instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnavolikogu võõrandas mullu suvel riigile Suur-Ameerika 3/Väike-Ameerika 4 asuva kinnistu. Riik omakorda kavatseb selle kinnistu müüa Ameerika Ühendriikide saatkonnale, kes kavatseb oma esinduse ruumid Kentmanni tänavalt ära kolida.
USA saatkonnast kinnitati ERR-ile, et saatkond on koos USA välisministeeriumiga jätkamas plaanidega ehitada uus saatkonnahoone Suur-Ameerika kinnistule.
"Praegu pole paigas ehitamise ajakava, kuivõrd kinnistu omandamise ja projekteerimise protsessid alles käivad," ütles USA saatkonna pressiatašee Mark Naylor, kelle sõnul toimub kõik koostöös Eesti valitsuse ja Tallinna linnaga.
Detailplaneeringu algatamisettepanekut pole Tallinnale veel tehtud, ütles Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Kui kaua võib detailplaneeringu algatamiseni minna, on abilinnapea sõnul keeruline öelda, sest see sõltub paljudest tegureitest.
Kas saatkond soovib detailplaneeringuga ka ümberkorraldusi liikluses, nagu on tehtud saatkonna praeguses asukohas, pole Novikovi sõnul linnale teada antud.
"Juhul kui algatamise taotlus tuleb, siis kaalume seda menetluse käigus ning kujundame seisukoha. Kui taotluses on ette nähtud teatud ulatuses liikluse ümberkorraldust, siis hinnatakse võimalusi erinevate spetsialistide poolt," lausus Novikov.
Suur-Ameerika 3/Väike-Ameerika 4 kinnistu asub Tallinnas superministeeriumi hoonekompleksi taga. Praegu asuvad seal linnale kuuluvad spordiväljakud ja kogukonnaaed.
Välisminister Urmas Reinsalu on varem ERR-ile öelnud, et Eesti omakorda soovib oma saatkonnahoonet USA pealinnas laiendada, saades juurde sobivad ruumid suursaadiku residentsiks, kus korraldada ka vastuvõtte. Siiani on residentsi ruume üüritud, nüüd on aga soov jõuda püsiva lahenduseni, mida asutakse linna pealt otsima. Seega on tegemist riikide vastastikuse kinnisvaratehinguga.
Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ütles suvel ERR-ile, et vahetustehinguks tuleb mõlemad kinnistud ära hinnata. Suur-Ameerika 3/Väike-Ameerika 4 kinnistu hinnaks on pakutud kuus miljonit eurot. | USA saatkonna uus hoone Suur-Ameerika tänaval pole planeeringuni jõudnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnavolikogu võõrandas mullu suvel riigile Suur-Ameerika 3/Väike-Ameerika 4 asuva kinnistu. Riik omakorda kavatseb selle kinnistu müüa Ameerika Ühendriikide saatkonnale, kes kavatseb oma esinduse ruumid Kentmanni tänavalt ära kolida.
USA saatkonnast kinnitati ERR-ile, et saatkond on koos USA välisministeeriumiga jätkamas plaanidega ehitada uus saatkonnahoone Suur-Ameerika kinnistule.
"Praegu pole paigas ehitamise ajakava, kuivõrd kinnistu omandamise ja projekteerimise protsessid alles käivad," ütles USA saatkonna pressiatašee Mark Naylor, kelle sõnul toimub kõik koostöös Eesti valitsuse ja Tallinna linnaga.
Detailplaneeringu algatamisettepanekut pole Tallinnale veel tehtud, ütles Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Kui kaua võib detailplaneeringu algatamiseni minna, on abilinnapea sõnul keeruline öelda, sest see sõltub paljudest tegureitest.
Kas saatkond soovib detailplaneeringuga ka ümberkorraldusi liikluses, nagu on tehtud saatkonna praeguses asukohas, pole Novikovi sõnul linnale teada antud.
"Juhul kui algatamise taotlus tuleb, siis kaalume seda menetluse käigus ning kujundame seisukoha. Kui taotluses on ette nähtud teatud ulatuses liikluse ümberkorraldust, siis hinnatakse võimalusi erinevate spetsialistide poolt," lausus Novikov.
Suur-Ameerika 3/Väike-Ameerika 4 kinnistu asub Tallinnas superministeeriumi hoonekompleksi taga. Praegu asuvad seal linnale kuuluvad spordiväljakud ja kogukonnaaed.
Välisminister Urmas Reinsalu on varem ERR-ile öelnud, et Eesti omakorda soovib oma saatkonnahoonet USA pealinnas laiendada, saades juurde sobivad ruumid suursaadiku residentsiks, kus korraldada ka vastuvõtte. Siiani on residentsi ruume üüritud, nüüd on aga soov jõuda püsiva lahenduseni, mida asutakse linna pealt otsima. Seega on tegemist riikide vastastikuse kinnisvaratehinguga.
Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ütles suvel ERR-ile, et vahetustehinguks tuleb mõlemad kinnistud ära hinnata. Suur-Ameerika 3/Väike-Ameerika 4 kinnistu hinnaks on pakutud kuus miljonit eurot.
### Response:
USA saatkonna uus hoone Suur-Ameerika tänaval pole planeeringuni jõudnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Singapuri jõuab Disney+ 23. veebruaril, sealt edasi laienetakse Ida-Euroopasse, Lõuna-Koreasse ja Hong Kongi.
Disney+ on voogedastusplatvorm, mis käivitati 2019. aasta novembris USA-s. Sealt saab näha nii klassikalisi Disney animatsioone kui ka näiteks Marveli, Lucasfilmi ja National Geographicu toodangut. Sinna alla kuulub näteks "Tasujate" sari, "Tähesõdade" sari, "Must Panter", "Hamiltoni" filmiversioon ja muud.
Viimase aasta kõige suurem hitt on "Tähesõdade" universumisse kuuluv sari "The Mandalorian", mis on jõudnud kahe hooajani ning on Disney+ toonud miljoneid uusi tellijaid.
Sealjuures on Disney teiste voogedastusplatvormidega lepinguid lõpetamas, mis tähendab, et mõne aja pärast ei saa Disneyle kuuluvaid filme ja sarju enam teistelt sarnastelt patvormidelt näha.
Muuhulgas otsustas Disney 2020. aasta veebruaris animafilmi "Mulan" mängufilmiversiooni esilinastuse teha Disney+ platvormil, kuigi maksta tuli selle eest eraldi. Riigid, kus Disney+ veel saadaval ei olnud, said filmi näha hiljem kinodest.
Eelmise aasta detsembris oli Disney+ platvormil kasutajaid peaaegu 87 miljonit. Netflixil seevastu näiteks 195 miljonit, kuigi Neflix on oma teenust pakkunud oluliselt kauem. | Disney+ voogedastusplatvorm võib sel aastal tulla ka Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Singapuri jõuab Disney+ 23. veebruaril, sealt edasi laienetakse Ida-Euroopasse, Lõuna-Koreasse ja Hong Kongi.
Disney+ on voogedastusplatvorm, mis käivitati 2019. aasta novembris USA-s. Sealt saab näha nii klassikalisi Disney animatsioone kui ka näiteks Marveli, Lucasfilmi ja National Geographicu toodangut. Sinna alla kuulub näteks "Tasujate" sari, "Tähesõdade" sari, "Must Panter", "Hamiltoni" filmiversioon ja muud.
Viimase aasta kõige suurem hitt on "Tähesõdade" universumisse kuuluv sari "The Mandalorian", mis on jõudnud kahe hooajani ning on Disney+ toonud miljoneid uusi tellijaid.
Sealjuures on Disney teiste voogedastusplatvormidega lepinguid lõpetamas, mis tähendab, et mõne aja pärast ei saa Disneyle kuuluvaid filme ja sarju enam teistelt sarnastelt patvormidelt näha.
Muuhulgas otsustas Disney 2020. aasta veebruaris animafilmi "Mulan" mängufilmiversiooni esilinastuse teha Disney+ platvormil, kuigi maksta tuli selle eest eraldi. Riigid, kus Disney+ veel saadaval ei olnud, said filmi näha hiljem kinodest.
Eelmise aasta detsembris oli Disney+ platvormil kasutajaid peaaegu 87 miljonit. Netflixil seevastu näiteks 195 miljonit, kuigi Neflix on oma teenust pakkunud oluliselt kauem.
### Response:
Disney+ voogedastusplatvorm võib sel aastal tulla ka Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul pole täielikku keeldu alastistseenide filmimisele, kuid see kehtib meeste osas," vahendas BBC 35-aastase näitleja sõnu.
Näitlejate heaolu ja nende kohtlemine võtteplatsil seksistseenide ajal on tõusnud eriti pildile viimaste aastate jooksul, peamiselt alates #MeToo liikumisest.
Mitmed suures filmistuudiod palkavad nüüd koordinaatoreid, kes vaatavad intiimse sisuga stseenid üle ning veenduvad, et näitlejad tunnevad end mugavalt ja neid koheldakse võtete ajal austusega.
Knightley on varem teada andnud, et lisas alastistseenide keeluklausli oma lepingusse pärast emaks saamist 2015. aastal.
Näitleja keelab oma tütrel vaadata ka Disney filme, mille sisus ei kohelda naisi tema väärtustele vastavalt. | Keira Knightley on nõus osalema intiimsstseenides vaid naisrežissööride filmides | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul pole täielikku keeldu alastistseenide filmimisele, kuid see kehtib meeste osas," vahendas BBC 35-aastase näitleja sõnu.
Näitlejate heaolu ja nende kohtlemine võtteplatsil seksistseenide ajal on tõusnud eriti pildile viimaste aastate jooksul, peamiselt alates #MeToo liikumisest.
Mitmed suures filmistuudiod palkavad nüüd koordinaatoreid, kes vaatavad intiimse sisuga stseenid üle ning veenduvad, et näitlejad tunnevad end mugavalt ja neid koheldakse võtete ajal austusega.
Knightley on varem teada andnud, et lisas alastistseenide keeluklausli oma lepingusse pärast emaks saamist 2015. aastal.
Näitleja keelab oma tütrel vaadata ka Disney filme, mille sisus ei kohelda naisi tema väärtustele vastavalt.
### Response:
Keira Knightley on nõus osalema intiimsstseenides vaid naisrežissööride filmides |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahetusmängijate pingilt sekkunud Riismaa pääses väljakule 16 minutiks, mille jooksul viskas ta kolm punkti (kolmesed 1/2), hankis kaks lauapalli ja andis sama palju korvisööte. Lisaks tegi ta kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Mitt sekkus pingilt mängu paariks minutiks ning ei saanud selle ajaga kirja mitte ühtegi statistilist näitajat.
Pistoia on sel hooajal kogunud seitse võitu ja viis kaotust, mis annab neile võiduprotsendi alusel punases alagrupis viienda positsiooni. Chieti asub nelja võidu ja seitsme kaotusega kümnendal kohal. | Riismaa koduklubi alistas Miti oma ja pikendas võiduseeria kuuemänguliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahetusmängijate pingilt sekkunud Riismaa pääses väljakule 16 minutiks, mille jooksul viskas ta kolm punkti (kolmesed 1/2), hankis kaks lauapalli ja andis sama palju korvisööte. Lisaks tegi ta kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Mitt sekkus pingilt mängu paariks minutiks ning ei saanud selle ajaga kirja mitte ühtegi statistilist näitajat.
Pistoia on sel hooajal kogunud seitse võitu ja viis kaotust, mis annab neile võiduprotsendi alusel punases alagrupis viienda positsiooni. Chieti asub nelja võidu ja seitsme kaotusega kümnendal kohal.
### Response:
Riismaa koduklubi alistas Miti oma ja pikendas võiduseeria kuuemänguliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmed ERR-iga rääkinud kiidavad Liimetsa töökust ja asjalikkust. "See, et ta on töötanud kahel lähetusel Ameerika Ühendriikides, kus on vaja väga korralikku pealehakkamist, näitab, et ta peab olema piisavalt tugev isiksus," tõdeb üks allikas.
Ka teine inimene tunnustas Liimetsa oskust lahendada probleeme tasakaalukalt, kuid efektiivselt, ilma suurte kirgedeta. "Ta on abivalmis, sõbralik, avatud ja hea suhete hoidja. Vaoshoitud, aga ka mitte selline, kellelt peab sõnu välja kiskuma," märkis kolmas.
"Tegemist on tubli ja targa inimesega, ega muidu suursaadikuks ei saa. Selle mõttes on ta tüüpiline diplomaat," lisas neljas.
Liimetsa ülikooli ajast mäletavad inimesed tõdesid, et tegemist ei olnud oivikuga, aga ka mitte nõrga õppuriga. Siiski märgib üks, et kui mitmed kaastudengid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnast olid aktiivsed üliõpilaselu korraldamisel, mõni üliõpilaskorporatsioonis või juba ka poliitikas, siis Liimets mitte.
Teab diplomaatia köögipoolt
Kuna Liimets on üle 20 aasta töötanud välisministeeriumis - nii peamajas Tallinnas, kui ka saatkondades Roomas ja Washingtonis ning New Yorgi peakonsulaadis, siis tunneb ta loomulikult diplomaatia köögipoolt, seda millist tööd ja kuidas tavadiplomaadid teevad. Siiski juhtis mõni allikas ERR-i tähelepanu sellele, et suursaadikuks sai Liimets alles 2018. aastal ning Praha on tema esimene lähetus saadikuna. Tšehhi ei ole ka Eesti jaoks kõige prioriteetsem riik ning sealne saatkond on väike.
"Välisministeeriumis on kindlasti suurema kaliibriga diplomaate, saadikuid, kes on käinud juba kolmes-neljas lähetuses ning seda suurriikides ja oluliste organisatsioonide juures," tõdeb üks ERR-iga vestelnud inimene.
Kindlasti ei ole Liimets seni olnud välisministeeriumis ametikohtadel, kus ta oleks otseselt välispoliitika kujundamist mõjutanud, märkis üks allikas.
Kas aga suursaadik Liimetsa tõusmine välisministeeriumi etteotsa, oma senistele ülemustele korraldusi jagama, võiks põhjustada pingeid ministeeriumis, oleneb tema käitumisest. Aga arvestades, et ministeeriumis on kohe tööd alustamas ka uus kantsler, kes mõjutab ametnike elu "viis korda rohkem kui minister", ei pruugi ministrivahetus diplomaatide jaoks suuri muutusi kaasa tuua, tõdeb üks allikas.
Nõrkuseks poliitilise kogemuse puudumine
Kõige tõsisemaks takistuseks uue ministri edukale ja tulemuslikule tööle on aga poliitilise kogemuse puudumine, leiab mitu allikat.
"Välispoliitilistel otsustel on enamasti ka sisepoliitiline mõõde ning olemata poliitik ei saa seda tunnetada," tõdes üks inimene. Kui uus minister tuleb majja, siis peamine lisandväärtus, mida ta saab diplomaatilisele teenistusele pakkuda, ongi just sisepoliitiline tunnetus, valitsuse dünaamika ja poliitiliste jõujoonte teadmine, oskus oma ministeeriumi huve valitsuses kaitsta. "Seega ei too ta ministeeriumisse lisaväärtust," märkis üks allikas Liimetsa kohta.
Lisaks näitab midagi inimese kohta ka see, kui ta on kandideerinud valimistel ning jõudnud sellele ametikohale läbi poliitilise konkurentsi. Enamasti on välisministrid pikaajalise poliitilise kogemusega poliitikud ning oma sõnale kaalu lisamiseks oleks suur poliitiline pagas oluline, tõdeb mitu inimest. "Küsimus on ju selles, kas Eesti välisminister suudaks olla võrdväärne vestluspartner mõne suure riigi välisministrile, näiteks Venemaa või USA kolleegile," rääkis üks allikas.
Pühapäeval selgus, et Eesti praegune suursaadik Tšehhis Eva-Maria Liimets saab Keskerakonna kandidaadina peagi ametisse astuva Kaja Kallase valitsuse välisministriks. | Uue välisministri nõrkusena nähakse poliitilise kogemuse puudumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmed ERR-iga rääkinud kiidavad Liimetsa töökust ja asjalikkust. "See, et ta on töötanud kahel lähetusel Ameerika Ühendriikides, kus on vaja väga korralikku pealehakkamist, näitab, et ta peab olema piisavalt tugev isiksus," tõdeb üks allikas.
Ka teine inimene tunnustas Liimetsa oskust lahendada probleeme tasakaalukalt, kuid efektiivselt, ilma suurte kirgedeta. "Ta on abivalmis, sõbralik, avatud ja hea suhete hoidja. Vaoshoitud, aga ka mitte selline, kellelt peab sõnu välja kiskuma," märkis kolmas.
"Tegemist on tubli ja targa inimesega, ega muidu suursaadikuks ei saa. Selle mõttes on ta tüüpiline diplomaat," lisas neljas.
Liimetsa ülikooli ajast mäletavad inimesed tõdesid, et tegemist ei olnud oivikuga, aga ka mitte nõrga õppuriga. Siiski märgib üks, et kui mitmed kaastudengid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnast olid aktiivsed üliõpilaselu korraldamisel, mõni üliõpilaskorporatsioonis või juba ka poliitikas, siis Liimets mitte.
Teab diplomaatia köögipoolt
Kuna Liimets on üle 20 aasta töötanud välisministeeriumis - nii peamajas Tallinnas, kui ka saatkondades Roomas ja Washingtonis ning New Yorgi peakonsulaadis, siis tunneb ta loomulikult diplomaatia köögipoolt, seda millist tööd ja kuidas tavadiplomaadid teevad. Siiski juhtis mõni allikas ERR-i tähelepanu sellele, et suursaadikuks sai Liimets alles 2018. aastal ning Praha on tema esimene lähetus saadikuna. Tšehhi ei ole ka Eesti jaoks kõige prioriteetsem riik ning sealne saatkond on väike.
"Välisministeeriumis on kindlasti suurema kaliibriga diplomaate, saadikuid, kes on käinud juba kolmes-neljas lähetuses ning seda suurriikides ja oluliste organisatsioonide juures," tõdeb üks ERR-iga vestelnud inimene.
Kindlasti ei ole Liimets seni olnud välisministeeriumis ametikohtadel, kus ta oleks otseselt välispoliitika kujundamist mõjutanud, märkis üks allikas.
Kas aga suursaadik Liimetsa tõusmine välisministeeriumi etteotsa, oma senistele ülemustele korraldusi jagama, võiks põhjustada pingeid ministeeriumis, oleneb tema käitumisest. Aga arvestades, et ministeeriumis on kohe tööd alustamas ka uus kantsler, kes mõjutab ametnike elu "viis korda rohkem kui minister", ei pruugi ministrivahetus diplomaatide jaoks suuri muutusi kaasa tuua, tõdeb üks allikas.
Nõrkuseks poliitilise kogemuse puudumine
Kõige tõsisemaks takistuseks uue ministri edukale ja tulemuslikule tööle on aga poliitilise kogemuse puudumine, leiab mitu allikat.
"Välispoliitilistel otsustel on enamasti ka sisepoliitiline mõõde ning olemata poliitik ei saa seda tunnetada," tõdes üks inimene. Kui uus minister tuleb majja, siis peamine lisandväärtus, mida ta saab diplomaatilisele teenistusele pakkuda, ongi just sisepoliitiline tunnetus, valitsuse dünaamika ja poliitiliste jõujoonte teadmine, oskus oma ministeeriumi huve valitsuses kaitsta. "Seega ei too ta ministeeriumisse lisaväärtust," märkis üks allikas Liimetsa kohta.
Lisaks näitab midagi inimese kohta ka see, kui ta on kandideerinud valimistel ning jõudnud sellele ametikohale läbi poliitilise konkurentsi. Enamasti on välisministrid pikaajalise poliitilise kogemusega poliitikud ning oma sõnale kaalu lisamiseks oleks suur poliitiline pagas oluline, tõdeb mitu inimest. "Küsimus on ju selles, kas Eesti välisminister suudaks olla võrdväärne vestluspartner mõne suure riigi välisministrile, näiteks Venemaa või USA kolleegile," rääkis üks allikas.
Pühapäeval selgus, et Eesti praegune suursaadik Tšehhis Eva-Maria Liimets saab Keskerakonna kandidaadina peagi ametisse astuva Kaja Kallase valitsuse välisministriks.
### Response:
Uue välisministri nõrkusena nähakse poliitilise kogemuse puudumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmises voorus meistrit ja tabeliliidrit Ferencvarosit šokeerinud DVTK jäi seekord võõrsil avapoolajaga 0:2 kaotusseisu ja ehkki 70. minutil vähendati penaltist vahet, viigiväravani ei jõutud. Pikk istus teist mängu järjest DVTK pingil, vahendab Soccernet.ee.
Liigatabelis on DVTK endiselt viimasel ehk 12. real. Kümnendal kohal olevast Ujpestist jäädakse maha kuue punktiga, nädala pärast ehk 31. jaanuaril minnakse aga ülitähtsas mängus vastamisi eelviimasel kohal oleva Budafokiga, kes edestab ühe vähem peetud kohtumise juures praegu Diosgyöri meeskonda kolme punktiga. | Artur Pika koduklubil jäi teisest järjestikusest üllatusest veidi puudu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmises voorus meistrit ja tabeliliidrit Ferencvarosit šokeerinud DVTK jäi seekord võõrsil avapoolajaga 0:2 kaotusseisu ja ehkki 70. minutil vähendati penaltist vahet, viigiväravani ei jõutud. Pikk istus teist mängu järjest DVTK pingil, vahendab Soccernet.ee.
Liigatabelis on DVTK endiselt viimasel ehk 12. real. Kümnendal kohal olevast Ujpestist jäädakse maha kuue punktiga, nädala pärast ehk 31. jaanuaril minnakse aga ülitähtsas mängus vastamisi eelviimasel kohal oleva Budafokiga, kes edestab ühe vähem peetud kohtumise juures praegu Diosgyöri meeskonda kolme punktiga.
### Response:
Artur Pika koduklubil jäi teisest järjestikusest üllatusest veidi puudu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loone Otsa uurimistöö eesmärk on uurida võrdlevalt paganliku ja kristliku mõtteviisi esinemist Ene Mihkelsoni romaanides.
"Rööbiti seni esile toodud eesti (paganliku) mütoloogiaga on Mihkelsoni proosas hoomatav ka kristlik mütoloogia. On oluline näiteks küsida, kui palju leidub Mihkelsoni tekstides otseseid või kaudseid viiteid piiblitekstidele, k.a nende alusel loodud eesti vanasõnadele," kirjeldas Ots.
Jürgen Rooste eesmärk on tegeleda proosa ja vabavärsi vahelise ülemineku loomingulise uurimisega.
"Olen aastaid tegelenud nn vajuva vee piiri ehk luule olemuse või serva otsimisega. Ene Mihkelsoni luule on olnud nois arutlusis üks inspireerivamaid. Soov on selle teemaga süvitsi tegeleda," sõnas Rooste.
Ene Mihkelsoni uurijastipendium kuulutati esimest korda välja 2018. aasta oktoobris. 2019. aastal pälvisid stipendiumi Ene-Reet Soovik, Henrik Sova ning Marju Taukari ja Joosep Susi ühisprojekt. 2020. aastal pälvisid stipendiumi kirjandusteadlased Kristiine Kikas, Tanar Kirs ja Indrek Ojam ning filosoof Leo Luks. Stipendiaatide uurimustöö tulemusi on tutvustatud Ene Mihkelsoni loomingule pühendatud konverentsil (2019) ja ettekandepäeval (2020).
2019. aasta konkursile oodati nii Ene Mihkelsoni loominguga süvitsi tegelevaid kui ka üldisemaid teemapüstitusi, mis keskenduksid kirjandusteooriale, ajaloole, loomingupsühholoogiale või filosoofiale.
Ene Mihkelsoni fondi asutas Tartu kultuurkapitali juurde 2018. aasta sügisel Ene Mihkelsoni selts. Fondi eesmärk on edendada kirjaniku loomingu uurimist ning hoida elavana tema ideid ja väärtusi. Fondi algkapital oli 10 000 eurot. Fondi võivad teha annetusi nii era- kui juriidilised isikud. Ene Mihkelsoni fondi haldab viieliikmeline nõukogu. Nõukogu liikmed otsustavad ka stipendiumide saajad. Fondi nõukogusse kuuluvad Hasso Krull (esimees), Marju Lauristin, Aija Sakova, Arne Merilai ning Tartu Kultuurkapitali esindaja. | Ene Mihkelsoni fondi stipendiumi pälvivad Loone Ots ja Jürgen Rooste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loone Otsa uurimistöö eesmärk on uurida võrdlevalt paganliku ja kristliku mõtteviisi esinemist Ene Mihkelsoni romaanides.
"Rööbiti seni esile toodud eesti (paganliku) mütoloogiaga on Mihkelsoni proosas hoomatav ka kristlik mütoloogia. On oluline näiteks küsida, kui palju leidub Mihkelsoni tekstides otseseid või kaudseid viiteid piiblitekstidele, k.a nende alusel loodud eesti vanasõnadele," kirjeldas Ots.
Jürgen Rooste eesmärk on tegeleda proosa ja vabavärsi vahelise ülemineku loomingulise uurimisega.
"Olen aastaid tegelenud nn vajuva vee piiri ehk luule olemuse või serva otsimisega. Ene Mihkelsoni luule on olnud nois arutlusis üks inspireerivamaid. Soov on selle teemaga süvitsi tegeleda," sõnas Rooste.
Ene Mihkelsoni uurijastipendium kuulutati esimest korda välja 2018. aasta oktoobris. 2019. aastal pälvisid stipendiumi Ene-Reet Soovik, Henrik Sova ning Marju Taukari ja Joosep Susi ühisprojekt. 2020. aastal pälvisid stipendiumi kirjandusteadlased Kristiine Kikas, Tanar Kirs ja Indrek Ojam ning filosoof Leo Luks. Stipendiaatide uurimustöö tulemusi on tutvustatud Ene Mihkelsoni loomingule pühendatud konverentsil (2019) ja ettekandepäeval (2020).
2019. aasta konkursile oodati nii Ene Mihkelsoni loominguga süvitsi tegelevaid kui ka üldisemaid teemapüstitusi, mis keskenduksid kirjandusteooriale, ajaloole, loomingupsühholoogiale või filosoofiale.
Ene Mihkelsoni fondi asutas Tartu kultuurkapitali juurde 2018. aasta sügisel Ene Mihkelsoni selts. Fondi eesmärk on edendada kirjaniku loomingu uurimist ning hoida elavana tema ideid ja väärtusi. Fondi algkapital oli 10 000 eurot. Fondi võivad teha annetusi nii era- kui juriidilised isikud. Ene Mihkelsoni fondi haldab viieliikmeline nõukogu. Nõukogu liikmed otsustavad ka stipendiumide saajad. Fondi nõukogusse kuuluvad Hasso Krull (esimees), Marju Lauristin, Aija Sakova, Arne Merilai ning Tartu Kultuurkapitali esindaja.
### Response:
Ene Mihkelsoni fondi stipendiumi pälvivad Loone Ots ja Jürgen Rooste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AstraZeneca teatas möödunud nädalal, et tarneraskuste tõttu kahaneb Euroopa riikidele jaotatav vaktsiinikogus esimeses kvartalis umbes 60 protsendi võrra algselt lubatust. See aga ei tähenda, et tarned kõigis riikides 60 protsendi võrra kahaneksid. Näiteks Leedu jõudis juba möödunud nädalal teatada, et nende jaoks tähendab see 80-protsendilist AstraZeneca tarne vähenemist.
Eestil nii selget ülevaadet tarnete vähenemisest veel ei ole.
EL-i riigid said AstraZeneca esindajatega esimest korda maha istuda alles möödunud reedel. Vaktsiinitootja lubas siis, et veebruaris on Eestisse oodata ligikaudu 75 000 doosi, ent tarnete täpsete kuupäevade ja koguste kohta veel infot ei ole. Samuti ei veel infot märtsi võimalike koguste kohta.
"Eelostulepingu alusel ootasime 2021. aasta esimeses kvartalis 270 000 doosi AstraZeneca vaktsiini," täpsustas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla.
75 000 doosi on pisut üle veerandi esimesel kvartalil Eestile lubatust. Kas märtsis on oodata teist sama palju vaktsiini kui veebruaris, pole aga teada. Kui lähtuda tootja üldistest lubatud kogustest ja nende vähenemisest 60 protsendi võrra, ei pruugi märtsis päris teist sama palju tulla.
Väiksem tarnekogus tähendab, et mingite sihtrühmade vaktsineerimine peab edasi lükkuma. Seni on räägitud AstraZeneca oodatavast vaktsiinist kui nn rahvavaktsiinist, mis sobib tervetele täiskasvanud elanikele ehk üldpopulatsioonile. Riskirühmi aga plaaniti vaktsineerida Pfizeri/BioNTechi ja Moderna preparaatidega.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ütleski ERR-ile, et riskirühmade vaktsineerimist AstraZeneca tarnete hilinemine ei puuduta.
"See ei mõjuta riskirühma vaktsineerimist, mida me teeme eelkõige Pfizeri/BioNTechi ja Moderna vaktsiniidega, kuna neil on nii kõrge efektiivsus. Ootame ära ka lõplikult AstraZeneca müügiloa, et koos immunoprofülaktika komisjoniga otsustada, kes on need rühmad, kellele sellest vaktsiinist on oodatav kasu kõige suurem. Siis saame kommenteerida," lisas Jesse.
Ta ütles, et üldpopulatsiooni vaktsineerimist AstraZeneca väiksemad tarnekogused tingimata edasi ei lükka.
"Ei saa seda praegu öelda, et üldpopulatsiooni vaktsineerimine lükkub seetõttu edasi," ütles Jesse.
Ta selgitas, et AstraZeneca pidi oma uuringuid täiendama ning heakskiidu andmine ongi seetõttu edasi lükkunud, et Euroopa ravimiamet küsis tootjalt täiendavaid andmeid.
"Sellest selgub, millisel sihtrühmal oleks nende vaktsiini kasutamine kõige otstarbekam. Siin ei saa järeldada, kas ja millal üldelanikkonnale vaktsiin kättesaadavaks muutub. Oleme välja arvutanud, et maikuus see juhtub. Teame, et jaanipäeval ei ole mõtet inimesi vaktsineerima kutsuma hakata - maikuus on inimeste vaktsineerimishuvi suurem, kui vahetult enne jaanipäeva. Seetõttu on plaan avada vaktsineerimisvõimalus kõigile maikuus," selgitas Jesse. "Mis enne toimub – märtsis-aprillis –, mis rühmad mis kiirusega vaktsineerimisele kutsutakse, sõltub sellest, millised millised andmed AstraZeneca Euroopa ravimiametile andis, kust selgub, millised on selle vaktsiini omadused." | Tarneraskustes AstraZeneca esimesed vaktsiinidoosid Eestile pole veel teada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AstraZeneca teatas möödunud nädalal, et tarneraskuste tõttu kahaneb Euroopa riikidele jaotatav vaktsiinikogus esimeses kvartalis umbes 60 protsendi võrra algselt lubatust. See aga ei tähenda, et tarned kõigis riikides 60 protsendi võrra kahaneksid. Näiteks Leedu jõudis juba möödunud nädalal teatada, et nende jaoks tähendab see 80-protsendilist AstraZeneca tarne vähenemist.
Eestil nii selget ülevaadet tarnete vähenemisest veel ei ole.
EL-i riigid said AstraZeneca esindajatega esimest korda maha istuda alles möödunud reedel. Vaktsiinitootja lubas siis, et veebruaris on Eestisse oodata ligikaudu 75 000 doosi, ent tarnete täpsete kuupäevade ja koguste kohta veel infot ei ole. Samuti ei veel infot märtsi võimalike koguste kohta.
"Eelostulepingu alusel ootasime 2021. aasta esimeses kvartalis 270 000 doosi AstraZeneca vaktsiini," täpsustas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla.
75 000 doosi on pisut üle veerandi esimesel kvartalil Eestile lubatust. Kas märtsis on oodata teist sama palju vaktsiini kui veebruaris, pole aga teada. Kui lähtuda tootja üldistest lubatud kogustest ja nende vähenemisest 60 protsendi võrra, ei pruugi märtsis päris teist sama palju tulla.
Väiksem tarnekogus tähendab, et mingite sihtrühmade vaktsineerimine peab edasi lükkuma. Seni on räägitud AstraZeneca oodatavast vaktsiinist kui nn rahvavaktsiinist, mis sobib tervetele täiskasvanud elanikele ehk üldpopulatsioonile. Riskirühmi aga plaaniti vaktsineerida Pfizeri/BioNTechi ja Moderna preparaatidega.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ütleski ERR-ile, et riskirühmade vaktsineerimist AstraZeneca tarnete hilinemine ei puuduta.
"See ei mõjuta riskirühma vaktsineerimist, mida me teeme eelkõige Pfizeri/BioNTechi ja Moderna vaktsiniidega, kuna neil on nii kõrge efektiivsus. Ootame ära ka lõplikult AstraZeneca müügiloa, et koos immunoprofülaktika komisjoniga otsustada, kes on need rühmad, kellele sellest vaktsiinist on oodatav kasu kõige suurem. Siis saame kommenteerida," lisas Jesse.
Ta ütles, et üldpopulatsiooni vaktsineerimist AstraZeneca väiksemad tarnekogused tingimata edasi ei lükka.
"Ei saa seda praegu öelda, et üldpopulatsiooni vaktsineerimine lükkub seetõttu edasi," ütles Jesse.
Ta selgitas, et AstraZeneca pidi oma uuringuid täiendama ning heakskiidu andmine ongi seetõttu edasi lükkunud, et Euroopa ravimiamet küsis tootjalt täiendavaid andmeid.
"Sellest selgub, millisel sihtrühmal oleks nende vaktsiini kasutamine kõige otstarbekam. Siin ei saa järeldada, kas ja millal üldelanikkonnale vaktsiin kättesaadavaks muutub. Oleme välja arvutanud, et maikuus see juhtub. Teame, et jaanipäeval ei ole mõtet inimesi vaktsineerima kutsuma hakata - maikuus on inimeste vaktsineerimishuvi suurem, kui vahetult enne jaanipäeva. Seetõttu on plaan avada vaktsineerimisvõimalus kõigile maikuus," selgitas Jesse. "Mis enne toimub – märtsis-aprillis –, mis rühmad mis kiirusega vaktsineerimisele kutsutakse, sõltub sellest, millised millised andmed AstraZeneca Euroopa ravimiametile andis, kust selgub, millised on selle vaktsiini omadused."
### Response:
Tarneraskustes AstraZeneca esimesed vaktsiinidoosid Eestile pole veel teada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedus tuvastati ööpäevaga 541 nakatumist. Teste tehti 3832 ehk positiivsete testide osakaal oli 14,1 protsenti, teatas Leedu rahvusringhääling LRT.
Suri 15 koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on alates pandeemia algusest surnud Leedus 2664 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Leedus on tehtud kokku 67468 vaktsineerimist, neist kaks vaktsiinidoosi on saanud 8997 inimest.
Lätis lisandus ööpäevaga 223 nakatumist, suri kolm inimest, kirjutas Läti rahvusringhääling LSM.
Koroonateste tehti 3901 ehk positiivsete testide osakaal oli 5,7 protsenti.
Kokku on Lätis koroonaviiruse tõttu alates pandeemia algusest surnud 1114 inimest.
Soome rahvusringhäälingu Yle teatel lisandus Soomes ööpäevaga 192 koroonapositiivset.
Soomes on alates epideemia algusest diagnoositud 42 772 koroonaviirusnakkust.
Venemaal registreeriti 19 290 koroonaviirusnakkust, suri 456 inimest, teatas Interfax.
Kokku on alates pandeemia algusest surnud Venemaal ametlikult koroonaviiruse tõttu 69 918 inimest.
Nakatunud on kokku 3,74 miljonit inimest. | Eesti lähinaabrite nakatumisnäitajad langesid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedus tuvastati ööpäevaga 541 nakatumist. Teste tehti 3832 ehk positiivsete testide osakaal oli 14,1 protsenti, teatas Leedu rahvusringhääling LRT.
Suri 15 koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on alates pandeemia algusest surnud Leedus 2664 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Leedus on tehtud kokku 67468 vaktsineerimist, neist kaks vaktsiinidoosi on saanud 8997 inimest.
Lätis lisandus ööpäevaga 223 nakatumist, suri kolm inimest, kirjutas Läti rahvusringhääling LSM.
Koroonateste tehti 3901 ehk positiivsete testide osakaal oli 5,7 protsenti.
Kokku on Lätis koroonaviiruse tõttu alates pandeemia algusest surnud 1114 inimest.
Soome rahvusringhäälingu Yle teatel lisandus Soomes ööpäevaga 192 koroonapositiivset.
Soomes on alates epideemia algusest diagnoositud 42 772 koroonaviirusnakkust.
Venemaal registreeriti 19 290 koroonaviirusnakkust, suri 456 inimest, teatas Interfax.
Kokku on alates pandeemia algusest surnud Venemaal ametlikult koroonaviiruse tõttu 69 918 inimest.
Nakatunud on kokku 3,74 miljonit inimest.
### Response:
Eesti lähinaabrite nakatumisnäitajad langesid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängijana Chelseaga kolmel korral Inglismaa meistriks tulnud ja korra Meistrite liiga võitnud Lampard asus oma pikaaegset koduklubi juhendama 2019. aasta suvel, mil vahetas välja itaallase Maurizio Sarri. Eelmisel hooajal sai Londoni meeskond Lampardi käe all kõrgliigas neljanda koha, ent praegu ollakse 19 mängu järel üheksandad. Viimasest 24 võimalikust punktist on Chelsea võtnud vaid seitse.
Eelmisel suvel kulutas Chelsea Frank Lampardi käe all uutele mängijatele üle 200 miljoni naela (u 225 miljonit eurot), mis on klubi ühe üleminekuakna rekord. 71 miljoni naela (u 80 miljonit eurot) eest osteti näiteks Leverkusenist Kai Havertz, 45 miljonit naela (u 50,5 miljonit eurot) kulutati Leicesteri kaitsjale Ben Chilwellile.
Frank Lampard oli Londoni Chelsea kümnes täiskohaga peatreener pärast klubi ostu miljardär Roman Abramovitši poolt 2003. aastal. BBC andmetel oli Abramovitš enne Lampardi vallandamist treenerite lepingute lõpetamisele kulunud ligikaudu 110 miljonit naela.
Lampardi viimaseks mänguks Chelsea peatreenerina jäi pühapäevane karikasarja kolmanda ringi 3:1 võit esiliigaklubi Lutoni vastu. | Londoni Chelsea vallandas Frank Lampardi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängijana Chelseaga kolmel korral Inglismaa meistriks tulnud ja korra Meistrite liiga võitnud Lampard asus oma pikaaegset koduklubi juhendama 2019. aasta suvel, mil vahetas välja itaallase Maurizio Sarri. Eelmisel hooajal sai Londoni meeskond Lampardi käe all kõrgliigas neljanda koha, ent praegu ollakse 19 mängu järel üheksandad. Viimasest 24 võimalikust punktist on Chelsea võtnud vaid seitse.
Eelmisel suvel kulutas Chelsea Frank Lampardi käe all uutele mängijatele üle 200 miljoni naela (u 225 miljonit eurot), mis on klubi ühe üleminekuakna rekord. 71 miljoni naela (u 80 miljonit eurot) eest osteti näiteks Leverkusenist Kai Havertz, 45 miljonit naela (u 50,5 miljonit eurot) kulutati Leicesteri kaitsjale Ben Chilwellile.
Frank Lampard oli Londoni Chelsea kümnes täiskohaga peatreener pärast klubi ostu miljardär Roman Abramovitši poolt 2003. aastal. BBC andmetel oli Abramovitš enne Lampardi vallandamist treenerite lepingute lõpetamisele kulunud ligikaudu 110 miljonit naela.
Lampardi viimaseks mänguks Chelsea peatreenerina jäi pühapäevane karikasarja kolmanda ringi 3:1 võit esiliigaklubi Lutoni vastu.
### Response:
Londoni Chelsea vallandas Frank Lampardi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suve lõpuks 70 protsendi ulatuses kodanike vaktsineerimise eesmärk on osa Euroopa Komisjoni mittesiduvate soovituste loendist, teatas Politico.
"Suve lõpu all mõeldakse 22. septembrit," ütles Euroopa Komisjoni ametnik Politicole.
Praeguses vaktsineerimise tempos jõutaks Euroopa Komisjoni seatud eesmärgini alles 2024. aasta märtsis.
Hetkel on liikmesriikidest viimasel kohal Bulgaaria, kes jõuaks komisjoni seatud eesmärgini praeguse tempoga 2040. aastal.
Koroonaviiruse vastase vaktsineerimisega on Euroopa Liidus kõige edukamalt toime tulnud Malta. Malta peab ainult kahekordistama oma koroonavaktsineerimise tempot, et jõuda Euroopa Komisjoni seatud eesmärgini.
Koroonaviiruse vastase vaktsineerimise tempo määravad mitmed tegurid, alustades vajalike annuste arvust. Praegu nõuavad kõik saadaolevad koroonavaktsiinid kahe süsti tegemist.
Koroonaviiruse vastast vaktsineerimise kiirendamist on seganud ka logilistilised probleemid, mis on seotud tarnimise, transportimise ja ladustamisega.
Lähikuudel võib koroonaviiruse vastane vaktsineerimine kiireneda, kuid see sõltub peamiselt uutest vaktsiiniarendusest ja paremast koordineerimisest.
Euroopa Ravimiamet võib jaanuari lõpus anda heakskiidu kolmandale Oxfordi/AstraZeneca koroonavaktsiinile, mis on odavam ja hõlpsam kasutada kui BioNTechi ja Moderna vaktsiinid. Samas on ka selle kohta juba teada, et tarnete maht jääb Euroopa Komisjoniga kokku lepitust väiksemaks.
Suurbritannia alustas koroonavaktsineerimise programmi mõni nädal varem ja senise tempoga on seal suve lõpuks vaktsineeritud 83 protsenti täiskasvanud kodanikest. | Politico: EL on koroonavaktsineerimise graafikust maas viiekordselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suve lõpuks 70 protsendi ulatuses kodanike vaktsineerimise eesmärk on osa Euroopa Komisjoni mittesiduvate soovituste loendist, teatas Politico.
"Suve lõpu all mõeldakse 22. septembrit," ütles Euroopa Komisjoni ametnik Politicole.
Praeguses vaktsineerimise tempos jõutaks Euroopa Komisjoni seatud eesmärgini alles 2024. aasta märtsis.
Hetkel on liikmesriikidest viimasel kohal Bulgaaria, kes jõuaks komisjoni seatud eesmärgini praeguse tempoga 2040. aastal.
Koroonaviiruse vastase vaktsineerimisega on Euroopa Liidus kõige edukamalt toime tulnud Malta. Malta peab ainult kahekordistama oma koroonavaktsineerimise tempot, et jõuda Euroopa Komisjoni seatud eesmärgini.
Koroonaviiruse vastase vaktsineerimise tempo määravad mitmed tegurid, alustades vajalike annuste arvust. Praegu nõuavad kõik saadaolevad koroonavaktsiinid kahe süsti tegemist.
Koroonaviiruse vastast vaktsineerimise kiirendamist on seganud ka logilistilised probleemid, mis on seotud tarnimise, transportimise ja ladustamisega.
Lähikuudel võib koroonaviiruse vastane vaktsineerimine kiireneda, kuid see sõltub peamiselt uutest vaktsiiniarendusest ja paremast koordineerimisest.
Euroopa Ravimiamet võib jaanuari lõpus anda heakskiidu kolmandale Oxfordi/AstraZeneca koroonavaktsiinile, mis on odavam ja hõlpsam kasutada kui BioNTechi ja Moderna vaktsiinid. Samas on ka selle kohta juba teada, et tarnete maht jääb Euroopa Komisjoniga kokku lepitust väiksemaks.
Suurbritannia alustas koroonavaktsineerimise programmi mõni nädal varem ja senise tempoga on seal suve lõpuks vaktsineeritud 83 protsenti täiskasvanud kodanikest.
### Response:
Politico: EL on koroonavaktsineerimise graafikust maas viiekordselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kehalise kasvatuse tundi oodatakse, sest oma olemuselt erineb see olulisel määral teistest õppeainetest," ütleb Tartu Ülikooli sporditeaduste teadur Henri Tilga Eesti koolilaste üldise suhtumise kohta. "Juba asjaolu, et ei pea pingis istuma ja saab natuke liigutada, teeb kehalise kasvatuse tunni rohkem oodatuks," selgitab ta.
Kui mõte natukesest liigutamisest paistab õpilastele meeldivat, siis kui motiveeritud on nad tundi jõudes seal kaasa tegema? Koostöös rahvusvahelise uurimisrühmaga vaatles Tilga kehalise kasvatuse õpetaja kontrolliva käitumise skaalat (CTS-PE) kui mudelit, mille abil mõõta õpilaste suhtumist õpetaja kontrollivasse käitumisse. Veel selgitas ta, kuivõrd motiveeritud on õpilased õpetaja erineva käitumise puhul.
"Sa pead!" vs häbitunne
"Uuritud skaala eristab õpetaja kontrollivas käitumises nii-öelda sisemiselt ja välimiselt kontrollivaid tegureid," sõnab Henri Tilga. Lahtiseletatuna tähendab see, et õpetaja õpetamisstiil määrab ära, kuidas lapsed oma tegevusse suhtuvad.
" Väliselt kontrollivad tegurid on seotud sotsiaalse keskkonnaga, kus näiteks õpetaja karjub õpilase peale ja kasutab käskivat kõneviisi. Näiteks ütleb ta: "Sa pead!"," selgitab teadur. Sisemiselt kontrollivate tegurite korral tunnevad õpilased sisemiselt survet mõnd ülesannet sooritada ning õpetaja tekitab neis oma käitumisega süü- või häbitunnet.
Sisemiselt ja väliselt kontrollivad tegurid on Tilga sõnul omavahel tugevalt seotud. Samuti saab nende abil prognoosida õpilaste psühholoogilisi vajadusi ehk vajadust autnoomsuse, kompetentsuse ja seotuse järele.
"Vajadus autonoomsuse järele tähendab, et õpilane kogeb, et tema on tegevuse algataja," selgitab uurija. Kompetentsusevajadus väljendab õpilase soovi kogeda, et ta saab õppeolukorras hakkama ja talle antud ülesanded pakuvad piisavalt pingutust. Seotusevajadus tähendab, et õpilane tahab end tunda rühmas olulise liikmena.
"Need vajadused mõjutavad õpilaste motivatsiooni ning rääkides motivatsioonist tuleks eristada sisemiselt sisemist ja välist motivatsiooni," seletab Tilga edasi.
Väline motivatsioon on pool võitu, aga...
Sisemiselt motiveeritud õpilased tunnevad Henri Tilga sõnul oma tegevusest rõõmu. Nad võtavad omaalgatuslikult tegevusi ette ja on tegutsema asudes püsivamad. "Juhul kui õpilased kogevad tegevusest endast rõõmu, siis on ju selge, et selle rõõmu kogemiseks võtavad õpilased ise seda tegevust üha uuesti ja uuesti ette," põhjendab ta. Varasemate uuringute põhjal aitab autonoomsust toetav õpetaja olla õpilastel rohkem sisemiselt motiveeritud.
Väliselt motiveeritud õpilasi innustab näiteks autasu saamine või hoiduvad nad kellegi sunnil süütundest. "On ju selge, et kui autasu on käes või kui süütunne on ära hoitud, siis tegevus lõpetatakse ning seda ei võeta omaalgatuslikult enam ette," märgib Tilga. Väliselt motiveeritud õpilased pole tema sõnul ka kuigi püsivad. Nad ei pruugi tegevust omal algatusel ette võtta ega seda nautida. Siingi viitavad varasemad uuringud, et kontrollivalt käituv õpetaja tekitab õpilastes pelgalt välist motivatsiooni.
Laias plaanis saab Tilga sõnul rääkida motivatsiooni pidevast skaalast. Selle ühes otsas on inimene amotiveeritud ehk praeguse teema puhul ei näe amotiveeritud õpilane oma tegevusel mingit mõtet. Amotiveeritusest jõuab inimene edasi välise motivatsioonini ja sealt omakorda skaala teise otsa sisemise motivatsioonini. Tilga sõnul võib varem amotiveeritud õpilase puhul olla väline motiveerimine mõningal juhul olla lühikest aega õigustatud, sest õpetaja saavutab õpilasega nii vähemalt mingi esialgse kontakti.
"Välise motivatsiooni juurde ei ole mõistlik pikaks ajaks püsima jääda, sest see ei tekita siiski suure tõenäosusega pikaajalist harjumust tegutseda," nendib ta. Õpilane hakkab küll tegutsema, kuid lõpetab kohe, kui kontrolliv tegur kaob ehk näiteks tunnihinne on käes. "Lõppeesmärk võiks olla jõuda sisemise motivatsiooni, nii et inimene ehk siis antud juhul õpilane tahab seda tegevust ise teha," ütleb Tilga.
Kaasarääkimisõigus kehalise tunnis viib liikumisharjumuseni elus
Henri Tilga sõnul näitavad ka varasemad uuringud, et õpetaja autonoomsust toetav ja kontrolliv käitumine mõjutavad õpilase motivatsiooni. Õpetaja saab õpilase autonoomsust toetada, kui kuulab ta ära, püüab olukorda näha õpilase vaatenurgast, pakub talle valikuvõimalusi ja annab tehtule asjakohast tagasisidet.
Mida rohkem õpilane tunneb, et saab kehalise kasvatuse tunnis otsustamisel kaasa rääkida, seda rohkem on ta sisemiselt motiveeritud ja seda tõenäolisemalt liigub ta meeleldi ka väljaspool kehalise tundi. "Teisisõnu, õpetajapoolne autonoomsuse toetus on seotud sellega, et õpilased kogevad kehalise tunnis rõõmu ja heameelt, mis on omakorda seotud õpilaste vaba aja kehalise aktiivsusega," tõdeb Tilga.
Õpilase motivatsiooni mõjutavad ka teised tegurid, nagu õpilase kehaline vorm, spordihuvi ja kooli pakutav spordivarustus, kuid näiteks viimane sõltub kooli võimalustest ehk on teisiti muudetav.
Veel märgib Tilga, et varasemate uuringute põhjal teeb õpilase kehaline aktiivsus koolipäeva jooksul tõenäoliselt ta ülejäänud ainetundides rahulikumaks ja aitab teistes tundides paremini keskenduda.
"Ühes hiljuti ajakirjas Scientific Reports avaldatud uuringus leiti, et kehalise kasvatuse ainetunnis osalemine on seotud noorukite kehalise aktiivsusega," toob Tilga näite. Uuringu andmebaas koguti 65 erinevast riigist üle maailma vahemikus 2007–2016. aastal ja töös analüüsiti 206 417 õpilase andmeid vanuses 11–17 eluaastat.
"Täpsemalt leiti sellest uuringust, et kui noorukid osalevad ühel või kahel päeval nädalas kehalise kasvatuse tunnis, on 26 protsenti kõrgem tõenäosus, et nad on päeva jooksul piisavalt kehaliselt aktiivsed," ütleb uurija. Ta usub enda sõnul, et see uuring annab tugeva aluse väitmaks, et kehalise kasvatuse ainetunnil on oluline roll õpilaste igapäevasele kehalisele aktiivsusele.
Henri Tilga ja kaasautorid kirjutavad kehalise kasvatuse õpetajate kontrolliva käitumise hindamisest ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health. | Kehalise kasvatuse õpetaja karm käsk motiveerib õpilast vaid lühiajaliselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kehalise kasvatuse tundi oodatakse, sest oma olemuselt erineb see olulisel määral teistest õppeainetest," ütleb Tartu Ülikooli sporditeaduste teadur Henri Tilga Eesti koolilaste üldise suhtumise kohta. "Juba asjaolu, et ei pea pingis istuma ja saab natuke liigutada, teeb kehalise kasvatuse tunni rohkem oodatuks," selgitab ta.
Kui mõte natukesest liigutamisest paistab õpilastele meeldivat, siis kui motiveeritud on nad tundi jõudes seal kaasa tegema? Koostöös rahvusvahelise uurimisrühmaga vaatles Tilga kehalise kasvatuse õpetaja kontrolliva käitumise skaalat (CTS-PE) kui mudelit, mille abil mõõta õpilaste suhtumist õpetaja kontrollivasse käitumisse. Veel selgitas ta, kuivõrd motiveeritud on õpilased õpetaja erineva käitumise puhul.
"Sa pead!" vs häbitunne
"Uuritud skaala eristab õpetaja kontrollivas käitumises nii-öelda sisemiselt ja välimiselt kontrollivaid tegureid," sõnab Henri Tilga. Lahtiseletatuna tähendab see, et õpetaja õpetamisstiil määrab ära, kuidas lapsed oma tegevusse suhtuvad.
" Väliselt kontrollivad tegurid on seotud sotsiaalse keskkonnaga, kus näiteks õpetaja karjub õpilase peale ja kasutab käskivat kõneviisi. Näiteks ütleb ta: "Sa pead!"," selgitab teadur. Sisemiselt kontrollivate tegurite korral tunnevad õpilased sisemiselt survet mõnd ülesannet sooritada ning õpetaja tekitab neis oma käitumisega süü- või häbitunnet.
Sisemiselt ja väliselt kontrollivad tegurid on Tilga sõnul omavahel tugevalt seotud. Samuti saab nende abil prognoosida õpilaste psühholoogilisi vajadusi ehk vajadust autnoomsuse, kompetentsuse ja seotuse järele.
"Vajadus autonoomsuse järele tähendab, et õpilane kogeb, et tema on tegevuse algataja," selgitab uurija. Kompetentsusevajadus väljendab õpilase soovi kogeda, et ta saab õppeolukorras hakkama ja talle antud ülesanded pakuvad piisavalt pingutust. Seotusevajadus tähendab, et õpilane tahab end tunda rühmas olulise liikmena.
"Need vajadused mõjutavad õpilaste motivatsiooni ning rääkides motivatsioonist tuleks eristada sisemiselt sisemist ja välist motivatsiooni," seletab Tilga edasi.
Väline motivatsioon on pool võitu, aga...
Sisemiselt motiveeritud õpilased tunnevad Henri Tilga sõnul oma tegevusest rõõmu. Nad võtavad omaalgatuslikult tegevusi ette ja on tegutsema asudes püsivamad. "Juhul kui õpilased kogevad tegevusest endast rõõmu, siis on ju selge, et selle rõõmu kogemiseks võtavad õpilased ise seda tegevust üha uuesti ja uuesti ette," põhjendab ta. Varasemate uuringute põhjal aitab autonoomsust toetav õpetaja olla õpilastel rohkem sisemiselt motiveeritud.
Väliselt motiveeritud õpilasi innustab näiteks autasu saamine või hoiduvad nad kellegi sunnil süütundest. "On ju selge, et kui autasu on käes või kui süütunne on ära hoitud, siis tegevus lõpetatakse ning seda ei võeta omaalgatuslikult enam ette," märgib Tilga. Väliselt motiveeritud õpilased pole tema sõnul ka kuigi püsivad. Nad ei pruugi tegevust omal algatusel ette võtta ega seda nautida. Siingi viitavad varasemad uuringud, et kontrollivalt käituv õpetaja tekitab õpilastes pelgalt välist motivatsiooni.
Laias plaanis saab Tilga sõnul rääkida motivatsiooni pidevast skaalast. Selle ühes otsas on inimene amotiveeritud ehk praeguse teema puhul ei näe amotiveeritud õpilane oma tegevusel mingit mõtet. Amotiveeritusest jõuab inimene edasi välise motivatsioonini ja sealt omakorda skaala teise otsa sisemise motivatsioonini. Tilga sõnul võib varem amotiveeritud õpilase puhul olla väline motiveerimine mõningal juhul olla lühikest aega õigustatud, sest õpetaja saavutab õpilasega nii vähemalt mingi esialgse kontakti.
"Välise motivatsiooni juurde ei ole mõistlik pikaks ajaks püsima jääda, sest see ei tekita siiski suure tõenäosusega pikaajalist harjumust tegutseda," nendib ta. Õpilane hakkab küll tegutsema, kuid lõpetab kohe, kui kontrolliv tegur kaob ehk näiteks tunnihinne on käes. "Lõppeesmärk võiks olla jõuda sisemise motivatsiooni, nii et inimene ehk siis antud juhul õpilane tahab seda tegevust ise teha," ütleb Tilga.
Kaasarääkimisõigus kehalise tunnis viib liikumisharjumuseni elus
Henri Tilga sõnul näitavad ka varasemad uuringud, et õpetaja autonoomsust toetav ja kontrolliv käitumine mõjutavad õpilase motivatsiooni. Õpetaja saab õpilase autonoomsust toetada, kui kuulab ta ära, püüab olukorda näha õpilase vaatenurgast, pakub talle valikuvõimalusi ja annab tehtule asjakohast tagasisidet.
Mida rohkem õpilane tunneb, et saab kehalise kasvatuse tunnis otsustamisel kaasa rääkida, seda rohkem on ta sisemiselt motiveeritud ja seda tõenäolisemalt liigub ta meeleldi ka väljaspool kehalise tundi. "Teisisõnu, õpetajapoolne autonoomsuse toetus on seotud sellega, et õpilased kogevad kehalise tunnis rõõmu ja heameelt, mis on omakorda seotud õpilaste vaba aja kehalise aktiivsusega," tõdeb Tilga.
Õpilase motivatsiooni mõjutavad ka teised tegurid, nagu õpilase kehaline vorm, spordihuvi ja kooli pakutav spordivarustus, kuid näiteks viimane sõltub kooli võimalustest ehk on teisiti muudetav.
Veel märgib Tilga, et varasemate uuringute põhjal teeb õpilase kehaline aktiivsus koolipäeva jooksul tõenäoliselt ta ülejäänud ainetundides rahulikumaks ja aitab teistes tundides paremini keskenduda.
"Ühes hiljuti ajakirjas Scientific Reports avaldatud uuringus leiti, et kehalise kasvatuse ainetunnis osalemine on seotud noorukite kehalise aktiivsusega," toob Tilga näite. Uuringu andmebaas koguti 65 erinevast riigist üle maailma vahemikus 2007–2016. aastal ja töös analüüsiti 206 417 õpilase andmeid vanuses 11–17 eluaastat.
"Täpsemalt leiti sellest uuringust, et kui noorukid osalevad ühel või kahel päeval nädalas kehalise kasvatuse tunnis, on 26 protsenti kõrgem tõenäosus, et nad on päeva jooksul piisavalt kehaliselt aktiivsed," ütleb uurija. Ta usub enda sõnul, et see uuring annab tugeva aluse väitmaks, et kehalise kasvatuse ainetunnil on oluline roll õpilaste igapäevasele kehalisele aktiivsusele.
Henri Tilga ja kaasautorid kirjutavad kehalise kasvatuse õpetajate kontrolliva käitumise hindamisest ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health.
### Response:
Kehalise kasvatuse õpetaja karm käsk motiveerib õpilast vaid lühiajaliselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandi meistriliigas jõuti ära pidada vaid mõned voorud, enne kui mängud sügisel katkestati. Läinud suvel klubi vahetanud Jesper Bruno Bramanis jõudis Almere HV Havasi särgis visata kahe kohtumisega üheksa väravat. Aprillis loodab kohalik alaliit tippklubide vahel miniturniire korraldada, aga seniks käsipallielu peatati.
Soome meistrisarjas jääb põhiturniiril pidada vaid üks kohtumine, kuid eestlaste jaoks on see oluline. Nimelt hoiab mängud lõpetanud Siuntio IF tabelis hetkel neljandat kohta, kuid Helsingi IFK-l on võimalus järgmisel nädalal Karjaa BK-46 alistades tõusta SIF-ist mööda vaheturniiriks tugevamasse nelikusse.
Eelmisel nädalal lõpetasid Ott Varik ja Siuntio IF põhiturniiri kahe kaotusega, kui Riihimäe Cocksile jäädi alla 24:37 (10:20) ja BK-46-le 31:39 (15:18). Eesti koondise paremäär viskas SIF-i kasuks vastavalt viis ja kolm väravat.
Kristo Voika ja Helsingi IFK said nädalaga võidu ja kaotuse. Abo IFK-st oldi üle 33:21 (18:10), ent pealinnaderbis tunnistati Dickeni 24:18 (8:9) paremust. Voika viskas vastavalt kuus ja seitse väravat ning tõusis snaiprite tabelis seitsmendale astmele 66 tabamusega. Enne liigamängu BK-46-ga ootab HIFK-i ees veel karikasarja poolfinaal sama vastasega.
Samas jäi HIFK ilma teisest eestlasest, sest hooaja keskel meeskonnaga liitunud Sten Maasalu otsustas kodumaale tagasi kolida. "Poolprofi hektiline elu ja suheliselt värske lapsevanema roll mõjutasid mu otsust. Hetkel pole veel Viljandi HC trenni jõudnud, aga küllap varsti kisub pallisaali tagasi," tunnistas Soome liigas 355 väravat visanud Maasalu.
Tšehhi kõrgliigas jätkas edukalt eurosarjas Põlva Serviti vastu pudenenud Praha HC Dukla ning alistas võõrsil Brno SKKP Handballi 30:25 (14:10). Martin Grištšuk viskas ühe värava ja pealinlased on liigatabelis viiendal astmel, vaid ühe punkti kaugusel teisel kohal paiknevast Plzeni Talent tymist.
Rootsi esiliigas jätkab kindla liidrina Hendrik Varuli tööandja Hammarby IF. Eestlasest joonemängija jäi küll väravata, aga VästerasIrsta IF alistati 26:23 (13:12). Esimesed punktid sel hooajal teenis Stockholmi AIK, kes ilma Robin Obergi abita tegi 35:35 (14:19) viigi Tyresö Handbolliga ja oli 34:21 (14:13) parem Kärra HF-st. | Käsipallileegion: Soomes, Rootsis ja Tšehhimaal jätkati mängudega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandi meistriliigas jõuti ära pidada vaid mõned voorud, enne kui mängud sügisel katkestati. Läinud suvel klubi vahetanud Jesper Bruno Bramanis jõudis Almere HV Havasi särgis visata kahe kohtumisega üheksa väravat. Aprillis loodab kohalik alaliit tippklubide vahel miniturniire korraldada, aga seniks käsipallielu peatati.
Soome meistrisarjas jääb põhiturniiril pidada vaid üks kohtumine, kuid eestlaste jaoks on see oluline. Nimelt hoiab mängud lõpetanud Siuntio IF tabelis hetkel neljandat kohta, kuid Helsingi IFK-l on võimalus järgmisel nädalal Karjaa BK-46 alistades tõusta SIF-ist mööda vaheturniiriks tugevamasse nelikusse.
Eelmisel nädalal lõpetasid Ott Varik ja Siuntio IF põhiturniiri kahe kaotusega, kui Riihimäe Cocksile jäädi alla 24:37 (10:20) ja BK-46-le 31:39 (15:18). Eesti koondise paremäär viskas SIF-i kasuks vastavalt viis ja kolm väravat.
Kristo Voika ja Helsingi IFK said nädalaga võidu ja kaotuse. Abo IFK-st oldi üle 33:21 (18:10), ent pealinnaderbis tunnistati Dickeni 24:18 (8:9) paremust. Voika viskas vastavalt kuus ja seitse väravat ning tõusis snaiprite tabelis seitsmendale astmele 66 tabamusega. Enne liigamängu BK-46-ga ootab HIFK-i ees veel karikasarja poolfinaal sama vastasega.
Samas jäi HIFK ilma teisest eestlasest, sest hooaja keskel meeskonnaga liitunud Sten Maasalu otsustas kodumaale tagasi kolida. "Poolprofi hektiline elu ja suheliselt värske lapsevanema roll mõjutasid mu otsust. Hetkel pole veel Viljandi HC trenni jõudnud, aga küllap varsti kisub pallisaali tagasi," tunnistas Soome liigas 355 väravat visanud Maasalu.
Tšehhi kõrgliigas jätkas edukalt eurosarjas Põlva Serviti vastu pudenenud Praha HC Dukla ning alistas võõrsil Brno SKKP Handballi 30:25 (14:10). Martin Grištšuk viskas ühe värava ja pealinlased on liigatabelis viiendal astmel, vaid ühe punkti kaugusel teisel kohal paiknevast Plzeni Talent tymist.
Rootsi esiliigas jätkab kindla liidrina Hendrik Varuli tööandja Hammarby IF. Eestlasest joonemängija jäi küll väravata, aga VästerasIrsta IF alistati 26:23 (13:12). Esimesed punktid sel hooajal teenis Stockholmi AIK, kes ilma Robin Obergi abita tegi 35:35 (14:19) viigi Tyresö Handbolliga ja oli 34:21 (14:13) parem Kärra HF-st.
### Response:
Käsipallileegion: Soomes, Rootsis ja Tšehhimaal jätkati mängudega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma tulin tänasesse ametisse jagama oma välis- ja julgeolekupoliitika ekspertiisi ning selle suuna pealt töötama kaasa erakonna tegevuses," ütles Liimets vastuseks küsimusele enda ja Keskerakonna suhete kohta.
Tulevase välisministri sõnul jätkub uue valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika kindlasti senises suunas ning kannapööret oodata ei ole. "Eesti riigi suurem eesmärk on kindlasti jätkata senist välispoliitikat - kinnistada liitlassuhteid NATO-s, töötada tihedalt koos oma Euroopa Liidu partneritega, edendada Euroopa väärtusi - need on need põhilised asjad, millega me kohe tööd alustame ja jätkame," rääkis Liimets ERR-ile.
Venemaa suhete osas rõhutas Liimets Ukraina kriisi lahendamiseks sõlmitud Minski lepete täitmist kui eeltingimust suhete parandamiseks idanaabriga. "Ja sealt siis juba saab edasi vaadata," lisas ta.
Küsimusele, kuidas ta suhtub Keskerakonna koostööleppesse Vene võimuparteiga Ühtne Venemaa, vastas Liimets, kes ei ole Keskerakonna liige, et see küsimus tuleb adresseerida erakonna juhatuse ja seniste liikmete poole. "Kuid see koostöölepe on minu arusaamist mööda olnud juba kümmekond aastat varjusurmas, ega ole seetõttu tänases päevapoliitikas aktuaalne," lisas ta.
Liimets lubas kohe oma esimestel töötundidel hakata tegelema Soome valitsuse kehtestatud liikumispiirangutega koroonaviiruse leviku peatamiseks. "Milliseid konkreetseid ettepanekuid ma teen, saan ma vastata pärast seda, kui ma olen ametisse astunud, sest see eeldab väga mitmete detailsete küsimustega tutvumist, enne, kui on võimalik uusi soovitusi teha. Selles teemas ma usun, et me saame lähiajal veel vestelda," rääkis välisministri kandidaat.
Küsimusele, miks Keskerakond tema välisministriks kutsus, viitas Liimets, kes töötas seni Eesti suursaadikuna Prahas, oma kokkupuutele lahkuva peaministri ja Keskerakonna esimehe Jüri Ratasega: "Üheks põhjuseks on kindlasti see, et minu tänasel ametikohal on meil olnud mitu kokkupuutepunkti. Ma olen aidanud kaasa tema visiidile Horvaatias ja kahele visiidile Tšehhis. Meil oli väga hea koostöö ja ma arvan, et see oli ajend, miks ma talle silma jäin ja mulle see ettepanek tehti."
Lisaks tunnistas Liimets, et on viimasel ajal mõelnud võimalikule muutusele oma tööalases karjääris ning kutse ministriks tulla langes selles mõttes soodsale pinnasele. "Ma vaagisin seda otsust pikalt, sest mulle meeldib väga ka minu tänane töö. Kuid viimane aasta olen ma mõelnud, et ma sooviksin võib-olla teha elus veel midagi, midagi uut ja huvitavat, saada üht-teist kogemust. Ja seetõttu olin ma sisemiselt uueks väljakutseks justkui valmis. Konkreetne ettepanek tuli mulle laupäeva hommikul ootamatult, sellist ettepanekut ma ei osanud oodata," rääkis uus välisminister.
Oma maailmavaate kohta vastas Liimets, et see on "pigem liberaalne, kuid nüanssides võib leida tükke siit ja sealt". "Selles osas on kindlasti teemasid ja valdkondi, kus ma olen erakonna vaadetega päri, aga on ka neid, kus ma võib-olla kõiki nüansse ei jaga. Need asjad vajavad kindlasti veel välja kujundamist," rääkis tulevane välisminister.
Keskerakonda astumise kohta vastas Liimets, et mõistab ministriameti poliitilist iseloomu: "Ma annan endale aru, et tegemist on poliitilise ametikohaga ja see küsimus on meil olnud arutusel, kuid me ei ole täpselt kokku leppinud, millal ja kuidas see saab toimuma." | Liimets tahab tuua Keskerakonda välispoliitilist pädevust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma tulin tänasesse ametisse jagama oma välis- ja julgeolekupoliitika ekspertiisi ning selle suuna pealt töötama kaasa erakonna tegevuses," ütles Liimets vastuseks küsimusele enda ja Keskerakonna suhete kohta.
Tulevase välisministri sõnul jätkub uue valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika kindlasti senises suunas ning kannapööret oodata ei ole. "Eesti riigi suurem eesmärk on kindlasti jätkata senist välispoliitikat - kinnistada liitlassuhteid NATO-s, töötada tihedalt koos oma Euroopa Liidu partneritega, edendada Euroopa väärtusi - need on need põhilised asjad, millega me kohe tööd alustame ja jätkame," rääkis Liimets ERR-ile.
Venemaa suhete osas rõhutas Liimets Ukraina kriisi lahendamiseks sõlmitud Minski lepete täitmist kui eeltingimust suhete parandamiseks idanaabriga. "Ja sealt siis juba saab edasi vaadata," lisas ta.
Küsimusele, kuidas ta suhtub Keskerakonna koostööleppesse Vene võimuparteiga Ühtne Venemaa, vastas Liimets, kes ei ole Keskerakonna liige, et see küsimus tuleb adresseerida erakonna juhatuse ja seniste liikmete poole. "Kuid see koostöölepe on minu arusaamist mööda olnud juba kümmekond aastat varjusurmas, ega ole seetõttu tänases päevapoliitikas aktuaalne," lisas ta.
Liimets lubas kohe oma esimestel töötundidel hakata tegelema Soome valitsuse kehtestatud liikumispiirangutega koroonaviiruse leviku peatamiseks. "Milliseid konkreetseid ettepanekuid ma teen, saan ma vastata pärast seda, kui ma olen ametisse astunud, sest see eeldab väga mitmete detailsete küsimustega tutvumist, enne, kui on võimalik uusi soovitusi teha. Selles teemas ma usun, et me saame lähiajal veel vestelda," rääkis välisministri kandidaat.
Küsimusele, miks Keskerakond tema välisministriks kutsus, viitas Liimets, kes töötas seni Eesti suursaadikuna Prahas, oma kokkupuutele lahkuva peaministri ja Keskerakonna esimehe Jüri Ratasega: "Üheks põhjuseks on kindlasti see, et minu tänasel ametikohal on meil olnud mitu kokkupuutepunkti. Ma olen aidanud kaasa tema visiidile Horvaatias ja kahele visiidile Tšehhis. Meil oli väga hea koostöö ja ma arvan, et see oli ajend, miks ma talle silma jäin ja mulle see ettepanek tehti."
Lisaks tunnistas Liimets, et on viimasel ajal mõelnud võimalikule muutusele oma tööalases karjääris ning kutse ministriks tulla langes selles mõttes soodsale pinnasele. "Ma vaagisin seda otsust pikalt, sest mulle meeldib väga ka minu tänane töö. Kuid viimane aasta olen ma mõelnud, et ma sooviksin võib-olla teha elus veel midagi, midagi uut ja huvitavat, saada üht-teist kogemust. Ja seetõttu olin ma sisemiselt uueks väljakutseks justkui valmis. Konkreetne ettepanek tuli mulle laupäeva hommikul ootamatult, sellist ettepanekut ma ei osanud oodata," rääkis uus välisminister.
