle ega kooli.
Rektor peab koroonahaiguse vähendamiseks kõige olulisemaks vaktsineerimist, kuid olulised märksõnad on ka tervisehoiu tööjõupuudus, eeskätt õenduses, aga ka digiloo asemel tuleviku võimalustele vastav digilahendus ning planeerimise olulisus juhtimises. | Tartu Ülikooli töötajatest on vaktsineeritud 87 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimehes avaldatud arvamusloos kirjutas rektor Asser poolteist aastat kestnud koroonapandeemia õppetundidest ja jagas soovitusi tulevikuks.
Rektor märkis, et ülikoolis on vaktsineeritud 87 protsenti töötajatest, kuid ülikoolile on teada antud, et vaktsineerimata töötajaid tuleb hakata regulaarselt testima.
Asser seda mõistlikuks ressursikasutuseks ei pea, sest sellega välditav tervisekahju on tema hinnangul marginaalne ning selle asemel tuleks keskenduda hoopis käitumishoiakute kujundamisele, et ükski inimene ei tuleks viirushaiguse sümptomite korral tööle ega kooli.
Rektor peab koroonahaiguse vähendamiseks kõige olulisemaks vaktsineerimist, kuid olulised märksõnad on ka tervisehoiu tööjõupuudus, eeskätt õenduses, aga ka digiloo asemel tuleviku võimalustele vastav digilahendus ning planeerimise olulisus juhtimises.
### Response:
Tartu Ülikooli töötajatest on vaktsineeritud 87 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toornafta hind New Yorgi börsil kerkis 5,3 protsenti tasemele 65,46 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi lepingute hind kerkis 5,2 protsenti ja sulgus tasemel 68,57 dollarit barreli eest. | Nafta maailmaturu hinnad tegid esmaspäeval tõusu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toornafta hind New Yorgi börsil kerkis 5,3 protsenti tasemele 65,46 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi lepingute hind kerkis 5,2 protsenti ja sulgus tasemel 68,57 dollarit barreli eest.
### Response:
Nafta maailmaturu hinnad tegid esmaspäeval tõusu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et kui see on lõppenud, siis ameeriklased mõistavad, mida ja mispärast ma seal tegin. See on minu töö. Minu ülesanne on olukorrale hinnang anda. Minu ülesanne on langetada otsuseid, mida keegi teine ei saa ega taha teha," sõnas Biden.
Pühapäeval avaldatud NBC küsitluse kohaselt kiidab Bideni töö heaks 49 protsenti vastanutest, mis oli neli kuud varem 53 protsenti. Bideni tegevuse taunimine tõusis samal ajal 39 protsendilt 48 protsendile. Afganistani osas langetatud otsustega polnud aga rahul oma 60 protsenti vastanutest.
"Ma pole seda küsitlust näinud," naljatas Biden.
Talibani eestkõneleja hoiatas varem päeval, et rühmitus ei kavatse pikendada evakueerimiseks antud tähtaega pärast augusti lõppu. Talibani esindaja Suhail Shaheeni sõnul lubas Ühendriikide president Biden, et viib väed augusti lõpuks välja ja tähtaja pikendamine tähendaks Afganistani okupatsiooni pikendamist.
"Kui USA või Ühendkuningriik soovib lisaaega evakuatsiooni jätkamiseks, siis vastus on ei," ütles Shaheen.
Shaheen hoiatas ühtlasi väljaviimise tähtaja muutmise puhul tõsiste tagajärgede eest.
Viimase 24 tunniga evakueeriti läbi Kabuli lennuvälja umbes 16 000 inimest, teatas esmaspäeval Pentagon. Rahvusvaheline õhusilla operatsioon on enne 31. augusti tähtaega hoogu kogumas.
Pentagoni pressiesindaja John Kirby sõnul on sellega Afganistanist alates juulist ümber asustatud inimeste hulk kerkinud 42 000 inimeseni. Intensiivse evakueerimise algusest 14. augustil, kui Taliban Kabuli hõivas, on minema lennutatud 37 000 inimest.
Nende seas on mitu tuhat USA kodanikku ja tuhandeid Ühendriikide vägede heaks töötanud afgaane, aga samuti afgaane, kes arvatakse olevat ohus oma varasema töö tõttu vabaühendustes, meedias ja mujal.
Kirby sõnul ollakse keskendunud sellele, et viia USA evakuatsioonioperatsioonid lõpule enne 31. augustiks Ühendriikide vägede lahkumisele seatud tähtaega.
See tähendab ka õhusilda korraldanud ja selle julgeolekut taganud 5800 USA sõduri, aga suure hulga nende missiooni toetuseks toodud varustuse äraviimist.
Saksa, Briti ja Prantsuse ametiisikud ütles esmaspäeval, et evakueerimine võiks nende poolest jätkuda 31. augustist kauem ning et nad sooviksid USA vägede jäämist rahvusvahelist õhusilda aitama.
Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian ütles esmaspäeval, et Pariis peab vajalikuks jätkata Afganistanist inimeste evakueerimist ka pärast Washingtoni seatud 31. augusti tähtaega.
Prantsusmaa soovib evakueerida rohkem kui 1000 afgaani, kes põgenevad riigist pärast nädal tagasi toimunud islamiliikumise Taliban võimuhaaramist.
"Oleme mures Ühendriikide poolt 31. augustiks seatud tähtaja pärast. Käimasolevate operatsioonide lõpuleviimiseks on vaja täiendavat aega," sõnas minister ajakirjanikele Araabia Ühendemiraatides asuvas Al-Dhafra õhuväebaasis, kus Prantsusmaa on seadnud paika vahejaama Kabulist minema lennutatud inimestele.
USA säilitab mitmetes küsimustes kontaktid Talibaniga
USA säilitab mitmetes küsimustes kontaktid Afganistani islamiliikumisega Taliban, kuid ametlikest suhetest pole juttugi, ütles Ühendriikide välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price esmaspäevasel pressikonverentsil.
"Me ei usalda Talibanit mingil moel, usalduses pole küsimustki. Siin käb jutt meie huvidest ja Afganistani rahva huvidest ning me suhtleme nendes küsimustes Talibaniga. Me ei küsi neilt luba ega loo nendega mingeid ametlikke suhteid. Me ainult anname endast parima, et evakueerimist võimalikult hõlbustada," ütles Price.
Valge Maja riiklik julgeolekunõunik Jake Sullivan kinnitas juba varem päeval, et USA administratsioon on poliitilistes ja julgeolekuküsimustes Talibaniga pidevas kontaktis.
"Me hoiame kontakte Talibaniga iga päev poliitiliste kanalite kaudu ja julgeoleku valdkonnas. Ma ei saa nende arutelude üksikasju esitada, kuid need hõlmavad laias valikus küsimusi," ütles Sullivan. | Bideni hinnangul osutub tema tegutsemine Afganistanis õigeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et kui see on lõppenud, siis ameeriklased mõistavad, mida ja mispärast ma seal tegin. See on minu töö. Minu ülesanne on olukorrale hinnang anda. Minu ülesanne on langetada otsuseid, mida keegi teine ei saa ega taha teha," sõnas Biden.
Pühapäeval avaldatud NBC küsitluse kohaselt kiidab Bideni töö heaks 49 protsenti vastanutest, mis oli neli kuud varem 53 protsenti. Bideni tegevuse taunimine tõusis samal ajal 39 protsendilt 48 protsendile. Afganistani osas langetatud otsustega polnud aga rahul oma 60 protsenti vastanutest.
"Ma pole seda küsitlust näinud," naljatas Biden.
Talibani eestkõneleja hoiatas varem päeval, et rühmitus ei kavatse pikendada evakueerimiseks antud tähtaega pärast augusti lõppu. Talibani esindaja Suhail Shaheeni sõnul lubas Ühendriikide president Biden, et viib väed augusti lõpuks välja ja tähtaja pikendamine tähendaks Afganistani okupatsiooni pikendamist.
"Kui USA või Ühendkuningriik soovib lisaaega evakuatsiooni jätkamiseks, siis vastus on ei," ütles Shaheen.
Shaheen hoiatas ühtlasi väljaviimise tähtaja muutmise puhul tõsiste tagajärgede eest.
Viimase 24 tunniga evakueeriti läbi Kabuli lennuvälja umbes 16 000 inimest, teatas esmaspäeval Pentagon. Rahvusvaheline õhusilla operatsioon on enne 31. augusti tähtaega hoogu kogumas.
Pentagoni pressiesindaja John Kirby sõnul on sellega Afganistanist alates juulist ümber asustatud inimeste hulk kerkinud 42 000 inimeseni. Intensiivse evakueerimise algusest 14. augustil, kui Taliban Kabuli hõivas, on minema lennutatud 37 000 inimest.
Nende seas on mitu tuhat USA kodanikku ja tuhandeid Ühendriikide vägede heaks töötanud afgaane, aga samuti afgaane, kes arvatakse olevat ohus oma varasema töö tõttu vabaühendustes, meedias ja mujal.
Kirby sõnul ollakse keskendunud sellele, et viia USA evakuatsioonioperatsioonid lõpule enne 31. augustiks Ühendriikide vägede lahkumisele seatud tähtaega.
See tähendab ka õhusilda korraldanud ja selle julgeolekut taganud 5800 USA sõduri, aga suure hulga nende missiooni toetuseks toodud varustuse äraviimist.
Saksa, Briti ja Prantsuse ametiisikud ütles esmaspäeval, et evakueerimine võiks nende poolest jätkuda 31. augustist kauem ning et nad sooviksid USA vägede jäämist rahvusvahelist õhusilda aitama.
Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian ütles esmaspäeval, et Pariis peab vajalikuks jätkata Afganistanist inimeste evakueerimist ka pärast Washingtoni seatud 31. augusti tähtaega.
Prantsusmaa soovib evakueerida rohkem kui 1000 afgaani, kes põgenevad riigist pärast nädal tagasi toimunud islamiliikumise Taliban võimuhaaramist.
"Oleme mures Ühendriikide poolt 31. augustiks seatud tähtaja pärast. Käimasolevate operatsioonide lõpuleviimiseks on vaja täiendavat aega," sõnas minister ajakirjanikele Araabia Ühendemiraatides asuvas Al-Dhafra õhuväebaasis, kus Prantsusmaa on seadnud paika vahejaama Kabulist minema lennutatud inimestele.
USA säilitab mitmetes küsimustes kontaktid Talibaniga
USA säilitab mitmetes küsimustes kontaktid Afganistani islamiliikumisega Taliban, kuid ametlikest suhetest pole juttugi, ütles Ühendriikide välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price esmaspäevasel pressikonverentsil.
"Me ei usalda Talibanit mingil moel, usalduses pole küsimustki. Siin käb jutt meie huvidest ja Afganistani rahva huvidest ning me suhtleme nendes küsimustes Talibaniga. Me ei küsi neilt luba ega loo nendega mingeid ametlikke suhteid. Me ainult anname endast parima, et evakueerimist võimalikult hõlbustada," ütles Price.
Valge Maja riiklik julgeolekunõunik Jake Sullivan kinnitas juba varem päeval, et USA administratsioon on poliitilistes ja julgeolekuküsimustes Talibaniga pidevas kontaktis.
"Me hoiame kontakte Talibaniga iga päev poliitiliste kanalite kaudu ja julgeoleku valdkonnas. Ma ei saa nende arutelude üksikasju esitada, kuid need hõlmavad laias valikus küsimusi," ütles Sullivan.
### Response:
Bideni hinnangul osutub tema tegutsemine Afganistanis õigeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pablo Fornals viis kodumeeskonna West Hami Premier League'i ainsas esmaspäevases mängus 26. minutil juhtima ja viis minutit enne poolajavilet muutus seis Leicesteri jaoks veelgi keerulisemaks, sest punase kaardi sai Ayoze Perez.
Said Benrahma suurendas 56. minutil West Hami edu kaheväravaliseks ning kuigi Youri Tielemansi värav 13 minutit hiljem tõi mängu veel põnevust, kindlustasid Michail Antonio 80. ja 84. minuti tabamused kodumeeskonnale kindla võidu.
Ühtlasi sai West Hami eest 48 Premier League'i väravat löönud Antoniost klubi suurim väravakütt, minnes selles arvestuses mööda Paolo di Caniost.
Avavoorus Newcastle'it 4:2 võitnud West Ham tõusis teise järjestikuse resultatiivse mängu toel Inglismaa kõrgliiga tippu, mõlemad senised kohtumised on võitnud ka Chelsea, Liverpool, Brighton ja Tottenham. | Resultatiivselt jätkav West Ham tõusis Inglismaal esikohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pablo Fornals viis kodumeeskonna West Hami Premier League'i ainsas esmaspäevases mängus 26. minutil juhtima ja viis minutit enne poolajavilet muutus seis Leicesteri jaoks veelgi keerulisemaks, sest punase kaardi sai Ayoze Perez.
Said Benrahma suurendas 56. minutil West Hami edu kaheväravaliseks ning kuigi Youri Tielemansi värav 13 minutit hiljem tõi mängu veel põnevust, kindlustasid Michail Antonio 80. ja 84. minuti tabamused kodumeeskonnale kindla võidu.
Ühtlasi sai West Hami eest 48 Premier League'i väravat löönud Antoniost klubi suurim väravakütt, minnes selles arvestuses mööda Paolo di Caniost.
Avavoorus Newcastle'it 4:2 võitnud West Ham tõusis teise järjestikuse resultatiivse mängu toel Inglismaa kõrgliiga tippu, mõlemad senised kohtumised on võitnud ka Chelsea, Liverpool, Brighton ja Tottenham.
### Response:
Resultatiivselt jätkav West Ham tõusis Inglismaal esikohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paas alistas esimeses duellis Itaalia laskja Natale Paola ning liikus edasi kaheksandikfinaali, kus talle tuli vastu Hollandi laskja Jody Vermeulen. Matš lõppes punktisummaga 146:143 eestlanna kasuks, millele järgnes veerandfinaal maailmameistri Natalja Avdejeva vastu, kus Paas pidi leppima kaotusega 147:144. Avdejeva lõpetas kokkuvõttes pronksmedaliga.
Plokkvibu segavõistkond koosseisus Lisell ja Robin Jäätma alistas esimeses matšis Itaalia skooriga 155:150, kuid paraku jäi õe-venna duo alla finaalis hõbedale tulnud Taani segavõistkonnale. Eestlaste segavõistkond jäi üldarvestuses kuuendale kohale. Sportvibu segavõistkond Oona/Pärnat jäi 17. kohale.
Plokkvibu naistes olid võistlemas ka Lisell Jäätma ja Maris Tetsmann, kes saavutasid mõlemad 17. koha. Emily Hõim lõpetas 33. kohal. Plokkvibu meestes oli võistlustules Robin Jäätma, kes tuli 33. kohale.
Sportvibus võistelnud Märt Oona ja Reena Pärnat lõpetasid võitluse 33. kohaga.
Järgmisel nädalal on eesti vibulaskjad võitlustules Euroopa meistrivõistlustel Türgis Antalyas. | Eesti noor vibulaskja näitas MK-etapil taset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paas alistas esimeses duellis Itaalia laskja Natale Paola ning liikus edasi kaheksandikfinaali, kus talle tuli vastu Hollandi laskja Jody Vermeulen. Matš lõppes punktisummaga 146:143 eestlanna kasuks, millele järgnes veerandfinaal maailmameistri Natalja Avdejeva vastu, kus Paas pidi leppima kaotusega 147:144. Avdejeva lõpetas kokkuvõttes pronksmedaliga.
Plokkvibu segavõistkond koosseisus Lisell ja Robin Jäätma alistas esimeses matšis Itaalia skooriga 155:150, kuid paraku jäi õe-venna duo alla finaalis hõbedale tulnud Taani segavõistkonnale. Eestlaste segavõistkond jäi üldarvestuses kuuendale kohale. Sportvibu segavõistkond Oona/Pärnat jäi 17. kohale.
Plokkvibu naistes olid võistlemas ka Lisell Jäätma ja Maris Tetsmann, kes saavutasid mõlemad 17. koha. Emily Hõim lõpetas 33. kohal. Plokkvibu meestes oli võistlustules Robin Jäätma, kes tuli 33. kohale.
Sportvibus võistelnud Märt Oona ja Reena Pärnat lõpetasid võitluse 33. kohaga.
Järgmisel nädalal on eesti vibulaskjad võitlustules Euroopa meistrivõistlustel Türgis Antalyas.
### Response:
Eesti noor vibulaskja näitas MK-etapil taset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavust MM-i kaotustega Taanile ja Valgevenele alustanud rootslased läksid Šveitsi vastu juhtima üheksandal mänguminutil, mil skoori avas Jesper Fröden. Poolteist minutit hiljem kahekordistas Rootsi eduseisu Adrian Kempe.
Teisel kolmandikul sai jätku 11-kordsete maailmameistrite selge üleolek. 23. minutil viskas Victor Olofsson seisuks 3:0 ja pooltunni möödudes sai oma teise tabamuse kirja Jesper Fröden, kes tegi seisuks 4:0.
Mängu viimasel kolmandikul tegid rootslased skoori veel kolmel korral. Väravad said kirja Magnus Nygren, Nils Lundkvist ja kohtumise 7:0 lõppskoori vormistanud Henrik Tömmernes.
Võiduga kolm punkti teeninud Rootsi tõusis A-grupis kuuendale kohale, Šveits jätkab kuue silmaga kolmandana. Rootsi järgmiseks vastaseks on Tšehhi, Šveits mängib Slovakkiaga. | Jõudemonstratsiooni korraldanud Rootsi avas MM-il võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavust MM-i kaotustega Taanile ja Valgevenele alustanud rootslased läksid Šveitsi vastu juhtima üheksandal mänguminutil, mil skoori avas Jesper Fröden. Poolteist minutit hiljem kahekordistas Rootsi eduseisu Adrian Kempe.
Teisel kolmandikul sai jätku 11-kordsete maailmameistrite selge üleolek. 23. minutil viskas Victor Olofsson seisuks 3:0 ja pooltunni möödudes sai oma teise tabamuse kirja Jesper Fröden, kes tegi seisuks 4:0.
Mängu viimasel kolmandikul tegid rootslased skoori veel kolmel korral. Väravad said kirja Magnus Nygren, Nils Lundkvist ja kohtumise 7:0 lõppskoori vormistanud Henrik Tömmernes.
Võiduga kolm punkti teeninud Rootsi tõusis A-grupis kuuendale kohale, Šveits jätkab kuue silmaga kolmandana. Rootsi järgmiseks vastaseks on Tšehhi, Šveits mängib Slovakkiaga.
### Response:
Jõudemonstratsiooni korraldanud Rootsi avas MM-il võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Visketabavuses jäi Rytas 50% – 42% peale ja lauavõitlus võideti 41:35 (ründelaud 17:16 Lietkabelisele). Korvisööte andis Rytas rohkem 20:11, vaheltlõikeid tegi Lietkabelis enim 8:7. Pallikaotuseid kogunes Rytasel 11, Lietkabelisel 13, kirjutab Korvpall24.ee.
Kristjan Kitsing sai mänguaega 11 minutit ja viskas kaks punkti (kahesed 1/3, kolmesed 0/3). Lisaks võttis ta neli lauapalli, millest kolm ründelauast, ja tegi kaks isiklikku viga.
Mindaugas Girdziunas ja Martynas Echodas olid Rytase parimad võrdselt 14 punktiga, kellest viimane võttis veel viis lauapalli. Ivan Buva lisas 12 punkti ja kuus lauapalli ning Adrew Goudelock ja Augustas Marciulionis järgnesid kümne punktiga, kes mõlemad andsid veel kolm korvisöötu. | Kitsingu kaugvisked ei tabanud, kuid Rytas alustas poolfinaalseeriat võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Visketabavuses jäi Rytas 50% – 42% peale ja lauavõitlus võideti 41:35 (ründelaud 17:16 Lietkabelisele). Korvisööte andis Rytas rohkem 20:11, vaheltlõikeid tegi Lietkabelis enim 8:7. Pallikaotuseid kogunes Rytasel 11, Lietkabelisel 13, kirjutab Korvpall24.ee.
Kristjan Kitsing sai mänguaega 11 minutit ja viskas kaks punkti (kahesed 1/3, kolmesed 0/3). Lisaks võttis ta neli lauapalli, millest kolm ründelauast, ja tegi kaks isiklikku viga.
Mindaugas Girdziunas ja Martynas Echodas olid Rytase parimad võrdselt 14 punktiga, kellest viimane võttis veel viis lauapalli. Ivan Buva lisas 12 punkti ja kuus lauapalli ning Adrew Goudelock ja Augustas Marciulionis järgnesid kümne punktiga, kes mõlemad andsid veel kolm korvisöötu.
### Response:
Kitsingu kaugvisked ei tabanud, kuid Rytas alustas poolfinaalseeriat võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati neli mängu tagasi Legioni vastu võidurõõmu tunda saanud Paide jaoks algas kohtumine hästi, kui Karl Mööl 11. minutil võõrustajad juhtima viis. 39. minutil jäi Paide aga Abdul Razak Yusifi punase kaardi järel vähemusse ning Anton Krutogolov viigistas penaltist seisu. Lõppsõna jäi aga Paidele, sest teisel poolajal sahistas võrku Deabeas Sekyere, tuues võõrustajatele olulised võidupunktid.
Paralleelselt peetud kohtumises sai hooaja kolmanda võidu Viljandi Tulevik. Eelmises mängus 1:0 Paide alistanud Tulevik oli sama skooriga kodus parem Tallinna Legionist. Viljandi võiduvärava lõi 50. minutil Ganiu Atanda Ogungbe.
Liigatabelis jätkab Paide 28 punktiga teisel kohal, jäädes kohtumise vähem pidanud Levadiast maha ühe silmaga. Tallinna Legion on 17 silmaga viies, Viljandi 11 punktiga seitsmes ja Pärnu nelja punktiga viimane ehk kümnes. | Juba avapoolajal vähemusse jäänud Paide teenis raske võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati neli mängu tagasi Legioni vastu võidurõõmu tunda saanud Paide jaoks algas kohtumine hästi, kui Karl Mööl 11. minutil võõrustajad juhtima viis. 39. minutil jäi Paide aga Abdul Razak Yusifi punase kaardi järel vähemusse ning Anton Krutogolov viigistas penaltist seisu. Lõppsõna jäi aga Paidele, sest teisel poolajal sahistas võrku Deabeas Sekyere, tuues võõrustajatele olulised võidupunktid.
Paralleelselt peetud kohtumises sai hooaja kolmanda võidu Viljandi Tulevik. Eelmises mängus 1:0 Paide alistanud Tulevik oli sama skooriga kodus parem Tallinna Legionist. Viljandi võiduvärava lõi 50. minutil Ganiu Atanda Ogungbe.
Liigatabelis jätkab Paide 28 punktiga teisel kohal, jäädes kohtumise vähem pidanud Levadiast maha ühe silmaga. Tallinna Legion on 17 silmaga viies, Viljandi 11 punktiga seitsmes ja Pärnu nelja punktiga viimane ehk kümnes.
### Response:
Juba avapoolajal vähemusse jäänud Paide teenis raske võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ühendriigid liiguvad edasi protsessiga konsulaadi taasavamiseks Jeruusalemmas," ütles Blinken pärast kohtumist Mahmoud Abbasiga Ramallah's.
"See on meie riikidele tähtis viis, kuidas kaasata palestiinlasi ja pakkuda neile abi," lisas ta. | USA kavatseb taasavada Jeruusalemmas konsulaadi palestiinlastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ühendriigid liiguvad edasi protsessiga konsulaadi taasavamiseks Jeruusalemmas," ütles Blinken pärast kohtumist Mahmoud Abbasiga Ramallah's.
"See on meie riikidele tähtis viis, kuidas kaasata palestiinlasi ja pakkuda neile abi," lisas ta.
### Response:
USA kavatseb taasavada Jeruusalemmas konsulaadi palestiinlastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaviirusest tingituna ei õnnestunud lõpuni mängida saalijalgpalli Esiliigat ning jalgpalliliidu ja saaliliiga meeskondade diskussioonide tulemusel otsustati järgmiseks hooajaks suurendada liigas osalevate võistkondade arvu. Seal kindlustasid koha kõik möödunud hooajal mänginud meeskonnad ning lisaturniiri kaks paremat.
Lisaturniiril osalesid JK Sillamäe Kalev, Rõuge Saunamaa ja Aruküla Radius, kes mängisid omavahel korra läbi. Esimeses kohtumises alistas Aruküla Radius 3:2 Rõuge, kuid jäi teises mängus 2:7 alla Sillamäe Kalevile. Rõuge ja Sillamäe omavahelises vastasseisus teenis 6:5 võidu Rõuge Saunamaa. Kuna kõik meeskonnad said kirja ühe võidu ja ühe kaotuse, siis sai otsustavaks väravate vahe, mis andis eelise Sillamäe Kalevile ja Rõuge Saunamaale.
Lisaks võistkondade arvule muutub tulevast hooajast veidi Coolbet saaliliiga võistlussüsteem. Endiselt peetakse liigas kaheringiline põhiturniir, millele järgnevad 1.–8. kohale tulnud võistkondade osavõtul peetavad play-off mängud. Muudatus puudutab põhiturniiri esimesel ja teisel kohal lõpetanud võistkondi – kui varasemalt alustasid kaks paremat kohamängudega poolfinaalist, siis nüüd mängitakse ka veerandfinaali.
