instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 80-aastane jalgpallikuulsus viibib Sao Paulos asuvas Albert Einsteini nimelises haiglas alates 31. augustist, kui tavapärase kontrolli käigus avastati käärsoole kasvaja.
Operatsiooni abil eemaldati kasvaja ja mängija tütre Kely Nascimento sõnul läheb tema isal hästi ja ta pole valudes.
"Ta on tugev ja kangekaelne. Koos Einsteini haigla suurepärase kollektiivi ning kogu maailmast jagatud armastuse, energia ja valguse toel tuleb ta sellest välja," kirjutas Nascimento ühismeedias.
Pelel on viimastel aastatel olnud mitmeid tervisega seotud probleeme: 2015. aastal käis ta eesnäärmeoperatsioonl ja sattus 2019. aastal haiglasse kuseteede infektsiooniga.
2020. aasta veebruaris sõnas jalgpallikuulsuse poeg, endine Santose väravavaht Edinho, et ta isal on häbi kodunt lahkuda, kuna ei suuda iseseisvalt kõndida.
Kolmekordne maailmameister Pele on 77 tabamusega endiselt Brasiilia kõigi aegade parim väravakütt ja üks neljast mängijast, kes skoorinud neljal erineval MM-finaalturniiril. | Brasiilia vutilegendi Pele tervise kohta tuli häid uudiseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
80-aastane jalgpallikuulsus viibib Sao Paulos asuvas Albert Einsteini nimelises haiglas alates 31. augustist, kui tavapärase kontrolli käigus avastati käärsoole kasvaja.
Operatsiooni abil eemaldati kasvaja ja mängija tütre Kely Nascimento sõnul läheb tema isal hästi ja ta pole valudes.
"Ta on tugev ja kangekaelne. Koos Einsteini haigla suurepärase kollektiivi ning kogu maailmast jagatud armastuse, energia ja valguse toel tuleb ta sellest välja," kirjutas Nascimento ühismeedias.
Pelel on viimastel aastatel olnud mitmeid tervisega seotud probleeme: 2015. aastal käis ta eesnäärmeoperatsioonl ja sattus 2019. aastal haiglasse kuseteede infektsiooniga.
2020. aasta veebruaris sõnas jalgpallikuulsuse poeg, endine Santose väravavaht Edinho, et ta isal on häbi kodunt lahkuda, kuna ei suuda iseseisvalt kõndida.
Kolmekordne maailmameister Pele on 77 tabamusega endiselt Brasiilia kõigi aegade parim väravakütt ja üks neljast mängijast, kes skoorinud neljal erineval MM-finaalturniiril.
### Response:
Brasiilia vutilegendi Pele tervise kohta tuli häid uudiseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmilinnaku Tallinn Wonderland juhatuse liige Gren Noormets ütles ERR-ile, et tänu riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja jõudmisele saavad nad oma plaanidega edasi minna. "Samas ma saan aru, et viies koht tabelis ei tähenda seda, et me kohe rahastust saaksime, pigem vastupidi."
"Teine asi, millest ma praeguseks aru olen saanud, on see, et tegu pole mitte objektide ehitamise järjekorraga, vaid rahastamise järjekorraga," tõdes ta ja mainis, et filmilinnaku projekti arendus on hetkel nii kaugel, et võiks ehitustöödega alustada. "Meil on ehitusluba olemas, krunt olemas, kinnistu omanikul ehk AS Tallinna Tööstuspargil on vaja läbi viia ehitushange, aga iseenesest selleks on ka ettevalmistused tehtud."
"Otseselt me rahastus ei oota, pigem üritame aru saada, millised võimalused meil seda otsust ära kasutades finantseerimiseks on," nentis ta ja lisas, et loodetavasti õnnestub juba sel aastal ehitustöödega alustada. "Kui sel aastal ehitama hakkame, siis esimene etapp peaks ühe aastaga valmis olema."
Noormets rõhutas samas, et aastaga valmiks ainult esimene etapp. "Jutt on linnakust, seega meil on plaanis ka igasugu teisi asju," selgitas ta ja lisas, et selle aja jooksul, kui tema on filmilinnaku juures tegutsenud, on ta juba näinud mitmeid filmiprojekte, mis on Eestist lahkunud, kuna siin pole vajalikku stuudiot. "Ma ei ole saanud neile ka öelda, millal Eestis stuudio avatakse."
"Väga loodame, et esimene film saab stuudios hakata tootma juba 2022. aastal." | Noormets: loodame filmilinnaku ehitustöödega alustada juba sel aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmilinnaku Tallinn Wonderland juhatuse liige Gren Noormets ütles ERR-ile, et tänu riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja jõudmisele saavad nad oma plaanidega edasi minna. "Samas ma saan aru, et viies koht tabelis ei tähenda seda, et me kohe rahastust saaksime, pigem vastupidi."
"Teine asi, millest ma praeguseks aru olen saanud, on see, et tegu pole mitte objektide ehitamise järjekorraga, vaid rahastamise järjekorraga," tõdes ta ja mainis, et filmilinnaku projekti arendus on hetkel nii kaugel, et võiks ehitustöödega alustada. "Meil on ehitusluba olemas, krunt olemas, kinnistu omanikul ehk AS Tallinna Tööstuspargil on vaja läbi viia ehitushange, aga iseenesest selleks on ka ettevalmistused tehtud."
"Otseselt me rahastus ei oota, pigem üritame aru saada, millised võimalused meil seda otsust ära kasutades finantseerimiseks on," nentis ta ja lisas, et loodetavasti õnnestub juba sel aastal ehitustöödega alustada. "Kui sel aastal ehitama hakkame, siis esimene etapp peaks ühe aastaga valmis olema."
Noormets rõhutas samas, et aastaga valmiks ainult esimene etapp. "Jutt on linnakust, seega meil on plaanis ka igasugu teisi asju," selgitas ta ja lisas, et selle aja jooksul, kui tema on filmilinnaku juures tegutsenud, on ta juba näinud mitmeid filmiprojekte, mis on Eestist lahkunud, kuna siin pole vajalikku stuudiot. "Ma ei ole saanud neile ka öelda, millal Eestis stuudio avatakse."
"Väga loodame, et esimene film saab stuudios hakata tootma juba 2022. aastal."
### Response:
Noormets: loodame filmilinnaku ehitustöödega alustada juba sel aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maksvytis tegi endale nime erinevate Leedu noortekoondiste juures. Nimelt viis ta omaealiste maailmameistriks Leedu U-19 koondise (2011) ning Euroopa meistriks U-16 (2008), U-18 (2010) ja U-20 (2012) koondised.
Hiljem juhendas Maksvytis erinevaid Leedu klubisd ja asus 2019. aastal Permi Parma etteotsa. Kuigi esimesel aastal jäeti hooaeg koroonaviiruse tõttu pooleli, siis mullu jõuti põhiturniirilt viimasena sõelmängudele, kus alistuti Peterburi Zeniidile.
Leedu korvpallikoondis pole viimastel aastatel suurte saavutusteni jõudnud: 2017. aasta EM-il ja 2019. aastal MM-il ei pääsetud veerandfinaali ning Tokyo olümpiamängude valikturniiril kaotati otsustavas matšis Sloveeniale.
Järgmisena ootavad meeskonda ees novembrikuised MM-valikmängud Bulgaaria ja Tšehhiga. | Leedu korvpallikoondise uus peatreener sai paika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maksvytis tegi endale nime erinevate Leedu noortekoondiste juures. Nimelt viis ta omaealiste maailmameistriks Leedu U-19 koondise (2011) ning Euroopa meistriks U-16 (2008), U-18 (2010) ja U-20 (2012) koondised.
Hiljem juhendas Maksvytis erinevaid Leedu klubisd ja asus 2019. aastal Permi Parma etteotsa. Kuigi esimesel aastal jäeti hooaeg koroonaviiruse tõttu pooleli, siis mullu jõuti põhiturniirilt viimasena sõelmängudele, kus alistuti Peterburi Zeniidile.
Leedu korvpallikoondis pole viimastel aastatel suurte saavutusteni jõudnud: 2017. aasta EM-il ja 2019. aastal MM-il ei pääsetud veerandfinaali ning Tokyo olümpiamängude valikturniiril kaotati otsustavas matšis Sloveeniale.
Järgmisena ootavad meeskonda ees novembrikuised MM-valikmängud Bulgaaria ja Tšehhiga.
### Response:
Leedu korvpallikoondise uus peatreener sai paika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sedõhh tuli 1976. ja 1980. aastal olümpiavõitjaks ning olnuks favoriit ka 1984. aastal Los Angeleses, mida NSV Liit aga boikoteeris. 1988. aastal Soulis jäi ta koondisekaaslase Sergei Litvinovi järel teiseks.
Sedõhh suutis maailma tipus püsida pikalt - 1991. aastal Tokyos tuli ta 36-aastaselt esimest korda ka maailmameistriks. Kaheksa aastat varem Helsingis oli ta piirdunud hõbemedaliga.
1980. aastatel heitles ta koondisekaaslaste Sergei Litvinovi ja Jüri Tammega maailmarekordite nimel. Kokku püstitas ta neid kuus, neist viimane - heidetud 1986. aastal Stuttgardis - püsib siiani (86.74).
Euroopa meistrivõistlustel heidetud tipptulemuse ajal oli Sedõhh enda sõnul elu parimas vormis - samal jõuproovil sai ta kirja ka 86.68 ja 86.62. Kuue heite keskmiseks kujunes aga 85.78.
"Sel päeval klappis kõik: minu meeleolu, füüsiline valmisolek, tahe, võistlus, sektor, fännid ja ilm," kommenteeris elu viimased aastakümned Prantsusmaal elanud Sedõhh hiljem ise.
Isa jälgedes käisid ka tema tütred. Vanem õdedest, Oksana Kondratjeva võistluse Venemaa koondises ja noorem ehk Aleksia Sedõhh tuli 2010. aastal noorte olümpiavõitjaks. | Suri vasaraheitekuulsus Juri Sedõhh | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sedõhh tuli 1976. ja 1980. aastal olümpiavõitjaks ning olnuks favoriit ka 1984. aastal Los Angeleses, mida NSV Liit aga boikoteeris. 1988. aastal Soulis jäi ta koondisekaaslase Sergei Litvinovi järel teiseks.
Sedõhh suutis maailma tipus püsida pikalt - 1991. aastal Tokyos tuli ta 36-aastaselt esimest korda ka maailmameistriks. Kaheksa aastat varem Helsingis oli ta piirdunud hõbemedaliga.
1980. aastatel heitles ta koondisekaaslaste Sergei Litvinovi ja Jüri Tammega maailmarekordite nimel. Kokku püstitas ta neid kuus, neist viimane - heidetud 1986. aastal Stuttgardis - püsib siiani (86.74).
Euroopa meistrivõistlustel heidetud tipptulemuse ajal oli Sedõhh enda sõnul elu parimas vormis - samal jõuproovil sai ta kirja ka 86.68 ja 86.62. Kuue heite keskmiseks kujunes aga 85.78.
"Sel päeval klappis kõik: minu meeleolu, füüsiline valmisolek, tahe, võistlus, sektor, fännid ja ilm," kommenteeris elu viimased aastakümned Prantsusmaal elanud Sedõhh hiljem ise.
Isa jälgedes käisid ka tema tütred. Vanem õdedest, Oksana Kondratjeva võistluse Venemaa koondises ja noorem ehk Aleksia Sedõhh tuli 2010. aastal noorte olümpiavõitjaks.
### Response:
Suri vasaraheitekuulsus Juri Sedõhh |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Igakuine hinnatõus aeglustus. Inflatsioon kasvas juulist augustini 0,3 protsenti. Maist juunini kasvas tarbijahinnaindeks 0,9 protsenti ja kuu hiljem oli see number 0,5 protsenti.
Baasinflatsioon, kus volatiilsed toidu- ja energiahinnad on välja jäetud, kasvas aastatagusega perioodiga võrreldes 4 protsenti.
Peamiselt suurendasid aastases võrdluses hinnatõusu tarneprobleemid ja pandeemiaga seotud piirangud.
Augustis kasvas ka koroonaviiruse delta variandi levik, mille tõttu kehtestati uued piirangud. Tarbijausalduse indeks langes augusti lõpus kümne aasta madalaimale tasemele. Ka tarbijad on mures delta variandi ja inflatsiooni pärast.
Augustis loodi USA-s 235 000 uut töökohta. Juunis ja juulis loodi aga kaks miljonit uut töökohta. | USA tarbijahinnad tõusid 5,3 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Igakuine hinnatõus aeglustus. Inflatsioon kasvas juulist augustini 0,3 protsenti. Maist juunini kasvas tarbijahinnaindeks 0,9 protsenti ja kuu hiljem oli see number 0,5 protsenti.
Baasinflatsioon, kus volatiilsed toidu- ja energiahinnad on välja jäetud, kasvas aastatagusega perioodiga võrreldes 4 protsenti.
Peamiselt suurendasid aastases võrdluses hinnatõusu tarneprobleemid ja pandeemiaga seotud piirangud.
Augustis kasvas ka koroonaviiruse delta variandi levik, mille tõttu kehtestati uued piirangud. Tarbijausalduse indeks langes augusti lõpus kümne aasta madalaimale tasemele. Ka tarbijad on mures delta variandi ja inflatsiooni pärast.
Augustis loodi USA-s 235 000 uut töökohta. Juunis ja juulis loodi aga kaks miljonit uut töökohta.
### Response:
USA tarbijahinnad tõusid 5,3 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WTA teatas, et turniir, kus võtavad mõõtu kaheksa maailma parimat üksikmängijat ning paarismängu paari, algab sel aastal 8. novembril Guadalajaras.
WTA esimees Steve Simon tänas Guadalajara turniiri korraldajaid. "Me oleme väga põnevil, et saame tuua sellise vaatemängulise turniiri sellisesse põnevasse ja elavasse linna nagu Guadalajara," ütles Simon.
Organisatsioon lisas, et finaalturniir naaseb Shenzhenisse 2022. aastal ning kolib sinna kümnendi lõpuni. Varasemalt toimus turniir Singapuris ning enne seda Türgis.
Eelmisel aastal jäi samuti Shenzhenis toimuma pidanud turniir koroonaviiruse leviku tõttu ära. Viimati toimus turniir 2019. aastal, samuti Shenzhenis, kus tuli üksikmängus meistriks Ashleigh Barty ja paarismängus võitsid Timea Babos ja Kristina Mladenovic.
Organisatsioon teatas juulis, et tühistab koroonaviirusega seotud piirangute tõttu kõik sel hooajal Hiinas ja Jaapanis toimuvad turniirid. Toona jäeti otsus Shenzheni aastalõputurniiri osas veel lahtiseks, kuid organisatsioon on nüüd otsuse kinnitanud. | WTA liigutas hooaja finaalturniiri Hiinast Mehhikosse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WTA teatas, et turniir, kus võtavad mõõtu kaheksa maailma parimat üksikmängijat ning paarismängu paari, algab sel aastal 8. novembril Guadalajaras.
WTA esimees Steve Simon tänas Guadalajara turniiri korraldajaid. "Me oleme väga põnevil, et saame tuua sellise vaatemängulise turniiri sellisesse põnevasse ja elavasse linna nagu Guadalajara," ütles Simon.
Organisatsioon lisas, et finaalturniir naaseb Shenzhenisse 2022. aastal ning kolib sinna kümnendi lõpuni. Varasemalt toimus turniir Singapuris ning enne seda Türgis.
Eelmisel aastal jäi samuti Shenzhenis toimuma pidanud turniir koroonaviiruse leviku tõttu ära. Viimati toimus turniir 2019. aastal, samuti Shenzhenis, kus tuli üksikmängus meistriks Ashleigh Barty ja paarismängus võitsid Timea Babos ja Kristina Mladenovic.
Organisatsioon teatas juulis, et tühistab koroonaviirusega seotud piirangute tõttu kõik sel hooajal Hiinas ja Jaapanis toimuvad turniirid. Toona jäeti otsus Shenzheni aastalõputurniiri osas veel lahtiseks, kuid organisatsioon on nüüd otsuse kinnitanud.
### Response:
WTA liigutas hooaja finaalturniiri Hiinast Mehhikosse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jah, see oli mu soov. Olen seda ametit pidanud neli aastat ja kui Läti koondis tahab edasi areneda, on neil vaja teistsugust peatreenerit, kellel oleks uued ideed ja energia," ütles Keel ERR-i venekeelsele portaalile rus.err.ee. Keel lisas, et treeneri vahetamine oleks hea mõte, sest siis tekiks mängijatel suurem soov end heast küljest näidata.
Kümme aastat Eesti võrkpallikoondise peatreenerina veetnud Keel ütles, et tal oli Läti koondisega leping EM-i lõpuni. "Ja pärast seda pidi Läti võrkpalliliit otsuse tegema. Et seda otsust kiirendada, teatasin liidule oma soovist lahkuda. Andsin Läti koondisele kõik, mis mul oli," lisas treener.
58-aastane treener jätkab Pärnu võrkpallimeeskonna juhendajana.
Avo Keel võttis Läti võrkpallikoondise peatreenerina üle 2017. aasta sügisel ning juhendas meeskonna 26-aastase vahe järel taas Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Saku Suurhallis toimunud alagrupiturniiri avamängus alistas Läti Eesti ning seejärel kaotati enda järgmised mängud Horvaatia, Slovakkia, Saksamaa ja Prantsusmaa vastu.
Läti koondis kohtus EM-i kaheksandikfinaalides Itaalia koondisega, kes nad 3:0 (25:14, 25:13, 25:16) konkurentsist lülitas. | Avo Keel ei jätka Läti võrkpallikoondise peatreenerina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jah, see oli mu soov. Olen seda ametit pidanud neli aastat ja kui Läti koondis tahab edasi areneda, on neil vaja teistsugust peatreenerit, kellel oleks uued ideed ja energia," ütles Keel ERR-i venekeelsele portaalile rus.err.ee. Keel lisas, et treeneri vahetamine oleks hea mõte, sest siis tekiks mängijatel suurem soov end heast küljest näidata.
Kümme aastat Eesti võrkpallikoondise peatreenerina veetnud Keel ütles, et tal oli Läti koondisega leping EM-i lõpuni. "Ja pärast seda pidi Läti võrkpalliliit otsuse tegema. Et seda otsust kiirendada, teatasin liidule oma soovist lahkuda. Andsin Läti koondisele kõik, mis mul oli," lisas treener.
58-aastane treener jätkab Pärnu võrkpallimeeskonna juhendajana.
Avo Keel võttis Läti võrkpallikoondise peatreenerina üle 2017. aasta sügisel ning juhendas meeskonna 26-aastase vahe järel taas Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Saku Suurhallis toimunud alagrupiturniiri avamängus alistas Läti Eesti ning seejärel kaotati enda järgmised mängud Horvaatia, Slovakkia, Saksamaa ja Prantsusmaa vastu.
Läti koondis kohtus EM-i kaheksandikfinaalides Itaalia koondisega, kes nad 3:0 (25:14, 25:13, 25:16) konkurentsist lülitas.
### Response:
Avo Keel ei jätka Läti võrkpallikoondise peatreenerina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuni 73 kg kaaluvate meeste seas heitlev Nourine loositi juuli lõpus ja augusti alguses toimunud Tokyo olümpiamängudel esimeses ringis vastamisi Sudaani judoka Mohamed Abdalarasooliga, aga võidu korral oodanuks teda Iisraeli esindaja. Intervjuus Alžeeria televisioonile sõnas Nourine, et ei tee oma "käsi mustaks" ja tema otsus on lõplik.
Rahvusvaheline judoföderatsioon teatas teisipäeval, et on määranud sportlasele ja treenerile kümneaastase keelu, sest paar "kasutas olümpiamänge platvormina, et protestida ning õhutada poliitilist ja religioosset propagandat".
Föderatsiooni distsiplinaarkomisjoni sõnul on tegemist selge ja tõsise põhikirja ja eetikakoodeksi rikkumisega. Nourine ei tohi osaleda ühelgi rahvusvahelise judoföderatsiooni võistlusel kuni 2031. aasta juulikuuni.
30-aastane Alžeeria judoka loobus samal põhjusel ka 2019. aasta maailmameistrivõistlustes. Toona talle karistust ei määratud. | Alžeeria judoka sai olümpiast loobumise eest kümneaastase võistluskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuni 73 kg kaaluvate meeste seas heitlev Nourine loositi juuli lõpus ja augusti alguses toimunud Tokyo olümpiamängudel esimeses ringis vastamisi Sudaani judoka Mohamed Abdalarasooliga, aga võidu korral oodanuks teda Iisraeli esindaja. Intervjuus Alžeeria televisioonile sõnas Nourine, et ei tee oma "käsi mustaks" ja tema otsus on lõplik.
Rahvusvaheline judoföderatsioon teatas teisipäeval, et on määranud sportlasele ja treenerile kümneaastase keelu, sest paar "kasutas olümpiamänge platvormina, et protestida ning õhutada poliitilist ja religioosset propagandat".
Föderatsiooni distsiplinaarkomisjoni sõnul on tegemist selge ja tõsise põhikirja ja eetikakoodeksi rikkumisega. Nourine ei tohi osaleda ühelgi rahvusvahelise judoföderatsiooni võistlusel kuni 2031. aasta juulikuuni.
30-aastane Alžeeria judoka loobus samal põhjusel ka 2019. aasta maailmameistrivõistlustes. Toona talle karistust ei määratud.
### Response:
Alžeeria judoka sai olümpiast loobumise eest kümneaastase võistluskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas peetud pidulikul tseremoonial osalenud kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et viis aastat tagasi ametisse astunud Hairk oli maailma üks esimesi küberväejuhatuse ülemaid.
"Kolonel Hairk on pidanud juhtima väejuhatust ja arendama infosüsteeme olukorras, kus kogu maailmas areneb see valdkond meeletu kiirusega," sõnas Herem. "Hiljuti avaldati riikide küberturvalisuse pingerida, milles Eesti asus kolmandal kohal. Minna reservi olukorras, kus ollakse maailmas kolmas ja Eestis esimene, on päris hea."
Küberväejuhatuse ülema kohuseid asub täitma kolonelleitnant Rene Innos, kes alustas ajateenistust 1997. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja jätkas sõjakooli lõpetamise järel teenistust Kalevi üksik-jalaväepataljonis ning rahuoperatsioonide keskuses.
Innos teenis 2005. aastal üksik-sidepataljonis, olles aastatel 2009–2011 staabi- ja sidepataljoni staabiülem ja 2015–2018 pataljoniülem. Aastatel 2018–2021 teenis ta staabiohvitserina Eesti alalises esinduses NATO-s ja asus 1. augustist 2021 küberväejuhatuse ülema asetäitja ametikohale. Innos on teeninud välisoperatsioonidel Kosovos ja Afganistanis.
Küberväejuhatuse põhiülesanne on operatsioonide korraldamine küberruumis kaitseministeeriumi vastutusalas juhtimistoetuse elluviimiseks. Küberväejuhatuse alluvuses tegutsevad staabi- ja sidepataljon, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus, küber- ja infooperatsioonide keskus, strateegilise kommunikatsiooni keskus ning staabi- ja tagalakompanii.
Endine küberväejuhatuse ülem Andres Hairk asub kaitseväest lahkumise järel tööle kaitseliidu küberkaitseüksuse pealiku ametikohale. | Küberväejuhatuse ülemaks sai Rene Innos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas peetud pidulikul tseremoonial osalenud kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et viis aastat tagasi ametisse astunud Hairk oli maailma üks esimesi küberväejuhatuse ülemaid.
"Kolonel Hairk on pidanud juhtima väejuhatust ja arendama infosüsteeme olukorras, kus kogu maailmas areneb see valdkond meeletu kiirusega," sõnas Herem. "Hiljuti avaldati riikide küberturvalisuse pingerida, milles Eesti asus kolmandal kohal. Minna reservi olukorras, kus ollakse maailmas kolmas ja Eestis esimene, on päris hea."
Küberväejuhatuse ülema kohuseid asub täitma kolonelleitnant Rene Innos, kes alustas ajateenistust 1997. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja jätkas sõjakooli lõpetamise järel teenistust Kalevi üksik-jalaväepataljonis ning rahuoperatsioonide keskuses.
Innos teenis 2005. aastal üksik-sidepataljonis, olles aastatel 2009–2011 staabi- ja sidepataljoni staabiülem ja 2015–2018 pataljoniülem. Aastatel 2018–2021 teenis ta staabiohvitserina Eesti alalises esinduses NATO-s ja asus 1. augustist 2021 küberväejuhatuse ülema asetäitja ametikohale. Innos on teeninud välisoperatsioonidel Kosovos ja Afganistanis.
Küberväejuhatuse põhiülesanne on operatsioonide korraldamine küberruumis kaitseministeeriumi vastutusalas juhtimistoetuse elluviimiseks. Küberväejuhatuse alluvuses tegutsevad staabi- ja sidepataljon, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus, küber- ja infooperatsioonide keskus, strateegilise kommunikatsiooni keskus ning staabi- ja tagalakompanii.
Endine küberväejuhatuse ülem Andres Hairk asub kaitseväest lahkumise järel tööle kaitseliidu küberkaitseüksuse pealiku ametikohale.
### Response:
Küberväejuhatuse ülemaks sai Rene Innos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeerium leiab, et massiline testimine koormab liiga palju tervishoidu ja võib vähendada tervishoiuteenuste kättesaadavust, teatas Yle.
Koroonaviiruse suhtes testimine keskendub edaspidi peamiselt nendele inimestele, kes on viirusega nakatunud, vaktsineerimata ja sümptomitega või vaktsineerimisele vaatamata puuduliku immuunsusega.
Uus testimise strateegia hakkab kehtima kohe, teatas sotsiaalministeerium.
Testimise koordineerimisrühma esimehe Mikko Pietilä sõnul tuleb teste teha edaspidi kõige rohkem haiglates. Samuti tagatakse, et testi saab teha ühe päevaga ja tulemus selgub samal päeval. | Soome hakkab tegema vähem koroonateste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeerium leiab, et massiline testimine koormab liiga palju tervishoidu ja võib vähendada tervishoiuteenuste kättesaadavust, teatas Yle.
Koroonaviiruse suhtes testimine keskendub edaspidi peamiselt nendele inimestele, kes on viirusega nakatunud, vaktsineerimata ja sümptomitega või vaktsineerimisele vaatamata puuduliku immuunsusega.
Uus testimise strateegia hakkab kehtima kohe, teatas sotsiaalministeerium.
Testimise koordineerimisrühma esimehe Mikko Pietilä sõnul tuleb teste teha edaspidi kõige rohkem haiglates. Samuti tagatakse, et testi saab teha ühe päevaga ja tulemus selgub samal päeval.
### Response:
Soome hakkab tegema vähem koroonateste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Di Francescost sai sel hooajal Itaalia kõrgliiga esimene treener, kes enda töö kaotas, kui Hellas Verona teatas teisipäeval, et on loobunud 52-aastase treeneri teenetest.
Verona pidi esmaspäeva õhtul tunnistama Bologna 0:1 paremust ning langes enda kolmanda järjestikuse kaotusega Itaalia kõrgliigas eelviimasele kohale. Verona lõpetas eelmise hooaja Serie A-s 10. kohal.
Di Francesco juhendas 2017-2018 hooajal AS Roma Meistrite liigas poolfinaali, kuid ei ole pärast seda hooaega pidanud vastu ühtegi täispikka hooaega kolmes erinevas itaalia klubis. | Verona loobus pärast kolme mängu peatreeneri teenetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Di Francescost sai sel hooajal Itaalia kõrgliiga esimene treener, kes enda töö kaotas, kui Hellas Verona teatas teisipäeval, et on loobunud 52-aastase treeneri teenetest.
Verona pidi esmaspäeva õhtul tunnistama Bologna 0:1 paremust ning langes enda kolmanda järjestikuse kaotusega Itaalia kõrgliigas eelviimasele kohale. Verona lõpetas eelmise hooaja Serie A-s 10. kohal.
Di Francesco juhendas 2017-2018 hooajal AS Roma Meistrite liigas poolfinaali, kuid ei ole pärast seda hooaega pidanud vastu ühtegi täispikka hooaega kolmes erinevas itaalia klubis.
### Response:
Verona loobus pärast kolme mängu peatreeneri teenetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tunnen end nüüd hästi. Praegu lähen perearsti juurde. Eile lasti mind PERH-ist välja ilma piiranguid seadmata. Täna olin pool päeva tööl ja tutvusin saadetud kirjadega. Nüüd lähen arsti juurde ja siis saab teada, mida ta ütleb. Juba homme kuulete sellest," ütles Ants Liimets ERR-ile.
Liimets valiti Keskerakonna toel Narva linnapeaks 26. augustil. 7. septembril viidi ta kiirabiga haiglasse. Kuna volikogu ei olnud määranud Liimetsale asendajat, oli linnavalitsus sealtpeale sisuliselt teovõimetu.
Seda heitsid ette ka kaheksa linnavolikogu opositsioonisaadikut, kes tegid teisipäeval vastavasisulise pöördumise.
Reformierakonda kuuluv Ants Liimets valiti 26. augustil Keskerakonna saadikute toel Narva uueks linnapeaks Katri Raiki asemel. Ta teatas kohe, et ei näe oma meeskonnas samuti Reformierakonda kuuluvat Sergei Gorlatšit. 2021. aasta jaanuarist abilinnapeana töötanud Gorlatš soovib nüüd tõstatada küsimuse Liimetsa Reformierakonnast välja arvamisest. | Narva linnapea pääses haiglast koju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tunnen end nüüd hästi. Praegu lähen perearsti juurde. Eile lasti mind PERH-ist välja ilma piiranguid seadmata. Täna olin pool päeva tööl ja tutvusin saadetud kirjadega. Nüüd lähen arsti juurde ja siis saab teada, mida ta ütleb. Juba homme kuulete sellest," ütles Ants Liimets ERR-ile.
Liimets valiti Keskerakonna toel Narva linnapeaks 26. augustil. 7. septembril viidi ta kiirabiga haiglasse. Kuna volikogu ei olnud määranud Liimetsale asendajat, oli linnavalitsus sealtpeale sisuliselt teovõimetu.
Seda heitsid ette ka kaheksa linnavolikogu opositsioonisaadikut, kes tegid teisipäeval vastavasisulise pöördumise.
Reformierakonda kuuluv Ants Liimets valiti 26. augustil Keskerakonna saadikute toel Narva uueks linnapeaks Katri Raiki asemel. Ta teatas kohe, et ei näe oma meeskonnas samuti Reformierakonda kuuluvat Sergei Gorlatšit. 2021. aasta jaanuarist abilinnapeana töötanud Gorlatš soovib nüüd tõstatada küsimuse Liimetsa Reformierakonnast välja arvamisest.
### Response:
Narva linnapea pääses haiglast koju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Don't Worry Darling" on 1950. aastate Californias aset leidev psühholoogiline triller. Filmist "Little Women" tuntud Florence Pugh mängib koduperenaist Alicet, kes hakkab iseenda reaalsuses kahtlema. Muusik ja filmis "Dunkirk" mänginud Harry Styles kehastab tema abikaasat Jacki.
In theaters only. 9.23.22 pic.twitter.com/S2wiqcmL9m
— olivia wilde (@oliviawilde) September 13, 2021
Lisaks Pugh'le ja Stylesile mängivad filmis ka Chris Pine ("Printsessi päevikud", Start Trek", "Wonder Woman 1984"), Gemma Chan ("Fantastilised elukad ja kust neid leida", "Eternals"), Nick Kroll ("The Adams Family 2", "Laula"), Kiki Layne ("The Old Guard", "Coming 2 America") ja Douglas Smith ("Percy Jackson: Sea of Monsters", "Ouija").
Wilde on jaganud ka seda, kui keeruline on leida filmi meessoost näitlejat, kes oleks nõus mängima kõrvalosa naissoost peaosatäitja kõrval. "Filmitööstus on pannud neid uskuma, et selliste rollide vastuvõtmine vähendab nende võimu," kirjutas näitleja-režissöör Instagramis. "Väga raske on leida näitlejaid, kes mõistavad, miks oleks hea lasta ka naistel filmis peaosas särada. Siin tuligi mängu Harry Styles. Esiteks lasi ta hea meelega Florence Pugh'l filmis olla keskses rollis ning samas rikastas iga stseeni nüansirikka inimlikkusega."
View this post on Instagram
A post shared by Olivia Wilde (@oliviawilde)
"Dont Worry Darling" jõuab kinodesse 23. septembril 2022. | Olivia Wilde'i 50ndate psühholoogilises trilleris mängivad Florence Pugh ja Harry Styles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Don't Worry Darling" on 1950. aastate Californias aset leidev psühholoogiline triller. Filmist "Little Women" tuntud Florence Pugh mängib koduperenaist Alicet, kes hakkab iseenda reaalsuses kahtlema. Muusik ja filmis "Dunkirk" mänginud Harry Styles kehastab tema abikaasat Jacki.
In theaters only. 9.23.22 pic.twitter.com/S2wiqcmL9m
— olivia wilde (@oliviawilde) September 13, 2021
Lisaks Pugh'le ja Stylesile mängivad filmis ka Chris Pine ("Printsessi päevikud", Start Trek", "Wonder Woman 1984"), Gemma Chan ("Fantastilised elukad ja kust neid leida", "Eternals"), Nick Kroll ("The Adams Family 2", "Laula"), Kiki Layne ("The Old Guard", "Coming 2 America") ja Douglas Smith ("Percy Jackson: Sea of Monsters", "Ouija").
