instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tavapäraselt Super1600 klassi EM-sarjas võistlev Ligur sõitis Lätis SuperCar klassis Reinsalu Sport meeskonna Ford Fiestaga. Avapäeval tehniliste probleemidega kimpus olnud ja kahe kvalifikatsioonisõidu järel 18. kohal olnud Ligur oli pühapäeval kolmandas eelsõidus 15. ja neljandas eelsõidus 17.. Ligur sai ka kokkuvõttes 17. koha, olles esimene, kes jäi punktita.
Ligur edestas ka MM-sarja kahel esimesel hooajal maailmameistriks tulnud norralast Petter Solbergi, kes tegi Lätis karjääri halvima võistluse, jäädes esimest korda poolfinaalidest välja.
Solberg alustas Riia etappi esimese kvalifikatsioonisõidu viienda kohaga, teise sõidu järel aga näidati talle keelatud võtte eest musta lippu ja tulemus tühistati, seega lõpetas Solberg avapäeva alles 22. kohal. Teisel päeval sai Solberg vihmamärjal rajal kirja 14. ja 8. tulemuse, mis andis talle kokkuvõttes vaid 19. koha. Solbergi senine halvim tulemus MM-sarjas oli 10. koht.
Karjääri esimese võidu rallikrossi MM-sarjas võttis üheksakordne autoralli maailmameister Sebastien Loeb (Peugeot 208), teisena lõpetas MM-sarja üldliider Mattias Ekström (Audi S1) ja kolmanda koha sai Loebi tiimikaaslane Timmy Hansen (Peugeot 208). Neljas oli finaalis Andreas Bakkerud (Ford Focus) ja viies Johan Kristoffersson (Volkswagen Polo), Timur Timerzjanovi (Ford Fiesta) võistlus lõppes esimeses kurvis seinasõitmisega.
Solbergi kolmas järjestikune MM-tiitel tundub üsna võimatu ülesandena, kuna jäänud on vaid kaks etappi ja 228 punktiga on liider Ekström, teiseks tõusis Kristoffersson 201 punktiga, Solbergil on kolmandana 194 punkti. Ühelt etapilt on maksimaalselt võimalik koguda 30 punkti.
Paralleelselt SuperCar’i MM-etapiga oli Riias kavas ka sama klassi viimane EM-etapp, kus samuti Reinsalu Sport meeskonna Ford Fiestaga sõitev Andri Õun sai 17. koha.
EM-sarjas neli esimest etappi võitnud ja tiitli juba kindlustanud Kevin Hansen (Peugeot 208) sõitis finaali esimesel ringil seina ja langes võistlejaterivis tahapoole, aga suutis lõpuks ikkagi teisena lõpetada, võidu võttis norralane Tommy Rustad (Peugeot 208), kolmas oli ungarlane Tamas-Pal Kiss (Peugeot 208). | Ligur edestas rallikrossi MM-debüüdil Solbergi, Loeb võttis esimese võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tavapäraselt Super1600 klassi EM-sarjas võistlev Ligur sõitis Lätis SuperCar klassis Reinsalu Sport meeskonna Ford Fiestaga. Avapäeval tehniliste probleemidega kimpus olnud ja kahe kvalifikatsioonisõidu järel 18. kohal olnud Ligur oli pühapäeval kolmandas eelsõidus 15. ja neljandas eelsõidus 17.. Ligur sai ka kokkuvõttes 17. koha, olles esimene, kes jäi punktita.
Ligur edestas ka MM-sarja kahel esimesel hooajal maailmameistriks tulnud norralast Petter Solbergi, kes tegi Lätis karjääri halvima võistluse, jäädes esimest korda poolfinaalidest välja.
Solberg alustas Riia etappi esimese kvalifikatsioonisõidu viienda kohaga, teise sõidu järel aga näidati talle keelatud võtte eest musta lippu ja tulemus tühistati, seega lõpetas Solberg avapäeva alles 22. kohal. Teisel päeval sai Solberg vihmamärjal rajal kirja 14. ja 8. tulemuse, mis andis talle kokkuvõttes vaid 19. koha. Solbergi senine halvim tulemus MM-sarjas oli 10. koht.
Karjääri esimese võidu rallikrossi MM-sarjas võttis üheksakordne autoralli maailmameister Sebastien Loeb (Peugeot 208), teisena lõpetas MM-sarja üldliider Mattias Ekström (Audi S1) ja kolmanda koha sai Loebi tiimikaaslane Timmy Hansen (Peugeot 208). Neljas oli finaalis Andreas Bakkerud (Ford Focus) ja viies Johan Kristoffersson (Volkswagen Polo), Timur Timerzjanovi (Ford Fiesta) võistlus lõppes esimeses kurvis seinasõitmisega.
Solbergi kolmas järjestikune MM-tiitel tundub üsna võimatu ülesandena, kuna jäänud on vaid kaks etappi ja 228 punktiga on liider Ekström, teiseks tõusis Kristoffersson 201 punktiga, Solbergil on kolmandana 194 punkti. Ühelt etapilt on maksimaalselt võimalik koguda 30 punkti.
Paralleelselt SuperCar’i MM-etapiga oli Riias kavas ka sama klassi viimane EM-etapp, kus samuti Reinsalu Sport meeskonna Ford Fiestaga sõitev Andri Õun sai 17. koha.
EM-sarjas neli esimest etappi võitnud ja tiitli juba kindlustanud Kevin Hansen (Peugeot 208) sõitis finaali esimesel ringil seina ja langes võistlejaterivis tahapoole, aga suutis lõpuks ikkagi teisena lõpetada, võidu võttis norralane Tommy Rustad (Peugeot 208), kolmas oli ungarlane Tamas-Pal Kiss (Peugeot 208).
### Response:
Ligur edestas rallikrossi MM-debüüdil Solbergi, Loeb võttis esimese võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Umbes samasuguse tõenäosusega nagu Kersti Kaljulaid on Eesti president pärast homset ei ole Edgar Savisaar pärast novembrit enam Keskerakonna juht," ütles Lobjakas saates.
"Kui ei juhtu imet, siis saab Edgar Savisaarest auesimees," nõustus Lobjakaga Andrus Karnau.
Karnau hinnangul pole aga näha Savisaare troonile pretendente. "On Jüri Ratas, kes minu teada siiani ei ole ametlikult öelnud, et ta kandideerib esimeheks. Siis on Kadri Simson, kes on öelnud, et kui Jüri ei ole nõus, siis on tema nõus. Ja see, mida ma näen on see erakond on killustunud mitmeks osaks ja praegu neid erinevaid osasid ühendab see, et tõugata võimult Edgar Savisaar," rääkis ta.
"Kui Edgar Savisaar on tõugatud, siis järgneb omakorda uus võimuvõitlus. Sest ma usun, et igas nendes grupeeringutes on kandidaate, kes tahaks saada kui mitte esimeheks, siis muud rasvast kohta. Suur küsimus on see, kellest teeb erakond Tallinna linnapea kandidaadi, sest aasta ja kahe nädala pärast on kohalikud valimised," lisas Karnau.
Lobjakas viitas, et kui Ratas ja Simson on Savisaarele kaotanud, siis Reps on võitnud (Reps valiti Keskerakonna volikogu poolt erakonna presidendikandidaadiks - toim.) ja just pidanud eduka esimehe kampaania. Lobjakas ei mõista, miks Repsist ei tehta praegu erakonna esimehe kandidaati.
Küll aga peab Lobjakas Keskerakonna võimuvõitluses võtmeisikuks Yana Toomi. Ta viitas selles valguses ka potentsiaalile Eesti ja Vene tiiva eraldumiseks selles parteis. Parteid suudaks tema hinnangul koos hoida just Toom.
Lobjakas arvas, et kui partei võtavad üle Eesti jõud, siis ilmselt tuleb Vene jõududele anda kompenseeriva meetmena rohkem ruumi Tallinnas. "Kui seda suudetakse teha, siis see partei püsib koos," arvas ta. | "Olukorrast riigis": Keskerakonda suudaks koos hoida Yana Toom | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Umbes samasuguse tõenäosusega nagu Kersti Kaljulaid on Eesti president pärast homset ei ole Edgar Savisaar pärast novembrit enam Keskerakonna juht," ütles Lobjakas saates.
"Kui ei juhtu imet, siis saab Edgar Savisaarest auesimees," nõustus Lobjakaga Andrus Karnau.
Karnau hinnangul pole aga näha Savisaare troonile pretendente. "On Jüri Ratas, kes minu teada siiani ei ole ametlikult öelnud, et ta kandideerib esimeheks. Siis on Kadri Simson, kes on öelnud, et kui Jüri ei ole nõus, siis on tema nõus. Ja see, mida ma näen on see erakond on killustunud mitmeks osaks ja praegu neid erinevaid osasid ühendab see, et tõugata võimult Edgar Savisaar," rääkis ta.
"Kui Edgar Savisaar on tõugatud, siis järgneb omakorda uus võimuvõitlus. Sest ma usun, et igas nendes grupeeringutes on kandidaate, kes tahaks saada kui mitte esimeheks, siis muud rasvast kohta. Suur küsimus on see, kellest teeb erakond Tallinna linnapea kandidaadi, sest aasta ja kahe nädala pärast on kohalikud valimised," lisas Karnau.
Lobjakas viitas, et kui Ratas ja Simson on Savisaarele kaotanud, siis Reps on võitnud (Reps valiti Keskerakonna volikogu poolt erakonna presidendikandidaadiks - toim.) ja just pidanud eduka esimehe kampaania. Lobjakas ei mõista, miks Repsist ei tehta praegu erakonna esimehe kandidaati.
Küll aga peab Lobjakas Keskerakonna võimuvõitluses võtmeisikuks Yana Toomi. Ta viitas selles valguses ka potentsiaalile Eesti ja Vene tiiva eraldumiseks selles parteis. Parteid suudaks tema hinnangul koos hoida just Toom.
Lobjakas arvas, et kui partei võtavad üle Eesti jõud, siis ilmselt tuleb Vene jõududele anda kompenseeriva meetmena rohkem ruumi Tallinnas. "Kui seda suudetakse teha, siis see partei püsib koos," arvas ta.
### Response:
"Olukorrast riigis": Keskerakonda suudaks koos hoida Yana Toom |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonis 31. aja sõitnud Soomer (Kalliro Racing) sai võidusõidus 12. koha, teenides selle eest neli punkti.
Etapivõidu võttis prantslane Jules Cluzel (MV Agusta Reparto Corse), teine oli soomlane Niki Tuuli (Kallio Racing) ja kolmas itaallane Ayrton Badovini (Gemar Balloons – Team Lorini).
Cluzelile oli see hooaja neljas esikoht. | Soomer avas MM-sarjas Supersport klassis punktiarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonis 31. aja sõitnud Soomer (Kalliro Racing) sai võidusõidus 12. koha, teenides selle eest neli punkti.
Etapivõidu võttis prantslane Jules Cluzel (MV Agusta Reparto Corse), teine oli soomlane Niki Tuuli (Kallio Racing) ja kolmas itaallane Ayrton Badovini (Gemar Balloons – Team Lorini).
Cluzelile oli see hooaja neljas esikoht.
### Response:
Soomer avas MM-sarjas Supersport klassis punktiarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Inimesed võivad muuseumis olla tihti segaduses, seistes mõne moodsa kunstiteose ees," ütles võistkonna liider, Läti Kunstimuuseumis töötav Elina Berzina. Tema idee on luua rakendus, mis skaneerib pildi ning pakub vaatajale selle kohta põnevaid kilde (näiteks: "Miks lõikas van Gogh endal kõrva ära?") või teavet, mis lubab kunstiteost paremini mõista.
Loomehäkil, mis toimus Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) veetava projekti “Cross Motion“ raames, keskenduti innovaatiliste lahenduste otsimisele hariduse, tervise ja turismi valdkonnas. 24-tunnise ürituse käigus töötasid meeskonnad välja ideid mängu- ja audiovisuaaltööstuse kogemuste kasutamiseks neis valdkondades.
"The Artsy Game’ile tõid võidu läbimõeldud ja selge esitus ning kahe valdkonna, hariduse ja turismi edukas ühendamine," põhjendas žürii liige Uldis Zarins. Preemiaks on võimalus arendada oma idee järgneva kaheksa kuu jooksul töötavaks prototüübiks.
Ülejäänud auhinnalised kohad pälvisid:
2. koht: Find a right place – mobiilirakendus, mis võtab arvesse personaalseid eelistusi ja soovitab reisil olles huvipakkuvaid kohti.
3. koht: MoleQL – rikastatud reaalsuse lahendus, mis visualiseerib keemilisi reaktsioone ja aitab keemiat õppida.
4. koht: Topographics – mäng, mis lubab inimesel ekraanile joonistada topograafilisi märke ja näha kohe nende põhjal visualiseeritud maastikku.
Ürituse korraldasid BFM ja loomeettevõtete inkubaator Digix. Auhindadega panustasid lisaks kirjastus Avita ja Eesti Turismifirmade Liit. | Loomehäki võitis kunstiteoste seletaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Inimesed võivad muuseumis olla tihti segaduses, seistes mõne moodsa kunstiteose ees," ütles võistkonna liider, Läti Kunstimuuseumis töötav Elina Berzina. Tema idee on luua rakendus, mis skaneerib pildi ning pakub vaatajale selle kohta põnevaid kilde (näiteks: "Miks lõikas van Gogh endal kõrva ära?") või teavet, mis lubab kunstiteost paremini mõista.
Loomehäkil, mis toimus Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) veetava projekti “Cross Motion“ raames, keskenduti innovaatiliste lahenduste otsimisele hariduse, tervise ja turismi valdkonnas. 24-tunnise ürituse käigus töötasid meeskonnad välja ideid mängu- ja audiovisuaaltööstuse kogemuste kasutamiseks neis valdkondades.
"The Artsy Game’ile tõid võidu läbimõeldud ja selge esitus ning kahe valdkonna, hariduse ja turismi edukas ühendamine," põhjendas žürii liige Uldis Zarins. Preemiaks on võimalus arendada oma idee järgneva kaheksa kuu jooksul töötavaks prototüübiks.
Ülejäänud auhinnalised kohad pälvisid:
2. koht: Find a right place – mobiilirakendus, mis võtab arvesse personaalseid eelistusi ja soovitab reisil olles huvipakkuvaid kohti.
3. koht: MoleQL – rikastatud reaalsuse lahendus, mis visualiseerib keemilisi reaktsioone ja aitab keemiat õppida.
4. koht: Topographics – mäng, mis lubab inimesel ekraanile joonistada topograafilisi märke ja näha kohe nende põhjal visualiseeritud maastikku.
Ürituse korraldasid BFM ja loomeettevõtete inkubaator Digix. Auhindadega panustasid lisaks kirjastus Avita ja Eesti Turismifirmade Liit.
### Response:
Loomehäki võitis kunstiteoste seletaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paabo alistas esmalt 4:0 Chi Yung Wangi ( Taipei), seejärel oli ta 3:0 parem Ren Fukuokast ( Jaapan) ning siis sai 5:2 jagu Daichi Kondost ( Jaapan).
Finaalis pidi Paabo tasavägises kohtumises tunnistama Saudi Araabia Kuningriigi esindaja Tareg Hadedi 5:2 paremust, lõpetades seega etapi teise kohaga.
Oktoobri lõpus võistleb Paabo Austrias MM-il. | Eesti karateka jõudis Jaapanis finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paabo alistas esmalt 4:0 Chi Yung Wangi ( Taipei), seejärel oli ta 3:0 parem Ren Fukuokast ( Jaapan) ning siis sai 5:2 jagu Daichi Kondost ( Jaapan).
Finaalis pidi Paabo tasavägises kohtumises tunnistama Saudi Araabia Kuningriigi esindaja Tareg Hadedi 5:2 paremust, lõpetades seega etapi teise kohaga.
Oktoobri lõpus võistleb Paabo Austrias MM-il.
### Response:
Eesti karateka jõudis Jaapanis finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksa päevalehele Welt am Sonntag usutluse andnud Sebastian Kurz ütles, et EL peaks lõpetama klammerdumise kava külge, mis näeb 160 000 põgeniku jagamise liikmesriikide vahel. Vaid murdosa sellest plaanist on praeguseks teostatud.
"Eesmärk on täiesti ebarealistlik," lausus ta, hoiatades, et riikide erimeelsused plaaniga seoses ohustavad kogu ühenduse ühtsust.
Teine probleem on tema hinnangul see, et paljud põgenikud keelduvad minemast teatud riikidesse.
Konservatiivse ministri kommentaare ilmselt tervitatakse naaberriigis Ungaris, kus peaminister Viktor Orban on teinud ägedat kihutustööd kohustuslike põgenikekvootide vastu.
Ungaris peetakse pühapäeval referendumit põgenikeküsimuses, mille Orbani "ei" leer peaks prognooside kohaselt kindlalt võitma.
Kurz hoiatas kritiseerimast Ungari valitsuse seisukohta, mis on teravas vastuolus Saksa liidukantsleri Angela Merkeli avatud uste poliitikaga.
"On ohtlik, kui mõned Euroopa Liidu riigi loovad mulje moraalsest üleolekust teiste liikmesmaade suhtes," sõnas ta lehele. | Austria välisministri hinnangul peaks EL põgenikekavast loobuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksa päevalehele Welt am Sonntag usutluse andnud Sebastian Kurz ütles, et EL peaks lõpetama klammerdumise kava külge, mis näeb 160 000 põgeniku jagamise liikmesriikide vahel. Vaid murdosa sellest plaanist on praeguseks teostatud.
"Eesmärk on täiesti ebarealistlik," lausus ta, hoiatades, et riikide erimeelsused plaaniga seoses ohustavad kogu ühenduse ühtsust.
Teine probleem on tema hinnangul see, et paljud põgenikud keelduvad minemast teatud riikidesse.
Konservatiivse ministri kommentaare ilmselt tervitatakse naaberriigis Ungaris, kus peaminister Viktor Orban on teinud ägedat kihutustööd kohustuslike põgenikekvootide vastu.
Ungaris peetakse pühapäeval referendumit põgenikeküsimuses, mille Orbani "ei" leer peaks prognooside kohaselt kindlalt võitma.
Kurz hoiatas kritiseerimast Ungari valitsuse seisukohta, mis on teravas vastuolus Saksa liidukantsleri Angela Merkeli avatud uste poliitikaga.
"On ohtlik, kui mõned Euroopa Liidu riigi loovad mulje moraalsest üleolekust teiste liikmesmaade suhtes," sõnas ta lehele.
### Response:
Austria välisministri hinnangul peaks EL põgenikekavast loobuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eagles läks kohtumist juhtima juba 11. minutil Sander Duitsi tabamusest. 36. minutil suurendas Sam Hendriks penaltist eduseisu ning Hendriksi teine resultatiivne 11 meetri karistuslöök 72. minutil tegi seisuks 3:0, vahendab Soccernet.ee.
Hooaja algul stabiilselt mänguaega kogunud Henrik Ojamaa ei ole peale 11. septembrit enam minuteid teeninud.
Võit tõstis Eaglesi vähemalt ajutiselt 12. kohale. Excelsior paikneb kaks kohta kõrgemal. | Ojamaa oli kolmandat mängu järjest pingil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eagles läks kohtumist juhtima juba 11. minutil Sander Duitsi tabamusest. 36. minutil suurendas Sam Hendriks penaltist eduseisu ning Hendriksi teine resultatiivne 11 meetri karistuslöök 72. minutil tegi seisuks 3:0, vahendab Soccernet.ee.
Hooaja algul stabiilselt mänguaega kogunud Henrik Ojamaa ei ole peale 11. septembrit enam minuteid teeninud.
Võit tõstis Eaglesi vähemalt ajutiselt 12. kohale. Excelsior paikneb kaks kohta kõrgemal.
### Response:
Ojamaa oli kolmandat mängu järjest pingil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paevlaev Hiiumaa tehniline hooldus läks plaanitust pikemaks ja seetõttu laeva enne tänast liinile ei toodud. Algselt pidi Hiiumaa opereerimist alustama juba laupäevast.
Alates laupäevast võttis riigifirma Tallinna Sadam tütarfirma TS Laevad üle mandri ja suursaarte vaheliste laevaliinide opereerimise.
TS laevad teenindas esimesel päeval 4000 reisijat ja 1700 sõidukit
TS Laevad alustas 1.oktoobril parvlaevaliikluse opereerimist mandri ja suursaarte vahel ning teenindas esimesel päeval kokku 4000 reisijat ja 1700 sôidukit.
Operatiivandmetel veeti Heltermaa-Rohuküla suunal 350 reisijat ja 142 sõidukit ning Rohuküla-Heltermaa suunal 595 reisijat ja 224 sõidukit. Laevaliiklus Hiiumaa liinil toimus vastavalt sôiduplaanile.
Kuivastu-Virtsu suunal teenindati 1.oktoobril operatiivandmetel 1339 reisijat ja 614 sõidukit ning Virtsu - Kuivastu suunal 1713 reisijat ja 736 sõidukit. Esimesel päeval sôitsid Saaremaa liinil laevad vabagraafikus. | Parvlaev Hiiumaa alustas Virtsu-Kuivastu liinil sõitmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paevlaev Hiiumaa tehniline hooldus läks plaanitust pikemaks ja seetõttu laeva enne tänast liinile ei toodud. Algselt pidi Hiiumaa opereerimist alustama juba laupäevast.
Alates laupäevast võttis riigifirma Tallinna Sadam tütarfirma TS Laevad üle mandri ja suursaarte vaheliste laevaliinide opereerimise.
TS laevad teenindas esimesel päeval 4000 reisijat ja 1700 sõidukit
TS Laevad alustas 1.oktoobril parvlaevaliikluse opereerimist mandri ja suursaarte vahel ning teenindas esimesel päeval kokku 4000 reisijat ja 1700 sôidukit.
Operatiivandmetel veeti Heltermaa-Rohuküla suunal 350 reisijat ja 142 sõidukit ning Rohuküla-Heltermaa suunal 595 reisijat ja 224 sõidukit. Laevaliiklus Hiiumaa liinil toimus vastavalt sôiduplaanile.
Kuivastu-Virtsu suunal teenindati 1.oktoobril operatiivandmetel 1339 reisijat ja 614 sõidukit ning Virtsu - Kuivastu suunal 1713 reisijat ja 736 sõidukit. Esimesel päeval sôitsid Saaremaa liinil laevad vabagraafikus.
### Response:
Parvlaev Hiiumaa alustas Virtsu-Kuivastu liinil sõitmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haapsalu linnapea Urmas Sukles kirjutas neljapäeval sotsiaalministeeriumile, et ümberpaigutamise programmi raames on Haapsalu linn käesoleval aastal vastu võtnud kolm väikeste lastega rahvusvahelise kaitse saajate peret. "Töö rahvusvaheliste kaitse saajate toetamisel on kohalikule omavalitsusele uudne. Head praktikad, mida kasutada, on Eestis olematud, ja seega on lõimumisprotsess väga ressursikulukas nii tugiisikutele, lasteaia kasvatajatele kui ka asjassepuutuvatele ametnikele," kirjutas Sukles.
"Lähiajal keskendume lasteaia õpetajatele lisateadmiste ja õppe andmisele, laste kooliks ettevalmistamisele ja meie põhihariduskoolide ettevalmistamisele võõrkeelsete laste vastuvõtmisel. Jätkub töö perede igapäeva toimetuleku tagamisel kui ka vastavalt vajadusele täiendava psühholoogilise toe vahendamisel," märkis linnapea ja lisas, et käesoleval ajal ei ole Haapsalu linn valmis ja suuteline uutele ümberpaigutatavatele osutama vajalikku ja piisavat teenust.
Reedel eraldas sotsiaalministeerium Haapsalule 15 000 eurot toetust septembris saabunud pagulaste vastuvõtmiseks. Toetus ühe ümberpaigutatava vastuvõtmiseks on 3000 eurot. | Haapsalu ei suuda rohkem pagulasi vastu võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haapsalu linnapea Urmas Sukles kirjutas neljapäeval sotsiaalministeeriumile, et ümberpaigutamise programmi raames on Haapsalu linn käesoleval aastal vastu võtnud kolm väikeste lastega rahvusvahelise kaitse saajate peret. "Töö rahvusvaheliste kaitse saajate toetamisel on kohalikule omavalitsusele uudne. Head praktikad, mida kasutada, on Eestis olematud, ja seega on lõimumisprotsess väga ressursikulukas nii tugiisikutele, lasteaia kasvatajatele kui ka asjassepuutuvatele ametnikele," kirjutas Sukles.
"Lähiajal keskendume lasteaia õpetajatele lisateadmiste ja õppe andmisele, laste kooliks ettevalmistamisele ja meie põhihariduskoolide ettevalmistamisele võõrkeelsete laste vastuvõtmisel. Jätkub töö perede igapäeva toimetuleku tagamisel kui ka vastavalt vajadusele täiendava psühholoogilise toe vahendamisel," märkis linnapea ja lisas, et käesoleval ajal ei ole Haapsalu linn valmis ja suuteline uutele ümberpaigutatavatele osutama vajalikku ja piisavat teenust.
Reedel eraldas sotsiaalministeerium Haapsalule 15 000 eurot toetust septembris saabunud pagulaste vastuvõtmiseks. Toetus ühe ümberpaigutatava vastuvõtmiseks on 3000 eurot.
### Response:
Haapsalu ei suuda rohkem pagulasi vastu võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pliškova, kelle kaksikõde Karolina on maailma edetabelis kuues, alistas finaalis 4. asetatud jaapanlanna Nao Hibino (WTA 78.) 6:3, 2:6, 6:3.
Tänu turniirivõidule peaks Pliškova uues edetabelis tõusma eeldatavalt 66. kohale.
Hiinas Wuhanis peetud kõrgetasemelisel WTA turniiril sai esikoha 14. asetatud tšehhitar Petra Kvitova (WTA 16.), kes oli finaalis kindlalt 6:1, 6:1 üle 10. paigutusega Dominika Cibulkovast (WTA 12.). Kolmandas ringis lülitas Kvitova konkurentsist välja ka maailma esireketi Angelique Kerberi. | Kristyna Pliškova võitis karjääri esimese WTA turniiri, Kvitova võidutses Wuhanis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pliškova, kelle kaksikõde Karolina on maailma edetabelis kuues, alistas finaalis 4. asetatud jaapanlanna Nao Hibino (WTA 78.) 6:3, 2:6, 6:3.
Tänu turniirivõidule peaks Pliškova uues edetabelis tõusma eeldatavalt 66. kohale.
Hiinas Wuhanis peetud kõrgetasemelisel WTA turniiril sai esikoha 14. asetatud tšehhitar Petra Kvitova (WTA 16.), kes oli finaalis kindlalt 6:1, 6:1 üle 10. paigutusega Dominika Cibulkovast (WTA 12.). Kolmandas ringis lülitas Kvitova konkurentsist välja ka maailma esireketi Angelique Kerberi.
### Response:
Kristyna Pliškova võitis karjääri esimese WTA turniiri, Kvitova võidutses Wuhanis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esiteks, minu sõber Oudekki Loone kirjutas, et ta jääb minuga ka siis, kui ma peaksin parteikongressil kaotama. Ma tõesti ei kavatse kaotada. Mul on toetajaid küll," kirjutas Savisaar täna Facebookis.
"Nendel, kes minu ja Oudekki kaotusele loodavad, on ettekujutus, et rahval polegi hääli. Arvatakse, et kui mind suhtlemisest meediaga ilma jätta, siis olengi ma inimestest blokeeritud. Inimesed on aga targemad, kui te arvate," lisas ta.
"Oudekkile tänu toetuse eest! Ma ei kavatsegi kaotada!" kirjutas Savisaar.
"Teiseks, üks lahing on ainult üks lahing. Millegipärast arvatakse, et viiendal novembril toimub justkui viimane heitlus. Kaugel sellest! Me alles alustame! Sõltumata sellest, mida Toompeal ja Steinbocki majas arvatakse," lisas Savisaar veel.
Keskerakonna erakorraline kongress toimub 5. novembril. Enne seda on plaanis pidada ka erakonna volikogu, mis algselt pidi toimuma sel laupäeval. | Savisaar: mul on toetajaid küll, ma ei kavatsegi kaotada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esiteks, minu sõber Oudekki Loone kirjutas, et ta jääb minuga ka siis, kui ma peaksin parteikongressil kaotama. Ma tõesti ei kavatse kaotada. Mul on toetajaid küll," kirjutas Savisaar täna Facebookis.
"Nendel, kes minu ja Oudekki kaotusele loodavad, on ettekujutus, et rahval polegi hääli. Arvatakse, et kui mind suhtlemisest meediaga ilma jätta, siis olengi ma inimestest blokeeritud. Inimesed on aga targemad, kui te arvate," lisas ta.
"Oudekkile tänu toetuse eest! Ma ei kavatsegi kaotada!" kirjutas Savisaar.
"Teiseks, üks lahing on ainult üks lahing. Millegipärast arvatakse, et viiendal novembril toimub justkui viimane heitlus. Kaugel sellest! Me alles alustame! Sõltumata sellest, mida Toompeal ja Steinbocki majas arvatakse," lisas Savisaar veel.
Keskerakonna erakorraline kongress toimub 5. novembril. Enne seda on plaanis pidada ka erakonna volikogu, mis algselt pidi toimuma sel laupäeval.
### Response:
Savisaar: mul on toetajaid küll, ma ei kavatsegi kaotada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitus „Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes“ ERMi galeriis kuni 28. V 2017, kuraator Reet Mark, kujundajad Mari Kurismaa ja Tiit Pääsuke.
Kuraator Reet Mark on teinud suure töö: ERMi galerii avanäituse koostamisel ei ole ta piirdunud vaid muuseumide (nagu Tallinna või Tartu kunstimuuseum) või mõne suure erakogu (nagu Viinistu kunstimuuseum) töödega, vaid on otsinud huvitavat lisa ka väiksematest kogudest. Nii mõnigi eksponeeritud või siis näituse teises komplektis eksponeeritav teos on ilmselt tundmatu ka professionaalidele, kes Eesti kunsti hästi tunnevad. Ka väljapaneku rõhuasetus, nagu sellele on osutatud pealkirjas „Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes“, ei seisne pelgalt ühtsustunde ülesehitamises, millegi vaid Eestile ja eestlastele ainuomase esiletoomises. Kuraator on olnud samavõrd huvitatud ka sellest, kuidas nii oma kui ka võõras võim on (eestlaste) visuaalse sümboolikaga ümber käinud, selle abil manipuleerinud.
Kui see näitus oleks korraldatud ükskõik millises kunstimuuseumis, saaks ja tulekski selle käsitlus üles ehitada väljapaneku loogikale. Kunstimuuseumide programmis, ka märgiliste uute hoonete avaprogrammis, on alati koht ükskõik millise ajaloolise kunstinähtuse ülevaatamiseks ja uuesti tõlgendamiseks. Kuigi ega kunstimuuseumigi kontekstis saa kunsti vaadata vandlitornina, millel pole oma ajaga midagi tegemist. „Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes“ on aga Eesti Rahva Muuseumi niigi palju poleemikat tekitanud uue hoone üks avaväljapanekuid, kunstigalerii esimene näitus. Küsimus ei ole sugugi ainult uues hoones ja selle märgilises asupaigas. ERMi kui institutsiooni rollist ja tähendusest on uue hoone valmimisega saanud taas avaliku arutelu üks meelisaineid. Pealegi ei olda ka muuseumi sees päris ühel meelel, millist eesmärki täidab rahvusmuuseum (esindusmuuseum) XXI sajandil.
Rahvusromantismi või rahvusromantilise väe, nagu seisab näituse pealkirjas, käsitlemine ühel avanäitusel paigutab muuseumi ikkagi üsna üheselt XX sajandi rahvusmuuseumi raami, seda enam et väljapanekuga pole välja jõutud tänapäeva, vaid on jäädud XX sajandi kaheksakümnendate lõppu, 1988. aasta tähisnäituse „Rahvusromantiline motiiv“ juurde.
Ants Juske tõi 1989. aastal „Rahvusromantilise motiivi“ näitusest kirjutades välja kolm olulist momenti. Rahvuslikkuse küsimus tuli meie kunstis esile alles siis, kui maalikunstis naasti rahvusliku motiivi, meie oma folkloorse ja mütoloogilise ainestiku juurde, sest maalil oli tollal kunstis vaieldamatult juhtpositsioon. Oma stiili (visuaalset keelt) aga välja ei kujunenud ja sisuline kontakt rahvusliku mütoloogiaga jäi leidmata. 1980ndate lõpu liberaliseerimine oli selgelt restaureeriva iseloomuga ja tollane rahvuslik ärkamine projitseeritud postkultuuri ja neokonservatismi taustale, mis väljendus meie olude tõttu eriti radikaalse traditsionalismina.*
Ants Juske, kes oli ka üks „Rahvusromantilise motiivi“ näituse korraldajatest, jäi väljapaneku suhtes kriitiliseks, sest esitatud materjalist ei andnud kokku panna isegi tolle aja mõttes adekvaatset tervikut. Sel Tallinna Kunstihoone näitusel oli maalikunsti kõrval väljas ka teistsugune meedium, eelkõige assamblaaž, kuid ka Jüri Okase installatsioon, mis radikaalse traditsionalismi määratluse alla küll kohe üldse ei mahu.
Kummalisel kombel on aga Reet Margi tähelepanu alt jäänud välja nii assamblaažid ja installatsioon kui ka tolleaegne rahvuslikust mütoloogiast kantud tegevuskunst, kui mõelda kas või Siim-Tanel Annuse ja Jaak Arro sümboolse kuninga naasmiste või isegi Ene-Liis Semperi või Raoul Kurvitza performance ’ite peale, mida annab siduda selle temaatikaga märksa otsesemalt kui näiteks Olev Subbi sulnist suvemaastikku. Kuraator Mark on piiranud oma valiku peaaegu eranditult maalikunstiga, sekka vaid käputäis Kaljo Põllu krestomaatilist graafikat. Seda ei saa seletada mugavuse või laiskusega, sest kuraator on teinud ära suure töö vähe tuntud teoste leidmisel. Seda ei saa kuidagi seletada ka teadmatusega, sest kunstiteadlane Reet Mark tunneb Eesti kunstiajalugu läbi ja lõhki. Tundub, et kuraator Mark ei ole mitte ainult ülima empaatiaga suhtunud tollasesse märgilisse väljapanekusse, vaid ei ole kuidagi suutnud lasta lahti ka tolleaegsest arusaamast, mis maksis vähemalt veel siinmail, et maalikunst on juhtpositsioonimeedium, oma ajastu lakmuspaber.
Väljapaneku rahulik nii-öelda voolavus, ühe motiivi orgaaniline väljakasvamine teisest, kõneleb pigem aastakümnetetagusest ajast kui praegusest, rõhuasetustega, nii-öelda aktiivsest (dramaatilisest) kujundamisviisist. Kui rahvusromantism on praegu, XXI sajandi algul, mäluvälja projekti sees ette võetud, siis oleks tulnud seda ka hoopis julgemalt tõlgendada ja see teema tänapäeva välja tuua. Miks on Leonhard Lapini konstruktivistlikus „Kalevi kojutulekus“ rohkem romantikat, kui seda leiab näiteks Anu Põdra kasukates, seebist kirsasaabastes või kummaliste mügarikega pinkides? Miks peaksid Epp-Maria Kokamäe eneseküllased kuldnaised kõnelema meie identiteedist adekvaatsemalt, kui seda teevad näiteks Eva Labotkini imekaunis video „Vöö“ või koostöös Mai Söödiga valminud „Warrior: hundi teekond läbi Punamütsikese soolestiku“? Mismoodi on Johannes Võerahansu taluhoonetel rahvusromantismiga rohkem tegemist, kui võib täheldada näiteks Eve Kase mütoloogiliste linoollõigete või hoopis 1990ndate lõpu installatsioonide nagu „29 ½“ puhul? Nii võibki jääda küsima.
Kuraator Reet Mark on teinud oma valiku ning eesti maalikunsti austajad saavad korraliku nostalgialaksu kätte. Aga kas sellest piisab nüüdisaegse rahvusmuuseumi kunstigalerii (loe: kunsti kui visuaalse identiteedi ühe looja) avaväljapanekuks, on iseküsimus. Kuidagi kahju on, et potentsiaalne intellektuaalne intriig vaibus tegelikult veel enne, kui jõudis alata.
*Ants Juske, Rahvuslik motiiv Eesti kunstis. – Kunst 1989, nr 2.
Artikkel ilmus 30. septembri Sirbis. | Arvustus. Kuraator ajaloo haardes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitus „Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes“ ERMi galeriis kuni 28. V 2017, kuraator Reet Mark, kujundajad Mari Kurismaa ja Tiit Pääsuke.
Kuraator Reet Mark on teinud suure töö: ERMi galerii avanäituse koostamisel ei ole ta piirdunud vaid muuseumide (nagu Tallinna või Tartu kunstimuuseum) või mõne suure erakogu (nagu Viinistu kunstimuuseum) töödega, vaid on otsinud huvitavat lisa ka väiksematest kogudest. Nii mõnigi eksponeeritud või siis näituse teises komplektis eksponeeritav teos on ilmselt tundmatu ka professionaalidele, kes Eesti kunsti hästi tunnevad. Ka väljapaneku rõhuasetus, nagu sellele on osutatud pealkirjas „Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes“, ei seisne pelgalt ühtsustunde ülesehitamises, millegi vaid Eestile ja eestlastele ainuomase esiletoomises. Kuraator on olnud samavõrd huvitatud ka sellest, kuidas nii oma kui ka võõras võim on (eestlaste) visuaalse sümboolikaga ümber käinud, selle abil manipuleerinud.
Kui see näitus oleks korraldatud ükskõik millises kunstimuuseumis, saaks ja tulekski selle käsitlus üles ehitada väljapaneku loogikale. Kunstimuuseumide programmis, ka märgiliste uute hoonete avaprogrammis, on alati koht ükskõik millise ajaloolise kunstinähtuse ülevaatamiseks ja uuesti tõlgendamiseks. Kuigi ega kunstimuuseumigi kontekstis saa kunsti vaadata vandlitornina, millel pole oma ajaga midagi tegemist. „Rahvusromantiline vägi ajaloo haardes“ on aga Eesti Rahva Muuseumi niigi palju poleemikat tekitanud uue hoone üks avaväljapanekuid, kunstigalerii esimene näitus. Küsimus ei ole sugugi ainult uues hoones ja selle märgilises asupaigas. ERMi kui institutsiooni rollist ja tähendusest on uue hoone valmimisega saanud taas avaliku arutelu üks meelisaineid. Pealegi ei olda ka muuseumi sees päris ühel meelel, millist eesmärki täidab rahvusmuuseum (esindusmuuseum) XXI sajandil.
Rahvusromantismi või rahvusromantilise väe, nagu seisab näituse pealkirjas, käsitlemine ühel avanäitusel paigutab muuseumi ikkagi üsna üheselt XX sajandi rahvusmuuseumi raami, seda enam et väljapanekuga pole välja jõutud tänapäeva, vaid on jäädud XX sajandi kaheksakümnendate lõppu, 1988. aasta tähisnäituse „Rahvusromantiline motiiv“ juurde.
Ants Juske tõi 1989. aastal „Rahvusromantilise motiivi“ näitusest kirjutades välja kolm olulist momenti. Rahvuslikkuse küsimus tuli meie kunstis esile alles siis, kui maalikunstis naasti rahvusliku motiivi, meie oma folkloorse ja mütoloogilise ainestiku juurde, sest maalil oli tollal kunstis vaieldamatult juhtpositsioon. Oma stiili (visuaalset keelt) aga välja ei kujunenud ja sisuline kontakt rahvusliku mütoloogiaga jäi leidmata. 1980ndate lõpu liberaliseerimine oli selgelt restaureeriva iseloomuga ja tollane rahvuslik ärkamine projitseeritud postkultuuri ja neokonservatismi taustale, mis väljendus meie olude tõttu eriti radikaalse traditsionalismina.*
Ants Juske, kes oli ka üks „Rahvusromantilise motiivi“ näituse korraldajatest, jäi väljapaneku suhtes kriitiliseks, sest esitatud materjalist ei andnud kokku panna isegi tolle aja mõttes adekvaatset tervikut. Sel Tallinna Kunstihoone näitusel oli maalikunsti kõrval väljas ka teistsugune meedium, eelkõige assamblaaž, kuid ka Jüri Okase installatsioon, mis radikaalse traditsionalismi määratluse alla küll kohe üldse ei mahu.
Kummalisel kombel on aga Reet Margi tähelepanu alt jäänud välja nii assamblaažid ja installatsioon kui ka tolleaegne rahvuslikust mütoloogiast kantud tegevuskunst, kui mõelda kas või Siim-Tanel Annuse ja Jaak Arro sümboolse kuninga naasmiste või isegi Ene-Liis Semperi või Raoul Kurvitza performance ’ite peale, mida annab siduda selle temaatikaga märksa otsesemalt kui näiteks Olev Subbi sulnist suvemaastikku. Kuraator Mark on piiranud oma valiku peaaegu eranditult maalikunstiga, sekka vaid käputäis Kaljo Põllu krestomaatilist graafikat. Seda ei saa seletada mugavuse või laiskusega, sest kuraator on teinud ära suure töö vähe tuntud teoste leidmisel. Seda ei saa kuidagi seletada ka teadmatusega, sest kunstiteadlane Reet Mark tunneb Eesti kunstiajalugu läbi ja lõhki. Tundub, et kuraator Mark ei ole mitte ainult ülima empaatiaga suhtunud tollasesse märgilisse väljapanekusse, vaid ei ole kuidagi suutnud lasta lahti ka tolleaegsest arusaamast, mis maksis vähemalt veel siinmail, et maalikunst on juhtpositsioonimeedium, oma ajastu lakmuspaber.
Väljapaneku rahulik nii-öelda voolavus, ühe motiivi orgaaniline väljakasvamine teisest, kõneleb pigem aastakümnetetagusest ajast kui praegusest, rõhuasetustega, nii-öelda aktiivsest (dramaatilisest) kujundamisviisist. Kui rahvusromantism on praegu, XXI sajandi algul, mäluvälja projekti sees ette võetud, siis oleks tulnud seda ka hoopis julgemalt tõlgendada ja see teema tänapäeva välja tuua. Miks on Leonhard Lapini konstruktivistlikus „Kalevi kojutulekus“ rohkem romantikat, kui seda leiab näiteks Anu Põdra kasukates, seebist kirsasaabastes või kummaliste mügarikega pinkides? Miks peaksid Epp-Maria Kokamäe eneseküllased kuldnaised kõnelema meie identiteedist adekvaatsemalt, kui seda teevad näiteks Eva Labotkini imekaunis video „Vöö“ või koostöös Mai Söödiga valminud „Warrior: hundi teekond läbi Punamütsikese soolestiku“? Mismoodi on Johannes Võerahansu taluhoonetel rahvusromantismiga rohkem tegemist, kui võib täheldada näiteks Eve Kase mütoloogiliste linoollõigete või hoopis 1990ndate lõpu installatsioonide nagu „29 ½“ puhul? Nii võibki jääda küsima.
Kuraator Reet Mark on teinud oma valiku ning eesti maalikunsti austajad saavad korraliku nostalgialaksu kätte. Aga kas sellest piisab nüüdisaegse rahvusmuuseumi kunstigalerii (loe: kunsti kui visuaalse identiteedi ühe looja) avaväljapanekuks, on iseküsimus. Kuidagi kahju on, et potentsiaalne intellektuaalne intriig vaibus tegelikult veel enne, kui jõudis alata.
*Ants Juske, Rahvuslik motiiv Eesti kunstis. – Kunst 1989, nr 2.
Artikkel ilmus 30. septembri Sirbis.
### Response:
Arvustus. Kuraator ajaloo haardes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Norras keelati profipoks ära 1981. aastal ehk aastal, kui sündis ka Braekhus. Mullu esitas ta avalduse palvega lubada tal Norra võistelda, aga see lükati tagasi. Braekhus ei andnud alla ja tänavu suvel keeld tühistati.
Esimest korda kodupubliku ees võistelda saanud 35-aastane Braekhus alistas Oslos peetud matšis, mida oli vaatamas ka Vladimir Klitško, Mathisi teises raundis tehnilise nokaudiga ja säilitas enda WBA, WBC, IBF-i, WBO ja IBO tiitlivööd.
Braekhus on nüüd oma kümneaastase profipoksija karjääri jooksul võitnud kõik 29 matši, neist kaheksa nokaudiga. | Profipoks naasis võimsalt Norrasse: valitsejanna Braekhus jätkab kaotuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norras keelati profipoks ära 1981. aastal ehk aastal, kui sündis ka Braekhus. Mullu esitas ta avalduse palvega lubada tal Norra võistelda, aga see lükati tagasi. Braekhus ei andnud alla ja tänavu suvel keeld tühistati.
Esimest korda kodupubliku ees võistelda saanud 35-aastane Braekhus alistas Oslos peetud matšis, mida oli vaatamas ka Vladimir Klitško, Mathisi teises raundis tehnilise nokaudiga ja säilitas enda WBA, WBC, IBF-i, WBO ja IBO tiitlivööd.
Braekhus on nüüd oma kümneaastase profipoksija karjääri jooksul võitnud kõik 29 matši, neist kaheksa nokaudiga.
### Response:
Profipoks naasis võimsalt Norrasse: valitsejanna Braekhus jätkab kaotuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liidrikohal sõitnud Hamiltoni auto mootor lahvatas 15 ringi enne finišit leekidesse ja ta oli sunnitud raja kõrvale jääma.
"Meile on tehtud mitmeid mootoreid, aga sel aastal on vaid minul probleeme olnud. Keegi peab mulle vastuseid andma, sest see olukord pole lihtsalt vastuvõetav," ütles Hamilton BBC Radio5-le. "Me võitleme MM-tiitli eest ja ainult minu mootoritega on probleeme, see on kummaline."
Küsimusele, kas teda hoiatati, et mootoriga on midagi valesti, vastas Hamilton: "Ei, kuni selle hetkeni oli kõik korras, mul oli hea kiirus ja siis see lihtsalt juhtus. Ma ei suutnud seda uskuda. Aga püüan end kokku võtta järgmise nädalavahetuse võistluseks."
MM-sarjas on Rosbergi edu Hamiltoni ees nüüd 23 punkti, sõita on jäänud veel viis etappi. "Selle hooaja jooksul on olnud juba mitu [MM-tiitli mõistes] otsustavat sõitu, see oli kindlasti üks neist," rääkis Hamilton.
"Miski või keegi ei taha, et ma sel aastal võidaksin, aga ma ei anna alla ja võitlen edasi," lubas Hamilton. | Lewis Hamilton nõuab Mercedeselt vastuseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liidrikohal sõitnud Hamiltoni auto mootor lahvatas 15 ringi enne finišit leekidesse ja ta oli sunnitud raja kõrvale jääma.
"Meile on tehtud mitmeid mootoreid, aga sel aastal on vaid minul probleeme olnud. Keegi peab mulle vastuseid andma, sest see olukord pole lihtsalt vastuvõetav," ütles Hamilton BBC Radio5-le. "Me võitleme MM-tiitli eest ja ainult minu mootoritega on probleeme, see on kummaline."
Küsimusele, kas teda hoiatati, et mootoriga on midagi valesti, vastas Hamilton: "Ei, kuni selle hetkeni oli kõik korras, mul oli hea kiirus ja siis see lihtsalt juhtus. Ma ei suutnud seda uskuda. Aga püüan end kokku võtta järgmise nädalavahetuse võistluseks."
MM-sarjas on Rosbergi edu Hamiltoni ees nüüd 23 punkti, sõita on jäänud veel viis etappi. "Selle hooaja jooksul on olnud juba mitu [MM-tiitli mõistes] otsustavat sõitu, see oli kindlasti üks neist," rääkis Hamilton.
"Miski või keegi ei taha, et ma sel aastal võidaksin, aga ma ei anna alla ja võitlen edasi," lubas Hamilton.
### Response:
Lewis Hamilton nõuab Mercedeselt vastuseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juntae Teejay Hwangi näitus "Sinine lõhekala" ja David Kennedy Cutleri näitus "Force Quit" avanevad ARSi Projektiruumis. Mõlemal näitusel on tähelepanu keskmes identiteediküsimused kliimasoojenemise ajastul ja kehapoliitika digikultuuris. Kunstnikud eksponeerivad kohaspetsiifilisi multimeedia installatsioone, milles ühendavad käsitöö ja digitehnoloogiad, inimlikkuse aluspõhimõtted ja fantaasiate metafoorid.
"Force Quit" vaatleb kõrvuti digikultuuri ja nüüdisaegset klassiühiskonda. Kas pole mitte töö see, mis meie hüperkapitalistlikul ajastul inimese identiteeti määrab ja piirab? Tihti on ainuke mõeldav eneseväljendusviis kas ennastimetlev profiil sotsiaalmeedias või amet, positsioon ühiskonnas. Näituse pealkiri viitab kinni jooksnud programmi või arvuti välja lülitamisele. Samamoodi võib aga küsida, kuidas lülitada end välja lootusetult kinni jooksnud süsteemist.
Näituse eesmärk on edasi anda seda, kuidas tänapäeva kapitalism kultuuriliselt toimib ja kuidas see mõjutab neid, kes on selle järjekindlatesse süsteemidesse kinni püütud. Niisiis tundub projekti eksponeerimine kunagisel Eesti Kunstnike Liidu kunstitehase pinnal enam kui loogiline – sellisena rõhutab näitus kunstniku silmis laiemat diskussiooni töö teemal, mille tähendused võivad sõltuvalt ajaloolistest ja poliitilistest kontekstidest oluliselt muutuda.
David Kennedy Cutler elab Brooklynis. Ta on sündinud Sandgate’is, Vermontis. Ta on teinud isikunäituseid Derek Elleri galeriis, New Yorgis (2009, 2012) ja Nice & Fitis, Berliinis (2004, 2006). Cutleri teoseid on eksponeeritud arvukatel grupinäitustel.
Juntae TeeJay Hwangi "Sinine Lõhekala" on kohaspetsiifiline rituaalne installatsioon, mille eesmärk on pakkuda vallapäästmisteenust kõigile lõhekaladele, kes ei pääse tagasi koju. Näitusel pakub kunstnik välja uusi võimalusi, kihistusi ja mõttekohti lootusetutele, mille abil kogeda ja jagada turvalise (sigimis)koha otsinguid. Paljude keeldude tõttu ei saa Sinine Lõhekala naasta oma loomulikesse vetesse: Kui ta on saavutanud sugulise küpsuse, algab tema konarlik reis koju tagasi.
Näituse “Sinine Lõhekala” eesmärk on mälestada kõiki Tundmatuid, kes ei suutnud murda läbi lugematutest barjääridest, kellel polnud suunanäitajat, kes aitaks neil muredega toime tulla. Kuivõrd piirid muutuvad raskemini läbipääsetavaks ja nõuded jäigemaks, jäävad vaid vähesed elama. Veel vähesematel on võimalus jutustada omaenda lugu, kuna kannatavad pideva Teise ja Iseenda demoniseerimise surve all. Kunstnik esitab näitusel äraeksimist ärevuse ja paranoiana, mida tunneb inimene, kes kuhugi ei kuulu.
Juntae TeeJay Hwang sündis 1991. aastal Soulis, Lõuna-Koreas ja elab praegu New York Citys. 2015. aastal sai ta bakalaureusekraadi kunstis Slade School of Fine Artist Londonis. Hwang on osalenud mitmetel grupinäitustel, sealhulgas Londoni ICAs, New Yorgi juudimuuseumis, Kyoto kunstiülikoolis.
Art in General alustas 1980. aastatel New Yorgis pöördelise galeriiga, mis töötas tänaste kunstimaailma tippudega ja korraldab tänapäeval erinevaid rahvusvahelisi projekte. Alates 2005. aastast on nad aidanud paljudel kunstnikel produtseerida teosed suurnäitustele nagu Whitney, Istanbuli, Veneetsia biennaalid ja suurtesse kunstiinstitutsioonidesse.
Näitus on avatud 8.-30. oktoobrini. | New Yorki galerii toob Tallinna tippkunstnikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juntae Teejay Hwangi näitus "Sinine lõhekala" ja David Kennedy Cutleri näitus "Force Quit" avanevad ARSi Projektiruumis. Mõlemal näitusel on tähelepanu keskmes identiteediküsimused kliimasoojenemise ajastul ja kehapoliitika digikultuuris. Kunstnikud eksponeerivad kohaspetsiifilisi multimeedia installatsioone, milles ühendavad käsitöö ja digitehnoloogiad, inimlikkuse aluspõhimõtted ja fantaasiate metafoorid.
"Force Quit" vaatleb kõrvuti digikultuuri ja nüüdisaegset klassiühiskonda. Kas pole mitte töö see, mis meie hüperkapitalistlikul ajastul inimese identiteeti määrab ja piirab? Tihti on ainuke mõeldav eneseväljendusviis kas ennastimetlev profiil sotsiaalmeedias või amet, positsioon ühiskonnas. Näituse pealkiri viitab kinni jooksnud programmi või arvuti välja lülitamisele. Samamoodi võib aga küsida, kuidas lülitada end välja lootusetult kinni jooksnud süsteemist.
Näituse eesmärk on edasi anda seda, kuidas tänapäeva kapitalism kultuuriliselt toimib ja kuidas see mõjutab neid, kes on selle järjekindlatesse süsteemidesse kinni püütud. Niisiis tundub projekti eksponeerimine kunagisel Eesti Kunstnike Liidu kunstitehase pinnal enam kui loogiline – sellisena rõhutab näitus kunstniku silmis laiemat diskussiooni töö teemal, mille tähendused võivad sõltuvalt ajaloolistest ja poliitilistest kontekstidest oluliselt muutuda.
David Kennedy Cutler elab Brooklynis. Ta on sündinud Sandgate’is, Vermontis. Ta on teinud isikunäituseid Derek Elleri galeriis, New Yorgis (2009, 2012) ja Nice & Fitis, Berliinis (2004, 2006). Cutleri teoseid on eksponeeritud arvukatel grupinäitustel.
Juntae TeeJay Hwangi "Sinine Lõhekala" on kohaspetsiifiline rituaalne installatsioon, mille eesmärk on pakkuda vallapäästmisteenust kõigile lõhekaladele, kes ei pääse tagasi koju. Näitusel pakub kunstnik välja uusi võimalusi, kihistusi ja mõttekohti lootusetutele, mille abil kogeda ja jagada turvalise (sigimis)koha otsinguid. Paljude keeldude tõttu ei saa Sinine Lõhekala naasta oma loomulikesse vetesse: Kui ta on saavutanud sugulise küpsuse, algab tema konarlik reis koju tagasi.
Näituse “Sinine Lõhekala” eesmärk on mälestada kõiki Tundmatuid, kes ei suutnud murda läbi lugematutest barjääridest, kellel polnud suunanäitajat, kes aitaks neil muredega toime tulla. Kuivõrd piirid muutuvad raskemini läbipääsetavaks ja nõuded jäigemaks, jäävad vaid vähesed elama. Veel vähesematel on võimalus jutustada omaenda lugu, kuna kannatavad pideva Teise ja Iseenda demoniseerimise surve all. Kunstnik esitab näitusel äraeksimist ärevuse ja paranoiana, mida tunneb inimene, kes kuhugi ei kuulu.
Juntae TeeJay Hwang sündis 1991. aastal Soulis, Lõuna-Koreas ja elab praegu New York Citys. 2015. aastal sai ta bakalaureusekraadi kunstis Slade School of Fine Artist Londonis. Hwang on osalenud mitmetel grupinäitustel, sealhulgas Londoni ICAs, New Yorgi juudimuuseumis, Kyoto kunstiülikoolis.
Art in General alustas 1980. aastatel New Yorgis pöördelise galeriiga, mis töötas tänaste kunstimaailma tippudega ja korraldab tänapäeval erinevaid rahvusvahelisi projekte. Alates 2005. aastast on nad aidanud paljudel kunstnikel produtseerida teosed suurnäitustele nagu Whitney, Istanbuli, Veneetsia biennaalid ja suurtesse kunstiinstitutsioonidesse.
Näitus on avatud 8.-30. oktoobrini.
### Response:
New Yorki galerii toob Tallinna tippkunstnikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikohalt startinud Lewis Hamilton (Mercedes) asus kohe liidrikohale, kuid tema kõrvalt alustanud tiimikaaslasele Nico Rosbergile sõitis otsa Sebastian Vettel (Ferrari), kokkupõrke tagajärjel langes Rosberg stardis 21. kohale, Vettel oli üldse sunnitud sõidu katkestama.
Kindlalt esikohal sõitnud Hamiltoni tabas aga tagasilöök 41. ringil, kui tema auto mootor lahvatas leekidesse ja britt pidi raja äärde jääma.
Hamiltoni katkestamise järel tõusis liidriks Ricciardo, kes hoidis edu lõpuni ja edestas Verstappenit 1,746 sekundiga.
Kolmandana jõudis finišisse Rosberg, kelle edu MM-sarja üldarvestuse on nüüd Hamiltoni ees 23 punkti.
Karjääri esimesed MM-punktid teenis Renault’ piloot Jolyon Palmer, kes lõpetas kümnendana.
Malaisia GP
1. Daniel Ricciardo Red Bull
2. Max Verstappen Red Bull
3. Nico Rosberg Mercedes
4. Kimi Räikkönen Ferrari
5. Valtteri Bottas Williams
6. Sergio Perez Force India
7. Fernando Alonso McLaren
8. Nico Hülkenberg Force India
9. Jenson Button McLaren
10. Jolyon Palmer Renault | Red Bull võttis Malaisias kaksikvõidu, Hamilton pidi liidrikohalt katkestama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikohalt startinud Lewis Hamilton (Mercedes) asus kohe liidrikohale, kuid tema kõrvalt alustanud tiimikaaslasele Nico Rosbergile sõitis otsa Sebastian Vettel (Ferrari), kokkupõrke tagajärjel langes Rosberg stardis 21. kohale, Vettel oli üldse sunnitud sõidu katkestama.
Kindlalt esikohal sõitnud Hamiltoni tabas aga tagasilöök 41. ringil, kui tema auto mootor lahvatas leekidesse ja britt pidi raja äärde jääma.
Hamiltoni katkestamise järel tõusis liidriks Ricciardo, kes hoidis edu lõpuni ja edestas Verstappenit 1,746 sekundiga.
Kolmandana jõudis finišisse Rosberg, kelle edu MM-sarja üldarvestuse on nüüd Hamiltoni ees 23 punkti.
Karjääri esimesed MM-punktid teenis Renault’ piloot Jolyon Palmer, kes lõpetas kümnendana.
Malaisia GP
1. Daniel Ricciardo Red Bull
2. Max Verstappen Red Bull
3. Nico Rosberg Mercedes
4. Kimi Räikkönen Ferrari
5. Valtteri Bottas Williams
6. Sergio Perez Force India
7. Fernando Alonso McLaren
8. Nico Hülkenberg Force India
9. Jenson Button McLaren
10. Jolyon Palmer Renault
### Response:
Red Bull võttis Malaisias kaksikvõidu, Hamilton pidi liidrikohalt katkestama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ma ei ole nende teemadeni jõudnud teadlikult ebameeldivusi otsides, vaid ideoloogilise vägivalla olemust mõista püüdes, ja katsunud asjade ebameeldiva külje kõrval näidata ka nende üldinimlikku tingitust või seotust kultuuri varasemate ilmingutega. Jossif Stalini või Vladimir Lenini isikuid kultustav luule minetab oma erakordse nõmeduse läike, kui lugeda sellega rööbiti keskaegset kristlikku või mõnda muud religioosset poeesiat. Ajalookirjutus on kaudselt olnud moraaliõpetus alati ja igal juhul, mitte ainult nõukogude ideoloogide valvsa pilgu all: ka Herodotos, Läti Henrik ja Jacob Burckhardt püüavad meile oma jutustuse kaudu sisendada mingeid maailmavatelisi tõdesid. See, kas mõtleja valib oma eluvaate aluseks igavese mateeria või igavese idee, kas ta võtab oma meditatsioonide lähteks meelelise aistingu või jumala, pidevus- või katkestusprintsiibi, ei ütle tema kohta iseenesest veel ei head ega halba.
Ja ometi peitus nõukogude nõndanimetatud sotsialistlikus kultuuripoliitikas, mille põhiolemust võiks tähistada ka mõistega stalinism, midagi ilmselgelt pahelist, väära, inimvaenulikku. See kultuuripoliitika sätestas vägivalla vaimset tööd tegeva inimese kallal. Ta mitte üksnes ei ahistanud loovat mõtlemist, nõudes looduse ja ühiskonna käsitelul – olgu siis kunstis või teaduses – mingite kõigile kohustuslike skeemide jälgimist, soodustades seeläbi enesepettust, ühiskondlikke valekokkuleppeid ja stereotüüpidele alti keskpärasuse esiletõusu. Ta võimaldas ka füüsilist vägivalda isikute kallal, kes ei leppinud loova vaimu stalinistlike kitsendustega, sundis nad vaikima nii inimõiguste äravõtuga kui ka neid vanglasse heites või lihtsalt mõrvates. Aga ta läks veelgi kaugemale. Stalinistliku kultuuripoliitika „puänt“ seisnes selles, et ta sätestas igasuguse vaimse töö põhimõttelise kuritegelikkuse, igasuguse idee, süžee või stiili potentsiaalse kriminaalsuse. See tähendas sisuliselt piiramatut voli loovisiksuse üle. Ning see „puänt“ saavutati – paradoksi korras – just seeläbi, et lubati teoorias (näiteks sotsialistliku realismi teoorias) väga palju, rohkem
kui ükski teine teooria, täpsemalt öeldes, jäeti piir lubatu ja mittelubatu (keelatu) vahel avatuks, aga tegeldi seejärel eeskätt lubamise ja keelamisega vastavalt „olukorrast tulenevatele“
vajadustele. Või kujundlikumalt väljendudes: pidevalt mõisteti intelligentsi üle kohut, aga avalikustati uus, tagasiulatuva jõuga „seadus“ alles järjekordse kohtuistungi eel. Nii pidid end ohustatuna tundma isegi need, kes püüdsid piinliku täpsusega järgida nõukoguliku kultuuripoliitika pidevalt uuenevaid suuniseid. Ja sellised kõrvaldati tihtipeale just kõige kiiremini, sest oma piiritu ustavusega parteile ja valitsusele diskrediteerisid nad nende kultuuripoliitikat just kõige enam.
Võib muidugi vastu väita, et vägivald vaimutöö tegijate kallal on iseloomulik olnud suuremale osale varasematest kultuuridest ja et demokraatlik sallivus teisitimõtlejate suhtes on ajaloos küllaltki noor nähtus. Nii näiteks on kristlikku halastuseusku kuulutav keskaegne ja varauusaegne ühiskond olnud kahtlemata üks kõige suuremaid loovisikute tagakiusajaid. Juba seal on tähelepandav, kuidas teatud inimrühmade pihta sihitud vägivalla põhjendamiseks pööratakse ristiusu õpetuse transtsendentsed väärtused (või selle usu kriteeriumid) tegelikult peapeale. Kiriklike nõiaprotsesside eelduseks oli sügav usk sellesse, et nõiad – näiteks vanakuradiga lepingu sõlminud naised – on tõepoolest olemas, see aga eeldas omakorda veelgi sügavamat usku vanakuradi ehk saatana enda reaalsesse olemasollu. Nii muutuski usk saatanasse (sks. Teufelsglaube) teataval ajajärgul puhta kristliku vaimu kõige kindlamaks kantsiks. Jumalaga oli vähem probleeme, teda eitada julgesid
vaid üksikud. Jumalat uskuda oli elementaarne ja lihtne, aga sellest ei piisanud, et olla õige kristlane. Kes uskus küll jumalat, aga kahtles kuradi ja nõiduse olemasolus, see oli ikkagi ketser. Näeme, kuidas kristlase mõõdupuuks saab täiesti pahupidisel moel just tunnustus, mis antakse jumala asemel hoopis tema võimsaimale vastasjõule ehk saatanale. Juba siin
torkab silma teatav „dialektiline“, vastandite ühtsuse ja võitluse kaudu toimiv tunnetusviis, mida on kristlikus maailmavaates ja rituaalides muidugi üksjagu palju.
Ma ei taha hakata omavahel võrdlema katoliikliku inkvisitsiooni ja nõukogude kultuuripoliitika sooritatud kurja. Esimeses oli ilmsesti rohkem usulist naiivsust ja teises küünilist võimuiha, mille intellektuaalseks tööriistaks kujunes nüüd juba „teaduslikuks“ kuulutatud kõrgem dialektiline loogika. Olen üha enam veendumusele jõudnud, et nõukogude kultuuripoliitika spetsiifiliseks kuriteovahendiks oli just see vaimne manipuleerimisviis, mida hellitavalt ja silmakirjalikult nimetati dialektikaks. Just see võimaldas inimest ühel ja samal ajal süüdistada kahes loogiliselt vastupidises teos, mis asetas ta väljapääsmatusse olukorda, sest ühte pattu tõrjudes pidi ta end teises tahtmatult süüdi tunnistama. Aga ta pidi möönma, et vastandite ühtsuse ja võitluse tark seadus on ülem kui tema segased tunded.
Just dialektika oli ka see, mis võimaldas järske „hüppeid“ inimestele ja ühiskondlikele nähtustele antavais hinnanguis, jäägitu usalduse kiiret asendumist täieliku umbusaldusega, tänase liidri homset arreteerimist, hetkel soositud seisukoha räiget keelustamist järgmisel hetkel. Kõike seda seletas dialektika üks teine ehk kvantiteedi kvaliteediks ülemineku seadus, voolava vee hüppeline üleminek tahkeks kehaks null kraadi juures. Ja alati võis öelda, et rahu eest tuleb võidelda, et rahvaste tulevase heaolu nimel tuleb neid olevikus hävitada, et külluse ootel tuleb nälgida kuni õnneliku lõpuni, sest „kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis jääb see üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja“ (Jh 12:24). Juba Uue Testamendi apostlid tundsid eituse eitamise dialektilist seadust!
Friedrich Engels ei kirjelda oma „Anti-Dühringis“ (1878) sedasama uustestamentlikku dialektikat mitte enam nisuiva, vaid saksa õllesõbrale palju lähedasema odratera näitel: „Võtame näiteks odratera. Biljonid sääraseid odrateri jahvatatakse puruks, keedetakse ja pruulitakse õlleks ning tarvitatakse siis ära. [Oh seda saksa joomahimu! – J. U.] Kui aga säärane odratera leiab endale normaalsed tingimused, langeb soodsale pinnale, siis soojuse ja niiskuse mõjul toimub temas omapärane muutus, ta hakkab idanema; tera kui niisugune hävib, ta eitatakse; tema asemele kerkib temast väljakasvanud taim, tera eitus. [– – –] Ta kasvab, õitseb, viljastub ja produtseerib lõpuks uuesti odrateri, ja niipea kui need on valminud, sureb kõrs välja, eitatakse omakorda. Selle eituse eitamise tulemusena on meil jälle sama esialgne odratera, kuid mitte enam üks, vaid kümme, kakskümmend, kolmkümmend.“ 1 Selles näites on ainult üks dialektiline iluviga, ja nimelt see, et lõpptulemusena mainitud kolmkümmend odratera on kõik ikka seesama esialgne odratera, ehkki kolmkümmend korda suuremas kvantiteedis. Kuhu jääb siis üleminek kvalitatiivselt kõrgemale tasemele? Et seda puudujääki korvata, räägib Engels kohe seejärel ilutaimedest, mille seeme mitte üksnes ei paljune, vaid mille kvaliteet aretamise käigus ka üha paraneb.
Aga dialektika puhtaima näite toob ta eesrindlikult puhtast teadusest matemaatikast: „Võtame mistahes algebralise suuruse, nimetame teda a. Kui me teda eitame, saame –a (miinus a). Kui me aga eitame seda eitust, korrutades selleks –a-d –a-ga, siis saame +a2, see on, positiivse algsuuruse, kuid juba kõrgemas järgus, teises astmes.“2 Tees, antitees ja süntees. Täiesti vastuvaidlematu, ehkki reaalses ühiskonnas nägid sedalaadi menetlused (–a korda –a) sageli välja nagu kurikuulsad ideoloogilised puhastused, see tähendab, nagu oleks peltsebuli kuradiga välja aetud.
Kui kõneldakse nõukogude totalitarismist, siis võiks seda nimetada ka dialektiliseks totalitarismiks, sest selle peamiseks ideoloogiliseks relvaks saigi dialektika. Bolševike riik hõlvas totaalsust dialektika võtmes. Ta arendas vägivaldagi dialektilises arutluses, mistõttu teda on loosungite tasemel palju raskem hukka mõista kui näiteks natside võimumasinat, mille ideoloogilised aluslaused oli vorminud Adolf Hitleri otseütlev lapsesuu „Mein Kampf’is“. Jossif Stalin suutis sageli oma vihkajailegi jätta aruka dialektilise isa mulje, näidates rahulikult, et igal vorstil on kaks otsa, lapsed, ja igal asjal elus kaks külge, mida kumbagi tuleb hoolega jälgida, ning et valguse paistes ei näe vaid pime varjude teket. „Ühest küljest“ ja „teisest küljest“ – seda sorti dialektiline arutelu kujunes isaliku hoolitsuse tähe all koduse vägivalla sümboliks. Dialektika, mis oli olnud arenenud mõtlemise tunnus, muutus mugavaks totaalsuse hõlvamise vahendiks, sest igasse teesi oli juba automaatselt sisse põimitud antitees, millele järgnes vajadusel anti-antitees ja nõnda edasi.
Millisel lülidepaaril selles teeside ja aniteeside ketis parasjagu seisma jäädi, seda otsustas kompartei juhtkond. Kus seisma jäädi, see ei olnud kunagi täpselt ette teada, aga see ei olnud ka üleliia tähtis, sest igas seisukohas tehti katse hõlvata dialektiliselt totaalsust, see tähendab – ähvardati ühtaegu nii teesi kui ka antiteesiga (näiteks natsionalismi ja kosmopolitismiga), mistõttu löögi alla sattusid kõik. Ainus, mis kindel, oligi see, et löögi all olid põhimõtteliselt kõik, ning rahvahulkade rahustamiseks näidati alati ka seda, kuidas partei õiglane käsi karistab isegi oma kõige kõrgematel ametikohtadel töötavaid liikmeid.
Kompartei ei sallinud mingit korporatiivsust! Siiani ei ole selge, kas Stalini lähikonnas oli isikuid, kes võisid end repressioonide eest ka suhteliselt turvalisena tunda. Ja ähmaseks jääb kogu selles vägivalla-aparaadis ikkagi Stalini enda positsiooni stabiilsuse aste. Et kehtima oli pandud totaalse dialektika printsiip, siis – kui me ei otsusta Stalini isikut just demoniseerida – pidi ka ta ise arvestama ohuga jääda mingil hetkel dialektiliste nugade vahele. Psühholoogiliselt lähenedes on siiski tõenäoline, et Stalini isikule elementaarse turvalisuse tagamiseks pidi vähemasti mingi osa tema lähemast poliitilisest kaaskonnast tundma end samuti põhiliselt kaitstuna. Kuid nende jõuvahekordade mõõtmine ei ole praegu peamine.
Peamine on see, et dialektika printsiip ideoloogilise asjaajamise alusena tõepoolest kehtis ning see andis loa ettearvamatuks totalitaarseks tegutsemiseks. Olen Mihhail Bulgakovi 1930. aastate elu aineil kirjutanud näidendi „Boulgakoff“ (2006), mis ei ole küll truult biograafiline, vaid pigem psühhograafiline (nagu peategelase muudetud nimekujugi näitab), ning lubatagu mul selle näidendi viimasest pildist tsiteerida Boulgakoffi abikaasa Sidonija Sergejevna sõnu oma mehele: „Sa arutled nagu suur dialektik Hegel. Stalin arutleb kah nõnda ja tema järel on tühi maa. Kõik, mida tahaks vastu väita, on juba enne ümber lükatud, kui üldse mõeldagi jõuab. Ta ütleb, et dialektika on roostevaba mõõk, mis hävitab iga viimsegi kodanliku küünemusta. Tal on igati õigus. Aga tal on õigus seetõttu, et see nõndanimetatud dialektika lihtsalt hävitabki kõik. Kui sõrmed maha lüüa, siis pole küünemustaga enam tegu. [– – –] Dialektikas ei ole iial vigu. Kust dialektika üle käib, seal on tühi maa.“ 2 Sellele Sidonija Sergejevna seisukohale kirjutan ka siinkohal alla, aga muidugi mööndusel, et tegu ei ole kogu dialektilise mõtlemisviisi, vaid ainult dialektika ideoloogilise kuritarvitamise hukkamõistuga. Vägivald nõukogude ühiskonnas rajanes just dialektika kuritarvitamisel.
Dialektikaks nimetati Platonist alates uue teadmise tekitamist üksteisele vastukäivate arvamuste poleemilises kokkupõrkes, niisiis väitluse ehk diskussiooni teel. Vaidlustes sünnib tõde, nagu võtab kokku rahvasuu. Esimeseks jäägitult dialektiliseks mõtlejaks Euroopa kultuuriloos peetakse traditsiooniliselt Efesosest pärit Herakleitost (500 eKr.), kelle enam kui saja meieni jõudnud mõttetera kohta ütles dialektilise loogika suur kodifitseerija Georg Wilhelm Friedrich Hegel oma „Loengutes filosoofia ajaloost“ (ilmunud postuumselt 1833–1836), et pole ühtegi Herakleitose lauset, mida ta ei saaks võtta oma „Loogikateadusse“ (1812–1813), teosesse, millest kujunes 19. sajandil dialektika piibel.
Herakleitosele omistatud ütluste budistlik poeetilisus („kõik voolab“, „päike on uus iga päev“, „teist korda samasse jõkke ei astu“) mõjub rikkalt kui elu ise ja annab igatahes hea soovituse dialektikaga tutvumiseks. Pole ime, et Karl Marxi noorem sotsialistlik kaasvõitleja Ferdinand Lassalle kirjutas Herakleitos „Tumedast“ ligi tuhandeleheküljelise uurimuse (1858), kus nägi kreeklast paljude moodsate mõtteliikumiste algatajana.3 Selle raamatu töötas omakorda hoolsalt läbi Vladimir Lenin, tehes Herakleitosest ka oma pärastpoole kultustatud dialektika-fragmendi („Dialektika küsimusest“, 1915) ühe peategelase. „Kõik voolab, kõik muutub. Ei saa astuda kaks korda ühte ja sellesse samasse jõkke. Nüüd teame seda paremini, kui kunagi eales!“ lõpetas paatoslikult oma eessõna Abram Deborini raamatule „Sissejuhatus dialektilise materialismi filosoofiasse“ (1916) Georgi Plehhanov, pidades silmas teaduse uusi saavutusi aatomifüüsika vallas, mis Herakleitose mõtteviisile tema meelest vaid uusi materialistlikke tõendeid lisavat. 4
Karl Marx, kes arvas, et „dialektika on filosoofia viimane sõna“ ning demonstreeris oma majandusalastes ja ideoloogiakriitilistes töödes dialektilise lähenemise võimalusi ka suurepäraselt, aga mingit erikäsitlust dialektika kohta siiski maha ei jätnud. Väljapaistvaim on ses suhtes ilmselt ta 1844. aasta majanduslik-filosoofiliste käsikirjade lõpuosa (ilmus alles 1932), kus ta uurib kriitiliselt Hegeli „negatiivsuse dialektikat kui liikumapanevat ja sünnitavat printsiipi“. 5
Marksistliku dialektika mõõduandvaks süstematiseerijaks sai Friedrich Engels, kes lähtus Marxi „Kapitali“ esimese köite teise trüki järelsõnas (1873) antud juhtnöörist: „Dialektika on Hegelil peapeale pööratud. Ta tuleb ümber pöörata, et avastada müstilise koore sees peituv ratsionaalne tuum.“ 6 Nii asuski Engels seda Hegeli „tohutut nurisünnitust“ 7 vaimufilosoofia ja idealistliku süsteemi rüpest lahti koorima. Tema „Anti-Dühring“, mis kasvas välja sotsialistlikult meelestatud tööliste seas menuka Berliini privaatdotsendi Eugen Dühringi vaadete kriitikast, oli esimene avalikkuse ette jõudnud ulatuslik katse rakendada dialektilist meetodit majanduselus ja ühiskonnas toimuva kõrval ka loodusnähtuste kirjeldamisel. Sellega oli muidugi algust teinud juba Hegel ise oma „Loogikateaduse“ esimese osa esimese raamatu kolmandas jaos pealkirjaga „Mõõt“, mida nii Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin kui ka Nikolai Buhharin hingevärinal lugesid (näiteks veemuutumine jääks kui dialektiline hüpe, Sprung, skačok). „Anti-Dühringi“ sissejuhatavaid märkusi ja mõnesid selle lõpupeatükke ühendades ning laiendades pani Engels kokku kirjutise „Sotsialismi arenemine utoopiast teaduseks“, mis ilmus 1880 kõigepealt prantsuse keeles ja tegi marksismi populariseerimiseks nii mõnegi asjatundja arust rohkem ära kui Marxi ja Engelsi kõik eelnevad tööd kokku. 8 Selles kirjatöös sõnab Engels muuseas, et „iga orgaaniline olend [on] igal hetkel seesama ja mitte seesama“ (seda ütles muuseas juba Herakleitos ja kritiseeris Aristoteles), sest „iga silmapilk surevad tema keha rakud ning tekivad uued, nii et pärast pikemat või lühemat aega on selle keha aine täielikult uuendatud, asendatud teiste aineaatomitega, seega siis – iga orgaaniline olend on alati seesama ja siiski teine“. 9 Samas herakleitoslikus stiilis kõneldakse positiivse ja negatiivse lahutamatust ühtsusest ning põhjuse ja tagajärje ümberpööratavusest. See kõik vastab kahtlemata moodsa terve mõistuse arusaamadele, kuid selles ei olegi küsimus. Küsimus on selles, et mis juhtub siis, kui säärase aforistliku kergusega asju nii- ja teistpidi käänava laadi võtavad oma ideoloogiliseks mängukanniks olukordi vulgariseerivad proletaarsed maailmavallutajad. Inimesele, kellele sisendatakse, et ta on igal hetkel ta ise, aga samas ka mitte ta ise, vaid pidev eneseeitus, ei jää rünnaku korral moraalseks enesekaitseks enam suuremat võimalust.
