instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ford suurendab M-Spordi meeskonna tehnilist tuge ning alates uuest aastast hakkab tiim kandma nime M-Sport Ford Rally Team.
M-Sport võitis lõppenud hooajal võistkondliku MM tiitli ning meeskonna prantslasest piloot Sebastien Ogier krooniti individuaalselt maailmameistriks. Mullu keeras Fordi rooli ka Ott Tänak, kes siirdus uueks aastaks Toyotasse. | Fordi nimi naaseb MM-sarja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ford suurendab M-Spordi meeskonna tehnilist tuge ning alates uuest aastast hakkab tiim kandma nime M-Sport Ford Rally Team.
M-Sport võitis lõppenud hooajal võistkondliku MM tiitli ning meeskonna prantslasest piloot Sebastien Ogier krooniti individuaalselt maailmameistriks. Mullu keeras Fordi rooli ka Ott Tänak, kes siirdus uueks aastaks Toyotasse.
### Response:
Fordi nimi naaseb MM-sarja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seekordne kultuuriloolise arhiivi allikapublikatsioon heidab pilgu ühesse alles täienevasse personaalkogusse EKLA-s – selleks on teatriteadlase ja teatriajaloo professori Lea Tormise (1932) isikuarhiiv, mille üleandmine algas 2012. aastal ja jätkub veel.
Siin leidub hulgaliselt kirju persoonidelt, kes on olnud olulised eesti teatris ja ka rahvusvaheliselt: Ella Ilbak, Reet Neimar, Jaak Rähesoo, Natalja Krõmova, Ida Urbel, Ülo Vilimaa, Viktorina Kriger, Terttu Savola jne. Ka sugulaste kirjavahetus on selle fondi puhul enam kui isikulooline materjal – nii on näiteks Tormise venna Paul-Eerik Rummo, kirjaniku ja poliitiku, kirjad sageli just teatriteemalised.
Lea Tormise abikaasa oli rahvusvaheliselt tuntud helilooja Veljo Tormis, kelle materjale (eeskätt ühistöid ja ühiseid kirjavahetusi) leidub arhiivis samuti.
Palju on arhiivis teatrilooliste uurimuste käsikirju ja nende mahukat eeltööd kajastavaid materjale, eeskätt Tormise enda kirjutatud ja koostatud raamatutega seotut („Teatrimälu“, „Eesti teater 1920–1940“, „Eesti balletist“ jmt.), aga ka retsensioone-kommentaare-täiendusi teiste koostatud raamatutele, kus ta on olnud nõuandjaks, retsensendiks, konsultandiks. Lisaks õppejõutööd kajastavad materjalid, teatriajaloo jäädvustamine jne.
Avaldatud kirjavahetuse teiseks osapooleks on eesti lavastaja Merle Karusoo (1946), kes on tuntud eeskätt oma eluloo-aineliste dokumentaalsete lavastuste poolest, olles nn. mäluteatri või sotsioloogilise teatri rajaja Eestis. Ühtlasi oli Karusoo ka Voldemar Panso õpilane ja tema loomingu uurija.
Kirjavahetuse teemaks on Panso päevikute avaldamine, kus Karusoo on olnud koostajaks-kommenteerijaks, Tormis konsultandiks. Selgub, et Tormise roll on olnud üsna oluline. Päevikud ilmusid 2007, kirjavahetus pärineb samast aastast. Siit nähtub, kui keeruline on see tavaliselt suuresti varju jääv töö, mida tehakse ühe kommenteeritud allikapublikatsiooni väljaandmisel.
Voldemar Panso (1920–1977) oli eesti teatriajaloos üks olulisemaid lavastajaid ja teatrijuhte. Tema rajatud (1957) on ka seni tegutsev Eesti olulisim teatriõppeasutus EMTA lavakunstikateeder, mille juhiks ja näitlejate koolitajaks ta oma surmani oli. Päevikute väljaanne oligi pühendatud õppeasutuse 50. juubelile. Tema arhiiv asub samuti EKLA-s, kuid sellele juurdepääs on olnud sugulaste soovil piiratud, mis kahjuks on takistanud ka uurimistööd.
Kirjavahetus on suures osas elektroonne, mis võimaldab põgusalt puudutada ka digiarhiveerimise teemat: kuidas tagada tulevikus e-kirjade säilimine ja arhiivi jõudmine jms. | Tiina Saluvere. Teatritarga töölaualt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seekordne kultuuriloolise arhiivi allikapublikatsioon heidab pilgu ühesse alles täienevasse personaalkogusse EKLA-s – selleks on teatriteadlase ja teatriajaloo professori Lea Tormise (1932) isikuarhiiv, mille üleandmine algas 2012. aastal ja jätkub veel.
Siin leidub hulgaliselt kirju persoonidelt, kes on olnud olulised eesti teatris ja ka rahvusvaheliselt: Ella Ilbak, Reet Neimar, Jaak Rähesoo, Natalja Krõmova, Ida Urbel, Ülo Vilimaa, Viktorina Kriger, Terttu Savola jne. Ka sugulaste kirjavahetus on selle fondi puhul enam kui isikulooline materjal – nii on näiteks Tormise venna Paul-Eerik Rummo, kirjaniku ja poliitiku, kirjad sageli just teatriteemalised.
Lea Tormise abikaasa oli rahvusvaheliselt tuntud helilooja Veljo Tormis, kelle materjale (eeskätt ühistöid ja ühiseid kirjavahetusi) leidub arhiivis samuti.
Palju on arhiivis teatrilooliste uurimuste käsikirju ja nende mahukat eeltööd kajastavaid materjale, eeskätt Tormise enda kirjutatud ja koostatud raamatutega seotut („Teatrimälu“, „Eesti teater 1920–1940“, „Eesti balletist“ jmt.), aga ka retsensioone-kommentaare-täiendusi teiste koostatud raamatutele, kus ta on olnud nõuandjaks, retsensendiks, konsultandiks. Lisaks õppejõutööd kajastavad materjalid, teatriajaloo jäädvustamine jne.
Avaldatud kirjavahetuse teiseks osapooleks on eesti lavastaja Merle Karusoo (1946), kes on tuntud eeskätt oma eluloo-aineliste dokumentaalsete lavastuste poolest, olles nn. mäluteatri või sotsioloogilise teatri rajaja Eestis. Ühtlasi oli Karusoo ka Voldemar Panso õpilane ja tema loomingu uurija.
Kirjavahetuse teemaks on Panso päevikute avaldamine, kus Karusoo on olnud koostajaks-kommenteerijaks, Tormis konsultandiks. Selgub, et Tormise roll on olnud üsna oluline. Päevikud ilmusid 2007, kirjavahetus pärineb samast aastast. Siit nähtub, kui keeruline on see tavaliselt suuresti varju jääv töö, mida tehakse ühe kommenteeritud allikapublikatsiooni väljaandmisel.
Voldemar Panso (1920–1977) oli eesti teatriajaloos üks olulisemaid lavastajaid ja teatrijuhte. Tema rajatud (1957) on ka seni tegutsev Eesti olulisim teatriõppeasutus EMTA lavakunstikateeder, mille juhiks ja näitlejate koolitajaks ta oma surmani oli. Päevikute väljaanne oligi pühendatud õppeasutuse 50. juubelile. Tema arhiiv asub samuti EKLA-s, kuid sellele juurdepääs on olnud sugulaste soovil piiratud, mis kahjuks on takistanud ka uurimistööd.
Kirjavahetus on suures osas elektroonne, mis võimaldab põgusalt puudutada ka digiarhiveerimise teemat: kuidas tagada tulevikus e-kirjade säilimine ja arhiivi jõudmine jms.
### Response:
Tiina Saluvere. Teatritarga töölaualt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Everton on nüüd viimasest kuuest kohtumisest teeninud neli võitu ja kaks viiki ning kerkinud turniiritabelis kuu ajaga 16. kohalt 26 punktiga üheksandaks.
Tiitlikaitsja Chelsea hoiab 39 silmaga kolmandat positsiooni. | Ka Chelsea ei saanud Evertonist jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Everton on nüüd viimasest kuuest kohtumisest teeninud neli võitu ja kaks viiki ning kerkinud turniiritabelis kuu ajaga 16. kohalt 26 punktiga üheksandaks.
Tiitlikaitsja Chelsea hoiab 39 silmaga kolmandat positsiooni.
### Response:
Ka Chelsea ei saanud Evertonist jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barcelona väravad lõid Luis Suarez 54., Lionel Messi penaltist 64. ja Aleix Vidal 90.+3. minutil. Real lõpetas mängu kümnekesi, sest 63. minutil eemaldati Dani Carvajal.
Barcelona juhib turniiritabelit 45 (17-st mängust) punktiga. Esikuuikusse mahuvad ka Madridi Atletico 36 (17), Valencia 34 (16), Real 31 (16), Sevilla 29 (17) ning Villarreal 24 (16) silmaga. | Barcelona võttis El Clasicos kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barcelona väravad lõid Luis Suarez 54., Lionel Messi penaltist 64. ja Aleix Vidal 90.+3. minutil. Real lõpetas mängu kümnekesi, sest 63. minutil eemaldati Dani Carvajal.
Barcelona juhib turniiritabelit 45 (17-st mängust) punktiga. Esikuuikusse mahuvad ka Madridi Atletico 36 (17), Valencia 34 (16), Real 31 (16), Sevilla 29 (17) ning Villarreal 24 (16) silmaga.
### Response:
Barcelona võttis El Clasicos kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles sõnul jagus aasta sportlaste valimisel pinget ja põnevust tänavu igasse kategooriasse. „Spordiaasta on olnud edukas ning see kajastub ka aasta sportlaste valimisel. Hääletusperiood oli kohati nagu võidusõit – kuni viimase päevani polnud üheski kategoorias veel midagi sajaprotsendiliselt kindel. Rahvahääletusel oli rõõm näha, et eestimaalaste spordiarmastus on suur ja spordisangareid, kellele kaasa elatakse, palju. Et fännid on sportlastele lisajõud – sellest on ammu räägitud ja taaskord tõestas seda ka rahvahääletus. Rahvahääletuse mõju võitjate selgitamisel on suur ja nii mõnelgi juhul võib see suisa kujuneda kaalukausiks. Tihedas konkurentsis midagi ettearvatavat pole ning spordihuvilisel saab olema põnev tänavusele Spordiaasta Tähtede galale kaasa elada,“ ütles Sukles.
Aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Praeguseks on hääletamine lõppenud. Eesti aasta sportlaste valimisel tegid spordifännid valiku ligi 65 000 korral, spordiorganisatsioone osales aasta parimate valimisel 66 ja spordiajakirjanikke 45. Hääletustulemuste põhjal on „Aasta sportlane 2017“ nominendid järgmised (tähestikulises järjekorras):
* Aasta meessportlane 2017: Heiki Nabi, Nikolai Novosjolov, Ott Tänak, Janek Õiglane.
* Aasta naissportlane 2017: Julia Beljajeva, Kaia Kanepi, Anett Kontaveit, Kelly Sildaru.
* Aasta võistkond 2017: autoralli meeskond Ott Tänak ja Martin Järveoja, sõudmise neljapaat, vehklemise epeenaiskond, võrkpalli rahvusmeeskond.
* Aasta treener 2017: Gheorghe Cretu, Kaido Kaabermaa, Matti Killing, Natalja Kotova.
Spordiajakirjanikud tegid oma eelistused teatavaks 19. detsembril, spordiorganisatsioonide ja rahvahääletuse tulemused avalikustatakse pärast galat. 21. detsembri südaööl lõppenud rahvahääletuse kohta saab praegu avaldada vaid niipalju, et spordifännid tegid valiku ligi 65 000 korral, mis on kõigi aegade teine tulemus. Lisaks üles seatud kandidaatidele avaldasid spordifännid toetust kokku veel rohkem kui 300 enda poolt üles seatud kandidaadile.
Rahva lemmikud eristusid kõige selgemalt naissportlase ja võistkonna kategooriates, kus kolmele esimesele antud häälte arv moodustas ca 70% kõikidest häältest. Eriti selgelt kuulus rahva poolehoid võistkonna kategoorias ühele tiimile, kes teenis fännidelt enam kui pooled (54%) esikohahääled. Tihedaim konkurents rahvahääletuse võidu nimel oli naissportlase kategoorias, kus suurima skoori kogunud ja teise koha saanud kandidaatide häälte arvu vahe oli kõigest 2,5 protsenti.
Aasta sportlased kuulutatakse välja 27. detsembril kell 20.00 Nordea Kontserdimajas algaval galaõhtul “Spordiaasta tähed 2017”. | Selgusid Eesti aasta spordiauhindade nominendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles sõnul jagus aasta sportlaste valimisel pinget ja põnevust tänavu igasse kategooriasse. „Spordiaasta on olnud edukas ning see kajastub ka aasta sportlaste valimisel. Hääletusperiood oli kohati nagu võidusõit – kuni viimase päevani polnud üheski kategoorias veel midagi sajaprotsendiliselt kindel. Rahvahääletusel oli rõõm näha, et eestimaalaste spordiarmastus on suur ja spordisangareid, kellele kaasa elatakse, palju. Et fännid on sportlastele lisajõud – sellest on ammu räägitud ja taaskord tõestas seda ka rahvahääletus. Rahvahääletuse mõju võitjate selgitamisel on suur ja nii mõnelgi juhul võib see suisa kujuneda kaalukausiks. Tihedas konkurentsis midagi ettearvatavat pole ning spordihuvilisel saab olema põnev tänavusele Spordiaasta Tähtede galale kaasa elada,“ ütles Sukles.
Aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane. Praeguseks on hääletamine lõppenud. Eesti aasta sportlaste valimisel tegid spordifännid valiku ligi 65 000 korral, spordiorganisatsioone osales aasta parimate valimisel 66 ja spordiajakirjanikke 45. Hääletustulemuste põhjal on „Aasta sportlane 2017“ nominendid järgmised (tähestikulises järjekorras):
* Aasta meessportlane 2017: Heiki Nabi, Nikolai Novosjolov, Ott Tänak, Janek Õiglane.
* Aasta naissportlane 2017: Julia Beljajeva, Kaia Kanepi, Anett Kontaveit, Kelly Sildaru.
* Aasta võistkond 2017: autoralli meeskond Ott Tänak ja Martin Järveoja, sõudmise neljapaat, vehklemise epeenaiskond, võrkpalli rahvusmeeskond.
* Aasta treener 2017: Gheorghe Cretu, Kaido Kaabermaa, Matti Killing, Natalja Kotova.
Spordiajakirjanikud tegid oma eelistused teatavaks 19. detsembril, spordiorganisatsioonide ja rahvahääletuse tulemused avalikustatakse pärast galat. 21. detsembri südaööl lõppenud rahvahääletuse kohta saab praegu avaldada vaid niipalju, et spordifännid tegid valiku ligi 65 000 korral, mis on kõigi aegade teine tulemus. Lisaks üles seatud kandidaatidele avaldasid spordifännid toetust kokku veel rohkem kui 300 enda poolt üles seatud kandidaadile.
Rahva lemmikud eristusid kõige selgemalt naissportlase ja võistkonna kategooriates, kus kolmele esimesele antud häälte arv moodustas ca 70% kõikidest häältest. Eriti selgelt kuulus rahva poolehoid võistkonna kategoorias ühele tiimile, kes teenis fännidelt enam kui pooled (54%) esikohahääled. Tihedaim konkurents rahvahääletuse võidu nimel oli naissportlase kategoorias, kus suurima skoori kogunud ja teise koha saanud kandidaatide häälte arvu vahe oli kõigest 2,5 protsenti.
Aasta sportlased kuulutatakse välja 27. detsembril kell 20.00 Nordea Kontserdimajas algaval galaõhtul “Spordiaasta tähed 2017”.
### Response:
Selgusid Eesti aasta spordiauhindade nominendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna kahe nädala eest Vabal Laval pidulikult üle antud erialaliitude ja kultuurkapitali arhitektuuripreemiad hõlmavad tegelikult kevadest 2016 kuni kevadeni 2017 valminud objekte, aga aastalõpulehes on mul täita ootuspärane ülesanne teha kokkuvõte lõppevast aastast, on olukord mõnevõrra segane. Enamjaolt tuleb rääkida sellest, mida heal juhul ehk järgmisel aastal pärgama hatakase, tänavusel auhinnatseremoonial esile tõstetud tööd on aga praeguseks juba eilsed uudised. Tegevuspreemiad, tõsi, on laiahaardelisemad ega piirdu õnneks ühe aastaga. Ehk tasuks siiski loobuda arhitektuuripreemiate raamatu esitluse ja auhinnatseremoonia iga hinna eest ühendamisest, sest just raamatu valmimise taga nihkesse läinud preemiate tsükkel ootab.
Arhitektuuriauhinnad näitavad, et 2016. ja suurem osa 2017. aastastki oli kindel Tartu aasta: möödunud sügisel valmis Raadil Eesti Rahva Muuseum (DGT Architects), tänavu veebruaris avati Tartus rahvusarhiivi Noora maja (Asum Arhitektid, Architect11 ja Vaikla Studio), uude ERMi viib jalakäijasõbralik Roosi tänav (Kino Maastikuarhitektid, Paik Arhitektid) ning aparaaditehase siseõuest sai elutuba keset linna – taskupark (Kino Maastikuarhitektid). Nende auhinnatutega on toon antud, kilbile tõstetud avalike arhitektuurivõistluste tulemusena sündinud riigi kultuuriobjektid, meie arhitektuuripoliitika pühapäevasem pool. Arhiiv ja muuseum on tõsised sajandi suurprojektid, monumendid mälule ja kestmisele, ning meenutavad betooni põlistatud rahne, mida ei liiguta paigast ükski vägi. Vähemalt premeerimise puhul pööratakse ikka ja alati tähelepanu ka avalikule ruumile, mis näib, vaatamata arhitektide kümneid aastaid kestnud kriitikale, endiselt sündivat põhimõttel „nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik“ – mõned tänavad ja platsid, Roosi tänava sugused normaalsed optimaalsete vahenditega teostatud lahendused torkavad silma ja nopivad auhinna üldise ebanormaalsuse taustal.
Endiselt on parimad kultuuriobjektid
Kui nüüd ikkagi sel aastal valminut vaadata, siis jätkati sealt, kus eelmine ERMi aasta pooleli jäi: uksed avasid juba mainitud uus rahvusarhiivi hoone Noora Tartus ning filmimuuseum Tallinnas Maarjamäel, kultuuripärandit hoidvad ja rahvuslikku ego upitavad objektid mõlemad. Maarjamõisa lagendikul asuv Noora on omamoodi aus diagramm hoonet vormivatest parameetritest: kinnine arhiiviosa, kontorid, publikutsoon, pretensioonitu asukoht, protsendikunst. Arhitektide Sander Aasa ja Illimar Truverki valitud lahendusega ei ole keeratud programmi iseenda paroodiaks ega tehtud majast moodsat maastikku, vaid on kasutatud modernset abstraheeritud kastvormi, mille betoonist kehand peaks kaugele sisendama arhiiv-on-mu-kindlus-tunnet. Liiga lihtne kõik õnneks ei ole: kikkis nurkadega betoonpaneelid meenutavad standardseid paberilehti (konkursitöö pealkiri oligi „A4“), kogu kontoriplokk on kaetud protsendikunsti raames tellitud labürindimustrilise kangaga „Uure“ (autorid Fred Kotkas ja Carmen Lansberg), mis annab valminud hoonele arhitektuurivõistluse tööga võrreldes tunduvalt elavama ilme. Kujundid nagu paberid ja labürint mõjuvad soovi korral peene viitena arhiiviotsingule kui heinakuhjast nõela otsimisele, kus õnne peab ka olema. Maja avalikku ja suletud osa liidab klaasist galerii, mis heidab valgust aatriumi seinte betoonpaberitele ning vaskplekist rõdudele, Vaikla Studio loodud aasta parimaks sisekujunduseks kuulutatud interjöör on tume ja soliidne, selline, kus tuleb tasa olla. Plusspunktid igale arhiivikorrusele oma värvide sissetoomise eest kuni lükandriiulite toonimiseni välja – päike siia ei paista ja külastajad ka ei käi, aga ilus peab ikka olema!
Kuni kvaliteetne arhitektuur ei ole riigile oluline, on hea maja valmimise võti ikkagi jäämurdja tüüpi visiooniga tellija käes, keda avalikus sektoris kahjuks väga pole. Ministeeriumide ühishoone kiirelt rulakeelu saanud väljakuga.
Teet Malsroos / Õhtuleht / Scanpix
Samasuguse suletud iseloomuga on ka filmimuuseumi maja ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi kompleksis (arhitektuuribüroo Boa), seostades muuseumi arhetüüpselt millegi hoolika hoidmise ja säilitamisega. Ent aknaid ei vaja teadupärast ka kaubamajad ning muud tarbimistemplid, kinnised konteinerid lasevad siseruumis ekspositsiooniehitajatel vabalt tegutseda ja timmida paika lavastuse, mida ei sega ükski loodusvaade või pilk taevasse. Muuseumi roostekarva katus-majad mõjuvad ühest tükist välja tahutud sümpaatsete klotsidena, mis jätkavad valutult aitade-elumajade hooviansamblit XIX sajandi algusest, kui siin mäe otsas tegutses veel suhkruvabrik. Kompositsioonis on tunda pärandi painet: uued klotsid on pigem rahulik taust värvi- ja kujundikirevale õuealale ning neogooti lossile, mis toretseb kogu kompleksi keskpunktis. Mahukas ruumiprogramm on nutikalt pooleldi maa alla peidetud ning majaplokk neljaks tükiks jaotatud, mistõttu tundub maja seest suurem kui väljast, pealt salapärasem kui alt. Üllatusi jagub igal sammul: hoov koos Jass Kaselaane skulptuuridega keskel ning igaks juhuks lossi taha tõstetud nõukogudeaegsete monumentide väljapanek jätavad kokku tunde, nagu viibiks isegi filmilavastuses, kus kasutada palju eri aegadest kokku kantud taustu. Sajanditagune pealinlaste väljasõidupaik on igatahes tagasi.
Riik ehitas tänavu ühe kõneainet pakkunud maja veel. Endise plaanikomitee arvutuskeskuse asemel (valmis 1978. aastal, arhitekt Ülo Ilves) kõrgub Tallinna kesklinnas nüüd ministeeriumide ühishoone (Karisma Arhitektid ja Amhold), millele on külge jäänud põhjendamatult suurustlev nimi – superministeerium. Konarlik planeerimis- ja ehitussaaga, säästumaterjalid, nõukogude aja põlgus, dolomiitreljeefi hävitamine, keskpärane arhitektuur, naeruväärsed vapilõvid on kõik ajakirjanduses piisavalt hambus olnud ja vähemalt asjalikke arhitektuuripoliitilisi arutelusid on valge supermaja kriitikast palju tekkinud. „Tallinn ei tohiks olla suvaline linn,“ arvavad hiljutises intervjuus arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil, 1 viidates neile nähtamatutele otsustele, mida kabinettides tehakse ja mille pärast südant valutada pole justkui kellegi kohustus. Arhitekt on tihti vormistaja ning üks maja suurema protsessi nähtav tulem, lõvid peale ja tempel alla – korras! Niikaua kui kvaliteetne arhitektuur ei ole riigile oluline ja tingimused selle sünniks pole hästi reguleeritud, on hea maja valmimise võti ikkagi jäämurdja tüüpi tellija käes, kes teostab autoreid usaldades oma visiooni. Need rahnud, mis jäävad ajalukku. Avalikus sektoris kahjuks neid läbimurdjaid tüüpe väga palju pole.
Taas mere äärde
Arhitektuuriteema meediakajastuste põhjal jääb mööduvast aastast pilt kui tihedast võistluste aastast, kus tulipunktiks taas Tallinna mereäär, täpsemalt selle kesklinna ja Kalamajaga piirnev lõik. Ühest küljest panustavad korraldajad aina enam massilisele pressikajastusele ning klikikuulsusele, teisest küljest on apetiitsed visuaalid iga võistlustöö kohustuslik osa, mille põhiline eesmärk tundub olevat vaatajas meeleolu tekitamine, iha ilusa tuleviku järele. Kui eelmisel aastal tõmbasid avalikkuse käima Porto Franco arendus Admiraliteedi basseini ääres ja Kalaranna planeering, siis tänavu jätkus areng rahumeelsemalt. Liigse kärata valiti veebruaris Kalaranna kvartali arhitektideks Kadarik Tüür ning Villem Tomiste võitis ideekonkursi „Meri peatänava äärde“, juulis leiti parim sild üle Admiraliteedi basseini (SIA Witteveen+Bos Latvia), Tallinna sadam jätkas eelmise aasta lõpul välja kuulutatud planeerimisvõistlusega eputava võõrnimega masterplaan 2030 saamiseks.
Konkurssidel pakutavatest fiktsioonidest kõige suurejoonelisem rulluski lahti augusti viimastel päevadel, kui Vanasadama ala võitjad välja kuulutati ja saadi nii master kui ka plaan: esikoha pälvis Zaha Hadid Architects Londonist. Peale raekoja projekteerinud Bjarke Ingelsi on nüüd teine, veelgi suurema kaliibriga rahvusvaheline staar Tallinnasse maandunud. Žürii Peeter Pere suu läbi kinnitas, et kuulsus ei loe ja töö oli tõepoolest parim, paindlik, elluviidav ja arendajasõbralik. Teised löönud palli lihtsalt kastist välja. 2 Ehkki tegu oli puhtakujulise planeeringuga, millega pidi organiseeritama ruumi, tänavaid ja infrastruktuuri, mitte kvartalite ega hoonete väljanägemist, on piltidel ikkagi ilus valge voolujooneline linn, maandunud nagu ilmutus eikuskilt Tallinna eri tükkidest kokku traageldatud lapitekile. Töö avalikul esitlusel kõlanud Harvardi arhitektuurikooli õppejõu Andres Sevtšuki täpne ja kibe kriitika oli klass omaette ning ilmselt oleks kohalolnute rõõmuks siit ka aasta arhitektuuriväitlus kujunenud, kui kaks osapoolt oleksid suhelnud samas ruumis, mitte Skype’i vahendusel.
Vanasadama võistlus jooksis õnnetult selga teisele olulisele projektile – arhitektuurikeskuse ja Tallinna linna veetud mereääre visioonikonkursile, mille tulemusel sündis büroodel Kavakava ja Linnalahendused koos Linnalaboriga väga selge ning üldistusjõuline töö põhimõtetest, mida hõreda ja praegu suurteks kruntideks jaotatud sadamapiirkonna ülejäänud linnakoega sidumisel tuleks arvestada. Töö keskmeks oli sealjuures tiheda, umbes sajameetrise sammuga tänavavõrgu rajamine. See on oma olemuselt kesklinlik ega soodusta ülisuurte hoonemahtude teket. Linn tellijana peaks edasistes plaanides selle visiooni justnagu aluseks võtma, kuid Londonis kokku pandud Vanasadama plaani puhul seda igatahes polnud tehtud. Eks näis, kumb töö osutub elujõulisemaks. Seni on kesklinna mereäär endiselt piirkond, millest on iseseisvuse taastamise järgse aja jooksul enim räägitud ja kus kõige vähem mõistlikku tehtud. Ilmselt korrigeerib Tallinna Sadama arendusplaane ka ettevõtte börsileminek, atraktiivse linnaruumiga tulevik võiks ju aktsiahinda ainult tõsta.
Hea linnaruumi teema oli tegelikult sel aastal esil mitmel korral – ja seda loomulikult seoses teedeehitusega. Teedest on uue Eesti planeerimisretoorikas ammu saanud omamoodi fetiš, asfaldijõgedel on tuliseid pooldajaid ja vastaseid: esimesed näevad neis majanduskasvu vahendit, teistele sümboliseerivad laiad teed eelmise sajandi väärtusi, jätkuvat autostumist ning rohelisest mõtteviisist ülesõitmist. Üks on siiski selge, arhitekte ega maastikuarhitekte neid jätkuvalt kujundama ei kutsuta, ka teiste huvigruppide kaasamine on enamasti formaalne. Seda näitas Tallinna Reidi tee sel aastal läbi mängitud teine ja kolmaski vaatus: kohus ei rahuldanud Eesti Rohelise Liikumise esitatud ehitusloa vaidlustamise kaebust, otsus kaevati edasi, samal ajal jõuti aga juba ehitushankenigi, mis aga liig kalli hinna selgudes tühistati. Nüüd on koguni lubatud sõiduradu vähendada – rohelisem on ikkagi odavam.
Linnaruumi kujundamisest jõupositsioonilt rääkis ka teine, iseenesest tähtsusetuna näiv seik Vabadussamba jalamile rulatajaid tõkestavate metalldetailide paigutamisest – kõik ikkagi pole avalikku ruumi teretulnud, riiklik ettehooldus määrab meie käitumisviisid ja sümboolses ruumis viibimise korra. Väärtuste konflikt, nagu öeldakse. Taristu edusammuna läheb kirja alates septembrist lennujaama sõitev tramm, järgmine uus liin peaks juba reisisadamasse viima. Jääb vaid üle oodata Lasnamäe ja Pirita kiirtramme, mis Russalka pudelikaelast valutult läbi sõidavad!
Sündmusaasta
Pilt sellest, mis on arhitektuur, kujuneb publikuga suhtluses, sellest rääkimise ning selle kujutamise viisist. Meediakeskne aeg soosib suhtlemist sündmuse vormis: maju avatakse ja lammutatakse, neid soditakse ning sõimatakse, neist tehakse näitusi ja kirjutatakse kinnisvararubriikides mesimagusaid jutte. Reeglina serveeritakse meile arhitektuuriuudistes tulevikku, visuaale virtuaalsest keskkonnast, kus igaveses suves jalutavad trendikad inimesed, või siis uudsete ehitusmaterjalide ja -viiside katsetuslikke näidiseid. Arhitektuurivaldkonna korraldatud üritused pole siin erand, kõiki huvitab tulevik ja selle loomise vahendid. Tänavune Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) oli vaade homsesse, tõsi, esitatud üsna krüptilisel viisil. Londonis tegutseva ecoLogicStudio juhi Claudia Pasquero kureeritud „bioTallinn“ oli kommunikatsiooni poolest üsna komporimissitu, rääkis arhitektuurist biotehnoloogia keeles ja esitles seda eelkõige meetodina, mis võib, aga ei pruugi viia konkreetse ruumilise lahenduseni.
Publikut köitis Rotermanni soolalao suures saalis eksponeeritud TABi näitus kui labor, alkeemiline sulatuskatel, mille mulksuv, tilkuv ning häälitsev keskkond oli kuraatori soovil suunatud eelkõige vaataja meeltele, emotsionaalsele sisetundele, mitte keeruka informatsiooni mõistuslikule seedimisele. Arhitektuuri see ilmselt rahvale lähemale ei toonud, pani aga ehk loodust kui potentsiaalset energiaallikat teise pilguga vaatama. Ehitustegevuses siiani valitsevat enesekeskust arvestades polegi see ehk nii paha tulemus. Ehkki igaühe kuulde- ja nägemisulatusse jõudva linnafestivali mõõtu TAB välja ei anna, tõi ta neile, kes osaleda tahtsid, kohale sõnumi arhitektuurist, mis võtab ootamatuid vorme ja käitub tulevikus nagu keskkonda sulanduv kameeleon: piirid tehisliku ja looduse vahel kaovad, uus geoloogiline ajastik antropotseen jääb.
Rõskes detsembris avalikust ruumist rääkida on tänamatu töö, sooja ja valgust tahaks. Arhitektuuriaasta lõpetas detsembri alguses Pariisis Seine’i-äärse moe- ja disainikeskuse ees avatud Salto Arhitektide (Maarja Kask, Ralf Lõoke) ja kunstnik Neeme Külma installatsioon „Kuumalaine“. Helendav soojuskiirgur liigub jopesse mähitud möödujaga korraks kaasa, pakkudes talle sooja ja valgust, ehk ka lohutust ja lootust. Arhitektuuri sisu ning väärtused ei pea tingimata betoonis väljenduma, on suurepärane, kui neid suudetakse edastada ka idee, väikese kontseptuaalse liigutuse abil. Peaasi et korraks peatutaks ja kogetu üle järele mõeldaks.
1 Merle Karro-Kalberg, Tallinn ei tohi olla suvaline linn. – Sirp 17. XI 2017.
2 Peeter Pere, Vau-faktorit Vanasadama arhitektuurivõistlusel ei hinnatud. – Sirp 15. IX 2017.
Ilmunud 22. detsembri Sirbis. | Püsiv ja muutuv arhitektuuriaastal 2017 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna kahe nädala eest Vabal Laval pidulikult üle antud erialaliitude ja kultuurkapitali arhitektuuripreemiad hõlmavad tegelikult kevadest 2016 kuni kevadeni 2017 valminud objekte, aga aastalõpulehes on mul täita ootuspärane ülesanne teha kokkuvõte lõppevast aastast, on olukord mõnevõrra segane. Enamjaolt tuleb rääkida sellest, mida heal juhul ehk järgmisel aastal pärgama hatakase, tänavusel auhinnatseremoonial esile tõstetud tööd on aga praeguseks juba eilsed uudised. Tegevuspreemiad, tõsi, on laiahaardelisemad ega piirdu õnneks ühe aastaga. Ehk tasuks siiski loobuda arhitektuuripreemiate raamatu esitluse ja auhinnatseremoonia iga hinna eest ühendamisest, sest just raamatu valmimise taga nihkesse läinud preemiate tsükkel ootab.
Arhitektuuriauhinnad näitavad, et 2016. ja suurem osa 2017. aastastki oli kindel Tartu aasta: möödunud sügisel valmis Raadil Eesti Rahva Muuseum (DGT Architects), tänavu veebruaris avati Tartus rahvusarhiivi Noora maja (Asum Arhitektid, Architect11 ja Vaikla Studio), uude ERMi viib jalakäijasõbralik Roosi tänav (Kino Maastikuarhitektid, Paik Arhitektid) ning aparaaditehase siseõuest sai elutuba keset linna – taskupark (Kino Maastikuarhitektid). Nende auhinnatutega on toon antud, kilbile tõstetud avalike arhitektuurivõistluste tulemusena sündinud riigi kultuuriobjektid, meie arhitektuuripoliitika pühapäevasem pool. Arhiiv ja muuseum on tõsised sajandi suurprojektid, monumendid mälule ja kestmisele, ning meenutavad betooni põlistatud rahne, mida ei liiguta paigast ükski vägi. Vähemalt premeerimise puhul pööratakse ikka ja alati tähelepanu ka avalikule ruumile, mis näib, vaatamata arhitektide kümneid aastaid kestnud kriitikale, endiselt sündivat põhimõttel „nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik“ – mõned tänavad ja platsid, Roosi tänava sugused normaalsed optimaalsete vahenditega teostatud lahendused torkavad silma ja nopivad auhinna üldise ebanormaalsuse taustal.
Endiselt on parimad kultuuriobjektid
Kui nüüd ikkagi sel aastal valminut vaadata, siis jätkati sealt, kus eelmine ERMi aasta pooleli jäi: uksed avasid juba mainitud uus rahvusarhiivi hoone Noora Tartus ning filmimuuseum Tallinnas Maarjamäel, kultuuripärandit hoidvad ja rahvuslikku ego upitavad objektid mõlemad. Maarjamõisa lagendikul asuv Noora on omamoodi aus diagramm hoonet vormivatest parameetritest: kinnine arhiiviosa, kontorid, publikutsoon, pretensioonitu asukoht, protsendikunst. Arhitektide Sander Aasa ja Illimar Truverki valitud lahendusega ei ole keeratud programmi iseenda paroodiaks ega tehtud majast moodsat maastikku, vaid on kasutatud modernset abstraheeritud kastvormi, mille betoonist kehand peaks kaugele sisendama arhiiv-on-mu-kindlus-tunnet. Liiga lihtne kõik õnneks ei ole: kikkis nurkadega betoonpaneelid meenutavad standardseid paberilehti (konkursitöö pealkiri oligi „A4“), kogu kontoriplokk on kaetud protsendikunsti raames tellitud labürindimustrilise kangaga „Uure“ (autorid Fred Kotkas ja Carmen Lansberg), mis annab valminud hoonele arhitektuurivõistluse tööga võrreldes tunduvalt elavama ilme. Kujundid nagu paberid ja labürint mõjuvad soovi korral peene viitena arhiiviotsingule kui heinakuhjast nõela otsimisele, kus õnne peab ka olema. Maja avalikku ja suletud osa liidab klaasist galerii, mis heidab valgust aatriumi seinte betoonpaberitele ning vaskplekist rõdudele, Vaikla Studio loodud aasta parimaks sisekujunduseks kuulutatud interjöör on tume ja soliidne, selline, kus tuleb tasa olla. Plusspunktid igale arhiivikorrusele oma värvide sissetoomise eest kuni lükandriiulite toonimiseni välja – päike siia ei paista ja külastajad ka ei käi, aga ilus peab ikka olema!
Kuni kvaliteetne arhitektuur ei ole riigile oluline, on hea maja valmimise võti ikkagi jäämurdja tüüpi visiooniga tellija käes, keda avalikus sektoris kahjuks väga pole. Ministeeriumide ühishoone kiirelt rulakeelu saanud väljakuga.
Teet Malsroos / Õhtuleht / Scanpix
Samasuguse suletud iseloomuga on ka filmimuuseumi maja ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi kompleksis (arhitektuuribüroo Boa), seostades muuseumi arhetüüpselt millegi hoolika hoidmise ja säilitamisega. Ent aknaid ei vaja teadupärast ka kaubamajad ning muud tarbimistemplid, kinnised konteinerid lasevad siseruumis ekspositsiooniehitajatel vabalt tegutseda ja timmida paika lavastuse, mida ei sega ükski loodusvaade või pilk taevasse. Muuseumi roostekarva katus-majad mõjuvad ühest tükist välja tahutud sümpaatsete klotsidena, mis jätkavad valutult aitade-elumajade hooviansamblit XIX sajandi algusest, kui siin mäe otsas tegutses veel suhkruvabrik. Kompositsioonis on tunda pärandi painet: uued klotsid on pigem rahulik taust värvi- ja kujundikirevale õuealale ning neogooti lossile, mis toretseb kogu kompleksi keskpunktis. Mahukas ruumiprogramm on nutikalt pooleldi maa alla peidetud ning majaplokk neljaks tükiks jaotatud, mistõttu tundub maja seest suurem kui väljast, pealt salapärasem kui alt. Üllatusi jagub igal sammul: hoov koos Jass Kaselaane skulptuuridega keskel ning igaks juhuks lossi taha tõstetud nõukogudeaegsete monumentide väljapanek jätavad kokku tunde, nagu viibiks isegi filmilavastuses, kus kasutada palju eri aegadest kokku kantud taustu. Sajanditagune pealinlaste väljasõidupaik on igatahes tagasi.
Riik ehitas tänavu ühe kõneainet pakkunud maja veel. Endise plaanikomitee arvutuskeskuse asemel (valmis 1978. aastal, arhitekt Ülo Ilves) kõrgub Tallinna kesklinnas nüüd ministeeriumide ühishoone (Karisma Arhitektid ja Amhold), millele on külge jäänud põhjendamatult suurustlev nimi – superministeerium. Konarlik planeerimis- ja ehitussaaga, säästumaterjalid, nõukogude aja põlgus, dolomiitreljeefi hävitamine, keskpärane arhitektuur, naeruväärsed vapilõvid on kõik ajakirjanduses piisavalt hambus olnud ja vähemalt asjalikke arhitektuuripoliitilisi arutelusid on valge supermaja kriitikast palju tekkinud. „Tallinn ei tohiks olla suvaline linn,“ arvavad hiljutises intervjuus arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil, 1 viidates neile nähtamatutele otsustele, mida kabinettides tehakse ja mille pärast südant valutada pole justkui kellegi kohustus. Arhitekt on tihti vormistaja ning üks maja suurema protsessi nähtav tulem, lõvid peale ja tempel alla – korras! Niikaua kui kvaliteetne arhitektuur ei ole riigile oluline ja tingimused selle sünniks pole hästi reguleeritud, on hea maja valmimise võti ikkagi jäämurdja tüüpi tellija käes, kes teostab autoreid usaldades oma visiooni. Need rahnud, mis jäävad ajalukku. Avalikus sektoris kahjuks neid läbimurdjaid tüüpe väga palju pole.
Taas mere äärde
Arhitektuuriteema meediakajastuste põhjal jääb mööduvast aastast pilt kui tihedast võistluste aastast, kus tulipunktiks taas Tallinna mereäär, täpsemalt selle kesklinna ja Kalamajaga piirnev lõik. Ühest küljest panustavad korraldajad aina enam massilisele pressikajastusele ning klikikuulsusele, teisest küljest on apetiitsed visuaalid iga võistlustöö kohustuslik osa, mille põhiline eesmärk tundub olevat vaatajas meeleolu tekitamine, iha ilusa tuleviku järele. Kui eelmisel aastal tõmbasid avalikkuse käima Porto Franco arendus Admiraliteedi basseini ääres ja Kalaranna planeering, siis tänavu jätkus areng rahumeelsemalt. Liigse kärata valiti veebruaris Kalaranna kvartali arhitektideks Kadarik Tüür ning Villem Tomiste võitis ideekonkursi „Meri peatänava äärde“, juulis leiti parim sild üle Admiraliteedi basseini (SIA Witteveen+Bos Latvia), Tallinna sadam jätkas eelmise aasta lõpul välja kuulutatud planeerimisvõistlusega eputava võõrnimega masterplaan 2030 saamiseks.
Konkurssidel pakutavatest fiktsioonidest kõige suurejoonelisem rulluski lahti augusti viimastel päevadel, kui Vanasadama ala võitjad välja kuulutati ja saadi nii master kui ka plaan: esikoha pälvis Zaha Hadid Architects Londonist. Peale raekoja projekteerinud Bjarke Ingelsi on nüüd teine, veelgi suurema kaliibriga rahvusvaheline staar Tallinnasse maandunud. Žürii Peeter Pere suu läbi kinnitas, et kuulsus ei loe ja töö oli tõepoolest parim, paindlik, elluviidav ja arendajasõbralik. Teised löönud palli lihtsalt kastist välja. 2 Ehkki tegu oli puhtakujulise planeeringuga, millega pidi organiseeritama ruumi, tänavaid ja infrastruktuuri, mitte kvartalite ega hoonete väljanägemist, on piltidel ikkagi ilus valge voolujooneline linn, maandunud nagu ilmutus eikuskilt Tallinna eri tükkidest kokku traageldatud lapitekile. Töö avalikul esitlusel kõlanud Harvardi arhitektuurikooli õppejõu Andres Sevtšuki täpne ja kibe kriitika oli klass omaette ning ilmselt oleks kohalolnute rõõmuks siit ka aasta arhitektuuriväitlus kujunenud, kui kaks osapoolt oleksid suhelnud samas ruumis, mitte Skype’i vahendusel.
Vanasadama võistlus jooksis õnnetult selga teisele olulisele projektile – arhitektuurikeskuse ja Tallinna linna veetud mereääre visioonikonkursile, mille tulemusel sündis büroodel Kavakava ja Linnalahendused koos Linnalaboriga väga selge ning üldistusjõuline töö põhimõtetest, mida hõreda ja praegu suurteks kruntideks jaotatud sadamapiirkonna ülejäänud linnakoega sidumisel tuleks arvestada. Töö keskmeks oli sealjuures tiheda, umbes sajameetrise sammuga tänavavõrgu rajamine. See on oma olemuselt kesklinlik ega soodusta ülisuurte hoonemahtude teket. Linn tellijana peaks edasistes plaanides selle visiooni justnagu aluseks võtma, kuid Londonis kokku pandud Vanasadama plaani puhul seda igatahes polnud tehtud. Eks näis, kumb töö osutub elujõulisemaks. Seni on kesklinna mereäär endiselt piirkond, millest on iseseisvuse taastamise järgse aja jooksul enim räägitud ja kus kõige vähem mõistlikku tehtud. Ilmselt korrigeerib Tallinna Sadama arendusplaane ka ettevõtte börsileminek, atraktiivse linnaruumiga tulevik võiks ju aktsiahinda ainult tõsta.
Hea linnaruumi teema oli tegelikult sel aastal esil mitmel korral – ja seda loomulikult seoses teedeehitusega. Teedest on uue Eesti planeerimisretoorikas ammu saanud omamoodi fetiš, asfaldijõgedel on tuliseid pooldajaid ja vastaseid: esimesed näevad neis majanduskasvu vahendit, teistele sümboliseerivad laiad teed eelmise sajandi väärtusi, jätkuvat autostumist ning rohelisest mõtteviisist ülesõitmist. Üks on siiski selge, arhitekte ega maastikuarhitekte neid jätkuvalt kujundama ei kutsuta, ka teiste huvigruppide kaasamine on enamasti formaalne. Seda näitas Tallinna Reidi tee sel aastal läbi mängitud teine ja kolmaski vaatus: kohus ei rahuldanud Eesti Rohelise Liikumise esitatud ehitusloa vaidlustamise kaebust, otsus kaevati edasi, samal ajal jõuti aga juba ehitushankenigi, mis aga liig kalli hinna selgudes tühistati. Nüüd on koguni lubatud sõiduradu vähendada – rohelisem on ikkagi odavam.
Linnaruumi kujundamisest jõupositsioonilt rääkis ka teine, iseenesest tähtsusetuna näiv seik Vabadussamba jalamile rulatajaid tõkestavate metalldetailide paigutamisest – kõik ikkagi pole avalikku ruumi teretulnud, riiklik ettehooldus määrab meie käitumisviisid ja sümboolses ruumis viibimise korra. Väärtuste konflikt, nagu öeldakse. Taristu edusammuna läheb kirja alates septembrist lennujaama sõitev tramm, järgmine uus liin peaks juba reisisadamasse viima. Jääb vaid üle oodata Lasnamäe ja Pirita kiirtramme, mis Russalka pudelikaelast valutult läbi sõidavad!
Sündmusaasta
Pilt sellest, mis on arhitektuur, kujuneb publikuga suhtluses, sellest rääkimise ning selle kujutamise viisist. Meediakeskne aeg soosib suhtlemist sündmuse vormis: maju avatakse ja lammutatakse, neid soditakse ning sõimatakse, neist tehakse näitusi ja kirjutatakse kinnisvararubriikides mesimagusaid jutte. Reeglina serveeritakse meile arhitektuuriuudistes tulevikku, visuaale virtuaalsest keskkonnast, kus igaveses suves jalutavad trendikad inimesed, või siis uudsete ehitusmaterjalide ja -viiside katsetuslikke näidiseid. Arhitektuurivaldkonna korraldatud üritused pole siin erand, kõiki huvitab tulevik ja selle loomise vahendid. Tänavune Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) oli vaade homsesse, tõsi, esitatud üsna krüptilisel viisil. Londonis tegutseva ecoLogicStudio juhi Claudia Pasquero kureeritud „bioTallinn“ oli kommunikatsiooni poolest üsna komporimissitu, rääkis arhitektuurist biotehnoloogia keeles ja esitles seda eelkõige meetodina, mis võib, aga ei pruugi viia konkreetse ruumilise lahenduseni.
Publikut köitis Rotermanni soolalao suures saalis eksponeeritud TABi näitus kui labor, alkeemiline sulatuskatel, mille mulksuv, tilkuv ning häälitsev keskkond oli kuraatori soovil suunatud eelkõige vaataja meeltele, emotsionaalsele sisetundele, mitte keeruka informatsiooni mõistuslikule seedimisele. Arhitektuuri see ilmselt rahvale lähemale ei toonud, pani aga ehk loodust kui potentsiaalset energiaallikat teise pilguga vaatama. Ehitustegevuses siiani valitsevat enesekeskust arvestades polegi see ehk nii paha tulemus. Ehkki igaühe kuulde- ja nägemisulatusse jõudva linnafestivali mõõtu TAB välja ei anna, tõi ta neile, kes osaleda tahtsid, kohale sõnumi arhitektuurist, mis võtab ootamatuid vorme ja käitub tulevikus nagu keskkonda sulanduv kameeleon: piirid tehisliku ja looduse vahel kaovad, uus geoloogiline ajastik antropotseen jääb.
Rõskes detsembris avalikust ruumist rääkida on tänamatu töö, sooja ja valgust tahaks. Arhitektuuriaasta lõpetas detsembri alguses Pariisis Seine’i-äärse moe- ja disainikeskuse ees avatud Salto Arhitektide (Maarja Kask, Ralf Lõoke) ja kunstnik Neeme Külma installatsioon „Kuumalaine“. Helendav soojuskiirgur liigub jopesse mähitud möödujaga korraks kaasa, pakkudes talle sooja ja valgust, ehk ka lohutust ja lootust. Arhitektuuri sisu ning väärtused ei pea tingimata betoonis väljenduma, on suurepärane, kui neid suudetakse edastada ka idee, väikese kontseptuaalse liigutuse abil. Peaasi et korraks peatutaks ja kogetu üle järele mõeldaks.
1 Merle Karro-Kalberg, Tallinn ei tohi olla suvaline linn. – Sirp 17. XI 2017.
2 Peeter Pere, Vau-faktorit Vanasadama arhitektuurivõistlusel ei hinnatud. – Sirp 15. IX 2017.
Ilmunud 22. detsembri Sirbis.
### Response:
Püsiv ja muutuv arhitektuuriaastal 2017 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reservfond loodi 1993. aastal omandi- ja maareformi läbiviimisega seotud kulude katmiseks ning raha tekib sinna riigivara erastamisest.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala ütles ERRile, et praegu tulevad laekumised peamiselt maa erastamise järelmaksetest.
"Sel aastal laekub reservfondi veidi üle seitsme miljoni euro, järgnevatel aastatel hakkab maa erastamine vaibuma ja raha laekub järjest vähem. Hetkel on reservfondis umbes 17 miljonit eurot," sõnas ta.
Omandireformi reservfondist makstakse Haavala sõnul kompensatsioone õigusvastaselt võõrandatud vara eest ja rahastatakse ka mitmeid riigi kulul tehtavaid reformitoiminguid nagu maade mõõtmine, ekspertiiside tegemine, pärimistoimingud ja muu selline.
Ta märkis, et lisaks otseste reformiülesannete rahastamisele on erastamisraha võimalik kasutada ka üleminekureformidega kaudselt seotud tegevusteks, mis toetavad ettevõtluskeskkonna arengut, leevendavad muutustega kaasnevaid tööhõive- ja keskkonnaprobleeme ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega kaasnenud eluasemeprobleeme - näiteks toetused sundüürnikele ja kohalikele omavalitsustele elamuehituseks.
"Samuti on nüüd erastamisrahast võimalik hüvitada kirikute sõja- ja okupatsioonikahjusid," lisas Haavala.
Nimelt täiendas valitsus hiljuti omandireformi reservfondi määrust, andes usuühingutele võimaluse taotleda okupatsiooni ja sõjaga seotud kahjude hüvitamist. Esimesena esitas tatoluse rahandusministeeriumile Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), kes soovib saada 6,8 miljonit eurot.
Tänavu on reservfondist kokku eraldatud 4,8 miljonit eurot. See raha on läinud näiteks maareformi läbiviimiseks ehk täpsemini hoonestusõiguse seadmiseks ja dokumentide arhiveerimiseks. Samuti on selle eest makstud kompensatsioone ja ekspertiisikulusid ning eraldatud raha IT-arendusteks ja muuks selliseks vastavalt valitsuse otsustele. | Omandireformi reservfondis ootab hüvitisnõudeid 17 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reservfond loodi 1993. aastal omandi- ja maareformi läbiviimisega seotud kulude katmiseks ning raha tekib sinna riigivara erastamisest.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala ütles ERRile, et praegu tulevad laekumised peamiselt maa erastamise järelmaksetest.
"Sel aastal laekub reservfondi veidi üle seitsme miljoni euro, järgnevatel aastatel hakkab maa erastamine vaibuma ja raha laekub järjest vähem. Hetkel on reservfondis umbes 17 miljonit eurot," sõnas ta.
Omandireformi reservfondist makstakse Haavala sõnul kompensatsioone õigusvastaselt võõrandatud vara eest ja rahastatakse ka mitmeid riigi kulul tehtavaid reformitoiminguid nagu maade mõõtmine, ekspertiiside tegemine, pärimistoimingud ja muu selline.
Ta märkis, et lisaks otseste reformiülesannete rahastamisele on erastamisraha võimalik kasutada ka üleminekureformidega kaudselt seotud tegevusteks, mis toetavad ettevõtluskeskkonna arengut, leevendavad muutustega kaasnevaid tööhõive- ja keskkonnaprobleeme ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega kaasnenud eluasemeprobleeme - näiteks toetused sundüürnikele ja kohalikele omavalitsustele elamuehituseks.
"Samuti on nüüd erastamisrahast võimalik hüvitada kirikute sõja- ja okupatsioonikahjusid," lisas Haavala.
Nimelt täiendas valitsus hiljuti omandireformi reservfondi määrust, andes usuühingutele võimaluse taotleda okupatsiooni ja sõjaga seotud kahjude hüvitamist. Esimesena esitas tatoluse rahandusministeeriumile Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), kes soovib saada 6,8 miljonit eurot.
Tänavu on reservfondist kokku eraldatud 4,8 miljonit eurot. See raha on läinud näiteks maareformi läbiviimiseks ehk täpsemini hoonestusõiguse seadmiseks ja dokumentide arhiveerimiseks. Samuti on selle eest makstud kompensatsioone ja ekspertiisikulusid ning eraldatud raha IT-arendusteks ja muuks selliseks vastavalt valitsuse otsustele.
### Response:
Omandireformi reservfondis ootab hüvitisnõudeid 17 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 64-aastane Terim on Galatasarayd juhendanud ka aastatel 1996-2000, 2002-2004 ja 2011-2013. Selle aja jooksul on ta kuuel korral võitnud Türgi kõrgliiga, kahel korral karika ja korra UEFA karika.
Hüüdnime "Imperaator" kandev endine Türgi koondise juhendaja nimetati ametisse loetud päevad pärast koostöö lõpetamist horvaat Igor Tudoriga. Klubi aktsiad tegid seepeale viieprotsendilise tõusu.
Terimi poolteist aastat kehtiv leping on väärt kolm miljonit eurot. Kui Galatasaray peaks tulema riigi meistriks, saab ta veel pool miljonit boonust. Hetkel hoitakse kõrgliigas neljandat positsiooni. | Galatasaray palkas sama peatreeneri juba neljandat korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
64-aastane Terim on Galatasarayd juhendanud ka aastatel 1996-2000, 2002-2004 ja 2011-2013. Selle aja jooksul on ta kuuel korral võitnud Türgi kõrgliiga, kahel korral karika ja korra UEFA karika.
Hüüdnime "Imperaator" kandev endine Türgi koondise juhendaja nimetati ametisse loetud päevad pärast koostöö lõpetamist horvaat Igor Tudoriga. Klubi aktsiad tegid seepeale viieprotsendilise tõusu.
Terimi poolteist aastat kehtiv leping on väärt kolm miljonit eurot. Kui Galatasaray peaks tulema riigi meistriks, saab ta veel pool miljonit boonust. Hetkel hoitakse kõrgliigas neljandat positsiooni.
### Response:
Galatasaray palkas sama peatreeneri juba neljandat korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõisakontserdid toimuvad 16. detsembril kell 18 Kuremaa lossis ning 17. detsembril kell 18 Kõltsu mõisas.
Esinevad: Ka Bo Chan (kontratenor, barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel: Mail Sildos (barokkviiul), Johanna Randvere (barokktšello), Kristo Käo (teorb ja barokk-kitarr)
Kavas: Jõulud ja armastus, südamlik kava barokiaja meistrite kaunikõlalistest jõululugudest ja liigutavatest armastuslauludest pisut müstilise hääleliigi kontratenori esituses mahedakõlaliste barokkpillide saatel. Salongiõhtud mõisate ballisaalides tähistavad ka barokkansambli Corelli Consort 25. juubelihooaega.
"Kirikupühad Maarjamaal" patroon on Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeeritus Andres Põder. Aprillis 2017 tunnustas Euroopa Festivalide Assotsiatsioon jõulufestivali kvaliteedimärgiga “EFFE Label 2017-2018”. Festival on muusikute kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul. | Corelli Music jätkab jõulumuusika festivalide sarja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõisakontserdid toimuvad 16. detsembril kell 18 Kuremaa lossis ning 17. detsembril kell 18 Kõltsu mõisas.
Esinevad: Ka Bo Chan (kontratenor, barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel: Mail Sildos (barokkviiul), Johanna Randvere (barokktšello), Kristo Käo (teorb ja barokk-kitarr)
Kavas: Jõulud ja armastus, südamlik kava barokiaja meistrite kaunikõlalistest jõululugudest ja liigutavatest armastuslauludest pisut müstilise hääleliigi kontratenori esituses mahedakõlaliste barokkpillide saatel. Salongiõhtud mõisate ballisaalides tähistavad ka barokkansambli Corelli Consort 25. juubelihooaega.
"Kirikupühad Maarjamaal" patroon on Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeeritus Andres Põder. Aprillis 2017 tunnustas Euroopa Festivalide Assotsiatsioon jõulufestivali kvaliteedimärgiga “EFFE Label 2017-2018”. Festival on muusikute kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul.
### Response:
Corelli Music jätkab jõulumuusika festivalide sarja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18-aastane puurilukk tõdes, et SJK-st lahkumine ei olnud tema esimene valik. "Mina otseselt ei tulnud [ära], seal olid klubide omavahelised suhted," rääkis Ritson Soccernet.ee -le. "Ei jõutud kokkuleppele ja nüüd on nii, et otsin muud võimalust, Seinäjoki enam ei lähe."
Lähitulevikus ootab teda testimine Mariehamnis, 2016. aasta Soome meistri juures, kelle ridadesse kuulus tänavu teine eestlasest väravavaht Andreas Vaikla. Soomes on võimalus ka HIFK, kes tänavu kõrgliigast üleminekumängudega astme võrra allapoole pudenes, kuid Ritson ei välista hoopis Eestisse naasmist.
"[Viljandi] Tulevik kindlasti, koduklubi ja jäi Premium liigasse püsima, saaks ka seal mängida," rääkis mullu kevadel Tuleviku eest ka kaks Premium liiga mängu hinge alla saanud mees. "Korra oli Paidega jutt, aga nüüd nad võtsid testimisele Itaalia väravavahi, seda täpselt ei tea."
"Võimalusi on muidugi palju, on Eestis, Soomes, mujal. Vaatame rahulikult, on aega veel." | Noor väravavaht võib Soome naasta, variant on ka Eestis jätkata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18-aastane puurilukk tõdes, et SJK-st lahkumine ei olnud tema esimene valik. "Mina otseselt ei tulnud [ära], seal olid klubide omavahelised suhted," rääkis Ritson Soccernet.ee -le. "Ei jõutud kokkuleppele ja nüüd on nii, et otsin muud võimalust, Seinäjoki enam ei lähe."
Lähitulevikus ootab teda testimine Mariehamnis, 2016. aasta Soome meistri juures, kelle ridadesse kuulus tänavu teine eestlasest väravavaht Andreas Vaikla. Soomes on võimalus ka HIFK, kes tänavu kõrgliigast üleminekumängudega astme võrra allapoole pudenes, kuid Ritson ei välista hoopis Eestisse naasmist.
"[Viljandi] Tulevik kindlasti, koduklubi ja jäi Premium liigasse püsima, saaks ka seal mängida," rääkis mullu kevadel Tuleviku eest ka kaks Premium liiga mängu hinge alla saanud mees. "Korra oli Paidega jutt, aga nüüd nad võtsid testimisele Itaalia väravavahi, seda täpselt ei tea."
"Võimalusi on muidugi palju, on Eestis, Soomes, mujal. Vaatame rahulikult, on aega veel."
### Response:
Noor väravavaht võib Soome naasta, variant on ka Eestis jätkata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpool läks teise poolaja alguses mängu 2:0 juhtima, aga siis lagunes meeskonna mäng mõneks ajaks täiesti. Kuue minutiga suutis Arsenal kaheväravalisest kaotusseisust 3:2 juhtima minna. Just selles perioodis nägid hindajad vigu.
Võrreldes keskkaitsepartner Dejan Lovreniga panid Klavanile pisut kehvema hinde väljaanded Liverpool Echo (Klavanile 6), Daily Mail (5,5) ja This Is Anfield (5). Täpselt sama skooriga hindasid neid Independent (6) ja Daily Express (7).
Kohalik ajaleht Liverpool Echo tunnistas, et tegelikult on kumbagi keskkaitsjat raske hinnata. "Esimesel poolajal oli fantastiline ja luges asju osavamalt kui Harvardi õppejõud, aga Arsenali hoogu sattudes jäi temast puudu," kirjutati ülevaates Klavani kohta.
Sarnase hinnangu andis ka This Is Anfield, kes hindas korralikuks eestlase esitust just avapoolajal. "Pärast vaheaega see muutus; Klavan kisti oma positsioonilt välja, ta andis palli liiga kiirelt söötu otsides ära ega suutnud Arsenali hoogu sattudes vastupanu osutada," kirjutas veebikülg, kes tõi positiivse poole pealt esile veel eestlase tegutsemise kohtumise lõpus Alexandre Lacazette'i vastu.
Independent meenutas aga vigastusest taastuvat kolmandat keskkaitsjat Joel Matipi, kes Liverpoolil nüüd peagi pingilt võtta on. "[Klavan] mängis Joel Matipi puudumise tõttu ja kuigi ta ei teinud endale häbi, siis sai selgeks, miks nende kahe mängija vahel on vahe."
Ka Daily Mail ja Daily Express tõid Klavani puhul esile suutmatust olukorda päästa, kui olukord teise poolaja alguseks raskeks muutus. | Meedia Klavani mängust Arsenaliga: Harvardi õppejõust patuoinaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool läks teise poolaja alguses mängu 2:0 juhtima, aga siis lagunes meeskonna mäng mõneks ajaks täiesti. Kuue minutiga suutis Arsenal kaheväravalisest kaotusseisust 3:2 juhtima minna. Just selles perioodis nägid hindajad vigu.
Võrreldes keskkaitsepartner Dejan Lovreniga panid Klavanile pisut kehvema hinde väljaanded Liverpool Echo (Klavanile 6), Daily Mail (5,5) ja This Is Anfield (5). Täpselt sama skooriga hindasid neid Independent (6) ja Daily Express (7).
Kohalik ajaleht Liverpool Echo tunnistas, et tegelikult on kumbagi keskkaitsjat raske hinnata. "Esimesel poolajal oli fantastiline ja luges asju osavamalt kui Harvardi õppejõud, aga Arsenali hoogu sattudes jäi temast puudu," kirjutati ülevaates Klavani kohta.
Sarnase hinnangu andis ka This Is Anfield, kes hindas korralikuks eestlase esitust just avapoolajal. "Pärast vaheaega see muutus; Klavan kisti oma positsioonilt välja, ta andis palli liiga kiirelt söötu otsides ära ega suutnud Arsenali hoogu sattudes vastupanu osutada," kirjutas veebikülg, kes tõi positiivse poole pealt esile veel eestlase tegutsemise kohtumise lõpus Alexandre Lacazette'i vastu.
Independent meenutas aga vigastusest taastuvat kolmandat keskkaitsjat Joel Matipi, kes Liverpoolil nüüd peagi pingilt võtta on. "[Klavan] mängis Joel Matipi puudumise tõttu ja kuigi ta ei teinud endale häbi, siis sai selgeks, miks nende kahe mängija vahel on vahe."
Ka Daily Mail ja Daily Express tõid Klavani puhul esile suutmatust olukorda päästa, kui olukord teise poolaja alguseks raskeks muutus.
### Response:
Meedia Klavani mängust Arsenaliga: Harvardi õppejõust patuoinaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üldse ei ole Vene allveelaevad külmast sõjast saadik tegutsenud nii aktiivselt kui praegu, kirjutas Financial Times.
NATO allveelaevastiku admiral Andrew Lennon ütles lehele, et Vene allveelaevad on ilmselt varustatud mere põhjas asuvate objektidega manipuleerimiseks. | NATO näeb Vene allveelaevades ohtu veealustele kaablitele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldse ei ole Vene allveelaevad külmast sõjast saadik tegutsenud nii aktiivselt kui praegu, kirjutas Financial Times.
NATO allveelaevastiku admiral Andrew Lennon ütles lehele, et Vene allveelaevad on ilmselt varustatud mere põhjas asuvate objektidega manipuleerimiseks.
### Response:
NATO näeb Vene allveelaevades ohtu veealustele kaablitele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalal tuli avalikuks uudis, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise soovist, aga seda juhul, kui valitsus eraldab kirikule sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit eurot. See sai võimalikuks läbi selle, et valitsus täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on edaspidi usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooni ja sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks. Esimesena esitaski evangeelne luterlik kirik selle taotluse.
Taavi Eilat rääkis, et kuuldavasti on selleks ka peaminister Jüri Ratasega ka korduvalt kohtutud ja neid asju läbi räägitud.
"Nagu Urmas Viilma ütles, siis nad on kogu aasta jooksul Ratasega korduvalt kohtunud. Kõik on justkui selgeks räägitud ja küsimus on ainult kirjaliku vormistuse taga," lisas omaltpoolt Merilin Pärli.
Pärli tõi välja, et ka Eesti õigeusu kirik on EELK tuules seda kompensatsiooninõuet esitamas. "Mulle tundub, et riik on sellega Pandora laeka avanud," arvas Pärli.
EELK avaldust, et nad on valmis Niguliste kiriku tagasinõudmisest loobuma, on Pärli sõnul teatraalne. "Nad teadsid niikuinii, et nad seda tagasi ei saa."
Peeter Helme märkis, et see annab EELK-le väärika taandumise võimaluse. "Kui nüüd valitsus tõesti ise otsa lahti tegi ja ise ütles, et meil on raha üle - tulge lapsukesed võtke - no miks nad siis ei peaks võtma," arutles Helme.
Pärli peab asja põhimõtteliselt vildakaks. "Miks peaks Eesti riik kompenseerima okupatsioonikahjusid, mida Eesti riik ei ole neile põhjustanud," avaldas Pärli oma imestust.
Taavi Eilat lisas, et see okupatsioonikahjude hüvitamine tekitab selline niiöelda vorst vorsti vastu mulje. "Üks asi on okupatsioonikahjude hüvitamine, aga teisalt tekib küsimus, kas seda tahetakse ikkagi okupatsioonidekahjude eest või tahetakse lihtsalt raha saada," sõnas Eilat.
Peeter Helme rõhutas okupatsioonikahjude hüvitamisest rääkides, et kiriku varad sattusid Eesti NSV haldusalasse ja paljud nendest varadest on jätkuvalt Eesti riigi käsutuses. "Seega siin see pühjenduse moment on olemas küll," lausus Helme.
Samas on ka Helme nõus küsimusega, kas see tegemist on hüvitamisega või tehinguga.
Merilin Pärli hinnangul on tegemist pigem tehinguga. "Vaadates seda retoorikat tahaks pigem küsida, kas see on kristlik tegu minna seda raha niimoodi ise riigilt küsima," ütles Pärli veel.
Peeter Helme sõnul ei maksa siin EELK-d süüdistada, sest kui valistus ise raha pakub, siis ongi loogiline see vastu võtta. | "Rahva teenrid" riigi raha andmisest EELK-le: hüvitamine või tehing? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal tuli avalikuks uudis, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise soovist, aga seda juhul, kui valitsus eraldab kirikule sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit eurot. See sai võimalikuks läbi selle, et valitsus täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on edaspidi usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooni ja sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks. Esimesena esitaski evangeelne luterlik kirik selle taotluse.
Taavi Eilat rääkis, et kuuldavasti on selleks ka peaminister Jüri Ratasega ka korduvalt kohtutud ja neid asju läbi räägitud.
"Nagu Urmas Viilma ütles, siis nad on kogu aasta jooksul Ratasega korduvalt kohtunud. Kõik on justkui selgeks räägitud ja küsimus on ainult kirjaliku vormistuse taga," lisas omaltpoolt Merilin Pärli.
Pärli tõi välja, et ka Eesti õigeusu kirik on EELK tuules seda kompensatsiooninõuet esitamas. "Mulle tundub, et riik on sellega Pandora laeka avanud," arvas Pärli.
EELK avaldust, et nad on valmis Niguliste kiriku tagasinõudmisest loobuma, on Pärli sõnul teatraalne. "Nad teadsid niikuinii, et nad seda tagasi ei saa."
Peeter Helme märkis, et see annab EELK-le väärika taandumise võimaluse. "Kui nüüd valitsus tõesti ise otsa lahti tegi ja ise ütles, et meil on raha üle - tulge lapsukesed võtke - no miks nad siis ei peaks võtma," arutles Helme.
Pärli peab asja põhimõtteliselt vildakaks. "Miks peaks Eesti riik kompenseerima okupatsioonikahjusid, mida Eesti riik ei ole neile põhjustanud," avaldas Pärli oma imestust.
Taavi Eilat lisas, et see okupatsioonikahjude hüvitamine tekitab selline niiöelda vorst vorsti vastu mulje. "Üks asi on okupatsioonikahjude hüvitamine, aga teisalt tekib küsimus, kas seda tahetakse ikkagi okupatsioonidekahjude eest või tahetakse lihtsalt raha saada," sõnas Eilat.
Peeter Helme rõhutas okupatsioonikahjude hüvitamisest rääkides, et kiriku varad sattusid Eesti NSV haldusalasse ja paljud nendest varadest on jätkuvalt Eesti riigi käsutuses. "Seega siin see pühjenduse moment on olemas küll," lausus Helme.
Samas on ka Helme nõus küsimusega, kas see tegemist on hüvitamisega või tehinguga.
Merilin Pärli hinnangul on tegemist pigem tehinguga. "Vaadates seda retoorikat tahaks pigem küsida, kas see on kristlik tegu minna seda raha niimoodi ise riigilt küsima," ütles Pärli veel.
Peeter Helme sõnul ei maksa siin EELK-d süüdistada, sest kui valistus ise raha pakub, siis ongi loogiline see vastu võtta.
### Response:
"Rahva teenrid" riigi raha andmisest EELK-le: hüvitamine või tehing? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kommunistliku totalitarismi globaalne kriis, Nõukogude impeeriumi ja Idabloki („sotsialismileer“) murenemine ning reformaator Mihhail Gorbatšovi perestroika ja glasnost lõid okupeeritud Balti riikides sootuks uue, põhjalikeks muutusteks soodsa, olukorra. 1980. aastate teisel poolel arenes Nõukogude Eestis massiline mittevägivaldne vabadusliikumine Nõukogude okupatsioonirežiimi vastu, mis 1991. aasta augustis kulmineerus riikliku iseseisvuse taastamisega 1918–1940 eksisteerinud Eesti Vabariigiga õigusliku järjepidevuse alusel. Demokraatliku rahvusliku liikumise (nimetatud ka „laulvaks revolutsiooniks“) katalüsaatoriks sai seni keelatud ajalooliste tähtpäevade tähistamine.
23. augustil 1987 toimus Talinnas Hirvepargis opositsiooni esimene legaalne poliitiline meeleavaldus Nõukogude Eestis, mille korraldas peamiselt dissidentidest kooosnev Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) endise poliitivangi Tiit Madissoni juhtimisel „fašismi ja stalinismi ohvrite mälestamiseks“. Miitingul, millest võttis osa mitu tuhat inimest, nõuti Stalini ja Hitleri lepingu salaprotokollide avalikustamist (nende olemasolu Moskva kuni 1989. aastani eitas), stalinismi kuritegude hukkamõistmist, räägiti Balti riikide iseseisvuse hävitamisest, millega tõstatati küsimus nõukogude võimu legitiimsusest. Analoogilised väljaastumised toimusid Riias ja Vilniuses.
Kohalikele kõrgematele võimukandjatele oli niisugune üritus ebameeldiv üllatus, mida glasnosti tõttu ära keelata ei saanud. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) kõrgem organ Keskkomitee büroo eesotsas esimese sekretäri Karl Vainoga andis enne miitingu toimumist partei Tallinna linnakomiteele korralduse organiseerida ideoloogiline vastulöök „vaenulike jõudude sepitsustele ja välismaiste raadiohäälte provokatsioonidele“. Dissidentidega debati pidamiseks moodustas linnakomitee partei liikmetest „kontrapropagandistide brigaadi“ tuntud teadlaste osavõtul.
Kuid parteijuhtide kavandatud vastulöök dissidentidele kukkus läbi, sest nende oponentideks väljavalitud isikud miitingule ei ilmunud või ei võtnud seal sõna, olles vaikimisega vähemalt neutraalsed või isegi solidaarsed koosoleku korraldajate taotluste suhtes. Paljud tundsid vabadusvõitlejatele kaasa, kuid võimalike repressioonide, töö ja hüvede (sh välismaasõitude) kaotamise kartuses ei julgenud avalikult oma meelsust näidata. Loomingulistes liitudes, ülikoolides ja teadusasutustes ning sõpruskondades oli alati mingil määral käärinud ja glasnost üksnes tugevdas selliseid võimukriitilisi tendentse.
24. augustil 1987 tuli Karl Vaino eesistumisel kokku EKP Keskkomitee büroo mis täiesti salajase otsuses kvalifitseeris piiritaguste õõnestuskeskuste inspireeritud kogunemise „natsionalistlikuks ja nõukogudevastaseks“, mis pandi traditsiooniliselt nõrga poliitilise kasvatustöö arvele. Kompartei kogu hierarhiline masinavärk pandi käima Hirvepargi koosoleku kahjuliku mõju neutraliseerimiseks ja väljajuurimiseks. Parteiorganite tööplaanides ja instruktsioonides jagati ohtralt ülesandeid internatsionalistliku kasvatuse tugevdamiseks, ajaloo „õige“ tõlgendamise tagamiseks ja „valgete laikude“ uurimiseks. Dissidentide represseerimine ja laimamine jätkus. EKP Keskkomitee raevukas ja hüsteeriline reageering hoidis teema üleval ja oli vabadusvõitlejatele hea reklaam, mis ulatus välismaalegi, aktsenteerides tähelepanu Balti küsimusele ja meelitades Eestisse välisajakirjanikke.