Wilde on jaganud ka seda, kui keeruline on leida filmi meessoost näitlejat, kes oleks nõus mängima kõrvalosa naissoost peaosatäitja kõrval. "Filmitööstus on pannud neid uskuma, et selliste rollide vastuvõtmine vähendab nende võimu," kirjutas näitleja-režissöör Instagramis. "Väga raske on leida näitlejaid, kes mõistavad, miks oleks hea lasta ka naistel filmis peaosas särada. Siin tuligi mängu Harry Styles. Esiteks lasi ta hea meelega Florence Pugh'l filmis olla keskses rollis ning samas rikastas iga stseeni nüansirikka inimlikkusega."
View this post on Instagram
A post shared by Olivia Wilde (@oliviawilde)
"Dont Worry Darling" jõuab kinodesse 23. septembril 2022.
### Response:
Olivia Wilde'i 50ndate psühholoogilises trilleris mängivad Florence Pugh ja Harry Styles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Von der Leyen keskendub tänavu oma kõnes Euroopa Komisjoni suurte eesmärkide – rohepööre ja digisiire – täitmise seisule, COVID-19 kriisile ja rahvusvahelisele olukorrale. | Otse kolmapäeval kell 10: von der Leyeni kõne olukorrast EL-is | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Von der Leyen keskendub tänavu oma kõnes Euroopa Komisjoni suurte eesmärkide – rohepööre ja digisiire – täitmise seisule, COVID-19 kriisile ja rahvusvahelisele olukorrale.
### Response:
Otse kolmapäeval kell 10: von der Leyeni kõne olukorrast EL-is |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Telefonikõnes Tadžikistani presidendi Emomali Rakhmoniga ütles Putin, et seoses oma lähikonnas tuvastatud koroonaviiruse juhtumitega järgib ta teatud aega eneseisolatsiooni reegleid," teatas Kreml.
"Seetõttu ei osale Putin sel nädalal ka Tadžikistani pealinnas Dušanbes toimuval tippkohtumisel," lisas Kreml.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul oli Putini koroonatesti vastus negatiivne ja presidendi tervis on täiesti korras.
Putin ütles kevadel, et lasi end vaktsineerida Venemaal loodud Sputnik V vaktsiiniga.
"Ma loodan, et kõik on nagu peab olema ja Sputnik V demonstreerib praktikas oma kõrget kaitset COVID-19 vastu," ütles president valitsuskoosolekul videosilla kaudu.
Kreml: Assadi ja teiste Putiniga kohtunute tervis ei ole ohus
Putin kohtus Süüria ametivenna Bashar al-Assadiga Moskvas esmaspäeva hommikul, veel enne kui ta mainis võimalust, et tal tuleb minna karantiini seoses tema lähikondlaste seas avastatud koroonaviiruse nakkusega, ütles tema pressisekretär Dmitri Peskov.
Ajakirjanikud tundsid huvi, miks Putin esmaspäeval Assadiga kohtus, kui ta päeval teatas, enda võimalikust karantiini jäämisest.
"Siin ei ole midagi ebaloogilist. Esiteks, võin teile öelda, et ta kohtus Assadiga mitte päeva lõpus, vaid alguses. Kohtumine Assadiga oli tööpäeva alguses," vastas Peskov. "Kohtumine toimus varem, veel enne kui langetati karantiini vajaduse otsus," rõhutas ta.
"Mitte kellegi tervist ohtu ei seatud," lisas Peskov.
Venemaal tuvastati viimase ööpäevaga 17 837 uut koroonaviirusega nakatumist, suri 781 haigestunut. Moskvas tuvastati ööpäevaga 1609 uut koroonajuhtu. | Vladimir Putin läheb eneseisolatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Telefonikõnes Tadžikistani presidendi Emomali Rakhmoniga ütles Putin, et seoses oma lähikonnas tuvastatud koroonaviiruse juhtumitega järgib ta teatud aega eneseisolatsiooni reegleid," teatas Kreml.
"Seetõttu ei osale Putin sel nädalal ka Tadžikistani pealinnas Dušanbes toimuval tippkohtumisel," lisas Kreml.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul oli Putini koroonatesti vastus negatiivne ja presidendi tervis on täiesti korras.
Putin ütles kevadel, et lasi end vaktsineerida Venemaal loodud Sputnik V vaktsiiniga.
"Ma loodan, et kõik on nagu peab olema ja Sputnik V demonstreerib praktikas oma kõrget kaitset COVID-19 vastu," ütles president valitsuskoosolekul videosilla kaudu.
Kreml: Assadi ja teiste Putiniga kohtunute tervis ei ole ohus
Putin kohtus Süüria ametivenna Bashar al-Assadiga Moskvas esmaspäeva hommikul, veel enne kui ta mainis võimalust, et tal tuleb minna karantiini seoses tema lähikondlaste seas avastatud koroonaviiruse nakkusega, ütles tema pressisekretär Dmitri Peskov.
Ajakirjanikud tundsid huvi, miks Putin esmaspäeval Assadiga kohtus, kui ta päeval teatas, enda võimalikust karantiini jäämisest.
"Siin ei ole midagi ebaloogilist. Esiteks, võin teile öelda, et ta kohtus Assadiga mitte päeva lõpus, vaid alguses. Kohtumine Assadiga oli tööpäeva alguses," vastas Peskov. "Kohtumine toimus varem, veel enne kui langetati karantiini vajaduse otsus," rõhutas ta.
"Mitte kellegi tervist ohtu ei seatud," lisas Peskov.
Venemaal tuvastati viimase ööpäevaga 17 837 uut koroonaviirusega nakatumist, suri 781 haigestunut. Moskvas tuvastati ööpäevaga 1609 uut koroonajuhtu.
### Response:
Vladimir Putin läheb eneseisolatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joshua on WBO, WBA ja IBF organisatsioonide raskekaaluvöö hoidja ning kohtub 25. septembril Londonis ukrainlase Oleksandr Usykuga. Watfordis sündinud raskekaalu tšempion ütles BBC-le, et loodab enda järgmisest matšist kauaoodatud kohtumist Furyga, kes on WBC tiitlivöö hoidja.
"Kas vajan Tyson Furyt enda saldole? Vajan seda," ütles Joshua. "Võitled heade võitlejatega ja nad toovad sinust parima välja."
Absoluutset raskekaaluklassi tšempionit seletav matš oli suve vältel planeeritud, kuid erinevad seigad peatasid selle idee. Joshua ütles, et ei anna matši toimumise osas alla. "Poks vajab seda," ütles britt.
14. mail teatati, et Briti raskekaalu poksijad Tyson Fury ja Anthony Joshua on kokku leppinud toimumisaja nende kauaoodatud matšile, et seletada alates 2000. aastast esmakordselt välja kaaluklassi absoluutne tšempion.
Neli päeva hiljem selgus aga, et Ameerika Ühendriikides peetud kohtuprotsessis otsustati, et raskekaalu poksija Tyson Fury peab enne 15. septembrit poksima kolmandat korda Deontay Wilderiga. Triloogia toimub 9. oktoobril Las Vegases.
Joshua ning Fury on kokku leppinud kahes kauaoodatud poksimatšis, mille eesmärk on selgitada välja esimene absoluutne tšempion raskekaaluklassis pärast 2000. aastat, kui selleks krooniti Lennox Lewis. Pärast teda on tiitlid olnud jagatud erinevate organisatsioonide vahel, kuid matšiks paneks Joshua välja WBO, WBA ja IBF tiitlid, Fury tuleks omalt poolt kohtumisse WBC tiitlivööga. | Joshua: poks vajab matši minu ja Fury vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joshua on WBO, WBA ja IBF organisatsioonide raskekaaluvöö hoidja ning kohtub 25. septembril Londonis ukrainlase Oleksandr Usykuga. Watfordis sündinud raskekaalu tšempion ütles BBC-le, et loodab enda järgmisest matšist kauaoodatud kohtumist Furyga, kes on WBC tiitlivöö hoidja.
"Kas vajan Tyson Furyt enda saldole? Vajan seda," ütles Joshua. "Võitled heade võitlejatega ja nad toovad sinust parima välja."
Absoluutset raskekaaluklassi tšempionit seletav matš oli suve vältel planeeritud, kuid erinevad seigad peatasid selle idee. Joshua ütles, et ei anna matši toimumise osas alla. "Poks vajab seda," ütles britt.
14. mail teatati, et Briti raskekaalu poksijad Tyson Fury ja Anthony Joshua on kokku leppinud toimumisaja nende kauaoodatud matšile, et seletada alates 2000. aastast esmakordselt välja kaaluklassi absoluutne tšempion.
Neli päeva hiljem selgus aga, et Ameerika Ühendriikides peetud kohtuprotsessis otsustati, et raskekaalu poksija Tyson Fury peab enne 15. septembrit poksima kolmandat korda Deontay Wilderiga. Triloogia toimub 9. oktoobril Las Vegases.
Joshua ning Fury on kokku leppinud kahes kauaoodatud poksimatšis, mille eesmärk on selgitada välja esimene absoluutne tšempion raskekaaluklassis pärast 2000. aastat, kui selleks krooniti Lennox Lewis. Pärast teda on tiitlid olnud jagatud erinevate organisatsioonide vahel, kuid matšiks paneks Joshua välja WBO, WBA ja IBF tiitlid, Fury tuleks omalt poolt kohtumisse WBC tiitlivööga.
### Response:
Joshua: poks vajab matši minu ja Fury vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Ülikooli kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Aaro Toomela ütles, et Valsineri raamat aitab kultuuri psühholoogilist külge mõista paremini kui põhivoolu psühholoogia viimase poolsajandi kultuure võrdlevad uuringud kokku. "Inimese vaimse olemuse kohta saab siit samuti palju teada. Lugeja näeb, et kultuuri mõistmata ei ole üldse võimalik inimpsüühikat tabada," lisas ta.
Jaan Valsiner (snd 1951) on üks moodsa kultuuripsühholoogia alusepanijaid. Ta on töötanud Põhja-Carolina Ülikoolis Chapel Hillis ja Clarki Ülikoolis Massachusettsis; praegu on ta seotud Aalborgi Ülikooliga Taanis. Aastatel 1969–1971 õppis Valsiner Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mille õigusjärglane Tallinna Ülikool promoveeris ta 2008. aastal audoktoriks. Valsineril on lähedased sidemed ka Tartu Ülikooliga, kus ta 1976. aastal kaitses diplomitöö. Tema tööd on tunnustatud Fulbrighti auhinna (1995), Humboldti preemia (1995) ja Hans Kiliani auhinnaga (2017).
"Teejuht kultuuripsühholoogiasse" ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Gigantum Humeris". Raamatu tõlkisid inglise keelest Triin Kallas ja Tanel Mällo. | Eesti keeles ilmus Jaan Valsineri teos "Teejuht kultuuripsühholoogiasse" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Ülikooli kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Aaro Toomela ütles, et Valsineri raamat aitab kultuuri psühholoogilist külge mõista paremini kui põhivoolu psühholoogia viimase poolsajandi kultuure võrdlevad uuringud kokku. "Inimese vaimse olemuse kohta saab siit samuti palju teada. Lugeja näeb, et kultuuri mõistmata ei ole üldse võimalik inimpsüühikat tabada," lisas ta.
Jaan Valsiner (snd 1951) on üks moodsa kultuuripsühholoogia alusepanijaid. Ta on töötanud Põhja-Carolina Ülikoolis Chapel Hillis ja Clarki Ülikoolis Massachusettsis; praegu on ta seotud Aalborgi Ülikooliga Taanis. Aastatel 1969–1971 õppis Valsiner Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mille õigusjärglane Tallinna Ülikool promoveeris ta 2008. aastal audoktoriks. Valsineril on lähedased sidemed ka Tartu Ülikooliga, kus ta 1976. aastal kaitses diplomitöö. Tema tööd on tunnustatud Fulbrighti auhinna (1995), Humboldti preemia (1995) ja Hans Kiliani auhinnaga (2017).
"Teejuht kultuuripsühholoogiasse" ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Gigantum Humeris". Raamatu tõlkisid inglise keelest Triin Kallas ja Tanel Mällo.
### Response:
Eesti keeles ilmus Jaan Valsineri teos "Teejuht kultuuripsühholoogiasse" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hind on kolmapäeval kõrgeim hommikusel ja õhtusel ajal, hommikul kell üheksa maksab elekter 192,11 eurot megavatt-tunnist, õhtul kell seitse kerkib 192,86 euroni megavatt-tunnist. Peale südaööd langeb hind taas madalamale ja megavatt-tunni hind on 90,05 eurot.
Elektri börsihind on rekordeid püstitanud juba mitu päeva, esmaspäeval kerkis elektri keskmine börsihind 134,99 euroni ja teisipäeval 141,60 euroni.
Võrdluseks maksis aasta tagasi 15. septembril elektri megavatt-tund börsil 66,3 eurot, kuid nädala keskmine ulatus toona vaid 43,69 euroni.
Elektri börsihind hakkas tänavu tõusma jaanuarikuus, kui 14. jaanuaril kerkis päeva keskmine hind 77 euroni, varem oli see jäänud veidi üle 40 euro. Madalaim hind jäi tänavu aprillikuu algusesse, kui mõnel tunnil langes hind tugeva taastuvenergia tootmise taustal lausa negatiivseks. Nädala keskmine hind oli toona 33,81 eurot megavatt-tunnist. | Elektri börsihind püstitab kolmapäeval taas uue rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hind on kolmapäeval kõrgeim hommikusel ja õhtusel ajal, hommikul kell üheksa maksab elekter 192,11 eurot megavatt-tunnist, õhtul kell seitse kerkib 192,86 euroni megavatt-tunnist. Peale südaööd langeb hind taas madalamale ja megavatt-tunni hind on 90,05 eurot.
Elektri börsihind on rekordeid püstitanud juba mitu päeva, esmaspäeval kerkis elektri keskmine börsihind 134,99 euroni ja teisipäeval 141,60 euroni.
Võrdluseks maksis aasta tagasi 15. septembril elektri megavatt-tund börsil 66,3 eurot, kuid nädala keskmine ulatus toona vaid 43,69 euroni.
Elektri börsihind hakkas tänavu tõusma jaanuarikuus, kui 14. jaanuaril kerkis päeva keskmine hind 77 euroni, varem oli see jäänud veidi üle 40 euro. Madalaim hind jäi tänavu aprillikuu algusesse, kui mõnel tunnil langes hind tugeva taastuvenergia tootmise taustal lausa negatiivseks. Nädala keskmine hind oli toona 33,81 eurot megavatt-tunnist.
### Response:
Elektri börsihind püstitab kolmapäeval taas uue rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal avalikustas ralliportaal DirtFish, et 11. novembril algama pidanud Jaapani ralli asendub ralliga Monzas. Korraldajatel oli lootust, et olümpia- ja paraolümpiamängude toimumine avaks neile võimaluse, kuid seda ei juhtunud.
Autorallisarja WRC korraldajad kinnitasid teisipäeval portaali väidet ja andsid teada, et Jaapani ralli asendub hooajakalendris Monza ralliga Itaalias, mis oli ka eelmise hooaja viimane etapp. Toona asendas see Belgia rallit.
"Eelmise aasta rallil, kui talvised olud mängisid olulist rolli, oli väga palju õnne ja õnnetust," ütles WRC promootori tegevdirektor Jona Siebel. "Selle aasta ralli toimub varem, aga "Kiiruse tempel" (Monza ringrada - toim) ja karmid teeolud Alpide jalamil kindlustavad, et ralli tuleb taas hingemattev."
MM-sari jätkub Soome ralliga, kus kihutatakse 30. septembrist 3. oktoobrini. Seejärel toimub 14.–17. oktoobril Hispaania ralli ning hooaja lõpetab Jaapani rallit asendav Monza ralli 19.–21. novembril. | Ametlik: Monza ralli asendab ära jäänud Jaapani rallit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal avalikustas ralliportaal DirtFish, et 11. novembril algama pidanud Jaapani ralli asendub ralliga Monzas. Korraldajatel oli lootust, et olümpia- ja paraolümpiamängude toimumine avaks neile võimaluse, kuid seda ei juhtunud.
Autorallisarja WRC korraldajad kinnitasid teisipäeval portaali väidet ja andsid teada, et Jaapani ralli asendub hooajakalendris Monza ralliga Itaalias, mis oli ka eelmise hooaja viimane etapp. Toona asendas see Belgia rallit.
"Eelmise aasta rallil, kui talvised olud mängisid olulist rolli, oli väga palju õnne ja õnnetust," ütles WRC promootori tegevdirektor Jona Siebel. "Selle aasta ralli toimub varem, aga "Kiiruse tempel" (Monza ringrada - toim) ja karmid teeolud Alpide jalamil kindlustavad, et ralli tuleb taas hingemattev."
MM-sari jätkub Soome ralliga, kus kihutatakse 30. septembrist 3. oktoobrini. Seejärel toimub 14.–17. oktoobril Hispaania ralli ning hooaja lõpetab Jaapani rallit asendav Monza ralli 19.–21. novembril.
### Response:
Ametlik: Monza ralli asendab ära jäänud Jaapani rallit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaak Vausi raamat "Alevipoiss" on ütlemata sümpaatne lugemine. Alapealkiri annab võtme: "Ühe teatrikunstniku lugu kolmes vaatuses koos proloogi ja lõputa epiloogiga". See on südamlik, aus, isiklik sissevaade Jaak Vausi loometeele, koos rikkaliku pildimaterjaliga, mis teatrikunstniku elu, töö ja elutöö jäädvustamisel ainuvõimalik.
Kersti Tormise kujunduses on "Alevipoiss" pilkupüüdvalt stiilne: esikaas voogava sinise eesriidega, mille avanemist ootamas publik, tagakaanel müstiline maal, mille saladusele saab jälile 271. leheküljel. Tegu on Noorsooteatri lavameeste loominguga. Andres Kõluvere, Tiit Sermanni ja Urmas Gerndorfi maal "Vanad sõbrad" kingiti Vausile tema Noorsooteatrist lahkumise peol 1992. aastal. Vaus ütleb tänumeeles: "See oleks nagu väike altarimaal lavameeste ja kunstniku suurest sõprusest."
Üksiti avaldub ses tõdemuses raamatu läbiv refrään, kunstniku sügav lugupidamine tema ideede teostajate vastu. Vaus jõudis sellele äratundmisele kohe esimeses koduteatris, Nukuteatris. Eks jää teatri töökodade maailm publikule nähtamatuks, aga ilma nende inimesteta oleks lavailm olemata. Kui teoses oleks isikunimede register, tuleks nende meeste ja naiste osakaal esile veelgi klaarimalt, ent siiski ma ei arva, et nii isiklikku raamatusse asjalikku registrit vaja oleks.
Paar näidet Jaak Vausi suhtumisest oma kaastöötajatesse. "Lavastusele võib kavandeid teha, aga kui pole koostööd töökodadega, kui keegi seda ei teosta, mõtet edasi ei vii, ja pole ka lavamehi, kes lava üles ehitaks, maha võtaks, on kunstnik ümmargune null" (lk 74).
"Ma väga hindan neid inimesi, kes töökodades töötavad. See oli ja on nagu mu teine kodu: tööle tulles ikka kõigepealt töökotta ja alles siis mujale maja peale. Muidugi, lõpuks saavad kõik lavastuse osad kokku tervikuks, nii teostus kui ka lavastus ja valgus. Aga jah, minu armastus, suur austus oli ja on alati teatrite töökojad" (lk 101).
"Olen alati ütelnud, et kunstniku kümme näppu ongi töökojad. Labakinnastes lavastust välja ei too. Lavakujunduse valmimine on nagu viiuli mängimine – iga näpp on nagu üks töökoda" (lk 289).
Neis tsitaadides paotub raamatu laad: soojatoonilised pajatused, kordustega, erisuguses kujundlikus sõnastuses üleütlemistega, ikka selleks, et kinni(s)-tada olulist. Raamatu toimetaja on Seidi Raid, litereerija Iivi Lepik, seega võib aimata, et raamatusse on kirja pandud Vausi suusõnal räägitu. Kui esmalugemisel tundus mõni ülekordamine väheke didaktiline, siis mõne aja pärast uuesti lugedes ei häirinud see üldse, vastupidi: just sedakaudu selgines, mida ja miks Vaus oluliseks peab, toonitada tahab.
Humoorikas elutunnetus algab esimestest lausetest, muhe mõtisklus sünnikellaajast ja Moskva ajast annab täpse ajatausta anno 1946. Proloog "Alguste algus ja kooliaeg 1946–1970" on kaasakiskuv. Kui mõnikord tundub lapsepõlv ja noorus igavaim osa, siis siin on alevipoisi kujunemislugu, oma kutsumuse varakult äratundmine avastuslik ja kodune. Fotodelt on näha, et Jaak oli juba lasteaias iseenda nägu, sõbralik ja naerukil, aga poeg on ka oma isa moodi. Ajamärgiline ja puudutav on lugu isa ja ema perekonnanimest. Tore on jälgida, kuidas Vaus läbi terve raamatu end alevipoisiks kutsub, mismoodi see mõiste avaneb ja avardub, läbi tasase huumori harmooniliseks muutub.
Edasi tuleb kolm vaatust Vausi elu- ja teatriteel: "I vaatus. ENSV Riikliku Nukuteatri peakunstniku kohusetäitja 1970–1972, peakunstnik 1972–1980", lk 67–123, mahukaim "II vaatus. ENSV Riikliku Noorsooteatri peakunstnik 1980–1993", lk 124–271, "III vaatus. Viljandi Draamateatri Ugala peakunstnik 1993–2009", lk 272–385. Raamatu lõpetab kestev olevik ehk "Lõputa epiloog. Vabakutseline teatrikunstnik 2009. aastast". Kõik vaatused, ka pro- ja epiloog, algavad üliväärtusliku lavastuste loeteluga. Tema kujundatud lavastused pole nummerdatud, aga Vaus ise ütleb nende arvuks 287, seda haruldast arvu rõhutab ka Jaak Allik eessõnas, mis raamatuga igati kooskõlaline.
Püüdsin kokku lugeda, mitut kujundust (ehk lavastust) olen näinud. Sain 145, alates Vausi esimesest teatrikunstnikutööst, mis tehtud veel kunstiinstituudi tudengina, aastal 1970 – Nukuteatri Urbán Gyula ja Ferdinand Veike "Sinist kutsikat" mäletan eredalt. Ja mu viimati nähtud lavastus on raamatu nimekirjas eelviimane: Henrik Visnapuu, Loone Otsa ja Raivo Trassi "Keisri usk" Luunjas, 2020. Kipun arvama, et see arv on tegelikult suurem, kõik Nukuteatri lavastused ei pruugi pealkirja põhjal meenuda.
Ei saa jätta edev-tänulikult mainimata, et Nukuteatri vaatusest leidsin ka oma nime. Teatrilapsena ma Laia tänava majas koos emaga tõesti viibisin, lugedes kerkis lausa filmiliku mälupildina silme ette kabinet, kus töötasid koos direktor Harald Tomson, peanäitejuht Ferdinand Veike, pedagoog Ester Purje … Erksad kirjeldused läbi kogu raamatu käivitavad mälu ja kujutelmi. Siiski kahtlen, kas ma 6–7aastasena tõesti võitsin teatri joonistusvõistlusi? Pigem võisin võita teatri kirjandivõistlusi, aga veidi hiljem.
Köitev on lugeda, mismoodi Vausi lavakujundused sündisid, kuidas kunstnik oma ideid kirjeldab. Ilmekalt nukker on episood, kuidas rekvisiitor Illi Allabert rongiga "Kevade" etenduselt koju sõites kuulis publikut arutamas, et ei tea, mis see kunstnik seal üldse tegi?! (lk 148). See paneb enesekriitiliselt mõtlema, kuis vastukajadeski jääb stsenograafia pahatihti vaeslapse ossa, teenimatult sõnastamata.
Vausi lavakujundustest saab tubli hulga lemmikuid. Nimetan mõned, objektiivsemad ja subjektiivsed sündmuslavastused. Nukuteatri "Punamütsike", "Väike Illimar", "Gulliver ja Gulliver"; mulle oli väga armas ka "Muumimuinasjutt", mille kunstnikutöö Minski teatrifestivalil "lasti sõelapõhjaks", nagu Vaus valusvärvikalt kirjeldab. Noorsooteatri "Kapsapea. Kalevi kojutulek" (tähtis teatrilooline tõik, et just sellelt lavalt sai alguse Mati Undi kuulus vahtkustuti!), "Meistriklass", "Priius, kallis anne" ja "Taeva kingitus". XIII lennu "Hamlet". Ugala "Vennad Lautensackid", "Toomas Nipernaadi", "Aarete saar", "Sirelikassid". Rakvere teatri "Vennad lõvisüdamed", "Viimase öö õigus", "Maailma otsas". Kuressaare teatri "Paljasjalgne Debora". Elamuste nimekiri on kindlasti palju pikem.
Vausi kujundused on reeglina teatraalsed ja külluslikud, seda kinnitab ta ise kui oma tugevust, vahel ka nõrkust. Nii tõdeb Vaus, analüüsides lavastust "Lõvi talvel": "Kujunduses aga püüdsin lossimotiiviga natuke üle. Uppusin liiga paljudesse detailidesse, seda kõike oli laval liiga palju. Takkajärgi olen mõelnud, et ma komistan ikka ja jälle omaenda üle mõtlemise otsa, tahan mõnda lavastust liiga põhjalikult teha ja siis ei saa enam pidama" (lk 203–204). Seejuures määrab just külluslikkus Vausi käekirja, isikupära. "Suured kujundlikud lavastused, väga suured tegemised, on mulle alati meeldinud. [—] Mulle ei istu pisikesed tubateatrid ja olustikulised kujundused. Neid on kõige raskem kujundada. Üks toake ja paar mööblieset ja kaks ust" (lk 314).
Minagi pooldan tihti nappe kujundusi, aga Vausi lavamaailma puhul see ei kehti. Küllap on nukuteatri eripära tema loomelaadi määranud, laste- ja vabaõhulavastused on tal eriti uhked.
Heasoovlikult, aga teraselt portreteerib Vaus oma lavastajaid. Mõtlema paneb Jaak Alliku väide eessõnas: "Kummalisel kombel pole Eesti teatrielu viimase poole sajandi jäädvustamiseks peaaegu üldse olemas teatriinimeste endi ehedaid mälestusi." Alliku nimetatud Reimani ja Pinna, Lauteri ja Põldroosi, Mettuse ja Türgi, Hanseni ja Möldre raamatutele lisaksin Ants Eskola "Näitleja on ajastu lühikroonika" (1986) ja Linda Rummo "Elust ja teatrielust" (1996, kogunud ja kokku seadnud Lilian Vellerand). Intervjuuraamatute põhjalikkuse või pealiskaudsuse määr on tõesti hirmus erinev, aga kardetavasti ei kuulugi päevikupidamine enam meie rutakasse tänapäeva.
Vausi meenutused lavastuste loomisest põhinevad inimsuhetel, on värvikad, ausad, õnneks varjamatult isiklikud. On ülikõnekaid iseloomustusi, vaimukaid detaile ja kirjeldusi, mida lust lugeda. Nõnda valgustab Vaus näiteks Ferdinand Veike, Rein Aguri, Kalju Komissarovi, Mati Undi, Rudolf Allaberdi, Peeter Tammearu, Eino Baskini, Eero Spriidi, Raivo Trassi jt lavastajaolemust, tööstiili ja lavastuse valmimise köögipoolt, ka sõna otseses tähenduses, sest köök on olnud tähtis paik.
"Olid romantilised ajad!" kordab Vaus helgelt, ka keeruliste aegade kohta. Seda puudutavamad on ta jäädvustatud valusad ja tundlikud viivud, mil koostöös "must kass vahelt läbi jooksis". See paneb kaasa elama, oma elukogemusega paralleele tõmbama: üksainus hoolimatu lause, vale ajastus, kohatu intonatsioon võib jätta ligimese hinge valujälje, võimalik, et eluks ajaks.
Õnneks on Jaak Vaus osanud hoida endas teatrieluks ja üldse ilmaeluks vajalikku uudishimu ja lapsemeelsust, südamlikkust, huumorimeelt, vaikset väärikust. Kirgast elujaatust kannab raamatu alguses ema õnnitluskaart pojale 50. sünnipäevaks, kus kirjas: ""Hiidlane ütleb: "Nii kuda vetad – vetad süngelt – läheb kehvasti, vetad löbusalt – on tore elada. Keik on oma teha!"" See on kena raam koos "Alevipoissi" lõpetava Jaak Vausi kreedolausega: "Kuniks elu!". | Arvustus. Alevipoisist rahvakunstniku elu teatris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaak Vausi raamat "Alevipoiss" on ütlemata sümpaatne lugemine. Alapealkiri annab võtme: "Ühe teatrikunstniku lugu kolmes vaatuses koos proloogi ja lõputa epiloogiga". See on südamlik, aus, isiklik sissevaade Jaak Vausi loometeele, koos rikkaliku pildimaterjaliga, mis teatrikunstniku elu, töö ja elutöö jäädvustamisel ainuvõimalik.
Kersti Tormise kujunduses on "Alevipoiss" pilkupüüdvalt stiilne: esikaas voogava sinise eesriidega, mille avanemist ootamas publik, tagakaanel müstiline maal, mille saladusele saab jälile 271. leheküljel. Tegu on Noorsooteatri lavameeste loominguga. Andres Kõluvere, Tiit Sermanni ja Urmas Gerndorfi maal "Vanad sõbrad" kingiti Vausile tema Noorsooteatrist lahkumise peol 1992. aastal. Vaus ütleb tänumeeles: "See oleks nagu väike altarimaal lavameeste ja kunstniku suurest sõprusest."
Üksiti avaldub ses tõdemuses raamatu läbiv refrään, kunstniku sügav lugupidamine tema ideede teostajate vastu. Vaus jõudis sellele äratundmisele kohe esimeses koduteatris, Nukuteatris. Eks jää teatri töökodade maailm publikule nähtamatuks, aga ilma nende inimesteta oleks lavailm olemata. Kui teoses oleks isikunimede register, tuleks nende meeste ja naiste osakaal esile veelgi klaarimalt, ent siiski ma ei arva, et nii isiklikku raamatusse asjalikku registrit vaja oleks.
Paar näidet Jaak Vausi suhtumisest oma kaastöötajatesse. "Lavastusele võib kavandeid teha, aga kui pole koostööd töökodadega, kui keegi seda ei teosta, mõtet edasi ei vii, ja pole ka lavamehi, kes lava üles ehitaks, maha võtaks, on kunstnik ümmargune null" (lk 74).
"Ma väga hindan neid inimesi, kes töökodades töötavad. See oli ja on nagu mu teine kodu: tööle tulles ikka kõigepealt töökotta ja alles siis mujale maja peale. Muidugi, lõpuks saavad kõik lavastuse osad kokku tervikuks, nii teostus kui ka lavastus ja valgus. Aga jah, minu armastus, suur austus oli ja on alati teatrite töökojad" (lk 101).
"Olen alati ütelnud, et kunstniku kümme näppu ongi töökojad. Labakinnastes lavastust välja ei too. Lavakujunduse valmimine on nagu viiuli mängimine – iga näpp on nagu üks töökoda" (lk 289).
Neis tsitaadides paotub raamatu laad: soojatoonilised pajatused, kordustega, erisuguses kujundlikus sõnastuses üleütlemistega, ikka selleks, et kinni(s)-tada olulist. Raamatu toimetaja on Seidi Raid, litereerija Iivi Lepik, seega võib aimata, et raamatusse on kirja pandud Vausi suusõnal räägitu. Kui esmalugemisel tundus mõni ülekordamine väheke didaktiline, siis mõne aja pärast uuesti lugedes ei häirinud see üldse, vastupidi: just sedakaudu selgines, mida ja miks Vaus oluliseks peab, toonitada tahab.
Humoorikas elutunnetus algab esimestest lausetest, muhe mõtisklus sünnikellaajast ja Moskva ajast annab täpse ajatausta anno 1946. Proloog "Alguste algus ja kooliaeg 1946–1970" on kaasakiskuv. Kui mõnikord tundub lapsepõlv ja noorus igavaim osa, siis siin on alevipoisi kujunemislugu, oma kutsumuse varakult äratundmine avastuslik ja kodune. Fotodelt on näha, et Jaak oli juba lasteaias iseenda nägu, sõbralik ja naerukil, aga poeg on ka oma isa moodi. Ajamärgiline ja puudutav on lugu isa ja ema perekonnanimest. Tore on jälgida, kuidas Vaus läbi terve raamatu end alevipoisiks kutsub, mismoodi see mõiste avaneb ja avardub, läbi tasase huumori harmooniliseks muutub.
Edasi tuleb kolm vaatust Vausi elu- ja teatriteel: "I vaatus. ENSV Riikliku Nukuteatri peakunstniku kohusetäitja 1970–1972, peakunstnik 1972–1980", lk 67–123, mahukaim "II vaatus. ENSV Riikliku Noorsooteatri peakunstnik 1980–1993", lk 124–271, "III vaatus. Viljandi Draamateatri Ugala peakunstnik 1993–2009", lk 272–385. Raamatu lõpetab kestev olevik ehk "Lõputa epiloog. Vabakutseline teatrikunstnik 2009. aastast". Kõik vaatused, ka pro- ja epiloog, algavad üliväärtusliku lavastuste loeteluga. Tema kujundatud lavastused pole nummerdatud, aga Vaus ise ütleb nende arvuks 287, seda haruldast arvu rõhutab ka Jaak Allik eessõnas, mis raamatuga igati kooskõlaline.
Püüdsin kokku lugeda, mitut kujundust (ehk lavastust) olen näinud. Sain 145, alates Vausi esimesest teatrikunstnikutööst, mis tehtud veel kunstiinstituudi tudengina, aastal 1970 – Nukuteatri Urbán Gyula ja Ferdinand Veike "Sinist kutsikat" mäletan eredalt. Ja mu viimati nähtud lavastus on raamatu nimekirjas eelviimane: Henrik Visnapuu, Loone Otsa ja Raivo Trassi "Keisri usk" Luunjas, 2020. Kipun arvama, et see arv on tegelikult suurem, kõik Nukuteatri lavastused ei pruugi pealkirja põhjal meenuda.
