instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Prokuratuur teeb ettepaneku, et põhiseaduse tutvustamiseks võiks läbi viia loenguid või arutelusid, kus erinevate organisatsioonide esindajad käsitlevad põhiseadust enda tegevusvaldkonnast lähtudes. Prokuröride seast tuli ka ettepanekuid, et laiema publikuni jõudmiseks võiks paluda mõnel Eesti autoril luua põhiseaduse kohta näidend või luuletus või leida võimalus vaadatuimatesse telesarjadesse põhiseaduses sätestatut põimida. Noorema põlvkonnani jõuab ehk edukamalt koomiksi, mõminaräppari loo või youtuber 'i kajastuste kaudu," kirjutas peaprokurör Perling justiitsminister Raivo Aegile saadetud kirjas.
Lisaks soovitab Perling põhiseadust tutvustada seinakalendril ja teistel klassikalistel kandjatel. Peaprokurör lubab ka prokuratuuri aastaraamatus siduda vähemalt ühe artikli põhiseadusega ning aidata XXXVI Eesti õigusteadlaste päevi korraldada.
Perling selgitab, et hea on fookusse võtta põhiseadusele selle 100. aastapäeval suurema tähelepanu pööramine, püüd nooremat põlvkonda kõnetada ning kõigile meelde tuletada, et ühe põhiseadusliku õigusega kaasneb teise kohustus ja vastupidi.
"Prokuratuur on sageli seotud põhiseaduslike riivetega ja me toetame tegevusi, millega kasvab inimeste õigusteadvus selles vallas, millal siis ikkagi võib põhiõigusi riivata ja kuidas ning miks seda riigi õiguskaitseasutused teevad ikka proportsionaalselt ja teiste inimeste kaitseks," märkis Perling.
Justiitsministeerium soovib tähistada 2020. aastat põhiseaduse aastana ning tutvustada ühiskonnale tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Justiitsministeerium saatis riigiasutustele, haridusasutustele, vabaühendustele ning teistele organisatsioonidele üleskutse kaasa mõelda ja pakkuda ideid, milliste tegevustega oleks võimalik väärikalt tähistada põhiseaduse 100. aastapäeva. | Peaprokurör soovitab põhiseadust tutvustada näidendi, koomiksi või mõminaräpiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Prokuratuur teeb ettepaneku, et põhiseaduse tutvustamiseks võiks läbi viia loenguid või arutelusid, kus erinevate organisatsioonide esindajad käsitlevad põhiseadust enda tegevusvaldkonnast lähtudes. Prokuröride seast tuli ka ettepanekuid, et laiema publikuni jõudmiseks võiks paluda mõnel Eesti autoril luua põhiseaduse kohta näidend või luuletus või leida võimalus vaadatuimatesse telesarjadesse põhiseaduses sätestatut põimida. Noorema põlvkonnani jõuab ehk edukamalt koomiksi, mõminaräppari loo või youtuber 'i kajastuste kaudu," kirjutas peaprokurör Perling justiitsminister Raivo Aegile saadetud kirjas.
Lisaks soovitab Perling põhiseadust tutvustada seinakalendril ja teistel klassikalistel kandjatel. Peaprokurör lubab ka prokuratuuri aastaraamatus siduda vähemalt ühe artikli põhiseadusega ning aidata XXXVI Eesti õigusteadlaste päevi korraldada.
Perling selgitab, et hea on fookusse võtta põhiseadusele selle 100. aastapäeval suurema tähelepanu pööramine, püüd nooremat põlvkonda kõnetada ning kõigile meelde tuletada, et ühe põhiseadusliku õigusega kaasneb teise kohustus ja vastupidi.
"Prokuratuur on sageli seotud põhiseaduslike riivetega ja me toetame tegevusi, millega kasvab inimeste õigusteadvus selles vallas, millal siis ikkagi võib põhiõigusi riivata ja kuidas ning miks seda riigi õiguskaitseasutused teevad ikka proportsionaalselt ja teiste inimeste kaitseks," märkis Perling.
Justiitsministeerium soovib tähistada 2020. aastat põhiseaduse aastana ning tutvustada ühiskonnale tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt inimeste põhiõigusi. Justiitsministeerium saatis riigiasutustele, haridusasutustele, vabaühendustele ning teistele organisatsioonidele üleskutse kaasa mõelda ja pakkuda ideid, milliste tegevustega oleks võimalik väärikalt tähistada põhiseaduse 100. aastapäeva.
### Response:
Peaprokurör soovitab põhiseadust tutvustada näidendi, koomiksi või mõminaräpiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ma ei tea, kas see oli Tõnis Saarts ise, kes oma algselt Sirbis ilmunud tekstile pani pealkirja "Eesti mäss Euroopa vastu", aga see pealkiri oli igatahes provokatiivne ja veelgi enam - sisu arvestades tabav. Nii pälviski Saartsi artikkel ühe poliitteksti kohta erakordselt palju tähelepanu.
Ent samavõrra kui Saartsi artikli pealkiri ja sisu on tähelepanu püüdvad, on need ka eksitavad. Sama eksitavad, kui minu selle teksti pealkiri. Aga mina kruttisin oma artikli pealkirja meelega ühele poole - tegin teadlikult seda, mida ma tavaliselt ei tee -, aga ma pole kindel, kas Saarts ja teised vasakliberaalid oma kallutatust teadvustavad.
Globalism ei saa kunagi olla rahvuslik
Saarts järgib taas Ida-Euroopa vasakliberaalide peamist narratiivi, mille kohaselt "läänelikuks saab vaid siis, kui ollakse salliv, ilmalik, multikultuurne, soolist võrdõiguslikkust edendav, samasooliste abielusid seadustav jne." Antiliberaalsus ja püüd taastada eneseksolemise uhkus on aga selle lähenemise kohaselt idaeuroopalik.
Idaeurooplased olevatki nüüd "Lääne liberaalsele mudelile selga pööramas". Ka Eesti rahvuslased leiavad Saartsi väitel, et läänelik arengumudel on end ammendamas ja Eesti peaks valima Ungari ja Poola tee.
"Meie oleme siin Eestis säilitanud selle õige ja traditsiooniline euroopluse, mis mujal on kadumas ning peaksime sel alusel üles ehitama tõelise Eesti rahvusriigi ja meile sobiva demokraatiamudeli", usub Saarts Eesti rahvuslasi mõtlevat.
BBC analüütikute poolt mõni kuu tagasi koostatud lihtne, kuigi pisut vananenud andmetega skeem-kaart Euroopa paremrahvuslaste poolehoiust riigiti viimaste valimiste alusel demonstreerib, kuivõrd ekslik see narratiiv tegelikult on. Selle Ida-Euroopas mitmel kujul juurutatud müüdi alusel on püütud rahvuslust näidata millenagi, mis on viimastel aastatel omane mahajäänud Ida-Euroopale ja eristab Ida-Euroopat nn progressiivsest Läänest.
Reaalsuses, nagu kaardilt näha, ei ole niisiis tegemist mingi Ida-Euroopa rahvuslaste mässuga Lääne-Euroopa liberaalide vastu, vaid üleeuroopalise rahvusluse tõusuga. Rahvuslikud poliitilised jõud omavad sarnast poolehoidu kogu Euroopas, nii idas kui ka läänes.
Seejuures on rahvuslusel kõige suurem poolehoid Šveitsis - riigis, kus rahva enamuse tahe on sajandite vältel kõige otsesemalt kanaliseerunud riigi juhtimisse. Eesti rahvuslaste poolehoiu määr meie ühiskonnas on aga väga sarnane just Põhja-Euroopaga - Soome, Rootsi ja Taaniga.
Meenutagem siinkohal veel ka asjaolu, et need jooned, mida Saarts ja teised temasugused omistavad ainuomaselt läänelikule liberalismile - ilmalikkus, multikultuursus, karikatuurini ulatuv soolise võrdõiguslikkuse taotlus, seksuaalsete kooselumudelite mitmekesisus -, ei ole tegelikult mingi Lääne progressi kroon, kuhu ollakse pika arengu tagajärjel vältimatult jõutud ning kust tagasiteed ei ole.
Erinevad ühiskonnad on erinevatel aegadel kõike seda erinevates vormides kogenud, kuid ülalnimetatud täiskomplektis kultiveeriti taolisi "euroopalikke väärtusi" ka kommunistlikul Nõukogude Venemaal 1920. aastate esimesel poolel.
"See tähendab, et liberaalsuse mõiste asemel võiks kasutada globalismi mõistet."
Kuigi suurtes joontes võib tänase poliitilise spektri kirjeldamisel leppida jaotusega liberaalsus versus rahvuslus, eriti kui liidendada liberaalsusega ka multikulturalism, nagu Saarts seda teeb, tundub minule loogilisem telg globalism versus rahvuslus. See tähendab, et liberaalsuse mõiste asemel võiks kasutada globalismi mõistet.
Globalism vastandub rahvuslikule suveräänsusele ja demokraatiale selle autentses tähenduses ning kannab multikultuursuse ideed. Sallivus on aga sisutu loosung, mida kasutatakse nii, nagu kellelgi parasjagu vaja on.
Antiliberaalsus või õigemini vasakliberaalide poolt kõigile rahvuslastele omistatud väidetav antiliberaalsus kattub aga rahvuslusega vaid osaliselt. Antiliberaalsus võib olla ka mitterahvuslik, nagu ka ülalviidatud BBC skeemilt näha võib, ning vastupidi - rahvuslus võib olla ka liberaalne.
Globalism, toetades ühtset üleilmset väärtussüsteemi ja eesmärgistades ühtset maailmavalitsemist, ei saa aga kunagi olla rahvuslik. Küll aga võib olla šovinistliku värvinguga - nii, nagu kommunistlik globalism, mis kandis ühtlasi ka venelaste ülimuslikkuse ideed.
D emokraatia mõiste ümberhindamise püüe
Saarts toetub oma artikli laiema konteksti joonistamisel liberaalide Ivan Krastevi ja Stephen Holmesi ajakirjas Democracy 2018. aasta suvel avaldatud artiklile "Explaining Eastern Europe: Imitation and Its Discontents". Need autorid analüüsivad Saartsi väitel "põhjalikult Ida-Euroopas praegu lahtirulluva Lääne-vastase mässu tagamaid".
Tegelikult Krastev ja Holmes niimoodi küsimust üldse ei sea, ega saagi seada. Saartsi moodi, vastandades illiberaalset Ida-Euroopat ja liberaalset Lääne-Euroopat, võib olukorda näha vaid mõni möödunud aegadesse kinni jäänud idaeurooplasest vasakliberaalne propagandist.
Krastev ja Holmes ei samasta Läänt liberaalsusega ega kirjuta mitte idaeurooplaste "Lääne-vastasest mässust", vaid analüüsivad idaeurooplaste illiberaalse vasturevolutsiooni põhjusi, võrreldes seda ka põhjustega, miks lääneeurooplased sama teed on läinud: "Lääne-Euroopas sünnib illiberalism hirmust, et liberaalsed ühiskonnad ei suuda mitmekesisusega hakkama saada. Idas on küsimus selles, kuidas vältida mitmekesisuse teket," väidavad nad Poola näitele tuginedes. Tõsi, Eestile see väide ei laiene.
Krastev ja Holmes pakuvad skeemi, mille kohaselt pärast Berliini müüri langemist ei jagunenud Euroopa enam kommunistlike ja demokraatlike riikide vahel, vaid jäljendatavate ja jäljendajate vahel.
Ida-Euroopas toimunud protsessi nimetati küll erinevalt - demokratiseerimine, liberaliseerimine, euroopastumine jne, kuid selle sisuks oli postkommunistlike riikide muutmine "normaalseteks", st läänelikeks. "Jäljendamist mõisteti kui lühimat rada vabadusse ja jõukusesse."
2003. aastal alanud Iraagi sõja katastroofilised tagajärjed diskrediteerisid demokraatia edendamise ideed, 2008. aasta majanduskriis suurendas sügavat umbusaldust ärieliidi ja "kasiinokapitalismi" vastu. "Kesk- ja idaeurooplased pöördusid liberalismi vastu mitte niivõrd sellepärast, et see ebaõnnestus kodus, vaid seetõttu, et nende arvates oli see läbikukkumine Läänes."
Krastev ja Holmes näitavad veenvalt ka II maailmasõja järgse Saksa ühiskonna ja Berliini müüri järgsete Ida-Euroopa ühiskondade kujunemise erinevusi, mis viivad riigiti ka erinevale rahvusluse väärtustamisele.
Kui Saksa demokraatia toetub eeldusele, et rahvuslus viib vältimatult natsismi, st rahvuslus on peavoolu absoluutse põlguse objekt, siis Kesk- ja Ida-Euroopas nähakse rahvuslust ja liberalismi pigem komplektina, ideede vastastikkuse toetamise, mitte kokkupõrkena. "Poolakad leiaksid, et Poolat Hitleri või Stalini vastu kaitstes elu kaotanud rahvuslike liidrite austamise lõpetamine on absurdne."
Meenutagem, et Ida-Euroopa on olnud sunnitud aastakümneid kannatama kommunistliku propaganda all, mis üheselt rahvuslust taunis.
Minu jaoks väga oluliseks Krastevi ja Holmesi mõttekäiguks on Lääne ühiskondade endi muutumine. Täpsustan siinkohal oma seisukohalt - eelkõige Lääne-Euroopa peavoolupoliitika poolt kultiveeritud väärtuste muutumine. Autorid aga jätkavad: "Kas peaksime olema üllatunud, et poolakad ja nende naabrid tundsid end "petetuna", kui nad said teada, et ühiskond, mida nad tahtsid jäljendada, on kadunud ja moderniseerimise kiirete voolude poolt ära pestud?"
Krastev ja Holmes keskenduvad siinkohal Euroopa migratsiooniprobleemile, kus väärtusi on kõige radikaalsemalt ümber hinnatud. Idaeurooplaste silmis ei esinda Lääne-Euroopa enam kultuuriliselt triumfeeriva lääne mudelit, mida kesk- ja idaeurooplased varem jäljendada üritasid. "Vastupidi, Lääne-Euroopa avatud ühiskonnad, kes ei suuda kaitsta oma piire välismaiste (ja eriti moslemite) sissetungijate eest, pakuvad põhimõtteliselt negatiivset mudelit, elavat pilti ühiskonnakorrast, mida idaeurooplased kõige innukamalt väldivad."
Ning nagu Victor Orbán 2017. aasta juulis peetud kõnes teatas: "Kakskümmend seitse aastat tagasi siin Kesk-Euroopas uskusime, et Euroopa on meie tulevik; täna tunneme, et oleme Euroopa tulevik."
Minu arvates on üheks väga oluliseks - vast isegi kõige olulisemaks - muutuseks demokraatia mõiste ümberhindamise püüe vasakliberaalide poolt, et üritada selle keskmest eemaldada rahva enamuse valiku põhimõtet.
Sellisest "uuest demokraatia mõistest" lähtub ka vasakliberaalne kriitika Poola ja Ungari vastu. Ent kuna Krastev ega Holmes ega ka Saarts seda ei käsitle ning teema nõuab süvenemist ja eraldi artiklit, siis jätan ka mina selle teema siinkohal kõrvale. | Jaak Valge: Eesti vasakliberaalide mäss Euroopa rahvaste vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ma ei tea, kas see oli Tõnis Saarts ise, kes oma algselt Sirbis ilmunud tekstile pani pealkirja "Eesti mäss Euroopa vastu", aga see pealkiri oli igatahes provokatiivne ja veelgi enam - sisu arvestades tabav. Nii pälviski Saartsi artikkel ühe poliitteksti kohta erakordselt palju tähelepanu.
Ent samavõrra kui Saartsi artikli pealkiri ja sisu on tähelepanu püüdvad, on need ka eksitavad. Sama eksitavad, kui minu selle teksti pealkiri. Aga mina kruttisin oma artikli pealkirja meelega ühele poole - tegin teadlikult seda, mida ma tavaliselt ei tee -, aga ma pole kindel, kas Saarts ja teised vasakliberaalid oma kallutatust teadvustavad.
Globalism ei saa kunagi olla rahvuslik
Saarts järgib taas Ida-Euroopa vasakliberaalide peamist narratiivi, mille kohaselt "läänelikuks saab vaid siis, kui ollakse salliv, ilmalik, multikultuurne, soolist võrdõiguslikkust edendav, samasooliste abielusid seadustav jne." Antiliberaalsus ja püüd taastada eneseksolemise uhkus on aga selle lähenemise kohaselt idaeuroopalik.
Idaeurooplased olevatki nüüd "Lääne liberaalsele mudelile selga pööramas". Ka Eesti rahvuslased leiavad Saartsi väitel, et läänelik arengumudel on end ammendamas ja Eesti peaks valima Ungari ja Poola tee.
"Meie oleme siin Eestis säilitanud selle õige ja traditsiooniline euroopluse, mis mujal on kadumas ning peaksime sel alusel üles ehitama tõelise Eesti rahvusriigi ja meile sobiva demokraatiamudeli", usub Saarts Eesti rahvuslasi mõtlevat.
BBC analüütikute poolt mõni kuu tagasi koostatud lihtne, kuigi pisut vananenud andmetega skeem-kaart Euroopa paremrahvuslaste poolehoiust riigiti viimaste valimiste alusel demonstreerib, kuivõrd ekslik see narratiiv tegelikult on. Selle Ida-Euroopas mitmel kujul juurutatud müüdi alusel on püütud rahvuslust näidata millenagi, mis on viimastel aastatel omane mahajäänud Ida-Euroopale ja eristab Ida-Euroopat nn progressiivsest Läänest.
Reaalsuses, nagu kaardilt näha, ei ole niisiis tegemist mingi Ida-Euroopa rahvuslaste mässuga Lääne-Euroopa liberaalide vastu, vaid üleeuroopalise rahvusluse tõusuga. Rahvuslikud poliitilised jõud omavad sarnast poolehoidu kogu Euroopas, nii idas kui ka läänes.
Seejuures on rahvuslusel kõige suurem poolehoid Šveitsis - riigis, kus rahva enamuse tahe on sajandite vältel kõige otsesemalt kanaliseerunud riigi juhtimisse. Eesti rahvuslaste poolehoiu määr meie ühiskonnas on aga väga sarnane just Põhja-Euroopaga - Soome, Rootsi ja Taaniga.
Meenutagem siinkohal veel ka asjaolu, et need jooned, mida Saarts ja teised temasugused omistavad ainuomaselt läänelikule liberalismile - ilmalikkus, multikultuursus, karikatuurini ulatuv soolise võrdõiguslikkuse taotlus, seksuaalsete kooselumudelite mitmekesisus -, ei ole tegelikult mingi Lääne progressi kroon, kuhu ollakse pika arengu tagajärjel vältimatult jõutud ning kust tagasiteed ei ole.
Erinevad ühiskonnad on erinevatel aegadel kõike seda erinevates vormides kogenud, kuid ülalnimetatud täiskomplektis kultiveeriti taolisi "euroopalikke väärtusi" ka kommunistlikul Nõukogude Venemaal 1920. aastate esimesel poolel.
"See tähendab, et liberaalsuse mõiste asemel võiks kasutada globalismi mõistet."
Kuigi suurtes joontes võib tänase poliitilise spektri kirjeldamisel leppida jaotusega liberaalsus versus rahvuslus, eriti kui liidendada liberaalsusega ka multikulturalism, nagu Saarts seda teeb, tundub minule loogilisem telg globalism versus rahvuslus. See tähendab, et liberaalsuse mõiste asemel võiks kasutada globalismi mõistet.
Globalism vastandub rahvuslikule suveräänsusele ja demokraatiale selle autentses tähenduses ning kannab multikultuursuse ideed. Sallivus on aga sisutu loosung, mida kasutatakse nii, nagu kellelgi parasjagu vaja on.
Antiliberaalsus või õigemini vasakliberaalide poolt kõigile rahvuslastele omistatud väidetav antiliberaalsus kattub aga rahvuslusega vaid osaliselt. Antiliberaalsus võib olla ka mitterahvuslik, nagu ka ülalviidatud BBC skeemilt näha võib, ning vastupidi - rahvuslus võib olla ka liberaalne.
Globalism, toetades ühtset üleilmset väärtussüsteemi ja eesmärgistades ühtset maailmavalitsemist, ei saa aga kunagi olla rahvuslik. Küll aga võib olla šovinistliku värvinguga - nii, nagu kommunistlik globalism, mis kandis ühtlasi ka venelaste ülimuslikkuse ideed.
D emokraatia mõiste ümberhindamise püüe
Saarts toetub oma artikli laiema konteksti joonistamisel liberaalide Ivan Krastevi ja Stephen Holmesi ajakirjas Democracy 2018. aasta suvel avaldatud artiklile "Explaining Eastern Europe: Imitation and Its Discontents". Need autorid analüüsivad Saartsi väitel "põhjalikult Ida-Euroopas praegu lahtirulluva Lääne-vastase mässu tagamaid".
Tegelikult Krastev ja Holmes niimoodi küsimust üldse ei sea, ega saagi seada. Saartsi moodi, vastandades illiberaalset Ida-Euroopat ja liberaalset Lääne-Euroopat, võib olukorda näha vaid mõni möödunud aegadesse kinni jäänud idaeurooplasest vasakliberaalne propagandist.
Krastev ja Holmes ei samasta Läänt liberaalsusega ega kirjuta mitte idaeurooplaste "Lääne-vastasest mässust", vaid analüüsivad idaeurooplaste illiberaalse vasturevolutsiooni põhjusi, võrreldes seda ka põhjustega, miks lääneeurooplased sama teed on läinud: "Lääne-Euroopas sünnib illiberalism hirmust, et liberaalsed ühiskonnad ei suuda mitmekesisusega hakkama saada. Idas on küsimus selles, kuidas vältida mitmekesisuse teket," väidavad nad Poola näitele tuginedes. Tõsi, Eestile see väide ei laiene.
Krastev ja Holmes pakuvad skeemi, mille kohaselt pärast Berliini müüri langemist ei jagunenud Euroopa enam kommunistlike ja demokraatlike riikide vahel, vaid jäljendatavate ja jäljendajate vahel.
Ida-Euroopas toimunud protsessi nimetati küll erinevalt - demokratiseerimine, liberaliseerimine, euroopastumine jne, kuid selle sisuks oli postkommunistlike riikide muutmine "normaalseteks", st läänelikeks. "Jäljendamist mõisteti kui lühimat rada vabadusse ja jõukusesse."
2003. aastal alanud Iraagi sõja katastroofilised tagajärjed diskrediteerisid demokraatia edendamise ideed, 2008. aasta majanduskriis suurendas sügavat umbusaldust ärieliidi ja "kasiinokapitalismi" vastu. "Kesk- ja idaeurooplased pöördusid liberalismi vastu mitte niivõrd sellepärast, et see ebaõnnestus kodus, vaid seetõttu, et nende arvates oli see läbikukkumine Läänes."
Krastev ja Holmes näitavad veenvalt ka II maailmasõja järgse Saksa ühiskonna ja Berliini müüri järgsete Ida-Euroopa ühiskondade kujunemise erinevusi, mis viivad riigiti ka erinevale rahvusluse väärtustamisele.
Kui Saksa demokraatia toetub eeldusele, et rahvuslus viib vältimatult natsismi, st rahvuslus on peavoolu absoluutse põlguse objekt, siis Kesk- ja Ida-Euroopas nähakse rahvuslust ja liberalismi pigem komplektina, ideede vastastikkuse toetamise, mitte kokkupõrkena. "Poolakad leiaksid, et Poolat Hitleri või Stalini vastu kaitstes elu kaotanud rahvuslike liidrite austamise lõpetamine on absurdne."
Meenutagem, et Ida-Euroopa on olnud sunnitud aastakümneid kannatama kommunistliku propaganda all, mis üheselt rahvuslust taunis.
Minu jaoks väga oluliseks Krastevi ja Holmesi mõttekäiguks on Lääne ühiskondade endi muutumine. Täpsustan siinkohal oma seisukohalt - eelkõige Lääne-Euroopa peavoolupoliitika poolt kultiveeritud väärtuste muutumine. Autorid aga jätkavad: "Kas peaksime olema üllatunud, et poolakad ja nende naabrid tundsid end "petetuna", kui nad said teada, et ühiskond, mida nad tahtsid jäljendada, on kadunud ja moderniseerimise kiirete voolude poolt ära pestud?"
Krastev ja Holmes keskenduvad siinkohal Euroopa migratsiooniprobleemile, kus väärtusi on kõige radikaalsemalt ümber hinnatud. Idaeurooplaste silmis ei esinda Lääne-Euroopa enam kultuuriliselt triumfeeriva lääne mudelit, mida kesk- ja idaeurooplased varem jäljendada üritasid. "Vastupidi, Lääne-Euroopa avatud ühiskonnad, kes ei suuda kaitsta oma piire välismaiste (ja eriti moslemite) sissetungijate eest, pakuvad põhimõtteliselt negatiivset mudelit, elavat pilti ühiskonnakorrast, mida idaeurooplased kõige innukamalt väldivad."
Ning nagu Victor Orbán 2017. aasta juulis peetud kõnes teatas: "Kakskümmend seitse aastat tagasi siin Kesk-Euroopas uskusime, et Euroopa on meie tulevik; täna tunneme, et oleme Euroopa tulevik."
Minu arvates on üheks väga oluliseks - vast isegi kõige olulisemaks - muutuseks demokraatia mõiste ümberhindamise püüe vasakliberaalide poolt, et üritada selle keskmest eemaldada rahva enamuse valiku põhimõtet.
Sellisest "uuest demokraatia mõistest" lähtub ka vasakliberaalne kriitika Poola ja Ungari vastu. Ent kuna Krastev ega Holmes ega ka Saarts seda ei käsitle ning teema nõuab süvenemist ja eraldi artiklit, siis jätan ka mina selle teema siinkohal kõrvale.
### Response:
Jaak Valge: Eesti vasakliberaalide mäss Euroopa rahvaste vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel aastatel on välisvaluutas sularahatehingute arv esindustes märkimisväärselt vähenenud. Klientide muutunud käitumise taga on eelkõige euroala laienemine ja kasvav pangakaartide kasutamine välismaal, teatas Swedbank.
Muudatus puudutab pangakontorites tehtavaid sularahatehinguid välisvaluutas: valuutavahetus, väljamaksed kontolt või sissemaksed kontole välisvaluutas.
Esinduses välisvaluutas ülekannete tegemine, valuuta konverteerimine, interneti- ja mobiilipangas valuutatehingute ja ülekannete tegemine jätkuvad tavapäraselt.
Juhul kui Swedbanki klient muudatusega ei nõustu, saab ta pangaga sõlmitud lepingud üles öelda, teavitades sellest panka hiljemalt 8. detsembril. Mitteteatamist loeb pank muudatusega nõustumiseks. | Swedbank lõpetab sularahas välisvaluutaga arveldamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel aastatel on välisvaluutas sularahatehingute arv esindustes märkimisväärselt vähenenud. Klientide muutunud käitumise taga on eelkõige euroala laienemine ja kasvav pangakaartide kasutamine välismaal, teatas Swedbank.
Muudatus puudutab pangakontorites tehtavaid sularahatehinguid välisvaluutas: valuutavahetus, väljamaksed kontolt või sissemaksed kontole välisvaluutas.
Esinduses välisvaluutas ülekannete tegemine, valuuta konverteerimine, interneti- ja mobiilipangas valuutatehingute ja ülekannete tegemine jätkuvad tavapäraselt.
Juhul kui Swedbanki klient muudatusega ei nõustu, saab ta pangaga sõlmitud lepingud üles öelda, teavitades sellest panka hiljemalt 8. detsembril. Mitteteatamist loeb pank muudatusega nõustumiseks.
### Response:
Swedbank lõpetab sularahas välisvaluutaga arveldamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaselt Eestile oli kaks esimest kohtumist kaotanud ka Sloveenia, aga teisipäevases omavahelises kohtumisesid jäid sloveenlannad kindlalt 5:0 peale ja nii ei õnnestunud Eestil valikgrupis ka kolmandat kohta teenida.
Esimeses mängus kaotas Eesti sama tulemusega Itaaliale. Teises voorus tunnistati Venemaa 6:0 üleolekut.
Kõik kolm mängu võitnud Venemaa ning Itaalia pääsesid edasi järgmisesse faasi. | U-19 neidudel ei õnnestunud valikturniiril punktide ja väravateni jõuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaselt Eestile oli kaks esimest kohtumist kaotanud ka Sloveenia, aga teisipäevases omavahelises kohtumisesid jäid sloveenlannad kindlalt 5:0 peale ja nii ei õnnestunud Eestil valikgrupis ka kolmandat kohta teenida.
Esimeses mängus kaotas Eesti sama tulemusega Itaaliale. Teises voorus tunnistati Venemaa 6:0 üleolekut.
Kõik kolm mängu võitnud Venemaa ning Itaalia pääsesid edasi järgmisesse faasi.
### Response:
U-19 neidudel ei õnnestunud valikturniiril punktide ja väravateni jõuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Psüühilise erivajaduse teemad võivad paista hirmutavad, kuid lähemalt uurides selgub, et suures osas elavad vaimse tervise muredega inimesed tavalist elu.
Mida tähendab psüühiline erivajadus?
Vaimse tervise mured võivad olla väga erinevad – see võib olla depressioon või läbipõlemine, mida lähedased ei märkagi. Tavalisest ärevusest võib tekkida ärevushäire, mis ei lase uinuda või viib ebakindlust tekitavate olukordade vältimiseni. Vaimse tervisega on seotud ka söömishäired, mille puhul võib inimene tunda, et ta ei ole piisavalt kõhn või ilus. Selliste probleemide tekkimist mõjutavad nii pärilikkus, elusündmused kui ümbritsev keskkond.
Psüühiline erivajadus võib tähendada vaimupuuet, mis on kaasasündinud ja ravimatu. Need inimesed tajuvad maailma oluliselt lihtsamalt, on enamasti rõõmsad, siirad ning uudishimulikud. Elu jooksul võib tekkida ka psüühiline haigus, mis on üldjuhul leevendatav või ravitav.
Oluline on see, et isegi püsivate vaimse tervise probleemidega on võimalik elust rõõmu tunda. Igaühel meist võib vaimne tervis mingil hetkel habras olla. Täiesti terve inimene võib olla tasakaalust väljas, kui tal on elus midagi traagilist juhtunud või on mitu ööd magamata. Sel hetkel võib ta ennast tunda isegi halvemini kui hästi puhanud skisofreenia diagnoosiga inimene.
Soovitused lapsevanemale
Peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa sõnul kujunevad stereotüübid välja juba väga noores eas, isegi eelkooliealistel lastel. "Sellepärast on oluline vaimsest tervisest lastega juttu teha. Kõigepealt võiks lapsevanem veidi sel teemal lugeda või ka koos lapsega uurida. Kõigile küsimustele ei pea valmis vastuseid olema, küll aga võiks julgustada vaimse tervise teemadel arutlema ning küsima", selgitab Oidermaa.
Soovitused lapsevanematele:
Mõelda võiks enda sõnavara peale ja mitte kasutada tavakeeles levinud silte, nagu hull või loll. Need ei kirjelda ühegi inimese olemust, küll aga süvendavad eelarvamusi ja teevad seeläbi inimesi haigemaks.
Hea on tuua võrdlus füüsilise tervisega. Mõni inimene murrab jalaluu ja kipsis oleku ajal vajab ta abi. Mõnikord ei kasva luu korralikult kokku ja jalg jääbki endast tunda andma. Nii ka vaimse tervisega - mõni haigus läheb ise üle, mõni vajab pikemat ravi haiglas või tablettidega, psühhoteraapiaga. Mõni inimene ei tervene täielikult ja haigus annab endast ikka tunda, eriti kui õrnem koht uuesti viga saab ja elus juhtub midagi, mis haava lahti kisub.
On oluline teada, et vaimse tervise raskustega inimesed ei ole teiste suhtes agressiivsemalt meelestatud kui täiesti terved inimesed. See on müüt, mille kujutamist võib näha peamiselt õudusfilmidest. Aga seda teab lapski, et filmid ja reaalne elu on erinevad.
Vaimse tervise probleemiga inimesega saab samamoodi rääkida nagu kõigi teistega. Kui laps ei oska vestlust alustada, võiks mõelda, kuidas ma tahaksin, et minuga räägitaks? Ilmselt nagu iga teisega - lugupidamisega, viisakalt ja teisega arvestavalt. Isegi kui vaimne seisund on tavalisest erinev, on reeglina võimalik mõni teema leida, olgu see ilm või lemmiktoit.
Käitumise seletamine
Psüühilise erivajadusega inimesed võivad käituda veidi teistmoodi, kuigi nad vahel seda ise ei märka. Hoolekandeteenuste piirkonnajuht Imbi Rego pakub lapsevanematele viise lapsele seletamiseks, miks psüühilise erivajadusega inimesed vahel erinevalt käituvad:
Iga inimene tahab nautida ühiseid koosviibimisi. Mõni neist võib teha valjemat häält, sest tunneb ennast vabalt ja soovib rõõmsa emotsiooni välja lasta.
Vaimupuudega inimene võib käituda nagu laps, sest tema areng jääb mingisse vanusesse pidama. Seetõttu võib ka täiskasvanud inimene tunduda lapselik, kuigi tal on habe ees.
Skisofreeniat põdeval inimesel võivad olla kuulmishallutsinatsioonid, mille puhul kuuleb ta oma peas hääli, mida teised ei kuule. Kõrvalt vaadates võib see tunduda veider.
Vaimupuudega inimene tahab ka suhelda, aga tema suhtlemise algatamine võib tunduda teistsugune, sest nad ei saa aru, milline vahemaa on teisele inimesele suhtlemiseks mugav. Näiteks katsub ta õlga või kätt, ise naeratades.
Oluline on lapsele öelda, et ta on nagu iga teine inimene - kui talle teha füüsiliselt haiget, siis ta tunneb valu. Kui teda norida, siis ta tunneb ennast halvasti.
Kuni 40% inimestest on elu jooksul mõni vaimse tervise probleem. Suurem osa haigustest on ravitavad või leevendatavad ning nendega saab elada suhteliselt tavalist elu oma kodus. Kahjuks ei saa kõik oma koju elama jääda – neile püüame luua võimalikult hubase kodu, kus inimene tunneks ennast turvaliselt ja hoituna. Hoolekandeteenused pakuvad kodu umbes 2000 psüühilise erivajadusega inimesele Eestis, kes vajavad igapäevase elu korraldamisel tuge.
10. oktoobril on üleilmne vaimse tervise päev, mille eesmärk on teavitada inimesi vaimse tervise olemusest ja selle säilitamise võimalustest. Loodetakse, et teadlikkuse tõusuga kaasneb inimeste oskustepagasi täienemine, et vältida vaimse tervise probleemide teket ja juba olemasolevate vaimse tervise probleemidega hakkama saada.
Artikli panid kokku kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ja AS Hoolekandeteenused piirkonnajuht Imbi Rego. | Eksperdid selgitavad, kuidas seletada lapsele psüühilist erivajadust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Psüühilise erivajaduse teemad võivad paista hirmutavad, kuid lähemalt uurides selgub, et suures osas elavad vaimse tervise muredega inimesed tavalist elu.
Mida tähendab psüühiline erivajadus?
Vaimse tervise mured võivad olla väga erinevad – see võib olla depressioon või läbipõlemine, mida lähedased ei märkagi. Tavalisest ärevusest võib tekkida ärevushäire, mis ei lase uinuda või viib ebakindlust tekitavate olukordade vältimiseni. Vaimse tervisega on seotud ka söömishäired, mille puhul võib inimene tunda, et ta ei ole piisavalt kõhn või ilus. Selliste probleemide tekkimist mõjutavad nii pärilikkus, elusündmused kui ümbritsev keskkond.
Psüühiline erivajadus võib tähendada vaimupuuet, mis on kaasasündinud ja ravimatu. Need inimesed tajuvad maailma oluliselt lihtsamalt, on enamasti rõõmsad, siirad ning uudishimulikud. Elu jooksul võib tekkida ka psüühiline haigus, mis on üldjuhul leevendatav või ravitav.
Oluline on see, et isegi püsivate vaimse tervise probleemidega on võimalik elust rõõmu tunda. Igaühel meist võib vaimne tervis mingil hetkel habras olla. Täiesti terve inimene võib olla tasakaalust väljas, kui tal on elus midagi traagilist juhtunud või on mitu ööd magamata. Sel hetkel võib ta ennast tunda isegi halvemini kui hästi puhanud skisofreenia diagnoosiga inimene.
Soovitused lapsevanemale
Peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa sõnul kujunevad stereotüübid välja juba väga noores eas, isegi eelkooliealistel lastel. "Sellepärast on oluline vaimsest tervisest lastega juttu teha. Kõigepealt võiks lapsevanem veidi sel teemal lugeda või ka koos lapsega uurida. Kõigile küsimustele ei pea valmis vastuseid olema, küll aga võiks julgustada vaimse tervise teemadel arutlema ning küsima", selgitab Oidermaa.
Soovitused lapsevanematele:
Mõelda võiks enda sõnavara peale ja mitte kasutada tavakeeles levinud silte, nagu hull või loll. Need ei kirjelda ühegi inimese olemust, küll aga süvendavad eelarvamusi ja teevad seeläbi inimesi haigemaks.
Hea on tuua võrdlus füüsilise tervisega. Mõni inimene murrab jalaluu ja kipsis oleku ajal vajab ta abi. Mõnikord ei kasva luu korralikult kokku ja jalg jääbki endast tunda andma. Nii ka vaimse tervisega - mõni haigus läheb ise üle, mõni vajab pikemat ravi haiglas või tablettidega, psühhoteraapiaga. Mõni inimene ei tervene täielikult ja haigus annab endast ikka tunda, eriti kui õrnem koht uuesti viga saab ja elus juhtub midagi, mis haava lahti kisub.
On oluline teada, et vaimse tervise raskustega inimesed ei ole teiste suhtes agressiivsemalt meelestatud kui täiesti terved inimesed. See on müüt, mille kujutamist võib näha peamiselt õudusfilmidest. Aga seda teab lapski, et filmid ja reaalne elu on erinevad.
Vaimse tervise probleemiga inimesega saab samamoodi rääkida nagu kõigi teistega. Kui laps ei oska vestlust alustada, võiks mõelda, kuidas ma tahaksin, et minuga räägitaks? Ilmselt nagu iga teisega - lugupidamisega, viisakalt ja teisega arvestavalt. Isegi kui vaimne seisund on tavalisest erinev, on reeglina võimalik mõni teema leida, olgu see ilm või lemmiktoit.
Käitumise seletamine
Psüühilise erivajadusega inimesed võivad käituda veidi teistmoodi, kuigi nad vahel seda ise ei märka. Hoolekandeteenuste piirkonnajuht Imbi Rego pakub lapsevanematele viise lapsele seletamiseks, miks psüühilise erivajadusega inimesed vahel erinevalt käituvad:
Iga inimene tahab nautida ühiseid koosviibimisi. Mõni neist võib teha valjemat häält, sest tunneb ennast vabalt ja soovib rõõmsa emotsiooni välja lasta.
Vaimupuudega inimene võib käituda nagu laps, sest tema areng jääb mingisse vanusesse pidama. Seetõttu võib ka täiskasvanud inimene tunduda lapselik, kuigi tal on habe ees.
Skisofreeniat põdeval inimesel võivad olla kuulmishallutsinatsioonid, mille puhul kuuleb ta oma peas hääli, mida teised ei kuule. Kõrvalt vaadates võib see tunduda veider.
Vaimupuudega inimene tahab ka suhelda, aga tema suhtlemise algatamine võib tunduda teistsugune, sest nad ei saa aru, milline vahemaa on teisele inimesele suhtlemiseks mugav. Näiteks katsub ta õlga või kätt, ise naeratades.
Oluline on lapsele öelda, et ta on nagu iga teine inimene - kui talle teha füüsiliselt haiget, siis ta tunneb valu. Kui teda norida, siis ta tunneb ennast halvasti.
Kuni 40% inimestest on elu jooksul mõni vaimse tervise probleem. Suurem osa haigustest on ravitavad või leevendatavad ning nendega saab elada suhteliselt tavalist elu oma kodus. Kahjuks ei saa kõik oma koju elama jääda – neile püüame luua võimalikult hubase kodu, kus inimene tunneks ennast turvaliselt ja hoituna. Hoolekandeteenused pakuvad kodu umbes 2000 psüühilise erivajadusega inimesele Eestis, kes vajavad igapäevase elu korraldamisel tuge.
10. oktoobril on üleilmne vaimse tervise päev, mille eesmärk on teavitada inimesi vaimse tervise olemusest ja selle säilitamise võimalustest. Loodetakse, et teadlikkuse tõusuga kaasneb inimeste oskustepagasi täienemine, et vältida vaimse tervise probleemide teket ja juba olemasolevate vaimse tervise probleemidega hakkama saada.
Artikli panid kokku kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ja AS Hoolekandeteenused piirkonnajuht Imbi Rego.
### Response:
Eksperdid selgitavad, kuidas seletada lapsele psüühilist erivajadust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA koondise koosseisu teenis oma karjääri 21. MM-kulla Simone Biles, kes tõusis sellega maailma kõigi aegade edukaimaks naissportvõimlejaks. Venelanna Svetlana Horkina kogus karjääri jooksul 20 kuldmedalit.
Neljakordne olümpiavõitja esindas USA-d kõigil neljal alal (toenghüpe, rööbaspuud, poom ja platsiharjutus) ning vaid rööbaspuudel tuli tunnistada venelannade paremust. Kõik ülejäänud distsipliinid võideti. | Simone Biles kerkis aegade edukaimaks naisvõimlejaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA koondise koosseisu teenis oma karjääri 21. MM-kulla Simone Biles, kes tõusis sellega maailma kõigi aegade edukaimaks naissportvõimlejaks. Venelanna Svetlana Horkina kogus karjääri jooksul 20 kuldmedalit.
Neljakordne olümpiavõitja esindas USA-d kõigil neljal alal (toenghüpe, rööbaspuud, poom ja platsiharjutus) ning vaid rööbaspuudel tuli tunnistada venelannade paremust. Kõik ülejäänud distsipliinid võideti.
### Response:
Simone Biles kerkis aegade edukaimaks naisvõimlejaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA presidendi Donald Trumpi lähedane liitlane Graham suunas teisipäeva õhtul Twitteris Türgi valitsusele oma säutsu, milles ütles: "Teile ei ole antud rohelist tuld Süüria põhjaossa sisenemiseks."
"Kongressis valitseb tohutu mõlema partei vastuseis, mida te peaksite käsitlema punase joonena, mille ületamisest hoiduda," lisas senaator.
Trump pidas pühapäeval Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga telefonivestluse ning andis seejärel USA üksustele korralduse lahkuda Türgi piirilt Süüriaga. Ühendriikide sõdurid on toetanud Süüria kurdi rahvakaitseüksusi (YPG) võitluses äärmusrühmitusega Islamiriik (IS).
See vallandas Ühendriikides pahameeletormi, mille järel on Trump asunud oma sammu õigustama. Ta on hoiatanud Türgit koguni riigi majanduse põrmustamise eest, kui riik peaks Süürias sekkumisega liiga kaugele minema.
USA kaitseministeerium on teatanud, et ei toeta Türgi sõjalist pealetungi Põhja-Süürias, ja on hoiatanud selle võimalike tagajärgede eest.
Trump ise ütles teisipäeval, et Ühendriigid ei ole kurde hüljanud.
Türgi on öelnud, et ettevalmistused sõjaliseks operatsiooniks Süüria põhjaosas kurdivõitlejate vastu on lõpule viidud ning see võib alata iga hetk.
Esmaspäeval ütles Graham, et kavatseb algatada Türgi vastu sanktsioonide kehtestamise, kui selle väed peaksid Süüriasse tungima, ja kutsus rünnaku korral Süüria kurdidele peatama riigi liikmesust NATO-s.
Ühendriikide otsusele oma väed Süüria-Türgi piirilt ära tuua eelnesid kahe riigi pikad läbirääkimised ja kokkulepe turvatsooni loomiseks Põhja-Süürias.
Ankara tahab luua Süüria-Türgi piirile puhverala, mis hoiaks kurdi üksused piirist eemal ning lubaks kuni kahel miljonil süüria põgenikul kodumaale naasta.
Türgi on korraldanud Süüria põhjaosas kaks sõjalist operatsiooni vastavalt 2016. ja 2018. aastal. | Trumpi liitlane USA senatis edastas Türgile karmisõnalise hoiatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA presidendi Donald Trumpi lähedane liitlane Graham suunas teisipäeva õhtul Twitteris Türgi valitsusele oma säutsu, milles ütles: "Teile ei ole antud rohelist tuld Süüria põhjaossa sisenemiseks."
"Kongressis valitseb tohutu mõlema partei vastuseis, mida te peaksite käsitlema punase joonena, mille ületamisest hoiduda," lisas senaator.
Trump pidas pühapäeval Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga telefonivestluse ning andis seejärel USA üksustele korralduse lahkuda Türgi piirilt Süüriaga. Ühendriikide sõdurid on toetanud Süüria kurdi rahvakaitseüksusi (YPG) võitluses äärmusrühmitusega Islamiriik (IS).
See vallandas Ühendriikides pahameeletormi, mille järel on Trump asunud oma sammu õigustama. Ta on hoiatanud Türgit koguni riigi majanduse põrmustamise eest, kui riik peaks Süürias sekkumisega liiga kaugele minema.
USA kaitseministeerium on teatanud, et ei toeta Türgi sõjalist pealetungi Põhja-Süürias, ja on hoiatanud selle võimalike tagajärgede eest.
Trump ise ütles teisipäeval, et Ühendriigid ei ole kurde hüljanud.
Türgi on öelnud, et ettevalmistused sõjaliseks operatsiooniks Süüria põhjaosas kurdivõitlejate vastu on lõpule viidud ning see võib alata iga hetk.
Esmaspäeval ütles Graham, et kavatseb algatada Türgi vastu sanktsioonide kehtestamise, kui selle väed peaksid Süüriasse tungima, ja kutsus rünnaku korral Süüria kurdidele peatama riigi liikmesust NATO-s.
Ühendriikide otsusele oma väed Süüria-Türgi piirilt ära tuua eelnesid kahe riigi pikad läbirääkimised ja kokkulepe turvatsooni loomiseks Põhja-Süürias.
Ankara tahab luua Süüria-Türgi piirile puhverala, mis hoiaks kurdi üksused piirist eemal ning lubaks kuni kahel miljonil süüria põgenikul kodumaale naasta.
Türgi on korraldanud Süüria põhjaosas kaks sõjalist operatsiooni vastavalt 2016. ja 2018. aastal.
### Response:
Trumpi liitlane USA senatis edastas Türgile karmisõnalise hoiatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osamu Shibata elab koos naise ja kahe lapsega Tokyo äärelinnas. Et pere ära elaks, peavad nad lisaks lihttöödele toetuma ka vanaema pensionile ja läbikaalutud poevargustele. Ühel päeval võtab Osamu pere oma hoole alla ka kodutu tüdruku Juri, ning kui omamoodi kommuun teleka kaudu avastab, et Juri on teadmata kadunud ja teda otsitakse taga, käivitub ootamatu sündmuste ahel, mis uinutavalt alanud loosse äkilised pöörded toob.
Režissöör, dokumentalisti taustaga Hirokazu Kore-eda, näitab filmi perekonda kui ühiskonnas kiivakiskunud protsesside peeglit. Cannes'is pälvis "Poevargad" Kuldse Palmioksa.
"Poevargad" on ETV2 eetris 9. oktoobril kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Hirokazu Kore-eda "Poevargad" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osamu Shibata elab koos naise ja kahe lapsega Tokyo äärelinnas. Et pere ära elaks, peavad nad lisaks lihttöödele toetuma ka vanaema pensionile ja läbikaalutud poevargustele. Ühel päeval võtab Osamu pere oma hoole alla ka kodutu tüdruku Juri, ning kui omamoodi kommuun teleka kaudu avastab, et Juri on teadmata kadunud ja teda otsitakse taga, käivitub ootamatu sündmuste ahel, mis uinutavalt alanud loosse äkilised pöörded toob.
Režissöör, dokumentalisti taustaga Hirokazu Kore-eda, näitab filmi perekonda kui ühiskonnas kiivakiskunud protsesside peeglit. Cannes'is pälvis "Poevargad" Kuldse Palmioksa.
"Poevargad" on ETV2 eetris 9. oktoobril kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Hirokazu Kore-eda "Poevargad" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Saime kontseptsiooni mõnedelt meie fännidelt, kelle sõnul oleks see värske ja kahjutu viis lõbutseda," kommenteeris Flyersi ärijuht Valerie Camillo.
Kui pealtvaataja soovib end välja elada, peab ta ruumi sisenema 35-dollarise piletiga (60 dollarit sõbraga kahekesi). Selle eest antakse kast viie väiksema ja ühe keskmise suurusega esemega, mida võib siis viie minuti jooksul kõigest jõust lõhkuda.
Kaitsevarustust kandvad poolehoidjad saavad pesapallikurikate, sepahaamrite ja loomulikult hokikeppidega peksta näiteks erinevaid televiisoreid, toidunõusid ja kitarre. Mõne eseme seest võib lõhkumise tagajärjel leida NHL-i klubide logosid.
Seni pole fännidel väga palju põhjust märatseda ilmselt olnud, sest ainus kohtumine Chicago Blackhawksiga võideti. Uuesti pannakse nende närvid proovile aga neljapäeval New Jersey Devilsit võõrustades. | NHL-i klubi leevendab fännide frustratsiooni omapäraselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saime kontseptsiooni mõnedelt meie fännidelt, kelle sõnul oleks see värske ja kahjutu viis lõbutseda," kommenteeris Flyersi ärijuht Valerie Camillo.
Kui pealtvaataja soovib end välja elada, peab ta ruumi sisenema 35-dollarise piletiga (60 dollarit sõbraga kahekesi). Selle eest antakse kast viie väiksema ja ühe keskmise suurusega esemega, mida võib siis viie minuti jooksul kõigest jõust lõhkuda.
Kaitsevarustust kandvad poolehoidjad saavad pesapallikurikate, sepahaamrite ja loomulikult hokikeppidega peksta näiteks erinevaid televiisoreid, toidunõusid ja kitarre. Mõne eseme seest võib lõhkumise tagajärjel leida NHL-i klubide logosid.
Seni pole fännidel väga palju põhjust märatseda ilmselt olnud, sest ainus kohtumine Chicago Blackhawksiga võideti. Uuesti pannakse nende närvid proovile aga neljapäeval New Jersey Devilsit võõrustades.
### Response:
NHL-i klubi leevendab fännide frustratsiooni omapäraselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehingute koguarv on pärast 2017. aasta kerget langust jäänud püsima stabiilsel tasemel. Selle aasta esimesel poolel tehti Eestis korteriomanditega 11 331 tehingut, see on 0,9 protsenti rohkem kui aasta tagasi, kuid 0,9 protsenti vähem kui 2018. aasta teisel poolaastal. Tehinguid oli üle Eesti kokku ligi 839 miljoni euro eest, mida on võrreldes aastataguse ajaga ligi 14 miljonit eurot rohkem (+1,7 protsenti), ent võrreldes 2018. aasta teise poolega kasvas tehingute koguväärtus 18 miljoni euro võrra (+2,2 protsenti).
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu sõnul korteriomandite mediaanhinna kasv jätkus, kuid tempo on aeglustunud.
"2019 esimese poolaasta seisuga jõudis korteriomandite mediaanhind järjekordselt kõrgemale tasemele kui eelnevatel perioodidel – ruutmeetri hind ulatus 1382 euroni. See hind on tõusnud, aga tagasihoidlikult, võrreldes aasta tagasi sama ajaga püsib ruutmeetri mediaanhind 1,2 protsenti kõrgemal ning eelmisest poolaastast kõigest 0,9 protsenti kõrgemal," lisas Nõupuu. Ta tõi välja, et korteriomandite mediaanhinna kasvu aeglustumise taga on ühe põhjusena esmamüükide osakaalu vähenemine, mille kõrgem hinnatase on statistiliselt mediaanhinna kasvu mõjutanud.
Lõviosa, 83 protsenti kortereid müüakse Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas ning 54 protsenti kolmes maakonnakeskuses – Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Tallinnas oli korterite mediaanhind tänavu esimesel poolaastal 1862 eurot ruutmeetri kohta ning kasv aastases võrdluses 5,1 protsenti. Harju maakonna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 1758 eurot, aastane kasv sealjuures 3,9 protsenti.
Tartumaal oli mediaanhind 1352 eurot ruutmeetri eest, mis on 1,7 protsenti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Maakonnakeskuses Tartu linnas kujunes analüüsiperioodil mediaanhinnaks 1437 eurot ruutmeetri kohta, mis on neli protsenti kõrgem kui aasta tagasi.
Pärnu maakonna korteriomandite mediaanhinnaks kujunes 1056 eurot ruutmeetrilt, mis on 5,8 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Maakonnasiseselt oli kõrgeim mediaanhind keskuses Pärnu linnas – 1 270 eurot ruutmeetri kohta, püsides aastatagusest ajast 6,1 protsendi võrra kõrgemal.
Ida-Viru maakonna korteriomandite mediaanhinnaks kujunes 205 eurot ruutmeetri kohta, mis on ligi kaks protsenti madalam kui aasta tagasi samal perioodil. Maakonnasiseselt on kõrgeim hinnatase Narva-Jõesuu linnas, kus oli eluruumina võõrandatud korteriomandite mediaanhind 635 eurot ruutmeetri kohta. | Korterite hinnatõus esimesel poolaastal aeglustus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehingute koguarv on pärast 2017. aasta kerget langust jäänud püsima stabiilsel tasemel. Selle aasta esimesel poolel tehti Eestis korteriomanditega 11 331 tehingut, see on 0,9 protsenti rohkem kui aasta tagasi, kuid 0,9 protsenti vähem kui 2018. aasta teisel poolaastal. Tehinguid oli üle Eesti kokku ligi 839 miljoni euro eest, mida on võrreldes aastataguse ajaga ligi 14 miljonit eurot rohkem (+1,7 protsenti), ent võrreldes 2018. aasta teise poolega kasvas tehingute koguväärtus 18 miljoni euro võrra (+2,2 protsenti).
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu sõnul korteriomandite mediaanhinna kasv jätkus, kuid tempo on aeglustunud.
"2019 esimese poolaasta seisuga jõudis korteriomandite mediaanhind järjekordselt kõrgemale tasemele kui eelnevatel perioodidel – ruutmeetri hind ulatus 1382 euroni. See hind on tõusnud, aga tagasihoidlikult, võrreldes aasta tagasi sama ajaga püsib ruutmeetri mediaanhind 1,2 protsenti kõrgemal ning eelmisest poolaastast kõigest 0,9 protsenti kõrgemal," lisas Nõupuu. Ta tõi välja, et korteriomandite mediaanhinna kasvu aeglustumise taga on ühe põhjusena esmamüükide osakaalu vähenemine, mille kõrgem hinnatase on statistiliselt mediaanhinna kasvu mõjutanud.
Lõviosa, 83 protsenti kortereid müüakse Harju, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonnas ning 54 protsenti kolmes maakonnakeskuses – Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Tallinnas oli korterite mediaanhind tänavu esimesel poolaastal 1862 eurot ruutmeetri kohta ning kasv aastases võrdluses 5,1 protsenti. Harju maakonna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 1758 eurot, aastane kasv sealjuures 3,9 protsenti.
Tartumaal oli mediaanhind 1352 eurot ruutmeetri eest, mis on 1,7 protsenti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Maakonnakeskuses Tartu linnas kujunes analüüsiperioodil mediaanhinnaks 1437 eurot ruutmeetri kohta, mis on neli protsenti kõrgem kui aasta tagasi.
Pärnu maakonna korteriomandite mediaanhinnaks kujunes 1056 eurot ruutmeetrilt, mis on 5,8 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Maakonnasiseselt oli kõrgeim mediaanhind keskuses Pärnu linnas – 1 270 eurot ruutmeetri kohta, püsides aastatagusest ajast 6,1 protsendi võrra kõrgemal.
Ida-Viru maakonna korteriomandite mediaanhinnaks kujunes 205 eurot ruutmeetri kohta, mis on ligi kaks protsenti madalam kui aasta tagasi samal perioodil. Maakonnasiseselt on kõrgeim hinnatase Narva-Jõesuu linnas, kus oli eluruumina võõrandatud korteriomandite mediaanhind 635 eurot ruutmeetri kohta.
### Response:
Korterite hinnatõus esimesel poolaastal aeglustus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu kohtunikuks oli Reelika Turi, keda abistasid Karolin Kaivoja ja Anni Rahula. Neljandaks kohtunikuks oli Nadežda Polkovnikova, vahendab Jalgpall.ee.
Mängu võitsid külalised Taanist tulemusega 2:0. | Eesti naised teenindasid Gruusia - Taani EM-valikmängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu kohtunikuks oli Reelika Turi, keda abistasid Karolin Kaivoja ja Anni Rahula. Neljandaks kohtunikuks oli Nadežda Polkovnikova, vahendab Jalgpall.ee.
Mängu võitsid külalised Taanist tulemusega 2:0.
### Response:
Eesti naised teenindasid Gruusia - Taani EM-valikmängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise nädala teises pooles tuli avalikuks, et ekskohtunik Leo Kunman esitas kuriteoteate endise riigiprokuröri Evestuse ja endise Põhja ringkonnaprokuröri Olevi peale, väites, et tal on väljakirjutis lindistustest, mille Kutser salvestas. "Nendest tekstidest on näha, kuidas on sunnitud Kutserit andma valeütlusi Savisaare vastu," rääkis Kunman Delfile.
Raiko Paas oli vestluste neljas osapool ja ütles nüüd Delfile, et tema ei tundnud, et ta klienti oleks sunnitud valeütlusi andma. "Kui nii olnuks, siis ma kindlasti sekkunuks."
Kunman väitis, et kokku salvestas Kutser nelja vestlust ning viimase lõpus olevat too paljastanud, et lindistas. "Kuni sinnamaani ei olnud Evestus nõus oportuniteediga, aga kui sellest kuulis, siis pakkus kohe."
Paas tunnistab, et ei mäleta säärast hetke. Vestlused olid enam kui aasta tagasi, oportuniteedi kinnitas kohus mullu septembris.
Evestus lausus möödunud reedel Delfile, et väitel, nagu oleks ta koos Oleviga suunanud Kutserit valeütlusi andma, pole alust.
Avalikule infole toetudes seob Kunmani nn Savisaare protsessiga see, et tema vend Vello Kunman on süüalune ning et teda süüdistatakse Savisaarele altkäemaksu pakkumises, et lahendada üks majaehituse mure. | Kutseri advokaat lükkab Kunmani väited Evestuse kohta tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise nädala teises pooles tuli avalikuks, et ekskohtunik Leo Kunman esitas kuriteoteate endise riigiprokuröri Evestuse ja endise Põhja ringkonnaprokuröri Olevi peale, väites, et tal on väljakirjutis lindistustest, mille Kutser salvestas. "Nendest tekstidest on näha, kuidas on sunnitud Kutserit andma valeütlusi Savisaare vastu," rääkis Kunman Delfile.
Raiko Paas oli vestluste neljas osapool ja ütles nüüd Delfile, et tema ei tundnud, et ta klienti oleks sunnitud valeütlusi andma. "Kui nii olnuks, siis ma kindlasti sekkunuks."
Kunman väitis, et kokku salvestas Kutser nelja vestlust ning viimase lõpus olevat too paljastanud, et lindistas. "Kuni sinnamaani ei olnud Evestus nõus oportuniteediga, aga kui sellest kuulis, siis pakkus kohe."
Paas tunnistab, et ei mäleta säärast hetke. Vestlused olid enam kui aasta tagasi, oportuniteedi kinnitas kohus mullu septembris.
Evestus lausus möödunud reedel Delfile, et väitel, nagu oleks ta koos Oleviga suunanud Kutserit valeütlusi andma, pole alust.
Avalikule infole toetudes seob Kunmani nn Savisaare protsessiga see, et tema vend Vello Kunman on süüalune ning et teda süüdistatakse Savisaarele altkäemaksu pakkumises, et lahendada üks majaehituse mure.
### Response:
Kutseri advokaat lükkab Kunmani väited Evestuse kohta tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastaid on arhitektuurikonkursse korraldatud nii, et välja kuulutatakse kolm võitjat. Kui esimese koha võitjaga projekteerimislepingu sõlmimine ei õnnestu, algavad läbirääkimised teisega ja nii edasi.
Ülemöödunud nädalal, neli ja pool aastat pärast Pärnu reisiterminali arhitektuurivõistlust, sai võidutöö autor, arhitektuuribüroo Pluss, ootamatu telefonikõne. Rail Baltic Estonia teatas, et alustab projekteerimislepingu läbirääkimisi ka nendega, kes said arhitektuurivõistlusel teise ja kolmanda koha. Ootamatuks tegi teate see, et arhitektuuribüroole Pluss riigiettevõttel mingeid etteheiteid polnud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel nõudis läbirääkimiste ringi laiendamist uus arusaam riigihangete seadusest. Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles, et kui arhitektuurikonkursil otsustatakse kolm võidutööd ja ühega nendest leping sõlmitakse, tuleb enne seda läbi rääkida kõigi kolmega.
Uus arusaam teeb murelikuks nii Eesti Arhitektide Liidu kui kultuuriministeeriumi. Sestap kirjutas kultuuriminister Tõnis Lukas majandusminister Taavi Aasale ja palus läbirääkimiste ringi mitte laiendada. "Selline pretsedent annaks löögi senisele arhitektuurivõistluste heale tavale," kirjutas Lukas ning lisas, et sel moel saaks arhitektuurivõistlusel olulisemaks projekteerimishind. Sama meelt on ka kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska.
"Ma võin tuua paralleeli spordivõistlustest. Et kui mõnel spordivõistlusel saavad sportlased esimese, teise ja kolmanda koha, kas seejärel tuleks hakata nendega läbi rääkima et kes on nõus kõige osavama medaliga ja siis valida selle põhjal välja spordivõistluse tegelik võitja? See on umbes sama absurdne olukord."
Rahandusministeeriumi riigihangete osakonnajuhataja asetäitja Estella Põllu tõdes, et kõigi võitjatega läbirääkimisi nõuab seadus alates 2007. aastast.
"See ei saa olla mingisugune üllatuslik tõlgendus hoolsa hankija jaoks, aga kahjuks tõepoolest mingil põhjusel on mõningad ideekonkursid korraldatud nii, et on alustatud ainult esimese kohaga läbirääkimist. See võib küll olla praktikas kasutatud variant, aga see ei ole siiski seaduses lubatud variant."
Seda, et arhitektuurivõistluste mõte muutuks ja avalik ruum kannataks, Põllu ei karda. Nimelt saab konkurssi ka niimoodi korraldada, et välja kuulutatakse ainult üks võitja. Ja sel juhul peetakse ainult temaga ka läbirääkimised. Niimoodi korraldatakse praegu näiteks riigigümnaasiumide arhitektuurivõistlusi. Samas peitub selles väikene risk juhuks, kui võidutöö autoriga projekteerimistööde hinnas või ka mõnes loomingulisemas asjas kokkuleppele ei jõuta.
"Kui on üks võitja ja temaga kokkuleppele ei saada, siis tuleb otsast alustada," nentis Põllu.
Niisiis loob Pärnu reisiterminali ümber toimuv pretsedendi, mis jätab edasisteks arhitektuurikonkurssideks kaks võimalust. Kas valida mitu võitjat ja hakata nendega kõigiga läbi rääkima või valida üks võitja ning riskida sellega, et läbirääkimiste luhtumisel tuleb kogu konkurss uuesti korraldada.
Kultuuriministeeriumi hinnangul võib see mõjutada arhitektuurikonkursside tulevikku, kuid omajagu segadust tekib juba täna.
Näiteks Tartu Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise pargi jaoks korraldati ideevõistlus 2017. aastal. Kuna linn raha ei leia, pole võitjaga projekteerimislepingut veel sõlmitud. Kuna ka tolles hankes kuulutati välja mitu võitjat ja kirjeldati ära Pärnu reisiterminaliga sarnane kaskaadmeetod, on linn Rail Balticuga samas olukorras. Ehk läbirääkimistele tuleks kutsuda ka need ettevõtted, kes pakkusid pargile teise ja kolmanda koha väärilised lahendused.
Seda, kui palju on Eestis nii-öelda lahtiseid arhitektuurivõistlusi, kus võitjad on juba välja valitud, aga projekteerimislepingut alles oodatakse, ei tea ilmselt keegi.
Arhitektuurivõistlus Lihula peatänava kohta algas läinud nädalal ning reeglid on sealgi samad, mis Pärnu reisiterminali puhul. Lääneranna valla arendus- ja hankespetsialist Rein Kruusamaa ütleb, et rahandusministeerium neile oma seadusetõlgendusest teatanud pole. Ta lubab asja arhitektide liiduga arutada, kuid tunnistab, et rahandusministeeriumi sõna on kõva, ehk ju siis tuleb läbirääkimiste ringi laiendada.
Estella Põllu rõhutas, et läbirääkimised, olgu need ühe, kahe või kolme võitjaga, ei pea käima ainult odavaima projekteerimishinna üle. Samas neid reegleid, mille üle siis läbi rääkida või kuidas lõpuks otsustada, kusagil kirjas ei ole. | Arhitektuurivõistluste hirm: idee asemel hakkab võidutsema hind | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastaid on arhitektuurikonkursse korraldatud nii, et välja kuulutatakse kolm võitjat. Kui esimese koha võitjaga projekteerimislepingu sõlmimine ei õnnestu, algavad läbirääkimised teisega ja nii edasi.
Ülemöödunud nädalal, neli ja pool aastat pärast Pärnu reisiterminali arhitektuurivõistlust, sai võidutöö autor, arhitektuuribüroo Pluss, ootamatu telefonikõne. Rail Baltic Estonia teatas, et alustab projekteerimislepingu läbirääkimisi ka nendega, kes said arhitektuurivõistlusel teise ja kolmanda koha. Ootamatuks tegi teate see, et arhitektuuribüroole Pluss riigiettevõttel mingeid etteheiteid polnud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel nõudis läbirääkimiste ringi laiendamist uus arusaam riigihangete seadusest. Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles, et kui arhitektuurikonkursil otsustatakse kolm võidutööd ja ühega nendest leping sõlmitakse, tuleb enne seda läbi rääkida kõigi kolmega.
Uus arusaam teeb murelikuks nii Eesti Arhitektide Liidu kui kultuuriministeeriumi. Sestap kirjutas kultuuriminister Tõnis Lukas majandusminister Taavi Aasale ja palus läbirääkimiste ringi mitte laiendada. "Selline pretsedent annaks löögi senisele arhitektuurivõistluste heale tavale," kirjutas Lukas ning lisas, et sel moel saaks arhitektuurivõistlusel olulisemaks projekteerimishind. Sama meelt on ka kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska.
"Ma võin tuua paralleeli spordivõistlustest. Et kui mõnel spordivõistlusel saavad sportlased esimese, teise ja kolmanda koha, kas seejärel tuleks hakata nendega läbi rääkima et kes on nõus kõige osavama medaliga ja siis valida selle põhjal välja spordivõistluse tegelik võitja? See on umbes sama absurdne olukord."
Rahandusministeeriumi riigihangete osakonnajuhataja asetäitja Estella Põllu tõdes, et kõigi võitjatega läbirääkimisi nõuab seadus alates 2007. aastast.
"See ei saa olla mingisugune üllatuslik tõlgendus hoolsa hankija jaoks, aga kahjuks tõepoolest mingil põhjusel on mõningad ideekonkursid korraldatud nii, et on alustatud ainult esimese kohaga läbirääkimist. See võib küll olla praktikas kasutatud variant, aga see ei ole siiski seaduses lubatud variant."
Seda, et arhitektuurivõistluste mõte muutuks ja avalik ruum kannataks, Põllu ei karda. Nimelt saab konkurssi ka niimoodi korraldada, et välja kuulutatakse ainult üks võitja. Ja sel juhul peetakse ainult temaga ka läbirääkimised. Niimoodi korraldatakse praegu näiteks riigigümnaasiumide arhitektuurivõistlusi. Samas peitub selles väikene risk juhuks, kui võidutöö autoriga projekteerimistööde hinnas või ka mõnes loomingulisemas asjas kokkuleppele ei jõuta.
"Kui on üks võitja ja temaga kokkuleppele ei saada, siis tuleb otsast alustada," nentis Põllu.
Niisiis loob Pärnu reisiterminali ümber toimuv pretsedendi, mis jätab edasisteks arhitektuurikonkurssideks kaks võimalust. Kas valida mitu võitjat ja hakata nendega kõigiga läbi rääkima või valida üks võitja ning riskida sellega, et läbirääkimiste luhtumisel tuleb kogu konkurss uuesti korraldada.
Kultuuriministeeriumi hinnangul võib see mõjutada arhitektuurikonkursside tulevikku, kuid omajagu segadust tekib juba täna.
Näiteks Tartu Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise pargi jaoks korraldati ideevõistlus 2017. aastal. Kuna linn raha ei leia, pole võitjaga projekteerimislepingut veel sõlmitud. Kuna ka tolles hankes kuulutati välja mitu võitjat ja kirjeldati ära Pärnu reisiterminaliga sarnane kaskaadmeetod, on linn Rail Balticuga samas olukorras. Ehk läbirääkimistele tuleks kutsuda ka need ettevõtted, kes pakkusid pargile teise ja kolmanda koha väärilised lahendused.
Seda, kui palju on Eestis nii-öelda lahtiseid arhitektuurivõistlusi, kus võitjad on juba välja valitud, aga projekteerimislepingut alles oodatakse, ei tea ilmselt keegi.
Arhitektuurivõistlus Lihula peatänava kohta algas läinud nädalal ning reeglid on sealgi samad, mis Pärnu reisiterminali puhul. Lääneranna valla arendus- ja hankespetsialist Rein Kruusamaa ütleb, et rahandusministeerium neile oma seadusetõlgendusest teatanud pole. Ta lubab asja arhitektide liiduga arutada, kuid tunnistab, et rahandusministeeriumi sõna on kõva, ehk ju siis tuleb läbirääkimiste ringi laiendada.
Estella Põllu rõhutas, et läbirääkimised, olgu need ühe, kahe või kolme võitjaga, ei pea käima ainult odavaima projekteerimishinna üle. Samas neid reegleid, mille üle siis läbi rääkida või kuidas lõpuks otsustada, kusagil kirjas ei ole.
### Response:
Arhitektuurivõistluste hirm: idee asemel hakkab võidutsema hind |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumistel tuli jutuks Eesti digiühiskond ja e-riigi lahendused. Samuti tutvustas Kaljulaid Saksa kõrgematele riigiametnikele Eesti e-tervishoiu süsteemi. Veel tulid arutlusele digitaalne suveräänsus Euroopas ning küberjulgeolek.
"Digitaalse ühiskonna ülesehitamine algab lubavast õigusruumist ning õigusloomes tuleb kehtestada selged põhimõtted, millest digimajanduse ja e-riigi ehitamisel kinni pidada," ütles Kaljulaid Berliinis Merkelile.