Oma maailmavaate kohta vastas Liimets, et see on "pigem liberaalne, kuid nüanssides võib leida tükke siit ja sealt". "Selles osas on kindlasti teemasid ja valdkondi, kus ma olen erakonna vaadetega päri, aga on ka neid, kus ma võib-olla kõiki nüansse ei jaga. Need asjad vajavad kindlasti veel välja kujundamist," rääkis tulevane välisminister.
Keskerakonda astumise kohta vastas Liimets, et mõistab ministriameti poliitilist iseloomu: "Ma annan endale aru, et tegemist on poliitilise ametikohaga ja see küsimus on meil olnud arutusel, kuid me ei ole täpselt kokku leppinud, millal ja kuidas see saab toimuma."
### Response:
Liimets tahab tuua Keskerakonda välispoliitilist pädevust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Madis Timpson kinnitas, et nädal, mis esialgu monumendi teemalisteks aruteludeks anti, on tänaseks möödas. "Vahepeal on linnavalitsuse poole pöördunud Viljandi volikogu erinevad fraktsioonid nii opositsioonist kui ka koalitsioonist, kes soovivad seda teemat arutada ka volikogus," rääkis Timpson. "Seetõttu otsustas linnavalitsus, et saadame selle teema siis volikogule arutamiseks ja seisukoha võtmiseks."
Seda, millal monumendi saatus selgub, linnapea öelda ei osanud. "Saadame selle volikogu poole teele, jaanuari volikogu on 28. jaanuaril, siis oleks esimene võimalus."
Küll aga nentis Viljandi linnapea, et enne järgmist linnavolikogu istungit sambaga midagi juhtuda ei saa. | Joala monument jääb püsti kuni järgmise linnavolikogu istungini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Madis Timpson kinnitas, et nädal, mis esialgu monumendi teemalisteks aruteludeks anti, on tänaseks möödas. "Vahepeal on linnavalitsuse poole pöördunud Viljandi volikogu erinevad fraktsioonid nii opositsioonist kui ka koalitsioonist, kes soovivad seda teemat arutada ka volikogus," rääkis Timpson. "Seetõttu otsustas linnavalitsus, et saadame selle teema siis volikogule arutamiseks ja seisukoha võtmiseks."
Seda, millal monumendi saatus selgub, linnapea öelda ei osanud. "Saadame selle volikogu poole teele, jaanuari volikogu on 28. jaanuaril, siis oleks esimene võimalus."
Küll aga nentis Viljandi linnapea, et enne järgmist linnavolikogu istungit sambaga midagi juhtuda ei saa.
### Response:
Joala monument jääb püsti kuni järgmise linnavolikogu istungini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Saime Pur Muddi poiste Oliveri ja Joonataniga taaskord üle mitme kuu stuudios kokku ja ühise jämmi käigus otsustasime teha akustilise versiooni meie ühisest singlist. Kuna tulemus meeldis meile väga, siis otsustasime seda jagada ka kõikide enda kuulajatega," rääkis Ott Lepland.
"Vaikida võib" on inspireeritud muusikute enda eludest – emotsioonidest, kogemustest ja mõtetest. "Lugu räägib sellest, kuidas sageli võtame kõike oma elus iseenesest mõistetavana ja hakkame seda väärtustama alles siis kui meil seda miskit enam ei ole," selgitas Ott loo sisu.
"Lugu ise on põnev, müstiline ja samaaegselt ka helge" kirjeldas Pur Muddi liige Joonatan Siiman. "Usun, et nii mõnigi inimene võib end selle loo sõnades ära tunda," lisas Joonatan. | Ott Leplandi ja Pur Muddi singlist "Vaikida võib" valmis akustiline versioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saime Pur Muddi poiste Oliveri ja Joonataniga taaskord üle mitme kuu stuudios kokku ja ühise jämmi käigus otsustasime teha akustilise versiooni meie ühisest singlist. Kuna tulemus meeldis meile väga, siis otsustasime seda jagada ka kõikide enda kuulajatega," rääkis Ott Lepland.
"Vaikida võib" on inspireeritud muusikute enda eludest – emotsioonidest, kogemustest ja mõtetest. "Lugu räägib sellest, kuidas sageli võtame kõike oma elus iseenesest mõistetavana ja hakkame seda väärtustama alles siis kui meil seda miskit enam ei ole," selgitas Ott loo sisu.
"Lugu ise on põnev, müstiline ja samaaegselt ka helge" kirjeldas Pur Muddi liige Joonatan Siiman. "Usun, et nii mõnigi inimene võib end selle loo sõnades ära tunda," lisas Joonatan.
### Response:
Ott Leplandi ja Pur Muddi singlist "Vaikida võib" valmis akustiline versioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaspar Treier sai mänguaega 13,4 minutit ja viskas kümme punkti (vabavisked 1/1, kahesed 3/3, kolmesed 1/4). Veel võttis ta ühe lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, kaks pallikaotust ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Marco Spissu oli Sassari parim 28 punkti ja kuue lauapalliga. Miro Bilan lisas 20 punkti ja kaheksa lauapalli, Eimantas Bendzius 15 punkti ja viis lauapalli ning Stefano Gentile 14 punkti.
Turniiritabelis hoiab Sassari 11 võidu ja viie kaotusega teist kohta. Trieste on seitsme võidu ja kaheksa kaotusega seitsmendal positsioonil. | Sassari teenis suure võidu, Treier kasutas mänguminutid efektiivselt ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaspar Treier sai mänguaega 13,4 minutit ja viskas kümme punkti (vabavisked 1/1, kahesed 3/3, kolmesed 1/4). Veel võttis ta ühe lauapalli, tegi ühe vaheltlõike, kaks pallikaotust ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Marco Spissu oli Sassari parim 28 punkti ja kuue lauapalliga. Miro Bilan lisas 20 punkti ja kaheksa lauapalli, Eimantas Bendzius 15 punkti ja viis lauapalli ning Stefano Gentile 14 punkti.
Turniiritabelis hoiab Sassari 11 võidu ja viie kaotusega teist kohta. Trieste on seitsme võidu ja kaheksa kaotusega seitsmendal positsioonil.
### Response:
Sassari teenis suure võidu, Treier kasutas mänguminutid efektiivselt ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rail Balticu projekt pidi saama Euroopa Liidu juhtide vahel sõlmitud juulilepingu alusel mahus 1,4 miljardit eurot, kuid Euroopa Parlament peab võitlust konkreetsete projektide rahastamise üle.
Politico andmetel ähvardavad Balti riigid nüüd takistada 750-miljardilise taastepaketi käivitamist, et tagada juulilepingu täitmine.
"18. jaanuaril saatsid Balti riikide juhid Euroopa Liidu eesistuja riigi Portugali peaministrile kirja, kus nad palusid, et austatakse EL-i juhtide otsust eraldada Rail Balticule 1,4 miljardit eurot," teatas Politico.
Rail Balticu projektile raha eraldamine nõuab Euroopa Parlamendi nõusolekut. Tegemist on tehniliste läbirääkimiste osaga, mis on seotud Euroopa transpordi rahastamise eelarvega - see on 28,4 miljardi euro suurune fond (Euroopa ühendamise rahastu) , millega rahastatakse transpordi-, energia- ja digitaalset infrastruktuuri.
Euroopa Parlamendi liikmed on vastu ideele eraldada raha mis tahes sihipärasele konkreetsele projektile. "Sellist sihtotstarbelist raha eraldamist ei saa teha. See pole tavaline protseduur," ütles Euroopa Rahvapartei liige Marian-Jean Marinescu.
Marinescu viitab rahastu eeskirjadele, mille kohaselt tuleb raha eraldada konkursimenetluse teel.
"Ma saan aru, et nad teavad juba selle konkursi võitjat. Raha on ette nähtud aga kõikidele liikmesriikidele ja seda tuleb kasutada kõikide liikmesriikide jaoks," lisas Marinescu.
Balti riigid väidavad, et EL-i parlament ei saa juulilepingut tühistada. Eelmisel nädalal peetud kolmepoolsete kõneluste voor parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel lõppes edusammudeta ning uut kõneluste kuupäeva pole veel paika pandud.
Rail Baltic ühendaks omavahel Eesti, Läti ja Leedu ning seoks nad ülejäänud Euroopa Liiduga, mis pakuks kiiret transiitkaubandust Balti riikide pealinnade ja Varssavi vahel.
Kõik Euroopa Liidu riigid peavad ratifitseerima otsuse, et Euroopa Komisjon laenaks kapitaliturgudelt raha ja jagaks selle siis toetuste ja madala intressiga laenudena EL-i riikidele. See protsess võtab eeldatavasti aega paar kuud ja raha hakkab voolama suvel. | Politico: Balti riigid võivad ähvardada taastepaketi blokeerimisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rail Balticu projekt pidi saama Euroopa Liidu juhtide vahel sõlmitud juulilepingu alusel mahus 1,4 miljardit eurot, kuid Euroopa Parlament peab võitlust konkreetsete projektide rahastamise üle.
Politico andmetel ähvardavad Balti riigid nüüd takistada 750-miljardilise taastepaketi käivitamist, et tagada juulilepingu täitmine.
"18. jaanuaril saatsid Balti riikide juhid Euroopa Liidu eesistuja riigi Portugali peaministrile kirja, kus nad palusid, et austatakse EL-i juhtide otsust eraldada Rail Balticule 1,4 miljardit eurot," teatas Politico.
Rail Balticu projektile raha eraldamine nõuab Euroopa Parlamendi nõusolekut. Tegemist on tehniliste läbirääkimiste osaga, mis on seotud Euroopa transpordi rahastamise eelarvega - see on 28,4 miljardi euro suurune fond (Euroopa ühendamise rahastu) , millega rahastatakse transpordi-, energia- ja digitaalset infrastruktuuri.
Euroopa Parlamendi liikmed on vastu ideele eraldada raha mis tahes sihipärasele konkreetsele projektile. "Sellist sihtotstarbelist raha eraldamist ei saa teha. See pole tavaline protseduur," ütles Euroopa Rahvapartei liige Marian-Jean Marinescu.
Marinescu viitab rahastu eeskirjadele, mille kohaselt tuleb raha eraldada konkursimenetluse teel.
"Ma saan aru, et nad teavad juba selle konkursi võitjat. Raha on ette nähtud aga kõikidele liikmesriikidele ja seda tuleb kasutada kõikide liikmesriikide jaoks," lisas Marinescu.
Balti riigid väidavad, et EL-i parlament ei saa juulilepingut tühistada. Eelmisel nädalal peetud kolmepoolsete kõneluste voor parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel lõppes edusammudeta ning uut kõneluste kuupäeva pole veel paika pandud.
Rail Baltic ühendaks omavahel Eesti, Läti ja Leedu ning seoks nad ülejäänud Euroopa Liiduga, mis pakuks kiiret transiitkaubandust Balti riikide pealinnade ja Varssavi vahel.
Kõik Euroopa Liidu riigid peavad ratifitseerima otsuse, et Euroopa Komisjon laenaks kapitaliturgudelt raha ja jagaks selle siis toetuste ja madala intressiga laenudena EL-i riikidele. See protsess võtab eeldatavasti aega paar kuud ja raha hakkab voolama suvel.
### Response:
Politico: Balti riigid võivad ähvardada taastepaketi blokeerimisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuni reedeni oli tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) seisukohal, et seda nõuab Eesti seadus, kirjutab Postimees.
TTJA loogika põhines sellel, et kui postitajal on võimalik saada postituse abil isiklikku kasu (inimesed ostavad plaadi või raamatu, kuulavad muusikat voogedastusteenusest, maksvad pileti eest jne), siis on postitus käsitletav reklaamina ning see kehtib muusikute, kirjanike, kunstnike, filmitegijate ja kõigi inimeste kohta, kes midagi loovad, sellest ära elada tahavad ning oma loomingut sotsiaalmeedias tutvustavad.
"Hindasime kahju, mida loomeinimese kontol tema enda loomingu avaldamine ja tutvustamine võiks jälgijatele põhjustada ning see kahju ehk jälgijate eksitamise risk praktiliselt puudub, kuigi seadusest tulenevalt on tegu reklaamiga. Seega leidsime, et loomeinimestele märgistamise kohustuse panemine pole põhjendatud. Kui juhendit koostasime, siis käsitlesime selliseid olukordi põgusalt ega pühendanud sellele juhendis eraldi tähelepanu," rääkis TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael, et seadus küll ei muutunud, kuid TTJA tõlgendab seda nüüd teisiti. | Loojad pääsesid #reklaami-sundusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuni reedeni oli tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) seisukohal, et seda nõuab Eesti seadus, kirjutab Postimees.
TTJA loogika põhines sellel, et kui postitajal on võimalik saada postituse abil isiklikku kasu (inimesed ostavad plaadi või raamatu, kuulavad muusikat voogedastusteenusest, maksvad pileti eest jne), siis on postitus käsitletav reklaamina ning see kehtib muusikute, kirjanike, kunstnike, filmitegijate ja kõigi inimeste kohta, kes midagi loovad, sellest ära elada tahavad ning oma loomingut sotsiaalmeedias tutvustavad.
"Hindasime kahju, mida loomeinimese kontol tema enda loomingu avaldamine ja tutvustamine võiks jälgijatele põhjustada ning see kahju ehk jälgijate eksitamise risk praktiliselt puudub, kuigi seadusest tulenevalt on tegu reklaamiga. Seega leidsime, et loomeinimestele märgistamise kohustuse panemine pole põhjendatud. Kui juhendit koostasime, siis käsitlesime selliseid olukordi põgusalt ega pühendanud sellele juhendis eraldi tähelepanu," rääkis TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael, et seadus küll ei muutunud, kuid TTJA tõlgendab seda nüüd teisiti.
### Response:
Loojad pääsesid #reklaami-sundusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud esmaspäeval otsustas riigikogu juhatus korraldada täiskogu istungid eneseisolatsiooni nõuete täitmise võimaldamiseks kaugosalusega. Saadikutel on võimalik sellegipoolest osaleda istungil nii saalist, oma kabinetist kui ka koduarvuti tagant.
Riigikogu avalike suhete osakonna juht Urmas Seaver kinnitas, et riigikogu jätkab ka sel nädalal sama korraldusega.
Teisipäeval annab riigikogu ees ametivande Kaja Kallase valitsus. Seaveri sõnul pole teada, et mõni ametisse astuv minister eneseisolatsiooni nõude tõttu parlamendihoonesse kohale ei tuleks. "Kõik see käib nii nagu iga aasta, tulevad ette ja kirjutavad füüsiliselt allkirja," ütles ta.
Sellise olukorra tekkimisel on uutel ministritel võimalik ametivande andmisel osaleda ka kaugistungil. "Teoreetiliselt on võimalik digitaalselt allkirjastada seda, see kõik on vajadusel tehtav," sõnas Seaver.
Esmaspäeva lõunal andis uues valitsuses majandus- ja taristuministri ametis jätkav Taavi Aas teada, et on lähikontaktne ja annab ametivande digitaalselt läbi interneti.
Juhul, kui uus minister soovib ametivande anda siiski riigikogu ees, võib seda teha teistest hiljem.
Uue valitsuse ametivande andmist saab teisipäeval vaadata ETV-s ja ERR-i portaalis. | Uus valitsus annab teisipäeval ametivande riigikogus kohapeal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud esmaspäeval otsustas riigikogu juhatus korraldada täiskogu istungid eneseisolatsiooni nõuete täitmise võimaldamiseks kaugosalusega. Saadikutel on võimalik sellegipoolest osaleda istungil nii saalist, oma kabinetist kui ka koduarvuti tagant.
Riigikogu avalike suhete osakonna juht Urmas Seaver kinnitas, et riigikogu jätkab ka sel nädalal sama korraldusega.
Teisipäeval annab riigikogu ees ametivande Kaja Kallase valitsus. Seaveri sõnul pole teada, et mõni ametisse astuv minister eneseisolatsiooni nõude tõttu parlamendihoonesse kohale ei tuleks. "Kõik see käib nii nagu iga aasta, tulevad ette ja kirjutavad füüsiliselt allkirja," ütles ta.
Sellise olukorra tekkimisel on uutel ministritel võimalik ametivande andmisel osaleda ka kaugistungil. "Teoreetiliselt on võimalik digitaalselt allkirjastada seda, see kõik on vajadusel tehtav," sõnas Seaver.
Esmaspäeva lõunal andis uues valitsuses majandus- ja taristuministri ametis jätkav Taavi Aas teada, et on lähikontaktne ja annab ametivande digitaalselt läbi interneti.
Juhul, kui uus minister soovib ametivande anda siiski riigikogu ees, võib seda teha teistest hiljem.
Uue valitsuse ametivande andmist saab teisipäeval vaadata ETV-s ja ERR-i portaalis.
### Response:
Uus valitsus annab teisipäeval ametivande riigikogus kohapeal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Monte Carlos kolmanda koha saavutanud ralliekipaaž alustas koostööd vaid loetud päevad enne hooaja esimest etappi, kui Neuville ja tema pikaaegne paariline Nicolas Gilsoul ei jõudnud uue lepingu asjus kokkuleppele.
Ootamatust vastutusest hoolimata Neuville'i Sebastien Ogier ja Elfyn Evansi järel kolmandaks aidanud Wydaeghe saab Hyundai piloodi sõnul nüüd veebruari lõpus teisegi võimaluse, kui kavas on Arktika ralli Põhja-Soomes.
"Ta oli lõppenud nädalavahetusel väga rahulik, kontrollis pidevalt olukorda ning see oli väga positiivne," vahendab ralliportaal DirtFish Neuville'i sõnu. "Monte Carlo keerulisi olusid silmas pidades oli koostöö autos muljetavaldav, mistõttu sõidame koos ka järgmisel rallil ja loodetavasti ka ülejäänud hooajal."
Autoralli MM-sari jätkub 26.–28. veebruaril. | Thierry Neuville'i koostöö uue kaardilugejaga jätkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Monte Carlos kolmanda koha saavutanud ralliekipaaž alustas koostööd vaid loetud päevad enne hooaja esimest etappi, kui Neuville ja tema pikaaegne paariline Nicolas Gilsoul ei jõudnud uue lepingu asjus kokkuleppele.
Ootamatust vastutusest hoolimata Neuville'i Sebastien Ogier ja Elfyn Evansi järel kolmandaks aidanud Wydaeghe saab Hyundai piloodi sõnul nüüd veebruari lõpus teisegi võimaluse, kui kavas on Arktika ralli Põhja-Soomes.
"Ta oli lõppenud nädalavahetusel väga rahulik, kontrollis pidevalt olukorda ning see oli väga positiivne," vahendab ralliportaal DirtFish Neuville'i sõnu. "Monte Carlo keerulisi olusid silmas pidades oli koostöö autos muljetavaldav, mistõttu sõidame koos ka järgmisel rallil ja loodetavasti ka ülejäänud hooajal."
Autoralli MM-sari jätkub 26.–28. veebruaril.
### Response:
Thierry Neuville'i koostöö uue kaardilugejaga jätkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtte kommunikatsioonijuht Katrin Seppel ütles, et korraga avatakse mitu kauplust erinevates linnades, ent millistes, mitu ja täpsemalt millal, ei saa ta veel kommenteerida. Kindel on, et see juhtub veel sel aastal.
"Praegu keskendume poodide ehitusele, aga avamisaega veel ei ütle välja," kommenteeris Seppel ERR-ile. "See ongi meie strateegia, et me ei kommenteeri praegu rohkem, kui oleme siiani välja öelnud."
Riias valminud 51 000-ruutmeetrine logistikakeskus hakkab toidu- ja tarbekaupadega varustama kauplusi nii Eesti kui Lätis. Logistikakeskusesse investeeriti üle 55 miljoni euro ja see annab tööd enam kui 150 inimesele.
Laopind moodustab sellest 45 000 ruutmeetrit, mis on võrdne kuue jalgpalliväljakuga. Ülejäänud hoone on hõivatud kontoripindadega.
Toodete kvaliteedi säilimise ladustamise ajal tagavad kuus temperatuuritsooni (–24 kraadi külmutatud toodetele, +1 kraad värsketele toodetele (näiteks piima- ja lihatooted), +4 kraadi ja 90–95 protsenti õhuniiskust eksootilistele puu- ja köögiviljadele, +14 kraadi puu- ja köögiviljadele, +20 kraadi šokolaadile ja +18 kraadi muudele toodetele).
Kaubaalused on paigutatud kuni 12 meetri kõrgustele riiulitele, mille kogupikkus ulatub kolme kilomeetrini.
Lidl on esindatud 32 riigis üle maailma ning haldab 11 200 kauplust ja enam kui 200 logistikakeskust 29 riigis üle maailma. Lidlis töötab üle 310 000 töötaja. | Lidl avab esimesed poed Eestis sel aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtte kommunikatsioonijuht Katrin Seppel ütles, et korraga avatakse mitu kauplust erinevates linnades, ent millistes, mitu ja täpsemalt millal, ei saa ta veel kommenteerida. Kindel on, et see juhtub veel sel aastal.
"Praegu keskendume poodide ehitusele, aga avamisaega veel ei ütle välja," kommenteeris Seppel ERR-ile. "See ongi meie strateegia, et me ei kommenteeri praegu rohkem, kui oleme siiani välja öelnud."
Riias valminud 51 000-ruutmeetrine logistikakeskus hakkab toidu- ja tarbekaupadega varustama kauplusi nii Eesti kui Lätis. Logistikakeskusesse investeeriti üle 55 miljoni euro ja see annab tööd enam kui 150 inimesele.
Laopind moodustab sellest 45 000 ruutmeetrit, mis on võrdne kuue jalgpalliväljakuga. Ülejäänud hoone on hõivatud kontoripindadega.
Toodete kvaliteedi säilimise ladustamise ajal tagavad kuus temperatuuritsooni (–24 kraadi külmutatud toodetele, +1 kraad värsketele toodetele (näiteks piima- ja lihatooted), +4 kraadi ja 90–95 protsenti õhuniiskust eksootilistele puu- ja köögiviljadele, +14 kraadi puu- ja köögiviljadele, +20 kraadi šokolaadile ja +18 kraadi muudele toodetele).
Kaubaalused on paigutatud kuni 12 meetri kõrgustele riiulitele, mille kogupikkus ulatub kolme kilomeetrini.
Lidl on esindatud 32 riigis üle maailma ning haldab 11 200 kauplust ja enam kui 200 logistikakeskust 29 riigis üle maailma. Lidlis töötab üle 310 000 töötaja.
### Response:
Lidl avab esimesed poed Eestis sel aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on hea meel Tulevikuga liituda! Tulin, et siin kõvasti tööd teha. Meeskond on mind hästi vastu võtnud ning ootan põnevusega uut hooaega. Loodan väga, et tuleb huvitav jalgpalliaasta," kommenteeris Tuhkanen.
Tuleviku spordidirektor Sander Post, kes on Tuhkaneni varem juhendanud U-17 noortekoondise abitreenerina lausus, et peab tema Tulevikuga liitumist klubile oluliseks käiguks.
"Daniel on noor ja potentsiaalikas mängumees ja ma ei kahtle selles, et ta on heas keskkonnas võimeline tegema järgmise sammu oma karjääris. Viljandis on sellega hakkama saanud mitmed varem siia tulnud noormängijad," kõneles Post.
Varasematel aastatel FC Flora noortesüsteemi võistkondi esindanud ning duubelvõistkonna tuumikusse kuulunud Daniel Tuhkanen tegi debüüdi Premium liigas möödunud aasta märtsis FC Kuressaaret esindades ning sai hooaja vältel saarlaste esindusvõistkonnas kirja kokku 19 kõrgliigakohtumist.
Aastate jooksul on Tuhkanen järjepidevalt kuulunud eri vanuseklasside noortekoondistesse. U-19 vanuseklassi koondises käis Tuhkanen enne koroonapandeemia algust platsil kaheksas kohtumises. | Viljandi Tulevik täiendas ridu Eesti noortekoondislasega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on hea meel Tulevikuga liituda! Tulin, et siin kõvasti tööd teha. Meeskond on mind hästi vastu võtnud ning ootan põnevusega uut hooaega. Loodan väga, et tuleb huvitav jalgpalliaasta," kommenteeris Tuhkanen.
Tuleviku spordidirektor Sander Post, kes on Tuhkaneni varem juhendanud U-17 noortekoondise abitreenerina lausus, et peab tema Tulevikuga liitumist klubile oluliseks käiguks.
"Daniel on noor ja potentsiaalikas mängumees ja ma ei kahtle selles, et ta on heas keskkonnas võimeline tegema järgmise sammu oma karjääris. Viljandis on sellega hakkama saanud mitmed varem siia tulnud noormängijad," kõneles Post.
Varasematel aastatel FC Flora noortesüsteemi võistkondi esindanud ning duubelvõistkonna tuumikusse kuulunud Daniel Tuhkanen tegi debüüdi Premium liigas möödunud aasta märtsis FC Kuressaaret esindades ning sai hooaja vältel saarlaste esindusvõistkonnas kirja kokku 19 kõrgliigakohtumist.
Aastate jooksul on Tuhkanen järjepidevalt kuulunud eri vanuseklasside noortekoondistesse. U-19 vanuseklassi koondises käis Tuhkanen enne koroonapandeemia algust platsil kaheksas kohtumises.
### Response:
Viljandi Tulevik täiendas ridu Eesti noortekoondislasega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu jaoks on isiklikult oluline, et läheneksime koolidele personaalselt. Ma viimase võimaluseni hoiduks lausalistest koolide sulgemisest. Et nii kaua kui vähegi võimalik, siis piirdume sellega, et kui klassis on avastatud haigus, siis läheb distantsõppele vaid see klass. Ja et vajadusel kasutataks hübriidõpet," rääkis Kersna.
Kui haigus koolis laiemalt levib, siis läheks Kersna sõnul ajutiselt distantsõppele kogu kool.
"Aga ka sel juhul on oluline hoida väiksemaid lapsi niipalju kui võimalik koolis ja pakkuda erilist tuge lõpetajatele ehk üheksandikele ja kaheteistkümnendikele. See on hästi oluline, et me hoiaks hariduses võimalikult personaalset joont praeguses COVID-kriisis," lisas ta.
Rääkides uue valitsuse muudest tegevustest haridusvaldkonnas, tõi Kersna välja venekeelset kooli puudutava.
"Eesti muukeelsetest koolidest tulnud laste PISA-testi tulemused on olnud aastaid madalamad Eesti keskmisest. Muukeelsetest koolidest jõuab ka Eesti ülikoolidesse liiga vähe andekaid ja tublisid noori. Takistuseks on just see, et nad ei oska piisavalt hästi riigikeelt," rääkis Kersna.
Et selliste noorte potentsiaali Eesti ühiskonnas maksimaalselt rakendada, on Kersna sõnul uues koalitsioonis kokku lepitud, et intensiivsema eesti keele õppega alustatakse juba lasteaias.
"On ju teada, et mida varem keeleõppega alustada, seda paremini laps selle omandab. Lisaks peaksid põhikoolis lapsed hakkama lisaks eesti keelele osasid aineid õppima eesti keeles, sest teadlased on öelnud, et see on kõige efektiivsem viis keeleõppeks," sõnas Kersna ja lisas, et samuti tuleb soodustada Ida-Viru noorte Eestis rohkem ringi liikumist ja eesti noortega ühise sotsiaalvõrgustiku teket.
Probleemsena tõi ta välja, et praegu pole muukeelsetes koolides eesti keele rohkemaks õppeks piisavalt õpetajaid, kuid Kersna sõnul on sellest räägitud juba ülikoolidega.
"Neil on valmidus koolitada rohkem õpetajaid, kes suudaks ainetunde õpetada muukeelsetele lastele eesti keeles. Ehk õpetajaid on vaja välja õpetada, aga lisaks on vaja ka kaasaegseid ja atraktiivseid õppematerjale, et teha eesti keele õpe noortele huvitavaks."
Lisaks tõi Kersna välja, et tõstab riigieelarve strateegia aruteludel välja selle, et 2022. aastal tuleks õpetajatele palgatõus. | Kersna: koolide laussulgemisest tuleks viimase võimaluseni hoiduda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu jaoks on isiklikult oluline, et läheneksime koolidele personaalselt. Ma viimase võimaluseni hoiduks lausalistest koolide sulgemisest. Et nii kaua kui vähegi võimalik, siis piirdume sellega, et kui klassis on avastatud haigus, siis läheb distantsõppele vaid see klass. Ja et vajadusel kasutataks hübriidõpet," rääkis Kersna.
Kui haigus koolis laiemalt levib, siis läheks Kersna sõnul ajutiselt distantsõppele kogu kool.
"Aga ka sel juhul on oluline hoida väiksemaid lapsi niipalju kui võimalik koolis ja pakkuda erilist tuge lõpetajatele ehk üheksandikele ja kaheteistkümnendikele. See on hästi oluline, et me hoiaks hariduses võimalikult personaalset joont praeguses COVID-kriisis," lisas ta.
Rääkides uue valitsuse muudest tegevustest haridusvaldkonnas, tõi Kersna välja venekeelset kooli puudutava.
"Eesti muukeelsetest koolidest tulnud laste PISA-testi tulemused on olnud aastaid madalamad Eesti keskmisest. Muukeelsetest koolidest jõuab ka Eesti ülikoolidesse liiga vähe andekaid ja tublisid noori. Takistuseks on just see, et nad ei oska piisavalt hästi riigikeelt," rääkis Kersna.
Et selliste noorte potentsiaali Eesti ühiskonnas maksimaalselt rakendada, on Kersna sõnul uues koalitsioonis kokku lepitud, et intensiivsema eesti keele õppega alustatakse juba lasteaias.
"On ju teada, et mida varem keeleõppega alustada, seda paremini laps selle omandab. Lisaks peaksid põhikoolis lapsed hakkama lisaks eesti keelele osasid aineid õppima eesti keeles, sest teadlased on öelnud, et see on kõige efektiivsem viis keeleõppeks," sõnas Kersna ja lisas, et samuti tuleb soodustada Ida-Viru noorte Eestis rohkem ringi liikumist ja eesti noortega ühise sotsiaalvõrgustiku teket.
Probleemsena tõi ta välja, et praegu pole muukeelsetes koolides eesti keele rohkemaks õppeks piisavalt õpetajaid, kuid Kersna sõnul on sellest räägitud juba ülikoolidega.
"Neil on valmidus koolitada rohkem õpetajaid, kes suudaks ainetunde õpetada muukeelsetele lastele eesti keeles. Ehk õpetajaid on vaja välja õpetada, aga lisaks on vaja ka kaasaegseid ja atraktiivseid õppematerjale, et teha eesti keele õpe noortele huvitavaks."
Lisaks tõi Kersna välja, et tõstab riigieelarve strateegia aruteludel välja selle, et 2022. aastal tuleks õpetajatele palgatõus.
### Response:
Kersna: koolide laussulgemisest tuleks viimase võimaluseni hoiduda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koduväljakul mänginud Juventus haaras tabelikeskmik Bologna vastu eduseisu 15. minutil, mil Cristiano Ronaldo söödust sai jala valgeks Arthur. Võõrustajate teise värava lõi 71. minutil ameeriklane Weston McKennie.
Tabeli esiotsa meeskondadest pidi vastase paremust tunnistama Napoli, kes kaotas võõrsil Verona Hellasele 1:3. Napoli läks küll juba esimesel minutil Hirving Lozano väravast juhtima, aga Federico Dimarco, Antonin Baraki ja Mattia Zaccagni tabamused tõid kolm punkti võõrustajatele.
Liigatabeli liidrina jätkab 19 mänguga 43 punkti kogunud AC Milan, kellele järgnevad lnter (41 p) ja AS Roma (37 p). Ühe kohtumise vähem pidanud Torino Juventus on 36 silmaga neljas, samuti 18 kohtumist pidanud Napoli on 34 punktiga kuues.
Teised tulemused:
Lazio – Sassuolo 2:1
Parma – Sampdoria 0:2 | Juventus naasis võidurajale, Napoli langes kuuendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koduväljakul mänginud Juventus haaras tabelikeskmik Bologna vastu eduseisu 15. minutil, mil Cristiano Ronaldo söödust sai jala valgeks Arthur. Võõrustajate teise värava lõi 71. minutil ameeriklane Weston McKennie.
Tabeli esiotsa meeskondadest pidi vastase paremust tunnistama Napoli, kes kaotas võõrsil Verona Hellasele 1:3. Napoli läks küll juba esimesel minutil Hirving Lozano väravast juhtima, aga Federico Dimarco, Antonin Baraki ja Mattia Zaccagni tabamused tõid kolm punkti võõrustajatele.
Liigatabeli liidrina jätkab 19 mänguga 43 punkti kogunud AC Milan, kellele järgnevad lnter (41 p) ja AS Roma (37 p). Ühe kohtumise vähem pidanud Torino Juventus on 36 silmaga neljas, samuti 18 kohtumist pidanud Napoli on 34 punktiga kuues.
Teised tulemused:
Lazio – Sassuolo 2:1
Parma – Sampdoria 0:2
### Response:
Juventus naasis võidurajale, Napoli langes kuuendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juba seitse hooaega on kõlanud ETV2 vahendusel "Plekktrummi" tuttav tunnusviis, juhatades meid minimalistliku kujundusega stuudiosse, teejuhiks Joonas Hellerma, toimetajaks Hedi Rosma ning seltsiks saatekülaline, kellega hakatakse üheskoos kultuurile ja ühiskonnas toimuvale uusi tähendusi laduma.
"Plekktrummi" kõla ei ole ärev, nagu on afektijanus maailmas kombeks, vaid põristab rahulikult, ilma suurema intriigi ja konfliktita, ent tabades samas inimolemuse, ühiskonna ja kultuuri rütme nii, et oleks midagi kaasa võtta ja mõtiskleda. Juba tuttavat formaati toetas lõppenud aasta detsembrist käesoleva jaanuari alguseni eetris olnud kuueosaline erisaade "Plekktrummi raamatud" (toimetajad Hedi Rosma ja Johanna Ross), kus aktuaalsetele ja ajatutele teemadele otsiti vastuseid kirjandusest, teiste hulgas piiblist, Goethe "Hingesugulastest", Jaan Krossi teostest, Gustav Suitsu luulest. Kuna Joonas on tegutsenud lisaks "Plekktrummile" nii "OP!-i" toimetaja, muusikasaate "MI" toimetaja kui ka saatejuhina ning pälvis 2019. aastal Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, otsustasime vaadata teistkümnendate kultuurielu sündmustele ja tendentsidele tagasi just läbi tema silmade.
Aasta ja kümnendi lõpus tehakse ikka kokkuvõtteid. Kuidas sa ise sellistesse edetabelitesse suhtud ja tagasivaateid teed?
Pean ütlema, et tunnen iga kord kimbatust, kui neid edetabeleid tehakse, sest mul pole sinna tavaliselt midagi panna (naerab). Kõike ei jõua lihtsalt jälgida. Ma ei käi kõigil etendustel, ei loe kõiki raamatuid, ei vaata ka kõiki filme. Seepärast ei söandaks järjestusi ja edetabeleid ise eriti välja pakkuda. Enamasti on huvitavamad toimetuste koostatud ja mingil kujul n-ö filtreeritud ülevaated. Inimeste subjektiivsed aasta kokkuvõtted võivad samuti vahel huvitavad olla, aga neid ei saa nii esinduslikuna võtta. Isiklikult loen ja jälgin pigem seda, mis ei ole aastanumbriga nii selgelt ühenduses. See ei tähenda, et ma iga päev uuenevat kultuurielu ei jälgiks. Loomulikult teen seda, aga selles tulvas vähegi selgemapilguliseks orienteerumiseks on vaja mingit laiemat konteksti ja taustsüsteemi. Palju aega kulub isikliku hariduse loomisele ja kultuuri laiemale tundmaõppimisele.
Esimeses "Plekktrummis" aastast 2014 kõlab mõtisklus, et kas kultuur võiks pakkuda vastukaalu ärevatele aegadele. 2015. aasta saatest David Vsevioviga lipsab aga läbi fraas "emotsioonid on avalikus ruumis lõkkele löönud". Mõlemad mõtted võiksid sobida sama hästi ka aastasse 2020. Kas kümnend on üldse piisav aeg, et suuremad muutused saaksid toimuda? Kas need teemad on praegu teised?
See on ilmselt väga suhteline. Aastaid ja terveid kümnendeid meenutatakse enamasti eredate sündmuste kaudu, aga need on sageli mõne pikalt arenenud protsessi viimaseks vaatuseks. See tähendab, et ühiskonnas miilab tulekoldeid alati, mõne suurema tuulehooga tekib ka suuremaid tulelonte. Ühiskonnas toimuva juurde käib paratamatult väike ärevusfoon, mida meedia muidugi hea meelega võimendab ja vahel ka juurde loob. Mulle meenub Tõnu Õnnepalu raamat "Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem", kus peategelane tunnistab üldist tsivilisatsiooni allakäiku, aga nendib samas, et inimene on kaval ja leiab sellele alati mingi vasturohu. Pikemas perspektiivis on see muidugi allakäigu agoonia pikendamine. See ei tähenda, et tolles intervjuus David Vsevioviga oleks niisama kurdetud. Vastupidi, tänu sellele, et meie hulgas on sellised inimesed nagu David Vseviov, on mõni mõttetult kuumaks kippuv tulease olnud kindlasti paremini vaoshoitud. Nii et ühtpidi käib mure allakäigu pärast iga ajastu juurde, aga see ei vähenda samas ühegi ajastu probleemide tõsiseltvõetavust.
"Aastaid ja terveid kümnendeid meenutatakse enamasti eredate sündmuste kaudu, aga need on sageli mõne pikalt arenenud protsessi viimaseks vaatuseks."
Kui ma mõtlen sellele ajale saatetegemise seisukohast, siis toimetuse jaoks on see olnud laialdane harjutamise ja eneseharimise protsess. Nii et töises mõttes iseloomustab seda kümnendit kindlasti areng. Isiklikult on algusega võrreldes ikka väga palju muutunud. Nüüd on olemas meetod ja oskused selles tööprotsessis osalemiseks. Kuidas teha intervjuud otse-eetris, mida on selleks küsitlejana vaja, mis intervjuu üldse on – kõik need asjad tuli omal nahal lõpuks avastada või leiutada. Võrdleksin seda teatrietenduse andmisega, mis vajab õnnestumiseks üksjagu tehnilisi teadmisi ja taustade sättimist, et sooritus õnnestuks.
Kui rääkida teatrist, siis võiks öelda, et 2010ndad olid omamoodi NO99 ajastu, mil etendus ka nende "Ühtne Eesti suurkogu". Kas sa mäletad, mis emotsioonid sind selle ettevõtmisega seoses valdasid?
Minu jaoks oli see rohkem selline üks projekt, suur etendus. Seda elevust, kas tehakse nüüd erakond, ma endas ei mäleta, aga meelde see muidugi jäi. Tagantjärele võib seda näha omamoodi murdepunkti või verstapostina, mis juhatas kümnendi mingil kujul sisse – muidugi ei aimatud siis, mis meid ees ootab. Ühiskonnakriitika on vaieldamatult oluline osa kunsti missioonist. Aga võidud sellel rindel ei kesta kunagi liiga kaua, raiud ühe pea maha, kasvab mitu asemele. Nii et siin tuleb olla valmis kestvaks ja pidevaks tööks, mis vajab omamoodi pikameelsust.
NO99 vaimulaadi ja esteetika võttis minu jaoks võib-olla rohkemgi kokku Ene-Liis Semperi "El Dorado: klounide hävitusretk" 2015. aastast. Seda iseloomustas Semperi isikupärane ja alati mõjuv käekiri. Professionaalne ja detailideni läbimõeldud ülesehitus sisendas samas lohutamatut eksistentsiaalset võõrandatuse tunnet. Kui "Ühtse Eesti" lõpetas n-ö mõistuse hääl, kainenemine ja selle võrra ka läkitus tulla mõistusele, siis tolles lavastuses oli kõige keskmes juba kloun, trikster. Selles hilisemas lavatöös selgus, et ühiskonda ei saa kutsuda mõistusele, sest tegelikult see polegi päriselt mõistuslik, arhetüüpsel tasandil on ühiskond pigem karneval, mida ei juhi mitte mõistuse hääl, vaid mingid tumedamad tungid. Kõik kokku on seepärast maskide ringkäik, mille läbinägemisel aitab meeleheite vastu ehk vaid naer, taju kõige koomilisusest. Etendus lõppes suure pallimerega, mis jäi väga eredalt meelde, aga mille mõtet kohe lugeda ei taibanud. Pallimere võimalikud tähendused tekkisid aegamööda hiljem. Selles mõttes läksid selle teatri viimased tööd, millest ma ei ole kõiki näinud, aina lohutumaks.
2010. aastaid võib pidada murdepunktiks ka kohalikul filmimaastikul – Eestit tabas üsna suur kodumaiste filmide sadu, mille üheks põhjuseks olid Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks eraldatud rahad. Linastusid näiteks "Põrgu Jaan", "Tõde ja õigus", "Seltsimees laps" jt, millega käis kaasas ka mõte, et need avavad omamoodi eestluse olemust. Kui hästi need sinu arvates oma eesmärki tabasid või mingeid ühiskonna valupunkte välja tõid?
Need filmid ei olnud vist tehtud nii suure valupunktide tabamise eesmärgiga, pigem on tegu publiku poole pööratud kinoteostega, mille üks tagamõte oli anda eesti ajaloo ja kirjandusega seotud olulistele sündmustele ning narratiividele elamuslik ja meeldejääv vorm. Lahe on vaadata filme, kus eelarvelised võimalused on olnud tavapärasest pisut suuremad ja filmitegijatel on olnud natuke rohkem loomisruumi. Oma mullukevadisel Lõuna-Eesti rännakul kõndisin mööda ka "Tõe ja õiguse" filmi jaoks loodud Vargamäest Läti piiri ääres. See oli eemalt tee pealt vaadates vaat et tõelisem, kui päris Vargamäe oligi. Aga Eesti ajaloost saaks filme kindlasti veelgi teha.
Mis sündmuseid või teoseid sa silmas pead?
Filmiainest oleks näiteks mõnes Jaan Krossi romaanis. Kas või "Paigallend", kus on justkui lavastatud uuesti võtmesündmused, mis on seotud Eesti riigi kaotusega II maailmasõja eel ja kestel. Kross lisab sinna ka rahvusvahelise mõõtme, mis teeks võimaliku ekraniseeringu väga mitmekihiliseks ja võiks niimoodi ka laiemalt huvi pakkuda. Ehkki kõnealused sündmused on Eesti perspektiivist rasked ja keerulised, ei ole Krossis raskemeelsust või liigset sentimentaalsust, ta kirjutab pigem kroonikuna, kelle puhul säilib teatud rõõm sündmustesse kätketud detailide ja inimlike nüansside üle. Need mõjuvad lugedes omajagu filmilikult. Selles mõttes vaatasin hingevärinaga Margus Paju hiljutist filmi "O2", mis harvaesineva lennukusega juba puudutas seda aega.
Viimase kümnendi dokumentalistikast leiab ka viiteid usule, võtkem või näiteks Jaan Tootseni "Igapäevaelu müstika" isa Vello Salost, Marko Raadi "Matusepäevikud" või Heilika Pikkovi "Õlimäe õied". Kas sulle tundub, et usuleigete eestlaste jaoks on usk muutumas millekski eksootiliseks või on tegemist pigem aja vaimuga, mis soodustab selliste teemade üle arutlemist?
Sellele usuleiguse müüdile ei leia alati kinnitust. Pigem on see usuleiguse lugu seotud antiklerikaalsusega, millel meil on siin oma ajalooline tagapõhi. Vello Salo ja ema Ksenia "Õlimäe õitest" olid värvikad persoonid, kes pühendasid oma elu religioonile ja usule. Ma ei oska võib-olla näha neis filmides märki üldisemast suundumusest, et usk on kuidagi aktuaalsemaks muutunud. Minu arust tuksub see kogu aeg vaikselt pinna all, kõik ei väljendu alati klassikalises traditsioonilise religiooni vormis.
Omamoodi usuks muutus eelmisel kümnendil ju ka virtuaalmaailm. Sotsiaalmeedia populaarsus tõusis plahvatuslikult ning leidis oma koha ühiskondlikes debattides. Samuti kerkisid esile mitmesugused voogedastusplatvormid. Millised on sinu suhted digimaailma ja -kultuuriga?
Olen digimaailma asukas nagu ilmselt paljud. Samas erilisi kinnisideid mul sellega seotud ei ole. Lõpuks on sellel ikkagi instrumentaalne väärtus, mis aitab heal juhul teha elu mõnes asjas lihtsamaks ja ladusamaks. Mul ei ole erilisi eelistusi, kas vaadata näitust virtuaalselt või käia kohal, lugeda raamatut vanas variandis või digitaalselt. Tõsi, klassikaline raamatuformaat on lõpuks ikkagi käepärasem. Digiraamatuid on hea reisides või matkates kaasas kanda. Tehnoloogia ei tee kunsti ega kultuuri iseenesest kuidagi huvitavamaks või paremaks. Mõistan, et kultuur peab digiteerumisega sammu pidama ning olema kättesaadav ja tarvitatav ka digimeediumite vahendusel. Aga kultuuri sisu sõltub ikkagi millestki muust – inimestest, kes selles vallas tegutsevad ja loovad. Virtuaalmaailmast on saanud keskkonna igapäevane osa. Igasugused trans- ja posthumanismid, mis annavad tehnoloogiale keskse staatuse inimkonna lähitulevikus, võivad ju isegi õiged olla, aga uusi jumalaid sealt vaevalt sünnib.
Ühes 2016. aasta "Plekktrummis" vestlesite Rein Rauaga baastekstidest, mis iga kultuuri üles ehitavad. Ta toob näiteks, et meie kultuuri saavad suuresti mõjutada ka popkultuuri nähtused, nagu "Simpsonid", mida me võime samamoodi tsiteerida nagu "Tõde ja õigust". Kas meie eelmises kümnendis leidub sinu arvates mõni baasteksti potentsiaaliga teos?
Tunnen kultuuri liiga vähe, et anda hinnang, kas mingeid baas- või tüvitekste tuli juurde. Võib-olla ei tulnud. "Plekktrummi raamatuid" ette valmistades selgus, et uuema eesti kirjanduse viimane täieõiguslik tüvitekst on vist Andrus Kivirähki "Rehepapp", mis ilmus juba aastal 2000. Tüvitekst siis selles mõttes, et see on tõesti rahva sekka läinud ja teosest endast on saanud juba omamoodi folkloor. See ilmus ilusal aastanumbril, uue sajandi hakatuseks sai verstapost maha pandud ja nüüd ootame, kes järele teeks. Kivirähki romaan toetub omakorda "tüvitekstile" – eesti rahvamuistenditele ja mütoloogiale, mis ei ole mingi terviklik "üks tekst". Nii et Kivirähk teeb siin justkui veljotormisliku käigu. See mõjub eestlasele äratuntavalt ja koduselt ning rahvusvahelisele lugejale piisavalt eksootiliselt.
" Mõistan, et kultuur peab digiteerumisega sammu pidama ning olema kättesaadav ja tarvitatav ka digimeediumite vahendusel. Aga kultuuri sisu sõltub ikkagi millestki muust – inimestest, kes selles vallas tegutsevad ja loovad."
Teisalt on Tõnu Õnnepalu minu jaoks kirjanik, kellelt püüan lugeda kõike ja kes on alati huvitav. Nagu enne juba möödaminnes jutuks tuli, siis tema tekstid justkui tõotavad, et need ilmutavad midagi aja vaimu kohta. Ja ilmutavadki. Ka kunagine "Piiririik" on loetav tüvitekstina. Üheksakümnendad algasid "Piiririigiga", nullindad "Rehepapiga" ja teistkümnendad… Tõesti, sellist suurt "üht" ei oska välja tuua. Meenub, et suure elevusega võeti vastu Valdur Mikita Eesti-teemalised nn mütopoeetilised esseed. Sa viitad küsimuses "Simpsonite" ning "Tõe ja õiguse" võrdõiguslikkusele olla kultuuris tähenduslikud, Mikita vist just seda tegigi, segades poppi ja olmelist vana ja väärikaga. Skype, seenenuga, Hurt ja Herder ning kes kõik veel osalevad võrdväärsetena Mikita Eesti-maagias. Tahan aga kindlasti lisada, et see tüvitekstide kaudu kirjanduse või kultuuri kaardistamine on ainult üks variant, millest lähtuda. Kirjandusteose väärtust ja sisukust ei määratle ainult see, kas sellest saab nn tüvitekst.
Kas see huvi eestluse vastu tundub laienevat ka Mikita raamatutest kaugemale?
Mõni aeg tagasi juhtusin lugema August Kitzbergi jutustust "Rahvuslane". Mul ei ole seda praegu käepärast ja seepärast ei söanda päriselt refereerida, aga Kitzberg ilmutas selles parajat irooniat "rahvuslase" üle. Oli vist nii, et sellel rahvuslasel olid kodus mingid pitsid ja satsid rahvuslike värvide ja kaunistustega ning seltskonnas viibis ta rõhutatult rahvuslikult. On täiesti arusaadav, et Eestiga seotud küsimused köidavad meie meeli. Need on Eesti ellu sisse kodeeritud. Aga Kitzberg osutab karikatuurile, milleks see Eesti mure võib muutuda.
Ühelt poolt oleme pidanud Eesti üle teistkümnendatel vihaseid diskussioone, Eesti kaitsjaid ja tema eest kõnelejaid leidub, aga see kipub olema lõpuks rohkem show. Taastatud vabariigi ajal ei ole meie kultuuri neidsamu tüvitekste alates kas või Kreutzwaldist, Koidulast või Tammsaarest korralikult toimetatud, kommenteeritud ja redigeeritud koondväljaannetena ilmunud. Viimased esinduslikud autorite tekste koondavad väljaanded pärinevad enamasti nõukogude ajast. Nii et ühtpidi küll deklareeritakse eesti kultuuri olulisust, aga teisalt, kui palju sellesse tegelikult investeeritakse? Tollesama Rein Raua kultuuriteooria järgi elab tüvitekst siis, kui ta suudab anda jätkuvalt uusi tõlgendusi, kui tekst püsib jätkuvalt aktuaalsena. Meie kultuuri tüvitekstide arhiiv, kui seda väljendit nüüd veel kasutada, on poeetiliselt ja intellektuaalselt küll nii rikas, et ei lase ennast lihtsustatud ja ideoloogiliselt moonutatud Eesti nimel peetavate kihutuskõnede suhtes haneks võtta. Aga selleks peaks see varamu olema aktiivsemalt mälus, toestama mõtlemist ja otsustusvõimet ajal, mil meie tähelepanule pretendeerivad väga eripalgelised jõud.
Sa oled ise kajastanud palju eesti klassikalist ja nüüdismuusikat, sealhulgas Arvo Pärdi tegemisi, kes oli 2010ndatel ka kaheksa aastat järjest maailma esitatuim nüüdishelilooja. Samas on ikkagi õhus teema, et klassikaline muusika ei jõua piisava hulga inimesteni. Mida me õigesti või valesti oleme teinud?
Oleks tore olnud, kui teistkümnendaid oleks saanud meenutada uue ooperi- või kontserdimaja rajamisega, aga neid ikka ei jõutud veel ehitada. Estonia kontserdisaal on väga tore ja meile armas, aga see on oma arhitektuurilt ja sümboolselt auralt küllaltki konservatiivne ning pole sümfooniaorkestrile ka saali akustiliste omaduste tõttu kõige sobivam. Kui käia ERSOt kuulamas, siis võib küll alati rõõmustada. Nende kontserdid on väga lahedad, harivad ja elamuslikud. Peab tekitama endale väikese harjumuse, et neid tõepoolest ka kuulama jõuda. Klassikalisel muusikal on minu jaoks õilistav dimensioon. Ma ei ole kaugeltki peene maitsega muusikakuulaja, toetun üldisele kuulamismuljele ja lihtsalt naudin seda. Ma ei näe klassikalist muusikat kuidagi eraldi muust kultuurielust. Selles mõttes oleks olnud nii hea, kui uus kontserdimaja oleks juba töös. Praegu tegutsetakse selle nimel, kõik võtab muidugi aega, aga ehk see saal siiski millalgi tuleb. Siingi on paradoks: ühelt poolt ehitame ning hoiame müüti laulu- ja muusikarahvast, aga teisalt tulevad nii raskelt muusikakultuuri edendamiseks mõeldud otsused ja kapitalipaigutused.
Berliinis on hea näide filharmoonikute maja, kus on tõepoolest fantastilised (rõhutab tugevalt) kontserdid. Püüdsin seal Berliinis veedetud õpingute aastal võimalikult palju käia. See kuulus hoone on ehitatud 60ndatel ning meenutab oma saaliarhitektuurilt midagi pesalaadset, kus orkester on all põrandal ja kuulajate kohad on paigutatud kõikjale nende ümber. Seda hoonet pole mõtet muidugi otse eeskujuks võtta, aga see on näide, kuidas saal ja maja mõjutavad otseselt suhet muusikaga ning muusika kohalolu. Sinna kohe tahad minna, sest maja ise on juba elamus.
Eesti kontekstis võiks teistkümnendatest veel mainida Pärdi keskuse ehitamist ja valmimist. See on täiesti seninägematu muusikamaja, mis lubab uudistada Pärdi muusikat omas tempos ja taktis. Kui olen ise sinna käima juhtunud, siis maja ümber on hiilinud alati hulgaliselt välismaalasi ja kõiksugu külalisi. Nii et üks värav süva- ja klassikalise muusika maailma on praegu kindlasti Laulasmaal. Pärdi keskus on ka hea näide sellest, kuidas käib väga kõrgel tasemel ühe helilooja loomingu arhiivimine, talletamine ja uurimine. Palju muud eesti muusikat ootab selles vallas veel oma järge.
Sa oled pälvinud Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia ja sind on valitud parimaks meessaatejuhiks. Kas sulle tundub, et "Plekktrumm" on kultuuri inimestele lähemale toonud?
Pean tunnistama, et ei oskagi vist sellele päriselt vastata, kas ja mis muutusi tal on õnnestunud kaasa tuua. Kultuuri kajastamisega on meil seotud huvitav vastuolu. Ühelt poolt on kogu Eesti ajakirjandustraditsioon lähtunud rahvavalgustuslikust liikumisest ja rõhutanud kultuuri tähtsust. Teisalt ei ole kultuurist sõnagi juttu ajakirjanduseetika koodeksis. Selle järgi pole kultuuri käsitlemine või mõtestamine justkui ajakirjanduse esmane ülesanne. Nii on iga väljaande enda teha, kas ta mõistab kultuuri rohkem elustiili osana või millenagi, mis on ühiskonnale laiemalt tähtis. "Plekktrumm" on ideaalis suunatud natuke laiemale publikule, kellele võiks kultuur huvi pakkuda, aga kelle elus see ei ole ainus asi. Püüame ühendada isiksust ja teemat. Meieni jõudnud tagasiside on olnud tõepoolest väga heatahtlik ja julgustav, pakkudes toimetusele iganädalases töös suurt tuge. Kuidagi läks see saateformaat seitse aastat tagasi õnneks tööle. Praegu mõjub see veidi nagu alternatiivtelevisioon. "Plekktrumm" on eetris ETV2-s, ta ei võistle suure vaatajaskonna pärast. Tõsi, saatel on üksjagu järelvaatamisi ning korduste kaudu koguneb samuti vaatajaid juurde. Ta on alternatiivne just oma formaadilt. Kui tavapärane prime time 'i vöönd on hõivatud praegu ennekõike kiirete ja kompaktsete teemakäsitlustega, siis "Plekktrumm" liigub teisel rajal ja pakub pikemat formaati. Ta võiks näitlikustada seda, et on võimalik teha natukene pikemat ja aeglasemat televisiooni. Üks osa vaatajatest on selle vastu võtnud ja tunnustab ka sedasorti televisioonitegemist. Nii oleme saanud seda tööd teha.
2016. aastal arutlesite intervjuus Meelis Oidsaluga selle üle, miks ei ole rahvusringhäälingus üht korralikku kultuurikriitilist saadet. Kas meil oleks seda üldse vaja?
Jah, muidugi võiks selline saade olla, aga teisalt on televisioon massikommunikatsioonimeedium ning seal väga kitsalt konkreetsete teoste ja kultuurinähtuste väga karmi kriitikaga arvustamine ei ole minu arust proportsionaalne. "Plekktrummi raamatute" jaoks teoseid otsides tajusin jälle teravamalt, et ühele raamatule televisioonis kriitikat tehes peab see olema väga tasakaalustatud. Muidu võid mingi asja väga lihtsalt ja kergekäeliselt põrmustada või, vastupidi, seda teenimatult turundada. Ma ei välista, et väga teravat kriitikat ei võiks olla, aga see eeldaks harjutamist ning õige ja tasakaalustatud formaadi loomist. Kiiret ja reljeefset kriitikat ihaledes otsiksin seda pigem meie kultuuriajakirjadest. Äkki seda ilmub seal.
Mil määral sa välismaa kultuurimeediat jälgid? Kas oled täheldanud seal midagi, millest me siin õppida võiksime?
Jälgin vahetevahel, aga mitte väga rutiinselt. Kui "Plekktrummi" formaati otsisime, vaatasime mitmesuguseid saateid, mida mujal Euroopas tehakse. Üldiselt ongi vanade Euroopa maade kultuurisaadetes ka lihtsalt vestlused, mis võivad mõjuda veel konservatiivsemalt kui meie omad siin. Aga see pole sugugi halb, vastupidi. "Plekktrummil" on režiiline pildikeel küllaltki dünaamiline, aga seal võib see vahel olla veelgi lihtsam ja staatilisem. Šveitsis on saade, mille pealkiri on "Sternstunde Philosophie" ehk "Filosoofia tähetund", mis on "Plekktrummiga" analoogne vestlusformaat. Poolteist aastat tagasi, kui ma Zürichis käisin, kohtusime sealse saatejuhiga ja jagasime kogemusi. Neil on käinud saatest läbi maailma mõtlejate ja kirjanike koorekiht, filosoofidest popstaarid ja intellektuaalid, aga nende vaadatavus on enam-vähem proportsioonis sellega, mis on "Plekktrummi" oma. Ei saa öelda, et Šveitsis kõik metsikult kultuurisaateid vaataksid, sealgi on sellel ikkagi oma nišš. Samas on neil vahendeid rohkem, nimekad külalised lennutatakse ja sõidutatakse kohale, kui nad lähikonda satuvad. Vahel maksavad intervjuu eest kopsaka summa, kui teisiti ei saa. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kellelegi maksti vist kuskil 10 000 eurot, et hotellitoas intervjuu ära teha. Nii et vahe meie ja nendega on umbes sellistes asjades. Aga sisult ja vormilt ei ole nii suuri erinevusi. Kõik pingutavad, et teha, nagu oskavad. Üldise taseme mõttes on küllaltki sama. "Plekktrumm" on samuti väliskülalisi võõrustanud. Näiteks helilooja Max Richter või teatriteadlane Irena Veisaitė, kes oli Grigori Kromanovi abikaasa ja kelle tütrele pühendas Arvo Pärt oma kuulsa teose "Aliinale". Seoses Veisaitė hiljutise lahkumisega näidatakse tema "Plekktrummile" antud intervjuud Leedus. Nii et "Plekktrumm", ehkki kurval põhjusel, jõuab ka ise väljaspool Eestit näitamisele.
"Plekktrummist" on käinud seitsme aasta jooksul läbi juba päris suur hulk inimesi. Kas on hirm ka, et see ring hakkab kokku tõmbuma?
Kitsikuse tunne on ehk alati, aga teisalt neid inimesi jagub. Toimetuse silmaring on niivõrd kriitilise tähtsusega – see saaks alati olla avaram. On õudne, kui vähe me näeme ja teame (naerab). Tuleb lihtsalt otsida oma võimalusi ja pragusid, mille kaudu rohkem näha. Televisioonis on see pinge vahel päris suur, kas kutsuda juba tuntud inimesi, kes võiksid tagada mingi vaatajaarvu, või riskida ja püüda kutsuda kedagi, keda vaataja võib-olla ei tunne, aga kellel võiks olla inimestele midagi väga huvitavat anda. "Plekktrummil" on olnud see võimalus. Oleme saanud päris palju riskida, katsetada. Marju Lepajõe andis "Plekktrummile" ühe esimese pikema avaliku teleintervjuu. Väga tore oli ka vestlus Nora Pärdiga, kes avas intervjuu vormis Pärdi maailma. Selliseid külalisi on olnud, kes on saadet ja selle tegijaid piisavalt usaldanud, et intervjuu anda. Aga see on muidugi pidev põhiküsimus, et mis järgmiseks. Kui see on vastatud, siis edasine on juba konkreetne töö. Igas inimeses on oma element, mida teistel sellisel kujul päriselt pole. Kui oskad selle välja tuua, on osa tööst tehtud.
"Plekktrummis" puudutatakse ju tegelikult mitmeid eri valdkondi. Sul endal on lisaks BFMi kogemusele ka filosoofia taust, millest tundub saate juhtimisel päris palju kasu olevat.
Küsimus on inimese ja teemaga kontakti saamises. Siin võib tõesti olla abiks filosoofia ja sellega kaasnev humanitaarne mõtlemisviis. Filosoofe saab lugeda kui vanu ajaproovile vastu pidanud õpetajaid. Filosoofia juurde kuuluvad ka argumentatsioonioskused, loogilise mõtlemise arendamine, kriitikameel ja palju muud, aga see on rohkem tehniline pool. Filosoofia hariduslik külg seisneb suures panoraamis, mille vastu on filosoofias huvi tuntud, nagu teadus, kunst, õigus, moraal, kultuur, ajalugu, religioon jne. Filosoofia ei tee sind üheski valdkonnas spetsialistiks ega autoriteediks, aga pakub neis asjades orienteerumisruumi ja ajaloolist meelt. Aga ennekõike suunab muidugi edasi õppima. Eri ajakirjanikel on oma väikene erialane sahver või tagala, millest nad lähtuvad ja mida tuleb niikuinii kogu aeg täiendada ja korrastada.
Infoajastul on meile valla kõik teed, poed on raamatuid täis ning internet on ujutatud üle podcast 'idest ja artiklitest. Kuidas sa ise selles inforägastikus navigeerid?
Täitsa juhutunnetuse alusel. Ma ei ole eriline podcast 'ide kuulaja, kuigi üht-teist ikka kuulan. Mind huvitavad pigem formaadid, milles neid tehakse. Kuidas eristutakse muust, kas on leitud mingi võte, kuidas üht või teist asja esitleda või välja tuua. Võib-olla ma passin sellele vormiliste lahenduste poolele isegi rohkem peale.
Ütlesid intervjuus "Terevisioonile", et meelelahutuslikke raamatuid sa eriti ei loe, kuna meelelahutust on meie ümber niigi palju ning kui juba raamat kätte võtta, siis pigem selle eesmärgiga, et sealt ka midagi tummisemat kaasa võtta.
See ei tähenda, et ma raamatuid ainult tõsimeelselt ja raske meelega kätte võtaks, aga raamatutega ma väga aega viita või meelt lahutada tõesti vist ei oska. See on meelelahutuseks aeganõudev ja siiski üsna suurt enda aktiivsust vajav tegevus.
Lõpetuseks üks abstraktsem küsimus. Praeguses maailmas pole meil eriti võimalust igavust tunda. Kas igavusest on saamas kaduv nähtus?
Ühtpidi võiks öelda, et igavuse peletamises on inimene praegusel ajal päris osav. Igavuse eemaleajamiseks saab stimuleerida aju mõnukeskusi uute impulsside ja mõnuretseptorite ärritusega pidevalt kas või nutitelefonis.
Vahel näevad mõned autorid ja mõtlejad igavuses mingit positiivset või loovat meeleolu, millel modernne ühiskond justkui ei lase enam tekkida või mille eest meid sunnitakse kogu aeg põgenema. Ma pole siiski kindel, et igavustunne ise on kuidagi loov või sisukas. See võib olla signaal mingist tühjusest või loidusest ning on selles mõttes palve peatuda ja puhata. Nii võib igavusel ehk olla meie siseelus oma ülesanne, aga igavust ennast ma kuidagi idealiseerida siiski ei oska. Ma ei taju seda aktiivse meeleoluna. Näiteks looduses on raske igavust tunda. Loodus liigub kogu aeg, miski uueneb ja varieerub temas pidevalt. Kui igavus kummitab, siis võib kosutust otsida loodusest. Selle vaatlemine ja endale mõjuda laskmine on küll alati teraapiline ja tervistav. Vastupidi, pigem tuleb taltsutada uudishimu ja erisuunalisi huvisid, sest igale huvile ei saa ühtmoodi järgneda. | Joonas Hellerma: ma ei oska väga raamatutega aega viita või meelt lahutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juba seitse hooaega on kõlanud ETV2 vahendusel "Plekktrummi" tuttav tunnusviis, juhatades meid minimalistliku kujundusega stuudiosse, teejuhiks Joonas Hellerma, toimetajaks Hedi Rosma ning seltsiks saatekülaline, kellega hakatakse üheskoos kultuurile ja ühiskonnas toimuvale uusi tähendusi laduma.
"Plekktrummi" kõla ei ole ärev, nagu on afektijanus maailmas kombeks, vaid põristab rahulikult, ilma suurema intriigi ja konfliktita, ent tabades samas inimolemuse, ühiskonna ja kultuuri rütme nii, et oleks midagi kaasa võtta ja mõtiskleda. Juba tuttavat formaati toetas lõppenud aasta detsembrist käesoleva jaanuari alguseni eetris olnud kuueosaline erisaade "Plekktrummi raamatud" (toimetajad Hedi Rosma ja Johanna Ross), kus aktuaalsetele ja ajatutele teemadele otsiti vastuseid kirjandusest, teiste hulgas piiblist, Goethe "Hingesugulastest", Jaan Krossi teostest, Gustav Suitsu luulest. Kuna Joonas on tegutsenud lisaks "Plekktrummile" nii "OP!-i" toimetaja, muusikasaate "MI" toimetaja kui ka saatejuhina ning pälvis 2019. aastal Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, otsustasime vaadata teistkümnendate kultuurielu sündmustele ja tendentsidele tagasi just läbi tema silmade.
Aasta ja kümnendi lõpus tehakse ikka kokkuvõtteid. Kuidas sa ise sellistesse edetabelitesse suhtud ja tagasivaateid teed?
Pean ütlema, et tunnen iga kord kimbatust, kui neid edetabeleid tehakse, sest mul pole sinna tavaliselt midagi panna (naerab). Kõike ei jõua lihtsalt jälgida. Ma ei käi kõigil etendustel, ei loe kõiki raamatuid, ei vaata ka kõiki filme. Seepärast ei söandaks järjestusi ja edetabeleid ise eriti välja pakkuda. Enamasti on huvitavamad toimetuste koostatud ja mingil kujul n-ö filtreeritud ülevaated. Inimeste subjektiivsed aasta kokkuvõtted võivad samuti vahel huvitavad olla, aga neid ei saa nii esinduslikuna võtta. Isiklikult loen ja jälgin pigem seda, mis ei ole aastanumbriga nii selgelt ühenduses. See ei tähenda, et ma iga päev uuenevat kultuurielu ei jälgiks. Loomulikult teen seda, aga selles tulvas vähegi selgemapilguliseks orienteerumiseks on vaja mingit laiemat konteksti ja taustsüsteemi. Palju aega kulub isikliku hariduse loomisele ja kultuuri laiemale tundmaõppimisele.
Esimeses "Plekktrummis" aastast 2014 kõlab mõtisklus, et kas kultuur võiks pakkuda vastukaalu ärevatele aegadele. 2015. aasta saatest David Vsevioviga lipsab aga läbi fraas "emotsioonid on avalikus ruumis lõkkele löönud". Mõlemad mõtted võiksid sobida sama hästi ka aastasse 2020. Kas kümnend on üldse piisav aeg, et suuremad muutused saaksid toimuda? Kas need teemad on praegu teised?
See on ilmselt väga suhteline. Aastaid ja terveid kümnendeid meenutatakse enamasti eredate sündmuste kaudu, aga need on sageli mõne pikalt arenenud protsessi viimaseks vaatuseks. See tähendab, et ühiskonnas miilab tulekoldeid alati, mõne suurema tuulehooga tekib ka suuremaid tulelonte. Ühiskonnas toimuva juurde käib paratamatult väike ärevusfoon, mida meedia muidugi hea meelega võimendab ja vahel ka juurde loob. Mulle meenub Tõnu Õnnepalu raamat "Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem", kus peategelane tunnistab üldist tsivilisatsiooni allakäiku, aga nendib samas, et inimene on kaval ja leiab sellele alati mingi vasturohu. Pikemas perspektiivis on see muidugi allakäigu agoonia pikendamine. See ei tähenda, et tolles intervjuus David Vsevioviga oleks niisama kurdetud. Vastupidi, tänu sellele, et meie hulgas on sellised inimesed nagu David Vseviov, on mõni mõttetult kuumaks kippuv tulease olnud kindlasti paremini vaoshoitud. Nii et ühtpidi käib mure allakäigu pärast iga ajastu juurde, aga see ei vähenda samas ühegi ajastu probleemide tõsiseltvõetavust.
"Aastaid ja terveid kümnendeid meenutatakse enamasti eredate sündmuste kaudu, aga need on sageli mõne pikalt arenenud protsessi viimaseks vaatuseks."
Kui ma mõtlen sellele ajale saatetegemise seisukohast, siis toimetuse jaoks on see olnud laialdane harjutamise ja eneseharimise protsess. Nii et töises mõttes iseloomustab seda kümnendit kindlasti areng. Isiklikult on algusega võrreldes ikka väga palju muutunud. Nüüd on olemas meetod ja oskused selles tööprotsessis osalemiseks. Kuidas teha intervjuud otse-eetris, mida on selleks küsitlejana vaja, mis intervjuu üldse on – kõik need asjad tuli omal nahal lõpuks avastada või leiutada. Võrdleksin seda teatrietenduse andmisega, mis vajab õnnestumiseks üksjagu tehnilisi teadmisi ja taustade sättimist, et sooritus õnnestuks.
Kui rääkida teatrist, siis võiks öelda, et 2010ndad olid omamoodi NO99 ajastu, mil etendus ka nende "Ühtne Eesti suurkogu". Kas sa mäletad, mis emotsioonid sind selle ettevõtmisega seoses valdasid?
Minu jaoks oli see rohkem selline üks projekt, suur etendus. Seda elevust, kas tehakse nüüd erakond, ma endas ei mäleta, aga meelde see muidugi jäi. Tagantjärele võib seda näha omamoodi murdepunkti või verstapostina, mis juhatas kümnendi mingil kujul sisse – muidugi ei aimatud siis, mis meid ees ootab. Ühiskonnakriitika on vaieldamatult oluline osa kunsti missioonist. Aga võidud sellel rindel ei kesta kunagi liiga kaua, raiud ühe pea maha, kasvab mitu asemele. Nii et siin tuleb olla valmis kestvaks ja pidevaks tööks, mis vajab omamoodi pikameelsust.