Ei saa jätta edev-tänulikult mainimata, et Nukuteatri vaatusest leidsin ka oma nime. Teatrilapsena ma Laia tänava majas koos emaga tõesti viibisin, lugedes kerkis lausa filmiliku mälupildina silme ette kabinet, kus töötasid koos direktor Harald Tomson, peanäitejuht Ferdinand Veike, pedagoog Ester Purje … Erksad kirjeldused läbi kogu raamatu käivitavad mälu ja kujutelmi. Siiski kahtlen, kas ma 6–7aastasena tõesti võitsin teatri joonistusvõistlusi? Pigem võisin võita teatri kirjandivõistlusi, aga veidi hiljem.
Köitev on lugeda, mismoodi Vausi lavakujundused sündisid, kuidas kunstnik oma ideid kirjeldab. Ilmekalt nukker on episood, kuidas rekvisiitor Illi Allabert rongiga "Kevade" etenduselt koju sõites kuulis publikut arutamas, et ei tea, mis see kunstnik seal üldse tegi?! (lk 148). See paneb enesekriitiliselt mõtlema, kuis vastukajadeski jääb stsenograafia pahatihti vaeslapse ossa, teenimatult sõnastamata.
Vausi lavakujundustest saab tubli hulga lemmikuid. Nimetan mõned, objektiivsemad ja subjektiivsed sündmuslavastused. Nukuteatri "Punamütsike", "Väike Illimar", "Gulliver ja Gulliver"; mulle oli väga armas ka "Muumimuinasjutt", mille kunstnikutöö Minski teatrifestivalil "lasti sõelapõhjaks", nagu Vaus valusvärvikalt kirjeldab. Noorsooteatri "Kapsapea. Kalevi kojutulek" (tähtis teatrilooline tõik, et just sellelt lavalt sai alguse Mati Undi kuulus vahtkustuti!), "Meistriklass", "Priius, kallis anne" ja "Taeva kingitus". XIII lennu "Hamlet". Ugala "Vennad Lautensackid", "Toomas Nipernaadi", "Aarete saar", "Sirelikassid". Rakvere teatri "Vennad lõvisüdamed", "Viimase öö õigus", "Maailma otsas". Kuressaare teatri "Paljasjalgne Debora". Elamuste nimekiri on kindlasti palju pikem.
Vausi kujundused on reeglina teatraalsed ja külluslikud, seda kinnitab ta ise kui oma tugevust, vahel ka nõrkust. Nii tõdeb Vaus, analüüsides lavastust "Lõvi talvel": "Kujunduses aga püüdsin lossimotiiviga natuke üle. Uppusin liiga paljudesse detailidesse, seda kõike oli laval liiga palju. Takkajärgi olen mõelnud, et ma komistan ikka ja jälle omaenda üle mõtlemise otsa, tahan mõnda lavastust liiga põhjalikult teha ja siis ei saa enam pidama" (lk 203–204). Seejuures määrab just külluslikkus Vausi käekirja, isikupära. "Suured kujundlikud lavastused, väga suured tegemised, on mulle alati meeldinud. [—] Mulle ei istu pisikesed tubateatrid ja olustikulised kujundused. Neid on kõige raskem kujundada. Üks toake ja paar mööblieset ja kaks ust" (lk 314).
Minagi pooldan tihti nappe kujundusi, aga Vausi lavamaailma puhul see ei kehti. Küllap on nukuteatri eripära tema loomelaadi määranud, laste- ja vabaõhulavastused on tal eriti uhked.
Heasoovlikult, aga teraselt portreteerib Vaus oma lavastajaid. Mõtlema paneb Jaak Alliku väide eessõnas: "Kummalisel kombel pole Eesti teatrielu viimase poole sajandi jäädvustamiseks peaaegu üldse olemas teatriinimeste endi ehedaid mälestusi." Alliku nimetatud Reimani ja Pinna, Lauteri ja Põldroosi, Mettuse ja Türgi, Hanseni ja Möldre raamatutele lisaksin Ants Eskola "Näitleja on ajastu lühikroonika" (1986) ja Linda Rummo "Elust ja teatrielust" (1996, kogunud ja kokku seadnud Lilian Vellerand). Intervjuuraamatute põhjalikkuse või pealiskaudsuse määr on tõesti hirmus erinev, aga kardetavasti ei kuulugi päevikupidamine enam meie rutakasse tänapäeva.
Vausi meenutused lavastuste loomisest põhinevad inimsuhetel, on värvikad, ausad, õnneks varjamatult isiklikud. On ülikõnekaid iseloomustusi, vaimukaid detaile ja kirjeldusi, mida lust lugeda. Nõnda valgustab Vaus näiteks Ferdinand Veike, Rein Aguri, Kalju Komissarovi, Mati Undi, Rudolf Allaberdi, Peeter Tammearu, Eino Baskini, Eero Spriidi, Raivo Trassi jt lavastajaolemust, tööstiili ja lavastuse valmimise köögipoolt, ka sõna otseses tähenduses, sest köök on olnud tähtis paik.
"Olid romantilised ajad!" kordab Vaus helgelt, ka keeruliste aegade kohta. Seda puudutavamad on ta jäädvustatud valusad ja tundlikud viivud, mil koostöös "must kass vahelt läbi jooksis". See paneb kaasa elama, oma elukogemusega paralleele tõmbama: üksainus hoolimatu lause, vale ajastus, kohatu intonatsioon võib jätta ligimese hinge valujälje, võimalik, et eluks ajaks.
Õnneks on Jaak Vaus osanud hoida endas teatrieluks ja üldse ilmaeluks vajalikku uudishimu ja lapsemeelsust, südamlikkust, huumorimeelt, vaikset väärikust. Kirgast elujaatust kannab raamatu alguses ema õnnitluskaart pojale 50. sünnipäevaks, kus kirjas: ""Hiidlane ütleb: "Nii kuda vetad – vetad süngelt – läheb kehvasti, vetad löbusalt – on tore elada. Keik on oma teha!"" See on kena raam koos "Alevipoissi" lõpetava Jaak Vausi kreedolausega: "Kuniks elu!".
### Response:
Arvustus. Alevipoisist rahvakunstniku elu teatris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on hea meel teatada, et oleme saavutanud Otepää maaomaniku Aivar Kullamaaga kokkuleppe. Pühapäeval toimuv Tartu Rattamaraton võib startida Tehvandi suusastaadionilt kasutades oma tavapärast rada, mis kulgeb üle Kullamaale kuuluvate Rongamäe ja Antsumäe kinnistute," teatas Tartu Rattamaratoni peakorraldaja Indrek Kelk.
"Oleme Kullamaale väga tänulikud, et suutsime ühiselt erimeelsused lahendada ja Eesti suurima rattapeo osalejad ei pea kohalike vägikaikavedamiste pärast kannatama," lisas Kelk.
Korraldajad teatasid, et selle aasta võistlusrajast on jäetud kõrvale ka potentsiaalselt ohtlik asfaldilõik. "Teate Rattamaratonil oli stardis 26 tiimi, seega väga suurt rahvamassi asfaltteele suunama ei pidanud. Põhipäeval on lugu hoopis teine: 89 ja 40 km rajale stardib Tehvandilt praeguse seisuga pea 3500 ratturit," ütles Kelk, lisades, et korraldajad proovivad Kullamaaga läbirääkimisi teha, et saavutada maakasutuskokkulepe ka edaspidiseks.
Tartu Rattamaraton toimub sellel pühapäeval, 19. septembril, ning valikus on 89, 40 ja 21 km sõidud. Kõikidel soovijatel on võimalus osa võtta ka virtuaalsõidust 10.-26. septembrini. Rohkem informatsiooni võistluse kohta leiab Tartu Rattamaratoni kodulehelt.
Kullamaa pani Postimehe teatel septembri algul kinni rajalõigud Antsumäe ja Rongamäe kinnistutel, sest Otepää vallavalitsus ei andnud maaomanikule luba arendada turismiettevõtlust. Nimelt ei lubanud vallavalitsus luua 1,1 MW päikeseparki Rongamäe kinnistul, samuti takerdus Antsumäe kinnistul seikluspargi, forellitiikide ning puhkeala arendus. | Otepää maaomanik andis Tartu Rattamaratoni toimumiseks loa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on hea meel teatada, et oleme saavutanud Otepää maaomaniku Aivar Kullamaaga kokkuleppe. Pühapäeval toimuv Tartu Rattamaraton võib startida Tehvandi suusastaadionilt kasutades oma tavapärast rada, mis kulgeb üle Kullamaale kuuluvate Rongamäe ja Antsumäe kinnistute," teatas Tartu Rattamaratoni peakorraldaja Indrek Kelk.
"Oleme Kullamaale väga tänulikud, et suutsime ühiselt erimeelsused lahendada ja Eesti suurima rattapeo osalejad ei pea kohalike vägikaikavedamiste pärast kannatama," lisas Kelk.
Korraldajad teatasid, et selle aasta võistlusrajast on jäetud kõrvale ka potentsiaalselt ohtlik asfaldilõik. "Teate Rattamaratonil oli stardis 26 tiimi, seega väga suurt rahvamassi asfaltteele suunama ei pidanud. Põhipäeval on lugu hoopis teine: 89 ja 40 km rajale stardib Tehvandilt praeguse seisuga pea 3500 ratturit," ütles Kelk, lisades, et korraldajad proovivad Kullamaaga läbirääkimisi teha, et saavutada maakasutuskokkulepe ka edaspidiseks.
Tartu Rattamaraton toimub sellel pühapäeval, 19. septembril, ning valikus on 89, 40 ja 21 km sõidud. Kõikidel soovijatel on võimalus osa võtta ka virtuaalsõidust 10.-26. septembrini. Rohkem informatsiooni võistluse kohta leiab Tartu Rattamaratoni kodulehelt.
Kullamaa pani Postimehe teatel septembri algul kinni rajalõigud Antsumäe ja Rongamäe kinnistutel, sest Otepää vallavalitsus ei andnud maaomanikule luba arendada turismiettevõtlust. Nimelt ei lubanud vallavalitsus luua 1,1 MW päikeseparki Rongamäe kinnistul, samuti takerdus Antsumäe kinnistul seikluspargi, forellitiikide ning puhkeala arendus.
### Response:
Otepää maaomanik andis Tartu Rattamaratoni toimumiseks loa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetusel Kreekas toimunud Akropolise rallil tuli esikohale 20-aastane Toyota sõitja Kalle Rovanperä, kes edestas pjedestaalil Ott Tänakut (Hyundai; +42,1) ja Sebastien Ogier'd (Toyota; +1.11,3).
Ralli neljandal katse eel tabas Thierry Neuville'i (Hyundai) probleem roolivõimuga, ta jäi starti mitukümmend minutit hiljaks, sai neli minutit ajatrahvi ja pidi läbi füüsiliselt raske katsumuse, sest roolivõimuta Kreeka teedel kihutamine polnud ülesanne lihtsate killast.
Neuville seletas portaalile DirtFish, et pärast tehnilist probleemi oli tõepoolest raske tagasi konkurentsi pürgida ning belglane ei suutnud autoga korralikku tempot üles ehitada. "Tundub, et [Hyundai] autod olid kõik üldiselt natuke kannatada saanud, punktikatsel suutsid ka Toyotad kolmikvõidu võtta, seega tundub, et meie jaoks on võimalus tiitli eest konkureerida läinud. Võistkondliku tiitli osas samuti, seega meil pole palju põhjust õnnelik olla," ütles Neuville.
Neuville tõusis pärast augustis toimunud Belgia rallit hooaja punktiseisus 124 teisele kohale ning viigistas Toyota piloodi Elfyn Evansiga. Sõitjate vahe esikohal asetseva Sebastien Ogieriga oli 38 punkti, kuid Neuville ütles, et enne Akropolise rallit oli tal veel usku, et saab seitsmekordse maailmameistri kinni püüda.
Enam ta nii ei tunne. "[Akropolise] ralli tulemus on tagasilöök, aga elu käibki tõusude ja mõõnadega. Teame, et ei olnud võimelised möödunud nädalavahetusel rallit võitma, aga neljas koht oleks olnud võimalik ja oleks jätnud meile veel võimaluse ja lootust tiitli eest võistelda," ütles Neuville.
"Kahjuks seda ei juhtunud ja siis mõistsime, et võimalused on läinud," lisas belglane. "See on karm, aga me ei anna alla. Ma naudin ikka selle autoga sõitmist ja teen seda veel mitmed aastad, seega saame vähemalt selles kindel olla ja seda oodata."
Autoralli MM-sari jätkub 30. septembril Soome ralliga.
MM-sarja punktiseis:
1. Sebastien Ogier (Toyota) 180 punkti
2. Elfyn Evans (Toyota) 136
2. Thierry Neuville (Hyundai) 130
4. Kalle Rovanperä (Toyota) 129
5. Ott Tänak (Hyundai) 106
6. Takamoto Katsuta (Toyota) 66
7. Craig Breen (Hyundai) 60
8. Gus Greensmith (M-Sport) 44
Seis tootjate arvestuses:
1. Toyota 397 punkti
2. Hyundai 340
3. M-Sport 153
4. Hyundai 2C Competition 44 | Neuville: Hyundai võimalused tiitlit võita on läinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetusel Kreekas toimunud Akropolise rallil tuli esikohale 20-aastane Toyota sõitja Kalle Rovanperä, kes edestas pjedestaalil Ott Tänakut (Hyundai; +42,1) ja Sebastien Ogier'd (Toyota; +1.11,3).
Ralli neljandal katse eel tabas Thierry Neuville'i (Hyundai) probleem roolivõimuga, ta jäi starti mitukümmend minutit hiljaks, sai neli minutit ajatrahvi ja pidi läbi füüsiliselt raske katsumuse, sest roolivõimuta Kreeka teedel kihutamine polnud ülesanne lihtsate killast.
Neuville seletas portaalile DirtFish, et pärast tehnilist probleemi oli tõepoolest raske tagasi konkurentsi pürgida ning belglane ei suutnud autoga korralikku tempot üles ehitada. "Tundub, et [Hyundai] autod olid kõik üldiselt natuke kannatada saanud, punktikatsel suutsid ka Toyotad kolmikvõidu võtta, seega tundub, et meie jaoks on võimalus tiitli eest konkureerida läinud. Võistkondliku tiitli osas samuti, seega meil pole palju põhjust õnnelik olla," ütles Neuville.
Neuville tõusis pärast augustis toimunud Belgia rallit hooaja punktiseisus 124 teisele kohale ning viigistas Toyota piloodi Elfyn Evansiga. Sõitjate vahe esikohal asetseva Sebastien Ogieriga oli 38 punkti, kuid Neuville ütles, et enne Akropolise rallit oli tal veel usku, et saab seitsmekordse maailmameistri kinni püüda.
Enam ta nii ei tunne. "[Akropolise] ralli tulemus on tagasilöök, aga elu käibki tõusude ja mõõnadega. Teame, et ei olnud võimelised möödunud nädalavahetusel rallit võitma, aga neljas koht oleks olnud võimalik ja oleks jätnud meile veel võimaluse ja lootust tiitli eest võistelda," ütles Neuville.
"Kahjuks seda ei juhtunud ja siis mõistsime, et võimalused on läinud," lisas belglane. "See on karm, aga me ei anna alla. Ma naudin ikka selle autoga sõitmist ja teen seda veel mitmed aastad, seega saame vähemalt selles kindel olla ja seda oodata."
Autoralli MM-sari jätkub 30. septembril Soome ralliga.
MM-sarja punktiseis:
1. Sebastien Ogier (Toyota) 180 punkti
2. Elfyn Evans (Toyota) 136
2. Thierry Neuville (Hyundai) 130
4. Kalle Rovanperä (Toyota) 129
5. Ott Tänak (Hyundai) 106
6. Takamoto Katsuta (Toyota) 66
7. Craig Breen (Hyundai) 60
8. Gus Greensmith (M-Sport) 44
Seis tootjate arvestuses:
1. Toyota 397 punkti
2. Hyundai 340
3. M-Sport 153
4. Hyundai 2C Competition 44
### Response:
Neuville: Hyundai võimalused tiitlit võita on läinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeskonna pealikuna on esimest aastat tüüri juures Martin Arumäe, vahendab msport.ee. Tegemist on Team Estonia jaoks juba 27. korraks, kui Rahvuste krossil osaletakse. Meeskonna enimkogenud võistleja on Krestinov, kellele on see juba üheksandaks korraks Eestit esindada ja Kullas on sini-must-valge eest sõitmas juba seitsmendat korda, kuid Jörgen-Matthias Talvikule on see esimeseks korraks, kui ta Team Estonia ridades motokrossi suurvõistlusel osaleb.
Krestinov (Honda) sõidab Itaalias MXGP-klassis, Talviku (Husqvarna) MX2-klassis ja Kullas (Yamaha) Open-klassis. Esimeses sõidus kihutavad koos MXGP ja MX2 klassid, seejärel MX2 ja Open ning päeva lõpus Open ja MXGP.
Rahvuste kross (Monster Energy FIM Motocross of Nations) algab sellel aastal Itaalias 25. septembril, kui sõidetakse kvalifikatsioonid ja selgitatakse välja need riigid, kes hakkavad järgmisel päeval kuulsale Chamberlaini karikale võistlema.
Gert Krestinov Autor/allikas: Kalev Palkov | Rahvuste krossil esindavad Eestit Kullas, Krestinov ja debütant Talviku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskonna pealikuna on esimest aastat tüüri juures Martin Arumäe, vahendab msport.ee. Tegemist on Team Estonia jaoks juba 27. korraks, kui Rahvuste krossil osaletakse. Meeskonna enimkogenud võistleja on Krestinov, kellele on see juba üheksandaks korraks Eestit esindada ja Kullas on sini-must-valge eest sõitmas juba seitsmendat korda, kuid Jörgen-Matthias Talvikule on see esimeseks korraks, kui ta Team Estonia ridades motokrossi suurvõistlusel osaleb.
Krestinov (Honda) sõidab Itaalias MXGP-klassis, Talviku (Husqvarna) MX2-klassis ja Kullas (Yamaha) Open-klassis. Esimeses sõidus kihutavad koos MXGP ja MX2 klassid, seejärel MX2 ja Open ning päeva lõpus Open ja MXGP.
Rahvuste kross (Monster Energy FIM Motocross of Nations) algab sellel aastal Itaalias 25. septembril, kui sõidetakse kvalifikatsioonid ja selgitatakse välja need riigid, kes hakkavad järgmisel päeval kuulsale Chamberlaini karikale võistlema.
Gert Krestinov Autor/allikas: Kalev Palkov
### Response:
Rahvuste krossil esindavad Eestit Kullas, Krestinov ja debütant Talviku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tšerepovetsi meeskond läks esimesel kolmandikul mängu 2:0 juhtima, kuid lubas kodus mänginud Novosibirski meeskonnal ühe väravaga vastata ning kodumeeskond jõudis viigini teise kolmandiku alguses. Severstalile kindlustas võidu tugev kolmas kolmandik, kus klubil õnnestus 13. minutil 3:2 juhtima minna ning enne mängu lõppu jõudsid nad veel litri tühja väravasse toimetada, et vormistada 4:2 võit, mis on nende hooaja teine.
Rooba veetis jääl 16 minutit ja 12 sekundit ja tegi värava peale kuus viset, kuid väravani ei jõudnud.
Severstal on pärast viit mängu viie punktiga KHL-i läänekonverentsis eelviimasel 11. kohal. Konverentsi esikohal on neli mängu mänginud Moskva Dinamo, kellel on kaheksa punkti. Ka Moskva Spartakil ning CSKA-l on kaheksa punkti, kuid klubid on mänginud ära viis mängu. Idakonverentsi parim meeskond on Ufa Salavat, kes on viiest mängust kogunud maksimaalsed kümme punkti.
Rooba liitus Severstaliga maikuus ning sõlmis KHL-i klubiga üheaastase lepingu. Eelmisel hooajal mängis Rooba Soome jäähokiliigas JYP-i eest, kus ta viskas viiekümne üheksas kohtumises kolmkümmend väravat ja andis üksteist väravasöötu. | Robert Rooba koduklubi teenis KHL-is teise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tšerepovetsi meeskond läks esimesel kolmandikul mängu 2:0 juhtima, kuid lubas kodus mänginud Novosibirski meeskonnal ühe väravaga vastata ning kodumeeskond jõudis viigini teise kolmandiku alguses. Severstalile kindlustas võidu tugev kolmas kolmandik, kus klubil õnnestus 13. minutil 3:2 juhtima minna ning enne mängu lõppu jõudsid nad veel litri tühja väravasse toimetada, et vormistada 4:2 võit, mis on nende hooaja teine.
Rooba veetis jääl 16 minutit ja 12 sekundit ja tegi värava peale kuus viset, kuid väravani ei jõudnud.
Severstal on pärast viit mängu viie punktiga KHL-i läänekonverentsis eelviimasel 11. kohal. Konverentsi esikohal on neli mängu mänginud Moskva Dinamo, kellel on kaheksa punkti. Ka Moskva Spartakil ning CSKA-l on kaheksa punkti, kuid klubid on mänginud ära viis mängu. Idakonverentsi parim meeskond on Ufa Salavat, kes on viiest mängust kogunud maksimaalsed kümme punkti.
Rooba liitus Severstaliga maikuus ning sõlmis KHL-i klubiga üheaastase lepingu. Eelmisel hooajal mängis Rooba Soome jäähokiliigas JYP-i eest, kus ta viskas viiekümne üheksas kohtumises kolmkümmend väravat ja andis üksteist väravasöötu.
### Response:
Robert Rooba koduklubi teenis KHL-is teise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmikud sündisid perre raseduse 34. nädalal; Anni kaalus 2,4 kg, Anna ligi 2,3 kg ja Iti 2,1 kg.
Ema Liina sõnul tuli uudis kolmikute perre lisandumisest ootamatult, kuigi lapsesaamine oli juba pikka aega planeeritud. "Natuke ikka lootsime, et vähemalt üks oleks poiss. Umbes 10. rasedusnädalal kinnitas arst, et oodata on ikkagi kolme pisikest printsessi," rääkisid ema ja isa lapseootusest.
Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare sõnul sünnib aastas Eestis kolmikuid tavaliselt 1–3 paari. Kolmikute sünd on tavalisest erilisem ja vajab ka tavapärasemast paremat meditsiinilist valmisolekut.
"Sündinud kolmikud on kenasti ja suuremate probleemideta kohanenud ning kosunud. Kolmikute sünd on alati seotud suuremate ohtudega, tuleb võtta päev korraga ja jälgida olukorda, mis võib tihti muutuda. Ema rasedus ja sünnitus peavad olema korrektselt jälgitud. Kindlasti on oluline sünnitusmaja valmisolek nii aparatuuri kui ka personali näol – kui lastel on kohanemisraskused, saab neid aegsasti abistada. Seetõttu on kolmikute sünd mõeldav ainult haiglas, kus on olemas piisavalt vastavate oskustega naiste- ja lastearste ning ämmaemandaid, samuti laste intensiivraviõdesid – sünnib ju samaaegselt kolm väikest last," selgitas Arusaar.
"Kaksikud Anni ja Anna sündisid tegelikult ühe minuti sees, aga riik siiski nõuab, et kahe lapse sünd ei oleks kirjas ühe ja sama minuti sees – tulevikus on siis tütarde vahel oodata vaidlusi, kumb on ikkagi vanem," naersid vanemad Liina ja Madis.
Kolmikute esimene elunädal on haiglas möödunud kiirelt. Pärast sündi on beebid kosunud koos ema ja isaga sünnitusjärgses perepalatis. "Õnneks ei ole suuremaid probleeme ette tulnud ja sünnitusjärgne taastumine on mul endal läinud ka üpris hästi. Kõik ämmaemandad, õed ja arstid on olnud väga toetavad ja alati abi pakkunud," kommenteeris Liina.
Enne kojusaamist on perel veel aega haiglas kosuda ning valmistuda iseseisvalt toimetamiseks. | Septembris sündisid tänavu esimesed kolmikud Ida-Tallinna keskhaiglas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmikud sündisid perre raseduse 34. nädalal; Anni kaalus 2,4 kg, Anna ligi 2,3 kg ja Iti 2,1 kg.
Ema Liina sõnul tuli uudis kolmikute perre lisandumisest ootamatult, kuigi lapsesaamine oli juba pikka aega planeeritud. "Natuke ikka lootsime, et vähemalt üks oleks poiss. Umbes 10. rasedusnädalal kinnitas arst, et oodata on ikkagi kolme pisikest printsessi," rääkisid ema ja isa lapseootusest.
Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare sõnul sünnib aastas Eestis kolmikuid tavaliselt 1–3 paari. Kolmikute sünd on tavalisest erilisem ja vajab ka tavapärasemast paremat meditsiinilist valmisolekut.
"Sündinud kolmikud on kenasti ja suuremate probleemideta kohanenud ning kosunud. Kolmikute sünd on alati seotud suuremate ohtudega, tuleb võtta päev korraga ja jälgida olukorda, mis võib tihti muutuda. Ema rasedus ja sünnitus peavad olema korrektselt jälgitud. Kindlasti on oluline sünnitusmaja valmisolek nii aparatuuri kui ka personali näol – kui lastel on kohanemisraskused, saab neid aegsasti abistada. Seetõttu on kolmikute sünd mõeldav ainult haiglas, kus on olemas piisavalt vastavate oskustega naiste- ja lastearste ning ämmaemandaid, samuti laste intensiivraviõdesid – sünnib ju samaaegselt kolm väikest last," selgitas Arusaar.
"Kaksikud Anni ja Anna sündisid tegelikult ühe minuti sees, aga riik siiski nõuab, et kahe lapse sünd ei oleks kirjas ühe ja sama minuti sees – tulevikus on siis tütarde vahel oodata vaidlusi, kumb on ikkagi vanem," naersid vanemad Liina ja Madis.
Kolmikute esimene elunädal on haiglas möödunud kiirelt. Pärast sündi on beebid kosunud koos ema ja isaga sünnitusjärgses perepalatis. "Õnneks ei ole suuremaid probleeme ette tulnud ja sünnitusjärgne taastumine on mul endal läinud ka üpris hästi. Kõik ämmaemandad, õed ja arstid on olnud väga toetavad ja alati abi pakkunud," kommenteeris Liina.
Enne kojusaamist on perel veel aega haiglas kosuda ning valmistuda iseseisvalt toimetamiseks.
### Response:
Septembris sündisid tänavu esimesed kolmikud Ida-Tallinna keskhaiglas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval arutas riigikogu hariduse valdkonna arengukava, mis seab sihid aastani 2035. Vastu võtab selle valitsus, kes võib peale parlamendis toimunud arutelu teha sellesse veel muudatusi. Kuigi vahel küsitakse, et kas arengukavadest ka midagi sõltub, ütleb minu kogemus, et tegelikult toetuvad edasised otsused ja rahastamisvalikud suuresti arengukavades kokkulepitule.
Hariduse arengukava koostamise protsess algas suurejooneliselt juba 2018. aastal visiooniloomega aastaks 2035. Moodustati kolm ekspertrühma: heaolu ja sidususe, konkurentsivõime ning väärtuste ja vastutuse töörühm, mille töös osalesid sajad eksperdid; kaasamisüritustes ja konverentsidel lausa tuhanded.
Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud anti ministeeriumile pidulikult üle päev pärast riigikogu valimisi, märtsis 2019. Visiooniloome järel algas arengukava teksti kirjutamine. See sai valmis juba eelmise valitsuse ajal, aga alles nüüd oleme jõudmas selle vastuvõtmiseni.
Kuna mul oli au juhtida ühte neist visiooniloome ekspertrühmadest, tunnen kaasvastutust selle valmimise eest. Teades töö mahtu ja töötunde, mille sajad eksperdid visiooniloomele pühendasid, on kurb tõdeda, et visiooniloome lennukus ei ole jõudnud arengukavasse. Selle eesmärgid on üldsõnalised.
Uus arengukava on üldhariduse keskne. Kuigi visiooniloome rõhutas, et haridus peab alati toetuma teadusele, pole hariduse arengukavas teadusel kohta, sest arvati ilmselt, et seda käsitleb TAIE (teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava). Siin öeldakse vaid, et hariduspoliitika peab olema teadmispõhine. Ent teadus annab ka sisendi, mida ja kuidas õpetatakse. Teadusliku maailmavaate levitamine hariduse kaudu on üha olulisem.
Hariduse 2035. aasta visiooniloome alustas Eesti ühiskonna ees seisvate väljakutsete kaardistamisest ja, NB! neile hariduse ning teaduse kaudu lahenduste otsimisest. Hariduse sihtide seadmise aluseks oli tulevikuseire: kuhu maailm ja Eesti liigub aastaks 2035 ja mismoodi peaks Eesti haridus sellest lähtuvalt muutuma.
Kusjuures eelduseks võeti, et me mitte ei lohise muutustega kaasa, vaid kujundame ise ümbritsevat keskkonda soovitud suunas. Aga selleks peame esmalt leppima kokku, kuhu me tahame aastaks 2035 liikuda.
Valminud arengukava lähtub pigem hariduse enda kitsaskohtade lahendamise vajadusest ja hoidub ütlemast, milline peaks olema maailm, mille me oma lastele ja lapselastele jätame. See aga tähendab, et loobume hariduse kaudu ümbritseva maailma kujundamisest ega suuda tegelikult olla valmis ka globaalseteks muutusteks, sh rohe- ja digipöördeks.
Räägitakse umbmääraselt Eesti elu edendamisest, aga mitte sellest, millist elu me tahame. Kas on see kartus ühiskonda lõhestanud väärtuskonfliktide ees ja soov vältida valulisi teemasid?
Üks julge otsus on siiski tehtud. Nimelt ütleb arengukava välja, et eesmärgiks on "ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemine ning kvaliteetne eestikeelne haridus". Öeldakse, et Eestis tuleb "seada eesti keele ja kultuuri õpetamine riiklikuks prioriteediks, väärtustades eesti keele kui emakeele ja riigikeele õpet." (lk. 19)
Eesmärgiks seatakse eesti keelest erineva ema- ja või kodukeelega põhikoolilõpetajatele piisava eesti keele oskuse tagamine ning eesti keele kui kõrghariduse ja teaduskeele arengu toetamine. Plaanitakse tõhustada ka välisüliõpilastele ja -õppejõududele eesti keele õpet.
Seega toetab hariduse arengukava Eesti keele arengukavas 2021-2035 seatud sihti, et minnakse üle valdavalt eestikeelsele kooliharidusele, mis tähendab, et õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles.
Eesti keele arengukava rõhutab, et "eestikeelne kooliharidus tagab laste ja noorte lõimumise eesti kultuuri- ja väärtusruumi ning annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel" (lk. 8).
Teame ju, et keskhariduse järgsetes haridusvalikutes on suur lõhe eestikeelses põhikoolis ja venekeelses põhikoolis õppinute vahel. Venekeelse põhihariduse omandanutest suundub gümnaasiumijärgselt kõrgharidusse 42 protsenti, eestikeelse kooli vilistlastest aga 52 protsenti. Seega on eestikeelne haridus vene emakeelega laste huvides.
Tuleviku haridus
Need üleilmsed suundumused, mis avaldavad mõju Eesti arengule, on tehnoloogia kiirenev areng (digipööre, inimese asendamine tehisintellektiga), demograafilised suundumused (Eestis elanikkonna vähenemine, rahvastiku vananemine, rändesurve, hargmaisus), haridussüsteemi ja tööturu muutus (üldpädevuste rolli kasv, õppe individualiseerumine, tehnoloogilised uuendused).
Just neist tulevikusuundumustest lähtudes pakkusid ekspertgrupid haridusvisioonis 2035 välja järgmised fookuspunktid: õmblusteta haridussüsteem, mis hõlmab nii formaalset, mitteformaalset kui ka informaalset õpet ja võimaldab paindlikke, individualiseeritud õpiteid ning elukestvalt õppida; ühtne eestikeelne haridussüsteem ning, lõpuks kõige tähtsam – teaduse ja innovatsiooni esmatähtsaks seadmine kui hariduse vundament ning Eesti konkurentsi võti. Sõnad on tuttavad, aga mida need tähendavad?
Õppijakesksus tähendab iga õppija võimete ja vajadustega arvestamist; et õppija juhib ise oma õppimist. Praegune haridussüsteem on nagu kaubamaja, mis pakub ühesuguseid ja samas suuruses riideid.
Tuleviku haridus peaks meenutama pigem rätsepaülikonna õmblemist kui vabrikutoote sobitamist ja arvestama, et inimesed on erinevad. Et haridus saaks igale inimesele anda võimaluse elada rahuldustpakkuvat elu, peab ta toetama iga õppija potentsiaali avamist ja rakendamist terve elukaare jooksul.
Paindlike, individualiseeritud õpiteede mõte on, et iga inimene saaks kogu elukaare jooksul õppida just neid asju, mis teda huvitavad, milleks tal on võimeid ja mida ta saab oma töös ja tegevustes rakendada.
Kindlasti peab haridus vastama ka tööturu vajadustele. Ent lähtuda ei tuleks mitte praegusest tööturust, vaid vajadusest tööturgu muuta nii, et see nõuaks haritumat ja paremate oskustega töötajat.