Esimene suurejooneline dialektika harrastaja vene marksistide seas oli Georgi Plehhanov, kes oma väitlustes nii vene revolutsiooniliikumise tegelaste (Lev Tihhomirov) kui ka saksa revisionismi teoreetiku Eduard Bernsteiniga kaitses 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul innukalt kvalitatiivsete hüpete teooria rakendusi nii looduses kui ka ühiskonnas, mis tähendas ühtlasi jah-sõna andmist ühiskonna revolutsioonilistele ümberkorraldustele. 10 Hegeli 60. surma-aastapäevaks avaldas Plehhanov 1891. aastal saksa keeles Engelsigi heakskiidu pälvinud artikli, kus taunib muu hulgas katseid evolutsiooniteooria raames hüppeid tasandada. 11 Ka tema loomingu tuumteoste, „Monistliku ajalookäsituse arengu küsimusest“ (1895, e. k. 1949) ja saksa keeles paberile pandud Lisandusi materialismi ajaloole“ (1896), üheks juhtmotiiviks on looduses ja ühiskonnas aset leidvate dialektiliste hüpete tunnustamine – siit lähebki Plehhanovi meelest veelahe aegunud ja moodsa mõtlemise vahel. Muuseas oli Plehhanov esimesi, kes püüdis dialektikat teadlikult juurutada kultuuri- ja kunstiajaloo vaatlusse. Saades äratust nii Charles Darwinilt kui ka prantsuse sotsioloogilise kaldega kultuuriteoreetikuilt (Hippolyte Taine, Gabriel Tarde), nägi ta inimkonna kommete, hoiakute ja stiilide järgnevuses põhiliselt kahte kujundavat printsiipi, jäljendamist ja vasturääkivustungi ehk antiteesiprintsiipi (stremlenie k protivorečiju, načalo antiteza). On mõistetav, et dialektika harrastajana pakub talle „Aadressita kirjade“ esimeses jaos (1899) erilist huvi just antiteesiprintsiibi toime, ja nimelt see, kuidas teisenevad ühiskond ja kultuur mingitele olemasolevatele nähtustele vastandumise kaudu („metsik maastik meeldib meile kontrasti tõttu linnavaadetega, millest me oleme tüdinenud“) 12. Teatavasti paelus „teisititegemise“ fundamentaalne põhimõte kirjanduse arengus ka vene vormikoolkonna esindajaid (näiteks Viktor Šklovski, Juri Tõnjanov), kuid nemad piirdusid valdavalt tekstide omavaheliste suhete vaatlusega. Plehhanov rõhutas õigeuskliku marksistina seevastu alati kultuuriliste antiteeside sisemuses peituvaid klassivastuolusid, mistõttu tema seisukohti oli mugav kasutada „formalistide“ kritiseerimisel. 13
Leninit peeti Plehhanovi usinaimaks õpilaseks vene marksistide seas ning kahtlemata ühendas neid kahte ka teravdatud huvi ühiskonna revolutsioonilise (hüppelise) uuendamise vastu. Samas püüdis Plehhanov jääda järjekindlaks marksistiks just sellega, et rõhutas piisava majandusliku evolutsiooni hädavajalikkust poliitilise revolutsiooni eeldusena. Majanduse kvantitatiivne areng peab olema jõudnud piirini, kus hüpe kvalitatiivselt uude süsteemi osutub juba paratamatuks – alles siis toimub poliitiline pööre, revolutsioon. Just seda poliitilise „hüppe“ eeltingimust Venemaa 1917. aasta olud Plehhanovi meelest ei rahuldanud, mis ajas ta tülli nii Lenini nn. aprilliteesides väljendatud töölisklassi võimuhaaramise idee kui ka sellest tulenenud bolševistliku riigipöörde ehk oktoobrirevolutsiooniga. Plehhanovi ägedus ühiskonna dialektilise arengu kaitsmisel oli muidugi tingitud ka asjaolust, et 19. sajandi lõpu marksistide seas kerkis esile mõjukaid mõtlejaid, kes kutsusid üles loobuma Hegeli koolis külge jäänud mõtlemisharjumustest ning revolutsioonilisest hüpete-entusiasmist. Plehhanov osutuski kokkuvõttes omamoodi vahemeheks evolutsiooniliste ja revolutsiooniliste sotsialistide väitluses, teoreetiliseks taustafiguuriks, kelle osaks jäi kuulutada nii puhta evolutsiooni kui ka puhta revolutsiooni puudulikkust. Reaalpoliitikas võeti enamasti kurss emma-kumma eelistamisele. Eduard Bernsteini teoses „Sotsialismi eeldused ja sotsiaaldemokraatia ülesanded“ (1899) püüti põhjendada evolutsioonilist üleminekut sotsialismi, mistõttu heideti kõrvale dialektilise mõtlemise teravail kontrastidel põhinev masinavärk. Hegeli dialektika, väitis Bernstein, on „äraandlik moment Marxi õpetuses, püünis, mis jääb jalgu asjade mistahes reeglipärasele vaatlusele“. 14 Hegeli dialektika olevat Prantsuse revolutsiooni aegse vaimsuse ülekanne mõtlemisprotsessi mudeldamisse, millest Marx ja Engels konstrueerinud revolutsioonilise vägivalla loovat jõudu ülistava õpetuse. Kas säärane hinnang oli õigustatud või mitte, jäägu lahtiseks, aga igatahes nägi Bernstein väga teraselt ette leninliku joone võidukäiku ühiskondliku pöörde ettevalmistamisel, millega kaasnes ka idee parteist kui töölisklassi eesrindlikuma osa võitlussalgast.
Selle töölisklassi võitlussalgaga haaraski Lenin 1917. aasta oktoobri lõpus Venemaal võimu ning nüüd tuli hakata noort põlvkonda kasvatama võitleva dialektika vaimus – suur heitlus seisis ju veel ees, kogu Venemaa kisti kaheks esiti kodusõjas ja siis ideoloogilisel rindel. Kes kirjutaks maailma esimesele proletaarlaste riigile sobiva koolifilosoofia? Plehhanov oli Lenini suur armastus ning tema teoseid – eriti „Monistliku ajalookäsituse arengu küsimusest“ – hindas ta kallimaks muust marksistlikust kirjavarast. Kuid Plehhanov oli 1918. aastal surnud bolševistlikku riigipööret omaks võtmata. Mitmed nimekad vene marksismi teoreetikud eesotsas Aleksandr Bogdanoviga oli Lenin oma „Materialismis ja empiriokrititsismis“ (1909) juba varem töörahva õpetajaina üle parda heitnud; tema enda teos väitles vägisõnalises stiilis kitsamal tunnetusteoreetilisel pinnal. Deborini „Sissejuhatus dialektilise materialismi filosoofiasse“ (1916) keskendus lääne filosoofia ajaloole ja oli olemuselt professorlik, eluvõõras. Vastutusrikka ülesande võttis lahendada ajalehe Pravda peatoimetaja ja nende aastate parteipoliitiline esiteoreetik Nikolai Buhharin oma teosega „Ajaloolise materialismi inimene; Muri on koer jne. Juba siin (nagu märkis geniaalselt Hegel) on dialektika: üksik on üldine ...“. 20 Huvitav on see, kuidas Lenin, kes dialektikast arusaamisel niipalju võlgneb Plehhanovile ja kes ka Hegelit loeb osalt Plehhanovi silmil, otsib nüüd puudujääke just 1903. aastast menševike leeri läinud Plehhanovi vaateis. „Dialektika ongi (Hegeli ja) marksismi tunnetusteooria: sellele asja „küljele“ (see pole asja „külg“, vaid asja tuum) ei pööranudki tähelepanu Plehhanov, teistest marksistidest rääkimata.“ 21 Jälle need „küljed“, mille üle Lenin ise ironiseerib, aga mis on sel antud juhul tegu Plehhanoviga?
Oli ta ju varem märkinud Plehhanovi raamatus „Marksismi põhiküsimused“ (1908) ära näiteks järgmise mõtte: „Üldse kinnitavad tal [= Engelsil] dialektilise mõtlemise õigusi olemise dialektilised omadused. Ka siin tingib olemine mõtlemise ...“ 22 Kui dialektiline mõtlemine vastab kõige paremini olemise enda seadustele, siis järelikult on ta ju tunnetusteooria par excellence?
Dialektilise arutluslaadi enese sisimas peitus võimas mootor teksti katkematuks tootmiseks: iga väite juurde kuulus loomupäraselt vastuväide, mille kahetisest ühtsusest tuletati eituse eitamise korras uus süntees – mis osutus nüüd uueks teesiks koos temast orgaaniliselt punguva uue antiteesiga ja nõnda edasi. Kui nõukogude dialektiline masinavärk 1920. aastail käima lükati, siis produtseeris see järgnevate kümnendite vältel lõputus mahus üha ühetaolisemaks muutuvat, vormilt isetärkavat ja sisult isearenevat filosoofilist teksti, mis oli ju enamjaolt õige, aga mis lõppkokkuvõttes ei öelnud suurt midagi. Meenutagem Sidonija Sergejevnat: „Dialektikas ei ole iial vigu. Kust dialektika üle käib, seal on tühi maa.“ Igatahes nautis dialektiline diskurss 1920. aastail oma esmast võidukäiku, temas oli tollal veel üllatust ja löögijõudu ning suures väitluses „dialektikute“ ja „mehhanitsistide“ vahel jäid peale just esimesed, kes kaitsesid dialektika õigust arendada loodusteaduste suhtes kõrgemat loogikat, kus oluline roll oli dialektilistel katkestustel ja kvalitatiivsetel hüpetel. Seega käsitati dialektikat kui erialateaduste kohal paiknevat üldist metodoloogiat. Dialektikute väleda sulega juhiks sai Berni ülikoolis filosoofiat õppinud Abram Deborin (Joffe), filosoofilise ajakirja Marksismi Lipu All vastutav toimetaja, kes oli 1916. aastal esimesena kasutanud dialektilise materialismi mõistet teose pealkirjana, oma eespool juba mainitud raamatu kaanel. Deborini raamatu käsikiri oli muide valminud palju varem ning ühte selle peatükki pealkirjaga „Dialektiline materialism“ (1909) oli lugenud ja konspekteerinud Lenin, kritiseerides seejuures Deborini võõrsõnadest kubisevat abstraktset esitusviisi. 23
Deborini raamat toob musternäiteid targast isearenevast dialektilisest heietamisest, mis kujunes nõukogude filosoofia kõrgstiiliks: „Olemise ja mitteolemise ühtsus on saamine, õpetab dialektika. Tõlgituna konkreetsesse materialistlikku keelde tähendab see väide, et kõige oleva alus on aine, mateeria, mis on pideva arengu protsessis. See tähendab, et muutused on reaalsed ja konkreetsed ning, teisest küljest, et reaalne ja konkreetne on muutuv. [– – –] Vastuolu „olemise“ ja „mitteolemise“ vahel, see tähendab, antud oleku ja uue, alles sündiva oleku vahel kujutab endast protsessi. [– – –] ... vastuolu, ühest küljest, metafüüsikute omadusteta ja muutumatu substantsi ning, teisest küljest, substantsi reaalsust otsekui välistavate subjektiivsete omaduste ja muutuvate olekute vahel lahendatakse dialektilises materialismis niimoodi, et substants, mateeria asub igavese liikumise ja muutumise protsessis, et omadused või olekud omavad objektiivset tähendust, ja et aine, mateeria on kvalitatiivsete muutuste ja olekute põhjuseks ja aluseks, nende „subjektiks““. 24
Seda „ühest küljest – teisest küljest“ dialektilist stiili mäletame veel 1980. aastaist, kus see töötas juba täielikul tühikäigul, hekseldades ainuõigeid, aga tunnetusliku nullväärtusega lauseid ja aidates nõukogude teadlastel omandada doktorikraadi filosoofias. Ent dialektikute rõõmud hakkasid 1930. aastail taas kiirelt kahanema. 1930. aasta kevadest alates ründasid neid Punaste Professorite Instituudi nooremad parteiaktivistid ja 1931. aasta algul mõistis kompartei keskkomitee hukka ajakirjas Marksismi Lipu All tehtud vead. Deborin vallandati vastutava toimetaja ametist, kuulutati menševistlikuks idealistiks, jäi aga siiski ellu ja töötas edasi, hiljem muu hulgas näiteks NKVD erikoolis – niisiis suutis ta tõestada oma ustavust parteile. Tema asemel hakkas ajakirja Marksismi Lipu All toimetama Mark Mitin (Gerškovitš), üks neid, kes oli süüdistanud dialektikuid ehk menševistlikke idealiste Plehhanovi ületähtsustamises Lenini arvel. Oma eluõhtul 1983. aastal sai see stalinistliku vaimu tuntumaid arhitekte Plehhanovi nimelise filosoofiapreemia...
Niisiis võitis siingi dialektiline lähenemine elule! Aastal 1931 tagandati ka Rjazanov Marxi ja Engelsi Instituudi direktori kohalt, vangistati, saadeti pealinnast välja ning lasti 1938 lõpuks maha. Nagu juba Plehhanov oli märganud, polnud „Looduse dialektika“ esmaavaldajal annet looduse dialektika mõistmiseks. Karistuseks – surm.
Need sündmused olid märgid sellest, et dialektiliste jutukeerutuste esimene faas oli mööda saamas, aeg oli hakata dialektikat ellu viima. Alustati ühtset „dialektilist“ kampaaniat nii menševistlike idealistide (trotskistide) kui ka mehhanitsistlike materialistide (buhharinlaste) vastu. 25 Leszek Kołakowski teravmeelse märkuse kohaselt lahendas partei dialektikute ja mehhanitsistide vaidluse sel teel, et mõistis mõlema vaenutseva poole seisukohad hukka ja lõi neist uue dialektilise sünteesi asjatundmatuse kõrgemal astmel. 26
Buhharini mõistekeelt irooniliselt ära kasutades võiks ka öelda, et kehtima pandi uus „liikuv tasakaal miinusmärgiga“, see tähendab, „uus tasakaal seati sisse alandatud astmel, osa ühiskonna hävimise arvel“. 27 Kui ettenägelikult öeldud! Venemaa Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsioon ehk RAPP, mille firmamärgiks oli olnud “dialektilis-materialistlik meetod”, saadeti 1932 laiali, samal aastal hõigati esmakordselt välja uus, sotsialistliku realismi meetod. See oli näiliselt üldsõnaline ja ohutu, kuid salakaval tööriist, mis oli formuleeritud senisest laiapõhjalisema “humanistliku” dialektika pinnalt ning ei olnud mõeldud enam mingiks loominguliseks meetodiks, vaid võeti algusest peale tarvitusele kui reaalpoliitiline relv pidevate poliitiliste korrektiivide tarvis, see tähendab – temast sai proletaarse kultuuri ideoloogilise „puhastamise“ vahend. Sotsialistliku realismi dialektiline avarus pani aluse loomingulise intelligentsi represseerimise dialektilisele avarusele.
Dialektilised valemid, mis verbaalsel tasemel olid end esiotsa ammendanud ja muutunud viljatu jahvatamise aineks, suunati ellu ning lõikasid seal edukalt kirjanike ja kunstnike päid ja jalgu. 28 Buhharini esimene samm allakäigutrepil oli tema vallandamine Pravda toimetaja kohalt ja väljaheitmine poliitbüroost 1929. Siiski saavutas ta uues alandatud olukorras – vastavalt oma õpikus esitatud dialektilisele mustrile – taas teatava „tasakaalu“, valiti samal 1929. aastal Teaduste Akadeemia bolševiseerimiskampaania raames selle liikmeks ning toimetas 1934–1937 ajalehte Izvestija. 1938. aastal oli Stalinil isepäise loomakesega mängimisest lõpuks villand, Buhharin lasti poliitilise suurpuhastuse käigus koos paljude teistega maha ja tema teosed kustutati nõukogude ühiskonna mälust. Nüüd oli rahvale vaja uut ja vormilt värsket dialektika õpikut.
See antigi välja täitsa uues kuues aastal 1938. Kui varasemad dialektika ajalood olid pihta hakanud Herakleitosest ja jälginud dialektika arengut Lääne-Euroopa filosoofias, siis nüüd asetati ajaloo alguspunkt aastasse 1883, kui Plehhanov oli Genfis asutanud „Töö Vabastuse“ rühma, millega tähistati hilisema Nõukogude Liidu kommunistliku partei sündi. Siit algas maailma esimese töörahva riigi ajaarvamine. Teoreetiline dialektika ei olnud enam esmatähtis, oluline oli jäädvustada ajalukku praktikasse suunatud dialektilise tegevuse algus. See aga ei saanud tärgata enne teadliku parteilisuse teket. Reaalne dialektika allutati niisiis parteilise tegutsemise printsiibile. Iseenesest lõhnas see ju idealismi järgi, aga õnneks ei saanud seda keegi kõvasti öelda. Ainsa lõpuni dialektilise ehk Nõukogude Liidu kommunistliku partei ajalugu hõlmas enesesse sealtpeale dialektika ajaloo. Sestap saigi dialektika uus õpik nimeks „Üleliidulise Kommunistliku (enamlaste) Partei ajalugu“, alapealkirjaga „Lühikursus“ ehk breviaar. Esmane narratiivne subjekt oli siin partei, kes oli muutnud dialektika ühiskondlikuks praktikaks. Auavaldusena Leninile märgistati selle partei algus tema õpetaja Plehhanovi nimega. Vastavalt neile arusaamadele asetati umbes 30-leheküljeline erikäsitlus „Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist“ kompartei ajaloo sisemusse, näidati dialektikat kui osa parteilise mõtlemise ja tegutsemise ajaloost. Sellele traktaadile, mille autoriks peetakse Stalinit ennast, eelnes kokkuvõte Lenini raamatust „Materialism ja empiriokrititsism“.
Dialektilist meetodit iseloomustatakse esiotsa üsnagi tasakaalukalt Johann Gottfried Herderit meenutavas eelromantilis-valgustuslikus laadis, kus võeti eeskujuks loodusliku ringkäigu mall: dialektika vaatlevat „loodust mitte kui rahu ja liikumatuse, seisaku ja muutumatuse olekut, vaid kui katkestamatu liikumise ja muutumise, katkestamatu uuenemise ja arenemise olekut, kus alati miski tekib ja areneb, miski laguneb ja lõpetab oma eluiga“. 29
Dialektiline arutelu toetub „ühest küljest – teisest küljest“-retoorikale, sest „loodusesemeile, loodusnähtustele on omased seesmised vastuolud, sest neil kõigil on oma eitav ja jaatav külg“. 30 Leninit tsiteerides sätestatakse nende vastandlike külgede võitluse idee ja Engelsit tsiteerides – dialektiline hüpe. Plehhanovile nii tähtsast evolutsioonilisest arengust revolutsiooniliste hüpete vahel juttu ei tehta, Buhharini regressiivne dialektika on muidugi välistatud; samuti ei too Stalin mängu eituse eitamise seadust. See kõik ei olnud teooria küsimus. Ainus, mis Stalinit (ja tema oletatavat kamariljat) huvitas, oli see, kuidas ajada, kuidas toestada dialektikaga poliitikat. Ja poliitika ajamine seostub Stalinil ikka lahutamatult represseerimisega, mis ei tähenda mitte üksnes füüsilist karistamist, vaid ka inimeste pinge all hoidmist võimaliku karistuse ootel. Ainult repressioonidele rajatud poliitikat sai tema meelest nimetada edukaks. Jah, nõukogude inimene võis ja pidigi olema ka õnnelik, aga õnnelik sel moel, nagu Stalin seda tahtis. Ja Stalin tahtis, et nõukogude inimene oleks õnnelik eeskätt siis, kui ta pääseb karistusest. Kui ta pääseb juhi (eufemistlikult öeldes – partei) karistavast käest. Selline inimene on õnnelik kuulekalt. Selline inimene tegi Stalinilegi rõõmu. Vale õnnelikkus tõi kohe kaasa anarhilisi arenguid ja sai karistatud. Vale õnnelikkus oli ohtlikum kui otsene kuritegu. Ma jätan Stalini isiku edasise psühholoogilise analüüsi teiste teha, kuid selge on see, et ta oli vähemasti haiglaselt armukade inimene. Ta maksis kohe kätte, kui rõõmu ei tuntud mitte temast, vaid kellestki teisest.
Selliseid riiklikule tasemele tõstetud dispositsioone arvestades vajati dialektikat kui nii-öelda vormilt viisakat repressiivse tagala loojat. Dialektika pidi ärkvel hoidma võimaliku karistuse taju. Sellest vaatenurgast on Stalini traktaadis kõige salakavalamad just järgmised naiivsed ja kohmakad teesid: “Dialektiline meetod peab tähtsaks eelkõige mitte seda, mis käesoleval momendil näib kindlana, kuid juba hakkab kaduma, vaid seda, mis tekib ja areneb, isegi siis, kui ta käesoleval momendil näib ebakindlana, sest dialektiline meetod peab äravõitmatuks ainult seda, mis tekib ja areneb.” 31 Mida öeldakse, on lühidalt see: keegi peale „dialektilise meetodi“ (ehk partei) ei tea, mis on „käesoleval momendil“ kõige tähtsam, olgu heas või halvas mõttes, sest see ei pruugi üldse välja paista. See alles pungub, on idus, varjus. Partei aga näeb seda ja avaldab oma otsuse „kõige tähtsama“ kohta järgmises (dialektilises, repressiivses) dokumendis. Politiseeritud dialektika võimaldas valida mistahes ohvri. Keegi ei pidanud end siinilmas kindlana tundma. See on ka tänase ülemaailmse terrorismi põhimõte. Süüdlane oled sina – jah, seesama, kes sa neid ridu loed. Minagi õppisin likoolis dialektikat, lugesin Marxi, Engelsit ja nii mõndagi muud, Hegelit küll vist alles pärast ülikooli. Dialektika kohta oli mitmeid mõistlikke õpperaamatuid, näiteks Tartu Ülikooli õppejõu Mihhail Makarovi „Materialistliku dialektika kategooriad“ (1973), mida oli põhiosas arendav lugeda. Mulle tundub, et dialektika ongi omamoodi noore inimese ala, sest selles on loova lähenemise korral palju kutsikalikku mängulisust, uperpalle ja nurgataguseid üllatusi, improvisatsiooni ja inspiratsiooni. Dialektilist mõtlemist peaks arendatama ka tänapäeva koolis, siis, kui mõtlemisorgan on veel plastiline, sest dialektika on ka omamoodi mõtlemisvõimekuse demonstratsioon, inimeseks olemise harjutamine, vaimse julguse, sallivuse ja elulistes olukordades väljapääsu leidmise treening. Dialektika koolist läbikäinud panetuvad loodetavasti aeglasemalt ja suudavad vanemaski eas hoiduda monoloogilisest vägivallast.
Aga siinse arutluse eesmärk oli näidata ka asjade teist külge (ikka see dialektiline klišee!). Kui vägivallarežiim rüütab oma ideoloogia dialektika rõivaisse, siis võib dialektika muutuda ka neetult vastikuks masinavärgiks kõikide kontide murdmisel. Lohutada võib end tagantjärele vaid sellega, et vägivald paistab alati ühtmoodi välja, ükskõik milline poleks ta rüü. Dialektilist vägivalda on verbaalselt raskem tõrjuda, kuid tema vägivaldsust see ei varja ega vähenda. Ja kõige üldisem dialektiline reegel on ilmselt see, et iga inimese elus ja ajus peaks leiduma kohti, kus dialektika on välistatud. Kui neid kohti pole, siis tekib õõnes tunne. Kui dialektika ei peatu, siis laguneb lõpuks isiksus.
Pean lõpetama ühe pisut ebamugava ülestunnistusega. Kunagi pärast ülikooli ostsin 30 kopika eest venekeelse kasutatud raamatu, mille pealkiri oli „Mõtlemine kui looming. Sissejuhatus mõttelise dialoogi loogikasse“. 32 Raamat oli avaldatud 1975. aastal Moskvas ja tema autor oli Vladimir Bibler, mulle tollal tundmatu filosoof. Teos oli ilmunud väiksekaustalises populaarses sarjas „Mille kallal töötavad, mille üle vaidlevad filosoofid“ (Nad čem rabotajut, o čem sporjat filosofy), mis asjatundjate käibes moondus irooniliseks küsilauseks „Miks töötavad, miks vaidlevad filosoofid?“ (Začem rabotajut, začem sporjat filosofy?). Silmas peeti muidugi seda, et ideoloogiliselt ühemõttelises Nõukogude riigis polnud ei filosoofide tööl ega vaidlustel suuremat mõtet. Mainitud sarjas avaldatud taskuraamatud jätkasidki enamasti keskmiselt intelligentset nõukogude koolifilosoofiat ja mingeid avastusi ei pakkunud. Bibleri tekst aga tõmbas ligi. Selles oli särtsu ja tahet minna loogiliste äärmusteni. See oli julgelt dialektiline, peaaegu nagu Hegel, aga samas hästi loetav, tempolt väle ja kaasakiskuv. Esimesel hetkel mõtlesin ma, et see radikaalne stilist peab olema keegi filosoofiline pooldissident või vähemasti veeranddissident, seepärast ma tema nime polegi varem kohanud.
Dissidendiks Vladimir Biblerit vist pidada ei saanud, sest ta töötas lugupeetud riiklikes uurimisasutustes, ehkki avaldas palju vähem kui kirjutas ja korraldas oma väikeses korteris koduseid teoreetilisi seminare, mis olid otsekui alternatiivhariduse embrüo sügaval nõukogude režiimi rüpes. Bibler oli üks neid väheseid, kes püüdis Nõukogude Liidus ametlikult aktsepteeritud filosoofilise paradigma ehk dialektilise materialismi raames jõuda avastuse ja tunnetuslikult huvipakkuva tekstini. (Tähtsaimaks sääraste isikute seas peeti 1979 enesetapu sooritanud Evald Iljenkovi, kuid tema töödes häiris lugejat marksismi-leninismi pühalikustav laad.) Alustasin Bibleri raamatu lugemist tõelise uudishimuga, kuid katkestasin selle umbes esimese kolmandiku lõpul. Võib-olla teen järgneva otsusega Biblerile liiga. Püüan meenutustes siiski olla truu oma tollastele tajudele. Mis mind selles raamatus võlus, see oli dialektiliselt järjekindel liikumine lõpmatuse poole, mida ei piiranud mingid truualamlikud, klassiteadlikud teesid. Oli meeldiv tunda, kuidas vaba dialoogiline vaim dogmaatilist jäikust lagundas. See oli nagu õhkutõus, lend, igale poole võis liuelda, üles ja alla, paremale-vasemale. Kahtlemata suutis Bibler sisendada dialektika vabastavat toimet. Aga miks ma teose siiski pooleli jätsin? Nautinud dialektilise liikumise ilu, tekkis minuski mingil ajal jälle janu maailmavaateliste seisukohtade järele. Lind tahtis lennust puhata, istuda puulatva ja vaadata, milline see maailm siis ikka on, kus ta elab. Lendamine oli tore asi, aga olemises pidi samuti selgusele jõudma. Määrama koha ja aja, kus lennati, elamise koordinaadid, võtma kõige suhtes mingi seisukoha. Seda Bibler ei pakkunud. Ta näitas meetodi suutlikkust, kuid ei võtnud endale vastutust dialektikat mõnes talle olulises punktis peatada. Äkki ta ei pidanudki seda tegema, hea küll, kuid nõnda hakkas lõpuks igav, väsitas ära. Inimese üks põhivajadusi on saada rahuldav vastus mõnele lihtsale olulisele küsimusele.
Nüüd aastaid hiljem taas Bibleri raamatut lehitsedes ei saa ma hästi aru oma tollal tekkinud alustrajavatest emotsioonidest. Ma ei adu Bibleri tekstis seda lagundavat mängulisust. Lepime kokku, et Bibler polegi milleski süüdi. Võib-olla oli kõik mu enese unenägu Biblerit lugedes. Kuid nagu igaüks teab: unenägu ei ole – enamasti õnneks – reaalsus, aga emotsioonid, mida unes kogetakse, on täpselt sama reaalsed kui ilmsi läbielatu, ja sekkuvad täpselt samamoodi meie ellu. Mina kogesin Biblerit lugedes sedasama, millest kõneles Sidonija Sergejevna (ja olgu see nüüd viimast korda öeldud): „Dialektikas ei ole iial vigu. Kust dialektika üle käib, seal on tühi maa.“ Bibler oli küll vastupanudialektik, aga suutis võib-olla just seetõttu eriti hästi näidata dialektilise metoodika hirmuäratavat totaalsust, mida stalinism oli tarvitanud kui ideoloogilise vägivalla masinat.
1 F. Engels. Anti-Dühring. Härra Eugen Dühringi poolt teaduses teostatud pööre. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn
2 F. Engels. Anti-Dühring, lk. 121.
3 F. Lassalle. Die Philosophie Herakleitos des Dunklen von Ephesus. Nach einer neuen Sammlung seiner Bruchstücke und der Zeugnisse der Alten. F. Duncker, Berlin, 1858.
4 G. Plexanov. Predislovie. – A. Deborin. Vvedenie v filosofiju dialektičeskogo materializma. Žizn i znanie Petrograd, 1916, lk. 42.
5 K. Marx. Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast. Eesti Raamat, Tallinn,1982, lk. 103.
6 K. Marx. Kapital. Poliitilise ökonoomia kriitika. Esimene köide. I raamat: Kapitali tootmise protsess. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn,1953, lk. 18.
7 F. Engels. Anti-Dühring, lk. 23.
8 [I. Fetscher.] Einleitung. – K. Marx. F. Engels, Studienausgabe in 5 Bänden. Bd. I: Philosophie. Hrsg. I. Fetscher. Aufbau Taschenbuch Verlag, Berlin, 2004, lk. 20.
9 F. Engels. Anti-Dühring, lk. 20. Olen eestikeelset tõlget veidi muutnud, vrd.: F. Engels. Die Entwicklung des Sozialismus von der Utopie zur Wissenschaft. – K. Marx, F. Engels. Studienausgabe in 5 Bänden. Bd. I, lk. 169.
10 Vt. G. Plexanov. Osnovnye voprosy marksizma. Vtoroe izdanie. Moskovskij rabočij. Moskva, 1922, lk. 95–107, 155–168.
11 G. Plexanov. Izbrannye filosofskie proizvedenija v pjati tomax. Tom 1. Gosudarstvennoe izdatel´stvo političeskoj literatury. Moskva, 1956, lk. 446.
12 G. Plehhanov. Kunst ja kirjandus. Tõlk. A. Kleinot. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1963, lk. 53; G. Plexanov. Èstetika i sociologija iskusstva. Tom 1. Iskusstvo, Moskva, 1978, lk. 164.
13 Vt. näit.: V. Friče. Problemy iskusstvovedenija. Sbornik statej po voprosam sociologii iskusstva i literatury. 2-e izd. Gosudarstvennoe izdatal´stvo xudožestvennyj literatury. Moskva–Leningrad, 1931, lk. 91–107.
14 E. Bernstein. Die Voraussetzungen des Sozialismus und die Aufgaben der Sozialdemokratie. Neue, verbesserte und ergänzte Ausgabe. 2. Aufl. Dietz – Vorwärtz, Stuttgart – Berlin, 1921, lk. 59.
15 N. Buxarin. Teorija istoričeskogo materializma. Populjarnyj učebnik marksistkoj sociologii. Pjatoe izdanie. Gosudarstvennoe izdatel´stvo. Moskva–Leningrad, 1928, lk. 75.
16 Samas, lk. 79.
17 Selle kohta vt.: J. Undusk. Lenin kontra Bogdanov. Mõtteid Vene revolutsiooni filosoofilistest eeldustest. – Tuna 2005, nr. 1, lk. 4–21.
18 N. Buxarin. Teorija istoričeskogo materializma, lk. 84.
19 A. Deborin. Dialektika i estesvoznanie. Izdanie vtoroe. Gosudarstvennoe izdatel´stvo. Moskva–Leningrad, 1929, lk. 22–23; J. Rokitjanskij. Stolknovenie Rjazanova s Leninym. Teoretičeskie i organizacionnye podxody. – Vestnik Rossijskoj akademii nauk 2007, nr. 9, lk. 808.
20 V. I. Lenin. Teosed. 38. köide: Filosoofilised vihikud. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1964, lk. 355.
21 Samas, lk. 356.
22 Samas, lk. 400; vrd. G. Plexanov. Osnovnye voprosy marksizma, lk. 36.
23 V. I. Lenin. Teosed. 38. köide, lk. 473–481.
24 A. Deborin. Vvedenie v filosofiju dialektičeskogo materializma, lk. 229–230.
25 D. Todes, N. Krementsov. Dialectical materialism and Soviet science in the 1920s and 1930s. – A History of Russian Thought. Eds. W. Leatherbarrow, D. Offord. Cambridge University Press, Cambridge etc., 2010, lk. 345.
26 L. Kolakowski. Main Currents of Marxism. Its Origins, Growth and Dissolution. 3. The Breakdown. Trans. P. S. Falla. Oxford –Oxford University Press, New York, 1982, lk. 64.
27 N. Buxarin. Teorija istoričeskogo materializma, lk. 79.
28 Selle kohta vt. lähemalt: J. Undusk. Sotsialistliku realismi lenduv reaalsus. Esteetika kui reaalpoliitika riist.' – Vikerkaar 2013, nr. 6, lk. 39–61.
29 [J. Stalin.] Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist. – Üleliidulise Kommunistliku (enamlaste) Partei ajalugu. Lühikursus. Poliitiline Kirjandus, Tallinn, 1940, lk. 111.
30 Samas, lk. 114.
31 Samas, lk. 111.
32 V. Bibler. Myšlenie kak tvorčestvo. Vvedenie v logiku myslennogo dialoga. Poltizdat, Moskva, 1975.
Jaan Undusk (1958), PhD, EestiTeaduste Akadeemia liige, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor
Artikkel ilmus Tunas 3/2016 | Jaan Undusk. Neetud dialektika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ma ei ole nende teemadeni jõudnud teadlikult ebameeldivusi otsides, vaid ideoloogilise vägivalla olemust mõista püüdes, ja katsunud asjade ebameeldiva külje kõrval näidata ka nende üldinimlikku tingitust või seotust kultuuri varasemate ilmingutega. Jossif Stalini või Vladimir Lenini isikuid kultustav luule minetab oma erakordse nõmeduse läike, kui lugeda sellega rööbiti keskaegset kristlikku või mõnda muud religioosset poeesiat. Ajalookirjutus on kaudselt olnud moraaliõpetus alati ja igal juhul, mitte ainult nõukogude ideoloogide valvsa pilgu all: ka Herodotos, Läti Henrik ja Jacob Burckhardt püüavad meile oma jutustuse kaudu sisendada mingeid maailmavatelisi tõdesid. See, kas mõtleja valib oma eluvaate aluseks igavese mateeria või igavese idee, kas ta võtab oma meditatsioonide lähteks meelelise aistingu või jumala, pidevus- või katkestusprintsiibi, ei ütle tema kohta iseenesest veel ei head ega halba.
Ja ometi peitus nõukogude nõndanimetatud sotsialistlikus kultuuripoliitikas, mille põhiolemust võiks tähistada ka mõistega stalinism, midagi ilmselgelt pahelist, väära, inimvaenulikku. See kultuuripoliitika sätestas vägivalla vaimset tööd tegeva inimese kallal. Ta mitte üksnes ei ahistanud loovat mõtlemist, nõudes looduse ja ühiskonna käsitelul – olgu siis kunstis või teaduses – mingite kõigile kohustuslike skeemide jälgimist, soodustades seeläbi enesepettust, ühiskondlikke valekokkuleppeid ja stereotüüpidele alti keskpärasuse esiletõusu. Ta võimaldas ka füüsilist vägivalda isikute kallal, kes ei leppinud loova vaimu stalinistlike kitsendustega, sundis nad vaikima nii inimõiguste äravõtuga kui ka neid vanglasse heites või lihtsalt mõrvates. Aga ta läks veelgi kaugemale. Stalinistliku kultuuripoliitika „puänt“ seisnes selles, et ta sätestas igasuguse vaimse töö põhimõttelise kuritegelikkuse, igasuguse idee, süžee või stiili potentsiaalse kriminaalsuse. See tähendas sisuliselt piiramatut voli loovisiksuse üle. Ning see „puänt“ saavutati – paradoksi korras – just seeläbi, et lubati teoorias (näiteks sotsialistliku realismi teoorias) väga palju, rohkem
kui ükski teine teooria, täpsemalt öeldes, jäeti piir lubatu ja mittelubatu (keelatu) vahel avatuks, aga tegeldi seejärel eeskätt lubamise ja keelamisega vastavalt „olukorrast tulenevatele“
vajadustele. Või kujundlikumalt väljendudes: pidevalt mõisteti intelligentsi üle kohut, aga avalikustati uus, tagasiulatuva jõuga „seadus“ alles järjekordse kohtuistungi eel. Nii pidid end ohustatuna tundma isegi need, kes püüdsid piinliku täpsusega järgida nõukoguliku kultuuripoliitika pidevalt uuenevaid suuniseid. Ja sellised kõrvaldati tihtipeale just kõige kiiremini, sest oma piiritu ustavusega parteile ja valitsusele diskrediteerisid nad nende kultuuripoliitikat just kõige enam.
Võib muidugi vastu väita, et vägivald vaimutöö tegijate kallal on iseloomulik olnud suuremale osale varasematest kultuuridest ja et demokraatlik sallivus teisitimõtlejate suhtes on ajaloos küllaltki noor nähtus. Nii näiteks on kristlikku halastuseusku kuulutav keskaegne ja varauusaegne ühiskond olnud kahtlemata üks kõige suuremaid loovisikute tagakiusajaid. Juba seal on tähelepandav, kuidas teatud inimrühmade pihta sihitud vägivalla põhjendamiseks pööratakse ristiusu õpetuse transtsendentsed väärtused (või selle usu kriteeriumid) tegelikult peapeale. Kiriklike nõiaprotsesside eelduseks oli sügav usk sellesse, et nõiad – näiteks vanakuradiga lepingu sõlminud naised – on tõepoolest olemas, see aga eeldas omakorda veelgi sügavamat usku vanakuradi ehk saatana enda reaalsesse olemasollu. Nii muutuski usk saatanasse (sks. Teufelsglaube) teataval ajajärgul puhta kristliku vaimu kõige kindlamaks kantsiks. Jumalaga oli vähem probleeme, teda eitada julgesid
vaid üksikud. Jumalat uskuda oli elementaarne ja lihtne, aga sellest ei piisanud, et olla õige kristlane. Kes uskus küll jumalat, aga kahtles kuradi ja nõiduse olemasolus, see oli ikkagi ketser. Näeme, kuidas kristlase mõõdupuuks saab täiesti pahupidisel moel just tunnustus, mis antakse jumala asemel hoopis tema võimsaimale vastasjõule ehk saatanale. Juba siin
torkab silma teatav „dialektiline“, vastandite ühtsuse ja võitluse kaudu toimiv tunnetusviis, mida on kristlikus maailmavaates ja rituaalides muidugi üksjagu palju.
Ma ei taha hakata omavahel võrdlema katoliikliku inkvisitsiooni ja nõukogude kultuuripoliitika sooritatud kurja. Esimeses oli ilmsesti rohkem usulist naiivsust ja teises küünilist võimuiha, mille intellektuaalseks tööriistaks kujunes nüüd juba „teaduslikuks“ kuulutatud kõrgem dialektiline loogika. Olen üha enam veendumusele jõudnud, et nõukogude kultuuripoliitika spetsiifiliseks kuriteovahendiks oli just see vaimne manipuleerimisviis, mida hellitavalt ja silmakirjalikult nimetati dialektikaks. Just see võimaldas inimest ühel ja samal ajal süüdistada kahes loogiliselt vastupidises teos, mis asetas ta väljapääsmatusse olukorda, sest ühte pattu tõrjudes pidi ta end teises tahtmatult süüdi tunnistama. Aga ta pidi möönma, et vastandite ühtsuse ja võitluse tark seadus on ülem kui tema segased tunded.
Just dialektika oli ka see, mis võimaldas järske „hüppeid“ inimestele ja ühiskondlikele nähtustele antavais hinnanguis, jäägitu usalduse kiiret asendumist täieliku umbusaldusega, tänase liidri homset arreteerimist, hetkel soositud seisukoha räiget keelustamist järgmisel hetkel. Kõike seda seletas dialektika üks teine ehk kvantiteedi kvaliteediks ülemineku seadus, voolava vee hüppeline üleminek tahkeks kehaks null kraadi juures. Ja alati võis öelda, et rahu eest tuleb võidelda, et rahvaste tulevase heaolu nimel tuleb neid olevikus hävitada, et külluse ootel tuleb nälgida kuni õnneliku lõpuni, sest „kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis jääb see üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja“ (Jh 12:24). Juba Uue Testamendi apostlid tundsid eituse eitamise dialektilist seadust!
Friedrich Engels ei kirjelda oma „Anti-Dühringis“ (1878) sedasama uustestamentlikku dialektikat mitte enam nisuiva, vaid saksa õllesõbrale palju lähedasema odratera näitel: „Võtame näiteks odratera. Biljonid sääraseid odrateri jahvatatakse puruks, keedetakse ja pruulitakse õlleks ning tarvitatakse siis ära. [Oh seda saksa joomahimu! – J. U.] Kui aga säärane odratera leiab endale normaalsed tingimused, langeb soodsale pinnale, siis soojuse ja niiskuse mõjul toimub temas omapärane muutus, ta hakkab idanema; tera kui niisugune hävib, ta eitatakse; tema asemele kerkib temast väljakasvanud taim, tera eitus. [– – –] Ta kasvab, õitseb, viljastub ja produtseerib lõpuks uuesti odrateri, ja niipea kui need on valminud, sureb kõrs välja, eitatakse omakorda. Selle eituse eitamise tulemusena on meil jälle sama esialgne odratera, kuid mitte enam üks, vaid kümme, kakskümmend, kolmkümmend.“ 1 Selles näites on ainult üks dialektiline iluviga, ja nimelt see, et lõpptulemusena mainitud kolmkümmend odratera on kõik ikka seesama esialgne odratera, ehkki kolmkümmend korda suuremas kvantiteedis. Kuhu jääb siis üleminek kvalitatiivselt kõrgemale tasemele? Et seda puudujääki korvata, räägib Engels kohe seejärel ilutaimedest, mille seeme mitte üksnes ei paljune, vaid mille kvaliteet aretamise käigus ka üha paraneb.
Aga dialektika puhtaima näite toob ta eesrindlikult puhtast teadusest matemaatikast: „Võtame mistahes algebralise suuruse, nimetame teda a. Kui me teda eitame, saame –a (miinus a). Kui me aga eitame seda eitust, korrutades selleks –a-d –a-ga, siis saame +a2, see on, positiivse algsuuruse, kuid juba kõrgemas järgus, teises astmes.“2 Tees, antitees ja süntees. Täiesti vastuvaidlematu, ehkki reaalses ühiskonnas nägid sedalaadi menetlused (–a korda –a) sageli välja nagu kurikuulsad ideoloogilised puhastused, see tähendab, nagu oleks peltsebuli kuradiga välja aetud.
Kui kõneldakse nõukogude totalitarismist, siis võiks seda nimetada ka dialektiliseks totalitarismiks, sest selle peamiseks ideoloogiliseks relvaks saigi dialektika. Bolševike riik hõlvas totaalsust dialektika võtmes. Ta arendas vägivaldagi dialektilises arutluses, mistõttu teda on loosungite tasemel palju raskem hukka mõista kui näiteks natside võimumasinat, mille ideoloogilised aluslaused oli vorminud Adolf Hitleri otseütlev lapsesuu „Mein Kampf’is“. Jossif Stalin suutis sageli oma vihkajailegi jätta aruka dialektilise isa mulje, näidates rahulikult, et igal vorstil on kaks otsa, lapsed, ja igal asjal elus kaks külge, mida kumbagi tuleb hoolega jälgida, ning et valguse paistes ei näe vaid pime varjude teket. „Ühest küljest“ ja „teisest küljest“ – seda sorti dialektiline arutelu kujunes isaliku hoolitsuse tähe all koduse vägivalla sümboliks. Dialektika, mis oli olnud arenenud mõtlemise tunnus, muutus mugavaks totaalsuse hõlvamise vahendiks, sest igasse teesi oli juba automaatselt sisse põimitud antitees, millele järgnes vajadusel anti-antitees ja nõnda edasi.
Millisel lülidepaaril selles teeside ja aniteeside ketis parasjagu seisma jäädi, seda otsustas kompartei juhtkond. Kus seisma jäädi, see ei olnud kunagi täpselt ette teada, aga see ei olnud ka üleliia tähtis, sest igas seisukohas tehti katse hõlvata dialektiliselt totaalsust, see tähendab – ähvardati ühtaegu nii teesi kui ka antiteesiga (näiteks natsionalismi ja kosmopolitismiga), mistõttu löögi alla sattusid kõik. Ainus, mis kindel, oligi see, et löögi all olid põhimõtteliselt kõik, ning rahvahulkade rahustamiseks näidati alati ka seda, kuidas partei õiglane käsi karistab isegi oma kõige kõrgematel ametikohtadel töötavaid liikmeid.
Kompartei ei sallinud mingit korporatiivsust! Siiani ei ole selge, kas Stalini lähikonnas oli isikuid, kes võisid end repressioonide eest ka suhteliselt turvalisena tunda. Ja ähmaseks jääb kogu selles vägivalla-aparaadis ikkagi Stalini enda positsiooni stabiilsuse aste. Et kehtima oli pandud totaalse dialektika printsiip, siis – kui me ei otsusta Stalini isikut just demoniseerida – pidi ka ta ise arvestama ohuga jääda mingil hetkel dialektiliste nugade vahele. Psühholoogiliselt lähenedes on siiski tõenäoline, et Stalini isikule elementaarse turvalisuse tagamiseks pidi vähemasti mingi osa tema lähemast poliitilisest kaaskonnast tundma end samuti põhiliselt kaitstuna. Kuid nende jõuvahekordade mõõtmine ei ole praegu peamine.
Peamine on see, et dialektika printsiip ideoloogilise asjaajamise alusena tõepoolest kehtis ning see andis loa ettearvamatuks totalitaarseks tegutsemiseks. Olen Mihhail Bulgakovi 1930. aastate elu aineil kirjutanud näidendi „Boulgakoff“ (2006), mis ei ole küll truult biograafiline, vaid pigem psühhograafiline (nagu peategelase muudetud nimekujugi näitab), ning lubatagu mul selle näidendi viimasest pildist tsiteerida Boulgakoffi abikaasa Sidonija Sergejevna sõnu oma mehele: „Sa arutled nagu suur dialektik Hegel. Stalin arutleb kah nõnda ja tema järel on tühi maa. Kõik, mida tahaks vastu väita, on juba enne ümber lükatud, kui üldse mõeldagi jõuab. Ta ütleb, et dialektika on roostevaba mõõk, mis hävitab iga viimsegi kodanliku küünemusta. Tal on igati õigus. Aga tal on õigus seetõttu, et see nõndanimetatud dialektika lihtsalt hävitabki kõik. Kui sõrmed maha lüüa, siis pole küünemustaga enam tegu. [– – –] Dialektikas ei ole iial vigu. Kust dialektika üle käib, seal on tühi maa.“ 2 Sellele Sidonija Sergejevna seisukohale kirjutan ka siinkohal alla, aga muidugi mööndusel, et tegu ei ole kogu dialektilise mõtlemisviisi, vaid ainult dialektika ideoloogilise kuritarvitamise hukkamõistuga. Vägivald nõukogude ühiskonnas rajanes just dialektika kuritarvitamisel.
Dialektikaks nimetati Platonist alates uue teadmise tekitamist üksteisele vastukäivate arvamuste poleemilises kokkupõrkes, niisiis väitluse ehk diskussiooni teel. Vaidlustes sünnib tõde, nagu võtab kokku rahvasuu. Esimeseks jäägitult dialektiliseks mõtlejaks Euroopa kultuuriloos peetakse traditsiooniliselt Efesosest pärit Herakleitost (500 eKr.), kelle enam kui saja meieni jõudnud mõttetera kohta ütles dialektilise loogika suur kodifitseerija Georg Wilhelm Friedrich Hegel oma „Loengutes filosoofia ajaloost“ (ilmunud postuumselt 1833–1836), et pole ühtegi Herakleitose lauset, mida ta ei saaks võtta oma „Loogikateadusse“ (1812–1813), teosesse, millest kujunes 19. sajandil dialektika piibel.
Herakleitosele omistatud ütluste budistlik poeetilisus („kõik voolab“, „päike on uus iga päev“, „teist korda samasse jõkke ei astu“) mõjub rikkalt kui elu ise ja annab igatahes hea soovituse dialektikaga tutvumiseks. Pole ime, et Karl Marxi noorem sotsialistlik kaasvõitleja Ferdinand Lassalle kirjutas Herakleitos „Tumedast“ ligi tuhandeleheküljelise uurimuse (1858), kus nägi kreeklast paljude moodsate mõtteliikumiste algatajana.3 Selle raamatu töötas omakorda hoolsalt läbi Vladimir Lenin, tehes Herakleitosest ka oma pärastpoole kultustatud dialektika-fragmendi („Dialektika küsimusest“, 1915) ühe peategelase. „Kõik voolab, kõik muutub. Ei saa astuda kaks korda ühte ja sellesse samasse jõkke. Nüüd teame seda paremini, kui kunagi eales!“ lõpetas paatoslikult oma eessõna Abram Deborini raamatule „Sissejuhatus dialektilise materialismi filosoofiasse“ (1916) Georgi Plehhanov, pidades silmas teaduse uusi saavutusi aatomifüüsika vallas, mis Herakleitose mõtteviisile tema meelest vaid uusi materialistlikke tõendeid lisavat. 4
Karl Marx, kes arvas, et „dialektika on filosoofia viimane sõna“ ning demonstreeris oma majandusalastes ja ideoloogiakriitilistes töödes dialektilise lähenemise võimalusi ka suurepäraselt, aga mingit erikäsitlust dialektika kohta siiski maha ei jätnud. Väljapaistvaim on ses suhtes ilmselt ta 1844. aasta majanduslik-filosoofiliste käsikirjade lõpuosa (ilmus alles 1932), kus ta uurib kriitiliselt Hegeli „negatiivsuse dialektikat kui liikumapanevat ja sünnitavat printsiipi“. 5
Marksistliku dialektika mõõduandvaks süstematiseerijaks sai Friedrich Engels, kes lähtus Marxi „Kapitali“ esimese köite teise trüki järelsõnas (1873) antud juhtnöörist: „Dialektika on Hegelil peapeale pööratud. Ta tuleb ümber pöörata, et avastada müstilise koore sees peituv ratsionaalne tuum.“ 6 Nii asuski Engels seda Hegeli „tohutut nurisünnitust“ 7 vaimufilosoofia ja idealistliku süsteemi rüpest lahti koorima. Tema „Anti-Dühring“, mis kasvas välja sotsialistlikult meelestatud tööliste seas menuka Berliini privaatdotsendi Eugen Dühringi vaadete kriitikast, oli esimene avalikkuse ette jõudnud ulatuslik katse rakendada dialektilist meetodit majanduselus ja ühiskonnas toimuva kõrval ka loodusnähtuste kirjeldamisel. Sellega oli muidugi algust teinud juba Hegel ise oma „Loogikateaduse“ esimese osa esimese raamatu kolmandas jaos pealkirjaga „Mõõt“, mida nii Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin kui ka Nikolai Buhharin hingevärinal lugesid (näiteks veemuutumine jääks kui dialektiline hüpe, Sprung, skačok). „Anti-Dühringi“ sissejuhatavaid märkusi ja mõnesid selle lõpupeatükke ühendades ning laiendades pani Engels kokku kirjutise „Sotsialismi arenemine utoopiast teaduseks“, mis ilmus 1880 kõigepealt prantsuse keeles ja tegi marksismi populariseerimiseks nii mõnegi asjatundja arust rohkem ära kui Marxi ja Engelsi kõik eelnevad tööd kokku. 8 Selles kirjatöös sõnab Engels muuseas, et „iga orgaaniline olend [on] igal hetkel seesama ja mitte seesama“ (seda ütles muuseas juba Herakleitos ja kritiseeris Aristoteles), sest „iga silmapilk surevad tema keha rakud ning tekivad uued, nii et pärast pikemat või lühemat aega on selle keha aine täielikult uuendatud, asendatud teiste aineaatomitega, seega siis – iga orgaaniline olend on alati seesama ja siiski teine“. 9 Samas herakleitoslikus stiilis kõneldakse positiivse ja negatiivse lahutamatust ühtsusest ning põhjuse ja tagajärje ümberpööratavusest. See kõik vastab kahtlemata moodsa terve mõistuse arusaamadele, kuid selles ei olegi küsimus. Küsimus on selles, et mis juhtub siis, kui säärase aforistliku kergusega asju nii- ja teistpidi käänava laadi võtavad oma ideoloogiliseks mängukanniks olukordi vulgariseerivad proletaarsed maailmavallutajad. Inimesele, kellele sisendatakse, et ta on igal hetkel ta ise, aga samas ka mitte ta ise, vaid pidev eneseeitus, ei jää rünnaku korral moraalseks enesekaitseks enam suuremat võimalust.
Esimene suurejooneline dialektika harrastaja vene marksistide seas oli Georgi Plehhanov, kes oma väitlustes nii vene revolutsiooniliikumise tegelaste (Lev Tihhomirov) kui ka saksa revisionismi teoreetiku Eduard Bernsteiniga kaitses 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul innukalt kvalitatiivsete hüpete teooria rakendusi nii looduses kui ka ühiskonnas, mis tähendas ühtlasi jah-sõna andmist ühiskonna revolutsioonilistele ümberkorraldustele. 10 Hegeli 60. surma-aastapäevaks avaldas Plehhanov 1891. aastal saksa keeles Engelsigi heakskiidu pälvinud artikli, kus taunib muu hulgas katseid evolutsiooniteooria raames hüppeid tasandada. 11 Ka tema loomingu tuumteoste, „Monistliku ajalookäsituse arengu küsimusest“ (1895, e. k. 1949) ja saksa keeles paberile pandud Lisandusi materialismi ajaloole“ (1896), üheks juhtmotiiviks on looduses ja ühiskonnas aset leidvate dialektiliste hüpete tunnustamine – siit lähebki Plehhanovi meelest veelahe aegunud ja moodsa mõtlemise vahel. Muuseas oli Plehhanov esimesi, kes püüdis dialektikat teadlikult juurutada kultuuri- ja kunstiajaloo vaatlusse. Saades äratust nii Charles Darwinilt kui ka prantsuse sotsioloogilise kaldega kultuuriteoreetikuilt (Hippolyte Taine, Gabriel Tarde), nägi ta inimkonna kommete, hoiakute ja stiilide järgnevuses põhiliselt kahte kujundavat printsiipi, jäljendamist ja vasturääkivustungi ehk antiteesiprintsiipi (stremlenie k protivorečiju, načalo antiteza). On mõistetav, et dialektika harrastajana pakub talle „Aadressita kirjade“ esimeses jaos (1899) erilist huvi just antiteesiprintsiibi toime, ja nimelt see, kuidas teisenevad ühiskond ja kultuur mingitele olemasolevatele nähtustele vastandumise kaudu („metsik maastik meeldib meile kontrasti tõttu linnavaadetega, millest me oleme tüdinenud“) 12. Teatavasti paelus „teisititegemise“ fundamentaalne põhimõte kirjanduse arengus ka vene vormikoolkonna esindajaid (näiteks Viktor Šklovski, Juri Tõnjanov), kuid nemad piirdusid valdavalt tekstide omavaheliste suhete vaatlusega. Plehhanov rõhutas õigeuskliku marksistina seevastu alati kultuuriliste antiteeside sisemuses peituvaid klassivastuolusid, mistõttu tema seisukohti oli mugav kasutada „formalistide“ kritiseerimisel. 13
Leninit peeti Plehhanovi usinaimaks õpilaseks vene marksistide seas ning kahtlemata ühendas neid kahte ka teravdatud huvi ühiskonna revolutsioonilise (hüppelise) uuendamise vastu. Samas püüdis Plehhanov jääda järjekindlaks marksistiks just sellega, et rõhutas piisava majandusliku evolutsiooni hädavajalikkust poliitilise revolutsiooni eeldusena. Majanduse kvantitatiivne areng peab olema jõudnud piirini, kus hüpe kvalitatiivselt uude süsteemi osutub juba paratamatuks – alles siis toimub poliitiline pööre, revolutsioon. Just seda poliitilise „hüppe“ eeltingimust Venemaa 1917. aasta olud Plehhanovi meelest ei rahuldanud, mis ajas ta tülli nii Lenini nn. aprilliteesides väljendatud töölisklassi võimuhaaramise idee kui ka sellest tulenenud bolševistliku riigipöörde ehk oktoobrirevolutsiooniga. Plehhanovi ägedus ühiskonna dialektilise arengu kaitsmisel oli muidugi tingitud ka asjaolust, et 19. sajandi lõpu marksistide seas kerkis esile mõjukaid mõtlejaid, kes kutsusid üles loobuma Hegeli koolis külge jäänud mõtlemisharjumustest ning revolutsioonilisest hüpete-entusiasmist. Plehhanov osutuski kokkuvõttes omamoodi vahemeheks evolutsiooniliste ja revolutsiooniliste sotsialistide väitluses, teoreetiliseks taustafiguuriks, kelle osaks jäi kuulutada nii puhta evolutsiooni kui ka puhta revolutsiooni puudulikkust. Reaalpoliitikas võeti enamasti kurss emma-kumma eelistamisele. Eduard Bernsteini teoses „Sotsialismi eeldused ja sotsiaaldemokraatia ülesanded“ (1899) püüti põhjendada evolutsioonilist üleminekut sotsialismi, mistõttu heideti kõrvale dialektilise mõtlemise teravail kontrastidel põhinev masinavärk. Hegeli dialektika, väitis Bernstein, on „äraandlik moment Marxi õpetuses, püünis, mis jääb jalgu asjade mistahes reeglipärasele vaatlusele“. 14 Hegeli dialektika olevat Prantsuse revolutsiooni aegse vaimsuse ülekanne mõtlemisprotsessi mudeldamisse, millest Marx ja Engels konstrueerinud revolutsioonilise vägivalla loovat jõudu ülistava õpetuse. Kas säärane hinnang oli õigustatud või mitte, jäägu lahtiseks, aga igatahes nägi Bernstein väga teraselt ette leninliku joone võidukäiku ühiskondliku pöörde ettevalmistamisel, millega kaasnes ka idee parteist kui töölisklassi eesrindlikuma osa võitlussalgast.
Selle töölisklassi võitlussalgaga haaraski Lenin 1917. aasta oktoobri lõpus Venemaal võimu ning nüüd tuli hakata noort põlvkonda kasvatama võitleva dialektika vaimus – suur heitlus seisis ju veel ees, kogu Venemaa kisti kaheks esiti kodusõjas ja siis ideoloogilisel rindel. Kes kirjutaks maailma esimesele proletaarlaste riigile sobiva koolifilosoofia? Plehhanov oli Lenini suur armastus ning tema teoseid – eriti „Monistliku ajalookäsituse arengu küsimusest“ – hindas ta kallimaks muust marksistlikust kirjavarast. Kuid Plehhanov oli 1918. aastal surnud bolševistlikku riigipööret omaks võtmata. Mitmed nimekad vene marksismi teoreetikud eesotsas Aleksandr Bogdanoviga oli Lenin oma „Materialismis ja empiriokrititsismis“ (1909) juba varem töörahva õpetajaina üle parda heitnud; tema enda teos väitles vägisõnalises stiilis kitsamal tunnetusteoreetilisel pinnal. Deborini „Sissejuhatus dialektilise materialismi filosoofiasse“ (1916) keskendus lääne filosoofia ajaloole ja oli olemuselt professorlik, eluvõõras. Vastutusrikka ülesande võttis lahendada ajalehe Pravda peatoimetaja ja nende aastate parteipoliitiline esiteoreetik Nikolai Buhharin oma teosega „Ajaloolise materialismi inimene; Muri on koer jne. Juba siin (nagu märkis geniaalselt Hegel) on dialektika: üksik on üldine ...“. 20 Huvitav on see, kuidas Lenin, kes dialektikast arusaamisel niipalju võlgneb Plehhanovile ja kes ka Hegelit loeb osalt Plehhanovi silmil, otsib nüüd puudujääke just 1903. aastast menševike leeri läinud Plehhanovi vaateis. „Dialektika ongi (Hegeli ja) marksismi tunnetusteooria: sellele asja „küljele“ (see pole asja „külg“, vaid asja tuum) ei pööranudki tähelepanu Plehhanov, teistest marksistidest rääkimata.“ 21 Jälle need „küljed“, mille üle Lenin ise ironiseerib, aga mis on sel antud juhul tegu Plehhanoviga?
Oli ta ju varem märkinud Plehhanovi raamatus „Marksismi põhiküsimused“ (1908) ära näiteks järgmise mõtte: „Üldse kinnitavad tal [= Engelsil] dialektilise mõtlemise õigusi olemise dialektilised omadused. Ka siin tingib olemine mõtlemise ...“ 22 Kui dialektiline mõtlemine vastab kõige paremini olemise enda seadustele, siis järelikult on ta ju tunnetusteooria par excellence?
Dialektilise arutluslaadi enese sisimas peitus võimas mootor teksti katkematuks tootmiseks: iga väite juurde kuulus loomupäraselt vastuväide, mille kahetisest ühtsusest tuletati eituse eitamise korras uus süntees – mis osutus nüüd uueks teesiks koos temast orgaaniliselt punguva uue antiteesiga ja nõnda edasi. Kui nõukogude dialektiline masinavärk 1920. aastail käima lükati, siis produtseeris see järgnevate kümnendite vältel lõputus mahus üha ühetaolisemaks muutuvat, vormilt isetärkavat ja sisult isearenevat filosoofilist teksti, mis oli ju enamjaolt õige, aga mis lõppkokkuvõttes ei öelnud suurt midagi. Meenutagem Sidonija Sergejevnat: „Dialektikas ei ole iial vigu. Kust dialektika üle käib, seal on tühi maa.“ Igatahes nautis dialektiline diskurss 1920. aastail oma esmast võidukäiku, temas oli tollal veel üllatust ja löögijõudu ning suures väitluses „dialektikute“ ja „mehhanitsistide“ vahel jäid peale just esimesed, kes kaitsesid dialektika õigust arendada loodusteaduste suhtes kõrgemat loogikat, kus oluline roll oli dialektilistel katkestustel ja kvalitatiivsetel hüpetel. Seega käsitati dialektikat kui erialateaduste kohal paiknevat üldist metodoloogiat. Dialektikute väleda sulega juhiks sai Berni ülikoolis filosoofiat õppinud Abram Deborin (Joffe), filosoofilise ajakirja Marksismi Lipu All vastutav toimetaja, kes oli 1916. aastal esimesena kasutanud dialektilise materialismi mõistet teose pealkirjana, oma eespool juba mainitud raamatu kaanel. Deborini raamatu käsikiri oli muide valminud palju varem ning ühte selle peatükki pealkirjaga „Dialektiline materialism“ (1909) oli lugenud ja konspekteerinud Lenin, kritiseerides seejuures Deborini võõrsõnadest kubisevat abstraktset esitusviisi. 23
Deborini raamat toob musternäiteid targast isearenevast dialektilisest heietamisest, mis kujunes nõukogude filosoofia kõrgstiiliks: „Olemise ja mitteolemise ühtsus on saamine, õpetab dialektika. Tõlgituna konkreetsesse materialistlikku keelde tähendab see väide, et kõige oleva alus on aine, mateeria, mis on pideva arengu protsessis. See tähendab, et muutused on reaalsed ja konkreetsed ning, teisest küljest, et reaalne ja konkreetne on muutuv. [– – –] Vastuolu „olemise“ ja „mitteolemise“ vahel, see tähendab, antud oleku ja uue, alles sündiva oleku vahel kujutab endast protsessi. [– – –] ... vastuolu, ühest küljest, metafüüsikute omadusteta ja muutumatu substantsi ning, teisest küljest, substantsi reaalsust otsekui välistavate subjektiivsete omaduste ja muutuvate olekute vahel lahendatakse dialektilises materialismis niimoodi, et substants, mateeria asub igavese liikumise ja muutumise protsessis, et omadused või olekud omavad objektiivset tähendust, ja et aine, mateeria on kvalitatiivsete muutuste ja olekute põhjuseks ja aluseks, nende „subjektiks““. 24
Seda „ühest küljest – teisest küljest“ dialektilist stiili mäletame veel 1980. aastaist, kus see töötas juba täielikul tühikäigul, hekseldades ainuõigeid, aga tunnetusliku nullväärtusega lauseid ja aidates nõukogude teadlastel omandada doktorikraadi filosoofias. Ent dialektikute rõõmud hakkasid 1930. aastail taas kiirelt kahanema. 1930. aasta kevadest alates ründasid neid Punaste Professorite Instituudi nooremad parteiaktivistid ja 1931. aasta algul mõistis kompartei keskkomitee hukka ajakirjas Marksismi Lipu All tehtud vead. Deborin vallandati vastutava toimetaja ametist, kuulutati menševistlikuks idealistiks, jäi aga siiski ellu ja töötas edasi, hiljem muu hulgas näiteks NKVD erikoolis – niisiis suutis ta tõestada oma ustavust parteile. Tema asemel hakkas ajakirja Marksismi Lipu All toimetama Mark Mitin (Gerškovitš), üks neid, kes oli süüdistanud dialektikuid ehk menševistlikke idealiste Plehhanovi ületähtsustamises Lenini arvel. Oma eluõhtul 1983. aastal sai see stalinistliku vaimu tuntumaid arhitekte Plehhanovi nimelise filosoofiapreemia...
Niisiis võitis siingi dialektiline lähenemine elule! Aastal 1931 tagandati ka Rjazanov Marxi ja Engelsi Instituudi direktori kohalt, vangistati, saadeti pealinnast välja ning lasti 1938 lõpuks maha. Nagu juba Plehhanov oli märganud, polnud „Looduse dialektika“ esmaavaldajal annet looduse dialektika mõistmiseks. Karistuseks – surm.
Need sündmused olid märgid sellest, et dialektiliste jutukeerutuste esimene faas oli mööda saamas, aeg oli hakata dialektikat ellu viima. Alustati ühtset „dialektilist“ kampaaniat nii menševistlike idealistide (trotskistide) kui ka mehhanitsistlike materialistide (buhharinlaste) vastu. 25 Leszek Kołakowski teravmeelse märkuse kohaselt lahendas partei dialektikute ja mehhanitsistide vaidluse sel teel, et mõistis mõlema vaenutseva poole seisukohad hukka ja lõi neist uue dialektilise sünteesi asjatundmatuse kõrgemal astmel. 26
Buhharini mõistekeelt irooniliselt ära kasutades võiks ka öelda, et kehtima pandi uus „liikuv tasakaal miinusmärgiga“, see tähendab, „uus tasakaal seati sisse alandatud astmel, osa ühiskonna hävimise arvel“. 27 Kui ettenägelikult öeldud! Venemaa Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsioon ehk RAPP, mille firmamärgiks oli olnud “dialektilis-materialistlik meetod”, saadeti 1932 laiali, samal aastal hõigati esmakordselt välja uus, sotsialistliku realismi meetod. See oli näiliselt üldsõnaline ja ohutu, kuid salakaval tööriist, mis oli formuleeritud senisest laiapõhjalisema “humanistliku” dialektika pinnalt ning ei olnud mõeldud enam mingiks loominguliseks meetodiks, vaid võeti algusest peale tarvitusele kui reaalpoliitiline relv pidevate poliitiliste korrektiivide tarvis, see tähendab – temast sai proletaarse kultuuri ideoloogilise „puhastamise“ vahend. Sotsialistliku realismi dialektiline avarus pani aluse loomingulise intelligentsi represseerimise dialektilisele avarusele.
Dialektilised valemid, mis verbaalsel tasemel olid end esiotsa ammendanud ja muutunud viljatu jahvatamise aineks, suunati ellu ning lõikasid seal edukalt kirjanike ja kunstnike päid ja jalgu. 28 Buhharini esimene samm allakäigutrepil oli tema vallandamine Pravda toimetaja kohalt ja väljaheitmine poliitbüroost 1929. Siiski saavutas ta uues alandatud olukorras – vastavalt oma õpikus esitatud dialektilisele mustrile – taas teatava „tasakaalu“, valiti samal 1929. aastal Teaduste Akadeemia bolševiseerimiskampaania raames selle liikmeks ning toimetas 1934–1937 ajalehte Izvestija. 1938. aastal oli Stalinil isepäise loomakesega mängimisest lõpuks villand, Buhharin lasti poliitilise suurpuhastuse käigus koos paljude teistega maha ja tema teosed kustutati nõukogude ühiskonna mälust. Nüüd oli rahvale vaja uut ja vormilt värsket dialektika õpikut.
See antigi välja täitsa uues kuues aastal 1938. Kui varasemad dialektika ajalood olid pihta hakanud Herakleitosest ja jälginud dialektika arengut Lääne-Euroopa filosoofias, siis nüüd asetati ajaloo alguspunkt aastasse 1883, kui Plehhanov oli Genfis asutanud „Töö Vabastuse“ rühma, millega tähistati hilisema Nõukogude Liidu kommunistliku partei sündi. Siit algas maailma esimese töörahva riigi ajaarvamine. Teoreetiline dialektika ei olnud enam esmatähtis, oluline oli jäädvustada ajalukku praktikasse suunatud dialektilise tegevuse algus. See aga ei saanud tärgata enne teadliku parteilisuse teket. Reaalne dialektika allutati niisiis parteilise tegutsemise printsiibile. Iseenesest lõhnas see ju idealismi järgi, aga õnneks ei saanud seda keegi kõvasti öelda. Ainsa lõpuni dialektilise ehk Nõukogude Liidu kommunistliku partei ajalugu hõlmas enesesse sealtpeale dialektika ajaloo. Sestap saigi dialektika uus õpik nimeks „Üleliidulise Kommunistliku (enamlaste) Partei ajalugu“, alapealkirjaga „Lühikursus“ ehk breviaar. Esmane narratiivne subjekt oli siin partei, kes oli muutnud dialektika ühiskondlikuks praktikaks. Auavaldusena Leninile märgistati selle partei algus tema õpetaja Plehhanovi nimega. Vastavalt neile arusaamadele asetati umbes 30-leheküljeline erikäsitlus „Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist“ kompartei ajaloo sisemusse, näidati dialektikat kui osa parteilise mõtlemise ja tegutsemise ajaloost. Sellele traktaadile, mille autoriks peetakse Stalinit ennast, eelnes kokkuvõte Lenini raamatust „Materialism ja empiriokrititsism“.
Dialektilist meetodit iseloomustatakse esiotsa üsnagi tasakaalukalt Johann Gottfried Herderit meenutavas eelromantilis-valgustuslikus laadis, kus võeti eeskujuks loodusliku ringkäigu mall: dialektika vaatlevat „loodust mitte kui rahu ja liikumatuse, seisaku ja muutumatuse olekut, vaid kui katkestamatu liikumise ja muutumise, katkestamatu uuenemise ja arenemise olekut, kus alati miski tekib ja areneb, miski laguneb ja lõpetab oma eluiga“. 29
Dialektiline arutelu toetub „ühest küljest – teisest küljest“-retoorikale, sest „loodusesemeile, loodusnähtustele on omased seesmised vastuolud, sest neil kõigil on oma eitav ja jaatav külg“. 30 Leninit tsiteerides sätestatakse nende vastandlike külgede võitluse idee ja Engelsit tsiteerides – dialektiline hüpe. Plehhanovile nii tähtsast evolutsioonilisest arengust revolutsiooniliste hüpete vahel juttu ei tehta, Buhharini regressiivne dialektika on muidugi välistatud; samuti ei too Stalin mängu eituse eitamise seadust. See kõik ei olnud teooria küsimus. Ainus, mis Stalinit (ja tema oletatavat kamariljat) huvitas, oli see, kuidas ajada, kuidas toestada dialektikaga poliitikat. Ja poliitika ajamine seostub Stalinil ikka lahutamatult represseerimisega, mis ei tähenda mitte üksnes füüsilist karistamist, vaid ka inimeste pinge all hoidmist võimaliku karistuse ootel. Ainult repressioonidele rajatud poliitikat sai tema meelest nimetada edukaks. Jah, nõukogude inimene võis ja pidigi olema ka õnnelik, aga õnnelik sel moel, nagu Stalin seda tahtis. Ja Stalin tahtis, et nõukogude inimene oleks õnnelik eeskätt siis, kui ta pääseb karistusest. Kui ta pääseb juhi (eufemistlikult öeldes – partei) karistavast käest. Selline inimene on õnnelik kuulekalt. Selline inimene tegi Stalinilegi rõõmu. Vale õnnelikkus tõi kohe kaasa anarhilisi arenguid ja sai karistatud. Vale õnnelikkus oli ohtlikum kui otsene kuritegu. Ma jätan Stalini isiku edasise psühholoogilise analüüsi teiste teha, kuid selge on see, et ta oli vähemasti haiglaselt armukade inimene. Ta maksis kohe kätte, kui rõõmu ei tuntud mitte temast, vaid kellestki teisest.
Selliseid riiklikule tasemele tõstetud dispositsioone arvestades vajati dialektikat kui nii-öelda vormilt viisakat repressiivse tagala loojat. Dialektika pidi ärkvel hoidma võimaliku karistuse taju. Sellest vaatenurgast on Stalini traktaadis kõige salakavalamad just järgmised naiivsed ja kohmakad teesid: “Dialektiline meetod peab tähtsaks eelkõige mitte seda, mis käesoleval momendil näib kindlana, kuid juba hakkab kaduma, vaid seda, mis tekib ja areneb, isegi siis, kui ta käesoleval momendil näib ebakindlana, sest dialektiline meetod peab äravõitmatuks ainult seda, mis tekib ja areneb.” 31 Mida öeldakse, on lühidalt see: keegi peale „dialektilise meetodi“ (ehk partei) ei tea, mis on „käesoleval momendil“ kõige tähtsam, olgu heas või halvas mõttes, sest see ei pruugi üldse välja paista. See alles pungub, on idus, varjus. Partei aga näeb seda ja avaldab oma otsuse „kõige tähtsama“ kohta järgmises (dialektilises, repressiivses) dokumendis. Politiseeritud dialektika võimaldas valida mistahes ohvri. Keegi ei pidanud end siinilmas kindlana tundma. See on ka tänase ülemaailmse terrorismi põhimõte. Süüdlane oled sina – jah, seesama, kes sa neid ridu loed. Minagi õppisin likoolis dialektikat, lugesin Marxi, Engelsit ja nii mõndagi muud, Hegelit küll vist alles pärast ülikooli. Dialektika kohta oli mitmeid mõistlikke õpperaamatuid, näiteks Tartu Ülikooli õppejõu Mihhail Makarovi „Materialistliku dialektika kategooriad“ (1973), mida oli põhiosas arendav lugeda. Mulle tundub, et dialektika ongi omamoodi noore inimese ala, sest selles on loova lähenemise korral palju kutsikalikku mängulisust, uperpalle ja nurgataguseid üllatusi, improvisatsiooni ja inspiratsiooni. Dialektilist mõtlemist peaks arendatama ka tänapäeva koolis, siis, kui mõtlemisorgan on veel plastiline, sest dialektika on ka omamoodi mõtlemisvõimekuse demonstratsioon, inimeseks olemise harjutamine, vaimse julguse, sallivuse ja elulistes olukordades väljapääsu leidmise treening. Dialektika koolist läbikäinud panetuvad loodetavasti aeglasemalt ja suudavad vanemaski eas hoiduda monoloogilisest vägivallast.
Aga siinse arutluse eesmärk oli näidata ka asjade teist külge (ikka see dialektiline klišee!). Kui vägivallarežiim rüütab oma ideoloogia dialektika rõivaisse, siis võib dialektika muutuda ka neetult vastikuks masinavärgiks kõikide kontide murdmisel. Lohutada võib end tagantjärele vaid sellega, et vägivald paistab alati ühtmoodi välja, ükskõik milline poleks ta rüü. Dialektilist vägivalda on verbaalselt raskem tõrjuda, kuid tema vägivaldsust see ei varja ega vähenda. Ja kõige üldisem dialektiline reegel on ilmselt see, et iga inimese elus ja ajus peaks leiduma kohti, kus dialektika on välistatud. Kui neid kohti pole, siis tekib õõnes tunne. Kui dialektika ei peatu, siis laguneb lõpuks isiksus.
Pean lõpetama ühe pisut ebamugava ülestunnistusega. Kunagi pärast ülikooli ostsin 30 kopika eest venekeelse kasutatud raamatu, mille pealkiri oli „Mõtlemine kui looming. Sissejuhatus mõttelise dialoogi loogikasse“. 32 Raamat oli avaldatud 1975. aastal Moskvas ja tema autor oli Vladimir Bibler, mulle tollal tundmatu filosoof. Teos oli ilmunud väiksekaustalises populaarses sarjas „Mille kallal töötavad, mille üle vaidlevad filosoofid“ (Nad čem rabotajut, o čem sporjat filosofy), mis asjatundjate käibes moondus irooniliseks küsilauseks „Miks töötavad, miks vaidlevad filosoofid?“ (Začem rabotajut, začem sporjat filosofy?). Silmas peeti muidugi seda, et ideoloogiliselt ühemõttelises Nõukogude riigis polnud ei filosoofide tööl ega vaidlustel suuremat mõtet. Mainitud sarjas avaldatud taskuraamatud jätkasidki enamasti keskmiselt intelligentset nõukogude koolifilosoofiat ja mingeid avastusi ei pakkunud. Bibleri tekst aga tõmbas ligi. Selles oli särtsu ja tahet minna loogiliste äärmusteni. See oli julgelt dialektiline, peaaegu nagu Hegel, aga samas hästi loetav, tempolt väle ja kaasakiskuv. Esimesel hetkel mõtlesin ma, et see radikaalne stilist peab olema keegi filosoofiline pooldissident või vähemasti veeranddissident, seepärast ma tema nime polegi varem kohanud.
Dissidendiks Vladimir Biblerit vist pidada ei saanud, sest ta töötas lugupeetud riiklikes uurimisasutustes, ehkki avaldas palju vähem kui kirjutas ja korraldas oma väikeses korteris koduseid teoreetilisi seminare, mis olid otsekui alternatiivhariduse embrüo sügaval nõukogude režiimi rüpes. Bibler oli üks neid väheseid, kes püüdis Nõukogude Liidus ametlikult aktsepteeritud filosoofilise paradigma ehk dialektilise materialismi raames jõuda avastuse ja tunnetuslikult huvipakkuva tekstini. (Tähtsaimaks sääraste isikute seas peeti 1979 enesetapu sooritanud Evald Iljenkovi, kuid tema töödes häiris lugejat marksismi-leninismi pühalikustav laad.) Alustasin Bibleri raamatu lugemist tõelise uudishimuga, kuid katkestasin selle umbes esimese kolmandiku lõpul. Võib-olla teen järgneva otsusega Biblerile liiga. Püüan meenutustes siiski olla truu oma tollastele tajudele. Mis mind selles raamatus võlus, see oli dialektiliselt järjekindel liikumine lõpmatuse poole, mida ei piiranud mingid truualamlikud, klassiteadlikud teesid. Oli meeldiv tunda, kuidas vaba dialoogiline vaim dogmaatilist jäikust lagundas. See oli nagu õhkutõus, lend, igale poole võis liuelda, üles ja alla, paremale-vasemale. Kahtlemata suutis Bibler sisendada dialektika vabastavat toimet. Aga miks ma teose siiski pooleli jätsin? Nautinud dialektilise liikumise ilu, tekkis minuski mingil ajal jälle janu maailmavaateliste seisukohtade järele. Lind tahtis lennust puhata, istuda puulatva ja vaadata, milline see maailm siis ikka on, kus ta elab. Lendamine oli tore asi, aga olemises pidi samuti selgusele jõudma. Määrama koha ja aja, kus lennati, elamise koordinaadid, võtma kõige suhtes mingi seisukoha. Seda Bibler ei pakkunud. Ta näitas meetodi suutlikkust, kuid ei võtnud endale vastutust dialektikat mõnes talle olulises punktis peatada. Äkki ta ei pidanudki seda tegema, hea küll, kuid nõnda hakkas lõpuks igav, väsitas ära. Inimese üks põhivajadusi on saada rahuldav vastus mõnele lihtsale olulisele küsimusele.