Hirvepargi sündmuste kajana moodustati 1987. aasta oktoobris ENSV ja EKP ajaloo „valgete laikude“ uurimiseks EKP Keskkomitee töögrupp, kes püüdis demonstreerida, et „valged laigud“ on üksnes teaduslik, mitte poliitiline ja propagandistlik probleem, mis see aga just oligi. Mainitud töögrupi egiidi all töötati välja plaan väheuuritud ja päevakorda kerkinud küsimuste uurimiseks ning materjalide publitseerimiseks, mis sisaldab 11 suuremat probleemi, uurimissuuna ja teemat ENSV ja EKP ajaloost. Nende täitjateks määrati ligi 30 Eesti humanitaarteadlast, peamiselt ajaloolased. Mis puutub plaanis märgitud teemasid, siis nende valikus ja sõnastuses on sisulisi uuendusi vähe. 20. sajandi Eesti ajalugu käsitleti ikka Nõukogude impeeriumi (Venemaa) vaatepunktist, mille kohaselt iseseisev Eesti oli anomaalia ja teisejärguline uurimisobjekt. Tegelikeks muutusteks ajalooteaduses oli vaja kogu vana süsteem lammutada.
Baltimaades toimunud poliitilistele meeleavaldustele reageeris Moskva närviliselt, mida kinnitavad hiljem avaldatud NLKP Keskkomitee poliitbüroo ja Gorbatšovi fondi dokumendid. 28. septembril 1987 ütles keskkomitee sekretär Jegor Ligatšov ühel nõupidamisel, et „mitte keegi ei astunud välja Nõukogude võimu kaitseks“. Kõige krõbedam oli aga NLKP Keskkomitee salajane otsus 14. detsembrist 1987 „Natsionalistlikest ilmingutest Balti liiduvabariikides“. Selles öeldi otse, et asi pole MRP aastapäevas, vaid Balti riikide NSV Liitu kuulumise seaduslikkuse kahtluse alla panemises. Moskva käskis põhjalikult parandada „elanikkonna internatsionalistlikku, patriootilist ja ateistlikku kasvatustööd“, anda ostsustav vastulöök natsionalismi ilmingutele, paljastada piiritaguse vaenuliku propaganda salasepitsusi.
Huvi kasv ajaloo vastu sünnitas uute publikatsioonide tulva. 1987–1988 algas Eesti ajaloo järkjärguline ümberhindamine, mille üheks pioneeriks oli ajaloolane Evald Laasi (1931–1993). Novembris 1987 avaldas ta kultuurilehes Sirp ja Vasar kirjutise Eesti elanike massiküüditamisest Siberisse Nõukogude võimu poolt aastatel 1941 ja 1949 (vastavalt 10157 ja 20702 inimest).
Hirvepargi sündmused oli märk selle kohta, et riigipartei hakkas kaotama kontrolli ühiskonnas toimuvate protsesside üle ja võimuorganites endas ilmnesid kriisinähtused. Järgmisel 1988. aastal niisugune tendents süvenes üha ja ilmnes eriti markantselt Vaino ametisoleku viimastel kuudel. Vaino Väljase ja teiste reformimeelsete võimuletulek 1988. aasta suvel mõnevõrra stabiliseeris olukorda ja pidurdas EKP, kui NLKP ühe allorganisatsiooni, paratamatut allakäiku. Kuid iseseisvuse kohene taastamine tundus 1987. aastal ja veel hiljemgi valdavale enamusele eesti rahvast, sh haritlastele, kättesaamatu paleusena. Reaalseks peeti laiema autonoomia rahumeelset ja järkjärgulist sisseseadmist, mida iseseisvuslaste ehk „rahvusradikaalide“ järsud aktsioonid võivad üksnes takistada. Alles 1989. aasta sügisel võttis massiliikumine Eestimaa Rahvarinne (asutatud 1988) suuna riikliku iseseisvuse täielikule taastamisele. | Toomas Karjahärm. Kolm aastapäeva 1987–88 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kommunistliku totalitarismi globaalne kriis, Nõukogude impeeriumi ja Idabloki („sotsialismileer“) murenemine ning reformaator Mihhail Gorbatšovi perestroika ja glasnost lõid okupeeritud Balti riikides sootuks uue, põhjalikeks muutusteks soodsa, olukorra. 1980. aastate teisel poolel arenes Nõukogude Eestis massiline mittevägivaldne vabadusliikumine Nõukogude okupatsioonirežiimi vastu, mis 1991. aasta augustis kulmineerus riikliku iseseisvuse taastamisega 1918–1940 eksisteerinud Eesti Vabariigiga õigusliku järjepidevuse alusel. Demokraatliku rahvusliku liikumise (nimetatud ka „laulvaks revolutsiooniks“) katalüsaatoriks sai seni keelatud ajalooliste tähtpäevade tähistamine.
23. augustil 1987 toimus Talinnas Hirvepargis opositsiooni esimene legaalne poliitiline meeleavaldus Nõukogude Eestis, mille korraldas peamiselt dissidentidest kooosnev Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) endise poliitivangi Tiit Madissoni juhtimisel „fašismi ja stalinismi ohvrite mälestamiseks“. Miitingul, millest võttis osa mitu tuhat inimest, nõuti Stalini ja Hitleri lepingu salaprotokollide avalikustamist (nende olemasolu Moskva kuni 1989. aastani eitas), stalinismi kuritegude hukkamõistmist, räägiti Balti riikide iseseisvuse hävitamisest, millega tõstatati küsimus nõukogude võimu legitiimsusest. Analoogilised väljaastumised toimusid Riias ja Vilniuses.
Kohalikele kõrgematele võimukandjatele oli niisugune üritus ebameeldiv üllatus, mida glasnosti tõttu ära keelata ei saanud. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) kõrgem organ Keskkomitee büroo eesotsas esimese sekretäri Karl Vainoga andis enne miitingu toimumist partei Tallinna linnakomiteele korralduse organiseerida ideoloogiline vastulöök „vaenulike jõudude sepitsustele ja välismaiste raadiohäälte provokatsioonidele“. Dissidentidega debati pidamiseks moodustas linnakomitee partei liikmetest „kontrapropagandistide brigaadi“ tuntud teadlaste osavõtul.
Kuid parteijuhtide kavandatud vastulöök dissidentidele kukkus läbi, sest nende oponentideks väljavalitud isikud miitingule ei ilmunud või ei võtnud seal sõna, olles vaikimisega vähemalt neutraalsed või isegi solidaarsed koosoleku korraldajate taotluste suhtes. Paljud tundsid vabadusvõitlejatele kaasa, kuid võimalike repressioonide, töö ja hüvede (sh välismaasõitude) kaotamise kartuses ei julgenud avalikult oma meelsust näidata. Loomingulistes liitudes, ülikoolides ja teadusasutustes ning sõpruskondades oli alati mingil määral käärinud ja glasnost üksnes tugevdas selliseid võimukriitilisi tendentse.
24. augustil 1987 tuli Karl Vaino eesistumisel kokku EKP Keskkomitee büroo mis täiesti salajase otsuses kvalifitseeris piiritaguste õõnestuskeskuste inspireeritud kogunemise „natsionalistlikuks ja nõukogudevastaseks“, mis pandi traditsiooniliselt nõrga poliitilise kasvatustöö arvele. Kompartei kogu hierarhiline masinavärk pandi käima Hirvepargi koosoleku kahjuliku mõju neutraliseerimiseks ja väljajuurimiseks. Parteiorganite tööplaanides ja instruktsioonides jagati ohtralt ülesandeid internatsionalistliku kasvatuse tugevdamiseks, ajaloo „õige“ tõlgendamise tagamiseks ja „valgete laikude“ uurimiseks. Dissidentide represseerimine ja laimamine jätkus. EKP Keskkomitee raevukas ja hüsteeriline reageering hoidis teema üleval ja oli vabadusvõitlejatele hea reklaam, mis ulatus välismaalegi, aktsenteerides tähelepanu Balti küsimusele ja meelitades Eestisse välisajakirjanikke.
Hirvepargi sündmuste kajana moodustati 1987. aasta oktoobris ENSV ja EKP ajaloo „valgete laikude“ uurimiseks EKP Keskkomitee töögrupp, kes püüdis demonstreerida, et „valged laigud“ on üksnes teaduslik, mitte poliitiline ja propagandistlik probleem, mis see aga just oligi. Mainitud töögrupi egiidi all töötati välja plaan väheuuritud ja päevakorda kerkinud küsimuste uurimiseks ning materjalide publitseerimiseks, mis sisaldab 11 suuremat probleemi, uurimissuuna ja teemat ENSV ja EKP ajaloost. Nende täitjateks määrati ligi 30 Eesti humanitaarteadlast, peamiselt ajaloolased. Mis puutub plaanis märgitud teemasid, siis nende valikus ja sõnastuses on sisulisi uuendusi vähe. 20. sajandi Eesti ajalugu käsitleti ikka Nõukogude impeeriumi (Venemaa) vaatepunktist, mille kohaselt iseseisev Eesti oli anomaalia ja teisejärguline uurimisobjekt. Tegelikeks muutusteks ajalooteaduses oli vaja kogu vana süsteem lammutada.
Baltimaades toimunud poliitilistele meeleavaldustele reageeris Moskva närviliselt, mida kinnitavad hiljem avaldatud NLKP Keskkomitee poliitbüroo ja Gorbatšovi fondi dokumendid. 28. septembril 1987 ütles keskkomitee sekretär Jegor Ligatšov ühel nõupidamisel, et „mitte keegi ei astunud välja Nõukogude võimu kaitseks“. Kõige krõbedam oli aga NLKP Keskkomitee salajane otsus 14. detsembrist 1987 „Natsionalistlikest ilmingutest Balti liiduvabariikides“. Selles öeldi otse, et asi pole MRP aastapäevas, vaid Balti riikide NSV Liitu kuulumise seaduslikkuse kahtluse alla panemises. Moskva käskis põhjalikult parandada „elanikkonna internatsionalistlikku, patriootilist ja ateistlikku kasvatustööd“, anda ostsustav vastulöök natsionalismi ilmingutele, paljastada piiritaguse vaenuliku propaganda salasepitsusi.
Huvi kasv ajaloo vastu sünnitas uute publikatsioonide tulva. 1987–1988 algas Eesti ajaloo järkjärguline ümberhindamine, mille üheks pioneeriks oli ajaloolane Evald Laasi (1931–1993). Novembris 1987 avaldas ta kultuurilehes Sirp ja Vasar kirjutise Eesti elanike massiküüditamisest Siberisse Nõukogude võimu poolt aastatel 1941 ja 1949 (vastavalt 10157 ja 20702 inimest).
Hirvepargi sündmused oli märk selle kohta, et riigipartei hakkas kaotama kontrolli ühiskonnas toimuvate protsesside üle ja võimuorganites endas ilmnesid kriisinähtused. Järgmisel 1988. aastal niisugune tendents süvenes üha ja ilmnes eriti markantselt Vaino ametisoleku viimastel kuudel. Vaino Väljase ja teiste reformimeelsete võimuletulek 1988. aasta suvel mõnevõrra stabiliseeris olukorda ja pidurdas EKP, kui NLKP ühe allorganisatsiooni, paratamatut allakäiku. Kuid iseseisvuse kohene taastamine tundus 1987. aastal ja veel hiljemgi valdavale enamusele eesti rahvast, sh haritlastele, kättesaamatu paleusena. Reaalseks peeti laiema autonoomia rahumeelset ja järkjärgulist sisseseadmist, mida iseseisvuslaste ehk „rahvusradikaalide“ järsud aktsioonid võivad üksnes takistada. Alles 1989. aasta sügisel võttis massiliikumine Eestimaa Rahvarinne (asutatud 1988) suuna riikliku iseseisvuse täielikule taastamisele.
### Response:
Toomas Karjahärm. Kolm aastapäeva 1987–88 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nurger pääses platsile kuueks minutiks ning tabas selle ajaga ainsa teele saadetud pealeviske ja tõi 3 punkti. Lisaks kogunes tema kontole ka kolm isiklikku viga.
Wichita State'i kasuks kogus Landry Shamet parimana 23 punkti ja 5 korvisöötu, Darral Willis jr. lisas 15 silma ja 13 lauapalli.
Wichita State'i järgmine mäng on kavas 30. detsembril, kui külla sõidetakse Connecticut Huskies'i (7-4) meeskonnale. | Vigadega hätta sattunud Nurger tabas Wichita State'i võidumängus kolmese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nurger pääses platsile kuueks minutiks ning tabas selle ajaga ainsa teele saadetud pealeviske ja tõi 3 punkti. Lisaks kogunes tema kontole ka kolm isiklikku viga.
Wichita State'i kasuks kogus Landry Shamet parimana 23 punkti ja 5 korvisöötu, Darral Willis jr. lisas 15 silma ja 13 lauapalli.
Wichita State'i järgmine mäng on kavas 30. detsembril, kui külla sõidetakse Connecticut Huskies'i (7-4) meeskonnale.
### Response:
Vigadega hätta sattunud Nurger tabas Wichita State'i võidumängus kolmese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ookeani taga järjest enam oma mängu leidnud eestlane alustas algviisikus ja kogus 25 minutiga 8 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 2/2), ühe lauapalli ja ühe bloki ning tegi ka 2 pallikaotust.
Eestlase peale mängiti ka kohtumise viimane olukord, kui Dons pani palli 0,2 sekundit enne mängu lõppu audist mängu, kuid Jurkatamme pallisuunamine korvi ei kukkunud.
Matt McCarthy viskas Donsi poolel 19 punkti ja hankis 8 lauapalli, Souley Boum tõi 14 silma.
Järgmine mäng on Donsil kavas 24. detsembril, kui vastu tuleb Nevada Wolf Pack (11-2). | Jurkatamm tegi hea esituse ning omas võimalust mäng lisaajale viia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ookeani taga järjest enam oma mängu leidnud eestlane alustas algviisikus ja kogus 25 minutiga 8 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 2/2), ühe lauapalli ja ühe bloki ning tegi ka 2 pallikaotust.
Eestlase peale mängiti ka kohtumise viimane olukord, kui Dons pani palli 0,2 sekundit enne mängu lõppu audist mängu, kuid Jurkatamme pallisuunamine korvi ei kukkunud.
Matt McCarthy viskas Donsi poolel 19 punkti ja hankis 8 lauapalli, Souley Boum tõi 14 silma.
Järgmine mäng on Donsil kavas 24. detsembril, kui vastu tuleb Nevada Wolf Pack (11-2).
### Response:
Jurkatamm tegi hea esituse ning omas võimalust mäng lisaajale viia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise ainsa värava lõi 88. minutil 2008. aastal Hispaania koondise võidukasse EM-koondisesse kuulunud 34-aastane ääreründaja Sergio Garcia, kirjutab Soccernet.ee.
Kui Atletico eelmine liigakaotus tuli kevade keskel Villarreali vastu, siis sama klubi vastu tuli 2016. aasta 12. detsembril ka nende viimane liigakaotus võõral väljakul.
Päeva esimeses mängus alistas Athletic Bilbao võõrsil Real Betisi. Baskid tõusid oma Andaluusia vastasega võrdsete punktide peale.
Tulemused:
Real Betis - Athletic Bilbao 0:2 (0:1)
36. pen. Raul Garcia, 85. ov. Zouhair Feddal
Eemaldamine: 34. Jordi Amat (Betis)
Espanyol - Madridi Atletico 1:0 (0:0)
88. Sergio Garcia | Espanyol sai hilisest väravast jagu Madridi Atleticost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise ainsa värava lõi 88. minutil 2008. aastal Hispaania koondise võidukasse EM-koondisesse kuulunud 34-aastane ääreründaja Sergio Garcia, kirjutab Soccernet.ee.
Kui Atletico eelmine liigakaotus tuli kevade keskel Villarreali vastu, siis sama klubi vastu tuli 2016. aasta 12. detsembril ka nende viimane liigakaotus võõral väljakul.
Päeva esimeses mängus alistas Athletic Bilbao võõrsil Real Betisi. Baskid tõusid oma Andaluusia vastasega võrdsete punktide peale.
Tulemused:
Real Betis - Athletic Bilbao 0:2 (0:1)
36. pen. Raul Garcia, 85. ov. Zouhair Feddal
Eemaldamine: 34. Jordi Amat (Betis)
Espanyol - Madridi Atletico 1:0 (0:0)
88. Sergio Garcia
### Response:
Espanyol sai hilisest väravast jagu Madridi Atleticost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minimaalselt 10 000 tsiviilsurma," seisab toonase Briti suursaadiku Alan Donaldi telegrammis Londonisse.
Diplomaadi hinnang pärineb veretööle järgnevast päevast, 5. juunist 1989 ja tapetute arv on 10 korda suurem, kui seni üldiselt arvatud. Veresauna järel levinud teadetel ulatus hukkunute arv mitmest sajast rohkm kui tuhandeni.
Prantsuse sinoloogi Jean-Pierre Cabestani hinnangul on Briti suursaadiku esitatud arv usutav, samas suurusjärgus on ka hiljuti avalikustatud USA dokumentidest nähtuv ohvrite arv.
"Need on kaks üsna sõltumatut allikat, mis räägivad sama asja," ütles Hongkongi ülikooli professor Cabestan.
Briti suursaadiku raport ei pane väga imestama, arvestades kui palju rahvast tookord oli tulnud Pekingisse Hiina valitsuse vastu meelt avaldama, rääkis Cabestan, kes ka ise veretööle eelnenud päevadel Hiina pealinnas viibis.
Sõjavägi sisenes ööl vastu 4. juunit Tiananmeni väljakule, et teha lõpp seitse nädalat kestnud protestile. Tankidest avati tuli rahvahulga pihta, kelle hulgas oli nii tsiviilelanikke kui sõdureid, ja siis sõitsid tankid inimestest üle, kirjutas suursaadik.
Tema andmed pärinevad allikalt, kes edastas healt sõbralt, Hiina valitsusem liikmelt saadud infot.
Kui sõjavägi väljakule sisenes, "said tudengid aru, et neile antakse tund aega lahkumiseks, aga tankid ründasid juba viie minuti pärast", kirjutas Donald.
1989. aasta juuni lõpus teatas Hiina valitsus, et "kontrrevolutsioonilise mässu" mahasurumise käigus sai surma 200 tsiviilisikut ning mitukümmend politseinikku ja sõdurit.
Igasugune debatt Tiananmeni sündmuste üle on Hiinas tänini keelatud. | Briti diplomaat: Tiananmeni veresaunas hukkus 10 000 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minimaalselt 10 000 tsiviilsurma," seisab toonase Briti suursaadiku Alan Donaldi telegrammis Londonisse.
Diplomaadi hinnang pärineb veretööle järgnevast päevast, 5. juunist 1989 ja tapetute arv on 10 korda suurem, kui seni üldiselt arvatud. Veresauna järel levinud teadetel ulatus hukkunute arv mitmest sajast rohkm kui tuhandeni.
Prantsuse sinoloogi Jean-Pierre Cabestani hinnangul on Briti suursaadiku esitatud arv usutav, samas suurusjärgus on ka hiljuti avalikustatud USA dokumentidest nähtuv ohvrite arv.
"Need on kaks üsna sõltumatut allikat, mis räägivad sama asja," ütles Hongkongi ülikooli professor Cabestan.
Briti suursaadiku raport ei pane väga imestama, arvestades kui palju rahvast tookord oli tulnud Pekingisse Hiina valitsuse vastu meelt avaldama, rääkis Cabestan, kes ka ise veretööle eelnenud päevadel Hiina pealinnas viibis.
Sõjavägi sisenes ööl vastu 4. juunit Tiananmeni väljakule, et teha lõpp seitse nädalat kestnud protestile. Tankidest avati tuli rahvahulga pihta, kelle hulgas oli nii tsiviilelanikke kui sõdureid, ja siis sõitsid tankid inimestest üle, kirjutas suursaadik.
Tema andmed pärinevad allikalt, kes edastas healt sõbralt, Hiina valitsusem liikmelt saadud infot.
Kui sõjavägi väljakule sisenes, "said tudengid aru, et neile antakse tund aega lahkumiseks, aga tankid ründasid juba viie minuti pärast", kirjutas Donald.
1989. aasta juuni lõpus teatas Hiina valitsus, et "kontrrevolutsioonilise mässu" mahasurumise käigus sai surma 200 tsiviilisikut ning mitukümmend politseinikku ja sõdurit.
Igasugune debatt Tiananmeni sündmuste üle on Hiinas tänini keelatud.
### Response:
Briti diplomaat: Tiananmeni veresaunas hukkus 10 000 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti saavutas suuremal või vähemal määral kõik eesistumiseks seatud eesmärgid maksu- ja finantspoliitika valdkonnas. Ühtlasi tegi EL-i rahandus kümme edusammu, millest toob ministeerium esimesena välja digimaksu ehk õiglase maksukogumise digiettevõtetelt – see on teema, millega Eesti eesistumine end Euroopa maksuajalukku kirjutab.
Aastaid on arutatud erinevates riikides, Euroopa Liidu tasandil ja OECD-s, kas ja kuidas tuua rahvusvahelised maksureeglid 21. sajandisse. Nüüdseks eeldab riigis teenitud kasumi maksustamine ettevõtte füüsilist kohalolekut. Kui tegemist on digitaalselt teenitud kasumiga, maksustatakse see heal juhul mõnes teises riigis või jääb halvemal juhul üldse maksustamata. Ettevõtjad kannatavad ebavõrdse konkurentsi käes ja riigid jäävad ilma maksurahast. Tegemist ei ole hüpoteetilise probleemiga – 2007. aastal tegutses üks kuuest maailma väärtuslikumast ettevõttest digimajanduses, täna aga tegutseb üks kuuest traditsioonilises majanduses.
Eesti algatusel jõudsid liikmesriigid kokkuleppele, et digimajanduse ettevõtteid ei maksustata täna teistega võrdselt, rahvusvahelisi maksureegleid on vaja uuendada ning kasumi teenimine digitaalselt ei tohiks takistada selle õiglast maksustamist. Tuginedes Eesti juhitud arutelule, otsustas Ülemkogu kutsuda Komisjoni üles esitama digimajanduse maksustamist puudutav direktiivi eelnõu juba 2018. aasta alguses.
Seega jõudsime esimest korda Euroopas teoreetilistest aruteludest kaugemale ja näeme peagi, millised digimajandusele sobivad rahvusvahelised reeglid välja näevad, kirjutab ministeerium enda blogis ja toob järgmisena välja EL-i edasiviiva aastaeelarve.
Eesti juhtis EL-i 2018. aasta eelarve läbirääkimised edukalt kokkuleppeni – 18. novembri hommikul kell 4 sai eelarve EL -i Nõukogu ja Euroopa Parlamendi allkirjad alla. Sellele eelnes kuus kuud kohtumisi ja läbirääkimisi, mis kulmineerusid 18-tunnise aruteluga – protsess, mis pingeline kõigile osapooltele.
EL-i 2018. aasta eelarve on 160 miljardit eurot, millest umbes pool on suunatud tööhõivet soodustavatele investeeringutele ning teaduse ja innovatsiooni toetamisele, kolmandik põllumajandus- ja kalandustoetustele, maaelu edendamisele ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidele suunatud tegevuste rahastamisele, ülejäänu julgeolekule, arengu- ja humanitaarabile ning välispoliitikale ja halduskuludeks.
Kolmas edusamm on väikeettevõtteid ja ausat konkurentsi kaitsvad käibemaksumuudatused e-kaubanduses. Kümme aastat tagasi lepiti kokku, et elektroonseid teenuseid hakatakse maksustama sihtriigi käibemaksumäära järgi ning selle tarbeks rakendatakse niinimetatud ühe akna süsteemi. Detsembris astuti Eesti juhtimisel suur samm edasi, kui otsustati, et ühe akna süsteemi laiendatakse ka muudele piiriülestele teenustele ja EL-i–sisesele kaupade kaugmüügile. Muudatuste juures on olulised kaks aspekti. Neist esimene on alla 10 000-eurose käibega ettevõtete käibemaksu arvestamine registreerimisriigi reeglite alusel.
Selleks, et lihtsustada piiriülese kaubandusega kaasnevat aruandlust, eriti alustavate ja väikeste ettevõtete jaoks, võimaldatakse alla 10 000-eurose käibega ettevõttel alates 2019. aastast deklareerida teises riigis toimunud käive ja tasuda käibemaksu oma registreerimisriigi reeglite järgi ning sealse maksuhalduri vahendusel.
Üle 10 000-eurose aastakäibe korral e-teenuse pakkujal aga kohustus registreerida end kas igas tarbimise liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või ühe akna süsteemi kasutajaks. Ka EL-i–väliste riikide isikutele luuakse juurdepääs ühe akna süsteemile.
Teibe aspekt on e-kaubanduse käibemaksuvabastuse kaotamine alla 22-eurose kauba kaugmüügil. Alates 2021. aastast kaob ära EL-i–väliste riikide, näiteks Hiina e-kauplustest soetatud vähem kui 22 eurot maksvate kaupade käibemaksuvabastus, mida EL-i e-kauplustel pole. Tarbijale tähendab see, et kui EL-is maksab asi hetkel koos käibemaksuga näiteks 10 eurot ja Hiinast tellides 1 euro, siis koos käibemaksuga oleks Hiina ese 1,20 eurot ehk jätkuvalt märkimisväärselt soodsam. Sääst ei tulene maksudest ja seda pole mõtet enam boonusena pakkuda, sest see on ebaaus konkurents.
E-kaubanduse ettevõtetel on käibemaksu kogumiseks ja tasumiseks kaks varianti:
1) Käibemaksu lisab müügitehingule veebiplatvorm, näiteks Alibaba, ja ostja maksab selle koheselt koos ostuga ära. Käibemaksu deklareerib ja maksab riigile platvorm. Täna toimub 90 protsenti e-kaubandusest 30 platvormi kaudu, kes valdavalt on sellisest lahendusest huvitatud.
2) Kui platvorm ise käibemaksu koguda ei soovi või müüjaks on platvormi mittekasutav väikefirma, peab väikefirma ise tegelema käibemaksu kogumise ja deklareerimisega ning tellima selle teenuse ilmselt posti- ja kullerfirmalt.
Neljas edusamm on selgem ja kindlam kriisilahendus panga sattumisel raskustesse. Eesti eestvedamisel jõudis EL.i nõukogu Euroopa Parlamendiga kokkuleppele võlausaldajate hierarhia rakendamises probleemsete pankade puhul ja finantsinstrumentidelt oodatava kahju arvestamise üleminekupõhimõtetes rahvusvaheliste standardite IFRS9 rakendamisel. Edaspidi peaks nende kokkulepete kaudu muutuma oluliselt selgemaks, millises järjekorras saavad pankade raskustesse sattumisel erinevad osapooled raha tagasi. Kokkulepe puudutab ennekõike erandjuhtumeid, mille puhul muud kriisilahendamise meetmed olukorda ei lahenda. IFRS9-le üleminekupõhimõtetega leevendatakse võimalikku negatiivset mõju pankade oodatava kahju arvestamiseks kogutavatele puhvritele. Koos IFRS9 üleminekupõhimõtetega otsustati pikendada euroalavälistes liikmesriikides eurodes nomineeritud avaliku sektori võla riskide kontsentreerumise erandit. Kirjeldatud kokkulepped hakkavad kehtima veel selle aasta lõpus ja need on osa laiemast finantssektori riskide vähendamise paketist.
Viies edusamm on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) mandaadi pikendamine ja ressursside suurendamine. Eesti juhtimisel lepiti kokku EFSI tegevuse pikendamine 2020. aastani, eesmärgiga võimaldada Euroopa arengut ja pikemaajalist majanduskasvu toetavate lisainvesteeringute tegemist vähemalt 500 miljardi euro ulatuses. EFSI on omalaadne investeeringute kanal: EL-i eelarve garantii toel soodustatakse suuremahulist erasektori investeeringute toomist majandusse. Järgmisteks aastateks lisati prioriteetsete eesmärkide-valdkondade hulka ka mitu IT-arenguga seotud märksõna – näiteks plokiahelatehnoloogia ja küberjulgeolek. EFSI abiga toetavad praeguseks Eestis ettevõtlust Kredex ja LHV, samuti on investeeringutuge saanud näiteks Tallinna Lennujaam enda laiendusprojektile ning Skeleton Technologies oma superkondensaatorite arendamiseks.
Kuues edusamm on maksualal ebapiisavat koostööd tegevate riikide avalikustamine. Eesti eestvedamisel avaldati nimekiri kolmandatest riikidest, kes ei tee EL-iga piisavat koostööd maksuteabe vahetuses ega pea kinni rahvusvahelisest heast maksuhaldustavast. Selliste maksuparadiiside musti nimekirju on liikmesriikidel varemgi olnud, kuid esmakordselt otsustati luua EL-i ühine nimekiri, mis annab ülemaailmselt tugevama sõnumi, kuna põhineb liikmesriikide ühiselt kokkulepitud kriteeriumidel. Kriteeriumid tuginevad OECD standarditele ning nõuavad maksualase teabevahetuse toimimist, kahjulikest maksurežiimidest ja offshore-skeemide soodustamisest loobumist ning äriühingute kasumi ümberpaigutamise vastaste reeglite rakendamist.
Enamik maailma riike juba rakendavad neid standardeid ning paljud EL-i analüüsitud riigid on lubanud seda teha eeloleva jooksul, mis on selle protsessi suurim edulugu. Antud lubadusi jälgitakse tähelepanelikult ning nimekirja uuendatakse regulaarselt. Nimekirja kuuluvate riikide suhtes hakatakse rakendama ka sanktsioone, mis praeguses etapis seisnevad peamiselt EL-i finantsvahendite piiramises ning nende riikide maksumaksjatega tehtud tehingute rangemas kontrollis.
Seitsmes edusamm on EL-i rahaliste vahendite kasutamise reeglite lihtsustamine. EL-i vahendite kasutamise eeskirjad ja menetlused peaksid tulevikus muutuma lihtsamaks ja paindlikumaks – seda tänu hiljutisele esialgsele kokkuleppele Euroopa Parlamendiga, mida Eesti aitas saavutada. Muudatus võimaldaks Komisjonil ja liikmesriikidel teha väljamakseid tõhusamalt ja kontrollimisel keskenduda rohkem saavutustele. Lihtsamaks muudetakse ka laenude ja garantiide – eriti EFSI – ning erinevate toetuste kooskasutust.
Esialgne kokkulepe esitatakse nüüd nõukogu alaliste esindajate komiteele (COREPER) heakskiitmiseks, misjärel tuleb Euroopa Parlamendil see ära hääletada ning siis saab nõukogu selle järgmisel aastal lõplikult vastu võtta.
Kaheksas edusamm on kapitaliturgude liidu edendamine. Eesti juhtimisel kinnitati nõukogu järeldused Komisjoni koostatud kapitaliturgude liidu loomise projekti vaheülevaate kohta. Seal seati ühtlasi edasised sihid, mis peaksid täidetud saama aastaks 2019.
Edasi liiguti ka erinevate kapitaliturgude liidu kontekstis oluliste eelnõudega, millest eraldi väärib väljatoomist Komisjoni algatatud üleeuroopalise erapensioni toode (PEPP). Mõte on luua vabatahtlik pensioniskeem või toode, mis on kasutatav kõikides liikmesriikides ja millega saaks liikuda ühest liikmesriigist teise ehk siis kolida seda sarnaselt telefoninumbrile.
Üheksas edusamm on tuletistehingute halduskoormuse vähenemine ja järelevalve tugevnemine. Eesti eesistumisel lepiti kokku tuletistehinguid puudutavates olulistes muudatustes. Finantsmaailmas kasutatakse derivatiive ehk tuletisinstrumente nii riskide maandamiseks kui ka spekuleerimiseks. Tuletisinstrumendiga saab näiteks põllumees fikseerida tuleviku tarbeks mõne oma põllusaaduse hinna, kui talle tundub, et hind liigub talle tulevikus ebasoodsas suunas. Paljude tuletisinstrumentidega ei kaubelda aga väärtpaberibörsil, vaid kaks poolt lepivad tehingu omavahel kokku.
Tuletisinstrumentide tehingute suurt mahtu peetakse üheks finantskriisi peasüüdlaseks. Seepärast otsustati globaalselt need tehingud suurema kontrolli alla võtta ja 2012. aastal kehtestati Euroopa Liidus nõue, mille järgi tuli eelkõige suuremad tuletistehingud kliirida läbi keskse vastaspoole. Need nõuded kehtestati niinimetatud EMIR-i määrusega. Keskne vastaspool on lihtsustatult äriühing või institutsioon, mis viib kaks tehingupoolt kokku ja kontrollib, kas pooltel on piisavalt vahendeid tehingu tegemiseks. EL-is on parasjagu 17 keskset vastaspoolt, samas Eestis neid ei ole.
Eesti eesistumise ajal lepiti kokku EMIR-i määruse muutmises liikmesriikide vahel. Muudatustega vähendatakse eelkõige mittefinantsettevõtjate halduskoormust. Ehk kui seni on pidanud ettevõtjad ise oma tehingutest alati teavitama, siis edaspidi tehakse seda nii-öelda nende eest. Väiksemate pankade ja muude väiksemate finantsasutuste puhul ei kohustata enam igat tuletistehingut kliirima läbi keskse vastaspoole.
Paralleelselt EMIR-i määruse muutmisega arutati Eesti eesistumise ajal ka täiesti uute reeglite kehtestamist kesksetele vastaspooltele – ehk soovitakse kehtestada reeglid selle jaoks, kes teostab järelevalvet keskse vastaspoole üle ja mis saab siis, kui keskne vastaspool ise satub makseraskustesse. Selle reegleid arutavad liikmesriigid edasi Bulgaaria eesistumise ajal.
Kümnes edusamm on selgemad ja rangemad reeglid nii terrorismi rahastamise kui ka rahapesu tõkestamisel. Viimase rahandusvaldkonna saavutusena eesistumisperioodil sõlmiti mõne päeva eest Euroopa Parlamendiga kokkulepe rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite karmistamises. Eesmärk on paljastada ja takistada finantsvahendite kasutamist kuritegevuse rahastamiseks, säilitades maksesüsteemide ja finantsturgude normaalne toimimine. Kokkulepe sisaldab uusi meetmeid, mis võimaldavad ametivõimudel paremini jälgida rahavoogusid ja takistada kuritegelike võrgustike rahastamist.
Direktiivi eelnõu esitatakse EL-i suursaadikutele nõukogu heakskiidu saamiseks. Parlament ja nõukogu kutsutakse seejärel üles võtma ettepandud direktiivi vastu esimesel lugemisel. | Ministeerium: EL-i rahandus tegi Eesti eesistumise ajal 10 edusammu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti saavutas suuremal või vähemal määral kõik eesistumiseks seatud eesmärgid maksu- ja finantspoliitika valdkonnas. Ühtlasi tegi EL-i rahandus kümme edusammu, millest toob ministeerium esimesena välja digimaksu ehk õiglase maksukogumise digiettevõtetelt – see on teema, millega Eesti eesistumine end Euroopa maksuajalukku kirjutab.
Aastaid on arutatud erinevates riikides, Euroopa Liidu tasandil ja OECD-s, kas ja kuidas tuua rahvusvahelised maksureeglid 21. sajandisse. Nüüdseks eeldab riigis teenitud kasumi maksustamine ettevõtte füüsilist kohalolekut. Kui tegemist on digitaalselt teenitud kasumiga, maksustatakse see heal juhul mõnes teises riigis või jääb halvemal juhul üldse maksustamata. Ettevõtjad kannatavad ebavõrdse konkurentsi käes ja riigid jäävad ilma maksurahast. Tegemist ei ole hüpoteetilise probleemiga – 2007. aastal tegutses üks kuuest maailma väärtuslikumast ettevõttest digimajanduses, täna aga tegutseb üks kuuest traditsioonilises majanduses.
Eesti algatusel jõudsid liikmesriigid kokkuleppele, et digimajanduse ettevõtteid ei maksustata täna teistega võrdselt, rahvusvahelisi maksureegleid on vaja uuendada ning kasumi teenimine digitaalselt ei tohiks takistada selle õiglast maksustamist. Tuginedes Eesti juhitud arutelule, otsustas Ülemkogu kutsuda Komisjoni üles esitama digimajanduse maksustamist puudutav direktiivi eelnõu juba 2018. aasta alguses.
Seega jõudsime esimest korda Euroopas teoreetilistest aruteludest kaugemale ja näeme peagi, millised digimajandusele sobivad rahvusvahelised reeglid välja näevad, kirjutab ministeerium enda blogis ja toob järgmisena välja EL-i edasiviiva aastaeelarve.
Eesti juhtis EL-i 2018. aasta eelarve läbirääkimised edukalt kokkuleppeni – 18. novembri hommikul kell 4 sai eelarve EL -i Nõukogu ja Euroopa Parlamendi allkirjad alla. Sellele eelnes kuus kuud kohtumisi ja läbirääkimisi, mis kulmineerusid 18-tunnise aruteluga – protsess, mis pingeline kõigile osapooltele.
EL-i 2018. aasta eelarve on 160 miljardit eurot, millest umbes pool on suunatud tööhõivet soodustavatele investeeringutele ning teaduse ja innovatsiooni toetamisele, kolmandik põllumajandus- ja kalandustoetustele, maaelu edendamisele ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidele suunatud tegevuste rahastamisele, ülejäänu julgeolekule, arengu- ja humanitaarabile ning välispoliitikale ja halduskuludeks.
Kolmas edusamm on väikeettevõtteid ja ausat konkurentsi kaitsvad käibemaksumuudatused e-kaubanduses. Kümme aastat tagasi lepiti kokku, et elektroonseid teenuseid hakatakse maksustama sihtriigi käibemaksumäära järgi ning selle tarbeks rakendatakse niinimetatud ühe akna süsteemi. Detsembris astuti Eesti juhtimisel suur samm edasi, kui otsustati, et ühe akna süsteemi laiendatakse ka muudele piiriülestele teenustele ja EL-i–sisesele kaupade kaugmüügile. Muudatuste juures on olulised kaks aspekti. Neist esimene on alla 10 000-eurose käibega ettevõtete käibemaksu arvestamine registreerimisriigi reeglite alusel.
Selleks, et lihtsustada piiriülese kaubandusega kaasnevat aruandlust, eriti alustavate ja väikeste ettevõtete jaoks, võimaldatakse alla 10 000-eurose käibega ettevõttel alates 2019. aastast deklareerida teises riigis toimunud käive ja tasuda käibemaksu oma registreerimisriigi reeglite järgi ning sealse maksuhalduri vahendusel.
Üle 10 000-eurose aastakäibe korral e-teenuse pakkujal aga kohustus registreerida end kas igas tarbimise liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või ühe akna süsteemi kasutajaks. Ka EL-i–väliste riikide isikutele luuakse juurdepääs ühe akna süsteemile.
Teibe aspekt on e-kaubanduse käibemaksuvabastuse kaotamine alla 22-eurose kauba kaugmüügil. Alates 2021. aastast kaob ära EL-i–väliste riikide, näiteks Hiina e-kauplustest soetatud vähem kui 22 eurot maksvate kaupade käibemaksuvabastus, mida EL-i e-kauplustel pole. Tarbijale tähendab see, et kui EL-is maksab asi hetkel koos käibemaksuga näiteks 10 eurot ja Hiinast tellides 1 euro, siis koos käibemaksuga oleks Hiina ese 1,20 eurot ehk jätkuvalt märkimisväärselt soodsam. Sääst ei tulene maksudest ja seda pole mõtet enam boonusena pakkuda, sest see on ebaaus konkurents.
E-kaubanduse ettevõtetel on käibemaksu kogumiseks ja tasumiseks kaks varianti:
1) Käibemaksu lisab müügitehingule veebiplatvorm, näiteks Alibaba, ja ostja maksab selle koheselt koos ostuga ära. Käibemaksu deklareerib ja maksab riigile platvorm. Täna toimub 90 protsenti e-kaubandusest 30 platvormi kaudu, kes valdavalt on sellisest lahendusest huvitatud.
2) Kui platvorm ise käibemaksu koguda ei soovi või müüjaks on platvormi mittekasutav väikefirma, peab väikefirma ise tegelema käibemaksu kogumise ja deklareerimisega ning tellima selle teenuse ilmselt posti- ja kullerfirmalt.
Neljas edusamm on selgem ja kindlam kriisilahendus panga sattumisel raskustesse. Eesti eestvedamisel jõudis EL.i nõukogu Euroopa Parlamendiga kokkuleppele võlausaldajate hierarhia rakendamises probleemsete pankade puhul ja finantsinstrumentidelt oodatava kahju arvestamise üleminekupõhimõtetes rahvusvaheliste standardite IFRS9 rakendamisel. Edaspidi peaks nende kokkulepete kaudu muutuma oluliselt selgemaks, millises järjekorras saavad pankade raskustesse sattumisel erinevad osapooled raha tagasi. Kokkulepe puudutab ennekõike erandjuhtumeid, mille puhul muud kriisilahendamise meetmed olukorda ei lahenda. IFRS9-le üleminekupõhimõtetega leevendatakse võimalikku negatiivset mõju pankade oodatava kahju arvestamiseks kogutavatele puhvritele. Koos IFRS9 üleminekupõhimõtetega otsustati pikendada euroalavälistes liikmesriikides eurodes nomineeritud avaliku sektori võla riskide kontsentreerumise erandit. Kirjeldatud kokkulepped hakkavad kehtima veel selle aasta lõpus ja need on osa laiemast finantssektori riskide vähendamise paketist.
Viies edusamm on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) mandaadi pikendamine ja ressursside suurendamine. Eesti juhtimisel lepiti kokku EFSI tegevuse pikendamine 2020. aastani, eesmärgiga võimaldada Euroopa arengut ja pikemaajalist majanduskasvu toetavate lisainvesteeringute tegemist vähemalt 500 miljardi euro ulatuses. EFSI on omalaadne investeeringute kanal: EL-i eelarve garantii toel soodustatakse suuremahulist erasektori investeeringute toomist majandusse. Järgmisteks aastateks lisati prioriteetsete eesmärkide-valdkondade hulka ka mitu IT-arenguga seotud märksõna – näiteks plokiahelatehnoloogia ja küberjulgeolek. EFSI abiga toetavad praeguseks Eestis ettevõtlust Kredex ja LHV, samuti on investeeringutuge saanud näiteks Tallinna Lennujaam enda laiendusprojektile ning Skeleton Technologies oma superkondensaatorite arendamiseks.
Kuues edusamm on maksualal ebapiisavat koostööd tegevate riikide avalikustamine. Eesti eestvedamisel avaldati nimekiri kolmandatest riikidest, kes ei tee EL-iga piisavat koostööd maksuteabe vahetuses ega pea kinni rahvusvahelisest heast maksuhaldustavast. Selliste maksuparadiiside musti nimekirju on liikmesriikidel varemgi olnud, kuid esmakordselt otsustati luua EL-i ühine nimekiri, mis annab ülemaailmselt tugevama sõnumi, kuna põhineb liikmesriikide ühiselt kokkulepitud kriteeriumidel. Kriteeriumid tuginevad OECD standarditele ning nõuavad maksualase teabevahetuse toimimist, kahjulikest maksurežiimidest ja offshore-skeemide soodustamisest loobumist ning äriühingute kasumi ümberpaigutamise vastaste reeglite rakendamist.
Enamik maailma riike juba rakendavad neid standardeid ning paljud EL-i analüüsitud riigid on lubanud seda teha eeloleva jooksul, mis on selle protsessi suurim edulugu. Antud lubadusi jälgitakse tähelepanelikult ning nimekirja uuendatakse regulaarselt. Nimekirja kuuluvate riikide suhtes hakatakse rakendama ka sanktsioone, mis praeguses etapis seisnevad peamiselt EL-i finantsvahendite piiramises ning nende riikide maksumaksjatega tehtud tehingute rangemas kontrollis.
Seitsmes edusamm on EL-i rahaliste vahendite kasutamise reeglite lihtsustamine. EL-i vahendite kasutamise eeskirjad ja menetlused peaksid tulevikus muutuma lihtsamaks ja paindlikumaks – seda tänu hiljutisele esialgsele kokkuleppele Euroopa Parlamendiga, mida Eesti aitas saavutada. Muudatus võimaldaks Komisjonil ja liikmesriikidel teha väljamakseid tõhusamalt ja kontrollimisel keskenduda rohkem saavutustele. Lihtsamaks muudetakse ka laenude ja garantiide – eriti EFSI – ning erinevate toetuste kooskasutust.
Esialgne kokkulepe esitatakse nüüd nõukogu alaliste esindajate komiteele (COREPER) heakskiitmiseks, misjärel tuleb Euroopa Parlamendil see ära hääletada ning siis saab nõukogu selle järgmisel aastal lõplikult vastu võtta.
Kaheksas edusamm on kapitaliturgude liidu edendamine. Eesti juhtimisel kinnitati nõukogu järeldused Komisjoni koostatud kapitaliturgude liidu loomise projekti vaheülevaate kohta. Seal seati ühtlasi edasised sihid, mis peaksid täidetud saama aastaks 2019.
Edasi liiguti ka erinevate kapitaliturgude liidu kontekstis oluliste eelnõudega, millest eraldi väärib väljatoomist Komisjoni algatatud üleeuroopalise erapensioni toode (PEPP). Mõte on luua vabatahtlik pensioniskeem või toode, mis on kasutatav kõikides liikmesriikides ja millega saaks liikuda ühest liikmesriigist teise ehk siis kolida seda sarnaselt telefoninumbrile.
Üheksas edusamm on tuletistehingute halduskoormuse vähenemine ja järelevalve tugevnemine. Eesti eesistumisel lepiti kokku tuletistehinguid puudutavates olulistes muudatustes. Finantsmaailmas kasutatakse derivatiive ehk tuletisinstrumente nii riskide maandamiseks kui ka spekuleerimiseks. Tuletisinstrumendiga saab näiteks põllumees fikseerida tuleviku tarbeks mõne oma põllusaaduse hinna, kui talle tundub, et hind liigub talle tulevikus ebasoodsas suunas. Paljude tuletisinstrumentidega ei kaubelda aga väärtpaberibörsil, vaid kaks poolt lepivad tehingu omavahel kokku.
Tuletisinstrumentide tehingute suurt mahtu peetakse üheks finantskriisi peasüüdlaseks. Seepärast otsustati globaalselt need tehingud suurema kontrolli alla võtta ja 2012. aastal kehtestati Euroopa Liidus nõue, mille järgi tuli eelkõige suuremad tuletistehingud kliirida läbi keskse vastaspoole. Need nõuded kehtestati niinimetatud EMIR-i määrusega. Keskne vastaspool on lihtsustatult äriühing või institutsioon, mis viib kaks tehingupoolt kokku ja kontrollib, kas pooltel on piisavalt vahendeid tehingu tegemiseks. EL-is on parasjagu 17 keskset vastaspoolt, samas Eestis neid ei ole.
Eesti eesistumise ajal lepiti kokku EMIR-i määruse muutmises liikmesriikide vahel. Muudatustega vähendatakse eelkõige mittefinantsettevõtjate halduskoormust. Ehk kui seni on pidanud ettevõtjad ise oma tehingutest alati teavitama, siis edaspidi tehakse seda nii-öelda nende eest. Väiksemate pankade ja muude väiksemate finantsasutuste puhul ei kohustata enam igat tuletistehingut kliirima läbi keskse vastaspoole.
Paralleelselt EMIR-i määruse muutmisega arutati Eesti eesistumise ajal ka täiesti uute reeglite kehtestamist kesksetele vastaspooltele – ehk soovitakse kehtestada reeglid selle jaoks, kes teostab järelevalvet keskse vastaspoole üle ja mis saab siis, kui keskne vastaspool ise satub makseraskustesse. Selle reegleid arutavad liikmesriigid edasi Bulgaaria eesistumise ajal.
Kümnes edusamm on selgemad ja rangemad reeglid nii terrorismi rahastamise kui ka rahapesu tõkestamisel. Viimase rahandusvaldkonna saavutusena eesistumisperioodil sõlmiti mõne päeva eest Euroopa Parlamendiga kokkulepe rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite karmistamises. Eesmärk on paljastada ja takistada finantsvahendite kasutamist kuritegevuse rahastamiseks, säilitades maksesüsteemide ja finantsturgude normaalne toimimine. Kokkulepe sisaldab uusi meetmeid, mis võimaldavad ametivõimudel paremini jälgida rahavoogusid ja takistada kuritegelike võrgustike rahastamist.
Direktiivi eelnõu esitatakse EL-i suursaadikutele nõukogu heakskiidu saamiseks. Parlament ja nõukogu kutsutakse seejärel üles võtma ettepandud direktiivi vastu esimesel lugemisel.
### Response:
Ministeerium: EL-i rahandus tegi Eesti eesistumise ajal 10 edusammu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülipõnevalt kulges päeva esimene kohtumine. Kümnekesi mänginud Bologna lasi 2:1 eduseisus olles Chievo Veronal 85. minutil viigistada, kuid Mattia Destro teine värav tõi külalistele siiski dramaatilise võidu, kirjutab Soccernet.ee.
Fiorentinale tõi Cagliari vastu 1:0 võidu Senegali koondislase Khouma Babacari 82. minuti värav.
Nii Bologna kui ka Fiorentina kindlustasid võitudega oma kohta esikümne teises pooles, vastavalt 8. ja 7. kohal.
Tulemused:
Chievo Verona - Bologna 2:3 (1:1)
32. Roberto Inglese, 85. Fabrizio Cacciatore - 4., 90. Mattia Destro, 50. Simone Verdi
Eemaldamine: 81. Andrea Poli (Bologna)
Cagliari - Fiorentina 0:1 (0:0)
82. Khouma Babacar
Eemaldamine: 90. Joao Pedro (Cagliari) | Bologna ja Fiorentina napsasid hiliste väravatega võõrsilt võidud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülipõnevalt kulges päeva esimene kohtumine. Kümnekesi mänginud Bologna lasi 2:1 eduseisus olles Chievo Veronal 85. minutil viigistada, kuid Mattia Destro teine värav tõi külalistele siiski dramaatilise võidu, kirjutab Soccernet.ee.
Fiorentinale tõi Cagliari vastu 1:0 võidu Senegali koondislase Khouma Babacari 82. minuti värav.
Nii Bologna kui ka Fiorentina kindlustasid võitudega oma kohta esikümne teises pooles, vastavalt 8. ja 7. kohal.
Tulemused:
Chievo Verona - Bologna 2:3 (1:1)
32. Roberto Inglese, 85. Fabrizio Cacciatore - 4., 90. Mattia Destro, 50. Simone Verdi
Eemaldamine: 81. Andrea Poli (Bologna)
Cagliari - Fiorentina 0:1 (0:0)
82. Khouma Babacar
Eemaldamine: 90. Joao Pedro (Cagliari)
### Response:
Bologna ja Fiorentina napsasid hiliste väravatega võõrsilt võidud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vassilis Spanouils kogus võitjate poolel 12 punkti ja Hollis Thompson viskas 11 silma, kaotajate parim oli Krunoslav Simon 17 punkti ja 7 lauapalliga.
Koos Kreeka klubiga liidrikohta jagav venelaste uhkus Moskva CSKA (11-3) oli kodus 79:68 parem linnarivaalist Moskva Himkist (8-6). Cory Higgins säras võitjate kasuks 26 punktiga, Nikita Kurbanov lisas 18 silma ja 7 lauapalli.
Hispaania klubide omavahelises heitluses sai Vitoria Baskonia (7-7) kodusaalis 85:82 jagu Barcelonast (4-10). Tornike Shengelia tõi võitjate edukaimana 24 punkti ja 6 lauapalli, Vincent Poirier' arvele jäi 14 silma.
Malaga Unicaja (6-8) oli samuti kodus 74:71 üle itaallaste Milano EA7 Armanist (4-10). Malaga poolel viskasid Nemanja Nedovic ja Jeff Brooks mõlemad 15 punkti ja Brooks hankis ka 11 lauapalli. | VIDEOD | Euroliiga liider oli tabeli viimase vastu suures hädas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vassilis Spanouils kogus võitjate poolel 12 punkti ja Hollis Thompson viskas 11 silma, kaotajate parim oli Krunoslav Simon 17 punkti ja 7 lauapalliga.
Koos Kreeka klubiga liidrikohta jagav venelaste uhkus Moskva CSKA (11-3) oli kodus 79:68 parem linnarivaalist Moskva Himkist (8-6). Cory Higgins säras võitjate kasuks 26 punktiga, Nikita Kurbanov lisas 18 silma ja 7 lauapalli.
Hispaania klubide omavahelises heitluses sai Vitoria Baskonia (7-7) kodusaalis 85:82 jagu Barcelonast (4-10). Tornike Shengelia tõi võitjate edukaimana 24 punkti ja 6 lauapalli, Vincent Poirier' arvele jäi 14 silma.
Malaga Unicaja (6-8) oli samuti kodus 74:71 üle itaallaste Milano EA7 Armanist (4-10). Malaga poolel viskasid Nemanja Nedovic ja Jeff Brooks mõlemad 15 punkti ja Brooks hankis ka 11 lauapalli.
### Response:
VIDEOD | Euroliiga liider oli tabeli viimase vastu suures hädas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varahommikul olid põhimaanteed ja suuremad tugiteed enamasti soolaniisked või -märjad ning mõnel pool esines härmatist. Peamiselt Virumaal ja Kagu-Eestis sajab kohati lund ning teedel on lumiseid lõike. Peale lääneranniku on temperatuurid kõikjal miinuspoolel.
Ilmaprognoosi kohaselt jõuab laupäeva ennelõunal saartele lörtsi- ja vihmasadu, mis laieneb kiiresti mandrile ning muudab teeolud taas keeruliseks. Sisemaal tuleb sadu lume ja lörtsina, õhtul läheb see lääne poole üle vihmaks. Õhutemperatuur hakkab tõusma ja jäiteoht on suur.
Maanteeamet tuletab sõidukijuhtidele meelde, et maanteekiirusel tehtav möödasõit vastassuunavööndis on ohtlikem manööver liikluses. Möödasõidul talvetingimustes on ka külglibisemisse sattumise oht tavalisest suurem. | Maanteeamet hoiatab suure jäiteohu eest teedel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varahommikul olid põhimaanteed ja suuremad tugiteed enamasti soolaniisked või -märjad ning mõnel pool esines härmatist. Peamiselt Virumaal ja Kagu-Eestis sajab kohati lund ning teedel on lumiseid lõike. Peale lääneranniku on temperatuurid kõikjal miinuspoolel.
Ilmaprognoosi kohaselt jõuab laupäeva ennelõunal saartele lörtsi- ja vihmasadu, mis laieneb kiiresti mandrile ning muudab teeolud taas keeruliseks. Sisemaal tuleb sadu lume ja lörtsina, õhtul läheb see lääne poole üle vihmaks. Õhutemperatuur hakkab tõusma ja jäiteoht on suur.
Maanteeamet tuletab sõidukijuhtidele meelde, et maanteekiirusel tehtav möödasõit vastassuunavööndis on ohtlikem manööver liikluses. Möödasõidul talvetingimustes on ka külglibisemisse sattumise oht tavalisest suurem.
### Response:
Maanteeamet hoiatab suure jäiteohu eest teedel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui kaks päeva varem viskas Harden 51 silma kaotusmängus Los Angeles Lakersi vastu, siis nüüd jäid Rockets (25-6) koduplatsil 118:128 alla Los Angeles Clippersile (13-18).
Hardeni 51 punkti ja 8 korvisöötu kogunesid 41 minutiga, Eric Gordon lisas 28 silma. Võitjate kasuks tõi Austin Rivers 36 punkti ja 7 korvisöötu, pingilt sekkunud Lou Williams lisas 32 silma ja 7 söötu ning DeAndre Jordan viskas 15 punkti ja hankis 20 lauapalli.
Oklahoma City Thunder (17-15) vajas koduväljakul Atlanta Hawksi (7-25) alistamiseks Russell Westbrooki hiilgemängu ja viimaste sekundite viset. Kokku 30 punkti, 15 korvisöötu ja 7 lauapalli kogunud Westbrook tabas viigiseisul 1,7 sekundit enne mängu lõppu kaugviske, mis andis Thunderile 120:117 võidu.
Carmelo Anthony lisas võitjate kasuks 24 punkti, Paul George sai kirja 17 silma ja Steven Adams 16 punkti ja 10 lauapalli. Atlanta poolel kogus itaallane Marco Belinelli 27 punkti ja türklane Ersan Ilyasova lisas 22 silma.
Golden State Warriors (26-6) teenis 11. järjestikuse võidu, kui kodusaalis mängiti 113:106 üle Los Angeles Lakers (11-19). Kevin Durantilt võitjatele 33 punkti, 7 lauapalli ja 7 söötu ning uustulnuk Kyle Kuzmalt kaotajatele 27 silma ja 14 lauapalli.
Tulemused:
Detroit - New York 104:101
Orlando - New Orleans 97:111
Brooklyn - Washington 119:84
Houston - LA Clippers 118:128
Miami - Dallas 113:101
Milwaukee - Charlotte 109:104
Oklahoma - Atlanta 120:117
Portland - Denver 85:102
Golden State - LA Lakers 113:106 | James Harden viskas taas 51 punkti, kuid Rockets kaotas jälle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui kaks päeva varem viskas Harden 51 silma kaotusmängus Los Angeles Lakersi vastu, siis nüüd jäid Rockets (25-6) koduplatsil 118:128 alla Los Angeles Clippersile (13-18).
Hardeni 51 punkti ja 8 korvisöötu kogunesid 41 minutiga, Eric Gordon lisas 28 silma. Võitjate kasuks tõi Austin Rivers 36 punkti ja 7 korvisöötu, pingilt sekkunud Lou Williams lisas 32 silma ja 7 söötu ning DeAndre Jordan viskas 15 punkti ja hankis 20 lauapalli.
Oklahoma City Thunder (17-15) vajas koduväljakul Atlanta Hawksi (7-25) alistamiseks Russell Westbrooki hiilgemängu ja viimaste sekundite viset. Kokku 30 punkti, 15 korvisöötu ja 7 lauapalli kogunud Westbrook tabas viigiseisul 1,7 sekundit enne mängu lõppu kaugviske, mis andis Thunderile 120:117 võidu.
Carmelo Anthony lisas võitjate kasuks 24 punkti, Paul George sai kirja 17 silma ja Steven Adams 16 punkti ja 10 lauapalli. Atlanta poolel kogus itaallane Marco Belinelli 27 punkti ja türklane Ersan Ilyasova lisas 22 silma.
Golden State Warriors (26-6) teenis 11. järjestikuse võidu, kui kodusaalis mängiti 113:106 üle Los Angeles Lakers (11-19). Kevin Durantilt võitjatele 33 punkti, 7 lauapalli ja 7 söötu ning uustulnuk Kyle Kuzmalt kaotajatele 27 silma ja 14 lauapalli.
Tulemused:
Detroit - New York 104:101
Orlando - New Orleans 97:111
Brooklyn - Washington 119:84
Houston - LA Clippers 118:128
Miami - Dallas 113:101
Milwaukee - Charlotte 109:104
Oklahoma - Atlanta 120:117
Portland - Denver 85:102
Golden State - LA Lakers 113:106
### Response:
James Harden viskas taas 51 punkti, kuid Rockets kaotas jälle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene luulekogu, mida ma Kristiina Ehinilt lugesin, oli „Luigeluulinn“ (2004). Mäletan, et see meeldis mulle, kes ma tol hetkel umbes 17-aastane olin – tekstide kergelt ühiskonnakriitiline stiil ja naiskogemuse mõtestamine imponeerisid noorele kasvavale tüdrukule. Mitmed luuletused sellest kogust käivad siiani muga kaasas, mis sest, et mõnigi neist mõjub praegusel ülelugemisel võibolla liiga naiivsena.
Kui nüüd heita pilk Ehini loomingusse veelgi varasemast ajast alates, võib märgata, et ta tekstid on muutunud aina pikemaks, eepilisemaks, proosalisemaks (lohisevamaks, ütleks Alvar Loog). Ehk siis kõik need omadussõnad, millega nii noortele kui vanadele kirjanduskriitikutele meeldib tänapäeva „moodsaid“ luuletajaid hurjutada. Mina seda teha ei kavatse. Samuti ei hakka ma Ehini tekstide asemel analüüsima autori imagoloogiat. Olgugi tegu ometi naisega ja puha. Sedasi teen ma juba kaht asja, mida nii mõnigi Eesti kirjanduskriitik endale tänapäeva luulet arvustades lubada ei või. Ja ei, ma ei räägi ainult Mihkel Kunnusest. Tõsi, Ehini tekstides ei leia me ropendamist, vahel leidub isegi riimis luuletusi, seega päris kõiki „moodsa“ luule patte ei saagi talle inkrimineerida.
Kui „Kevad Astrahanis“ (2000) ja „Simunapäev“ (2003) on kogud, mille luuletusi saab iseloomustada pigem kompaktsete, salmilike ja puänteeritutena (banaalselt väljendudes – need näevad välja nagu luuletused ehk nagu see, mida tavaliselt luuletuse pähe võetakse), siis alates „Luigeluulinnast“ hakkab Ehin eksperimenteerima ka pikemate tekstidega. Samas ka nood „pikemad“ erinevad tugevasti praeguse Ehini n-ö proosalisematest luuletustest. Praegused tekstid on suures osas esmalt jutustavad, kirjutatud esimeses isikus ning nii mõnigi kord tundub, et luuletaja on end unustanud „muljetama“. Kuigi selle taga aimub sümpaatsena mõjuv autori kirjutamismõnu, võib lugejal pikapeale tekkida nn edasiskrollimise (sõna, mis Ehinile kindlasti ei meeldiks) tunne.
Sel aastal ilmus autoril juba seitsmes luulekogu. „Kohtumised“ on stiili poolest enim võrreldav ehk „Emapuhkusega“ (2009), ka sealsetes tekstides domineerib pigem pikem, jutustavam laad, aeglane tempo. Samas aines – armastus eesti keele vastu, sellele vastanduva inglise keele ja anglitsisme sisaldava keelekasutuse kriitika, preindustriaalse nn primitiiv-naiivse maailma(tunnetuse) vastandamine tänapäeva ratsionaalsele high tech ühiskonnale, õhkavad-õhetavad looduskirjeldused, folkloor ning loomulikult naiskogemus – jääb ühtmoodi samaks nagu kõikides teisteski kogudes. Ja aina ilmestab seda pehme vaoshoitud iroonia. Ei leia naljalt ka „Kohtumistest“ teksti, mis nipsakalt ei vastandaks vana ja uut, moodsat ja anakronistlikku, ning mõnigi kord on see pigem tore ja muhe: „Sinu vanaema ei teadnud / mis asi on ingver / Minu vanaisa ei teadnud / mis asi on spagetid / Mis niidipesa see on? /…/ Sinu vanaema hoidis sahvris Rootsist tulnud abipakke / kümme kotitäit jahu läks tal seal kopitama / sest paki peale oli kirjutatud rasvaselt / Surmjölkskaka / Ja selle all laiutas kurjakuulutav / Kardemummapullakakku / Ilmselt rotimürk / mõtles vanaema“ (lk 12); „See on lihtsalt üks tavaline mobiil / tavaline 4G / lühem kui telekapult / kitsam kui liivakastilabidas // See ripub sul paelaga kaelas / kui koolist tuled / Kui kallistame / surume südamed selle ümber kokku / Ja juba sa vajud sohvapatjadele sellega mängima / klõbistad klahve / silmad ainiti ekraanil / mis pakub puhast põnevust / sääskede ja seljakotita seiklust / kaaluta kangelaslikkust / vereta lahingut / ja üheksat elu“ (lk 96); „Kas mina olen üks neandertaallase kehaga / kuid nutitelefonistuva ajuga vennike / kes ei saa enam endaga kokku?“ (lk 59).
Mobiilimotiivi ja industriaal- vs manuaalmaailma muresid on lahatud ka teistes kogudes. Ehini sõnul sünnivadki vaesed lapsed siia ostukärukujulisse maailma, mobiil käes, euroremonditud korteritesse tuulemühinat igatsema. Ses mõttes on Ehini luule kogu oma loodusmetafoorika ja õitevahususe kiuste alati ka ühiskonna valupunktidele osutav, mis minusugusele autorile on loomulikult meelt mööda. Sealjuures aga loosungeid meile näkku ei visata, verd ei lenda ja väga vihale ka nagu ei aja. Ning see viib mõnikord paratamatult mõttele – aga miks siis üldse? Samas hiljuti megapopiks saanud, Ehini kirjutatud ja Naised Köögis poolt esitatud „Aasta ema“ räpp jälle on näide väga heast ühiskonnakriitilisest tekstist.
„Kohtumiste“ põhiliiniks on teatud inimeste-armastatute-sõprade-ideedega lävimine, selle jäädvustamine, üleskirjutamine, mäletamine. Üleüldse suhtlemine ja suhestumine tänapäeva maailmaga, seejuures igatsedes ikkagi rohkem „oma“ ja selle püsimajäämist kui „võõra“ pealetungimist ja tolle ülevõtmist. Võtame näiteks eesti keele. Peaaegu iga neljas tekst valab pisaraid vaese väljasuremisele määratud eesti keele pärast, sest seda nüpeldab inglise keele kupjapiits (lk 29). Sellelaadseid näiteid leiab palju: „Otsides oma sõnu / omakeelseid sõnu / siin Euroopa ääremaal / kus moodsam oleks armastada võõras keeles / targem lugeda kirjutada õppida lõpetada ülikool / suuremas keeles“ (lk 20); „Üks muldvana laul / enne suuri ja stiilseid / pisut üleolevaid üldistusi / enne alati nii valusat põrkumist / vastu keelebarjääre“ (lk 48); „Aga mulle meenub et alles üleeile / ütles üks mu eestlasest sõber ühe raadiointervjuu / kohta et / oli see vast statement / statement? Ütle parem / et ta ütles julgelt välja või kuulutas …/ pakkusin püüdlikult / Hea küll / kuigi see kõlab naljakalt / isegi valesti / vastas tema / Valesti ja … ebamoodsalt“ (lk 31), jne jne. Nn rahvuslased muidugi rõõmustaks selliste ridade üle, minule aga mõjub see tarbetu tädiliku näpuga viibutamisena niigi konservatiivsemaks ja kinnisemaks muutuvas ühiskonnas. Ja jälle selle „moodsa“ (ja „stiilse“) mõiste inkrimineerimine kõigele, mis on lihtsalt elav ja olemuslik tänapäeva maailmas. Mul isiklikult pole anglitsismide vastu midagi, ei taha siin mingit põlvkonnakaarti hakata välja käima, see on mulle arusaamatu täheteadus ja astroloogia, aga niipalju võin ikka öelda, et keel on elav organism ja eesti keele inglistumise pärast ei tasu muretseda. Me ei tea, mida toob homne päevgi, kes laseb kelle õhku, kes surub oma keele peale, kes peab oma keelt hammaste taga hoidma, sestap ma ka anglitsisme ei karda(ks)! Isegi tahaks teada, mis imelikus keeles tuleviku eestlane saja aasta pärast räägib. Põnev ju! Või olen ma lihtsalt üks imelik inime? Mingis mõttes annab võtme ja põhjenduse autori sellisele hoiakule ühe teksti lõpuosa luuletuses, mis räägib uue elu sissepuhumisest ammu lahkunud vanavanaisa toale, hoopiski „Emapuhkuses“: „Oleksin ma ometi võõras / teeksin siin kõik mängeldes korda / puhuksin siia uue eluvaimu sisse / Aga mu süda ütleb / et tuleb olla õrn ja ettevaatlik siin / mälestuste toas“ (lk 59).
Ehini tekstide juures on minu arvates paradoksaalne, et ühelt poolt rajanevad need justkui kõigile mõistetavatel teemadel ja sõnastusel, sinna juurde veel nostalgia lihtsama ja aeglasema maailma-ühiskonna-inimese järele. Teisalt aga on tunne, et autori loodud omamütoloogiline maailm ei ole sugugi nii lihtsasti „läbinäritav“, kui esmapilgul võib paista. „Kohtumiste“ tekstidki mõjusid esimesel lugemisel tõesti veidi liiga pikana (ja seda ütlen mina, meetripikkuse „proosaluule“ jumalanna, eks), teisel lugemisel hakkasid nad ikkagi tööle. Olgu lisaks öeldud, et mu enda lemmikkoguks jääb „Simunapäev“ ning mingis mõttes tundub siiani, et autori paremad tekstid on pigem lühemad ja seeläbi kristalliseerunumad. „Kaitseala“ (2005) näiteks mõjus „Simunapäeva“ vastandina ning minu tagasihoidliku arvamuse järgi on ka Ehini üks nõrgemaid kogusid, mis sest, et võitis Kulka aastapreemia. Mitte et seal tekstid oleksid teab mis pikad, aga see toretsev mittemidagiütlev impressionistlik „pärisluuletamise“ stiil ajas ikka kohati meeleheitele. Mäletan siiani sõnastusi stiilis „suuremeelsed ööd“ ja „ihulise inimesena hingeldan mööda maad“. No ma ei tea…
„Kohtumistest“ veel vaid niipalju, et kiiresti ja kohe see kogu end kätte ei anna, nõuab aeglast endaga kaasa kulgemist ning on ses mõttes mõnus suveraamat, mis meeldib ja mõjub iga lugemisega järjest rohkem ja rohkem. Küll aga tahaks ikkagi veidi rohkem verd ja veidi vähem paatoslikku Eeeestit ja juuuuulit: „Ühe tiivaga lind ei lenda / Kui murrad mu südame / kallis / maksan kätte“ (lk 81).
Artikkel ilmus Vikerkaare võrgus detsembris. | Arvustus: Kuu. Veranda. Hunt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene luulekogu, mida ma Kristiina Ehinilt lugesin, oli „Luigeluulinn“ (2004). Mäletan, et see meeldis mulle, kes ma tol hetkel umbes 17-aastane olin – tekstide kergelt ühiskonnakriitiline stiil ja naiskogemuse mõtestamine imponeerisid noorele kasvavale tüdrukule. Mitmed luuletused sellest kogust käivad siiani muga kaasas, mis sest, et mõnigi neist mõjub praegusel ülelugemisel võibolla liiga naiivsena.
Kui nüüd heita pilk Ehini loomingusse veelgi varasemast ajast alates, võib märgata, et ta tekstid on muutunud aina pikemaks, eepilisemaks, proosalisemaks (lohisevamaks, ütleks Alvar Loog). Ehk siis kõik need omadussõnad, millega nii noortele kui vanadele kirjanduskriitikutele meeldib tänapäeva „moodsaid“ luuletajaid hurjutada. Mina seda teha ei kavatse. Samuti ei hakka ma Ehini tekstide asemel analüüsima autori imagoloogiat. Olgugi tegu ometi naisega ja puha. Sedasi teen ma juba kaht asja, mida nii mõnigi Eesti kirjanduskriitik endale tänapäeva luulet arvustades lubada ei või. Ja ei, ma ei räägi ainult Mihkel Kunnusest. Tõsi, Ehini tekstides ei leia me ropendamist, vahel leidub isegi riimis luuletusi, seega päris kõiki „moodsa“ luule patte ei saagi talle inkrimineerida.
Kui „Kevad Astrahanis“ (2000) ja „Simunapäev“ (2003) on kogud, mille luuletusi saab iseloomustada pigem kompaktsete, salmilike ja puänteeritutena (banaalselt väljendudes – need näevad välja nagu luuletused ehk nagu see, mida tavaliselt luuletuse pähe võetakse), siis alates „Luigeluulinnast“ hakkab Ehin eksperimenteerima ka pikemate tekstidega. Samas ka nood „pikemad“ erinevad tugevasti praeguse Ehini n-ö proosalisematest luuletustest. Praegused tekstid on suures osas esmalt jutustavad, kirjutatud esimeses isikus ning nii mõnigi kord tundub, et luuletaja on end unustanud „muljetama“. Kuigi selle taga aimub sümpaatsena mõjuv autori kirjutamismõnu, võib lugejal pikapeale tekkida nn edasiskrollimise (sõna, mis Ehinile kindlasti ei meeldiks) tunne.
Sel aastal ilmus autoril juba seitsmes luulekogu. „Kohtumised“ on stiili poolest enim võrreldav ehk „Emapuhkusega“ (2009), ka sealsetes tekstides domineerib pigem pikem, jutustavam laad, aeglane tempo. Samas aines – armastus eesti keele vastu, sellele vastanduva inglise keele ja anglitsisme sisaldava keelekasutuse kriitika, preindustriaalse nn primitiiv-naiivse maailma(tunnetuse) vastandamine tänapäeva ratsionaalsele high tech ühiskonnale, õhkavad-õhetavad looduskirjeldused, folkloor ning loomulikult naiskogemus – jääb ühtmoodi samaks nagu kõikides teisteski kogudes. Ja aina ilmestab seda pehme vaoshoitud iroonia. Ei leia naljalt ka „Kohtumistest“ teksti, mis nipsakalt ei vastandaks vana ja uut, moodsat ja anakronistlikku, ning mõnigi kord on see pigem tore ja muhe: „Sinu vanaema ei teadnud / mis asi on ingver / Minu vanaisa ei teadnud / mis asi on spagetid / Mis niidipesa see on? /…/ Sinu vanaema hoidis sahvris Rootsist tulnud abipakke / kümme kotitäit jahu läks tal seal kopitama / sest paki peale oli kirjutatud rasvaselt / Surmjölkskaka / Ja selle all laiutas kurjakuulutav / Kardemummapullakakku / Ilmselt rotimürk / mõtles vanaema“ (lk 12); „See on lihtsalt üks tavaline mobiil / tavaline 4G / lühem kui telekapult / kitsam kui liivakastilabidas // See ripub sul paelaga kaelas / kui koolist tuled / Kui kallistame / surume südamed selle ümber kokku / Ja juba sa vajud sohvapatjadele sellega mängima / klõbistad klahve / silmad ainiti ekraanil / mis pakub puhast põnevust / sääskede ja seljakotita seiklust / kaaluta kangelaslikkust / vereta lahingut / ja üheksat elu“ (lk 96); „Kas mina olen üks neandertaallase kehaga / kuid nutitelefonistuva ajuga vennike / kes ei saa enam endaga kokku?“ (lk 59).
Mobiilimotiivi ja industriaal- vs manuaalmaailma muresid on lahatud ka teistes kogudes. Ehini sõnul sünnivadki vaesed lapsed siia ostukärukujulisse maailma, mobiil käes, euroremonditud korteritesse tuulemühinat igatsema. Ses mõttes on Ehini luule kogu oma loodusmetafoorika ja õitevahususe kiuste alati ka ühiskonna valupunktidele osutav, mis minusugusele autorile on loomulikult meelt mööda. Sealjuures aga loosungeid meile näkku ei visata, verd ei lenda ja väga vihale ka nagu ei aja. Ning see viib mõnikord paratamatult mõttele – aga miks siis üldse? Samas hiljuti megapopiks saanud, Ehini kirjutatud ja Naised Köögis poolt esitatud „Aasta ema“ räpp jälle on näide väga heast ühiskonnakriitilisest tekstist.