21. sajandi oskusteks peetakse õpioskusi, enesejuhtimise oskusi, kriitilise mõtlemise ja suurte andmehulkade töötlemise oskust, digikompetentsust, loovust ja kohanemist, sotsiaalset intelligentsust, programmeeriva mõtlemise ja uue meedia kirjaoskust, kultuuridevahelist kompetentsi, disain-mõtlemise ja virtuaalse koostöö oskust. Neid oskusi on vaja arendada nii noortel kui ka vanadel.
Üha kiirenevate muutuste ja tehnoloogia arengu tõttu suureneb surve inimeste vaimsele tervisele, mistõttu tuleks panna rohkem rõhku ka eluoskustele (kuidas ohjata stressi, juhtida emotsioone, vältida läbipõlemist, jne). Elukestev õpe: tulevikus tuleb kogu elu juurde õppida.
Õppimine toimub tulevikus üha enam avatud haridusruumis: õppeasutustes, virtuaalruumis, noorsootöö keskustes, spordi-, muusika- ja kunstikoolides ja huviringides, kultuuriasutustes, kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevustes ning töökohapõhiselt. Individuaalseid andeid ja võimeid arvestava paindliku õpitee loomine võiks alata juba põhikoolis või isegi lasteaias (kui valitakse laste hobid), aga peamine valikute tegemine toimub ikka põhikooli järgselt.
Keskhariduse omandamisel peaks õpilastel olema suuremad võimalused valida oma õppesuund ja see, kas kombineerida üldhariduskoolis pakutavat kutseharidusega või võtta juba osa kursusi ülikoolist, võttes suuna kõrgharidusele.
Huvihariduse ja kooli vahel kõrguvad barjäärid peaksid kaduma, sest just huvihariduse kaudu saab noor inimene võimaluse arendada oma loovust ja erinevaid andeid. Noorsootöös ja vabatahtlikuna kodanikuühendustes tegutsemine annab noortele hea võimaluse kaasa rääkida ühiskonna asjades, ise korraldada ning vastutada.
Ka ülikoolis peaks tulevikus saama erinevaid erialasid rohkem kombineerida, omandada praktilisi oskusi kutsekoolis ja arendada oma kunstilisi võimeid huvikoolis. Uued mikrokraadid annavad kiireid võimalusi omandada juurde digipädevusi, juura, andmetöötluse, tervise või psühholoogia alaseid teadmisi.
Tulevikus peaks inimestel tekkima võimalus arvestada oma õpitees rohkem ka töökogemusi. Analoogiliselt inimese tervisekontoga võiks tulevikus olla igal inimesel oma elektrooniline õpikonto, mis kajastaks nii seda, mida ta erinevates õpikeskkondades on õppinud, kui ka oskusi, mida ta on omandanud töökohal.
Kuidas jõuda kokku lepitud sihtideni?
Õppijakesksest lähenemisest oleme rääkinud ka eelmistes haridusstrateegiates. Juba Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seadis eesmärgiks iga õppija individuaalse ja sotsiaalse arengu toetamise, koostööd, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsitluse rakendamise kõigil haridusastmetel ja -liikides.
"Kuni me ei suuda tagada seatud eesmärki, et õpetajate palk on 120 protsenti riigi keskmisest palgast, ei ole meil lootust õpetajate järelkasvu probleemi lahendada."
Paraku pole me praegu sellele eesmärgile palju lähemal kui seitse aastat tagasi. Pädevad ja motiveeritud õpetajad on siht, mida me oleme korranud strateegiast strateegiasse. On selge, et kuni me ei suuda tagada seatud eesmärki, et õpetajate palk on 120 protsenti riigi keskmisest palgast, ei ole meil lootust õpetajate järelkasvu probleemi lahendada.
Endiselt on vähe võimalusi arvestada õppekava osana ka huvihariduses või töökohapõhiselt omandatut. Ikka toimub õpetamine kõigile ühesuguse õppekava järgi ja samas tempos, arvestamata erinevaid isiksuse tüüpe ja õppijate vajadusi.
Võib arvata, et mitmed haridussüsteemi murekohad - sage õpingute pooleli jätmine (eriti poistel), kehv õpimotivatsioon, madala haridustasemega mitteõppivate noorte hulga kasv, koolikiusamine, vaimse tervise probleemid, õpetajate lahkumine koolist - on otseselt seotud sellega, et meie haridussüsteem ei suuda arvestada õppijate eripäradega, tagada kõigile rõõmu ja rahulolu pakkuvat ning arengut toetavat õpikeskkonda.
Arengukava seab sihiks valikuterohked õpivõimalused, aga samal ajal teame, et koolides ei jätku õpetajaid, erinevate suundade pakkumine jääb gümnaasiumis sageli rahapuuduse taha, erinevate võõrkeelte õpetamine on kokku kuivanud.
Kõrgkoolid on viimastel aastatel oma õppekavad lihvinud nii odavaks kui võimalik, jättes ära erinevad vaba- ja valikained ning pakkudes üha enam vaid standardpaketti. Õppe kvaliteet kannatab, sest tugevate õppejõudude palkamiseks, tagasisidestamiseks ja praktikavõimaluste pakkumiseks puuduvad ressursid.
Kõrghariduse alarahastamine on probleem, millega on seni veel liiga vähe tegeldud. Kõrghariduse rahastamine on langenud 2009. aasta tasemele ja kõrgkooli õppejõudude palgamure vajab lahendamist.
Vähemalt pooled ülikoolide doktorikraadiga lektoritest saavad väiksemat põhipalka kui on üldhariduskoolide õpetajatele seatud eesmärk, 120 protsenti Eesti keskmisest palgast. Kolmes (väiksemas) ülikoolis saavad üldhariduskoolide õpetajatega sarnast kvalifikatsiooni omavatest lektoritest vähemalt pooled põhipalka, mis on alla õpetajate palga miinimumi.
Pea kõigi arengukavas seatud sihtideni jõudmiseks vaja teadust ja kõrgharidust. Arengukava ütleb, et ülikoolidel on suur vastutus nii õpetajate ja õppejõudude järelkasvu tagamisel kui ka hariduse edenemiseks vajaliku teaduse, arendustöö ja innovatsiooni arendamisel. Samas pole siin sõnagi kõrgkoolide vastutusest Eestile olulistes valdkondades haritlaste ettevalmistamisel, digi- ja rohepöörde läbiviimisel, rahva tervise tagamisel või Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmisel.
Lõhe deklareeritud ja elatud väärtuste vahel
Arengukava tõdeb, et Eesti ühiskonna üks kitsaskohti on vahe deklareeritud ja tegelike väärtuste vahel. Mida aga teha, et meie sõnad ja teod ei läheks enam lahku?
Mäletan, kuidas 2018. aasta sügisel toimus riigikogu konverentsisaalis üks järjekordne teaduse ja kõrghariduse rahastamise teemaline konverents, mille paneeli kutsuti lisaks ametisolevale haridus- ja teadusministrile kõik endised ministrid. Arutati, et Eestis on taasiseseisvumisest alates vastu võetud kümneid strateegiaid või arengukavu, aga suur osa neis kirjapandust on jäänud täitmata. Ja kui neid ei täideta, ei vastuta keegi.
Ma ei olnud tookord veel rahvaesindaja. Osalesin konverentsil ülikooli professorina ja heitsin poliitikutele ninatargalt ette, et miks nad siis neid strateegiaid vastu võtavad, kui ei kavatsegi neid täita.
Nüüd olen ise rahvasaadiku rollis ja pidin otsustama, kas riigikogu saab kiita heaks järjekordse arengukava, mille puhul pole teada, kuidas kokku lepitud eesmärkideni jõuda või kust tulevad inim-, aja- ja rahalised ressursid, mida nende elluviimiseks vaja läheb.
Otsustasime, et saab. Lootuses, et arengukava täitmine on protsess, mille jooksul toimub pidevalt vigade parandus. Ja et meie valitsejad mõistavad, et Eesti tuleviku võti on haridus ning leiavad vajalikud ressursid haridusvaldkonna rahastamiseks. | Margit Sutrop: uus hariduse arengukava määrab sihid järgmiseks 15 aastaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval arutas riigikogu hariduse valdkonna arengukava, mis seab sihid aastani 2035. Vastu võtab selle valitsus, kes võib peale parlamendis toimunud arutelu teha sellesse veel muudatusi. Kuigi vahel küsitakse, et kas arengukavadest ka midagi sõltub, ütleb minu kogemus, et tegelikult toetuvad edasised otsused ja rahastamisvalikud suuresti arengukavades kokkulepitule.
Hariduse arengukava koostamise protsess algas suurejooneliselt juba 2018. aastal visiooniloomega aastaks 2035. Moodustati kolm ekspertrühma: heaolu ja sidususe, konkurentsivõime ning väärtuste ja vastutuse töörühm, mille töös osalesid sajad eksperdid; kaasamisüritustes ja konverentsidel lausa tuhanded.
Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud anti ministeeriumile pidulikult üle päev pärast riigikogu valimisi, märtsis 2019. Visiooniloome järel algas arengukava teksti kirjutamine. See sai valmis juba eelmise valitsuse ajal, aga alles nüüd oleme jõudmas selle vastuvõtmiseni.
Kuna mul oli au juhtida ühte neist visiooniloome ekspertrühmadest, tunnen kaasvastutust selle valmimise eest. Teades töö mahtu ja töötunde, mille sajad eksperdid visiooniloomele pühendasid, on kurb tõdeda, et visiooniloome lennukus ei ole jõudnud arengukavasse. Selle eesmärgid on üldsõnalised.
Uus arengukava on üldhariduse keskne. Kuigi visiooniloome rõhutas, et haridus peab alati toetuma teadusele, pole hariduse arengukavas teadusel kohta, sest arvati ilmselt, et seda käsitleb TAIE (teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava). Siin öeldakse vaid, et hariduspoliitika peab olema teadmispõhine. Ent teadus annab ka sisendi, mida ja kuidas õpetatakse. Teadusliku maailmavaate levitamine hariduse kaudu on üha olulisem.
Hariduse 2035. aasta visiooniloome alustas Eesti ühiskonna ees seisvate väljakutsete kaardistamisest ja, NB! neile hariduse ning teaduse kaudu lahenduste otsimisest. Hariduse sihtide seadmise aluseks oli tulevikuseire: kuhu maailm ja Eesti liigub aastaks 2035 ja mismoodi peaks Eesti haridus sellest lähtuvalt muutuma.
Kusjuures eelduseks võeti, et me mitte ei lohise muutustega kaasa, vaid kujundame ise ümbritsevat keskkonda soovitud suunas. Aga selleks peame esmalt leppima kokku, kuhu me tahame aastaks 2035 liikuda.
Valminud arengukava lähtub pigem hariduse enda kitsaskohtade lahendamise vajadusest ja hoidub ütlemast, milline peaks olema maailm, mille me oma lastele ja lapselastele jätame. See aga tähendab, et loobume hariduse kaudu ümbritseva maailma kujundamisest ega suuda tegelikult olla valmis ka globaalseteks muutusteks, sh rohe- ja digipöördeks.
Räägitakse umbmääraselt Eesti elu edendamisest, aga mitte sellest, millist elu me tahame. Kas on see kartus ühiskonda lõhestanud väärtuskonfliktide ees ja soov vältida valulisi teemasid?
Üks julge otsus on siiski tehtud. Nimelt ütleb arengukava välja, et eesmärgiks on "ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemine ning kvaliteetne eestikeelne haridus". Öeldakse, et Eestis tuleb "seada eesti keele ja kultuuri õpetamine riiklikuks prioriteediks, väärtustades eesti keele kui emakeele ja riigikeele õpet." (lk. 19)
Eesmärgiks seatakse eesti keelest erineva ema- ja või kodukeelega põhikoolilõpetajatele piisava eesti keele oskuse tagamine ning eesti keele kui kõrghariduse ja teaduskeele arengu toetamine. Plaanitakse tõhustada ka välisüliõpilastele ja -õppejõududele eesti keele õpet.
Seega toetab hariduse arengukava Eesti keele arengukavas 2021-2035 seatud sihti, et minnakse üle valdavalt eestikeelsele kooliharidusele, mis tähendab, et õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles.
Eesti keele arengukava rõhutab, et "eestikeelne kooliharidus tagab laste ja noorte lõimumise eesti kultuuri- ja väärtusruumi ning annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel" (lk. 8).
Teame ju, et keskhariduse järgsetes haridusvalikutes on suur lõhe eestikeelses põhikoolis ja venekeelses põhikoolis õppinute vahel. Venekeelse põhihariduse omandanutest suundub gümnaasiumijärgselt kõrgharidusse 42 protsenti, eestikeelse kooli vilistlastest aga 52 protsenti. Seega on eestikeelne haridus vene emakeelega laste huvides.
Tuleviku haridus
Need üleilmsed suundumused, mis avaldavad mõju Eesti arengule, on tehnoloogia kiirenev areng (digipööre, inimese asendamine tehisintellektiga), demograafilised suundumused (Eestis elanikkonna vähenemine, rahvastiku vananemine, rändesurve, hargmaisus), haridussüsteemi ja tööturu muutus (üldpädevuste rolli kasv, õppe individualiseerumine, tehnoloogilised uuendused).
Just neist tulevikusuundumustest lähtudes pakkusid ekspertgrupid haridusvisioonis 2035 välja järgmised fookuspunktid: õmblusteta haridussüsteem, mis hõlmab nii formaalset, mitteformaalset kui ka informaalset õpet ja võimaldab paindlikke, individualiseeritud õpiteid ning elukestvalt õppida; ühtne eestikeelne haridussüsteem ning, lõpuks kõige tähtsam – teaduse ja innovatsiooni esmatähtsaks seadmine kui hariduse vundament ning Eesti konkurentsi võti. Sõnad on tuttavad, aga mida need tähendavad?
Õppijakesksus tähendab iga õppija võimete ja vajadustega arvestamist; et õppija juhib ise oma õppimist. Praegune haridussüsteem on nagu kaubamaja, mis pakub ühesuguseid ja samas suuruses riideid.
Tuleviku haridus peaks meenutama pigem rätsepaülikonna õmblemist kui vabrikutoote sobitamist ja arvestama, et inimesed on erinevad. Et haridus saaks igale inimesele anda võimaluse elada rahuldustpakkuvat elu, peab ta toetama iga õppija potentsiaali avamist ja rakendamist terve elukaare jooksul.
Paindlike, individualiseeritud õpiteede mõte on, et iga inimene saaks kogu elukaare jooksul õppida just neid asju, mis teda huvitavad, milleks tal on võimeid ja mida ta saab oma töös ja tegevustes rakendada.
Kindlasti peab haridus vastama ka tööturu vajadustele. Ent lähtuda ei tuleks mitte praegusest tööturust, vaid vajadusest tööturgu muuta nii, et see nõuaks haritumat ja paremate oskustega töötajat.
21. sajandi oskusteks peetakse õpioskusi, enesejuhtimise oskusi, kriitilise mõtlemise ja suurte andmehulkade töötlemise oskust, digikompetentsust, loovust ja kohanemist, sotsiaalset intelligentsust, programmeeriva mõtlemise ja uue meedia kirjaoskust, kultuuridevahelist kompetentsi, disain-mõtlemise ja virtuaalse koostöö oskust. Neid oskusi on vaja arendada nii noortel kui ka vanadel.
Üha kiirenevate muutuste ja tehnoloogia arengu tõttu suureneb surve inimeste vaimsele tervisele, mistõttu tuleks panna rohkem rõhku ka eluoskustele (kuidas ohjata stressi, juhtida emotsioone, vältida läbipõlemist, jne). Elukestev õpe: tulevikus tuleb kogu elu juurde õppida.
Õppimine toimub tulevikus üha enam avatud haridusruumis: õppeasutustes, virtuaalruumis, noorsootöö keskustes, spordi-, muusika- ja kunstikoolides ja huviringides, kultuuriasutustes, kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevustes ning töökohapõhiselt. Individuaalseid andeid ja võimeid arvestava paindliku õpitee loomine võiks alata juba põhikoolis või isegi lasteaias (kui valitakse laste hobid), aga peamine valikute tegemine toimub ikka põhikooli järgselt.
Keskhariduse omandamisel peaks õpilastel olema suuremad võimalused valida oma õppesuund ja see, kas kombineerida üldhariduskoolis pakutavat kutseharidusega või võtta juba osa kursusi ülikoolist, võttes suuna kõrgharidusele.
Huvihariduse ja kooli vahel kõrguvad barjäärid peaksid kaduma, sest just huvihariduse kaudu saab noor inimene võimaluse arendada oma loovust ja erinevaid andeid. Noorsootöös ja vabatahtlikuna kodanikuühendustes tegutsemine annab noortele hea võimaluse kaasa rääkida ühiskonna asjades, ise korraldada ning vastutada.
Ka ülikoolis peaks tulevikus saama erinevaid erialasid rohkem kombineerida, omandada praktilisi oskusi kutsekoolis ja arendada oma kunstilisi võimeid huvikoolis. Uued mikrokraadid annavad kiireid võimalusi omandada juurde digipädevusi, juura, andmetöötluse, tervise või psühholoogia alaseid teadmisi.
Tulevikus peaks inimestel tekkima võimalus arvestada oma õpitees rohkem ka töökogemusi. Analoogiliselt inimese tervisekontoga võiks tulevikus olla igal inimesel oma elektrooniline õpikonto, mis kajastaks nii seda, mida ta erinevates õpikeskkondades on õppinud, kui ka oskusi, mida ta on omandanud töökohal.
Kuidas jõuda kokku lepitud sihtideni?
Õppijakesksest lähenemisest oleme rääkinud ka eelmistes haridusstrateegiates. Juba Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seadis eesmärgiks iga õppija individuaalse ja sotsiaalse arengu toetamise, koostööd, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsitluse rakendamise kõigil haridusastmetel ja -liikides.
"Kuni me ei suuda tagada seatud eesmärki, et õpetajate palk on 120 protsenti riigi keskmisest palgast, ei ole meil lootust õpetajate järelkasvu probleemi lahendada."
Paraku pole me praegu sellele eesmärgile palju lähemal kui seitse aastat tagasi. Pädevad ja motiveeritud õpetajad on siht, mida me oleme korranud strateegiast strateegiasse. On selge, et kuni me ei suuda tagada seatud eesmärki, et õpetajate palk on 120 protsenti riigi keskmisest palgast, ei ole meil lootust õpetajate järelkasvu probleemi lahendada.
Endiselt on vähe võimalusi arvestada õppekava osana ka huvihariduses või töökohapõhiselt omandatut. Ikka toimub õpetamine kõigile ühesuguse õppekava järgi ja samas tempos, arvestamata erinevaid isiksuse tüüpe ja õppijate vajadusi.
Võib arvata, et mitmed haridussüsteemi murekohad - sage õpingute pooleli jätmine (eriti poistel), kehv õpimotivatsioon, madala haridustasemega mitteõppivate noorte hulga kasv, koolikiusamine, vaimse tervise probleemid, õpetajate lahkumine koolist - on otseselt seotud sellega, et meie haridussüsteem ei suuda arvestada õppijate eripäradega, tagada kõigile rõõmu ja rahulolu pakkuvat ning arengut toetavat õpikeskkonda.
Arengukava seab sihiks valikuterohked õpivõimalused, aga samal ajal teame, et koolides ei jätku õpetajaid, erinevate suundade pakkumine jääb gümnaasiumis sageli rahapuuduse taha, erinevate võõrkeelte õpetamine on kokku kuivanud.
Kõrgkoolid on viimastel aastatel oma õppekavad lihvinud nii odavaks kui võimalik, jättes ära erinevad vaba- ja valikained ning pakkudes üha enam vaid standardpaketti. Õppe kvaliteet kannatab, sest tugevate õppejõudude palkamiseks, tagasisidestamiseks ja praktikavõimaluste pakkumiseks puuduvad ressursid.
Kõrghariduse alarahastamine on probleem, millega on seni veel liiga vähe tegeldud. Kõrghariduse rahastamine on langenud 2009. aasta tasemele ja kõrgkooli õppejõudude palgamure vajab lahendamist.
Vähemalt pooled ülikoolide doktorikraadiga lektoritest saavad väiksemat põhipalka kui on üldhariduskoolide õpetajatele seatud eesmärk, 120 protsenti Eesti keskmisest palgast. Kolmes (väiksemas) ülikoolis saavad üldhariduskoolide õpetajatega sarnast kvalifikatsiooni omavatest lektoritest vähemalt pooled põhipalka, mis on alla õpetajate palga miinimumi.
Pea kõigi arengukavas seatud sihtideni jõudmiseks vaja teadust ja kõrgharidust. Arengukava ütleb, et ülikoolidel on suur vastutus nii õpetajate ja õppejõudude järelkasvu tagamisel kui ka hariduse edenemiseks vajaliku teaduse, arendustöö ja innovatsiooni arendamisel. Samas pole siin sõnagi kõrgkoolide vastutusest Eestile olulistes valdkondades haritlaste ettevalmistamisel, digi- ja rohepöörde läbiviimisel, rahva tervise tagamisel või Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmisel.
Lõhe deklareeritud ja elatud väärtuste vahel
Arengukava tõdeb, et Eesti ühiskonna üks kitsaskohti on vahe deklareeritud ja tegelike väärtuste vahel. Mida aga teha, et meie sõnad ja teod ei läheks enam lahku?
Mäletan, kuidas 2018. aasta sügisel toimus riigikogu konverentsisaalis üks järjekordne teaduse ja kõrghariduse rahastamise teemaline konverents, mille paneeli kutsuti lisaks ametisolevale haridus- ja teadusministrile kõik endised ministrid. Arutati, et Eestis on taasiseseisvumisest alates vastu võetud kümneid strateegiaid või arengukavu, aga suur osa neis kirjapandust on jäänud täitmata. Ja kui neid ei täideta, ei vastuta keegi.
Ma ei olnud tookord veel rahvaesindaja. Osalesin konverentsil ülikooli professorina ja heitsin poliitikutele ninatargalt ette, et miks nad siis neid strateegiaid vastu võtavad, kui ei kavatsegi neid täita.
Nüüd olen ise rahvasaadiku rollis ja pidin otsustama, kas riigikogu saab kiita heaks järjekordse arengukava, mille puhul pole teada, kuidas kokku lepitud eesmärkideni jõuda või kust tulevad inim-, aja- ja rahalised ressursid, mida nende elluviimiseks vaja läheb.
Otsustasime, et saab. Lootuses, et arengukava täitmine on protsess, mille jooksul toimub pidevalt vigade parandus. Ja et meie valitsejad mõistavad, et Eesti tuleviku võti on haridus ning leiavad vajalikud ressursid haridusvaldkonna rahastamiseks.
### Response:
Margit Sutrop: uus hariduse arengukava määrab sihid järgmiseks 15 aastaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Treener Vladimir Stepanjan ütles, et on Lipardi esinemisega rahul, kuna kõik püstitatud eesmärgid said saavutatud. "Viljari eesmärk oli võistelda hästi nii parema- kui ka vasakukäeliste vastaste vastu ja see on tal väga hästi õnnestunud - ta tuli võitjana välja ka väga pingelistest kohtumistest. Nii strateegia kui taktika olid paigas, Viljar pidas pingele vastu ning andis endast maksimumi, võites ka maailmaedetabelis endast palju kõrgemal asuvaid judokaid," sõnas Stepanjan.
Tiitlivõistluse esimeses ringis alistas Lipard hollandlase Victor van Gerveni ja teises ringis norraka Gustav Brovoldi. Kolmandas ringis võitis Lipard väga tugevat Venemaa judokat, eelmise aasta pronksmedalisti Abrek Nagutševi, kes asub maailmareitingus (WRL) 14. kohal.
Nagutševil on lisaks möödunud aasta juunioride EMi pronksile ette näidata hõbemedal Coimbra juunioride Euroopa Karika etapilt ja 2019. aasta kadettide maailmameistrivõistluste kuldmedal. Lipardi ja Nagutševi kohtumine kujunes pingeliseks ja eestlane saavutas võidu lisaajal. Treeneri sõnul ei jõudnud Lipard pingelisele kohtumisele järgnenud veerandfinaali matši eel korralikult taastuda ning Eesti judoka viga otsustas kohtumise tulemuse prantslase kasuks.
Lohutusringis pidi Lipard tunnistama Ukrainast pärit judoka Yevhen Honcharko paremust. Ukrainlane asub maailmareitingu edetabelis neljandal kohal ning sel aastal võitis ta U21 EK-etapi Bucharestis ja osales ka kahel täiskasvanute MK-etapil, mille lõpetas viienda kohaga.
Lipard asetseb maailmareitingu edetabelis 22. kohal ning eestlase järgmiseks suurvõistluseks on 6. oktoobril algavad maailmameistrivõistlused. | Viljar Lipard tuli EM-il seitsmendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Treener Vladimir Stepanjan ütles, et on Lipardi esinemisega rahul, kuna kõik püstitatud eesmärgid said saavutatud. "Viljari eesmärk oli võistelda hästi nii parema- kui ka vasakukäeliste vastaste vastu ja see on tal väga hästi õnnestunud - ta tuli võitjana välja ka väga pingelistest kohtumistest. Nii strateegia kui taktika olid paigas, Viljar pidas pingele vastu ning andis endast maksimumi, võites ka maailmaedetabelis endast palju kõrgemal asuvaid judokaid," sõnas Stepanjan.
Tiitlivõistluse esimeses ringis alistas Lipard hollandlase Victor van Gerveni ja teises ringis norraka Gustav Brovoldi. Kolmandas ringis võitis Lipard väga tugevat Venemaa judokat, eelmise aasta pronksmedalisti Abrek Nagutševi, kes asub maailmareitingus (WRL) 14. kohal.
Nagutševil on lisaks möödunud aasta juunioride EMi pronksile ette näidata hõbemedal Coimbra juunioride Euroopa Karika etapilt ja 2019. aasta kadettide maailmameistrivõistluste kuldmedal. Lipardi ja Nagutševi kohtumine kujunes pingeliseks ja eestlane saavutas võidu lisaajal. Treeneri sõnul ei jõudnud Lipard pingelisele kohtumisele järgnenud veerandfinaali matši eel korralikult taastuda ning Eesti judoka viga otsustas kohtumise tulemuse prantslase kasuks.
Lohutusringis pidi Lipard tunnistama Ukrainast pärit judoka Yevhen Honcharko paremust. Ukrainlane asub maailmareitingu edetabelis neljandal kohal ning sel aastal võitis ta U21 EK-etapi Bucharestis ja osales ka kahel täiskasvanute MK-etapil, mille lõpetas viienda kohaga.
Lipard asetseb maailmareitingu edetabelis 22. kohal ning eestlase järgmiseks suurvõistluseks on 6. oktoobril algavad maailmameistrivõistlused.
### Response:
Viljar Lipard tuli EM-il seitsmendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väidetavalt saadab Wagner Mali huntat toetama umbes tuhat palgasõdurit. Wagner teeniks tehingu raames 10,8 miljonit dollarit kuus.
Wagneri ülesanne oleks Mali sõdurite õpetamine ja kaitsta režiimi tähtsamaid juhte, teatas The Times.
Malis on viimase kahe aasta jooksul toimunud kaks riigipööret. Valitsevat režiimi ohustavad samuti Saheli piirkonna islamistid.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas juunis operatsiooni Barhkane lõpetamisest. Prantsusmaa viis tuhat sõdurit tegutsesid operatsiooni raames Malis. Pärast operatsiooni lõpetamist vägede arvu vähendati.
Venemaa kasutab võimuvaakumit Aafrikas ära. Samuti halvenevad lääneriikidega suhted oma endiste kolooniatega.
Mali kaitseministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et soovitakse Moskvaga tihedamaid sidemeid.
"Avalik arvamus Malis toetab tihedamat koostööd Venemaaga. Ühtegi otsust veel tehtud siiski pole," ütles pressiesindaja
Ebastabiilsus Lääne-Aafrika regioonis kasvab. Hiljuti toimus riigipööre ka Guineas.
Wagneri palgasõdurid tegutsevad vähemalt 12 riigis. Viimase kahe kuu jooksul sõlmis Wagner lepingud Etioopia ja Nigeeria valitsusega. Mõlemad on ühe suurima rahvaarvuga riigid Aafrikas.
Macron kritiseeris hiljuti ka Kesk-Aafrika Vabariiki, mis sõlmis lepingu samuti Wagneriga. Riigi presidenti kaitsevad Wagneri ihukaitsjad. Kesk-Aafrikas asuvad samuti maailma majandusele üliolulised maavarad.
"President Touadera on Wagneri grupi pantvang," ütles Macron.
Venemaa suurendab Aafrikasse ka relvamüüki. Aastatel 2016–2020 moodustasid Aafrika riigid 18 protsenti Venemaa relvaekspordist, vahendas The Times. | Kremli toetatud palgasõdurite firma sõlmib lepingu Mali huntaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väidetavalt saadab Wagner Mali huntat toetama umbes tuhat palgasõdurit. Wagner teeniks tehingu raames 10,8 miljonit dollarit kuus.
Wagneri ülesanne oleks Mali sõdurite õpetamine ja kaitsta režiimi tähtsamaid juhte, teatas The Times.
Malis on viimase kahe aasta jooksul toimunud kaks riigipööret. Valitsevat režiimi ohustavad samuti Saheli piirkonna islamistid.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas juunis operatsiooni Barhkane lõpetamisest. Prantsusmaa viis tuhat sõdurit tegutsesid operatsiooni raames Malis. Pärast operatsiooni lõpetamist vägede arvu vähendati.
Venemaa kasutab võimuvaakumit Aafrikas ära. Samuti halvenevad lääneriikidega suhted oma endiste kolooniatega.
Mali kaitseministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et soovitakse Moskvaga tihedamaid sidemeid.
"Avalik arvamus Malis toetab tihedamat koostööd Venemaaga. Ühtegi otsust veel tehtud siiski pole," ütles pressiesindaja
Ebastabiilsus Lääne-Aafrika regioonis kasvab. Hiljuti toimus riigipööre ka Guineas.
Wagneri palgasõdurid tegutsevad vähemalt 12 riigis. Viimase kahe kuu jooksul sõlmis Wagner lepingud Etioopia ja Nigeeria valitsusega. Mõlemad on ühe suurima rahvaarvuga riigid Aafrikas.
Macron kritiseeris hiljuti ka Kesk-Aafrika Vabariiki, mis sõlmis lepingu samuti Wagneriga. Riigi presidenti kaitsevad Wagneri ihukaitsjad. Kesk-Aafrikas asuvad samuti maailma majandusele üliolulised maavarad.
"President Touadera on Wagneri grupi pantvang," ütles Macron.
Venemaa suurendab Aafrikasse ka relvamüüki. Aastatel 2016–2020 moodustasid Aafrika riigid 18 protsenti Venemaa relvaekspordist, vahendas The Times.
### Response:
Kremli toetatud palgasõdurite firma sõlmib lepingu Mali huntaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Migrantide relvana kasutamine ei ole rahvusvahelises poliitikas harv nähtus. Kelly M. Greenhill viitab, kuidas poliitilised juhid manipuleerivad sageli migrantide ja põgenikega, et saavutada poliitilisi, sõjalisi ja majanduslikke eesmärke.
Aleksandr Lukašenkol võib olla migrantide relvana kasutamiseks mitu eesmärki. Esiteks tahab ta lüüa lõhe EL-i liikmesriikide vahele ja Leedut vaigistada, lootuses saavutada EL-i sanktsioonide leevendamist või saada majanduslikku abi kriisi "lahendamiseks". Lisaks üritab Lukašenko Leedut hirmutada, sest see on tema režiimi kritiseerinud ja opositsiooni toetanud, ning samal ajal kahtluse alla seada Leedu demokraatia eest võitlemise õiguspärasuse.
Selle juhtumi erakordsus peitub aga käimasolevas laiemas geopoliitilises lahingus, mis ei piirdu sanktsioonidega ning kuhu on kaasatud mitu jõudu. Hübriidoperatsioonid, eriti küber- ja infosõda, on muutunud Leedus igapäevaseks, eriti pärast Ukraina kriisi. Neis rünnakuis lõigatakse kasu olemasolevaist nõrkusist, et destabiliseerida poliitikat, vähendada ühiskonna lojaalsust ning seada kahtluse alla demokraatia, EL-i ja NATO väärtusi. Leedut karistatakse Venemaa režiimi kritiseerimise ja demokraatia vankumatu toetamise eest.
Rändekriis on seega käik laiemas geopoliitilises mängus, milles Lukašenko tõenäoliselt Kremli toetusel manipuleerib oskuslikult olemasolevate nõrkustega, et Leedut kahjustada.
Leedu on rahvusvaheliselt üsna tuntud aktiivse väärtuspõhise välispoliitika poolest. Kuna aga Valgevene-vastased sanktsioonid mõjutavad Leedu ettevõtteid ja rändekriis seab ohtu riikliku stabiilsuse, on hakanud tekkima kahtlused selle eesmärkides ja tulemustes. Kas Leedu pidanuks valima pragmaatilisema hoiaku?
"Juba enne kriisi alanud presidendi ja valitsuse võimumängud ei aita asjale kaasa, vaid kahjustavad ühtsust ja vähendavad mõlema institutsiooni usaldusväärsust."
Valitsuse tegevus rändekriisi ohjamisel on saanud karmi kriitikat: reageerimine on liiga aeglane, kommunikatsioon on vastuoluline, institutsioonid ei tee omavahel koostööd ega soovi juhirolli võtta. Juba enne kriisi alanud presidendi ja valitsuse võimumängud ei aita asjale kaasa, vaid kahjustavad ühtsust ja vähendavad mõlema institutsiooni usaldusväärsust.
Lisaks raskendab mürgist olukorda Venemaa ja Valgevene ühisõppus Zapad 2021, mis süvendab hirme välise manipuleerimise ees.