"Loomulikult toob üleminek digitaalsetele teenustele endaga kaasa ka riske, kuid digitaliseerimise eelised on suuremad kui riskid. Eesti avalik ja erasektor jagavad hea meelega oma kogemusi ning tehnoloogilisi lahendusi turvalise e-riigi ülesehitamiseks," lisas Eesti president. Pikemalt räägiti veel digitaalse identiteedi olulisusest ning kuidas saaks seda Saksamaal juurutada.
Koos arutati ka seda, mis võiks olla Saksamaa EL-i eesistumise digitaalse valdkonna fookus.
"Euroopa Liidust võiks saada digitaliseerimise eestvedaja, kui suudame astuda selleks vajalikud sammud: näiteks anda oma kodanikele digitaalsed isikutunnistused. Meil on juba olemas eeliseid õigusruumi näol," lausus Kaljulaid.
Wolfgang Schäublega arutas Kaljulaid Euroopa tulevikku, sealhulgas kaitsekoostööd, Brexitit ja Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastust.
President Kersti Kaljulaid ja Wolfgang Schäuble Autor/allikas: Presidendi kantselei | Kaljulaid kohtus Saksamaal Merkeliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumistel tuli jutuks Eesti digiühiskond ja e-riigi lahendused. Samuti tutvustas Kaljulaid Saksa kõrgematele riigiametnikele Eesti e-tervishoiu süsteemi. Veel tulid arutlusele digitaalne suveräänsus Euroopas ning küberjulgeolek.
"Digitaalse ühiskonna ülesehitamine algab lubavast õigusruumist ning õigusloomes tuleb kehtestada selged põhimõtted, millest digimajanduse ja e-riigi ehitamisel kinni pidada," ütles Kaljulaid Berliinis Merkelile.
"Loomulikult toob üleminek digitaalsetele teenustele endaga kaasa ka riske, kuid digitaliseerimise eelised on suuremad kui riskid. Eesti avalik ja erasektor jagavad hea meelega oma kogemusi ning tehnoloogilisi lahendusi turvalise e-riigi ülesehitamiseks," lisas Eesti president. Pikemalt räägiti veel digitaalse identiteedi olulisusest ning kuidas saaks seda Saksamaal juurutada.
Koos arutati ka seda, mis võiks olla Saksamaa EL-i eesistumise digitaalse valdkonna fookus.
"Euroopa Liidust võiks saada digitaliseerimise eestvedaja, kui suudame astuda selleks vajalikud sammud: näiteks anda oma kodanikele digitaalsed isikutunnistused. Meil on juba olemas eeliseid õigusruumi näol," lausus Kaljulaid.
Wolfgang Schäublega arutas Kaljulaid Euroopa tulevikku, sealhulgas kaitsekoostööd, Brexitit ja Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastust.
President Kersti Kaljulaid ja Wolfgang Schäuble Autor/allikas: Presidendi kantselei
### Response:
Kaljulaid kohtus Saksamaal Merkeliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "USA kutsub Hiina Rahvavabariiki koheselt lõpetama oma repressioonide kampaania Xinjiangis," ütles Ühendriikide välisminister Mike Pompeo avalduses.
USA kandis esmaspäeval musta nimekirja 28 Hiina ettevõtet ja isikut, kes on Ühendriikide võimude hinnangul seotud uiguuri vähemuse tagakiusamisega Xinjiangis.
Pompeo sõnul ei ole uiguuridest moslemite kinnihoidmisel Hiina lääneosa laagrites mingit pistmist terrorismiga, nagu Hiina väidab, vaid see on katse "kustutada" vähemusrahvuste kultuurid ja religioonid.
USA välisminister kutsus vabastama kõik meelevaldselt kinni võetud inimesed ja sundima moslemivähemuse liikmeid, kes praegu viibivad välisriikides, naasma Hiinasse, kus neid on ootamas ebakindel tulevik.
USA välisministeeriumi teatel piiratakse viisade andmist Hiina valitsuse ja kommunistliku partei ametnikele, kes on seotud uiguuride, kasahhide või teiste moslemivähemuste kinnihoidmise või tagakiusamisega.
Korraldus kehtib ka nende Hiina ametnike perekonnaliikmetele, seal hulgas lastele, kes võivad taotleda prestiižika hariduse saamist USA-s.
Välisministeerium ei avaldanud nende ametnike nimesid, keda korraldus mõjutab.
Seadusandjad on aga palunud astuda konkreetselt samme Chen Quanguio vastu, kes on kompartei liider Xinjiangis.
Chen juhtis varem karmi käe poliitikat rahulolematuse lämmatamiseks Tiibetis. | USA piirab viisade andmist Hiina ametnikele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"USA kutsub Hiina Rahvavabariiki koheselt lõpetama oma repressioonide kampaania Xinjiangis," ütles Ühendriikide välisminister Mike Pompeo avalduses.
USA kandis esmaspäeval musta nimekirja 28 Hiina ettevõtet ja isikut, kes on Ühendriikide võimude hinnangul seotud uiguuri vähemuse tagakiusamisega Xinjiangis.
Pompeo sõnul ei ole uiguuridest moslemite kinnihoidmisel Hiina lääneosa laagrites mingit pistmist terrorismiga, nagu Hiina väidab, vaid see on katse "kustutada" vähemusrahvuste kultuurid ja religioonid.
USA välisminister kutsus vabastama kõik meelevaldselt kinni võetud inimesed ja sundima moslemivähemuse liikmeid, kes praegu viibivad välisriikides, naasma Hiinasse, kus neid on ootamas ebakindel tulevik.
USA välisministeeriumi teatel piiratakse viisade andmist Hiina valitsuse ja kommunistliku partei ametnikele, kes on seotud uiguuride, kasahhide või teiste moslemivähemuste kinnihoidmise või tagakiusamisega.
Korraldus kehtib ka nende Hiina ametnike perekonnaliikmetele, seal hulgas lastele, kes võivad taotleda prestiižika hariduse saamist USA-s.
Välisministeerium ei avaldanud nende ametnike nimesid, keda korraldus mõjutab.
Seadusandjad on aga palunud astuda konkreetselt samme Chen Quanguio vastu, kes on kompartei liider Xinjiangis.
Chen juhtis varem karmi käe poliitikat rahulolematuse lämmatamiseks Tiibetis.
### Response:
USA piirab viisade andmist Hiina ametnikele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valge Maja nõuniku Pat Cipollone allkirjaga kaheksaleheküljelises kirjas tõrjutakse kogu protsess, mis praegu esindajatekojas on aset leidmas. Juurdluse eesmärk on välja selgitada, kas president Trump kuritarvitas oma ametipositsiooni ning survestas Ukraina riigipead Volodõmõr Zelenskit uurima USA presidendiks pürgivat Joe Bidenit.
"President Trump ei saa lubada oma administratsiooni osalemist selles erakondlikus uurimises neil tingimustel," märgitakse kirjas. "Teie juurdlusel puudub legitiimne põhiseaduslik alus."
Valge Maja teatel ollakse vastu eriti seetõttu, et esindajatekoda ei korraldanud hääletust tagandamisjuurdluse alustamise üle.
Pelosi süüdistab Valget Maja ebaseaduslikus katses varjata fakte
USA esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi süüdistas teisipäeval Valget Maja ebaseaduslikus katses varjata fakte, kui see välistas koostöö tegemise president Donald Trumpi tagandamisjuurdlusega.
Pelosi reageeris Valgest Majast saadetud kirjale, milles nimetati tagandamisprotsessi parteiliseks, ebaseaduslikuks ja põhiseadusvastaseks.
"See on lihtsalt veel üks ebaseaduslik katse varjata fakte Trumpi administratsiooni jultunud jõupingutuste kohta survestada välisriike sekkuma 2020. aasta valimistesse," ütles Pelosi avalduses. | Valge Maja välistas koostöö tagandamisjuurdlusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valge Maja nõuniku Pat Cipollone allkirjaga kaheksaleheküljelises kirjas tõrjutakse kogu protsess, mis praegu esindajatekojas on aset leidmas. Juurdluse eesmärk on välja selgitada, kas president Trump kuritarvitas oma ametipositsiooni ning survestas Ukraina riigipead Volodõmõr Zelenskit uurima USA presidendiks pürgivat Joe Bidenit.
"President Trump ei saa lubada oma administratsiooni osalemist selles erakondlikus uurimises neil tingimustel," märgitakse kirjas. "Teie juurdlusel puudub legitiimne põhiseaduslik alus."
Valge Maja teatel ollakse vastu eriti seetõttu, et esindajatekoda ei korraldanud hääletust tagandamisjuurdluse alustamise üle.
Pelosi süüdistab Valget Maja ebaseaduslikus katses varjata fakte
USA esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi süüdistas teisipäeval Valget Maja ebaseaduslikus katses varjata fakte, kui see välistas koostöö tegemise president Donald Trumpi tagandamisjuurdlusega.
Pelosi reageeris Valgest Majast saadetud kirjale, milles nimetati tagandamisprotsessi parteiliseks, ebaseaduslikuks ja põhiseadusvastaseks.
"See on lihtsalt veel üks ebaseaduslik katse varjata fakte Trumpi administratsiooni jultunud jõupingutuste kohta survestada välisriike sekkuma 2020. aasta valimistesse," ütles Pelosi avalduses.
### Response:
Valge Maja välistas koostöö tagandamisjuurdlusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline esmaspäeval, 3. oktoobril kell 22.25:
- Leedu kaitseministri sõnul peaksid läbirääkimised Ukraina NATO-ga liitumiseks algama kohe;
- Zelenski: Ukraina vägede edu ei piirdu Lõmaniga;
- Ukraina idaringkond: pühapäeval vabastati Torske;
- Donetskis hukkus Vene rünnakus üks inimene, viga sai kaheksa;
- Kiiev: Ukraina armee jätkab Hersoni oblastis linnade vabastamist;
- USA senaator kardab Vene rünnakut Poolas asuvale logistikakeskusele;
- ISW: Vene infomaastik muutus peale lüüasaamist Harkivis;
- Meedia: Moskva vallandas lääne sõjaväeringkonna ülema kindralpolkovnik Aleksandr Žuravljovi;
- Kreml kuulutas Marina Ovsjannikova tagaotsitavaks;
- Briti luure: Putin tunnistas vigu mobilisatsiooniga;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 320 sõdurit ja hävitati 16 soomusmasinat.
Leedu: kõnelused Ukraina NATO-ga liitumiseks peaksid algama kohe
Leedu kaitseminister Arvydas Anusauskas ütles Leedu rahvusringhäälingule, et Ukraina saab loota Vilniuse tingimusteta toetusele NATO liikmeks pürgimisel, isegi kui see tundub tabamatu eesmärk.
Anusauskas ütles, et kuigi Ukrainas käib sõda, peaksid läbirääkimised NATO 30 liikmesriigiga ja muud ametlikud protseduurid juba algama.
"Lääneriigid ei saa jääda samale seisukohale nagu enne sõda. Julgoelekugarantiisid Ukrainale peab kohe suurendama," sõnas ta.
Pühapäeval tegid Balti riikide, Poola, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Slovakkia ja Tšehhi esindajad avalduse Ukraina NATO-ga liitumise toetuseks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas eelmisel nädalal pärast seda, kui Venemaa režiimi juht Vladimir Putin kuulutas Zaporižžja, Donetski, Luhanski ja Hersoni oblasti alade annekteerimist, et Ukraina palub NATO-ga liitumist kiirkorras. Samal päeval ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et allianss ei tunnusta kunagi Ukraina alade annekteerimist. Samas rõhutas ta, et NATO ei ole sõjas osaline.
Kiiev: Ukraina armee jätkab Hersoni oblastis linnade vabastamist
Ukraina väed saavutasid täiendavat edu riigi lõunaosas ja vallutas tagasi Dnipro jõe läänekaldal asuva Zolota Balka linna, vahendas CNN. Hersoni oblasti kõrge ametnik Serhi Hlan ütles, et riigi relvajõud liiguvad Berislavi linna suunas.
Venemaa kaitseministeerium kinnitas esmaspäeval, et Ukraina väed murdsid Hersonis rindejoonest läbi ja liigub mööda Dnipro kallast edasi.
Zelenski teatas kahe asula vabastamisest Hersoni oblastis
"Ukraina relvajõud vabastasid vastupealetungi käigus tagasi kaks asulat Hersoni oblasti põhjaosas, Arhanhelske ja Mõroljubivka," teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Meedia: Moskva vallandas lääne sõjaväeringkonna ülema kindralpolkovnik Aleksandr Žuravljovi
Žuravljovi vallandamine on väljaande RBC teatel seotud Venemaa hiljutiste kaotustega.
RBC teatel asendab Žuravljovi kindral Roman Berdnikov. Ametlikku kinnitust sellele veel pole, vahendas The Guardian.
Kreml kuulutas Marina Ovsjannikova tagaotsitavaks
Venemaa võimud lisasid esmaspäeval riigikanali otse-eetris sõjavastase loosungiga meelt avaldanud Marina Ovsjannikova tagaotsitavate nimekirja. Moskva väitel põgenes Ovsjannikova koduarestist.
Moskva kohus määras Ovsjannikova augustis kaheks kuuks koduaresti. Pressiteenistuse teatel esitati Ovsjannikovale siis süüdistus Vene sõjaväe kohta võltsuudiste levitamises. Tema koduarest pidi võimude väitel kestma kuni 9. oktoobrini. Teda võib oodata kuni 10-aastane vangistus.
Kiiev: Venemaa jätkab Donetski oblastis Ukraina positsioonide ründamist
Ukraina peastaabi teatel proovisid Vene väed edasi liikuda New Yorgi, Mairorski, Zaitseve ja Nevelske asulate lähedal. Kõik Vene vägede rünnakud löödi tagasi. Viimase päeva jooksul korraldasid Vene väed Ukrainas ka seitse õhurünnakut, vahendas The Kyiv Independent.
Zelenski: Ukraina vägede edu ei piirdu Lõmaniga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma videopöördumises pühapäeva õhtul, et Ukraina vägede edu lahingutandril ei piirdu Lõmaniga.
Zelenski kinnitas Arkhanhelske ja Mõrolõubivka asulate vabastamist Hersoni oblastis.
Mõlemad asulad asuvad Hersoni oblasti põhjaosas. Sotsiaalmeedias levis pühapäeval pilt Hrešenivkasse jõudnud Ukraina vägedest, mis asub samuti sealkandis.
#Ukraine 's remarkable southern liberation continues. Village of Khreshchenivka liberated. Ukrainian forces are advancing south towards Nova Kakhovka. Unclear how far they'll get today/overnight, but if Russian forces are folding, I guess they'll keep pushing. pic.twitter.com/do6nqOjPcd
— Glasnost Gone (@GlasnostGone) October 2, 2022
Idaringkonna esindaja sõnul pommitavad Ukraina väed praegu Kreminnas asuvaid Vene vägesid, vahendas CNN.
Ukraina idaringkond: pühapäeval vabastati Torske
Ukraina idaringkonna staabi esindaja Serhii Šerevatõi sõnul vabastasid Ukraina väed Torske asula, mis asub värskelt vabastatud Lõmanist 15 kilomeetrit idas. Torskest veel ida pool asub Kreminna ning neist edasi Severodonetski ning Lõssõtšanski linnastu.
Šerevatõi sõnul taandusid Vene väed Kreminnasse Luhanski oblastis ning püüavad seal püsti panna uue kaitseliini, vahendas The Kyiv Indendent.
Idaringkonna esindaja sõnul selgub alles hiljem peale põhjalikumat analüüsi kui palju Vene vägesid Lõmanis tegelikult oli, kuid esialgsetel andmetel võis Lõmanis kokku olla 5000-5500 Vene sõdurit.
Vene kaitseministeerium tunnistas laupäeval oma vägede taandumist Lõmanist.
Šerevatõi sõnul hukkusid osad Vene sõdurid lahingutes ning mõned sõdurite grupid püüdsid välja murda ja põgeneda. Osad Vene sõdurid andsid ka Ukraina vägedele alla.
Laupäeval teatati ka Jampili, Novoselivka, Šandrõholove, Drobõševe ja Stavkõ vabastamisest, vahendas Interfax-Ukraine.
IAEA juht: Venemaa vabastas Zaporižžja tuumajaama juhi
Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi teatas, et Venemaa vabastas Zaporižžja tuumajaama juhi Ihor Murašovi, vahendas The Guardian.
Vene sõjaväelased pidasid Murašovi reedel kinni, kui ta sõitis Enerhodari linna.
Venemaal Jekaterinburgi oblastis hukkus kolm mobiliseeritud venemaalast
Venemaa sõltumatu leht Novaja Gazeta teatas, et Venemaal Jekaterinburgi oblastis hukkus kolm Ukraina sõtta mobiliseeritud venemaalast, vahendas The Guardian.
Venemaa parlamendisaadik Maksim Ivanov kinnitas kolme mobiliseeritud inimese surma.
"Üks mobiliseeritud meestest suri infarkti, teine sooritas enesetapu. Kolmas lasti koju ja suri seal maksatsirroosi," väitis Ivanov.
Donetskis hukkus Vene rünnakus üks inimene, kaheksa sai viga
Viimase ööpäeva jooksul hukkus Vene vägede rünnakus Bahmutis üks inimene. Veel kaheksa inimest sai erinevate Donetski oblasti asulates haavata, teatas Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko.
Ametlike andmete hulka ei lähe okupeeritud aladel toimuvad sõjakuriteod.
Harkivi oblastis sai Vene rünnakus haavata kaks inimest, teatas oblasti kuberner Oleh Sõniehubov.
Esmaspäeva hommikul pommitasid Vene väed ka Dnipro linna ja teisi asulaid Dnipropetrovski oblastis. Rünnakutes hävisid mitmed hooned ja pea 1000 peremajapidamist on jäänud elektrita.
London: suure tõenäosusega Putin ei kasuta Ukrainas tuumarelvi
Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace ütles esmaspäeval, et suure tõenäosusega Vladimir Putin ei kasuta tuumarelvi, kuna see oleks vastuvõetamatu India ja Hiina jaoks.
"Putini tegevus on aga seni olnud täiesti irratsionaalne," hoiatas Wallace.
CNN: Vene väed lahkusid Lõmanist korrapäraselt reedel
Lõmani elanikud ütlesid CNN-le, et Vene väed lahkusid linnast korrapäraselt.
CNN saabus enda sõnul Lõmanisse 30 minutit peale Zelenski teadaannet linna vabastamisest.
Ukrainlased väitsid korduvalt, et Lõmanis on lõksus suur Vene väegrupeering. Ukraina relvajõudude esindaja sõnul toimus piirkonnas Vene vägedega lahinguid veel pühapäeval.
Ukraina lõunaosas jätkub okupeeritud aladel sundmobiliseerimine Vene väkke
Ukraina lõunaringkonna sõnul jätkuvad riigi lõunaosas mobilisatsioonimeetmed, mille käigus koondatakse kaitseväeteenistuses meeste nimekirju ning tõhustati kontrolli dokumentide üle kontrollpunktides.
Okupeeritud aladelt lahkumine on ringkonna esindaja sõnul tehtud Vene vägede poolt võimalikult keeruliseks.
Lõunaringkonna esindaja sõnul hukkus viimase ööpäeva jooksul 40 Vene sõdurit ja hävitati kaks tanki ning seitse ühikut muud soomustehnikat.
USA senaator kardab Vene rünnakut Poolas asuvale logistikakeskusele
USA senati luurekomisjoni liige Marco Rubio ütles CNN-le, et Putin võib kaotuse hirmus rünnata Poolas asuvaid logistikakeskuseid.
Rubio sõnul tasub olla mures Kremli järgmiste sammude pärast peale Lõmani vabastamist Donetski oblastis.
Lõmanis elas enne Vene invasiooni 22 000 inimest ning tegu on olulise piirkondliku logistikasõlmega.
ISW: Vene infomaastik muutus peale lüüasaamist Harkivis
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut hindas oma viimases ülevaates, et kaotused Harkivi oblastis ja hiljutine Lõmani vabastamine on Vene infomaastikku põhimõtteliselt muutunud.
Tonight's campaign assessment from @TheStudyofWar and @criticalthreats focuses on dramatic changes in the #Russian information space following the Russian defeat around #Lyman and in Kharkiv Oblast and amid the failures of Russia's partial mobilization. https://t.co/F7e3qpdgwN pic.twitter.com/eWDQJxKWAG
— ISW (@TheStudyofWar) October 3, 2022
Eksperdid on juhtinud tähelepanud, et nii Kremli suhtes sõbralik meedia kui ka sõjablogijad on hakanud süüdistama Vene sõjaväe bürokraatiat osalise mobilisatsiooni hädades ning viimastes kaotustes lahinguväljal.
Mõned Vene televisioonis esinenud saatekülalised kritiseerisid 1. oktoobril isegi Vene presidendi Vladimir Putini otsust annekteerida neli Ukraina oblastit enne kogu endale nõutud alade vallutamist.
Vene sõjaväge süüdistatakse suutmatuses oma vägesid piisavalt varustada ja toetada.
Vene televisioonis on hakatud kohati avalikult kritiseerima probleeme Venemaa osalise mobilisatsiooniga, mille raames on mõned mehed saanud sõjaväekutsed ebaseaduslikult.
Samuti on mõned kommentaatorid Vene televisioonis väljendanud skepsist mobilisatsiooni suutlikkuses muuta olukorda lahinguväljal.
Mõttekoja hinnangul ei kontrolli Vene kaitseministeerium enam infomaastikku ega põhilisi narratiive. Vene kaitseministeerium on korduvalt liialdanud Vene vägede võite Ukrainas koos optimistlike teadaannetega ning Vene kaitseministeerium avaldab harva oma edusammudest fototõendeid.
Briti luure: Putin tunnistas vigu mobilisatsiooniga
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi sõnul pidas Venemaa president Vladimir Putin riigi rahvusliku julgeoleku nõukogu ees 29. septembril kõne, kus tunnistas vigu mobilisatsiooni läbiviimisega.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 3 October 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/fJAgk1CCPa
#StandWithUkraine pic.twitter.com/01TKtrgPXM
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) October 3, 2022
Vene vägedel saab brittide hinnangul tõenäoliselt olema raskusi mobiliseeritute väljaõppe korraldamisega ning uutele üksustele vajalike ohvitseride leidmisega.
Ukraina peastaap: ööpäeva jooksul tulistati alla üks Su-25 lennuk, Ka-52 helikopter ning 8 drooni
Ukraina peastaabi sõnul tõrjuti Vene rünnakut Zavõtseve, Bakhmutske, Kahmuti, Odradivka, Viimka, Spirne, Nevelske ja Pervomaiske suunal.
Peastaabi sõnul tegid Ukrainaväed viimase ööpäeva jooksul seitse õhulööki, mille raames rünnati Vene juhtimispunkte, relvastuse koondumispunkte ning laskemoonaladusid.
Ööpäeva jooksul tulistati alla üks Su-25 lennuk, Ka-52 helikopter ning 8 drooni.
Vene väed tegid Ukraina vastu 11 raketirünnakut ja 10 õhulööki. Vene rünnakutest sai mõjutatud 35 Ukraina asulat.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 320 sõdurit ja hävitati 16 soomusmasinat
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 60430 (võrdlus eelmise päevaga +320);
- tankid 2380 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 4991 (+16);
- lennukid 265 (+1);
- kopterid 228 (+1);
- suurtükisüsteemid 1405 (+0);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 338 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 176 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1026 (+11);
- tiibraketid 246 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3811 (+15);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 131 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski ja Bahmuti suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. | Sõja 222. päev: Venemaa vabastas Zaporižžja tuumajaama juhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline esmaspäeval, 3. oktoobril kell 22.25:
- Leedu kaitseministri sõnul peaksid läbirääkimised Ukraina NATO-ga liitumiseks algama kohe;
- Zelenski: Ukraina vägede edu ei piirdu Lõmaniga;
- Ukraina idaringkond: pühapäeval vabastati Torske;
- Donetskis hukkus Vene rünnakus üks inimene, viga sai kaheksa;
- Kiiev: Ukraina armee jätkab Hersoni oblastis linnade vabastamist;
- USA senaator kardab Vene rünnakut Poolas asuvale logistikakeskusele;
- ISW: Vene infomaastik muutus peale lüüasaamist Harkivis;
- Meedia: Moskva vallandas lääne sõjaväeringkonna ülema kindralpolkovnik Aleksandr Žuravljovi;
- Kreml kuulutas Marina Ovsjannikova tagaotsitavaks;
- Briti luure: Putin tunnistas vigu mobilisatsiooniga;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 320 sõdurit ja hävitati 16 soomusmasinat.
Leedu: kõnelused Ukraina NATO-ga liitumiseks peaksid algama kohe
Leedu kaitseminister Arvydas Anusauskas ütles Leedu rahvusringhäälingule, et Ukraina saab loota Vilniuse tingimusteta toetusele NATO liikmeks pürgimisel, isegi kui see tundub tabamatu eesmärk.
Anusauskas ütles, et kuigi Ukrainas käib sõda, peaksid läbirääkimised NATO 30 liikmesriigiga ja muud ametlikud protseduurid juba algama.
"Lääneriigid ei saa jääda samale seisukohale nagu enne sõda. Julgoelekugarantiisid Ukrainale peab kohe suurendama," sõnas ta.
Pühapäeval tegid Balti riikide, Poola, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Slovakkia ja Tšehhi esindajad avalduse Ukraina NATO-ga liitumise toetuseks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas eelmisel nädalal pärast seda, kui Venemaa režiimi juht Vladimir Putin kuulutas Zaporižžja, Donetski, Luhanski ja Hersoni oblasti alade annekteerimist, et Ukraina palub NATO-ga liitumist kiirkorras. Samal päeval ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et allianss ei tunnusta kunagi Ukraina alade annekteerimist. Samas rõhutas ta, et NATO ei ole sõjas osaline.
Kiiev: Ukraina armee jätkab Hersoni oblastis linnade vabastamist
Ukraina väed saavutasid täiendavat edu riigi lõunaosas ja vallutas tagasi Dnipro jõe läänekaldal asuva Zolota Balka linna, vahendas CNN. Hersoni oblasti kõrge ametnik Serhi Hlan ütles, et riigi relvajõud liiguvad Berislavi linna suunas.
Venemaa kaitseministeerium kinnitas esmaspäeval, et Ukraina väed murdsid Hersonis rindejoonest läbi ja liigub mööda Dnipro kallast edasi.
Zelenski teatas kahe asula vabastamisest Hersoni oblastis
"Ukraina relvajõud vabastasid vastupealetungi käigus tagasi kaks asulat Hersoni oblasti põhjaosas, Arhanhelske ja Mõroljubivka," teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Meedia: Moskva vallandas lääne sõjaväeringkonna ülema kindralpolkovnik Aleksandr Žuravljovi
Žuravljovi vallandamine on väljaande RBC teatel seotud Venemaa hiljutiste kaotustega.
RBC teatel asendab Žuravljovi kindral Roman Berdnikov. Ametlikku kinnitust sellele veel pole, vahendas The Guardian.
Kreml kuulutas Marina Ovsjannikova tagaotsitavaks
Venemaa võimud lisasid esmaspäeval riigikanali otse-eetris sõjavastase loosungiga meelt avaldanud Marina Ovsjannikova tagaotsitavate nimekirja. Moskva väitel põgenes Ovsjannikova koduarestist.
Moskva kohus määras Ovsjannikova augustis kaheks kuuks koduaresti. Pressiteenistuse teatel esitati Ovsjannikovale siis süüdistus Vene sõjaväe kohta võltsuudiste levitamises. Tema koduarest pidi võimude väitel kestma kuni 9. oktoobrini. Teda võib oodata kuni 10-aastane vangistus.
Kiiev: Venemaa jätkab Donetski oblastis Ukraina positsioonide ründamist
Ukraina peastaabi teatel proovisid Vene väed edasi liikuda New Yorgi, Mairorski, Zaitseve ja Nevelske asulate lähedal. Kõik Vene vägede rünnakud löödi tagasi. Viimase päeva jooksul korraldasid Vene väed Ukrainas ka seitse õhurünnakut, vahendas The Kyiv Independent.
Zelenski: Ukraina vägede edu ei piirdu Lõmaniga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma videopöördumises pühapäeva õhtul, et Ukraina vägede edu lahingutandril ei piirdu Lõmaniga.
Zelenski kinnitas Arkhanhelske ja Mõrolõubivka asulate vabastamist Hersoni oblastis.
Mõlemad asulad asuvad Hersoni oblasti põhjaosas. Sotsiaalmeedias levis pühapäeval pilt Hrešenivkasse jõudnud Ukraina vägedest, mis asub samuti sealkandis.
#Ukraine 's remarkable southern liberation continues. Village of Khreshchenivka liberated. Ukrainian forces are advancing south towards Nova Kakhovka. Unclear how far they'll get today/overnight, but if Russian forces are folding, I guess they'll keep pushing. pic.twitter.com/do6nqOjPcd
— Glasnost Gone (@GlasnostGone) October 2, 2022
Idaringkonna esindaja sõnul pommitavad Ukraina väed praegu Kreminnas asuvaid Vene vägesid, vahendas CNN.
Ukraina idaringkond: pühapäeval vabastati Torske
Ukraina idaringkonna staabi esindaja Serhii Šerevatõi sõnul vabastasid Ukraina väed Torske asula, mis asub värskelt vabastatud Lõmanist 15 kilomeetrit idas. Torskest veel ida pool asub Kreminna ning neist edasi Severodonetski ning Lõssõtšanski linnastu.
Šerevatõi sõnul taandusid Vene väed Kreminnasse Luhanski oblastis ning püüavad seal püsti panna uue kaitseliini, vahendas The Kyiv Indendent.
Idaringkonna esindaja sõnul selgub alles hiljem peale põhjalikumat analüüsi kui palju Vene vägesid Lõmanis tegelikult oli, kuid esialgsetel andmetel võis Lõmanis kokku olla 5000-5500 Vene sõdurit.
Vene kaitseministeerium tunnistas laupäeval oma vägede taandumist Lõmanist.
Šerevatõi sõnul hukkusid osad Vene sõdurid lahingutes ning mõned sõdurite grupid püüdsid välja murda ja põgeneda. Osad Vene sõdurid andsid ka Ukraina vägedele alla.
Laupäeval teatati ka Jampili, Novoselivka, Šandrõholove, Drobõševe ja Stavkõ vabastamisest, vahendas Interfax-Ukraine.
IAEA juht: Venemaa vabastas Zaporižžja tuumajaama juhi
Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi teatas, et Venemaa vabastas Zaporižžja tuumajaama juhi Ihor Murašovi, vahendas The Guardian.
Vene sõjaväelased pidasid Murašovi reedel kinni, kui ta sõitis Enerhodari linna.
Venemaal Jekaterinburgi oblastis hukkus kolm mobiliseeritud venemaalast
Venemaa sõltumatu leht Novaja Gazeta teatas, et Venemaal Jekaterinburgi oblastis hukkus kolm Ukraina sõtta mobiliseeritud venemaalast, vahendas The Guardian.
Venemaa parlamendisaadik Maksim Ivanov kinnitas kolme mobiliseeritud inimese surma.
"Üks mobiliseeritud meestest suri infarkti, teine sooritas enesetapu. Kolmas lasti koju ja suri seal maksatsirroosi," väitis Ivanov.
Donetskis hukkus Vene rünnakus üks inimene, kaheksa sai viga
Viimase ööpäeva jooksul hukkus Vene vägede rünnakus Bahmutis üks inimene. Veel kaheksa inimest sai erinevate Donetski oblasti asulates haavata, teatas Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko.
Ametlike andmete hulka ei lähe okupeeritud aladel toimuvad sõjakuriteod.
Harkivi oblastis sai Vene rünnakus haavata kaks inimest, teatas oblasti kuberner Oleh Sõniehubov.
Esmaspäeva hommikul pommitasid Vene väed ka Dnipro linna ja teisi asulaid Dnipropetrovski oblastis. Rünnakutes hävisid mitmed hooned ja pea 1000 peremajapidamist on jäänud elektrita.
London: suure tõenäosusega Putin ei kasuta Ukrainas tuumarelvi
Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace ütles esmaspäeval, et suure tõenäosusega Vladimir Putin ei kasuta tuumarelvi, kuna see oleks vastuvõetamatu India ja Hiina jaoks.
"Putini tegevus on aga seni olnud täiesti irratsionaalne," hoiatas Wallace.
CNN: Vene väed lahkusid Lõmanist korrapäraselt reedel
Lõmani elanikud ütlesid CNN-le, et Vene väed lahkusid linnast korrapäraselt.
CNN saabus enda sõnul Lõmanisse 30 minutit peale Zelenski teadaannet linna vabastamisest.
Ukrainlased väitsid korduvalt, et Lõmanis on lõksus suur Vene väegrupeering. Ukraina relvajõudude esindaja sõnul toimus piirkonnas Vene vägedega lahinguid veel pühapäeval.
Ukraina lõunaosas jätkub okupeeritud aladel sundmobiliseerimine Vene väkke
Ukraina lõunaringkonna sõnul jätkuvad riigi lõunaosas mobilisatsioonimeetmed, mille käigus koondatakse kaitseväeteenistuses meeste nimekirju ning tõhustati kontrolli dokumentide üle kontrollpunktides.
Okupeeritud aladelt lahkumine on ringkonna esindaja sõnul tehtud Vene vägede poolt võimalikult keeruliseks.
Lõunaringkonna esindaja sõnul hukkus viimase ööpäeva jooksul 40 Vene sõdurit ja hävitati kaks tanki ning seitse ühikut muud soomustehnikat.
USA senaator kardab Vene rünnakut Poolas asuvale logistikakeskusele
USA senati luurekomisjoni liige Marco Rubio ütles CNN-le, et Putin võib kaotuse hirmus rünnata Poolas asuvaid logistikakeskuseid.
Rubio sõnul tasub olla mures Kremli järgmiste sammude pärast peale Lõmani vabastamist Donetski oblastis.
Lõmanis elas enne Vene invasiooni 22 000 inimest ning tegu on olulise piirkondliku logistikasõlmega.
ISW: Vene infomaastik muutus peale lüüasaamist Harkivis
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut hindas oma viimases ülevaates, et kaotused Harkivi oblastis ja hiljutine Lõmani vabastamine on Vene infomaastikku põhimõtteliselt muutunud.
Tonight's campaign assessment from @TheStudyofWar and @criticalthreats focuses on dramatic changes in the #Russian information space following the Russian defeat around #Lyman and in Kharkiv Oblast and amid the failures of Russia's partial mobilization. https://t.co/F7e3qpdgwN pic.twitter.com/eWDQJxKWAG
— ISW (@TheStudyofWar) October 3, 2022
Eksperdid on juhtinud tähelepanud, et nii Kremli suhtes sõbralik meedia kui ka sõjablogijad on hakanud süüdistama Vene sõjaväe bürokraatiat osalise mobilisatsiooni hädades ning viimastes kaotustes lahinguväljal.
Mõned Vene televisioonis esinenud saatekülalised kritiseerisid 1. oktoobril isegi Vene presidendi Vladimir Putini otsust annekteerida neli Ukraina oblastit enne kogu endale nõutud alade vallutamist.
Vene sõjaväge süüdistatakse suutmatuses oma vägesid piisavalt varustada ja toetada.
Vene televisioonis on hakatud kohati avalikult kritiseerima probleeme Venemaa osalise mobilisatsiooniga, mille raames on mõned mehed saanud sõjaväekutsed ebaseaduslikult.
Samuti on mõned kommentaatorid Vene televisioonis väljendanud skepsist mobilisatsiooni suutlikkuses muuta olukorda lahinguväljal.
Mõttekoja hinnangul ei kontrolli Vene kaitseministeerium enam infomaastikku ega põhilisi narratiive. Vene kaitseministeerium on korduvalt liialdanud Vene vägede võite Ukrainas koos optimistlike teadaannetega ning Vene kaitseministeerium avaldab harva oma edusammudest fototõendeid.
Briti luure: Putin tunnistas vigu mobilisatsiooniga
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi sõnul pidas Venemaa president Vladimir Putin riigi rahvusliku julgeoleku nõukogu ees 29. septembril kõne, kus tunnistas vigu mobilisatsiooni läbiviimisega.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 3 October 2022
Find out more about the UK government's response: https://t.co/fJAgk1CCPa
#StandWithUkraine pic.twitter.com/01TKtrgPXM
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) October 3, 2022
Vene vägedel saab brittide hinnangul tõenäoliselt olema raskusi mobiliseeritute väljaõppe korraldamisega ning uutele üksustele vajalike ohvitseride leidmisega.
Ukraina peastaap: ööpäeva jooksul tulistati alla üks Su-25 lennuk, Ka-52 helikopter ning 8 drooni
Ukraina peastaabi sõnul tõrjuti Vene rünnakut Zavõtseve, Bakhmutske, Kahmuti, Odradivka, Viimka, Spirne, Nevelske ja Pervomaiske suunal.
Peastaabi sõnul tegid Ukrainaväed viimase ööpäeva jooksul seitse õhulööki, mille raames rünnati Vene juhtimispunkte, relvastuse koondumispunkte ning laskemoonaladusid.
Ööpäeva jooksul tulistati alla üks Su-25 lennuk, Ka-52 helikopter ning 8 drooni.
Vene väed tegid Ukraina vastu 11 raketirünnakut ja 10 õhulööki. Vene rünnakutest sai mõjutatud 35 Ukraina asulat.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 320 sõdurit ja hävitati 16 soomusmasinat
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 60430 (võrdlus eelmise päevaga +320);
- tankid 2380 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 4991 (+16);
- lennukid 265 (+1);
- kopterid 228 (+1);
- suurtükisüsteemid 1405 (+0);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 338 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 176 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 1026 (+11);
- tiibraketid 246 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 3811 (+15);
- laevad / paadid 15 (+0);
- eritehnika 131 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Kramatorski ja Bahmuti suunal.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
### Response:
Sõja 222. päev: Venemaa vabastas Zaporižžja tuumajaama juhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmine EM-finaalturniir peetakse 2024. aasta jaanuaris Saksamaal ja sinna pääseb 24 meeskonda. Neli rahvuskoondist said otsepääsme – korraldajamaa ning jaanuaris lõppenud EM-i esikolmik ehk Rootsi, Hispaania ja Taani. Ülejäänud 20 kohta täidetakse järgmisel nädalal algava valikturniiri abil.
Koha finaalturniiril kindlustavad iga neliku kaks esimest ning neli paremat kolmanda koha saavutanud meeskonda. Meie rahvuskoondise vastasteks on kolmandas alagrupis Island, Tšehhi ja Iisrael. Järgneval nädala kohtuvad eestlased kolmapäeval võõrsil Tšehhi ja laupäeval Kalevi spordihallis Islandiga.
Puudu on meie kaks vasakukäelist pommitajat, Karl Roosna ja Dener Jaanimaa. "Loomulikult tuleb rahvuskoondise treenerina alati arvestada sellega, et mõned pallurid on puudu. Kui suurtel riikidel on alati varust sama hea mees võtta, siis väikestel maadel on seis keerulisem. Suurim probleem on meil just paremsisemise koha peal, kus Roosna on vigastatud ja Jaanimaa seotud klubikohustustega Jaapanis. Õnneks on meil see-eest kogenud joone- ja tagamängijate liin," alustas Eesti koondise rootslasest peatreener Thomas Sivertsson.
Tšehhi oli eelmistel Euroopa meistrivõistlustel sekundite kaugusel veerandfinaali kohast hilisema tšempioni Rootsi vastu. "Tegemist on väga kõva vastasega, kelle vastu on mul suur austus. Võõrsil sellisel tasemel tiimi vastu saab kindlasti raske olema. Samas meie saame mängida pingevabalt ning lähme siiski igat kohtumist võitma," jätkas juhendaja. Eesti koondis on varasemalt kolmapäevase vastasega kohtunud kahel korral ning mõlemad matšid lõppesid meile kaotusega.
Laupäeval Eestisse sõitev Island kuulub käsipallimaailma absoluutsesse tippu. 2008. aastal olümpial hõbedale tulnud ning eelmiste Euroopa meistrivõistluste kuues tiim kubiseb ala suurtest tähtedest. "Skandinaavlased kuuluvad eesotsas Aron Palmarssoniga kindlasti meie kontinendi viie parima riigi hulka. Neil on võtta kvaliteeti igale positsioonile. Meie kavatseme siiski kodupubliku ees kõva võitlust näidata ning endist parima anda," vaatas Sivertsson ette laupäevasele vastasele.
EM-valikturniiri kohtumised peetakse kahe kaupa kolmes nii-öelda aknas: tuleval nädalal ning järgmise aasta märtsi algul ja aprilli lõpul. Viimaseks mängupäevaks on 30. aprill 2023. "Euroopa meistrivõistlustel osalevate tiimide arvu suurendamine annab ka väiksematele riikidele võimaluse suurturniirile pääseda. Mängud Austria ning Bosnia ja Hertsegoviinaga näitasid, et oleme võimelised häid esitusi tegema. Iisrael on meie tasemel võistkond ning ka kõikides teistes mängudes peame kõvasti võitlema, kuna iga punkt võib meid viia sammukese lähemale Euroopa meistrivõistlustele," lõpetas ise mängijana 1996. ja 2000. aastal olümpiahõbeda võitnud peatreener.
Eesti meeste käsipallikoondis algavaks tsükliks: Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Karl Toom (Al Sulaibikhat), Markus Viitkar (HIF Karlskrona), Armi Pärt (Helsingi Dicken), Jürgen Rooba, Henri Sillaste, Alfred Timmo, Andris Celminš (Põlva Serviti), Rasmus Ots, Hendrik Koks, Ott Varik (kõik Viljandi HC), Armis Priskus (Mistra), David Mamporia (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper), Kaspar Lees, Vahur Oolup, Ilja Kosmirak (kõik SK Tapa/N.R Energy), Mihkel Lõpp (EHV AUE) ja Mait Patrail (ASV Hamm-Westfalen).
Peatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman, füsioterapeudid Margus Parts ja Allar Lamp, delegatsioonijuht Priit Allikivi. | Eesti käsipallikoondis valmistub kohtumiseks olümpiahõbedaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmine EM-finaalturniir peetakse 2024. aasta jaanuaris Saksamaal ja sinna pääseb 24 meeskonda. Neli rahvuskoondist said otsepääsme – korraldajamaa ning jaanuaris lõppenud EM-i esikolmik ehk Rootsi, Hispaania ja Taani. Ülejäänud 20 kohta täidetakse järgmisel nädalal algava valikturniiri abil.
Koha finaalturniiril kindlustavad iga neliku kaks esimest ning neli paremat kolmanda koha saavutanud meeskonda. Meie rahvuskoondise vastasteks on kolmandas alagrupis Island, Tšehhi ja Iisrael. Järgneval nädala kohtuvad eestlased kolmapäeval võõrsil Tšehhi ja laupäeval Kalevi spordihallis Islandiga.
Puudu on meie kaks vasakukäelist pommitajat, Karl Roosna ja Dener Jaanimaa. "Loomulikult tuleb rahvuskoondise treenerina alati arvestada sellega, et mõned pallurid on puudu. Kui suurtel riikidel on alati varust sama hea mees võtta, siis väikestel maadel on seis keerulisem. Suurim probleem on meil just paremsisemise koha peal, kus Roosna on vigastatud ja Jaanimaa seotud klubikohustustega Jaapanis. Õnneks on meil see-eest kogenud joone- ja tagamängijate liin," alustas Eesti koondise rootslasest peatreener Thomas Sivertsson.
Tšehhi oli eelmistel Euroopa meistrivõistlustel sekundite kaugusel veerandfinaali kohast hilisema tšempioni Rootsi vastu. "Tegemist on väga kõva vastasega, kelle vastu on mul suur austus. Võõrsil sellisel tasemel tiimi vastu saab kindlasti raske olema. Samas meie saame mängida pingevabalt ning lähme siiski igat kohtumist võitma," jätkas juhendaja. Eesti koondis on varasemalt kolmapäevase vastasega kohtunud kahel korral ning mõlemad matšid lõppesid meile kaotusega.
Laupäeval Eestisse sõitev Island kuulub käsipallimaailma absoluutsesse tippu. 2008. aastal olümpial hõbedale tulnud ning eelmiste Euroopa meistrivõistluste kuues tiim kubiseb ala suurtest tähtedest. "Skandinaavlased kuuluvad eesotsas Aron Palmarssoniga kindlasti meie kontinendi viie parima riigi hulka. Neil on võtta kvaliteeti igale positsioonile. Meie kavatseme siiski kodupubliku ees kõva võitlust näidata ning endist parima anda," vaatas Sivertsson ette laupäevasele vastasele.
EM-valikturniiri kohtumised peetakse kahe kaupa kolmes nii-öelda aknas: tuleval nädalal ning järgmise aasta märtsi algul ja aprilli lõpul. Viimaseks mängupäevaks on 30. aprill 2023. "Euroopa meistrivõistlustel osalevate tiimide arvu suurendamine annab ka väiksematele riikidele võimaluse suurturniirile pääseda. Mängud Austria ning Bosnia ja Hertsegoviinaga näitasid, et oleme võimelised häid esitusi tegema. Iisrael on meie tasemel võistkond ning ka kõikides teistes mängudes peame kõvasti võitlema, kuna iga punkt võib meid viia sammukese lähemale Euroopa meistrivõistlustele," lõpetas ise mängijana 1996. ja 2000. aastal olümpiahõbeda võitnud peatreener.
Eesti meeste käsipallikoondis algavaks tsükliks: Martin Johannson (Bukaresti Steaua), Karl Toom (Al Sulaibikhat), Markus Viitkar (HIF Karlskrona), Armi Pärt (Helsingi Dicken), Jürgen Rooba, Henri Sillaste, Alfred Timmo, Andris Celminš (Põlva Serviti), Rasmus Ots, Hendrik Koks, Ott Varik (kõik Viljandi HC), Armis Priskus (Mistra), David Mamporia (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper), Kaspar Lees, Vahur Oolup, Ilja Kosmirak (kõik SK Tapa/N.R Energy), Mihkel Lõpp (EHV AUE) ja Mait Patrail (ASV Hamm-Westfalen).
Peatreener Thomas Sivertsson, treenerid Martin Noodla ja Janne Ekman, füsioterapeudid Margus Parts ja Allar Lamp, delegatsioonijuht Priit Allikivi.
### Response:
Eesti käsipallikoondis valmistub kohtumiseks olümpiahõbedaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valgetega mänginud Karjakin jäi alla Matvei Jurassovile. "Ma mängisin mustadega, partii kestis 40 käiku. Ma olen väga rahul, et õnnestus võita," sõnas ka teisest suurmeistrist Vladislav Artemjevist jagu saanud Matvei, vahendab uudisteagentuur TASS.
Krimmis sündinud, aga end etniliseks venelaseks pidav Karjakin esindas nooremana Ukrainat, aga sai 2009. aastal Venemaa kodakondsuse ja toetab praegust sõjategevust Ukrainas.
Seetõttu määrati Karjakinile rahvusvaheliselt maleliidult (FIDE) poole aasta pikkune võistluskeeld, mis jättis venelase eemale ka tiitlipretendentide turniirilt.
"Eelkõige olen oma kodumaa patrioot ja alles seejärel - sportlane," kommenteeris ta FIDE otsust. "Kui ma läheksin ajas tagasi hetke, kus ma avaldasin toetust Venemaa presidendile, rahvale ja armeele - siis käituksin täpselt samamoodi! Ma ei kahetse midagi."
Pärast keelu lõppemist püstitas Karjakin sotsiaalmeediasse postituse naeratavast endast pusas, mille rinnale oli kirjutatud "Putin's team [Putini meeskond]" ja sai seetõttu taas palju eriilmelist tähelepanu.
Parimal juhul maailma edetabelis ka neljandat kohta hoidnud Karjakin sai 2002. aastal aegade noorimaks suurmeistriks, olleks tol hetkel täpselt 12 aasta ja seitsme kuu vanune.
Hilisem kiir- ja välkmale maailmameister osales 2016. aastal ka MM-tiitlimatšis norralase Magnus Carlseni vastu, kus pidi siiski lisapartiide järel valitseva maailmameistri paremust tunnistama. | Võistluskeelu ära kandnud Karjakin pidi tunnistama 10-aastase vastase paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valgetega mänginud Karjakin jäi alla Matvei Jurassovile. "Ma mängisin mustadega, partii kestis 40 käiku. Ma olen väga rahul, et õnnestus võita," sõnas ka teisest suurmeistrist Vladislav Artemjevist jagu saanud Matvei, vahendab uudisteagentuur TASS.
Krimmis sündinud, aga end etniliseks venelaseks pidav Karjakin esindas nooremana Ukrainat, aga sai 2009. aastal Venemaa kodakondsuse ja toetab praegust sõjategevust Ukrainas.
Seetõttu määrati Karjakinile rahvusvaheliselt maleliidult (FIDE) poole aasta pikkune võistluskeeld, mis jättis venelase eemale ka tiitlipretendentide turniirilt.
"Eelkõige olen oma kodumaa patrioot ja alles seejärel - sportlane," kommenteeris ta FIDE otsust. "Kui ma läheksin ajas tagasi hetke, kus ma avaldasin toetust Venemaa presidendile, rahvale ja armeele - siis käituksin täpselt samamoodi! Ma ei kahetse midagi."
Pärast keelu lõppemist püstitas Karjakin sotsiaalmeediasse postituse naeratavast endast pusas, mille rinnale oli kirjutatud "Putin's team [Putini meeskond]" ja sai seetõttu taas palju eriilmelist tähelepanu.
Parimal juhul maailma edetabelis ka neljandat kohta hoidnud Karjakin sai 2002. aastal aegade noorimaks suurmeistriks, olleks tol hetkel täpselt 12 aasta ja seitsme kuu vanune.
Hilisem kiir- ja välkmale maailmameister osales 2016. aastal ka MM-tiitlimatšis norralase Magnus Carlseni vastu, kus pidi siiski lisapartiide järel valitseva maailmameistri paremust tunnistama.
### Response:
Võistluskeelu ära kandnud Karjakin pidi tunnistama 10-aastase vastase paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teiseks tuli 128 punktiga Illar Tõnisson ja kolmandaks 116 punktiga Ove Põder, kes teenis aga koos Tauno Vahteriga esikoha paarismängus (126 punkti 180-st võimalikust).
Põder ja Vahter edestasid vaid ühe punktiga Habali ja Alar Särgavat, kolmandaks tulid Matis Song ja Kaarel Silmato (109 punkti).
Võistkonnamängus teenis esikoha tiim "Kus sa nüüd oled, Ilmar?", kuhu kuulusid Põder, Vahter, Habal ja Särgava. 240-st võimalikust punktist koguti 169.
Teiseks tuli "Väärispuupead" (Sven Tarum, Tõnis Poom, Viljar Alnek, Kaarel Silmato; 159 punkti) ja kolmandaks "Vismarid" (Erik Aru, Lauri Valge, Hugo Tang, Illar Tõnisson; 158). | Igor Habal kaitses mälumängus Eesti meistritiitlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teiseks tuli 128 punktiga Illar Tõnisson ja kolmandaks 116 punktiga Ove Põder, kes teenis aga koos Tauno Vahteriga esikoha paarismängus (126 punkti 180-st võimalikust).
Põder ja Vahter edestasid vaid ühe punktiga Habali ja Alar Särgavat, kolmandaks tulid Matis Song ja Kaarel Silmato (109 punkti).
Võistkonnamängus teenis esikoha tiim "Kus sa nüüd oled, Ilmar?", kuhu kuulusid Põder, Vahter, Habal ja Särgava. 240-st võimalikust punktist koguti 169.
Teiseks tuli "Väärispuupead" (Sven Tarum, Tõnis Poom, Viljar Alnek, Kaarel Silmato; 159 punkti) ja kolmandaks "Vismarid" (Erik Aru, Lauri Valge, Hugo Tang, Illar Tõnisson; 158).
### Response:
Igor Habal kaitses mälumängus Eesti meistritiitlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie spordiala on haige, eriti Euroopas ja mõistagi ka Hispaanias," lausus Perez pühapäeval Reali üldkogul sõna võttes. "Jalgpall on kaotamas oma positsiooni maailma juhtiva spordialana."
"Kõige murettekitavam on fakt, et noored huvituvad jalgpallist üha vähem. Praegused võistlused - sellisel kujul nagu nad hetkel toimivad - ei tekita pealtvaatajates enne lõppfaasi huvi."
Perez ja mõned tema mõttekaaslased näevad lahendust Euroopa Superliiga loomises, kuhu kuuluksid vaid tippklubid ja kust puuduks profijalgpallile omane väljalangemise ja tõusmise süsteem.
Mullu aprillis teatasidki tippklubid Superliiga loomisest, mis tekitas avalikkuses suurt vastuseisu ja seetõttu loobusid ideest kõik peale Reali, Barcelona ja Torino Juventuse.
Superliiga taga seisvad jõud kaevasid rahvusvahelised jalgpalliorganisatsioonid FIFA ja UEFA jõulise vastuseisu tagajärjel Hispaania kohtusse, kust hiljem rändas juhtum Euroopa liidu kohtusse. Lahendit on oodata järgmisel aastal.
"Superliiga on omadega endiselt keset Euroopa liidu kohtumenetlust, mis seab kahtluse alla UEFA monopoli Euroopa jalgpallis," täiendas kauaaegne Reali juht.
Ta tõi välja, et Euroopa tippklubid kohtuvad üksteisega harva ja kesknädalased eurosarja kohtumised peaks tagama selle, et tugevamad võistkonnad ja maailma paremad jalgpallurid kohtuvad üksteisega aastaringi.
"Kui me võtame eelmised Meistrite liiga finalistid, siis Liverpool on ajalooliselt suur meeskond kuue Euroopa karikavõiduga. Tuleb välja, et me oleme nendega mänginud 67 aasta jooksul vaid üheksa korda."
Tõsi, UEFA kavandatud muudatused Meistrite liiga tuleviku osas seoses Šveitsi süsteemi rakendamisega alates hooajast 2024/2025 peaks tippklubide omavaheliste duellide hulka selgelt suurendama. | Reali president: jalgpall on kaotamas oma positsiooni juhtiva spordialana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie spordiala on haige, eriti Euroopas ja mõistagi ka Hispaanias," lausus Perez pühapäeval Reali üldkogul sõna võttes. "Jalgpall on kaotamas oma positsiooni maailma juhtiva spordialana."
"Kõige murettekitavam on fakt, et noored huvituvad jalgpallist üha vähem. Praegused võistlused - sellisel kujul nagu nad hetkel toimivad - ei tekita pealtvaatajates enne lõppfaasi huvi."
Perez ja mõned tema mõttekaaslased näevad lahendust Euroopa Superliiga loomises, kuhu kuuluksid vaid tippklubid ja kust puuduks profijalgpallile omane väljalangemise ja tõusmise süsteem.
Mullu aprillis teatasidki tippklubid Superliiga loomisest, mis tekitas avalikkuses suurt vastuseisu ja seetõttu loobusid ideest kõik peale Reali, Barcelona ja Torino Juventuse.
Superliiga taga seisvad jõud kaevasid rahvusvahelised jalgpalliorganisatsioonid FIFA ja UEFA jõulise vastuseisu tagajärjel Hispaania kohtusse, kust hiljem rändas juhtum Euroopa liidu kohtusse. Lahendit on oodata järgmisel aastal.
"Superliiga on omadega endiselt keset Euroopa liidu kohtumenetlust, mis seab kahtluse alla UEFA monopoli Euroopa jalgpallis," täiendas kauaaegne Reali juht.
Ta tõi välja, et Euroopa tippklubid kohtuvad üksteisega harva ja kesknädalased eurosarja kohtumised peaks tagama selle, et tugevamad võistkonnad ja maailma paremad jalgpallurid kohtuvad üksteisega aastaringi.
"Kui me võtame eelmised Meistrite liiga finalistid, siis Liverpool on ajalooliselt suur meeskond kuue Euroopa karikavõiduga. Tuleb välja, et me oleme nendega mänginud 67 aasta jooksul vaid üheksa korda."
Tõsi, UEFA kavandatud muudatused Meistrite liiga tuleviku osas seoses Šveitsi süsteemi rakendamisega alates hooajast 2024/2025 peaks tippklubide omavaheliste duellide hulka selgelt suurendama.
### Response:
Reali president: jalgpall on kaotamas oma positsiooni juhtiva spordialana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal oli Soome keskmine palk 3734 eurot. Meeste keskmine mediaanpalk oli 3663 eurot ja naistel 3034 eurot, vahendas Yle.
"Soome mediaansissetulek on üle Euroopa keskmise. Soomes on see kõrgem kui Prantsusmaal. Loomulikult ei anna mediaansissetulek täit pilti, kui võrrelda erinevate riikide ostujõudu," ütles statistikaameti analüütik Matti Lahdenmäki.
Kõige rohkem raha teenisid 45-49-aastased inimesed. Juhtide mediaansissetulek oli umbes seitse tuhat eurot kuus. Teenindus- ja jaekaubandussektori töötajate mediaanpalk oli 2577 eurot.
Mediaanpalk on palk, millest umbes pooled inimesed saavad palka vähem ja pooled rohkem, keskmine palk aga arvutatakse aritmeetiliselt, ühe või teise palganumbri saajate arvu kõrvale jättes. | Soome mediaanpalk kasvas 3300 euroni kuus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal oli Soome keskmine palk 3734 eurot. Meeste keskmine mediaanpalk oli 3663 eurot ja naistel 3034 eurot, vahendas Yle.
"Soome mediaansissetulek on üle Euroopa keskmise. Soomes on see kõrgem kui Prantsusmaal. Loomulikult ei anna mediaansissetulek täit pilti, kui võrrelda erinevate riikide ostujõudu," ütles statistikaameti analüütik Matti Lahdenmäki.
Kõige rohkem raha teenisid 45-49-aastased inimesed. Juhtide mediaansissetulek oli umbes seitse tuhat eurot kuus. Teenindus- ja jaekaubandussektori töötajate mediaanpalk oli 2577 eurot.
Mediaanpalk on palk, millest umbes pooled inimesed saavad palka vähem ja pooled rohkem, keskmine palk aga arvutatakse aritmeetiliselt, ühe või teise palganumbri saajate arvu kõrvale jättes.
### Response:
Soome mediaanpalk kasvas 3300 euroni kuus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane Singh viskas 2019. aasta aprillis Aasia meistrivõistlustel Dohas isikliku rekordi 86.23 ja teenis hõbemedali. Lisaks tuli ta samal aastal ka sõjaväelaste maailmamängude võitjaks.
Mullu Tokyo olümpiamängudel 27. kohaga piirdunud Singh andis seejärel oktoobris võistlusvälisel testimisel positiivse proovi, mis näitas sooritust parandava anaboolse steroidi tarvitamist. | 86 meetrit oda visanud sportlane sai pika võistluskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane Singh viskas 2019. aasta aprillis Aasia meistrivõistlustel Dohas isikliku rekordi 86.23 ja teenis hõbemedali. Lisaks tuli ta samal aastal ka sõjaväelaste maailmamängude võitjaks.
Mullu Tokyo olümpiamängudel 27. kohaga piirdunud Singh andis seejärel oktoobris võistlusvälisel testimisel positiivse proovi, mis näitas sooritust parandava anaboolse steroidi tarvitamist.
### Response:
86 meetrit oda visanud sportlane sai pika võistluskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ufaas asuv Lenini ringkonnakohus otsustas Hantõ-Mansiiski Jugra võistkonnas mängivale Vladislav Lukinile määrata rahatrahvi, mis arvestab tema igakuist sissetulekut ja perekonnaseisu, vahendab uudisteagentuur TASS.
Süüdistuse järgi maksis Lukin 2019. aastal võltsitud dokumentide eest kokku 230 000 rubla ehk ca 4000 eurot. Kohus määras talle nüüd 2,2 miljoni rubla ehk ca 38 000 euro suuruse trahvi.
Viimastel nädalatel on süüdi mõistetud ka hokimängijad Mihhail Vorobjov ja Anvar Suleimanov. Kui esimesele määrati kahe miljoni rubla ehk ca 35 000 euro suuruse trahv, siis teisele viieaastane tingimisi vanglakaristus.
Tänavu juulis peeti kinni ka Pekingi olümpiamängudel Venemaa hõbedasse koosseisu kuulunud Ivan Fedotov, keda kahtlustatakse samuti sõjaväeteenistusest hoidumises.
Venemaal on kohustuslik sõjaväeteenistus 18-27-aastastele meestele ja sellest pääsemiseks on üksnes teatud erandid. Hiljuti kutsus president Vladimir Putin mobilisatsiooni korras püssi alla sajad tuhanded reservistid.
Venemaa spordiminister Oleg Matõtsin on teatanud, et sportlastele selles osas eksklusiivseid privileege ei tehta, aga Venemaa olümpiakomitee presidendi Stanislav Pozdnjakovi sõnul tuleks sportlasi selles küsimuses austada. | Vene kohus on mitu hokimeest altkäemaksu andmises süüdi mõistnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ufaas asuv Lenini ringkonnakohus otsustas Hantõ-Mansiiski Jugra võistkonnas mängivale Vladislav Lukinile määrata rahatrahvi, mis arvestab tema igakuist sissetulekut ja perekonnaseisu, vahendab uudisteagentuur TASS.
Süüdistuse järgi maksis Lukin 2019. aastal võltsitud dokumentide eest kokku 230 000 rubla ehk ca 4000 eurot. Kohus määras talle nüüd 2,2 miljoni rubla ehk ca 38 000 euro suuruse trahvi.
Viimastel nädalatel on süüdi mõistetud ka hokimängijad Mihhail Vorobjov ja Anvar Suleimanov. Kui esimesele määrati kahe miljoni rubla ehk ca 35 000 euro suuruse trahv, siis teisele viieaastane tingimisi vanglakaristus.
Tänavu juulis peeti kinni ka Pekingi olümpiamängudel Venemaa hõbedasse koosseisu kuulunud Ivan Fedotov, keda kahtlustatakse samuti sõjaväeteenistusest hoidumises.
Venemaal on kohustuslik sõjaväeteenistus 18-27-aastastele meestele ja sellest pääsemiseks on üksnes teatud erandid. Hiljuti kutsus president Vladimir Putin mobilisatsiooni korras püssi alla sajad tuhanded reservistid.
Venemaa spordiminister Oleg Matõtsin on teatanud, et sportlastele selles osas eksklusiivseid privileege ei tehta, aga Venemaa olümpiakomitee presidendi Stanislav Pozdnjakovi sõnul tuleks sportlasi selles küsimuses austada.
### Response:
Vene kohus on mitu hokimeest altkäemaksu andmises süüdi mõistnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leht suhtles viimase kahe nädala jooksul 15 Venemaa riigiametniku, parlamendisaadiku ning riigi- ja erafirma juhiga. Üle poole neist olid tippjuhid. Kõik allikad soovisid jääda anonüümseks ja hoiatasid, et sõjaline konflikt lähikuudel laieneb. Keegi ei osanud ennustada, mis juhtub, kui Venemaa sõja kaotab.
Allikad ütlesid, et Ukraina edukas vastupealetung sundis Kremlit mobilisatsiooni välja kuulutama. Seetõttu kiirustas Moskva ka Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja alade annekteerimisega, vahendas The Telegraph.
"Putin ei saa kaotada, seetõttu peab ta olukorra kiiresti ümber pöörama," ütles üks allikas.
Allika sõnul on jutt tuumasõjast suunatud lääne poliitikutele. "Selle sõnum on: ärge unustage, et Ukrainal pole õigust võita. Relvade tarnimisega lükkate Ukraina kaotust ainult edasi," ütles allikas.
Allikate teatel oli mobilisatsiooni väljakuulutamine juba varem teada. "Oli selge, et armee vajab rohkem sõdureid. See oli selge, et pärast kohalikke valimisi tuleb selline otsus. See otsus tuligi," ütles üks kõrge ametnik.
Paljud allikad ütlesid aga, et Putin oli tormakas ja ei selgitanud oma plaane. "Keegi ei selgita kellelegi midagi. Koostöö puudub täielikult. Putin räägib kõigile erinevat juttu," ütles üks valitsusele lähedalseisev rahulolematu allikas.
Vaatama üha lähenevast katastroofist pole keegi Venemaa eliidist pikka aega proovinud Putinit veenda, et ta loobuks sõjategevusest Ukrainas. Allikate teatel kordab Putin endiselt oma vana juttu, et Venemaa on ümbritsetud vaenlastest ja seetõttu on temaga rääkimine mõttetu. | Allikad: Putin teeb sõjaliste kaotuste tõttu üha rohkem tormakaid otsuseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leht suhtles viimase kahe nädala jooksul 15 Venemaa riigiametniku, parlamendisaadiku ning riigi- ja erafirma juhiga. Üle poole neist olid tippjuhid. Kõik allikad soovisid jääda anonüümseks ja hoiatasid, et sõjaline konflikt lähikuudel laieneb. Keegi ei osanud ennustada, mis juhtub, kui Venemaa sõja kaotab.
Allikad ütlesid, et Ukraina edukas vastupealetung sundis Kremlit mobilisatsiooni välja kuulutama. Seetõttu kiirustas Moskva ka Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja alade annekteerimisega, vahendas The Telegraph.
"Putin ei saa kaotada, seetõttu peab ta olukorra kiiresti ümber pöörama," ütles üks allikas.
Allika sõnul on jutt tuumasõjast suunatud lääne poliitikutele. "Selle sõnum on: ärge unustage, et Ukrainal pole õigust võita. Relvade tarnimisega lükkate Ukraina kaotust ainult edasi," ütles allikas.
Allikate teatel oli mobilisatsiooni väljakuulutamine juba varem teada. "Oli selge, et armee vajab rohkem sõdureid. See oli selge, et pärast kohalikke valimisi tuleb selline otsus. See otsus tuligi," ütles üks kõrge ametnik.
Paljud allikad ütlesid aga, et Putin oli tormakas ja ei selgitanud oma plaane. "Keegi ei selgita kellelegi midagi. Koostöö puudub täielikult. Putin räägib kõigile erinevat juttu," ütles üks valitsusele lähedalseisev rahulolematu allikas.
Vaatama üha lähenevast katastroofist pole keegi Venemaa eliidist pikka aega proovinud Putinit veenda, et ta loobuks sõjategevusest Ukrainas. Allikate teatel kordab Putin endiselt oma vana juttu, et Venemaa on ümbritsetud vaenlastest ja seetõttu on temaga rääkimine mõttetu.
### Response:
Allikad: Putin teeb sõjaliste kaotuste tõttu üha rohkem tormakaid otsuseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne viimast võistluspäeva oli selgumata vaid üks edasipääseja. A-grupis läksid kokku Puerto Rico ja Keenia ning 3:1 võidu teenis Puerto Rico, mis viis nad 16 parema sekka.
A-grupi läbis täisedu 15 punktiga valitsev Euroopa meister Itaalia, kes loovutas kaks geimi: ühe Belgiale ja ühe võõrustajale Hollandile. Veel pääsesid jätkama Belgia, Holland ja Puerto Rico, turniir sai otsa Keenia ja Kameruni jaoks.
Teise naiskonnana võitis kõik viis kohtumist C-grupis Serbia, aga kuna Bulgaariast saadi jagu vaid 3:2, siis tuli üks punkt loovutada. Mullune EM-finalist teenis aga väärt 3:0 võidu olümpiavõitja USA üle.
Lisaks Serbiale ja USA-le pääsesid C-grupist jätkama Kanada ja Saksamaa, välja langesid Bulgaaria ja Kasahstan.
B-grupist jõudsid edasi Türgi, Tai, Dominikaani Vabariik ja Poola ning välja langesid Lõuna-Korea ja Horvaatia. D-grupist jätkavad vahegrupis Hiina, Jaapan, Brasiilia ja Argentina, aga koju sõitsid Tšehhi ja Kolumbia.
E-vahegruppi kuuluvad Itaalia, Hiina, Belgia, Jaapan, Brasiilia, Holland, Puerto Rico ja Argentina ning F-vahegruppi Serbia, USA, Türgi, Tai, Dominikaani Vabariik, Poola, Kanada ja Saksamaa. Mängud jätkuvad teisipäeval. | Võrkpalli naiste MM-il algavad vahegrupikohtumised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne viimast võistluspäeva oli selgumata vaid üks edasipääseja. A-grupis läksid kokku Puerto Rico ja Keenia ning 3:1 võidu teenis Puerto Rico, mis viis nad 16 parema sekka.
A-grupi läbis täisedu 15 punktiga valitsev Euroopa meister Itaalia, kes loovutas kaks geimi: ühe Belgiale ja ühe võõrustajale Hollandile. Veel pääsesid jätkama Belgia, Holland ja Puerto Rico, turniir sai otsa Keenia ja Kameruni jaoks.
Teise naiskonnana võitis kõik viis kohtumist C-grupis Serbia, aga kuna Bulgaariast saadi jagu vaid 3:2, siis tuli üks punkt loovutada. Mullune EM-finalist teenis aga väärt 3:0 võidu olümpiavõitja USA üle.
Lisaks Serbiale ja USA-le pääsesid C-grupist jätkama Kanada ja Saksamaa, välja langesid Bulgaaria ja Kasahstan.
B-grupist jõudsid edasi Türgi, Tai, Dominikaani Vabariik ja Poola ning välja langesid Lõuna-Korea ja Horvaatia. D-grupist jätkavad vahegrupis Hiina, Jaapan, Brasiilia ja Argentina, aga koju sõitsid Tšehhi ja Kolumbia.
E-vahegruppi kuuluvad Itaalia, Hiina, Belgia, Jaapan, Brasiilia, Holland, Puerto Rico ja Argentina ning F-vahegruppi Serbia, USA, Türgi, Tai, Dominikaani Vabariik, Poola, Kanada ja Saksamaa. Mängud jätkuvad teisipäeval.
### Response:
Võrkpalli naiste MM-il algavad vahegrupikohtumised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise hooaja finaalturniiri aegu alustati läbirääkimisi Dubai esindajatega, kel on huvi liigasse investeerida, sõlmida sponsorlepinguid ning isegi võõrustada finaalturniiri ja lisada platsile oma võistkond.
Väljaande Eurohoops andmetel on hetkel Araabia Ühendemiraatide klubi lisandumise tõenäosus 50 protsenti, aga järgmisel nädalal Dubai ametnikud ja Euroliiga omanikud kohtuvad ning arutavad tulevikuvõimalusi täpsemalt.
Lisaks araablastele tunnevad Euroliiga tegemiste vastu huvi ka Austraalia esindajad. Hiljuti kohtusid austraallased eesotsas endise Euroliiga tšempioni David Anderseniga Serbias toimunud nõupidamisel. Teemaks oli koostöö ennekõike hooajaeelsete kontrollkohtumiste osas. | Korvpalli Euroliiga võib laieneda Dubaisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise hooaja finaalturniiri aegu alustati läbirääkimisi Dubai esindajatega, kel on huvi liigasse investeerida, sõlmida sponsorlepinguid ning isegi võõrustada finaalturniiri ja lisada platsile oma võistkond.
Väljaande Eurohoops andmetel on hetkel Araabia Ühendemiraatide klubi lisandumise tõenäosus 50 protsenti, aga järgmisel nädalal Dubai ametnikud ja Euroliiga omanikud kohtuvad ning arutavad tulevikuvõimalusi täpsemalt.