„Kohtumiste“ põhiliiniks on teatud inimeste-armastatute-sõprade-ideedega lävimine, selle jäädvustamine, üleskirjutamine, mäletamine. Üleüldse suhtlemine ja suhestumine tänapäeva maailmaga, seejuures igatsedes ikkagi rohkem „oma“ ja selle püsimajäämist kui „võõra“ pealetungimist ja tolle ülevõtmist. Võtame näiteks eesti keele. Peaaegu iga neljas tekst valab pisaraid vaese väljasuremisele määratud eesti keele pärast, sest seda nüpeldab inglise keele kupjapiits (lk 29). Sellelaadseid näiteid leiab palju: „Otsides oma sõnu / omakeelseid sõnu / siin Euroopa ääremaal / kus moodsam oleks armastada võõras keeles / targem lugeda kirjutada õppida lõpetada ülikool / suuremas keeles“ (lk 20); „Üks muldvana laul / enne suuri ja stiilseid / pisut üleolevaid üldistusi / enne alati nii valusat põrkumist / vastu keelebarjääre“ (lk 48); „Aga mulle meenub et alles üleeile / ütles üks mu eestlasest sõber ühe raadiointervjuu / kohta et / oli see vast statement / statement? Ütle parem / et ta ütles julgelt välja või kuulutas …/ pakkusin püüdlikult / Hea küll / kuigi see kõlab naljakalt / isegi valesti / vastas tema / Valesti ja … ebamoodsalt“ (lk 31), jne jne. Nn rahvuslased muidugi rõõmustaks selliste ridade üle, minule aga mõjub see tarbetu tädiliku näpuga viibutamisena niigi konservatiivsemaks ja kinnisemaks muutuvas ühiskonnas. Ja jälle selle „moodsa“ (ja „stiilse“) mõiste inkrimineerimine kõigele, mis on lihtsalt elav ja olemuslik tänapäeva maailmas. Mul isiklikult pole anglitsismide vastu midagi, ei taha siin mingit põlvkonnakaarti hakata välja käima, see on mulle arusaamatu täheteadus ja astroloogia, aga niipalju võin ikka öelda, et keel on elav organism ja eesti keele inglistumise pärast ei tasu muretseda. Me ei tea, mida toob homne päevgi, kes laseb kelle õhku, kes surub oma keele peale, kes peab oma keelt hammaste taga hoidma, sestap ma ka anglitsisme ei karda(ks)! Isegi tahaks teada, mis imelikus keeles tuleviku eestlane saja aasta pärast räägib. Põnev ju! Või olen ma lihtsalt üks imelik inime? Mingis mõttes annab võtme ja põhjenduse autori sellisele hoiakule ühe teksti lõpuosa luuletuses, mis räägib uue elu sissepuhumisest ammu lahkunud vanavanaisa toale, hoopiski „Emapuhkuses“: „Oleksin ma ometi võõras / teeksin siin kõik mängeldes korda / puhuksin siia uue eluvaimu sisse / Aga mu süda ütleb / et tuleb olla õrn ja ettevaatlik siin / mälestuste toas“ (lk 59).
Ehini tekstide juures on minu arvates paradoksaalne, et ühelt poolt rajanevad need justkui kõigile mõistetavatel teemadel ja sõnastusel, sinna juurde veel nostalgia lihtsama ja aeglasema maailma-ühiskonna-inimese järele. Teisalt aga on tunne, et autori loodud omamütoloogiline maailm ei ole sugugi nii lihtsasti „läbinäritav“, kui esmapilgul võib paista. „Kohtumiste“ tekstidki mõjusid esimesel lugemisel tõesti veidi liiga pikana (ja seda ütlen mina, meetripikkuse „proosaluule“ jumalanna, eks), teisel lugemisel hakkasid nad ikkagi tööle. Olgu lisaks öeldud, et mu enda lemmikkoguks jääb „Simunapäev“ ning mingis mõttes tundub siiani, et autori paremad tekstid on pigem lühemad ja seeläbi kristalliseerunumad. „Kaitseala“ (2005) näiteks mõjus „Simunapäeva“ vastandina ning minu tagasihoidliku arvamuse järgi on ka Ehini üks nõrgemaid kogusid, mis sest, et võitis Kulka aastapreemia. Mitte et seal tekstid oleksid teab mis pikad, aga see toretsev mittemidagiütlev impressionistlik „pärisluuletamise“ stiil ajas ikka kohati meeleheitele. Mäletan siiani sõnastusi stiilis „suuremeelsed ööd“ ja „ihulise inimesena hingeldan mööda maad“. No ma ei tea…
„Kohtumistest“ veel vaid niipalju, et kiiresti ja kohe see kogu end kätte ei anna, nõuab aeglast endaga kaasa kulgemist ning on ses mõttes mõnus suveraamat, mis meeldib ja mõjub iga lugemisega järjest rohkem ja rohkem. Küll aga tahaks ikkagi veidi rohkem verd ja veidi vähem paatoslikku Eeeestit ja juuuuulit: „Ühe tiivaga lind ei lenda / Kui murrad mu südame / kallis / maksan kätte“ (lk 81).
Artikkel ilmus Vikerkaare võrgus detsembris.
### Response:
Arvustus: Kuu. Veranda. Hunt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba traditsiooniks saanud lõbusa 3-tunnise jõuluaegse jalutuskäiguga saavad ühineda nii suured kui väiksed. Jõuluvanad saabuvad Õismäe-poolse läänevärava kaudu kell 11.
Loomaaia elukad ei ole kodustatud lemmikloomad, mistõttu kaasatoodud kinke neile pihust pakkuda ei saa. Küll aga võib pähklid, mee, kuivatatud puuviljad vms kassa juures asuvasse kasti poetada, kust see talitajate kaudu loomadeni jõuab.
Loomaaialoomade kingituste eest on hea seisnud Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi vabatahtlikud.
Kes kogu retke kaasa teha ei taha, leiab võimaluse lemmikute vaatamiseks alloleva ajakava järgi (vajadusel võib tekkida muutusi):
11.00 – kogunemine lääneväravas (Ehitajate tee 150), kingi saavad valgetups-marmosetid
11.10 – kingitused laste loomaaia loomadele: kitsed, alpakad, kihnu maalambad
11.30 – jõuluvanad paksunahaliste majas: elevandid, ninasarvikud, kääbusjõehobud jt
12.05 – jõuluvanad on grööni muskusveise Silvia vaderiks – kingid muskusveistele
12.15 – amuuri tiigri ja pesukarude kingid
12.30 – kingitus hüäänidele
12.45 – hülged ja jaapani makaagid
13.15 – teel uude jääkarumaailma saavad kingi takiinid
13.30 – jõuluvanad jõuavad uude jääkarumaailma Aroni ja Friida kingitustega
13.45 – jõulupeolised saavad jääkarumajakeses kuuma jooki ja piparkooki
14.30 – tagasiteel lääneväravasse saavad kingi ka kaamelid ja piisonid
Rohkem infot. | Jõuluvanad jõuavad ka loomaaeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba traditsiooniks saanud lõbusa 3-tunnise jõuluaegse jalutuskäiguga saavad ühineda nii suured kui väiksed. Jõuluvanad saabuvad Õismäe-poolse läänevärava kaudu kell 11.
Loomaaia elukad ei ole kodustatud lemmikloomad, mistõttu kaasatoodud kinke neile pihust pakkuda ei saa. Küll aga võib pähklid, mee, kuivatatud puuviljad vms kassa juures asuvasse kasti poetada, kust see talitajate kaudu loomadeni jõuab.
Loomaaialoomade kingituste eest on hea seisnud Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi vabatahtlikud.
Kes kogu retke kaasa teha ei taha, leiab võimaluse lemmikute vaatamiseks alloleva ajakava järgi (vajadusel võib tekkida muutusi):
11.00 – kogunemine lääneväravas (Ehitajate tee 150), kingi saavad valgetups-marmosetid
11.10 – kingitused laste loomaaia loomadele: kitsed, alpakad, kihnu maalambad
11.30 – jõuluvanad paksunahaliste majas: elevandid, ninasarvikud, kääbusjõehobud jt
12.05 – jõuluvanad on grööni muskusveise Silvia vaderiks – kingid muskusveistele
12.15 – amuuri tiigri ja pesukarude kingid
12.30 – kingitus hüäänidele
12.45 – hülged ja jaapani makaagid
13.15 – teel uude jääkarumaailma saavad kingi takiinid
13.30 – jõuluvanad jõuavad uude jääkarumaailma Aroni ja Friida kingitustega
13.45 – jõulupeolised saavad jääkarumajakeses kuuma jooki ja piparkooki
14.30 – tagasiteel lääneväravasse saavad kingi ka kaamelid ja piisonid
Rohkem infot.
### Response:
Jõuluvanad jõuavad ka loomaaeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne iseendale medali kinkimist tuleks siiski natuke mõelda – Jõuluvana on ka kõigest mees ning tal on tungid ja vajadused nagu teistelgi Aadama soo esindajatel. Kui truudus on juhuse puudus, siis juhustest tal juba puudu ei tule. Jõuluvana külastab sadu miljoneid lapsi ning ei maksa unustada, et nendel lastel on ka noored ja siredad emad, kellest nii mõnigi võib olla mingi pagana lehtsaba, kes himustab võõra naise polti.
Palju neid lehtsabasid siis olla võib? Kui võtta lähteandmeteks, et Jõuluvana külastab umbes 1,5 miljardit last (allikas: internet) ning jagame selle kahega, et välja arvutada umbkaudne majapidamiste arv, siis teeb see kokku 750 miljonit peret. Nendest peredest on statistika järgi üksikvanemaga 14% (allikas: internet) ning eeldades, et enamus neist on üksikemad, on tulem automaatselt 100 miljonit lehtsaba, kes on su Jõuluvanaga nüüd ja kohe valmis vallatlema.
Aga see pole veel kõik – liidame sinna ka need 50% naistest, kes on mõelnud oma abikaasa petmisele (allikas: internet) ning saame kogutulemuseks 400 miljonit lehtsaba ja sedagi alla ümardades. Nii et pühadehommikul võib su kamina kaudu voodisse maanduda üsna muljetavaldav menüü suguhaigusi, millest vabanemiseks jääb korstnapühkija ekspertiisist väheks!
Kuidas seda ohtu minimiseerida? Kuidas kindel olla, et su Jõuluvana on truudusetu?
Nagu parimates politseifilmides, tuleb enne süüdistuste pildumist tõendid hankida. Punaselt vammuselt on keeruline huulepuna jälgi otsida, nii et parim variant on alustada kirjadest. See pole muidugi lihtne ülesanne. Ole valmis iga viimne kui aasta läbi lugema üle miljardi kirja, SMSi ja postkaardi. Analüüsi hoolikalt ka iga sotsiaalmeedia postitust, sest siinkohal võib julgelt väita, et lehtsaba peitub detailides.
Näiteks, kui silma jääb teade "Su väike päkapikk ootab sind patsu-patsu kooki mängima," siis ei maksa veel endast välja minna, sest tegu võib olla täiesti süütu kolleegi initsiatiiviga veeta koos üks lõbus õhtu. Teisest küljest "Maksa alimendid ära, tõbras!" ei pruugi olla väikse 8-aastase Mätthyase fännikiri Raplast.
Esimesel juhul saad lisainfot hankida päkapiku enda käest. Jõuluvana sõpradele lähenemine on kindlasti suurepärane meetod tõendeid hankida. Jälgi tähelepanelikult päkapikkude reaktsioone, kui uurid neilt Jõuluvana tegemiste kohta. Kas nad hakkavad närviliselt teineteisele otsa vaatama ning juttu kingituste pakkimisele viima?
Jõuluvana veedab palju aega ka oma maagiliste põhjapõtradega. Vahel võib tunduda, et su jõulumees nokitseb meelsamini nendega tallis kui viib sind kinno või restorani. Ära unusta, et just põhjapõdrad on katusel või akna taga, kui ta mööda ilma ringi tormab ja 400 miljoni lehtsabaga kohtub. Vii neile võileibu ja aromatiseeritud hõõgveini. Jooda põtradel ninad punaseks ning vaata, kas sul õnnestub keelepaelad valla päästa.
Enne, kui peidad end saani kingituste vahele, et Jõuluvana otse teolt tabada, on veel märke, mida võid kodus jälgida:
Kas su Jõuluvana kaob koos miljonite kirjadega vannituppa, selle asemel, et neid avalikult lugeda?
Kas tema kuub on tooni muutnud? Kas ta kannab välja minnes erkpunase mantli asemel karmiinpunast? Uuri välja, miks ta end niimoodi üles lööb.
Kas Jõuluvana on oma habeme patsi pununud? Kellele ta muljet üritab avaldada?
Kas ta viskab kirju pärast läbilugemist kaminasse? Need kirjad ei saa kindlasti olla lootusrikastelt lastelt.
Kas miljardi jõulukingi laialivedamine võtab üha rohkem aega? Uuri välja, ega ta oma süles peale laste ei hüpita ka mõnda kuradi lehtsaba.
Aga milleks kõik see vaev, võid küsida. Et sa ära ei unustaks, siis tuleta endale iga päev meelde oma algset eesmärki: omandada päkapikkude hooldusõigus ja pool Põhjanaba. Hangi tõendid ja sind saadab edu!
Järgmisel nädalal analüüsib Eesti Rahvusringhäälingu naisteleht, kuidas aru saada, kas su Jeesus petab sind. Kui ta ütleb, et läheb õhtul jüngritega kohtuma, siis kas see vastab tõele või ootavad su Jeesust hoopis kaksteist lehtsaba? •
* Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga. | Följeton | Kuidas teada saada, kas su Jõuluvana petab sind | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne iseendale medali kinkimist tuleks siiski natuke mõelda – Jõuluvana on ka kõigest mees ning tal on tungid ja vajadused nagu teistelgi Aadama soo esindajatel. Kui truudus on juhuse puudus, siis juhustest tal juba puudu ei tule. Jõuluvana külastab sadu miljoneid lapsi ning ei maksa unustada, et nendel lastel on ka noored ja siredad emad, kellest nii mõnigi võib olla mingi pagana lehtsaba, kes himustab võõra naise polti.
Palju neid lehtsabasid siis olla võib? Kui võtta lähteandmeteks, et Jõuluvana külastab umbes 1,5 miljardit last (allikas: internet) ning jagame selle kahega, et välja arvutada umbkaudne majapidamiste arv, siis teeb see kokku 750 miljonit peret. Nendest peredest on statistika järgi üksikvanemaga 14% (allikas: internet) ning eeldades, et enamus neist on üksikemad, on tulem automaatselt 100 miljonit lehtsaba, kes on su Jõuluvanaga nüüd ja kohe valmis vallatlema.
Aga see pole veel kõik – liidame sinna ka need 50% naistest, kes on mõelnud oma abikaasa petmisele (allikas: internet) ning saame kogutulemuseks 400 miljonit lehtsaba ja sedagi alla ümardades. Nii et pühadehommikul võib su kamina kaudu voodisse maanduda üsna muljetavaldav menüü suguhaigusi, millest vabanemiseks jääb korstnapühkija ekspertiisist väheks!
Kuidas seda ohtu minimiseerida? Kuidas kindel olla, et su Jõuluvana on truudusetu?
Nagu parimates politseifilmides, tuleb enne süüdistuste pildumist tõendid hankida. Punaselt vammuselt on keeruline huulepuna jälgi otsida, nii et parim variant on alustada kirjadest. See pole muidugi lihtne ülesanne. Ole valmis iga viimne kui aasta läbi lugema üle miljardi kirja, SMSi ja postkaardi. Analüüsi hoolikalt ka iga sotsiaalmeedia postitust, sest siinkohal võib julgelt väita, et lehtsaba peitub detailides.
Näiteks, kui silma jääb teade "Su väike päkapikk ootab sind patsu-patsu kooki mängima," siis ei maksa veel endast välja minna, sest tegu võib olla täiesti süütu kolleegi initsiatiiviga veeta koos üks lõbus õhtu. Teisest küljest "Maksa alimendid ära, tõbras!" ei pruugi olla väikse 8-aastase Mätthyase fännikiri Raplast.
Esimesel juhul saad lisainfot hankida päkapiku enda käest. Jõuluvana sõpradele lähenemine on kindlasti suurepärane meetod tõendeid hankida. Jälgi tähelepanelikult päkapikkude reaktsioone, kui uurid neilt Jõuluvana tegemiste kohta. Kas nad hakkavad närviliselt teineteisele otsa vaatama ning juttu kingituste pakkimisele viima?
Jõuluvana veedab palju aega ka oma maagiliste põhjapõtradega. Vahel võib tunduda, et su jõulumees nokitseb meelsamini nendega tallis kui viib sind kinno või restorani. Ära unusta, et just põhjapõdrad on katusel või akna taga, kui ta mööda ilma ringi tormab ja 400 miljoni lehtsabaga kohtub. Vii neile võileibu ja aromatiseeritud hõõgveini. Jooda põtradel ninad punaseks ning vaata, kas sul õnnestub keelepaelad valla päästa.
Enne, kui peidad end saani kingituste vahele, et Jõuluvana otse teolt tabada, on veel märke, mida võid kodus jälgida:
Kas su Jõuluvana kaob koos miljonite kirjadega vannituppa, selle asemel, et neid avalikult lugeda?
Kas tema kuub on tooni muutnud? Kas ta kannab välja minnes erkpunase mantli asemel karmiinpunast? Uuri välja, miks ta end niimoodi üles lööb.
Kas Jõuluvana on oma habeme patsi pununud? Kellele ta muljet üritab avaldada?
Kas ta viskab kirju pärast läbilugemist kaminasse? Need kirjad ei saa kindlasti olla lootusrikastelt lastelt.
Kas miljardi jõulukingi laialivedamine võtab üha rohkem aega? Uuri välja, ega ta oma süles peale laste ei hüpita ka mõnda kuradi lehtsaba.
Aga milleks kõik see vaev, võid küsida. Et sa ära ei unustaks, siis tuleta endale iga päev meelde oma algset eesmärki: omandada päkapikkude hooldusõigus ja pool Põhjanaba. Hangi tõendid ja sind saadab edu!
Järgmisel nädalal analüüsib Eesti Rahvusringhäälingu naisteleht, kuidas aru saada, kas su Jeesus petab sind. Kui ta ütleb, et läheb õhtul jüngritega kohtuma, siis kas see vastab tõele või ootavad su Jeesust hoopis kaksteist lehtsaba? •
* Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga.
### Response:
Följeton | Kuidas teada saada, kas su Jõuluvana petab sind |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi esimesel laskumisel näitas Hirscher päeva parimat aega 48,46, siis teisel laskumisel jäi tema resultaat 51,33 sekundit parimatest üsna kaugele. Kokkuvõttes andis aeg 1.39,79 aga napi esikoha.
Kokkuvõttes vaid 0,04 sekundiga jäi maha šveitslane Luca Aerni ning omakorda 0,05 sekundiga norralane Henrik Kristoffersen.
Ülipingelises lõpuprotokollis mahtusid kuus esimest meest vaid 0,24 sekundi sisse.
MK-sarja kokkuvõttes juhib Hirscher 534 punktiga kolme norralase ees. Kristoffersenil on 505 silma, Aksel Lund Svindalil 374 ja Kjetil Jansrudil 345 punkti.
Järgmised etapid sõidetakse samuti Itaalias, Bormios 28.-29. detsembril, kui on kavas kiirlaskumine ja alpikahevõistlus. | Hirscher võttis väga tihedas konkurentsis hooaja neljanda etapivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi esimesel laskumisel näitas Hirscher päeva parimat aega 48,46, siis teisel laskumisel jäi tema resultaat 51,33 sekundit parimatest üsna kaugele. Kokkuvõttes andis aeg 1.39,79 aga napi esikoha.
Kokkuvõttes vaid 0,04 sekundiga jäi maha šveitslane Luca Aerni ning omakorda 0,05 sekundiga norralane Henrik Kristoffersen.
Ülipingelises lõpuprotokollis mahtusid kuus esimest meest vaid 0,24 sekundi sisse.
MK-sarja kokkuvõttes juhib Hirscher 534 punktiga kolme norralase ees. Kristoffersenil on 505 silma, Aksel Lund Svindalil 374 ja Kjetil Jansrudil 345 punkti.
Järgmised etapid sõidetakse samuti Itaalias, Bormios 28.-29. detsembril, kui on kavas kiirlaskumine ja alpikahevõistlus.
### Response:
Hirscher võttis väga tihedas konkurentsis hooaja neljanda etapivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2013. aasta juulis hakkas Läti kindlustama oma piiri Valgevenega. Põhjuseks katk, Sigade Aafrika katk. Ei läinud poolt aastatki, kui esimesed katkupisikuga nakatunud seakorjust leiti sealtsamast piiri lähedalt. Seakatk oli jõudnud Euroopa Liitu.
Tegu on olulise majandusriskiga, kuivõrd näiteks Taani toiduekspordist moodustas sealiha 19 protsenti. Taani ei ole seakatk veel jõudnud, kuid Euroopa Liidu toiduohutusametnikud on murelikud.
Eesti teadlased annavad aga oma riigi kogemusele tuginedes sel teemal teistele nõu. “See on elu täielikult muutnud,” nendib Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop ajakirjale Science antud intervjuus.
Katku levimist soodustab asjaolu, et jahimehed toidavad talviti metsloomi, mis paneb metssigu veel enam põhja poole levima. Lisaks puudub teadlastel bioloogiline ülevaade olemasolevatest metsseapopulatsioonidest, samuti sellest, mil määral sead järglasi annavad. Just viimane oleks oluline teada populatsiooni kontrolli all hoidmiseks ehk küttimiseks.
Kui Eestis hukati seakatku puhangu tõttu 2015. aastal 22 000 kodusiga, siis üha murelikumad on aga riigid ja seakasvatajad Kesk- ja Lääne-Euroopas.
Pärast mitut vaktsineerimislainet oli 80 protsenti sigadest selle haiguse vastu immuunsed.
Kuna katkupuhang on nüüdseks epideemiline ehk väga laiaulatuslik, suunatakse mõtted ja tegevused üha enam vaktsiinide väljatöötamise poole.
Saksamaal töötasid 1990. ja 2000. aastate alguses bioloogid välja vaktsiini klassikalise seapalaviku vastu, mis samuti nakatas kodu- ja metssigu. Seda vaktsiini pandi kodu- ja metssigade toidu hulka ning külvati lennukitelt, sarnaselt meil marutõve vaktsiiniga.
Pärast mitut vaktsineerimislainet oli 80 protsenti sigadest selle haiguse vastu immuunsed.
Aafrika seakatku vastu pole aga jätkuvalt vaktsiini, pole isegi vaktsiinikandidaati. Kõik senised katsed teha inaktiveeritud viirusosakestega vaktsiini on praeguseks luhtunud ning teadlased arvavad, et reaalse vaktsiinini läheb veel vähemalt kümmekond aastat.
Samal ajal aga käib katk mööda Euroopat. Varssavis tuvastati esimene seakatkujuhtum tänavu novembris, lõppeval nädalal osutusid positiivseteks veel vähemalt 40 tuvastamiseks toodud proovi. Mõistagi teeb see Poola ning teiste Euroopa Liidu riikide seakasvatajad murelikuks.
Varssavis tuvastati esimene seakatkujuhtum tänavu novembris, lõppeval nädalal osutusid positiivseteks veel vähemalt 40 tuvastamiseks toodud proovi.
Fakte sigade Aafrika katk:
Seakatk avastati esimest korda kodusigadel 1921. aastal Ida-Aafrikas.
Euroopasse jõudis seakatk 1957. aastal Portugali kaudu. Hispaanias, kuhu katk Portugalist järgmisena levis, võttis haigusest lahti saamine 35 aastat.
Valgevenesse jõudis seakatk 2013. aastal Venemaalt tulnud sõjaväetoidu laadungitega.
Inimestele on see katk ohutu, kuid sigadest tapab see 90 protsendil nakatumisjuhtudest. | Seakatku vastu loodetakse abi vaktsiinist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2013. aasta juulis hakkas Läti kindlustama oma piiri Valgevenega. Põhjuseks katk, Sigade Aafrika katk. Ei läinud poolt aastatki, kui esimesed katkupisikuga nakatunud seakorjust leiti sealtsamast piiri lähedalt. Seakatk oli jõudnud Euroopa Liitu.
Tegu on olulise majandusriskiga, kuivõrd näiteks Taani toiduekspordist moodustas sealiha 19 protsenti. Taani ei ole seakatk veel jõudnud, kuid Euroopa Liidu toiduohutusametnikud on murelikud.
Eesti teadlased annavad aga oma riigi kogemusele tuginedes sel teemal teistele nõu. “See on elu täielikult muutnud,” nendib Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop ajakirjale Science antud intervjuus.
Katku levimist soodustab asjaolu, et jahimehed toidavad talviti metsloomi, mis paneb metssigu veel enam põhja poole levima. Lisaks puudub teadlastel bioloogiline ülevaade olemasolevatest metsseapopulatsioonidest, samuti sellest, mil määral sead järglasi annavad. Just viimane oleks oluline teada populatsiooni kontrolli all hoidmiseks ehk küttimiseks.
Kui Eestis hukati seakatku puhangu tõttu 2015. aastal 22 000 kodusiga, siis üha murelikumad on aga riigid ja seakasvatajad Kesk- ja Lääne-Euroopas.
Pärast mitut vaktsineerimislainet oli 80 protsenti sigadest selle haiguse vastu immuunsed.
Kuna katkupuhang on nüüdseks epideemiline ehk väga laiaulatuslik, suunatakse mõtted ja tegevused üha enam vaktsiinide väljatöötamise poole.
Saksamaal töötasid 1990. ja 2000. aastate alguses bioloogid välja vaktsiini klassikalise seapalaviku vastu, mis samuti nakatas kodu- ja metssigu. Seda vaktsiini pandi kodu- ja metssigade toidu hulka ning külvati lennukitelt, sarnaselt meil marutõve vaktsiiniga.
Pärast mitut vaktsineerimislainet oli 80 protsenti sigadest selle haiguse vastu immuunsed.
Aafrika seakatku vastu pole aga jätkuvalt vaktsiini, pole isegi vaktsiinikandidaati. Kõik senised katsed teha inaktiveeritud viirusosakestega vaktsiini on praeguseks luhtunud ning teadlased arvavad, et reaalse vaktsiinini läheb veel vähemalt kümmekond aastat.
Samal ajal aga käib katk mööda Euroopat. Varssavis tuvastati esimene seakatkujuhtum tänavu novembris, lõppeval nädalal osutusid positiivseteks veel vähemalt 40 tuvastamiseks toodud proovi. Mõistagi teeb see Poola ning teiste Euroopa Liidu riikide seakasvatajad murelikuks.
Varssavis tuvastati esimene seakatkujuhtum tänavu novembris, lõppeval nädalal osutusid positiivseteks veel vähemalt 40 tuvastamiseks toodud proovi.
Fakte sigade Aafrika katk:
Seakatk avastati esimest korda kodusigadel 1921. aastal Ida-Aafrikas.
Euroopasse jõudis seakatk 1957. aastal Portugali kaudu. Hispaanias, kuhu katk Portugalist järgmisena levis, võttis haigusest lahti saamine 35 aastat.
Valgevenesse jõudis seakatk 2013. aastal Venemaalt tulnud sõjaväetoidu laadungitega.
Inimestele on see katk ohutu, kuid sigadest tapab see 90 protsendil nakatumisjuhtudest.
### Response:
Seakatku vastu loodetakse abi vaktsiinist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõigepealt kaotasid tallinlannad võõrsil Reval-Sport/Mellale 13:27 ning seejärel samuti vastase väljakul AMV House/Põlva SK-le 22:36. Kuna mullu jäädi võiduta, siis nüüdseks on Tallinna kaotusteseeria veninud kümne mängu pikkuseks. Viimati saadi võidurõõmu tunda 2016. aasta aprillis, kui pronksimatšis alistati Tapa. „Mina eelmist hooaega ei kommenteeriks enam, sest mis on olnud see on olnud,“ ütles Tallinna peatreener Ainar Estra. „Iga hooaeg algab puhtalt lehelt ja keegi ei loe ilmselt mitu kaotust ta kokku on saanud hooaegade peale kokku. Selle hooaja esimene pool on olnud meile keeruline, sest võistkonnas on toimunud mõningased koosseisu muutused. Samas on järk-järgult läinud mängupilt paremaks ja eks me proovime kõigile vastu hakata.“
Tallinn on tänavu toetunud Anneta Jefimovale ja Merit Morole, kes on kahepeale Tallinna 35-st väravast visanud 25. „Kui aus olla, siis ma ei loe seda, kui palju keegi väravaid viskab,“ tõdes Estra. „Käsipall on võistkondlik mäng ning loeb see mida platsi peal teed. Anneta ja Merit on head mängijad, aga ma ei jätaks teisi tagaplaanile visatud väravate arvelt.“
Mullu oli Tallinna suurimaks skooritegijaks Kerli Jõks, kes tänavu suure tõenäosusega väljakule ei tule. „Jõks on vigastusega eemal ja ilmselt sel hooajal me teda platsil ei näe,“ lausus Estra. „Muidugi tunneme temast puudust, kuid sellepärast ei jää mängud mängimata. Merit on meil tänavu mängu juhtimisega väga hästi hakkama saanud.“
Tallinn on tänavu esindusnaiskonda kaasanud ka andekaid noori. „Uued mängijad on väga tublid ja arenevad iga trenniga,“ rõõmustas Estra. „Aga käsipalli ühe või kahe aastaga selgeks ei saa ja me pigem tahame võistkondlikult edasi areneda ning selle pealt paremaid tulemusi näidata.“
Kuigi Tallinn pole tänavu punktiarvet avanud, on naiskond vähemalt ühe eesmärgi täitnud sellega, et on spordist saanud rahulduse. „Tulemus on kindlasti tähtis, aga kui sa sporti rõõmuga ei tee, siis ei tule ka tulemust,“ lisas Estra. | HC Tallinna peatreener: sporti tuleb teha rõõmuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõigepealt kaotasid tallinlannad võõrsil Reval-Sport/Mellale 13:27 ning seejärel samuti vastase väljakul AMV House/Põlva SK-le 22:36. Kuna mullu jäädi võiduta, siis nüüdseks on Tallinna kaotusteseeria veninud kümne mängu pikkuseks. Viimati saadi võidurõõmu tunda 2016. aasta aprillis, kui pronksimatšis alistati Tapa. „Mina eelmist hooaega ei kommenteeriks enam, sest mis on olnud see on olnud,“ ütles Tallinna peatreener Ainar Estra. „Iga hooaeg algab puhtalt lehelt ja keegi ei loe ilmselt mitu kaotust ta kokku on saanud hooaegade peale kokku. Selle hooaja esimene pool on olnud meile keeruline, sest võistkonnas on toimunud mõningased koosseisu muutused. Samas on järk-järgult läinud mängupilt paremaks ja eks me proovime kõigile vastu hakata.“
Tallinn on tänavu toetunud Anneta Jefimovale ja Merit Morole, kes on kahepeale Tallinna 35-st väravast visanud 25. „Kui aus olla, siis ma ei loe seda, kui palju keegi väravaid viskab,“ tõdes Estra. „Käsipall on võistkondlik mäng ning loeb see mida platsi peal teed. Anneta ja Merit on head mängijad, aga ma ei jätaks teisi tagaplaanile visatud väravate arvelt.“
Mullu oli Tallinna suurimaks skooritegijaks Kerli Jõks, kes tänavu suure tõenäosusega väljakule ei tule. „Jõks on vigastusega eemal ja ilmselt sel hooajal me teda platsil ei näe,“ lausus Estra. „Muidugi tunneme temast puudust, kuid sellepärast ei jää mängud mängimata. Merit on meil tänavu mängu juhtimisega väga hästi hakkama saanud.“
Tallinn on tänavu esindusnaiskonda kaasanud ka andekaid noori. „Uued mängijad on väga tublid ja arenevad iga trenniga,“ rõõmustas Estra. „Aga käsipalli ühe või kahe aastaga selgeks ei saa ja me pigem tahame võistkondlikult edasi areneda ning selle pealt paremaid tulemusi näidata.“
Kuigi Tallinn pole tänavu punktiarvet avanud, on naiskond vähemalt ühe eesmärgi täitnud sellega, et on spordist saanud rahulduse. „Tulemus on kindlasti tähtis, aga kui sa sporti rõõmuga ei tee, siis ei tule ka tulemust,“ lisas Estra.
### Response:
HC Tallinna peatreener: sporti tuleb teha rõõmuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meelis Pärtel on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika professor, Martin Zobel on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi taimeökoloogia professor.
Kolm mõtet nende Sirbi artiklist:
Metsade elurikkuse säilimine eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilist sidusust.
Hästi läbimõeldud metsade majandamine võib elurikkust ka toetada.
Leitud on üllatavalt palju liike, kaasa arvatud Eestis uus sädesambliku liik. Aga sarnaselt loodusmetsadega on istandike elurikkus suur siis, kui läheduses on vanu metsi, kust liigid saavad istandusse levida.
Eesti ühiskonda on elavalt puudutanud küsimus meie metsade tulevikust. Kaalutlemisel on uus puidurafineerimistehas, mis vajaks igal aastal väga suurt kogust toorainet. Sellega seoses on elanike ees ka küsimus, kuidas suurenenud raiemaht ja metsanduse intensiivistamine mõjutavad metsade elurikkust – liikide, genotüüpide ja elupaikade mitmekesisust.
Muuseas, analoogiline arutelu käib ka põhjanaabrite juures, kus üle poolesaja Soome loodusteadlase juhib avalikus märgukirjas tähelepanu elurikkuse vähenemisele seoses sealse intensiivse metsamajandusega.
Elurikkus tagab ökosüsteemide hea toimimise ja vastupidavuse. Elurikkad ökosüsteemid loovad aluse inimese soodsale elukeskkonnale ja võimaldavad tarbida hüvesid. Metsamajanduses on pahatihti vaadeldud majandusliku kasu saavutamist ja looduskaitset kui teineteist välistavat tegevust. Tegelikult võib hea tahtmise korral leida ka mõistlikke kokkuleppeid.
Parimal juhul toetab loodusõbralik majandamine elurikkust, mis omakorda aitab tagada metsa ökosüsteemi stabiilsust – võimet jätkuvalt toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste. Vaid selline mets võimaldab jätkusuutlikku metsamajandust kümnete ja sadade aastate perspektiivis.
Ökosüsteemide stabiilsuse tähtsus avaldub ilmekalt kliimamuutuste valguses. Tulevikuprognoosides nähakse Eestiski ette soojemaid ja niiskemaid ilmastikutingimusi, mis suure tõenäosusega avavad ukse ka uutele puid kahjustatavatele haigustele. Ülemaailmne majandus toob kaasa ohtlike haigustekitajate kiire leviku üle kogu planeedi. Eestis näeme, kuidas suurem osa saarepuid on hukkunud seenhaiguse saaresurma läbi. Mõned saare genotüübid tunduvad olevat aga vastupidavamad. Need puud on ilmselt kiire kasvu asemel panustanud rohkem haiguskindlusele.
Teeme mõttelise eksperimendi: oletame, et metsanduses on meie ainuke oluline puuliik saar. Kui me oleksime valinud kõige kiiremini kasvava genotüübi ja vaid seda laialdaselt istutanud, oleksime mõneks ajaks oma metsadest ilma! Õnneks on meil metsanduses kasutusel ka teised puuliigid ja saarel on teatav geneetiline mitmekesisus. Aga mis juhtub, kui kuusele või männile tuleb uus laastav haigus? Niisiis toimib elurikkus, sh geneetiline mitmekesisus, omamoodi kindlustuspoliisina ootamatute keskkonnamuutuste vastu.
Metsade elurikkuse säilimine eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilist sidusust. Eesti koos teiste maailma riikidega on ühinenud Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ja võtnud ambitsioonika eesmärgi peatada 2020. aastaks elurikkuse kadu. Ideaalis peaks see hõlmama kõiki elupaiku. Elurikkuse kaitse üks põhilisi viise on kaitsealade loomine. Üle maailma on eesmärk võtta kaitse alla 17% maismaast. Teadlaste arvutustele tuginedes on metsaliikide väljasuremise peatamiseks vaja kaitsta minimaalselt 20% algsest elupaigast.
Praegu on meil range kaitse all umbes kümnendik metsamaast ja plaanis on võtta kaitse alla täiendavalt laane- ja salumetsi, mida senistel kaitsealadel on suhteliselt vähe. Kui võtta juurde ka osalise kaitsega piiranguvööndid, on teatava kaitse all tõepoolest juba üle 20% Eesti metsadest. Kas võime jääda loorberitele puhkama? Kahjuks mitte. Paljud kaitstavad alad on kas väga väikesed või ka teistest samasugustest aladest isoleeritud. Elurikkus aga ei püsi üksikus eraldatud metsatukas. Ka looduslikel põhjustel võib paikselt mõni metsaliik kaduda. Näiteks lendoravate asurkond võib sattuda nugise ohvriks.
Kui aga sobilikud metsad on „rohelise võrgustikuna“, saavad teistest ümbruskonna metsadest saabunud isendid hävinud asurkonna taastada. Selleks peab ka tulundusmets elurikkust toetama, võimaldama metsaliikidel kas või ajutiselt seal toime tulla. Nii töötavad kaitsealad, kui nad on piisavalt ühendatud. Soome üks tuntumaid ökolooge Ilkka Hanski on selle kohta välja pakkunud tabava nimetuse – elurikkuse-sõbralik maastik.
Ökoloogia teooria järgi saab elurikkus olla suur, kui sobivat elukeskkonda on palju. Eestis on metsade pindala lähiajaloos tublisti kasvanud. Metsamaad on meil praegu kaks korda rohkem kui sajand tagasi. Kas see on ka loonud paremad tingimused metsa elurikkusele? Elurikkuse seisukohalt on aga metsal ja metsal suur vahe. Metsamaa hõlmab ka raiesmikke, noorendikke ja rahva keeles võsa. Riigi Metsamajandamise Keskuse teadusprojektis uurisime, kuidas on ümbritsevas maastikus Lõuna-Eesti metsade elurikkus seotud metsade pindalaga.
Ajalooliste kaartide abil kirjeldati uurimisalade ümbruses viimase sajandi jooksul aset leidnud metsamaa muutusi. Taimede ja samblike elurikkus oli suurem neis metsades, mille ümbruses (2–10 km) oli palju metsa juba eelmise sajandi alguses. Kui vana metsa maastikus enam ei leidu, võib paljusid uuritavaid kaitsealuseid metsi ohustada nn väljasuremise võlg. See on nähtus, kus suur elurikkus peegeldab ikka veel endist head aega, kui soodsat elupaika oli laialt saadaval. Ajapikku see võlg makstakse ära: selles kohas surevad järk-järgult välja paljude liikide populatsioonid ja metsa elurikkus väheneb. Kahjuks ei ole viimase sajandi jooksul kasvama hakanud metsad veel suutnud toimima hakata elurikkuse võrgustiku täisväärtusliku osana.
Nii tuleb looduskaitseliselt eriti väärtuslikuks pidada metsi, mis on olnud samas kohas juba pikka aega. Kui aga maastikus on alati ka vana metsa, jõuavad sobivad liigid neist viimase sajandi jooksul lisandunud uutesse metsadesse levida. Seda vaid juhul, kui neid uusi metsaalasid majandatakse elurikkust soosivalt ja lastakse ka neil vanaks saada. Seega on Eestil potentsiaali oma metsade elurikkust hoida, kui vaid vanade metsade järjepidevus käest ei kao.
Hästi läbimõeldud metsade majandamine võib elurikkust ka toetada. Ideaalis on tulundusmetsal oma osa elurikkuse hoidmisel. Paljudele liikidele sobivad just mõõduka häirimisega metsad, kus on rohkem valgust ja siin-seal vaba mullapinda. Näiteks karukellad ja käpalised on iseloomulikud just nendele metsadele.
Looduslikult on selliseid tingimusi loonud tormiheited, põlengud või metsloomad. Tänapäeva maastikes on nende mõju väiksem, ent just tulundusmetsas saab mõningaid looduslikke häiringud asendada inimtegevusega: eri raieviisid, inimeste tallatud teerajad ja isegi väiksemad raielangid. Kuigi lageraielank võib jätta loodussõbrale rusuva mulje ja paljudele metsaliikidele on see ka täielik häving, siis ometi loob see eluvõimaluse paljudele teistele taime- ja loomaliikidele. K ui raiesmikule jääb maha rohkelt surnud puitu, siis sobib see eripärastele putukatele ja seentele.
Valgusküllased raiesmikud võivad mõnel pool isegi ajutiselt täita haruldaseks jäänud liigirikaste heinamaade rolli.
Siinses mitmekesises maastikus on ajalooliselt tormimurde ja põlenguid olnud laiguliselt. Nii võiksidki meile sobida väiksemad raielangid. Eestile haruldased liivikud ja nõmmed on tekkinud ja teatud aega säilinud sõjaväe harjutusaladel, näidates, et inimtegevus ja loodushoid saavad ka koos esineda. Elurikkust võivad toetada isegi otsesed „puupõllud“. Hiljuti avaldati Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlaste uuring Lõuna-Eesti vanadele põldudele istutatud hübriidhaavikute sammalde ja samblike elurikkuse kohta.
Tuleb välja, et tegemist ei olegi „rohelise kõrbega“. Leitud on üllatavalt palju liike, kaasa arvatud Eestis uus sädesambliku liik. Aga sarnaselt loodusmetsadega on istandike elurikkus suur siis, kui läheduses on vanu metsi, kust liigid saavad istandusse levida.
Ükski majandustegevus ei ole aga elurikkuse osas must-valge. Suurema metsaraie leevendajana tuuakse tihti välja metsaistutuse kasvavad mahud. Näiteks 2017. aastal on riigimetsa istutatud üle 20 miljoni puu, valdavalt kuuske ja mändi. Metsaistutamisele kaasatakse vabatahtlikke, selles nähakse heategu loodusele. Ei saa kuidagi eitada, et okaspuude monokultuuride loomine lageraiealadele on hea vahend metsakatte kiiremaks taastamiseks ja kindlasti aitab see tagada puidutoodangut.
Mõnel juhul on see ainuke viis soovitud puistu saamiseks, näiteks kuusikud tuleksid looduslikult alles pärast lehtpuumetsa vanaks saamist. Kui raiesmikele istutatakse tihedate ridadena okaspuud, metsa elurikkus üldjuhul väheneb. Istutamise mõju metsade elurikkusele ja sellega seotud ökosüsteemi pakutud hüvedele aga ei ole sugugi üheselt healoomuline.
Kujunevas üheealises monokultuuris ei leia endale elupaika paljud metsadele iseloomulikud taimed ja linnud, väheneb samblike ja seente elurikkus. Selline üheliigiline ja sarnase genofondiga mets on kõige kergem saak haigusetekitajatele.
Samal ajal isetaastuv mets, mille arengut mitmekesistavad raiesmikule jäetud üksikpuud, kujuneb struktuurilt ebaühtlasemaks. See vähendab mõnevõrra oodatavat puidutoodangut, kuid muudab metsa ökoloogilised tingimused mitmekesisemaks ja pakub soodsamat elupaika paljudele liikidele.
Tore, kui valdavalt istuva eluviisiga linnainimesed saavad istutamisele kaasa aidata talgute vormis, aga tegu ei ole kindlasti looduskaitselise üritusega, nagu seda vahel serveeritakse. Kui järgneva metsaistutamisega õigustatakse elurikkust tagava vana metsa lageraiet, siis võib metsaistutamist pidada koguni elurikkuse kahjustamiseks.
Vaatega tulevikku. Metsade eri rolle teadvustab eestlane hästi. Paar aastat tagasi tehti Eurobaromeetri uuring, kus küsiti kuni kolme kõige tähtsamat metsast tulenevat hüve.8 70% Eesti elanikest nimetas metsa looduskaitselist tähtsust paljude looma- ja taimeliikide elupaigana, 57% tähtsustas metsa kliimamuutuste leevendajana ja 41% nimetas metsa kui puidutoodangu allikat.
Seisukohtade niisugusest jaotusest paistab, et ka riiklik metsamajanduse ja looduskaitse korraldusvõiksid ühise keele leida. Elurikkuse seisukohalt ei ole oluline, kui suur on puude üldine tagavara või kui palju seda aastas juurde tuleb, vaid see, et elupaigaks sobivat metsa oleks alati piisavalt. Selleks peab nii metsade majandamist kui ka kaitset planeerima palju suuremas skaalas, kui me oleme seni tavatsenud.
Ei aita üksikute vanade metsade kaitse alla võtmisest, mõne kvartali majandamisest väljajätmisest. Elupaiku tuleb vaadelda võrgustikuna maastikus, arvestades alade omavahelist sidusust ja tulundusmetsa võimet elurikkust hoida. Elurikkusesõbralikus maastikus on liikide levimisvõime kaugusel nii vana kui ka nooremat metsa, erinevaid raie- ja muid majandamisviise. Oluline, et ükski elupaiga tüüp ei jääks liiga väheseks ja liiga eraldatuks. Elurikkuses ei pea metsamajandaja nägema vaenlast, vaid sõpra, mida võib hädas vaja minna. Silmas peab pidama pikaajalist kasu, kus elurikkus aitab hoida metsi ka tulevastele põlvedele nii raiumiseks, nautimiseks kui ka seni varjul olevate võimaluste avastamiseks. | Metsatagavara või puude juurdekasv ei loe elurikkuse seisukohalt midagi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meelis Pärtel on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika professor, Martin Zobel on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi taimeökoloogia professor.
Kolm mõtet nende Sirbi artiklist:
Metsade elurikkuse säilimine eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilist sidusust.
Hästi läbimõeldud metsade majandamine võib elurikkust ka toetada.
Leitud on üllatavalt palju liike, kaasa arvatud Eestis uus sädesambliku liik. Aga sarnaselt loodusmetsadega on istandike elurikkus suur siis, kui läheduses on vanu metsi, kust liigid saavad istandusse levida.
Eesti ühiskonda on elavalt puudutanud küsimus meie metsade tulevikust. Kaalutlemisel on uus puidurafineerimistehas, mis vajaks igal aastal väga suurt kogust toorainet. Sellega seoses on elanike ees ka küsimus, kuidas suurenenud raiemaht ja metsanduse intensiivistamine mõjutavad metsade elurikkust – liikide, genotüüpide ja elupaikade mitmekesisust.
Muuseas, analoogiline arutelu käib ka põhjanaabrite juures, kus üle poolesaja Soome loodusteadlase juhib avalikus märgukirjas tähelepanu elurikkuse vähenemisele seoses sealse intensiivse metsamajandusega.
Elurikkus tagab ökosüsteemide hea toimimise ja vastupidavuse. Elurikkad ökosüsteemid loovad aluse inimese soodsale elukeskkonnale ja võimaldavad tarbida hüvesid. Metsamajanduses on pahatihti vaadeldud majandusliku kasu saavutamist ja looduskaitset kui teineteist välistavat tegevust. Tegelikult võib hea tahtmise korral leida ka mõistlikke kokkuleppeid.
Parimal juhul toetab loodusõbralik majandamine elurikkust, mis omakorda aitab tagada metsa ökosüsteemi stabiilsust – võimet jätkuvalt toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste. Vaid selline mets võimaldab jätkusuutlikku metsamajandust kümnete ja sadade aastate perspektiivis.
Ökosüsteemide stabiilsuse tähtsus avaldub ilmekalt kliimamuutuste valguses. Tulevikuprognoosides nähakse Eestiski ette soojemaid ja niiskemaid ilmastikutingimusi, mis suure tõenäosusega avavad ukse ka uutele puid kahjustatavatele haigustele. Ülemaailmne majandus toob kaasa ohtlike haigustekitajate kiire leviku üle kogu planeedi. Eestis näeme, kuidas suurem osa saarepuid on hukkunud seenhaiguse saaresurma läbi. Mõned saare genotüübid tunduvad olevat aga vastupidavamad. Need puud on ilmselt kiire kasvu asemel panustanud rohkem haiguskindlusele.
Teeme mõttelise eksperimendi: oletame, et metsanduses on meie ainuke oluline puuliik saar. Kui me oleksime valinud kõige kiiremini kasvava genotüübi ja vaid seda laialdaselt istutanud, oleksime mõneks ajaks oma metsadest ilma! Õnneks on meil metsanduses kasutusel ka teised puuliigid ja saarel on teatav geneetiline mitmekesisus. Aga mis juhtub, kui kuusele või männile tuleb uus laastav haigus? Niisiis toimib elurikkus, sh geneetiline mitmekesisus, omamoodi kindlustuspoliisina ootamatute keskkonnamuutuste vastu.
Metsade elurikkuse säilimine eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilist sidusust. Eesti koos teiste maailma riikidega on ühinenud Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ja võtnud ambitsioonika eesmärgi peatada 2020. aastaks elurikkuse kadu. Ideaalis peaks see hõlmama kõiki elupaiku. Elurikkuse kaitse üks põhilisi viise on kaitsealade loomine. Üle maailma on eesmärk võtta kaitse alla 17% maismaast. Teadlaste arvutustele tuginedes on metsaliikide väljasuremise peatamiseks vaja kaitsta minimaalselt 20% algsest elupaigast.
Praegu on meil range kaitse all umbes kümnendik metsamaast ja plaanis on võtta kaitse alla täiendavalt laane- ja salumetsi, mida senistel kaitsealadel on suhteliselt vähe. Kui võtta juurde ka osalise kaitsega piiranguvööndid, on teatava kaitse all tõepoolest juba üle 20% Eesti metsadest. Kas võime jääda loorberitele puhkama? Kahjuks mitte. Paljud kaitstavad alad on kas väga väikesed või ka teistest samasugustest aladest isoleeritud. Elurikkus aga ei püsi üksikus eraldatud metsatukas. Ka looduslikel põhjustel võib paikselt mõni metsaliik kaduda. Näiteks lendoravate asurkond võib sattuda nugise ohvriks.
Kui aga sobilikud metsad on „rohelise võrgustikuna“, saavad teistest ümbruskonna metsadest saabunud isendid hävinud asurkonna taastada. Selleks peab ka tulundusmets elurikkust toetama, võimaldama metsaliikidel kas või ajutiselt seal toime tulla. Nii töötavad kaitsealad, kui nad on piisavalt ühendatud. Soome üks tuntumaid ökolooge Ilkka Hanski on selle kohta välja pakkunud tabava nimetuse – elurikkuse-sõbralik maastik.
Ökoloogia teooria järgi saab elurikkus olla suur, kui sobivat elukeskkonda on palju. Eestis on metsade pindala lähiajaloos tublisti kasvanud. Metsamaad on meil praegu kaks korda rohkem kui sajand tagasi. Kas see on ka loonud paremad tingimused metsa elurikkusele? Elurikkuse seisukohalt on aga metsal ja metsal suur vahe. Metsamaa hõlmab ka raiesmikke, noorendikke ja rahva keeles võsa. Riigi Metsamajandamise Keskuse teadusprojektis uurisime, kuidas on ümbritsevas maastikus Lõuna-Eesti metsade elurikkus seotud metsade pindalaga.
Ajalooliste kaartide abil kirjeldati uurimisalade ümbruses viimase sajandi jooksul aset leidnud metsamaa muutusi. Taimede ja samblike elurikkus oli suurem neis metsades, mille ümbruses (2–10 km) oli palju metsa juba eelmise sajandi alguses. Kui vana metsa maastikus enam ei leidu, võib paljusid uuritavaid kaitsealuseid metsi ohustada nn väljasuremise võlg. See on nähtus, kus suur elurikkus peegeldab ikka veel endist head aega, kui soodsat elupaika oli laialt saadaval. Ajapikku see võlg makstakse ära: selles kohas surevad järk-järgult välja paljude liikide populatsioonid ja metsa elurikkus väheneb. Kahjuks ei ole viimase sajandi jooksul kasvama hakanud metsad veel suutnud toimima hakata elurikkuse võrgustiku täisväärtusliku osana.
Nii tuleb looduskaitseliselt eriti väärtuslikuks pidada metsi, mis on olnud samas kohas juba pikka aega. Kui aga maastikus on alati ka vana metsa, jõuavad sobivad liigid neist viimase sajandi jooksul lisandunud uutesse metsadesse levida. Seda vaid juhul, kui neid uusi metsaalasid majandatakse elurikkust soosivalt ja lastakse ka neil vanaks saada. Seega on Eestil potentsiaali oma metsade elurikkust hoida, kui vaid vanade metsade järjepidevus käest ei kao.
Hästi läbimõeldud metsade majandamine võib elurikkust ka toetada. Ideaalis on tulundusmetsal oma osa elurikkuse hoidmisel. Paljudele liikidele sobivad just mõõduka häirimisega metsad, kus on rohkem valgust ja siin-seal vaba mullapinda. Näiteks karukellad ja käpalised on iseloomulikud just nendele metsadele.
Looduslikult on selliseid tingimusi loonud tormiheited, põlengud või metsloomad. Tänapäeva maastikes on nende mõju väiksem, ent just tulundusmetsas saab mõningaid looduslikke häiringud asendada inimtegevusega: eri raieviisid, inimeste tallatud teerajad ja isegi väiksemad raielangid. Kuigi lageraielank võib jätta loodussõbrale rusuva mulje ja paljudele metsaliikidele on see ka täielik häving, siis ometi loob see eluvõimaluse paljudele teistele taime- ja loomaliikidele. K ui raiesmikule jääb maha rohkelt surnud puitu, siis sobib see eripärastele putukatele ja seentele.
Valgusküllased raiesmikud võivad mõnel pool isegi ajutiselt täita haruldaseks jäänud liigirikaste heinamaade rolli.
Siinses mitmekesises maastikus on ajalooliselt tormimurde ja põlenguid olnud laiguliselt. Nii võiksidki meile sobida väiksemad raielangid. Eestile haruldased liivikud ja nõmmed on tekkinud ja teatud aega säilinud sõjaväe harjutusaladel, näidates, et inimtegevus ja loodushoid saavad ka koos esineda. Elurikkust võivad toetada isegi otsesed „puupõllud“. Hiljuti avaldati Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlaste uuring Lõuna-Eesti vanadele põldudele istutatud hübriidhaavikute sammalde ja samblike elurikkuse kohta.
Tuleb välja, et tegemist ei olegi „rohelise kõrbega“. Leitud on üllatavalt palju liike, kaasa arvatud Eestis uus sädesambliku liik. Aga sarnaselt loodusmetsadega on istandike elurikkus suur siis, kui läheduses on vanu metsi, kust liigid saavad istandusse levida.
Ükski majandustegevus ei ole aga elurikkuse osas must-valge. Suurema metsaraie leevendajana tuuakse tihti välja metsaistutuse kasvavad mahud. Näiteks 2017. aastal on riigimetsa istutatud üle 20 miljoni puu, valdavalt kuuske ja mändi. Metsaistutamisele kaasatakse vabatahtlikke, selles nähakse heategu loodusele. Ei saa kuidagi eitada, et okaspuude monokultuuride loomine lageraiealadele on hea vahend metsakatte kiiremaks taastamiseks ja kindlasti aitab see tagada puidutoodangut.
Mõnel juhul on see ainuke viis soovitud puistu saamiseks, näiteks kuusikud tuleksid looduslikult alles pärast lehtpuumetsa vanaks saamist. Kui raiesmikele istutatakse tihedate ridadena okaspuud, metsa elurikkus üldjuhul väheneb. Istutamise mõju metsade elurikkusele ja sellega seotud ökosüsteemi pakutud hüvedele aga ei ole sugugi üheselt healoomuline.
Kujunevas üheealises monokultuuris ei leia endale elupaika paljud metsadele iseloomulikud taimed ja linnud, väheneb samblike ja seente elurikkus. Selline üheliigiline ja sarnase genofondiga mets on kõige kergem saak haigusetekitajatele.
Samal ajal isetaastuv mets, mille arengut mitmekesistavad raiesmikule jäetud üksikpuud, kujuneb struktuurilt ebaühtlasemaks. See vähendab mõnevõrra oodatavat puidutoodangut, kuid muudab metsa ökoloogilised tingimused mitmekesisemaks ja pakub soodsamat elupaika paljudele liikidele.
Tore, kui valdavalt istuva eluviisiga linnainimesed saavad istutamisele kaasa aidata talgute vormis, aga tegu ei ole kindlasti looduskaitselise üritusega, nagu seda vahel serveeritakse. Kui järgneva metsaistutamisega õigustatakse elurikkust tagava vana metsa lageraiet, siis võib metsaistutamist pidada koguni elurikkuse kahjustamiseks.
Vaatega tulevikku. Metsade eri rolle teadvustab eestlane hästi. Paar aastat tagasi tehti Eurobaromeetri uuring, kus küsiti kuni kolme kõige tähtsamat metsast tulenevat hüve.8 70% Eesti elanikest nimetas metsa looduskaitselist tähtsust paljude looma- ja taimeliikide elupaigana, 57% tähtsustas metsa kliimamuutuste leevendajana ja 41% nimetas metsa kui puidutoodangu allikat.
Seisukohtade niisugusest jaotusest paistab, et ka riiklik metsamajanduse ja looduskaitse korraldusvõiksid ühise keele leida. Elurikkuse seisukohalt ei ole oluline, kui suur on puude üldine tagavara või kui palju seda aastas juurde tuleb, vaid see, et elupaigaks sobivat metsa oleks alati piisavalt. Selleks peab nii metsade majandamist kui ka kaitset planeerima palju suuremas skaalas, kui me oleme seni tavatsenud.
Ei aita üksikute vanade metsade kaitse alla võtmisest, mõne kvartali majandamisest väljajätmisest. Elupaiku tuleb vaadelda võrgustikuna maastikus, arvestades alade omavahelist sidusust ja tulundusmetsa võimet elurikkust hoida. Elurikkusesõbralikus maastikus on liikide levimisvõime kaugusel nii vana kui ka nooremat metsa, erinevaid raie- ja muid majandamisviise. Oluline, et ükski elupaiga tüüp ei jääks liiga väheseks ja liiga eraldatuks. Elurikkuses ei pea metsamajandaja nägema vaenlast, vaid sõpra, mida võib hädas vaja minna. Silmas peab pidama pikaajalist kasu, kus elurikkus aitab hoida metsi ka tulevastele põlvedele nii raiumiseks, nautimiseks kui ka seni varjul olevate võimaluste avastamiseks.
### Response:
Metsatagavara või puude juurdekasv ei loe elurikkuse seisukohalt midagi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Astronoomiaühenduse Ursa andmetel on nad saanud rohkem kui 25 teadet pealtnägijatelt, kes kirjeldasid nähtust muu hulgas eredamana kui täiskuu. Mitmete kirjelduste kohaselt meenutas "valgus- või tulekera ilutulestikuketti".
Nähtusest kirjutas esimesena ajaleht Savon Sanomat.
Lapis nähti novembrikuus samalaadset valguskera, mis sai suure tähelepanu osaliseks oma ereduse tõttu. Tegemist oli meteoriidiga, mille tükid langesid arvatavasti Lapimaa põhjapiirkonda.
Helsingi ülikooli füüsikateaduskonna teadur Tomas Kohout ütles tollal, et nähtud tulekera oli "üks eredamaid omasuguste seas" ja tekitas plahvatusega sarnanenud lööklaine. Meteoriiti nähti lisaks Soomele ka Põhja-Norras ja Venemaa Koola poolsaarel. | Soome taevas nähti eredat valguskera | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Astronoomiaühenduse Ursa andmetel on nad saanud rohkem kui 25 teadet pealtnägijatelt, kes kirjeldasid nähtust muu hulgas eredamana kui täiskuu. Mitmete kirjelduste kohaselt meenutas "valgus- või tulekera ilutulestikuketti".
Nähtusest kirjutas esimesena ajaleht Savon Sanomat.
Lapis nähti novembrikuus samalaadset valguskera, mis sai suure tähelepanu osaliseks oma ereduse tõttu. Tegemist oli meteoriidiga, mille tükid langesid arvatavasti Lapimaa põhjapiirkonda.
Helsingi ülikooli füüsikateaduskonna teadur Tomas Kohout ütles tollal, et nähtud tulekera oli "üks eredamaid omasuguste seas" ja tekitas plahvatusega sarnanenud lööklaine. Meteoriiti nähti lisaks Soomele ka Põhja-Norras ja Venemaa Koola poolsaarel.
### Response:
Soome taevas nähti eredat valguskera |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA
Hispaania
Politico: vastastikku põrnitsemise võistlus jätkub. EUobserver samal teemal.
Reuters: Kataloonias hea tulemuse teinud Ciudadanose tõusev täht ohustab üleriigiliselt ka Rajoy positsiooni.
Politico viis olulisemat järeldust Kataloonia valimiste kohta.
EUobserver: iseseisvuslaste valimisedu EL-i seisukohta ei muuda.
Guardian: Rajoy kaitses oma kriisireguleerimise meetodeid.
AFP/The Local: mis edasi?
Suurbritannia
Foreign Affairs: Theresa May Brexiti-dilemma.
Reuters ja Daily Telegraph: 51 protsenti brittidest tahab uuringu kohaselt EL-i jääda, lahkuda tahab endiselt 41 protsenti.
Times ja Guardian: liberaaldemokraadid kutsuvad üles korraldama 208. aasta detsembris uut Brexiti referendumit.
Medium: kuidas Vene trollid Briti rahvasaadikuid ründavad.
Spectator: vastutus kibeda Brexiti eest lasub ka peaministril.
Guardian: May võib Putinit kritiseerida, kuid Brexit on viimase unelmate poliitika.
Spectator: Corbyni populaarsuse mage saladus.
Politico kirjutab SIIN ja SIIN, kuidas May Poolas külas käis, kuidas kaks riiki mõlemad Brüsseliga tülis on ja kuidas nad teinetest selles võitluses väga aidata ei saa. Samal teemal ka Reuters.
Meduza: Boris Johnson külastas Moskvas ka Boriss Nemtsovi mõrva sündmuskohta. Sellest, mida ta Lavroviga kohtudes rääkis, kirjutavad Daily Telegraph, Times, Independent, Guardian ja BBC.
Saksamaa
Politico: Angela Merkeli tiksuv Baieri kellapomm.
DPA/The Local: Saksa julgeolekuteenistused usuvad, et pool "ohtlikeks islamistideks" liigitatud inimestest pole tegelikult ohtlikud.
Politico: sotside naasmine Saksa koalitsiooni annaks Nord Stream 2 taas lootust juurde.
AFP: Volkswagen saatis USA kohtu poolt süüdi mõistetud tippjuhile vanglasse vallandamisteate.
Guardian: aasta pärast terrorirünnakut Berliini jõuluturul on Saksamaa vajakajäämisi tunnistamas. AFP ja Reuters samal teemal.
Politico: kuuldused Merkeli poliitilisest surmast on tugevasti liialdatud.
Daily Telegraph ja Times: ISIS-ega liitunud saksa neiu kohtus Iraaki külla saabunud vanematega, ees võib oodata surmanuhtlus.
Politico: Merkel ja Schulz soovivad jaanuari keskpaigaks esialgsete valitsuskõnelustega ühele poole saada.
Austria
Politico: Austria "mitte nii väga" Euroopa-meelne valitsus.
APA toob välja, et uuel parempoolsel Austria valitsusel on ootamatult roheline ja väga ambitsioonikas keskkonnapoliitika. Yle samal teemal.
Bloomberg: miks Austria migratsioonivastast eksperimenti tasub jälgida.
Euractiv ja The Local: EL-i juhid on igatahes valmis andma Austria uuele valitsusele võimaluse, Junckeri sõnul mingeid eelarvamusi pole.
Radio Svoboda: Kurz Naš?
European Council on Foreign Relations: Austria - Venemaa Trooja hobune?
EUobserver: Austria uus valitsus on tegelikult Euroopa Liidu projekti jaoks hea uudis.
Prantsusmaa
Journal de Dimanche ja Politico: Macroni populaarsus on tagasi tõusuteel.
Ka AFP kirjutab, kuidas 40-aastaseks saanud Macron on oma edu valemi taas üles leidnud.
The Local: inimõiguslased kritiseerivad Macroni valitsust jõuliste sammude ja migratsioonipoliitika karmistamise eest.
Spectator: arvamus Macronist on paranenud ka Rahvusrinde valijate seas.
The Local: Prantsuse politsei asus aastatetagust briti perekonna tapmist uuesti uurima, sest kinni peeti üks väidetav sarimõrvar.
Põhjamaad
The Local: Taani tänavatelt kaovad viimased münte vastu võtvad telefoniputkad.
Reuters: Taani sai tuleva aasta eelarvega hakkama ning kriisist üle.
The Local: Taani politsei andis Hiina visiidi ajal ebaseaduslikke korraldusi.
Dagens Nyheter ja Kauppalehti: sotsiaaldemokraadist Rootsi minister märkis, et riik on liiga palju varjupaigataotlejaid vastu võtnud ja et integratsioon ei toimi.
The Local: kuidas võib Rootsi "feministlik välispoliitika" pärast 2018. aasta valimisi muutuda?
SVT ja Yle: viie aastaga on surmaga lõppenud tulistamisjuhtumite arv Rootsis kahekordistunud. Politsei sõnul "sihitakse tänapäeval otse pähe".
TT/The Local: Rootsi koolides kriitiline õpetajate puudus.
Yle: Andorra kohus otsustas tagaotsitavat MV-Lehti asutajat Soomele mitte välja anda.
Helsingin Sanomat: Niinistö toetus jätkab ikka veel kasvamist, Väyryneni liitumine mingit muutust ei tekitanud.
Yle: Soome Rootsi Rahvapartei kandidaat Nils Torvalds leiab, et kriisi puhkedes on juba hilja NATO liikmesust taotleda.
Helsingin Sanomat: Soome taevas nähti taas kummalist valgust ja kuuldi pauke.
Yle: oktoobris Soome rannast leitud Estonia päästerõngas viiakse Kotka meremuuseumi.
Helsingin Sanomat: nõudes NATO-referendumit, üritavad poliitikud koormat teiste õlgadele libistada - rahvas peaks tegema otsuse ebapiisava info põhjal.
Reuters: Norra ostab samuti Lõuna-Koreast raskerelvastust.
Military.com: kõrge USA ohvitser tuletas Norras teenivatele merejalaväelastele meelde, miks nad seal on - heidutamiseks, kuid vajadusel ka võitlemiseks.
Ukraina
Washington Posti andmetel näitab Trump rohelist tuld "surmava relvastuse" müümiseks Ukrainale.
Ameerika Hääl aga vahendab, et tegelikult on vähemalt üks Texase firma müünud sisuliselt surmavat relvastust Ukrainale juba oma aasta aega.
Yevropeiska Pravda: Krimmi puudutav resolutsioon kinnitab, et Venemaa on okupant.
Raadio Vaba Euroopa: Volkeri sõnul ei ole Donbassis mingi unine, külmutatud konflikt - see on tõsine kriis.
Bellingcat: Briti luureraport kinnitab MH17 vastu kasutatud relva Vene päritolu.
Kommersant: Krimmi sillaehitus võib Venemaale vea tõttu kallimaks maksma minna.
Itaalia
Politico: kuidas Itaalia elanikest euroskeptikud said.
AFP: Veneetsia kanalitel leidis aset jõuluvanade võidusõit.
New York Times: kui Roomas juba kuskil kaevama hakatakse, siis võib üsna kergelt suure varanduse otsa sattuda.
Bloomberg: Berlusconi on kaks miljardit rikkam ja tagasi poliitikas.
The Local: Napolis varastati linna jõulupuu juba ööpäeva jooksul.
Poola
Reuters: "Madame Brexit" teatas, et Poola põhiseadus on Poola enda asi.
EUobserver: Ungari lubadus vetot kasutada näitab, et tulekul on lahing.
Politico: Varssavi end Brüsselil hirmutada ei lasknud.
EUobserver: Lech Walesa sõnul on Poolas võimule saanud süüdimatud inimesed.
Teised Euroopa riigid
Guardian: Tšehhi politsei üle hakkab järelevalvet teostama kommunismiaegse märuliüksuse juht.
Foreign Policy: Portugalist on Euroopas kujunenud majanduslikult eduka anti-Saksamaa võrdkuju.
BBC ja Guardian: uus USA suursaadik Hollandis pidi kohalikus meedias oma sõnu sööma.
Reuters: Iirimaa lubas Trumpil müüri ehitada.
The Courier Mail: Poguesi kuulsa jõululaulu " Fairytale of New York" sünniloost.
Euroopa Liit/NATO
Politico: Euroopa migrandid on siin selleks, et jääda.
EUobserver: Eesti eesistumine jätab endast maha enesekindlama Euroopa Liidu.
Atlantic Uberi kohtuotsusest: Euroopa sõnum Silicon Valley'le - tech ei ole midagi erilist.
Politico: Euroopa Liidu suurtest ehitusplaanidest Tallinnas.
Carnegie Europe: soovitusi NATO-le idatiiva kindlustamiseks.
Defense One: kolm asja, mida USA relvajõud avajavad kõige rohkem Euroopas võitlemiseks.
Foreign Policy: populism on probleem. Elitaarsed tehnokraadid pole aga lahendus.
Bloomberg: võib-olla vaba maailm ei vajagi juhti.
EUobserver. eurovoliniku sõnul peaksid investorid enne järele mõtlema, kui raha Nord Stream 2 projekti panevad.
The Local: EL ja Šveits on börsiteemadel taas tülitsemas.
Reuters: kristlased üle kogu maailma valmistuvad jõulupühadeks julgeolekule mõeldes.
USA
Trumpi administratsiooni uut rahvusliku julgeoleku strateegiat saab lugeda SIIT.
Atlantic, Commentary Magazine, War on the Rocks, Defense One, Federalist ja Foreign Affairs Trumpi uuest julgeolekustrateegiast.
Politico: Trump, Putin ja uus külm sõda.
Vanity Fair: Steve Bannoni järjekordne plahvatuslik intervjuu, muuhulgas annab ta tuld Jared Kushneri pihta ning spekuleerib võimalusega ise presidendiks kandideerida.
New York Times ja Guardian ühe demokraadist senaatori poolt algatatud ja Pentagoni poolt 2012. aastal lõpetatud UFO-teemalisest programmist. Siin saab vaadata ka üht õhuväe poolt tehtud videot tundmatust lendavast objektist.
Reuters: Kaspersky Lab läks keelu asjus USA valitsuse vastu kohtusse. Defense One samal teemal.
Axios ja Politico: tegelik põhjus, miks Trumpi liitlased Muelleri uurimist ründavad.
Observer endise USA luuredirektori teravast kriitikast Trumpi aadressil.
Osaliselt samal teemal Commentary Magazine: Obama välispoliitilise maine surmakrambid.
NBC: FBI hoiatas 2016. aastal Trumpi meeskonda Kremli katsete eest tema kampaaniasse imbuda, Manafort lahkus kaks päeva pärast esimest luurebriifingut.
Vox ja CNN: Senati luurekomitee uurib ka Jill Steini seoses võimalike Venemaa-seostega.
Fox News: Napolitano sõnul ei kao Vene-juurdlus niipea kuhugi.
Vox: Muelleri juurdluse võtmeisik pole Mueller ega Trump, vaid asejustiitsminister Rosenstein.
Atlantic: senine konservatiivne maailmavaade Trumpi üle ei ela.
Politico: lekkinud memo, kus kogenud nõunik annab Tillersonile ülevaate, kuidas USA peaks inimõigusi rahvusvahelises suhtluses kasutama, on väga õpetlik lugemine.
Politico: kuidas Obama administratsioon lasi Iraani tuumaleppe nimel Hezbollah'l puhtalt pääseda.
American Interest: MeToo kampaaniast on saanud moraalne paanikahoog, mis ohustab nii naisi kui ka mehi.
Foreign Policy: probleem ei ole Trumpis, Ameerikas ongi dekadentsi ajastu.
NBC ja USA Today: Trumpi poolt esitatud kohtunikukandidaat, kes vabariiklasest senaatori küsimustele vastates naerualuseks jäi, loobus oma kandidatuurist.
Washington Post: Alabamas häbi töötas.
New York Times: sõda, mille Trump võitis.
Daily Beast: Trumpi pärast võib ju piinlik olla, kuid konservatiividel ei olnud tegelikult üldse halb aasta.
Quartz: kunagi saab Trump oma ekspresidendi raamatukogu - milline see võiks välja näha?
The Drive: Boeing vihjab uuele salapärasele sõjalennukile.
Axios: mitmed suurfirmad teatasid pärast maksureformi plaanidest töötajate palka tõsta.
Vox: maksureformi neli võitjat ja neli kaotajat.
Guardian: USA naine sünnitas lapse, kes "võiks olla tema eakaaslane". Meditsiinilise rekordiga on tegu igal juhul.
Reuters: Bitcoini halvim nädal pärast 2013. aastat.
VENEMAA
Bildi palju tähelepanu pälvinud ja ülevaatlik lugu Venemaa sõjaväeõppusest Zapad 2017.
Window on Eurasia: FSB juht ütles, et suur osa Stalini valitsemisaja repressioonidest olid õigustatud.
Moscow Times: Putinomics hakkab oma sära kaotama, stagnatsioon aga kinnitab kanda.
Window on Eurasia: veokijuhtide streik jätkub, kuid Moskva ignoreerib seda.
Meduza: uus eelnõu annaks Vene võimudele ulatusliku ligipääsu inimeste biomeetrilistele andmetele.
Vaata, kes olid need 13 isikut, kelle suhtes USA president sel nädalal inimõiguste rikkumiste eest sanktsioone kehtestas. Muuhulgas on seal nimekirjas ka Vene peaprokuröri Juri Tšaika poeg Artjom.
Window on Eurasia: Uljukajevi kohtuotsus saadab kolm signaali kolmele publikule.
Meduza: Tšetšeenia võimud lootsid reidi abil leida vendi Jamadajeveid.
Medium: Lavrov üritas taas väita, et kriitikat Zapadi aadressil kasutatakse selleks, et salaja Balti riikidesse NATO vägesid juurde tuua.
Meduza: Navalnõi meeskond paljastas jälle Peskovi lähedaste luksuslikku elu.
Globe and Mail: kuidas Venemaa võim oma õigus- ja vanglasüsteemi endiselt represseerimiseks kasutab.
Window on Eurasia: väidetavalt on võõrtöölisi Venemaa elanikkonnast juba 10 protsenti, moslemeid kokku 25 protsenti.
Meduza: USA sanktsioonide alla jäänud Kadõrov soovitas ameeriklastel maha rahuneda.
Bloomberg: Putin tahab võita, aga mitte iga hinna eest.
Meduza ja Kommersant: kuidas miljardite riisumises süüdistatud Vene ärimees põgenes Suurbritanniast mööbliautos.
MUU MAAILM
Lähis-Ida
Townhall: Nikki Haley'i kõrghetk.