NO99 vaimulaadi ja esteetika võttis minu jaoks võib-olla rohkemgi kokku Ene-Liis Semperi "El Dorado: klounide hävitusretk" 2015. aastast. Seda iseloomustas Semperi isikupärane ja alati mõjuv käekiri. Professionaalne ja detailideni läbimõeldud ülesehitus sisendas samas lohutamatut eksistentsiaalset võõrandatuse tunnet. Kui "Ühtse Eesti" lõpetas n-ö mõistuse hääl, kainenemine ja selle võrra ka läkitus tulla mõistusele, siis tolles lavastuses oli kõige keskmes juba kloun, trikster. Selles hilisemas lavatöös selgus, et ühiskonda ei saa kutsuda mõistusele, sest tegelikult see polegi päriselt mõistuslik, arhetüüpsel tasandil on ühiskond pigem karneval, mida ei juhi mitte mõistuse hääl, vaid mingid tumedamad tungid. Kõik kokku on seepärast maskide ringkäik, mille läbinägemisel aitab meeleheite vastu ehk vaid naer, taju kõige koomilisusest. Etendus lõppes suure pallimerega, mis jäi väga eredalt meelde, aga mille mõtet kohe lugeda ei taibanud. Pallimere võimalikud tähendused tekkisid aegamööda hiljem. Selles mõttes läksid selle teatri viimased tööd, millest ma ei ole kõiki näinud, aina lohutumaks.
2010. aastaid võib pidada murdepunktiks ka kohalikul filmimaastikul – Eestit tabas üsna suur kodumaiste filmide sadu, mille üheks põhjuseks olid Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks eraldatud rahad. Linastusid näiteks "Põrgu Jaan", "Tõde ja õigus", "Seltsimees laps" jt, millega käis kaasas ka mõte, et need avavad omamoodi eestluse olemust. Kui hästi need sinu arvates oma eesmärki tabasid või mingeid ühiskonna valupunkte välja tõid?
Need filmid ei olnud vist tehtud nii suure valupunktide tabamise eesmärgiga, pigem on tegu publiku poole pööratud kinoteostega, mille üks tagamõte oli anda eesti ajaloo ja kirjandusega seotud olulistele sündmustele ning narratiividele elamuslik ja meeldejääv vorm. Lahe on vaadata filme, kus eelarvelised võimalused on olnud tavapärasest pisut suuremad ja filmitegijatel on olnud natuke rohkem loomisruumi. Oma mullukevadisel Lõuna-Eesti rännakul kõndisin mööda ka "Tõe ja õiguse" filmi jaoks loodud Vargamäest Läti piiri ääres. See oli eemalt tee pealt vaadates vaat et tõelisem, kui päris Vargamäe oligi. Aga Eesti ajaloost saaks filme kindlasti veelgi teha.
Mis sündmuseid või teoseid sa silmas pead?
Filmiainest oleks näiteks mõnes Jaan Krossi romaanis. Kas või "Paigallend", kus on justkui lavastatud uuesti võtmesündmused, mis on seotud Eesti riigi kaotusega II maailmasõja eel ja kestel. Kross lisab sinna ka rahvusvahelise mõõtme, mis teeks võimaliku ekraniseeringu väga mitmekihiliseks ja võiks niimoodi ka laiemalt huvi pakkuda. Ehkki kõnealused sündmused on Eesti perspektiivist rasked ja keerulised, ei ole Krossis raskemeelsust või liigset sentimentaalsust, ta kirjutab pigem kroonikuna, kelle puhul säilib teatud rõõm sündmustesse kätketud detailide ja inimlike nüansside üle. Need mõjuvad lugedes omajagu filmilikult. Selles mõttes vaatasin hingevärinaga Margus Paju hiljutist filmi "O2", mis harvaesineva lennukusega juba puudutas seda aega.
Viimase kümnendi dokumentalistikast leiab ka viiteid usule, võtkem või näiteks Jaan Tootseni "Igapäevaelu müstika" isa Vello Salost, Marko Raadi "Matusepäevikud" või Heilika Pikkovi "Õlimäe õied". Kas sulle tundub, et usuleigete eestlaste jaoks on usk muutumas millekski eksootiliseks või on tegemist pigem aja vaimuga, mis soodustab selliste teemade üle arutlemist?
Sellele usuleiguse müüdile ei leia alati kinnitust. Pigem on see usuleiguse lugu seotud antiklerikaalsusega, millel meil on siin oma ajalooline tagapõhi. Vello Salo ja ema Ksenia "Õlimäe õitest" olid värvikad persoonid, kes pühendasid oma elu religioonile ja usule. Ma ei oska võib-olla näha neis filmides märki üldisemast suundumusest, et usk on kuidagi aktuaalsemaks muutunud. Minu arust tuksub see kogu aeg vaikselt pinna all, kõik ei väljendu alati klassikalises traditsioonilise religiooni vormis.
Omamoodi usuks muutus eelmisel kümnendil ju ka virtuaalmaailm. Sotsiaalmeedia populaarsus tõusis plahvatuslikult ning leidis oma koha ühiskondlikes debattides. Samuti kerkisid esile mitmesugused voogedastusplatvormid. Millised on sinu suhted digimaailma ja -kultuuriga?
Olen digimaailma asukas nagu ilmselt paljud. Samas erilisi kinnisideid mul sellega seotud ei ole. Lõpuks on sellel ikkagi instrumentaalne väärtus, mis aitab heal juhul teha elu mõnes asjas lihtsamaks ja ladusamaks. Mul ei ole erilisi eelistusi, kas vaadata näitust virtuaalselt või käia kohal, lugeda raamatut vanas variandis või digitaalselt. Tõsi, klassikaline raamatuformaat on lõpuks ikkagi käepärasem. Digiraamatuid on hea reisides või matkates kaasas kanda. Tehnoloogia ei tee kunsti ega kultuuri iseenesest kuidagi huvitavamaks või paremaks. Mõistan, et kultuur peab digiteerumisega sammu pidama ning olema kättesaadav ja tarvitatav ka digimeediumite vahendusel. Aga kultuuri sisu sõltub ikkagi millestki muust – inimestest, kes selles vallas tegutsevad ja loovad. Virtuaalmaailmast on saanud keskkonna igapäevane osa. Igasugused trans- ja posthumanismid, mis annavad tehnoloogiale keskse staatuse inimkonna lähitulevikus, võivad ju isegi õiged olla, aga uusi jumalaid sealt vaevalt sünnib.
Ühes 2016. aasta "Plekktrummis" vestlesite Rein Rauaga baastekstidest, mis iga kultuuri üles ehitavad. Ta toob näiteks, et meie kultuuri saavad suuresti mõjutada ka popkultuuri nähtused, nagu "Simpsonid", mida me võime samamoodi tsiteerida nagu "Tõde ja õigust". Kas meie eelmises kümnendis leidub sinu arvates mõni baasteksti potentsiaaliga teos?
Tunnen kultuuri liiga vähe, et anda hinnang, kas mingeid baas- või tüvitekste tuli juurde. Võib-olla ei tulnud. "Plekktrummi raamatuid" ette valmistades selgus, et uuema eesti kirjanduse viimane täieõiguslik tüvitekst on vist Andrus Kivirähki "Rehepapp", mis ilmus juba aastal 2000. Tüvitekst siis selles mõttes, et see on tõesti rahva sekka läinud ja teosest endast on saanud juba omamoodi folkloor. See ilmus ilusal aastanumbril, uue sajandi hakatuseks sai verstapost maha pandud ja nüüd ootame, kes järele teeks. Kivirähki romaan toetub omakorda "tüvitekstile" – eesti rahvamuistenditele ja mütoloogiale, mis ei ole mingi terviklik "üks tekst". Nii et Kivirähk teeb siin justkui veljotormisliku käigu. See mõjub eestlasele äratuntavalt ja koduselt ning rahvusvahelisele lugejale piisavalt eksootiliselt.
" Mõistan, et kultuur peab digiteerumisega sammu pidama ning olema kättesaadav ja tarvitatav ka digimeediumite vahendusel. Aga kultuuri sisu sõltub ikkagi millestki muust – inimestest, kes selles vallas tegutsevad ja loovad."
Teisalt on Tõnu Õnnepalu minu jaoks kirjanik, kellelt püüan lugeda kõike ja kes on alati huvitav. Nagu enne juba möödaminnes jutuks tuli, siis tema tekstid justkui tõotavad, et need ilmutavad midagi aja vaimu kohta. Ja ilmutavadki. Ka kunagine "Piiririik" on loetav tüvitekstina. Üheksakümnendad algasid "Piiririigiga", nullindad "Rehepapiga" ja teistkümnendad… Tõesti, sellist suurt "üht" ei oska välja tuua. Meenub, et suure elevusega võeti vastu Valdur Mikita Eesti-teemalised nn mütopoeetilised esseed. Sa viitad küsimuses "Simpsonite" ning "Tõe ja õiguse" võrdõiguslikkusele olla kultuuris tähenduslikud, Mikita vist just seda tegigi, segades poppi ja olmelist vana ja väärikaga. Skype, seenenuga, Hurt ja Herder ning kes kõik veel osalevad võrdväärsetena Mikita Eesti-maagias. Tahan aga kindlasti lisada, et see tüvitekstide kaudu kirjanduse või kultuuri kaardistamine on ainult üks variant, millest lähtuda. Kirjandusteose väärtust ja sisukust ei määratle ainult see, kas sellest saab nn tüvitekst.
Kas see huvi eestluse vastu tundub laienevat ka Mikita raamatutest kaugemale?
Mõni aeg tagasi juhtusin lugema August Kitzbergi jutustust "Rahvuslane". Mul ei ole seda praegu käepärast ja seepärast ei söanda päriselt refereerida, aga Kitzberg ilmutas selles parajat irooniat "rahvuslase" üle. Oli vist nii, et sellel rahvuslasel olid kodus mingid pitsid ja satsid rahvuslike värvide ja kaunistustega ning seltskonnas viibis ta rõhutatult rahvuslikult. On täiesti arusaadav, et Eestiga seotud küsimused köidavad meie meeli. Need on Eesti ellu sisse kodeeritud. Aga Kitzberg osutab karikatuurile, milleks see Eesti mure võib muutuda.
Ühelt poolt oleme pidanud Eesti üle teistkümnendatel vihaseid diskussioone, Eesti kaitsjaid ja tema eest kõnelejaid leidub, aga see kipub olema lõpuks rohkem show. Taastatud vabariigi ajal ei ole meie kultuuri neidsamu tüvitekste alates kas või Kreutzwaldist, Koidulast või Tammsaarest korralikult toimetatud, kommenteeritud ja redigeeritud koondväljaannetena ilmunud. Viimased esinduslikud autorite tekste koondavad väljaanded pärinevad enamasti nõukogude ajast. Nii et ühtpidi küll deklareeritakse eesti kultuuri olulisust, aga teisalt, kui palju sellesse tegelikult investeeritakse? Tollesama Rein Raua kultuuriteooria järgi elab tüvitekst siis, kui ta suudab anda jätkuvalt uusi tõlgendusi, kui tekst püsib jätkuvalt aktuaalsena. Meie kultuuri tüvitekstide arhiiv, kui seda väljendit nüüd veel kasutada, on poeetiliselt ja intellektuaalselt küll nii rikas, et ei lase ennast lihtsustatud ja ideoloogiliselt moonutatud Eesti nimel peetavate kihutuskõnede suhtes haneks võtta. Aga selleks peaks see varamu olema aktiivsemalt mälus, toestama mõtlemist ja otsustusvõimet ajal, mil meie tähelepanule pretendeerivad väga eripalgelised jõud.
Sa oled ise kajastanud palju eesti klassikalist ja nüüdismuusikat, sealhulgas Arvo Pärdi tegemisi, kes oli 2010ndatel ka kaheksa aastat järjest maailma esitatuim nüüdishelilooja. Samas on ikkagi õhus teema, et klassikaline muusika ei jõua piisava hulga inimesteni. Mida me õigesti või valesti oleme teinud?
Oleks tore olnud, kui teistkümnendaid oleks saanud meenutada uue ooperi- või kontserdimaja rajamisega, aga neid ikka ei jõutud veel ehitada. Estonia kontserdisaal on väga tore ja meile armas, aga see on oma arhitektuurilt ja sümboolselt auralt küllaltki konservatiivne ning pole sümfooniaorkestrile ka saali akustiliste omaduste tõttu kõige sobivam. Kui käia ERSOt kuulamas, siis võib küll alati rõõmustada. Nende kontserdid on väga lahedad, harivad ja elamuslikud. Peab tekitama endale väikese harjumuse, et neid tõepoolest ka kuulama jõuda. Klassikalisel muusikal on minu jaoks õilistav dimensioon. Ma ei ole kaugeltki peene maitsega muusikakuulaja, toetun üldisele kuulamismuljele ja lihtsalt naudin seda. Ma ei näe klassikalist muusikat kuidagi eraldi muust kultuurielust. Selles mõttes oleks olnud nii hea, kui uus kontserdimaja oleks juba töös. Praegu tegutsetakse selle nimel, kõik võtab muidugi aega, aga ehk see saal siiski millalgi tuleb. Siingi on paradoks: ühelt poolt ehitame ning hoiame müüti laulu- ja muusikarahvast, aga teisalt tulevad nii raskelt muusikakultuuri edendamiseks mõeldud otsused ja kapitalipaigutused.
Berliinis on hea näide filharmoonikute maja, kus on tõepoolest fantastilised (rõhutab tugevalt) kontserdid. Püüdsin seal Berliinis veedetud õpingute aastal võimalikult palju käia. See kuulus hoone on ehitatud 60ndatel ning meenutab oma saaliarhitektuurilt midagi pesalaadset, kus orkester on all põrandal ja kuulajate kohad on paigutatud kõikjale nende ümber. Seda hoonet pole mõtet muidugi otse eeskujuks võtta, aga see on näide, kuidas saal ja maja mõjutavad otseselt suhet muusikaga ning muusika kohalolu. Sinna kohe tahad minna, sest maja ise on juba elamus.
Eesti kontekstis võiks teistkümnendatest veel mainida Pärdi keskuse ehitamist ja valmimist. See on täiesti seninägematu muusikamaja, mis lubab uudistada Pärdi muusikat omas tempos ja taktis. Kui olen ise sinna käima juhtunud, siis maja ümber on hiilinud alati hulgaliselt välismaalasi ja kõiksugu külalisi. Nii et üks värav süva- ja klassikalise muusika maailma on praegu kindlasti Laulasmaal. Pärdi keskus on ka hea näide sellest, kuidas käib väga kõrgel tasemel ühe helilooja loomingu arhiivimine, talletamine ja uurimine. Palju muud eesti muusikat ootab selles vallas veel oma järge.
Sa oled pälvinud Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia ja sind on valitud parimaks meessaatejuhiks. Kas sulle tundub, et "Plekktrumm" on kultuuri inimestele lähemale toonud?
Pean tunnistama, et ei oskagi vist sellele päriselt vastata, kas ja mis muutusi tal on õnnestunud kaasa tuua. Kultuuri kajastamisega on meil seotud huvitav vastuolu. Ühelt poolt on kogu Eesti ajakirjandustraditsioon lähtunud rahvavalgustuslikust liikumisest ja rõhutanud kultuuri tähtsust. Teisalt ei ole kultuurist sõnagi juttu ajakirjanduseetika koodeksis. Selle järgi pole kultuuri käsitlemine või mõtestamine justkui ajakirjanduse esmane ülesanne. Nii on iga väljaande enda teha, kas ta mõistab kultuuri rohkem elustiili osana või millenagi, mis on ühiskonnale laiemalt tähtis. "Plekktrumm" on ideaalis suunatud natuke laiemale publikule, kellele võiks kultuur huvi pakkuda, aga kelle elus see ei ole ainus asi. Püüame ühendada isiksust ja teemat. Meieni jõudnud tagasiside on olnud tõepoolest väga heatahtlik ja julgustav, pakkudes toimetusele iganädalases töös suurt tuge. Kuidagi läks see saateformaat seitse aastat tagasi õnneks tööle. Praegu mõjub see veidi nagu alternatiivtelevisioon. "Plekktrumm" on eetris ETV2-s, ta ei võistle suure vaatajaskonna pärast. Tõsi, saatel on üksjagu järelvaatamisi ning korduste kaudu koguneb samuti vaatajaid juurde. Ta on alternatiivne just oma formaadilt. Kui tavapärane prime time 'i vöönd on hõivatud praegu ennekõike kiirete ja kompaktsete teemakäsitlustega, siis "Plekktrumm" liigub teisel rajal ja pakub pikemat formaati. Ta võiks näitlikustada seda, et on võimalik teha natukene pikemat ja aeglasemat televisiooni. Üks osa vaatajatest on selle vastu võtnud ja tunnustab ka sedasorti televisioonitegemist. Nii oleme saanud seda tööd teha.
2016. aastal arutlesite intervjuus Meelis Oidsaluga selle üle, miks ei ole rahvusringhäälingus üht korralikku kultuurikriitilist saadet. Kas meil oleks seda üldse vaja?
Jah, muidugi võiks selline saade olla, aga teisalt on televisioon massikommunikatsioonimeedium ning seal väga kitsalt konkreetsete teoste ja kultuurinähtuste väga karmi kriitikaga arvustamine ei ole minu arust proportsionaalne. "Plekktrummi raamatute" jaoks teoseid otsides tajusin jälle teravamalt, et ühele raamatule televisioonis kriitikat tehes peab see olema väga tasakaalustatud. Muidu võid mingi asja väga lihtsalt ja kergekäeliselt põrmustada või, vastupidi, seda teenimatult turundada. Ma ei välista, et väga teravat kriitikat ei võiks olla, aga see eeldaks harjutamist ning õige ja tasakaalustatud formaadi loomist. Kiiret ja reljeefset kriitikat ihaledes otsiksin seda pigem meie kultuuriajakirjadest. Äkki seda ilmub seal.
Mil määral sa välismaa kultuurimeediat jälgid? Kas oled täheldanud seal midagi, millest me siin õppida võiksime?
Jälgin vahetevahel, aga mitte väga rutiinselt. Kui "Plekktrummi" formaati otsisime, vaatasime mitmesuguseid saateid, mida mujal Euroopas tehakse. Üldiselt ongi vanade Euroopa maade kultuurisaadetes ka lihtsalt vestlused, mis võivad mõjuda veel konservatiivsemalt kui meie omad siin. Aga see pole sugugi halb, vastupidi. "Plekktrummil" on režiiline pildikeel küllaltki dünaamiline, aga seal võib see vahel olla veelgi lihtsam ja staatilisem. Šveitsis on saade, mille pealkiri on "Sternstunde Philosophie" ehk "Filosoofia tähetund", mis on "Plekktrummiga" analoogne vestlusformaat. Poolteist aastat tagasi, kui ma Zürichis käisin, kohtusime sealse saatejuhiga ja jagasime kogemusi. Neil on käinud saatest läbi maailma mõtlejate ja kirjanike koorekiht, filosoofidest popstaarid ja intellektuaalid, aga nende vaadatavus on enam-vähem proportsioonis sellega, mis on "Plekktrummi" oma. Ei saa öelda, et Šveitsis kõik metsikult kultuurisaateid vaataksid, sealgi on sellel ikkagi oma nišš. Samas on neil vahendeid rohkem, nimekad külalised lennutatakse ja sõidutatakse kohale, kui nad lähikonda satuvad. Vahel maksavad intervjuu eest kopsaka summa, kui teisiti ei saa. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kellelegi maksti vist kuskil 10 000 eurot, et hotellitoas intervjuu ära teha. Nii et vahe meie ja nendega on umbes sellistes asjades. Aga sisult ja vormilt ei ole nii suuri erinevusi. Kõik pingutavad, et teha, nagu oskavad. Üldise taseme mõttes on küllaltki sama. "Plekktrumm" on samuti väliskülalisi võõrustanud. Näiteks helilooja Max Richter või teatriteadlane Irena Veisaitė, kes oli Grigori Kromanovi abikaasa ja kelle tütrele pühendas Arvo Pärt oma kuulsa teose "Aliinale". Seoses Veisaitė hiljutise lahkumisega näidatakse tema "Plekktrummile" antud intervjuud Leedus. Nii et "Plekktrumm", ehkki kurval põhjusel, jõuab ka ise väljaspool Eestit näitamisele.
"Plekktrummist" on käinud seitsme aasta jooksul läbi juba päris suur hulk inimesi. Kas on hirm ka, et see ring hakkab kokku tõmbuma?
Kitsikuse tunne on ehk alati, aga teisalt neid inimesi jagub. Toimetuse silmaring on niivõrd kriitilise tähtsusega – see saaks alati olla avaram. On õudne, kui vähe me näeme ja teame (naerab). Tuleb lihtsalt otsida oma võimalusi ja pragusid, mille kaudu rohkem näha. Televisioonis on see pinge vahel päris suur, kas kutsuda juba tuntud inimesi, kes võiksid tagada mingi vaatajaarvu, või riskida ja püüda kutsuda kedagi, keda vaataja võib-olla ei tunne, aga kellel võiks olla inimestele midagi väga huvitavat anda. "Plekktrummil" on olnud see võimalus. Oleme saanud päris palju riskida, katsetada. Marju Lepajõe andis "Plekktrummile" ühe esimese pikema avaliku teleintervjuu. Väga tore oli ka vestlus Nora Pärdiga, kes avas intervjuu vormis Pärdi maailma. Selliseid külalisi on olnud, kes on saadet ja selle tegijaid piisavalt usaldanud, et intervjuu anda. Aga see on muidugi pidev põhiküsimus, et mis järgmiseks. Kui see on vastatud, siis edasine on juba konkreetne töö. Igas inimeses on oma element, mida teistel sellisel kujul päriselt pole. Kui oskad selle välja tuua, on osa tööst tehtud.
"Plekktrummis" puudutatakse ju tegelikult mitmeid eri valdkondi. Sul endal on lisaks BFMi kogemusele ka filosoofia taust, millest tundub saate juhtimisel päris palju kasu olevat.
Küsimus on inimese ja teemaga kontakti saamises. Siin võib tõesti olla abiks filosoofia ja sellega kaasnev humanitaarne mõtlemisviis. Filosoofe saab lugeda kui vanu ajaproovile vastu pidanud õpetajaid. Filosoofia juurde kuuluvad ka argumentatsioonioskused, loogilise mõtlemise arendamine, kriitikameel ja palju muud, aga see on rohkem tehniline pool. Filosoofia hariduslik külg seisneb suures panoraamis, mille vastu on filosoofias huvi tuntud, nagu teadus, kunst, õigus, moraal, kultuur, ajalugu, religioon jne. Filosoofia ei tee sind üheski valdkonnas spetsialistiks ega autoriteediks, aga pakub neis asjades orienteerumisruumi ja ajaloolist meelt. Aga ennekõike suunab muidugi edasi õppima. Eri ajakirjanikel on oma väikene erialane sahver või tagala, millest nad lähtuvad ja mida tuleb niikuinii kogu aeg täiendada ja korrastada.
Infoajastul on meile valla kõik teed, poed on raamatuid täis ning internet on ujutatud üle podcast 'idest ja artiklitest. Kuidas sa ise selles inforägastikus navigeerid?
Täitsa juhutunnetuse alusel. Ma ei ole eriline podcast 'ide kuulaja, kuigi üht-teist ikka kuulan. Mind huvitavad pigem formaadid, milles neid tehakse. Kuidas eristutakse muust, kas on leitud mingi võte, kuidas üht või teist asja esitleda või välja tuua. Võib-olla ma passin sellele vormiliste lahenduste poolele isegi rohkem peale.
Ütlesid intervjuus "Terevisioonile", et meelelahutuslikke raamatuid sa eriti ei loe, kuna meelelahutust on meie ümber niigi palju ning kui juba raamat kätte võtta, siis pigem selle eesmärgiga, et sealt ka midagi tummisemat kaasa võtta.
See ei tähenda, et ma raamatuid ainult tõsimeelselt ja raske meelega kätte võtaks, aga raamatutega ma väga aega viita või meelt lahutada tõesti vist ei oska. See on meelelahutuseks aeganõudev ja siiski üsna suurt enda aktiivsust vajav tegevus.
Lõpetuseks üks abstraktsem küsimus. Praeguses maailmas pole meil eriti võimalust igavust tunda. Kas igavusest on saamas kaduv nähtus?
Ühtpidi võiks öelda, et igavuse peletamises on inimene praegusel ajal päris osav. Igavuse eemaleajamiseks saab stimuleerida aju mõnukeskusi uute impulsside ja mõnuretseptorite ärritusega pidevalt kas või nutitelefonis.
Vahel näevad mõned autorid ja mõtlejad igavuses mingit positiivset või loovat meeleolu, millel modernne ühiskond justkui ei lase enam tekkida või mille eest meid sunnitakse kogu aeg põgenema. Ma pole siiski kindel, et igavustunne ise on kuidagi loov või sisukas. See võib olla signaal mingist tühjusest või loidusest ning on selles mõttes palve peatuda ja puhata. Nii võib igavusel ehk olla meie siseelus oma ülesanne, aga igavust ennast ma kuidagi idealiseerida siiski ei oska. Ma ei taju seda aktiivse meeleoluna. Näiteks looduses on raske igavust tunda. Loodus liigub kogu aeg, miski uueneb ja varieerub temas pidevalt. Kui igavus kummitab, siis võib kosutust otsida loodusest. Selle vaatlemine ja endale mõjuda laskmine on küll alati teraapiline ja tervistav. Vastupidi, pigem tuleb taltsutada uudishimu ja erisuunalisi huvisid, sest igale huvile ei saa ühtmoodi järgneda.
### Response:
Joonas Hellerma: ma ei oska väga raamatutega aega viita või meelt lahutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti riigiprokurör Aldis Lasmanis ütles Re: Balticale, et Balti Meedia Alliansi (BMA) kaasomanik Oleg Solodov ja tema äripartner Margus Merima on läinud kokkuleppemenetlusele. BMA-le kuulub Baltikumi populaarseim venekeelne telekanal PBK.
"Venemaa populaarseid telekanaleid levitava BMA grupi omaniku väidetavat Euroopa Liidu sanktsioonide rikkumist võidakse lõpuks kohtus arutada suletud uste taga," teatas Re: Baltica.
2020. aasta 4. veebruaril otsisid Läti ja Eesti kaitsepolitseiametid läbi BMA Riia ja Tallinna kontorid.
Jõustruktuuride poolne läbiotsimine on seotud Euroopa Liidu Venemaa vastaste sanktsioonide rikkumistega. Enamus venekeelseid uudistesaateid kadus selle järel Pervõi Baltiiski Kanali (PBK) eetrist.
12. novembril ütles prokurör Lasmanis, et kahele füüsilisele ja juriidilisele isikule on esitatud süüdistus, mis on seotud Euroopa Liidu poolt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide rikkumisega. Re: Baltica teatel said süüdistuse Solodov ja Merima.
"Kolm neljast süüdistatavast on jõudnud kokkuleppele," ütles Lasmanis. See tähendab, et süüdistavad tunnistavad oma süüd ebaseadusliku rahavoo korraldamises ja lepivad prokuröriga kokku karistuses, mis seejärel kinnitatakse kohtus.
Kogu protsess toimub suletud uste taga.
"Juhtumile kulutatud ressursside seisukohast tundub see optimaalne lahendus," ütles Lasmanis.
Lasmanise sõnul on alles jäänud veel mõningad suured küsimused, kuid kohtuasi jõuab kohtusse veebruari lõpuks.
Uurimise huvides keeldub Läti prokuratuur juhtumi üksikasju avaldamast. Avalikkusega jagatakse ainult lühikest kirjeldust, kus mainitakse, et üksikisikud on ettevõtte abiga ja erinevate koostöölepingute alusel ebaseaduslikult korraldanud rahavoogu Venemaa kodanikule. See Venemaa kodanik on Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas.
"Hinnanguline summa on suurem kui 10 miljonit eurot," teatas prokurör Lasmanis.
Re: Baltica hinnangul on juhtumi keskmes Venemaa oligarh Juri Kovaltšuk. Euroopa Liit on Kovaltšuki pannud koos teiste Venemaa tippametnike ja ärimeestega Krimmi annekteerimise pärast sanktsioonide nimekirja.
"Kovaltšuk on Bank Rossija esimees ja suurim aktsionär, millel on olulised osalused riiklikus meediakontsernis NMG grupp. NMG omakorda kontrollib telejaamu, mis toetavad aktiivselt Venemaa valitsuse Ukraina destabiliseerimise poliitikat," on kirjas Euroopa Liidu Venemaa vastaste sanktsioonide dokumendis.
"Paljud 25 telekanalist, mida BMA Baltikumis edastab, kuuluvad Venemaal registreeritud Pervõi Kanalile, mille vähemusosalus kuulub NMG kaudu kaudselt Kovaltšukile. Nii on Solodov seotud Venemaa oligarhiga," teatas Re Baltica.
Solodov ja Merima ei vastanud Re: Baltica kommentaaritaotlustele.
Halvimal juhul võib karistuseks olla kuni kaheksa aastat vangistust, kuid pärast kokkuleppemenetlusele minemist tundub see ebatõenäoline. | Läti meedia: PBK omanikud lähevad kokkuleppemenetlusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti riigiprokurör Aldis Lasmanis ütles Re: Balticale, et Balti Meedia Alliansi (BMA) kaasomanik Oleg Solodov ja tema äripartner Margus Merima on läinud kokkuleppemenetlusele. BMA-le kuulub Baltikumi populaarseim venekeelne telekanal PBK.
"Venemaa populaarseid telekanaleid levitava BMA grupi omaniku väidetavat Euroopa Liidu sanktsioonide rikkumist võidakse lõpuks kohtus arutada suletud uste taga," teatas Re: Baltica.
2020. aasta 4. veebruaril otsisid Läti ja Eesti kaitsepolitseiametid läbi BMA Riia ja Tallinna kontorid.
Jõustruktuuride poolne läbiotsimine on seotud Euroopa Liidu Venemaa vastaste sanktsioonide rikkumistega. Enamus venekeelseid uudistesaateid kadus selle järel Pervõi Baltiiski Kanali (PBK) eetrist.
12. novembril ütles prokurör Lasmanis, et kahele füüsilisele ja juriidilisele isikule on esitatud süüdistus, mis on seotud Euroopa Liidu poolt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide rikkumisega. Re: Baltica teatel said süüdistuse Solodov ja Merima.
"Kolm neljast süüdistatavast on jõudnud kokkuleppele," ütles Lasmanis. See tähendab, et süüdistavad tunnistavad oma süüd ebaseadusliku rahavoo korraldamises ja lepivad prokuröriga kokku karistuses, mis seejärel kinnitatakse kohtus.
Kogu protsess toimub suletud uste taga.
"Juhtumile kulutatud ressursside seisukohast tundub see optimaalne lahendus," ütles Lasmanis.
Lasmanise sõnul on alles jäänud veel mõningad suured küsimused, kuid kohtuasi jõuab kohtusse veebruari lõpuks.
Uurimise huvides keeldub Läti prokuratuur juhtumi üksikasju avaldamast. Avalikkusega jagatakse ainult lühikest kirjeldust, kus mainitakse, et üksikisikud on ettevõtte abiga ja erinevate koostöölepingute alusel ebaseaduslikult korraldanud rahavoogu Venemaa kodanikule. See Venemaa kodanik on Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas.
"Hinnanguline summa on suurem kui 10 miljonit eurot," teatas prokurör Lasmanis.
Re: Baltica hinnangul on juhtumi keskmes Venemaa oligarh Juri Kovaltšuk. Euroopa Liit on Kovaltšuki pannud koos teiste Venemaa tippametnike ja ärimeestega Krimmi annekteerimise pärast sanktsioonide nimekirja.
"Kovaltšuk on Bank Rossija esimees ja suurim aktsionär, millel on olulised osalused riiklikus meediakontsernis NMG grupp. NMG omakorda kontrollib telejaamu, mis toetavad aktiivselt Venemaa valitsuse Ukraina destabiliseerimise poliitikat," on kirjas Euroopa Liidu Venemaa vastaste sanktsioonide dokumendis.
"Paljud 25 telekanalist, mida BMA Baltikumis edastab, kuuluvad Venemaal registreeritud Pervõi Kanalile, mille vähemusosalus kuulub NMG kaudu kaudselt Kovaltšukile. Nii on Solodov seotud Venemaa oligarhiga," teatas Re Baltica.
Solodov ja Merima ei vastanud Re: Baltica kommentaaritaotlustele.
Halvimal juhul võib karistuseks olla kuni kaheksa aastat vangistust, kuid pärast kokkuleppemenetlusele minemist tundub see ebatõenäoline.
### Response:
Läti meedia: PBK omanikud lähevad kokkuleppemenetlusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu alustas Chieri diagonaalründajana tavapäraselt Kaja Grobelna, kes piirdus aga pooleteise geimi jooksul kõigest nelja punktiga (-3). Nii otsustas peatreener Giulio Bregoli saata belglanna asemel platsile liigaks ühe paremaks vahetusmängijaks kujunenud Laagi, kes aitaski naiskonna avageimi kaotusest hoolimata lõpuks 3:1 võidu ehk maksimaalse kolme punktini, kirjutab Võrkpall24.ee.
22-aastane Laak kogus üleplatsinaisena 16 punkti (+13). Eestlanna realiseeris 27 tõstest 15 (56%), lisa tuli ühe serviässa näol.
Loe pikemalt Võrkpall24.ee portaalist. | Mängu käiku muutnud Kertu Laak valiti kohtumise parimaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu alustas Chieri diagonaalründajana tavapäraselt Kaja Grobelna, kes piirdus aga pooleteise geimi jooksul kõigest nelja punktiga (-3). Nii otsustas peatreener Giulio Bregoli saata belglanna asemel platsile liigaks ühe paremaks vahetusmängijaks kujunenud Laagi, kes aitaski naiskonna avageimi kaotusest hoolimata lõpuks 3:1 võidu ehk maksimaalse kolme punktini, kirjutab Võrkpall24.ee.
22-aastane Laak kogus üleplatsinaisena 16 punkti (+13). Eestlanna realiseeris 27 tõstest 15 (56%), lisa tuli ühe serviässa näol.
Loe pikemalt Võrkpall24.ee portaalist.
### Response:
Mängu käiku muutnud Kertu Laak valiti kohtumise parimaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 540 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 11,2 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 32, haiglaravi vajab 417 patsienti, mis on 13 võrra enam kui päev varem. Intensiivravil on 45 inimest (pühapäeval sama arv), juhitaval hingamisel on 28 patsienti (pühapäeval 29).
Ööpäeva jooksul suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest – 90-aastane mees, 85-aastane naine, 81-aastane naine, 80-aastane mees, kaks 79-aastast naist, ja 68-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 383 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 122 inimesel. 98 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 36, Ida-Virumaale 32, Pärnumaale 29, Võrumaale 9, Lääne ja Lääne-Virumaale viis uut positiivset testi. Valga- ja Raplamaale lisandus neli, Järvamaale kolm, Jõgeva- ja Viljandimaale kaks, Põlvamaale üks uut nakkusjuhtu. Saare- ja Hiiumaale ei lisandunud ühtegi uut positiivset testi. Viie positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 26 126 inimesele. Ööpäevaga vaktsineeriti 162 inimest, neist 161 esmakordselt. Teise vaktsiinidoosi on esmaspäeva seisuga saanud 2404 inimest.
Terviseameti jälgimisel on üle 28 300 inimese
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 14 400 inimese, kellest 3222 on nakatunud.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 5400 inimese, kellest nakatunud on 1260.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 3400 inimese, kellest 711 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja ja lõuna regiooni nakatunuid).
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 5100 inimese, kellest 1130 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja, ida ja lääne regiooni nakatunuid). | Ööpäevaga registreeriti 259 koroonapositiivset, suri seitse inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 540 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 11,2 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 32, haiglaravi vajab 417 patsienti, mis on 13 võrra enam kui päev varem. Intensiivravil on 45 inimest (pühapäeval sama arv), juhitaval hingamisel on 28 patsienti (pühapäeval 29).
Ööpäeva jooksul suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest – 90-aastane mees, 85-aastane naine, 81-aastane naine, 80-aastane mees, kaks 79-aastast naist, ja 68-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 383 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 122 inimesel. 98 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Tartumaale lisandus 36, Ida-Virumaale 32, Pärnumaale 29, Võrumaale 9, Lääne ja Lääne-Virumaale viis uut positiivset testi. Valga- ja Raplamaale lisandus neli, Järvamaale kolm, Jõgeva- ja Viljandimaale kaks, Põlvamaale üks uut nakkusjuhtu. Saare- ja Hiiumaale ei lisandunud ühtegi uut positiivset testi. Viie positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 26 126 inimesele. Ööpäevaga vaktsineeriti 162 inimest, neist 161 esmakordselt. Teise vaktsiinidoosi on esmaspäeva seisuga saanud 2404 inimest.
Terviseameti jälgimisel on üle 28 300 inimese
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on üle 14 400 inimese, kellest 3222 on nakatunud.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 5400 inimese, kellest nakatunud on 1260.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 3400 inimese, kellest 711 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja ja lõuna regiooni nakatunuid).
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 5100 inimese, kellest 1130 on nakatunud (jälgitavate seas on lisaks põhja, ida ja lääne regiooni nakatunuid).
### Response:
Ööpäevaga registreeriti 259 koroonapositiivset, suri seitse inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ragn-Sells soovib sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jessele saadetud kirjas, et nende töötajad lisatakse riskirühma nimekirja, mis tagaks eelisjärjekorras vaktsineerimise.
Ettevõte soovib, et eelisjärjekorda lisataks jäätmeautode juhid, autojuht-laadijad ja sorteerijad.
Ettevõtte personalijuht Irene Metsis märkis, et eelkõige jäätmeautode juhid ja prügisorteerijad puutuvad igapäevaselt kokku muu hulgas ohtlike meditsiinijäätmetega, mille maht ja nakkusoht seoses COVID-19-ga on märgatavalt kasvanud.
"Rag-Sellsis töötab umbes sada töötajat, kes igapäevatööd tehes riskivad pidevalt tervisega, kogudes meditsiinijäätmeid tervishoiusüsteemist ning muid ohtlikke jäätmeid. Nende töötajate risk kokku puutuda nakkusohuga ja seejärel haigestuda COVID-19-sse on väga kõrge," märkis Metsis.
Metsise sõnul on ettevõte omalt poolt kõik teinud, et töötajate tervis oleks maksimaalselt kaitstud, kui siiski on näha, et inimeste kindlustunne on saanud seoses kõrge riskiga üksjagu kannatada. "Autojuhtide seas on risk kõige kõrgem just haiglate jäätmeruumide teenindamisega, kus töötajad on sunnitud jäätmeid tõstma mahutitesse," nentis Metsis. | Ragn-Sells soovib jäätmevedajate eelisjärjekorras vaktsineerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ragn-Sells soovib sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jessele saadetud kirjas, et nende töötajad lisatakse riskirühma nimekirja, mis tagaks eelisjärjekorras vaktsineerimise.
Ettevõte soovib, et eelisjärjekorda lisataks jäätmeautode juhid, autojuht-laadijad ja sorteerijad.
Ettevõtte personalijuht Irene Metsis märkis, et eelkõige jäätmeautode juhid ja prügisorteerijad puutuvad igapäevaselt kokku muu hulgas ohtlike meditsiinijäätmetega, mille maht ja nakkusoht seoses COVID-19-ga on märgatavalt kasvanud.
"Rag-Sellsis töötab umbes sada töötajat, kes igapäevatööd tehes riskivad pidevalt tervisega, kogudes meditsiinijäätmeid tervishoiusüsteemist ning muid ohtlikke jäätmeid. Nende töötajate risk kokku puutuda nakkusohuga ja seejärel haigestuda COVID-19-sse on väga kõrge," märkis Metsis.
Metsise sõnul on ettevõte omalt poolt kõik teinud, et töötajate tervis oleks maksimaalselt kaitstud, kui siiski on näha, et inimeste kindlustunne on saanud seoses kõrge riskiga üksjagu kannatada. "Autojuhtide seas on risk kõige kõrgem just haiglate jäätmeruumide teenindamisega, kus töötajad on sunnitud jäätmeid tõstma mahutitesse," nentis Metsis.
### Response:
Ragn-Sells soovib jäätmevedajate eelisjärjekorras vaktsineerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Georgi Tunjovi ja Kristofer Pihti koduklubi läks Milani kasvandiku ja mullu korraks ka Cagliari ridadest läbi põiganud Alberto Paloschi väravast 63. minutil juhtima, ent ei suutnud edu lõpuvileni hoida. 85. minutil viigistas Daniel Ciofani seisu ja sellest Cremonesele piisas, et punktist kinni hoida, vahendab Soccernet.ee.
SPAL, kes pole sel hooajal liigamängudes Tunjovile esindusmeeskonna eest minutikski mänguvõimalust andnud, jätkab liigatabelis 33 punktiga neljandal kohal. Sama palju punkte on kogunud ka Cittadella ja punkt rohkem on Salernitanal, liigat juhib 38 punktiga Empoli. | SPAL andis teiseks tõusmise võimaluse lõpuga käest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Georgi Tunjovi ja Kristofer Pihti koduklubi läks Milani kasvandiku ja mullu korraks ka Cagliari ridadest läbi põiganud Alberto Paloschi väravast 63. minutil juhtima, ent ei suutnud edu lõpuvileni hoida. 85. minutil viigistas Daniel Ciofani seisu ja sellest Cremonesele piisas, et punktist kinni hoida, vahendab Soccernet.ee.
SPAL, kes pole sel hooajal liigamängudes Tunjovile esindusmeeskonna eest minutikski mänguvõimalust andnud, jätkab liigatabelis 33 punktiga neljandal kohal. Sama palju punkte on kogunud ka Cittadella ja punkt rohkem on Salernitanal, liigat juhib 38 punktiga Empoli.
### Response:
SPAL andis teiseks tõusmise võimaluse lõpuga käest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Duško Ivanovic andis viimasel veerandil mänguaega 21-aastasele Raiestele, kes kasutas oma võimaluse kenasti ära. Eestlase arvele jäi 7,5 minutiga seitse punkti (kahesed 2/4, kolmesed 1/1), mis on ühtlasi ka tema Hispaania kõrgliiga punktirekord. Lisaks sai Raieste statistikasse kirja kaks lauapalli, ühe vaheltlõike ja pallikaotuse, kirjutab Korvpall24.ee.
Ainsana sai Baskonia poolelt kahekohalise punktisumma kirja Zoran Dragic, kelle arvele jäi 12 silma. Kaheksa punkti peale jäid Achille Polonara ja Luca Vildoza. | Raieste tegi hooaja parima mängu, kuid Baskonia kaotas Valenciale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Duško Ivanovic andis viimasel veerandil mänguaega 21-aastasele Raiestele, kes kasutas oma võimaluse kenasti ära. Eestlase arvele jäi 7,5 minutiga seitse punkti (kahesed 2/4, kolmesed 1/1), mis on ühtlasi ka tema Hispaania kõrgliiga punktirekord. Lisaks sai Raieste statistikasse kirja kaks lauapalli, ühe vaheltlõike ja pallikaotuse, kirjutab Korvpall24.ee.
Ainsana sai Baskonia poolelt kahekohalise punktisumma kirja Zoran Dragic, kelle arvele jäi 12 silma. Kaheksa punkti peale jäid Achille Polonara ja Luca Vildoza.
### Response:
Raieste tegi hooaja parima mängu, kuid Baskonia kaotas Valenciale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusika ja sõnade autor on Ukareda ise, loo produtseeris Vahur Valgmaa.
"Laul räägib tundest, kui armastatu alati, kõigest hoolimata ja igas olukorras ikka imelisena tundub. Heas ja halvas, rõõmus ja kurbuses. Isegi riius olles," kirjeldas muusik oma uut lugu.
"Kuna tegemist on väga hea ja inspireeriva looga, kulges produtseerimisprotsess ladusalt. Kandev roll on siin vokaalil. Carlosel on Eestis pigem haruldane kõrge tämber ja väga hea võime oma häält kontrollida," lisas produtsent Vahur Valgmaa.
Ukareda avaldas lootust, et uuel aastal olud paranevad ja tal avaneb võimalus realiseerida mitmeid põnevaid projekte. | Carlos Ukareda avaldas uue singli "Miracle" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusika ja sõnade autor on Ukareda ise, loo produtseeris Vahur Valgmaa.
"Laul räägib tundest, kui armastatu alati, kõigest hoolimata ja igas olukorras ikka imelisena tundub. Heas ja halvas, rõõmus ja kurbuses. Isegi riius olles," kirjeldas muusik oma uut lugu.
"Kuna tegemist on väga hea ja inspireeriva looga, kulges produtseerimisprotsess ladusalt. Kandev roll on siin vokaalil. Carlosel on Eestis pigem haruldane kõrge tämber ja väga hea võime oma häält kontrollida," lisas produtsent Vahur Valgmaa.
Ukareda avaldas lootust, et uuel aastal olud paranevad ja tal avaneb võimalus realiseerida mitmeid põnevaid projekte.
### Response:
Carlos Ukareda avaldas uue singli "Miracle" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alanud aasta tõi lisaks koroonavaktsiinile ka olulise muudatuse Eesti pensionisüsteemis. Isamaa valimislubadusena ellu viidud pensionireform võimaldab nüüdsest kas investeerida pensionivara iseseisvalt või sellest süsteemist sootuks lahkuda. Mina pean seda lühinägelikuks muudatuseks, aga mõistan ka, et isiklikes rahaasjades ei kehti ühtainust tõde.
Palusin oma Facebooki-seinal, et süsteemist lahkuda plaanivad tuttavad jagaksid oma lugusid ja põhjendusi. Tagasiside üleskutsele oli üllatavalt lai ja mitmekesine. Enda mõtetest ja saadud kommentaaridest ajendatud püüan järgnevalt selgitada oma arusaama uutest valikutest ja isiklikust vastutusest.
Ülevaade
Esmalt kiire meenutus Eestis pensionisüsteemi ülesehitusest ehk kolmest sambast. I sammas on riiklik pension, mida rahastatakse sotsiaalmaksu arvelt riigieelarvest ning mis toimib ühise poti põhimõttel.
Kogumispension ehk II sammas on isikustatud ja sinna kogutakse raha põhimõttel kaks protsenti töötasust inimese poolt ja neli protsenti riigi poolt lisaks.
Täiendav kogumispension ehk III sammas võimaldab panna kõrvale rohkem kui kaks protsenti brutotöötasust ning saada selle pealt ka maksusoodustust. Oluline on, et nii II kui ka III sammas ei ole mitte raha sukasääres, vaid selle rahaga ostetakse fondiosakuid, mis omakorda on investeeritud näiteks kasumit teenivatesse aktsiatesse ja võlakirjadesse. Teisisõnu – kui I sammas on ainult kohustus riigieelarves, siis II ja III sammas on inimese enda tegelikud varad, mis kasvavad ajas.
Kuni aasta alguseni oli võimalik oma II sambasse kogutud raha saada kätte alles pensioniea saabudes. Arvestades, et riik paneb omapoolse panuse sinu pensionikontole juba praegu, siis arusaadavalt on tema poolt ka mõistlik eeldada, et see raha läheb kasutamisele eesmärgipäraselt.
Riigi panus tuleb ju sotsiaalmaksu arvelt ja kujuteldamatu oleks, et riik jagaks soovijatele lihtsalt osa nende maksudest kingitusena laiali. Täpselt selline olukord aga on loodud, sest reformi tulemusena tekkis soovijatel võimalus oma II samba raha varem välja võtta. Kuigi selle pealt tuleb kohe maksta 20 protsenti tulumaksu ja tekib ebakindlus pensionieaks, on siiski kümned tuhanded selle kasuks otsustanud. Miks?
Kui sambad ei sirgu
Oluline põhjendus II samba vabaks laskmiseks on seotud justnimelt tõdemusega, et ootustele vastupidiselt ei ole see raha eriti kasvanud. Kriitika mõistmiseks vaatame korraks, kuidas üldse see protsess välja nägema peaks.
Valides mõne pensionifondi (näiteks pankade pakutava või ühistulise Tuleva fondi) anname me oma raha fondihaldurile ja saame vastu sissemaksele vastava osa fondi varadest. Need omakorda moodustuvad aktsiatest ja võlakirjadest, mida fondihaldurid ostavad erinevate kaalutluste alusel — analüüsides maailmamajandust püütakse riske hajutada, leida arenevaid firmasid ja sektoreid ning osta ja müüa neid vastavalt oma hinnangutele.
Kokkuvõtvalt püüab fondihaldur (milleks on pigem terve meeskond finantsspetsialiste) oma parima teadmise kohaselt teha meie rahaga tarku otsuseid ja teenida meile tulu. Selliselt saadud tulu kutsutakse tootluseks, mida väljendatakse protsentides aasta kohta ja erinevate fondide tootlust saate vaadata näiteks pensionikeskuse kodulehel.
Mõistagi maksab ka fondihalduri ja tema meeskonna tööaeg ning seetõttu tuleb fondi valides vaadata valitsemistasu suurust. Sedagi väljendatakse protsentides aasta kohta ja see tähendab kõige lihtsamalt, et igal aastal võtab fondihaldur sinu rahast valitsemistasu jagu endale.
Pensionikeskuse lehel toodud tootlusgraafikutes on valitsemistasu juba maha arvestatud, seda ise eraldi arvutama ei pea. Küll aga tasub pöörata tähelepanu väljalasketasule – nii mitu protsenti võetakse teenustasuks raha fondi paigutamisel – ning tagasivõtmistasule, mis näitab vastavalt teenustasu protsenti pensioni väljamaksmisel.
Nüüd jõuame probleemi tuumani: pensionifondid, mida eestlastele II samba loomisel pakuti, olid tihti valitsemistasudega ca 1,5 protsenti ning väljalaske- ja tagasivõtmise tasud samuti vahemikus 1 - 1,5 protsenti.
Need näivad väikeste numbritena, kuid investeeritakse pika aja peale. Kui tootlus on madal, sööb kümnete aastate jooksul ka väike protsent kogu raha inflatsioonist veel kiireminigi.
Selleks, et pensionifondis raha koguda, peab tootlus ületama kõiki kulusid ja ületama veel ka inflatsiooni. Nendesamade kõrgete tasudega fondide teine "väärtus" seisnes nende madalas tootlikkuses, mis jäi kolme-nelja protsendi lähedale.
Kokkuvõtvalt - pensionifondides olev raha tõi heal juhul väikest tulu tulevasele pensionärile, kindlat tulu aga ainult fondiomanikule ehk pangale. Siit saabki arvatavasti alguse nii Isamaa kampaania II samba vabakslaskmiseks kui ka minu tutvusringkonnas paljude kahtlused või täielik pettumus kogumispensionis.
II sambast väljumine
Kui pensionifondid suudavad napilt inflatsiooni edastada, siis on jumet mõttel investeerida see raha muul moel, olgu selleks kinnisvara, mets või midagi kolmandat. Olen rääkinud mitme tuttava või kolleegiga ning nende peamised murekohad on olnud nii senised kõrged tasud kui ka madal tootlus, aga ka üldine pettumus ja kahtlus riigivõimu osas koos veendumusega: "ma kasutan ise seda raha mõistlikumalt".
Ma usun, et nendel tuttavatel on õigus kahelda, aga samal ajal on mul ka hea meel, et ükski neist ei ole veel tormanud oma II samba raha välja võtma. Pikaaegse investeeringu puhul ei tohikski ühtegi otsust teha üle jala ning ka aasta oodata ei muuda suures plaanis midagi, võimaldab aga endale põhjalikult selgeks teha plussid, miinused ja kõik kaasnevad kulud.
Neid on aga II sambast väljumisel lisaks otseselt tulumaksule veel oi kui palju ning hea ülevaate väljumise mõttekusest annab Taavi Pertman RahaFoorumi kahes artiklis: " Kas tasub II sambast raha välja võtta ja …?" ning " Milliseid laene tasub 2. samba raha eest ära maksta?"
"Eestis on elementaarse finantskirjaoskuse õpetamine olnud pea olematul tasemel ning oma noorte sugulaste pealt näen, et see olukord pole paranenud."
Mind teevad murelikuks kõik need kümned tuhanded eestlased, kes on juba esitanud sambast lahkumise avalduse, aga keda ma ei tunne. Ma võin loota, et nad on selle otsuse enda jaoks läbi mõelnud, kuid ma tõsiselt kahtlen selles. Miks? Sest Eestis on elementaarse finantskirjaoskuse õpetamine olnud pea olematul tasemel ning oma noorte sugulaste pealt näen, et see olukord pole paranenud.
Ma kardan, et paljudes otsustes saavad kokku soovimatus teha pikaajalisi otsuseid (pension on ju nii kaugel), naiivne lootus riiklikule pensionile ja sugulaste abile ning jah, ka lihtsalt soov paremini elada, kasvõi korraks ja kasvõi tuleviku arvelt ehk siis tarbimisharjumused.
Riiklikust pensionist ei piisa
Isikustatud kogumispensioni vajadus tuleb demograafilisest püramiidist — maksumaksjad peavad oma sotsiaalmaksust üleval pensionäre. See süsteem töötab ja tagab mingigi äraelamise ainult juhul, kui suhe on maksjate kasuks.
Arenenud riikides pole see enam ammu nii, ka Eesti rahvastikupüramiid on "pea peale" pöördumas ehk statistikaameti prognooside kohaselt kasvab vanemaealiste osakaal ning väheneb noorte ja tööealise elanikkonna osakaal.
Seega oleme lõhkise küna ees. Lisaks tervishoiusüsteemile, haridusele ja infrastruktuurile mõjutab rahvastiku koosseis ka pensionisüsteemi. Kõigile pensionäridele riiklikust pensionist tulevikus lihtsalt enam ei jätku.
Ma ei tea, milliste tähtedega see kuhu tuleb kirjutada, et igaüks mõistaks: kuigi riik ei saa jätta kedagi nälga surema, siis mõnusa äraelamise saad endale tagada ainult sina ise.
Kas pensionifondi kaudu või muul moel, sa pead täna mõtlema sellele, kust tuleb sinu sissetulek ülehomme. Lastel on omad elud, ka õdedel-vendadel ning kui sa ise pole nõus oma vanaduspõlve kindlustama, siis kellele sa veel loodad seda koormat veeretada?
See tähendab, et kulutades pensioniraha ära igapäevaste väljaminekute peale, laenad sa tulevase iseenda käest raha ja teed seda väga suurte kuludega. Viitasin juba RahaFoorumile, kus need numbrid välja on toodud, aga keskendume kahele peamisele.
Esiteks on riik andnud pensionirahale tulumaksuvabastuse. Tulumaks tuleb raha välja võttes aga riigile kanda. Seega kaotad sa kohe 20 protsenti oma varast, mida on rohkem, kui võtab aastate jooksul ka kõige röövellikum pensionifond.
Teine ja palju tõsisem põhjus oma otsus läbi mõelda on aga see, et vaatamata pensionifondide ajalooliselt kõrgetele kuludele ja madalatele tuludele, on võimalik valida palju mõistlikumaid tooteid. See tähendab, et kui sa ise välja võetud raha edasi ei investeeri, kaotad sa ka kogu kasumi, mida fond sulle oleks vahepealse ajaga teeninud.
Omal käel investeerimine on üks võimalusi, mida pensionireform ette näeb. Sa saad raha liigutada spetsiaalsele pensioni investeerimiskontole ja olla iseenda fondihaldur. Selle juures ei kaota sa tulumaksu, aga päris kuludeta ei pääse siingi. Väärtpaberite ostmisel-müümisel on teenustasud ja kohati ka omakorda täiendavad valitsemistasud, nii et pead päris täpselt aru saama, kuidas toimida.
Mida siis teha selle pensioniga?
Sinu elukvaliteet pensionipõlves on olulisel määral sinu enda teha. Kordan uuesti, et ühiskond ei saa toimida nii, et me jätame toeta ja abita need, kel ei ole endal tagavara soetatud. Täiesti objektiivsetel põhjustel ei saa selline elu kunagi olla mõnus ega meenutada meie ettekujutust Põhjamaade sõbralikest eakatest.
Vananemine on paratamatu ja vääramatu, väärikas vananemine vajab aga planeerimist. Selle eest vastutad sina ise ja riik on andnud sulle selleks vahendid ja soodustused pensionisammaste näol. Kuigi finantsnõu andmine on ülimalt riskantne, julgen siiski anda paar üldist soovitust:
Varasemalt on pakutud pensioniks kogumiseks väga halbu investeerimisvõimalusi, kuid olukord on muutunud. Minu soovitus enne igasuguse otsuse tegemist on võtta ette pensionikeskuse graafikud ja ja võrrelda ja vaadata.
Just uuemad nn indeksfondid paistavad silma madalate kuludega, pakkudes sealjuures mõistlikku või isegi head tootlust, kuigi 2020. aasta maailmasündmuste juures ei tasu mingeid järeldusi teha. Igasuguste võrdluste juures ära vaata lühiajalist, vaid pikema perioodi tootlust, sa ei investeeri mitte selleks, et odavalt osta ja kallilt müüa.
Sa investeerid mitmekümneaastase perspektiiviga ja siin on pidev stabiilne kasv olulisem kui lühiajalised kõikumised. Ära unusta tootlusgraafikutele lisaks kõrvutamast ka valitsemistasusid, väljalaske- ja tagasivõtmistasusid.
Kui sa oled otsustanud hakata investeerima ise läbi pensioni investeerimiskonto, siis kindlasti on see julge samm ja sinu soov olla paremini kursis ja omada paremat kontrolli oma vara üle on ainult tervitatav.
Kui sa ei ole aga varemalt investeerinud, siis tee üks samm korraga – ava tavaline investeerimiskonto ja tutvu investeerimismaailmaga seal. Sinu pensioniga ei juhtu näiteks aasta jooksul midagi. Teisisõnu, ära kasuta oma pensioni investeerimise õppevahendina, selleks on odavamaid ja isegi täiesti tasuta võimalusi.
Kui oled otsustanud sambast väljuda ja kasutada raha näiteks mõne laenu tagasimakseks või muul viisil investeerimiseks, siis ka see on hea otsus. Seda aga tingimusel, et numbrid sinu otsust toetavad.
Arvuta kõik korralikult läbi ja küsi nõu ka mõnelt rahaasjadega tihedamalt kokku puutuvalt sõbralt. Ära mõtle sellest nii, et kiire otsus teenib sulle rohkem tulu. Rohkem tulu saad targema otsusega ning aastakümnete pikkuse investeeringu puhul tasub ju võtta natuke aega kaalumiseks?
Kui sa leiad, et erinevatel põhjustel on mõistlikum II samba raha kulutada vajalike ostude peale, siis mõtle palun see otsus veel korra läbi. Räägi see läbi ka oma vanemate ja sugulastega ning jõua selgusele, milliseks kujuneb sinu vanaduspõlv ning keda sina pead toetama ja kelle toele sa võid loota.
Kui sa ka ise ei pea seda oluliseks, siis kas inimesed sinu ümber jagavad sinu optimismi? Võta eeskuju kasvõi pensionireformi eest vedanud Isamaa poliitikutest, kes ise ei kavatse lahkumisega kiirustada.
Pensionireform on andnud inimestele oluliselt suurema õiguse ise oma vara hallata. See õigus tähendab ka suuremat vastutust ja lausa kohustust end harida. Kuna koolides jagatakse rahatarkust liiga vähe, siis valmis vastuseid on vähestel. Mis muud kui aeg maha ja rohkelt tarku valikuid. Minu valik on selge, jään nii II sambasse kui ka kasutan ka III samba võimalusi maksuvabaks täiendavaks investeerimiseks.
Riigilt ootan nüüd aga kahte asja. Rahatarkus tuleb viia koolidesse ja II sambale tuleb lisada võimalus ettevõttepoolseks maksueelseks toetuseks. Investeerime rohkem ja teeme seda targemalt. | Lemmit Kaplinski: pensioni üle otsustan ise, aga kes vastutab? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alanud aasta tõi lisaks koroonavaktsiinile ka olulise muudatuse Eesti pensionisüsteemis. Isamaa valimislubadusena ellu viidud pensionireform võimaldab nüüdsest kas investeerida pensionivara iseseisvalt või sellest süsteemist sootuks lahkuda. Mina pean seda lühinägelikuks muudatuseks, aga mõistan ka, et isiklikes rahaasjades ei kehti ühtainust tõde.
Palusin oma Facebooki-seinal, et süsteemist lahkuda plaanivad tuttavad jagaksid oma lugusid ja põhjendusi. Tagasiside üleskutsele oli üllatavalt lai ja mitmekesine. Enda mõtetest ja saadud kommentaaridest ajendatud püüan järgnevalt selgitada oma arusaama uutest valikutest ja isiklikust vastutusest.
Ülevaade
Esmalt kiire meenutus Eestis pensionisüsteemi ülesehitusest ehk kolmest sambast. I sammas on riiklik pension, mida rahastatakse sotsiaalmaksu arvelt riigieelarvest ning mis toimib ühise poti põhimõttel.
Kogumispension ehk II sammas on isikustatud ja sinna kogutakse raha põhimõttel kaks protsenti töötasust inimese poolt ja neli protsenti riigi poolt lisaks.
Täiendav kogumispension ehk III sammas võimaldab panna kõrvale rohkem kui kaks protsenti brutotöötasust ning saada selle pealt ka maksusoodustust. Oluline on, et nii II kui ka III sammas ei ole mitte raha sukasääres, vaid selle rahaga ostetakse fondiosakuid, mis omakorda on investeeritud näiteks kasumit teenivatesse aktsiatesse ja võlakirjadesse. Teisisõnu – kui I sammas on ainult kohustus riigieelarves, siis II ja III sammas on inimese enda tegelikud varad, mis kasvavad ajas.
Kuni aasta alguseni oli võimalik oma II sambasse kogutud raha saada kätte alles pensioniea saabudes. Arvestades, et riik paneb omapoolse panuse sinu pensionikontole juba praegu, siis arusaadavalt on tema poolt ka mõistlik eeldada, et see raha läheb kasutamisele eesmärgipäraselt.
Riigi panus tuleb ju sotsiaalmaksu arvelt ja kujuteldamatu oleks, et riik jagaks soovijatele lihtsalt osa nende maksudest kingitusena laiali. Täpselt selline olukord aga on loodud, sest reformi tulemusena tekkis soovijatel võimalus oma II samba raha varem välja võtta. Kuigi selle pealt tuleb kohe maksta 20 protsenti tulumaksu ja tekib ebakindlus pensionieaks, on siiski kümned tuhanded selle kasuks otsustanud. Miks?
Kui sambad ei sirgu
Oluline põhjendus II samba vabaks laskmiseks on seotud justnimelt tõdemusega, et ootustele vastupidiselt ei ole see raha eriti kasvanud. Kriitika mõistmiseks vaatame korraks, kuidas üldse see protsess välja nägema peaks.
Valides mõne pensionifondi (näiteks pankade pakutava või ühistulise Tuleva fondi) anname me oma raha fondihaldurile ja saame vastu sissemaksele vastava osa fondi varadest. Need omakorda moodustuvad aktsiatest ja võlakirjadest, mida fondihaldurid ostavad erinevate kaalutluste alusel — analüüsides maailmamajandust püütakse riske hajutada, leida arenevaid firmasid ja sektoreid ning osta ja müüa neid vastavalt oma hinnangutele.
Kokkuvõtvalt püüab fondihaldur (milleks on pigem terve meeskond finantsspetsialiste) oma parima teadmise kohaselt teha meie rahaga tarku otsuseid ja teenida meile tulu. Selliselt saadud tulu kutsutakse tootluseks, mida väljendatakse protsentides aasta kohta ja erinevate fondide tootlust saate vaadata näiteks pensionikeskuse kodulehel.
Mõistagi maksab ka fondihalduri ja tema meeskonna tööaeg ning seetõttu tuleb fondi valides vaadata valitsemistasu suurust. Sedagi väljendatakse protsentides aasta kohta ja see tähendab kõige lihtsamalt, et igal aastal võtab fondihaldur sinu rahast valitsemistasu jagu endale.
Pensionikeskuse lehel toodud tootlusgraafikutes on valitsemistasu juba maha arvestatud, seda ise eraldi arvutama ei pea. Küll aga tasub pöörata tähelepanu väljalasketasule – nii mitu protsenti võetakse teenustasuks raha fondi paigutamisel – ning tagasivõtmistasule, mis näitab vastavalt teenustasu protsenti pensioni väljamaksmisel.
Nüüd jõuame probleemi tuumani: pensionifondid, mida eestlastele II samba loomisel pakuti, olid tihti valitsemistasudega ca 1,5 protsenti ning väljalaske- ja tagasivõtmise tasud samuti vahemikus 1 - 1,5 protsenti.
Need näivad väikeste numbritena, kuid investeeritakse pika aja peale. Kui tootlus on madal, sööb kümnete aastate jooksul ka väike protsent kogu raha inflatsioonist veel kiireminigi.
Selleks, et pensionifondis raha koguda, peab tootlus ületama kõiki kulusid ja ületama veel ka inflatsiooni. Nendesamade kõrgete tasudega fondide teine "väärtus" seisnes nende madalas tootlikkuses, mis jäi kolme-nelja protsendi lähedale.
Kokkuvõtvalt - pensionifondides olev raha tõi heal juhul väikest tulu tulevasele pensionärile, kindlat tulu aga ainult fondiomanikule ehk pangale. Siit saabki arvatavasti alguse nii Isamaa kampaania II samba vabakslaskmiseks kui ka minu tutvusringkonnas paljude kahtlused või täielik pettumus kogumispensionis.
II sambast väljumine
Kui pensionifondid suudavad napilt inflatsiooni edastada, siis on jumet mõttel investeerida see raha muul moel, olgu selleks kinnisvara, mets või midagi kolmandat. Olen rääkinud mitme tuttava või kolleegiga ning nende peamised murekohad on olnud nii senised kõrged tasud kui ka madal tootlus, aga ka üldine pettumus ja kahtlus riigivõimu osas koos veendumusega: "ma kasutan ise seda raha mõistlikumalt".
Ma usun, et nendel tuttavatel on õigus kahelda, aga samal ajal on mul ka hea meel, et ükski neist ei ole veel tormanud oma II samba raha välja võtma. Pikaaegse investeeringu puhul ei tohikski ühtegi otsust teha üle jala ning ka aasta oodata ei muuda suures plaanis midagi, võimaldab aga endale põhjalikult selgeks teha plussid, miinused ja kõik kaasnevad kulud.
Neid on aga II sambast väljumisel lisaks otseselt tulumaksule veel oi kui palju ning hea ülevaate väljumise mõttekusest annab Taavi Pertman RahaFoorumi kahes artiklis: " Kas tasub II sambast raha välja võtta ja …?" ning " Milliseid laene tasub 2. samba raha eest ära maksta?"
"Eestis on elementaarse finantskirjaoskuse õpetamine olnud pea olematul tasemel ning oma noorte sugulaste pealt näen, et see olukord pole paranenud."
Mind teevad murelikuks kõik need kümned tuhanded eestlased, kes on juba esitanud sambast lahkumise avalduse, aga keda ma ei tunne. Ma võin loota, et nad on selle otsuse enda jaoks läbi mõelnud, kuid ma tõsiselt kahtlen selles. Miks? Sest Eestis on elementaarse finantskirjaoskuse õpetamine olnud pea olematul tasemel ning oma noorte sugulaste pealt näen, et see olukord pole paranenud.
Ma kardan, et paljudes otsustes saavad kokku soovimatus teha pikaajalisi otsuseid (pension on ju nii kaugel), naiivne lootus riiklikule pensionile ja sugulaste abile ning jah, ka lihtsalt soov paremini elada, kasvõi korraks ja kasvõi tuleviku arvelt ehk siis tarbimisharjumused.
Riiklikust pensionist ei piisa
Isikustatud kogumispensioni vajadus tuleb demograafilisest püramiidist — maksumaksjad peavad oma sotsiaalmaksust üleval pensionäre. See süsteem töötab ja tagab mingigi äraelamise ainult juhul, kui suhe on maksjate kasuks.
Arenenud riikides pole see enam ammu nii, ka Eesti rahvastikupüramiid on "pea peale" pöördumas ehk statistikaameti prognooside kohaselt kasvab vanemaealiste osakaal ning väheneb noorte ja tööealise elanikkonna osakaal.
Seega oleme lõhkise küna ees. Lisaks tervishoiusüsteemile, haridusele ja infrastruktuurile mõjutab rahvastiku koosseis ka pensionisüsteemi. Kõigile pensionäridele riiklikust pensionist tulevikus lihtsalt enam ei jätku.
Ma ei tea, milliste tähtedega see kuhu tuleb kirjutada, et igaüks mõistaks: kuigi riik ei saa jätta kedagi nälga surema, siis mõnusa äraelamise saad endale tagada ainult sina ise.
Kas pensionifondi kaudu või muul moel, sa pead täna mõtlema sellele, kust tuleb sinu sissetulek ülehomme. Lastel on omad elud, ka õdedel-vendadel ning kui sa ise pole nõus oma vanaduspõlve kindlustama, siis kellele sa veel loodad seda koormat veeretada?
See tähendab, et kulutades pensioniraha ära igapäevaste väljaminekute peale, laenad sa tulevase iseenda käest raha ja teed seda väga suurte kuludega. Viitasin juba RahaFoorumile, kus need numbrid välja on toodud, aga keskendume kahele peamisele.
Esiteks on riik andnud pensionirahale tulumaksuvabastuse. Tulumaks tuleb raha välja võttes aga riigile kanda. Seega kaotad sa kohe 20 protsenti oma varast, mida on rohkem, kui võtab aastate jooksul ka kõige röövellikum pensionifond.
Teine ja palju tõsisem põhjus oma otsus läbi mõelda on aga see, et vaatamata pensionifondide ajalooliselt kõrgetele kuludele ja madalatele tuludele, on võimalik valida palju mõistlikumaid tooteid. See tähendab, et kui sa ise välja võetud raha edasi ei investeeri, kaotad sa ka kogu kasumi, mida fond sulle oleks vahepealse ajaga teeninud.
Omal käel investeerimine on üks võimalusi, mida pensionireform ette näeb. Sa saad raha liigutada spetsiaalsele pensioni investeerimiskontole ja olla iseenda fondihaldur. Selle juures ei kaota sa tulumaksu, aga päris kuludeta ei pääse siingi. Väärtpaberite ostmisel-müümisel on teenustasud ja kohati ka omakorda täiendavad valitsemistasud, nii et pead päris täpselt aru saama, kuidas toimida.
Mida siis teha selle pensioniga?
Sinu elukvaliteet pensionipõlves on olulisel määral sinu enda teha. Kordan uuesti, et ühiskond ei saa toimida nii, et me jätame toeta ja abita need, kel ei ole endal tagavara soetatud. Täiesti objektiivsetel põhjustel ei saa selline elu kunagi olla mõnus ega meenutada meie ettekujutust Põhjamaade sõbralikest eakatest.
Vananemine on paratamatu ja vääramatu, väärikas vananemine vajab aga planeerimist. Selle eest vastutad sina ise ja riik on andnud sulle selleks vahendid ja soodustused pensionisammaste näol. Kuigi finantsnõu andmine on ülimalt riskantne, julgen siiski anda paar üldist soovitust:
Varasemalt on pakutud pensioniks kogumiseks väga halbu investeerimisvõimalusi, kuid olukord on muutunud. Minu soovitus enne igasuguse otsuse tegemist on võtta ette pensionikeskuse graafikud ja ja võrrelda ja vaadata.
Just uuemad nn indeksfondid paistavad silma madalate kuludega, pakkudes sealjuures mõistlikku või isegi head tootlust, kuigi 2020. aasta maailmasündmuste juures ei tasu mingeid järeldusi teha. Igasuguste võrdluste juures ära vaata lühiajalist, vaid pikema perioodi tootlust, sa ei investeeri mitte selleks, et odavalt osta ja kallilt müüa.
Sa investeerid mitmekümneaastase perspektiiviga ja siin on pidev stabiilne kasv olulisem kui lühiajalised kõikumised. Ära unusta tootlusgraafikutele lisaks kõrvutamast ka valitsemistasusid, väljalaske- ja tagasivõtmistasusid.
Kui sa oled otsustanud hakata investeerima ise läbi pensioni investeerimiskonto, siis kindlasti on see julge samm ja sinu soov olla paremini kursis ja omada paremat kontrolli oma vara üle on ainult tervitatav.