Lisaks araablastele tunnevad Euroliiga tegemiste vastu huvi ka Austraalia esindajad. Hiljuti kohtusid austraallased eesotsas endise Euroliiga tšempioni David Anderseniga Serbias toimunud nõupidamisel. Teemaks oli koostöö ennekõike hooajaeelsete kontrollkohtumiste osas.
### Response:
Korvpalli Euroliiga võib laieneda Dubaisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Autoreisija, kes laevaga Tallinnast Helsingi Läänesadamasse saabub, kogeb teravat kontrasti: kui Tallinna poolel laevale sõitmine kulgeb probleemideta, siis Soome poolel kestaks justkui jätkuvalt 1990-ndad: tähistus on kehv ja muutub tihti, raske on aru saada, kuhu liikuda ning linna territooriumile jõudmiseks kulub palju aega.
Paavo Nõgene ütles ERR-ile, et Tallink on Helsingi sadamaga pidevas suhtluses, kuid millal Läänesadama ala korda saab, pole teada.
"See sõltub Helsingi sadama otsustest ja arengutest. Seal on tehtud erinevaid suuri plaane, kuidas ala arendada ja üks viimastest muutustest, mis ka meid on puudutanud, on see, et oleme koondanud kõik uude terminali. Varem käis Silja Europa vanasse terminali. Ilmselt liiguvad arendustööd peagi edasi," lausus ta.
Miks ala nii pikaks ajaks unarusse on jäänud, on Nõgene sõnul küsimus Läänesadamale.
Paari aasta eest soovis Helsingi linnavalitsus viia laevaühenduse Tallinnaga kesklinnast eemale, et leevendada praegu Läänesadama kaudu toimuva Helsinigi-Tallinna laevaliini põhjustatud liiklusummikuid. Idee oli viia ühendus praegusest sadamaterminalist kümmekond kilomeetrit ida pool asuvasse Vuosaari sadamasse, kuid sadama juhtkond ei pidanud seda reaalseks.
Nõgene ütles, et ka idee suunata veokid Vuosaari sadamasse ei ole teostatav, sest sellisel juhul katkeks reisilaevaliiklus.
"Laevad on hübriidlaevad, mis veavad nii reisijaid kui kargot, muul moel poleks see tasuv," tõdes ta.
Millal Läänesadamas kavandatavad arengused teoks saavad, ei osanud Nõgene öelda.
Helsingi Jätkäsaarele ehitatud tiheda asustusega linnaosas on 2030. aastaks üle 20 000 elaniku ja umbes 6000 töökohta. Piirkond on ülejäänud linnaga ühendatud ainult kolme tänavaga, mis laevade saabumise ja lahkumise ajal ummistuvad transiitliiklusest.
Jätkäsaarel asuv Läänesadam on Helsingi ja kogu Soome tihedaima reisijaliiklusega sadam. | Ehitusplatsi-sarnase Helsingi Läänesadama areng pole Tallinki võimuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Autoreisija, kes laevaga Tallinnast Helsingi Läänesadamasse saabub, kogeb teravat kontrasti: kui Tallinna poolel laevale sõitmine kulgeb probleemideta, siis Soome poolel kestaks justkui jätkuvalt 1990-ndad: tähistus on kehv ja muutub tihti, raske on aru saada, kuhu liikuda ning linna territooriumile jõudmiseks kulub palju aega.
Paavo Nõgene ütles ERR-ile, et Tallink on Helsingi sadamaga pidevas suhtluses, kuid millal Läänesadama ala korda saab, pole teada.
"See sõltub Helsingi sadama otsustest ja arengutest. Seal on tehtud erinevaid suuri plaane, kuidas ala arendada ja üks viimastest muutustest, mis ka meid on puudutanud, on see, et oleme koondanud kõik uude terminali. Varem käis Silja Europa vanasse terminali. Ilmselt liiguvad arendustööd peagi edasi," lausus ta.
Miks ala nii pikaks ajaks unarusse on jäänud, on Nõgene sõnul küsimus Läänesadamale.
Paari aasta eest soovis Helsingi linnavalitsus viia laevaühenduse Tallinnaga kesklinnast eemale, et leevendada praegu Läänesadama kaudu toimuva Helsinigi-Tallinna laevaliini põhjustatud liiklusummikuid. Idee oli viia ühendus praegusest sadamaterminalist kümmekond kilomeetrit ida pool asuvasse Vuosaari sadamasse, kuid sadama juhtkond ei pidanud seda reaalseks.
Nõgene ütles, et ka idee suunata veokid Vuosaari sadamasse ei ole teostatav, sest sellisel juhul katkeks reisilaevaliiklus.
"Laevad on hübriidlaevad, mis veavad nii reisijaid kui kargot, muul moel poleks see tasuv," tõdes ta.
Millal Läänesadamas kavandatavad arengused teoks saavad, ei osanud Nõgene öelda.
Helsingi Jätkäsaarele ehitatud tiheda asustusega linnaosas on 2030. aastaks üle 20 000 elaniku ja umbes 6000 töökohta. Piirkond on ülejäänud linnaga ühendatud ainult kolme tänavaga, mis laevade saabumise ja lahkumise ajal ummistuvad transiitliiklusest.
Jätkäsaarel asuv Läänesadam on Helsingi ja kogu Soome tihedaima reisijaliiklusega sadam.
### Response:
Ehitusplatsi-sarnase Helsingi Läänesadama areng pole Tallinki võimuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marini sõnul tuleks piirivalve ettepanekut võtta tõsiselt. "Näen, et selles küsimuses on vaja parlamendis üksmeelt. Tingimused selle otsuse tegemiseks on aga olemas," märkis Marin.
Marin loodab, et võimaliku tara ehitamise otsus tehakse kiiresti. Ta ei täpsustanud, mida see ajakava praktikas tähendab, vahendas Yle.
Soomel on Venemaaga umbes 1300 kilomeetri pikkune maismaapiir. Piirivalve hinnangul oleks tara vaja umbes 260 kilomeetri pikkusel lõigul.
Marini sõnul tara ehitamine Soome ja Venemaa vahel pingeid oluliselt ei suurendaks.
"Euroopa on sõjas. Sellest palju pingelisemasse olukorda ei saagi sattuda," ütles Marin. | Marin toetab Venemaa piirile tara ehitamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marini sõnul tuleks piirivalve ettepanekut võtta tõsiselt. "Näen, et selles küsimuses on vaja parlamendis üksmeelt. Tingimused selle otsuse tegemiseks on aga olemas," märkis Marin.
Marin loodab, et võimaliku tara ehitamise otsus tehakse kiiresti. Ta ei täpsustanud, mida see ajakava praktikas tähendab, vahendas Yle.
Soomel on Venemaaga umbes 1300 kilomeetri pikkune maismaapiir. Piirivalve hinnangul oleks tara vaja umbes 260 kilomeetri pikkusel lõigul.
Marini sõnul tara ehitamine Soome ja Venemaa vahel pingeid oluliselt ei suurendaks.
"Euroopa on sõjas. Sellest palju pingelisemasse olukorda ei saagi sattuda," ütles Marin.
### Response:
Marin toetab Venemaa piirile tara ehitamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EJLi presidendi Aivar Pohlaku sõnul on tegu mitmenda väga olulise sammuga Premium liiga arendamisel. "Premium liigal on tähendus nii Eesti professionaalseima ja jälgituima võistlussarjana kui ka mängijate, klubide ja kohtunike ettevalmistajana rahvusvahelisteks mängudeks. Videokohtuniku projekt puudutab mõlemat nimetatud tähendust ja muudab liiga veel atraktiivsemaks," ütles Pohlak.
Videokohtuniku toomist Premium liigasse valmistas EJL ette väga põhjalikult, suheldes kokku kümne erineva videokohtunike süsteemi tehnilist lahendust pakkuva ettevõttega. Eestis hakkavad videokohtunikud töötama VOGO süsteemiga, millesse kuuluvad Vokkero peakomplektid, videoserverid, videkohtuniku tööks vajalikud kuvarid ja kordustemasin. Lahendus on lihtsustatud, kuid olemuselt sarnane EM-valikmängudel kasutatava süsteemiga.
2023. aastast alates määrab EJL igale Premium liiga mängule videokohtuniku (VAR) ja abivideokohtuniku (AVAR), kes viibivad A. Le Coq Arenal spetsiaalset videokohtunike jaoks välja ehitatud keskuses. Rahvusvahelise videokohtunike juhendi järgi saavad videokohtunikud sekkuda neljas mängumomendis: väravate puhul; punase kaardi olukordades; penalti situatsioonides või kui kohtunik annab kollase või punase kaardi valele isikule. Videokohtuniku süsteem aitab parandada inimlikke eksimusi, mis võivad mõjutada tulemust ja annab panuse ausa mängu tagamisse.
Koos videokohtunike kasutusele võtmisega arenevad edasi Premium liiga otseülekanded, kuhu lisanduvad täiendavad kaamerad. Rahvusvahelise videokohtunike juhendi peab kasutusel olema vähemalt neli, Premium liigas hakatakse kasutama nelja kuni seitset kaamerat.
Videokohtuniku kasutusele võtmine käib EJL-i ja FIFA tihedas koostöös ning FIFA põhjaliku juhendi järgi. EJL alustab video- ja abivideokohtunike koolitamist novembris. Esimene kursus kestab neli kuud, mille jooksul toimub süsteemi katsetus Taliturniiri mängudel. Eestis on videokohtunike koolitamise õigus endistel tippkohtunikel ja pragustel UEFA kohtunike vaatlejatel Uno Tutkil ja Hannes Kaasikul, kes kaasavad FIFA spetsialiste. | Premium liiga võtab kasutusele VAR-i | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EJLi presidendi Aivar Pohlaku sõnul on tegu mitmenda väga olulise sammuga Premium liiga arendamisel. "Premium liigal on tähendus nii Eesti professionaalseima ja jälgituima võistlussarjana kui ka mängijate, klubide ja kohtunike ettevalmistajana rahvusvahelisteks mängudeks. Videokohtuniku projekt puudutab mõlemat nimetatud tähendust ja muudab liiga veel atraktiivsemaks," ütles Pohlak.
Videokohtuniku toomist Premium liigasse valmistas EJL ette väga põhjalikult, suheldes kokku kümne erineva videokohtunike süsteemi tehnilist lahendust pakkuva ettevõttega. Eestis hakkavad videokohtunikud töötama VOGO süsteemiga, millesse kuuluvad Vokkero peakomplektid, videoserverid, videkohtuniku tööks vajalikud kuvarid ja kordustemasin. Lahendus on lihtsustatud, kuid olemuselt sarnane EM-valikmängudel kasutatava süsteemiga.
2023. aastast alates määrab EJL igale Premium liiga mängule videokohtuniku (VAR) ja abivideokohtuniku (AVAR), kes viibivad A. Le Coq Arenal spetsiaalset videokohtunike jaoks välja ehitatud keskuses. Rahvusvahelise videokohtunike juhendi järgi saavad videokohtunikud sekkuda neljas mängumomendis: väravate puhul; punase kaardi olukordades; penalti situatsioonides või kui kohtunik annab kollase või punase kaardi valele isikule. Videokohtuniku süsteem aitab parandada inimlikke eksimusi, mis võivad mõjutada tulemust ja annab panuse ausa mängu tagamisse.
Koos videokohtunike kasutusele võtmisega arenevad edasi Premium liiga otseülekanded, kuhu lisanduvad täiendavad kaamerad. Rahvusvahelise videokohtunike juhendi peab kasutusel olema vähemalt neli, Premium liigas hakatakse kasutama nelja kuni seitset kaamerat.
Videokohtuniku kasutusele võtmine käib EJL-i ja FIFA tihedas koostöös ning FIFA põhjaliku juhendi järgi. EJL alustab video- ja abivideokohtunike koolitamist novembris. Esimene kursus kestab neli kuud, mille jooksul toimub süsteemi katsetus Taliturniiri mängudel. Eestis on videokohtunike koolitamise õigus endistel tippkohtunikel ja pragustel UEFA kohtunike vaatlejatel Uno Tutkil ja Hannes Kaasikul, kes kaasavad FIFA spetsialiste.
### Response:
Premium liiga võtab kasutusele VAR-i |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tingimused, et Eesti Kirjanike Liidu püsiks, on ühtaegu väga lihtsad ja väga keerulised: et püsiks Eesti, et püsiks kirjandus ja püsiks liit ehk ühiselt tegutsemise tahe.
Me räägime palju Eesti jõudmatusest venekeelsete elanikeni või nende jõudmatusest Eestini. Ent ka paljude Eesti noorte lugemus triivib inglise keelde ära, sest eestikeelne kirjandus enam ei kõneta neid või ei suuda nemad seda enam kõnetada. See side tuleb taas leida, seda sidet tuleb taas luua, omaenda keelt oma inimestes tagasi võita.
Samas on Eesti Kirjanike Liidus juba täna liikmeid, kes kirjutavadki vene või soome keeles ja on eesti keelde tõlgitud. Kas tulevad aastad toovad eesti kirjandusse ka neid, kes kirjutavad esiti jaapani või araabia keelde, rääkimata inglise keelest? Ehk saja aastaga lausa sadu selliseid autoreid?
See ei pruugi tulla eesti keele ja kirjanduse arvelt. Kirjanike Liidus on ometi ka Øyvind Rangøy, kes sündinud Norras ja võitis eesti keeles kirjutades Betti Alveri debüüdipreemia, on Mika Keränen, kes pärit Soomest ja Adam Cullen Ameerikast Minnesota osariigist. Kõik eesti keeles kõnelejad ja kirjutajad. Kui meil õnnestub hoida usku ja hoolt eesti keele suhtes, siis ehk õnnestub seda ka teistele. Ehk saame Euroopa kultuuripealinna aastal mõne nobelistigi eesti keeles kirjutama, kui just mitte juba eesti keeles kirjutajat nobelistiks?
Äsja avaldatud Eesti väliskogukondade uuring näitab, et ka tänapäeva ulgueestlastes pole Eesti püsimine üleüldse enesestmõistetav ning kipub teises kultuurikeskkonnas hääbuma, kui see identiteet pidevat ja ajakohast värskendamist ei leia. Selles värskendamises peab vastajate endi sõnul olema olulisel kohal mõistvus ja sallivus nende loodud perede ja sõpruskondade multikultuursuse ja mitmekeelsuse suhtes.
Siis võime kindlamad olla, et nad on saadikud Eestile, eesti keelele ja kultuurile ning ka eesti kirjandusele. Siis peab ent ka olema, mida saadikutele saata. Nii eestikeelsete raamatute kui tõlgetega, samuti autorite eneste ja keeleõpetajatega rohkem nende väliskogukondadeni ja nende suhtevõrgustikeni jõudmine võiks olla Eesti raamatu ja kirjakeele aasta 2025 üks põhiülesandeid.
Algust tegema peaksime ometi juba täna, need tegevused peaksid hoogu saama ka Tartu ja Lõuna-Eesti Euroopa kultuuripealinna aastal 2024 ja kestma läbi jätkuva aastasaja. Meil on küll juba Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja Eesti Instituut, ent miks ei võiks just Kirjanike Liidul olla ses rahvusvahelises laienemises innustava ja sidustava juhtpartneri roll?
Vajame rohkem eesti keele kõnelejaid, selles lugejaid ja kirjutajaid mitte ainult siin ja teisal elavate eestlaste, vaid ka teiste rahvuste ja kultuuride seas. Nõndagi püsib Eesti, nõndagi püsib kirjandus, nõnda püsib ja kasvab Eesti Kirjanike Liit. | Berk Vaher: Eesti Kirjanike Liit – järgmised sada aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tingimused, et Eesti Kirjanike Liidu püsiks, on ühtaegu väga lihtsad ja väga keerulised: et püsiks Eesti, et püsiks kirjandus ja püsiks liit ehk ühiselt tegutsemise tahe.
Me räägime palju Eesti jõudmatusest venekeelsete elanikeni või nende jõudmatusest Eestini. Ent ka paljude Eesti noorte lugemus triivib inglise keelde ära, sest eestikeelne kirjandus enam ei kõneta neid või ei suuda nemad seda enam kõnetada. See side tuleb taas leida, seda sidet tuleb taas luua, omaenda keelt oma inimestes tagasi võita.
Samas on Eesti Kirjanike Liidus juba täna liikmeid, kes kirjutavadki vene või soome keeles ja on eesti keelde tõlgitud. Kas tulevad aastad toovad eesti kirjandusse ka neid, kes kirjutavad esiti jaapani või araabia keelde, rääkimata inglise keelest? Ehk saja aastaga lausa sadu selliseid autoreid?
See ei pruugi tulla eesti keele ja kirjanduse arvelt. Kirjanike Liidus on ometi ka Øyvind Rangøy, kes sündinud Norras ja võitis eesti keeles kirjutades Betti Alveri debüüdipreemia, on Mika Keränen, kes pärit Soomest ja Adam Cullen Ameerikast Minnesota osariigist. Kõik eesti keeles kõnelejad ja kirjutajad. Kui meil õnnestub hoida usku ja hoolt eesti keele suhtes, siis ehk õnnestub seda ka teistele. Ehk saame Euroopa kultuuripealinna aastal mõne nobelistigi eesti keeles kirjutama, kui just mitte juba eesti keeles kirjutajat nobelistiks?
Äsja avaldatud Eesti väliskogukondade uuring näitab, et ka tänapäeva ulgueestlastes pole Eesti püsimine üleüldse enesestmõistetav ning kipub teises kultuurikeskkonnas hääbuma, kui see identiteet pidevat ja ajakohast värskendamist ei leia. Selles värskendamises peab vastajate endi sõnul olema olulisel kohal mõistvus ja sallivus nende loodud perede ja sõpruskondade multikultuursuse ja mitmekeelsuse suhtes.
Siis võime kindlamad olla, et nad on saadikud Eestile, eesti keelele ja kultuurile ning ka eesti kirjandusele. Siis peab ent ka olema, mida saadikutele saata. Nii eestikeelsete raamatute kui tõlgetega, samuti autorite eneste ja keeleõpetajatega rohkem nende väliskogukondadeni ja nende suhtevõrgustikeni jõudmine võiks olla Eesti raamatu ja kirjakeele aasta 2025 üks põhiülesandeid.
Algust tegema peaksime ometi juba täna, need tegevused peaksid hoogu saama ka Tartu ja Lõuna-Eesti Euroopa kultuuripealinna aastal 2024 ja kestma läbi jätkuva aastasaja. Meil on küll juba Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja Eesti Instituut, ent miks ei võiks just Kirjanike Liidul olla ses rahvusvahelises laienemises innustava ja sidustava juhtpartneri roll?
Vajame rohkem eesti keele kõnelejaid, selles lugejaid ja kirjutajaid mitte ainult siin ja teisal elavate eestlaste, vaid ka teiste rahvuste ja kultuuride seas. Nõndagi püsib Eesti, nõndagi püsib kirjandus, nõnda püsib ja kasvab Eesti Kirjanike Liit.
### Response:
Berk Vaher: Eesti Kirjanike Liit – järgmised sada aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi kõrgliigas tehti algust põhihooajaga ja avaringis said Kevin Saar ja tema tööandja Altkema kirja 2:3 (25:23, 15:25, 25:23, 23:25) kaotuse Arkaselt. Saar tegi väga korraliku esituse, tuues 21 punkti (+9). Tabelis ollakse kümnendal kohal, vahendab Volley.ee.
Tšehhi kõrgliigas kohtusid omavahel Martti Juhkami ja Silver Maari koduklubid. Maar ja Libereci Dukla pidid kodus Juhkamilt ja CEZ Karlovarskolt vastu võtma 2:3 (18:25, 26:28, 25:12, 25:23, 11:15) kaotuse. Maar sai servi vastuvõtul tööd 17 korral ja tema efektiivsuse protsent oli 47. Juhkami tõi võitjatele 13 punkti (+3). Nädala teises mängus sai Karlovarsko 3:0 (25:17, 25:19, 25:23) võidu Usti üle, Juhkami sekkus selles mängus episoodiliselt ja skoori ei teinud. Liberec sai teises kohtumises 3:1 (25:18, 25:19, 22:25, 31:29) jagu Beskydyst. Maar sai vastuvõtul tööd 20 korral, efektiivsus oli 55%. Tabelis on Karlovarsko kaheksa punktiga liider, Liberec asub kuue punktiga neljandal kohal.
Soome meistriliigas kohtusid omavahel samuti kahe eestlase koduklubid. 3:1 (25:22, 25:18, 16:25, 25:18) jäi peale Karli Alliku koduklubi VaLePa, kes alistas Andrus Raadiku ja Savo Volley. Allik tõi kümme punkti (+4), Raadikult oma meeskonna kasuks 15 punkti (+6). Nädala teises mängus pidi Alliku tööandja tunnistama Akaa-Volley 3:2 (30:32, 18:25, 25:23, 25:23, 15:12) paremust, eestlasest nurgaründajalt 13 punkti (+1). Raadik ja Savo said oma teises kohtumises kirja 3:2 (25:22, 22:25, 21:25, 25:20, 15:8) võidu Loimaa Hurrikaani üle, Raadik panustas 13 punkti (+4). Tabelis on VaLePa nelja punktiga kolmas ja Savo kahe punktiga kuues.
Soome naiste meistriliigas alustas Avo Keele juhendatav Arctic Volley liigat 0:3 (19:25, 17:25, 23:25) kaotusega LP Kangasalale.
Liigahooaeg algas ka Poola kõrgliigas, kus teeb eestlastest kaasa Timo Tammemaa. Eestlasest mängumehe koduklubi teenis 3:2 (25:18, 25:22, 12:25, 23:25, 20:18) võidu Lublini üle. Tammemaa panustas võitu üheksa punkti (+5).
Poola esiliigas sai Renee Teppani koduklubi Bedzin 3:0 (25:20, 25:19, 28:26) võidu Siedlce vastu. Teppan tõi 14 punkti (+10). Tabelis on Bedzin seitsme punktiga kolmandal real.
Rumeenia superkarika poolfinaalis kaotas Robert Viiberi koduklubi Craiova 2:3 (25:18, 25:20, 11:25, 21:25, 11:15) Galati Arcadale ja finaali seega ei pääsenud. Viiber juhtis oma meeskonna rünnakuid kogu mängu ja tõi lisaks ka ühe punkti.
Austria kõrgliigas käis platsil kaks eestlast. Innsbrucki Hypo Tiroli ridades oma esimest välishooaega mängiv Mihkel Varblane sai liiga avamängus tunda võidurõõmu, kui 3:0 (26:24, 25:16, 25:18) saadi jagu Hartbergist. Varblane tõi kümme punkti (+4). Stefan Kaibald ja Zadruga Aich/Dobi meeskond pidid aga tunnistama Innkreisi 3:1 (23:25, 25:18, 25:18, 25:17) üleolekut. Tabelis on Hypo Tirol teine, Aich/Dob seitsmes.
Hooaeg algas ka Prantsusmaa meeste meistriliigas, kus teeb kaasa Ardo Kreek. Tema koduklubi Arago de Sete pidi avakohtumises vastu võtma 2:3 (19:25, 25:17, 25:20, 17:25, 11:15) kaotuse Tourcoing'ilt, Kreek tõi seitse punkti (+2). Tabelis ollakse üheksandal real. | Saar alustas Türgis resultatiivselt, Varblane oli Austrias võidukas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi kõrgliigas tehti algust põhihooajaga ja avaringis said Kevin Saar ja tema tööandja Altkema kirja 2:3 (25:23, 15:25, 25:23, 23:25) kaotuse Arkaselt. Saar tegi väga korraliku esituse, tuues 21 punkti (+9). Tabelis ollakse kümnendal kohal, vahendab Volley.ee.
Tšehhi kõrgliigas kohtusid omavahel Martti Juhkami ja Silver Maari koduklubid. Maar ja Libereci Dukla pidid kodus Juhkamilt ja CEZ Karlovarskolt vastu võtma 2:3 (18:25, 26:28, 25:12, 25:23, 11:15) kaotuse. Maar sai servi vastuvõtul tööd 17 korral ja tema efektiivsuse protsent oli 47. Juhkami tõi võitjatele 13 punkti (+3). Nädala teises mängus sai Karlovarsko 3:0 (25:17, 25:19, 25:23) võidu Usti üle, Juhkami sekkus selles mängus episoodiliselt ja skoori ei teinud. Liberec sai teises kohtumises 3:1 (25:18, 25:19, 22:25, 31:29) jagu Beskydyst. Maar sai vastuvõtul tööd 20 korral, efektiivsus oli 55%. Tabelis on Karlovarsko kaheksa punktiga liider, Liberec asub kuue punktiga neljandal kohal.
Soome meistriliigas kohtusid omavahel samuti kahe eestlase koduklubid. 3:1 (25:22, 25:18, 16:25, 25:18) jäi peale Karli Alliku koduklubi VaLePa, kes alistas Andrus Raadiku ja Savo Volley. Allik tõi kümme punkti (+4), Raadikult oma meeskonna kasuks 15 punkti (+6). Nädala teises mängus pidi Alliku tööandja tunnistama Akaa-Volley 3:2 (30:32, 18:25, 25:23, 25:23, 15:12) paremust, eestlasest nurgaründajalt 13 punkti (+1). Raadik ja Savo said oma teises kohtumises kirja 3:2 (25:22, 22:25, 21:25, 25:20, 15:8) võidu Loimaa Hurrikaani üle, Raadik panustas 13 punkti (+4). Tabelis on VaLePa nelja punktiga kolmas ja Savo kahe punktiga kuues.
Soome naiste meistriliigas alustas Avo Keele juhendatav Arctic Volley liigat 0:3 (19:25, 17:25, 23:25) kaotusega LP Kangasalale.
Liigahooaeg algas ka Poola kõrgliigas, kus teeb eestlastest kaasa Timo Tammemaa. Eestlasest mängumehe koduklubi teenis 3:2 (25:18, 25:22, 12:25, 23:25, 20:18) võidu Lublini üle. Tammemaa panustas võitu üheksa punkti (+5).
Poola esiliigas sai Renee Teppani koduklubi Bedzin 3:0 (25:20, 25:19, 28:26) võidu Siedlce vastu. Teppan tõi 14 punkti (+10). Tabelis on Bedzin seitsme punktiga kolmandal real.
Rumeenia superkarika poolfinaalis kaotas Robert Viiberi koduklubi Craiova 2:3 (25:18, 25:20, 11:25, 21:25, 11:15) Galati Arcadale ja finaali seega ei pääsenud. Viiber juhtis oma meeskonna rünnakuid kogu mängu ja tõi lisaks ka ühe punkti.
Austria kõrgliigas käis platsil kaks eestlast. Innsbrucki Hypo Tiroli ridades oma esimest välishooaega mängiv Mihkel Varblane sai liiga avamängus tunda võidurõõmu, kui 3:0 (26:24, 25:16, 25:18) saadi jagu Hartbergist. Varblane tõi kümme punkti (+4). Stefan Kaibald ja Zadruga Aich/Dobi meeskond pidid aga tunnistama Innkreisi 3:1 (23:25, 25:18, 25:18, 25:17) üleolekut. Tabelis on Hypo Tirol teine, Aich/Dob seitsmes.
Hooaeg algas ka Prantsusmaa meeste meistriliigas, kus teeb kaasa Ardo Kreek. Tema koduklubi Arago de Sete pidi avakohtumises vastu võtma 2:3 (19:25, 25:17, 25:20, 17:25, 11:15) kaotuse Tourcoing'ilt, Kreek tõi seitse punkti (+2). Tabelis ollakse üheksandal real.
### Response:
Saar alustas Türgis resultatiivselt, Varblane oli Austrias võidukas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine algas Sportingule suurepäraselt, kui juba kolmandaks minutiks olid Katriin Saulus ja Lisandra Rannasto teinud seisuks 2:0. Avapoolaja lõpuks oli kodunaiskonna edu juba kolmeväravaline, kui skoori tegi ka Emma Treiberg. Teise kolmveerandtunni jooksul olid täpsed samad mängijad ning lõpuvile kõlades olid tablool Sportingu 6:0 võidunumbrid. See tulemus tähendas ühtlasi ka seda, et kolm vooru enne hooaja lõppu on Sportingu edu Kalevi ees 11 punkti, mis tähendab, et teine koht on nende jaoks kindel.
Tartus peeti tuline heitlus neljandale kohale, kui Tartu JK Tammeka võõrustas JK Tabasalut. Viiki vajanud Tammeka naiskond jäi raskesse seisu, kui avapoolaja lõpuks jäädi kahe väravaga taha läbi Marta Liisa Staalfeldti ja Sandra Pärna väravate ning 62. minutiks oli seis nende poolt vaadatuna 0:3, kui korra oli täpne veel Pärn. Kohtumise lõpp kujunes siiski põnevaks, sest 82. minutil sai Tammeka poolelt jala valgeks Kirkeliis Lillemets ja 89. minutil lõi naiskonna teise värava Renate-Ly Mehevets. Tabasalu suutis siiski minimaalsest 3:2 eduseisust kinni hoida ja pääses viimaseks ringiks ülemisse nelikusse. Tabelis jäädakse kolmandal kohal olevast Kalevist maha viie punktiga, mis tähendab, et teoreetiline võimalus on ka pronksmedalite püüdmiseks. Tammeka saagiks jääb tänavu viies positsioon, sest langeda enam võimalik pole, kuna koht allpool olev Pärnu Vaprus jääb juba 11 punkti kaugusele.
Eelmises voorus tiitli kindlustanud Tallinna FC Flora läks vastamisi Põlva FC Lootosega. Koduväljakul mänginud Flora sai kirja suure võidu, kui vastased alistati 11:0. Neli tabamust sai kirja Lisette Tammik, kaks väravat lõid Valeria Liik, Mari Liis Lillemäe ja vahetusest sekkunud Kristina Teern. Korra sai jala valgeks ka Helina Tarkmeel. Flora on senise hooaja läbinud täiseduga, kui kogutud on 63 punkti. Lootos peab heitlust liigasse püsimajäämise nimel, kui praegu hoitakse kaheksa punktiga seitsmendat kohta.
Pärnu Vaprus lõpetas koduväljakul kümnemängulise võiduta seeria, kui Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskond alistati 4:2. Rannastaadionil asus 22. minutil kohtumist juhtima ühendnaiskond tänu Anna-Liisa Joandi tabamusele, ent seejärel lõi neli vastuseta väravat Vaprus, kui skoori tegid kahel korral nii Gerli Israel kui ka Laura Usta. Lisaminutitel vähendas Teisi Toomsalu küll ühendnaiskonna kaotusseisu, kuid võit kuulus siiski Pärnule. Tabelis on Vapruse kuues koht kindel, sest edu Lootose ees on 12 punkti. Ühendnaiskond jääb praegu viimasele positsioonile, kui Lootosele kaotatakse kolme punktiga.
Naiste meistriliiga kohtumistega jätkatakse pärast koondisepausi 15. ja 16. oktoobril. | Sporting kindlustas hõbemedalid võiduga Kalevi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine algas Sportingule suurepäraselt, kui juba kolmandaks minutiks olid Katriin Saulus ja Lisandra Rannasto teinud seisuks 2:0. Avapoolaja lõpuks oli kodunaiskonna edu juba kolmeväravaline, kui skoori tegi ka Emma Treiberg. Teise kolmveerandtunni jooksul olid täpsed samad mängijad ning lõpuvile kõlades olid tablool Sportingu 6:0 võidunumbrid. See tulemus tähendas ühtlasi ka seda, et kolm vooru enne hooaja lõppu on Sportingu edu Kalevi ees 11 punkti, mis tähendab, et teine koht on nende jaoks kindel.
Tartus peeti tuline heitlus neljandale kohale, kui Tartu JK Tammeka võõrustas JK Tabasalut. Viiki vajanud Tammeka naiskond jäi raskesse seisu, kui avapoolaja lõpuks jäädi kahe väravaga taha läbi Marta Liisa Staalfeldti ja Sandra Pärna väravate ning 62. minutiks oli seis nende poolt vaadatuna 0:3, kui korra oli täpne veel Pärn. Kohtumise lõpp kujunes siiski põnevaks, sest 82. minutil sai Tammeka poolelt jala valgeks Kirkeliis Lillemets ja 89. minutil lõi naiskonna teise värava Renate-Ly Mehevets. Tabasalu suutis siiski minimaalsest 3:2 eduseisust kinni hoida ja pääses viimaseks ringiks ülemisse nelikusse. Tabelis jäädakse kolmandal kohal olevast Kalevist maha viie punktiga, mis tähendab, et teoreetiline võimalus on ka pronksmedalite püüdmiseks. Tammeka saagiks jääb tänavu viies positsioon, sest langeda enam võimalik pole, kuna koht allpool olev Pärnu Vaprus jääb juba 11 punkti kaugusele.
Eelmises voorus tiitli kindlustanud Tallinna FC Flora läks vastamisi Põlva FC Lootosega. Koduväljakul mänginud Flora sai kirja suure võidu, kui vastased alistati 11:0. Neli tabamust sai kirja Lisette Tammik, kaks väravat lõid Valeria Liik, Mari Liis Lillemäe ja vahetusest sekkunud Kristina Teern. Korra sai jala valgeks ka Helina Tarkmeel. Flora on senise hooaja läbinud täiseduga, kui kogutud on 63 punkti. Lootos peab heitlust liigasse püsimajäämise nimel, kui praegu hoitakse kaheksa punktiga seitsmendat kohta.
Pärnu Vaprus lõpetas koduväljakul kümnemängulise võiduta seeria, kui Tuleviku ja Suure-Jaani ühendnaiskond alistati 4:2. Rannastaadionil asus 22. minutil kohtumist juhtima ühendnaiskond tänu Anna-Liisa Joandi tabamusele, ent seejärel lõi neli vastuseta väravat Vaprus, kui skoori tegid kahel korral nii Gerli Israel kui ka Laura Usta. Lisaminutitel vähendas Teisi Toomsalu küll ühendnaiskonna kaotusseisu, kuid võit kuulus siiski Pärnule. Tabelis on Vapruse kuues koht kindel, sest edu Lootose ees on 12 punkti. Ühendnaiskond jääb praegu viimasele positsioonile, kui Lootosele kaotatakse kolme punktiga.
Naiste meistriliiga kohtumistega jätkatakse pärast koondisepausi 15. ja 16. oktoobril.
### Response:
Sporting kindlustas hõbemedalid võiduga Kalevi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suure enamuse oma karjäärist kodumaal toimetanud mängumees kuulus eelmisel hooajal Ukraina superliigas osaleva Harkivi Sokoli meeskonda. Varasemalt on esindanud ta ka Leedu kõrgliigatiimi Kedainiai Nevežises, vahendab Basket.ee.
Eelmisel hooajal olid Ševtšenko keskmised näitajad Ukraina kõrgliigas 20,9 minutit, 7,3 punkti ja 3,4 lauapalli.
"Kõigepealt tahan tänada klubi selle suurepärase võimaluse eest. Annan endast parima, et saavutada klubi jaoks parimaid tulemusi. Peamine eesmärk on võita iga mäng ning valmistada fännidele rõõmu. Ootan huviga meeskonnaga liitumist," kommenteeris ukrainlane BC Tarva sotsiaalmeedia vahendusel.
Uue välismängija lisandumine tähendab ühtlasi ka seda, et Tarvas on sunnitud ühest mehest loobuma. Koostöö lõppes samal positsioonil mänginud lätlase Karlis Helmanisega. | BC Tarvas palkas ukrainlasest ääremängija ja loobus lätlase teenetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suure enamuse oma karjäärist kodumaal toimetanud mängumees kuulus eelmisel hooajal Ukraina superliigas osaleva Harkivi Sokoli meeskonda. Varasemalt on esindanud ta ka Leedu kõrgliigatiimi Kedainiai Nevežises, vahendab Basket.ee.
Eelmisel hooajal olid Ševtšenko keskmised näitajad Ukraina kõrgliigas 20,9 minutit, 7,3 punkti ja 3,4 lauapalli.
"Kõigepealt tahan tänada klubi selle suurepärase võimaluse eest. Annan endast parima, et saavutada klubi jaoks parimaid tulemusi. Peamine eesmärk on võita iga mäng ning valmistada fännidele rõõmu. Ootan huviga meeskonnaga liitumist," kommenteeris ukrainlane BC Tarva sotsiaalmeedia vahendusel.
Uue välismängija lisandumine tähendab ühtlasi ka seda, et Tarvas on sunnitud ühest mehest loobuma. Koostöö lõppes samal positsioonil mänginud lätlase Karlis Helmanisega.
### Response:
BC Tarvas palkas ukrainlasest ääremängija ja loobus lätlase teenetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti parlamendivalimised võitis oodatult praeguse peaministri Krišjanis Karinši juhitud Uus Ühtsus. Levitsi sõnul ei saa läbirääkimised koalitsiooni loomise üle olema lihtsad.
"Minu seisukoht on, et koalitsioon peab olema toimiv, et see toimiks neli aastat, kus kõik osapooled teevad koostööd, mitte ei üritaks üksteist üle trumbata," ütles Levits.
Levits ütles, et uus koalitsioon võib valmis saada novembris. "Pole vaja venitada. Need erakonnad, kes on võimelised koalitsioonis olema, saavad sellest ka aru ja hakkavad tööle," ütles president.
Levitsi sõnul soovib ta näha majandusreforme, et Läti ei jääks enam Leedust ja Eestist maha, vaid oleks neist ees.
Läti rahvusringhääling LSM hindas, millised parteid võivad moodustada järgmise võimuliidu. Järgmine koalitsioon võib koosneda kolmest erakonnast. Sinna kuuluksid Uus Ühtsus, Läti rohelise erakonna ja regioonide partei ning Liepaja erakonna ühisnimekiri ning Nimekiri Emamaa ja vabaduse eest! Kokku oleks sellel koalitsioonil 54 kohta.
Suurema enamuse saavutamiseks võivad kolm eelpool mainitud parteid kampa võtta ka progressiivid, kes said viimastel valimistel 10 mandaati. LSM-i hinnangul on selline võimuliit kõige tõenäolisem.
Teoreetiliselt võib Karinši juhitud Uus Ühtsus jääda ka opositsiooni. Selleks oleks vaja populistlike parteide koalitsiooni, kus osaleksid Roheliste ja Talurahva Liit, Läti rohelise erakonna ja regioonide partei ning Liepaja erakonna ühisnimekiri, Läti esikohal ja Erakond Stabiilsuse eest!.
Sellisel koalitsioonil oleks väga väike häälteenamus. Levits toetaks sellist liitu alles siis, kui tal ei jää alles enam muud valikut, hindas LSM.
Võimalik on veel suur koalitsioon, kuhu kuuluvad Uus Ühtsus, Läti rohelise erakonna ja regioonide partei, Roheliste ja Talurahva Liit ( ZZS) ja Nimekiri Emamaa ja vabaduse eest!. Sellel liidul oleks parlamendis 70 kohta.
Kõik kolm koalitsioonipartnerit peaksid siis oma valijatele selgitama, miks nad teevad koostööd ZZS-iga, mis on seotud Aivars Lembergsiga. Kohus mõistis hiljuti Lembergsi viieks aastaks vangi, vahendas LSM.
Läti populistlik poliitik Aldis Gobzems teatas esmaspäeval, et lahkub poliitikast. Gobzems ja tema loodud erakond Seadus ja Kord on varem tähelepanu võitnud vaktsineerimisvastase võitlusega | Levits: uus koalitsioon võib sündida järgmise kuu jooksul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti parlamendivalimised võitis oodatult praeguse peaministri Krišjanis Karinši juhitud Uus Ühtsus. Levitsi sõnul ei saa läbirääkimised koalitsiooni loomise üle olema lihtsad.
"Minu seisukoht on, et koalitsioon peab olema toimiv, et see toimiks neli aastat, kus kõik osapooled teevad koostööd, mitte ei üritaks üksteist üle trumbata," ütles Levits.
Levits ütles, et uus koalitsioon võib valmis saada novembris. "Pole vaja venitada. Need erakonnad, kes on võimelised koalitsioonis olema, saavad sellest ka aru ja hakkavad tööle," ütles president.
Levitsi sõnul soovib ta näha majandusreforme, et Läti ei jääks enam Leedust ja Eestist maha, vaid oleks neist ees.
Läti rahvusringhääling LSM hindas, millised parteid võivad moodustada järgmise võimuliidu. Järgmine koalitsioon võib koosneda kolmest erakonnast. Sinna kuuluksid Uus Ühtsus, Läti rohelise erakonna ja regioonide partei ning Liepaja erakonna ühisnimekiri ning Nimekiri Emamaa ja vabaduse eest! Kokku oleks sellel koalitsioonil 54 kohta.
Suurema enamuse saavutamiseks võivad kolm eelpool mainitud parteid kampa võtta ka progressiivid, kes said viimastel valimistel 10 mandaati. LSM-i hinnangul on selline võimuliit kõige tõenäolisem.
Teoreetiliselt võib Karinši juhitud Uus Ühtsus jääda ka opositsiooni. Selleks oleks vaja populistlike parteide koalitsiooni, kus osaleksid Roheliste ja Talurahva Liit, Läti rohelise erakonna ja regioonide partei ning Liepaja erakonna ühisnimekiri, Läti esikohal ja Erakond Stabiilsuse eest!.
Sellisel koalitsioonil oleks väga väike häälteenamus. Levits toetaks sellist liitu alles siis, kui tal ei jää alles enam muud valikut, hindas LSM.
Võimalik on veel suur koalitsioon, kuhu kuuluvad Uus Ühtsus, Läti rohelise erakonna ja regioonide partei, Roheliste ja Talurahva Liit ( ZZS) ja Nimekiri Emamaa ja vabaduse eest!. Sellel liidul oleks parlamendis 70 kohta.
Kõik kolm koalitsioonipartnerit peaksid siis oma valijatele selgitama, miks nad teevad koostööd ZZS-iga, mis on seotud Aivars Lembergsiga. Kohus mõistis hiljuti Lembergsi viieks aastaks vangi, vahendas LSM.
Läti populistlik poliitik Aldis Gobzems teatas esmaspäeval, et lahkub poliitikast. Gobzems ja tema loodud erakond Seadus ja Kord on varem tähelepanu võitnud vaktsineerimisvastase võitlusega
### Response:
Levits: uus koalitsioon võib sündida järgmise kuu jooksul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | F-500 klassis sõideti MM-sari kolme etapiga. Tšehhi GP-l viis võidu koju Ungarlane Attila Havas ja Erko Aabrams lõpetas etapi teisena. Teisel etapil Poolas läks etapivõit Slovakkiasse Marian Jungile ja Aabrams läks etapilt saadud teise kohaga üldkokkuvõttes MM-sarja juhtima. MM-sarja viimase etapi Rootsi GP võidu võttis Ungarlane Robert Hencz ja Aabrams tuli järjekordselt etapil teiseks. Läbi kõigi MM-sarja etappide tehtud stabiilne sõit tagas Aabramsile kaheksa punktilise eduga teist aastat järjest klassis F-500 maailmameistritiitli, hõbemedal kuulus Marcin Zielinskile Poolast ja pronksile tuli Robert Hencz Ungarist.
"Mul on väga hea meel, et sain võimaluse tiitlit kaitsta ja üliõnnelik, kuna suutsin selle jälle võita. Konkurendid olid lähemale jõudnud. Uued võistluspaigad ja rajad tegid sõitmise ning seadistuste leidmise keerulisemaks. Kõigil kolmel MM-sarja etapil teenisin sõiduvõidu ja suutsin kõigil etappidel olla kokkuvõttes teine. Selle aasta tiitlel tuli kindlasti tänu stabiilsusele. Suur tänu meeskonnale ja toetajatele, kes abiks olid," võttis Aabrams hooaja kokku.
F-125 klassis jäi MM-sarja pikkuseks sellel hooajal ainult kaks etappi. Tšehhi GP-l näitas esimest täishooaega MM-sarjas kaasa sõitev Joonas Lember, et möödunud hooajal Ukraina GP-l võidetud sõit ei olnud juhuslik. Sõitudest kaks esikohta ja üks kolmas koht tagasid noorele 17-aastasele Lemberile Tšehhi GP etapivõidu. Teise etapina sõidetud Rootsi GP-l võitis Lember juba ka ajasõidu. Esimesest sõidust võttis võidu, kuid teises sõidus jooksis mootor kokku ja tuli katkestada.
Viimases kolmandas sõidus sõitis Lember ennast viimaselt kohalt teiseks ja kindlustas sellega omale etapilt kolmanda koha. Etapi võitis üks MM-i favoriite Viktor Ljubenov ja teiseks tuli Marek Peeba. Kahe etapi kokkuvõttes võitis alles möödunud aastal veel juuniorite klassis GT-15 sõitnud Joonas Lember ajaloo noorima piloodina paadiklassis F-125 maailmameistritiitli. Hõbemedalile tuli kahepunktilise vahega Viktor Ljubenov ja pronks läks jagamisele poolaka Sebastian Kecinski ja Marek Peeba vahel.
"Väga fantastiline hooaeg on olnud. Enne hooaja algust omal ikka väike lootus mõnel etapil poodiumile tulla oli, aga MM-tiitlit ei osanud loota isegi parima tahtmise juures. Me oleme meeskonnaga alles nii värsked selles klassis ja
paljudes asjades veel teadmisi napib. Viimaste etappide ärajäämisest on kahju. Kindlasti oleks palju ägedam olnud see tiitel võita ikka võistlusel kui hiljem paberil. Suur kummardus oma meeskonnale ja kõigile, kes meile sellel
teekonnal on abiks olnud," rääkis Lember kokkuvõtteks.
Veemotospordi Hydro GP võistlussarjas selgitati maailmameistrid paadiklassides F-500 ja F-125 ilma viimase kahe etapita. Algselt Ukrainasse Ternopili planeeritud MM-sarja neljas etapp jäi sõja tõttu ära ja jäädes solidaarseks Ukraina sportlastega, siis Ternopili Hydro GP etapi korraldusõigust teistele riikidele edasi ei antud. Itaalia GP ärajäämise põhjuseks oli võistlemiseks ohtlikult madal veetase Po jõel. | Aabrams kaitses MM-tiitlit ja Lember tuli ajaloo noorimaks maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
F-500 klassis sõideti MM-sari kolme etapiga. Tšehhi GP-l viis võidu koju Ungarlane Attila Havas ja Erko Aabrams lõpetas etapi teisena. Teisel etapil Poolas läks etapivõit Slovakkiasse Marian Jungile ja Aabrams läks etapilt saadud teise kohaga üldkokkuvõttes MM-sarja juhtima. MM-sarja viimase etapi Rootsi GP võidu võttis Ungarlane Robert Hencz ja Aabrams tuli järjekordselt etapil teiseks. Läbi kõigi MM-sarja etappide tehtud stabiilne sõit tagas Aabramsile kaheksa punktilise eduga teist aastat järjest klassis F-500 maailmameistritiitli, hõbemedal kuulus Marcin Zielinskile Poolast ja pronksile tuli Robert Hencz Ungarist.
"Mul on väga hea meel, et sain võimaluse tiitlit kaitsta ja üliõnnelik, kuna suutsin selle jälle võita. Konkurendid olid lähemale jõudnud. Uued võistluspaigad ja rajad tegid sõitmise ning seadistuste leidmise keerulisemaks. Kõigil kolmel MM-sarja etapil teenisin sõiduvõidu ja suutsin kõigil etappidel olla kokkuvõttes teine. Selle aasta tiitlel tuli kindlasti tänu stabiilsusele. Suur tänu meeskonnale ja toetajatele, kes abiks olid," võttis Aabrams hooaja kokku.
F-125 klassis jäi MM-sarja pikkuseks sellel hooajal ainult kaks etappi. Tšehhi GP-l näitas esimest täishooaega MM-sarjas kaasa sõitev Joonas Lember, et möödunud hooajal Ukraina GP-l võidetud sõit ei olnud juhuslik. Sõitudest kaks esikohta ja üks kolmas koht tagasid noorele 17-aastasele Lemberile Tšehhi GP etapivõidu. Teise etapina sõidetud Rootsi GP-l võitis Lember juba ka ajasõidu. Esimesest sõidust võttis võidu, kuid teises sõidus jooksis mootor kokku ja tuli katkestada.
Viimases kolmandas sõidus sõitis Lember ennast viimaselt kohalt teiseks ja kindlustas sellega omale etapilt kolmanda koha. Etapi võitis üks MM-i favoriite Viktor Ljubenov ja teiseks tuli Marek Peeba. Kahe etapi kokkuvõttes võitis alles möödunud aastal veel juuniorite klassis GT-15 sõitnud Joonas Lember ajaloo noorima piloodina paadiklassis F-125 maailmameistritiitli. Hõbemedalile tuli kahepunktilise vahega Viktor Ljubenov ja pronks läks jagamisele poolaka Sebastian Kecinski ja Marek Peeba vahel.
"Väga fantastiline hooaeg on olnud. Enne hooaja algust omal ikka väike lootus mõnel etapil poodiumile tulla oli, aga MM-tiitlit ei osanud loota isegi parima tahtmise juures. Me oleme meeskonnaga alles nii värsked selles klassis ja
paljudes asjades veel teadmisi napib. Viimaste etappide ärajäämisest on kahju. Kindlasti oleks palju ägedam olnud see tiitel võita ikka võistlusel kui hiljem paberil. Suur kummardus oma meeskonnale ja kõigile, kes meile sellel
teekonnal on abiks olnud," rääkis Lember kokkuvõtteks.
Veemotospordi Hydro GP võistlussarjas selgitati maailmameistrid paadiklassides F-500 ja F-125 ilma viimase kahe etapita. Algselt Ukrainasse Ternopili planeeritud MM-sarja neljas etapp jäi sõja tõttu ära ja jäädes solidaarseks Ukraina sportlastega, siis Ternopili Hydro GP etapi korraldusõigust teistele riikidele edasi ei antud. Itaalia GP ärajäämise põhjuseks oli võistlemiseks ohtlikult madal veetase Po jõel.
### Response:
Aabrams kaitses MM-tiitlit ja Lember tuli ajaloo noorimaks maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna mitmetes omavalitsustes, nagu Kuressaare, Rakvere ja Viimsi, on riigi poolt toetatud jalgpallisisehallide rajamine mitmetel põhjustel takerdunud, kohtus kultuuriminister Piret Hartman esmaspäeval Eesti Jalgpalli Liidu juhi Aivar Pohlakuga, et arutada tegevuskava.
"Me ühtlustasime infot ja eesmärke. Otsus oli see, et toimetame kahes suunas: esmalt teeme selleks kõik, et hallid, mis juba töös, kindlasti ka valmiksid. Teine suund oleks see, et võtaksime pardale ka need maakonnad, kes pole tänaseks jalgpallihalle endale saanud ja kelle osas mingeid otsuseid veel tehtud ei ole," sõnas Hartman.
Üks, millega ministeerium omavalitsusi aitab, on see, et hallide rajamisel oli omavalitsusel kohustus kasutada riigi investeeringutoetus ära kindlasti kahe aasta jooksul, siis nüüd toetuse kasutamise aeg pikeneb. "Oleme teinud koostöös rahandusministeeriumiga kõik selleks, et omavalitsustel oleks võimalik kasutada seda raha ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal, et nad ei kaotaks juba olemasolevat ressurssi," sõnas Hartman.
Mitmes Eesti paigus on halli ehitus jäänud toppama ehituse kallinemise tõttu. Kui esialgu oli plaan, et riik annab 1,5 miljonit ja omavalitus paneb sama palju juurde, siis nüüd tuleks linnal-vallal panustada palju rohkem, sest ehitamine on läinud oluliselt kallimaks. Lisaraha halle rajavad omavalitsused aga kultuuriministeeriumilt vähemalt sel eelarveaastal ei saa. "Riigieelarvearutelude käigus ei sündinud otsust toetada jalgpallihalle ehituse kallinemisel. Probleem on siin aga ilmne ja arusaadav. Me mõistame muret ja jätkame tööd, et poliitilisele kokkuleppele jõuda," sõnas Hartman.
Ta lisas, et riigieelarveläbirääkimiste raames kultuuriministeeriumi valdkonnas ühtegi investeeringute otsust ei tehtud. "Kõik otsused olid seotud palkade ja inimestega ja sellega, et saaksime hoida oma asutused lahti," sõnas Hartman.
Jalgpalliliidu esindaja Aivar Pohlak märkis, et kohtumisel ministriga said paika pandud plaanid, kuidas hallide projektiga edasi liikuda. "Jalgpalliliit ja mina ei läinud ministriga kohtumisele mingisuguse tahtmisega: jalgpallihallide projekt on olnud algusest saati riigi initsiatiiv, sest nad näevad, et jalgpalliga tegelevate inimeste hulk on nii suur. Arutasime olukorda, et saada aru, kus me täna oleme ja mis on meie vajadused," kommenteeris ta kohtumist.
Pohlaku sõnul on hallide rajamise idee maakondades vaatamata ehituskulude kallinemisele jätkuvalt alles. "On neid kohalikke omavalitsusi, kel on praegustel tingimustel projekti raske realiseerida, aga selliseid, kes päriselt ütleksid, et nendel seda projekti vaja ei ole, selliseid ma ei tea," sõnas Pohlak.
Eesti maakondadesse jalgpallihallide rajamist toetav riiklik programm alustas 2020. aastal. Esimeses voorus toetust saanud linnadesse - Raplasse, Haapsallu, Tartusse ja Viljandisse - on tänaseks hallid ka rajatud. | Jalgpallihallide ehitusega kimpu jäänud linnadelt riik raha ära ei võta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna mitmetes omavalitsustes, nagu Kuressaare, Rakvere ja Viimsi, on riigi poolt toetatud jalgpallisisehallide rajamine mitmetel põhjustel takerdunud, kohtus kultuuriminister Piret Hartman esmaspäeval Eesti Jalgpalli Liidu juhi Aivar Pohlakuga, et arutada tegevuskava.
"Me ühtlustasime infot ja eesmärke. Otsus oli see, et toimetame kahes suunas: esmalt teeme selleks kõik, et hallid, mis juba töös, kindlasti ka valmiksid. Teine suund oleks see, et võtaksime pardale ka need maakonnad, kes pole tänaseks jalgpallihalle endale saanud ja kelle osas mingeid otsuseid veel tehtud ei ole," sõnas Hartman.
Üks, millega ministeerium omavalitsusi aitab, on see, et hallide rajamisel oli omavalitsusel kohustus kasutada riigi investeeringutoetus ära kindlasti kahe aasta jooksul, siis nüüd toetuse kasutamise aeg pikeneb. "Oleme teinud koostöös rahandusministeeriumiga kõik selleks, et omavalitsustel oleks võimalik kasutada seda raha ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal, et nad ei kaotaks juba olemasolevat ressurssi," sõnas Hartman.
Mitmes Eesti paigus on halli ehitus jäänud toppama ehituse kallinemise tõttu. Kui esialgu oli plaan, et riik annab 1,5 miljonit ja omavalitus paneb sama palju juurde, siis nüüd tuleks linnal-vallal panustada palju rohkem, sest ehitamine on läinud oluliselt kallimaks. Lisaraha halle rajavad omavalitsused aga kultuuriministeeriumilt vähemalt sel eelarveaastal ei saa. "Riigieelarvearutelude käigus ei sündinud otsust toetada jalgpallihalle ehituse kallinemisel. Probleem on siin aga ilmne ja arusaadav. Me mõistame muret ja jätkame tööd, et poliitilisele kokkuleppele jõuda," sõnas Hartman.
Ta lisas, et riigieelarveläbirääkimiste raames kultuuriministeeriumi valdkonnas ühtegi investeeringute otsust ei tehtud. "Kõik otsused olid seotud palkade ja inimestega ja sellega, et saaksime hoida oma asutused lahti," sõnas Hartman.
Jalgpalliliidu esindaja Aivar Pohlak märkis, et kohtumisel ministriga said paika pandud plaanid, kuidas hallide projektiga edasi liikuda. "Jalgpalliliit ja mina ei läinud ministriga kohtumisele mingisuguse tahtmisega: jalgpallihallide projekt on olnud algusest saati riigi initsiatiiv, sest nad näevad, et jalgpalliga tegelevate inimeste hulk on nii suur. Arutasime olukorda, et saada aru, kus me täna oleme ja mis on meie vajadused," kommenteeris ta kohtumist.
Pohlaku sõnul on hallide rajamise idee maakondades vaatamata ehituskulude kallinemisele jätkuvalt alles. "On neid kohalikke omavalitsusi, kel on praegustel tingimustel projekti raske realiseerida, aga selliseid, kes päriselt ütleksid, et nendel seda projekti vaja ei ole, selliseid ma ei tea," sõnas Pohlak.
Eesti maakondadesse jalgpallihallide rajamist toetav riiklik programm alustas 2020. aastal. Esimeses voorus toetust saanud linnadesse - Raplasse, Haapsallu, Tartusse ja Viljandisse - on tänaseks hallid ka rajatud.
### Response:
Jalgpallihallide ehitusega kimpu jäänud linnadelt riik raha ära ei võta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel etapil oli MX Masters klassis rajal kaks eestlast. Lisaks Tanel Leokile oli stardis ka Erki Kahro. Mõlemad mehed said probleemideta kvalifikatsioonist edasi, Leok oma grupis kuues ja Kahro 12. Laupäeva õhtul toimunud esimene võistlussõit ebaõnnestus kahjuks aga mõlemal meie sõitjal. Leok katkestas sõidu seitsmendal ringil ja Kahro 11. ringil. Avasõidu võitis prantslane Jordi Tixier, teine oli sakslane Max Nagl ja kolmas britt Adam Sterry, vahendab msport.ee.
Teises võistlussõidus oli Leok stardi järel top 30 piiril ja sealt hakkas sõiduga jõudsalt ettepoole liikuma. Poole sõidu järel suutis Tanel juba 10. kohale tõusta ja finišisse jõudis Leok üheksandana. Ka Kahro start oli tagasihoidlik sarnaselt Leokile. Erki suutis sõiduga 17. kohale tõusta. Esimene oli taas Tixier, teine Nagl ja kolmas Henry Jacoby. Viimases sõidus tegi Leok tunduvalt parema stardi ja avaringil oli ta 15. kohal. Sõidus näitas Tanel taas väga head kiirust ning ta parandas pidevalt oma positsiooni. Leok tegi hooaja ühe parima sõidu kui ta jõudis finišisse kuuendana. Kahro oli stardi järel taas viimaste seas ja sealt õnnestus tal sõidu lõpuks tõusta 15. kohale. Hooaja viimase sõidu võitis Nagl, teine oli Tom Koch ja kolmas Tixier.
Etapi kokkuvõttes tuli Leok 27 punktiga 12. kohale, Kahro sai kümne punktiga 17. koha. Etapivõidu teenis 70 punktiga Tixier, teine oli 69 punktiga Nagl ja kolmas 56 punktiga Sterry. Hooaja kokkuvõttes tuli Leok meie parimana 194 punktiga üheksandale kohale. Gert Krestinov lõpetas hooaja 143 punktiga 12. ja Erki Kahro 40 punktiga 30. kohal. Saksamaa meistriks tuli 551 punktiga Nagl, teine oli 493 punktiga Tixier ja kolmas 444 punktiga Tom Koch.
125cc klassis oli viimasel etapil võistlejaid tunduvalt vähem kui teistel etappidel ja see andis Eesti poistele võimaluse oma hooaja parimad tulemused teha. Ajasõidus oli Richard Paat meie parimana 13. Romeo Pikand sõitis välja 14. ringiaja ja Sebastian Leok 17. ringiaja. Ülekaalukalt oli kiireim lätlane Janis Martins Reisulis. Laupäeva õhtul toimunud avasõidus tegi meie poistest parima tulemuse Paat, kes sai 14. koha. Paadi seljataga 15. lõpetas sõidu Leok. Pikand tuli finišisse 26. kohal. Esikoha teenis Reisulis, teine oli Eric Rakow (Saksamaa) ja kolmas Vitazslav Marek (Tšehhi).
Teises sõidus tegi ilusa esituse taas Paat, kes kehva stardi järel lõpuks 12. kohale suutis tõusta. Punktid võttis ära ka Pikand, kes sõidu 16. kohal lõpetas. Leoki sõit kahjuks ebaõnnestus. Ta oli pikka aega 12. kohal, kuid kukkumise järel tuli leppida Sebastianil 27. kohaga. Sõidu võitis hollandlane Ivano Van Erp, teine oli Reisulis ja kolmas Marek. Viimases sõidus jõudis ainsana punktidele Leok, kes sai 17. koha. Pikand lõpetas sõidu 21. kohal ja Paat 23. kohal. Esikohale tuli Van Erp, teine oli ungarlane Bence Pergel ja kolmas tšehh Julius Mikula.
Etapi kokkuvõttes sai Paat 16 punktiga 17. koha. Leok tuli kümne punktiga 21. kohale ja Pikand viie punktiga 24. kohale. Etapivõidu teenis 61 punktiga Reisulis, teine oli 54 punktiga Roberts Lusis ja kolmas 50 punktiga Van Erp. Hooaja kokkuvõttes oli meie parim Tristan Uiga, kes 37 punktiga 26. koha sai. Leok tuli 22 punktiga 34. kohale, Paat 16 punktiga 37. kohale ja Pikand 11 punktiga 40. kohale. Saksamaa meistriks tuli 348 punktiga lätlane Janis Martins Reisulis. Ta edestas vaid kahe punktiga Ivano Van Erpi.
85cc klassis olid Eesti poistest rajal Jan-Marten Paju, Jan Jasper Kõiv ja Travis Leok. Ajasõidus oli Paju kümnes, Kõiv 11. ja Leok 14. Esimeses võistlussõidus tegi aga parima tulemuse Leok. Stardi järel alles 20. kohal olnud Leok tõusis sõidu lõpuks kaheksandale kohale. Kõiv lõpetas sõidu 11. ja Paju 19. kohal. Esikoha sai hollandlane Gyan Doensen, teine oli belglane Maxime Lucas ja kolmas hollandlane Dex Kooiker. Teises sõidus oli heas hoos Kõiv, kes 17. kohalt lõpuks kaheksandaks tõusis. Paju lõpetas sõidu 16. kohal ja Leok 22. kohal. Esikoha teenis Doensen, teine oli Dani Heitink (Holland) ja kolmas Jonathan Frank (Saksamaa).
Etapi kokkuvõttes sai Kõiv 23 punktiga 8. koha. Leok tuli 13 punktiga 13. kohale ja Paju seitsme punktiga 20. kohale. Etapivõidu sai 50 punktiga Doensen, teine oli 40 punktiga Heitink ja kolmas 40 punktiga Lucas. Hooaja kokkuvõttes tuli Paju 81 punktiga 14. kohale. Leok oli 63 punktiga 16. ja Kõiv 51 punktiga 20. Saksamaa meistriks tuli 226 punktiga Jayson Van Drunen (Holland). Teise koha sai 224 punktiga Lucas ja kolmanda koha 218 punktiga Doensen. | Leok lõpetas Saksamaa meistrivõistlused esikümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel etapil oli MX Masters klassis rajal kaks eestlast. Lisaks Tanel Leokile oli stardis ka Erki Kahro. Mõlemad mehed said probleemideta kvalifikatsioonist edasi, Leok oma grupis kuues ja Kahro 12. Laupäeva õhtul toimunud esimene võistlussõit ebaõnnestus kahjuks aga mõlemal meie sõitjal. Leok katkestas sõidu seitsmendal ringil ja Kahro 11. ringil. Avasõidu võitis prantslane Jordi Tixier, teine oli sakslane Max Nagl ja kolmas britt Adam Sterry, vahendab msport.ee.
Teises võistlussõidus oli Leok stardi järel top 30 piiril ja sealt hakkas sõiduga jõudsalt ettepoole liikuma. Poole sõidu järel suutis Tanel juba 10. kohale tõusta ja finišisse jõudis Leok üheksandana. Ka Kahro start oli tagasihoidlik sarnaselt Leokile. Erki suutis sõiduga 17. kohale tõusta. Esimene oli taas Tixier, teine Nagl ja kolmas Henry Jacoby. Viimases sõidus tegi Leok tunduvalt parema stardi ja avaringil oli ta 15. kohal. Sõidus näitas Tanel taas väga head kiirust ning ta parandas pidevalt oma positsiooni. Leok tegi hooaja ühe parima sõidu kui ta jõudis finišisse kuuendana. Kahro oli stardi järel taas viimaste seas ja sealt õnnestus tal sõidu lõpuks tõusta 15. kohale. Hooaja viimase sõidu võitis Nagl, teine oli Tom Koch ja kolmas Tixier.
Etapi kokkuvõttes tuli Leok 27 punktiga 12. kohale, Kahro sai kümne punktiga 17. koha. Etapivõidu teenis 70 punktiga Tixier, teine oli 69 punktiga Nagl ja kolmas 56 punktiga Sterry. Hooaja kokkuvõttes tuli Leok meie parimana 194 punktiga üheksandale kohale. Gert Krestinov lõpetas hooaja 143 punktiga 12. ja Erki Kahro 40 punktiga 30. kohal. Saksamaa meistriks tuli 551 punktiga Nagl, teine oli 493 punktiga Tixier ja kolmas 444 punktiga Tom Koch.
125cc klassis oli viimasel etapil võistlejaid tunduvalt vähem kui teistel etappidel ja see andis Eesti poistele võimaluse oma hooaja parimad tulemused teha. Ajasõidus oli Richard Paat meie parimana 13. Romeo Pikand sõitis välja 14. ringiaja ja Sebastian Leok 17. ringiaja. Ülekaalukalt oli kiireim lätlane Janis Martins Reisulis. Laupäeva õhtul toimunud avasõidus tegi meie poistest parima tulemuse Paat, kes sai 14. koha. Paadi seljataga 15. lõpetas sõidu Leok. Pikand tuli finišisse 26. kohal. Esikoha teenis Reisulis, teine oli Eric Rakow (Saksamaa) ja kolmas Vitazslav Marek (Tšehhi).
Teises sõidus tegi ilusa esituse taas Paat, kes kehva stardi järel lõpuks 12. kohale suutis tõusta. Punktid võttis ära ka Pikand, kes sõidu 16. kohal lõpetas. Leoki sõit kahjuks ebaõnnestus. Ta oli pikka aega 12. kohal, kuid kukkumise järel tuli leppida Sebastianil 27. kohaga. Sõidu võitis hollandlane Ivano Van Erp, teine oli Reisulis ja kolmas Marek. Viimases sõidus jõudis ainsana punktidele Leok, kes sai 17. koha. Pikand lõpetas sõidu 21. kohal ja Paat 23. kohal. Esikohale tuli Van Erp, teine oli ungarlane Bence Pergel ja kolmas tšehh Julius Mikula.
Etapi kokkuvõttes sai Paat 16 punktiga 17. koha. Leok tuli kümne punktiga 21. kohale ja Pikand viie punktiga 24. kohale. Etapivõidu teenis 61 punktiga Reisulis, teine oli 54 punktiga Roberts Lusis ja kolmas 50 punktiga Van Erp. Hooaja kokkuvõttes oli meie parim Tristan Uiga, kes 37 punktiga 26. koha sai. Leok tuli 22 punktiga 34. kohale, Paat 16 punktiga 37. kohale ja Pikand 11 punktiga 40. kohale. Saksamaa meistriks tuli 348 punktiga lätlane Janis Martins Reisulis. Ta edestas vaid kahe punktiga Ivano Van Erpi.
85cc klassis olid Eesti poistest rajal Jan-Marten Paju, Jan Jasper Kõiv ja Travis Leok. Ajasõidus oli Paju kümnes, Kõiv 11. ja Leok 14. Esimeses võistlussõidus tegi aga parima tulemuse Leok. Stardi järel alles 20. kohal olnud Leok tõusis sõidu lõpuks kaheksandale kohale. Kõiv lõpetas sõidu 11. ja Paju 19. kohal. Esikoha sai hollandlane Gyan Doensen, teine oli belglane Maxime Lucas ja kolmas hollandlane Dex Kooiker. Teises sõidus oli heas hoos Kõiv, kes 17. kohalt lõpuks kaheksandaks tõusis. Paju lõpetas sõidu 16. kohal ja Leok 22. kohal. Esikoha teenis Doensen, teine oli Dani Heitink (Holland) ja kolmas Jonathan Frank (Saksamaa).
Etapi kokkuvõttes sai Kõiv 23 punktiga 8. koha. Leok tuli 13 punktiga 13. kohale ja Paju seitsme punktiga 20. kohale. Etapivõidu sai 50 punktiga Doensen, teine oli 40 punktiga Heitink ja kolmas 40 punktiga Lucas. Hooaja kokkuvõttes tuli Paju 81 punktiga 14. kohale. Leok oli 63 punktiga 16. ja Kõiv 51 punktiga 20. Saksamaa meistriks tuli 226 punktiga Jayson Van Drunen (Holland). Teise koha sai 224 punktiga Lucas ja kolmanda koha 218 punktiga Doensen.
### Response:
Leok lõpetas Saksamaa meistrivõistlused esikümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kurlingumängija Harri Lill sõnas, et turniir läks igati korda. "Eksimusi oli, aga suutsime Tallinnas näidatud head mänguvormi ka sel korral rohkem tulemustes näidata," kommenteeris ta.
Marie Kaldvee ja Harri Lill saavutasid turniiri jooksul neli võitu ning jõudsid poolfinaali puhaste paberitega. Paraku pidid Kaldvee ja Lill tunnistama poolfinaali kohtumises Kanada kurlingupaari ja hilisema turniiri hõbemedalisti Walker/Muyres paremust. Kohtumine lõppes tulemusega 9:5.
Veerandfinaalis oli Eesti kurlingupaari vastaseks Kanada võistkond Sauder/Drummond. Eesti kurlingupaar Kaldvee/Lill alistas vastased veenva ülekaaluga 9:5.
Eesti kurlingupaari esimeseks vastaseks oli Kanada võistkond Hopson/Tippett, kelle üle saavutati puhas võit tulemusega 8:2. Teises ringis kohtusid Kaldvee/Lill Kanada kurlingupaariga Jones/Laing ning kohtumine lõppes eestlaste võiduga 7:6. Eestlaste kolmandaks vastaseks oli Kanada kurlingupaar Tremblay/Lanoue, mäng lõppes eestlaste kindla võiduga 9:5.
Kanadas toimunud MK-sari Mixed Doubles Superseries on uus viiest etapist koosnev võistlus, millest oli kutsutud osa võtma parimad segapaariskurlingu võistkonnad Euroopast ja Põhja-Ameerikast. Mixed Doubles Superseriesi võistluste sari koosneb neljast kvalifikatsiooniturniirist, mille põhjal pääsevad parimaid tulemusi näidanud võistkonnad 5. etapile. | Eesti kurlingupaar jõudis Kanadas MK-sarja pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kurlingumängija Harri Lill sõnas, et turniir läks igati korda. "Eksimusi oli, aga suutsime Tallinnas näidatud head mänguvormi ka sel korral rohkem tulemustes näidata," kommenteeris ta.
Marie Kaldvee ja Harri Lill saavutasid turniiri jooksul neli võitu ning jõudsid poolfinaali puhaste paberitega. Paraku pidid Kaldvee ja Lill tunnistama poolfinaali kohtumises Kanada kurlingupaari ja hilisema turniiri hõbemedalisti Walker/Muyres paremust. Kohtumine lõppes tulemusega 9:5.