Coolbet saaliliiga 2021/2022 võistkonnad: Viimsi FC Smsraha, Tartu Ravens Futsal Ares Security, Narva United FC, Tallinna FC Cosmos, Npm Silmet FC Sillamäe, JK Kohila, Tartu Maksimum Welco, Rummu Dünamo, JK Sillamäe Kalev, Rõuge Saunamaa. | Sillamäe ja Rõuge kindlustasid koha saaliliigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaviirusest tingituna ei õnnestunud lõpuni mängida saalijalgpalli Esiliigat ning jalgpalliliidu ja saaliliiga meeskondade diskussioonide tulemusel otsustati järgmiseks hooajaks suurendada liigas osalevate võistkondade arvu. Seal kindlustasid koha kõik möödunud hooajal mänginud meeskonnad ning lisaturniiri kaks paremat.
Lisaturniiril osalesid JK Sillamäe Kalev, Rõuge Saunamaa ja Aruküla Radius, kes mängisid omavahel korra läbi. Esimeses kohtumises alistas Aruküla Radius 3:2 Rõuge, kuid jäi teises mängus 2:7 alla Sillamäe Kalevile. Rõuge ja Sillamäe omavahelises vastasseisus teenis 6:5 võidu Rõuge Saunamaa. Kuna kõik meeskonnad said kirja ühe võidu ja ühe kaotuse, siis sai otsustavaks väravate vahe, mis andis eelise Sillamäe Kalevile ja Rõuge Saunamaale.
Lisaks võistkondade arvule muutub tulevast hooajast veidi Coolbet saaliliiga võistlussüsteem. Endiselt peetakse liigas kaheringiline põhiturniir, millele järgnevad 1.–8. kohale tulnud võistkondade osavõtul peetavad play-off mängud. Muudatus puudutab põhiturniiri esimesel ja teisel kohal lõpetanud võistkondi – kui varasemalt alustasid kaks paremat kohamängudega poolfinaalist, siis nüüd mängitakse ka veerandfinaali.
Coolbet saaliliiga 2021/2022 võistkonnad: Viimsi FC Smsraha, Tartu Ravens Futsal Ares Security, Narva United FC, Tallinna FC Cosmos, Npm Silmet FC Sillamäe, JK Kohila, Tartu Maksimum Welco, Rummu Dünamo, JK Sillamäe Kalev, Rõuge Saunamaa.
### Response:
Sillamäe ja Rõuge kindlustasid koha saaliliigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuigi epidemioloogiline olukord on paranemas, vaktsineerimise tempo kasvamas ja peatselt on võimalik kasutada EL-i digitaalset COVID-19 tõendit, pole liikmesriikide kodanike vaba liikumine EL-is veel taastunud. Praegu kehtivad jätkuvalt paljud piirangud, mis on karmimad kui liikmesriikide vahel kokkulepitud soovitused," sõnas Kallas.
Ta rõhutas, et vaktsiinid on ainus väljapääs koroonapandeemiast.
EL-i riikide juhid kinnitasid solidaarsust EL-i mittekuuluvate riikidega koroonavastases võitluses ning tuge vaktsineerimisel, mis on oluline nii nakkuse üleilmse leviku tõkestamiseks kui ka uute tüvede tekke ennetamiseks.
Euroopa Liit annab aasta lõpuks koos liikmesriikidega hädas olevatele kolmandatele riikidele vähemalt 100 miljonit vaktsiinidoosi. Kallas tõi välja, et oluline on vaktsiine suunata just idapartnerluse riikidele.
Lisaks räägiti kohtumisel ka süsinikuheite vähendamisest
Möödunud aasta lõpus leppis Euroopa Ülemkogu kokku EL-i eesmärgis, mis näeb ette, et aastaks 2030 vähendatakse Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Eesti toetab EL-i kliimaeesmärke ja kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050. "Nüüd, kui oleme eesmärgid seadnud, peame leppima kokku ka raamistikus, kuidas nende eesmärkideni jõuda viisil, mis oleks realistlik ja kõigile taskukohane," sõnas Kallas. Peaminister tõi ka esile suurt vajadust investeeringuteks avamere tuule- ja vesinikutaristusse.
Samuti pidas peaminister tähtsaks, et Euroopa Liidu energiamahukale tootmisele oleks tagatud võrdsed konkurentsitingimused kolmandate riikidega. | Kallas: EL-i kodanike vaba liikumine tuleb kiiremas korras taastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuigi epidemioloogiline olukord on paranemas, vaktsineerimise tempo kasvamas ja peatselt on võimalik kasutada EL-i digitaalset COVID-19 tõendit, pole liikmesriikide kodanike vaba liikumine EL-is veel taastunud. Praegu kehtivad jätkuvalt paljud piirangud, mis on karmimad kui liikmesriikide vahel kokkulepitud soovitused," sõnas Kallas.
Ta rõhutas, et vaktsiinid on ainus väljapääs koroonapandeemiast.
EL-i riikide juhid kinnitasid solidaarsust EL-i mittekuuluvate riikidega koroonavastases võitluses ning tuge vaktsineerimisel, mis on oluline nii nakkuse üleilmse leviku tõkestamiseks kui ka uute tüvede tekke ennetamiseks.
Euroopa Liit annab aasta lõpuks koos liikmesriikidega hädas olevatele kolmandatele riikidele vähemalt 100 miljonit vaktsiinidoosi. Kallas tõi välja, et oluline on vaktsiine suunata just idapartnerluse riikidele.
Lisaks räägiti kohtumisel ka süsinikuheite vähendamisest
Möödunud aasta lõpus leppis Euroopa Ülemkogu kokku EL-i eesmärgis, mis näeb ette, et aastaks 2030 vähendatakse Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Eesti toetab EL-i kliimaeesmärke ja kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050. "Nüüd, kui oleme eesmärgid seadnud, peame leppima kokku ka raamistikus, kuidas nende eesmärkideni jõuda viisil, mis oleks realistlik ja kõigile taskukohane," sõnas Kallas. Peaminister tõi ka esile suurt vajadust investeeringuteks avamere tuule- ja vesinikutaristusse.
Samuti pidas peaminister tähtsaks, et Euroopa Liidu energiamahukale tootmisele oleks tagatud võrdsed konkurentsitingimused kolmandate riikidega.
### Response:
Kallas: EL-i kodanike vaba liikumine tuleb kiiremas korras taastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ta kinnitas, et sai Faselilt kirja palvega heisata Riias Valgevene riigilipud. "Kui me seda ei tee, tuleb maha võtta IIHF-i lipud," ütles linnapea.
Stakis ütles, et Valgevene lipud linnas lehvivad ja need on vaba Valgevene valgepunavalged rahvuslipud.
"Jäähoki maailmameistrivõistlused on eelkõige sportlaste, hokifännide, riialaste ja Läti elanike pidu, kuid ei saa unustada, et mõnesaja kilomeetri kaugusel peahokiväljakust ärandatakse lennukeid, piinatakse ja tapetakse inimesi. Seda teeb režiim, mis käitub bandiidina nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel," ütles Stakis.
Ta lisas, et sport peab jääma väljaspoole poliitikat, kuid see ei ole juba ammu enam nii.
"Valgevenes vahistati, jälitati ja saadeti välja rahvusvahelise taseme sportlasi, kuna rahvusvahelised spordifunktsionäärid samal ajal sageli vaikisid. Antud juhul on minu jaoks vastuvõetamatu vaikida ja teha nägu, nagu midagi ei toimuks, ja nautida hokit. Ma armastan hokit, kuid sporti ei saa kasutada katteks," ütles linnapea.
Stakis ütles, et on saanud kümneid tuhandeid tänukirju kogu maailmast, et ta heiskas Riias vaba Valgevene valgepunavalged rahvuslipud.
"Antud juhul peab igaüks tegema valiku, kelle poolel ta on – tagakiusatava, kuid vabadust ihkava rahva, või verjanulise ja taltsutamatu diktaatori poolel. Mina tegin valiku – härra Faseli palvel langetame linnas IIHF-i lipud," sõnas linnapea.
Läti välisminister Edgars Rinkevics ja Riia linnapea Martinš Stakis asendasid esmaspäeval Radisson Blu Hotel Latvia ees, kus Valgevene koondis peatub, Valgevene ametliku lipu ajaloolise valgepunavalge rahvuslipuga. Valgevene teatas seepeale, et saadab riigist välja kogu Läti saatkonna. Läti vastas samaga. | Riia linn võtab maha rahvusvahelise jäähokiliidu lipud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ta kinnitas, et sai Faselilt kirja palvega heisata Riias Valgevene riigilipud. "Kui me seda ei tee, tuleb maha võtta IIHF-i lipud," ütles linnapea.
Stakis ütles, et Valgevene lipud linnas lehvivad ja need on vaba Valgevene valgepunavalged rahvuslipud.
"Jäähoki maailmameistrivõistlused on eelkõige sportlaste, hokifännide, riialaste ja Läti elanike pidu, kuid ei saa unustada, et mõnesaja kilomeetri kaugusel peahokiväljakust ärandatakse lennukeid, piinatakse ja tapetakse inimesi. Seda teeb režiim, mis käitub bandiidina nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel," ütles Stakis.
Ta lisas, et sport peab jääma väljaspoole poliitikat, kuid see ei ole juba ammu enam nii.
"Valgevenes vahistati, jälitati ja saadeti välja rahvusvahelise taseme sportlasi, kuna rahvusvahelised spordifunktsionäärid samal ajal sageli vaikisid. Antud juhul on minu jaoks vastuvõetamatu vaikida ja teha nägu, nagu midagi ei toimuks, ja nautida hokit. Ma armastan hokit, kuid sporti ei saa kasutada katteks," ütles linnapea.
Stakis ütles, et on saanud kümneid tuhandeid tänukirju kogu maailmast, et ta heiskas Riias vaba Valgevene valgepunavalged rahvuslipud.
"Antud juhul peab igaüks tegema valiku, kelle poolel ta on – tagakiusatava, kuid vabadust ihkava rahva, või verjanulise ja taltsutamatu diktaatori poolel. Mina tegin valiku – härra Faseli palvel langetame linnas IIHF-i lipud," sõnas linnapea.
Läti välisminister Edgars Rinkevics ja Riia linnapea Martinš Stakis asendasid esmaspäeval Radisson Blu Hotel Latvia ees, kus Valgevene koondis peatub, Valgevene ametliku lipu ajaloolise valgepunavalge rahvuslipuga. Valgevene teatas seepeale, et saadab riigist välja kogu Läti saatkonna. Läti vastas samaga.
### Response:
Riia linn võtab maha rahvusvahelise jäähokiliidu lipud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA avas skoori avakolmandiku seitsmendal minutil, mil võrku sahistas Adam Clendening. Teise kolmandiku alguses kahekordistas Trevor Moore ameeriklaste eduseisu, mängu lõppskoori vormistas viimase kolmandiku alguses Jack Drury.
B-grupis tõusis kahe võidu ja ühe kaotusega alustanud USA kuue silmaga kolmandale kohale. Neli punkti kogunud Kasahstan jätkab viiendal positsioonil.
USA mängib järgmisena võõrustajamaa Lätiga, Kasahstan kohtub kolme kaotusega alustanud tunamulluse MM-hõbeda Kanadaga.
Eelvaade:
Kasahstan alustas turniiri mänguga Läti vastu, kes oli just üllatuslikult alistanud turniiri suurfavoriidi Kanada. Kasahhid suutsid aga omakorda üllatada korraldajaid. Pärast 2:2 (0:0, 1:1, 1:1) lõppenud normaalaega ja väravateta lisaaega alistas Kasahstan lätlased karistusvisetel 4:3.
Järgmiseks üllatati Soomlasi, kellega mängiti samuti normaalajal ja lisaajal viiki ning võideti mäng tänu karistusvisetele. Kahe mänguga on kogutud neli punkti.
USA alustas turniiri 1:2 (0:0, 1:2, 0:0) kaotusega just Soome vastu, kuid seejärel suudeti 5:1 (1:0, 3:0, 1:1) alistada Kanada meeskond. Kahe mänguga on kogutud kolm punkti. Võidu korral tõustakse Kasahstanist mööda ja play-off 'i viivale kohal. | Kasahstani alistanud USA teenis teise järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA avas skoori avakolmandiku seitsmendal minutil, mil võrku sahistas Adam Clendening. Teise kolmandiku alguses kahekordistas Trevor Moore ameeriklaste eduseisu, mängu lõppskoori vormistas viimase kolmandiku alguses Jack Drury.
B-grupis tõusis kahe võidu ja ühe kaotusega alustanud USA kuue silmaga kolmandale kohale. Neli punkti kogunud Kasahstan jätkab viiendal positsioonil.
USA mängib järgmisena võõrustajamaa Lätiga, Kasahstan kohtub kolme kaotusega alustanud tunamulluse MM-hõbeda Kanadaga.
Eelvaade:
Kasahstan alustas turniiri mänguga Läti vastu, kes oli just üllatuslikult alistanud turniiri suurfavoriidi Kanada. Kasahhid suutsid aga omakorda üllatada korraldajaid. Pärast 2:2 (0:0, 1:1, 1:1) lõppenud normaalaega ja väravateta lisaaega alistas Kasahstan lätlased karistusvisetel 4:3.
Järgmiseks üllatati Soomlasi, kellega mängiti samuti normaalajal ja lisaajal viiki ning võideti mäng tänu karistusvisetele. Kahe mänguga on kogutud neli punkti.
USA alustas turniiri 1:2 (0:0, 1:2, 0:0) kaotusega just Soome vastu, kuid seejärel suudeti 5:1 (1:0, 3:0, 1:1) alistada Kanada meeskond. Kahe mänguga on kogutud kolm punkti. Võidu korral tõustakse Kasahstanist mööda ja play-off 'i viivale kohal.
### Response:
Kasahstani alistanud USA teenis teise järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme võiduni peetavates veerandfinaalides ei suutnud A-vahegrupist 7. paigutusega kohamängudele jõudnud Cesena favoriiti üllatada, kaotades võõrsil 76:87 ja 70:78 ning kodus madalaskoorilises kohtumises 55:67, kirjutab Korvpall24.ee.
Mait Peterson toetas meeskonda enim avamängus, kui kogus 18 minutiga kaheksa punkti (vabavisked 6/7), neli lauapalli ja ühe vaheltlõike. Teises kohtumises ei õnnestunud eestlasest keskmängijal viie mänguminuti jooksul positiivseid näitajaid protokolli saada ning piirdus kahe isikliku vea, ühe möödaviske ning pallikaotusega. Seeria viimaseks jäänud mängus sai Peterson kümne minutiga kirja kaks punkti ja kaks lauapalli. | Mait Petersoni koduklubi edenes puhaste paberitega poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme võiduni peetavates veerandfinaalides ei suutnud A-vahegrupist 7. paigutusega kohamängudele jõudnud Cesena favoriiti üllatada, kaotades võõrsil 76:87 ja 70:78 ning kodus madalaskoorilises kohtumises 55:67, kirjutab Korvpall24.ee.
Mait Peterson toetas meeskonda enim avamängus, kui kogus 18 minutiga kaheksa punkti (vabavisked 6/7), neli lauapalli ja ühe vaheltlõike. Teises kohtumises ei õnnestunud eestlasest keskmängijal viie mänguminuti jooksul positiivseid näitajaid protokolli saada ning piirdus kahe isikliku vea, ühe möödaviske ning pallikaotusega. Seeria viimaseks jäänud mängus sai Peterson kümne minutiga kirja kaks punkti ja kaks lauapalli.
### Response:
Mait Petersoni koduklubi edenes puhaste paberitega poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest korda tegid mehed koostööd Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikalis "Romeo ja Julia", kuid kõige rohkem tehti tööd sarjas "Õnne 13", kus Kobin mängis Kilgase tegelase Harry Ahvena poega. "Ta võttis mu kohe hästi sõbralikult ja toetavana vastu," rääkis Kobin. "Minuga ta suhtles ülihästi ja meeldivalt. Ka need lood, mida ta võttele sõites ja võttelt tulles rääkis, olid alati põnevad ja toredad."
"Iga kord ta põdes, kas tekst on peas või pole, aga muidugi oli tal alati tekst peas," meenutas Kobin Kilgast võtetelt.
Ka lauljana oli Kilgas Kobini sõnul erakordne. "Oli Eesti teater 100 ning Tartu laululaval oli suur kontsert ja kõik teatrid laulsid," rääkis ta. "Tõnu Kilgas tuli lavale, laulis oma pala ja see oli uskumatu, kuidas üks mees suutis rahva elama panna. Vaatasidki, et on artist, tuleb ja särab. Eks ta oligi selline inimene, kes tuli ruumi ja kõik oli kohe sära ja naeru täis." | Anti Kobin: Tõnu Kilgas tõi ruumi sära ja naeru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest korda tegid mehed koostööd Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikalis "Romeo ja Julia", kuid kõige rohkem tehti tööd sarjas "Õnne 13", kus Kobin mängis Kilgase tegelase Harry Ahvena poega. "Ta võttis mu kohe hästi sõbralikult ja toetavana vastu," rääkis Kobin. "Minuga ta suhtles ülihästi ja meeldivalt. Ka need lood, mida ta võttele sõites ja võttelt tulles rääkis, olid alati põnevad ja toredad."
"Iga kord ta põdes, kas tekst on peas või pole, aga muidugi oli tal alati tekst peas," meenutas Kobin Kilgast võtetelt.
Ka lauljana oli Kilgas Kobini sõnul erakordne. "Oli Eesti teater 100 ning Tartu laululaval oli suur kontsert ja kõik teatrid laulsid," rääkis ta. "Tõnu Kilgas tuli lavale, laulis oma pala ja see oli uskumatu, kuidas üks mees suutis rahva elama panna. Vaatasidki, et on artist, tuleb ja särab. Eks ta oligi selline inimene, kes tuli ruumi ja kõik oli kohe sära ja naeru täis."
### Response:
Anti Kobin: Tõnu Kilgas tõi ruumi sära ja naeru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 33 mängija hulka, kust tuleb 1. juuniks välja arvata seitse meest, kuulub ka Liverpooli paremkaitsja Trent Alexander-Arnold, kes jäeti märtsis Southgate'i poolt MM-valikmängudest kõrvale.
Esmakordselt teenisid koondisekutse Brightoni kaitsja Ben White, Evertoni keskkaitsja Ben Godfrey, West Bromwich Albioni väravavaht Sam Johnstone ja Sheffield Unitedi puurilukk Aaron Ramsdale.
Meeskonda nimistusse arvati ka vigastusega kimpus olevad Jordan Henderson (Liverpool), Harry Maguire (Manchester United ja Kalvin Phillips (Leeds United).
Koondisest jäävad kõrvale tänavu Inglismaa kõrgliigas 17 korral võrku sahistanud Patrick Bamford (Leeds United), aga ka Burnley väravavaht Nick Pope, Eric Dier (Tottenham) ja Danny Ings (Southampton).
Jalgpalli EM algab 11. juunil. Inglismaa kuulub ühte alagruppi Horvaatia, Šotimaa ja Tšehhiga.
Ahead of naming his final #EURO2020 squad next week, Gareth Southgate has selected 33 players to join up with the #ThreeLions from this weekend as our preparations for this summer's tournament get under way.
— England (@England) May 25, 2021 | Selgus Inglismaa koondise esialgne koosseis EM-iks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
33 mängija hulka, kust tuleb 1. juuniks välja arvata seitse meest, kuulub ka Liverpooli paremkaitsja Trent Alexander-Arnold, kes jäeti märtsis Southgate'i poolt MM-valikmängudest kõrvale.
Esmakordselt teenisid koondisekutse Brightoni kaitsja Ben White, Evertoni keskkaitsja Ben Godfrey, West Bromwich Albioni väravavaht Sam Johnstone ja Sheffield Unitedi puurilukk Aaron Ramsdale.
Meeskonda nimistusse arvati ka vigastusega kimpus olevad Jordan Henderson (Liverpool), Harry Maguire (Manchester United ja Kalvin Phillips (Leeds United).
Koondisest jäävad kõrvale tänavu Inglismaa kõrgliigas 17 korral võrku sahistanud Patrick Bamford (Leeds United), aga ka Burnley väravavaht Nick Pope, Eric Dier (Tottenham) ja Danny Ings (Southampton).
Jalgpalli EM algab 11. juunil. Inglismaa kuulub ühte alagruppi Horvaatia, Šotimaa ja Tšehhiga.
Ahead of naming his final #EURO2020 squad next week, Gareth Southgate has selected 33 players to join up with the #ThreeLions from this weekend as our preparations for this summer's tournament get under way.
— England (@England) May 25, 2021
### Response:
Selgus Inglismaa koondise esialgne koosseis EM-iks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamruni Spartans on üks 17 klubist, kes võib Meistrite liiga esimese eelringi loosimisel kokku sattuda Tallinna Floraga, kirjutab Soccernet.ee.
Baranov on varem klubijalgpalli mänginud Eestis, Norras, Bulgaarias, Armeenias ja Küprosel. Ta on Spartansi üleminekuakna esimene täiendus. | Baranov liitus Malta valitseva meisterklubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamruni Spartans on üks 17 klubist, kes võib Meistrite liiga esimese eelringi loosimisel kokku sattuda Tallinna Floraga, kirjutab Soccernet.ee.
Baranov on varem klubijalgpalli mänginud Eestis, Norras, Bulgaarias, Armeenias ja Küprosel. Ta on Spartansi üleminekuakna esimene täiendus.
### Response:
Baranov liitus Malta valitseva meisterklubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eurocontroli andmetel läbib iga päev Valgevene õhuruumi umbes 100 EL-i ja Suurbritannia lennufirmade lendu.
"Valgevene õhuruumi vältivatel lennuettevõtjatel võib sõltuvalt marsruudist olla täiendav aja- ja kütusekulu. Pikemaalennud on sellest suhteliselt vähem mõjutatud," teatas Eurocontrol Reutersile.
"Kui 100 Euroopa Liidu ja Suurbritannia lennufirmat ei saa ülelendudeks kasutada Valgevene õhuruumi, peavad nad lendama keskmiselt 40 meremiili rohkem. Enamiku üle Valgevene lendavate vedajate jaoks on kõige tõhusam ümbersuunatud marsruut läbi Balti riikide," lisas agentuur.
Euroopa Liidu liidrid leppisid esmaspäeval kokku, et soovitavad lennufirmadel vältida Valgevene õhuruumi. EL plaanib ka keelata Valgevene lennufirmal Belavia kasutada liikmesriikide õhuruumi ja lennuvälju.
Hulk EL-i riikide lennufirmasid, näiteks Lufthansa, KLM, SAS, Air France, LOT, Singapore Airlines on andnud teada, et peatavad üle Valgevene lendamise.
EL-i Ülemkogu langetas sellise otsuse pärast seda, kui Minsk sundis pühapäeval maanduma Ryanairi reisilennuki. Valgevene võimud arreteerisid seejärel lennuki pardal olnud opositsioonilise ajakirjaniku Raman Pratasevitši.
Eurocontrol kogub Valgevene jaoks ülelennutasusid, mis 2019. aastal ulatusid 85 miljoni euroni. | Eurocontrol: Valgevene õhuruumi vältivad lennud võiks suunata üle Baltimaade | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eurocontroli andmetel läbib iga päev Valgevene õhuruumi umbes 100 EL-i ja Suurbritannia lennufirmade lendu.
"Valgevene õhuruumi vältivatel lennuettevõtjatel võib sõltuvalt marsruudist olla täiendav aja- ja kütusekulu. Pikemaalennud on sellest suhteliselt vähem mõjutatud," teatas Eurocontrol Reutersile.
"Kui 100 Euroopa Liidu ja Suurbritannia lennufirmat ei saa ülelendudeks kasutada Valgevene õhuruumi, peavad nad lendama keskmiselt 40 meremiili rohkem. Enamiku üle Valgevene lendavate vedajate jaoks on kõige tõhusam ümbersuunatud marsruut läbi Balti riikide," lisas agentuur.
Euroopa Liidu liidrid leppisid esmaspäeval kokku, et soovitavad lennufirmadel vältida Valgevene õhuruumi. EL plaanib ka keelata Valgevene lennufirmal Belavia kasutada liikmesriikide õhuruumi ja lennuvälju.
Hulk EL-i riikide lennufirmasid, näiteks Lufthansa, KLM, SAS, Air France, LOT, Singapore Airlines on andnud teada, et peatavad üle Valgevene lendamise.
EL-i Ülemkogu langetas sellise otsuse pärast seda, kui Minsk sundis pühapäeval maanduma Ryanairi reisilennuki. Valgevene võimud arreteerisid seejärel lennuki pardal olnud opositsioonilise ajakirjaniku Raman Pratasevitši.
Eurocontrol kogub Valgevene jaoks ülelennutasusid, mis 2019. aastal ulatusid 85 miljoni euroni.
### Response:
Eurocontrol: Valgevene õhuruumi vältivad lennud võiks suunata üle Baltimaade |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tühi teatrilava on saanud pandeemia üheks sümboliks. Näitus jutustab loo tühjaks jäänud lavadest ja kodust kui kindlusest, kuhu viimase aasta jooksul oleme end kardinate taha peitnud. Teosed on loodud koroonaviiruse teise laine ajal, kantuna mõtetest ja tundmustest, mis kunstnike on tabanud: igatsus, võõrandumine, info üleküllus ja internetipõhine suhtlus. Esindatud on nii maal, vitraaž, skulptuur, videokunst, performance kui ka tantsukunst.