Kui sa ei ole aga varemalt investeerinud, siis tee üks samm korraga – ava tavaline investeerimiskonto ja tutvu investeerimismaailmaga seal. Sinu pensioniga ei juhtu näiteks aasta jooksul midagi. Teisisõnu, ära kasuta oma pensioni investeerimise õppevahendina, selleks on odavamaid ja isegi täiesti tasuta võimalusi.
Kui oled otsustanud sambast väljuda ja kasutada raha näiteks mõne laenu tagasimakseks või muul viisil investeerimiseks, siis ka see on hea otsus. Seda aga tingimusel, et numbrid sinu otsust toetavad.
Arvuta kõik korralikult läbi ja küsi nõu ka mõnelt rahaasjadega tihedamalt kokku puutuvalt sõbralt. Ära mõtle sellest nii, et kiire otsus teenib sulle rohkem tulu. Rohkem tulu saad targema otsusega ning aastakümnete pikkuse investeeringu puhul tasub ju võtta natuke aega kaalumiseks?
Kui sa leiad, et erinevatel põhjustel on mõistlikum II samba raha kulutada vajalike ostude peale, siis mõtle palun see otsus veel korra läbi. Räägi see läbi ka oma vanemate ja sugulastega ning jõua selgusele, milliseks kujuneb sinu vanaduspõlv ning keda sina pead toetama ja kelle toele sa võid loota.
Kui sa ka ise ei pea seda oluliseks, siis kas inimesed sinu ümber jagavad sinu optimismi? Võta eeskuju kasvõi pensionireformi eest vedanud Isamaa poliitikutest, kes ise ei kavatse lahkumisega kiirustada.
Pensionireform on andnud inimestele oluliselt suurema õiguse ise oma vara hallata. See õigus tähendab ka suuremat vastutust ja lausa kohustust end harida. Kuna koolides jagatakse rahatarkust liiga vähe, siis valmis vastuseid on vähestel. Mis muud kui aeg maha ja rohkelt tarku valikuid. Minu valik on selge, jään nii II sambasse kui ka kasutan ka III samba võimalusi maksuvabaks täiendavaks investeerimiseks.
Riigilt ootan nüüd aga kahte asja. Rahatarkus tuleb viia koolidesse ja II sambale tuleb lisada võimalus ettevõttepoolseks maksueelseks toetuseks. Investeerime rohkem ja teeme seda targemalt.
### Response:
Lemmit Kaplinski: pensioni üle otsustan ise, aga kes vastutab? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumist võõrustanud Atletico jäi küll 11. mänguminutil 0:1 kaotusseisu, kui skoori avas Valencia mängumees Uros Racic, ent Joao Felix viigistas kümmekond minutit hiljem seisu. Teisel poolajal skoorisid Madridi meeskonna eest Luis Suarez ja Angel Correa.
Võidulisa teenis pühapäeval ka FC Barcelona, kes alistas võõrsil liigatabeli eelviimase meeskonna Elche 2:0. Külaliste eest said jala valgeks Frenkie de Jong ja Ricard Puig.
Liigatabelis on liider Madridi Atleticol 18 mängust kirjas 47 punkti. Linnarivaal Real on 40 punktiga teine, olles seejuures pidanud ühe kohtumise enam. Samuti 19 mängu pidanud Barcelona kaotab liidrile kümne punktiga ja on kolmas.
Teised tulemused:
Osasuna – Granada 3:1
Celta Vigo – Eibar 1:1 | Võidulainel jätkav Atletico suurendas tabelitipus edumaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumist võõrustanud Atletico jäi küll 11. mänguminutil 0:1 kaotusseisu, kui skoori avas Valencia mängumees Uros Racic, ent Joao Felix viigistas kümmekond minutit hiljem seisu. Teisel poolajal skoorisid Madridi meeskonna eest Luis Suarez ja Angel Correa.
Võidulisa teenis pühapäeval ka FC Barcelona, kes alistas võõrsil liigatabeli eelviimase meeskonna Elche 2:0. Külaliste eest said jala valgeks Frenkie de Jong ja Ricard Puig.
Liigatabelis on liider Madridi Atleticol 18 mängust kirjas 47 punkti. Linnarivaal Real on 40 punktiga teine, olles seejuures pidanud ühe kohtumise enam. Samuti 19 mängu pidanud Barcelona kaotab liidrile kümne punktiga ja on kolmas.
Teised tulemused:
Osasuna – Granada 3:1
Celta Vigo – Eibar 1:1
### Response:
Võidulainel jätkav Atletico suurendas tabelitipus edumaad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NFC konverentsi poolel kohtusid poolfinaalis Tampa Bay Buccaneers ning Green Bay Packers. 43-aastane legendaarne mängujuht Tom Brady alustas mängu kiirelt, viies oma Buccaneersi juba esimese rünnakuga touchdown' ini. Packers viigistas esimese veerandi lõpuks mängu, kuid nende kaitse ei suutnud järgmisel veerandil ohjeldada Buccaneersi söödumängu, mis tõi Tampa Bayle poolaja eel pika palliga 11-punktilise edu. Poolajale mindi seisul 21:10.
Green Bay kaotas teise poolaja esimesel rünnakul palli, mis viis koheselt veel ühe Buccaneersi touchdown 'ini, tehes seisuks 28:10. Green Bay mängujuht Aaron Rodgers viis seejärel Packersi kahel järjestikusel rünnakul touchdown 'ini, viimasel veerandil lisasid mõlemad tiimid kolm punkti ning Tampa Bay võttis võõrsil 31:23 võidu.
AFC konverentsi poolel peetud kohtumises alustas Buffalo Bills mängu Kansas City Chiefsi vastu kiirelt, võttes esimeselt rünnakult kolm punkti ning lisades sellele pärast Chiefsi pallikaotust touchdown' iga veel kuus punkti. Mängujuht Patrick Mahomes ja ajalooliselt plahvatuslik Chiefsi rünnak vastas Billsi kiirele algusele aga kolme touchdown 'iga ning poolajaks haaras Chiefs 21:12 edu.
Teisel poolajal jätkas Kansas City samas hoos: neljanda veerandi esimese rünnaku järel suurendas tiitlikaitsja oma edu 23-punktiliseks ja lõpetas mängu 38:24 võiduga, jõudes teist aastat järjest Super Bowli.
Tampa Bay Buccaneersist saab esimene tiim Super Bowli 55-aastases ajaloos, kes mängib finaalmängu oma koduväljakul. Mängule on esmaspäevase seisuga plaanitud lubada 22 000 fänni, kellest 7500 on vaktsineeritud tervishoiutöötajad. Super Bowl 55 algab Eesti aja järgi ööl vastu 8. veebruari kell 01.30. | Tänavuse Super Bowli võitja selgitavad Kansas City ja Tampa Bay | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NFC konverentsi poolel kohtusid poolfinaalis Tampa Bay Buccaneers ning Green Bay Packers. 43-aastane legendaarne mängujuht Tom Brady alustas mängu kiirelt, viies oma Buccaneersi juba esimese rünnakuga touchdown' ini. Packers viigistas esimese veerandi lõpuks mängu, kuid nende kaitse ei suutnud järgmisel veerandil ohjeldada Buccaneersi söödumängu, mis tõi Tampa Bayle poolaja eel pika palliga 11-punktilise edu. Poolajale mindi seisul 21:10.
Green Bay kaotas teise poolaja esimesel rünnakul palli, mis viis koheselt veel ühe Buccaneersi touchdown 'ini, tehes seisuks 28:10. Green Bay mängujuht Aaron Rodgers viis seejärel Packersi kahel järjestikusel rünnakul touchdown 'ini, viimasel veerandil lisasid mõlemad tiimid kolm punkti ning Tampa Bay võttis võõrsil 31:23 võidu.
AFC konverentsi poolel peetud kohtumises alustas Buffalo Bills mängu Kansas City Chiefsi vastu kiirelt, võttes esimeselt rünnakult kolm punkti ning lisades sellele pärast Chiefsi pallikaotust touchdown' iga veel kuus punkti. Mängujuht Patrick Mahomes ja ajalooliselt plahvatuslik Chiefsi rünnak vastas Billsi kiirele algusele aga kolme touchdown 'iga ning poolajaks haaras Chiefs 21:12 edu.
Teisel poolajal jätkas Kansas City samas hoos: neljanda veerandi esimese rünnaku järel suurendas tiitlikaitsja oma edu 23-punktiliseks ja lõpetas mängu 38:24 võiduga, jõudes teist aastat järjest Super Bowli.
Tampa Bay Buccaneersist saab esimene tiim Super Bowli 55-aastases ajaloos, kes mängib finaalmängu oma koduväljakul. Mängule on esmaspäevase seisuga plaanitud lubada 22 000 fänni, kellest 7500 on vaktsineeritud tervishoiutöötajad. Super Bowl 55 algab Eesti aja järgi ööl vastu 8. veebruari kell 01.30.
### Response:
Tänavuse Super Bowli võitja selgitavad Kansas City ja Tampa Bay |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas te olete mõelnud, miks koroonakriisi puhkedes just Arkadi Popov Eesti avalikkuses üleöö kõige usaldusväärsemaks, isegi armastatumaks inimeseks tõusis? Ja miks korjab ta nüüd järjepanu endale kõik üleriigilised tunnustused, välja arvatud "Aasta naine"? Sest tema on olnud see, kes on andnud keset seda hoomamatut tervisekriisi Eesti inimestele lootust.
Kogenud meediku ja kriisijuhina kiirgas ta algusest peale enesekindlust, ta sisestas Eesti inimestele usku, et olukord on kontrolli all. Isegi kui ümberringi käis peata kanade kombel sagimine ja teadlik hirmu õhutamine, kinnitas Popov, et kriisi lahendamine on meie endi kätes ja viskas isegi enamikes intervjuudes nalja. Ta mõjus rahustavalt, on korduvalt välja toodud.
Hirmutamine
Koroonakriisi kommunikatsiooni peamine ülesanne on olnud veenda inimesi järgima riikide poolt seatud piiranguid liikumisele ja sotsialiseerumisele. Ükski demokraatlik riik ei suuda piirangute täitmist jälgida jõuga, selleks pole ressurssi ja see pole ka seadusandlikult vabas riigis võimalik.
Suur osa riike valis selle ülesande täitmiseks sama strateegia: hirmutamine. Seda valikut oli lihtne teha, sest meedia kajastab juba mitu kümnendit ülekaalukalt rohkem negatiivseid uudiseid ja haigus iseenesest on midagi, mis tekitab inimestes juba niikuinii hirmu.
Polnudki vaja palju rohkem vaeva näha, lihtsalt näidata, kui hull on olukord haiglates, kui raskelt osa inimesi seda põeb ja kuidas haiguse sümptomid võivad jääda kestma mitmeteks kuudeks.
Hirm ja oht käivitavad inimese ajus ürgse kaitserefleksi, mille puhul kõik vahendid võetakse kasutusele enda ja oma lähedaste kaitsmiseks. Suur osa inimesi peituski kevadel oma kodu- või veel parem, suvilaseinte vahele ja ootas, et ähvardav oht mööduks.
Möödusid nädalad ja kuud, aga enamik inimestest ei puutunudki isiklikult haigusega kokku. Nende tuttavad põdesid haigust pigem kergelt ja haiglates heitsid hinge üksikud vanemaealised. Riigi sõnum jäi aga endiseks: haigus on äärmiselt ohtlik, me peame kõik pingutama ja ennast isoleerima.
Inimeste valmisolek neid sõnumeid vastu võtta vähenes iga päevaga, sest võimust võttis pidevast ärevusest tekitatud stress, tüdimus ja teatav harjumine uue maailmakorraga. Suur osa inimesi tegi endaga kokkuleppe: "Kui põen läbi, siis põen, ma ei saa elu elamata jätta."
Kui riik jõulupühade eel kutsus kõiki oma leibkonnaga kodus viibima ja armastatud pühad ära jätma, siis kuulati see jutt ära, kuid mindi eluga edasi. Enamik vanemaid inimesi ütles, et kui ma ei saa isegi jõule pereringis veeta, siis polegi see elu elamist väärt.
Aeg muuta strateegiat
Ligi aasta aega pärast kriisi algust oleks viimane aeg strateegiat muuta, sest inimesed muutuvad selle pideva hirmutamise suhtes immuunseks. Nüüd oleks vaja aktiveerida inimeste ülemist aju osa, kus toimub ratsionaalne mõtlemine ja tekib empaatia.
Inimesed peaksid tundma kaasa riskirühmadele, inimestele, kes on pidanud surema ilma lähedasteta, peredele, kes on üleöö kaotanud oma lähedased ja pole saanud neile toeks olla, ettevõtjatele, kes on kaotamas oma elutööd.
Ratsionaalselt peaks suutma mõelda, et me peaksime ühiskonna hüvanguks vähendama võimalikult palju haigestumist, et haiglad saaksid funktsioneerida ja kõikide haigustega vaevlevad inimesed saaksid abi.
Samal ajal tuleks ka mõelda hirmul ja ärevatele inimestele, kes on koduseinte vahel istumisest hulluks minemas ja vajavad positiivseid sõnumeid nagu õhku. Selleks on aga kommunikatsioonis hirmu asemel vaja pakkuda lootust.
Koroonakriisi lootus seisneb vaktsiinides ja plaanides: vaktsineerimiskava ja selle täitmine, raskustes ettevõtete toetamise ja piirangutest väljumise plaan jne. Isegi kui pole väga head plaani ja selles on palju muutujaid, siis tuleks kogu kommunikatsioonipingutus suunata sellesse, et inimesed usuksid plaanide olemasolusse ja nende täitmisse.
"Välja tuleks käia selge näitaja, mille põhjal piirangute lõdvendamist või karmistamist otsustatakse."
Plaanide täitmine tuleb teha inimestele jälgitavaks. Välja tuleks käia selge näitaja, mille põhjal piirangute lõdvendamist või karmistamist otsustatakse. Sellega antakse inimestele vastutus ja võimalus jälgida piirangute seadmise protsessi. Praegu tunduvad piirangud sündivat kinnistes tubades, kus kõige suurem roll on poliitilistel kaalutlustel. See aga tekitab piirangute suhtes rohkem trotsi kui midagi muud.
Rohkem on ka vaja näha ja kuulda inimesi, kes on raskest haigusest jagu saanud ja eluga edasi läinud. Kus on kõik meie saja-aastased koroonast tervenenud, keda maailma meediast ohtralt leida võib? Vähemalt on meil ettevõtja Enn Veskimägi, kes pärast kolme nädalat kunstlikus koomas viibimist taas täies elujõus on ja kõigile halvas olukorras haigete lähedastele natukenegi lootust annab.
Mitmed värsked uuringud on leidnud, et naisjuhid on Covid-19 kriisiga paremini hakkama saanud. Üks globaalne uuring kinnitas, et riikides, mida juhtisid naised, oli vähem nii koroonajuhtumeid kui ka surmasid.
Teine uuring jõudis samale järeldusele USA osariikide kohta, mille senaatorid olid naised. Uuringutest selgus, et naisjuhid olid teadlikumad hirmudest, mida inimesed võisid tunda, huvitusid siiralt rahva heaolust ja olid oma plaanides enesekindlamad.
Sellest kõigest ongi Eesti riigi kriisikommunikatsioonis puudu olnud. Ka Eesti on saamas endale naisjuhi ja ka senisest naisterohkema valitsuskabineti. Ehk tähendab see ka Eesti inimestele koroonakriisis rohkem lootust, empaatiat ja enesekindlust. Sest seda kõike on meil kõigil tõesti hädasti vaja. | Kadri Hansalu: kriisikommunikatsioonis on hirmu asemel vaja lootust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas te olete mõelnud, miks koroonakriisi puhkedes just Arkadi Popov Eesti avalikkuses üleöö kõige usaldusväärsemaks, isegi armastatumaks inimeseks tõusis? Ja miks korjab ta nüüd järjepanu endale kõik üleriigilised tunnustused, välja arvatud "Aasta naine"? Sest tema on olnud see, kes on andnud keset seda hoomamatut tervisekriisi Eesti inimestele lootust.
Kogenud meediku ja kriisijuhina kiirgas ta algusest peale enesekindlust, ta sisestas Eesti inimestele usku, et olukord on kontrolli all. Isegi kui ümberringi käis peata kanade kombel sagimine ja teadlik hirmu õhutamine, kinnitas Popov, et kriisi lahendamine on meie endi kätes ja viskas isegi enamikes intervjuudes nalja. Ta mõjus rahustavalt, on korduvalt välja toodud.
Hirmutamine
Koroonakriisi kommunikatsiooni peamine ülesanne on olnud veenda inimesi järgima riikide poolt seatud piiranguid liikumisele ja sotsialiseerumisele. Ükski demokraatlik riik ei suuda piirangute täitmist jälgida jõuga, selleks pole ressurssi ja see pole ka seadusandlikult vabas riigis võimalik.
Suur osa riike valis selle ülesande täitmiseks sama strateegia: hirmutamine. Seda valikut oli lihtne teha, sest meedia kajastab juba mitu kümnendit ülekaalukalt rohkem negatiivseid uudiseid ja haigus iseenesest on midagi, mis tekitab inimestes juba niikuinii hirmu.
Polnudki vaja palju rohkem vaeva näha, lihtsalt näidata, kui hull on olukord haiglates, kui raskelt osa inimesi seda põeb ja kuidas haiguse sümptomid võivad jääda kestma mitmeteks kuudeks.
Hirm ja oht käivitavad inimese ajus ürgse kaitserefleksi, mille puhul kõik vahendid võetakse kasutusele enda ja oma lähedaste kaitsmiseks. Suur osa inimesi peituski kevadel oma kodu- või veel parem, suvilaseinte vahele ja ootas, et ähvardav oht mööduks.
Möödusid nädalad ja kuud, aga enamik inimestest ei puutunudki isiklikult haigusega kokku. Nende tuttavad põdesid haigust pigem kergelt ja haiglates heitsid hinge üksikud vanemaealised. Riigi sõnum jäi aga endiseks: haigus on äärmiselt ohtlik, me peame kõik pingutama ja ennast isoleerima.
Inimeste valmisolek neid sõnumeid vastu võtta vähenes iga päevaga, sest võimust võttis pidevast ärevusest tekitatud stress, tüdimus ja teatav harjumine uue maailmakorraga. Suur osa inimesi tegi endaga kokkuleppe: "Kui põen läbi, siis põen, ma ei saa elu elamata jätta."
Kui riik jõulupühade eel kutsus kõiki oma leibkonnaga kodus viibima ja armastatud pühad ära jätma, siis kuulati see jutt ära, kuid mindi eluga edasi. Enamik vanemaid inimesi ütles, et kui ma ei saa isegi jõule pereringis veeta, siis polegi see elu elamist väärt.
Aeg muuta strateegiat
Ligi aasta aega pärast kriisi algust oleks viimane aeg strateegiat muuta, sest inimesed muutuvad selle pideva hirmutamise suhtes immuunseks. Nüüd oleks vaja aktiveerida inimeste ülemist aju osa, kus toimub ratsionaalne mõtlemine ja tekib empaatia.
Inimesed peaksid tundma kaasa riskirühmadele, inimestele, kes on pidanud surema ilma lähedasteta, peredele, kes on üleöö kaotanud oma lähedased ja pole saanud neile toeks olla, ettevõtjatele, kes on kaotamas oma elutööd.
Ratsionaalselt peaks suutma mõelda, et me peaksime ühiskonna hüvanguks vähendama võimalikult palju haigestumist, et haiglad saaksid funktsioneerida ja kõikide haigustega vaevlevad inimesed saaksid abi.
Samal ajal tuleks ka mõelda hirmul ja ärevatele inimestele, kes on koduseinte vahel istumisest hulluks minemas ja vajavad positiivseid sõnumeid nagu õhku. Selleks on aga kommunikatsioonis hirmu asemel vaja pakkuda lootust.
Koroonakriisi lootus seisneb vaktsiinides ja plaanides: vaktsineerimiskava ja selle täitmine, raskustes ettevõtete toetamise ja piirangutest väljumise plaan jne. Isegi kui pole väga head plaani ja selles on palju muutujaid, siis tuleks kogu kommunikatsioonipingutus suunata sellesse, et inimesed usuksid plaanide olemasolusse ja nende täitmisse.
"Välja tuleks käia selge näitaja, mille põhjal piirangute lõdvendamist või karmistamist otsustatakse."
Plaanide täitmine tuleb teha inimestele jälgitavaks. Välja tuleks käia selge näitaja, mille põhjal piirangute lõdvendamist või karmistamist otsustatakse. Sellega antakse inimestele vastutus ja võimalus jälgida piirangute seadmise protsessi. Praegu tunduvad piirangud sündivat kinnistes tubades, kus kõige suurem roll on poliitilistel kaalutlustel. See aga tekitab piirangute suhtes rohkem trotsi kui midagi muud.
Rohkem on ka vaja näha ja kuulda inimesi, kes on raskest haigusest jagu saanud ja eluga edasi läinud. Kus on kõik meie saja-aastased koroonast tervenenud, keda maailma meediast ohtralt leida võib? Vähemalt on meil ettevõtja Enn Veskimägi, kes pärast kolme nädalat kunstlikus koomas viibimist taas täies elujõus on ja kõigile halvas olukorras haigete lähedastele natukenegi lootust annab.
Mitmed värsked uuringud on leidnud, et naisjuhid on Covid-19 kriisiga paremini hakkama saanud. Üks globaalne uuring kinnitas, et riikides, mida juhtisid naised, oli vähem nii koroonajuhtumeid kui ka surmasid.
Teine uuring jõudis samale järeldusele USA osariikide kohta, mille senaatorid olid naised. Uuringutest selgus, et naisjuhid olid teadlikumad hirmudest, mida inimesed võisid tunda, huvitusid siiralt rahva heaolust ja olid oma plaanides enesekindlamad.
Sellest kõigest ongi Eesti riigi kriisikommunikatsioonis puudu olnud. Ka Eesti on saamas endale naisjuhi ja ka senisest naisterohkema valitsuskabineti. Ehk tähendab see ka Eesti inimestele koroonakriisis rohkem lootust, empaatiat ja enesekindlust. Sest seda kõike on meil kõigil tõesti hädasti vaja.
### Response:
Kadri Hansalu: kriisikommunikatsioonis on hirmu asemel vaja lootust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrustajad haarasid juba avaveerandi järel 17-punktilise edu ja ehkki teise veerandi võitis Oklahoma City, mindi poolajale 56:45 juhtseisus. Kohtumise teine poolaeg jätkus tasavägiselt – kolmanda veerandi võitis minimaalselt Clippers, neljas veerand kuulus jällegi Thunderile. Kaheksapunktilise võidu võttis lõppkokkuvõttes siiski Los Angelese meeskond.
Võitjate parimaks osutus ülekaalukalt Kawhi Leonard, kelle nimele kirjutati 34 punkti, üheksa lauapalli ja kaheksa tulemuslikku söötu. Teda toetasid Serge Ibaka 17 ja pingilt sekkunud Reggie Jackson 14 punktiga. Külaliste resultatiivseimad olid Shai Gilgeous-Alexander ja George Hill 23 ja 22 silmaga.
Võidulainele naasis viimased kaks mängu kaotanud Milwaukee Bucks, kes sai kodus numbritega 129:115 jagu Atlanta Hawksist. Bucks võitis avaveerandi kindlalt 17 punktiga ja poolajaks haarati 19-punktiline edu. Ehkki kolmanda veerandi võitis kaheksa punktiga külalismeeskond Atlantast, jäi kokkuvõttes 14 punktiga kindlalt peale Milwaukee.
Milwaukeele tõi Giannis Antetokounmpo meeskonna parimana 27 punkti ja 14 lauapalli. Kreeklane jõudis oma punktisaagiga märgilise tähiseni, saades Bucksi ajaloo kuuendaks mängijaks, kes visanud klubi eest vähemalt 11 000 punkti. Pingilt sekkunud Bobby Portis tõi võitjatele 21 punkti, Atlanta parim oli De'Andre Hunter 33 silmaga.
Teised tulemused:
Boston – Cleveland 141:103
Orlando – Charlotte 104:107
San Antonio – Washington 121:101
Portland – New York 116:113 | Antetokounmpo jõudis võimsa tähiseni, Clippersile seitsmes järjestikune võit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrustajad haarasid juba avaveerandi järel 17-punktilise edu ja ehkki teise veerandi võitis Oklahoma City, mindi poolajale 56:45 juhtseisus. Kohtumise teine poolaeg jätkus tasavägiselt – kolmanda veerandi võitis minimaalselt Clippers, neljas veerand kuulus jällegi Thunderile. Kaheksapunktilise võidu võttis lõppkokkuvõttes siiski Los Angelese meeskond.
Võitjate parimaks osutus ülekaalukalt Kawhi Leonard, kelle nimele kirjutati 34 punkti, üheksa lauapalli ja kaheksa tulemuslikku söötu. Teda toetasid Serge Ibaka 17 ja pingilt sekkunud Reggie Jackson 14 punktiga. Külaliste resultatiivseimad olid Shai Gilgeous-Alexander ja George Hill 23 ja 22 silmaga.
Võidulainele naasis viimased kaks mängu kaotanud Milwaukee Bucks, kes sai kodus numbritega 129:115 jagu Atlanta Hawksist. Bucks võitis avaveerandi kindlalt 17 punktiga ja poolajaks haarati 19-punktiline edu. Ehkki kolmanda veerandi võitis kaheksa punktiga külalismeeskond Atlantast, jäi kokkuvõttes 14 punktiga kindlalt peale Milwaukee.
Milwaukeele tõi Giannis Antetokounmpo meeskonna parimana 27 punkti ja 14 lauapalli. Kreeklane jõudis oma punktisaagiga märgilise tähiseni, saades Bucksi ajaloo kuuendaks mängijaks, kes visanud klubi eest vähemalt 11 000 punkti. Pingilt sekkunud Bobby Portis tõi võitjatele 21 punkti, Atlanta parim oli De'Andre Hunter 33 silmaga.
Teised tulemused:
Boston – Cleveland 141:103
Orlando – Charlotte 104:107
San Antonio – Washington 121:101
Portland – New York 116:113
### Response:
Antetokounmpo jõudis võimsa tähiseni, Clippersile seitsmes järjestikune võit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Balti Muusika Päevad on esimene festival, mis uue kaasaegse muusika võrgustiku raames toimub. Festivali programmis on lisaks Eesti esinejatele välisesinejaid ka Lätist ja Leedust ning kontserdikavades kuuleb Balti heliloojate loomingut.
Tänavune festival avatakse Tartus. Igal aastal on festivalil keskne teema, mille ümber koonduvad ettekandele tulevad teosed ja kontserdid. 2021. aasta festivali fookuses on "DNA", mis otsib dialoogi teaduse, meie bioloogilise geneetika, kultuurilise päritolu ja muusikalise mõtlemise vahel.
Festivalil astuvad üles Synaesthesis (Leedu), Riga Sinfonietta String Quartet (Läti), Quadra Piano Quartet (Läti), Twenty Fingers Duo (Leedu), Maria Faust, Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel, Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt, Tallinna Uue Muusika Ansambel, YXUS ja Iris Oja, EMTA Sinfonietta, Trio Hetk, Ansambel U:, Tallinna Kammerorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor.
Festivali käivitajaks on 2019. aastal loodud Balti nüüdismuusika professionaalide katusorganisatsioon Baltic Contemporary Music Network ehk Balti Nüüdismuusika Võrgustik. "On suur rõõm näha, et meie idee ühendada Balti riikide nüüdismuusika institutsioonid ühe katuse alla edeneb jõudsalt. Ebakindlaid aegu trotsides hakkavad meie paari ühise tegutsemisaasta jooksul seatud plaanid reaalsete tegudeni jõudma," ütles Leedu Heliloojate Liidu esimees Mykolas Natalevicius. "Balti riigid on küll rahvaarvult väikesed, kuid vaimult suured. Tänapäeva infoküllases maailmas on väga oluline keskenduda just ühistele väärtustele ning teha selle nimel koostööd. Usun, et meie esimene täismahus festival Baltic Music Days näitab Eesti, Läti ja Leedu nüüdismuusika rikkust, mitmekesisust ja autentsust."
Edaspidi toimuvad festivalid igal aastal erinevas riigis – 2022. aastal Leedus Kaunases, 2023. aastal Läti pealinnas Riias ning 2024. aastal taas Eestis. "Vaatamata praegustele keerulistele aegadele loodame väga, et kevadine pikalt planeeritud festival saab siiski toimuma. Oleme arvestanud ka võimalusega, et kogu programm jõuab vajadusel publikuni ka voogedastuse kaudu," kommenteeris festivali produtsent Mari-Liis Rebane. | Uus nüüdismuusika festival Balti Muusika Päevad saab alguse Eestist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Balti Muusika Päevad on esimene festival, mis uue kaasaegse muusika võrgustiku raames toimub. Festivali programmis on lisaks Eesti esinejatele välisesinejaid ka Lätist ja Leedust ning kontserdikavades kuuleb Balti heliloojate loomingut.
Tänavune festival avatakse Tartus. Igal aastal on festivalil keskne teema, mille ümber koonduvad ettekandele tulevad teosed ja kontserdid. 2021. aasta festivali fookuses on "DNA", mis otsib dialoogi teaduse, meie bioloogilise geneetika, kultuurilise päritolu ja muusikalise mõtlemise vahel.
Festivalil astuvad üles Synaesthesis (Leedu), Riga Sinfonietta String Quartet (Läti), Quadra Piano Quartet (Läti), Twenty Fingers Duo (Leedu), Maria Faust, Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel, Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt, Tallinna Uue Muusika Ansambel, YXUS ja Iris Oja, EMTA Sinfonietta, Trio Hetk, Ansambel U:, Tallinna Kammerorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor.
Festivali käivitajaks on 2019. aastal loodud Balti nüüdismuusika professionaalide katusorganisatsioon Baltic Contemporary Music Network ehk Balti Nüüdismuusika Võrgustik. "On suur rõõm näha, et meie idee ühendada Balti riikide nüüdismuusika institutsioonid ühe katuse alla edeneb jõudsalt. Ebakindlaid aegu trotsides hakkavad meie paari ühise tegutsemisaasta jooksul seatud plaanid reaalsete tegudeni jõudma," ütles Leedu Heliloojate Liidu esimees Mykolas Natalevicius. "Balti riigid on küll rahvaarvult väikesed, kuid vaimult suured. Tänapäeva infoküllases maailmas on väga oluline keskenduda just ühistele väärtustele ning teha selle nimel koostööd. Usun, et meie esimene täismahus festival Baltic Music Days näitab Eesti, Läti ja Leedu nüüdismuusika rikkust, mitmekesisust ja autentsust."
Edaspidi toimuvad festivalid igal aastal erinevas riigis – 2022. aastal Leedus Kaunases, 2023. aastal Läti pealinnas Riias ning 2024. aastal taas Eestis. "Vaatamata praegustele keerulistele aegadele loodame väga, et kevadine pikalt planeeritud festival saab siiski toimuma. Oleme arvestanud ka võimalusega, et kogu programm jõuab vajadusel publikuni ka voogedastuse kaudu," kommenteeris festivali produtsent Mari-Liis Rebane.
### Response:
Uus nüüdismuusika festival Balti Muusika Päevad saab alguse Eestist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PCR ehk polümeraasi ahelreaktsioonil põhinev koroonaviirustest annab positiivse tulemuse ka juhul, kui viirusosakesi on proovis väga vähe. Tartu Ülikooli rakubioloog Toivo Maimets seletas, et ahelreaktsiooniga paljundatakse viiruseosakesi seni, kuni neid on lihtne märgata. Võrdluseks tõi Maimets, et see on nagu ühest grammist kasvatada 33 tonni suhkrut.
"Kui teilt sealt ninakaapest seda sisaldist võetakse, siis, kui seal on ühes mikroliitris üks viiruspartikkel, siis leiab PCR-test selle üles. Võib-olla see üks partikkel on ja ta teile midagi ei tee, teda on lihtsalt nii vähe," selgitas Maimets.
"On terve rida artikleid, mis tõepoolest ütlevad, et vähem kui tuhat partiklit mikroliitris ei ole kliiniliselt oluline. Ehk ei tekita kliinilist pilti, ei tekita viiruse levikut. Teiste sõnadega, meie PCR-test tundub justkui tuhat korda tundlikum kui vaja oleks."
Nii võib positiivse proovi anda ka asümptomaatiline või lausa mittenakkusohtlik inimene. Siiski rõhutas Maimets, et veel ei ole lõplikku selgust, kas ka asümptomaatilised inimesed levitavad viirust või ei.
Terviseamet väärtustab tundlikku testi just seetõttu, et see lubab avastada viiruse võimalikult vara. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu juhtivteadur Lili Milani uurib, kas proovi võiks võtta ka süljest.
"On ka uuringuid, mis näitavad, et süljest või siis füsioloogilise lahusega suuloputusvedelik näiteks annab sama häid tulemusi kui ninaneelu test. Kui mõelda mingisugusele seireuuringule, kus tahetakse näiteks mõnda kooli testida, teha laustestimine mõnes linnas või koolis, kus tahaks mõelda natukene ka kõikidele muudele teguritele - ebamugavus ja nii edasi, siis kindlasti see tundlikkus ei jää nii palju alla," rääkis Milani.
Süljest proovi võtmine tähendab ka, et seda ei pea tegema meditsiinitöötja, mis lubab kulusid kokku hoida. Terviseamet kasutab näiteks hooldekodude laustestimisel ka antigeeni kiirteste, mis ei põhine PCR-meetodil. Toivo Maimetsa sõnul on testimise puhul veel palju teadmatust ja tuleb oodata teadustöö tulemusi.
"Uusi meetodeid viiruse detekteerimiseks – süljes, ninakaapes, reovees –, neid meetodeid töötatakse täna tohutu palju maailmas välja. Tohutu paanilise kiirusega, et saada need testid kiiremaks, saada need testid odavamaks, et saada need testid usaldusväärsemaks. Need on need kolm kõige tähtsamat asja," ütles Maimets.
"Alati on oluline see, et nende meetodite efektiivsust tuleb kontrollida ja vot see võtab aega, see võtab sellist igapäevast tuima teaduslikku tööd. Keegi ei taha teadustööd teha, kõik tahavad kohe homme tulemusi saada." | Rakubioloog: praegu kasutatav koroonatest võib olla liiga täpne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PCR ehk polümeraasi ahelreaktsioonil põhinev koroonaviirustest annab positiivse tulemuse ka juhul, kui viirusosakesi on proovis väga vähe. Tartu Ülikooli rakubioloog Toivo Maimets seletas, et ahelreaktsiooniga paljundatakse viiruseosakesi seni, kuni neid on lihtne märgata. Võrdluseks tõi Maimets, et see on nagu ühest grammist kasvatada 33 tonni suhkrut.
"Kui teilt sealt ninakaapest seda sisaldist võetakse, siis, kui seal on ühes mikroliitris üks viiruspartikkel, siis leiab PCR-test selle üles. Võib-olla see üks partikkel on ja ta teile midagi ei tee, teda on lihtsalt nii vähe," selgitas Maimets.
"On terve rida artikleid, mis tõepoolest ütlevad, et vähem kui tuhat partiklit mikroliitris ei ole kliiniliselt oluline. Ehk ei tekita kliinilist pilti, ei tekita viiruse levikut. Teiste sõnadega, meie PCR-test tundub justkui tuhat korda tundlikum kui vaja oleks."
Nii võib positiivse proovi anda ka asümptomaatiline või lausa mittenakkusohtlik inimene. Siiski rõhutas Maimets, et veel ei ole lõplikku selgust, kas ka asümptomaatilised inimesed levitavad viirust või ei.
Terviseamet väärtustab tundlikku testi just seetõttu, et see lubab avastada viiruse võimalikult vara. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu juhtivteadur Lili Milani uurib, kas proovi võiks võtta ka süljest.
"On ka uuringuid, mis näitavad, et süljest või siis füsioloogilise lahusega suuloputusvedelik näiteks annab sama häid tulemusi kui ninaneelu test. Kui mõelda mingisugusele seireuuringule, kus tahetakse näiteks mõnda kooli testida, teha laustestimine mõnes linnas või koolis, kus tahaks mõelda natukene ka kõikidele muudele teguritele - ebamugavus ja nii edasi, siis kindlasti see tundlikkus ei jää nii palju alla," rääkis Milani.
Süljest proovi võtmine tähendab ka, et seda ei pea tegema meditsiinitöötja, mis lubab kulusid kokku hoida. Terviseamet kasutab näiteks hooldekodude laustestimisel ka antigeeni kiirteste, mis ei põhine PCR-meetodil. Toivo Maimetsa sõnul on testimise puhul veel palju teadmatust ja tuleb oodata teadustöö tulemusi.
"Uusi meetodeid viiruse detekteerimiseks – süljes, ninakaapes, reovees –, neid meetodeid töötatakse täna tohutu palju maailmas välja. Tohutu paanilise kiirusega, et saada need testid kiiremaks, saada need testid odavamaks, et saada need testid usaldusväärsemaks. Need on need kolm kõige tähtsamat asja," ütles Maimets.
"Alati on oluline see, et nende meetodite efektiivsust tuleb kontrollida ja vot see võtab aega, see võtab sellist igapäevast tuima teaduslikku tööd. Keegi ei taha teadustööd teha, kõik tahavad kohe homme tulemusi saada."
### Response:
Rakubioloog: praegu kasutatav koroonatest võib olla liiga täpne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pesaro tabas nii vaba-, kahepunkti- kui ka kolmepunktiviskeid paremini vastavalt 83,3% – 62,5%, 61,1% – 48,6% ja 54,5% – 48,1%. Lauavõitluse võitis Pesaro 33:31 (ründelaud 14:14). Korvisööte andis Pesaro rohkem 22:12 ja vaheltlõikeid tehti samuti rohkem 7:5, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikusse kuulunud Henri Drell sai mänguaega 27 minutit ja viskas 17 punkti (vabavisked 1/1, kahesed 2/5, kolmesed 4/4). Lisaks võttis ta kolm lauapalli ja tegi kaks isiklikku viga.
Turniiritabelis jätkab Pesaro kaheksa võidu ja kaheksa kaotusega kuuendal kohal. | Kaugviskeid tabanud Henri Drell aitas Pesaro võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pesaro tabas nii vaba-, kahepunkti- kui ka kolmepunktiviskeid paremini vastavalt 83,3% – 62,5%, 61,1% – 48,6% ja 54,5% – 48,1%. Lauavõitluse võitis Pesaro 33:31 (ründelaud 14:14). Korvisööte andis Pesaro rohkem 22:12 ja vaheltlõikeid tehti samuti rohkem 7:5, kirjutab Korvpall24.ee.
Algviisikusse kuulunud Henri Drell sai mänguaega 27 minutit ja viskas 17 punkti (vabavisked 1/1, kahesed 2/5, kolmesed 4/4). Lisaks võttis ta kolm lauapalli ja tegi kaks isiklikku viga.
Turniiritabelis jätkab Pesaro kaheksa võidu ja kaheksa kaotusega kuuendal kohal.
### Response:
Kaugviskeid tabanud Henri Drell aitas Pesaro võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kriminaalmenetluses kogutud andmetel tegeles grupp narkootiliste ainete käitlemisega kahe 29-aastase Gruusia kodanikust mehe juhtimisel vähemalt 2018. aasta suve lõpust kuni 2020. aasta suve keskpaigani, mil politseinikud pidasid kinni viimased grupi liikmed.
Grupi käest liikus süüdistuse järgi läbi vähemalt 263 kilogrammi marihuaanat, ligi üks kilogramm ketamiini ja 2,4 kilogrammi kokaiini ning enam kui 6000 MDMA tabletti ja pea kaks kilogrammi kristalsel kujul MDMA-d.
Ringkonnaprokuröri Raigo Aasa sõnul tõid noored eeluurimisel kogutud andmetel välisriikidest Eestisse narkootilisi aineid, mille väärtus hulgimüügis ulatus enam kui 2,1 miljoni euroni.
Kohtueelse menetluse käigus selgitati välja, et narkootilisi aineid tõid grupi liikmed Eestisse nii auto kui ka reisibussidega Hispaaniast, Saksamaalt, Lätist ja Leedust ning müüsid neid edasi peaasjalikult Tallinnas. "Selliste koguste juures ulatunuks tänaval narkomüügist saadav kriminaaltulu arvestuslikult kuni viie miljoni euroni," kirjeldas Aas.
Süüdistus esitati 15 inimesele ja eeluurimise ajaks võeti kohtu loal vahi alla kümme inimest, kellest viis viibib seal tänaseni.
"Kõnealuses kriminaalmenetluses esitasime süüdistuse ka ühele advokaadile, kes vahendas oma vahi all viibiva kliendi juhiseid grupi vabaduses viibivatele liikmetele narkomüügi jätkamiseks," lisas prokurör.
Grupi juhtidele esitati süüdistused karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil. Ülejäänud grupi liikmeid süüdistatakse narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Harju maakohus määras eelistungi 5. märtsile. | 15 inimest sai süüdistuse ulatusliku narkoäri ajamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kriminaalmenetluses kogutud andmetel tegeles grupp narkootiliste ainete käitlemisega kahe 29-aastase Gruusia kodanikust mehe juhtimisel vähemalt 2018. aasta suve lõpust kuni 2020. aasta suve keskpaigani, mil politseinikud pidasid kinni viimased grupi liikmed.
Grupi käest liikus süüdistuse järgi läbi vähemalt 263 kilogrammi marihuaanat, ligi üks kilogramm ketamiini ja 2,4 kilogrammi kokaiini ning enam kui 6000 MDMA tabletti ja pea kaks kilogrammi kristalsel kujul MDMA-d.
Ringkonnaprokuröri Raigo Aasa sõnul tõid noored eeluurimisel kogutud andmetel välisriikidest Eestisse narkootilisi aineid, mille väärtus hulgimüügis ulatus enam kui 2,1 miljoni euroni.
Kohtueelse menetluse käigus selgitati välja, et narkootilisi aineid tõid grupi liikmed Eestisse nii auto kui ka reisibussidega Hispaaniast, Saksamaalt, Lätist ja Leedust ning müüsid neid edasi peaasjalikult Tallinnas. "Selliste koguste juures ulatunuks tänaval narkomüügist saadav kriminaaltulu arvestuslikult kuni viie miljoni euroni," kirjeldas Aas.
Süüdistus esitati 15 inimesele ja eeluurimise ajaks võeti kohtu loal vahi alla kümme inimest, kellest viis viibib seal tänaseni.
"Kõnealuses kriminaalmenetluses esitasime süüdistuse ka ühele advokaadile, kes vahendas oma vahi all viibiva kliendi juhiseid grupi vabaduses viibivatele liikmetele narkomüügi jätkamiseks," lisas prokurör.
Grupi juhtidele esitati süüdistused karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil. Ülejäänud grupi liikmeid süüdistatakse narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Harju maakohus määras eelistungi 5. märtsile.
### Response:
15 inimest sai süüdistuse ulatusliku narkoäri ajamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui veel möödunud aasta lõpus lootis Prantsusmaa president Emmanuel Macron jõuda koroonaviirusega nakatumiste arvult umbes 5000-ni ööpäevas, siis kuu aega hiljem ollakse eesmärgist veel kaugel.
Praegu on Prantsusmaal ööpäevas keskmiselt 23 000 koroonaviirusega nakatumist ning haiglas üle 25 000 inimese.
Prantsusmaa tervishoiuminister ütles Le Monde'i vahendusel, et kui koroonaviiruse Briti mutatsioon peaks hoogsalt levima, on riigi kolmandasse üleriiklikusse karantiini panek vältimatu.
Praeguseks on lisaks maskikandmisele soovitatud inimestel hoiduda telefoniga ja omavahel rääkimisest ühistranspordis, kui füüsilist distantsi hoida ei õnnestu.
Võimud soovitavad ka kahe vaktsineerimise vahet pikendada kolmelt nädalalt kuuele. Le Monde kirjutas, et sel juhul saaks vaktisneerida suuremat hulka riskirühmi. Selleks on vaja aga selekteerida inimesed alates 75. eluaastast, viia muudatused vaktsineerimise süsteemis sisse kiiresti ja vaktsineerimist tuleks võimaldada ka karantiiniperioodil.
Võimalik kolmas üleriigiline karantiin oleks aga laastava mõjuga majandusele ja igapäevaelule.
Alates pühapäevast tuleb teistest Euroopa Liidu riikidest sadamate või lennujaamade kaudu Prantsusmaale saabujatel esitada eelnenud 72 tunni jooksul tehtud negatiivse testitulemuse kohta tõend.
Maad mööda Prantsusmaale tulevad Euroopa Liidu kodanikud negatiivset testitulemust esitama ei pea.
Transpordiministri sõnul tuleb igal nädalal sadamate ja lennujaamade kaudu Euroopa Liidust Prantsusmaale umbes 62 000 inimest. | Prantsusmaa kaalub taas riigi lukkupanekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui veel möödunud aasta lõpus lootis Prantsusmaa president Emmanuel Macron jõuda koroonaviirusega nakatumiste arvult umbes 5000-ni ööpäevas, siis kuu aega hiljem ollakse eesmärgist veel kaugel.
Praegu on Prantsusmaal ööpäevas keskmiselt 23 000 koroonaviirusega nakatumist ning haiglas üle 25 000 inimese.
Prantsusmaa tervishoiuminister ütles Le Monde'i vahendusel, et kui koroonaviiruse Briti mutatsioon peaks hoogsalt levima, on riigi kolmandasse üleriiklikusse karantiini panek vältimatu.
Praeguseks on lisaks maskikandmisele soovitatud inimestel hoiduda telefoniga ja omavahel rääkimisest ühistranspordis, kui füüsilist distantsi hoida ei õnnestu.
Võimud soovitavad ka kahe vaktsineerimise vahet pikendada kolmelt nädalalt kuuele. Le Monde kirjutas, et sel juhul saaks vaktisneerida suuremat hulka riskirühmi. Selleks on vaja aga selekteerida inimesed alates 75. eluaastast, viia muudatused vaktsineerimise süsteemis sisse kiiresti ja vaktsineerimist tuleks võimaldada ka karantiiniperioodil.
Võimalik kolmas üleriigiline karantiin oleks aga laastava mõjuga majandusele ja igapäevaelule.
Alates pühapäevast tuleb teistest Euroopa Liidu riikidest sadamate või lennujaamade kaudu Prantsusmaale saabujatel esitada eelnenud 72 tunni jooksul tehtud negatiivse testitulemuse kohta tõend.
Maad mööda Prantsusmaale tulevad Euroopa Liidu kodanikud negatiivset testitulemust esitama ei pea.
Transpordiministri sõnul tuleb igal nädalal sadamate ja lennujaamade kaudu Euroopa Liidust Prantsusmaale umbes 62 000 inimest.
### Response:
Prantsusmaa kaalub taas riigi lukkupanekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne säärase otsuse langetamist 21. jaanuaril arutas Narva linnavalitsus seda koolidirektoritega, kirjutab Põhjarannik. "See otsus on ebapopulaarne, sest õpilased tahavad kooli minna, kuid midagi pole teha," ütles linnapea Katri Raik.
Narva linnavalitsuse korraldus lükata õpilaste kooli naasmine nädala võrra edasi põhineb terviseameti soovitusel, kus muu hulgas seisab, et nädala jagu hiljem ehk alates 1. veebruarist võiks Narva korraldada koolides kontaktõpet ainult maksimaalselt pooltele õpilastest.
Terviseameti Ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikuse andmetel on nakatumiste arv viimase kahe nädala jooksul Narvas olnud endiselt tõusutrendis: 7.-21. jaanuarini kasvas koroonapositiivsete arv 14 protsenti ning konkreetselt 21. jaanuaril oli 645 registreeritud nakatunut, mis oli 54 protsenti Ida-Virumaa nakatunute koguarvust. | Narva koolid jäävad veel vähemalt nädalaks distantsõppele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne säärase otsuse langetamist 21. jaanuaril arutas Narva linnavalitsus seda koolidirektoritega, kirjutab Põhjarannik. "See otsus on ebapopulaarne, sest õpilased tahavad kooli minna, kuid midagi pole teha," ütles linnapea Katri Raik.
Narva linnavalitsuse korraldus lükata õpilaste kooli naasmine nädala võrra edasi põhineb terviseameti soovitusel, kus muu hulgas seisab, et nädala jagu hiljem ehk alates 1. veebruarist võiks Narva korraldada koolides kontaktõpet ainult maksimaalselt pooltele õpilastest.
Terviseameti Ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikuse andmetel on nakatumiste arv viimase kahe nädala jooksul Narvas olnud endiselt tõusutrendis: 7.-21. jaanuarini kasvas koroonapositiivsete arv 14 protsenti ning konkreetselt 21. jaanuaril oli 645 registreeritud nakatunut, mis oli 54 protsenti Ida-Virumaa nakatunute koguarvust.
### Response:
Narva koolid jäävad veel vähemalt nädalaks distantsõppele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameti hinnangul kujutab naabervaldadesse alkoholi ostma siirduvate inimeste vool suuremat nakatumisohtu, kui kaupluste lahtihoidmine. Ühtlasi toodi välja, et alkoholipoodides on rakendatud väga häid meetmeid nakatumiste ärahoidmiseks.
Oslo ümbruse omavalitsustes kasvas laupäeval alkoholipoodide müügimaht ligi 300 protsenti võrreldes eelmise nädalaga. Mitmel pool tekkisid kaupluste juurde pikad järjekorrad.
Rootsi valitsus otsustas pühapäeval erakorralisel istungil keelata riiki sisenemise Norrast saabujatele, kus Oslo piirkonnas levib koroonaviiruse nakkavam Briti tüvi.
Keeld jõustus keskööl ning kehtib kuni 14. veebruarini.
Välisministeerium soovitab hoiduda ka mitte hädavajalikest reisidest Norrasse. Rootsi kodanikke ei saa Norrast tulles takistada kodumaale naasmast. Siseminister Mikael Damberg lausus, et usub, et paljud on olukorrast teadlikud ning lükkavad reisi naaberriiki edasi.
Dambergi sõnul mõjutas otsust asjaolu, et Norra rakendas Oslo piirkonnas rangeid piirangud, mille tõttu on seal suletud kõik poed peale apteekide ja toidukaupluste. "Kuna Norra poed ja alkoholikauplused on suletud, on oht, et norralased tulevad Rootsi ja lisavad siin nakatumist," põhjendas Damberg. | Norra tahab uuesti avada Oslo piirkonna alkoholipoed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameti hinnangul kujutab naabervaldadesse alkoholi ostma siirduvate inimeste vool suuremat nakatumisohtu, kui kaupluste lahtihoidmine. Ühtlasi toodi välja, et alkoholipoodides on rakendatud väga häid meetmeid nakatumiste ärahoidmiseks.
Oslo ümbruse omavalitsustes kasvas laupäeval alkoholipoodide müügimaht ligi 300 protsenti võrreldes eelmise nädalaga. Mitmel pool tekkisid kaupluste juurde pikad järjekorrad.
Rootsi valitsus otsustas pühapäeval erakorralisel istungil keelata riiki sisenemise Norrast saabujatele, kus Oslo piirkonnas levib koroonaviiruse nakkavam Briti tüvi.
Keeld jõustus keskööl ning kehtib kuni 14. veebruarini.
Välisministeerium soovitab hoiduda ka mitte hädavajalikest reisidest Norrasse. Rootsi kodanikke ei saa Norrast tulles takistada kodumaale naasmast. Siseminister Mikael Damberg lausus, et usub, et paljud on olukorrast teadlikud ning lükkavad reisi naaberriiki edasi.
Dambergi sõnul mõjutas otsust asjaolu, et Norra rakendas Oslo piirkonnas rangeid piirangud, mille tõttu on seal suletud kõik poed peale apteekide ja toidukaupluste. "Kuna Norra poed ja alkoholikauplused on suletud, on oht, et norralased tulevad Rootsi ja lisavad siin nakatumist," põhjendas Damberg.
### Response:
Norra tahab uuesti avada Oslo piirkonna alkoholipoed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Serviti jättis küll Arukülla sõites kuus põhimeest koju, kuid tiitlikaitsja koosseisu sügavus on hetkel muljetavaldav. Ülljo Pihus tabas kohtumise algul kaks korda järjest, Sten Toomla pühkis võõrustajate tabloopoolelt nulli, aga Tõnis Kase viske järel juhtisid külalised 4:1.
Raasiku/Mistra oli rünnakul raskustes ning kuigi saadi kiirrünnak ja teeniti karistusvise, siis need tõrjus suurepäraselt väravapostide vahel alustanud Jürgen Lepasson. Kümneminutilise mängu järel oli Serviti ees 7:1 ja raasikulaste peatreener Jüri Lepp võttis minutilise vaheaja.
Kase viskas 14. minutil seisuks 9:1, ent kümnekonnaks minutiks suutis Raasiku siis mängupildi võrdsustada. Hästi pommitas Toomla, kelle arvele jäi avapoolajal viis väravat. Eduseisult 12:5 lõpetas Serviti poolaja aga 6:1 spurdiga ning Carl-Eric Uibo tulistas vaheajaskooriks 18:6.
Raasiku väljus riietusruumist võideldes, kaitse muutus aktiivsemaks ja väravaidki lisandus hoogsalt. Taavi Tibar ja Enrico Anton realiseerisid kiirrünnaku ning Marko Slastinovski vähendas vahe ühekohalise numbrini. Ehkki põlvalasedki tabasid kolm korda järjest, kasutas Raasiku hästi ära arvulise ülekaalu ning kahe Antoni värava järel oli seis 22:14.
Serviti jäi uuesti vähemusse, paar head tõrjet tegi kodumeeskonna 16-aastane väravavaht Johannes Paju ning Toomla viskest tuli 24:17. Siis tõstis liigaliider pisut tempot, skoorimishoo said üles Uibo, Pihus ja Mathias Rebane ning vahe kärises jälle.
Lõpuvile kõlades olid Serviti võidunumbrid 32:21, mis on siiski väikseim vahe, millega Raasiku/Mistrat tänavu võidetud. Rebane viskas seitse, Uibo viis ja Pihus neli väravat. Kaotajate poolel olid hooaja viimase mängu täpseimad Toomla seitsme ja Anton kolme tabamusega.
Tabeliseis: 1. Põlva Serviti 36 punkti (18 mängust), 2. Tallinn 25 (19), 3. Viljandi HC 21 (19), 4. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 19 (17), 5. SK TApa/N.R. Energy 7 (19), 6. Raasiku/Mistra 4 (20). | Serviti sai kindla võidu debüüthooaja lõpetanud Raasiku/Mistra üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Serviti jättis küll Arukülla sõites kuus põhimeest koju, kuid tiitlikaitsja koosseisu sügavus on hetkel muljetavaldav. Ülljo Pihus tabas kohtumise algul kaks korda järjest, Sten Toomla pühkis võõrustajate tabloopoolelt nulli, aga Tõnis Kase viske järel juhtisid külalised 4:1.
Raasiku/Mistra oli rünnakul raskustes ning kuigi saadi kiirrünnak ja teeniti karistusvise, siis need tõrjus suurepäraselt väravapostide vahel alustanud Jürgen Lepasson. Kümneminutilise mängu järel oli Serviti ees 7:1 ja raasikulaste peatreener Jüri Lepp võttis minutilise vaheaja.
Kase viskas 14. minutil seisuks 9:1, ent kümnekonnaks minutiks suutis Raasiku siis mängupildi võrdsustada. Hästi pommitas Toomla, kelle arvele jäi avapoolajal viis väravat. Eduseisult 12:5 lõpetas Serviti poolaja aga 6:1 spurdiga ning Carl-Eric Uibo tulistas vaheajaskooriks 18:6.
Raasiku väljus riietusruumist võideldes, kaitse muutus aktiivsemaks ja väravaidki lisandus hoogsalt. Taavi Tibar ja Enrico Anton realiseerisid kiirrünnaku ning Marko Slastinovski vähendas vahe ühekohalise numbrini. Ehkki põlvalasedki tabasid kolm korda järjest, kasutas Raasiku hästi ära arvulise ülekaalu ning kahe Antoni värava järel oli seis 22:14.
Serviti jäi uuesti vähemusse, paar head tõrjet tegi kodumeeskonna 16-aastane väravavaht Johannes Paju ning Toomla viskest tuli 24:17. Siis tõstis liigaliider pisut tempot, skoorimishoo said üles Uibo, Pihus ja Mathias Rebane ning vahe kärises jälle.
Lõpuvile kõlades olid Serviti võidunumbrid 32:21, mis on siiski väikseim vahe, millega Raasiku/Mistrat tänavu võidetud. Rebane viskas seitse, Uibo viis ja Pihus neli väravat. Kaotajate poolel olid hooaja viimase mängu täpseimad Toomla seitsme ja Anton kolme tabamusega.
Tabeliseis: 1. Põlva Serviti 36 punkti (18 mängust), 2. Tallinn 25 (19), 3. Viljandi HC 21 (19), 4. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 19 (17), 5. SK TApa/N.R. Energy 7 (19), 6. Raasiku/Mistra 4 (20).
### Response:
Serviti sai kindla võidu debüüthooaja lõpetanud Raasiku/Mistra üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase kümne hooaja jooksul Ungari kõrgliigas kõiki karva medaleid võitnud Györ juhtis hooaja viimast kohtumist algusest lõpuni, vahendab Korvpall24.ee.
Kui eelmisel lõpuni mängitud hooajal kaks aastat tagasi jäädi pronksmedalitest õige napilt ilma, siis sel hooajal suudeti teha vigade parandus ning võita Aluinventi DVTK kahes mängus kindlalt (95:77 ja 83:74).
Eesti koondislane Kadri-Ann Lass viibis hooaja viimases kohtumises väljakul 17 minutit, mille jooksul viskas kaks punkti. Lisaks noppis eestlanna ka kaks lauapalli. Györi ründeraskus toetus taaskord ameeriklanna Beatrice Mompremieri õlule, kes kostitas võõrustajaid 22 punktiga.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Kadri-Ann Lassile ja Györile lõppes hooaeg pronksmedalitega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase kümne hooaja jooksul Ungari kõrgliigas kõiki karva medaleid võitnud Györ juhtis hooaja viimast kohtumist algusest lõpuni, vahendab Korvpall24.ee.
Kui eelmisel lõpuni mängitud hooajal kaks aastat tagasi jäädi pronksmedalitest õige napilt ilma, siis sel hooajal suudeti teha vigade parandus ning võita Aluinventi DVTK kahes mängus kindlalt (95:77 ja 83:74).
Eesti koondislane Kadri-Ann Lass viibis hooaja viimases kohtumises väljakul 17 minutit, mille jooksul viskas kaks punkti. Lisaks noppis eestlanna ka kaks lauapalli. Györi ründeraskus toetus taaskord ameeriklanna Beatrice Mompremieri õlule, kes kostitas võõrustajaid 22 punktiga.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Kadri-Ann Lassile ja Györile lõppes hooaeg pronksmedalitega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Joe Bideni allkirjastatud otsusega keelatakse vastuseks Kremli sekkumisele Ühendriikide valimistesse, ulatuslikule küberrünnakule ja muudele vaenulikele sammudele USA finantsettevõtetel Venemaa riiklike võlakirjade omandamine. Lisaks nimetati kuus piirangute alla pandavat Vene tehnoloogiaettevõtet, mis pakuvad oma teenuseid Venemaa võimuasutustele, mida peetakse seotuks USA-vastaste küberrünakutega.
Venemaa saatkonnast Washingtonis väljasaadetavatest diplomaatilise passiga isikutest osa on Vene luuretöötajad, öeldakse dokumendis.
Bideni otsus saadab signaali, et Ameerika Ühendriigid määravad Venemaale destabiliseeriva rahvusvahelise tegevuse jätkamise või laiendamise eest strateegiliselt ja majanduslikult kaaluka hinna, teatas Valge Maja.
Presidendi täitevkorraldusega keelatakse USA pankadel kaubelda Venemaa riigivõlakirjadega, saadetakse välja kümme diplomaati, kellest osa on väidetavalt luuretöötajad, ning kehtestatakse sanktsioonid 32 isikule, kes on püüdnud sekkuda 2020. aasta presidendivalimistesse.
Avalduses märgitakse esmalt Moskva katseid õõnestada vabade ja õiglaste demokraatlike valimiste läbiviimist ning samuti Ameerika Ühendriikide ja selle liitlaste ja partnerite demokraatlikke institutsioone.
See osutab varasematele süüdistustele, et Vene luureteenistused korraldasid 2016. ja 2020. aasta USA valimiste ajal desinformatsioonikampaaniaid ja kasutasid alatuid võtteid osaliselt selleks, et toetada Donald Trumpi kandidatuuri.
Valge Maja sõnul vastatakse meetmetega ka "pahatahtlikule kübertegevusele USA ning selle liitlaste ja partnerite vastu", viidates USA valitsuse arvutisüsteemide mullusele massilisele ründamisele USA IT-firma SolarWinds tarkvarauuenduste kaudu.
Avalduses märgiti ka teisitimõtlejate ja ajakirjanike sihikulevõtmist oma riigist väljaspool ning julgeoleku õõnestamist USA turvalisuse seisukohalt olulistes riikides.
Vene välisministeerium lubas sanktsioonidele vastust
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles neljapäeval, et vastus USA sanktsioonidele on vältimatu.
Venemaa kutsus välja Ühendriikide suursaadiku John Sullivani.
"Ühendriigid ei ole valmis leppima objektiivse reaalsusega multipolaarsest maailmast, kus ei ole kohta Ameerika hegemoonial," lausus Zahharova televisioonis üle kantud sõnavõtus. "Vastus sanktsioonidele on vältimatu," lisas ta.
Poola saatis välja kolm Venemaa diplomaati
Poola välisministeerium teatas neljapäeval, et saatis Moskva tegevusega seoses riigist välja kolm Venemaa diplomaati järgides sellega USA langetatud samalaadseid otsuseid.
"Avaldasime sellega oma täielikku solidaarsust USA poolt teatavaks tehtud Venemaa sanktsioonidele ja diplomaatide väljasaatmisele. Liitlaste ühiselt langetatud otsused on kõige sobivam vastus Venemaa vaenulikule tegevusele," selgitas välisministeerium.
Suurbritannia kutsus välja Vene suursaadiku
Suurbritannia kutsus neljapäeval välja Venemaa suursaadiku, et väljendada oma riigi muret Moskva "pahatahtliku tegevusmustri" pärast.
Välisministeeriumi sõnul hõlmab selline tegevus "küberrünnakuid, sekkumist demokraatlikesse protsessidesse, vägede koondamist Ukraina piirile ning ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi". | USA kehtestas Venemaale täiendavad sanktsioonid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Joe Bideni allkirjastatud otsusega keelatakse vastuseks Kremli sekkumisele Ühendriikide valimistesse, ulatuslikule küberrünnakule ja muudele vaenulikele sammudele USA finantsettevõtetel Venemaa riiklike võlakirjade omandamine. Lisaks nimetati kuus piirangute alla pandavat Vene tehnoloogiaettevõtet, mis pakuvad oma teenuseid Venemaa võimuasutustele, mida peetakse seotuks USA-vastaste küberrünakutega.
Venemaa saatkonnast Washingtonis väljasaadetavatest diplomaatilise passiga isikutest osa on Vene luuretöötajad, öeldakse dokumendis.
Bideni otsus saadab signaali, et Ameerika Ühendriigid määravad Venemaale destabiliseeriva rahvusvahelise tegevuse jätkamise või laiendamise eest strateegiliselt ja majanduslikult kaaluka hinna, teatas Valge Maja.
Presidendi täitevkorraldusega keelatakse USA pankadel kaubelda Venemaa riigivõlakirjadega, saadetakse välja kümme diplomaati, kellest osa on väidetavalt luuretöötajad, ning kehtestatakse sanktsioonid 32 isikule, kes on püüdnud sekkuda 2020. aasta presidendivalimistesse.
Avalduses märgitakse esmalt Moskva katseid õõnestada vabade ja õiglaste demokraatlike valimiste läbiviimist ning samuti Ameerika Ühendriikide ja selle liitlaste ja partnerite demokraatlikke institutsioone.
See osutab varasematele süüdistustele, et Vene luureteenistused korraldasid 2016. ja 2020. aasta USA valimiste ajal desinformatsioonikampaaniaid ja kasutasid alatuid võtteid osaliselt selleks, et toetada Donald Trumpi kandidatuuri.
Valge Maja sõnul vastatakse meetmetega ka "pahatahtlikule kübertegevusele USA ning selle liitlaste ja partnerite vastu", viidates USA valitsuse arvutisüsteemide mullusele massilisele ründamisele USA IT-firma SolarWinds tarkvarauuenduste kaudu.
Avalduses märgiti ka teisitimõtlejate ja ajakirjanike sihikulevõtmist oma riigist väljaspool ning julgeoleku õõnestamist USA turvalisuse seisukohalt olulistes riikides.
Vene välisministeerium lubas sanktsioonidele vastust
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles neljapäeval, et vastus USA sanktsioonidele on vältimatu.
Venemaa kutsus välja Ühendriikide suursaadiku John Sullivani.
"Ühendriigid ei ole valmis leppima objektiivse reaalsusega multipolaarsest maailmast, kus ei ole kohta Ameerika hegemoonial," lausus Zahharova televisioonis üle kantud sõnavõtus. "Vastus sanktsioonidele on vältimatu," lisas ta.
Poola saatis välja kolm Venemaa diplomaati
Poola välisministeerium teatas neljapäeval, et saatis Moskva tegevusega seoses riigist välja kolm Venemaa diplomaati järgides sellega USA langetatud samalaadseid otsuseid.
"Avaldasime sellega oma täielikku solidaarsust USA poolt teatavaks tehtud Venemaa sanktsioonidele ja diplomaatide väljasaatmisele. Liitlaste ühiselt langetatud otsused on kõige sobivam vastus Venemaa vaenulikule tegevusele," selgitas välisministeerium.
Suurbritannia kutsus välja Vene suursaadiku
Suurbritannia kutsus neljapäeval välja Venemaa suursaadiku, et väljendada oma riigi muret Moskva "pahatahtliku tegevusmustri" pärast.
Välisministeeriumi sõnul hõlmab selline tegevus "küberrünnakuid, sekkumist demokraatlikesse protsessidesse, vägede koondamist Ukraina piirile ning ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi".
### Response:
USA kehtestas Venemaale täiendavad sanktsioonid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Ülikooli kaotas Tartu Ülikool/Kalevile finaalseeria esimese kohtumise 26 ja neljapäeval teise 11 punktiga. Seega võib tartlannade esimene medal pärast 30-aastast pausi olla kohe kuldne.
"Ma ei taha pugeda mingite asjade taha. Vastane on väga enesekindel ja väga hea. Aga haigusepaus, mis meie võistkonnas oli, laastas," lausus TLÜ peatreener Janne Schasmin ERR-ile.
"Meie emotsioon on väga kõrge - me tahame ja võitleme -, kuid on näha, et ülemaailmne pandeemia on jätnud kahjuks jälje. Inimvõimetel tegelikult on mingid piirid. Mul ei ole oma mängijatele mitte ühtegi etteheidet."
Schasmini sõnul ei soovi ta mängijaid viimse piirini viia, et vältida haiguse põdemisest tekkivaid tüsistusi. Peatreeneri teatel nakatusid vahepeal isolatsioonis olnud naiskonnas umbes pooled liikmed, sealjuures tema ise.
"Minu esimene küsimus arstidele oli "kas nüüd on kõik?", sest kõik arstlikud tagasisided on tulnud, et tegelikult peaks treenima hakkama alles kuu aja pärast. Mul on väga suur südamevalu, sest elu ei ole ainult korvpall."
"Ma väga tahaks, et need noored naised ei peaks meie suure emotsiooni ja tahtmise pealt kuidagi pärast ütlema, et peatreener võttis selle otsuse vastu," ütles Schasmin. "Kohutavalt raske on, aga see mitte kuidagi ei vähenda Tartu head emotsiooni, hooaega ja kokkumängu."
Hetkel on TLÜ naiskond kolme võiduni peetavas seerias null-kaks taga. Mis võiks olla salarelv, et seeriat veel päästa? "Salarelv oleks [olnud] võib-olla vaktsiini näol natuke varem. See on võib-olla nooruses, uljuses ja suures tahtmises, aga ütlen uuesti - mitte tervise hinnaga." | Koroona laastas finaali jõudnud TLÜ-d, haigust põdes pool naiskonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Ülikooli kaotas Tartu Ülikool/Kalevile finaalseeria esimese kohtumise 26 ja neljapäeval teise 11 punktiga. Seega võib tartlannade esimene medal pärast 30-aastast pausi olla kohe kuldne.
"Ma ei taha pugeda mingite asjade taha. Vastane on väga enesekindel ja väga hea. Aga haigusepaus, mis meie võistkonnas oli, laastas," lausus TLÜ peatreener Janne Schasmin ERR-ile.
"Meie emotsioon on väga kõrge - me tahame ja võitleme -, kuid on näha, et ülemaailmne pandeemia on jätnud kahjuks jälje. Inimvõimetel tegelikult on mingid piirid. Mul ei ole oma mängijatele mitte ühtegi etteheidet."
Schasmini sõnul ei soovi ta mängijaid viimse piirini viia, et vältida haiguse põdemisest tekkivaid tüsistusi. Peatreeneri teatel nakatusid vahepeal isolatsioonis olnud naiskonnas umbes pooled liikmed, sealjuures tema ise.
"Minu esimene küsimus arstidele oli "kas nüüd on kõik?", sest kõik arstlikud tagasisided on tulnud, et tegelikult peaks treenima hakkama alles kuu aja pärast. Mul on väga suur südamevalu, sest elu ei ole ainult korvpall."
"Ma väga tahaks, et need noored naised ei peaks meie suure emotsiooni ja tahtmise pealt kuidagi pärast ütlema, et peatreener võttis selle otsuse vastu," ütles Schasmin. "Kohutavalt raske on, aga see mitte kuidagi ei vähenda Tartu head emotsiooni, hooaega ja kokkumängu."
Hetkel on TLÜ naiskond kolme võiduni peetavas seerias null-kaks taga. Mis võiks olla salarelv, et seeriat veel päästa? "Salarelv oleks [olnud] võib-olla vaktsiini näol natuke varem. See on võib-olla nooruses, uljuses ja suures tahtmises, aga ütlen uuesti - mitte tervise hinnaga."
### Response:
Koroona laastas finaali jõudnud TLÜ-d, haigust põdes pool naiskonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kinod ja teatrid tohivad avada uksed 19. aprillist, lubatud on korraldada ka publikuga üritusi nii sees kui väljas. Valitsus kaalus esialgu piirata lubatud külastajate arvu 50 inimeseni, kuid otsustas lõpuks seda suurendada 150-ni. Ühes saalis tohib istuda vaid kuni 30 istekohal.
Lisaks tohivad uksed avada ka ostukeskustes seni suletud olnud poed, kuid peavad nädalalõppudeks siiski suletuks jääma.
22. aprillist alates tohivad uksed avada ka välikohvikud, ühes lauas tohib einestada vaid kuni kaks inimest. Toitlustusasutused võivad olla avatud vahemikus 7.00–21.00. Uksed võivad avada ka sadamate ja lennujaamade toidukohad.
Spordisaalid võivad tööd alustada alates 26. aprillist, kuid peavad tagama, et ühe inimese käsutuses on 20 ruutmeetri suurune ala. Rühmatreeningutel ei tohi lisaks treeneritele osaleda üle viie inimese.
Piiranguid leevendatakse ka inimeste jaoks, kellel on kas viiruse läbipõdemisest saadud immuunsus, või keda on vaktsineeritud. Nad võivad olla kuni kümne inimese suurustes rühmades, kasutada ühistransporti ja olla avalikes kohtades lähikontaktis, osaleda pereüritustel ja ekskursioonidel.
Sellised inimesed võivad külastada kõigi hoolekandeasutuste elanikke ja haiglapatsiente ning neile on lubatud ka pidude korraldamiseks ruume üürida.