Veerandfinaalis oli Eesti kurlingupaari vastaseks Kanada võistkond Sauder/Drummond. Eesti kurlingupaar Kaldvee/Lill alistas vastased veenva ülekaaluga 9:5.
Eesti kurlingupaari esimeseks vastaseks oli Kanada võistkond Hopson/Tippett, kelle üle saavutati puhas võit tulemusega 8:2. Teises ringis kohtusid Kaldvee/Lill Kanada kurlingupaariga Jones/Laing ning kohtumine lõppes eestlaste võiduga 7:6. Eestlaste kolmandaks vastaseks oli Kanada kurlingupaar Tremblay/Lanoue, mäng lõppes eestlaste kindla võiduga 9:5.
Kanadas toimunud MK-sari Mixed Doubles Superseries on uus viiest etapist koosnev võistlus, millest oli kutsutud osa võtma parimad segapaariskurlingu võistkonnad Euroopast ja Põhja-Ameerikast. Mixed Doubles Superseriesi võistluste sari koosneb neljast kvalifikatsiooniturniirist, mille põhjal pääsevad parimaid tulemusi näidanud võistkonnad 5. etapile.
### Response:
Eesti kurlingupaar jõudis Kanadas MK-sarja pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe tunni pikkune film räägib loo USA ajakirjanikust (Qualley), kes armub Nicaraguas viibides salapärasesse inglasesse (Alwyn). Algul tundub ajakirjanikule, et inglane on tema parim õlekõrs riigist välja pääsemisel, kuid hiljem selgub, et tegelikult varitseb mõlemaid suur oht.
Filmi kõrvalosades mängivad Danny Ramirez, John C. Reilly ja Benny Safdie. Ramirez kehastab Costa Rica politseinikku, Reilly ameeriklasest bossi ja Safdi CIA agenti.
"Stars at Noon" on tehtud Denis Johnsoni 1986. aasta samanimelise romaani järgi. Tänavusel Cannes'i filmifestivalil oli film nomineeritud ka Kuldsele Palmioksale, kuid pälvis Grand prix ' auhinna, mis on festivali olulisuselt teine preemia.
"Stars at Noon" esilinastub 14. oktoobril. | Ilmus filmi "Stars at Noon" treiler peaosades Joe Alwyni ja Margaret Qualleyga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe tunni pikkune film räägib loo USA ajakirjanikust (Qualley), kes armub Nicaraguas viibides salapärasesse inglasesse (Alwyn). Algul tundub ajakirjanikule, et inglane on tema parim õlekõrs riigist välja pääsemisel, kuid hiljem selgub, et tegelikult varitseb mõlemaid suur oht.
Filmi kõrvalosades mängivad Danny Ramirez, John C. Reilly ja Benny Safdie. Ramirez kehastab Costa Rica politseinikku, Reilly ameeriklasest bossi ja Safdi CIA agenti.
"Stars at Noon" on tehtud Denis Johnsoni 1986. aasta samanimelise romaani järgi. Tänavusel Cannes'i filmifestivalil oli film nomineeritud ka Kuldsele Palmioksale, kuid pälvis Grand prix ' auhinna, mis on festivali olulisuselt teine preemia.
"Stars at Noon" esilinastub 14. oktoobril.
### Response:
Ilmus filmi "Stars at Noon" treiler peaosades Joe Alwyni ja Margaret Qualleyga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peale üheksa-aastast pausi läks snuukri Eesti meistritiitel kellelegi teisele kui Andres Petrovile. Sedapuhku siis Alexander Leitmäele, kes alistas finaalis kindlalt seisuga 6:1 Mario Märtsini.
Kolmanda koha saavutasid 20 osaleja konkurentsis Karl Oskar Toovere ja Mario Kallikorm. Snuukri profiliigasse siirdunud üheksakordne Eesti meister Andres Petrov võistlustel ei osalenud.
Turniiri parima punktiseeria (70 punkti) tegi turniiri võitnud ja Eesti meistriks tulnud Leitmäe. | Snuukri Eesti meistriks krooniti esmakordselt Alexander Leitmäe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peale üheksa-aastast pausi läks snuukri Eesti meistritiitel kellelegi teisele kui Andres Petrovile. Sedapuhku siis Alexander Leitmäele, kes alistas finaalis kindlalt seisuga 6:1 Mario Märtsini.
Kolmanda koha saavutasid 20 osaleja konkurentsis Karl Oskar Toovere ja Mario Kallikorm. Snuukri profiliigasse siirdunud üheksakordne Eesti meister Andres Petrov võistlustel ei osalenud.
Turniiri parima punktiseeria (70 punkti) tegi turniiri võitnud ja Eesti meistriks tulnud Leitmäe.
### Response:
Snuukri Eesti meistriks krooniti esmakordselt Alexander Leitmäe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegune olukord majanduses tekitab muret ka Tallinnas ja seetõttu tuleb nii mõnigi kavas olnud investeering edasi lükata, ütles eelmisel nädalal linnapea Mihhail Kõlvart.
"Konkreetne sõnum, et terve rida investeeringuid tuleb edasi lükata, midagi pole teha. Plaan on meil juba tekkinud, hakkame seda korrigeerima lähtuvalt olukorrast. Aga see, mis oli aasta tagasi kavandatud, seda realiseerida ei ole võimalik lähiaastatel," lausus Kõlvart.
Kui tänavu kulub Tallinnal investeeringuteks 214 miljonit, siis järgmisel aastal 178 ja ülejärgmisel 177 miljonit. Investeeringud tõusevad taas üle 200 miljoni euro 2026. aastal.
Kõlvarti sõnul ei loobuta ka rasketel aegadel investeeringutest, mida ta nimetas strateegilisteks: Tallinna haigla, linnahall. Mõlemad on kirjas ka järgmise nelja aastat investeeringute nimekirjas, haigla puhul märgitakse, et selle elluviimine sõltub Euroopa Liidu ja riigi finantseerimisest. Kõlvarti sõnul haigla ehitamiseks ette nähtud vahendid külmutatakse, projekteerimisega aga minnakse lõpuni.
Eelarvestrateegias on näha, et 2026. aastal, mil investeeringud taas suurenevad, et selle põhjuseks eelkõige sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna investeeringud, mida on selleks aastaks kavandatud 136 miljonit euro eest. Kõlvart märkis, et suurhaigla ehitamise kohta peaks selgus tekkima võib-olla kahe aasta pärast.
Teist suurt objekti, Linnahalli ja selle ümbrust, ei soovi linn teha korda oma raha eest, vaid koos eraettevõttest partneriga, kelle otsimine käib. Kõlvart lubas, et aasta lõpuks tullakse välja "laiema kontseptsiooniga, kuidas tulevikku näeme" ning kuulutatakse välja konkurss erainvestori leidmiseks.
Tallinna Linnahall Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Suuremad plaanitud teetööd siiski plaanis
Teede ja tänavate valdkonnas on suurematest objektidest kavas Peterburi tee ning Liivalaia tänava, Tulika, Pika, Lastekodu ning juba oktoobris algav Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimine.
Nelja aasta plaanis on lisaks Liivalaia tänava rekonstrueerimisele kavas uueks ehitada ka Suur-Ameerika ja Endla tänav lõigus Suur-Ameerika ja Luise ristmik–Taksopargi ristmik.
Oluliseks investeeringuks nimetatakse eelarvestrateegias ka Tondi ülesõidul eritasandilise ristmiku ehitamist, koos sellega muudetakse rattasõbralikumaks Kotka ja Tondi tänav. Samuti on kavas Suur-Sõjamäe tänava (lõigus Kesk-Sõjamäe tänav–Smuuli tee) rekonstrueerimisega alustamine ja Rahu tee rajamine lõigus Laagna tee–Ussimäe tee ning Veskimetsa asumi teede rekonstrueerimine.
Trammiteedest on kavas valmis ehitada Ülemiste terminali ja Vanasadama vaheline lõik, ettevalmistustöödega alustatakse kolme uue trammitee rajamiseks – Tondi–Järve trammitee pikendus, Pelguranna trammitee ning Liivalaia trammitee. Uute trammiteed on Tallinnal prioriteediks ning nende rajamine lepiti kokku ka Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonis.
Millises järjekorras kolm uut liini rajatakse, pole Kõlvarti sõnul veel otsustatud.
"Täna pole me valmis ütlema, millises järjekorras, selleks on vähemalt kaks põhjus: esiteks tegeleme jätkuvalt analüüsiga, milline oleks mõistlik järjekord. See sõltub ka, kuidas eraomanikega kokku lepime, kuidas projekteerimistingimused hakkavad mõjutama, kuidas kasutada välisfinantseerimist, et projekte realiseerida," lausus Kõlvart.
Sotsiaaldemokraadist abilinnapea Joosep Vimm märkis, et järgmise nelja aastaga kolme uut trammiliini valmis ehitada ei jõuta, aga lootus jääb, et saab kasutada Euroopa struktuurifondide vahendeid.
Uute trammiliinide rajamiseks soovib Tallinn kasutada Euroopa Liidu raha, praeguse seisuga võib Euroopast saada selleks üle 40 miljoni eurot.
Filmilinnak soovitakse valmis ehitada
Suure kriitika sihtmärgiks olnud Tallinna rattastrateegia elluviimiseks lubatakse eelarvestrateegias "senisest enam vahendeid", seda nii linna eelarvest kui välisrahastusest. Plaanis on lõpuni ehitada Lasnamäe rattatee ühendus kesklinnaga ning Rahumäe tee rattatee. Lisaks on plaanis rattateede kogum, millega rajatakse ühendused linnakeskuse ning Kristiine ja Põhja-Tallinna vahel.
Järgmise neljal aastal on kavas alustada raudteealuste käigutunnelite rajamisega Endla tänavale, Paldiski maanteele ning Pääsküla ja Laagri raudteejaama.
Transpordivaldkonnas on kavas juurde osta tramme ning soetada elektribusse.
Järgmise nelja aasta jooksul on kavas ka Klindipargi rajamine Lasnamäel, Putukaväila ehitus, Pae pargi korrastamine, Vanalinna bastionivööndi arendamine, Järveotsa promenaad koos turu ja näitusealaga. Kavas on kehtestada Kakumäe ranna detailplaneering ja koostada rannahoone projekt, uus rannahoone on plaanis ehitada Stroomi randa.
Haridusvaldkonnas on kavas juurdeehitused Jakob Westholmi gümnaasiumile, reaalkoolile, Nõmme gümnaasiumile ja Tallinna kunstigümnaasiumile. Uus hoone on kavas ehitada Tallinna Heleni koolile ja Kivimäe põhikoolile. Renoveerida on plaanis Tallinna kunstikool, Nõmme gümnaasiumi vana hoone ja Kivimäe põhikooli ajalooline hoone.
Kultuurivaldkonnas jätkatakse Linnateatri, botaanikaaia, linnamuuseumi ja
loomaaia arendamisega. Lisaks alustatakse filmilinnaku arendusega eeldusel, et kultuurkapitaliseadust muudetakse, võimaldades senise kahe objekti asemel korraga finantseerida kolme, märgitakse eelarvestrateegias.
Vimma sõnul on filmilinnak Tallinnale väga oluline ning annaks pealinnale palju lisandväärtust. "See on jätkuvalt linna prioriteetide seas, oleme liikumas lahenduse suunas ja on lootus, et suudame selle eelarvestrateegia perioodi jooksul selle Tallinna rajada," lausus abilinnapea.
Spordivaldkonnas jätkub Tallinna Spordihalli kergejõustikuhalli tervikrenoveerimine ja Kadrioru staadioni peaväljaku renoveerimine, alustatakse Sõle spordikeskuse juurdeehituse rajamisega.
Linna eelarvestrateegia peab heaks kiitma ka Tallinna linnavolikogu, kes arutab seda selle nädala istungil. | Tallinn tõmbab investeeringuid kokku, kuid suuremad objektid jäävad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegune olukord majanduses tekitab muret ka Tallinnas ja seetõttu tuleb nii mõnigi kavas olnud investeering edasi lükata, ütles eelmisel nädalal linnapea Mihhail Kõlvart.
"Konkreetne sõnum, et terve rida investeeringuid tuleb edasi lükata, midagi pole teha. Plaan on meil juba tekkinud, hakkame seda korrigeerima lähtuvalt olukorrast. Aga see, mis oli aasta tagasi kavandatud, seda realiseerida ei ole võimalik lähiaastatel," lausus Kõlvart.
Kui tänavu kulub Tallinnal investeeringuteks 214 miljonit, siis järgmisel aastal 178 ja ülejärgmisel 177 miljonit. Investeeringud tõusevad taas üle 200 miljoni euro 2026. aastal.
Kõlvarti sõnul ei loobuta ka rasketel aegadel investeeringutest, mida ta nimetas strateegilisteks: Tallinna haigla, linnahall. Mõlemad on kirjas ka järgmise nelja aastat investeeringute nimekirjas, haigla puhul märgitakse, et selle elluviimine sõltub Euroopa Liidu ja riigi finantseerimisest. Kõlvarti sõnul haigla ehitamiseks ette nähtud vahendid külmutatakse, projekteerimisega aga minnakse lõpuni.
Eelarvestrateegias on näha, et 2026. aastal, mil investeeringud taas suurenevad, et selle põhjuseks eelkõige sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna investeeringud, mida on selleks aastaks kavandatud 136 miljonit euro eest. Kõlvart märkis, et suurhaigla ehitamise kohta peaks selgus tekkima võib-olla kahe aasta pärast.
Teist suurt objekti, Linnahalli ja selle ümbrust, ei soovi linn teha korda oma raha eest, vaid koos eraettevõttest partneriga, kelle otsimine käib. Kõlvart lubas, et aasta lõpuks tullakse välja "laiema kontseptsiooniga, kuidas tulevikku näeme" ning kuulutatakse välja konkurss erainvestori leidmiseks.
Tallinna Linnahall Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Suuremad plaanitud teetööd siiski plaanis
Teede ja tänavate valdkonnas on suurematest objektidest kavas Peterburi tee ning Liivalaia tänava, Tulika, Pika, Lastekodu ning juba oktoobris algav Jõe ja Pronksi tänava rekonstrueerimine.
Nelja aasta plaanis on lisaks Liivalaia tänava rekonstrueerimisele kavas uueks ehitada ka Suur-Ameerika ja Endla tänav lõigus Suur-Ameerika ja Luise ristmik–Taksopargi ristmik.
Oluliseks investeeringuks nimetatakse eelarvestrateegias ka Tondi ülesõidul eritasandilise ristmiku ehitamist, koos sellega muudetakse rattasõbralikumaks Kotka ja Tondi tänav. Samuti on kavas Suur-Sõjamäe tänava (lõigus Kesk-Sõjamäe tänav–Smuuli tee) rekonstrueerimisega alustamine ja Rahu tee rajamine lõigus Laagna tee–Ussimäe tee ning Veskimetsa asumi teede rekonstrueerimine.
Trammiteedest on kavas valmis ehitada Ülemiste terminali ja Vanasadama vaheline lõik, ettevalmistustöödega alustatakse kolme uue trammitee rajamiseks – Tondi–Järve trammitee pikendus, Pelguranna trammitee ning Liivalaia trammitee. Uute trammiteed on Tallinnal prioriteediks ning nende rajamine lepiti kokku ka Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonis.
Millises järjekorras kolm uut liini rajatakse, pole Kõlvarti sõnul veel otsustatud.
"Täna pole me valmis ütlema, millises järjekorras, selleks on vähemalt kaks põhjus: esiteks tegeleme jätkuvalt analüüsiga, milline oleks mõistlik järjekord. See sõltub ka, kuidas eraomanikega kokku lepime, kuidas projekteerimistingimused hakkavad mõjutama, kuidas kasutada välisfinantseerimist, et projekte realiseerida," lausus Kõlvart.
Sotsiaaldemokraadist abilinnapea Joosep Vimm märkis, et järgmise nelja aastaga kolme uut trammiliini valmis ehitada ei jõuta, aga lootus jääb, et saab kasutada Euroopa struktuurifondide vahendeid.
Uute trammiliinide rajamiseks soovib Tallinn kasutada Euroopa Liidu raha, praeguse seisuga võib Euroopast saada selleks üle 40 miljoni eurot.
Filmilinnak soovitakse valmis ehitada
Suure kriitika sihtmärgiks olnud Tallinna rattastrateegia elluviimiseks lubatakse eelarvestrateegias "senisest enam vahendeid", seda nii linna eelarvest kui välisrahastusest. Plaanis on lõpuni ehitada Lasnamäe rattatee ühendus kesklinnaga ning Rahumäe tee rattatee. Lisaks on plaanis rattateede kogum, millega rajatakse ühendused linnakeskuse ning Kristiine ja Põhja-Tallinna vahel.
Järgmise neljal aastal on kavas alustada raudteealuste käigutunnelite rajamisega Endla tänavale, Paldiski maanteele ning Pääsküla ja Laagri raudteejaama.
Transpordivaldkonnas on kavas juurde osta tramme ning soetada elektribusse.
Järgmise nelja aasta jooksul on kavas ka Klindipargi rajamine Lasnamäel, Putukaväila ehitus, Pae pargi korrastamine, Vanalinna bastionivööndi arendamine, Järveotsa promenaad koos turu ja näitusealaga. Kavas on kehtestada Kakumäe ranna detailplaneering ja koostada rannahoone projekt, uus rannahoone on plaanis ehitada Stroomi randa.
Haridusvaldkonnas on kavas juurdeehitused Jakob Westholmi gümnaasiumile, reaalkoolile, Nõmme gümnaasiumile ja Tallinna kunstigümnaasiumile. Uus hoone on kavas ehitada Tallinna Heleni koolile ja Kivimäe põhikoolile. Renoveerida on plaanis Tallinna kunstikool, Nõmme gümnaasiumi vana hoone ja Kivimäe põhikooli ajalooline hoone.
Kultuurivaldkonnas jätkatakse Linnateatri, botaanikaaia, linnamuuseumi ja
loomaaia arendamisega. Lisaks alustatakse filmilinnaku arendusega eeldusel, et kultuurkapitaliseadust muudetakse, võimaldades senise kahe objekti asemel korraga finantseerida kolme, märgitakse eelarvestrateegias.
Vimma sõnul on filmilinnak Tallinnale väga oluline ning annaks pealinnale palju lisandväärtust. "See on jätkuvalt linna prioriteetide seas, oleme liikumas lahenduse suunas ja on lootus, et suudame selle eelarvestrateegia perioodi jooksul selle Tallinna rajada," lausus abilinnapea.
Spordivaldkonnas jätkub Tallinna Spordihalli kergejõustikuhalli tervikrenoveerimine ja Kadrioru staadioni peaväljaku renoveerimine, alustatakse Sõle spordikeskuse juurdeehituse rajamisega.
Linna eelarvestrateegia peab heaks kiitma ka Tallinna linnavolikogu, kes arutab seda selle nädala istungil.
### Response:
Tallinn tõmbab investeeringuid kokku, kuid suuremad objektid jäävad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel kuul oli Türgis inflatsioon 80,21 protsenti, Ankara aga jätkas oma ebatraditsioonilist rahapoliitikat, vahendas Financial Times.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan eirab majanduslikku konsensust, et intressimäärade tõstmine ohjeldab inflatsiooni. Erdogan andis Türgi keskpangale korralduse, et pank jätkaks leebet rahapoliitikat.
Erdogan tahab intressimäärad tuua lõpuks ühekohalise numbrini. Türgi keskpanga hoiustamismäär on praegu 12 protsenti. Liir on sel aastal kaotanud 27 protsenti oma väärtusest dollari suhtes. See kiirendab riigis inflatsiooni veelgi.
Majandusteadlaste hinnangul on Türgi valuuta odavnemine peamine hinnatõusu põhjus, kuna Türgi sõltub suuresti impordist, eriti energias. Mõju on süvendanud ka energiakandjate ja toorainete hinnatõus pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse.
Erdogani partei on riigis võimul olnud umbes 20 aastat. Opositsiooniparteid ja mõned analüütikud väidavad, et tegelik hinnatõus on veelgi kõrgem. Nad süüdistavad Türgi statistikaametit andmetega manipuleerimises. | Türgi inflatsioon kiirenes 83,45 protsendini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel kuul oli Türgis inflatsioon 80,21 protsenti, Ankara aga jätkas oma ebatraditsioonilist rahapoliitikat, vahendas Financial Times.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan eirab majanduslikku konsensust, et intressimäärade tõstmine ohjeldab inflatsiooni. Erdogan andis Türgi keskpangale korralduse, et pank jätkaks leebet rahapoliitikat.
Erdogan tahab intressimäärad tuua lõpuks ühekohalise numbrini. Türgi keskpanga hoiustamismäär on praegu 12 protsenti. Liir on sel aastal kaotanud 27 protsenti oma väärtusest dollari suhtes. See kiirendab riigis inflatsiooni veelgi.
Majandusteadlaste hinnangul on Türgi valuuta odavnemine peamine hinnatõusu põhjus, kuna Türgi sõltub suuresti impordist, eriti energias. Mõju on süvendanud ka energiakandjate ja toorainete hinnatõus pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse.
Erdogani partei on riigis võimul olnud umbes 20 aastat. Opositsiooniparteid ja mõned analüütikud väidavad, et tegelik hinnatõus on veelgi kõrgem. Nad süüdistavad Türgi statistikaametit andmetega manipuleerimises.
### Response:
Türgi inflatsioon kiirenes 83,45 protsendini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kristlik kirik sündis Rooma impeeriumis ja kannab endas kahe tuhande aasta pikkust imperialismi pärandit. Just impeeriumid – Rooma ja Ida-Rooma ehk Bütsantsi impeeriumist kuni Saksa Püha Rooma Keisririigi ja Ottomani impeeriumini – on olnud keskkonnaks, kus kirik on tegutsenud. Et religioosne ja imperiaalne eneseteadvus on olnud enamasti ühe mündi kaks külge, siis impeeriumide tõus ja langus on pahatihti tähendanud ka kirikute tõusu ja langust, uute kirikute teket või nende iseseisvuse kaotamist.
Kui Lääne-Euroopas toimusid kiriku ja riigi vahekorras suured muutused juba varauusajal, siis õigeusu kiriku jaoks saabus muutus 19.–20. sajandil, mil maailma poliitiline kaart muutus. Seniste impeeriumide asemele astusid rahvusriigid.
See lõi senise sajandite pikkuse õigeusu imperialistliku kirikukorra ja struktuuri sassi, sest neis riikides, kus õigeusk oli rahvuslikuks usuks, tekkisid uued õigeusu kirikud. Nii sündisid näiteks iseseisvad Kreeka, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria ja veel mitmed teised väiksemad õigeusu kirikud.
Selle tulemusena on praeguseks õigeusu maailmas 14 iseseisvat õigeusu kirikut, mis olid veel hiljuti omavahelises osaduses ehk jagasid koos armulauda, palvetasid üksteise kirikupeade eest ja toimisid ühe ülemaailmse õigeusu kirikuna.
Ent selles ühtsuses on juba aastakümnete jooksul olnud mõrad ja Ukrainas toimuv on need mõrad paisutanud nii suureks, et kirikute omavaheline osadus on katkenud. Raske on nüüd kõneleda õigeusu kirikust kui ühest tervikust.
See on nii, sest olgugi et me lääne maailmas oleme ajaloo lõppu kuulutades arvanud, et kristlik imperialism on surnud, siis tegelikult pole ta seda teps mitte. Ta elab edasi. Ta elab edasi Vene Õigeusu Kirikus (VÕK) ja Vene riigis. Praegu Ukrainas toimuv sõda on kristliku imperialismi lõpu viimane vaatus. Selle tulemuseks võib olla kas õigeusu kiriku ühtsuse taastamine või selle purunemine. Esialgu ootab ees aga segaduste aja jätkumine.
Kõik algab ajaloost
Ühe kiriku enesemõistmine juurdub esmalt muidugi kolmainu Jumala teenimises ja jumalateenistuslikus elus, ent samavõrra oluline on kristluse kui religiooni ja kiriku kui organisatsiooni jaoks tema ajaloolisus ja ajalugu.
Kirikul pole oma ajaloolisuse teadvustamisest ja ajalukku vaatamisest pääsu, sest ta õpetus ja kirikukord on just ajaloos kujunenud ja juurdunud. Õigeusu kiriku kontekstis on side ajalooga elav läbi apostelliku püha pärimuse, ehk kirikuisade ja kiriku kanoonilise pärimuse. See ajalooline elav side on keskkonnaks, milles kirik igapäevaselt toimetab.
Ent niisamuti on ajaloos kujunenud ka kirikute kohalik pärimus ja ajaloonarratiivid, lood, mida üks või teine kirik oma mineviku kohta räägib ja kiriku kohalikud tavad. Kiriku ajalooline identiteet on lahutamatult seotud kiriku kuulutuse ja liikmeskonnaga, nii nagu riiklik ja rahvuslik enesemõistmine on suuremal või vähemal määral seotud meie identiteediga.
Ehkki sageli tundub, et ajaloonarratiiv on kivisse raiutud, on see tegelikult ajas muutunud ja muutub ka edaspidi. Inimesed kirjutavad ajalugu aina uuesti.
Vene Õigeusu Kirik mõistab end hoolimata 20. sajandi heitlikust ajaloost, Nõukogude Liidu ateistlikust religioonipoliitikast ja Nõukogude Liidu lagunemisest siiani imperiaalse kirikuna. See avaldub kõigepealt Vene maailma idees ja samamoodi ka VÕK-i arusaamas ajaloolisest kristlikust Venemaast, kuhu kuuluvad nii Venemaa, Valgevene kui ka Ukraina. Nii on sellel avaram ja kitsam geograafiline dimensioon.
Neile impeeriumi ideoloogilistele nurgakividele on viimaste kuude jooksul palju tähelepanu pööratud, sest nendeta poleks see sõda alanud. Need on sõja ideoloogiliseks lähtekohaks ja nende eest seisab kirikupea Kirilliga eesotas ka Vene kirik.
Ekslik on arvata, et kirik on Vene riigis kuidagi okupeeritud ja riigivõimu diktaadile allutatud nagu nõukogude ajal. Võrdlus nõukogude ajaga pole kohane, sest erinevalt nõukogude ajast, mil religioon oli nõukogude ideoloogiaga lepitamatu vastane, on Kirilli sõnad täielikus kooskõlas nii imperiaalse identiteediga kui ka kiriku viimase kolmekümne aasta arengujoontega.
Viimaseid aastakümneid iseloomustab üha tihedamaks muutuv läbisaamine riigivõimuga, viimase toel sadade uute kirikute ehitamine ja kiriku positsiooni tugevnemine nii riigi ideoloogia kui ka ühiskondliku moraali eestkõnelejana.
See ei tähenda, et Vene kirikus puuduksid teisitimõtlejad, aga suurem osa vaimulikkonnast on valmis Ukraina sõda aktsepteerima ja vait olema, sest Vene võimude lõppeesmärgiga – saada Ukraina tagasi oma mõjusfääri ja tagada ka VÕK-i jurisdiktsioon Ukrainas – on nad päri.
Õigeusu traditsiooni arvestades on kiriku seisukohtade väljaütlejaks kirikujuht. Patriarh pole Vene kirikus ainult lihtne eestkõneleja, vaid kiriku vaimne ja administratiivne juht. Kirikupea hoolitseb kiriku põhikirja kohaselt kiriku välise ja sisemise heaolu eest, juhtides mh ka kiriku Pühimat Sinodit. 1 Nii ei piirdu ta ülesanded ega voli seisukohti kujundada ainult Moskva piiskopkonnaga, nagu siinne Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vaimulik Igor Prekup on väitnud. 2
Vene Õigeusu Kirik üritab Vene imperialistlikke ideid pärast veebruarikuus alanud jõhkrat sõda jätkuvalt läänes propageerida ja kui muu maailma kirikutegelastega ühise laua taha pääsetakse, suudetakse vähemalt mõni imperialistlikku enesemõistmist puudutav vihje ka kuulajateni viia.
Omaette küsimuseks on, miks lääs ja muu maailm jätkuvalt lubavad VÕK-i esindajaid laua taha ja peavad nendega isegi läbirääkimisi. Ajalugu on õpetanud, et juhtide tasemel agressoriga avalikult läbi rääkides kogub agressor vaid jõudu. Selle asemel tuleks püüda kontakti otsida nendega, kes Vene Õigeusu Kiriku põhiliini ametlike seisukohtadega nõus pole ja neid vaimselt toetada. See pole dialoog, kui kuulatakse Vene agressiooni õigustusi.
"VÕK on Kirikute Maailmanõukogu liige 1961. aastast ja kasutas organisatsiooni nõukogude ajal usinalt ära mõjutustegevuseks läänes."
Üheks viimaseks kirikute esindajate vaheliseks kohtumiseks oli septembri algul maailma suurima kristliku organisatsiooni, Kirikute Maailmanõukogu Saksamaal Karlsruhes toimunud peaassamblee, millest Vene Õigeusu Kirik vaatamata sõda takka kiitvatele seisukohtadele osa võtma lubati. VÕK on Kirikute Maailmanõukogu liige 1961. aastast ja kasutas organisatsiooni nõukogude ajal usinalt ära mõjutustegevuseks läänes.
Karlsruhes toimunud kohtumisele oli saabunud patriarhaadi välisasjade juht, vaid loetud kuud tagasi ametisse saanud Volokolamski metropoliidi Antoni. On selge, et sellesse ametisse saab vaid Vene kirikupea Kirilli usaldusalune, sest välissuhted on kiriku jaoks võtmetähtsusega valdkond. Viimased patriarhid, sh Kirill ise, on enne sellesse ametisse saamist olnud just välisasjade juhid.
Peaassambleel võeti muude dokumentide seas vastu Venemaa sõda Ukrainas puudutav deklaratsioon, milles mõisteti hukka Venemaa õigustamatu sissetung Ukrainasse. Vene Õigeusu Kiriku liikmed selle poolt mõistagi ei hääletanud, ehkki takistada seda ka ei üritanud. Nende ettepanekul lisati deklaratsiooni viide VÕK-i delegatsioonile kui paljurahvuselisele. 3
See lisandus võib paljudele tunduda ilmselt tühise täiendusena, liiatigi on ju juba apostel Paulusele toetudes ikka rõhutatud, et kirikusse kuuluvadki eri rahvuste esindajad ja kirikus pole ei juuti ega kreeklast, vaid kõik on üks Jeesuses Kristuses (Gl 3, 28), ent see on tegelikult VÕK-i järjekindel käekiri rõhutada kõikvõimalikel juhtudel, et nende kirik on paljurahvuseline, mis teisisõnu ju tähendabki imperiaalset, mitte ühe riigi ega rahva territooriumiga piiritletud kirikut.
Paljurahvuselise kiriku esiletoomine on VÕK-i jaoks olnud ka argumendiks, millega Vene maailma ja õigeusu kirikus valeks tunnistatud rahvuslikkuse (etnofületismi) süüdistuste vastu võidelda.
Moskvasse jõudes andis VÕK-i delegatsioon välja pressiteate, milles viitas, et vaatamata suurele poliitilisele survele, ei nõustunud Kirikute Maailmanõukogu Vene Õigeusu Kiriku tegevust hukka mõistma. Kriitikat sai vaid Vene riik. VÕK-i esindaja valiti hoopis Kirikute Maailmanõukogu kahekümneliikmelisse täitevkomiteesse.
VÕK väljus sellest olukorrast justkui puhtana ja pressiteates suudeti end veel õigustadagi, et Ukrainat puudutava avalduse poolt jäeti hääletamata, sest see oli üle politiseeritud ega arvestanud VÕK-i ettepanekuid. Sellele vaatamata hinnati tööd maailmanõukogu assambleel tulemuslikuks ja küllap see nii oligi, sest paremat võimalust oma jutupunkte ette kanda oleks VÕK vaevalt suutnud ette kujutada. 4
Kiriku imperialistlik ajalookäsitlus kajastub ka kiriku ametlikus ajalookirjutuses ja see puudutab otseselt ka Eestit. Just imperialistlikule enesekuvandile toetudes otsustas Vene Õigeusu Kirik 1991. aasta detsembris, et vaatamata Nõukogude Liidu lagunemisele tuleb VÕK senise Nõukogude impeeriumi piirides koos hoida ning mitte lasta Nõukogude ikke alt vabanenud riikides asuvatel õigeusu kirikutel iseseisvuda.
Eesti kontekstis on Vene imperiaalse ajaloo nurgakiviks väide, et Vene Õigeusu Kirik on põliselt Eesti alal tegutsenud ja on siinmail kanda kinnitanud juba 11–12. sajandil. Viimati mainis siinse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Jevgeni seda alles sel kuul õigeusu väljaandes Православный Собесьдникъ, püüdes sel moel põhjendada, miks just Vene Õigeusu Kirikul, ja mitte Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul, on õigus Eestis tegutseda. 5
See väide on problemaatiline nii ajaloolisest seisukohast – me ei tea toonasest õigeusu siinsest asustusest midagi kindlat –, aga ka kirikuloolisest ja kirikuõiguslikust vaatevinklist. Vene Õigeusu Kirikut ennast polnud 11.–12. sajandil veel olemas, küll aga oli Kiievi-Russ, mis oli osalt praeguse Venemaa territooriumil ja sealt kandus õigeusk edasi üle kogu Venemaa.
Kiievi-Russi kirik oli aga oikumeenilise patriarhaadi eeskoste all, nii et Vene õigeusu kohalolekust siinmail on kiriklikus mõttes võimatu rääkida, nii nagu on kohatu apelleerida sellele toetudes ka Eestile kui Vene õigeusu territooriumile.
Vene Õigeusu Kiriku iseseisvudes 16. sajandil – ja iseseisvuse sai Vene kirik Konstantinoopoli oikumeeniliselt patriarhaadilt – ei kuulunud selle territooriumi hulka ei Kiiev, kus jätkas ametis metropoliit, ega ka Eesti või Soome territoorium. VÕK laienes Eesti alale alles seoses Vene impeeriumi laienemisega.
Ent seda, et Eesti ala on põline Vene kants, rõhutatakse ka teiste ajaloosündmuste kaudu. Olgu siinkohal toodud veel üks näide.
2021. aastal anti Tallinna linnavalitsuse toel eesti ja vene keeles välja koguteos "Eesti Õigeusu Kirik: 100 aastat autonoomiat", milles Pühtitsa kloostri iguumenja (eestseisja) Filareta (Kalatševa) mainis, et Pühtitsa mäelt leitud hauad on Aleksander Nevski sõdurite omad ja viitas nendega seoses Vene õigeusu vaimuliku Kroonlinna Joanni (Johannese) sõnadele, et "siin on iga jalatäis maad niisutatud vene verega. Pärimuse järgi leidis sellel mäel aset lahing suurvürst Aleksander Nevski juhitud Vene vägede ja Teutooni ordu rüütlite vahel, mis lõppes sakslaste lüüasaamisega." 6
Sedalaadi ajalugu on elav ja seda rikastatakse siitmailt pärit pühakute ja ajaloonarratiivi sobivate ajaloosündmuste ja oma ajalooloome esiletoomisega, aga ka teoloogia ja mõttelooga ning seeläbi asetub Eesti sujuvalt Vene religiooni- ja kultuuriruumi.
Sestap pole põhjust imestada, et viimase kolme aastakümne jooksul pole Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikus välja kujunenud kohalikule kirikule omaseid tavasid, vaid püsib seesama imperiaalne õigeusu kuvand.
See on aga seesama imperialism, mis toidab praegust sõda, sest ehkki me arvasime, et impeerium suri 1991. aastal, näitab praegune sõda, et impeerium elab edasi ja siin on oluline osa mängida ka neil siinsetel Vene õigeusu kirikusse kuuluvatel inimestel, kes seda impeeriumi identiteeti ühes oma kiriku enesekuvandiga endas kannavad. Religioon on niimoodi Vene imperiaalse ajaloo ja Vene riigi poliitiliste ambitsioonide teenistuses.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kontekstis on see suuresti kinni ka vaimulikkonnas, kelle rõhuva enamuse moodustavad vene keelt kõnelevad preestrid ning seetõttu on nende karigi jätkuvalt peaasjalikult venekeelne. Üksikud eestikeelsed kogudused, mõnel pool läbi viidavad kahes keeles liturgiad ja Tallinnas tegutsev Püha Johannese kool ei muuda suurt pilti.
Vaimulikele Eestis hariduse andmist pole kirik suutnud kolme aastakümne jooksul organiseerida. See on aga oluline eeldus kohaliku kiriku identiteedi kujunemiseks.
Kunagiste kangelaslugude ja imperialistliku ajaloomälu hoidmine on ka peamine põhjus, miks Vene Õigeusu Kirikut ei saa Eestis käsitleda integratsioonivahendina, sest seal, kus kristlik usk suudabki ühendada, lahutab (kiriku) ajalugu kogukonnad taas. Sedalaadi Vene imperiaalne ajalookäsitlus pole Eestis lihtsalt vastuvõetav.
Praegune Venemaa sõda Ukrainas on siinse Moskva patriarhaadi õigeusu kogukonna jaoks olnud küll äratuskellaks, nii et on preestreid ja kirikuliikmeid, kes on sõja hukka mõistnud ja asunud Ukraina põgenikke toetama, aga väga raske on öelda, millised järeldused sellest lõpuks tehakse.
Osa Vene Õigeusu Kiriku enesemõistmisest on ka läänele vastandumine. Tänapäeval toimub see peaasjalikult kristlike väärtuste nime all, kus Vene Õigeusu Kirik esindab väärtusi, mida mõnel pool nimetatakse traditsioonilisteks kristlikeks väärtusteks. Lääs esindab seevastu mandunud ja liberaalseks sildistatud väärtusmaailma.
Sellelgi on oma ajalugu ja see pole kaugeltki uus nähtus, vaid siin on näha järjepidevust. Võtame näiteks Esimese maailmasõja.
Keiser Nikolai II sõjakuulutuses olid kirjas read, et Vene impeerium on usu ja vere poolest ühtne slaavi rahvastega ja just sel põhjusel tuli Venemaal enda ja Austria-Ungari rünnaku alla sattunud Serbia au kaitsta. Vene impeerium asus maailmasõja ajal teravalt vastanduma läänele ning 1914. aasta novembris ka Ottomani impeeriumile, ehk moslemitele kui vanadele teiseusulistest vaenlastele.
Oluline on tähele panna toonase ja praeguse väljenduslaadi sarnasust. Nii nagu Venemaa praegune sõda Ukrainas on VÕK-i kirikujuhi Kirilli sõnul metafüüsiline võitlus hea ja kurja, ehk teisisõnu ida ja lääne vahel, oli seda Vene Õigeusu Kiriku ja Vene riigi jaoks ka Esimene maailmasõda. Nii nagu praegu on õige kristlus vaid Venemaal, nii oli toonagi lääs mandunud ja tõelist kristlus võis leida just Venemaal.
Nii näiteks kõlasid toona süüdistused, et eurooplane on kristlikud põhimõtted "kultura elu läätsaleeme" eest maha müünud, samal ajal kui vene rahva silmis paistavad kultuur ja poliitika tühistena. Selle asemel otsivad venelased kultuurist kõrgemaid sihte, sest kultuur, nagu eurooplaste vaimgi, on maapealne, vene rahva vaim on aga taevane. 7
Samasugune vastandumine ehitati üles ka Teise maailmasõja järel ja see on osa ka viimaste aastakümnete imperialistlikust narratiivist, mis nõuab oma ideede elluviimiseks vastaspoole kujutamist.
Kas kristliku imperialismi lõppvaatus?
Vaatamata sellele, et Vene Õigeusu Kirik pole seitse kuud väldanud sõja jooksul sellisesse isolatsiooni sattunud nagu Vene riik, on Vene sõda Ukrainas kiriku olukorda põhjalikult muutnud. Kirik käriseb mitmes küljest ja see võib kuulutada ette senise imperialistliku kiriku hukku. Sel on aga mõju kogu õigeusule kirikule, sest see puudutab viimselt küsimust, kas õigeusu kirikukord jääb kiriku tegevuse aluseks või jõuame ajastusse, mil iga õigeusu kirik otsustab oma suva järgi, kuidas käituda.
Juba sõja algusest alates hakkas VÕK-ist eemalduma Ukrainas tegutsev Moskva patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik. See kulmineerus 24. mail langetatud otsusega öelda VÕK-ist lahti ning kustutada kiriku põhikirjast kõik viited VÕK-ile.
Iseseisvaks kuulutamisega on kirik kirikuõiguslikus mõttes skismaatilisele teele asunud, seda kõigepealt senisest emakirikust lahkumise tõttu, aga ka seetõttu, et iseseisvuse kinnitus, mida ka kogu ülejäänud õigeusu maailm on tunnustanud, on õigeusu kiriku ajaloos alati tulnud Konstantinoopoli patriarhaadilt. Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikul pole aga teadaolevalt plaanis oikumeenilise patriarhaadi poole pöörduda.
Seda takistab kiriku lähiajalugu: Moskva patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik on teravalt hukka mõistnud Õigeusu Kiriku Ukrainas tekke 2018–2019. aastal ja pidanud seda poliitiliseks ning rahvuslikuks organisatsiooniks. Need mõlemad on õigeusu maailmas sõimusõnad.
Selle kiriku sünni eest on aga vastutav just Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, kes isegi juhul, kui end iseseisvaks kuulutanud Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku esindajad tema poole pöörduksid, vastaks neile tõenäoliselt, et kaks Ukrainas tegutsevat kirikut peavad omavahelise kooseksisteerimise ise kokku leppima, ja et Õigeusu Kirik Ukrainas on autokefaalne ehk iseseisev, siis peaksid Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku liikmed liituma just selle kirikuga.
Küllap ütleks oikumeeniline patriarh Bartholomeos ka seda, et võib kahe kogukonna vahel olla lepitaja ja oma esindajate kaudu läbirääkimiste vahendaja, sest ajaloos on oikumeeniline patriarhaat seda rolli täitnud. Ka 2016. aastal toimunud viimase õigeusu suure kirikukogu eel kokku lepitud, kuid Moskva leppimatuse tõttu kirikukogu päevakorrast välja võetud kirikute iseseisvuse andmist reguleerivates dokumentides anti oikumeenilisele patriarhaadile vahendaja roll.
Lootus, et kaks Ukraina õigeusu kogukonda suudavad ise mingi lahenduse leida, pole kustunud ja esimesed sammud selleks on kohtumiste näol astutud. See on kindlasti pikk protsess, mille lõppu on praegu raske ennustada.
"Välistatud pole seegi, et sõja lõppedes leiab sõja ajal VÕK-ist lahti öelnud Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik tee tagasi senise emakiriku rüppe."
Samal ajal on mitmed Ida-Ukrainas asuvad Moskva patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku piiskopkonnad kuulutanud, et nad jäävad VÕK-iga osadusse ja Krimmis asuvad kogudused liitis VÕK oma struktuuriga. Lõplikult välistatud pole seegi, et sõja lõppedes leiab sõja ajal VÕK-ist lahti öelnud Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik tee tagasi senise emakiriku rüppe.
Lisaks Ukrainale on Vene Õigeusu Kirikust väljapääsu otsinud ka Läti ja Leedu õigeusu kogukonnad. Mõlemal pool on kirikujuhid küll oma emakiriku juhi seisukohad hukka mõistnud, aga et Läti ja Leedu riigivõim näeb kirikutes sellele vaatamata julgeolekuohtu ja avalikkuse surve nende kirikute eraldumiseks on kasvanud, hakati otsima võimalusi, kuidas kiriklikud struktuurid Moskva alt ära tuua.
Selleks on valitud erinev tee. Kui Leedus on otsitud ühendust Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadiga ja hiljuti käis Leedu asevälisminister Türgis oikumeenilise patriarhi Bartholomeosiga kohtumas, siis Lätis otsustas riigi parlament sealse õigeusu kiriku seadusesse lisada viite, et kirik on sõltumatu ja iseseisev. Kirik teatas seepeale lakooniliselt, et on sellega päri.
Nii on Läti kirik sarnases olukorras Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikuga, ehk teisisõnu asetatud kirikuõiguslikus mõttes ebamäärasesse või koguni skismaatilisse olukorda. Samal ajal pole keegi teistest õigeusu kirikutes rutanud nende kirikutega osadust praegu katkestama.
Läti olukorra muudab kurioosseks hoopis see, et pärast riigi otsust kiriku iseseisvust deklareerida, pöörduti iseseisvuse kiriklikuks kinnitamiseks siiski ka Moskva patriarhi Kirilli poole, püüdes nii kinni pidada VÕK-i õigusaktidest.
See olukord on võrreldav vägivaldses suhtes oleva inimesega, kes selle asemel, et pöörduda lahutuse saamiseks kohtu poole, otsustab seda küsida hoopis oma vägivaldselt abikaasalt. Kas Läti võimud pöörduvad lähiajal ka oikumeenilise patriarhaadi poole, nagu Leedu on seda teinud, näitab lähiaeg.
Ehkki Läti puhul on ka Eestis imestatud, kuidas saab riik nii talitada, siis esiteks võimaldavad seda Läti seadused (Eestis sellist võimalust pole) ja tegelikult on sellele võimalik leida paralleele ka 19. sajandist, mil Balkanil asuvate kirikute iseseisvus saavutati riigi toel ja initsiatiivilgi.
Vene Õigeusu Kiriku struktuuris toimuvad muutused sarnanevadki protsessiga, mis toimus 19. sajandil Ottomani impeeriumi allakäigu ajal Balkanil, mil Konstantinoopoli patriarhaadi struktuurist iseseisvusid Kreeka, Serbia, Bulgaaria, Rumeenia kirikud. See toimus rööbiti rahvusliku ärkamise ja riikliku iseseisvuse saavutamisega. Seegi polnud lihtne ega lühike protsess, vaid põhjustas kirikute osaduses aastakümneteks katkestuse.
Selle juures on oluline tähelepanu pöörata kirikuõiguslikele tavadele ehk praegusel juhul sellele, kes uute kirikute iseseisvuse kinnitab ja kuidas VÕK-ist eralduvad kirikud õigeusu maailma sisenevad ehk teiste kirikute heakskiidu pälvivad. On ju VÕK-il Serbia, Bulgaaria ja mitme teise õigeusu kiriku näol veel üksjagu sõpru, kes ei pruugi valmis olla uusi kirikuid aktsepteerima. Või jäävad need kirikud jätkuvalt hoopis VÕK-i mõjusfääri, sest neiski on palju vaimulikke, kes esindavad Vene õigeusu traditsioone.
Kanooniline aspekt pole sugugi teisejärguline küsimus, sest sellest sõltub õigeusu kiriku ühtsuse säilimine ja seeläbi tegelikult ka õigeusu kiriku tulevik üldse.
Need protsessid ei jäta kindlasti mõjutamata ka VÕK-i enese käekäiku, ehk seda, milliseks kujuneb VÕK-i saatus pärast nende kirikute eraldumist. VÕK-i saatus omakorda on aga lahutamatult seotud Vene riigi ja käimasoleva sõjaga. Milline on kristliku imperialismi lõppvaatus ja milline on imperialismijärgne Vene Õigeusu Kirik? Selles kontekstis tasub samuti küsida, milliseks kujuneb Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku saatus?
Meilgi on avalik surve siinsele VÕK-i struktuurile sõja käigus üha kasvanud. Seda on süvendanud siinse kirikujuhi Jevgeni hämamine. Nii nagu Lätis ja Leedus, võib Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku tulevik areneda mitmes suunas.
Olulist osa mängib siin siinne Moskva patriarhaadi struktuuri kuuluv õigeusu kogukond, aga ka riik ja avalikkus. Nagu on öeldud siseministeeriumist, siis juhul, kui metropoliit Jevgeni ei väljenda ühemõtteliselt Kirilli hukka mõistvaid seisukohti, võib teda oodata elamisloa tühistamine.
Võib juhtuda seegi, et pingete vähendamiseks vahetab kirik ise 2018. aastal Moskvast saadetud Jevgeni kellegi kodusema, näiteks 2009. aastal Eestisse tulnud Narva ja Peipsiveere piiskopi Lazari vastu välja. See annaks Lazarile võimaluse asuda kiriku etteotsa, kuhu ta juba 2018. aastal väga igatses.
Ehkki Jevgeni väitis sõja alguskuudel, et kiriku ühtsuse purunemise ohtu ta ei näe, võib kirik hakata sõja ja surve jätkudes siiski seesmiselt kärisema. Märgid sellest on juba õhus, sest grupp kiriku liikmeid allkirjastas 30. septembril avalduse, milles kutsus üles Jevgenit oma seisukohta sõja ja Kirilli väljaütlemiste osas selgelt ja ühemõtteliselt välja ütlema. Veelgi tähelepanuväärsem on selles avalduses kirjas olev ettepanek hakata mõtlema õigeusu kirikukogu kokkukutsumisele, mis arutaks kiriku võimaliku iseseisvuse küsimust.8
Niisiis võib ka olukord Eestis päädida sellega, et tekib arvestatav surve kogu kirikuga VÕK-i struktuurist lahkuda nagu see juhtus Lätis. Õiguslikult on see siiski keeruline ja kogudustegi lahkumine kirikust selle keskorganite loata on võimatu.
Lahkumine võib siiski piirduda väiksema grupi eraldumisega, kes võib asuda tegutsema omaette, liituda mõne Välis-Vene õigeusu kogukonnaga või soovida liituda Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga. Sedagi näitab juba lähiaeg, milliseks siinse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku edasine saatus kujuneb. Kindel on see, et olukord Vene Õigeusu Kirikus on pöördumatult muutunud ja see on kristliku imperialismi lõppvaatus.
1 https://mospat.ru/en/documents/87535-patriarkh-moskovskiy-i-vseya-rusi/
2 https://kuuuurija.postimees.ee/7518888/oigeusu-preester-utleb-et-ukraina-soda-pole-sunnis
3 https://www.oikoumene.org/news/wcc-statement-on-war-in-ukraine-deplores-illegal-and-unjustifiable-invasion-renews-calls-for-ceasefire
4 http://www.interfax-religion.com/?act=news&div=16669
5 h ttps://orthodox.ee/wp-content/uploads/2022/09/ps-08-2022.pdf
6 Eesti Õigeusu Kirik: 100 aastat autonoomiat. Tallinn: 2021, lk 159.
7 Esimene maailmasõda ja Eesti II. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2016, lk 222.
8 https://appeal.voog.com/ru | Priit Rohtmets: kas sõda Ukrainas murrab kristliku imperialismi selgroo? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristlik kirik sündis Rooma impeeriumis ja kannab endas kahe tuhande aasta pikkust imperialismi pärandit. Just impeeriumid – Rooma ja Ida-Rooma ehk Bütsantsi impeeriumist kuni Saksa Püha Rooma Keisririigi ja Ottomani impeeriumini – on olnud keskkonnaks, kus kirik on tegutsenud. Et religioosne ja imperiaalne eneseteadvus on olnud enamasti ühe mündi kaks külge, siis impeeriumide tõus ja langus on pahatihti tähendanud ka kirikute tõusu ja langust, uute kirikute teket või nende iseseisvuse kaotamist.
Kui Lääne-Euroopas toimusid kiriku ja riigi vahekorras suured muutused juba varauusajal, siis õigeusu kiriku jaoks saabus muutus 19.–20. sajandil, mil maailma poliitiline kaart muutus. Seniste impeeriumide asemele astusid rahvusriigid.
See lõi senise sajandite pikkuse õigeusu imperialistliku kirikukorra ja struktuuri sassi, sest neis riikides, kus õigeusk oli rahvuslikuks usuks, tekkisid uued õigeusu kirikud. Nii sündisid näiteks iseseisvad Kreeka, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria ja veel mitmed teised väiksemad õigeusu kirikud.
Selle tulemusena on praeguseks õigeusu maailmas 14 iseseisvat õigeusu kirikut, mis olid veel hiljuti omavahelises osaduses ehk jagasid koos armulauda, palvetasid üksteise kirikupeade eest ja toimisid ühe ülemaailmse õigeusu kirikuna.
Ent selles ühtsuses on juba aastakümnete jooksul olnud mõrad ja Ukrainas toimuv on need mõrad paisutanud nii suureks, et kirikute omavaheline osadus on katkenud. Raske on nüüd kõneleda õigeusu kirikust kui ühest tervikust.
See on nii, sest olgugi et me lääne maailmas oleme ajaloo lõppu kuulutades arvanud, et kristlik imperialism on surnud, siis tegelikult pole ta seda teps mitte. Ta elab edasi. Ta elab edasi Vene Õigeusu Kirikus (VÕK) ja Vene riigis. Praegu Ukrainas toimuv sõda on kristliku imperialismi lõpu viimane vaatus. Selle tulemuseks võib olla kas õigeusu kiriku ühtsuse taastamine või selle purunemine. Esialgu ootab ees aga segaduste aja jätkumine.
Kõik algab ajaloost
Ühe kiriku enesemõistmine juurdub esmalt muidugi kolmainu Jumala teenimises ja jumalateenistuslikus elus, ent samavõrra oluline on kristluse kui religiooni ja kiriku kui organisatsiooni jaoks tema ajaloolisus ja ajalugu.
Kirikul pole oma ajaloolisuse teadvustamisest ja ajalukku vaatamisest pääsu, sest ta õpetus ja kirikukord on just ajaloos kujunenud ja juurdunud. Õigeusu kiriku kontekstis on side ajalooga elav läbi apostelliku püha pärimuse, ehk kirikuisade ja kiriku kanoonilise pärimuse. See ajalooline elav side on keskkonnaks, milles kirik igapäevaselt toimetab.
Ent niisamuti on ajaloos kujunenud ka kirikute kohalik pärimus ja ajaloonarratiivid, lood, mida üks või teine kirik oma mineviku kohta räägib ja kiriku kohalikud tavad. Kiriku ajalooline identiteet on lahutamatult seotud kiriku kuulutuse ja liikmeskonnaga, nii nagu riiklik ja rahvuslik enesemõistmine on suuremal või vähemal määral seotud meie identiteediga.
Ehkki sageli tundub, et ajaloonarratiiv on kivisse raiutud, on see tegelikult ajas muutunud ja muutub ka edaspidi. Inimesed kirjutavad ajalugu aina uuesti.
Vene Õigeusu Kirik mõistab end hoolimata 20. sajandi heitlikust ajaloost, Nõukogude Liidu ateistlikust religioonipoliitikast ja Nõukogude Liidu lagunemisest siiani imperiaalse kirikuna. See avaldub kõigepealt Vene maailma idees ja samamoodi ka VÕK-i arusaamas ajaloolisest kristlikust Venemaast, kuhu kuuluvad nii Venemaa, Valgevene kui ka Ukraina. Nii on sellel avaram ja kitsam geograafiline dimensioon.
Neile impeeriumi ideoloogilistele nurgakividele on viimaste kuude jooksul palju tähelepanu pööratud, sest nendeta poleks see sõda alanud. Need on sõja ideoloogiliseks lähtekohaks ja nende eest seisab kirikupea Kirilliga eesotas ka Vene kirik.
Ekslik on arvata, et kirik on Vene riigis kuidagi okupeeritud ja riigivõimu diktaadile allutatud nagu nõukogude ajal. Võrdlus nõukogude ajaga pole kohane, sest erinevalt nõukogude ajast, mil religioon oli nõukogude ideoloogiaga lepitamatu vastane, on Kirilli sõnad täielikus kooskõlas nii imperiaalse identiteediga kui ka kiriku viimase kolmekümne aasta arengujoontega.
Viimaseid aastakümneid iseloomustab üha tihedamaks muutuv läbisaamine riigivõimuga, viimase toel sadade uute kirikute ehitamine ja kiriku positsiooni tugevnemine nii riigi ideoloogia kui ka ühiskondliku moraali eestkõnelejana.
See ei tähenda, et Vene kirikus puuduksid teisitimõtlejad, aga suurem osa vaimulikkonnast on valmis Ukraina sõda aktsepteerima ja vait olema, sest Vene võimude lõppeesmärgiga – saada Ukraina tagasi oma mõjusfääri ja tagada ka VÕK-i jurisdiktsioon Ukrainas – on nad päri.
Õigeusu traditsiooni arvestades on kiriku seisukohtade väljaütlejaks kirikujuht. Patriarh pole Vene kirikus ainult lihtne eestkõneleja, vaid kiriku vaimne ja administratiivne juht. Kirikupea hoolitseb kiriku põhikirja kohaselt kiriku välise ja sisemise heaolu eest, juhtides mh ka kiriku Pühimat Sinodit. 1 Nii ei piirdu ta ülesanded ega voli seisukohti kujundada ainult Moskva piiskopkonnaga, nagu siinne Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vaimulik Igor Prekup on väitnud. 2
Vene Õigeusu Kirik üritab Vene imperialistlikke ideid pärast veebruarikuus alanud jõhkrat sõda jätkuvalt läänes propageerida ja kui muu maailma kirikutegelastega ühise laua taha pääsetakse, suudetakse vähemalt mõni imperialistlikku enesemõistmist puudutav vihje ka kuulajateni viia.
Omaette küsimuseks on, miks lääs ja muu maailm jätkuvalt lubavad VÕK-i esindajaid laua taha ja peavad nendega isegi läbirääkimisi. Ajalugu on õpetanud, et juhtide tasemel agressoriga avalikult läbi rääkides kogub agressor vaid jõudu. Selle asemel tuleks püüda kontakti otsida nendega, kes Vene Õigeusu Kiriku põhiliini ametlike seisukohtadega nõus pole ja neid vaimselt toetada. See pole dialoog, kui kuulatakse Vene agressiooni õigustusi.
"VÕK on Kirikute Maailmanõukogu liige 1961. aastast ja kasutas organisatsiooni nõukogude ajal usinalt ära mõjutustegevuseks läänes."
Üheks viimaseks kirikute esindajate vaheliseks kohtumiseks oli septembri algul maailma suurima kristliku organisatsiooni, Kirikute Maailmanõukogu Saksamaal Karlsruhes toimunud peaassamblee, millest Vene Õigeusu Kirik vaatamata sõda takka kiitvatele seisukohtadele osa võtma lubati. VÕK on Kirikute Maailmanõukogu liige 1961. aastast ja kasutas organisatsiooni nõukogude ajal usinalt ära mõjutustegevuseks läänes.
Karlsruhes toimunud kohtumisele oli saabunud patriarhaadi välisasjade juht, vaid loetud kuud tagasi ametisse saanud Volokolamski metropoliidi Antoni. On selge, et sellesse ametisse saab vaid Vene kirikupea Kirilli usaldusalune, sest välissuhted on kiriku jaoks võtmetähtsusega valdkond. Viimased patriarhid, sh Kirill ise, on enne sellesse ametisse saamist olnud just välisasjade juhid.
Peaassambleel võeti muude dokumentide seas vastu Venemaa sõda Ukrainas puudutav deklaratsioon, milles mõisteti hukka Venemaa õigustamatu sissetung Ukrainasse. Vene Õigeusu Kiriku liikmed selle poolt mõistagi ei hääletanud, ehkki takistada seda ka ei üritanud. Nende ettepanekul lisati deklaratsiooni viide VÕK-i delegatsioonile kui paljurahvuselisele. 3
See lisandus võib paljudele tunduda ilmselt tühise täiendusena, liiatigi on ju juba apostel Paulusele toetudes ikka rõhutatud, et kirikusse kuuluvadki eri rahvuste esindajad ja kirikus pole ei juuti ega kreeklast, vaid kõik on üks Jeesuses Kristuses (Gl 3, 28), ent see on tegelikult VÕK-i järjekindel käekiri rõhutada kõikvõimalikel juhtudel, et nende kirik on paljurahvuseline, mis teisisõnu ju tähendabki imperiaalset, mitte ühe riigi ega rahva territooriumiga piiritletud kirikut.
Paljurahvuselise kiriku esiletoomine on VÕK-i jaoks olnud ka argumendiks, millega Vene maailma ja õigeusu kirikus valeks tunnistatud rahvuslikkuse (etnofületismi) süüdistuste vastu võidelda.
Moskvasse jõudes andis VÕK-i delegatsioon välja pressiteate, milles viitas, et vaatamata suurele poliitilisele survele, ei nõustunud Kirikute Maailmanõukogu Vene Õigeusu Kiriku tegevust hukka mõistma. Kriitikat sai vaid Vene riik. VÕK-i esindaja valiti hoopis Kirikute Maailmanõukogu kahekümneliikmelisse täitevkomiteesse.
VÕK väljus sellest olukorrast justkui puhtana ja pressiteates suudeti end veel õigustadagi, et Ukrainat puudutava avalduse poolt jäeti hääletamata, sest see oli üle politiseeritud ega arvestanud VÕK-i ettepanekuid. Sellele vaatamata hinnati tööd maailmanõukogu assambleel tulemuslikuks ja küllap see nii oligi, sest paremat võimalust oma jutupunkte ette kanda oleks VÕK vaevalt suutnud ette kujutada. 4
Kiriku imperialistlik ajalookäsitlus kajastub ka kiriku ametlikus ajalookirjutuses ja see puudutab otseselt ka Eestit. Just imperialistlikule enesekuvandile toetudes otsustas Vene Õigeusu Kirik 1991. aasta detsembris, et vaatamata Nõukogude Liidu lagunemisele tuleb VÕK senise Nõukogude impeeriumi piirides koos hoida ning mitte lasta Nõukogude ikke alt vabanenud riikides asuvatel õigeusu kirikutel iseseisvuda.
Eesti kontekstis on Vene imperiaalse ajaloo nurgakiviks väide, et Vene Õigeusu Kirik on põliselt Eesti alal tegutsenud ja on siinmail kanda kinnitanud juba 11–12. sajandil. Viimati mainis siinse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Jevgeni seda alles sel kuul õigeusu väljaandes Православный Собесьдникъ, püüdes sel moel põhjendada, miks just Vene Õigeusu Kirikul, ja mitte Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul, on õigus Eestis tegutseda. 5
See väide on problemaatiline nii ajaloolisest seisukohast – me ei tea toonasest õigeusu siinsest asustusest midagi kindlat –, aga ka kirikuloolisest ja kirikuõiguslikust vaatevinklist. Vene Õigeusu Kirikut ennast polnud 11.–12. sajandil veel olemas, küll aga oli Kiievi-Russ, mis oli osalt praeguse Venemaa territooriumil ja sealt kandus õigeusk edasi üle kogu Venemaa.
Kiievi-Russi kirik oli aga oikumeenilise patriarhaadi eeskoste all, nii et Vene õigeusu kohalolekust siinmail on kiriklikus mõttes võimatu rääkida, nii nagu on kohatu apelleerida sellele toetudes ka Eestile kui Vene õigeusu territooriumile.
Vene Õigeusu Kiriku iseseisvudes 16. sajandil – ja iseseisvuse sai Vene kirik Konstantinoopoli oikumeeniliselt patriarhaadilt – ei kuulunud selle territooriumi hulka ei Kiiev, kus jätkas ametis metropoliit, ega ka Eesti või Soome territoorium. VÕK laienes Eesti alale alles seoses Vene impeeriumi laienemisega.
Ent seda, et Eesti ala on põline Vene kants, rõhutatakse ka teiste ajaloosündmuste kaudu. Olgu siinkohal toodud veel üks näide.
2021. aastal anti Tallinna linnavalitsuse toel eesti ja vene keeles välja koguteos "Eesti Õigeusu Kirik: 100 aastat autonoomiat", milles Pühtitsa kloostri iguumenja (eestseisja) Filareta (Kalatševa) mainis, et Pühtitsa mäelt leitud hauad on Aleksander Nevski sõdurite omad ja viitas nendega seoses Vene õigeusu vaimuliku Kroonlinna Joanni (Johannese) sõnadele, et "siin on iga jalatäis maad niisutatud vene verega. Pärimuse järgi leidis sellel mäel aset lahing suurvürst Aleksander Nevski juhitud Vene vägede ja Teutooni ordu rüütlite vahel, mis lõppes sakslaste lüüasaamisega." 6
Sedalaadi ajalugu on elav ja seda rikastatakse siitmailt pärit pühakute ja ajaloonarratiivi sobivate ajaloosündmuste ja oma ajalooloome esiletoomisega, aga ka teoloogia ja mõttelooga ning seeläbi asetub Eesti sujuvalt Vene religiooni- ja kultuuriruumi.
Sestap pole põhjust imestada, et viimase kolme aastakümne jooksul pole Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikus välja kujunenud kohalikule kirikule omaseid tavasid, vaid püsib seesama imperiaalne õigeusu kuvand.
See on aga seesama imperialism, mis toidab praegust sõda, sest ehkki me arvasime, et impeerium suri 1991. aastal, näitab praegune sõda, et impeerium elab edasi ja siin on oluline osa mängida ka neil siinsetel Vene õigeusu kirikusse kuuluvatel inimestel, kes seda impeeriumi identiteeti ühes oma kiriku enesekuvandiga endas kannavad. Religioon on niimoodi Vene imperiaalse ajaloo ja Vene riigi poliitiliste ambitsioonide teenistuses.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kontekstis on see suuresti kinni ka vaimulikkonnas, kelle rõhuva enamuse moodustavad vene keelt kõnelevad preestrid ning seetõttu on nende karigi jätkuvalt peaasjalikult venekeelne. Üksikud eestikeelsed kogudused, mõnel pool läbi viidavad kahes keeles liturgiad ja Tallinnas tegutsev Püha Johannese kool ei muuda suurt pilti.
Vaimulikele Eestis hariduse andmist pole kirik suutnud kolme aastakümne jooksul organiseerida. See on aga oluline eeldus kohaliku kiriku identiteedi kujunemiseks.
Kunagiste kangelaslugude ja imperialistliku ajaloomälu hoidmine on ka peamine põhjus, miks Vene Õigeusu Kirikut ei saa Eestis käsitleda integratsioonivahendina, sest seal, kus kristlik usk suudabki ühendada, lahutab (kiriku) ajalugu kogukonnad taas. Sedalaadi Vene imperiaalne ajalookäsitlus pole Eestis lihtsalt vastuvõetav.
Praegune Venemaa sõda Ukrainas on siinse Moskva patriarhaadi õigeusu kogukonna jaoks olnud küll äratuskellaks, nii et on preestreid ja kirikuliikmeid, kes on sõja hukka mõistnud ja asunud Ukraina põgenikke toetama, aga väga raske on öelda, millised järeldused sellest lõpuks tehakse.
Osa Vene Õigeusu Kiriku enesemõistmisest on ka läänele vastandumine. Tänapäeval toimub see peaasjalikult kristlike väärtuste nime all, kus Vene Õigeusu Kirik esindab väärtusi, mida mõnel pool nimetatakse traditsioonilisteks kristlikeks väärtusteks. Lääs esindab seevastu mandunud ja liberaalseks sildistatud väärtusmaailma.
Sellelgi on oma ajalugu ja see pole kaugeltki uus nähtus, vaid siin on näha järjepidevust. Võtame näiteks Esimese maailmasõja.
Keiser Nikolai II sõjakuulutuses olid kirjas read, et Vene impeerium on usu ja vere poolest ühtne slaavi rahvastega ja just sel põhjusel tuli Venemaal enda ja Austria-Ungari rünnaku alla sattunud Serbia au kaitsta. Vene impeerium asus maailmasõja ajal teravalt vastanduma läänele ning 1914. aasta novembris ka Ottomani impeeriumile, ehk moslemitele kui vanadele teiseusulistest vaenlastele.
Oluline on tähele panna toonase ja praeguse väljenduslaadi sarnasust. Nii nagu Venemaa praegune sõda Ukrainas on VÕK-i kirikujuhi Kirilli sõnul metafüüsiline võitlus hea ja kurja, ehk teisisõnu ida ja lääne vahel, oli seda Vene Õigeusu Kiriku ja Vene riigi jaoks ka Esimene maailmasõda. Nii nagu praegu on õige kristlus vaid Venemaal, nii oli toonagi lääs mandunud ja tõelist kristlus võis leida just Venemaal.
Nii näiteks kõlasid toona süüdistused, et eurooplane on kristlikud põhimõtted "kultura elu läätsaleeme" eest maha müünud, samal ajal kui vene rahva silmis paistavad kultuur ja poliitika tühistena. Selle asemel otsivad venelased kultuurist kõrgemaid sihte, sest kultuur, nagu eurooplaste vaimgi, on maapealne, vene rahva vaim on aga taevane. 7
Samasugune vastandumine ehitati üles ka Teise maailmasõja järel ja see on osa ka viimaste aastakümnete imperialistlikust narratiivist, mis nõuab oma ideede elluviimiseks vastaspoole kujutamist.
Kas kristliku imperialismi lõppvaatus?
Vaatamata sellele, et Vene Õigeusu Kirik pole seitse kuud väldanud sõja jooksul sellisesse isolatsiooni sattunud nagu Vene riik, on Vene sõda Ukrainas kiriku olukorda põhjalikult muutnud. Kirik käriseb mitmes küljest ja see võib kuulutada ette senise imperialistliku kiriku hukku. Sel on aga mõju kogu õigeusule kirikule, sest see puudutab viimselt küsimust, kas õigeusu kirikukord jääb kiriku tegevuse aluseks või jõuame ajastusse, mil iga õigeusu kirik otsustab oma suva järgi, kuidas käituda.
Juba sõja algusest alates hakkas VÕK-ist eemalduma Ukrainas tegutsev Moskva patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik. See kulmineerus 24. mail langetatud otsusega öelda VÕK-ist lahti ning kustutada kiriku põhikirjast kõik viited VÕK-ile.
Iseseisvaks kuulutamisega on kirik kirikuõiguslikus mõttes skismaatilisele teele asunud, seda kõigepealt senisest emakirikust lahkumise tõttu, aga ka seetõttu, et iseseisvuse kinnitus, mida ka kogu ülejäänud õigeusu maailm on tunnustanud, on õigeusu kiriku ajaloos alati tulnud Konstantinoopoli patriarhaadilt. Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikul pole aga teadaolevalt plaanis oikumeenilise patriarhaadi poole pöörduda.
Seda takistab kiriku lähiajalugu: Moskva patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik on teravalt hukka mõistnud Õigeusu Kiriku Ukrainas tekke 2018–2019. aastal ja pidanud seda poliitiliseks ning rahvuslikuks organisatsiooniks. Need mõlemad on õigeusu maailmas sõimusõnad.
Selle kiriku sünni eest on aga vastutav just Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, kes isegi juhul, kui end iseseisvaks kuulutanud Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku esindajad tema poole pöörduksid, vastaks neile tõenäoliselt, et kaks Ukrainas tegutsevat kirikut peavad omavahelise kooseksisteerimise ise kokku leppima, ja et Õigeusu Kirik Ukrainas on autokefaalne ehk iseseisev, siis peaksid Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku liikmed liituma just selle kirikuga.
Küllap ütleks oikumeeniline patriarh Bartholomeos ka seda, et võib kahe kogukonna vahel olla lepitaja ja oma esindajate kaudu läbirääkimiste vahendaja, sest ajaloos on oikumeeniline patriarhaat seda rolli täitnud. Ka 2016. aastal toimunud viimase õigeusu suure kirikukogu eel kokku lepitud, kuid Moskva leppimatuse tõttu kirikukogu päevakorrast välja võetud kirikute iseseisvuse andmist reguleerivates dokumentides anti oikumeenilisele patriarhaadile vahendaja roll.