Guardian: Briti peaminister teatas Küprosel asuvas baasis, et ISIS on Süürias ja Iraagis laiaks litsutud.
Foreign Policy: Araabia Ühendemiraadid palkavad endisi CIA töötajaid, et spioonide impeeriumi rajada.
Jerusalem Post: Saudi akadeemik soovitas araablastel tunnistada, et Jeruusalemm on juutide jaoks püha.
Foreign Policy: Iraan on Põhja-Korea strateegiat jälgides õppinud.
Reuters: Iraani justiitsministeerium teatas, et briti-iraani abitöötaja vabastamise kohta pole mingit otsust.
BBC: Iraani kombluspolitsei pidas kinni sadu pidutsejaid.
Politico: Türgi majandusel on oht üle kuumeneda.
AFP: Jeemenis võib koolerajuhtumite arv olla kerkinud juba miljonini.
Aasia
Bloomberg ja Daily Beast: Põhja-Korea hakkab katsetama Siberi katku kandvate rakettidega.
Daily Mail: Jaapani meedia andmetel on Kim Jong-un taas hukkamismeeleolus.
Daily Telegraph: Trumpi administratsioon otsivat väidetavalt võimalust, kuidas Põhja-Koreal hoiatuseks "nina veriseks" teha.
Reuters: Lõuna-Korea kavatseb osta veel sõjalennukeid F-35.
Wall Street Journal: kuidas Hiina võimud oma kodanike järele luuravad.
Hong Kong Free Press väidab avalikustatud Briti dokumentidele viidates, et 1989. aastal hukkus Taevase Rahu väljaku sündmustes 10 000 tsiviilisikut.
Daily Telegraph: Jaapan hoiatas, et peagi on oodata eriti võimsat maavärinat.
Guardian: India politsei korraldas "spirituaalses ülikoolis" reidi ja avastas ligi 200 vangis hoitud naist ja tüdrukut.
Aafrika
Reuters: valge farmer sai pärast Zimbabwe võimuvahetust oma maa tagasi, kohalikud võtsid ta vastu aplausiga.
Deutsche Welle: Lõuna-Aafrika Vabariigi võimupartei uue juhi Cyril Ramaphosa esimene ülesanne on puhastada erakond korruptsioonist.
Guardian: Ramaphosa lubas LAV-i võimupartei taasühendada.
Foreign Affairs: LAV-is ei ole pärast apartheidi kõik andeks antud.
Daily Telegraph ja USA Today: Uganda parlamendis läks lööminguks, kui kiideti heaks eelnõu, et 31 aastat valitsenud president võib ikka ametis jätkata.
Guardian rääkis Muqdisho ohvriterohkest terrorirünnakust eluga pääsenutega sellest, kuidas neil praegu läheb.
Ameerika
Euractiv: Mehhiko ja EL pole suutnud veel kaubanduse asjus kokku leppida.
Guardian käsitleb võikaid detaile Mehhiko kuritegevusest SIIN ja SIIN.
BBC: Peruu president elas umbusaldushääletuse üle.
Guardian: kuidas Kanada võimud sundisid eakat abielupaari lahku kolima.
BBC: USA kohus mõistis süüdi kaks endist Lõuna-Ameerika jalgpallijuhti.
Austraalia/Okeaania
Guardian: värskeim ülevaade Melbourne'i autorünnaku asjaoludest. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (38) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA
Hispaania
Politico: vastastikku põrnitsemise võistlus jätkub. EUobserver samal teemal.
Reuters: Kataloonias hea tulemuse teinud Ciudadanose tõusev täht ohustab üleriigiliselt ka Rajoy positsiooni.
Politico viis olulisemat järeldust Kataloonia valimiste kohta.
EUobserver: iseseisvuslaste valimisedu EL-i seisukohta ei muuda.
Guardian: Rajoy kaitses oma kriisireguleerimise meetodeid.
AFP/The Local: mis edasi?
Suurbritannia
Foreign Affairs: Theresa May Brexiti-dilemma.
Reuters ja Daily Telegraph: 51 protsenti brittidest tahab uuringu kohaselt EL-i jääda, lahkuda tahab endiselt 41 protsenti.
Times ja Guardian: liberaaldemokraadid kutsuvad üles korraldama 208. aasta detsembris uut Brexiti referendumit.
Medium: kuidas Vene trollid Briti rahvasaadikuid ründavad.
Spectator: vastutus kibeda Brexiti eest lasub ka peaministril.
Guardian: May võib Putinit kritiseerida, kuid Brexit on viimase unelmate poliitika.
Spectator: Corbyni populaarsuse mage saladus.
Politico kirjutab SIIN ja SIIN, kuidas May Poolas külas käis, kuidas kaks riiki mõlemad Brüsseliga tülis on ja kuidas nad teinetest selles võitluses väga aidata ei saa. Samal teemal ka Reuters.
Meduza: Boris Johnson külastas Moskvas ka Boriss Nemtsovi mõrva sündmuskohta. Sellest, mida ta Lavroviga kohtudes rääkis, kirjutavad Daily Telegraph, Times, Independent, Guardian ja BBC.
Saksamaa
Politico: Angela Merkeli tiksuv Baieri kellapomm.
DPA/The Local: Saksa julgeolekuteenistused usuvad, et pool "ohtlikeks islamistideks" liigitatud inimestest pole tegelikult ohtlikud.
Politico: sotside naasmine Saksa koalitsiooni annaks Nord Stream 2 taas lootust juurde.
AFP: Volkswagen saatis USA kohtu poolt süüdi mõistetud tippjuhile vanglasse vallandamisteate.
Guardian: aasta pärast terrorirünnakut Berliini jõuluturul on Saksamaa vajakajäämisi tunnistamas. AFP ja Reuters samal teemal.
Politico: kuuldused Merkeli poliitilisest surmast on tugevasti liialdatud.
Daily Telegraph ja Times: ISIS-ega liitunud saksa neiu kohtus Iraaki külla saabunud vanematega, ees võib oodata surmanuhtlus.
Politico: Merkel ja Schulz soovivad jaanuari keskpaigaks esialgsete valitsuskõnelustega ühele poole saada.
Austria
Politico: Austria "mitte nii väga" Euroopa-meelne valitsus.
APA toob välja, et uuel parempoolsel Austria valitsusel on ootamatult roheline ja väga ambitsioonikas keskkonnapoliitika. Yle samal teemal.
Bloomberg: miks Austria migratsioonivastast eksperimenti tasub jälgida.
Euractiv ja The Local: EL-i juhid on igatahes valmis andma Austria uuele valitsusele võimaluse, Junckeri sõnul mingeid eelarvamusi pole.
Radio Svoboda: Kurz Naš?
European Council on Foreign Relations: Austria - Venemaa Trooja hobune?
EUobserver: Austria uus valitsus on tegelikult Euroopa Liidu projekti jaoks hea uudis.
Prantsusmaa
Journal de Dimanche ja Politico: Macroni populaarsus on tagasi tõusuteel.
Ka AFP kirjutab, kuidas 40-aastaseks saanud Macron on oma edu valemi taas üles leidnud.
The Local: inimõiguslased kritiseerivad Macroni valitsust jõuliste sammude ja migratsioonipoliitika karmistamise eest.
Spectator: arvamus Macronist on paranenud ka Rahvusrinde valijate seas.
The Local: Prantsuse politsei asus aastatetagust briti perekonna tapmist uuesti uurima, sest kinni peeti üks väidetav sarimõrvar.
Põhjamaad
The Local: Taani tänavatelt kaovad viimased münte vastu võtvad telefoniputkad.
Reuters: Taani sai tuleva aasta eelarvega hakkama ning kriisist üle.
The Local: Taani politsei andis Hiina visiidi ajal ebaseaduslikke korraldusi.
Dagens Nyheter ja Kauppalehti: sotsiaaldemokraadist Rootsi minister märkis, et riik on liiga palju varjupaigataotlejaid vastu võtnud ja et integratsioon ei toimi.
The Local: kuidas võib Rootsi "feministlik välispoliitika" pärast 2018. aasta valimisi muutuda?
SVT ja Yle: viie aastaga on surmaga lõppenud tulistamisjuhtumite arv Rootsis kahekordistunud. Politsei sõnul "sihitakse tänapäeval otse pähe".
TT/The Local: Rootsi koolides kriitiline õpetajate puudus.
Yle: Andorra kohus otsustas tagaotsitavat MV-Lehti asutajat Soomele mitte välja anda.
Helsingin Sanomat: Niinistö toetus jätkab ikka veel kasvamist, Väyryneni liitumine mingit muutust ei tekitanud.
Yle: Soome Rootsi Rahvapartei kandidaat Nils Torvalds leiab, et kriisi puhkedes on juba hilja NATO liikmesust taotleda.
Helsingin Sanomat: Soome taevas nähti taas kummalist valgust ja kuuldi pauke.
Yle: oktoobris Soome rannast leitud Estonia päästerõngas viiakse Kotka meremuuseumi.
Helsingin Sanomat: nõudes NATO-referendumit, üritavad poliitikud koormat teiste õlgadele libistada - rahvas peaks tegema otsuse ebapiisava info põhjal.
Reuters: Norra ostab samuti Lõuna-Koreast raskerelvastust.
Military.com: kõrge USA ohvitser tuletas Norras teenivatele merejalaväelastele meelde, miks nad seal on - heidutamiseks, kuid vajadusel ka võitlemiseks.
Ukraina
Washington Posti andmetel näitab Trump rohelist tuld "surmava relvastuse" müümiseks Ukrainale.
Ameerika Hääl aga vahendab, et tegelikult on vähemalt üks Texase firma müünud sisuliselt surmavat relvastust Ukrainale juba oma aasta aega.
Yevropeiska Pravda: Krimmi puudutav resolutsioon kinnitab, et Venemaa on okupant.
Raadio Vaba Euroopa: Volkeri sõnul ei ole Donbassis mingi unine, külmutatud konflikt - see on tõsine kriis.
Bellingcat: Briti luureraport kinnitab MH17 vastu kasutatud relva Vene päritolu.
Kommersant: Krimmi sillaehitus võib Venemaale vea tõttu kallimaks maksma minna.
Itaalia
Politico: kuidas Itaalia elanikest euroskeptikud said.
AFP: Veneetsia kanalitel leidis aset jõuluvanade võidusõit.
New York Times: kui Roomas juba kuskil kaevama hakatakse, siis võib üsna kergelt suure varanduse otsa sattuda.
Bloomberg: Berlusconi on kaks miljardit rikkam ja tagasi poliitikas.
The Local: Napolis varastati linna jõulupuu juba ööpäeva jooksul.
Poola
Reuters: "Madame Brexit" teatas, et Poola põhiseadus on Poola enda asi.
EUobserver: Ungari lubadus vetot kasutada näitab, et tulekul on lahing.
Politico: Varssavi end Brüsselil hirmutada ei lasknud.
EUobserver: Lech Walesa sõnul on Poolas võimule saanud süüdimatud inimesed.
Teised Euroopa riigid
Guardian: Tšehhi politsei üle hakkab järelevalvet teostama kommunismiaegse märuliüksuse juht.
Foreign Policy: Portugalist on Euroopas kujunenud majanduslikult eduka anti-Saksamaa võrdkuju.
BBC ja Guardian: uus USA suursaadik Hollandis pidi kohalikus meedias oma sõnu sööma.
Reuters: Iirimaa lubas Trumpil müüri ehitada.
The Courier Mail: Poguesi kuulsa jõululaulu " Fairytale of New York" sünniloost.
Euroopa Liit/NATO
Politico: Euroopa migrandid on siin selleks, et jääda.
EUobserver: Eesti eesistumine jätab endast maha enesekindlama Euroopa Liidu.
Atlantic Uberi kohtuotsusest: Euroopa sõnum Silicon Valley'le - tech ei ole midagi erilist.
Politico: Euroopa Liidu suurtest ehitusplaanidest Tallinnas.
Carnegie Europe: soovitusi NATO-le idatiiva kindlustamiseks.
Defense One: kolm asja, mida USA relvajõud avajavad kõige rohkem Euroopas võitlemiseks.
Foreign Policy: populism on probleem. Elitaarsed tehnokraadid pole aga lahendus.
Bloomberg: võib-olla vaba maailm ei vajagi juhti.
EUobserver. eurovoliniku sõnul peaksid investorid enne järele mõtlema, kui raha Nord Stream 2 projekti panevad.
The Local: EL ja Šveits on börsiteemadel taas tülitsemas.
Reuters: kristlased üle kogu maailma valmistuvad jõulupühadeks julgeolekule mõeldes.
USA
Trumpi administratsiooni uut rahvusliku julgeoleku strateegiat saab lugeda SIIT.
Atlantic, Commentary Magazine, War on the Rocks, Defense One, Federalist ja Foreign Affairs Trumpi uuest julgeolekustrateegiast.
Politico: Trump, Putin ja uus külm sõda.
Vanity Fair: Steve Bannoni järjekordne plahvatuslik intervjuu, muuhulgas annab ta tuld Jared Kushneri pihta ning spekuleerib võimalusega ise presidendiks kandideerida.
New York Times ja Guardian ühe demokraadist senaatori poolt algatatud ja Pentagoni poolt 2012. aastal lõpetatud UFO-teemalisest programmist. Siin saab vaadata ka üht õhuväe poolt tehtud videot tundmatust lendavast objektist.
Reuters: Kaspersky Lab läks keelu asjus USA valitsuse vastu kohtusse. Defense One samal teemal.
Axios ja Politico: tegelik põhjus, miks Trumpi liitlased Muelleri uurimist ründavad.
Observer endise USA luuredirektori teravast kriitikast Trumpi aadressil.
Osaliselt samal teemal Commentary Magazine: Obama välispoliitilise maine surmakrambid.
NBC: FBI hoiatas 2016. aastal Trumpi meeskonda Kremli katsete eest tema kampaaniasse imbuda, Manafort lahkus kaks päeva pärast esimest luurebriifingut.
Vox ja CNN: Senati luurekomitee uurib ka Jill Steini seoses võimalike Venemaa-seostega.
Fox News: Napolitano sõnul ei kao Vene-juurdlus niipea kuhugi.
Vox: Muelleri juurdluse võtmeisik pole Mueller ega Trump, vaid asejustiitsminister Rosenstein.
Atlantic: senine konservatiivne maailmavaade Trumpi üle ei ela.
Politico: lekkinud memo, kus kogenud nõunik annab Tillersonile ülevaate, kuidas USA peaks inimõigusi rahvusvahelises suhtluses kasutama, on väga õpetlik lugemine.
Politico: kuidas Obama administratsioon lasi Iraani tuumaleppe nimel Hezbollah'l puhtalt pääseda.
American Interest: MeToo kampaaniast on saanud moraalne paanikahoog, mis ohustab nii naisi kui ka mehi.
Foreign Policy: probleem ei ole Trumpis, Ameerikas ongi dekadentsi ajastu.
NBC ja USA Today: Trumpi poolt esitatud kohtunikukandidaat, kes vabariiklasest senaatori küsimustele vastates naerualuseks jäi, loobus oma kandidatuurist.
Washington Post: Alabamas häbi töötas.
New York Times: sõda, mille Trump võitis.
Daily Beast: Trumpi pärast võib ju piinlik olla, kuid konservatiividel ei olnud tegelikult üldse halb aasta.
Quartz: kunagi saab Trump oma ekspresidendi raamatukogu - milline see võiks välja näha?
The Drive: Boeing vihjab uuele salapärasele sõjalennukile.
Axios: mitmed suurfirmad teatasid pärast maksureformi plaanidest töötajate palka tõsta.
Vox: maksureformi neli võitjat ja neli kaotajat.
Guardian: USA naine sünnitas lapse, kes "võiks olla tema eakaaslane". Meditsiinilise rekordiga on tegu igal juhul.
Reuters: Bitcoini halvim nädal pärast 2013. aastat.
VENEMAA
Bildi palju tähelepanu pälvinud ja ülevaatlik lugu Venemaa sõjaväeõppusest Zapad 2017.
Window on Eurasia: FSB juht ütles, et suur osa Stalini valitsemisaja repressioonidest olid õigustatud.
Moscow Times: Putinomics hakkab oma sära kaotama, stagnatsioon aga kinnitab kanda.
Window on Eurasia: veokijuhtide streik jätkub, kuid Moskva ignoreerib seda.
Meduza: uus eelnõu annaks Vene võimudele ulatusliku ligipääsu inimeste biomeetrilistele andmetele.
Vaata, kes olid need 13 isikut, kelle suhtes USA president sel nädalal inimõiguste rikkumiste eest sanktsioone kehtestas. Muuhulgas on seal nimekirjas ka Vene peaprokuröri Juri Tšaika poeg Artjom.
Window on Eurasia: Uljukajevi kohtuotsus saadab kolm signaali kolmele publikule.
Meduza: Tšetšeenia võimud lootsid reidi abil leida vendi Jamadajeveid.
Medium: Lavrov üritas taas väita, et kriitikat Zapadi aadressil kasutatakse selleks, et salaja Balti riikidesse NATO vägesid juurde tuua.
Meduza: Navalnõi meeskond paljastas jälle Peskovi lähedaste luksuslikku elu.
Globe and Mail: kuidas Venemaa võim oma õigus- ja vanglasüsteemi endiselt represseerimiseks kasutab.
Window on Eurasia: väidetavalt on võõrtöölisi Venemaa elanikkonnast juba 10 protsenti, moslemeid kokku 25 protsenti.
Meduza: USA sanktsioonide alla jäänud Kadõrov soovitas ameeriklastel maha rahuneda.
Bloomberg: Putin tahab võita, aga mitte iga hinna eest.
Meduza ja Kommersant: kuidas miljardite riisumises süüdistatud Vene ärimees põgenes Suurbritanniast mööbliautos.
MUU MAAILM
Lähis-Ida
Townhall: Nikki Haley'i kõrghetk.
Guardian: Briti peaminister teatas Küprosel asuvas baasis, et ISIS on Süürias ja Iraagis laiaks litsutud.
Foreign Policy: Araabia Ühendemiraadid palkavad endisi CIA töötajaid, et spioonide impeeriumi rajada.
Jerusalem Post: Saudi akadeemik soovitas araablastel tunnistada, et Jeruusalemm on juutide jaoks püha.
Foreign Policy: Iraan on Põhja-Korea strateegiat jälgides õppinud.
Reuters: Iraani justiitsministeerium teatas, et briti-iraani abitöötaja vabastamise kohta pole mingit otsust.
BBC: Iraani kombluspolitsei pidas kinni sadu pidutsejaid.
Politico: Türgi majandusel on oht üle kuumeneda.
AFP: Jeemenis võib koolerajuhtumite arv olla kerkinud juba miljonini.
Aasia
Bloomberg ja Daily Beast: Põhja-Korea hakkab katsetama Siberi katku kandvate rakettidega.
Daily Mail: Jaapani meedia andmetel on Kim Jong-un taas hukkamismeeleolus.
Daily Telegraph: Trumpi administratsioon otsivat väidetavalt võimalust, kuidas Põhja-Koreal hoiatuseks "nina veriseks" teha.
Reuters: Lõuna-Korea kavatseb osta veel sõjalennukeid F-35.
Wall Street Journal: kuidas Hiina võimud oma kodanike järele luuravad.
Hong Kong Free Press väidab avalikustatud Briti dokumentidele viidates, et 1989. aastal hukkus Taevase Rahu väljaku sündmustes 10 000 tsiviilisikut.
Daily Telegraph: Jaapan hoiatas, et peagi on oodata eriti võimsat maavärinat.
Guardian: India politsei korraldas "spirituaalses ülikoolis" reidi ja avastas ligi 200 vangis hoitud naist ja tüdrukut.
Aafrika
Reuters: valge farmer sai pärast Zimbabwe võimuvahetust oma maa tagasi, kohalikud võtsid ta vastu aplausiga.
Deutsche Welle: Lõuna-Aafrika Vabariigi võimupartei uue juhi Cyril Ramaphosa esimene ülesanne on puhastada erakond korruptsioonist.
Guardian: Ramaphosa lubas LAV-i võimupartei taasühendada.
Foreign Affairs: LAV-is ei ole pärast apartheidi kõik andeks antud.
Daily Telegraph ja USA Today: Uganda parlamendis läks lööminguks, kui kiideti heaks eelnõu, et 31 aastat valitsenud president võib ikka ametis jätkata.
Guardian rääkis Muqdisho ohvriterohkest terrorirünnakust eluga pääsenutega sellest, kuidas neil praegu läheb.
Ameerika
Euractiv: Mehhiko ja EL pole suutnud veel kaubanduse asjus kokku leppida.
Guardian käsitleb võikaid detaile Mehhiko kuritegevusest SIIN ja SIIN.
BBC: Peruu president elas umbusaldushääletuse üle.
Guardian: kuidas Kanada võimud sundisid eakat abielupaari lahku kolima.
BBC: USA kohus mõistis süüdi kaks endist Lõuna-Ameerika jalgpallijuhti.
Austraalia/Okeaania
Guardian: värskeim ülevaade Melbourne'i autorünnaku asjaoludest.
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (38) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kopenhaageni politsei teatel võeti mees kinni koostöös julgeoleku- ja luureteenistusega. Politsei eestkõneleja kinnitas, et mees tabati neljapäeval.
Süüdistuse kohaselt plaanis 30-aastane mees novembris terrorirünnakut koos teise 21-aastase mehega.
"Mehele esitati süüdistus terrorirünnaku kavandamises koos teise Saksamaalt pärit mehega, kellega kavatseti tappa või vigastada hulgaliselt inimesi Kopenhaagenis," kirjutati teadaandes.
"Mehed tahtsid rünnata inimesi nugadega ja hiljem õhkida ühe või mitu lõhkeseadeldist. Teise vandenõulase pidas kinni Saksamaa politsei," lisati avalduses.
Ajalehe Ekstra Bladet andmetel mõisteti mehe samuti süürlasest kaasosaline Saksamaal 6,5 aastaks vangi juba juulis. | Taani politsei võttis kinni terrorismis süüdistatava süürlase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kopenhaageni politsei teatel võeti mees kinni koostöös julgeoleku- ja luureteenistusega. Politsei eestkõneleja kinnitas, et mees tabati neljapäeval.
Süüdistuse kohaselt plaanis 30-aastane mees novembris terrorirünnakut koos teise 21-aastase mehega.
"Mehele esitati süüdistus terrorirünnaku kavandamises koos teise Saksamaalt pärit mehega, kellega kavatseti tappa või vigastada hulgaliselt inimesi Kopenhaagenis," kirjutati teadaandes.
"Mehed tahtsid rünnata inimesi nugadega ja hiljem õhkida ühe või mitu lõhkeseadeldist. Teise vandenõulase pidas kinni Saksamaa politsei," lisati avalduses.
Ajalehe Ekstra Bladet andmetel mõisteti mehe samuti süürlasest kaasosaline Saksamaal 6,5 aastaks vangi juba juulis.
### Response:
Taani politsei võttis kinni terrorismis süüdistatava süürlase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tšehhi võitis veerandfinaalis Poola koondist tulemusega 11:4. Poolfinaalis on Tšehhi vastaseks Šveits, kes alistas veerandfinaalis Läti 10:4. Soome oli veerandfinaalis raskustes Slovakkia vastu, aga võitis 0:2 kaotusseisust lõpuks 8:6. Poolfinaalis kohtub Soome oma naabri Rootsiga, kes alistas veerandfinaalis Saksamaa tulemusega 26:2.
Poolfinaalid peetakse laupäeval ning finaal pühapäeval. | Saalihoki maailmameistrivõistlustel selgusid poolfinalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšehhi võitis veerandfinaalis Poola koondist tulemusega 11:4. Poolfinaalis on Tšehhi vastaseks Šveits, kes alistas veerandfinaalis Läti 10:4. Soome oli veerandfinaalis raskustes Slovakkia vastu, aga võitis 0:2 kaotusseisust lõpuks 8:6. Poolfinaalis kohtub Soome oma naabri Rootsiga, kes alistas veerandfinaalis Saksamaa tulemusega 26:2.
Poolfinaalid peetakse laupäeval ning finaal pühapäeval.
### Response:
Saalihoki maailmameistrivõistlustel selgusid poolfinalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žalgiris alustas kohtumist hästi, kui asus avaveerandi järel 21:19 juhtima. Teisele poolajale vastu minnes oli Valencia küll ühe punkti tagasi visanud, kuid Leedu meeskond juhtis endiselt seisuga 48:47. Žalgirisele sai lõpuks saatuslikuks kolmas veerand, mil visati vaid üheksa silma vastase 17 vastu. Otsustaval perioodil tuldi küll vastasele kolme punkti võrra lähemale, kuid sellest võiduks enam ei piisanud.
Kaunase parimana viskas Edgaras Ulanovas 16 punkti. Thomas Walkup toetas meeskonda 15 silmaga. Võitjate resultatiivseim oli üleplatsimehena Louis Labeyrie, kes tabas 22 punkti.
Tabelis jätkab Žalgiris kolme võidu ja kümne kaotusega viimasel ehk 18. kohal. Valencia on viie võidu ja kaheksa kaotusega 14. real.
Tulemused:
Müncheni Bayern – Peterburi Zeniit 77:69
Lyon-Villeurbanne – Milano Olimpia 89:82
Barcelona – Panathinaikos 98:86 | Euroliiga: kehv kolmas veerand tõi Žalgirisele kodus järjekordse kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žalgiris alustas kohtumist hästi, kui asus avaveerandi järel 21:19 juhtima. Teisele poolajale vastu minnes oli Valencia küll ühe punkti tagasi visanud, kuid Leedu meeskond juhtis endiselt seisuga 48:47. Žalgirisele sai lõpuks saatuslikuks kolmas veerand, mil visati vaid üheksa silma vastase 17 vastu. Otsustaval perioodil tuldi küll vastasele kolme punkti võrra lähemale, kuid sellest võiduks enam ei piisanud.
Kaunase parimana viskas Edgaras Ulanovas 16 punkti. Thomas Walkup toetas meeskonda 15 silmaga. Võitjate resultatiivseim oli üleplatsimehena Louis Labeyrie, kes tabas 22 punkti.
Tabelis jätkab Žalgiris kolme võidu ja kümne kaotusega viimasel ehk 18. kohal. Valencia on viie võidu ja kaheksa kaotusega 14. real.
Tulemused:
Müncheni Bayern – Peterburi Zeniit 77:69
Lyon-Villeurbanne – Milano Olimpia 89:82
Barcelona – Panathinaikos 98:86
### Response:
Euroliiga: kehv kolmas veerand tõi Žalgirisele kodus järjekordse kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pompeo sõnul on Iraani käepikendused sooritanud hiljuti mitu rünnakut baasidele, kus asuvad USA ja teiste riikide üksused. Ta tõi eraldi välja 9. ja 12. detsembril toimunud raketirünnakud Bagdadi lennujaama alal asuvatele rajatistele, kus sai viga viis Iraagi sõdurit.
"Peame kasutama seda võimalust meenutada Iraani juhtidele, et nende või nende käepikenduste rünnakuid, mis kahjustavad ameeriklasi, meie liitlasi või meie huve, saavad USA-lt otsustava vastuse," rõhutas minister reedeses avalduses.
"Iraan peab austama oma naabrite suveräänsust ning viivitamatult lõpetama surmava abi ja toetuse andmise kolmandatele osapooltele Iraagis ja mujal piirkonnas." | Pompeo hoiatas Teherani USA huvide kahjustamise eest Iraagis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pompeo sõnul on Iraani käepikendused sooritanud hiljuti mitu rünnakut baasidele, kus asuvad USA ja teiste riikide üksused. Ta tõi eraldi välja 9. ja 12. detsembril toimunud raketirünnakud Bagdadi lennujaama alal asuvatele rajatistele, kus sai viga viis Iraagi sõdurit.
"Peame kasutama seda võimalust meenutada Iraani juhtidele, et nende või nende käepikenduste rünnakuid, mis kahjustavad ameeriklasi, meie liitlasi või meie huve, saavad USA-lt otsustava vastuse," rõhutas minister reedeses avalduses.
"Iraan peab austama oma naabrite suveräänsust ning viivitamatult lõpetama surmava abi ja toetuse andmise kolmandatele osapooltele Iraagis ja mujal piirkonnas."
### Response:
Pompeo hoiatas Teherani USA huvide kahjustamise eest Iraagis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avakolmandik möödus väravateta, kuid seejärel tegi otsa lahti Rooba, kes toimetas litri võrku teise kolmandiku kaheksandal minutil. Neli minutit hiljem viigistas seisu Lauri Pajuniemi. Otustavale perioodile viis JYP-i eduseisust Jani Tuppurainen täpne vise. Kui Jarkko Immonen kavaldas üle vastaste väravavahi, juhtis Rooba kodumeeskond juba kahe viskega, kuid TPS Turkule olukord ei meeldinud ning viigistasid seisu kaks minutit enne lõpuvile Topi Nattinen ja Zach Budish.
Lisaajal väravaid ei visatud ning võitja selgus karistusvisete järel. JYP-ile tõi võidu Tuppurainen.
Rooba on sel hooajal JYP-i eest visanud kaheksa väravat ning andnud üheksa resultatiivset söötu. Edetabelis hoiab eestlase kodumeeskond 19 võidu ja 12 kaotusega neljandat kohta. TPS Turku on kaheksa võidu ja 22 kaotusega 14. positsioonil. | JYP alistas karistusvisete järel TPS Turku, Rooba taas resultatiivne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avakolmandik möödus väravateta, kuid seejärel tegi otsa lahti Rooba, kes toimetas litri võrku teise kolmandiku kaheksandal minutil. Neli minutit hiljem viigistas seisu Lauri Pajuniemi. Otustavale perioodile viis JYP-i eduseisust Jani Tuppurainen täpne vise. Kui Jarkko Immonen kavaldas üle vastaste väravavahi, juhtis Rooba kodumeeskond juba kahe viskega, kuid TPS Turkule olukord ei meeldinud ning viigistasid seisu kaks minutit enne lõpuvile Topi Nattinen ja Zach Budish.
Lisaajal väravaid ei visatud ning võitja selgus karistusvisete järel. JYP-ile tõi võidu Tuppurainen.
Rooba on sel hooajal JYP-i eest visanud kaheksa väravat ning andnud üheksa resultatiivset söötu. Edetabelis hoiab eestlase kodumeeskond 19 võidu ja 12 kaotusega neljandat kohta. TPS Turku on kaheksa võidu ja 22 kaotusega 14. positsioonil.
### Response:
JYP alistas karistusvisete järel TPS Turku, Rooba taas resultatiivne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädal aega tagasi Rain Veidemanist ilma jäänud Rakvere Tarvas jäi kodusaalis avaveerandi järel ühepunktilisse kaotusseisu ning poolajapausiks olid vastased libisenud nelja punkti kaugusele. Tugev teine poolaeg tõi Eesti meeskonnale Ventspilsi üle magusa võidu. Kolmandal veerandil viskas Tarvas 20 punkti vastase 15 vastu ning neljandal 23 silma Ventspilsi 15 vastu.
Tarvase resultatiivseim mängija oli Thomas Theddus Hamilton IV, kes viskas 24 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis ühe korvisöödu. Meeskonda toetas 19 silmaga Kristo saage ja 18-ga Devin Lee Harris. Ventspilsi parim oli 19 punkti, nelja lauapalli ja nelja korvisööduga Timothy Neocartes Shorts II.
Ventspilsi kaotus tähendab, et tabelis tõusis neist mööda kolmandale kohale BC Kalev/Cramo. Läti tippklubil on üheksa võitu ja kolm kaotust. Rakvere Tarvas tõusis seitsme võidu ja kuue kaotusega 6. positsioonile. | Rakvere Tarvas üllatas kodusaalis Läti tippklubi Ventspilsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädal aega tagasi Rain Veidemanist ilma jäänud Rakvere Tarvas jäi kodusaalis avaveerandi järel ühepunktilisse kaotusseisu ning poolajapausiks olid vastased libisenud nelja punkti kaugusele. Tugev teine poolaeg tõi Eesti meeskonnale Ventspilsi üle magusa võidu. Kolmandal veerandil viskas Tarvas 20 punkti vastase 15 vastu ning neljandal 23 silma Ventspilsi 15 vastu.
Tarvase resultatiivseim mängija oli Thomas Theddus Hamilton IV, kes viskas 24 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis ühe korvisöödu. Meeskonda toetas 19 silmaga Kristo saage ja 18-ga Devin Lee Harris. Ventspilsi parim oli 19 punkti, nelja lauapalli ja nelja korvisööduga Timothy Neocartes Shorts II.
Ventspilsi kaotus tähendab, et tabelis tõusis neist mööda kolmandale kohale BC Kalev/Cramo. Läti tippklubil on üheksa võitu ja kolm kaotust. Rakvere Tarvas tõusis seitsme võidu ja kuue kaotusega 6. positsioonile.
### Response:
Rakvere Tarvas üllatas kodusaalis Läti tippklubi Ventspilsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endisele maailma esireketile hakkas vigastus mure tegema eelmisel kuul Davis Cupil, kuid õnneks saab Murray väljakult eemal olles siiski treenida. Platsile loodab ta naasta järgmise seitsme päeva jooksul.
3. jaanuaril algaval ATP karikavõistlusel planeerib Murray Suurbritannia meeskonda endiselt aidata. Samuti oodatakse teda 20. jaanuaril Melbourne'is algavatele Austraalia lahtistele meistrivõistlustele. | Andy Murray jättis vigastuse tõttu treeninglaagrisse sõitmata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endisele maailma esireketile hakkas vigastus mure tegema eelmisel kuul Davis Cupil, kuid õnneks saab Murray väljakult eemal olles siiski treenida. Platsile loodab ta naasta järgmise seitsme päeva jooksul.
3. jaanuaril algaval ATP karikavõistlusel planeerib Murray Suurbritannia meeskonda endiselt aidata. Samuti oodatakse teda 20. jaanuaril Melbourne'is algavatele Austraalia lahtistele meistrivõistlustele.
### Response:
Andy Murray jättis vigastuse tõttu treeninglaagrisse sõitmata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ÜRO organisatsiooni valitsustevaheline komitee ütles teadaandes, et karneval eemaldatakse nimekirjast "korduvate rassistlike antisemiitlike kujutamiste" eest.
Aalsti karneval lisati UNESCO maailmapärandi nimekirja 2010. aastal.
Sel aastal aga kujutas üks karnevalisõiduk kongus ninadega ortodoksseid juute istumas kullakottide otsas. See pälvis Belgia 40 000-liikmelise juudikogukonna pahameele.
"Aalsti kodanikud on kannatanud grotesksete süüdistuste tõttu," ütles linnapea Christoph D'Haese pressiteates. "Me ei ole juudivaenulikud ega rassistlikud. Kõik, kes seda toetavad, tegutsevad pahauskselt. Aalst jääb alatiseks narrimise ja satiiri pealinnaks."
UNESCO ütles Colombia pealinnas Bogotas tehtud otsuses, et organisatsioon jääb kindlaks oma aluspõhimõtetele väärikusest, võrdsusest ja vastastikusest austusest inimeste vahel ning mõistab hukka igasugused rassismi, antisemitismi ja ksenofoobia vormid. | UNESCO eemaldas Belgia Aalsti karnevali kultuuripärandi nimekirjast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ÜRO organisatsiooni valitsustevaheline komitee ütles teadaandes, et karneval eemaldatakse nimekirjast "korduvate rassistlike antisemiitlike kujutamiste" eest.
Aalsti karneval lisati UNESCO maailmapärandi nimekirja 2010. aastal.
Sel aastal aga kujutas üks karnevalisõiduk kongus ninadega ortodoksseid juute istumas kullakottide otsas. See pälvis Belgia 40 000-liikmelise juudikogukonna pahameele.
"Aalsti kodanikud on kannatanud grotesksete süüdistuste tõttu," ütles linnapea Christoph D'Haese pressiteates. "Me ei ole juudivaenulikud ega rassistlikud. Kõik, kes seda toetavad, tegutsevad pahauskselt. Aalst jääb alatiseks narrimise ja satiiri pealinnaks."
UNESCO ütles Colombia pealinnas Bogotas tehtud otsuses, et organisatsioon jääb kindlaks oma aluspõhimõtetele väärikusest, võrdsusest ja vastastikusest austusest inimeste vahel ning mõistab hukka igasugused rassismi, antisemitismi ja ksenofoobia vormid.
### Response:
UNESCO eemaldas Belgia Aalsti karnevali kultuuripärandi nimekirjast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba varasemalt on seostatud kahekordset olümpiavõitjat, nüüdseks karjääri lõpetanud venelast Jevgeni Ustjugovit dopinguga. Kahtluse all on ka Svetlana Sleptsova, kes võidutses teatesõidus 2010. aasta olümpial Vancouveris.
"Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU) algatas Ustjugovi, Sleptsova ja kahe teise Venemaa laskesuusataja kohta menetluse 2018. aasta novembris, tuginedes Moskvast pärit LIMS-i andmetele. Juba sel ajal tegi IBU tihedat koostööd WADA-ga," tõi IBU pressiteates välja. "Nimetatud sportlaste kohtuprotsessid on endiselt pooleli, seega me ei saa rohkem infot anda."
Venemaa kvarteti diskvalifitseerimise otsuse võtab vastu Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Sellisel juhul pälviksid kuldmedalid sakslased Erik Lesser, Daniel Böhm, Arnd Peiffer ja Simon Schempp. Viimane jäi finišiheitluses alla venelasele Anton Šipulinile. | Venemaa laskesuusatamise teatenelik võib ilma jääda Sotši olümpiakullast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba varasemalt on seostatud kahekordset olümpiavõitjat, nüüdseks karjääri lõpetanud venelast Jevgeni Ustjugovit dopinguga. Kahtluse all on ka Svetlana Sleptsova, kes võidutses teatesõidus 2010. aasta olümpial Vancouveris.
"Rahvusvahelise Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU) algatas Ustjugovi, Sleptsova ja kahe teise Venemaa laskesuusataja kohta menetluse 2018. aasta novembris, tuginedes Moskvast pärit LIMS-i andmetele. Juba sel ajal tegi IBU tihedat koostööd WADA-ga," tõi IBU pressiteates välja. "Nimetatud sportlaste kohtuprotsessid on endiselt pooleli, seega me ei saa rohkem infot anda."
Venemaa kvarteti diskvalifitseerimise otsuse võtab vastu Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Sellisel juhul pälviksid kuldmedalid sakslased Erik Lesser, Daniel Böhm, Arnd Peiffer ja Simon Schempp. Viimane jäi finišiheitluses alla venelasele Anton Šipulinile.
### Response:
Venemaa laskesuusatamise teatenelik võib ilma jääda Sotši olümpiakullast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tai juurtega Suurbritannia sõitja Albon alustas hooaega Toro Rossost, kuid poole hooaja pealt vahetati ta Red Bulli esindusmeeskonda. Möödunud nädalal Prantsusmaal Pariisis toimunud FIA pidulikul galal kuulutati tema aasta parimaks tulijaks, kuid vormelisõbrad arvavad teisiti.
20-aastane Norris pälvis 76% häältest, Albon 16% ja Williamsi sõitja George Russell 8%. Kokku andis oma hääle 86 922 fänni. Norris on publiku poolehoiu võitnud tänu tugevale sotsiaalmeedias loodud kuvandile. Lisaks on tal hea naljasoon ja huvitav suhe hispaanlasest meeskonnakaaslase Carlos Sainziga.
MM-sarja kokkuvõttes pälvis Albon kaheksanda, Norris oli 11. ja Russell 20. koha. | Vormel-1 fännid valisid aasta parimaks uueks tulijaks hoopis Norrise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tai juurtega Suurbritannia sõitja Albon alustas hooaega Toro Rossost, kuid poole hooaja pealt vahetati ta Red Bulli esindusmeeskonda. Möödunud nädalal Prantsusmaal Pariisis toimunud FIA pidulikul galal kuulutati tema aasta parimaks tulijaks, kuid vormelisõbrad arvavad teisiti.
20-aastane Norris pälvis 76% häältest, Albon 16% ja Williamsi sõitja George Russell 8%. Kokku andis oma hääle 86 922 fänni. Norris on publiku poolehoiu võitnud tänu tugevale sotsiaalmeedias loodud kuvandile. Lisaks on tal hea naljasoon ja huvitav suhe hispaanlasest meeskonnakaaslase Carlos Sainziga.
MM-sarja kokkuvõttes pälvis Albon kaheksanda, Norris oli 11. ja Russell 20. koha.
### Response:
Vormel-1 fännid valisid aasta parimaks uueks tulijaks hoopis Norrise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kilplased valutavad südant kliimaprobleemide ja muude üleilmsete hädade pärast ning püüavad olla ise parim osa suurest maailmast. Paraku on Pärna sõnul jõudnud kilplasse ka osa uusrumalusest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Originaalis on kilplased targad, nad kutsuti naabermaadele nõunikeks ja nad kodus jätsid kogu majandamise naiste kaela. See ei toiminud ja siis nad tulid koju ja hakkasid mängima rumalaid ja pikapeale läksidki rumalateks. Mul hakkas nendest kahju, kui see maailm, kuhu nemad tahavad kuuluda, see tuleb nende enda abiga koju kätte. See ilmselt sõidab neist üle," ütles Pärn.
Pärn lisas, et seos tänapäevaga tuleb kilplaste kaudu väga hästi esile. "Pluss veel see, et nemad on üks väike osa sellest maailmast, kellest nemad mõtlevad, et olla nagu maailm, aga kas maailm ka seda mõtleb, et kuskil on kilplased," arutles ta.
Pärna jaoks on see juba viies pöördumine selle toimeka rahvakillu juurde, esimene koomiksi-versioon ilmus 1977. aastal. Seekordne väljaanne pole kordustrükk, vaid täiesti uus lugu. | Priit Pärn: kilplased on peaaegu hipsterid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kilplased valutavad südant kliimaprobleemide ja muude üleilmsete hädade pärast ning püüavad olla ise parim osa suurest maailmast. Paraku on Pärna sõnul jõudnud kilplasse ka osa uusrumalusest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Originaalis on kilplased targad, nad kutsuti naabermaadele nõunikeks ja nad kodus jätsid kogu majandamise naiste kaela. See ei toiminud ja siis nad tulid koju ja hakkasid mängima rumalaid ja pikapeale läksidki rumalateks. Mul hakkas nendest kahju, kui see maailm, kuhu nemad tahavad kuuluda, see tuleb nende enda abiga koju kätte. See ilmselt sõidab neist üle," ütles Pärn.
Pärn lisas, et seos tänapäevaga tuleb kilplaste kaudu väga hästi esile. "Pluss veel see, et nemad on üks väike osa sellest maailmast, kellest nemad mõtlevad, et olla nagu maailm, aga kas maailm ka seda mõtleb, et kuskil on kilplased," arutles ta.
Pärna jaoks on see juba viies pöördumine selle toimeka rahvakillu juurde, esimene koomiksi-versioon ilmus 1977. aastal. Seekordne väljaanne pole kordustrükk, vaid täiesti uus lugu.
### Response:
Priit Pärn: kilplased on peaaegu hipsterid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahes esimeses ringis üle kahe ja poole tunnised maratonmängud võitnud Tamm langes veerandfinaalis konkurentsist ühe tunni ja 15 minutiga. Tamm servis kohtumise jooksul kaks ässa ja tegi ühe topeltvea. Esimese servi õnnestumisprotsent oli eestlasel 58%. Prantslase vastavad näitajaid olid kaks, üks ja 87%. | Monastiris maratonmänge pidanud Tamm langes konkurentsist veerandfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahes esimeses ringis üle kahe ja poole tunnised maratonmängud võitnud Tamm langes veerandfinaalis konkurentsist ühe tunni ja 15 minutiga. Tamm servis kohtumise jooksul kaks ässa ja tegi ühe topeltvea. Esimese servi õnnestumisprotsent oli eestlasel 58%. Prantslase vastavad näitajaid olid kaks, üks ja 87%.
### Response:
Monastiris maratonmänge pidanud Tamm langes konkurentsist veerandfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parim meesjalgpallur selgitati välja Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) ja Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ringküsitluses. Nii EJAK-i kui ka EJL-i poolt osales küsitluses 33 inimest ehk kokku 66 hääletajat, kes nimetasid oma esikolmiku: esikoht teenis kolm, teine koht kaks ja kolmas koht ühe punkti.
Hääli kogusid 12 mängijat (tähestikulises järjekorras): Gert Kams (Tallinna FC Flora), Ragnar Klavan (Cagliari Calcio, Itaalia), Mattias Käit (NK Domžale, Sloveenia), Sergei Lepmets (Tallinna FCI Levadia), Karol Mets (AIK Fotboll, Rootsi), Henrik Ojamaa (Miedž Legnica, Poola), Ats Purje (KuPS, Soome), Erik Sorga (Tallinna FC Flora), Sergei Zenjov (Kargandõ Šahtjor, Kasahstan), Joonas Tamm (Lilleström SK, Norra), Taijo Teniste (SK Brann, Norra), Konstantin Vassiljev (Tallinna FC Flora).
Aasta parim meesjalgpallur tehakse teatavaks 15. detsembril Estonia kontserdisaalis traditsioonilisel jalgpalligalal. | Aasta parima meesjalgpalluri tiitlile nimetati 12 kandidaati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parim meesjalgpallur selgitati välja Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) ja Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ringküsitluses. Nii EJAK-i kui ka EJL-i poolt osales küsitluses 33 inimest ehk kokku 66 hääletajat, kes nimetasid oma esikolmiku: esikoht teenis kolm, teine koht kaks ja kolmas koht ühe punkti.
Hääli kogusid 12 mängijat (tähestikulises järjekorras): Gert Kams (Tallinna FC Flora), Ragnar Klavan (Cagliari Calcio, Itaalia), Mattias Käit (NK Domžale, Sloveenia), Sergei Lepmets (Tallinna FCI Levadia), Karol Mets (AIK Fotboll, Rootsi), Henrik Ojamaa (Miedž Legnica, Poola), Ats Purje (KuPS, Soome), Erik Sorga (Tallinna FC Flora), Sergei Zenjov (Kargandõ Šahtjor, Kasahstan), Joonas Tamm (Lilleström SK, Norra), Taijo Teniste (SK Brann, Norra), Konstantin Vassiljev (Tallinna FC Flora).
Aasta parim meesjalgpallur tehakse teatavaks 15. detsembril Estonia kontserdisaalis traditsioonilisel jalgpalligalal.
### Response:
Aasta parima meesjalgpalluri tiitlile nimetati 12 kandidaati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grabe paikneb hetkel maailma edetabeli 19. real ning Euroopa edetabelis on Grabe 2. kohal. Teda edestab vaid valitsev maailmameister, maailma edetabeli liider ja tänane absoluutne piljardimaailma valitseja, kõigest 22-aastane sakslane Josshua Filler.
Enne laupäevaseid kohtumisi on Grabel enesetunne hea ja vaim valmis: "Olen positiivselt meelestatud ja enesetunne ning vorm peaksid head olema. Võtan turniiri mäng-mängu haaval ja annan kindlasti igas mängus endast parima."
"2016. aasta MM-ilt on Grabel ette näidata 5. koht. Lisaks viimaste rahvusvaheliste suurvõistluste pjedestaalikohad. See võib olla hea kombinatsioon ja eeldus korralikule etteastele. Alal, millega tegeletakse maailma igas riigis ning mille MM-ile pääseb vaid 96 paremat, otseselt favoriite ei ole ja eelmise aasta finalist võib kahe kaotusega lõpetada turniiri ka 65. kohaga. Tase on ülimalt kõrge ja ühtlane ning mängida oskavad seal kõik. Ja väga hästi mängida," ütles alaliidu esindaja Kristjan Kuusik.
Kui kodustel tähtsaimatel võistlustel (novembri lõpus peetud 9-palli Eesti MV) pidi Grabe piirduma poolfinaaliga (kaotus hilisemale võitjale Mihkel Rehepapile), siis rahvusvahelistel areenidel on Grabel väga korralik hoog sees – Euro-Tour osavõistlusel (maailma üks kõrgetasemelisemaid liigasid) on Grabe 200 osaleja konkurentsis jõudnud kolmel viimasel korral pjedestaalile. Hooaja viimasel Türgi Euro-Tour osavõistlusel riputati Grabele kaela kõige säravaim medal, mida tuli tal viis aastat oodata. Nimelt on 2014. aastast Grabel ette näidata kaks järjestikust Euro-Tour etapivõitu. Sellise saavutusega on hakkama saanud Euro-Touri 28-aastase ajaloo jooksul väga üksikud piljardisportlased. | Eesti parim piljardisportlane alustab laupäeval võitlust MM-tiitlile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grabe paikneb hetkel maailma edetabeli 19. real ning Euroopa edetabelis on Grabe 2. kohal. Teda edestab vaid valitsev maailmameister, maailma edetabeli liider ja tänane absoluutne piljardimaailma valitseja, kõigest 22-aastane sakslane Josshua Filler.
Enne laupäevaseid kohtumisi on Grabel enesetunne hea ja vaim valmis: "Olen positiivselt meelestatud ja enesetunne ning vorm peaksid head olema. Võtan turniiri mäng-mängu haaval ja annan kindlasti igas mängus endast parima."
"2016. aasta MM-ilt on Grabel ette näidata 5. koht. Lisaks viimaste rahvusvaheliste suurvõistluste pjedestaalikohad. See võib olla hea kombinatsioon ja eeldus korralikule etteastele. Alal, millega tegeletakse maailma igas riigis ning mille MM-ile pääseb vaid 96 paremat, otseselt favoriite ei ole ja eelmise aasta finalist võib kahe kaotusega lõpetada turniiri ka 65. kohaga. Tase on ülimalt kõrge ja ühtlane ning mängida oskavad seal kõik. Ja väga hästi mängida," ütles alaliidu esindaja Kristjan Kuusik.
Kui kodustel tähtsaimatel võistlustel (novembri lõpus peetud 9-palli Eesti MV) pidi Grabe piirduma poolfinaaliga (kaotus hilisemale võitjale Mihkel Rehepapile), siis rahvusvahelistel areenidel on Grabel väga korralik hoog sees – Euro-Tour osavõistlusel (maailma üks kõrgetasemelisemaid liigasid) on Grabe 200 osaleja konkurentsis jõudnud kolmel viimasel korral pjedestaalile. Hooaja viimasel Türgi Euro-Tour osavõistlusel riputati Grabele kaela kõige säravaim medal, mida tuli tal viis aastat oodata. Nimelt on 2014. aastast Grabel ette näidata kaks järjestikust Euro-Tour etapivõitu. Sellise saavutusega on hakkama saanud Euro-Touri 28-aastase ajaloo jooksul väga üksikud piljardisportlased.
### Response:
Eesti parim piljardisportlane alustab laupäeval võitlust MM-tiitlile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti peaminister Boris Johnson võitis neljapäeval ülekaalukalt ennetähtaegsed parlamendivalimised ja saab seega Brexiti ettenähtud ajaks 31. jaanuariks teoks teha.
Pärast seda algavad EL-i ja Suurbritannia kaubanduskõnelused, mis peavad panema paika poolte tulevased suhted.
EL-ile teeb muret kaubanduskõneluste tihe ajakava ja ametnikud on rõhutanud, et Suurbritannial tuleb kokkuleppe saavutamiseks Euroopa norme järgida.
"Me saame endale lähedase konkurendi, mis võib aga kannustada meid kiiremini otsuseid langetama," ütles Merkel.
Mõned Brexiti pooldajad tahavad, et Johnson teeks Suurbritanniast madalate maksude ja väheste regulatsioonidega "Singapuri Thamesil", Brüssel peab aga tähtsaks tööjõu-, keskkonna- ja teiste normide järgimist.
Macron hoiatas Suurbritanniat ebaõiglase konkurentsi eest
Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatas reedel Suurbritanniat ebaõiglase konkurentsi eest Euroopa Liiduga pärast Brexitit.
"Minu lootus on see, et Ühendkuningriik jääks liitlaseks, sõbraks ja väga lähedaseks partneriks. Tingimuseks on panna paika õiglase suhte reeglid," ütles Macron pärast EL-i tippkohtumist Brüsselis.
"Me ei taha, et Suurbritanniast saaks ebaõiglane konkurent," ütles Prantsuse riigipea.
EL hoiatab Londoniga algavate kaubanduskõneluste tiheda ajakava eest
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen hoiatas reedel, et Brexiti-järgsetel kaubanduskõnelustel Suurbritanniaga on iga hetk hinnas.
Euroopa Liidu liidrid arutasid Brüsseli tippkohtumisel, kuidas minna edasi pärast Brexitit, millel on pärast peaminister Boris Johnsoni konservatiivide võitu parlamendivalimistel väljavaated 31. jaanuari tähtajaks teoks saada.
Von der Leyen rõhutas, et kaubanduskõneluste ajakava on väga tihe. "Esimesel veebruaril hakkame tööle," kannustas ta.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel hoiatas, et liikmesriigid ei võta lepet vastu pimesi ja nõuaksid, et Ühendkuningriik peaks kinni Euroopa normidest.
"Leppeni jõudmine mistahes hinnaga pole kõne all," ütles Michel.
"Läbirääkimised lõppevad, kui selle tulemused on tasakaalus ja lugupidavad," ütles endine Belgia peaminister. "Meil on kombeks teha asju tuginedes kogemusel, läbipaistvusel ja ühtsusel."
Euroopa Liit on mures kiiruse pärast, millega Johnson leppeni tahaks jõuda ja Briti võimalike katsete pärast õõnestada allesjääva 27 liikmesriigi ühtsust.
Kohtumise järel teatasid liikmesriigid, et tahavad Ühendkuningriigiga võimalikult lähedaid suhteid, kuid see peaks tagama võrdse mänguvälja.
Kaubanduskõnelusi hakkab juhtima EL-i pealäbirääkija Michel Barnier. Liikmesriigid jälgivad kõnelusi tähelepanelikult ja annavad neile vajadusel omapoolset sisendit, ütlesid liidrid ühisteates.
Johnsonil on 1. juulini aega taotleda kaubanduskõneluste pikendamist. Kui selleks ajaks lepet ei ole ja läbirääkimisi ei pikendata, terendab 2020. aasta lõpus taas leppeta suhete oht. | Merkel: Suurbritanniast saab Brexiti järel meie lähim konkurent | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti peaminister Boris Johnson võitis neljapäeval ülekaalukalt ennetähtaegsed parlamendivalimised ja saab seega Brexiti ettenähtud ajaks 31. jaanuariks teoks teha.
Pärast seda algavad EL-i ja Suurbritannia kaubanduskõnelused, mis peavad panema paika poolte tulevased suhted.
EL-ile teeb muret kaubanduskõneluste tihe ajakava ja ametnikud on rõhutanud, et Suurbritannial tuleb kokkuleppe saavutamiseks Euroopa norme järgida.
"Me saame endale lähedase konkurendi, mis võib aga kannustada meid kiiremini otsuseid langetama," ütles Merkel.
Mõned Brexiti pooldajad tahavad, et Johnson teeks Suurbritanniast madalate maksude ja väheste regulatsioonidega "Singapuri Thamesil", Brüssel peab aga tähtsaks tööjõu-, keskkonna- ja teiste normide järgimist.
Macron hoiatas Suurbritanniat ebaõiglase konkurentsi eest
Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatas reedel Suurbritanniat ebaõiglase konkurentsi eest Euroopa Liiduga pärast Brexitit.
"Minu lootus on see, et Ühendkuningriik jääks liitlaseks, sõbraks ja väga lähedaseks partneriks. Tingimuseks on panna paika õiglase suhte reeglid," ütles Macron pärast EL-i tippkohtumist Brüsselis.
"Me ei taha, et Suurbritanniast saaks ebaõiglane konkurent," ütles Prantsuse riigipea.
EL hoiatab Londoniga algavate kaubanduskõneluste tiheda ajakava eest
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen hoiatas reedel, et Brexiti-järgsetel kaubanduskõnelustel Suurbritanniaga on iga hetk hinnas.
Euroopa Liidu liidrid arutasid Brüsseli tippkohtumisel, kuidas minna edasi pärast Brexitit, millel on pärast peaminister Boris Johnsoni konservatiivide võitu parlamendivalimistel väljavaated 31. jaanuari tähtajaks teoks saada.
Von der Leyen rõhutas, et kaubanduskõneluste ajakava on väga tihe. "Esimesel veebruaril hakkame tööle," kannustas ta.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel hoiatas, et liikmesriigid ei võta lepet vastu pimesi ja nõuaksid, et Ühendkuningriik peaks kinni Euroopa normidest.
"Leppeni jõudmine mistahes hinnaga pole kõne all," ütles Michel.
"Läbirääkimised lõppevad, kui selle tulemused on tasakaalus ja lugupidavad," ütles endine Belgia peaminister. "Meil on kombeks teha asju tuginedes kogemusel, läbipaistvusel ja ühtsusel."
Euroopa Liit on mures kiiruse pärast, millega Johnson leppeni tahaks jõuda ja Briti võimalike katsete pärast õõnestada allesjääva 27 liikmesriigi ühtsust.
Kohtumise järel teatasid liikmesriigid, et tahavad Ühendkuningriigiga võimalikult lähedaid suhteid, kuid see peaks tagama võrdse mänguvälja.
Kaubanduskõnelusi hakkab juhtima EL-i pealäbirääkija Michel Barnier. Liikmesriigid jälgivad kõnelusi tähelepanelikult ja annavad neile vajadusel omapoolset sisendit, ütlesid liidrid ühisteates.
Johnsonil on 1. juulini aega taotleda kaubanduskõneluste pikendamist. Kui selleks ajaks lepet ei ole ja läbirääkimisi ei pikendata, terendab 2020. aasta lõpus taas leppeta suhete oht.
### Response:
Merkel: Suurbritanniast saab Brexiti järel meie lähim konkurent |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mis puudutab saaste üle piiride kandumist, siis komisjon ei ole siin naiivne," ütles Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe valdkonna kõneisik Vivian Loonela reedel ERR-ile.
"Kui on võtame näite, kus Euroopa tööstus on investeerinud kliimapõhistesse muudatustesse, aga samal ajal imporditakse sarnaseid tooteid kolmandatest riikidest, kus on märgatavad heitemäärad, siis loomulikult ei ole lahenduseks naiivselt öelda, et las see saaste olla kuskil mujal," lisas ta.
Euroopa Liidu liidrid otsustasid neljapäeval võtta suuna kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ning rõhutasid, et seda tuleks teha nii, et säiliks EL-i konkurentsivõime ja hoitakse ära kasvuhoonegaaside heite ülekandumine kolmandatesse riikidesse. "Sellega seoses võtab Euroopa Ülemkogu teatavaks komisjoni kavatsuse esitada ettepanek piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta, mis puudutab CO2-mahukaid sektoreid," öeldakse ülemkogu järeldustes.
"Roheleppe eesmärk on muuta Euroopa majandust nii, et see panustaks positiivselt kliimaneutraalsuse saavutamisse. Aga samuti on vaja selgitada oma rahvusvahelistele partneritele, et ka nende huvides on muuta oma tööstust ja majandust keskkonnasäästlikumaks," rääkis Loonela.
Euroopa Komisjon, millel on Euroopa Liidus õigus seadusandlikke algatusi teha, ei ole veel otsustanud, mil tulla välja ettepanekutega piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta.
"See nõuab põhjalikku ettevalmistust, arvestamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega, kuidas piiriülest kaubandust maksustatakse. Komisjoni eesmärk on jätkuvalt, et Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõime oleks tugev," ütles Loonela. Tema sõnul on "juriidiliselt nuputamist päris palju, kuidas seda õigesti teha".
"Aga kuna nüüd ka ülemkogu selle üle rõhutas, siis see on kindlasti midagi, millega hakatakse kiiresti tegelema," rõhutas Loonela. | Euroopa Komisjon süsinikulekkest: me ei ole naiivsed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mis puudutab saaste üle piiride kandumist, siis komisjon ei ole siin naiivne," ütles Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe valdkonna kõneisik Vivian Loonela reedel ERR-ile.
"Kui on võtame näite, kus Euroopa tööstus on investeerinud kliimapõhistesse muudatustesse, aga samal ajal imporditakse sarnaseid tooteid kolmandatest riikidest, kus on märgatavad heitemäärad, siis loomulikult ei ole lahenduseks naiivselt öelda, et las see saaste olla kuskil mujal," lisas ta.
Euroopa Liidu liidrid otsustasid neljapäeval võtta suuna kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks ning rõhutasid, et seda tuleks teha nii, et säiliks EL-i konkurentsivõime ja hoitakse ära kasvuhoonegaaside heite ülekandumine kolmandatesse riikidesse. "Sellega seoses võtab Euroopa Ülemkogu teatavaks komisjoni kavatsuse esitada ettepanek piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta, mis puudutab CO2-mahukaid sektoreid," öeldakse ülemkogu järeldustes.
"Roheleppe eesmärk on muuta Euroopa majandust nii, et see panustaks positiivselt kliimaneutraalsuse saavutamisse. Aga samuti on vaja selgitada oma rahvusvahelistele partneritele, et ka nende huvides on muuta oma tööstust ja majandust keskkonnasäästlikumaks," rääkis Loonela.
Euroopa Komisjon, millel on Euroopa Liidus õigus seadusandlikke algatusi teha, ei ole veel otsustanud, mil tulla välja ettepanekutega piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta.
"See nõuab põhjalikku ettevalmistust, arvestamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega, kuidas piiriülest kaubandust maksustatakse. Komisjoni eesmärk on jätkuvalt, et Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõime oleks tugev," ütles Loonela. Tema sõnul on "juriidiliselt nuputamist päris palju, kuidas seda õigesti teha".
"Aga kuna nüüd ka ülemkogu selle üle rõhutas, siis see on kindlasti midagi, millega hakatakse kiiresti tegelema," rõhutas Loonela.
### Response:
Euroopa Komisjon süsinikulekkest: me ei ole naiivsed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ratase sõnul ütlesid britid parlamendivalimistel oma sõna ning andsid sellega tugeva mandaadi Boris Johnsonile.
"Ühendkuningriik on ja jääb Eesti jaoks oluliseks partneriks, liitlaseks ja ennekõike lähedaseks sõbraks nii praegu kui ka pärast ühendusest lahkumist," ütles peaminister.
"Ootame Ühendkuningriigilt edasisi samme, mis suurendavad selgust ja ettenähtavust EL-ist väljaastumise protsessis. See on oluline korrapärase lahkumise tagamiseks ning annab meile võimaluse asuda tulevikusuhete kõneluste juurde," lisas ta.
Ratase sõnul on tähtis hoida Euroopa Liidu ühtsust ning jätkata vajaliku ettevalmistusega. "Eestile on tähtis võimalikult lähedase suhte hoidmine Ühendkuningriigiga, eelkõige välis-, kaitse-, julgeolekupoliitikas ning vabakaubanduses," selgitas ta. | Ratas: ootame brittidelt selgust andvaid samme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ratase sõnul ütlesid britid parlamendivalimistel oma sõna ning andsid sellega tugeva mandaadi Boris Johnsonile.
"Ühendkuningriik on ja jääb Eesti jaoks oluliseks partneriks, liitlaseks ja ennekõike lähedaseks sõbraks nii praegu kui ka pärast ühendusest lahkumist," ütles peaminister.
"Ootame Ühendkuningriigilt edasisi samme, mis suurendavad selgust ja ettenähtavust EL-ist väljaastumise protsessis. See on oluline korrapärase lahkumise tagamiseks ning annab meile võimaluse asuda tulevikusuhete kõneluste juurde," lisas ta.
Ratase sõnul on tähtis hoida Euroopa Liidu ühtsust ning jätkata vajaliku ettevalmistusega. "Eestile on tähtis võimalikult lähedase suhte hoidmine Ühendkuningriigiga, eelkõige välis-, kaitse-, julgeolekupoliitikas ning vabakaubanduses," selgitas ta.
### Response:
Ratas: ootame brittidelt selgust andvaid samme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tubakapoodides ja erikauplustes võib alates 1. jaanuarist müüa kanepitooteid, mis ei sisalda üle 0,5 protsendi kanepi psühhoaktiivset komponenti tetrahüdrokannabinool (THC).
Parlament kiitis seadusmuudatuse heaks pärast pikki vaidlusi endise siseministri Matteo Salvini ning väikeettevõtjate ja põllumeeste vahel.
Paremäärmuslik Salvini ähvardas panna kinni kõik poed, kus kanepit müüakse.
Põllumajandusühendus Coldiretti tervitas parlamendi sammu ja märkis, et Itaalias on kanepiistanduste pindala kasvanud 2013. aasta 400 hektarilt 4000 hektarile.
"Sellega on luupainaja läbi," kuulutas kanepitarnefirma Cannabidiol Distribution asutaja Luca Fiorentino pärast parlamendihääletust ajalehele la Stampa. "Ma pidin pärast Salvini nõiajahti 10 inimest vallandama ja kaotasin 68 protsenti tuludest." | Itaalia legaliseeris lahja kanepi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tubakapoodides ja erikauplustes võib alates 1. jaanuarist müüa kanepitooteid, mis ei sisalda üle 0,5 protsendi kanepi psühhoaktiivset komponenti tetrahüdrokannabinool (THC).
Parlament kiitis seadusmuudatuse heaks pärast pikki vaidlusi endise siseministri Matteo Salvini ning väikeettevõtjate ja põllumeeste vahel.
Paremäärmuslik Salvini ähvardas panna kinni kõik poed, kus kanepit müüakse.
Põllumajandusühendus Coldiretti tervitas parlamendi sammu ja märkis, et Itaalias on kanepiistanduste pindala kasvanud 2013. aasta 400 hektarilt 4000 hektarile.
"Sellega on luupainaja läbi," kuulutas kanepitarnefirma Cannabidiol Distribution asutaja Luca Fiorentino pärast parlamendihääletust ajalehele la Stampa. "Ma pidin pärast Salvini nõiajahti 10 inimest vallandama ja kaotasin 68 protsenti tuludest."
### Response:
Itaalia legaliseeris lahja kanepi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljapaneku kuraatorid peavad tähtsaks murda puuetega seotud eelarvamusi ning seetõttu valisid nad näitusele puuetega kunstnike teosed, mida on eksponeeritud maailma tippgaleriides Guggenheimist Tate'ini. "Kunstnike töid uurides nägime, et need kõik puudutavad keelt ja suhtlust. Keel aitab teha puude nähtavaks ja selle kandjat kaasata, aga võib muuta selle ka nähtamatuks ja tõrjutuks," kirjeldasid Kim ja Van Tomme.
"Kunst on vaba, ütleb põhiseadus. Kuid juurdepääs kunstile pole seda kahjuks sugugi mitte. Kuidas ikkagi tajuda Ants Laikmaa maali "Vaade Caprilt", Arvo Pärdi tintinnabulit, mõnda skulptuuri, tikandisse või videotaiesesse kätketud sõnumit, kui vastavad meeled ei tööta? Kuidas pääseda näitusele, kuhu viib kitsas trepp, kuid ainsaks liikumisvahendiks on ratastool? On liigutav, et peagi avatav näitus püüab – loodetavasti edukalt – nii mõnegi ületamatuks peetud takistuse ületada," lisas õiguskantsler Ülle Madise.
Näituse avamisel 13. detsembril kell 16 esines Noëmi Lakmaier performansiga "The Task of Containing".
Näitus jääb lahti 24. veebruarini. Sinna pääseb ligi nii liikumis-, nägemis- kui kuulmispuudega inimene. | Rahvusvaheline näitus aitab mõista puuet uue nurga alt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljapaneku kuraatorid peavad tähtsaks murda puuetega seotud eelarvamusi ning seetõttu valisid nad näitusele puuetega kunstnike teosed, mida on eksponeeritud maailma tippgaleriides Guggenheimist Tate'ini. "Kunstnike töid uurides nägime, et need kõik puudutavad keelt ja suhtlust. Keel aitab teha puude nähtavaks ja selle kandjat kaasata, aga võib muuta selle ka nähtamatuks ja tõrjutuks," kirjeldasid Kim ja Van Tomme.
"Kunst on vaba, ütleb põhiseadus. Kuid juurdepääs kunstile pole seda kahjuks sugugi mitte. Kuidas ikkagi tajuda Ants Laikmaa maali "Vaade Caprilt", Arvo Pärdi tintinnabulit, mõnda skulptuuri, tikandisse või videotaiesesse kätketud sõnumit, kui vastavad meeled ei tööta? Kuidas pääseda näitusele, kuhu viib kitsas trepp, kuid ainsaks liikumisvahendiks on ratastool? On liigutav, et peagi avatav näitus püüab – loodetavasti edukalt – nii mõnegi ületamatuks peetud takistuse ületada," lisas õiguskantsler Ülle Madise.
Näituse avamisel 13. detsembril kell 16 esines Noëmi Lakmaier performansiga "The Task of Containing".
Näitus jääb lahti 24. veebruarini. Sinna pääseb ligi nii liikumis-, nägemis- kui kuulmispuudega inimene.
### Response:
Rahvusvaheline näitus aitab mõista puuet uue nurga alt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval oli Valgel saarel 47 inimest, kui seal vulkaan ootamatult purskama hakkas. Esialgu leidis kinnitust kaheksa inimese hukkumine, veel kaheksa inimest jäi kadunuks. 20 inimest on veel haiglas intensiivravil, vahendas BBC.
Reedel toimunud päästeoperatsioon kuue surnukeha saarelt ära toomiseks korraldati vaatamata uue vulkaanipurske ohule.
Politsei kinnitas, et kaks ohvrit, kes on veel kadunud, püütakse leida laupäeva hommikul. Selleks saadetakse saare juurde sukeldujad.
"Kahjuks ei ole surnukehade ära toomise operatsioon läbi, sest kaks inimest on veel kadunud. Me teame, et vähemalt üks surnukeha on vees ja sukeldujad püüavad ta sealt ära tuua. Me teeme kõik, et leida ja tuua kaks ohvrit saarelt ära," ütles politseikomissoar Mike Bush pressiteates. | Uus-Meremaal on kadunud veel kaks vulkaanipurske tõttu hukkunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval oli Valgel saarel 47 inimest, kui seal vulkaan ootamatult purskama hakkas. Esialgu leidis kinnitust kaheksa inimese hukkumine, veel kaheksa inimest jäi kadunuks. 20 inimest on veel haiglas intensiivravil, vahendas BBC.
Reedel toimunud päästeoperatsioon kuue surnukeha saarelt ära toomiseks korraldati vaatamata uue vulkaanipurske ohule.
Politsei kinnitas, et kaks ohvrit, kes on veel kadunud, püütakse leida laupäeva hommikul. Selleks saadetakse saare juurde sukeldujad.
"Kahjuks ei ole surnukehade ära toomise operatsioon läbi, sest kaks inimest on veel kadunud. Me teame, et vähemalt üks surnukeha on vees ja sukeldujad püüavad ta sealt ära tuua. Me teeme kõik, et leida ja tuua kaks ohvrit saarelt ära," ütles politseikomissoar Mike Bush pressiteates.
### Response:
Uus-Meremaal on kadunud veel kaks vulkaanipurske tõttu hukkunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valikturniiri kaudu põhitabelisse pääsenud taanlanna Fuglsang suutis tartlannale vastumängu korraldada vaid 17 minutit. Esimeses geimis oli ainus viigiseis 1:1, teises läks Kuuba oma teed seisult 5:3.
Teises ringis kohtub kindlalt olümpiakursil liikuva Triitoni klubi esimängija Itaalias viienda asetuse saanud Kanada esindaja Brittney Tamiga. Kuuba ja Tam on seni omavahel kohtunud ühe korra - tänavu oktoobris Hollandi turniiril sai võidu Tam 23:21, 21:15. | Kristin Kuuba alustas turniiri Milanos kindla võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valikturniiri kaudu põhitabelisse pääsenud taanlanna Fuglsang suutis tartlannale vastumängu korraldada vaid 17 minutit. Esimeses geimis oli ainus viigiseis 1:1, teises läks Kuuba oma teed seisult 5:3.
Teises ringis kohtub kindlalt olümpiakursil liikuva Triitoni klubi esimängija Itaalias viienda asetuse saanud Kanada esindaja Brittney Tamiga. Kuuba ja Tam on seni omavahel kohtunud ühe korra - tänavu oktoobris Hollandi turniiril sai võidu Tam 23:21, 21:15.
### Response:
Kristin Kuuba alustas turniiri Milanos kindla võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Üldiselt võib öelda, et süsinikulekkest on ohustatud igasugune selline tootmine, mille kolimine Euroopa Liidust välja kolmandatesse riikidesse keskkonnanõuete karmistumisel on lihtne või võimalik," ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Janika Laht ERR-ile. "Kindlasti võiks süsinikulekkest ohustatuks lugeda veel mitmeid tööstuseid nagu toiduaine- või joogitööstus," lisas ta.
Keskkonnaministeeriumi nimekiri nendest ettevõtetest, kellele on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (EL HKS) määratud tasuta kvoot selle eesmärgiga, et neid võimaliku süsinikulekke eest kaitsta, sisaldab praegu lisaks energiaettevõtetele ka näiteks AS-i Kunda Nordic Tsement, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i, AS-i Estonian Cell, Aseri tellisetehast, mille omanik on Wienerberger AS.
Samas on heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis ka Eesti kaugkütte pakkujad, kes pigem ei ole süsinikulekkest ohustatud. "Osaliselt on sealt puudu elektritootjad, kellele tasuta kvooti ei eraldata, aga kes samas on osaliselt ohustatud süsinikulekkest," märkis Laht.
Euroopa Liidu liidrid otsustasid neljapäeval, et kliimaneutraalsus tuleb saavutada nii, et säiliks EL-i konkurentsivõime ja hoitakse ära kasvuhoonegaaside heite ülekandumine kolmandatesse riikidesse. "Sellega seoses võtab Euroopa Ülemkogu teatavaks komisjoni kavatsuse esitada ettepanek piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta, mis puudutab CO2-mahukaid sektoreid," öeldakse ülemkogu järeldustes.
Tatar: Euroopas puudutab see tööstust
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar rääkis ERR-ile, et karmistuvatele kliimameetmetele vaatamata tuleb tagada Euroopa Liidu erinevate tööstuste konkurentsivõime globaalsel ja ka Euroopa Liidu turul.
"Kui meie siin Eestis räägime süsinikulekkest peaasjalikult selles vaates, mis puudutab energiasektorit, elektrikaubandust - me teame, et kolmandatest riikidest pärit elektri osakaal meie turul on kiiresti kasvanud, siis näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa ei mõtle seda nii niimoodi. Nende jaoks on süsinikuleke seotud näiteks terasetööstusega, klaasitööstusega, tsemenditööstusega, keemiatööstusega," ütles Tatar. "Nii, et meie huvi on, et selles meetmete disainis ja analüüsis oleks kindlasti ka energiasektor," lisas ta.