Samas kui julgeolekukogukond arutleb ebaseadusliku sisserändevooga kaasnevate võimalike katsumuste üle – näiteks kuritegevuse kasv, potentsiaalsed terrorirünnakud ja infiltreerunud välisjõudude vaenutegevus –, võib Leedus muutuda suurimaks probleemiks hoopis ühiskonna ebastabiilsus, mis päädib poliitilise kriisiga ning sillutab pikas vaates teed äärmuslikele poliitilistele jõududele.
Sellal kui ühiskond taastub pikkamisi pandeemiast ja rangest karantiinist, tekitavad ebakindlus, ärevus ja rahulolematus lahkhelisid, mis võivad paisuda plahvatusohtlikuks.
Siiski tundub, et Leedu valitsus õpib aegamisi nendest kogemustest kriisijuhtimist. Valitsus kasutas EL-i tuge, Frontexi missiooni personalist ja tehnilisest toest on Leedu piirivalvuritele palju abi olnud.
Kokkuvõttes on olukorrast saadud mitu õppetundi.
Esiteks tabas Leedut ilmutus, et juhtimine on ohtlik töö, mille eest tuleb maksta kõrget hinda ja millega kaasnevad karistused. Täpsemalt, piiratud ressurssidega väikeriigid on suurte ebademokraatlike jõudude võimumängudes haavatavad.
Teiseks on ambitsioonikaks välispoliitikaks vaja sisemist ühtsust ja hoolikat kaalumist. Pikas vaates on vaja üksikasjalikku ja selget välispoliitilist strateegiat, milles on määratletud täpsed eesmärgid, vahendid, eeldatavad tulemused, olemasolevad ressursid ja erinevate institutsioonide koostöö, mis aitab eesmärke saavutada. Oluline on erinevaid stsenaariume läbi mängida ja võimalikke riske hinnata.
Lõpetuseks, oskuslik juhtkond ei lase head kriisi kunagi raisku. Loodetavasti kasutab Leedu seda tulevikus kestliku välispoliitilise juhtimise kujundamiseks. | Margarita Šešelgyte: ränne kui relv Leedu-Valgevene piiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Migrantide relvana kasutamine ei ole rahvusvahelises poliitikas harv nähtus. Kelly M. Greenhill viitab, kuidas poliitilised juhid manipuleerivad sageli migrantide ja põgenikega, et saavutada poliitilisi, sõjalisi ja majanduslikke eesmärke.
Aleksandr Lukašenkol võib olla migrantide relvana kasutamiseks mitu eesmärki. Esiteks tahab ta lüüa lõhe EL-i liikmesriikide vahele ja Leedut vaigistada, lootuses saavutada EL-i sanktsioonide leevendamist või saada majanduslikku abi kriisi "lahendamiseks". Lisaks üritab Lukašenko Leedut hirmutada, sest see on tema režiimi kritiseerinud ja opositsiooni toetanud, ning samal ajal kahtluse alla seada Leedu demokraatia eest võitlemise õiguspärasuse.
Selle juhtumi erakordsus peitub aga käimasolevas laiemas geopoliitilises lahingus, mis ei piirdu sanktsioonidega ning kuhu on kaasatud mitu jõudu. Hübriidoperatsioonid, eriti küber- ja infosõda, on muutunud Leedus igapäevaseks, eriti pärast Ukraina kriisi. Neis rünnakuis lõigatakse kasu olemasolevaist nõrkusist, et destabiliseerida poliitikat, vähendada ühiskonna lojaalsust ning seada kahtluse alla demokraatia, EL-i ja NATO väärtusi. Leedut karistatakse Venemaa režiimi kritiseerimise ja demokraatia vankumatu toetamise eest.
Rändekriis on seega käik laiemas geopoliitilises mängus, milles Lukašenko tõenäoliselt Kremli toetusel manipuleerib oskuslikult olemasolevate nõrkustega, et Leedut kahjustada.
Leedu on rahvusvaheliselt üsna tuntud aktiivse väärtuspõhise välispoliitika poolest. Kuna aga Valgevene-vastased sanktsioonid mõjutavad Leedu ettevõtteid ja rändekriis seab ohtu riikliku stabiilsuse, on hakanud tekkima kahtlused selle eesmärkides ja tulemustes. Kas Leedu pidanuks valima pragmaatilisema hoiaku?
"Juba enne kriisi alanud presidendi ja valitsuse võimumängud ei aita asjale kaasa, vaid kahjustavad ühtsust ja vähendavad mõlema institutsiooni usaldusväärsust."
Valitsuse tegevus rändekriisi ohjamisel on saanud karmi kriitikat: reageerimine on liiga aeglane, kommunikatsioon on vastuoluline, institutsioonid ei tee omavahel koostööd ega soovi juhirolli võtta. Juba enne kriisi alanud presidendi ja valitsuse võimumängud ei aita asjale kaasa, vaid kahjustavad ühtsust ja vähendavad mõlema institutsiooni usaldusväärsust.
Lisaks raskendab mürgist olukorda Venemaa ja Valgevene ühisõppus Zapad 2021, mis süvendab hirme välise manipuleerimise ees.
Samas kui julgeolekukogukond arutleb ebaseadusliku sisserändevooga kaasnevate võimalike katsumuste üle – näiteks kuritegevuse kasv, potentsiaalsed terrorirünnakud ja infiltreerunud välisjõudude vaenutegevus –, võib Leedus muutuda suurimaks probleemiks hoopis ühiskonna ebastabiilsus, mis päädib poliitilise kriisiga ning sillutab pikas vaates teed äärmuslikele poliitilistele jõududele.
Sellal kui ühiskond taastub pikkamisi pandeemiast ja rangest karantiinist, tekitavad ebakindlus, ärevus ja rahulolematus lahkhelisid, mis võivad paisuda plahvatusohtlikuks.
Siiski tundub, et Leedu valitsus õpib aegamisi nendest kogemustest kriisijuhtimist. Valitsus kasutas EL-i tuge, Frontexi missiooni personalist ja tehnilisest toest on Leedu piirivalvuritele palju abi olnud.
Kokkuvõttes on olukorrast saadud mitu õppetundi.
Esiteks tabas Leedut ilmutus, et juhtimine on ohtlik töö, mille eest tuleb maksta kõrget hinda ja millega kaasnevad karistused. Täpsemalt, piiratud ressurssidega väikeriigid on suurte ebademokraatlike jõudude võimumängudes haavatavad.
Teiseks on ambitsioonikaks välispoliitikaks vaja sisemist ühtsust ja hoolikat kaalumist. Pikas vaates on vaja üksikasjalikku ja selget välispoliitilist strateegiat, milles on määratletud täpsed eesmärgid, vahendid, eeldatavad tulemused, olemasolevad ressursid ja erinevate institutsioonide koostöö, mis aitab eesmärke saavutada. Oluline on erinevaid stsenaariume läbi mängida ja võimalikke riske hinnata.
Lõpetuseks, oskuslik juhtkond ei lase head kriisi kunagi raisku. Loodetavasti kasutab Leedu seda tulevikus kestliku välispoliitilise juhtimise kujundamiseks.
### Response:
Margarita Šešelgyte: ränne kui relv Leedu-Valgevene piiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle nädala lõpus asub Estonia vraki poole teele Margus Kurmi juhitav ja erasektori rahastatud uurimismeeskond.
Kurm, kes ka ise koos meeskonnaga merele sõidab, rääkis ERR-ile, et nende eesmärk on kaardistada, filmida ja skaneerida kõik laevavraki vigastused.
"Nii palju, kui on ohutult võimalik, uurime robotiga autotekki ja vaatame üle laevavraki ümbruses olevad esemed," loetles Kurm plaanitavaid töid.
Kuigi esemelisi asju ei ole Kurmi sõnul praegu plaanis veepinnale tuua, ütles ta, et suutlikkus selleks on tegelikult olemas.
"Kui peaks juhtuma, et me avastame Atlandi luku sulgurpoldi, mille omal ajal uurimiskomisjon merre tagasi viskas, siis selle me kindlasti üles toome," kinnitas Kurm.
Atlandi lukk, millega visiir oli laeva külge kinnitatud, tõsteti küll 90-ndatel uurimise käigus pinnale, kuid oma suuruse ja raskuse tõttu seda kaldale ei toodud, vaid visati tagasi merre.
"Ma olen mõelnud, et kui me Atlandi luku leiame ja üles toome, siis anname selle üle meremuuseumile," vastas Kurm küsimusele, mida ülestoodud asjadega edasi tehakse.
Ta pidas oluliseks, et veepinnale toodud asjad jääksid kättesaadavaks kõigile ning neid oleks võimalik täiendavalt uurida. Samas ei pidanud ta luku leidmise tõenäosust eriti suureks.
Uurimise käigus võib vajalikuks osutuda pinnase liigutamine
Kurm möönis, et uurimise käigus võib vajalikuks osutuda pinnase liigutamine, et pääseda paremini ligi laevavraki vigastustele. Samas kinnitas ta, et see vajadus hõlmab ainult 1996. aastal merepõhja kallatud pinnast, millega püüti vrakki katta.
"Mis puudutab originaalpinnast, mis laevavraki ümber on, siis mingisuguseid puurimisi meil plaanis teha ei ole," rõhutas ta. "Pinnaseuurimine saab olema visuaalne või äärmisel juhul saavad tuukrid katsuda ja veenduda, kas tegu on savi või kaljuga."
Kurm lisas, et vajadusel võtavad nad väiksemahulisi pinnaseproove liivast või kruusast.
Estonia vrakk on hüljatud vara
Uuringu juht on veendumusel, et neil on Eesti riigiga sarnane eesmärk: teha selgeks, miks laev uppus. Seetõttu ei usu Kurm, et Eesti riik alustaks uurimismeeskonna vastu kriminaaluurimist.
"Nii palju kui mina tean, on tegemist hüljatud varaga," ütles ta vraki kohta. "Keegi ei ole seda tunnistanud endale kuuluvaks – ei Eesti riik ega omal ajal ka laevafirma. Tallink on soovinud ennast selle õnnetusega mitte seostada."
Kurm kinnitas, et õiguslikud riskid on kõigile sukeldujatele teada ja nad on valmis teadlikult riske võtma. Ta lisas, et kui mõni riik peaks algatama nende suhtes kriminaaluurimise, hakkavad nad mõtlema, kuidas olukorda lahendada.
"Kui kellegi suhtes uurimine algatatakse, teeme nii palju kui meie võimuses, et neid aidata," ütles Kurm ja lisas, et ennetavalt midagi ette võetud ega juristidega sõlmitud kokkuleppeid ei ole.
Uurimist võivad takistada korrakaitselaevad
Kurm ei pea tõenäoliseks, et uuringuid takistatakse, kuid möönab, et võimalus on olemas ja sel juhul uuringuid teha ei saa.
Kuna vrakk paikneb küll rahvusvahelistes vetes, kuid Soome majandusvööndis, võib seda valvata Soome piirivalve. Seega võib mõni teine laev takistada uurimismeeskonnal sukeldumist merepõhja.
"Kui need laevad ei lahku, ju on siis valitsuste tasemel võetud vastu otsus meie tegemisi takistada," ütles Kurm. "Kui see nii on, siis tuleb sellega leppida."
Samas kinnitas ta, et kohe otsa ümber ei pöörata, vaid esmalt püütakse pidada läbirääkimisi ja vaadatakse, kuidas olukord edasi areneb.
"Meie hinnangul on rahvusvahelistes vetes allveetööde tegemise takistamine vastuolus rahvusvahelise mereõigusega," ütles ta. "Seda eriti siis, kui töid teostavad hauarahu lepinguga mitte ühinenud riikide alused."
Kui uurimist füüsiliselt takistama hakatakse, püütakse Kurmi sõnul olukorda lahendada läbirääkimistega ning mereõiguse selgitamisega.
"Kindlasti ei tekita me konflikti ja vägisi me laevavraki kohale pressima ei hakka," rääkis ta. "Kui seal on korrakaitselaevad või sõjalaevad ees, siis nendega võitlusse me ei astu. Kui meil neid töid tõepoolest teha ei lasta, ega meil muud teha ei ole, kui alla anda ja lahkuda." | Margus Kurm peab Estonia vrakki hüljatud varaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle nädala lõpus asub Estonia vraki poole teele Margus Kurmi juhitav ja erasektori rahastatud uurimismeeskond.
Kurm, kes ka ise koos meeskonnaga merele sõidab, rääkis ERR-ile, et nende eesmärk on kaardistada, filmida ja skaneerida kõik laevavraki vigastused.
"Nii palju, kui on ohutult võimalik, uurime robotiga autotekki ja vaatame üle laevavraki ümbruses olevad esemed," loetles Kurm plaanitavaid töid.
Kuigi esemelisi asju ei ole Kurmi sõnul praegu plaanis veepinnale tuua, ütles ta, et suutlikkus selleks on tegelikult olemas.
"Kui peaks juhtuma, et me avastame Atlandi luku sulgurpoldi, mille omal ajal uurimiskomisjon merre tagasi viskas, siis selle me kindlasti üles toome," kinnitas Kurm.
Atlandi lukk, millega visiir oli laeva külge kinnitatud, tõsteti küll 90-ndatel uurimise käigus pinnale, kuid oma suuruse ja raskuse tõttu seda kaldale ei toodud, vaid visati tagasi merre.
"Ma olen mõelnud, et kui me Atlandi luku leiame ja üles toome, siis anname selle üle meremuuseumile," vastas Kurm küsimusele, mida ülestoodud asjadega edasi tehakse.
Ta pidas oluliseks, et veepinnale toodud asjad jääksid kättesaadavaks kõigile ning neid oleks võimalik täiendavalt uurida. Samas ei pidanud ta luku leidmise tõenäosust eriti suureks.
Uurimise käigus võib vajalikuks osutuda pinnase liigutamine
Kurm möönis, et uurimise käigus võib vajalikuks osutuda pinnase liigutamine, et pääseda paremini ligi laevavraki vigastustele. Samas kinnitas ta, et see vajadus hõlmab ainult 1996. aastal merepõhja kallatud pinnast, millega püüti vrakki katta.
"Mis puudutab originaalpinnast, mis laevavraki ümber on, siis mingisuguseid puurimisi meil plaanis teha ei ole," rõhutas ta. "Pinnaseuurimine saab olema visuaalne või äärmisel juhul saavad tuukrid katsuda ja veenduda, kas tegu on savi või kaljuga."
Kurm lisas, et vajadusel võtavad nad väiksemahulisi pinnaseproove liivast või kruusast.
Estonia vrakk on hüljatud vara
Uuringu juht on veendumusel, et neil on Eesti riigiga sarnane eesmärk: teha selgeks, miks laev uppus. Seetõttu ei usu Kurm, et Eesti riik alustaks uurimismeeskonna vastu kriminaaluurimist.
"Nii palju kui mina tean, on tegemist hüljatud varaga," ütles ta vraki kohta. "Keegi ei ole seda tunnistanud endale kuuluvaks – ei Eesti riik ega omal ajal ka laevafirma. Tallink on soovinud ennast selle õnnetusega mitte seostada."
Kurm kinnitas, et õiguslikud riskid on kõigile sukeldujatele teada ja nad on valmis teadlikult riske võtma. Ta lisas, et kui mõni riik peaks algatama nende suhtes kriminaaluurimise, hakkavad nad mõtlema, kuidas olukorda lahendada.
"Kui kellegi suhtes uurimine algatatakse, teeme nii palju kui meie võimuses, et neid aidata," ütles Kurm ja lisas, et ennetavalt midagi ette võetud ega juristidega sõlmitud kokkuleppeid ei ole.
Uurimist võivad takistada korrakaitselaevad
Kurm ei pea tõenäoliseks, et uuringuid takistatakse, kuid möönab, et võimalus on olemas ja sel juhul uuringuid teha ei saa.
Kuna vrakk paikneb küll rahvusvahelistes vetes, kuid Soome majandusvööndis, võib seda valvata Soome piirivalve. Seega võib mõni teine laev takistada uurimismeeskonnal sukeldumist merepõhja.
"Kui need laevad ei lahku, ju on siis valitsuste tasemel võetud vastu otsus meie tegemisi takistada," ütles Kurm. "Kui see nii on, siis tuleb sellega leppida."
Samas kinnitas ta, et kohe otsa ümber ei pöörata, vaid esmalt püütakse pidada läbirääkimisi ja vaadatakse, kuidas olukord edasi areneb.
"Meie hinnangul on rahvusvahelistes vetes allveetööde tegemise takistamine vastuolus rahvusvahelise mereõigusega," ütles ta. "Seda eriti siis, kui töid teostavad hauarahu lepinguga mitte ühinenud riikide alused."
Kui uurimist füüsiliselt takistama hakatakse, püütakse Kurmi sõnul olukorda lahendada läbirääkimistega ning mereõiguse selgitamisega.
"Kindlasti ei tekita me konflikti ja vägisi me laevavraki kohale pressima ei hakka," rääkis ta. "Kui seal on korrakaitselaevad või sõjalaevad ees, siis nendega võitlusse me ei astu. Kui meil neid töid tõepoolest teha ei lasta, ega meil muud teha ei ole, kui alla anda ja lahkuda."
### Response:
Margus Kurm peab Estonia vrakki hüljatud varaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste eliidi võistlus peeti hommikul, mil veetemperatuur oli 18,7 kraadi. Paar tundi enne starti sadas ka vihma, mis muutis osaliselt munakiviteel toimunud rattaraja ohtlikumaks. Rattasõidu alguses pidi Räppo üle elama kukkumise ning see võttis eestlaselt võimaluse liidergruppi püüda. Kokkuvõttes jäi Räppo 47. kohale.
"Ujumine oli täna suhteliselt hea. Teisel ujumisringil nägin, et esimene grupp on üsna lähedal ning üritasin neid kätte saada, aga natuke jäi puudu. Rattasõidu esimesel laskumisel kukkusin, kuna austerlane Philip Pertl sõitis mulle tagant veidi sisse. Püsti tõustes sain aru, et liidergruppi enam kätte ei saa ning teistest grupis töötegijat ei ole. Sõitsime austerlasega koos edasi ning püüdsime järest kinni meie ees sõitvaid mahajääjaid. Rattasõit oli päris hea, sõitsin suurema võimsusega kui Eesti meistrivõistlustel ja kordagi ei tekkinud rasket hetke," selgitas sportlane võistlust.
Ta lisas, et plaanis joosta ühtlase tempoga lõpuni, aga kui liider talle ringiga järgi jõudis, sai ta aru, et tempode vahe ei olnud ülemäära suur. "Seejärel panin natuke juurde ja viimasel ringil jooksin kaaslastelt eest ära ning parandasin veidi oma üldkohta. Lõpetasin üllatavalt värskena. Üldjoontes jään rahule, ma tundsin, et vorm on väga hea, sest pärast rasket rattadistantsi suutsin joosta kiireima 10 km jooksuaja triatloni sees," ütles Räppo.
Karlovy Vary maailmakarikaetapi võitis sakslane Lasse Nygaard-Priester, kellele järgnesid britt Grant Sheldon ja ungarlane Csongor Lehmann.
Räppo võistleb järgmisena 18. septembril MM-sarja avaetapil Hamburgis. | Henry Räppo lõpetas Karlovy Vary maailmakarikaetapi 47. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste eliidi võistlus peeti hommikul, mil veetemperatuur oli 18,7 kraadi. Paar tundi enne starti sadas ka vihma, mis muutis osaliselt munakiviteel toimunud rattaraja ohtlikumaks. Rattasõidu alguses pidi Räppo üle elama kukkumise ning see võttis eestlaselt võimaluse liidergruppi püüda. Kokkuvõttes jäi Räppo 47. kohale.
"Ujumine oli täna suhteliselt hea. Teisel ujumisringil nägin, et esimene grupp on üsna lähedal ning üritasin neid kätte saada, aga natuke jäi puudu. Rattasõidu esimesel laskumisel kukkusin, kuna austerlane Philip Pertl sõitis mulle tagant veidi sisse. Püsti tõustes sain aru, et liidergruppi enam kätte ei saa ning teistest grupis töötegijat ei ole. Sõitsime austerlasega koos edasi ning püüdsime järest kinni meie ees sõitvaid mahajääjaid. Rattasõit oli päris hea, sõitsin suurema võimsusega kui Eesti meistrivõistlustel ja kordagi ei tekkinud rasket hetke," selgitas sportlane võistlust.
Ta lisas, et plaanis joosta ühtlase tempoga lõpuni, aga kui liider talle ringiga järgi jõudis, sai ta aru, et tempode vahe ei olnud ülemäära suur. "Seejärel panin natuke juurde ja viimasel ringil jooksin kaaslastelt eest ära ning parandasin veidi oma üldkohta. Lõpetasin üllatavalt värskena. Üldjoontes jään rahule, ma tundsin, et vorm on väga hea, sest pärast rasket rattadistantsi suutsin joosta kiireima 10 km jooksuaja triatloni sees," ütles Räppo.
Karlovy Vary maailmakarikaetapi võitis sakslane Lasse Nygaard-Priester, kellele järgnesid britt Grant Sheldon ja ungarlane Csongor Lehmann.
Räppo võistleb järgmisena 18. septembril MM-sarja avaetapil Hamburgis.
### Response:
Henry Räppo lõpetas Karlovy Vary maailmakarikaetapi 47. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maaeluministeeriumi koostatud eelnõu poolt hääletas 90 riigikogu liiget, vastu oli üks saadik ja erapooletuid ei olnud.
Eelnõus on loetletud 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud. Näiteks ostja ei tohi muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi; tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse; või ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmetega.
Ülejäänud seitse ebaausat kaubandustava on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Näiteks, kui ei ole kirjalikult tarnelepingus kokku lepitud põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmine, siis sel juhul, kui ostja nõuab selliste kulude katmist, loetakse seda ebaausaks kaubandustavaks. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on kehtetud algusest peale.
Järelevalvet kaubandustavade üle hakkab tegema konkurentsiamet, kus luuakse selleks kuue ametikohaga struktuuriüksus. Samuti peab konkurentsiamet hakkama avaldama vastavat aastaaruannet ning esitama Euroopa Komisjonile iga aasta 15. märtsiks ülevaate seaduse nõuete kohaldamise ja nende täitmise tagamise kohta.
Ebaausa kaubandustava keelu rikkumise kohta nähakse ette ka vastutus. Füüsilisele isikule on ette nähtud kuni 300 trahviühiku või aresti kohaldamine ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot.
Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.
ERR on varem kirjutanud, et seaduse eesmärk on hõlbustada väiketootjate kauba jaekettidesse jõudmist, aga kaupmeestele rea kitsendavaid tingimusi esitav seadus võib kasu asemel kahju teha, kui neil on ka edaspidi lihtsam suurtootjaid eelistada.
Seaduse üksikasjadega saab tutvuda riigikogu kodulehel. | Poekettide diktaat toidutootjate suhtes sai seadusega piirid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maaeluministeeriumi koostatud eelnõu poolt hääletas 90 riigikogu liiget, vastu oli üks saadik ja erapooletuid ei olnud.
Eelnõus on loetletud 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud. Näiteks ostja ei tohi muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi; tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse; või ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmetega.
Ülejäänud seitse ebaausat kaubandustava on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Näiteks, kui ei ole kirjalikult tarnelepingus kokku lepitud põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmine, siis sel juhul, kui ostja nõuab selliste kulude katmist, loetakse seda ebaausaks kaubandustavaks. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on kehtetud algusest peale.
Järelevalvet kaubandustavade üle hakkab tegema konkurentsiamet, kus luuakse selleks kuue ametikohaga struktuuriüksus. Samuti peab konkurentsiamet hakkama avaldama vastavat aastaaruannet ning esitama Euroopa Komisjonile iga aasta 15. märtsiks ülevaate seaduse nõuete kohaldamise ja nende täitmise tagamise kohta.
Ebaausa kaubandustava keelu rikkumise kohta nähakse ette ka vastutus. Füüsilisele isikule on ette nähtud kuni 300 trahviühiku või aresti kohaldamine ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot.
Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.
ERR on varem kirjutanud, et seaduse eesmärk on hõlbustada väiketootjate kauba jaekettidesse jõudmist, aga kaupmeestele rea kitsendavaid tingimusi esitav seadus võib kasu asemel kahju teha, kui neil on ka edaspidi lihtsam suurtootjaid eelistada.
Seaduse üksikasjadega saab tutvuda riigikogu kodulehel.
### Response:
Poekettide diktaat toidutootjate suhtes sai seadusega piirid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raiders kolis Oaklandist Las Vegasesse juba eelmise hooaja eel, kuid koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu ei lubatud eelmisel hooajal 1,9 miljardit dollarit maksma läinud Allegiant Stadiumi areenile pealtvaatajaid ning Raidersi esimene mäng kodupubliku ees lükkus sellesse hooaega.
Pärast kolme ebaõnnestunud rünnakut sai aga tabloole esimesena punkti kirja külastav meeskond, kui tunamullune NFL-i väärtuslikeim mängija Lamar Jackson viis Ravensi rünnaku touchdown' ini. Teisel veerandil jõudis Jackson veelkord touchdown' ini, misjärel sai Raiders omalt poolt seitse punkti vastu. Las Vegas lisas esimese poolaja lõpuks veel väravalöögi ning poolajale läks kodumeeskond 10:14 kaotusseisul.
Kolmandal veerandil pikendas Baltimore väravalöögist enda edu seitsmepunktiliseks, aga Raiders jõudis jooksja Josh Jacobsi touchdown' i abil viigini neljanda veerandi alguses. Seejärel läks omakorda Baltimore'i tugev jooksumäng käima ning Latavius Murray viis külastajad 24:17 juhtima, kuid Las Vegase mängujuht Derek Carr viigistas mängu neli minutit enne normaalaja lõppu.
Põneval neljandal veerandil läks Ravens taas mööda väljakut edasi, kuni lööja Justin Tucker nad 42 sekundit enne mängu lõppu kolmega ette viis. Las Vegasel õnnestus vähese ajaga palli rünnakul liigutada ning Daniel Carlson viigistas omakorda väravalöögist mängu ning Vegase publik nägi lisaaega.
Kuigi Raiders jõudis lisaajal korra Ravensi väravajooneni ning arvasid esialgselt, et olid mängu võitnud, ei jõudnud Bryan Edwards siiski palli enne põlve mahaminekut väravajoonest üle sirutada. Raiders ei suutnud palli seejärel lõpualasse viia ja Carr viskas veel õnnetu vaheltlõike. Kodumeeskonna õnneks said nad Ravensilt palli tagasi ning Carr leidis järgneval rünnakul pika palliga Zay Jonesi, kes jooksis üksi lõpualasse ja kindlustas Las Vegasele 33:27 võidu.
NFL-i põhihooaeg jätkub öösel vastu reedet, kui Eesti aja järgi kell 3.20 lähevad vastamisi Washington Football Team ja New York Giants. | Raiders ja Ravens pakkusid Vegase publikule põnevusmängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raiders kolis Oaklandist Las Vegasesse juba eelmise hooaja eel, kuid koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu ei lubatud eelmisel hooajal 1,9 miljardit dollarit maksma läinud Allegiant Stadiumi areenile pealtvaatajaid ning Raidersi esimene mäng kodupubliku ees lükkus sellesse hooaega.
Pärast kolme ebaõnnestunud rünnakut sai aga tabloole esimesena punkti kirja külastav meeskond, kui tunamullune NFL-i väärtuslikeim mängija Lamar Jackson viis Ravensi rünnaku touchdown' ini. Teisel veerandil jõudis Jackson veelkord touchdown' ini, misjärel sai Raiders omalt poolt seitse punkti vastu. Las Vegas lisas esimese poolaja lõpuks veel väravalöögi ning poolajale läks kodumeeskond 10:14 kaotusseisul.
Kolmandal veerandil pikendas Baltimore väravalöögist enda edu seitsmepunktiliseks, aga Raiders jõudis jooksja Josh Jacobsi touchdown' i abil viigini neljanda veerandi alguses. Seejärel läks omakorda Baltimore'i tugev jooksumäng käima ning Latavius Murray viis külastajad 24:17 juhtima, kuid Las Vegase mängujuht Derek Carr viigistas mängu neli minutit enne normaalaja lõppu.
Põneval neljandal veerandil läks Ravens taas mööda väljakut edasi, kuni lööja Justin Tucker nad 42 sekundit enne mängu lõppu kolmega ette viis. Las Vegasel õnnestus vähese ajaga palli rünnakul liigutada ning Daniel Carlson viigistas omakorda väravalöögist mängu ning Vegase publik nägi lisaaega.
Kuigi Raiders jõudis lisaajal korra Ravensi väravajooneni ning arvasid esialgselt, et olid mängu võitnud, ei jõudnud Bryan Edwards siiski palli enne põlve mahaminekut väravajoonest üle sirutada. Raiders ei suutnud palli seejärel lõpualasse viia ja Carr viskas veel õnnetu vaheltlõike. Kodumeeskonna õnneks said nad Ravensilt palli tagasi ning Carr leidis järgneval rünnakul pika palliga Zay Jonesi, kes jooksis üksi lõpualasse ja kindlustas Las Vegasele 33:27 võidu.
NFL-i põhihooaeg jätkub öösel vastu reedet, kui Eesti aja järgi kell 3.20 lähevad vastamisi Washington Football Team ja New York Giants.
### Response:
Raiders ja Ravens pakkusid Vegase publikule põnevusmängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Philip Krause ja Marion Gruber lahkusid FDA-st kaks nädalat tagasi. Mõlemad kritiseerivad hiljutises artiklis koroonavaktsiini lisadooside tegemist. Nende artikkel avaldati esmaspäeval ka meditsiiniajakirjas The Lancet.
Artikkel väidab, et teaduslikud tõendid ei õigusta veel kõikidele inimestele kolmanda mRNA vaktsiinidoosi annuse jagamist, vahendas Financial Times.
"Praeguste tõendite põhjal pole vaja kogu populatsioonile kolmandat annust jagada. Vaktsiinide jagamine päästab kõige rohkem elusid, kui need tehakse kättesaadavaks inimestele, kellel on tõsine oht haigestuda ja neile, kes pole veel üldse vaktsiini saanud," väidab artikkel.
"Isegi kui lisaannus osutub kasulikuks, on kasulikum siiski vaktsineerimata inimestele pakkuda võimalikult kiiret kaitset," lisas artikkel.
Bideni administratsioon teatas augustis, et kavatseb alates 20. septembrist hakata pakkuma kõikidele ameeriklastele kolmandat mRNA vaktsiiniannust. Moderna ja Pfizer polnud siis veel isegi esitanud FDA-le taotlust kolmanda annuse jagamiseks. Nüüd on mõlemad firmad taotluse esitanud.
Eksperdid kogunevad reedel, et anda FDA-le ametlik soovitus Pfizeri kasutamiseks kolmanda süsti tegemisel. Moderna taotlust arutatakse tõenäoliselt lähinädalatel, teatas Financial Times.
Krause ja Gruber lahkusid protestiks FDA-st.
"Krause ja Gruber ei esinda ameti seisukohti," teatas FDA. | USA tippteadlased kritiseerisid kõikide vaktsineerimist kolmanda süstiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Philip Krause ja Marion Gruber lahkusid FDA-st kaks nädalat tagasi. Mõlemad kritiseerivad hiljutises artiklis koroonavaktsiini lisadooside tegemist. Nende artikkel avaldati esmaspäeval ka meditsiiniajakirjas The Lancet.
Artikkel väidab, et teaduslikud tõendid ei õigusta veel kõikidele inimestele kolmanda mRNA vaktsiinidoosi annuse jagamist, vahendas Financial Times.
"Praeguste tõendite põhjal pole vaja kogu populatsioonile kolmandat annust jagada. Vaktsiinide jagamine päästab kõige rohkem elusid, kui need tehakse kättesaadavaks inimestele, kellel on tõsine oht haigestuda ja neile, kes pole veel üldse vaktsiini saanud," väidab artikkel.
"Isegi kui lisaannus osutub kasulikuks, on kasulikum siiski vaktsineerimata inimestele pakkuda võimalikult kiiret kaitset," lisas artikkel.
Bideni administratsioon teatas augustis, et kavatseb alates 20. septembrist hakata pakkuma kõikidele ameeriklastele kolmandat mRNA vaktsiiniannust. Moderna ja Pfizer polnud siis veel isegi esitanud FDA-le taotlust kolmanda annuse jagamiseks. Nüüd on mõlemad firmad taotluse esitanud.
Eksperdid kogunevad reedel, et anda FDA-le ametlik soovitus Pfizeri kasutamiseks kolmanda süsti tegemisel. Moderna taotlust arutatakse tõenäoliselt lähinädalatel, teatas Financial Times.
Krause ja Gruber lahkusid protestiks FDA-st.
"Krause ja Gruber ei esinda ameti seisukohti," teatas FDA.
### Response:
USA tippteadlased kritiseerisid kõikide vaktsineerimist kolmanda süstiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Luksemburg asub sarnaselt Eestile Euroopas ja kui peaks toimuma mõni üle-euroopaline kriisiolukord, siis annaks mõnes muus riigis asuv andmesaatkond meie digiteenuste toimepidevusele täiendava kindluse," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Siim Sikkut ERR-ile.
Tema kinnitusel on koostöö Luksemburgiga andmesaatkonna osas olnud väga hea ning tehniliselt on nende andmekeskus väga heal tasemel. "Täna toimub andmete varundamine sinna regulaarselt ja kõik sujub," märkis Sikkut.
"[Aga] nagu aga iga teist IT-teenust ja -lahendust, arendame ka andmesaatkonda pidevalt edasi. Algusest peale on tegelikult laual olnud võimalus, et neid võib lisanduda ka mõnda teise riiki," ütles asekantsler.
"Küll aga mängivad seal juures väga olulist rolli ka riikide õigusruumid, mistõttu me selle aruteluni veel nii pea ei jõua," lisas Sikkut.