Lootus, et kaks Ukraina õigeusu kogukonda suudavad ise mingi lahenduse leida, pole kustunud ja esimesed sammud selleks on kohtumiste näol astutud. See on kindlasti pikk protsess, mille lõppu on praegu raske ennustada.
"Välistatud pole seegi, et sõja lõppedes leiab sõja ajal VÕK-ist lahti öelnud Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik tee tagasi senise emakiriku rüppe."
Samal ajal on mitmed Ida-Ukrainas asuvad Moskva patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku piiskopkonnad kuulutanud, et nad jäävad VÕK-iga osadusse ja Krimmis asuvad kogudused liitis VÕK oma struktuuriga. Lõplikult välistatud pole seegi, et sõja lõppedes leiab sõja ajal VÕK-ist lahti öelnud Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik tee tagasi senise emakiriku rüppe.
Lisaks Ukrainale on Vene Õigeusu Kirikust väljapääsu otsinud ka Läti ja Leedu õigeusu kogukonnad. Mõlemal pool on kirikujuhid küll oma emakiriku juhi seisukohad hukka mõistnud, aga et Läti ja Leedu riigivõim näeb kirikutes sellele vaatamata julgeolekuohtu ja avalikkuse surve nende kirikute eraldumiseks on kasvanud, hakati otsima võimalusi, kuidas kiriklikud struktuurid Moskva alt ära tuua.
Selleks on valitud erinev tee. Kui Leedus on otsitud ühendust Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadiga ja hiljuti käis Leedu asevälisminister Türgis oikumeenilise patriarhi Bartholomeosiga kohtumas, siis Lätis otsustas riigi parlament sealse õigeusu kiriku seadusesse lisada viite, et kirik on sõltumatu ja iseseisev. Kirik teatas seepeale lakooniliselt, et on sellega päri.
Nii on Läti kirik sarnases olukorras Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikuga, ehk teisisõnu asetatud kirikuõiguslikus mõttes ebamäärasesse või koguni skismaatilisse olukorda. Samal ajal pole keegi teistest õigeusu kirikutes rutanud nende kirikutega osadust praegu katkestama.
Läti olukorra muudab kurioosseks hoopis see, et pärast riigi otsust kiriku iseseisvust deklareerida, pöörduti iseseisvuse kiriklikuks kinnitamiseks siiski ka Moskva patriarhi Kirilli poole, püüdes nii kinni pidada VÕK-i õigusaktidest.
See olukord on võrreldav vägivaldses suhtes oleva inimesega, kes selle asemel, et pöörduda lahutuse saamiseks kohtu poole, otsustab seda küsida hoopis oma vägivaldselt abikaasalt. Kas Läti võimud pöörduvad lähiajal ka oikumeenilise patriarhaadi poole, nagu Leedu on seda teinud, näitab lähiaeg.
Ehkki Läti puhul on ka Eestis imestatud, kuidas saab riik nii talitada, siis esiteks võimaldavad seda Läti seadused (Eestis sellist võimalust pole) ja tegelikult on sellele võimalik leida paralleele ka 19. sajandist, mil Balkanil asuvate kirikute iseseisvus saavutati riigi toel ja initsiatiivilgi.
Vene Õigeusu Kiriku struktuuris toimuvad muutused sarnanevadki protsessiga, mis toimus 19. sajandil Ottomani impeeriumi allakäigu ajal Balkanil, mil Konstantinoopoli patriarhaadi struktuurist iseseisvusid Kreeka, Serbia, Bulgaaria, Rumeenia kirikud. See toimus rööbiti rahvusliku ärkamise ja riikliku iseseisvuse saavutamisega. Seegi polnud lihtne ega lühike protsess, vaid põhjustas kirikute osaduses aastakümneteks katkestuse.
Selle juures on oluline tähelepanu pöörata kirikuõiguslikele tavadele ehk praegusel juhul sellele, kes uute kirikute iseseisvuse kinnitab ja kuidas VÕK-ist eralduvad kirikud õigeusu maailma sisenevad ehk teiste kirikute heakskiidu pälvivad. On ju VÕK-il Serbia, Bulgaaria ja mitme teise õigeusu kiriku näol veel üksjagu sõpru, kes ei pruugi valmis olla uusi kirikuid aktsepteerima. Või jäävad need kirikud jätkuvalt hoopis VÕK-i mõjusfääri, sest neiski on palju vaimulikke, kes esindavad Vene õigeusu traditsioone.
Kanooniline aspekt pole sugugi teisejärguline küsimus, sest sellest sõltub õigeusu kiriku ühtsuse säilimine ja seeläbi tegelikult ka õigeusu kiriku tulevik üldse.
Need protsessid ei jäta kindlasti mõjutamata ka VÕK-i enese käekäiku, ehk seda, milliseks kujuneb VÕK-i saatus pärast nende kirikute eraldumist. VÕK-i saatus omakorda on aga lahutamatult seotud Vene riigi ja käimasoleva sõjaga. Milline on kristliku imperialismi lõppvaatus ja milline on imperialismijärgne Vene Õigeusu Kirik? Selles kontekstis tasub samuti küsida, milliseks kujuneb Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku saatus?
Meilgi on avalik surve siinsele VÕK-i struktuurile sõja käigus üha kasvanud. Seda on süvendanud siinse kirikujuhi Jevgeni hämamine. Nii nagu Lätis ja Leedus, võib Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku tulevik areneda mitmes suunas.
Olulist osa mängib siin siinne Moskva patriarhaadi struktuuri kuuluv õigeusu kogukond, aga ka riik ja avalikkus. Nagu on öeldud siseministeeriumist, siis juhul, kui metropoliit Jevgeni ei väljenda ühemõtteliselt Kirilli hukka mõistvaid seisukohti, võib teda oodata elamisloa tühistamine.
Võib juhtuda seegi, et pingete vähendamiseks vahetab kirik ise 2018. aastal Moskvast saadetud Jevgeni kellegi kodusema, näiteks 2009. aastal Eestisse tulnud Narva ja Peipsiveere piiskopi Lazari vastu välja. See annaks Lazarile võimaluse asuda kiriku etteotsa, kuhu ta juba 2018. aastal väga igatses.
Ehkki Jevgeni väitis sõja alguskuudel, et kiriku ühtsuse purunemise ohtu ta ei näe, võib kirik hakata sõja ja surve jätkudes siiski seesmiselt kärisema. Märgid sellest on juba õhus, sest grupp kiriku liikmeid allkirjastas 30. septembril avalduse, milles kutsus üles Jevgenit oma seisukohta sõja ja Kirilli väljaütlemiste osas selgelt ja ühemõtteliselt välja ütlema. Veelgi tähelepanuväärsem on selles avalduses kirjas olev ettepanek hakata mõtlema õigeusu kirikukogu kokkukutsumisele, mis arutaks kiriku võimaliku iseseisvuse küsimust.8
Niisiis võib ka olukord Eestis päädida sellega, et tekib arvestatav surve kogu kirikuga VÕK-i struktuurist lahkuda nagu see juhtus Lätis. Õiguslikult on see siiski keeruline ja kogudustegi lahkumine kirikust selle keskorganite loata on võimatu.
Lahkumine võib siiski piirduda väiksema grupi eraldumisega, kes võib asuda tegutsema omaette, liituda mõne Välis-Vene õigeusu kogukonnaga või soovida liituda Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga. Sedagi näitab juba lähiaeg, milliseks siinse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku edasine saatus kujuneb. Kindel on see, et olukord Vene Õigeusu Kirikus on pöördumatult muutunud ja see on kristliku imperialismi lõppvaatus.
1 https://mospat.ru/en/documents/87535-patriarkh-moskovskiy-i-vseya-rusi/
2 https://kuuuurija.postimees.ee/7518888/oigeusu-preester-utleb-et-ukraina-soda-pole-sunnis
3 https://www.oikoumene.org/news/wcc-statement-on-war-in-ukraine-deplores-illegal-and-unjustifiable-invasion-renews-calls-for-ceasefire
4 http://www.interfax-religion.com/?act=news&div=16669
5 h ttps://orthodox.ee/wp-content/uploads/2022/09/ps-08-2022.pdf
6 Eesti Õigeusu Kirik: 100 aastat autonoomiat. Tallinn: 2021, lk 159.
7 Esimene maailmasõda ja Eesti II. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2016, lk 222.
8 https://appeal.voog.com/ru
### Response:
Priit Rohtmets: kas sõda Ukrainas murrab kristliku imperialismi selgroo? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veskimäele kuulub nimelt ettevõte CACM OÜ, mille majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte peamine tegevusala lühi- ja pikaajaline investeeringute juhtimine ja nendega kaasuvad tegevused.
Ettevõttele kuulub investeeringuid aruande kohaselt 250 000 euro ulatuses. Lisaks teenis CACM 2021. aastal 92 662 eurot müügitulu konsultatsiooni ja nõustamisteenustelt. Aasta varem teenis CACM OÜ samalt tegevuselt 16 940 eurot.
"Tegemist on minu investeerimisühinguga ja selle majandustegevus on seotud Eesti alustavate ja kasvuettevõtetega, kuhu olen väikeseid investeeringuid teinud. Suuresti on majandustegevus olnud seotud Milrem AS-i ja selle enamusaktsionäri Kuldar Väärsiga. Milremis olin üks esimesi investoreid ning olen proovinud nõu ja jõuga olla ettevõtte tegevusele toeks kõigi nende aastate jooksul," ütles Veskimägi ERR-ile.
"Investeeringute tegemisel olen printsipiaalselt jälginud Eleringi juhatuse esimehe lepingust lähtuvaid tegevuspiiranguid ja aruande kohuslust," lisas Veskimägi.
Taavi Veskimägi on alates 2009. aastast Eesti elektri ja gaasi põhivõrguettevõtte Elering juhatuse esimees. Äripäeva andmetel on Veskimäe aastapalk Eleringis 170 500 eurot ehk ligi 14 200 eurot kuus.
Taavi Veskimägi on ka Eesti kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees. | Eleringi juht nõustab erafirma kaudu kaitsetööstuse ettevõtet Milrem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veskimäele kuulub nimelt ettevõte CACM OÜ, mille majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte peamine tegevusala lühi- ja pikaajaline investeeringute juhtimine ja nendega kaasuvad tegevused.
Ettevõttele kuulub investeeringuid aruande kohaselt 250 000 euro ulatuses. Lisaks teenis CACM 2021. aastal 92 662 eurot müügitulu konsultatsiooni ja nõustamisteenustelt. Aasta varem teenis CACM OÜ samalt tegevuselt 16 940 eurot.
"Tegemist on minu investeerimisühinguga ja selle majandustegevus on seotud Eesti alustavate ja kasvuettevõtetega, kuhu olen väikeseid investeeringuid teinud. Suuresti on majandustegevus olnud seotud Milrem AS-i ja selle enamusaktsionäri Kuldar Väärsiga. Milremis olin üks esimesi investoreid ning olen proovinud nõu ja jõuga olla ettevõtte tegevusele toeks kõigi nende aastate jooksul," ütles Veskimägi ERR-ile.
"Investeeringute tegemisel olen printsipiaalselt jälginud Eleringi juhatuse esimehe lepingust lähtuvaid tegevuspiiranguid ja aruande kohuslust," lisas Veskimägi.
Taavi Veskimägi on alates 2009. aastast Eesti elektri ja gaasi põhivõrguettevõtte Elering juhatuse esimees. Äripäeva andmetel on Veskimäe aastapalk Eleringis 170 500 eurot ehk ligi 14 200 eurot kuus.
Taavi Veskimägi on ka Eesti kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
### Response:
Eleringi juht nõustab erafirma kaudu kaitsetööstuse ettevõtet Milrem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Latsepov läbis võistlusmaa 18 minuti ja 55 sekundiga, Mukunga kaotas talle kõigest sekundiga ja sai kirja aja 18.56, vahendab Marathon100.
Alles hiljuti kaotas Mukunga Tartu linnamaratoni poolmaratonil samuti ühe sekundiga esikoha Deniss Šalkauskasele.
Ka pronksmedali nimel läks tihedaks rebimiseks, kuna lõpuks eraldas kolmandat ja neljandat kohta üksteisest vaid kolm sekundit. Ats Sõnajalg (Sparta) pälvis sel korral kolmanda (19.35) ning Oliver Annus (samuti Sparta) neljanda koha (19.38).
Spartale kujunes võistlus edukaks, sest ka naiste arvestuses läks võit samasse klubisse. Helen Bell ületas lõpujoone 13. kohal (22.00), mis oli enam kui piisav parima naise tiitli jaoks.
Naistest sai teise koha Kateryna Fomichova, kaotust võitjale kogunes kaks minutit ja üks sekund (24.01). Stella Sohvi Altmets oli naistest kolmas (24.32).
Kokku läbis ligikaudu kuue km pikkuse metsaraja 347 jooksjat ja kõndijat.
Kõiki tulemusi on võimalik näha siit. | Pirita sügisjooksust kujunes kõrgetasemeline jooksuvõistlus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Latsepov läbis võistlusmaa 18 minuti ja 55 sekundiga, Mukunga kaotas talle kõigest sekundiga ja sai kirja aja 18.56, vahendab Marathon100.
Alles hiljuti kaotas Mukunga Tartu linnamaratoni poolmaratonil samuti ühe sekundiga esikoha Deniss Šalkauskasele.
Ka pronksmedali nimel läks tihedaks rebimiseks, kuna lõpuks eraldas kolmandat ja neljandat kohta üksteisest vaid kolm sekundit. Ats Sõnajalg (Sparta) pälvis sel korral kolmanda (19.35) ning Oliver Annus (samuti Sparta) neljanda koha (19.38).
Spartale kujunes võistlus edukaks, sest ka naiste arvestuses läks võit samasse klubisse. Helen Bell ületas lõpujoone 13. kohal (22.00), mis oli enam kui piisav parima naise tiitli jaoks.
Naistest sai teise koha Kateryna Fomichova, kaotust võitjale kogunes kaks minutit ja üks sekund (24.01). Stella Sohvi Altmets oli naistest kolmas (24.32).
Kokku läbis ligikaudu kuue km pikkuse metsaraja 347 jooksjat ja kõndijat.
Kõiki tulemusi on võimalik näha siit.
### Response:
Pirita sügisjooksust kujunes kõrgetasemeline jooksuvõistlus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaani peab direktori ametisse kinnitama sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul siseminister, kes kuulasb ära ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori seisukoha.
Politsei- ja piirivalvekolledži direktori ametiaeg kestab viis aastat. Senise kolledži direktori Kalvi Almoseni ametiaeg lõppeb 29. oktoobril.
Jaani oli aastatel 2021 ja 2022 siseminister ning kuulus Keskerakonda. Jaani lahkus Keskerakonnast tänavu 22. juunil.
Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link märkis, et politsei- ja piirivalvekolledži järgmiste aastate suurim väljakutse on oluliselt kasvatada politsei- ja piirvalvehariduse andmise mahtu ning ta veendunud, et Jaani saab politseieriala populariseerimisele ja uute õppurite värbamisele jõuliselt kaasa aidata.
Rektori sõnul tuleb Jaanile tema töös kasuks pikaaegne juhikogemus ja suurepärane meeskonnatööoskus, mis on heaks eelduseks koostöövõimekuse kasvatamisel partnerorganisatsioonidega. "Samuti on kasuks Jaani pikaaegne kogemus praktilises politseitöös. Ta on töötanud patrullpolitseinikuna, tegelenud kuritegude eeluurimisega kriminaalpolitseis ning vastutanud aastate jooksul mitmete suurürituste turvalisuse tagamise eest," lausus Link.
Jaani oli aastatel 2013–2021 Põhja prefekt ning 2010–2013 Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht. Jaani töötas politseis alates 1997. aastast. | Kristian Jaani saab politsei- ja piirivalvekolledži direktoriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaani peab direktori ametisse kinnitama sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul siseminister, kes kuulasb ära ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori seisukoha.
Politsei- ja piirivalvekolledži direktori ametiaeg kestab viis aastat. Senise kolledži direktori Kalvi Almoseni ametiaeg lõppeb 29. oktoobril.
Jaani oli aastatel 2021 ja 2022 siseminister ning kuulus Keskerakonda. Jaani lahkus Keskerakonnast tänavu 22. juunil.
Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link märkis, et politsei- ja piirivalvekolledži järgmiste aastate suurim väljakutse on oluliselt kasvatada politsei- ja piirvalvehariduse andmise mahtu ning ta veendunud, et Jaani saab politseieriala populariseerimisele ja uute õppurite värbamisele jõuliselt kaasa aidata.
Rektori sõnul tuleb Jaanile tema töös kasuks pikaaegne juhikogemus ja suurepärane meeskonnatööoskus, mis on heaks eelduseks koostöövõimekuse kasvatamisel partnerorganisatsioonidega. "Samuti on kasuks Jaani pikaaegne kogemus praktilises politseitöös. Ta on töötanud patrullpolitseinikuna, tegelenud kuritegude eeluurimisega kriminaalpolitseis ning vastutanud aastate jooksul mitmete suurürituste turvalisuse tagamise eest," lausus Link.
Jaani oli aastatel 2013–2021 Põhja prefekt ning 2010–2013 Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht. Jaani töötas politseis alates 1997. aastast.
### Response:
Kristian Jaani saab politsei- ja piirivalvekolledži direktoriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võrreldes varasemate aastatega oli auhindadele esitatud tööde hulk pigem kesine, mille põhjuseid võib otsida nii valimiste vaheaastast, rahvatervise kriisi järellainetustes kui ka globaalset mõju omavatest sündmustest meie välispiiri taga. On tunda, et ühiskonna fookus on hetkel teistel teemadel ning võib eeldada, et varasemate aastate buum meie väliskeskkonna mõtestamisel ning ehitamisel näitab mõningaid jahenemise märke. Sellest hoolimata on ka sel aastal kaalukausil mitmeid märgilisi objekte, mis püünele pääsemist väärivad," kirjeldas žürii esimees Remi Kübar.
"Just kunsti ja installatsioonide roll väliruumis, olgu see siis linna- või maakeskkonnas, väärivad kindlasti laiemat tähelepanu ja tunnustust. See rõhupunkt on eriti käesoleval aastal olnud emotsionaalselt väga laetud. Žürii soovis esile tõsta, et kandes universaalseid väärtusi ning neid teadlikult mõtestades võib tundlikult loodud väliruumi installatsioon kogukondadele pakkuda ka ühendavat ja tervendavat mõju," lisas Kübar.
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2022 nominendid on:
Emajõe linnaujula (Tartu)
Emajõe linnaujula Autor/allikas: Jaan Sokk
Autorid Mirko Traks, Karin Bachmann, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart (Kino maastikuarhitektid).
Tondiraba looduspark (Tallinn)
Tondiraba looduspark Autor/allikas: Merle Karro-Kalberg
Autorid Merle Karro-Kalberg, Heiki Kalberg, Tanel Breede (Artes Terrae).
Oa tänava rekonstrueerimine (Tartu)
Oa tänava rekonstrueerimine Autor/allikas: Mana Kaasik
Autorid Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Mirko Traks, Karin Bachmann, Juhan Teppart (Kino maastikuarhitektid).
Pesa (Vilsandi)
Pesa (Vilsandi) Autor/allikas: Trine Tõniste
Autor Trine Tõniste. Teostus Trine Tõniste, Harold Kiisler, Aurelia Minev, Laura Pormeister, Auli Vaino, Hanna Loora Arro, Markus Sirg, Roger Laas, Elisabeth Perk, Karl August Johannes Pedoson, Hanna Maria Kruusmaa ja õppejõud Ardo Hiiuväin (Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri teise kursuse tudengid - BSA20).
Mõttepaus (Tallinn)
Mõttepaus (Tallinn) Autor/allikas: Tõnu Tunnel
Autor Mark Grimitliht. Teostus: Elina Tommik, Edwin Smagin, Andra Palla, Sander Kõiv, Elise-Irene Lensment, Sofia Robbe, Hanna Mia Sooman, Anna Maria Teras, Merili Aitsam, Mari Liis Aader, Marily Pern, Saskia Krautman, Karin Malm, Terke Kram, Meri-Ly Luik, Nicole Reitsakas, Liisa-Lotta Pahkma (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia). Kuraatorid Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi.
Laureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta jaanuarikuus auhinnatseremoonial Eesti arhitektuuripreemiad 2022. | Selgusid maastikuarhitektide liidu aastapreemia nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võrreldes varasemate aastatega oli auhindadele esitatud tööde hulk pigem kesine, mille põhjuseid võib otsida nii valimiste vaheaastast, rahvatervise kriisi järellainetustes kui ka globaalset mõju omavatest sündmustest meie välispiiri taga. On tunda, et ühiskonna fookus on hetkel teistel teemadel ning võib eeldada, et varasemate aastate buum meie väliskeskkonna mõtestamisel ning ehitamisel näitab mõningaid jahenemise märke. Sellest hoolimata on ka sel aastal kaalukausil mitmeid märgilisi objekte, mis püünele pääsemist väärivad," kirjeldas žürii esimees Remi Kübar.
"Just kunsti ja installatsioonide roll väliruumis, olgu see siis linna- või maakeskkonnas, väärivad kindlasti laiemat tähelepanu ja tunnustust. See rõhupunkt on eriti käesoleval aastal olnud emotsionaalselt väga laetud. Žürii soovis esile tõsta, et kandes universaalseid väärtusi ning neid teadlikult mõtestades võib tundlikult loodud väliruumi installatsioon kogukondadele pakkuda ka ühendavat ja tervendavat mõju," lisas Kübar.
Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2022 nominendid on:
Emajõe linnaujula (Tartu)
Emajõe linnaujula Autor/allikas: Jaan Sokk
Autorid Mirko Traks, Karin Bachmann, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Juhan Teppart (Kino maastikuarhitektid).
Tondiraba looduspark (Tallinn)
Tondiraba looduspark Autor/allikas: Merle Karro-Kalberg
Autorid Merle Karro-Kalberg, Heiki Kalberg, Tanel Breede (Artes Terrae).
Oa tänava rekonstrueerimine (Tartu)
Oa tänava rekonstrueerimine Autor/allikas: Mana Kaasik
Autorid Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Mirko Traks, Karin Bachmann, Juhan Teppart (Kino maastikuarhitektid).
Pesa (Vilsandi)
Pesa (Vilsandi) Autor/allikas: Trine Tõniste
Autor Trine Tõniste. Teostus Trine Tõniste, Harold Kiisler, Aurelia Minev, Laura Pormeister, Auli Vaino, Hanna Loora Arro, Markus Sirg, Roger Laas, Elisabeth Perk, Karl August Johannes Pedoson, Hanna Maria Kruusmaa ja õppejõud Ardo Hiiuväin (Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri teise kursuse tudengid - BSA20).
Mõttepaus (Tallinn)
Mõttepaus (Tallinn) Autor/allikas: Tõnu Tunnel
Autor Mark Grimitliht. Teostus: Elina Tommik, Edwin Smagin, Andra Palla, Sander Kõiv, Elise-Irene Lensment, Sofia Robbe, Hanna Mia Sooman, Anna Maria Teras, Merili Aitsam, Mari Liis Aader, Marily Pern, Saskia Krautman, Karin Malm, Terke Kram, Meri-Ly Luik, Nicole Reitsakas, Liisa-Lotta Pahkma (Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia). Kuraatorid Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi.
Laureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta jaanuarikuus auhinnatseremoonial Eesti arhitektuuripreemiad 2022.
### Response:
Selgusid maastikuarhitektide liidu aastapreemia nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalis mängiti kümne freimi võiduni. Allen juhtis mängu viiel korral. 14 freimi järel oli seis 7:7 viigis, kuid viimasel kolmel võidutses Day ning võttis Briti lahtiste tiitli.
Day teenis turniiri eest 100 000 naela.
"See on mu elu suurim võit," ütles Day, kes liigub nüüd maailma edetabelis 27. kohalt 16. kohale.
"Teadsin, et pean tõesti oma parimat mängu näitama. Mul on lihtsalt hea meel, et matši lõpetasin," lisas Day.
Allen oli oma mängus arusaadavalt pettunud, öeldes: "Ma lihtsalt kaotasin täielikult oma mängu ja usu. Ryan kohanes paremini kui mina ja ilmselt vääris võitu."
"Minu vorm on hea," lisas Allen, kinnitades, et on peagi järjekordses finaalis tagasi.
Briti lahtistel mängis ka eestlane Andres Petrov, kes piirdus kvalifikatsiooniringiga, kus ta kaotas 1:4 kolmekordsele maailmameistrile Mark Williamsile. | Snuukri Briti lahtistel võidutses üllatusmees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalis mängiti kümne freimi võiduni. Allen juhtis mängu viiel korral. 14 freimi järel oli seis 7:7 viigis, kuid viimasel kolmel võidutses Day ning võttis Briti lahtiste tiitli.
Day teenis turniiri eest 100 000 naela.
"See on mu elu suurim võit," ütles Day, kes liigub nüüd maailma edetabelis 27. kohalt 16. kohale.
"Teadsin, et pean tõesti oma parimat mängu näitama. Mul on lihtsalt hea meel, et matši lõpetasin," lisas Day.
Allen oli oma mängus arusaadavalt pettunud, öeldes: "Ma lihtsalt kaotasin täielikult oma mängu ja usu. Ryan kohanes paremini kui mina ja ilmselt vääris võitu."
"Minu vorm on hea," lisas Allen, kinnitades, et on peagi järjekordses finaalis tagasi.
Briti lahtistel mängis ka eestlane Andres Petrov, kes piirdus kvalifikatsiooniringiga, kus ta kaotas 1:4 kolmekordsele maailmameistrile Mark Williamsile.
### Response:
Snuukri Briti lahtistel võidutses üllatusmees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahandusministeerium esitas valitsusele otsustamiseks aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmise eelnõu, millega võtab RKAS oma valdusesse riigivarasse kuuluvad kinnistud, mille maksumuseks on 3 388 356,25 eurot.
RKAS-ile lähevad üle kultuuriministeeriumi valitsemisel olevad Harju maakonnas Rae vallas Lehmja külas asuvad Kurekivi ja Lüüsi tänaval asuvad kinnistud. Kinnistutele on planeeritud rajada Põhja-Eesti muuseumide pärandihoidla. Hoidla üürnikuks jääb peale kinnistute üleandmist RKAS muinsuskaitseamet.
Ka Tartus Narva maanteel asuvate kinnistute, mis samuti RKAS-ile lähevad, valitsejaks on kultuuriministeerium, kuid kasutada on need antud Eesti Rahva Muuseumile. ERM jääb üürnikuks ka peale kinnistute üleandmist RKAS-le.
Kinnistutele on planeeritud rajada Lõuna-Eesti muuseumide pärandihoidla. Ühel neist kinnistutest, Narva maantee 177, asuvad praegu Eesti Rahva Muuseumi fondihoidlad ning muud ehitised ja rajatised, kuid teine RKAS-i valdusesse minev kinnistu, Narva maantee 179, on hoonestamata.
Otsus anda kinnistud RKAS-ile haldamiseks, et need hiljem valminuna tagasirentida, põhineb 2018. aastal Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ poolt koostöös kultuuriministeeriumi ja rahandusministeeriumiga koostatud museaalide säilitamise analüüsil.
Analüüsi järeldus oli, et kõige efektiivsem ning ressursisäästlikum Eesti kultuuripärandi pikaajalist säilitamist tagav lahendus on pärandihoidlate loomine kompetentsikeskusena Põhja-Eestisse Rae valda Lehmja külla Kurekivi kinnistutele ja Lõuna-Eestisse Eesti Rahva Muuseumi kasutuses olevatele kinnistutele Tartu linnas.
Samuti oli analüüsist tulenev järeldus, et hoonete rajamine ja edasine tehniline haldamine on kõige mõistlikum korraldada läbi RKAS-i.
Kultuuriministeerium tegi RKAS-le ettepaneku vara vastuvõtmiseks tänavu aprillis. RKAS saab hooned oma valdusesse 1. jaanuaril 2023. | RKAS rajab riigile kaks pärandihoidlat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahandusministeerium esitas valitsusele otsustamiseks aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmise eelnõu, millega võtab RKAS oma valdusesse riigivarasse kuuluvad kinnistud, mille maksumuseks on 3 388 356,25 eurot.
RKAS-ile lähevad üle kultuuriministeeriumi valitsemisel olevad Harju maakonnas Rae vallas Lehmja külas asuvad Kurekivi ja Lüüsi tänaval asuvad kinnistud. Kinnistutele on planeeritud rajada Põhja-Eesti muuseumide pärandihoidla. Hoidla üürnikuks jääb peale kinnistute üleandmist RKAS muinsuskaitseamet.
Ka Tartus Narva maanteel asuvate kinnistute, mis samuti RKAS-ile lähevad, valitsejaks on kultuuriministeerium, kuid kasutada on need antud Eesti Rahva Muuseumile. ERM jääb üürnikuks ka peale kinnistute üleandmist RKAS-le.
Kinnistutele on planeeritud rajada Lõuna-Eesti muuseumide pärandihoidla. Ühel neist kinnistutest, Narva maantee 177, asuvad praegu Eesti Rahva Muuseumi fondihoidlad ning muud ehitised ja rajatised, kuid teine RKAS-i valdusesse minev kinnistu, Narva maantee 179, on hoonestamata.
Otsus anda kinnistud RKAS-ile haldamiseks, et need hiljem valminuna tagasirentida, põhineb 2018. aastal Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ poolt koostöös kultuuriministeeriumi ja rahandusministeeriumiga koostatud museaalide säilitamise analüüsil.
Analüüsi järeldus oli, et kõige efektiivsem ning ressursisäästlikum Eesti kultuuripärandi pikaajalist säilitamist tagav lahendus on pärandihoidlate loomine kompetentsikeskusena Põhja-Eestisse Rae valda Lehmja külla Kurekivi kinnistutele ja Lõuna-Eestisse Eesti Rahva Muuseumi kasutuses olevatele kinnistutele Tartu linnas.
Samuti oli analüüsist tulenev järeldus, et hoonete rajamine ja edasine tehniline haldamine on kõige mõistlikum korraldada läbi RKAS-i.
Kultuuriministeerium tegi RKAS-le ettepaneku vara vastuvõtmiseks tänavu aprillis. RKAS saab hooned oma valdusesse 1. jaanuaril 2023.
### Response:
RKAS rajab riigile kaks pärandihoidlat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bosnia poliitilises süsteemis valivad ühiselt eraldi presidendi bosnialased, horvaadid ja serblased. Bosnialased on enamasti moslemid, horvaadid katoliiklased ja serblased õigeusklikud.
Suurim poliitiline pööre valimistel toimus Bosnia kogukonna presidendivalimistel, kus opositsiooni esindaja võitis esimest korda konservatiive, vahendas Reuters.
Bosnia kogukonna poolt presidendiametisse valitud Denis Becirevic on Bosnia sotsiaaldemokratliku erakonna liige ning teda toetas 11 erinevat ühiskondlikku liikumist.
Becirevici vastu kandideeris Bakir Izetbegovic rahvuskonservatiivsest Demokraatliku aktsiooni parteist, mis on riigis olnud võimul alates sõja lõppemisest 1996. aastal.
Izetbegovic sai valimiskomisjoni andmetel 39,31 protsenti häältest ja tunnistas pühapäeval oma valimiskaotust.
Bosnia valimisvõitluse põhitelg oli rahvuslaste ja majandusküsimustele suunatatud reformistide vahel.
Kollektiivse presidendiameti kolmikusse valiti horvaatide kogukonna esindajana horvaadi rahvuslane Borjana Krišto, kes sai 51,36 protsenti häältest.
Mõõdukas ametis olev Zeljko Komsic sai 48,64 protsenti häältest. Horvaatia presidendivalimiste häältest on kirjutamise hetkel loetud 54,73 protsenti häältest.
Samas teatas Komsic ise pühapäeval enda valimisvõidust.
Serbia presidendivalimised võitis 51,65 protsendi häältega Zeljka Cvijanovic, kes on venemeelse separatistliku Milorad Dodiku liitlane. Tema vastu kandideeris Mirko Sarovic.
Riigi presidendiamet on suuresti tseremoniaalne, kuid kolmikul on lõplik sõna Bosnia ja Hertsegoviina kaitse- ja välispoliitika osas.
Bosnias on kaks autonoomset piirkonda – serblaste enamusega Republika Srpska ja föderatsioon, kus on moslemitest bosnialased ja horvaadid.
Föderatsioon jaotub omakorda kümneks kantoniks. Riigi põhjaosas asub ka neutraalne Brčko piirkond.
Serblaste vabariigi presidendivalimiste tulemused ei ole veel selgunud.
Bosnia ja Hertsegoviina valimiskomisjoni sõnul oli seitsmeks õhtul valimisaktiivsus riigis 50 protsenti. Riigis on ligikaudu 3,4 miljonit valimisõiguslikku inimest, vahendas Reuters.
Bosnias on praegu suurim poliitiline kriis peale 90ndatel toimunud sõja lõppu. Bosnia Serbia elanikega asustatud piirkond on ilmutanud viimasel ajal separatistlikke ilminguid ning ka horvaadid tahavad Bosnia föderatsiooni sees luua enda rahvuslikku administratiivüksust.
Riigi poliitikute otsused ei ole siiski lõplik sõna, vaid olulist rolli mängib rahvusvaheline kogukond. 1995. aastal kokku lepitud Daytoni rahuleppe kohaselt on rahvusvahelistel esindajatel õigus rahuleppe jõustamise raames vabastada ametist poliitikuid ja kehtestada seaduseid.
Alates 2021. aastast kureerib Bosnia poliitikat Saksa poliitik Christian Schmidt, kes kasutas oma erivolitusi kaks korda, et tagada valimistele piisav rahastus nende korrektseks läbiviimiseks.
Riigis asuvad 2004. aastast Euroopa Liidu EUFOR rahuvalvejõud. | Bosnia presidendivalimiste esialgsed valimistulemused on selgunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bosnia poliitilises süsteemis valivad ühiselt eraldi presidendi bosnialased, horvaadid ja serblased. Bosnialased on enamasti moslemid, horvaadid katoliiklased ja serblased õigeusklikud.
Suurim poliitiline pööre valimistel toimus Bosnia kogukonna presidendivalimistel, kus opositsiooni esindaja võitis esimest korda konservatiive, vahendas Reuters.
Bosnia kogukonna poolt presidendiametisse valitud Denis Becirevic on Bosnia sotsiaaldemokratliku erakonna liige ning teda toetas 11 erinevat ühiskondlikku liikumist.
Becirevici vastu kandideeris Bakir Izetbegovic rahvuskonservatiivsest Demokraatliku aktsiooni parteist, mis on riigis olnud võimul alates sõja lõppemisest 1996. aastal.
Izetbegovic sai valimiskomisjoni andmetel 39,31 protsenti häältest ja tunnistas pühapäeval oma valimiskaotust.
Bosnia valimisvõitluse põhitelg oli rahvuslaste ja majandusküsimustele suunatatud reformistide vahel.
Kollektiivse presidendiameti kolmikusse valiti horvaatide kogukonna esindajana horvaadi rahvuslane Borjana Krišto, kes sai 51,36 protsenti häältest.
Mõõdukas ametis olev Zeljko Komsic sai 48,64 protsenti häältest. Horvaatia presidendivalimiste häältest on kirjutamise hetkel loetud 54,73 protsenti häältest.
Samas teatas Komsic ise pühapäeval enda valimisvõidust.
Serbia presidendivalimised võitis 51,65 protsendi häältega Zeljka Cvijanovic, kes on venemeelse separatistliku Milorad Dodiku liitlane. Tema vastu kandideeris Mirko Sarovic.
Riigi presidendiamet on suuresti tseremoniaalne, kuid kolmikul on lõplik sõna Bosnia ja Hertsegoviina kaitse- ja välispoliitika osas.
Bosnias on kaks autonoomset piirkonda – serblaste enamusega Republika Srpska ja föderatsioon, kus on moslemitest bosnialased ja horvaadid.
Föderatsioon jaotub omakorda kümneks kantoniks. Riigi põhjaosas asub ka neutraalne Brčko piirkond.
Serblaste vabariigi presidendivalimiste tulemused ei ole veel selgunud.
Bosnia ja Hertsegoviina valimiskomisjoni sõnul oli seitsmeks õhtul valimisaktiivsus riigis 50 protsenti. Riigis on ligikaudu 3,4 miljonit valimisõiguslikku inimest, vahendas Reuters.
Bosnias on praegu suurim poliitiline kriis peale 90ndatel toimunud sõja lõppu. Bosnia Serbia elanikega asustatud piirkond on ilmutanud viimasel ajal separatistlikke ilminguid ning ka horvaadid tahavad Bosnia föderatsiooni sees luua enda rahvuslikku administratiivüksust.
Riigi poliitikute otsused ei ole siiski lõplik sõna, vaid olulist rolli mängib rahvusvaheline kogukond. 1995. aastal kokku lepitud Daytoni rahuleppe kohaselt on rahvusvahelistel esindajatel õigus rahuleppe jõustamise raames vabastada ametist poliitikuid ja kehtestada seaduseid.
Alates 2021. aastast kureerib Bosnia poliitikat Saksa poliitik Christian Schmidt, kes kasutas oma erivolitusi kaks korda, et tagada valimistele piisav rahastus nende korrektseks läbiviimiseks.
Riigis asuvad 2004. aastast Euroopa Liidu EUFOR rahuvalvejõud.
### Response:
Bosnia presidendivalimiste esialgsed valimistulemused on selgunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimene veedab suure osa oma ajast siseruumides, sealhulgas ka töökeskkonnas. Valitsus on kehtestanud tervisekaitsenõuded koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele, aga mitte ametiasutustele. Küll on aga riigiasutused juba saanud suunised vähendada energia kokkuhoiuks ruumide temperatuuri.
Eesti kontorites on keskmine temperatuur 23-24 kraadi, energiat aitab säästa toatemperatuuri alandamine kuni 19 kraadini. Õigusaktides konkreetset temperatuuri tööruumides sätestatud ei ole.
Tööinspektsiooni peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu ütles, et 19 kraadini võib ruumi temperatuuri alandada küll, agas seejuures tuleb arvestada, kuidas külm tööruum ikkagi inimese igapäevase töö ja tööülesannetega sobitub ning millised oleks need meetmed, mida tööandja saaks koos töötajaga tarvitusele võtta, et inimese tervis tavapärasest jahedamas tööruumis kahjustada ei saaks.
"Ei ole küll olemas seadusega kehtestatud temperatuurinõudeid, kuid on olemas standard, mis ütleb, et näiteks töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, mis on kontoritööde puhul üsna tavaline, peaks see sobiv ruumitemperatuur olema 20-25 kraadi. Nüüd kui ta on jahedam, 19 kraadi, siis nii mõnelgi inimesel võib külm hakata. See külmatunne toob endaga kaasa selle, et inimene on rohkem pinges, ta väsib kiiremini," selgitas Miidla-Vanatalu.
Siin peab juba tööandja hoolitsema, et külmast tingitud füüsiline ja vaimne väsimus ei pärsiks töötulemusi. Üks asi on panna selga soojemad riided, kuid tööandaja peab lubama ka tihedamaid puhkepause.
"Mille käigus ka sirutatakse ja liigutatakse ennast, kindlasti tuleb vaadata, kas soe jook on kättesaadav. Inimeste taju on erinev ja ka vajadus selleks, et end hästi tunda, on erinev. Mõnel juhul ka isegi siis, kui tööruumis on 22 kraadi sooja, lülitavad mõned inimesed täiendava radika sisse."
Millised need lahendused täpselt on, peabki tööandja koos töötajaga läbi arutama.
"Kindlasti on inimesi, kes ütlevad, et see on nende jaoks liiga külm, nad tunnevad, et jalad-käed jahtuvad, tõmbuvad krampi. Sellest omakorda tekivad lihaspinged, mis omakorda võib viia valudeni, siis on juba töö taksitatud ehk siis kohe hakata otsima lahendusi," rääkis Miidla-Vanatalu.
"Kui inimene tunneb, et tal hakkab halb, on ebamugav, siis kindlasti ka ise kohe liigutama hakata, mitte oodata, kuni keegi tuleb sind püsti tõstma, vaid et sa teaksid, et sul on see õigus ja võimalus iseenda heaks midagi ära teha." | Jahedamates tööruumides peab tööandja tagama sooja joogi ja liigutuspausid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimene veedab suure osa oma ajast siseruumides, sealhulgas ka töökeskkonnas. Valitsus on kehtestanud tervisekaitsenõuded koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele, aga mitte ametiasutustele. Küll on aga riigiasutused juba saanud suunised vähendada energia kokkuhoiuks ruumide temperatuuri.
Eesti kontorites on keskmine temperatuur 23-24 kraadi, energiat aitab säästa toatemperatuuri alandamine kuni 19 kraadini. Õigusaktides konkreetset temperatuuri tööruumides sätestatud ei ole.
Tööinspektsiooni peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu ütles, et 19 kraadini võib ruumi temperatuuri alandada küll, agas seejuures tuleb arvestada, kuidas külm tööruum ikkagi inimese igapäevase töö ja tööülesannetega sobitub ning millised oleks need meetmed, mida tööandja saaks koos töötajaga tarvitusele võtta, et inimese tervis tavapärasest jahedamas tööruumis kahjustada ei saaks.
"Ei ole küll olemas seadusega kehtestatud temperatuurinõudeid, kuid on olemas standard, mis ütleb, et näiteks töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, mis on kontoritööde puhul üsna tavaline, peaks see sobiv ruumitemperatuur olema 20-25 kraadi. Nüüd kui ta on jahedam, 19 kraadi, siis nii mõnelgi inimesel võib külm hakata. See külmatunne toob endaga kaasa selle, et inimene on rohkem pinges, ta väsib kiiremini," selgitas Miidla-Vanatalu.
Siin peab juba tööandja hoolitsema, et külmast tingitud füüsiline ja vaimne väsimus ei pärsiks töötulemusi. Üks asi on panna selga soojemad riided, kuid tööandaja peab lubama ka tihedamaid puhkepause.
"Mille käigus ka sirutatakse ja liigutatakse ennast, kindlasti tuleb vaadata, kas soe jook on kättesaadav. Inimeste taju on erinev ja ka vajadus selleks, et end hästi tunda, on erinev. Mõnel juhul ka isegi siis, kui tööruumis on 22 kraadi sooja, lülitavad mõned inimesed täiendava radika sisse."
Millised need lahendused täpselt on, peabki tööandja koos töötajaga läbi arutama.
"Kindlasti on inimesi, kes ütlevad, et see on nende jaoks liiga külm, nad tunnevad, et jalad-käed jahtuvad, tõmbuvad krampi. Sellest omakorda tekivad lihaspinged, mis omakorda võib viia valudeni, siis on juba töö taksitatud ehk siis kohe hakata otsima lahendusi," rääkis Miidla-Vanatalu.
"Kui inimene tunneb, et tal hakkab halb, on ebamugav, siis kindlasti ka ise kohe liigutama hakata, mitte oodata, kuni keegi tuleb sind püsti tõstma, vaid et sa teaksid, et sul on see õigus ja võimalus iseenda heaks midagi ära teha."
### Response:
Jahedamates tööruumides peab tööandja tagama sooja joogi ja liigutuspausid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Erinevad eksperdid hindavad, et kui sõda lähiajal ei lõpe, võib eeldada, et selle aasta lõpuks on Venemaa kaotanud kuni miljon inimest," ütleb Eesti Demograafia Keskuse teadur Liili Abuladze. Samas rõhutavad nii Abuladze kui ka Eesti Demograafia Keskuse vanemteadur Lauri Leppik, et sõja täpset mõju Venemaa rahvastikule on veel vara täpselt ennustada. "Me ei tea, kuidas ja millal see sõda lõpeb ning kui suuri ohvreid veel kaasa toob," selgitab Leppik.
"Kuna Venemaa rahvaarv on nii suur, siis peab kindlasti arvestama, et hukkunute mastaabid on nende jaoks teistsugused kui meie jaoks."
Praegu oletatakse, et Ukraina sõjas võib olla elu kaotanud 50 000–70 000 Vene meest. Samas on tegu 144-miljonilise rahvaarvuga riigiga. "Kuna Venemaa rahvaarv on nii suur, siis peab kindlasti arvestama, et hukkunute mastaabid on nende jaoks teistsugused kui meie jaoks," sõnab Abuladze.
Prognooside tegemist raskendab peamiselt asjaolu, et praegu pole võtta kuigi täpseid hukkunute, vigastatute või Venemaalt välja rännanute andmeid. Ennustatavasti võidakse esimesed täpsemad andmed kokku saada teaduri sõnul aasta lõpus või uue aasta alguses, kui saab kättesaadavaks ametlik statistika. "Samas ametlikku statistikasse läheb ka kõigi uute vallutatud alade rahvaarv. Näiliselt rahvaarv jälle kasvab nende inimeste arvelt ja see moonutab tegelikku olukorda," kirjeldab ta.
Meeste eluea allakäigutee
Varasemate konfliktide põhjal saab Lauri Leppiku sõnul öelda, et sõja järelmõju kajastub rahvastiku koosseisus veel aastakümneid. "Juba kiirpilk Venemaa rahvastikupüramiidile osutab, et Venemaa rahvastiku soo-vanuskoostises on senini ilmekalt näha teise maailmasõja järelmõju," toob vanemteadur välja. Isegi veel rohkem kui 75 aastat hiljem on venemaalaste põlvkonnad väga erineva suurusega ehk rahvastiku koosseis nii-öelda lainetab.
Mõlemad demograafid osutavad, et meeste suremus on Venemaal juba niigi pikemat aega naiste omast kõrgem. "Seda mitte ainult kõige vanemates vanuserühmades, vaid juba 30. eluaastates põlvkondadest peale," märgib Liili Abuladze. Leppiku sõnul tähendab naiste ja meeste keskmise eluea enam kui kümneaastane erinevus, et Venemaal elab suur hulk enam kui 40-aastaseid üksikuid naisi.
"Sotsiaalmajanduslike olude kõrval nähakse meeste suremuse põhjusena ka kõrget alkoholitarbimist."
Nooremate meeste kõrge suremuse taga on Venemaal eeskätt õnnetused, sealhulgas sõjategevusega seonduv. Samuti viivad Abuladze sõnul mehi hauda erinevad nakkus- ja südmeveresoonkonna haigused. "Sotsiaalmajanduslike olude kõrval nähakse meeste suremuse põhjusena ka kõrget alkoholitarbimist," lisab Leppik.
Venemaalaste keskmine eluiga on Abuladze sõnul koroonapandeemia tõttu juba keskmiselt kaks aastat langenud. "Kui naistel oli keskmine eluiga 2019. aastal 78 ja meestel 68, siis pandeemia ajal langes seemõlemal: praegu on see naistel 76 ja meestel 66 aastat," võrdleb ta. Võrdlusena oli Eestis 2019. aastal meeste keskmine eluiga 74,5 aastat.
"Samas on eluiga üldiselt selline näitaja, mis kajastab mingi hetkeperioodi tervise- ja tervishoiuseisundit, nii et see taastub üsna kiiresti," tõdeb Abuladze. Kuna sõda puudutab eelkõige mehi, võib teaduri sõnul oodata täiendavat langust just nende elueas.
Väike põlvkond noori teeb sõja tagasi?
Nii Liili Abuladze kui ka Lauri Leppik osutavad Venemaa rahvastikupüramiidis ühele ja samale lainetusele: 1990. aastatel sündinud ja praegu 20. eluaastates põlvkonnad on väikesed. "See avaldab muu hulgas mõju mobilisatsioonipotentsiaalile. Kui sõda selle põlvkonna meeste hulka veelgi kärbib, siis jääb omakorda väiksemaks ka nende laste põlvkond," arutleb Leppik.
"Kui sõda selle põlvkonna meeste hulka veelgi kärbib, siis jääb omakorda väiksemaks ka nende laste põlvkond."
Abuladze sõnul on sündimus Venemaal jäänudki allapoole taastetaset, kuigi 2000. aastatel sündis lapsi juba 1990. aastatega võrreldes veidi rohkem. Väikese sündimuse ja väikeste pereloomiseas põlvkondade koosmõjul võib Leppiku sõnul oodata, et ka ilma Ukraina sõjata kujuneb praeguste 20–25-aastaste laste põlvkond väikeseks.
"Kui räägime aga ainult sündimusest, siis puhtalt matemaatiliselt ei pruugigi sõda sündimustaset väga oluliselt mõjutada," osutab Abuladze samas. Sündimust mõjutab tema sõnul matemaatiliselt pigem naiste arv vanuserühmas. "Loomulikult kriisi- ja sõja-aastatel sündimus üldiselt väheneb, aga see võib sõja lõppedes jälle väga kiiresti taastuda. Siis tehakse tagasi kõik, mis vahepeal olemata oli," arutleb ta.
Leppik lisab, et niinimetatud suremusšokkide ehk suure suremuse järel lühikesel ajaperioodil paranevad suremusnätajad tihtilugu kiiresti. See on seotud kohordi inversiooni nimelise nähtusega. "See tähendab, et kriiside põhjustatud liigsuremus on valikuline: ellu jäävad keskmisest parema tervise ja vastupidavusega indiviidid," selgitab ta.
Noored piirkonnad tõstavad pead
Liili Abuladze sõnul on senised sõjakaotused mõjutanud Venemaal teatud piirkondade elanikke teistest rohkem. Neis piirkondades elab tema sõnul noorem rahvastik, mistõttu puudutab mobilisatsioon seal suuremat osa elanikkonnast. "Rohkem surnuid on näiteks Tuvast, Burjaatiast ja Põhja-Osseetiast," loetleb ta.
"Rohkem surnuid on näiteks Tuvast, Burjaatiast ja Põhja-Osseetiast."
Piirkondlikud erinevused ilmnevad tema sõnul ka elanikkonna suhtumises Ukraina sõtta. "Praegu on näha, et toimuvad rahutused teatud Põhja-Kaukaasia piirkondades," toob ta välja. Sõja vastu avaldavadki tema sõnul meelt noorema vanuse struktuuriga piirkonnad, kust on juba palju mehi värvatud. "See võib olla üks nende rahulolematuse põhjus: nad on justkui oma normid täitnud. Ja miks nad üldse peavad minema võitlema kellegi eest?" sedastab teadur.
Kokkuvõttes on rahvastiku vähenemine ja vananemine Abuladze sõnul olnud Venemaal pikaaegsed negatiivsed suundumused. Kui enne koroonapandeemiat hakkas olukord pisut paranema, lõi sõda teaduri hinnangul kaardid uuesti sassi. "Nüüd olenebki, kui kiiresti ja missuguste tulemustega sõda lõpeb. Sellest olenevalt võib ka Venemaa rahvastikukriis olla kas sügavam või vähem sügavam," ütleb ta. | Demograafid: Venemaa niigi lainetav rahvastik kaotab taaskord mehi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Erinevad eksperdid hindavad, et kui sõda lähiajal ei lõpe, võib eeldada, et selle aasta lõpuks on Venemaa kaotanud kuni miljon inimest," ütleb Eesti Demograafia Keskuse teadur Liili Abuladze. Samas rõhutavad nii Abuladze kui ka Eesti Demograafia Keskuse vanemteadur Lauri Leppik, et sõja täpset mõju Venemaa rahvastikule on veel vara täpselt ennustada. "Me ei tea, kuidas ja millal see sõda lõpeb ning kui suuri ohvreid veel kaasa toob," selgitab Leppik.
"Kuna Venemaa rahvaarv on nii suur, siis peab kindlasti arvestama, et hukkunute mastaabid on nende jaoks teistsugused kui meie jaoks."
Praegu oletatakse, et Ukraina sõjas võib olla elu kaotanud 50 000–70 000 Vene meest. Samas on tegu 144-miljonilise rahvaarvuga riigiga. "Kuna Venemaa rahvaarv on nii suur, siis peab kindlasti arvestama, et hukkunute mastaabid on nende jaoks teistsugused kui meie jaoks," sõnab Abuladze.
Prognooside tegemist raskendab peamiselt asjaolu, et praegu pole võtta kuigi täpseid hukkunute, vigastatute või Venemaalt välja rännanute andmeid. Ennustatavasti võidakse esimesed täpsemad andmed kokku saada teaduri sõnul aasta lõpus või uue aasta alguses, kui saab kättesaadavaks ametlik statistika. "Samas ametlikku statistikasse läheb ka kõigi uute vallutatud alade rahvaarv. Näiliselt rahvaarv jälle kasvab nende inimeste arvelt ja see moonutab tegelikku olukorda," kirjeldab ta.
Meeste eluea allakäigutee
Varasemate konfliktide põhjal saab Lauri Leppiku sõnul öelda, et sõja järelmõju kajastub rahvastiku koosseisus veel aastakümneid. "Juba kiirpilk Venemaa rahvastikupüramiidile osutab, et Venemaa rahvastiku soo-vanuskoostises on senini ilmekalt näha teise maailmasõja järelmõju," toob vanemteadur välja. Isegi veel rohkem kui 75 aastat hiljem on venemaalaste põlvkonnad väga erineva suurusega ehk rahvastiku koosseis nii-öelda lainetab.
Mõlemad demograafid osutavad, et meeste suremus on Venemaal juba niigi pikemat aega naiste omast kõrgem. "Seda mitte ainult kõige vanemates vanuserühmades, vaid juba 30. eluaastates põlvkondadest peale," märgib Liili Abuladze. Leppiku sõnul tähendab naiste ja meeste keskmise eluea enam kui kümneaastane erinevus, et Venemaal elab suur hulk enam kui 40-aastaseid üksikuid naisi.
"Sotsiaalmajanduslike olude kõrval nähakse meeste suremuse põhjusena ka kõrget alkoholitarbimist."
Nooremate meeste kõrge suremuse taga on Venemaal eeskätt õnnetused, sealhulgas sõjategevusega seonduv. Samuti viivad Abuladze sõnul mehi hauda erinevad nakkus- ja südmeveresoonkonna haigused. "Sotsiaalmajanduslike olude kõrval nähakse meeste suremuse põhjusena ka kõrget alkoholitarbimist," lisab Leppik.
Venemaalaste keskmine eluiga on Abuladze sõnul koroonapandeemia tõttu juba keskmiselt kaks aastat langenud. "Kui naistel oli keskmine eluiga 2019. aastal 78 ja meestel 68, siis pandeemia ajal langes seemõlemal: praegu on see naistel 76 ja meestel 66 aastat," võrdleb ta. Võrdlusena oli Eestis 2019. aastal meeste keskmine eluiga 74,5 aastat.
"Samas on eluiga üldiselt selline näitaja, mis kajastab mingi hetkeperioodi tervise- ja tervishoiuseisundit, nii et see taastub üsna kiiresti," tõdeb Abuladze. Kuna sõda puudutab eelkõige mehi, võib teaduri sõnul oodata täiendavat langust just nende elueas.
Väike põlvkond noori teeb sõja tagasi?
Nii Liili Abuladze kui ka Lauri Leppik osutavad Venemaa rahvastikupüramiidis ühele ja samale lainetusele: 1990. aastatel sündinud ja praegu 20. eluaastates põlvkonnad on väikesed. "See avaldab muu hulgas mõju mobilisatsioonipotentsiaalile. Kui sõda selle põlvkonna meeste hulka veelgi kärbib, siis jääb omakorda väiksemaks ka nende laste põlvkond," arutleb Leppik.
"Kui sõda selle põlvkonna meeste hulka veelgi kärbib, siis jääb omakorda väiksemaks ka nende laste põlvkond."
Abuladze sõnul on sündimus Venemaal jäänudki allapoole taastetaset, kuigi 2000. aastatel sündis lapsi juba 1990. aastatega võrreldes veidi rohkem. Väikese sündimuse ja väikeste pereloomiseas põlvkondade koosmõjul võib Leppiku sõnul oodata, et ka ilma Ukraina sõjata kujuneb praeguste 20–25-aastaste laste põlvkond väikeseks.
"Kui räägime aga ainult sündimusest, siis puhtalt matemaatiliselt ei pruugigi sõda sündimustaset väga oluliselt mõjutada," osutab Abuladze samas. Sündimust mõjutab tema sõnul matemaatiliselt pigem naiste arv vanuserühmas. "Loomulikult kriisi- ja sõja-aastatel sündimus üldiselt väheneb, aga see võib sõja lõppedes jälle väga kiiresti taastuda. Siis tehakse tagasi kõik, mis vahepeal olemata oli," arutleb ta.
Leppik lisab, et niinimetatud suremusšokkide ehk suure suremuse järel lühikesel ajaperioodil paranevad suremusnätajad tihtilugu kiiresti. See on seotud kohordi inversiooni nimelise nähtusega. "See tähendab, et kriiside põhjustatud liigsuremus on valikuline: ellu jäävad keskmisest parema tervise ja vastupidavusega indiviidid," selgitab ta.
Noored piirkonnad tõstavad pead
Liili Abuladze sõnul on senised sõjakaotused mõjutanud Venemaal teatud piirkondade elanikke teistest rohkem. Neis piirkondades elab tema sõnul noorem rahvastik, mistõttu puudutab mobilisatsioon seal suuremat osa elanikkonnast. "Rohkem surnuid on näiteks Tuvast, Burjaatiast ja Põhja-Osseetiast," loetleb ta.
"Rohkem surnuid on näiteks Tuvast, Burjaatiast ja Põhja-Osseetiast."
Piirkondlikud erinevused ilmnevad tema sõnul ka elanikkonna suhtumises Ukraina sõtta. "Praegu on näha, et toimuvad rahutused teatud Põhja-Kaukaasia piirkondades," toob ta välja. Sõja vastu avaldavadki tema sõnul meelt noorema vanuse struktuuriga piirkonnad, kust on juba palju mehi värvatud. "See võib olla üks nende rahulolematuse põhjus: nad on justkui oma normid täitnud. Ja miks nad üldse peavad minema võitlema kellegi eest?" sedastab teadur.
Kokkuvõttes on rahvastiku vähenemine ja vananemine Abuladze sõnul olnud Venemaal pikaaegsed negatiivsed suundumused. Kui enne koroonapandeemiat hakkas olukord pisut paranema, lõi sõda teaduri hinnangul kaardid uuesti sassi. "Nüüd olenebki, kui kiiresti ja missuguste tulemustega sõda lõpeb. Sellest olenevalt võib ka Venemaa rahvastikukriis olla kas sügavam või vähem sügavam," ütleb ta.
### Response:
Demograafid: Venemaa niigi lainetav rahvastik kaotab taaskord mehi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Swiatek võttis vastu otsuse, et ta ei osale Billie Jean King Cupil, vaid keskendub aastalõputurniirile.
"Ma mõtlesin selle üle pikalt ja arutasin oma meeskonnaga läbi. Jõudsin otsusele, et ma ei mängi Billie Jean King Cupil Glasgows. See teeb mind kurvaks, sest ma alati esindan Poolat ja annan iga kord oma parima," ütles poolatar sotsiaalmeedia vahendusel.
Texases toimuv WTA finaalturniir lõpeb 7. novembril ning Billie Jean Cup algab 8. novembril. Šotimaa ja Texase ajavahe on kuus tundi.
"Ma olen pettunud, et tennise alaliidud ei jõudnud kokkuleppele nii tavalises asjas nagu turniiride kalender. Nimelt annavad nad meile vaid ühe päeva, et reisida läbi ajatsoonide. Selline olukord ei ole tervisele kasulik ning see võib lõppeda vigastusega. Ma kavatsen rääkida WTA ja IFT-iga ning loodetavasti nad muudavad midagi. See situatsioon ei ole raske ainult tennisistidele, vaid ka fännidele, kes meid toetavad." | Maailma esireket on alaliitude peale pahane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Swiatek võttis vastu otsuse, et ta ei osale Billie Jean King Cupil, vaid keskendub aastalõputurniirile.
"Ma mõtlesin selle üle pikalt ja arutasin oma meeskonnaga läbi. Jõudsin otsusele, et ma ei mängi Billie Jean King Cupil Glasgows. See teeb mind kurvaks, sest ma alati esindan Poolat ja annan iga kord oma parima," ütles poolatar sotsiaalmeedia vahendusel.
Texases toimuv WTA finaalturniir lõpeb 7. novembril ning Billie Jean Cup algab 8. novembril. Šotimaa ja Texase ajavahe on kuus tundi.
"Ma olen pettunud, et tennise alaliidud ei jõudnud kokkuleppele nii tavalises asjas nagu turniiride kalender. Nimelt annavad nad meile vaid ühe päeva, et reisida läbi ajatsoonide. Selline olukord ei ole tervisele kasulik ning see võib lõppeda vigastusega. Ma kavatsen rääkida WTA ja IFT-iga ning loodetavasti nad muudavad midagi. See situatsioon ei ole raske ainult tennisistidele, vaid ka fännidele, kes meid toetavad."
### Response:
Maailma esireket on alaliitude peale pahane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome rahvusringhääling Yle analüüsis erinevate riikide lisanduvat riigivõlga koroonaviiruse leviku tipp-perioodil 2019. aasta lõpust 2022. aasta märtsini.
27 riigi võrdluses on Soome riigivõlg 8. kohal.
2019. aasta lõpuks oli Soome riigivõlg 156 miljardit eurot, mille hulka arvestati nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste võetud laenud.
2022. aasta märtsiks oli Soome võlakoorem kasvanud 185 miljardi euroni, mis Soome elanike peale jagatuna tähendaks 5236 eurot soomlase kohta.
Soomes elab ligikaudu 5,6 miljonit inimest CIA World Factbooki järgi.
Kui arvestada ka enne koroonapandeemiat võetud laenukohustusi, siis oleks Soome riigivõlg elanike peale jaotatuna 33 000 eurot iga soomlase kohta ning samamoodi Rootsi puhul 18 000 eurot iga rootslase kohta.
Yle põhines oma arvutustes Eurostati andmetele.
Oma võla suurusega on Soome sarnases olukorras nö vanade Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes liitusid enne 2004. aastat.
Suurima võlaga on riigid, kus on suur avalik sektor ning tehti otsus kasutada koroonapandeemia ohjeldamiseks karme piiranguid. Sellised riigid on näiteks Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia.
Madala võlakoormaga riikidel on enamasti ka väiksem majandus ja väiksem avalik sektor ning kus riigivõla suurendamine ei ole poliitiliselt soositud.
Rootsi ja Taani samas on väiksema riigivõlaga. Koroonaperioodil suurenes taanlaste riigivõlg 1732 eurot inimese kohta ning Rootsi võlg 1670 eurot elaniku kohta.
Väljaspool Euroopa Liitu oleva Norra võlg on Soomele sarnasel tasemel olles 4501 eurot elaniku kohta.
Rootsi ja Taani täiendav riigivõlg on sarnasel tasemel Balti riikide, Balkani riikide ja Poolaga. Mõlema riigi majanduskasv oli ka 2010 kuni 2019 kiirem kui Soomel.
Eesti riigivõlg Eurostati järgi on 2448 eurot inimese kohta.
Rootsis oli koroonapandeemia ajal leebed piirangud, mistõttu ei olnud ka vaja meetmete leevendamiseks palju laenata. Samas suri Rootsis koroona tõttu ligikaudu 20 000 inimest ning Soomes vaid 6000.
Riigivõlga käsitletakse teistmoodi kui eraisiku võlga.
Riik, kelle krediidireiting on hea ning mis tundub krediitoritele usaldusväärne saab laene odavalt. Seetõttu on praegu riigivõla teenindamise kulud Soome jaoks pidevalt langenud hoolimata lisanduvatest laenudest.
Laenuintresside maksed samas kasvavad ning järgmise aasta Soome riigieelarvest on neile järgmiseks aastaks eraldatud 1,5 miljardit eurot.
Samas olid riigivõla teenindamise kulud 90ndate lõpus Soome jaoks palju kõrgemad. | Soome riigivõlg kasvas koroona ajal 5000 eurot inimese kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome rahvusringhääling Yle analüüsis erinevate riikide lisanduvat riigivõlga koroonaviiruse leviku tipp-perioodil 2019. aasta lõpust 2022. aasta märtsini.
27 riigi võrdluses on Soome riigivõlg 8. kohal.
2019. aasta lõpuks oli Soome riigivõlg 156 miljardit eurot, mille hulka arvestati nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste võetud laenud.
2022. aasta märtsiks oli Soome võlakoorem kasvanud 185 miljardi euroni, mis Soome elanike peale jagatuna tähendaks 5236 eurot soomlase kohta.
Soomes elab ligikaudu 5,6 miljonit inimest CIA World Factbooki järgi.
Kui arvestada ka enne koroonapandeemiat võetud laenukohustusi, siis oleks Soome riigivõlg elanike peale jaotatuna 33 000 eurot iga soomlase kohta ning samamoodi Rootsi puhul 18 000 eurot iga rootslase kohta.
Yle põhines oma arvutustes Eurostati andmetele.
Oma võla suurusega on Soome sarnases olukorras nö vanade Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes liitusid enne 2004. aastat.
Suurima võlaga on riigid, kus on suur avalik sektor ning tehti otsus kasutada koroonapandeemia ohjeldamiseks karme piiranguid. Sellised riigid on näiteks Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia.
Madala võlakoormaga riikidel on enamasti ka väiksem majandus ja väiksem avalik sektor ning kus riigivõla suurendamine ei ole poliitiliselt soositud.
Rootsi ja Taani samas on väiksema riigivõlaga. Koroonaperioodil suurenes taanlaste riigivõlg 1732 eurot inimese kohta ning Rootsi võlg 1670 eurot elaniku kohta.
Väljaspool Euroopa Liitu oleva Norra võlg on Soomele sarnasel tasemel olles 4501 eurot elaniku kohta.
Rootsi ja Taani täiendav riigivõlg on sarnasel tasemel Balti riikide, Balkani riikide ja Poolaga. Mõlema riigi majanduskasv oli ka 2010 kuni 2019 kiirem kui Soomel.
Eesti riigivõlg Eurostati järgi on 2448 eurot inimese kohta.
Rootsis oli koroonapandeemia ajal leebed piirangud, mistõttu ei olnud ka vaja meetmete leevendamiseks palju laenata. Samas suri Rootsis koroona tõttu ligikaudu 20 000 inimest ning Soomes vaid 6000.
Riigivõlga käsitletakse teistmoodi kui eraisiku võlga.
Riik, kelle krediidireiting on hea ning mis tundub krediitoritele usaldusväärne saab laene odavalt. Seetõttu on praegu riigivõla teenindamise kulud Soome jaoks pidevalt langenud hoolimata lisanduvatest laenudest.
Laenuintresside maksed samas kasvavad ning järgmise aasta Soome riigieelarvest on neile järgmiseks aastaks eraldatud 1,5 miljardit eurot.
Samas olid riigivõla teenindamise kulud 90ndate lõpus Soome jaoks palju kõrgemad.
### Response:
Soome riigivõlg kasvas koroona ajal 5000 eurot inimese kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aneta Varts lõpetas koreograafia bakalaureuse õppekava 2019. aastal. Kaks aastat hiljem jätkas ta õpinguid koreograafia õppekava magistrantuuris. Lisaks töötab laureaat Rocca al Mare Koolis kultuurikorraldaja, tantsuõpetaja ja klassijuhatajana. Oma loomingulises töös saab Varts inspiratsiooni muusikast ja rütmimaailmast. Aneta Varts on pälvinud Mait Agu nimelise stipendiumi ka 2018. aastal koos oma terve kursusega.
Elo Unt on lõpetanud koreograafia eriala 2002. aastal ning seejärel olnud pikaaegne Eesti Tantsuagentuuri koreograaf ja tantsuõpetaja ning assisteerinud mitmete eesti muusikalide koreograafe. 2002–2015 oli Unt Eesti Tantsuagentuuri kunstiline juht ja tantsuõpetaja. Vahemikus 2016–2021 oli ta TLÜ BFMi tantsukunsti lektor. 2021. aastal pälvis laureaat rahvakultuuri kategoorias aastapreemia Tallinna Ülikooli rahvatantsuansambli Soveldaja juhendamise eest kui loominguline ning pühendunud rahvatantsu edendaja.
Preemia anti välja 24. korda. Tantsupreemia loodi eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning tantsuloojaid ning see antakse üliõpilasele, vilistlasele või loomingulisele kollektiivile, kes on silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Tantsupreemia anti üle 1. oktoobril Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis, kus toimus koreograafi ja professionaalse tantsualase kõrghariduse alusepanija Mait Agu juubeliaastale pühendatud lõpusündmus. | Mait Agu tantsupreemia pälvisid Aneta Varts ja Elo Unt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aneta Varts lõpetas koreograafia bakalaureuse õppekava 2019. aastal. Kaks aastat hiljem jätkas ta õpinguid koreograafia õppekava magistrantuuris. Lisaks töötab laureaat Rocca al Mare Koolis kultuurikorraldaja, tantsuõpetaja ja klassijuhatajana. Oma loomingulises töös saab Varts inspiratsiooni muusikast ja rütmimaailmast. Aneta Varts on pälvinud Mait Agu nimelise stipendiumi ka 2018. aastal koos oma terve kursusega.
Elo Unt on lõpetanud koreograafia eriala 2002. aastal ning seejärel olnud pikaaegne Eesti Tantsuagentuuri koreograaf ja tantsuõpetaja ning assisteerinud mitmete eesti muusikalide koreograafe. 2002–2015 oli Unt Eesti Tantsuagentuuri kunstiline juht ja tantsuõpetaja. Vahemikus 2016–2021 oli ta TLÜ BFMi tantsukunsti lektor. 2021. aastal pälvis laureaat rahvakultuuri kategoorias aastapreemia Tallinna Ülikooli rahvatantsuansambli Soveldaja juhendamise eest kui loominguline ning pühendunud rahvatantsu edendaja.
Preemia anti välja 24. korda. Tantsupreemia loodi eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning tantsuloojaid ning see antakse üliõpilasele, vilistlasele või loomingulisele kollektiivile, kes on silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Tantsupreemia anti üle 1. oktoobril Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis, kus toimus koreograafi ja professionaalse tantsualase kõrghariduse alusepanija Mait Agu juubeliaastale pühendatud lõpusündmus.