Samas rõhutas asekantsler, et kuidas meetmed täpselt välja hakkavad nägema, on praegu veel lahtine. "See on suuresti veel idee tasandil, kuidas see täpselt välja näeb, seda on veel vara öelda. Siin on vaja põhjalikku analüüsi, mida Euroopa Komisjon kindlasti ka teeb," märkis ta. | Süsinikuleke ohustab Eestis ka muid kui ainult energiatootjaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Üldiselt võib öelda, et süsinikulekkest on ohustatud igasugune selline tootmine, mille kolimine Euroopa Liidust välja kolmandatesse riikidesse keskkonnanõuete karmistumisel on lihtne või võimalik," ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Janika Laht ERR-ile. "Kindlasti võiks süsinikulekkest ohustatuks lugeda veel mitmeid tööstuseid nagu toiduaine- või joogitööstus," lisas ta.
Keskkonnaministeeriumi nimekiri nendest ettevõtetest, kellele on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (EL HKS) määratud tasuta kvoot selle eesmärgiga, et neid võimaliku süsinikulekke eest kaitsta, sisaldab praegu lisaks energiaettevõtetele ka näiteks AS-i Kunda Nordic Tsement, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i, AS-i Estonian Cell, Aseri tellisetehast, mille omanik on Wienerberger AS.
Samas on heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis ka Eesti kaugkütte pakkujad, kes pigem ei ole süsinikulekkest ohustatud. "Osaliselt on sealt puudu elektritootjad, kellele tasuta kvooti ei eraldata, aga kes samas on osaliselt ohustatud süsinikulekkest," märkis Laht.
Euroopa Liidu liidrid otsustasid neljapäeval, et kliimaneutraalsus tuleb saavutada nii, et säiliks EL-i konkurentsivõime ja hoitakse ära kasvuhoonegaaside heite ülekandumine kolmandatesse riikidesse. "Sellega seoses võtab Euroopa Ülemkogu teatavaks komisjoni kavatsuse esitada ettepanek piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta, mis puudutab CO2-mahukaid sektoreid," öeldakse ülemkogu järeldustes.
Tatar: Euroopas puudutab see tööstust
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar rääkis ERR-ile, et karmistuvatele kliimameetmetele vaatamata tuleb tagada Euroopa Liidu erinevate tööstuste konkurentsivõime globaalsel ja ka Euroopa Liidu turul.
"Kui meie siin Eestis räägime süsinikulekkest peaasjalikult selles vaates, mis puudutab energiasektorit, elektrikaubandust - me teame, et kolmandatest riikidest pärit elektri osakaal meie turul on kiiresti kasvanud, siis näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa ei mõtle seda nii niimoodi. Nende jaoks on süsinikuleke seotud näiteks terasetööstusega, klaasitööstusega, tsemenditööstusega, keemiatööstusega," ütles Tatar. "Nii, et meie huvi on, et selles meetmete disainis ja analüüsis oleks kindlasti ka energiasektor," lisas ta.
Samas rõhutas asekantsler, et kuidas meetmed täpselt välja hakkavad nägema, on praegu veel lahtine. "See on suuresti veel idee tasandil, kuidas see täpselt välja näeb, seda on veel vara öelda. Siin on vaja põhjalikku analüüsi, mida Euroopa Komisjon kindlasti ka teeb," märkis ta.
### Response:
Süsinikuleke ohustab Eestis ka muid kui ainult energiatootjaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samal positsioonil on Mati Sepa juhtimisel purjetav võistkond püsinud alates oktoobrikuust. Nende parimaks tulemuseks antud paremusjärjestuses on aga läbi aegade olnud kolmas koht.
Matšpurjetamise maailma edetabelit juhib šveitslase Eric Monnini meeskond. Teisel kohal on Nick Egnot-Johnsoni tiim Uus-Meremaalt ning kolmandal real britt Ian Williamsi võistkond. Edetabelis on enam kui 1100 võistkonda.
Match Race maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 24 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Punkte on võimalik saada reitingut omavatel regattidel võisteldes. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Viimase 12 kuu jooksul saavutatud tulemused annavad sealjuures topeltpunktid. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kaheksa regati lõikes.
Matšpurjetamine on formaat, kus omavahel võistlevad kaks identset paati. Igas võistlussõidus on tegemist strateegilise ja taktikalise duelliga kahe võistleja vahel, mille eesmärk on lihtne - purjetada esimesena üle finišiliini. Kõige tavalisem Match Race võistluste formaat koosneb eelsõitude seeriast, veerandfinaalist, poolfinaalist ning finaalist võistluse 1.-2. ja petit-finaalist 3.-4. koha saajate väljaselgitamiseks. Purjetatakse vastutuule-allatuule rajal ning iga sõidu pikkus on ligikaudu 20 minutit. | Mati Sepa võistkond püsib maailma edetabelis kuuendal kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samal positsioonil on Mati Sepa juhtimisel purjetav võistkond püsinud alates oktoobrikuust. Nende parimaks tulemuseks antud paremusjärjestuses on aga läbi aegade olnud kolmas koht.
Matšpurjetamise maailma edetabelit juhib šveitslase Eric Monnini meeskond. Teisel kohal on Nick Egnot-Johnsoni tiim Uus-Meremaalt ning kolmandal real britt Ian Williamsi võistkond. Edetabelis on enam kui 1100 võistkonda.
Match Race maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 24 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Punkte on võimalik saada reitingut omavatel regattidel võisteldes. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Viimase 12 kuu jooksul saavutatud tulemused annavad sealjuures topeltpunktid. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kaheksa regati lõikes.
Matšpurjetamine on formaat, kus omavahel võistlevad kaks identset paati. Igas võistlussõidus on tegemist strateegilise ja taktikalise duelliga kahe võistleja vahel, mille eesmärk on lihtne - purjetada esimesena üle finišiliini. Kõige tavalisem Match Race võistluste formaat koosneb eelsõitude seeriast, veerandfinaalist, poolfinaalist ning finaalist võistluse 1.-2. ja petit-finaalist 3.-4. koha saajate väljaselgitamiseks. Purjetatakse vastutuule-allatuule rajal ning iga sõidu pikkus on ligikaudu 20 minutit.
### Response:
Mati Sepa võistkond püsib maailma edetabelis kuuendal kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Swift pidas tänuüritusel 15-minutilise kõne, kus jagas kriitikat muusikatööstuse suunas. "Naistele seatakse kõrgemad, vahetevahel võimatud standardid. Ma olen seda palju näinud," ütles Swift oma tänukõnes, vahendas BBC.
Swift, kes tähistas eile 30. sünnipäeva, ütles, et on kümme aastat kestnud karjääri jooksul pidanud mitmeid raskusi ületama. Swifti sõnul on tihti räägitud, et tema edu taga on mõni meessoost produtsent või plaadifirma. "Ei ole. Inimesed lihtsalt tahavad endale põhjendada naiste edu selles valdkonnas," ütles ta.
Swifti sõnul suhtutakse naisartistidesse meestest erinevalt. "Viimase kümne aasta jooksul olen ma näinud, kuidas naisi selles tööstuses kritiseeritakse, üksteisega kõrvutatakse, välimust kommenteeritakse, arutatakse nende armuelu ja moetunnetuse üle," ütles ta.
Swift saatis kriitikanooli ka muusikatööstuse tippjuhi Scooter Brauni suunas, kellega Swift on juba pikka aega vägikaigast vedanud. Sel suvel ostis Braun Swiftile teadmata plaadifirma Big Machine Records, omandades sellega ka õiguse Swifti muusikakataloogile.
Swift lubas Braunile viidates, et võitleb "mürgise meeste privileegi" vastu ja kavatseb seista oma muusika õiguste eest. | Taylor Swift kritiseeris Billboardi auhinna tänukõnes meestekeskset muusikatööstust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Swift pidas tänuüritusel 15-minutilise kõne, kus jagas kriitikat muusikatööstuse suunas. "Naistele seatakse kõrgemad, vahetevahel võimatud standardid. Ma olen seda palju näinud," ütles Swift oma tänukõnes, vahendas BBC.
Swift, kes tähistas eile 30. sünnipäeva, ütles, et on kümme aastat kestnud karjääri jooksul pidanud mitmeid raskusi ületama. Swifti sõnul on tihti räägitud, et tema edu taga on mõni meessoost produtsent või plaadifirma. "Ei ole. Inimesed lihtsalt tahavad endale põhjendada naiste edu selles valdkonnas," ütles ta.
Swifti sõnul suhtutakse naisartistidesse meestest erinevalt. "Viimase kümne aasta jooksul olen ma näinud, kuidas naisi selles tööstuses kritiseeritakse, üksteisega kõrvutatakse, välimust kommenteeritakse, arutatakse nende armuelu ja moetunnetuse üle," ütles ta.
Swift saatis kriitikanooli ka muusikatööstuse tippjuhi Scooter Brauni suunas, kellega Swift on juba pikka aega vägikaigast vedanud. Sel suvel ostis Braun Swiftile teadmata plaadifirma Big Machine Records, omandades sellega ka õiguse Swifti muusikakataloogile.
Swift lubas Braunile viidates, et võitleb "mürgise meeste privileegi" vastu ja kavatseb seista oma muusika õiguste eest.
### Response:
Taylor Swift kritiseeris Billboardi auhinna tänukõnes meestekeskset muusikatööstust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Novembrikuu alguspoolel dirigeeris Andres Mustonen Kaasanis Sofia Gubaidulina nime kandval nüüdismuusika festivalil 'Concordia'. Juhatades Tatarstani Rahvuslikku sümfooniaorkestrit, tuli seal ettekandele harukordne kava üleni Karlheinz Stockhauseni muusikast, millist pole sealmail, ja võimalik, et isegi meil, varem kuuldud: "Formula" kammerorkestrile, "Three Songs" aldile ja kammerorkestrile ning "Ten Star Signs" (2004 ja 2007) orkestrile. Kontserdisündmus kummardusena Sofia Gubaidulinale leidis aset 9. novembril Saidaševi-nimelises Riiklikus suures kontserdimajas, solistina kaastegev tatari metsosopran Polina Šamajeva. Kõik teosed olid Kaasanis esmaettekandel. Gubaidulina festival toimus Kaasanis üheksandat korda.
Kui Andres Mustonen alustas oma festivalidega aastal 1978, oli tal juba esimeses kavas ettekandel ka Sofia Gubaidulina muusikat. Nii formeerus noore muusiku interpretatsiooniline ja uurimuslik tegevus juba algusest peale kahel, varajase ja nüüdismuusika suunal. Viimaste hulgas olid ka Arvo Pärdi 1970ndatel loodud nüüd populaarsed kammeroopused, mis Mustonen tõi oma ansambliga Hortus Musicus esmaesitusele. Mustoneni isiksus on köitnud mitut tänapäeva tuntumat heliloojat.
Kaalukaid rahvusvahelisi preemiaid (Leonie Sonningi preemia Taanist, Praemium Imperiale Jaapanist jpt) võitnud Sofia Gubaidulina on Andres Mustoneni valinud palju kordi oma muusika esmaesitajaks, usaldanud ja kutsunud teda oma teoste dirigendiks rahvusvahelistel festivalidel ja muudel tähtsündmustel. Oktoobrilõpul 88-aastaseks saanud helilooja elab praegu Saksamaal Hamburgi lähedal. Aga Praemium Imperiale tänavune laureaat on saksa viiuldaja Anne-Sophie Mutter.
Detsembri esimesel nädalal astus Andres Mustonen üles koos oma Hortus Musicusega Itaalias, kontserdid leidsid aset 4. detsembril Veronas Teatro Ristoris ning 6. ja 7. detsembril Basilica dei Frari (siia on maetud Monteverdi) ja Santa Maria dei Miracoli kirikutes Venezias. Itaalias esineti tänavu juba teist korda. Kahel detsembri laupäeval mängib Hortus Musicus oma koduses Väravatornis Tallinnas ning aasta viimasel päeval Estonia kontserdisaalis Itaalia muusika vaimus.
Järgmisel nädalal kohtub Andres Mustonen taas Iisraeli barokk-kollektiiviga Barrocade, kes, alustades alles oma 13. hooaega, on Mustoneni käe all kordi varem kodumail üles astunud ning kelle Mustonen on ka Eestisse esinema toonud. Nüüd on neil ees neli kontserti Iisraelis (14.- 21. detsembril) kavaga "Magnificat – The Glory of Italian Baroque". Kõlama hakkavad Antonio Vivaldi teosed – "Magnificat", kontsert 2 viiulile a-moll (üks solistidest Andres Mustonen) ning tuntud ooperiaariad. Aariate solistidena teevad kaasa Iisraeli lauljatarid sopran Yeela Avital ja metsosopran Maya Amir; kontserdipaikadeks on kreeka-õigeusu kirik Haifa all-linnas, Tel Avivi kunstimuuseumi saal, Kfar Shmaryahu Weil Auditorium ning Kiryat Ye'arimi kirik Abu Goshis. Need mainekad saalid on tuttavad juba paljudele meiegi muusikutele, kes siin esinemas käinud Mustoneni kutsel Eesti – Iisraeli festivalil "Tallinn – Tel Aviv". Uue aasta veebruaris juhatab Andres Mustonen näiteks täpselt samades saalides Bachi Missat h-moll, mil Iisraeli solistide kõrval teeb kaasa meie kammmerkoor Voces Musicales.
Uue aasta algul 6. jaanuaril on Andres Mustonenil soolokontsert Iisraeli lõunapoolseimas sadamalinnas, kaunis mereäärses Eilatis Punase mere muusikakeskuses. Klaveril Svetlana Vest, mängitakse Beethoveni sonaate viiulile ja klaverile.
Siis alustab traditsiooniline MustonenFest meil, kestes 25. jaanuarist kuni 8. veebruarini, kokku üheksa kontserdiga Tallinnas, Pärnus ja Jõhvis. Mõlemal, juba tavaks saanud Mustoneni festivalil järgemööda Eestis ja Iisraelis võib iga muusikahuviline näha Andres Mustoneni kui muusikaelu rahvusvahelist liidrit ning asjatundjat, organisaatorit ja produtsenti, ning veel suurepärast muusikut dirigendi ja viiuldajana. Mustonen tunneb ja on läbi mänginud Euroopa ja teistegi maade muusikat kaugetest aegadest, vähemalt kuuelt aastasajalt, aga samas toob publiku ette kas või eile loodud uue oopuse.
Kahtlemata on tegemist harukordse muusikasündmusega, eeskätt Eesti jaoks: Andres Mustonen korraldab kunstilise juhina peaaegu et üksi nüüd juba seitsmendat korda Eesti ja Iisraeli ühisettevõtmisena MustonenFesti "Tallinn – Tel Aviv". Kontserdid toimuvad 12. veebruarist kuni 1. märtsini Iisraeli mainekates kultuurikeskustes. Juba 13. veebruaril leiab aset õnnenumbriga 7. festivali galakontsert Tel Avivis filharmoonia uues kammersaalis Zucker Hall'is, kavas Bach, Arvo Pärt ja Vivaldi. Pärdi muusikat on ettekandel veel mitmel puhul ning üsna Iisraeli festivali lõpul, 28. veebruaril on kavas Arvo Pärdile pühendatud õhtu Tel Avivi ülikooli Clairmont'i saalis. Seekord antakse kokku 20 kontserti, mis leiavad aset, nagu alati, paljude Eesti muusikute osavõtul. | Andres Mustonen jätkab põnevate kavadega aastavahetuselgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Novembrikuu alguspoolel dirigeeris Andres Mustonen Kaasanis Sofia Gubaidulina nime kandval nüüdismuusika festivalil 'Concordia'. Juhatades Tatarstani Rahvuslikku sümfooniaorkestrit, tuli seal ettekandele harukordne kava üleni Karlheinz Stockhauseni muusikast, millist pole sealmail, ja võimalik, et isegi meil, varem kuuldud: "Formula" kammerorkestrile, "Three Songs" aldile ja kammerorkestrile ning "Ten Star Signs" (2004 ja 2007) orkestrile. Kontserdisündmus kummardusena Sofia Gubaidulinale leidis aset 9. novembril Saidaševi-nimelises Riiklikus suures kontserdimajas, solistina kaastegev tatari metsosopran Polina Šamajeva. Kõik teosed olid Kaasanis esmaettekandel. Gubaidulina festival toimus Kaasanis üheksandat korda.
Kui Andres Mustonen alustas oma festivalidega aastal 1978, oli tal juba esimeses kavas ettekandel ka Sofia Gubaidulina muusikat. Nii formeerus noore muusiku interpretatsiooniline ja uurimuslik tegevus juba algusest peale kahel, varajase ja nüüdismuusika suunal. Viimaste hulgas olid ka Arvo Pärdi 1970ndatel loodud nüüd populaarsed kammeroopused, mis Mustonen tõi oma ansambliga Hortus Musicus esmaesitusele. Mustoneni isiksus on köitnud mitut tänapäeva tuntumat heliloojat.
Kaalukaid rahvusvahelisi preemiaid (Leonie Sonningi preemia Taanist, Praemium Imperiale Jaapanist jpt) võitnud Sofia Gubaidulina on Andres Mustoneni valinud palju kordi oma muusika esmaesitajaks, usaldanud ja kutsunud teda oma teoste dirigendiks rahvusvahelistel festivalidel ja muudel tähtsündmustel. Oktoobrilõpul 88-aastaseks saanud helilooja elab praegu Saksamaal Hamburgi lähedal. Aga Praemium Imperiale tänavune laureaat on saksa viiuldaja Anne-Sophie Mutter.
Detsembri esimesel nädalal astus Andres Mustonen üles koos oma Hortus Musicusega Itaalias, kontserdid leidsid aset 4. detsembril Veronas Teatro Ristoris ning 6. ja 7. detsembril Basilica dei Frari (siia on maetud Monteverdi) ja Santa Maria dei Miracoli kirikutes Venezias. Itaalias esineti tänavu juba teist korda. Kahel detsembri laupäeval mängib Hortus Musicus oma koduses Väravatornis Tallinnas ning aasta viimasel päeval Estonia kontserdisaalis Itaalia muusika vaimus.
Järgmisel nädalal kohtub Andres Mustonen taas Iisraeli barokk-kollektiiviga Barrocade, kes, alustades alles oma 13. hooaega, on Mustoneni käe all kordi varem kodumail üles astunud ning kelle Mustonen on ka Eestisse esinema toonud. Nüüd on neil ees neli kontserti Iisraelis (14.- 21. detsembril) kavaga "Magnificat – The Glory of Italian Baroque". Kõlama hakkavad Antonio Vivaldi teosed – "Magnificat", kontsert 2 viiulile a-moll (üks solistidest Andres Mustonen) ning tuntud ooperiaariad. Aariate solistidena teevad kaasa Iisraeli lauljatarid sopran Yeela Avital ja metsosopran Maya Amir; kontserdipaikadeks on kreeka-õigeusu kirik Haifa all-linnas, Tel Avivi kunstimuuseumi saal, Kfar Shmaryahu Weil Auditorium ning Kiryat Ye'arimi kirik Abu Goshis. Need mainekad saalid on tuttavad juba paljudele meiegi muusikutele, kes siin esinemas käinud Mustoneni kutsel Eesti – Iisraeli festivalil "Tallinn – Tel Aviv". Uue aasta veebruaris juhatab Andres Mustonen näiteks täpselt samades saalides Bachi Missat h-moll, mil Iisraeli solistide kõrval teeb kaasa meie kammmerkoor Voces Musicales.
Uue aasta algul 6. jaanuaril on Andres Mustonenil soolokontsert Iisraeli lõunapoolseimas sadamalinnas, kaunis mereäärses Eilatis Punase mere muusikakeskuses. Klaveril Svetlana Vest, mängitakse Beethoveni sonaate viiulile ja klaverile.
Siis alustab traditsiooniline MustonenFest meil, kestes 25. jaanuarist kuni 8. veebruarini, kokku üheksa kontserdiga Tallinnas, Pärnus ja Jõhvis. Mõlemal, juba tavaks saanud Mustoneni festivalil järgemööda Eestis ja Iisraelis võib iga muusikahuviline näha Andres Mustoneni kui muusikaelu rahvusvahelist liidrit ning asjatundjat, organisaatorit ja produtsenti, ning veel suurepärast muusikut dirigendi ja viiuldajana. Mustonen tunneb ja on läbi mänginud Euroopa ja teistegi maade muusikat kaugetest aegadest, vähemalt kuuelt aastasajalt, aga samas toob publiku ette kas või eile loodud uue oopuse.
Kahtlemata on tegemist harukordse muusikasündmusega, eeskätt Eesti jaoks: Andres Mustonen korraldab kunstilise juhina peaaegu et üksi nüüd juba seitsmendat korda Eesti ja Iisraeli ühisettevõtmisena MustonenFesti "Tallinn – Tel Aviv". Kontserdid toimuvad 12. veebruarist kuni 1. märtsini Iisraeli mainekates kultuurikeskustes. Juba 13. veebruaril leiab aset õnnenumbriga 7. festivali galakontsert Tel Avivis filharmoonia uues kammersaalis Zucker Hall'is, kavas Bach, Arvo Pärt ja Vivaldi. Pärdi muusikat on ettekandel veel mitmel puhul ning üsna Iisraeli festivali lõpul, 28. veebruaril on kavas Arvo Pärdile pühendatud õhtu Tel Avivi ülikooli Clairmont'i saalis. Seekord antakse kokku 20 kontserti, mis leiavad aset, nagu alati, paljude Eesti muusikute osavõtul.
### Response:
Andres Mustonen jätkab põnevate kavadega aastavahetuselgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Janika Kronbergi ,,Seitse. Valdkondadevahelised jutud" koosneb kaheksast eri valdkonda hõlmavast jutust. Ilukirjandusliku teose peategelaseks on mitmes jutus autor ise. Miks pealkirjas on juttu seitsmest, aga tegelikult koosneb raamat kaheksast jutust, sellele annab autor selgituse viimases osas ,,Verivorstid", aga kuna tekstid elavad pärast kirjastamist juba enda elu, nagu Kronberg tabavalt märgib ja tal pole mingit tahtmist nende ellu sekkuda, siis peaks iga lugeja ise otsustama, mida öelda tahetakse ja kuidas sellest aru saada.
Üldiselt peaks olema see nii iga raamatuga, sest otsuse võtab vastu lugeja. Tema on suveräänne universumi direktor, ta otsustab kas ostab raamatu, loeb seda üldse, mis talle seal meeldib ja mida ta sealt välja tahab lugeda jne, sellesse protsessi ei saa kirjanik enam sekkuda. Mida lugemine teeb, on kindlasti mõtlema panemine ja hilisem analüüsimine, millest ja kuidas aru saadi. See kujundab meie maailmanägemust ja suhtumist ühiskonda, mis võib viia selleni, et paljudest tekstidest, mida näiteks noorpõlves koolis kohustusliku kirjandusena pealesunnitult lugesid, saad vanemana juba teistmoodi aru, eriti kui see pole nii tugevalt sunduslik mõne autoriteedi poolt. Kas see toimub meie vabal tahtel, ei oska vastata, filosoofid on vaba tahte olemuse üle vaielnud sajandeid. Saan rääkida ainult enda kogemusest, mil gümnaasiumis sai käsu korras loetud näiteks Karl Ristikivi "Hingede ööd", millest arusaamiseks ma polnud siis veel valmiski ja lõpuks öeldi veel lugemiskontrollis ette, kuidas ma sellest aru pidin saama.
Sealt tekkis kauane vastumeelsus kõigi raamatute suhtes, millel oli mingigi seos Ristikiviga. Alles aastaid hiljem avastasin ajaloofilosoofilise sarja, mis mind sügavalt liigutas ning pärast seda on minu arvamus Ristikivist muutunud. Olgu öeldud, et tema ajalooliste teoste juurde jõudsin palju individuaalsemalt, oli lihtsalt tekkinud huvi keskaegse Bütsantsi vastu ja tundus hea mõte anda autorile enda poolt uus võimalus.
Janika Kronberg on Eesti üks tuntumaid Karl Ristikivi uurijaid, aastatel 1989-1996 oli ta ka Ristikivi muuseumi juhataja, enne seda lõpetanud Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse alal. Otsapidi jõuab autor Tartu Ülikooli tagasi 2007. aastal, mida kirjeldab loos "Maroko-ihalus", mis esmakordselt ilmus ajakirjas Looming. Arusaadavalt oli ülikool vahepealse ajaga kardinaalselt muutunud, Eesti iseseisvunud ja kõrgharidus saanud olemuslikult täiesti teistsuguse tähenduse. Autor oma ,,naiivsuses" viis sammud automaatselt ülikooli peahoonesse, lootes leida professori kabinetti, teadmata, et seal töötavad nüüd juba teised asukad-bürokraadid ja vanad piipu popsivad maailmatargad on pagendatud teadmatusse, reeglina sinna, kus on elektri- ja soojaarved odavad, et nad tähtsate ametnike tööd võimalikult vähe segaksid.
Möödunud on üle kümne aasta, Tartu Ülikool tähistas just rahvusülikooli 100. juubelisünnipäeva, kuid Eesti teaduselu tähendus on sama: bürokraatia eelkõige ja kui raha peaks olema, siis ehk veidike ka teadust. Kui hakata mõtlema, siis isiklikult sattusin oma ülikoolipõlves peahoonesse ainult mõne korra - oma akadeemilise tudengiorganisatsiooniga lipuvalvesse, lõpuaktusele ja endise rektori, poliitiku matustele. Viimasel ajal on aktualiseerunud arutelu keeleprobleemist, eriti inglise keele mõjust eesti keelele, ent teadus või isegi tudeng ja õppejõud olemine ning selle väärtustamine tundub jäävat aina rohkem tagaplaanile. Peahoone on endiselt ilus, saalid suured, kuid vaimuvalgust selles majas enam peaaegu ei jagata, kurb, aga ehk nii ongi õige ja saan ise valesti aru. Seetõttu oli rõõm lugeda, et autor oli omal ajal sama suures segaduses, vähemalt kedagi häirib see siin veel, polegi üksi. | Arvustus. Mõtlemapanevad lood Janika Kronbergilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Janika Kronbergi ,,Seitse. Valdkondadevahelised jutud" koosneb kaheksast eri valdkonda hõlmavast jutust. Ilukirjandusliku teose peategelaseks on mitmes jutus autor ise. Miks pealkirjas on juttu seitsmest, aga tegelikult koosneb raamat kaheksast jutust, sellele annab autor selgituse viimases osas ,,Verivorstid", aga kuna tekstid elavad pärast kirjastamist juba enda elu, nagu Kronberg tabavalt märgib ja tal pole mingit tahtmist nende ellu sekkuda, siis peaks iga lugeja ise otsustama, mida öelda tahetakse ja kuidas sellest aru saada.
Üldiselt peaks olema see nii iga raamatuga, sest otsuse võtab vastu lugeja. Tema on suveräänne universumi direktor, ta otsustab kas ostab raamatu, loeb seda üldse, mis talle seal meeldib ja mida ta sealt välja tahab lugeda jne, sellesse protsessi ei saa kirjanik enam sekkuda. Mida lugemine teeb, on kindlasti mõtlema panemine ja hilisem analüüsimine, millest ja kuidas aru saadi. See kujundab meie maailmanägemust ja suhtumist ühiskonda, mis võib viia selleni, et paljudest tekstidest, mida näiteks noorpõlves koolis kohustusliku kirjandusena pealesunnitult lugesid, saad vanemana juba teistmoodi aru, eriti kui see pole nii tugevalt sunduslik mõne autoriteedi poolt. Kas see toimub meie vabal tahtel, ei oska vastata, filosoofid on vaba tahte olemuse üle vaielnud sajandeid. Saan rääkida ainult enda kogemusest, mil gümnaasiumis sai käsu korras loetud näiteks Karl Ristikivi "Hingede ööd", millest arusaamiseks ma polnud siis veel valmiski ja lõpuks öeldi veel lugemiskontrollis ette, kuidas ma sellest aru pidin saama.
Sealt tekkis kauane vastumeelsus kõigi raamatute suhtes, millel oli mingigi seos Ristikiviga. Alles aastaid hiljem avastasin ajaloofilosoofilise sarja, mis mind sügavalt liigutas ning pärast seda on minu arvamus Ristikivist muutunud. Olgu öeldud, et tema ajalooliste teoste juurde jõudsin palju individuaalsemalt, oli lihtsalt tekkinud huvi keskaegse Bütsantsi vastu ja tundus hea mõte anda autorile enda poolt uus võimalus.
Janika Kronberg on Eesti üks tuntumaid Karl Ristikivi uurijaid, aastatel 1989-1996 oli ta ka Ristikivi muuseumi juhataja, enne seda lõpetanud Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse alal. Otsapidi jõuab autor Tartu Ülikooli tagasi 2007. aastal, mida kirjeldab loos "Maroko-ihalus", mis esmakordselt ilmus ajakirjas Looming. Arusaadavalt oli ülikool vahepealse ajaga kardinaalselt muutunud, Eesti iseseisvunud ja kõrgharidus saanud olemuslikult täiesti teistsuguse tähenduse. Autor oma ,,naiivsuses" viis sammud automaatselt ülikooli peahoonesse, lootes leida professori kabinetti, teadmata, et seal töötavad nüüd juba teised asukad-bürokraadid ja vanad piipu popsivad maailmatargad on pagendatud teadmatusse, reeglina sinna, kus on elektri- ja soojaarved odavad, et nad tähtsate ametnike tööd võimalikult vähe segaksid.
Möödunud on üle kümne aasta, Tartu Ülikool tähistas just rahvusülikooli 100. juubelisünnipäeva, kuid Eesti teaduselu tähendus on sama: bürokraatia eelkõige ja kui raha peaks olema, siis ehk veidike ka teadust. Kui hakata mõtlema, siis isiklikult sattusin oma ülikoolipõlves peahoonesse ainult mõne korra - oma akadeemilise tudengiorganisatsiooniga lipuvalvesse, lõpuaktusele ja endise rektori, poliitiku matustele. Viimasel ajal on aktualiseerunud arutelu keeleprobleemist, eriti inglise keele mõjust eesti keelele, ent teadus või isegi tudeng ja õppejõud olemine ning selle väärtustamine tundub jäävat aina rohkem tagaplaanile. Peahoone on endiselt ilus, saalid suured, kuid vaimuvalgust selles majas enam peaaegu ei jagata, kurb, aga ehk nii ongi õige ja saan ise valesti aru. Seetõttu oli rõõm lugeda, et autor oli omal ajal sama suures segaduses, vähemalt kedagi häirib see siin veel, polegi üksi.
### Response:
Arvustus. Mõtlemapanevad lood Janika Kronbergilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neist Hispaania jõudis MM-il finaali esimest korda, seni oli nende parim saavutus pronksmedal. Poolfinaalis alistati 28:22 viimase kahe MM-i finalist Norra, kes on kümne medaliga MM-ide ajaloo edukaim riik.
Norra ja Hispaania mäng algas tasavägiselt ja esimene poolaeg lõppes 13:13 viigiseisul, teisel poolajal ei saanud aga norralannad palli kuidagi väravasse ja hispaanlannad võitsid poolaja 15:9.
Hispaania resultatiivseim oli Mireya Gonzalez Alvarez seitsme väravaga, Almudena Rodriguez lisas kuus ning Nerea Pena Abaurrea neli tabamust. Norralannade parim oli Malin Larsen Aune viie väravaga.
Norra on alates 2007. aastast ehk viimasel kuuel MM-il vaid korra medalita jäänud. Sel korral lähevad nad pronksimatšis vastamisi valitseva olümpiavõitja Venemaaga, kes jäi poolfinaalis napilt 32:33 (16:16) alla Hollandile.
Estavana Polman viskas Hollandi eest üheksa ja Lois Abbingh kaheksa väravat, Venemaa resultatiivseim oli Anna Vjahhireva 11 väravaga.
Hollandi auhinnakapis on MM-medalitest üks hõbe ja üks pronks. Esimest korda jõudsid nad finaali neli aastat tagasi, kui jäid Taanis peetud MM-il kullamängus kindlalt Norrale alla.
Hispaaniale annab ilmselt finaalis lisaindu see, et järgmised maailmameistrivõistlused peetakse just nende kodumaal.
Tänavusel MM-il sai viienda koha Montenegro, alistades kohamängus 28:26 Serbia. Seitsmenda koha mängus oli Rootsi 35:24 parem Saksamaast.
Finaal ja pronksimatš peetakse pühapäeval. | Hispaania tegi naiste käsipalli MM-il ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neist Hispaania jõudis MM-il finaali esimest korda, seni oli nende parim saavutus pronksmedal. Poolfinaalis alistati 28:22 viimase kahe MM-i finalist Norra, kes on kümne medaliga MM-ide ajaloo edukaim riik.
Norra ja Hispaania mäng algas tasavägiselt ja esimene poolaeg lõppes 13:13 viigiseisul, teisel poolajal ei saanud aga norralannad palli kuidagi väravasse ja hispaanlannad võitsid poolaja 15:9.
Hispaania resultatiivseim oli Mireya Gonzalez Alvarez seitsme väravaga, Almudena Rodriguez lisas kuus ning Nerea Pena Abaurrea neli tabamust. Norralannade parim oli Malin Larsen Aune viie väravaga.
Norra on alates 2007. aastast ehk viimasel kuuel MM-il vaid korra medalita jäänud. Sel korral lähevad nad pronksimatšis vastamisi valitseva olümpiavõitja Venemaaga, kes jäi poolfinaalis napilt 32:33 (16:16) alla Hollandile.
Estavana Polman viskas Hollandi eest üheksa ja Lois Abbingh kaheksa väravat, Venemaa resultatiivseim oli Anna Vjahhireva 11 väravaga.
Hollandi auhinnakapis on MM-medalitest üks hõbe ja üks pronks. Esimest korda jõudsid nad finaali neli aastat tagasi, kui jäid Taanis peetud MM-il kullamängus kindlalt Norrale alla.
Hispaaniale annab ilmselt finaalis lisaindu see, et järgmised maailmameistrivõistlused peetakse just nende kodumaal.
Tänavusel MM-il sai viienda koha Montenegro, alistades kohamängus 28:26 Serbia. Seitsmenda koha mängus oli Rootsi 35:24 parem Saksamaast.
Finaal ja pronksimatš peetakse pühapäeval.
### Response:
Hispaania tegi naiste käsipalli MM-il ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paar nädalat pärast M.V. Wooli tehase seismapanemist ja müügi keelamist on nende tooted poelettidel valdavalt läbi müüdud, kauem säilivaid tooteid võib aga siit-sealt veel leida.
"M.V. Wooli tooteid on suuremates Selverites veel saadaval. Kauplustes on veel näiteks forellimarja, soolalõhefileed, mille säilivusaeg on kuni nädala lõpuni. Seega uuest nädalast neid tooteid enam riiulitel pole. Saadaval on ka marineeritud tooted nagu tursk, angersäga, hõbeheik, nende toodete "kõlblik kuni" ulatub uude aastasse," loetles Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski.
"Valdav enamus M.V. Wooli pakendatud tooteid on tänaseks läbi müüdud. Tulenevalt toodete elueast ja liikumiskiirusest võib mõnedes kaupluses veel üksikuid tooteid leida," ütles Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats.
Kaupmehed ei taha väga täpselt öelda, kui palju nende kalamüük listeeriaskandaali tulemusel kannatas. Küll aga väidab enamik neist, et suures pildis erilist langust pole, erinevused torkavad silma kindlates segmentides.
Näiteks Coopil tegi värske kala müük läbi vaid väikese languse, teiste kalatoodete müük jäi samaks või isegi kasvas pisut.
"Suures pildis langes kalatoodete müük alla ühe protsendi," võttis Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido müügitulemused kokku.
"Müüginumbritest näeme, et kala on siiski eestlaste poolt armastatud, küll aga tõesti on mõneti langenud külmsuitsukalade läbimüük. Viimaste osas toimusidki suuremad muudatused, mistõttu üleminekuperioodil oli saadavusega probleeme," tunnistas Bats Rimi kogemust.
Prisma loodab samuti kalamüügi koguste peatset taastumist.
"Müügistatistika järgi on kala ostmine natuke vähenenud, aga usume, et see on ajutine. Pingutame ka ise selleks, et kala söömine pikemas plaanis ei väheneks, pakkudes osades kauplustes värskelt kohapeal suitsutatud kala ning lähiajal on meil plaanis oma lettidele tuua uusi põnevaid kalatooteid," kommenteeris Prisma kommunikatsioonijuht Piret Lankots.
Selveri kalamüük aga kannatas tugevalt. "Kindlasti on tarbijaid, kes ei julge enam kala osta ja on ettevaatlikud, kuid on ka neid tarbijaid, kes ei lase end sellest mõjutada ja söövad kala edasi. Kogu kalamüük on langenud ca 15 protsenti, millest suurim langeja on värske punane kala, mille osas tarbija on jätkuvalt ettevaatlik, ning suitsutatud kala, mille saadavus pole enam varasemaga võrreldav," loetles Rivo Veski.
Kauplused kinnitavad, et M.V. Wooliga kaasnenud tarneraskused on suures osas nüüdseks ületatud.
Kõige keerulisemaks hindab olukorda Selver. "Olukord on kahtlemata keeruline. M.V. Wool oli turul suur tegija, ühe sellise kadumine mõjutab kogu turgu. Sortimendis puudusi tekkinud ei ole, ent kriitiline on suitsukala saadavusega teenindusletis. Suuremale osale toodetest oleme asendused siiski leidnud, mõningate puhul veel tegeleme asendamisega. Kõiki tooteid tõenäoliselt ei ole võimalik asendada," tõdes Rivo Veski.
Rimi on olukorrast sujuvalt välja tulnud. "Olukord turul on üldiselt stabiilne. Hetkel oleme suutnud erinevad segmendid sortimendis ära katta ehk klient ei tohiks erinevust väga tugevalt tunnetada," kommenteeris Katrin Bats.
"Prisma kalatoodete lett pole peale M.V. Wooli tehase sulgemist tühi olnud. Uued tarnijad on leitud ja uus sortiment, mille raames asendasime ka M.V Wool tooted, hakkas kehtima kohe peale nende toodete läbi müümist," kirjeldas Piret Lankots Prisma seisu.
"M.V. Wool oli kahtlemata üks suurematest kalatoodete tarnijatest. Nende tootmise peatamine tähendas meie jaoks paljude nende kalatoodete asendamist teiste tarnijate toodetega, kuid hea meel on tõdeda, et toodete asendamine uutega on väga hästi õnnestunud ning isegi detsembrisse planeeritud värske kala kampaaniad toimuvad plaanipäraselt," selgitas Martin Miido Coopi olukorda, lisades, et detsembrisse plaanivad nad kalatoodete läbimüügi kasvu.
Ka kala hinnad pole vaatamata kaupmeeste hoiatustele kallinenud, jätkuvalt leiab ka väga madala hinnaga kampaaniad. Kaupmehed loodavad pühadeperioodil senise müügilanguse kasvuks vormida.
"Värske punase kala hinda ei mõjuta tootja kadumine või lisandumine, vaid pigem maailmaturul toimuv. Detsembris on alati punase kala hind kõrgem, kuna nõudlus on suur," põhjendas Rivo Veski Selverist.
"Värske kala hinnad muutuvad iganädalaselt. Eriti praegu, mil pühadeperioodil on hinnad tulenevalt suurenevast nõudlusest kasvus," ütles Katrin Bats Rimist.
"Märgatavat hinnatõusu see kaasa ei toonud," tõdes Piret Lankots Prisma kohta, kes allahindluskampaaniaid põhimõtteliselt ei korralda.
Ka Coop kinnitas, et M.V. Wooli asendamine teiste tootjatega pole kala müügihindu mõjutanud. | Kauplused on M.V. Wooli kriisist üle saamas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paar nädalat pärast M.V. Wooli tehase seismapanemist ja müügi keelamist on nende tooted poelettidel valdavalt läbi müüdud, kauem säilivaid tooteid võib aga siit-sealt veel leida.
"M.V. Wooli tooteid on suuremates Selverites veel saadaval. Kauplustes on veel näiteks forellimarja, soolalõhefileed, mille säilivusaeg on kuni nädala lõpuni. Seega uuest nädalast neid tooteid enam riiulitel pole. Saadaval on ka marineeritud tooted nagu tursk, angersäga, hõbeheik, nende toodete "kõlblik kuni" ulatub uude aastasse," loetles Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski.
"Valdav enamus M.V. Wooli pakendatud tooteid on tänaseks läbi müüdud. Tulenevalt toodete elueast ja liikumiskiirusest võib mõnedes kaupluses veel üksikuid tooteid leida," ütles Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats.
Kaupmehed ei taha väga täpselt öelda, kui palju nende kalamüük listeeriaskandaali tulemusel kannatas. Küll aga väidab enamik neist, et suures pildis erilist langust pole, erinevused torkavad silma kindlates segmentides.
Näiteks Coopil tegi värske kala müük läbi vaid väikese languse, teiste kalatoodete müük jäi samaks või isegi kasvas pisut.
"Suures pildis langes kalatoodete müük alla ühe protsendi," võttis Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido müügitulemused kokku.
"Müüginumbritest näeme, et kala on siiski eestlaste poolt armastatud, küll aga tõesti on mõneti langenud külmsuitsukalade läbimüük. Viimaste osas toimusidki suuremad muudatused, mistõttu üleminekuperioodil oli saadavusega probleeme," tunnistas Bats Rimi kogemust.
Prisma loodab samuti kalamüügi koguste peatset taastumist.
"Müügistatistika järgi on kala ostmine natuke vähenenud, aga usume, et see on ajutine. Pingutame ka ise selleks, et kala söömine pikemas plaanis ei väheneks, pakkudes osades kauplustes värskelt kohapeal suitsutatud kala ning lähiajal on meil plaanis oma lettidele tuua uusi põnevaid kalatooteid," kommenteeris Prisma kommunikatsioonijuht Piret Lankots.
Selveri kalamüük aga kannatas tugevalt. "Kindlasti on tarbijaid, kes ei julge enam kala osta ja on ettevaatlikud, kuid on ka neid tarbijaid, kes ei lase end sellest mõjutada ja söövad kala edasi. Kogu kalamüük on langenud ca 15 protsenti, millest suurim langeja on värske punane kala, mille osas tarbija on jätkuvalt ettevaatlik, ning suitsutatud kala, mille saadavus pole enam varasemaga võrreldav," loetles Rivo Veski.
Kauplused kinnitavad, et M.V. Wooliga kaasnenud tarneraskused on suures osas nüüdseks ületatud.
Kõige keerulisemaks hindab olukorda Selver. "Olukord on kahtlemata keeruline. M.V. Wool oli turul suur tegija, ühe sellise kadumine mõjutab kogu turgu. Sortimendis puudusi tekkinud ei ole, ent kriitiline on suitsukala saadavusega teenindusletis. Suuremale osale toodetest oleme asendused siiski leidnud, mõningate puhul veel tegeleme asendamisega. Kõiki tooteid tõenäoliselt ei ole võimalik asendada," tõdes Rivo Veski.
Rimi on olukorrast sujuvalt välja tulnud. "Olukord turul on üldiselt stabiilne. Hetkel oleme suutnud erinevad segmendid sortimendis ära katta ehk klient ei tohiks erinevust väga tugevalt tunnetada," kommenteeris Katrin Bats.
"Prisma kalatoodete lett pole peale M.V. Wooli tehase sulgemist tühi olnud. Uued tarnijad on leitud ja uus sortiment, mille raames asendasime ka M.V Wool tooted, hakkas kehtima kohe peale nende toodete läbi müümist," kirjeldas Piret Lankots Prisma seisu.
"M.V. Wool oli kahtlemata üks suurematest kalatoodete tarnijatest. Nende tootmise peatamine tähendas meie jaoks paljude nende kalatoodete asendamist teiste tarnijate toodetega, kuid hea meel on tõdeda, et toodete asendamine uutega on väga hästi õnnestunud ning isegi detsembrisse planeeritud värske kala kampaaniad toimuvad plaanipäraselt," selgitas Martin Miido Coopi olukorda, lisades, et detsembrisse plaanivad nad kalatoodete läbimüügi kasvu.
Ka kala hinnad pole vaatamata kaupmeeste hoiatustele kallinenud, jätkuvalt leiab ka väga madala hinnaga kampaaniad. Kaupmehed loodavad pühadeperioodil senise müügilanguse kasvuks vormida.
"Värske punase kala hinda ei mõjuta tootja kadumine või lisandumine, vaid pigem maailmaturul toimuv. Detsembris on alati punase kala hind kõrgem, kuna nõudlus on suur," põhjendas Rivo Veski Selverist.
"Värske kala hinnad muutuvad iganädalaselt. Eriti praegu, mil pühadeperioodil on hinnad tulenevalt suurenevast nõudlusest kasvus," ütles Katrin Bats Rimist.
"Märgatavat hinnatõusu see kaasa ei toonud," tõdes Piret Lankots Prisma kohta, kes allahindluskampaaniaid põhimõtteliselt ei korralda.
Ka Coop kinnitas, et M.V. Wooli asendamine teiste tootjatega pole kala müügihindu mõjutanud.
### Response:
Kauplused on M.V. Wooli kriisist üle saamas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endine Dortmundi Borussia peatreener liitus Liverpooliga 2015. aasta oktoobris ja sõlmis 2016. aasta juulis uue kuueaastase lepingu, mida nüüd pikendati veel kahe aasta võrra.
"See klubi on momendil niivõrd heas seisus, et ma isegi ei mõelnud võimalikule lahkumisele," kommenteeris 52-aastane sakslane Liverpooli kodulehele. "Kui näen, kuidas klubi koostöö toel areneb, tunnen, et minu panus saab vaid kasvada."
Oma esimesel hooajal viis Klopp Liverpooli nii liigakarikasarjas kui ka Euroopa liigas finaali, ent kaotas mõlemas. Oma esimesel täispikal hooajal tüüris sakslane Liverpooli tagasi Meistrite liigasse, kus järgnenud hooajal kaotati finaalis Madridi Realile. Eelmisel hooajal suutsid Klopp ja Liverpool teha aga vigade paranduse, kui Meistrite liiga finaalis alistati Tottenham Hotspur.
Inglismaa meistrivõistlustel kaotas Liverpool eelmisel hooajal vaid ühe mängu ja jäi 97 punktiga teiseks. Meistriks kroonitud Manchester Cityst jäädi maha vaid ühe silmaga.
Käimasoleval hooajal on Liverpool 16 vooru järel 46 punktiga kindlalt esimene, edestades teisel tabelireal paiknevat Leicester Cityt kaheksa silmaga. Viimati tuli Liverpool Inglismaa meistriks 1990. aastal. | Liverpooli Euroopa tippu tüürinud Klopp pikendas lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine Dortmundi Borussia peatreener liitus Liverpooliga 2015. aasta oktoobris ja sõlmis 2016. aasta juulis uue kuueaastase lepingu, mida nüüd pikendati veel kahe aasta võrra.
"See klubi on momendil niivõrd heas seisus, et ma isegi ei mõelnud võimalikule lahkumisele," kommenteeris 52-aastane sakslane Liverpooli kodulehele. "Kui näen, kuidas klubi koostöö toel areneb, tunnen, et minu panus saab vaid kasvada."
Oma esimesel hooajal viis Klopp Liverpooli nii liigakarikasarjas kui ka Euroopa liigas finaali, ent kaotas mõlemas. Oma esimesel täispikal hooajal tüüris sakslane Liverpooli tagasi Meistrite liigasse, kus järgnenud hooajal kaotati finaalis Madridi Realile. Eelmisel hooajal suutsid Klopp ja Liverpool teha aga vigade paranduse, kui Meistrite liiga finaalis alistati Tottenham Hotspur.
Inglismaa meistrivõistlustel kaotas Liverpool eelmisel hooajal vaid ühe mängu ja jäi 97 punktiga teiseks. Meistriks kroonitud Manchester Cityst jäädi maha vaid ühe silmaga.
Käimasoleval hooajal on Liverpool 16 vooru järel 46 punktiga kindlalt esimene, edestades teisel tabelireal paiknevat Leicester Cityt kaheksa silmaga. Viimati tuli Liverpool Inglismaa meistriks 1990. aastal.
### Response:
Liverpooli Euroopa tippu tüürinud Klopp pikendas lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Käesolevale ühispöördumisele allakirjutanutele on saanud teatavaks, et hoolimata 6. novembril 2019 avalikustatud Rail Baltic Ülemiste ühisterminali ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurikonkursi tulemustest, mille kohaselt valis rahvusvaheline žürii parimaks töö "Light Stream", ei ole Rail Baltic Estonia OÜ edasine tegevus kantud võidutöö realiseerumise soovist," kirjutavad ettevõtjad Guido Pärnits, Gert Jostov, Margus Nõlvak, Allan Remmelkoor, Martin Robert Seppälä ja Rein Suurväli.
Nimetatud ettevõtjad esindavad Ülemiste Keskust, T1 Mall of Tallinna, Technopolis Ülemistet ja Mainor Ülemistet ehk ettevõtjaid, kelle naabrusesse peaks uus terminal tulema.
"Jääb arusaamatuks Ülemiste ühisterminali ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurikonkursil osalenute seast žürii poolt võitjatöö valimise ja avalikustamise tähendus, samuti vajalikkus ning nii avalikkuse kui ühisterminali ala ümbritsevate ettevõtete eksitamine võidutöö võitja väljakuulutamise näol, kui eeltoodu ei vasta Rail Baltic Estonia OÜ tegelikule tahtele ega haaku edasiste toimingutega projekteerimislepingu sõlmimiseks võitjaks kuulutatuga."
Ettevõtjad peavad sarnaselt Tallinna linnaplaneerimise ametile ainsaks realseerimisväärseks tööks Zaha Hadid Architects ja OÜ Esplan ühiskavandit "Light Stream".
"Eeltoodust tulenevalt peavad allakirjutanud /.../ ainukeseks realiseerimisvääriliseks lahenduseks 6. novembril 2019 avalikustatud Ülemiste ühisterminali ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurikonkursi töödest selle võitnud tööd ning välistavad mistahes koostöö mistahes tasandil ülejäänud arhitektuurikonkursil osalenud tööde elluviimiseks."
Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige Marko Kivila ütles ERR-ile, et nemad lähtuvad riigihangete seadusest ning et realiseeritavad on lisaks Zaha Hadid Architectsi kavandile veel kaks võistlustööd.
ÜLemiste EttevõTted üHispööRdumine (RB ÜLemiste Terminal) (PDF)
ÜLemiste EttevõTted üHispööRdumine (RB ÜLemiste Terminal) (Text) | Ülemiste linnaku ettevõtjad: Rail Baltic Estonia surub võidutööd välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Käesolevale ühispöördumisele allakirjutanutele on saanud teatavaks, et hoolimata 6. novembril 2019 avalikustatud Rail Baltic Ülemiste ühisterminali ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurikonkursi tulemustest, mille kohaselt valis rahvusvaheline žürii parimaks töö "Light Stream", ei ole Rail Baltic Estonia OÜ edasine tegevus kantud võidutöö realiseerumise soovist," kirjutavad ettevõtjad Guido Pärnits, Gert Jostov, Margus Nõlvak, Allan Remmelkoor, Martin Robert Seppälä ja Rein Suurväli.
Nimetatud ettevõtjad esindavad Ülemiste Keskust, T1 Mall of Tallinna, Technopolis Ülemistet ja Mainor Ülemistet ehk ettevõtjaid, kelle naabrusesse peaks uus terminal tulema.
"Jääb arusaamatuks Ülemiste ühisterminali ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurikonkursil osalenute seast žürii poolt võitjatöö valimise ja avalikustamise tähendus, samuti vajalikkus ning nii avalikkuse kui ühisterminali ala ümbritsevate ettevõtete eksitamine võidutöö võitja väljakuulutamise näol, kui eeltoodu ei vasta Rail Baltic Estonia OÜ tegelikule tahtele ega haaku edasiste toimingutega projekteerimislepingu sõlmimiseks võitjaks kuulutatuga."
Ettevõtjad peavad sarnaselt Tallinna linnaplaneerimise ametile ainsaks realseerimisväärseks tööks Zaha Hadid Architects ja OÜ Esplan ühiskavandit "Light Stream".
"Eeltoodust tulenevalt peavad allakirjutanud /.../ ainukeseks realiseerimisvääriliseks lahenduseks 6. novembril 2019 avalikustatud Ülemiste ühisterminali ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurikonkursi töödest selle võitnud tööd ning välistavad mistahes koostöö mistahes tasandil ülejäänud arhitektuurikonkursil osalenud tööde elluviimiseks."
Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige Marko Kivila ütles ERR-ile, et nemad lähtuvad riigihangete seadusest ning et realiseeritavad on lisaks Zaha Hadid Architectsi kavandile veel kaks võistlustööd.
ÜLemiste EttevõTted üHispööRdumine (RB ÜLemiste Terminal) (PDF)
ÜLemiste EttevõTted üHispööRdumine (RB ÜLemiste Terminal) (Text)
### Response:
Ülemiste linnaku ettevõtjad: Rail Baltic Estonia surub võidutööd välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlanna ajaks kujunes 8.46,900, lisaks teenis Alusalu ka kaks sprindipukti.
Etapivõidu noppis MK-sarja ühisstardist sõitude üldarvestuse liider kanadalanna Ivanie Blondin, kes läbis distantsi kaheksa minuti ja 26,440 sekundiga.
Teiseks tuli jaapanlanna Nana Takagi (8.26,570), kolmanda koha sai ameeriklanna Mia Kilburg-Manganello (8.27,350).
Kokku osales ühisstardiga sõidus 24 kiiruisutajat.
Ühisstardiga sõitude üldarvestuses hoiab kindlat liidripositsiooni 468 silma kogunud Blondin, kellele järgnevad Nana Takagi (356) ja hollandlanna Irene Schouten (348). Saskia Alusalu on 183 silmaga 14. positsioonil. | Alusalu sai MK-etapi ühisstardiga sõidus 11. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlanna ajaks kujunes 8.46,900, lisaks teenis Alusalu ka kaks sprindipukti.
Etapivõidu noppis MK-sarja ühisstardist sõitude üldarvestuse liider kanadalanna Ivanie Blondin, kes läbis distantsi kaheksa minuti ja 26,440 sekundiga.
Teiseks tuli jaapanlanna Nana Takagi (8.26,570), kolmanda koha sai ameeriklanna Mia Kilburg-Manganello (8.27,350).
Kokku osales ühisstardiga sõidus 24 kiiruisutajat.
Ühisstardiga sõitude üldarvestuses hoiab kindlat liidripositsiooni 468 silma kogunud Blondin, kellele järgnevad Nana Takagi (356) ja hollandlanna Irene Schouten (348). Saskia Alusalu on 183 silmaga 14. positsioonil.
### Response:
Alusalu sai MK-etapi ühisstardiga sõidus 11. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui riigikogu valimised toimuksid praegu, saaksid neli parlamendierakonda – Reformierakond, Keskerakond, EKRE ja sotsiaaldemokraadid – sama häältesaagi, mis langes nendele osaks ka märtsikuistel valimistel.
Vaid Isamaa peaks oma toonased kümme protsenti poolitama ning teise poole toetusest erakonnale Eesti 200 loovutama. Sellised tulemused andis Turu-uuringute AS aasta viimane avaliku arvamuse küsitlus.
Opositsiooni nõrkus
Vaatamata näilisele stabiilsusele ei ole toetuspingerea liidrite reitingud kogu aasta vältel paigal püsinud.
Kohe pärast valimisi, kui selgus valijate jaoks ootamatu valitsuskoalitsiooni koosseis, hakkas valitsusliitu juhtiva Keskerakonna reiting opositsiooni ja avalikkuse jõulise kriitika mõjul kahanema, valimised võitnud Reformierakonna reiting seevastu kerkis veelgi kõrgemale, kui see oli valimiste päeval.
Küllap mängis siin kaasa valijate õiglustunne – Kaja Kallaselt ju peaministritool sõna otseses mõttes rööviti – ning lootus, et õiglus saab lõpuks jalule seatud ning tekib mingi mõistlikum koalitsioon.
Lisaks opositsiooni jäänutele protesteerisid valitsuse vastu ka kodanikuühendused. Tekkis liikumine "Kõigi Eesti", valitsuse istungite eel toimusid Stenbocki maja juures piketid. Suve lõpuks kerkis Reformierakonna reiting lausa 34 protsendini, Keskerakonna toetuse madalpunkt oli aga juunis, kui neid toetas vaid 19 protsenti valijatest.
Ent igasugune protestiliikumine aja jooksul väsib. Nähes, et kiireid muutusi valitsuse koosseisus saavutada ei õnnestu, opositsiooni hoog rauges. Opositsiooni nõrkusele juhtis hiljuti tähelepanu riigikogu sõltumatu saadik, Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitunud Raimond Kaljulaid.
Kaljulaid leiab, et ainult sellest, kui opositsioon ütleb "valitsus on paha", ei piisa. Opositsioon peaks esitama oma ettepanekud, oma nägemuse, oma lahendused, ja need peavad olema usutavamad ja veenvamad kui populistidel, kirjutas Kaljulaid Postimehes.
Reformierakonnal peaks tänu oma suurele parlamendiesindusele olema küllalt jõudu, et tulla välja alternatiivsete lahendustega ühiskonna edendamiseks. Praeguse seisuga aga paistab riigikogu opositsioon välja üsna hambutu, isegi riigieelarve arutelude juures ei suudetud valitsusele väärikat lahingut anda.
Nii ongi sügisperioodil Reformierakonna reiting liikunud pigem kahanevas suunas, Keskerakond on aga oma populaarsust taastamas. Viimases küsitluses oli Reformierakonna edu Keskerakonna ees vaid neli protsendipunkti, vastavalt 29 protsenti ja 25 protsenti.
EKRE toetus püsib nagu raudnael
Keskerakonna taastunud reitingu taga on paljuski peaministri isik. Jüri Ratas on nagu pritsimees kevadise kulupõlemise ajal, kes ühe põlengu likvideerimise järel ei saa voolikut käest pannagi, vaid peab tormama juba järgmist kahjutuld kustutama.
Kahetsusväärselt ongi paljudel inimestel tekkinud peaministri tööst selline kuvand, nagu olekski tema põhiülesanne koalitsioonikaaslaste eest vabandamine ning tülitsevate poolte lepitamine. Ning kui ta sellega hakkama saab, siis ongi kõik hästi…
EKRE toetus seevastu on püsinud nagu raudnael, ehkki just selle erakonna suunalt enamik valitsusliidu maineprobleeme esile kerkib. Küllap oli tõetera sees Joosep Värgi kirjutises, milles ta väitis, et Eesti rahvas ootab, et kellelgi näidataks keskmist sõrme ja mida suuremale autoriteedile, seda parem.
Küllap meeldib see siiski mitte kogu Eesti rahvale, vaid sellele 17 protsendile, kes on valmis aplodeerima Mart Helme ja Urmas Reitelmanni stiilis räuskamisele.
Ka sotsiaaldemokraatide toetus on olnud valimiste järel üsna stabiilne, erakonna juhi vahetus seda ei mõjutanud. Kogu suve jooksul ei olnud sotsiaaldemokraatidest kippu ega kõppu kuulda.
Alles novembris, kui erakonnaga liitus Raimond Kaljulaid, toetus veidi kerkis. Eks näis, kas eerik-niiles-krossilikke gerilja-kampaaniaid harrastades ja konkurente välja vilistades suudab Kaljulaid kaasa aidata erakonna reitingu kasvule või hakkab sotsiaaldemokraatide mõõdukas valija sellist stiili pigem võõrastama.
Valijate vastutus
Ainsaks erakonnaks, mis on sel aastal toetut märkimisväärselt kaotanud, on olnud Isamaa. Ehkki nad on jõudnud küllalt lähedale oma põhilise valimislubaduse elluviimisele – teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisele – ei ole see populaarsuse kasvule kaasa aidanud.
Ilmselt mõjus just Isamaa väärtuspõhisele valijale EKRE-ga kampa löömine kõige pelutavamalt. Isamaa valija oleks tõenäoliselt eelistanud kas vana koalitsiooni jätkamist (koos Keskerakonna ja sotsidega) või siis võimuliitu Reformierakonnaga.
"Kindlasti ei tunne ka endisi Isamaa väärtusi esindav Jüri Luik ennast praeguses valitsuses eriti mugavalt."
Teatud ebalust on ju tunda ka Isamaa parlamendifraktsioonis, kus Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Mihhail Lotman aeg-ajalt fraktsioonist erinevalt hääletavad. Kindlasti ei tunne ka endisi Isamaa väärtusi esindav Jüri Luik ennast praeguses valitsuses eriti mugavalt.
Ent lõppkokkuvõttes lasub vastutus selle eest, milline poliitika Eestis võimalikuks osutub, valijatel. Kahjuks on nii, et endale koju uut mööblit ostes teevad inimesed rohkem mõttetööd ja kaalutlevad põhjalikumalt, kui siis, kui nad valimispäeval valimisotsust teevad. Ning nagu väidab üks tuntud maksiim: "kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga."
Selles mõttes on EKRE esiletõus ning valitsusse jõudmine võib-olla kasulikki, et on aidanud suurt osa ühiskonnast poliitilise apaatia vastu vaktsineerida. Ehkki praegu ei ohusta valitsuse püsimist pealtnäha miski, võib võimulolijate seas leviv suhtumine "meil on mandaat ja me võime teha seda, mida heaks arvame" neile mingil hetkel kätte maksta.
Küllap näeme järgmisel aastal üha sagedamini kodanikuühiskonna proteste valitsuse voluntaristliku poliitika vastu. | Juhan Kivirähk: Jüri Ratas on nagu pritsimees kevadise kulupõletamise ajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui riigikogu valimised toimuksid praegu, saaksid neli parlamendierakonda – Reformierakond, Keskerakond, EKRE ja sotsiaaldemokraadid – sama häältesaagi, mis langes nendele osaks ka märtsikuistel valimistel.
Vaid Isamaa peaks oma toonased kümme protsenti poolitama ning teise poole toetusest erakonnale Eesti 200 loovutama. Sellised tulemused andis Turu-uuringute AS aasta viimane avaliku arvamuse küsitlus.
Opositsiooni nõrkus
Vaatamata näilisele stabiilsusele ei ole toetuspingerea liidrite reitingud kogu aasta vältel paigal püsinud.
Kohe pärast valimisi, kui selgus valijate jaoks ootamatu valitsuskoalitsiooni koosseis, hakkas valitsusliitu juhtiva Keskerakonna reiting opositsiooni ja avalikkuse jõulise kriitika mõjul kahanema, valimised võitnud Reformierakonna reiting seevastu kerkis veelgi kõrgemale, kui see oli valimiste päeval.
Küllap mängis siin kaasa valijate õiglustunne – Kaja Kallaselt ju peaministritool sõna otseses mõttes rööviti – ning lootus, et õiglus saab lõpuks jalule seatud ning tekib mingi mõistlikum koalitsioon.
Lisaks opositsiooni jäänutele protesteerisid valitsuse vastu ka kodanikuühendused. Tekkis liikumine "Kõigi Eesti", valitsuse istungite eel toimusid Stenbocki maja juures piketid. Suve lõpuks kerkis Reformierakonna reiting lausa 34 protsendini, Keskerakonna toetuse madalpunkt oli aga juunis, kui neid toetas vaid 19 protsenti valijatest.
Ent igasugune protestiliikumine aja jooksul väsib. Nähes, et kiireid muutusi valitsuse koosseisus saavutada ei õnnestu, opositsiooni hoog rauges. Opositsiooni nõrkusele juhtis hiljuti tähelepanu riigikogu sõltumatu saadik, Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitunud Raimond Kaljulaid.
Kaljulaid leiab, et ainult sellest, kui opositsioon ütleb "valitsus on paha", ei piisa. Opositsioon peaks esitama oma ettepanekud, oma nägemuse, oma lahendused, ja need peavad olema usutavamad ja veenvamad kui populistidel, kirjutas Kaljulaid Postimehes.
Reformierakonnal peaks tänu oma suurele parlamendiesindusele olema küllalt jõudu, et tulla välja alternatiivsete lahendustega ühiskonna edendamiseks. Praeguse seisuga aga paistab riigikogu opositsioon välja üsna hambutu, isegi riigieelarve arutelude juures ei suudetud valitsusele väärikat lahingut anda.
Nii ongi sügisperioodil Reformierakonna reiting liikunud pigem kahanevas suunas, Keskerakond on aga oma populaarsust taastamas. Viimases küsitluses oli Reformierakonna edu Keskerakonna ees vaid neli protsendipunkti, vastavalt 29 protsenti ja 25 protsenti.
EKRE toetus püsib nagu raudnael
Keskerakonna taastunud reitingu taga on paljuski peaministri isik. Jüri Ratas on nagu pritsimees kevadise kulupõlemise ajal, kes ühe põlengu likvideerimise järel ei saa voolikut käest pannagi, vaid peab tormama juba järgmist kahjutuld kustutama.
Kahetsusväärselt ongi paljudel inimestel tekkinud peaministri tööst selline kuvand, nagu olekski tema põhiülesanne koalitsioonikaaslaste eest vabandamine ning tülitsevate poolte lepitamine. Ning kui ta sellega hakkama saab, siis ongi kõik hästi…
EKRE toetus seevastu on püsinud nagu raudnael, ehkki just selle erakonna suunalt enamik valitsusliidu maineprobleeme esile kerkib. Küllap oli tõetera sees Joosep Värgi kirjutises, milles ta väitis, et Eesti rahvas ootab, et kellelgi näidataks keskmist sõrme ja mida suuremale autoriteedile, seda parem.
Küllap meeldib see siiski mitte kogu Eesti rahvale, vaid sellele 17 protsendile, kes on valmis aplodeerima Mart Helme ja Urmas Reitelmanni stiilis räuskamisele.
Ka sotsiaaldemokraatide toetus on olnud valimiste järel üsna stabiilne, erakonna juhi vahetus seda ei mõjutanud. Kogu suve jooksul ei olnud sotsiaaldemokraatidest kippu ega kõppu kuulda.
Alles novembris, kui erakonnaga liitus Raimond Kaljulaid, toetus veidi kerkis. Eks näis, kas eerik-niiles-krossilikke gerilja-kampaaniaid harrastades ja konkurente välja vilistades suudab Kaljulaid kaasa aidata erakonna reitingu kasvule või hakkab sotsiaaldemokraatide mõõdukas valija sellist stiili pigem võõrastama.
Valijate vastutus
Ainsaks erakonnaks, mis on sel aastal toetut märkimisväärselt kaotanud, on olnud Isamaa. Ehkki nad on jõudnud küllalt lähedale oma põhilise valimislubaduse elluviimisele – teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisele – ei ole see populaarsuse kasvule kaasa aidanud.
Ilmselt mõjus just Isamaa väärtuspõhisele valijale EKRE-ga kampa löömine kõige pelutavamalt. Isamaa valija oleks tõenäoliselt eelistanud kas vana koalitsiooni jätkamist (koos Keskerakonna ja sotsidega) või siis võimuliitu Reformierakonnaga.
"Kindlasti ei tunne ka endisi Isamaa väärtusi esindav Jüri Luik ennast praeguses valitsuses eriti mugavalt."
Teatud ebalust on ju tunda ka Isamaa parlamendifraktsioonis, kus Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Mihhail Lotman aeg-ajalt fraktsioonist erinevalt hääletavad. Kindlasti ei tunne ka endisi Isamaa väärtusi esindav Jüri Luik ennast praeguses valitsuses eriti mugavalt.
Ent lõppkokkuvõttes lasub vastutus selle eest, milline poliitika Eestis võimalikuks osutub, valijatel. Kahjuks on nii, et endale koju uut mööblit ostes teevad inimesed rohkem mõttetööd ja kaalutlevad põhjalikumalt, kui siis, kui nad valimispäeval valimisotsust teevad. Ning nagu väidab üks tuntud maksiim: "kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga."
Selles mõttes on EKRE esiletõus ning valitsusse jõudmine võib-olla kasulikki, et on aidanud suurt osa ühiskonnast poliitilise apaatia vastu vaktsineerida. Ehkki praegu ei ohusta valitsuse püsimist pealtnäha miski, võib võimulolijate seas leviv suhtumine "meil on mandaat ja me võime teha seda, mida heaks arvame" neile mingil hetkel kätte maksta.
Küllap näeme järgmisel aastal üha sagedamini kodanikuühiskonna proteste valitsuse voluntaristliku poliitika vastu.
### Response:
Juhan Kivirähk: Jüri Ratas on nagu pritsimees kevadise kulupõletamise ajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019. hooajal liitus Aloe Tammekaga küll juriidiliselt juba hooaja alguses, aga kuna pooleli oli kaitseväeteenistus, siis täie jõuga sai mängumees oma panuse tulemustesse anda alates hooaja teisest poolest - just sinna perioodi jäi ka Tammeka tõusulainele jõudmine.
Äärekaitsja positsioonil mänginud mees sai hooaja lõpuks oma kontosse kirja kolmkümmend neli mängu, kaks väravat ja ühe väravasöödu. Kollase kaardi vääriliselt patustas ta kaks korda ja korra saadeti ta ka punase kaardi tõttu varem puhkama.
Aloe sõnul oli tal jutuajamisi ka teiste Premium Liiga klubidega, aga otsus Tartu kasuks sündis tänu sellele, et ta tunneb, et treenerid usaldavad teda siin ja noores meeskonnas on kõvasti potentsiaali ning auahnust. Samuti jätsid mehele väga erilise mulje Tammeka fännid ja üleüldine kodumängude aura. Meeskondlikult võiks Aloe arvates suurteks eesmärkideks olla edukas esinemine karikasarjas, seeläbi juba suvel euromängude mängimine, ning suurem mänguline stabiilsus liiga mängudes.
Meeskonna peatreener Kaido Koppel: "Minule oli Kevini liitumine suurepärane uudis. Kuigi statistiliselt tema eelmine hooaeg nii hea ei olnudki, oli tema esimene nimi paberil, millega ma juhatuse juurde läksin kui 2020. aasta hooaja osas plaane hakkasin tegema. Tema kogemused, võitja-ning võitlejamentaliteet on meie noortele kindlasti suureks abiks. Minu silmis peaks tegu olema ühe meie võtmemängijaga. Tema täielik potentsiaal jäi eelmine aasta tänu kodumaa teenimisele realiseerimata, aga selle vea saame see aasta parandada." | Flora kaitsja jätkab Tartu Tammekas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019. hooajal liitus Aloe Tammekaga küll juriidiliselt juba hooaja alguses, aga kuna pooleli oli kaitseväeteenistus, siis täie jõuga sai mängumees oma panuse tulemustesse anda alates hooaja teisest poolest - just sinna perioodi jäi ka Tammeka tõusulainele jõudmine.
Äärekaitsja positsioonil mänginud mees sai hooaja lõpuks oma kontosse kirja kolmkümmend neli mängu, kaks väravat ja ühe väravasöödu. Kollase kaardi vääriliselt patustas ta kaks korda ja korra saadeti ta ka punase kaardi tõttu varem puhkama.
Aloe sõnul oli tal jutuajamisi ka teiste Premium Liiga klubidega, aga otsus Tartu kasuks sündis tänu sellele, et ta tunneb, et treenerid usaldavad teda siin ja noores meeskonnas on kõvasti potentsiaali ning auahnust. Samuti jätsid mehele väga erilise mulje Tammeka fännid ja üleüldine kodumängude aura. Meeskondlikult võiks Aloe arvates suurteks eesmärkideks olla edukas esinemine karikasarjas, seeläbi juba suvel euromängude mängimine, ning suurem mänguline stabiilsus liiga mängudes.
Meeskonna peatreener Kaido Koppel: "Minule oli Kevini liitumine suurepärane uudis. Kuigi statistiliselt tema eelmine hooaeg nii hea ei olnudki, oli tema esimene nimi paberil, millega ma juhatuse juurde läksin kui 2020. aasta hooaja osas plaane hakkasin tegema. Tema kogemused, võitja-ning võitlejamentaliteet on meie noortele kindlasti suureks abiks. Minu silmis peaks tegu olema ühe meie võtmemängijaga. Tema täielik potentsiaal jäi eelmine aasta tänu kodumaa teenimisele realiseerimata, aga selle vea saame see aasta parandada."
### Response:
Flora kaitsja jätkab Tartu Tammekas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lätis ületas eelmisel nädalal gripihaigete hulk Riias ja Jelgavas epideemia läve, kuid Eestis on gripiviiruse levik piiratud. Üksikud haigestumised on olnud Tallinnas, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal, aga seni on rohkem registreeritud B-gripiviirusesse haigestumist, mis ei levi nii kiiresti kui A-gripp ja tavaliselt massilist haigestumist esile ei kutsu.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova rääkis ERR-ile, et praegu on grippi haigestumus madal veel kogu Euroopas, nagu näitavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmed. Lätis levib nii A kui B-gripp, seejuures viimast seostatakse Venemaal leviva B-gripiviirusega.
Gripiviirused ei vaja riigipiiride ületamiseks kaua aega. Sadikova tõi näite, et kui näiteks Hispaanias algab gripihooaeg, jõuab haigus sealt Eestisse kolme nädalaga.
"Tegelikult levib see väga kiiresti, kuna gripi omadus on kiire paljunemine ja teiseks, inimene võib teisi nakatada veel üks päev enne sümptimite ilmumist, kuigi järgmisel päeval on ta juba voodis. See on gripi omadus," tõdes gripispetsialist.
Milline on tänavuse gripihooaja domineeriv tüvi, ei ole veel ei Eesti ega Euroopagi kohta teada. Eestis on seni haigestutud rahvakeeli seagripiks nimetatavasse H1N1 viirusesse, mis on 2009. aasta pandeemiline gripiviirus, ja B-gripiviirusesse Victoria. Euroopas on ringluses H3N2, mida meil veel diagnoositud ei ole.
"Ei saa välistada, et olukord muutub," ütles Sadikova. "Arvan, et meil algab tõeline gripihooaeg jaanuaris. Ees on koolivaheaeg, jõulud, kui inimesed ei pöördu arsti poole ja puudub statistika."
A-gripiviiruse puhul on tema sõnul alati oht, et see võib muutuda pandeemiliseks viiruseks. 2009. aasta H1N1 puhul kardeti aga hullemat ning tegelik kliiniline pilt ja tagajärjed olid suhteliselt kerged. Paraku on selle gripi üks omadusi, et see tabab rohkem kuni viieaastaseid lapsi kui vanemaealisi.