Nüüd aastaid hiljem taas Bibleri raamatut lehitsedes ei saa ma hästi aru oma tollal tekkinud alustrajavatest emotsioonidest. Ma ei adu Bibleri tekstis seda lagundavat mängulisust. Lepime kokku, et Bibler polegi milleski süüdi. Võib-olla oli kõik mu enese unenägu Biblerit lugedes. Kuid nagu igaüks teab: unenägu ei ole – enamasti õnneks – reaalsus, aga emotsioonid, mida unes kogetakse, on täpselt sama reaalsed kui ilmsi läbielatu, ja sekkuvad täpselt samamoodi meie ellu. Mina kogesin Biblerit lugedes sedasama, millest kõneles Sidonija Sergejevna (ja olgu see nüüd viimast korda öeldud): „Dialektikas ei ole iial vigu. Kust dialektika üle käib, seal on tühi maa.“ Bibler oli küll vastupanudialektik, aga suutis võib-olla just seetõttu eriti hästi näidata dialektilise metoodika hirmuäratavat totaalsust, mida stalinism oli tarvitanud kui ideoloogilise vägivalla masinat.
1 F. Engels. Anti-Dühring. Härra Eugen Dühringi poolt teaduses teostatud pööre. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn
2 F. Engels. Anti-Dühring, lk. 121.
3 F. Lassalle. Die Philosophie Herakleitos des Dunklen von Ephesus. Nach einer neuen Sammlung seiner Bruchstücke und der Zeugnisse der Alten. F. Duncker, Berlin, 1858.
4 G. Plexanov. Predislovie. – A. Deborin. Vvedenie v filosofiju dialektičeskogo materializma. Žizn i znanie Petrograd, 1916, lk. 42.
5 K. Marx. Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast. Eesti Raamat, Tallinn,1982, lk. 103.
6 K. Marx. Kapital. Poliitilise ökonoomia kriitika. Esimene köide. I raamat: Kapitali tootmise protsess. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn,1953, lk. 18.
7 F. Engels. Anti-Dühring, lk. 23.
8 [I. Fetscher.] Einleitung. – K. Marx. F. Engels, Studienausgabe in 5 Bänden. Bd. I: Philosophie. Hrsg. I. Fetscher. Aufbau Taschenbuch Verlag, Berlin, 2004, lk. 20.
9 F. Engels. Anti-Dühring, lk. 20. Olen eestikeelset tõlget veidi muutnud, vrd.: F. Engels. Die Entwicklung des Sozialismus von der Utopie zur Wissenschaft. – K. Marx, F. Engels. Studienausgabe in 5 Bänden. Bd. I, lk. 169.
10 Vt. G. Plexanov. Osnovnye voprosy marksizma. Vtoroe izdanie. Moskovskij rabočij. Moskva, 1922, lk. 95–107, 155–168.
11 G. Plexanov. Izbrannye filosofskie proizvedenija v pjati tomax. Tom 1. Gosudarstvennoe izdatel´stvo političeskoj literatury. Moskva, 1956, lk. 446.
12 G. Plehhanov. Kunst ja kirjandus. Tõlk. A. Kleinot. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1963, lk. 53; G. Plexanov. Èstetika i sociologija iskusstva. Tom 1. Iskusstvo, Moskva, 1978, lk. 164.
13 Vt. näit.: V. Friče. Problemy iskusstvovedenija. Sbornik statej po voprosam sociologii iskusstva i literatury. 2-e izd. Gosudarstvennoe izdatal´stvo xudožestvennyj literatury. Moskva–Leningrad, 1931, lk. 91–107.
14 E. Bernstein. Die Voraussetzungen des Sozialismus und die Aufgaben der Sozialdemokratie. Neue, verbesserte und ergänzte Ausgabe. 2. Aufl. Dietz – Vorwärtz, Stuttgart – Berlin, 1921, lk. 59.
15 N. Buxarin. Teorija istoričeskogo materializma. Populjarnyj učebnik marksistkoj sociologii. Pjatoe izdanie. Gosudarstvennoe izdatel´stvo. Moskva–Leningrad, 1928, lk. 75.
16 Samas, lk. 79.
17 Selle kohta vt.: J. Undusk. Lenin kontra Bogdanov. Mõtteid Vene revolutsiooni filosoofilistest eeldustest. – Tuna 2005, nr. 1, lk. 4–21.
18 N. Buxarin. Teorija istoričeskogo materializma, lk. 84.
19 A. Deborin. Dialektika i estesvoznanie. Izdanie vtoroe. Gosudarstvennoe izdatel´stvo. Moskva–Leningrad, 1929, lk. 22–23; J. Rokitjanskij. Stolknovenie Rjazanova s Leninym. Teoretičeskie i organizacionnye podxody. – Vestnik Rossijskoj akademii nauk 2007, nr. 9, lk. 808.
20 V. I. Lenin. Teosed. 38. köide: Filosoofilised vihikud. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1964, lk. 355.
21 Samas, lk. 356.
22 Samas, lk. 400; vrd. G. Plexanov. Osnovnye voprosy marksizma, lk. 36.
23 V. I. Lenin. Teosed. 38. köide, lk. 473–481.
24 A. Deborin. Vvedenie v filosofiju dialektičeskogo materializma, lk. 229–230.
25 D. Todes, N. Krementsov. Dialectical materialism and Soviet science in the 1920s and 1930s. – A History of Russian Thought. Eds. W. Leatherbarrow, D. Offord. Cambridge University Press, Cambridge etc., 2010, lk. 345.
26 L. Kolakowski. Main Currents of Marxism. Its Origins, Growth and Dissolution. 3. The Breakdown. Trans. P. S. Falla. Oxford –Oxford University Press, New York, 1982, lk. 64.
27 N. Buxarin. Teorija istoričeskogo materializma, lk. 79.
28 Selle kohta vt. lähemalt: J. Undusk. Sotsialistliku realismi lenduv reaalsus. Esteetika kui reaalpoliitika riist.' – Vikerkaar 2013, nr. 6, lk. 39–61.
29 [J. Stalin.] Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist. – Üleliidulise Kommunistliku (enamlaste) Partei ajalugu. Lühikursus. Poliitiline Kirjandus, Tallinn, 1940, lk. 111.
30 Samas, lk. 114.
31 Samas, lk. 111.
32 V. Bibler. Myšlenie kak tvorčestvo. Vvedenie v logiku myslennogo dialoga. Poltizdat, Moskva, 1975.
Jaan Undusk (1958), PhD, EestiTeaduste Akadeemia liige, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor
Artikkel ilmus Tunas 3/2016
### Response:
Jaan Undusk. Neetud dialektika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sucuni ja Baofengi asulates masid maalihked alla kümneid elumaju. Õnnetuspiirkonda on saadetud rohkem kui 4000 päästetöötajat.
Sel nädalal Hiina kaguosas Zhejiangi provintsis aset leidnud kahes maalihkes sai surma üheksa inimest, päästemeeskonnad jätkavad võimalike ellujäänute otsimist.
Ametnikud ütlesid Sucuni külas, et 19 inimest on endiselt kadunud. Maalihe mattis umbes 20 majapidamist ning 1400 külaelanikku tuli ümber paigutada.
Teine maalihe leidis aset Wenchengi maakonnas asuvas Baofengis.
Enne Hiinasse saabumist laastas Megi Taiwani, surmates seal vähemalt viis inimest ja põhjustades rohkem kui 10 miljoni USA dollari ulatuses ainelist kahju. | Hiinas hukkus taifuuni põhjustatud maalihetes üheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sucuni ja Baofengi asulates masid maalihked alla kümneid elumaju. Õnnetuspiirkonda on saadetud rohkem kui 4000 päästetöötajat.
Sel nädalal Hiina kaguosas Zhejiangi provintsis aset leidnud kahes maalihkes sai surma üheksa inimest, päästemeeskonnad jätkavad võimalike ellujäänute otsimist.
Ametnikud ütlesid Sucuni külas, et 19 inimest on endiselt kadunud. Maalihe mattis umbes 20 majapidamist ning 1400 külaelanikku tuli ümber paigutada.
Teine maalihe leidis aset Wenchengi maakonnas asuvas Baofengis.
Enne Hiinasse saabumist laastas Megi Taiwani, surmates seal vähemalt viis inimest ja põhjustades rohkem kui 10 miljoni USA dollari ulatuses ainelist kahju.
### Response:
Hiinas hukkus taifuuni põhjustatud maalihetes üheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toimub ka kolm teoseid, kunstnikke ja galeriisid tutvustavat giidituuri:
kell 13:00 inglise keeles
kell 13:45 vene keeles
kell 15:00 eesti keeles
Kell 14:00 toimub vestlus "Küsimused vastustele": kunstimaailma institutsionaalse maastiku äärealadel töötav Kirill Tulin vestleb rändava galerii galerii galeristi Siim Preimaniga.
Kell 14:00 jätkub Uue Stuudio illustraatori Madis Põldsaare läbiviidav töötuba "Piksel vektoriks", mis tutvustab fotopõhist illustreerimistehnikat. Töötuba toimub Pudel baari teisel korrusel.
Kell 17:00 tutvustavad Tallinna Fotokuu kunstiline juht Laura Toots ja Tallinna Fotokuu tegevjuht Kadri Laas Tallinna Fotokuu 2017 programmi.
Lisaks kuulutatakse välja parima kunstniku ja galerii väljapanekud ja loositakse hääletanute vahel välja Elke mööbli poolt väljapandud auhinna. | Fotokunstimees ootab lapsi ja vastab küsimustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toimub ka kolm teoseid, kunstnikke ja galeriisid tutvustavat giidituuri:
kell 13:00 inglise keeles
kell 13:45 vene keeles
kell 15:00 eesti keeles
Kell 14:00 toimub vestlus "Küsimused vastustele": kunstimaailma institutsionaalse maastiku äärealadel töötav Kirill Tulin vestleb rändava galerii galerii galeristi Siim Preimaniga.
Kell 14:00 jätkub Uue Stuudio illustraatori Madis Põldsaare läbiviidav töötuba "Piksel vektoriks", mis tutvustab fotopõhist illustreerimistehnikat. Töötuba toimub Pudel baari teisel korrusel.
Kell 17:00 tutvustavad Tallinna Fotokuu kunstiline juht Laura Toots ja Tallinna Fotokuu tegevjuht Kadri Laas Tallinna Fotokuu 2017 programmi.
Lisaks kuulutatakse välja parima kunstniku ja galerii väljapanekud ja loositakse hääletanute vahel välja Elke mööbli poolt väljapandud auhinna.
### Response:
Fotokunstimees ootab lapsi ja vastab küsimustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vehklemistreeneri ja kehalise kasvatuse õpetaja Anatoli Jasnoviga tuleb juttu tema pedagoogitööst ja koostööst Irina Embrichiga. Lahkame ka Eesti vehklemise üldist seisu ja alaliidus eksisteerivaid pingeid.
"Spordipühapäev" algab Vikerraadios kell 18.15, saatejuht on Karl Mihkel Eller. | Täna "Spordipühapäevas": kultuuriminister räägib spordi rahastamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vehklemistreeneri ja kehalise kasvatuse õpetaja Anatoli Jasnoviga tuleb juttu tema pedagoogitööst ja koostööst Irina Embrichiga. Lahkame ka Eesti vehklemise üldist seisu ja alaliidus eksisteerivaid pingeid.
"Spordipühapäev" algab Vikerraadios kell 18.15, saatejuht on Karl Mihkel Eller.
### Response:
Täna "Spordipühapäevas": kultuuriminister räägib spordi rahastamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FameLab ehk kuulsuse labor on Suurbritannias ligi kümme aastat tagasi alguse saanud teadusteemaliste ettekannete võistlus, kus osalejad peavad kolme minuti jooksul huvitavalt esitlema teadusteemasid. Slaidiesitlust kasutada ei või, lubatud on vaid abivahendid, mille esineja ise lavale jaksab tuua. Kohtunikud hindavad ettekande sisu, selgust ja esineja karismaatilisust. Põhieesmärk on arendada teaduskommunikatsiooni.
Võistluskohaks on üks teaduskeskuse näitusesaale, saali tahaotsa on eksponaatide kõrvale seatud üles lava ja toolid. Enne võistlust uitavad ringi üksikud korraldusmeeskonna liikmed. Mustad kokkupandavad toolid on seatud eeskujulikult joondu nagu sõdurid. Mõnikümmend minutit enne võistluse algust saabuvad kaheksa noort esinejat. Võistlejad naljatlevad omavahel närviliselt ja sätivad end sisse kahele poole vahekäiku, eestlased ühel, lätlased teisel poolel, nagu naaberriigidki.
Heli- ja kaameramehed sahmivad ärevalt ringi, tehakse viimase hetke prooviesinemisi. Toolid täituvad publikuga, pealtvaatajaid on ligikaudu viiskümmend inimest, valdavalt noored, aga on ka eakamaid huvilisi.
Üksteise järel jõuavad kohale ka viis kohtunikku. “Ma arvan, et see ettekujutus teadlasest, kes on kitlis, prillidega kuskil laboris, teeb halli ja igavat tööd, on nüüd murtud. Eriti tänu AHHAA-le ja sellistele ettevõtmistele,” räägib üks kohtunikest, Lili Milani. “Nad muudavad teaduse põnevaks, värviliseks. Kõik see muudab asja laste ja noorte jaoks huvitavamaks,” ütleb Milani. Eelmise aasta noore teadlase preemia laureaat leiab, et teaduse tõsisemat joont õpetatakse koolides küll, hea on, kui teiste vahenditega ka lõbusamat tahku näidatakse.
Kell saab kuus, võistlus algab. Oranžil seinal on küll kiri “Everybody wins!” – kõik võidavad –, aga sellel võistlusel tuleb selgitada siiski vaid üks võitja. Esinejate teemad ulatuvad seinast seina, kes räägib kirglikult GPS-iga kõrguste mõõtmisest, kes jälle lehmade iseloomuomaduste uurimisest, virtuaalreaalsuse abil vaimuhäirete uurimisest või vananemise peatamisest.
“Mul kästi see silt kaasa võtta,” räägib tahvli kirjaga “18+” lavale toonud võistleja. Ta tutvustab puidu ja plastiku komposiitmaterjali liitmisprobleeme mehe ja naise metafooride abil. “Puidu ja plastiku liitmisel on tähtsad paljud tegurid, samamoodi nagu mehe ja naise suhetes,” on üks tema siivsamaid võrdluseid. Tema ettekanne on ka üks huumorikesksemaid, teised püüavad rõhuda veenvuse, hoogsuse ja leidlikkusega.
Vaheaeg. “Kes mind põlema tahab panna,” küsib teadusteatri esineja Artur Luppa. Publiku seas on põletamishuvilisi küll, üks aktiivsem neiu tuleb lavale, läidab vastavalt juhendile leeklambi abil tõrviku ja hetk hiljem ka noormehe. Seebimullidesse püütud propaan süttib plahvatuslikult ja korraks on Luppa käed leekides.
Artur Luppa lubab end teadusteatri nimel ka põlema panna (Foto: Virgo Siil).
Ettekanded jätkuvad, tempo on kiire ja nii ei märkagi, kuidas aeg möödub. Oleks vaid ülikoolis lektoridki nii kaasahaaravad ja soravad. Ekraanil esinejate aega mõõtev kell tõrgub vahepeal töötamast. Sellest võib võistlejatele kasugi olla, sekundi kaupa nulli tiksuva aja nägemine võib lisapinget tekitada. Näha on, et võistlus on uus ja harjumatu kõigile: esinejatele, korraldajatele, publikule. Esinejad kohati kogelevad, vastavad žüriiliikmete täiendavatest küsimustest mööda. Paar korda helitehnika jukerdab. Publik on esialgu tõrges vaheaegadel meelelahutajate tegevuses osalema. Pole viga, esimesel korral ikka juhtub, kogemusest õpitakse ja arenetakse.
Veerand kaheksa läheb rahvusvaheline žürii otsust langetama. Enne kui naasnud žürii jõuab võitja välja kuulutada, hüppab lavale TED X konverentsisarja esindaja ja teatab, et soovib üht Eestit esindanud ettekandjat, Der-Liang Yungi ka nende konverentsile esinema. Natuke hiljem astub lavale žürii esimees Helin Haga ja kuulutab välja FameLabi võitja – Der-Liang Yungi.
Yungi väga ladus ja kaasahaarav ettekanne kirjeldas kihtlisandustootmise ehk 3D-printimise rakendusvõimalustest meditsiinis. Põhja-ameeriklased on Yungi arvates AHHAA ja teadlaste öö festivali sarnaste teadusprojektide loomises ühed maailmaliidrid. “Mul vedas, kuna kasvasin üles vaadates selliseid meelelahutuslikke teadussaateid nagu “Bill Nye the Science Guy”. See mees oli ja on endiselt inspiratsiooniks,” sõnas Kanadast pärit Der-Liang Yung, kes tegeles Tallinna tehnikaülikooli doktorantuuris uute, sitkete ja kõvade materjalide loomisvõimaluste uurimisega.
Liivakellakujulise trofee pälvinud Yung tunnistab hiljem, et oli enne lava taga viibinutest kõige rohkem närvis. “Proovi ajal unustasin ette valmistatud ettekande täielikult ja pidin uue välja mõtlema. Otsustasin, et ettekande ajal ei vaata mobiilist oma kõnet, vaid keskendun kümnele märksõnale,” räägib ta.
Ruumist lahkuvad võistlejad ei näigi liiga pettunud, ehk oli nende jaoks tõesti tähtis mitte ainult võit, vaid ka osavõtt? Igal juhul on kõik kogemuse võrra rikkamad, mõtteainet teaduse rakendusviisideks ja ettekanneteks said nii võistlejad kui ka publik. Astume teaduskeskusest välja Tartu selgesse sügisõhtusse. Kesklinnas ristitakse taas uut pesakonda rebaseid. Jah, teadus ja haridus võib ka lõbus olla. | FameLab: kuidas võidu teadust tutvustada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FameLab ehk kuulsuse labor on Suurbritannias ligi kümme aastat tagasi alguse saanud teadusteemaliste ettekannete võistlus, kus osalejad peavad kolme minuti jooksul huvitavalt esitlema teadusteemasid. Slaidiesitlust kasutada ei või, lubatud on vaid abivahendid, mille esineja ise lavale jaksab tuua. Kohtunikud hindavad ettekande sisu, selgust ja esineja karismaatilisust. Põhieesmärk on arendada teaduskommunikatsiooni.
Võistluskohaks on üks teaduskeskuse näitusesaale, saali tahaotsa on eksponaatide kõrvale seatud üles lava ja toolid. Enne võistlust uitavad ringi üksikud korraldusmeeskonna liikmed. Mustad kokkupandavad toolid on seatud eeskujulikult joondu nagu sõdurid. Mõnikümmend minutit enne võistluse algust saabuvad kaheksa noort esinejat. Võistlejad naljatlevad omavahel närviliselt ja sätivad end sisse kahele poole vahekäiku, eestlased ühel, lätlased teisel poolel, nagu naaberriigidki.
Heli- ja kaameramehed sahmivad ärevalt ringi, tehakse viimase hetke prooviesinemisi. Toolid täituvad publikuga, pealtvaatajaid on ligikaudu viiskümmend inimest, valdavalt noored, aga on ka eakamaid huvilisi.
Üksteise järel jõuavad kohale ka viis kohtunikku. “Ma arvan, et see ettekujutus teadlasest, kes on kitlis, prillidega kuskil laboris, teeb halli ja igavat tööd, on nüüd murtud. Eriti tänu AHHAA-le ja sellistele ettevõtmistele,” räägib üks kohtunikest, Lili Milani. “Nad muudavad teaduse põnevaks, värviliseks. Kõik see muudab asja laste ja noorte jaoks huvitavamaks,” ütleb Milani. Eelmise aasta noore teadlase preemia laureaat leiab, et teaduse tõsisemat joont õpetatakse koolides küll, hea on, kui teiste vahenditega ka lõbusamat tahku näidatakse.
Kell saab kuus, võistlus algab. Oranžil seinal on küll kiri “Everybody wins!” – kõik võidavad –, aga sellel võistlusel tuleb selgitada siiski vaid üks võitja. Esinejate teemad ulatuvad seinast seina, kes räägib kirglikult GPS-iga kõrguste mõõtmisest, kes jälle lehmade iseloomuomaduste uurimisest, virtuaalreaalsuse abil vaimuhäirete uurimisest või vananemise peatamisest.
“Mul kästi see silt kaasa võtta,” räägib tahvli kirjaga “18+” lavale toonud võistleja. Ta tutvustab puidu ja plastiku komposiitmaterjali liitmisprobleeme mehe ja naise metafooride abil. “Puidu ja plastiku liitmisel on tähtsad paljud tegurid, samamoodi nagu mehe ja naise suhetes,” on üks tema siivsamaid võrdluseid. Tema ettekanne on ka üks huumorikesksemaid, teised püüavad rõhuda veenvuse, hoogsuse ja leidlikkusega.
Vaheaeg. “Kes mind põlema tahab panna,” küsib teadusteatri esineja Artur Luppa. Publiku seas on põletamishuvilisi küll, üks aktiivsem neiu tuleb lavale, läidab vastavalt juhendile leeklambi abil tõrviku ja hetk hiljem ka noormehe. Seebimullidesse püütud propaan süttib plahvatuslikult ja korraks on Luppa käed leekides.
Artur Luppa lubab end teadusteatri nimel ka põlema panna (Foto: Virgo Siil).
Ettekanded jätkuvad, tempo on kiire ja nii ei märkagi, kuidas aeg möödub. Oleks vaid ülikoolis lektoridki nii kaasahaaravad ja soravad. Ekraanil esinejate aega mõõtev kell tõrgub vahepeal töötamast. Sellest võib võistlejatele kasugi olla, sekundi kaupa nulli tiksuva aja nägemine võib lisapinget tekitada. Näha on, et võistlus on uus ja harjumatu kõigile: esinejatele, korraldajatele, publikule. Esinejad kohati kogelevad, vastavad žüriiliikmete täiendavatest küsimustest mööda. Paar korda helitehnika jukerdab. Publik on esialgu tõrges vaheaegadel meelelahutajate tegevuses osalema. Pole viga, esimesel korral ikka juhtub, kogemusest õpitakse ja arenetakse.
Veerand kaheksa läheb rahvusvaheline žürii otsust langetama. Enne kui naasnud žürii jõuab võitja välja kuulutada, hüppab lavale TED X konverentsisarja esindaja ja teatab, et soovib üht Eestit esindanud ettekandjat, Der-Liang Yungi ka nende konverentsile esinema. Natuke hiljem astub lavale žürii esimees Helin Haga ja kuulutab välja FameLabi võitja – Der-Liang Yungi.
Yungi väga ladus ja kaasahaarav ettekanne kirjeldas kihtlisandustootmise ehk 3D-printimise rakendusvõimalustest meditsiinis. Põhja-ameeriklased on Yungi arvates AHHAA ja teadlaste öö festivali sarnaste teadusprojektide loomises ühed maailmaliidrid. “Mul vedas, kuna kasvasin üles vaadates selliseid meelelahutuslikke teadussaateid nagu “Bill Nye the Science Guy”. See mees oli ja on endiselt inspiratsiooniks,” sõnas Kanadast pärit Der-Liang Yung, kes tegeles Tallinna tehnikaülikooli doktorantuuris uute, sitkete ja kõvade materjalide loomisvõimaluste uurimisega.
Liivakellakujulise trofee pälvinud Yung tunnistab hiljem, et oli enne lava taga viibinutest kõige rohkem närvis. “Proovi ajal unustasin ette valmistatud ettekande täielikult ja pidin uue välja mõtlema. Otsustasin, et ettekande ajal ei vaata mobiilist oma kõnet, vaid keskendun kümnele märksõnale,” räägib ta.
Ruumist lahkuvad võistlejad ei näigi liiga pettunud, ehk oli nende jaoks tõesti tähtis mitte ainult võit, vaid ka osavõtt? Igal juhul on kõik kogemuse võrra rikkamad, mõtteainet teaduse rakendusviisideks ja ettekanneteks said nii võistlejad kui ka publik. Astume teaduskeskusest välja Tartu selgesse sügisõhtusse. Kesklinnas ristitakse taas uut pesakonda rebaseid. Jah, teadus ja haridus võib ka lõbus olla.
### Response:
FameLab: kuidas võidu teadust tutvustada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige põnevamad on asjad siis, kui nad on igapäevases kasutuses ega mitte klaasi taga, ja kõige kurvemad siis, kui nad on teel muuseumi. See tee – nimelt just tee, mitte muuseum ise – ei ole ühelegi esemele õige koht. Lõikas hinge, kui professor Voldemar Vaga võttis mind aastal 1991 vastu oma kodus Jakobsoni tänaval Tähtveres. Istusime nii-ütelda töötoas, mille seinu vooderdasid raamaturiiulid, kuid need olid peaaegu lagedad, sest raamatukogu oli enamalt jaolt juba loovutatud. Näha olid vaid need trükised (tõenäoliselt ka fotoreprod), mis ootasid äraviimist. Tekkis tunne, nagu riiulid nutaksid. Ruum ei olnud tühi, aga ta oli vigane, täiesti äraspidine, võrreldes tolle ruumiga, kus polnud ainsatki muuseumile määratud eset.
Kaks kümnendit varem, aasta oli 1971, saatis Eesti õpetajate meeskoori üks asutajaid, meie klassijuhataja Gustav Adolfi gümnaasiumis, geomeeter Jaak Loonde mu Pika jala torni, kus asus siis Heinz Valgu ateljee. Tema kavandas koorile lipu, mille värvilahendusse kuulusid ka Eesti Vabariigi trikoloori osad. Veel hulga nooremana oli X klassi jõudnud poiss käinud Läänemaal niisugusel ekskursioonil, kus pöörati sisse ka Ants Laikmaa muuseumi. Võisin näha, kuidas meister oli elanud, ent alateadlikult tajusin, et enam seal suurt kunsti ei sünni. Mitte kunagi. Seevastu Heinz Valgu kambris kunst jätkus! Kõik oli vajalik ja kui mitte käepärane, siis vähemasti mälujärgne.
See, mida ma tahan, on tegelikult võimatu. Pole võimalik, et muuseumisse jõuaks kõik, mis kunagi on maa peal loodud. Ent mida otsatum on inimlapse loomingu või ka biogeense asja teekond ekspositsiooni, seda rohkem teoseid ja esemeid jääb sel teel teadmata kadunuks. Mul oleks hõlpsam hingata, kui teaksin, et teadmata kadunute protsent jääb alla saja. Selleks peaks tee elust muuseumi olema kontrollitava pikkusega. Kuidas kontrollida? Trükise puhul on abiks raamatukogu komplekteerimise põhimõttekindlus ja trükise vastupidavus kasutamiskoormusele. Etnoloogiliste esemete osas nende hooldamine ja konserveerimine. Kujutav kunst säilib paremini, kui leitakse õige suhe nende eksponeerimise ja restaureerimise vahel. Helikunsti tuleb korduvalt mängida.
Kuid kõik algab loomistöö isepärasustest. Näitekunsti laval ei ole võimalik paigutada mis tahes muuseumi hoidlasse. Teatrikunsti ülevust ja ajutisust seob maksiim erat, est, fuit. Mitte ainsagi Eesti muuseumi püsiekspositsiooni ei mahu originaal 1960. aastate algupoolel ehitatud eramutest, mida siis nimetati mõnikord individuaalelumajaks või lihtsalt individuaaliks, ehkki katuseviilu all elas pooleteises toas teine pere. Tallinnas Valdeku tänaval on niisuguseid kolm, Kerese tänaval pool tosinat. Saab eksponeerida nende projekte ja võib-olla ka fotosid, aga mitte maju endid. Kuid näiteks professor Artur Vahteri kabinetist ja raamatukogust on mul kasutada üksnes mälupilte, mida samuti klaasi alla ei pane.
Ma ei arva, et kõik peab jääma puutumatult alles või asuma ilmtingimata muuseumis või koguni ühesainsas muuseumis. Muuseumide pluraalsus on möödapääsmatu juba kultuurilise pärandi eripalgelisuse tõttu. Teine asjaolu, mis tingib muuseumide või, kui tahetakse, siis muuseumliku keskkonna paljususe, on rahvuslik julgeolek. Kolmas tegur on vahest kõige olulisem. Muist ajalugu peab jääma inimeste keskele nende kodudes. Ajaloota kodu on standardne toos. Aga, lõikaks küünik vahele, kui kultuur on koduarestis, siis saavad ju temast osa väga vähesed. Miks te siis ei õpeta inimestele aukartust kultuuri ees, küsiks fundamentalist vastu. Kui Eesti Rahva Muuseumi esimene päriselt oma kodu on mõeldud suuresti just kultuuri õpikeskkonnana, siis see on väga suur, ehkki mitte enneolematu samm mitme rahva esmajoones esemelise kultuuri tutvustamiseks ja ülekordamiseks.
Ühenduses sellega tahan siinkohal seada päevakorda kaks probleemi. Üht on eespool juba mainitud. See on muuseumide paljusus, millest võib saada kiusuküsimus nende tegelaste puhul, kelle arvates ERMi kodu hoidlatest peaks muuseumliku rutiini kujunemise järel jätkuma ka lokaalsete muuseumide kogude mahutamiseks. Labaselt öeldes – kõik Raadile! Tuleb teha kõik, mis võimalik, et nii ei juhtuks. Tugev, s.t pererahvaga kodu vajab kultuuri oma juures. Hiiumaal Käina vallas asub Lelu küla. See ei ole laanetagune elamine nagu Hiiumaal üldine, vaid maantee-äärne bussipeatuse (Leluselja) koht mõne elamisega kohe sealsamas ja ühe koeraga. Koeraga pere vastas elab teine pere, kelle õu on täis puuskulptuure. Nende autoriks on pererahvas ise, kes nõndaviisi on rajanud väikese ansambli. Ajalugu on see ansambel tervikuna, mitte üksik skulptuur lahus viljapuudest, mille vahel ansambel asub. Olgu teiseks näiteks Jussi õlletuba Viimsi vallas enne Laidoneri mõisat, kohe esimene maja paremat kätt Muuga-Miiduranna raudtee ülesõidukohalt. Johannes Ehasoo oli Miiduranna küla Aadu talu perepoegi, üks laps neljateistkümnest. Juss ei olnud õllejoodik ega viinamees. Ta ei pidanud ka poodi, vaid andis kroonule oma majast ühe tiiva, mida kõik teadsid kui Jussi poodi. See oli väike talurahvapood, umbes samasugune, nagu neid Balkani poolsaarel nimetatakse minimarketiteks. Juss ise elas koos oma teise naisega maja põhiosas, mis jäi võõrandamata, sest lunarahaks andiski Juss ära poeruumid. Olen Jussi elamises ta eluajal korra ka käinud. Mõne aasta eest käisin nüüdses Jussi õlletoas põhjusel, et see jäi tee äärde. Ja esimene, mida tundsin, oli Jussi-aegne lõhn. Hästi kuivatatud ning immutatud okaspuu hing, mis oli selgesti tugevam kui tavalise kõrtsi õlleleitsak. Raadi mõisa pargis poleks Jussi ja Nadia Ehasoo majapidamisel mingit kodu.
Nii et „kõik Raadile!“ jääb ära. Ära ei kao aga sama probleemi teine pool. ERMi oma kodu sunnib ilmselt paljusid muuseume oma püsiekspositsiooni ja tutvustuspoliitikat muutma. Enamasti kasutab turist aega enam kui segaselt. Kui ta on käinud ERMis pooleteiseks tunniks tutvumas eestlaste, vadjalaste ja vepslaste, vähemal määral ka teiste soome-ugri rahvaste ainelise eluga ja söönud tunni jooksul ka kolmekäigulise lõuna, siis mis oleks selline magnet, et tõmbaks ta näiteks … Rõngu Kõverasse kõrtsi? Kui ta tuleb Raadile Kodavere kaudu, siis kas ta keerab Kolkja Kala- ja Sibularestorani ja tellib enesele korraliku napsi? Ja kui ta seda tõesti teeb, siis … siis ta ei taha peatuda ei Alatskivil ega Väägveres, vaid ootab kannatamatult Tartus esimest WCd, kuhu korraga mahuks asjale vähemasti paarkümmend reisikaaslast. Muuseumide pluraalsuse varjuküljeks on võidujooks külastajatele. Ma ei karda, et turist Raadile ei jõuagi. Ent ma ei taha, et ta ainult Raadiga rahulduks. Ei ole nii, et on üksipäinis Kuressaare loss, siis tükk tühja maad ja Soela väin ning siis Suuremõisa. Meie Sirje Oleskiga sõitsime Triigi sadamasse õhtuse bussiga, mis viis pool tosinat teekondset Kuressaarest Leisi via Upa, Haeska ja Pärsama. Pärsama on alev, kus elatakse tihedamalt kui maal ja hobusega. Kuid mina vaatasin bussiaknast hoopiski seda, millal saab võsast palgimets ning kust alates hakkab olema näha kadakat. Pärsama tagant. Seda metsa tulekut turistile, veel vähem kruiisimerelisele ei näidata, nii et kui me oleksime piirdunud ainult Kuressaare lossi pargiga, poleks me saanud Saaremaast mingit läbilõiget. Kultuur on maa kokku, mitte ainult sihtpunktid. Seda ühistunnet meil veel ei ole. Kõik minu katsed suunata turistid põlevkivibasseinis niisugustesse kohtadesse nagu Küttejõu ja Käva on lennanud vastu taevast. Nemad, turistid nimelt, tahavad Kuremäel patte kahetseda, mitte aga vaadata, kuhu on tööstuskeskkond jõudnud.
See toob meid teise probleemi juurde, mis puudutab juba tervet riiki, veelgi enam, koguni mitut kultuuri. Küsimusena seisneb see probleem selles, kui palju on igaühes meis giidi selle ruumi suhtes, kus me liigume. Neid ruume on mitu: kodu, sünnikoht, Eesti, Põhjala, Euroopa Liit. Suures ostukeskuses on lihtne. Küsid kassiirilt või saalikupjalt ja see juba teab, kus miski asi asub. Võib-olla tuleb kaasagi. Kuid näiteks kodusel Koidula tänaval, kus on veerandsada korteriomandit, jään ma juba hätta. Ja kui ma käin Kumus, siis tuleb mulle lihtsalt ahastus peale, sest on, nagu tahetaks Eesti kunsti minu eest peita, selle asemel, et teda näidata. Mismoodi sa räägid seal näiteks Richard Kaljost ja tema haruldasest gravüürist „Maletajad“ (1940), mis valmis umbkaudu samal ajal kui Stefan Zweigi klassikaline „Malenovell“ (1942, ee 1957) ja märksa enne seda, kui Kaljo ja Paul Kerese kodu lahutas Rahumäelt Männikule vähem kui kilomeeter. Sa ei räägigi – ja kunst jääb ka ise vait. See on loomuvastane.
Muuseumi eristab luukambrist see, et muuseumis valitseb teatav pühalik kord. Tahtes seda mitte rikkuda, tuleb nuputada, kuidas saab kunsti keskel tema üle väidelda, kui ekspositsioonisaalis peab olema vaikne ja kõnelema tasa. Ka ERMi kogud vajavad teatavaid barjääre, kuid nad ei vaja müüre. Praegu valitseb maailma kultuuripärandi suhtes avatud uste poliitika. See ei pruugi aga väitluste taset tõsta, sest kulissideta või peenemalt öeldes virtuaalse paspartuuta kunst kaotab oma iseolemise ja muutub … aksessuaariks ehk manuseks. Selle eest tuleb pidevalt hoiatada, sest ikka ja jälle leidub nõudlikke võhikuid, kes ei saa aru, miks on muuseumil (või ka raamatukogul ja arhiivil) uksed ees.
Muuseumil on uksed ees muide ka ühel paradoksaalsel põhjusel. Nimelt tuleb iga muuseumi jne ees ja sees küsida, kui palju on muuseum valmis vastu võtma tulevikku? Vastus sõltub hoidlate suurusest ainult ositi. Märksa määravam on see, kuidas muutub eseme funktsioon tema teel kodust ja küla pealt muuseumisse ja mis on seal tema väärtuseks, kas olla rara või duplum. Duplum oleks puust vankriratas, rara niisugune vankriratas, kus on aastakümneid pidanud kurepaar oma pesa ja toonud külarahvale lapsi. ERMi parki kurepesa esialgu ei tule, aga kui tulebki, siis kõik kured sinna ei mahu.
Seepärast tulebki vastutada kultuuri eest ka siis, kui ta asub muuseumist väljaspool.
Tähtvere mõisas 16. IX 2016
Artikkel ilmus 30. septembri Sirbis. | Peeter Olesk. Olemisest mitte klaasi all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige põnevamad on asjad siis, kui nad on igapäevases kasutuses ega mitte klaasi taga, ja kõige kurvemad siis, kui nad on teel muuseumi. See tee – nimelt just tee, mitte muuseum ise – ei ole ühelegi esemele õige koht. Lõikas hinge, kui professor Voldemar Vaga võttis mind aastal 1991 vastu oma kodus Jakobsoni tänaval Tähtveres. Istusime nii-ütelda töötoas, mille seinu vooderdasid raamaturiiulid, kuid need olid peaaegu lagedad, sest raamatukogu oli enamalt jaolt juba loovutatud. Näha olid vaid need trükised (tõenäoliselt ka fotoreprod), mis ootasid äraviimist. Tekkis tunne, nagu riiulid nutaksid. Ruum ei olnud tühi, aga ta oli vigane, täiesti äraspidine, võrreldes tolle ruumiga, kus polnud ainsatki muuseumile määratud eset.
Kaks kümnendit varem, aasta oli 1971, saatis Eesti õpetajate meeskoori üks asutajaid, meie klassijuhataja Gustav Adolfi gümnaasiumis, geomeeter Jaak Loonde mu Pika jala torni, kus asus siis Heinz Valgu ateljee. Tema kavandas koorile lipu, mille värvilahendusse kuulusid ka Eesti Vabariigi trikoloori osad. Veel hulga nooremana oli X klassi jõudnud poiss käinud Läänemaal niisugusel ekskursioonil, kus pöörati sisse ka Ants Laikmaa muuseumi. Võisin näha, kuidas meister oli elanud, ent alateadlikult tajusin, et enam seal suurt kunsti ei sünni. Mitte kunagi. Seevastu Heinz Valgu kambris kunst jätkus! Kõik oli vajalik ja kui mitte käepärane, siis vähemasti mälujärgne.
See, mida ma tahan, on tegelikult võimatu. Pole võimalik, et muuseumisse jõuaks kõik, mis kunagi on maa peal loodud. Ent mida otsatum on inimlapse loomingu või ka biogeense asja teekond ekspositsiooni, seda rohkem teoseid ja esemeid jääb sel teel teadmata kadunuks. Mul oleks hõlpsam hingata, kui teaksin, et teadmata kadunute protsent jääb alla saja. Selleks peaks tee elust muuseumi olema kontrollitava pikkusega. Kuidas kontrollida? Trükise puhul on abiks raamatukogu komplekteerimise põhimõttekindlus ja trükise vastupidavus kasutamiskoormusele. Etnoloogiliste esemete osas nende hooldamine ja konserveerimine. Kujutav kunst säilib paremini, kui leitakse õige suhe nende eksponeerimise ja restaureerimise vahel. Helikunsti tuleb korduvalt mängida.
Kuid kõik algab loomistöö isepärasustest. Näitekunsti laval ei ole võimalik paigutada mis tahes muuseumi hoidlasse. Teatrikunsti ülevust ja ajutisust seob maksiim erat, est, fuit. Mitte ainsagi Eesti muuseumi püsiekspositsiooni ei mahu originaal 1960. aastate algupoolel ehitatud eramutest, mida siis nimetati mõnikord individuaalelumajaks või lihtsalt individuaaliks, ehkki katuseviilu all elas pooleteises toas teine pere. Tallinnas Valdeku tänaval on niisuguseid kolm, Kerese tänaval pool tosinat. Saab eksponeerida nende projekte ja võib-olla ka fotosid, aga mitte maju endid. Kuid näiteks professor Artur Vahteri kabinetist ja raamatukogust on mul kasutada üksnes mälupilte, mida samuti klaasi alla ei pane.
Ma ei arva, et kõik peab jääma puutumatult alles või asuma ilmtingimata muuseumis või koguni ühesainsas muuseumis. Muuseumide pluraalsus on möödapääsmatu juba kultuurilise pärandi eripalgelisuse tõttu. Teine asjaolu, mis tingib muuseumide või, kui tahetakse, siis muuseumliku keskkonna paljususe, on rahvuslik julgeolek. Kolmas tegur on vahest kõige olulisem. Muist ajalugu peab jääma inimeste keskele nende kodudes. Ajaloota kodu on standardne toos. Aga, lõikaks küünik vahele, kui kultuur on koduarestis, siis saavad ju temast osa väga vähesed. Miks te siis ei õpeta inimestele aukartust kultuuri ees, küsiks fundamentalist vastu. Kui Eesti Rahva Muuseumi esimene päriselt oma kodu on mõeldud suuresti just kultuuri õpikeskkonnana, siis see on väga suur, ehkki mitte enneolematu samm mitme rahva esmajoones esemelise kultuuri tutvustamiseks ja ülekordamiseks.
Ühenduses sellega tahan siinkohal seada päevakorda kaks probleemi. Üht on eespool juba mainitud. See on muuseumide paljusus, millest võib saada kiusuküsimus nende tegelaste puhul, kelle arvates ERMi kodu hoidlatest peaks muuseumliku rutiini kujunemise järel jätkuma ka lokaalsete muuseumide kogude mahutamiseks. Labaselt öeldes – kõik Raadile! Tuleb teha kõik, mis võimalik, et nii ei juhtuks. Tugev, s.t pererahvaga kodu vajab kultuuri oma juures. Hiiumaal Käina vallas asub Lelu küla. See ei ole laanetagune elamine nagu Hiiumaal üldine, vaid maantee-äärne bussipeatuse (Leluselja) koht mõne elamisega kohe sealsamas ja ühe koeraga. Koeraga pere vastas elab teine pere, kelle õu on täis puuskulptuure. Nende autoriks on pererahvas ise, kes nõndaviisi on rajanud väikese ansambli. Ajalugu on see ansambel tervikuna, mitte üksik skulptuur lahus viljapuudest, mille vahel ansambel asub. Olgu teiseks näiteks Jussi õlletuba Viimsi vallas enne Laidoneri mõisat, kohe esimene maja paremat kätt Muuga-Miiduranna raudtee ülesõidukohalt. Johannes Ehasoo oli Miiduranna küla Aadu talu perepoegi, üks laps neljateistkümnest. Juss ei olnud õllejoodik ega viinamees. Ta ei pidanud ka poodi, vaid andis kroonule oma majast ühe tiiva, mida kõik teadsid kui Jussi poodi. See oli väike talurahvapood, umbes samasugune, nagu neid Balkani poolsaarel nimetatakse minimarketiteks. Juss ise elas koos oma teise naisega maja põhiosas, mis jäi võõrandamata, sest lunarahaks andiski Juss ära poeruumid. Olen Jussi elamises ta eluajal korra ka käinud. Mõne aasta eest käisin nüüdses Jussi õlletoas põhjusel, et see jäi tee äärde. Ja esimene, mida tundsin, oli Jussi-aegne lõhn. Hästi kuivatatud ning immutatud okaspuu hing, mis oli selgesti tugevam kui tavalise kõrtsi õlleleitsak. Raadi mõisa pargis poleks Jussi ja Nadia Ehasoo majapidamisel mingit kodu.
Nii et „kõik Raadile!“ jääb ära. Ära ei kao aga sama probleemi teine pool. ERMi oma kodu sunnib ilmselt paljusid muuseume oma püsiekspositsiooni ja tutvustuspoliitikat muutma. Enamasti kasutab turist aega enam kui segaselt. Kui ta on käinud ERMis pooleteiseks tunniks tutvumas eestlaste, vadjalaste ja vepslaste, vähemal määral ka teiste soome-ugri rahvaste ainelise eluga ja söönud tunni jooksul ka kolmekäigulise lõuna, siis mis oleks selline magnet, et tõmbaks ta näiteks … Rõngu Kõverasse kõrtsi? Kui ta tuleb Raadile Kodavere kaudu, siis kas ta keerab Kolkja Kala- ja Sibularestorani ja tellib enesele korraliku napsi? Ja kui ta seda tõesti teeb, siis … siis ta ei taha peatuda ei Alatskivil ega Väägveres, vaid ootab kannatamatult Tartus esimest WCd, kuhu korraga mahuks asjale vähemasti paarkümmend reisikaaslast. Muuseumide pluraalsuse varjuküljeks on võidujooks külastajatele. Ma ei karda, et turist Raadile ei jõuagi. Ent ma ei taha, et ta ainult Raadiga rahulduks. Ei ole nii, et on üksipäinis Kuressaare loss, siis tükk tühja maad ja Soela väin ning siis Suuremõisa. Meie Sirje Oleskiga sõitsime Triigi sadamasse õhtuse bussiga, mis viis pool tosinat teekondset Kuressaarest Leisi via Upa, Haeska ja Pärsama. Pärsama on alev, kus elatakse tihedamalt kui maal ja hobusega. Kuid mina vaatasin bussiaknast hoopiski seda, millal saab võsast palgimets ning kust alates hakkab olema näha kadakat. Pärsama tagant. Seda metsa tulekut turistile, veel vähem kruiisimerelisele ei näidata, nii et kui me oleksime piirdunud ainult Kuressaare lossi pargiga, poleks me saanud Saaremaast mingit läbilõiget. Kultuur on maa kokku, mitte ainult sihtpunktid. Seda ühistunnet meil veel ei ole. Kõik minu katsed suunata turistid põlevkivibasseinis niisugustesse kohtadesse nagu Küttejõu ja Käva on lennanud vastu taevast. Nemad, turistid nimelt, tahavad Kuremäel patte kahetseda, mitte aga vaadata, kuhu on tööstuskeskkond jõudnud.
See toob meid teise probleemi juurde, mis puudutab juba tervet riiki, veelgi enam, koguni mitut kultuuri. Küsimusena seisneb see probleem selles, kui palju on igaühes meis giidi selle ruumi suhtes, kus me liigume. Neid ruume on mitu: kodu, sünnikoht, Eesti, Põhjala, Euroopa Liit. Suures ostukeskuses on lihtne. Küsid kassiirilt või saalikupjalt ja see juba teab, kus miski asi asub. Võib-olla tuleb kaasagi. Kuid näiteks kodusel Koidula tänaval, kus on veerandsada korteriomandit, jään ma juba hätta. Ja kui ma käin Kumus, siis tuleb mulle lihtsalt ahastus peale, sest on, nagu tahetaks Eesti kunsti minu eest peita, selle asemel, et teda näidata. Mismoodi sa räägid seal näiteks Richard Kaljost ja tema haruldasest gravüürist „Maletajad“ (1940), mis valmis umbkaudu samal ajal kui Stefan Zweigi klassikaline „Malenovell“ (1942, ee 1957) ja märksa enne seda, kui Kaljo ja Paul Kerese kodu lahutas Rahumäelt Männikule vähem kui kilomeeter. Sa ei räägigi – ja kunst jääb ka ise vait. See on loomuvastane.
Muuseumi eristab luukambrist see, et muuseumis valitseb teatav pühalik kord. Tahtes seda mitte rikkuda, tuleb nuputada, kuidas saab kunsti keskel tema üle väidelda, kui ekspositsioonisaalis peab olema vaikne ja kõnelema tasa. Ka ERMi kogud vajavad teatavaid barjääre, kuid nad ei vaja müüre. Praegu valitseb maailma kultuuripärandi suhtes avatud uste poliitika. See ei pruugi aga väitluste taset tõsta, sest kulissideta või peenemalt öeldes virtuaalse paspartuuta kunst kaotab oma iseolemise ja muutub … aksessuaariks ehk manuseks. Selle eest tuleb pidevalt hoiatada, sest ikka ja jälle leidub nõudlikke võhikuid, kes ei saa aru, miks on muuseumil (või ka raamatukogul ja arhiivil) uksed ees.
Muuseumil on uksed ees muide ka ühel paradoksaalsel põhjusel. Nimelt tuleb iga muuseumi jne ees ja sees küsida, kui palju on muuseum valmis vastu võtma tulevikku? Vastus sõltub hoidlate suurusest ainult ositi. Märksa määravam on see, kuidas muutub eseme funktsioon tema teel kodust ja küla pealt muuseumisse ja mis on seal tema väärtuseks, kas olla rara või duplum. Duplum oleks puust vankriratas, rara niisugune vankriratas, kus on aastakümneid pidanud kurepaar oma pesa ja toonud külarahvale lapsi. ERMi parki kurepesa esialgu ei tule, aga kui tulebki, siis kõik kured sinna ei mahu.
Seepärast tulebki vastutada kultuuri eest ka siis, kui ta asub muuseumist väljaspool.
Tähtvere mõisas 16. IX 2016
Artikkel ilmus 30. septembri Sirbis.
### Response:
Peeter Olesk. Olemisest mitte klaasi all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chaves pidas lõpus tõsise heitluse itaallase Diego Rosaga (Astana), kes ründas viimasel kilomeetril kahel korral, kuid kolumbialane suutis siiski võidu võtta. Varem on Lombardia klassikul võidutsenud üksnes eurooplased, Chaves on esimene väljastpoolt Euroopat, kes selle sõidu võitnud.
Esikolmikule läks kirja sama aeg, kolmandana lõpetas kolumbialane Rigoberto Uran (Cannondale-Drapac). Prantslane Romain Bardet (Ag2r) kaotas kolmikule kuue sekundiga.
Võistlusele startis 200 ratturit, aga neist koguni 139 katkestasid. | Lombardia klassiku võitis Chaves, Kangert ja Taaramäe katkestasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chaves pidas lõpus tõsise heitluse itaallase Diego Rosaga (Astana), kes ründas viimasel kilomeetril kahel korral, kuid kolumbialane suutis siiski võidu võtta. Varem on Lombardia klassikul võidutsenud üksnes eurooplased, Chaves on esimene väljastpoolt Euroopat, kes selle sõidu võitnud.
Esikolmikule läks kirja sama aeg, kolmandana lõpetas kolumbialane Rigoberto Uran (Cannondale-Drapac). Prantslane Romain Bardet (Ag2r) kaotas kolmikule kuue sekundiga.
Võistlusele startis 200 ratturit, aga neist koguni 139 katkestasid.
### Response:
Lombardia klassiku võitis Chaves, Kangert ja Taaramäe katkestasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavuse festivali programmi valis festivali kuraator ning Linnateatri dramaturg-lavastaja Paavo Piik lavastused Lätist, Leedust, Venemaalt ja Lõuna-Aafrika Vabariigist.
"Seekordse Talveöö Unenäo lavastusi ühendab katse asetada vaataja kellegi teise olukorda," sõnas Piik. "Olgu need supermarketi kassapidajad, teise nahavärviga inimesed või vaesed kunstnikud. Ajal, mil me avalik ruum on kimpus sotsiaalsete vastasseisude avamisega nii, et see ei muutuks verbaalseks vägivallaks ja poriloopimiseks, vaid tekitaks mõistmist, tundub vahel, et võiks teater võiks olla plaan B," põhjendas ta seekordse festivali alapealkirja valikut.
Lisaks neljale põhilavastusele on festivali kavas ka Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi eestlastest ja venelastest rääkiv lavastus "Teisest silmapilgust". Lisaks põhiprogrammile avalikustatakse festivali lähenedes ka lisaprogramm.
"Talveöö Unenägu on küll väike festival, kuid pakub võimalust näha head rahvusvahelist teatrit oma koduõuel," ütles üheksandat korda festivali korraldav Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa. "Pileteid etendustele on sel korral rohkem kui kunagi varem, nii et loodetavasti jõuavad kõik huvilised vaatama," lisas ta. | Talveöö Unenäole saabub lavastus Lõuna-Aafrika Vabariigist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavuse festivali programmi valis festivali kuraator ning Linnateatri dramaturg-lavastaja Paavo Piik lavastused Lätist, Leedust, Venemaalt ja Lõuna-Aafrika Vabariigist.
"Seekordse Talveöö Unenäo lavastusi ühendab katse asetada vaataja kellegi teise olukorda," sõnas Piik. "Olgu need supermarketi kassapidajad, teise nahavärviga inimesed või vaesed kunstnikud. Ajal, mil me avalik ruum on kimpus sotsiaalsete vastasseisude avamisega nii, et see ei muutuks verbaalseks vägivallaks ja poriloopimiseks, vaid tekitaks mõistmist, tundub vahel, et võiks teater võiks olla plaan B," põhjendas ta seekordse festivali alapealkirja valikut.
Lisaks neljale põhilavastusele on festivali kavas ka Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi eestlastest ja venelastest rääkiv lavastus "Teisest silmapilgust". Lisaks põhiprogrammile avalikustatakse festivali lähenedes ka lisaprogramm.
"Talveöö Unenägu on küll väike festival, kuid pakub võimalust näha head rahvusvahelist teatrit oma koduõuel," ütles üheksandat korda festivali korraldav Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa. "Pileteid etendustele on sel korral rohkem kui kunagi varem, nii et loodetavasti jõuavad kõik huvilised vaatama," lisas ta.
### Response:
Talveöö Unenäole saabub lavastus Lõuna-Aafrika Vabariigist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhisõidu, 50 km distantsi võitnud Rebase võiduaeg oli 1:50.50. Üheksa sekundiga kaotasid talle Toomas Erikson (Redbike / Hiieko) ja Kristo Sepp (Redbike / Hiieko). Tehniliste probleemide küüsis vaevelnud saarlasest Eesti grupisõidumeister Mihkel Räim (Cycling Academy) lõpetas 20. kohaga, kaotades esimestele enam kui kümne minutiga. Kiireim saarlane oli kuuendana lõpetanud Villu Vakra.
Võidumees Meelis Rebane rääkis, et pani oma paremuse maksma kilometer enne lõppu. "Väiksel tõusunukil panin gaasi põhja ja sain vahe sisse," tõdes Rebane.
Teise ja kolmandana lõpetanud Erikson ja Sepp tunnistasid, et Rebane oli võitu igat väärt. "Tema tegi tööd ja meie sõitsime valdavalt tema tuules," selgitas Sepp. Kõigilt teistelt sai kolmik eest juba seitsmendal kilomeetril. "Esialgu Eriksoniga kahekesi, hiljem sõitis Sepp meile järgi," täpsustas Rebane.
Pärast Karujärve rattamaratoni löödi kokku ka sarja üldarvestus, kus kuue parima osavõistluse summas kogus Toomas Erikson 2356 punkti. Teine oli Kristo Sepp 2350 punktiga ja kolmas Rivo Pajur (Veloplus Torq Proteam) 2330 punktiga. Erikson võitis üldarvestuse ka mullu.
Kiireim naine põhidistantsil oli üldarvestuses 35. kohaga lõpetanud Greete Steinburg (Spordiklubi Rakke) ajaga 2:04.42. Teine oli 90. kohaga lõpetanud Tatjana Dobolina (Spordipartner) ajaga 2:16.48 ja kolmas 99. kohal lõpujoone ületanud Tiina Hagen, kes sai ajaks 2:18.54. Pikal distantsil lõpetas 245 ratturit.
Sarja üldarvetuses oli konkurentsitult parim Tatjana Dobolina, kes edestas lähimat konkurenti Ingrid Kivi (BRI KV Haldur) ligi kolmesaja punktiga. Kolmas oli Janne Jõgi (Popsport).
Lühikesel, 20-kilomeetrisel võistlusmaal võitis veel M16 vanuseklassis võistlev Rait Ärm (Porter Racing), kelle aeg oli 37.14. Teine ja kolmas olid meeste arvestuses sõitvad Anti Kauk (CC Rota Mobilis) ja Georg Gustav Rikkinen, kes said mõlemad ajaks 37.42.
Sarnaselt eelmise hooajaga võitis Ärm ka tänavu lühikeste etappide sarja üldvõidu. Ta võitis kõik seitse etappi, kus stardis oli. Teine oli Rando Marten Evendi (Porter Racing) ja kolmas Romet Pajur (CFC).
Naistest oli lühikesel võistlusmaal kiireim saarlanna Darola Kruusik (Mybody), kes lõpetas 17. kohaga ja ajaga 40.17. Teine oli 21. kohaga Marian Punane (Porter Racing) ja kolmas kohe tema selja taga lõpetanud N16 vanuseklassi võitja Kädi Raadla (SK Sula). Lühikesel distantsil lõpetas 211 ratturit.
Naiste üldarvestuses lühikestel distantsidel võitis Raadla, kes kogus viie parima etapi summas 1363 punkti. | Karujärve rattamaratoni võitsid Meelis Rebane ja Greete Steinburg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhisõidu, 50 km distantsi võitnud Rebase võiduaeg oli 1:50.50. Üheksa sekundiga kaotasid talle Toomas Erikson (Redbike / Hiieko) ja Kristo Sepp (Redbike / Hiieko). Tehniliste probleemide küüsis vaevelnud saarlasest Eesti grupisõidumeister Mihkel Räim (Cycling Academy) lõpetas 20. kohaga, kaotades esimestele enam kui kümne minutiga. Kiireim saarlane oli kuuendana lõpetanud Villu Vakra.
Võidumees Meelis Rebane rääkis, et pani oma paremuse maksma kilometer enne lõppu. "Väiksel tõusunukil panin gaasi põhja ja sain vahe sisse," tõdes Rebane.
Teise ja kolmandana lõpetanud Erikson ja Sepp tunnistasid, et Rebane oli võitu igat väärt. "Tema tegi tööd ja meie sõitsime valdavalt tema tuules," selgitas Sepp. Kõigilt teistelt sai kolmik eest juba seitsmendal kilomeetril. "Esialgu Eriksoniga kahekesi, hiljem sõitis Sepp meile järgi," täpsustas Rebane.
Pärast Karujärve rattamaratoni löödi kokku ka sarja üldarvestus, kus kuue parima osavõistluse summas kogus Toomas Erikson 2356 punkti. Teine oli Kristo Sepp 2350 punktiga ja kolmas Rivo Pajur (Veloplus Torq Proteam) 2330 punktiga. Erikson võitis üldarvestuse ka mullu.
Kiireim naine põhidistantsil oli üldarvestuses 35. kohaga lõpetanud Greete Steinburg (Spordiklubi Rakke) ajaga 2:04.42. Teine oli 90. kohaga lõpetanud Tatjana Dobolina (Spordipartner) ajaga 2:16.48 ja kolmas 99. kohal lõpujoone ületanud Tiina Hagen, kes sai ajaks 2:18.54. Pikal distantsil lõpetas 245 ratturit.
Sarja üldarvetuses oli konkurentsitult parim Tatjana Dobolina, kes edestas lähimat konkurenti Ingrid Kivi (BRI KV Haldur) ligi kolmesaja punktiga. Kolmas oli Janne Jõgi (Popsport).
Lühikesel, 20-kilomeetrisel võistlusmaal võitis veel M16 vanuseklassis võistlev Rait Ärm (Porter Racing), kelle aeg oli 37.14. Teine ja kolmas olid meeste arvestuses sõitvad Anti Kauk (CC Rota Mobilis) ja Georg Gustav Rikkinen, kes said mõlemad ajaks 37.42.
Sarnaselt eelmise hooajaga võitis Ärm ka tänavu lühikeste etappide sarja üldvõidu. Ta võitis kõik seitse etappi, kus stardis oli. Teine oli Rando Marten Evendi (Porter Racing) ja kolmas Romet Pajur (CFC).
Naistest oli lühikesel võistlusmaal kiireim saarlanna Darola Kruusik (Mybody), kes lõpetas 17. kohaga ja ajaga 40.17. Teine oli 21. kohaga Marian Punane (Porter Racing) ja kolmas kohe tema selja taga lõpetanud N16 vanuseklassi võitja Kädi Raadla (SK Sula). Lühikesel distantsil lõpetas 211 ratturit.
Naiste üldarvestuses lühikestel distantsidel võitis Raadla, kes kogus viie parima etapi summas 1363 punkti.
### Response:
Karujärve rattamaratoni võitsid Meelis Rebane ja Greete Steinburg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Beebi sündis 1. oktoobri hommikul kell 10.20 Minski haiglas. „Kõik läks hästi, me oleme väga uhked vanemad,” kommenteeris 42-aastane Björndalen väljaandele VG.
Björndalen ja 30-aastane valgevenelanna abiellusid juulis. Björndalen on suurema osa septembrikuust lapse sündi oodates Valgevenes treeninud ning ütles kodumaa meediale, et jääb sinna veel mõneks aja, vähemalt seni, kuni Norra tuleb lumi maha.
Björndalen on kaheksakordne olümpiavõitja ja 20-kordne maailmameister, ta on kuuel korral tulnud MK-sarja üldvõitjaks. Domratševa, kes jättis eelmise hooaja haiguse tõttu vahele, on kolmekordne olümpiavõitja, MM-idelt on ta võitnud kuus medalit, neist kaks kuldset. Hooajal 2014/2015 sai ta ka MK-sarja üldarvestuses esikoha, kahel korral on ta olnud teine ja korra kolmas. | Björndalenil ja Domratševal sündis tütar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Beebi sündis 1. oktoobri hommikul kell 10.20 Minski haiglas. „Kõik läks hästi, me oleme väga uhked vanemad,” kommenteeris 42-aastane Björndalen väljaandele VG.
Björndalen ja 30-aastane valgevenelanna abiellusid juulis. Björndalen on suurema osa septembrikuust lapse sündi oodates Valgevenes treeninud ning ütles kodumaa meediale, et jääb sinna veel mõneks aja, vähemalt seni, kuni Norra tuleb lumi maha.
Björndalen on kaheksakordne olümpiavõitja ja 20-kordne maailmameister, ta on kuuel korral tulnud MK-sarja üldvõitjaks. Domratševa, kes jättis eelmise hooaja haiguse tõttu vahele, on kolmekordne olümpiavõitja, MM-idelt on ta võitnud kuus medalit, neist kaks kuldset. Hooajal 2014/2015 sai ta ka MK-sarja üldarvestuses esikoha, kahel korral on ta olnud teine ja korra kolmas.
### Response:
Björndalenil ja Domratševal sündis tütar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soojendusviktoriin: kui palju tead Nobeli preemiatest? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Soojendusviktoriin: kui palju tead Nobeli preemiatest? | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalised läksid 27. minutil penaltist juhtima, kuid Rigal õnnestus viigistada 71. minutil. Vaid kaks minutit hiljem lõi võõrustajate võiduvärava Bogdan Vaštšuk. Viis minutit hiljem vahetati Eesti noortekoondislane välja, vahendab Soccernet.ee.
Tabelis on Riga kaheksa meeskonna konkurentsis kuues, Metta paikneb nende taga neljapunktilise vahega. | Eesti noortekoondislase debüütvärav tõi Rigale magusa võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalised läksid 27. minutil penaltist juhtima, kuid Rigal õnnestus viigistada 71. minutil. Vaid kaks minutit hiljem lõi võõrustajate võiduvärava Bogdan Vaštšuk. Viis minutit hiljem vahetati Eesti noortekoondislane välja, vahendab Soccernet.ee.
Tabelis on Riga kaheksa meeskonna konkurentsis kuues, Metta paikneb nende taga neljapunktilise vahega.
### Response:
Eesti noortekoondislase debüütvärav tõi Rigale magusa võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teises kohtumises võõrustas pronksmedalitele tulnud FC Levadia koht allpool lõpetanud Tallinna Kalevit ning kuigi Levadia suutis kohtumist 39. minutil juhtima minna, viigistas Kalev teise poolaja alguses tänu Levadia omaväravale seisu. Mängu lõppseisu vormistas 87. minutil Kadri-Ann Valgeväli, kes tõi võidupunktid Kalevi naiskonnale, vahendab jalgpall.ee.
Tartu linnaderbis mängisid SK 10 ning JK Tammeka 2:2 viiki. SK 10 suutis küll kaks korda juhtima minna ning võitis avapoolaja 2:1, kuid teisel poolajal suutis Tammeka mänguseisu viigistada ning punktid jagati pooleks.
Päeva viimases kohtumises oli Nõmme Kalju kindlalt 4:1 üle Noortekoondisest ning lõpetas hooaja 12 punktiga seitsmendal kohal. Noortekoondis teenis hooaja jooksul viis punkti ja pidi leppima viimase kohaga.
Kõik kohtumised võitnud Pärnu lõpetas hooaja 60 punktiga, Flora kogus 48, Levadia 28 ja Tallinna Kalev 26 punkti. | Pärnu naiskond lõpetas hooaja kaotuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teises kohtumises võõrustas pronksmedalitele tulnud FC Levadia koht allpool lõpetanud Tallinna Kalevit ning kuigi Levadia suutis kohtumist 39. minutil juhtima minna, viigistas Kalev teise poolaja alguses tänu Levadia omaväravale seisu. Mängu lõppseisu vormistas 87. minutil Kadri-Ann Valgeväli, kes tõi võidupunktid Kalevi naiskonnale, vahendab jalgpall.ee.
Tartu linnaderbis mängisid SK 10 ning JK Tammeka 2:2 viiki. SK 10 suutis küll kaks korda juhtima minna ning võitis avapoolaja 2:1, kuid teisel poolajal suutis Tammeka mänguseisu viigistada ning punktid jagati pooleks.
Päeva viimases kohtumises oli Nõmme Kalju kindlalt 4:1 üle Noortekoondisest ning lõpetas hooaja 12 punktiga seitsmendal kohal. Noortekoondis teenis hooaja jooksul viis punkti ja pidi leppima viimase kohaga.
Kõik kohtumised võitnud Pärnu lõpetas hooaja 60 punktiga, Flora kogus 48, Levadia 28 ja Tallinna Kalev 26 punkti.
### Response:
Pärnu naiskond lõpetas hooaja kaotuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plahvatus leidis aset Andaluusias asuvas Velez-Malagas kella seitsme ajal õhtul kohaliku aja järgi.
Vähemalt viis inimest sai raskelt vigastada.
Kohalike võimuesindajate hinnangul põhjustas plahvatuse restorani köögis lõhkenud gaasimahuti. Seda kinnitavad ka tunnistajate ütlused, mille kohaselt kokk tormas enne plahvatust köögist välja, et külastajaid hoiatada.
"Tundub, et seal oli gaasileke. Põlenguohtu enam pole. Õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud uurimist," ütles sündmuskohale saabunud linnapea ajalehele. Terrorirünnakut ei kahtlustata.
Hispaania rahvusringhäälingu andmetel saadeti õnnetuspaika kogu regiooni kiirabibrigaadid.
Esialgu pole teada, kas vigastatute seas oli välismaalasi. Andaluusia on populaarne puhkusekoht muu hulgas soomlaste seas. | Hispaania lõunaosas sai plahvatuses viga 77 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plahvatus leidis aset Andaluusias asuvas Velez-Malagas kella seitsme ajal õhtul kohaliku aja järgi.
Vähemalt viis inimest sai raskelt vigastada.
Kohalike võimuesindajate hinnangul põhjustas plahvatuse restorani köögis lõhkenud gaasimahuti. Seda kinnitavad ka tunnistajate ütlused, mille kohaselt kokk tormas enne plahvatust köögist välja, et külastajaid hoiatada.
"Tundub, et seal oli gaasileke. Põlenguohtu enam pole. Õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud uurimist," ütles sündmuskohale saabunud linnapea ajalehele. Terrorirünnakut ei kahtlustata.
Hispaania rahvusringhäälingu andmetel saadeti õnnetuspaika kogu regiooni kiirabibrigaadid.
Esialgu pole teada, kas vigastatute seas oli välismaalasi. Andaluusia on populaarne puhkusekoht muu hulgas soomlaste seas.
### Response:
Hispaania lõunaosas sai plahvatuses viga 77 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehnilisel linnalähedasel maastikul 19,1 km pikkuse 37 kontrollpunktiga rajal oli eestlane parim ajaga 57.42, edastades teiseks tulnud Prantsusmaa esindajat Baptiste Fuchsi 41 sekundiga ja kolmandaks sõitnud Soome esindajat Pekka Niemit 53 sekundiga.
Teiste eestlaste tulemused: meestest Priit Poopuu 24., Margus Hallik 31., Riivo Roose 42. ja Marek Karm 44. kohal 66 võistleja seas. Naistest võistluse võitis soomlanna Marika Hara, Doris Kudre oli 32. ja Mari Kaseväli katkestas.
Samal ajal toimunud veteranide MM-i arvestuses võitis Ingrit Kala N45 klassis teise kuldmedali, M40 klassis Erik Aibast hõbemedali ja samas klassis Mait Mändmets pronksmedali.
Rattaorienteerumise MK hooaeg lõppeb pühapäeval sprindivõistlusega. | Lauri Malsroos võitis teise rattaorienteerumise MK-etapi järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehnilisel linnalähedasel maastikul 19,1 km pikkuse 37 kontrollpunktiga rajal oli eestlane parim ajaga 57.42, edastades teiseks tulnud Prantsusmaa esindajat Baptiste Fuchsi 41 sekundiga ja kolmandaks sõitnud Soome esindajat Pekka Niemit 53 sekundiga.
Teiste eestlaste tulemused: meestest Priit Poopuu 24., Margus Hallik 31., Riivo Roose 42. ja Marek Karm 44. kohal 66 võistleja seas. Naistest võistluse võitis soomlanna Marika Hara, Doris Kudre oli 32. ja Mari Kaseväli katkestas.
Samal ajal toimunud veteranide MM-i arvestuses võitis Ingrit Kala N45 klassis teise kuldmedali, M40 klassis Erik Aibast hõbemedali ja samas klassis Mait Mändmets pronksmedali.
Rattaorienteerumise MK hooaeg lõppeb pühapäeval sprindivõistlusega.
### Response:
Lauri Malsroos võitis teise rattaorienteerumise MK-etapi järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arsenali avavärava lõi 18-aastane Bukayo Saka, kes pole varem Inglismaa kõrgliigas jalga valgeks saanud. Teise tabamuse sai kirja Alexandre Lacazette, kes oli täpne 86. minutil.
Ka Manchester Unitedi ridades säras laupäeval 18-aastane mängija. Kodumeeskonna esimese värava lõi Mason Greenwood, kes oli täpne veel ka 54. minutil. Lisaks olid Unitedi eest resultatiivsed Marcus Rashford, Anthony Martial ja Bruno Fernandes. Bournemouthi täpsed löögid kuulusid Junior Stanislasile ja Joshua Kingile.
Teistes kohtumistes alistas Brighton Norwichi tulemusega 1:0 ja Leicester City sai jagu Crystal Palace'ist 3:0.
Tabelis jätkab Leicester (58 punkti) kolmandal kohal, Manchester United (55) kerkis neljandaks, Wolverhampton (52) on kuues, Arsenal (49) seitsmes, Crystal Palace (42) 13., Brighton (36) 15., Bournemouth (27) 19. ning Norwich (21) on viimasel positsioonil. | Arsenali ja Manchester Unitedi aitasid võidule 18-aastased mängijad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arsenali avavärava lõi 18-aastane Bukayo Saka, kes pole varem Inglismaa kõrgliigas jalga valgeks saanud. Teise tabamuse sai kirja Alexandre Lacazette, kes oli täpne 86. minutil.
Ka Manchester Unitedi ridades säras laupäeval 18-aastane mängija. Kodumeeskonna esimese värava lõi Mason Greenwood, kes oli täpne veel ka 54. minutil. Lisaks olid Unitedi eest resultatiivsed Marcus Rashford, Anthony Martial ja Bruno Fernandes. Bournemouthi täpsed löögid kuulusid Junior Stanislasile ja Joshua Kingile.
Teistes kohtumistes alistas Brighton Norwichi tulemusega 1:0 ja Leicester City sai jagu Crystal Palace'ist 3:0.
Tabelis jätkab Leicester (58 punkti) kolmandal kohal, Manchester United (55) kerkis neljandaks, Wolverhampton (52) on kuues, Arsenal (49) seitsmes, Crystal Palace (42) 13., Brighton (36) 15., Bournemouth (27) 19. ning Norwich (21) on viimasel positsioonil.
### Response:
Arsenali ja Manchester Unitedi aitasid võidule 18-aastased mängijad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei teatel olid kõik White City rajoonis toimunud sündmusel osalejad kella üheks öösel laiali aetud.
Korrakaitsjate sõnul hakati neid sündmuskohale saabudes kivide ja muude esemetega loopima. Seejärel tõttasid peopaika eriväljaõppe saanud ja kaitsevarustust kandvad politseinikud.
Londoni politsei aseabikomissar Laurence Taylor ütles, et rüseluses sai vigastada 11 politseinikku. Nende vigastuste tõsidust ei avaldatud.
"Korrakaitsjad reageerisid elanike kaebusele suure kogunemise, müra ja antisotsiaalse käitumise ja vägivalla kohta," ütles ta. "Sellised kogunemised on keelatud ja kujutavad endas ohtu rahvatervisele."
Kedagi kinni pole veel peetud, lisas ta.
Läinud nädalal said kergemaid vigastusi 22 politseinikku, kes läksid laiali ajama Lõuna-Londonis Brixtonis toimunud tänavapidu. Rüselus puhkes ka sarnasel üritusel Notting Hillis.
Brixtoni kokkupõrgete järel teatas Londoni politsei, et viimase kolme nädala jooksul on vigastada saanud juba ligemale 140 korrakaitsjat. Sealhulgas ka rassismivastastel meeleavaldustel, mis puhkesid afroameeriklasest George Floydi tapmise järel.
Koroonaviiruse tõttu on Inglismaal üle kuue inimesega kogunemised keelatud, seda isegi pärast laupäeva, mil pubid ja restoranid taasavati. | Londonis sai ebaseaduslikul kontserdil vigastada 11 politseinikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei teatel olid kõik White City rajoonis toimunud sündmusel osalejad kella üheks öösel laiali aetud.
Korrakaitsjate sõnul hakati neid sündmuskohale saabudes kivide ja muude esemetega loopima. Seejärel tõttasid peopaika eriväljaõppe saanud ja kaitsevarustust kandvad politseinikud.
Londoni politsei aseabikomissar Laurence Taylor ütles, et rüseluses sai vigastada 11 politseinikku. Nende vigastuste tõsidust ei avaldatud.
"Korrakaitsjad reageerisid elanike kaebusele suure kogunemise, müra ja antisotsiaalse käitumise ja vägivalla kohta," ütles ta. "Sellised kogunemised on keelatud ja kujutavad endas ohtu rahvatervisele."
Kedagi kinni pole veel peetud, lisas ta.
Läinud nädalal said kergemaid vigastusi 22 politseinikku, kes läksid laiali ajama Lõuna-Londonis Brixtonis toimunud tänavapidu. Rüselus puhkes ka sarnasel üritusel Notting Hillis.
Brixtoni kokkupõrgete järel teatas Londoni politsei, et viimase kolme nädala jooksul on vigastada saanud juba ligemale 140 korrakaitsjat. Sealhulgas ka rassismivastastel meeleavaldustel, mis puhkesid afroameeriklasest George Floydi tapmise järel.
Koroonaviiruse tõttu on Inglismaal üle kuue inimesega kogunemised keelatud, seda isegi pärast laupäeva, mil pubid ja restoranid taasavati.
### Response:
Londonis sai ebaseaduslikul kontserdil vigastada 11 politseinikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tüli reisimise ümber toimub ajal, mil mõlemas riigis on nakatumismäär umbes 4000 juhtumit miljoni elaniku kohta. Ühendkuningriigis on suremus aga märksa kõrgem: 650 surmajuhtu miljoni elaniku kohta, võrreldes Portugali 156-ga.
"Karantiini küsimus on absurdne," ütles välisminister Augusto Santos Silva usutluses telekanalile RTP.
"Haiguse statistika võrdlemine on kohutav," jätkas minister. "Aga on absurdne, et Ühendkuningriik kehtestab karantiini reisijatele, kes naasevad riigist, mis on kõigi pandeemia näitajate mõttes Ühendkuningriigist endast paremas seisus."
London avaldas reedel nimekirja rohkem kui 70 riigist või territooriumist, millele tehakse alates 10. juulist karantiinimeetmetest erand. Portugal oli üks väheseid EL-i riike, mis sellest välja jäi.
Briti reisijad moodustavad Portugali turismissektoris suurima segmendi välisturistidest: läinud aastal käis riigis 2,1 miljonit Briti turisti.
Santos Silva tunnistas, et mures ollakse uue haiguspuhangu pärast Lissabonist põhjas, kus on taas karantiin kehtestatud.
See ei tohiks mõjutada aga puhkajaid, kes suunduvad lõunapool asuvasse Algarve regiooni, leidis ta.
Portugali põhjaosas kehtestati kolmapäeval 19 piirkonnas vähemalt kaheks nädalaks karantiin, mis mõjutab umbes 700 000 inimest. | Portugal nimetas Ühendkuningriigi karantiinimeetmeid absurdseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tüli reisimise ümber toimub ajal, mil mõlemas riigis on nakatumismäär umbes 4000 juhtumit miljoni elaniku kohta. Ühendkuningriigis on suremus aga märksa kõrgem: 650 surmajuhtu miljoni elaniku kohta, võrreldes Portugali 156-ga.
"Karantiini küsimus on absurdne," ütles välisminister Augusto Santos Silva usutluses telekanalile RTP.
"Haiguse statistika võrdlemine on kohutav," jätkas minister. "Aga on absurdne, et Ühendkuningriik kehtestab karantiini reisijatele, kes naasevad riigist, mis on kõigi pandeemia näitajate mõttes Ühendkuningriigist endast paremas seisus."
London avaldas reedel nimekirja rohkem kui 70 riigist või territooriumist, millele tehakse alates 10. juulist karantiinimeetmetest erand. Portugal oli üks väheseid EL-i riike, mis sellest välja jäi.
Briti reisijad moodustavad Portugali turismissektoris suurima segmendi välisturistidest: läinud aastal käis riigis 2,1 miljonit Briti turisti.
Santos Silva tunnistas, et mures ollakse uue haiguspuhangu pärast Lissabonist põhjas, kus on taas karantiin kehtestatud.
See ei tohiks mõjutada aga puhkajaid, kes suunduvad lõunapool asuvasse Algarve regiooni, leidis ta.
Portugali põhjaosas kehtestati kolmapäeval 19 piirkonnas vähemalt kaheks nädalaks karantiin, mis mõjutab umbes 700 000 inimest.
### Response:
Portugal nimetas Ühendkuningriigi karantiinimeetmeid absurdseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavuse hooaja Eesti meistrivõistluste avaetapp sõideti ühepäevasena ning kokku ootas võistlejaid seitse kiiruskatset, mille jooksul läbiti 88,40 katsekilomeetrit. Jeets - Toom võitsid finišis duot Poom - Järveoja 15,4 sekundiga.
"Suures pildis olen ralliga rahul. Õppisime kindlasti seda autot paremini tundma ja viimased katsed olid juba väga nauditavad," rääkis Poom peale rallit. "Hyundai i20 R5 auto oli üle ootuste hea, samas päris palju erinev Fordist. Viimane katse jääb veidi kripeldama, sest eesmärk oli kodus ikkagi võita, aga suretasin auto linnakatsel tagasipöördel välja. Hoolimata sellest sain nädalavahetusest positiivse emotsiooni."
Järgmise stardi teevad Poom – Järveoja 4.-6.septembrini sõidetaval Rally Estonial, mis tänavu autoralli MM-etapp. | Hyundai rooli istunud Poom: viimane katse jääb veidi kripeldama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavuse hooaja Eesti meistrivõistluste avaetapp sõideti ühepäevasena ning kokku ootas võistlejaid seitse kiiruskatset, mille jooksul läbiti 88,40 katsekilomeetrit. Jeets - Toom võitsid finišis duot Poom - Järveoja 15,4 sekundiga.