Näitusel osalevad: Eero Alev, Jamie Dean Avis, Muhhammad Suyfan Baig, Aino Garland, Liisbeth Horn, Georg Kaasik, Gregor Pankert, Brenda Purtsak, Maryn-Liis Rüütelmaa, Jonathan Stavleu, Elle Viies ja Junni Yeung.
"Teine vaatus" on Eesti Kunstiakadeemia kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti õppekava ühisprojekt, mida juhendavad Anders Härm ja Margit Säde. | Viljandis Koidu seltsimajas avatakse EKA tudengite näitus "Teine vaatus" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tühi teatrilava on saanud pandeemia üheks sümboliks. Näitus jutustab loo tühjaks jäänud lavadest ja kodust kui kindlusest, kuhu viimase aasta jooksul oleme end kardinate taha peitnud. Teosed on loodud koroonaviiruse teise laine ajal, kantuna mõtetest ja tundmustest, mis kunstnike on tabanud: igatsus, võõrandumine, info üleküllus ja internetipõhine suhtlus. Esindatud on nii maal, vitraaž, skulptuur, videokunst, performance kui ka tantsukunst.
Näitusel osalevad: Eero Alev, Jamie Dean Avis, Muhhammad Suyfan Baig, Aino Garland, Liisbeth Horn, Georg Kaasik, Gregor Pankert, Brenda Purtsak, Maryn-Liis Rüütelmaa, Jonathan Stavleu, Elle Viies ja Junni Yeung.
"Teine vaatus" on Eesti Kunstiakadeemia kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti õppekava ühisprojekt, mida juhendavad Anders Härm ja Margit Säde.
### Response:
Viljandis Koidu seltsimajas avatakse EKA tudengite näitus "Teine vaatus" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Probleem puudutab inimesi, keda iseloomustab misofoonia, mis sõnasõnaliselt tähendab helide vihkamist. Selliste helitundlikke inimeste jaoks võivad söömishääled tekitada sügavat ärritust ja vastumeelsust.
Newcastle Ülikooli teadlaste tehtud aju-skaneeringud näitasid, et misofoonia diagnoosiga inimeste helisid töötlev ajuosa on tavapärasest tugevamini seotud suu- ja kurgulihaste liikumist kontrolliva premotoorse ajukoorega. Söömishäälte kuulmisel kasvas misofoonikute premotoorne ajukoorse aktiivsus oluliselt rohkem, kui teistel katses osalenud inimestel.
Suu- ja kurgulihaste liigutamisega tegeleva ajuosa aktiveerumine seletab, miks inimesed tunnevad, et helid justkui tungivad nende sisse, selgitas uurimistöö keskset väidet Newcastle'i Ülikooli neuroteadlane Sukhbinder Kumar.
Kumar ja tema kolleegid usuvad, et söömishääled käivitavad ajus peegelneuronite süsteemi. Viimane hakkab tööle nii siis, kui inimene sooritab mõnda tegevust, kui ka siis, kui tegusid sooritavad teised.
Katses osalenud misofoonia diagnoosiga inimestel ei tekitanud peegelneuronite käivitumine tahtmatuid närimis- ja neelamisliigutusi. Teadlased arvavad aga, et söömishäälte kuulmine võib misofoonikutel esile kutsuda võimendatud peegeldusefekti, mis väljendub ärritavate helide jäljendamises. See leevendab ärritust, sest inimesel tekib tunne, et ta saavutab teatud kontrolli teda tabanud ebamugavustunde üle.
Tulevikus võib uurimusest kasu olla misofooniapatsientide ravis. Teadlased loodavad, et peegelneuronite süsteemi saab treenida nii, et ühendus konkreetse heli ja selle põhjustatud ebameeldiva kogemuse vahel katkeks.
Uuringu juhtivautor, Newcastle'i Ülikooli kognitiivse neuroloogia professor Tim Griffiths lisas, et uurimus võimaldas välja tuua, kuidas misofoonia ravi peaks lisaks ajupiirkondadele, mis tegelevad helidega, võtma arvesse ka neid, mis reguleerivad liikumist ja motoorikat.
Uurimus ilmus ajakirjas JNeurosci. | Teadlased avastasid, miks teiste mugimishääled inimesi ärritavad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Probleem puudutab inimesi, keda iseloomustab misofoonia, mis sõnasõnaliselt tähendab helide vihkamist. Selliste helitundlikke inimeste jaoks võivad söömishääled tekitada sügavat ärritust ja vastumeelsust.
Newcastle Ülikooli teadlaste tehtud aju-skaneeringud näitasid, et misofoonia diagnoosiga inimeste helisid töötlev ajuosa on tavapärasest tugevamini seotud suu- ja kurgulihaste liikumist kontrolliva premotoorse ajukoorega. Söömishäälte kuulmisel kasvas misofoonikute premotoorne ajukoorse aktiivsus oluliselt rohkem, kui teistel katses osalenud inimestel.
Suu- ja kurgulihaste liigutamisega tegeleva ajuosa aktiveerumine seletab, miks inimesed tunnevad, et helid justkui tungivad nende sisse, selgitas uurimistöö keskset väidet Newcastle'i Ülikooli neuroteadlane Sukhbinder Kumar.
Kumar ja tema kolleegid usuvad, et söömishääled käivitavad ajus peegelneuronite süsteemi. Viimane hakkab tööle nii siis, kui inimene sooritab mõnda tegevust, kui ka siis, kui tegusid sooritavad teised.
Katses osalenud misofoonia diagnoosiga inimestel ei tekitanud peegelneuronite käivitumine tahtmatuid närimis- ja neelamisliigutusi. Teadlased arvavad aga, et söömishäälte kuulmine võib misofoonikutel esile kutsuda võimendatud peegeldusefekti, mis väljendub ärritavate helide jäljendamises. See leevendab ärritust, sest inimesel tekib tunne, et ta saavutab teatud kontrolli teda tabanud ebamugavustunde üle.
Tulevikus võib uurimusest kasu olla misofooniapatsientide ravis. Teadlased loodavad, et peegelneuronite süsteemi saab treenida nii, et ühendus konkreetse heli ja selle põhjustatud ebameeldiva kogemuse vahel katkeks.
Uuringu juhtivautor, Newcastle'i Ülikooli kognitiivse neuroloogia professor Tim Griffiths lisas, et uurimus võimaldas välja tuua, kuidas misofoonia ravi peaks lisaks ajupiirkondadele, mis tegelevad helidega, võtma arvesse ka neid, mis reguleerivad liikumist ja motoorikat.
Uurimus ilmus ajakirjas JNeurosci.
### Response:
Teadlased avastasid, miks teiste mugimishääled inimesi ärritavad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uurimist alustatakse Saksamaal vastu võetud uue seaduse põhjal, mida kasutati juba teiste Ühendriikide tehnoloogiahiidude puhul.
Föderaalne kartelliamet hakkab uurima Google'i Euroopa üksuste tegevust Saksamaal ja Iirimaal ning lisaks Californias asuva emaettevõtte Alphabet tegevust, teatas amet oma avalduses.
Uurimisel on märkimisväärne "turgudeülene tähtsus", tänu Google'i digitaalsete toodete laialdasele kasutusele, ütles kartelliameti juht Andreas Mundt.
"Google'i ärimudel põhineb peamiselt kasutajate andmete töötlemisel," lausus Mundt. "Google'il on siin strateegiline eelis tänu olemasolevale juurdepääsule konkurentsiga seotud andmetele."
Peamine küsimus uurimise puhul oli see, kas tarbijatel "on piisavalt valikuid oma andmete kasutamise osas Google'i poolt, juhul kui nad soovivad kasutada Google'i teenuseid," ütles ta.
Uurimine järgnes uue seaduse vastuvõtmisele, mis annab võimudele suurema voli tegelda tehnoloogiahiidude ohjeldamisega ning sarnased menetlused algatati hiljuti ka Amazoni ja Facebooki osas.
Jaanuaris tehti Saksa konkurentsiseadusesse parandus, mis kartelliameti sõnul annab ametile suurema voli "sekkuda varem ja tõhusamalt" tehnoloogiahiidude tegevusse, selle asemel et neid lihtsalt karistada ülekaaluka turuosa kuritarvitamise eest.
Föderaalne kartelliamet teatas läinud nädalal, et uurib, kas Amazonil on "pea kõigutamatu majanduslik mõju", olles algatanud juba kaks tavapärast kuritarvitamise kontrolli menetlust.
Kartelliamet kasutas oma suurenenud võimu ka Facebooki tegevuse uurimise laiendamiseks, mis puudutab VR prillide kasutamist.
Surve seadusandlust karmistada tekkis olukorras, kus tehnoloogiahiiud seisavad üle maailma silmitsi suurenenud kontrolliga oma tegevuse osas, sealhulgas ka Ühendriikides, kus Google'i ja Facebooki vastu on esitatud monopolidevastase tegevuse hagid. | Saksamaa alustas Google'i monopoolse tegevuse uurimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uurimist alustatakse Saksamaal vastu võetud uue seaduse põhjal, mida kasutati juba teiste Ühendriikide tehnoloogiahiidude puhul.
Föderaalne kartelliamet hakkab uurima Google'i Euroopa üksuste tegevust Saksamaal ja Iirimaal ning lisaks Californias asuva emaettevõtte Alphabet tegevust, teatas amet oma avalduses.
Uurimisel on märkimisväärne "turgudeülene tähtsus", tänu Google'i digitaalsete toodete laialdasele kasutusele, ütles kartelliameti juht Andreas Mundt.
"Google'i ärimudel põhineb peamiselt kasutajate andmete töötlemisel," lausus Mundt. "Google'il on siin strateegiline eelis tänu olemasolevale juurdepääsule konkurentsiga seotud andmetele."
Peamine küsimus uurimise puhul oli see, kas tarbijatel "on piisavalt valikuid oma andmete kasutamise osas Google'i poolt, juhul kui nad soovivad kasutada Google'i teenuseid," ütles ta.
Uurimine järgnes uue seaduse vastuvõtmisele, mis annab võimudele suurema voli tegelda tehnoloogiahiidude ohjeldamisega ning sarnased menetlused algatati hiljuti ka Amazoni ja Facebooki osas.
Jaanuaris tehti Saksa konkurentsiseadusesse parandus, mis kartelliameti sõnul annab ametile suurema voli "sekkuda varem ja tõhusamalt" tehnoloogiahiidude tegevusse, selle asemel et neid lihtsalt karistada ülekaaluka turuosa kuritarvitamise eest.
Föderaalne kartelliamet teatas läinud nädalal, et uurib, kas Amazonil on "pea kõigutamatu majanduslik mõju", olles algatanud juba kaks tavapärast kuritarvitamise kontrolli menetlust.
Kartelliamet kasutas oma suurenenud võimu ka Facebooki tegevuse uurimise laiendamiseks, mis puudutab VR prillide kasutamist.
Surve seadusandlust karmistada tekkis olukorras, kus tehnoloogiahiiud seisavad üle maailma silmitsi suurenenud kontrolliga oma tegevuse osas, sealhulgas ka Ühendriikides, kus Google'i ja Facebooki vastu on esitatud monopolidevastase tegevuse hagid.
### Response:
Saksamaa alustas Google'i monopoolse tegevuse uurimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmis "Ettepanek" ("The Proposal") astub USA kontseptuaalne kunstnik Jill Magid pretsedenditu sammu, et teha avalikuks maailmakuulsa Mehhiko arhitekti Luis Barragani (1902–1988) arhiiv, mis asub Šveitsis.
Arhiiv sattus välismaale pärast arhitekti surma, kui selle ostis disainifirma Vitra omanik Rolf Fehlbaum. Väidetavalt oli tegu pulmakingiga arhitektuuriajaloolasest kihlatule Federica Zancole. 1995. aastast peale on viimane monopoliseerinud Barragani elu ja loomingu, piirates juurdepääsu tema arhiivile ja seades sisse kontrolli arhitekti projekteeritud hoonetest publitseeritavate fotode üle.
Filmi autor laseb Barragani tuhast valmistada teemandi ja pakub seda Zancole – hinnaks on arhiivi avamine ja tagasitoomine Mehhikosse. Provotseeriv ja poleemiline linateos tõstatab küsimuse arhitektuuri kättesaadavusest ja kontrollist kunstiprotsessi üle.
Kolmapäeval, 26. mail kell 18 Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse arhitektuuriajaloolane Epp Lankots.
Veel jõuavad sel kevadel publiku ette "The New Bauhaus. Moholy-Nagy elu ja loomepärand" (2.06) ja "Tokyot avastades" (09.06), milles tuntud Jaapani arhitekt Ryue Nishizawa sõidab mööda Tokyot ja räägib oma suhtest selle linnaga, teda enim mõjutanud paikadest, hoonetest ja inimestest.
Koroonapiirangute tõttu lubatakse igale seansile ainult poole saali jagu vaatajaid ehk kuni 122 inimest. Mask on kohustuslik ja järgida tuleb 2+2 reeglit. Sissepääs kõigile selle sarja seanssidele on prii. | Kumu dokumentaal jätkab linastustega kuni juuni teise nädalani | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmis "Ettepanek" ("The Proposal") astub USA kontseptuaalne kunstnik Jill Magid pretsedenditu sammu, et teha avalikuks maailmakuulsa Mehhiko arhitekti Luis Barragani (1902–1988) arhiiv, mis asub Šveitsis.
Arhiiv sattus välismaale pärast arhitekti surma, kui selle ostis disainifirma Vitra omanik Rolf Fehlbaum. Väidetavalt oli tegu pulmakingiga arhitektuuriajaloolasest kihlatule Federica Zancole. 1995. aastast peale on viimane monopoliseerinud Barragani elu ja loomingu, piirates juurdepääsu tema arhiivile ja seades sisse kontrolli arhitekti projekteeritud hoonetest publitseeritavate fotode üle.
Filmi autor laseb Barragani tuhast valmistada teemandi ja pakub seda Zancole – hinnaks on arhiivi avamine ja tagasitoomine Mehhikosse. Provotseeriv ja poleemiline linateos tõstatab küsimuse arhitektuuri kättesaadavusest ja kontrollist kunstiprotsessi üle.
Kolmapäeval, 26. mail kell 18 Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse arhitektuuriajaloolane Epp Lankots.
Veel jõuavad sel kevadel publiku ette "The New Bauhaus. Moholy-Nagy elu ja loomepärand" (2.06) ja "Tokyot avastades" (09.06), milles tuntud Jaapani arhitekt Ryue Nishizawa sõidab mööda Tokyot ja räägib oma suhtest selle linnaga, teda enim mõjutanud paikadest, hoonetest ja inimestest.
Koroonapiirangute tõttu lubatakse igale seansile ainult poole saali jagu vaatajaid ehk kuni 122 inimest. Mask on kohustuslik ja järgida tuleb 2+2 reeglit. Sissepääs kõigile selle sarja seanssidele on prii.
### Response:
Kumu dokumentaal jätkab linastustega kuni juuni teise nädalani |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pealtnägijat" vaatas otse või eetripäeval järele 192 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Teise koha saavutas aga 183 000 vaatajaga Eurovisiooni teine poolfinaal, kus osales ka Uku Suviste.
Eurovisiooni esimene poolfinaal ja finaal kogusid aga märgatavalt vähem vaatajaid – edetabelis kuuenda koha saavutanud lauluvõistluse finaal köitis 145 000 televaataja pilgud, kaheksandal kohal olev esimene poolfinaal meelitas ekraanide ette aga 132 000 inimest.
Lisaks jõudsid edetabelisse ka "Aktuaalne kaamera. Nädal", "Aktuaalne kaamera", "Hommik Anuga", "Sport", "Kuldvillak" ja "Kuuuurija". | Eurovisiooni nädala vaadatuim telesaade oli "Pealtnägija" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pealtnägijat" vaatas otse või eetripäeval järele 192 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Teise koha saavutas aga 183 000 vaatajaga Eurovisiooni teine poolfinaal, kus osales ka Uku Suviste.
Eurovisiooni esimene poolfinaal ja finaal kogusid aga märgatavalt vähem vaatajaid – edetabelis kuuenda koha saavutanud lauluvõistluse finaal köitis 145 000 televaataja pilgud, kaheksandal kohal olev esimene poolfinaal meelitas ekraanide ette aga 132 000 inimest.
Lisaks jõudsid edetabelisse ka "Aktuaalne kaamera. Nädal", "Aktuaalne kaamera", "Hommik Anuga", "Sport", "Kuldvillak" ja "Kuuuurija".
### Response:
Eurovisiooni nädala vaadatuim telesaade oli "Pealtnägija" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjanikud küsisid esmaspäeval Psaki arvamust teooria kohta, et koroonaviiruse epideemia sai alguse Hiinas Wuhani viroloogiainstituudis.
"Loodame nüüd, et WHO saab alustada läbipaistvamat uut uurimise etappi," ütles Psaki.
Psaki kommentaarid tulid pärast pühapäeval avaldatud Wall Street Journali uudist. Uudislugu kajastas aruannet, mille kohaselt mitu Wuhani teadlast jäid haigeks juba kuu enne Hiina võimude ametlikku koroonapuhangu teadet.
Teadlaste haigustunnused meenutasid koroonaviiruse sümptomeid, teatas The Wall Street Journal.
WHO lükkas märtsis pärast esimest uurimist tagasi teooria, et viirus sai alguse laborist.
WHO peadirektori Tedros Ghebreyesusi tõi hiljem siiski välja, et uurimine oli ebapiisav. Ghebreyesuse sõnul keelati WHO meeskonnal juurdepääs olulisele teabele. Seetõttu ei saanud WHO kindlalt välistada, et viirus sai alguse laborist.
Peking keeldub endiselt jagamast algandmeid, mis annaksid rahvusvahelistele teadlastele parema ettekujutuse viiruse esimeste puhangute kohta. Psaki sõnul on sellised andmed aga vajalikud, et viiruse päritolu saaks täielikult ja läbipaistvalt uurida. | Valge Maja: loodetavasti alustab WHO uut koroonaviiruse päritolu uurimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjanikud küsisid esmaspäeval Psaki arvamust teooria kohta, et koroonaviiruse epideemia sai alguse Hiinas Wuhani viroloogiainstituudis.
"Loodame nüüd, et WHO saab alustada läbipaistvamat uut uurimise etappi," ütles Psaki.
Psaki kommentaarid tulid pärast pühapäeval avaldatud Wall Street Journali uudist. Uudislugu kajastas aruannet, mille kohaselt mitu Wuhani teadlast jäid haigeks juba kuu enne Hiina võimude ametlikku koroonapuhangu teadet.
Teadlaste haigustunnused meenutasid koroonaviiruse sümptomeid, teatas The Wall Street Journal.
WHO lükkas märtsis pärast esimest uurimist tagasi teooria, et viirus sai alguse laborist.
WHO peadirektori Tedros Ghebreyesusi tõi hiljem siiski välja, et uurimine oli ebapiisav. Ghebreyesuse sõnul keelati WHO meeskonnal juurdepääs olulisele teabele. Seetõttu ei saanud WHO kindlalt välistada, et viirus sai alguse laborist.
Peking keeldub endiselt jagamast algandmeid, mis annaksid rahvusvahelistele teadlastele parema ettekujutuse viiruse esimeste puhangute kohta. Psaki sõnul on sellised andmed aga vajalikud, et viiruse päritolu saaks täielikult ja läbipaistvalt uurida.
### Response:
Valge Maja: loodetavasti alustab WHO uut koroonaviiruse päritolu uurimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks otsustas nõukogu teha ettepaneku maksta dividendidena riigieelarvesse enam kui 33,4 miljonit eurot vastavalt 2021.–2025. aastate riigieelarve strateegiale, teatas RMK.
"Ühiskonna ootused RMK-le on viimase viie-kuue aastaga muutunud, mistõttu meil on kohustus neile ootustele vastata nii metsamajandamisel kui suhtlemisel kohalike inimestega. Esimehena pean oluliseks, et riigitulundusasutusena oleks RMK avatud ja koostööle orienteeritud ning siinjuures tuleb kindlasti pöörata tähelepanu kohalike kaasamiseks kodulähedaste metsade majandamisel," ütles Länts pressiteates.
RMK nõukogusse kuuluvad lisaks mainitud esimeestele riigikogu otsusega nimetatud Yoko Alender ja Mihhail Korb, keskkonnaministeeriumi esindaja Margit Martinson, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Ando Leppiman, rahandusministeeriumi esindaja Merike Saks ning keskkonnaministri ettepanekul nimetatud asjatundjad Ülo Needo ja Mihkel Undrest.
RMK hoole all on ligi 30 protsenti kogu Eestimaast, seal asub 47 protsenti Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja.
Randel Länts oli üle 20 aasta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ning ka selle peasekretär. Ta lahkus sotside ridadest 2019. aasta detsembris.
Tänavu veebruaris asutas Länts koos endise Keskerakonna pressiesindaja ja Tallinna TV juhi Taavi Pukiga valitsussuhete büroo Skia Consult. | RMK nõukogu valis uueks esimeheks Randel Läntsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks otsustas nõukogu teha ettepaneku maksta dividendidena riigieelarvesse enam kui 33,4 miljonit eurot vastavalt 2021.–2025. aastate riigieelarve strateegiale, teatas RMK.
"Ühiskonna ootused RMK-le on viimase viie-kuue aastaga muutunud, mistõttu meil on kohustus neile ootustele vastata nii metsamajandamisel kui suhtlemisel kohalike inimestega. Esimehena pean oluliseks, et riigitulundusasutusena oleks RMK avatud ja koostööle orienteeritud ning siinjuures tuleb kindlasti pöörata tähelepanu kohalike kaasamiseks kodulähedaste metsade majandamisel," ütles Länts pressiteates.
RMK nõukogusse kuuluvad lisaks mainitud esimeestele riigikogu otsusega nimetatud Yoko Alender ja Mihhail Korb, keskkonnaministeeriumi esindaja Margit Martinson, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Ando Leppiman, rahandusministeeriumi esindaja Merike Saks ning keskkonnaministri ettepanekul nimetatud asjatundjad Ülo Needo ja Mihkel Undrest.
RMK hoole all on ligi 30 protsenti kogu Eestimaast, seal asub 47 protsenti Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja.
Randel Länts oli üle 20 aasta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ning ka selle peasekretär. Ta lahkus sotside ridadest 2019. aasta detsembris.
Tänavu veebruaris asutas Länts koos endise Keskerakonna pressiesindaja ja Tallinna TV juhi Taavi Pukiga valitsussuhete büroo Skia Consult.
### Response:
RMK nõukogu valis uueks esimeheks Randel Läntsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 24. maist avati üle Eesti nii kinod kui teatrid, ent kehtestati piirang: uksed tuleb sulgeda kell 22 ehk selleks ajaks peavad olema lõppenud nii teatrietendused kui ka kinoseansid. Varasematel kordadel sellist piirangut statsionaarsete istekohtadega kultuuriasutustele ei seatud ning tegevus võis jätkuda ka hiljem.
Valitsus otsustas aga siiski seda piirangut tulevast nädalast leevendada, luues erisuse, et kui näiteks teatrietendus või kinoseanss pole täpselt kell 22 lõppenud, tohib selle erandina lõpetada ka mõistliku aja jooksul hiljem. Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Hannus Luure kinnitas, et nädala jooksul täpsustavad nad selle "mõistliku aja" tähendust, et panna paika täpselt, kas see tähendab 10, 15 või hoopis 30 minutit.
Suuremad leevendused tehakse kultuuriasutustele aga alates 14. juunist, kui üritustest tohib osa võtta kuni 600 inimest, kuid arvestada tuleb 50-protsendilise täitumuse nõudega ühe ruumi kohta. Alates juuni keskpaigast tuleb uksed sulgeda kell 00. | Tulevast nädalast võivad teatrid ja kinod vajadusel ka pärast kella 22 uksi lahti hoida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 24. maist avati üle Eesti nii kinod kui teatrid, ent kehtestati piirang: uksed tuleb sulgeda kell 22 ehk selleks ajaks peavad olema lõppenud nii teatrietendused kui ka kinoseansid. Varasematel kordadel sellist piirangut statsionaarsete istekohtadega kultuuriasutustele ei seatud ning tegevus võis jätkuda ka hiljem.
Valitsus otsustas aga siiski seda piirangut tulevast nädalast leevendada, luues erisuse, et kui näiteks teatrietendus või kinoseanss pole täpselt kell 22 lõppenud, tohib selle erandina lõpetada ka mõistliku aja jooksul hiljem. Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Hannus Luure kinnitas, et nädala jooksul täpsustavad nad selle "mõistliku aja" tähendust, et panna paika täpselt, kas see tähendab 10, 15 või hoopis 30 minutit.
Suuremad leevendused tehakse kultuuriasutustele aga alates 14. juunist, kui üritustest tohib osa võtta kuni 600 inimest, kuid arvestada tuleb 50-protsendilise täitumuse nõudega ühe ruumi kohta. Alates juuni keskpaigast tuleb uksed sulgeda kell 00.
### Response:
Tulevast nädalast võivad teatrid ja kinod vajadusel ka pärast kella 22 uksi lahti hoida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Soovime selle näitusega aidata kaasa rakenduskunsti arengule ning näidata, et tarbekunstnike loomingus on olulisel kohal läbimõeldud idee ja soov kaasa rääkida ühiskondlikult olulistel teemadel," sõnas triennaali esinaine Merle Kasonen.