"Arvatakse, et vanemaealistel on olemas ristimmuunsus, 1957. aastal oli sarnane gripiviirus ja neil, kes on sündinud 1957 ja varem, on teatud ristimmuunsus säilinud. Teaduslikult ei ole see tõestatud, aga igal aastal, ka eelmisel, kui H1N1 ringluses oli, on ikka rohkem ohustatud lapsed," rääkis Sadikova.
Laste puhul on gripi sümptomid tema sõnul väga väljapaistvad - neil tekib kõrge palavik ja peavalu, samas on neil aga tüsistusi märksa vähem kui vanemaealistel. Kui haigestub eakam inimene, ei pruugi tal sümptomaatika nii äge nagu lastel olla, kuid tüsistuste tekkimise oht on neil sellest hoolimata.
Tänavuses gripivaktsiinis on olemas kõik praegu esinenud gripitüved. Selle tõhususest on veel vara rääkida, kuna kuskil pole tõelist epideemiat, kuid Sadikova sõnul on vähemalt kõik esialgu levivad tüved vaktsiini koostises olemas. | Lätis välja kuulutatud gripiepideemia enne jaanuari Eestisse ei jõua | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lätis ületas eelmisel nädalal gripihaigete hulk Riias ja Jelgavas epideemia läve, kuid Eestis on gripiviiruse levik piiratud. Üksikud haigestumised on olnud Tallinnas, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal, aga seni on rohkem registreeritud B-gripiviirusesse haigestumist, mis ei levi nii kiiresti kui A-gripp ja tavaliselt massilist haigestumist esile ei kutsu.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova rääkis ERR-ile, et praegu on grippi haigestumus madal veel kogu Euroopas, nagu näitavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmed. Lätis levib nii A kui B-gripp, seejuures viimast seostatakse Venemaal leviva B-gripiviirusega.
Gripiviirused ei vaja riigipiiride ületamiseks kaua aega. Sadikova tõi näite, et kui näiteks Hispaanias algab gripihooaeg, jõuab haigus sealt Eestisse kolme nädalaga.
"Tegelikult levib see väga kiiresti, kuna gripi omadus on kiire paljunemine ja teiseks, inimene võib teisi nakatada veel üks päev enne sümptimite ilmumist, kuigi järgmisel päeval on ta juba voodis. See on gripi omadus," tõdes gripispetsialist.
Milline on tänavuse gripihooaja domineeriv tüvi, ei ole veel ei Eesti ega Euroopagi kohta teada. Eestis on seni haigestutud rahvakeeli seagripiks nimetatavasse H1N1 viirusesse, mis on 2009. aasta pandeemiline gripiviirus, ja B-gripiviirusesse Victoria. Euroopas on ringluses H3N2, mida meil veel diagnoositud ei ole.
"Ei saa välistada, et olukord muutub," ütles Sadikova. "Arvan, et meil algab tõeline gripihooaeg jaanuaris. Ees on koolivaheaeg, jõulud, kui inimesed ei pöördu arsti poole ja puudub statistika."
A-gripiviiruse puhul on tema sõnul alati oht, et see võib muutuda pandeemiliseks viiruseks. 2009. aasta H1N1 puhul kardeti aga hullemat ning tegelik kliiniline pilt ja tagajärjed olid suhteliselt kerged. Paraku on selle gripi üks omadusi, et see tabab rohkem kuni viieaastaseid lapsi kui vanemaealisi.
"Arvatakse, et vanemaealistel on olemas ristimmuunsus, 1957. aastal oli sarnane gripiviirus ja neil, kes on sündinud 1957 ja varem, on teatud ristimmuunsus säilinud. Teaduslikult ei ole see tõestatud, aga igal aastal, ka eelmisel, kui H1N1 ringluses oli, on ikka rohkem ohustatud lapsed," rääkis Sadikova.
Laste puhul on gripi sümptomid tema sõnul väga väljapaistvad - neil tekib kõrge palavik ja peavalu, samas on neil aga tüsistusi märksa vähem kui vanemaealistel. Kui haigestub eakam inimene, ei pruugi tal sümptomaatika nii äge nagu lastel olla, kuid tüsistuste tekkimise oht on neil sellest hoolimata.
Tänavuses gripivaktsiinis on olemas kõik praegu esinenud gripitüved. Selle tõhususest on veel vara rääkida, kuna kuskil pole tõelist epideemiat, kuid Sadikova sõnul on vähemalt kõik esialgu levivad tüved vaktsiini koostises olemas.
### Response:
Lätis välja kuulutatud gripiepideemia enne jaanuari Eestisse ei jõua |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme arutanud, kas tuhandete eurode õhku laskmisele oleks alternatiivi, ja leidnud, et pigem panustaks linna kaunistamisele rohkemate valguskaunistustega, mis on tunduvalt püsivam. Lisaks on ilutulestikust loobumine keskkonnasõbralikum ja ohutum," rääkis linnapea Romek Kosenkranius, lisades, et Pärnu pole Pärnumaal esimene omavalitsus, kes ilutulestikust loobub, kuid sellega soovitakse näidata head eeskuju.
Lisaks Iseseisvusväljakul ja Keskväljakul kõrguvatele jõulupuudele ning südalinnas ehitud tänavatele ja parkidele on Pärnus tänavu paigaldatud valgusdekoratsioone kohtadesse, kus neid varem pole olnud. Inimesi üllatatavad kuusekujulised foorituled ja muu, mis aitab meeleolu rõõmsamaks muuta.
Iseseisvusväljakul ja selle lähedal toimub jõulupühade eel jõululaat ja valgusetendus.
Linna hinnangul ei pakuks nad midagi uut, lisades ettevõtete ja kodanike poolt taevasse lastavatele rakettidele oma ilutulestiku, küll aga hirmutaks osasid inimesi ja neljajalgseid sõpru, keda ootamatu müra häirib. | Pärnu linn aastavahetusel ilutulestikku ei lase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme arutanud, kas tuhandete eurode õhku laskmisele oleks alternatiivi, ja leidnud, et pigem panustaks linna kaunistamisele rohkemate valguskaunistustega, mis on tunduvalt püsivam. Lisaks on ilutulestikust loobumine keskkonnasõbralikum ja ohutum," rääkis linnapea Romek Kosenkranius, lisades, et Pärnu pole Pärnumaal esimene omavalitsus, kes ilutulestikust loobub, kuid sellega soovitakse näidata head eeskuju.
Lisaks Iseseisvusväljakul ja Keskväljakul kõrguvatele jõulupuudele ning südalinnas ehitud tänavatele ja parkidele on Pärnus tänavu paigaldatud valgusdekoratsioone kohtadesse, kus neid varem pole olnud. Inimesi üllatatavad kuusekujulised foorituled ja muu, mis aitab meeleolu rõõmsamaks muuta.
Iseseisvusväljakul ja selle lähedal toimub jõulupühade eel jõululaat ja valgusetendus.
Linna hinnangul ei pakuks nad midagi uut, lisades ettevõtete ja kodanike poolt taevasse lastavatele rakettidele oma ilutulestiku, küll aga hirmutaks osasid inimesi ja neljajalgseid sõpru, keda ootamatu müra häirib.
### Response:
Pärnu linn aastavahetusel ilutulestikku ei lase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jõulude ajal ootame peamiselt Soome turiste ning aasta lõpus turiste Venemaalt. Huvi aastavahetuse vastu on endiselt suur ning nõudlus püsib eelmise aasta tasemel," ütles Radisson Blu Sky hotellijuht Vitali Makejev BNS-ile. Ta lisas, et ennustab hotellile aasta lõpuks ja jaanuari alguseks üle 90-protsendist täituvust.
Solo Sokos Hotel Estoria ja Original Sokos Hotel Viru hotelle esindava Sokoteli väliskommunikatsiooni juht Urmas Ööbik kinnitas samuti BNS-ile, et Vene turistidel on jätkuvalt huvi Eestisse reisimise vastu. "Võrreldes eelmise aastaga on nende arv tänavu kasvanud," lisas ta.
Tallink Grupi kommunikatsioonijuhi Katri Linki sõnul on Tallinki hotellides Venemaalt saabunud aastavahetuse külaliste arv viimastel aastatel jäänud 2500 külastaja kanti. "Ennustame, et Venemaalt saabujate arv jääb samale tasemele möödunud ja ülemöödunud aastaga," ütles ta BNS-ile.
Go Hotel Shnelli hotellis moodustasid Venemaa turistid mullu aastavahetusel üle poole kõigist külastajatest. "See aasta ei jää eelmisele alla ning loodame, et tuleb rohkemgi külalisi Venemaalt. Kui vaadata perioodi 28. detsembrist 7. jaanuarini, mis on kõige nõutum, siis on Vene turistide osakaal kõigist ööbijatest juba praeguseks üle 60 protsendi," rääkis hotelli direktor Alver Pupart.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Liivamägi rääkis, et mitmed üritused, hotellides korraldatavad aastavahetuse programmid ja Tallinna jõuluturg meelitavad naaberriikide külastajaid jõuludeks ja aastavahetuseks Eestisse.
"Hotellid ja restoranid on vastuvõtuks valmis. Loodame, et turistid ka siia pääsevad, mistõttu on ühenduste olemasolu äärmiselt kriitilise tähtsusega," ütles Liivamägi BNS-ile.
Nii nagu eelmistel aastatel, lisab Eesti Raudtee ka tänavu suurema nõudluse tõttu saabuvaks pühadeperioodiks Venemaa-suunalisele liinile lisaväljumisi.
Lennud Tallinna ja Moskva vahel jätkuvad pühade ajal aga tõenäoliselt tavapärase sagedusega.
"Praeguseni ei ole Aeroflot meid lisalendudest teavitanud ja ilmselt nii lühikese etteteatamisega seda enam ei tee," ütles lennujaama turundus- ja kommunikatsioonijuht Margot Holts neljapäeval.
Eesti Raudtee lisab pühadeks Venemaa suunale väljumisi
Tulenevalt suuremast nõudlusest lisab Eesti Raudtee saabuval pühadeperioodil Venemaa-suunalisele liinile lisaväljumisi.
"Positiivse uudisena võib välja tuua, et selle aasta jõulude ja aastavahetuse perioodile on planeeritud tervelt kaheksa lisarongi, mis on kõikide aegade rekordtulemus ja ka täituvus tõotab tulla neil väga hea. Prognoos on kõigi nende lisarongide peale on 4000 inimest," ütles Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles BNS-ile.
Lisarong number 234 väljub Moskvast 27. ja 28. detsembril ning 2. jaanuaril kell 18.45. Samuti väljub lisarong Moskvast 30. detsembril kell 16.20 ja perioodil 4.-7. jaanuarini kell 18.15, selgub GoRaili koduleheküljelt.
Tallinna–Moskva suunal väljub lisarong number 234 Tallinnast 29. detsembril ning 3. jaanuaril ja perioodil 5.-8. jaanuarini kell 18.35.
Rong Moskva–Tallinn–Moskva ei ole käigus väljumisel Moskvast ja Tallinnast aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril.
Lilles märkis, et Tallinna–Peterburi–Moskva liinil on reisijate arv tänavu 11 kuuga tõusnud aastavõrdluses ligikaudu 2 protsenti 96 800 reisijani. | Hotellid: Vene turistid tahavad endiselt aastavahetust Eestis veeta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jõulude ajal ootame peamiselt Soome turiste ning aasta lõpus turiste Venemaalt. Huvi aastavahetuse vastu on endiselt suur ning nõudlus püsib eelmise aasta tasemel," ütles Radisson Blu Sky hotellijuht Vitali Makejev BNS-ile. Ta lisas, et ennustab hotellile aasta lõpuks ja jaanuari alguseks üle 90-protsendist täituvust.
Solo Sokos Hotel Estoria ja Original Sokos Hotel Viru hotelle esindava Sokoteli väliskommunikatsiooni juht Urmas Ööbik kinnitas samuti BNS-ile, et Vene turistidel on jätkuvalt huvi Eestisse reisimise vastu. "Võrreldes eelmise aastaga on nende arv tänavu kasvanud," lisas ta.
Tallink Grupi kommunikatsioonijuhi Katri Linki sõnul on Tallinki hotellides Venemaalt saabunud aastavahetuse külaliste arv viimastel aastatel jäänud 2500 külastaja kanti. "Ennustame, et Venemaalt saabujate arv jääb samale tasemele möödunud ja ülemöödunud aastaga," ütles ta BNS-ile.
Go Hotel Shnelli hotellis moodustasid Venemaa turistid mullu aastavahetusel üle poole kõigist külastajatest. "See aasta ei jää eelmisele alla ning loodame, et tuleb rohkemgi külalisi Venemaalt. Kui vaadata perioodi 28. detsembrist 7. jaanuarini, mis on kõige nõutum, siis on Vene turistide osakaal kõigist ööbijatest juba praeguseks üle 60 protsendi," rääkis hotelli direktor Alver Pupart.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Liivamägi rääkis, et mitmed üritused, hotellides korraldatavad aastavahetuse programmid ja Tallinna jõuluturg meelitavad naaberriikide külastajaid jõuludeks ja aastavahetuseks Eestisse.
"Hotellid ja restoranid on vastuvõtuks valmis. Loodame, et turistid ka siia pääsevad, mistõttu on ühenduste olemasolu äärmiselt kriitilise tähtsusega," ütles Liivamägi BNS-ile.
Nii nagu eelmistel aastatel, lisab Eesti Raudtee ka tänavu suurema nõudluse tõttu saabuvaks pühadeperioodiks Venemaa-suunalisele liinile lisaväljumisi.
Lennud Tallinna ja Moskva vahel jätkuvad pühade ajal aga tõenäoliselt tavapärase sagedusega.
"Praeguseni ei ole Aeroflot meid lisalendudest teavitanud ja ilmselt nii lühikese etteteatamisega seda enam ei tee," ütles lennujaama turundus- ja kommunikatsioonijuht Margot Holts neljapäeval.
Eesti Raudtee lisab pühadeks Venemaa suunale väljumisi
Tulenevalt suuremast nõudlusest lisab Eesti Raudtee saabuval pühadeperioodil Venemaa-suunalisele liinile lisaväljumisi.
"Positiivse uudisena võib välja tuua, et selle aasta jõulude ja aastavahetuse perioodile on planeeritud tervelt kaheksa lisarongi, mis on kõikide aegade rekordtulemus ja ka täituvus tõotab tulla neil väga hea. Prognoos on kõigi nende lisarongide peale on 4000 inimest," ütles Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles BNS-ile.
Lisarong number 234 väljub Moskvast 27. ja 28. detsembril ning 2. jaanuaril kell 18.45. Samuti väljub lisarong Moskvast 30. detsembril kell 16.20 ja perioodil 4.-7. jaanuarini kell 18.15, selgub GoRaili koduleheküljelt.
Tallinna–Moskva suunal väljub lisarong number 234 Tallinnast 29. detsembril ning 3. jaanuaril ja perioodil 5.-8. jaanuarini kell 18.35.
Rong Moskva–Tallinn–Moskva ei ole käigus väljumisel Moskvast ja Tallinnast aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril.
Lilles märkis, et Tallinna–Peterburi–Moskva liinil on reisijate arv tänavu 11 kuuga tõusnud aastavõrdluses ligikaudu 2 protsenti 96 800 reisijani.
### Response:
Hotellid: Vene turistid tahavad endiselt aastavahetust Eestis veeta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ühendkuningriigi valijad andsid Brexitiks selge mandaadi," ütles Mihkelson BNS-ile. "Konservatiivide liidri, peaminister Boris Johnsoni kampaania oli veenev. Tal oli üks sõnum: "Teeme Brexiti ära". Kuna Johnsoni vastaskandidaat [Tööpartei liider Jeremy Corbyn] on liidrina arusaamatu tegelane ning Brexiti küsimuses lõhki, võis valimistulemust pidada ilmseks."
"Ma nimetaksin Johnsoni võitu Pyrrhose võiduks," ütles Mihkelson, kelle hinnangul saavutasid konservatiivid küll edu, kuid selle hind võib kujuneda rängaks.
"Šotimaa valimistulemus peaks panema Johnsoni päris tõsiselt mõtlema," ütles Mihkelson. "Brexit tuleb, aga mis saab Šotimaast?" küsis Mihkelson. "Võib öelda, et nüüd on Brexiti vari liikunud Šotimaa kohale."
Ta tõi esile, et kui Šotimaalt valitakse alamkotta 59 saadikut, siis vähemalt 48 neist läheb lahkulöömist pooldava Šoti Rahvuspartei (SNP) esindajatele. Šoti esimene minister Nicola Sturgeon on lubanud korraldada uue hääletuse Šotimaa iseseisvuse üle.
"Kui Šotimaa iseseisvusreferendum peaks õnnestuma, siis võib juhtud, et need valimised panid aluse Ühendkuningriigi lagunemisele," ütles Mihkelson. | Mihkelson: konservatiivide võit oli Pyrrhose võit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ühendkuningriigi valijad andsid Brexitiks selge mandaadi," ütles Mihkelson BNS-ile. "Konservatiivide liidri, peaminister Boris Johnsoni kampaania oli veenev. Tal oli üks sõnum: "Teeme Brexiti ära". Kuna Johnsoni vastaskandidaat [Tööpartei liider Jeremy Corbyn] on liidrina arusaamatu tegelane ning Brexiti küsimuses lõhki, võis valimistulemust pidada ilmseks."
"Ma nimetaksin Johnsoni võitu Pyrrhose võiduks," ütles Mihkelson, kelle hinnangul saavutasid konservatiivid küll edu, kuid selle hind võib kujuneda rängaks.
"Šotimaa valimistulemus peaks panema Johnsoni päris tõsiselt mõtlema," ütles Mihkelson. "Brexit tuleb, aga mis saab Šotimaast?" küsis Mihkelson. "Võib öelda, et nüüd on Brexiti vari liikunud Šotimaa kohale."
Ta tõi esile, et kui Šotimaalt valitakse alamkotta 59 saadikut, siis vähemalt 48 neist läheb lahkulöömist pooldava Šoti Rahvuspartei (SNP) esindajatele. Šoti esimene minister Nicola Sturgeon on lubanud korraldada uue hääletuse Šotimaa iseseisvuse üle.
"Kui Šotimaa iseseisvusreferendum peaks õnnestuma, siis võib juhtud, et need valimised panid aluse Ühendkuningriigi lagunemisele," ütles Mihkelson.
### Response:
Mihkelson: konservatiivide võit oli Pyrrhose võit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parim naismaadleja on MM-i ja Euroopa Mängude pronks Epp Mäe (SK Wesenberg Wrestling), seda juba 14. korda. Parima naismaadleja treenerid on Ahto Raska ja Maksim Molonov.
Parima kreeka-rooma maadleja tiitli pälvis Heiki Nabi (MK Juhan), kes tuli samuti MM-il pronksile ja sõjaväelaste maailma mängudel hõbedale. Nabile oli see 11. kord olla Eesti parim. Parima kreeka-rooma maadleja treenerid on Igor Bugai ja Ivar Kotkas.
Parim vabamaadleja on EM-i 8. Aimar Andruse (SK Nipi ), treener Valentin Rusanov.
Parim kreeka-rooma maadluse kadett Richard Karelson (MK Nelson/Audentese SG) tuli MM-il ja EM-il pronksile, treener Igor Annus.
Vabamaadluses oli juunioridest parim EM-i pronks Erik Reinbok (SK Kuldkaru), treener Aleksei Hapov. | Aasta parimateks maadlejateks valiti Epp Mäe ja Heiki Nabi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parim naismaadleja on MM-i ja Euroopa Mängude pronks Epp Mäe (SK Wesenberg Wrestling), seda juba 14. korda. Parima naismaadleja treenerid on Ahto Raska ja Maksim Molonov.
Parima kreeka-rooma maadleja tiitli pälvis Heiki Nabi (MK Juhan), kes tuli samuti MM-il pronksile ja sõjaväelaste maailma mängudel hõbedale. Nabile oli see 11. kord olla Eesti parim. Parima kreeka-rooma maadleja treenerid on Igor Bugai ja Ivar Kotkas.
Parim vabamaadleja on EM-i 8. Aimar Andruse (SK Nipi ), treener Valentin Rusanov.
Parim kreeka-rooma maadluse kadett Richard Karelson (MK Nelson/Audentese SG) tuli MM-il ja EM-il pronksile, treener Igor Annus.
Vabamaadluses oli juunioridest parim EM-i pronks Erik Reinbok (SK Kuldkaru), treener Aleksei Hapov.
### Response:
Aasta parimateks maadlejateks valiti Epp Mäe ja Heiki Nabi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastane Katsuta tegi lõppenud hooajal kaasa kahel rallil, osaledes Saksamaa ja Kataloonia etappidel. 2020. aastal avaneb jaapanlasel võimalus osaleda kõigil seitsmel Euroopa etapil (Monte Carlo, Rootsi, Portugal, Itaalia, Soome, Saksamaa, Wales) ning MM-kalendrisse naasval Jaapani rallil.
"Takamoto sai juba tänavu Yaris WRC kogemust ning just sel nädalal lõpetas ta viimased testid Monte Carlo ralli eel. Ta tunneb autot üha paremini. Kataloonia rallil nägime temalt häid aegu ja nüüd on tal vaja vaid kogemust, mis aitab kaasa ta järjepidevusele. Ma olen kindel, et ta näitab uuel aastal häid esitusi," kommenteeris Toyota tiimipealik Tommi Mäkinen.
"Pean tänama Toyota rallitiimi sellise suurepärase võimaluse eest. 2020 on minu jaoks uus väljakutse. Mul on eelmises hooajast häid kogemusi, aga see on suur samm edasi. Tean, et pean enda sõitmist veelgi parandama, et jõuda järgmisele tasemele. Loodan, et suudan hooaja jooksul teha hea sammu edasi."
Toyota rallitiimi otsus tähendab, et kaheksal MM-rallil saab uuel hooajal näha nelja Toyota masinat, sest täishooaja teevad kaasa kuuekordne maailmameister Sebastien Ogier, Elfyn Evans ja Kalle Rovanperä.
Autoralli MM-sarja uus hooaeg algab 23. jaanuaril Monte Carlos. | Toyota paneb kaheksal MM-rallil välja neli autot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastane Katsuta tegi lõppenud hooajal kaasa kahel rallil, osaledes Saksamaa ja Kataloonia etappidel. 2020. aastal avaneb jaapanlasel võimalus osaleda kõigil seitsmel Euroopa etapil (Monte Carlo, Rootsi, Portugal, Itaalia, Soome, Saksamaa, Wales) ning MM-kalendrisse naasval Jaapani rallil.
"Takamoto sai juba tänavu Yaris WRC kogemust ning just sel nädalal lõpetas ta viimased testid Monte Carlo ralli eel. Ta tunneb autot üha paremini. Kataloonia rallil nägime temalt häid aegu ja nüüd on tal vaja vaid kogemust, mis aitab kaasa ta järjepidevusele. Ma olen kindel, et ta näitab uuel aastal häid esitusi," kommenteeris Toyota tiimipealik Tommi Mäkinen.
"Pean tänama Toyota rallitiimi sellise suurepärase võimaluse eest. 2020 on minu jaoks uus väljakutse. Mul on eelmises hooajast häid kogemusi, aga see on suur samm edasi. Tean, et pean enda sõitmist veelgi parandama, et jõuda järgmisele tasemele. Loodan, et suudan hooaja jooksul teha hea sammu edasi."
Toyota rallitiimi otsus tähendab, et kaheksal MM-rallil saab uuel hooajal näha nelja Toyota masinat, sest täishooaja teevad kaasa kuuekordne maailmameister Sebastien Ogier, Elfyn Evans ja Kalle Rovanperä.
Autoralli MM-sarja uus hooaeg algab 23. jaanuaril Monte Carlos.
### Response:
Toyota paneb kaheksal MM-rallil välja neli autot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 6. novembril avalikustati Rail Balticu Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi kolm võidutööd ja kuigi need seati pingeritta, ei tähenda, et parim töö ("Light Stream") tingimata ka realiseerub. Kolme võidutöö seast valitakse peale läbirääkimisi välja üks kavand, mille järgi hakatakse terminali projekteerima.
Fjuk leiab, et ainuüksi selline konkurss toimus Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste head tava ning ka Riigi Kinnisvara aastatepikkust praktikat mittearvestaval viisil. Fjuki hinnangul oli mitme võitjaga ideekonkursi korraldamine äärmiselt probleemne.
"Võistlusele laekus eelmainitud põhjustel kõigest neli nõuetele vastavat tööd. Seega ei ole võimalik rääkida tihedast konkursisõelast, mille kõik kolm parimat vääriksid elluviimist. Esikolmiku tööde osas ei saa rääkida ühtlaselt kõrgest kvaliteedist, sest parimate tööde väljasõelumist pole saanud toimuda. Kolmas koht tähendab ju tegelikult eelviimasele kohale jäänud tööd, ning teine koht tagantpoolt kolmandat," leidis Fjuk.
Ameti juhataja sõnul oli žürii poolt rõhuva häälteenamusega parimaks tunnustatud töö "Light Stream" arhitektuurselt ja funktsionaalselt tasemelt õnneks kõrge ning Tallinna linn suhtub positiivselt selle alusel detailplaneeringu koostamisse ning ühisterminali ja seda ümbritseva avaliku linnaruumi projekteerimisse ja rajamisse.
"Zaha Hadid Architects rahvusvaheline maine ning kompetents annab meile piisava kindluse rajatava ühisterminali ja seda ümbritseva avaliku linnaruumi taseme osas."
Ülejäänud kolm tööd linnaplaneerimise ameti juhataja sõnul detailplaneeringu koostamist ning elluviimist ei vääri.
"Samal seisukohal oli meie andmetel ka žürii – töösid "Siht" ning "The Ülemiste Leaf" ei pidanud parimaks lahenduseks mitte ükski žürii liige. Töö "Videvik" arhitektuurset lahendust küll tunnustati, kuid leiti, et see pole Tallinnasse sobilik, kuna mitte ei seo raudteega jagatud linnaruumi üheks tervikuks, vaid lõhestab seda veelgi. Pealegi oli mitmete žüriiliikmete tegelikuks sooviks nõrgematele töödele oma hääli üldse mitte anda."
Seega tuleb Fjuki sõnul Ülemiste ühisterminali rajamiseks koostatava detailplaneeringu aluseks võtta just ideekonkursi žürii poolt laiapõhjalistel alustel suure häälteenamusega parimaks tunnustatud töö "Light Stream".
"Nimetatud töö vastab konkursile esitatutest enim ideekonkursi eesmärgile, milleks oli saada parim ruumiline lahendus (ideekavand) Rail Balticu Ülemiste ühisterminali hoonele ja ümbritsevale linnaruumile."
Rail Baltic: teostatavad on kolm kavandit
Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige Marko Kivila vastas Fjukile, et ideekonkursile järgnev väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus viiakse läbi vastavalt riigihangete seadusele.
"Rail Baltic Estonia OÜ hinnangul kannavad kõik kolm väljakulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses osalevat ideekavandit kõrget arhitektuurset ja funktsionaalset taset ning on ka lähtudes ideekonkursi poolt seatud ülesandest teostatavad," märkis Kivila.
Ta lisas, et Rail Baltic Estonia OÜ ei saa ühte kolmest pakkujast eelistades rikkuda hankemenetluses ette nähtud eduka pakkuja väljavalimise korda ning loodab seetõttu Tallinna linna konstruktiivsele koostööle Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu menetluses ka olukorras, kus riigihanke võitjaks ei osutu Tallinna linna poolt eelistatud pakkuja.
Laekunud pakkumiste kohta tehakse otsus juba lähitulevikus.
Rahvusvaheline arhitektuurikonkurss
Ülemiste ühisterminali konkursitööd seadis paremusjärjestusse üheksaliikmeline žürii koosseisus Rail Baltic Estonia tollane juht Riia Sillave, Pro Kapital Eesti juhatuse liige Allan Remmelkoor, Eesti Raudtee arendusjuht Andrus Noor, Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu, Tallinna linna tollane peaarhitekt Endrik Mänd, Ülemiste piirkonna struktuuriplaani koostaja Mattias Agabus, arhitekt ja endine Läti kultuuriminister Janis Dripe, Taani arhitektid Jesper Gottlieb ja Thomas-Grave Larsen.
Rail Balticu Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi esikoha pälvis Zaha Hadid Architects ja OÜ Esplan ühiskavand "Light Stream". Teisele kohale jäi Innopolis Inseneride töö "The Ülemiste Leaf" ning kolmandale DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management OÜ ühistöö "Videvik".
Esimene koht sai auhinnaks 28 000, teine 21 000 ja kolmas koht 14 000 eurot. Neljandale kohale tuli ideekavand nimega SIHT ning tööd premeeritakse ergutuspreemiaga, mille suurus on 7000 eurot. Töö esitas Molumba osaühing.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles ERR-ile, et Ülemiste terminal koos väljaku ja ühisterminaliga läheb maksma hinnanguliselt 40 miljonit eurot. | Tallinn nõustub Ülemiste terminali rajamisel vaid Zaha Hadid Architectsi kavandiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
6. novembril avalikustati Rail Balticu Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi kolm võidutööd ja kuigi need seati pingeritta, ei tähenda, et parim töö ("Light Stream") tingimata ka realiseerub. Kolme võidutöö seast valitakse peale läbirääkimisi välja üks kavand, mille järgi hakatakse terminali projekteerima.
Fjuk leiab, et ainuüksi selline konkurss toimus Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste head tava ning ka Riigi Kinnisvara aastatepikkust praktikat mittearvestaval viisil. Fjuki hinnangul oli mitme võitjaga ideekonkursi korraldamine äärmiselt probleemne.
"Võistlusele laekus eelmainitud põhjustel kõigest neli nõuetele vastavat tööd. Seega ei ole võimalik rääkida tihedast konkursisõelast, mille kõik kolm parimat vääriksid elluviimist. Esikolmiku tööde osas ei saa rääkida ühtlaselt kõrgest kvaliteedist, sest parimate tööde väljasõelumist pole saanud toimuda. Kolmas koht tähendab ju tegelikult eelviimasele kohale jäänud tööd, ning teine koht tagantpoolt kolmandat," leidis Fjuk.
Ameti juhataja sõnul oli žürii poolt rõhuva häälteenamusega parimaks tunnustatud töö "Light Stream" arhitektuurselt ja funktsionaalselt tasemelt õnneks kõrge ning Tallinna linn suhtub positiivselt selle alusel detailplaneeringu koostamisse ning ühisterminali ja seda ümbritseva avaliku linnaruumi projekteerimisse ja rajamisse.
"Zaha Hadid Architects rahvusvaheline maine ning kompetents annab meile piisava kindluse rajatava ühisterminali ja seda ümbritseva avaliku linnaruumi taseme osas."
Ülejäänud kolm tööd linnaplaneerimise ameti juhataja sõnul detailplaneeringu koostamist ning elluviimist ei vääri.
"Samal seisukohal oli meie andmetel ka žürii – töösid "Siht" ning "The Ülemiste Leaf" ei pidanud parimaks lahenduseks mitte ükski žürii liige. Töö "Videvik" arhitektuurset lahendust küll tunnustati, kuid leiti, et see pole Tallinnasse sobilik, kuna mitte ei seo raudteega jagatud linnaruumi üheks tervikuks, vaid lõhestab seda veelgi. Pealegi oli mitmete žüriiliikmete tegelikuks sooviks nõrgematele töödele oma hääli üldse mitte anda."
Seega tuleb Fjuki sõnul Ülemiste ühisterminali rajamiseks koostatava detailplaneeringu aluseks võtta just ideekonkursi žürii poolt laiapõhjalistel alustel suure häälteenamusega parimaks tunnustatud töö "Light Stream".
"Nimetatud töö vastab konkursile esitatutest enim ideekonkursi eesmärgile, milleks oli saada parim ruumiline lahendus (ideekavand) Rail Balticu Ülemiste ühisterminali hoonele ja ümbritsevale linnaruumile."
Rail Baltic: teostatavad on kolm kavandit
Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige Marko Kivila vastas Fjukile, et ideekonkursile järgnev väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus viiakse läbi vastavalt riigihangete seadusele.
"Rail Baltic Estonia OÜ hinnangul kannavad kõik kolm väljakulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses osalevat ideekavandit kõrget arhitektuurset ja funktsionaalset taset ning on ka lähtudes ideekonkursi poolt seatud ülesandest teostatavad," märkis Kivila.
Ta lisas, et Rail Baltic Estonia OÜ ei saa ühte kolmest pakkujast eelistades rikkuda hankemenetluses ette nähtud eduka pakkuja väljavalimise korda ning loodab seetõttu Tallinna linna konstruktiivsele koostööle Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu menetluses ka olukorras, kus riigihanke võitjaks ei osutu Tallinna linna poolt eelistatud pakkuja.
Laekunud pakkumiste kohta tehakse otsus juba lähitulevikus.
Rahvusvaheline arhitektuurikonkurss
Ülemiste ühisterminali konkursitööd seadis paremusjärjestusse üheksaliikmeline žürii koosseisus Rail Baltic Estonia tollane juht Riia Sillave, Pro Kapital Eesti juhatuse liige Allan Remmelkoor, Eesti Raudtee arendusjuht Andrus Noor, Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu, Tallinna linna tollane peaarhitekt Endrik Mänd, Ülemiste piirkonna struktuuriplaani koostaja Mattias Agabus, arhitekt ja endine Läti kultuuriminister Janis Dripe, Taani arhitektid Jesper Gottlieb ja Thomas-Grave Larsen.
Rail Balticu Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi esikoha pälvis Zaha Hadid Architects ja OÜ Esplan ühiskavand "Light Stream". Teisele kohale jäi Innopolis Inseneride töö "The Ülemiste Leaf" ning kolmandale DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management OÜ ühistöö "Videvik".
Esimene koht sai auhinnaks 28 000, teine 21 000 ja kolmas koht 14 000 eurot. Neljandale kohale tuli ideekavand nimega SIHT ning tööd premeeritakse ergutuspreemiaga, mille suurus on 7000 eurot. Töö esitas Molumba osaühing.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles ERR-ile, et Ülemiste terminal koos väljaku ja ühisterminaliga läheb maksma hinnanguliselt 40 miljonit eurot.
### Response:
Tallinn nõustub Ülemiste terminali rajamisel vaid Zaha Hadid Architectsi kavandiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Määrusega delegeeritakse kinnisasjale sundvalduse seadmise otsustamine Tallinna linnavaraametile juhul, kui sundvaldus seatakse linna kasuks. Linnaplaneerimise amet saab sundvalduse seadmise õiguse, kui sundvalduse seatakse avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks tehnovõrgu- või rajatise omaniku kasuks. Määruse aluseks on 2018. aasta 1. juulil kehtima hakanud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus. Selle kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises sellise kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele.
Volikogus määruse eelnõu vastu hääletanud Eesti Omanike Keskliidu esimees, Isamaa liige Priidu Pärna ütles ERR-ile, et tema hinnangul ei tohi nii olulisi otsuseid delegeerida nii madalale tasemele, ühe ameti juhile, vaid neid peaks otsustama kas linnavalitsus või volikogu.
"Selliseid olulisi otsuseid peab siiski tegema rahva mandaadiga linnavolikogu või linnavalitsus kollegiaalsete organitena, mitte üksainus ametnik. Sellega väheneb otsuste erapooletus ja läbipaistvus," leidis Pärna.
Omaette küsimus on selles, miks üldse peab kohaldama haldussundi, omanike huvides oleks kindlasti see, kui selliseid omandi kasutamist piiravad sammud lepitakse kahe poole vahel kokku, lisas ta.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov selgitas ERR-ile, et otsuse kohaselt jääb olulisemate objektide korral ka linnavalitsusele õigus sundvaldust seada, kuid tavajuhtudel jääb see ametitele.
"Sellised otsused sisaldavad väga palju tehnilisi detaile, mida valmistavad ette ametnikud. Üldjuhul pole need poliitilise kaalutlemist eeldavad otsused, vaid tehnilist laadi küsimused. Kui läheme siin poliitilise emotsiooni peale, siis see on enamasti otsustamisele halb. Siis hakatakse poolt ja vastu argumentidena tooma sisse poliitilisi argumente," rääkis Novikov.
Tema sõnul on AS-il Tallinna Vesi näiteks praegu ootel umbes 150 otsust, mis puudutavad peamiselt veetrasside läbiviimist eraomanike kinnistutelt. "Kui iga kord peaks hakkama näiteks korteriühistu kõigi omanikega notarisse vastavat lepingut sõlmima minema, siis see oleks väga suur ressursikulu," rääkis Novikov. Sama oleks ka mõne energia- või kommunikatsiooniettevõte kaablite puhul, lisas ta.
"Sellisteks juhtudeks antigi omavalitsustele selline instrument," märkis Tallinna abilinnapea. Samuti ei oleks ju mõistlik, kui iga mõnda ruutmeetrit puudutavat otsust hakkab arutama volikogu.
"Mõnes mõttes on Pärnal ka õigus - kui tegemist on suurema teega või olulisema objektiga - siis otsustabki seda linnavalitsus. Sest sundvalduse seadmine on väga oluline otsus, sest see tähendab ju omaniku jaoks olulist omandi piiramist, sisuliselt on see ju sundvõõrandamise alternatiiv," märkis Novikov.
Siiani valmistas sundvalduse seadmise otsused ette linnavara amet ja otsuse tegi linnavalitsus. Alates seaduse vastuvõtmisest on Tallinn selliseid otsuseid teinud kümmekond, ütles Novikov.
Linnaametitele vastava otsuse andmine on seaotud aga ka sellega, et need on seotud ehituslubade andmisega, märkis Novikov. | Omanikud taunivad Tallinna otsust anda sundvalduse seadmise õiguse ametnikele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Määrusega delegeeritakse kinnisasjale sundvalduse seadmise otsustamine Tallinna linnavaraametile juhul, kui sundvaldus seatakse linna kasuks. Linnaplaneerimise amet saab sundvalduse seadmise õiguse, kui sundvalduse seatakse avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks tehnovõrgu- või rajatise omaniku kasuks. Määruse aluseks on 2018. aasta 1. juulil kehtima hakanud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus. Selle kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises sellise kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele.
Volikogus määruse eelnõu vastu hääletanud Eesti Omanike Keskliidu esimees, Isamaa liige Priidu Pärna ütles ERR-ile, et tema hinnangul ei tohi nii olulisi otsuseid delegeerida nii madalale tasemele, ühe ameti juhile, vaid neid peaks otsustama kas linnavalitsus või volikogu.
"Selliseid olulisi otsuseid peab siiski tegema rahva mandaadiga linnavolikogu või linnavalitsus kollegiaalsete organitena, mitte üksainus ametnik. Sellega väheneb otsuste erapooletus ja läbipaistvus," leidis Pärna.
Omaette küsimus on selles, miks üldse peab kohaldama haldussundi, omanike huvides oleks kindlasti see, kui selliseid omandi kasutamist piiravad sammud lepitakse kahe poole vahel kokku, lisas ta.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov selgitas ERR-ile, et otsuse kohaselt jääb olulisemate objektide korral ka linnavalitsusele õigus sundvaldust seada, kuid tavajuhtudel jääb see ametitele.
"Sellised otsused sisaldavad väga palju tehnilisi detaile, mida valmistavad ette ametnikud. Üldjuhul pole need poliitilise kaalutlemist eeldavad otsused, vaid tehnilist laadi küsimused. Kui läheme siin poliitilise emotsiooni peale, siis see on enamasti otsustamisele halb. Siis hakatakse poolt ja vastu argumentidena tooma sisse poliitilisi argumente," rääkis Novikov.
Tema sõnul on AS-il Tallinna Vesi näiteks praegu ootel umbes 150 otsust, mis puudutavad peamiselt veetrasside läbiviimist eraomanike kinnistutelt. "Kui iga kord peaks hakkama näiteks korteriühistu kõigi omanikega notarisse vastavat lepingut sõlmima minema, siis see oleks väga suur ressursikulu," rääkis Novikov. Sama oleks ka mõne energia- või kommunikatsiooniettevõte kaablite puhul, lisas ta.
"Sellisteks juhtudeks antigi omavalitsustele selline instrument," märkis Tallinna abilinnapea. Samuti ei oleks ju mõistlik, kui iga mõnda ruutmeetrit puudutavat otsust hakkab arutama volikogu.
"Mõnes mõttes on Pärnal ka õigus - kui tegemist on suurema teega või olulisema objektiga - siis otsustabki seda linnavalitsus. Sest sundvalduse seadmine on väga oluline otsus, sest see tähendab ju omaniku jaoks olulist omandi piiramist, sisuliselt on see ju sundvõõrandamise alternatiiv," märkis Novikov.
Siiani valmistas sundvalduse seadmise otsused ette linnavara amet ja otsuse tegi linnavalitsus. Alates seaduse vastuvõtmisest on Tallinn selliseid otsuseid teinud kümmekond, ütles Novikov.
Linnaametitele vastava otsuse andmine on seaotud aga ka sellega, et need on seotud ehituslubade andmisega, märkis Novikov.
### Response:
Omanikud taunivad Tallinna otsust anda sundvalduse seadmise õiguse ametnikele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tugevamas ehk A-alagrupis pole Põlva Serviti veel võiduarvet avanud, aga on ka pidanud vaid kolm kohtumist. Tihedas B-grupis juhib viie vooru järel Kehra kaheksa punktiga, kuid Vilniuse VHC Šviesal on seitse, Celtnieksil ja Kaunase Granitas-Karysil kuus ja Tallinnal kolm silma. Viljandi on viie mängu järel punktita.
Kalmer Musting: ees on üliolulised mängud
Värske Eesti karikavõitja Serviti kaotas sügisel kodusaalis Dobele ZRHK Tenaxile 29:31 ning vana tuttava Klaipeda Dragunasega pole veel tänavu kohtutud. Viimasel on nagu Servitilgi tabelis vaid üks punkt, ent seda viiest mängust.
"Ees ootavad üliolulised mängud, kui tahame Balti liigas kuskile jõuda. Samas kui midagigi reisilt näppude vahele jääb, siis oleks kõik veel võimalik, sest pärast talvepausi on meil neli kodumängu. Tavaliselt ma koosseisumurede üle ei kurda, aga hetkel pole lihtne. Nii kui mõni mees naaseb, nii langevad jälle teised rivist," tunnistas Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Viljandi vastu kolmapäeval üritasin mängukoormust jagada võrdselt, et selle tiheda graafikuga perioodi vastu peaksime. Oma riigi meistritena on Dragunas ja Tenax mõlemad tugevad vastased, eriti veel kodusaalis. Lätlased mängivad meiega vägagi sarnast kiiret käsipalli ja neil on hea liider Saksamaalt naasnud Aivis Jurdžsi näol," analüüsis Musting.
Kolmapäeval Servitile kaotanud Viljandi HC on ainus Eesti klubidest, kes sel nädalavahetusel kodus mängib. "Meil ongi jõulude eel nüüd kolm kodumängu, mis on tore. Serviti vastu saime 35 minutit kenasti hakkama, mängijad täitsid ettekirjutatut ja viskedki tabasid. Siis pääses põlvalaste pikem pink maksvusele," kommenteeris Viljandi peatreener Marko Koks.
"Põlvas käisime vaid kümne palluriga, Balti liigas saame õnneks oma pingi pikemaks. Esiteks peaks nii Simon Drõgin kui Kristo Järve rivis olema ning erinevalt meistriliigast saame siin ka noori kasutada," vaatas Koks koduste rivaalidega kohtumiste suunas lootusrikkalt.
Kehra ja Tallinn külastavad Viljandit ja Riiat
Kui HC Kehra/Horizon Pulp&Paper pühapäeva õhtul Riiast tagasiteed alustab, on meeskond 33 päevaga pidanud tosin kohtumist ning viimastes mängudes on see kahtlemata kajastunud. Laupäeval karikavõistluste poolfinaalis ja kolmapäeval meistriliigas jäädi alla HC Tallinnale.
"Peaks täisprofessionaalne tiim olema, et sellise koormusega hakkama saada. Aga midagi pole teha, tuleb mängida ja ilmselt noorematele palluritele vajalikku rahvusvahelist kogemust anda. Õnneks alustasime Balti liigat hästi ja, et ees on veel kolm kodumängu, siis pole midagi katki," lausus B-alagruppi juhtiva Kehra peatreener Mart Raudsepp.
Sügisel avavoorus kodus Celtnieksiga mängides said Kehra 32:28 võidu, Tallinn aga jäi lätlastele valusalt 29:30 alla. Nädalavahetusel jäeti pealinlased küll ilma mullu võidetud Eesti karikast, ent kolmapäeval alistati Kehra 32:24 ning tõusti meistriliigas teisele kohale.
"Kehra-mäng oli ikka raske, kumbki meeskond ei saanud pärast karika nädalavahetust end õieti käima. Meie õnneks teisel poolajal saime, aga nüüd on ees juba uued ja vägagi tähtsad mängud. Balti liigas on vaja tabeliseisu parandada ja punktide järgi me nii Riiga kui Viljandisse ka läheme," kinnitas Tallinna peatreener Risto Lepp.
Eesti klubide mängud Balti liigas sel nädalavahetusel:
14.12. 14.00 Klaipeda Dragunas – Põlva Serviti (Klaipedas)
14.12. 16.00 Riia Celtnieks – HC Tallinn (Riias)
14.12. 19.00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Viljandis)
15.12. 15.00 Dobele ZRHK Tenax – Põlva Serviti (Dobeles)
15.12. 15.00 Viljandi HC – HC Tallinn (Viljandis)
15.12. 16.00 Riia Celtnieks – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Riias) | Eesti klubisid ootab käsipalli Balti liigas täisprogramm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tugevamas ehk A-alagrupis pole Põlva Serviti veel võiduarvet avanud, aga on ka pidanud vaid kolm kohtumist. Tihedas B-grupis juhib viie vooru järel Kehra kaheksa punktiga, kuid Vilniuse VHC Šviesal on seitse, Celtnieksil ja Kaunase Granitas-Karysil kuus ja Tallinnal kolm silma. Viljandi on viie mängu järel punktita.
Kalmer Musting: ees on üliolulised mängud
Värske Eesti karikavõitja Serviti kaotas sügisel kodusaalis Dobele ZRHK Tenaxile 29:31 ning vana tuttava Klaipeda Dragunasega pole veel tänavu kohtutud. Viimasel on nagu Servitilgi tabelis vaid üks punkt, ent seda viiest mängust.
"Ees ootavad üliolulised mängud, kui tahame Balti liigas kuskile jõuda. Samas kui midagigi reisilt näppude vahele jääb, siis oleks kõik veel võimalik, sest pärast talvepausi on meil neli kodumängu. Tavaliselt ma koosseisumurede üle ei kurda, aga hetkel pole lihtne. Nii kui mõni mees naaseb, nii langevad jälle teised rivist," tunnistas Serviti peatreener Kalmer Musting.
"Viljandi vastu kolmapäeval üritasin mängukoormust jagada võrdselt, et selle tiheda graafikuga perioodi vastu peaksime. Oma riigi meistritena on Dragunas ja Tenax mõlemad tugevad vastased, eriti veel kodusaalis. Lätlased mängivad meiega vägagi sarnast kiiret käsipalli ja neil on hea liider Saksamaalt naasnud Aivis Jurdžsi näol," analüüsis Musting.
Kolmapäeval Servitile kaotanud Viljandi HC on ainus Eesti klubidest, kes sel nädalavahetusel kodus mängib. "Meil ongi jõulude eel nüüd kolm kodumängu, mis on tore. Serviti vastu saime 35 minutit kenasti hakkama, mängijad täitsid ettekirjutatut ja viskedki tabasid. Siis pääses põlvalaste pikem pink maksvusele," kommenteeris Viljandi peatreener Marko Koks.
"Põlvas käisime vaid kümne palluriga, Balti liigas saame õnneks oma pingi pikemaks. Esiteks peaks nii Simon Drõgin kui Kristo Järve rivis olema ning erinevalt meistriliigast saame siin ka noori kasutada," vaatas Koks koduste rivaalidega kohtumiste suunas lootusrikkalt.
Kehra ja Tallinn külastavad Viljandit ja Riiat
Kui HC Kehra/Horizon Pulp&Paper pühapäeva õhtul Riiast tagasiteed alustab, on meeskond 33 päevaga pidanud tosin kohtumist ning viimastes mängudes on see kahtlemata kajastunud. Laupäeval karikavõistluste poolfinaalis ja kolmapäeval meistriliigas jäädi alla HC Tallinnale.
"Peaks täisprofessionaalne tiim olema, et sellise koormusega hakkama saada. Aga midagi pole teha, tuleb mängida ja ilmselt noorematele palluritele vajalikku rahvusvahelist kogemust anda. Õnneks alustasime Balti liigat hästi ja, et ees on veel kolm kodumängu, siis pole midagi katki," lausus B-alagruppi juhtiva Kehra peatreener Mart Raudsepp.
Sügisel avavoorus kodus Celtnieksiga mängides said Kehra 32:28 võidu, Tallinn aga jäi lätlastele valusalt 29:30 alla. Nädalavahetusel jäeti pealinlased küll ilma mullu võidetud Eesti karikast, ent kolmapäeval alistati Kehra 32:24 ning tõusti meistriliigas teisele kohale.
"Kehra-mäng oli ikka raske, kumbki meeskond ei saanud pärast karika nädalavahetust end õieti käima. Meie õnneks teisel poolajal saime, aga nüüd on ees juba uued ja vägagi tähtsad mängud. Balti liigas on vaja tabeliseisu parandada ja punktide järgi me nii Riiga kui Viljandisse ka läheme," kinnitas Tallinna peatreener Risto Lepp.
Eesti klubide mängud Balti liigas sel nädalavahetusel:
14.12. 14.00 Klaipeda Dragunas – Põlva Serviti (Klaipedas)
14.12. 16.00 Riia Celtnieks – HC Tallinn (Riias)
14.12. 19.00 Viljandi HC – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Viljandis)
15.12. 15.00 Dobele ZRHK Tenax – Põlva Serviti (Dobeles)
15.12. 15.00 Viljandi HC – HC Tallinn (Viljandis)
15.12. 16.00 Riia Celtnieks – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Riias)
### Response:
Eesti klubisid ootab käsipalli Balti liigas täisprogramm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lahkunud on üks Eesti tuntumaid traditsioonilise kandle mängijaid, Heino Sõna. Heino sündis 5.02.1937 Võrumaal Urvaste vallas. Võru keel ja pillilood olid talle südamelähedased ka siis, kui ta enam Võrumaal ei elanud. Oma esimese õpetuse kandlevallas sai Heino oma isalt, Karl Sõnalt, kes oli tuntud pigem lõõtsamehena. Seega oli Heino repertuaaris palju vanaaegseid pillilugusid, mis võisid kõlada juba tema isa nooruspõlves. Suur mõjutaja noore pillimehe kujunemisel oli elu ja töö Otepääl, kus 1950–60. aastatel käis aktiivne kultuurielu. Heino haarati kohe muusikute punti – nii algas pillimehe elu, mis kestis kuni viimaste aastateni.
Heino teadmised endisaegsete mängumeeste ja juhtumiste kohta on väärtuslikud ning tema mälestusi ja kandlelugusid on hulgaliselt talletatud nii Eesti rahvusringhäälingu fonoteeki kui Eesti rahvaluule arhiivi. Heino oli esimene, kes hakkas Eestis mängima elektrikannelt. See nuputati välja koos kitarrist Enn Purjega 1970. aastatel, kui Heino oli elama asunud Karksi-Nuiale. Viimastel aastakümnetel tegi Heino palju koosmänge kitarrist Väino Eroga.
Igapäevaselt oli Heino tegev ehituses. Selles vallas töötas ta Otepääl, Karksi-Nuias ja Vasalemmas. Heinole oli oluline tema suur perekond ja kaunis kodu Karksi-Nuias. Nii nagu ta oli kirglik pillimängus, elas ta kirega kogu oma elu. Sarnaselt suhtus ta ka töösse.
Minu tutvus Heinoga algas tänu Eesti folkloorinõukogu rahvakandlemängijate kaardistamise ja jäädvustamise projektile. Sealt edasi viis elu meid kokku arvukatel mängudel Viljandis, Tallinnas ja mujal. Heino oli hinnatud õpetaja August Pulsti õpistu korraldatud rahvapilli koduõppe projektis. Temalt saadud õpetust pean kalliks ja annan seda edasi oma õpilastele.
Lõpetan selle lühikese järelhüüde Heino Sõna enda sõnadega: "Kallid sõbrad! Kõlagu eesti kannel teie hinges ja südames igavesti!"
Kallis Heino, ka Sina kõlad meie hinges ja südames igavesti!
Kandlemehega tegi suvel juttu ka Vikerraadio saates "Hittide radadel". | Suri kandlemängija Heino Sõna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lahkunud on üks Eesti tuntumaid traditsioonilise kandle mängijaid, Heino Sõna. Heino sündis 5.02.1937 Võrumaal Urvaste vallas. Võru keel ja pillilood olid talle südamelähedased ka siis, kui ta enam Võrumaal ei elanud. Oma esimese õpetuse kandlevallas sai Heino oma isalt, Karl Sõnalt, kes oli tuntud pigem lõõtsamehena. Seega oli Heino repertuaaris palju vanaaegseid pillilugusid, mis võisid kõlada juba tema isa nooruspõlves. Suur mõjutaja noore pillimehe kujunemisel oli elu ja töö Otepääl, kus 1950–60. aastatel käis aktiivne kultuurielu. Heino haarati kohe muusikute punti – nii algas pillimehe elu, mis kestis kuni viimaste aastateni.
Heino teadmised endisaegsete mängumeeste ja juhtumiste kohta on väärtuslikud ning tema mälestusi ja kandlelugusid on hulgaliselt talletatud nii Eesti rahvusringhäälingu fonoteeki kui Eesti rahvaluule arhiivi. Heino oli esimene, kes hakkas Eestis mängima elektrikannelt. See nuputati välja koos kitarrist Enn Purjega 1970. aastatel, kui Heino oli elama asunud Karksi-Nuiale. Viimastel aastakümnetel tegi Heino palju koosmänge kitarrist Väino Eroga.
Igapäevaselt oli Heino tegev ehituses. Selles vallas töötas ta Otepääl, Karksi-Nuias ja Vasalemmas. Heinole oli oluline tema suur perekond ja kaunis kodu Karksi-Nuias. Nii nagu ta oli kirglik pillimängus, elas ta kirega kogu oma elu. Sarnaselt suhtus ta ka töösse.
Minu tutvus Heinoga algas tänu Eesti folkloorinõukogu rahvakandlemängijate kaardistamise ja jäädvustamise projektile. Sealt edasi viis elu meid kokku arvukatel mängudel Viljandis, Tallinnas ja mujal. Heino oli hinnatud õpetaja August Pulsti õpistu korraldatud rahvapilli koduõppe projektis. Temalt saadud õpetust pean kalliks ja annan seda edasi oma õpilastele.
Lõpetan selle lühikese järelhüüde Heino Sõna enda sõnadega: "Kallid sõbrad! Kõlagu eesti kannel teie hinges ja südames igavesti!"
Kallis Heino, ka Sina kõlad meie hinges ja südames igavesti!
Kandlemehega tegi suvel juttu ka Vikerraadio saates "Hittide radadel".
### Response:
Suri kandlemängija Heino Sõna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastal 2018 oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 26 miljardit eurot. Harjumaa osa moodustas sellest 17 miljardit eurot, millest omakorda 14 miljardit eurot tuli Tallinnast.
Harjumaale järgnesid Tartu- ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10 ja kuus protsenti.
SKP osatähtsus oli väikseim Hiiu- ja Põlvamaal – kummagi osa Eesti SKP-s oli alla protsendi.
SKP ühe inimese kohta oli 19 695 eurot, mis on 1647 eurot rohkem kui aasta varem.
Suurim SKP elaniku kohta oli Harju maakonnas – 144 protsenti Eesti keskmisest. Järgnes Tartu ja Viljandi maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 91 ja 67 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas – 42 protsenti Eesti keskmisest.
SKP inimese kohta. Autor/allikas: Statistikaamet
Aastal 2018 toodeti 69 protsenti kogu Eesti lisandväärtusest teeninduses. Teeninduse osatähtsus oli kõige suurem Harju- (77 protsenti) ning Tartumaal (69 protsenti) ja seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõju tõttu. Valdavalt püsis osatähtsus sektoris varasemal tasemel või isegi vähenes. Erand oli Järvamaa. Kõige kiiremini vähenes sektori osatähtsus Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.
Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2018. aastal Eesti lisandväärtusest 28 protsenti. Sektori osatähtsus maakondlikus lisandväärtuses oli suurim Ida-Virumaal (58 protsenti), väikseim Harju- (22), Tartu- (26) ja Põlvamaal (28). Riigis kokku püsis sektori osatähtsus 2017. aasta tasemel, kuid maakonniti oli pilt kirjum. Kui Põlva- ja Saaremaal suurenes sektori osatähtsus märgatavalt, siis Pärnu-, Valga- ja Võrumaal oli trend vastupidi.
Aastal 2018 moodustas põllumajandussektor Eesti lisandväärtusest kolm protsenti. Selle sektori osatähtsus oli suurim Viljandi (22) ja Jõgeva maakonnas (19). Nii nagu 2017. aastal jätkus sektori osatähtsuse kasv ka 2018. aastal. Enim mõjutas see Valga-, Viljandi- ja Võrumaad. | Harjumaa ja Eesti keskmise SKP vahe väheneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastal 2018 oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 26 miljardit eurot. Harjumaa osa moodustas sellest 17 miljardit eurot, millest omakorda 14 miljardit eurot tuli Tallinnast.
Harjumaale järgnesid Tartu- ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10 ja kuus protsenti.
SKP osatähtsus oli väikseim Hiiu- ja Põlvamaal – kummagi osa Eesti SKP-s oli alla protsendi.
SKP ühe inimese kohta oli 19 695 eurot, mis on 1647 eurot rohkem kui aasta varem.
Suurim SKP elaniku kohta oli Harju maakonnas – 144 protsenti Eesti keskmisest. Järgnes Tartu ja Viljandi maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 91 ja 67 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas – 42 protsenti Eesti keskmisest.
SKP inimese kohta. Autor/allikas: Statistikaamet
Aastal 2018 toodeti 69 protsenti kogu Eesti lisandväärtusest teeninduses. Teeninduse osatähtsus oli kõige suurem Harju- (77 protsenti) ning Tartumaal (69 protsenti) ja seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõju tõttu. Valdavalt püsis osatähtsus sektoris varasemal tasemel või isegi vähenes. Erand oli Järvamaa. Kõige kiiremini vähenes sektori osatähtsus Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.
Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2018. aastal Eesti lisandväärtusest 28 protsenti. Sektori osatähtsus maakondlikus lisandväärtuses oli suurim Ida-Virumaal (58 protsenti), väikseim Harju- (22), Tartu- (26) ja Põlvamaal (28). Riigis kokku püsis sektori osatähtsus 2017. aasta tasemel, kuid maakonniti oli pilt kirjum. Kui Põlva- ja Saaremaal suurenes sektori osatähtsus märgatavalt, siis Pärnu-, Valga- ja Võrumaal oli trend vastupidi.
Aastal 2018 moodustas põllumajandussektor Eesti lisandväärtusest kolm protsenti. Selle sektori osatähtsus oli suurim Viljandi (22) ja Jõgeva maakonnas (19). Nii nagu 2017. aastal jätkus sektori osatähtsuse kasv ka 2018. aastal. Enim mõjutas see Valga-, Viljandi- ja Võrumaad.
### Response:
Harjumaa ja Eesti keskmise SKP vahe väheneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimased neli hooaega mängis 201 cm pikkune Žalys USA üliõpilasliigas NCAA, esindades Lafayette Leopardsi meeskonda. Viimasel aastal jäid Kaunasest pärit ääremängija keskmisteks näitajateks 10 punkti, 4,7 lauapalli ja 2,7 tulemuslikku söötu, vahendab Delfi.
Hiljuti teatas Rapla, et klubist lahku britist tsenter Christopher Tawiah, kes kogus keskmiselt 20 minuti jooksul 10,2 punkti, 7,7 lauapalli ja 0,8 blokki. | Rapla täiendas ridu USA-s mänginud leedulasega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimased neli hooaega mängis 201 cm pikkune Žalys USA üliõpilasliigas NCAA, esindades Lafayette Leopardsi meeskonda. Viimasel aastal jäid Kaunasest pärit ääremängija keskmisteks näitajateks 10 punkti, 4,7 lauapalli ja 2,7 tulemuslikku söötu, vahendab Delfi.
Hiljuti teatas Rapla, et klubist lahku britist tsenter Christopher Tawiah, kes kogus keskmiselt 20 minuti jooksul 10,2 punkti, 7,7 lauapalli ja 0,8 blokki.
### Response:
Rapla täiendas ridu USA-s mänginud leedulasega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei juhi erakonda üheski tulevases üldvalimiste kampaanias," ütles Corbyn (70) pärast seda, kui ta valiti hoolimata erakonna arvatavast kehvast tulemusest järjekorras juba 10. korda Londoni põhjaosa saadikukohale parlamendi alamkotta.
Kolme Briti meediaväljaande tellitud lävepakuküsitluse järgi võidavad peaminister Boris Johnsoni konservatiivid 650-kohalises parlamendi alamkojas 368 saadikukohta ja tagavad endale 86-kohalise enamuse. Tööparteile prognoosib küsitlus 191 saadikukohta.
Kui prognoos kinnitust leiab, on tegemist Tööpartei halvima valimistulemusega alates 1935. aastast.
Corbyn nimetas valimistulemust suureks pettumuseks, kuid välistas viivitamatu tagasiastumise parteijuhi kohalt, lubades jääda erakonna etteotsa sisekaemuse perioodiks. Ta märkis ka, et valimistulemust mõjutas lõhestav Brexiti küsimus.
Liberaaldemokraadid valivad uue juhi
Suurbritannia Euroopa Liitu jäämist pooldavad liberaaldemokraadid teatasid reedel, et valivad endale uue liidri, sest Jo Swinson kaotas valimistel parlamendikoha.
Swinsoni asetäitja Ed Davey ja partei president Sal Brinton juhivad erakonda ühiselt uue juhi valimiseni, mis on kavas uuel aastal, teatas erakond.
Liberaaldemokraadid on saanud reedehommikuse seisuga 11 parlamendikohta. Hoolimata suurest toetuse tõusust Euroopa Parlamendi valimistel ei võitnud nad neljapäeval kohti juurde.
Swinson kaotas oma koha Šotimaa lääneosas East Dunbartonshire's Šoti Rahvuspartei (SNP) esindajale. Ta tunnistas, et koha kaotus ja peaminister Boris Johnsoni konservatiivide ülekaalukas võit on tohutu pettumus.
Swinson õigustas kampaaniat, milles keskenduti Brexiti tagasikeeramise lubadusele: "Me ütlesime ausalt, millesse me usume ja mida püüame saavutada."
"See on selge tagasilöök liberaalsetele väärtustele." | Corbyn: ma ei vii Tööparteid järgmistele Briti valimistele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei juhi erakonda üheski tulevases üldvalimiste kampaanias," ütles Corbyn (70) pärast seda, kui ta valiti hoolimata erakonna arvatavast kehvast tulemusest järjekorras juba 10. korda Londoni põhjaosa saadikukohale parlamendi alamkotta.
Kolme Briti meediaväljaande tellitud lävepakuküsitluse järgi võidavad peaminister Boris Johnsoni konservatiivid 650-kohalises parlamendi alamkojas 368 saadikukohta ja tagavad endale 86-kohalise enamuse. Tööparteile prognoosib küsitlus 191 saadikukohta.
Kui prognoos kinnitust leiab, on tegemist Tööpartei halvima valimistulemusega alates 1935. aastast.
Corbyn nimetas valimistulemust suureks pettumuseks, kuid välistas viivitamatu tagasiastumise parteijuhi kohalt, lubades jääda erakonna etteotsa sisekaemuse perioodiks. Ta märkis ka, et valimistulemust mõjutas lõhestav Brexiti küsimus.
Liberaaldemokraadid valivad uue juhi
Suurbritannia Euroopa Liitu jäämist pooldavad liberaaldemokraadid teatasid reedel, et valivad endale uue liidri, sest Jo Swinson kaotas valimistel parlamendikoha.
Swinsoni asetäitja Ed Davey ja partei president Sal Brinton juhivad erakonda ühiselt uue juhi valimiseni, mis on kavas uuel aastal, teatas erakond.
Liberaaldemokraadid on saanud reedehommikuse seisuga 11 parlamendikohta. Hoolimata suurest toetuse tõusust Euroopa Parlamendi valimistel ei võitnud nad neljapäeval kohti juurde.
Swinson kaotas oma koha Šotimaa lääneosas East Dunbartonshire's Šoti Rahvuspartei (SNP) esindajale. Ta tunnistas, et koha kaotus ja peaminister Boris Johnsoni konservatiivide ülekaalukas võit on tohutu pettumus.
Swinson õigustas kampaaniat, milles keskenduti Brexiti tagasikeeramise lubadusele: "Me ütlesime ausalt, millesse me usume ja mida püüame saavutada."
"See on selge tagasilöök liberaalsetele väärtustele."
### Response:
Corbyn: ma ei vii Tööparteid järgmistele Briti valimistele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 20 aastat tegutsenud ansambel Triskele ühendab oma muusikas erinevate maade ja rahvaste muusikatraditsioone. Ansamblis musitseerivad Tarmo Tabas, Ergo-Hart Västrik, Heikki-Rein Veromann, Toivo Sõmer ja Janno Mäe. Pühapäevase kontserdi kavas on jõuluaega sobivad rahvakoraalid ja laulud Gustav Swahni käsikirjalisest koraalikogumikust aastast 1774.
Lisaks Klassikaraadiole on kontsert otse-eetris veel 18 raadiojaamas Euroopas ja kaugemal. Tartust jõuab kontsert Hispaania, Inglismaa BBC, Läti, Islandi, Taani, Soome, Sloveenia ja Bulgaaria rahvusraadiote kuulajateni. Kontserti vahendavad veel neli Saksamaa raadiojaama, Rumeenia, Tšehhi, Kreeka ja Austria raadiod ning Kanada jaamad.
Jõulumuusikapäev (Euroradio Christmas Music Day) on EBU-sse kuuluvate raadiojaamade projekt, millest saab igal aastal osa rohkem kui kümme miljonit kuulajat mitmel mandril. Tunde kestev jõulumuusika ühisprogramm läheb traditsiooniliselt ühel jõulueelsel pühapäeval igal täistunnil eetrisse maailma erinevaist paigust, pühademeeleolus kirikutest ja kontserdisaalidest. Euroopa raadioid ühendav jõulumuusikapäev toimub 25. korda.
Klassikaraadio vahendab kuulajateni Euroraadio jõulumuusikapäeva pühapäeval, 15. detsembril kell 13–21, Eesti kontsert on Tartu Pauluse kirikust otse-eetris kell 14. Stuudios juhib rahvusvahelist otseülekannete maratoni Klassikaraadio saatejuht Marius Peterson. Jõulumuusikapäeva ajakava leiab Klassikaraadio koduleheküljelt.
Pühademeeleolus jätkab Klassikaraadio ka uuel nädalal, kui alates esmaspäevast kingivad muusikud viiel järjestikusel päeval raadiokuulajatele pärastlõunase muusikatunni. Klaveritoas esinevad Sänni Noormets, Tõnu Raadik, Mick Pedaja, Kait Tamra ja Haldi Välimäe. Jõulukontserdid "Viis laulu" toimuvad argipäeviti kell 14 ning on jälgitavad Klassikaraadios ja ERR-i kultuuriportaalis. | Klassikaraadio viib Triskele kontserdi miljonite raadiokuulajateni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
20 aastat tegutsenud ansambel Triskele ühendab oma muusikas erinevate maade ja rahvaste muusikatraditsioone. Ansamblis musitseerivad Tarmo Tabas, Ergo-Hart Västrik, Heikki-Rein Veromann, Toivo Sõmer ja Janno Mäe. Pühapäevase kontserdi kavas on jõuluaega sobivad rahvakoraalid ja laulud Gustav Swahni käsikirjalisest koraalikogumikust aastast 1774.
Lisaks Klassikaraadiole on kontsert otse-eetris veel 18 raadiojaamas Euroopas ja kaugemal. Tartust jõuab kontsert Hispaania, Inglismaa BBC, Läti, Islandi, Taani, Soome, Sloveenia ja Bulgaaria rahvusraadiote kuulajateni. Kontserti vahendavad veel neli Saksamaa raadiojaama, Rumeenia, Tšehhi, Kreeka ja Austria raadiod ning Kanada jaamad.
Jõulumuusikapäev (Euroradio Christmas Music Day) on EBU-sse kuuluvate raadiojaamade projekt, millest saab igal aastal osa rohkem kui kümme miljonit kuulajat mitmel mandril. Tunde kestev jõulumuusika ühisprogramm läheb traditsiooniliselt ühel jõulueelsel pühapäeval igal täistunnil eetrisse maailma erinevaist paigust, pühademeeleolus kirikutest ja kontserdisaalidest. Euroopa raadioid ühendav jõulumuusikapäev toimub 25. korda.
Klassikaraadio vahendab kuulajateni Euroraadio jõulumuusikapäeva pühapäeval, 15. detsembril kell 13–21, Eesti kontsert on Tartu Pauluse kirikust otse-eetris kell 14. Stuudios juhib rahvusvahelist otseülekannete maratoni Klassikaraadio saatejuht Marius Peterson. Jõulumuusikapäeva ajakava leiab Klassikaraadio koduleheküljelt.
Pühademeeleolus jätkab Klassikaraadio ka uuel nädalal, kui alates esmaspäevast kingivad muusikud viiel järjestikusel päeval raadiokuulajatele pärastlõunase muusikatunni. Klaveritoas esinevad Sänni Noormets, Tõnu Raadik, Mick Pedaja, Kait Tamra ja Haldi Välimäe. Jõulukontserdid "Viis laulu" toimuvad argipäeviti kell 14 ning on jälgitavad Klassikaraadios ja ERR-i kultuuriportaalis.
### Response:
Klassikaraadio viib Triskele kontserdi miljonite raadiokuulajateni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimeste finantskirjaoskuse tõstmisest räägitakse palju, sest riigil on suur mure. Kuidas kõik need inimesed endaga hakkama saavad, kui on selge, et sotsiaalmaksu arvelt neile väärikat äraelamist pensionipõlves ei suudeta tagada?
Lisaks ei tegele keegi ka ise oma tuleviku kindlustamise ja säästmisega. Vanaduses mõnusa olemise lahendamiseks välja mõeldud pensionisambad seniste tootluste ja fondihaldustasude juures eriti häid emotsioone tekitanud ei ole.
Häid ideid süsteemi parandamiseks pole samuti just jalaga segada ning seepärast on riik otsustanud anda valiku inimeste endi kättesse – kogu ja looda, et saad tulevikus sellega hakkama; investeeri ja looda, et see oli õige otsus ning tootlus on meeletu; kuluta, kui jaksad ning lohuta end mõttega, et pensionini on veel pikalt aega.
Mida teha murega inimeste saatuse pärast?
Inimeste finantskäitumises esineb üks paradoks, mida paljud sotsiaalteadlased on püüdnud selgitada.
Nimelt kui küsida inimeste käest, kas nad peavad säästmist oluliseks, siis vastab enamik, et see on oma rahaasjade korraldamisel väga oluline – need samad inimesed ise aga eriti palju ei säästa, kuigi peavad seda oluliseks. Sotsiaalteadlased ainult ohkavad selle peale ja tõdevad, et inimene ei olegi homo economicus ehk majanduslikult mõtlev inimene, vaid teeb ka talle endale mitteratsionaalsena tunduvaid otsuseid.
1957. aastal pakkus tuntud majandusteadlane Milton Friedman välja püsiva sissetuleku mudeli, milles ta kirjeldas, et inimesed ei tee oma kulutamise otsuseid mitte lähtuvalt olemasolevast sissetulekust, vaid järgmise 3-5 aasta sissetuleku ootustest.
Kui inimesed usuvad, et nende sissetulek paari järgmise aasta jooksul tõenäoliselt suureneb, siis kulutatakse rohkem ning võetakse ka tarbimise toetamiseks laenu. Pankade rolliks laenajana on siikohal hetkeolukorrast ja minevikust lähtumine, mitte sellest, et mis oleks, kui oleks.
Kui usutakse, et tulevikus võivad sissetulekud väheneda, näiteks plaanitakse jääda pensionile või vahetada eriala, siis säästetakse palju jõudsamalt, püüdes endale nõnda üleelamisvarud soetada.
1966. aastal arendas hilisem Nobeli preemia laureaat Francisco Modigliani välja oma elutsükli mudeli, mille kohaselt inimesed teevad plaane lähtuvalt sellest, millises eluetapis nad parajasti on.
Noorena on inimestel kõrgemad kulud, sest ostetakse kodu, luuakse pere ning kasvatatakse lapsi – sel perioodil eriti ei säästetagi. Suuremaid oste finantseeritakse laenuga. Küll aga säästetakse palju järgmises eluetapis, kui lapsed on juba suuremad või kodunt lahkunud. Enamasti püütakse siis ka kogunenud finantskohustusi vähendada või neist vabaneda.
Sellest lähtuvalt võib oletada, et kui inimene teab, et tal ei ole tulevikuks head äraelamist võimaldavat pensionit kuskilt oodata, siis hakkab ta ise rohkem säästma. Vähemalt üks osa ühiskonnast.
Osa arvab endiselt, et ta sureb selleks ajaks ära ja kolmas osa loodab riigi abile. Ilmselt on nii isegi parem, et inimesel pole üldse pensionisammast, kui et ta loodab sellele pensionisambale, mis annab tulevikus 50 eurot pensionile lisa ja valmistab kõigile pettumust.
Balti riikide pensionisüsteem pärineb nõukogude ajast
Elutsükli mudeli paikapidavust kinnitasid ka jaapani teadlased Charles Yuji Horioka ning Wako Watanabe oma 1997. aastal Jaapanis tehtud uuringus. Nad jagasid inimese elu tinglikult kolmeks.
Esimeses etapis ehk 20-44-aastaselt kasutasid inimesed raha peamiselt õppimiseks, kodu ostmiseks ja vaba aja veetmiseks – selleks koguti raha ning vajadusel laenati juurde.
Teises etapis, 45-59-aastaselt, pandi raha kõrvale selleks, et oma lapsi aidata ning pensioniks sääste koguda.
Kolmandas etapis pandi raha kõrvale pensioniks. Pensionile jäädes oldi harjunud madalamate kulutustega ning vajadusel saadi kasutada kogutud raha.
"Suured võlad on eelkõige jõukamatel leibkondadel ning nendel, kes teenivad keskmisest oluliselt rohkem."