"Suures pildis olen ralliga rahul. Õppisime kindlasti seda autot paremini tundma ja viimased katsed olid juba väga nauditavad," rääkis Poom peale rallit. "Hyundai i20 R5 auto oli üle ootuste hea, samas päris palju erinev Fordist. Viimane katse jääb veidi kripeldama, sest eesmärk oli kodus ikkagi võita, aga suretasin auto linnakatsel tagasipöördel välja. Hoolimata sellest sain nädalavahetusest positiivse emotsiooni."
Järgmise stardi teevad Poom – Järveoja 4.-6.septembrini sõidetaval Rally Estonial, mis tänavu autoralli MM-etapp.
### Response:
Hyundai rooli istunud Poom: viimane katse jääb veidi kripeldama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegevuse lõpetamise tõttu on alustatud koondamiskõnelusi 509 töötajaga, kellest 466 töötavad Birka ainsal laeval Birka Stockholmil. Ålands Radio andmetel on umbes pooled tööta jäävatest inimestest soomlased, vahendas Yle.
Eckerö tegevdirektor Björn Blomqvist ütles Ålands Radiole, et nähtavas tulevikus ei ole võimalik liini kasumlikult teenindada.
Birka Stockholm on alates märtsikuust, mil Soomes ja Rootsis hakkas koroonaviirus levima, seisnud kai ääres. Ettevõtte kinnitusel on pandeemia ka peamine tegevuse lõpetamise põhjus.
Birka Cruises andis reedel teada, et kliendid saavad kõigi makstud broneeringute raha tagasi.
Birka Cruises on toimetanud Stockholmi ja Mariehamni vahel 49 aastat. Eckeröle kuulub Birka Cruises alates 2007. aastast.
Ka konkureeriv laevafirma Silja Line teatas reedel koondamistest. Tallinki Rootsi tütarfirma Tallink Silja Sverige koondab 299 töötajat. Enamik koondatutest on töötanud Silja Galaxy ja Silja Symphony laevadel, mis liiguvad Soome ja Rootsi vahel. | Eckerö tütarfirma Birka Cruises lõpetab töö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegevuse lõpetamise tõttu on alustatud koondamiskõnelusi 509 töötajaga, kellest 466 töötavad Birka ainsal laeval Birka Stockholmil. Ålands Radio andmetel on umbes pooled tööta jäävatest inimestest soomlased, vahendas Yle.
Eckerö tegevdirektor Björn Blomqvist ütles Ålands Radiole, et nähtavas tulevikus ei ole võimalik liini kasumlikult teenindada.
Birka Stockholm on alates märtsikuust, mil Soomes ja Rootsis hakkas koroonaviirus levima, seisnud kai ääres. Ettevõtte kinnitusel on pandeemia ka peamine tegevuse lõpetamise põhjus.
Birka Cruises andis reedel teada, et kliendid saavad kõigi makstud broneeringute raha tagasi.
Birka Cruises on toimetanud Stockholmi ja Mariehamni vahel 49 aastat. Eckeröle kuulub Birka Cruises alates 2007. aastast.
Ka konkureeriv laevafirma Silja Line teatas reedel koondamistest. Tallinki Rootsi tütarfirma Tallink Silja Sverige koondab 299 töötajat. Enamik koondatutest on töötanud Silja Galaxy ja Silja Symphony laevadel, mis liiguvad Soome ja Rootsi vahel.
### Response:
Eckerö tütarfirma Birka Cruises lõpetab töö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Derbimängus asus Juventus juhtima kolmandal minutil Paulo Dybala väravast, 29. minutil oli Christiano Ronaldo söödust täpne Juan Cuadrado. Esimese poolaja kuuendal lisaminutil lõi ühe värava tagasi Andrea Belotti.
Teisel poolajal lõi hooaja 25. värava Ronaldo, olles seejuures täpne karistuslöögist, mis tal 43 eelneva katse jooksul ei ole õnnestunud ning Juventuse 4:1 võidu vormistas Torino mängija Koffi Djidji omaväravast.
42-aastane Buffon võttis rekordi üle Paolo Maldinilt, kellega oldi seni võrdse arvu mängudega ühel pulgal.
Liigatabelis kasvatas Juventus edumaad. 30 vooru järel on valitseval meistril 75 punkti. Teist kohta hoiab Lazio (68 p) ja kolmandat Inter (64 p). | Ronaldo aitas Juventuse võidule, Buffon tegi ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Derbimängus asus Juventus juhtima kolmandal minutil Paulo Dybala väravast, 29. minutil oli Christiano Ronaldo söödust täpne Juan Cuadrado. Esimese poolaja kuuendal lisaminutil lõi ühe värava tagasi Andrea Belotti.
Teisel poolajal lõi hooaja 25. värava Ronaldo, olles seejuures täpne karistuslöögist, mis tal 43 eelneva katse jooksul ei ole õnnestunud ning Juventuse 4:1 võidu vormistas Torino mängija Koffi Djidji omaväravast.
42-aastane Buffon võttis rekordi üle Paolo Maldinilt, kellega oldi seni võrdse arvu mängudega ühel pulgal.
Liigatabelis kasvatas Juventus edumaad. 30 vooru järel on valitseval meistril 75 punkti. Teist kohta hoiab Lazio (68 p) ja kolmandat Inter (64 p).
### Response:
Ronaldo aitas Juventuse võidule, Buffon tegi ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minister Ingrid van Engelshoven, kelle portfellis on ka emantsipatsioon, ütles kirjas parlamendile, et sookategooriad võetakse ID-kaartidelt ära alates 2024. või 2025. aastast.
"Ma kavatsen piirata seal, kus võimalik, asjatut soo märkimist," ütles van Engelshoven, ent lisas, et sugu jääb endiselt alles passidesse, kuivõrd seda nõuavad Euroopa Liidu regulatsioonid.
"Holland ei ole esimene liikmesriik, kelle ID-kaartidel sugu ei mainita. Ka Saksa ID-kaartidel pole seda," tõi minister välja.
Inimestel peaks olema võimalus luua omaenda identiteet ja elada täie vabaduse ja turvalisusega, lausus van Engelshoven.
Hollandi LGBT organisatsioonid tervitasid otsust.
"See on suurepärane uudis inimestele, kellele sellised kategooriad nende ID-kaartidel igapäevases elus probleeme põhjustavad," öeldi ühisavalduses.
"Ja see on hea uudis ka neile, kes usuvad, et aluspükste sisu pole valitsuse ega ametivõimude asi." | Minister: Hollandi ID-kaartidel lõpetatakse soo märkimine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minister Ingrid van Engelshoven, kelle portfellis on ka emantsipatsioon, ütles kirjas parlamendile, et sookategooriad võetakse ID-kaartidelt ära alates 2024. või 2025. aastast.
"Ma kavatsen piirata seal, kus võimalik, asjatut soo märkimist," ütles van Engelshoven, ent lisas, et sugu jääb endiselt alles passidesse, kuivõrd seda nõuavad Euroopa Liidu regulatsioonid.
"Holland ei ole esimene liikmesriik, kelle ID-kaartidel sugu ei mainita. Ka Saksa ID-kaartidel pole seda," tõi minister välja.
Inimestel peaks olema võimalus luua omaenda identiteet ja elada täie vabaduse ja turvalisusega, lausus van Engelshoven.
Hollandi LGBT organisatsioonid tervitasid otsust.
"See on suurepärane uudis inimestele, kellele sellised kategooriad nende ID-kaartidel igapäevases elus probleeme põhjustavad," öeldi ühisavalduses.
"Ja see on hea uudis ka neile, kes usuvad, et aluspükste sisu pole valitsuse ega ametivõimude asi."
### Response:
Minister: Hollandi ID-kaartidel lõpetatakse soo märkimine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mart Helme rääkis kongressil peetud kõnes, et ütles peaminister Jüri Ratasele omavahelise vestluse käigus, et Tallinnas ei ole võim eestlaste käes ning paarikümne aasta pärast on terve Eesti Ida-Virumaa. Seda juhul, kui Eesti võõrtööjõudu ja sisserännet ei piira.
"Kui me praegu teeme piirid lahti odavale tööjõule, kõigile neile, keda meri siia kokku uhub ja tuul kokku kannab, siis paarikümne aasta pärast on kogu Eesti Ida-Virumaa. Ja sinul, kulla sõber, ei ole siis mingit positsiooni. Sind ei ole lihtsalt enam vaja neile, sest nad valivad oma uued Kõlvartid ja Yana Toomid," lisas Helme.
Yana Toom kirjutas Facebookis, et Ida-Virumaa stigmatiseerimine ja inimeste jagamine omadeks ja mitte omadeks on lubamatu.
"Riigimees peaks tundma rõõmu selle üle, et ka teisest rahvusest inimesed on Eesti poliitikas esindatud, aga ei, sellega ähvardatakse. Ja veel niisugusel viisil, mida intelligentne inimene endale ei luba - andes edasi (ei tea, kui adekvaatselt) nelja silma all toiminud vestlust. Ja jättes mainimata, mis oli vastus. Tõesti on aeg minna puhkama, Eesti poliitika pole enam see, kus saavutatakse edu kuulujuttude levitamisega ja mõõdetakse professionaalset kõlblikkust rahvusgeenide sisaldusega," kirjutas Toom.
Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid nimetas kongressi operetlikult naljakaks ning soovis EKRE-le kiiremat küpsemist.
"EKRE kongress mõjus täna operetlikult naljakalt, oluline, et sellised unistused ei muutuks realiseerudes halenaljakaks. Soovin koalitsioonipartnerile kiiremat küpsemist. Kõned tõestasid, et vähemalt juhi vahetamine oli õigustatud," kirjutas Karilaid Facebookis.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Jevgeni Ossinovski tõi välja Martin Helme kõnes öeldu, et Eesti võiks olla rohkem Šveitsi moodi.
"Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits. Tark. Töökas. Kõrgtehnoloogiline. Vaba. Turvaline. Moraalselt puhas. Looduskaunis. Isepäine. Enesekindel rikas suveräänne rahvusriik," lausus Helme. "Unustage ära uus Põhjamaa. Sealne poliitiline paradigma ja ühiskonnamudel on midagi, mida tuleb võtta kui hoiatust, mitte kui eeskuju," sõnas ta.
"Šveitsis on immigrantide osakaal rahvastikust Luksemburgi järel Euroopa suurim — 25%. Tõepoolest, kaua me võtame šnitti moraalselt laostunud Põhjamaadelt, kus sisserännanute protsent ei küündi isegi kümneni. Pole midagi öelda, uuel esimehel on julget visiooni ja globaalset haaret!" kommenteeris Ossinovski sotsiaalmeedias.
Ka reformierakondlasest eurosaadik Urmas Paet kommenteeris Martin Helme kõnet.
"Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Eesti. Šveits ei kuulu muuseas NATO-sse ega Euroopa Liitu. Šveitsis on neli riigikeelt ja muudki omapära. Seega teiste riikide näol eeskujude seadmine on libe tee ja oma riigi ning rahva alahindamine.
PS. Kuigi mäed meeldivad mullegi," kirjutas ta. | Yana Toom Mart Helmele: tõesti on aeg puhkama minna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mart Helme rääkis kongressil peetud kõnes, et ütles peaminister Jüri Ratasele omavahelise vestluse käigus, et Tallinnas ei ole võim eestlaste käes ning paarikümne aasta pärast on terve Eesti Ida-Virumaa. Seda juhul, kui Eesti võõrtööjõudu ja sisserännet ei piira.
"Kui me praegu teeme piirid lahti odavale tööjõule, kõigile neile, keda meri siia kokku uhub ja tuul kokku kannab, siis paarikümne aasta pärast on kogu Eesti Ida-Virumaa. Ja sinul, kulla sõber, ei ole siis mingit positsiooni. Sind ei ole lihtsalt enam vaja neile, sest nad valivad oma uued Kõlvartid ja Yana Toomid," lisas Helme.
Yana Toom kirjutas Facebookis, et Ida-Virumaa stigmatiseerimine ja inimeste jagamine omadeks ja mitte omadeks on lubamatu.
"Riigimees peaks tundma rõõmu selle üle, et ka teisest rahvusest inimesed on Eesti poliitikas esindatud, aga ei, sellega ähvardatakse. Ja veel niisugusel viisil, mida intelligentne inimene endale ei luba - andes edasi (ei tea, kui adekvaatselt) nelja silma all toiminud vestlust. Ja jättes mainimata, mis oli vastus. Tõesti on aeg minna puhkama, Eesti poliitika pole enam see, kus saavutatakse edu kuulujuttude levitamisega ja mõõdetakse professionaalset kõlblikkust rahvusgeenide sisaldusega," kirjutas Toom.
Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid nimetas kongressi operetlikult naljakaks ning soovis EKRE-le kiiremat küpsemist.
"EKRE kongress mõjus täna operetlikult naljakalt, oluline, et sellised unistused ei muutuks realiseerudes halenaljakaks. Soovin koalitsioonipartnerile kiiremat küpsemist. Kõned tõestasid, et vähemalt juhi vahetamine oli õigustatud," kirjutas Karilaid Facebookis.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Jevgeni Ossinovski tõi välja Martin Helme kõnes öeldu, et Eesti võiks olla rohkem Šveitsi moodi.
"Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits. Tark. Töökas. Kõrgtehnoloogiline. Vaba. Turvaline. Moraalselt puhas. Looduskaunis. Isepäine. Enesekindel rikas suveräänne rahvusriik," lausus Helme. "Unustage ära uus Põhjamaa. Sealne poliitiline paradigma ja ühiskonnamudel on midagi, mida tuleb võtta kui hoiatust, mitte kui eeskuju," sõnas ta.
"Šveitsis on immigrantide osakaal rahvastikust Luksemburgi järel Euroopa suurim — 25%. Tõepoolest, kaua me võtame šnitti moraalselt laostunud Põhjamaadelt, kus sisserännanute protsent ei küündi isegi kümneni. Pole midagi öelda, uuel esimehel on julget visiooni ja globaalset haaret!" kommenteeris Ossinovski sotsiaalmeedias.
Ka reformierakondlasest eurosaadik Urmas Paet kommenteeris Martin Helme kõnet.
"Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Eesti. Šveits ei kuulu muuseas NATO-sse ega Euroopa Liitu. Šveitsis on neli riigikeelt ja muudki omapära. Seega teiste riikide näol eeskujude seadmine on libe tee ja oma riigi ning rahva alahindamine.
PS. Kuigi mäed meeldivad mullegi," kirjutas ta.
### Response:
Yana Toom Mart Helmele: tõesti on aeg puhkama minna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 36,4-kilomeetrise avaetapi võitis Ryan Gibbons (NTT), kes edestas Pier-Andre Cote'i ja Nick Shultzi. Neljandaks jäeti valitsev cyclo-crossi maailmameister Mathieu van der Poel.
Naiste võistluse võitis April Tacey (Drops Cucling), edestades 19-aastast Kristin Faulkneri ja endist maailmameistrit Chantal Van der Broeck-Blaaki.
Pühapäeval sõidavad ratturid 29,5 kilomeetrit.
Virtuaalne Tour de France tähendab seda, et kolmel järjestikusel juuli nädalavahetusel sõidavad 15 profijalgratturite nais- ja meeskonda võidu kuuel etapil, mille pikkused jäävad ühe tunni ajase pingutuse juurde ning ühte võistkonda võib kuuluda neli ratturit. | Virtuaalse Tour de France'i avaetapi võitis Gibbons | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
36,4-kilomeetrise avaetapi võitis Ryan Gibbons (NTT), kes edestas Pier-Andre Cote'i ja Nick Shultzi. Neljandaks jäeti valitsev cyclo-crossi maailmameister Mathieu van der Poel.
Naiste võistluse võitis April Tacey (Drops Cucling), edestades 19-aastast Kristin Faulkneri ja endist maailmameistrit Chantal Van der Broeck-Blaaki.
Pühapäeval sõidavad ratturid 29,5 kilomeetrit.
Virtuaalne Tour de France tähendab seda, et kolmel järjestikusel juuli nädalavahetusel sõidavad 15 profijalgratturite nais- ja meeskonda võidu kuuel etapil, mille pikkused jäävad ühe tunni ajase pingutuse juurde ning ühte võistkonda võib kuuluda neli ratturit.
### Response:
Virtuaalse Tour de France'i avaetapi võitis Gibbons |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvan, et meil oli paar hirmutavat hetke, kus Narva Trans lõi posti paar ohtlikku kontrat," rääkis Henn intervjuus ERR-ile. "Suures pildis arvan, et Narval ei olnud palju võimalusi, aga tulemus oleks võinud Narva parema realiseerimise korral olla teine. Mäng oli täpselt õige - närviline ja emotsionaalne."
Henni sõnul oli karika võitmine kindlasti magus ja meeskonnaga väärtustatakse tulemust väga. "Selle nimel me tööd teemegi. Lisaks jäime 2018. aasta finaalis alla ja tahtsime näidata, et me suudame võita ka," lisas Henn.
Flora väravate autoriteks olid Konstantin Vassiljev ja Henrik Pürg, Narva eest oli resultatiivne Sadio Taunkara. Pürg tunnistas, et tegemist ei olnud küll tema karjääri tähtsaima väravaga, aga oli see eest väga magus. "Me kontrollisime üldises plaanis mängu. Meil oli ka mõõnaperiood, kus Narva sai tagasi mängu, aga see oli meie oma viga. Lõpuks surusime ikka oma tahtmise peale," rääkis Pürg. | Jürgen Henn: karikavõit on tähtis, oli ka paar hirmutavat hetke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvan, et meil oli paar hirmutavat hetke, kus Narva Trans lõi posti paar ohtlikku kontrat," rääkis Henn intervjuus ERR-ile. "Suures pildis arvan, et Narval ei olnud palju võimalusi, aga tulemus oleks võinud Narva parema realiseerimise korral olla teine. Mäng oli täpselt õige - närviline ja emotsionaalne."
Henni sõnul oli karika võitmine kindlasti magus ja meeskonnaga väärtustatakse tulemust väga. "Selle nimel me tööd teemegi. Lisaks jäime 2018. aasta finaalis alla ja tahtsime näidata, et me suudame võita ka," lisas Henn.
Flora väravate autoriteks olid Konstantin Vassiljev ja Henrik Pürg, Narva eest oli resultatiivne Sadio Taunkara. Pürg tunnistas, et tegemist ei olnud küll tema karjääri tähtsaima väravaga, aga oli see eest väga magus. "Me kontrollisime üldises plaanis mängu. Meil oli ka mõõnaperiood, kus Narva sai tagasi mängu, aga see oli meie oma viga. Lõpuks surusime ikka oma tahtmise peale," rääkis Pürg.
### Response:
Jürgen Henn: karikavõit on tähtis, oli ka paar hirmutavat hetke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läbi aegade vaid ühena neljast Eesti mehest rohkem kui seitsmekilost raudmuna üle 20 meetri tõuganud Toompuu on Eesti kõigi aegade edetabelis tulemusega 20.20 neljandal real. 2012. aasta Londoni olümpiamängudel käinud mees on ise spordigümnaasiumi vilistlane ning pärast seda õppinud ja treeninud Lääne-Kentucky ülikoolis.
Hiljem samas ülikoolis heitetreenerina tegutsenud Toompuu on töötanud muuhulgas ka Tallinna Spordi- ja Noorsooametis spordiosakonna peaspetsialistina. Nüüd ootab teda aga ees vähemalt kolm aastat Eesti noorkorvpallurite füüsilise võimekuse arendamist.
Basket.ee võttis juuli keskel 39-aastaseks saava mehega ühendust, et uurida, milline on meie korvpallituleviku füüsiliste võimete hetketase ja millise visiooniga ta korvpallinoortega tööd alustab, et olukorda parandada.
Kuidas Sinust sai Audentese Spordigümnaasiumi noorkorvpallurite ÜKE-treener?
Protsess algas nii, et korvpalliliidust võttis Raido Roos minuga ühendust ja küsis, kas ma oleksin sellisest tööst huvitatud. Sai peetud mõned läbirääkimisvoorud ja lõpuks mõlemale poolele sobis.
Kui palju oled endise tipptasemel kuulitõukajana pallimängude ja kitsamalt korvpalliga kokku puutunud?
Ma ise noorena mängisin korvpalli ja spordialana see mulle otseselt võõras pole. Eraviisiliselt olen teinud üldkehalist ettevalmistust jalgpalluritele ja käsipalluritele. Olin pärast sportlaskarjääri lõppu paar aastat ühes Ameerika ülikoolis treener ja seal oli korterinaabriks just korvpallurite üldkehalise ettevalmistuse treener. Ehk kokkupuudet alaga on olnud ja pilt on asjast ees.
Kui erinev on treenida kergejõustiku heite- ja tõukealade sportlasi võrreldes korvpalluritega?
Tänapäeva korvpall on üldkehalist ettevalmistust arvestades liikumas palju rohkem plahvatuslikkuse, jõulisuse ja kiiruse suunas. Igal juhul on jõusaali osa tänapäeva korvpallis väga oluline. Selles suhtes pole erinevus kergejõustiklaste ja korvpallurite treenimise vahel nii märkimisväärne. 20 aastat tagasi korvpallurid üldkehalisele ettevalmistusele eriti palju rõhku ei pannud, siis oli erinevus suurem.
Oled Sa olnud juba ühenduses ka poiste ja tüdrukute osakonna treeneritega ja saanud oma visiooni neile tutvustada?
Läbirääkimiste käigus oli meil mitu kokkusaamist, kus arutasime, milline on minu arusaamine asjadest. Kuna treeneritele see vist sobis, siis selles vallas on kõik okei. Me viisime läbi ka Audentese Spordigümnaasiumi katsed ja juuni alguses sai seeläbi koos poiste treenerite Aivar Kuusmaa ja Martin Rausbergiga uutele tulijatele silm peale visatud.
Kui hästi Sa poiste osakonna peatreeneriks oleva endise korvpallilegendi Aivar Kuusmaaga ühise keele leidsid?
Oleme paar-kolm korda kokku saanud. Kuna mõlemad on olnud tippspordiga seotud, siis saame aru, kuidas seal asjad käivad. Tööalaselt ei tohiks meil küll mingeid probleeme tekkida.
On Sul mingi pilt ees, mis seisus hetkel Audentese Spordigümnaasiumi korvpallurid, nii poisid kui tüdrukud, kehalistelt võimetelt on?
Otseselt konkreetset pilti veel pole. Eks ma midagi nägin katsetel ära ja käisin ka Nord Cramo spordihoones korvpallikodus vaatamas, mida seal tehakse. Seal oli ka noorte punt tegevuses ja üldiselt ma ikka saan aru, mis tänapäeval Eesti noorte korvpallis toimub. Kui vaadata kehaliste võimete poolt, siis paljudel on see ikka puudulik. Erialast painduvust ja liikuvust päris paljudel pole. Ilmselgelt klubides sellega eriti vaeva ei nähta.
Seega Sa näed, et tööpõld on lai?
Seda kindlasti!
Kas Sinu põhiline töö saab toimuma hooaja eel või annab noorkorvpallurite füüsilisi võimeid arendada ka korvpallihooaja sees?
Noori peab arendama ka võistlushooaja keskel. Võistlushooaeg kestab laias laastus 8-9 kuud ning koondislastel isegi rohkem ja seda aega ei tohi raisku lasta. Igal juhul tuleb teha võimalikult palju individuaalset tööd ja vaadata, mida kellelgi kõige rohkem vaja on. Päris nii ei saa, et ma võistlusperioodil panen ühe jala üle teise ja kiigutan jalga. Noortega käib töö kindlasti aastaringselt. Võib-olla koormused pole nii suured (kui hooaja eel), aga kindlasti pole need ka kerged. Igal juhul töö peab kogu aeg käima ja areng kuskile suunas liikuma.
Mil viisil Sa hakkad korvpallurite arengut jälgima?
Eks aeg-ajalt on vaja läbi viia teste, et näha, milline kellegi hetkeseis on. Vahel on vaja koormusi tõsta, vahel on vaja neid langetada. Testid näitavad ka sellised asjad ära.
Kas Audenteses on sinu jaoks kõik tingimused olemas, et noorkorvpalluritega korralikult tööd teha?
Laias laastus on kõik vajalik olemas ja mõned asjad, mis puudu on, saavad kas korvpalliliidu või spordigümnaasiumi kaudu lahendatud. Audenteses võib tekkida küsimus ruumide kasutuse osas, kuna on palju teisigi treeninggruppe korraga tegutsemas ja jõusaal pole seal kõige suurem. Saame näha, kas on piisavalt vahendeid korvpalluritele võtta, kui samal ajal on sees ka kergejõustiklaste, võrkpallurite või teiste spordialade grupid ja lisaks ka üksikud sportlased. | Audentese Spordigümnaasiumi korvpallurite ÜKE-treeneriks sai endine tippkuulitõukaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läbi aegade vaid ühena neljast Eesti mehest rohkem kui seitsmekilost raudmuna üle 20 meetri tõuganud Toompuu on Eesti kõigi aegade edetabelis tulemusega 20.20 neljandal real. 2012. aasta Londoni olümpiamängudel käinud mees on ise spordigümnaasiumi vilistlane ning pärast seda õppinud ja treeninud Lääne-Kentucky ülikoolis.
Hiljem samas ülikoolis heitetreenerina tegutsenud Toompuu on töötanud muuhulgas ka Tallinna Spordi- ja Noorsooametis spordiosakonna peaspetsialistina. Nüüd ootab teda aga ees vähemalt kolm aastat Eesti noorkorvpallurite füüsilise võimekuse arendamist.
Basket.ee võttis juuli keskel 39-aastaseks saava mehega ühendust, et uurida, milline on meie korvpallituleviku füüsiliste võimete hetketase ja millise visiooniga ta korvpallinoortega tööd alustab, et olukorda parandada.
Kuidas Sinust sai Audentese Spordigümnaasiumi noorkorvpallurite ÜKE-treener?
Protsess algas nii, et korvpalliliidust võttis Raido Roos minuga ühendust ja küsis, kas ma oleksin sellisest tööst huvitatud. Sai peetud mõned läbirääkimisvoorud ja lõpuks mõlemale poolele sobis.
Kui palju oled endise tipptasemel kuulitõukajana pallimängude ja kitsamalt korvpalliga kokku puutunud?
Ma ise noorena mängisin korvpalli ja spordialana see mulle otseselt võõras pole. Eraviisiliselt olen teinud üldkehalist ettevalmistust jalgpalluritele ja käsipalluritele. Olin pärast sportlaskarjääri lõppu paar aastat ühes Ameerika ülikoolis treener ja seal oli korterinaabriks just korvpallurite üldkehalise ettevalmistuse treener. Ehk kokkupuudet alaga on olnud ja pilt on asjast ees.
Kui erinev on treenida kergejõustiku heite- ja tõukealade sportlasi võrreldes korvpalluritega?
Tänapäeva korvpall on üldkehalist ettevalmistust arvestades liikumas palju rohkem plahvatuslikkuse, jõulisuse ja kiiruse suunas. Igal juhul on jõusaali osa tänapäeva korvpallis väga oluline. Selles suhtes pole erinevus kergejõustiklaste ja korvpallurite treenimise vahel nii märkimisväärne. 20 aastat tagasi korvpallurid üldkehalisele ettevalmistusele eriti palju rõhku ei pannud, siis oli erinevus suurem.
Oled Sa olnud juba ühenduses ka poiste ja tüdrukute osakonna treeneritega ja saanud oma visiooni neile tutvustada?
Läbirääkimiste käigus oli meil mitu kokkusaamist, kus arutasime, milline on minu arusaamine asjadest. Kuna treeneritele see vist sobis, siis selles vallas on kõik okei. Me viisime läbi ka Audentese Spordigümnaasiumi katsed ja juuni alguses sai seeläbi koos poiste treenerite Aivar Kuusmaa ja Martin Rausbergiga uutele tulijatele silm peale visatud.
Kui hästi Sa poiste osakonna peatreeneriks oleva endise korvpallilegendi Aivar Kuusmaaga ühise keele leidsid?
Oleme paar-kolm korda kokku saanud. Kuna mõlemad on olnud tippspordiga seotud, siis saame aru, kuidas seal asjad käivad. Tööalaselt ei tohiks meil küll mingeid probleeme tekkida.
On Sul mingi pilt ees, mis seisus hetkel Audentese Spordigümnaasiumi korvpallurid, nii poisid kui tüdrukud, kehalistelt võimetelt on?
Otseselt konkreetset pilti veel pole. Eks ma midagi nägin katsetel ära ja käisin ka Nord Cramo spordihoones korvpallikodus vaatamas, mida seal tehakse. Seal oli ka noorte punt tegevuses ja üldiselt ma ikka saan aru, mis tänapäeval Eesti noorte korvpallis toimub. Kui vaadata kehaliste võimete poolt, siis paljudel on see ikka puudulik. Erialast painduvust ja liikuvust päris paljudel pole. Ilmselgelt klubides sellega eriti vaeva ei nähta.
Seega Sa näed, et tööpõld on lai?
Seda kindlasti!
Kas Sinu põhiline töö saab toimuma hooaja eel või annab noorkorvpallurite füüsilisi võimeid arendada ka korvpallihooaja sees?
Noori peab arendama ka võistlushooaja keskel. Võistlushooaeg kestab laias laastus 8-9 kuud ning koondislastel isegi rohkem ja seda aega ei tohi raisku lasta. Igal juhul tuleb teha võimalikult palju individuaalset tööd ja vaadata, mida kellelgi kõige rohkem vaja on. Päris nii ei saa, et ma võistlusperioodil panen ühe jala üle teise ja kiigutan jalga. Noortega käib töö kindlasti aastaringselt. Võib-olla koormused pole nii suured (kui hooaja eel), aga kindlasti pole need ka kerged. Igal juhul töö peab kogu aeg käima ja areng kuskile suunas liikuma.
Mil viisil Sa hakkad korvpallurite arengut jälgima?
Eks aeg-ajalt on vaja läbi viia teste, et näha, milline kellegi hetkeseis on. Vahel on vaja koormusi tõsta, vahel on vaja neid langetada. Testid näitavad ka sellised asjad ära.
Kas Audenteses on sinu jaoks kõik tingimused olemas, et noorkorvpalluritega korralikult tööd teha?
Laias laastus on kõik vajalik olemas ja mõned asjad, mis puudu on, saavad kas korvpalliliidu või spordigümnaasiumi kaudu lahendatud. Audenteses võib tekkida küsimus ruumide kasutuse osas, kuna on palju teisigi treeninggruppe korraga tegutsemas ja jõusaal pole seal kõige suurem. Saame näha, kas on piisavalt vahendeid korvpalluritele võtta, kui samal ajal on sees ka kergejõustiklaste, võrkpallurite või teiste spordialade grupid ja lisaks ka üksikud sportlased.
### Response:
Audentese Spordigümnaasiumi korvpallurite ÜKE-treeneriks sai endine tippkuulitõukaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastupidiselt vabatreeningutele oli kvalifikatsioonis hoopis kiireim soomlane Valtteri Bottas ajaga 1.02,939, edestades valitsevat maailmameistrit Lewis Hamiltoni 0,012 sekundiga. Kolmandalt positsioonilt stardib põhisõidule hollandlane Max Verstappen (Red Bull Racing Honda; 1.03.477).
Esikümnesse mahtusid veel Lando Norris (McLaren Renault; 1.03,626), Alexander Albon (Red Bull Racing Honda; 1.03,868), Sergio Perez (Racing Point BWT Mercedes; 1.03,868), Charles Leclerc (Ferrari; 1.03,923), Carlos Sainz (McLaren Renault; 1.03,971), Lance Stroll (Racing Point BWT Mercedes; 1.04,029) ja Daniel Ricciardo (Renault; 1.04,239).Teine Ferrari piloot Sebastian Vettel pidi leppima 11. kohaga.
Põhisõidule antakse start pühapäeval algusega kell 16.10. Võistlusele saab kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel. | Mercedesed jätkasid domineerimist ka kvalifikatsioonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastupidiselt vabatreeningutele oli kvalifikatsioonis hoopis kiireim soomlane Valtteri Bottas ajaga 1.02,939, edestades valitsevat maailmameistrit Lewis Hamiltoni 0,012 sekundiga. Kolmandalt positsioonilt stardib põhisõidule hollandlane Max Verstappen (Red Bull Racing Honda; 1.03.477).
Esikümnesse mahtusid veel Lando Norris (McLaren Renault; 1.03,626), Alexander Albon (Red Bull Racing Honda; 1.03,868), Sergio Perez (Racing Point BWT Mercedes; 1.03,868), Charles Leclerc (Ferrari; 1.03,923), Carlos Sainz (McLaren Renault; 1.03,971), Lance Stroll (Racing Point BWT Mercedes; 1.04,029) ja Daniel Ricciardo (Renault; 1.04,239).Teine Ferrari piloot Sebastian Vettel pidi leppima 11. kohaga.
Põhisõidule antakse start pühapäeval algusega kell 16.10. Võistlusele saab kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
### Response:
Mercedesed jätkasid domineerimist ka kvalifikatsioonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanada-Prantsuse literaat Nancy Huston on eesti lugejale juba vana tuttav. Tutvuse eest on seni hoolitsenud Loomingu Raamatukogu, kus on ilmunud Hustoni romaanid "Murrangujooned" (2012) ja "Loomispäevik" (2016). "Murrangujoontest" on kordustrüki välja andnud Draakon & Kuu ning samast kirjastusest tuli vahetult enne koroonakevade puhkemist välja ka "Ingli märk".
Kui "Loomispäevikust" kujunes omamoodi hittraamat – kuuldavasti müüdi maha kogu tiraaž –, siis "Ingli märk" pole tervishoiule keskendunud ajal saanud erilist vastukaja. Ometi väärib teos eesti lugeja tähelepanu.
"Ingli märk" on kahtlemata hästi kirjutatud ja tõlgitud, kuigi kindlasti mitte veatu teos. Hustoni soov kajastada romaanis võimalikult palju XX sajandi kurblugusid jätab temast kompulsiivse kannatuste koguja mulje. Selge, et trauma ongi tihtilugu nagu matrjoška, kus ühe avanedes vupsab välja eelnevaga seotud teine, kujult küll erinev, aga muidu täpselt samasugune kannatus, kuid "Ingli märki" süvenedes tekib soov, et autor oleks võinud piirduda vaid ühega.
Kõigepealt tehakse lugeja tuttavaks Saffiega, verinoore sakslannaga, kes on lapseeas kogenud sõjaga kaasnenud seksuaalset vägivalda ja kes pärast Teise maailmasõja lõppu kannatab oma isa natsirežiimi ajal toimepandud kuritegude tõttu. Saffie on kaotanud ema ja isa ning 1957. aastal Pariisi saabudes on ta traumast tuim. Kuid tal on täidlased huuled ja suured rohelised silmad, mis lummavad kõigepealt tema tulevast abikaasat ja seejärel armukest. Kuigi kannatusi ei saa võrrelda – nii kõlab romaani moto, ning see on ka kokkuleppeline tees Teise maailmasõja käsitlemisel –, on Hustoni raamatus Saffie selgelt kõige suurem kannataja. Ta kannatab mõõtmatult rohkem kui teised tegelased, kes on mehed. Siin avaldab ennast Huston kui feminist, kellega tutvusime tema "Loomispäevikus". Olgugi et kõiketeadva jutustaja hääl on lugu rääkides irooniline, on Saffie kui naine ja ema kirjanikule kõige lähedasem tegelane. Mida armsam laps, seda valusam vits. Saffie peab korduvalt oma kehaga tasuma sõja eest, mille puhkemises ei olnud tal mingit süüd.
Hustoni romaani lugedes tuleb välja, et hüvitist natsikuritegude eest on olnud kõige kergem välja nõuda saksa naiselt. Võrdlusena oleks ehk huvitav märkida, et romaani tegevusajal 1950ndate aastate lõpus ja 1960ndatel nautis Saksamaa Liitvabariik majandusime vilju, endised natsid tegid karjääri nii Lääne- kui ka Ida-Saksamaal ning Saksamaalt sõdade eest välja mõistetud reparatsioonid olid juba osaliselt tühistatud. Ent Saffiel on sellest vähe kasu, sest inimesi on keerulisem taaskäivitada kui majandust. Valuraha nõuavad temalt ta keha ja selle vilja vastu suunatud vägivallaga välja nii Vene soldatid, juudist armuke András kui ka prantslasest abikaasa Raphaël. Naise karistamine vägivallaga on romaani meestegelastele vahend, millega kaosesse pööratud maailmas korda luua. Tundub, et vaba tahet "Ingli märgi" tegelastel nagu polekski. Nad ripuvad kui marionetid neid loomastavate traumade küljes ja panevad nii kaalule mitte ainult enda, vaid ka rahuaja lapse, Saffie ja Raphaëli väikese poja heaolu.
Nüüd on vist igal potentsiaalsel lugejal selge, et olgugi lobedalt kirjutatud, pole "Ingli märk" just veetlev suvelugemine. Üheaegselt loo kiire ahmimisega tekib tõrksus vägivalla ja kannatustega kaasa minna. Jääb mulje, et kirjanik ekspluateerib lugeja empaatiat, pigistades sealt välja kõik kaastunderiismed. Magusad leheküljed flötisti abikaasa Saffie ja pillimeister Andrási armuloo erootikast vahelduvad kirjeldustega Teisest maailmasõjast ja parasjagu toimuvast Alžeeria sõjast. See on suurepärane rütmistamisvõte, kuid teeb teose kerglaseks, sest paneb lugeja tundma, et kirjanik mängib tema emotsioonidel vaid oma hea käsitööoskuse demonstreerimiseks ning sügavamat tagamõtet tal ehk polegi. Kuid see on maitseasi ja küllap on palju lugejaid, keda säärane miksimine ei häiri. Samal ajal on kindlasti ka neid, keda tõenäoliselt häirib vägagi, sest Teisest maailmasõjast ja Alžeeria sõjast või Shoah'st isikliku kogemusega väljunud inimesed või nende järeltulijad on elus ning paljud neist kannavad rusikat taskus.
Nancy Huston aga ongi intrigeeriv ja ka selle esmakordselt 1998. aastal ilmunud romaani väliselt on tema ütlustes tunda püssirohulõhna. Tahtmata kiskuda üles mingit tarbetut dispuuti, võiksin siiski märkida, et Huston on tänapäeva kultuuris vastuoluline autor. Ta on ühteaegu feminist ja bioloogiline determinist ehk nagu Triinu Tamm on sõnastanud "Loomispäeviku" järelsõnas: "Hustoni intellektuaalsel kujunemisel mängis olulist rolli 1970ndate aastate prantsuse feministlik liikumine, sellelt pinnalt on ta aga välja arendanud oma isikupärase käsituse, mille nurgakiviks on veendumus, et naise ja mehe bioloogiline erinevus on põhjapaneva tähtsusega, et erinevad kehalised kogemused (eelkõige lapsesaamine, ka vaid võimalusena) dikteerivad erineva elutunnetuse, ning et neid erinevusi ei saa ega tohigi kaotada ükski võrdsustamine." Soo mõiste suhteliseks muutumises näeb kirjanik süvenevat probleemi. Nagu rääkis Huston mullu Praha kirjandusfestivalil (järelvaadatav Youtube'is), on tema sõnul vale, et on tekkinud kolm sugu: "naine", "mees" ja "muu". "See on alistumine, sest nii me isegi ei püüa kasvatada mehi teistmoodi [vähem koopameheks – M. P.]."
Kuidas on aga Hustoni "poliitiline ebakorrektsus" seotud "Ingli märgiga"? Eks nii, et nagu teisedki Hustoni romaanid või väljaütlemised ärgitab ka "Ingli märk" lugejat lubama oma mõtet ekslema ohtlikele radadele. Ja see on värskendav. | Arvustus. Trauma marionetid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanada-Prantsuse literaat Nancy Huston on eesti lugejale juba vana tuttav. Tutvuse eest on seni hoolitsenud Loomingu Raamatukogu, kus on ilmunud Hustoni romaanid "Murrangujooned" (2012) ja "Loomispäevik" (2016). "Murrangujoontest" on kordustrüki välja andnud Draakon & Kuu ning samast kirjastusest tuli vahetult enne koroonakevade puhkemist välja ka "Ingli märk".
Kui "Loomispäevikust" kujunes omamoodi hittraamat – kuuldavasti müüdi maha kogu tiraaž –, siis "Ingli märk" pole tervishoiule keskendunud ajal saanud erilist vastukaja. Ometi väärib teos eesti lugeja tähelepanu.
"Ingli märk" on kahtlemata hästi kirjutatud ja tõlgitud, kuigi kindlasti mitte veatu teos. Hustoni soov kajastada romaanis võimalikult palju XX sajandi kurblugusid jätab temast kompulsiivse kannatuste koguja mulje. Selge, et trauma ongi tihtilugu nagu matrjoška, kus ühe avanedes vupsab välja eelnevaga seotud teine, kujult küll erinev, aga muidu täpselt samasugune kannatus, kuid "Ingli märki" süvenedes tekib soov, et autor oleks võinud piirduda vaid ühega.
Kõigepealt tehakse lugeja tuttavaks Saffiega, verinoore sakslannaga, kes on lapseeas kogenud sõjaga kaasnenud seksuaalset vägivalda ja kes pärast Teise maailmasõja lõppu kannatab oma isa natsirežiimi ajal toimepandud kuritegude tõttu. Saffie on kaotanud ema ja isa ning 1957. aastal Pariisi saabudes on ta traumast tuim. Kuid tal on täidlased huuled ja suured rohelised silmad, mis lummavad kõigepealt tema tulevast abikaasat ja seejärel armukest. Kuigi kannatusi ei saa võrrelda – nii kõlab romaani moto, ning see on ka kokkuleppeline tees Teise maailmasõja käsitlemisel –, on Hustoni raamatus Saffie selgelt kõige suurem kannataja. Ta kannatab mõõtmatult rohkem kui teised tegelased, kes on mehed. Siin avaldab ennast Huston kui feminist, kellega tutvusime tema "Loomispäevikus". Olgugi et kõiketeadva jutustaja hääl on lugu rääkides irooniline, on Saffie kui naine ja ema kirjanikule kõige lähedasem tegelane. Mida armsam laps, seda valusam vits. Saffie peab korduvalt oma kehaga tasuma sõja eest, mille puhkemises ei olnud tal mingit süüd.
Hustoni romaani lugedes tuleb välja, et hüvitist natsikuritegude eest on olnud kõige kergem välja nõuda saksa naiselt. Võrdlusena oleks ehk huvitav märkida, et romaani tegevusajal 1950ndate aastate lõpus ja 1960ndatel nautis Saksamaa Liitvabariik majandusime vilju, endised natsid tegid karjääri nii Lääne- kui ka Ida-Saksamaal ning Saksamaalt sõdade eest välja mõistetud reparatsioonid olid juba osaliselt tühistatud. Ent Saffiel on sellest vähe kasu, sest inimesi on keerulisem taaskäivitada kui majandust. Valuraha nõuavad temalt ta keha ja selle vilja vastu suunatud vägivallaga välja nii Vene soldatid, juudist armuke András kui ka prantslasest abikaasa Raphaël. Naise karistamine vägivallaga on romaani meestegelastele vahend, millega kaosesse pööratud maailmas korda luua. Tundub, et vaba tahet "Ingli märgi" tegelastel nagu polekski. Nad ripuvad kui marionetid neid loomastavate traumade küljes ja panevad nii kaalule mitte ainult enda, vaid ka rahuaja lapse, Saffie ja Raphaëli väikese poja heaolu.
Nüüd on vist igal potentsiaalsel lugejal selge, et olgugi lobedalt kirjutatud, pole "Ingli märk" just veetlev suvelugemine. Üheaegselt loo kiire ahmimisega tekib tõrksus vägivalla ja kannatustega kaasa minna. Jääb mulje, et kirjanik ekspluateerib lugeja empaatiat, pigistades sealt välja kõik kaastunderiismed. Magusad leheküljed flötisti abikaasa Saffie ja pillimeister Andrási armuloo erootikast vahelduvad kirjeldustega Teisest maailmasõjast ja parasjagu toimuvast Alžeeria sõjast. See on suurepärane rütmistamisvõte, kuid teeb teose kerglaseks, sest paneb lugeja tundma, et kirjanik mängib tema emotsioonidel vaid oma hea käsitööoskuse demonstreerimiseks ning sügavamat tagamõtet tal ehk polegi. Kuid see on maitseasi ja küllap on palju lugejaid, keda säärane miksimine ei häiri. Samal ajal on kindlasti ka neid, keda tõenäoliselt häirib vägagi, sest Teisest maailmasõjast ja Alžeeria sõjast või Shoah'st isikliku kogemusega väljunud inimesed või nende järeltulijad on elus ning paljud neist kannavad rusikat taskus.
Nancy Huston aga ongi intrigeeriv ja ka selle esmakordselt 1998. aastal ilmunud romaani väliselt on tema ütlustes tunda püssirohulõhna. Tahtmata kiskuda üles mingit tarbetut dispuuti, võiksin siiski märkida, et Huston on tänapäeva kultuuris vastuoluline autor. Ta on ühteaegu feminist ja bioloogiline determinist ehk nagu Triinu Tamm on sõnastanud "Loomispäeviku" järelsõnas: "Hustoni intellektuaalsel kujunemisel mängis olulist rolli 1970ndate aastate prantsuse feministlik liikumine, sellelt pinnalt on ta aga välja arendanud oma isikupärase käsituse, mille nurgakiviks on veendumus, et naise ja mehe bioloogiline erinevus on põhjapaneva tähtsusega, et erinevad kehalised kogemused (eelkõige lapsesaamine, ka vaid võimalusena) dikteerivad erineva elutunnetuse, ning et neid erinevusi ei saa ega tohigi kaotada ükski võrdsustamine." Soo mõiste suhteliseks muutumises näeb kirjanik süvenevat probleemi. Nagu rääkis Huston mullu Praha kirjandusfestivalil (järelvaadatav Youtube'is), on tema sõnul vale, et on tekkinud kolm sugu: "naine", "mees" ja "muu". "See on alistumine, sest nii me isegi ei püüa kasvatada mehi teistmoodi [vähem koopameheks – M. P.]."
Kuidas on aga Hustoni "poliitiline ebakorrektsus" seotud "Ingli märgiga"? Eks nii, et nagu teisedki Hustoni romaanid või väljaütlemised ärgitab ka "Ingli märk" lugejat lubama oma mõtet ekslema ohtlikele radadele. Ja see on värskendav.
### Response:
Arvustus. Trauma marionetid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kongress leiab avalduses, et koroonakriis on paljastanud globaliseerumise miinused ning tõstnud esile rahvusliku majanduse voorused.
"Valutumalt elavad kriisi üle need riigid, kes ei ole lasknud neoliberalismi dogmadele toetudes välja surra elutähtsatel tööstustel ega sõltu odavast võõrtööjõust," märkis EKRE kongress.
"Riik peab kriisist õppima ning lähtuma majanduspoliitika kujundamisel rohkem
Eesti rahvuslikest huvidest. Kui tahame jõuda järele Lääne-Euroopa riikide
elatustasemele ja olla tulevikukriisideks paremini valmis, peame senisest enam soodustama kodumaisel kapitalil põhinevat ettevõtlust, langetama makse,
kõrvaldama bürokraatlikke takistusi ning vähendama väliskapitali mõju. Seda
kõike selleks, et majanduse võtmepositsioonid ei oleks mitte rahvusvaheliste
korporatsioonide, vaid rahvusliku eliidi käes," lisas erakond.
EKRE hinnangul tuleks vähendada ka Eesti majanduse sõltuvust odavast tööjõust, sest viimane pidurdab majanduse arengut ja hoiab palgad all, sundides samas kohalikke liikuma rikkamatesse riikidesse tööle.
"Selline majandusmudel ei ole meie erakonnale vastuvõetav – me ei lase Eesti rahvast oma põlisel maal välja vahetada! Riigi eesmärk peab olema Eesti inimestele kõrgema elustandardi ja hea sissetuleku tagamine siin, mitte välismaal. Majanduspoliitika muutmine rahvuskesksemaks loob selleks vajalikud eeldused."
EKRE kongressi poliitiline avaldus täismahus:
Eesti vajab rahvusliku majanduse taassündi!
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress leiab, et terendava majanduslanguse ületamiseks ja lääneriikide elatustasemele järele jõudmiseks vajab Eesti rahvuskesksemat majanduspoliitikat.
2020. aastal on Eesti inimeste elatustase jätkuvalt alla Euroopa Liidu keskmise ning maailm seisab silmitsi viimase saja aasta rängima majanduskriisiga. On positiivne, et valitsus on kriisi pehmendamiseks langetanud makse ja süstib majandusse sadu miljoneid lisaraha – nii on praeguse koalitsiooni majanduspoliitika tunduvalt asjatundlikum kui eelmise kriisi aegne rumal ja lühinägelik lähenemine, mille tulemusel tabas Eestit 2009. aasta masu ajal rängim majanduslangus Euroopas. See tõi kaasa meie inimeste massilise väljarände ning tekitas järgnevatel aastatel tööjõukriisi, mida nüüd üritatakse lahendada odavtööjõuga slaavi riikidest.
Samas julgustame valitsust kodumaise majanduse ülesehitamisega jätkama –
koroonakriis on paljastanud globaliseerumise miinused ning tõstnud esile
rahvusliku majanduse voorused. Valutumalt elavad kriisi üle need riigid, kes ei ole lasknud neoliberalismi dogmadele toetudes välja surra elutähtsatel
tööstustel ega sõltu odavast võõrtööjõust.
Riik peab kriisist õppima ning lähtuma majanduspoliitika kujundamisel rohkem Eesti rahvuslikest huvidest. Kui tahame jõuda järele Lääne-Euroopa riikide elatustasemele ja olla tulevikukriisideks paremini valmis, peame senisest enam soodustama kodumaisel kapitalil põhinevat ettevõtlust, langetama makse, kõrvaldama bürokraatlikke takistusi ning vähendama väliskapitali mõju. Seda kõike selleks, et majanduse võtmepositsioonid ei oleks mitte rahvusvaheliste korporatsioonide, vaid rahvusliku eliidi käes.
Peame vähendama ka Eesti majanduse sõltuvust odavast tööjõust. Odava immigranttööjõu kasutamine pidurdab majanduse arengut ja hoiab palgad all, mille tulemusel lahkub aina rohkem põlisrahvast rikkamatesse riikidesse, asemele tuleb aga odav tööjõud piiri tagant.
Selline majandusmudel ei ole meie erakonnale vastuvõetav – me ei lase eesti rahvast oma põlisel maal välja vahetada! Riigi eesmärk peab olema Eesti inimestele kõrgema elustandardi ja hea sissetuleku tagamine siin, mitte välismaal. Majanduspoliitika muutmine rahvuskesksemaks loob selleks vajalikud eeldused. | EKRE kongressi poliitiline avaldus: Eesti vajab rahvuskesksemat majanduspoliitikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kongress leiab avalduses, et koroonakriis on paljastanud globaliseerumise miinused ning tõstnud esile rahvusliku majanduse voorused.
"Valutumalt elavad kriisi üle need riigid, kes ei ole lasknud neoliberalismi dogmadele toetudes välja surra elutähtsatel tööstustel ega sõltu odavast võõrtööjõust," märkis EKRE kongress.
"Riik peab kriisist õppima ning lähtuma majanduspoliitika kujundamisel rohkem
Eesti rahvuslikest huvidest. Kui tahame jõuda järele Lääne-Euroopa riikide
elatustasemele ja olla tulevikukriisideks paremini valmis, peame senisest enam soodustama kodumaisel kapitalil põhinevat ettevõtlust, langetama makse,
kõrvaldama bürokraatlikke takistusi ning vähendama väliskapitali mõju. Seda
kõike selleks, et majanduse võtmepositsioonid ei oleks mitte rahvusvaheliste
korporatsioonide, vaid rahvusliku eliidi käes," lisas erakond.
EKRE hinnangul tuleks vähendada ka Eesti majanduse sõltuvust odavast tööjõust, sest viimane pidurdab majanduse arengut ja hoiab palgad all, sundides samas kohalikke liikuma rikkamatesse riikidesse tööle.
"Selline majandusmudel ei ole meie erakonnale vastuvõetav – me ei lase Eesti rahvast oma põlisel maal välja vahetada! Riigi eesmärk peab olema Eesti inimestele kõrgema elustandardi ja hea sissetuleku tagamine siin, mitte välismaal. Majanduspoliitika muutmine rahvuskesksemaks loob selleks vajalikud eeldused."
EKRE kongressi poliitiline avaldus täismahus:
Eesti vajab rahvusliku majanduse taassündi!
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress leiab, et terendava majanduslanguse ületamiseks ja lääneriikide elatustasemele järele jõudmiseks vajab Eesti rahvuskesksemat majanduspoliitikat.
2020. aastal on Eesti inimeste elatustase jätkuvalt alla Euroopa Liidu keskmise ning maailm seisab silmitsi viimase saja aasta rängima majanduskriisiga. On positiivne, et valitsus on kriisi pehmendamiseks langetanud makse ja süstib majandusse sadu miljoneid lisaraha – nii on praeguse koalitsiooni majanduspoliitika tunduvalt asjatundlikum kui eelmise kriisi aegne rumal ja lühinägelik lähenemine, mille tulemusel tabas Eestit 2009. aasta masu ajal rängim majanduslangus Euroopas. See tõi kaasa meie inimeste massilise väljarände ning tekitas järgnevatel aastatel tööjõukriisi, mida nüüd üritatakse lahendada odavtööjõuga slaavi riikidest.
Samas julgustame valitsust kodumaise majanduse ülesehitamisega jätkama –
koroonakriis on paljastanud globaliseerumise miinused ning tõstnud esile
rahvusliku majanduse voorused. Valutumalt elavad kriisi üle need riigid, kes ei ole lasknud neoliberalismi dogmadele toetudes välja surra elutähtsatel
tööstustel ega sõltu odavast võõrtööjõust.
Riik peab kriisist õppima ning lähtuma majanduspoliitika kujundamisel rohkem Eesti rahvuslikest huvidest. Kui tahame jõuda järele Lääne-Euroopa riikide elatustasemele ja olla tulevikukriisideks paremini valmis, peame senisest enam soodustama kodumaisel kapitalil põhinevat ettevõtlust, langetama makse, kõrvaldama bürokraatlikke takistusi ning vähendama väliskapitali mõju. Seda kõike selleks, et majanduse võtmepositsioonid ei oleks mitte rahvusvaheliste korporatsioonide, vaid rahvusliku eliidi käes.
Peame vähendama ka Eesti majanduse sõltuvust odavast tööjõust. Odava immigranttööjõu kasutamine pidurdab majanduse arengut ja hoiab palgad all, mille tulemusel lahkub aina rohkem põlisrahvast rikkamatesse riikidesse, asemele tuleb aga odav tööjõud piiri tagant.
Selline majandusmudel ei ole meie erakonnale vastuvõetav – me ei lase eesti rahvast oma põlisel maal välja vahetada! Riigi eesmärk peab olema Eesti inimestele kõrgema elustandardi ja hea sissetuleku tagamine siin, mitte välismaal. Majanduspoliitika muutmine rahvuskesksemaks loob selleks vajalikud eeldused.
### Response:
EKRE kongressi poliitiline avaldus: Eesti vajab rahvuskesksemat majanduspoliitikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 49er / 49erFX klassis finišeerisid kõigis sõitudes esimestena Juuso ja Henri Roihu ning kolme punktiga nad võistlust ka juhivad. Kuue paadi konkurentsis teisel kohal olevatel Jasper Rufus Rytövaaral ja Tobias Reiteril on kuue punkti ning kolmanda koha paatkond Lenart Kivistik ja Taavi Siilbek on kogunud kaheksa punkti.
29er klassis jätkavad kaheksa punktiga liidritena Mia Marin Lilienthal ja Hannah Tuulas. Teise positsiooni on säilitanud Britta Maipuu ja Veronika Kuvatova, kelle kontol on kümme punkti. Kolmandaks on 17 punktiga seitsme paadi seas tõusnud Kätlin Siimson ja Kärt Katriin Nagel.
Angeliina Maria Isabel Õunap ja Lisbeth Taggu näitavad jätkuvalt head minekut RS Feva klassis ning on seitsme punktiga esikohal Andrias Seppa ja Liise Väliste ees, kellel on kirjas 14 punkti. 12 paadi hulgas kuulub 17 punktiga kolmas positsioon Maria Aleksandra Vettikule ja Juta Koovile.
F18 / Nacra 15 klassi liidripositsiooni on haaranud Andres Laul ja Ain Roosma, kellel on kolm punkti. Viis punkti asetavad teiseks Siim Maiveli ja Kristjan Kookmaa ning kolmanda koha võistkonnal Peter Šaraškin ja Vahur Teder on kaheksa punkti. Klassis võistleb kaheksa katamaraani.
470 klassis tõusid laupäeval juhtpositsioonile Meribel Kõster ja Liisi Mari Nurmetalo, kes on kogunud üheksa punkti. Teise koha paatkonnal Alari Lagle ja Kaia Kodasma on punkte 11.
Pühapäeval on sõidud planeeritud algusega kell 11. | Purjetamise meistrivõistluste sarja etapp jätkus Hiiumaal tuulistes oludes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
49er / 49erFX klassis finišeerisid kõigis sõitudes esimestena Juuso ja Henri Roihu ning kolme punktiga nad võistlust ka juhivad. Kuue paadi konkurentsis teisel kohal olevatel Jasper Rufus Rytövaaral ja Tobias Reiteril on kuue punkti ning kolmanda koha paatkond Lenart Kivistik ja Taavi Siilbek on kogunud kaheksa punkti.
29er klassis jätkavad kaheksa punktiga liidritena Mia Marin Lilienthal ja Hannah Tuulas. Teise positsiooni on säilitanud Britta Maipuu ja Veronika Kuvatova, kelle kontol on kümme punkti. Kolmandaks on 17 punktiga seitsme paadi seas tõusnud Kätlin Siimson ja Kärt Katriin Nagel.
Angeliina Maria Isabel Õunap ja Lisbeth Taggu näitavad jätkuvalt head minekut RS Feva klassis ning on seitsme punktiga esikohal Andrias Seppa ja Liise Väliste ees, kellel on kirjas 14 punkti. 12 paadi hulgas kuulub 17 punktiga kolmas positsioon Maria Aleksandra Vettikule ja Juta Koovile.
F18 / Nacra 15 klassi liidripositsiooni on haaranud Andres Laul ja Ain Roosma, kellel on kolm punkti. Viis punkti asetavad teiseks Siim Maiveli ja Kristjan Kookmaa ning kolmanda koha võistkonnal Peter Šaraškin ja Vahur Teder on kaheksa punkti. Klassis võistleb kaheksa katamaraani.
470 klassis tõusid laupäeval juhtpositsioonile Meribel Kõster ja Liisi Mari Nurmetalo, kes on kogunud üheksa punkti. Teise koha paatkonnal Alari Lagle ja Kaia Kodasma on punkte 11.
Pühapäeval on sõidud planeeritud algusega kell 11.
### Response:
Purjetamise meistrivõistluste sarja etapp jätkus Hiiumaal tuulistes oludes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Madison jäi EKRE kongressil aseesimeeste valimistel 166 häälega sellest kohast ilma. Aseesimeestel valiti Mart Helme 332, Siim Pohlak 208 ja Henn Põlluaas 188 häälega. Erakonna juhatusse sai Madison sisse.
"Mis seal ikka. Vox populi, vox dei, nagu ütlevad klassikud," kommenteeris Madison ERR-ile.
"Ma tänan 166 inimest, ehk ligi poolt kongressi delegaatidest, ehk ligi poolt erakonda, kes mind toetasid. Järelikult olid nad minu nelja aasta jooksul tehtud tööga aseesimehe kohal rahul, teine pool järelikult ei olnud rahul ja valis kedagi teist. Nii see demokraatia käibki," lausus Madison.
"Ma soovin palju õnne uutele aseesimeestele: Mart Helmele, mis oli muidugi väga suur "üllatus", et ta aseesimeheks sai. Ja kindlasti väga hea meel on Henn Põlluaasa üle, kes sai samuti umbes poolte delegaatide toetuse. Nii, et see on ju väga positiivne," sõnas Madison.
Madison rääkis, et tema roll erakonnas jääb samaks ning ta kavatseb jätkata oma tööd konservatiivse maailmavaate propageerimisel.
"Ei muutu suurt midagi. Ega aseesimehe positsioon on siiski ainult sinekuur. Et kas tunda end natukene paremini või kirjutada arvamusloo alla tiitel, et sa oled erakonna aseesimees. Sisuliselt see ju ei anna sulle mitte mingisugust suuremat võimu. Juriidiliselt oled sa ikkagi erakonna juhatuse liige kõikide oma õiguste ja kohustustega. Ja siiamaani ei ole erakonna aseesimeestel olnud mingit erilist suuremat rolli," lausus Madison. | Jaak Madison: aseesimehe kohal ei ole mingit erilist rolli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Madison jäi EKRE kongressil aseesimeeste valimistel 166 häälega sellest kohast ilma. Aseesimeestel valiti Mart Helme 332, Siim Pohlak 208 ja Henn Põlluaas 188 häälega. Erakonna juhatusse sai Madison sisse.
"Mis seal ikka. Vox populi, vox dei, nagu ütlevad klassikud," kommenteeris Madison ERR-ile.
"Ma tänan 166 inimest, ehk ligi poolt kongressi delegaatidest, ehk ligi poolt erakonda, kes mind toetasid. Järelikult olid nad minu nelja aasta jooksul tehtud tööga aseesimehe kohal rahul, teine pool järelikult ei olnud rahul ja valis kedagi teist. Nii see demokraatia käibki," lausus Madison.
"Ma soovin palju õnne uutele aseesimeestele: Mart Helmele, mis oli muidugi väga suur "üllatus", et ta aseesimeheks sai. Ja kindlasti väga hea meel on Henn Põlluaasa üle, kes sai samuti umbes poolte delegaatide toetuse. Nii, et see on ju väga positiivne," sõnas Madison.
Madison rääkis, et tema roll erakonnas jääb samaks ning ta kavatseb jätkata oma tööd konservatiivse maailmavaate propageerimisel.
"Ei muutu suurt midagi. Ega aseesimehe positsioon on siiski ainult sinekuur. Et kas tunda end natukene paremini või kirjutada arvamusloo alla tiitel, et sa oled erakonna aseesimees. Sisuliselt see ju ei anna sulle mitte mingisugust suuremat võimu. Juriidiliselt oled sa ikkagi erakonna juhatuse liige kõikide oma õiguste ja kohustustega. Ja siiamaani ei ole erakonna aseesimeestel olnud mingit erilist suuremat rolli," lausus Madison.
### Response:
Jaak Madison: aseesimehe kohal ei ole mingit erilist rolli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõik on uus, kuna kellelgi pole nii pikka mängupausi varem olnud," viitab Raadik koroonaviirusest tugevalt häiritud kevadele. "Tempo on olnud trennis päris kõva, sest treener nõuab harjutuste tegemisel mängijatelt maksimumi. Kuna hommikuti teeme kahetunniseid jõu- ja pallitrenne ning õhtuti kahe ja poole tunniseid pallitrenne, siis esimeste päevade järel oli päris keeruline voodist üles saada" vahendab Võrkpall24.ee Raadiku sõnu.
Raadiku klubikarjääri osas on täna küsimärke rohkem kui üks, sest esiti tuleks selgeks teha, kas Tuneesia liiga on üldse tänavusele hooajale joone alla tõmmanud või mitte.
"Pean helistama oma koduklubi (Sfaxien – toim.) treenerile. Infot ei ole üldse nende poolt tulnud selle kohta, kas liiga sai läbi või tahetakse tõesti veel jätkata," sõnab Raadik.
Loe pikemalt porttaalist Võrkpall24.ee. | Rasked trennid ja segased lood koduklubiga Raadikut ei heiduta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõik on uus, kuna kellelgi pole nii pikka mängupausi varem olnud," viitab Raadik koroonaviirusest tugevalt häiritud kevadele. "Tempo on olnud trennis päris kõva, sest treener nõuab harjutuste tegemisel mängijatelt maksimumi. Kuna hommikuti teeme kahetunniseid jõu- ja pallitrenne ning õhtuti kahe ja poole tunniseid pallitrenne, siis esimeste päevade järel oli päris keeruline voodist üles saada" vahendab Võrkpall24.ee Raadiku sõnu.
Raadiku klubikarjääri osas on täna küsimärke rohkem kui üks, sest esiti tuleks selgeks teha, kas Tuneesia liiga on üldse tänavusele hooajale joone alla tõmmanud või mitte.
"Pean helistama oma koduklubi (Sfaxien – toim.) treenerile. Infot ei ole üldse nende poolt tulnud selle kohta, kas liiga sai läbi või tahetakse tõesti veel jätkata," sõnab Raadik.
Loe pikemalt porttaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Rasked trennid ja segased lood koduklubiga Raadikut ei heiduta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaselt esimesele kahele vabatreeningule oli laupäevasel kolmandal treeningul väledaim valitsev maailmameister Lewis Hamilton (1.04,130), kellele järgnes meeskonnakaaslane Valtteri Bottas (+0,147).
Mercedestele järgnes hollandlane Max Verstappen (Red Bull; +0,283), neljas oli Sergio Perez (Racing Point). Viienda aja sõitis Ferrari noor piloot Charles Leclerc (+0,573).
Austra GP kvalifikatsioonisõit on kavas täna algusega kell 16.00.
Hooaja esimene MM-etapp Austrias sõidetakse pühapäeval algusega kell 16.10 ning võidusõidu käik on jälgitav ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel. | Mercedeste võim jätkus ka kolmandal vabatreeningul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaselt esimesele kahele vabatreeningule oli laupäevasel kolmandal treeningul väledaim valitsev maailmameister Lewis Hamilton (1.04,130), kellele järgnes meeskonnakaaslane Valtteri Bottas (+0,147).
Mercedestele järgnes hollandlane Max Verstappen (Red Bull; +0,283), neljas oli Sergio Perez (Racing Point). Viienda aja sõitis Ferrari noor piloot Charles Leclerc (+0,573).
Austra GP kvalifikatsioonisõit on kavas täna algusega kell 16.00.
Hooaja esimene MM-etapp Austrias sõidetakse pühapäeval algusega kell 16.10 ning võidusõidu käik on jälgitav ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel.
### Response:
Mercedeste võim jätkus ka kolmandal vabatreeningul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ASMRi 1 vibe'iga videod, milles on peamiselt kuulda kividega toksimist, oksade murdmist, tule praksumist ja saviga mäkerdamist, taustaks lindude siristamine, kestavad küll enamasti kümme minutit, kuid ajaliselt kulub näiteks savitelliste valmistamiseks primitiivseid vahendeid kasutades päevi.
Ja selleks et savitellisteni jõuda, tuleb teha läbi eelnevad tehnoloogilised etapid. Üks järeldus, mis sellist vabatahtlikku paleoeksiili jälgides tekib, osutab asjaolule, kuivõrd aeganõudev igasuguste olmetoimingute tegemine kunagi oli. Elamine oligi töö. Me ei tea, kas kiviaja inimeste mõttemaailmas eksisteeris puhkuse kontseptsioon ajaaukudega, mis polnud täidetud utilitaarse tegevusega.
Peadpööritav tehnoloogiline areng, mis on toonud inimese pimedast koopast kosmose- ja infoajastusse, on sisaldanud enamasti ka lubadust, et elu läheb lihtsamaks. Tehnoloogia teeb osa tööst meie eest ära ja inimestel jääb järjest enam aega jõudeeluks. Juba ammu ei pea iga inimene ise endale toitu küttima või jalavarje valmistama. Viimase sajandi jooksul on innovatsioon koduelektroonika valdkonnas vabastanud naissoo tüütust kodutööde kohustusest. Mitmed veebiplatvormid on ehitanud oma tooteturunduse üles ajasäästu lubadusele: tänu Woltile pääsed kokkamisest, Amazon säästab poodlemisest, Slack pidevatest kohtumistest.
Ometi on pea saja aasta tagused unistused neljapäevasest töönädalast jäänud endiselt suurema osa jaoks elanikkonnast kättesaamatuks. Selle asemel võimaldab innovatsioon teadmustöötajatel edukalt tööd teha ka vahetult enne õhtust uinumist või õndsal pühapäeval. Parkinsoni reegel – töö täidab selleks planeeritud aja – kõlab praegu veenvamalt kui kunagi varem. Isegi kui kasutada kõige efektiivsemaid optimeerimisstrateegiaid, ei too see endaga enamasti kaasa reaalsete töötundide vähenemist, sest optimeerimise eesmärk on ikka olnud produktiivsuse suurendamine. Kui mingi töölõik võtab ühtäkki vähem aega, saab sinna alati külge pookida uusi ülesandeid. Kui igale e-kirjale kohe vastata, toob see kaasa uute päringute ja küsimuste laviini. Asjata ei räägi sotsioloogid kiirenevast ajast.
Kirjeldatud probleemile on loomulikult otsitud lahendusi. Tänapäeval on igaühe taskus vidin vähemalt ühe rakendusega tööviljakuse tõstmiseks, paljud on puutunud ajaplaneerimise koolituste kaudu kokku Pomodoro tehnika või Eisenhoweri meetodiga, meie päeva struktureerivad lõputud to do list'id, kuhu teadjamad inimesed planeerivad tulevaste produktiivsuspuhangute ootuses pause (lugemiseks, päevikupidamiseks, mediteerimiseks), kuid ometi leiame end kummastavast olukorrast, kus pooled Eestis küsitletutest on kogenud tööstressi, tuues ühe peamise põhjusena välja just töötempo.
Ehk on probleem vähemalt osaliselt ka selles, kuidas tõhusast ajaplaneerimisest saadavat kasu raamistatakse. Kas arvukad eneseabiraamatud sellest, kuidas paremini magada, saavad menukiteks seepärast, et head und nähakse väärtusena iseeneses? Või kasvab huvi vastava kirjanduse vastu välja artiklitest, mis korrutavad produktiivsuse püramiidi alussammastena tervislikku toitumist, liikuvat elustiili ja kaheksatunnist unetsüklit? Kuigi tulemuseks võib olla mõlema lugejatüübi puhul füsioloogiline heaolu, viib see efektiivsusihas isiku uute tööalaste väljakutseteni, mille saavutamiseks tuleks veel rohkem optimeerida, veel tõhusamalt magada! Magamine ise muutub nõnda utilitaarseks ja eesmärgipäraseks tegevuseks.
Puhkamise kontseptsiooni ilmestab samasugune olemuslik vastuolu. Seistes silmitsi ajaga, millel pole mingisugust produktiivset väärtust, leidub hulk inimesi, kes hakkavad kannatamatusest esimesel võimalusel muru niitma, korterit renoveerima või reisides elamusi kollektsioneerima. Täielik jõudeolek tundub hirmutav ja tekitab protestantliku tööeetika kummardajas ärevust. Aega tuleb kuidagi sisustada, sest muidu on see raisus. Hilismodernsusele omast molutamisärevust ilmestab kõige paremini Lõuna-Koreas toimuv mittemillegi tegemise võistlus, mille võitmiseks tuleb püsida võimalikult kaua "chill'is olekus", eirates ümberringi toimuvat hektilisust. Selleks et sundida inimesi täielikku puhkeseisundisse, tuleb anda sellele seisundile esmalt võistluse kaudu mingisugune väline väärtus.
Minu jaoks on puhkuse kõige puhtam vorm unistamine. See on see, kui sa loed juba kümnendat korda sama lõiku uuesti, kuna su mõte on juba lootusetult teistele radadele rännanud. Või kui sa avastad ennast jalutades kohast, kuhu sa ei plaaninud välja jõuda. Unistamine vabastab aju mentaalsest koormast, mis pingsalt mingisugusele ülesandele mõeldes paratamatult tekib. Samas on ajuteadlased kindlaks teinud, et kui lasta mõtetel iseseisvalt mälestuste, teadmiste ja kogemuste varasalves uidata, tekivad närvirakkude vahel ootamatud sünapsid, millest võivad sündida loomingulised lahendused. Loomulikult võib ka selle teadmise produktiivsuse teenistusse rakendada ning oma päeva unistamisega sisustatud puhkepause planeerida, kuid veelgi parem oleks õppida puhkama vähimagi südametunnistuspiina ja tagamõtteta. Raisata mõnuga aega!
1 ASMR ehk autonomous sensory meridian response on naudingu ja lõdvestumise eesmärgil sooritatav tegevus, millele keskendumine kutsub mõnes inimeses esile kerget kõditunnet või stimuleerivat surinat. | Henri Kõiv: hirm jõudeelu ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ASMRi 1 vibe'iga videod, milles on peamiselt kuulda kividega toksimist, oksade murdmist, tule praksumist ja saviga mäkerdamist, taustaks lindude siristamine, kestavad küll enamasti kümme minutit, kuid ajaliselt kulub näiteks savitelliste valmistamiseks primitiivseid vahendeid kasutades päevi.
Ja selleks et savitellisteni jõuda, tuleb teha läbi eelnevad tehnoloogilised etapid. Üks järeldus, mis sellist vabatahtlikku paleoeksiili jälgides tekib, osutab asjaolule, kuivõrd aeganõudev igasuguste olmetoimingute tegemine kunagi oli. Elamine oligi töö. Me ei tea, kas kiviaja inimeste mõttemaailmas eksisteeris puhkuse kontseptsioon ajaaukudega, mis polnud täidetud utilitaarse tegevusega.
Peadpööritav tehnoloogiline areng, mis on toonud inimese pimedast koopast kosmose- ja infoajastusse, on sisaldanud enamasti ka lubadust, et elu läheb lihtsamaks. Tehnoloogia teeb osa tööst meie eest ära ja inimestel jääb järjest enam aega jõudeeluks. Juba ammu ei pea iga inimene ise endale toitu küttima või jalavarje valmistama. Viimase sajandi jooksul on innovatsioon koduelektroonika valdkonnas vabastanud naissoo tüütust kodutööde kohustusest. Mitmed veebiplatvormid on ehitanud oma tooteturunduse üles ajasäästu lubadusele: tänu Woltile pääsed kokkamisest, Amazon säästab poodlemisest, Slack pidevatest kohtumistest.
Ometi on pea saja aasta tagused unistused neljapäevasest töönädalast jäänud endiselt suurema osa jaoks elanikkonnast kättesaamatuks. Selle asemel võimaldab innovatsioon teadmustöötajatel edukalt tööd teha ka vahetult enne õhtust uinumist või õndsal pühapäeval. Parkinsoni reegel – töö täidab selleks planeeritud aja – kõlab praegu veenvamalt kui kunagi varem. Isegi kui kasutada kõige efektiivsemaid optimeerimisstrateegiaid, ei too see endaga enamasti kaasa reaalsete töötundide vähenemist, sest optimeerimise eesmärk on ikka olnud produktiivsuse suurendamine. Kui mingi töölõik võtab ühtäkki vähem aega, saab sinna alati külge pookida uusi ülesandeid. Kui igale e-kirjale kohe vastata, toob see kaasa uute päringute ja küsimuste laviini. Asjata ei räägi sotsioloogid kiirenevast ajast.
Kirjeldatud probleemile on loomulikult otsitud lahendusi. Tänapäeval on igaühe taskus vidin vähemalt ühe rakendusega tööviljakuse tõstmiseks, paljud on puutunud ajaplaneerimise koolituste kaudu kokku Pomodoro tehnika või Eisenhoweri meetodiga, meie päeva struktureerivad lõputud to do list'id, kuhu teadjamad inimesed planeerivad tulevaste produktiivsuspuhangute ootuses pause (lugemiseks, päevikupidamiseks, mediteerimiseks), kuid ometi leiame end kummastavast olukorrast, kus pooled Eestis küsitletutest on kogenud tööstressi, tuues ühe peamise põhjusena välja just töötempo.
Ehk on probleem vähemalt osaliselt ka selles, kuidas tõhusast ajaplaneerimisest saadavat kasu raamistatakse. Kas arvukad eneseabiraamatud sellest, kuidas paremini magada, saavad menukiteks seepärast, et head und nähakse väärtusena iseeneses? Või kasvab huvi vastava kirjanduse vastu välja artiklitest, mis korrutavad produktiivsuse püramiidi alussammastena tervislikku toitumist, liikuvat elustiili ja kaheksatunnist unetsüklit? Kuigi tulemuseks võib olla mõlema lugejatüübi puhul füsioloogiline heaolu, viib see efektiivsusihas isiku uute tööalaste väljakutseteni, mille saavutamiseks tuleks veel rohkem optimeerida, veel tõhusamalt magada! Magamine ise muutub nõnda utilitaarseks ja eesmärgipäraseks tegevuseks.
Puhkamise kontseptsiooni ilmestab samasugune olemuslik vastuolu. Seistes silmitsi ajaga, millel pole mingisugust produktiivset väärtust, leidub hulk inimesi, kes hakkavad kannatamatusest esimesel võimalusel muru niitma, korterit renoveerima või reisides elamusi kollektsioneerima. Täielik jõudeolek tundub hirmutav ja tekitab protestantliku tööeetika kummardajas ärevust. Aega tuleb kuidagi sisustada, sest muidu on see raisus. Hilismodernsusele omast molutamisärevust ilmestab kõige paremini Lõuna-Koreas toimuv mittemillegi tegemise võistlus, mille võitmiseks tuleb püsida võimalikult kaua "chill'is olekus", eirates ümberringi toimuvat hektilisust. Selleks et sundida inimesi täielikku puhkeseisundisse, tuleb anda sellele seisundile esmalt võistluse kaudu mingisugune väline väärtus.
Minu jaoks on puhkuse kõige puhtam vorm unistamine. See on see, kui sa loed juba kümnendat korda sama lõiku uuesti, kuna su mõte on juba lootusetult teistele radadele rännanud. Või kui sa avastad ennast jalutades kohast, kuhu sa ei plaaninud välja jõuda. Unistamine vabastab aju mentaalsest koormast, mis pingsalt mingisugusele ülesandele mõeldes paratamatult tekib. Samas on ajuteadlased kindlaks teinud, et kui lasta mõtetel iseseisvalt mälestuste, teadmiste ja kogemuste varasalves uidata, tekivad närvirakkude vahel ootamatud sünapsid, millest võivad sündida loomingulised lahendused. Loomulikult võib ka selle teadmise produktiivsuse teenistusse rakendada ning oma päeva unistamisega sisustatud puhkepause planeerida, kuid veelgi parem oleks õppida puhkama vähimagi südametunnistuspiina ja tagamõtteta. Raisata mõnuga aega!
1 ASMR ehk autonomous sensory meridian response on naudingu ja lõdvestumise eesmärgil sooritatav tegevus, millele keskendumine kutsub mõnes inimeses esile kerget kõditunnet või stimuleerivat surinat.
### Response:
Henri Kõiv: hirm jõudeelu ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontserdipaika on rajatud mitmeid erinevaid sektsioone publikule, mis asuvad kõik üksteistesest turvaliselt kahe meetri kaugusel, vahendas NME. Samuti on tagatud turvaline võimalus tualette kasutada ning toitu ja jooki on võimalik ette tellida.
Newcastle'i linnavalitsuse esindaja Ged Bell kinnitas, et nende linn on tuntud kultuuriürituste poolest ning seetõttu on suur rõõm näha sellist uudset kontserdipaika just nende linnas. "See on võimalus nautida muusikat turvaliselt ning sotsiaalselt distantseeritud moel," sõnas ta.
Lisaks sotsiaalselt distantseeritud kontserdipaigale toimuvad sel suvel Ühendkuningriikides ka mitmed drive-in kontserdid, kus astuvad teiste seas üles ka Dizzee Rascal, The Streets ja Kaiser Chiefs. | Suurbritannias avatakse esimene sotsiaalselt distantseeritud kontserdipaik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontserdipaika on rajatud mitmeid erinevaid sektsioone publikule, mis asuvad kõik üksteistesest turvaliselt kahe meetri kaugusel, vahendas NME. Samuti on tagatud turvaline võimalus tualette kasutada ning toitu ja jooki on võimalik ette tellida.