Tööle tagasi minejad peavad tegema ennetava koroonaviiruse testi.
"Loome lähinädalateks ennustatava keskkonna, et kellelegi ei tuleks üks või teine otsus suure üllatusena ning siis nende kahe nädala jooksul teeme jälle ettevalmistusi järgmiseks kaheks nädalaks," lausus peaminister Ingrida Šimonyte valitsuse nõupidamisel.
Kõik ärid, mis nüüd uuesti uksed võivad avada, olid suletud alates novembri algusest, mil Leedus kehtestati teised viirusepiirangud. | Leedu leevendab järgmistel nädalatel piiranguid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kinod ja teatrid tohivad avada uksed 19. aprillist, lubatud on korraldada ka publikuga üritusi nii sees kui väljas. Valitsus kaalus esialgu piirata lubatud külastajate arvu 50 inimeseni, kuid otsustas lõpuks seda suurendada 150-ni. Ühes saalis tohib istuda vaid kuni 30 istekohal.
Lisaks tohivad uksed avada ka ostukeskustes seni suletud olnud poed, kuid peavad nädalalõppudeks siiski suletuks jääma.
22. aprillist alates tohivad uksed avada ka välikohvikud, ühes lauas tohib einestada vaid kuni kaks inimest. Toitlustusasutused võivad olla avatud vahemikus 7.00–21.00. Uksed võivad avada ka sadamate ja lennujaamade toidukohad.
Spordisaalid võivad tööd alustada alates 26. aprillist, kuid peavad tagama, et ühe inimese käsutuses on 20 ruutmeetri suurune ala. Rühmatreeningutel ei tohi lisaks treeneritele osaleda üle viie inimese.
Piiranguid leevendatakse ka inimeste jaoks, kellel on kas viiruse läbipõdemisest saadud immuunsus, või keda on vaktsineeritud. Nad võivad olla kuni kümne inimese suurustes rühmades, kasutada ühistransporti ja olla avalikes kohtades lähikontaktis, osaleda pereüritustel ja ekskursioonidel.
Sellised inimesed võivad külastada kõigi hoolekandeasutuste elanikke ja haiglapatsiente ning neile on lubatud ka pidude korraldamiseks ruume üürida.
Tööle tagasi minejad peavad tegema ennetava koroonaviiruse testi.
"Loome lähinädalateks ennustatava keskkonna, et kellelegi ei tuleks üks või teine otsus suure üllatusena ning siis nende kahe nädala jooksul teeme jälle ettevalmistusi järgmiseks kaheks nädalaks," lausus peaminister Ingrida Šimonyte valitsuse nõupidamisel.
Kõik ärid, mis nüüd uuesti uksed võivad avada, olid suletud alates novembri algusest, mil Leedus kehtestati teised viirusepiirangud.
### Response:
Leedu leevendab järgmistel nädalatel piiranguid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Antiikolümpia eeskujul ja Prantsusmaa aristokraadi Pierre de Coubertini eestvedamisel toimunud mängud kestsid kümme päeva ja võisteldi üheksal alal. Kavas olid kergejõustik, jalgrattasõit, vehklemine, sportvõimlemine, laskmine, ujumine, tennis, tõstmine ja maadlus.
241 sportlast (üksnes mehed) 14 riigist selgitasid isekeskis välja 43 distsipliinid parimad.
Kõige enam esikohti (11) võitis USA koondis, kellele järgnesid võõrustaja Kreeka (10) ja Saksamaa (6). Enim esikolmikukohti kokku kogus aga Kreeka (46), ameeriklastele jagunes neid 20 ja sakslastele 13.
Tagantjärele arvestatakse neid kuld-, hõbe- ja pronksmedalitena, aga tegelikult oli toona võitjatele määratud hõbemedal ning teiseks tulnud sportlastele vasest medal. Kolmanda koha omanikud auraha ei saanudki.
Mängude suurimaks kangelaseks kerkis esimese maratonijooksu võitnud kreeklane Spiridon Louis, kuid medalite arvult tituleerituimaks kujunes sakslasest võimleja Carl Schuhmann nelja esikohaga.
Ateena valiti esimesteks olümpiamängude korraldajaks antiikolümpia traditsiooni tõttu ning mitmete kaasaegsete arvates pidanuks ürituse toimumine üksnes kreeklaste korraldada jäämagi, aga ajalugu läks siiski teisiti ja neli aastat hiljem võisteldi juba Pariisis. | 125 aasta eest tõmmati joon alla esimesele nüüdisaegsele olümpiale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Antiikolümpia eeskujul ja Prantsusmaa aristokraadi Pierre de Coubertini eestvedamisel toimunud mängud kestsid kümme päeva ja võisteldi üheksal alal. Kavas olid kergejõustik, jalgrattasõit, vehklemine, sportvõimlemine, laskmine, ujumine, tennis, tõstmine ja maadlus.
241 sportlast (üksnes mehed) 14 riigist selgitasid isekeskis välja 43 distsipliinid parimad.
Kõige enam esikohti (11) võitis USA koondis, kellele järgnesid võõrustaja Kreeka (10) ja Saksamaa (6). Enim esikolmikukohti kokku kogus aga Kreeka (46), ameeriklastele jagunes neid 20 ja sakslastele 13.
Tagantjärele arvestatakse neid kuld-, hõbe- ja pronksmedalitena, aga tegelikult oli toona võitjatele määratud hõbemedal ning teiseks tulnud sportlastele vasest medal. Kolmanda koha omanikud auraha ei saanudki.
Mängude suurimaks kangelaseks kerkis esimese maratonijooksu võitnud kreeklane Spiridon Louis, kuid medalite arvult tituleerituimaks kujunes sakslasest võimleja Carl Schuhmann nelja esikohaga.
Ateena valiti esimesteks olümpiamängude korraldajaks antiikolümpia traditsiooni tõttu ning mitmete kaasaegsete arvates pidanuks ürituse toimumine üksnes kreeklaste korraldada jäämagi, aga ajalugu läks siiski teisiti ja neli aastat hiljem võisteldi juba Pariisis.
### Response:
125 aasta eest tõmmati joon alla esimesele nüüdisaegsele olümpiale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 35-aastase Aldridge'i viimaseks kohtumiseks jäi Brooklyn Netsi pühapäevane lahing Los Angeles Lakersiga, kus tuli vastu võtta 101:126 kaotus. Aldridge viibis väljakul 23 minutit ja viskas 12 silma.
"Mu viimases mängus tekkisid mul südamerütmihäired. Hiljem õhtul läks olukord kehvemaks, mis pani mind veel enam muretsema," teatas Aldridge neljapäeval ühismeedias.
"Rääkisin järgmisel hommikul meeskonnale, mis toimub ja see oli neist suurepärane tegu viia mind haiglasse ja lasta mind üle vaadata."
"Kuigi praegu on mul juba parem, siis see, mida tol ööl oma südame juures tundsin, on üks hirmsamaid asju, mida olen elu jooksul kogenud," lisas seitse korda tähtede mängule valitud korvialune jõud.
"Seda arvestades langetasin raske otsuse NBA karjäär lõpetada. Olen 15 aastat seadnud korvpalli esikohale ning nüüd on aeg asetada esikohale tervis ja mu perekond."
Aldridge veetis esmalt üheksa hooaega Portland Trail Blazersis, seejärel viis ja pool hooaega San Antonio Spursis ning vahetati hiljuti Brooklyn Netsi ridadesse, kelle särgis õnnestus teha vaid viis mängu.
Aldridge on pidanud NBA põhihooajal 1029 kohtumist, visanud keskmiselt 19,4 punkti ja haaranud 8,2 lauapalli. 2011. aasta veebruaris teenis ta ka läänekonverentsi kuu mängija tiitli. | Südameprobleem lõpetas päevapealt NBA tähe karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
35-aastase Aldridge'i viimaseks kohtumiseks jäi Brooklyn Netsi pühapäevane lahing Los Angeles Lakersiga, kus tuli vastu võtta 101:126 kaotus. Aldridge viibis väljakul 23 minutit ja viskas 12 silma.
"Mu viimases mängus tekkisid mul südamerütmihäired. Hiljem õhtul läks olukord kehvemaks, mis pani mind veel enam muretsema," teatas Aldridge neljapäeval ühismeedias.
"Rääkisin järgmisel hommikul meeskonnale, mis toimub ja see oli neist suurepärane tegu viia mind haiglasse ja lasta mind üle vaadata."
"Kuigi praegu on mul juba parem, siis see, mida tol ööl oma südame juures tundsin, on üks hirmsamaid asju, mida olen elu jooksul kogenud," lisas seitse korda tähtede mängule valitud korvialune jõud.
"Seda arvestades langetasin raske otsuse NBA karjäär lõpetada. Olen 15 aastat seadnud korvpalli esikohale ning nüüd on aeg asetada esikohale tervis ja mu perekond."
Aldridge veetis esmalt üheksa hooaega Portland Trail Blazersis, seejärel viis ja pool hooaega San Antonio Spursis ning vahetati hiljuti Brooklyn Netsi ridadesse, kelle särgis õnnestus teha vaid viis mängu.
Aldridge on pidanud NBA põhihooajal 1029 kohtumist, visanud keskmiselt 19,4 punkti ja haaranud 8,2 lauapalli. 2011. aasta veebruaris teenis ta ka läänekonverentsi kuu mängija tiitli.
### Response:
Südameprobleem lõpetas päevapealt NBA tähe karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen terve talve, välja arvatud paar nädalat jõulude ajal, kui tulin tagasi koju, oma treeninggrupi ja treeneriga Portugalis Monte Gordos treeninud. Siin on väga head tingimused ja ma olen saanud järjepidevalt neli kuud väga kvaliteetselt treenida," lausus Kivioja Eesti Triatloni Liidu koduleheküljel avaldatud intervjuus.
"Kui ma siia jaanuaris tagasi tulin, oli koroona olukord üpris kriitiline, aga õnneks me saime sarnaste erilubadega, nagu koondise sportlased Eestis treenivad, siin edasi treenida. Bassein jäeti avatuks ainult meie grupile, mis tegi meie treenimise ohutumaks."
"Õnneks läks olukord paremaks suhteliselt kiiresti ja me saime kõike plaanipäraselt jätkata," tundis eestlanna kergendust. "Üldiselt on mu trennid läinud väga hästi. Tunnen, et eelmine aasta, kui sai natukene kergemalt võtta, mõjus mu kehale ja vaimule väga hästi. Julgen isegi väita, et ma olen praegu oma elu parimas vormis."
"Iga hooaja eesmärgiks on areneda sportlasena ja inimesena. Aga sel aastal on kindlasti olümpia see kõige tähtsam võistlus, millele me keskendume."
Olümpiapiletid pole veel jagatud, aga Kivioja on optimistlik. "Hetkel olen ma olümpiakvalifikatsiooni nimekirjas suhtleliselt kindlalt sees. Kokku on 55 kohta ja ma olen nimekirjas 41. Seis on kindasti palju parem kui 2016. aastal enne Riot. Aga enne, kui see nimekiri lukku läheb, on kavas veel viis võistlust."
Hiljem ootavad maailma karika etapid Lissabonis ja Itaalias Arzachenas, aga avastart toimub sel pühapäeval Melillas. "Esimene võistlus on hea võimalus kõike, millele ma trennides olen keskendunud, praktikasse panna. Ja lihtsalt tuletada endale meelde kõike võistlemisega seonduvat. Lähen eesmärgiga anda endast parim, et näha, kus mu vorm täpsemalt on ning millega veel tööd peab tegema."
Melilla Euroopa karikaetapp algab pühapäeval Eesti aja järgi kell 17.30. Stardinimekirja on kantud 69 naist. | Kivioja enne hooaja avavõistlust: julgen öelda, et olen elu parimas vormis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen terve talve, välja arvatud paar nädalat jõulude ajal, kui tulin tagasi koju, oma treeninggrupi ja treeneriga Portugalis Monte Gordos treeninud. Siin on väga head tingimused ja ma olen saanud järjepidevalt neli kuud väga kvaliteetselt treenida," lausus Kivioja Eesti Triatloni Liidu koduleheküljel avaldatud intervjuus.
"Kui ma siia jaanuaris tagasi tulin, oli koroona olukord üpris kriitiline, aga õnneks me saime sarnaste erilubadega, nagu koondise sportlased Eestis treenivad, siin edasi treenida. Bassein jäeti avatuks ainult meie grupile, mis tegi meie treenimise ohutumaks."
"Õnneks läks olukord paremaks suhteliselt kiiresti ja me saime kõike plaanipäraselt jätkata," tundis eestlanna kergendust. "Üldiselt on mu trennid läinud väga hästi. Tunnen, et eelmine aasta, kui sai natukene kergemalt võtta, mõjus mu kehale ja vaimule väga hästi. Julgen isegi väita, et ma olen praegu oma elu parimas vormis."
"Iga hooaja eesmärgiks on areneda sportlasena ja inimesena. Aga sel aastal on kindlasti olümpia see kõige tähtsam võistlus, millele me keskendume."
Olümpiapiletid pole veel jagatud, aga Kivioja on optimistlik. "Hetkel olen ma olümpiakvalifikatsiooni nimekirjas suhtleliselt kindlalt sees. Kokku on 55 kohta ja ma olen nimekirjas 41. Seis on kindasti palju parem kui 2016. aastal enne Riot. Aga enne, kui see nimekiri lukku läheb, on kavas veel viis võistlust."
Hiljem ootavad maailma karika etapid Lissabonis ja Itaalias Arzachenas, aga avastart toimub sel pühapäeval Melillas. "Esimene võistlus on hea võimalus kõike, millele ma trennides olen keskendunud, praktikasse panna. Ja lihtsalt tuletada endale meelde kõike võistlemisega seonduvat. Lähen eesmärgiga anda endast parim, et näha, kus mu vorm täpsemalt on ning millega veel tööd peab tegema."
Melilla Euroopa karikaetapp algab pühapäeval Eesti aja järgi kell 17.30. Stardinimekirja on kantud 69 naist.
### Response:
Kivioja enne hooaja avavõistlust: julgen öelda, et olen elu parimas vormis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | " Avaliku pöördumise üle Hiina mõjutustegevusele vastu astumiseks, millele on alla kirjutanud pea 70 Eesti teadus-ja kultuuritegelast, ajakirjanikku ja riigikogu liikmeid, on mul hea meel. On oluline, et mõeldakse kaasa, meie ühiskonnategelasi ei jäta maailmas toimuv ükskõikseks ja märgatakse nii võimalike ohte kui ka ollakse valmis seisma meie väärtuste eest," ütles Kallas ERR-ile edastatud kommentaaris.
Peaminister tõdes Hiina intensiivistunud tegevust Eestis ja ütles, et Pekingi mõjutuspüüdlusi tõrjutakse koos EL-i ja NATO-ga: "On tõsi, et Hiina aktiivsus Eesti suunal on kasvanud. Eesti vastavad teenistused hoiavad arengutel tähelepanelikult silma peal, teema on toodud välja ka äsjases kapo aastaraamatus ja ka välisluureameti aastaraamatus. Mõjutusvastane tegevus ja desinformatsiooni tõrjumine on teemad, millega pidevalt üheskoos teiste Euroopa Liidu ja NATO riikidega tegeleme. Mõjutamiskatsetele tuleb reageerida resoluutselt."
Kallas kinnitas ka, et talle teeb inimõiguste olukord Hiinas, sealhulgas uiguuride olukord. "Eesti on inimõiguste rikkumist puudutavaid küsimusi tõstatanud nii rahvusvaheliselt - ÜRO Inimõiguste Nõukogus, ühiskirjades samameelsete riikidega, Euroopa Liidu tasandil kui ka kahepoolses suhtluses Hiinaga ja teeme seda ka edaspidi," rõhutas peaminister.
"Eesti ja meie liitlaste jaoks on Hiina üha suurem väljakutse väärtuste, kaubanduse, inimõiguste kaitse ja rahvusvahelise õiguse seisukohast. Lõpuks taanduvad meie suhted väljakutsete ja võimaluste vahel tasakaalu leidmisele," tõdes Kallas.
Peaminister kordas ka üle Eesti eelistuse teha Hiinaga koostööd mitte formaadis 17+1, mis hõlmab Hiinat ja 17 peamiselt Ida-Euroopa riiki, vaid kahepoolselt või ühiselt Euroopa Liiduga. "Mis puudutab 17+1 koostööformaati, siis Eesti eelistab suhetes Hiinaga kahepoolset koostööd ning tegutsemist formaadis EL 27+1, lähtudes EL-i ühistest väärtustest ja huvidest," ütles Kallas. | Kallas tunnustas Hiina mõjutustegevust tauninud pöördumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
" Avaliku pöördumise üle Hiina mõjutustegevusele vastu astumiseks, millele on alla kirjutanud pea 70 Eesti teadus-ja kultuuritegelast, ajakirjanikku ja riigikogu liikmeid, on mul hea meel. On oluline, et mõeldakse kaasa, meie ühiskonnategelasi ei jäta maailmas toimuv ükskõikseks ja märgatakse nii võimalike ohte kui ka ollakse valmis seisma meie väärtuste eest," ütles Kallas ERR-ile edastatud kommentaaris.
Peaminister tõdes Hiina intensiivistunud tegevust Eestis ja ütles, et Pekingi mõjutuspüüdlusi tõrjutakse koos EL-i ja NATO-ga: "On tõsi, et Hiina aktiivsus Eesti suunal on kasvanud. Eesti vastavad teenistused hoiavad arengutel tähelepanelikult silma peal, teema on toodud välja ka äsjases kapo aastaraamatus ja ka välisluureameti aastaraamatus. Mõjutusvastane tegevus ja desinformatsiooni tõrjumine on teemad, millega pidevalt üheskoos teiste Euroopa Liidu ja NATO riikidega tegeleme. Mõjutamiskatsetele tuleb reageerida resoluutselt."
Kallas kinnitas ka, et talle teeb inimõiguste olukord Hiinas, sealhulgas uiguuride olukord. "Eesti on inimõiguste rikkumist puudutavaid küsimusi tõstatanud nii rahvusvaheliselt - ÜRO Inimõiguste Nõukogus, ühiskirjades samameelsete riikidega, Euroopa Liidu tasandil kui ka kahepoolses suhtluses Hiinaga ja teeme seda ka edaspidi," rõhutas peaminister.
"Eesti ja meie liitlaste jaoks on Hiina üha suurem väljakutse väärtuste, kaubanduse, inimõiguste kaitse ja rahvusvahelise õiguse seisukohast. Lõpuks taanduvad meie suhted väljakutsete ja võimaluste vahel tasakaalu leidmisele," tõdes Kallas.
Peaminister kordas ka üle Eesti eelistuse teha Hiinaga koostööd mitte formaadis 17+1, mis hõlmab Hiinat ja 17 peamiselt Ida-Euroopa riiki, vaid kahepoolselt või ühiselt Euroopa Liiduga. "Mis puudutab 17+1 koostööformaati, siis Eesti eelistab suhetes Hiinaga kahepoolset koostööd ning tegutsemist formaadis EL 27+1, lähtudes EL-i ühistest väärtustest ja huvidest," ütles Kallas.
### Response:
Kallas tunnustas Hiina mõjutustegevust tauninud pöördumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kettide teatel andis sotsiaalministeeriumi asekantser Maris Jesse veebruaris kaubandusettevõtetele edasi rahustava sõnumi, et toidupoodide müüjad on eesliinitöötajad ja nendega on eelisvaktsineerimise kavas selgelt ka arvestatud.
"See sõnum oli kergendus rohkem kui ligi 20 000 inimesele, kes hoiavad käigus Eesti suuri ja väiksemaid toidupoode ning puutuvad iga päev kokku sadade ja tuhandete inimestega. Ootasime lootusrikkalt aprilli, et olla valmis, kui jõuab kätte järjekord grupile nr 5, kuhu toidupoodide müüjad koos toidutootjatega arvati," seisis pöördumises.
Kaupluseketid asusid tegema ettevalmistusi: kaardistati vaktsineerimisest huvitatud töötajad, koostati vastavalt ministeeriumi juhistele nimekirjad. Grupi number 5, kuhu kuuluvad ka müüjad, vaktsineerimine pidi algama alates aprillist.
Nüüd on käes aprilli keskpaik, kuid müüjad pole lubatud vaktsiini saanud.
"Tänaseks ei ole meiega jagatud mingit täiendavat infot ei vaktsineerimiskava ega vaktsineerimiskorralduse kohta. Rääkimata sellest, et vaktsineerimisega oleks algust tehtud. Kahjuks ei tea me isegi seda, kuhu ja kellele vaktsineerimist soovivate töötajate nimekirjad peaksime esitama. Piinlik on samuti sellepärast, et ei oska midagi vastata ka segaduses töötajate küsimustele, kes oma vaktsineerimist ootavad," märgiti pöördumises.
"On arusaadav, et vaktsiinitarnete heitlikkuse tõttu on keeruline vastata küsimusele millal? Kuid kui vaktsineerimine käib ka päriselt konkreetse plaani järgi, siis peab olema suhteliselt lihtne vastata küsimusele – mitme doosi pärast jõuab järjekord kaubanduse eesliini töötajateni?" lisasid kaupluseketid.
Pöördujad soovivad valitsuselt ja sotsiaalministeeriumilt vastust küsimusele, kuidas ja millal jaekaubanduse eesliini töötajad vaktsineeritakse. | Kaupluseketid nõuavad müüjatele lubatud vaktsiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kettide teatel andis sotsiaalministeeriumi asekantser Maris Jesse veebruaris kaubandusettevõtetele edasi rahustava sõnumi, et toidupoodide müüjad on eesliinitöötajad ja nendega on eelisvaktsineerimise kavas selgelt ka arvestatud.
"See sõnum oli kergendus rohkem kui ligi 20 000 inimesele, kes hoiavad käigus Eesti suuri ja väiksemaid toidupoode ning puutuvad iga päev kokku sadade ja tuhandete inimestega. Ootasime lootusrikkalt aprilli, et olla valmis, kui jõuab kätte järjekord grupile nr 5, kuhu toidupoodide müüjad koos toidutootjatega arvati," seisis pöördumises.
Kaupluseketid asusid tegema ettevalmistusi: kaardistati vaktsineerimisest huvitatud töötajad, koostati vastavalt ministeeriumi juhistele nimekirjad. Grupi number 5, kuhu kuuluvad ka müüjad, vaktsineerimine pidi algama alates aprillist.
Nüüd on käes aprilli keskpaik, kuid müüjad pole lubatud vaktsiini saanud.
"Tänaseks ei ole meiega jagatud mingit täiendavat infot ei vaktsineerimiskava ega vaktsineerimiskorralduse kohta. Rääkimata sellest, et vaktsineerimisega oleks algust tehtud. Kahjuks ei tea me isegi seda, kuhu ja kellele vaktsineerimist soovivate töötajate nimekirjad peaksime esitama. Piinlik on samuti sellepärast, et ei oska midagi vastata ka segaduses töötajate küsimustele, kes oma vaktsineerimist ootavad," märgiti pöördumises.
"On arusaadav, et vaktsiinitarnete heitlikkuse tõttu on keeruline vastata küsimusele millal? Kuid kui vaktsineerimine käib ka päriselt konkreetse plaani järgi, siis peab olema suhteliselt lihtne vastata küsimusele – mitme doosi pärast jõuab järjekord kaubanduse eesliini töötajateni?" lisasid kaupluseketid.
Pöördujad soovivad valitsuselt ja sotsiaalministeeriumilt vastust küsimusele, kuidas ja millal jaekaubanduse eesliini töötajad vaktsineeritakse.
### Response:
Kaupluseketid nõuavad müüjatele lubatud vaktsiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu kuuendat korda maailmameistriks tulnud O'Sullivan ja Joyce on kohtunud ajaloo jooksul kolm korda ning kahel juhul on peale jäänud O'Sullivan, sealjuures kuu aja eest WST Pro Series turniiril Milton Keynesis.
Kui O'Sullivan on ala suurkuju ja pääsenud tänavusel hooajal viie reitinguturniiri finaali, siis ligemale 20 aastat on Joyce pidanud piirduma mängudega MM-i kvalifikatsioonis. Tema karjääri säravamateks tulemusteks on kaks UK Championshipi veerandfinaali (2010 ja 2017).
Maailma esinumber ja eksmaailmameister Judd Trump kohtub esimeses ringis kaasmaalase Liam Highfieldiga, keda on ta on samuti kaks korda võitnud ja kellele korra 2010. aastal alla jäänud.
Kui Joyce pole varem põhitabelis mänginud, siis maailma edetabelis hetkel 49. kohta hoidev Highfield korra 2018. aastal nii kaugele siiski jõudis, kaotades kohe avaringis põhja-iirlasele Mark Allenile.
Kolmanda asetusega austraallane Neil Robertson läheb esimeses ringis vastamisi hiinlase Liang Wenboga, neljanda paigutusega Mark Selby kohtub norralase Kurt Mafliniga ja viienda asetusega šotlane John Higgins mängib hiinlase Tian Pengfeiga. | Ronnie O'Sullivan alustab MM-i debütandi vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu kuuendat korda maailmameistriks tulnud O'Sullivan ja Joyce on kohtunud ajaloo jooksul kolm korda ning kahel juhul on peale jäänud O'Sullivan, sealjuures kuu aja eest WST Pro Series turniiril Milton Keynesis.
Kui O'Sullivan on ala suurkuju ja pääsenud tänavusel hooajal viie reitinguturniiri finaali, siis ligemale 20 aastat on Joyce pidanud piirduma mängudega MM-i kvalifikatsioonis. Tema karjääri säravamateks tulemusteks on kaks UK Championshipi veerandfinaali (2010 ja 2017).
Maailma esinumber ja eksmaailmameister Judd Trump kohtub esimeses ringis kaasmaalase Liam Highfieldiga, keda on ta on samuti kaks korda võitnud ja kellele korra 2010. aastal alla jäänud.
Kui Joyce pole varem põhitabelis mänginud, siis maailma edetabelis hetkel 49. kohta hoidev Highfield korra 2018. aastal nii kaugele siiski jõudis, kaotades kohe avaringis põhja-iirlasele Mark Allenile.
Kolmanda asetusega austraallane Neil Robertson läheb esimeses ringis vastamisi hiinlase Liang Wenboga, neljanda paigutusega Mark Selby kohtub norralase Kurt Mafliniga ja viienda asetusega šotlane John Higgins mängib hiinlase Tian Pengfeiga.
### Response:
Ronnie O'Sullivan alustab MM-i debütandi vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pildi tegi hertsoginna Catherine 2018. aastal, kirjutab BBC.
Fotol on lisaks kuninganna Elizabethile ja prints Philipile prints George, prints Louis, printsess Charlotte, Isla Phillips, Lena Tindall, Mia Tindall ja diivani taga seisab Savannah Phillips.
George, Louis ja Charlotte on Williami ja Kate'i lapsed. Mia ja Lena on printsess Anne'i tütre Zara Tindalli ja tema abikaasa Mike Tindalli lapsed. Isla ja Savannah on aga printsess Anne'i poja Peter Phillipsi ja tema abikaasa Autumni lapsed.
Kuna pildi tegemisest on möödas kolm aastat, on Elizabethi ja Philipi lastelastelaste nimekiri vahepeal veelgi täienenud. 2019. aastal, kui sündis Archie, said lapsevanemateks Harry ja Meghan, kes sel aastal ka tütre saavad. Selle aasta alguses sünnitas poja ka prints Andrew' tütar printsess Eugenie ning hiljuti sai pisipoeg Lucase näol täiendust ka Tindallite perekond. | Kuninglik pere jagas seninägemata pilti Elizabethist ja Philipist nende lastelastelastega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pildi tegi hertsoginna Catherine 2018. aastal, kirjutab BBC.
Fotol on lisaks kuninganna Elizabethile ja prints Philipile prints George, prints Louis, printsess Charlotte, Isla Phillips, Lena Tindall, Mia Tindall ja diivani taga seisab Savannah Phillips.
George, Louis ja Charlotte on Williami ja Kate'i lapsed. Mia ja Lena on printsess Anne'i tütre Zara Tindalli ja tema abikaasa Mike Tindalli lapsed. Isla ja Savannah on aga printsess Anne'i poja Peter Phillipsi ja tema abikaasa Autumni lapsed.
Kuna pildi tegemisest on möödas kolm aastat, on Elizabethi ja Philipi lastelastelaste nimekiri vahepeal veelgi täienenud. 2019. aastal, kui sündis Archie, said lapsevanemateks Harry ja Meghan, kes sel aastal ka tütre saavad. Selle aasta alguses sünnitas poja ka prints Andrew' tütar printsess Eugenie ning hiljuti sai pisipoeg Lucase näol täiendust ka Tindallite perekond.
### Response:
Kuninglik pere jagas seninägemata pilti Elizabethist ja Philipist nende lastelastelastega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalavahetusel saavad kõik Läti elanikud ennast vaktsineerida seitsmes linnas. Need linnad on: Riia, Daugavpils, Liepaja, Rezekne, Jelgava, Jurmala ja Cesis. Vaktsineerimisel kehtib, "kes ees see mees põhimõte".
Vaktsineerimine toimub ilma eelneva registreerimiseta. Inimesi vaktsineeritakse nii kaua, kuni vaktsiinid saavad otsa. Elanikud peavad kaasa võtma ainult isikut tõendava dokumendi.
Vaktsineerimine toimub ajavahemikus 9:00 kuni 17:00. | Lätis saavad sel nädalavahetusel kõik soovijad end vaktsineerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalavahetusel saavad kõik Läti elanikud ennast vaktsineerida seitsmes linnas. Need linnad on: Riia, Daugavpils, Liepaja, Rezekne, Jelgava, Jurmala ja Cesis. Vaktsineerimisel kehtib, "kes ees see mees põhimõte".
Vaktsineerimine toimub ilma eelneva registreerimiseta. Inimesi vaktsineeritakse nii kaua, kuni vaktsiinid saavad otsa. Elanikud peavad kaasa võtma ainult isikut tõendava dokumendi.
Vaktsineerimine toimub ajavahemikus 9:00 kuni 17:00.
### Response:
Lätis saavad sel nädalavahetusel kõik soovijad end vaktsineerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Djokovic kaotas kiirelt kaks servigeimi ja jäi avasetis 0:3 taha, kuid kogus end ja jõudis 4:4 viigini. Üheksandas geimis murdis Evans aga serblase pallingu taas ja võitis seti 6:4.
Teises setis jäi Evans ise 0:3 taha, aga suutis võtta järele 3:3 ja murda veel korra 11. geimis, minnes ette 6:5. Järgnevas geimis lubas ta Djokovicile vaid ühe punkti ja võitis 7:5.
Evans jäi kogupunktidega peale 84:76 ja kuigi Djokovicil oli mängu jooksul hetk, kus ta võitis üheksa pallivahetust järjest, siis murdepallidel oli Evans selgelt osavam: 5/7 vs 3/10.
Djokovicile tähendas kaotus esimest allajäämist sel aastal, viimati tuli tänavusel Austraalia lahtiste tšempionil tunnistada novembris Londoni aastalõputurniiril austerlase Dominic Thiemi paremust.
Kaheksa parema hulgas läheb Evans vastamisi belglase David Goffiniga, kes lülitas eelmises ringis auti viiendana paigutatud sakslase Alexander Zverevi 6:4, 7:6 (9:7). | Djokovic sai aasta esimese kaotuse ja langes Mastersil konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Djokovic kaotas kiirelt kaks servigeimi ja jäi avasetis 0:3 taha, kuid kogus end ja jõudis 4:4 viigini. Üheksandas geimis murdis Evans aga serblase pallingu taas ja võitis seti 6:4.
Teises setis jäi Evans ise 0:3 taha, aga suutis võtta järele 3:3 ja murda veel korra 11. geimis, minnes ette 6:5. Järgnevas geimis lubas ta Djokovicile vaid ühe punkti ja võitis 7:5.
Evans jäi kogupunktidega peale 84:76 ja kuigi Djokovicil oli mängu jooksul hetk, kus ta võitis üheksa pallivahetust järjest, siis murdepallidel oli Evans selgelt osavam: 5/7 vs 3/10.
Djokovicile tähendas kaotus esimest allajäämist sel aastal, viimati tuli tänavusel Austraalia lahtiste tšempionil tunnistada novembris Londoni aastalõputurniiril austerlase Dominic Thiemi paremust.
Kaheksa parema hulgas läheb Evans vastamisi belglase David Goffiniga, kes lülitas eelmises ringis auti viiendana paigutatud sakslase Alexander Zverevi 6:4, 7:6 (9:7).
### Response:
Djokovic sai aasta esimese kaotuse ja langes Mastersil konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Loodetavasti on ka teie silme ette jõudnud see Youtube'is kiirelt leviv intervjuu. Vestluses Varro Vooglaiuga kutsub abipolitseinik Jaak Madison üles relvastuma ja "sotsialiste hävitama". Kas selline üleskutse on kooskõlas abipolitseiniku kutse-eetikaga? Kas politsei juhtkond on selle tegevusega kursis ja peab seda vastuvõetavaks?" küsib MTÜ Süvariik 18. jaanuaril politsei- ja piirivalveametile (PPA) laekunud e-kirjas, viidates portaalis Objektiiv 14. jaanuaril ilmunud usutlusele.
Kaebusele 28. jaanuaril vastanud PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juht Roger Kumm lubas Madisoniga vestelda: "Abipolitseinik peab oma tegevuses järgima kehtivaid õigusakte, sealhulgas abipolitseiniku seadust ja ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid, samuti politsei väärtusi. Politsei taunib kehtivate õigusaktide rikkumisele üleskutsumist. Suhtleme kindlasti abipolitseinikuga, et kuulata ära tema selgitused ning hinnata seejärel tema käitumise vastavust abipolitseinikule kehtestatud nõuetele."
Madisoniga vesteldi veebi vahendusel ning 23. märtsil vabastas Põhja prefekt ta oma otsusega abipolitseiniku staatusest seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, ütles Kumm esmaspäeval ERR-ile.
"Jaak Madison väljendas internetis avaldatud saates seisukohti, mis kutsusid üles korrarikkumistele ning rikkus sellega ametnike eetikakoodeksi usaldusväärsust ja erapooletust käsitlevaid põhimõtteid," ütles Kumm.
Abipolitseiniku seaduse kohaselt peab abipolitseinik järgima ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid.
Kumm ütles neljapäeval pressiesindaja vahendusel, et kuna asi on läinud kohtusse, siis ei ole enne kohtumenetluse lõppu võimalik täiendavaid kommentaare anda.
Samuti on teatanud Madison, et enne kohut ta uusi kommentaare ei jaga.
MTÜ Süvariik on eelmise aasta juunis registreeritud ühing, mille tegevusalana on nimetatud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanikegrupi huvide kaitse. Selle juhatuse liikmed on teatmik.ee andmeil Maia-Liisa Anton ja Maris Hellrand. | PPA võttis Madisonilt abipolitseiniku staatuse pärast MTÜ Süvariik kaebust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Loodetavasti on ka teie silme ette jõudnud see Youtube'is kiirelt leviv intervjuu. Vestluses Varro Vooglaiuga kutsub abipolitseinik Jaak Madison üles relvastuma ja "sotsialiste hävitama". Kas selline üleskutse on kooskõlas abipolitseiniku kutse-eetikaga? Kas politsei juhtkond on selle tegevusega kursis ja peab seda vastuvõetavaks?" küsib MTÜ Süvariik 18. jaanuaril politsei- ja piirivalveametile (PPA) laekunud e-kirjas, viidates portaalis Objektiiv 14. jaanuaril ilmunud usutlusele.
Kaebusele 28. jaanuaril vastanud PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juht Roger Kumm lubas Madisoniga vestelda: "Abipolitseinik peab oma tegevuses järgima kehtivaid õigusakte, sealhulgas abipolitseiniku seadust ja ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid, samuti politsei väärtusi. Politsei taunib kehtivate õigusaktide rikkumisele üleskutsumist. Suhtleme kindlasti abipolitseinikuga, et kuulata ära tema selgitused ning hinnata seejärel tema käitumise vastavust abipolitseinikule kehtestatud nõuetele."
Madisoniga vesteldi veebi vahendusel ning 23. märtsil vabastas Põhja prefekt ta oma otsusega abipolitseiniku staatusest seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, ütles Kumm esmaspäeval ERR-ile.
"Jaak Madison väljendas internetis avaldatud saates seisukohti, mis kutsusid üles korrarikkumistele ning rikkus sellega ametnike eetikakoodeksi usaldusväärsust ja erapooletust käsitlevaid põhimõtteid," ütles Kumm.
Abipolitseiniku seaduse kohaselt peab abipolitseinik järgima ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid.
Kumm ütles neljapäeval pressiesindaja vahendusel, et kuna asi on läinud kohtusse, siis ei ole enne kohtumenetluse lõppu võimalik täiendavaid kommentaare anda.
Samuti on teatanud Madison, et enne kohut ta uusi kommentaare ei jaga.
MTÜ Süvariik on eelmise aasta juunis registreeritud ühing, mille tegevusalana on nimetatud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanikegrupi huvide kaitse. Selle juhatuse liikmed on teatmik.ee andmeil Maia-Liisa Anton ja Maris Hellrand.
### Response:
PPA võttis Madisonilt abipolitseiniku staatuse pärast MTÜ Süvariik kaebust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milan ja Crvena Zvezda kohtusid Euroopa liigas tänavu veebruaris ning külaliste koosseisu kuulus ka bosnia juurtega Rootsi koondislane Zlatan Ibrahimovic.
Kohtumise jooksul kostus staadioni VIP-tribüünilt Ibrahimovici suunas etnilise taustaga solvamist ja UEFA otsustas Serbia klubi karistada nii pealtvaataja käitumise kui ka pandeemia-aegsete eeskirjade rikkumise eest, mis puudutavad sotsiaalset distantseerimist ja publiku lubamist staadionile.
Nii peab Crvena Zvezda pidama kaks kohtumist suletud tribüünide ees, neist teise tingimisi aastase katseajaga.
Belgradi Crvena Zvezda on juhtunu pärast Milani ees vabandanud ja lubanud koostöös Serbia võimudega vääritult käitunud pealtvaataja välja selgitada, kuid hetkel pole kellelegi veel süüdistust esitatud.
Avamäng Belgradis lõppes 2:2 ja korduskohtumine Milanos 1:1 ning Itaalia klubi pääses tänu võõrsil löödud värava reeglile edasi 16 hulka, kus tuli küll tunnistada Manchester Unitedi paremust. | Crvena Zvezda sai rassismi eest karistada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milan ja Crvena Zvezda kohtusid Euroopa liigas tänavu veebruaris ning külaliste koosseisu kuulus ka bosnia juurtega Rootsi koondislane Zlatan Ibrahimovic.
Kohtumise jooksul kostus staadioni VIP-tribüünilt Ibrahimovici suunas etnilise taustaga solvamist ja UEFA otsustas Serbia klubi karistada nii pealtvaataja käitumise kui ka pandeemia-aegsete eeskirjade rikkumise eest, mis puudutavad sotsiaalset distantseerimist ja publiku lubamist staadionile.
Nii peab Crvena Zvezda pidama kaks kohtumist suletud tribüünide ees, neist teise tingimisi aastase katseajaga.
Belgradi Crvena Zvezda on juhtunu pärast Milani ees vabandanud ja lubanud koostöös Serbia võimudega vääritult käitunud pealtvaataja välja selgitada, kuid hetkel pole kellelegi veel süüdistust esitatud.
Avamäng Belgradis lõppes 2:2 ja korduskohtumine Milanos 1:1 ning Itaalia klubi pääses tänu võõrsil löödud värava reeglile edasi 16 hulka, kus tuli küll tunnistada Manchester Unitedi paremust.
### Response:
Crvena Zvezda sai rassismi eest karistada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme rääkinud erinevate osapooltega, terrasside avamisest oleks kõige mõistlikum alustada," rääkis Maidla. Käesoleval nädalal kohtus liit olukorra arutamiseks ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutiga.
Maidla sõnul saab terrassidel järgida erinevaid ohutusmeetmeid, omalt poolt on liit välja pakkunud näiteks distantsihoidmise jälgimise, külastajate arvu piiramise ja siseruumi astumisel ka maskinõude kontrollimise. Küsimus on lahtine selles, kas distantsi peaks laudkondade vahel olema kaks meetrit või näiteks 1,5 meetrit, nagu mitmel pool Euroopas.
Mõnevõrra sarnanevad need tingimused möödunud kevadega, mõningad toona rakendatud meetmed end praegu aga enam ei õigusta. "Tänaseks oleme viiruse osas targemad. Näiteks tekkis küsimus, kas peame desinfitseerima iga külastaja järel toole. Laudade puhastamine klientide vahel on muidugi toitlustusasutuses normaalne," sõnas Maidla.
"Mida väga ootame on see, et lahtiolekuajad ei oleks piiratud näiteks kella kuueni, sest teame, et restoranide käive tuleb peamiselt õhtusel ajal," rääkis Maidla. Tema sõnul päevasel ajal avatud olemine restorane hädast välja ei aita. "Meie sektori jaoks on hästi oluline see, et viirus saaks kontrolli alla. Ees on suvi ja see on meie jaoks eluliselt oluline. Kui peame suvi läbi minema piirangutega, siis võib saada saatuslikuks sektorile."
Samuti ootab sektor niinimetatud roheliste passide siseriiklikult sisse viimist, millega saaks tõendada, kas inimene on vaktsineeritud, viiruse läbi põdenud või hiljuti negatiivse testi andnud. Maidla sõnul see küll restorane otseselt ei aita, kuid võimaldaks korraldada seminare, konverentse ja muusikafestivale, kuna sel juhul ei peaks nende mahutavust piirama. Samuti aitaks kaasa ka kiirtestide kasutelevõtt.
"Väga tahaks loota, et saaks terrassid avada, inimesed tahavad õues aega veeta, ilmad lähevad ilusamaks ja päevad pikemaks," sõnas Maidla.
Maidla sõnul on praegu näha, kuidas inimesed ostavad restoranist toidu kaasa, leiavad lähedusest mõne istumiskoha ja asuvad sööma. "Kas see on oluliselt parem kui süüa restoranitoitu terrassil kindlate vahemaadega?" küsis ta.
Liidu tegevjuht avaldas lootust, et varsti võimaldavad nakatumisnäitajad avada ka restoranid. See tooks tema sõnul inimesi ka hotellidesse, mis toetaks siseturismi. | Restoranipidajad ootavad võimalust terrasside avamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme rääkinud erinevate osapooltega, terrasside avamisest oleks kõige mõistlikum alustada," rääkis Maidla. Käesoleval nädalal kohtus liit olukorra arutamiseks ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutiga.
Maidla sõnul saab terrassidel järgida erinevaid ohutusmeetmeid, omalt poolt on liit välja pakkunud näiteks distantsihoidmise jälgimise, külastajate arvu piiramise ja siseruumi astumisel ka maskinõude kontrollimise. Küsimus on lahtine selles, kas distantsi peaks laudkondade vahel olema kaks meetrit või näiteks 1,5 meetrit, nagu mitmel pool Euroopas.
Mõnevõrra sarnanevad need tingimused möödunud kevadega, mõningad toona rakendatud meetmed end praegu aga enam ei õigusta. "Tänaseks oleme viiruse osas targemad. Näiteks tekkis küsimus, kas peame desinfitseerima iga külastaja järel toole. Laudade puhastamine klientide vahel on muidugi toitlustusasutuses normaalne," sõnas Maidla.
"Mida väga ootame on see, et lahtiolekuajad ei oleks piiratud näiteks kella kuueni, sest teame, et restoranide käive tuleb peamiselt õhtusel ajal," rääkis Maidla. Tema sõnul päevasel ajal avatud olemine restorane hädast välja ei aita. "Meie sektori jaoks on hästi oluline see, et viirus saaks kontrolli alla. Ees on suvi ja see on meie jaoks eluliselt oluline. Kui peame suvi läbi minema piirangutega, siis võib saada saatuslikuks sektorile."
Samuti ootab sektor niinimetatud roheliste passide siseriiklikult sisse viimist, millega saaks tõendada, kas inimene on vaktsineeritud, viiruse läbi põdenud või hiljuti negatiivse testi andnud. Maidla sõnul see küll restorane otseselt ei aita, kuid võimaldaks korraldada seminare, konverentse ja muusikafestivale, kuna sel juhul ei peaks nende mahutavust piirama. Samuti aitaks kaasa ka kiirtestide kasutelevõtt.
"Väga tahaks loota, et saaks terrassid avada, inimesed tahavad õues aega veeta, ilmad lähevad ilusamaks ja päevad pikemaks," sõnas Maidla.
Maidla sõnul on praegu näha, kuidas inimesed ostavad restoranist toidu kaasa, leiavad lähedusest mõne istumiskoha ja asuvad sööma. "Kas see on oluliselt parem kui süüa restoranitoitu terrassil kindlate vahemaadega?" küsis ta.
Liidu tegevjuht avaldas lootust, et varsti võimaldavad nakatumisnäitajad avada ka restoranid. See tooks tema sõnul inimesi ka hotellidesse, mis toetaks siseturismi.
### Response:
Restoranipidajad ootavad võimalust terrasside avamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendi kantselei teatas neljapäeval, et Andrus Veerpalul tuleb tagastada talle 2002. aastal antud Eesti Punase Risti I klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe I klassi teenetemärk.
Veerpalult teenetemärkide äravõtmise aluseks on teenetemärgi seaduse paragrahv 13 lõike 1 punkti 3, mille järgi võib vabariigi president otsustada teenetemärgi ära võtta, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.
Kaks aastat tagasi võttis president kaks teenetemärki suusatreener Mati Alaverilt, kellel tuli tagastada talle 2001. aastal antud Eesti Punase Risti IV klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe III klassi teenetemärk.
Lisaks Veerpalule ja Alaverile on pidanud teenetemärgi tagastama veel 12 inimest.
2019. aastal võttis president Kotkaristi hõberisti ära Venemaa kasuks luuramise eest vangi mõistatud kaitsepolitsei endiselt töötajalt Vladimir Kulikovilt.
President Kersti Kaljulaid võttis 2017. aastal ära Kotkaristi V klassi teenetemärgi endiselt kaitsepolitseinikult Jüri Figlovskilt. Ta mõisteti kohtus süüdi riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises.
2014. aastal mõistis kohus omastamises ja riigisaladuse avalikustamises süüdi teabeameti töötaja Sergei Bõstrovi ja president Ilves võttis talt seejärel ära Valgetähe V klassi teenetemärgi.
2009. aastal nõudis president Valgetähe IV klassi teenetemärgi tagasi riigireetur Hermann Simmilt.
Samal aastal nõudis Ilves Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi tagastamist Risto Teinonenilt. Teinonen oli selle saanud Eesti iseseisvuse taastamisele kaasa aitamise eest, ent 2007. aastal lasi ta endast teha foto, millel kandis Maarjamaa Risti koos Natsi-Saksamaa embleemiga.
President Toomas Hendrik Ilves võttis 2009. aastal Kotkaristi IV klassi teenetemärgi ära korruptsioonis süüdi mõistetud endiselt Lõuna prefektilt Aivar Otsaltilt.
Maadevahetuse kriminaalasja tõttu jäid teenetemärkidest aastatel 2010 ja 2014 ilma poliitikud Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo, ettevõtja Toomas Annus ning maa-ameti endine juht Kalev Kangur.
2013. aastal küsis president teenetemärgi tagasi rahvakultuuri edendajalt Jaan Aitajalt, kes mõisteti süüdi pedofiilias.
Tänavu 8. aprillil võeti president Kaljulaidi otsusega kasulaste väärkohtlemise eest vangi mõistetud Malle Kobinilt talle 2014. aastal antud Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk. | Presidendid on teenetemärgi ära võtnud 14 inimeselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendi kantselei teatas neljapäeval, et Andrus Veerpalul tuleb tagastada talle 2002. aastal antud Eesti Punase Risti I klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe I klassi teenetemärk.
Veerpalult teenetemärkide äravõtmise aluseks on teenetemärgi seaduse paragrahv 13 lõike 1 punkti 3, mille järgi võib vabariigi president otsustada teenetemärgi ära võtta, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.
Kaks aastat tagasi võttis president kaks teenetemärki suusatreener Mati Alaverilt, kellel tuli tagastada talle 2001. aastal antud Eesti Punase Risti IV klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe III klassi teenetemärk.
Lisaks Veerpalule ja Alaverile on pidanud teenetemärgi tagastama veel 12 inimest.
2019. aastal võttis president Kotkaristi hõberisti ära Venemaa kasuks luuramise eest vangi mõistatud kaitsepolitsei endiselt töötajalt Vladimir Kulikovilt.
President Kersti Kaljulaid võttis 2017. aastal ära Kotkaristi V klassi teenetemärgi endiselt kaitsepolitseinikult Jüri Figlovskilt. Ta mõisteti kohtus süüdi riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises.
2014. aastal mõistis kohus omastamises ja riigisaladuse avalikustamises süüdi teabeameti töötaja Sergei Bõstrovi ja president Ilves võttis talt seejärel ära Valgetähe V klassi teenetemärgi.
2009. aastal nõudis president Valgetähe IV klassi teenetemärgi tagasi riigireetur Hermann Simmilt.
Samal aastal nõudis Ilves Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi tagastamist Risto Teinonenilt. Teinonen oli selle saanud Eesti iseseisvuse taastamisele kaasa aitamise eest, ent 2007. aastal lasi ta endast teha foto, millel kandis Maarjamaa Risti koos Natsi-Saksamaa embleemiga.
President Toomas Hendrik Ilves võttis 2009. aastal Kotkaristi IV klassi teenetemärgi ära korruptsioonis süüdi mõistetud endiselt Lõuna prefektilt Aivar Otsaltilt.
Maadevahetuse kriminaalasja tõttu jäid teenetemärkidest aastatel 2010 ja 2014 ilma poliitikud Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo, ettevõtja Toomas Annus ning maa-ameti endine juht Kalev Kangur.
2013. aastal küsis president teenetemärgi tagasi rahvakultuuri edendajalt Jaan Aitajalt, kes mõisteti süüdi pedofiilias.
Tänavu 8. aprillil võeti president Kaljulaidi otsusega kasulaste väärkohtlemise eest vangi mõistetud Malle Kobinilt talle 2014. aastal antud Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk.
### Response:
Presidendid on teenetemärgi ära võtnud 14 inimeselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lennufirma käive oli eelmisel aastal 142,6 miljonit eurot. Ettevõtte kahjum suurenes eelmisel aastal 29 korda.
2019. aastal oli AirBalticu käive 509 miljonit eurot. Kahjum oli 9,1 miljonit eurot.
2020. aastal reisis AirBalticu lennukitega 1,34 miljonit reisijat. Reisijate arv langes võrreldes 2019. aastaga 73 protsenti.
Kontserni töötajate arv vähenes eelmisel aastal 30 protsenti.
"2020. aastal maailma tabanud koroonaviiruse epideemia tõi kaasa dramaatilisi muutusi. Põhivisioon AirBalticu tuleviku osas jääb aga samaks. Tahame olla Baltikumi number üks lennuettevõte," teatas AirBalticu tegevjuht Martin Gauss.
AirBalticu turuosa Baltikumis on 37 protsenti. | AirBalticu kahjum oli 2020. aastal 264 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lennufirma käive oli eelmisel aastal 142,6 miljonit eurot. Ettevõtte kahjum suurenes eelmisel aastal 29 korda.
2019. aastal oli AirBalticu käive 509 miljonit eurot. Kahjum oli 9,1 miljonit eurot.
2020. aastal reisis AirBalticu lennukitega 1,34 miljonit reisijat. Reisijate arv langes võrreldes 2019. aastaga 73 protsenti.
Kontserni töötajate arv vähenes eelmisel aastal 30 protsenti.
"2020. aastal maailma tabanud koroonaviiruse epideemia tõi kaasa dramaatilisi muutusi. Põhivisioon AirBalticu tuleviku osas jääb aga samaks. Tahame olla Baltikumi number üks lennuettevõte," teatas AirBalticu tegevjuht Martin Gauss.
AirBalticu turuosa Baltikumis on 37 protsenti.
### Response:
AirBalticu kahjum oli 2020. aastal 264 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonis esimest asetust omanud Eesti tennisist alistas esmalt venelase Aleksandr Stepini 6:4, 6:3 ja oli seejärel parem valgevenelasest Aleksandr Žgirovskist 7:6 (2), 7:6 (4).
Põhitabeli avaringis läks Glinka vastamisi Venemaa tennisisti Marat Šaripoviga. Tund ja 22 minutit väldanud matšis võidutses Šaripov 6:2, 6:3.
Teise Eesti tennisistina osaleb Peterburis Vladimir Ivanov, kes teeb kaasa paarismängus. Veerandfinaalis kohtuvad Ivanov ja tema paarismängupartner Maksim Ratnjuk Naoki Tajima (Jaapan) ja Aleksei Zahharoviga (Venemaa). | Daniil Glinka langes Peterburis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonis esimest asetust omanud Eesti tennisist alistas esmalt venelase Aleksandr Stepini 6:4, 6:3 ja oli seejärel parem valgevenelasest Aleksandr Žgirovskist 7:6 (2), 7:6 (4).
Põhitabeli avaringis läks Glinka vastamisi Venemaa tennisisti Marat Šaripoviga. Tund ja 22 minutit väldanud matšis võidutses Šaripov 6:2, 6:3.
Teise Eesti tennisistina osaleb Peterburis Vladimir Ivanov, kes teeb kaasa paarismängus. Veerandfinaalis kohtuvad Ivanov ja tema paarismängupartner Maksim Ratnjuk Naoki Tajima (Jaapan) ja Aleksei Zahharoviga (Venemaa).
### Response:
Daniil Glinka langes Peterburis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põlvamaal elava Malle poole pöördub ladusa jutuga välismaine meesterahvas, kes räägib võimalusest osta maailma parima investeerimisfondi osakuid. Fond suunab raha peamiselt Brasiilia kohviistandusse, kusjuures tootlust lubab mees 200 protsenti aastas.
Malle on umbusklik, aga finantsinspektsiooni kodulehelt näeb ta, et helistaja ettevõte on Eestis registreeritud väikefondi valitseja. Finantsinspektsioon on võimekas asutus, usub Malle ja ostab äsja pensionisambast vabanenud raha eest fondi osakuid.
Aga järgmisel nädalal tema telefonile enam ei vastata. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer tõdes, et kui see oleks pärislugu, siis jääks Malle tõenäoliselt abita.
"See teenus, mida talle pakutakse, pole kuidagi kontrollitud ja me ei tea, kas see vastab üleüldse sellele investeerimispoliitikale, mida nad meile on kirjeldanud," selgitas Tammer. "Ja ega me ei tea ka, kes need isikud on, ehk kas nad on varasemalt kedagi petnud või on nad kelmid. Ühesõnaga, meil puudub täielik teadmine sellest teenusest ja nendest isikutest."
Ometi saab ettevõte ennast reklaamida, kui Eesti finantsinspektsioonis registreeritud väikefondivalitseja. Et aru saada, tuleb natukene mõistetesse kaevuda.
Ettevõte, mis käsutab investeerimisfondi, on fondivalitseja. Kui tema fondid keerutavad üle saja miljoni euro, tuleb üldjuhul taotleda fondivalitseja või väikefondi valitseja tegevusluba. Kui summad jäävad alla selle, piisab ainult registreerimisest.
Muidugi on niisugusele fondile ka tegutsemispiirangud, millest kõige olulisem on, et avalikult ei tohi selle osakuid pakkuda. Aga avalikuks pakkumiseks nimetatakse asja ainult siis, kui kokku kogutakse üle 2,5 miljoni euro. Väiksemad summad lähevad radari alt läbi ja ettevõte võib kasvõi ajalehte reklaami panna, et tulge, ma kasvatan teie raha viiekordseks. Reklaami juurde võib panna finantsinspektsiooni logo.
"Siin see probleemi iva iseenesest ongi, et kui finantsinspektsioon registreerib väikefondi valitseja, siis inimestele, kes nii detailselt ei tea finantsjärelevalve raamistikku, on see ikkagi teatud kvaliteedimärk, et tegu on fondivalitsejaga, kelle üle on mingi kontroll. Kontrolli tegelikult selliste väikefondivalitsejate üle Eesti seadus meil teha ei lase," rääkis Tammer.
Registreeritud fondivalitsejaid tuleb üha juurde
Selleks, et ennast väikefondi valitsejana registreerida, tuleb finantsinspektsioonile saata kontaktandmed, põhikiri ja info fondide ning investeerimispoliitika kohta.
"Põhimõtteliselt ei olegi meil võimalik registreerimisest keelduda, kui faktiliselt on need andmed esitatud," ütles Tammer.
Kas pärast registreeringu saamist lubatud poliitikatest kinni peetakse, seda finantsiinspektsioon ei tea. Inspektsioon ei tea ka seda, kes täpselt ettevõtete taga peituvad.
"Me küll näeme, et tihti on neil seotust Eestiga väga vähe. Tihti on üleüldse tegu kolmandatest, kõrge rahapesuriskiga riikidest tulevate isikutega või seal osutatavate teenustega," selgitas Tammer.
Väikefondi valitsejad saavad ennast registreerida alates 2017. aastast. Tegemist pole Eesti enda leiutise, vaid Euroopa Liidu raamistikust tuleva võimalusega. Esimesed paar aastat oli ettevõtjate huvi üsna kesine, kuid siis sai registreerimine hoo sisse. Nüüdseks on finantsinspektsiooni kodulehel kirjas 45 tegevusloata väikefondi valitsejat, kusjuures huvilisi tuleb juurde üha suurema hooga.
"Me näeme, et üsna aktiivselt uuritakse sellise registreeringu võimaluse kohta ja väga aktiivselt ka taotletakse neid väikefondi valitseja registreeringuid," märkis Tammer.
Ja ettevõte, kel registreering käes, saab end sellega ilusamaks maalida kõikjal maailmas. Soovi korral võib ta petta vanureid Lätis või Ukrainas, aga miks mitte ka meie oma Eesti inimesi.
"Arvestades, et meie finantssektorisse võivad tulla ka vabad vahendid pensionireformist, siis meie kui finantsjärelevalve roll on ka teatavat hoiatust ja tähelepanu juhtida rahandusministeeriumile, et äkki veel jõuab ka mingeid muudatusi teha selles raamistikus," ütles Tammer.
Inspektsioon: fondivalitseja võiks olla Eestiga seotud
12. aprillil saatis finantsinspektsioon rahandusministeeriumile pöördumise, kus pakkus välja, et seadusesse võiks luua selged reeglid, kuidas fondivalitseja registreerimisest keelduda.
"Et me saaksime siis käe ette panna nende kohtade puhul, kus on tõsised probleemid," selgitas Tammer. "Ja teine hästi oluline osa on sellise tugevama kontrolliraamistiku loomine, et me saaksime neid omanikke ja juhte kontrollida ja me saaksime sellele äritegevusele ka teatavat järelkontrolli teha."
Siim Tammer lisas, et taotluse esitajat võiks siduda Eestiga veel midagi lisaks siin registreeritud osaühingule. "Peakontorid näiteks, omanikud, ärimudelid, et siduda see kohustus Eestiga rohkem ära."
Ühtlasi võiks Tammeri sõnul mõelda suurematele menetlustasudele. Praegu saab finantsinspektsiooni templi kätte 200 euro eest.
"Ma arvan, et see on see raamistik, mille ümber võiks seadusandja hakata mõtlema, et kuhu neid fookuseid seada ja milliseid kriteeriume täiendavalt seadusesse seada," rääkis Tammer.
Aga senikaua, kuni seaduseid ei muudeta, tasub inimestel ilma tegevusloata investeerimisfondidesse lihtsalt väga ettevaatlikult suhtuda. Kusjuures ka siin ei saa finantsinspektsioon väga konkreetselt aidata. Siim Tammer tuletas meelde jaanuarikuist riigikohtu lahendit, mis ütles, et seadus ei anna finantsinspektsioonile alust hoiatusteateid avaldada.
"Ehk me täna oleme olukorras, kus tänu õiguslikule olustikule ei ole meil võimalik inimesi isegi hoiatada selliste äriühingute eest, kes võib-olla osutavad teenust seadusevastaselt," märkis Tammer. "Kogu seda raamistikku vaadates on meil päris kehv keskkond, arvestades, et septembris tulevad inimestele pensionireformist päris suured vahendid." | Finantsinspektsioonil puudub registreeritud väikefondide üle kontroll | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põlvamaal elava Malle poole pöördub ladusa jutuga välismaine meesterahvas, kes räägib võimalusest osta maailma parima investeerimisfondi osakuid. Fond suunab raha peamiselt Brasiilia kohviistandusse, kusjuures tootlust lubab mees 200 protsenti aastas.
Malle on umbusklik, aga finantsinspektsiooni kodulehelt näeb ta, et helistaja ettevõte on Eestis registreeritud väikefondi valitseja. Finantsinspektsioon on võimekas asutus, usub Malle ja ostab äsja pensionisambast vabanenud raha eest fondi osakuid.
Aga järgmisel nädalal tema telefonile enam ei vastata. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer tõdes, et kui see oleks pärislugu, siis jääks Malle tõenäoliselt abita.
"See teenus, mida talle pakutakse, pole kuidagi kontrollitud ja me ei tea, kas see vastab üleüldse sellele investeerimispoliitikale, mida nad meile on kirjeldanud," selgitas Tammer. "Ja ega me ei tea ka, kes need isikud on, ehk kas nad on varasemalt kedagi petnud või on nad kelmid. Ühesõnaga, meil puudub täielik teadmine sellest teenusest ja nendest isikutest."
Ometi saab ettevõte ennast reklaamida, kui Eesti finantsinspektsioonis registreeritud väikefondivalitseja. Et aru saada, tuleb natukene mõistetesse kaevuda.
Ettevõte, mis käsutab investeerimisfondi, on fondivalitseja. Kui tema fondid keerutavad üle saja miljoni euro, tuleb üldjuhul taotleda fondivalitseja või väikefondi valitseja tegevusluba. Kui summad jäävad alla selle, piisab ainult registreerimisest.
Muidugi on niisugusele fondile ka tegutsemispiirangud, millest kõige olulisem on, et avalikult ei tohi selle osakuid pakkuda. Aga avalikuks pakkumiseks nimetatakse asja ainult siis, kui kokku kogutakse üle 2,5 miljoni euro. Väiksemad summad lähevad radari alt läbi ja ettevõte võib kasvõi ajalehte reklaami panna, et tulge, ma kasvatan teie raha viiekordseks. Reklaami juurde võib panna finantsinspektsiooni logo.
"Siin see probleemi iva iseenesest ongi, et kui finantsinspektsioon registreerib väikefondi valitseja, siis inimestele, kes nii detailselt ei tea finantsjärelevalve raamistikku, on see ikkagi teatud kvaliteedimärk, et tegu on fondivalitsejaga, kelle üle on mingi kontroll. Kontrolli tegelikult selliste väikefondivalitsejate üle Eesti seadus meil teha ei lase," rääkis Tammer.
Registreeritud fondivalitsejaid tuleb üha juurde
Selleks, et ennast väikefondi valitsejana registreerida, tuleb finantsinspektsioonile saata kontaktandmed, põhikiri ja info fondide ning investeerimispoliitika kohta.
"Põhimõtteliselt ei olegi meil võimalik registreerimisest keelduda, kui faktiliselt on need andmed esitatud," ütles Tammer.
Kas pärast registreeringu saamist lubatud poliitikatest kinni peetakse, seda finantsiinspektsioon ei tea. Inspektsioon ei tea ka seda, kes täpselt ettevõtete taga peituvad.
"Me küll näeme, et tihti on neil seotust Eestiga väga vähe. Tihti on üleüldse tegu kolmandatest, kõrge rahapesuriskiga riikidest tulevate isikutega või seal osutatavate teenustega," selgitas Tammer.
Väikefondi valitsejad saavad ennast registreerida alates 2017. aastast. Tegemist pole Eesti enda leiutise, vaid Euroopa Liidu raamistikust tuleva võimalusega. Esimesed paar aastat oli ettevõtjate huvi üsna kesine, kuid siis sai registreerimine hoo sisse. Nüüdseks on finantsinspektsiooni kodulehel kirjas 45 tegevusloata väikefondi valitsejat, kusjuures huvilisi tuleb juurde üha suurema hooga.
"Me näeme, et üsna aktiivselt uuritakse sellise registreeringu võimaluse kohta ja väga aktiivselt ka taotletakse neid väikefondi valitseja registreeringuid," märkis Tammer.
Ja ettevõte, kel registreering käes, saab end sellega ilusamaks maalida kõikjal maailmas. Soovi korral võib ta petta vanureid Lätis või Ukrainas, aga miks mitte ka meie oma Eesti inimesi.
"Arvestades, et meie finantssektorisse võivad tulla ka vabad vahendid pensionireformist, siis meie kui finantsjärelevalve roll on ka teatavat hoiatust ja tähelepanu juhtida rahandusministeeriumile, et äkki veel jõuab ka mingeid muudatusi teha selles raamistikus," ütles Tammer.
Inspektsioon: fondivalitseja võiks olla Eestiga seotud
12. aprillil saatis finantsinspektsioon rahandusministeeriumile pöördumise, kus pakkus välja, et seadusesse võiks luua selged reeglid, kuidas fondivalitseja registreerimisest keelduda.
"Et me saaksime siis käe ette panna nende kohtade puhul, kus on tõsised probleemid," selgitas Tammer. "Ja teine hästi oluline osa on sellise tugevama kontrolliraamistiku loomine, et me saaksime neid omanikke ja juhte kontrollida ja me saaksime sellele äritegevusele ka teatavat järelkontrolli teha."
Siim Tammer lisas, et taotluse esitajat võiks siduda Eestiga veel midagi lisaks siin registreeritud osaühingule. "Peakontorid näiteks, omanikud, ärimudelid, et siduda see kohustus Eestiga rohkem ära."
Ühtlasi võiks Tammeri sõnul mõelda suurematele menetlustasudele. Praegu saab finantsinspektsiooni templi kätte 200 euro eest.
"Ma arvan, et see on see raamistik, mille ümber võiks seadusandja hakata mõtlema, et kuhu neid fookuseid seada ja milliseid kriteeriume täiendavalt seadusesse seada," rääkis Tammer.
Aga senikaua, kuni seaduseid ei muudeta, tasub inimestel ilma tegevusloata investeerimisfondidesse lihtsalt väga ettevaatlikult suhtuda. Kusjuures ka siin ei saa finantsinspektsioon väga konkreetselt aidata. Siim Tammer tuletas meelde jaanuarikuist riigikohtu lahendit, mis ütles, et seadus ei anna finantsinspektsioonile alust hoiatusteateid avaldada.
"Ehk me täna oleme olukorras, kus tänu õiguslikule olustikule ei ole meil võimalik inimesi isegi hoiatada selliste äriühingute eest, kes võib-olla osutavad teenust seadusevastaselt," märkis Tammer. "Kogu seda raamistikku vaadates on meil päris kehv keskkond, arvestades, et septembris tulevad inimestele pensionireformist päris suured vahendid."
### Response:
Finantsinspektsioonil puudub registreeritud väikefondide üle kontroll |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Slovakkia noor kunstnik ja tõusev talent Evelyn Bencicova ületab oma loomingus žanripiire, kasutab erinevaid meediume ning käsitleb fotot pigem loomingulise väljendusvahendi kui omaette eesmärgina. Näitus "Merror" köidab vaatajat pakitseva ebamugavustunde ja naudinguga samaaegselt.
Omanäolise stiili ja esteetikaga fotograaf on töötanud rahvusvaheliselt suurte nimedega, alates moe- ja luksusbrändidest Gucci, Cartier ja Nehra kuni kultuuriasutusteni nagu Berghain, Frieze, Kunsthalle Basel, Slovakkia Rahvusteater ning Londoni Kuninglik Ooper.
Kel enne piiranguid nägemata jäi, saab Bencicova näitust "Merror" külastada loodetavasti niipea, kui Eestis muuseumid taas avatakse, ning näitus jääb praeguse plaani järgi avatuks maikuu lõpuni.
Kas oled kunagi Tallinnas käinud?
Mitte kunagi! Aga sooviksin väga tulla.
Leiaksid siit ilmselt mitmeid sarnasusi enda kodumaa, Slovakkiaga. Kui palju oled üldse reisinud endistes Nõukogude Liidu riikides?
Lapsena ei reisinud ma rahalistel põhjustel üldse palju. Lendasin esimest korda lennukiga 19-aastaselt. Seega alustasin reisimist väga hilja, aga minu töö tõttu muutus see väga kiirelt ka väga intensiivseks. 99 protsenti ajast reisin ma töö tõttu, aga proovin vähemalt kord aastas käia reisil ka enda jaoks.
Kõik Slovakkiast on loomulikult käinud Tšehhi Vabariigis ja Ungaris. Olen käinud ka Venemaal, Ukrainas ja Poolas, aga pole siiani näinud näiteks Rumeeniat ja Bulgaariat [mainitud riigid, v.a Venemaa ja Ukraina olid siiski Nõukogude liidu nn satelliitriigid ehk formaalselt iseseisvad, kuid NL-ist poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt sõltuvad – toim].
Igal juhul on tore minna nendesse riikidesse ja mõista, et mul on läbi mingite asjade side kohtadega, kus ma pole kunagi käinud. Tulen generatsioonist, kes oskab neid asju – teatud arhitektuuri ja üleüldist olustikku – hinnata. See loob minus teatava kuuluvustunde.
See on osa meie ajaloost. Oled sündinud 1992. aastal, seega ei kasvanud sa Nõukogude Liidu ajal üles, kuid tead tänu oma vanematele ja vanavanematele, mida see aeg tähendas ning oskad mõista, kui kuskil selleaegseid märke näed.
"Ma arvan, et post-sovietlikud riigid proovivad end sellest ajastust eraldada, rohkem läänelikumaks muutuda, aga seda aega on meie ühiskonnas ja mälestustes veel nii palju."
Kindlasti. Minu projekt "Asymptote" täpselt sellest ongi. Mina ja Adam, kellega koos seda projekti tegin ja kes on samuti Slovakkiast, oleme täpselt see põlvkond pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Postsoveedi riigid proovivad end sellest ajastust eraldada, rohkem läänelikumaks muutuda, aga seda aega on meie ühiskonnas ja mälestustes veel nii palju. Vahet pole, kui palju proovida seda maha suruda või peita, see on ikka seal.
"Asymptote" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
Bratislavas, kus üles kasvasin, on seda kõike veel palju näha, nii arhitektuuris kui ka muus mõttes. Meie elame seda aega läbi oma vanemate kaudu, kes meid väiksemana palju mõjutavad. Lapsena kujuneb sul minevikust ja sellest ajast mingi ettekujutus, aga seda projekti tehes saime aru, et tahaksime selle aja kohta teada rohkem kui see, mida kuulsime enda vanematelt ja vanavanematelt ning lugesime ajalooraamatutest. Me tahaks rääkida inimestega, kes nägid seda kõikvõimalikelt erinevatelt positsioonidelt.
Saime aru, et mõne inimese jaoks oli see võib-olla parim aeg elus, samal ajal, kui mõne teise jaoks oli see õudusunenägu. Mõne jaoks võis see olla mõlemat. See tõesti sõltus sellest, mis positisioonil sa olid. Me tahtsime seda edasi anda võimalikult mitmest erinevast vaatenurgast võetuna. Ei halva ega heana, ilma nostalgia ja negatiivsuseta, aga avastada seda kõike erinevate vaatenurkade kaudu. See on olnud väga huvitav.
Kas arvad, et inimesed, kes näevad seda projekti riigis, mis polnud Nõukogude Liidus, mõistavad seda vähem või teistmoodi?