Näituse "Kumab läbi" pani kokku Taani kunstiajaloolane, klaasikunstnik ja õppejõud Stine Bidstrup. Näituse katusteema on läbikumavus – läbipaistvuse ja läbipaistmatuse vahele jääv salapärane ja mitmetähenduslik ala. Näha saab nii kohaspetsiifilisi teoseid, mis valmivad vahetult enne avamist, kui ka foto- ja videotöid, installatsioone, klaasist, portselanist või 3D-prinditud objekte, ehteid, mööblit jms.
"Näitusele valitud töid iseloomustab mängulisus, katsetamisind, kontseptuaalsus," selgitas kuraator Stine Bidstrup. "Tegeletakse kohal- ja puuduoleku, privaatse ja avaliku, individuaalse ja kollektiivse, aja ja ajalisuse, poliitika ja keele, materjalide kaduvuse ja struktuurivigadega."
Näitusel osalevad kunstnikud Linda Aasaru (Eesti), Andrew Bearnot (USA), Erin Dickson (Suurbritannia), Ditte Hammerstrøm (Taani), Heidi Bach Hentze (Taani), Sandra Kosorotova (Eesti), Eeva Käsper (Eesti), Julia Maria Künnap (Eesti), Helen Lee (USA), Jiyong Lee (USA), Eve Margus-Villems (Eesti), Reinoud Oudshoorn (Holland), Julija Pociute (Leedu), Helena Tuudelepp (Eesti), Sandra Vaka (Norra), Hanna-Maria Vanaküla (Eesti), Sissi Westerberg (Rootsi), Karlyn Sutherland (Suurbritannia), Grethe Sørensen (Taani) ja Wang & Söderström (Rootsi/Taani).
Peanäituse kõrval on rakenduskunsti triennaalil ka mahukas satelliitprogramm, kuhu kuulub üle paarikümne näituse, installatsiooni ja eri kunstiliike siduva ettevõtmise üle Tallinna.
Näitus "Kumab läbi" Kai kunstikeskuses on avatud 29. maist 15. augustini. | Kai kunstikeskuses avatakse suur rakenduskunsti näitus "Kumab läbi" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Soovime selle näitusega aidata kaasa rakenduskunsti arengule ning näidata, et tarbekunstnike loomingus on olulisel kohal läbimõeldud idee ja soov kaasa rääkida ühiskondlikult olulistel teemadel," sõnas triennaali esinaine Merle Kasonen.
Näituse "Kumab läbi" pani kokku Taani kunstiajaloolane, klaasikunstnik ja õppejõud Stine Bidstrup. Näituse katusteema on läbikumavus – läbipaistvuse ja läbipaistmatuse vahele jääv salapärane ja mitmetähenduslik ala. Näha saab nii kohaspetsiifilisi teoseid, mis valmivad vahetult enne avamist, kui ka foto- ja videotöid, installatsioone, klaasist, portselanist või 3D-prinditud objekte, ehteid, mööblit jms.
"Näitusele valitud töid iseloomustab mängulisus, katsetamisind, kontseptuaalsus," selgitas kuraator Stine Bidstrup. "Tegeletakse kohal- ja puuduoleku, privaatse ja avaliku, individuaalse ja kollektiivse, aja ja ajalisuse, poliitika ja keele, materjalide kaduvuse ja struktuurivigadega."
Näitusel osalevad kunstnikud Linda Aasaru (Eesti), Andrew Bearnot (USA), Erin Dickson (Suurbritannia), Ditte Hammerstrøm (Taani), Heidi Bach Hentze (Taani), Sandra Kosorotova (Eesti), Eeva Käsper (Eesti), Julia Maria Künnap (Eesti), Helen Lee (USA), Jiyong Lee (USA), Eve Margus-Villems (Eesti), Reinoud Oudshoorn (Holland), Julija Pociute (Leedu), Helena Tuudelepp (Eesti), Sandra Vaka (Norra), Hanna-Maria Vanaküla (Eesti), Sissi Westerberg (Rootsi), Karlyn Sutherland (Suurbritannia), Grethe Sørensen (Taani) ja Wang & Söderström (Rootsi/Taani).
Peanäituse kõrval on rakenduskunsti triennaalil ka mahukas satelliitprogramm, kuhu kuulub üle paarikümne näituse, installatsiooni ja eri kunstiliike siduva ettevõtmise üle Tallinna.
Näitus "Kumab läbi" Kai kunstikeskuses on avatud 29. maist 15. augustini.
### Response:
Kai kunstikeskuses avatakse suur rakenduskunsti näitus "Kumab läbi" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval sai kinnitust Saksamaa jalgpalli avalik saladus, et Flickist saab koondise uus peatreener. Endisel Müncheni Bayerni peatreeneril tuleb täita suured saapad, mida on Löw kandnud juba 15 aastat. Löw asus Die Mannschafti etteotsa 2006. aastal pärast kaht aastat koondise abitreenerina.
Löwi juhendamisel jõuti 2008. aastal Euroopa meistrivõistluste finaali, saadi 2010. aasta MM-il kolmas koht ning neli aastat hiljem võideti maailmameistritiitel. Samal aastal valiti ta ka FIFA aasta parimaks jalgpallitreeneriks.
Löwi käe all on Saksamaa koondis võitnud 192 mängust 122, mis teeb võiduprotsendiks 63,54. Viigistatud on 38 ning kaotatud 32 kohtumist. Pikaaegsest peatreenerist kauem on Saksamaa rahvusmeeskonda juhendanud vaid Sepp Herberger, kes oli peatreener aastatel 1936-1964, kuid juhendatud mängude arvu poolest on Löw mitmekümne mänguga ees.
Järgmine peatreener Flick pidas mängijakarjääri jooksul 104 mängu Müncheni Bayernis, kuid pidi vigastuste tõttu putsad varakult varna riputama. 2006. aastal liitus ta koos Löwiga Saksamaa koondise treeneritetiimiga ning oli seal kuni 2014. aastani abitreener.
2019. aasta juulis sai temast Bayerni abitreener ning kui Kovac peatreeneri kohalt sama aasta novembris lahkus, võttis positsiooni üle Flick. 2019/20 hooajal võideti nii Bundesliga, DFB-Pokal ehk Saksamaa karikas kui ka Meistrite liiga. Järgnenud hooajal võideti Sevilla vastu ka UEFA Superkarikas ja Bayern pärjati klubide maailmameistriks. Käesoleva aasta 17. aprillil pani Flick ameti maha, teatades et soovib saada järgmiseks Saksamaa peatreeneriks. Tuleb välja, et mõned soovid täituvadki.
"Lepinguni jõudmine käis üllatavalt kiiresti, aga olen väga õnnelik, et mul on võimalus alates sügisest koondise treenerina töötada," ütles Flick Saksamaa jalgpalliliidu kodulehele. "Olen põnevil, sest näen Saksamaa mängijate suurepärast kvaliteeti, eriti noorte mängijate seas. Tänu sellele on järgnevate turniiride, näiteks 2024. aasta koduse EM-i eel põhjust optimismiks." | Ametlik: Löwilt võtab EM-i järel Saksamaa koondise juhtimise üle Flick | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval sai kinnitust Saksamaa jalgpalli avalik saladus, et Flickist saab koondise uus peatreener. Endisel Müncheni Bayerni peatreeneril tuleb täita suured saapad, mida on Löw kandnud juba 15 aastat. Löw asus Die Mannschafti etteotsa 2006. aastal pärast kaht aastat koondise abitreenerina.
Löwi juhendamisel jõuti 2008. aastal Euroopa meistrivõistluste finaali, saadi 2010. aasta MM-il kolmas koht ning neli aastat hiljem võideti maailmameistritiitel. Samal aastal valiti ta ka FIFA aasta parimaks jalgpallitreeneriks.
Löwi käe all on Saksamaa koondis võitnud 192 mängust 122, mis teeb võiduprotsendiks 63,54. Viigistatud on 38 ning kaotatud 32 kohtumist. Pikaaegsest peatreenerist kauem on Saksamaa rahvusmeeskonda juhendanud vaid Sepp Herberger, kes oli peatreener aastatel 1936-1964, kuid juhendatud mängude arvu poolest on Löw mitmekümne mänguga ees.
Järgmine peatreener Flick pidas mängijakarjääri jooksul 104 mängu Müncheni Bayernis, kuid pidi vigastuste tõttu putsad varakult varna riputama. 2006. aastal liitus ta koos Löwiga Saksamaa koondise treeneritetiimiga ning oli seal kuni 2014. aastani abitreener.
2019. aasta juulis sai temast Bayerni abitreener ning kui Kovac peatreeneri kohalt sama aasta novembris lahkus, võttis positsiooni üle Flick. 2019/20 hooajal võideti nii Bundesliga, DFB-Pokal ehk Saksamaa karikas kui ka Meistrite liiga. Järgnenud hooajal võideti Sevilla vastu ka UEFA Superkarikas ja Bayern pärjati klubide maailmameistriks. Käesoleva aasta 17. aprillil pani Flick ameti maha, teatades et soovib saada järgmiseks Saksamaa peatreeneriks. Tuleb välja, et mõned soovid täituvadki.
"Lepinguni jõudmine käis üllatavalt kiiresti, aga olen väga õnnelik, et mul on võimalus alates sügisest koondise treenerina töötada," ütles Flick Saksamaa jalgpalliliidu kodulehele. "Olen põnevil, sest näen Saksamaa mängijate suurepärast kvaliteeti, eriti noorte mängijate seas. Tänu sellele on järgnevate turniiride, näiteks 2024. aasta koduse EM-i eel põhjust optimismiks."
### Response:
Ametlik: Löwilt võtab EM-i järel Saksamaa koondise juhtimise üle Flick |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina soov saada relvastust on põhjendatud ning seda on raske tagasi lükata, ütles äsja Kiievis käinud ning president Volodõmõr Zelenskiga kohtunud Habeck intervjuus lehele Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) ja Saksa ringhäälingule, mida vahendas väljaanne Euractiv.com.
Saksamaa hetkel populaarseima erakonna üks juhte kordas ka oma partei vastuseisu Venemaa gaasi Saksamaale transportiva torujuhtme Nord Stream 2 suhtes.
Habeck jäi siiski vaoshoituks Ukraina soovi suhtes saada NATO liikmeks, märkides, et riik peab varuma kannatust, kuna alliansis ei ole näha selget soovi ta liikmeks võtta. Habeck lisas ka, et alliansi liikmeks saamine eeldab paljude nõuete täitmist Ukraina poolt.
President Zelenski on andnud märku, et sooviks NATO-lt juunis toimuval tippkohtumisel Ukrainale liikmesuse tegevuskava, mille alusel saaks Kiiev alustada alliansiga liitumise protsessi. | Saksa rohelised pooldavad Ukraina varustamist relvadega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina soov saada relvastust on põhjendatud ning seda on raske tagasi lükata, ütles äsja Kiievis käinud ning president Volodõmõr Zelenskiga kohtunud Habeck intervjuus lehele Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) ja Saksa ringhäälingule, mida vahendas väljaanne Euractiv.com.
Saksamaa hetkel populaarseima erakonna üks juhte kordas ka oma partei vastuseisu Venemaa gaasi Saksamaale transportiva torujuhtme Nord Stream 2 suhtes.
Habeck jäi siiski vaoshoituks Ukraina soovi suhtes saada NATO liikmeks, märkides, et riik peab varuma kannatust, kuna alliansis ei ole näha selget soovi ta liikmeks võtta. Habeck lisas ka, et alliansi liikmeks saamine eeldab paljude nõuete täitmist Ukraina poolt.
President Zelenski on andnud märku, et sooviks NATO-lt juunis toimuval tippkohtumisel Ukrainale liikmesuse tegevuskava, mille alusel saaks Kiiev alustada alliansiga liitumise protsessi.
### Response:
Saksa rohelised pooldavad Ukraina varustamist relvadega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etioopia teatas laupäeval, et valis üleriigilise 5G sidevõrgu ehitamiseks Suurbritannia telekommunikatsioonifirma Vodafone'i juhitud konsortsiumi. Konsortsiumi toetab miljardite dollaritega USA välisabi agentuur.
USA agentuur pakub madala intressiga laene. Laenudel on aga tingimused. Raha ei tohi kasutada telekommunikatsiooniseadmete ostmiseks Hiina ettevõtetelt.
Etioopia telekommunikatsioonioksjonil jäi kaotajaks Lõuna-Aafrika Vabariigi ettevõte MTN.
MTN-i peakorter asub Johannesburgis. Tegemist on Aafrika suurima telekommunikatsiooniettevõttega. Firma on pikka aega olnud Huawei ja ZTE klient.
MTN tegi Etioopia oksjonil koostööd Hiina Siiditee fondiga. Fondi rahastavad Hiina valitsuse juhitud pangad.
"USA ja Hiina võitlevad mõjuvõimu pärast Etioopias," ütles investeerimisühingu Fairfax Africa Fund esimees Zemedeneh Negatu.
Viimase kahe aastakümne jooksul on Etioopia sõlminud Pekingiga miljardite dollarite ulatuses laenulepinguid.
Etioopia on samas oluline USA strateegiline liitlane. Riik asub Aafrika Sarvel ja Punase mere lähedal. USA tahab piirkonnas samuti neutraliseerida mitmeid terrorirühmitusi. Piirkonnas on aktiivsed nii al-Qaeda kui ISIS. | USA võitis Hiinat tehnoloogilises konkurentsis Ida-Aafrikas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etioopia teatas laupäeval, et valis üleriigilise 5G sidevõrgu ehitamiseks Suurbritannia telekommunikatsioonifirma Vodafone'i juhitud konsortsiumi. Konsortsiumi toetab miljardite dollaritega USA välisabi agentuur.
USA agentuur pakub madala intressiga laene. Laenudel on aga tingimused. Raha ei tohi kasutada telekommunikatsiooniseadmete ostmiseks Hiina ettevõtetelt.
Etioopia telekommunikatsioonioksjonil jäi kaotajaks Lõuna-Aafrika Vabariigi ettevõte MTN.
MTN-i peakorter asub Johannesburgis. Tegemist on Aafrika suurima telekommunikatsiooniettevõttega. Firma on pikka aega olnud Huawei ja ZTE klient.
MTN tegi Etioopia oksjonil koostööd Hiina Siiditee fondiga. Fondi rahastavad Hiina valitsuse juhitud pangad.
"USA ja Hiina võitlevad mõjuvõimu pärast Etioopias," ütles investeerimisühingu Fairfax Africa Fund esimees Zemedeneh Negatu.
Viimase kahe aastakümne jooksul on Etioopia sõlminud Pekingiga miljardite dollarite ulatuses laenulepinguid.
Etioopia on samas oluline USA strateegiline liitlane. Riik asub Aafrika Sarvel ja Punase mere lähedal. USA tahab piirkonnas samuti neutraliseerida mitmeid terrorirühmitusi. Piirkonnas on aktiivsed nii al-Qaeda kui ISIS.
### Response:
USA võitis Hiinat tehnoloogilises konkurentsis Ida-Aafrikas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnateatri lavastus "Rogožin" on loodud Fjodor Dostojevski kuulsa romaani "Idioot" ainetel. Kui "Idioodis" on Parfjon Semjonovitš Rogožin kõigest kõrvaltegelane, siis Linnateatri lavastuses on ta keskpunkt, kelle ümber ja kellest sõltuvalt tegevus toimub. Laval näeme Rogožini elu, valu, armastust, siseheitlust ning kõike ja kõiki eelnimetatuga seonduvat.
Minu jaoks oli Toom-Kooli 9 mängupaik uus kogemus. Tegu on vanaaegse hapra hoonega, mille esimesel korrusel asuvat ruumi mängupaigana kasutatakse. Hoone mahajäetud, kopitanud hõng sobis lavastusega imehästi kokku ning aitas luua omapärase atmosfääri, mistõttu pole võimalik peale saalist lahkumist nähtut ühelgi teisel laval ette kujutada.
Lavastuse üldpilt oli tugev. Suurt aplausi väärib lavatagune meeskond: oskuslikult oli loodud toorik, mis toetas laval toimuvat igal sammul. Elise Metsanurga dramatiseering oli huvitav ja maitsekas. See avas võimalusi erinevatele tõlgendustele ning tekitas huvi näidenditeksti vastu. Muusikaline kujundus oli intensiivne, kuid sobiv. Kostüümid olid mugandatud, kuid siiski ajastutruud.
Tallinna linnateatri "Rogožin" Autor/allikas: Siim Vahur
Klassikalisele teosele lähenemine läbi kaasaegse mõttemaailma toimis üllatavalt hästi. Lavakujundus koos omapärase lavastajatööga andis uue ja huvitava terviku, mis ei olnud ei klassikaline ega ka modernne teater, vaid oli midagi vahepealset.
Lavastuses kasutatud nööride motiiv oli tõeliselt huvitav leid, mis ühendas tegelaste vaimseid ja füüsilisi suutmatusi. Nööre kasutati sümboliseerimaks eluraskusi, mistõttu tegelane üht või teist asja teha ei saanud: ta oli nööri külge kinni aheldatud. Oli tõeliselt tore näha, et noored teatritegijad võtsid ette suure klassiku teose ja lõpptulemuseks midagi niivõrd nauditavat luua suutsid.
Kui noored lavastajad ja dramaturg näitasid üles küpsust ja valmisolekut, siis kõigi näitlejate kohta sama öelda ei saa. Simo Andre Kadastu Rogožin jäi kahjuks kaugeks ega tekitanud mingeid emotsioone. Terve lavastuse vältel on Kadastu Rogožin hall kuju ega anna publikule põhjust endale ei kaasa elada ega ka kaasa tunda. Seda on kurb tõdeda, sest mänguruumi oli lavastuses küllalt.
Kristiin Räägeli Nastasja jäi mõneti ebaühtlaseks. Oli mitmeid säravaid momente, eriti hetkedel, kui tegelane nõudis ergastatud olekut, samas kui rahulik ja tavapärane dialoog jäi (tõenäoliselt veel vähese lavakogemuse tõttu) ebausutavaks. Häirima hakkasid ebaloomulikud grimassid ja liigne žestikuleerimine. Ometi jäid tema soorituse puhul kummitama pigem positiivsed hetked, mis korvasid need vähesed ebakõlad.
Tallinna linnateatri "Rogožin" Autor/allikas: Siim Vahur
Jan Ehrenbergi Mõškin oli äärmiselt sümpaatne. Ehrenberg mängis Mõškinit ujeda ja elukauge tegelasena, kes suutis säilitada teatava nn nunnufaktori. Seetõttu oli Mõškin terve etenduse vältel äärmiselt positiivne ja meeldiv tegelane, kelle sõnavõttudega lihtsalt pidi nõustuma. Lavastuse teine vaatus nõudis Ehrenbergilt ka tõsisemate situatsioonide läbielamist ning ka nendega sai noor näitleja hästi hakkama.
Mainimata ei saa kuidagi jätta ka Peeter Tammearu, kes sai sel korral teha suisa kolm rolli. Taaskord näitas Tammearu vanakooli klassi ning oma ümberkehastumisvõimet. Näitleja kolm tegelast olid üksteisest täiesti erinevad, kuid ometi pisidetailideni läbimõeldud ja igati usutavad. Linnateater on üha enam Tammearu oma lavastustes kasutama hakanud ja see on täiesti arusaadav: näitleja on suurepärases vormis.
Linnateatri "Rogožin" on hea tõestus sellest, et ka noored võivad tõsiseid asju teha. Ja hästi. Oli tõeliselt tore üle pika aja jälle teatris olla ja loodame, et nüüdsest jäävadki teatrid lahti. | Arvustus. "Rogožin" on omapärane tervik klassikalise ja modernse teatri vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnateatri lavastus "Rogožin" on loodud Fjodor Dostojevski kuulsa romaani "Idioot" ainetel. Kui "Idioodis" on Parfjon Semjonovitš Rogožin kõigest kõrvaltegelane, siis Linnateatri lavastuses on ta keskpunkt, kelle ümber ja kellest sõltuvalt tegevus toimub. Laval näeme Rogožini elu, valu, armastust, siseheitlust ning kõike ja kõiki eelnimetatuga seonduvat.
Minu jaoks oli Toom-Kooli 9 mängupaik uus kogemus. Tegu on vanaaegse hapra hoonega, mille esimesel korrusel asuvat ruumi mängupaigana kasutatakse. Hoone mahajäetud, kopitanud hõng sobis lavastusega imehästi kokku ning aitas luua omapärase atmosfääri, mistõttu pole võimalik peale saalist lahkumist nähtut ühelgi teisel laval ette kujutada.
Lavastuse üldpilt oli tugev. Suurt aplausi väärib lavatagune meeskond: oskuslikult oli loodud toorik, mis toetas laval toimuvat igal sammul. Elise Metsanurga dramatiseering oli huvitav ja maitsekas. See avas võimalusi erinevatele tõlgendustele ning tekitas huvi näidenditeksti vastu. Muusikaline kujundus oli intensiivne, kuid sobiv. Kostüümid olid mugandatud, kuid siiski ajastutruud.
Tallinna linnateatri "Rogožin" Autor/allikas: Siim Vahur
Klassikalisele teosele lähenemine läbi kaasaegse mõttemaailma toimis üllatavalt hästi. Lavakujundus koos omapärase lavastajatööga andis uue ja huvitava terviku, mis ei olnud ei klassikaline ega ka modernne teater, vaid oli midagi vahepealset.
Lavastuses kasutatud nööride motiiv oli tõeliselt huvitav leid, mis ühendas tegelaste vaimseid ja füüsilisi suutmatusi. Nööre kasutati sümboliseerimaks eluraskusi, mistõttu tegelane üht või teist asja teha ei saanud: ta oli nööri külge kinni aheldatud. Oli tõeliselt tore näha, et noored teatritegijad võtsid ette suure klassiku teose ja lõpptulemuseks midagi niivõrd nauditavat luua suutsid.
Kui noored lavastajad ja dramaturg näitasid üles küpsust ja valmisolekut, siis kõigi näitlejate kohta sama öelda ei saa. Simo Andre Kadastu Rogožin jäi kahjuks kaugeks ega tekitanud mingeid emotsioone. Terve lavastuse vältel on Kadastu Rogožin hall kuju ega anna publikule põhjust endale ei kaasa elada ega ka kaasa tunda. Seda on kurb tõdeda, sest mänguruumi oli lavastuses küllalt.
Kristiin Räägeli Nastasja jäi mõneti ebaühtlaseks. Oli mitmeid säravaid momente, eriti hetkedel, kui tegelane nõudis ergastatud olekut, samas kui rahulik ja tavapärane dialoog jäi (tõenäoliselt veel vähese lavakogemuse tõttu) ebausutavaks. Häirima hakkasid ebaloomulikud grimassid ja liigne žestikuleerimine. Ometi jäid tema soorituse puhul kummitama pigem positiivsed hetked, mis korvasid need vähesed ebakõlad.
Tallinna linnateatri "Rogožin" Autor/allikas: Siim Vahur
Jan Ehrenbergi Mõškin oli äärmiselt sümpaatne. Ehrenberg mängis Mõškinit ujeda ja elukauge tegelasena, kes suutis säilitada teatava nn nunnufaktori. Seetõttu oli Mõškin terve etenduse vältel äärmiselt positiivne ja meeldiv tegelane, kelle sõnavõttudega lihtsalt pidi nõustuma. Lavastuse teine vaatus nõudis Ehrenbergilt ka tõsisemate situatsioonide läbielamist ning ka nendega sai noor näitleja hästi hakkama.
Mainimata ei saa kuidagi jätta ka Peeter Tammearu, kes sai sel korral teha suisa kolm rolli. Taaskord näitas Tammearu vanakooli klassi ning oma ümberkehastumisvõimet. Näitleja kolm tegelast olid üksteisest täiesti erinevad, kuid ometi pisidetailideni läbimõeldud ja igati usutavad. Linnateater on üha enam Tammearu oma lavastustes kasutama hakanud ja see on täiesti arusaadav: näitleja on suurepärases vormis.
Linnateatri "Rogožin" on hea tõestus sellest, et ka noored võivad tõsiseid asju teha. Ja hästi. Oli tõeliselt tore üle pika aja jälle teatris olla ja loodame, et nüüdsest jäävadki teatrid lahti.
### Response:
Arvustus. "Rogožin" on omapärane tervik klassikalise ja modernse teatri vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pressikonverentsil selgub, millised küsimused Eesti julgeolekunõukogu lauale ise plaanib tuua ning räägitakse, kuidas päevakajalised teemad julgeolekunõukogu tööd mõjutavad ning kas ja kuidas julgeolekunõukogu saab reageerida.
Eestist saab 1. juunil kuuks ajaks ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja. | Otse kell 15: Liimets ja Jürgenson Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pressikonverentsil selgub, millised küsimused Eesti julgeolekunõukogu lauale ise plaanib tuua ning räägitakse, kuidas päevakajalised teemad julgeolekunõukogu tööd mõjutavad ning kas ja kuidas julgeolekunõukogu saab reageerida.
Eestist saab 1. juunil kuuks ajaks ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja.
### Response:
Otse kell 15: Liimets ja Jürgenson Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CSKA pidi finaali pääsemiseks jagu saama põhiturniiri võitjast Peterburi Zeniidist. Kui poolfinaalseeria esimene mäng võideti 78:73, siis teises jäädi Peterburi meeskonnale 104:107 alla. Ülejäänud kahes kohtumises pani pealinnaklubi oma paremuse siiski maksma ja alistas Zeniidi 96:82 ja 85:71.