Newcastle'i linnavalitsuse esindaja Ged Bell kinnitas, et nende linn on tuntud kultuuriürituste poolest ning seetõttu on suur rõõm näha sellist uudset kontserdipaika just nende linnas. "See on võimalus nautida muusikat turvaliselt ning sotsiaalselt distantseeritud moel," sõnas ta.
Lisaks sotsiaalselt distantseeritud kontserdipaigale toimuvad sel suvel Ühendkuningriikides ka mitmed drive-in kontserdid, kus astuvad teiste seas üles ka Dizzee Rascal, The Streets ja Kaiser Chiefs.
### Response:
Suurbritannias avatakse esimene sotsiaalselt distantseeritud kontserdipaik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Baroš esindas Liverpooli aastail 2002 kuni 2005, lüües kokku 108 mängus 27 väravat. Inglismaal mängis ta veel Aston Villa ridades, siis aga siirdus Prantsusmaale Lyoni. Kokku on Tšehhi ründaja esindanud üheksat erinevat meeskonda.
Koondisekarjääri lõpetas Baroš 2012. aastal, olles löönud Tšehhi koondise kasuks 93 mänguga 41 väravat.
Praegu mängib 38-aastane Baroš Tšehhi kõrgliigaklubis Ostrava Banik, kuid ründaja sõnul jääb see hooaeg talle viimaseks.
"Põhjused on selged. Vanust ei ole võimalik peatada. Minu tervislik seisund on olnud viimase aasta jooksul halb. Igasuguse koormuse järel on tekkinud selline valu, et profikarjääriga jätkata ei ole võimalik," vahendab BBC Baroši sõnu. | Liverpooliga Meistrite liiga võitnud ründaja teeb jalgpalliga lõpparve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baroš esindas Liverpooli aastail 2002 kuni 2005, lüües kokku 108 mängus 27 väravat. Inglismaal mängis ta veel Aston Villa ridades, siis aga siirdus Prantsusmaale Lyoni. Kokku on Tšehhi ründaja esindanud üheksat erinevat meeskonda.
Koondisekarjääri lõpetas Baroš 2012. aastal, olles löönud Tšehhi koondise kasuks 93 mänguga 41 väravat.
Praegu mängib 38-aastane Baroš Tšehhi kõrgliigaklubis Ostrava Banik, kuid ründaja sõnul jääb see hooaeg talle viimaseks.
"Põhjused on selged. Vanust ei ole võimalik peatada. Minu tervislik seisund on olnud viimase aasta jooksul halb. Igasuguse koormuse järel on tekkinud selline valu, et profikarjääriga jätkata ei ole võimalik," vahendab BBC Baroši sõnu.
### Response:
Liverpooliga Meistrite liiga võitnud ründaja teeb jalgpalliga lõpparve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits. Tark. Töökas. Kõrgtehnoloogiline. Vaba. Turvaline. Moraalselt puhas. Looduskaunis. Isepäine. Enesekindel rikas suveräänne rahvusriik," lausus Helme.
"Unustage ära uus Põhjamaa. Sealne poliitiline paradigma ja ühiskonnamudel on midagi, mida tuleb võtta kui hoiatust, mitte kui eeskuju," sõnas ta.
Helme sõnul on EKRE üheks keskseks eesmärgiks rahvusliku majanduse tugevdamine. "Just nii tagame me oma inimestele hea sissetuleku siin, mitte üle lahe, tagame peremehe staatuse oma maade ja metsade üle, tagame ühiskonna, kus loodud rikkust ei kandita mitte kuhugi globaalse peakorteri maksuparadiisi vaid investeeritakse siin edasi uue rikkuse loomiseks," ütles Helme.
"Meie vankumatu seismine eesti inimeste eest ja Eesti rahvusriigi eest tööjõu teemadel näitab, et meie põhimõtteline vastuseis massimmigratsioonile ei ole ajendatud mitte rassismist või mingitest muudest foobiatest, vaid lähtub soovist hoida Eestit Eestina ning tagada, et siin oleks hea elada," märkis Helme.
EKRE senine esimees Mart Helme teatas läinud laupäeval, et loobub EKRE esimeheks kandideerimast.
ERR avaldab Martin Helme kõne ka täismahus ning muutmata kujul:
Martin Helme kõne EKRE kongressil
4. juuli 2020
Kallid erakonnakaaslased,
Olen teie ees kongressil sõnavõtuga esinenud pea igal aastal, seekord aga täiesti uues rollis. Palun teilt mandaati saada erakonna juhiks.
Meie erakonda 7 aastat juhtinud Mart andis nädala eest teada soovist esimehe amet maha panna ning uuele inimesele üle anda. Ta tegi seda mitte väsimusest või tüdimusest, vaid selleks, et me saaksime veelgi tugevamaks muutuda. Me kõik oleme talle tohutu töö ja suurepäraste saavutuste eest väga palju võlgu.
Ka mina olen talle väga palju võlgu. Mardi laia selja taga sain ma teha oma senist tööd erakonnas, teades rahulikult, et juhi vastutust kannab tema. Jah, ma tean, enamik erakonnakaaslasi ja suur osa avalikkusest arvab, et me oleme nagunii üks ja sama, kuid ma kinnitan teile, et lõplikud otsused langetas ikkagi esimees. Ja lõplik vastutus erakonna käekäigu eest oli temal. See on koorem, mida ei saa tegelikult jagada.
Nüüd seisan teie ees ja palun teil anda see otsustus ja vastutus mulle. Need on aukartustäratavalt suured kingad, millesse mul tuleb astuda.
Ju te teate ja tunnete mind juba niigi päris hästi, aga juhi vahetus tõstatab paratamatult küsimuse: mis siis ikkagi muutub?
Kõigepealt sellest, mis ei muutu. Meie erakond on Eestis eriline ja ainulaadne, kuna oleme kõige selgema maailmavaatega, võiks lausa öelda, kõige ideoloogilisem partei Eestis. Päris kindlasti ei muutu meie sügavast veendumusest välja kasvanud poliitika, mis seisab normaalse perekonna, traditsiooniliste pereväärtuste, rahvusriigi ideaali ja kristliku Euroopa eest. Me usume, et laste kasvatamisel on parim kui seda teevad nende endi ema ja isa, et kõige toredam perekond on selline, kus on ka õdesid-vendasid, tädisid-onusid. Et see nii oleks, peab riik toetama ja motiveerima tervet hulka hoiakuid aga ka majanduslikke otsuseid. Traditsiooniline abieluinstitutsioon ei ole muutunud mõtetuks, teda on lammutatud ja naeruvääristatud mitu inimpõlve aga talle ei ole suudetud pakkuda aseainet. Siit ja just siit tuleb otsida põhjust läänemaailma demograafilisele kriisile, aga samuti ka moraalsele kriisile. Eneseusu kriisile.
Me peame jätkuvalt Eesti põhiseaduse kõige olulisemaks alusväärtuseks seda, mis on kirjas preambulis: Eesti on loodud eestlaste rahvusriigiks ja on meie rahvuslik kaitseala. Siin saame korraldada elu oma parema äranägemise järgi, oma traditsioonidest ja eripäradest lähtuvalt. Globalism on meile vastuvõetamatu kontseptsioon just selle tõttu, et ta saab võidutseda ainult rahvusriikide surnuväljal. Koos eestlusega kaitseme tegelikult kogu Euroopa tsivilisatsiooni.
Kõigile tänapäevastele vasakradikaalidele ja nende poolt ära hullutatud lõhkujutele või ära hirmutatud põlvitajatele ütleme: euroopa tsivilisatsioon on inimkonna ajaloo tippsaavutus. Parim, õilsaim, ilusaim, loovaim, dünaamiliseim võrreldes ükskõik kelle või millega. Jah, oma verise ajalooga – kes peaks seda paremini teadma, kui meie oma verise ja ränga ajalooga. Jah, oma puudustega. Aga inimloomus ongi puudulik. Meil pole vaja midagi häbeneda ega millestki lahti öelda ei eestlaste ega eurooplastena. Me ei nimeta ümber ühtegi tänavat, lase maha lõhkuda ühtegi mälestusmärki, pressida endalt välja ühtegi vabandust. Euroopa eluviis loeb. Ka valged elud loevad.
Põhjus, miks me ei nõustu massimmigratsiooniga on ju selles, et rahvastiku välja vahetamine toob kaasa pöördumatu muutuse selles ühiskonnas. Eurooplaste või eestlaste väljavahetamine oma iidsel kodumaal toob asemele midagi vähem väärtuslikku. Me ei nõustu sellega. Me ei lase sellel juhtuda. Veel üks asi, mis meie erakonna puhul mitte kunagi ei muutu!
Aga mis siis muutub?
Usun, et järgnevatel aastatel muutuvad majandusteemad meie jaoks väga oluliseks. Meil seisavad ees rasked ajad koroonakriisi tõttu tekkinud majanduslangusest. Tänane valitsus on meie osalusel juba praegu teinud ära väga palju, et selle kriisi lööki pehmendada. Meil seisab ees veel suur töö, et kriisist võimalikult kiiresti ning võimalikult tugevalt välja tulla. Meie kõige olulisem ülesanne on tagada töökohad oma inimestele. Ja mitte lihtsalt töökohad, vaid korraliku palgaga töökohad. Just see on ju keskne teema niinimetatud ukraina maasikakorjajate küsimuses. Tegemist ei ole eesti põllumehe kiusamisega, nagu valelikult väidetakse. Tegemist on eesti inimeste eest seismisega, et ka Eesti maapiirkondades oleks võimalik leida tööd ning leida tööd hea palgaga. Loomulikult tõstavad need, kes siiani on saanud endale odavamat tööjõudu, selle peale kisa. Aga vastupidiselt õelale laimule ei ole meie tööjõupoliitika eesmärk mitte maapiirkondadele kahjulik, vaid kasulik. Meie vankumatu seismine eesti inimeste eest ja Eesti rahvusriigi eest tööjõu teemadel näitab, et meie põhimõtteline vastuseis massimmigratsioonile ei ole ajendatud mitte rassismist või mingitest muudest foobiatest, vaid lähtub soovist hoida Eestit Eestina ning tagada, et siin oleks hea elada.
Rahvusliku majanduse tugevdamine on olnud ja jääb ka edaspidi meie erakonna üheks keskseks eesmärgiks. Just nii tagame me oma inimestele hea sissetuleku siin, mitte üle lahe, tagame peremehe staatuse oma maade ja metsade üle, tagame ühiskonna, kus loodud rikkust ei kandita mitte kuhugi globaalse peakorteri maksuparadiisi vaid investeeritakse siin edasi uue rikkuse loomiseks.
Rahvusliku majanduse edendamiseks ja eesseisvast kriisist tugevamalt välja tulemiseks on tarvis julgust ja selget nägemust, mida me soovime saavutada. Me oleme juba näidanud, et me oskame praktikas hinnata neid peamisi hoobasid, mis aitavad majandusel kasvada. Selleks, et panna Eesti majandus tööle uuel, kõrgemal tasemel ja niimoodi tagada reaalpalga kasv ja kõigi inimesteni jõudev kõrgem elustandard, ei ole vaja leiutada imerohtu. Selleks on ikka vaja neid nelja asja: alandada makse, vähendada regulatsioone, ergutada innovatsiooni ning tagada, et haridussüsteem saadab igal aasta ellu inimesi, kellel on oskused ja teadmised uue väärtuse loomise ilusasse protsessi sujuvalt kaasa lüüa. Seda on muidugi öelda lihtsam kui teha.
Ükskõik, kas tegu on maksualanduste või dereguleerimisega, vastuseis olemasoleva muutmiseks kasvõi natukenegi on tohutu. Ometi oleme näidanud, et nii nagu lubasime, alandasime makse. Oleme ka näidanud, et suudame toetada oma ettevõtteid tagades kriisist hoolimata läbi Kredexi, MES-i ja EAS-i võimaluse laenu võtta ja investeeringuid teha. Oleme näidanud, et me mitte ainult ei räägi, vaid ka tegutseme selleks, et riik majandust languse ajal turgutaks ning pannud käima plaanid suurte riiklike infrastruktuuriprojektide ellu viimiseks, mis tõsi küll, edenevad minu silmis liiga aeglaselt. Siit jõuame tagasi dereguleerimiseni: pean vajalikuks muuta planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise reegleid, et Eestis saaks kiiremini ja odavamalt ehitada nii riik kui erasektor.
Need on kõik tegevused, üksikotsused, mis peavad teenima suuremat, laiemat eesmärki. Mis siis on minu nägemus Eestist? Millist Eestit mina näha tahan?
Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits. Tark. Töökas. Kõrgtehnoloogiline. Vaba. Turvaline. Moraalselt puhas. Looduskaunis. Isepäine. Enesekindel rikas suveräänne rahvusriik. Unustage ära uus Põhjamaa. Sealne poliitiline paradigma ja ühiskonnamudel on midagi, mida tuleb võtta kui hoiatust, mitte kui eeskuju!
Ma tahan, et meie ühiskond oleks kokkuhoidev ja solidaarne, kus omasid ei jäeta maha ja nõrgemaid ei lasta hukkuda. Me saavutame selle mitte läbi kõike ühetasaseks rulliva sotsialismi, vaid läbi ühiste väärtuste ja identiteedi, läbi kokkuhoidmise ja sellise sotsiaalse võrgustiku, mis saab tekkida ja toimida ainult peresõbralikus rahvusriigis.
Ma tahan, et meie noored saaksid hariduse, mis juurutab neisse uhkustunnet oma rahva ja riigi üle, mis annab neile teadmised, mõtlemis-, vastupanu- ja argumenteerimisvõime, et lükata resoluutselt tagasi globalistlike äärmusideoloogiate võlu ning libalubadused. Haridus peab andma noortele oskusi ning teadmisi, mille abil elada oma elu edukalt, luua juurde uut väärtust, mitte kultiveerima noortes õigeid liberaalseid hoiakuid, nagu kliimastreik, homotrall või BLM.
Pole mingit kahtlust, et Eestis on palju ebaõiglust ning liiga paljud inimesed elavad vaesuses. Parempoolse inimesena ei arva ma, et kõik inimesed peavadki ühtmoodi või võrdselt elama. See lülitaks tasa eripärasuse, võtaks inimestelt ära põhjuse pingutada ja edasi püüelda ning oleks omakorda ebaõiglane teistest andekamate, loovamate või töökamate suhtes. Kuid ma pean väljakannatamatult ebaõiglaseks seda, kui inimesed teevad kõik õigesti – õpivad tublilt, loovad pere, käivad tööl – ja ei ela sellest hoolimata normaalselt ära. Kui tööl käiv inimene on jätkuvalt vaene, siis on tegemist majanduse struktuuri veaga, mis tuleb parandada. Ma tean täpselt, mida tuleb teha, et tuua Eesti välja keskmise sissetuleku lõksust või palgavaesusest.
Majandusteemade kõrval ei saa me mingil juhul lubada tagaplaanile jäämist väärtusteemadele. Eeloleval sügisel viib koalitsioon riigikogu saali meie jaoks kaks kõige olulisemat koalitsioonilepingu punkti. Neis on ühendatud korraga väärtuspoliitika ja otsedemokraatia teema. Me peame seadusandlikult paika panema ning administratiivselt ära korraldama rahvaküsitluse 2021. aasta kohalike valimiste ajal põhiseaduse täiendamiseks, et määratleda perekond ühe mehe ja ühe naise vahelise püsiva liiduna. Me teame, et koalitsioonierakondadel on selles küsimuses erinev arvamus ja küllap siis iga erakonda teeb kampaaniat oma seisukoha kaitseks. Aga küsimuse küsimise osas on kokku lepitud ja sel teemal koalitsioonis erimeelsust ei ole. Samuti ei ole meil vaidlust põhiseaduse muudatuse tegemiseks, et anda rahvale referendumite algatamise õigus. Ka selle seadusemuudatuse soovime riigikogus käima panna sügisel.
Meil seisab lähikuudel ees keeruline teema euroliidu eelarve ja päästepaketi osas. Me suhtume ettepanekutesse ülimalt umbusklikult. Näen selget ohtu, et kui päästepakett vormistatakse tema tänasel esitatud kujul, nihutab see meid mitme pika sammu võrra lähemale Euroopa Ühendriikidele. Sellega ei saa meie erakond mingil juhul nõus olla ja see ei oleks kooskõlas ka koalitsioonileppes sätestatuga. Mööndes, et viimase saja aasta kõige tõsisema majanduskriisi valguses tuleb meil leppida kokku erakorralistes meetmetes Euroopa majanduse turgutamiseks, ei saa see olla kattevarjuks edasisele föderaliseerumisele.
Just selle ära hoidmiseks fikseeriti meie nõudmisel Eesti ametlikes positsioonides selgelt eitav seisukoht euroliidu ühistele maksudele, maksusuveräänsuse vähenemisele ning võimalusele, et täna tehakse kuluotsused ilma kokkulepeteta tagasi maksmise allikate osas. Me oleme omalt poolt näidanud üles mõistlikkust ja paindlikkust, ega ole torpedeerinud euroliidu toimimist või takistanud lahenduste otsimist. Aga meie järeleandlikkuse limiit on täis ja neist seisukohtadest taganeda pole meil plaanis.
Head aatekaaslased!
Täna esimehe kohustused üle andev Mart on palju rääkinud sellest, et meie eesmärk peaks olema 51 kohta riigikogus. Ma ei taha sellest ambitsioonikusest taganeda, kuid lubage ma sõnastan selle pisut teistmoodi. Meie eesmärk peab olema järgmiste valimiste võitmine ja järgmise valitsuse moodustamine ehk peaministri koha võtmine. Olen rahul, kui teeme seda ainult oma fraktsiooni liikmetega, aga ma lepin ka sellega, et peame taas koalitsiooni moodustama. Rõhutan siinjuures, et ei kohtade arv ega ametinimetuste kõrge kõla pole eesmärk omaette. Eesmärk on ellu viia poliitikat, millest ma just rääkisin. Eesmärk on kujundada Eestit seda nägu, nagu ta meie meelest olema peab. Eesmärk on saavutada, et ülejäänud ühiskondlik eliit – nii poliitilised jõud, meedia, akadeemikud, ettevõtjad, meelelahutajad, kõrgkultuuri loojad – võtaksid omaks meie nägemuse. Selle saavutamine pole mõistagi kerge. See ei tule ilma vastandumisteta. Aga me oleme näidanud, et me raskusi ei karda. Oleme aastaga valitsuses näidanud sedagi, et meid tasub uskuda – viime oma lubadused ellu! Meid valides teavad inimesed, mida saavad.
Oma eesmärkide saavutamiseks on meil vaja teha tööd nii iseendaga, oma erakonnaga kui loomulikult ka valijatega. Igaühel meist on võimalik isiklikult areneda, kuulata kriitikat ja endalt küsida: kas ma oleks saanud midagi teha paremini, öelda teisiti, selgitada põhjalikumalt. Rahulolu endaga ja sellega, kuhu me välja oleme jõudnud on allakäigu algus. Just selle ära hoidmiseks loobus Mart esimeheks tagasi kandideerimisest. Ärme lase tema sammu raisku, arvates, et mind see vajadus ei puuduta!
Meil on jätkuvalt kasvava liikmeskonnaga erakond, kus on väga palju talente. Me peame tugevdama erakonnas mehhanisme, mis motiveerib inimestel enda välja pakkumist ja proovile panemist. Me peame soodustama inimestel meie organisatsioonis panustamist ning valimisnimekirjades kaasa löömist. Me peame premeerima töökust ja tulemuslikkust, aga mõistagi ka seda, et tööd ja tulemust tehakse meie ideoloogia kasuks, mitte isikliku edevuse või kasu nimel. Me oleme konservatiivid ja hindame hierarhiat, kuid ka hierarhilised süsteemid peavad töötama hästi. Ma soovin erakonda tööle saada kui ühte suurt meeskonda. Nii juhatust, volikogu, fraktsiooni kui ringkondasid rohkem ja sujuvamalt omavahel suhtlema panna, tööd ja tegemisi enam laiali laotada, ideekorjeid ja häid praktikaid kiiremini jagada ja juurutada.
Ma ei luba teile, et meil kaob ära kahemehe tagatuba – Mardi nõu on selleks lihtsalt liiga väärtuslik – kuid ma luban, et hakkan tegevusi laiemas ringis läbi arutama.
Meie erakonna organisatsioon peab jätkuvalt laienema ja süvenema. See tähendab, et liikmeid tuleb juurde värvata ja olemasolevaid liikmeid ei tohi lasta letargiasse, vaid neid tuleb ikka hoida tegevuses. See tähendab, et peame järgmisteks kohalikeks valimisteks aasta pärast suutma luua igas viimases kui omavalitsuses osakonna ja need osakonnad peavad võimalikult paljudes kohtades välja minema erakonna nimekirja, platvormi ja lipuga. Kui eelmiste kohalike valimiste eesmärk oli saada võimalikult paljudes omavalitsustes volikogus esindatus, siis järgmiste kohalike valimiste eesmärk peab olema võimalikult paljudes omavalitsustes saada võimule. Kui me eelmine kord keskendusime peamistele keskustele, siis seekord keskendume tervele Eestile. See aitab meid siduda kohalikul tasandil inimeste igapäevamurede lahendamise kaudu nendega. See aitab meil välja sõeluda tegusaid ja tugeva potentsiaaliga inimesi, keda edaspidi tuua riigikogusse või ministritoolile – või miks mitte ka presidenditoolile. Ja see annab meile võimenduse järgmisteks tähtsateks valimisteks ehk riigikogu valimisteks.
Head rahvuskonservatiivid,
Mõnes mõttes ei muutu täna mitte midagi, mõnes mõttes muutub kõik – me asume kirjutama uut peatükki nii oma erakonna kui oma riigi ajaloos. See saab olema üks suur ja põnev seiklus tõe, headuse ja valguse nimel kurjusele kartmatult vastu astudes. Meid ootavad ees oma katsumused ja joovastused. Kui te lubate mul end juhtida selles seikluses siis luban omakorda, et te ei kahetse ega pea pettuma! | Martin Helme: ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits. Tark. Töökas. Kõrgtehnoloogiline. Vaba. Turvaline. Moraalselt puhas. Looduskaunis. Isepäine. Enesekindel rikas suveräänne rahvusriik," lausus Helme.
"Unustage ära uus Põhjamaa. Sealne poliitiline paradigma ja ühiskonnamudel on midagi, mida tuleb võtta kui hoiatust, mitte kui eeskuju," sõnas ta.
Helme sõnul on EKRE üheks keskseks eesmärgiks rahvusliku majanduse tugevdamine. "Just nii tagame me oma inimestele hea sissetuleku siin, mitte üle lahe, tagame peremehe staatuse oma maade ja metsade üle, tagame ühiskonna, kus loodud rikkust ei kandita mitte kuhugi globaalse peakorteri maksuparadiisi vaid investeeritakse siin edasi uue rikkuse loomiseks," ütles Helme.
"Meie vankumatu seismine eesti inimeste eest ja Eesti rahvusriigi eest tööjõu teemadel näitab, et meie põhimõtteline vastuseis massimmigratsioonile ei ole ajendatud mitte rassismist või mingitest muudest foobiatest, vaid lähtub soovist hoida Eestit Eestina ning tagada, et siin oleks hea elada," märkis Helme.
EKRE senine esimees Mart Helme teatas läinud laupäeval, et loobub EKRE esimeheks kandideerimast.
ERR avaldab Martin Helme kõne ka täismahus ning muutmata kujul:
Martin Helme kõne EKRE kongressil
4. juuli 2020
Kallid erakonnakaaslased,
Olen teie ees kongressil sõnavõtuga esinenud pea igal aastal, seekord aga täiesti uues rollis. Palun teilt mandaati saada erakonna juhiks.
Meie erakonda 7 aastat juhtinud Mart andis nädala eest teada soovist esimehe amet maha panna ning uuele inimesele üle anda. Ta tegi seda mitte väsimusest või tüdimusest, vaid selleks, et me saaksime veelgi tugevamaks muutuda. Me kõik oleme talle tohutu töö ja suurepäraste saavutuste eest väga palju võlgu.
Ka mina olen talle väga palju võlgu. Mardi laia selja taga sain ma teha oma senist tööd erakonnas, teades rahulikult, et juhi vastutust kannab tema. Jah, ma tean, enamik erakonnakaaslasi ja suur osa avalikkusest arvab, et me oleme nagunii üks ja sama, kuid ma kinnitan teile, et lõplikud otsused langetas ikkagi esimees. Ja lõplik vastutus erakonna käekäigu eest oli temal. See on koorem, mida ei saa tegelikult jagada.
Nüüd seisan teie ees ja palun teil anda see otsustus ja vastutus mulle. Need on aukartustäratavalt suured kingad, millesse mul tuleb astuda.
Ju te teate ja tunnete mind juba niigi päris hästi, aga juhi vahetus tõstatab paratamatult küsimuse: mis siis ikkagi muutub?
Kõigepealt sellest, mis ei muutu. Meie erakond on Eestis eriline ja ainulaadne, kuna oleme kõige selgema maailmavaatega, võiks lausa öelda, kõige ideoloogilisem partei Eestis. Päris kindlasti ei muutu meie sügavast veendumusest välja kasvanud poliitika, mis seisab normaalse perekonna, traditsiooniliste pereväärtuste, rahvusriigi ideaali ja kristliku Euroopa eest. Me usume, et laste kasvatamisel on parim kui seda teevad nende endi ema ja isa, et kõige toredam perekond on selline, kus on ka õdesid-vendasid, tädisid-onusid. Et see nii oleks, peab riik toetama ja motiveerima tervet hulka hoiakuid aga ka majanduslikke otsuseid. Traditsiooniline abieluinstitutsioon ei ole muutunud mõtetuks, teda on lammutatud ja naeruvääristatud mitu inimpõlve aga talle ei ole suudetud pakkuda aseainet. Siit ja just siit tuleb otsida põhjust läänemaailma demograafilisele kriisile, aga samuti ka moraalsele kriisile. Eneseusu kriisile.
Me peame jätkuvalt Eesti põhiseaduse kõige olulisemaks alusväärtuseks seda, mis on kirjas preambulis: Eesti on loodud eestlaste rahvusriigiks ja on meie rahvuslik kaitseala. Siin saame korraldada elu oma parema äranägemise järgi, oma traditsioonidest ja eripäradest lähtuvalt. Globalism on meile vastuvõetamatu kontseptsioon just selle tõttu, et ta saab võidutseda ainult rahvusriikide surnuväljal. Koos eestlusega kaitseme tegelikult kogu Euroopa tsivilisatsiooni.
Kõigile tänapäevastele vasakradikaalidele ja nende poolt ära hullutatud lõhkujutele või ära hirmutatud põlvitajatele ütleme: euroopa tsivilisatsioon on inimkonna ajaloo tippsaavutus. Parim, õilsaim, ilusaim, loovaim, dünaamiliseim võrreldes ükskõik kelle või millega. Jah, oma verise ajalooga – kes peaks seda paremini teadma, kui meie oma verise ja ränga ajalooga. Jah, oma puudustega. Aga inimloomus ongi puudulik. Meil pole vaja midagi häbeneda ega millestki lahti öelda ei eestlaste ega eurooplastena. Me ei nimeta ümber ühtegi tänavat, lase maha lõhkuda ühtegi mälestusmärki, pressida endalt välja ühtegi vabandust. Euroopa eluviis loeb. Ka valged elud loevad.
Põhjus, miks me ei nõustu massimmigratsiooniga on ju selles, et rahvastiku välja vahetamine toob kaasa pöördumatu muutuse selles ühiskonnas. Eurooplaste või eestlaste väljavahetamine oma iidsel kodumaal toob asemele midagi vähem väärtuslikku. Me ei nõustu sellega. Me ei lase sellel juhtuda. Veel üks asi, mis meie erakonna puhul mitte kunagi ei muutu!
Aga mis siis muutub?
Usun, et järgnevatel aastatel muutuvad majandusteemad meie jaoks väga oluliseks. Meil seisavad ees rasked ajad koroonakriisi tõttu tekkinud majanduslangusest. Tänane valitsus on meie osalusel juba praegu teinud ära väga palju, et selle kriisi lööki pehmendada. Meil seisab ees veel suur töö, et kriisist võimalikult kiiresti ning võimalikult tugevalt välja tulla. Meie kõige olulisem ülesanne on tagada töökohad oma inimestele. Ja mitte lihtsalt töökohad, vaid korraliku palgaga töökohad. Just see on ju keskne teema niinimetatud ukraina maasikakorjajate küsimuses. Tegemist ei ole eesti põllumehe kiusamisega, nagu valelikult väidetakse. Tegemist on eesti inimeste eest seismisega, et ka Eesti maapiirkondades oleks võimalik leida tööd ning leida tööd hea palgaga. Loomulikult tõstavad need, kes siiani on saanud endale odavamat tööjõudu, selle peale kisa. Aga vastupidiselt õelale laimule ei ole meie tööjõupoliitika eesmärk mitte maapiirkondadele kahjulik, vaid kasulik. Meie vankumatu seismine eesti inimeste eest ja Eesti rahvusriigi eest tööjõu teemadel näitab, et meie põhimõtteline vastuseis massimmigratsioonile ei ole ajendatud mitte rassismist või mingitest muudest foobiatest, vaid lähtub soovist hoida Eestit Eestina ning tagada, et siin oleks hea elada.
Rahvusliku majanduse tugevdamine on olnud ja jääb ka edaspidi meie erakonna üheks keskseks eesmärgiks. Just nii tagame me oma inimestele hea sissetuleku siin, mitte üle lahe, tagame peremehe staatuse oma maade ja metsade üle, tagame ühiskonna, kus loodud rikkust ei kandita mitte kuhugi globaalse peakorteri maksuparadiisi vaid investeeritakse siin edasi uue rikkuse loomiseks.
Rahvusliku majanduse edendamiseks ja eesseisvast kriisist tugevamalt välja tulemiseks on tarvis julgust ja selget nägemust, mida me soovime saavutada. Me oleme juba näidanud, et me oskame praktikas hinnata neid peamisi hoobasid, mis aitavad majandusel kasvada. Selleks, et panna Eesti majandus tööle uuel, kõrgemal tasemel ja niimoodi tagada reaalpalga kasv ja kõigi inimesteni jõudev kõrgem elustandard, ei ole vaja leiutada imerohtu. Selleks on ikka vaja neid nelja asja: alandada makse, vähendada regulatsioone, ergutada innovatsiooni ning tagada, et haridussüsteem saadab igal aasta ellu inimesi, kellel on oskused ja teadmised uue väärtuse loomise ilusasse protsessi sujuvalt kaasa lüüa. Seda on muidugi öelda lihtsam kui teha.
Ükskõik, kas tegu on maksualanduste või dereguleerimisega, vastuseis olemasoleva muutmiseks kasvõi natukenegi on tohutu. Ometi oleme näidanud, et nii nagu lubasime, alandasime makse. Oleme ka näidanud, et suudame toetada oma ettevõtteid tagades kriisist hoolimata läbi Kredexi, MES-i ja EAS-i võimaluse laenu võtta ja investeeringuid teha. Oleme näidanud, et me mitte ainult ei räägi, vaid ka tegutseme selleks, et riik majandust languse ajal turgutaks ning pannud käima plaanid suurte riiklike infrastruktuuriprojektide ellu viimiseks, mis tõsi küll, edenevad minu silmis liiga aeglaselt. Siit jõuame tagasi dereguleerimiseni: pean vajalikuks muuta planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise reegleid, et Eestis saaks kiiremini ja odavamalt ehitada nii riik kui erasektor.
Need on kõik tegevused, üksikotsused, mis peavad teenima suuremat, laiemat eesmärki. Mis siis on minu nägemus Eestist? Millist Eestit mina näha tahan?
Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits. Tark. Töökas. Kõrgtehnoloogiline. Vaba. Turvaline. Moraalselt puhas. Looduskaunis. Isepäine. Enesekindel rikas suveräänne rahvusriik. Unustage ära uus Põhjamaa. Sealne poliitiline paradigma ja ühiskonnamudel on midagi, mida tuleb võtta kui hoiatust, mitte kui eeskuju!
Ma tahan, et meie ühiskond oleks kokkuhoidev ja solidaarne, kus omasid ei jäeta maha ja nõrgemaid ei lasta hukkuda. Me saavutame selle mitte läbi kõike ühetasaseks rulliva sotsialismi, vaid läbi ühiste väärtuste ja identiteedi, läbi kokkuhoidmise ja sellise sotsiaalse võrgustiku, mis saab tekkida ja toimida ainult peresõbralikus rahvusriigis.
Ma tahan, et meie noored saaksid hariduse, mis juurutab neisse uhkustunnet oma rahva ja riigi üle, mis annab neile teadmised, mõtlemis-, vastupanu- ja argumenteerimisvõime, et lükata resoluutselt tagasi globalistlike äärmusideoloogiate võlu ning libalubadused. Haridus peab andma noortele oskusi ning teadmisi, mille abil elada oma elu edukalt, luua juurde uut väärtust, mitte kultiveerima noortes õigeid liberaalseid hoiakuid, nagu kliimastreik, homotrall või BLM.
Pole mingit kahtlust, et Eestis on palju ebaõiglust ning liiga paljud inimesed elavad vaesuses. Parempoolse inimesena ei arva ma, et kõik inimesed peavadki ühtmoodi või võrdselt elama. See lülitaks tasa eripärasuse, võtaks inimestelt ära põhjuse pingutada ja edasi püüelda ning oleks omakorda ebaõiglane teistest andekamate, loovamate või töökamate suhtes. Kuid ma pean väljakannatamatult ebaõiglaseks seda, kui inimesed teevad kõik õigesti – õpivad tublilt, loovad pere, käivad tööl – ja ei ela sellest hoolimata normaalselt ära. Kui tööl käiv inimene on jätkuvalt vaene, siis on tegemist majanduse struktuuri veaga, mis tuleb parandada. Ma tean täpselt, mida tuleb teha, et tuua Eesti välja keskmise sissetuleku lõksust või palgavaesusest.
Majandusteemade kõrval ei saa me mingil juhul lubada tagaplaanile jäämist väärtusteemadele. Eeloleval sügisel viib koalitsioon riigikogu saali meie jaoks kaks kõige olulisemat koalitsioonilepingu punkti. Neis on ühendatud korraga väärtuspoliitika ja otsedemokraatia teema. Me peame seadusandlikult paika panema ning administratiivselt ära korraldama rahvaküsitluse 2021. aasta kohalike valimiste ajal põhiseaduse täiendamiseks, et määratleda perekond ühe mehe ja ühe naise vahelise püsiva liiduna. Me teame, et koalitsioonierakondadel on selles küsimuses erinev arvamus ja küllap siis iga erakonda teeb kampaaniat oma seisukoha kaitseks. Aga küsimuse küsimise osas on kokku lepitud ja sel teemal koalitsioonis erimeelsust ei ole. Samuti ei ole meil vaidlust põhiseaduse muudatuse tegemiseks, et anda rahvale referendumite algatamise õigus. Ka selle seadusemuudatuse soovime riigikogus käima panna sügisel.
Meil seisab lähikuudel ees keeruline teema euroliidu eelarve ja päästepaketi osas. Me suhtume ettepanekutesse ülimalt umbusklikult. Näen selget ohtu, et kui päästepakett vormistatakse tema tänasel esitatud kujul, nihutab see meid mitme pika sammu võrra lähemale Euroopa Ühendriikidele. Sellega ei saa meie erakond mingil juhul nõus olla ja see ei oleks kooskõlas ka koalitsioonileppes sätestatuga. Mööndes, et viimase saja aasta kõige tõsisema majanduskriisi valguses tuleb meil leppida kokku erakorralistes meetmetes Euroopa majanduse turgutamiseks, ei saa see olla kattevarjuks edasisele föderaliseerumisele.
Just selle ära hoidmiseks fikseeriti meie nõudmisel Eesti ametlikes positsioonides selgelt eitav seisukoht euroliidu ühistele maksudele, maksusuveräänsuse vähenemisele ning võimalusele, et täna tehakse kuluotsused ilma kokkulepeteta tagasi maksmise allikate osas. Me oleme omalt poolt näidanud üles mõistlikkust ja paindlikkust, ega ole torpedeerinud euroliidu toimimist või takistanud lahenduste otsimist. Aga meie järeleandlikkuse limiit on täis ja neist seisukohtadest taganeda pole meil plaanis.
Head aatekaaslased!
Täna esimehe kohustused üle andev Mart on palju rääkinud sellest, et meie eesmärk peaks olema 51 kohta riigikogus. Ma ei taha sellest ambitsioonikusest taganeda, kuid lubage ma sõnastan selle pisut teistmoodi. Meie eesmärk peab olema järgmiste valimiste võitmine ja järgmise valitsuse moodustamine ehk peaministri koha võtmine. Olen rahul, kui teeme seda ainult oma fraktsiooni liikmetega, aga ma lepin ka sellega, et peame taas koalitsiooni moodustama. Rõhutan siinjuures, et ei kohtade arv ega ametinimetuste kõrge kõla pole eesmärk omaette. Eesmärk on ellu viia poliitikat, millest ma just rääkisin. Eesmärk on kujundada Eestit seda nägu, nagu ta meie meelest olema peab. Eesmärk on saavutada, et ülejäänud ühiskondlik eliit – nii poliitilised jõud, meedia, akadeemikud, ettevõtjad, meelelahutajad, kõrgkultuuri loojad – võtaksid omaks meie nägemuse. Selle saavutamine pole mõistagi kerge. See ei tule ilma vastandumisteta. Aga me oleme näidanud, et me raskusi ei karda. Oleme aastaga valitsuses näidanud sedagi, et meid tasub uskuda – viime oma lubadused ellu! Meid valides teavad inimesed, mida saavad.
Oma eesmärkide saavutamiseks on meil vaja teha tööd nii iseendaga, oma erakonnaga kui loomulikult ka valijatega. Igaühel meist on võimalik isiklikult areneda, kuulata kriitikat ja endalt küsida: kas ma oleks saanud midagi teha paremini, öelda teisiti, selgitada põhjalikumalt. Rahulolu endaga ja sellega, kuhu me välja oleme jõudnud on allakäigu algus. Just selle ära hoidmiseks loobus Mart esimeheks tagasi kandideerimisest. Ärme lase tema sammu raisku, arvates, et mind see vajadus ei puuduta!
Meil on jätkuvalt kasvava liikmeskonnaga erakond, kus on väga palju talente. Me peame tugevdama erakonnas mehhanisme, mis motiveerib inimestel enda välja pakkumist ja proovile panemist. Me peame soodustama inimestel meie organisatsioonis panustamist ning valimisnimekirjades kaasa löömist. Me peame premeerima töökust ja tulemuslikkust, aga mõistagi ka seda, et tööd ja tulemust tehakse meie ideoloogia kasuks, mitte isikliku edevuse või kasu nimel. Me oleme konservatiivid ja hindame hierarhiat, kuid ka hierarhilised süsteemid peavad töötama hästi. Ma soovin erakonda tööle saada kui ühte suurt meeskonda. Nii juhatust, volikogu, fraktsiooni kui ringkondasid rohkem ja sujuvamalt omavahel suhtlema panna, tööd ja tegemisi enam laiali laotada, ideekorjeid ja häid praktikaid kiiremini jagada ja juurutada.
Ma ei luba teile, et meil kaob ära kahemehe tagatuba – Mardi nõu on selleks lihtsalt liiga väärtuslik – kuid ma luban, et hakkan tegevusi laiemas ringis läbi arutama.
Meie erakonna organisatsioon peab jätkuvalt laienema ja süvenema. See tähendab, et liikmeid tuleb juurde värvata ja olemasolevaid liikmeid ei tohi lasta letargiasse, vaid neid tuleb ikka hoida tegevuses. See tähendab, et peame järgmisteks kohalikeks valimisteks aasta pärast suutma luua igas viimases kui omavalitsuses osakonna ja need osakonnad peavad võimalikult paljudes kohtades välja minema erakonna nimekirja, platvormi ja lipuga. Kui eelmiste kohalike valimiste eesmärk oli saada võimalikult paljudes omavalitsustes volikogus esindatus, siis järgmiste kohalike valimiste eesmärk peab olema võimalikult paljudes omavalitsustes saada võimule. Kui me eelmine kord keskendusime peamistele keskustele, siis seekord keskendume tervele Eestile. See aitab meid siduda kohalikul tasandil inimeste igapäevamurede lahendamise kaudu nendega. See aitab meil välja sõeluda tegusaid ja tugeva potentsiaaliga inimesi, keda edaspidi tuua riigikogusse või ministritoolile – või miks mitte ka presidenditoolile. Ja see annab meile võimenduse järgmisteks tähtsateks valimisteks ehk riigikogu valimisteks.
Head rahvuskonservatiivid,
Mõnes mõttes ei muutu täna mitte midagi, mõnes mõttes muutub kõik – me asume kirjutama uut peatükki nii oma erakonna kui oma riigi ajaloos. See saab olema üks suur ja põnev seiklus tõe, headuse ja valguse nimel kurjusele kartmatult vastu astudes. Meid ootavad ees oma katsumused ja joovastused. Kui te lubate mul end juhtida selles seikluses siis luban omakorda, et te ei kahetse ega pea pettuma!
### Response:
Martin Helme: ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheks selle hooaja täheks kodustel U-18 vanuseklassi 3x3 etappidel on hea viskekäe ja terava hüppeha Markus Ilver, kellel uuel hooajal ootab USA-s ees viimane keskkooliaasta. Seejärel on sihiks pääs mõnda mainekasse kolledžisse. Erinevad ülikoolid on juba noore eestlase ukse taha koputama tulnud, kirjutab Korvpall24.ee.
Millal plaanid USA-sse tagasi minna?
Umbes augusti alguses tahaksin minna, aga mul pole hetkel viisat. Sellega peab jamama. Eks näis, millal viisa antakse ja millal minna saab.
Kas viisa saamine on kuidagi seotud koroonaviirusega?
Ei ole. Mul oli lihtsalt ühe aasta viisa tehtud. Seepärast on uut vaja.
Siin liiguvad jutud, et Sul on esimesed pakkumised ülikoolidelt juba laual. On see tõsi, palju neid seni on ja millal Sa oma valiku teed?
Hetkel on pakkumisi kokku tulnud juba vist 15. Viimasel ajal on ka suuremad ülikoolid rääkima tulnud. Arvan, et mängin veel viimase keskkooliaasta ära ja siis vaatan, mis mul laual on ja hakkan otsustama.
Saad Sa konkreetsete koolide nimesid ka välja öelda, kes on koputamas tulnud?
Võin öelda, et praeguseks on pakkumise teinud näiteks Xavier, Nebraska ja Utah. Seal koolides on saalid ikka sellised 15 000 istekohta. Kõva värk!
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Markus Ilverile on pakkumise teinud juba ligikaudu 15 USA ülikooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheks selle hooaja täheks kodustel U-18 vanuseklassi 3x3 etappidel on hea viskekäe ja terava hüppeha Markus Ilver, kellel uuel hooajal ootab USA-s ees viimane keskkooliaasta. Seejärel on sihiks pääs mõnda mainekasse kolledžisse. Erinevad ülikoolid on juba noore eestlase ukse taha koputama tulnud, kirjutab Korvpall24.ee.
Millal plaanid USA-sse tagasi minna?
Umbes augusti alguses tahaksin minna, aga mul pole hetkel viisat. Sellega peab jamama. Eks näis, millal viisa antakse ja millal minna saab.
Kas viisa saamine on kuidagi seotud koroonaviirusega?
Ei ole. Mul oli lihtsalt ühe aasta viisa tehtud. Seepärast on uut vaja.
Siin liiguvad jutud, et Sul on esimesed pakkumised ülikoolidelt juba laual. On see tõsi, palju neid seni on ja millal Sa oma valiku teed?
Hetkel on pakkumisi kokku tulnud juba vist 15. Viimasel ajal on ka suuremad ülikoolid rääkima tulnud. Arvan, et mängin veel viimase keskkooliaasta ära ja siis vaatan, mis mul laual on ja hakkan otsustama.
Saad Sa konkreetsete koolide nimesid ka välja öelda, kes on koputamas tulnud?
Võin öelda, et praeguseks on pakkumise teinud näiteks Xavier, Nebraska ja Utah. Seal koolides on saalid ikka sellised 15 000 istekohta. Kõva värk!
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Markus Ilverile on pakkumise teinud juba ligikaudu 15 USA ülikooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nature Theatre of Oklahoma on küll New Yorgis tegutsev etendusasutus, aga nende filmi "Die Kinder der Toten" ("Surnute lapsed", 2019) kogu möll käib Austria mägikülakese, Alpiroosi pansioni ning ümbritsevate metsade-mägede vahel. Film justkui nõjatub Elfriede Jelineki samanimelisele teosele, aga tegelikul on see puhas lust, hullumeelsuseni viidud mäng ja vabadus.
"Die Kinder der Toten" näeb välja, justkui oleks stsenaristil, näitlejatel ja režissööril lubatud teha pea kõike... Mingis mõttes läheb selle vaim kokku ka montypythonliku huumoriga, aga filmi sees on viited näiteks John Waters'i "Roosadele flamingodele" (1972), mida kunagi on nimetatud hellitavalt "maailma halvimaks filmiks" (kuigi ma olen n-ö tavakinos ja -teles näinud palju halvemaid filme, tõsi, mitte ehk oma aja kohta nii rõvedaid). Küll ainult korraks – lahvatab kohutav "roosade flamingode tõbi", mida isegi zombid paistavad pelgavat...
Ma olen paras zombifilmide fänn ja mingis mõttes läheb see vägagi hästi sellesse žanri, ja samas üldse mitte. Kõik on lahendatud tummfilmi võtmes (ma ei jälginud väga eestikeelseid subtiitreid, aga kui pilk neile sattus, tundus olevat kahtlaseks või vääriti tõlkunud sõnu-väljendeid). Kõik on lahedalt poliitiliselt ebakorrektne, isegi absurdi piirini viidud sõnamäng Stüüria (Austria liidumaa, kus tegevus toimub) ja Süüria segiminekust töötab – nimelt nälgivad Süüria pagulaspoeedid, kes zombidena lõpuks Alpiroosi pansioni köögi vallutavad ja oma toite teevad kõigile, põhjustavad traditsioonilises-sallimatus külakeses omajagu pahandust...
Ühesõnaga: profaanset on siin palju: natsivormis ja juudimärgistusega zombid tantsivad ja aelevad üheskoos, zombid ja elavad läbisegi peavad maha paraja orgia, elav mees heidab peosaali keskel ühte oma surnud kallimaga, hüljatud vabrikuhoones näitab surnud natsi lesk inimestele filme nende lahkunud lähedastest ja kõik nutavad koos hüsteeriliselt selles salakinos, paar vanakesi kipub koguaeg musitama ja amelema, keskealine, domineeriva ema käpa all olev iseloomutu naine ("ma olen alati arvanud, et vestlus minuga oleks igav") armub elavate-surnute maailma piiril iseenda teisikusse, aga Hollandi turistid saavad lõpuks õnnelikul kombel asendusbussi ja külakesest ikkagi lahkuda...
Kusjuures: selles jaburuses on psühholoogilist pinget 2-3 tegelasliini kaudu, on hingedeöölikku või kafkalikku vaimu, oli siirast absurdihuumorit, ja lõppeks oli ka lugu, aga seda kõike on võetud väga irooniliselt-sarkastiliselt ja väga suure lustiga. Parim kinoelamus üle kuude!
*
Kristina Normani ja ta abilise Erik Norkroosi (tasub mainida, et dramaturgiks on Laur Kaunissaare) "Lighter Than Woman" on lugu Itaalias elavatest naistest. Peamiselt badantedena töötavate ukraina naiste elust – "badante" on siis sõna püsiva hooldaja, vanainimest 24/7 aitava-põetava inimese kohta. Normani materjal on võimas, see töötab täiesti säärase sõna-pildilavastusena lisaks videomaterjalile. N-ö saatetekstina näeme kogu aeg ka Normani joonistusi neist inimestest, mida ta reaalajas täiendab, ning muud pildimaterjali – üks olulisim objekt on siin Itaalia kosmonaudi Samantha Cristoforetti mälestusteraamatut.
See kosmosekujund on tüki juhtmotiiv: unistused, tähed, siin sobib kasutada sõna "naiskosmonaut", sest Norman rõhub sellele – ei saa töötada kunstnikuna või isegi baristana, kui sul pole kodus vanakese eest hoolt kandvat badantet. Kui lugu ("film", sest lõpuks on see filmimaterjal) algab positiivse noodiga, ukrainlannad ülistamas oma n-ö perenaisi, siis järjest tumedamaks see keerab. Ühel hetkel mõjub juba sarkastiliselt näha Itaalia näitlejannat lugemas vana feministlikku manifestteksti, mis ütleb, et naise kodupidajanna roll on amet, aga lihtsalt ilma tasuta töö, mõistes samas, et need badanted on peaaegu orjad – majanduslikus sõltuvuses, pea pidevalt tööl, 6 tundi nädalas vaba aega ja kohutav koduigatsus hinges (mõnel endal lapsed kaugel kodus kasvamas või kasvanud).
Kosmosekujundid, kaaluta olek, kosmosenaise ja maise naise elu- ja tööruumi võrdlus on väga tugev narratiivne liim. Lõpuks seegi, kuidas orbitaaljaam mõjub langeva tähena, millelt paljud püüavad oma südamesoovi täitumist paluda... Ka pisikesed, aga mõõdetud koreograafilised elemendid ei mõju butafooriana.
Mu arust peab Norman nüüd, lavastusprotsessi või -perioodi lõpuks selle ikkagi filmiks tegema. Tõsi, ma ei tea, kas film kujutaks mingit ohtu nende naiste saatusele või tööle Itaalias (seal töötab umbes 2 miljonit badantet, neist pooled n-ö mustalt), aga et raputada, et midagi puudutada selles maailmas, peaks seda just ehk Itaalia teles näitama. See on raske, kurb, mõrkjas materjal, mis Normanil käes, mõtteline essee, visuaalloeng või dokumentaallavastus. Inimlikult väga puudutav asi. Paljastav ja valus.
*
Liis Varese "Sinust saab tantsija!" on mulle raske tükk kõnelda või rääkida. Alustan sellest, et Helen Reitsnik ja Katariina Unt on laval nii tugevad kujud, et ma võiks vaadata neid tund aega tegemas ükskõik mida. Nende vastastikune keemia või elekter on võimas, nende plastika on uskumatu (kus nüüd ütles!), aga see kõik tekitabki küsimusi. Panin endale etenduse ajal märkmetesse kirja, et natuke nagu "Pipi spunki otsimas". Jaa, selline püüdlus tantsu ja tantsija moodustumise, kohalejõudmise poole.
Aga nüüd ma oleks tahtnud näha selle tüki lavastusprotsessi, kuidas nad selleni jõudsid. Liis Vares lavastajana, lisas on dramaturgina kirjas Taavet Jansen.
Tükk liigub energialainetena, vahepeal meenutavad tegelased natuke "tantsuidioote" (mõtlen siin kultusfilmile "Idiotern"), selline absurdikas huumor on kohal, mingi kerge hädaoht on kohal, väsimuse-haprusehetked saabuvad, Madonna "Like a Prayer" annab mõista, et kui sarnane heitlik liikumine panna muusikasse, siis saab sellest tants. Vahepeal on punane valgus ja õhuhäire, muidugi tugev kujund, aga mis täpselt häiresse läks või ajas? Lisaks üks tekst, mis tüki alguses on vajalik ja ivakas (Unt esitab seda väsimuseni ringiratast), ja mis väljendab mina-suhet tantsu ja olemisse selliselt, et tekib tunne, kas tantsija räägib äkki mina-vormis sinust, st metaoorika hakkab pöörlema. Miks aga on vaja sama tekst tüki lõpuks ära hakkida, poolimprovisatsiooniks räbustada sundülesandena seinalt – kas nihilismi pärast, et millelgi pole tähendust, või sümbolina sellele, et kui sind sunnitakse midagi tegema, öeldakse n-ö sõnad või sammud ette, siis hakkabki natuke paha?
Ühesõnaga, mul on kahju, aga ma ei ulatu selle protsessini või mõttekäiguni päriselt, et olulisim, mis ma sellest tükist sain, oli Reitsniku ja Undi energia, aga mul on tunne, et praegusel kujul võetakse see poeetika mul lõpuks käest ära. Äkki oleks see põnevam või põhjendatum, kui Vares annaks etenduse päeval kummalegi sildikese kolme-nelja ülesande või sammuga, mis saalis lahendada tuleb, ja siis nad teevad selle aegruumis ära, olles omamoodi vabamad... Ma ei tea, ei, see poleks ju sama asi. Aga midagi toorest oli selles, toorest nagu mingi... tomat näiteks, millel pole veel päriselt pehmust ega maitset.
*
Mul oli selle järgneva tüki, Andres Noormetsa ja Rakvere teatri "Alibiga" mitu kognitiivset dissonantsi. Esiteks arvasin ma kogu aeg, et see on ekstra festivalile mõeldud performance, mille pealkiri on "Rakvere teatri alibi". Kujutasin ette peas, kuidas n-ö repertuaariteater manipuleerib performanc e'i vormiga, et alternatiiv- ja pisiteatrite ning üksikesitajate hulgas kuidagi oma mängu õigustada. Täitsa pilt tekkis lavastusest silma ette ja muhelesin. Esietenduse päeval aga avastasin, et tüki nimi on ikkagi lihtsalt "Alibi". Tekkis väike mure ja kõhedus: olen jälle kõigest valesti aru saanud.
Kui etendus pihta hakkas, pöördus jälle kõik pea peale. Muidugi, Andres Noormets ongi paras hull. Ma ei tea, kas tema seda nii mõtles, aga mu jaoks põimusid siin kaks lõime. Tegevus toimub ühes ruumis, kogunevad mingid, ütleme, esoteerikud (Jaune Kimmel, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Tarmo Tagamets, Toomas Suuman), midagi laada, minimessi või töötoa laadset tõenäoliselt (igaüks paneb oma n-ö materjale välja), aga see polegi nii tähtis.
Noormetsa üheks lõimeks on teater – teatri kõnelemise viisid, vahendid, kohalolunõue (ka viies paralleelses tegevuses ei saa olla "taustategelast", sest see hakkaks silma nii erevalges ruumis), klišeed isegi. Tahtmise korral võib seda tükki tõlgendada nüüdisteatri sõbralik-tögava analüüsina (on palju sõnatut tegevust, on laval söömist, on kaklust, on suitsetamist, on...). Aga teisalt ka klassikalise teatri elemente: näiteks Peeter Rästa suurepärane n-ö esimene sisenemine. Selline trampiv-tammuv kandamiga mees tuleb lavale ja peab minuteid seal üksi tegevust ja tähelepanu kandma. Kui palju on draamateatrites sääraseid alguseid: siseneb võimas meesnäitleja ja tümmab laval tähendusrikkalt ringi, ma ei tea, miks, aga see on mind pisut kummitama-painama hakanud. Ja nõnda nägin ma Rästa kujus meisterlikku selle stseeni tõlgendust.
Noormetsa teine lõim on maailmavaateline, n-ö tänapäeva Eesti siis. Kavas on mainitud, et tükk on valminud koostöös trupiga (nüüdisteatri üks alusvõtteid on olnud diktaator-lavastaja tõrjumine toimetaja-lavastajaks, ühendaja-lavastajaks, ideestaja-lavastajaks, aga see diktatuur on muidugi hiiliv ja naasev). Ja ma pean tunnistama, et kõigi viie tegelase natuurid olid mõjuvad, noh, ka nüüdisteatrile kohaselt, anti igaühele oma n-ö kandev soolo või monoloog. Kusjuures, need olid kõik haaravad, igaüks neist viiest me ees loodud esoteerilisest teekaaslasest sai inimlikuks, sai selgepiiriliseks, isegi ideed või olekud, millega sa ehk ei nõustuks, pöörati mõistmiseks. Kuigi tegelaste vahel olid pinged (muidugi olid, vaimse ja füüsilise vägivallani, seksuaalse pingeni, sõbraliku žesti äratõukamiseni välja) ja samas ka leppimised....
Jah, mingis mõttes – kogu oma "nüüdsuses" – oli see väga klassikaline, katarsisekeskne tükk. Mind veeti alt! Mind veeti alt kõige paremal kombel, isegi nii, et ma ei saa rohkem sellest tükist rääkida, soovitan lihtsalt ära vaadata. Sest muidugi, ma võtsin kaks jämedamat-rämedamat lõime praegu, esimese hetkega, aga ega Noormets loll pole, tal on siin sees veel väiksemaid-salakavalamaid lõimesid.
*
Mu aju vist seedis öösel neid asju kuidagi omavahel kokku, sest olin ka pooleldi elavate surnute maailmas ja ajasin asju mingite veidrikest esoteerikutega, ja see oli omamoodi võistumäng, millegipärast unes olin kindel, et võidan. Hommikul kirjutades seda kindlustunnet selles mängu enam pole. Mõtted on justkui hapramalt haaratavad kui unes või teatri- ja kinosaalis. | Jürgen Rooste. Baltoscandali 3. päev: elavate surnute päev! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nature Theatre of Oklahoma on küll New Yorgis tegutsev etendusasutus, aga nende filmi "Die Kinder der Toten" ("Surnute lapsed", 2019) kogu möll käib Austria mägikülakese, Alpiroosi pansioni ning ümbritsevate metsade-mägede vahel. Film justkui nõjatub Elfriede Jelineki samanimelisele teosele, aga tegelikul on see puhas lust, hullumeelsuseni viidud mäng ja vabadus.
"Die Kinder der Toten" näeb välja, justkui oleks stsenaristil, näitlejatel ja režissööril lubatud teha pea kõike... Mingis mõttes läheb selle vaim kokku ka montypythonliku huumoriga, aga filmi sees on viited näiteks John Waters'i "Roosadele flamingodele" (1972), mida kunagi on nimetatud hellitavalt "maailma halvimaks filmiks" (kuigi ma olen n-ö tavakinos ja -teles näinud palju halvemaid filme, tõsi, mitte ehk oma aja kohta nii rõvedaid). Küll ainult korraks – lahvatab kohutav "roosade flamingode tõbi", mida isegi zombid paistavad pelgavat...
Ma olen paras zombifilmide fänn ja mingis mõttes läheb see vägagi hästi sellesse žanri, ja samas üldse mitte. Kõik on lahendatud tummfilmi võtmes (ma ei jälginud väga eestikeelseid subtiitreid, aga kui pilk neile sattus, tundus olevat kahtlaseks või vääriti tõlkunud sõnu-väljendeid). Kõik on lahedalt poliitiliselt ebakorrektne, isegi absurdi piirini viidud sõnamäng Stüüria (Austria liidumaa, kus tegevus toimub) ja Süüria segiminekust töötab – nimelt nälgivad Süüria pagulaspoeedid, kes zombidena lõpuks Alpiroosi pansioni köögi vallutavad ja oma toite teevad kõigile, põhjustavad traditsioonilises-sallimatus külakeses omajagu pahandust...
Ühesõnaga: profaanset on siin palju: natsivormis ja juudimärgistusega zombid tantsivad ja aelevad üheskoos, zombid ja elavad läbisegi peavad maha paraja orgia, elav mees heidab peosaali keskel ühte oma surnud kallimaga, hüljatud vabrikuhoones näitab surnud natsi lesk inimestele filme nende lahkunud lähedastest ja kõik nutavad koos hüsteeriliselt selles salakinos, paar vanakesi kipub koguaeg musitama ja amelema, keskealine, domineeriva ema käpa all olev iseloomutu naine ("ma olen alati arvanud, et vestlus minuga oleks igav") armub elavate-surnute maailma piiril iseenda teisikusse, aga Hollandi turistid saavad lõpuks õnnelikul kombel asendusbussi ja külakesest ikkagi lahkuda...
Kusjuures: selles jaburuses on psühholoogilist pinget 2-3 tegelasliini kaudu, on hingedeöölikku või kafkalikku vaimu, oli siirast absurdihuumorit, ja lõppeks oli ka lugu, aga seda kõike on võetud väga irooniliselt-sarkastiliselt ja väga suure lustiga. Parim kinoelamus üle kuude!
*
Kristina Normani ja ta abilise Erik Norkroosi (tasub mainida, et dramaturgiks on Laur Kaunissaare) "Lighter Than Woman" on lugu Itaalias elavatest naistest. Peamiselt badantedena töötavate ukraina naiste elust – "badante" on siis sõna püsiva hooldaja, vanainimest 24/7 aitava-põetava inimese kohta. Normani materjal on võimas, see töötab täiesti säärase sõna-pildilavastusena lisaks videomaterjalile. N-ö saatetekstina näeme kogu aeg ka Normani joonistusi neist inimestest, mida ta reaalajas täiendab, ning muud pildimaterjali – üks olulisim objekt on siin Itaalia kosmonaudi Samantha Cristoforetti mälestusteraamatut.
See kosmosekujund on tüki juhtmotiiv: unistused, tähed, siin sobib kasutada sõna "naiskosmonaut", sest Norman rõhub sellele – ei saa töötada kunstnikuna või isegi baristana, kui sul pole kodus vanakese eest hoolt kandvat badantet. Kui lugu ("film", sest lõpuks on see filmimaterjal) algab positiivse noodiga, ukrainlannad ülistamas oma n-ö perenaisi, siis järjest tumedamaks see keerab. Ühel hetkel mõjub juba sarkastiliselt näha Itaalia näitlejannat lugemas vana feministlikku manifestteksti, mis ütleb, et naise kodupidajanna roll on amet, aga lihtsalt ilma tasuta töö, mõistes samas, et need badanted on peaaegu orjad – majanduslikus sõltuvuses, pea pidevalt tööl, 6 tundi nädalas vaba aega ja kohutav koduigatsus hinges (mõnel endal lapsed kaugel kodus kasvamas või kasvanud).
Kosmosekujundid, kaaluta olek, kosmosenaise ja maise naise elu- ja tööruumi võrdlus on väga tugev narratiivne liim. Lõpuks seegi, kuidas orbitaaljaam mõjub langeva tähena, millelt paljud püüavad oma südamesoovi täitumist paluda... Ka pisikesed, aga mõõdetud koreograafilised elemendid ei mõju butafooriana.
Mu arust peab Norman nüüd, lavastusprotsessi või -perioodi lõpuks selle ikkagi filmiks tegema. Tõsi, ma ei tea, kas film kujutaks mingit ohtu nende naiste saatusele või tööle Itaalias (seal töötab umbes 2 miljonit badantet, neist pooled n-ö mustalt), aga et raputada, et midagi puudutada selles maailmas, peaks seda just ehk Itaalia teles näitama. See on raske, kurb, mõrkjas materjal, mis Normanil käes, mõtteline essee, visuaalloeng või dokumentaallavastus. Inimlikult väga puudutav asi. Paljastav ja valus.
*
Liis Varese "Sinust saab tantsija!" on mulle raske tükk kõnelda või rääkida. Alustan sellest, et Helen Reitsnik ja Katariina Unt on laval nii tugevad kujud, et ma võiks vaadata neid tund aega tegemas ükskõik mida. Nende vastastikune keemia või elekter on võimas, nende plastika on uskumatu (kus nüüd ütles!), aga see kõik tekitabki küsimusi. Panin endale etenduse ajal märkmetesse kirja, et natuke nagu "Pipi spunki otsimas". Jaa, selline püüdlus tantsu ja tantsija moodustumise, kohalejõudmise poole.
Aga nüüd ma oleks tahtnud näha selle tüki lavastusprotsessi, kuidas nad selleni jõudsid. Liis Vares lavastajana, lisas on dramaturgina kirjas Taavet Jansen.
Tükk liigub energialainetena, vahepeal meenutavad tegelased natuke "tantsuidioote" (mõtlen siin kultusfilmile "Idiotern"), selline absurdikas huumor on kohal, mingi kerge hädaoht on kohal, väsimuse-haprusehetked saabuvad, Madonna "Like a Prayer" annab mõista, et kui sarnane heitlik liikumine panna muusikasse, siis saab sellest tants. Vahepeal on punane valgus ja õhuhäire, muidugi tugev kujund, aga mis täpselt häiresse läks või ajas? Lisaks üks tekst, mis tüki alguses on vajalik ja ivakas (Unt esitab seda väsimuseni ringiratast), ja mis väljendab mina-suhet tantsu ja olemisse selliselt, et tekib tunne, kas tantsija räägib äkki mina-vormis sinust, st metaoorika hakkab pöörlema. Miks aga on vaja sama tekst tüki lõpuks ära hakkida, poolimprovisatsiooniks räbustada sundülesandena seinalt – kas nihilismi pärast, et millelgi pole tähendust, või sümbolina sellele, et kui sind sunnitakse midagi tegema, öeldakse n-ö sõnad või sammud ette, siis hakkabki natuke paha?
Ühesõnaga, mul on kahju, aga ma ei ulatu selle protsessini või mõttekäiguni päriselt, et olulisim, mis ma sellest tükist sain, oli Reitsniku ja Undi energia, aga mul on tunne, et praegusel kujul võetakse see poeetika mul lõpuks käest ära. Äkki oleks see põnevam või põhjendatum, kui Vares annaks etenduse päeval kummalegi sildikese kolme-nelja ülesande või sammuga, mis saalis lahendada tuleb, ja siis nad teevad selle aegruumis ära, olles omamoodi vabamad... Ma ei tea, ei, see poleks ju sama asi. Aga midagi toorest oli selles, toorest nagu mingi... tomat näiteks, millel pole veel päriselt pehmust ega maitset.
*
Mul oli selle järgneva tüki, Andres Noormetsa ja Rakvere teatri "Alibiga" mitu kognitiivset dissonantsi. Esiteks arvasin ma kogu aeg, et see on ekstra festivalile mõeldud performance, mille pealkiri on "Rakvere teatri alibi". Kujutasin ette peas, kuidas n-ö repertuaariteater manipuleerib performanc e'i vormiga, et alternatiiv- ja pisiteatrite ning üksikesitajate hulgas kuidagi oma mängu õigustada. Täitsa pilt tekkis lavastusest silma ette ja muhelesin. Esietenduse päeval aga avastasin, et tüki nimi on ikkagi lihtsalt "Alibi". Tekkis väike mure ja kõhedus: olen jälle kõigest valesti aru saanud.
Kui etendus pihta hakkas, pöördus jälle kõik pea peale. Muidugi, Andres Noormets ongi paras hull. Ma ei tea, kas tema seda nii mõtles, aga mu jaoks põimusid siin kaks lõime. Tegevus toimub ühes ruumis, kogunevad mingid, ütleme, esoteerikud (Jaune Kimmel, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Tarmo Tagamets, Toomas Suuman), midagi laada, minimessi või töötoa laadset tõenäoliselt (igaüks paneb oma n-ö materjale välja), aga see polegi nii tähtis.
Noormetsa üheks lõimeks on teater – teatri kõnelemise viisid, vahendid, kohalolunõue (ka viies paralleelses tegevuses ei saa olla "taustategelast", sest see hakkaks silma nii erevalges ruumis), klišeed isegi. Tahtmise korral võib seda tükki tõlgendada nüüdisteatri sõbralik-tögava analüüsina (on palju sõnatut tegevust, on laval söömist, on kaklust, on suitsetamist, on...). Aga teisalt ka klassikalise teatri elemente: näiteks Peeter Rästa suurepärane n-ö esimene sisenemine. Selline trampiv-tammuv kandamiga mees tuleb lavale ja peab minuteid seal üksi tegevust ja tähelepanu kandma. Kui palju on draamateatrites sääraseid alguseid: siseneb võimas meesnäitleja ja tümmab laval tähendusrikkalt ringi, ma ei tea, miks, aga see on mind pisut kummitama-painama hakanud. Ja nõnda nägin ma Rästa kujus meisterlikku selle stseeni tõlgendust.
Noormetsa teine lõim on maailmavaateline, n-ö tänapäeva Eesti siis. Kavas on mainitud, et tükk on valminud koostöös trupiga (nüüdisteatri üks alusvõtteid on olnud diktaator-lavastaja tõrjumine toimetaja-lavastajaks, ühendaja-lavastajaks, ideestaja-lavastajaks, aga see diktatuur on muidugi hiiliv ja naasev). Ja ma pean tunnistama, et kõigi viie tegelase natuurid olid mõjuvad, noh, ka nüüdisteatrile kohaselt, anti igaühele oma n-ö kandev soolo või monoloog. Kusjuures, need olid kõik haaravad, igaüks neist viiest me ees loodud esoteerilisest teekaaslasest sai inimlikuks, sai selgepiiriliseks, isegi ideed või olekud, millega sa ehk ei nõustuks, pöörati mõistmiseks. Kuigi tegelaste vahel olid pinged (muidugi olid, vaimse ja füüsilise vägivallani, seksuaalse pingeni, sõbraliku žesti äratõukamiseni välja) ja samas ka leppimised....
Jah, mingis mõttes – kogu oma "nüüdsuses" – oli see väga klassikaline, katarsisekeskne tükk. Mind veeti alt! Mind veeti alt kõige paremal kombel, isegi nii, et ma ei saa rohkem sellest tükist rääkida, soovitan lihtsalt ära vaadata. Sest muidugi, ma võtsin kaks jämedamat-rämedamat lõime praegu, esimese hetkega, aga ega Noormets loll pole, tal on siin sees veel väiksemaid-salakavalamaid lõimesid.
*
Mu aju vist seedis öösel neid asju kuidagi omavahel kokku, sest olin ka pooleldi elavate surnute maailmas ja ajasin asju mingite veidrikest esoteerikutega, ja see oli omamoodi võistumäng, millegipärast unes olin kindel, et võidan. Hommikul kirjutades seda kindlustunnet selles mängu enam pole. Mõtted on justkui hapramalt haaratavad kui unes või teatri- ja kinosaalis.
### Response:
Jürgen Rooste. Baltoscandali 3. päev: elavate surnute päev! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiinat esindav Lin Dan oli esimene sulgpallur, kes suutis olümpiamängudel tiitlit kaitsta, võites kuldmedali nii 2008. aastal Pekingis kui ka neli aastat hiljem Londonis.
"Olen enda armastatud spordialale andnud kõik. Mu pere, treenerid, meeskonnakaaslased ja fännid on saatnud mind pikal teekonnal, nii headel kui halbadel aegadel," rääkis Lin Hiina meediale.
"Nüüd olen aga peagi 37-aastane ja mu füüsiline vorm ja valud ei luba mul enam meeskonnakaaslastega üheskoos võidelda," selgitas üheks kõigi aegade parimaks peetav sulgpallur karjääri lõpetamist.
20 aastat profispordiga tegelenud sulgpalli suurkuju Lin on meeste üksikmängus viiekordne maailmameister ja kahekordne hõbemedalist. Kuuel korral aitas ta Hiinal võita meeskondliku Thomas Cupi turniiri. | Aegade parimaks peetav Hiina sulgpallilegend tõmbas karjäärile joone alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiinat esindav Lin Dan oli esimene sulgpallur, kes suutis olümpiamängudel tiitlit kaitsta, võites kuldmedali nii 2008. aastal Pekingis kui ka neli aastat hiljem Londonis.
"Olen enda armastatud spordialale andnud kõik. Mu pere, treenerid, meeskonnakaaslased ja fännid on saatnud mind pikal teekonnal, nii headel kui halbadel aegadel," rääkis Lin Hiina meediale.
"Nüüd olen aga peagi 37-aastane ja mu füüsiline vorm ja valud ei luba mul enam meeskonnakaaslastega üheskoos võidelda," selgitas üheks kõigi aegade parimaks peetav sulgpallur karjääri lõpetamist.
20 aastat profispordiga tegelenud sulgpalli suurkuju Lin on meeste üksikmängus viiekordne maailmameister ja kahekordne hõbemedalist. Kuuel korral aitas ta Hiinal võita meeskondliku Thomas Cupi turniiri.
### Response:
Aegade parimaks peetav Hiina sulgpallilegend tõmbas karjäärile joone alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonapandeemia tõttu kevadel ärajäänud Cannes'i filmifestivali filmid ringlevad maailma teistel fetsivaldiel ja kinolevis spetsiaalse Cannes'i festivali märgi all, vahendab Variety.
San Sebastian kaalub vähemalt nelja Cannes'i märgisega filmi võtmist võsitluskavva. need on Francois Ozoni "Summer of 85", Thomas Vinterbergi "Another Round", Naomi Kawase "True Mothers" ja Sharunas Bartase "In the Dusk" uued filmid. Leedu režissööri Sharunas Bartase filmi nimetas Cannes'i festivali juht Thierry Fremaux üheks oma lemmikuks tänavusest filmisaagist. | San Sebastiani filmifestivali kavva võivad jõuda ka ärajäänud Cannes'i filmid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonapandeemia tõttu kevadel ärajäänud Cannes'i filmifestivali filmid ringlevad maailma teistel fetsivaldiel ja kinolevis spetsiaalse Cannes'i festivali märgi all, vahendab Variety.
San Sebastian kaalub vähemalt nelja Cannes'i märgisega filmi võtmist võsitluskavva. need on Francois Ozoni "Summer of 85", Thomas Vinterbergi "Another Round", Naomi Kawase "True Mothers" ja Sharunas Bartase "In the Dusk" uued filmid. Leedu režissööri Sharunas Bartase filmi nimetas Cannes'i festivali juht Thierry Fremaux üheks oma lemmikuks tänavusest filmisaagist.
### Response:
San Sebastiani filmifestivali kavva võivad jõuda ka ärajäänud Cannes'i filmid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel nädalatel on Alcantarat seostatud Liverpooliga ning on ka üsna tõenäoline, et kui Inglismaa kõrgliigaklubi mängija ostmise suunas selle sammu teeb, saab tehing ka teoks. 29-aastase poolkaitsja leping lõpeb järgmisel suvel ning kui Bayern soovib mängija eest raha teenida, siis tuleb hispaanlasest vabaneda tänavu suvel, kirjutab Soccernet.ee.
"Liverpool pole hetkel veel ühendust võtnud," ütles Bayerni president. "Aga kui ta tahab sinna minna, peame tal minna laskma," lisas ta. "Me peame temaga läbirääkimisi, kuid tundub nagu tahaks ta oma karjääri lõpus midagi uut proovida. See on kindel, et me ei taha teda tasuta kaotada," rääkis ta.
Thiago liitus Barcelonast Bayerniga 2013. aastal 25 miljoni euro eest ning on selle aja jooksul pidanud Saksamaa meisterklubi eest 230 kohtumist ja löönud 31 väravat.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Bayerni mängumeest seostatakse üleminekuga Liverpooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel nädalatel on Alcantarat seostatud Liverpooliga ning on ka üsna tõenäoline, et kui Inglismaa kõrgliigaklubi mängija ostmise suunas selle sammu teeb, saab tehing ka teoks. 29-aastase poolkaitsja leping lõpeb järgmisel suvel ning kui Bayern soovib mängija eest raha teenida, siis tuleb hispaanlasest vabaneda tänavu suvel, kirjutab Soccernet.ee.
"Liverpool pole hetkel veel ühendust võtnud," ütles Bayerni president. "Aga kui ta tahab sinna minna, peame tal minna laskma," lisas ta. "Me peame temaga läbirääkimisi, kuid tundub nagu tahaks ta oma karjääri lõpus midagi uut proovida. See on kindel, et me ei taha teda tasuta kaotada," rääkis ta.
Thiago liitus Barcelonast Bayerniga 2013. aastal 25 miljoni euro eest ning on selle aja jooksul pidanud Saksamaa meisterklubi eest 230 kohtumist ja löönud 31 väravat.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Bayerni mängumeest seostatakse üleminekuga Liverpooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peale põhiseaduse vastuvõtmist aastal 1992 valis võimule tulnud isamaaline valitsus meie riigi arenguks lausliberaalse majandusmudeli. See oli väga julge väljakutse kogu riigi edasisele arengule. Kahjuks tuleb tõdeda, et see valik ei õigustanud ennast," seisis Rüütli kõnes.
Rüütel lisas, et politoloogid ei ole seni vaevaks võtnud analüüsida võimalike majandusmudelite rakendamise otstarbekust Eesti riigile viimase 30 aasta jooksul.
1992. aastal vastu võetud põhiseadus on Rüütli hinnangul ajahambale hästi vastu pidanud.
Rüütel avaldus rõõmu haldusreformi jõustumise üle 2017. aastal. "Rõõmu teeb see, et meil on tekkinud tubli ja töökas kogukond, kes suudab haldusreformi arenguid analüüsida. Tuleb nõustuda nendega, et seni oleme realiseerinud alles haldusreformi esimese etapi. Oleme paika pannud omavalitsuste piirid. Järgmine etapp näeb regionaalhalduse ümberkorraldamist. On rõõm tõdeda, et sellega tegeldakse tõsiteaduslikult. Üheks suuremaks väljakutseks saab olema ääremaastumise peatamine," kirjutas Rüütel.
"Euroopa ja maailmaga võrreldes oleme hõreda asustusega perifeeria riik. Maapiirkondade kahanemine on kahjuks üle-Euroopalik suundumus. Kuid ärgem laskem endid sellest heidutada. Oleme varemgi olnud mitmes ettevõtmises teerajajateks," seisis Rüütli kõnes.
Rüütli sõnul on küsimus, kuidas leida ääremaadele oma realistlik elukeskkond ja majandustegevust stabiliseeriv nišš. "Üha enam kaldume sinnapoole, et ka väikese Eesti jaoks vajame kahte haldusmudelit, ühte suurlinnade ja teist kahaneva elanikkonnaga valdade jaoks," märkis Rüütel.
EKRE on Rüütli sõnul valitsuserakonnana hästi hakkama saanud ja möödunud aasta aprillis moodustatud kolmikliidu valitsus oli õige otsus. Rüütel märkis, et erakonna juhid on teinud tublit tööd ja seetõttu on ka EKRE liikmeskond kasvanud 125 inimese võrra.
Rüütel ise kongressile ei tulnud, tema kõne luges ette Henn Põlluaas. | Rüütel: lausliberaalne majandusmudel ei õigustanud end | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peale põhiseaduse vastuvõtmist aastal 1992 valis võimule tulnud isamaaline valitsus meie riigi arenguks lausliberaalse majandusmudeli. See oli väga julge väljakutse kogu riigi edasisele arengule. Kahjuks tuleb tõdeda, et see valik ei õigustanud ennast," seisis Rüütli kõnes.
Rüütel lisas, et politoloogid ei ole seni vaevaks võtnud analüüsida võimalike majandusmudelite rakendamise otstarbekust Eesti riigile viimase 30 aasta jooksul.
1992. aastal vastu võetud põhiseadus on Rüütli hinnangul ajahambale hästi vastu pidanud.
Rüütel avaldus rõõmu haldusreformi jõustumise üle 2017. aastal. "Rõõmu teeb see, et meil on tekkinud tubli ja töökas kogukond, kes suudab haldusreformi arenguid analüüsida. Tuleb nõustuda nendega, et seni oleme realiseerinud alles haldusreformi esimese etapi. Oleme paika pannud omavalitsuste piirid. Järgmine etapp näeb regionaalhalduse ümberkorraldamist. On rõõm tõdeda, et sellega tegeldakse tõsiteaduslikult. Üheks suuremaks väljakutseks saab olema ääremaastumise peatamine," kirjutas Rüütel.
"Euroopa ja maailmaga võrreldes oleme hõreda asustusega perifeeria riik. Maapiirkondade kahanemine on kahjuks üle-Euroopalik suundumus. Kuid ärgem laskem endid sellest heidutada. Oleme varemgi olnud mitmes ettevõtmises teerajajateks," seisis Rüütli kõnes.