### Response:
Mait Agu tantsupreemia pälvisid Aneta Varts ja Elo Unt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alkeemik Matthias Erbinäus von Brandau on 1620. aasta paiku kirjeldanud teoses "Univerzal-Medizin" (ilmus 1689) üht tõesti aset leidnud pidusööki vanas Praha õukonnas, mis lõppes ühele osalejale tarantlihammustusega. Ta sedastab kõigepealt pidusaalis sädeleva kristalli, marmori ja maagilised sümbolid seintel, lauda ehib hulk vääriskive, põrandad ja pingid on aga üleni kaetud lilledega: rooside, liiliate ja spetsiaalselt aretatud siniste tulpidega. Kutsututele näidatakse hakatuseks veidi keemia abil tehtavat kunsti, kus draakon sööb ära lõvi, kes pistab aga nahka draakoni südame ja tuleb ta surnud kehast välja tugevamana kui varem (lõvi on siin filosoofide kivi sümbol). Keset söögilauda on mehaaniline inimese pea, mis ütleb (XVII sajandil olid niisugused asjad väga populaarsed) hetkel, kui külalised võtavad istet: "Initium sapientiae timor Domini" ("Issanda kartus on tarkuse algus") 1. Edasi pakutakse imesuppi roosiveest, kaneelist, sidrunimahlast ja lahustatud korallidest, mis ilmselt jällegi tähistavad lahustatud filosoofilist kivi. Supile järgneb veel palju kurioosseid roogi nii taime-, linnu- kui ka loomamaailmast, näiteks neljajalgne kana kuskilt Böömi talust ja isegi lendkalad. Uhke õhtu lõpetavad puuviljad: nii suured viinamarjad, et inimene vaevalt jõuab neid tõsta, seejärel Aadama õun ja viimaks Soodomast pärinev õun, mis on täidetud tuhaga. Kui aga pidusöögi lõpul saabuvad ruumi kolm juhuslikku sissetungijat, antakse ühele neist maitsta tarantli hammustust, misjärel ta hakkab tantsima (see pidavat aitama mürgi vastu). 2
Iraani morbiidse dekadendi Sadeq Hedayati juttudes on inimeste eksistentsiaalsed horisondid löödud kõikuma, nagu oleks neidki hammustanud mõni mürgine madu või ämblik. Kolmandas eesti keelde jõudnud meistriteoses "Lunastust lootes" demonstreerib autor valdavalt isikuid, kes on jäänud puruneva traditsiooni hammasrataste vahele – olgu see siis šiiitlus, millesse Hedayat kriitiliselt suhtus, või salapärane zoroastrism, tulekummardamine – ning peavad oma tavaliselt lühikeseks ja õnnetuks jääva elu mööda saatma ebaloomulikult tantsides. Näiteks arvab keegi, et tunneb tänaval ära oma islamilikult kaetud naise, annab sellele kõrvakiilu ning saab seejärel võõra naise käperdamise eest ihunuhtluse ("Ḥāǧī Murād"). Või siis langeb kvartali kõige kõvemale lööma- ja elumehele kaela raske kohustus hakata ühe perekonna testamenditäitjaks ning tema maine käib alla ("Dāš Ākol"). Veelgi lootusetumad on aga juhtumid, kus ollakse juba sünnipäraselt "tarantlist hammustatud", nii et normaalne elu ei tule kõne alla: nõnda tutvume süfiliitiku vigase pojaga, keda naised põlgavad ja kes lõpuks leiab lohutust vaid ühest surnud loomast ("Küürselg Taavet"), või inetuna sündinud tütarlapsega, kes end ilusa õe abielludes uputab ("Ābji Ḵānum"). Üks kummaline naine, kelle juurest mees põgeneb, jätab ise lõpuks maha oma lapse ja läheb kaasa uue mehega, kellelt loodab saada piitsa nagu oma mehe käest ("Naine, kes oma mehe ära kaotas").
Hedayati dekadents ilmneb kõigis käesoleva kogu juttudes. Tänapäeva lugejale on need ehk liigagi rasked ja halastamatud. Enamasti naiivsetesse psühholoogilistesse probleemidesse ja totakatesse emotsioonidesse süveneva nüüdiskirjandusega harjunud lugejat, kes ikkagi eeldab ja otsib maailmast mingisugustki peidetud progressi või sotsiaalset õiglust, võivad need lood jahmatada, sest lootus paremale tulevikule puudub Hedayati lugudes täielikult. Peavalu valmistab neis laguneva traditsiooni kõrval ju ka modernne maailm. Näiteks on jutus "Mannekeen eesriide taga" lääneliku hariduse saanud kurb ja rõhutud mees armunud mannekeennukku ning tapab lõpuks oma pruudikandidaadi, kes üritab nukku jäljendada. Väga reljeefselt ja naturalistlikult kujutatakse siin inimese lõplikku allakäiku ja allajäämist kõigele ümbritsevale.
Kummalisel kombel võib aga Hedayati religioonikriitika mõjuda ta tõenäolisele taotlusele vastupidi. Juttudes, kus liigutakse siinpoolsetest olmeõudustest sujuvalt teispoolsuses ootavate metafüüsilisemate õudusteni, ilmneb küll kõige ehedamal kujul traditsiooni degeneratsioon evolalikus tähenduses, kuid mitte ainult. Kui Spengler rääkis allakäigust pluraalselt, siis Julius Evola kasutas vaid kahte kategooriat: moodne maailm ja traditsiooni maailm. 3 Hedayati religioonikriitika puhul leidub neis päästvaid õhuauke. Näiteks eristub tema eelmises eesti keeles ilmunud jutukogus "Kolm veretilka" lugu "Tulekummardaja", kus prantsuse orientalist Flandin elab läbi müstilise kogemuse zoroastrismi pühakojas ja tunneb ennastki tulekummardajana. 4 Lugeja saab ju siin imelise müstilise kirjelduse läbi veidi oma dekadentsist vaevatud hingele palsamit määrida, saab nuusutada natuke tõelist traditsiooni, mis siis, et põhiliselt selle jäänuste ja allakäigu demonstreerimise kaudu. Religioonikriitiline kirjanik paneb küll peategelase Flandini viimaks kahtlema ning vabandust paluma sõbra ees, kellele ta oma müstilisest kogemusest oli rääkinud ("Ehk oli see lihtsalt mingi inimlik nõrkushoog või vajakajäämine!"), kuid lugejatena oleme sellest kogemusest juba osa saanud.
Nii et Hedayati lood võivad olla oma lootusetuses küll väga õõvastavad, kuid on siiski õpetlikud-ravivad! Jutu "Surnupalve" peategelane, habras naine, on surnud ja viidud zoroastrismis kasutusel laibatorni: "Zarbānu kõrval lösutas päikeselõõsas kõrbenud kohvipruuni värvi koolnu: silmad pealuust välja nokitud, hallid habemetüükad, lõhkikistud kõht. [—] Lagunenud surnukehade püdel, kõrbenud või kärbunud liha haises teravalt ja lämmatavalt, see lehk segunes hellalt hoovavate õhtuste õhuvoogudega. Valged küütlevad kondid helkisid kuupaistel: kolbad, keder- ja sääreluud, lahtitulnud ribikondid; kokkupressitud hambad ja pingsalt rusikasse surutud kämblad andsid tunnistust viimaste eluhetkede valust ja piinast" (lk 89-90). Teised variolendid soovitavad naisel jätta palvetamine, sest teispoolsuses pole mingit lootust – surmajärgsus on sama piinarikas kui elu. Tegelikult isegi jubedam, sest midagi teha enam ei saa: joodik istub lihtsalt tühja korvpudeli juures ning ahnitseja põrnitseb oma varandust kõrvalt. Maapealne õudne elu näib variolenditele nagu muinasjutt, võrreldes lõputu passimisega iseenda laiba kõrval. Kõik lihtsalt konutavad laibatornis, kuulavad öösiti hüäänide ulgumist ja jälgivad päeval raipekotkaid, kes nende kehast tükke kisuvad. Leinajad ei täida oma kohustusi. Keegi ei tea, mis lõpuks saab.
Ometi võib öelda, et Hedayat, iraani geniaalne dekadent, kes tegi lõpuks suitsiidi, on tabanud ikkagi kümnesse. Religiooni totaalset allakäiku näinud inimene saab nüüd tema teoseid lugedes rahulikult mõtiskleda selle üle, miks kõik nii on läinud. Eriti soovitan "Surnupalvet" ja teisi jutustusi lugeda ateistidel. See, kes Hedayati teoseid ei loe, võib olla teispoolsuses igaveseks mõistetud kirjaniku kinnise raamatu kõrvale konutama …
Võib küsida, kas Hedayatil ei ole tõesti mitte kellelegi mingit lunastust varuks. Ehk ikka on, ka laibatornis ei konuta ju variolendeid väga palju, ilmselt on nad siis ikkagi edasi liikunud. Pigem peabki Hedayati maailmas ilmselt kaasa tundma siiajäänutele, võltsleinajatele ja igasugustele pärandi pärast kaklejatele. Nemad on tõelised raisakotkad kujundlikus tähenduses, linnud teevad seevastu ausalt oma söömistööd, nagu ilmneb jutus "Raisakotkad". Selles jutus pöördub surnud mees mullasena ja surilinas kalmistult tagasi, sest oli saanud siiski vaid ajurabanduse, ja ehmatab põhjalikult ära oma naised, kes on vahepeal vihaste tarantlitena jätkanud kogu elu kestnud kaklust. Teisal näitab Hedayat inimese allakäiku ka pealtnäha veatute ja kõige eeskujulikumate puhul: jutus "Lunastust lootes" saabub pühasse linna Karbalāsse mitu palverändurit teadmisega, et nad saavad andeks isegi palverännu ajal tehtud tapatöö …
Mida siis teha, kui tarantel hammustab? Üks võimalus on mürgi mõju vähendamiseks tantsida, nagu seda tegi Praha õukonna pidusöögile tunginu. Teine variant oleks kasutada mõnd kummalist salvi, näiteks kunagist Paracelsuse nn relvasalvi, mida kanti kuulu järgi relvadele, mitte haavadele! Selle koostiseks oli inimaju ja -rasv, vihmaussid, veri ja mitmesugused õlid. Ehk sobiks selline salv ka tarantlitele? Või salvame ikkagi siin elus end ise? Seega, soovitan Hedayati jutte lugeda.
1 Psalm 111:10.
2 Vt Vladimír Karpenko, Matthias Erbinäus von Brandau (von Brandow), Alchemy between Reality and Phantasy. Rmt: Alchemy and Rudolf II. Artefactum, 2016, lk 418.
3 Julius Evola, The Path of Cinnabar. An Intellectual Autobiography of Julius Evola. Tlk Sergio Knipe. Arktos Media Limited, 2010, lk 136.
4 Sadeq Hedayat, Kolm veretilka. Jutustusi ja novelle. Tlk Üllar Peterson. TLÜ Kirjastus, 2020, lk 318. | Arvustus. Tarantlihammustus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alkeemik Matthias Erbinäus von Brandau on 1620. aasta paiku kirjeldanud teoses "Univerzal-Medizin" (ilmus 1689) üht tõesti aset leidnud pidusööki vanas Praha õukonnas, mis lõppes ühele osalejale tarantlihammustusega. Ta sedastab kõigepealt pidusaalis sädeleva kristalli, marmori ja maagilised sümbolid seintel, lauda ehib hulk vääriskive, põrandad ja pingid on aga üleni kaetud lilledega: rooside, liiliate ja spetsiaalselt aretatud siniste tulpidega. Kutsututele näidatakse hakatuseks veidi keemia abil tehtavat kunsti, kus draakon sööb ära lõvi, kes pistab aga nahka draakoni südame ja tuleb ta surnud kehast välja tugevamana kui varem (lõvi on siin filosoofide kivi sümbol). Keset söögilauda on mehaaniline inimese pea, mis ütleb (XVII sajandil olid niisugused asjad väga populaarsed) hetkel, kui külalised võtavad istet: "Initium sapientiae timor Domini" ("Issanda kartus on tarkuse algus") 1. Edasi pakutakse imesuppi roosiveest, kaneelist, sidrunimahlast ja lahustatud korallidest, mis ilmselt jällegi tähistavad lahustatud filosoofilist kivi. Supile järgneb veel palju kurioosseid roogi nii taime-, linnu- kui ka loomamaailmast, näiteks neljajalgne kana kuskilt Böömi talust ja isegi lendkalad. Uhke õhtu lõpetavad puuviljad: nii suured viinamarjad, et inimene vaevalt jõuab neid tõsta, seejärel Aadama õun ja viimaks Soodomast pärinev õun, mis on täidetud tuhaga. Kui aga pidusöögi lõpul saabuvad ruumi kolm juhuslikku sissetungijat, antakse ühele neist maitsta tarantli hammustust, misjärel ta hakkab tantsima (see pidavat aitama mürgi vastu). 2
Iraani morbiidse dekadendi Sadeq Hedayati juttudes on inimeste eksistentsiaalsed horisondid löödud kõikuma, nagu oleks neidki hammustanud mõni mürgine madu või ämblik. Kolmandas eesti keelde jõudnud meistriteoses "Lunastust lootes" demonstreerib autor valdavalt isikuid, kes on jäänud puruneva traditsiooni hammasrataste vahele – olgu see siis šiiitlus, millesse Hedayat kriitiliselt suhtus, või salapärane zoroastrism, tulekummardamine – ning peavad oma tavaliselt lühikeseks ja õnnetuks jääva elu mööda saatma ebaloomulikult tantsides. Näiteks arvab keegi, et tunneb tänaval ära oma islamilikult kaetud naise, annab sellele kõrvakiilu ning saab seejärel võõra naise käperdamise eest ihunuhtluse ("Ḥāǧī Murād"). Või siis langeb kvartali kõige kõvemale lööma- ja elumehele kaela raske kohustus hakata ühe perekonna testamenditäitjaks ning tema maine käib alla ("Dāš Ākol"). Veelgi lootusetumad on aga juhtumid, kus ollakse juba sünnipäraselt "tarantlist hammustatud", nii et normaalne elu ei tule kõne alla: nõnda tutvume süfiliitiku vigase pojaga, keda naised põlgavad ja kes lõpuks leiab lohutust vaid ühest surnud loomast ("Küürselg Taavet"), või inetuna sündinud tütarlapsega, kes end ilusa õe abielludes uputab ("Ābji Ḵānum"). Üks kummaline naine, kelle juurest mees põgeneb, jätab ise lõpuks maha oma lapse ja läheb kaasa uue mehega, kellelt loodab saada piitsa nagu oma mehe käest ("Naine, kes oma mehe ära kaotas").
Hedayati dekadents ilmneb kõigis käesoleva kogu juttudes. Tänapäeva lugejale on need ehk liigagi rasked ja halastamatud. Enamasti naiivsetesse psühholoogilistesse probleemidesse ja totakatesse emotsioonidesse süveneva nüüdiskirjandusega harjunud lugejat, kes ikkagi eeldab ja otsib maailmast mingisugustki peidetud progressi või sotsiaalset õiglust, võivad need lood jahmatada, sest lootus paremale tulevikule puudub Hedayati lugudes täielikult. Peavalu valmistab neis laguneva traditsiooni kõrval ju ka modernne maailm. Näiteks on jutus "Mannekeen eesriide taga" lääneliku hariduse saanud kurb ja rõhutud mees armunud mannekeennukku ning tapab lõpuks oma pruudikandidaadi, kes üritab nukku jäljendada. Väga reljeefselt ja naturalistlikult kujutatakse siin inimese lõplikku allakäiku ja allajäämist kõigele ümbritsevale.
Kummalisel kombel võib aga Hedayati religioonikriitika mõjuda ta tõenäolisele taotlusele vastupidi. Juttudes, kus liigutakse siinpoolsetest olmeõudustest sujuvalt teispoolsuses ootavate metafüüsilisemate õudusteni, ilmneb küll kõige ehedamal kujul traditsiooni degeneratsioon evolalikus tähenduses, kuid mitte ainult. Kui Spengler rääkis allakäigust pluraalselt, siis Julius Evola kasutas vaid kahte kategooriat: moodne maailm ja traditsiooni maailm. 3 Hedayati religioonikriitika puhul leidub neis päästvaid õhuauke. Näiteks eristub tema eelmises eesti keeles ilmunud jutukogus "Kolm veretilka" lugu "Tulekummardaja", kus prantsuse orientalist Flandin elab läbi müstilise kogemuse zoroastrismi pühakojas ja tunneb ennastki tulekummardajana. 4 Lugeja saab ju siin imelise müstilise kirjelduse läbi veidi oma dekadentsist vaevatud hingele palsamit määrida, saab nuusutada natuke tõelist traditsiooni, mis siis, et põhiliselt selle jäänuste ja allakäigu demonstreerimise kaudu. Religioonikriitiline kirjanik paneb küll peategelase Flandini viimaks kahtlema ning vabandust paluma sõbra ees, kellele ta oma müstilisest kogemusest oli rääkinud ("Ehk oli see lihtsalt mingi inimlik nõrkushoog või vajakajäämine!"), kuid lugejatena oleme sellest kogemusest juba osa saanud.
Nii et Hedayati lood võivad olla oma lootusetuses küll väga õõvastavad, kuid on siiski õpetlikud-ravivad! Jutu "Surnupalve" peategelane, habras naine, on surnud ja viidud zoroastrismis kasutusel laibatorni: "Zarbānu kõrval lösutas päikeselõõsas kõrbenud kohvipruuni värvi koolnu: silmad pealuust välja nokitud, hallid habemetüükad, lõhkikistud kõht. [—] Lagunenud surnukehade püdel, kõrbenud või kärbunud liha haises teravalt ja lämmatavalt, see lehk segunes hellalt hoovavate õhtuste õhuvoogudega. Valged küütlevad kondid helkisid kuupaistel: kolbad, keder- ja sääreluud, lahtitulnud ribikondid; kokkupressitud hambad ja pingsalt rusikasse surutud kämblad andsid tunnistust viimaste eluhetkede valust ja piinast" (lk 89-90). Teised variolendid soovitavad naisel jätta palvetamine, sest teispoolsuses pole mingit lootust – surmajärgsus on sama piinarikas kui elu. Tegelikult isegi jubedam, sest midagi teha enam ei saa: joodik istub lihtsalt tühja korvpudeli juures ning ahnitseja põrnitseb oma varandust kõrvalt. Maapealne õudne elu näib variolenditele nagu muinasjutt, võrreldes lõputu passimisega iseenda laiba kõrval. Kõik lihtsalt konutavad laibatornis, kuulavad öösiti hüäänide ulgumist ja jälgivad päeval raipekotkaid, kes nende kehast tükke kisuvad. Leinajad ei täida oma kohustusi. Keegi ei tea, mis lõpuks saab.
Ometi võib öelda, et Hedayat, iraani geniaalne dekadent, kes tegi lõpuks suitsiidi, on tabanud ikkagi kümnesse. Religiooni totaalset allakäiku näinud inimene saab nüüd tema teoseid lugedes rahulikult mõtiskleda selle üle, miks kõik nii on läinud. Eriti soovitan "Surnupalvet" ja teisi jutustusi lugeda ateistidel. See, kes Hedayati teoseid ei loe, võib olla teispoolsuses igaveseks mõistetud kirjaniku kinnise raamatu kõrvale konutama …
Võib küsida, kas Hedayatil ei ole tõesti mitte kellelegi mingit lunastust varuks. Ehk ikka on, ka laibatornis ei konuta ju variolendeid väga palju, ilmselt on nad siis ikkagi edasi liikunud. Pigem peabki Hedayati maailmas ilmselt kaasa tundma siiajäänutele, võltsleinajatele ja igasugustele pärandi pärast kaklejatele. Nemad on tõelised raisakotkad kujundlikus tähenduses, linnud teevad seevastu ausalt oma söömistööd, nagu ilmneb jutus "Raisakotkad". Selles jutus pöördub surnud mees mullasena ja surilinas kalmistult tagasi, sest oli saanud siiski vaid ajurabanduse, ja ehmatab põhjalikult ära oma naised, kes on vahepeal vihaste tarantlitena jätkanud kogu elu kestnud kaklust. Teisal näitab Hedayat inimese allakäiku ka pealtnäha veatute ja kõige eeskujulikumate puhul: jutus "Lunastust lootes" saabub pühasse linna Karbalāsse mitu palverändurit teadmisega, et nad saavad andeks isegi palverännu ajal tehtud tapatöö …
Mida siis teha, kui tarantel hammustab? Üks võimalus on mürgi mõju vähendamiseks tantsida, nagu seda tegi Praha õukonna pidusöögile tunginu. Teine variant oleks kasutada mõnd kummalist salvi, näiteks kunagist Paracelsuse nn relvasalvi, mida kanti kuulu järgi relvadele, mitte haavadele! Selle koostiseks oli inimaju ja -rasv, vihmaussid, veri ja mitmesugused õlid. Ehk sobiks selline salv ka tarantlitele? Või salvame ikkagi siin elus end ise? Seega, soovitan Hedayati jutte lugeda.
1 Psalm 111:10.
2 Vt Vladimír Karpenko, Matthias Erbinäus von Brandau (von Brandow), Alchemy between Reality and Phantasy. Rmt: Alchemy and Rudolf II. Artefactum, 2016, lk 418.
3 Julius Evola, The Path of Cinnabar. An Intellectual Autobiography of Julius Evola. Tlk Sergio Knipe. Arktos Media Limited, 2010, lk 136.
4 Sadeq Hedayat, Kolm veretilka. Jutustusi ja novelle. Tlk Üllar Peterson. TLÜ Kirjastus, 2020, lk 318.
### Response:
Arvustus. Tarantlihammustus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohtu pressiesindaja Arno Põder ütles ERR-ile, et esialgu palus riigikohus saata menetlusosalistel oma seisukohad augusti lõpuks, kuid riigikogu küsis paar nädalat ajapikendust, sest suvel on neil istungivaba periood.
Arvestades asja mahtu ja keerukust otsustas kohus Põdra sõnul selle taotluse ka rahuldada.
"Praeguseks on riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasja ka läbi vaadanud ja lahend avaldatakse 1. novembril," ütles Põder.
Tallinna halduskohus rahuldas 31. mail tehtud otsusega 56 isiku kaebused, kes vaidlesid valitsuse mullu kehtestatud koroonapiirangute ja piirangutest päästvate nõuete vastu. Kohus leidis, et osa NETS-i punkte on põhiseadusega vastuolus.
Näiteks leidis kohus, et koroonatõendi nõudmine riivab osa inimeste põhiõigustest ning et see pole üleüldse sobiv meede ei nakatumise vältimiseks, leviku vältimiseks ega ka haiglakoormuse vältimiseks.
Halduskohus edastas kohtuasja seejärel riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve tegemiseks. | Riigikohus tegi koroonapiirangute kaasuses otsuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohtu pressiesindaja Arno Põder ütles ERR-ile, et esialgu palus riigikohus saata menetlusosalistel oma seisukohad augusti lõpuks, kuid riigikogu küsis paar nädalat ajapikendust, sest suvel on neil istungivaba periood.
Arvestades asja mahtu ja keerukust otsustas kohus Põdra sõnul selle taotluse ka rahuldada.
"Praeguseks on riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasja ka läbi vaadanud ja lahend avaldatakse 1. novembril," ütles Põder.
Tallinna halduskohus rahuldas 31. mail tehtud otsusega 56 isiku kaebused, kes vaidlesid valitsuse mullu kehtestatud koroonapiirangute ja piirangutest päästvate nõuete vastu. Kohus leidis, et osa NETS-i punkte on põhiseadusega vastuolus.
Näiteks leidis kohus, et koroonatõendi nõudmine riivab osa inimeste põhiõigustest ning et see pole üleüldse sobiv meede ei nakatumise vältimiseks, leviku vältimiseks ega ka haiglakoormuse vältimiseks.
Halduskohus edastas kohtuasja seejärel riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve tegemiseks.
### Response:
Riigikohus tegi koroonapiirangute kaasuses otsuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haigekassast öeldi ERR-ile juunis, et Paxlovidi hankeleping on Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kinnitatud ja esimene tarne Eestisse peaks toimuma selle aasta kolmandas kvartalis.
Läbirääkimised Euroopa Komisjoni ja Pfizeri vahel on aga erimeelsuste tõttu venima jäänud ning tulemust pole siiani.
"Oleme jätkuvalt selle teemaga tegelemas, kuid Paxlovidi hanke osas on seis sama, mis viimased paar kuud. Riike rahuldavaid kokkuleppeid pole saavutatud, sest Euroopa Liit ei soovi riikidele ebakindlaid lepinguid ning seetõttu on täna raske ennustada, millal jõuavad ravimid Eestisse," ütles haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe.
Ravimite jõudmine Eestisse sõltub vaid läbirääkimiste tulemusest, sest Eestil pole plaanis ravimeid Pfizerilt väljaspool ühishanget soetada. Rajamäe sõnul aitab ühishange vältida ebamõistlikke tingimusi.
"Nendeks on näiteks kõrge hind või olukord, kus tellimusele on seatud miinimumkogused, mida ostjal ei ole oma turu vajaduse katmiseks võimalik realiseerida. See tähendab, et Euroopa Liidu ühishangetes osalejate hankevajadusi kokku pannes võimalik saavutada mastaabiefekti kaudu nii ühikuhinna vähendamist kui ka riigile vajaliku koguse fikseerimist," lausus Rajamäe.
Rajamäe lisas, et riikide omapäi tegutsemist võib piirata ka Euroopa Komisjon, sest see võib ravimite hinda tõsta.
"Euroopa Liidu ühishangete korraldamisel võib Euroopa Komisjon ühishanke korraldamisel seada osalevate riikidele ka tingimuse, et paralleelselt ühishankes osalemisega ei või riigid otseostu sooviga tootjatega läbirääkimisi teha. See vähendab riski, et tootjad Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel on olukorras, kus vabaturu nõudlus hakkab mõjutama tootja poolt ühishankesse pakutavat ühikuhinda, tarnetingimusi või ka poolte vastutust puudutavaid tingimusi," lausus ta.
Paxlovidi näol on tegu retseptiravimiga, mida hakataks apteekides müüma eelkõige riskirühma patsientidele. Seetõttu lähevad lahku ka hinnangud, kas selle jõudmine apteekidesse annaks võimaluse Covidi ümberhindamiseks hooajaliseks nakkushaiguseks, mis omakorda jätaks riigile vähem võimalusi liikumispiirangute kehtestamiseks.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius ütles septembris ERR-ile, et Paxlovidi Eestisse jõudmine koroona staatuse muutmisel sugugi nii määrav. Suuremat rolli mängib eelkõige koroonaviiruse võime põhjustada rasket haigestumist, mis vajab haiglaravi, lausus ta.
Siiani käivad ka Euroopa Komisjonil läbirääkimised Mercki koroonaravimi Lagevrio hankimise üle. Eesti osaleb ka selles ühishankes. | Pfizeri koroonaravimi jõudmine Eestisse venib endiselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haigekassast öeldi ERR-ile juunis, et Paxlovidi hankeleping on Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kinnitatud ja esimene tarne Eestisse peaks toimuma selle aasta kolmandas kvartalis.
Läbirääkimised Euroopa Komisjoni ja Pfizeri vahel on aga erimeelsuste tõttu venima jäänud ning tulemust pole siiani.
"Oleme jätkuvalt selle teemaga tegelemas, kuid Paxlovidi hanke osas on seis sama, mis viimased paar kuud. Riike rahuldavaid kokkuleppeid pole saavutatud, sest Euroopa Liit ei soovi riikidele ebakindlaid lepinguid ning seetõttu on täna raske ennustada, millal jõuavad ravimid Eestisse," ütles haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe.
Ravimite jõudmine Eestisse sõltub vaid läbirääkimiste tulemusest, sest Eestil pole plaanis ravimeid Pfizerilt väljaspool ühishanget soetada. Rajamäe sõnul aitab ühishange vältida ebamõistlikke tingimusi.
"Nendeks on näiteks kõrge hind või olukord, kus tellimusele on seatud miinimumkogused, mida ostjal ei ole oma turu vajaduse katmiseks võimalik realiseerida. See tähendab, et Euroopa Liidu ühishangetes osalejate hankevajadusi kokku pannes võimalik saavutada mastaabiefekti kaudu nii ühikuhinna vähendamist kui ka riigile vajaliku koguse fikseerimist," lausus Rajamäe.
Rajamäe lisas, et riikide omapäi tegutsemist võib piirata ka Euroopa Komisjon, sest see võib ravimite hinda tõsta.
"Euroopa Liidu ühishangete korraldamisel võib Euroopa Komisjon ühishanke korraldamisel seada osalevate riikidele ka tingimuse, et paralleelselt ühishankes osalemisega ei või riigid otseostu sooviga tootjatega läbirääkimisi teha. See vähendab riski, et tootjad Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel on olukorras, kus vabaturu nõudlus hakkab mõjutama tootja poolt ühishankesse pakutavat ühikuhinda, tarnetingimusi või ka poolte vastutust puudutavaid tingimusi," lausus ta.
Paxlovidi näol on tegu retseptiravimiga, mida hakataks apteekides müüma eelkõige riskirühma patsientidele. Seetõttu lähevad lahku ka hinnangud, kas selle jõudmine apteekidesse annaks võimaluse Covidi ümberhindamiseks hooajaliseks nakkushaiguseks, mis omakorda jätaks riigile vähem võimalusi liikumispiirangute kehtestamiseks.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius ütles septembris ERR-ile, et Paxlovidi Eestisse jõudmine koroona staatuse muutmisel sugugi nii määrav. Suuremat rolli mängib eelkõige koroonaviiruse võime põhjustada rasket haigestumist, mis vajab haiglaravi, lausus ta.
Siiani käivad ka Euroopa Komisjonil läbirääkimised Mercki koroonaravimi Lagevrio hankimise üle. Eesti osaleb ka selles ühishankes.
### Response:
Pfizeri koroonaravimi jõudmine Eestisse venib endiselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Albumil kõlavate laulude sõnade autor, multitalendist solist Karl Vilhelm Valteri sõnul tuleks nende muusikat kuulata juba üksnes seetõttu, et lauldakse emakeeles, mis on aina haruldasem nähtus. "Ma usun, et olen teinud eesti keelega asju, mida ma varem pole kuulnud. Põnevat kuulamist on kindlasti!" kinnitas Valter.
"Saime lõpuks purki viie aasta jagu loomingut, mis on sama kirju nagu need viimased aastad minu elus," lisas Valter.
Kitarrist Johannes Pihlaku sõnul leiab albumilt head muusikat seinast seina. "Leidub hoogsaid energiapomme, leidub rahulikumat naudingut, leidub ka instrumentaali. See ei ole "kõigile midagi" album. See on "kõigile kõike" üllitis," rääkis Pihlak.
Arg Part alustas tegevust 2017. aastal, kui koolivennad Johannes Pihlak, Harmo-Ron Kallaste ja Karl Vilhelm Valter leidsid, et tuleb teha suurepärast emakeelset funkmuusikat. Praeguseks on ansambli koosseisus Karl Vilhelm Valter (klahvid ja vokaal), Harmo-Ron Kallaste (trummid), Peeter Johannes Priks (basskitarr), Johannes Pihlak (kitarr), Artur Leppik (tenor saksofon), Ingmar Nõmmann (trompet) ja Marko Lillemägi (alt saksofon). | Arg Part haudus välja debüütalbumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albumil kõlavate laulude sõnade autor, multitalendist solist Karl Vilhelm Valteri sõnul tuleks nende muusikat kuulata juba üksnes seetõttu, et lauldakse emakeeles, mis on aina haruldasem nähtus. "Ma usun, et olen teinud eesti keelega asju, mida ma varem pole kuulnud. Põnevat kuulamist on kindlasti!" kinnitas Valter.
"Saime lõpuks purki viie aasta jagu loomingut, mis on sama kirju nagu need viimased aastad minu elus," lisas Valter.
Kitarrist Johannes Pihlaku sõnul leiab albumilt head muusikat seinast seina. "Leidub hoogsaid energiapomme, leidub rahulikumat naudingut, leidub ka instrumentaali. See ei ole "kõigile midagi" album. See on "kõigile kõike" üllitis," rääkis Pihlak.
Arg Part alustas tegevust 2017. aastal, kui koolivennad Johannes Pihlak, Harmo-Ron Kallaste ja Karl Vilhelm Valter leidsid, et tuleb teha suurepärast emakeelset funkmuusikat. Praeguseks on ansambli koosseisus Karl Vilhelm Valter (klahvid ja vokaal), Harmo-Ron Kallaste (trummid), Peeter Johannes Priks (basskitarr), Johannes Pihlak (kitarr), Artur Leppik (tenor saksofon), Ingmar Nõmmann (trompet) ja Marko Lillemägi (alt saksofon).
### Response:
Arg Part haudus välja debüütalbumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Omal ajal, üle poole sajandi tagasi, võttis Eesti Raadio Henn Saaril "natist kinni", et ta räägiks keelest, "ja tingimata midagi praktilist, mis kõiki huvitab". Saari vestis keelelugusid rohkem kui inimpõlve – kolmkümmend aastat, kuni aastani 1999. Esiti ta küll pelgas, kuidas kuulajaid köita nii, "et keegi teistelt lainetelt jatsu ei hakkaks otsima". Aga kartus oli ülearune – avalikkus sai keelemees Saarit tundma just keeleminutite kaudu.
Oma esimeses loos 1969. aastal vaeb Saari kõigi aegade kõige põletavamat probleemi: keeleviga. Mille järgi saab väita, et "siin on õige, aga seal vale" või: "Kui kõik ütlevad nii (nagu nad parajasti ütlevad), kuidas see saab siis viga olla?" Tegelikus keeletarvituses käibib "kõiksuguseid väljendeid", mis asuvad "hea ja vea vahemail", ning kuulajatele soovis ta nende üle otsustamisel abiks olla.
Sõna, mille üle Saari toona arutas, oli marsruuttakso, tema sõnutsi "absoluutselt üldiselt levinud keelend", aga ometi "keeleliselt vääratanud". Miks vääratanud? Sest selle tähendus p e a k s tulenema komponentide summast, mis aga nii ei ole. Vääratus ilmneb selles, et kui taksos tasutakse kilomeetrite järgi, siis marsruuttaksos piletimüügi korras. "Niisiis on takso vale ja tema asemel peab siin seisma mingi muu sõna," ütleb Saari. Range tulenemise põhjuse vastu on eksinud ka esiosa marsruut, misasemel parem oleks liin. Kohe esimeses saates alustas Saari seega "keeleraviga" ja pakkus "keelelise katsejänkuna" kirjakeele jaoks välja uue, parema kandidaadi: liiniauto, mida seni "ei ole veel keegi kunagi ja kuskil tarvitanud".
Vaatame põgusalt, kuidas asjalood on tänasel päeval, viiskümmend aastat hiljem.
Keeleandmetest näeme, et me pole õppust võtnud kriipsuvõrd. Endiselt on ülekaalukalt esikohal marsruuttakso, sellest kolm korda vähem esineb liinitakso ning liiniauto on täiesti vaeslapse osas, esinedes üle kümne korra vähem. Kõnekeeles on levinud marsa, mis omal moel hoiab alal sidet marsruuttaksoga, sest on sellest sündinud. Vanemasse pruuki on jäänud kõnekeelne kutsikas – seda tänapäeval enam naljalt ei kohta. Kõik need sõnad on kirjas ka EKI ühendsõnastikus (Sõnaveebis), kus liiniauto loojaks on märgitud Henn Saari (1969), aga kasutust iseloomustab siiski tähis harv. See on meie keele praegune seis.
Uue aja keeleminutites räägime ikka keelest – aga kindlasti rohkem keele rõõmudest kui keele muredest. Soovime lugejat pigem informeerida, mitte niivõrd õpetada. Uus on ka see, et räägime kirjalikult. Eks ole seegi moodsa aja märk, et kirjutatud lugude juures on sageli märge, kui palju aega kulub nende lugemiseks. Nõnda on tegemist ikka keeleminutitega, nüüd EKI keeleminutitega.
Tsitaadid: H. Saari "Keelehääling. Eesti Raadio Keeleminutid 1969–1974". Tallinn: Valgus, 1976. | Keeleminutid. Marsruuttakso või liiniauto? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Omal ajal, üle poole sajandi tagasi, võttis Eesti Raadio Henn Saaril "natist kinni", et ta räägiks keelest, "ja tingimata midagi praktilist, mis kõiki huvitab". Saari vestis keelelugusid rohkem kui inimpõlve – kolmkümmend aastat, kuni aastani 1999. Esiti ta küll pelgas, kuidas kuulajaid köita nii, "et keegi teistelt lainetelt jatsu ei hakkaks otsima". Aga kartus oli ülearune – avalikkus sai keelemees Saarit tundma just keeleminutite kaudu.
Oma esimeses loos 1969. aastal vaeb Saari kõigi aegade kõige põletavamat probleemi: keeleviga. Mille järgi saab väita, et "siin on õige, aga seal vale" või: "Kui kõik ütlevad nii (nagu nad parajasti ütlevad), kuidas see saab siis viga olla?" Tegelikus keeletarvituses käibib "kõiksuguseid väljendeid", mis asuvad "hea ja vea vahemail", ning kuulajatele soovis ta nende üle otsustamisel abiks olla.
Sõna, mille üle Saari toona arutas, oli marsruuttakso, tema sõnutsi "absoluutselt üldiselt levinud keelend", aga ometi "keeleliselt vääratanud". Miks vääratanud? Sest selle tähendus p e a k s tulenema komponentide summast, mis aga nii ei ole. Vääratus ilmneb selles, et kui taksos tasutakse kilomeetrite järgi, siis marsruuttaksos piletimüügi korras. "Niisiis on takso vale ja tema asemel peab siin seisma mingi muu sõna," ütleb Saari. Range tulenemise põhjuse vastu on eksinud ka esiosa marsruut, misasemel parem oleks liin. Kohe esimeses saates alustas Saari seega "keeleraviga" ja pakkus "keelelise katsejänkuna" kirjakeele jaoks välja uue, parema kandidaadi: liiniauto, mida seni "ei ole veel keegi kunagi ja kuskil tarvitanud".
Vaatame põgusalt, kuidas asjalood on tänasel päeval, viiskümmend aastat hiljem.
Keeleandmetest näeme, et me pole õppust võtnud kriipsuvõrd. Endiselt on ülekaalukalt esikohal marsruuttakso, sellest kolm korda vähem esineb liinitakso ning liiniauto on täiesti vaeslapse osas, esinedes üle kümne korra vähem. Kõnekeeles on levinud marsa, mis omal moel hoiab alal sidet marsruuttaksoga, sest on sellest sündinud. Vanemasse pruuki on jäänud kõnekeelne kutsikas – seda tänapäeval enam naljalt ei kohta. Kõik need sõnad on kirjas ka EKI ühendsõnastikus (Sõnaveebis), kus liiniauto loojaks on märgitud Henn Saari (1969), aga kasutust iseloomustab siiski tähis harv. See on meie keele praegune seis.
Uue aja keeleminutites räägime ikka keelest – aga kindlasti rohkem keele rõõmudest kui keele muredest. Soovime lugejat pigem informeerida, mitte niivõrd õpetada. Uus on ka see, et räägime kirjalikult. Eks ole seegi moodsa aja märk, et kirjutatud lugude juures on sageli märge, kui palju aega kulub nende lugemiseks. Nõnda on tegemist ikka keeleminutitega, nüüd EKI keeleminutitega.
Tsitaadid: H. Saari "Keelehääling. Eesti Raadio Keeleminutid 1969–1974". Tallinn: Valgus, 1976.
### Response:
Keeleminutid. Marsruuttakso või liiniauto? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lietkabelis kaotas esimese veerandaja 19:25, kuid teisel veerandajal näidati hoopis paremat mängu, visates 24 punkti vastaste üheksa vastu. Poolajale läks Kullamäe koduklubi üheksapunktilises eduseisus.
Teisel poolajal jätkati head hoogu ning enne viimast veerandaega juhiti 17 punktiga. Gargždai ei suutnud kaotusseisust välja tulla ning Lietkabelisele kaotati 71:91.
Kristian Kullamäe panustas võitu 13 punkti, neli lauapalli ja kuus resultatiivset söötu. Mängu parimana viskas Paulius Murauskas (Lietkabelis) 24 punkti ja võttis seitse lauapalli. Vastaste resultatiivseim oli Giedrius Staniulis samuti 24 punkti ja kuue lauapalliga.
Lietkabelis hoiab Leedu korvpalli kõrgliigas kolmandat kohta Kaunase Žalgirise ja Vilniuse Rytase järel.
Lietkabelis peab järgmise kohtumise 9. oktoobril, kui kodus mängitakse tabeliliidri Žalgirisega. | Kullamäe ja Lietkabelis jätkasid Leedu liigat võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lietkabelis kaotas esimese veerandaja 19:25, kuid teisel veerandajal näidati hoopis paremat mängu, visates 24 punkti vastaste üheksa vastu. Poolajale läks Kullamäe koduklubi üheksapunktilises eduseisus.
Teisel poolajal jätkati head hoogu ning enne viimast veerandaega juhiti 17 punktiga. Gargždai ei suutnud kaotusseisust välja tulla ning Lietkabelisele kaotati 71:91.
Kristian Kullamäe panustas võitu 13 punkti, neli lauapalli ja kuus resultatiivset söötu. Mängu parimana viskas Paulius Murauskas (Lietkabelis) 24 punkti ja võttis seitse lauapalli. Vastaste resultatiivseim oli Giedrius Staniulis samuti 24 punkti ja kuue lauapalliga.
Lietkabelis hoiab Leedu korvpalli kõrgliigas kolmandat kohta Kaunase Žalgirise ja Vilniuse Rytase järel.
Lietkabelis peab järgmise kohtumise 9. oktoobril, kui kodus mängitakse tabeliliidri Žalgirisega.
### Response:
Kullamäe ja Lietkabelis jätkasid Leedu liigat võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 42. minutil asus Real mängu juhtima, kui täpne oli Vinicius Junior. Teise poolaja algul, täpsemalt 50. minutil, viigistas seisu Kike Garcia.
78. minutil sai David Garcia punase kaardi, kuna lükkas oma meeskonna karistusalas Karim Benzemad selga, kes kukkus pikali. Kohtunik andis Realile penalti, kuid prantslane tabas palliga latti.
81. minutil suutis küll Benzema veel Osasunale värava lüüa, aga ta tegi seda suluseisust, mistõttu väravat ei loetud.
Real oli Hispaania liigas enne Osasunaga kohtumist kõik kuus mängu võitnud. Tabelis on Realil kirjas 19 punkti ja sellega langeti teisele kohale. Sama palju punkte on kogunud Barcelona, kes asus liigat juhtima parema väravatevahe tõttu. Barcelona on löönud 19 väravat ning endale on lastud lüüa vaid üks. Real on skoorinud 18. korral, aga endale on lastud lüüa seitse. | Penaltil eksinud Benzema ja Madridi Real kaotasid punkte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
42. minutil asus Real mängu juhtima, kui täpne oli Vinicius Junior. Teise poolaja algul, täpsemalt 50. minutil, viigistas seisu Kike Garcia.
78. minutil sai David Garcia punase kaardi, kuna lükkas oma meeskonna karistusalas Karim Benzemad selga, kes kukkus pikali. Kohtunik andis Realile penalti, kuid prantslane tabas palliga latti.
81. minutil suutis küll Benzema veel Osasunale värava lüüa, aga ta tegi seda suluseisust, mistõttu väravat ei loetud.
Real oli Hispaania liigas enne Osasunaga kohtumist kõik kuus mängu võitnud. Tabelis on Realil kirjas 19 punkti ja sellega langeti teisele kohale. Sama palju punkte on kogunud Barcelona, kes asus liigat juhtima parema väravatevahe tõttu. Barcelona on löönud 19 väravat ning endale on lastud lüüa vaid üks. Real on skoorinud 18. korral, aga endale on lastud lüüa seitse.
### Response:
Penaltil eksinud Benzema ja Madridi Real kaotasid punkte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neil Young ja bänd Crazy Horse teatasid, et nende uus album "World Record" ilmub tänavu 18. novembril. Värskel stuudioalbumil saab olema 11 lugu ning selle esiksingel "Love Earth" tuli äsja välja.
"World Recordi" produtsendid on Young koos Rick Rubiniga. Pressiteates sõnas ansambel, et uus album lahkab keskkonnaprobleeme ja planeedi Maa ebakindlat tulevikku.
Youngil on ilmunud pika karjääri jooksul üle 40 stuudioalbumi ning muusiku viimane album "Barn" tuli välja 2021. aasta detsembris.
Uue albumi "World Record" lugude pealkirjad:
"Love Earth"
"Overhead"
"I Walk With You (Earth Ringtone)"
"This Old Planet (Changing Days)"
"This World (Is in Trouble Now)
"Break the Chain"
"The Long Day Before"
"Walkin' on the Road (To the Future)"
"The Wonder Won't Wait"
"Chevrolet"
"This Old Planet Reprise" | Neil Young andis välja uue singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neil Young ja bänd Crazy Horse teatasid, et nende uus album "World Record" ilmub tänavu 18. novembril. Värskel stuudioalbumil saab olema 11 lugu ning selle esiksingel "Love Earth" tuli äsja välja.
"World Recordi" produtsendid on Young koos Rick Rubiniga. Pressiteates sõnas ansambel, et uus album lahkab keskkonnaprobleeme ja planeedi Maa ebakindlat tulevikku.
Youngil on ilmunud pika karjääri jooksul üle 40 stuudioalbumi ning muusiku viimane album "Barn" tuli välja 2021. aasta detsembris.
Uue albumi "World Record" lugude pealkirjad:
"Love Earth"
"Overhead"
"I Walk With You (Earth Ringtone)"
"This Old Planet (Changing Days)"
"This World (Is in Trouble Now)
"Break the Chain"
"The Long Day Before"
"Walkin' on the Road (To the Future)"
"The Wonder Won't Wait"
"Chevrolet"
"This Old Planet Reprise"
### Response:
Neil Young andis välja uue singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nelja viimase hooaja Eesti meister Tartu Välk 494 alistas Astri Arenal hokiliiga liidri HS Riga kindlalt 6:2 (2:1, 1:0, 3:1). Kübaratriki tegi Vassili Titarenko. HS Riga tabamuste eest hoolitsesid Rauls Kapura ja Dmitrijs Dilevka.
Narva PSK alistas Kohtla-Järvel kohaliku SK Viru Sputniku tulemusega 5:3 (2:1, 1:2, 2:0) ning avas hooaja punktiarve. Kõikides võitjate väravates oli osaline 1+4 punkti kogunud 16-aastane ründaja Maksim Burkov. Tema kõrval tegid Narva PSK meeskonnas silmapaistva esituse kaks väravat visanud Kirill Iljin (2+0) ja Nikita Kirillov (2+2). Meeskonna väravavaht Daniil Seppenen tõrjus 39 kodumeeskonna pealeviset. SK Viru Sputniku tabamuste autorid olid Maksim Urlihh, Arseni Belov ja Ivan Omeltšuk. Väravavaht Sergei Andreev sekkus mängu käiku 51 korral.
Maksim Burkov on kahes seni toimunud mängus visanud kolm väravat ja andnud viis tulemuslikku söötu.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HS Riga kuus punkti (4), HC Panter neli punkti (2), Välk 494 kolm punkti (2), Narva PSK kaks punkti (2), HC Everest kaks punkti (3), Viru Sputnik null punkti (3), HK Kurbads null punkti (0). | Eesti hokiliigas olid võidukad Tartu Välk 494 ja Narva PSK | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nelja viimase hooaja Eesti meister Tartu Välk 494 alistas Astri Arenal hokiliiga liidri HS Riga kindlalt 6:2 (2:1, 1:0, 3:1). Kübaratriki tegi Vassili Titarenko. HS Riga tabamuste eest hoolitsesid Rauls Kapura ja Dmitrijs Dilevka.
Narva PSK alistas Kohtla-Järvel kohaliku SK Viru Sputniku tulemusega 5:3 (2:1, 1:2, 2:0) ning avas hooaja punktiarve. Kõikides võitjate väravates oli osaline 1+4 punkti kogunud 16-aastane ründaja Maksim Burkov. Tema kõrval tegid Narva PSK meeskonnas silmapaistva esituse kaks väravat visanud Kirill Iljin (2+0) ja Nikita Kirillov (2+2). Meeskonna väravavaht Daniil Seppenen tõrjus 39 kodumeeskonna pealeviset. SK Viru Sputniku tabamuste autorid olid Maksim Urlihh, Arseni Belov ja Ivan Omeltšuk. Väravavaht Sergei Andreev sekkus mängu käiku 51 korral.
Maksim Burkov on kahes seni toimunud mängus visanud kolm väravat ja andnud viis tulemuslikku söötu.
Coolbet Hokiliiga tabeliseis: HS Riga kuus punkti (4), HC Panter neli punkti (2), Välk 494 kolm punkti (2), Narva PSK kaks punkti (2), HC Everest kaks punkti (3), Viru Sputnik null punkti (3), HK Kurbads null punkti (0).
### Response:
Eesti hokiliigas olid võidukad Tartu Välk 494 ja Narva PSK |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks sama riigi sportlast juhtisid edetabelit viimati 22 aastat tagasi. 2000. aastal olid meeste edetabeli tipus ameeriklased Andre Agassi ja Pete Sampras.
Norralane Casper Ruud on kolmandal positsioonil ning Daniil Medvedev kerkis neljandaks. Andrei Rubljov langes kuuendalt kohalt üheksandaks. Stefanos Tsitsipas langes kahe koha võrra ja hoiab kuuendat positsiooni.
Alexander Zverev tegi tõusu ning on viiendal kohal. Endine maailma esireket Novak Djokovic hoiab seitsmendat positsiooni.
Eesti esireket Mark Lajal paikneb 483. kohal.
Naiste tennise maailma edetabelis tõusis Eesti esireket Anett Kontaveit ühe koha võrra ja paikneb kolmandal positsioonil. Kaia Kanepi hoiab jätkuvalt 32. kohta.
Tallinna WTA turniiri võitnud Barborca Krejcikova (WTA 23.) kerkis nelja koha võrra.
Liidrikohal on endiselt Iga Swiatek ning teist kohta hoiab Ons Jabeur.
Kõigest nädal tagasi kerkis Paula Badosa Anett Kontaveidist mööda, kuid nüüd langes hispaanlanna tagasi neljandale kohale.
Esikümnes toimus lisaks see muutus, et Arina Sabalenka kerkis viiendale positsioonile ja lükkas ameeriklanna Jessica Pegula kuuendaks.
Elena Malõgina tõusis kuue koha võrra ja hoiab 394. kohta. Eestlanna Maileen Nuudi kerkis 16 kohta kõrgemale ning on 624. positsioonil. Maria Lota Kaul parandas samuti oma kohta ning on edetabelis 753. kohal. | Meeste tennise edetabelis tegid hispaanlased kaksikjuhtimisega ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks sama riigi sportlast juhtisid edetabelit viimati 22 aastat tagasi. 2000. aastal olid meeste edetabeli tipus ameeriklased Andre Agassi ja Pete Sampras.
Norralane Casper Ruud on kolmandal positsioonil ning Daniil Medvedev kerkis neljandaks. Andrei Rubljov langes kuuendalt kohalt üheksandaks. Stefanos Tsitsipas langes kahe koha võrra ja hoiab kuuendat positsiooni.
Alexander Zverev tegi tõusu ning on viiendal kohal. Endine maailma esireket Novak Djokovic hoiab seitsmendat positsiooni.
Eesti esireket Mark Lajal paikneb 483. kohal.
Naiste tennise maailma edetabelis tõusis Eesti esireket Anett Kontaveit ühe koha võrra ja paikneb kolmandal positsioonil. Kaia Kanepi hoiab jätkuvalt 32. kohta.
Tallinna WTA turniiri võitnud Barborca Krejcikova (WTA 23.) kerkis nelja koha võrra.
Liidrikohal on endiselt Iga Swiatek ning teist kohta hoiab Ons Jabeur.
Kõigest nädal tagasi kerkis Paula Badosa Anett Kontaveidist mööda, kuid nüüd langes hispaanlanna tagasi neljandale kohale.
Esikümnes toimus lisaks see muutus, et Arina Sabalenka kerkis viiendale positsioonile ja lükkas ameeriklanna Jessica Pegula kuuendaks.
Elena Malõgina tõusis kuue koha võrra ja hoiab 394. kohta. Eestlanna Maileen Nuudi kerkis 16 kohta kõrgemale ning on 624. positsioonil. Maria Lota Kaul parandas samuti oma kohta ning on edetabelis 753. kohal.
### Response:
Meeste tennise edetabelis tegid hispaanlased kaksikjuhtimisega ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tavaks on, et selgitame nendele ettevõtete juhtidele, kes soovivad oma tootmist automatiseerides efektiivsemaks muuta järgmist: enne kallite robotite soetamist tuleb alustada oma tootmisprotsessi lahtimõtestamisest ehk n-ö digidiagnostikast.
Ühele võib-olla piisabki Exceli tabelite parendamisest, aga teisele võib olla mingis etapis uuema tehnoloogia kasutuselevõtt kasulikum. Ehk siis tehnoloogia valimisest olulisem on juhtimisprotsessi mõtestamine. Sarnaselt tuleb läheneda riigi e-teenuste arendamisele.
Oleme rahvusvaheliselt väga hea kuvandiga innovaatiline digiriik, kuid peame endale tunnistama, et see, mille poolest meid tuntakse, on saanud alguse aastakümneid tagasi ja vajab uuendamist selleks, et mitte ajale jalgu jääda. Kui soovime, et ka kümne aasta pärast saaksime asutada firmat digitaalselt või esitada eeltäidetud tuludeklaratsiooni kahe minutiga, peame investeerima järjepidevalt riigi infotehnoloogia baasrahastusse.
Pole reaalne eeldada, et üha kasvava protsesside keerukuse juures meie tehnoloogiline võlg ilma investeeringuteta väheneb. Aastaid on Eesti e-riigi arendamine toimunud nõnda, et olemasoleva vundamendi külge on Euroopa Liidu rahastuse toel pidevalt lisatud detaile ja keerukusi. Samal ajal ei ole süsteemselt panustatud baasi uuendamisse või kasutajamugavuse arendamisse.
Kui nüüd räägitakse sellest, et IT-arendus võtab liiga kaua aega, siis tahan rõhutada, et probleem ei ole kindlasti tehnoloogias, vaid ebaselgelt lahti mõtestatud protsessides ning läbimõtlemata otsustes, mis ei võta arvesse digiriigi jätkusuutlikku arengut.
Viies läbimõtlemata poliitilisi kokkuleppeid kiirkorras ellu ongi tulemuseks ühe häkk-lahenduse otsa järgmise tegemine selleks, et asjad kuidagigi koos püsiksid ning tegelik hind selgub tulevikus.
Kiirelt ja agiilselt on arendatavad need protsessid, mis on terviklikult läbi mõeldud ning loodud just sellisel moel, et kasutada IT võimalusi seal, kus see kõige enam väärtust loob. Käsitöö tegemine riigi teenuste pakkumisel jäägu erandiks, sest meie inimeste tööaega saaks tootlikkuse tõstmiseks palju targemalt kasutada.
Muide, kui vaadata Eesti tööjõu tootlikkust EL-i võrdluses, siis oleme 84,7 protsendi peal töötaja kohta. Suur eesmärk on aastaks 2035 jõuda 110 protsendini EL-i keskmisest, aga praeguse tempoga jõuame EL-i saja protsendi peale aastaks 2046. Ehk siis lähenemist tuleb muuta.
"Aastaid tagasi ehitasime digiriigi tugeva era- ja avaliku sektori koostöö toel, kaasates oma ala parimaid spetsialiste."
Jätkates digiriigi teemal, siis selleks, et saaks kiiresti luua uusi, terviklikke riigiteenuseid, on vaja koostööd era- ja avaliku sektori vahel. Aastaid tagasi ehitasime digiriigi tugeva era- ja avaliku sektori koostöö toel, kaasates oma ala parimaid spetsialiste ja ühendades kompetentse. Teeme seda taas, koondame koostöös parimad oskused tehnoloogia ja andmete parimaks kasutamiseks. See pole midagi müstilist, kõigepealt on vaja läbi mõelda äriprotsessid ja siis tuleb see pool, kuidas tehnoloogia saab kõige efektiivsemalt abiks olla.
Eestlastel on digiidentiteet DNA-s, me soovime kasutada riigi teenuseid 24/7 ja eeldame, et need on turvalised. Selleks, et tagada jätkuvalt meie teenuste toimimine ja kõrge turvalisuse tase on vajalik alustada baasist.
Eelmine koalitsioon suurendas esmakordselt riigi IT baasrahastust. Ehk siis see mitmekümne aastane maja sai vundamendile paar tuge juurde. Praegu on riigi IT kogu baaseelarve 1,4-1,5 protsenti riigi tegevuskuludest (erasektoris on sama näitaja keskmiselt viis-kaheksa protsenti).
Aga ühekordsest rahasüstist ei piisa, samuti ei saa loota Euroopa Liidu rahadele. IT püsikulude stabiilne katmine riigieelarvest toetab seda, et riik saab töid paindlikult planeerida ning otsustada, kus on vaja vananevat taakvara (legacy) korrastada, millised teenused täielikult ümber mõtestada ja uuendada. Praeguses julgeolekusituatsioonis on kriitilisem kui kunagi varem tagada meie riigi IT baasi toimimine.
Kui riigieelarve aasta aastalt paisub, siis infotehnoloogia rahastus on jäänud sarnasele tasemele ehk suhtena riigieelarvesse on rahastus lausa vähenenud ning pole näha selle muutumist. E-riigi tuntus on erakordselt oluline, sest see avab maailmas Eesti ettevõtetele uksi ning jutupunktides nõustuvad sellega ka poliitikud. Siiski, ressursse praeguse taseme hoidmiseks ei leita, rääkimata taseme tõstmisest.
Tarkvaraarendajaid ei jagu tõepoolest erasektorisse ega avalikku sektorisse. Seda suurem peab olema omavaheline dialoog piiratud hulga inimressursi jaotamisel. Toome kokku teenuse omanikud ja IT-inimesed. Selleks pole vaja kasvatada IT-inimeste osakaalu avalikus sektoris, vaid teha koostööd.
Ühiselt avalikult plaanidest ja ressursi jagamisest rääkides saab palju paremaid tulemusi. Selliselt toimetades suudavad osapooled kiiremini aru saada protsessi keerukusest, lahti mõtestada reaalsed vajadused ning kiiremini toetada avalikku sektorit tarkvaraarenduste tegemisel.
Tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ja me saame sellest väga palju võita, kui oleme järjepidevad ja agiilsed uuendajad, kellel on maailma lihtsaim ja tõhusaim riigikorraldus. Tõhususe saavutamiseks tuleb meeles pidada kahte asja: me ei tohi ära unustada vundamenti, mis vajab järjepidevat stabiilset rahastust, ja koostööd, sest kaasates erasektorit juba äriprotsesside lahtimõtestamisse, suurendame agiilselt teenuste arenduse kiirust. | Juhan-Madis Pukk: väljend "riigi aeglane IT-arendus" on millegi sümptom | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tavaks on, et selgitame nendele ettevõtete juhtidele, kes soovivad oma tootmist automatiseerides efektiivsemaks muuta järgmist: enne kallite robotite soetamist tuleb alustada oma tootmisprotsessi lahtimõtestamisest ehk n-ö digidiagnostikast.
Ühele võib-olla piisabki Exceli tabelite parendamisest, aga teisele võib olla mingis etapis uuema tehnoloogia kasutuselevõtt kasulikum. Ehk siis tehnoloogia valimisest olulisem on juhtimisprotsessi mõtestamine. Sarnaselt tuleb läheneda riigi e-teenuste arendamisele.
Oleme rahvusvaheliselt väga hea kuvandiga innovaatiline digiriik, kuid peame endale tunnistama, et see, mille poolest meid tuntakse, on saanud alguse aastakümneid tagasi ja vajab uuendamist selleks, et mitte ajale jalgu jääda. Kui soovime, et ka kümne aasta pärast saaksime asutada firmat digitaalselt või esitada eeltäidetud tuludeklaratsiooni kahe minutiga, peame investeerima järjepidevalt riigi infotehnoloogia baasrahastusse.
Pole reaalne eeldada, et üha kasvava protsesside keerukuse juures meie tehnoloogiline võlg ilma investeeringuteta väheneb. Aastaid on Eesti e-riigi arendamine toimunud nõnda, et olemasoleva vundamendi külge on Euroopa Liidu rahastuse toel pidevalt lisatud detaile ja keerukusi. Samal ajal ei ole süsteemselt panustatud baasi uuendamisse või kasutajamugavuse arendamisse.
Kui nüüd räägitakse sellest, et IT-arendus võtab liiga kaua aega, siis tahan rõhutada, et probleem ei ole kindlasti tehnoloogias, vaid ebaselgelt lahti mõtestatud protsessides ning läbimõtlemata otsustes, mis ei võta arvesse digiriigi jätkusuutlikku arengut.
Viies läbimõtlemata poliitilisi kokkuleppeid kiirkorras ellu ongi tulemuseks ühe häkk-lahenduse otsa järgmise tegemine selleks, et asjad kuidagigi koos püsiksid ning tegelik hind selgub tulevikus.
Kiirelt ja agiilselt on arendatavad need protsessid, mis on terviklikult läbi mõeldud ning loodud just sellisel moel, et kasutada IT võimalusi seal, kus see kõige enam väärtust loob. Käsitöö tegemine riigi teenuste pakkumisel jäägu erandiks, sest meie inimeste tööaega saaks tootlikkuse tõstmiseks palju targemalt kasutada.
Muide, kui vaadata Eesti tööjõu tootlikkust EL-i võrdluses, siis oleme 84,7 protsendi peal töötaja kohta. Suur eesmärk on aastaks 2035 jõuda 110 protsendini EL-i keskmisest, aga praeguse tempoga jõuame EL-i saja protsendi peale aastaks 2046. Ehk siis lähenemist tuleb muuta.
"Aastaid tagasi ehitasime digiriigi tugeva era- ja avaliku sektori koostöö toel, kaasates oma ala parimaid spetsialiste."
Jätkates digiriigi teemal, siis selleks, et saaks kiiresti luua uusi, terviklikke riigiteenuseid, on vaja koostööd era- ja avaliku sektori vahel. Aastaid tagasi ehitasime digiriigi tugeva era- ja avaliku sektori koostöö toel, kaasates oma ala parimaid spetsialiste ja ühendades kompetentse. Teeme seda taas, koondame koostöös parimad oskused tehnoloogia ja andmete parimaks kasutamiseks. See pole midagi müstilist, kõigepealt on vaja läbi mõelda äriprotsessid ja siis tuleb see pool, kuidas tehnoloogia saab kõige efektiivsemalt abiks olla.
Eestlastel on digiidentiteet DNA-s, me soovime kasutada riigi teenuseid 24/7 ja eeldame, et need on turvalised. Selleks, et tagada jätkuvalt meie teenuste toimimine ja kõrge turvalisuse tase on vajalik alustada baasist.
Eelmine koalitsioon suurendas esmakordselt riigi IT baasrahastust. Ehk siis see mitmekümne aastane maja sai vundamendile paar tuge juurde. Praegu on riigi IT kogu baaseelarve 1,4-1,5 protsenti riigi tegevuskuludest (erasektoris on sama näitaja keskmiselt viis-kaheksa protsenti).
Aga ühekordsest rahasüstist ei piisa, samuti ei saa loota Euroopa Liidu rahadele. IT püsikulude stabiilne katmine riigieelarvest toetab seda, et riik saab töid paindlikult planeerida ning otsustada, kus on vaja vananevat taakvara (legacy) korrastada, millised teenused täielikult ümber mõtestada ja uuendada. Praeguses julgeolekusituatsioonis on kriitilisem kui kunagi varem tagada meie riigi IT baasi toimimine.
Kui riigieelarve aasta aastalt paisub, siis infotehnoloogia rahastus on jäänud sarnasele tasemele ehk suhtena riigieelarvesse on rahastus lausa vähenenud ning pole näha selle muutumist. E-riigi tuntus on erakordselt oluline, sest see avab maailmas Eesti ettevõtetele uksi ning jutupunktides nõustuvad sellega ka poliitikud. Siiski, ressursse praeguse taseme hoidmiseks ei leita, rääkimata taseme tõstmisest.
Tarkvaraarendajaid ei jagu tõepoolest erasektorisse ega avalikku sektorisse. Seda suurem peab olema omavaheline dialoog piiratud hulga inimressursi jaotamisel. Toome kokku teenuse omanikud ja IT-inimesed. Selleks pole vaja kasvatada IT-inimeste osakaalu avalikus sektoris, vaid teha koostööd.
Ühiselt avalikult plaanidest ja ressursi jagamisest rääkides saab palju paremaid tulemusi. Selliselt toimetades suudavad osapooled kiiremini aru saada protsessi keerukusest, lahti mõtestada reaalsed vajadused ning kiiremini toetada avalikku sektorit tarkvaraarenduste tegemisel.
Tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ja me saame sellest väga palju võita, kui oleme järjepidevad ja agiilsed uuendajad, kellel on maailma lihtsaim ja tõhusaim riigikorraldus. Tõhususe saavutamiseks tuleb meeles pidada kahte asja: me ei tohi ära unustada vundamenti, mis vajab järjepidevat stabiilset rahastust, ja koostööd, sest kaasates erasektorit juba äriprotsesside lahtimõtestamisse, suurendame agiilselt teenuste arenduse kiirust.
### Response:
Juhan-Madis Pukk: väljend "riigi aeglane IT-arendus" on millegi sümptom |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lage oli Premier League'is sel hooajal juba kolmas peatreener, kes vallandati. Lisaks temale on ametist lahkunud Bournemouthi endine peatreener Scott Parker ja Chelseat juhendanud Thomas Tuchel. Chelsea leidis Tuchelile asenduse, kui uueks peatreeneriks palgati Brighton & Hove Albionit juhendanud Graham Potter.
Eelmisel hooajal tüüris Lage oma meeskonna liigas 10. kohale. Viimasest 15 liiga mängust on Wolves võitnud vaid ühe ning kaotanud üheksa.
Wolvesi juhatuse esimees Jeff Shi ütles, et kehv vorm tähendab, et tal ei olnud muud valikut, kui teha "raske otsus" ja Lage vallandada.
"Bruno on suurepärane treener, töökas ja pühendunud juht ning soe, tark ja aus mees," ütles Shi.
"Koos tema ja ta abilistega on olnud rõõm töötada kogu Wolvesis oldud aja jooksul, seega teatan kurbusega, et pidime tegema sellise otsuse," lisas Shi.
"Ma ausalt öeldes ei kahtle Bruno võimetes ja olen kindel, et ta saavutab ka mujal edu, kuid meeskonna vorm ja viimaste kuude esitused tähendavad, et meil ei jää muud üle, kui tegutseda."
Otsus sündis pärast laupäevast Londoni staadionil saadud 0:2 kaotust, mis tekitas taas küsimusi endise Benfica treeneri suhtes.
Wolves on sel hooajal kaheksas mängus löönud vaid kolm väravat ja kogunud kuus punkti. Liigatabelis paiknevad nad 18. kohal. Tahapoole jäävad Nottingham Forest ja Leicester City. | Inglismaa Premier League'is vallandati juba kolmas peatreener | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lage oli Premier League'is sel hooajal juba kolmas peatreener, kes vallandati. Lisaks temale on ametist lahkunud Bournemouthi endine peatreener Scott Parker ja Chelseat juhendanud Thomas Tuchel. Chelsea leidis Tuchelile asenduse, kui uueks peatreeneriks palgati Brighton & Hove Albionit juhendanud Graham Potter.
Eelmisel hooajal tüüris Lage oma meeskonna liigas 10. kohale. Viimasest 15 liiga mängust on Wolves võitnud vaid ühe ning kaotanud üheksa.
Wolvesi juhatuse esimees Jeff Shi ütles, et kehv vorm tähendab, et tal ei olnud muud valikut, kui teha "raske otsus" ja Lage vallandada.
"Bruno on suurepärane treener, töökas ja pühendunud juht ning soe, tark ja aus mees," ütles Shi.
"Koos tema ja ta abilistega on olnud rõõm töötada kogu Wolvesis oldud aja jooksul, seega teatan kurbusega, et pidime tegema sellise otsuse," lisas Shi.
"Ma ausalt öeldes ei kahtle Bruno võimetes ja olen kindel, et ta saavutab ka mujal edu, kuid meeskonna vorm ja viimaste kuude esitused tähendavad, et meil ei jää muud üle, kui tegutseda."
Otsus sündis pärast laupäevast Londoni staadionil saadud 0:2 kaotust, mis tekitas taas küsimusi endise Benfica treeneri suhtes.
Wolves on sel hooajal kaheksas mängus löönud vaid kolm väravat ja kogunud kuus punkti. Liigatabelis paiknevad nad 18. kohal. Tahapoole jäävad Nottingham Forest ja Leicester City.
### Response:
Inglismaa Premier League'is vallandati juba kolmas peatreener |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia erakogude põhjal valminud näitus heidab pilgu käekottide arengule viimasel sajal aastal ning uurib ka naise rolli muutusi ühiskonnas. Näha saab nii oma ajastu tüüpilisi kotte kui neidki, mis on tuntud moemajade ja disainerite loominguna muutunud ihaldusväärseks ajatuks klassikaks. Väljas on ka mudelid kottidest, mille on kuulsaks kandnud Grace Kelly, Jacqueline Kennedy, printsess Diana ja teised moeikoonid.
Tänapäevane käekott kujunes välja 20. sajandil ning seda on mõjutanud nii kunst, moesuundumused ja uued materjalid kui ka sotsiaalsed muutused, näiteks naiste iseseisvumine ja suurenenud tööhõive. 1920. aastatel sai käekotist iga naise moekas kaaslane. Viimase saja aasta jooksul on kotist kujunenud üks püsivaim moe aksessuaar.
"Käekott võib olla igapäevaselt praktiline, aga ka erakordselt luksuslik ja kallis staatusesümbol, ehtelikult pilkupüüdev disainielement, samuti tugeva sotsiaalse sõnumi kandja. Käekott on midagi enamat kui üksnes moodne või praktilise otstarbega ese, kõneldes palju kandja moetundlikkusest, elustiilist ja staatusest ühiskonnas, aga ka meelelaadist, identiteedist ja maailmavaatest. Eri ajastute originaalkotid on ka ihaldatud ja vägagi hinnalised kollektsioneerimise objektid," kommenteeris näituse koordinaator Kersti Koll.
Väljapanekus on ligi 50 originaalkotti ning esindatud on tuntud moemajad Hermés, Gucci, Dior, Fendi, Vuitton, Chanel, Chloé, Roberta di Camerino ning disainerid Judith Leiber, Karl Lagerfeld, Alexander McQueen, John Galliano, Marc Jacobs, Wali Mohammed Barrech, Riccardo Tisci, Frida Giannini, Paco Rabanne, Lulu Guinness ja teised. Näitusega koos ilmub eesti- ja ingliskeelne rikkalikult illustreeritud kataloog ning kaasnevad ka mitmed publiku- ja haridusprogrammid.
Rahvusvahelisest käekotinäitusest ajendatuna on muuseumi teise korruse Adamson-Ericu püsiekspositsiooni kujundatud spetsiaalne väljapanek kunstniku disainitud käekottidest. Eesti kunstiloo ühe kõige mitmekülgsema looja Adamson-Ericu kavandatud kotid on kõik ainueksemplarid. Väljas on ka abikaasale tekstiilikunstnik Mari Adamsonile, poetess Debora Vaarandile ja klaverikunstnik Lilian Semperile loodud kotid.
Näitus "Alati moes. Käekottide 100 aastat" saab teoks Eesti Kunstimuuseumi – Adamson-Ericu muuseumi, Expona (Itaalia) ja Museo Milavida (Soome) koostöös. Näituse kuraator on Günther Fulterer (Itaalia) ja koordinaator Kersti Koll, väljapaneku kujundaja Mari Kurismaa, graafiline disainer ja kataloogi kujundaja Tuuli Aule. Näitus jääb avatuks 2023. aasta 12. märtsini. | Adamson-Ericu muuseum tutvustab glamuurseid käekotte ja nende ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia erakogude põhjal valminud näitus heidab pilgu käekottide arengule viimasel sajal aastal ning uurib ka naise rolli muutusi ühiskonnas. Näha saab nii oma ajastu tüüpilisi kotte kui neidki, mis on tuntud moemajade ja disainerite loominguna muutunud ihaldusväärseks ajatuks klassikaks. Väljas on ka mudelid kottidest, mille on kuulsaks kandnud Grace Kelly, Jacqueline Kennedy, printsess Diana ja teised moeikoonid.