Uniksil tuli finaali pääsemiseks alistada Lokomotiv-Kuban ning selle ülesandega saadi suurepäraselt hakkama. Kaasani meeskond võitis esimese kohtumise 98:87, teise 79:69 ning kolmandas ja otsustavaks saanud mängus jäädi peale 74:70. Uniks pääses VTB Ühisliiga finaali esimest korda viie aasta järel. 2015/16 hooajal oli finaalis vastane just CSKA. Toona Uniks kaotas ja tahab sel korral kindlasti revanši võtta.
Enne VTB peale mõtlemist ootab Moskva CSKA-d esmalt ees aga reedene Euroliiga poolfinaalkohtumine Anadolu Efesi vastu. | VTB Ühisliigas selgusid finalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CSKA pidi finaali pääsemiseks jagu saama põhiturniiri võitjast Peterburi Zeniidist. Kui poolfinaalseeria esimene mäng võideti 78:73, siis teises jäädi Peterburi meeskonnale 104:107 alla. Ülejäänud kahes kohtumises pani pealinnaklubi oma paremuse siiski maksma ja alistas Zeniidi 96:82 ja 85:71.
Uniksil tuli finaali pääsemiseks alistada Lokomotiv-Kuban ning selle ülesandega saadi suurepäraselt hakkama. Kaasani meeskond võitis esimese kohtumise 98:87, teise 79:69 ning kolmandas ja otsustavaks saanud mängus jäädi peale 74:70. Uniks pääses VTB Ühisliiga finaali esimest korda viie aasta järel. 2015/16 hooajal oli finaalis vastane just CSKA. Toona Uniks kaotas ja tahab sel korral kindlasti revanši võtta.
Enne VTB peale mõtlemist ootab Moskva CSKA-d esmalt ees aga reedene Euroliiga poolfinaalkohtumine Anadolu Efesi vastu.
### Response:
VTB Ühisliigas selgusid finalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu septembris jõustus kohtuotsus, millega Kruudalt ja tema firmalt AS Rubla mõisteti Vichmanni Best Idea OÜ kasuks 15 miljonit eurot, kirjutas Äripäev.
ERR-ile kinnitas Tartu maakohtu pressiesindaja, et kohus langetab otsuse pankrotiavalduse menetlusse võtmise osas teisipäeva jooksul.
Tallinna ringkonnakohus otsustas mullu, et Kruuda võttis isiklikult ja AS Rubla nimel kirjaliku kokkuleppega kohustuse tasuda kõik võlgnevused Vichmanni äriühingute ees.
AS Rubla, endise nimega Tallinna Piimatööstuse AS ja Tere AS oli alates 2015. aastast likvideerimisel ja on praeguseks pankrotistunud. | Vichmann soovib kohtult Kruuda pankroti väljakuulutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu septembris jõustus kohtuotsus, millega Kruudalt ja tema firmalt AS Rubla mõisteti Vichmanni Best Idea OÜ kasuks 15 miljonit eurot, kirjutas Äripäev.
ERR-ile kinnitas Tartu maakohtu pressiesindaja, et kohus langetab otsuse pankrotiavalduse menetlusse võtmise osas teisipäeva jooksul.
Tallinna ringkonnakohus otsustas mullu, et Kruuda võttis isiklikult ja AS Rubla nimel kirjaliku kokkuleppega kohustuse tasuda kõik võlgnevused Vichmanni äriühingute ees.
AS Rubla, endise nimega Tallinna Piimatööstuse AS ja Tere AS oli alates 2015. aastast likvideerimisel ja on praeguseks pankrotistunud.
### Response:
Vichmann soovib kohtult Kruuda pankroti väljakuulutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Florida Keys'i saarestikus läbiviidava katsega tahetakse kärpida mitmeid haigustekitajaid, näiteks Zika ja dengue viirust, kandva sääseliigi Aedes aegypti populatsiooni. Biotehnoloogiafirma Oxitec valmistatud sääsemunad viidi loodusse aprilli lõpus. Nüüd hakkavad kooruma esimesed vastsed, mis tähendab, et loodusse jõuab tuhandeid geneetiliselt muundatud sääski, vahendab Scientific American.
Täpsemalt lisati isassääskedele geen, mis neile endile mõju ei avalda, aga põhjustab järglaste hulgas emassääskede hukkumise. "Selle eelis on see, et isased saavad emastele järglastele letaalselt mõjuvat geenivarianti muudkui põlvkonniti edasi anda ja selle kaudu pikema aja vältel populatsiooni arvukust alla suruda," kommenteeris Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Richard Tamme.
Varem on kiirituse abil steriliseerituid või geneetiliselt täppismuundatud sääski lahti lastud näiteks Brasiilias ja Hiinas. Sääsed konkureerivad looduslike sääskedega ja vähendavad sel moel nende arvu. Ameerika Ühendriikides toimub suuremamõõtmeline välikatse esmakordselt.
Spetsiaalsete sääskede kogumiseks mõeldud lõksude abil mõõdavad teadlased sääskede arvukuse muutumist ja emaste jaoks surmava geeniga isaste osakaalu. "Kui efekt on liiga väike, siis on võimalus, et tulevikus lastakse loodusesse sääski rohkem," selgitas Tamme. Olulisim oodatud efekt on epidemioloogiline – see tähendab sääskede poolt kantava haiguse sageduse vähenemine katsepiirkonnas.
Tähtis on, et muundatud sääskede mõju oleks kontrollitud ja piirneks ühe kindla piirkonnaga. "Ideaalis tuleks selliseid katseid teha hästi isoleeritud, näiteks veega ümbritsetud piirkondades, kust välja lastud geneetiliselt muundatud sääsed ei pääseks minema ja ka muud tulemust potentsiaalselt mõjutavad faktorid oleksid paremini kontrollitavad," lisas Tamme.
Sääseliike on tuhandeid, kellest kannavad haigusi üksikud. Tamme sõnul ühe liigi eemaldamine märkimisväärset mõju ökosüsteemile ei avalda. "Kuna tegemist on invasiivse liigiga, siis selle võimalik väljasuremine Florida Keys'i saartelt ei muudaks sealset toiduahelat ega muid ökoloogilisi suhteid," kommenteeris Tamme.
Teadlane lisas, et looduslikku tasakaalu silmas pidades võiks ideaalis sääski muundada nii, et nad mitte ei sureks välja, vaid kaotaks võime kanda inimesele ohtlikke haigustekitajaid.
Geneetiline muundamine vs putukamürgid
Geneetiline muundamise eelis putukamürkide ehk insektitsiidide ees on teadlase sõnul see, et need ei kahjusta teisi putukaliike, sealhulgas inimese ja keskkonna jaoks kasulikke liike, näiteks mesilasi. Lisaks on putukamürkide kasutamisel tekkinud olukord, et kahjuritel tekib nende suhtes resistentsus. See tähendab, et tuleb leiutada ja kasutusele võtta aina uusi mürke.
Teisi liike vähem ohustavate putukamürkide puhul on kasutatud näiteks mürgiga kaetud võrke, millel inimverd otsiv sääsk maandub. "Monitooringute järgi on see tehnoloogia Aafrikas ja Aasias säästud miljoneid elusid. Selle lähenemise puhul on aga oht, et sääskede organismi sisenenud mürk läheb nende kaudu toiduringlusse," selgitas Tamme.
Praegu on putukate geneetiline muundamine välitingimustes kontrollimise faasis ehk tegemist ei ole igapäevaselt kasutatava tehnoloogiaga. Tõenäoliselt muutub aga tulevikus nakkushaiguste kontrollimine haigusi kandvate putukate geneetilise muundamise abil aina olulisemaks: "Selge vajadus on. Olemasolevatest tehnoloogiatest ja insektitsiididest haiguskandjate kontrollimiseks ei piisa. On vaja uusi lähenemisi ja sealhulgas geneetilise muundamise põhiseid tehnoloogiaid," arutles Tamme.
Teadlase sõnul on võrreldes tavapärase geneetilise muutmisega, mida kohtab näiteks sordiaretuses, tegemist hästi kontrollitava meetodiga. "Sordiaretuses muudetakse suurt osa genoomist "pimesi". Geneetilise täppismuundamise puhul muudetakse aga tüüpiliselt ühte või kahte geeni väga teadlikult ning me saame kontrollida, et muutus on toimunud just soovitud kohas ja mitte mujal," selgitas Tamme.
Uute metoodikate laiem edukus sõltub jätkuvate teaduslike välikatsete tulemustest. "Teaduses ja rakendusteaduses me ei tea tulevikus toimuvaid võimalikke muutusi. Peab tegema hulgaliselt mõõtmisi ja targalt disainituid kontrollkatseid, et olla kindel, et meetod töötab ja on ohutu," lisas Tamme.
Ohustatud liikide geneetiline tugevdamine?
Üleilmse keskkonnakriisi ajastul tekib küsimus, kas geneetilisest muundamisest võiks mõelda ka võimalusena tugevdada ohustatud liike. "Oma iva selles on ja sellest on üksjagu ka juba räägitud. Mingi vastutus võiks inimesel olla, sest paljude liikide väljasuremises on inimesed ise süüdi, olgu põhjuseks näiteks salaküttimine või elupaikade hävitamine," sõnas Tamme.
Samas möönab teadlane, et tervikuna on tegemist keerulise küsimusega, seda nii eetilises kui ka keskkondlikus plaanis. "Näiteks võime teha väljasuremisohus olevale liigile muutuse, mille abil ta hakkab kiiremini paljunema. Me ei pruugi aga teada, kas keskkonnatingimuste muutudes see tõhusam paljunemisvõime säilib. Samuti võib olla, et geneetilisel muutusel on mingi varjukülg, mida me ei oska ennustada," selgitas vanemlektor.
Tamme lisas, et enamikel geenidel on palju rolle. Kui muudetakse näiteks paljunemist reguleerivat geeni, siis võib see mõjutada ka selle geeni teisi võimalikke funktsioone ja viia soovimatute tagajärgedeni. | Enesehävituslikud mutantsääsed võivad säästa maailma putukamürkidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Florida Keys'i saarestikus läbiviidava katsega tahetakse kärpida mitmeid haigustekitajaid, näiteks Zika ja dengue viirust, kandva sääseliigi Aedes aegypti populatsiooni. Biotehnoloogiafirma Oxitec valmistatud sääsemunad viidi loodusse aprilli lõpus. Nüüd hakkavad kooruma esimesed vastsed, mis tähendab, et loodusse jõuab tuhandeid geneetiliselt muundatud sääski, vahendab Scientific American.
Täpsemalt lisati isassääskedele geen, mis neile endile mõju ei avalda, aga põhjustab järglaste hulgas emassääskede hukkumise. "Selle eelis on see, et isased saavad emastele järglastele letaalselt mõjuvat geenivarianti muudkui põlvkonniti edasi anda ja selle kaudu pikema aja vältel populatsiooni arvukust alla suruda," kommenteeris Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Richard Tamme.
Varem on kiirituse abil steriliseerituid või geneetiliselt täppismuundatud sääski lahti lastud näiteks Brasiilias ja Hiinas. Sääsed konkureerivad looduslike sääskedega ja vähendavad sel moel nende arvu. Ameerika Ühendriikides toimub suuremamõõtmeline välikatse esmakordselt.
Spetsiaalsete sääskede kogumiseks mõeldud lõksude abil mõõdavad teadlased sääskede arvukuse muutumist ja emaste jaoks surmava geeniga isaste osakaalu. "Kui efekt on liiga väike, siis on võimalus, et tulevikus lastakse loodusesse sääski rohkem," selgitas Tamme. Olulisim oodatud efekt on epidemioloogiline – see tähendab sääskede poolt kantava haiguse sageduse vähenemine katsepiirkonnas.
Tähtis on, et muundatud sääskede mõju oleks kontrollitud ja piirneks ühe kindla piirkonnaga. "Ideaalis tuleks selliseid katseid teha hästi isoleeritud, näiteks veega ümbritsetud piirkondades, kust välja lastud geneetiliselt muundatud sääsed ei pääseks minema ja ka muud tulemust potentsiaalselt mõjutavad faktorid oleksid paremini kontrollitavad," lisas Tamme.
Sääseliike on tuhandeid, kellest kannavad haigusi üksikud. Tamme sõnul ühe liigi eemaldamine märkimisväärset mõju ökosüsteemile ei avalda. "Kuna tegemist on invasiivse liigiga, siis selle võimalik väljasuremine Florida Keys'i saartelt ei muudaks sealset toiduahelat ega muid ökoloogilisi suhteid," kommenteeris Tamme.
Teadlane lisas, et looduslikku tasakaalu silmas pidades võiks ideaalis sääski muundada nii, et nad mitte ei sureks välja, vaid kaotaks võime kanda inimesele ohtlikke haigustekitajaid.
Geneetiline muundamine vs putukamürgid
Geneetiline muundamise eelis putukamürkide ehk insektitsiidide ees on teadlase sõnul see, et need ei kahjusta teisi putukaliike, sealhulgas inimese ja keskkonna jaoks kasulikke liike, näiteks mesilasi. Lisaks on putukamürkide kasutamisel tekkinud olukord, et kahjuritel tekib nende suhtes resistentsus. See tähendab, et tuleb leiutada ja kasutusele võtta aina uusi mürke.
Teisi liike vähem ohustavate putukamürkide puhul on kasutatud näiteks mürgiga kaetud võrke, millel inimverd otsiv sääsk maandub. "Monitooringute järgi on see tehnoloogia Aafrikas ja Aasias säästud miljoneid elusid. Selle lähenemise puhul on aga oht, et sääskede organismi sisenenud mürk läheb nende kaudu toiduringlusse," selgitas Tamme.
Praegu on putukate geneetiline muundamine välitingimustes kontrollimise faasis ehk tegemist ei ole igapäevaselt kasutatava tehnoloogiaga. Tõenäoliselt muutub aga tulevikus nakkushaiguste kontrollimine haigusi kandvate putukate geneetilise muundamise abil aina olulisemaks: "Selge vajadus on. Olemasolevatest tehnoloogiatest ja insektitsiididest haiguskandjate kontrollimiseks ei piisa. On vaja uusi lähenemisi ja sealhulgas geneetilise muundamise põhiseid tehnoloogiaid," arutles Tamme.
Teadlase sõnul on võrreldes tavapärase geneetilise muutmisega, mida kohtab näiteks sordiaretuses, tegemist hästi kontrollitava meetodiga. "Sordiaretuses muudetakse suurt osa genoomist "pimesi". Geneetilise täppismuundamise puhul muudetakse aga tüüpiliselt ühte või kahte geeni väga teadlikult ning me saame kontrollida, et muutus on toimunud just soovitud kohas ja mitte mujal," selgitas Tamme.
Uute metoodikate laiem edukus sõltub jätkuvate teaduslike välikatsete tulemustest. "Teaduses ja rakendusteaduses me ei tea tulevikus toimuvaid võimalikke muutusi. Peab tegema hulgaliselt mõõtmisi ja targalt disainituid kontrollkatseid, et olla kindel, et meetod töötab ja on ohutu," lisas Tamme.
Ohustatud liikide geneetiline tugevdamine?
Üleilmse keskkonnakriisi ajastul tekib küsimus, kas geneetilisest muundamisest võiks mõelda ka võimalusena tugevdada ohustatud liike. "Oma iva selles on ja sellest on üksjagu ka juba räägitud. Mingi vastutus võiks inimesel olla, sest paljude liikide väljasuremises on inimesed ise süüdi, olgu põhjuseks näiteks salaküttimine või elupaikade hävitamine," sõnas Tamme.
Samas möönab teadlane, et tervikuna on tegemist keerulise küsimusega, seda nii eetilises kui ka keskkondlikus plaanis. "Näiteks võime teha väljasuremisohus olevale liigile muutuse, mille abil ta hakkab kiiremini paljunema. Me ei pruugi aga teada, kas keskkonnatingimuste muutudes see tõhusam paljunemisvõime säilib. Samuti võib olla, et geneetilisel muutusel on mingi varjukülg, mida me ei oska ennustada," selgitas vanemlektor.
Tamme lisas, et enamikel geenidel on palju rolle. Kui muudetakse näiteks paljunemist reguleerivat geeni, siis võib see mõjutada ka selle geeni teisi võimalikke funktsioone ja viia soovimatute tagajärgedeni.
### Response:
Enesehävituslikud mutantsääsed võivad säästa maailma putukamürkidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaanlasel täitub 40 aastat 21. juulil, kuid veteran on jätkuvalt heas vormis ning meeskonnas kindel põhimees. Endine koondislasest sai 8. märtsil Hispaania kõrgliiga vanim väravalööja, kui ta sahistas 39 aasta, seitsme kuu ja viie päeva vanuselt 3:2 võidumängus Alavesi võrku.
Äsja lõppenud hooajal tegi Joaquin kaasa 30 kohtumises ja aitas Betisi liigas kuuendaks, mis tähendab, et järgmisel hooajal mängitakse ka Euroopa liigas. Joaquin on La Ligas pidanud kokku 579 kohtumist, millega hoiab endise Barcelona väravavahi Andoni Zubizarreta (622 mängu) järel teist kohta.
Hispaania koondise eest tegi Joaquin debüüdi 2002. aastal ning järgmisel hooajal on ta Hispaania kõrgliigas ainus mängija, kes toonasel MM-il mängis. Kokku on tal koondise eest kirjas 52 mängu ja 4 väravat. Viimati esindas Joaquin Hispaaniat 2007. aasta valikmängus Rootsi vastu. | Pea 40-aastane Joaquin sõlmis Hispaania kõrgliigaklubiga uue lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaanlasel täitub 40 aastat 21. juulil, kuid veteran on jätkuvalt heas vormis ning meeskonnas kindel põhimees. Endine koondislasest sai 8. märtsil Hispaania kõrgliiga vanim väravalööja, kui ta sahistas 39 aasta, seitsme kuu ja viie päeva vanuselt 3:2 võidumängus Alavesi võrku.
Äsja lõppenud hooajal tegi Joaquin kaasa 30 kohtumises ja aitas Betisi liigas kuuendaks, mis tähendab, et järgmisel hooajal mängitakse ka Euroopa liigas. Joaquin on La Ligas pidanud kokku 579 kohtumist, millega hoiab endise Barcelona väravavahi Andoni Zubizarreta (622 mängu) järel teist kohta.
Hispaania koondise eest tegi Joaquin debüüdi 2002. aastal ning järgmisel hooajal on ta Hispaania kõrgliigas ainus mängija, kes toonasel MM-il mängis. Kokku on tal koondise eest kirjas 52 mängu ja 4 väravat. Viimati esindas Joaquin Hispaaniat 2007. aasta valikmängus Rootsi vastu.
### Response:
Pea 40-aastane Joaquin sõlmis Hispaania kõrgliigaklubiga uue lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ema veendumuse kohaselt oli Valgevene telekanalites näidatud video, milles Pratasevitš kinnitas, et on terve ning teeb võimudega koostööd, täiesti ebaloomulik," rääkis Leedus aseminister Mantas Adomenas.
Natalja Pratasevitši kinnitusel ei käitu tema poeg tavaolukorras selliselt, tema rääkimise maneer paistis ebaloomulik. Ema hinnangul sunniti tema poega nii käituma, edastas Adomenas. Aseministri sõnul ütles Natalja Pratasevitš talle pärast esmaspäeva õhtul peetud vestlust, et Valgevene režiim püüab tema pojalt [sobilikke] sõnu välja pressida.
Leedu aseministri sõnul on võimalik, et ajakirjanikku oli piinatud, kuna "tal oli täiesti teistsugune hääletoon, ebaloomulik rääkimismaneer, tema seisund ei paistnud normaalne".
Sama rääkis Briti ajalehele The Guaridan ka Pratasevitši isa Dzmitri Pratasevitš, kelle sõnul peab poeg ennast videos üleval väga vaoshoitult ning paistab, et ta närveerib. Samuti tundub, et tema pojal on murtud ninaluu, kuna ninakuju paistab teistsugune ning näol on näha tugevaid puudri jälgi, lisas isa.
Adomenase kinnitusel muretseb ema oma poja tervise pärast, kuna tal on kaasasündinud südamepuudulikkus. Varasemalt on mitmed vangistatud opositsionäärid Valgevene vanglates südameprobleemide tõttu surnud. Pratasevitš ise kinnitas samas videos, et tema südamega on kõik korras.
Samuti olevat Pratasevitši ema rääkinud, et advokaadil ei õnnestunud tema poega Minski uurimisisolaatorist leida, kus ta Valgevene võimude väitel pidi asuma. "Talle öeldi, et Ramani seal ei ole. Seega valetetakse kas advokaadile või avalikkusele," märkis Adomenas.
Pratasevitš ja tema Vene kodanikust sõbranna Sofia Sapega võeti Minski lennuvälja kinni, kui Ryanairi lennuk, millega nad reisisid Ateenast Vilniusesse sunniti valeks osutunud pommiähvarduse ja Valgevene õhujõudude ähvardusega maanduma.
Samal päeval ilmus teade, et Pratasevitš on kriitilises seisu haiglas. Pärast seda avaldas Valgevene televisioon video Pratasevitšiga, milles viimane kinnitab, et temaga on kõik korras ja ta teeb võimudega koostööd.
Valgevene võimud on pärast mullu 9. augustil peetud presidendivalimiste võltsimisi puhkenud meeleavaldusi opositsiooni tegevuse jõhkralt maha surunud. Aleksandr Lukašenko režiim pani võimukriitilise meediakanali Nexta käivitanud Pratasevitši ja Stepan Putilo terroristide nimekirja. Portaal Nexta kuulutati äärmuslikuks ja blokeeriti, Putilo ja Pratasevitš põgenesid riigist, viimane sai Poolas poliitilise varjupaiga. | Valgevenes lennukilt röövitud aktivisti ülestunnistus võidi saada vägivallaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ema veendumuse kohaselt oli Valgevene telekanalites näidatud video, milles Pratasevitš kinnitas, et on terve ning teeb võimudega koostööd, täiesti ebaloomulik," rääkis Leedus aseminister Mantas Adomenas.
Natalja Pratasevitši kinnitusel ei käitu tema poeg tavaolukorras selliselt, tema rääkimise maneer paistis ebaloomulik. Ema hinnangul sunniti tema poega nii käituma, edastas Adomenas. Aseministri sõnul ütles Natalja Pratasevitš talle pärast esmaspäeva õhtul peetud vestlust, et Valgevene režiim püüab tema pojalt [sobilikke] sõnu välja pressida.
Leedu aseministri sõnul on võimalik, et ajakirjanikku oli piinatud, kuna "tal oli täiesti teistsugune hääletoon, ebaloomulik rääkimismaneer, tema seisund ei paistnud normaalne".
Sama rääkis Briti ajalehele The Guaridan ka Pratasevitši isa Dzmitri Pratasevitš, kelle sõnul peab poeg ennast videos üleval väga vaoshoitult ning paistab, et ta närveerib. Samuti tundub, et tema pojal on murtud ninaluu, kuna ninakuju paistab teistsugune ning näol on näha tugevaid puudri jälgi, lisas isa.
Adomenase kinnitusel muretseb ema oma poja tervise pärast, kuna tal on kaasasündinud südamepuudulikkus. Varasemalt on mitmed vangistatud opositsionäärid Valgevene vanglates südameprobleemide tõttu surnud. Pratasevitš ise kinnitas samas videos, et tema südamega on kõik korras.
Samuti olevat Pratasevitši ema rääkinud, et advokaadil ei õnnestunud tema poega Minski uurimisisolaatorist leida, kus ta Valgevene võimude väitel pidi asuma. "Talle öeldi, et Ramani seal ei ole. Seega valetetakse kas advokaadile või avalikkusele," märkis Adomenas.
Pratasevitš ja tema Vene kodanikust sõbranna Sofia Sapega võeti Minski lennuvälja kinni, kui Ryanairi lennuk, millega nad reisisid Ateenast Vilniusesse sunniti valeks osutunud pommiähvarduse ja Valgevene õhujõudude ähvardusega maanduma.
Samal päeval ilmus teade, et Pratasevitš on kriitilises seisu haiglas. Pärast seda avaldas Valgevene televisioon video Pratasevitšiga, milles viimane kinnitab, et temaga on kõik korras ja ta teeb võimudega koostööd.
Valgevene võimud on pärast mullu 9. augustil peetud presidendivalimiste võltsimisi puhkenud meeleavaldusi opositsiooni tegevuse jõhkralt maha surunud. Aleksandr Lukašenko režiim pani võimukriitilise meediakanali Nexta käivitanud Pratasevitši ja Stepan Putilo terroristide nimekirja. Portaal Nexta kuulutati äärmuslikuks ja blokeeriti, Putilo ja Pratasevitš põgenesid riigist, viimane sai Poolas poliitilise varjupaiga.
### Response:
Valgevenes lennukilt röövitud aktivisti ülestunnistus võidi saada vägivallaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arutelu, mis on jätkunud peale maa- ja rannarahva pöördumist, on näidanud, et meie ühiskonnas on juurdunud väga polariseerunud arvamused. See tõestab ühte pöördumise põhiteesi, mille järgi meil ei ole piisavalt häid ja tugevaid uuringuid, mis annaksid selgeid vastuseid praegustele loodushoidu puudutavatele küsimustele.
Enne kui tekitame ühele või teisele valdkonnale pöördumatu kahju, võiks kavandatavate piirangute mõju põhjalikult uurida. Aga mina kasutan võimalust, et jagada taluinimese perspektiivi karjatamise ja loomakasvatuse vajalikkusest.