Rüütli sõnul on küsimus, kuidas leida ääremaadele oma realistlik elukeskkond ja majandustegevust stabiliseeriv nišš. "Üha enam kaldume sinnapoole, et ka väikese Eesti jaoks vajame kahte haldusmudelit, ühte suurlinnade ja teist kahaneva elanikkonnaga valdade jaoks," märkis Rüütel.
EKRE on Rüütli sõnul valitsuserakonnana hästi hakkama saanud ja möödunud aasta aprillis moodustatud kolmikliidu valitsus oli õige otsus. Rüütel märkis, et erakonna juhid on teinud tublit tööd ja seetõttu on ka EKRE liikmeskond kasvanud 125 inimese võrra.
Rüütel ise kongressile ei tulnud, tema kõne luges ette Henn Põlluaas.
### Response:
Rüütel: lausliberaalne majandusmudel ei õigustanud end |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhisõidule on registreerunud üle 600 ratturi, kelle hulgas tulevad stardijoonele valitsev Eesti rattamaratonide meister Peeter Pruus (Torpado SüdTirol) ja Eesti olümpiakrossi meister Martin Loo. Neile pakuvad tugevat konkurentsi kahel eelmisel hooajal kogu sarja võitnud Gert Jõeäär (Veloplus) ja suurepärast minekut näidanud Peeter Tarvis (Veloplus). Stardis on ka üle-eelmise hooaja Rakvere rattamaratoni võitja Kirill Tarassov (Sportland Bottecchia Team) ning tihti üllatav Team Ansla rattur Taavi Kannimäe.
Ka naiste seltskond on esinduslik: stardijoonele tulevad valitsev Eesti rattamaratonide meister ja sarja viiekordne võitja Greete Steinburg (Spordiklubi Rakke Naiskond), Janelle Uibokand (Sportland Bottecchia Team), Merili Sirvel (RR Siplased / VITAX), Maris Kaarjärv (Spordiklubi Rakke Naiskond) ja Iiris Takel (Spordipartner Racing Girls).
Stardijoonel kogu Eesti paremik
"Seoses Covid-19 viirusest tingitud eriolukorraga lükkus meie hooaja algus küll edasi, kuid seda suurem on meie heameel, et hooaeg alustab nii esinduslikult ja praktiliselt kogu Eesti paremik on stardijoonel," lausus Bosch Eesti Maastikurattasarja peakorraldaja Enno Eilo. Ta lisas, et huvi sarja vastu ratturite seas aina kasvab ning võistlustele registreerujaid lisandub iga päev. "On näha, et inimesed on pikalt sarja algust oodanud ning valmis oma rattavormi näitama," rõõmustas Eilo.
51 km pikkune põhisõit saab alguse Rakvere kesklinnast Kastani puiesteelt südapäeval ja esimesed ratturid peaksid eelduste kohaselt finišeerima 13.40 paiku.
Poolmaratoni 19 km distantsile stardib 150 ratturit. Noorratturid ihkavad kõik oma vanuseklassides võimalikult kõrget kohta välja sõita. Nende tuules lähevad aga ka rajale täiskasvanud, kelle eesmärk ei ole esimesena finišisse jõuda, vaid veeta mõnus pingutus heas seltskonnas Rakvere linna ümbritsevatel jalgrattaradadel.
Maratonile saab ennast kirja panna veel võistluspäeval võistluskeskuses Rakvere Spordihoones vahemikus kell 9.00 kuni 11.30.
Tasuta lastesõidud kuni 10-aastastele algavad kell 12.30 ja lastesõitudeks kirjapanek kestab 9.00 kuni 12.00.
Bosch Eesti maastikurattasarja meeskond paneb südamele, et kõik ratturid ja tervisesportlased suhtuks jätkuvalt mõistvalt kehtestatud reeglitesse, neist kinni peaks ning lahkelt ka teistele terviseradadel liikujatele neid vajadusel meelde tuletaks. | Eesti maastikurattasari alustab rattamaratonide hooaega esinduslikult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhisõidule on registreerunud üle 600 ratturi, kelle hulgas tulevad stardijoonele valitsev Eesti rattamaratonide meister Peeter Pruus (Torpado SüdTirol) ja Eesti olümpiakrossi meister Martin Loo. Neile pakuvad tugevat konkurentsi kahel eelmisel hooajal kogu sarja võitnud Gert Jõeäär (Veloplus) ja suurepärast minekut näidanud Peeter Tarvis (Veloplus). Stardis on ka üle-eelmise hooaja Rakvere rattamaratoni võitja Kirill Tarassov (Sportland Bottecchia Team) ning tihti üllatav Team Ansla rattur Taavi Kannimäe.
Ka naiste seltskond on esinduslik: stardijoonele tulevad valitsev Eesti rattamaratonide meister ja sarja viiekordne võitja Greete Steinburg (Spordiklubi Rakke Naiskond), Janelle Uibokand (Sportland Bottecchia Team), Merili Sirvel (RR Siplased / VITAX), Maris Kaarjärv (Spordiklubi Rakke Naiskond) ja Iiris Takel (Spordipartner Racing Girls).
Stardijoonel kogu Eesti paremik
"Seoses Covid-19 viirusest tingitud eriolukorraga lükkus meie hooaja algus küll edasi, kuid seda suurem on meie heameel, et hooaeg alustab nii esinduslikult ja praktiliselt kogu Eesti paremik on stardijoonel," lausus Bosch Eesti Maastikurattasarja peakorraldaja Enno Eilo. Ta lisas, et huvi sarja vastu ratturite seas aina kasvab ning võistlustele registreerujaid lisandub iga päev. "On näha, et inimesed on pikalt sarja algust oodanud ning valmis oma rattavormi näitama," rõõmustas Eilo.
51 km pikkune põhisõit saab alguse Rakvere kesklinnast Kastani puiesteelt südapäeval ja esimesed ratturid peaksid eelduste kohaselt finišeerima 13.40 paiku.
Poolmaratoni 19 km distantsile stardib 150 ratturit. Noorratturid ihkavad kõik oma vanuseklassides võimalikult kõrget kohta välja sõita. Nende tuules lähevad aga ka rajale täiskasvanud, kelle eesmärk ei ole esimesena finišisse jõuda, vaid veeta mõnus pingutus heas seltskonnas Rakvere linna ümbritsevatel jalgrattaradadel.
Maratonile saab ennast kirja panna veel võistluspäeval võistluskeskuses Rakvere Spordihoones vahemikus kell 9.00 kuni 11.30.
Tasuta lastesõidud kuni 10-aastastele algavad kell 12.30 ja lastesõitudeks kirjapanek kestab 9.00 kuni 12.00.
Bosch Eesti maastikurattasarja meeskond paneb südamele, et kõik ratturid ja tervisesportlased suhtuks jätkuvalt mõistvalt kehtestatud reeglitesse, neist kinni peaks ning lahkelt ka teistele terviseradadel liikujatele neid vajadusel meelde tuletaks.
### Response:
Eesti maastikurattasari alustab rattamaratonide hooaega esinduslikult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal toimub neil etendust neljas erinevas asukohas Lasnamäel Tallinnas, kõik artistid on pärit Eestist. Üles astuvad "Kangelased", kes kutsuvad enne kontserti lülitama sisse mobiiltelefone, sest filmimine ja pildistamine on kohustuslik.
Visuaalse jutustuse "Tule-Mere-Jutt" pajatab kooslus Schokokaboom, Big Wolf Company tsirkuselavastus "Kolm õde" kõneleb Põhjamaade naiste õrnusest ja tugevusest, muistendid rulluvad lahti reaalsuseks ning kaob piir taeva ja maa vahel. Projekt põhineb õhuakrobaatilistel vahenditel ning akrobaatilisel tantsul, mille sisse on põimitud komöödiat ning ka sotsiaalkriitikat.
Festivalil näeb ka tulekunsti Artistic Flow Stuudio esituses. Tuletantsija Krista Palm annab etenduse seekord koos kolleegi ja pikaaegse tulepartneri Elena Shkutiga. | Otseülekanne: tänavakunstifestival TaDaa! Lasnamäel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal toimub neil etendust neljas erinevas asukohas Lasnamäel Tallinnas, kõik artistid on pärit Eestist. Üles astuvad "Kangelased", kes kutsuvad enne kontserti lülitama sisse mobiiltelefone, sest filmimine ja pildistamine on kohustuslik.
Visuaalse jutustuse "Tule-Mere-Jutt" pajatab kooslus Schokokaboom, Big Wolf Company tsirkuselavastus "Kolm õde" kõneleb Põhjamaade naiste õrnusest ja tugevusest, muistendid rulluvad lahti reaalsuseks ning kaob piir taeva ja maa vahel. Projekt põhineb õhuakrobaatilistel vahenditel ning akrobaatilisel tantsul, mille sisse on põimitud komöödiat ning ka sotsiaalkriitikat.
Festivalil näeb ka tulekunsti Artistic Flow Stuudio esituses. Tuletantsija Krista Palm annab etenduse seekord koos kolleegi ja pikaaegse tulepartneri Elena Shkutiga.
### Response:
Otseülekanne: tänavakunstifestival TaDaa! Lasnamäel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles, et suurem huvi hariduse omandamise vastu kaasnes ilmselt kriisiga, sest sama trendi oli märgata ka eelmise kriisi ajal. Reiska lisas, et näiteks Soome süstis kriisi ette nähes kõrgharidusse tänavu 124 lisamiljonit, et luua täiendavad 4800 õppekohta. Reiska sõnul võib Tallinna Ülikool tänavuse vastuvõtuga igati rahule jääda ja meeldivalt palju on sooviavaldusi õppekavadele, kus siiani on avalduste arvud olnud pigem tagasihoidlikud.
"Positiivsena hakkab silma õpetajakoolituse erialadele esitatud avalduste arvu tõus. Näiteks on magistriõppes eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialale esitatud 47 avaldust, mis on absoluutne rekord," märkis Reiska, kelle kinnitusel on pea kaks korda kasvanud soovijate arv gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja erialale. "Üldiselt on 18 erialale esitatud üle 50 protsendi rohkem avaldusi kui eelmisel aastal."
Tulevastel tudengitel on suur huvi sessioonõppe vastu ning seda nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes. Sessioonõpe pakub võimalust õppida töö ja muude kohustuste kõrvalt. Arvestades, et ligi 80 protsenti Tallinna Ülikooli üliõpilastest töötab õppimisega samaaegselt, siis on Reiska kinnitusel sessioonõppes pakutavaid õppekavasid üha enam, magistriastmel enamik õppekavadest.
"Tegemist on ülikooli teadliku valikuga, et pakkuda õppeks paindlikumaid võimalusi ja seeläbi toetada elukestvat õpet," selgitas õppeprorektor.
Bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse erialadele laekus 6114, magistriõppe erialadele 1688 ja doktoriõppesse 56 avaldust. Välistudengite vastuvõtt kestab augusti lõpuni, praeguseks on välismaalt laekunud üle 1300 avalduse.
Kõige enam on kõrghariduse esimeses astmes sisseastumisavaldusi psühholoogia päevaõppesse (630 avaldust), järgnevad alushariduse pedagoog sessioonõppena (328 avaldust) ning haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (317 avaldust). Magistriõppes laekus enim sooviavaldusi järgnevatele erialadele: organisatsioonikäitumine (152 avaldust), sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse (147 avaldust) ning hariduse juhtimine (87 avaldust). Kõik nimetatud erialad on sessioonõppes.
Suurim konkurss on traditsiooniliselt bakalaureuseõppe erialadele, mis on ka eelnevatel aastatel olnud menukad. Kõrgeim konkurss on psühholoogia päevaõppesse (15,75 avaldust õppekohale), mis on riigi kõrgeim. Järgnevad haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (konkurss 12,68), kehakultuur sessioonõppena (11,8 avaldust kohale), reklaam ja suhtekorraldus päevaõppena, reklaami suund (konkurss 11,27 ühele kohale) ja eripedagoogika sessioonõppena (9,96 avaldust kohale).
Vastuvõtuperioodil sai Tallinna Ülikooli kandideerida 45 bakalaureuse- ja 57 magistriõppe erialale. Nendest 81 on eesti- ja 21 ingliskeelsed, lisaks 14 doktoriõppekava.
Tallinna Ülikooli vastuvõtueksamid toimuvad 3. juulist 15. juulini. Ülikool võtab vastu lävendi ületanud kandidaadid paremusjärjestuse alusel. Bakalaureuseõppesse vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 17. juulil ning magistri- ja doktoriõppe omad jooksvalt pärast eksameid. Tallinna Ülikool võtab järgmiseks õppeaastaks vastu umbes 2500 uut üliõpilast.
Õppima asumise soovist tuleb teada anda kolme päeva jooksul pärast vastuvõtmise teate saamist. Vastuvõtueksamite toimumise kohta leiab info ülikooli kodulehelt. | Tallinna Ülikool sai mullusest 1000 võrra rohkem sisseastumisavaldusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles, et suurem huvi hariduse omandamise vastu kaasnes ilmselt kriisiga, sest sama trendi oli märgata ka eelmise kriisi ajal. Reiska lisas, et näiteks Soome süstis kriisi ette nähes kõrgharidusse tänavu 124 lisamiljonit, et luua täiendavad 4800 õppekohta. Reiska sõnul võib Tallinna Ülikool tänavuse vastuvõtuga igati rahule jääda ja meeldivalt palju on sooviavaldusi õppekavadele, kus siiani on avalduste arvud olnud pigem tagasihoidlikud.
"Positiivsena hakkab silma õpetajakoolituse erialadele esitatud avalduste arvu tõus. Näiteks on magistriõppes eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialale esitatud 47 avaldust, mis on absoluutne rekord," märkis Reiska, kelle kinnitusel on pea kaks korda kasvanud soovijate arv gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja erialale. "Üldiselt on 18 erialale esitatud üle 50 protsendi rohkem avaldusi kui eelmisel aastal."
Tulevastel tudengitel on suur huvi sessioonõppe vastu ning seda nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes. Sessioonõpe pakub võimalust õppida töö ja muude kohustuste kõrvalt. Arvestades, et ligi 80 protsenti Tallinna Ülikooli üliõpilastest töötab õppimisega samaaegselt, siis on Reiska kinnitusel sessioonõppes pakutavaid õppekavasid üha enam, magistriastmel enamik õppekavadest.
"Tegemist on ülikooli teadliku valikuga, et pakkuda õppeks paindlikumaid võimalusi ja seeläbi toetada elukestvat õpet," selgitas õppeprorektor.
Bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse erialadele laekus 6114, magistriõppe erialadele 1688 ja doktoriõppesse 56 avaldust. Välistudengite vastuvõtt kestab augusti lõpuni, praeguseks on välismaalt laekunud üle 1300 avalduse.
Kõige enam on kõrghariduse esimeses astmes sisseastumisavaldusi psühholoogia päevaõppesse (630 avaldust), järgnevad alushariduse pedagoog sessioonõppena (328 avaldust) ning haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (317 avaldust). Magistriõppes laekus enim sooviavaldusi järgnevatele erialadele: organisatsioonikäitumine (152 avaldust), sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse (147 avaldust) ning hariduse juhtimine (87 avaldust). Kõik nimetatud erialad on sessioonõppes.
Suurim konkurss on traditsiooniliselt bakalaureuseõppe erialadele, mis on ka eelnevatel aastatel olnud menukad. Kõrgeim konkurss on psühholoogia päevaõppesse (15,75 avaldust õppekohale), mis on riigi kõrgeim. Järgnevad haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (konkurss 12,68), kehakultuur sessioonõppena (11,8 avaldust kohale), reklaam ja suhtekorraldus päevaõppena, reklaami suund (konkurss 11,27 ühele kohale) ja eripedagoogika sessioonõppena (9,96 avaldust kohale).
Vastuvõtuperioodil sai Tallinna Ülikooli kandideerida 45 bakalaureuse- ja 57 magistriõppe erialale. Nendest 81 on eesti- ja 21 ingliskeelsed, lisaks 14 doktoriõppekava.
Tallinna Ülikooli vastuvõtueksamid toimuvad 3. juulist 15. juulini. Ülikool võtab vastu lävendi ületanud kandidaadid paremusjärjestuse alusel. Bakalaureuseõppesse vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 17. juulil ning magistri- ja doktoriõppe omad jooksvalt pärast eksameid. Tallinna Ülikool võtab järgmiseks õppeaastaks vastu umbes 2500 uut üliõpilast.
Õppima asumise soovist tuleb teada anda kolme päeva jooksul pärast vastuvõtmise teate saamist. Vastuvõtueksamite toimumise kohta leiab info ülikooli kodulehelt.
### Response:
Tallinna Ülikool sai mullusest 1000 võrra rohkem sisseastumisavaldusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juuni pakkus vaid kaks uuslavastust – Tallinna Linnateatri "Inimese hääl" ja Paide teatri "Labürint" –, millest oli otse ja oma silmaga vaadeldav üksnes esimene, ja sedagi juhul, kui läks õnneks hankida pilet Lavaaugu hõrendatud tribüünile. Muidu tuli leppida veebiga, nagu viimastel kuudel kombeks on olnud. Nimetatud kaks lavastust on ka nende väheste kiiduväärt näidete seas, mis lasevad pisutki vaielda vastu Ott Karulini siinses lehes esitatud väitele,* et meie teatrid on olnud kunstiliselt füüsilist kohtumist keelavale eriolukorrale reageerimisel mannetud. "Salvestiste näitamine on ka tänuväärne, aga ma tõesti lootsin, et muutunud olud inspireerivad märksa ulatuslikumaid vormiotsinguid kui mõni üksik lavastus ja etenduskeskkond," kirjutab Karulin.
Teatris pakutava osas erineb juuli juunist nagu kalkun kakaduust. Pisut rohkem kui 20 uuslavastust, mis juulis esietenduvad, on tekitanud õigustatud ootuse, et nende sekka lipsab ka mõni kunstiline õnnestumine või suisa tipplavastus, mida jäädakse veel kauaks heldimusega meenutama. Selle lootuse üks sõlmpunkte on praegu Rakveres kestev etenduskunstide festival "Baltoscandal", mille tavapärasele rahvusvahelisusele tõmbas sel korral suures osas küll kriipsu peale juba jutuks olnud viiruseaeg. Korraldajail tuli festivaliplaanid kiiresti ümber teha ja nii näebki nüüd Rakveres Eesti teatri ärksamate truppide ja loominguliste koosluste esituses koguni üheksat seal esietenduvat uuslavastust. Karl Saks, loominguline platvorm eˉlektron, Liis Vares ja Sõltumatu Tantsu Lava, Jarmo Reha, Anatoli Tafitšuk ja Emer Värk, Andres Noormets ja Rakvere teater, Sveta Grigorjeva, Karl Koppelmaa ja teater Kelm, Valters Sīlis ja Vaba Lava – siit võiks ju midagi põnevat tulla.
Kui jätta kõrvale tavapärane suvine trill-trall, siis teatrite juulikuisest koondkavast hakkavad veel silma kolm-neli uuslavastust, mis vähemalt oma alusmaterjali tõttu äratavad huvi: Ajateatri "Tema taevaliku Õnneküla potitehas" (autorid Peet Vallak ja Lauris Gundars, lavastaja Peep Maasik), Luunjas etenduv "Keisri usk" (autorid Henrik Visnapuu ja Loone Ots, lavastaja Raivo Trass), Kuressaare teatri "Õitsev meri" (autor August Mälk, lavastaja Madis Kalmet) ning Müüdud Naeru "Jaanituli" (autor Rünno Saaremäe, lavastaja Tarmo Tagamets). Pisut ettevaatlikuks teeb aga ehk see, et nii mõndagi neist tekstidest on ka varem lavastatud ning kunagist õnnestumist korrata ei pruugi olla lihtne.
Pigem teeb aga murelikuks, et suuremate repertuaariteatrite roll meie teatripildi rikastamisel uuslavastustega on juulis enam-vähem olematu – mõni teater vanu lavastusi küll mängib, aga uute tulek on lükatud kõige varem augustisse. Põhjuseks ikka too viiruseaeg ja siis valitsenud segased olud, kui keegi ei teadnud täpselt, millal ja mis tingimustel saavad teatrid oma uksed uuesti lahti teha ja inimesed saali lasta. Suurte teatrite masinavärk on aeglasem ja kohmakam, väiksemad kooslused on suutnud kiiremini ja paindlikumalt reageerida.
Juuniga võrreldes on olukord ka selle võrra lihtsam, et (eriti) siseruumides teatritegemise mõttetuks muutnud 2 + 2 reegel on nüüd asendatud märksa hämarama nõudega hajutada publik. Siseruumides tohib täitumus olla küll maksimaalselt 50 % (ja mitte rohkem kui 500 inimest), ent 2 + 2 ajastuga võrreldes on pooltäis hajutatud saal juba tubli samm helgema tuleviku poole. Ning nõue, et õues ei tohi etendusel olla rohkem kui 1000 inimest, laseb mõistliku publikuhulgaga lavastusi ka täitsa mängida. Nii et juulis on teatripilt juba palju parem.
*Ott Karulin, Loll on see, kes kõnnib vastutuult. – Sirp 3. VII 2020. | Tambet Kaugema. Juulikuus sumin on taas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juuni pakkus vaid kaks uuslavastust – Tallinna Linnateatri "Inimese hääl" ja Paide teatri "Labürint" –, millest oli otse ja oma silmaga vaadeldav üksnes esimene, ja sedagi juhul, kui läks õnneks hankida pilet Lavaaugu hõrendatud tribüünile. Muidu tuli leppida veebiga, nagu viimastel kuudel kombeks on olnud. Nimetatud kaks lavastust on ka nende väheste kiiduväärt näidete seas, mis lasevad pisutki vaielda vastu Ott Karulini siinses lehes esitatud väitele,* et meie teatrid on olnud kunstiliselt füüsilist kohtumist keelavale eriolukorrale reageerimisel mannetud. "Salvestiste näitamine on ka tänuväärne, aga ma tõesti lootsin, et muutunud olud inspireerivad märksa ulatuslikumaid vormiotsinguid kui mõni üksik lavastus ja etenduskeskkond," kirjutab Karulin.
Teatris pakutava osas erineb juuli juunist nagu kalkun kakaduust. Pisut rohkem kui 20 uuslavastust, mis juulis esietenduvad, on tekitanud õigustatud ootuse, et nende sekka lipsab ka mõni kunstiline õnnestumine või suisa tipplavastus, mida jäädakse veel kauaks heldimusega meenutama. Selle lootuse üks sõlmpunkte on praegu Rakveres kestev etenduskunstide festival "Baltoscandal", mille tavapärasele rahvusvahelisusele tõmbas sel korral suures osas küll kriipsu peale juba jutuks olnud viiruseaeg. Korraldajail tuli festivaliplaanid kiiresti ümber teha ja nii näebki nüüd Rakveres Eesti teatri ärksamate truppide ja loominguliste koosluste esituses koguni üheksat seal esietenduvat uuslavastust. Karl Saks, loominguline platvorm eˉlektron, Liis Vares ja Sõltumatu Tantsu Lava, Jarmo Reha, Anatoli Tafitšuk ja Emer Värk, Andres Noormets ja Rakvere teater, Sveta Grigorjeva, Karl Koppelmaa ja teater Kelm, Valters Sīlis ja Vaba Lava – siit võiks ju midagi põnevat tulla.
Kui jätta kõrvale tavapärane suvine trill-trall, siis teatrite juulikuisest koondkavast hakkavad veel silma kolm-neli uuslavastust, mis vähemalt oma alusmaterjali tõttu äratavad huvi: Ajateatri "Tema taevaliku Õnneküla potitehas" (autorid Peet Vallak ja Lauris Gundars, lavastaja Peep Maasik), Luunjas etenduv "Keisri usk" (autorid Henrik Visnapuu ja Loone Ots, lavastaja Raivo Trass), Kuressaare teatri "Õitsev meri" (autor August Mälk, lavastaja Madis Kalmet) ning Müüdud Naeru "Jaanituli" (autor Rünno Saaremäe, lavastaja Tarmo Tagamets). Pisut ettevaatlikuks teeb aga ehk see, et nii mõndagi neist tekstidest on ka varem lavastatud ning kunagist õnnestumist korrata ei pruugi olla lihtne.
Pigem teeb aga murelikuks, et suuremate repertuaariteatrite roll meie teatripildi rikastamisel uuslavastustega on juulis enam-vähem olematu – mõni teater vanu lavastusi küll mängib, aga uute tulek on lükatud kõige varem augustisse. Põhjuseks ikka too viiruseaeg ja siis valitsenud segased olud, kui keegi ei teadnud täpselt, millal ja mis tingimustel saavad teatrid oma uksed uuesti lahti teha ja inimesed saali lasta. Suurte teatrite masinavärk on aeglasem ja kohmakam, väiksemad kooslused on suutnud kiiremini ja paindlikumalt reageerida.
Juuniga võrreldes on olukord ka selle võrra lihtsam, et (eriti) siseruumides teatritegemise mõttetuks muutnud 2 + 2 reegel on nüüd asendatud märksa hämarama nõudega hajutada publik. Siseruumides tohib täitumus olla küll maksimaalselt 50 % (ja mitte rohkem kui 500 inimest), ent 2 + 2 ajastuga võrreldes on pooltäis hajutatud saal juba tubli samm helgema tuleviku poole. Ning nõue, et õues ei tohi etendusel olla rohkem kui 1000 inimest, laseb mõistliku publikuhulgaga lavastusi ka täitsa mängida. Nii et juulis on teatripilt juba palju parem.
*Ott Karulin, Loll on see, kes kõnnib vastutuult. – Sirp 3. VII 2020.
### Response:
Tambet Kaugema. Juulikuus sumin on taas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | HJK tegi täna Soome naiste kõrgliigas Vantaa PK-35-ga 0:0 viigi. Võistkonna põhiväravavahi Anna Koivuneni jaoks oli tegemist liigahooaja esimese nullimänguga, kirjutab Soccernet.ee.
Kolme vooru järel jagasid seitsme punktiga esikohta neli naiskonda, nende seas HJK. Nüüd on HJK-l tipus ühepunktiline edu, kuid ülejäänud neljanda vooru mängud peetakse homme.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Kork vaatas põhiväravavahi esimest nullimängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
HJK tegi täna Soome naiste kõrgliigas Vantaa PK-35-ga 0:0 viigi. Võistkonna põhiväravavahi Anna Koivuneni jaoks oli tegemist liigahooaja esimese nullimänguga, kirjutab Soccernet.ee.
Kolme vooru järel jagasid seitsme punktiga esikohta neli naiskonda, nende seas HJK. Nüüd on HJK-l tipus ühepunktiline edu, kuid ülejäänud neljanda vooru mängud peetakse homme.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Kork vaatas põhiväravavahi esimest nullimängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Allfilmi esindaja Madis Tüür kinnitas, et filmi algversiooni, mida on näinud ka Eesti kinokülastajad, otsustati veidi lühendada, et see sobiks paremini rahvusvahelisse kinolevisse. "Aga mida ja kus täpselt on lühendatud, ei tahaks ette öelda, vaid peab kinno tulema ja ise vaatama," ütles ta.
Samuti mainis Tüür, et lisaks Ameerika filmiakadeemia liikmetele on lühendatud versiooni saanud näha ka üle maailma erinevatel festivalidel. Eestis on seda versiooni varem näidatud Pimedate Ööde filmifestivalil.
"Tõe ja õiguse" lühendatud versioon jõuab Artisesse eriprogrammi "Juuli seitse" raames, mille jooksul tuuakse vaatajate ette Artise viimase aja kõige populaarsemad filmid. Lisaks Tanel Toomi auhinnatud filmile kuuluvad valikusse veel ka "Viis aastaaega: Piet Oudolfi aiad", "Üheskoos lõpuni välja", "Vihmane päev New Yorgis", "Fred Jüssi: Olemise ilu", "Ärtuemand" ja "Pärast pulmi". | Artises näidatakse "Tõe ja õiguse" rahvusvahelisele turule suunatud lühendatud versiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Allfilmi esindaja Madis Tüür kinnitas, et filmi algversiooni, mida on näinud ka Eesti kinokülastajad, otsustati veidi lühendada, et see sobiks paremini rahvusvahelisse kinolevisse. "Aga mida ja kus täpselt on lühendatud, ei tahaks ette öelda, vaid peab kinno tulema ja ise vaatama," ütles ta.
Samuti mainis Tüür, et lisaks Ameerika filmiakadeemia liikmetele on lühendatud versiooni saanud näha ka üle maailma erinevatel festivalidel. Eestis on seda versiooni varem näidatud Pimedate Ööde filmifestivalil.
"Tõe ja õiguse" lühendatud versioon jõuab Artisesse eriprogrammi "Juuli seitse" raames, mille jooksul tuuakse vaatajate ette Artise viimase aja kõige populaarsemad filmid. Lisaks Tanel Toomi auhinnatud filmile kuuluvad valikusse veel ka "Viis aastaaega: Piet Oudolfi aiad", "Üheskoos lõpuni välja", "Vihmane päev New Yorgis", "Fred Jüssi: Olemise ilu", "Ärtuemand" ja "Pärast pulmi".
### Response:
Artises näidatakse "Tõe ja õiguse" rahvusvahelisele turule suunatud lühendatud versiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elektroonilist muusikat ei peata ükski batsill, sestap ilmus selles vallas ka kevadel ja suve hakul mühinal lugusid, EPsid ja albumeid, samal ajal kui enamik kobedamatest popreliisidest lükati sügise poole. Teie ees on väike ülevaade sellest, mis sündis elektroonikas 2020. aasta esimeses pooles.
Ütled "elektrooniline" ja mõeldakse tantsu, aga tähtsam on ajutants, ning kuigi võnge on faktor ja teatavat osa šikimast elektronmuusikast kannab voogavus, sõidavad uues saundis konkreetse, keskse biidi asemel voolavad mustrid ning rütmikat pakuvad bassid või sündirifid.
Sel abstraktsusel on lisaks tulevikuhõngule ajalugu, selle lõid visionäärid, kelle käed ehitasid ise enneolematuid masinaid, mõte vihises kosmoses. Kui Delia Derbyshire poleks loonud 1960ndatel imelisi kompositsioone BBCle (muu hulgas " Doctor Who'le"), poleks Aphex Twin saanud 1980ndatel indu punuda lapselikke meloodiaid, mis vahendaksid justkui iidset kosmilist tarkust minevikust, mis peegeldub ajaspiraali kaudu tulevikust, aga ähmaselt, mürakatkestustega.
Kuulan aeg-ajalt The Future Sound of Londoni albumit " Accelerator" (1991), Innerzone Orchestra (Carl Craig) albumit " Programmed" (1999) jm plaate, mille sees saab elada, tabamas tulevikku, mis loodetavasti kätte ei jõua, jäädes utoopiaks ka aastal 2020 või 2030. Iga looja võiks mängida illusiooniga, et just see album on ainus maailmas. Et üksikule saarele või võõrale planeedile lõksu jäänud kuulaja peakski leppima ainult sellega. Ei usu, et kõigil järgmiste plaatide tegijail nii uhked eesmärgid on olnud, aga vähemalt on nad saanud aru ühest: 21. sajandi kolmanda kümnendi hakul ei piisa kuulajate võlumiseks pelgalt tehnilisest vilumusest. House, techno, electro, ambient, drum ' n ' bass, dubstep jne, nende ohtrate alaliikideni välja, on andekad vigurid, aga nüüdseks kõigest tööriistad, millega tuleb luua järgmisi kujutlusi.
Eskapism ja iluheli
Planeediga on asjad nii ja naa. Hoiame küll, jõuga hoiame, aga mingid jobud olid siin maamunal juba enne meid saastamas ja elu arendamas ning siis veel see kliima soojenemine ja suurkorporatsioonid. Muidugi võiks siis aeg-ajalt põgeneda planeedilt ja päevauudistest, kus keset plastimerd lõõmab viimne metsatukk.
Paremasse maailma viib näiteks itaalia produtsent Andrea albumil " Ritorno" Müncheni plaadifirmalt Ilian Tape, kust ilmuvad sädelevad ja missiooniga biidid (mitte ainult tantsuks). Andrea pakub uus- ambient 'likke reise rajalt välja, vaheldumisi võbelevate rütmidega. Ambient on tal uus seetõttu, et kui pioneerid võistlesid õhuga, siis tänapäevane laine tekitab tehiskeskkondi. Selline ambient on industriaalmuusika alafaas, puhkus pärast digitaalset tehast või unenägu, kuhu peksavad ikka sisse päeva trummid, selle vahega, et industrial 'ile omane painav intensiivsus on siin moondunud sürrealistlikuks kogemuseks, ja selles on kõhe ilu.
Mahedamalt, sulnimalt litsub end atmosfääris tunglevate trummide vahele Californiast pärit Huerta, kelle loodusest indu võttev house 'i-album " Junipero" (Voyage) on mõeldud pigem avara, fantaasiaist tulvil tähistaeva alla kui higisesse tantsusaali, aga muidugi on tema ambient house seejuures samuti imaginaarne. Sosinad ja välisalvestised ümmarguste, pehmelt rulluvate rütmipatjade keskel tekitavad tunde, et seda pole olemas, miski ei klapi, ja siin ongi mängu võlu: masinate loodud loodus, pilditud pildid argielust ja muusika, kus argisust pole ollagi.
Pulse Emitter ehk Daryl Groetsch Portlandist pakub albumil " Swirlings" (Hausu Mountain) meditatiivseid meloodiaid näpuotsatäie kosmilise helendava tolmuga. See on new-age -saund aasta 2020 vaimus ja tehniliste võimalustega, kuigi miksib vanu ja uusi kõlasid (uus ja vana pole tema jaoks kategooriad, sest tema looming ihkab välja ajast ja ruumist). Muusika tundub esmapilgul rütmiline ja seejuures ülimalt voolujooneline. Lähemal kuulamisel mõistame, et tegemist on küll pulseerimise ja võngetega, aga trumme ei ole, ning just seetõttu see heli nii hoogsalt voolabki. Vangelis ja Tangerine Dream on lähedal, aga Pulse Emitter ei korda kedagi, maailmaruumis on lihtsalt sama hoovus, kus nad kümblevad, ja samal ajal käivad korraga lisaks siinsele ja praegusele seitsme- ja kaheksakümnendad.
Kosmosest vee alla harrastab minna Cremation Lily, kes ei suuda albumil " More Songs About Drowning" (Cremation Lily) päris nii võluvat Atlantist avastada kui eelmisel plaadil " In England Now, Underwater" (2018), aga väärib alati tähelepanu, isegi kui paneb kokku intellektuaalse hauntoloogia, kosmosefolgi ja jaurava emoräpi nagu uuel üllitisel. Kokku tekib ähmane peegeldus õlisel loigul, mis on kaunis just tänu illusoorsusele. Ghost Boxi artistid ja The Caretaker kajavad samuti kuskilt vastu. Lugu " Light Gathers in the Corners of the Room Pt. I", kus teeb kaasa Geoffrey Rickly, võiks olla päevaraadio hitt, kui teie raadio oleks katki. Mitte power -ballaad, vaid nõrkuse ballaad.
Manchesteri afrofuturistid Josh Reidy ja Joshua Inyang ehk Space Afrika defineerisid 2018. aasta albumil " Somewhere Decent to Live" uuesti dub techno. Nende käsitluses sai sellest tume, mahlane ja ebamäärane maailm, kus segunesid futuristlik rnb, väljavenitatud dubstep ja õõvastav, aga kohutavalt ligitõmbav maastik, mille bassidesse võis siplema jäädagi. Kuulaja tunneb end viieaastase lapsena, kes läheb öösel üksi surnuaeda piiluma. Koos Annananiga küpsetatud EP " LL.M. 002" (LL.M.) siirdub tagasi tavalisema dub techno manu, aga " traditsioonilist" kunsti oskabki teha see, kes on vahepeal imelikku asja teinud, kui maalikunstis kehtiv põhimõte tagurpidi sõnastada. Ehk siis salapärased nurgatagused ja peibutavad minimeloodiad nõtkete (sel EPl üsna korrapäraste) rütmide vahel on hõrgud ja leidlikud. Kui meeldib Rod Modell, siis see meeldib veel rohkem.
Dub techno 'ga vallatleb ka Wisconsini tüüp Joel Shanahan ehk Auscultation. Tema kolmas album, pealkirjaks lausa " III" (100% Silk), on päev Space Afrika ööle ja toonik Space Afrika džinnile. Helge, libisev, vahel rõõmust lirtsuv saund on idanema löönud hoopis 80ndate dream pop 'ist ning Shanahani elu lemmik on Cocteau Twins, mis ta muusikast õnneks otse läbi ei paista. Õnneks seepärast, et pole ju vaja otseseid vihjeid, teiseks on Cocteau Twins nii erakordne nähtus, et neid kopeerida poleks mõtet. Aga kui meeldivad 100% Silki ja Not Not Funi (kus Auscultation on samuti plaadistanud) tooted, siis esimese mahla ja teise mõnusat udu leidub ka Auscultationil.
Säde ja punk
Põgenemiste vahel oleks tubli asjad käsile võtta ja raevukalt tantsida, kas või südames. Pidu su peas ei pea olema sulnis, pigem ikka karakteriga. Üks eredaimaid 2020. aasta tantsumuusika monumente on Josey Rebelle'i miksiplaat " Josey In Space" (Beats In Space), kus sõidetakse küll ka house 'i ja techno tavaliinidel, aga põigatakse bassimuusika eri harudele ja peatutakse paigus, kus sildid on maha kistud või keskkond alles vajab avastamist. Rütmilisi hübriide ja getobiiti pakuvad põimikul Fotomachine, DJ Marcelle, Access 58, rRoxymore, Hieroglyphic Being, Uschi Classen, Loraine James, Afrodeutsche jt.
Kõige tõhusam reiv 2020. aasta esimeses pooles (vaielge vastu, aga võnkudes) on Jasmine Infiniti album " Bxtch Släp" (New World Dysorder). See bass käib nii sügaval põhjas ära, et rütmi kaja toob maa alt üles kaasa pisikesed vokaalsämplid, mis tunduvad kontrastiks taevani põrkavat. Dark rave, industrial, mõnes võsasemas kohas gabba ja hc jungle. Vilgub ka tooremat Detroiti, ja Jasmine või tema Queen of Helliks nimetatud artistivaim kannab ehedat afrofuturismi.
Avangardpopi poole küünitab 1995 epilepsy salapärasel albumil" 1995 epilepsy" (WORLD MUSIC). 1–2-minutised lood on kui visandid võimsatest visioonidest: moonutatud, minimalistlik, kirgas tulevikupopp palas " get 2 kno", " sümfooniline" müra loos " raw classics", imeline avangard- jazz 'i käik, mille tapab aga ruttu qcom- löök loos " liberties", lisaks gangsta jungle, bleep & bass. Kõik haarav, aga vaid virvendused, 22 minutit, plaat läbi, oleks nagu mitu kümnendit läbi käinud, 1992–2032.
1990ndatest tõukuvad New Yorgi tantsukunstnikud AceMo ja MoMA ehk AceMoMA albumil " A New Dawn" (HAUS of ALTR; värskeim reliis on neil sealt " EP2") – atmosfääriline dnb, garaaži- house, intensiivne ja kerge korraga, saundid nopitud jazz 'i pealt, hakitud vokaalikatked kui linnulaul urbanistlikus saundträkis. Aga see ei ole nostalgiatoode, inimesed teavad, mida teevad, ja see tähendab mineviku tundmist ja oma rajal käimist.
Moodymann on võib-olla läinud albumil " Taken Away" (KDJ) helipildilt ümaramaks, isegi traditsioonilisemaks. Seal kostab rohkem ja selgemalt kui varem souli, bluusi, funk 'i, rnb 'd, kõike musta ja hõrku, millel tantsumuusika põhineb, isegi kui üritab seda varjata. Eksperimenti ja radikaalsust esineb vähem kui Moodymanni tugevaimatel albumitel " Silentintroduction" (1997) ja " Forevernevermore" (2000), enim meenutab " Taken Away" 2014. aasta " Moodymanni". Moodymann võib teha mida iganes, sest midagi halba tema sulest ei tule.
Norra elektroonilise muusika plaadifirmas Smalltown Supersound tegutsev briti tüüp Matt Karmil pole albumil " STS371" õnneks järjekindel, muidu oleks tegu funktsionaalse litakaga, kui kõik palad oleks nagu " PB". Ent Karmil tahab teha kunsti ja leidub ka lirtsuvat house 'i, ambient techno 't, IDMi ja kombinatsioone keerulisematest ja klaarimatest mustritest. Geniaalne on " Snail Shower". Tahaks hüüda nagu noored vanasti, et kamoon!! Monotoonne tilkumine, aga töötab nii, et tapab!
Chill out ehk rahune välja!
Bostoni uue trip hop 'i duo Arms And Sleepersi album " Safe Area Earth" (Future Archive) tundubki turvatsoon. Leidub sillerdusi 90ndate trip hop 'ist, mis etableerus osaliselt kohvilauasaundiks (mida paljud paraku peavadki trip hop 'iks), osaliselt liitus ambient 'ist, baleaarikast ja brazillica 'st lähtunud chillout 'iga, aga hajus mingil hetkel nullindatel ära. Arms And Sleepers õõtsub kõigil neil pehmeil patjadel (trip hop oli alul siiski üsna creepy ja kriipiv), teeb seda mugavalt (ei põe, et pole parasjagu trendikaim saund). Üks pool duost, Mirza Ramic on sõjapõgenik Bosniast, kes on veetnud lapsepõlve pagulaslaagreis, tema jaoks ongi muusika siin maamunal " safe area" ning plaat üks üle ilma taasrajatavate sumeelektroonika ehitiste nurgakividest.
Four Tet ja " Sixteen Oceans" (Text) võib tunduda liiga ilmne valik, sest eks Kieran Hebden ole muutunud selge ja sirge päevavalgusaja produtsendiks, ei mingit öist maagiat enam. " Oceans" pole ka kaugeltki ta parim album, vaid pelgalt korralik töö. Teisalt on temast mõttetu mööda minna, nii määrav on ta popimas elektroonikas ja endiselt alahinnatud keskteekanalites. Harfid, gamelanid ja new-age -hõllandused, mis on Hebdenile iseloomulikku nõtkesse takti vulksuma pandud, on klass omaette, isegi kui me seda juba tavaliseks peame.
Olen ka sügavalt veendunud, et ilma Hebdenita poleks järgmist taiest: briti produtsent Chekov teeb EPl " Aerated" (Peach Discs) fourtetlikku kergpsühhedeelset tiksutamist, aga tundub olevat mõnusalt kuutõbine. Kaevukoogukriuks loos " Flote" või hullutav eksootika " SMPs" näitavad taas, et eeskujude kingad jäävad õigetele jüngritele kitsaks.
Hedonistlikku suvenestet pakub Jordan GCZ plaadil " Space Songs" (Future Times). Kuulake lugu " Bah Bah Rhodes": heaolu! (pigem väike eluterve nukrusemoment); madrats rannal! (murul põõsa vilus kaks telliskivi on parem); tööd ei ole! (töö on, aga puhkus on); kokteili sees on vihmavari! (IPA on okei); sandaalid liival, varbad püsti (sandaalid tuleks ära põletada ja varbad on rõvedad). Ühesõnaga, ilus muss.
Vahepeal tundus, et kõik on reggaeton. Hakkad sõrmedega trummeldama – reggaeton. Uus latiinopopi hitt raadios – reggaeton. Uus mittelatiinopopi hitt – reggaeton. Diip dub techno rada tundmatu plaadifirma Bandcampis – reggaeton. Uus kuum suund tantsumuusikas – reggaeton.
Kui maailmas oleks ainult üks reggaeton, siis see võiks olla DJ Python. Ja praegu mulle tundub, et rohkem reggaeton 'i ma ei vajagi kui DJ Python. Seda enam, et ta pole enam just päris reggaeton. Kui ta varem segas reggaeton 'i deep house 'iga, siis nüüd teeb ta deep reggaeton 'i. Album " Mas Amable" (Incienso) on sisekaemuslik ja sugereeriv art beat, mille ajal võib teha mida iganes, annab mõõtme elule juurde. Lisaväärtus!
Berserk 'id ja ufoloogid
Ikka niriseb kompuutrinurgast välja ka elektroonikat, mis ei tule isegi kaugekõne ega kaugsugulusliini kaudu Detroitist ega ka goode olde England 'i angaarist ega isegi mitte Autobahn 'ilt. Mida siis teha? Haarata laualt pabermärkmik, et see märjaks ei saaks, ja lakkuda nõre ära, sest see võib olla veel kõige maitsvam ja füüsilisem heliilm.
Näiteks Londoni eksperimentaalmuusiku Beatrice Dilloni" Workaround" (PAN). Neid hakitud lelusid oleme kuulnud 90ndatest peale Saksamaalt näiteks Pole'ist Beige'ini, aga Dillon kahandab mürajääki, lisab pehmust ja avangardi korraga. Isver, kui pehme võib olla avangardpopp! Kui see olnuks küsimus, siis ülimalt pehme! Sidus ja ladus muusika, ei mingit katkendlikkust, see on lihtsalt õhk siin vahel!
Alles see oli, mingi kolm kuud või sada aastat tagasi, kui nullindate hakul põrkas Portugali kaudu Angolast üle maa ja ilma kuduro. Aga nagu sageli kõigest eksootiliseks taandatavate moeröögatustega, kannavad kolonialistid sind varsti maha, tambivad mutta. Tuleb jälle techno tagasi. Nazar ei lase end peobiidi ega trendiloomega piirata, ta teeb sõja- kuduro 't. " Guerrilla" (Hyperdub) ammutab jõudu ja ainest Angola kodusõjast, kus Nazari isa võitles. Tricky kaks esimest albumit on siiani ulme, ent " Guerrilla" kõrval on need laste sünnipäevade renditoa muss. Nazar toob kosmose alla, noad välguvad ja tardume.
Tume, sünge, metsik element elab ka tuneesia elektrooniku Deena Abdelwahedi" Dhakaris" (InFin é). Vaadake, kuidas lendab lugu " Insaniyti": araabialikud rõhud laevad iga bassilöögiga elektrit kerre, samas kui elektroonilised fiidelid, rebekid ja käsitrummid tõstavad pinget, aga sel äreval liinil on paradoksaalselt tore rahulik olla, sest kuulaja on nõiutud muusika maagilisest helgist.
Quo vadis, neosoul?
keiyaA teeb unelmate souli ega lase end segada selle mineviku meeldivast taagast. " Forever, Ya Girl" (Chakeiya Richmond) tõestab, et värske kõlaga souli saab teha ka aastal 2020. Nipp on lihtne: teha kõik ise ja mitte tunda liigset respekti žanri väärikuse vastu. Meenub, milline briis oli 20 aastat tagasi Jill Scotti" Who Is…", ent vahe on selles, et Chicago muusik keiyaA ei tee popmuusikat. Ta laulab, nagu hingest tuleb, ja produtseerib, nagu leiutaks kõike nullist – vidinatega ilustatud, tillukeste gruuvidega täidetud, taktitundeliste rütmide najal edasi liikuv heli.
New Yorgi artisti Mhysa " NEVAEH" (Hyperdub) on esmapilgul keiyaAst palju ülbema joonega album, tegelikult kostab austust ameerika musta muusika varasalvede vastu enamgi. Jazz siit, soul sealt, pop- rnb miraaž on rüütatud eksperimentaalse lõikega mantlisse. " Sad Slutty Baby Wants More For The World" on aegade hämaruse hällilaul, millele on antud vastupidine ülesanne: äratada! Äratada omad ja võõrad, äratada maailm. Ja sahisev, ragisev elektroonikasupp pulbitseb hõikeks, siis sosinaks ümber luupiva viisikese, et 2.57 hiljem jääda enam mitte meeldegi, alles on vaid kummitus ja maailm on kahjuks endine.
Eesti: kas ainuomane või globaalne?
Hunti ja New Mysteriani " Split EP" (This & That Tapes) on napp kassett, mis paneb tahtma rohkem just HUNTi poolelt – HUNT teeb tegelikult täiesti ebaeestilikku muusikat. Bluus loojangulise chillwave 'i vaimus. Dream blues? Popsoul. Aga üsna ebapopis formaadis ja produktsioonis. Hannaliisa Uusma kui Eesti kavalaim laulja, kelle hääl kõlab distantseeritult ja intiimselt korraga. Peeglitagune mäng.
Eesti ühe väljapaistvaima popartisti YASMYNi EP" Illusions" (FastRise) seob peenelt mõõdetud trap 'i-mustrid pehme lauluga, mis voolab rütmisektsiooni pragudest välja, kord kuuma laavana, kord jahedalt distantsi hoides.
Üldse varju ei hoia Jarek Kasar plaadil" KRIBUKRABU" (Eesti Syntesaatori Muuseum). Hääl ründab nagu mõmmi, armas, aga poeb nahaalselt kaissu ja siis kratsib oma sõnumiga, seal on alati mingi sigadus sees. Ja kui Jarek sündimuuseumi ja trummilelud põrklema paneb, siis ei saa ka vestluspartner, antud juhul mina, pidama, ülakeha õõtsub nagu maniakil. Mis hapet ta oma pillidesse paneb?
Neuronphase'i ehk Anti Aaveri ja tema" Corner Games EP" (Bandcamp) kohta öeldakse, et ta teeb muusikat juba liiga hästi. Kas deep house tohib olla liiga proff? Minu meelest peabki olema, sest see tähendab, et asi liigub klubist edasi, ja Neuronphase teeb sügavat tugitoolimuusikat, milles peitub kihte ja maitseid, funk 'i ja mehaanilist souli ning masina- jazz 'i ja varjundeid. Gurmee varietee essee.
Mart Avilt tahaks rohkemat kui kaks lugu, aga " Spark / Soul ReaVer" (AVICORP), kokku 5 minutit ja 40 sekundit, on vist ühed parimad peaaegu kuus minutit, mis on Eesti popis tehtud. Rambe, tüüne, rauge, laisk, lämbe saund, ja samal ajal terav, irriteeriv, väljakutsuv. Kütkestav. | Ülevaade. Imeline elektroonika 2020: sfääride helid ja masinate uni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elektroonilist muusikat ei peata ükski batsill, sestap ilmus selles vallas ka kevadel ja suve hakul mühinal lugusid, EPsid ja albumeid, samal ajal kui enamik kobedamatest popreliisidest lükati sügise poole. Teie ees on väike ülevaade sellest, mis sündis elektroonikas 2020. aasta esimeses pooles.
Ütled "elektrooniline" ja mõeldakse tantsu, aga tähtsam on ajutants, ning kuigi võnge on faktor ja teatavat osa šikimast elektronmuusikast kannab voogavus, sõidavad uues saundis konkreetse, keskse biidi asemel voolavad mustrid ning rütmikat pakuvad bassid või sündirifid.
Sel abstraktsusel on lisaks tulevikuhõngule ajalugu, selle lõid visionäärid, kelle käed ehitasid ise enneolematuid masinaid, mõte vihises kosmoses. Kui Delia Derbyshire poleks loonud 1960ndatel imelisi kompositsioone BBCle (muu hulgas " Doctor Who'le"), poleks Aphex Twin saanud 1980ndatel indu punuda lapselikke meloodiaid, mis vahendaksid justkui iidset kosmilist tarkust minevikust, mis peegeldub ajaspiraali kaudu tulevikust, aga ähmaselt, mürakatkestustega.
Kuulan aeg-ajalt The Future Sound of Londoni albumit " Accelerator" (1991), Innerzone Orchestra (Carl Craig) albumit " Programmed" (1999) jm plaate, mille sees saab elada, tabamas tulevikku, mis loodetavasti kätte ei jõua, jäädes utoopiaks ka aastal 2020 või 2030. Iga looja võiks mängida illusiooniga, et just see album on ainus maailmas. Et üksikule saarele või võõrale planeedile lõksu jäänud kuulaja peakski leppima ainult sellega. Ei usu, et kõigil järgmiste plaatide tegijail nii uhked eesmärgid on olnud, aga vähemalt on nad saanud aru ühest: 21. sajandi kolmanda kümnendi hakul ei piisa kuulajate võlumiseks pelgalt tehnilisest vilumusest. House, techno, electro, ambient, drum ' n ' bass, dubstep jne, nende ohtrate alaliikideni välja, on andekad vigurid, aga nüüdseks kõigest tööriistad, millega tuleb luua järgmisi kujutlusi.
Eskapism ja iluheli
Planeediga on asjad nii ja naa. Hoiame küll, jõuga hoiame, aga mingid jobud olid siin maamunal juba enne meid saastamas ja elu arendamas ning siis veel see kliima soojenemine ja suurkorporatsioonid. Muidugi võiks siis aeg-ajalt põgeneda planeedilt ja päevauudistest, kus keset plastimerd lõõmab viimne metsatukk.
Paremasse maailma viib näiteks itaalia produtsent Andrea albumil " Ritorno" Müncheni plaadifirmalt Ilian Tape, kust ilmuvad sädelevad ja missiooniga biidid (mitte ainult tantsuks). Andrea pakub uus- ambient 'likke reise rajalt välja, vaheldumisi võbelevate rütmidega. Ambient on tal uus seetõttu, et kui pioneerid võistlesid õhuga, siis tänapäevane laine tekitab tehiskeskkondi. Selline ambient on industriaalmuusika alafaas, puhkus pärast digitaalset tehast või unenägu, kuhu peksavad ikka sisse päeva trummid, selle vahega, et industrial 'ile omane painav intensiivsus on siin moondunud sürrealistlikuks kogemuseks, ja selles on kõhe ilu.
Mahedamalt, sulnimalt litsub end atmosfääris tunglevate trummide vahele Californiast pärit Huerta, kelle loodusest indu võttev house 'i-album " Junipero" (Voyage) on mõeldud pigem avara, fantaasiaist tulvil tähistaeva alla kui higisesse tantsusaali, aga muidugi on tema ambient house seejuures samuti imaginaarne. Sosinad ja välisalvestised ümmarguste, pehmelt rulluvate rütmipatjade keskel tekitavad tunde, et seda pole olemas, miski ei klapi, ja siin ongi mängu võlu: masinate loodud loodus, pilditud pildid argielust ja muusika, kus argisust pole ollagi.
Pulse Emitter ehk Daryl Groetsch Portlandist pakub albumil " Swirlings" (Hausu Mountain) meditatiivseid meloodiaid näpuotsatäie kosmilise helendava tolmuga. See on new-age -saund aasta 2020 vaimus ja tehniliste võimalustega, kuigi miksib vanu ja uusi kõlasid (uus ja vana pole tema jaoks kategooriad, sest tema looming ihkab välja ajast ja ruumist). Muusika tundub esmapilgul rütmiline ja seejuures ülimalt voolujooneline. Lähemal kuulamisel mõistame, et tegemist on küll pulseerimise ja võngetega, aga trumme ei ole, ning just seetõttu see heli nii hoogsalt voolabki. Vangelis ja Tangerine Dream on lähedal, aga Pulse Emitter ei korda kedagi, maailmaruumis on lihtsalt sama hoovus, kus nad kümblevad, ja samal ajal käivad korraga lisaks siinsele ja praegusele seitsme- ja kaheksakümnendad.
Kosmosest vee alla harrastab minna Cremation Lily, kes ei suuda albumil " More Songs About Drowning" (Cremation Lily) päris nii võluvat Atlantist avastada kui eelmisel plaadil " In England Now, Underwater" (2018), aga väärib alati tähelepanu, isegi kui paneb kokku intellektuaalse hauntoloogia, kosmosefolgi ja jaurava emoräpi nagu uuel üllitisel. Kokku tekib ähmane peegeldus õlisel loigul, mis on kaunis just tänu illusoorsusele. Ghost Boxi artistid ja The Caretaker kajavad samuti kuskilt vastu. Lugu " Light Gathers in the Corners of the Room Pt. I", kus teeb kaasa Geoffrey Rickly, võiks olla päevaraadio hitt, kui teie raadio oleks katki. Mitte power -ballaad, vaid nõrkuse ballaad.
Manchesteri afrofuturistid Josh Reidy ja Joshua Inyang ehk Space Afrika defineerisid 2018. aasta albumil " Somewhere Decent to Live" uuesti dub techno. Nende käsitluses sai sellest tume, mahlane ja ebamäärane maailm, kus segunesid futuristlik rnb, väljavenitatud dubstep ja õõvastav, aga kohutavalt ligitõmbav maastik, mille bassidesse võis siplema jäädagi. Kuulaja tunneb end viieaastase lapsena, kes läheb öösel üksi surnuaeda piiluma. Koos Annananiga küpsetatud EP " LL.M. 002" (LL.M.) siirdub tagasi tavalisema dub techno manu, aga " traditsioonilist" kunsti oskabki teha see, kes on vahepeal imelikku asja teinud, kui maalikunstis kehtiv põhimõte tagurpidi sõnastada. Ehk siis salapärased nurgatagused ja peibutavad minimeloodiad nõtkete (sel EPl üsna korrapäraste) rütmide vahel on hõrgud ja leidlikud. Kui meeldib Rod Modell, siis see meeldib veel rohkem.
Dub techno 'ga vallatleb ka Wisconsini tüüp Joel Shanahan ehk Auscultation. Tema kolmas album, pealkirjaks lausa " III" (100% Silk), on päev Space Afrika ööle ja toonik Space Afrika džinnile. Helge, libisev, vahel rõõmust lirtsuv saund on idanema löönud hoopis 80ndate dream pop 'ist ning Shanahani elu lemmik on Cocteau Twins, mis ta muusikast õnneks otse läbi ei paista. Õnneks seepärast, et pole ju vaja otseseid vihjeid, teiseks on Cocteau Twins nii erakordne nähtus, et neid kopeerida poleks mõtet. Aga kui meeldivad 100% Silki ja Not Not Funi (kus Auscultation on samuti plaadistanud) tooted, siis esimese mahla ja teise mõnusat udu leidub ka Auscultationil.
Säde ja punk
Põgenemiste vahel oleks tubli asjad käsile võtta ja raevukalt tantsida, kas või südames. Pidu su peas ei pea olema sulnis, pigem ikka karakteriga. Üks eredaimaid 2020. aasta tantsumuusika monumente on Josey Rebelle'i miksiplaat " Josey In Space" (Beats In Space), kus sõidetakse küll ka house 'i ja techno tavaliinidel, aga põigatakse bassimuusika eri harudele ja peatutakse paigus, kus sildid on maha kistud või keskkond alles vajab avastamist. Rütmilisi hübriide ja getobiiti pakuvad põimikul Fotomachine, DJ Marcelle, Access 58, rRoxymore, Hieroglyphic Being, Uschi Classen, Loraine James, Afrodeutsche jt.
Kõige tõhusam reiv 2020. aasta esimeses pooles (vaielge vastu, aga võnkudes) on Jasmine Infiniti album " Bxtch Släp" (New World Dysorder). See bass käib nii sügaval põhjas ära, et rütmi kaja toob maa alt üles kaasa pisikesed vokaalsämplid, mis tunduvad kontrastiks taevani põrkavat. Dark rave, industrial, mõnes võsasemas kohas gabba ja hc jungle. Vilgub ka tooremat Detroiti, ja Jasmine või tema Queen of Helliks nimetatud artistivaim kannab ehedat afrofuturismi.
Avangardpopi poole küünitab 1995 epilepsy salapärasel albumil" 1995 epilepsy" (WORLD MUSIC). 1–2-minutised lood on kui visandid võimsatest visioonidest: moonutatud, minimalistlik, kirgas tulevikupopp palas " get 2 kno", " sümfooniline" müra loos " raw classics", imeline avangard- jazz 'i käik, mille tapab aga ruttu qcom- löök loos " liberties", lisaks gangsta jungle, bleep & bass. Kõik haarav, aga vaid virvendused, 22 minutit, plaat läbi, oleks nagu mitu kümnendit läbi käinud, 1992–2032.
1990ndatest tõukuvad New Yorgi tantsukunstnikud AceMo ja MoMA ehk AceMoMA albumil " A New Dawn" (HAUS of ALTR; värskeim reliis on neil sealt " EP2") – atmosfääriline dnb, garaaži- house, intensiivne ja kerge korraga, saundid nopitud jazz 'i pealt, hakitud vokaalikatked kui linnulaul urbanistlikus saundträkis. Aga see ei ole nostalgiatoode, inimesed teavad, mida teevad, ja see tähendab mineviku tundmist ja oma rajal käimist.
Moodymann on võib-olla läinud albumil " Taken Away" (KDJ) helipildilt ümaramaks, isegi traditsioonilisemaks. Seal kostab rohkem ja selgemalt kui varem souli, bluusi, funk 'i, rnb 'd, kõike musta ja hõrku, millel tantsumuusika põhineb, isegi kui üritab seda varjata. Eksperimenti ja radikaalsust esineb vähem kui Moodymanni tugevaimatel albumitel " Silentintroduction" (1997) ja " Forevernevermore" (2000), enim meenutab " Taken Away" 2014. aasta " Moodymanni". Moodymann võib teha mida iganes, sest midagi halba tema sulest ei tule.
Norra elektroonilise muusika plaadifirmas Smalltown Supersound tegutsev briti tüüp Matt Karmil pole albumil " STS371" õnneks järjekindel, muidu oleks tegu funktsionaalse litakaga, kui kõik palad oleks nagu " PB". Ent Karmil tahab teha kunsti ja leidub ka lirtsuvat house 'i, ambient techno 't, IDMi ja kombinatsioone keerulisematest ja klaarimatest mustritest. Geniaalne on " Snail Shower". Tahaks hüüda nagu noored vanasti, et kamoon!! Monotoonne tilkumine, aga töötab nii, et tapab!
Chill out ehk rahune välja!
Bostoni uue trip hop 'i duo Arms And Sleepersi album " Safe Area Earth" (Future Archive) tundubki turvatsoon. Leidub sillerdusi 90ndate trip hop 'ist, mis etableerus osaliselt kohvilauasaundiks (mida paljud paraku peavadki trip hop 'iks), osaliselt liitus ambient 'ist, baleaarikast ja brazillica 'st lähtunud chillout 'iga, aga hajus mingil hetkel nullindatel ära. Arms And Sleepers õõtsub kõigil neil pehmeil patjadel (trip hop oli alul siiski üsna creepy ja kriipiv), teeb seda mugavalt (ei põe, et pole parasjagu trendikaim saund). Üks pool duost, Mirza Ramic on sõjapõgenik Bosniast, kes on veetnud lapsepõlve pagulaslaagreis, tema jaoks ongi muusika siin maamunal " safe area" ning plaat üks üle ilma taasrajatavate sumeelektroonika ehitiste nurgakividest.
Four Tet ja " Sixteen Oceans" (Text) võib tunduda liiga ilmne valik, sest eks Kieran Hebden ole muutunud selge ja sirge päevavalgusaja produtsendiks, ei mingit öist maagiat enam. " Oceans" pole ka kaugeltki ta parim album, vaid pelgalt korralik töö. Teisalt on temast mõttetu mööda minna, nii määrav on ta popimas elektroonikas ja endiselt alahinnatud keskteekanalites. Harfid, gamelanid ja new-age -hõllandused, mis on Hebdenile iseloomulikku nõtkesse takti vulksuma pandud, on klass omaette, isegi kui me seda juba tavaliseks peame.
Olen ka sügavalt veendunud, et ilma Hebdenita poleks järgmist taiest: briti produtsent Chekov teeb EPl " Aerated" (Peach Discs) fourtetlikku kergpsühhedeelset tiksutamist, aga tundub olevat mõnusalt kuutõbine. Kaevukoogukriuks loos " Flote" või hullutav eksootika " SMPs" näitavad taas, et eeskujude kingad jäävad õigetele jüngritele kitsaks.
Hedonistlikku suvenestet pakub Jordan GCZ plaadil " Space Songs" (Future Times). Kuulake lugu " Bah Bah Rhodes": heaolu! (pigem väike eluterve nukrusemoment); madrats rannal! (murul põõsa vilus kaks telliskivi on parem); tööd ei ole! (töö on, aga puhkus on); kokteili sees on vihmavari! (IPA on okei); sandaalid liival, varbad püsti (sandaalid tuleks ära põletada ja varbad on rõvedad). Ühesõnaga, ilus muss.
Vahepeal tundus, et kõik on reggaeton. Hakkad sõrmedega trummeldama – reggaeton. Uus latiinopopi hitt raadios – reggaeton. Uus mittelatiinopopi hitt – reggaeton. Diip dub techno rada tundmatu plaadifirma Bandcampis – reggaeton. Uus kuum suund tantsumuusikas – reggaeton.
Kui maailmas oleks ainult üks reggaeton, siis see võiks olla DJ Python. Ja praegu mulle tundub, et rohkem reggaeton 'i ma ei vajagi kui DJ Python. Seda enam, et ta pole enam just päris reggaeton. Kui ta varem segas reggaeton 'i deep house 'iga, siis nüüd teeb ta deep reggaeton 'i. Album " Mas Amable" (Incienso) on sisekaemuslik ja sugereeriv art beat, mille ajal võib teha mida iganes, annab mõõtme elule juurde. Lisaväärtus!
Berserk 'id ja ufoloogid
Ikka niriseb kompuutrinurgast välja ka elektroonikat, mis ei tule isegi kaugekõne ega kaugsugulusliini kaudu Detroitist ega ka goode olde England 'i angaarist ega isegi mitte Autobahn 'ilt. Mida siis teha? Haarata laualt pabermärkmik, et see märjaks ei saaks, ja lakkuda nõre ära, sest see võib olla veel kõige maitsvam ja füüsilisem heliilm.
Näiteks Londoni eksperimentaalmuusiku Beatrice Dilloni" Workaround" (PAN). Neid hakitud lelusid oleme kuulnud 90ndatest peale Saksamaalt näiteks Pole'ist Beige'ini, aga Dillon kahandab mürajääki, lisab pehmust ja avangardi korraga. Isver, kui pehme võib olla avangardpopp! Kui see olnuks küsimus, siis ülimalt pehme! Sidus ja ladus muusika, ei mingit katkendlikkust, see on lihtsalt õhk siin vahel!
Alles see oli, mingi kolm kuud või sada aastat tagasi, kui nullindate hakul põrkas Portugali kaudu Angolast üle maa ja ilma kuduro. Aga nagu sageli kõigest eksootiliseks taandatavate moeröögatustega, kannavad kolonialistid sind varsti maha, tambivad mutta. Tuleb jälle techno tagasi. Nazar ei lase end peobiidi ega trendiloomega piirata, ta teeb sõja- kuduro 't. " Guerrilla" (Hyperdub) ammutab jõudu ja ainest Angola kodusõjast, kus Nazari isa võitles. Tricky kaks esimest albumit on siiani ulme, ent " Guerrilla" kõrval on need laste sünnipäevade renditoa muss. Nazar toob kosmose alla, noad välguvad ja tardume.
Tume, sünge, metsik element elab ka tuneesia elektrooniku Deena Abdelwahedi" Dhakaris" (InFin é). Vaadake, kuidas lendab lugu " Insaniyti": araabialikud rõhud laevad iga bassilöögiga elektrit kerre, samas kui elektroonilised fiidelid, rebekid ja käsitrummid tõstavad pinget, aga sel äreval liinil on paradoksaalselt tore rahulik olla, sest kuulaja on nõiutud muusika maagilisest helgist.
Quo vadis, neosoul?
keiyaA teeb unelmate souli ega lase end segada selle mineviku meeldivast taagast. " Forever, Ya Girl" (Chakeiya Richmond) tõestab, et värske kõlaga souli saab teha ka aastal 2020. Nipp on lihtne: teha kõik ise ja mitte tunda liigset respekti žanri väärikuse vastu. Meenub, milline briis oli 20 aastat tagasi Jill Scotti" Who Is…", ent vahe on selles, et Chicago muusik keiyaA ei tee popmuusikat. Ta laulab, nagu hingest tuleb, ja produtseerib, nagu leiutaks kõike nullist – vidinatega ilustatud, tillukeste gruuvidega täidetud, taktitundeliste rütmide najal edasi liikuv heli.
New Yorgi artisti Mhysa " NEVAEH" (Hyperdub) on esmapilgul keiyaAst palju ülbema joonega album, tegelikult kostab austust ameerika musta muusika varasalvede vastu enamgi. Jazz siit, soul sealt, pop- rnb miraaž on rüütatud eksperimentaalse lõikega mantlisse. " Sad Slutty Baby Wants More For The World" on aegade hämaruse hällilaul, millele on antud vastupidine ülesanne: äratada! Äratada omad ja võõrad, äratada maailm. Ja sahisev, ragisev elektroonikasupp pulbitseb hõikeks, siis sosinaks ümber luupiva viisikese, et 2.57 hiljem jääda enam mitte meeldegi, alles on vaid kummitus ja maailm on kahjuks endine.
Eesti: kas ainuomane või globaalne?
Hunti ja New Mysteriani " Split EP" (This & That Tapes) on napp kassett, mis paneb tahtma rohkem just HUNTi poolelt – HUNT teeb tegelikult täiesti ebaeestilikku muusikat. Bluus loojangulise chillwave 'i vaimus. Dream blues? Popsoul. Aga üsna ebapopis formaadis ja produktsioonis. Hannaliisa Uusma kui Eesti kavalaim laulja, kelle hääl kõlab distantseeritult ja intiimselt korraga. Peeglitagune mäng.
Eesti ühe väljapaistvaima popartisti YASMYNi EP" Illusions" (FastRise) seob peenelt mõõdetud trap 'i-mustrid pehme lauluga, mis voolab rütmisektsiooni pragudest välja, kord kuuma laavana, kord jahedalt distantsi hoides.
Üldse varju ei hoia Jarek Kasar plaadil" KRIBUKRABU" (Eesti Syntesaatori Muuseum). Hääl ründab nagu mõmmi, armas, aga poeb nahaalselt kaissu ja siis kratsib oma sõnumiga, seal on alati mingi sigadus sees. Ja kui Jarek sündimuuseumi ja trummilelud põrklema paneb, siis ei saa ka vestluspartner, antud juhul mina, pidama, ülakeha õõtsub nagu maniakil. Mis hapet ta oma pillidesse paneb?
Neuronphase'i ehk Anti Aaveri ja tema" Corner Games EP" (Bandcamp) kohta öeldakse, et ta teeb muusikat juba liiga hästi. Kas deep house tohib olla liiga proff? Minu meelest peabki olema, sest see tähendab, et asi liigub klubist edasi, ja Neuronphase teeb sügavat tugitoolimuusikat, milles peitub kihte ja maitseid, funk 'i ja mehaanilist souli ning masina- jazz 'i ja varjundeid. Gurmee varietee essee.
Mart Avilt tahaks rohkemat kui kaks lugu, aga " Spark / Soul ReaVer" (AVICORP), kokku 5 minutit ja 40 sekundit, on vist ühed parimad peaaegu kuus minutit, mis on Eesti popis tehtud. Rambe, tüüne, rauge, laisk, lämbe saund, ja samal ajal terav, irriteeriv, väljakutsuv. Kütkestav.
### Response:
Ülevaade. Imeline elektroonika 2020: sfääride helid ja masinate uni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lilleström alistas Norra esiliiga avavoorus võõrsil Grorudi 1:0, värava lõi Fredrik Krogstad 66. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Eelmisel hooajal mängis Lilleström kõrgliigas ja Grorud II liigas.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee | Igonen alustas hooaega varuväravavahina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lilleström alistas Norra esiliiga avavoorus võõrsil Grorudi 1:0, värava lõi Fredrik Krogstad 66. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Eelmisel hooajal mängis Lilleström kõrgliigas ja Grorud II liigas.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee
### Response:
Igonen alustas hooaega varuväravavahina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis on lubatud vibuga jaht väikeulukitele juba üle kuue aasta, aga olukord jahinduse maastikul on jõudnud nii kaugele, et vibuga jahipidamise õigust soovitakse metskitsedele. Põhjendusi, miks vibujahti lubada metskitsedele, leidub seinast seina: paljud riigid juba seda lubavad, see võimaldab vaikselt asulate läheduses jahipidamist ja metskitsede arvukust on vaja ohjata jne. Leedu keskkonnaminister samas keeldus vibujahi lubamisest.
Kuid, mis on vibujahiga seotud tõsisemad kitsaskohad? Sellisel teemal üldjuhul jahimehed sõna ei võta, aga teen enda puhul erandi ja jagan natuke võimalikke kitsaskohti. Samas tasub meeles pidada, et nii vibu kui tulirelvad õigetes kätes on tõesti väga efektiivsed küttimise vahendid, aga siinkohal tulebki nüüd välja esimene ja ilmselt kõige tõsisem probleem vibujahis või jahinduses üldisemalt. Vibuga jahti pidav jahimees peab suutma kontrollida oma emotsioone, olema võimeline adekvaatselt hindama saaklooma ja enda vahelist kaugust, suutma noole teele jäävaid takistusi tuvastada enne noole lendu laskmist ja kindlasti omama head laskmise oskust.
Loomad jäävad metsa surema
Kogematuse ja puuduliku laskeoskuse tulemuseks on enamasti haavatud uluk, kes väga kehva lasu puhul jääks lihtsalt metsa surema. Haavatud ulukite teemal üldjuhul jahimehed ei kõnele, aga alati leidub erandeid. YouTube on selline huvitav koht, mis isegi annab natuke aimu, millisena hakkaks metskitse vibujaht Eestis olema, kui seda lubada. Eesti jahimehed käisid Soomes vibudega hirvejahil. Ausalt öeldes mind lausa hämmastas, et vibukütt Eestist oli jahikaadrid üles filminud ja neid veel avalikult kõigile jaganud ja samal ajal soovivad nad saada Eestis metskitse vibuga laskmise õigust. Saaki nad said, aga ühte looma lasti näiteks nõnda, et ainult karvad jäid maha (seda, kas nool jäi põgenenud looma kehasse või mitte, videos ei mainita) ja kolmanda looma puhul isegi nelja meetri pealt ei suudetud tabada õiget kohta ja nool tabas peamiselt mao piirkonda, kuigi loom siiski saadi kätte.
Ilmselt hakkaks Eestis metskitse vibujaht sarnaselt välja nägema, et esmalt ikka katse ja eksituse meetodil ja aja jooksul suureneks vibuküttidel kvaliteetlaskude protsent, aga haavatud ulukeid tuleks kindlasti ette ja paratamatult mõnedki neist jääks metsa surema. Põhimõtteliselt lisaksime vibujahiga jahinduse hetkeolukorrale lisaprobleeme, mida ühiskond saaks kritiseerida. Kuid siis on juba hilja enam midagi muuta - kui lask on tehtud, vibujaht lubatud, siis seda enam tagasi võtta vaevalt keegi sooviks ja tehtud lasku ei tee keegi olematuks.
Rohkem hunte ja ilveseid
Kui lähtuda seisukohtadest, miks soovitakse vibujahti pidamist metskitsedele, siis peamine põhjus paistab olevat metskitsede kõrge arvukus. Loomad tekitavad oma elutegevusega metsaomanikele palju majanduslikku kahju. Samas metsloom sööb ikka seda, mis on kõige maitsvam, kergesti kättesaadav ja paraku on lagedaks raiutud metsaalasid üle mõistuse palju ja sinna istutatakse alatasa kõike head-paremat kitsedele - peamiselt küll kuuske ja mändi. Külluslik, energiarikas toit koos pehmete talvedega tagab hea sigivuse ja ongi metsaomanike jaoks suur probleem käes.
Kindlasti aitaks maaomanike probleeme metskitsedega kordades paremini leevendada suuremal arvul huntide ja ilveste arvukus. Ilveste ja huntide kõrgem arvukus metsas oleks ühiskonna jaoks aktsepteeritavam lahendus, kui vibuga metskitsi küttivad jahimehed. Aga selleks, et metsas oleks kasvõi ilveseid rohkem, tuleb esmalt täies ulatuses ohjesse saada ilveste suunal tehtav salaküttimine. Ning jahimeestele tuleb kuidagi sõbralikult selgitada, et hundid võivad metsas samu loomi süüa, mida jahimehed trofee ja liha eesmärgil kütivad. Hetkel on jahimeeste poolt üsna palju pingeid näha huntide suunal - osaliselt seetõttu, et hundid tükivad sööma näiteks kasvõi metssigu. Eestis elutseb kõigest umbes 200 hunti ja kui neid on nõks rohkem, siis see ei tohiks tükki küljest võtta kelleltki.
Jahiturismi uus sissetulekuallikas
Kui huntide teemalt edasi minna ja mõelda, miks osadele jahimeestele on näiteks metssigade kõrge arvukus oluline, siis siit paistavad tihti majanduslikud huvid. Vibujaht avaks jahiturismile uue tulusa sissetulekuallika. Sokusarved on juba arvestatav trofee, mille eest välismaa jahiturist on nõus raha välja käima, eriti kui sokkudele saaks pidada vibuga jahti. Eesti jahiturism teab üsna hästi, et välismaa jahituristid pole huvitatud rebaste või kährikute küttimisest ei vibu ega püssiga, aga vibuga metskitse jaht võib hea reklaami korral olla tõeline rahaauk.
Trofeede kogumine on jahimeeste seas üle maailma väga populaarne ja mida võimsamad on sarved kütitud ulukil, seda tehtum jahimees oled. Kaldun arvama, et Eesti jahindus on juba hetkel liigselt trofee ja liha pärast jahipidamise usku ära läinud ja tagaplaanile on jäänud arusaam, mida jahindus endast üldsegi peaks kujutama. Jaht suurulukitele on Eestis muutunud paljuski heaks ajaviiteks ja hobiks, mida harrastatakse üha enam jõukamate ühiskonnaliikmete poolt. Põhjus on väga lihtne - looma tabamine tekitab inimeses meeletult hea tunde ja suure adrenaliinilaengu.
Vibuga jahtides oleks selle adrenaliinilaengu saamise võimalus kordades suurem, sest jaht on keerulisem kui tulirelvaga. Kas Eesti jahindus peaks toetama adrenaliini saamise võimalusi või peaks olema ikkagi looduses tasakaalu hoidmise eesmärgil läbiviidav tegevus? Mina jahimehena arvan, et jaht ei tohiks olla üle mõistuse lõbus ja naudingut pakkuv tegevus. Loomade küttimine peab jääma looduse tasakaalu hoidmise eesmärgiks ja tulirelvad juba tagavad selle võimaluse 100 protsendi ulatuses.
Suurim varjukülg teadmatus
Vibujahi suurimaks varjuküljeks on teadmatus, mida jahimehed metsas tegema hakkavad. Paratamatult oleme hetkel olukorras, kus keegi täpselt ei teagi, mida jahimehed metsas korda saadavad. Õhtuti on kuulda ainult püssipauke, aga sellest, kas tegutsetakse seaduse raamides, pole enamasti õrna aimugi, kaasa arvatud keskkonnainspektsioonil, kes peaks jahindust ohjama. Isegi suurte ühisjahtide üle puudub paljuski kontroll. Kui keskkonnainspektor soovib teha üllatuskontrolli suur jahile, peab ta nagu nõela heinakuhjast taga otsima, sest ametnikel pole vähimatki infot, mis päeval jahid toimuvad, kus kohas jne...
Tihtilugu lähevad keskkonnainspektorid lihtsama vastupanu teed ja helistavad jahijuhatajale, et teada saada, kus ühisjaht toimub. Kui seal midagi valesti oligi, on kohalejõudmise ajaks juba kõik korras, kuna inspektorite tulekust teatakse ette. Olen kuulnud juhustest, kus jahipealik ei võta lihtsalt kõne vastu ja ignoreerib keskkonnainspektoreid: otsigu meid metsast üles, kui tahavad! Üksikute või mõneliikmelistee seltskondade jahist puudub üldse igasugune ülevaade ja vibujaht oleks individuaalne jaht.