Tänapäevane käekott kujunes välja 20. sajandil ning seda on mõjutanud nii kunst, moesuundumused ja uued materjalid kui ka sotsiaalsed muutused, näiteks naiste iseseisvumine ja suurenenud tööhõive. 1920. aastatel sai käekotist iga naise moekas kaaslane. Viimase saja aasta jooksul on kotist kujunenud üks püsivaim moe aksessuaar.
"Käekott võib olla igapäevaselt praktiline, aga ka erakordselt luksuslik ja kallis staatusesümbol, ehtelikult pilkupüüdev disainielement, samuti tugeva sotsiaalse sõnumi kandja. Käekott on midagi enamat kui üksnes moodne või praktilise otstarbega ese, kõneldes palju kandja moetundlikkusest, elustiilist ja staatusest ühiskonnas, aga ka meelelaadist, identiteedist ja maailmavaatest. Eri ajastute originaalkotid on ka ihaldatud ja vägagi hinnalised kollektsioneerimise objektid," kommenteeris näituse koordinaator Kersti Koll.
Väljapanekus on ligi 50 originaalkotti ning esindatud on tuntud moemajad Hermés, Gucci, Dior, Fendi, Vuitton, Chanel, Chloé, Roberta di Camerino ning disainerid Judith Leiber, Karl Lagerfeld, Alexander McQueen, John Galliano, Marc Jacobs, Wali Mohammed Barrech, Riccardo Tisci, Frida Giannini, Paco Rabanne, Lulu Guinness ja teised. Näitusega koos ilmub eesti- ja ingliskeelne rikkalikult illustreeritud kataloog ning kaasnevad ka mitmed publiku- ja haridusprogrammid.
Rahvusvahelisest käekotinäitusest ajendatuna on muuseumi teise korruse Adamson-Ericu püsiekspositsiooni kujundatud spetsiaalne väljapanek kunstniku disainitud käekottidest. Eesti kunstiloo ühe kõige mitmekülgsema looja Adamson-Ericu kavandatud kotid on kõik ainueksemplarid. Väljas on ka abikaasale tekstiilikunstnik Mari Adamsonile, poetess Debora Vaarandile ja klaverikunstnik Lilian Semperile loodud kotid.
Näitus "Alati moes. Käekottide 100 aastat" saab teoks Eesti Kunstimuuseumi – Adamson-Ericu muuseumi, Expona (Itaalia) ja Museo Milavida (Soome) koostöös. Näituse kuraator on Günther Fulterer (Itaalia) ja koordinaator Kersti Koll, väljapaneku kujundaja Mari Kurismaa, graafiline disainer ja kataloogi kujundaja Tuuli Aule. Näitus jääb avatuks 2023. aasta 12. märtsini.
### Response:
Adamson-Ericu muuseum tutvustab glamuurseid käekotte ja nende ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viljandi HC oli mängu algusest peale rohkem valmis kui vastased. Juba esimestest hetkedest haarati ohjad enda kätte ning Andrei Basarab viis nad 9. minutil 8:2 ette. HC Tallinna peatreeneri Risto Lepa aja mahavõtmise järel tulid võõrustajad lähemale ja Hugo Liiva tabamus tõi nad kolme punkti kaugusele. Poolaja lõpus aga jätkasid lõuna-eestlased resultatiivset mängu ning garderoobi minnes särasid tablool numbrid 19:13 nende kasuks.
Teisel poolajal viljandlased jalga gaasilt ei lasknud ning perioodi keskpaigaks juhtisid nad Hendrik Koksi järjekordse tabamuse järel 26:18. Edasi püsisid ohjad külaliste käes ning lõpuks sai käe valgeks lausa 11 Viljandi HC pallurit ja lõppseisuks vormistas Rando Sein 37:25.
"Kuigi skoori järgi tundus tänane mäng väga ühepoolne, siis oli kohtumine siiski meie poolt väga rabe ning tegime palju rumalaid otsuseid. Vaatamata paljudele väravatele ma enda sooritusega ka rahule ei jäänud. Usun, et meie pikem pink tõi meile lõpuks edu. Suutsime joosta piisavalt palju kiirrünnakuid," analüüsis Viljandi HC mängujuht Hendrik Koks.
HC Tallinna poolt viskasid Volodõmõr Štšerban kaheksa ja Markus Oliver Mädo neli väravat. Viljandi HC poolt olid resultatiivseimad Ott Varik ja Hendrik Koks kaheksa tabamusega. Enne kui meistriliiga läheb koondisepausile, jõutakse pidada veel üks kohtumine. Kolmapäeval võõrustab Viljandi HC mullust Eesti meistrit, Põlva Servitit.
Kolme vooru järel juhib sarja täisedu ja kuue punktiga Serviti. Neile järgnevad kahe võiduga Viljandi HC ja Mistra. SK Tapa/N.R Energyl ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperil on kirjas kaks punkti ning HC Tallinn ei ole sel hooajal veel punktiarvet avanud. Resultatiivsustabeli tipust leiame Hendrik Koksi 26 värava peal. Tema järel on Ott Varik 22 tabamusega ning siis tuleb pealinlaste Štšerban 21 skooritud viskega. | Käsipalli meistriliigas alistas mullune hõbe eelmise hooaja pronksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viljandi HC oli mängu algusest peale rohkem valmis kui vastased. Juba esimestest hetkedest haarati ohjad enda kätte ning Andrei Basarab viis nad 9. minutil 8:2 ette. HC Tallinna peatreeneri Risto Lepa aja mahavõtmise järel tulid võõrustajad lähemale ja Hugo Liiva tabamus tõi nad kolme punkti kaugusele. Poolaja lõpus aga jätkasid lõuna-eestlased resultatiivset mängu ning garderoobi minnes särasid tablool numbrid 19:13 nende kasuks.
Teisel poolajal viljandlased jalga gaasilt ei lasknud ning perioodi keskpaigaks juhtisid nad Hendrik Koksi järjekordse tabamuse järel 26:18. Edasi püsisid ohjad külaliste käes ning lõpuks sai käe valgeks lausa 11 Viljandi HC pallurit ja lõppseisuks vormistas Rando Sein 37:25.
"Kuigi skoori järgi tundus tänane mäng väga ühepoolne, siis oli kohtumine siiski meie poolt väga rabe ning tegime palju rumalaid otsuseid. Vaatamata paljudele väravatele ma enda sooritusega ka rahule ei jäänud. Usun, et meie pikem pink tõi meile lõpuks edu. Suutsime joosta piisavalt palju kiirrünnakuid," analüüsis Viljandi HC mängujuht Hendrik Koks.
HC Tallinna poolt viskasid Volodõmõr Štšerban kaheksa ja Markus Oliver Mädo neli väravat. Viljandi HC poolt olid resultatiivseimad Ott Varik ja Hendrik Koks kaheksa tabamusega. Enne kui meistriliiga läheb koondisepausile, jõutakse pidada veel üks kohtumine. Kolmapäeval võõrustab Viljandi HC mullust Eesti meistrit, Põlva Servitit.
Kolme vooru järel juhib sarja täisedu ja kuue punktiga Serviti. Neile järgnevad kahe võiduga Viljandi HC ja Mistra. SK Tapa/N.R Energyl ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperil on kirjas kaks punkti ning HC Tallinn ei ole sel hooajal veel punktiarvet avanud. Resultatiivsustabeli tipust leiame Hendrik Koksi 26 värava peal. Tema järel on Ott Varik 22 tabamusega ning siis tuleb pealinlaste Štšerban 21 skooritud viskega.
### Response:
Käsipalli meistriliigas alistas mullune hõbe eelmise hooaja pronksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi kütusehinnad on suvistest tippudest veidi langenud, ei ole need langenud nii palju, kui on langenud toornafta hind. Peamine põhjus on dollari suhtes odav euro, toornaftat ostetaks ka Euroopas dollarites.
"Pärast Teist maailmasõda oli ainult üks riik, mille valuuta oli stabiilne – Ameerika Ühendriigid ja dollar. Teisest maailmasõjast saati arvestatakse tegelikult kõiki toormehindasid dollarites. Nii, et kui meie ostaks toornaftat Norrast, siis ka meie ostaks seda dollarites," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Euro väärtus ei tõota ka tõusta, tõdes Staehr.
"Euroopa on sõjas. Tavaliselt kui on sõda, siis otsitakse pelgupaika. Euroopas seda turvalisust ei ole, seega investorid vaatavad pigem Ameerika Ühendriikide poole. Ameerikat ei ohusta sõda nii nagu Euroopat. Ameerika makroökonoomiline prognoos on ka helgem, sest nad toodavad palju energiat ning nii on neile kõrgemad energiahinnad kasuks."
Teisalt on oluline tarneahelate pikkus. Vene naftale ja rafineeritud kütustele alternatiivi leidmine tähendab nende toomist kaugemalt. See aga tähendab kõrgemaid transpordikulusid, mis on niigi kõrged pandeemia puhkemisest saati.
Samamoodi mõjutas pandeemia rafineerimistehaseid. Väikse nõudluse tõttu tootmist vähendati, nüüd kui hüppeliselt tarbimine tõusis, siis tootmise tõstmine võtab veel aega. Pealegi ei pruugi see Euroopas ära tasuda, nentis Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku keemia professor Allan Niidu.
"Uue tehase ehitamise on risk, aga ka ajutiselt seisva tehase taaskäivitamine on risk. Teed selle käivituskulu ära ja pärast seda hakkad toodangut tootma ning seda müüma ja siis tuleb välja, et nõudlus kaob ära. Selliseid otsuseid niisama lihtsalt vastu ei võeta. Tõenäoliselt on ikkagi nii, et rafineeritud produktide tootmine on paljuski väljaspool Euroopat," rääkis Niidu.
Veel mõjub toornafta hinnale turuspekulatsioon. Kuid tihti kerkib ka küsimus, kui palju on hinnatõusu taga Eesti enda kütusemüüjad.
"See on olnud mureks teistel turgudel, et müüjaid on nii vähe, et nad töötavad kuidagi koos. Ma ei näe Eestis sellest suuri märke. Kui me vaatame hinnatõusu Eestis, siis need on samad kui teistes Balti riikidest. Täpselt samad numbrid," sõnas Karsten Staehr. | Odav euro hoiab kütuse tanklates kallina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi kütusehinnad on suvistest tippudest veidi langenud, ei ole need langenud nii palju, kui on langenud toornafta hind. Peamine põhjus on dollari suhtes odav euro, toornaftat ostetaks ka Euroopas dollarites.
"Pärast Teist maailmasõda oli ainult üks riik, mille valuuta oli stabiilne – Ameerika Ühendriigid ja dollar. Teisest maailmasõjast saati arvestatakse tegelikult kõiki toormehindasid dollarites. Nii, et kui meie ostaks toornaftat Norrast, siis ka meie ostaks seda dollarites," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Euro väärtus ei tõota ka tõusta, tõdes Staehr.
"Euroopa on sõjas. Tavaliselt kui on sõda, siis otsitakse pelgupaika. Euroopas seda turvalisust ei ole, seega investorid vaatavad pigem Ameerika Ühendriikide poole. Ameerikat ei ohusta sõda nii nagu Euroopat. Ameerika makroökonoomiline prognoos on ka helgem, sest nad toodavad palju energiat ning nii on neile kõrgemad energiahinnad kasuks."
Teisalt on oluline tarneahelate pikkus. Vene naftale ja rafineeritud kütustele alternatiivi leidmine tähendab nende toomist kaugemalt. See aga tähendab kõrgemaid transpordikulusid, mis on niigi kõrged pandeemia puhkemisest saati.
Samamoodi mõjutas pandeemia rafineerimistehaseid. Väikse nõudluse tõttu tootmist vähendati, nüüd kui hüppeliselt tarbimine tõusis, siis tootmise tõstmine võtab veel aega. Pealegi ei pruugi see Euroopas ära tasuda, nentis Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku keemia professor Allan Niidu.
"Uue tehase ehitamise on risk, aga ka ajutiselt seisva tehase taaskäivitamine on risk. Teed selle käivituskulu ära ja pärast seda hakkad toodangut tootma ning seda müüma ja siis tuleb välja, et nõudlus kaob ära. Selliseid otsuseid niisama lihtsalt vastu ei võeta. Tõenäoliselt on ikkagi nii, et rafineeritud produktide tootmine on paljuski väljaspool Euroopat," rääkis Niidu.
Veel mõjub toornafta hinnale turuspekulatsioon. Kuid tihti kerkib ka küsimus, kui palju on hinnatõusu taga Eesti enda kütusemüüjad.
"See on olnud mureks teistel turgudel, et müüjaid on nii vähe, et nad töötavad kuidagi koos. Ma ei näe Eestis sellest suuri märke. Kui me vaatame hinnatõusu Eestis, siis need on samad kui teistes Balti riikidest. Täpselt samad numbrid," sõnas Karsten Staehr.
### Response:
Odav euro hoiab kütuse tanklates kallina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametis olev vastuoluline Brasiilia president Jair Bolsonaro sai 43 protsenti häältest.
Vasakpoolne Luiz Inácio Lula da Silva sai 48 protsenti häältest, vahendab BBC. Silva oli 2003 kuni 2011 Brasiilia president.
Järgmine presidendivalimiste voor toimub nelja nädala pärast 30. oktoobril.
Teise vooru toimumist oli oodata, viimane kord võideti Brasiilia presidendivalimised esimeses voorus 24 aastat tagasi.
Mõlemal kandidaadil on põhjust pidada end esimeses voorus võitjaks.
Lula ei saanud 2018. aasta presidendivalimistel osaleda, kuna viibis samal ajal korruptsioonisüüdistuste tõttu vangis. Seega oli tema suur häältesaak märkimisväärne tagasitulek Brasiilia poliitikasse.
Küsitlusuuringute järgi oli Bolsonaro toetus väiksem kui ta lõpuks häältena sai, mistõttu on tema positsioon teise vooru minnes tugevam kui alguses hinnati.
Poliitiline võitlus enne valimisi oli äge ning presidendivalimistele eelnenud õhtutel oli Rio de Janero tänavatel kuulda hõikeid "Lula on varas" ja "Bolsonaro välja", vahendab BBC.
Kahe kandidaadi vaated on teineteise suhtes peegelpildis.
Lula sõnul tuleb Amazoni vihmametsi kaitsta, kuid Bolsonaro tahab vihmametsades majandustegevust laiendada.
Bolsonaro ametiajal on suurenenud metsaraied Amazoni vihmametsas. Samas ei olnud kriitikute sõnul ka Lula riiki valitsedes keskkonnaküsimustes ideaalne.
Ametisolev Bolsonaro on lähenenud toetuse saamiseks riigi põllumajandussektorile ja sektori töötajatele ning Lulat eelistavad kliimaaktivistid.
Valijate muredeks on samal ajal kasvavad toiduainete hinnad, mistõttu on riigis kasvanud vaesus ja nälg.
Paljude valijate sõnul peaks järgmine president tegelema ka riigi haridussüsteemiga, mis praegu ei suuda ära hoida kõrget ebavõrdsust.
Valimiskampaania muid teemasid varjutas aga Bolsonaro väide, et teda saab ametist vabastada "ainult jumal", mis tekitas osades valijates muret Bolsonaro soovimatusest võimalikku valimiskaotust tunnistada.
Bolsonaro on ka valimiskampaania ajal ilma tõenditeta väitnud, et Brasiilia valimistel esineb valimispettust. | Brasiilia presidendivalimised lähevad teise vooru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametis olev vastuoluline Brasiilia president Jair Bolsonaro sai 43 protsenti häältest.
Vasakpoolne Luiz Inácio Lula da Silva sai 48 protsenti häältest, vahendab BBC. Silva oli 2003 kuni 2011 Brasiilia president.
Järgmine presidendivalimiste voor toimub nelja nädala pärast 30. oktoobril.
Teise vooru toimumist oli oodata, viimane kord võideti Brasiilia presidendivalimised esimeses voorus 24 aastat tagasi.
Mõlemal kandidaadil on põhjust pidada end esimeses voorus võitjaks.
Lula ei saanud 2018. aasta presidendivalimistel osaleda, kuna viibis samal ajal korruptsioonisüüdistuste tõttu vangis. Seega oli tema suur häältesaak märkimisväärne tagasitulek Brasiilia poliitikasse.
Küsitlusuuringute järgi oli Bolsonaro toetus väiksem kui ta lõpuks häältena sai, mistõttu on tema positsioon teise vooru minnes tugevam kui alguses hinnati.
Poliitiline võitlus enne valimisi oli äge ning presidendivalimistele eelnenud õhtutel oli Rio de Janero tänavatel kuulda hõikeid "Lula on varas" ja "Bolsonaro välja", vahendab BBC.
Kahe kandidaadi vaated on teineteise suhtes peegelpildis.
Lula sõnul tuleb Amazoni vihmametsi kaitsta, kuid Bolsonaro tahab vihmametsades majandustegevust laiendada.
Bolsonaro ametiajal on suurenenud metsaraied Amazoni vihmametsas. Samas ei olnud kriitikute sõnul ka Lula riiki valitsedes keskkonnaküsimustes ideaalne.
Ametisolev Bolsonaro on lähenenud toetuse saamiseks riigi põllumajandussektorile ja sektori töötajatele ning Lulat eelistavad kliimaaktivistid.
Valijate muredeks on samal ajal kasvavad toiduainete hinnad, mistõttu on riigis kasvanud vaesus ja nälg.
Paljude valijate sõnul peaks järgmine president tegelema ka riigi haridussüsteemiga, mis praegu ei suuda ära hoida kõrget ebavõrdsust.
Valimiskampaania muid teemasid varjutas aga Bolsonaro väide, et teda saab ametist vabastada "ainult jumal", mis tekitas osades valijates muret Bolsonaro soovimatusest võimalikku valimiskaotust tunnistada.
Bolsonaro on ka valimiskampaania ajal ilma tõenditeta väitnud, et Brasiilia valimistel esineb valimispettust.
### Response:
Brasiilia presidendivalimised lähevad teise vooru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bulgaaria valimised võitis endise Bulgaaria peaministri Boiko Borissovi juhitud parempoolne erakond GERB (kodanikud Bulgaaria Euroopaliku arengu eest), mis sai 25,8 protsenti häältest, vahendas uudisteagentuur BGNES.
Teise koha valimistel sai eelmise peaministri Kiril Petkovi juhitud liberaalne ja euroopameelne Muutuste jätkumine, mis sai 18,5 protsenti häältest.
Petkov tunnistas enda valimiskaotust, vahendas Reuters.
Türgi vähemust esindav Õiguste ja vabaduste liikumine jõudis kolmandale kohale saades 13,5 protsenti häältest.
Praegusest valitsuskoalitsioonist sai Bulgaaria sotsialistlik partei 11 protsenti häältest ning venemeelne Taassünni erakond 10,2 protsenti.
Demokraatlik Bulgaaria saab samuti tõenäoliselt parlamenti sisse ligikaudu seitsme protsendi häältega.
Populistlik On selline rahvas ja Tõuse Bulgaaria ei ületanud valimiskünnist.
Viimast erakonda juhtis endine Bulgaaria kaitseminister Stefan Janev, kes pidi ametist tagasi astuma kui nimetas Venemaa sõda Ukraina vast "operatsiooniks", meenutas Ukrainska Pravda.
Bulgaarias algas juunis valitsuskriis kui On selline rahvas lahkus valitsuskoalitsioonist.
Peale seda algatas opositsioonis olnud GERB umbusaldushääletuse Kiril Petkovi valitsuse vastu.
Borissov lubas valimiskampaanias püsida Euroopa Liidu ja NATO poliitika suunal liitlastega ühtselt, kuid vihjas ka võimalusele suhete taastamiseks Venemaaga kui Vene-Ukraina sõda lõppeb.
Petkov välistas koalitsiooni tegemist Borissoviga, kes tema sõnul sümboliseerib korruptsiooni, vahendas Reuters.
Samas hindavad analüütikud, et raskete majandusolude, Ukrainas toimuva sõja ning raske talve tõttu võivad erakonnad siiski omavahel kokkuleppele jõuda.
Tegu on neljandate parlamendivalimistega Bulgaarias viimase pooleteise aasta jooksul. | Bulgaaria valimised võitis endise peaministri partei GERB | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bulgaaria valimised võitis endise Bulgaaria peaministri Boiko Borissovi juhitud parempoolne erakond GERB (kodanikud Bulgaaria Euroopaliku arengu eest), mis sai 25,8 protsenti häältest, vahendas uudisteagentuur BGNES.
Teise koha valimistel sai eelmise peaministri Kiril Petkovi juhitud liberaalne ja euroopameelne Muutuste jätkumine, mis sai 18,5 protsenti häältest.
Petkov tunnistas enda valimiskaotust, vahendas Reuters.
Türgi vähemust esindav Õiguste ja vabaduste liikumine jõudis kolmandale kohale saades 13,5 protsenti häältest.
Praegusest valitsuskoalitsioonist sai Bulgaaria sotsialistlik partei 11 protsenti häältest ning venemeelne Taassünni erakond 10,2 protsenti.
Demokraatlik Bulgaaria saab samuti tõenäoliselt parlamenti sisse ligikaudu seitsme protsendi häältega.
Populistlik On selline rahvas ja Tõuse Bulgaaria ei ületanud valimiskünnist.
Viimast erakonda juhtis endine Bulgaaria kaitseminister Stefan Janev, kes pidi ametist tagasi astuma kui nimetas Venemaa sõda Ukraina vast "operatsiooniks", meenutas Ukrainska Pravda.
Bulgaarias algas juunis valitsuskriis kui On selline rahvas lahkus valitsuskoalitsioonist.
Peale seda algatas opositsioonis olnud GERB umbusaldushääletuse Kiril Petkovi valitsuse vastu.
Borissov lubas valimiskampaanias püsida Euroopa Liidu ja NATO poliitika suunal liitlastega ühtselt, kuid vihjas ka võimalusele suhete taastamiseks Venemaaga kui Vene-Ukraina sõda lõppeb.
Petkov välistas koalitsiooni tegemist Borissoviga, kes tema sõnul sümboliseerib korruptsiooni, vahendas Reuters.
Samas hindavad analüütikud, et raskete majandusolude, Ukrainas toimuva sõja ning raske talve tõttu võivad erakonnad siiski omavahel kokkuleppele jõuda.
Tegu on neljandate parlamendivalimistega Bulgaarias viimase pooleteise aasta jooksul.
### Response:
Bulgaaria valimised võitis endise peaministri partei GERB |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läänemets meenutas, et justiitsministeerium esitas juba maikuus kooskõlastamiseks erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõu, millele siseministeerium vastas märkustega 20. juunil.
"Palun justiitsministril otsida võimalusi, et liikuda kiiremas korras edasi eelnõuga, mis annaks täiendavaid võimalusi erakondade rahastamise järelevalve tõhustamiseks. Eelnõu ning selle kaudu järelevalvemeetmete võimestamine ja tõhusam kontrollmehhanism tagaks Eestile ausama ja läbipaistvama poliitilise kultuuri ning maandaks huvide konflikti ja korruptsiooniriski," kirjutas Läänemets.
Siseminister lisas, et eriti oluline on täiendavate kontrollmeetmete võimaldamine tänases julgeolekuolukorras.
"Risk, et vaenulikud välisriigid ja -agendid otsivad võimalusi Eesti sisepoliitika mõjutamiseks, on täna suurem kui kunagi varem. Üks võimalus siseriiklike protsesse mõjutada, suunata ja vajadusel destabiliseerida, on erinevate ühiskondlike ja poliitiliste jõudude, sealhulgas erakondade rahastamine," märkis Läänemets.
Ta lisas, et me peame teadma, kes ja miks rahastavad meie erakondi ning Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on selles küsimuses esmatasandi kontrollorgan, kes saab esmaste kahtluste puhul teavitada juba asjakohaseid õiguskaitseasutusi.
Danilson-Järg: eelnõu pole poliitiliselt tähtis
ERR kirjutas 22. septembril, et kuigi eelmise valitsuse ajal algatatud erakonnaseaduse muutmise eelnõu ootas kooskõlastuse läbinult valitsusse ja sealt edasi riigikogusse saatmist, on ta jäänud justiitsministeeriumisse toppama. Uue justiitsministri Lea Danilson-Järgi sõnul pole eelnõu, mis suurendaks erakondade rahastamise järelevalvet, hetkel poliitiliselt esmatähtis.
"Iga valitsus lähtub tööplaani koostamisel eelkõige enda poliitilistest prioriteetidest, mistõttu võivadki varasemalt koostatud eelnõud kõrvale jääda. Hetkel tuleb tegeleda kiireloomulisemate teemadega," tõi Danilson-Järg põhjenduseks.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul on kahetsusväärne, et kui eelnõu edasi ei liigu, sest see tähendab, et ei saa saavutada poliitiliselt sõnastatud eesmärke ja rahvusvaheliselt võetud kohustusi võidelda korruptsiooniga.
Ta nentis ka, et selles eelnõus pole suuri sisulisi poliitilisi või maailmavaatelise konfliktiga punkte, vaid pigem punktid, mis võimaldavad komisjonile paremat menetlusprotsessi. "Kuid seal on mõned elemendid, mis aitavad kaasa erakondade õiguskuulekuse kasvule, mis võiks olla ka erakondade endi huvides," sõnas Tarand.
"See [justiitsministri] põhjendus, et praegu pole õige aeg või et praegu on teisi ja tähtsamaid asju teha, ei ole väga veenev. Eriti selle erakonnaseaduse muutmise eelnõu puhul, mis on valmis. See ei vaja rohkemat kui viit minutit tähelepanu justiitsministrilt, et saata see riigikantselei poole ehk valitsuse istungile teele. See ei ole suur töökoormus," märkis Tarand.
Seadusemuudatusega loodaks ERJK-le õiguslik alus küsimaks dokumente, teavet ja selgitusi ka kolmandatelt isikutelt ning võimaldatakse isikuid kutsuda ERJK ametiruumidesse. Sealjuures antakse kohale ilmumiseks mõistlik tähtaeg ning viidatakse sunniraha ja sundtoomise rakendamise võimalusele kutse peale ilmumata jätmise korral.
Samuti muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi, sealhulgas viiakse sisse objektiivne tähtaeg (30 kalendripäeva), mille jooksul tuleb keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigieelarvesse. | Läänemets utsitab justiitsministrit erakonnaseaduse muutmisega kiiremini edasi liikuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läänemets meenutas, et justiitsministeerium esitas juba maikuus kooskõlastamiseks erakonnaseaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõu, millele siseministeerium vastas märkustega 20. juunil.
"Palun justiitsministril otsida võimalusi, et liikuda kiiremas korras edasi eelnõuga, mis annaks täiendavaid võimalusi erakondade rahastamise järelevalve tõhustamiseks. Eelnõu ning selle kaudu järelevalvemeetmete võimestamine ja tõhusam kontrollmehhanism tagaks Eestile ausama ja läbipaistvama poliitilise kultuuri ning maandaks huvide konflikti ja korruptsiooniriski," kirjutas Läänemets.
Siseminister lisas, et eriti oluline on täiendavate kontrollmeetmete võimaldamine tänases julgeolekuolukorras.
"Risk, et vaenulikud välisriigid ja -agendid otsivad võimalusi Eesti sisepoliitika mõjutamiseks, on täna suurem kui kunagi varem. Üks võimalus siseriiklike protsesse mõjutada, suunata ja vajadusel destabiliseerida, on erinevate ühiskondlike ja poliitiliste jõudude, sealhulgas erakondade rahastamine," märkis Läänemets.
Ta lisas, et me peame teadma, kes ja miks rahastavad meie erakondi ning Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on selles küsimuses esmatasandi kontrollorgan, kes saab esmaste kahtluste puhul teavitada juba asjakohaseid õiguskaitseasutusi.
Danilson-Järg: eelnõu pole poliitiliselt tähtis
ERR kirjutas 22. septembril, et kuigi eelmise valitsuse ajal algatatud erakonnaseaduse muutmise eelnõu ootas kooskõlastuse läbinult valitsusse ja sealt edasi riigikogusse saatmist, on ta jäänud justiitsministeeriumisse toppama. Uue justiitsministri Lea Danilson-Järgi sõnul pole eelnõu, mis suurendaks erakondade rahastamise järelevalvet, hetkel poliitiliselt esmatähtis.
"Iga valitsus lähtub tööplaani koostamisel eelkõige enda poliitilistest prioriteetidest, mistõttu võivadki varasemalt koostatud eelnõud kõrvale jääda. Hetkel tuleb tegeleda kiireloomulisemate teemadega," tõi Danilson-Järg põhjenduseks.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul on kahetsusväärne, et kui eelnõu edasi ei liigu, sest see tähendab, et ei saa saavutada poliitiliselt sõnastatud eesmärke ja rahvusvaheliselt võetud kohustusi võidelda korruptsiooniga.
Ta nentis ka, et selles eelnõus pole suuri sisulisi poliitilisi või maailmavaatelise konfliktiga punkte, vaid pigem punktid, mis võimaldavad komisjonile paremat menetlusprotsessi. "Kuid seal on mõned elemendid, mis aitavad kaasa erakondade õiguskuulekuse kasvule, mis võiks olla ka erakondade endi huvides," sõnas Tarand.
"See [justiitsministri] põhjendus, et praegu pole õige aeg või et praegu on teisi ja tähtsamaid asju teha, ei ole väga veenev. Eriti selle erakonnaseaduse muutmise eelnõu puhul, mis on valmis. See ei vaja rohkemat kui viit minutit tähelepanu justiitsministrilt, et saata see riigikantselei poole ehk valitsuse istungile teele. See ei ole suur töökoormus," märkis Tarand.
Seadusemuudatusega loodaks ERJK-le õiguslik alus küsimaks dokumente, teavet ja selgitusi ka kolmandatelt isikutelt ning võimaldatakse isikuid kutsuda ERJK ametiruumidesse. Sealjuures antakse kohale ilmumiseks mõistlik tähtaeg ning viidatakse sunniraha ja sundtoomise rakendamise võimalusele kutse peale ilmumata jätmise korral.
Samuti muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi, sealhulgas viiakse sisse objektiivne tähtaeg (30 kalendripäeva), mille jooksul tuleb keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigieelarvesse.
### Response:
Läänemets utsitab justiitsministrit erakonnaseaduse muutmisega kiiremini edasi liikuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti parlamendivalimised võitis oodatult peaministri Krišjanis Karinši juhitud erakond Uus Ühtsus (Jaunā Vienotiba), kes saab uues Läti seimi koosseisus kokku 26 kohta, Roheliste ja Talurahva Liit (Zalo un Zemnieku savieniba) sai uues parlamendis 16 kohta, Läti rohelise erakonna ja regioonide partei ning Liepaja erakonna ühisnimekiri (''Apvienotais saraksts'' – Latvijas Zalā partija, Latvijas Regionu apvienība, Liepājas partija) sai 15 kohta.
Nimekiri Emamaa ja vabaduse eest! (Nacionālā apvienība "Visu Latvijai!"-"Tevzemei un Brīvībai/LNNK") sai 13 kohta, Erakond Stabiilsuse eest! (Politiskā partija "Stabilitātei!") sai 11 kohta ning progressiivid ("Progresīvie") 10 kohta, Läti esikohal ("Latvija pirmajā vietā") sai üheksa mandaati.
Läti parlamendis on kokku 100 kohta.
Läti parlamenti pääsemiseks on valimiskünnis viis protsenti ning sellest jäid napilt alla Arengule! Poolt! (Attistibai Par), kes sai 4,97 protsenti häältest.
Partei esinumber Artis Pabriks sai üle kümne tuhande hääle ja paremuselt teise tulemuse tegi Ieva Ilves, kes sai 4670 häält.
Ieva Ilves tänas sotsiaalmeedias oma toetajaid ja kriitikuid ning tänas toetuse eest ka oma abikaasat Toomas Hendrik Ilvest.
Üllatuslikult jäi parlamendist välja Läti sotsiaaldemokraatlik partei (Socialdemokrātiskā partija "Saskana"), mis varem kandis nime Koosmeel.
Läti parlamendivalimised toimusid 1. oktoobril. Valimistel osales 59,4 protsenti hääleõiguslikest elanikest ning ning seekord oli valimisaktiivsus kõrgem kui eelmistel ja üle-eelmistel parlamendivalimistel.
Detailsed valimistulemused on leitavad Läti valimiskomisjoni veebilehelt. | Läti parlamendivalimiste tulemused on teada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti parlamendivalimised võitis oodatult peaministri Krišjanis Karinši juhitud erakond Uus Ühtsus (Jaunā Vienotiba), kes saab uues Läti seimi koosseisus kokku 26 kohta, Roheliste ja Talurahva Liit (Zalo un Zemnieku savieniba) sai uues parlamendis 16 kohta, Läti rohelise erakonna ja regioonide partei ning Liepaja erakonna ühisnimekiri (''Apvienotais saraksts'' – Latvijas Zalā partija, Latvijas Regionu apvienība, Liepājas partija) sai 15 kohta.
Nimekiri Emamaa ja vabaduse eest! (Nacionālā apvienība "Visu Latvijai!"-"Tevzemei un Brīvībai/LNNK") sai 13 kohta, Erakond Stabiilsuse eest! (Politiskā partija "Stabilitātei!") sai 11 kohta ning progressiivid ("Progresīvie") 10 kohta, Läti esikohal ("Latvija pirmajā vietā") sai üheksa mandaati.
Läti parlamendis on kokku 100 kohta.
Läti parlamenti pääsemiseks on valimiskünnis viis protsenti ning sellest jäid napilt alla Arengule! Poolt! (Attistibai Par), kes sai 4,97 protsenti häältest.
Partei esinumber Artis Pabriks sai üle kümne tuhande hääle ja paremuselt teise tulemuse tegi Ieva Ilves, kes sai 4670 häält.
Ieva Ilves tänas sotsiaalmeedias oma toetajaid ja kriitikuid ning tänas toetuse eest ka oma abikaasat Toomas Hendrik Ilvest.
Üllatuslikult jäi parlamendist välja Läti sotsiaaldemokraatlik partei (Socialdemokrātiskā partija "Saskana"), mis varem kandis nime Koosmeel.
Läti parlamendivalimised toimusid 1. oktoobril. Valimistel osales 59,4 protsenti hääleõiguslikest elanikest ning ning seekord oli valimisaktiivsus kõrgem kui eelmistel ja üle-eelmistel parlamendivalimistel.
Detailsed valimistulemused on leitavad Läti valimiskomisjoni veebilehelt.
### Response:
Läti parlamendivalimiste tulemused on teada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vandeadvokaat Allar Jõks koos kolleegi Kaido Künnapasega analüüsisid E-kaubanduse Liidu palvel välismaiste e-poodide käibemaksustamist. Jõks ütles ERR-ile, et analüüsi aluseks on kõik avalikud andmed, mida oli võimalik kätte saada. Nii küsiti teabenõu kaudu infot Eesti Pangalt, kui palju on näiteks välismaiste e-poodide orienteeruv käive ning andmeid ka maksu- ja tolliametilt deklareeritud käivete kohta.
"Ja sealt tekkis siis vahe, mis kinnitabki seda, et ümmarguselt 145 miljonit eurot jääb Eesti riigieelarvesse saamata," sõnas Jõks.
145 miljoni euro eest saaks näiteks neljarajaliseks ehitada Tallinna-Tartu maantee või tõsta õpetajate palgafondi, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Nii Kokk kui ka Jõks viitasid, et seesuguse maksuaugu teke viitab mitmele probleemile.
Esiteks, Eestis registreeritud e-poed peavad ostude pealt maksma käibemaksu, üldjuhul määraga 20 protsenti. Paljud välismaised e-poed käibemaksu aga ei maksa ja saavad nii konkurentsieelise, mis väljendub näiteks selles, et välismaised e-kauplejad saavad oma kaupa müüa odavama hinnaga.
"Küll on seadusega kokku lepitud, et kui käive on üle 10 miljoni euro, siis tuleks käibemaks maksta selles riigis, kus seda teenust pakutakse, aga kahjuks jäätakse see töö tegemata," märkis Kokk. (Tegelikult tekib käibemaksukohustus alates 10 000 eurost - toim.)
Puuduslik seadusandlus
Teise probleemina tõi analüüs esile Eesti puuduliku seadusandluse. Nimelt rääkisid nii Kokk kui ka Jõks, et maksu- ja tolliametil pole praegu ligipääsu ega ka seadusest tulenevat kohustust kontrollida, millises väärtuses ja milliste välisriikide e-kauplejad on eesti tarbijatele kaupu müünud.
"Kui see info kellelgi on, näiteks kui makseteenuse teostajal ehk Eesti pankadel, kes esitavad need andmed Eesti Pangale, kui isegi seal need andmed nimeliselt või personaliseeritult kujul on olemas, siis Eesti Pank ei tohi neid andmeid, ka makseteenuse teostajad ei tohi neid andmeid maksu- ja tolliametile anda, sest see on maksusaladusega kaetud. Ehk probleem on selles, et puuduvad õiguslikud hoovad selleks, et need andmed jõuaksid maksuametile," ütles Jõks.
Probleemi kõige kiirema lahendusena näevad nii Jõks kui ka Kokk vajadust Eesti panga seaduse muutmiseks. Muudatus tuleks teha nii, et Eesti pangal on lubatud e-kauplejaid puudutavaid andmeid jagada maksu- ja tolliametiga.
"Et Eesti pangad ning rahanduse ja ülekannetega tegelevad üksused ka rahvusvaheliselt peavad andma Eesti pangale andmeid konkreetsemalt, et millistele ettevõtetele kantakse Eestist siis e-kaubanduses raha, ja nende numbrite alusel on võimalik siis maksu- ja tolliametil esitada järelpärimised välismaal tegutsevatele ettevõtetele, kes oma kaupa Eestis müüvad ja nõuda sisse siis maksmata käibemaks," märkis Kokk.
Samuti näeb seadusemuudatus ette ka vastava Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmist. Direktiivis on ette nähtud, et alates 1. jaanuarist 2024. aastal peaks olema e-kaubandust puudutav info vajalikele osapooltele kättesaadav. Koka sõnul on vastav eelnõu ka töös ja seadusemuudatus soovitakse vastu võtt veel sel aastal. | Eestil jääb välismaistelt e-poodidelt aastas saamata 145 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vandeadvokaat Allar Jõks koos kolleegi Kaido Künnapasega analüüsisid E-kaubanduse Liidu palvel välismaiste e-poodide käibemaksustamist. Jõks ütles ERR-ile, et analüüsi aluseks on kõik avalikud andmed, mida oli võimalik kätte saada. Nii küsiti teabenõu kaudu infot Eesti Pangalt, kui palju on näiteks välismaiste e-poodide orienteeruv käive ning andmeid ka maksu- ja tolliametilt deklareeritud käivete kohta.
"Ja sealt tekkis siis vahe, mis kinnitabki seda, et ümmarguselt 145 miljonit eurot jääb Eesti riigieelarvesse saamata," sõnas Jõks.
145 miljoni euro eest saaks näiteks neljarajaliseks ehitada Tallinna-Tartu maantee või tõsta õpetajate palgafondi, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Nii Kokk kui ka Jõks viitasid, et seesuguse maksuaugu teke viitab mitmele probleemile.
Esiteks, Eestis registreeritud e-poed peavad ostude pealt maksma käibemaksu, üldjuhul määraga 20 protsenti. Paljud välismaised e-poed käibemaksu aga ei maksa ja saavad nii konkurentsieelise, mis väljendub näiteks selles, et välismaised e-kauplejad saavad oma kaupa müüa odavama hinnaga.
"Küll on seadusega kokku lepitud, et kui käive on üle 10 miljoni euro, siis tuleks käibemaks maksta selles riigis, kus seda teenust pakutakse, aga kahjuks jäätakse see töö tegemata," märkis Kokk. (Tegelikult tekib käibemaksukohustus alates 10 000 eurost - toim.)
Puuduslik seadusandlus
Teise probleemina tõi analüüs esile Eesti puuduliku seadusandluse. Nimelt rääkisid nii Kokk kui ka Jõks, et maksu- ja tolliametil pole praegu ligipääsu ega ka seadusest tulenevat kohustust kontrollida, millises väärtuses ja milliste välisriikide e-kauplejad on eesti tarbijatele kaupu müünud.
"Kui see info kellelgi on, näiteks kui makseteenuse teostajal ehk Eesti pankadel, kes esitavad need andmed Eesti Pangale, kui isegi seal need andmed nimeliselt või personaliseeritult kujul on olemas, siis Eesti Pank ei tohi neid andmeid, ka makseteenuse teostajad ei tohi neid andmeid maksu- ja tolliametile anda, sest see on maksusaladusega kaetud. Ehk probleem on selles, et puuduvad õiguslikud hoovad selleks, et need andmed jõuaksid maksuametile," ütles Jõks.
Probleemi kõige kiirema lahendusena näevad nii Jõks kui ka Kokk vajadust Eesti panga seaduse muutmiseks. Muudatus tuleks teha nii, et Eesti pangal on lubatud e-kauplejaid puudutavaid andmeid jagada maksu- ja tolliametiga.
"Et Eesti pangad ning rahanduse ja ülekannetega tegelevad üksused ka rahvusvaheliselt peavad andma Eesti pangale andmeid konkreetsemalt, et millistele ettevõtetele kantakse Eestist siis e-kaubanduses raha, ja nende numbrite alusel on võimalik siis maksu- ja tolliametil esitada järelpärimised välismaal tegutsevatele ettevõtetele, kes oma kaupa Eestis müüvad ja nõuda sisse siis maksmata käibemaks," märkis Kokk.
Samuti näeb seadusemuudatus ette ka vastava Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmist. Direktiivis on ette nähtud, et alates 1. jaanuarist 2024. aastal peaks olema e-kaubandust puudutav info vajalikele osapooltele kättesaadav. Koka sõnul on vastav eelnõu ka töös ja seadusemuudatus soovitakse vastu võtt veel sel aastal.
### Response:
Eestil jääb välismaistelt e-poodidelt aastas saamata 145 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EM-finaalturniiri vigastuse tõttu vahele jätnud St. Pauli keskkaitsja James Lawrence on koosseisus tagasi, aga trauma tõttu puudub seekord Connor Roberts (Swansea City), vahendab Soccernet.ee.
Wales kohtub 1. septembril sõprusmängus võõrsil Soomega, 5. septembril MM-valikmängus Kaasanis Valgevenega ning 8. septembril MM-valikmängus kodus Eestiga.
Kohtumine Cardiffis Eestiga on Walesi jaoks esimene kodumäng pärast 2019. aastat, kuhu on lubatud täismaja publikut. | Wales avaldas koosseisu mänguks Eestiga: Bale ja Ramsey on olemas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EM-finaalturniiri vigastuse tõttu vahele jätnud St. Pauli keskkaitsja James Lawrence on koosseisus tagasi, aga trauma tõttu puudub seekord Connor Roberts (Swansea City), vahendab Soccernet.ee.
Wales kohtub 1. septembril sõprusmängus võõrsil Soomega, 5. septembril MM-valikmängus Kaasanis Valgevenega ning 8. septembril MM-valikmängus kodus Eestiga.
Kohtumine Cardiffis Eestiga on Walesi jaoks esimene kodumäng pärast 2019. aastat, kuhu on lubatud täismaja publikut.
### Response:
Wales avaldas koosseisu mänguks Eestiga: Bale ja Ramsey on olemas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Augusti alguses Pärnus 25 000-dollarilise auhinnafondiga ITF-i turniiri võitnud Kanepi alustas Chicago WTA250 turniiri raske 3:6, 6:2, 7:5 võiduga ukrainlanna Anhelina Kalinina (WTA 75.) üle ning kaotas teises ringis 2:6, 3:6 Marta Kostjukile (WTA 56.).
"Vastane mängis kindlamini kui mina ja tegi vähem vigu. Ta sai nende ilmastikuolude, väljaku, tuule ja kõigega paremini hakkama kui mina ning mängis tähtsatel hetkedel väga hästi. Olud olid päris keerulised. Lämbe ja niiske ilm tegi kuidagi uimaseks," kommenteeris Delfile Kanepi, kes siirdub nüüd New Yorki valmistuma esmaspäeval algavateks USA lahtisteks meistrivõistlusteks.
Küsimusele, kas ta arvab, et kaks võistlusmängu kõvaväljakul on talle suure slämmi ettevalmistuseks piisav, vastas Kanepi: "Arvan, et see on okei. Palju oleneb US Openi tabelist, eks siis paistab. Eelmisel aastal polnud mul enne US Openit ühtegi mängu all. See pole alati kõige olulisem." | Kaia Kanepi: vastane sai ilmastiku ja väljakuga paremini hakkama kui mina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Augusti alguses Pärnus 25 000-dollarilise auhinnafondiga ITF-i turniiri võitnud Kanepi alustas Chicago WTA250 turniiri raske 3:6, 6:2, 7:5 võiduga ukrainlanna Anhelina Kalinina (WTA 75.) üle ning kaotas teises ringis 2:6, 3:6 Marta Kostjukile (WTA 56.).
"Vastane mängis kindlamini kui mina ja tegi vähem vigu. Ta sai nende ilmastikuolude, väljaku, tuule ja kõigega paremini hakkama kui mina ning mängis tähtsatel hetkedel väga hästi. Olud olid päris keerulised. Lämbe ja niiske ilm tegi kuidagi uimaseks," kommenteeris Delfile Kanepi, kes siirdub nüüd New Yorki valmistuma esmaspäeval algavateks USA lahtisteks meistrivõistlusteks.
Küsimusele, kas ta arvab, et kaks võistlusmängu kõvaväljakul on talle suure slämmi ettevalmistuseks piisav, vastas Kanepi: "Arvan, et see on okei. Palju oleneb US Openi tabelist, eks siis paistab. Eelmisel aastal polnud mul enne US Openit ühtegi mängu all. See pole alati kõige olulisem."
### Response:
Kaia Kanepi: vastane sai ilmastiku ja väljakuga paremini hakkama kui mina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane Eriksen sai 12. juunil Kopenhaagenis Parkeni staadionil peetud Taani-Soome alagrupikohtumise esimese poolaja lõpuminutitel infarkti ja kukkus kokku. Arstidel läks tema elustamiseks vaja defibrillaatorit, hiljem paigaldati talle haiglas ka südamestimulaator, vahendab Soccernet.ee.
Kjaeri tunnustati "erakordsete liidriomaduste eest" juhtunule reageerimisel. Igapäevaselt Itaalias Milani ridades mängiv kaitsja asetas murule vajunud Erikseni õigesse asendisse, alustas enne arstide kohalejõudmist elustamisega ning aitas seejärel moodustada Taani koondise mängijatest Erikseni ümber ringi, mis lubas arstidel segamatult tegutseda ning varjas Erikseni kogu maailma pilkude eest.
Staadionil viibinud meditsiinibrigaad tegutses kõigi hinnangute järgi ainuõigesti ja kiirelt, suutes Erikseni südame uuesti lööma saada.
UEFA presidendi Aleksander Ceferini sõnul ulatub tänavuse auhinna tähendus jalgpallist märksa kaugemale.
UEFA presidendi auhinna pälvisid:
Staadioni meditsiinibrigaad:
Mogens Kreutzfeldt (meditsiiniteenistuse juht)
Frederik Flensted (staadioni meditsiinijuht)
Anders Boesen (väljakuäärne kiirabiarst)
Peder Ersgaard (parameedik)
UEFA meditsiinibrigaad:
Jens Kleinefeld
Valentin Velikov
Taani koondise esindajad:
Morten Boesen (võistkonna arst)
Morten Skjoldager (võistkonna arsti saatev füsioterapeut)
Simon Kjaer (Taani rahvuskoondise kapten)
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Erikseni elu päästnud arste ja koondise kaptenit pärjati kõrge autasuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane Eriksen sai 12. juunil Kopenhaagenis Parkeni staadionil peetud Taani-Soome alagrupikohtumise esimese poolaja lõpuminutitel infarkti ja kukkus kokku. Arstidel läks tema elustamiseks vaja defibrillaatorit, hiljem paigaldati talle haiglas ka südamestimulaator, vahendab Soccernet.ee.
Kjaeri tunnustati "erakordsete liidriomaduste eest" juhtunule reageerimisel. Igapäevaselt Itaalias Milani ridades mängiv kaitsja asetas murule vajunud Erikseni õigesse asendisse, alustas enne arstide kohalejõudmist elustamisega ning aitas seejärel moodustada Taani koondise mängijatest Erikseni ümber ringi, mis lubas arstidel segamatult tegutseda ning varjas Erikseni kogu maailma pilkude eest.
Staadionil viibinud meditsiinibrigaad tegutses kõigi hinnangute järgi ainuõigesti ja kiirelt, suutes Erikseni südame uuesti lööma saada.
UEFA presidendi Aleksander Ceferini sõnul ulatub tänavuse auhinna tähendus jalgpallist märksa kaugemale.
UEFA presidendi auhinna pälvisid:
Staadioni meditsiinibrigaad:
Mogens Kreutzfeldt (meditsiiniteenistuse juht)
Frederik Flensted (staadioni meditsiinijuht)
Anders Boesen (väljakuäärne kiirabiarst)
Peder Ersgaard (parameedik)
UEFA meditsiinibrigaad:
Jens Kleinefeld
Valentin Velikov
Taani koondise esindajad:
Morten Boesen (võistkonna arst)
Morten Skjoldager (võistkonna arsti saatev füsioterapeut)
Simon Kjaer (Taani rahvuskoondise kapten)
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Erikseni elu päästnud arste ja koondise kaptenit pärjati kõrge autasuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õlavigastuse tõttu seitse nädalat võistluskarussellilt eemal olnud Kostjuk võitis 34-kraadises kuumuses ja tuulistes oludes peetud matši pooleteise tunniga.
Avasetis jäi Kanepi alla 2:6. Eestlannal oli kohe esimeses geimis murdevõimalus, mida tal ei õnnestunud realiseerida ja seejärel kaotas ta hoopis enda pallingugeimi. Kostjuk pääses setti 3:0 ja 4:1 juhtima. Kanepil oli kaks murdepalli, et vahe 3:4-le vähendada, aga tal ei õnnestunud neid ära kasutada ja hoopis ukrainlanna läks 5:2 ette. Enda servil päästis Kanepi ühe settpalli, kuid teise sai Kostjuk kätte.
Teises setis päästis Kostjuk kolm murdepalli ja murdis siis ise Kanepi servi, asudes 3:1 juhtima, kuid Kanepi sai murde kohe tagasi ja päästis siis enda pallingul kaks murdepalli, viigistades seisu 3:3-le. Seisul 3:4 päästis Kanepi ühe murdepalli, aga teise sai Kostjuk kätte. Seejärel oli Kostjukil enda servil kaks matšpalli, mida tal ei õnnestunud realiseerida ja siis tuli tal päästa ka kaks murdepalli. Lõpuks vormistas ukrainlanna võidu kolmandal matšpallil, võites seti 6:3.
Kanepi servis kaks ässa ja tegi kaheksa topeltviga, tema esimese servi õnnestumisprotsent oli vaid 41. Kostjuk sai kirja neli ässa ja kuus topeltviga.
Kanepi realiseeris üheksast murdevõimalusest vaid ühe, Kostjukil õnnestus üheksast murdepallist ära kasutada neli. Mängitud punktidest võitis Kanepi 55 ja Kostjuk 68.
Järgmisena mängib Kanepi USA lahtistel, mille põhiturniir algab 30. augustil. | Kanepi pidi Chicagos tunnistama Ukraina tõusva tähe paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õlavigastuse tõttu seitse nädalat võistluskarussellilt eemal olnud Kostjuk võitis 34-kraadises kuumuses ja tuulistes oludes peetud matši pooleteise tunniga.
Avasetis jäi Kanepi alla 2:6. Eestlannal oli kohe esimeses geimis murdevõimalus, mida tal ei õnnestunud realiseerida ja seejärel kaotas ta hoopis enda pallingugeimi. Kostjuk pääses setti 3:0 ja 4:1 juhtima. Kanepil oli kaks murdepalli, et vahe 3:4-le vähendada, aga tal ei õnnestunud neid ära kasutada ja hoopis ukrainlanna läks 5:2 ette. Enda servil päästis Kanepi ühe settpalli, kuid teise sai Kostjuk kätte.
Teises setis päästis Kostjuk kolm murdepalli ja murdis siis ise Kanepi servi, asudes 3:1 juhtima, kuid Kanepi sai murde kohe tagasi ja päästis siis enda pallingul kaks murdepalli, viigistades seisu 3:3-le. Seisul 3:4 päästis Kanepi ühe murdepalli, aga teise sai Kostjuk kätte. Seejärel oli Kostjukil enda servil kaks matšpalli, mida tal ei õnnestunud realiseerida ja siis tuli tal päästa ka kaks murdepalli. Lõpuks vormistas ukrainlanna võidu kolmandal matšpallil, võites seti 6:3.
Kanepi servis kaks ässa ja tegi kaheksa topeltviga, tema esimese servi õnnestumisprotsent oli vaid 41. Kostjuk sai kirja neli ässa ja kuus topeltviga.
Kanepi realiseeris üheksast murdevõimalusest vaid ühe, Kostjukil õnnestus üheksast murdepallist ära kasutada neli. Mängitud punktidest võitis Kanepi 55 ja Kostjuk 68.
Järgmisena mängib Kanepi USA lahtistel, mille põhiturniir algab 30. augustil.
### Response:
Kanepi pidi Chicagos tunnistama Ukraina tõusva tähe paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ''Oleme väga õnnelikud, et saame hooajaga alustada. Loodame, et tänavu õnnestub ka viimaks ärajäänud maailmameistrivõistlustel osaleda: 95% laagris osalejaist on potentsiaalsed kandidaadid, kellel võimalus aprillis Eesti koondise värve U-18 koondise koosseisus esindada," kommenteeris peatreener Balint Fekti. "Meie eesmärk on mängijatega aus ja tugev side luua ning neid hooajavältel aidata, et kevadel uuesti kohtudes oleksid kõik meie mängu (ja koondise sisuga) kursis."
"Ühtlasi oleme laagrisse planeerinud mitmeid tegevusi, et koondislased neil päevil proovile panna ning anda neile rahvusesinduse kandidaatidena maksimaalne kogemus," lisas Fekti. "See kõik on oluline, kuna praegustel U-18 koondislastel ei ole veel olnud võimalust IIHF-i suurüritusel osaleda, mida Eesti jäähokiajaloos ei ole pikka aega juhtunud."
Vaata osalejate nimekirja siit. | Eesti U-18 jäähokikoondis koguneb hooajaeelsesse treeninglaagrisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
''Oleme väga õnnelikud, et saame hooajaga alustada. Loodame, et tänavu õnnestub ka viimaks ärajäänud maailmameistrivõistlustel osaleda: 95% laagris osalejaist on potentsiaalsed kandidaadid, kellel võimalus aprillis Eesti koondise värve U-18 koondise koosseisus esindada," kommenteeris peatreener Balint Fekti. "Meie eesmärk on mängijatega aus ja tugev side luua ning neid hooajavältel aidata, et kevadel uuesti kohtudes oleksid kõik meie mängu (ja koondise sisuga) kursis."
"Ühtlasi oleme laagrisse planeerinud mitmeid tegevusi, et koondislased neil päevil proovile panna ning anda neile rahvusesinduse kandidaatidena maksimaalne kogemus," lisas Fekti. "See kõik on oluline, kuna praegustel U-18 koondislastel ei ole veel olnud võimalust IIHF-i suurüritusel osaleda, mida Eesti jäähokiajaloos ei ole pikka aega juhtunud."
Vaata osalejate nimekirja siit.
### Response:
Eesti U-18 jäähokikoondis koguneb hooajaeelsesse treeninglaagrisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wattsi esindaja teatas teisipäeval tehtud avalduses, et Watts suri samal päeval Londoni haiglas pere keskel. Avalduses nimetati Wattsi oma põlvkonna üheks märkimisväärsemaks trummariks.
Mõni nädal varem oli teatatud, et Watts jääb kõrvale bändi USA tuurist, et taastuda haiglaravist. Millist ravi Watts sai, ei täpsustatud. Wattsil avastati 2004 kõrivähk.
Watts oli legendaarse Rolling Stonesi liige aastast 1963, mil ta ühines Mick Jaggeri, Keith Richardsi ja Brian Jonesiga. | Suri Rolling Stonesi trummar Charlie Watts | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wattsi esindaja teatas teisipäeval tehtud avalduses, et Watts suri samal päeval Londoni haiglas pere keskel. Avalduses nimetati Wattsi oma põlvkonna üheks märkimisväärsemaks trummariks.
Mõni nädal varem oli teatatud, et Watts jääb kõrvale bändi USA tuurist, et taastuda haiglaravist. Millist ravi Watts sai, ei täpsustatud. Wattsil avastati 2004 kõrivähk.
Watts oli legendaarse Rolling Stonesi liige aastast 1963, mil ta ühines Mick Jaggeri, Keith Richardsi ja Brian Jonesiga.
### Response:
Suri Rolling Stonesi trummar Charlie Watts |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Joe Biden tegi otsuse pärast konsultatsioone oma julgeolekunõustajatega. Biden andis samas ülesande koostada varuplaan juhuks, kui tähtajast Afganistanist lahkumisega siiski veidi üle minnakse, vahendas uudisteagentuur A P Valge Maja ametniku sõnu.
Biden avaldas varem lootust, et suudab pidada kinni 31. augusti tähtajast vägede väljaviimisel, kuid liitlased Euroopas survestavad teda tähtaega pikendama.
Talibani kõneisik Zabihullah Mujahid teatas teisipäeval, et USA peab inimeste evakueerimise Afganistanist lõpule viima 31. augustiks ning mingit ajapikendust ei anta.
Mujahid kutsus Kabulis korraldatud pressikonverentsil ka USA-d lõpetama afgaanidest ekspertide nagu inseneride evakueerimise.
"Nõuame, et nad selle protsessi lõpetaksid," ütles ta Kabulis toimunud pressikonverentsil.
"See riik vajab nende ekspertteadmisi. Neid ei tohiks viia teistesse riikidesse," lisas Mujahid.
Mujahid esitas teisipäeval toimunud otseülekandes ka rea nõudmisi, sest USA juhitud väed kiirendavad tuhandete inimeste Kabulist väljaviimist.
Mujahid kordas rühmituse varasemat teadaannet, et Taliban ei luba USA-l pikendada vägede täieliku väljaviimise tähtaega pärast järgmist nädalat.
"Neil on lennukeid, neil on lennuväli, nad peaksid oma kodanikud ja kaastöötajad siit välja saama," ütles Mujahid.
Talibani kõneisik püüdis pakkuda ka turvalisust, lubades, et naised võivad uuesti tööle minna siis, kui julgeolek riigis on taastatud.
"Tahame, et nad töötaks, kuid tahame, et julgeolekuga oleks korras," ütles ta ajakirjanikele.
Valge Maja teatas teisipäeva hommikul, et 24 tunniga evakueeriti Afganistanist umbes 21 600 inimest.
32 USA C-17 ja viis C-130 transpordilennukit toimetasid riigist ära 12 700 inimest, veel 8900 inimest lahkus Ühendriikide liitlaste korraldatud 57 lennuga.
Kokku on USA valitsuse teatel Kabuli lennuväljalt põgenenud pea 50 000 välismaalast ja afgaani pärast seda kui Taliban üheksa päeva tagasi riigis võimu haaras.
Paljud afgaanid kardavad islamiseaduste karmi tõlgendamise kordumist, mida Taliban rakendas eelmisel võimulolekul aastatel 1996-2001 ning kättemaksu USA toetatud valitsusega koostöö tegemise eest viimasel 20 aastal. | Biden ei pikendanud Afganistanist vägede väljaviimise tähtaega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Joe Biden tegi otsuse pärast konsultatsioone oma julgeolekunõustajatega. Biden andis samas ülesande koostada varuplaan juhuks, kui tähtajast Afganistanist lahkumisega siiski veidi üle minnakse, vahendas uudisteagentuur A P Valge Maja ametniku sõnu.
Biden avaldas varem lootust, et suudab pidada kinni 31. augusti tähtajast vägede väljaviimisel, kuid liitlased Euroopas survestavad teda tähtaega pikendama.
Talibani kõneisik Zabihullah Mujahid teatas teisipäeval, et USA peab inimeste evakueerimise Afganistanist lõpule viima 31. augustiks ning mingit ajapikendust ei anta.
Mujahid kutsus Kabulis korraldatud pressikonverentsil ka USA-d lõpetama afgaanidest ekspertide nagu inseneride evakueerimise.
"Nõuame, et nad selle protsessi lõpetaksid," ütles ta Kabulis toimunud pressikonverentsil.
"See riik vajab nende ekspertteadmisi. Neid ei tohiks viia teistesse riikidesse," lisas Mujahid.
Mujahid esitas teisipäeval toimunud otseülekandes ka rea nõudmisi, sest USA juhitud väed kiirendavad tuhandete inimeste Kabulist väljaviimist.
Mujahid kordas rühmituse varasemat teadaannet, et Taliban ei luba USA-l pikendada vägede täieliku väljaviimise tähtaega pärast järgmist nädalat.
"Neil on lennukeid, neil on lennuväli, nad peaksid oma kodanikud ja kaastöötajad siit välja saama," ütles Mujahid.
Talibani kõneisik püüdis pakkuda ka turvalisust, lubades, et naised võivad uuesti tööle minna siis, kui julgeolek riigis on taastatud.
"Tahame, et nad töötaks, kuid tahame, et julgeolekuga oleks korras," ütles ta ajakirjanikele.
Valge Maja teatas teisipäeva hommikul, et 24 tunniga evakueeriti Afganistanist umbes 21 600 inimest.
32 USA C-17 ja viis C-130 transpordilennukit toimetasid riigist ära 12 700 inimest, veel 8900 inimest lahkus Ühendriikide liitlaste korraldatud 57 lennuga.
Kokku on USA valitsuse teatel Kabuli lennuväljalt põgenenud pea 50 000 välismaalast ja afgaani pärast seda kui Taliban üheksa päeva tagasi riigis võimu haaras.
Paljud afgaanid kardavad islamiseaduste karmi tõlgendamise kordumist, mida Taliban rakendas eelmisel võimulolekul aastatel 1996-2001 ning kättemaksu USA toetatud valitsusega koostöö tegemise eest viimasel 20 aastal.
### Response:
Biden ei pikendanud Afganistanist vägede väljaviimise tähtaega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapivõidu võttis uhkes üksinduses finišeerinud austraallane Michael Storer (Tam DSM), edestades järgnenud nelikut 22 sekundiga. Teise koha sai kirja belglane Mauri Vansevenant (Deceuninck-QuickStep) ja kolmanda prantslane Clement Champoussin (AG2R Citroen Team).
Jooksikutest enam kui 12 minuti kaugusel olnud peagrupis sõitnud Roglic otsustas viimasel tõusul ette võtta soolorünnaku ja võitiski konkurentidega võrreldes aega, paraku tabas teda aga laskumisel ebaõnn, kui ta sõitis kurvist välja ja kukkus. Roglic sai küll kiiresti jalule, aga jälitajad said ta peagi kätte. Sloveen lõpetas lõpuks 37. kohaga, kaotades võitjale 11.49.
"Ilma kukkumiseta oleks seis muidu olnud parem, aga praegu pole ka hullu," avaldas ta. "Kui ei riski, ei tule ka edu. Lihtsalt libisesin teelt välja, kõik on hästi."
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) lõpetas etapi 74. kohaga, kaotades võitjale 19.08. Martin Laas (Bora-Hansgrohe) lõpetas eelviimase ehk 170. kohaga.
Vuelta uueks liidriks tõusis Taaramäe tiimikaaslane, päeva viiendana lõpetanud Eiking, kes edestab nüüd 58 sekundiga prantslast Guillaume Martini (Cofidis) ja 2.17-ga Roglicit. Päeva alustades oli Eiking Roglicist enam kui üheksa minutiga maas.
Taaramäe jätkab üldarvestuses 97. positsioonil, kaotades tiimikaaslasele 1:18.56. Laas on kokkuvõttes 167. | Viimasel laskumisel kukkunud Roglic kaotas Vueltal liidrisärgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapivõidu võttis uhkes üksinduses finišeerinud austraallane Michael Storer (Tam DSM), edestades järgnenud nelikut 22 sekundiga. Teise koha sai kirja belglane Mauri Vansevenant (Deceuninck-QuickStep) ja kolmanda prantslane Clement Champoussin (AG2R Citroen Team).
Jooksikutest enam kui 12 minuti kaugusel olnud peagrupis sõitnud Roglic otsustas viimasel tõusul ette võtta soolorünnaku ja võitiski konkurentidega võrreldes aega, paraku tabas teda aga laskumisel ebaõnn, kui ta sõitis kurvist välja ja kukkus. Roglic sai küll kiiresti jalule, aga jälitajad said ta peagi kätte. Sloveen lõpetas lõpuks 37. kohaga, kaotades võitjale 11.49.
"Ilma kukkumiseta oleks seis muidu olnud parem, aga praegu pole ka hullu," avaldas ta. "Kui ei riski, ei tule ka edu. Lihtsalt libisesin teelt välja, kõik on hästi."
Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) lõpetas etapi 74. kohaga, kaotades võitjale 19.08. Martin Laas (Bora-Hansgrohe) lõpetas eelviimase ehk 170. kohaga.
Vuelta uueks liidriks tõusis Taaramäe tiimikaaslane, päeva viiendana lõpetanud Eiking, kes edestab nüüd 58 sekundiga prantslast Guillaume Martini (Cofidis) ja 2.17-ga Roglicit. Päeva alustades oli Eiking Roglicist enam kui üheksa minutiga maas.
Taaramäe jätkab üldarvestuses 97. positsioonil, kaotades tiimikaaslasele 1:18.56. Laas on kokkuvõttes 167.
### Response:
Viimasel laskumisel kukkunud Roglic kaotas Vueltal liidrisärgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse idee autor on Islandi kirjanik ja illustraator Kristin Ragna Gunnarsdottir. See tutvustab mänguliste tegevuste kaudu iidseid Põhjamaade muistendeid ja muinasjutte ning tänapäevaseid raamatulugusid. Nii näevad külastajad, millistes rahvajuttudes peituvad tänapäeval Skandinaavias populaarsete lastejuttude juured. Islandilt alguse saanud näitus on varem rännanud Leedus ja Lätis ning igas riigis on see avatud erinäolises ja uues kuues. Nii ka Eestis, kus lisaks mütoloogilistele Põhjala kangelastele kõneldakse meie koduste rahvajuttude tegelastest.
"Kirjandus on midagi, mis ühendab ja inspireerib, laiendab silmaringi ning arendab loovust. Mul on hea meel, et ühes Eesti Lastekirjanduse Keskusega saame tuua noorte lugejateni laia valiku Põhjala ja Eesti kirjandust. Koos viime huvilised põnevale reisile maailma, kust leiab eest juba nii tuttavaid kui ka täitsa uusi kirjanduskangelasi," sõnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse noorte- ja kultuurinõunik Andra Heinat.
Näitus on raamatuhuvilistele avatud 26. augustist kuni 30. oktoobrini. | Lastekirjanduse keskuses saab seigelda Põhjamaade lugude seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse idee autor on Islandi kirjanik ja illustraator Kristin Ragna Gunnarsdottir. See tutvustab mänguliste tegevuste kaudu iidseid Põhjamaade muistendeid ja muinasjutte ning tänapäevaseid raamatulugusid. Nii näevad külastajad, millistes rahvajuttudes peituvad tänapäeval Skandinaavias populaarsete lastejuttude juured. Islandilt alguse saanud näitus on varem rännanud Leedus ja Lätis ning igas riigis on see avatud erinäolises ja uues kuues. Nii ka Eestis, kus lisaks mütoloogilistele Põhjala kangelastele kõneldakse meie koduste rahvajuttude tegelastest.
"Kirjandus on midagi, mis ühendab ja inspireerib, laiendab silmaringi ning arendab loovust. Mul on hea meel, et ühes Eesti Lastekirjanduse Keskusega saame tuua noorte lugejateni laia valiku Põhjala ja Eesti kirjandust. Koos viime huvilised põnevale reisile maailma, kust leiab eest juba nii tuttavaid kui ka täitsa uusi kirjanduskangelasi," sõnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse noorte- ja kultuurinõunik Andra Heinat.
Näitus on raamatuhuvilistele avatud 26. augustist kuni 30. oktoobrini.
### Response:
Lastekirjanduse keskuses saab seigelda Põhjamaade lugude seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hinnakirja järgi on tellimus väärt umbes 3,9 miljardit eurot, kuid lennufirmad tavaliselt saavad märkimisväärset allahindlust suuremate tellimuste korral.
Lennufirma tahab tagada oma lennukipargi konkurentsivõime pärast koroonapandeemiat.
"Nende lennukite lisamine tugevdab Delta panustamist vanade lennukite väljavahetamisele kestlikumate, ökonoomsemate lennukite vastu," ütles Delta asepresident lennukite ja tehnoloogia valdkonnas Mahendra Nair avalduses.
Kokku tellib Delta Air Lines 155 uut Airbusi lennukit. | Delta Air Lines tellis veel 30 Airbus A321 lennukit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hinnakirja järgi on tellimus väärt umbes 3,9 miljardit eurot, kuid lennufirmad tavaliselt saavad märkimisväärset allahindlust suuremate tellimuste korral.
Lennufirma tahab tagada oma lennukipargi konkurentsivõime pärast koroonapandeemiat.
"Nende lennukite lisamine tugevdab Delta panustamist vanade lennukite väljavahetamisele kestlikumate, ökonoomsemate lennukite vastu," ütles Delta asepresident lennukite ja tehnoloogia valdkonnas Mahendra Nair avalduses.
Kokku tellib Delta Air Lines 155 uut Airbusi lennukit.
### Response:
Delta Air Lines tellis veel 30 Airbus A321 lennukit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtu möödus klubitasandil selgelt paremini Grauberg Lepikul, kes pääses väljakule kohtumise 85. minutil. Koduklubi Akropolis, kes oli hooaega alustanud seitsmemängulise võidupõuaga, suutis juba kolmandat korda viimase nelja matši sees võtta võidupunktid, vahendab Soccernet.ee.
Seejuures oldi üle neljandat kohta hoidvast Norrbyst. Grauberg Lepiku kodutiim kerkis lisapunktidega lausa neli positsiooni ning hetkel hoitakse 16 tiimi arvestuses kümnendat kohta.
Vasalund napsas punkte Vladislav Kreida koduklubi Helsingborgsilt, kellega tehti väravateta viik. Kuigi liigatabelis kerkiti teiseks, siis potentsiaalselt oleks nad võidu korral võinud mööda saada ka liider Värnamost, kellel on tabelis kaks punkti rohkem. Kreida platsile ei pääsenud.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Kreida ja Helsingborgs luhtasid võimaluse liidriks tõusta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtu möödus klubitasandil selgelt paremini Grauberg Lepikul, kes pääses väljakule kohtumise 85. minutil. Koduklubi Akropolis, kes oli hooaega alustanud seitsmemängulise võidupõuaga, suutis juba kolmandat korda viimase nelja matši sees võtta võidupunktid, vahendab Soccernet.ee.