Eestis ei ole kapitalistlik demokraatia kaua valitsenud ning seepärast pole siinsetele inimestel kogunenud ka suurt kapitali. Sellest tingituna on ka laenud tavapärasest ebaühtlaselt jaotunud – suured võlad on eelkõige jõukamatel leibkondadel ning nendel, kes teenivad keskmisest oluliselt rohkem.
Laene on palju ka vanematel inimestel, kes võiks juba mudelite ja majandusteooriate järgi laenuvaba elu nautida ning nooremaid sugulasi vajalike rahasüstidega aidata.
Hoolimata sellest, et majandusteooria järgi peaks enamik inimesi hakkama hea alternatiivi puudumisel keskikka jõudes tublisti säästma, ei ole riigi mure inimeste rahalise saatuse pärast siiski päris põhjendamatu.
Noortel on elu alustades suured väljaminekud ning lisaks näitavad teadusuuringud, et vanaduse peale lihtsalt ei taheta mõelda. Paljude inimeste puhul ei olegi see probleem, kui nad alustavad säästmist hiljem, aga väikese sissetuleku juures ei pruugi nii lihtne olla 10-20 aastaga kogu vajaminev raha kokku koguda, eriti kui enne tahaks ka oma lapsi toetada.
Kuidas siis panna inimesi vabatahtlikult pensioniks koguma, ükskõik kas pensionifondi või mitte?
2008. aastal avastas USA rahandusteadlane Lewis Mandell, et hirm olla vanas eas vaene on inimestele väga tugevaks motivaatoriks pensionikogumise süsteemiga liituda.
Psühholoog Hal Herschfield tegi 2011. aastal inimestega katseid, mille käigus ta kirjeldas inimestele, milline nende elu vanaduspõlves võiks välja näha, ning näitas neile juurde pilte, millised nad vanaduses võiksid välja näha. See tegi vanaduspõlve inimestele palju realistlikumaks ning enamik otsustasid tulevikuks koguma hakata.
Elisabeth Brüggen Maastrichti ülikoolist kordas sarnast eksperimenti 2013. aastal pensioniteemalise masskommunikatsiooniga ning tulemused olid samamoodi väga head.
Seega on pensioniks säästmise oluliseks alguspunktiks kommunikatsioon ja info jagamine, mis tundub elementaarne, kuid kohustusliku pensionifondide süsteemi puhul kõigile üleliigne. See ei saa olla lihtne poster hallipäisest Andrus Veerpalust sooja päikese all.
Nüüdseks me teame, et tema puhul need hallid juuksed ei pruugi vanadusega seotud ollagi. Kui aga müügimehed hakkaksid kaubanduskeskuses oma pensionifondi promomise asemel inimesi toetama pikaajalisel finantsplaneerimisel, siis võidaks sellest ka ühiskond tervikuna.
Teooria on suurepärane, kuid praktika puudub
Rahandusministeeriumi tellitud hiljutisest rahatarkuse uuringust selgus, et Eesti elanikel on suhteliselt palju infot ja rahaasjade vastutustundlikuks korraldamiseks ka piisavalt head teadmised, kuid need võiksid rohkem jõuda praktikasse pere rahanduslikku heaolu ja kindlustunnet suurendama.
Tegu oleks nagu suusatajaga, kes teab, et laskudes tuleb keerata, et mitte puu otsa sõita, aga ta ei kasuta kurvi sihtotstarbeliselt ja põrutab otse.
Sama uuringu kohaselt vaadeldes võimalusi, mil moel viimasel korral raskest olukorrast välja tuldi, näeme, et enamkasutatav variant on laenamine oma perelt ja sõpradelt (40%). Järgnevalt kasutati hakkamasaamiseks varem kogutud sääste (17%) ning vähendati kulutusi (8%).
Küllalt vähesed inimesed on kasutanud krediitkaarti või võtnud pangast uut laenu (mõlemad 3%). Samal ajal on viis protsenti sihtrühmast jäänud võlgu ehk jätnud osa arveid tasumata. Me teame, et enamik inimesi ei sure pensioniajaks ära ning ees on ootamas hulk pensioniaastaid. Selles valguses ei saa perelt ja sõpradelt laenamine olla väga kestlik lahendus. | Jonna Pechter: mis saab siis, kui pensionifondist on raha välja võetud? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimeste finantskirjaoskuse tõstmisest räägitakse palju, sest riigil on suur mure. Kuidas kõik need inimesed endaga hakkama saavad, kui on selge, et sotsiaalmaksu arvelt neile väärikat äraelamist pensionipõlves ei suudeta tagada?
Lisaks ei tegele keegi ka ise oma tuleviku kindlustamise ja säästmisega. Vanaduses mõnusa olemise lahendamiseks välja mõeldud pensionisambad seniste tootluste ja fondihaldustasude juures eriti häid emotsioone tekitanud ei ole.
Häid ideid süsteemi parandamiseks pole samuti just jalaga segada ning seepärast on riik otsustanud anda valiku inimeste endi kättesse – kogu ja looda, et saad tulevikus sellega hakkama; investeeri ja looda, et see oli õige otsus ning tootlus on meeletu; kuluta, kui jaksad ning lohuta end mõttega, et pensionini on veel pikalt aega.
Mida teha murega inimeste saatuse pärast?
Inimeste finantskäitumises esineb üks paradoks, mida paljud sotsiaalteadlased on püüdnud selgitada.
Nimelt kui küsida inimeste käest, kas nad peavad säästmist oluliseks, siis vastab enamik, et see on oma rahaasjade korraldamisel väga oluline – need samad inimesed ise aga eriti palju ei säästa, kuigi peavad seda oluliseks. Sotsiaalteadlased ainult ohkavad selle peale ja tõdevad, et inimene ei olegi homo economicus ehk majanduslikult mõtlev inimene, vaid teeb ka talle endale mitteratsionaalsena tunduvaid otsuseid.
1957. aastal pakkus tuntud majandusteadlane Milton Friedman välja püsiva sissetuleku mudeli, milles ta kirjeldas, et inimesed ei tee oma kulutamise otsuseid mitte lähtuvalt olemasolevast sissetulekust, vaid järgmise 3-5 aasta sissetuleku ootustest.
Kui inimesed usuvad, et nende sissetulek paari järgmise aasta jooksul tõenäoliselt suureneb, siis kulutatakse rohkem ning võetakse ka tarbimise toetamiseks laenu. Pankade rolliks laenajana on siikohal hetkeolukorrast ja minevikust lähtumine, mitte sellest, et mis oleks, kui oleks.
Kui usutakse, et tulevikus võivad sissetulekud väheneda, näiteks plaanitakse jääda pensionile või vahetada eriala, siis säästetakse palju jõudsamalt, püüdes endale nõnda üleelamisvarud soetada.
1966. aastal arendas hilisem Nobeli preemia laureaat Francisco Modigliani välja oma elutsükli mudeli, mille kohaselt inimesed teevad plaane lähtuvalt sellest, millises eluetapis nad parajasti on.
Noorena on inimestel kõrgemad kulud, sest ostetakse kodu, luuakse pere ning kasvatatakse lapsi – sel perioodil eriti ei säästetagi. Suuremaid oste finantseeritakse laenuga. Küll aga säästetakse palju järgmises eluetapis, kui lapsed on juba suuremad või kodunt lahkunud. Enamasti püütakse siis ka kogunenud finantskohustusi vähendada või neist vabaneda.
Sellest lähtuvalt võib oletada, et kui inimene teab, et tal ei ole tulevikuks head äraelamist võimaldavat pensionit kuskilt oodata, siis hakkab ta ise rohkem säästma. Vähemalt üks osa ühiskonnast.
Osa arvab endiselt, et ta sureb selleks ajaks ära ja kolmas osa loodab riigi abile. Ilmselt on nii isegi parem, et inimesel pole üldse pensionisammast, kui et ta loodab sellele pensionisambale, mis annab tulevikus 50 eurot pensionile lisa ja valmistab kõigile pettumust.
Balti riikide pensionisüsteem pärineb nõukogude ajast
Elutsükli mudeli paikapidavust kinnitasid ka jaapani teadlased Charles Yuji Horioka ning Wako Watanabe oma 1997. aastal Jaapanis tehtud uuringus. Nad jagasid inimese elu tinglikult kolmeks.
Esimeses etapis ehk 20-44-aastaselt kasutasid inimesed raha peamiselt õppimiseks, kodu ostmiseks ja vaba aja veetmiseks – selleks koguti raha ning vajadusel laenati juurde.
Teises etapis, 45-59-aastaselt, pandi raha kõrvale selleks, et oma lapsi aidata ning pensioniks sääste koguda.
Kolmandas etapis pandi raha kõrvale pensioniks. Pensionile jäädes oldi harjunud madalamate kulutustega ning vajadusel saadi kasutada kogutud raha.
"Suured võlad on eelkõige jõukamatel leibkondadel ning nendel, kes teenivad keskmisest oluliselt rohkem."
Eestis ei ole kapitalistlik demokraatia kaua valitsenud ning seepärast pole siinsetele inimestel kogunenud ka suurt kapitali. Sellest tingituna on ka laenud tavapärasest ebaühtlaselt jaotunud – suured võlad on eelkõige jõukamatel leibkondadel ning nendel, kes teenivad keskmisest oluliselt rohkem.
Laene on palju ka vanematel inimestel, kes võiks juba mudelite ja majandusteooriate järgi laenuvaba elu nautida ning nooremaid sugulasi vajalike rahasüstidega aidata.
Hoolimata sellest, et majandusteooria järgi peaks enamik inimesi hakkama hea alternatiivi puudumisel keskikka jõudes tublisti säästma, ei ole riigi mure inimeste rahalise saatuse pärast siiski päris põhjendamatu.
Noortel on elu alustades suured väljaminekud ning lisaks näitavad teadusuuringud, et vanaduse peale lihtsalt ei taheta mõelda. Paljude inimeste puhul ei olegi see probleem, kui nad alustavad säästmist hiljem, aga väikese sissetuleku juures ei pruugi nii lihtne olla 10-20 aastaga kogu vajaminev raha kokku koguda, eriti kui enne tahaks ka oma lapsi toetada.
Kuidas siis panna inimesi vabatahtlikult pensioniks koguma, ükskõik kas pensionifondi või mitte?
2008. aastal avastas USA rahandusteadlane Lewis Mandell, et hirm olla vanas eas vaene on inimestele väga tugevaks motivaatoriks pensionikogumise süsteemiga liituda.
Psühholoog Hal Herschfield tegi 2011. aastal inimestega katseid, mille käigus ta kirjeldas inimestele, milline nende elu vanaduspõlves võiks välja näha, ning näitas neile juurde pilte, millised nad vanaduses võiksid välja näha. See tegi vanaduspõlve inimestele palju realistlikumaks ning enamik otsustasid tulevikuks koguma hakata.
Elisabeth Brüggen Maastrichti ülikoolist kordas sarnast eksperimenti 2013. aastal pensioniteemalise masskommunikatsiooniga ning tulemused olid samamoodi väga head.
Seega on pensioniks säästmise oluliseks alguspunktiks kommunikatsioon ja info jagamine, mis tundub elementaarne, kuid kohustusliku pensionifondide süsteemi puhul kõigile üleliigne. See ei saa olla lihtne poster hallipäisest Andrus Veerpalust sooja päikese all.
Nüüdseks me teame, et tema puhul need hallid juuksed ei pruugi vanadusega seotud ollagi. Kui aga müügimehed hakkaksid kaubanduskeskuses oma pensionifondi promomise asemel inimesi toetama pikaajalisel finantsplaneerimisel, siis võidaks sellest ka ühiskond tervikuna.
Teooria on suurepärane, kuid praktika puudub
Rahandusministeeriumi tellitud hiljutisest rahatarkuse uuringust selgus, et Eesti elanikel on suhteliselt palju infot ja rahaasjade vastutustundlikuks korraldamiseks ka piisavalt head teadmised, kuid need võiksid rohkem jõuda praktikasse pere rahanduslikku heaolu ja kindlustunnet suurendama.
Tegu oleks nagu suusatajaga, kes teab, et laskudes tuleb keerata, et mitte puu otsa sõita, aga ta ei kasuta kurvi sihtotstarbeliselt ja põrutab otse.
Sama uuringu kohaselt vaadeldes võimalusi, mil moel viimasel korral raskest olukorrast välja tuldi, näeme, et enamkasutatav variant on laenamine oma perelt ja sõpradelt (40%). Järgnevalt kasutati hakkamasaamiseks varem kogutud sääste (17%) ning vähendati kulutusi (8%).
Küllalt vähesed inimesed on kasutanud krediitkaarti või võtnud pangast uut laenu (mõlemad 3%). Samal ajal on viis protsenti sihtrühmast jäänud võlgu ehk jätnud osa arveid tasumata. Me teame, et enamik inimesi ei sure pensioniajaks ära ning ees on ootamas hulk pensioniaastaid. Selles valguses ei saa perelt ja sõpradelt laenamine olla väga kestlik lahendus.
### Response:
Jonna Pechter: mis saab siis, kui pensionifondist on raha välja võetud? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marusja Klimova, "Blondid elajad". Tõlkinud Kristiina Bernhardt. Sari "Moodne aeg", Varrak
Marusja Klimova romaan "Blondid elajad" ilmus juba suve lõpus, aga muidugi hea on teda lugeda ka nüüd, just praegu, kui väljas on pimedus ja vihm ja kaamos, mis poeb juba ka hinge. Just see on õige hetk seista silmitsi Marusja Klimova sõgetate tegelastega, Peterburi ja üheksakümnendatega, mis olid veel pimedamad kui hetkel akna taga valitsev öö ja tatt. Just sedaviisi selgitatakse välja, kes on need kõige kangemad, kes ellu jäävad. Kui sa tuled läbi pimeda Eesti detsembri, käes Klimova raamat, siis oled sa võitnud!
Lapsena, kui ma lugesin "Kolme musketäri", siis sellest jäi mitte pelgalt ettekujutus, vaid lausa kindel teadmine, et kõik inimesed Prantsusmaal on musketärid, või siis need, kes neid aitavad ja teised, kes kelle vastu musketärid võitlevad, aga inimhing ja süda on suur ja täis õilsaid ning aatelisi mõtteid. Nii tekib paratamatult see küsimus ka Klimova raamatuga. Nagu öeldud, räägib raamat ja ka triloogia kaks eelmist osa, "Siniveri" ja teine osa "Majake Bois-Colombes'is" (aga neid võib vabalt lugeda ka teineteisest sõltumatult) Venemaa üheksakümnendatest. Ja Klimova puhul on see küsimus siis selline, et kas need raamatu tegelased, pöörased, sõgedad, naeruväärsed, hullud, olid juba Nõukogude liidus sellised, aga varjasid oma hullust, olid nii-öelda kenad ja korralikud Nõukogude liidu kodanikud, aga siis, kui nõukogude liit lagunes, avas ka nende inimeste pöörasuse väravad? Psühhiaatrid ütlevad selle kohta - inimene hakkas õitsema.
Me mäletame, või kui ise ei mäleta, siis lähedalt on ikka keegi võtta, kes mäletab taasiseseisvumisele eelnenud aega Eestis. See oli plahvatuseelne olukord, mis oli segatud hirmu, vene tankide ja sõduritega, aga ka suurte ootuste ja lootustega, et langeb piir lääne ja ida vahelt, et elu hakkab viimaks ometi pihta ja selle vahepealse aja oleme nõus kartulikoori sööma. Ja nii ootasid paljudki ilmselt ka Venemaal, Peterburis, aga ikkagi on neid inimesi, kelle jaoks ei hakkagi muutustest hoolimata midagi pihta, neile jäävadki vaid koored. Ja sellised valdavalt Kilimova tegelased ongi.
Jääb tunne, et ainus asi, mis neid tegelasi kannustab, on hirm, et nad ise muutuvad samuti mingiteks pudemeteks, kes kaovad põrandaprakku. Ja see paneb neid rääkima. Tõsi, vahel harva vajuvad need tegelased letargiasarnasesse olekusse, justkui hanguvad, või siis teevad oma elus sellise väikse uinaku nagu Jüri Ratas, et siis taas tõusta ja hakata rääkima.
See nende tegelaste tahtejõu ja meeleolu kõikumine on selline, mis meenutab väga võimsa mootoriga autot, millel pole käike, on ainult turbo ja käsipirur, vahepealset olekut ei ole. Ja kui nad ärkavad, siis kohe ka kiirendavad ja hakkavad rääkima nii, et selle taga on tsentrifugaalne jõud, mis lausa paiskub nende tegelaste seest nii, et lõpuks tekib tunne, et neil polegi enam mitte midagi peale jutu, mida tuleb palju ja justkui valimatult, nad justkui räägivad end varvastest juukseotsani täis. Selle näiteks lõpetuseks üks väike lõik Kostjast, kes juba tükk aega ei tööta kusagil, lebab vaid tiivanil ja mõtleb, et vaimses maailmas, nagu ka füüsilises, ei saa miski kuhugi jäljetult kaduda, ja see on midagi kapi tassimise sarnast:
"…kui seda koormat kannavad kõik, pole selle kaalu peaaegu üldse tunda, selle kandmine on kerge, seda saab teha naljatledes, omavahel rõõmsalt juttu ajades, nii nagu see oli sajandi alguses. Aga kui kõik, või peaaegu kõik, kes on sinu kõrval olnud, lasevad järsku kapist lahti, siis see, kellel ei vedanud ja kes oli sattunud kuhugi keskele ega jõudnud õigel ajal eemale hüpata, tunneb kohe, kuidas kapp talle kogu raskusega peale vajub, ja nüüd ei saa ta enam kõrvale astuda, seda koormat endalt heita, isegi kui ta väga tahaks, samamoodi ei saa ta endalt heita seda traditsioonide kappi ega kogu inimkonda, sest alati leidub mõni temasugune, Kostja-taoline lollike, kellel pole õnnestunud end selle alt ära veeretada."
Nagu selgub Klimova kapi tassimise näitest, ei peagi paika meie ütlus, keskmised koju tulevad. Tulevad või ei, aga "Blonde elajaid" tasub kindlasti lugeda. | Lugemissoovitus. Marusja Klimova sõgedate galerii | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marusja Klimova, "Blondid elajad". Tõlkinud Kristiina Bernhardt. Sari "Moodne aeg", Varrak
Marusja Klimova romaan "Blondid elajad" ilmus juba suve lõpus, aga muidugi hea on teda lugeda ka nüüd, just praegu, kui väljas on pimedus ja vihm ja kaamos, mis poeb juba ka hinge. Just see on õige hetk seista silmitsi Marusja Klimova sõgetate tegelastega, Peterburi ja üheksakümnendatega, mis olid veel pimedamad kui hetkel akna taga valitsev öö ja tatt. Just sedaviisi selgitatakse välja, kes on need kõige kangemad, kes ellu jäävad. Kui sa tuled läbi pimeda Eesti detsembri, käes Klimova raamat, siis oled sa võitnud!
Lapsena, kui ma lugesin "Kolme musketäri", siis sellest jäi mitte pelgalt ettekujutus, vaid lausa kindel teadmine, et kõik inimesed Prantsusmaal on musketärid, või siis need, kes neid aitavad ja teised, kes kelle vastu musketärid võitlevad, aga inimhing ja süda on suur ja täis õilsaid ning aatelisi mõtteid. Nii tekib paratamatult see küsimus ka Klimova raamatuga. Nagu öeldud, räägib raamat ja ka triloogia kaks eelmist osa, "Siniveri" ja teine osa "Majake Bois-Colombes'is" (aga neid võib vabalt lugeda ka teineteisest sõltumatult) Venemaa üheksakümnendatest. Ja Klimova puhul on see küsimus siis selline, et kas need raamatu tegelased, pöörased, sõgedad, naeruväärsed, hullud, olid juba Nõukogude liidus sellised, aga varjasid oma hullust, olid nii-öelda kenad ja korralikud Nõukogude liidu kodanikud, aga siis, kui nõukogude liit lagunes, avas ka nende inimeste pöörasuse väravad? Psühhiaatrid ütlevad selle kohta - inimene hakkas õitsema.
Me mäletame, või kui ise ei mäleta, siis lähedalt on ikka keegi võtta, kes mäletab taasiseseisvumisele eelnenud aega Eestis. See oli plahvatuseelne olukord, mis oli segatud hirmu, vene tankide ja sõduritega, aga ka suurte ootuste ja lootustega, et langeb piir lääne ja ida vahelt, et elu hakkab viimaks ometi pihta ja selle vahepealse aja oleme nõus kartulikoori sööma. Ja nii ootasid paljudki ilmselt ka Venemaal, Peterburis, aga ikkagi on neid inimesi, kelle jaoks ei hakkagi muutustest hoolimata midagi pihta, neile jäävadki vaid koored. Ja sellised valdavalt Kilimova tegelased ongi.
Jääb tunne, et ainus asi, mis neid tegelasi kannustab, on hirm, et nad ise muutuvad samuti mingiteks pudemeteks, kes kaovad põrandaprakku. Ja see paneb neid rääkima. Tõsi, vahel harva vajuvad need tegelased letargiasarnasesse olekusse, justkui hanguvad, või siis teevad oma elus sellise väikse uinaku nagu Jüri Ratas, et siis taas tõusta ja hakata rääkima.
See nende tegelaste tahtejõu ja meeleolu kõikumine on selline, mis meenutab väga võimsa mootoriga autot, millel pole käike, on ainult turbo ja käsipirur, vahepealset olekut ei ole. Ja kui nad ärkavad, siis kohe ka kiirendavad ja hakkavad rääkima nii, et selle taga on tsentrifugaalne jõud, mis lausa paiskub nende tegelaste seest nii, et lõpuks tekib tunne, et neil polegi enam mitte midagi peale jutu, mida tuleb palju ja justkui valimatult, nad justkui räägivad end varvastest juukseotsani täis. Selle näiteks lõpetuseks üks väike lõik Kostjast, kes juba tükk aega ei tööta kusagil, lebab vaid tiivanil ja mõtleb, et vaimses maailmas, nagu ka füüsilises, ei saa miski kuhugi jäljetult kaduda, ja see on midagi kapi tassimise sarnast:
"…kui seda koormat kannavad kõik, pole selle kaalu peaaegu üldse tunda, selle kandmine on kerge, seda saab teha naljatledes, omavahel rõõmsalt juttu ajades, nii nagu see oli sajandi alguses. Aga kui kõik, või peaaegu kõik, kes on sinu kõrval olnud, lasevad järsku kapist lahti, siis see, kellel ei vedanud ja kes oli sattunud kuhugi keskele ega jõudnud õigel ajal eemale hüpata, tunneb kohe, kuidas kapp talle kogu raskusega peale vajub, ja nüüd ei saa ta enam kõrvale astuda, seda koormat endalt heita, isegi kui ta väga tahaks, samamoodi ei saa ta endalt heita seda traditsioonide kappi ega kogu inimkonda, sest alati leidub mõni temasugune, Kostja-taoline lollike, kellel pole õnnestunud end selle alt ära veeretada."
Nagu selgub Klimova kapi tassimise näitest, ei peagi paika meie ütlus, keskmised koju tulevad. Tulevad või ei, aga "Blonde elajaid" tasub kindlasti lugeda.
### Response:
Lugemissoovitus. Marusja Klimova sõgedate galerii |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seoses David Mitov Nilssoni lahkumisega Norrköpingi ridadest taasliitus Vaikla augustikuus Rootsi kõrgliigaklubiga, kuid paraku ei ole õnnestunud tal esindusmeeskonna ridades mänguaega saada, vahendab Soccernet.ee.
Vaikla jaoks pole olnud kõige lihtsamad viimased aastad, kui kahe aasta peale on ta kokku mänginud kolm ametlikku kohtumist klubisarjades. Pärast viite kuud on väravavaht taas klubi vahetamas. "Ma arvan, et lahkun siit. Sooviks minna kohta, kus ma mängida saan," ütles Vaikla Rootsi uudisteportaalile.
"Ma väga sooviksin jääda ning Mathsiga (väravavahtide treener Norrköpingis - toim.) töötada, kuid mänguaeg on minu praeguses karjääri etapis väga oluline," jätkas ta.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Andreas Vaikla on Rootsi kõrgliigaklubist lahkumas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seoses David Mitov Nilssoni lahkumisega Norrköpingi ridadest taasliitus Vaikla augustikuus Rootsi kõrgliigaklubiga, kuid paraku ei ole õnnestunud tal esindusmeeskonna ridades mänguaega saada, vahendab Soccernet.ee.
Vaikla jaoks pole olnud kõige lihtsamad viimased aastad, kui kahe aasta peale on ta kokku mänginud kolm ametlikku kohtumist klubisarjades. Pärast viite kuud on väravavaht taas klubi vahetamas. "Ma arvan, et lahkun siit. Sooviks minna kohta, kus ma mängida saan," ütles Vaikla Rootsi uudisteportaalile.
"Ma väga sooviksin jääda ning Mathsiga (väravavahtide treener Norrköpingis - toim.) töötada, kuid mänguaeg on minu praeguses karjääri etapis väga oluline," jätkas ta.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Andreas Vaikla on Rootsi kõrgliigaklubist lahkumas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesmärk oli lõpetada MM-kullaga, aga seda ei tulnud. Fitnessis pole mingisugust garantiid, et saad medali," rääkis Vaher Õhtulehele.
Novembri lõpus ja detsembri alguses Slovakkias toimunud MM-il pääses Vaher küll finaali, ent seal pingutasid kohtunikud nii palju, et ta jäi kuuendaks. "Tulemust kuuldes ma sisimas naersin," lausub üle 163 sentimeetri pikkuste naiste kategoorias osalenud tallinlanna. "Isegi kõige suurem võhik mõistis, et see pole mu õige koht."
Vaheri sõnul ajendas teda karjääri lõpetama ala stagnatsioon ja ebaõiglane hindamissüsteem. "Jah, ma olen fitnessis hea ja võiksin mitu aastat edukalt jätkata, võib-olla saaksin ka MM-kulla kätte, paraku puudub alal areng ja loogika," lisas Vaher. | Tiitlivõistlustelt kümme medalit võitnud Endla Vaher lõpetab karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesmärk oli lõpetada MM-kullaga, aga seda ei tulnud. Fitnessis pole mingisugust garantiid, et saad medali," rääkis Vaher Õhtulehele.
Novembri lõpus ja detsembri alguses Slovakkias toimunud MM-il pääses Vaher küll finaali, ent seal pingutasid kohtunikud nii palju, et ta jäi kuuendaks. "Tulemust kuuldes ma sisimas naersin," lausub üle 163 sentimeetri pikkuste naiste kategoorias osalenud tallinlanna. "Isegi kõige suurem võhik mõistis, et see pole mu õige koht."
Vaheri sõnul ajendas teda karjääri lõpetama ala stagnatsioon ja ebaõiglane hindamissüsteem. "Jah, ma olen fitnessis hea ja võiksin mitu aastat edukalt jätkata, võib-olla saaksin ka MM-kulla kätte, paraku puudub alal areng ja loogika," lisas Vaher.
### Response:
Tiitlivõistlustelt kümme medalit võitnud Endla Vaher lõpetab karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lühifilmide põhivõistlusprogrammi valiti Eestist kaks filmi – "Toomas, teispool metsikute huntide orgu" ja "Karv". Chintis Lundgreni Eesti-Prantsusmaa-Horvaatia koostöös valminud animafilmi "Toomas teispool metsikute huntide orgu" peategelane on hunt Toomas, kes pärast insenerikarjääri lõppu asub tööle gigolona.
Teine lühifilm põhivõistlusprogrammis on Oskar Lehemaa lühiõudusfilm "Karv", mis jutustab loo kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlevast Leost, kes võtab kasutusele juuksekasvuseerumi, mis põhjustab tema kehas groteskseid moondumisi.
Balti riikide ja Soome fookusprogrammis näidatakse Veiko Õunpuu debüütmängufilmi "Sügisball" ja Kadri Kõusaare mängufilmi "Ema". Lisaks toimub Priit Pärna ja Olga Pärna lühifilmide seanss, kus tulevad näitamisele "Elu ilma Gabriella Ferrita", "Tuukrid vihmas", "Lendurid koduteel". Lühifilmide sektsioonis on ka Sergei Kibuse "Teofrastus" ning Kaspar Jancise "Piano".
14.–17. detsembrini toimuvale kaastootmisturule Co-Production Village valiti kaks arendusfaasis olevat Eesti projekti. "Nähtamatu võitlus" on Rainer Sarneti ("November") kung-fu komöödia, mille tegevus leiab aset 1973. aastal õigeusu kloostris. Filmi keskne teema on taevase ja maise kooseksisteerimine. Filmi produtsent on Katrin Kissa ja tootjafirma on Homeless Bob Production.
Režissöör Triin Ruumet ("Päevad, mis ajasid segadusse") osaleb Les Arcsis oma uue filmiprojektiga "Tume paradiis". Linaloo keskmes on noor naine, kes peab pärast isa surma ning poolvennaga toime pandud koletut tegu leidma viisi, kuidas eluga edasi minna. Filmi produtsent on Elina Litvinova ja tootjafirma Three Brothers.
Balti riikide ja Soome filmitööstuse koostööd tutvustavas paneelis on ühe juhtumiuuringu keskmes ka Soome režissööri Juho Kuosmaneni ("Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus") uus filmiprojekt "Kupee nr 6", mille stsenaristid on Livia Ulman ja Andris Feldmanis, ("Teesklejad"). "Kupee nr 6" kaasprodutsent on Riina Sildos ja kaastootja Amrion. | Eesti on Les Arcsi filmifestivalil üks fookusriikidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lühifilmide põhivõistlusprogrammi valiti Eestist kaks filmi – "Toomas, teispool metsikute huntide orgu" ja "Karv". Chintis Lundgreni Eesti-Prantsusmaa-Horvaatia koostöös valminud animafilmi "Toomas teispool metsikute huntide orgu" peategelane on hunt Toomas, kes pärast insenerikarjääri lõppu asub tööle gigolona.
Teine lühifilm põhivõistlusprogrammis on Oskar Lehemaa lühiõudusfilm "Karv", mis jutustab loo kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlevast Leost, kes võtab kasutusele juuksekasvuseerumi, mis põhjustab tema kehas groteskseid moondumisi.
Balti riikide ja Soome fookusprogrammis näidatakse Veiko Õunpuu debüütmängufilmi "Sügisball" ja Kadri Kõusaare mängufilmi "Ema". Lisaks toimub Priit Pärna ja Olga Pärna lühifilmide seanss, kus tulevad näitamisele "Elu ilma Gabriella Ferrita", "Tuukrid vihmas", "Lendurid koduteel". Lühifilmide sektsioonis on ka Sergei Kibuse "Teofrastus" ning Kaspar Jancise "Piano".
14.–17. detsembrini toimuvale kaastootmisturule Co-Production Village valiti kaks arendusfaasis olevat Eesti projekti. "Nähtamatu võitlus" on Rainer Sarneti ("November") kung-fu komöödia, mille tegevus leiab aset 1973. aastal õigeusu kloostris. Filmi keskne teema on taevase ja maise kooseksisteerimine. Filmi produtsent on Katrin Kissa ja tootjafirma on Homeless Bob Production.
Režissöör Triin Ruumet ("Päevad, mis ajasid segadusse") osaleb Les Arcsis oma uue filmiprojektiga "Tume paradiis". Linaloo keskmes on noor naine, kes peab pärast isa surma ning poolvennaga toime pandud koletut tegu leidma viisi, kuidas eluga edasi minna. Filmi produtsent on Elina Litvinova ja tootjafirma Three Brothers.
Balti riikide ja Soome filmitööstuse koostööd tutvustavas paneelis on ühe juhtumiuuringu keskmes ka Soome režissööri Juho Kuosmaneni ("Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus") uus filmiprojekt "Kupee nr 6", mille stsenaristid on Livia Ulman ja Andris Feldmanis, ("Teesklejad"). "Kupee nr 6" kaasprodutsent on Riina Sildos ja kaastootja Amrion.
### Response:
Eesti on Les Arcsi filmifestivalil üks fookusriikidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selgub, et MASCOTi kiirus kasvas 17-minutise laskumise lõpuks 0,6 kilomeetrini tunnis. Kiiremaks ei suutnud asteroidi ülinõrk raskusväli teda tõmmata. Asteroidi pinnalt põrkas maandur neli korda üles tagasi, kuni jäi lõpuks pinnale lebama. Pinnal tegi ta mõõtmisi ja vaatlusi, kuni ta aku ligi 17 tunni pärast tühjaks sai.
Maanduri laskumisteekonna ja põrgete andmeid arvutasid teadlased muu hulgas selle järgi, kus mis hetkel asus maanduri vari asteroidi pinnal. Abiks olid ka maanduri enda pardaseadmete tehtud mõõtmised.
Laskumistee täpsest teadmistest on teadlastele kasu, sest see aitab maanduri tehtud pilte õigesse konteksti asetada – kui kõrgelt ja kust täpselt need tehtud on. Tagasipõrgete põhjal saab teha järeldusi asteroidi pinna mehaaniliste omaduste kohta, nende põhjal omakorda aga pinna ehituse kohta.
Saksa-Prantsuse koostöös loodud maandur MASCOT uuris samuti pinna ehitust ja koostist, mõõtis soojust ja magnetvälja ning tegi pilte; tema maandumine ja edasine tegevus kulges igati edukalt ja plaanipäraselt.
Hayabusa2 ise asus novembris tagasiteele, lastiks Ryugu pinnalt, aga ka natuke sügavamalt võetud proovid, mis on kavas tuleva aasta lõpus Maale toimetada.
MASCOTi maandumisandmetest ja nendepõhjalistest järeldustest kirjutab ajakirjas Astronomy & Astrophysics aga Frank Scholten Saksa Õhu- ja Kosmosesõidukeskuse planeediuuringute instituudist koos kolleegidega Saksamaalt ja Jaapanist.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25. | Asteroidimaanduri põrkeline laskumine aitab vaatlusandmeid tõlgendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selgub, et MASCOTi kiirus kasvas 17-minutise laskumise lõpuks 0,6 kilomeetrini tunnis. Kiiremaks ei suutnud asteroidi ülinõrk raskusväli teda tõmmata. Asteroidi pinnalt põrkas maandur neli korda üles tagasi, kuni jäi lõpuks pinnale lebama. Pinnal tegi ta mõõtmisi ja vaatlusi, kuni ta aku ligi 17 tunni pärast tühjaks sai.
Maanduri laskumisteekonna ja põrgete andmeid arvutasid teadlased muu hulgas selle järgi, kus mis hetkel asus maanduri vari asteroidi pinnal. Abiks olid ka maanduri enda pardaseadmete tehtud mõõtmised.
Laskumistee täpsest teadmistest on teadlastele kasu, sest see aitab maanduri tehtud pilte õigesse konteksti asetada – kui kõrgelt ja kust täpselt need tehtud on. Tagasipõrgete põhjal saab teha järeldusi asteroidi pinna mehaaniliste omaduste kohta, nende põhjal omakorda aga pinna ehituse kohta.
Saksa-Prantsuse koostöös loodud maandur MASCOT uuris samuti pinna ehitust ja koostist, mõõtis soojust ja magnetvälja ning tegi pilte; tema maandumine ja edasine tegevus kulges igati edukalt ja plaanipäraselt.
Hayabusa2 ise asus novembris tagasiteele, lastiks Ryugu pinnalt, aga ka natuke sügavamalt võetud proovid, mis on kavas tuleva aasta lõpus Maale toimetada.
MASCOTi maandumisandmetest ja nendepõhjalistest järeldustest kirjutab ajakirjas Astronomy & Astrophysics aga Frank Scholten Saksa Õhu- ja Kosmosesõidukeskuse planeediuuringute instituudist koos kolleegidega Saksamaalt ja Jaapanist.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
### Response:
Asteroidimaanduri põrkeline laskumine aitab vaatlusandmeid tõlgendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, eriti baltisaksa ringkondades. "Muinas-Egiptuse ahvatlus" viitab pealkirjana autorile endale, tema Egiptuse-vaimustusele, mis sai alguse juba varases nooruses. Ent niisamuti osutab pealkiri Stadnikovi soovile muuta Vana-Egiptus ahvatlevaks eesti lugejatele – eesmärgile, millele ta pühendas suurema osa oma elust.
Tartu ülikooli Lähis-Ida usundiloo dotsendi Amar Annuse sõnul võtavad Stadnikovi kirjutised kõnekal viisil kokku 20. sajandi egüptoloogia peamised uurimissuunad. "Käesolev raamat sisaldab egüptoloog Stadnikovi elutöö kõige olulisemat osa ehk uurimusi ajast, igavikust, surmast, teispoolsusest, poliitikast ja kõigest muust, mis läks korda muistse Egiptuse vaaraodele ja nende alamatele," lisas ta.
Raamatu koostas ja toimetas Marek Tamm ja seda raamivad Mait Kõivu pikem sissevaade Stadnikovi loomingusse ning koos Vladimir Sazonoviga kokku pandud teadustööde bibliograafia.
"Muinas-Egiptuse ahvatlus" ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Gigantum Humeris". | Ilmus Sergei Stadnikovi kogumik Vana-Egiptusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, eriti baltisaksa ringkondades. "Muinas-Egiptuse ahvatlus" viitab pealkirjana autorile endale, tema Egiptuse-vaimustusele, mis sai alguse juba varases nooruses. Ent niisamuti osutab pealkiri Stadnikovi soovile muuta Vana-Egiptus ahvatlevaks eesti lugejatele – eesmärgile, millele ta pühendas suurema osa oma elust.
Tartu ülikooli Lähis-Ida usundiloo dotsendi Amar Annuse sõnul võtavad Stadnikovi kirjutised kõnekal viisil kokku 20. sajandi egüptoloogia peamised uurimissuunad. "Käesolev raamat sisaldab egüptoloog Stadnikovi elutöö kõige olulisemat osa ehk uurimusi ajast, igavikust, surmast, teispoolsusest, poliitikast ja kõigest muust, mis läks korda muistse Egiptuse vaaraodele ja nende alamatele," lisas ta.
Raamatu koostas ja toimetas Marek Tamm ja seda raamivad Mait Kõivu pikem sissevaade Stadnikovi loomingusse ning koos Vladimir Sazonoviga kokku pandud teadustööde bibliograafia.
"Muinas-Egiptuse ahvatlus" ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Gigantum Humeris".
### Response:
Ilmus Sergei Stadnikovi kogumik Vana-Egiptusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel aastatel on teadusest rääkimisel kesksel kohal raha. Teadlased kurdavad teaduse alarahastamise üle ja taotlevad häälekalt riiklike teaduskulutuste tõstmist ühe protsendini sisemaisest koguproduktist, samas kui oponendid, oluliselt vaiksemal häälel, küsivad, mis ühiskond selle raha eest vastu saab.
Kogemus näitab, et kui mingis küsimuses jõuab vaidlus tasemele palju-raha-vähe-raha, on tegelik probleem kuskil palju sügavamal ja pelgalt rahaga seda probleemi ei saagi lahendada. Ilmselgelt on lood nii ka Eesti teadusrahastusega.
Püüangi järgnevas mõttearenduses jõuda selle probleemi tuumani, tehes seda pigem arvamusavalduse kui range teadusuuringu vormis. Samas julgen kinnitada, et lisaks mõtisklustele ja isiklikule kogemusele saan järgnevate väidete olulises osas tugineda ka usaldusväärsele statistilisele ja faktilisele tõendusmaterjalile.
Probleemi tuumani jõudmiseks tuleb aga alustada kaugemalt, teaduse ja sellega seotud tegevuste olemuse ja rolli selgitamisest – mida me silmas peame, kui me räägime teadusest.
Evolutsiooniliselt arenenud uudishimu ajendab meid tundmatut tundma õppima ja on ilmselt inimarengu (ja mitte ainult inimarengu) peamiseks liikumapanevaks jõuks. Ent teadmiste jõud ei seisne mitte teadmistes endis, vaid nende kasulikkuses. Selleks peavad teadmised muutuma oskusteks ja viimased omakorda tegudeks.
Seetõttu on antiikmõtlejatest, keskaegsetest munkadest, skolastikutest ja õpetlastest ning uusaegsetest aristokraatlikest teadusmeestest ja leiutajatest tänapäevaks kõigis arenenud riikides kujundatud ühiskonna erinevaid sektorid hõlmavad riiklikud süsteemid, mis püüavad terviklikult korraldada nii teadmiste hankimist (teadus) kui ka teadmiste vormimist tehnoloogiateks ja oskusteabeks (tehnoloogiline arendustegevus) ning sealt edasi uuendatud toodeteks ja teenusteks (innovatsioon).
See kõik kokku on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) süsteem, mis on kujutatud alljärgneval joonisel.
Tai süsteem Autor/allikas: Jaak Aaviksoo
Teadus 1 on selle süsteemi taevani ulatuv lõiketera, mida toidab uudishimu ja mille mõõdetavaks väljundiks on teadusartiklid. Tehnoloogiline arendustegevus ja sellega seotud uuringud on ajendatud eelkõige elus ja majanduses üles kerkinud probleemidest ning innovatsioon on orienteeritud otsesele maisele kasule.
Kõik kolm on omavahel läbi põimunud ja kõiki on vaja. Seda kolmikliitu nimetatakse teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni TAI süsteemiks (national system of research, technological development and innovation – RTDI).
Teadusest tervikliku TAI süsteemini
Tervikliku süsteemi tuumaks on veidi kitsam mõiste "teadus- ja arendustegevus" (TA), mis vastab ingliskeelsele terminile research and development (R&D). Viimane on aluseks rahvusvaheliselt võrreldavale statistikale, sealhulgas ka vastavate kulutuste vaates, ning just sellele mõistele tuginevalt sõnastatakse asjakohaseid poliitikaid ja seatakse rahastamiseesmärke.
Euroopa Liit, juhindudes USA ja Jaapani vastavatest tegevussuundadest, sõnastas ligi 20 aastat tagasi eesmärgi jõuda TA kulutustega tasemeni kolm protsenti SKPst, sellest kolmandik ehk üks protsent peaks tulema seejuures avalikest vahenditest. Eestiski on just see (kuri)kuulus üks protsent teadusrahavaidluste keskmes.
Eestis on valdkonda haaravaks mõisteks kujunenud sõna "teadus", mis tavainimese jaoks seostub eelkõige ülikoolides töötavate teadlastega (kelle hulka arvatakse ka professorid ja doktorandid), kes uurivad isiklikust uudishimust ajendatuna oma eriala teadusprobleeme ja avaldavad selle tulemusi artiklitena üleilmsetes ajakirjades.
Parimad neist teadlastest on need, kelle artiklitele kolleegid palju viitavad. Teadusliku edukuse (ekstsellentsuse) mõõduna on kasutusele võetud nn h-indeks H, mis tähendab, et antud teadlasel (koos kaasautoritega) on vähemalt H artiklit, millest igaühele on viidatud vähemalt H korda. TA tervikpildist moodustab niisugune teadus aga vaid osa, üldjuhul väiksema osa.
Lisaks sellisele, nn uudishimu-, sinitaeva või akadeemilisele teadusele kuuluvad TA alla veel rakendusteadus (või rakendusuuringud), samuti probleemikeskne avalik uurimis- ja arendustegevus ning ettevõtluses toimuv rakenduslik uurimistöö ja tehnoloogiline arendustegevus.
Rahalises väljenduses on avaliku sektori TA-s alusteaduste osakaal 30–50 protsenti, erasektoris 0–10 protsenti, keskmisena 22 protsenti, ehkki see näitaja kõigub riigiti oluliselt.
Heaks orientiiriks on ka teadlaste tsiteeringute analüüs. Ühe protsendi enim tsiteeritud teadlaste nimekirjas on 6000 inimest (sealhulgas ka 9 Eesti teadlast!), seega on tsiteeritud teadlasi kokku umbes 600 000.
TA töötajate koguarv maailmas on aga enam kui kümme korda suurem, umbes üheksa miljonit. Seetõttu on ettekujutus, et teadus- ja arendustegevuse väljundiks on vaid teadusartiklid, äärmiselt piiratud.
TA olulisteks väljunditeks on patendid ja muul kujul intellektuaalomand, aga eriti ja eelkõige varaline oskusteave (proprietary know-how), mis üldjuhul avalikkuseni ei jõuagi ja mida kasutatakse ärilistel (ja riigikaitselistel) eesmärkidel.
"Ajalooliselt ongi akadeemiline või ülikooliteadus olnud professorite lahutamatu kõrvaltegevus tagamaks õpetuse head taset."
Vaieldamatult vajame ka Eestis tugevat akadeemilist teadust, mille väljundiks on lisaks artiklitele hea ettevalmistusega ülikoolilõpetajad. Ajalooliselt ongi akadeemiline või ülikooliteadus olnud professorite lahutamatu kõrvaltegevus tagamaks õpetuse head taset. Eelneva arutelu põhjal aga ühiskonna ja majanduse arenguks sellest ei piisa – vaja oleks enamat.
Pilk lähiajalukku
Eesti TAI maastik on kujundatud 1990. aastate radikaalsetest reformidest. Hääbusid (üleliiduliste) haruministeeriumide teadusliku uurimise instituudid (TUI), Teaduste Akadeemia instituudid ja mitmed riiklikud uurimisasutused liideti ülikoolidega ning, mis kõige olulisem, valdav osa teadusrahastusest viidi konkurentsipõhisele alusele.
Kui sellele lisada veel teadushariduse/doktoriõppe koondamine ülikoolidesse, sundemeriteerumine 65. eluaastal ja iga viie aasta tagant korraldatavad ümbervalimised kõigile akadeemilistele ametikohtadele, saame aimu toimunud muutuste ulatusest.
Eelneva tulemusena on kujunenud nii Eesti TAI süsteemi struktuur kui ka väärtusruum. Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on meie akadeemiline teadus väga edukas ja konkureerib mitmes teadussuunas maailma parimatega, paistame silma edukusega Euroopa Liidu uurimisprogrammides.
See on vaieldamatu edulugu, mis on loonud suurepärase vundamendi osale kõrgharidusele, aga ka koostööle (üleilmsete) suurettevõtetega läbimurdeliste tehnoloogiate arendamisel.
Ometi on mündil ka teine pool. Reformide tulemusena lahutati pea kogu teadus muust Eesti elust, mis oli üle pea hõivatud eelkõige oma sotsiaal-majanduslikest ja turumajanduslikest ümberkorraldustest ega olnud huvitatudki "teaduslikust peenhäälestusest".
Inimsuhetest laenates – möödunud 25 aastaga on Eesti teadus ja Eesti elu teineteisest lahku kasvanud. Tulemusena on kooselu pingestunud – üks pool nõuab oma üleilmsele ekstsellentsusele rõhudes rohkem raha, teine kurdab, et tema muredest ei hoolita. Õigus on mõlemal ja jääb ülegi. Lahutusega seda probleemi ei lahenda.
Meie tipptasemel akadeemiline teadus vajab jätkuvalt tuge ja toetust arenemaks võrdselt oma partnerite-konkurentidega seal, kus me seda suudame; Eesti ühiskond vajab aga teadmispõhiseid lahendusi kuhjuvatele sotsiaal-majanduslikele probleemidele, eelkõige aga uusi tooteid ja teenuseid, mille najal ronida välja kurikuulsast keskmise sissetuleku lõksust, kuhu meie majanduse suuresti isevooluline turupõhine areng meid on toonud.
Ka siin on asjakohane tõdeda – see, mis meid siia on toonud, ei vii meid enam edasi.
Eesti Euroopa võrdluses
Alustada tuleks olukorra mõistmisest, mida võib kirjeldada ka rahalises mõõtmes. Majanduslikult edukate riikidega võrreldes on kõige tõsisemaks probleemiks TAI rahaline maht ettevõtlussektoris, kus jääme isegi SKP suhtarvude tasemel kordades alla eeskujuks olevatele (naaber)riikidele (Eestis 0,5‒0,7%, Soomes 2% SKT-st), mis siis veel absoluutnumbritest rääkida.
Tõsi, siin on suurem probleem meie majanduse struktuuris (väikeste ettevõtete domineerimine), sh ka omandistruktuuris (enamik innovatsioonivõimelisi ettevõtteid on välisomanduses), aga sihikindel riiklik poliitika peaks ühe meetmekompleksina kindlasti toetama erasektori motivatsiooni ja suutlikkust tehnoloogiliseks innovatsiooniks.
Kui sellele lisada prioriteete seadev ja oma tugevustele toetuv struktuurne majandus- ja ettevõtluspoliitika, siis võib loota, et keskpikas, viie kuni kümne aasta perspektiivis kasvab tehnoloogilise innovatsiooni toel ka töö tootlikkus, mis on meie majandusliku edenemise peamiseks pudelikaelaks. Võib väita ka radikaalsemalt – meil polegi teist alternatiivi.
Hea on see, et eeldused selliseks arenguks on olemas – meil on tugev akadeemiline teadus, mille tugevam orienteeritus ettevõtluskoostööle ja riiklikult toetatud inimeste liikumine sektorite vahel võiks anda tulemusi juba lähiaastatel. Need sammud kasvatavad ühtlasi üldist TAI kultuuri ja viivad ajapikku suuremate investeeringuteni ka ettevõtlussektori enda vahenditest.
Riikliku TAI poliitika keskseks instrumendiks on siiski avaliku sektori TAI korraldamine ja rahastamine. Euroopa ja Eesti ühisest eesmärgist – avalike TA kulutuste kasvatamine ühe protsendini SKT-st jääme mõlemad maha, ehkki meie praegune tase (umbes 0,7% SKT-st) on isegi veidi kõrgem kui ELis keskmiselt (0,6%).
Tõsi, mõned Põhja- ja Kesk-Euroopa riigid on ühe protsendi eesmärgini jõudnud. Olulised erinevused ilmnevad aga kulutuste sisemises struktuuris. Selle ilmestamiseks sobib võrrelda Euroopa Liidu ja Eesti kehtivaid TAI programme alljärgneval joonisel.
Rahastuse jaotus EL-i ja Eesti TAI programmides
A. Horizon 2020 (2014–2020) miljardites eurodes.
B. Teadmistepõhine Eesti (2016–2020) miljonites eurodes.
Nagu eelpool kirjeldatud, saab TAI jagada kolme suuna või samba vahel – tippteadus, ühiskondlikud väljakutsed ja majanduse konkurentsivõime, millele lisanduvad spetsiifilisemad meetmed (Eestis eelkõige rahvusvaheline koostöö; EL-is teaduse levitamine, Tehnoloogiainstituut, Ühisuuringute Keskus ja Euratom).
Kui EL-i programmis jaguneb rahastamine kolme samba vahel enam-vähem võrdselt, siis Eesti TAI programmis on tippteaduse osakaal üle kahe kolmandiku ja majanduse konkurentsivõime tõstmine alla kümne protsendi rahastamisest.
Siinjuures on vajalik rõhutada, et lisaks võrreldud programmidele rahastatakse TAI-d nii EL-is kui Eestis ka teiste eelarveridade kaudu ja detailsem analüüs peaks nendega samuti arvestama, ent suurt pilti see ei muuda.
Järeldus on sama kui ülalpool juba esitatud – Eesti TAI on ka rahastuse mahtudelt äärmiselt akadeemilise teaduse keskne. Sellele tõsiasjale on viimase 10–15 aasta jooksul tähelepanu juhtinud kõik Eesti TAI poliitika analüüsid, samuti EL-i iga-aastased riigipõhised soovitused (country specific recommendations).
Eelnevast saab ja pigem isegi tuleb teha järeldusi, mis leiaksid oma koha kavandatavates riiklikes poliitikates. On oluline, et need järeldused tehtaks lähimal ajal, sest kavandamisel on EL-i järgmise finantsperioodi 2021–2017 poliitikad, milles Eesti jaoks on olulisel kohal struktuurifondide vahendid.
Just EL-i struktuurifondi vahendite suunamisega saab parimal võimalikul moel muuta Eesti TAI süsteemi struktuuri soovitavas suunas.
Kuidas edasi?
Eelnevalt esitatust ei saa ega tohigi teha järeldust, et senine TAI poliitika oleks olnud põhimõtteliselt vale, pigem vastupidi.
Senise sotsiaalmajandusliku arengu kitsaskohad ei ole olnud kõrvaldatavad mitte niivõrd teadus- ja arendustegevusel põhinevate sammudega, vaid pigem arenenud riikide kogemusel põhinevate üldiste turumajanduslike ja ühiskonnakorralduslike meetmete rakendamisega.
Aga see arenguetapp hakkab läbi saama ja nüüd on aeg rakendada eelnevate kümnendite jooksul üles ehitatud akadeemiline ja hariduslik potentsiaal ka kuhjunud ühiskondlikest väljakutsetest ja ähvardavast keskmise sissetuleku lõksust väljamurdmisele.
Siinkohal võiks juhinduda kehtiva TAI strateegia sihiseadest, mille kohaselt TAI süsteemi "/…/ üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks."
Enam-vähem sarnastele järeldustele on jõudnud ka viimane Teadus- ja Arendusnõukogu tellitud Eesti TAI süsteemi ülevaade (Peer Review of the Estonian R&I System, PSF 2019).
Ma ei peatuks siinkohas seal toodud soovitustel ja ettepanekutel, nendega saab suures osas nõustuda ja neid tasuks huvilistel kindlasti lugeda. Küll aga sooviksin järgnevas arendada mõnda mõtet, mida võiks Eesti TAI süsteemi arendamisel, sh teaduse ja raha suhete korraldamisel, arvestada.
Eesti ei ole mitte väike, vaid väga väike riik ja meie võimalused, sh TAI valdkonnas, sõltuvad mitte niivõrd kvantiteedist, sh raha hulgast, vaid paindlikkusest, väga praktilisest meelest ja sellest lähtuvatest valikutest.
Valikud peaksid olema sisulised, sihikindlad ja teostatavad ning nende saavutamiseks tuleb ette näha vajalikud vahendid. Olulist mõju omavate TAI tulemuste saavutamiseks on vaja hoolikalt kaaluda meie võimalusi ja valida pigem kaks-kolm kui kümme-kakskümmend sihti, leida nendele võimekad liidrid, anda nende kätte vajalikud vahendid ja neid mõistlikult usaldada.
Meil on hea ja õpetlik näide Geenivaramu näol olemas – poliitiline tahe ja tipptasemel liider, viisteist aastat, 50 miljonit eurot ja Eestil on tippteaduse keskus, mille akadeemiline võimekus võib anda olulise panuse ka praktiliste probleemide lahendamiseks.
Samasuguse ambitsiooniga on käivitumas Tulevikulinna keskus, kus ELi ja Eesti riigi ühisrahastus ulatub 32 miljoni euroni seitsmeks aastaks. Kahjuks on meil ka näiteid, kus uut kompetentsi loodetakse luua sada korda väiksemate summade eest.
Kuidas jagada ülesandeid ja kes teeb mida
Keskseks väljakutseks on TAI süsteemi teise (ühiskondlikud väljakutsed) ja kolmanda (tööstuse konkurentsivõime) samba väljaarendamine, ent pole selge, kes seda peaks tegema.
Senine koorem TAI edendamisel on olnud haridus- ja teadusministeeriumil, mis on jõudumööda toetanud akadeemilise teaduse kõrval ka teise ja kolmanda samba tegevusi (programmid NUTIKAS ja RITA, samuti ETAgi arendusgrant), ent loomuldasa on see eelkõige majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi jt ministeeriumide vastutus.
Kahetsusväärselt ei ole selline tööjaotus seni käivitunud (ja MKM ning selle täidesaatva asutusena EAS on sellest ülesandest isegi kaugenenud). Äärmiselt oluline on saavutada selles küsimuses ühine, nii poliitiline kui ka ametkondlik arusaamine, mille oluliseks osaks on tõdemus, et esmane küsimus ei ole mitte rahas(tamises), vaid tarviliku haldussuutlikkuse väljaarendamises.
Kogu TAI süsteemi edukaks toimimiseks on vaja inimesi, ideid/visiooni ja vahendeid elik raha. Kõige olulisemad on inimesed; raha ilma ideede ja inimesteta on raisatud raha.
Seepärast on tervikliku TAI süsteemi vundamendiks ülikoolid, kus valmistatakse ette vajalikke spetsialiste, insenere ja teadlasi. Selleks on tarvilik kõrghariduse/ülikoolide asjakohane (teadus)rahastamine institutsionaalse teadustoetusena (enamikus riikides nn GUF ehk general university funding raames), mis Eestis puudub.
See raha tagab ühelt poolt tarvilise akadeemilise vabaduse (rahal ei ole riiklikku silti), teisalt aga kõigile erialadele tarvilise teaduse komponendi, ilma milleta ei ole tänapäevane ülikooliharidus mõeldav. Meil täidab seda funktsiooni osaliselt teaduse baasrahastamine, mille ümberkujundamist tasuks kaaluda.
Tippteaduse edendamisele suunatud uurimistoetuste süsteem on end Eesti teadusrahastamises kindlasti õigustanud, ent mõelda tasuks mõistlikule tasakaalustatusele teadusvaldkondade vahel.
Ühekülgselt mõistetud ekstsellentsus ja (ühiskondliku) relevantsuse alahindamine võivad viia (ja paljude arvates juba ongi viinud) kogu rahastuse koondumisele üksikutesse edukatesse teadussuundadesse olulisel määral lahus ümbritsevast elust. Kui sellega liitub ka hindamiskogude samasugune struktuurinihe, siis on pingete kasv vältimatu.
Keerulisem on küsimus, kus tuleks viia läbi vajalikke (rakendus)uuringuid ja tehnoloogilist arendustööd.
"Seepärast tasuks tõsiselt mõelda vastava võimekuse väljaarendamisele ülikoolide tehnoloogiasiirde üksuste baasil."
Sarnaselt paljudele riikidele on kaalumisel olnud riikliku Rakendusuuringute Instituudi loomine, ent Eesti suuruses riigis võib see olla ülejõukäiv ja kindlasti destabiliseerib see olemasolevaid ülikoole. Seepärast tasuks tõsiselt mõelda vastava võimekuse väljaarendamisele ülikoolide tehnoloogiasiirde üksuste baasil.
Võib-olla olekski see ülesanne lahendatav EL-i eelseisval finantsperioodil TAId puudutava keskse meetmena, integreerides sellesse ka ilmselt lõppevad tegevused nagu tehnoloogiaarenduskeskuste ja kompetentsikeskuste toetamine, samuti tihendades koostööd teadusparkidega. Sarnase ettepanekuni on jõudnud ka viidatud TAI süsteemi analüüs.
Eesti teadusrahastuses kuhjunud pingete ühe allikana saab käsitleda ka mitme teadussuuna suhtelist akadeemilist edukust – eduka teadustööga on kaasnenud eriala populaarsus, sealt tuleb bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate arvu kasv.
Kui lõpetajate järele pole tööturul nõudlust, on lõpetajatele pakutav palgatase tagasihoidlik ja võimalus jätkata doktoriõppes tundub ahvatlevam kui suurema tööturunõudlusega erialadel.
Nii kasvab doktorikraadiga spetsialistide arv, kel samuti erasektoris ja avalikus teenistuses töökohti napib. Jääbki kodumaal ainus võimalus taotleda uurimistoetust ja kasvatada seeläbi vastava akadeemilise tegevuse mahtu veelgi. Ja nii minnakse uuele akadeemilise edukuse ringile.
EL on üldise majandusarengu paremaks suunamiseks võtnud kasutusele nn nutika spetsialiseerumise instrumendi ning suunab tema käsutuses olevaid vahendeid eelistatult selle metoodika alusel, eriti eelseisval finantsperioodil.
Eestile tähendaks see selget nihet meie valikus olevate suundade – IKT kasutuselevõtt horisontaalses koostöös, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning (kohalike) ressursside väärindamine. Ilmselt vääriks sellesuunaline tegevus ka üld- ja majanduspoliitilisel tasemel suuremat tähelepanu, sh mitte ainult TAI tegevust puudutavalt.
Teadusest, aga ka kogu TAI-st rääkides ei saa mööda vaadata teadlaste karjääri ja palga küsimustest. Põletavaimaks teemaks on seejuures doktorantide staatus ja sellega seotud sissetulek.
Tänapäeval tuleb doktoranti käsitleda kindlasti teadustöötajana, kellele makstakse tema töö eest palka. Oodates doktorandilt täisajalist pühendumist oma teadustööle, tuleb talle tagada ka vääriline sissetulek, mis (koos toetuse/stipendiumiga) peaks olema kindlasti kõrgem kui sama eriala lõpetanutel keskmiselt. Ilma selle sammuta pole ükski TAI poliitika pikaajaliselt jätkusuutlik.
Siit jõuame küsimuseni doktorikraadi omandanute, eelkõige teadlaste ja õppejõudude palgatasemest, mis ei tohi doktorandi sissetuleku tasemele alla jääda. Detailidesse langemata on selge, et TAI praeguse rahastamistaseme juures ei ole kõigile avaliku sektori TAI süsteemis töötajaile võimalik jätkusuutlikku palgataset kindlustada ning seda ei saa lahendada ka üksnes (akadeemilise teaduse) täiendava rahastamisega.
Järelikult tuleb üle vaadata kogu TAI ja sellega seotud kõrgharidussüsteemi struktuur ja efektiivsus, kaaludes koosseisude vähendamist eelkõige seal, kus side TAI soovitavate väljunditega kõige tagasihoidlikum.
Kokkuvõtteks
Eestil on teadust vaja rohkem kui kunagi varem – sellest sõltub nii meie ühiskondlik edenemine kui ka rahvuslik rikkus – aga mitte asjana iseeneses, vaid loomuliku ja kasuliku osana ühiskonna toimimisest.
Et see nii ka sünniks, võtaksin soovitused lühidalt kokku:
Teaduse rahastamiselt tuleb liikuda tervikliku TAI süsteemi toimimise tagamisele erinevate partnerite koostöös.
Keskne väljakutse on erasektori innovatsioonivõimekuse väljaarendamine.
Tulemuse saavutamiseks on vaja teha poliitilisi valikuid ja seada sihte.
Teadlased vajavad selgust eesmärkides ja kindlustunnet.
Kõike seda on vaja eesmärgipäraselt rahastada.
1 Ajalooliselt on teadus (science) tähendanud vaid loodusteadusi. Artiklis on teadust käsitletud ka humanitaar- ja sotsiaalteadusi (humanities and social sciences) hõlmavana. Kuigi ingliskeelne mõiste 'research' erineb mõistest science ja mõlemad tõlgitakse eesti keelde kui teadus, oleks esimese puhul õigem kasutada terminit "teaduslikud uuringud". | Jaak Aaviksoo: teadus ja raha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel aastatel on teadusest rääkimisel kesksel kohal raha. Teadlased kurdavad teaduse alarahastamise üle ja taotlevad häälekalt riiklike teaduskulutuste tõstmist ühe protsendini sisemaisest koguproduktist, samas kui oponendid, oluliselt vaiksemal häälel, küsivad, mis ühiskond selle raha eest vastu saab.
Kogemus näitab, et kui mingis küsimuses jõuab vaidlus tasemele palju-raha-vähe-raha, on tegelik probleem kuskil palju sügavamal ja pelgalt rahaga seda probleemi ei saagi lahendada. Ilmselgelt on lood nii ka Eesti teadusrahastusega.
Püüangi järgnevas mõttearenduses jõuda selle probleemi tuumani, tehes seda pigem arvamusavalduse kui range teadusuuringu vormis. Samas julgen kinnitada, et lisaks mõtisklustele ja isiklikule kogemusele saan järgnevate väidete olulises osas tugineda ka usaldusväärsele statistilisele ja faktilisele tõendusmaterjalile.
Probleemi tuumani jõudmiseks tuleb aga alustada kaugemalt, teaduse ja sellega seotud tegevuste olemuse ja rolli selgitamisest – mida me silmas peame, kui me räägime teadusest.
Evolutsiooniliselt arenenud uudishimu ajendab meid tundmatut tundma õppima ja on ilmselt inimarengu (ja mitte ainult inimarengu) peamiseks liikumapanevaks jõuks. Ent teadmiste jõud ei seisne mitte teadmistes endis, vaid nende kasulikkuses. Selleks peavad teadmised muutuma oskusteks ja viimased omakorda tegudeks.
Seetõttu on antiikmõtlejatest, keskaegsetest munkadest, skolastikutest ja õpetlastest ning uusaegsetest aristokraatlikest teadusmeestest ja leiutajatest tänapäevaks kõigis arenenud riikides kujundatud ühiskonna erinevaid sektorid hõlmavad riiklikud süsteemid, mis püüavad terviklikult korraldada nii teadmiste hankimist (teadus) kui ka teadmiste vormimist tehnoloogiateks ja oskusteabeks (tehnoloogiline arendustegevus) ning sealt edasi uuendatud toodeteks ja teenusteks (innovatsioon).
See kõik kokku on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) süsteem, mis on kujutatud alljärgneval joonisel.
Tai süsteem Autor/allikas: Jaak Aaviksoo
Teadus 1 on selle süsteemi taevani ulatuv lõiketera, mida toidab uudishimu ja mille mõõdetavaks väljundiks on teadusartiklid. Tehnoloogiline arendustegevus ja sellega seotud uuringud on ajendatud eelkõige elus ja majanduses üles kerkinud probleemidest ning innovatsioon on orienteeritud otsesele maisele kasule.
Kõik kolm on omavahel läbi põimunud ja kõiki on vaja. Seda kolmikliitu nimetatakse teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni TAI süsteemiks (national system of research, technological development and innovation – RTDI).
Teadusest tervikliku TAI süsteemini
Tervikliku süsteemi tuumaks on veidi kitsam mõiste "teadus- ja arendustegevus" (TA), mis vastab ingliskeelsele terminile research and development (R&D). Viimane on aluseks rahvusvaheliselt võrreldavale statistikale, sealhulgas ka vastavate kulutuste vaates, ning just sellele mõistele tuginevalt sõnastatakse asjakohaseid poliitikaid ja seatakse rahastamiseesmärke.
Euroopa Liit, juhindudes USA ja Jaapani vastavatest tegevussuundadest, sõnastas ligi 20 aastat tagasi eesmärgi jõuda TA kulutustega tasemeni kolm protsenti SKPst, sellest kolmandik ehk üks protsent peaks tulema seejuures avalikest vahenditest. Eestiski on just see (kuri)kuulus üks protsent teadusrahavaidluste keskmes.
Eestis on valdkonda haaravaks mõisteks kujunenud sõna "teadus", mis tavainimese jaoks seostub eelkõige ülikoolides töötavate teadlastega (kelle hulka arvatakse ka professorid ja doktorandid), kes uurivad isiklikust uudishimust ajendatuna oma eriala teadusprobleeme ja avaldavad selle tulemusi artiklitena üleilmsetes ajakirjades.
Parimad neist teadlastest on need, kelle artiklitele kolleegid palju viitavad. Teadusliku edukuse (ekstsellentsuse) mõõduna on kasutusele võetud nn h-indeks H, mis tähendab, et antud teadlasel (koos kaasautoritega) on vähemalt H artiklit, millest igaühele on viidatud vähemalt H korda. TA tervikpildist moodustab niisugune teadus aga vaid osa, üldjuhul väiksema osa.
Lisaks sellisele, nn uudishimu-, sinitaeva või akadeemilisele teadusele kuuluvad TA alla veel rakendusteadus (või rakendusuuringud), samuti probleemikeskne avalik uurimis- ja arendustegevus ning ettevõtluses toimuv rakenduslik uurimistöö ja tehnoloogiline arendustegevus.
Rahalises väljenduses on avaliku sektori TA-s alusteaduste osakaal 30–50 protsenti, erasektoris 0–10 protsenti, keskmisena 22 protsenti, ehkki see näitaja kõigub riigiti oluliselt.
Heaks orientiiriks on ka teadlaste tsiteeringute analüüs. Ühe protsendi enim tsiteeritud teadlaste nimekirjas on 6000 inimest (sealhulgas ka 9 Eesti teadlast!), seega on tsiteeritud teadlasi kokku umbes 600 000.
TA töötajate koguarv maailmas on aga enam kui kümme korda suurem, umbes üheksa miljonit. Seetõttu on ettekujutus, et teadus- ja arendustegevuse väljundiks on vaid teadusartiklid, äärmiselt piiratud.
TA olulisteks väljunditeks on patendid ja muul kujul intellektuaalomand, aga eriti ja eelkõige varaline oskusteave (proprietary know-how), mis üldjuhul avalikkuseni ei jõuagi ja mida kasutatakse ärilistel (ja riigikaitselistel) eesmärkidel.
"Ajalooliselt ongi akadeemiline või ülikooliteadus olnud professorite lahutamatu kõrvaltegevus tagamaks õpetuse head taset."
Vaieldamatult vajame ka Eestis tugevat akadeemilist teadust, mille väljundiks on lisaks artiklitele hea ettevalmistusega ülikoolilõpetajad. Ajalooliselt ongi akadeemiline või ülikooliteadus olnud professorite lahutamatu kõrvaltegevus tagamaks õpetuse head taset. Eelneva arutelu põhjal aga ühiskonna ja majanduse arenguks sellest ei piisa – vaja oleks enamat.
Pilk lähiajalukku
Eesti TAI maastik on kujundatud 1990. aastate radikaalsetest reformidest. Hääbusid (üleliiduliste) haruministeeriumide teadusliku uurimise instituudid (TUI), Teaduste Akadeemia instituudid ja mitmed riiklikud uurimisasutused liideti ülikoolidega ning, mis kõige olulisem, valdav osa teadusrahastusest viidi konkurentsipõhisele alusele.
Kui sellele lisada veel teadushariduse/doktoriõppe koondamine ülikoolidesse, sundemeriteerumine 65. eluaastal ja iga viie aasta tagant korraldatavad ümbervalimised kõigile akadeemilistele ametikohtadele, saame aimu toimunud muutuste ulatusest.
Eelneva tulemusena on kujunenud nii Eesti TAI süsteemi struktuur kui ka väärtusruum. Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on meie akadeemiline teadus väga edukas ja konkureerib mitmes teadussuunas maailma parimatega, paistame silma edukusega Euroopa Liidu uurimisprogrammides.
See on vaieldamatu edulugu, mis on loonud suurepärase vundamendi osale kõrgharidusele, aga ka koostööle (üleilmsete) suurettevõtetega läbimurdeliste tehnoloogiate arendamisel.
Ometi on mündil ka teine pool. Reformide tulemusena lahutati pea kogu teadus muust Eesti elust, mis oli üle pea hõivatud eelkõige oma sotsiaal-majanduslikest ja turumajanduslikest ümberkorraldustest ega olnud huvitatudki "teaduslikust peenhäälestusest".
Inimsuhetest laenates – möödunud 25 aastaga on Eesti teadus ja Eesti elu teineteisest lahku kasvanud. Tulemusena on kooselu pingestunud – üks pool nõuab oma üleilmsele ekstsellentsusele rõhudes rohkem raha, teine kurdab, et tema muredest ei hoolita. Õigus on mõlemal ja jääb ülegi. Lahutusega seda probleemi ei lahenda.
Meie tipptasemel akadeemiline teadus vajab jätkuvalt tuge ja toetust arenemaks võrdselt oma partnerite-konkurentidega seal, kus me seda suudame; Eesti ühiskond vajab aga teadmispõhiseid lahendusi kuhjuvatele sotsiaal-majanduslikele probleemidele, eelkõige aga uusi tooteid ja teenuseid, mille najal ronida välja kurikuulsast keskmise sissetuleku lõksust, kuhu meie majanduse suuresti isevooluline turupõhine areng meid on toonud.
Ka siin on asjakohane tõdeda – see, mis meid siia on toonud, ei vii meid enam edasi.
Eesti Euroopa võrdluses
Alustada tuleks olukorra mõistmisest, mida võib kirjeldada ka rahalises mõõtmes. Majanduslikult edukate riikidega võrreldes on kõige tõsisemaks probleemiks TAI rahaline maht ettevõtlussektoris, kus jääme isegi SKP suhtarvude tasemel kordades alla eeskujuks olevatele (naaber)riikidele (Eestis 0,5‒0,7%, Soomes 2% SKT-st), mis siis veel absoluutnumbritest rääkida.
Tõsi, siin on suurem probleem meie majanduse struktuuris (väikeste ettevõtete domineerimine), sh ka omandistruktuuris (enamik innovatsioonivõimelisi ettevõtteid on välisomanduses), aga sihikindel riiklik poliitika peaks ühe meetmekompleksina kindlasti toetama erasektori motivatsiooni ja suutlikkust tehnoloogiliseks innovatsiooniks.
Kui sellele lisada prioriteete seadev ja oma tugevustele toetuv struktuurne majandus- ja ettevõtluspoliitika, siis võib loota, et keskpikas, viie kuni kümne aasta perspektiivis kasvab tehnoloogilise innovatsiooni toel ka töö tootlikkus, mis on meie majandusliku edenemise peamiseks pudelikaelaks. Võib väita ka radikaalsemalt – meil polegi teist alternatiivi.
Hea on see, et eeldused selliseks arenguks on olemas – meil on tugev akadeemiline teadus, mille tugevam orienteeritus ettevõtluskoostööle ja riiklikult toetatud inimeste liikumine sektorite vahel võiks anda tulemusi juba lähiaastatel. Need sammud kasvatavad ühtlasi üldist TAI kultuuri ja viivad ajapikku suuremate investeeringuteni ka ettevõtlussektori enda vahenditest.
Riikliku TAI poliitika keskseks instrumendiks on siiski avaliku sektori TAI korraldamine ja rahastamine. Euroopa ja Eesti ühisest eesmärgist – avalike TA kulutuste kasvatamine ühe protsendini SKT-st jääme mõlemad maha, ehkki meie praegune tase (umbes 0,7% SKT-st) on isegi veidi kõrgem kui ELis keskmiselt (0,6%).
Tõsi, mõned Põhja- ja Kesk-Euroopa riigid on ühe protsendi eesmärgini jõudnud. Olulised erinevused ilmnevad aga kulutuste sisemises struktuuris. Selle ilmestamiseks sobib võrrelda Euroopa Liidu ja Eesti kehtivaid TAI programme alljärgneval joonisel.
Rahastuse jaotus EL-i ja Eesti TAI programmides
A. Horizon 2020 (2014–2020) miljardites eurodes.
B. Teadmistepõhine Eesti (2016–2020) miljonites eurodes.
Nagu eelpool kirjeldatud, saab TAI jagada kolme suuna või samba vahel – tippteadus, ühiskondlikud väljakutsed ja majanduse konkurentsivõime, millele lisanduvad spetsiifilisemad meetmed (Eestis eelkõige rahvusvaheline koostöö; EL-is teaduse levitamine, Tehnoloogiainstituut, Ühisuuringute Keskus ja Euratom).