Alustame põhitõdedest. Kogu maastikuline elurikkus – putukad, linnud, kahepaiksed ja pisiimetajad – on nii Eestis kui ka kogu Euroopas tekkinud juba ca 50 miljonit aastat tagasi nn megaherbivooride toel. Enne inimesi kõndisid ja toitusid meie aladel mammutid, ninasarvikud, ürgveised, hirved ja muud rohusööjad. Suured karjad, mida hoidsid pidevas liikumises kiskjad, on soodustanud mulla laiemat väetamist.
Ühel hetkel tuli mängu inimene, kes hakkas neid loomi küttima, asendas ajapikku suured ürgsed rohusööjad oma kodustatud rohusööjatega: hobused, lambad, kitsed ja veised. Ürgsete ja ka hilisemate rohusööjatega on kaasas käinud kõik kaasnevad liigid: putukad (muuhulgas sõnnikumardikad, kes nüüdseks on haruldaseks muutunud) linnud ja kahepaiksed, kes mängisid olulist rolli ökosüsteemide formeerumisel ja toetavad seda tänaseni.
Mardikad, põldlõokesed, suitsupääsukesed ja kullerkupud sõltuvad suurtest imetajatest, kes aeg-ajalt rohumaa madalaks söövad ja siis edasi liiguvad, jättes maha sõnniku, mis on toiduks taimedele, putukatele ja seeläbi ka lindudele.
"Viimastel aastakümnetel on vähenenud just piimalehmade karjatamine."
Viimase 60 aasta jooksul on Eestis kariloomade karjatamine rohumaadel väga suurel määral vähenenud. Viimastel aastakümnetel on vähenenud just piimalehmade karjatamine.
Üheks vähenemise põhjuseks on põllumajandusettevõtete intensiivistumine, mille põhjuseks on tarbijate ootus odava piima ja piimatoodete järgi, mis on omakorda põhjustanud lautade robotiseerimist ja vähendanud karjatamist. Aga meil siiski veel on piimaveiseid, keda karjatamisperioodil karjatatakse. Samuti on lambad ja lihaveised veel karjamaade põhiasukad.
Tähelepanuväärne on see, et näiteks 1938. aastal oli Eestis 660 000 veist, 650 000 lammast ja 219 000 hobust, kokku umbes 1,5 miljonit karilooma, kes kõik sõltusid karjamaarohust ja sellest tehtavast heinast (siis oli tasakaal niitudel ja rohumaadel olemas). Praegu on kariloomadest alles vaid umbes 260 000 veist (millest lihaveiseid 80 000), 60 000 lammast ja 10 000 hobust. Ehk siis 4,5 korda vähem.
Seega pole ime, et viimase 20 aastaga on järsus languses kõik karjatamisest sõltuvad liigid - põldlõoke, suitsupääsuke, rukkirääk, kiivitaja jne – ja kõik kahepaiksed, kelle arvukus on erinevatel andmetel langenud kuni 60 protsenti (selles osas jällegi vajame lisauuringuid ja mõjude hindamist).
Neil loetletud liikidel lihtsalt pole enam elukeskkonnaks vajalikke komponente: piisavalt putukaid ja madalaks söödud ning liigirikkaid rohumaid, mida ka parima tahtmise juures ei jõua me ise kunstlikult ja jätkusuutlikult luua.
Sellest elurikkuse hävingust ja jätkuvast langusest on maal elanud inimesed rääkinud juba aastaid, kuid uue mõtlemise pealetung, mille järgi on loomad ohustamas meie kliimat ja liha söömine ning piima joomine tekitavad suurimat ohtu inimeste tervisele, on taluniku jutt kui hüüdja hääl kõrbes.
Kokkuvõttes – kui debateerida veganitega – siis jah, Eestis karjatatakse lihaveiseid, lambaid kogu tema elu ehk pea iga lihaveise- ja lambakasvataja võib liha ja looma müüa teadmises, et tema tegevus loob toetab Eesti liigirikkust. Kuid viimasel ajal on tekkinud nõudmised liha söömist ja selle aluseks olevat loomapidamise oluliselt vähendada.
Vahel pärinevad meie ühiskonna teadmised loodushoiust Netflixis nähtud filmist või Youtube'is nähtud videost, mitte mõne lihaveisetalu või lambakasvataja looduslike rohumaade külastamisest.
Ilmselt on see ka põhjus, miks meie maainimeste ja linnainimeste vahelised arutelud on viimasel ajal teravamaks läinud. Sest seal, kus üks soovib toetada Facebookis levivat trendi, näeb teine olukorda sajanditepikkuse ökosüsteemi perspektiivist, mis alati ei soosi uusimaid toitumisalaseid moevoole.
Ma kindlasti ei soovi kellelegi personaalseid toitumisotsuseid ette kirjutada. Kui keegi tahab vältida loomset päritolu toitu ja tarbida vaid taimset toitu, siis selline otsus on täiesti arusaadav ja aktsepteeritav. Aga kui keegi tahab lõpetada Eestis traditsioonilise kariloomade pidamise või seda oluliselt vähendada, siis sellisel nõudmisel on juba palju kaugemale ulatuvad ja lausa ohtlikud tagajärjed. | Kerli Ats: pealesunnitud veganlus kui oht suitsupääsukesele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arutelu, mis on jätkunud peale maa- ja rannarahva pöördumist, on näidanud, et meie ühiskonnas on juurdunud väga polariseerunud arvamused. See tõestab ühte pöördumise põhiteesi, mille järgi meil ei ole piisavalt häid ja tugevaid uuringuid, mis annaksid selgeid vastuseid praegustele loodushoidu puudutavatele küsimustele.
Enne kui tekitame ühele või teisele valdkonnale pöördumatu kahju, võiks kavandatavate piirangute mõju põhjalikult uurida. Aga mina kasutan võimalust, et jagada taluinimese perspektiivi karjatamise ja loomakasvatuse vajalikkusest.
Alustame põhitõdedest. Kogu maastikuline elurikkus – putukad, linnud, kahepaiksed ja pisiimetajad – on nii Eestis kui ka kogu Euroopas tekkinud juba ca 50 miljonit aastat tagasi nn megaherbivooride toel. Enne inimesi kõndisid ja toitusid meie aladel mammutid, ninasarvikud, ürgveised, hirved ja muud rohusööjad. Suured karjad, mida hoidsid pidevas liikumises kiskjad, on soodustanud mulla laiemat väetamist.
Ühel hetkel tuli mängu inimene, kes hakkas neid loomi küttima, asendas ajapikku suured ürgsed rohusööjad oma kodustatud rohusööjatega: hobused, lambad, kitsed ja veised. Ürgsete ja ka hilisemate rohusööjatega on kaasas käinud kõik kaasnevad liigid: putukad (muuhulgas sõnnikumardikad, kes nüüdseks on haruldaseks muutunud) linnud ja kahepaiksed, kes mängisid olulist rolli ökosüsteemide formeerumisel ja toetavad seda tänaseni.
Mardikad, põldlõokesed, suitsupääsukesed ja kullerkupud sõltuvad suurtest imetajatest, kes aeg-ajalt rohumaa madalaks söövad ja siis edasi liiguvad, jättes maha sõnniku, mis on toiduks taimedele, putukatele ja seeläbi ka lindudele.
"Viimastel aastakümnetel on vähenenud just piimalehmade karjatamine."
Viimase 60 aasta jooksul on Eestis kariloomade karjatamine rohumaadel väga suurel määral vähenenud. Viimastel aastakümnetel on vähenenud just piimalehmade karjatamine.
Üheks vähenemise põhjuseks on põllumajandusettevõtete intensiivistumine, mille põhjuseks on tarbijate ootus odava piima ja piimatoodete järgi, mis on omakorda põhjustanud lautade robotiseerimist ja vähendanud karjatamist. Aga meil siiski veel on piimaveiseid, keda karjatamisperioodil karjatatakse. Samuti on lambad ja lihaveised veel karjamaade põhiasukad.
Tähelepanuväärne on see, et näiteks 1938. aastal oli Eestis 660 000 veist, 650 000 lammast ja 219 000 hobust, kokku umbes 1,5 miljonit karilooma, kes kõik sõltusid karjamaarohust ja sellest tehtavast heinast (siis oli tasakaal niitudel ja rohumaadel olemas). Praegu on kariloomadest alles vaid umbes 260 000 veist (millest lihaveiseid 80 000), 60 000 lammast ja 10 000 hobust. Ehk siis 4,5 korda vähem.
Seega pole ime, et viimase 20 aastaga on järsus languses kõik karjatamisest sõltuvad liigid - põldlõoke, suitsupääsuke, rukkirääk, kiivitaja jne – ja kõik kahepaiksed, kelle arvukus on erinevatel andmetel langenud kuni 60 protsenti (selles osas jällegi vajame lisauuringuid ja mõjude hindamist).
Neil loetletud liikidel lihtsalt pole enam elukeskkonnaks vajalikke komponente: piisavalt putukaid ja madalaks söödud ning liigirikkaid rohumaid, mida ka parima tahtmise juures ei jõua me ise kunstlikult ja jätkusuutlikult luua.
Sellest elurikkuse hävingust ja jätkuvast langusest on maal elanud inimesed rääkinud juba aastaid, kuid uue mõtlemise pealetung, mille järgi on loomad ohustamas meie kliimat ja liha söömine ning piima joomine tekitavad suurimat ohtu inimeste tervisele, on taluniku jutt kui hüüdja hääl kõrbes.
Kokkuvõttes – kui debateerida veganitega – siis jah, Eestis karjatatakse lihaveiseid, lambaid kogu tema elu ehk pea iga lihaveise- ja lambakasvataja võib liha ja looma müüa teadmises, et tema tegevus loob toetab Eesti liigirikkust. Kuid viimasel ajal on tekkinud nõudmised liha söömist ja selle aluseks olevat loomapidamise oluliselt vähendada.
Vahel pärinevad meie ühiskonna teadmised loodushoiust Netflixis nähtud filmist või Youtube'is nähtud videost, mitte mõne lihaveisetalu või lambakasvataja looduslike rohumaade külastamisest.
Ilmselt on see ka põhjus, miks meie maainimeste ja linnainimeste vahelised arutelud on viimasel ajal teravamaks läinud. Sest seal, kus üks soovib toetada Facebookis levivat trendi, näeb teine olukorda sajanditepikkuse ökosüsteemi perspektiivist, mis alati ei soosi uusimaid toitumisalaseid moevoole.
Ma kindlasti ei soovi kellelegi personaalseid toitumisotsuseid ette kirjutada. Kui keegi tahab vältida loomset päritolu toitu ja tarbida vaid taimset toitu, siis selline otsus on täiesti arusaadav ja aktsepteeritav. Aga kui keegi tahab lõpetada Eestis traditsioonilise kariloomade pidamise või seda oluliselt vähendada, siis sellisel nõudmisel on juba palju kaugemale ulatuvad ja lausa ohtlikud tagajärjed.
### Response:
Kerli Ats: pealesunnitud veganlus kui oht suitsupääsukesele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on romantilise komöödiaga, kus Lohan kehastab hiljuti kihlunud ja ärahellitatud naist, kes saab suusaõnnetuse tagajärjel amneesia, kirjutab NME.
Pärast õnnetust satub Lohani tegelaskuju jõulude-eelseid päevi veetma ühe nägusa mehe ja tema tütre juures.
Produktsiooni meeskonna ja teiste näitlejate kohta ei ole veel infot avaldatud.
Võtted toimuvad selle aasta novembris.
Lohan tegi viimati kaasa filmis "Among the Shadows", mis linastus kaks aastat tagasi. Vahepealsel ajal on ta tegelenud muusika kirjutamisega. | Lindsay Lohan naaseb näitlemise juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on romantilise komöödiaga, kus Lohan kehastab hiljuti kihlunud ja ärahellitatud naist, kes saab suusaõnnetuse tagajärjel amneesia, kirjutab NME.
Pärast õnnetust satub Lohani tegelaskuju jõulude-eelseid päevi veetma ühe nägusa mehe ja tema tütre juures.
Produktsiooni meeskonna ja teiste näitlejate kohta ei ole veel infot avaldatud.
Võtted toimuvad selle aasta novembris.
Lohan tegi viimati kaasa filmis "Among the Shadows", mis linastus kaks aastat tagasi. Vahepealsel ajal on ta tegelenud muusika kirjutamisega.
### Response:
Lindsay Lohan naaseb näitlemise juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rein Raua kümnenda romaani tegevus toimub põhiosas aastatel 1919-1924 ning koondub kahe pealiini ümber. Üks neist räägib Eesti jõunaisest Lily Ojamaast, kelle tegelaskuju on osaliselt inspireeritud Eesti päritolu sumo-maadleja Anette Buschi elust. Lily on koos tsirkusetrupiga ringreisil mööda Tsaari-Venemaad, kuid revolutsioon paiskab riigi kaosesse ning kodusõja keerises on ta sunnitud põgenema kõigepealt Hiinasse ja hiljem edasi Jaapanisse.
Samal ajal alustab sealt vastassuunas kulgevat teekonda harrastuslingvist Nitta Tsuneo, auväärse samurai-suguvõsa järeltulija ja shinto preestri poeg, kes ametlikult siirdub Venemaale otsima sõjas kaduma läinud venna hauda, aga tegelikult tahab lahendada saladust, mis viib teda veel palju kaugemale.
"Päikesekiri" ilmus kirjastuse Salv sarjas Viljasalv, kus on varem avaldatud ka Aino Perviku teos "Miniatuurid mälupõhjast". | Ilmus Rein Raua ajalooline romaan "Päikesekiri" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rein Raua kümnenda romaani tegevus toimub põhiosas aastatel 1919-1924 ning koondub kahe pealiini ümber. Üks neist räägib Eesti jõunaisest Lily Ojamaast, kelle tegelaskuju on osaliselt inspireeritud Eesti päritolu sumo-maadleja Anette Buschi elust. Lily on koos tsirkusetrupiga ringreisil mööda Tsaari-Venemaad, kuid revolutsioon paiskab riigi kaosesse ning kodusõja keerises on ta sunnitud põgenema kõigepealt Hiinasse ja hiljem edasi Jaapanisse.
Samal ajal alustab sealt vastassuunas kulgevat teekonda harrastuslingvist Nitta Tsuneo, auväärse samurai-suguvõsa järeltulija ja shinto preestri poeg, kes ametlikult siirdub Venemaale otsima sõjas kaduma läinud venna hauda, aga tegelikult tahab lahendada saladust, mis viib teda veel palju kaugemale.
"Päikesekiri" ilmus kirjastuse Salv sarjas Viljasalv, kus on varem avaldatud ka Aino Perviku teos "Miniatuurid mälupõhjast".
### Response:
Ilmus Rein Raua ajalooline romaan "Päikesekiri" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektroonilist Hawk-Eye ehk kotkasilma nimelist süsteemi kasutati USA lahtistel ka eelmisel aastal, välja arvatud Arthur Ashe'i ja Louis Armstrongi staadionil. Kotkasilm tegi toona kahe turniiri jooksul üle 314 000 otsuse.
Seni on tavaline olnud, et otsuse teeb joonekohtunik, kuid mängijatel on võimalus otsus vaidlustada ja olukord vaadatakse kotkasilma kasutades üle. Kuna tehnoloogia on nüüdsest ainus otsustaja, pole võimalik mängijatel enam midagi vaidlustada. | USA lahtistel asendatakse joonekohtunikud kotkasilma tehnoloogiaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektroonilist Hawk-Eye ehk kotkasilma nimelist süsteemi kasutati USA lahtistel ka eelmisel aastal, välja arvatud Arthur Ashe'i ja Louis Armstrongi staadionil. Kotkasilm tegi toona kahe turniiri jooksul üle 314 000 otsuse.
Seni on tavaline olnud, et otsuse teeb joonekohtunik, kuid mängijatel on võimalus otsus vaidlustada ja olukord vaadatakse kotkasilma kasutades üle. Kuna tehnoloogia on nüüdsest ainus otsustaja, pole võimalik mängijatel enam midagi vaidlustada.
### Response:
USA lahtistel asendatakse joonekohtunikud kotkasilma tehnoloogiaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi mitmed Aasia riigid on tööstushiiglased, siis farmaatsiasektor pole seal arenenud, teatas Financial Times.
Jaapanis on vaktsineeritud iga 100 inimese kohta ainult 6,3 inimest. Tais, Vietnamis, Lõuna-Koreas ja Filipiinidel on olukord veel kehvem.
"Aasias puuduvad ülemaailmsed farmaatsiaettevõtted. Aasias pole Pfizerile vastet," ütles Tokyo ülikooli vaktsiiniteaduse professor Ken Ishii.
Ishii sõnul ei seadnud Jaapan vaktsiinide väljatöötamist esikohale.
Jaapan ei ole ainulaadne. Prantsusmaal asub farmaatsiahiid Sanofi. Sanofi ebaõnnestus samuti koroonavaktsiini väljatöötamisel.
Uute vaktsiinide lühikese ajaga väljatöötamiseks on vaja palju raha, tehnoloogiat ja teadlasi.
Ishii sõnul tuleb tippteadus ühendada suurte farmaatsiafirmadega.
"Kui BioNTech oleks Saksamaal olnud üksi, poleks nad vaktsiini suutnud kättesaadavaks teha," ütles Ishii.
Lõuna-Koreal on Jaapaniga sarnased probleemid.
Hiina arendas siiski iseseisvalt välja koroonavaktsiinid. Samuti suudetakse vaktsiine massiliselt toota. Peking tahab farmaatsiatööstuses konkureerida lääneriikidega.
"Me ootame, et Hiinast saab konkurentsivõimeline mängija biotehnoloogia tööstuses," ütles analüüsifirma IHS Markiti vanemteadur Margaret Labban. | Aasias on suur puudus koroonavaktsiinidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi mitmed Aasia riigid on tööstushiiglased, siis farmaatsiasektor pole seal arenenud, teatas Financial Times.
Jaapanis on vaktsineeritud iga 100 inimese kohta ainult 6,3 inimest. Tais, Vietnamis, Lõuna-Koreas ja Filipiinidel on olukord veel kehvem.
"Aasias puuduvad ülemaailmsed farmaatsiaettevõtted. Aasias pole Pfizerile vastet," ütles Tokyo ülikooli vaktsiiniteaduse professor Ken Ishii.
Ishii sõnul ei seadnud Jaapan vaktsiinide väljatöötamist esikohale.
Jaapan ei ole ainulaadne. Prantsusmaal asub farmaatsiahiid Sanofi. Sanofi ebaõnnestus samuti koroonavaktsiini väljatöötamisel.
Uute vaktsiinide lühikese ajaga väljatöötamiseks on vaja palju raha, tehnoloogiat ja teadlasi.
Ishii sõnul tuleb tippteadus ühendada suurte farmaatsiafirmadega.
"Kui BioNTech oleks Saksamaal olnud üksi, poleks nad vaktsiini suutnud kättesaadavaks teha," ütles Ishii.
Lõuna-Koreal on Jaapaniga sarnased probleemid.
Hiina arendas siiski iseseisvalt välja koroonavaktsiinid. Samuti suudetakse vaktsiine massiliselt toota. Peking tahab farmaatsiatööstuses konkureerida lääneriikidega.
"Me ootame, et Hiinast saab konkurentsivõimeline mängija biotehnoloogia tööstuses," ütles analüüsifirma IHS Markiti vanemteadur Margaret Labban.
### Response:
Aasias on suur puudus koroonavaktsiinidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgu pidanuks Kiwanuka kontsert toimuma 2020. aasta juunis, aga koroonaviiruse tõttu lükkus see aasta võrra edasi. Nüüd teatasid aga korraldajad, et kontserdi toimumisaega tuleb taas nihutada ning esinemine toimub alles 2022. aastal. Lisaks Tallinna kontserdile edasi lükatud ka Kiwanuka kontserdid Lätis Siguldas ja Leedus Vilniuses.
Tallinna kontsert toimub albumi "Kiwanuka" esitlustuuri raames, plaadi eest võitis Michael Kiwanuka ka Mercury auhinna. Eestis Michael Kiwanuka varem esinenud pole, 2013. aastal andis ta kontserdi Lätis Positivus festivalil.
Kuula Michael Kiwanuka albumit "Kiwanuka": | Michael Kiwanuka Tallinna kontsert lükkus taas aasta võrra edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgu pidanuks Kiwanuka kontsert toimuma 2020. aasta juunis, aga koroonaviiruse tõttu lükkus see aasta võrra edasi. Nüüd teatasid aga korraldajad, et kontserdi toimumisaega tuleb taas nihutada ning esinemine toimub alles 2022. aastal. Lisaks Tallinna kontserdile edasi lükatud ka Kiwanuka kontserdid Lätis Siguldas ja Leedus Vilniuses.
Tallinna kontsert toimub albumi "Kiwanuka" esitlustuuri raames, plaadi eest võitis Michael Kiwanuka ka Mercury auhinna. Eestis Michael Kiwanuka varem esinenud pole, 2013. aastal andis ta kontserdi Lätis Positivus festivalil.
Kuula Michael Kiwanuka albumit "Kiwanuka":
### Response:
Michael Kiwanuka Tallinna kontsert lükkus taas aasta võrra edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehitatav piirilõik algab Tserebi külas Vanigõjärve lõunakaldal ja lõpeb Võmmorski külas. Tööde teostamisel on juhtiv partner Merko Ehitus Eesti. Ehitustööd valmivad 2025. aasta aprillis.
Teise etapi ehitustööde hankes osales kuus tingimustele vastanud pakkujat, kelle pakkumused olid üsna ligilähedased. Hinnakriteeriumi algusel võitis hanke AS Merko Ehitus Eesti ja AS GRK Infra ühispakkumine, kes ehitavad ka esimest piirilõiku.
Idapiiri esimese lõigu ehitus algas möödunud aasta suvel, kui algas 23,5 kilomeetrise piirilõigu ehitus Eesti-Vene-Läti piiri kokkupuutepunktist kuni Luhamaa piiripunktini. Esimese etapi ehitus peaks valmima kolme aastaga.
Kokku on 135 kilomeetri pikkusel maismaapiiril 11 lõiku. Esimene ehitusetapp hõlmas kolme lõiku, teises etapis rajatakse neljas kuni kuues lõik.
Kagupiiri teise etapi ehitustööde hind on suurusjärgus 18 miljonit eurot nagu ka esimese ehitusetapi puhul, kuigi lõik on pea poole pikem. "Seda peaasjalikult põhjusel, et teises väljaehitatavas piirilõigus on maastik oluliselt lihtsam võimaldades kokku hoida muidu soisele alale rajatavate pontoonteede arvelt," rääkis PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev.
Senine ehitustegevus esimesel piirilõigul käib plaanipäraselt. "Rajatud on pea kõik vajaminevad juurdepääsuteed, umbes 1,5 kilomeetri ulatuses pontoonteid üle soiste alade ning umbes 7,5 kilomeetrit viivitusaeda," kirjeldas Belitšev. | PPA ja Merko sõlmisid kagupiiri teise etapi ehituslepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehitatav piirilõik algab Tserebi külas Vanigõjärve lõunakaldal ja lõpeb Võmmorski külas. Tööde teostamisel on juhtiv partner Merko Ehitus Eesti. Ehitustööd valmivad 2025. aasta aprillis.
Teise etapi ehitustööde hankes osales kuus tingimustele vastanud pakkujat, kelle pakkumused olid üsna ligilähedased. Hinnakriteeriumi algusel võitis hanke AS Merko Ehitus Eesti ja AS GRK Infra ühispakkumine, kes ehitavad ka esimest piirilõiku.
Idapiiri esimese lõigu ehitus algas möödunud aasta suvel, kui algas 23,5 kilomeetrise piirilõigu ehitus Eesti-Vene-Läti piiri kokkupuutepunktist kuni Luhamaa piiripunktini. Esimese etapi ehitus peaks valmima kolme aastaga.
Kokku on 135 kilomeetri pikkusel maismaapiiril 11 lõiku. Esimene ehitusetapp hõlmas kolme lõiku, teises etapis rajatakse neljas kuni kuues lõik.
Kagupiiri teise etapi ehitustööde hind on suurusjärgus 18 miljonit eurot nagu ka esimese ehitusetapi puhul, kuigi lõik on pea poole pikem. "Seda peaasjalikult põhjusel, et teises väljaehitatavas piirilõigus on maastik oluliselt lihtsam võimaldades kokku hoida muidu soisele alale rajatavate pontoonteede arvelt," rääkis PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev.
Senine ehitustegevus esimesel piirilõigul käib plaanipäraselt. "Rajatud on pea kõik vajaminevad juurdepääsuteed, umbes 1,5 kilomeetri ulatuses pontoonteid üle soiste alade ning umbes 7,5 kilomeetrit viivitusaeda," kirjeldas Belitšev.
### Response:
PPA ja Merko sõlmisid kagupiiri teise etapi ehituslepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Roald Dahli loodud legendaarsest karakterist Willy Wonkast on valminud mitmeid filme, neist tuntumad 1971. aasta "Willy Wonka and the Chocolate Factory" Gene Wilderiga ning 2005. aasta "Charlie and the Chocolate Factory" Johnny Deppiga.
Nüüd plaanitakse kinolinale tuua "Wonka", mis jutustab loo šokolaadimeistrist enne, kui ta šokolaadivabriku asutas. Wonkat mängib filmis Timothée Chalamet, kes on kogunud tuntust filmides "Kutsu mind oma nimega" ja "Väikesed naised".