"Senikaua parendame ja arendame Luksemburgis asuvat andmesaatkonda – töös on erinevad turvalisust puudutavad arendused ja oleme kaalunud ka, kas ja kuidas võiks tulevikus lisaks andmete varundamisele toimuda andmesaatkonnast ka teenuste pakkumine, kui näiteks Eestis olevatel andmekeskustel on koormus liiga suur või kui miski on rivist väljas. Need on aga tulevikuvisioonid," selgitas Eesti juhtiv digiarengu ametnik.
Eesti ja Luksemburgi valitsus sõlmisid 2017. aasta oktoobris andmesaatkonna viieaastase üürilepingu, mis tähendab, et Eesti hakkab koopiaid riiklikest andmetest hoidma Luksemburgis asuvates serverites. 2018. aasta juunis sai andmesaatkond valmis, 2019. aasta alguses varundati seal esimesed andmed.
Kuna tegemist ei ole siiski diplomaatilise esindusega, millele kehtivad samasugused eesõigused ja puutumatus nagu saatkondadele, siis sätestati kokkuleppes ka Eesti riigi kriitiliste andmete ja infosüsteemide puutumatust tagavad kaitseklauslid, selgitasid võimud neli aastat tagasi.
Andmesaatkonda varundatakse kümmekonna Eesti olulisema registri nagu näiteks e-toimiku, kinnistusraamatu, äriregistri ning Riigi Teataja andmed.
Eesti andmesaatkond Luksemburgis pidi BNS-i teatel viie aastaga (2018-2022) kokku maksma ligi 2,2 miljonit eurot. Sellest üks miljon kulus saatkonna rajamisele, lisanduvad rendi- ja andmesidekulud keskmiselt 236 000 eurot aastas. Maksumus kaetakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaga ja 15 protsendi ulatuses riikliku kaasfinantseeringuna. | Eesti mõtleb andmesaatkonna rajamisele ka väljapoole Euroopat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Luksemburg asub sarnaselt Eestile Euroopas ja kui peaks toimuma mõni üle-euroopaline kriisiolukord, siis annaks mõnes muus riigis asuv andmesaatkond meie digiteenuste toimepidevusele täiendava kindluse," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Siim Sikkut ERR-ile.
Tema kinnitusel on koostöö Luksemburgiga andmesaatkonna osas olnud väga hea ning tehniliselt on nende andmekeskus väga heal tasemel. "Täna toimub andmete varundamine sinna regulaarselt ja kõik sujub," märkis Sikkut.
"[Aga] nagu aga iga teist IT-teenust ja -lahendust, arendame ka andmesaatkonda pidevalt edasi. Algusest peale on tegelikult laual olnud võimalus, et neid võib lisanduda ka mõnda teise riiki," ütles asekantsler.
"Küll aga mängivad seal juures väga olulist rolli ka riikide õigusruumid, mistõttu me selle aruteluni veel nii pea ei jõua," lisas Sikkut.
"Senikaua parendame ja arendame Luksemburgis asuvat andmesaatkonda – töös on erinevad turvalisust puudutavad arendused ja oleme kaalunud ka, kas ja kuidas võiks tulevikus lisaks andmete varundamisele toimuda andmesaatkonnast ka teenuste pakkumine, kui näiteks Eestis olevatel andmekeskustel on koormus liiga suur või kui miski on rivist väljas. Need on aga tulevikuvisioonid," selgitas Eesti juhtiv digiarengu ametnik.
Eesti ja Luksemburgi valitsus sõlmisid 2017. aasta oktoobris andmesaatkonna viieaastase üürilepingu, mis tähendab, et Eesti hakkab koopiaid riiklikest andmetest hoidma Luksemburgis asuvates serverites. 2018. aasta juunis sai andmesaatkond valmis, 2019. aasta alguses varundati seal esimesed andmed.
Kuna tegemist ei ole siiski diplomaatilise esindusega, millele kehtivad samasugused eesõigused ja puutumatus nagu saatkondadele, siis sätestati kokkuleppes ka Eesti riigi kriitiliste andmete ja infosüsteemide puutumatust tagavad kaitseklauslid, selgitasid võimud neli aastat tagasi.
Andmesaatkonda varundatakse kümmekonna Eesti olulisema registri nagu näiteks e-toimiku, kinnistusraamatu, äriregistri ning Riigi Teataja andmed.
Eesti andmesaatkond Luksemburgis pidi BNS-i teatel viie aastaga (2018-2022) kokku maksma ligi 2,2 miljonit eurot. Sellest üks miljon kulus saatkonna rajamisele, lisanduvad rendi- ja andmesidekulud keskmiselt 236 000 eurot aastas. Maksumus kaetakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaga ja 15 protsendi ulatuses riikliku kaasfinantseeringuna.
### Response:
Eesti mõtleb andmesaatkonna rajamisele ka väljapoole Euroopat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kevadise majandusprognoosi järel soovis TALO järgmisel aastal kultuuritöötajate miinimumpalgaks 1493 eurot, praeguse seisuga on see 1300 eurot. Aga kui suur see summa võiks olla nüüd, kui on selgunud, et meie majandusprognoos on oluliselt suurem kui ennustati?
Eks valitsuse kabineti istungil teevad kõik ministrid enda prioriteetidest ülevaate, meie jaoks on kindlasti kultuuritöötajate palga küsimus oluline, see on üks prioriteetseid punkte meie nimekirjas. Milline saab olema lõplik tulemus, seda ei oska praegu öelda ja otseseid numbreid ei tahaks välja käia enne, kui oleme saanud valitsuse tasandil arutada, kuna praegu veel sisulisi arutelusid ministrite vahel pole olnud.
Ametiühingud on teinud mingeid arvutusi ka ja nende arvutuste kohaselt võiks see palganumber olla järgmisel aastal 1600 eurot. On see realistlik?
Eks neid ettepanekuid tehakse ja loomulikult on ka meie prioriteet see, et kõrgharidusega kultuuritöötjate palk jõuaks võimalikult keskmise palga lähedale. Praegu on kahjuks kultuuritöötjate miinimumtasu madalam kui haridusvaldkonnas, seega kindlasti liigume selle poole. Aga kuhu see lõplik tulemus kokku lepitakse, seda on küll vara öelda.
Õpetajate palgakõnelustel on võrrand, et õpetajate palk võiks olla 1,2-kordne Eesti keskmine, et kui järgmiseks aastaks ennustatakse Eesti keskmiseks umbes 1600 eurot, siis nende oma on loomulikult kõrgem kui kõrgharidusega kultuuritöötajate palk. Seega see number kultuuritöötjate jaoks võiks olla Eesti keskmine palk ehk umbes 1600 eurot?
See on meie eesmärk alati olnud, kahjuks pole suudetud seda päris sajaprotsendiliselt täita, aga kindlasti peab selle poole pürgima.
Nii et te lähete küsima 1600 eurot miinimumpalgaks?
Me lähme küsima kindlasti suuremat numbrit kui see, mis praegu on, samuti suuremat numbrit kui see kevadine 3 protsenti, mis on eelarve strateegia läbirääkimiste ajal kokku lepitud.
Kui kultuuriminister oli Indrek Saar, siis keskenduti palgatõusu küsimusel just miinimumpalga küsimusele ja mitmed kultuuriasutuste juhid ei olnud sellega üldse rahul. Seda põhjusel, et pidi kindlasti tõstma miinimumpalkasid, aga tipptegijate palkade jaoks raha eraldi ei antud. Milline teie seisukoht on raha jagamise suhtes? Kas alumisele servale kõigile ühtlaselt või jääb asutuste juhil võimalus, et talle antakse palgafondi juurde ja ta saab seda kasutada nii, nagu tema oluliseks peab?
See on väga hea küsimus, mida praegu kriisiolukorras arutada, kuna näeme, et kultuuriasutustes ja -organisatsioonides on töökorraldus väga palju muutunud, inimeste ülesanded on muutunud, organisatsiooni toimimise mehhanismid on muutunud. Siinkohal ma arvan, et peaksime vaatama laiemalt ja jätma asutuse juhtidele võimaluse otsustada, kus on see vajadus kõige suurem ja kus nemad näevad, milline peaks olema see palgakasv erinevatel töötajatel. Kindlasti on suunis ka see, et kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalga taset tõsta.
Teine pool, millega tahaks avalikku arutelu tekitada, on see, et väga paljud kultuuritöötajad saavad palka ka kohalike omavalitsuste eelarvetest ning ka seal tahaks seda lõhet vähendada. Tahaks leida ühisosa ja ühtset nägemust, kuidas kultuurisektori palgatase üldiselt võiks arendada.
Esmaspäev oli rõõmustav päev, riigikogu teisel lugemisel oli riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekiri, mida ehitama hakatakse. Kuidas teie näete, mil moel lahendada Estonia juurdeehituse küsimust? Kui Tallinna linnavalitsus on selgelt öelnud, et Tammsaare parki ehitada ei tohi, siis miks Estonia selles nimekirjas üldse on?
See on kindlasti positiivne, et Estonia selles nimekirjas on, aga see, kuidas seda lahendada... Küsimusi saab lahendada omavahel rääkides, erinevaid ettepanekuid lauale pannes ja otsides seda kõige sobivamat lahendust kõigile osapooltele. Ma arvan, et nüüd on need väga efektiivsed arutelud ees, sest iseenesest vajadus Estonia juurdeehituse järele on olemas, Eesti rahvas on seda oodanud juba pikki aastaid.
Aga millele siis teater ikkagi loodab? Kas loodab sellele, et praegune Keskerakonna linnavalitsus pärast kohalikke valitsusi enam ei jätka ja võib-olla uus linnavalitsus on liberaalsema suhtumisega, mis puudutab Tammsaare parki ehitamist? Või te üritate oma erakonnakaaslaste juhitavat linnavalitsust ka mõjutada?
Ma arvan, et see ei sõltu sellest, milline erakond on võimul, pigem ongi küsimus selles, et saaksime seda teemat ühiselt vaadata. Kuidas seda nähakse? Millist rolli see hoone täitma hakkab nii sisuliselt kui ka visuaalselt linnapildis? Kuhu Tallinna kesklinna areneb aastate pärast ja mis oleksid need õiged valikud täna? Ma leian, et võib-olla on olnud seda ühist arutelu vähe, seda peaks rohkem tegema.
Mina ei ole seda meelt, et praegu oleksid mingid uksed lõplikult kinni või otsused lõplikult tehtud. Pigem näitas riigikogu otsus seda, et tahe on olemas ning läheme sellega edasi.
Jäite valitsuses vapralt üksi eriarvamusele, mis puudutas Saku suurhalli ümberehitamist, et korraldada seal Euroopa meistrivõistlusi korvpallis. Korvpalliliidu arvutused näitasid, et ainuüksi selle turniiri kaudu oleks see raha Eesti majandusse läbi külaliste ja piletite müügi tagasi tulnud. Miks ikkagi nii läks? Kas Eesti ei vaja väga korralikku spordisaali, kuhu saab tulla ka 10 000 pealtvaatajat?
Kindlasti Eesti vajab sellist saali, vaadates ka seda, mida meie naaberriigid teevad, kus need saalid on olemas või neid ehitatakse. Ma möönan, mida ka korvpalliliiduga arutasime, et võib-olla see taotluse esitamine jäi liiga hilja peale ja valitsuse liikmed oleksid tahtnud pikemat arutelu.
Selle teemaga tuleks kindlasti edasi minna, kuna on oluline, et Eesti oleks sellel tasemel konkurentsivõimeline, et me saaksime nii suurvõistlusi kui ka kultuurivaldkonna üritusi korraldada. Ega ka kontsertide toomine Eestisse sõltub sellest, milliseid areene on meil võimalik pakkuda, kas nad lähevad naaberriikidesse või nad tulevad Eestisse, see on meie majandusele oluline.
Eesti vaktsineerimisseis on kehvakene ja ilmselgelt jäävad osad kultuuriasutused, näiteks kinod, ilma osast publikuraha, sest mittevaktsineeritud inimesed ei pääse sinna sisse, kui neil pole esitada negatiivset testi. Kui sügavalt on massiline testide küsimine kultuuri pihta löönud? Olete ta saanud juba ka tagasisidet kinodest, teatritest ja muuseumitest, kus inimesi on jäänud selgelt vähemaks?
See on tekitanud kindlasti erinevaid probleeme. Me oleme taotlenud koostööd apteekidega, ma jään praegu vastuse võlgu, kui hästi see tööle on hakanud, et apteeke kaasata selleks, et inimestel oleks lihtsam neid teste teha ja planeerida oma tegevusi.
Minu kohtumine kultuurivaldkonna esindajatega tõi pigem välja kohanemise arutelu, et kuidas on läinud ja mismoodi kultuurivaldkonna eestvedajad on kohanenud nende tingimustega. Millised saavad olema need tulemused, kuidas see täpselt sisuliselt mõjutanud on, need analüüsid ei ole veel minu lauale jõudnud, aga loomulikult erinevad suhtlemised siin on. Need kultuurikorraldajad, kes otseselt riigieelarvest ei ole toetatud, seal on kindlasti probleemid tulemas ja eks me peame siin otsima neid lahendusi ja pakkuma välja erinevaid meetmeid, et seda leevendada. Kas ja millised need saavad olema, sõltub sellest, millised need numbrid täpselt olema saavad.
Oleme kohtunud ka kontsertide suurkorraldajatega, kes pole tegelikult üldse saanud tegutseda, ka mitte piiratud tingimustes, vaid neid kontserte lihtsalt polegi toimunud. Kultuurivaldkond on väga lai, meil on väga palju erinevaid kultuurikorraldajaid erinevate mastaapide ja iseloomudega, seega need probleemid on ka väga erinevad.
Paljud treenerid ja huvihariduse pakkujad ei ole rahul selle valitsuse otsuse või poliitikaga, et kui laps on koolis lähikontaktne, tema klassikaaslane või õpetaja on jäänud koroonasse, siis laps ei pea jääma koju distantsõppele, kui tehakse teste, aga see ei puuduta huviharidust. Kas te selles suunas olete ka astunud mingeid samme, et see mure saaks ka ära? Sisulist vahet ju ei ole, kas laps on saanud võimaliku nakkuse koolist või trennist.
Praegu ikkagi kuni 18-aastastel lastel ei nõuta neid passe, selles osas me ei ole väga sisulist diskussiooni pidanud ja mulle ei ole laekunud ka neid küsimusi. Nendega tuleb tegeleda, kui need tekivad.
Kas te olete edasi liikunud vaktsineerimisega?
See on minu tervist puudutav küsimus ja seda ma ei kommenteeri. | Ott: eesmärk on, et kultuuritöötjate palk jõuaks keskmise palga lähedale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevadise majandusprognoosi järel soovis TALO järgmisel aastal kultuuritöötajate miinimumpalgaks 1493 eurot, praeguse seisuga on see 1300 eurot. Aga kui suur see summa võiks olla nüüd, kui on selgunud, et meie majandusprognoos on oluliselt suurem kui ennustati?
Eks valitsuse kabineti istungil teevad kõik ministrid enda prioriteetidest ülevaate, meie jaoks on kindlasti kultuuritöötajate palga küsimus oluline, see on üks prioriteetseid punkte meie nimekirjas. Milline saab olema lõplik tulemus, seda ei oska praegu öelda ja otseseid numbreid ei tahaks välja käia enne, kui oleme saanud valitsuse tasandil arutada, kuna praegu veel sisulisi arutelusid ministrite vahel pole olnud.
Ametiühingud on teinud mingeid arvutusi ka ja nende arvutuste kohaselt võiks see palganumber olla järgmisel aastal 1600 eurot. On see realistlik?
Eks neid ettepanekuid tehakse ja loomulikult on ka meie prioriteet see, et kõrgharidusega kultuuritöötjate palk jõuaks võimalikult keskmise palga lähedale. Praegu on kahjuks kultuuritöötjate miinimumtasu madalam kui haridusvaldkonnas, seega kindlasti liigume selle poole. Aga kuhu see lõplik tulemus kokku lepitakse, seda on küll vara öelda.
Õpetajate palgakõnelustel on võrrand, et õpetajate palk võiks olla 1,2-kordne Eesti keskmine, et kui järgmiseks aastaks ennustatakse Eesti keskmiseks umbes 1600 eurot, siis nende oma on loomulikult kõrgem kui kõrgharidusega kultuuritöötajate palk. Seega see number kultuuritöötjate jaoks võiks olla Eesti keskmine palk ehk umbes 1600 eurot?
See on meie eesmärk alati olnud, kahjuks pole suudetud seda päris sajaprotsendiliselt täita, aga kindlasti peab selle poole pürgima.
Nii et te lähete küsima 1600 eurot miinimumpalgaks?
Me lähme küsima kindlasti suuremat numbrit kui see, mis praegu on, samuti suuremat numbrit kui see kevadine 3 protsenti, mis on eelarve strateegia läbirääkimiste ajal kokku lepitud.
Kui kultuuriminister oli Indrek Saar, siis keskenduti palgatõusu küsimusel just miinimumpalga küsimusele ja mitmed kultuuriasutuste juhid ei olnud sellega üldse rahul. Seda põhjusel, et pidi kindlasti tõstma miinimumpalkasid, aga tipptegijate palkade jaoks raha eraldi ei antud. Milline teie seisukoht on raha jagamise suhtes? Kas alumisele servale kõigile ühtlaselt või jääb asutuste juhil võimalus, et talle antakse palgafondi juurde ja ta saab seda kasutada nii, nagu tema oluliseks peab?
See on väga hea küsimus, mida praegu kriisiolukorras arutada, kuna näeme, et kultuuriasutustes ja -organisatsioonides on töökorraldus väga palju muutunud, inimeste ülesanded on muutunud, organisatsiooni toimimise mehhanismid on muutunud. Siinkohal ma arvan, et peaksime vaatama laiemalt ja jätma asutuse juhtidele võimaluse otsustada, kus on see vajadus kõige suurem ja kus nemad näevad, milline peaks olema see palgakasv erinevatel töötajatel. Kindlasti on suunis ka see, et kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalga taset tõsta.
Teine pool, millega tahaks avalikku arutelu tekitada, on see, et väga paljud kultuuritöötajad saavad palka ka kohalike omavalitsuste eelarvetest ning ka seal tahaks seda lõhet vähendada. Tahaks leida ühisosa ja ühtset nägemust, kuidas kultuurisektori palgatase üldiselt võiks arendada.
Esmaspäev oli rõõmustav päev, riigikogu teisel lugemisel oli riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekiri, mida ehitama hakatakse. Kuidas teie näete, mil moel lahendada Estonia juurdeehituse küsimust? Kui Tallinna linnavalitsus on selgelt öelnud, et Tammsaare parki ehitada ei tohi, siis miks Estonia selles nimekirjas üldse on?
See on kindlasti positiivne, et Estonia selles nimekirjas on, aga see, kuidas seda lahendada... Küsimusi saab lahendada omavahel rääkides, erinevaid ettepanekuid lauale pannes ja otsides seda kõige sobivamat lahendust kõigile osapooltele. Ma arvan, et nüüd on need väga efektiivsed arutelud ees, sest iseenesest vajadus Estonia juurdeehituse järele on olemas, Eesti rahvas on seda oodanud juba pikki aastaid.
Aga millele siis teater ikkagi loodab? Kas loodab sellele, et praegune Keskerakonna linnavalitsus pärast kohalikke valitsusi enam ei jätka ja võib-olla uus linnavalitsus on liberaalsema suhtumisega, mis puudutab Tammsaare parki ehitamist? Või te üritate oma erakonnakaaslaste juhitavat linnavalitsust ka mõjutada?
Ma arvan, et see ei sõltu sellest, milline erakond on võimul, pigem ongi küsimus selles, et saaksime seda teemat ühiselt vaadata. Kuidas seda nähakse? Millist rolli see hoone täitma hakkab nii sisuliselt kui ka visuaalselt linnapildis? Kuhu Tallinna kesklinna areneb aastate pärast ja mis oleksid need õiged valikud täna? Ma leian, et võib-olla on olnud seda ühist arutelu vähe, seda peaks rohkem tegema.
Mina ei ole seda meelt, et praegu oleksid mingid uksed lõplikult kinni või otsused lõplikult tehtud. Pigem näitas riigikogu otsus seda, et tahe on olemas ning läheme sellega edasi.
Jäite valitsuses vapralt üksi eriarvamusele, mis puudutas Saku suurhalli ümberehitamist, et korraldada seal Euroopa meistrivõistlusi korvpallis. Korvpalliliidu arvutused näitasid, et ainuüksi selle turniiri kaudu oleks see raha Eesti majandusse läbi külaliste ja piletite müügi tagasi tulnud. Miks ikkagi nii läks? Kas Eesti ei vaja väga korralikku spordisaali, kuhu saab tulla ka 10 000 pealtvaatajat?
Kindlasti Eesti vajab sellist saali, vaadates ka seda, mida meie naaberriigid teevad, kus need saalid on olemas või neid ehitatakse. Ma möönan, mida ka korvpalliliiduga arutasime, et võib-olla see taotluse esitamine jäi liiga hilja peale ja valitsuse liikmed oleksid tahtnud pikemat arutelu.
Selle teemaga tuleks kindlasti edasi minna, kuna on oluline, et Eesti oleks sellel tasemel konkurentsivõimeline, et me saaksime nii suurvõistlusi kui ka kultuurivaldkonna üritusi korraldada. Ega ka kontsertide toomine Eestisse sõltub sellest, milliseid areene on meil võimalik pakkuda, kas nad lähevad naaberriikidesse või nad tulevad Eestisse, see on meie majandusele oluline.
Eesti vaktsineerimisseis on kehvakene ja ilmselgelt jäävad osad kultuuriasutused, näiteks kinod, ilma osast publikuraha, sest mittevaktsineeritud inimesed ei pääse sinna sisse, kui neil pole esitada negatiivset testi. Kui sügavalt on massiline testide küsimine kultuuri pihta löönud? Olete ta saanud juba ka tagasisidet kinodest, teatritest ja muuseumitest, kus inimesi on jäänud selgelt vähemaks?
See on tekitanud kindlasti erinevaid probleeme. Me oleme taotlenud koostööd apteekidega, ma jään praegu vastuse võlgu, kui hästi see tööle on hakanud, et apteeke kaasata selleks, et inimestel oleks lihtsam neid teste teha ja planeerida oma tegevusi.
Minu kohtumine kultuurivaldkonna esindajatega tõi pigem välja kohanemise arutelu, et kuidas on läinud ja mismoodi kultuurivaldkonna eestvedajad on kohanenud nende tingimustega. Millised saavad olema need tulemused, kuidas see täpselt sisuliselt mõjutanud on, need analüüsid ei ole veel minu lauale jõudnud, aga loomulikult erinevad suhtlemised siin on. Need kultuurikorraldajad, kes otseselt riigieelarvest ei ole toetatud, seal on kindlasti probleemid tulemas ja eks me peame siin otsima neid lahendusi ja pakkuma välja erinevaid meetmeid, et seda leevendada. Kas ja millised need saavad olema, sõltub sellest, millised need numbrid täpselt olema saavad.
Oleme kohtunud ka kontsertide suurkorraldajatega, kes pole tegelikult üldse saanud tegutseda, ka mitte piiratud tingimustes, vaid neid kontserte lihtsalt polegi toimunud. Kultuurivaldkond on väga lai, meil on väga palju erinevaid kultuurikorraldajaid erinevate mastaapide ja iseloomudega, seega need probleemid on ka väga erinevad.
Paljud treenerid ja huvihariduse pakkujad ei ole rahul selle valitsuse otsuse või poliitikaga, et kui laps on koolis lähikontaktne, tema klassikaaslane või õpetaja on jäänud koroonasse, siis laps ei pea jääma koju distantsõppele, kui tehakse teste, aga see ei puuduta huviharidust. Kas te selles suunas olete ka astunud mingeid samme, et see mure saaks ka ära? Sisulist vahet ju ei ole, kas laps on saanud võimaliku nakkuse koolist või trennist.
Praegu ikkagi kuni 18-aastastel lastel ei nõuta neid passe, selles osas me ei ole väga sisulist diskussiooni pidanud ja mulle ei ole laekunud ka neid küsimusi. Nendega tuleb tegeleda, kui need tekivad.
Kas te olete edasi liikunud vaktsineerimisega?
See on minu tervist puudutav küsimus ja seda ma ei kommenteeri.
### Response:
Ott: eesmärk on, et kultuuritöötjate palk jõuaks keskmise palga lähedale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ansambli teatel on "Mis maa meile jääb?" nii laul kui ka otsene küsimus, millele kiiremas korras vastust otsida. "Selles on noorte pealehakkamist ja emade-isade südamevalu, üleskutset mõistmisele ja ühisele tegutsemisele. Me soovime kõik puhast planeeti ja jätkusuutlikku eluviisi; kodu, kus tunda end turvaliselt ning osana loodusest; maailma, kus lastel oleks tulevikku. Nagu selgub hiljutisest kliimaraportist, on inimkonnal jäänud väga vähe aega, et kokku leppida ja midagi ära teha, et vältida üleilmset keskkonnakatastroofi," avaldas Naised Köögis.
"Seda laulu kirjutades rääkisime paljude noorte ja lastega, saime mõtteid ja kuulasime nende muret tuleviku pärast. Panime selle laulusõnadesse kirja, lootes, et nii ehitame silla eri põlvkondade, arvamuste, maailmavaadete ja huvigruppide vahel," ütles Kristiina Ehin. "Meil emadena on valus näha laste hirmu tuleviku ees. Loodame, et see laul paneb ka poliitikud vaatama kaugemale kui kiire majanduskasv," lisas ansambli liige Sofia Joons Gylling.
Laul on pühendatud maailmakoristuspäevale, mis tänavu toimub 18. septembril. Loo videole on lisatud subtiitrid 14 keeles: inglise, eesti, saksa, vene, prantsuse, hispaania, hindi, soome, läti, leedu, poola rootsi, portugali ja itaalia keeles.
Laulu ja video valmimisele panid õla alla dirigendid Hirvo Surva, Kadri Hunt, Maret Alango, Mariliis Kreintaal, Kaie Tanner ja Kaspar Mänd, laulu seade autor Arno Tamm, helirežissöör Peeter Salmela ning muusikud Marti Tärn ja Ahto Abner. Video filmis ja monteeris Wild Kino - Joosep Matjus ja Katri Rannastu. | Naised Köögis salvestas enam kui saja muusikuga koostöös laulu "Mis maa meile jääb?" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ansambli teatel on "Mis maa meile jääb?" nii laul kui ka otsene küsimus, millele kiiremas korras vastust otsida. "Selles on noorte pealehakkamist ja emade-isade südamevalu, üleskutset mõistmisele ja ühisele tegutsemisele. Me soovime kõik puhast planeeti ja jätkusuutlikku eluviisi; kodu, kus tunda end turvaliselt ning osana loodusest; maailma, kus lastel oleks tulevikku. Nagu selgub hiljutisest kliimaraportist, on inimkonnal jäänud väga vähe aega, et kokku leppida ja midagi ära teha, et vältida üleilmset keskkonnakatastroofi," avaldas Naised Köögis.
"Seda laulu kirjutades rääkisime paljude noorte ja lastega, saime mõtteid ja kuulasime nende muret tuleviku pärast. Panime selle laulusõnadesse kirja, lootes, et nii ehitame silla eri põlvkondade, arvamuste, maailmavaadete ja huvigruppide vahel," ütles Kristiina Ehin. "Meil emadena on valus näha laste hirmu tuleviku ees. Loodame, et see laul paneb ka poliitikud vaatama kaugemale kui kiire majanduskasv," lisas ansambli liige Sofia Joons Gylling.
Laul on pühendatud maailmakoristuspäevale, mis tänavu toimub 18. septembril. Loo videole on lisatud subtiitrid 14 keeles: inglise, eesti, saksa, vene, prantsuse, hispaania, hindi, soome, läti, leedu, poola rootsi, portugali ja itaalia keeles.
Laulu ja video valmimisele panid õla alla dirigendid Hirvo Surva, Kadri Hunt, Maret Alango, Mariliis Kreintaal, Kaie Tanner ja Kaspar Mänd, laulu seade autor Arno Tamm, helirežissöör Peeter Salmela ning muusikud Marti Tärn ja Ahto Abner. Video filmis ja monteeris Wild Kino - Joosep Matjus ja Katri Rannastu.
### Response:
Naised Köögis salvestas enam kui saja muusikuga koostöös laulu "Mis maa meile jääb?" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haiglaravil nakatunutest on vaktsineerimata 122 ehk 71,3 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 49 ehk 28,7 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 12 uut haigusjuhtu. Surmajuhtumeid ei registreeritud.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6107 testitulemust, millest 473 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 354 vaktsineerimata ja 119 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 3720 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 314 396 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 65,6 protsenti. | Koroonaviirusega on haiglaravil 171 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haiglaravil nakatunutest on vaktsineerimata 122 ehk 71,3 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 49 ehk 28,7 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 12 uut haigusjuhtu. Surmajuhtumeid ei registreeritud.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6107 testitulemust, millest 473 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 354 vaktsineerimata ja 119 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 3720 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 1 314 396 doosi. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 65,6 protsenti.
### Response:
Koroonaviirusega on haiglaravil 171 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arvo Kask (Škoda Fabia) saavutas etapivõidu klassis Super1600 ning asub enne hooaja viimast võistlust punktitabelis konkurentidele püüdmatus kauguses. Etapil oli teine Riho Loit (Honda Civic) ja kolmas Kevin Allik (Mitsubishi Colt).
"Ma ei olnud Piiroja rajal Škodaga varem meetritki sõitnud ja seadistus osutus täiesti valeks," rääkis Kask. "Kolmandaks eelsõiduks saime seadistuse paika. Finaalis start õnnestus ja läks korda sõit võita."
Hooaja alguses plaanis Kask startida SuperCar-klassis, kuid sõitis täishooaja hoopis Super1600-s. "SuperCar-i ei jõudnud hooaja alguseks valmis ja Super1600-s hakkas hästi minema, ei olnud enam mõtet poole hooaja peal autot ja klassi vahetada," rääkis Kask. "Lisaks meistritiitlile teeb rõõmu, et saime talvel valminud võistlusautot hooaja jooksul arendada ning kui mõni noor sooviks sellega võistlema hakata, saaksime pakkuda konkurentsivõimelist autot."
Kask lisas, et ootas Super1600-klassis pikemat stardirivi. "Kahju, et mitmed rivaalid ei tulnud sõitma või osalesid vaid mõnel etapil," sõnas ta.
Marko Muru (Honda Civic) võitis eelviimase etapi klassis Junior1600 ning tagas sellega ka Eesti meistritiitli. Etapil saavutas teise koha Andreas Aulik (Volkswagen Golf II) ja kolmanda Robin Allik (Honda Civic).
"Meeldis, et rajaga oli palju tööd tehtud ja see pidas hästi vastu. Õnnestus püstitada ka Super1600-klassi rajarekord," ütles Muru.
TouringCari esikolmik oli Siim Sündema (Ford Fiesta Mk7), Rauno Rappu (VAZ-2106) ja Alo Hintser (BMW 320).
SuperCaris võitis Maiko Tamm (Mitsubishi Lancer Evo IX), järgnesid Tõnu Peek (Mitsubishi Lancer Evo VII) ja Seido Nõmmküla (Peugeot 207).
Crosskart Xtrem-klassi parim oli Janis Baumanis (Semog Bravo), teise koha sai Romet Tsirna (TN5) ja kolmanda Andre Kiil (Semog Bravo Sport).
Crosskart Xtrem Juniori võitis Ragnar Kaljuste (SpeedCar Xtrem) Martin Juga (A1M-X750) ees.
Hooaja viimane etapp sõidetakse 25. septembril Kulbilohus. | Kaks sõitjat kindlustasid rallikrossis Eesti meistritiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvo Kask (Škoda Fabia) saavutas etapivõidu klassis Super1600 ning asub enne hooaja viimast võistlust punktitabelis konkurentidele püüdmatus kauguses. Etapil oli teine Riho Loit (Honda Civic) ja kolmas Kevin Allik (Mitsubishi Colt).
"Ma ei olnud Piiroja rajal Škodaga varem meetritki sõitnud ja seadistus osutus täiesti valeks," rääkis Kask. "Kolmandaks eelsõiduks saime seadistuse paika. Finaalis start õnnestus ja läks korda sõit võita."
Hooaja alguses plaanis Kask startida SuperCar-klassis, kuid sõitis täishooaja hoopis Super1600-s. "SuperCar-i ei jõudnud hooaja alguseks valmis ja Super1600-s hakkas hästi minema, ei olnud enam mõtet poole hooaja peal autot ja klassi vahetada," rääkis Kask. "Lisaks meistritiitlile teeb rõõmu, et saime talvel valminud võistlusautot hooaja jooksul arendada ning kui mõni noor sooviks sellega võistlema hakata, saaksime pakkuda konkurentsivõimelist autot."
Kask lisas, et ootas Super1600-klassis pikemat stardirivi. "Kahju, et mitmed rivaalid ei tulnud sõitma või osalesid vaid mõnel etapil," sõnas ta.
Marko Muru (Honda Civic) võitis eelviimase etapi klassis Junior1600 ning tagas sellega ka Eesti meistritiitli. Etapil saavutas teise koha Andreas Aulik (Volkswagen Golf II) ja kolmanda Robin Allik (Honda Civic).
"Meeldis, et rajaga oli palju tööd tehtud ja see pidas hästi vastu. Õnnestus püstitada ka Super1600-klassi rajarekord," ütles Muru.
TouringCari esikolmik oli Siim Sündema (Ford Fiesta Mk7), Rauno Rappu (VAZ-2106) ja Alo Hintser (BMW 320).