Põrandaalused lihavabrikud
Kui seaduskuulekad saavad olema vibujahimehed, kui lubatakse metskitse vibujahti, ei saaks me praeguse kontrollisüsteemi järgi mitte kunagi täpselt teada. Nad oleks nagu hääletud varjud metsas, aga kus nad tegutsevad või mida nad teevad metsas, me ei teaks ja seda ei teaks ka ametnikud. Kõik sõltub sellest, kelle kätte vibu satub ja tema enda südametunnistusest, kui ausalt ta jahti pidama hakkaks. Metskitsele vibuga jahipidamise lubamine tõstaks kindlasti hüppeliselt vibujahi populaarsust ja see suurendaks kindlasti ohtu, et kõik ei toimi reeglite alusel. Paljud inimesed näiteks ei tea, et meil Eestis tegutsevad nii-öelda põrandaalused lihavabrikud, must äri metsloomalihaga, millest väga keegi kõnelda ei soovi. Suurulukite vibujahi lubamine võib ahvatleda ka neid jahimehi, kes on seotud nende vabrikutega, kuna hääletu jaht tagab veelgi enam selle, et vahelejäämise võimalus väheneb lausa nullini. Miks Eesti jahinduses sellised asjad võimalikud on, seisneb paljuski selles, et jahimeestel on kindel reegel: kõik peavad oma suu kinni hoidma.
Vibujaht võiks jääda ja peakski jääma väikeulukite põhiseks. Väikeulukitele peetav jaht on niigi varjusurmas, välja arvatud lindudele ja kobrastele peetav jaht. Kobraste jaht kogub populaarsust, kuna maaomanike surve on suur, et kopraid kuivenduskraavidelt rohkem kütitakse, teisalt pole kevadine koprajaht üldse eetiline. Taunitav on see seetõttu, et emaslooma kõhus on 15. aprilliks, kui kevadine koprajaht lõpeb, tihti juba väljaarenenud looted. Pojad sünnivad mais või juunis. Lisaprobleemina näen seda, et kui kevadel kütitakse isane kobras ära, peab emakobras ise pojad üksi üles kasvatama ja üksikvanema elu pole kunagi lihtne. Koprajaht on sobilik sügisel ja kui seda teha, siis tuleb kogu pesakond välja küttida. Pesakonna harvendamine mõjutab kobraste elu väga tõsiselt ja iga eetiline jahimees teatavasti hoolib loomadest rohkem kui emotsioonidest, mida jaht pakub. Hetkel on kevadine koprajaht vibujahimeeste seas väga populaarne ning jahieetikast võiks ikka rohkem lugu pidada.
Taastada toimiv järelevalve
Eesti jahinduses on kitsaskohti, mis vajaks lahendamist, juba niigi palju ja uute probleemide lisamine pole kindlasti mõistlik otsus. Esmalt tuleks jahinduses taastada tugev ja toimiv järelevalve. Ühiskonnal peab olema turvatunne, et jahimehed on eetilised ja peavad lugu jahindusest ja saakloomast ning ei tegutse oma isiklikel põhjustel nagu adrenaliinilaeng, majanduslikud eesmärgid või trofeede kogumise eesmärgil. Pean nentima, et minule kirjutatakse ja lausa helistatakse jahimeeste tegutsemise pärast üsna tihti ja probleeme on seinast seina. Õnneks pole siiani ükski juhtum olnud vibujahimeestega seotud. Kuniks jahimehed ei suuda oma ridades ise korda hoida ja Keskkonnainspektsioonil puudub ülevaade metsas toimuva osas, ei tohiks mingil juhul vibujahti suurulukile lubada. Eestis on lubatud summutiga jaht, seega mürareostuse pärast ka keegi väga muretsema ei peaks. Asulate lähedal tuleb juba praegu maaomanikega arvestada ja paluks seda edaspidi rohkem meeles pidada, kui jahti peetakse inimeste ja asulate läheduses.
Lühidalt kokku võttes: Eesti jahimees peab välja teenima ühiskonna usalduse, enne kui tullakse välja uute ideedega, kuidas küttida suurulukit - metskitse. Vaevalt, et vibujahi pooldajad suudavad tagada korra metsas. Nad saavad küll rõhuda jahieeskirjadele ja lubadustele, aga olgem ausad, lõpuks keegi ikkagi ei tea, mida seal metsas tehakse. Kui on tõsine soov suurulukitele jahti pidada, siis saab alati naaberriiki Soome minna ja arvan, et see on hetkel olukorrale igati mõistlik lahendus. | Mati Sepp: vibujahist läbi jahimehe silmade | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis on lubatud vibuga jaht väikeulukitele juba üle kuue aasta, aga olukord jahinduse maastikul on jõudnud nii kaugele, et vibuga jahipidamise õigust soovitakse metskitsedele. Põhjendusi, miks vibujahti lubada metskitsedele, leidub seinast seina: paljud riigid juba seda lubavad, see võimaldab vaikselt asulate läheduses jahipidamist ja metskitsede arvukust on vaja ohjata jne. Leedu keskkonnaminister samas keeldus vibujahi lubamisest.
Kuid, mis on vibujahiga seotud tõsisemad kitsaskohad? Sellisel teemal üldjuhul jahimehed sõna ei võta, aga teen enda puhul erandi ja jagan natuke võimalikke kitsaskohti. Samas tasub meeles pidada, et nii vibu kui tulirelvad õigetes kätes on tõesti väga efektiivsed küttimise vahendid, aga siinkohal tulebki nüüd välja esimene ja ilmselt kõige tõsisem probleem vibujahis või jahinduses üldisemalt. Vibuga jahti pidav jahimees peab suutma kontrollida oma emotsioone, olema võimeline adekvaatselt hindama saaklooma ja enda vahelist kaugust, suutma noole teele jäävaid takistusi tuvastada enne noole lendu laskmist ja kindlasti omama head laskmise oskust.
Loomad jäävad metsa surema
Kogematuse ja puuduliku laskeoskuse tulemuseks on enamasti haavatud uluk, kes väga kehva lasu puhul jääks lihtsalt metsa surema. Haavatud ulukite teemal üldjuhul jahimehed ei kõnele, aga alati leidub erandeid. YouTube on selline huvitav koht, mis isegi annab natuke aimu, millisena hakkaks metskitse vibujaht Eestis olema, kui seda lubada. Eesti jahimehed käisid Soomes vibudega hirvejahil. Ausalt öeldes mind lausa hämmastas, et vibukütt Eestist oli jahikaadrid üles filminud ja neid veel avalikult kõigile jaganud ja samal ajal soovivad nad saada Eestis metskitse vibuga laskmise õigust. Saaki nad said, aga ühte looma lasti näiteks nõnda, et ainult karvad jäid maha (seda, kas nool jäi põgenenud looma kehasse või mitte, videos ei mainita) ja kolmanda looma puhul isegi nelja meetri pealt ei suudetud tabada õiget kohta ja nool tabas peamiselt mao piirkonda, kuigi loom siiski saadi kätte.
Ilmselt hakkaks Eestis metskitse vibujaht sarnaselt välja nägema, et esmalt ikka katse ja eksituse meetodil ja aja jooksul suureneks vibuküttidel kvaliteetlaskude protsent, aga haavatud ulukeid tuleks kindlasti ette ja paratamatult mõnedki neist jääks metsa surema. Põhimõtteliselt lisaksime vibujahiga jahinduse hetkeolukorrale lisaprobleeme, mida ühiskond saaks kritiseerida. Kuid siis on juba hilja enam midagi muuta - kui lask on tehtud, vibujaht lubatud, siis seda enam tagasi võtta vaevalt keegi sooviks ja tehtud lasku ei tee keegi olematuks.
Rohkem hunte ja ilveseid
Kui lähtuda seisukohtadest, miks soovitakse vibujahti pidamist metskitsedele, siis peamine põhjus paistab olevat metskitsede kõrge arvukus. Loomad tekitavad oma elutegevusega metsaomanikele palju majanduslikku kahju. Samas metsloom sööb ikka seda, mis on kõige maitsvam, kergesti kättesaadav ja paraku on lagedaks raiutud metsaalasid üle mõistuse palju ja sinna istutatakse alatasa kõike head-paremat kitsedele - peamiselt küll kuuske ja mändi. Külluslik, energiarikas toit koos pehmete talvedega tagab hea sigivuse ja ongi metsaomanike jaoks suur probleem käes.
Kindlasti aitaks maaomanike probleeme metskitsedega kordades paremini leevendada suuremal arvul huntide ja ilveste arvukus. Ilveste ja huntide kõrgem arvukus metsas oleks ühiskonna jaoks aktsepteeritavam lahendus, kui vibuga metskitsi küttivad jahimehed. Aga selleks, et metsas oleks kasvõi ilveseid rohkem, tuleb esmalt täies ulatuses ohjesse saada ilveste suunal tehtav salaküttimine. Ning jahimeestele tuleb kuidagi sõbralikult selgitada, et hundid võivad metsas samu loomi süüa, mida jahimehed trofee ja liha eesmärgil kütivad. Hetkel on jahimeeste poolt üsna palju pingeid näha huntide suunal - osaliselt seetõttu, et hundid tükivad sööma näiteks kasvõi metssigu. Eestis elutseb kõigest umbes 200 hunti ja kui neid on nõks rohkem, siis see ei tohiks tükki küljest võtta kelleltki.
Jahiturismi uus sissetulekuallikas
Kui huntide teemalt edasi minna ja mõelda, miks osadele jahimeestele on näiteks metssigade kõrge arvukus oluline, siis siit paistavad tihti majanduslikud huvid. Vibujaht avaks jahiturismile uue tulusa sissetulekuallika. Sokusarved on juba arvestatav trofee, mille eest välismaa jahiturist on nõus raha välja käima, eriti kui sokkudele saaks pidada vibuga jahti. Eesti jahiturism teab üsna hästi, et välismaa jahituristid pole huvitatud rebaste või kährikute küttimisest ei vibu ega püssiga, aga vibuga metskitse jaht võib hea reklaami korral olla tõeline rahaauk.
Trofeede kogumine on jahimeeste seas üle maailma väga populaarne ja mida võimsamad on sarved kütitud ulukil, seda tehtum jahimees oled. Kaldun arvama, et Eesti jahindus on juba hetkel liigselt trofee ja liha pärast jahipidamise usku ära läinud ja tagaplaanile on jäänud arusaam, mida jahindus endast üldsegi peaks kujutama. Jaht suurulukitele on Eestis muutunud paljuski heaks ajaviiteks ja hobiks, mida harrastatakse üha enam jõukamate ühiskonnaliikmete poolt. Põhjus on väga lihtne - looma tabamine tekitab inimeses meeletult hea tunde ja suure adrenaliinilaengu.
Vibuga jahtides oleks selle adrenaliinilaengu saamise võimalus kordades suurem, sest jaht on keerulisem kui tulirelvaga. Kas Eesti jahindus peaks toetama adrenaliini saamise võimalusi või peaks olema ikkagi looduses tasakaalu hoidmise eesmärgil läbiviidav tegevus? Mina jahimehena arvan, et jaht ei tohiks olla üle mõistuse lõbus ja naudingut pakkuv tegevus. Loomade küttimine peab jääma looduse tasakaalu hoidmise eesmärgiks ja tulirelvad juba tagavad selle võimaluse 100 protsendi ulatuses.
Suurim varjukülg teadmatus
Vibujahi suurimaks varjuküljeks on teadmatus, mida jahimehed metsas tegema hakkavad. Paratamatult oleme hetkel olukorras, kus keegi täpselt ei teagi, mida jahimehed metsas korda saadavad. Õhtuti on kuulda ainult püssipauke, aga sellest, kas tegutsetakse seaduse raamides, pole enamasti õrna aimugi, kaasa arvatud keskkonnainspektsioonil, kes peaks jahindust ohjama. Isegi suurte ühisjahtide üle puudub paljuski kontroll. Kui keskkonnainspektor soovib teha üllatuskontrolli suur jahile, peab ta nagu nõela heinakuhjast taga otsima, sest ametnikel pole vähimatki infot, mis päeval jahid toimuvad, kus kohas jne...
Tihtilugu lähevad keskkonnainspektorid lihtsama vastupanu teed ja helistavad jahijuhatajale, et teada saada, kus ühisjaht toimub. Kui seal midagi valesti oligi, on kohalejõudmise ajaks juba kõik korras, kuna inspektorite tulekust teatakse ette. Olen kuulnud juhustest, kus jahipealik ei võta lihtsalt kõne vastu ja ignoreerib keskkonnainspektoreid: otsigu meid metsast üles, kui tahavad! Üksikute või mõneliikmelistee seltskondade jahist puudub üldse igasugune ülevaade ja vibujaht oleks individuaalne jaht.
Põrandaalused lihavabrikud
Kui seaduskuulekad saavad olema vibujahimehed, kui lubatakse metskitse vibujahti, ei saaks me praeguse kontrollisüsteemi järgi mitte kunagi täpselt teada. Nad oleks nagu hääletud varjud metsas, aga kus nad tegutsevad või mida nad teevad metsas, me ei teaks ja seda ei teaks ka ametnikud. Kõik sõltub sellest, kelle kätte vibu satub ja tema enda südametunnistusest, kui ausalt ta jahti pidama hakkaks. Metskitsele vibuga jahipidamise lubamine tõstaks kindlasti hüppeliselt vibujahi populaarsust ja see suurendaks kindlasti ohtu, et kõik ei toimi reeglite alusel. Paljud inimesed näiteks ei tea, et meil Eestis tegutsevad nii-öelda põrandaalused lihavabrikud, must äri metsloomalihaga, millest väga keegi kõnelda ei soovi. Suurulukite vibujahi lubamine võib ahvatleda ka neid jahimehi, kes on seotud nende vabrikutega, kuna hääletu jaht tagab veelgi enam selle, et vahelejäämise võimalus väheneb lausa nullini. Miks Eesti jahinduses sellised asjad võimalikud on, seisneb paljuski selles, et jahimeestel on kindel reegel: kõik peavad oma suu kinni hoidma.
Vibujaht võiks jääda ja peakski jääma väikeulukite põhiseks. Väikeulukitele peetav jaht on niigi varjusurmas, välja arvatud lindudele ja kobrastele peetav jaht. Kobraste jaht kogub populaarsust, kuna maaomanike surve on suur, et kopraid kuivenduskraavidelt rohkem kütitakse, teisalt pole kevadine koprajaht üldse eetiline. Taunitav on see seetõttu, et emaslooma kõhus on 15. aprilliks, kui kevadine koprajaht lõpeb, tihti juba väljaarenenud looted. Pojad sünnivad mais või juunis. Lisaprobleemina näen seda, et kui kevadel kütitakse isane kobras ära, peab emakobras ise pojad üksi üles kasvatama ja üksikvanema elu pole kunagi lihtne. Koprajaht on sobilik sügisel ja kui seda teha, siis tuleb kogu pesakond välja küttida. Pesakonna harvendamine mõjutab kobraste elu väga tõsiselt ja iga eetiline jahimees teatavasti hoolib loomadest rohkem kui emotsioonidest, mida jaht pakub. Hetkel on kevadine koprajaht vibujahimeeste seas väga populaarne ning jahieetikast võiks ikka rohkem lugu pidada.
Taastada toimiv järelevalve
Eesti jahinduses on kitsaskohti, mis vajaks lahendamist, juba niigi palju ja uute probleemide lisamine pole kindlasti mõistlik otsus. Esmalt tuleks jahinduses taastada tugev ja toimiv järelevalve. Ühiskonnal peab olema turvatunne, et jahimehed on eetilised ja peavad lugu jahindusest ja saakloomast ning ei tegutse oma isiklikel põhjustel nagu adrenaliinilaeng, majanduslikud eesmärgid või trofeede kogumise eesmärgil. Pean nentima, et minule kirjutatakse ja lausa helistatakse jahimeeste tegutsemise pärast üsna tihti ja probleeme on seinast seina. Õnneks pole siiani ükski juhtum olnud vibujahimeestega seotud. Kuniks jahimehed ei suuda oma ridades ise korda hoida ja Keskkonnainspektsioonil puudub ülevaade metsas toimuva osas, ei tohiks mingil juhul vibujahti suurulukile lubada. Eestis on lubatud summutiga jaht, seega mürareostuse pärast ka keegi väga muretsema ei peaks. Asulate lähedal tuleb juba praegu maaomanikega arvestada ja paluks seda edaspidi rohkem meeles pidada, kui jahti peetakse inimeste ja asulate läheduses.
Lühidalt kokku võttes: Eesti jahimees peab välja teenima ühiskonna usalduse, enne kui tullakse välja uute ideedega, kuidas küttida suurulukit - metskitse. Vaevalt, et vibujahi pooldajad suudavad tagada korra metsas. Nad saavad küll rõhuda jahieeskirjadele ja lubadustele, aga olgem ausad, lõpuks keegi ikkagi ei tea, mida seal metsas tehakse. Kui on tõsine soov suurulukitele jahti pidada, siis saab alati naaberriiki Soome minna ja arvan, et see on hetkel olukorrale igati mõistlik lahendus.
### Response:
Mati Sepp: vibujahist läbi jahimehe silmade |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu ainsa värava lõi nurgalöögist tekkinud olukorra järel juba 8. minutil ründaja Alessio Pinotti. Kaptenipaela kandnud Tunjov viibis väljakul kogu kohtumise, Piht sekkus tipuründaja kohale viimaseks pooltunniks. Mängu protokollis oli korraga tervelt kolm Eesti jalgpallurit, sest Roma eest oli üles antud ka Martin Vetkal, kuid platsile 16-aastane eestlane siiski seekord ei pääsenud, kirjutab Soccernet.ee.
Tulise ja võitlusliku mängu järel, näiteks saadeti platsi äärest minema kohtunikuga vaielnud SPAL-i peatreener Giuseppe Scurto, kes seejärel hoolealustele teiselt poolt aeda juhiseid karjus, võis SPAL endale juubeldamist lubada, sest Roma oli seni võitnud kõik kuus kohtumist väravate vahega 21:8. Samas on ka SPAL ise siiani kaotuseta, sest viiest mängust on neil kirjas kolm võitu ja kaks viiki. Tabelis tõusti Roma järele teiseks, seejuures on SPAL-il pealinlastest kaks mängu vähem peetud.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Kapten Tunjov ja Piht aitasid SPAL-il lõpetada Roma ülevõimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu ainsa värava lõi nurgalöögist tekkinud olukorra järel juba 8. minutil ründaja Alessio Pinotti. Kaptenipaela kandnud Tunjov viibis väljakul kogu kohtumise, Piht sekkus tipuründaja kohale viimaseks pooltunniks. Mängu protokollis oli korraga tervelt kolm Eesti jalgpallurit, sest Roma eest oli üles antud ka Martin Vetkal, kuid platsile 16-aastane eestlane siiski seekord ei pääsenud, kirjutab Soccernet.ee.
Tulise ja võitlusliku mängu järel, näiteks saadeti platsi äärest minema kohtunikuga vaielnud SPAL-i peatreener Giuseppe Scurto, kes seejärel hoolealustele teiselt poolt aeda juhiseid karjus, võis SPAL endale juubeldamist lubada, sest Roma oli seni võitnud kõik kuus kohtumist väravate vahega 21:8. Samas on ka SPAL ise siiani kaotuseta, sest viiest mängust on neil kirjas kolm võitu ja kaks viiki. Tabelis tõusti Roma järele teiseks, seejuures on SPAL-il pealinlastest kaks mängu vähem peetud.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Kapten Tunjov ja Piht aitasid SPAL-il lõpetada Roma ülevõimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi kavatseb suurendada märkimisväärselt oma kaitsekulusid, mida see Rootsile tähendab, mida te soovite tugevdada?
Loomulikult on see suur väljakutse, kuigi väga meeldiv Rootsi kaitseväe jaoks. Meie jaoks tähendab see arvulist suurenemist, tuleb juurde brigaade ja rügemente. Mereväes tugevneb allveelaevade võimekus ja me moderniseerime oma korvette, lisades neile õhukaitsevõimekuse, ja õhujõududes jätkame Gripeni hävitajate aredamist ning me tahame juurde saada ka rohkem kaugmaarakette. See on ulatuslik ja ajalooline kaitseeelarve suurenemine.
Millisteks ohtudeks te valmistute ja millisteks stsenaariumideks?
Stsenaarium on muidugi Rootsi ja Rootsi territooriumi kaitse. Aga me ütleme ka seda, et Rootsi ei satu konflikti üksi, see on regionaalne konflikt, mis lähtub muidugi Venemaa ohust ja Venemaa ning lääne vastasseisust Läänemere piirkonnas. See on üks peamisi ajendeid Rootsi jaoks oma kaitseeelarve suurendamiseks.
Te rääkisite regionaalsest konfliktist. Rootsi ei ole NATO liige, aga mis juhtub mingi konflikti korral, me loodame, et seda kunagi ei juhtu, aga kui näiteks Balti riigid jäävad rünnaku alla, siis kas Rootsi lubab NATO liitlastel kasutada oma territooriumi, et aidata piirkonda kaitsta?
Kui meie piirkonnas on konflikt, siis me näeme, et Rootsi tõmmatakse sellesse ja me peame panustama lahenduse leidmisse. See on põhiline. Selle nimel teeme me juba mitmesugust koostööd nii NATO riikidega kui ka kahepoolselt koos Soomega kui meie lähima partneriga. Aga ka teistes vormides, näiteks ühendekspeditsiooni väena. Ma arvan, et me kõik, kes me siin piirkonnas elame, oleme teadlikud sellest, et me kõik peame aitama kui siin tekkib konflikt.
Kas te olete valmis avama oma territooriumi või valmistute te abi andmiseks?
Jah, muidugi, meil on vastuvõtja riigi kokkulepe NATO-ga. Ja selle koostöö raames, millele ma viitasin on ka see aspekt, kuidas Rootsi territooriumi võib kasutada ja millisel moel meie saame aidata teatud piirkondasid. See on arendamisel. Ja me valmistame ette tihedamat koostööd teiste partneritega piirkonnas mitmesugusel kujul.
See jääb alati poliitiliseks otsuseks, aga te tahate olla valmis?
Jah, lõpuks on see poliitiline otsus ja jääb seda alati olema, aga meie Rootsi armee poolt kanname kindlasti vastutust selliseks stsenaariumiks valmistumiseks, et olla valmis koostööks ja ühisteks operatsioonideks. See töö on käinud juba mitu viimast aastat.
Te olete juba mitmeid asju teinud. Teil on näiteks taas sõjaväelased Gotlandil, miks on Gotland nii tähtis?
Vaadake kaarti, kus Gotland asub, geograafia ei valeta kunagi. Gotland on strateegiliselt oluline kaitseks ja Läänemere kontrolliks. Me lõime taas rügemendi Gotlandil ja meil on seal juba Kodukaitse üksused. Seal suureneb meie kohalolek selle rügemendi raames veelgi. Samuti korraldame me sagedasti õppusi Gotlandil ja Gotlandi ümbruses nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Gotland on üks geopoliitiliselt strateegiline koht Läänemerel.
Millised võimekused teil Gotlandil on ja millised plaanid teil tulevikus on?
Seal on praegu soomusrügement, mida me oleme tugevdanud õhukaitse võimekusega, seal on Kodukaitse. Aga saarele saab alati asju juurde viia, nii saab Gotlandit kaitsta õhust ja merelt. Plaan on praegust pataljoni tugevdada, võib-olla õhukaitsega. See plaan ei ole veel eriti küps, aga kindlasti tugevdame me selle saare kaitset.
Õhukaitse on väga oluline.
Jah, muidugi. Ja me oleme tugevdanud oma õhukaitse võimekust, me oleme ostnud uued Patriot süsteemid, meil on ka uus õhukaitsesüsteem, me saame õhukaitse korvettidele, see on väga oluline kasv võimekuses. Ja ma näen ka tulevikus, et sellist tüüpi võimekus on meie piirkonna jaoks oluline.
Ja te olete taastanud valikulise sõjaväkke kutsumise, kuidas see toimib?
Me oleme taastanud ajateenistuse, aga me ei kutsu ajateenistusse kogu aastakäiku, see on üsna valiv ja konkurentsitihe, sest rohkem inimesi tahavad tulla, kui me suudame vastu võtta. Praegu võtame me ajateenijaid vastu aastas 4000. Me tõstame selle lähiaastatel 8000-le. On muutunud populaarseks riiklik teenistus läbi teha, aga suur osa inimestest ei pääse sinna. Minu ajal käisid kõik sõjaväes, aga organisatsioon ei ole praegu nii suur, nii et me ei saa kõiki vastu võtta. Nii et see on osa plaanist praegu seda mahtu kasvatada, et saada rohkem ajateenijaid, aga ka rohkem värvatuid ja ohvitsere süsteemi. Aga see ei jõua kunagi sellele taseme, kus ta oli külma sõja ajal, see on oluline sõnum. Me peame iseenesestmõistetavaks, et ajateenistus on taastatud ja kõik kutsutakse kaitseväkke, aga see ei käi nii. Organisatsioon ei ole nii suur ja meil ei ole sellist koolitusvõimekust, et saaksime vastu võtta kogu aastakäigu.
Kuidas see süsteem ikkagi toimib? Miks peaksid inimesed armeesse tulema, kui see ei ole kohustuslik?
Ajateenijatel on väga kõrge motivatsioon. Kõik 18-aastased täidavad ära ankeedi, sealt edasi kutsutakse valikuliselt testima, meditsiinilised testid ja sellist tüüpi asjad. Juba seal tehakse esimene valik ära. Kui sa ankeedis kirjutad, et sind see ei huvita, siis sind tõenäoliselt ei kutsuta testi tegema, sest me saame oma vajaduse niikuinii täis. Kui testid on tehtud ja meil on vajalik hulk ajateenijaid koos, siis nad on väga kõrge tasemega ja enamusel neist avaneb võimalus teenida seal, kus on nende huviala. Mõned alad on muidugi populaarsemad ja see ei ole õiglane maailm, nii et kõik neile aladele ei mahu. Aga tegemist on väga valikulise ajateenistusega.
Miks nad ikkagi tulevad, kas see on üksnes patriotism või on see ka tulevikuks kasulik?
Mõlemad faktorid, oluline on soov midagi muuta, teha midagi endast suuremat ja teenida oma riiki, aga see on muidugi ka väärtuslik rida CV-s, tulevaste tööandjate jaoks on see atraktiivne, ja noortel inimestel on erinevad motiivid. Loomulikult on seiklushimu alati olemas 18-19 aastaste inimeste jaoks.
Kui pikk see periood on?
9-11 kuu vahel.
See on nii meeste kui ka naiste jaoks, kui palju teil naisi on?
Ma ei tea täpseid arve, need on suurenenud. Ma arvan, et umbes 20-24% vahel on naisi nende hulgas, kes kaitseväkke tulevad. Me ei ole suutnud seda osa suuremaks saada, kuigi oleme juba mõnda aega neid avasüli oodanud. Pingutame kõvasti selle nimel, et teha sõjaväeelu naistele atraktiivsemaks, me tahaksime täiesti võrdset vahekorda ehk 50/50 suhe võiks olla tulevikuvisioon. Sellest oleme me aga kaugel. Ma arvan, et suurim väljakutse on teha see elukutse huvitavaks algusest peale juba koolis, et juba noored tüdrukud näeksid, et see karjäär on neile sama avatud kui poistele. | Rootsi kaitseväe juht: ajateenistuse taastamine tugevdab armeed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi kavatseb suurendada märkimisväärselt oma kaitsekulusid, mida see Rootsile tähendab, mida te soovite tugevdada?
Loomulikult on see suur väljakutse, kuigi väga meeldiv Rootsi kaitseväe jaoks. Meie jaoks tähendab see arvulist suurenemist, tuleb juurde brigaade ja rügemente. Mereväes tugevneb allveelaevade võimekus ja me moderniseerime oma korvette, lisades neile õhukaitsevõimekuse, ja õhujõududes jätkame Gripeni hävitajate aredamist ning me tahame juurde saada ka rohkem kaugmaarakette. See on ulatuslik ja ajalooline kaitseeelarve suurenemine.
Millisteks ohtudeks te valmistute ja millisteks stsenaariumideks?
Stsenaarium on muidugi Rootsi ja Rootsi territooriumi kaitse. Aga me ütleme ka seda, et Rootsi ei satu konflikti üksi, see on regionaalne konflikt, mis lähtub muidugi Venemaa ohust ja Venemaa ning lääne vastasseisust Läänemere piirkonnas. See on üks peamisi ajendeid Rootsi jaoks oma kaitseeelarve suurendamiseks.
Te rääkisite regionaalsest konfliktist. Rootsi ei ole NATO liige, aga mis juhtub mingi konflikti korral, me loodame, et seda kunagi ei juhtu, aga kui näiteks Balti riigid jäävad rünnaku alla, siis kas Rootsi lubab NATO liitlastel kasutada oma territooriumi, et aidata piirkonda kaitsta?
Kui meie piirkonnas on konflikt, siis me näeme, et Rootsi tõmmatakse sellesse ja me peame panustama lahenduse leidmisse. See on põhiline. Selle nimel teeme me juba mitmesugust koostööd nii NATO riikidega kui ka kahepoolselt koos Soomega kui meie lähima partneriga. Aga ka teistes vormides, näiteks ühendekspeditsiooni väena. Ma arvan, et me kõik, kes me siin piirkonnas elame, oleme teadlikud sellest, et me kõik peame aitama kui siin tekkib konflikt.
Kas te olete valmis avama oma territooriumi või valmistute te abi andmiseks?
Jah, muidugi, meil on vastuvõtja riigi kokkulepe NATO-ga. Ja selle koostöö raames, millele ma viitasin on ka see aspekt, kuidas Rootsi territooriumi võib kasutada ja millisel moel meie saame aidata teatud piirkondasid. See on arendamisel. Ja me valmistame ette tihedamat koostööd teiste partneritega piirkonnas mitmesugusel kujul.
See jääb alati poliitiliseks otsuseks, aga te tahate olla valmis?
Jah, lõpuks on see poliitiline otsus ja jääb seda alati olema, aga meie Rootsi armee poolt kanname kindlasti vastutust selliseks stsenaariumiks valmistumiseks, et olla valmis koostööks ja ühisteks operatsioonideks. See töö on käinud juba mitu viimast aastat.
Te olete juba mitmeid asju teinud. Teil on näiteks taas sõjaväelased Gotlandil, miks on Gotland nii tähtis?
Vaadake kaarti, kus Gotland asub, geograafia ei valeta kunagi. Gotland on strateegiliselt oluline kaitseks ja Läänemere kontrolliks. Me lõime taas rügemendi Gotlandil ja meil on seal juba Kodukaitse üksused. Seal suureneb meie kohalolek selle rügemendi raames veelgi. Samuti korraldame me sagedasti õppusi Gotlandil ja Gotlandi ümbruses nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Gotland on üks geopoliitiliselt strateegiline koht Läänemerel.
Millised võimekused teil Gotlandil on ja millised plaanid teil tulevikus on?
Seal on praegu soomusrügement, mida me oleme tugevdanud õhukaitse võimekusega, seal on Kodukaitse. Aga saarele saab alati asju juurde viia, nii saab Gotlandit kaitsta õhust ja merelt. Plaan on praegust pataljoni tugevdada, võib-olla õhukaitsega. See plaan ei ole veel eriti küps, aga kindlasti tugevdame me selle saare kaitset.
Õhukaitse on väga oluline.
Jah, muidugi. Ja me oleme tugevdanud oma õhukaitse võimekust, me oleme ostnud uued Patriot süsteemid, meil on ka uus õhukaitsesüsteem, me saame õhukaitse korvettidele, see on väga oluline kasv võimekuses. Ja ma näen ka tulevikus, et sellist tüüpi võimekus on meie piirkonna jaoks oluline.
Ja te olete taastanud valikulise sõjaväkke kutsumise, kuidas see toimib?
Me oleme taastanud ajateenistuse, aga me ei kutsu ajateenistusse kogu aastakäiku, see on üsna valiv ja konkurentsitihe, sest rohkem inimesi tahavad tulla, kui me suudame vastu võtta. Praegu võtame me ajateenijaid vastu aastas 4000. Me tõstame selle lähiaastatel 8000-le. On muutunud populaarseks riiklik teenistus läbi teha, aga suur osa inimestest ei pääse sinna. Minu ajal käisid kõik sõjaväes, aga organisatsioon ei ole praegu nii suur, nii et me ei saa kõiki vastu võtta. Nii et see on osa plaanist praegu seda mahtu kasvatada, et saada rohkem ajateenijaid, aga ka rohkem värvatuid ja ohvitsere süsteemi. Aga see ei jõua kunagi sellele taseme, kus ta oli külma sõja ajal, see on oluline sõnum. Me peame iseenesestmõistetavaks, et ajateenistus on taastatud ja kõik kutsutakse kaitseväkke, aga see ei käi nii. Organisatsioon ei ole nii suur ja meil ei ole sellist koolitusvõimekust, et saaksime vastu võtta kogu aastakäigu.
Kuidas see süsteem ikkagi toimib? Miks peaksid inimesed armeesse tulema, kui see ei ole kohustuslik?
Ajateenijatel on väga kõrge motivatsioon. Kõik 18-aastased täidavad ära ankeedi, sealt edasi kutsutakse valikuliselt testima, meditsiinilised testid ja sellist tüüpi asjad. Juba seal tehakse esimene valik ära. Kui sa ankeedis kirjutad, et sind see ei huvita, siis sind tõenäoliselt ei kutsuta testi tegema, sest me saame oma vajaduse niikuinii täis. Kui testid on tehtud ja meil on vajalik hulk ajateenijaid koos, siis nad on väga kõrge tasemega ja enamusel neist avaneb võimalus teenida seal, kus on nende huviala. Mõned alad on muidugi populaarsemad ja see ei ole õiglane maailm, nii et kõik neile aladele ei mahu. Aga tegemist on väga valikulise ajateenistusega.
Miks nad ikkagi tulevad, kas see on üksnes patriotism või on see ka tulevikuks kasulik?
Mõlemad faktorid, oluline on soov midagi muuta, teha midagi endast suuremat ja teenida oma riiki, aga see on muidugi ka väärtuslik rida CV-s, tulevaste tööandjate jaoks on see atraktiivne, ja noortel inimestel on erinevad motiivid. Loomulikult on seiklushimu alati olemas 18-19 aastaste inimeste jaoks.
Kui pikk see periood on?
9-11 kuu vahel.
See on nii meeste kui ka naiste jaoks, kui palju teil naisi on?
Ma ei tea täpseid arve, need on suurenenud. Ma arvan, et umbes 20-24% vahel on naisi nende hulgas, kes kaitseväkke tulevad. Me ei ole suutnud seda osa suuremaks saada, kuigi oleme juba mõnda aega neid avasüli oodanud. Pingutame kõvasti selle nimel, et teha sõjaväeelu naistele atraktiivsemaks, me tahaksime täiesti võrdset vahekorda ehk 50/50 suhe võiks olla tulevikuvisioon. Sellest oleme me aga kaugel. Ma arvan, et suurim väljakutse on teha see elukutse huvitavaks algusest peale juba koolis, et juba noored tüdrukud näeksid, et see karjäär on neile sama avatud kui poistele.
### Response:
Rootsi kaitseväe juht: ajateenistuse taastamine tugevdab armeed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadaandes edastati, et peaminister Conte kutsus hommikul kella üheksaks kokku valitsuse istungi, mille käigus ta teeb oma lahkumise ministritele teatavaks.
Meedia hinnangul on tegemist käiguga, millega loodetakse kindlustada mandaati uue valitsuse moodustamiseks.
Alles eelmisel nädalal võitis Conte valitsus senati usaldushääletuse. Tema vasakpoolne valitsus sattus kriisi, kui endise peaministri Matteo Renzi partei Elagu Itaalia valitsusest lahkus.
Renzi sõnul pole peaminister toime tulnud koroonakriisiga ega oska mõistlikult jagada Euroopa Liidu toetuspaketi raha. | Itaalia peaminister astub teisipäeval tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadaandes edastati, et peaminister Conte kutsus hommikul kella üheksaks kokku valitsuse istungi, mille käigus ta teeb oma lahkumise ministritele teatavaks.
Meedia hinnangul on tegemist käiguga, millega loodetakse kindlustada mandaati uue valitsuse moodustamiseks.
Alles eelmisel nädalal võitis Conte valitsus senati usaldushääletuse. Tema vasakpoolne valitsus sattus kriisi, kui endise peaministri Matteo Renzi partei Elagu Itaalia valitsusest lahkus.
Renzi sõnul pole peaminister toime tulnud koroonakriisiga ega oska mõistlikult jagada Euroopa Liidu toetuspaketi raha.
### Response:
Itaalia peaminister astub teisipäeval tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Renate-Ly Mehevets ja Charleroi Sporting said Belgia kõrgliigas kirja hooaja esimese võidu, kui Zulte Waregemi naiskond alistati 2:1. Avavärav sündis 55. minutil, kui Charleroi asus kohtumist penaltist juhtima. Paarkümmend minutit hiljem oli naiskonna eduseis juba kahekordne. Vastastel õnnestus 80. minutil küll kaotusseisu vähendada, ent Charleroi suutis ikkagi võidust kinni hoida, kirjutab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.
Mehevets sekkus mängu 60. minutil. Liigatabelis paikneb Charleroi endiselt kümnendal kohal ning koht eespool olevast Zulte Waregemist jäädakse maha kolme punktiga.
Vlada Kubassova koduklubi Napoli avas võiduarve Itaalia kõrgliigas, kui 12. voorus alistati Pink Sport Bari naiskond 1:0. Kohtumise ainukese värava lõi 51. minutil Bulgaaria koondislane Evdokiya Popadiynova.
Kubassova jälgis mängu varupingilt. Napoli kerkis liigatabelis eelviimasele ehk 11. kohale, möödudes ühe punktiga Bari naiskonnast. | Naiste jalgpallikoondislased välismaal: võidupunkte teeniti Itaalias ja Belgias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Renate-Ly Mehevets ja Charleroi Sporting said Belgia kõrgliigas kirja hooaja esimese võidu, kui Zulte Waregemi naiskond alistati 2:1. Avavärav sündis 55. minutil, kui Charleroi asus kohtumist penaltist juhtima. Paarkümmend minutit hiljem oli naiskonna eduseis juba kahekordne. Vastastel õnnestus 80. minutil küll kaotusseisu vähendada, ent Charleroi suutis ikkagi võidust kinni hoida, kirjutab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.
Mehevets sekkus mängu 60. minutil. Liigatabelis paikneb Charleroi endiselt kümnendal kohal ning koht eespool olevast Zulte Waregemist jäädakse maha kolme punktiga.
Vlada Kubassova koduklubi Napoli avas võiduarve Itaalia kõrgliigas, kui 12. voorus alistati Pink Sport Bari naiskond 1:0. Kohtumise ainukese värava lõi 51. minutil Bulgaaria koondislane Evdokiya Popadiynova.
Kubassova jälgis mängu varupingilt. Napoli kerkis liigatabelis eelviimasele ehk 11. kohale, möödudes ühe punktiga Bari naiskonnast.
### Response:
Naiste jalgpallikoondislased välismaal: võidupunkte teeniti Itaalias ja Belgias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi suurendab lähiaastatel kaitse-eelarvet märkimisväärselt. Mida see tähendab Rootsi kaitsejõududele?
See on väga tähtis, sest relvajõud saavad laieneda suuruses ja täiendada oma võimekusi. Inimesed kaitsesektoris on seda oodanud juba ammu ja nüüd see lõpuks juhtub.
Mis see tähendab, millised on praegu Rootsi kaitseväe nõrkused ja kuhu see raha läheb?
Meie kaitsejõudude ülesehitus vastab tõepoolest endiselt vanale Afganistani doktriinile, kui meil tuli saata üksnes oma pataljon Afganistani. Kaitsejõududel puudus võimekus mobiliseerida kogu struktuur ja toetada seda. Nüüd me laieneme 1,5 brigaadilt 3,5 brigaadile ja lisame olulisi võimekusi mereväele ja õhuväele.
Missuguseid näiteks?
Merevägi saab juurde viienda allveelaeva ja korvetid saavad peale õhutõrjeraketid.
Mida see tähendab piirkonna kaitsele? Te juba ütlesite, et enam ei ole Afganistani doktriini aeg, midagi on muutunud.
Paljud inimesed ümber Läänemere on Rootsit vaadates näinud, et jutu kõrval ei ole olnud tegusid, mis puudutab riigikaitse planeerimist ja selle tõsiselt võtmist. Kaitseministeeriumist on kuulda olnud palju ilusaid sõnu, aga mitte samavõrra ei ole suurenenud meie võimekus. Nüüd see lõpuks tuleb.
Oht, milleks valmistutakse on Venemaa. Kuidas te seda siin tajute, milliseks stsenaariumiks te end ette valmistate?
Kuni Krimmini arvasid inimesed, et igavene rahu on saabunud. Ja Venemaast saab aja möödudes läänelik liberaalne riik. Pärast Krimmi me mõistsime, et seda ei juhtu ja me peame valmistuma oma riigi osade kaitseks ja võib-olla toetama ka teisi riike meie piirkonnas. Näiteks Gotlandi saarel ei olnud mingit sõjaväge välja-arvatud home guard ja nüüd seal on. See on üks näide.
Miks Gotland nii oluline on?
Vaadake kaarti. See on Venemaale kättesaadavam kui teised Rootsi osad. Ja kuna see on saar, siis kui seal sõjaväge ei ole, siis kui sa selle ära võtad, siis see on sinu oma. See on natukene nagu Krimm ja me ei tahtnud olla järgmine Krimm.
Kas on õige öelda, et Gotland on oluline ka Balti riikide kaitse seisukohalt, sest Gotlandi vallutamine annab palju võimalusi?
Jah, mitmed meie NATO sõbrad on olnud mures, et Venemaa võib Gotlandi okupeerides lõigata ära Baltikum laeva- ja lennuliiklusest. Kui me taastasime sõjaväe Gotlandil, siis saime me kiidusõnade osaliseks Baltikumilt ja ka ameeriklastelt ja NATO-lt. Nad leidsid, et meie poolt oli vastutustundetu hoida saart kaitseta.
Ja Rootsi ütles ära ka Nord Stream 2-le, kui nad tahtsid end Gotlandil sisse seada.
Jah, kaitseminister suutis kohalikke omavalitsusi veenda mitte anda nende käsutusse Slite sadamat. Kahjuks ei olnud ta sadama asjus sama edukas Lõuna-Rootsi kohalikus omavalitsuses.
Kas te peate seda julgeolekuprobleemiks?
Nüüd on torud maas ja probleemid sadamaga selja taga, aga toru enese ja selle geopoliitiliste järelmite probleem seisab ees. Torujuhtme ehitamine ei ole lõppenud ja USA püüab seda seisata, mis Saksamaale ei meeldi. Samuti tähendab see geopoliitiliselt Venemaale võimalust Saksamaale gaasi eksportida ilma Ukrainat läbimata ja Ukrainale maksmata.
Mida te arvate, kas Rootsi võib mingil hetkel NATO-ga ühineda või on see võimatu küsimus?
Ma olen sellest artikli kirjutanud. See on sisepoliitika küsimus. Kui sotsiaaldemokraatlik partei, mis on suurim partei ja juhib valitsust, teeks ettepaneku NATO-ga ühineda, siis partei lõheneks. Nii et nad ei tee seda. See ei ole julgeolekupoliitika küsimus, vaid sisepoliitiline küsimus.
Aga Rootsi teeb NATO-ga koostööd. Mida see tähendab konflikti korral? Me loodame, et seda kunagi ei juhtu, aga kui Balti riigid peaksid sattuma rünnaku alla, kas Rootsi võimaldab NATO-l kasutada oma territooriumi liitlaste kaitseks?
Seda peavad muidugi poliitikud sel hetkel otsustama, aga me tahame, et meil oleks ettevalmistatud võimalused teha erinevaid asju. Me tahame olla valmis mitmesuguse abi andmiseks kui poliitikud sellele rohelise tule annavad. See on olnud valitsuse poliitika juba üle kümne aasta. Sama kehtib Soome puhul. Me tahame olla valmis intensiivseks koostööks. Lõplik sõna jääb muidugi poliitikutele. | Rootsi analüütik: kaitsekulude tõusu on ammu oodatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi suurendab lähiaastatel kaitse-eelarvet märkimisväärselt. Mida see tähendab Rootsi kaitsejõududele?
See on väga tähtis, sest relvajõud saavad laieneda suuruses ja täiendada oma võimekusi. Inimesed kaitsesektoris on seda oodanud juba ammu ja nüüd see lõpuks juhtub.
Mis see tähendab, millised on praegu Rootsi kaitseväe nõrkused ja kuhu see raha läheb?
Meie kaitsejõudude ülesehitus vastab tõepoolest endiselt vanale Afganistani doktriinile, kui meil tuli saata üksnes oma pataljon Afganistani. Kaitsejõududel puudus võimekus mobiliseerida kogu struktuur ja toetada seda. Nüüd me laieneme 1,5 brigaadilt 3,5 brigaadile ja lisame olulisi võimekusi mereväele ja õhuväele.
Missuguseid näiteks?
Merevägi saab juurde viienda allveelaeva ja korvetid saavad peale õhutõrjeraketid.
Mida see tähendab piirkonna kaitsele? Te juba ütlesite, et enam ei ole Afganistani doktriini aeg, midagi on muutunud.
Paljud inimesed ümber Läänemere on Rootsit vaadates näinud, et jutu kõrval ei ole olnud tegusid, mis puudutab riigikaitse planeerimist ja selle tõsiselt võtmist. Kaitseministeeriumist on kuulda olnud palju ilusaid sõnu, aga mitte samavõrra ei ole suurenenud meie võimekus. Nüüd see lõpuks tuleb.
Oht, milleks valmistutakse on Venemaa. Kuidas te seda siin tajute, milliseks stsenaariumiks te end ette valmistate?
Kuni Krimmini arvasid inimesed, et igavene rahu on saabunud. Ja Venemaast saab aja möödudes läänelik liberaalne riik. Pärast Krimmi me mõistsime, et seda ei juhtu ja me peame valmistuma oma riigi osade kaitseks ja võib-olla toetama ka teisi riike meie piirkonnas. Näiteks Gotlandi saarel ei olnud mingit sõjaväge välja-arvatud home guard ja nüüd seal on. See on üks näide.
Miks Gotland nii oluline on?
Vaadake kaarti. See on Venemaale kättesaadavam kui teised Rootsi osad. Ja kuna see on saar, siis kui seal sõjaväge ei ole, siis kui sa selle ära võtad, siis see on sinu oma. See on natukene nagu Krimm ja me ei tahtnud olla järgmine Krimm.
Kas on õige öelda, et Gotland on oluline ka Balti riikide kaitse seisukohalt, sest Gotlandi vallutamine annab palju võimalusi?
Jah, mitmed meie NATO sõbrad on olnud mures, et Venemaa võib Gotlandi okupeerides lõigata ära Baltikum laeva- ja lennuliiklusest. Kui me taastasime sõjaväe Gotlandil, siis saime me kiidusõnade osaliseks Baltikumilt ja ka ameeriklastelt ja NATO-lt. Nad leidsid, et meie poolt oli vastutustundetu hoida saart kaitseta.
Ja Rootsi ütles ära ka Nord Stream 2-le, kui nad tahtsid end Gotlandil sisse seada.
Jah, kaitseminister suutis kohalikke omavalitsusi veenda mitte anda nende käsutusse Slite sadamat. Kahjuks ei olnud ta sadama asjus sama edukas Lõuna-Rootsi kohalikus omavalitsuses.
Kas te peate seda julgeolekuprobleemiks?
Nüüd on torud maas ja probleemid sadamaga selja taga, aga toru enese ja selle geopoliitiliste järelmite probleem seisab ees. Torujuhtme ehitamine ei ole lõppenud ja USA püüab seda seisata, mis Saksamaale ei meeldi. Samuti tähendab see geopoliitiliselt Venemaale võimalust Saksamaale gaasi eksportida ilma Ukrainat läbimata ja Ukrainale maksmata.
Mida te arvate, kas Rootsi võib mingil hetkel NATO-ga ühineda või on see võimatu küsimus?
Ma olen sellest artikli kirjutanud. See on sisepoliitika küsimus. Kui sotsiaaldemokraatlik partei, mis on suurim partei ja juhib valitsust, teeks ettepaneku NATO-ga ühineda, siis partei lõheneks. Nii et nad ei tee seda. See ei ole julgeolekupoliitika küsimus, vaid sisepoliitiline küsimus.
Aga Rootsi teeb NATO-ga koostööd. Mida see tähendab konflikti korral? Me loodame, et seda kunagi ei juhtu, aga kui Balti riigid peaksid sattuma rünnaku alla, kas Rootsi võimaldab NATO-l kasutada oma territooriumi liitlaste kaitseks?
Seda peavad muidugi poliitikud sel hetkel otsustama, aga me tahame, et meil oleks ettevalmistatud võimalused teha erinevaid asju. Me tahame olla valmis mitmesuguse abi andmiseks kui poliitikud sellele rohelise tule annavad. See on olnud valitsuse poliitika juba üle kümne aasta. Sama kehtib Soome puhul. Me tahame olla valmis intensiivseks koostööks. Lõplik sõna jääb muidugi poliitikutele.
### Response:
Rootsi analüütik: kaitsekulude tõusu on ammu oodatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsustele antud toetuse statistika
Edgar Savisaare esimene valitsus - 54 poolt, 32 vastu (ülemnõukogus oli 105 saadikut).
Tiit Vähi esimene valitsus - 52 poolt, 0 vastu, erapooletuid 24
Mart Laari esimene valitsus - 54 poolt, 30 vastu, erapooletuid 4
Andres Tarandi valitsus - 63 poolt, 1 vastu, erapooletuid 15
Tiit Vähi teine valitsus - 62 poolt, vastu 34, erapooletuid 1
Tiit Vähi kolmas valitsus - 55 poolt, 5 vastu, erapooletuid 19
Mart Siimanni valitsus - 72 poolt, 13 vastu, erapooletuid 2
Mart Laari teine valitsus - 53 poolt, 48 vastu, erapooletuid polnud.
Siim Kallase valitsus - 62 poolt, 31 vastu, erapooletuid polnud
Juhan Partsi valitsus - 60 poolt, 27 vastu, erapooletuid 6
Andrus Ansipi esimene valitsus - 53 poolt, 40 vastu, erapooletuid polnud
Andrus Ansipi teine valitsus - 62 poolt, 0 vastu, erapooletuid 1
Andrus Ansipi kolmas valitsus - Poolt 56, 44 vastu, erapooletuid polnud
Taavi Rõivase esimene valitsus - 55 poolt, 36 vastu, erapooletuid polnud
Taavi Rõivase teine valitsus - 58 poolt, 40 vastu, erapooletuid polnud
Jüri Ratase esimene valitsus - 53 poolt, 33 vastu, erapooletuid polnud
Jüri Ratase teine valitsus - 55 poolt, 44 vastu, erapooletuid polnud
Kaja Kallase valitsus - 70 poolt, 30 vastu, erapooletuid polnud | Kallase valitsusest suurema toetuse on saanud vaid Siimanni vähemusvalitsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsustele antud toetuse statistika
Edgar Savisaare esimene valitsus - 54 poolt, 32 vastu (ülemnõukogus oli 105 saadikut).
Tiit Vähi esimene valitsus - 52 poolt, 0 vastu, erapooletuid 24
Mart Laari esimene valitsus - 54 poolt, 30 vastu, erapooletuid 4
Andres Tarandi valitsus - 63 poolt, 1 vastu, erapooletuid 15
Tiit Vähi teine valitsus - 62 poolt, vastu 34, erapooletuid 1
Tiit Vähi kolmas valitsus - 55 poolt, 5 vastu, erapooletuid 19
Mart Siimanni valitsus - 72 poolt, 13 vastu, erapooletuid 2
Mart Laari teine valitsus - 53 poolt, 48 vastu, erapooletuid polnud.
Siim Kallase valitsus - 62 poolt, 31 vastu, erapooletuid polnud
Juhan Partsi valitsus - 60 poolt, 27 vastu, erapooletuid 6
Andrus Ansipi esimene valitsus - 53 poolt, 40 vastu, erapooletuid polnud
Andrus Ansipi teine valitsus - 62 poolt, 0 vastu, erapooletuid 1
Andrus Ansipi kolmas valitsus - Poolt 56, 44 vastu, erapooletuid polnud
Taavi Rõivase esimene valitsus - 55 poolt, 36 vastu, erapooletuid polnud
Taavi Rõivase teine valitsus - 58 poolt, 40 vastu, erapooletuid polnud
Jüri Ratase esimene valitsus - 53 poolt, 33 vastu, erapooletuid polnud
Jüri Ratase teine valitsus - 55 poolt, 44 vastu, erapooletuid polnud
Kaja Kallase valitsus - 70 poolt, 30 vastu, erapooletuid polnud
### Response:
Kallase valitsusest suurema toetuse on saanud vaid Siimanni vähemusvalitsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja esimese ning karjääri seitsmenda võidu maailma karika sarjas saavutas Vincent Kriechmayr, kes eelmistel MM-võistlustel võitis kiirusaladel kaks medalit. Esmaspäevane ülisuurslaalomi rada oli eriti kiire ning eksimused läksid kalliks maksma. Mitme tippsuusataja seas, kes finišisse ei jõudnud, oli näiteks nädalavahetusel kaks kiirlaskumist võitnud šveitslane Beat Feuz.
2,1 kilomeetri pikkuse raja läbis võidumees keskmise kiirusega 106,6 kilomeetrit tunnis ning raja lõpuosas kihutati enam kui 130-kilomeetrise tunnikiirusega. Austerlased jõudsid neljakesi seitsme parema hulka ja saavutasid kaks pjedestaalikohta. Teiseks tuli šveitslane Marco Odermatt ning kolmanda koha sai ülisuurslaalomi olümpiavõitja Matthias Mayer.
Maailma karika sarja üldliider prantslane Alexis Pinturault teenis 12. koha punktid. Ülisuurslaalomi punktitabelis tõusis aga esimeseks esmaspäevane võitja Kriechmayr.
Sel nädalal on võistluskalendris veel kolm slaalomit ning järgmise nädala lõpus võisteldakse taas kiirusaladel. Maailmameistrivõistlused Itaalias, Cortina d'Ampezzos algavad 8. veebruaril. | Vincent Kriechmayr pälvis Kitzbüheli rajal hooaja esimese MK-etapivõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja esimese ning karjääri seitsmenda võidu maailma karika sarjas saavutas Vincent Kriechmayr, kes eelmistel MM-võistlustel võitis kiirusaladel kaks medalit. Esmaspäevane ülisuurslaalomi rada oli eriti kiire ning eksimused läksid kalliks maksma. Mitme tippsuusataja seas, kes finišisse ei jõudnud, oli näiteks nädalavahetusel kaks kiirlaskumist võitnud šveitslane Beat Feuz.
2,1 kilomeetri pikkuse raja läbis võidumees keskmise kiirusega 106,6 kilomeetrit tunnis ning raja lõpuosas kihutati enam kui 130-kilomeetrise tunnikiirusega. Austerlased jõudsid neljakesi seitsme parema hulka ja saavutasid kaks pjedestaalikohta. Teiseks tuli šveitslane Marco Odermatt ning kolmanda koha sai ülisuurslaalomi olümpiavõitja Matthias Mayer.
Maailma karika sarja üldliider prantslane Alexis Pinturault teenis 12. koha punktid. Ülisuurslaalomi punktitabelis tõusis aga esimeseks esmaspäevane võitja Kriechmayr.
Sel nädalal on võistluskalendris veel kolm slaalomit ning järgmise nädala lõpus võisteldakse taas kiirusaladel. Maailmameistrivõistlused Itaalias, Cortina d'Ampezzos algavad 8. veebruaril.
### Response:
Vincent Kriechmayr pälvis Kitzbüheli rajal hooaja esimese MK-etapivõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägise mängu normaalaeg lõppes 58:58 viigiga ja esimese lisaaja järel oli seis 70:70. Washington State'i võiduvise sündis 37 sekundit enne lõpusireeni, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Teder mängis 22 minutit ning viskas selle ajaga kaks punkti (kahesed 1/4), võttis ühe lauapalli, andis ühe korvisöödu ja tegi ühe vaheltlõike.
Ühtlasi lõpetas Washington State kolme mängu pikkuseks veninud kaotusteseeria. Hooaja esimese omavahelise mängu võitis Washington State 61:55.
Tederi naiskonnale oli see nelja kaotuse kõrval kaheksandaks võiduks. Pac-12 konverentsis on võidetud kümnest mängust kuus, millega hoitakse viiendat kohta.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Teder ja Washington State said kahe lisaajaga mängus magusa võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägise mängu normaalaeg lõppes 58:58 viigiga ja esimese lisaaja järel oli seis 70:70. Washington State'i võiduvise sündis 37 sekundit enne lõpusireeni, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikus alustanud Teder mängis 22 minutit ning viskas selle ajaga kaks punkti (kahesed 1/4), võttis ühe lauapalli, andis ühe korvisöödu ja tegi ühe vaheltlõike.
Ühtlasi lõpetas Washington State kolme mängu pikkuseks veninud kaotusteseeria. Hooaja esimese omavahelise mängu võitis Washington State 61:55.
Tederi naiskonnale oli see nelja kaotuse kõrval kaheksandaks võiduks. Pac-12 konverentsis on võidetud kümnest mängust kuus, millega hoitakse viiendat kohta.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Teder ja Washington State said kahe lisaajaga mängus magusa võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrklaev tuli riigikokku Kalle Pallingu asendusliikmena möödunud aasta oktoobris.
Ta kuulub riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja Keskkonnakomisjoni. | Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juhiks saab Mart Võrklaev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrklaev tuli riigikokku Kalle Pallingu asendusliikmena möödunud aasta oktoobris.
Ta kuulub riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja Keskkonnakomisjoni.
### Response:
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juhiks saab Mart Võrklaev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seeder tõstis esile neli valdkonda, mis ambitsiooni puudumist enim näitavad.
"Kahetsusväärselt paistab, et eesti keele õppes ei näe me lähiaastatel ühtegi edasiminekut. Kui eelmine koalitsioon sõnastas eesti keele arengukavas eesmärgina ülemineku eestikeelsele õppele ning suunas täiendavad vahendid alushariduses eesti keele õpetajate koolitamiseks, siis värskes koalitsioonileppes on ainult lubatud alustada tegevuskava koostamist. Koolivõrgu eestikeelsele õppele üle viimine on aga teadmata ajaks edasi lükatud," sõnas Seeder.
Seeder märkis, et ambitsioon puudub ka eelarve- ja majanduspoliitikas. "Struktuursete muudatuste asemel soovitakse lõdvendada hoopis eelarvereegleid. Koalitsioonileppes on kirjas: "Liigume riigieelarvega tasakaalu suunas, arvestades Euroopa Liidu reegleid." See tähendab aga suuremat defitsiiti, sest teatavasti on Eesti eelarvereeglid, millest lähtuti eelmise koalitsiooni ajal, rangemad kui Euroopa Liidu nõuded. Milleks soovitakse defitsiiti suurendada, seda koalitsioonileppest ei järeldu," rääkis Seeder.
Koalitsioonileppes ei ole Seedri sõnul sõnastatud ühtegi suuremat põhimõttelist muudatust, mis aitaks riigi kulusid pikemas perspektiivis kokku hoida. "Riigireformi on mainitud ainult ühe korra ja üldsõnaliselt. Tundub, et edasi ei plaanita liikuda ka erinevate ametiasutuste ühendamisega, et avaliku sektori kulusid vähendada," lausus Isamaa juht.
"Silm on kinni pigistatud ka rahvastikuküsimustes ja demograafia valdkonnas. Eesti ja Euroopa suurim pikaajaline väljakutse puudutab rahvastiku vähenemist ja vananemist. Neid probleeme on võimalik lahendada selge tegevuskava ja vastutuse võtmisega – paraku jääb koalitsioonileping ka Eesti rahva ja riigi säilimise küsimuses üldsõnaliseks ja ambitsioonituks dokumendiks," kommenteeris Seeder.
"Loodan, et see ei jää pelgalt mugavuskoalitsiooniks ning Keskerakond ja Reformierakond kasutavad koroonakriisiga tekkivat võimalust põhimõtteliseks ja sisuliseks kursi seadmiseks, mis tagaks Eesti rahva, keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse," lisas ta veel. | Seeder: Eestit asub juhtima mugavusvalitsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seeder tõstis esile neli valdkonda, mis ambitsiooni puudumist enim näitavad.
"Kahetsusväärselt paistab, et eesti keele õppes ei näe me lähiaastatel ühtegi edasiminekut. Kui eelmine koalitsioon sõnastas eesti keele arengukavas eesmärgina ülemineku eestikeelsele õppele ning suunas täiendavad vahendid alushariduses eesti keele õpetajate koolitamiseks, siis värskes koalitsioonileppes on ainult lubatud alustada tegevuskava koostamist. Koolivõrgu eestikeelsele õppele üle viimine on aga teadmata ajaks edasi lükatud," sõnas Seeder.
Seeder märkis, et ambitsioon puudub ka eelarve- ja majanduspoliitikas. "Struktuursete muudatuste asemel soovitakse lõdvendada hoopis eelarvereegleid. Koalitsioonileppes on kirjas: "Liigume riigieelarvega tasakaalu suunas, arvestades Euroopa Liidu reegleid." See tähendab aga suuremat defitsiiti, sest teatavasti on Eesti eelarvereeglid, millest lähtuti eelmise koalitsiooni ajal, rangemad kui Euroopa Liidu nõuded. Milleks soovitakse defitsiiti suurendada, seda koalitsioonileppest ei järeldu," rääkis Seeder.
Koalitsioonileppes ei ole Seedri sõnul sõnastatud ühtegi suuremat põhimõttelist muudatust, mis aitaks riigi kulusid pikemas perspektiivis kokku hoida. "Riigireformi on mainitud ainult ühe korra ja üldsõnaliselt. Tundub, et edasi ei plaanita liikuda ka erinevate ametiasutuste ühendamisega, et avaliku sektori kulusid vähendada," lausus Isamaa juht.
"Silm on kinni pigistatud ka rahvastikuküsimustes ja demograafia valdkonnas. Eesti ja Euroopa suurim pikaajaline väljakutse puudutab rahvastiku vähenemist ja vananemist. Neid probleeme on võimalik lahendada selge tegevuskava ja vastutuse võtmisega – paraku jääb koalitsioonileping ka Eesti rahva ja riigi säilimise küsimuses üldsõnaliseks ja ambitsioonituks dokumendiks," kommenteeris Seeder.
"Loodan, et see ei jää pelgalt mugavuskoalitsiooniks ning Keskerakond ja Reformierakond kasutavad koroonakriisiga tekkivat võimalust põhimõtteliseks ja sisuliseks kursi seadmiseks, mis tagaks Eesti rahva, keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse," lisas ta veel.
### Response:
Seeder: Eestit asub juhtima mugavusvalitsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oli viimase minuti otsus ja ma olen õnnelik, et saan mängida uuesti Kreekas, kus minu tööd on hinnatud," ütles 32-aastane Souza pühapäeva õhtupoolikul portaalile Võrkpall24.
"Langesime välja Eesti karikavõistlustelt ja CEV Challenge Cupilt ning seejärel ei jõudnud ka palk enam meieni. Võib öelda, et klubi on detsembrikuust saati majanduslikes raskustes, mida pole õnnestunud siiani lahendada," sõnas Souza.
"Mul on perekond ehk naine ja hiljuti ilmavalgust näinud tütar, kes vajavad minu finantsilist tuge. Kõike seda arvestades otsustasin PAOK-i pakkumise kohe vastu võtta," lisab Souza, kellel on tänaseks kätte saamata pooleteise kuu palk.
Saaremaa klubi juht ja mänedžer Hannes Sepp möönab, et meeskonnal on käsil tõepoolest rasked ajad.
Loe rohkem portaalist Võrkpall24.ee. | Saaremaa VK nurgaründaja lahkumine on seotud klubi rahaliste raskustega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oli viimase minuti otsus ja ma olen õnnelik, et saan mängida uuesti Kreekas, kus minu tööd on hinnatud," ütles 32-aastane Souza pühapäeva õhtupoolikul portaalile Võrkpall24.
"Langesime välja Eesti karikavõistlustelt ja CEV Challenge Cupilt ning seejärel ei jõudnud ka palk enam meieni. Võib öelda, et klubi on detsembrikuust saati majanduslikes raskustes, mida pole õnnestunud siiani lahendada," sõnas Souza.
"Mul on perekond ehk naine ja hiljuti ilmavalgust näinud tütar, kes vajavad minu finantsilist tuge. Kõike seda arvestades otsustasin PAOK-i pakkumise kohe vastu võtta," lisab Souza, kellel on tänaseks kätte saamata pooleteise kuu palk.
Saaremaa klubi juht ja mänedžer Hannes Sepp möönab, et meeskonnal on käsil tõepoolest rasked ajad.
Loe rohkem portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Saaremaa VK nurgaründaja lahkumine on seotud klubi rahaliste raskustega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koos mängijatega häälestavad ka kohtunikud ennast algavaks hooajaks Taliturniiril, kus võtavad mõõtu tippliigade meeskonnad. Taliturniiri kohtumistega tehti algust möödunud nädala lõpus. Lisaks nende kohtumiste teenindamisele hoiavad kohtunikud praeguse seisuga vormi ka individuaaltreeningute abil.
Sarnaselt eelmistele aastatele toimub TOP-kohtunikele ka seminar, kus analüüsitakse möödunud aastat ja valmistutakse uueks hooajaks. Seminari toimumise vormi otsustab Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike komisjon lähiajal.
TOP-kohtunike nimekirjast leiab 58 nime, kes käimasoleval aastal teenindavad Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B vastasseise. Premium liiga arengugruppi kuuluvad lootustandvad kohtunikud potentsiaaliga teenindada tulevikus kõrgliiga kohtumisi.
Premium liiga hooaeg algab 5. märtsil ning klubijalgpalli avamäng, Superkarikafinaal leiab aset pühapäeval, 28. veebruaril.
TOP kohtunikud 2021:
Kohtunikud: Juri Frischer, Joonas Jaanovits, Jagnar Jakobson, Andrei Karhu, Paul Kask, Dmitri Kirilov, Karl Koppel, Kristo Külljastinen, Grigori Ošomkov, Denis Petrov, Martti Pukk, Miko Pupart, Tomi Rahula, Siim Rinken, Eiko Saar, Revo Sirel, Roomer Tarajev, Elar Tarkus, Kristo Tohver, Reelika Turi.
Abikohtunikud: Risto Eelmaa, Aron Härsing, Sander Jürjens, Karolin Kaivoja, Raul Kaivoja, Rando Kesküla, Marto Kiisk, Sten Klaasen, Anni Koppel, Silver Kõiv, Erkko Liiv, Kristjan Lukk, Maikel Mikson, Veiko Mõtsnik, Neeme Neemlaid, Egerd Pajustik, Anni Rahula, Jaan Roos, Tauno Rämson, Sander Saga, Lauri Salei, Petteri Schultz, Silver Sepp, Riivo Stolts, Silver Suup, Artur Telling, Thor Vaas, Dmitri Vinogradov, Rein Väin, Andrus Õun.
Premium liiga arengugrupi kohtunikud: Kevin Kaivoja, Kristjan Kattus, Johann Kuldmäe, Robert Lauri, Kristjan-Eric Lääne, Rasmus Maalinn, Maksim Ramazanov, Tanel Üprus. | Tippliigade kohtunikud valmistuvad koduseks hooajaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koos mängijatega häälestavad ka kohtunikud ennast algavaks hooajaks Taliturniiril, kus võtavad mõõtu tippliigade meeskonnad. Taliturniiri kohtumistega tehti algust möödunud nädala lõpus. Lisaks nende kohtumiste teenindamisele hoiavad kohtunikud praeguse seisuga vormi ka individuaaltreeningute abil.
Sarnaselt eelmistele aastatele toimub TOP-kohtunikele ka seminar, kus analüüsitakse möödunud aastat ja valmistutakse uueks hooajaks. Seminari toimumise vormi otsustab Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike komisjon lähiajal.
TOP-kohtunike nimekirjast leiab 58 nime, kes käimasoleval aastal teenindavad Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B vastasseise. Premium liiga arengugruppi kuuluvad lootustandvad kohtunikud potentsiaaliga teenindada tulevikus kõrgliiga kohtumisi.
Premium liiga hooaeg algab 5. märtsil ning klubijalgpalli avamäng, Superkarikafinaal leiab aset pühapäeval, 28. veebruaril.
TOP kohtunikud 2021:
Kohtunikud: Juri Frischer, Joonas Jaanovits, Jagnar Jakobson, Andrei Karhu, Paul Kask, Dmitri Kirilov, Karl Koppel, Kristo Külljastinen, Grigori Ošomkov, Denis Petrov, Martti Pukk, Miko Pupart, Tomi Rahula, Siim Rinken, Eiko Saar, Revo Sirel, Roomer Tarajev, Elar Tarkus, Kristo Tohver, Reelika Turi.
Abikohtunikud: Risto Eelmaa, Aron Härsing, Sander Jürjens, Karolin Kaivoja, Raul Kaivoja, Rando Kesküla, Marto Kiisk, Sten Klaasen, Anni Koppel, Silver Kõiv, Erkko Liiv, Kristjan Lukk, Maikel Mikson, Veiko Mõtsnik, Neeme Neemlaid, Egerd Pajustik, Anni Rahula, Jaan Roos, Tauno Rämson, Sander Saga, Lauri Salei, Petteri Schultz, Silver Sepp, Riivo Stolts, Silver Suup, Artur Telling, Thor Vaas, Dmitri Vinogradov, Rein Väin, Andrus Õun.
Premium liiga arengugrupi kohtunikud: Kevin Kaivoja, Kristjan Kattus, Johann Kuldmäe, Robert Lauri, Kristjan-Eric Lääne, Rasmus Maalinn, Maksim Ramazanov, Tanel Üprus.
### Response:
Tippliigade kohtunikud valmistuvad koduseks hooajaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Biden laiendab ühtlasi keeldu reisijatele, kes on äsja viibinud Lõuna-Aafrikas seoses seal leviva koroonaviiruse uue variandiga.
Endine president Donald Trump käskis eelmisel nädalal piirangud tühistada alates 26. jaanuarist. Bideni meeskond kinnitas juba siis koheselt, et uus administratsioon ei eemalda piiranguid.
Biden tühistas Trumpi transsooliste sõjaväekeelu
USA president Joe Biden tühistas esmaspäeval oma eelkäija Donald Trumpi otsuse, millega keelati transsoolistel isikutel Ühendriikide sõjaväes teenida.
"Transsoolised sõjaväelased ei ole enam silmitsi võimaliku teenistusest vabastamise või eraldamisega nende sooidentiteedi alusel," teatas Valge Maja. | Biden taaskehtestab teisipäeval lõppema pidanud reisikeelud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Biden laiendab ühtlasi keeldu reisijatele, kes on äsja viibinud Lõuna-Aafrikas seoses seal leviva koroonaviiruse uue variandiga.
Endine president Donald Trump käskis eelmisel nädalal piirangud tühistada alates 26. jaanuarist. Bideni meeskond kinnitas juba siis koheselt, et uus administratsioon ei eemalda piiranguid.
Biden tühistas Trumpi transsooliste sõjaväekeelu
USA president Joe Biden tühistas esmaspäeval oma eelkäija Donald Trumpi otsuse, millega keelati transsoolistel isikutel Ühendriikide sõjaväes teenida.
"Transsoolised sõjaväelased ei ole enam silmitsi võimaliku teenistusest vabastamise või eraldamisega nende sooidentiteedi alusel," teatas Valge Maja.
### Response:
Biden taaskehtestab teisipäeval lõppema pidanud reisikeelud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma 29 number Jastremska sai ajutise võistluskeelu jaanuari alguses, kui selgus, et tema novembris võistlusväliselt antud uriiniproov sisaldas anaboolset ainet mesterolooni metaboliit.
Vaatamata sellele reisis ukrainlanna Austraaliasse ning on üks 72 tennisistist, kes peab hotellitoas täiskarantiinis veetma 14 päeva. | Jastremska kaebus lükati tagasi ning ta jääb Austraalia lahtistelt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma 29 number Jastremska sai ajutise võistluskeelu jaanuari alguses, kui selgus, et tema novembris võistlusväliselt antud uriiniproov sisaldas anaboolset ainet mesterolooni metaboliit.
Vaatamata sellele reisis ukrainlanna Austraaliasse ning on üks 72 tennisistist, kes peab hotellitoas täiskarantiinis veetma 14 päeva.
### Response:
Jastremska kaebus lükati tagasi ning ta jääb Austraalia lahtistelt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korralduse eesmärk on suurendada investeeringuid tööstusettevõtetesse ja töötajatesse, ütles administratsiooni ametnik.
Ühtlasi soovib president, et föderaalametid kõrvaldaksid lüngad, mis võimaldavad firmadel toota vaid väikese osa valitsusele pakutavast toodangust Ameerika Ühendriikides. | Biden kutsub föderaalameteid rohkem kodumaist toodangut ostma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korralduse eesmärk on suurendada investeeringuid tööstusettevõtetesse ja töötajatesse, ütles administratsiooni ametnik.
Ühtlasi soovib president, et föderaalametid kõrvaldaksid lüngad, mis võimaldavad firmadel toota vaid väikese osa valitsusele pakutavast toodangust Ameerika Ühendriikides.
### Response:
Biden kutsub föderaalameteid rohkem kodumaist toodangut ostma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uueks hooajaks Soome kõrgliigasse tõusnud KTP eest skoorisid Aleksi Tarvonen ja Kimi Kolsi. Soome esiliigasse tõusnud PK-35 kasuks lõi värava Marko Koskinen, kirjutab Soccernet.ee.
Mark Edur kuulus põhikoosseisu, kui tema koduklubi Veliko Tarnovo Etar kaotas Bulgaaria kõrgliigaklubidevahelise treeningkohtumise võõrsil Plovdivi Botevile 1:2. Etari jaoks oli see kolme tänavuse sõprusmängu peale esimeseks kaotuseks.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | KTP ja Arbeiter alustasid aastat võiduga, Etar sai kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uueks hooajaks Soome kõrgliigasse tõusnud KTP eest skoorisid Aleksi Tarvonen ja Kimi Kolsi. Soome esiliigasse tõusnud PK-35 kasuks lõi värava Marko Koskinen, kirjutab Soccernet.ee.
Mark Edur kuulus põhikoosseisu, kui tema koduklubi Veliko Tarnovo Etar kaotas Bulgaaria kõrgliigaklubidevahelise treeningkohtumise võõrsil Plovdivi Botevile 1:2. Etari jaoks oli see kolme tänavuse sõprusmängu peale esimeseks kaotuseks.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
KTP ja Arbeiter alustasid aastat võiduga, Etar sai kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erinevalt paljudest teistest aladest, rääkimata lõpututest kultuurisõdadest, oleme suutnud kaitseteema hoida kõrgemal poliitilistest tormidest. Olen seda pidanud oma oluliseks ülesandeks alati, aga eriti viimase kahe aasta jooksul. Me kõik loodame, et sõda kunagi ei tule, aga me tunneme vaistlikult, et keegi ei saa anda sajaprotsendilist garantiid. Seetõttu pole kaitse olnud ja ei tohiks ka tulevikus olla osa parteipoliitikast.
Olen viimase pea nelja aasta jooksul arendanud neid meie tegevusvaldkondi, mida pean kõige olulisemaks Eesti vastaste heidutamiseks ja kui vaja, Eesti kaitseks. Eesti on väga väike riik kõrvuti hiiglasega, meie kaitsmine on keeruline ülesanne nii intellektuaalselt kui ka praktiliselt. Meie vaenlane hindab meie moraali ja valmisolekut, suhteid liitlastega ja ettevalmistust ja siis otsustab, kas Eestiga tasub jamada või mitte.
Väike kaitsevägi hammustab valusalt
Meie kaitsevägi pole suur, selle põhijõud on reservil, seetõttu on oluline iga sammu efektiivsus. Olen eriti oluliseks pidanud regulaarseid õppusi ja lisaõppekogunemisi, kus ühe päeva jooksul ajasime kokku mitte ühe, vaid kaks pataljoni.
Samm-sammult oleme teinud investeeringuid infrastruktuuri, viimati eriti Tapale, Ämarisse ja Jõhvi. Eesti kaitsevägi sai relvastust, mis tõi uue unikaalse kvaliteedi, pikamaa tankitõrjesüsteemid SPIKE, liikursuurtükid, mis suudavad tulistada vajadusel ka nn. targa moonaga. Suurendasime Scoutspataljoni lahinguvõimet ja uuendasime oma miinitraalimisvõimet.
Minu jaoks oli väga tähtis tasemel eelhoiatussüsteem, mis põhineb mitmel komponendil, millest detailideni rääkida ei saa. Piisab vaid sellest, et öelda, et ükskõik, millist maskirovkat meie vastane ka ei kasutaks, meid on üsnagi keeruline tabada ootamatult.
Väga oluliseks pean kaitseliidu tegevust, mis sai endale läbi maakaitseringkondade hästi töötava juhtimissüsteemi. Arendamine jätkub, et igal kaitseliitlasel oleks jõukohane ülesanne. Kaitseliidu puhul oli põhjust suurt uhkust tunda selle kiiruse ja professionaalsuse üle, millega asuti koroonakriisi ajal tsiviilühiskonnale appi. Kaitseväelased paisati piirile, sest tekkis vajadus sulgeda kogu piir, nii merepiir kui ka roheline piir. Ka kaitsevägi mängis olulist rolli, eriti sõjaväehaigla viimine Kuressaarde.
Suur probleem on olnud vägede brigaadist kõrgema taseme juhtimine, seda nii meie kui liitlasvägede puhul. Koos taanlaste ja lätlastega lõime diviisi tasemel juhtimisstruktuuri, mis korrastab vägede juhtimist meie piirkonnas. Staabi nimeks sai Põhjadiviisi staap. See juhtimisstruktuur võimaldab juhtida Eesti, Läti ja liitlaste brigaadide tegevust meie territooriumil.
Praegu ei toimu konfliktid enam sugugi mitte vaid maal, merel ja õhus. Eesti, kuigi väike riik, omab mainimisväärseid küberkaitse võimeid. Rajasime küberväejuhatuse, mille alla koondasime kõik oma vastavad jõuhoovad. Selline ühendväejuhatus annab uue mõõtme meie kaitse-ja vajadusel ka vastulöögivõimele. Küberrelv, muide, on hirmus relv, loodame, et meil seda kunagi kasutada ei tule.
Panime kokku põhjaliku riigikaitse kava sõjalise osa järgmiseks kümneks aastaks, aastani 2030, kus suurt rolli mängivad uued tehnoloogiad, seda nii side, luure, robotsüsteemide kui ka kaugelaske relvastuse alal. Muu hulgas on plaanis osta nii meremiine kui ka merekaitserakette lennuulatusega 200+ kilomeetrit. Palju jõudu kulub muidugi ka olemasoleva, juba rajatud süsteemi käigus hoidmisele.
Liitlased tugevalt meie taga
Meie kaitse teine sammas on meie liitlased nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus. Olen hoidnud häid suhteid liitlastega, sealhulgas mängu pannes kõik oma isiklikud head kontaktid. Oluline teetähis oli kaitseplaanide heakskiitmine NATO poolt peale keerulisi poliitilisi vaidlusi.