Filmis võib näha ka tantsu- ja laulunumbreid. "Wonka" režissöör on "Paddingtoni" teinud Paul King ning produtsent "Harry Potteri" filmidega töötanud David Heyman.
"Wonka" jõuab eeldatavalt kinodesse 2023. aasta kevadel.
Vaata ka 1971. aasta "Willy Wonka and the Chocolate Factory" ja 2005. aasta "Charlie and the Chocoloate Factory" lühivideoid: | Timothée Chalamet kehastab uues filmis noort Willy Wonkat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Roald Dahli loodud legendaarsest karakterist Willy Wonkast on valminud mitmeid filme, neist tuntumad 1971. aasta "Willy Wonka and the Chocolate Factory" Gene Wilderiga ning 2005. aasta "Charlie and the Chocolate Factory" Johnny Deppiga.
Nüüd plaanitakse kinolinale tuua "Wonka", mis jutustab loo šokolaadimeistrist enne, kui ta šokolaadivabriku asutas. Wonkat mängib filmis Timothée Chalamet, kes on kogunud tuntust filmides "Kutsu mind oma nimega" ja "Väikesed naised".
Filmis võib näha ka tantsu- ja laulunumbreid. "Wonka" režissöör on "Paddingtoni" teinud Paul King ning produtsent "Harry Potteri" filmidega töötanud David Heyman.
"Wonka" jõuab eeldatavalt kinodesse 2023. aasta kevadel.
Vaata ka 1971. aasta "Willy Wonka and the Chocolate Factory" ja 2005. aasta "Charlie and the Chocoloate Factory" lühivideoid:
### Response:
Timothée Chalamet kehastab uues filmis noort Willy Wonkat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtul kell viis lahkuvad Punase Risti ja OSCE vaatlejad rindejoonelt ning jätavad tule alla võitlejad. Silmakirjalikkus võtab võimust ja siit algab meie naiste lugu, mille stardipauk kõlas Kiievis, Maidani väljakul 7 aasta eest. Südamevalu ja vihkamine, armastuse purunemine, valed otsused ja ometi lootus uuele elule, ka surma palge ees. "Naised rindejoonel" on film 2014. aasta kevadel puhkenud sõjast Ida-Ukrainas naiste pilgu läbi.
Režissöör ja operaator Ivar Heinmaa, produtsendid Margit Vremmert, Ivar Heinmaa, Ari Lehikoinen, Marko Lönnqvist, helilooja Timo Steiner. Film on valminud koostöös YLE-ga.
2005. aastal valmis Ivar Heinmaal dokumentaalfilm "Afganistani armid", 2012. aastal "Tšernobõli samuraid". Ta on võitnud auhindu oma operaatoritöö eest. | Kinodesse jõuab Ivar Heinmaa dokfilm "Naised rindejoonel" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtul kell viis lahkuvad Punase Risti ja OSCE vaatlejad rindejoonelt ning jätavad tule alla võitlejad. Silmakirjalikkus võtab võimust ja siit algab meie naiste lugu, mille stardipauk kõlas Kiievis, Maidani väljakul 7 aasta eest. Südamevalu ja vihkamine, armastuse purunemine, valed otsused ja ometi lootus uuele elule, ka surma palge ees. "Naised rindejoonel" on film 2014. aasta kevadel puhkenud sõjast Ida-Ukrainas naiste pilgu läbi.
Režissöör ja operaator Ivar Heinmaa, produtsendid Margit Vremmert, Ivar Heinmaa, Ari Lehikoinen, Marko Lönnqvist, helilooja Timo Steiner. Film on valminud koostöös YLE-ga.
2005. aastal valmis Ivar Heinmaal dokumentaalfilm "Afganistani armid", 2012. aastal "Tšernobõli samuraid". Ta on võitnud auhindu oma operaatoritöö eest.
### Response:
Kinodesse jõuab Ivar Heinmaa dokfilm "Naised rindejoonel" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mai alguses rünnati kambakesi Delhis asuval kergejõustikustaadionil India maadlejat Sagar Ranat. 23-aastast sportlast peksti hokikeppidega. Ohver viidi küll haiglasse, kuid suri saadud vigastustesse.
Kumar püüdis end väidetavalt politsei eest varjata, reisides läbi India, kuid pühapäeval saadi 37-aastane mees kätte ja vahistati. Maadleja soovis kautsjoni vastu vabaneda, kuid seda ei võimaldatud kahtlusel, et ta võib proovida riigist põgeneda. Kumari advokaadi sõnul on sportlane süütu, vahendab AFP uudisteagentuur.
Sushil Kumar on 2010. aasta maailmameister ning olümpiamängudelt saanud kaks medalit. 2008. aastal teenis ta Pekingis pronksi ning neli aastat hiljem Londonis sai India maadleja kaela hõbemedali. | Politsei vahistas mõrvas kahtlustatava kahekordse olümpiamedalisti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mai alguses rünnati kambakesi Delhis asuval kergejõustikustaadionil India maadlejat Sagar Ranat. 23-aastast sportlast peksti hokikeppidega. Ohver viidi küll haiglasse, kuid suri saadud vigastustesse.
Kumar püüdis end väidetavalt politsei eest varjata, reisides läbi India, kuid pühapäeval saadi 37-aastane mees kätte ja vahistati. Maadleja soovis kautsjoni vastu vabaneda, kuid seda ei võimaldatud kahtlusel, et ta võib proovida riigist põgeneda. Kumari advokaadi sõnul on sportlane süütu, vahendab AFP uudisteagentuur.
Sushil Kumar on 2010. aasta maailmameister ning olümpiamängudelt saanud kaks medalit. 2008. aastal teenis ta Pekingis pronksi ning neli aastat hiljem Londonis sai India maadleja kaela hõbemedali.
### Response:
Politsei vahistas mõrvas kahtlustatava kahekordse olümpiamedalisti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu hinnangul ei tohiks praegusel hetkel kaitsevaldkonnas kärpeid teha. Rahvusvaheline olukord on nii kriitiline ja pingeline. Kärped kaitsevaldkonnas annavad vale sõnumi ja nõrgendavad Eesti kaitsevõimet," ütles Terras ERR-ile.
"Ja kui selleks on hädavajadus, siis mina ei näe neid kärpekohti, kuna viimased aastad alates eelmisest kriisist on kaitsevägi fokusseerinud reaalsete võimete tootmisele ja püüdnud vähendada kõiki mitte riigikaitsega seotud kulutusi miinimumini. Sealt ei ole enam võtta," lisas ta.
Terrase sõnul ei ole küsimus enam rahas, vaid tegevteenistuses olevate inimeste kohtade arvus. "Kui seda vähendada, siis ei ole võimalik uusi võimeid luua, sest kõikide uute võimetega käivad kaasas ka tegevteenistuses ametikohad ja need on kogu aeg olnud kaitseministri poolt piiratud numbriga," lausus Terras.
Terras soovitab valitsusel vaadata, kuidas on viimastel aastatel toimunud kaitseplaneerimine ja näha, et kogu mitteoluline on sealt juba aastate jooksul maha kärbitud.
"Minu soovitus on, et võtta hoopis riigikaitselaenu, et mingid Eesti jaoks väga olulised võimed kiirkorras valmis teha. Mina ei ole veendunud, et meil on aega piisavalt, et neid aastakümneid edasi lükata," sõnas Terras.
Terras rõhutas ka, et kaitseinvesteringute keskus on viimastel aastatel palju betooni pealt kokku hoidnud, et investeerida võimete arendamisse.
Kaitseminister Kalle Laanet (RE) märkis, et arutamisele tuleb ka ajateenistuse mahu vähendamine. Laanet ei soovinud veel eelmisel teisipäeval täpsustada, kas ühe võimalusena loobutakse plaanist jõuda ajateenijate arvuga praeguselt 3500-lt 4000-ni.
Võimaliku ajateenistuse mahu vähendamise kohta ütles Terras, et see oleks vale tee.
"Mida rohkem selle vanuseklassi noortest meestest läbivad ajateenistuse, seda õiglasem see on teiste suhtes, ehk nende suhtes, kes on juba läbinud. Protsent peab minema kõrgemaks. See on ka üks eesmärk, miks on kasvatatud ajateenijate hulka. Et oleks võimalikult palju ühes vanuseklassis olevaid noori mehi läbinud ajateenistuse," kommenteeris Terras.
"Meil on võimalik kasutada peaaegu igat Eesti noort inimest, olenemata tema teatud tervislikest puuetest," märkis ta.
Terrase sõnul tuleks ajateenistuse tingimused lõdvemaks lasta. "Tervisenõuded on olnud väga kõrged. Nüüd on neid lihtsamaks tehtud. Mingite teatud haigustega ei pea ju Carl-Gustav (granaadiheitja - toim.) seljas mööda metsa jooksma, saab näiteks arvuti taga istuda või sidet pidada. Nende tingimuste muutmine on juba toimunud ja selle baasil oli soov suurendada ajateenistujate hulka ja sellega suurendada ka Eesti kaitsevõimet," rääkis Terras.
Ta rõhutas taas, et uute võimete loomisel on vaja juurde uusi tegevteenistuses olevaid inimesi ja uusi ajateenijaid.
Kaitseväe orkestri koondamist ei soovinud Terras lähemalt kommenteerida nimetades seda põhiprobleemilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. "Orkester on üks paljudest kärbetest, aga kärpimine praeguses julgeolekukeskkonnas ei ole mõistlik," ütles Terras.
Kaitseväe juhataja Martin Herem teatas kaks nädalat tagasi pressiteate vahendusel, et kulude kokkuhoiu eesmärgil lõpetavad praegusel kujul oma tegevuse kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus. Herem märkis ka, et ta esitab kaitseministrile ettepaneku vähendada kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arvu 200 võrra. Ümberkorraldused on plaanitud toimuma eelkõige referendi-, finants-, personali- ja õigusteenuste tsentraliseerimisel. | Terras soovitab kärpimise asemel võtta riigikaitseks laenu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu hinnangul ei tohiks praegusel hetkel kaitsevaldkonnas kärpeid teha. Rahvusvaheline olukord on nii kriitiline ja pingeline. Kärped kaitsevaldkonnas annavad vale sõnumi ja nõrgendavad Eesti kaitsevõimet," ütles Terras ERR-ile.
"Ja kui selleks on hädavajadus, siis mina ei näe neid kärpekohti, kuna viimased aastad alates eelmisest kriisist on kaitsevägi fokusseerinud reaalsete võimete tootmisele ja püüdnud vähendada kõiki mitte riigikaitsega seotud kulutusi miinimumini. Sealt ei ole enam võtta," lisas ta.
Terrase sõnul ei ole küsimus enam rahas, vaid tegevteenistuses olevate inimeste kohtade arvus. "Kui seda vähendada, siis ei ole võimalik uusi võimeid luua, sest kõikide uute võimetega käivad kaasas ka tegevteenistuses ametikohad ja need on kogu aeg olnud kaitseministri poolt piiratud numbriga," lausus Terras.
Terras soovitab valitsusel vaadata, kuidas on viimastel aastatel toimunud kaitseplaneerimine ja näha, et kogu mitteoluline on sealt juba aastate jooksul maha kärbitud.
"Minu soovitus on, et võtta hoopis riigikaitselaenu, et mingid Eesti jaoks väga olulised võimed kiirkorras valmis teha. Mina ei ole veendunud, et meil on aega piisavalt, et neid aastakümneid edasi lükata," sõnas Terras.
Terras rõhutas ka, et kaitseinvesteringute keskus on viimastel aastatel palju betooni pealt kokku hoidnud, et investeerida võimete arendamisse.
Kaitseminister Kalle Laanet (RE) märkis, et arutamisele tuleb ka ajateenistuse mahu vähendamine. Laanet ei soovinud veel eelmisel teisipäeval täpsustada, kas ühe võimalusena loobutakse plaanist jõuda ajateenijate arvuga praeguselt 3500-lt 4000-ni.
Võimaliku ajateenistuse mahu vähendamise kohta ütles Terras, et see oleks vale tee.
"Mida rohkem selle vanuseklassi noortest meestest läbivad ajateenistuse, seda õiglasem see on teiste suhtes, ehk nende suhtes, kes on juba läbinud. Protsent peab minema kõrgemaks. See on ka üks eesmärk, miks on kasvatatud ajateenijate hulka. Et oleks võimalikult palju ühes vanuseklassis olevaid noori mehi läbinud ajateenistuse," kommenteeris Terras.
"Meil on võimalik kasutada peaaegu igat Eesti noort inimest, olenemata tema teatud tervislikest puuetest," märkis ta.
Terrase sõnul tuleks ajateenistuse tingimused lõdvemaks lasta. "Tervisenõuded on olnud väga kõrged. Nüüd on neid lihtsamaks tehtud. Mingite teatud haigustega ei pea ju Carl-Gustav (granaadiheitja - toim.) seljas mööda metsa jooksma, saab näiteks arvuti taga istuda või sidet pidada. Nende tingimuste muutmine on juba toimunud ja selle baasil oli soov suurendada ajateenistujate hulka ja sellega suurendada ka Eesti kaitsevõimet," rääkis Terras.
Ta rõhutas taas, et uute võimete loomisel on vaja juurde uusi tegevteenistuses olevaid inimesi ja uusi ajateenijaid.
Kaitseväe orkestri koondamist ei soovinud Terras lähemalt kommenteerida nimetades seda põhiprobleemilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. "Orkester on üks paljudest kärbetest, aga kärpimine praeguses julgeolekukeskkonnas ei ole mõistlik," ütles Terras.
Kaitseväe juhataja Martin Herem teatas kaks nädalat tagasi pressiteate vahendusel, et kulude kokkuhoiu eesmärgil lõpetavad praegusel kujul oma tegevuse kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus. Herem märkis ka, et ta esitab kaitseministrile ettepaneku vähendada kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arvu 200 võrra. Ümberkorraldused on plaanitud toimuma eelkõige referendi-, finants-, personali- ja õigusteenuste tsentraliseerimisel.
### Response:
Terras soovitab kärpimise asemel võtta riigikaitseks laenu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõu poolt hääletas 63 ja vastu 58 seadusandjat, seitse jäid erapooletuks. Eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja 65 häält.
Eelnõu algataja oli Vabaduspartei saadik Tomas Vytautas Raskevicius. Raskeviciuse sõnul kaalutakse parlamendi sügisesel istungijärgul taas eelnõu hääletust.
"Meil oli 63 häält, vaid kaks häält jäid puudu," ütles Raskevicius.
Eelnõus oli tsiviilpartnerlus määratletud kahe inimese kooseluna, mis on registreeritud vastavalt õigusaktidega kehtestatud protseduuridele, ning mille eesmärk on luua, arendada ja kaitsta partnerite suhet.
"Leedus on umbes 600 000 vallalist täiskasvanut, kellest paljud ootavad, et poliitikud täidaksid ootused, mis sündisid 20 aasta eest, kui tsiviilkoodeksis kehtestati tsiviilpartnerluse institutsioon," ütles reedel parlamendi spiiker ja üks eelnõu algatajaist Viktorija Cmilyte-Nielsen.
"Minu seisukoht on selge: meil ei ole täielikult toimivat ühiskoda, kui me stigmatiseerime selle eri gruppe ja anname neile erinevad õigused. See on lühinägelik ja kõlbeliselt vastutustundetu," lisas Cmilyte-Nielsen.
Eelnõu vastuvõtmisega saanuks Leedust 21. Euroopa Liidu liikmesriik, kus tsiviilpartnerlus on reguleeritud. | Leedu parlament hääletas maha sooneutraalse partnerluse eelnõu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõu poolt hääletas 63 ja vastu 58 seadusandjat, seitse jäid erapooletuks. Eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja 65 häält.
Eelnõu algataja oli Vabaduspartei saadik Tomas Vytautas Raskevicius. Raskeviciuse sõnul kaalutakse parlamendi sügisesel istungijärgul taas eelnõu hääletust.
"Meil oli 63 häält, vaid kaks häält jäid puudu," ütles Raskevicius.
Eelnõus oli tsiviilpartnerlus määratletud kahe inimese kooseluna, mis on registreeritud vastavalt õigusaktidega kehtestatud protseduuridele, ning mille eesmärk on luua, arendada ja kaitsta partnerite suhet.
"Leedus on umbes 600 000 vallalist täiskasvanut, kellest paljud ootavad, et poliitikud täidaksid ootused, mis sündisid 20 aasta eest, kui tsiviilkoodeksis kehtestati tsiviilpartnerluse institutsioon," ütles reedel parlamendi spiiker ja üks eelnõu algatajaist Viktorija Cmilyte-Nielsen.
"Minu seisukoht on selge: meil ei ole täielikult toimivat ühiskoda, kui me stigmatiseerime selle eri gruppe ja anname neile erinevad õigused. See on lühinägelik ja kõlbeliselt vastutustundetu," lisas Cmilyte-Nielsen.
Eelnõu vastuvõtmisega saanuks Leedust 21. Euroopa Liidu liikmesriik, kus tsiviilpartnerlus on reguleeritud.
### Response:
Leedu parlament hääletas maha sooneutraalse partnerluse eelnõu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedus tehti viimase 24 tunniga ligi 10 000 PCR-testi ning lisaks umbes sama palju antigeeni testi, teatas Leedus statistikaamet.
Ööpäeva jooksul suri kuus koroonahaiget.
Leedu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 420. Viimasel seitsmel päeval tehtud positiivsete testide osakaal on 4 protsenti.
Kokku on Leedus pandeemia algusest alates tuvastatud 271 682 koroonaviirusega nakatumise juhtu. COVID-19 tõttu on surnud 4209 inimest, lisaks on surnud veel 8491 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Lätis suri ööpäevaga 14 koroonahaiget
Läti haiguste ravi ja kontrolli keskuse teatel tehti viimase ööpäevaga 16 463 testi ning nendest osutus positiivseks 435 testi (2,64 protsenti). Viimase 24 tunni jooksul suri 14 koroonahaiget - üks vanuserühmast 50-59, kaks 60-69 ja 90-99-aastaste eagrupist, neli vanuses 70-79 ja viis vanuserühmast 80-89-aastased.
Läti nakatumisenäitaja 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul on 344, sama aja jooksul tehtud koroonatestidest on positiivseid 2,6 protsenti.
Kokku on Lätis pandeemia algusest surnud 2342 koroonahaiget. Aprillis suri 232 inimest, märtsis 281, veebruaris 423, jaanuaris 560 ja detsembris 429 koroonahaiget.
Koroonapandeemia algusest alates on Lätis tuvastatud 131 514 nakatumist. | Leedus tuvastati ööpäevaga 537, Lätis 435 nakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedus tehti viimase 24 tunniga ligi 10 000 PCR-testi ning lisaks umbes sama palju antigeeni testi, teatas Leedus statistikaamet.
Ööpäeva jooksul suri kuus koroonahaiget.
Leedu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 420. Viimasel seitsmel päeval tehtud positiivsete testide osakaal on 4 protsenti.
Kokku on Leedus pandeemia algusest alates tuvastatud 271 682 koroonaviirusega nakatumise juhtu. COVID-19 tõttu on surnud 4209 inimest, lisaks on surnud veel 8491 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Lätis suri ööpäevaga 14 koroonahaiget
Läti haiguste ravi ja kontrolli keskuse teatel tehti viimase ööpäevaga 16 463 testi ning nendest osutus positiivseks 435 testi (2,64 protsenti). Viimase 24 tunni jooksul suri 14 koroonahaiget - üks vanuserühmast 50-59, kaks 60-69 ja 90-99-aastaste eagrupist, neli vanuses 70-79 ja viis vanuserühmast 80-89-aastased.
Läti nakatumisenäitaja 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul on 344, sama aja jooksul tehtud koroonatestidest on positiivseid 2,6 protsenti.
Kokku on Lätis pandeemia algusest surnud 2342 koroonahaiget. Aprillis suri 232 inimest, märtsis 281, veebruaris 423, jaanuaris 560 ja detsembris 429 koroonahaiget.
Koroonapandeemia algusest alates on Lätis tuvastatud 131 514 nakatumist.
### Response:
Leedus tuvastati ööpäevaga 537, Lätis 435 nakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Albumi A-poolel on kuus Lauri Sommeri laulu ja üks tema loetud Liisi Ojamaa luuletus, B-poolel viis Arles Kanguse laulu. Kassette valmis kokku 49 tükki ehk täpselt nii palju, kui vanaks elas Liisi Ojamaa.
Lauri Sommer meenutas, et Liisi Ojamaa luule sai talle tuttavaks 1980. aastatelte lõpu Nooruste ja 1990. aastate alguse Vikerkaarte kaudu. "Tema mustvalgete fotode salapärane, otsekui teisest ajast pärinev kuju mõjutas mu tollast naiseideaali," sõnas ta ja lisas, et nad olid samast põlvkonnast, kuulasid sahisevatelt kassettidelt eesti punki, kogesid sarnaseid ühiskondlikke muutusi ja nägime oma ümbruses mütoloogiat.
"Ta surmale järgnenud kuudel ostsin kõik ta kogud ja lugesin need tasapisi läbi, sain lähemalt tuttavaks temaga, kellega elus juttu ei ajanud," mainis Sommer ja lisas, et ta tutvustasin Ojamaa loomingut paarile tuttavale muusikule. Arles Kangus oli Liisi Ojamaa tunnetusele lähedases linnaluules ja rockmuusikas juba sünnipäraselt sees. "Ta kirjutas selle kasseti teise poole lood mõne nädalaga."
Vanalinna vahel: laule Väikse Hipi sõnadele by Lauri Sommer / Arles Kangus | Lauri Sommer ja Arles Kangus avaldasid Liisi Ojamaa sõnadele tehtud albumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albumi A-poolel on kuus Lauri Sommeri laulu ja üks tema loetud Liisi Ojamaa luuletus, B-poolel viis Arles Kanguse laulu. Kassette valmis kokku 49 tükki ehk täpselt nii palju, kui vanaks elas Liisi Ojamaa.
Lauri Sommer meenutas, et Liisi Ojamaa luule sai talle tuttavaks 1980. aastatelte lõpu Nooruste ja 1990. aastate alguse Vikerkaarte kaudu. "Tema mustvalgete fotode salapärane, otsekui teisest ajast pärinev kuju mõjutas mu tollast naiseideaali," sõnas ta ja lisas, et nad olid samast põlvkonnast, kuulasid sahisevatelt kassettidelt eesti punki, kogesid sarnaseid ühiskondlikke muutusi ja nägime oma ümbruses mütoloogiat.
"Ta surmale järgnenud kuudel ostsin kõik ta kogud ja lugesin need tasapisi läbi, sain lähemalt tuttavaks temaga, kellega elus juttu ei ajanud," mainis Sommer ja lisas, et ta tutvustasin Ojamaa loomingut paarile tuttavale muusikule. Arles Kangus oli Liisi Ojamaa tunnetusele lähedases linnaluules ja rockmuusikas juba sünnipäraselt sees. "Ta kirjutas selle kasseti teise poole lood mõne nädalaga."
Vanalinna vahel: laule Väikse Hipi sõnadele by Lauri Sommer / Arles Kangus
### Response:
Lauri Sommer ja Arles Kangus avaldasid Liisi Ojamaa sõnadele tehtud albumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rõõmustamiseks tõesti põhjust polnud. Valtteri Bottas katkestas teiselt kohalt, sest mehaanikud ei suutnud boksi sõitnud soomlase esimest paremat ratast eemaldada. Seitsmekordne maailmameister Lewis Hamilton lõpetas alles seitsmendana ning lasi üldarvestuses endast mööda Monaco GP võitnud Max Verstappeni.
Allisoni sõnul püütakse ennast nüüd taas kokku võtta ja aru saada, miks ollakse nii aeglased. "Meie aeglus on peamine valupunkt. Peame sellega tegelema ja järgmisel sõidul nullist alustama. Loodetavasti suudame edaspidi selliseid käkke vältida," lausus Allison.
Järgmine etapp sõidetakse 4. juunil Aserbaidžaani pealinna Bakuu tänavatel. | Mercedese tehniline direktor: meie tuju on madalamal kui mao kõht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rõõmustamiseks tõesti põhjust polnud. Valtteri Bottas katkestas teiselt kohalt, sest mehaanikud ei suutnud boksi sõitnud soomlase esimest paremat ratast eemaldada. Seitsmekordne maailmameister Lewis Hamilton lõpetas alles seitsmendana ning lasi üldarvestuses endast mööda Monaco GP võitnud Max Verstappeni.
Allisoni sõnul püütakse ennast nüüd taas kokku võtta ja aru saada, miks ollakse nii aeglased. "Meie aeglus on peamine valupunkt. Peame sellega tegelema ja järgmisel sõidul nullist alustama. Loodetavasti suudame edaspidi selliseid käkke vältida," lausus Allison.
Järgmine etapp sõidetakse 4. juunil Aserbaidžaani pealinna Bakuu tänavatel.
### Response:
Mercedese tehniline direktor: meie tuju on madalamal kui mao kõht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Isiklike sõiduautodega on üks statistiline probleem – nad seisavad 90 protsenti ajast, sageli isegi rohkem," ütles Tallinna Tehnikaülikooli transpordi teaduskeskuse doktorant Kaur Sarv. Ta tõdes, et kuigi eraautod annavad inimestele liikumisvõimalusi ja -vabadust, siis võtavad nad nii parkimisel kui ka sõitmisel ära väga palju linnaruumi.