SuperCaris võitis Maiko Tamm (Mitsubishi Lancer Evo IX), järgnesid Tõnu Peek (Mitsubishi Lancer Evo VII) ja Seido Nõmmküla (Peugeot 207).
Crosskart Xtrem-klassi parim oli Janis Baumanis (Semog Bravo), teise koha sai Romet Tsirna (TN5) ja kolmanda Andre Kiil (Semog Bravo Sport).
Crosskart Xtrem Juniori võitis Ragnar Kaljuste (SpeedCar Xtrem) Martin Juga (A1M-X750) ees.
Hooaja viimane etapp sõidetakse 25. septembril Kulbilohus.
### Response:
Kaks sõitjat kindlustasid rallikrossis Eesti meistritiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa elektrituru suur sõltuvus tuuleenergiast ja maagaasist tõstab kogu kontinendil elektri hinda. Hiljuti vähenes tuulejõul elektritootmine Põhjamerel. Tuuleenergiast tekkinud puudujäägi korvamiseks kasutati rohkem gaasi- ja söeküttel töötavaid elektrijaamu, teatas The Wall Street Journal.
Maagaasi hind on samuti kõigi aegade kõrgeim.
"Väiksemad gaasitarned Venemaalt tõid kaasa varude vähenemise kogu Euroopas. Euroopa hoidlates on kasinad gaasivarud. Samuti kasvab Aasias nõudlus veeldatud maagaasi (LNG) järele, mis tõstab samuti ülemaailmset gaasi hinda," ütles konsultatsioonifirma Rystad Energy analüütik Carlos Torres-Diaz.
Euroopa energiaturg on enne talve ebakindel. Riigid tahavad vähendada heitkoguseid ja fossiilkütustel põhinev energia tarbimine muutub üha kallimaks. Paljud riigid sõltuvad nüüd üha rohkem tuuleenergiast.
Septembris elektri hind Suurbritannias kahekordistus. Võrreldes 2020. aasta sama perioodiga on Suurbritannia elektri hind nüüd seitse korda kõrgem.
Elektri hind kasvas septembris järsult ka Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal. Kõikides riikides kasutatakse tuuleenergiat.
Tuuleenergia moodustas 2020. aastal Suurbritannia energiatarbimisest umbes veerandi.
"Kiire hinnatõus üllatas paljusid inimesi. Kui see juhtub talvel, kujutab see endast süsteemi stabiilsusele tõsist probleemi," ütles analüüsifirma ICIS ökonomist Stefan Konstantinov.
Elektri-, gaasi-, söeturud on üksteisest sõltuvad. Kõrged gaasihinnad sunnivad elektrifirmasid põletama rohkem kivisütt. Seetõttu peavad nad rohkem ostma saastekvoote. Saastekvootide kallinemine sunnib ettevõtjad lõpuks tagasi pöörduma gaasi poole, teatas The Wall Street Journal.
Energia kõrge hind mõjutab lõpuks tavalisi tarbijaid. Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde ütles septembris, et energiahindade kasv kiirendab ka inflatsiooni.
Euroopa kõrge elektri hind mõjutab kogu maailma majandust. USA veeldatud maagaasi firma Cheniere Energy aktsia hind kasvas sel aastal 47 protsenti. Võidavad ka Venemaa gaasifirmad.
Uusi elektri tootmise võimalusi on kogu Euroopas viimastel kümnenditel vähe rajatud. Selle asemel sulgevad näiteks Saksamaa ja Rootsi tuumajaamu ning kliimaeesmärkide saavutamiseks ka söejaamu. Suurbritannia plaanib juba 2024. aastaks sulgeda kõik söekaevandused. | Kasvav sõltuvus tuuleenergiast tõstab Euroopas elektri hinda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa elektrituru suur sõltuvus tuuleenergiast ja maagaasist tõstab kogu kontinendil elektri hinda. Hiljuti vähenes tuulejõul elektritootmine Põhjamerel. Tuuleenergiast tekkinud puudujäägi korvamiseks kasutati rohkem gaasi- ja söeküttel töötavaid elektrijaamu, teatas The Wall Street Journal.
Maagaasi hind on samuti kõigi aegade kõrgeim.
"Väiksemad gaasitarned Venemaalt tõid kaasa varude vähenemise kogu Euroopas. Euroopa hoidlates on kasinad gaasivarud. Samuti kasvab Aasias nõudlus veeldatud maagaasi (LNG) järele, mis tõstab samuti ülemaailmset gaasi hinda," ütles konsultatsioonifirma Rystad Energy analüütik Carlos Torres-Diaz.
Euroopa energiaturg on enne talve ebakindel. Riigid tahavad vähendada heitkoguseid ja fossiilkütustel põhinev energia tarbimine muutub üha kallimaks. Paljud riigid sõltuvad nüüd üha rohkem tuuleenergiast.
Septembris elektri hind Suurbritannias kahekordistus. Võrreldes 2020. aasta sama perioodiga on Suurbritannia elektri hind nüüd seitse korda kõrgem.
Elektri hind kasvas septembris järsult ka Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal. Kõikides riikides kasutatakse tuuleenergiat.
Tuuleenergia moodustas 2020. aastal Suurbritannia energiatarbimisest umbes veerandi.
"Kiire hinnatõus üllatas paljusid inimesi. Kui see juhtub talvel, kujutab see endast süsteemi stabiilsusele tõsist probleemi," ütles analüüsifirma ICIS ökonomist Stefan Konstantinov.
Elektri-, gaasi-, söeturud on üksteisest sõltuvad. Kõrged gaasihinnad sunnivad elektrifirmasid põletama rohkem kivisütt. Seetõttu peavad nad rohkem ostma saastekvoote. Saastekvootide kallinemine sunnib ettevõtjad lõpuks tagasi pöörduma gaasi poole, teatas The Wall Street Journal.
Energia kõrge hind mõjutab lõpuks tavalisi tarbijaid. Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde ütles septembris, et energiahindade kasv kiirendab ka inflatsiooni.
Euroopa kõrge elektri hind mõjutab kogu maailma majandust. USA veeldatud maagaasi firma Cheniere Energy aktsia hind kasvas sel aastal 47 protsenti. Võidavad ka Venemaa gaasifirmad.
Uusi elektri tootmise võimalusi on kogu Euroopas viimastel kümnenditel vähe rajatud. Selle asemel sulgevad näiteks Saksamaa ja Rootsi tuumajaamu ning kliimaeesmärkide saavutamiseks ka söejaamu. Suurbritannia plaanib juba 2024. aastaks sulgeda kõik söekaevandused.
### Response:
Kasvav sõltuvus tuuleenergiast tõstab Euroopas elektri hinda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võrreldes muu Euroopaga on Eestis vanemaealisi interneti kasutajaid oluliselt vähem. Näiteks Soomes on vanusegrupis 65–74 interneti mittekasutajaid 10 protsenti, meil aga 38 protsenti," sõnas Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuses teadurina töötav Tambaum.
Uurija lisas, et kui 1990. aastatel toimunud tiigrihüpe pikaaegsemad mõjud jäid kasinaks vahendite puudumise tõttu, siis nüüd on murekoht just oskuste vähesus.
Teaduri sõnul tuli probleem hästi välja ka koroonakriisi ajal, kui riik ei saanud vanemate inimestega kontakti. "25 aastat oleme me seda olukorda loomulikuks pidanud. Riik ei saa toimida, kui me võtame seisukoha, et vanemas eas ongi normaalne mitte osata ja mitte teada," täiendas Tambaum.
Euroopa Komisjon on digioskused nimetanud üldoskuseks, mille alla kuuluvad näiteks lugemine ja kirjutamine: "Meil puudub süsteem tööturult väljunud inimese jaoks. Lühiajalised kampaaniad pole piisavad, sest kampaania korras saab õppida see, kellel on taustateadmised juba olemas," rääkis Tambaum.
Noorte ja vanemaealiste koostöö
Projekte, mille raames teismelised õpetavad vanemaealistele interneti kasutamist ja digioskusi, tehakse Eestis üpris palju. "Enamasti on mõlemad osapooled kogemusega väga rahul, ometi digioskuste tase ei tõuse. Mind huvitaski seetõttu, mis õpiprotsessis täpselt toimub ja kuidas käitub selles juhendaja," sõnas värske doktor.
Doktoritöö raames korraldas Tambaum kolm vooru katseid, kus vabatahtlikud teismelised said vanemaealistele digioskusi õpetada. Neis osales vastavalt neli, neliteist ja kuus õpitandemit. Seejuures viimases voorus astus õppija rolli doktoritöö autor ise.
Tambaumi sõnul on oluline eristada oskustele ja teadmistele suunatud õpet: "Digioskuste puhul, kus õpetatakse intuitiivselt navigeeritavat veebilehte kasutama, ei peaks olema nii, et üks näitab ette ja teine teeb järgi. Imiteerimisele üles ehitatud õpe paneb suure koormuse lühimälule, mis on inimestel niigi kehv ning nõrgeneb vananemisel veelgi."
Nagu oletada võis, teismeealised juhendajad eelistasid ettenäitamisel põhinevat õpetamistehnikat, mis tähendab, et vähem kasutati vihjeid ja suunavaid küsimusi. "Seda küll kasutati, aga üpris heitlikult. Niipea kui tekkis tõrge, näiteks jooksis õpetatav süsteem kinni, unustati suunamine ja mindi tagasi etteütlemise juurde," märkis Tambaum.
Uurija rõhutas, et noored juhendajad peaks saama baaskoolituse: "Piisaks isegi neljatunnisest väljaõppest, kus õpitakse seda, kuidas juhendada. Lisaks peaks teismelisele jääma mentor, kellelt on võimalik pidevalt tagasisidet saada." Ta lisas, et üldiselt peaks juurduma arusaamine, et oskus midagi kasutada ei tähenda automaatselt, et inimene kasutamist teistele edasi õpetada oskab.
Õpimotivatsiooni hoidmine
Vanemaealises õppes on uurija sõnul kõige tähtsam õppija motivatsiooni säilitamine. Seetõttu on vaja, et juhendamise kvaliteet oleks algusest peale kõrge.
Lahendusena näeb Tambaum kogukonnaõppe süsteemi juurutamises. "Mitte-professionaalide poolt läbi viidav õppe peaks saama normiks. Kõige loomulikum lahendus oleks kasutada raamatukogude võrku, mis on üpris hästi hajutatud ja katab ka väiksema asustustihedusega piirkondi," sõnas teadur.
Õpetamise kogemus on kasulik ka teismelisele endale. "Põlvkondade vahelise õppe projektides on osalenud ka väljakukkumise piiril oleval õpilasi, kes on saanud enesekindlust ja jalad uuesti alla. Põlvkondade vaheline õppimine ja õpetamine aitab arendada isiksust," rääkis Tambaum.
Negatiivsete eelhoiakute vältimiseks näitab Tambaum doktoritöös, et noortele ei peaks enne õpetamist rääkima vanemaealiste õppurite omapäradest. "Kui me õpetame, kuidas juhendada, siis on vanemaealiste eripärad kaetud, ilma et peaks rõhutama vanusega seotud stereotüüpe," selgitas doktoritöö autor.
Tiina Tambaum kaitses oma doktoritöö " Teenaged Tutors Facilitating the Acquisition of e-Skills by Older Learners" ("Teismelised juhendajatena interneti kasutamisoskuste kujundamisel vanemaealiste sihtgrupis") 13. septembril Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis. | Doktoritöö: digilõhe ületamiseks tuleb teismelistele õpetamist õpetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võrreldes muu Euroopaga on Eestis vanemaealisi interneti kasutajaid oluliselt vähem. Näiteks Soomes on vanusegrupis 65–74 interneti mittekasutajaid 10 protsenti, meil aga 38 protsenti," sõnas Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuses teadurina töötav Tambaum.
Uurija lisas, et kui 1990. aastatel toimunud tiigrihüpe pikaaegsemad mõjud jäid kasinaks vahendite puudumise tõttu, siis nüüd on murekoht just oskuste vähesus.
Teaduri sõnul tuli probleem hästi välja ka koroonakriisi ajal, kui riik ei saanud vanemate inimestega kontakti. "25 aastat oleme me seda olukorda loomulikuks pidanud. Riik ei saa toimida, kui me võtame seisukoha, et vanemas eas ongi normaalne mitte osata ja mitte teada," täiendas Tambaum.
Euroopa Komisjon on digioskused nimetanud üldoskuseks, mille alla kuuluvad näiteks lugemine ja kirjutamine: "Meil puudub süsteem tööturult väljunud inimese jaoks. Lühiajalised kampaaniad pole piisavad, sest kampaania korras saab õppida see, kellel on taustateadmised juba olemas," rääkis Tambaum.
Noorte ja vanemaealiste koostöö
Projekte, mille raames teismelised õpetavad vanemaealistele interneti kasutamist ja digioskusi, tehakse Eestis üpris palju. "Enamasti on mõlemad osapooled kogemusega väga rahul, ometi digioskuste tase ei tõuse. Mind huvitaski seetõttu, mis õpiprotsessis täpselt toimub ja kuidas käitub selles juhendaja," sõnas värske doktor.
Doktoritöö raames korraldas Tambaum kolm vooru katseid, kus vabatahtlikud teismelised said vanemaealistele digioskusi õpetada. Neis osales vastavalt neli, neliteist ja kuus õpitandemit. Seejuures viimases voorus astus õppija rolli doktoritöö autor ise.
Tambaumi sõnul on oluline eristada oskustele ja teadmistele suunatud õpet: "Digioskuste puhul, kus õpetatakse intuitiivselt navigeeritavat veebilehte kasutama, ei peaks olema nii, et üks näitab ette ja teine teeb järgi. Imiteerimisele üles ehitatud õpe paneb suure koormuse lühimälule, mis on inimestel niigi kehv ning nõrgeneb vananemisel veelgi."
Nagu oletada võis, teismeealised juhendajad eelistasid ettenäitamisel põhinevat õpetamistehnikat, mis tähendab, et vähem kasutati vihjeid ja suunavaid küsimusi. "Seda küll kasutati, aga üpris heitlikult. Niipea kui tekkis tõrge, näiteks jooksis õpetatav süsteem kinni, unustati suunamine ja mindi tagasi etteütlemise juurde," märkis Tambaum.
Uurija rõhutas, et noored juhendajad peaks saama baaskoolituse: "Piisaks isegi neljatunnisest väljaõppest, kus õpitakse seda, kuidas juhendada. Lisaks peaks teismelisele jääma mentor, kellelt on võimalik pidevalt tagasisidet saada." Ta lisas, et üldiselt peaks juurduma arusaamine, et oskus midagi kasutada ei tähenda automaatselt, et inimene kasutamist teistele edasi õpetada oskab.
Õpimotivatsiooni hoidmine
Vanemaealises õppes on uurija sõnul kõige tähtsam õppija motivatsiooni säilitamine. Seetõttu on vaja, et juhendamise kvaliteet oleks algusest peale kõrge.
Lahendusena näeb Tambaum kogukonnaõppe süsteemi juurutamises. "Mitte-professionaalide poolt läbi viidav õppe peaks saama normiks. Kõige loomulikum lahendus oleks kasutada raamatukogude võrku, mis on üpris hästi hajutatud ja katab ka väiksema asustustihedusega piirkondi," sõnas teadur.
Õpetamise kogemus on kasulik ka teismelisele endale. "Põlvkondade vahelise õppe projektides on osalenud ka väljakukkumise piiril oleval õpilasi, kes on saanud enesekindlust ja jalad uuesti alla. Põlvkondade vaheline õppimine ja õpetamine aitab arendada isiksust," rääkis Tambaum.
Negatiivsete eelhoiakute vältimiseks näitab Tambaum doktoritöös, et noortele ei peaks enne õpetamist rääkima vanemaealiste õppurite omapäradest. "Kui me õpetame, kuidas juhendada, siis on vanemaealiste eripärad kaetud, ilma et peaks rõhutama vanusega seotud stereotüüpe," selgitas doktoritöö autor.
Tiina Tambaum kaitses oma doktoritöö " Teenaged Tutors Facilitating the Acquisition of e-Skills by Older Learners" ("Teismelised juhendajatena interneti kasutamisoskuste kujundamisel vanemaealiste sihtgrupis") 13. septembril Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis.
### Response:
Doktoritöö: digilõhe ületamiseks tuleb teismelistele õpetamist õpetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas sissekirjutust omav reisija, kes mitme müügikeskkonna olemasolust teadlik ei ole, võib avastada, et kui soovib sõita näiteks Tallinnast Kehrasse, ei pruugi ta sõitmiseks saada valida igat rongi.
Nimelt on inimesel võimalus tõendada oma tasuta sõidu õigust ühiskaardiga Tallinnas ehk esimeses tsoonis. Edasi sõitmiseks on tal Elroni kodulehel võimalus osta perioodipilet, mis võimaldab sõita teisest tsoonist neljandasse.
Kuna osa ekspressronge, millega on võimalik sõita Tallinnast Kehrasse, ei peatu teises tsoonis asuvates peatustes, siis nendes eelnev skeem ei kehti ja rongist tuleb ikkagi osta pilet hoolimata sellest, et igas tsoonis sõitmise õigus olemas on.
Elroni kodulehelt aga pealinlase soodustusega 1.–4. tsooni pileteid osta ei saa. Selleks tuleb minna hoopis pilet.ee lehele.
Ehkki mitu rongis pileteid müüvat klienditeenindajat nõustuvad, et süsteem ei ole loogiline, siis Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo selles probleemi ei näe.
"Seni ei ole see olnud meie klientidele probleem, et Tallinnaga seotud pileteid müüakse pilet.ee leheküljel," sõnas Kongo. "Samuti ei ole olnud väga teemaks see, et Tallinna elanikest püsisõitjad ei teaks, et nendele mõeldud perioodipileteid müüakse kohas, kus ka kõiki teisi Tallinna ja Harjumaa pileteid."
Kohaliku elaniku soodustusega perioodipiletite müümine eeldab Kongo sõnul inimese elukoha kontrolli rahvastikuregistrist. Ta möönab, et sellise funktsionaalsuse loomine Elroni kodulehele on küll võimalik, aga see nõuab aega ja raha.
"Seetõttu lükkuks mõni teine klientidele vajalik uuendus selle võrra edasi," kommenteeris ta, miks firma sellist võimalust loonud ei ole. "Täiendame oma piletisüsteemi pidevalt, küsimus on eelkõige prioriteetides."
"Pangakaardimakse võimaluse lisamine piletimasinasse on kahjuks võtnud oodatust rohkem aega, kuid kindlasti on väga oluline, et see lähiajal teoks saaks," kommenteeris Kongo praegu käsil olevat arendusprojekti.
Tulevikus tekib võimalus osta marsruudipõhiseid pileteid
Veel ühe plaanina tõi Kongo välja, et tulevikus võiksid piletid olla marsruudi-, mitte väljumispõhised. See tähendab, et inimene võiks osta pileti näiteks Tallinnast Nõmmele, kuid ei pea seda ostma konkreetsel päeval ja kellaajal väljuvale rongile.
"Meie süsteemi eripära on aga see, et kõikide rongidega tehakse nii lühemaid kui ka pikemaid sõite, mis lisab piletiloogika loomisse omajagu keerukust," selgitas Kongo olukorda, miks taolise süsteemini seni veel jõutud pole.
Eestis on praegu võimalus osta rongipileteid ette vaid seitse päeva, kuid mitmel pool Euroopas on tavaline, et rongipileteid on võimalik ette osta isegi mitu kuud.
Kongo ei pea ka pikemat etteostmisaega võimalikuks, kuna raudteel toimuvad tihti remonttööd.
"Selle põhjus on taristuettevõtete väga sagedased remonttööd, mis põhjustavad meile sõiduplaanide muudatusi," ütles Kongo. "Me ei saa müüa pileteid kellaaegadele, millal rong vahepeal toimunud muudatuste tõttu lõpuks reaalselt ei sõidagi."
Samas ei leia Kongo, et inimestele selline võimalus oluline oleks, sest seitse päeva ette ostab pileteid alla ühe protsendi reisijatest. | Elroni kodulehelt ostetud piletiga võib rongis hätta jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas sissekirjutust omav reisija, kes mitme müügikeskkonna olemasolust teadlik ei ole, võib avastada, et kui soovib sõita näiteks Tallinnast Kehrasse, ei pruugi ta sõitmiseks saada valida igat rongi.
Nimelt on inimesel võimalus tõendada oma tasuta sõidu õigust ühiskaardiga Tallinnas ehk esimeses tsoonis. Edasi sõitmiseks on tal Elroni kodulehel võimalus osta perioodipilet, mis võimaldab sõita teisest tsoonist neljandasse.
Kuna osa ekspressronge, millega on võimalik sõita Tallinnast Kehrasse, ei peatu teises tsoonis asuvates peatustes, siis nendes eelnev skeem ei kehti ja rongist tuleb ikkagi osta pilet hoolimata sellest, et igas tsoonis sõitmise õigus olemas on.
Elroni kodulehelt aga pealinlase soodustusega 1.–4. tsooni pileteid osta ei saa. Selleks tuleb minna hoopis pilet.ee lehele.
Ehkki mitu rongis pileteid müüvat klienditeenindajat nõustuvad, et süsteem ei ole loogiline, siis Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo selles probleemi ei näe.
"Seni ei ole see olnud meie klientidele probleem, et Tallinnaga seotud pileteid müüakse pilet.ee leheküljel," sõnas Kongo. "Samuti ei ole olnud väga teemaks see, et Tallinna elanikest püsisõitjad ei teaks, et nendele mõeldud perioodipileteid müüakse kohas, kus ka kõiki teisi Tallinna ja Harjumaa pileteid."
Kohaliku elaniku soodustusega perioodipiletite müümine eeldab Kongo sõnul inimese elukoha kontrolli rahvastikuregistrist. Ta möönab, et sellise funktsionaalsuse loomine Elroni kodulehele on küll võimalik, aga see nõuab aega ja raha.
"Seetõttu lükkuks mõni teine klientidele vajalik uuendus selle võrra edasi," kommenteeris ta, miks firma sellist võimalust loonud ei ole. "Täiendame oma piletisüsteemi pidevalt, küsimus on eelkõige prioriteetides."
"Pangakaardimakse võimaluse lisamine piletimasinasse on kahjuks võtnud oodatust rohkem aega, kuid kindlasti on väga oluline, et see lähiajal teoks saaks," kommenteeris Kongo praegu käsil olevat arendusprojekti.
Tulevikus tekib võimalus osta marsruudipõhiseid pileteid
Veel ühe plaanina tõi Kongo välja, et tulevikus võiksid piletid olla marsruudi-, mitte väljumispõhised. See tähendab, et inimene võiks osta pileti näiteks Tallinnast Nõmmele, kuid ei pea seda ostma konkreetsel päeval ja kellaajal väljuvale rongile.
"Meie süsteemi eripära on aga see, et kõikide rongidega tehakse nii lühemaid kui ka pikemaid sõite, mis lisab piletiloogika loomisse omajagu keerukust," selgitas Kongo olukorda, miks taolise süsteemini seni veel jõutud pole.
Eestis on praegu võimalus osta rongipileteid ette vaid seitse päeva, kuid mitmel pool Euroopas on tavaline, et rongipileteid on võimalik ette osta isegi mitu kuud.
Kongo ei pea ka pikemat etteostmisaega võimalikuks, kuna raudteel toimuvad tihti remonttööd.
"Selle põhjus on taristuettevõtete väga sagedased remonttööd, mis põhjustavad meile sõiduplaanide muudatusi," ütles Kongo. "Me ei saa müüa pileteid kellaaegadele, millal rong vahepeal toimunud muudatuste tõttu lõpuks reaalselt ei sõidagi."
Samas ei leia Kongo, et inimestele selline võimalus oluline oleks, sest seitse päeva ette ostab pileteid alla ühe protsendi reisijatest.
### Response:
Elroni kodulehelt ostetud piletiga võib rongis hätta jääda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meistrite liiga alagrupiturniir algab teisipäeval kell 19.45, kui Sevilla kohtub Salzburgiga ja Manchester United BSC Young Boysiga. United peab Šveitsis hakkama saama ilma ründaja Edinson Cavanita, kes jääb treeningul saadud vigastuse tõttu kõrvale.
Manchesteri klubi õnneks aga meeskonna esialgses rivistuses peale Cavani suuri puudujaid ei ole ning teisipäevaseks mänguks lähevad Berni ka Paul Pogba ning Cristiano Ronaldo, kes teeb Unitedi eest enda teise Meistrite liiga debüüdi. Viimati mängis portugallane klubi eest Meistrite liigas 2009. aasta mais, kui klubi kaotas finaalis 0:2 Barcelonale.
Pärast esimest kaht kohtumist algab kell 22.00 õhtul veel kuus mängu, millest ühes lähevad vastamisi suurklubid Barcelona ning Müncheni Bayern. Barcelona on Hispaania kõrgliigas alustanud kolmes mängus kaotuseta, kuid otsivad siiani lahendust, kuidas asendada klubist lahkunud Lionel Messit. Ka Müncheni hooaeg on alanud hästi ning 31-kordne Saksamaa meister ei ole nelja mänguga veel kaotusvalu maitsnud.
Teisipäeva õhtul kohtuvad veel Chelsea ja Peterburi Zeniit, Kiievi Dinamo ja Benfica, Lille ja Wolfsburg, Malmö FF ja Juventus ning Villarreal ja Atalanta.
Alagrupiturniir jätkub kolmapäeva õhtul. | Teisipäeval algab jalgpalli Meistrite liiga alagrupiturniir | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meistrite liiga alagrupiturniir algab teisipäeval kell 19.45, kui Sevilla kohtub Salzburgiga ja Manchester United BSC Young Boysiga. United peab Šveitsis hakkama saama ilma ründaja Edinson Cavanita, kes jääb treeningul saadud vigastuse tõttu kõrvale.
Manchesteri klubi õnneks aga meeskonna esialgses rivistuses peale Cavani suuri puudujaid ei ole ning teisipäevaseks mänguks lähevad Berni ka Paul Pogba ning Cristiano Ronaldo, kes teeb Unitedi eest enda teise Meistrite liiga debüüdi. Viimati mängis portugallane klubi eest Meistrite liigas 2009. aasta mais, kui klubi kaotas finaalis 0:2 Barcelonale.
Pärast esimest kaht kohtumist algab kell 22.00 õhtul veel kuus mängu, millest ühes lähevad vastamisi suurklubid Barcelona ning Müncheni Bayern. Barcelona on Hispaania kõrgliigas alustanud kolmes mängus kaotuseta, kuid otsivad siiani lahendust, kuidas asendada klubist lahkunud Lionel Messit. Ka Müncheni hooaeg on alanud hästi ning 31-kordne Saksamaa meister ei ole nelja mänguga veel kaotusvalu maitsnud.
Teisipäeva õhtul kohtuvad veel Chelsea ja Peterburi Zeniit, Kiievi Dinamo ja Benfica, Lille ja Wolfsburg, Malmö FF ja Juventus ning Villarreal ja Atalanta.
Alagrupiturniir jätkub kolmapäeva õhtul.
### Response:
Teisipäeval algab jalgpalli Meistrite liiga alagrupiturniir |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nende pakkumist nimetas komisjon majanduslikult kõige soodsamaks.
Tegemist on kolmanda katsega Tallinna haiglale projekteerijat leida. Esimesel korral avastati hanke dokumentidest võimalik huvide konflikt, teisel korral küsisid kõik hankel osalenud ettevõtted ootamatult palju raha. Sestap tõsteti juulikuus väljakuulutatud riigihankes eeldatavat maksumust varasemalt 11 miljonilt eurolt 23 miljoni euroni.
Kui palju raha soovivad oma töö eest Itaalia ettevõtted, lubab Tallinna linnavalitsus avaldada siis, kui hanketulemuste vaidlustamiseks antud tähtaeg läbi saab.
Riigihanke raames korraldati ka arhitektuurivõistlus, millega otsiti haiglale parimat arhitektuurset ja maastikuarhitektuurset kontseptsiooni. Ka erinevaid kontseptsioone loodab linnavalitsus tutvustada lähiajal.
Parima pakkumise teinud Itaalia ettevõtted jäid oma arhitektuurilise kontseptsiooniga teisele kohale, saades võimalikust viiekümnest punktist 31,4 punkti.
Parima arhitektuurilise lahenduse pakkusid välja hoopis Eesti ettevõtted EstKONSULT ja arhitekt11 OÜ, kes said 43,2 punkti. | Tallinna haigla projekteerimishankel tegid parima pakkumise Itaalia ettevõtted | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nende pakkumist nimetas komisjon majanduslikult kõige soodsamaks.
Tegemist on kolmanda katsega Tallinna haiglale projekteerijat leida. Esimesel korral avastati hanke dokumentidest võimalik huvide konflikt, teisel korral küsisid kõik hankel osalenud ettevõtted ootamatult palju raha. Sestap tõsteti juulikuus väljakuulutatud riigihankes eeldatavat maksumust varasemalt 11 miljonilt eurolt 23 miljoni euroni.
Kui palju raha soovivad oma töö eest Itaalia ettevõtted, lubab Tallinna linnavalitsus avaldada siis, kui hanketulemuste vaidlustamiseks antud tähtaeg läbi saab.
Riigihanke raames korraldati ka arhitektuurivõistlus, millega otsiti haiglale parimat arhitektuurset ja maastikuarhitektuurset kontseptsiooni. Ka erinevaid kontseptsioone loodab linnavalitsus tutvustada lähiajal.
Parima pakkumise teinud Itaalia ettevõtted jäid oma arhitektuurilise kontseptsiooniga teisele kohale, saades võimalikust viiekümnest punktist 31,4 punkti.
Parima arhitektuurilise lahenduse pakkusid välja hoopis Eesti ettevõtted EstKONSULT ja arhitekt11 OÜ, kes said 43,2 punkti.
### Response:
Tallinna haigla projekteerimishankel tegid parima pakkumise Itaalia ettevõtted |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel sajandil kuivendati enamik Põhja-Euroopa ja Eesti soometsadest. Selle tagajärjel teisenesid soolindude elupaigad sedavõrd, et muutusid osadele liikidele sobimatuks. Eriti mõjutas massiline kuivenduskraavide rajamine metsakanalisi, sealhulgas metsist (Tetrao urogallus) ja laanepüüd (Tetrastes bonasia), kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Eliisa Pass ajaveebis Linnuvaatleja.
Kahe liigi arvukus on eelmise sajandi keskpaigas pidevalt langenud. Selle üks võimalik põhjus võib Soomes läbiviidud uuringute näitel olla kurnade ja tibude kõrgenenud suremus. Kui kuivendatud metsades on arvukamalt väikekiskjaid, toob see kaasa kanaliste kurnade ja pesakondade suurema hukkumisohu.
Kuna soo-elupaikade taastamine on päevakajaline nii Eestis kui ka mujal Euroopas, uurisid Tartu Ülikooli teadlased, kuidas mõjutab soometsade taastamine maaspesitsejate, eriti metsakanaliste pesitsusedukust. Selleks tegid nad aastatel 2014–2018 Soomaal ja osaliselt ka Kirde-Eestis eksperimendi, kus võrdlesid kanaliste pesarüüsteriski ja sigimisedukust enne ning pärast elupaikade taastamistöid.
Endise veetaseme saavutamiseks sulgesid nad kraave, hõreda soometsa taasloomiseks hõrendasid aga kuivenduse tõttu tihedamaks muutunud puistut. Nii enne kui ka pärast elupaikade taastamistöid võrdlesid nad kuivendatud uurimisalasid kuivendamata looduslike soometsadega. Saamaks teada, kuidas mõjutab röövlus kanaliste sigimisedukust, püüdsid nad pärast elupaikade taastamistöid pooltel uurimisaladel välja väikekiskjaid.
Pesarüüsteriski hindamiseks kasutasid uurijad kahest kanamunast ning ühest plastiliinist munast koosnevaid tehispesi. Kanamunad sarnanevad metsakanaliste munadele ja on kiskjatele meelepärane toit, plastiliinist muna aga pandi pessa kiskjate hamba- või nokajälgede tuvastamiseks.
Ehkki meetod ei hinda tegelikku röövlust uuritavatele lindudele, on tegemist laialt kasutatava võttega, millega võrreldakse kisklusohu tasemeid eri tüüpi aladel. Uurijad hindasid ka kanaliste tegelikku pesitsusedukust, kasutades selleks metsise- ja laanepüüde pesakondade vaatlusi enne ning pärast kiskjate väljapüüki.
Kähriku (vasakul) ja pasknääri (paremal) rüüstejälgedega tehismunad. Autor/allikas: Eliisa Pass
Uuringust selgus, et nii enne kui ka pärast taastamistöid oli enamikel aladel pesarüüstetase kõrge, ulatudes üle 50 protsendi ja küündides kohati saja protsendini. Ehkki tehispesade meetod võib reaalset pesarüüsteriski üle hinnata, peegeldavad tulemused kanalistel lasuvat kõrget kisklusfooni. Viimast seda enam, et ainuüksi imetajate seas oli pesarüüstajaid vähemalt viiest eri liigist.
Enne-pärast võrdlus näitas ka, et pärast kraavide sulgemist ja metsa hõrendamist suurenes pesarüüste taastatud elupaikades oluliselt. Sealjuures rüüsterisk suurenes tugevasti ka nendel kuivendatud aladel, mis jäeti taastatud alade kõrvale kontrollaladeks. Kirjeldatud uuringust ja ka mujal maailmast leitu põhjal peegeldub eelkõige metsa hõrendamise negatiivne mõju – just harvendatud metsas on kiskjal suurem tõenäosus pesa avastada.