Oleme aastate jooksul loonud erakordselt lähedase suhte riikidega, kes Eestis panustavad. Pidada Eestis õppusi pole liitlastel sugugi odav, ei poliitiliselt ega finantsiliselt. Hoida siin õhuturbelennukeid, rääkimata pataljonist, on veelgi kallim. Suurbritannia panus on erakordselt suur, siin hoitakse pataljoni, mis on ka oluline märk sellest, et kuigi britid lahkusid Euroopa Liidust, ei lahkunud nad Euroopast.
"Oleme ka toonud sisse olulisi uusi dimensioone, näiteks eriüksuste tegevus või raskerelvastuse kasutamises, näiteks raketiheitjate MLRS õppused."
Need, kes tunnevad kaitseteemasid, on kindlasti tähele pannud, et meie ja liitlaste ühised õppused on muutunud palju sisulisemaks, tegu pole enam lihtsalt koostööharjutuste, vaid selget Eesti kaitsmise korraldust puudutavate õppustega. Oleme korraldanud rea tugevdusõppusi, näiteks brittide õppus "Tractable". Oleme ka toonud sisse olulisi uusi dimensioone, näiteks eriüksuste tegevus või raskerelvastuse kasutamises, näiteks raketiheitjate MLRS õppused.
Suur rõhk on pandud liitlaste kaasamisele uute tehnoloogiate rubriigis. Venemaal on piirkonnas kahtlemata ülekaal tavarelvastuse, kuid tingimata mitte tehnoloogiliselt arenenud relvastuses. USA valmisolek osaleda õppustel oma võimsate strateegiliste pommitajatega B1 ja B52 saatsid kõigile piirkonnas olulise signaali.
USA kohalolu pidev kasvatamine on olnud minu jaoks väga oluliseks teemaks. Viimastel aastatel on ameeriklased praktiliselt katkematult roteerinud Eestisse õppusi, samuti on väed olnud siin pikemaajaliselt, näiteks droonide meeskond Ämaris.
See töö jätkub suure hooga, eeldades loomulikult põhjalikke läbirääkimisi uue administratsiooniga. USA ja kolm Balti riiki on ühiselt kujundanud ka regionaalset koostööd, mille oluliseks elemendiks on USA relvaabi. Eesti saab aastas umbes 50 miljoni dollari eest relvi, näiteks tankitõrje raketisüsteeme Javelin. USA ka ehitab Eesti sõjaväeosades, eriti Ämaris.
Väga lähedaseks on muutunud ka meie koostöö Soome ja Rootsiga. Kui formaalsused kõrvale jätta, siis kindlasti sama lähedane, kui meie NATO liitlastega. Rootsi tõstis tänavu suvel oma valmisolekutaset, sest Visby rannikule, mis on väga oluline ka Eesti kaitse seisukohalt, lähenesid Vene dessantlaevad Ropucha. Me asume ühtses julgeolekuruumis ja see, mis teeb muret meile, teeb muret ka Soomele ja Rootsile.
Olen alati pidanud suures aus neid mehi ja naisi, kes võitlevad Eesti eest Malis, Afganistanis, Iraagis ja mujal kaugetel maadel. Nemad annavad meile selle nö jõu õla, mis võimaldab meil ka oma suurte liitlastega rääkida nagu võrdne võrdsega. Jutt pole ainult nende valmisolekust Eestit kaitsta, jutt on ka võimalusest arutada nendega kõige kõrgemal tasemel laiemalt Eesti julgeolekupoliitilisi huvisid. Pole ka juhuslik, et samad rahvad, kellega meie oleme operatsioonidel , on ka Eestis, nii britid, ameeriklased, prantslased kui ka taanlased.
Oleme teerajajad
NATO-s oleme hoolimata oma väiksusest juhtiv riik näiteks küberkaitse, eelhoiatuse ja kaitseplaneerimise teemadel. Eesti oli aga ka 2017. aastal teerajaja Euroopa Liidu kaitseküsimustes. Meie eesistumise ajal sai rajatud PESCO ja Euroopa kaitsefond, esimesed Euroopa Liidu tihedama kaitsekoostöö sambad. PESCO projektide hulgas on ka Eesti kaitsetööstuse lipulaev, mehitamata maismaasõiduk. Esimeses projektide voorus said Eesti firmad Euroopa Liidult kokku 10 miljonit dollarit.
Eesti plaanib järgmistel aastatel pakkuda välja teisi väga olulisi ja kaugele vaatavaid projekte, näiteks uute tehnoloogiliselt innovaatiliste meresõidukite ehitamise programmi. Eesti kaitsetööstus on pidevalt arenenud ja tugevnenud, viimase aja huvitavatest ideedest on laual kaitsetööstusettevõtete pakkumine ehitada Eesti oma soomuk.
Annan riigikaitse alal uuele valitsusele üle korrastatud, hästi töötava kaitseväe ja kaitseministeeriumi haldusala. Olen kindel, et nad hoiavad seda hästi. See pole akadeemiline harjutus, võib tunduda, et kõike seda ei lähe kunagi vaja, kuni siis ükskord läheb. Rahvusvahelistest suhetes võib suvest talv saada väga kiiresti. | Jüri Luik: kui puhkeb sõda… | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erinevalt paljudest teistest aladest, rääkimata lõpututest kultuurisõdadest, oleme suutnud kaitseteema hoida kõrgemal poliitilistest tormidest. Olen seda pidanud oma oluliseks ülesandeks alati, aga eriti viimase kahe aasta jooksul. Me kõik loodame, et sõda kunagi ei tule, aga me tunneme vaistlikult, et keegi ei saa anda sajaprotsendilist garantiid. Seetõttu pole kaitse olnud ja ei tohiks ka tulevikus olla osa parteipoliitikast.
Olen viimase pea nelja aasta jooksul arendanud neid meie tegevusvaldkondi, mida pean kõige olulisemaks Eesti vastaste heidutamiseks ja kui vaja, Eesti kaitseks. Eesti on väga väike riik kõrvuti hiiglasega, meie kaitsmine on keeruline ülesanne nii intellektuaalselt kui ka praktiliselt. Meie vaenlane hindab meie moraali ja valmisolekut, suhteid liitlastega ja ettevalmistust ja siis otsustab, kas Eestiga tasub jamada või mitte.
Väike kaitsevägi hammustab valusalt
Meie kaitsevägi pole suur, selle põhijõud on reservil, seetõttu on oluline iga sammu efektiivsus. Olen eriti oluliseks pidanud regulaarseid õppusi ja lisaõppekogunemisi, kus ühe päeva jooksul ajasime kokku mitte ühe, vaid kaks pataljoni.
Samm-sammult oleme teinud investeeringuid infrastruktuuri, viimati eriti Tapale, Ämarisse ja Jõhvi. Eesti kaitsevägi sai relvastust, mis tõi uue unikaalse kvaliteedi, pikamaa tankitõrjesüsteemid SPIKE, liikursuurtükid, mis suudavad tulistada vajadusel ka nn. targa moonaga. Suurendasime Scoutspataljoni lahinguvõimet ja uuendasime oma miinitraalimisvõimet.
Minu jaoks oli väga tähtis tasemel eelhoiatussüsteem, mis põhineb mitmel komponendil, millest detailideni rääkida ei saa. Piisab vaid sellest, et öelda, et ükskõik, millist maskirovkat meie vastane ka ei kasutaks, meid on üsnagi keeruline tabada ootamatult.
Väga oluliseks pean kaitseliidu tegevust, mis sai endale läbi maakaitseringkondade hästi töötava juhtimissüsteemi. Arendamine jätkub, et igal kaitseliitlasel oleks jõukohane ülesanne. Kaitseliidu puhul oli põhjust suurt uhkust tunda selle kiiruse ja professionaalsuse üle, millega asuti koroonakriisi ajal tsiviilühiskonnale appi. Kaitseväelased paisati piirile, sest tekkis vajadus sulgeda kogu piir, nii merepiir kui ka roheline piir. Ka kaitsevägi mängis olulist rolli, eriti sõjaväehaigla viimine Kuressaarde.
Suur probleem on olnud vägede brigaadist kõrgema taseme juhtimine, seda nii meie kui liitlasvägede puhul. Koos taanlaste ja lätlastega lõime diviisi tasemel juhtimisstruktuuri, mis korrastab vägede juhtimist meie piirkonnas. Staabi nimeks sai Põhjadiviisi staap. See juhtimisstruktuur võimaldab juhtida Eesti, Läti ja liitlaste brigaadide tegevust meie territooriumil.
Praegu ei toimu konfliktid enam sugugi mitte vaid maal, merel ja õhus. Eesti, kuigi väike riik, omab mainimisväärseid küberkaitse võimeid. Rajasime küberväejuhatuse, mille alla koondasime kõik oma vastavad jõuhoovad. Selline ühendväejuhatus annab uue mõõtme meie kaitse-ja vajadusel ka vastulöögivõimele. Küberrelv, muide, on hirmus relv, loodame, et meil seda kunagi kasutada ei tule.
Panime kokku põhjaliku riigikaitse kava sõjalise osa järgmiseks kümneks aastaks, aastani 2030, kus suurt rolli mängivad uued tehnoloogiad, seda nii side, luure, robotsüsteemide kui ka kaugelaske relvastuse alal. Muu hulgas on plaanis osta nii meremiine kui ka merekaitserakette lennuulatusega 200+ kilomeetrit. Palju jõudu kulub muidugi ka olemasoleva, juba rajatud süsteemi käigus hoidmisele.
Liitlased tugevalt meie taga
Meie kaitse teine sammas on meie liitlased nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus. Olen hoidnud häid suhteid liitlastega, sealhulgas mängu pannes kõik oma isiklikud head kontaktid. Oluline teetähis oli kaitseplaanide heakskiitmine NATO poolt peale keerulisi poliitilisi vaidlusi.
Oleme aastate jooksul loonud erakordselt lähedase suhte riikidega, kes Eestis panustavad. Pidada Eestis õppusi pole liitlastel sugugi odav, ei poliitiliselt ega finantsiliselt. Hoida siin õhuturbelennukeid, rääkimata pataljonist, on veelgi kallim. Suurbritannia panus on erakordselt suur, siin hoitakse pataljoni, mis on ka oluline märk sellest, et kuigi britid lahkusid Euroopa Liidust, ei lahkunud nad Euroopast.
"Oleme ka toonud sisse olulisi uusi dimensioone, näiteks eriüksuste tegevus või raskerelvastuse kasutamises, näiteks raketiheitjate MLRS õppused."
Need, kes tunnevad kaitseteemasid, on kindlasti tähele pannud, et meie ja liitlaste ühised õppused on muutunud palju sisulisemaks, tegu pole enam lihtsalt koostööharjutuste, vaid selget Eesti kaitsmise korraldust puudutavate õppustega. Oleme korraldanud rea tugevdusõppusi, näiteks brittide õppus "Tractable". Oleme ka toonud sisse olulisi uusi dimensioone, näiteks eriüksuste tegevus või raskerelvastuse kasutamises, näiteks raketiheitjate MLRS õppused.
Suur rõhk on pandud liitlaste kaasamisele uute tehnoloogiate rubriigis. Venemaal on piirkonnas kahtlemata ülekaal tavarelvastuse, kuid tingimata mitte tehnoloogiliselt arenenud relvastuses. USA valmisolek osaleda õppustel oma võimsate strateegiliste pommitajatega B1 ja B52 saatsid kõigile piirkonnas olulise signaali.
USA kohalolu pidev kasvatamine on olnud minu jaoks väga oluliseks teemaks. Viimastel aastatel on ameeriklased praktiliselt katkematult roteerinud Eestisse õppusi, samuti on väed olnud siin pikemaajaliselt, näiteks droonide meeskond Ämaris.
See töö jätkub suure hooga, eeldades loomulikult põhjalikke läbirääkimisi uue administratsiooniga. USA ja kolm Balti riiki on ühiselt kujundanud ka regionaalset koostööd, mille oluliseks elemendiks on USA relvaabi. Eesti saab aastas umbes 50 miljoni dollari eest relvi, näiteks tankitõrje raketisüsteeme Javelin. USA ka ehitab Eesti sõjaväeosades, eriti Ämaris.
Väga lähedaseks on muutunud ka meie koostöö Soome ja Rootsiga. Kui formaalsused kõrvale jätta, siis kindlasti sama lähedane, kui meie NATO liitlastega. Rootsi tõstis tänavu suvel oma valmisolekutaset, sest Visby rannikule, mis on väga oluline ka Eesti kaitse seisukohalt, lähenesid Vene dessantlaevad Ropucha. Me asume ühtses julgeolekuruumis ja see, mis teeb muret meile, teeb muret ka Soomele ja Rootsile.
Olen alati pidanud suures aus neid mehi ja naisi, kes võitlevad Eesti eest Malis, Afganistanis, Iraagis ja mujal kaugetel maadel. Nemad annavad meile selle nö jõu õla, mis võimaldab meil ka oma suurte liitlastega rääkida nagu võrdne võrdsega. Jutt pole ainult nende valmisolekust Eestit kaitsta, jutt on ka võimalusest arutada nendega kõige kõrgemal tasemel laiemalt Eesti julgeolekupoliitilisi huvisid. Pole ka juhuslik, et samad rahvad, kellega meie oleme operatsioonidel , on ka Eestis, nii britid, ameeriklased, prantslased kui ka taanlased.
Oleme teerajajad
NATO-s oleme hoolimata oma väiksusest juhtiv riik näiteks küberkaitse, eelhoiatuse ja kaitseplaneerimise teemadel. Eesti oli aga ka 2017. aastal teerajaja Euroopa Liidu kaitseküsimustes. Meie eesistumise ajal sai rajatud PESCO ja Euroopa kaitsefond, esimesed Euroopa Liidu tihedama kaitsekoostöö sambad. PESCO projektide hulgas on ka Eesti kaitsetööstuse lipulaev, mehitamata maismaasõiduk. Esimeses projektide voorus said Eesti firmad Euroopa Liidult kokku 10 miljonit dollarit.
Eesti plaanib järgmistel aastatel pakkuda välja teisi väga olulisi ja kaugele vaatavaid projekte, näiteks uute tehnoloogiliselt innovaatiliste meresõidukite ehitamise programmi. Eesti kaitsetööstus on pidevalt arenenud ja tugevnenud, viimase aja huvitavatest ideedest on laual kaitsetööstusettevõtete pakkumine ehitada Eesti oma soomuk.
Annan riigikaitse alal uuele valitsusele üle korrastatud, hästi töötava kaitseväe ja kaitseministeeriumi haldusala. Olen kindel, et nad hoiavad seda hästi. See pole akadeemiline harjutus, võib tunduda, et kõike seda ei lähe kunagi vaja, kuni siis ükskord läheb. Rahvusvahelistest suhetes võib suvest talv saada väga kiiresti.
### Response:
Jüri Luik: kui puhkeb sõda… |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Firma plaanib aga jätkata tööd kahe koroonaravimi kallal, öeldi pressiteates.
Prantsuse Pasteuri instituut, mis üht vaktsiini Merckiga koos arendadas, kinnitas teadet.
Firma ja instituut teatasid eelmise aasta mais plaanist alustada koostööd kaitsesüsti kallal, mis tugineb leetrivaktsiinil. Inimkatsete esimesse järku jõudis see augustis.
"Neil esimestel inimkatsetel oli loodetav vaktsiin organismile talutav, kuid tekitas immuunreaktsiooni, mis jäi alla sellele, mida nähti inimestel, kes olid tervenenud loomulikul teel, ja sellele, mida nähti heakskiidetud vaktsiinide juures," teatas Pasteuri instituut.
Teade on taaskordne hoop Prantsusmaale, mis on lootnud tulla välja oma vaktsiiniga. Hiljuti teatas raskustest vaktsiini arendamisel ka riigi juhtiv ravimihiid Sanofi.
Sanofi teatas detsembris, et tema kaitsesüst saab valmis parimal juhul 2021. aasta lõpuks ja valitsus julgustab kontserni tootma rivaalide vaktsiine, mis on juba kasutusloa saanud. Nende seas Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinid.
Suurbritannia on lisaks heaks kiitnud AstraZeneca ja Oxfordi ülikooli vaktsiini, millele kaaluvad loa andmist ka EL-i võimud.
Pasteuri instituudi teatel tehakse tööd veel kahe COVID-19 vaktsiini kallal, mis pole kliiniliste uuringute etappi jõudnud. | USA ravimifirma Merck peatas töö kahe koroonavaktsiini kallal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Firma plaanib aga jätkata tööd kahe koroonaravimi kallal, öeldi pressiteates.
Prantsuse Pasteuri instituut, mis üht vaktsiini Merckiga koos arendadas, kinnitas teadet.
Firma ja instituut teatasid eelmise aasta mais plaanist alustada koostööd kaitsesüsti kallal, mis tugineb leetrivaktsiinil. Inimkatsete esimesse järku jõudis see augustis.
"Neil esimestel inimkatsetel oli loodetav vaktsiin organismile talutav, kuid tekitas immuunreaktsiooni, mis jäi alla sellele, mida nähti inimestel, kes olid tervenenud loomulikul teel, ja sellele, mida nähti heakskiidetud vaktsiinide juures," teatas Pasteuri instituut.
Teade on taaskordne hoop Prantsusmaale, mis on lootnud tulla välja oma vaktsiiniga. Hiljuti teatas raskustest vaktsiini arendamisel ka riigi juhtiv ravimihiid Sanofi.
Sanofi teatas detsembris, et tema kaitsesüst saab valmis parimal juhul 2021. aasta lõpuks ja valitsus julgustab kontserni tootma rivaalide vaktsiine, mis on juba kasutusloa saanud. Nende seas Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinid.
Suurbritannia on lisaks heaks kiitnud AstraZeneca ja Oxfordi ülikooli vaktsiini, millele kaaluvad loa andmist ka EL-i võimud.
Pasteuri instituudi teatel tehakse tööd veel kahe COVID-19 vaktsiini kallal, mis pole kliiniliste uuringute etappi jõudnud.
### Response:
USA ravimifirma Merck peatas töö kahe koroonavaktsiini kallal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kallas sõnas, et tema hinnangul oleks eelmiste presidendivalmiste ajal oleks protsess võinud lõppeda sellega, et president valitakse ära valimiskogus, mitte riigikogus.
Kallase sõnul on uue võimuliidu osalised pidanud arutelusid, et leida ühjist presidendikandidaati, kel oleks laiapinnaline toetus. "Aga ei, me ei ole selles kokku leppinud," ütles Kallas. | Kallas: võimuliidul ei ole kokkulepet presidendikandidaadi osas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallas sõnas, et tema hinnangul oleks eelmiste presidendivalmiste ajal oleks protsess võinud lõppeda sellega, et president valitakse ära valimiskogus, mitte riigikogus.
Kallase sõnul on uue võimuliidu osalised pidanud arutelusid, et leida ühjist presidendikandidaati, kel oleks laiapinnaline toetus. "Aga ei, me ei ole selles kokku leppinud," ütles Kallas.
### Response:
Kallas: võimuliidul ei ole kokkulepet presidendikandidaadi osas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene suusatajat kahtlustatakse sihilikus vigastuse tekitamise soovis, vahendas uudisteagentuur Interfax Soome kanalit mtvuutiset.fi. Väidetavalt esitasid avalduse kaks inimest, kuid meedia ei teata nende nimesid.
Lahtis peeti pühapäeval murdmaasuusatamise meeste 4x7,5 km teatesõidu MK-etapp, mille võitis Norra, teiseks jäi Soome, kes edastas napilt Venemaa esimest koosseisu. Venemaa ankrumehena sõitnud Bolšunov lähenes enne finisit jõudsalt soomlaste viimase etapi sõitjale Joni Mäkile. Soomlane muutis aga lõpusirgel oma trajektoori nii, et takistas Bolšunovil möödumist, mistõttu venelane pidi pidurdama ning rehmas vihaselt suusakepiga.
Etapil teise koha saanud soomlased võtsid oma ankrumehe finišijoone taga rõõmsalt vastu, kui nende hulka sõitis Bolšunov, paisates Mäki pikali.
Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) diskvalifitseeris Bolšunov ebasportliku käitumise eest Venemaa esimese meeskonna, võistluse kolmanda koha sai neljandana finišeerinud Venemaa teine võistkond. | Soome politsei uurib Bolšunovi mürgeldamist Lahti võistluse finišialas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene suusatajat kahtlustatakse sihilikus vigastuse tekitamise soovis, vahendas uudisteagentuur Interfax Soome kanalit mtvuutiset.fi. Väidetavalt esitasid avalduse kaks inimest, kuid meedia ei teata nende nimesid.
Lahtis peeti pühapäeval murdmaasuusatamise meeste 4x7,5 km teatesõidu MK-etapp, mille võitis Norra, teiseks jäi Soome, kes edastas napilt Venemaa esimest koosseisu. Venemaa ankrumehena sõitnud Bolšunov lähenes enne finisit jõudsalt soomlaste viimase etapi sõitjale Joni Mäkile. Soomlane muutis aga lõpusirgel oma trajektoori nii, et takistas Bolšunovil möödumist, mistõttu venelane pidi pidurdama ning rehmas vihaselt suusakepiga.
Etapil teise koha saanud soomlased võtsid oma ankrumehe finišijoone taga rõõmsalt vastu, kui nende hulka sõitis Bolšunov, paisates Mäki pikali.
Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) diskvalifitseeris Bolšunov ebasportliku käitumise eest Venemaa esimese meeskonna, võistluse kolmanda koha sai neljandana finišeerinud Venemaa teine võistkond.
### Response:
Soome politsei uurib Bolšunovi mürgeldamist Lahti võistluse finišialas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suremus on murettekitavalt suur. Kui seire näitab, et umbes kaks protsenti inimestest praegu on aktiivselt Covid-positiivsed ja kui surevad juhuslikult need, kes nagunii sureksid, siis see tähendaks umbes ühte Covid-positiivset surnud päevas. Aga kui surnuid on päevas kaheksa, siis me näeme, et vähemalt seitse nendest kaheksast on surnud ikkagi selle konkreetse haiguse tõttu ja seda on palju ikkagi, kui me vaatame, kui palju neid tekib nädalas ja kuus," ütles Fischer ERR-ile.
"See mulje testimise andmetest, nagu oleks nakatumine mõnevõrra alla läinud, võib olla petlik, tegemist on platooga," ütles Fischer.
"Mulle tundub, et nakatumine alla läinud ei paista olevat. Selleks ma näen mitut märki. Üks on seesama seireuuring, mille järgi eelmine laine näitas, et levimus on üle kahe protsendi. See tähendab seda, et kui kõik Eesti elanikud üle testida, siis 50-st rohkem kui üks inimene annaks positiivse testi tulemuse, mis on üsna suur. Mul on tunne, et järgmise laine esialgsed tulemused viitavad üsna sarnasele pildile," rääkis Fischer.
Teise märgina tõstis Fischer esile haigla statistikat. "Patsientide arv on üsna samaks jäänud, ta ei ole langema hakanud ja samas igapäevasel haiglasse jõudvate patsientide arv on üsna sama, mis oli vahetult enne jõule, kui oli nakatumise kõrgaeg. Keskmiselt jõuab haiglasse umbes 40 inimest päevas. Seda on üsna palju ja see viitab kõrgele nakkusfoonile," lausus Fischer.
Fischer rääkis, et kui praegune nakatumise tase jätkub, siis ka kuu aja pärast on haiglates üsna sarnane olukord ja haiglates on umbes 400 ravi vajavat inimest.
Nakatumiskordaja R on Fischeri sõnul üle-Eestiliselt üsna täpselt üks. "Üks on ta ka Harjumaal, samas Tartumaal oli ta 1,2 ja ka Pärnumaal on väga selge kasvufaas," rääkis ta. | Fischer: koroonasuremus on murettekitavalt suur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suremus on murettekitavalt suur. Kui seire näitab, et umbes kaks protsenti inimestest praegu on aktiivselt Covid-positiivsed ja kui surevad juhuslikult need, kes nagunii sureksid, siis see tähendaks umbes ühte Covid-positiivset surnud päevas. Aga kui surnuid on päevas kaheksa, siis me näeme, et vähemalt seitse nendest kaheksast on surnud ikkagi selle konkreetse haiguse tõttu ja seda on palju ikkagi, kui me vaatame, kui palju neid tekib nädalas ja kuus," ütles Fischer ERR-ile.
"See mulje testimise andmetest, nagu oleks nakatumine mõnevõrra alla läinud, võib olla petlik, tegemist on platooga," ütles Fischer.
"Mulle tundub, et nakatumine alla läinud ei paista olevat. Selleks ma näen mitut märki. Üks on seesama seireuuring, mille järgi eelmine laine näitas, et levimus on üle kahe protsendi. See tähendab seda, et kui kõik Eesti elanikud üle testida, siis 50-st rohkem kui üks inimene annaks positiivse testi tulemuse, mis on üsna suur. Mul on tunne, et järgmise laine esialgsed tulemused viitavad üsna sarnasele pildile," rääkis Fischer.
Teise märgina tõstis Fischer esile haigla statistikat. "Patsientide arv on üsna samaks jäänud, ta ei ole langema hakanud ja samas igapäevasel haiglasse jõudvate patsientide arv on üsna sama, mis oli vahetult enne jõule, kui oli nakatumise kõrgaeg. Keskmiselt jõuab haiglasse umbes 40 inimest päevas. Seda on üsna palju ja see viitab kõrgele nakkusfoonile," lausus Fischer.
Fischer rääkis, et kui praegune nakatumise tase jätkub, siis ka kuu aja pärast on haiglates üsna sarnane olukord ja haiglates on umbes 400 ravi vajavat inimest.
Nakatumiskordaja R on Fischeri sõnul üle-Eestiliselt üsna täpselt üks. "Üks on ta ka Harjumaal, samas Tartumaal oli ta 1,2 ja ka Pärnumaal on väga selge kasvufaas," rääkis ta.
### Response:
Fischer: koroonasuremus on murettekitavalt suur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaministri kohale asuva Kaja Kallase asendusliikmena asub riigikogus tööle Keila abilinnapea Timo Suslov.
Rahandusministriks saava Keit Pentus-Rosimannuse asendusliikmena asub ametisse mitme eelmise riigikogu koosseisu liige ja praegune Reformierakonna Tallinna volikogu fraktsiooni liige Ivi Eenmaa.
Tulevase justiitsministri Maris Lauri asemel pääseb parlamenti samuti varasema riigikogu töökogemusega Mati Raidma.
Kaitseministriks tõusva Kalle Laaneti asemel ootab riigikogu koht Aivar Viidikut. Hiiumaa vallavolikogu esimees Viidik on ka juba teatanud, et kavatseb riigikokku tööle minna.
Maaeluministriks esitatud Urmas Kruuse asendusliige üheksandas valimisringkonnas on Elva vallavanem Toomas Järveoja.
Tulevase väliskaubandus- ja IT-ministri Andres Suti asendusliige samast üleriigilisest asendusliikmete nimekirjast Tallinna linnavolikogu liige Õnne Pillak.
Haridus- ja teadusministri kohale suunduva Liina Kersna asemel peaks riigikokku minema Maido Ruusmann, kes pole veel praeguseks otsust langetanud.
Esmaspäeva lõunaks polnud oma otsust langetanud sotsiaalkaitseministrina tööd alustava Signe Riisalo asendusliige Margit Sutrop ning Tõrva vallavanem Maido Ruusmann.
Sutrop teatas esmaspäeva õhtul, et asub siiski riigikogus tööle. "Loodan Riigikogus aidata kaasa ka Eesti tervishoiu arengule, sest haiglate eetikakomiteede töös osalemise kaudu näen ka siin arenguvõimalusi.
Ega ma ikka ei suuda kõrvale jääda, kui antakse võimalus kujundada Eesti tulevikku," kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Sutrop pääseb riigikokku sotsiaalkaitseministri positsioonile asuva Signe Riisalo asemel.
Ruusmann pole otsust veel langetanud ja kaalub selle mõju kohalikule poliitikule. "Üks elu raskemaid otsuseid," ütles ta ERR-ile.
Tema sõnul tuleb otsustada, mis oleks parim koduvallale, samuti on keeruline Kagu-Eestist väikse ajaga ümber asumine. "Võtan kohapealset asja täie tõsidusega," sõnas Ruusmann ja lisas, et kodukoha ja regionaalpoliitika eest tuleb seista ka parlamendis. "Ka sellel olid omad põhjused, miks kandideerisin riigikokku," märkis ta. | Sutrop läheb riigikokku, Ruusmann pole veel otsustanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaministri kohale asuva Kaja Kallase asendusliikmena asub riigikogus tööle Keila abilinnapea Timo Suslov.
Rahandusministriks saava Keit Pentus-Rosimannuse asendusliikmena asub ametisse mitme eelmise riigikogu koosseisu liige ja praegune Reformierakonna Tallinna volikogu fraktsiooni liige Ivi Eenmaa.
Tulevase justiitsministri Maris Lauri asemel pääseb parlamenti samuti varasema riigikogu töökogemusega Mati Raidma.
Kaitseministriks tõusva Kalle Laaneti asemel ootab riigikogu koht Aivar Viidikut. Hiiumaa vallavolikogu esimees Viidik on ka juba teatanud, et kavatseb riigikokku tööle minna.
Maaeluministriks esitatud Urmas Kruuse asendusliige üheksandas valimisringkonnas on Elva vallavanem Toomas Järveoja.
Tulevase väliskaubandus- ja IT-ministri Andres Suti asendusliige samast üleriigilisest asendusliikmete nimekirjast Tallinna linnavolikogu liige Õnne Pillak.
Haridus- ja teadusministri kohale suunduva Liina Kersna asemel peaks riigikokku minema Maido Ruusmann, kes pole veel praeguseks otsust langetanud.
Esmaspäeva lõunaks polnud oma otsust langetanud sotsiaalkaitseministrina tööd alustava Signe Riisalo asendusliige Margit Sutrop ning Tõrva vallavanem Maido Ruusmann.
Sutrop teatas esmaspäeva õhtul, et asub siiski riigikogus tööle. "Loodan Riigikogus aidata kaasa ka Eesti tervishoiu arengule, sest haiglate eetikakomiteede töös osalemise kaudu näen ka siin arenguvõimalusi.
Ega ma ikka ei suuda kõrvale jääda, kui antakse võimalus kujundada Eesti tulevikku," kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Sutrop pääseb riigikokku sotsiaalkaitseministri positsioonile asuva Signe Riisalo asemel.
Ruusmann pole otsust veel langetanud ja kaalub selle mõju kohalikule poliitikule. "Üks elu raskemaid otsuseid," ütles ta ERR-ile.
Tema sõnul tuleb otsustada, mis oleks parim koduvallale, samuti on keeruline Kagu-Eestist väikse ajaga ümber asumine. "Võtan kohapealset asja täie tõsidusega," sõnas Ruusmann ja lisas, et kodukoha ja regionaalpoliitika eest tuleb seista ka parlamendis. "Ka sellel olid omad põhjused, miks kandideerisin riigikokku," märkis ta.
### Response:
Sutrop läheb riigikokku, Ruusmann pole veel otsustanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Navalnõi kõrge nõunik Leonid Volkov ärgitas Twitteris venemaalasi tulema pühapäeval taas tänavatele "Navalnõi ja kõigi teiste vabaduse ja õigluse nimel".
Volkov kutsus venemaalasi avaldama meelt enne 2. veebruari, mil Navalnõi peaks minema kohtu alla seoses talle 2014. aastal määratud tingimisi karistuse rikkumisega.
Venemaa politsei pidas eelmisel laupäeval kinni rekordilised 3500 inimest rohkem kui sajast linnast, kes olid tulnud tänavaile avaldama meelt Navalnõi vabastamise nimel ja Kremli hukkamõistmiseks.
Meeleavalduste eel avaldas Navalnõi meeskond raporti suursuguse lossi kohta Musta mere ääres, mis väidetavalt kuulub Venemaa president Vladimir Putinile.
Putin eitas esmaspäeval uhke kinnisvara omamist.
"Miski, mis seal minu omandina kirjas on, ei kuulu ega ole kunagi kuulunud ei mulle ega minu lähisugulastele," teatas Putin.
Navalnõi peeti kinni sel kuul, kui ta naasis kodumaale Saksamaalt, kuhu ta viidi ravile pärast mürgitamist närvimürgiga Novitšok.
Süüdistuste järgi rikkus Navalnõi karistustingimusi Saksamaal ravil olles, kui ta ei andnud end kaks korda kuus vanglaametile näole. Süüdimõistmisel võib ta silmitsi olla üle kolmeaastase vanglakaristusega. | Navalnõi abi kutsus üles uutele meeleavaldustele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Navalnõi kõrge nõunik Leonid Volkov ärgitas Twitteris venemaalasi tulema pühapäeval taas tänavatele "Navalnõi ja kõigi teiste vabaduse ja õigluse nimel".
Volkov kutsus venemaalasi avaldama meelt enne 2. veebruari, mil Navalnõi peaks minema kohtu alla seoses talle 2014. aastal määratud tingimisi karistuse rikkumisega.
Venemaa politsei pidas eelmisel laupäeval kinni rekordilised 3500 inimest rohkem kui sajast linnast, kes olid tulnud tänavaile avaldama meelt Navalnõi vabastamise nimel ja Kremli hukkamõistmiseks.
Meeleavalduste eel avaldas Navalnõi meeskond raporti suursuguse lossi kohta Musta mere ääres, mis väidetavalt kuulub Venemaa president Vladimir Putinile.
Putin eitas esmaspäeval uhke kinnisvara omamist.
"Miski, mis seal minu omandina kirjas on, ei kuulu ega ole kunagi kuulunud ei mulle ega minu lähisugulastele," teatas Putin.
Navalnõi peeti kinni sel kuul, kui ta naasis kodumaale Saksamaalt, kuhu ta viidi ravile pärast mürgitamist närvimürgiga Novitšok.
Süüdistuste järgi rikkus Navalnõi karistustingimusi Saksamaal ravil olles, kui ta ei andnud end kaks korda kuus vanglaametile näole. Süüdimõistmisel võib ta silmitsi olla üle kolmeaastase vanglakaristusega.
### Response:
Navalnõi abi kutsus üles uutele meeleavaldustele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluse esimeses pooles purunes Van der Poeli rattal rehv, mistõttu kaotas ta oma igipõlisele rivaalile kohe 29 sekundiga. Kuigi hollandlane suutis seejärel vahet vähendada kümnele sekundile, siis maksid sõidu hilisemas faasis tehtud vead ja kukkumised kätte ning finišis kaotas valitsev maailmameister Van Aertile ühe minuti ja kolme sekundiga. Kolmanda koha sai britt Thomas Pidcock (+2.07).
Ühtlasi pälvis Van Aert esikoha ka MK-sarja üldarvestuses, kui teenis kuue peetud etapi eest 165 punkti. Sarnaselt belglasega kahel etapil võidutsenud Van der Poel pidi leppima teise kohaga, punkte kogus hollandlane 140. Kolmanda koha sai Michael Vanthourenhout (128 punkti).
"Tore on enne MM-i niimoodi võita, see annab tiitlivõistlusteks enesekindlust," tunnistas Van Aert. Van der Poel lisas: "Katkine rehv läks liiga kalliks maksma. Ma tulin küll hiljem Van Aertile lähemale, kuid rumalad vead läksid maksma etapi- ja ka MK-sarja üldvõidu. Vahe kinni sõitmine oli raske, aga suures pildis olen oma võistlusega rahul."
Naiste seas pälvis viimasel MK-etapil esikoha valitsev maailmameister Ceylin del Carmen Alvarado. MK-sarja üldvõidu sai aga kolmel esimesel etapil võitnud Lucinda Brand (180 punkti), kellele järgnesid Alvarado (142) ja Denise Betsema (129).
Cyclo-crossi maailmameistrivõistlused toimuvad 30.-31. jaanuarini Belgias Ostendis. | Van Aert napsas MM-i eel Van der Poelilt MK-sarja etapi- ja üldvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluse esimeses pooles purunes Van der Poeli rattal rehv, mistõttu kaotas ta oma igipõlisele rivaalile kohe 29 sekundiga. Kuigi hollandlane suutis seejärel vahet vähendada kümnele sekundile, siis maksid sõidu hilisemas faasis tehtud vead ja kukkumised kätte ning finišis kaotas valitsev maailmameister Van Aertile ühe minuti ja kolme sekundiga. Kolmanda koha sai britt Thomas Pidcock (+2.07).
Ühtlasi pälvis Van Aert esikoha ka MK-sarja üldarvestuses, kui teenis kuue peetud etapi eest 165 punkti. Sarnaselt belglasega kahel etapil võidutsenud Van der Poel pidi leppima teise kohaga, punkte kogus hollandlane 140. Kolmanda koha sai Michael Vanthourenhout (128 punkti).
"Tore on enne MM-i niimoodi võita, see annab tiitlivõistlusteks enesekindlust," tunnistas Van Aert. Van der Poel lisas: "Katkine rehv läks liiga kalliks maksma. Ma tulin küll hiljem Van Aertile lähemale, kuid rumalad vead läksid maksma etapi- ja ka MK-sarja üldvõidu. Vahe kinni sõitmine oli raske, aga suures pildis olen oma võistlusega rahul."
Naiste seas pälvis viimasel MK-etapil esikoha valitsev maailmameister Ceylin del Carmen Alvarado. MK-sarja üldvõidu sai aga kolmel esimesel etapil võitnud Lucinda Brand (180 punkti), kellele järgnesid Alvarado (142) ja Denise Betsema (129).
Cyclo-crossi maailmameistrivõistlused toimuvad 30.-31. jaanuarini Belgias Ostendis.
### Response:
Van Aert napsas MM-i eel Van der Poelilt MK-sarja etapi- ja üldvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval kehtima hakanud komandanditunni vastu protestinud inimesed ründasid politseinikke ning süütasid autosid ja jalgrattaid põlema, vahendas BBC.
Eindhoveni linnas loopisid protestijad märulipolitseinikke ilutulestike ja golfipallidega, rüüstasid supermarketeid ning peksid kaupluste aknaid puruks. Protestijad ehitasid põlevatest jalgratastest barrikaade. Politsei kasutas rahva vastu lõpuks pisargaasi.
Enschede linnas loopisid protestijad haigla akendesse kive.
Urki linnas süütasid protestijad laupäeva õhtul põlema koroonatestimise keskuse.
Amsterdamis ning veel mõnes pisemas linnas ja asulas olid väiksema ulatusega protestid.
Kokku on politsei kinni pidanud üle 200 inimese.
"Siin ei ole midagi tegemist protestimisega, see on kriminaalne vägivald ja me kohtleme seda ka nii," ütles peaminister Rutte esmaspäeval ajakirjanikele.
"Tulekahju Urki testimiskeskuses ületab igasugused piirid," sõnas terviseminister Hugo de Jonge.
Hollandi valitsus viis äsja sisse rangeimad meetmed, mis koroonapandeemia algusest alates on kehtinud. Muu hulgas on liikumine keelatud õhtul alates kella 21 kuni hommikul kella 4.30. Tegemist on esimese komandanditunniga Hollandis pärast Teist maailmasõda. Kõik, kes piirangut rikuvad, riskivad 95-eurose trahviga.
Riigi baarid ja restoranid on suletud juba alates oktoobrist, koolid ning mitte-hädavajalikud kauplused pandi kinni detsembris.
Keelatud on ka lennud Suurbritanniast, Lõuna-Aafrika Vabariigist ning Lõuna-Ameerikast, kuna kardetakse koroonaviiruse uue tüve toomist neist riikidest Hollandisse.
Johns Hopkinsi ülikooli andmetel on Hollandis registreeritud 962 000 koroonaviiruse juhtumit ning 13 646 sellega seotud surmajuhtumit. | Hollandi peaminister: piirangute vastased vägivaldsed protestid on kriminaalsed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval kehtima hakanud komandanditunni vastu protestinud inimesed ründasid politseinikke ning süütasid autosid ja jalgrattaid põlema, vahendas BBC.
Eindhoveni linnas loopisid protestijad märulipolitseinikke ilutulestike ja golfipallidega, rüüstasid supermarketeid ning peksid kaupluste aknaid puruks. Protestijad ehitasid põlevatest jalgratastest barrikaade. Politsei kasutas rahva vastu lõpuks pisargaasi.
Enschede linnas loopisid protestijad haigla akendesse kive.
Urki linnas süütasid protestijad laupäeva õhtul põlema koroonatestimise keskuse.
Amsterdamis ning veel mõnes pisemas linnas ja asulas olid väiksema ulatusega protestid.
Kokku on politsei kinni pidanud üle 200 inimese.
"Siin ei ole midagi tegemist protestimisega, see on kriminaalne vägivald ja me kohtleme seda ka nii," ütles peaminister Rutte esmaspäeval ajakirjanikele.
"Tulekahju Urki testimiskeskuses ületab igasugused piirid," sõnas terviseminister Hugo de Jonge.
Hollandi valitsus viis äsja sisse rangeimad meetmed, mis koroonapandeemia algusest alates on kehtinud. Muu hulgas on liikumine keelatud õhtul alates kella 21 kuni hommikul kella 4.30. Tegemist on esimese komandanditunniga Hollandis pärast Teist maailmasõda. Kõik, kes piirangut rikuvad, riskivad 95-eurose trahviga.
Riigi baarid ja restoranid on suletud juba alates oktoobrist, koolid ning mitte-hädavajalikud kauplused pandi kinni detsembris.
Keelatud on ka lennud Suurbritanniast, Lõuna-Aafrika Vabariigist ning Lõuna-Ameerikast, kuna kardetakse koroonaviiruse uue tüve toomist neist riikidest Hollandisse.
Johns Hopkinsi ülikooli andmetel on Hollandis registreeritud 962 000 koroonaviiruse juhtumit ning 13 646 sellega seotud surmajuhtumit.
### Response:
Hollandi peaminister: piirangute vastased vägivaldsed protestid on kriminaalsed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vilt lõpetas 1954. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, õppis kaugõppes Minski KKI-s. Ta hakkas sportima Illuka koolis, tehnikumis harrastas võrkpalli ja suusatamist. Nõukogude armees ajateenistuses (1954–57) tõusis ta diviisi meistriks suusatamises ja jooksualadel.
Alates 1958. aastast suunas tema treeninguid Aleksander Tšikin. Vilt oli 1964., 1965. ja 1966. aastal Genfis SATUS-e ja 1964. aastal Pariisis l'Humanite krossil auhinnavõitjaid, 1967. aastal tuli ta Euroopa sisemängudel 3000 m jooksus neljandaks ja 1966. aasta EM-il 1500 meetri jooksus 14. kohale (eeljooksus 3.42,7).
Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis ta 1500 m jooksus 1965. aastal hõbeda ja 1966. aastal kulla ning Suurbritannia ja NL-i maavõistlusel püstitas 42 aastat püsinud Eesti rekordi 3.39,0 (1966. aastal maailma edetabeli 8. tulemus). Vilt on tulnud 1958.–69. aastatel 1500 m ja 5000 m jooksus ning murdmaajooksus kokku üheksa korda Eesti meistriks, saanud kaheksa hõbedat ja ühe pronksi ning olnud kahel korral Eesti meistreid ka 4 x 1500 m teatejooksus.
1964.–67. aastatel on ta parandanud 12 korda Eesti rekordit: viis korda 1500 m (3.45,0 – 3.39,0) ja 5000 m jooksus (13.59,4 – 13.47,8) ning korra 3000 m jooksus staadionil (8.09,4) ja hallis (8.02,2). 1963. aastal on ta olnud Eesti rekordi püstitajaid 4 x 1500 m teatejooksus. Veel isiklikke rekordeid: 800 m 1.50,2 (1967), 1000 m 2.22,4 (1966).
1966. aastal valiti ta Eesti parimaks sportlaseks. Vilt on kuulunud 31 korda Eesti ja üheksa korda NL-i koondisse. Kalevi auliige (1965). Alates 1957. aastast töötas ta Jõhvi SK-s suusatreenerina, Kohtla-Järvel spordimetoodikuna ja treenerina ning Kalevi linnanõukogu esimehena, hiljem oli ehitaja ja Roela kooli kehalise kasvatuse õpetaja. | Suri 42 aastat 1500 m jooksu Eesti rekordit hoidnud Mart Vilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vilt lõpetas 1954. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, õppis kaugõppes Minski KKI-s. Ta hakkas sportima Illuka koolis, tehnikumis harrastas võrkpalli ja suusatamist. Nõukogude armees ajateenistuses (1954–57) tõusis ta diviisi meistriks suusatamises ja jooksualadel.
Alates 1958. aastast suunas tema treeninguid Aleksander Tšikin. Vilt oli 1964., 1965. ja 1966. aastal Genfis SATUS-e ja 1964. aastal Pariisis l'Humanite krossil auhinnavõitjaid, 1967. aastal tuli ta Euroopa sisemängudel 3000 m jooksus neljandaks ja 1966. aasta EM-il 1500 meetri jooksus 14. kohale (eeljooksus 3.42,7).
Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis ta 1500 m jooksus 1965. aastal hõbeda ja 1966. aastal kulla ning Suurbritannia ja NL-i maavõistlusel püstitas 42 aastat püsinud Eesti rekordi 3.39,0 (1966. aastal maailma edetabeli 8. tulemus). Vilt on tulnud 1958.–69. aastatel 1500 m ja 5000 m jooksus ning murdmaajooksus kokku üheksa korda Eesti meistriks, saanud kaheksa hõbedat ja ühe pronksi ning olnud kahel korral Eesti meistreid ka 4 x 1500 m teatejooksus.
1964.–67. aastatel on ta parandanud 12 korda Eesti rekordit: viis korda 1500 m (3.45,0 – 3.39,0) ja 5000 m jooksus (13.59,4 – 13.47,8) ning korra 3000 m jooksus staadionil (8.09,4) ja hallis (8.02,2). 1963. aastal on ta olnud Eesti rekordi püstitajaid 4 x 1500 m teatejooksus. Veel isiklikke rekordeid: 800 m 1.50,2 (1967), 1000 m 2.22,4 (1966).
1966. aastal valiti ta Eesti parimaks sportlaseks. Vilt on kuulunud 31 korda Eesti ja üheksa korda NL-i koondisse. Kalevi auliige (1965). Alates 1957. aastast töötas ta Jõhvi SK-s suusatreenerina, Kohtla-Järvel spordimetoodikuna ja treenerina ning Kalevi linnanõukogu esimehena, hiljem oli ehitaja ja Roela kooli kehalise kasvatuse õpetaja.
### Response:
Suri 42 aastat 1500 m jooksu Eesti rekordit hoidnud Mart Vilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Üleüldiselt tervitan uues koaltsioonileppes "Rohelise Eesti" rubriiki, väga head punktid olid kliima, energeetika ja looduse vallas," sõnas Helen Sildna ja rõhutas, et kultuuriteemad paigutusid suuremasse peatükki "Haritud ja nutikad inimesed". "Mulle meeldis see, et kultuuris olid markeeritud keskkonna temaatika, lõimumine, regionaalne areng ja ligipääsetavus erivajadusega inimestele."
Positiivsete punktide kõrval leidis Sildna ka teemasid, millest ta puudust tundis. "Eesti kultuurisektor on viimase kümne aasta jooksul päris mastaapse arenguhüppe teinud, seega ma tundsin puudust märksõnadest nagu ettevõtlus kultuuri vallas, eksport, rahvusvahelistumine ja kultuuri mõju majanduse mootorina," tõdes ta.
"2021. aastal oleks ehk aeg liikuda uute mõistete juurde, võib-olla kõrg- ja rahvakultuur pole kõige paremad mõisted," sõnas Sildna ja rõhutas, et tegelikult võiks tunnustada kultuurivaldkonna üleüldist professionaliseerumist.
"Tuleb tunnistada, et kultuur on loomulikult endiselt väga keerulises olukorras, kuna viirusolukord kestab, seega ootame tihedat koostööd, meil olid igakolmapäevased kohtumised, loodan, et ka need jätkuvad," sõnas ta.
Sildna sõnul peaks jätkuma kindel, ratsionaalne ja positiivne seismine kultuuri eest valitsuses. "On väga kerge teha esimesena piirangud kultuurile, aga me oleme näinud, et kultuur pole olnud nakkuskollete tekitaja," nentis ja lisas, et loodetavasti uus kultuuriminister suudab seista selle tervikliku ökosüsteemi eest. | Helen Sildna koalitsoonileppest: loodetavasti jätkub tihe koostöö kultuuriministriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Üleüldiselt tervitan uues koaltsioonileppes "Rohelise Eesti" rubriiki, väga head punktid olid kliima, energeetika ja looduse vallas," sõnas Helen Sildna ja rõhutas, et kultuuriteemad paigutusid suuremasse peatükki "Haritud ja nutikad inimesed". "Mulle meeldis see, et kultuuris olid markeeritud keskkonna temaatika, lõimumine, regionaalne areng ja ligipääsetavus erivajadusega inimestele."
Positiivsete punktide kõrval leidis Sildna ka teemasid, millest ta puudust tundis. "Eesti kultuurisektor on viimase kümne aasta jooksul päris mastaapse arenguhüppe teinud, seega ma tundsin puudust märksõnadest nagu ettevõtlus kultuuri vallas, eksport, rahvusvahelistumine ja kultuuri mõju majanduse mootorina," tõdes ta.
"2021. aastal oleks ehk aeg liikuda uute mõistete juurde, võib-olla kõrg- ja rahvakultuur pole kõige paremad mõisted," sõnas Sildna ja rõhutas, et tegelikult võiks tunnustada kultuurivaldkonna üleüldist professionaliseerumist.
"Tuleb tunnistada, et kultuur on loomulikult endiselt väga keerulises olukorras, kuna viirusolukord kestab, seega ootame tihedat koostööd, meil olid igakolmapäevased kohtumised, loodan, et ka need jätkuvad," sõnas ta.
Sildna sõnul peaks jätkuma kindel, ratsionaalne ja positiivne seismine kultuuri eest valitsuses. "On väga kerge teha esimesena piirangud kultuurile, aga me oleme näinud, et kultuur pole olnud nakkuskollete tekitaja," nentis ja lisas, et loodetavasti uus kultuuriminister suudab seista selle tervikliku ökosüsteemi eest.
### Response:
Helen Sildna koalitsoonileppest: loodetavasti jätkub tihe koostöö kultuuriministriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on informatsiooni pankrot," ütles Edelmani tegevjuht Richard Edelman.
"Vastutavad isikud on meile valetanud ja meediaallikaid peetakse politiseerituks. Tulemuseks on kvaliteetse teabe puudumine ja suurenenud jagunemine," ütlesid Edelmani uuringus osalenud inimesed.
Küsitlusest selgus, et 56 protsenti ameeriklastest nõustub väitega, et ajakirjanikud ja reporterid üritavad meelega inimesi eksitada. Vähemalt 58 protsenti leiab, et enamik uudisteorganisatsioone tegeleb rohkem ideoloogia ja poliitilise positsiooni toetamisega kui avalikkuse teavitamisega.
USA vabariikliku partei toetajate usaldus traditsioonilise meedia vastu langes pärast 2020. aasta presidendivalimisi.
"57 protsenti ameeriklastest peab poliitilist ja ideoloogilist polariseerumist nii äärmuslikuks, et usub, et USA on külmas kodusõjas," ütles Edelman.
Kõige rohkem usaldati Edelmani uuringu kohaselt meediat Indoneesias ja Hiinas, kõige vähem Venemaal ja Jaapanis.
Edelmani andmetel on ka sotsiaalmeedia usaldus USA-s kõigi aegade madalaim, vaid 27 protsenti. | Uuringufirma: USA-s on usaldus meedia vastu läbi aegade madalaim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on informatsiooni pankrot," ütles Edelmani tegevjuht Richard Edelman.
"Vastutavad isikud on meile valetanud ja meediaallikaid peetakse politiseerituks. Tulemuseks on kvaliteetse teabe puudumine ja suurenenud jagunemine," ütlesid Edelmani uuringus osalenud inimesed.
Küsitlusest selgus, et 56 protsenti ameeriklastest nõustub väitega, et ajakirjanikud ja reporterid üritavad meelega inimesi eksitada. Vähemalt 58 protsenti leiab, et enamik uudisteorganisatsioone tegeleb rohkem ideoloogia ja poliitilise positsiooni toetamisega kui avalikkuse teavitamisega.
USA vabariikliku partei toetajate usaldus traditsioonilise meedia vastu langes pärast 2020. aasta presidendivalimisi.
"57 protsenti ameeriklastest peab poliitilist ja ideoloogilist polariseerumist nii äärmuslikuks, et usub, et USA on külmas kodusõjas," ütles Edelman.
Kõige rohkem usaldati Edelmani uuringu kohaselt meediat Indoneesias ja Hiinas, kõige vähem Venemaal ja Jaapanis.
Edelmani andmetel on ka sotsiaalmeedia usaldus USA-s kõigi aegade madalaim, vaid 27 protsenti.
### Response:
Uuringufirma: USA-s on usaldus meedia vastu läbi aegade madalaim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chieri alistas 3:1 (22:25, 34:32, 25:17, 25:20) Scandicci naiskonna ning kerkis tabelis 32 punktiga neljandale kohale. Laak alustas mängu vahetusmängijate alalt, ent kuna Chieri põhidiagonaali Kaja Grobelna mäng ebaõnnestus, sekkus eestlanna ning vedas naiskonna võidule. Laak kerkis 16 punktiga (+13) Chieri resultatiivseimaks ning valiti ka kohtumise kõige väärtuslikumaks mängijaks. See on Laagi jaoks sel hooajal juba teine kord see tiitel teenida, vahendab volley.ee.
Robert Viiber ja tema koduklubi Cantu said Itaalia esiliigas kirja 3:1 (15:25, 25:23, 25:17, 25:17) võidu Lagonegro meeskonna üle. Viiber tegi kaasa terve kohtumise ning panustas lisaks mängu juhtimisele ka viis punkti (+1). Tabelis on Cantu 12 punktiga 11. kohal.
Äsja Soome meistriliigast Prantsusmaa meistriliigasse siirdunud Markkus Keel tegi lõppenud nädalal uue koduklubi Nice'i eest esimese mängu. Nice pidi tunnistama Tourcoing' 3:0 (25:20, 25:19, 25:19) paremust, Keel tegi kaasa kõik kolm geimi ning tõi lisaks sidemängija tööle ka kaks punkti (-1), mõlemad serviga. Ardo Kreegi tööandja Arago de Sete kohtus Kreegi endise koduklubi Pariisi Volleyga ning pidi tunnistama Pariisi 3:1 (25:19, 25:21, 21:25, 25:21) paremust. Kreek tegi korraliku etteaste, tuues üheksa punkti (+7). Tabelis on Sete 17 punktiga 11. ning Nice 11 punktiga koht tagapool.
Prantsusmaa meeste esiliigas alistas Henri Treiali tööandja Saint-Nazare 3:0 (25:20, 25:21, 25:18) Martigues'i, Treialilt 11 punkti (+6). Eesti rahvusmeeskonna abitreeneri Loic Geileri juhendatav Frejus sai 2:3 (17:25, 22:25, 25:20, 25:22, 12:15) kaotuse Nancy'lt. Tabelis on Saint-Nazare 26 punktiga esikohal, Frejus 12 punktiga seitsmes.
Prantsusmaa naiste meistriliigas oli samuti tihe mängunädal. Kristiine Miilen ja Nancy Vandoeuvre kaotasid 0:3 ( 22:25, 25:27, 23:25) Pariisi St-Cloudile, Miilen tõi osalise mänguajaga 8 punkti (+6). Polina Bratuhhina-Pitou koduklubi Terville'i Florange jäi 1:3 (23:25, 14:25, 25:19, 18:25) alla Marq-En-Baroeul'e, Bratuhhina-Pitou'lt 1 punkt (-1). Temporündaja Liis Kullerkannu ja koondise peatreeneri Lorenzo Micelli tööandja Le Cannet' Volero sai kirja 3:0 (30:28, 25:21, 25:18) võidu Istres' üle. Kullerkann kaasa ei teinud. Tabelis on Venelles 26 punktiga neljas, Le Cannet 24 punktiga kuues, Terville 18 punktiga üheksas ja Nancy 18 punktiga kümnes.
Mart Naaber ja Hispaania meistriliiga liider CV Teruel teenisid kaks võitu. 3:1 (25:19, 23:25, 25:18, 25:12) alistati Palma meeskond, Naaber panustas 8 punkti (+6). Teises kohtumises oldi tulemusega 3:0 (25:22, 25:22, 25:23) üle ka Almoradist, Eesti koondise tempomehelt 4 punkti (+3). Tabelis on Teruel esimene 52 punktiga.
Kataris teenisid järjekordse võidu Oliver Venno ja SC Police, saades 3:0 (25:16, 25:16, 25:23) jagu Al Khorist Vennolt üleplatsimehena 16 punkti (+12). Tabelis on Police 43 punktiga esikohal.
Saksamaa meistriliigas käis kahel korral väljakul Eesti aasta võrkpalluriks valitud Martti Juhkami koduklubi VfB Freidrichshafen. Nädala esimeses mängus alistati 3:0 (25:23, 25:23, 25:20) Bühl, Juhkami kaasa ei teinud. Tulemusega 3:0 (25:23, 25:17, 28:26) oldi üle ka Unterhachingust, Juhkamilt kahe geimiga 6 punkti (+4). Karli Allik sekkus vahetusest ning aitas Königs Wusterhauseni Netzhoppersi 3:1 (19:25, 25:17, 25:21, 25:22) võiduni Bühli üle, Allik tõi 13 punkti (+3). Rahvuskoondise peatreeneri Cedric Enardi juhendatav Berliini Volleys sai Gieseni vastu kirja 3:2 (25:19, 24:26, 25:17, 21:25, 24:22) võidu. Liigatabelis on Juhkami koduklubi 39 punktiga esimene, Berliin teine 34 punktiga, Netzhoppers 18 punktiga kaheksas.
Küprose meistriliigas pidid nii Kevin Saar kui Taavi Nõmmistu kaotusega leppima. Nõmmistu tõi Famagusta Nea Salamise eest 12 punkti (-3) ning meeskond jäi 2:3 (19:25, 16:25, 26:24, 25:20, 13:15) alla linnarivaal Anorthosisele. Saar ja Nicosia Apoel kaotasid pidid tunnistama Nicosia Omonia 3:0 (25:21, 25:11, 25:17) paremust. Tabelis on Nea Salamis 11 punktiga viies, Apoel pole teises ringis veel punktiarvet avanud. Naiste liigas sai Natalja Bratuhhina tööandja Famagsta Anorthosis 0:3 (19:25, 19:25, 20:25) kaotuse Neapolise Olympiadalt. Tabelis on Anorthosis 7 punktiga neljas.
Kreeka meistriliigas sai Andri Aganitsa tööandja Thessaloniki PAOK 2:3 (27:29, 25:23, 26:24, 18:25, 13:15) kaotuse Foinikas Siroult, Aganits tõi 10 punkti (+3). Tabelis on Thessaloniki 7 punktiga neljas.
Soome meeste meistriliigas sai peatreener Oliver Lüütsepa juhendatav Akaa-Volley 3:2 (25:13, 25:17, 20:25, 15:25, 15:13) jagu Lakkapääst. Tabelis on Akaa meeskond 22 punktiga neljas. Soome naiste meistriliigas said Ingrid Kiisk ja LiigaPloki ühe võidu ja ühe kaotuse. 3:1 (25:14, 25:19, 22:25, 25:18) alistati JymyVolley, Kiisk tegutses taas liberona ja tema vastuvõtt oli 61%. Teine mäng lõppes LiigaPloki 0:3 (19:25, 14:25, 21:25) kaotusega Salo LP Viesti vastu, eestlanna mängis vähem ja tema vastuvõtt oli 17%. Tabelis on LiigaPloki 23 silmaga kuues.
Poolas aitas Timo Tammemaa Rzeszowi Asseco Resovial 3:0 (25:20, 27:25, 25:23) alistada Bedzini. Tammemaalt 10 punkti (+3). Robert Täht taastub vigastusest ja kaasa ei teinud. Tabelis on Resovia 31 punktiga viies.
Belgia naiste meistriliigas kaotas Hanna Pajula koduklubi Michelbeke Saturnus 0:3 (18:25, 18:25, 23:25) Antwerpenile. Eesti koondise nurgaründaja tõi vähese mänguajaga 2 punkti (-3). Tabelis on Michelbeke 1 punktiga seitsmes.
Austria naiste meistriliigas kaotas Laura Partsi koduklubi VC Tirol 1:3 (20:25, 20:25, 25:23, 25:27) Klagenfurtile, eestlannalt üheksa punkti (+7). Anett Hollas ja Bisamberg/Hollabrunn Unionvolleys kaotasid 0:3 (18:25, 22:25, 19:25) liiga liidrile Holding Grazile, Hollas tõi kaks punkti (+2). Tabelis on Tirol 13 punktiga kaheksas, Unionvolleys asub ühe punktiga viimasel real. | Nädal piiri taga: Markkus Keel debüteeris Prantsusmaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chieri alistas 3:1 (22:25, 34:32, 25:17, 25:20) Scandicci naiskonna ning kerkis tabelis 32 punktiga neljandale kohale. Laak alustas mängu vahetusmängijate alalt, ent kuna Chieri põhidiagonaali Kaja Grobelna mäng ebaõnnestus, sekkus eestlanna ning vedas naiskonna võidule. Laak kerkis 16 punktiga (+13) Chieri resultatiivseimaks ning valiti ka kohtumise kõige väärtuslikumaks mängijaks. See on Laagi jaoks sel hooajal juba teine kord see tiitel teenida, vahendab volley.ee.
Robert Viiber ja tema koduklubi Cantu said Itaalia esiliigas kirja 3:1 (15:25, 25:23, 25:17, 25:17) võidu Lagonegro meeskonna üle. Viiber tegi kaasa terve kohtumise ning panustas lisaks mängu juhtimisele ka viis punkti (+1). Tabelis on Cantu 12 punktiga 11. kohal.
Äsja Soome meistriliigast Prantsusmaa meistriliigasse siirdunud Markkus Keel tegi lõppenud nädalal uue koduklubi Nice'i eest esimese mängu. Nice pidi tunnistama Tourcoing' 3:0 (25:20, 25:19, 25:19) paremust, Keel tegi kaasa kõik kolm geimi ning tõi lisaks sidemängija tööle ka kaks punkti (-1), mõlemad serviga. Ardo Kreegi tööandja Arago de Sete kohtus Kreegi endise koduklubi Pariisi Volleyga ning pidi tunnistama Pariisi 3:1 (25:19, 25:21, 21:25, 25:21) paremust. Kreek tegi korraliku etteaste, tuues üheksa punkti (+7). Tabelis on Sete 17 punktiga 11. ning Nice 11 punktiga koht tagapool.
Prantsusmaa meeste esiliigas alistas Henri Treiali tööandja Saint-Nazare 3:0 (25:20, 25:21, 25:18) Martigues'i, Treialilt 11 punkti (+6). Eesti rahvusmeeskonna abitreeneri Loic Geileri juhendatav Frejus sai 2:3 (17:25, 22:25, 25:20, 25:22, 12:15) kaotuse Nancy'lt. Tabelis on Saint-Nazare 26 punktiga esikohal, Frejus 12 punktiga seitsmes.
Prantsusmaa naiste meistriliigas oli samuti tihe mängunädal. Kristiine Miilen ja Nancy Vandoeuvre kaotasid 0:3 ( 22:25, 25:27, 23:25) Pariisi St-Cloudile, Miilen tõi osalise mänguajaga 8 punkti (+6). Polina Bratuhhina-Pitou koduklubi Terville'i Florange jäi 1:3 (23:25, 14:25, 25:19, 18:25) alla Marq-En-Baroeul'e, Bratuhhina-Pitou'lt 1 punkt (-1). Temporündaja Liis Kullerkannu ja koondise peatreeneri Lorenzo Micelli tööandja Le Cannet' Volero sai kirja 3:0 (30:28, 25:21, 25:18) võidu Istres' üle. Kullerkann kaasa ei teinud. Tabelis on Venelles 26 punktiga neljas, Le Cannet 24 punktiga kuues, Terville 18 punktiga üheksas ja Nancy 18 punktiga kümnes.
Mart Naaber ja Hispaania meistriliiga liider CV Teruel teenisid kaks võitu. 3:1 (25:19, 23:25, 25:18, 25:12) alistati Palma meeskond, Naaber panustas 8 punkti (+6). Teises kohtumises oldi tulemusega 3:0 (25:22, 25:22, 25:23) üle ka Almoradist, Eesti koondise tempomehelt 4 punkti (+3). Tabelis on Teruel esimene 52 punktiga.
Kataris teenisid järjekordse võidu Oliver Venno ja SC Police, saades 3:0 (25:16, 25:16, 25:23) jagu Al Khorist Vennolt üleplatsimehena 16 punkti (+12). Tabelis on Police 43 punktiga esikohal.
Saksamaa meistriliigas käis kahel korral väljakul Eesti aasta võrkpalluriks valitud Martti Juhkami koduklubi VfB Freidrichshafen. Nädala esimeses mängus alistati 3:0 (25:23, 25:23, 25:20) Bühl, Juhkami kaasa ei teinud. Tulemusega 3:0 (25:23, 25:17, 28:26) oldi üle ka Unterhachingust, Juhkamilt kahe geimiga 6 punkti (+4). Karli Allik sekkus vahetusest ning aitas Königs Wusterhauseni Netzhoppersi 3:1 (19:25, 25:17, 25:21, 25:22) võiduni Bühli üle, Allik tõi 13 punkti (+3). Rahvuskoondise peatreeneri Cedric Enardi juhendatav Berliini Volleys sai Gieseni vastu kirja 3:2 (25:19, 24:26, 25:17, 21:25, 24:22) võidu. Liigatabelis on Juhkami koduklubi 39 punktiga esimene, Berliin teine 34 punktiga, Netzhoppers 18 punktiga kaheksas.
Küprose meistriliigas pidid nii Kevin Saar kui Taavi Nõmmistu kaotusega leppima. Nõmmistu tõi Famagusta Nea Salamise eest 12 punkti (-3) ning meeskond jäi 2:3 (19:25, 16:25, 26:24, 25:20, 13:15) alla linnarivaal Anorthosisele. Saar ja Nicosia Apoel kaotasid pidid tunnistama Nicosia Omonia 3:0 (25:21, 25:11, 25:17) paremust. Tabelis on Nea Salamis 11 punktiga viies, Apoel pole teises ringis veel punktiarvet avanud. Naiste liigas sai Natalja Bratuhhina tööandja Famagsta Anorthosis 0:3 (19:25, 19:25, 20:25) kaotuse Neapolise Olympiadalt. Tabelis on Anorthosis 7 punktiga neljas.
Kreeka meistriliigas sai Andri Aganitsa tööandja Thessaloniki PAOK 2:3 (27:29, 25:23, 26:24, 18:25, 13:15) kaotuse Foinikas Siroult, Aganits tõi 10 punkti (+3). Tabelis on Thessaloniki 7 punktiga neljas.
Soome meeste meistriliigas sai peatreener Oliver Lüütsepa juhendatav Akaa-Volley 3:2 (25:13, 25:17, 20:25, 15:25, 15:13) jagu Lakkapääst. Tabelis on Akaa meeskond 22 punktiga neljas. Soome naiste meistriliigas said Ingrid Kiisk ja LiigaPloki ühe võidu ja ühe kaotuse. 3:1 (25:14, 25:19, 22:25, 25:18) alistati JymyVolley, Kiisk tegutses taas liberona ja tema vastuvõtt oli 61%. Teine mäng lõppes LiigaPloki 0:3 (19:25, 14:25, 21:25) kaotusega Salo LP Viesti vastu, eestlanna mängis vähem ja tema vastuvõtt oli 17%. Tabelis on LiigaPloki 23 silmaga kuues.
Poolas aitas Timo Tammemaa Rzeszowi Asseco Resovial 3:0 (25:20, 27:25, 25:23) alistada Bedzini. Tammemaalt 10 punkti (+3). Robert Täht taastub vigastusest ja kaasa ei teinud. Tabelis on Resovia 31 punktiga viies.
Belgia naiste meistriliigas kaotas Hanna Pajula koduklubi Michelbeke Saturnus 0:3 (18:25, 18:25, 23:25) Antwerpenile. Eesti koondise nurgaründaja tõi vähese mänguajaga 2 punkti (-3). Tabelis on Michelbeke 1 punktiga seitsmes.
Austria naiste meistriliigas kaotas Laura Partsi koduklubi VC Tirol 1:3 (20:25, 20:25, 25:23, 25:27) Klagenfurtile, eestlannalt üheksa punkti (+7). Anett Hollas ja Bisamberg/Hollabrunn Unionvolleys kaotasid 0:3 (18:25, 22:25, 19:25) liiga liidrile Holding Grazile, Hollas tõi kaks punkti (+2). Tabelis on Tirol 13 punktiga kaheksas, Unionvolleys asub ühe punktiga viimasel real.
### Response:
Nädal piiri taga: Markkus Keel debüteeris Prantsusmaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | luulesaatan minuga lööb tantsu
toast kipakast saab seestunud šamaani kants
naabrid arvavad et olen teinud antsu
kui kurat muga kargab – rants-ja-rants!
On šotlaste rahvuspüha, on Rabbie Burns'i sünnipäev!
Tänavu ei tõmba ma selga kilti, ei huika Roberti värsse,
ei laula hägisele ega kummuta ta ülistuseks viskit.
Jah – ei saa ma kerge südamega kehutada Teid praegu
me omi luuletajaid samavääriliselt meeles pidama:
et me vägevatelt kaimudelt šotlastelt õppust võtaks
ning vängelt tähistaks me luulelugu! – mil ma isegi ei tea,
kas tänavu Kristian Jaagu sünnipäevalgi veel täievääriliselt
pidutseda saab ja tohib... seda enam lasen end vallata
sõnade mässul ja meeletusel: olgu pidu katku ajal minus eneses!
värsid vorpide ja vermetena paberil ja ihul
sõna sõna järel pikka nuga ihub
naha all ja kolba varjus tihkelt kihul –
luulesaatan muga tantsu vihub!
Avastin poolkogemata öö varjus Paavo Haavikko värsse
säädes ja üle lugedes, et tema – too suur soome luulesorts –
jagab Burnsiga sünnipäeva! Tõsi – mil vaene vaga Burns
tähistanuks tänavu 262. sünnipäeva, siis Haavikko võiks
veel päriselt meie sääs olla, sest tema saaks alles 90!
Lisaks peaks Burns'i võrdlema ikka pigem Eino Leinoga,
sest ta oli rahvamees, rahvalaulik, nalja-, naiste- ja napsimees,
mil Haavikko on luuleski pigem filosoof ja poliitik, meie aja
suur hääl, vabavärsis kõnelev pühamees, valusa tõe hääl...
(teda on pandud isegi rahvamehena sinna üles... sinna Kekkoneni
kõrvale) – peagi on kogu Haavikko luule eesti keeles olemas.
Kas Suur Soomlane kõneleb meiega ses ajas? Aga Suur Šotlane?
kurjaks pimeduse varjus kisub lugu
kops käind üle maksa – sõnu täis saab magu
põrguvürst ei rahule mind jäta sugu
elu lõpuni ei saa ma sunnikust vist jagu | Jürgen Rooste. Saadanatants: Robert Burnsile ja Paavo Haavikkole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
luulesaatan minuga lööb tantsu
toast kipakast saab seestunud šamaani kants
naabrid arvavad et olen teinud antsu
kui kurat muga kargab – rants-ja-rants!
On šotlaste rahvuspüha, on Rabbie Burns'i sünnipäev!
Tänavu ei tõmba ma selga kilti, ei huika Roberti värsse,
ei laula hägisele ega kummuta ta ülistuseks viskit.
Jah – ei saa ma kerge südamega kehutada Teid praegu
me omi luuletajaid samavääriliselt meeles pidama:
et me vägevatelt kaimudelt šotlastelt õppust võtaks
ning vängelt tähistaks me luulelugu! – mil ma isegi ei tea,
kas tänavu Kristian Jaagu sünnipäevalgi veel täievääriliselt
pidutseda saab ja tohib... seda enam lasen end vallata
sõnade mässul ja meeletusel: olgu pidu katku ajal minus eneses!
värsid vorpide ja vermetena paberil ja ihul
sõna sõna järel pikka nuga ihub
naha all ja kolba varjus tihkelt kihul –
luulesaatan muga tantsu vihub!
Avastin poolkogemata öö varjus Paavo Haavikko värsse
säädes ja üle lugedes, et tema – too suur soome luulesorts –
jagab Burnsiga sünnipäeva! Tõsi – mil vaene vaga Burns
tähistanuks tänavu 262. sünnipäeva, siis Haavikko võiks
veel päriselt meie sääs olla, sest tema saaks alles 90!
Lisaks peaks Burns'i võrdlema ikka pigem Eino Leinoga,
sest ta oli rahvamees, rahvalaulik, nalja-, naiste- ja napsimees,
mil Haavikko on luuleski pigem filosoof ja poliitik, meie aja
suur hääl, vabavärsis kõnelev pühamees, valusa tõe hääl...
(teda on pandud isegi rahvamehena sinna üles... sinna Kekkoneni
kõrvale) – peagi on kogu Haavikko luule eesti keeles olemas.
Kas Suur Soomlane kõneleb meiega ses ajas? Aga Suur Šotlane?
kurjaks pimeduse varjus kisub lugu
kops käind üle maksa – sõnu täis saab magu
põrguvürst ei rahule mind jäta sugu
elu lõpuni ei saa ma sunnikust vist jagu
### Response:
Jürgen Rooste. Saadanatants: Robert Burnsile ja Paavo Haavikkole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sunak leiab, et inimeste hotelli karantiini paigutamise kulud kaaluvad üles reisipiirangutest tulenevad riskid, teatas The Times.
Suurbritannia siseministeeriumi koostatavate ettepanekute kohaselt saadetakse kõik Suurbritanniasse tulijad hotellidesse, kus nad peaksid viibima kümme päeva. Enne lahkumist tuleb veel teha negatiivne koroonatest.
Suurbritannia ametnikud peavad läbirääkimisi hotellikettidega, et leida piisavalt ruumi kõigi riiki saabujate mahutamiseks. Praegu tuleb Suurbritanniase päevas umbes 10 000 inimest. Sarnast strateegiat kasutasid koroonaviiruse epideemia alguses ka Austraalia ja Uus-Meremaa.
Suurbritannias Heathrow lennujaama lähedal asuvates hotellides on juba vähemalt 10 000 tuba.
Suurbritannia transpordiminister Grant Shapps on väitnud, et uued piirangud peaksid kehtima ainult neile reisijatele, kes saabuvad riikidest kus uus koroonaviiruse mutatsioon on levinud.
Rahandusministeeriumi ametnike sõnul Sunak toetab tervishoiuministrit Hancocki ja siseministrit Priti Pateli, kes soovivad piiranguid rakendada kõikide reisijate suhtes.
"Nii ametnikud kui ministrid on seisukohal, et piiranguid pole mõtet teha pooles ulatuses," teatas rahandusministeeriumi ametnik.
Hancocki sõnul on võimatu ennustada, kus võivad tekkida uued mutatsioonid, mille vastu ei pruugi koroonavaktsiin toimida.
"Rahvusvaheliste reiside pärast oleme mures just uute mutatsioonide pärast. Kriitiline on tagada, et me kaitseksime end mõne uue mutatsiooni eest, mille vastu vaktsiin ei pruugi olla piisavalt efektiivne," teatas Hancock.
Esmaspäeval avatakse Suurbritannias 32 täiendavat massvaktsineerimiskeskust, tõstes nende koguarvu 49-ni. | Suurbritannia minister toetab reisijate viimist hotellidesse karantiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sunak leiab, et inimeste hotelli karantiini paigutamise kulud kaaluvad üles reisipiirangutest tulenevad riskid, teatas The Times.
Suurbritannia siseministeeriumi koostatavate ettepanekute kohaselt saadetakse kõik Suurbritanniasse tulijad hotellidesse, kus nad peaksid viibima kümme päeva. Enne lahkumist tuleb veel teha negatiivne koroonatest.
Suurbritannia ametnikud peavad läbirääkimisi hotellikettidega, et leida piisavalt ruumi kõigi riiki saabujate mahutamiseks. Praegu tuleb Suurbritanniase päevas umbes 10 000 inimest. Sarnast strateegiat kasutasid koroonaviiruse epideemia alguses ka Austraalia ja Uus-Meremaa.
Suurbritannias Heathrow lennujaama lähedal asuvates hotellides on juba vähemalt 10 000 tuba.
Suurbritannia transpordiminister Grant Shapps on väitnud, et uued piirangud peaksid kehtima ainult neile reisijatele, kes saabuvad riikidest kus uus koroonaviiruse mutatsioon on levinud.
Rahandusministeeriumi ametnike sõnul Sunak toetab tervishoiuministrit Hancocki ja siseministrit Priti Pateli, kes soovivad piiranguid rakendada kõikide reisijate suhtes.
"Nii ametnikud kui ministrid on seisukohal, et piiranguid pole mõtet teha pooles ulatuses," teatas rahandusministeeriumi ametnik.
Hancocki sõnul on võimatu ennustada, kus võivad tekkida uued mutatsioonid, mille vastu ei pruugi koroonavaktsiin toimida.
"Rahvusvaheliste reiside pärast oleme mures just uute mutatsioonide pärast. Kriitiline on tagada, et me kaitseksime end mõne uue mutatsiooni eest, mille vastu vaktsiin ei pruugi olla piisavalt efektiivne," teatas Hancock.
Esmaspäeval avatakse Suurbritannias 32 täiendavat massvaktsineerimiskeskust, tõstes nende koguarvu 49-ni.
### Response:
Suurbritannia minister toetab reisijate viimist hotellidesse karantiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägise kohtumise avavärava viskas Capitalsi eest esimesel kolmandikul Justin Schultz. Teisel kolmandikul visati kolm tabamust: Washingtoni eest skooris T.J. Oshie, Buffalo eest olid täpsed Colin Miller ja Victor Olofsson.
Rohketest väravatest hoolimata ei suudetud aga võitjat selgitada ka viimasel kolmandikul, sest esmalt viis Eric Staal Sabresi 3:2 ette, ent Nicklas Bäckström viigistas taas seisu.
Väravateta lisaaja järel otsustati võitja karistusvisetega, kus edu saatis Buffalot. Sabresi võiduvärava viskas Jack Eichel.
Teised tulemused:
Arizona – Vegas 0:1
Calgary – Toronto 2:3
New Jersey – NY Islanders 2:0
Pittsburgh – NY Rangers 3:2
Anaheim – Colorado 3:1
Dallas – Nashville 3:2
Minnesota – San Jose 3:5
St. Louis – Los Angeles 3:6
Winnipeg – Edmonton 3:4 | Washington Capitals kaotas karistusvisete järel Buffalole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägise kohtumise avavärava viskas Capitalsi eest esimesel kolmandikul Justin Schultz. Teisel kolmandikul visati kolm tabamust: Washingtoni eest skooris T.J. Oshie, Buffalo eest olid täpsed Colin Miller ja Victor Olofsson.
Rohketest väravatest hoolimata ei suudetud aga võitjat selgitada ka viimasel kolmandikul, sest esmalt viis Eric Staal Sabresi 3:2 ette, ent Nicklas Bäckström viigistas taas seisu.
Väravateta lisaaja järel otsustati võitja karistusvisetega, kus edu saatis Buffalot. Sabresi võiduvärava viskas Jack Eichel.
Teised tulemused:
Arizona – Vegas 0:1
Calgary – Toronto 2:3
New Jersey – NY Islanders 2:0
Pittsburgh – NY Rangers 3:2
Anaheim – Colorado 3:1
Dallas – Nashville 3:2
Minnesota – San Jose 3:5
St. Louis – Los Angeles 3:6
Winnipeg – Edmonton 3:4
### Response:
Washington Capitals kaotas karistusvisete järel Buffalole |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.