Sarve sõnul lahendavad üle linna paiknevad ühiskasutuses lühiüüriautod, mida linnaelanikud juhilubade olemasolu korral kasutada saavad, osaliselt probleemi. Seda seetõttu, et üüriautod on suurema osa ajast liikumises ega pea enam omanikku oodates päeval parklas või teeveerel jõude seisma.
Eestis pakuvad sellist sõidukijagamise teenust Citybee ning Bolt. Leedust pärit Citybee alustas üüriautodega Tallinnas ja Tallinna ümbruses juba poolteist aastat tagasi 2019. aasta oktoobrikuus. Citybee Eesti turundusjuhi Egert Kivisaare sõnul on neil praegu juba üle 110 000 kasutaja, peamiselt nooremast põlvkonnast. Bolt tuli oma ühiskasutuses autodega pealinnas välja alles äsja, mai alguses.
"Mida rohkem on autosid, seda enam tundub meile, et peame ehitama rohkem teid. Mingil hetkel aga tundub jälle, et see teeruum on otsa saanud ja peab veelgi rohkem ruumi autodele tegema," ütles Sarv.
Ta lisas, et linnaruum ei ole lõpmatu. Kui sinna autode kasuks aina teid ja parklaid ehitada, siis kaob sealt ruum elamiseks ühel hetkel ära. "Siis liiguvad inimesed aina rohkem linnast välja ja tekib surnud ring, kus inimesed liiguvad kaugemale ning peavad linna saamiseks liikuma autoga," sõnas ta.
Citybee üüriautod ilmusid Tallinna tänavapilti juba poolteist aastat tagasi. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Sarve sõnul tekitavad alternatiivsed liikumisviisid, nagu üüriautod, teistsuguse spiraali, mis vähendab autokoormust ja annab liikumisruumi juurde. Eriti, kui neid sobitada ühistranspordi või laenu(tõuke)ratastega.
Ühest küljest on linnapilt lahedam ning liikuvate autode arvelt on rohkem ruumi parkimiseks. Teisalt jääb rohkem ruumi ka nendele sõidukitele, mis teenindavad ettevõtteid või tegelevad kaubaveoga, ütles Sarv.
"Paljuski ei ole see oluline küsimus vaid eraisikute jaoks, vaid see on ka majandusarengu ja ettevõtluse toimimise küsimus. Kui liikluskoormus läheb liiga suureks, siis hakkab see takistama ka ettevõtluse tegevust, sest teenuste ja kaupade tarneajad suurenevad," lausus Sarv.
Üüriautod on Sarve sõnul eraautodega võrreldes keskkonnasõbralikumad. Nad vähendavad üleüldist vajadust autoostu järele ning seetõttu kulub ka vähem väärtuslikke maavarasid ja väärismetalle. Ühtlasi on üüriautod uuemad ja säästlikumad kui Eesti keskmine 14aastane sõiduk. Citybee turundusjuht Egert Kivisaar ütles näiteks, et kõik Citybee autod on olnud kasutuses maksimaalselt aasta.
Kivisaar tõi ka välja, et isikliku auto omamine on kallis, sest auto peab olema kindlustatud ning seda peab hooldama. "See pole kuigi mõttekas, kui suurema osa ajast seisab auto paigal," ütles ta.
Sõidukijagamisega katsetati juba 20. sajandil
Autojagamisteenusega katsetati Euroopas juba 20. sajandi keskpaigas, kirjutavad Ameerika teadlased teadusajakirjas Journal of World Transport Policy & Practice. Üks varasemaid auto jagamise katsetusi pärineb 1948. aastast Zürichis Šveitsis, kus Sefage ühistu (lühend sõnast Selbstfahrergemeinschaft ehk isejuhtiv kogukond) koondas inimesi, kes ise ei jaksanud endale autot osta. Kuigi luhtunult, katsetati ka mujal mitmesuguste auto jagamise ettevõtmistega, nagu näiteks Procotipi initsiatiiv 1971. aasta Prantsusmaal või Witkar 1973. aastal Amsterdamis.
Kaur Sarv toob välja, et kui perekonnad või kvartalid tahtsidki tollal sõidukeid omavahel jagada, et kõik ei peaks endale eraldi autot ostma, siis oli selle mitu probleemi. Ühelt poolt polnud kuhugile mugavalt autovõtmeid jätta. Teisalt ei osatud tagada, et keegi autot ära ei vii. Samuti oli tollal keeruline pidada arvestust kütusekasutuse üle.
Üks maailma esimesi sõidukijagamise initsiatiive oli Witkar ("valge auto") Hollandis. Pildil Hollandi transpordiminister Irene Vorrink Amsterdamis Witkariga 1974. aastal esimesi sõite tegemas. Autor/allikas: Collectie SPAARNESTAD PHOTO/NA/Anefo/Fotograaf onbekend
Suurema hoo sai autode jagamine sisse 1990. aastatel ning 1999. aastaks oli Lääne-Euroopas juba umbes 200 autojagamisorganisatsiooni, mis tegutsesid 450 linnas ning millest võttis osa ligikaudu 125 000 inimest. Ameerikas hakkas 2000. aastal tuntust koguma Zipcar.
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnaplaneerimise dotsent Andres Sevtšuk ütles, et kuigi autojagamisteenused, nagu Zipcar, tekitasid alguses Ameerikas suurt elevust, vaibus huvi siiski peagi. Suure hoobi andsid autojagamisele uudsed taksolahendused, nagu 2009. aastal asutatud Uber.
Sevtšuk sõnas, et sajandi alguses pärssis autojagamisteenuste edu tõik, et klient pidi auto tagasi viima tagasi samasse kohta, kust ta oli sõiduki üürinud. Viimastel aastatel on tehtud aga samm tehnoloogiliselt edasi. Citybee ja Bolti toimimisloogika, kus auto võib üürida ühest linnaotsast ning jätta teise linnaotsa, tähendab, et autot ei saa enam üürida mitte ainult üheotsasõitudeks, vaid seda saavad inimesed kasutada ka tööl või koolis käimiseks.
Avalikkuse jaoks on autojagamine veel uus nähtus
Riigikogu kantselei juures tegutseva Arenguseire Keskuse tellitud 2021. aasta uuring"Eesti elanike liikuvusprofiilid" sedastab, et Eesti transpordisüsteem on praegu väga autokeskne ning järgmiste kümnendite peamiseks väljakutseks on sõiduautodega seotud keskkonnamõjude hindamine.
"Eestis on viimase 18 aasta jooksul ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga tööle liikujate arv vähenenud 120 000 inimese võrra ning kahekordistunud on registrisse kantud sõiduautode arv," ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.
Eelmise aasta septembris avaldatud uuringu aruandes tõdes vaid üks protsent küsitletutest, et liigub enamasti või aeg-ajalt tööle kooli või muudesse peamistesse sihtkohtadesse rendiautoga.
Ligikaudu pool vastanutest liikus enamasti tööle sõiduautoga, olles kas juht või kaasreisija, kusjuures kõige populaarsem oli see maa-asulates (69 protsenti) ning vähem populaarsem suurtes linnades nagu Tallinn ja Tartu (43 protsenti).
Kõige rohkem mõjutaksid inimesi isikliku või tööauto kasutamisest loobuma kiirem ühistransport, sobiv ühistranspordi liin ja paremad jalgratta- ja kõnniteed. Autorenditeenuste parem kättesaadavus mõjutaks kindlasti kaht protsenti vastanutest ning pigem mõjutaks 11 protsenti vastanutest.
Lahedam linnaruum, kuid taganttõuge autostumisele
Liikluseksperdid tõdevad, et kuigi sõidukijagamine tõotab muuta linnaruumi lahedamaks, võib see samas anda autostumisele ka taganttõuke ning vähendada ühistranspordikasutajate arvu. Seda seetõttu, et auto kasutamine on senisest palju hõlpsam ja odavam. Ühistransport aga ei ole enam sobiv teenus, sest aega kulub autoga võrreldes liiga palju.
Andres Sevtšuk juhib tähelepanu tõsiasjale, et ka siis, kui Ameerikas tulid turule sõidujagamisteenused nagu Uber ja Lyft, oli algselt elevus suur. Loodeti, et võib-olla inimesed hakkavad autoomamise asemel ruumiliselt otstarbekamat taksoteenust kasutama. Üsna pea selgus aga, et tegelikult liigutavad sõidujagamisteenused palju inimesi hoopis ühistranspordist taksode peale.
"Küsitluste järgi vastas umbes 40 protsenti Uberi ja Lyfti klientidest, et kui see teenus poleks olnud võimalik, oleksid nad sõitnud pigem ühistranspordiga," sõnas MIT dotsent. Ta ütles, et sõidujagamisteenuste tõttu läks ka autosõitude arv enne pandeemiat aastatel 2017–2019 kõrgemaks, kui ta kunagi varem oli olnud. "Ka liiklusõnnetuste arvud on üle maailma kasvanud tänu sellele, et tänavatel on rohkem autosid, mis on osaliselt samuti tänu sõidujagamisteenustele," ütles Sevtšuk.
Uber, Lyft ja muud sõidujagamisteenused suurendasid USAs liikluskoormust ja tõid kaasa rohkem ka liiklusõnnetusi. sõnas MIT dotsent Andres Sevtšuk. Autor/allikas: CR/Scanpix
Tallinna Ülikooli inimgeograafia vanemteadur Tauri Tuvikene ütles, et kuigi üüriautod on mõnele inimesele esimene võimalus autot kasutada, näitavad uuringud kokkuvõttes siiski, et autoüürilahendused vähendavad auto kasutamist ja omamist.
Citybee ja Bolti praegustest lahendustest samm edasi on Sevtšuki sõnul teenus, kus ühes autos on mitu inimest. Ta ütles, et linnaliselt on kõige atraktiivsem transpordilahendus ikkagi see, kus võimalikult paljud inimesed kasutavad ühistransporti. Ta lausus, et sel juhul on ruumiline jalajälg on tunduvalt väiksem. Tänu sellele on võimalik luua ka tihedamat ja mitmekülgsemat linnaruumi.
"Kui me korraks peatume ja mõtleme, mis transpordisüsteem võiks olla, et luua kõige parem linnakeskkond, siis selline autojagamisteenus teeb vaid väikese lapsesammu selles suunas," tõdes Sevtšuk. "Suurem samm oleks parandada ühistranspordisüsteeme, et meil on tihedamad graafikud, laiem võrgustik ning kaasaegsed teenused, mille tulemusel on sõit inimestele võimalikult mugav ja kvaliteetne," ütles teadlane.
Dotsent tõi heade näidetena välja Amsterdami, Zürichi, Viini ja Londoni: "Need on linnad, kus ühistranspordiga liikumine on mitte ainult eetilistel põhjustel, vaid ka ratsionaalsetel kaalutlustel kõige parem viis linnas liikumiseks." | Üüriautod kuulutavad lõppu autouputusele ning avardavad linnaruumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Isiklike sõiduautodega on üks statistiline probleem – nad seisavad 90 protsenti ajast, sageli isegi rohkem," ütles Tallinna Tehnikaülikooli transpordi teaduskeskuse doktorant Kaur Sarv. Ta tõdes, et kuigi eraautod annavad inimestele liikumisvõimalusi ja -vabadust, siis võtavad nad nii parkimisel kui ka sõitmisel ära väga palju linnaruumi.
Sarve sõnul lahendavad üle linna paiknevad ühiskasutuses lühiüüriautod, mida linnaelanikud juhilubade olemasolu korral kasutada saavad, osaliselt probleemi. Seda seetõttu, et üüriautod on suurema osa ajast liikumises ega pea enam omanikku oodates päeval parklas või teeveerel jõude seisma.
Eestis pakuvad sellist sõidukijagamise teenust Citybee ning Bolt. Leedust pärit Citybee alustas üüriautodega Tallinnas ja Tallinna ümbruses juba poolteist aastat tagasi 2019. aasta oktoobrikuus. Citybee Eesti turundusjuhi Egert Kivisaare sõnul on neil praegu juba üle 110 000 kasutaja, peamiselt nooremast põlvkonnast. Bolt tuli oma ühiskasutuses autodega pealinnas välja alles äsja, mai alguses.
"Mida rohkem on autosid, seda enam tundub meile, et peame ehitama rohkem teid. Mingil hetkel aga tundub jälle, et see teeruum on otsa saanud ja peab veelgi rohkem ruumi autodele tegema," ütles Sarv.
Ta lisas, et linnaruum ei ole lõpmatu. Kui sinna autode kasuks aina teid ja parklaid ehitada, siis kaob sealt ruum elamiseks ühel hetkel ära. "Siis liiguvad inimesed aina rohkem linnast välja ja tekib surnud ring, kus inimesed liiguvad kaugemale ning peavad linna saamiseks liikuma autoga," sõnas ta.
Citybee üüriautod ilmusid Tallinna tänavapilti juba poolteist aastat tagasi. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Sarve sõnul tekitavad alternatiivsed liikumisviisid, nagu üüriautod, teistsuguse spiraali, mis vähendab autokoormust ja annab liikumisruumi juurde. Eriti, kui neid sobitada ühistranspordi või laenu(tõuke)ratastega.
Ühest küljest on linnapilt lahedam ning liikuvate autode arvelt on rohkem ruumi parkimiseks. Teisalt jääb rohkem ruumi ka nendele sõidukitele, mis teenindavad ettevõtteid või tegelevad kaubaveoga, ütles Sarv.
"Paljuski ei ole see oluline küsimus vaid eraisikute jaoks, vaid see on ka majandusarengu ja ettevõtluse toimimise küsimus. Kui liikluskoormus läheb liiga suureks, siis hakkab see takistama ka ettevõtluse tegevust, sest teenuste ja kaupade tarneajad suurenevad," lausus Sarv.
Üüriautod on Sarve sõnul eraautodega võrreldes keskkonnasõbralikumad. Nad vähendavad üleüldist vajadust autoostu järele ning seetõttu kulub ka vähem väärtuslikke maavarasid ja väärismetalle. Ühtlasi on üüriautod uuemad ja säästlikumad kui Eesti keskmine 14aastane sõiduk. Citybee turundusjuht Egert Kivisaar ütles näiteks, et kõik Citybee autod on olnud kasutuses maksimaalselt aasta.
Kivisaar tõi ka välja, et isikliku auto omamine on kallis, sest auto peab olema kindlustatud ning seda peab hooldama. "See pole kuigi mõttekas, kui suurema osa ajast seisab auto paigal," ütles ta.
Sõidukijagamisega katsetati juba 20. sajandil
Autojagamisteenusega katsetati Euroopas juba 20. sajandi keskpaigas, kirjutavad Ameerika teadlased teadusajakirjas Journal of World Transport Policy & Practice. Üks varasemaid auto jagamise katsetusi pärineb 1948. aastast Zürichis Šveitsis, kus Sefage ühistu (lühend sõnast Selbstfahrergemeinschaft ehk isejuhtiv kogukond) koondas inimesi, kes ise ei jaksanud endale autot osta. Kuigi luhtunult, katsetati ka mujal mitmesuguste auto jagamise ettevõtmistega, nagu näiteks Procotipi initsiatiiv 1971. aasta Prantsusmaal või Witkar 1973. aastal Amsterdamis.
Kaur Sarv toob välja, et kui perekonnad või kvartalid tahtsidki tollal sõidukeid omavahel jagada, et kõik ei peaks endale eraldi autot ostma, siis oli selle mitu probleemi. Ühelt poolt polnud kuhugile mugavalt autovõtmeid jätta. Teisalt ei osatud tagada, et keegi autot ära ei vii. Samuti oli tollal keeruline pidada arvestust kütusekasutuse üle.
Üks maailma esimesi sõidukijagamise initsiatiive oli Witkar ("valge auto") Hollandis. Pildil Hollandi transpordiminister Irene Vorrink Amsterdamis Witkariga 1974. aastal esimesi sõite tegemas. Autor/allikas: Collectie SPAARNESTAD PHOTO/NA/Anefo/Fotograaf onbekend
Suurema hoo sai autode jagamine sisse 1990. aastatel ning 1999. aastaks oli Lääne-Euroopas juba umbes 200 autojagamisorganisatsiooni, mis tegutsesid 450 linnas ning millest võttis osa ligikaudu 125 000 inimest. Ameerikas hakkas 2000. aastal tuntust koguma Zipcar.
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnaplaneerimise dotsent Andres Sevtšuk ütles, et kuigi autojagamisteenused, nagu Zipcar, tekitasid alguses Ameerikas suurt elevust, vaibus huvi siiski peagi. Suure hoobi andsid autojagamisele uudsed taksolahendused, nagu 2009. aastal asutatud Uber.
Sevtšuk sõnas, et sajandi alguses pärssis autojagamisteenuste edu tõik, et klient pidi auto tagasi viima tagasi samasse kohta, kust ta oli sõiduki üürinud. Viimastel aastatel on tehtud aga samm tehnoloogiliselt edasi. Citybee ja Bolti toimimisloogika, kus auto võib üürida ühest linnaotsast ning jätta teise linnaotsa, tähendab, et autot ei saa enam üürida mitte ainult üheotsasõitudeks, vaid seda saavad inimesed kasutada ka tööl või koolis käimiseks.
Avalikkuse jaoks on autojagamine veel uus nähtus
Riigikogu kantselei juures tegutseva Arenguseire Keskuse tellitud 2021. aasta uuring"Eesti elanike liikuvusprofiilid" sedastab, et Eesti transpordisüsteem on praegu väga autokeskne ning järgmiste kümnendite peamiseks väljakutseks on sõiduautodega seotud keskkonnamõjude hindamine.
"Eestis on viimase 18 aasta jooksul ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga tööle liikujate arv vähenenud 120 000 inimese võrra ning kahekordistunud on registrisse kantud sõiduautode arv," ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.
Eelmise aasta septembris avaldatud uuringu aruandes tõdes vaid üks protsent küsitletutest, et liigub enamasti või aeg-ajalt tööle kooli või muudesse peamistesse sihtkohtadesse rendiautoga.
Ligikaudu pool vastanutest liikus enamasti tööle sõiduautoga, olles kas juht või kaasreisija, kusjuures kõige populaarsem oli see maa-asulates (69 protsenti) ning vähem populaarsem suurtes linnades nagu Tallinn ja Tartu (43 protsenti).
Kõige rohkem mõjutaksid inimesi isikliku või tööauto kasutamisest loobuma kiirem ühistransport, sobiv ühistranspordi liin ja paremad jalgratta- ja kõnniteed. Autorenditeenuste parem kättesaadavus mõjutaks kindlasti kaht protsenti vastanutest ning pigem mõjutaks 11 protsenti vastanutest.
Lahedam linnaruum, kuid taganttõuge autostumisele
Liikluseksperdid tõdevad, et kuigi sõidukijagamine tõotab muuta linnaruumi lahedamaks, võib see samas anda autostumisele ka taganttõuke ning vähendada ühistranspordikasutajate arvu. Seda seetõttu, et auto kasutamine on senisest palju hõlpsam ja odavam. Ühistransport aga ei ole enam sobiv teenus, sest aega kulub autoga võrreldes liiga palju.
Andres Sevtšuk juhib tähelepanu tõsiasjale, et ka siis, kui Ameerikas tulid turule sõidujagamisteenused nagu Uber ja Lyft, oli algselt elevus suur. Loodeti, et võib-olla inimesed hakkavad autoomamise asemel ruumiliselt otstarbekamat taksoteenust kasutama. Üsna pea selgus aga, et tegelikult liigutavad sõidujagamisteenused palju inimesi hoopis ühistranspordist taksode peale.
"Küsitluste järgi vastas umbes 40 protsenti Uberi ja Lyfti klientidest, et kui see teenus poleks olnud võimalik, oleksid nad sõitnud pigem ühistranspordiga," sõnas MIT dotsent. Ta ütles, et sõidujagamisteenuste tõttu läks ka autosõitude arv enne pandeemiat aastatel 2017–2019 kõrgemaks, kui ta kunagi varem oli olnud. "Ka liiklusõnnetuste arvud on üle maailma kasvanud tänu sellele, et tänavatel on rohkem autosid, mis on osaliselt samuti tänu sõidujagamisteenustele," ütles Sevtšuk.
Uber, Lyft ja muud sõidujagamisteenused suurendasid USAs liikluskoormust ja tõid kaasa rohkem ka liiklusõnnetusi. sõnas MIT dotsent Andres Sevtšuk. Autor/allikas: CR/Scanpix
Tallinna Ülikooli inimgeograafia vanemteadur Tauri Tuvikene ütles, et kuigi üüriautod on mõnele inimesele esimene võimalus autot kasutada, näitavad uuringud kokkuvõttes siiski, et autoüürilahendused vähendavad auto kasutamist ja omamist.
Citybee ja Bolti praegustest lahendustest samm edasi on Sevtšuki sõnul teenus, kus ühes autos on mitu inimest. Ta ütles, et linnaliselt on kõige atraktiivsem transpordilahendus ikkagi see, kus võimalikult paljud inimesed kasutavad ühistransporti. Ta lausus, et sel juhul on ruumiline jalajälg on tunduvalt väiksem. Tänu sellele on võimalik luua ka tihedamat ja mitmekülgsemat linnaruumi.
"Kui me korraks peatume ja mõtleme, mis transpordisüsteem võiks olla, et luua kõige parem linnakeskkond, siis selline autojagamisteenus teeb vaid väikese lapsesammu selles suunas," tõdes Sevtšuk. "Suurem samm oleks parandada ühistranspordisüsteeme, et meil on tihedamad graafikud, laiem võrgustik ning kaasaegsed teenused, mille tulemusel on sõit inimestele võimalikult mugav ja kvaliteetne," ütles teadlane.
Dotsent tõi heade näidetena välja Amsterdami, Zürichi, Viini ja Londoni: "Need on linnad, kus ühistranspordiga liikumine on mitte ainult eetilistel põhjustel, vaid ka ratsionaalsetel kaalutlustel kõige parem viis linnas liikumiseks."
### Response:
Üüriautod kuulutavad lõppu autouputusele ning avardavad linnaruumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali looja Villu Veski sõnul on Juu Jääb kõikidest raskustest ja keerukatest olukordadest hoolimata alati kastanid tulest välja toonud. "Ääremaal nagu Muhu saar on ühe festivali korraldamine juba eos paras väljakutse, kuid kõige kiuste tähistame tänavu 25. sünnipäeva ja seda veel ka väga ägeda programmiga," sõnas ta.
Juu Jääbi peaesinejaks on tänavu USA kvartett FORQ, mille loojate ja pillimeeste hulka kuuluvad nii Grammyde kui teiste muusikaauhindadega pärjatud bändi Snarky Puppy liikmed. Lisaks neile saab Muhu Muusikatalu pealaval näha ja kuulda Briti funk-jazzi kollektiivi Incognito üht esisolisti Vanessa Haynesi koos oma ansambliga.
Eesti artistidest astuvad Juu Jääbil üles produtsent Sander Mölder, jazzvokalist Ivi Rausi, laulja-laulukirjutaja Maris Pihlap ning muusik Mari Jürjens. Festivali avaõhtu lõpetab bassimängija Janno Trumpi juhitud kollektiiv JT Conception. Saksofonist Raivo Tafenau esineb festivalil trios koos poja Ramuel Tafenau ja kitarrist Ain Aganaga. Tõnu Naissoo toob Juu Jääbile aga oma Hammond Trio.
Lisaks Muhu Muusikatalule toimuvad Juu Jääbi kontserdid ka Kuressaare Arensburgi hotelli terrassil, Pädaste mõisas, Muhu Katariina kirikus ning sel aastal ka Kuressaare Laurentiuse kirikus ja Tallinna jazzklubis Philly Joe's. | Muusikafestival Juu Jääb tähistab tänavu 25. sünnipäeva, kohal on ka välisesinejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali looja Villu Veski sõnul on Juu Jääb kõikidest raskustest ja keerukatest olukordadest hoolimata alati kastanid tulest välja toonud. "Ääremaal nagu Muhu saar on ühe festivali korraldamine juba eos paras väljakutse, kuid kõige kiuste tähistame tänavu 25. sünnipäeva ja seda veel ka väga ägeda programmiga," sõnas ta.
Juu Jääbi peaesinejaks on tänavu USA kvartett FORQ, mille loojate ja pillimeeste hulka kuuluvad nii Grammyde kui teiste muusikaauhindadega pärjatud bändi Snarky Puppy liikmed. Lisaks neile saab Muhu Muusikatalu pealaval näha ja kuulda Briti funk-jazzi kollektiivi Incognito üht esisolisti Vanessa Haynesi koos oma ansambliga.
Eesti artistidest astuvad Juu Jääbil üles produtsent Sander Mölder, jazzvokalist Ivi Rausi, laulja-laulukirjutaja Maris Pihlap ning muusik Mari Jürjens. Festivali avaõhtu lõpetab bassimängija Janno Trumpi juhitud kollektiiv JT Conception. Saksofonist Raivo Tafenau esineb festivalil trios koos poja Ramuel Tafenau ja kitarrist Ain Aganaga. Tõnu Naissoo toob Juu Jääbile aga oma Hammond Trio.
Lisaks Muhu Muusikatalule toimuvad Juu Jääbi kontserdid ka Kuressaare Arensburgi hotelli terrassil, Pädaste mõisas, Muhu Katariina kirikus ning sel aastal ka Kuressaare Laurentiuse kirikus ja Tallinna jazzklubis Philly Joe's.
### Response:
Muusikafestival Juu Jääb tähistab tänavu 25. sünnipäeva, kohal on ka välisesinejad |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.