Seejuures oldi üle neljandat kohta hoidvast Norrbyst. Grauberg Lepiku kodutiim kerkis lisapunktidega lausa neli positsiooni ning hetkel hoitakse 16 tiimi arvestuses kümnendat kohta.
Vasalund napsas punkte Vladislav Kreida koduklubi Helsingborgsilt, kellega tehti väravateta viik. Kuigi liigatabelis kerkiti teiseks, siis potentsiaalselt oleks nad võidu korral võinud mööda saada ka liider Värnamost, kellel on tabelis kaks punkti rohkem. Kreida platsile ei pääsenud.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Kreida ja Helsingborgs luhtasid võimaluse liidriks tõusta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uute piirangute eesmärgiks on suurendada vaktsineerimiste arvu.
Alates 13. septembrist peavad nii era- kui avaliku sektori vaktsineerimata töötajad laskma end oma kulu ja kirjadega testida sõltuvalt ametikohast korra või kaks nädalas.
Ka tudengid peavad maksma kahe kiirtesti eest nädalas, kuid kooliõpilastele antakse testid tasuta.
Tasuta testimine avalikes ruumides jääb võimalikuks vaid neile, kes on juba vaktsineeritud, või neile, kellel on selged koroonaviiruse sümptomid.
Kiirtest maksab 10 eurot, mis on märkimisväärne summa riigis, kus miinimum netopalk on 650 eurot.
"Need pole karistusmeetmed," ütles Kreeka tervishoiuminister Vasilis Kikilias. "See on meie kohus kõigi nende ees, kes läbisid 18 kuud pandeemiat hoolikalt piiranguid järgides, kes kaotasid oma poed, töökohad, ja pidid enda kaitsmiseks töötama kodus."
"Kas mängime koroonaviirusega vene ruletti?" küsis ta, lisades, et üle 90 protsendi haiglas viibivatest koroonapatsientidest on vaktsineerimata.
Uute reeglite kohaselt lubatakse kohvikutesse, restoranidesse ja spordiklubidesse siseneda vaid vaktsineeritutel või neil, kellel on immuunsuse tõend.
Kinod, teatrid ja muuseumid ning spordisaalid on avatud ka neile, kes pole vaktsineeritud, kuid neil peab olema ette näidata viimase 48 tunni jooksul tehtud negatiivne viirusetesti tulemus.
Suve algul võttis Kreeka parlament vastu seaduse, millega muudeti vaktsineerimine kohustuslikuks tervishoiutöötajatele, sealhulgas ka hooldekodude töötajatele.
Kreeka 10,7 miljonist elanikust on täielikult vaktsineeritud umbes 5,6 miljonit inimest. | Kreeka kehtestab uued piirangud neile, kes pole vaktsineeritud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uute piirangute eesmärgiks on suurendada vaktsineerimiste arvu.
Alates 13. septembrist peavad nii era- kui avaliku sektori vaktsineerimata töötajad laskma end oma kulu ja kirjadega testida sõltuvalt ametikohast korra või kaks nädalas.
Ka tudengid peavad maksma kahe kiirtesti eest nädalas, kuid kooliõpilastele antakse testid tasuta.
Tasuta testimine avalikes ruumides jääb võimalikuks vaid neile, kes on juba vaktsineeritud, või neile, kellel on selged koroonaviiruse sümptomid.
Kiirtest maksab 10 eurot, mis on märkimisväärne summa riigis, kus miinimum netopalk on 650 eurot.
"Need pole karistusmeetmed," ütles Kreeka tervishoiuminister Vasilis Kikilias. "See on meie kohus kõigi nende ees, kes läbisid 18 kuud pandeemiat hoolikalt piiranguid järgides, kes kaotasid oma poed, töökohad, ja pidid enda kaitsmiseks töötama kodus."
"Kas mängime koroonaviirusega vene ruletti?" küsis ta, lisades, et üle 90 protsendi haiglas viibivatest koroonapatsientidest on vaktsineerimata.
Uute reeglite kohaselt lubatakse kohvikutesse, restoranidesse ja spordiklubidesse siseneda vaid vaktsineeritutel või neil, kellel on immuunsuse tõend.
Kinod, teatrid ja muuseumid ning spordisaalid on avatud ka neile, kes pole vaktsineeritud, kuid neil peab olema ette näidata viimase 48 tunni jooksul tehtud negatiivne viirusetesti tulemus.
Suve algul võttis Kreeka parlament vastu seaduse, millega muudeti vaktsineerimine kohustuslikuks tervishoiutöötajatele, sealhulgas ka hooldekodude töötajatele.
Kreeka 10,7 miljonist elanikust on täielikult vaktsineeritud umbes 5,6 miljonit inimest.
### Response:
Kreeka kehtestab uued piirangud neile, kes pole vaktsineeritud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm eripalgelist noortefilm käsitlevad inimese ja ühiskonna kui terviku avatust ning viivad uutesse maailmadesse, tehes seda vahel vaikselt, vahel valjult, kord epohhiloova ja kord hapra pildikeele kaudu. Filmivalik on veebikanalisse jõudnud koostöös Goethe Instituudiga ja kuulub instituudi sarja "Meie ja Mina". Kõik filmid on Jupiteris vaatamiseks üleval kuni 22.septembrini.
"Neli kuningat"
Aastalõpupühad, perekondlik pidu. Kahjuks mitte nelja teismelise, Lara, Alexandra, Timo ja Fedja ega ka doktor Wolfi jaoks, kes hoolitseb neliku eest noorte psühhiaatriaosakonnas. Kõigi jaoks kurnavad teraapiasessioonid näitavad selgelt, et noorte konfliktide põhjused peituvad eelkõige nende perekondades. Pidu osakonnas toob kaasa häid ja halbu üllatusi, kuid annab kibedast kaotusest hoolimata põhjust lootusrikkaks jääda.
"Kookon"
Vaimustavalt raamitud lugu jäädvustab ühe muutuste suve Nora elus, kes elab Berlin-Kreuzbergis, linnamaastikul, mida on harva kujutatud sellise õrnusega.
Lena Urzendowsky mängib tüdrukut omamoodi tõrksusega, kujutades nagu vaikset pealtvaatajat, kes vanema õe sõpradega alati kaasa jookseb. Alles siis, kui ta õpib tundma Romyt, mõistab ta, kui suurel määral erineb tema maailmataju oma eakaaslastest, kes žongleerivad lakkamatult mobiiltelefonidega ja üritavad kuhugi kuuluda. Ühtäkki on õhus kuulda muusikat, kõik elav lööb õide ja koos sellega ka Nora. Leonie Krippendorff on oma teises filmis suutnud tabada neid eneseotsinguid ehedas, kuid samas unenäolises atmosfääris.
"Meie kolm"
Parvise, kelle vanemad rändasid kunagi Iraanist Saksamaale, elu keerleb vanemate ridaelamu pööningu, Grindri kohtamiste ja reivide vahel. Pärast poevargusi mõistetakse ta ühiskondlikule tööle tõlkijana pagulaskodus, kus ta kohtub Iraanist põgenenud venna ja õega. Sellest saab suvi täis armastust ja öiseid tantsumaratone, hetkelist muretust elamisloaga seotud ebakindluse suhtes. Erinevate migratisoonitaustaga inimeste lugude kaudu teadvustab Saksamaal sündinud Parvis enda allasurutud võõrapärasust, hakates samas paremini mõistma oma vanemate kogemusi. | Jupiter pakub eksklusiivselt vaatamiseks kolme Saksa noortefilmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm eripalgelist noortefilm käsitlevad inimese ja ühiskonna kui terviku avatust ning viivad uutesse maailmadesse, tehes seda vahel vaikselt, vahel valjult, kord epohhiloova ja kord hapra pildikeele kaudu. Filmivalik on veebikanalisse jõudnud koostöös Goethe Instituudiga ja kuulub instituudi sarja "Meie ja Mina". Kõik filmid on Jupiteris vaatamiseks üleval kuni 22.septembrini.
"Neli kuningat"
Aastalõpupühad, perekondlik pidu. Kahjuks mitte nelja teismelise, Lara, Alexandra, Timo ja Fedja ega ka doktor Wolfi jaoks, kes hoolitseb neliku eest noorte psühhiaatriaosakonnas. Kõigi jaoks kurnavad teraapiasessioonid näitavad selgelt, et noorte konfliktide põhjused peituvad eelkõige nende perekondades. Pidu osakonnas toob kaasa häid ja halbu üllatusi, kuid annab kibedast kaotusest hoolimata põhjust lootusrikkaks jääda.
"Kookon"
Vaimustavalt raamitud lugu jäädvustab ühe muutuste suve Nora elus, kes elab Berlin-Kreuzbergis, linnamaastikul, mida on harva kujutatud sellise õrnusega.
Lena Urzendowsky mängib tüdrukut omamoodi tõrksusega, kujutades nagu vaikset pealtvaatajat, kes vanema õe sõpradega alati kaasa jookseb. Alles siis, kui ta õpib tundma Romyt, mõistab ta, kui suurel määral erineb tema maailmataju oma eakaaslastest, kes žongleerivad lakkamatult mobiiltelefonidega ja üritavad kuhugi kuuluda. Ühtäkki on õhus kuulda muusikat, kõik elav lööb õide ja koos sellega ka Nora. Leonie Krippendorff on oma teises filmis suutnud tabada neid eneseotsinguid ehedas, kuid samas unenäolises atmosfääris.
"Meie kolm"
Parvise, kelle vanemad rändasid kunagi Iraanist Saksamaale, elu keerleb vanemate ridaelamu pööningu, Grindri kohtamiste ja reivide vahel. Pärast poevargusi mõistetakse ta ühiskondlikule tööle tõlkijana pagulaskodus, kus ta kohtub Iraanist põgenenud venna ja õega. Sellest saab suvi täis armastust ja öiseid tantsumaratone, hetkelist muretust elamisloaga seotud ebakindluse suhtes. Erinevate migratisoonitaustaga inimeste lugude kaudu teadvustab Saksamaal sündinud Parvis enda allasurutud võõrapärasust, hakates samas paremini mõistma oma vanemate kogemusi.
### Response:
Jupiter pakub eksklusiivselt vaatamiseks kolme Saksa noortefilmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ferrero ostab hetkel kolmandiku oma pähklitest Türgist. Türgi toodab umbes 70 protsenti ülemaailmsest sarapuupähklite vajadusest, teatas Financial Times.
Ferrero tahab tarneahelate pikkust vähendada. Poliitikud survestavad samuti, et Itaalia suurfirmad arendaksid kohalikku tootmist. Ferrero otsustaski suurendada Itaalias pähklite kasvatamist 30 protsendi võrra.
Ferrero konkureerib samuti teise suure Itaalia toidufirma Barillaga. Barrilla šokolaadikreem koosneb täielikult Itaalias kasvatatud pähklitest.
"Tarbijad on üha teadlikumad, kust nende toode pärineb," ütles Suurbritannia vahendusfirma Freeworld Trading juht Ishan Das.
Monokultuursed istandused asendavad aga väiketalusid.
"Sarapuupähklite kasvatamine on plahvatuslikult kasvanud. See muudab kogu ümbritsevat ökosüsteemi. Nad imevad ära kõik meie maa ressursid," ütles kohalik talunik Giacomo Andreocci
Keskkonnakaitsjad väidavad, et kohalikud põllumehed istutavad nüüd pähklipuid mereäärde. Intensiivne põllumajandus aga võib röövida põlisliikidelt nende elupaiga.
"Monokultuurid aitavad levitada taimehaigusi ja putukaid, mille tulemusel kasutatakse rohkem pestitsiide, "ütles Tuscia ülikooli teadlane Goffredo Filibeck.
Itaalia valitsus plaanib mahepõllumajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks investeerida 6,8 miljardit eurot. | Nutella tahab lühendada tarneahelaid ja suurendab Itaalias tootmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ferrero ostab hetkel kolmandiku oma pähklitest Türgist. Türgi toodab umbes 70 protsenti ülemaailmsest sarapuupähklite vajadusest, teatas Financial Times.
Ferrero tahab tarneahelate pikkust vähendada. Poliitikud survestavad samuti, et Itaalia suurfirmad arendaksid kohalikku tootmist. Ferrero otsustaski suurendada Itaalias pähklite kasvatamist 30 protsendi võrra.
Ferrero konkureerib samuti teise suure Itaalia toidufirma Barillaga. Barrilla šokolaadikreem koosneb täielikult Itaalias kasvatatud pähklitest.
"Tarbijad on üha teadlikumad, kust nende toode pärineb," ütles Suurbritannia vahendusfirma Freeworld Trading juht Ishan Das.
Monokultuursed istandused asendavad aga väiketalusid.
"Sarapuupähklite kasvatamine on plahvatuslikult kasvanud. See muudab kogu ümbritsevat ökosüsteemi. Nad imevad ära kõik meie maa ressursid," ütles kohalik talunik Giacomo Andreocci
Keskkonnakaitsjad väidavad, et kohalikud põllumehed istutavad nüüd pähklipuid mereäärde. Intensiivne põllumajandus aga võib röövida põlisliikidelt nende elupaiga.
"Monokultuurid aitavad levitada taimehaigusi ja putukaid, mille tulemusel kasutatakse rohkem pestitsiide, "ütles Tuscia ülikooli teadlane Goffredo Filibeck.
Itaalia valitsus plaanib mahepõllumajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks investeerida 6,8 miljardit eurot.
### Response:
Nutella tahab lühendada tarneahelaid ja suurendab Itaalias tootmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finantsinspektsiooni teatel peab Luminor üle vaatama, kuidas pank hindab grupiüleselt rahapesu tõkestamiseks vajalikku ressurssi, sealhulgas infotehnoloogiliste lahenduste parendamise vajadust. Lisaks vajavad üle vaatamist panga andmete kvaliteet ja tehingute jälgimise süsteem.
Luminor teatas kontrollide tulemuste avaldamise järel, et suhtub rahapesu ja finantskuritegevuse ennetamisse ja tuvastamisse täie pühendumusega. "Meil on madal riskiisu ja meie ärimudel on suunatud peamiselt Balti riikide klientide teenindamisele ja neile, kellel on Balti riikidega tugev isiklik või äriline side," märkis Luminor teates.
Panga sõnul täiendatakse pidevalt oma rahapesuvastaseid meetmeid ning järelevalveasutustele ollakse tänulikud põhjaliku kontrolli läbiviimise eest, kuna taolised hinnangud annavad pangale väärtuslikku sisendit rahapesuvastaste protsesside jätkuvaks tõhustamiseks.
"Me nõustume läbi viidud tavapäraste kohapealsete kontrollide tulemustega. Järelevalveasutused on välja toonud parendamist vajavad valdkonnad meie sisemistes protsessides ja lahendustes. Oleme paljud nendest parendustest juba sisse viinud ning viime ellu ka ülejäänud tegevused vastavalt tegevuskavadele, mille järelevalveasutustele esitasime," kinnitas pank pressiteates.
Finantsinspektsioon, Läti finants- ja kapitalituru komisjon ning Leedu keskpank viisid eelmisel aastal kõigis kolmes riigis samal ajal läbi Luminor AS-i kohapealsed kontrollid. Järelevalveasutused kontrollisid, kas Luminoril olid sel perioodil rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid ja sise-eeskirjad seadustega kooskõlas.
Kohapealsed kontrollid toimusid pidevas koostöös Läti ja Leedu järelevalveasutustega läbi FI kui Luminori grupi juhtjärelevalveasutuse loodud rahapesu tõkestamise kolleegiumi.
Luminoril on õigus finantsinspektsiooni otsus edasi kaevata Tallinna halduskohtusse 30 päeva jooksul alates haldusakti teatavaks tegemisest. | Finantsinspektsioon: Luminor peab parandama rahapesu tõkestamise süsteeme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finantsinspektsiooni teatel peab Luminor üle vaatama, kuidas pank hindab grupiüleselt rahapesu tõkestamiseks vajalikku ressurssi, sealhulgas infotehnoloogiliste lahenduste parendamise vajadust. Lisaks vajavad üle vaatamist panga andmete kvaliteet ja tehingute jälgimise süsteem.
Luminor teatas kontrollide tulemuste avaldamise järel, et suhtub rahapesu ja finantskuritegevuse ennetamisse ja tuvastamisse täie pühendumusega. "Meil on madal riskiisu ja meie ärimudel on suunatud peamiselt Balti riikide klientide teenindamisele ja neile, kellel on Balti riikidega tugev isiklik või äriline side," märkis Luminor teates.
Panga sõnul täiendatakse pidevalt oma rahapesuvastaseid meetmeid ning järelevalveasutustele ollakse tänulikud põhjaliku kontrolli läbiviimise eest, kuna taolised hinnangud annavad pangale väärtuslikku sisendit rahapesuvastaste protsesside jätkuvaks tõhustamiseks.
"Me nõustume läbi viidud tavapäraste kohapealsete kontrollide tulemustega. Järelevalveasutused on välja toonud parendamist vajavad valdkonnad meie sisemistes protsessides ja lahendustes. Oleme paljud nendest parendustest juba sisse viinud ning viime ellu ka ülejäänud tegevused vastavalt tegevuskavadele, mille järelevalveasutustele esitasime," kinnitas pank pressiteates.
Finantsinspektsioon, Läti finants- ja kapitalituru komisjon ning Leedu keskpank viisid eelmisel aastal kõigis kolmes riigis samal ajal läbi Luminor AS-i kohapealsed kontrollid. Järelevalveasutused kontrollisid, kas Luminoril olid sel perioodil rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid ja sise-eeskirjad seadustega kooskõlas.
Kohapealsed kontrollid toimusid pidevas koostöös Läti ja Leedu järelevalveasutustega läbi FI kui Luminori grupi juhtjärelevalveasutuse loodud rahapesu tõkestamise kolleegiumi.
Luminoril on õigus finantsinspektsiooni otsus edasi kaevata Tallinna halduskohtusse 30 päeva jooksul alates haldusakti teatavaks tegemisest.
### Response:
Finantsinspektsioon: Luminor peab parandama rahapesu tõkestamise süsteeme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samad meeskonnad läksid vastamisi ka eelmiste karikavõistluste veerandfinaalis, kui selle aasta märtsikuus peetud kohtumises teenis Tulevik lisaajal 2:1 võidu, vahendab jalgpall.ee.
Teistes paarides kõrgliigaklubid omavahel kokku ei saanud. Konkurentsis on praeguse seisuga veel 24 meeskonda, kui pidamata on kaheksa 1/16-finaali.
Karikavõistluste kaheksandikfinaalide eeldatavad mängupäevad on 28. ja 29. september. Kohtumiste täpsed toimumisajad teatab jalgpalliliit esimesel võimalusel.
Tipneri karikavõistluste 1/8-finaalid:
FC Tallinn vs. Paide Linnameeskond võitja – FCI Tallinn vs. Tallinna FC Flora U-21 võitja
Tartu JK Tammeka – FA Tartu Kalev vs. FC Nõmme United võitja
JK Narva Trans – Tartu FC Helios vs. Tartu JK Welco võitja
Tallinna JK Legion – FC Elva
Tallinna FCI Levadia – JK Tallinna Kalev vs. JK Tabasalu II võitja
Tallinna FC Ararat vs. FC Vastseliina võitja – Pärnu JK vs. JK Tabasalu võitja
Viljandi JK Tulevik – Nõmme Kalju FC
Tallinna FC Flora U-19 vs. Tallinna FC Flora võitja – Paide Linnameeskond III | Karikavõistluste loos tõi Kalju – Tuleviku vastasseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samad meeskonnad läksid vastamisi ka eelmiste karikavõistluste veerandfinaalis, kui selle aasta märtsikuus peetud kohtumises teenis Tulevik lisaajal 2:1 võidu, vahendab jalgpall.ee.
Teistes paarides kõrgliigaklubid omavahel kokku ei saanud. Konkurentsis on praeguse seisuga veel 24 meeskonda, kui pidamata on kaheksa 1/16-finaali.
Karikavõistluste kaheksandikfinaalide eeldatavad mängupäevad on 28. ja 29. september. Kohtumiste täpsed toimumisajad teatab jalgpalliliit esimesel võimalusel.
Tipneri karikavõistluste 1/8-finaalid:
FC Tallinn vs. Paide Linnameeskond võitja – FCI Tallinn vs. Tallinna FC Flora U-21 võitja
Tartu JK Tammeka – FA Tartu Kalev vs. FC Nõmme United võitja
JK Narva Trans – Tartu FC Helios vs. Tartu JK Welco võitja
Tallinna JK Legion – FC Elva
Tallinna FCI Levadia – JK Tallinna Kalev vs. JK Tabasalu II võitja
Tallinna FC Ararat vs. FC Vastseliina võitja – Pärnu JK vs. JK Tabasalu võitja
Viljandi JK Tulevik – Nõmme Kalju FC
Tallinna FC Flora U-19 vs. Tallinna FC Flora võitja – Paide Linnameeskond III
### Response:
Karikavõistluste loos tõi Kalju – Tuleviku vastasseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ringhäälingu NTV tellimusel tehtud arvamusuuring näitas, et SPD-d toetas 23 protsenti vastanutest, Merkeli Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) allianssi aga 22 protsenti.
SPD ja CDU-CSU on praegu ühises võimukoalitsioonis, mida juhivad konservatiivid. Merkel astub pärast 26. septembrile kavandatud üldvalimisi ametist tagasi.
CDU-CSU liit nautis suveni tugevat juhtpositsiooni, kuid on toetust kaotanud pärast konservatiivide juhi Armin Laschetiga seotud vahejuhtumeid.
Juulis nähti Laschetit naermas koos mitme ametnikuga ajal, mil Saksa president pidas kõne tulvaohvrite mälestuseks.
Rohelised, kes samuti aasta alguses nautisid populaarsuse kasvu, pole suutnud samuti uut hoogu saada pärast seda, kui nende kantslerikandidaati Annalena Baerbocki tabas plagiaadiskandaal.
Vaid mõni nädal tagasi oli SPD reiting küsitlustes nii madal, et paljud arvasid, et partei ei suuda jõuda järgmisse valitsusse.
Eelmisel nädalal aga näitasid küsitlused sotsiaaldemokraatide tasavägist seisu konservatiividega, kes on juhtinud Saksamaad neljas koalitsioonis alates 2005. aastast, mil Merkel ametisse astus.
Reedel avaldatud küsitlus näitas, et 41 protsenti vastanutest eelistaks näha järgmise kantslerina SPD kandidaati Olaf Scholzi. Laschetit toetas vaid 16 protsenti. | Saksa sotsiaaldemokraadid möödusid küsitluses Merkeli konservatiividest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ringhäälingu NTV tellimusel tehtud arvamusuuring näitas, et SPD-d toetas 23 protsenti vastanutest, Merkeli Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) allianssi aga 22 protsenti.
SPD ja CDU-CSU on praegu ühises võimukoalitsioonis, mida juhivad konservatiivid. Merkel astub pärast 26. septembrile kavandatud üldvalimisi ametist tagasi.
CDU-CSU liit nautis suveni tugevat juhtpositsiooni, kuid on toetust kaotanud pärast konservatiivide juhi Armin Laschetiga seotud vahejuhtumeid.
Juulis nähti Laschetit naermas koos mitme ametnikuga ajal, mil Saksa president pidas kõne tulvaohvrite mälestuseks.
Rohelised, kes samuti aasta alguses nautisid populaarsuse kasvu, pole suutnud samuti uut hoogu saada pärast seda, kui nende kantslerikandidaati Annalena Baerbocki tabas plagiaadiskandaal.
Vaid mõni nädal tagasi oli SPD reiting küsitlustes nii madal, et paljud arvasid, et partei ei suuda jõuda järgmisse valitsusse.
Eelmisel nädalal aga näitasid küsitlused sotsiaaldemokraatide tasavägist seisu konservatiividega, kes on juhtinud Saksamaad neljas koalitsioonis alates 2005. aastast, mil Merkel ametisse astus.
Reedel avaldatud küsitlus näitas, et 41 protsenti vastanutest eelistaks näha järgmise kantslerina SPD kandidaati Olaf Scholzi. Laschetit toetas vaid 16 protsenti.
### Response:
Saksa sotsiaaldemokraadid möödusid küsitluses Merkeli konservatiividest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse korraldus on taas kord üldkorraldus. Olete seda varem kritiseerinud, nüüd see praktika jätkub, mis te arvate sellest?
Vabariigi valitsuse üldkorraldusega piirangute kehtestamine on küsitav sellepärast, et see ei taga selle korralduse põhjalikku ja kvaliteetset õiguslikku kontrolli.
Miks ta siis ei taga?
Sellepärast et üldkorralduse vaidlustamine toob positiivseid tulemusi ainult sellele inimesele, kes on selle vaidlustanud. Ehk kui mina näiteks selle maski kandmise kohustuse homme kohtus vaidlustan ja võidan, siis mina ei pea maski kandma, aga teie peate maski edasi kandma.
Ka õiguskantsler saab vaid anda soovituse kohtusse minna!?
Jah. Õiguskantsler ei saa teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet nende piirangute üle, kuna need on tehtud üldkorraldusega ja on ju teada, et üldkorraldus võiks olla õigustatud siis, kui see puudutab teatud piirkondi, teatud piiritletud isikuid, näiteks siin Rotermanni väljakul asuvaid kohvikuid. Aga kui piirang käib kõigi eestimaalaste kohta, siis selle üldkorralduse kehtestamine on väga küsitav.
Kas see korraldus on arusaadav ja korrektselt koostatud dokument?
Selle üldkorralduse põhjendustes on väga palju küsitavusi. Ma loodan, et inimesed pöörduvad kohtusse ja siis saab selgeks, kas kõik need piirangud on põhjendatud või mitte. Sellise korralduse ainsa õigustusena näen seda, et see võibolla innustab inimesi rohkem vaktsineerima. Selle korralduse keeleline mõistmine juristile on hoomatav, aga mittejuristil võib olla väga raske aru saada, mis on siis talle lubatud ja mis mitte, sest see keel on raskesti mõistetav ja seal üks viide ajab teist viidet taga. See nõuab tavalisel inimesel tõsist teadustööd, et nende piirangute iseloomust aru saada.
Üks puudus on ka see, et kui varem on erinevaid piiranguid õigustatud sellega, et teadusnõukoda soovitas, siis ma võin eksida, aga see on üks esimesi vabariigi valitsuse korraldusi, mille seletuskirjas ei ole mitte ühtegi viidet sellele, et teadusnõukoda soovitas. Ja ma vaatasin teadusnõukoja soovitusi, teadusnõukoda ei soovitanud maskisundi, vaid ütles, et see võiks olla soovituslik. Ja üks puudus on ka see, et tegelikult üleminekuaeg vanadelt piirangutelt uutele on väga lühike.
Kuidas te advokaadina hindate selle korralduse vaidlustamise perspektiive?
Seda peab igaüks ise otsustama, sest selge on see, et seal küsitavusi on. Aga see, kas piirangud on õigusvastased või mitte, saab öelda ainult kohus. Seni kuni kohus ei ole tunnistanud kehtestuks, tuleb neid täita, sõltumata sellest, kas need meile meeldivad või mitte. Aga sellest valitsuse korralduse keelest ma lugesin sellist väsimust ja tüdimust. Neid korraldusi tehakse, copy/paste võetakse eelmistest korraldustest. Ja selle asemel, et hakata mõtlema, et meil juba läheb kolmas laine ja me tegelikult ei ole kaugemale jõudnud sellest, et me rakendame neid piiranguid, mida paljudes riikides enam mõistlikuks ei peeta.
Ma tuletan meelde, et Taani juba paar nädalat tagasi otsustas, et avalikes kohtades maski kandmine ei ole põhjendatud. Selle asemel võiks, nagu ka täna Postimehes rektor Toomas Asser on väga selgelt öelnud, et tegelikult võiks põhjendamatute piirangutega rapsimise nüüd ära lõpetada ja keskenduda nendele tegevustele, mis tegelikult kasu toovad, eelkõige vaktsineerimise korraldamine koos sellega kaasnevate alternatiivsete meetmetega.
Kas nende piirangute kehtestamine on üldse administratiivselt või ka politsei ressursi kasutamise koha pealt mõistlik? Kas on üldse realistlik, et neid täitma hakatakse?
Selliste piirangute kehtestamine nõuab tegelikult meeletut haldusressurssi, et nendest kinnipidamist järgida. Ja tegelikult tuleb küsida, kas see ressursi kulu sinna on põhjendatud või mitte. Ja mida sellised piirangud kaasa toovad, mille põhjendatuses on võimalik kahelda. See toob kaasa selle, et õigusteadlikkus, õiguskuulekus oluliselt langeb.
Kas vaktsiinipass on seaduslik dokument?
Kindlasti tal ei ole kehtiva seadusega antud mingisugust eraldi õiguslikku tähendust, aga selge on see, et ta võimaldab teatud avalikke teenuseid tarbida ja see iseenesest ei ole ju paha, kui see võimaldab vältida erinevate asutuste, ürituste kinni panemist või keelamist.
Kuidas hindate maskikohustuse reguleeritust uues korralduses?
Küsimus on, miks vaktsineeritud inimesed peavad kandma maski. Ainuke põhjendus paistis olevat see, et siis nad kaitseks vaktsineerimata inimesi. Selline põhjendus maski kandmiseks on väga küsitav ja on üleüldse kaheldav, kas selline piirang sellisel kujul vaktsineeritud inimestele on üldse proportsionaalne, arvestades, et vaktsineeritud inimeste nakatumine on viimaste andmete järgi neli korda väiksem. | Jõks: valitsuse üldkorralduses on küsitavusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse korraldus on taas kord üldkorraldus. Olete seda varem kritiseerinud, nüüd see praktika jätkub, mis te arvate sellest?
Vabariigi valitsuse üldkorraldusega piirangute kehtestamine on küsitav sellepärast, et see ei taga selle korralduse põhjalikku ja kvaliteetset õiguslikku kontrolli.
Miks ta siis ei taga?
Sellepärast et üldkorralduse vaidlustamine toob positiivseid tulemusi ainult sellele inimesele, kes on selle vaidlustanud. Ehk kui mina näiteks selle maski kandmise kohustuse homme kohtus vaidlustan ja võidan, siis mina ei pea maski kandma, aga teie peate maski edasi kandma.
Ka õiguskantsler saab vaid anda soovituse kohtusse minna!?
Jah. Õiguskantsler ei saa teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet nende piirangute üle, kuna need on tehtud üldkorraldusega ja on ju teada, et üldkorraldus võiks olla õigustatud siis, kui see puudutab teatud piirkondi, teatud piiritletud isikuid, näiteks siin Rotermanni väljakul asuvaid kohvikuid. Aga kui piirang käib kõigi eestimaalaste kohta, siis selle üldkorralduse kehtestamine on väga küsitav.
Kas see korraldus on arusaadav ja korrektselt koostatud dokument?
Selle üldkorralduse põhjendustes on väga palju küsitavusi. Ma loodan, et inimesed pöörduvad kohtusse ja siis saab selgeks, kas kõik need piirangud on põhjendatud või mitte. Sellise korralduse ainsa õigustusena näen seda, et see võibolla innustab inimesi rohkem vaktsineerima. Selle korralduse keeleline mõistmine juristile on hoomatav, aga mittejuristil võib olla väga raske aru saada, mis on siis talle lubatud ja mis mitte, sest see keel on raskesti mõistetav ja seal üks viide ajab teist viidet taga. See nõuab tavalisel inimesel tõsist teadustööd, et nende piirangute iseloomust aru saada.
Üks puudus on ka see, et kui varem on erinevaid piiranguid õigustatud sellega, et teadusnõukoda soovitas, siis ma võin eksida, aga see on üks esimesi vabariigi valitsuse korraldusi, mille seletuskirjas ei ole mitte ühtegi viidet sellele, et teadusnõukoda soovitas. Ja ma vaatasin teadusnõukoja soovitusi, teadusnõukoda ei soovitanud maskisundi, vaid ütles, et see võiks olla soovituslik. Ja üks puudus on ka see, et tegelikult üleminekuaeg vanadelt piirangutelt uutele on väga lühike.
Kuidas te advokaadina hindate selle korralduse vaidlustamise perspektiive?
Seda peab igaüks ise otsustama, sest selge on see, et seal küsitavusi on. Aga see, kas piirangud on õigusvastased või mitte, saab öelda ainult kohus. Seni kuni kohus ei ole tunnistanud kehtestuks, tuleb neid täita, sõltumata sellest, kas need meile meeldivad või mitte. Aga sellest valitsuse korralduse keelest ma lugesin sellist väsimust ja tüdimust. Neid korraldusi tehakse, copy/paste võetakse eelmistest korraldustest. Ja selle asemel, et hakata mõtlema, et meil juba läheb kolmas laine ja me tegelikult ei ole kaugemale jõudnud sellest, et me rakendame neid piiranguid, mida paljudes riikides enam mõistlikuks ei peeta.
Ma tuletan meelde, et Taani juba paar nädalat tagasi otsustas, et avalikes kohtades maski kandmine ei ole põhjendatud. Selle asemel võiks, nagu ka täna Postimehes rektor Toomas Asser on väga selgelt öelnud, et tegelikult võiks põhjendamatute piirangutega rapsimise nüüd ära lõpetada ja keskenduda nendele tegevustele, mis tegelikult kasu toovad, eelkõige vaktsineerimise korraldamine koos sellega kaasnevate alternatiivsete meetmetega.
Kas nende piirangute kehtestamine on üldse administratiivselt või ka politsei ressursi kasutamise koha pealt mõistlik? Kas on üldse realistlik, et neid täitma hakatakse?
Selliste piirangute kehtestamine nõuab tegelikult meeletut haldusressurssi, et nendest kinnipidamist järgida. Ja tegelikult tuleb küsida, kas see ressursi kulu sinna on põhjendatud või mitte. Ja mida sellised piirangud kaasa toovad, mille põhjendatuses on võimalik kahelda. See toob kaasa selle, et õigusteadlikkus, õiguskuulekus oluliselt langeb.
Kas vaktsiinipass on seaduslik dokument?
Kindlasti tal ei ole kehtiva seadusega antud mingisugust eraldi õiguslikku tähendust, aga selge on see, et ta võimaldab teatud avalikke teenuseid tarbida ja see iseenesest ei ole ju paha, kui see võimaldab vältida erinevate asutuste, ürituste kinni panemist või keelamist.
Kuidas hindate maskikohustuse reguleeritust uues korralduses?
Küsimus on, miks vaktsineeritud inimesed peavad kandma maski. Ainuke põhjendus paistis olevat see, et siis nad kaitseks vaktsineerimata inimesi. Selline põhjendus maski kandmiseks on väga küsitav ja on üleüldse kaheldav, kas selline piirang sellisel kujul vaktsineeritud inimestele on üldse proportsionaalne, arvestades, et vaktsineeritud inimeste nakatumine on viimaste andmete järgi neli korda väiksem.
### Response:
Jõks: valitsuse üldkorralduses on küsitavusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks mängimisele hakkab Heinla sügisest õppima Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas. "Selle hooaja eesmärkideks oleks siduda ülikooliõpingud ja korvpallurikarjäär ning saada võimalikult palju mängukogemust. Trennidest proovin võtta viimast ja anda endast parim. Väga ootan ja loodan, et sellel hooajal lastakse ka publik saali," ütles 19-aastane korvpallur.
Meeskonnale pikkust ja korvialust jõudu toov mängumees saab oma esimesed tuleristsed Eesti meistriliigas ja Eesti-Läti ühisliigas.
Heinla mängis eelmisel hooajal Saku I liigas ning viskas Audentese Spordigümnaasiumi esindusmeeskonna G4S Noorteliiga eest keskmiselt hooaja peale 12,9 punkti, haaras 10,8 lauapalli ja jagas 2,3 resultatiivset söötu. Samuti esindas ta Eesti U-20 koondist Nordic Cup võistlustel.
TalTech läheb uuele hooajale vastu 15 eestlasest mängijaga. Lisaks Heinlale on rivistuses Janar Aniste, Ran Andre Pehka, Karl Andres Matute Perner, Mikk Jurktamm, Sten-Timmu Sokk, Ralf Küttis, Gregor Ilves, Tanel Sokk, Ken Martti Reinart, Erik Keedus, Jaan Erik Lepp, Indrek Kajupank, Toomas Raadik ja Oliver Metsalu. Võistkonna peatreener on Alar Varrak. | TalTechiga liitub meeskonna korvpallikooli kasvandik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks mängimisele hakkab Heinla sügisest õppima Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas. "Selle hooaja eesmärkideks oleks siduda ülikooliõpingud ja korvpallurikarjäär ning saada võimalikult palju mängukogemust. Trennidest proovin võtta viimast ja anda endast parim. Väga ootan ja loodan, et sellel hooajal lastakse ka publik saali," ütles 19-aastane korvpallur.
Meeskonnale pikkust ja korvialust jõudu toov mängumees saab oma esimesed tuleristsed Eesti meistriliigas ja Eesti-Läti ühisliigas.
Heinla mängis eelmisel hooajal Saku I liigas ning viskas Audentese Spordigümnaasiumi esindusmeeskonna G4S Noorteliiga eest keskmiselt hooaja peale 12,9 punkti, haaras 10,8 lauapalli ja jagas 2,3 resultatiivset söötu. Samuti esindas ta Eesti U-20 koondist Nordic Cup võistlustel.
TalTech läheb uuele hooajale vastu 15 eestlasest mängijaga. Lisaks Heinlale on rivistuses Janar Aniste, Ran Andre Pehka, Karl Andres Matute Perner, Mikk Jurktamm, Sten-Timmu Sokk, Ralf Küttis, Gregor Ilves, Tanel Sokk, Ken Martti Reinart, Erik Keedus, Jaan Erik Lepp, Indrek Kajupank, Toomas Raadik ja Oliver Metsalu. Võistkonna peatreener on Alar Varrak.
### Response:
TalTechiga liitub meeskonna korvpallikooli kasvandik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise üksikasjad pole teada.
Joe Bideni administratsioon kaalub hetkel, kas pikendada evakueerimise tähtaega. Taliban lükkas esmaspäeval tähtaja pikendamise ettepaneku tagasi, teatas The Wall Street Journal.
CIA keeldus samuti kommenteerimast Burnsi kohtumist Talibani liidriga.
Tegemist oli kõrgeima tasemega kohtumisega, mis Talibani ja Bideni administratsiooni vahel on toimunud.
Burns külastas CIA juhina ametlikult Afganistani teist korda. Märtsis pidas ta läbirääkimisi endise presidendi Ashraf Ghani valitsusega.
Burns on staažikas diplomaat. Barack Obama administratsiooni ajal juhtis ta salajasi läbirääkimisi Iraaniga. Selle tulemusena sõlmiti 2015. aastal Iraani tuumalepe.
USA kongressi demokraadist luurekomitee juht Adam Schiff ütles esmaspäeval, et Kabulist kõigi ameeriklaste ja USA-ga koostööd teinud inimeste evakueerimise lõpetamine 31. augustiks on väga ebatõenäoline.
Kabuli lennujaama ümber ning teel sinna valitseb Talibani eest pääseda soovivate inimeste meeleheitlik surve. Lennuvälja perimeetrit kaitsevad USA merejalaväelased, väljaspool kontrollib läbipääsu Taliban.
Lisaks tuhandetele ameeriklastele on pagemist üritamas mitu korda suurem hulk lääneriikidega koos töötanud afgaane. | USA ametnik: CIA direktor kohtus Kabulis Talibani liidriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise üksikasjad pole teada.
Joe Bideni administratsioon kaalub hetkel, kas pikendada evakueerimise tähtaega. Taliban lükkas esmaspäeval tähtaja pikendamise ettepaneku tagasi, teatas The Wall Street Journal.
CIA keeldus samuti kommenteerimast Burnsi kohtumist Talibani liidriga.
Tegemist oli kõrgeima tasemega kohtumisega, mis Talibani ja Bideni administratsiooni vahel on toimunud.
Burns külastas CIA juhina ametlikult Afganistani teist korda. Märtsis pidas ta läbirääkimisi endise presidendi Ashraf Ghani valitsusega.
Burns on staažikas diplomaat. Barack Obama administratsiooni ajal juhtis ta salajasi läbirääkimisi Iraaniga. Selle tulemusena sõlmiti 2015. aastal Iraani tuumalepe.
USA kongressi demokraadist luurekomitee juht Adam Schiff ütles esmaspäeval, et Kabulist kõigi ameeriklaste ja USA-ga koostööd teinud inimeste evakueerimise lõpetamine 31. augustiks on väga ebatõenäoline.
Kabuli lennujaama ümber ning teel sinna valitseb Talibani eest pääseda soovivate inimeste meeleheitlik surve. Lennuvälja perimeetrit kaitsevad USA merejalaväelased, väljaspool kontrollib läbipääsu Taliban.
Lisaks tuhandetele ameeriklastele on pagemist üritamas mitu korda suurem hulk lääneriikidega koos töötanud afgaane.
### Response:
USA ametnik: CIA direktor kohtus Kabulis Talibani liidriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suured tehased on nagu mikroorganismid. Need sünnivad, kasvavad ja hingavad omas rütmis. Neid hoiavad töös inimkäed, kes oma hinge ja verega masinatel seiskuda ei lase ning pidevalt seda täitmatut koletist orjavad. Aga ka armastavad, sest aja jooksul muutub tehas koduks ning töökaaslased perekonnaks.
Sel suvel taaselustasid kaks kohaspetsiifilist lavastust eesti teatripubliku jaoks kaks suurt tööstushiiglast ja viisid külastajad seiklema Ida-Virumaal asuva Kiviõli keemiatööstuse ("Põlevkiviõli") ning Tallinnas asuva Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabriku ("Sitsi Silentium") mälestuste radadele.
Põlevkivist
"Põlevkiviõli" on dokumentaalne rännaklavastus Kiviõli keemiatööstuse territooriumil. Publik liigub neljas grupis, kahekaupa reas, kõrvaklapid kõrvas ja kiivrid peas. Klappidest kostuvad tööstushelid, kummituslikud meloodiad ja tekst, mis ühendab endas auditiivse ekskursiooni, faktid põlevkivi minevikust ja tulevikust ning intervjuud kohalike inimestega. Masinlikult grupijuhi samme järgides ning silmanurgast teist, meiega paralleelselt liikuvat gruppi silmitsedes tekib peaaegu apokalüptiline sensatsioon, justkui oleks me kõik õhtusesse vahetusse minevad sõjavangid, keda distsiplineerib vangivalvuri tasane samm ja terane silm. Saksa okupatsiooni ajal töötas siin tuhandeid sõjavange ning mitmed tänini kasutuses olevad hooned on vangide rajatud. Nii meile väideti.
Töötavad tööstuslinnakud ei ole kohad, kuhu ma igapäevaselt satuks. Neis on justkui midagi kauget ja keelatut, mis tekitab uudishimu ja ootusärevust. Seda viimast aga lavastuse sõnaline osa kahjuks lõpuni üleval hoida ei suutnud. Kui alguses ja lõpus oli klappidest kostuv jutt liikumistrajektooriga kenasti kooskõlas, siis lavastuse keskel hakkas tervik lagunema. Aina enam juhuslik tundus see kõik ning mis kõige hullem, korduv. Samad ideed, samad loosungid. Tehase sulgemise traagilistest tagajärgedest rahvastiku tööhõivele kuulsin vähemalt viis korda (kui mitte rohkem). Uudishimu pöördus vaikselt tüdimuseks. Mitmes kord kuulen sõna rohepööre? Ja kuidas seostubki see hoonega, mille ees kohusetundlikult seisame?
Kõige põnevam oli kuulata inimeste endi mälestusi. Kes töötas üle 20 aasta laboratooriumis, kes sorteeris paekivi põlevkivist välja. Lavastaja Elar Vahteri sõnul 1 intervjueeriti lavastuse tarbeks 40 Ida-Virumaa inimest. Esimese hooga ei meenu üle kümne isikliku loo, kuid eks sulandanud dramaturgid Sven Karja ja Eero Epner need muu jutuga ühtsesse tervikusse. Siiski väheks jäi seda isiklikku puudutust ja mälestusi. Inimesena, kes siin ei ela ning teab põlevkivi kaevandamisest sama palju kui keskmine Lõuna-Eesti kodanik, oleks oodanud, et abstraktse mineviku, oleviku ja tuleviku vahel hõljumise kõrvalt tehase igapäevaelu konkreetsemalt silme ette joonistuks.
Puuvillast
"Sitsi Silentium" on vormilt traditsioonilisem. Erinevalt "Põlevkiviõlist" ei toimu tehase territooriumil mitte rännak ruumis, vaid ajas. Vabrikusaaga rullub lahti noore kangakuduja Leegi (Silva Pijon) eluloo telgedel. Ajalooline traagika on põimitud fiktiivse tegelase eluloosse ja lineaarselt kulgevas lavastuses kaetakse peaaegu sajandi jagu sündmusi, mida kannavad lummav visuaal, dialoog ning paras annus töötajate sisemonoloogi.
Kas vile juba käis? Kui vaid ometi saaks aknaid avada… Töö on kurnav ja monotoonne; käed liiguvad väsimatult üles, üles, kõrvale; helikujunduses (Villem Rootalu) on tunda lakkamatult töötavaid hammasrattaid. Leegi kõrval illustreerivad tehase tööd 16 noort näitlejat, kelle kõrval sammub ülemvaatajana võimukas ja uhke Elviine (Piret Krumm). Tüdrukud minestavad ja kukuvad, kuid Elviine vastutab, et töö hetkekski seisma ei jääks. Kes kaebab ülipikkade tööpäevade, madala töötasu, õhupuuduse, väsimuse või ohtlike töötingimuste üle, saab trahvi. Kuigi võhikule jäi töö reaalne sisu jällegi avamata, illustreeriti tööliste igapäevaseid muresid ja rõõme siiski piisava põhjalikkusega, et puuvillaimpeerium ellu äratada. Võimalik, et isegi liiga põhjalikult, kuna edukaks loojutustamiseks oli lavastuses fookuspunkte liialt palju ja mitte kõik ei õigustanud end täiel määral ära.
Lavastaja Helen Rekkor tõdes 2, et teda liigutas enim fakt, et "omal ajal toimetati siin haridusseltsi raames nii näiteringi kui ka pasunakooriga ja loodi spordiselts. See räägib nii mõndagi inimhinge sitkusest". Inimhinge sitkust võib see kirjeldada küll, aga sellest hoolimata ei saanud lahti tundest, et siin jäädi endale sümpaatsesse tegevusliini kinni ning unustati küsida, kui palju aitab Kitzbergi "Libahundi" taaslavastamine Sitsi kangavabriku ajaloo jutustamisele päriselt kaasa. Materjali mastaapsuse tõttu meenutas lavastus niigi kohati ajaloomaratoni, kus üks stseen ajas teist meeletu kiirusega taga, ning seda enam jäi arusaamatuks, miks teatritegemisele nii palju aega kulutati, et sündmustik sootuks seisma jäi.
Tänuväärne oli see tegevusliin vaid näitlejatööde tõttu. Rauno Kaibiaineni särasilmne Rihard mõjus päikesekiirena hallis tolmu sisse mattunud vabrikuelus ning võib oletada, et tema ajaloolisel prototüübil Riho Hoolmal oli enda kaasaegsetele sarnane mõju, kuid ometigi oleks seda saanud kujutada kompaktsemal. Ehkki ka Piret Krummi etteaste Tiinana oli muljetavaldav, ei hakanud sellekordne "teater teatris" võte tervikuna tööle ning esimene vaatus muutus laialivalguvaks.
Teises vaatuses said dramaturgilised komistuskohad lahendatud ja lavastus liikus edasi loogilises rütmis, ning mis peamine – tegevust hakkas juhtima peategelaste sisemine areng. Laia ajalise panoraami suur eelis ehk tegelastele jäetav kasvamisruum kasutati ära täiel määral ja kõik näitlejad kandsid selle teekonna väärikalt välja. Eriti selgelt oli seda näha Piret Krummi Elviines, kes oma rolliloome autentsuselt tõesti silma jäi, kuid kandvamad rollid anti ka noortele vabatahtlikele. Esimesest vaatust kohati saatnud kooliteatri tunne kadus; trupp muutus ühtsemaks ja noorte seast tuli nii mõnigi veenev ja meeldejääv etteaste.
Kogemustest
Kui loojutustamises leidus konarusi, siis visuaalselt olid mõlemad lavastused äärmiselt paeluvad. "Põlevkiviõli" vaieldamatuks eeliseks on aktiivselt töötava tööstuskompleksi mastaapsus. Vaadates tossava korstna jalamilt üles kõrgustesse või siis alla sügavikku, mitme kilomeetri pikkuse šahti lõppu, mida mööda põlevkivitükid lakkamatu voona tehasesse suundusid, hakkas pea tahtmatult keerlema. Aga meenub ka soe muhelev pilk, millega kohalik töötaja meie mööduvat gruppi silmitses. See ongi päris koht, päriselt töötav mikroorganism. "Sitsi Silentiumis" seda "päris koha" tunnet nii tugevalt ei tekkinud, kuid kunstiliste vahenditega loodud visuaalid olid seda lummavamad. Õhkõrnadele siidkardinatele projitseeritud valguse, varjude ja värvide mäng lõi teatrisaali unenäolise atmosfääri ning valgetest sammastest õhkus nukrat kaduviku hõngu. Visuaalsele teatrikeelele keskendunud Misanzen ootusi ei petnud, kunstnikutöö olid kaunis ja poeetiline.
Kui aga küsida, mis tähendusi lavastused neile tehastele andsid, siis "Põlevkiviõli" asetas Kiviõli keemiatööstuse väga laiale panoraamile, astudes tehasest veel mitu sammu väljapoole. Lavastus mõtles põlevkivi ajaloolisele väärtusele, maavara kohale Eesti energiatööstuses, kaevandamise looduslikele tagajärgedele, poliitilistele debattidele ning põlevkivi kohale Ida-Virumaal. Miks on nii, et Ida-Virumaad peetakse Eesti "ühiseks solgiauguks", kuid tehase töö tulemusi naudime iseenesestmõistetavalt. Ning kuidas unustatakse ära, et see, mida meie peame Ida-Virumaa solgiauguks, tähendab teisele inimesele kodu? Ehkki liialt lai teemade ring nõrgestas kunstilist tervikut ja vähendas rännaku kohaspetsiifilisust, inimlikustas lavastus siiski tervet Ida-Virumaad ja lisas minu mõttemustritesse uue teadlikuma dimensiooni.
"Sitsi Silentium" lähenes kitsamat radapidi fiktiivsete tegelaste kaudu, kuid oli seetõttu ka emotsionaalselt veenvam. Sitsi puuvillavabrikust ei loodud üleelusuurust maailmaimet, vaid imed leiti tehase enda ajaloost, tehase tähendus avanes erinevate karakterite kaudu. Kellele oli see vangla, kellele rahamasin, kellele turvatsoon ning kellele ainus koht, kus tunda end vajaliku ja väärtuslikuna. Neist kahest tööstusgigandiga tegelevast lavastusest kooruv mõtteline ühisosa taandub lõpuks inimlikkusele ja sellele, et tehas pole mitte ainult ehitis: koht, kus töötada ja surra, vaid ka koht, kus elada ja armastada. Leida sõpru, õnne ja lootushetki tolmuses argipäevas.
1 A. Viita-Neuhaus, "Põlevkiviõli" lavastaja: "Ida-Virumaa on Eesti ühisosa. Meie ühine solgiauk", Lääne-Virumaa Uudised.
2 R. Weidebaum, Lavastus "Sitsi Silentium" toob publikuni Balti manufaktuuri ajaloo, ERR. | Arvustus. Äratades unustusse vajunud hiiglasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suured tehased on nagu mikroorganismid. Need sünnivad, kasvavad ja hingavad omas rütmis. Neid hoiavad töös inimkäed, kes oma hinge ja verega masinatel seiskuda ei lase ning pidevalt seda täitmatut koletist orjavad. Aga ka armastavad, sest aja jooksul muutub tehas koduks ning töökaaslased perekonnaks.
Sel suvel taaselustasid kaks kohaspetsiifilist lavastust eesti teatripubliku jaoks kaks suurt tööstushiiglast ja viisid külastajad seiklema Ida-Virumaal asuva Kiviõli keemiatööstuse ("Põlevkiviõli") ning Tallinnas asuva Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabriku ("Sitsi Silentium") mälestuste radadele.
Põlevkivist
"Põlevkiviõli" on dokumentaalne rännaklavastus Kiviõli keemiatööstuse territooriumil. Publik liigub neljas grupis, kahekaupa reas, kõrvaklapid kõrvas ja kiivrid peas. Klappidest kostuvad tööstushelid, kummituslikud meloodiad ja tekst, mis ühendab endas auditiivse ekskursiooni, faktid põlevkivi minevikust ja tulevikust ning intervjuud kohalike inimestega. Masinlikult grupijuhi samme järgides ning silmanurgast teist, meiega paralleelselt liikuvat gruppi silmitsedes tekib peaaegu apokalüptiline sensatsioon, justkui oleks me kõik õhtusesse vahetusse minevad sõjavangid, keda distsiplineerib vangivalvuri tasane samm ja terane silm. Saksa okupatsiooni ajal töötas siin tuhandeid sõjavange ning mitmed tänini kasutuses olevad hooned on vangide rajatud. Nii meile väideti.
Töötavad tööstuslinnakud ei ole kohad, kuhu ma igapäevaselt satuks. Neis on justkui midagi kauget ja keelatut, mis tekitab uudishimu ja ootusärevust. Seda viimast aga lavastuse sõnaline osa kahjuks lõpuni üleval hoida ei suutnud. Kui alguses ja lõpus oli klappidest kostuv jutt liikumistrajektooriga kenasti kooskõlas, siis lavastuse keskel hakkas tervik lagunema. Aina enam juhuslik tundus see kõik ning mis kõige hullem, korduv. Samad ideed, samad loosungid. Tehase sulgemise traagilistest tagajärgedest rahvastiku tööhõivele kuulsin vähemalt viis korda (kui mitte rohkem). Uudishimu pöördus vaikselt tüdimuseks. Mitmes kord kuulen sõna rohepööre? Ja kuidas seostubki see hoonega, mille ees kohusetundlikult seisame?
Kõige põnevam oli kuulata inimeste endi mälestusi. Kes töötas üle 20 aasta laboratooriumis, kes sorteeris paekivi põlevkivist välja. Lavastaja Elar Vahteri sõnul 1 intervjueeriti lavastuse tarbeks 40 Ida-Virumaa inimest. Esimese hooga ei meenu üle kümne isikliku loo, kuid eks sulandanud dramaturgid Sven Karja ja Eero Epner need muu jutuga ühtsesse tervikusse. Siiski väheks jäi seda isiklikku puudutust ja mälestusi. Inimesena, kes siin ei ela ning teab põlevkivi kaevandamisest sama palju kui keskmine Lõuna-Eesti kodanik, oleks oodanud, et abstraktse mineviku, oleviku ja tuleviku vahel hõljumise kõrvalt tehase igapäevaelu konkreetsemalt silme ette joonistuks.
Puuvillast
"Sitsi Silentium" on vormilt traditsioonilisem. Erinevalt "Põlevkiviõlist" ei toimu tehase territooriumil mitte rännak ruumis, vaid ajas. Vabrikusaaga rullub lahti noore kangakuduja Leegi (Silva Pijon) eluloo telgedel. Ajalooline traagika on põimitud fiktiivse tegelase eluloosse ja lineaarselt kulgevas lavastuses kaetakse peaaegu sajandi jagu sündmusi, mida kannavad lummav visuaal, dialoog ning paras annus töötajate sisemonoloogi.
Kas vile juba käis? Kui vaid ometi saaks aknaid avada… Töö on kurnav ja monotoonne; käed liiguvad väsimatult üles, üles, kõrvale; helikujunduses (Villem Rootalu) on tunda lakkamatult töötavaid hammasrattaid. Leegi kõrval illustreerivad tehase tööd 16 noort näitlejat, kelle kõrval sammub ülemvaatajana võimukas ja uhke Elviine (Piret Krumm). Tüdrukud minestavad ja kukuvad, kuid Elviine vastutab, et töö hetkekski seisma ei jääks. Kes kaebab ülipikkade tööpäevade, madala töötasu, õhupuuduse, väsimuse või ohtlike töötingimuste üle, saab trahvi. Kuigi võhikule jäi töö reaalne sisu jällegi avamata, illustreeriti tööliste igapäevaseid muresid ja rõõme siiski piisava põhjalikkusega, et puuvillaimpeerium ellu äratada. Võimalik, et isegi liiga põhjalikult, kuna edukaks loojutustamiseks oli lavastuses fookuspunkte liialt palju ja mitte kõik ei õigustanud end täiel määral ära.
Lavastaja Helen Rekkor tõdes 2, et teda liigutas enim fakt, et "omal ajal toimetati siin haridusseltsi raames nii näiteringi kui ka pasunakooriga ja loodi spordiselts. See räägib nii mõndagi inimhinge sitkusest". Inimhinge sitkust võib see kirjeldada küll, aga sellest hoolimata ei saanud lahti tundest, et siin jäädi endale sümpaatsesse tegevusliini kinni ning unustati küsida, kui palju aitab Kitzbergi "Libahundi" taaslavastamine Sitsi kangavabriku ajaloo jutustamisele päriselt kaasa. Materjali mastaapsuse tõttu meenutas lavastus niigi kohati ajaloomaratoni, kus üks stseen ajas teist meeletu kiirusega taga, ning seda enam jäi arusaamatuks, miks teatritegemisele nii palju aega kulutati, et sündmustik sootuks seisma jäi.
Tänuväärne oli see tegevusliin vaid näitlejatööde tõttu. Rauno Kaibiaineni särasilmne Rihard mõjus päikesekiirena hallis tolmu sisse mattunud vabrikuelus ning võib oletada, et tema ajaloolisel prototüübil Riho Hoolmal oli enda kaasaegsetele sarnane mõju, kuid ometigi oleks seda saanud kujutada kompaktsemal. Ehkki ka Piret Krummi etteaste Tiinana oli muljetavaldav, ei hakanud sellekordne "teater teatris" võte tervikuna tööle ning esimene vaatus muutus laialivalguvaks.
Teises vaatuses said dramaturgilised komistuskohad lahendatud ja lavastus liikus edasi loogilises rütmis, ning mis peamine – tegevust hakkas juhtima peategelaste sisemine areng. Laia ajalise panoraami suur eelis ehk tegelastele jäetav kasvamisruum kasutati ära täiel määral ja kõik näitlejad kandsid selle teekonna väärikalt välja. Eriti selgelt oli seda näha Piret Krummi Elviines, kes oma rolliloome autentsuselt tõesti silma jäi, kuid kandvamad rollid anti ka noortele vabatahtlikele. Esimesest vaatust kohati saatnud kooliteatri tunne kadus; trupp muutus ühtsemaks ja noorte seast tuli nii mõnigi veenev ja meeldejääv etteaste.
Kogemustest
Kui loojutustamises leidus konarusi, siis visuaalselt olid mõlemad lavastused äärmiselt paeluvad. "Põlevkiviõli" vaieldamatuks eeliseks on aktiivselt töötava tööstuskompleksi mastaapsus. Vaadates tossava korstna jalamilt üles kõrgustesse või siis alla sügavikku, mitme kilomeetri pikkuse šahti lõppu, mida mööda põlevkivitükid lakkamatu voona tehasesse suundusid, hakkas pea tahtmatult keerlema. Aga meenub ka soe muhelev pilk, millega kohalik töötaja meie mööduvat gruppi silmitses. See ongi päris koht, päriselt töötav mikroorganism. "Sitsi Silentiumis" seda "päris koha" tunnet nii tugevalt ei tekkinud, kuid kunstiliste vahenditega loodud visuaalid olid seda lummavamad. Õhkõrnadele siidkardinatele projitseeritud valguse, varjude ja värvide mäng lõi teatrisaali unenäolise atmosfääri ning valgetest sammastest õhkus nukrat kaduviku hõngu. Visuaalsele teatrikeelele keskendunud Misanzen ootusi ei petnud, kunstnikutöö olid kaunis ja poeetiline.
Kui aga küsida, mis tähendusi lavastused neile tehastele andsid, siis "Põlevkiviõli" asetas Kiviõli keemiatööstuse väga laiale panoraamile, astudes tehasest veel mitu sammu väljapoole. Lavastus mõtles põlevkivi ajaloolisele väärtusele, maavara kohale Eesti energiatööstuses, kaevandamise looduslikele tagajärgedele, poliitilistele debattidele ning põlevkivi kohale Ida-Virumaal. Miks on nii, et Ida-Virumaad peetakse Eesti "ühiseks solgiauguks", kuid tehase töö tulemusi naudime iseenesestmõistetavalt. Ning kuidas unustatakse ära, et see, mida meie peame Ida-Virumaa solgiauguks, tähendab teisele inimesele kodu? Ehkki liialt lai teemade ring nõrgestas kunstilist tervikut ja vähendas rännaku kohaspetsiifilisust, inimlikustas lavastus siiski tervet Ida-Virumaad ja lisas minu mõttemustritesse uue teadlikuma dimensiooni.
"Sitsi Silentium" lähenes kitsamat radapidi fiktiivsete tegelaste kaudu, kuid oli seetõttu ka emotsionaalselt veenvam. Sitsi puuvillavabrikust ei loodud üleelusuurust maailmaimet, vaid imed leiti tehase enda ajaloost, tehase tähendus avanes erinevate karakterite kaudu. Kellele oli see vangla, kellele rahamasin, kellele turvatsoon ning kellele ainus koht, kus tunda end vajaliku ja väärtuslikuna. Neist kahest tööstusgigandiga tegelevast lavastusest kooruv mõtteline ühisosa taandub lõpuks inimlikkusele ja sellele, et tehas pole mitte ainult ehitis: koht, kus töötada ja surra, vaid ka koht, kus elada ja armastada. Leida sõpru, õnne ja lootushetki tolmuses argipäevas.
1 A. Viita-Neuhaus, "Põlevkiviõli" lavastaja: "Ida-Virumaa on Eesti ühisosa. Meie ühine solgiauk", Lääne-Virumaa Uudised.
2 R. Weidebaum, Lavastus "Sitsi Silentium" toob publikuni Balti manufaktuuri ajaloo, ERR.
### Response:
Arvustus. Äratades unustusse vajunud hiiglasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel hooajal USA kolmandas divisjonis kaheksal korral platsile saanud mees tegi suurepärase esituse eelmisel neljapäeval, mil eestlane tegi mängus Forward Madisoniga seitse tõrjet löökidele, millest kolm tehti trahvikasti seest. Lõppkokkuvõttes viigistas Toronto duubelvõistkond Madisoni klubiga 2:2, vahendab Soccernet.ee.
Vaikla kodutiim paikneb 12 võistkonna seas kuuendal kohal. Vahe liider Chattanooga Red Wolvesidega on kaheksa silma. Eestlane on suvel säranud varemgi heade mängudega ning kuu aega tagasi kandideeris pallur vooru ilusaima tõrje auhinnale.
The stars of Week 20, brought to you by @CleerAudio
Details: https://t.co/BGcWHRk1zh pic.twitter.com/IZf9GdnaY5
— USL League One (@USLLeagueOne) August 23, 2021 | Vaikla valiti koduliigas nädala parimaks väravavahiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel hooajal USA kolmandas divisjonis kaheksal korral platsile saanud mees tegi suurepärase esituse eelmisel neljapäeval, mil eestlane tegi mängus Forward Madisoniga seitse tõrjet löökidele, millest kolm tehti trahvikasti seest. Lõppkokkuvõttes viigistas Toronto duubelvõistkond Madisoni klubiga 2:2, vahendab Soccernet.ee.
Vaikla kodutiim paikneb 12 võistkonna seas kuuendal kohal. Vahe liider Chattanooga Red Wolvesidega on kaheksa silma. Eestlane on suvel säranud varemgi heade mängudega ning kuu aega tagasi kandideeris pallur vooru ilusaima tõrje auhinnale.
The stars of Week 20, brought to you by @CleerAudio
Details: https://t.co/BGcWHRk1zh pic.twitter.com/IZf9GdnaY5
— USL League One (@USLLeagueOne) August 23, 2021
### Response:
Vaikla valiti koduliigas nädala parimaks väravavahiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koerad tapeti Austraalias Bourke Shire'i provintsis. Koerad asusid spetsiaalses varjupaigas.
Nõukogu võttis vastu selle meetme, et kaitsta oma töötajaid ja kogukonda, koroonaviiruse epideemia ohu eest, vahendas The Sydney Morning Herald.
Ajalehe teatel kehtisid varjupaigas koroonaviiruse epideemiast tingitud ettevaatusabinõud.
Austraalias puhkesid nädalavahetusel suured rahutused, mis olid seotud karmide piirangutega.
Austraalias elab umbes 26 miljonit inimest. Kaks riigi suurimat linna Sydney ja Melbourne on praktiliselt suletud. Karmid liikumispiirangud kehtivad ka riigi pealinnas Canberras.
Austraalias on täielikult vaktsineeritud vaid 22 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, teatas The Wall Street Journal.
Sydney linnavõimud teatasid reedel, et pikendavad piiranguid vähemalt septembrini. Linnas hakkasid piirangud kehtima juba suve alguses. | Austraalia võimud tapsid piirangute tõttu hulga varjupaiga koeri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koerad tapeti Austraalias Bourke Shire'i provintsis. Koerad asusid spetsiaalses varjupaigas.
Nõukogu võttis vastu selle meetme, et kaitsta oma töötajaid ja kogukonda, koroonaviiruse epideemia ohu eest, vahendas The Sydney Morning Herald.
Ajalehe teatel kehtisid varjupaigas koroonaviiruse epideemiast tingitud ettevaatusabinõud.
Austraalias puhkesid nädalavahetusel suured rahutused, mis olid seotud karmide piirangutega.
Austraalias elab umbes 26 miljonit inimest. Kaks riigi suurimat linna Sydney ja Melbourne on praktiliselt suletud. Karmid liikumispiirangud kehtivad ka riigi pealinnas Canberras.
Austraalias on täielikult vaktsineeritud vaid 22 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, teatas The Wall Street Journal.
Sydney linnavõimud teatasid reedel, et pikendavad piiranguid vähemalt septembrini. Linnas hakkasid piirangud kehtima juba suve alguses.
### Response:
Austraalia võimud tapsid piirangute tõttu hulga varjupaiga koeri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jevgeni Švartsi ühiskondliku draamana kirjutatud lugu on saanud Eili Neuhausi lavastuses uue rõhuasetuse, kus ka igal poliitikul on inimlik pool.
Ott Leplandi sõnul saavad vaatajad selle lavastuse põhilise info ja mulje kätte rohkem sõnalise poole pealt ning muusikalised vahepalad on sinna hoolikalt sisse pikitud.
"See roll on mulle olnud mugavustsoonist oluliselt välja astumine. See on olnud väga huvitav protsess ning annab kogemust ja uusi tuuli elus juurde. Lavastaja Eili Neuhaus ja kogu Rakvere Teatri trupp on mind väga palju aidanud," märkis Lepland.
Saara Pius tõi samuti välja Ott Leplandi dramaatilisema poole. "Me kõik teame, et Otil on näitlejapisik sees ja komöödiaanne on tal väga hea, aga selles lavastuses teeb ta suurepärase draamarolli ja me näeme hoopis teistsugust Otti."
Lavastusele on muusika loonud Hando Põldmäe, Doris Kareva ja Leelo Tungla sõnadele loodud laulu "Mu pea on sinu süles" saab kuulata Youtube'is.
Lavastuses mängivad Saara Pius, Ott Lepland (külalisena), Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu ja Toomas Suuman. Lavastuse tõlkija on Katrin Ruus, kunstnik Reili Evart ning valguskujundaja Märt Sell. Repetiitor Kristjan Veermäe.
Rakvere teatris on traditsioon hooaja esimesel kodusaali etendusel lüüa gongi.
Teinegi hooaja alguse traditsioon ulatub aastate taha. Alates 2002. aastast tunnustatakse neid, kes on teatrile hooaja jooksul tugevaks toeks olnud. Teatritruuduse ordeniga tänab ja tunnustab Rakvere teater külastajat, kes leiab tee teatrisse eriti sagedasti. Külalislahkuse ordeni annab teater parimale võõrustajale. Samuti tänab teater ordeniga möödunud hooajal vastutulelikkusega silma jäänud koostööpartnerit. Nii gongi kui ordenite saajaid saab näha ning kuulda pärast esietendust suures saalis.
Pärast esietendust ning tseremooniat on kõigil võimalus osaleda hooaja avapeol "Imede öö", mis toimub teatri taga rahvaaias, muinasjutulises atmosfääris, kella 22-st kuni keskööni. | Rakvere teatris esietendub muusikaline armastuslugu "Tavaline ime" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jevgeni Švartsi ühiskondliku draamana kirjutatud lugu on saanud Eili Neuhausi lavastuses uue rõhuasetuse, kus ka igal poliitikul on inimlik pool.
Ott Leplandi sõnul saavad vaatajad selle lavastuse põhilise info ja mulje kätte rohkem sõnalise poole pealt ning muusikalised vahepalad on sinna hoolikalt sisse pikitud.
"See roll on mulle olnud mugavustsoonist oluliselt välja astumine. See on olnud väga huvitav protsess ning annab kogemust ja uusi tuuli elus juurde. Lavastaja Eili Neuhaus ja kogu Rakvere Teatri trupp on mind väga palju aidanud," märkis Lepland.
Saara Pius tõi samuti välja Ott Leplandi dramaatilisema poole. "Me kõik teame, et Otil on näitlejapisik sees ja komöödiaanne on tal väga hea, aga selles lavastuses teeb ta suurepärase draamarolli ja me näeme hoopis teistsugust Otti."
Lavastusele on muusika loonud Hando Põldmäe, Doris Kareva ja Leelo Tungla sõnadele loodud laulu "Mu pea on sinu süles" saab kuulata Youtube'is.
Lavastuses mängivad Saara Pius, Ott Lepland (külalisena), Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu ja Toomas Suuman. Lavastuse tõlkija on Katrin Ruus, kunstnik Reili Evart ning valguskujundaja Märt Sell. Repetiitor Kristjan Veermäe.
Rakvere teatris on traditsioon hooaja esimesel kodusaali etendusel lüüa gongi.
Teinegi hooaja alguse traditsioon ulatub aastate taha. Alates 2002. aastast tunnustatakse neid, kes on teatrile hooaja jooksul tugevaks toeks olnud. Teatritruuduse ordeniga tänab ja tunnustab Rakvere teater külastajat, kes leiab tee teatrisse eriti sagedasti. Külalislahkuse ordeni annab teater parimale võõrustajale. Samuti tänab teater ordeniga möödunud hooajal vastutulelikkusega silma jäänud koostööpartnerit. Nii gongi kui ordenite saajaid saab näha ning kuulda pärast esietendust suures saalis.
Pärast esietendust ning tseremooniat on kõigil võimalus osaleda hooaja avapeol "Imede öö", mis toimub teatri taga rahvaaias, muinasjutulises atmosfääris, kella 22-st kuni keskööni.
### Response:
Rakvere teatris esietendub muusikaline armastuslugu "Tavaline ime" |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.