Kui EL-i programmis jaguneb rahastamine kolme samba vahel enam-vähem võrdselt, siis Eesti TAI programmis on tippteaduse osakaal üle kahe kolmandiku ja majanduse konkurentsivõime tõstmine alla kümne protsendi rahastamisest.
Siinjuures on vajalik rõhutada, et lisaks võrreldud programmidele rahastatakse TAI-d nii EL-is kui Eestis ka teiste eelarveridade kaudu ja detailsem analüüs peaks nendega samuti arvestama, ent suurt pilti see ei muuda.
Järeldus on sama kui ülalpool juba esitatud – Eesti TAI on ka rahastuse mahtudelt äärmiselt akadeemilise teaduse keskne. Sellele tõsiasjale on viimase 10–15 aasta jooksul tähelepanu juhtinud kõik Eesti TAI poliitika analüüsid, samuti EL-i iga-aastased riigipõhised soovitused (country specific recommendations).
Eelnevast saab ja pigem isegi tuleb teha järeldusi, mis leiaksid oma koha kavandatavates riiklikes poliitikates. On oluline, et need järeldused tehtaks lähimal ajal, sest kavandamisel on EL-i järgmise finantsperioodi 2021–2017 poliitikad, milles Eesti jaoks on olulisel kohal struktuurifondide vahendid.
Just EL-i struktuurifondi vahendite suunamisega saab parimal võimalikul moel muuta Eesti TAI süsteemi struktuuri soovitavas suunas.
Kuidas edasi?
Eelnevalt esitatust ei saa ega tohigi teha järeldust, et senine TAI poliitika oleks olnud põhimõtteliselt vale, pigem vastupidi.
Senise sotsiaalmajandusliku arengu kitsaskohad ei ole olnud kõrvaldatavad mitte niivõrd teadus- ja arendustegevusel põhinevate sammudega, vaid pigem arenenud riikide kogemusel põhinevate üldiste turumajanduslike ja ühiskonnakorralduslike meetmete rakendamisega.
Aga see arenguetapp hakkab läbi saama ja nüüd on aeg rakendada eelnevate kümnendite jooksul üles ehitatud akadeemiline ja hariduslik potentsiaal ka kuhjunud ühiskondlikest väljakutsetest ja ähvardavast keskmise sissetuleku lõksust väljamurdmisele.
Siinkohal võiks juhinduda kehtiva TAI strateegia sihiseadest, mille kohaselt TAI süsteemi "/…/ üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks."
Enam-vähem sarnastele järeldustele on jõudnud ka viimane Teadus- ja Arendusnõukogu tellitud Eesti TAI süsteemi ülevaade (Peer Review of the Estonian R&I System, PSF 2019).
Ma ei peatuks siinkohas seal toodud soovitustel ja ettepanekutel, nendega saab suures osas nõustuda ja neid tasuks huvilistel kindlasti lugeda. Küll aga sooviksin järgnevas arendada mõnda mõtet, mida võiks Eesti TAI süsteemi arendamisel, sh teaduse ja raha suhete korraldamisel, arvestada.
Eesti ei ole mitte väike, vaid väga väike riik ja meie võimalused, sh TAI valdkonnas, sõltuvad mitte niivõrd kvantiteedist, sh raha hulgast, vaid paindlikkusest, väga praktilisest meelest ja sellest lähtuvatest valikutest.
Valikud peaksid olema sisulised, sihikindlad ja teostatavad ning nende saavutamiseks tuleb ette näha vajalikud vahendid. Olulist mõju omavate TAI tulemuste saavutamiseks on vaja hoolikalt kaaluda meie võimalusi ja valida pigem kaks-kolm kui kümme-kakskümmend sihti, leida nendele võimekad liidrid, anda nende kätte vajalikud vahendid ja neid mõistlikult usaldada.
Meil on hea ja õpetlik näide Geenivaramu näol olemas – poliitiline tahe ja tipptasemel liider, viisteist aastat, 50 miljonit eurot ja Eestil on tippteaduse keskus, mille akadeemiline võimekus võib anda olulise panuse ka praktiliste probleemide lahendamiseks.
Samasuguse ambitsiooniga on käivitumas Tulevikulinna keskus, kus ELi ja Eesti riigi ühisrahastus ulatub 32 miljoni euroni seitsmeks aastaks. Kahjuks on meil ka näiteid, kus uut kompetentsi loodetakse luua sada korda väiksemate summade eest.
Kuidas jagada ülesandeid ja kes teeb mida
Keskseks väljakutseks on TAI süsteemi teise (ühiskondlikud väljakutsed) ja kolmanda (tööstuse konkurentsivõime) samba väljaarendamine, ent pole selge, kes seda peaks tegema.
Senine koorem TAI edendamisel on olnud haridus- ja teadusministeeriumil, mis on jõudumööda toetanud akadeemilise teaduse kõrval ka teise ja kolmanda samba tegevusi (programmid NUTIKAS ja RITA, samuti ETAgi arendusgrant), ent loomuldasa on see eelkõige majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi jt ministeeriumide vastutus.
Kahetsusväärselt ei ole selline tööjaotus seni käivitunud (ja MKM ning selle täidesaatva asutusena EAS on sellest ülesandest isegi kaugenenud). Äärmiselt oluline on saavutada selles küsimuses ühine, nii poliitiline kui ka ametkondlik arusaamine, mille oluliseks osaks on tõdemus, et esmane küsimus ei ole mitte rahas(tamises), vaid tarviliku haldussuutlikkuse väljaarendamises.
Kogu TAI süsteemi edukaks toimimiseks on vaja inimesi, ideid/visiooni ja vahendeid elik raha. Kõige olulisemad on inimesed; raha ilma ideede ja inimesteta on raisatud raha.
Seepärast on tervikliku TAI süsteemi vundamendiks ülikoolid, kus valmistatakse ette vajalikke spetsialiste, insenere ja teadlasi. Selleks on tarvilik kõrghariduse/ülikoolide asjakohane (teadus)rahastamine institutsionaalse teadustoetusena (enamikus riikides nn GUF ehk general university funding raames), mis Eestis puudub.
See raha tagab ühelt poolt tarvilise akadeemilise vabaduse (rahal ei ole riiklikku silti), teisalt aga kõigile erialadele tarvilise teaduse komponendi, ilma milleta ei ole tänapäevane ülikooliharidus mõeldav. Meil täidab seda funktsiooni osaliselt teaduse baasrahastamine, mille ümberkujundamist tasuks kaaluda.
Tippteaduse edendamisele suunatud uurimistoetuste süsteem on end Eesti teadusrahastamises kindlasti õigustanud, ent mõelda tasuks mõistlikule tasakaalustatusele teadusvaldkondade vahel.
Ühekülgselt mõistetud ekstsellentsus ja (ühiskondliku) relevantsuse alahindamine võivad viia (ja paljude arvates juba ongi viinud) kogu rahastuse koondumisele üksikutesse edukatesse teadussuundadesse olulisel määral lahus ümbritsevast elust. Kui sellega liitub ka hindamiskogude samasugune struktuurinihe, siis on pingete kasv vältimatu.
Keerulisem on küsimus, kus tuleks viia läbi vajalikke (rakendus)uuringuid ja tehnoloogilist arendustööd.
"Seepärast tasuks tõsiselt mõelda vastava võimekuse väljaarendamisele ülikoolide tehnoloogiasiirde üksuste baasil."
Sarnaselt paljudele riikidele on kaalumisel olnud riikliku Rakendusuuringute Instituudi loomine, ent Eesti suuruses riigis võib see olla ülejõukäiv ja kindlasti destabiliseerib see olemasolevaid ülikoole. Seepärast tasuks tõsiselt mõelda vastava võimekuse väljaarendamisele ülikoolide tehnoloogiasiirde üksuste baasil.
Võib-olla olekski see ülesanne lahendatav EL-i eelseisval finantsperioodil TAId puudutava keskse meetmena, integreerides sellesse ka ilmselt lõppevad tegevused nagu tehnoloogiaarenduskeskuste ja kompetentsikeskuste toetamine, samuti tihendades koostööd teadusparkidega. Sarnase ettepanekuni on jõudnud ka viidatud TAI süsteemi analüüs.
Eesti teadusrahastuses kuhjunud pingete ühe allikana saab käsitleda ka mitme teadussuuna suhtelist akadeemilist edukust – eduka teadustööga on kaasnenud eriala populaarsus, sealt tuleb bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate arvu kasv.
Kui lõpetajate järele pole tööturul nõudlust, on lõpetajatele pakutav palgatase tagasihoidlik ja võimalus jätkata doktoriõppes tundub ahvatlevam kui suurema tööturunõudlusega erialadel.
Nii kasvab doktorikraadiga spetsialistide arv, kel samuti erasektoris ja avalikus teenistuses töökohti napib. Jääbki kodumaal ainus võimalus taotleda uurimistoetust ja kasvatada seeläbi vastava akadeemilise tegevuse mahtu veelgi. Ja nii minnakse uuele akadeemilise edukuse ringile.
EL on üldise majandusarengu paremaks suunamiseks võtnud kasutusele nn nutika spetsialiseerumise instrumendi ning suunab tema käsutuses olevaid vahendeid eelistatult selle metoodika alusel, eriti eelseisval finantsperioodil.
Eestile tähendaks see selget nihet meie valikus olevate suundade – IKT kasutuselevõtt horisontaalses koostöös, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning (kohalike) ressursside väärindamine. Ilmselt vääriks sellesuunaline tegevus ka üld- ja majanduspoliitilisel tasemel suuremat tähelepanu, sh mitte ainult TAI tegevust puudutavalt.
Teadusest, aga ka kogu TAI-st rääkides ei saa mööda vaadata teadlaste karjääri ja palga küsimustest. Põletavaimaks teemaks on seejuures doktorantide staatus ja sellega seotud sissetulek.
Tänapäeval tuleb doktoranti käsitleda kindlasti teadustöötajana, kellele makstakse tema töö eest palka. Oodates doktorandilt täisajalist pühendumist oma teadustööle, tuleb talle tagada ka vääriline sissetulek, mis (koos toetuse/stipendiumiga) peaks olema kindlasti kõrgem kui sama eriala lõpetanutel keskmiselt. Ilma selle sammuta pole ükski TAI poliitika pikaajaliselt jätkusuutlik.
Siit jõuame küsimuseni doktorikraadi omandanute, eelkõige teadlaste ja õppejõudude palgatasemest, mis ei tohi doktorandi sissetuleku tasemele alla jääda. Detailidesse langemata on selge, et TAI praeguse rahastamistaseme juures ei ole kõigile avaliku sektori TAI süsteemis töötajaile võimalik jätkusuutlikku palgataset kindlustada ning seda ei saa lahendada ka üksnes (akadeemilise teaduse) täiendava rahastamisega.
Järelikult tuleb üle vaadata kogu TAI ja sellega seotud kõrgharidussüsteemi struktuur ja efektiivsus, kaaludes koosseisude vähendamist eelkõige seal, kus side TAI soovitavate väljunditega kõige tagasihoidlikum.
Kokkuvõtteks
Eestil on teadust vaja rohkem kui kunagi varem – sellest sõltub nii meie ühiskondlik edenemine kui ka rahvuslik rikkus – aga mitte asjana iseeneses, vaid loomuliku ja kasuliku osana ühiskonna toimimisest.
Et see nii ka sünniks, võtaksin soovitused lühidalt kokku:
Teaduse rahastamiselt tuleb liikuda tervikliku TAI süsteemi toimimise tagamisele erinevate partnerite koostöös.
Keskne väljakutse on erasektori innovatsioonivõimekuse väljaarendamine.
Tulemuse saavutamiseks on vaja teha poliitilisi valikuid ja seada sihte.
Teadlased vajavad selgust eesmärkides ja kindlustunnet.
Kõike seda on vaja eesmärgipäraselt rahastada.
1 Ajalooliselt on teadus (science) tähendanud vaid loodusteadusi. Artiklis on teadust käsitletud ka humanitaar- ja sotsiaalteadusi (humanities and social sciences) hõlmavana. Kuigi ingliskeelne mõiste 'research' erineb mõistest science ja mõlemad tõlgitakse eesti keelde kui teadus, oleks esimese puhul õigem kasutada terminit "teaduslikud uuringud".
### Response:
Jaak Aaviksoo: teadus ja raha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fahrenholz selgitas, et filmis suurema osa materjalist ajal, kui tegi Gordoni eelmist muusikavideot "Sketch Artist".
"Ma kasutasin telefoni, mitte kaamerat, sest see on meedium, mida kasutatakse kogu aeg selle linnapildi vahendajana. Ma tahtsin, et see oleks lihtne, seega tundus loogiline istuda lihtsalt autos ja hoida telefoni vastu klaasi ning samal ajal ringi sõita – peaaegu nagu pardakaamera."
Ta nimetas videot ka turvakaamerate videomaterjali pikslise materiaalsuse pühitsemiseks, vahendab Pitchfork.
"Kaamerad jälgivad sind kogu aeg, sinu sülearvuti kuulab sind pealt. Meie arusaam sellest, mis on privaatne, on muutunud avalikuks. Keeruline on isegi defineerida, mis asi on privaatne hetk," lisas Gordon. | Kim Gordon avaldas muusikavideo loole "Earthquake" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fahrenholz selgitas, et filmis suurema osa materjalist ajal, kui tegi Gordoni eelmist muusikavideot "Sketch Artist".
"Ma kasutasin telefoni, mitte kaamerat, sest see on meedium, mida kasutatakse kogu aeg selle linnapildi vahendajana. Ma tahtsin, et see oleks lihtne, seega tundus loogiline istuda lihtsalt autos ja hoida telefoni vastu klaasi ning samal ajal ringi sõita – peaaegu nagu pardakaamera."
Ta nimetas videot ka turvakaamerate videomaterjali pikslise materiaalsuse pühitsemiseks, vahendab Pitchfork.
"Kaamerad jälgivad sind kogu aeg, sinu sülearvuti kuulab sind pealt. Meie arusaam sellest, mis on privaatne, on muutunud avalikuks. Keeruline on isegi defineerida, mis asi on privaatne hetk," lisas Gordon.
### Response:
Kim Gordon avaldas muusikavideo loole "Earthquake" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodupubliku ees mänginud Real võitis Olympiakose vastu avaveerandi kindlalt 11 punktiga ja kuigi poolajaks vahe suuremaks ei kärisenud, oldi kolmandal veerandil vastastest taas kindlalt üle, kui viimasele veerandile mindi vastu koguni 24-punktilises eduseisus. Külalised Kreekast suutsid küll neljanda veerandi võita, kuid Real teenis sellegipoolest kindla 16-punktilise võidu.
Reali parimana viskas Fabien Causeur 18 punkti, Anthony Randolph ja Facundo Campazzo panustasid kumbki 15 silmaga. Olympiakose parimad olid Will Cherry ja Saša Vezenkov, kes tõid mõlemad 12 punkti.
Järjekordse kaotuse sai Euroliigas Moskva CSKA, kes pidi võõrsil tunnistama Tel Avivi Maccabi 90:80 paremust. CSAK võitis küll avaveerandi üheksa silmaga, kuid kolmel järgneval veerandil jäädi võõrustajatele alla. Ühepoolseks osutus teine poolaeg, kus Venemaa klubi kaotas kolmanda veerandi üheksa ja viimase veerandi kaheksa silmaga.
Scottie Wilbekin tõi Maccabile parimana 22 punkti, sama palju punkte sai CSKA poolelt kirja Mike James.
Tabeliliidrina jätkab 11 võitu ja kaks kaotust kogunud Anadolu Efes, Madridi Real on kümne võidu ja kolme kaotusega teine. Maccabi (9-4) hoiab neljandat kohta, CSKA (8-5) on kuues ning Olympiakos (5-8) 11.
Teised tulemused:
Moskva oblasti Himki – Berliini Alba 104:87
Fenerbahce – Anadolu Efes 73:81
Belgradi Crvena Zvezda – Saski Baskonia 64:72 | Euroliiga: Real teenis kaheksanda järjestikuse võidu, CSKA kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodupubliku ees mänginud Real võitis Olympiakose vastu avaveerandi kindlalt 11 punktiga ja kuigi poolajaks vahe suuremaks ei kärisenud, oldi kolmandal veerandil vastastest taas kindlalt üle, kui viimasele veerandile mindi vastu koguni 24-punktilises eduseisus. Külalised Kreekast suutsid küll neljanda veerandi võita, kuid Real teenis sellegipoolest kindla 16-punktilise võidu.
Reali parimana viskas Fabien Causeur 18 punkti, Anthony Randolph ja Facundo Campazzo panustasid kumbki 15 silmaga. Olympiakose parimad olid Will Cherry ja Saša Vezenkov, kes tõid mõlemad 12 punkti.
Järjekordse kaotuse sai Euroliigas Moskva CSKA, kes pidi võõrsil tunnistama Tel Avivi Maccabi 90:80 paremust. CSAK võitis küll avaveerandi üheksa silmaga, kuid kolmel järgneval veerandil jäädi võõrustajatele alla. Ühepoolseks osutus teine poolaeg, kus Venemaa klubi kaotas kolmanda veerandi üheksa ja viimase veerandi kaheksa silmaga.
Scottie Wilbekin tõi Maccabile parimana 22 punkti, sama palju punkte sai CSKA poolelt kirja Mike James.
Tabeliliidrina jätkab 11 võitu ja kaks kaotust kogunud Anadolu Efes, Madridi Real on kümne võidu ja kolme kaotusega teine. Maccabi (9-4) hoiab neljandat kohta, CSKA (8-5) on kuues ning Olympiakos (5-8) 11.
Teised tulemused:
Moskva oblasti Himki – Berliini Alba 104:87
Fenerbahce – Anadolu Efes 73:81
Belgradi Crvena Zvezda – Saski Baskonia 64:72
### Response:
Euroliiga: Real teenis kaheksanda järjestikuse võidu, CSKA kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljuti lõppes Eesti Maaülikooli kaheaastane projekt "Globaalselt ohustatud suur-konnakotka teadmispõhine kaitse Valgevenes", mille eesmärk oli Eestis suur-konnakotkaste uurimisel omandatud teadmisi ja kogemusi rakendada selle liigi seisundi selgitamiseks Valgevenes.
Suur-konnakotkas on globaalselt ohustatud lind, kes on Euroopas jäänud üliharuldaseks. Valgevenes pesitseb seda liiki hinnanguliselt 120–160 paari suur-konnakotkaid. "Sestap on sealse asurkonna kaitse võtmetähtsusega terve Euroopa jaoks," põhjendas elurikkuse ja loodusturismi vanemteadur Ülo Väli.
Projekti käigus märgistati GPS-saatjatega kuus Valgevene suur-konnakotkast. Väli sõnul osutusid nende olulisemateks elupaikadeks madal- ja siirdesood. "Meie soodes seevastu suur-konnakotkaid enam ei leidu," võrdles ta.
Sarnaselt liigikaalastega otsisid Valgevene kotkad saaki ka lamminiitudel ja põllumajandusmaastikus. Kuuest märgistatud kotkast kolm talvitas Lõuna-Euroopas (Kreekas) ja kolm Aafrikas (Egiptuses, Etioopias ja Lõuna-Sudaanis). Nende praegust käekäiku saab jälgida aadressil lindude rändekaardilt.
"Et kogu Euroopas ohustab suur-konnakotkaid hübridiseerimine väike-konnakotkaga, alustasime ka selle teguri olulisuse selgitamist Valgevenes," lisas Väli, kelle sõnul koguti geneetilisteks liigimääranguteks ja hübriidide tuvastamiseks 50 pesapaigalt 100 DNA-proovi. Analüüside tulemused selguvad eeloleval talvel.
Projekti partnerid olid mittetulundusühingud Kotkaklubi Eestist ning Akhova Ptushak Batskaushchyny/BirdLife Belarus Valgevenest, seda rahastas arengukoostöö programmi raames Eesti Välisministeerium. | Maaülikooli teadlased otsisid Valgevene soodes suur-konnakotkaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljuti lõppes Eesti Maaülikooli kaheaastane projekt "Globaalselt ohustatud suur-konnakotka teadmispõhine kaitse Valgevenes", mille eesmärk oli Eestis suur-konnakotkaste uurimisel omandatud teadmisi ja kogemusi rakendada selle liigi seisundi selgitamiseks Valgevenes.
Suur-konnakotkas on globaalselt ohustatud lind, kes on Euroopas jäänud üliharuldaseks. Valgevenes pesitseb seda liiki hinnanguliselt 120–160 paari suur-konnakotkaid. "Sestap on sealse asurkonna kaitse võtmetähtsusega terve Euroopa jaoks," põhjendas elurikkuse ja loodusturismi vanemteadur Ülo Väli.
Projekti käigus märgistati GPS-saatjatega kuus Valgevene suur-konnakotkast. Väli sõnul osutusid nende olulisemateks elupaikadeks madal- ja siirdesood. "Meie soodes seevastu suur-konnakotkaid enam ei leidu," võrdles ta.
Sarnaselt liigikaalastega otsisid Valgevene kotkad saaki ka lamminiitudel ja põllumajandusmaastikus. Kuuest märgistatud kotkast kolm talvitas Lõuna-Euroopas (Kreekas) ja kolm Aafrikas (Egiptuses, Etioopias ja Lõuna-Sudaanis). Nende praegust käekäiku saab jälgida aadressil lindude rändekaardilt.
"Et kogu Euroopas ohustab suur-konnakotkaid hübridiseerimine väike-konnakotkaga, alustasime ka selle teguri olulisuse selgitamist Valgevenes," lisas Väli, kelle sõnul koguti geneetilisteks liigimääranguteks ja hübriidide tuvastamiseks 50 pesapaigalt 100 DNA-proovi. Analüüside tulemused selguvad eeloleval talvel.
Projekti partnerid olid mittetulundusühingud Kotkaklubi Eestist ning Akhova Ptushak Batskaushchyny/BirdLife Belarus Valgevenest, seda rahastas arengukoostöö programmi raames Eesti Välisministeerium.
### Response:
Maaülikooli teadlased otsisid Valgevene soodes suur-konnakotkaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uueks hooajaks Trek-Segafredo värvides pedaaliv 35-aastane itaallane alustab hooaega Algarve velotuuril ning sõidab enne Girot ka Tirreno-Adriaticol, Milano - San Remo ja Liege - Bastogne - Liege võistlustel.
Nibali on sel kümnendil osaletud Girodel üldarvestuses alati kolme seas lõpetanud, neist 2013. ja 2016. aastal esimesena. Lisaks on ta korra (2010) võitnud ka Vuelta ja tulnud hiljem kahel korral teiseks.
Nibali on juba varem teatanud, et tema järgmise aasta suur eesmärk on ka Tokyo olümpia. Rio de Janeiro mängudest on tal kibedad mälestused, sest itaallane kukkus lõpulaskumisel. Meeste grupisõit peetakse aga vaid kuus päeva pärast Prantsusmaa velotuuri kulminatsiooni.
Tour de France on olnud viimastel hooaegadel Nibali eelistatuim suurtuur, sest alates 2012. aastat on ta sellelt puudunud vaid kaks korda. Samal ajal on vahele jäänud neli Girot ja neli Vueltat.
Prantsusmaa velotuuril peab Trek-Segafredo lootma austraallase Richie Porte'i ja hollandlase Bauke Mollema võimetele. | Nibali järgmisel aastal Tour de France'il ei osale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uueks hooajaks Trek-Segafredo värvides pedaaliv 35-aastane itaallane alustab hooaega Algarve velotuuril ning sõidab enne Girot ka Tirreno-Adriaticol, Milano - San Remo ja Liege - Bastogne - Liege võistlustel.
Nibali on sel kümnendil osaletud Girodel üldarvestuses alati kolme seas lõpetanud, neist 2013. ja 2016. aastal esimesena. Lisaks on ta korra (2010) võitnud ka Vuelta ja tulnud hiljem kahel korral teiseks.
Nibali on juba varem teatanud, et tema järgmise aasta suur eesmärk on ka Tokyo olümpia. Rio de Janeiro mängudest on tal kibedad mälestused, sest itaallane kukkus lõpulaskumisel. Meeste grupisõit peetakse aga vaid kuus päeva pärast Prantsusmaa velotuuri kulminatsiooni.
Tour de France on olnud viimastel hooaegadel Nibali eelistatuim suurtuur, sest alates 2012. aastat on ta sellelt puudunud vaid kaks korda. Samal ajal on vahele jäänud neli Girot ja neli Vueltat.
Prantsusmaa velotuuril peab Trek-Segafredo lootma austraallase Richie Porte'i ja hollandlase Bauke Mollema võimetele.
### Response:
Nibali järgmisel aastal Tour de France'il ei osale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Johnson rõhutas läbi kogu valmiskampaania, et konservatiivid on võimelised Brexiti kiiresti läbi viima," ütles Toronto Ülikooli professor, politoloog Andres Kasekamp reede hommikul BNS-ile.
"Johnson mängis selle peale, et Euroopa Liidust lahkumise rahvahääletus oli juba kolme ja poole aasta eest ning Ühendkuningriigi elanikud on tänaseni kestvast segasest olukorrast tüdinenud," sõnas ta.
"Johnsoni peamine sõnum brittidele oli lubadus teha Brexit kiiresti ära. Briti valijad andsid talle nüüd selle võimaluse," ütles Kasekamp.
"Seda lubadust oli kerge anda, kuid nüüd läheb Johnsoni olukord raskemaks," lausus Kasekamp. "Euroopa Liidust lahkumine on Brexiti kergem osa. Läbirääkimised tulevaste koostöövormide või kaubavahetuse korralduse üle on palju keerukamad ja aeganõudvamad protsessid."
"Tõsiasi on see, et Ühendkuningriik vajab Euroopa Liitu ja Euroopa Liit vajab Ühendkuningriiki. Lähedased suhted kahtlemata jätkuvad ka pärast Brexitit, kuid Ühendkuningriigis pole poliitilist üksmeelt, kuidas seda korraldada," märkis politoloog.
"Ka võib Johnson võidu eest tänada Tööpartei juhti Jeremy Corbynit," sõnas Kasekamp.
Kasekampi hinnangul esindas leiboristide liider erakonna kõige vanamoelisemat vasakpoolset tiiba. "Ilmselt peletas see leiboristidest eemale tsentristlikult ja mõõdukalt meelestatud valijaid, kes kartsid, et leiboristide võit toob Ühendkuningriigi majanduses kaasa järsu vasakpöörde."
"Corbyn jäi Brexiti küsimuses pigem neutraalseks ning ilmselt tekitas ka see segadust valijate seas, kes muidu oleksid leiboristide poolt hääletanud," hindas Kasekamp. "Valijatel oli raske mõista, mille eest leiboristid Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhetes seisavad," lisas ta. | Politoloog: rahva tüdimus tagas Johnsonile valimisvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Johnson rõhutas läbi kogu valmiskampaania, et konservatiivid on võimelised Brexiti kiiresti läbi viima," ütles Toronto Ülikooli professor, politoloog Andres Kasekamp reede hommikul BNS-ile.
"Johnson mängis selle peale, et Euroopa Liidust lahkumise rahvahääletus oli juba kolme ja poole aasta eest ning Ühendkuningriigi elanikud on tänaseni kestvast segasest olukorrast tüdinenud," sõnas ta.
"Johnsoni peamine sõnum brittidele oli lubadus teha Brexit kiiresti ära. Briti valijad andsid talle nüüd selle võimaluse," ütles Kasekamp.
"Seda lubadust oli kerge anda, kuid nüüd läheb Johnsoni olukord raskemaks," lausus Kasekamp. "Euroopa Liidust lahkumine on Brexiti kergem osa. Läbirääkimised tulevaste koostöövormide või kaubavahetuse korralduse üle on palju keerukamad ja aeganõudvamad protsessid."
"Tõsiasi on see, et Ühendkuningriik vajab Euroopa Liitu ja Euroopa Liit vajab Ühendkuningriiki. Lähedased suhted kahtlemata jätkuvad ka pärast Brexitit, kuid Ühendkuningriigis pole poliitilist üksmeelt, kuidas seda korraldada," märkis politoloog.
"Ka võib Johnson võidu eest tänada Tööpartei juhti Jeremy Corbynit," sõnas Kasekamp.
Kasekampi hinnangul esindas leiboristide liider erakonna kõige vanamoelisemat vasakpoolset tiiba. "Ilmselt peletas see leiboristidest eemale tsentristlikult ja mõõdukalt meelestatud valijaid, kes kartsid, et leiboristide võit toob Ühendkuningriigi majanduses kaasa järsu vasakpöörde."
"Corbyn jäi Brexiti küsimuses pigem neutraalseks ning ilmselt tekitas ka see segadust valijate seas, kes muidu oleksid leiboristide poolt hääletanud," hindas Kasekamp. "Valijatel oli raske mõista, mille eest leiboristid Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhetes seisavad," lisas ta.
### Response:
Politoloog: rahva tüdimus tagas Johnsonile valimisvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ümbrikupalgad on kõige suurema ulatusega maksupettuse liik Eestis, kus aastas jääb laekumata 80 miljonit eurot maksutulu," rääkis Õun "Terevisiooni" intervjuus.
Ehituses on saamata jääv maksutulu maksuameti hinnangul aastas 20 miljonit eurot.
"Iga neljanda ehitusettevõtja puhul osutab meie riskianalüüs ümbrikupalgale," ütles Õun. "Ausatel ettevõtjatel on sellises keskkonnas raske konkureerida."
Eesti on Õuna sõnul lähinaabruses asuvate riikide seas ainus, kes vahetult ehitusplatsi tasemel töötajate arvestust ei nõua.
Maksuamet näeb, et piiratud platsil viibimise registreerimiseks tehtav kulu võiks ühe peatöövõtja lõikes jääda 1000 euro juurde ühes kuus ja see peaks olema korraldatud elektrooniliselt.
Maksuamet, politsei ja tööinspektsioon tahavad võidelda ehitussektori käibemaksupettuste, ebaseadusliku võõrtööjõu kasutamise ja ümbrikupalga maksmise vastu. Selleks valminud kava paneb igale suuremale ehitusplatsile kohustuse registreerida kõigi platsil käijate nimed ja edastada nende tööplatsil viibimise aeg kesksesse riiklikku andmebaasi.
Ehitusettevõtjad pelgavad, et kõigi töötajate ehitusplatsil registreerimine ei ole proportsionaalne ega mõistlik, sest ehitusplatsid on suured ja väravaid alati pole. | Maksuamet: ehitusplatsil töötajate registreerimine tagab ausa konkurentsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ümbrikupalgad on kõige suurema ulatusega maksupettuse liik Eestis, kus aastas jääb laekumata 80 miljonit eurot maksutulu," rääkis Õun "Terevisiooni" intervjuus.
Ehituses on saamata jääv maksutulu maksuameti hinnangul aastas 20 miljonit eurot.
"Iga neljanda ehitusettevõtja puhul osutab meie riskianalüüs ümbrikupalgale," ütles Õun. "Ausatel ettevõtjatel on sellises keskkonnas raske konkureerida."
Eesti on Õuna sõnul lähinaabruses asuvate riikide seas ainus, kes vahetult ehitusplatsi tasemel töötajate arvestust ei nõua.
Maksuamet näeb, et piiratud platsil viibimise registreerimiseks tehtav kulu võiks ühe peatöövõtja lõikes jääda 1000 euro juurde ühes kuus ja see peaks olema korraldatud elektrooniliselt.
Maksuamet, politsei ja tööinspektsioon tahavad võidelda ehitussektori käibemaksupettuste, ebaseadusliku võõrtööjõu kasutamise ja ümbrikupalga maksmise vastu. Selleks valminud kava paneb igale suuremale ehitusplatsile kohustuse registreerida kõigi platsil käijate nimed ja edastada nende tööplatsil viibimise aeg kesksesse riiklikku andmebaasi.
Ehitusettevõtjad pelgavad, et kõigi töötajate ehitusplatsil registreerimine ei ole proportsionaalne ega mõistlik, sest ehitusplatsid on suured ja väravaid alati pole.
### Response:
Maksuamet: ehitusplatsil töötajate registreerimine tagab ausa konkurentsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On kindlasti märkimisväärne, et Keskerakonna liider on suutnud vahet hoida, sest viimasesse kuusse on mahtunud ohtralt koalitsioonikaaslase EKRE seatud skandaalimiine," kirjutab ajaleht.
"Teisalt annab uuring alust järeldada, et suurima opositsioonierakonna juhil Kaja Kallasel ei õnnestunud valitsuse ämbrisseastumisi, mis küll palju tähelepanu pälvisid, enda kasuks pöörata ega peaministrit nende eest vastutama panna. See, et selliste tormiliste sündmuste ajal opositsioonijuhi reiting vaid paigale jäi, on päris tähelepanuväärne," märgib leht.
Kui ka maaeluministeeriumis toimunu võis oma keeruliste nüansside tõttu tunduda paljudele segane või julgeolekusse puutunud uitmõtted paista liiga kauged, siis terve sügise on valitsus muu hulgas menetlenud võimuliidu esimest eelarvet, mille puudujääke on Reformierakond aktiivselt kritiseerinud.
Kui vaadata uuringus earühmade kaupa, keda valitsusjuhiks eelistatakse, on näha, et Reformierakonna ja Kallase kriitika Ratase erakorralise pensionitõusu kohta pole pensionärideni jõudnud - vanemaealiste südamed kuuluvad väga ülekaalukalt Ratasele kui valitsusjuhile ja nende toetuse poolest jääb Kallas temast maha rohkemgi kui üldise näitaja järgi.
Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk tõi esile, et kui Keskerakonna ja Reformierakonna valijad eelistavad peaministriks üpris selgelt oma erakonna juhte, siis väiksemate parteide puhul on olukord kirjum: "EKRE valijate eelistustes võistlevad toetuse pärast kaks kandidaati: EKRE esimees Mart Helme ja praegune peaminister Ratas."
Huvitav on, et nähtavasti tahaksid opositsioonis olevate sotside toetajad SDE-d ka Ratase valitsusse saada. "Sotsiaaldemokraatide valijate seas on 33 protsendiga esikohal Ratas, Kaja Kallast ja Indrek Saart pooldab võrdselt 23 protsenti," tõi Kivirähk esile. | Uuring: Järviku skandaal ei murendanud Ratase toetust peaministrina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On kindlasti märkimisväärne, et Keskerakonna liider on suutnud vahet hoida, sest viimasesse kuusse on mahtunud ohtralt koalitsioonikaaslase EKRE seatud skandaalimiine," kirjutab ajaleht.
"Teisalt annab uuring alust järeldada, et suurima opositsioonierakonna juhil Kaja Kallasel ei õnnestunud valitsuse ämbrisseastumisi, mis küll palju tähelepanu pälvisid, enda kasuks pöörata ega peaministrit nende eest vastutama panna. See, et selliste tormiliste sündmuste ajal opositsioonijuhi reiting vaid paigale jäi, on päris tähelepanuväärne," märgib leht.
Kui ka maaeluministeeriumis toimunu võis oma keeruliste nüansside tõttu tunduda paljudele segane või julgeolekusse puutunud uitmõtted paista liiga kauged, siis terve sügise on valitsus muu hulgas menetlenud võimuliidu esimest eelarvet, mille puudujääke on Reformierakond aktiivselt kritiseerinud.
Kui vaadata uuringus earühmade kaupa, keda valitsusjuhiks eelistatakse, on näha, et Reformierakonna ja Kallase kriitika Ratase erakorralise pensionitõusu kohta pole pensionärideni jõudnud - vanemaealiste südamed kuuluvad väga ülekaalukalt Ratasele kui valitsusjuhile ja nende toetuse poolest jääb Kallas temast maha rohkemgi kui üldise näitaja järgi.
Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk tõi esile, et kui Keskerakonna ja Reformierakonna valijad eelistavad peaministriks üpris selgelt oma erakonna juhte, siis väiksemate parteide puhul on olukord kirjum: "EKRE valijate eelistustes võistlevad toetuse pärast kaks kandidaati: EKRE esimees Mart Helme ja praegune peaminister Ratas."
Huvitav on, et nähtavasti tahaksid opositsioonis olevate sotside toetajad SDE-d ka Ratase valitsusse saada. "Sotsiaaldemokraatide valijate seas on 33 protsendiga esikohal Ratas, Kaja Kallast ja Indrek Saart pooldab võrdselt 23 protsenti," tõi Kivirähk esile.
### Response:
Uuring: Järviku skandaal ei murendanud Ratase toetust peaministrina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sammu eesmärk on kaitsta taastuvatele energiaallikatele üle minevaid Euroopa firmasid.
Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen tahab liikmesriikidelt lubadust liikuda terves EL-is 2050. aastaks süsinikuneutraalse majanduse suunas.
Prantsuse presidendi kantselei ametniku sõnul hõlmab see mehhanismi Euroopa piiridel välistoodete maksustamiseks, mis ei austa Euroopa firmadega samu kliimareegleid. | Prantsuse allikas: EL leppis kokku süsinikumaksus kogu impordile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sammu eesmärk on kaitsta taastuvatele energiaallikatele üle minevaid Euroopa firmasid.
Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen tahab liikmesriikidelt lubadust liikuda terves EL-is 2050. aastaks süsinikuneutraalse majanduse suunas.
Prantsuse presidendi kantselei ametniku sõnul hõlmab see mehhanismi Euroopa piiridel välistoodete maksustamiseks, mis ei austa Euroopa firmadega samu kliimareegleid.
### Response:
Prantsuse allikas: EL leppis kokku süsinikumaksus kogu impordile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele tähtsas eesmärgis saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050," säutsus Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel Twitteris EL-i tippkohtumiselt.
Michel ütles hiljem tippkohtumise avapäeva järel pressikonverentsil, et Euroopa jaoks on oluline näidata selles valdkonnas suuri ambitsioone ja etendada juhtrolli.
Kaks EL-i diplomaati ütlesid, et Poola keeldus 2050. aasta eesmärki toetamast ja palus selleni jõudmiseks 20 lisa-aastat, lubades järgmisel aastal teema juurde tagasi pöörduda.
Tšehhi soostus plaani toetama alles pärast seda, kui ülejäänud liikmesriigid nõustusid ülemkogu järeldustes sõnastusega, mis lubab mõnedel liikmesriikidel tuumaenergiat kasutada.
"Meil olid täna intensiivsed arutelud ja saame öelda, et saame kõik pühenduda kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks," vahendas ajakiri Politico Saksa kantsleri Angela Merkeli sõnu.
Kantsler tunnistas, et "üks liikmesriik, Poola, ei saanud täna selle elluviimisele pühenduda, mistõttu me otsustasime selle teema juurde juunis tagasi tulla". "Tervikuna on see suur edasiminek," ütles Merkel.
Ülemkogu järeldustes seisab, et ülemkogu kiidab heaks eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi leppega 2050. aastaks kliimaneutraalne EL.
"Üks liikmesriik ei saa praegu sellele eesmärgile pühenduda ja Euroopa Ülemkogu tuleb teema juurde tagasi 2020. aasta juunis," lisatakse dokumendis.
Ülemkogu tunnistab vajadust tagada energiajulgeolekut ja austada liikmesriikide õigust otsustada oma energiaallikate üle ning valida kõige sobivamad tehnoloogiad, nähtus järeldustest.
"Mõned liikmesriigid on andnud mõista, et nad kasutavad oma energiavajaduste rahuldamiseks tuumaenergiat," lisati dokumendis.
"Ma veensin EL-i liidreid täna ülemkogul selles, et tuumaenergia on meie tee kliimaneutraalsuseni. Tšehhi kodanikele tähendab see piisavalt puhast energiat aastakümneteks," kirjutas Tšehhi peaminister Andrej Babiš pärast ülemkogu avapäeva Twitteris.
Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen tahab liikmesriikidelt lubadust liikuda terves EL-is 2050. aastaks süsinikuneutraalse majanduse suunas.
Von der Leyeni Euroopa roheline kokkuleppe sisaldab plaani 100 miljardi euro mobiliseerimiseks eesmärgiga aidata liikmesriikidel süsinikuneutraalsele majandusele üle minna, kuid kriitikute sõnul ei ole see piisav.
Babiš, kes nõuab rahastuse kohta detailsemaid tagatisi, ütles tippkohtumisele saabudes, et Tšehhi üksinda vajaks süsinikuneutraalsuse saavutamiseks 30-40 miljardit eurot.
Poola parempoolne peaminister Mateusz Morawiecki lükkas juunis EL-i tippkohtumisel 2050. aasta nullemissiooni eesmärgi tagasi, öeldes, et see annaks hoobi riigi majandusele.
Varssavi tahab, et EL rahastaks 80 protsendi ulatuses söeenergiast sõltuva 38 miljoni elanikuga Poola "õiglast" üleminekut süsinikuneutraalsusele.
Poola kliimaminister Michal Kurtyka väljendas heameelt EL-i ettepaneku üle eraldada ülemineku rahastamiseks 100 miljardit eurot, kui hoiatas, et ainult avalikust rahast ei piisa.
Poola valitsusel on plaan, mille järgi tuleks jõuda 2030. aastaks söekasutuse osakaalus 60 protsendini. EL näeb ette selleks ajaks üldse söest loobumist.
Poolas on taastuvenergia kasutamine langenud alates 2016. aastast, mil Seaduse ja Õigluse (PiS) valitsus tõkestas tuule- ja maaenergia arendamise. Viimati lubas ta hakata investeerima päikeseenergiasse ja meretuuleparkidesse. | Euroopa Liidu juhid teatasid süsinikuneutraalsuse eesmärgi kokkuleppest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele tähtsas eesmärgis saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050," säutsus Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel Twitteris EL-i tippkohtumiselt.
Michel ütles hiljem tippkohtumise avapäeva järel pressikonverentsil, et Euroopa jaoks on oluline näidata selles valdkonnas suuri ambitsioone ja etendada juhtrolli.
Kaks EL-i diplomaati ütlesid, et Poola keeldus 2050. aasta eesmärki toetamast ja palus selleni jõudmiseks 20 lisa-aastat, lubades järgmisel aastal teema juurde tagasi pöörduda.
Tšehhi soostus plaani toetama alles pärast seda, kui ülejäänud liikmesriigid nõustusid ülemkogu järeldustes sõnastusega, mis lubab mõnedel liikmesriikidel tuumaenergiat kasutada.
"Meil olid täna intensiivsed arutelud ja saame öelda, et saame kõik pühenduda kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks," vahendas ajakiri Politico Saksa kantsleri Angela Merkeli sõnu.
Kantsler tunnistas, et "üks liikmesriik, Poola, ei saanud täna selle elluviimisele pühenduda, mistõttu me otsustasime selle teema juurde juunis tagasi tulla". "Tervikuna on see suur edasiminek," ütles Merkel.
Ülemkogu järeldustes seisab, et ülemkogu kiidab heaks eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi leppega 2050. aastaks kliimaneutraalne EL.
"Üks liikmesriik ei saa praegu sellele eesmärgile pühenduda ja Euroopa Ülemkogu tuleb teema juurde tagasi 2020. aasta juunis," lisatakse dokumendis.
Ülemkogu tunnistab vajadust tagada energiajulgeolekut ja austada liikmesriikide õigust otsustada oma energiaallikate üle ning valida kõige sobivamad tehnoloogiad, nähtus järeldustest.
"Mõned liikmesriigid on andnud mõista, et nad kasutavad oma energiavajaduste rahuldamiseks tuumaenergiat," lisati dokumendis.
"Ma veensin EL-i liidreid täna ülemkogul selles, et tuumaenergia on meie tee kliimaneutraalsuseni. Tšehhi kodanikele tähendab see piisavalt puhast energiat aastakümneteks," kirjutas Tšehhi peaminister Andrej Babiš pärast ülemkogu avapäeva Twitteris.
Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen tahab liikmesriikidelt lubadust liikuda terves EL-is 2050. aastaks süsinikuneutraalse majanduse suunas.
Von der Leyeni Euroopa roheline kokkuleppe sisaldab plaani 100 miljardi euro mobiliseerimiseks eesmärgiga aidata liikmesriikidel süsinikuneutraalsele majandusele üle minna, kuid kriitikute sõnul ei ole see piisav.
Babiš, kes nõuab rahastuse kohta detailsemaid tagatisi, ütles tippkohtumisele saabudes, et Tšehhi üksinda vajaks süsinikuneutraalsuse saavutamiseks 30-40 miljardit eurot.
Poola parempoolne peaminister Mateusz Morawiecki lükkas juunis EL-i tippkohtumisel 2050. aasta nullemissiooni eesmärgi tagasi, öeldes, et see annaks hoobi riigi majandusele.
Varssavi tahab, et EL rahastaks 80 protsendi ulatuses söeenergiast sõltuva 38 miljoni elanikuga Poola "õiglast" üleminekut süsinikuneutraalsusele.
Poola kliimaminister Michal Kurtyka väljendas heameelt EL-i ettepaneku üle eraldada ülemineku rahastamiseks 100 miljardit eurot, kui hoiatas, et ainult avalikust rahast ei piisa.
Poola valitsusel on plaan, mille järgi tuleks jõuda 2030. aastaks söekasutuse osakaalus 60 protsendini. EL näeb ette selleks ajaks üldse söest loobumist.
Poolas on taastuvenergia kasutamine langenud alates 2016. aastast, mil Seaduse ja Õigluse (PiS) valitsus tõkestas tuule- ja maaenergia arendamise. Viimati lubas ta hakata investeerima päikeseenergiasse ja meretuuleparkidesse.
### Response:
Euroopa Liidu juhid teatasid süsinikuneutraalsuse eesmärgi kokkuleppest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas teie kohtumine läks? Kas te jõudsite kokkuleppele kliimaneutraalsuse eesmärgiks seadmises 2050. aastaks või ei?
Lühivastus on, et kahjuks ei jõudnud. Aga minu meelest see debatt, see dialoog oli parem kui see oli selle aasta kevadel.
Mulle tundub, et selline ühtne soov, et Euroopa Liit oleks eestkõneleja kliimaneutraalsuse osas aastaks 2050 maailmas, et pigem selline tunnetus on olemas. Täna oli siis veel üks riik, kes ütles, et ta ei ole veel valmis sellist otsust tegema. Puhttehniliselt selle juurde tullakse tagasi järgmise aasta juunikuus. Aga samas mul on küll tunnetus, et me oleme palju lähemal ühisele otsusele, see dialoog oli väga sisuline, aga näitas ka ma arvan tugevat ühtsust.
Kas see üks riik oli Poola ja mida tema ootab siis rohkem teistelt?
Jah, see üks riik oli Poola.
Kindlasti me stardime ju kõik väga erinevatest ajastutest, meie platvormid on väga erinevad. Poola ütles, et ta kasutab täna väga palju kivisütt, et teha siin see muutus teistele energiaallikatele, see nõuab väga palju investeeringuid.
Loomulikult on täna õhku visatud õiglase ülemineku fondi või mehhanismi üle tõsised vaidlused, et kuidas see peaks olema, mille arvelt see peaks tulema ja need vaidlused ei ole veel selged, sest need peavad olema koos järgmise eelarveperioodiga.
Kindlasti ka Eesti puhul me täna kasutame ju väga palju põlevkivi, ka meil on olnud okupatsiooniaeg üle 50 aasta, nii et eks see stardipositsioon erinevatel Euroopa riikidel on erinev.
Ma saan aru, et te arutasite seda õiglase ülemineku mehhanismi ja üleüldse seda rohepöörde rahastamist. Kuhu see arutelu liikus, kuivõrd rahule teie sellega võite jääda ja Eesti, et kuidas seda mõeldakse?
Kõigepealt iga riik võib erinevaid tehnoloogiaid kasutada, mida ta just soovib, seda ka mitu korda seal korrati.
Aga see, et kas nüüd on selgust rohkem selles õiglase ülemineku fondis või mehhanismis, siis vastus on see, et tegelikult ei ole.
Ei ole arusaadav, kuidas seda nähakse, mille arvelt see tuleb, kes üldse seda saab taotleda, kes ei saa, või saavad kõik seda taotleda, need vestlused peavad jääma järgmise aasta algusesse.
Ja ma arvan, et see on ka väga mõistlik, mida uus ülemkogu eesistuja Charles Michel tegi ettepaneku, et tema juhtimise all lähevad edasi eelarvemenetlused ja suure tõenäosusega eks me veebruaris siis kohtume ülemkogu raames ja enne on siis kahepoolsed kohtumised.
EELARVEST
Kuhu suunas eelarveläbirääkimised liikusid, teatud määral te ju arutasite seda ka?
Põhimõtteliselt liikusidki ainult selles suunas, et kuidas see formaat edasi on ja selge on see, et öeldi, et Soome ettepanekule on väga tugev vastasseis enamusel Euroopa Liidu liikmesriikidel, kes ütlevad, et see ettepanek ei sobi ja nüüd ongi ülemkogu presidendi käes see juhtimisküsimus, et kuidas ta seda lahendab.
Aga enamus soovis siis suuremat eelarvet või väiksemat, mis sõnum anti Charles Michelile, mis suunas ta liikuma peab?
Sellist püstitõusmist ei olnud, et kui mitu riiki soovib ühe protsendi, kui mitu riiki soovib 1,11 protsenti ja kui mitu riiki soovib 1,16 protsenti. Ma arvan, et on täna ka neid netomaksjaid, kes on tegelikult reaalselt valmis rohkem panustama, aga jah sellist gallupit seekord ei toimunud.
Teil oli mingil määral ka Venemaast juttu. Venemaa sanktsioone pikendati ja rääkisite ka sellest Normandia kohtumisest, mis toon sellel vestlusel oli, kas võib juhtuda, et suvel Venemaa sanktsioonid võivad üldse lõppeda?
Normandia formaadis andis ülevaate nagu ikka Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Mõlemad olid täna grammikese positiivsemad ja grammikese positiivsemad just selles osas, et tippkohtumine toimus ja tippkohtumine oli aastaid-aastaid tagasi. Positiivsed ka selles osas, et on lubadus, et see dialoog jätkub nelja kuu pärast, on mõningad väikesed konkreetsed kokkulepped Normandia formaadi osas.
Täna on väga selgelt see pall Vene Föderatsiooni väravas, kas nad on nüüd nõus tegema oma samme küsimuste lahendamisel või mitte. See, kuhu me võime jõuda 2020. aasta juunis, seda täna prognoosida on väga keeruline. Tänases situatsioonis ma ei näe küll, et on võimalus liikuda edasi sanktsioonide tühistamise osas, aga ma arvan see, et nad suudavad hoida dialoogi, et see on kindlasti hea märk.
TAUST
Euroopa Liidu 27 riiki nõustuvad kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmisega 2050. aastaks. Üksmeelse otsuseni valitsusjuhid ülemkogul aga ei jõudnud, kõrvale jäi Poola, kes ootab selgemaid rahastamise lubadusi.
Kui ülemkogu eel ei olnud oma jah sõna kliimaneutraalsuse lubadusele andnud Poola, Ungari ja Tšehhi, siis Ungari ja Tšehhi liitusid südaööks riikide enamusega. Tšehhi soovil kirjutati ülemkogu järeldustesse otsesõnu sisse tuumaenergia aktsepteerimine. Poola peaminister Mateusz Morawiecki rääkis kohtumisele tulles aga eelkõige rohepöörde kiirest tempost ja selle kõrgest hinnast Poolale.
Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen ja teised riigijuhid ei suutnud Poola peaministrit oma praeguste rahastamislubadustega veenda.
Uue eelarveperioodi läbirääkimised jätkuvad eesistuja Charles Micheli juhtimisel, ühtlasi kinnitasid valitsusjuhid Venemaa sanktsioonidega jätkamise. | ERR-i usutlus Ratasega Brüsselis: tegelikult kliimakokkulepet ei sündinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas teie kohtumine läks? Kas te jõudsite kokkuleppele kliimaneutraalsuse eesmärgiks seadmises 2050. aastaks või ei?
Lühivastus on, et kahjuks ei jõudnud. Aga minu meelest see debatt, see dialoog oli parem kui see oli selle aasta kevadel.
Mulle tundub, et selline ühtne soov, et Euroopa Liit oleks eestkõneleja kliimaneutraalsuse osas aastaks 2050 maailmas, et pigem selline tunnetus on olemas. Täna oli siis veel üks riik, kes ütles, et ta ei ole veel valmis sellist otsust tegema. Puhttehniliselt selle juurde tullakse tagasi järgmise aasta juunikuus. Aga samas mul on küll tunnetus, et me oleme palju lähemal ühisele otsusele, see dialoog oli väga sisuline, aga näitas ka ma arvan tugevat ühtsust.
Kas see üks riik oli Poola ja mida tema ootab siis rohkem teistelt?
Jah, see üks riik oli Poola.
Kindlasti me stardime ju kõik väga erinevatest ajastutest, meie platvormid on väga erinevad. Poola ütles, et ta kasutab täna väga palju kivisütt, et teha siin see muutus teistele energiaallikatele, see nõuab väga palju investeeringuid.
Loomulikult on täna õhku visatud õiglase ülemineku fondi või mehhanismi üle tõsised vaidlused, et kuidas see peaks olema, mille arvelt see peaks tulema ja need vaidlused ei ole veel selged, sest need peavad olema koos järgmise eelarveperioodiga.
Kindlasti ka Eesti puhul me täna kasutame ju väga palju põlevkivi, ka meil on olnud okupatsiooniaeg üle 50 aasta, nii et eks see stardipositsioon erinevatel Euroopa riikidel on erinev.
Ma saan aru, et te arutasite seda õiglase ülemineku mehhanismi ja üleüldse seda rohepöörde rahastamist. Kuhu see arutelu liikus, kuivõrd rahule teie sellega võite jääda ja Eesti, et kuidas seda mõeldakse?
Kõigepealt iga riik võib erinevaid tehnoloogiaid kasutada, mida ta just soovib, seda ka mitu korda seal korrati.
Aga see, et kas nüüd on selgust rohkem selles õiglase ülemineku fondis või mehhanismis, siis vastus on see, et tegelikult ei ole.
Ei ole arusaadav, kuidas seda nähakse, mille arvelt see tuleb, kes üldse seda saab taotleda, kes ei saa, või saavad kõik seda taotleda, need vestlused peavad jääma järgmise aasta algusesse.
Ja ma arvan, et see on ka väga mõistlik, mida uus ülemkogu eesistuja Charles Michel tegi ettepaneku, et tema juhtimise all lähevad edasi eelarvemenetlused ja suure tõenäosusega eks me veebruaris siis kohtume ülemkogu raames ja enne on siis kahepoolsed kohtumised.
EELARVEST
Kuhu suunas eelarveläbirääkimised liikusid, teatud määral te ju arutasite seda ka?
Põhimõtteliselt liikusidki ainult selles suunas, et kuidas see formaat edasi on ja selge on see, et öeldi, et Soome ettepanekule on väga tugev vastasseis enamusel Euroopa Liidu liikmesriikidel, kes ütlevad, et see ettepanek ei sobi ja nüüd ongi ülemkogu presidendi käes see juhtimisküsimus, et kuidas ta seda lahendab.
Aga enamus soovis siis suuremat eelarvet või väiksemat, mis sõnum anti Charles Michelile, mis suunas ta liikuma peab?
Sellist püstitõusmist ei olnud, et kui mitu riiki soovib ühe protsendi, kui mitu riiki soovib 1,11 protsenti ja kui mitu riiki soovib 1,16 protsenti. Ma arvan, et on täna ka neid netomaksjaid, kes on tegelikult reaalselt valmis rohkem panustama, aga jah sellist gallupit seekord ei toimunud.
Teil oli mingil määral ka Venemaast juttu. Venemaa sanktsioone pikendati ja rääkisite ka sellest Normandia kohtumisest, mis toon sellel vestlusel oli, kas võib juhtuda, et suvel Venemaa sanktsioonid võivad üldse lõppeda?
Normandia formaadis andis ülevaate nagu ikka Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Mõlemad olid täna grammikese positiivsemad ja grammikese positiivsemad just selles osas, et tippkohtumine toimus ja tippkohtumine oli aastaid-aastaid tagasi. Positiivsed ka selles osas, et on lubadus, et see dialoog jätkub nelja kuu pärast, on mõningad väikesed konkreetsed kokkulepped Normandia formaadi osas.
Täna on väga selgelt see pall Vene Föderatsiooni väravas, kas nad on nüüd nõus tegema oma samme küsimuste lahendamisel või mitte. See, kuhu me võime jõuda 2020. aasta juunis, seda täna prognoosida on väga keeruline. Tänases situatsioonis ma ei näe küll, et on võimalus liikuda edasi sanktsioonide tühistamise osas, aga ma arvan see, et nad suudavad hoida dialoogi, et see on kindlasti hea märk.
TAUST
Euroopa Liidu 27 riiki nõustuvad kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmisega 2050. aastaks. Üksmeelse otsuseni valitsusjuhid ülemkogul aga ei jõudnud, kõrvale jäi Poola, kes ootab selgemaid rahastamise lubadusi.
Kui ülemkogu eel ei olnud oma jah sõna kliimaneutraalsuse lubadusele andnud Poola, Ungari ja Tšehhi, siis Ungari ja Tšehhi liitusid südaööks riikide enamusega. Tšehhi soovil kirjutati ülemkogu järeldustesse otsesõnu sisse tuumaenergia aktsepteerimine. Poola peaminister Mateusz Morawiecki rääkis kohtumisele tulles aga eelkõige rohepöörde kiirest tempost ja selle kõrgest hinnast Poolale.
Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen ja teised riigijuhid ei suutnud Poola peaministrit oma praeguste rahastamislubadustega veenda.
Uue eelarveperioodi läbirääkimised jätkuvad eesistuja Charles Micheli juhtimisel, ühtlasi kinnitasid valitsusjuhid Venemaa sanktsioonidega jätkamise.
### Response:
ERR-i usutlus Ratasega Brüsselis: tegelikult kliimakokkulepet ei sündinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ravimiamet toob oma analüüsis esile, et seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk muuta ravimiseadust viisil, mis võimaldaks apteekidega seonduvat reformi jätkata, vältides olukorda, kus 64 protsenti apteekidest suletakse ning tekib probleem ravimite kättesaadavusega ja reaalne oht patsientide elule ja tervisele. Samuti on eesmärgiks maandada riske riigile ja omavalitsustele ning riivata vähem seniste apteegiomanike põhiõiguseid.
Seletuskirja sisukokkuvõttes aga selgitatakse, et eelnõuga soovitaksegi kaotada olemasolevate apteekide omandistruktuuri osas kehtestatud piirangud kui ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks. Samuti on eelnõus kavandatud muudatusi, mis ei ole seotud apteegi tegevusloa omandiga seotud piirangutega, näiteks haruapteekide tegevuse ümberkorraldamine, apteegis osutatava teenuse vähendamine ja proviisorite osakaalu vähendamine.
Ravimiameti hinnangul nähtub, et vaatamata eelnõus püstitatud eesmärgile võimaldada apteekidega seonduva reformi jätkamist, soovitakse tegelikult omandisuhete korrastamisele suunatud nõuded tühistada (ehk apteegireformi tühistamist), haruapteekide kaudu apteegiteenust laiendada, mis tekitab ebavõrdset konkurentsi üle Eesti, samuti kaotada apteegis ravimite valmistamise enamikus Eesti apteekides, mis tegutsevad alla 20 000 elanikuga linnades (ehk haruapteekide tegevus) ning kvalifitseeritud proviisorite vähendamist apteegis.
Kavandatud muudatused ei ole ravimiameti seisukohast proportsionaalsed eelnõu eesmärgiga, vaid sellest oluliselt laiemad. Samuti on eelnõus puudulik probleemi kirjeldus, alternatiivsete lahenduste kaalutlused, muudatuste mõjude hinnang ning muudatustega soovitud eesmärk ja sellega kaasnev mõju tulevikus.
Ravimiameti hinnangul halvendaks alla 20 000 elanikuga linnades haruapteekide pidamise võimaldamine apteegiteenuse kättesaadavust, sest neile kehtivad väiksemad nõudmised.
Näiteks ei pea haruapteekides saama ravimeid valmistada, seal ei pea töötama pädevat isikut, ka ruumid ja lahtiolekuajad on väiksemate piirangutega. See tähendab, et Tallinnast, Tartust, Narvast, Pärnust ja Kohtla-Järvest väljaspool enam üldapteeke ei peakski olema. Samuti ei pea väljaspool neid linnu tagama enam apteegiteenuse kättesaadavust vähemalt 40 tundi nädalas. Seni kehtis see nõue üle 4000 elanikuga piirkondades, edaspidi üksnes viies suuremas linnas.
"Muudatus halvendab apteegiteenuse kättesaadavust. Seletuskirjast ei selgu, miks soovitakse vähendada apteegiteenuse kättesaadavust valdavas osas üle Eesti. Tööjõukulude kokkuhoid ei õigusta apteegiteenuse kättesaadavuse vähendamist," heidab ravimiamet ette. "Tegemist on ketiapteekide huve teeniva ettepanekuga tööjõukulude kokkuhoidmiseks ja seda paraku apteegiteenuse kvaliteedi vähendamise arvelt."
Lisaks ei piira ravimiseadus haruapteekide arvu ehk edaspidi saab selleks tegevusloa taotleda igaüks, kellel vähemalt ühes neist viiest linnast on üldapteek olemas. Samuti saavad nad uue seaduse järgi muuta oma senised üldapteegid väiksemates linnades haruapteekideks ehk nõuded neile apteekidele väheneksid kohe.
"Muudatus on suunatud apteekides ravimite valmistamiskohustuse kaotamisele. Väljaspool eespool nimetatud viit linna ei oleks enam patsiendil võimalik saada apteegis valmistatud ravimit, mis halvendaks ravimite kättesaadavust ja pikendaks ravimi kättesaamise aega. Sageli on selliseid ravimeid vaja kiiresti, näiteks lastele mõeldud ravimid," leiab ravimiamet.
Möödunud aastal valmistati apteekides kohapeal ca 100 000 pakendit ravimeid.
Muudatus võimaldaks praegustel apteegiketi omanikel laiendada agressiivselt oma apteekide arvu alla 20 000 elanikuga piirkondades, mis omakorda kahjustaks apteekide omavahelist konkurentsi ja tõrjuks turult üldapteegid, sh need, mis on proviisoromandis, leiab ravimiamet.
"Näiteks, kui ketiapteek loob haruapteegi alla 20 000 elanikuga linna ja seal linnas tegutseb nt proviisoromandis olev üldapteek, siis sellel proviisoromandis oleval apteegil ei ole võimalik oma apteeki haruapteegiks muuta, kui tal ei ole ühtegi teist üldapteeki mõnes neis viies linnas. See loob ebavõrdse konkurentsi olukorra apteegiturul," seisab analüüsis.
Vertikaalse integratsiooni piirangu kaotamine võimaldab aga jätkuvalt ravimi hulgimüügi tegevusloa omajal saada tulu sama ravimi müümisel hulgimüüjana ja jaemüüjana, mõjutada jätkuvalt apteegis pakutavaid valikud, piirata teistel hulgimüüjatel Eesti turgu siseneda, nõuda ja seada varjatud tingimusi müügiloa hoidjatele ravimi turule toomisel. Kokkuvõttes kahjustab see ravimite turule tulekut, ravimite kättesaadavust ja ei võimalda turul konkurentsi alusel ravimi hinna soodsamaks kujunemist, leiab ravimiamet.
Ravimiameti üldine seisukoht on, et probleemid, mis praegu apteegiturul valitsevad, ei kao, vaid pigem süvenevad. Nende hinnangul on põhjendamata eelnõu punktid, mis on seotud piirangute ja kohustuste sõltuvusse viimisega senise 4000 elaniku piiri asemel 20 000 elaniku piiriga.
"Seletuskirjas ei põhjendata kavandatavate muudatuste vajalikkust, puudub igasugune analüüs, miks just sellised muudatused on kavas kehtestada. Keskendutud on ainult omandipiirangu nõuete kehtetuks tunnistamise põhjendamisele," leiab ravimiamet. "Kavandatavad seadusemuudatused viivad selleni, et kuigi apteegiteenus võib jääda formaalselt väga hästi kättesaadavaks, kannatab selle osutamise sisuline kvaliteet. Seadusemuudatused ei teeni rahvatervise huve, vaid soovitakse kehtestada, kaitsmaks praeguste apteegikettide omanike huve ning kindlustamaks veelgi nende turupositsiooni." | Ravimiamet: uus seadus halvendaks ravimite kättesaadavust väljaspool viit suuremat linna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ravimiamet toob oma analüüsis esile, et seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk muuta ravimiseadust viisil, mis võimaldaks apteekidega seonduvat reformi jätkata, vältides olukorda, kus 64 protsenti apteekidest suletakse ning tekib probleem ravimite kättesaadavusega ja reaalne oht patsientide elule ja tervisele. Samuti on eesmärgiks maandada riske riigile ja omavalitsustele ning riivata vähem seniste apteegiomanike põhiõiguseid.
Seletuskirja sisukokkuvõttes aga selgitatakse, et eelnõuga soovitaksegi kaotada olemasolevate apteekide omandistruktuuri osas kehtestatud piirangud kui ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks. Samuti on eelnõus kavandatud muudatusi, mis ei ole seotud apteegi tegevusloa omandiga seotud piirangutega, näiteks haruapteekide tegevuse ümberkorraldamine, apteegis osutatava teenuse vähendamine ja proviisorite osakaalu vähendamine.
Ravimiameti hinnangul nähtub, et vaatamata eelnõus püstitatud eesmärgile võimaldada apteekidega seonduva reformi jätkamist, soovitakse tegelikult omandisuhete korrastamisele suunatud nõuded tühistada (ehk apteegireformi tühistamist), haruapteekide kaudu apteegiteenust laiendada, mis tekitab ebavõrdset konkurentsi üle Eesti, samuti kaotada apteegis ravimite valmistamise enamikus Eesti apteekides, mis tegutsevad alla 20 000 elanikuga linnades (ehk haruapteekide tegevus) ning kvalifitseeritud proviisorite vähendamist apteegis.
Kavandatud muudatused ei ole ravimiameti seisukohast proportsionaalsed eelnõu eesmärgiga, vaid sellest oluliselt laiemad. Samuti on eelnõus puudulik probleemi kirjeldus, alternatiivsete lahenduste kaalutlused, muudatuste mõjude hinnang ning muudatustega soovitud eesmärk ja sellega kaasnev mõju tulevikus.
Ravimiameti hinnangul halvendaks alla 20 000 elanikuga linnades haruapteekide pidamise võimaldamine apteegiteenuse kättesaadavust, sest neile kehtivad väiksemad nõudmised.
Näiteks ei pea haruapteekides saama ravimeid valmistada, seal ei pea töötama pädevat isikut, ka ruumid ja lahtiolekuajad on väiksemate piirangutega. See tähendab, et Tallinnast, Tartust, Narvast, Pärnust ja Kohtla-Järvest väljaspool enam üldapteeke ei peakski olema. Samuti ei pea väljaspool neid linnu tagama enam apteegiteenuse kättesaadavust vähemalt 40 tundi nädalas. Seni kehtis see nõue üle 4000 elanikuga piirkondades, edaspidi üksnes viies suuremas linnas.
"Muudatus halvendab apteegiteenuse kättesaadavust. Seletuskirjast ei selgu, miks soovitakse vähendada apteegiteenuse kättesaadavust valdavas osas üle Eesti. Tööjõukulude kokkuhoid ei õigusta apteegiteenuse kättesaadavuse vähendamist," heidab ravimiamet ette. "Tegemist on ketiapteekide huve teeniva ettepanekuga tööjõukulude kokkuhoidmiseks ja seda paraku apteegiteenuse kvaliteedi vähendamise arvelt."
Lisaks ei piira ravimiseadus haruapteekide arvu ehk edaspidi saab selleks tegevusloa taotleda igaüks, kellel vähemalt ühes neist viiest linnast on üldapteek olemas. Samuti saavad nad uue seaduse järgi muuta oma senised üldapteegid väiksemates linnades haruapteekideks ehk nõuded neile apteekidele väheneksid kohe.
"Muudatus on suunatud apteekides ravimite valmistamiskohustuse kaotamisele. Väljaspool eespool nimetatud viit linna ei oleks enam patsiendil võimalik saada apteegis valmistatud ravimit, mis halvendaks ravimite kättesaadavust ja pikendaks ravimi kättesaamise aega. Sageli on selliseid ravimeid vaja kiiresti, näiteks lastele mõeldud ravimid," leiab ravimiamet.
Möödunud aastal valmistati apteekides kohapeal ca 100 000 pakendit ravimeid.
Muudatus võimaldaks praegustel apteegiketi omanikel laiendada agressiivselt oma apteekide arvu alla 20 000 elanikuga piirkondades, mis omakorda kahjustaks apteekide omavahelist konkurentsi ja tõrjuks turult üldapteegid, sh need, mis on proviisoromandis, leiab ravimiamet.
"Näiteks, kui ketiapteek loob haruapteegi alla 20 000 elanikuga linna ja seal linnas tegutseb nt proviisoromandis olev üldapteek, siis sellel proviisoromandis oleval apteegil ei ole võimalik oma apteeki haruapteegiks muuta, kui tal ei ole ühtegi teist üldapteeki mõnes neis viies linnas. See loob ebavõrdse konkurentsi olukorra apteegiturul," seisab analüüsis.
Vertikaalse integratsiooni piirangu kaotamine võimaldab aga jätkuvalt ravimi hulgimüügi tegevusloa omajal saada tulu sama ravimi müümisel hulgimüüjana ja jaemüüjana, mõjutada jätkuvalt apteegis pakutavaid valikud, piirata teistel hulgimüüjatel Eesti turgu siseneda, nõuda ja seada varjatud tingimusi müügiloa hoidjatele ravimi turule toomisel. Kokkuvõttes kahjustab see ravimite turule tulekut, ravimite kättesaadavust ja ei võimalda turul konkurentsi alusel ravimi hinna soodsamaks kujunemist, leiab ravimiamet.
Ravimiameti üldine seisukoht on, et probleemid, mis praegu apteegiturul valitsevad, ei kao, vaid pigem süvenevad. Nende hinnangul on põhjendamata eelnõu punktid, mis on seotud piirangute ja kohustuste sõltuvusse viimisega senise 4000 elaniku piiri asemel 20 000 elaniku piiriga.
"Seletuskirjas ei põhjendata kavandatavate muudatuste vajalikkust, puudub igasugune analüüs, miks just sellised muudatused on kavas kehtestada. Keskendutud on ainult omandipiirangu nõuete kehtetuks tunnistamise põhjendamisele," leiab ravimiamet. "Kavandatavad seadusemuudatused viivad selleni, et kuigi apteegiteenus võib jääda formaalselt väga hästi kättesaadavaks, kannatab selle osutamise sisuline kvaliteet. Seadusemuudatused ei teeni rahvatervise huve, vaid soovitakse kehtestada, kaitsmaks praeguste apteegikettide omanike huve ning kindlustamaks veelgi nende turupositsiooni."
### Response:
Ravimiamet: uus seadus halvendaks ravimite kättesaadavust väljaspool viit suuremat linna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseministeerium teatas algses avalduses, et plahvatuses sai surma kaks ja kannatada 10 Vietnami turisti. Samuti said kannatada egiptlasest bussijuht ja kohalik giid. Bussis oli 14 turisti.
Võimuesindajad täpsustasid hiljem, et giid ja veel üks turist surid haiglas.
Peaminister Mostafa Madboul kutsus kokku valitsuse eriistungi ja külastab pärast haiglas haavatuid.
Džihadistid käivitasid vägivallakampaania Egiptuses pärast islamistist presidendi Mohamed Morsi kukutamist 2013. aastal.
Oktoobris pikendas Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi riigis mullu aprillis kehtestatud eriolukorda kolme kuu võrra. | Egiptuses plahvatas turismibussi möödumisel pomm, hukkus neli inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseministeerium teatas algses avalduses, et plahvatuses sai surma kaks ja kannatada 10 Vietnami turisti. Samuti said kannatada egiptlasest bussijuht ja kohalik giid. Bussis oli 14 turisti.
Võimuesindajad täpsustasid hiljem, et giid ja veel üks turist surid haiglas.
Peaminister Mostafa Madboul kutsus kokku valitsuse eriistungi ja külastab pärast haiglas haavatuid.
Džihadistid käivitasid vägivallakampaania Egiptuses pärast islamistist presidendi Mohamed Morsi kukutamist 2013. aastal.
Oktoobris pikendas Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi riigis mullu aprillis kehtestatud eriolukorda kolme kuu võrra.
### Response:
Egiptuses plahvatas turismibussi möödumisel pomm, hukkus neli inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaania meeskond võitis avaveerandi kolme silmaga ning poolajaks suurendati edumaa juba kümnele punktile. Žalgiris võitis küll kolmanda veerandi kolme punktiga ja neljandal veerandil vähendati kaotusseis vahepeal kolmele silmale, kuid Gran Canaria saavutas sellegipoolest lõppkokkuvõttes seitsmepunktilise võidu.
Pingilt sekkunud Siim-Sander Vene teenis mänguaega 12 minutit ja 45 sekundit. Eestlase kontole kirjutati kaks punkti (vabavisked 2/2) ja kaks lauapalli.
Võitjate parimana tõi Xavier Rabaseda 15 punkti ja kaheksa lauapalli. Ondrej Balvin lisas 12 silma. Kaunase Žalgirise resultatiivseim oli 13 punkti loopinud Arturas Milaknis.
Gran Canaria tõusis võiduga 15. vooru järel 12. kohale, olles võitnud kuus ja kaotanud üheksa kohtumist. Kaheksandal, ehk viimasel play-off kohal paiknev Žalgiris on võitnud seitse mängu. | Siim-Sander Vene ja Gran Canaria alistasid Kaunase Žalgirise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaania meeskond võitis avaveerandi kolme silmaga ning poolajaks suurendati edumaa juba kümnele punktile. Žalgiris võitis küll kolmanda veerandi kolme punktiga ja neljandal veerandil vähendati kaotusseis vahepeal kolmele silmale, kuid Gran Canaria saavutas sellegipoolest lõppkokkuvõttes seitsmepunktilise võidu.
Pingilt sekkunud Siim-Sander Vene teenis mänguaega 12 minutit ja 45 sekundit. Eestlase kontole kirjutati kaks punkti (vabavisked 2/2) ja kaks lauapalli.
Võitjate parimana tõi Xavier Rabaseda 15 punkti ja kaheksa lauapalli. Ondrej Balvin lisas 12 silma. Kaunase Žalgirise resultatiivseim oli 13 punkti loopinud Arturas Milaknis.
Gran Canaria tõusis võiduga 15. vooru järel 12. kohale, olles võitnud kuus ja kaotanud üheksa kohtumist. Kaheksandal, ehk viimasel play-off kohal paiknev Žalgiris on võitnud seitse mängu.
### Response:
Siim-Sander Vene ja Gran Canaria alistasid Kaunase Žalgirise |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.