Ma usun, et seda kindlasti on juhtunud. See teema pole muidugi ainult selles projektis, vaid enda lapsepõlvega seotud teemasid puudutan ka mujal ja see on minu arvates väga huvitav, kui seda näidatakse mõnes riigis generatsioonile, kes ei pruugi sellest aru saada. Samal ajal on minu arvates väga oluline, et kui näidata midagi, millest ei pruugita aru saada, siis proovida seda seletada nii, et ka inimene, kellel seda kogemust pole, saaks sellest aru.
Seda võib tegelikult näha ka palju laiema teemana, näiteks poliitilise režiimi, esteetika või kultuuri kohta. Kuigi iga foto on spetsiifiline, siis üleüldine teema käsitleb seda, kuidas me loome mingi mustri, et mahtuda mingi ideaali sisse. See on midagi, mis kõnetab ka tänapäeval.
Ma tahan kindlasti õppida veel erinevate kultuuride kohta, mis on minu omast erinevad. Läbi projektide, kunsti, inimeste. Nii saame üksteise toel koos kasvada.
"Asymptote" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
Rääkides postsoveedi stiilist, mis on läbivalt sinu töödes sees – kas oled kuulnud kunagi Tommy Cashist?
Jah, olen temast kuulnud ja tema visuaale näinud.
Tema stiilis on samuti palju mõjutusi nii nõukogude ajast kui ka postsoveedi ajast. "Asymptote" meenutas mulle tema tööd.
Ta on eestlane? Ma teadsin, et ta on sellest piirkonnast, aga ei teadnud, et ta on eestlane. Väga lahe! Minu arvates on see väga huvitav, et erinevad inimesed sellistest riikidest võtavad nii palju referentse oma minevikust. Me oleme esimene põlvkond, kes seda teemat ilma traumata lahata saab.
Ma ei ütleks, et ma sellist esteetikat kõigis oma töödes kasutan, pigem lihtsalt teatud projektides. Aga Slovakkias on mitmeid inimesi kas minu generatsioonist või vanemast, kes samuti nõukogude ajast inspiratsiooni saavad ja minult on küsitud, kuidas ma end tunnen, et me kõik sama teeme. Aga ma ei tunne, et me teeksime sama asja, vaid pigem võtame referentsi ja igaüks tõlgendab seda omamoodi ja veidi erinevalt.
"Noored inimesed on valmis nõukogude ajast rääkima avatult ja ilma selle häbita, mis on juurdunud vanematesse generatsioonidesse, ning näitama seda ajalugu kui midagi väärtuslikku ja huvitavat."
See viitab teatud liikumisele nendes postsoveedi riikides. Noored inimesed on valmis sellest ajast rääkima avatult ja ilma selle häbita, mis on vanemates generatsioonides juurdunud, ning näitama seda ajalugu kui midagi väärtuslikku ja huvitavat. See, et erinevaid inimesed samast asjast inspiratsiooni saavad ja sellest räägivad, see on hea asi. See on midagi suurt ja sellele peaks tähelepanu pöörama.
See foto, millest sa räägid, on projekt, mille tegin viis-kuus aastat tagasi. Ma leidsin pildi oma korterikaaslase isast, kes nägi välja nagu perfektne nõukogude kontoriinimene sellest ajast. Ma hakkasin otsima kedagi, kes näeks täpselt selline välja ja leidsingi. Tegin temast pildi ja tegin sellest maski. Seega selle projekti eesmärk oligi leida see ideaalne nõukogude aja töötav kontorimees.
Rääkides sinu loomingust üldisemalt – oled öelnud, et sinu stiil võib panna inimesi ebamugavalt tundma. Üksteise peale kuhjatud paljad kehad, noor teismeline tüdruk steriilses keskkonnas ujumiskostüümis ja siiami kass poseerimas toore kalaga – tõepoolest, see kõik võib panna vaatajat niimoodi tundma. Miks sa tahad inimestes ebamugavust tekitada?
Ma ei ütleks, et ma tahan ebamugavust tekitada. Pigem tahan luua eklektilisust, uudishimu ja sügavat mõtlemist. Ma tahan luua pilte, mis viivad vaataja iseenda sisse. Seda ei pruugi alguses mõista, aga pilti saab sisse minna, ja vaadelda, mida tunned, isegi kui see on ebamugav.
"ecce homo" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
"(an)organic" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
Ma tahan, et inimesed näeksid mingis mõttes minu töös iseennast. Ma ei paku selgeid perspektiive. Ma tahan jätta ruumi vabaks tõlgenduseks ja mu eesmärk pole panna inimesi ebamugavalt tundma, aga panna neid mõtlema ja reflekteerima, sekundiks seisma panna ja mõtlema sügavamalt. See, kas ta mõistab pilti või mitte, pole isegi nii oluline kui see, et see lihtsalt temas mõtteprotsessi alustaks.
Kas sa arvad, et inimesed väldivad enda sisse vaatamist palju?
Praegu, koroonaajal tundub mulle, et inimesed vaatavad enda sisse päris palju. Ma tunnen seda enda ümber ja ka iseenda sees.
Üleüldiselt on see, kuidas me visuaale ja infot tarbime, väga kiire. Nii kiire, et mulle on hakanud tunduma, et meie aju ja taju on selle käigus muutumas. Informatsioonivool on nii kiire, et kõigest ei suuda isegi kinni haarata. Ma tõesti arvan, et midagi on juhtumas.
Minu eesmärk ongi luua pilt või üleüldiselt visuaale, mis seda mustrit murraks, eriti näitustel. Ma soovin, et inimesed peatuksid ja võtaks hetke, et pilti vaadata. Kõik pildid loomulikult nii ei mõju, aga vahel mõni pilt paneb mind ennastki peatuma või telefonis kerimist lõpetama ja lihtsalt vaatama. Võib-olla on see kompositsioon, võib-olla midagi muud, mis mulle niimoodi mõjub. Seega, kui ma ise pilte teen, mõtlen eelkõige sellele, mida ma selle pildiga öelda tahan ja kuidas seda vaadates end tunnen.
Fotografiskas oleva isikunäituse nimi on "Merror", mis on väga puhta ja isegi steriilse esteetikaga. Samas oled sa öelnud, et tihti on nendel esteetilistel pindadel näha lõhesid või arme, mis teevad inimese isegi ilusamaks, sest näitavad, mis on inimese sees.
"Esteetika näitab palju inimese iseloomu ja kogemuste kohta. Kui enda esteetikat uurid, saad teada, miks teatud asjad sulle meeldivad."
Ma ei ütleks isegi, et ilusamaks, vaid unikaalsemaks, rohkem inimese enda moodi. Kui me räägime esteetikast, on sellel enamasti küljes negatiivne tähendus. Ma näen seda hoopis teistmoodi. Minu jaoks on esteetika osa kontseptsioonist. Ma ei arva, et inimesel on spetsiifiline esteetika ainult visuaalse tähelepanu saavutamiseks. Esteetika näitab palju inimese iseloomu ja kogemuste kohta. Kui enda esteetikat uurid, saad teada, miks teatud asjad sulle meeldivad. See võib olla seotud sotsiaalse taustaga, kohaga, kus üles kasvati, hirmude, soovidega. Kõik see mõjutab seda, kuidas ma näiteks kompositsiooni sätin või mis mulle meeldib. Kui sellesse sügavamalt süveneda, saab teada, miks oled inimesena selline nagu oled. Samuti saab teada ka, miks sulle mingi asjad ei meeldi. See on ka osa sellest.
Inimesed räägivad mu esteetikast palju ning ütlevad, et näevad läbivalt mu töödes midagi sarnast. Samas mina ise ei näe seda üldse nii. Ma usun, et esteetika areneb ja muutub kogu aeg. Ma ei taha, et minu töödes oleksin ainult mina, aga ka see inimene, kes on pildil või inimene, kellega koostööd teen. Samuti mõjutab minu töid projekti teema. Vahel on mu tööd täiesti digitaalsed, vahel analoog ja täiesti ilma järeltöötluseta.
Lõhedest ja armidest rääkides – fotoprojekt "Alice" käsitleb vaimse tervise probleeme, nii minu enda omi kui ka üldisemalt. See on täpselt selline projekt, mis on visuaalselt puhas ja ilus, kuid samas võib tunnetada, et midagi on valesti. Seda paljastab mingi väike detail pildil. Minu jaoks on see hea metafoor vaimse tervise murede kontekstis. Pealtnäha on kõik perfektne, kuid pinna alla vaadates näeb hoopis teistsugust maailma. Ma usun, et elus on vajalik minna läbi ka keerulistest perioodidest ja selles mingi valgus leida.
"Alice" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
Tõesti, vaimse tervise probleemid võivad tunduda väga rasked, kuid nendest läbi minemine aitab õppida midagi uut iseenda kohta.
Jah, sellepärast on ka minu projektis oluline osa sõnal "peegel", sest mu tööd on tihti autobiograafilised ja peegeldavad mind, kuid ma soovin, et nad peegeldaksid ka nende tööde vaatajale teda ennast.
Inimese arengust rääkides – sul on ka töö nimega "Work In Progress". Vahepeal võib tõesti tunda, et oled kui ehitusjärgus inimene. Oled ka öelnud, et mingi osa su tööst peegeldab tüdruku naisekssaamist ning seda oli palju näha ka seerias "Alice".
See on väga raskest ajast mu elus. Käsitlen enda töös naiseks saamise ja olemise teemasid palju ning tunnen end aina rohkem naisena, kuid samas olen siiski alles teekonnal. "Alice" on projekt minu enda vaimsetest raskustest, keha muutumisest – asjadest, mida paljud kogevad ja mitte ainult naised.
Minu projekt "Ripe", millest kaks pilti Fotografiskas väljas on, on samuti sellest, kuid hoopis teise nurga alt. Slovakkias üles kasvades jäi mul naiste vanemaks jäämisest selline mulje, mida ei tohiks tegelikult jääda – pensionärist vanaema. See hirmutas mind, sest ma ei tahtnud kunagi selliseks saada. Seega otsisin ma naisi, kes olid inspireerivad. Mõned neist isegi olidki juba pensionil ja vanaemadeks saanud, kui nende puhul luges see mõttelaad ja energia, mida nad endas kandsid. Ma olen väga tänulik, et sain nendega vestelda ja aega veeta.
Selle projekti raames pildistasin ka oma ema ja see tõesti hävitas mingid hirmud minu sees. Mõnikord tulevad need muidugi jälle tagasi, kuid siis meenutan, mida see projekt mulle õpetas ja see aitab mind siiani.
"Fotoprojektide tegemine on alati ka mingil moel teraapiline."
Fotoprojektide tegemine on alati ka mingil moel teraapiline. Võtad mingi teema, mis sind hirmutab ning töötad selle teema koos erinevate inimestega tänu projektile läbi. Sa tuled sellest tugevamana välja.
"Ripe" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
Mida sa veel oled iseenda kohta õppinud läbi oma tööde? Mida ütleksid mineviku-endale, kellel need hirmud olid?
Mul on nüüd lihtsalt uued hirmud. Sa asendad ühe probleemi teisega. Need on võib-olla vanadega sarnased, sest need on seotud mu iseloomuga. Ühel päeval tunnen, et olen hirmudest jagu saanud, aga järgmisel päeval tulevad need uuesti.
"Läbi projektide olen õppinud, et sinu nõrkus võib olla ka sinu tugevus."
Kuid minu enda tööd on mind aidanud küll. Näiteks kultuurilise identiteediga tegelemine on aidanud mind naiselikkusega. Lapsena ma ei olnud tegelikult väga õnnelik, et olin tüdruk. Mul oli sellega palju probleeme, mis olid seotud erinevate kogemustega. Aga läbi projektide olen õppinud, et sinu nõrkus võib olla ka sinu tugevus. On oluline enda nii-öelda mõrasid ja arme näidata ning nendest rääkida. See hetk, kui neid näitad ja nendest räägid, ei ole need enam saladus, vaid sinu tugevus.
Räägi veidi ka soorollide teemast, mida mitmes oma töös samuti käsitled.
Fotografiskas on üleval väike osa projektist "Artificial tears", mis koosneb nii pildist kui ka virtuaalreaalsuse kogemusest. Selles projektis näiteks uurisin ma soostereotüüpe tehnoloogias ning kuidas siis tehnoloogia meid omakorda vastu mõjutab. Olin inspireeritud virtuaalassistentidest nagu Siri ja Alexa, mis on saanud nii suureks osaks meie elust. Mina ise neid ei kasuta, kui väga paljud inimesed kasutavad.
Tavaliselt on virtuaalassistendid naisehäälega ning esindavad justkui stereotüüpset naist. Samas kui on naine, kes on sihikindel ja eesmärkidele keskendunud, öeldakse, et ta on nagu mees. Mida on sihikindel ja eesmärkidele keskendunud olekus mehelikku?
Oma projektis uurisin ma seda, kuidas virtuaalassistendid reageerivad sellele, kui nendega ebaviisakas ollakse ning kuidas nad on programmeeritud täpselt selliste kriteeriumide ja ootuste järgi, mis naistele ka päriselus praegu peale pannakse. Lisaks tehnoloogiale uurisin ka seda, kuidas üleüldiselt ajaloos mehe ja naise stereotüübid on kujunenud. Minu jaoks on huvitav see, et me teame neid lugusid ja tõdeme, et see oli halb ja naistel ei olnud piisavalt õigusi, aga näiteks tänapäeva tehnoloogiat jälgides võib öelda, et kordame ikka sama mustrit. Tore on muidugi see, et inimesed siiski võtavad sellel teemal sõna ja see kõik muutub. Me peame asjadest rääkima, et need ei korduks.
Veel olen teinud ühe projekti hüsteeriast. Kuidas loodi diagnoos, mida ei eksisteerinud, et naisi vaigistada ning nende soove ja teadmisi demoniseerida. Siinkohal pole isegi mõtet rääkida sellistest inimestest nagu Donald Trump, kes kasutab sõna ''hüsteeriline''. Iga kord, kui keegi seda sõna kasutab, küsin ma üle, kas ta teab, mida see tähendab ja kust see tuleb.
Seega ma tegelen väga palju minevikuteemadega, aga ma kasutan neid selleks, et vaadata ka olevikuprobleemidele otsa. Ja samuti on mul endalgi asju, millega vaja tegeleda. Ma võin oma projektides olla kriitiline, aga see ei tähenda, et mul endal kõik selgeks mõeldud on.
"Artificial tears" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
Mida tähendab sinu, kui noore naise jaoks see, et sinu küllaltki valulikel ja ühiskonnakriitilistel teemadel tehtud tööd on näitusena näiteks Fotografiskas, või et näiteks maailma suurimad moemajad tahavad sinuga koostööd teha?
Ma olen tänulik. Ma olen tihti enda suhtes liiga nõudlik ja karm, võtan väga harva aega hinnata seda, mis praegu on. Ma alati tunnen, et saaks paremini, et mul on tegelikult öelda rohkem kui ma ütlesin. Alatihti tunnen projekti lõppedes, et midagi jäi ikkagi ütlemata.
"Ma tunnen, et minul lasub vastutus enda mõttemaailma laiendada, õppida oma ideid kommunikeerima ning seejärel panna see kõik mingisse vormi, mis looks väärtust."
Samas, kui sa praegu kõike seda ette loed, on see minu jaoks kohati isegi uskumatu. Muidugi olen ma tänulik. Ma olen väga õnnelik, et mul selliseid võimalusi on tekkinud, aga samas on seal ka pinge siis neid võimalusi täiel rinnal ära kasutada. Ma tunnen, et minul lasub vastutus enda mõttemaailma laiendada, õppida oma ideid kommunikeerima ning seejärel panna see kõik mingisse vormi, mis looks väärtust.
Minu suurim hirm on see, et mul on platvorm ja ma ei kasuta seda hästi, et ma võtan ainult ruumi ja ei loo midagi, mis võiks seal olla. Ma võtan seda lihtsalt kui väljakutset iseendale, et jätkuvalt avastada ning enda vaimu avardada. Samas tundub ka see keeruline, sest maailmas on nii palju asju, mida võiks teha! Iga kord, kui mõne inimesega millestki huvitavast räägin, mõtlen, et jah, sellest teemast võiks projekti teha! Mõnel päeval tunnengi end lootusetult ja väsinult ning mõtlen, et miks ma valin olla nii nõudlik, aga samas on see minu jaoks ainuke viis olemiseks. | Evelyn Bencicova: tahan luua pilte, mis viivad vaataja iseenda sisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Slovakkia noor kunstnik ja tõusev talent Evelyn Bencicova ületab oma loomingus žanripiire, kasutab erinevaid meediume ning käsitleb fotot pigem loomingulise väljendusvahendi kui omaette eesmärgina. Näitus "Merror" köidab vaatajat pakitseva ebamugavustunde ja naudinguga samaaegselt.
Omanäolise stiili ja esteetikaga fotograaf on töötanud rahvusvaheliselt suurte nimedega, alates moe- ja luksusbrändidest Gucci, Cartier ja Nehra kuni kultuuriasutusteni nagu Berghain, Frieze, Kunsthalle Basel, Slovakkia Rahvusteater ning Londoni Kuninglik Ooper.
Kel enne piiranguid nägemata jäi, saab Bencicova näitust "Merror" külastada loodetavasti niipea, kui Eestis muuseumid taas avatakse, ning näitus jääb praeguse plaani järgi avatuks maikuu lõpuni.
Kas oled kunagi Tallinnas käinud?
Mitte kunagi! Aga sooviksin väga tulla.
Leiaksid siit ilmselt mitmeid sarnasusi enda kodumaa, Slovakkiaga. Kui palju oled üldse reisinud endistes Nõukogude Liidu riikides?
Lapsena ei reisinud ma rahalistel põhjustel üldse palju. Lendasin esimest korda lennukiga 19-aastaselt. Seega alustasin reisimist väga hilja, aga minu töö tõttu muutus see väga kiirelt ka väga intensiivseks. 99 protsenti ajast reisin ma töö tõttu, aga proovin vähemalt kord aastas käia reisil ka enda jaoks.
Kõik Slovakkiast on loomulikult käinud Tšehhi Vabariigis ja Ungaris. Olen käinud ka Venemaal, Ukrainas ja Poolas, aga pole siiani näinud näiteks Rumeeniat ja Bulgaariat [mainitud riigid, v.a Venemaa ja Ukraina olid siiski Nõukogude liidu nn satelliitriigid ehk formaalselt iseseisvad, kuid NL-ist poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt sõltuvad – toim].
Igal juhul on tore minna nendesse riikidesse ja mõista, et mul on läbi mingite asjade side kohtadega, kus ma pole kunagi käinud. Tulen generatsioonist, kes oskab neid asju – teatud arhitektuuri ja üleüldist olustikku – hinnata. See loob minus teatava kuuluvustunde.
See on osa meie ajaloost. Oled sündinud 1992. aastal, seega ei kasvanud sa Nõukogude Liidu ajal üles, kuid tead tänu oma vanematele ja vanavanematele, mida see aeg tähendas ning oskad mõista, kui kuskil selleaegseid märke näed.
"Ma arvan, et post-sovietlikud riigid proovivad end sellest ajastust eraldada, rohkem läänelikumaks muutuda, aga seda aega on meie ühiskonnas ja mälestustes veel nii palju."
Kindlasti. Minu projekt "Asymptote" täpselt sellest ongi. Mina ja Adam, kellega koos seda projekti tegin ja kes on samuti Slovakkiast, oleme täpselt see põlvkond pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Postsoveedi riigid proovivad end sellest ajastust eraldada, rohkem läänelikumaks muutuda, aga seda aega on meie ühiskonnas ja mälestustes veel nii palju. Vahet pole, kui palju proovida seda maha suruda või peita, see on ikka seal.
"Asymptote" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
Bratislavas, kus üles kasvasin, on seda kõike veel palju näha, nii arhitektuuris kui ka muus mõttes. Meie elame seda aega läbi oma vanemate kaudu, kes meid väiksemana palju mõjutavad. Lapsena kujuneb sul minevikust ja sellest ajast mingi ettekujutus, aga seda projekti tehes saime aru, et tahaksime selle aja kohta teada rohkem kui see, mida kuulsime enda vanematelt ja vanavanematelt ning lugesime ajalooraamatutest. Me tahaks rääkida inimestega, kes nägid seda kõikvõimalikelt erinevatelt positsioonidelt.
Saime aru, et mõne inimese jaoks oli see võib-olla parim aeg elus, samal ajal, kui mõne teise jaoks oli see õudusunenägu. Mõne jaoks võis see olla mõlemat. See tõesti sõltus sellest, mis positisioonil sa olid. Me tahtsime seda edasi anda võimalikult mitmest erinevast vaatenurgast võetuna. Ei halva ega heana, ilma nostalgia ja negatiivsuseta, aga avastada seda kõike erinevate vaatenurkade kaudu. See on olnud väga huvitav.
Kas arvad, et inimesed, kes näevad seda projekti riigis, mis polnud Nõukogude Liidus, mõistavad seda vähem või teistmoodi?
Ma usun, et seda kindlasti on juhtunud. See teema pole muidugi ainult selles projektis, vaid enda lapsepõlvega seotud teemasid puudutan ka mujal ja see on minu arvates väga huvitav, kui seda näidatakse mõnes riigis generatsioonile, kes ei pruugi sellest aru saada. Samal ajal on minu arvates väga oluline, et kui näidata midagi, millest ei pruugita aru saada, siis proovida seda seletada nii, et ka inimene, kellel seda kogemust pole, saaks sellest aru.
Seda võib tegelikult näha ka palju laiema teemana, näiteks poliitilise režiimi, esteetika või kultuuri kohta. Kuigi iga foto on spetsiifiline, siis üleüldine teema käsitleb seda, kuidas me loome mingi mustri, et mahtuda mingi ideaali sisse. See on midagi, mis kõnetab ka tänapäeval.
Ma tahan kindlasti õppida veel erinevate kultuuride kohta, mis on minu omast erinevad. Läbi projektide, kunsti, inimeste. Nii saame üksteise toel koos kasvada.
"Asymptote" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
Rääkides postsoveedi stiilist, mis on läbivalt sinu töödes sees – kas oled kuulnud kunagi Tommy Cashist?
Jah, olen temast kuulnud ja tema visuaale näinud.
Tema stiilis on samuti palju mõjutusi nii nõukogude ajast kui ka postsoveedi ajast. "Asymptote" meenutas mulle tema tööd.
Ta on eestlane? Ma teadsin, et ta on sellest piirkonnast, aga ei teadnud, et ta on eestlane. Väga lahe! Minu arvates on see väga huvitav, et erinevad inimesed sellistest riikidest võtavad nii palju referentse oma minevikust. Me oleme esimene põlvkond, kes seda teemat ilma traumata lahata saab.
Ma ei ütleks, et ma sellist esteetikat kõigis oma töödes kasutan, pigem lihtsalt teatud projektides. Aga Slovakkias on mitmeid inimesi kas minu generatsioonist või vanemast, kes samuti nõukogude ajast inspiratsiooni saavad ja minult on küsitud, kuidas ma end tunnen, et me kõik sama teeme. Aga ma ei tunne, et me teeksime sama asja, vaid pigem võtame referentsi ja igaüks tõlgendab seda omamoodi ja veidi erinevalt.
"Noored inimesed on valmis nõukogude ajast rääkima avatult ja ilma selle häbita, mis on juurdunud vanematesse generatsioonidesse, ning näitama seda ajalugu kui midagi väärtuslikku ja huvitavat."
See viitab teatud liikumisele nendes postsoveedi riikides. Noored inimesed on valmis sellest ajast rääkima avatult ja ilma selle häbita, mis on vanemates generatsioonides juurdunud, ning näitama seda ajalugu kui midagi väärtuslikku ja huvitavat. See, et erinevaid inimesed samast asjast inspiratsiooni saavad ja sellest räägivad, see on hea asi. See on midagi suurt ja sellele peaks tähelepanu pöörama.
See foto, millest sa räägid, on projekt, mille tegin viis-kuus aastat tagasi. Ma leidsin pildi oma korterikaaslase isast, kes nägi välja nagu perfektne nõukogude kontoriinimene sellest ajast. Ma hakkasin otsima kedagi, kes näeks täpselt selline välja ja leidsingi. Tegin temast pildi ja tegin sellest maski. Seega selle projekti eesmärk oligi leida see ideaalne nõukogude aja töötav kontorimees.
Rääkides sinu loomingust üldisemalt – oled öelnud, et sinu stiil võib panna inimesi ebamugavalt tundma. Üksteise peale kuhjatud paljad kehad, noor teismeline tüdruk steriilses keskkonnas ujumiskostüümis ja siiami kass poseerimas toore kalaga – tõepoolest, see kõik võib panna vaatajat niimoodi tundma. Miks sa tahad inimestes ebamugavust tekitada?
Ma ei ütleks, et ma tahan ebamugavust tekitada. Pigem tahan luua eklektilisust, uudishimu ja sügavat mõtlemist. Ma tahan luua pilte, mis viivad vaataja iseenda sisse. Seda ei pruugi alguses mõista, aga pilti saab sisse minna, ja vaadelda, mida tunned, isegi kui see on ebamugav.
"ecce homo" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
"(an)organic" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
Ma tahan, et inimesed näeksid mingis mõttes minu töös iseennast. Ma ei paku selgeid perspektiive. Ma tahan jätta ruumi vabaks tõlgenduseks ja mu eesmärk pole panna inimesi ebamugavalt tundma, aga panna neid mõtlema ja reflekteerima, sekundiks seisma panna ja mõtlema sügavamalt. See, kas ta mõistab pilti või mitte, pole isegi nii oluline kui see, et see lihtsalt temas mõtteprotsessi alustaks.
Kas sa arvad, et inimesed väldivad enda sisse vaatamist palju?
Praegu, koroonaajal tundub mulle, et inimesed vaatavad enda sisse päris palju. Ma tunnen seda enda ümber ja ka iseenda sees.
Üleüldiselt on see, kuidas me visuaale ja infot tarbime, väga kiire. Nii kiire, et mulle on hakanud tunduma, et meie aju ja taju on selle käigus muutumas. Informatsioonivool on nii kiire, et kõigest ei suuda isegi kinni haarata. Ma tõesti arvan, et midagi on juhtumas.
Minu eesmärk ongi luua pilt või üleüldiselt visuaale, mis seda mustrit murraks, eriti näitustel. Ma soovin, et inimesed peatuksid ja võtaks hetke, et pilti vaadata. Kõik pildid loomulikult nii ei mõju, aga vahel mõni pilt paneb mind ennastki peatuma või telefonis kerimist lõpetama ja lihtsalt vaatama. Võib-olla on see kompositsioon, võib-olla midagi muud, mis mulle niimoodi mõjub. Seega, kui ma ise pilte teen, mõtlen eelkõige sellele, mida ma selle pildiga öelda tahan ja kuidas seda vaadates end tunnen.
Fotografiskas oleva isikunäituse nimi on "Merror", mis on väga puhta ja isegi steriilse esteetikaga. Samas oled sa öelnud, et tihti on nendel esteetilistel pindadel näha lõhesid või arme, mis teevad inimese isegi ilusamaks, sest näitavad, mis on inimese sees.
"Esteetika näitab palju inimese iseloomu ja kogemuste kohta. Kui enda esteetikat uurid, saad teada, miks teatud asjad sulle meeldivad."
Ma ei ütleks isegi, et ilusamaks, vaid unikaalsemaks, rohkem inimese enda moodi. Kui me räägime esteetikast, on sellel enamasti küljes negatiivne tähendus. Ma näen seda hoopis teistmoodi. Minu jaoks on esteetika osa kontseptsioonist. Ma ei arva, et inimesel on spetsiifiline esteetika ainult visuaalse tähelepanu saavutamiseks. Esteetika näitab palju inimese iseloomu ja kogemuste kohta. Kui enda esteetikat uurid, saad teada, miks teatud asjad sulle meeldivad. See võib olla seotud sotsiaalse taustaga, kohaga, kus üles kasvati, hirmude, soovidega. Kõik see mõjutab seda, kuidas ma näiteks kompositsiooni sätin või mis mulle meeldib. Kui sellesse sügavamalt süveneda, saab teada, miks oled inimesena selline nagu oled. Samuti saab teada ka, miks sulle mingi asjad ei meeldi. See on ka osa sellest.
Inimesed räägivad mu esteetikast palju ning ütlevad, et näevad läbivalt mu töödes midagi sarnast. Samas mina ise ei näe seda üldse nii. Ma usun, et esteetika areneb ja muutub kogu aeg. Ma ei taha, et minu töödes oleksin ainult mina, aga ka see inimene, kes on pildil või inimene, kellega koostööd teen. Samuti mõjutab minu töid projekti teema. Vahel on mu tööd täiesti digitaalsed, vahel analoog ja täiesti ilma järeltöötluseta.
Lõhedest ja armidest rääkides – fotoprojekt "Alice" käsitleb vaimse tervise probleeme, nii minu enda omi kui ka üldisemalt. See on täpselt selline projekt, mis on visuaalselt puhas ja ilus, kuid samas võib tunnetada, et midagi on valesti. Seda paljastab mingi väike detail pildil. Minu jaoks on see hea metafoor vaimse tervise murede kontekstis. Pealtnäha on kõik perfektne, kuid pinna alla vaadates näeb hoopis teistsugust maailma. Ma usun, et elus on vajalik minna läbi ka keerulistest perioodidest ja selles mingi valgus leida.
"Alice" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
Tõesti, vaimse tervise probleemid võivad tunduda väga rasked, kuid nendest läbi minemine aitab õppida midagi uut iseenda kohta.
Jah, sellepärast on ka minu projektis oluline osa sõnal "peegel", sest mu tööd on tihti autobiograafilised ja peegeldavad mind, kuid ma soovin, et nad peegeldaksid ka nende tööde vaatajale teda ennast.
Inimese arengust rääkides – sul on ka töö nimega "Work In Progress". Vahepeal võib tõesti tunda, et oled kui ehitusjärgus inimene. Oled ka öelnud, et mingi osa su tööst peegeldab tüdruku naisekssaamist ning seda oli palju näha ka seerias "Alice".
See on väga raskest ajast mu elus. Käsitlen enda töös naiseks saamise ja olemise teemasid palju ning tunnen end aina rohkem naisena, kuid samas olen siiski alles teekonnal. "Alice" on projekt minu enda vaimsetest raskustest, keha muutumisest – asjadest, mida paljud kogevad ja mitte ainult naised.
Minu projekt "Ripe", millest kaks pilti Fotografiskas väljas on, on samuti sellest, kuid hoopis teise nurga alt. Slovakkias üles kasvades jäi mul naiste vanemaks jäämisest selline mulje, mida ei tohiks tegelikult jääda – pensionärist vanaema. See hirmutas mind, sest ma ei tahtnud kunagi selliseks saada. Seega otsisin ma naisi, kes olid inspireerivad. Mõned neist isegi olidki juba pensionil ja vanaemadeks saanud, kui nende puhul luges see mõttelaad ja energia, mida nad endas kandsid. Ma olen väga tänulik, et sain nendega vestelda ja aega veeta.
Selle projekti raames pildistasin ka oma ema ja see tõesti hävitas mingid hirmud minu sees. Mõnikord tulevad need muidugi jälle tagasi, kuid siis meenutan, mida see projekt mulle õpetas ja see aitab mind siiani.
"Fotoprojektide tegemine on alati ka mingil moel teraapiline."
Fotoprojektide tegemine on alati ka mingil moel teraapiline. Võtad mingi teema, mis sind hirmutab ning töötad selle teema koos erinevate inimestega tänu projektile läbi. Sa tuled sellest tugevamana välja.
"Ripe" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
Mida sa veel oled iseenda kohta õppinud läbi oma tööde? Mida ütleksid mineviku-endale, kellel need hirmud olid?
Mul on nüüd lihtsalt uued hirmud. Sa asendad ühe probleemi teisega. Need on võib-olla vanadega sarnased, sest need on seotud mu iseloomuga. Ühel päeval tunnen, et olen hirmudest jagu saanud, aga järgmisel päeval tulevad need uuesti.
"Läbi projektide olen õppinud, et sinu nõrkus võib olla ka sinu tugevus."
Kuid minu enda tööd on mind aidanud küll. Näiteks kultuurilise identiteediga tegelemine on aidanud mind naiselikkusega. Lapsena ma ei olnud tegelikult väga õnnelik, et olin tüdruk. Mul oli sellega palju probleeme, mis olid seotud erinevate kogemustega. Aga läbi projektide olen õppinud, et sinu nõrkus võib olla ka sinu tugevus. On oluline enda nii-öelda mõrasid ja arme näidata ning nendest rääkida. See hetk, kui neid näitad ja nendest räägid, ei ole need enam saladus, vaid sinu tugevus.
Räägi veidi ka soorollide teemast, mida mitmes oma töös samuti käsitled.
Fotografiskas on üleval väike osa projektist "Artificial tears", mis koosneb nii pildist kui ka virtuaalreaalsuse kogemusest. Selles projektis näiteks uurisin ma soostereotüüpe tehnoloogias ning kuidas siis tehnoloogia meid omakorda vastu mõjutab. Olin inspireeritud virtuaalassistentidest nagu Siri ja Alexa, mis on saanud nii suureks osaks meie elust. Mina ise neid ei kasuta, kui väga paljud inimesed kasutavad.
Tavaliselt on virtuaalassistendid naisehäälega ning esindavad justkui stereotüüpset naist. Samas kui on naine, kes on sihikindel ja eesmärkidele keskendunud, öeldakse, et ta on nagu mees. Mida on sihikindel ja eesmärkidele keskendunud olekus mehelikku?
Oma projektis uurisin ma seda, kuidas virtuaalassistendid reageerivad sellele, kui nendega ebaviisakas ollakse ning kuidas nad on programmeeritud täpselt selliste kriteeriumide ja ootuste järgi, mis naistele ka päriselus praegu peale pannakse. Lisaks tehnoloogiale uurisin ka seda, kuidas üleüldiselt ajaloos mehe ja naise stereotüübid on kujunenud. Minu jaoks on huvitav see, et me teame neid lugusid ja tõdeme, et see oli halb ja naistel ei olnud piisavalt õigusi, aga näiteks tänapäeva tehnoloogiat jälgides võib öelda, et kordame ikka sama mustrit. Tore on muidugi see, et inimesed siiski võtavad sellel teemal sõna ja see kõik muutub. Me peame asjadest rääkima, et need ei korduks.
Veel olen teinud ühe projekti hüsteeriast. Kuidas loodi diagnoos, mida ei eksisteerinud, et naisi vaigistada ning nende soove ja teadmisi demoniseerida. Siinkohal pole isegi mõtet rääkida sellistest inimestest nagu Donald Trump, kes kasutab sõna ''hüsteeriline''. Iga kord, kui keegi seda sõna kasutab, küsin ma üle, kas ta teab, mida see tähendab ja kust see tuleb.
Seega ma tegelen väga palju minevikuteemadega, aga ma kasutan neid selleks, et vaadata ka olevikuprobleemidele otsa. Ja samuti on mul endalgi asju, millega vaja tegeleda. Ma võin oma projektides olla kriitiline, aga see ei tähenda, et mul endal kõik selgeks mõeldud on.
"Artificial tears" Autor/allikas: Evelyn Bencicova/evelynbencicova.com
Mida tähendab sinu, kui noore naise jaoks see, et sinu küllaltki valulikel ja ühiskonnakriitilistel teemadel tehtud tööd on näitusena näiteks Fotografiskas, või et näiteks maailma suurimad moemajad tahavad sinuga koostööd teha?
Ma olen tänulik. Ma olen tihti enda suhtes liiga nõudlik ja karm, võtan väga harva aega hinnata seda, mis praegu on. Ma alati tunnen, et saaks paremini, et mul on tegelikult öelda rohkem kui ma ütlesin. Alatihti tunnen projekti lõppedes, et midagi jäi ikkagi ütlemata.
"Ma tunnen, et minul lasub vastutus enda mõttemaailma laiendada, õppida oma ideid kommunikeerima ning seejärel panna see kõik mingisse vormi, mis looks väärtust."
Samas, kui sa praegu kõike seda ette loed, on see minu jaoks kohati isegi uskumatu. Muidugi olen ma tänulik. Ma olen väga õnnelik, et mul selliseid võimalusi on tekkinud, aga samas on seal ka pinge siis neid võimalusi täiel rinnal ära kasutada. Ma tunnen, et minul lasub vastutus enda mõttemaailma laiendada, õppida oma ideid kommunikeerima ning seejärel panna see kõik mingisse vormi, mis looks väärtust.
Minu suurim hirm on see, et mul on platvorm ja ma ei kasuta seda hästi, et ma võtan ainult ruumi ja ei loo midagi, mis võiks seal olla. Ma võtan seda lihtsalt kui väljakutset iseendale, et jätkuvalt avastada ning enda vaimu avardada. Samas tundub ka see keeruline, sest maailmas on nii palju asju, mida võiks teha! Iga kord, kui mõne inimesega millestki huvitavast räägin, mõtlen, et jah, sellest teemast võiks projekti teha! Mõnel päeval tunnengi end lootusetult ja väsinult ning mõtlen, et miks ma valin olla nii nõudlik, aga samas on see minu jaoks ainuke viis olemiseks.
### Response:
Evelyn Bencicova: tahan luua pilte, mis viivad vaataja iseenda sisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringu juhtivautori Potsdami kliimamõjuuuringute instituudi teaduri Abel Chemura sõnul avaldab kliimamuutus Etioopia kohvitööstusele vastakat mõju. Arvutisimulatsioonide järgi võib Etioopias tavalise kohvi kasvatamiseks sobivat maad kuni 2090. aastateni isegi pisitasa juurde tulla.
Selline juurdekasv pole Chemura sõnul aga tingimata parem. Kui kliimamuutust ei ohjeldata, jääb nimelt vähemaks maad, mis sobiks kõrge kvaliteediga eriliste kohvisortide kasvatamiseks. Viimased on kohvigurmaanide seas hinnas oma lillelõhnaliste, puuviljaste ja vürtsikate maitsenüansside poolest. Chemura märgib, et mure ei puuduta siiski vaid kohvisõpru, vaid Etioopia kohaliku põllumajanduse konkurentsivõimet.
Pole maad erilisele kohvile
Teadlasrühm mängis arvutis läbi erinevaid stsenaariume, kus 19 kliimategurit mõjutasid tulevikus viie erineva erilise kohvisordi kasvatust. Tegurite seas olid muu hulgas piirkonna keskmine temperatuur, aastane sademete hulk ja aastaaegade vaheldumine.
Näiteks tähendab soojem ilm, et kohvipuu viljad ehk niinimetatud kohvikirsid küpsevad kiiremini, kui neis jõuavad valmida kohvioad. See omakorda tähendab, et valmiva kohvi kvaliteet on tavapärasest kehvem. Rohkem vihma aitab samas küll igasugusele kohvikasvatusele kaasa, kuid ei pruugi olla parim kõigi erisortide jaoks.
Ehkki teadlased ennustavad, et viiest erisordist neljale jääb sobivat kasvupinnast tulevikus vähemaks, saavad mõned sordid rängema hoobi kui teised. Näiteks üks maailma vanemaid ja tuntumaid sorte Yirgacheffe, mida kasvatatakse Etioopia edelaosas, võib kõige mustema stsenaariumi järgi kaotada sajandi lõpuks üle 40 protsendi sobivast kasvupinnasest.
Hoop Etioopia majandusele
Nagu öeldud, ei puuduta kliimamuutus pelgalt maailma kohvisõpru, vaid võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi Etioopia majandusele. Uuringu kaasautori Kasseli Ülikooli teaduri Christoph Gornotti sõnul tähendab ühe või ka mitme kohvipiirkonna eristaatuse kadu, et kohalikud väiketalunikud kaotavad oma konkurentsivõimes.
Üleminek tavalistele ja mõrumatele kohvisortidele paiskab Etioopia väiketalunikud ühele pulgale kõigi maailma suurte ja palju tõhusamate kohvitootjatega. Gornotti sõnul võib see riigile saatuslikuks saada, arvestades, et kohvieksport moodustab kogu nende põllumajandusekspordist kolmandiku.
Kõigele vaatamata saab muutusele veel pidurit vajutada. Gornotti sõnul sõltuvad erilised kohvisordid suuresti kohalikest kliima-, koha- ja mullateguritest. Sestap tuleks tema sõnul luua iga sordi kasvupiirkonnale omaette kohanemismeetmed. Gornotti sõnul näitab uus uuring otse, kuidas kliimamuutus mõjutab lõuna pool elavate inimeste majandusi ning ühe maailma armastatuma joogi maitset ja kättesaadvust.
Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports. | Kliimamuutus võib teha kohvigurmaanide elu kibedaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringu juhtivautori Potsdami kliimamõjuuuringute instituudi teaduri Abel Chemura sõnul avaldab kliimamuutus Etioopia kohvitööstusele vastakat mõju. Arvutisimulatsioonide järgi võib Etioopias tavalise kohvi kasvatamiseks sobivat maad kuni 2090. aastateni isegi pisitasa juurde tulla.
Selline juurdekasv pole Chemura sõnul aga tingimata parem. Kui kliimamuutust ei ohjeldata, jääb nimelt vähemaks maad, mis sobiks kõrge kvaliteediga eriliste kohvisortide kasvatamiseks. Viimased on kohvigurmaanide seas hinnas oma lillelõhnaliste, puuviljaste ja vürtsikate maitsenüansside poolest. Chemura märgib, et mure ei puuduta siiski vaid kohvisõpru, vaid Etioopia kohaliku põllumajanduse konkurentsivõimet.
Pole maad erilisele kohvile
Teadlasrühm mängis arvutis läbi erinevaid stsenaariume, kus 19 kliimategurit mõjutasid tulevikus viie erineva erilise kohvisordi kasvatust. Tegurite seas olid muu hulgas piirkonna keskmine temperatuur, aastane sademete hulk ja aastaaegade vaheldumine.
Näiteks tähendab soojem ilm, et kohvipuu viljad ehk niinimetatud kohvikirsid küpsevad kiiremini, kui neis jõuavad valmida kohvioad. See omakorda tähendab, et valmiva kohvi kvaliteet on tavapärasest kehvem. Rohkem vihma aitab samas küll igasugusele kohvikasvatusele kaasa, kuid ei pruugi olla parim kõigi erisortide jaoks.
Ehkki teadlased ennustavad, et viiest erisordist neljale jääb sobivat kasvupinnast tulevikus vähemaks, saavad mõned sordid rängema hoobi kui teised. Näiteks üks maailma vanemaid ja tuntumaid sorte Yirgacheffe, mida kasvatatakse Etioopia edelaosas, võib kõige mustema stsenaariumi järgi kaotada sajandi lõpuks üle 40 protsendi sobivast kasvupinnasest.
Hoop Etioopia majandusele
Nagu öeldud, ei puuduta kliimamuutus pelgalt maailma kohvisõpru, vaid võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi Etioopia majandusele. Uuringu kaasautori Kasseli Ülikooli teaduri Christoph Gornotti sõnul tähendab ühe või ka mitme kohvipiirkonna eristaatuse kadu, et kohalikud väiketalunikud kaotavad oma konkurentsivõimes.
Üleminek tavalistele ja mõrumatele kohvisortidele paiskab Etioopia väiketalunikud ühele pulgale kõigi maailma suurte ja palju tõhusamate kohvitootjatega. Gornotti sõnul võib see riigile saatuslikuks saada, arvestades, et kohvieksport moodustab kogu nende põllumajandusekspordist kolmandiku.
Kõigele vaatamata saab muutusele veel pidurit vajutada. Gornotti sõnul sõltuvad erilised kohvisordid suuresti kohalikest kliima-, koha- ja mullateguritest. Sestap tuleks tema sõnul luua iga sordi kasvupiirkonnale omaette kohanemismeetmed. Gornotti sõnul näitab uus uuring otse, kuidas kliimamuutus mõjutab lõuna pool elavate inimeste majandusi ning ühe maailma armastatuma joogi maitset ja kättesaadvust.
Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.
### Response:
Kliimamuutus võib teha kohvigurmaanide elu kibedaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu 18. märtsil esitasid kõik opositsiooni 19 liiget linnapea Kosenkraniuse vastu umbusaldusavalduse, heites ette, et Pärnu linnavalitsus on Kosenkraniuse juhtimisel alates 2018. aastast otsinud erinevaid võimalusi Lootsi 10 asuvale riigikaitsemaale sihtotstarvet eirates korruselamu rajada.
Kosenkranius lükkas süüdistused tagasi, öeldes, et ehitusloa järgi ei tohi Lootsi 10 korruselamut ehitada. Kui omanik soovib ehitada vabatahtlike päästjate maja ümber kortermajaks, on tal vaja algatada detailplaneering ja läbi detailplaneeringu muuta maa sihtotstarvet.
Tegemist oli juba teise umbusaldusavaldusega linnapea Kosenkraniusele.
Pärnu linnavolikogu esimees Andrei Korobeiniku hinnangul ühtegi sisulist etteheidet linnavõimule opositsioonilt ei ole, umbusaldajate ainuke soov on võimule pääseda ja takistada koalitsioonileppe täitmist.
"Reformierakonda ja Isamaad häirib kõige rohkem peatselt algav kolmanda Pärnu silla ehitus, mida nad üritasid blokeerida ka vabariigi valitsuse tasandil. Iseenesest on see kurb – Pärnu on väike koht ja kõik kohalikud poliitilised jõud võiksid vastandumise asemel teha koostööd ühiste eesmärkide nimel," lausus Korobeinik.
Pärast eelmise aasta kevadel toimunud Isamaa lahkumist Pärnu võimuliidust moodustasid uue koalitsiooni valimisliit Pärnu Ühendab, Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kellel on volikogus 20 esindajat. Opositsiooni jäid 19 Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esindajat. Seega on koalitsioonil Pärnus juba ligi aasta olnud ainult ühehääleline ülekaal. | Umbusaldus kukkus läbi, Kosenkranius jäi Pärnu linnapeaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu 18. märtsil esitasid kõik opositsiooni 19 liiget linnapea Kosenkraniuse vastu umbusaldusavalduse, heites ette, et Pärnu linnavalitsus on Kosenkraniuse juhtimisel alates 2018. aastast otsinud erinevaid võimalusi Lootsi 10 asuvale riigikaitsemaale sihtotstarvet eirates korruselamu rajada.
Kosenkranius lükkas süüdistused tagasi, öeldes, et ehitusloa järgi ei tohi Lootsi 10 korruselamut ehitada. Kui omanik soovib ehitada vabatahtlike päästjate maja ümber kortermajaks, on tal vaja algatada detailplaneering ja läbi detailplaneeringu muuta maa sihtotstarvet.
Tegemist oli juba teise umbusaldusavaldusega linnapea Kosenkraniusele.
Pärnu linnavolikogu esimees Andrei Korobeiniku hinnangul ühtegi sisulist etteheidet linnavõimule opositsioonilt ei ole, umbusaldajate ainuke soov on võimule pääseda ja takistada koalitsioonileppe täitmist.
"Reformierakonda ja Isamaad häirib kõige rohkem peatselt algav kolmanda Pärnu silla ehitus, mida nad üritasid blokeerida ka vabariigi valitsuse tasandil. Iseenesest on see kurb – Pärnu on väike koht ja kõik kohalikud poliitilised jõud võiksid vastandumise asemel teha koostööd ühiste eesmärkide nimel," lausus Korobeinik.
Pärast eelmise aasta kevadel toimunud Isamaa lahkumist Pärnu võimuliidust moodustasid uue koalitsiooni valimisliit Pärnu Ühendab, Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kellel on volikogus 20 esindajat. Opositsiooni jäid 19 Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esindajat. Seega on koalitsioonil Pärnus juba ligi aasta olnud ainult ühehääleline ülekaal.
### Response:
Umbusaldus kukkus läbi, Kosenkranius jäi Pärnu linnapeaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 16-18-aastaste vaktsineerimine on kava kohaselt plaanis ülejäänud täisealise elanikkonnaga samaaegselt. Alates maikuust käivitub esmalt 50-69-aastaste vaktsineerimine, 16-49-aastasteni jõuab järg tõenäoliselt mai lõpus, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik ERR-ile.
"Praeguse teadmise pinnalt ei ole põhjust neid sihtrühmi enam vanuse kaupa laiali jaotada, kui just ei ilmne näiteks mõne vaktsiini puhul vanuselisi soovitusi vms põhjuseid, mis seda tegema sunnivad," ütles Kiik 16-49-aastaste kohta. "Puhtmeditsiinilistel põhjustel see alla 50-aastaste erinevate vanuserühmade ohustatus on suhteliselt sarnane."
16-18-aastaste vaktsineerimine toimuks üksnes Pfizer/BioNTech vaktsiiniga, mis on ainsana nooremate kui 18-aastaste vaktsineerimiseks loa saanud.
"Nende vaktsineerimata jätmisel pole ühtki põhjendust," kinnitas Kiik.
Minister lisas, et enne sellele vanuserühmale digiregistratuuris vaktsineerimisele registreerimise avamist tuleb registratuuri võimekust ka testida.
Eesliini vaktsineerimine peatus siis, kui AstraZenecaga vaktsineerimine alla 60-aastastele peatati. Eesliini vaktsineerimise jätkamise üle otsustab riigikantselei.
"Aprillikuu fookus on saavutada 70+ vanuserühmade 70 protsendiline vaktsineerituse tase. Seejärel on meie ettepanek vaadata peale kõigi riskirühmade hõlmatusele, ka nooremate, kes meditsiinilistel põhjustel riskirühma kuuluvad. Orienteeruv tase on 60 protsenti kõigi riskirühmade lõikes, mille järel võiks ka eesliiniga jätkata," ütles Kiik.
Ta lisas, et eesliinitöötajate vaktsineerise edasine kava peaks tulema järgmisel nädalal valitsuskabineti nõupidamisel arutelu alla.
Laste vaktsineerimine ootab vaktsiiniuuringute taga
Nooremate kui 16-aastaste vaktsineerimise saab kavva võtta siis, kui mõni vaktsiinitootja on läbinud preparaadi katsetused, mis tunnistatakse laste jaoks sobivaks.
Näiteks Pfizer/BioNTech viib läbi uuringuid 12-15-aastaste vaktsineerimiseks, ka Modernal on laste vaktsineerimisuuringud käsil.
Neid uuringutulemusi oodatakse teise kvartali jooksul ning kui need on soodsad, lisatakse ka lapsed vaktsineerimiskavva.
Vähemalt 20 000 inimest ootab kodudes vaktsiini
Jansseni vaktsiiniga seotud probleemid panevad ootele ka kõik need inimesed, kes pidid oma vaktsiinisüsti saama kodus - hooldatavad ja sügava puudega inimesed, kes ise liikuma ei pääse. Kuna Jansseni vaktsiini puhul piisab vaid ühest doosist, olnuks see nende jaoks ideaalne lahendus, sest logistiliselt on koduvaktsineerimist keeruline korradalda.
"Praegu on selle kodus vaktsineerimise projektiga edasiliikumine edasi lükatud täpsema selgumiseni," ütles Kiik.
Sotsiaalvaldkonnaga koostöös tehtud esialgne kaardistus andis tulemuseks, et kodus hooldatavate ja sügava puudega inimeste hulk üle Eesti on suurusjärgus 15 000-20 000.
"Potentsiaalsete tahtjate ring võib olla veel suurem – näiteks hajaasustusega piirkondades elavad inimesed, kõrgemas eas inimesed jms kaalutlused," lisas Kiik.
Ka omastehooldajad võivad vajada oma vaktsiinidoosi kodus, sest ei pruugi hooldatava juurest linna arstile käima pääseda.
"Kodus vaktsineerimine on oluliselt aeganõudvam, tehniliselt keerulisem. Mõistlik on seda võimaldada neile inimestele, kes kodus vaktsineerimist vajavad," ütles Kiik.
Kodus vaktsineerimist on plaanitud läbi viia koostöös sotsiaaltöötajatega, kes aitavad vaktsiinisoovijaid kaardistada ja nende vaktsineerimist korraldada. Kuna aga vaktsiinisüsti peab tegema tervishoiutöötajad, tuleks seda teha kas perearstikeskuste või kiirabibrigaadide abil.
"Sel nädalal oleksime alustanud esimesi vaktsineerimisi, mille pealt plaanisime hinnata, milline struktuur seda kõige paremini teostama sobib," ütles Kiik.
Revaktsineerimise küsimus alles ootab arutamist
Kiige sõnul näitavad kõik märgid, et tulemata ei jää ka koroona kolmas ja neljas laine, mistõttu on põhjust rääkida ka revaktsineerimise vajadusest. See on COVID-19 strateegiatöörühma pädevuses, mis hakkab tegelema just pikema ajahorisondi küsimustega, nagu laste vaktsineerimine, revaktsineerimine, vaktsiinihanked alates 2022. aastast.
"Kindlasti jätkame osalemist Euroopa Liidu ühishangetes koostöös Euroopa Komisjoniga ja eeskätt mRNA-tüüpi vaktsiinide tootjatega," ütles Kiik.
Seda tüüpi vaktsiinide kasuks räägib nende võime kohalduda uute viirusetüvedega, samuti vähemalt Pfizeri puhul ka tarnekindlus. Läbirääkimisi on aga plaanis pidada kõigi mRNA tehnoloogial vaktsiinitootjatega, et hajutada riske ja rääkida läbi hinda.
Seni on valitsus öelnud, et tänavu on koroona vastu vaktsineerimine kõigile soovijaile tasuta, ent järgmisest aastast pidi see esialgse plaani järgi tasuliseks muutuma. See aga enam nii kindel ei ole ja tegelikult on järgmise aasta vaktsineerimisplaanid veel paika panemata, täpsustas Kiik.
"Seda küsimust on vaja põhjalikult arutada kabinetinõupidamisel. Minu isiklik positsioon on, et kui pandeemia jätkub, on mõistlik võimaldada vaktsiini tasuta võimalikult paljudele Eesti elanikele, et negatiivseid tagajärgi minimeerida. Debati jaoks on vaja suuremat selgust, kui kaua vaktsineerimine inimese organismis antikehade taseme tagab. Lisaks, milline on viiruse kolmanda laine ulatus, kui palju võib uusi viirusetüvesid olla, mis on resistentsed seniste vaktsiinide suhtes jne," loetles Kiik.
Tema hinnangul peaks vähemalt riskirühmad ka edasipidi koroonavaktsiini tasuta saama. | 16-49-aastasteni jõuab vaktsineerimine mai lõpus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
16-18-aastaste vaktsineerimine on kava kohaselt plaanis ülejäänud täisealise elanikkonnaga samaaegselt. Alates maikuust käivitub esmalt 50-69-aastaste vaktsineerimine, 16-49-aastasteni jõuab järg tõenäoliselt mai lõpus, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik ERR-ile.
"Praeguse teadmise pinnalt ei ole põhjust neid sihtrühmi enam vanuse kaupa laiali jaotada, kui just ei ilmne näiteks mõne vaktsiini puhul vanuselisi soovitusi vms põhjuseid, mis seda tegema sunnivad," ütles Kiik 16-49-aastaste kohta. "Puhtmeditsiinilistel põhjustel see alla 50-aastaste erinevate vanuserühmade ohustatus on suhteliselt sarnane."
16-18-aastaste vaktsineerimine toimuks üksnes Pfizer/BioNTech vaktsiiniga, mis on ainsana nooremate kui 18-aastaste vaktsineerimiseks loa saanud.
"Nende vaktsineerimata jätmisel pole ühtki põhjendust," kinnitas Kiik.
Minister lisas, et enne sellele vanuserühmale digiregistratuuris vaktsineerimisele registreerimise avamist tuleb registratuuri võimekust ka testida.
Eesliini vaktsineerimine peatus siis, kui AstraZenecaga vaktsineerimine alla 60-aastastele peatati. Eesliini vaktsineerimise jätkamise üle otsustab riigikantselei.
"Aprillikuu fookus on saavutada 70+ vanuserühmade 70 protsendiline vaktsineerituse tase. Seejärel on meie ettepanek vaadata peale kõigi riskirühmade hõlmatusele, ka nooremate, kes meditsiinilistel põhjustel riskirühma kuuluvad. Orienteeruv tase on 60 protsenti kõigi riskirühmade lõikes, mille järel võiks ka eesliiniga jätkata," ütles Kiik.
Ta lisas, et eesliinitöötajate vaktsineerise edasine kava peaks tulema järgmisel nädalal valitsuskabineti nõupidamisel arutelu alla.
Laste vaktsineerimine ootab vaktsiiniuuringute taga
Nooremate kui 16-aastaste vaktsineerimise saab kavva võtta siis, kui mõni vaktsiinitootja on läbinud preparaadi katsetused, mis tunnistatakse laste jaoks sobivaks.
Näiteks Pfizer/BioNTech viib läbi uuringuid 12-15-aastaste vaktsineerimiseks, ka Modernal on laste vaktsineerimisuuringud käsil.
Neid uuringutulemusi oodatakse teise kvartali jooksul ning kui need on soodsad, lisatakse ka lapsed vaktsineerimiskavva.
Vähemalt 20 000 inimest ootab kodudes vaktsiini
Jansseni vaktsiiniga seotud probleemid panevad ootele ka kõik need inimesed, kes pidid oma vaktsiinisüsti saama kodus - hooldatavad ja sügava puudega inimesed, kes ise liikuma ei pääse. Kuna Jansseni vaktsiini puhul piisab vaid ühest doosist, olnuks see nende jaoks ideaalne lahendus, sest logistiliselt on koduvaktsineerimist keeruline korradalda.
"Praegu on selle kodus vaktsineerimise projektiga edasiliikumine edasi lükatud täpsema selgumiseni," ütles Kiik.
Sotsiaalvaldkonnaga koostöös tehtud esialgne kaardistus andis tulemuseks, et kodus hooldatavate ja sügava puudega inimeste hulk üle Eesti on suurusjärgus 15 000-20 000.
"Potentsiaalsete tahtjate ring võib olla veel suurem – näiteks hajaasustusega piirkondades elavad inimesed, kõrgemas eas inimesed jms kaalutlused," lisas Kiik.
Ka omastehooldajad võivad vajada oma vaktsiinidoosi kodus, sest ei pruugi hooldatava juurest linna arstile käima pääseda.
"Kodus vaktsineerimine on oluliselt aeganõudvam, tehniliselt keerulisem. Mõistlik on seda võimaldada neile inimestele, kes kodus vaktsineerimist vajavad," ütles Kiik.
Kodus vaktsineerimist on plaanitud läbi viia koostöös sotsiaaltöötajatega, kes aitavad vaktsiinisoovijaid kaardistada ja nende vaktsineerimist korraldada. Kuna aga vaktsiinisüsti peab tegema tervishoiutöötajad, tuleks seda teha kas perearstikeskuste või kiirabibrigaadide abil.
"Sel nädalal oleksime alustanud esimesi vaktsineerimisi, mille pealt plaanisime hinnata, milline struktuur seda kõige paremini teostama sobib," ütles Kiik.
Revaktsineerimise küsimus alles ootab arutamist
Kiige sõnul näitavad kõik märgid, et tulemata ei jää ka koroona kolmas ja neljas laine, mistõttu on põhjust rääkida ka revaktsineerimise vajadusest. See on COVID-19 strateegiatöörühma pädevuses, mis hakkab tegelema just pikema ajahorisondi küsimustega, nagu laste vaktsineerimine, revaktsineerimine, vaktsiinihanked alates 2022. aastast.
"Kindlasti jätkame osalemist Euroopa Liidu ühishangetes koostöös Euroopa Komisjoniga ja eeskätt mRNA-tüüpi vaktsiinide tootjatega," ütles Kiik.
Seda tüüpi vaktsiinide kasuks räägib nende võime kohalduda uute viirusetüvedega, samuti vähemalt Pfizeri puhul ka tarnekindlus. Läbirääkimisi on aga plaanis pidada kõigi mRNA tehnoloogial vaktsiinitootjatega, et hajutada riske ja rääkida läbi hinda.
Seni on valitsus öelnud, et tänavu on koroona vastu vaktsineerimine kõigile soovijaile tasuta, ent järgmisest aastast pidi see esialgse plaani järgi tasuliseks muutuma. See aga enam nii kindel ei ole ja tegelikult on järgmise aasta vaktsineerimisplaanid veel paika panemata, täpsustas Kiik.
"Seda küsimust on vaja põhjalikult arutada kabinetinõupidamisel. Minu isiklik positsioon on, et kui pandeemia jätkub, on mõistlik võimaldada vaktsiini tasuta võimalikult paljudele Eesti elanikele, et negatiivseid tagajärgi minimeerida. Debati jaoks on vaja suuremat selgust, kui kaua vaktsineerimine inimese organismis antikehade taseme tagab. Lisaks, milline on viiruse kolmanda laine ulatus, kui palju võib uusi viirusetüvesid olla, mis on resistentsed seniste vaktsiinide suhtes jne," loetles Kiik.
Tema hinnangul peaks vähemalt riskirühmad ka edasipidi koroonavaktsiini tasuta saama.
### Response:
16-49-aastasteni jõuab vaktsineerimine mai lõpus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paide riigigümnaasiumi moodustab muinsuskaitsealune ajalooline hoone ning uus rajatav hooneosa. Kunstiteose asukohaks on uue hoonemahu idasein 0-korruse toitlustusalal, millele avaneb vaade läbi hoone kolme korruse.
Kunstikonkursi esikoha pälvisid Vahram Muradyani ja Svetlana Bogomolova värviküllane ja terviklikult läbitunnetatud kompositsiooniga "Teadmiste värvid", mis kujutab abstraheeritult erinevaid nooruse, kasvu, õppimise ja tasakaalu sümboleid. Seinataiesele loob ruumilisust alumiiniumlehtedest elementide kihilisus ning eendumine taustseinast. Žürii tõi võidutöö tugevusena välja kaasaegse esteetika, dünaamilisuse ning kujundliku vormikeele, mis võiks pakkuda mitmeid tõlgendusvõimalusi ja avastamisrõõmu.
Armeeniast pärit illustraator ja graafik Vahram Muradyan ja Venemaalt pärit kunstnik Svetlana Bogomolova elavad ja tegutsevad Tartus. "Paide riigigümnaasiumi hoone on tõesti vaimustav. Hoone uus arhitektuuriline lahendus mõjutas meid, esiteks seina- ja ruumikuju, vaatenurkade ja vahemaade võimaluste rohkus (nt vaade esimeselt korruselt, raamatukogust, väljast läbi akende)," mõtestasid ideekavandi autorid oma töö tausta. "Uue hooneosa astmekujulised arenevad vormid ja vana hooneosa ajaloolisus olid samuti teose kontseptsioonile toepunktiks. Huvitav väljakutse oli visualiseerida idee esteetikasse, mis täiendaks hoonelahendust nooruslikul viisil."
Võidutöö "Teadmiste värvid" paigaldatakse Paide riigigümnaasiumi uude hoonesse sellel sügisel.
Teise koha pälvis Lauri Kiluski ja Juss Heinsalu keraamiline seinapannoo "Kivikiri", mille aluseks on Paide kirivööst tuletatud algkujund. Teose tugevuseks on tervet seinapinda hõlmav visuaalne lahendus ning maalähedane materjalikasutus punase savi näol; samas juhtis žürii tähelepanu ühesuguste elementide kasutamisest tulenevale teatavale ühetaolisusele/monotoonsusele.
Kolmanda kohale valiti Mikk Heinsoo ja Hedi Jaanisoo fotolavastuste seeria "Katsetamised", mille tugevuseks on žürii hinnangul esteetiline värskus ning mänguline suhestumine kooli ja haridustemaatikaga. Seeria inspireerib gümnaasiumiõpilaste tundides õpitut oma loovuse, vabaduse ja huvifookuste järgi rakendada.
Žürii otsustas ära märkida klaaspannoo "Tuleviku kokaraamat", mis paistis silma programmilise lähenemise, läbitöötatud ja mõtestatud kontseptsiooniga, autoriks Anne-Liis Leht ning Merike Estna loodud keraamilise mosaiikpannoo "Mets-Kodu", mis tõlgendab oskuslikult looduslikke protsesse esteetilisse süsteemi ning mille teostust žürii pidas jõuliseks ja professionaalseks.
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Paide riigigümnaasiumi direktor Margo Sootla, Eesti Kunstnike Liidust Marko Kekišev ja Vano Allsalu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingust Anu Allas ja Joanna Hoffmann, Paide riigigümnaasiumi hoone arhitekt Maarja Kask ning hääleõiguseta ekspert Einar Künnapuu Riigi Kinnisvarast. | Paide riigigümnaasiumi söögisaali seina hakkab ilmestama teos "Teadmiste värvid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paide riigigümnaasiumi moodustab muinsuskaitsealune ajalooline hoone ning uus rajatav hooneosa. Kunstiteose asukohaks on uue hoonemahu idasein 0-korruse toitlustusalal, millele avaneb vaade läbi hoone kolme korruse.
Kunstikonkursi esikoha pälvisid Vahram Muradyani ja Svetlana Bogomolova värviküllane ja terviklikult läbitunnetatud kompositsiooniga "Teadmiste värvid", mis kujutab abstraheeritult erinevaid nooruse, kasvu, õppimise ja tasakaalu sümboleid. Seinataiesele loob ruumilisust alumiiniumlehtedest elementide kihilisus ning eendumine taustseinast. Žürii tõi võidutöö tugevusena välja kaasaegse esteetika, dünaamilisuse ning kujundliku vormikeele, mis võiks pakkuda mitmeid tõlgendusvõimalusi ja avastamisrõõmu.
Armeeniast pärit illustraator ja graafik Vahram Muradyan ja Venemaalt pärit kunstnik Svetlana Bogomolova elavad ja tegutsevad Tartus. "Paide riigigümnaasiumi hoone on tõesti vaimustav. Hoone uus arhitektuuriline lahendus mõjutas meid, esiteks seina- ja ruumikuju, vaatenurkade ja vahemaade võimaluste rohkus (nt vaade esimeselt korruselt, raamatukogust, väljast läbi akende)," mõtestasid ideekavandi autorid oma töö tausta. "Uue hooneosa astmekujulised arenevad vormid ja vana hooneosa ajaloolisus olid samuti teose kontseptsioonile toepunktiks. Huvitav väljakutse oli visualiseerida idee esteetikasse, mis täiendaks hoonelahendust nooruslikul viisil."
Võidutöö "Teadmiste värvid" paigaldatakse Paide riigigümnaasiumi uude hoonesse sellel sügisel.
Teise koha pälvis Lauri Kiluski ja Juss Heinsalu keraamiline seinapannoo "Kivikiri", mille aluseks on Paide kirivööst tuletatud algkujund. Teose tugevuseks on tervet seinapinda hõlmav visuaalne lahendus ning maalähedane materjalikasutus punase savi näol; samas juhtis žürii tähelepanu ühesuguste elementide kasutamisest tulenevale teatavale ühetaolisusele/monotoonsusele.
Kolmanda kohale valiti Mikk Heinsoo ja Hedi Jaanisoo fotolavastuste seeria "Katsetamised", mille tugevuseks on žürii hinnangul esteetiline värskus ning mänguline suhestumine kooli ja haridustemaatikaga. Seeria inspireerib gümnaasiumiõpilaste tundides õpitut oma loovuse, vabaduse ja huvifookuste järgi rakendada.
Žürii otsustas ära märkida klaaspannoo "Tuleviku kokaraamat", mis paistis silma programmilise lähenemise, läbitöötatud ja mõtestatud kontseptsiooniga, autoriks Anne-Liis Leht ning Merike Estna loodud keraamilise mosaiikpannoo "Mets-Kodu", mis tõlgendab oskuslikult looduslikke protsesse esteetilisse süsteemi ning mille teostust žürii pidas jõuliseks ja professionaalseks.
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Paide riigigümnaasiumi direktor Margo Sootla, Eesti Kunstnike Liidust Marko Kekišev ja Vano Allsalu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingust Anu Allas ja Joanna Hoffmann, Paide riigigümnaasiumi hoone arhitekt Maarja Kask ning hääleõiguseta ekspert Einar Künnapuu Riigi Kinnisvarast.
### Response:
Paide riigigümnaasiumi söögisaali seina hakkab ilmestama teos "Teadmiste värvid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019. aasta 15. aprillil toimus katedraalis suur tulekahju. Katedraali taastamise eest vastutab pensionärist kindral Jean-Louis Georgelin.
"850 aastat vana katedraal võib siiski isegi 2024. aastal olla ilma katuseta. Georgelini eesmärk on tagada, et kirik oleks Pariisi olümpiamängude ajaks avatud turistidele. Parandustööd võivad samal ajal aga jätkuda," teatas The Times.
"Sisetööd saame valmis, kuid tõenäoliselt peame katusega tööd jätkama ka pärast 2024. aastat," ütles Georgelin.
Tulekahjust on möödas 24 kuud, kuid kiriku taastamine pole veel alanud. Selle asemel on töölised kindlustanud kiriku ümbrust ja kaitsnud seda varisemisohu eest. Kulutatud on juba 165 miljonit eurot.
Kiriku taastamiseks on plaanitud 833 miljonit eurot. Kaks Prantsusmaa rikkamet ettevõtjat annetasid Notre Dame' taastamiseks näiteks 300 miljonit eurot.
Georgelini sõnul on katedraali taastamist aeglustanud karmid ohutuseeskirjad ja koroonaviiruse epideemia.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas eelmisel aastal, et katedraal taastatakse algsel kujul.
"Kiriku sees peab enne restaureerimist tegema samuti palju ettevalmistamist vajavat tööd. Näiteks tuleb taastada kiriku orel. Kõik oreli kaheksa tuhat toru on eemaldatud ja viidud puhastamiseks salajasse kohta," teatas The Times.
Tegemist on pika ja keerulise protsessiga. Tõenäoliselt alles suvel saavad restauraatorid tööle asuda.
Eksperdid pole veel tulekahju põhjust välja selgitanud. Politsei ei usu samas, et tegemist oli süütamisega. Kõige rohkem kahtlustatakse elektririkkest alguse saanud põlengut. Suure tõenäosusega aga ei saagi kunagi teada, mis tulekahju päriselt põhjustas. | Notre Dame'i katedraal avatakse 2024. aastal, kuid ilma katuseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019. aasta 15. aprillil toimus katedraalis suur tulekahju. Katedraali taastamise eest vastutab pensionärist kindral Jean-Louis Georgelin.
"850 aastat vana katedraal võib siiski isegi 2024. aastal olla ilma katuseta. Georgelini eesmärk on tagada, et kirik oleks Pariisi olümpiamängude ajaks avatud turistidele. Parandustööd võivad samal ajal aga jätkuda," teatas The Times.
"Sisetööd saame valmis, kuid tõenäoliselt peame katusega tööd jätkama ka pärast 2024. aastat," ütles Georgelin.
Tulekahjust on möödas 24 kuud, kuid kiriku taastamine pole veel alanud. Selle asemel on töölised kindlustanud kiriku ümbrust ja kaitsnud seda varisemisohu eest. Kulutatud on juba 165 miljonit eurot.
Kiriku taastamiseks on plaanitud 833 miljonit eurot. Kaks Prantsusmaa rikkamet ettevõtjat annetasid Notre Dame' taastamiseks näiteks 300 miljonit eurot.
Georgelini sõnul on katedraali taastamist aeglustanud karmid ohutuseeskirjad ja koroonaviiruse epideemia.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas eelmisel aastal, et katedraal taastatakse algsel kujul.
"Kiriku sees peab enne restaureerimist tegema samuti palju ettevalmistamist vajavat tööd. Näiteks tuleb taastada kiriku orel. Kõik oreli kaheksa tuhat toru on eemaldatud ja viidud puhastamiseks salajasse kohta," teatas The Times.
Tegemist on pika ja keerulise protsessiga. Tõenäoliselt alles suvel saavad restauraatorid tööle asuda.
Eksperdid pole veel tulekahju põhjust välja selgitanud. Politsei ei usu samas, et tegemist oli süütamisega. Kõige rohkem kahtlustatakse elektririkkest alguse saanud põlengut. Suure tõenäosusega aga ei saagi kunagi teada, mis tulekahju päriselt põhjustas.
### Response:
Notre Dame'i katedraal avatakse 2024. aastal, kuid ilma katuseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste vabamaadluses lööb kaasa kaks eestlast: kuni 74-kilogrammiste kaalukategoorias võistleb Aimar Andruse, -79 kg kategoorias Erik Reinbok. Reinbok astub matile 19., Andruse 20. aprillil.
Meeste kreeka-rooma maadluses on võistlustules kolm Eesti sportlast: Helary Mägisalu (-60 kg), Ranet Kaljola (-82 kg) ja Andreas Välis (-87 kg). Välis alustab 23. aprillil, Mägisalu ja Kaljola päev hiljem.
Ainsa Eesti naismaadlejana võistleb EM-il Epp Mäe. Kuni 76 kilogrammiste kaalukategoorias osalev 2017. aasta EM-pronksmedalist Mäe asub võistlustulle 21. aprillil. | Maadlusliit lähetab EM-ile kuueliikmelise koondise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste vabamaadluses lööb kaasa kaks eestlast: kuni 74-kilogrammiste kaalukategoorias võistleb Aimar Andruse, -79 kg kategoorias Erik Reinbok. Reinbok astub matile 19., Andruse 20. aprillil.
Meeste kreeka-rooma maadluses on võistlustules kolm Eesti sportlast: Helary Mägisalu (-60 kg), Ranet Kaljola (-82 kg) ja Andreas Välis (-87 kg). Välis alustab 23. aprillil, Mägisalu ja Kaljola päev hiljem.
Ainsa Eesti naismaadlejana võistleb EM-il Epp Mäe. Kuni 76 kilogrammiste kaalukategoorias osalev 2017. aasta EM-pronksmedalist Mäe asub võistlustulle 21. aprillil.
### Response:
Maadlusliit lähetab EM-ile kuueliikmelise koondise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 98-oktaanise bensiini hind kerkis samuti 4,5 sendi võrra 1,449 euroni.
Diislikütuse hind jäi püsima 1,199 euro tasemel liitri kohta.
Mitmes tanklas on hinnad endiselt kolmapäevasel tasemel. Näiteks Neste tanklad hinnatõusuga kaasa ei läinud.
Neste tanklas oli 15. aprillil veel endine hind. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR | Mõned tanklad tõstsid taas bensiini hinda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
98-oktaanise bensiini hind kerkis samuti 4,5 sendi võrra 1,449 euroni.
Diislikütuse hind jäi püsima 1,199 euro tasemel liitri kohta.
Mitmes tanklas on hinnad endiselt kolmapäevasel tasemel. Näiteks Neste tanklad hinnatõusuga kaasa ei läinud.
Neste tanklas oli 15. aprillil veel endine hind. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
### Response:
Mõned tanklad tõstsid taas bensiini hinda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | UTRGV läks küll veerandfinaali neljanda ja New Mexico viienda asetusega, kuid juba 52. minutiks lõi New Mexico kolm väravat, kirjutab Soccernet.ee.
Lillemäe lõi kokkuvõttes oma USA debüüthooajal 15 mänguga kaks väravat ja sai kirja kaks resultatiivset söötu. | Lillemäe võistkonna hooaeg lõppes konverentsi veerandfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
UTRGV läks küll veerandfinaali neljanda ja New Mexico viienda asetusega, kuid juba 52. minutiks lõi New Mexico kolm väravat, kirjutab Soccernet.ee.
Lillemäe lõi kokkuvõttes oma USA debüüthooajal 15 mänguga kaks väravat ja sai kirja kaks resultatiivset söötu.
### Response:
Lillemäe võistkonna hooaeg lõppes konverentsi veerandfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on filmi teise treileriga, kirjutab CNN.
Filmi esimene treiler avaldati juba eelmise aasta jaanuaris ning film pidi kinodesse jõudma eelmise aasta mais.
Koroonapandeemia tõttu lükati aga filmi esilinastust edasi ning film jõuab kinodesse 25. juunil.
Hiljem saab "Kiirete ja vihaste" filmisari ka kümnenda ja 11. osa. | Ilmus "Kiirete ja vihaste" üheksanda filmi uus treiler | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on filmi teise treileriga, kirjutab CNN.
Filmi esimene treiler avaldati juba eelmise aasta jaanuaris ning film pidi kinodesse jõudma eelmise aasta mais.
Koroonapandeemia tõttu lükati aga filmi esilinastust edasi ning film jõuab kinodesse 25. juunil.
Hiljem saab "Kiirete ja vihaste" filmisari ka kümnenda ja 11. osa.
### Response:
Ilmus "Kiirete ja vihaste" üheksanda filmi uus treiler |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Fowleri ütlused olid vastuolus prokuratuuri ekspertiisiga ja kinnitasid Chauvini meeskonna kaitset, et uimastid ja terviseprobleemid olid Floydi surma põhjuseks, teatas The Wall Street Journal.
"Minu arvates oli Floydil äkiline südame rütmihäire, mille põhjustas südamehaigus ja politseiniku poolne mahasurumine. Tema südamehaigust suurendasid fentanüüli ja metamfetamiini tarbimine," ütles Fowler.
"Ma ei välista, et Floyd mõrvati. Floydi tervislik seis oli halb ja politseinik kasutas jõudu. Kuid uimastite tarbimine ja selle mõju tervisele ei luba mul surma põhjust täpsel viisil kindlaks teha," lisas Fowler.
Hennepini maakonna meditsiiniekspert Andrew Baker ja teised prokuratuuri eksperdid leiavad, et Floydi surma põhjustas Chauvini kasutatud jõud.
"Floyd suruti vastu maad ja Chauvin surus teda põlvega. Vägivald põhjustas tema südamehäired," ütles Baker.
Chauvin ei ole end süüdi tunnistanud teise ja kolmanda astme mõrvas.
"Chauvini kaitse esitab viimased argumendid neljapäeval. Esmaspäeval algavad vandekohtu arutelud," teatas The Wall street Journal.
Uuringud näitavad, et kaitsjate poolt esitatud ekspertiisid võivad mõjutada vandekohtunike otsust.
Virginia ülikooli ja Duke'i ülikooli õigusteaduste professorite avaldatud uuringus leiti, et vandekohtunikud toetasid süüdimõistvat otsust palju vähem, kui nad vaatasid ka kaitse-eksperdi aruannet, kus selgitati, et prokuratuuri esitatud tõendid ei olnud piisavalt veenvad. | Derek Chauvini kohtuprotsess muutus ekspertide vaidluseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Fowleri ütlused olid vastuolus prokuratuuri ekspertiisiga ja kinnitasid Chauvini meeskonna kaitset, et uimastid ja terviseprobleemid olid Floydi surma põhjuseks, teatas The Wall Street Journal.
"Minu arvates oli Floydil äkiline südame rütmihäire, mille põhjustas südamehaigus ja politseiniku poolne mahasurumine. Tema südamehaigust suurendasid fentanüüli ja metamfetamiini tarbimine," ütles Fowler.
"Ma ei välista, et Floyd mõrvati. Floydi tervislik seis oli halb ja politseinik kasutas jõudu. Kuid uimastite tarbimine ja selle mõju tervisele ei luba mul surma põhjust täpsel viisil kindlaks teha," lisas Fowler.
Hennepini maakonna meditsiiniekspert Andrew Baker ja teised prokuratuuri eksperdid leiavad, et Floydi surma põhjustas Chauvini kasutatud jõud.
"Floyd suruti vastu maad ja Chauvin surus teda põlvega. Vägivald põhjustas tema südamehäired," ütles Baker.
Chauvin ei ole end süüdi tunnistanud teise ja kolmanda astme mõrvas.
"Chauvini kaitse esitab viimased argumendid neljapäeval. Esmaspäeval algavad vandekohtu arutelud," teatas The Wall street Journal.
Uuringud näitavad, et kaitsjate poolt esitatud ekspertiisid võivad mõjutada vandekohtunike otsust.
Virginia ülikooli ja Duke'i ülikooli õigusteaduste professorite avaldatud uuringus leiti, et vandekohtunikud toetasid süüdimõistvat otsust palju vähem, kui nad vaatasid ka kaitse-eksperdi aruannet, kus selgitati, et prokuratuuri esitatud tõendid ei olnud piisavalt veenvad.
### Response:
Derek Chauvini kohtuprotsess muutus ekspertide vaidluseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Õhtuleht avaldab reklaame vastavalt kehtivale seadusele, kuid lisaks sellele oleme püüdnud tagada, et reklaamid vastaksid ettevõtte väärtustele. Antud juhul oleme nende väärtuste vastu eksinud ja vabandame," ütles Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov neljapäeval ERR-ile.
"Teeme ettevõttes töökorralduslikud muutused, et selliseid vigu tulevikus vältida," lisas Šmutov.
Õhtulehes ilmus neljapäeval reklaamtekstina Hiina suursaadiku Li Chao leheküljesuurune artikkel, milles diplomaat kirjutab, et väited Uiguuri autonoomses piirkonnas (Xinjiangis) toime pandud genotsiidist ja sunnitööst olevat naeruväärne vale.
Šmutov ega lehe reklaamiosakonna esindaja ei öelnud, kui palju artikli avaldamise eest maksti, kuid Õhtulehe kodulehel oleva hinnakirja kohaselt maksab täislehekülje suurune reklaam 3300-4200 eurot.
Postimehe ja Eesti Päevalehe peatoimetajad ütlesid neljapäeval ERR-ile, et keelduksid selliste artiklite avaldamisest.
Inimõigusorganisatsioonide ning Läände põgenenud uiguuride väitel on Hiina käivitanud riigi loodeosas Xinjiangi provintsis kampaania, mille käigus seal elavaid uiguure piinatakse, näljutatakse, vägistatakse ja steriliseeritakse, et nende rahvuslik identiteet hävitada. Väidetavalt hoitakse vangilaagrites miljonit uiguuri, et neid Hiina väitel islamiäärmuslusest ümber kasvatada. | Õhtuleht vabandas Hiina propagandaartikli avaldamise pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Õhtuleht avaldab reklaame vastavalt kehtivale seadusele, kuid lisaks sellele oleme püüdnud tagada, et reklaamid vastaksid ettevõtte väärtustele. Antud juhul oleme nende väärtuste vastu eksinud ja vabandame," ütles Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov neljapäeval ERR-ile.
"Teeme ettevõttes töökorralduslikud muutused, et selliseid vigu tulevikus vältida," lisas Šmutov.
Õhtulehes ilmus neljapäeval reklaamtekstina Hiina suursaadiku Li Chao leheküljesuurune artikkel, milles diplomaat kirjutab, et väited Uiguuri autonoomses piirkonnas (Xinjiangis) toime pandud genotsiidist ja sunnitööst olevat naeruväärne vale.
Šmutov ega lehe reklaamiosakonna esindaja ei öelnud, kui palju artikli avaldamise eest maksti, kuid Õhtulehe kodulehel oleva hinnakirja kohaselt maksab täislehekülje suurune reklaam 3300-4200 eurot.
Postimehe ja Eesti Päevalehe peatoimetajad ütlesid neljapäeval ERR-ile, et keelduksid selliste artiklite avaldamisest.
Inimõigusorganisatsioonide ning Läände põgenenud uiguuride väitel on Hiina käivitanud riigi loodeosas Xinjiangi provintsis kampaania, mille käigus seal elavaid uiguure piinatakse, näljutatakse, vägistatakse ja steriliseeritakse, et nende rahvuslik identiteet hävitada. Väidetavalt hoitakse vangilaagrites miljonit uiguuri, et neid Hiina väitel islamiäärmuslusest ümber kasvatada.
### Response:
Õhtuleht vabandas Hiina propagandaartikli avaldamise pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Andrus Veerpalul tuleb tagastada talle 2002. aastal antud Eesti Punase Risti I klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe I klassi teenetemärk. Teenetemärkide seaduse paragrahvi 13 järgi võib Vabariigi President otsustada teenetemärgi ära võtta, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.
Rahvusvahelise Spordiarbitraaži (CAS) antidopingu osakond leidis Andrus Veerpalu olevat süüdi organiseeritud dopinguskeemis osalemises ning määras kahekordsele olümpiavõitjale tänavu märtsis kaheaastase spordis tegutsemise keelu. Veerpalu oli Team Haanja treenerina aidanud vahendada ja varjata keelatud ainete kasutamist. Laiaulatuslik dopinguvõrgustik paljastati operatsiooni "Aadrilaskmine" käigus Seefeldi suusaalade MM-il 2019. aastal.
Andrus Veerpalu, keda süüdistatakse Innsbrucki prokuratuuri poolt spordipettuses, lasi süüdistuse järgi Seefeldi MM-i ajal oma hotellituppa sisse Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranini ja dopinguvõrgustiku ninamehe Mark Schmidti isa Ansgard Schmidti, et nad saaksid veredopinguga tegeleda. Algselt eelmise aasta 16. novembril toimuma pidanud Veerpalu kohtuistung lükati koroonaviiruse pandeemia tõttu määramata ajaks edasi.
2019. aasta märtsis võeti president Kersti Kaljulaidi otsusega teenetemärgid ka suusatreener Mati Alaverilt. Eesti suusatajatele Andreas Veerpalule, Karel Tammjärvele ja Algo Kärbile dopinguarst Mark Schmidti kontakti vahendanud Alaveri mõistis Harju maakohus 2019. aasta novembris dopingu tarvitamisele kallutamises süüdi, karistades treenerit aastase tingimisi vangistusega poolteiseaastase katseajaga. | President võtab Andrus Veerpalult teenetemärgid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Andrus Veerpalul tuleb tagastada talle 2002. aastal antud Eesti Punase Risti I klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe I klassi teenetemärk. Teenetemärkide seaduse paragrahvi 13 järgi võib Vabariigi President otsustada teenetemärgi ära võtta, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.
Rahvusvahelise Spordiarbitraaži (CAS) antidopingu osakond leidis Andrus Veerpalu olevat süüdi organiseeritud dopinguskeemis osalemises ning määras kahekordsele olümpiavõitjale tänavu märtsis kaheaastase spordis tegutsemise keelu. Veerpalu oli Team Haanja treenerina aidanud vahendada ja varjata keelatud ainete kasutamist. Laiaulatuslik dopinguvõrgustik paljastati operatsiooni "Aadrilaskmine" käigus Seefeldi suusaalade MM-il 2019. aastal.
Andrus Veerpalu, keda süüdistatakse Innsbrucki prokuratuuri poolt spordipettuses, lasi süüdistuse järgi Seefeldi MM-i ajal oma hotellituppa sisse Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranini ja dopinguvõrgustiku ninamehe Mark Schmidti isa Ansgard Schmidti, et nad saaksid veredopinguga tegeleda. Algselt eelmise aasta 16. novembril toimuma pidanud Veerpalu kohtuistung lükati koroonaviiruse pandeemia tõttu määramata ajaks edasi.
2019. aasta märtsis võeti president Kersti Kaljulaidi otsusega teenetemärgid ka suusatreener Mati Alaverilt. Eesti suusatajatele Andreas Veerpalule, Karel Tammjärvele ja Algo Kärbile dopinguarst Mark Schmidti kontakti vahendanud Alaveri mõistis Harju maakohus 2019. aasta novembris dopingu tarvitamisele kallutamises süüdi, karistades treenerit aastase tingimisi vangistusega poolteiseaastase katseajaga.
### Response:
President võtab Andrus Veerpalult teenetemärgid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuusingu nimetamine Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Madalmaade Kuningriigis, asukohaga Haagis selgub presidendi kantselei dokumendiregistrist.
Kuusing vahetab välja senise suursaadiku Kaili Terrase, kes alustas Hollandis tööd 2017. aastal.
Kuusing töötas enne asumist presidendi välisnõunikuks 2017. aasta suvel kolm aastat Eesti esinduse asejuhina NATO-s ja aastatel 2010-2014 Eesti saatkonna asejuhina Moskvas. Välisteenistusega liitus Kuusing 2005. aastal, enne seda töötas ta justiitsministeeriumi välissuhete osakonnas ja muinsuskaitseametis.
Tavapäraselt toimuvad vahetused diplomaatilistes välislähetustes augustis, Kuusing alustab suursaadikuna Hollandis 1. septembril. | Kaljulaidi välisnõunik läheb suursaadikuks Hollandisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuusingu nimetamine Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Madalmaade Kuningriigis, asukohaga Haagis selgub presidendi kantselei dokumendiregistrist.
Kuusing vahetab välja senise suursaadiku Kaili Terrase, kes alustas Hollandis tööd 2017. aastal.
Kuusing töötas enne asumist presidendi välisnõunikuks 2017. aasta suvel kolm aastat Eesti esinduse asejuhina NATO-s ja aastatel 2010-2014 Eesti saatkonna asejuhina Moskvas. Välisteenistusega liitus Kuusing 2005. aastal, enne seda töötas ta justiitsministeeriumi välissuhete osakonnas ja muinsuskaitseametis.
Tavapäraselt toimuvad vahetused diplomaatilistes välislähetustes augustis, Kuusing alustab suursaadikuna Hollandis 1. septembril.
### Response:
Kaljulaidi välisnõunik läheb suursaadikuks Hollandisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žetõsu haaras juhtohjad 37. minutil ja suurendas eduseisu 68. minutil - mõlemad väravad lõi Bauržan Turõsbek, teise penaltist. Viimased paarkümmend minutit Dauren Mažitovi punase kaardi tõttu kümnekesi mänginud Atõrau rabeles 0:2 kaotusseisust välja, kui 76. minutil realiseeris penalti Petar Kunic ja kolmandal üleminutil lõi omavärava Askhat Baltabekov, vahendab Soccernet.ee.
Dmitrijev mängis neljaväravalises viigimängus algusest lõpuni ja sai teisel poolajal kollase hoiatuskaardi. Samal minutil eemaldati teise kollase kaardi saanud Mažitov.
Hooaega kolme miinuspunktiga alustanud Žetõsu asub Kasahstani kõrgliigas 14 meeskonna konkurentsis 12. kohal. | Dmitrijevi koduklubi mängis arvulises ülekaalus kaheväravalise eduseisu maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žetõsu haaras juhtohjad 37. minutil ja suurendas eduseisu 68. minutil - mõlemad väravad lõi Bauržan Turõsbek, teise penaltist. Viimased paarkümmend minutit Dauren Mažitovi punase kaardi tõttu kümnekesi mänginud Atõrau rabeles 0:2 kaotusseisust välja, kui 76. minutil realiseeris penalti Petar Kunic ja kolmandal üleminutil lõi omavärava Askhat Baltabekov, vahendab Soccernet.ee.
Dmitrijev mängis neljaväravalises viigimängus algusest lõpuni ja sai teisel poolajal kollase hoiatuskaardi. Samal minutil eemaldati teise kollase kaardi saanud Mažitov.
Hooaega kolme miinuspunktiga alustanud Žetõsu asub Kasahstani kõrgliigas 14 meeskonna konkurentsis 12. kohal.
### Response:
Dmitrijevi koduklubi mängis arvulises ülekaalus kaheväravalise eduseisu maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal allkirjastas president Joe Biden täidesaatva korralduse, millega moodustati 36-liikmeline komisjon ülesandega uurida ülemkohtu kodukorra muutmist, sealhulgas liikmete arvu suurendamist. Komisjoni uurimine kestab kuus kuud.
Biden nimetas komisjoni esimeesteks Barack Obama endise nõuniku Bob Baueri ja Yale'i ülikooli õigusprofessori Cristina Rodriguezi. Komisjoni liikmete seas on veel palju tunnustatud teadlasi, sealhulgas mõned tuntud konservatiivid.
Progressiivsed demokraadid pole aga rahul aeglase protsessiga.
"Kohtu terviklikkuse taastamiseks vajame rohkem kui komisjoni," ütles Massachusettsi senaator Ed Markey.
Markey on kohtu koosseisu muutmise seadusandluse algataja.
Algatajad kavatsevad kohtu koosseisu muutmise eelnõu välja kuulutada neljapäevasel pressikonverentsil. Õigusaktide vastuvõtmine on aga vähetõenäoline.
"Vabariiklased ei toeta ülemkohtu koosseisu suurendamist, samuti on sellele vastu mitmed demokraadid, kes tahavad ära oodata Bideni loodud komisjoni hinnangu," teatas The Wall Street Journal
Mitmed liberaalsed õigusteadlased hoiatasid, et ülemkohtu koosseisu muutmine ideoloogilistel põhjustel kahjustab kohtu mitte-poliitilist mainet.
Markey kriitikaga ei nõustu.
"Nelja kohtuniku lisamine võimaldab Bidenil luua kohtus liberaalne enamus. See suurendab usaldust kohtu vastu ja selle legitiimsust avalikkuse silmis," ütles Markey.
1937. aastal tegi president Franklin D. Roosevelt ettepaneku suurendada ülemkohtu koosseisu. Siis domineerisid kohtus konservatiivid, kes takistasid Roosevelti New Deali algatusi. Kohtu koosseisu suurendamine kukkus siis kongressis läbi. Siiski asusid konservatiivsed kohtunikud lõpuks toetama Roosevelti majandusprogrammi.
Nii nagu eelmisel korral, kui demokraadid proovisid ülemkohtu koosseisu muuta, üritatakse ka praegu konservatiivseid kohtunikke hirmutada, ütles Arkansase osariigi senaator Tom Cotton. | USA progressiivsed demokraadid tahavad laiendada ülemkohtu koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal allkirjastas president Joe Biden täidesaatva korralduse, millega moodustati 36-liikmeline komisjon ülesandega uurida ülemkohtu kodukorra muutmist, sealhulgas liikmete arvu suurendamist. Komisjoni uurimine kestab kuus kuud.
Biden nimetas komisjoni esimeesteks Barack Obama endise nõuniku Bob Baueri ja Yale'i ülikooli õigusprofessori Cristina Rodriguezi. Komisjoni liikmete seas on veel palju tunnustatud teadlasi, sealhulgas mõned tuntud konservatiivid.
Progressiivsed demokraadid pole aga rahul aeglase protsessiga.
"Kohtu terviklikkuse taastamiseks vajame rohkem kui komisjoni," ütles Massachusettsi senaator Ed Markey.
Markey on kohtu koosseisu muutmise seadusandluse algataja.
Algatajad kavatsevad kohtu koosseisu muutmise eelnõu välja kuulutada neljapäevasel pressikonverentsil. Õigusaktide vastuvõtmine on aga vähetõenäoline.
"Vabariiklased ei toeta ülemkohtu koosseisu suurendamist, samuti on sellele vastu mitmed demokraadid, kes tahavad ära oodata Bideni loodud komisjoni hinnangu," teatas The Wall Street Journal
Mitmed liberaalsed õigusteadlased hoiatasid, et ülemkohtu koosseisu muutmine ideoloogilistel põhjustel kahjustab kohtu mitte-poliitilist mainet.
Markey kriitikaga ei nõustu.
"Nelja kohtuniku lisamine võimaldab Bidenil luua kohtus liberaalne enamus. See suurendab usaldust kohtu vastu ja selle legitiimsust avalikkuse silmis," ütles Markey.
1937. aastal tegi president Franklin D. Roosevelt ettepaneku suurendada ülemkohtu koosseisu. Siis domineerisid kohtus konservatiivid, kes takistasid Roosevelti New Deali algatusi. Kohtu koosseisu suurendamine kukkus siis kongressis läbi. Siiski asusid konservatiivsed kohtunikud lõpuks toetama Roosevelti majandusprogrammi.
Nii nagu eelmisel korral, kui demokraadid proovisid ülemkohtu koosseisu muuta, üritatakse ka praegu konservatiivseid kohtunikke hirmutada, ütles Arkansase osariigi senaator Tom Cotton.
### Response:
USA progressiivsed demokraadid tahavad laiendada ülemkohtu koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peatselt algavate Balti ja Eesti Muusika Päevade keskne teema on kultuuriline ja geneetiline pärilikkus. Kuidas leida üles isikupära, kui kanname oma vanemate DNA-d ning oleme seotud oma suguvõsa ja ümbritseva kultuurikontekstiga?
Saatejuht Joonas Hellerma vestleb Märt-Matis Lillega esmaspäeval, 19. aprillil kell 21.30 ETV2-s. | "Plekktrummi" saatekülaline tuleval nädalal on Märt-Matis Lill | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peatselt algavate Balti ja Eesti Muusika Päevade keskne teema on kultuuriline ja geneetiline pärilikkus. Kuidas leida üles isikupära, kui kanname oma vanemate DNA-d ning oleme seotud oma suguvõsa ja ümbritseva kultuurikontekstiga?
Saatejuht Joonas Hellerma vestleb Märt-Matis Lillega esmaspäeval, 19. aprillil kell 21.30 ETV2-s.
### Response:
"Plekktrummi" saatekülaline tuleval nädalal on Märt-Matis Lill |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hirmutis" ("Пугало") räägib jakuudi posijast, kes imeb nagu käsn inimeste seest haigusi välja. Teda põlatakse ja alandatakse, aga kui häda käes, otsitakse tema juurest abi. Naise anne on ühtlasi tema needus, sest seda kasutades loovutab ta iga kord ka tükikese iseendast. Eneseohverdusele sunnib teda minevikust pärit sünge saladus. Film võitis mullu esimese jakuudi linateosena Vene filmide festivali Kinotavr ja tiirles 2021. aasta alguses ka ülevenemaalises kinolevis.
Aastas valmib Venemaa föderatsiooni koosseisu kuuluva miljonilise elanikkonnaga Jakuutias umbes 20 filmi, mida levitatakse peamiselt kohalikul turul, kus omakeelsete linateoste vastu valitseb tohutu huvi. Esimest korda näitas HÕFF Jakuutia filmikunsti 2018. aastal, kui ekraanile jõudis Stepan Burnaševi ja Jevgeni Ossipovi õudusfilm "Kuri vaim".
Jakuutia filmikunsti teist, pöörasemat poolt esindab Haapsalus Viktor Li-Fu muusikaline komöödia "Tšeeke, tantsiv politseinik" ("Чээке"), mille alternatiivreaalsuses püütakse pätte ainult tantsides.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival toimub tänavu 4.–6. juunini Haapsalu kultuurikeskuses. Osa Baltimaade suurima žanrifilmide festivali programmist jõuab ka veebikino ekraanile, kogu kava avalikustatakse 6. mail. | HÕFF toob vaatajate ette Jakuutia žanrikino | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hirmutis" ("Пугало") räägib jakuudi posijast, kes imeb nagu käsn inimeste seest haigusi välja. Teda põlatakse ja alandatakse, aga kui häda käes, otsitakse tema juurest abi. Naise anne on ühtlasi tema needus, sest seda kasutades loovutab ta iga kord ka tükikese iseendast. Eneseohverdusele sunnib teda minevikust pärit sünge saladus. Film võitis mullu esimese jakuudi linateosena Vene filmide festivali Kinotavr ja tiirles 2021. aasta alguses ka ülevenemaalises kinolevis.
Aastas valmib Venemaa föderatsiooni koosseisu kuuluva miljonilise elanikkonnaga Jakuutias umbes 20 filmi, mida levitatakse peamiselt kohalikul turul, kus omakeelsete linateoste vastu valitseb tohutu huvi. Esimest korda näitas HÕFF Jakuutia filmikunsti 2018. aastal, kui ekraanile jõudis Stepan Burnaševi ja Jevgeni Ossipovi õudusfilm "Kuri vaim".
Jakuutia filmikunsti teist, pöörasemat poolt esindab Haapsalus Viktor Li-Fu muusikaline komöödia "Tšeeke, tantsiv politseinik" ("Чээке"), mille alternatiivreaalsuses püütakse pätte ainult tantsides.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival toimub tänavu 4.–6. juunini Haapsalu kultuurikeskuses. Osa Baltimaade suurima žanrifilmide festivali programmist jõuab ka veebikino ekraanile, kogu kava avalikustatakse 6. mail.
### Response:
HÕFF toob vaatajate ette Jakuutia žanrikino |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarja esimesed episoodid kulgevad justkui klassikaliselt. Mustanahaline perekond kolib 1960. aastatel Comptonisse, kus sel ajal elavad veel põhiliselt valged. Pealtnäha idülliline kvartal, kuhu nad kolivad, osutub aga verejanuliste rassistide pesitsuspaigaks, kes kõik hakkavad esimesest päevast peale ihuma hammast, et mustanahaline perekond sealt välja süüa. Kogu sari toimubki kümne järjestikuse päeva jooksul, kus olukord samm-sammult eskaleerub ja lõpuks täiesti hüsteeriliseks painajaks kasvab.
"Themi" tugevus on aga ennekõike selles, et lugu on väga täpselt fokusseeritud: pole üleliigseid tegelasi ega põhjendamatut sisulist laialivalguvust, mis enamike telesarjade puhul kipub juhtuma. Ma isegi arvan, et mõni kogenud monteerija suudaks "Themi" ilma eriliste kadudeta suruda kahetunniseks mängufilmis. Küll aga töötab see just sarjana, kuna paranoiadele, mida perekond läbi elab, antakse seeläbi vabalt aega transformeeruda ja kasvada. Enamik situatsioonid venitatakse nii pikale, et ekraani ees istudes hakkab juba vaikselt ebamugav.
Vaataja jääb lisaks ka segadusse: piir reaalsuse ja illusioonide vahel on praktiliselt olematu, kuid enne finaali ei kaldu ekraanil toimuv siiski teadlikult ka ulmesse. "Them" muudab mustanahaliste igapäevased hirmud füüsiliseks, neist saavad hullumeelsed deemonid, kes hakkavad perekonna eluolu igal võimalikul moel tükkideks rebima. Visuaalselt on see aga trööstitu ja provokatiivne, muutudes kohati nii visuaalseks, et isegi minusugune kogenud õudusfilmivaataja pidi silmad sulgema.
Kuigi "Them" laenab oma probleemistiku reaalsest elust, siis on kogu lugu asetatud ikkagi alternatiivsesse ajalukku, mitte reaalsesse sündmustikku, mis annab aga võimaluse kõiki tänaseni eksisteerivaid rassismiprobleeme rasvase punase joonega rõhutada. Seeläbi pakub "Them" korraga nii tõeliselt võimsa õudusfilmikogemuse, kuid lööb põlvest nõrgaks oma julgete ühiskonnakriitiliste alltekstide ja häiriva visuaalse keelega. Nõrganärvilised võiksid sarjast küll kaarega mööda minna, seda julgen kinnitada! | Kodune kultuurisoovitus | Õõvastav ja provokatiivne sari "Them" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarja esimesed episoodid kulgevad justkui klassikaliselt. Mustanahaline perekond kolib 1960. aastatel Comptonisse, kus sel ajal elavad veel põhiliselt valged. Pealtnäha idülliline kvartal, kuhu nad kolivad, osutub aga verejanuliste rassistide pesitsuspaigaks, kes kõik hakkavad esimesest päevast peale ihuma hammast, et mustanahaline perekond sealt välja süüa. Kogu sari toimubki kümne järjestikuse päeva jooksul, kus olukord samm-sammult eskaleerub ja lõpuks täiesti hüsteeriliseks painajaks kasvab.
"Themi" tugevus on aga ennekõike selles, et lugu on väga täpselt fokusseeritud: pole üleliigseid tegelasi ega põhjendamatut sisulist laialivalguvust, mis enamike telesarjade puhul kipub juhtuma. Ma isegi arvan, et mõni kogenud monteerija suudaks "Themi" ilma eriliste kadudeta suruda kahetunniseks mängufilmis. Küll aga töötab see just sarjana, kuna paranoiadele, mida perekond läbi elab, antakse seeläbi vabalt aega transformeeruda ja kasvada. Enamik situatsioonid venitatakse nii pikale, et ekraani ees istudes hakkab juba vaikselt ebamugav.
Vaataja jääb lisaks ka segadusse: piir reaalsuse ja illusioonide vahel on praktiliselt olematu, kuid enne finaali ei kaldu ekraanil toimuv siiski teadlikult ka ulmesse. "Them" muudab mustanahaliste igapäevased hirmud füüsiliseks, neist saavad hullumeelsed deemonid, kes hakkavad perekonna eluolu igal võimalikul moel tükkideks rebima. Visuaalselt on see aga trööstitu ja provokatiivne, muutudes kohati nii visuaalseks, et isegi minusugune kogenud õudusfilmivaataja pidi silmad sulgema.
Kuigi "Them" laenab oma probleemistiku reaalsest elust, siis on kogu lugu asetatud ikkagi alternatiivsesse ajalukku, mitte reaalsesse sündmustikku, mis annab aga võimaluse kõiki tänaseni eksisteerivaid rassismiprobleeme rasvase punase joonega rõhutada. Seeläbi pakub "Them" korraga nii tõeliselt võimsa õudusfilmikogemuse, kuid lööb põlvest nõrgaks oma julgete ühiskonnakriitiliste alltekstide ja häiriva visuaalse keelega. Nõrganärvilised võiksid sarjast küll kaarega mööda minna, seda julgen kinnitada!
### Response:
Kodune kultuurisoovitus | Õõvastav ja provokatiivne sari "Them" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise avavärava viskas avakolmandikul Avalanche'i mängumees Pierre-Edouard Bellemare, ent viis minutit hiljem viigistas Vince Dunn Bluesi eest seisu. Teine kolmandik kuulus aga täielikult külalistele Coloradost, kui J.T. Compheri, Mikko Rantaneni ja Brandon Saadi väravad viisid Avalanche'i 4:1 juhtima. Ehkki Mike Hoffmani kaks tabamust vähendasid viimasel kolmandikul Bluesi kaotusseisu ühele, lahkus napi võiduga Avalanche.
Läänedivisjonis jätkab võidukas Avalanche 64 punktiga liidripositsioonil. Lähim jälitaja Vegas Golden Knights, kes alistas paralleelselt peetud kohtumises Los Angeles Kingsi 6:2, jääb maha nelja silmaga. St. Louis Blues on 44 punktiga neljandal kohal.
Teised tulemused:
Montreal – Calgary 1:4
Ottawa – Winnipeg 2:3
San Jose – Anaheim 1:4 | NHL: divisjoni liider Avalanche jätkab võidulainel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise avavärava viskas avakolmandikul Avalanche'i mängumees Pierre-Edouard Bellemare, ent viis minutit hiljem viigistas Vince Dunn Bluesi eest seisu. Teine kolmandik kuulus aga täielikult külalistele Coloradost, kui J.T. Compheri, Mikko Rantaneni ja Brandon Saadi väravad viisid Avalanche'i 4:1 juhtima. Ehkki Mike Hoffmani kaks tabamust vähendasid viimasel kolmandikul Bluesi kaotusseisu ühele, lahkus napi võiduga Avalanche.
Läänedivisjonis jätkab võidukas Avalanche 64 punktiga liidripositsioonil. Lähim jälitaja Vegas Golden Knights, kes alistas paralleelselt peetud kohtumises Los Angeles Kingsi 6:2, jääb maha nelja silmaga. St. Louis Blues on 44 punktiga neljandal kohal.
Teised tulemused:
Montreal – Calgary 1:4
Ottawa – Winnipeg 2:3
San Jose – Anaheim 1:4
### Response:
NHL: divisjoni liider Avalanche jätkab võidulainel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 44, haiglaravi vajab 506 patsienti. Seda on 23 patsiendi võrra vähem kui kolmapäeval.
Intensiivravil on 61 patsienti, neist juhitaval hingamisel on 46. Need arvud on kahe võrra väiksemad kui ööpäev varem.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 69 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 395 inimest (78 protsenti).
Suri seitse koroonaviirusega nakatunut
Suri seitse koroonaviirusega nakatunut patsienti - 41-aastane mees, 57-aastane mees, 61-aastased mees ja naine, 69-aastane mees, 71-aastane mees ja 83-aastane naine.
Kokku on Eestis alates pandeemia algusest surnud 1064 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 305 inimesel. 248 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 82, Lääne-Virumaale 28, Viljandimaale 27, Pärnumaale 26, Tartumaale 16 ja Raplamaale 15 uut positiivset testi. Põlvamaale lisandus 11, Jõgeva-, Järva- ja Läänemaale 10, Võrumaale kaheksa, Hiiu-, Saare- ja Valgamaale kaks uut nakkusjuhtu.
18 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 653,4 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 13,4 protsenti.
Kaitsesüste tehti ööpäevaga 7231
Ööpäeva jooksul manustati 7231 vaktsiinidoosi, millest esmaseid kaitsesüste oli 5356.
Kokku on Eestis vaktsineerimisi tehtud 268 428 inimesele, kellest 77 719 on saanud mõlemad doosid.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 53 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud Hiiu-, Lääne-, Tartu-, Järva-, Rapla-, Jõgeva- ja Saaremaal. | Ööpäevaga lisandus 572 koroonapositiivset, haiglaravil 506 patsienti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 44, haiglaravi vajab 506 patsienti. Seda on 23 patsiendi võrra vähem kui kolmapäeval.
Intensiivravil on 61 patsienti, neist juhitaval hingamisel on 46. Need arvud on kahe võrra väiksemad kui ööpäev varem.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 69 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 395 inimest (78 protsenti).
Suri seitse koroonaviirusega nakatunut
Suri seitse koroonaviirusega nakatunut patsienti - 41-aastane mees, 57-aastane mees, 61-aastased mees ja naine, 69-aastane mees, 71-aastane mees ja 83-aastane naine.
Kokku on Eestis alates pandeemia algusest surnud 1064 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 305 inimesel. 248 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 82, Lääne-Virumaale 28, Viljandimaale 27, Pärnumaale 26, Tartumaale 16 ja Raplamaale 15 uut positiivset testi. Põlvamaale lisandus 11, Jõgeva-, Järva- ja Läänemaale 10, Võrumaale kaheksa, Hiiu-, Saare- ja Valgamaale kaks uut nakkusjuhtu.
18 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 653,4 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 13,4 protsenti.
Kaitsesüste tehti ööpäevaga 7231
Ööpäeva jooksul manustati 7231 vaktsiinidoosi, millest esmaseid kaitsesüste oli 5356.
Kokku on Eestis vaktsineerimisi tehtud 268 428 inimesele, kellest 77 719 on saanud mõlemad doosid.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 53 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud Hiiu-, Lääne-, Tartu-, Järva-, Rapla-, Jõgeva- ja Saaremaal.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 572 koroonapositiivset, haiglaravil 506 patsienti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulsa teenis American Athletic konverentsis põhihooajal kuue meeskonna seas teise koha ning kohtub poolfinaalis Temple'iga. Meinhard lõi kaheksa mänguga seitse väravat (sealhulgas viis võiduväravat), olles konverentsi parim skooritegija. Parima ründava mängija auhinna teenis ta kuue peatreeneri hääletusel, kirjutab Soccernet.ee.
"Olen Alexi üle superõnnelik," ütles Meinhardi treener Tom McIntosh Tulsa Hurricane'i kodulehele. "Tal on olnud rasked aastad, aga tema visadus ja treeningud kandsid vilja. Ta on need auhinnad oma tööga välja teeninud." | Eesti jalgpallur valiti USA-s põhihooaja parimaks uustulnukaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulsa teenis American Athletic konverentsis põhihooajal kuue meeskonna seas teise koha ning kohtub poolfinaalis Temple'iga. Meinhard lõi kaheksa mänguga seitse väravat (sealhulgas viis võiduväravat), olles konverentsi parim skooritegija. Parima ründava mängija auhinna teenis ta kuue peatreeneri hääletusel, kirjutab Soccernet.ee.
"Olen Alexi üle superõnnelik," ütles Meinhardi treener Tom McIntosh Tulsa Hurricane'i kodulehele. "Tal on olnud rasked aastad, aga tema visadus ja treeningud kandsid vilja. Ta on need auhinnad oma tööga välja teeninud."
### Response:
Eesti jalgpallur valiti USA-s põhihooaja parimaks uustulnukaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvaalgatusele "Kliimaneutraalne Eesti 2035" allkirjade kogumine toimus juba poolteist aastat tagasi. Siis oli tegemist võrdlemisi teistsuguse maailmaga. Näiteks ei olnud Euroopa Parlament veel välja kuulutanud kliimakriisi. Samuti ei olnud siis ülemaailmset pandeemiat ega tol hetkel ilmselt mõeldamatuid elukorralduse muutusi.
Koroonakriisi ja võimuvahetuse tõttu lükkus riikliku tähtsusega olulise küsimuse arutelu kaks korda edasi. Praegu peame neid vestlusi olukorras, kui maailm meie ümber on juba suurte muutuste keerises.
Rahvaalgatuse "Kliimaneutraalne Eesti 2035" on allkirjastanud kokku 2848 kodanikku ja 12 vabaühendust.
Palun mõttes vastata, kas nõustute järgnevalt kõlava väitega: "kui inimkonna tegevus jätkub praegusel kujul, satume me peagi ökoloogilisse katastroofi". Täpselt sama küsimus esitati eelmisel aastal tuhandele inimesele Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu raames. Selle väitega nõustus 74 protsenti vastajatest.
Seega on väga laiapõhjaline arusaam suurte ja pakiliste muutuste vajalikkusest ühiskonnas olemas. Meie rahvaalgatusega liitunute arv on vaid jäämäe tipp. Veel enam, väidan, et riigi tegevus on jätkumas praegusel kujul, kui räägime kliimaneutraalsuse saavutamisest alles aastaks 2050, nagu hetkel kokku lepitud.
Pöördumisele allkirja andnud inimesed ja organisatsioonid soovivad Eesti riigilt kiiret ja otsustavat tegutsemist kliimamuutuste pidurdamiseks. Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse läbi teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate lahenduste. Need lahendused peavad olema õiglased, loodussäästlikud ja targad. Ja seda hiljemalt aastaks 2035.
Mis on kliimaneutraalsus?
See on Eestis kasvuhoonegaaside heitmete ja nende sidumisega summaarselt nulli jõudmine. Nii palju kui heitmeid atmosfääri paiskame, peame suutma ka kuidagi sealt aasta lõikes tagasi võtta. Aga see ei ole ainult üks kokkulepitud tähtaeg, näiteks 2035. Pigem on see järg-järguline protsess, kuidas selle sihini jõuda ja pärast saavutatut ka hoida.
Vale on mõelda, et meie heitmed saavad püsida kõrgel järgmised neliteist aastat ja kukkuda siis üleöö. Suurimad sammud tuleb astuda juba lähimatel aastatel. Heitmete vähendamine on laiahaardeline teema, mis hõlmab nii energeetikat, transporti, tööstust, jäätmeid, põllumajandust, metsandust, riigikaitset, tervishoidu jne.
Mida tähendavad aga rahvaalgatuses mainitud teaduspõhised ja kaasavad lahendused? Eelkõige tähistavad need lähenemisi, mis on juba täna saadaval ja inimestele vastuvõetavad. Õigem oleks muidugi öelda mitmuses "teadusTEpõhised" lahendused, sest kliimamuutuse leevendamine ei ole ainuüksi insenertehniline või majandusökonoomiline ülesanne. Ega ka kitsalt sotsiaalne, kultuuriline või keskkonnaküsimus. See on kõik need korraga.
Innustan riigikogu liikmeid mõtlema lisaks kõrgtehnoloogilistele ideedele ka seadusandlike ja käitumuslike muutuste potentsiaalile. Kõigi osapoolte sisukas kaasamine juba varases staadiumis on siinkohal muidugi möödapääsmatu. Kliimakriis on küll kriis, kuid sellele reageerimine peab samas olema demokraatlikult läbi arutatud.
Miks just aasta 2035?
Tegemist on kompromissiga, ühelt poolt reaalsete arengute kohaselt vajaliku ja teisalt poliitiliselt näiliselt võimaliku vahel. Selged ja julged eesmärgid on olulised, et tekitada motivatsiooni nii meis endis, et väljakutsega tegelema hakata, kui ka teistes riikides. Eesti saab siin näha võimalust innovaatiliseks hüppeks, mitte vabandust tegevusetuseks.
Kirjeldan seda mõttelise ajajoonega, kus kõigepealt on praegu kehtivad poliitilised lubadused:
2050 - kehtiv eesmärk Eesti kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
2040 - praeguse valitsuse pakutud lõpuaasta süsinikumahuka põlevkiviõli tootmisel.
2035 - kliimaneutraalse energiatootmise tähtaeg katusstrateegias "Eesti 2035".
Aga on ka arenguid enne aastat 2035:
2030 - maakasutuse ja metsanduse sektor hakkab intensiivse majandamise tõttu heitma süsinikku rohkem, kui suudab siduda.
2028 - Eesti Keemiatööstuse Liidu analüüside kohaselt põlevkiviõli tootmise võimalik lõpuaasta, mis muutub järjest tõenäolisemaks.
2019 - loetud tundide jooksul ei toodetud Eestis mitte ühtegi megavatti põlevkivielektrit.
Siin on selged käärid poliitiliste otsuste ja reaalsete arengute vahel. Seega, isegi ilma rahvaalgatuseta on tegelikult selge, et riiklikud eesmärgid tuleb kaasajastada. Ignoreerides reaalse maailma arenguid, võivad need tabada meid ootamatult ja valusalt.
Valitsuse tegevusplaanis on aasta lõpu tähtajaga kirjas kahe võtmedokumendi muutmine. Nendeks on energiamajanduse arengukava ja kliimapoliitika põhialused. Sama taotleb ka kõne all olev rahvaalgatus ning aasta alguses 21 keskkonnaühenduse poolt veel lisaks esitatud pöördumine.
Kas ambitsioonikam eesmärk on ka sisuliselt saavutatav?
Mõttekoja SEI Tallinn poolt tehtud ja aasta 2050 perspektiivi käsitlenud analüüsi põhjal võib väita, et jah. 15 aastat varasem kliimaneutraalsus on tehtav, kui pingutada rohkem transpordisektoris ja tegeleda otsustavalt autostumise kasvu pidurdamisega.
Lisaks rõhutab uuring seda, et hoolimata lõpptähtajast tuleb suuri samme hakata igal juhul planeerima kohe. Tihti ei teadvustata, et just heitmete vähendamise viimane ots on kõige keerulisem.
Teine oluline uuring pärineb mõttekojalt Praxis, kes analüüsis tagajärgi, mis tekiksid põlevkivisektori täielikul hääbumisel aastaks 2035.
Tulemustest selgus, et olulist ennetavat tähelepanu tuleks pöörata vaesusriski tekkimise vältimisele Ida-Virumaal. Kuid neid põlevkivisektoris hõivatud inimesi, kes põlevkivi-järgsel ja mitmekesisema majandusega maakonnas enam kerge vaevaga uut tööd ei leiaks, on uuringu hinnangul kokku vaid alla tuhande inimese. See on kordades vähem, kui tavaliselt neis aruteludes kostuvad hinnangud.
"Pelgalt tehnoloogilised läbimurded meid kliimaneutraalsuse poole ei aita, vaja on ka muutusi seadusandluses ja üldises mõtteviisis."
Pean põgusalt mainima ka mõnd tehnoloogilist lahendust, millele ei maksaks liiga palju loota. On oluline rõhutada, et pelgalt tehnoloogilised läbimurded meid kliimaneutraalsuse poole ei aita, vaja on ka muutusi seadusandluses ja üldises mõtteviisis.
Rääkides 2035. aasta perspektiivist, mis on juba 14 aasta pärast, ei saa me kindlasti panna lootusi nendele tehnoloogiatele, mida praegu praktiliselt olemas ei ole või mille alusloogika on küsitav. Nagu näiteks:
Suuremahuline biomassi põletamine. Praeguste mahtude ja metsamajandusvõtete juures ei ole tegemist kliimasõbraliku tegevusega. Lisaks hävinevad metsade lageraiumisel väärtuslikud ökosüsteemid, mis on hädavajalikud süsiniku pikaajaliseks talletamiseks. Et oleks üheselt selge - rahvaalgatuse allkirjastanud kodanikud ei soovi üleraie intensiivistumist rohepöörde sildi all.
Süsiniku püüdmine on põhimõtteliselt võimalik ka tehislikult. Paraku on need võimalused järgneva kümnendi kontekstis lubamatult kallid ega toimi suurel skaalal. Lisaks tekiks põlevkivitööstuses püütud süsinikku kordades rohkem kui on ennustatav nõudlus sellise tooraine kasutamiseks.
Vesinikust loodetakse palju, ent ekspertide hinnangul on sellel energiakandjal vaid piiratud kasutusalad. Näiteks spetsiifilises rasketööstuses ja maanteetranspordis. Vesiniku tootmine on energiakulukas ning selle transportimine ja hoiustamine keerukas ja arvestatavate kadudega.
Tuumaenergeetika. Eestis varem korduvalt välistatud mõte rajada kodumaine tuumajaam on taaskord liikvel. Seekord väikese tuumajaama sildi all, mille tehniline teostatavus on jätkuvalt vaid paberil. Ja isegi kui tuumajaam oleks Eestis rajatav, kaasnevad selle tehnoloogiaga lahendamatu ja kallis tuumajäätmete probleem ning suur julgeoleku- ning avariioht.
Sageli väidetakse ekslikult, et Eesti inimesi huvitab energia puhul eelkõige selle hind ja sõltumatus teistest riikidest. Kõne alguses viidatud keskkonnateadlikkuse uuring küsis muuhulgas inimeste eelistusi elektritootmise kohta.
Vastanutest 47 protsenti pidas kõige olulisemaks võimalikult väikest kahju keskkonnale, samas kui odavust pidas esmatähtsaks 26 protsenti inimestest ja sõltumatus oli esikohal 27 protsenti vastanute jaoks. Veebruaris mitmete Eesti keskkonnaorganisatsioonide poolt koostatud energeetikavisioon kirjeldab üht lahendust, mis oleks nii võimalikult keskkonnasõbralik, odav kui ka sõltumatu.
Lühidalt kõlab see järgmiselt. Energia tootmine ja tarbimine peab oluliselt vähenema. Seda nii efektiivsuse kui ka üldise energia kokkuhoiu kaudu. Eelkõige kehtib see rasketööstuses ja transpordis. Tõeline rohepööre muutub seda võimalikumaks, mida vähem energiatootmist vaja on. See ei pea aga samas kaasa tooma langust inimeste elukvaliteedis. Vajame nutikust teha vähemaga rohkem.
Väiksema energianõudluse puhul on varustuskindlus saavutatav taastuvate ja kestlike allikate baasilt. Olulised on ka energia salvestamise ja tarbimise nutika juhtimise koosmõju. Lisaks, ühistuliste omandivormide kaasabil on võimalik leida kauaotsitud tasakaal omavalitsuste, kogukondade ja arendajate huvide vahel.
Samal ajal on esmatähtis pöörata tähelepanu nende inimeste tulevikule, kelle sotsiaalmajanduslik käekäik on senini suuresti sõltunud fossiilkütustest. Rohepöörde puhul ei tohi unustada ka taastuvenergia enda negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale, seda nii Eestis kui kaugemal. Kui me laiemat pilti ei vaata, võime üleminekuga teha rohkem kahju kui kasu.
Oluline on poliitiline raamistus
Viimastel aastatel on Eesti heitmed järsult vähenenud. Tundub, et midagi enam lisaks tegema justkui ei peagi. Kuid ettenägelikumalt vaadates saab öelda, et Eestil on suur edumaa, nüüd tuleks see lõpuni ära vormistada ja seejärel oma positsiooni hoida. Õigem oleks küll vaadata keskkonnaküsimusi mitte kui võistlust, mida võita, vaid kui ühist pingutust, kus anda endast parim.
Mõtteviisi muutusi saab olla teisigi:
Ohvri asemel tuleb olla kangelane. Kui suudame lahendada terve riigi mastaabis hajutatud kogukonnaenergeetika tootmise ja salvestamise, oleme Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnutsi vingemad kui Skype'i loomine ja bitcoini alustehnoloogiad kokku. Kui suudame Ida-Virumaale võimaldada uue narratiivi, mis peab lugu minevikust, kuid vaatab nüüd julgelt tulevikku, siis saame öelda, et pole kedagi üleminekus maha jätnud.
Paanika asemel tuleb arutleda. Suurte siirete tegemisel on oluline just rohkem demokraatiat, mitte vähem. Kliimaneutraalne Eesti 2035 eeldab valikuid. Me ei saa muuta kõike, jättes kõik samasuguseks. Üheks võimaluseks on rahvakogude pidamine nii üleriiklikult kui regiooniti. On näidatud, et informeeritud kodanikud on valmis kaalutlema ja heaks kiitma palju suuremaid samme keskkonnahoiu nimel, kui seda eeldavad neid esindavad poliitikud.
Mõjude vähendamise kõrval tuleb aga ka kohaneda. Mõningane kliimamuutus on süsteemi juba paraku sisse lukustunud ning äärmuslikud ilmastikunähtused aina sagedasemad. Mõni aasta on liiga märg, mõni liiga kuiv, mõni rekordiliselt soe, siis jälle ootamatult jahe. Väheneb ennustatavus ja suureneb haavatavus.
Rahvaalgatuse arutelul keskkonnakomisjonis poolteist aastat tagasi kõlas ka küsimus, kas oleme ehk juba tegutsemisega hiljaks jäänud? Kuigi seda on võimatu kinnitada või ümber lükata, kutsub üha kasvav hulk teadlasi üles aruteludele, kuidas saaksime võimalikeks suuremateks ühiskondlikeks šokkideks valmistuda ja seeläbi nende negatiivseid mõjusid leevendada.
Kokkuvõtteks
Kliimaneutraalne Eesti 2035 on vajalik, sest nii saame ise olla rohepöörde juhid, mitte selle tõmbetuultes. Ja see on võimalik, sest ühiskondlikult on levinud arusaam nende muutuste vajalikkusest ning erinevaid meetmeid on analüüsitud piisavalt. See eesmärk on ka väärtuslik, sest annab ühiskonnale julge sihi, erasektorile selge raamistiku ja elurikkusele suurema kaalu.
Ja lõpetuseks. Kuidas te julgete? Kaua veel? Kuulake teadlasi! Võidelge 1,5°C kraadi nimel! Aitab tühjadest lubadustest! Ma loodan, et need kõlavad loosungid tulid teile kõigile tuttavad ette. Need on pealkirjad meeleavaldustelt, mida viimase kahe aasta jooksul on Toompea lossi ees korraldanud"Reeded tuleviku nimel" kliimanoored. Reedel on nende 111. järjestikune koolistreik. Kaua veel?
Riigikogu keskkonnakomisjoni ametlikus vastuses meie rahvaalgatusele seisis: "Mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb." | Madis Vasser: kliimaneutraalne Eesti 2035 - vajalik, võimalik ja väärtuslik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvaalgatusele "Kliimaneutraalne Eesti 2035" allkirjade kogumine toimus juba poolteist aastat tagasi. Siis oli tegemist võrdlemisi teistsuguse maailmaga. Näiteks ei olnud Euroopa Parlament veel välja kuulutanud kliimakriisi. Samuti ei olnud siis ülemaailmset pandeemiat ega tol hetkel ilmselt mõeldamatuid elukorralduse muutusi.
Koroonakriisi ja võimuvahetuse tõttu lükkus riikliku tähtsusega olulise küsimuse arutelu kaks korda edasi. Praegu peame neid vestlusi olukorras, kui maailm meie ümber on juba suurte muutuste keerises.
Rahvaalgatuse "Kliimaneutraalne Eesti 2035" on allkirjastanud kokku 2848 kodanikku ja 12 vabaühendust.
Palun mõttes vastata, kas nõustute järgnevalt kõlava väitega: "kui inimkonna tegevus jätkub praegusel kujul, satume me peagi ökoloogilisse katastroofi". Täpselt sama küsimus esitati eelmisel aastal tuhandele inimesele Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu raames. Selle väitega nõustus 74 protsenti vastajatest.
Seega on väga laiapõhjaline arusaam suurte ja pakiliste muutuste vajalikkusest ühiskonnas olemas. Meie rahvaalgatusega liitunute arv on vaid jäämäe tipp. Veel enam, väidan, et riigi tegevus on jätkumas praegusel kujul, kui räägime kliimaneutraalsuse saavutamisest alles aastaks 2050, nagu hetkel kokku lepitud.
Pöördumisele allkirja andnud inimesed ja organisatsioonid soovivad Eesti riigilt kiiret ja otsustavat tegutsemist kliimamuutuste pidurdamiseks. Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse läbi teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate lahenduste. Need lahendused peavad olema õiglased, loodussäästlikud ja targad. Ja seda hiljemalt aastaks 2035.
Mis on kliimaneutraalsus?
See on Eestis kasvuhoonegaaside heitmete ja nende sidumisega summaarselt nulli jõudmine. Nii palju kui heitmeid atmosfääri paiskame, peame suutma ka kuidagi sealt aasta lõikes tagasi võtta. Aga see ei ole ainult üks kokkulepitud tähtaeg, näiteks 2035. Pigem on see järg-järguline protsess, kuidas selle sihini jõuda ja pärast saavutatut ka hoida.
Vale on mõelda, et meie heitmed saavad püsida kõrgel järgmised neliteist aastat ja kukkuda siis üleöö. Suurimad sammud tuleb astuda juba lähimatel aastatel. Heitmete vähendamine on laiahaardeline teema, mis hõlmab nii energeetikat, transporti, tööstust, jäätmeid, põllumajandust, metsandust, riigikaitset, tervishoidu jne.
Mida tähendavad aga rahvaalgatuses mainitud teaduspõhised ja kaasavad lahendused? Eelkõige tähistavad need lähenemisi, mis on juba täna saadaval ja inimestele vastuvõetavad. Õigem oleks muidugi öelda mitmuses "teadusTEpõhised" lahendused, sest kliimamuutuse leevendamine ei ole ainuüksi insenertehniline või majandusökonoomiline ülesanne. Ega ka kitsalt sotsiaalne, kultuuriline või keskkonnaküsimus. See on kõik need korraga.
Innustan riigikogu liikmeid mõtlema lisaks kõrgtehnoloogilistele ideedele ka seadusandlike ja käitumuslike muutuste potentsiaalile. Kõigi osapoolte sisukas kaasamine juba varases staadiumis on siinkohal muidugi möödapääsmatu. Kliimakriis on küll kriis, kuid sellele reageerimine peab samas olema demokraatlikult läbi arutatud.
Miks just aasta 2035?
Tegemist on kompromissiga, ühelt poolt reaalsete arengute kohaselt vajaliku ja teisalt poliitiliselt näiliselt võimaliku vahel. Selged ja julged eesmärgid on olulised, et tekitada motivatsiooni nii meis endis, et väljakutsega tegelema hakata, kui ka teistes riikides. Eesti saab siin näha võimalust innovaatiliseks hüppeks, mitte vabandust tegevusetuseks.
Kirjeldan seda mõttelise ajajoonega, kus kõigepealt on praegu kehtivad poliitilised lubadused:
2050 - kehtiv eesmärk Eesti kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
2040 - praeguse valitsuse pakutud lõpuaasta süsinikumahuka põlevkiviõli tootmisel.
2035 - kliimaneutraalse energiatootmise tähtaeg katusstrateegias "Eesti 2035".
Aga on ka arenguid enne aastat 2035:
2030 - maakasutuse ja metsanduse sektor hakkab intensiivse majandamise tõttu heitma süsinikku rohkem, kui suudab siduda.
2028 - Eesti Keemiatööstuse Liidu analüüside kohaselt põlevkiviõli tootmise võimalik lõpuaasta, mis muutub järjest tõenäolisemaks.
2019 - loetud tundide jooksul ei toodetud Eestis mitte ühtegi megavatti põlevkivielektrit.
Siin on selged käärid poliitiliste otsuste ja reaalsete arengute vahel. Seega, isegi ilma rahvaalgatuseta on tegelikult selge, et riiklikud eesmärgid tuleb kaasajastada. Ignoreerides reaalse maailma arenguid, võivad need tabada meid ootamatult ja valusalt.
Valitsuse tegevusplaanis on aasta lõpu tähtajaga kirjas kahe võtmedokumendi muutmine. Nendeks on energiamajanduse arengukava ja kliimapoliitika põhialused. Sama taotleb ka kõne all olev rahvaalgatus ning aasta alguses 21 keskkonnaühenduse poolt veel lisaks esitatud pöördumine.
Kas ambitsioonikam eesmärk on ka sisuliselt saavutatav?
Mõttekoja SEI Tallinn poolt tehtud ja aasta 2050 perspektiivi käsitlenud analüüsi põhjal võib väita, et jah. 15 aastat varasem kliimaneutraalsus on tehtav, kui pingutada rohkem transpordisektoris ja tegeleda otsustavalt autostumise kasvu pidurdamisega.
Lisaks rõhutab uuring seda, et hoolimata lõpptähtajast tuleb suuri samme hakata igal juhul planeerima kohe. Tihti ei teadvustata, et just heitmete vähendamise viimane ots on kõige keerulisem.
Teine oluline uuring pärineb mõttekojalt Praxis, kes analüüsis tagajärgi, mis tekiksid põlevkivisektori täielikul hääbumisel aastaks 2035.
Tulemustest selgus, et olulist ennetavat tähelepanu tuleks pöörata vaesusriski tekkimise vältimisele Ida-Virumaal. Kuid neid põlevkivisektoris hõivatud inimesi, kes põlevkivi-järgsel ja mitmekesisema majandusega maakonnas enam kerge vaevaga uut tööd ei leiaks, on uuringu hinnangul kokku vaid alla tuhande inimese. See on kordades vähem, kui tavaliselt neis aruteludes kostuvad hinnangud.
"Pelgalt tehnoloogilised läbimurded meid kliimaneutraalsuse poole ei aita, vaja on ka muutusi seadusandluses ja üldises mõtteviisis."
Pean põgusalt mainima ka mõnd tehnoloogilist lahendust, millele ei maksaks liiga palju loota. On oluline rõhutada, et pelgalt tehnoloogilised läbimurded meid kliimaneutraalsuse poole ei aita, vaja on ka muutusi seadusandluses ja üldises mõtteviisis.
Rääkides 2035. aasta perspektiivist, mis on juba 14 aasta pärast, ei saa me kindlasti panna lootusi nendele tehnoloogiatele, mida praegu praktiliselt olemas ei ole või mille alusloogika on küsitav. Nagu näiteks:
Suuremahuline biomassi põletamine. Praeguste mahtude ja metsamajandusvõtete juures ei ole tegemist kliimasõbraliku tegevusega. Lisaks hävinevad metsade lageraiumisel väärtuslikud ökosüsteemid, mis on hädavajalikud süsiniku pikaajaliseks talletamiseks. Et oleks üheselt selge - rahvaalgatuse allkirjastanud kodanikud ei soovi üleraie intensiivistumist rohepöörde sildi all.
Süsiniku püüdmine on põhimõtteliselt võimalik ka tehislikult. Paraku on need võimalused järgneva kümnendi kontekstis lubamatult kallid ega toimi suurel skaalal. Lisaks tekiks põlevkivitööstuses püütud süsinikku kordades rohkem kui on ennustatav nõudlus sellise tooraine kasutamiseks.
Vesinikust loodetakse palju, ent ekspertide hinnangul on sellel energiakandjal vaid piiratud kasutusalad. Näiteks spetsiifilises rasketööstuses ja maanteetranspordis. Vesiniku tootmine on energiakulukas ning selle transportimine ja hoiustamine keerukas ja arvestatavate kadudega.
Tuumaenergeetika. Eestis varem korduvalt välistatud mõte rajada kodumaine tuumajaam on taaskord liikvel. Seekord väikese tuumajaama sildi all, mille tehniline teostatavus on jätkuvalt vaid paberil. Ja isegi kui tuumajaam oleks Eestis rajatav, kaasnevad selle tehnoloogiaga lahendamatu ja kallis tuumajäätmete probleem ning suur julgeoleku- ning avariioht.
Sageli väidetakse ekslikult, et Eesti inimesi huvitab energia puhul eelkõige selle hind ja sõltumatus teistest riikidest. Kõne alguses viidatud keskkonnateadlikkuse uuring küsis muuhulgas inimeste eelistusi elektritootmise kohta.
Vastanutest 47 protsenti pidas kõige olulisemaks võimalikult väikest kahju keskkonnale, samas kui odavust pidas esmatähtsaks 26 protsenti inimestest ja sõltumatus oli esikohal 27 protsenti vastanute jaoks. Veebruaris mitmete Eesti keskkonnaorganisatsioonide poolt koostatud energeetikavisioon kirjeldab üht lahendust, mis oleks nii võimalikult keskkonnasõbralik, odav kui ka sõltumatu.
Lühidalt kõlab see järgmiselt. Energia tootmine ja tarbimine peab oluliselt vähenema. Seda nii efektiivsuse kui ka üldise energia kokkuhoiu kaudu. Eelkõige kehtib see rasketööstuses ja transpordis. Tõeline rohepööre muutub seda võimalikumaks, mida vähem energiatootmist vaja on. See ei pea aga samas kaasa tooma langust inimeste elukvaliteedis. Vajame nutikust teha vähemaga rohkem.
Väiksema energianõudluse puhul on varustuskindlus saavutatav taastuvate ja kestlike allikate baasilt. Olulised on ka energia salvestamise ja tarbimise nutika juhtimise koosmõju. Lisaks, ühistuliste omandivormide kaasabil on võimalik leida kauaotsitud tasakaal omavalitsuste, kogukondade ja arendajate huvide vahel.
Samal ajal on esmatähtis pöörata tähelepanu nende inimeste tulevikule, kelle sotsiaalmajanduslik käekäik on senini suuresti sõltunud fossiilkütustest. Rohepöörde puhul ei tohi unustada ka taastuvenergia enda negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale, seda nii Eestis kui kaugemal. Kui me laiemat pilti ei vaata, võime üleminekuga teha rohkem kahju kui kasu.
Oluline on poliitiline raamistus
Viimastel aastatel on Eesti heitmed järsult vähenenud. Tundub, et midagi enam lisaks tegema justkui ei peagi. Kuid ettenägelikumalt vaadates saab öelda, et Eestil on suur edumaa, nüüd tuleks see lõpuni ära vormistada ja seejärel oma positsiooni hoida. Õigem oleks küll vaadata keskkonnaküsimusi mitte kui võistlust, mida võita, vaid kui ühist pingutust, kus anda endast parim.
Mõtteviisi muutusi saab olla teisigi:
Ohvri asemel tuleb olla kangelane. Kui suudame lahendada terve riigi mastaabis hajutatud kogukonnaenergeetika tootmise ja salvestamise, oleme Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnutsi vingemad kui Skype'i loomine ja bitcoini alustehnoloogiad kokku. Kui suudame Ida-Virumaale võimaldada uue narratiivi, mis peab lugu minevikust, kuid vaatab nüüd julgelt tulevikku, siis saame öelda, et pole kedagi üleminekus maha jätnud.
Paanika asemel tuleb arutleda. Suurte siirete tegemisel on oluline just rohkem demokraatiat, mitte vähem. Kliimaneutraalne Eesti 2035 eeldab valikuid. Me ei saa muuta kõike, jättes kõik samasuguseks. Üheks võimaluseks on rahvakogude pidamine nii üleriiklikult kui regiooniti. On näidatud, et informeeritud kodanikud on valmis kaalutlema ja heaks kiitma palju suuremaid samme keskkonnahoiu nimel, kui seda eeldavad neid esindavad poliitikud.
Mõjude vähendamise kõrval tuleb aga ka kohaneda. Mõningane kliimamuutus on süsteemi juba paraku sisse lukustunud ning äärmuslikud ilmastikunähtused aina sagedasemad. Mõni aasta on liiga märg, mõni liiga kuiv, mõni rekordiliselt soe, siis jälle ootamatult jahe. Väheneb ennustatavus ja suureneb haavatavus.
Rahvaalgatuse arutelul keskkonnakomisjonis poolteist aastat tagasi kõlas ka küsimus, kas oleme ehk juba tegutsemisega hiljaks jäänud? Kuigi seda on võimatu kinnitada või ümber lükata, kutsub üha kasvav hulk teadlasi üles aruteludele, kuidas saaksime võimalikeks suuremateks ühiskondlikeks šokkideks valmistuda ja seeläbi nende negatiivseid mõjusid leevendada.
Kokkuvõtteks
Kliimaneutraalne Eesti 2035 on vajalik, sest nii saame ise olla rohepöörde juhid, mitte selle tõmbetuultes. Ja see on võimalik, sest ühiskondlikult on levinud arusaam nende muutuste vajalikkusest ning erinevaid meetmeid on analüüsitud piisavalt. See eesmärk on ka väärtuslik, sest annab ühiskonnale julge sihi, erasektorile selge raamistiku ja elurikkusele suurema kaalu.
Ja lõpetuseks. Kuidas te julgete? Kaua veel? Kuulake teadlasi! Võidelge 1,5°C kraadi nimel! Aitab tühjadest lubadustest! Ma loodan, et need kõlavad loosungid tulid teile kõigile tuttavad ette. Need on pealkirjad meeleavaldustelt, mida viimase kahe aasta jooksul on Toompea lossi ees korraldanud"Reeded tuleviku nimel" kliimanoored. Reedel on nende 111. järjestikune koolistreik. Kaua veel?
Riigikogu keskkonnakomisjoni ametlikus vastuses meie rahvaalgatusele seisis: "Mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb."
### Response:
Madis Vasser: kliimaneutraalne Eesti 2035 - vajalik, võimalik ja väärtuslik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus paigutada Venemaa väed Ukraina piirile võis olla soov saada lääne tähelepanu," kirjutas Financial Times neljapäeval avaldatud analüüsis.
USA president Joe Biden helistas teisipäeval Putinile, et korraldada kahe riigi vaheline tippkohtumine. Putin ongi juba aastaid oodanud, et teda kutsutakse tagasi kõrgeimatele läbirääkimistele.
Venemaa on koondanud Ukraina piiri lähedale 50 000 sõdurit, hulgaliselt tanke ja raskerelvastust. Vägesid on rohkem kui 2014. aastal.
Rahvusvaheliste suhete eksperdid leiavad, et Moskva eesmärk on lääne hirmutamine ja Bideni administratsiooni testimine. Samuti taheti Valgele Majale meenutada Venemaa tähtsust Euroopa julgeolekupoliitikas.
"Venemaa saatis selge signaali, et Moskva pole enam valmis Ukraina suhtes järeleandmisi tegema," ütles Venemaal baseeruva strateegiate ja tehnoloogiate analüüsi keskuse (CAST) direktor Ruslan Puhhov.
Kiiev süüdistab Moskvat separatistide toetamises. Kreml eitab seost, kuid väidab, et Venemaal on kohustus kaitsta Donbassi venekeelseid elanikke. Mõlemad pooled süüdistavad üksteist Minski kokkulepete mittejärgimises.
"Venemaa ja Ukraina suhete praeguses olukorras, pole meil muid vahendeid Kiievi mõjutamiseks, kui ainult jõuga ähvardamine. Venemaa ei tee seda sellepärast, et on oma olemuselt julm, vaid kuna see on ainus viis Ukrainale surve avaldamiseks," ütles Puhhov.
Moskva Carnegie keskuse juhi Dmitri Trenin leiab, et lääneriikide toetus Kiievile on suurendanud Venemaa-Ukraina konflikti ulatust.
"Tänu kriitikavabale ja automaatsele toele, mida Ukraina saab alati USA-lt, on Kiievil võime panna Venemaa olukorda, mida maletajad nimetavad Zugzwangiks - iga käik mida mängija teeb või peab tegema, ainult halvendab mängija positsiooni," ütles Trenin
"Venemaal ei tule enam teist Mihhail Gorbatšovi tulemist ja lääs peab sellega leppima," lisas Trenin. | FT: Putin otsib sõjaväe manöövritega lääne tähelepanu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus paigutada Venemaa väed Ukraina piirile võis olla soov saada lääne tähelepanu," kirjutas Financial Times neljapäeval avaldatud analüüsis.
USA president Joe Biden helistas teisipäeval Putinile, et korraldada kahe riigi vaheline tippkohtumine. Putin ongi juba aastaid oodanud, et teda kutsutakse tagasi kõrgeimatele läbirääkimistele.
Venemaa on koondanud Ukraina piiri lähedale 50 000 sõdurit, hulgaliselt tanke ja raskerelvastust. Vägesid on rohkem kui 2014. aastal.
Rahvusvaheliste suhete eksperdid leiavad, et Moskva eesmärk on lääne hirmutamine ja Bideni administratsiooni testimine. Samuti taheti Valgele Majale meenutada Venemaa tähtsust Euroopa julgeolekupoliitikas.
"Venemaa saatis selge signaali, et Moskva pole enam valmis Ukraina suhtes järeleandmisi tegema," ütles Venemaal baseeruva strateegiate ja tehnoloogiate analüüsi keskuse (CAST) direktor Ruslan Puhhov.
Kiiev süüdistab Moskvat separatistide toetamises. Kreml eitab seost, kuid väidab, et Venemaal on kohustus kaitsta Donbassi venekeelseid elanikke. Mõlemad pooled süüdistavad üksteist Minski kokkulepete mittejärgimises.
"Venemaa ja Ukraina suhete praeguses olukorras, pole meil muid vahendeid Kiievi mõjutamiseks, kui ainult jõuga ähvardamine. Venemaa ei tee seda sellepärast, et on oma olemuselt julm, vaid kuna see on ainus viis Ukrainale surve avaldamiseks," ütles Puhhov.
Moskva Carnegie keskuse juhi Dmitri Trenin leiab, et lääneriikide toetus Kiievile on suurendanud Venemaa-Ukraina konflikti ulatust.
"Tänu kriitikavabale ja automaatsele toele, mida Ukraina saab alati USA-lt, on Kiievil võime panna Venemaa olukorda, mida maletajad nimetavad Zugzwangiks - iga käik mida mängija teeb või peab tegema, ainult halvendab mängija positsiooni," ütles Trenin
"Venemaal ei tule enam teist Mihhail Gorbatšovi tulemist ja lääs peab sellega leppima," lisas Trenin.
### Response:
FT: Putin otsib sõjaväe manöövritega lääne tähelepanu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegime seda juba eile," ütles peaminister seimis ajakirjanikele.
"Pöördusime kiiruga juba eile, ütlesime, et kui Taani kaalub selle mahtude jagamist, siis oleksime tõepoolest hea meelega nende hulgas, kes selle võtaks," ütles ta.
Taani teatas kolmapäeval, et lõpetab esimese Euroopa riigina täielikult AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise selle haruldaste, kuid tõsiste kõrvaltoimete tõttu.
Hoolimata Maailma Terviseorgaisatsiooi (WHO) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) soovitustest jätkata AstraZeneca koroonavaktsiiniga kaitsepookimist, otsustas Taani minna edasi ilma selle vaktsiinita, ütles terviseameti direktor Søren Brostrøm ajakirjanikele. | Peaminister: Leedu palub Taanilt AstraZeneca vaktsiini endale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegime seda juba eile," ütles peaminister seimis ajakirjanikele.
"Pöördusime kiiruga juba eile, ütlesime, et kui Taani kaalub selle mahtude jagamist, siis oleksime tõepoolest hea meelega nende hulgas, kes selle võtaks," ütles ta.
Taani teatas kolmapäeval, et lõpetab esimese Euroopa riigina täielikult AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamise selle haruldaste, kuid tõsiste kõrvaltoimete tõttu.
Hoolimata Maailma Terviseorgaisatsiooi (WHO) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) soovitustest jätkata AstraZeneca koroonavaktsiiniga kaitsepookimist, otsustas Taani minna edasi ilma selle vaktsiinita, ütles terviseameti direktor Søren Brostrøm ajakirjanikele.
### Response:
Peaminister: Leedu palub Taanilt AstraZeneca vaktsiini endale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme alustamas läbirääkimisi Pfizer/BioNTechiga kolmanda tarnelepingu sõlmimiseks. See näeb ette 1,8 miljardi vaktsiinidoosi tarnimist aastatel 2021-2023," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Lisaks andis ta mõista, et Euroopa Liidu prioriteediks on mRNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid ehk Pfizer/BioNTechi, Moderna ja CureVaci toodang.
"Ühel hetkel võime me vajada revaktsineerimist, et immuunsust pikendada, ja kui ilmnevad viiruse mutatsioonid, tuleb meil aretada vaktsiine, mis suudavad hakkama saada ka muteerunud viirusega, lisaks vajame me neid piisavas koguses," ütles von der Leyen. "Seda silmas pidades tuleb fokuseerida tehnoloogiatele, mis on end tõestanud, mRNA vaktsiinid seda selgelt on."
Inimeste peal on mRNA vaktsiine katsetatud alates 2011. aastast, seega on tegemist võrdlemisi uue tehnoloogiaga. | EL plaanib edaspidi vaid mRNA tehnoloogial koroonavaktsiine osta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme alustamas läbirääkimisi Pfizer/BioNTechiga kolmanda tarnelepingu sõlmimiseks. See näeb ette 1,8 miljardi vaktsiinidoosi tarnimist aastatel 2021-2023," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Lisaks andis ta mõista, et Euroopa Liidu prioriteediks on mRNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid ehk Pfizer/BioNTechi, Moderna ja CureVaci toodang.
"Ühel hetkel võime me vajada revaktsineerimist, et immuunsust pikendada, ja kui ilmnevad viiruse mutatsioonid, tuleb meil aretada vaktsiine, mis suudavad hakkama saada ka muteerunud viirusega, lisaks vajame me neid piisavas koguses," ütles von der Leyen. "Seda silmas pidades tuleb fokuseerida tehnoloogiatele, mis on end tõestanud, mRNA vaktsiinid seda selgelt on."
Inimeste peal on mRNA vaktsiine katsetatud alates 2011. aastast, seega on tegemist võrdlemisi uue tehnoloogiaga.
### Response:
EL plaanib edaspidi vaid mRNA tehnoloogial koroonavaktsiine osta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sellist kommunistlikku propagandat meie ei avalda. Meil on ju ka riigina teatud väärtused," ütles Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar neljapäeval ERR-ile.
Sama kinnitas ka Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald. "Oleme öelnud kategooriliselt, et me enam sellist sisu ei avalda ja Ekspress Meedia reklaamitoimetuse sõnul pole taolisi lugusid ka enam pakutud," ütles Soonvald ERR-ile. "Lähtume väärtuspõhistest otsustest ega soovi kaasa aidata propagandale, mis vaatab mööda ja surub alla kõige elementaarsemad inimõigused," lisas EPL-i toimetuse juht.
Õhtuleht avaldas neljapäeval reklaamtekstina Hiina suursaadiku Li Chao leheküljesuuruse artikli, mille diplomaat kirjutab, et väited Uiguuri autonoomses piirkonnas (Xinjiangis) toime pandud genotsiidist ja sunnitööst olevat naeruväärne vale.
Raudsaar rääkis, et Postimehel on eelmise aasta algusest pretsedent, kus neile pakuti samuti kommunistliku Hiina propagandamaterjalide avaldamist, kuid nad keeldusid sellest ja sama artikkel ilmus 4. veebruaril Eesti Päevalehes (EPL). EPL-i välja andva Ekspress Meedia reklaamidirektor Mihkel Luks märkis tookord kirjalikus vastuses uudisteagentuurile BNS, et Hiina suursaadiku Li Chao lugu Xinjiangi kohta ei vasta väljaande klassikalistele sisuturunduslugude standardile ning tegemist oli "kahetsusväärse töökorraldusliku eksimusega".
Raudsaar lisas ERR-ile, et Postimees suhtub sõbralikult hiina kultuuri, aga kui juttu oleks repressioonide õigustamisest, siis seda leht ei avaldaks. Tema kinnitusel seekord lehele ka sellist teksti ei pakutud.
Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ütles hiljem ERR-ile saadetud lühikommentaaris, et leht eksis oma väärtuste vastu ning vabandas juhtumi pärast. Samuti lubas ta teha ettevõttes töökorralduslikke muutusi, "et selliseid vigu tulevikus vältida".
Inimõigusorganisatsioonide ning Läände põgenenud uiguuride väitel on Hiina käivitanud riigi loodeosas Xinjiangi provintsis kampaania, mille käigus seal elavaid uiguure piinatakse, näljutatakse, vägistatakse ja steriliseeritakse, et nende rahvuslik identiteet hävitada. Väidetavalt hoitakse vangilaagrites miljonit uiguuri, et neid Hiina väitel islamiäärmuslusest ümber kasvatada. | Postimees ja EPL lubavad keelduda Hiina propaganda avaldamisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sellist kommunistlikku propagandat meie ei avalda. Meil on ju ka riigina teatud väärtused," ütles Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar neljapäeval ERR-ile.
Sama kinnitas ka Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald. "Oleme öelnud kategooriliselt, et me enam sellist sisu ei avalda ja Ekspress Meedia reklaamitoimetuse sõnul pole taolisi lugusid ka enam pakutud," ütles Soonvald ERR-ile. "Lähtume väärtuspõhistest otsustest ega soovi kaasa aidata propagandale, mis vaatab mööda ja surub alla kõige elementaarsemad inimõigused," lisas EPL-i toimetuse juht.
Õhtuleht avaldas neljapäeval reklaamtekstina Hiina suursaadiku Li Chao leheküljesuuruse artikli, mille diplomaat kirjutab, et väited Uiguuri autonoomses piirkonnas (Xinjiangis) toime pandud genotsiidist ja sunnitööst olevat naeruväärne vale.
Raudsaar rääkis, et Postimehel on eelmise aasta algusest pretsedent, kus neile pakuti samuti kommunistliku Hiina propagandamaterjalide avaldamist, kuid nad keeldusid sellest ja sama artikkel ilmus 4. veebruaril Eesti Päevalehes (EPL). EPL-i välja andva Ekspress Meedia reklaamidirektor Mihkel Luks märkis tookord kirjalikus vastuses uudisteagentuurile BNS, et Hiina suursaadiku Li Chao lugu Xinjiangi kohta ei vasta väljaande klassikalistele sisuturunduslugude standardile ning tegemist oli "kahetsusväärse töökorraldusliku eksimusega".
Raudsaar lisas ERR-ile, et Postimees suhtub sõbralikult hiina kultuuri, aga kui juttu oleks repressioonide õigustamisest, siis seda leht ei avaldaks. Tema kinnitusel seekord lehele ka sellist teksti ei pakutud.
Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ütles hiljem ERR-ile saadetud lühikommentaaris, et leht eksis oma väärtuste vastu ning vabandas juhtumi pärast. Samuti lubas ta teha ettevõttes töökorralduslikke muutusi, "et selliseid vigu tulevikus vältida".
Inimõigusorganisatsioonide ning Läände põgenenud uiguuride väitel on Hiina käivitanud riigi loodeosas Xinjiangi provintsis kampaania, mille käigus seal elavaid uiguure piinatakse, näljutatakse, vägistatakse ja steriliseeritakse, et nende rahvuslik identiteet hävitada. Väidetavalt hoitakse vangilaagrites miljonit uiguuri, et neid Hiina väitel islamiäärmuslusest ümber kasvatada.
### Response:
Postimees ja EPL lubavad keelduda Hiina propaganda avaldamisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäng kulges tasavägiselt ning kumbki meeskond ei juhtinud kordagi rohkem kui seitsme punktiga. Võidu toonud kahepunktivise tabati seejuures vaid sekund enne normaalaja lõppu, vahendab Korvpall24.ee.
Kohtumist pingilt alustanud Mitt viibis väljakul ligi kümme minutit, kuid ei teinud selle aja jooksul ühtegi pealeviset. 22-aastase eestlase arvele jäi üks resultatiivne sööt. | Mitt ja Chieti võtsid Kaspar Kuusmaa koduklubi vastu napi võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng kulges tasavägiselt ning kumbki meeskond ei juhtinud kordagi rohkem kui seitsme punktiga. Võidu toonud kahepunktivise tabati seejuures vaid sekund enne normaalaja lõppu, vahendab Korvpall24.ee.
Kohtumist pingilt alustanud Mitt viibis väljakul ligi kümme minutit, kuid ei teinud selle aja jooksul ühtegi pealeviset. 22-aastase eestlase arvele jäi üks resultatiivne sööt.
### Response:
Mitt ja Chieti võtsid Kaspar Kuusmaa koduklubi vastu napi võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahepaiksed – konnad, kärnkonnad ja vesilikud – on kõigusoojased loomad, kelle kehatemperatuur ja aktiivsus sõltuvad ümbritseva keskkonna temperatuurist. See on ka põhjus, miks kahepaiksed meie laiuskraadil kuni kuus kuud talvitumispaikades veedavad ja alles kevadel, ilmade soojenedes, välja ilmuvad. Just talvitumisjärgse kevadrände ajal puutuvad paljud meist kahepaiksetega kokku, sest suurel hulgal teed ületavad konnad ei jää märkamatuks. Miks aga konnad massiliselt teedele tulevad?
Eestis elutsevast 11 kahepaikseliigist talvitub suurem osa kuival maal – metsaalustes urgudes ja kännualustes õõnsustes, liivases pinnases ja pinnasepragudes, aga ka keldrites ja vundamendialustes. Rohukonn, järvekonn ja mõnel juhul veekonn talvituvad aga veekogudes – vooluveekogude kaldaõõnsustes ja allikakohtades, järvedes, tiikides või kraavides.
Veekonn. Autor/allikas: Kristiina Kübarsepp
Kuna talvitumine kestab pea pool aastat, on kvaliteetne talvituspaik kahepaiksetele eluliselt oluline. Seetõttu kasutatakse samu talvituskohti põlvest põlve ja ühes kohas talvituvate isendite arv võib olla muljetavaldav.
Kevadel, ilmade soojenedes, rändavad kahepaiksed talvitumispaikadest sigimisaladele, milleks on üleujutatud jõe- ja järvelammid, ajutised metsa- ja niidulombid, järvikud, tarnastikud või muud alalised või ajutised veekogud. Sarnaselt talvitumispaikadega pöörduvad kahepaiksed aastast aastasse ka samadesse sigimiskohtadesse tagasi. Nii on aegade jooksul talvitumispaikade ja sigimiskohtade vahel välja kujunenud kindlad liikumisteed.
"Asurkonna väljasuremiseks piisab sellest, kui igal aastal hukkub rände ajal teed ületades enam kui kümme protsenti täiskasvanud isenditest."
Kui sellisele liikumisteele tekib takistus, näiteks rajab inimene sinna maantee, tuleb kahepaiksetel see ületada. Paraku sõltub tee edukas ületamine nii liiklustihedusest kui ka tee laiusest. On näidatud, et teedel, kus liiklustihedus on kümme sõidukit tunnis, hukkub 30 protsenti hariliku kärnkonna emasloomadest. Teid, mille liiklustihedus on üle 60 sõiduki tunnis, enamus kahepaikseid aga ületada ei suuda.
Asurkonna väljasuremiseks piisab aga sellest, kui igal aastal hukkub rände ajal teed ületades enam kui kümme protsenti täiskasvanud isenditest.
Rabakonn. Autor/allikas: Kristiina Kübarsepp
Kuigi Eesti näib esmapilgul suhteliselt looduslikuna, on 20. sajandi teisest poolest alates kadunud või oluliselt vähenenud mitmed biotoobid, mida kahepaiksed eluks vajavad. Nii on ulatusliku metsastamise tagajärjel hävinud avatud luitealad ja liivikud, samuti suured loo- ja rannaniidualad. Intensiivse kuivendustegevuse tagajärjel on muudetud paljud märgalad metsa- ja põllumaaks.
Kuivendatud maa pindala moodustab käesolevaks ajaks ligi kolmandik Eesti maismaast ehk üle 1,35 miljoni hektari ning kraavide kogupikkus ületab seejuures rohkem kui kolm korda ojade ja jõgede pikkuse. Tulemuseks on madalsoode, suurepindalaliste lammi- ja rannaniitude, aga ka märgade metsade ja tuhandete väikeveekogude hävimine.
Kahepaiksed on märgaladest ja väikeveekogudest sõltuv loomarühm. Oma elutsükli läbimiseks vajavad nad kvaliteetseid ja omavahel hästi ühendatud vee- ja maismaaelupaiku. Vees toimub kahepaiksete sigimine, maismaal aga toitumine. Kolmanda komponendina lisandub elupaigakompleksi ka talvituspaik.
"Eestis 2018. aastal läbi viidud punase nimestiku hinnangul on meie kümnest omamaisest kahepaikseliigist pooled ohustatud."
Elupaigakompleksi toimimise lakkamiseks piisab paraku vaid ühe komponendi või nendevahelise ühenduse kadumisest. Eestis 2018. aastal läbi viidud punase nimestiku hinnangul on meie kümnest omamaisest kahepaikseliigist pooled ohustatud, kusjuures kolme liigi seisund on viimase kümne aasta jooksul oluliselt halvenenud. Nii on rohe-kärnkonn praeguseks meie loodusest välja surnud ning halvenenud on ka mudakonna ning siiani üsna tavaliseks peetud rabakonna seisund.
Just viimane – väga tavalise ja laialt levinud liigi arvukuse kiire vähenemine – peaks meid mõtlema panema, et looduse ümberkorraldamisel on väga tõsised tagajärjed.
Miks me kahepaiksete pärast muretsema peaksime?
Kahepaiksetel on oluline roll koosluste tasakaalustajatena. Moodustades mitmetes ökosüsteemides enamuse selgroogsete loomade biomassist, kasutavad kahepaiksed toiduks hiigelkogustes selgrootuid loomi, kelle hulgas on nii põllukahjureid kui ka haiguskandjaid.
Seetõttu oleks väga mõistlik kahepaikseid aia- ja põllumaadele meelitada, mitte neid sealt veekogude kuivendamise ja põllumajanduskemikaalide kasutamisega eemale tõrjuda. Teisalt on kahepaiksed, kõigis oma arenguetappides (kudust täiskasvanuteni), oluline toiduobjekt teistele loomarühmadele – nii lindudele, imetajatele kui ka roomajatele.
Kui kahepaikseid on vähe, mõjutab see ühelt poolt nende saakloomade (selgrootute) arvukust, teisalt aga neist toituvate liikide seisundit. Konnakullestel on lisaks ka oluline roll pinnavee puhastajatena. Nimelt toituvad kullesed vetikatest, mis oma kasvuks vees lahustunud toitaineid kasutavad. Moonde läbides viivad väikesed konnad suure hulga toitaineid veekogudest välja. Seega on kahepaiksed hädavajalikuks lüliks ökosüsteemides kindlustades nende terviklikkuse ja toimimise.
"Kahepaiksete arvukuse oluline langus või asurkonna hääbumine on märk olulistest keskkonnamuutustest, mis peaksid meid valvsaks tegema ja tegutsema panema."
Kuna kahepaiksed on keskkonnas toimuvate muutuste, nagu elupaikade kao ja keskkonnamürkide suhtes väga tundlikud, võib neid pidada ka n-ö "kanaarilinnuks söekaevanduses" ehk kahepaiksete arvukuse oluline langus või asurkonna hääbumine on märk olulistest keskkonnamuutustest, mis peaksid meid valvsaks tegema ja tegutsema panema.
Mida me kahepaiksete kaitseks teha saaksime?
Meist igaüks saab kahepaiksete kaitseks omalt poolt midagi ära teha, kasvõi sellega, et jätab ajutise lodukoha kuivendamata, kuna selline märgala on kahepaiksetele asendamatu sigimispaik. Abi on ka võsast, tihedast hundinuiast või prügist mõne väikeveekogu puhastamisest. Märgata võiks teed ületavaid konni ning aeglustada seepeale sõidukiirust või aidata võimalusel konnad üle tee.
Samuti võiks kala- või saunatiiki kalad asustamata jätta. Kaladega asustatud väikeveekogud on üldjuhul elustiku poolest vaesed ning ka vee kvaliteet on neis halvem kui kaladeta veekogudes. Eestis on üheks peamiseks väikeveekogudesse asustatud kalaliigiks olnud hõbekoger, kes on 1950. aastatel meile sissetoodud võõrliik. Viimastel kümnenditel kogub aga üha enam populaarsust uue võõrliigi – valgeamuuri – veekogudesse asustamine.
Tähnikvesilik. Autor/allikas: Kristiina Kübarsepp
Kuigi mõlemat liiki peetakse "ohututeks" taimetoidulisteks kaladeks, on uuringud näidanud, et neil on kahepaiksetele siiski nii otsene kui ka kaudne negatiivne mõju. Hõbekogred ja valgeamuurid toituvad ka kahepaiksete kudust ja kullestest. Veekogudes, kuhu neid liike on asustatud, kahepaiksete sigimine ebaõnnestub. Veetaimestikku vähendades halvendavad nad vee kvaliteeti ning põhjustavad veekogu elustiku üldist vaesumist.
Lisaks toituvad mõlemad liigid zooplanktonist, mille vähenedes hakkavad veekogus piiramatult vohama hõljumvetikad (fütoplankton) ning vesi muutub häguseks ja hapnikuvaeseks, mis omakorda vähendab kulleste ellujäämust.
Oma igapäevaseid tegevusi planeerides ja nende tegevuste laiemat mõju hinnates saame nii mõndagi kahepaiksete hüvanguks ära teha.
Kasutatud allikad:
Ade, C.M., Boone, M.D., Puglis, H.J. 2010. Effects of an Insecticide and Potential Predators on Green Frogs and Northern Cricket Frogs. Journal of Herpetology, 44(4): 591–600.
Brönmark, C., Hansson, L.A. 2005. The Biology of Lakes and Ponds. Oxford University Press, Oxford.
Enneveer, M. 1985. Kalakasvatus. Tallinn.
Gibbs, J.P., Shriver, W.G. 2005. Can road mortality limit populations of pool-breeding amphibians? Wetlands Ecology and Management 13: 281–289.
Hels, T., Buchwald, E. 2001. The effect of road kills on amphibian populations. Biol. Conserv. 99: 331–340.
Holopainen, I.J., Tonn, W.M., Paszkowski, C.A. 1992. Effects of fish denity on plnktonic communities and water quality in a manipulated forest pond. Hydrobiologia 243/244: 311–321.
Maaparandussüsteemide register
Monello, R.J., Wright, R.G. 2001. Predation by goldfish (Carassius auratus) on eggs and larvae of the eastern long-toed salamander (Ambystoma macrodactylum columbianum). Journal of Herpetology 35: 350–353.
Oertli, B., Parris, K. M. 2019. Review: Toward management of urban ponds for freshwater biodiversity. Ecosphere 10(7):e02810. 10.1002/ecs2.2810.
Rannap, R. 2015. Kahepaiksed – muutuvate maastike indikaatorid. Sirp.
Rannap, R., Lõhmus, A., Briggs, L. 2009. Restoring ponds for amphibians: a success story. Hydrobiologia 634: 87–95.
Rannap, R., Markus, M., Kaart, T. 2013. Habitat use of the common spadefoot toad (Pelobates fuscus) in Estonia. Amphibia-Reptilia 34: 51–62.
Seiler, A. 2001. Ecological effects of roads, a review. Introductory Research Essay No 9 Department of Conservation Biology SLU, Uppsala.
Van Gelder, J.J. 1973. A quantitative approach to the mortality resulting from traffic in a population of Bufo bufo. Oecologia 13: 93–95. | Teadlane selgitab, miks konnad autoteele kipuvad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahepaiksed – konnad, kärnkonnad ja vesilikud – on kõigusoojased loomad, kelle kehatemperatuur ja aktiivsus sõltuvad ümbritseva keskkonna temperatuurist. See on ka põhjus, miks kahepaiksed meie laiuskraadil kuni kuus kuud talvitumispaikades veedavad ja alles kevadel, ilmade soojenedes, välja ilmuvad. Just talvitumisjärgse kevadrände ajal puutuvad paljud meist kahepaiksetega kokku, sest suurel hulgal teed ületavad konnad ei jää märkamatuks. Miks aga konnad massiliselt teedele tulevad?
Eestis elutsevast 11 kahepaikseliigist talvitub suurem osa kuival maal – metsaalustes urgudes ja kännualustes õõnsustes, liivases pinnases ja pinnasepragudes, aga ka keldrites ja vundamendialustes. Rohukonn, järvekonn ja mõnel juhul veekonn talvituvad aga veekogudes – vooluveekogude kaldaõõnsustes ja allikakohtades, järvedes, tiikides või kraavides.
Veekonn. Autor/allikas: Kristiina Kübarsepp
Kuna talvitumine kestab pea pool aastat, on kvaliteetne talvituspaik kahepaiksetele eluliselt oluline. Seetõttu kasutatakse samu talvituskohti põlvest põlve ja ühes kohas talvituvate isendite arv võib olla muljetavaldav.
Kevadel, ilmade soojenedes, rändavad kahepaiksed talvitumispaikadest sigimisaladele, milleks on üleujutatud jõe- ja järvelammid, ajutised metsa- ja niidulombid, järvikud, tarnastikud või muud alalised või ajutised veekogud. Sarnaselt talvitumispaikadega pöörduvad kahepaiksed aastast aastasse ka samadesse sigimiskohtadesse tagasi. Nii on aegade jooksul talvitumispaikade ja sigimiskohtade vahel välja kujunenud kindlad liikumisteed.
"Asurkonna väljasuremiseks piisab sellest, kui igal aastal hukkub rände ajal teed ületades enam kui kümme protsenti täiskasvanud isenditest."
Kui sellisele liikumisteele tekib takistus, näiteks rajab inimene sinna maantee, tuleb kahepaiksetel see ületada. Paraku sõltub tee edukas ületamine nii liiklustihedusest kui ka tee laiusest. On näidatud, et teedel, kus liiklustihedus on kümme sõidukit tunnis, hukkub 30 protsenti hariliku kärnkonna emasloomadest. Teid, mille liiklustihedus on üle 60 sõiduki tunnis, enamus kahepaikseid aga ületada ei suuda.
Asurkonna väljasuremiseks piisab aga sellest, kui igal aastal hukkub rände ajal teed ületades enam kui kümme protsenti täiskasvanud isenditest.
Rabakonn. Autor/allikas: Kristiina Kübarsepp
Kuigi Eesti näib esmapilgul suhteliselt looduslikuna, on 20. sajandi teisest poolest alates kadunud või oluliselt vähenenud mitmed biotoobid, mida kahepaiksed eluks vajavad. Nii on ulatusliku metsastamise tagajärjel hävinud avatud luitealad ja liivikud, samuti suured loo- ja rannaniidualad. Intensiivse kuivendustegevuse tagajärjel on muudetud paljud märgalad metsa- ja põllumaaks.
Kuivendatud maa pindala moodustab käesolevaks ajaks ligi kolmandik Eesti maismaast ehk üle 1,35 miljoni hektari ning kraavide kogupikkus ületab seejuures rohkem kui kolm korda ojade ja jõgede pikkuse. Tulemuseks on madalsoode, suurepindalaliste lammi- ja rannaniitude, aga ka märgade metsade ja tuhandete väikeveekogude hävimine.
Kahepaiksed on märgaladest ja väikeveekogudest sõltuv loomarühm. Oma elutsükli läbimiseks vajavad nad kvaliteetseid ja omavahel hästi ühendatud vee- ja maismaaelupaiku. Vees toimub kahepaiksete sigimine, maismaal aga toitumine. Kolmanda komponendina lisandub elupaigakompleksi ka talvituspaik.
"Eestis 2018. aastal läbi viidud punase nimestiku hinnangul on meie kümnest omamaisest kahepaikseliigist pooled ohustatud."
Elupaigakompleksi toimimise lakkamiseks piisab paraku vaid ühe komponendi või nendevahelise ühenduse kadumisest. Eestis 2018. aastal läbi viidud punase nimestiku hinnangul on meie kümnest omamaisest kahepaikseliigist pooled ohustatud, kusjuures kolme liigi seisund on viimase kümne aasta jooksul oluliselt halvenenud. Nii on rohe-kärnkonn praeguseks meie loodusest välja surnud ning halvenenud on ka mudakonna ning siiani üsna tavaliseks peetud rabakonna seisund.
Just viimane – väga tavalise ja laialt levinud liigi arvukuse kiire vähenemine – peaks meid mõtlema panema, et looduse ümberkorraldamisel on väga tõsised tagajärjed.
Miks me kahepaiksete pärast muretsema peaksime?
Kahepaiksetel on oluline roll koosluste tasakaalustajatena. Moodustades mitmetes ökosüsteemides enamuse selgroogsete loomade biomassist, kasutavad kahepaiksed toiduks hiigelkogustes selgrootuid loomi, kelle hulgas on nii põllukahjureid kui ka haiguskandjaid.
Seetõttu oleks väga mõistlik kahepaikseid aia- ja põllumaadele meelitada, mitte neid sealt veekogude kuivendamise ja põllumajanduskemikaalide kasutamisega eemale tõrjuda. Teisalt on kahepaiksed, kõigis oma arenguetappides (kudust täiskasvanuteni), oluline toiduobjekt teistele loomarühmadele – nii lindudele, imetajatele kui ka roomajatele.
Kui kahepaikseid on vähe, mõjutab see ühelt poolt nende saakloomade (selgrootute) arvukust, teisalt aga neist toituvate liikide seisundit. Konnakullestel on lisaks ka oluline roll pinnavee puhastajatena. Nimelt toituvad kullesed vetikatest, mis oma kasvuks vees lahustunud toitaineid kasutavad. Moonde läbides viivad väikesed konnad suure hulga toitaineid veekogudest välja. Seega on kahepaiksed hädavajalikuks lüliks ökosüsteemides kindlustades nende terviklikkuse ja toimimise.
"Kahepaiksete arvukuse oluline langus või asurkonna hääbumine on märk olulistest keskkonnamuutustest, mis peaksid meid valvsaks tegema ja tegutsema panema."
Kuna kahepaiksed on keskkonnas toimuvate muutuste, nagu elupaikade kao ja keskkonnamürkide suhtes väga tundlikud, võib neid pidada ka n-ö "kanaarilinnuks söekaevanduses" ehk kahepaiksete arvukuse oluline langus või asurkonna hääbumine on märk olulistest keskkonnamuutustest, mis peaksid meid valvsaks tegema ja tegutsema panema.
Mida me kahepaiksete kaitseks teha saaksime?
Meist igaüks saab kahepaiksete kaitseks omalt poolt midagi ära teha, kasvõi sellega, et jätab ajutise lodukoha kuivendamata, kuna selline märgala on kahepaiksetele asendamatu sigimispaik. Abi on ka võsast, tihedast hundinuiast või prügist mõne väikeveekogu puhastamisest. Märgata võiks teed ületavaid konni ning aeglustada seepeale sõidukiirust või aidata võimalusel konnad üle tee.
Samuti võiks kala- või saunatiiki kalad asustamata jätta. Kaladega asustatud väikeveekogud on üldjuhul elustiku poolest vaesed ning ka vee kvaliteet on neis halvem kui kaladeta veekogudes. Eestis on üheks peamiseks väikeveekogudesse asustatud kalaliigiks olnud hõbekoger, kes on 1950. aastatel meile sissetoodud võõrliik. Viimastel kümnenditel kogub aga üha enam populaarsust uue võõrliigi – valgeamuuri – veekogudesse asustamine.
Tähnikvesilik. Autor/allikas: Kristiina Kübarsepp
Kuigi mõlemat liiki peetakse "ohututeks" taimetoidulisteks kaladeks, on uuringud näidanud, et neil on kahepaiksetele siiski nii otsene kui ka kaudne negatiivne mõju. Hõbekogred ja valgeamuurid toituvad ka kahepaiksete kudust ja kullestest. Veekogudes, kuhu neid liike on asustatud, kahepaiksete sigimine ebaõnnestub. Veetaimestikku vähendades halvendavad nad vee kvaliteeti ning põhjustavad veekogu elustiku üldist vaesumist.
Lisaks toituvad mõlemad liigid zooplanktonist, mille vähenedes hakkavad veekogus piiramatult vohama hõljumvetikad (fütoplankton) ning vesi muutub häguseks ja hapnikuvaeseks, mis omakorda vähendab kulleste ellujäämust.
Oma igapäevaseid tegevusi planeerides ja nende tegevuste laiemat mõju hinnates saame nii mõndagi kahepaiksete hüvanguks ära teha.
Kasutatud allikad:
Ade, C.M., Boone, M.D., Puglis, H.J. 2010. Effects of an Insecticide and Potential Predators on Green Frogs and Northern Cricket Frogs. Journal of Herpetology, 44(4): 591–600.
Brönmark, C., Hansson, L.A. 2005. The Biology of Lakes and Ponds. Oxford University Press, Oxford.
Enneveer, M. 1985. Kalakasvatus. Tallinn.
Gibbs, J.P., Shriver, W.G. 2005. Can road mortality limit populations of pool-breeding amphibians? Wetlands Ecology and Management 13: 281–289.
Hels, T., Buchwald, E. 2001. The effect of road kills on amphibian populations. Biol. Conserv. 99: 331–340.
Holopainen, I.J., Tonn, W.M., Paszkowski, C.A. 1992. Effects of fish denity on plnktonic communities and water quality in a manipulated forest pond. Hydrobiologia 243/244: 311–321.
Maaparandussüsteemide register
Monello, R.J., Wright, R.G. 2001. Predation by goldfish (Carassius auratus) on eggs and larvae of the eastern long-toed salamander (Ambystoma macrodactylum columbianum). Journal of Herpetology 35: 350–353.
Oertli, B., Parris, K. M. 2019. Review: Toward management of urban ponds for freshwater biodiversity. Ecosphere 10(7):e02810. 10.1002/ecs2.2810.
Rannap, R. 2015. Kahepaiksed – muutuvate maastike indikaatorid. Sirp.
Rannap, R., Lõhmus, A., Briggs, L. 2009. Restoring ponds for amphibians: a success story. Hydrobiologia 634: 87–95.
Rannap, R., Markus, M., Kaart, T. 2013. Habitat use of the common spadefoot toad (Pelobates fuscus) in Estonia. Amphibia-Reptilia 34: 51–62.
Seiler, A. 2001. Ecological effects of roads, a review. Introductory Research Essay No 9 Department of Conservation Biology SLU, Uppsala.
Van Gelder, J.J. 1973. A quantitative approach to the mortality resulting from traffic in a population of Bufo bufo. Oecologia 13: 93–95.
### Response:
Teadlane selgitab, miks konnad autoteele kipuvad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme valmis ja oleme lahinguväljal juba kohal. Meie võitlejad on valmis ründama NATO sõdureid. Usaldus puudub, kuna Biden lükkas USA vägede väljaviimist edasi," teatas Talibani komandör.
"Taliban on tõeline poliitiline üksus ja me olime sõjas võidukad. Meie võit sundis USA-d Talibaniga koostööd tegema," lisas komandör.
USA president Joe Biden teatas kolmapäeval, et 11. septembriks on kõik koalitsiooni sõdurid Afganistanist lahkunud. Liitlasvägede lahkumisega saab läbi 20 aastat kestnud Afganistani sõda.
11. september on ameeriklaste silmis sümboolne kuupäev. Siiski on tähtaeg neli kuud hilisem sellest, mida lubas USA eelmine president Donald Trump. Trump lubas eelmisel aastal USA väed välja viia juba mai alguses. Vastutasuks lubas Taliban mitte enam rünnata NATO vägesid.
USA kaotas Afganistani sõjas 2488 sõdurit. Sõda läks maksma üle kahe triljoni dollari. Taliban on endiselt üks võimsamaid sõjalisi rühmitusi riigis.
Bideni valitsus näeb peamise prioriteedina välispoliitikas Vaikse ookeani piirkonda. USA eesmärk on piirata Hiina kasvavat mõjuvõimu.
Bideni sõnul on ta kindel, et Afganistani valitsuse väed suudavad riigis korda hoida.
USA presidendid tahtsid viimase aastakümne jooksul lõpetada Afganistani sõda, kuid samal ajal vältida Vietnami stsenaariumi.
"1975. aastal põgenesid viimased USA väed helikopteritega Saigoni saatkonna katuselt. 2020. aastal 11. septembril USA väed Afganistanist ei põgene, kuid ebaõnnestumise õhk jääb endiselt püsima," teatas The Times.
Vägivald on viimastel nädalatel Afganistanis kasvanud.
Taliban pidas vastu kaks aastakümmet kestnud liitlasvägede survele. Taliban liitus juba eelmisel aastal Kataris USA vahendatud rahuläbirääkimistega. Taliban lubas ametlikult katkestada sidemed Al-Qaidaga ja lõpetada barbaarse naistevastase vägivalla.
Islamiorganisatsioon aga lihtsalt ootas USA vägede lahkumist.
Lääne luureagentuuride teatel teeb Taliban endiselt koostööd Al-Qaidaga. Talibani valduses olevates piirkondades pommitatakse tüdrukute koole. Taliban terroriseerib samuti Afganistani haritlasi, mõrvates ajakirjanike, kohtunike, riigiteenistujaid ja teadlasi.
"Jaanuaris tapeti Kabulis kaks naissoost ülemkohtu naiskohtunikku. Jalalabadis lasti märtsis maha kolm naissoost ajakirjanikku," teatas The Times.
Tuhanded afgaanid põgenevad juba riigist. Taliban tegeleb juba kodanikuühiskonna likvideerimisega.
Afganistani presidendi Ashraf Ghani juhitud valitsus on korrumpeerunud. Ghani süüdistatakse ka valimiste võltsimises.
Afganistanis elab umbes 39 miljonit inimest. | Taliban: me võitsime Afganistani sõja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme valmis ja oleme lahinguväljal juba kohal. Meie võitlejad on valmis ründama NATO sõdureid. Usaldus puudub, kuna Biden lükkas USA vägede väljaviimist edasi," teatas Talibani komandör.
"Taliban on tõeline poliitiline üksus ja me olime sõjas võidukad. Meie võit sundis USA-d Talibaniga koostööd tegema," lisas komandör.
USA president Joe Biden teatas kolmapäeval, et 11. septembriks on kõik koalitsiooni sõdurid Afganistanist lahkunud. Liitlasvägede lahkumisega saab läbi 20 aastat kestnud Afganistani sõda.
11. september on ameeriklaste silmis sümboolne kuupäev. Siiski on tähtaeg neli kuud hilisem sellest, mida lubas USA eelmine president Donald Trump. Trump lubas eelmisel aastal USA väed välja viia juba mai alguses. Vastutasuks lubas Taliban mitte enam rünnata NATO vägesid.
USA kaotas Afganistani sõjas 2488 sõdurit. Sõda läks maksma üle kahe triljoni dollari. Taliban on endiselt üks võimsamaid sõjalisi rühmitusi riigis.
Bideni valitsus näeb peamise prioriteedina välispoliitikas Vaikse ookeani piirkonda. USA eesmärk on piirata Hiina kasvavat mõjuvõimu.
Bideni sõnul on ta kindel, et Afganistani valitsuse väed suudavad riigis korda hoida.
USA presidendid tahtsid viimase aastakümne jooksul lõpetada Afganistani sõda, kuid samal ajal vältida Vietnami stsenaariumi.
"1975. aastal põgenesid viimased USA väed helikopteritega Saigoni saatkonna katuselt. 2020. aastal 11. septembril USA väed Afganistanist ei põgene, kuid ebaõnnestumise õhk jääb endiselt püsima," teatas The Times.
Vägivald on viimastel nädalatel Afganistanis kasvanud.
Taliban pidas vastu kaks aastakümmet kestnud liitlasvägede survele. Taliban liitus juba eelmisel aastal Kataris USA vahendatud rahuläbirääkimistega. Taliban lubas ametlikult katkestada sidemed Al-Qaidaga ja lõpetada barbaarse naistevastase vägivalla.
Islamiorganisatsioon aga lihtsalt ootas USA vägede lahkumist.
Lääne luureagentuuride teatel teeb Taliban endiselt koostööd Al-Qaidaga. Talibani valduses olevates piirkondades pommitatakse tüdrukute koole. Taliban terroriseerib samuti Afganistani haritlasi, mõrvates ajakirjanike, kohtunike, riigiteenistujaid ja teadlasi.
"Jaanuaris tapeti Kabulis kaks naissoost ülemkohtu naiskohtunikku. Jalalabadis lasti märtsis maha kolm naissoost ajakirjanikku," teatas The Times.
Tuhanded afgaanid põgenevad juba riigist. Taliban tegeleb juba kodanikuühiskonna likvideerimisega.
Afganistani presidendi Ashraf Ghani juhitud valitsus on korrumpeerunud. Ghani süüdistatakse ka valimiste võltsimises.
Afganistanis elab umbes 39 miljonit inimest.
### Response:
Taliban: me võitsime Afganistani sõja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seni kuni meie arutasime, moodustasime uue valitsuse ja tegelesime koroona tõrjumisega võttis erasektor Rohetiigri egiidi alla koondudes ette kliimaneutraalsuse strateegia koostamise, sest nähti, et see on Eesti ettevõtluse konkurentsivõime seisukohast möödapääsmatu.
Strateegia oma põhiolemuses valmib eeldatavasti suve teises pooles, loodame selleks ajaks ka riigi poolt valmiduse sinnamaale viia, et jõed koos ühe mere poole voolama panna.
Nagu ütles üks esineja, kes riigikogu ees kõnelemisest loobus:: kliimaneutraalsel majandusmudelil puudub tõsiseltvõetav alternatiiv.
Veebruraris avaldati Ühendkuningriigi rahandusministeeriumi nn Dasgupta elurikkuse raport, mis tõestas minu jaoks, kui oluline on sõna jõud. Raport tõlkis looduse rahanduse keelde. See tegi millegipärast selle hämara, vahel isegi usuküsimuses tituleeritu, mis tegelikult on teada olnud kogu aeg väga selgeks, üheselt mõistetavaks. Nimelt meil on üks planeet, kõik meie ressursid on siit, peame õppima oma varaga kestlikumalt ümber käima.
Kõik pärineb moel või teisel loodusest, ka bilanss ehk väärtuse säilimine, kasvamine ja kahanemine. Selleks, et meil oleks toorainet, peame hoolitsema looduse säilenõtkuse eest, taastootmisvõime eest.
Rahanduses maandab riske ja tagab kestlikkuse portfoolio mitmekesisus. Meie füüsiliste varade - sest need on kõik moel või teisel loodusest tulevad või sõltuvad - kestlikkuse tagab looduslik mitmekesisus ehk elurikkus. Ilma elurikkuseta meie planeet kliimamuutustele vastu ei pea.
"Viigrihüpet pole vaja üksnes viigrile, vaid ennekõike meile, inimestele, kelle kestmine sõltub täielikult planeedi tervisest."
Umbes 20 aastaga on toodang inimese kohta planeedil kahekordistunud, looduslikud varad aga kahanenud 40 protsenti inimese kohta. Dasgupta raport tõdeb, et senise elustandardi säilitamiseks vajaksime 1.6 planeeti. Soovitan soojalt lugeda Dasgupta raportit või vähemalt selle kümneleheküljelist kokkuvõtet. See aitab mõista, et viigrihüpet pole vaja üksnes viigrile, vaid ennekõike meile, inimestele, kelle kestmine sõltub täielikult planeedi tervisest.
Kliimateadlased tõdevad, et metsade hulk planeedil kasvab, aga ometi väheneb nii kliimamuutustest kui metsamajandamisest tulenevalt metsade võime hoida planeedil elutähtsat süsinikutasakaalu.
Metsade kasvuala kolib üha kõrgemale põhjapoolkerale. Seni on inimtekkelistest heitmetest mets ja taimestik kolmandiku kinni pidanud. Kui taimestikku poleks, oleks kliimasoojenemine praegusest veel veerandi võrra vängem. Samuti neelavad süsinikku maailmamered. Kokku hoiab biosfäär lausa 55 protsenti meie heitmetest. Seega on meile eluliselt oluline, et loodust sellisena hoiame.
Kui taimestikul pole kliimamuutustest ja majandamispraktikatest tingitult piisavalt vett ja toitaineid, võib suund teadlaste sõnul pöörduda, taimestik võib minetada võime süsihappegaasi siduda, meile hapnikku anda ja selle asemel hoopis ise hakata süsihappegaasi välja hingama.
Tänu teadlastele avardub ka meie maailmapilt. Teame, et oleme õhku paisanud üle 2000 miljardi tonni süsihappegaasi, Maa kliima on soojenenud keskmiselt 1,1 kraadi. Kuni viimase suure kliimaraportini teadsime, et kriitiline 1,5 kraadine temperatuuritõus ohustab meid umbes 60 aasta pärast. Aastal 2018 ilmus IPCC ehk rahvusvahelise kliimateadlaste paneeli raportit. Nüüd teame, et 1,5 kraadine soojenemine on käes tõenäoliselt juba järgmisel kümnendil.
Mõelge korraks, mida te kümme aastat tagasi tegite. Edasi tormab aeg sama armutu kiirusega.
IPCC raport võrdleb 1,5-kraadise soojenemise mõju pool kraadi suurema ehk kahekraadise soojenemise mõjuga, mis on samuti väga tõenäoline. Poolekraadine vahe väljendub oluliselt madalamas majanduskasvus nii rikastes kui vaestes riikides, kümme sentimeetrit enam kerkinud mereveetasemes, soolvesi mürgitab põllumaad, põua ja kuumalainetes, veel enam suurenevas kliimarändes. Ja nii edasi.
Inimkond ei sure kahekraadise soojenemise juures veel välja. Ent ometi on oluline vahe, kuivõrd suudame soojenemise peatada, kuivõrd kiiresti suudame kliimamuutustega kohaneda.
Koroona-aastal vähenesid CO2-heitmed ühiskondade sulgumise tõttu rekordiliselt. Maksimaalselt oli globaalse heite vähenemine ühel päeval võrreldes sama päevaga eelmisel aastal 17 protsenti. Üksnes teise maailmasõja ajal oli olukord koroona-aastaga võrreldav.
Kliimamuutuste ümberpööramiseks, planeedi soojenemise peatamiseks pooleteise kraadi juures peaksime järgmisel kümnendil igal aastal vähendama heitmeid sama palju kui seda tehti pandeemia-aastal.
Ometi ei ole ju selline "maailma peatamine" konstruktiivne lahendus kliimaprobleemidele. Struktuurseid muutusi me ellu viinud veel ei ole. Sõidame ikka samade autodega, toodame elektrit ja sooja ning tarbime vanaviisi. Tegime lihtsalt väikese sunnitud pausi.
Teadmisi, mida teha ja kuidas, on meil tänu teadlastele üha enam. Nüüd on vaja ka julgust ja head tahet neid igal rindel rakendada. Esimesed olulised teemad keskkonnakomisjoni tööplaanis ongi rohepöörde ellu rakendamise plaani koostamine, kokkuleppe otsimine jätkusuutlikuks metsanduseks ja ambitsiooni tõstmine elurikkuse hoidmisel.
Aitäh rahvaalgatuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" algatajatele ja kõigile 2248 inimesele, kes algatust oma allkirjaga toetasid. Tegemist on ühe sisukama ja tõsisema petitsiooniga, millega on olnud au riigikogus oldud viie aasta jooksul tegeleda.
Keskkonnakomisjon arutas pöördumist 2019. ja 2020. aastal sisulistel kohtumistel seitsmel erineval istungil. Arvamust küsisime ka teistelt komisjonidelt.
"Selge suund on seatud, fossiilsetesse kütustesse me ei investeeri, väljume põlevkivienergeetikast järgmise 20 aastaga."
Töötasin läbi nende istungite protokollid. See on hea lugemine. Üks detail jäi silma. Nimelt Eesti Energia nõukogu esimehe tsitaat ühelt istungilt. Väino Kaldoja lausus Eesti Energia nimel: vajame valitsuse täpseid juhiseid. Nüüd uue valitsuse koostööleppes on need olemas - selge suund on seatud, fossiilsetesse kütustesse me ei investeeri, väljume põlevkivienergeetikast järgmise 20 aastaga.
Toon lühidalt veel mõned kliimavaatest olulised algatused, mis on valitsusel töös. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel uuendatakse energiamajanduse arengukava ja kiirendatakse taastuvenergiale üleminekut nii tootmises kui tarbimises.
Kaitseministeeriumil on soetamisel radarid, mis vabastavad Ida-Virumaal alasid tuuleenegia tootmiseks. Valmimas on merealade teemaplaneering, et kiirendada meretuuleparkide rajamist, neis peitub suurim taastuvenergiale ülemineku võimekus. Samuti on käimas vesiniku teekaardi koostamine, esimesed Eesti ettevõtted on pürgimas valdkondliku IPC üleeuroopalisse rahastuskavasse.
Motiveerimaks inimesi kogukondlikult ka energiamajanduses kaasa lööma soodustatakse kohalike taastuvenergiaühistute teket ja toimimist. Omavalitsusi peaks motiveerima investeeringuid oma piirkonda tooma riigihaldusministeeriumi loodav kohaliku kasu instrument.
Kogu avalikus sektoris tuleks samm-sammult läbi viia roheenergiapööre, olles eeskujuks ja minnes üle taastuvenergia tarbimisele. Euroopa vahendite toel jätkatakse hoonete energiatõhususe tõstmist. Kohalikele omavalitsustele on olemas kliimakavade toetus.
Selleks, et inimesed võiksid ise valida linnalises keskkonnas liikumise viisi, säästa raha, mis pere eelarvest praegu kulub ühele või lausa kahele autoliisingule, tuleb arendada mugavat, toimivat ühistransporti ja turvalist jalgrattateede võrgustikku. Investeeringud mitmetasandilistesse ristmikesse ja neljarealistesse teedesse toovad tõestatult juurde vaid autostumist, seetõttu ei saa neid projekte õnneks ka Euroopa Liidu rahadest finantseerida.
Keskkonnaministeeriumis on käimas suure valdkondliku arengukava KeVad koostamine ja sellesse mahuvad ka olulised elurikkuse eesmärgid. Õigustatud märkuse tegi hiljutisel metsanduse arutelul Kooslooduse esindaja, et kas ei peaks mitte metsanduse arengukava koostamine toimuma lähtuvalt elurikkuse eesmärgist, ehk peaks siin tõepoolest terviklikumat lähenemist püüdma?
Metsanduses on oluline toetada Euroopa Liidu initsiatiivi vaadata üle taastuvenergia direktiiv ja biomassi säästlikkuse kriteeriumid. Seda suunda toetas keskkonnakomisjon hiljuti üksmeelselt.
Selle petitsiooniga tegelesime pea kaks aastat. Üksjagu on sellest ajast selgemaks saanud, aga saame veel paremini. Lõpetan keskkonnakomisjoni eelmise valitsuse aegse seisukohaga, mis kehtib endiselt:
Keskkonnakomisjon toetab kollektiivse pöördumise algatajate arvamust, et Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse võimalikult kiiresti teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kliimaneutraalsusele majandusele üleminek peab toimuma võimalikult kiiresti, sest mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb.
Lõpetuseks paar konkreetset ettepanekut, mille kallale üheskoos kohe asuda võiksime. Teiste Põhjamaade eeskujul võiksime luua riigikantselei juurde riigijuhte, teadlasi ja ettevõtjaid koondava kliimakogu. Üheskoos koostaks kliimakogu ühise Eesti tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Nagu mainisin, on erasektor siin juba poolel teel. Lähme neile vastu ja koos kiiremini edasi.
Edasi seame kliimaneutraalsuse riiklikuks eesmärgiks. Algatame "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" uuendamise. Kuna tegemist on riigikogu dokumendiga, siis sellega võiksimegi algust teha riigikogust. Riigikogu liikmete panus on oodatud ja vajalik. Sellest sõltub meie laste ja lastelaste saatus. | Yoko Alender: kliimaneutraalsele majandusmudelile pole alternatiivi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seni kuni meie arutasime, moodustasime uue valitsuse ja tegelesime koroona tõrjumisega võttis erasektor Rohetiigri egiidi alla koondudes ette kliimaneutraalsuse strateegia koostamise, sest nähti, et see on Eesti ettevõtluse konkurentsivõime seisukohast möödapääsmatu.
Strateegia oma põhiolemuses valmib eeldatavasti suve teises pooles, loodame selleks ajaks ka riigi poolt valmiduse sinnamaale viia, et jõed koos ühe mere poole voolama panna.
Nagu ütles üks esineja, kes riigikogu ees kõnelemisest loobus:: kliimaneutraalsel majandusmudelil puudub tõsiseltvõetav alternatiiv.
Veebruraris avaldati Ühendkuningriigi rahandusministeeriumi nn Dasgupta elurikkuse raport, mis tõestas minu jaoks, kui oluline on sõna jõud. Raport tõlkis looduse rahanduse keelde. See tegi millegipärast selle hämara, vahel isegi usuküsimuses tituleeritu, mis tegelikult on teada olnud kogu aeg väga selgeks, üheselt mõistetavaks. Nimelt meil on üks planeet, kõik meie ressursid on siit, peame õppima oma varaga kestlikumalt ümber käima.
Kõik pärineb moel või teisel loodusest, ka bilanss ehk väärtuse säilimine, kasvamine ja kahanemine. Selleks, et meil oleks toorainet, peame hoolitsema looduse säilenõtkuse eest, taastootmisvõime eest.
Rahanduses maandab riske ja tagab kestlikkuse portfoolio mitmekesisus. Meie füüsiliste varade - sest need on kõik moel või teisel loodusest tulevad või sõltuvad - kestlikkuse tagab looduslik mitmekesisus ehk elurikkus. Ilma elurikkuseta meie planeet kliimamuutustele vastu ei pea.
"Viigrihüpet pole vaja üksnes viigrile, vaid ennekõike meile, inimestele, kelle kestmine sõltub täielikult planeedi tervisest."
Umbes 20 aastaga on toodang inimese kohta planeedil kahekordistunud, looduslikud varad aga kahanenud 40 protsenti inimese kohta. Dasgupta raport tõdeb, et senise elustandardi säilitamiseks vajaksime 1.6 planeeti. Soovitan soojalt lugeda Dasgupta raportit või vähemalt selle kümneleheküljelist kokkuvõtet. See aitab mõista, et viigrihüpet pole vaja üksnes viigrile, vaid ennekõike meile, inimestele, kelle kestmine sõltub täielikult planeedi tervisest.
Kliimateadlased tõdevad, et metsade hulk planeedil kasvab, aga ometi väheneb nii kliimamuutustest kui metsamajandamisest tulenevalt metsade võime hoida planeedil elutähtsat süsinikutasakaalu.
Metsade kasvuala kolib üha kõrgemale põhjapoolkerale. Seni on inimtekkelistest heitmetest mets ja taimestik kolmandiku kinni pidanud. Kui taimestikku poleks, oleks kliimasoojenemine praegusest veel veerandi võrra vängem. Samuti neelavad süsinikku maailmamered. Kokku hoiab biosfäär lausa 55 protsenti meie heitmetest. Seega on meile eluliselt oluline, et loodust sellisena hoiame.
Kui taimestikul pole kliimamuutustest ja majandamispraktikatest tingitult piisavalt vett ja toitaineid, võib suund teadlaste sõnul pöörduda, taimestik võib minetada võime süsihappegaasi siduda, meile hapnikku anda ja selle asemel hoopis ise hakata süsihappegaasi välja hingama.
Tänu teadlastele avardub ka meie maailmapilt. Teame, et oleme õhku paisanud üle 2000 miljardi tonni süsihappegaasi, Maa kliima on soojenenud keskmiselt 1,1 kraadi. Kuni viimase suure kliimaraportini teadsime, et kriitiline 1,5 kraadine temperatuuritõus ohustab meid umbes 60 aasta pärast. Aastal 2018 ilmus IPCC ehk rahvusvahelise kliimateadlaste paneeli raportit. Nüüd teame, et 1,5 kraadine soojenemine on käes tõenäoliselt juba järgmisel kümnendil.
Mõelge korraks, mida te kümme aastat tagasi tegite. Edasi tormab aeg sama armutu kiirusega.
IPCC raport võrdleb 1,5-kraadise soojenemise mõju pool kraadi suurema ehk kahekraadise soojenemise mõjuga, mis on samuti väga tõenäoline. Poolekraadine vahe väljendub oluliselt madalamas majanduskasvus nii rikastes kui vaestes riikides, kümme sentimeetrit enam kerkinud mereveetasemes, soolvesi mürgitab põllumaad, põua ja kuumalainetes, veel enam suurenevas kliimarändes. Ja nii edasi.
Inimkond ei sure kahekraadise soojenemise juures veel välja. Ent ometi on oluline vahe, kuivõrd suudame soojenemise peatada, kuivõrd kiiresti suudame kliimamuutustega kohaneda.
Koroona-aastal vähenesid CO2-heitmed ühiskondade sulgumise tõttu rekordiliselt. Maksimaalselt oli globaalse heite vähenemine ühel päeval võrreldes sama päevaga eelmisel aastal 17 protsenti. Üksnes teise maailmasõja ajal oli olukord koroona-aastaga võrreldav.
Kliimamuutuste ümberpööramiseks, planeedi soojenemise peatamiseks pooleteise kraadi juures peaksime järgmisel kümnendil igal aastal vähendama heitmeid sama palju kui seda tehti pandeemia-aastal.
Ometi ei ole ju selline "maailma peatamine" konstruktiivne lahendus kliimaprobleemidele. Struktuurseid muutusi me ellu viinud veel ei ole. Sõidame ikka samade autodega, toodame elektrit ja sooja ning tarbime vanaviisi. Tegime lihtsalt väikese sunnitud pausi.
Teadmisi, mida teha ja kuidas, on meil tänu teadlastele üha enam. Nüüd on vaja ka julgust ja head tahet neid igal rindel rakendada. Esimesed olulised teemad keskkonnakomisjoni tööplaanis ongi rohepöörde ellu rakendamise plaani koostamine, kokkuleppe otsimine jätkusuutlikuks metsanduseks ja ambitsiooni tõstmine elurikkuse hoidmisel.
Aitäh rahvaalgatuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" algatajatele ja kõigile 2248 inimesele, kes algatust oma allkirjaga toetasid. Tegemist on ühe sisukama ja tõsisema petitsiooniga, millega on olnud au riigikogus oldud viie aasta jooksul tegeleda.
Keskkonnakomisjon arutas pöördumist 2019. ja 2020. aastal sisulistel kohtumistel seitsmel erineval istungil. Arvamust küsisime ka teistelt komisjonidelt.
"Selge suund on seatud, fossiilsetesse kütustesse me ei investeeri, väljume põlevkivienergeetikast järgmise 20 aastaga."
Töötasin läbi nende istungite protokollid. See on hea lugemine. Üks detail jäi silma. Nimelt Eesti Energia nõukogu esimehe tsitaat ühelt istungilt. Väino Kaldoja lausus Eesti Energia nimel: vajame valitsuse täpseid juhiseid. Nüüd uue valitsuse koostööleppes on need olemas - selge suund on seatud, fossiilsetesse kütustesse me ei investeeri, väljume põlevkivienergeetikast järgmise 20 aastaga.
Toon lühidalt veel mõned kliimavaatest olulised algatused, mis on valitsusel töös. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel uuendatakse energiamajanduse arengukava ja kiirendatakse taastuvenergiale üleminekut nii tootmises kui tarbimises.
Kaitseministeeriumil on soetamisel radarid, mis vabastavad Ida-Virumaal alasid tuuleenegia tootmiseks. Valmimas on merealade teemaplaneering, et kiirendada meretuuleparkide rajamist, neis peitub suurim taastuvenergiale ülemineku võimekus. Samuti on käimas vesiniku teekaardi koostamine, esimesed Eesti ettevõtted on pürgimas valdkondliku IPC üleeuroopalisse rahastuskavasse.
Motiveerimaks inimesi kogukondlikult ka energiamajanduses kaasa lööma soodustatakse kohalike taastuvenergiaühistute teket ja toimimist. Omavalitsusi peaks motiveerima investeeringuid oma piirkonda tooma riigihaldusministeeriumi loodav kohaliku kasu instrument.
Kogu avalikus sektoris tuleks samm-sammult läbi viia roheenergiapööre, olles eeskujuks ja minnes üle taastuvenergia tarbimisele. Euroopa vahendite toel jätkatakse hoonete energiatõhususe tõstmist. Kohalikele omavalitsustele on olemas kliimakavade toetus.
Selleks, et inimesed võiksid ise valida linnalises keskkonnas liikumise viisi, säästa raha, mis pere eelarvest praegu kulub ühele või lausa kahele autoliisingule, tuleb arendada mugavat, toimivat ühistransporti ja turvalist jalgrattateede võrgustikku. Investeeringud mitmetasandilistesse ristmikesse ja neljarealistesse teedesse toovad tõestatult juurde vaid autostumist, seetõttu ei saa neid projekte õnneks ka Euroopa Liidu rahadest finantseerida.
Keskkonnaministeeriumis on käimas suure valdkondliku arengukava KeVad koostamine ja sellesse mahuvad ka olulised elurikkuse eesmärgid. Õigustatud märkuse tegi hiljutisel metsanduse arutelul Kooslooduse esindaja, et kas ei peaks mitte metsanduse arengukava koostamine toimuma lähtuvalt elurikkuse eesmärgist, ehk peaks siin tõepoolest terviklikumat lähenemist püüdma?
Metsanduses on oluline toetada Euroopa Liidu initsiatiivi vaadata üle taastuvenergia direktiiv ja biomassi säästlikkuse kriteeriumid. Seda suunda toetas keskkonnakomisjon hiljuti üksmeelselt.
Selle petitsiooniga tegelesime pea kaks aastat. Üksjagu on sellest ajast selgemaks saanud, aga saame veel paremini. Lõpetan keskkonnakomisjoni eelmise valitsuse aegse seisukohaga, mis kehtib endiselt:
Keskkonnakomisjon toetab kollektiivse pöördumise algatajate arvamust, et Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse võimalikult kiiresti teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kliimaneutraalsusele majandusele üleminek peab toimuma võimalikult kiiresti, sest mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb.
Lõpetuseks paar konkreetset ettepanekut, mille kallale üheskoos kohe asuda võiksime. Teiste Põhjamaade eeskujul võiksime luua riigikantselei juurde riigijuhte, teadlasi ja ettevõtjaid koondava kliimakogu. Üheskoos koostaks kliimakogu ühise Eesti tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Nagu mainisin, on erasektor siin juba poolel teel. Lähme neile vastu ja koos kiiremini edasi.
Edasi seame kliimaneutraalsuse riiklikuks eesmärgiks. Algatame "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" uuendamise. Kuna tegemist on riigikogu dokumendiga, siis sellega võiksimegi algust teha riigikogust. Riigikogu liikmete panus on oodatud ja vajalik. Sellest sõltub meie laste ja lastelaste saatus.
### Response:
Yoko Alender: kliimaneutraalsele majandusmudelile pole alternatiivi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | New York Timesi teatel kehtestab USA sanktsioonid karistusena Venemaa varasemate rünnakute eest.
"USA süüdistab Venemaad mitmes Washingtoni vastases tegevuses. Washington leiab, et Venemaa sekkus riigi valimistesse. Samuti leiab USA luureamet CIA, et Venemaa rahastas USA sõdurite tapmisi Afganistanis," teatas The New York Times.
Sanktsioonid suunatakse Venemaa keskvalitsuse välisvaluutas emiteeritud võlakirjade vastu, mille ostmine USA pankadel keelatakse. Nii jõuline samm näitab ajalehe hinnangul, et Bideni administratsioon tahab tekitada Moskvale reaalset kahju.
Riigivõla piirangud hirmutavad rahvusvahelisi laenuandjaid, kes kardavad enda äralõikamist USA finantsturgudest. USA rakendab sarnaseid sanktsioone ka Iraani vastu.
Bideni administratsioon on kaalunud mitu kuud, milliseid ja kui tugevaid sanktsioone Venemaa vastu kehtestada.
"Need ei ole lihtsalt tavalised sanktsioonid," ütles presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan veebruaris. | New York Times: USA kehtestab Venemaa vastu karmid finantssanktsioonid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
New York Timesi teatel kehtestab USA sanktsioonid karistusena Venemaa varasemate rünnakute eest.
"USA süüdistab Venemaad mitmes Washingtoni vastases tegevuses. Washington leiab, et Venemaa sekkus riigi valimistesse. Samuti leiab USA luureamet CIA, et Venemaa rahastas USA sõdurite tapmisi Afganistanis," teatas The New York Times.
Sanktsioonid suunatakse Venemaa keskvalitsuse välisvaluutas emiteeritud võlakirjade vastu, mille ostmine USA pankadel keelatakse. Nii jõuline samm näitab ajalehe hinnangul, et Bideni administratsioon tahab tekitada Moskvale reaalset kahju.
Riigivõla piirangud hirmutavad rahvusvahelisi laenuandjaid, kes kardavad enda äralõikamist USA finantsturgudest. USA rakendab sarnaseid sanktsioone ka Iraani vastu.
Bideni administratsioon on kaalunud mitu kuud, milliseid ja kui tugevaid sanktsioone Venemaa vastu kehtestada.
"Need ei ole lihtsalt tavalised sanktsioonid," ütles presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan veebruaris.
### Response:
New York Times: USA kehtestab Venemaa vastu karmid finantssanktsioonid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval jõudis Eestisse esimene Jansseni vaktsiinisaadetis 2400 doosiga. Vaktsiinitootja on soovitanud vaktsiini kasutuselevõtuga Euroopas oodata, kuni Euroopa ravimiamet avaldab oma seisukoha vaktsiini edasiseks kasutamiseks.
Eile õhtul kogunenud Eesti riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitaski alustada Eestis vaktsiini kasutamisega pärast Euroopa ravimiameti seisukoha avaldamist.
Euroopa ravimiamet ning USA toidu- ja ravimiamet hindavad Ameerika Ühendriikides 6,8 miljoni vaktsiinidoosi manustamise käigus ilmnenud kuut tromboosijuhtumit ja annavad juhised vaktsiini edasiseks kasutamiseks. Euroopa ravimiameti hinnangut on oodata järgmise nädala lõpus.
Ka vaktsiinitootja Janssen pöördus kirjaga Euroopa Liidu riikide poole soovitusega oodata vaktsiinide kasutuselevõtuga Euroopa ravimiameti seisukohani.
"Ekspertkomisjoni liikmed pidasid üksmeelselt mõistlikuks oodata ära Euroopa ravimiameti hinnang, mille alusel saavad liikmesriikide eksperdid kujundada oma seisukohad. Samuti peaks see aitama kaasa Euroopa Liidus vaktsiini kasutamisel ühtsema lähenemise kujunemisele, nii et inimeste jaoks oleksid sõnumid ühtsemad ja selgemad," ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse. "Vaid üht doosi vajav vaktsiin annab meile võimaluse lihtsamini pakkuda vaktsineerimist neile vanemaealistele inimestele, kes on kodused ning kellel ei ole tervise tõttu võimalik perearstikeskusesse või haigla juures asuvasse vaktsineerimiskeskusesse minna ning keda ei ole võimalik sinna ka viia. Jätkame ettevalmistusi selleks, et alustada kodus vaktsineerimisega niipea, kui Euroopa ravimiameti hinnang tuleb ja vaktsiini sobivust selleks kinnitab."
Jansseni vaktsiin põhineb adenoviirusvektoril ja selle toime saabub kaks nädalat pärast vaktsineerimist. Teistest erinevaks teeb Jansseni vaktsiini see, et seda manustatakse ühe annusena. | Eesti jätab Jansseni vaktsiini Euroopa ravimiameti otsuse ootele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval jõudis Eestisse esimene Jansseni vaktsiinisaadetis 2400 doosiga. Vaktsiinitootja on soovitanud vaktsiini kasutuselevõtuga Euroopas oodata, kuni Euroopa ravimiamet avaldab oma seisukoha vaktsiini edasiseks kasutamiseks.
Eile õhtul kogunenud Eesti riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitaski alustada Eestis vaktsiini kasutamisega pärast Euroopa ravimiameti seisukoha avaldamist.
Euroopa ravimiamet ning USA toidu- ja ravimiamet hindavad Ameerika Ühendriikides 6,8 miljoni vaktsiinidoosi manustamise käigus ilmnenud kuut tromboosijuhtumit ja annavad juhised vaktsiini edasiseks kasutamiseks. Euroopa ravimiameti hinnangut on oodata järgmise nädala lõpus.
Ka vaktsiinitootja Janssen pöördus kirjaga Euroopa Liidu riikide poole soovitusega oodata vaktsiinide kasutuselevõtuga Euroopa ravimiameti seisukohani.
"Ekspertkomisjoni liikmed pidasid üksmeelselt mõistlikuks oodata ära Euroopa ravimiameti hinnang, mille alusel saavad liikmesriikide eksperdid kujundada oma seisukohad. Samuti peaks see aitama kaasa Euroopa Liidus vaktsiini kasutamisel ühtsema lähenemise kujunemisele, nii et inimeste jaoks oleksid sõnumid ühtsemad ja selgemad," ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse. "Vaid üht doosi vajav vaktsiin annab meile võimaluse lihtsamini pakkuda vaktsineerimist neile vanemaealistele inimestele, kes on kodused ning kellel ei ole tervise tõttu võimalik perearstikeskusesse või haigla juures asuvasse vaktsineerimiskeskusesse minna ning keda ei ole võimalik sinna ka viia. Jätkame ettevalmistusi selleks, et alustada kodus vaktsineerimisega niipea, kui Euroopa ravimiameti hinnang tuleb ja vaktsiini sobivust selleks kinnitab."
Jansseni vaktsiin põhineb adenoviirusvektoril ja selle toime saabub kaks nädalat pärast vaktsineerimist. Teistest erinevaks teeb Jansseni vaktsiini see, et seda manustatakse ühe annusena.
### Response:
Eesti jätab Jansseni vaktsiini Euroopa ravimiameti otsuse ootele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ESPN-i analüütiku Jonathan Givony sõnul plaanib 20-aastane Kriisa neljapäeval anda enda nime üles üleminekuportaalis.
"Loodan näha, millised on mu valikud. Samas olen jätkuvalt avatud Arizonasse naasmisele, aga see sõltub sellest, kuidas olukord areneb," lausus endine Žalgirise mängumees ESPN-ile.
Arizona ülikooli korvpallimeeskond sattus hiljuti korruptsiooniskandaali, millest tingituna vabastati ametist senine peatreener Sean Miller, kes oli meeskonda toonud ka Kriisa. Uueks peatreeneriks nimetati tänavuse NCAA finalisti Gonzaga abitreener Tommy Lloyd.
Givony hinnangul on Kriisal jätkuvalt suur potentsiaal. "Ta on üks lubavamaid mängujuhte ülikoolikorvpallis, mistõttu tasub temalt nüüd läbimurdehooaega – kusiganes ta lõpuks maandub."
Lõppenud hooajal tegi Kriisa mänguloa viibimise tõttu kaasa vaid kaheksas Arizona kohtumises. Eesti koondislane viskas keskmiselt 5,5 punkti ja jagas 2,4 resultatiivset söötu. | Kerr Kriisa võib Arizonast lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ESPN-i analüütiku Jonathan Givony sõnul plaanib 20-aastane Kriisa neljapäeval anda enda nime üles üleminekuportaalis.
"Loodan näha, millised on mu valikud. Samas olen jätkuvalt avatud Arizonasse naasmisele, aga see sõltub sellest, kuidas olukord areneb," lausus endine Žalgirise mängumees ESPN-ile.
Arizona ülikooli korvpallimeeskond sattus hiljuti korruptsiooniskandaali, millest tingituna vabastati ametist senine peatreener Sean Miller, kes oli meeskonda toonud ka Kriisa. Uueks peatreeneriks nimetati tänavuse NCAA finalisti Gonzaga abitreener Tommy Lloyd.
Givony hinnangul on Kriisal jätkuvalt suur potentsiaal. "Ta on üks lubavamaid mängujuhte ülikoolikorvpallis, mistõttu tasub temalt nüüd läbimurdehooaega – kusiganes ta lõpuks maandub."
Lõppenud hooajal tegi Kriisa mänguloa viibimise tõttu kaasa vaid kaheksas Arizona kohtumises. Eesti koondislane viskas keskmiselt 5,5 punkti ja jagas 2,4 resultatiivset söötu.
### Response:
Kerr Kriisa võib Arizonast lahkuda |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.