Pärast kiskjate väljapüüki suurenes nii tehispesade kui ka metsise ja laanepüü pesakondade ellujäämus. Samas nii rüüsterisk kui ka pesakondade ellujäämus vähenesid vaid nendel aladel, kus kiskjaid välja ei püütud. See näitab, et kiskjate püüdmine mõjub kanaliste sigimisedukusele hästi lokaalselt ja lühikest aega. Sealjuures oli ka alasid, kus küll kiskjad eemaldati, ent hõrendatud metsas rüüstasid kiskjad siiski rohkem pesi, kui enne raiete tegemist.
Kuivendatud soometsade taastamine endisesse seisu on keeruline. Ehkki elupaik võib mõni aasta pärast taastamistöid välja näha üsna looduslähedane ja muutuda paljudele sooliikidele jälle sobivaks, on liikidevaheliste ökoloogiliste sidemete taastamine pikaajalisem ning keerukam protsess.
Uuring ilmus ajakirjas Wetlands Ecology and Management. | Soometsade taastamine annab metsakanaliste pesitsusele ootamatu hoobi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel sajandil kuivendati enamik Põhja-Euroopa ja Eesti soometsadest. Selle tagajärjel teisenesid soolindude elupaigad sedavõrd, et muutusid osadele liikidele sobimatuks. Eriti mõjutas massiline kuivenduskraavide rajamine metsakanalisi, sealhulgas metsist (Tetrao urogallus) ja laanepüüd (Tetrastes bonasia), kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Eliisa Pass ajaveebis Linnuvaatleja.
Kahe liigi arvukus on eelmise sajandi keskpaigas pidevalt langenud. Selle üks võimalik põhjus võib Soomes läbiviidud uuringute näitel olla kurnade ja tibude kõrgenenud suremus. Kui kuivendatud metsades on arvukamalt väikekiskjaid, toob see kaasa kanaliste kurnade ja pesakondade suurema hukkumisohu.
Kuna soo-elupaikade taastamine on päevakajaline nii Eestis kui ka mujal Euroopas, uurisid Tartu Ülikooli teadlased, kuidas mõjutab soometsade taastamine maaspesitsejate, eriti metsakanaliste pesitsusedukust. Selleks tegid nad aastatel 2014–2018 Soomaal ja osaliselt ka Kirde-Eestis eksperimendi, kus võrdlesid kanaliste pesarüüsteriski ja sigimisedukust enne ning pärast elupaikade taastamistöid.
Endise veetaseme saavutamiseks sulgesid nad kraave, hõreda soometsa taasloomiseks hõrendasid aga kuivenduse tõttu tihedamaks muutunud puistut. Nii enne kui ka pärast elupaikade taastamistöid võrdlesid nad kuivendatud uurimisalasid kuivendamata looduslike soometsadega. Saamaks teada, kuidas mõjutab röövlus kanaliste sigimisedukust, püüdsid nad pärast elupaikade taastamistöid pooltel uurimisaladel välja väikekiskjaid.
Pesarüüsteriski hindamiseks kasutasid uurijad kahest kanamunast ning ühest plastiliinist munast koosnevaid tehispesi. Kanamunad sarnanevad metsakanaliste munadele ja on kiskjatele meelepärane toit, plastiliinist muna aga pandi pessa kiskjate hamba- või nokajälgede tuvastamiseks.
Ehkki meetod ei hinda tegelikku röövlust uuritavatele lindudele, on tegemist laialt kasutatava võttega, millega võrreldakse kisklusohu tasemeid eri tüüpi aladel. Uurijad hindasid ka kanaliste tegelikku pesitsusedukust, kasutades selleks metsise- ja laanepüüde pesakondade vaatlusi enne ning pärast kiskjate väljapüüki.
Kähriku (vasakul) ja pasknääri (paremal) rüüstejälgedega tehismunad. Autor/allikas: Eliisa Pass
Uuringust selgus, et nii enne kui ka pärast taastamistöid oli enamikel aladel pesarüüstetase kõrge, ulatudes üle 50 protsendi ja küündides kohati saja protsendini. Ehkki tehispesade meetod võib reaalset pesarüüsteriski üle hinnata, peegeldavad tulemused kanalistel lasuvat kõrget kisklusfooni. Viimast seda enam, et ainuüksi imetajate seas oli pesarüüstajaid vähemalt viiest eri liigist.
Enne-pärast võrdlus näitas ka, et pärast kraavide sulgemist ja metsa hõrendamist suurenes pesarüüste taastatud elupaikades oluliselt. Sealjuures rüüsterisk suurenes tugevasti ka nendel kuivendatud aladel, mis jäeti taastatud alade kõrvale kontrollaladeks. Kirjeldatud uuringust ja ka mujal maailmast leitu põhjal peegeldub eelkõige metsa hõrendamise negatiivne mõju – just harvendatud metsas on kiskjal suurem tõenäosus pesa avastada.
Pärast kiskjate väljapüüki suurenes nii tehispesade kui ka metsise ja laanepüü pesakondade ellujäämus. Samas nii rüüsterisk kui ka pesakondade ellujäämus vähenesid vaid nendel aladel, kus kiskjaid välja ei püütud. See näitab, et kiskjate püüdmine mõjub kanaliste sigimisedukusele hästi lokaalselt ja lühikest aega. Sealjuures oli ka alasid, kus küll kiskjad eemaldati, ent hõrendatud metsas rüüstasid kiskjad siiski rohkem pesi, kui enne raiete tegemist.
Kuivendatud soometsade taastamine endisesse seisu on keeruline. Ehkki elupaik võib mõni aasta pärast taastamistöid välja näha üsna looduslähedane ja muutuda paljudele sooliikidele jälle sobivaks, on liikidevaheliste ökoloogiliste sidemete taastamine pikaajalisem ning keerukam protsess.
Uuring ilmus ajakirjas Wetlands Ecology and Management.
### Response:
Soometsade taastamine annab metsakanaliste pesitsusele ootamatu hoobi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti mängis Stavangeris koosseisus Marek Piirimägi, Tarmo Lepik, Aigar Mätlik, Rene Hinrikus, Rait Metsaste ja kapten Margus Hoop, vahendab volley.ee.
Algselt pidi turniiril osalema kuus meeskonda: neli Norrast, üks Suurbritanniast ja üks Eestist, ent koroonaviiruse leviku tõttu osales lõpuks vaid üks Norra võistkond ja eestlased. Omavahel peeti kaks kohtumist, mis lõppesid mõlemad Eesti võiduga.
Esimese kohtumise võitsid eestlased tulemusega 3:2 (18:25, 25:21, 25:27, 25:17, 15:8), kuigi avageimis oldi hädas servi vastuvõtuga ja ka ärevus pärssis algul tegutsemist. Edasi hakkas mäng paremini jooksma ja eestlaste parem füüsis pääses maksvusele.
Pärast tunniajast pausi peeti ka teine kohtumine sama vastasega ning kolmes geimis loovutati vastastele 23, 19 ja 21 punkti. Tasuks seega 3:0 võit ja turniiri esikoht.
Lisaks otsustati mängida veel kaks lisageimi, kus mängiti kahe meeskonna segavõistkondadega. | Euroopa liigaks valmistuvad Eesti istevõrkpallurid olid Norras võidukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti mängis Stavangeris koosseisus Marek Piirimägi, Tarmo Lepik, Aigar Mätlik, Rene Hinrikus, Rait Metsaste ja kapten Margus Hoop, vahendab volley.ee.
Algselt pidi turniiril osalema kuus meeskonda: neli Norrast, üks Suurbritanniast ja üks Eestist, ent koroonaviiruse leviku tõttu osales lõpuks vaid üks Norra võistkond ja eestlased. Omavahel peeti kaks kohtumist, mis lõppesid mõlemad Eesti võiduga.
Esimese kohtumise võitsid eestlased tulemusega 3:2 (18:25, 25:21, 25:27, 25:17, 15:8), kuigi avageimis oldi hädas servi vastuvõtuga ja ka ärevus pärssis algul tegutsemist. Edasi hakkas mäng paremini jooksma ja eestlaste parem füüsis pääses maksvusele.
Pärast tunniajast pausi peeti ka teine kohtumine sama vastasega ning kolmes geimis loovutati vastastele 23, 19 ja 21 punkti. Tasuks seega 3:0 võit ja turniiri esikoht.
Lisaks otsustati mängida veel kaks lisageimi, kus mängiti kahe meeskonna segavõistkondadega.
### Response:
Euroopa liigaks valmistuvad Eesti istevõrkpallurid olid Norras võidukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me leppisime ju kokku, et me ei saada lähikontaktseid enam distantsõppele, vaid koolist jäävad koju – nii nagu ka iga muu haigusega – need lapsed, kes on haiged ja kellel on haigussümptomid ja kes on PCR-positiivsed," ütles Lutsar kommenteerides teateid sellest, kuidas koolide juhtkonnad suure nakatunud laste arvuga klasse täies koosseisus distantsõppele saadavad.
"Praeguseks on piisavalt andmeid, et laste hulgas on see haigus suhteliselt kerge kuluga, on ainult üksikud raskemad juhud ja seetõttu me võime võtta riski, et need lapsed, kes ei ole otseselt haiged, need käivad koolis edasi," rääkis teadusnõukoja juht.
Lutsari sõnul on õpetajatest praeguseks enamik vaktsineeritud ja seetõttu ei sattu nad ka suurema riski alla, kuigi ka vaktsineeritud õpetajate seas on üksikuid nakatunuid ja haigestunuid.
"Eks me peamegi selle viirusega koos edasi elama. Aga koolides peab ikkagi väga selgelt mõtlema, kas tõesti terve kooli koju saatmine antud juhul on mõttekas," leidis Lutsar.
"Eks iga üksikjuhtum vajab läbimõtlemist, aga me teame juba, et vaktsiinid ei kaitse meid täielikult kõigi nakatumiste eest. Me näeme, et vaktsineeritud inimesed nakatuvad, aga kui me vaatame haiglasse tulevaid inimesi, siis nendest 80 protsenti on vaktsineerimata, surnute hulgas on peaaegu kõik vaktsineerimata. Nii et see, mida ma iga nädal siin ütlen, et vaktsineerimine aitab väga hästi raske haiguse ja haiglasse sattumise eest, aga ei pruugi täielikult vältida kergemaid haigusjuhtumeid," rääkis professor.
Teadusnõukoda toetab Hiiumaa avamist
Teadusnõukoja juht ütles ka, et nõukoda arutas peaminister Kaja Kallase ideed kaotada Eesti kõrgeima vaktsineerituse tasemega Hiiumaal koroonapiirangud ning toetab seda.
"Teadusnõukoda on juba varem öelnud, et piirangutevaba ühiskond võiks olla siis, kui 70 protsenti kogu elanikkonnast on täielikult vaktsineeritud ja 85 protsenti riskigruppidest. Kui Hiiumaal on need mõõdikud täidetud, siis teadusnõukoda seda kahtlemata toetab," rääkis Lutsar.
"Teadusnõukoda nentis ka, et see ei tohiks tähendada, et Hiiumaast saaks suurürituste korraldamise koht, aga tõenäoliselt ei ole see ka väga reaalne, Hiiumaa on piisavalt kaugel ja tõenäoliselt on ka Hiiumaa vallajuhid ja terviseamet vastutustundlikud," lisas professor.
Lutsar jäi siiski skeptiliseks võimaluse suhtes, et Hiiumaa järel võiks hiljem ka mõnes teises piisava vaktsineerituse taseme saavutanud maakonnas koroonapiirangud kaotada.
"Seda peab arutama. Me oleme väga väike riik ja me nägime eelmisel talvel, kui piirangut olid kehtestatud ainult Harjumaale ja Ida-Virumaale, siis inimesed liikusid ja viirus kanti edasi ka teistesse maakondadesse. Eriti hullult sai sellega siis pihta just Lääne-Virumaa, mis asub nende kahe maakonna vahel," rääkis teadusnõukoja juht. "Mandri-Eestis vajavad niisugused piirkondlikud leevendamised küll väga tihedat kalkulatsiooni ja intensiivset arutelu enne, kui seda saab soovitada."
Kommenteerides Leedu poliitikat, kus riik avaldab karmide piirangutega survet vaktsineerimise kiirendamiseks, ütles Lutsar, et tema sundvaktsineerimist ei poolda.
"Mina ei ole kunagi olnud kohustuslike vaktsineerimiste pooldaja. Ma arvan, et sellega me lihtsalt lükkame kõrvale need inimesed, kes võib-olla esialgu kahtlesid, aga nüüd on otsustanud vaktsineerida. Niisuguste sunnimeetmetega võiksime nendes inimestes trotsi tekitada," rääkis ta. "Ma ei tea, mis Leedu teeb, aga minu parima arusaamise järgi enamik riike siiski kohustusliku vaktsineerimisega ei lähe," lisas ta.
"Ma usun, et meie saame ikkagi inimeste teavitamise ja praeguse tervisepassiga edasi liikuda. Jah, see liikumine on väga aeglane, aga ma usun, et inimesed näevad nüüd, et tõesti, inimesed, kes on ennast vaktsineerinud, on väga oluliselt vähendanud raske haiguse riski iseendale, mitte kellelegi teisele, aga iseendale." | Lutsar: koole ei tohi kergekäeliselt distantsõppele saata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me leppisime ju kokku, et me ei saada lähikontaktseid enam distantsõppele, vaid koolist jäävad koju – nii nagu ka iga muu haigusega – need lapsed, kes on haiged ja kellel on haigussümptomid ja kes on PCR-positiivsed," ütles Lutsar kommenteerides teateid sellest, kuidas koolide juhtkonnad suure nakatunud laste arvuga klasse täies koosseisus distantsõppele saadavad.
"Praeguseks on piisavalt andmeid, et laste hulgas on see haigus suhteliselt kerge kuluga, on ainult üksikud raskemad juhud ja seetõttu me võime võtta riski, et need lapsed, kes ei ole otseselt haiged, need käivad koolis edasi," rääkis teadusnõukoja juht.
Lutsari sõnul on õpetajatest praeguseks enamik vaktsineeritud ja seetõttu ei sattu nad ka suurema riski alla, kuigi ka vaktsineeritud õpetajate seas on üksikuid nakatunuid ja haigestunuid.
"Eks me peamegi selle viirusega koos edasi elama. Aga koolides peab ikkagi väga selgelt mõtlema, kas tõesti terve kooli koju saatmine antud juhul on mõttekas," leidis Lutsar.
"Eks iga üksikjuhtum vajab läbimõtlemist, aga me teame juba, et vaktsiinid ei kaitse meid täielikult kõigi nakatumiste eest. Me näeme, et vaktsineeritud inimesed nakatuvad, aga kui me vaatame haiglasse tulevaid inimesi, siis nendest 80 protsenti on vaktsineerimata, surnute hulgas on peaaegu kõik vaktsineerimata. Nii et see, mida ma iga nädal siin ütlen, et vaktsineerimine aitab väga hästi raske haiguse ja haiglasse sattumise eest, aga ei pruugi täielikult vältida kergemaid haigusjuhtumeid," rääkis professor.
Teadusnõukoda toetab Hiiumaa avamist
Teadusnõukoja juht ütles ka, et nõukoda arutas peaminister Kaja Kallase ideed kaotada Eesti kõrgeima vaktsineerituse tasemega Hiiumaal koroonapiirangud ning toetab seda.
"Teadusnõukoda on juba varem öelnud, et piirangutevaba ühiskond võiks olla siis, kui 70 protsenti kogu elanikkonnast on täielikult vaktsineeritud ja 85 protsenti riskigruppidest. Kui Hiiumaal on need mõõdikud täidetud, siis teadusnõukoda seda kahtlemata toetab," rääkis Lutsar.
"Teadusnõukoda nentis ka, et see ei tohiks tähendada, et Hiiumaast saaks suurürituste korraldamise koht, aga tõenäoliselt ei ole see ka väga reaalne, Hiiumaa on piisavalt kaugel ja tõenäoliselt on ka Hiiumaa vallajuhid ja terviseamet vastutustundlikud," lisas professor.
Lutsar jäi siiski skeptiliseks võimaluse suhtes, et Hiiumaa järel võiks hiljem ka mõnes teises piisava vaktsineerituse taseme saavutanud maakonnas koroonapiirangud kaotada.
"Seda peab arutama. Me oleme väga väike riik ja me nägime eelmisel talvel, kui piirangut olid kehtestatud ainult Harjumaale ja Ida-Virumaale, siis inimesed liikusid ja viirus kanti edasi ka teistesse maakondadesse. Eriti hullult sai sellega siis pihta just Lääne-Virumaa, mis asub nende kahe maakonna vahel," rääkis teadusnõukoja juht. "Mandri-Eestis vajavad niisugused piirkondlikud leevendamised küll väga tihedat kalkulatsiooni ja intensiivset arutelu enne, kui seda saab soovitada."
Kommenteerides Leedu poliitikat, kus riik avaldab karmide piirangutega survet vaktsineerimise kiirendamiseks, ütles Lutsar, et tema sundvaktsineerimist ei poolda.
"Mina ei ole kunagi olnud kohustuslike vaktsineerimiste pooldaja. Ma arvan, et sellega me lihtsalt lükkame kõrvale need inimesed, kes võib-olla esialgu kahtlesid, aga nüüd on otsustanud vaktsineerida. Niisuguste sunnimeetmetega võiksime nendes inimestes trotsi tekitada," rääkis ta. "Ma ei tea, mis Leedu teeb, aga minu parima arusaamise järgi enamik riike siiski kohustusliku vaktsineerimisega ei lähe," lisas ta.
"Ma usun, et meie saame ikkagi inimeste teavitamise ja praeguse tervisepassiga edasi liikuda. Jah, see liikumine on väga aeglane, aga ma usun, et inimesed näevad nüüd, et tõesti, inimesed, kes on ennast vaktsineerinud, on väga oluliselt vähendanud raske haiguse riski iseendale, mitte kellelegi teisele, aga iseendale."
### Response:
Lutsar: koole ei tohi kergekäeliselt distantsõppele saata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitusel saab tutvuda Arraku loominguga 1960. kuni 1970. aastateni ehk perioodiga, mida iseloomustavad kunstniku otsingud ja eksperimendid sulaaja avangardi kontekstis. "See oli ühtlasi aeg, mil uued mõttevoolud ja kultuuritegelaste tihe omavaheline läbikäimine innustas looma ja eksperimenteerima kunstiga, mis liikus toonase publiku maitse piiridel," kirjeldas üks kuraatoritest Aleksander Metsamärt, lisades, et tegemist on Arrakule omase kunstikeele vundamendiks saanud teostega, mida kogujate terav pilk on märganud väärtustada ja au sees hoida. Arraku kui mitmekülgse looja maalide kõrval on eksponeeritud tema sama perioodi joonistused, trükigraafika, metallehistöö ja raamatukujundused.
Stiililisteks märksõnadeks Arraku loomingu esimesel kümnendil olid abstraktsionism, sürrealism ja uusrealism (nouveau realisme), kuid kunstnik tõrkus ühelegi voolule truudust vandumast. Järsk pööre leidis aset 1970. aastal, kui kunstnik kujundas esimeseks isikunäituseks valmistudes välja ehtarrakliku nn plahvatavate peade ja vinka-vonka kontuuridega laadi. "Arraku varast loomingut käivitavaks printsiibiks võib pidada temperamendist tulenevat pilahimu, mängulusti ja teravmeelitsemist, mida ta rakendas ühtviisi kõigele, mis parasjagu kunstilise huvi konksu otsa jäi," kommenteeris näituse üks kuraatoritest Tõnis Tatar.
Eksponeeritud kunstiteosed pärinevad Andres Eilarti, Pekka Erelti, Reigo Kuivjõe, Kalle Laasbergi, Sven Pertensi ja Margus Punabi kogudest. Näitus jääb Mikkeli muuseumis avatuks 1. veebruarini 2022. | Mikkeli muuseumis avatakse näitus Jüri Arraku varasest loomingust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitusel saab tutvuda Arraku loominguga 1960. kuni 1970. aastateni ehk perioodiga, mida iseloomustavad kunstniku otsingud ja eksperimendid sulaaja avangardi kontekstis. "See oli ühtlasi aeg, mil uued mõttevoolud ja kultuuritegelaste tihe omavaheline läbikäimine innustas looma ja eksperimenteerima kunstiga, mis liikus toonase publiku maitse piiridel," kirjeldas üks kuraatoritest Aleksander Metsamärt, lisades, et tegemist on Arrakule omase kunstikeele vundamendiks saanud teostega, mida kogujate terav pilk on märganud väärtustada ja au sees hoida. Arraku kui mitmekülgse looja maalide kõrval on eksponeeritud tema sama perioodi joonistused, trükigraafika, metallehistöö ja raamatukujundused.
Stiililisteks märksõnadeks Arraku loomingu esimesel kümnendil olid abstraktsionism, sürrealism ja uusrealism (nouveau realisme), kuid kunstnik tõrkus ühelegi voolule truudust vandumast. Järsk pööre leidis aset 1970. aastal, kui kunstnik kujundas esimeseks isikunäituseks valmistudes välja ehtarrakliku nn plahvatavate peade ja vinka-vonka kontuuridega laadi. "Arraku varast loomingut käivitavaks printsiibiks võib pidada temperamendist tulenevat pilahimu, mängulusti ja teravmeelitsemist, mida ta rakendas ühtviisi kõigele, mis parasjagu kunstilise huvi konksu otsa jäi," kommenteeris näituse üks kuraatoritest Tõnis Tatar.
Eksponeeritud kunstiteosed pärinevad Andres Eilarti, Pekka Erelti, Reigo Kuivjõe, Kalle Laasbergi, Sven Pertensi ja Margus Punabi kogudest. Näitus jääb Mikkeli muuseumis avatuks 1. veebruarini 2022.
### Response:
Mikkeli muuseumis avatakse näitus Jüri Arraku varasest loomingust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnu Sadama poolel kerkis 14 punktiga resultatiivseimaks Kasey Hill, kes lisas 28 minutiga ka kuus lauapalli, viis resultatiivset söötu ja kolm vaheltlõiget. Andris Misters ja Mihkel Kirves tõid kumbki 12 silma ning Robert Valge arvele jäi üheksa punkti, vahendab korvpall24.geenius.ee.
Teise poolfinaalpaari moodustavad BK Ogre ja kasahhide Astana. Kohamängud peetakse teisipäeval. | Pärnu Sadam kaotas kehva avaveerandi tulemusena leedulastele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu Sadama poolel kerkis 14 punktiga resultatiivseimaks Kasey Hill, kes lisas 28 minutiga ka kuus lauapalli, viis resultatiivset söötu ja kolm vaheltlõiget. Andris Misters ja Mihkel Kirves tõid kumbki 12 silma ning Robert Valge arvele jäi üheksa punkti, vahendab korvpall24.geenius.ee.
Teise poolfinaalpaari moodustavad BK Ogre ja kasahhide Astana. Kohamängud peetakse teisipäeval.
### Response:
Pärnu Sadam kaotas kehva avaveerandi tulemusena leedulastele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna toidame me kanepit keelustades kuritegevust ning meil on vaid umbkaudne teadmine, kes, mida ja milleks seda tarvitavad. Meie eesmärk on tagada, et läbi riikliku regulatsiooni jõuaks tarbijani ohutu kaup," ütles Roheliste kaasjuht Züleyxa Izmailova pressiteate vahendusel.
Tema sõnul pooldavad rohelised kanepi tarvitamise reguleerimist senise range keelu asemel. "Riiklikult reguleeritud müügi korral ei saaks kanepit kätte alaealised ning tagatud on ka maksude laekumine. Samal ajal kui Keskerakond mõtleb välja uusi makse, millega meie veel habrast keskklassi koormata, ütleme meie selgelt - lõpetame kanepi musta turu ja korjame raha üles sealt, kus see juba täna olemas on," ütles Izmailova.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2020. aasta uuringust selgus, et kanepi tarvitamine nooremate täiskasvanute seas on kasvanud, vahendas roheliste erakond. Narkootilisi aineid oli viimase 12 kuu jooksul tarvitanud 7,1 protsenti uuringule vastanutest (10,2 protsenti meestest ja 5,0 protsenti naistest).
Kõige sagedamini tarvitatavaks aineks on kanep, mida näiteks 16–24-aastaste vanuserühmas oli viimase 30 päeva jooksul tarvitanud 20,8 protsenti meestest ja 10,3 protsenti naistest.
2021. aasta kevadel tervise arengu instituudi poolt avaldatud reovee uuringu tulemused näitasid, et kanep on jätkuvalt üks Eestis enim tarvitatavatest narkootilistest ainetest, võrreldes 2019. aastaga oli kanepi kontsentratsioon reovees isegi tõusnud.
Soome Roheliste erakonna üldkogu toetas pühapäeval kanepi legaliseerimist. Rohelistest sai esimene Soome parlamendierakond, mis toetab kanepi legaliseerimist. | Eestimaa Rohelised tervitavad Soome roheliste toetust kanepi legaliseerimisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna toidame me kanepit keelustades kuritegevust ning meil on vaid umbkaudne teadmine, kes, mida ja milleks seda tarvitavad. Meie eesmärk on tagada, et läbi riikliku regulatsiooni jõuaks tarbijani ohutu kaup," ütles Roheliste kaasjuht Züleyxa Izmailova pressiteate vahendusel.
Tema sõnul pooldavad rohelised kanepi tarvitamise reguleerimist senise range keelu asemel. "Riiklikult reguleeritud müügi korral ei saaks kanepit kätte alaealised ning tagatud on ka maksude laekumine. Samal ajal kui Keskerakond mõtleb välja uusi makse, millega meie veel habrast keskklassi koormata, ütleme meie selgelt - lõpetame kanepi musta turu ja korjame raha üles sealt, kus see juba täna olemas on," ütles Izmailova.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2020. aasta uuringust selgus, et kanepi tarvitamine nooremate täiskasvanute seas on kasvanud, vahendas roheliste erakond. Narkootilisi aineid oli viimase 12 kuu jooksul tarvitanud 7,1 protsenti uuringule vastanutest (10,2 protsenti meestest ja 5,0 protsenti naistest).
Kõige sagedamini tarvitatavaks aineks on kanep, mida näiteks 16–24-aastaste vanuserühmas oli viimase 30 päeva jooksul tarvitanud 20,8 protsenti meestest ja 10,3 protsenti naistest.
2021. aasta kevadel tervise arengu instituudi poolt avaldatud reovee uuringu tulemused näitasid, et kanep on jätkuvalt üks Eestis enim tarvitatavatest narkootilistest ainetest, võrreldes 2019. aastaga oli kanepi kontsentratsioon reovees isegi tõusnud.
Soome Roheliste erakonna üldkogu toetas pühapäeval kanepi legaliseerimist. Rohelistest sai esimene Soome parlamendierakond, mis toetab kanepi legaliseerimist.
### Response:
Eestimaa Rohelised tervitavad Soome roheliste toetust kanepi legaliseerimisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) loodab, et niisugused hanked annavad tulevikus energiatootjatele kindlust, et börsikõikumistele vaatamata saadakse stabiilset tulu ka ilma taastuvenergiatoetuseta.
Veel sel sügisel kuulutatakse välja seni suurim taastuvenergia toetusvoor. Kokku pakutakse toetust 450 gigavatttunni (GWh) elektrienergia tootmiseks aastas ja seda juba harjunud kombel, ehk vähempakkumisega.
Suvises, kümme korda väiksemas taotlusvoorus kujunes MWh keskmiseks hinnaks 53,3 eurot.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar usub, et suures voorus näeme hulga odavamat hinda: "Loodame, et sellel suurel vähempakkumisel näeme ka tuuleparke. Ja seal on toetuse vajadus oluliselt madalam kui päikeseprojektides, mis olid enamasti väikestes vähempakkumistes."
Taastuvenergiatoetuse reaalne väljamaksmine sõltub elektri börsihinnast. Ehk kui börsihind on vähempakkumisel saadud hinnast väiksem, maksab riik tootjale vahe kinni. See tähendab, et kui viimaste kuude kõrge börsihind säiliks, ei peaks suvise taotlusvooru võitjaid üldse toetama.
Lisaks sügisesele taotlusvoorule on plaanis veel üks 650-gigavattunnine voor 2023. aastal ja pärast seda peaks taastuvenergia riigipoolne kinnimaksmine lõppema.
Ometi vajavad tuuleparkide arendajad ka edaspidi kindlust, et stabiilne rahavoog säilib olenemata börsihinna kõikumisest. Asekantsler Tatari sõnul võiks üheks niisuguseks garantiks olla pikaajalised lepingud.
"Soovime korraldada sellise taastuvelektri rohehanke, millega avalik sektor saaks katta osa oma taastuvelektri vajadusest," märkis Tatar.
Avalik sektor tarbib aastas umbes ühe teravatt-tunni (TWh) jagu elektrienergiat, kusjuures pea kõik sellest ostetakse börsihinnaga. Riigihanke viib tuleval aastal läbi riigi kinnisvara aktsiaselts (RKAS) ja sellega saavad liituda ka kohalikud omavalitsused.
"Me ise oleme seadnud endale selliseks indikatiivseks eesmärgiks, et kuskil 100 GWh võiks sellisel viisil roheelektrit hankida," ütles Tatar.
Ministeeriumitele, nende allasutustele aga ka omavalitsustele oleks roheenergia hankes osalemine vabatahtlik.
"Tegelikult ei maksa karta seda, et sellise pikaajalise lepinguga taastuvelektri ostmine oleks kallim kui börsihinnaga elektrienergia ostmine. Pigem vastupidi. Põhjamaades on väga palju näiteid, kuidas sellised pikaajalised elektrienergia ostulepingud tehakse oluliselt madalama hinnatasemega kui börsihind. See on tegelikult üks müüt, mida me tahaksime selle elektrienergia rohehankega purustada," selgitas Tatar. | Riik plaanib suurt taastuvelektri hanget | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) loodab, et niisugused hanked annavad tulevikus energiatootjatele kindlust, et börsikõikumistele vaatamata saadakse stabiilset tulu ka ilma taastuvenergiatoetuseta.
Veel sel sügisel kuulutatakse välja seni suurim taastuvenergia toetusvoor. Kokku pakutakse toetust 450 gigavatttunni (GWh) elektrienergia tootmiseks aastas ja seda juba harjunud kombel, ehk vähempakkumisega.
Suvises, kümme korda väiksemas taotlusvoorus kujunes MWh keskmiseks hinnaks 53,3 eurot.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar usub, et suures voorus näeme hulga odavamat hinda: "Loodame, et sellel suurel vähempakkumisel näeme ka tuuleparke. Ja seal on toetuse vajadus oluliselt madalam kui päikeseprojektides, mis olid enamasti väikestes vähempakkumistes."
Taastuvenergiatoetuse reaalne väljamaksmine sõltub elektri börsihinnast. Ehk kui börsihind on vähempakkumisel saadud hinnast väiksem, maksab riik tootjale vahe kinni. See tähendab, et kui viimaste kuude kõrge börsihind säiliks, ei peaks suvise taotlusvooru võitjaid üldse toetama.
Lisaks sügisesele taotlusvoorule on plaanis veel üks 650-gigavattunnine voor 2023. aastal ja pärast seda peaks taastuvenergia riigipoolne kinnimaksmine lõppema.
Ometi vajavad tuuleparkide arendajad ka edaspidi kindlust, et stabiilne rahavoog säilib olenemata börsihinna kõikumisest. Asekantsler Tatari sõnul võiks üheks niisuguseks garantiks olla pikaajalised lepingud.
"Soovime korraldada sellise taastuvelektri rohehanke, millega avalik sektor saaks katta osa oma taastuvelektri vajadusest," märkis Tatar.
Avalik sektor tarbib aastas umbes ühe teravatt-tunni (TWh) jagu elektrienergiat, kusjuures pea kõik sellest ostetakse börsihinnaga. Riigihanke viib tuleval aastal läbi riigi kinnisvara aktsiaselts (RKAS) ja sellega saavad liituda ka kohalikud omavalitsused.
"Me ise oleme seadnud endale selliseks indikatiivseks eesmärgiks, et kuskil 100 GWh võiks sellisel viisil roheelektrit hankida," ütles Tatar.
Ministeeriumitele, nende allasutustele aga ka omavalitsustele oleks roheenergia hankes osalemine vabatahtlik.
"Tegelikult ei maksa karta seda, et sellise pikaajalise lepinguga taastuvelektri ostmine oleks kallim kui börsihinnaga elektrienergia ostmine. Pigem vastupidi. Põhjamaades on väga palju näiteid, kuidas sellised pikaajalised elektrienergia ostulepingud tehakse oluliselt madalama hinnatasemega kui börsihind. See on tegelikult üks müüt, mida me tahaksime selle elektrienergia rohehankega purustada," selgitas Tatar.
### Response:
Riik plaanib suurt taastuvelektri hanget |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grabe jätkab turniiri teisipäeval, kui läheb Eesti aja järgi kell 18.40 vastamisi ameeriklase Nickolas Carsoniga. Eestlase võidu puhul kohtuks ta järgmises ringis võitjaga poolaka Mateusz Sniegocki ja ameeriklase Josh Burbuli kohtumisest.
Esmaspäeval alanud turniiril osaleb 256 planeedi parimat piljardisportlast, nende hulgas ka maailma snuukri edetabeli teisel real paiknev britt Judd Trump, kes alistas enda esimeses mängus ameeriklase Joe Magee 9:0. | Denis Grabe alustas USA lahtiseid piljardivõistlusi võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grabe jätkab turniiri teisipäeval, kui läheb Eesti aja järgi kell 18.40 vastamisi ameeriklase Nickolas Carsoniga. Eestlase võidu puhul kohtuks ta järgmises ringis võitjaga poolaka Mateusz Sniegocki ja ameeriklase Josh Burbuli kohtumisest.
Esmaspäeval alanud turniiril osaleb 256 planeedi parimat piljardisportlast, nende hulgas ka maailma snuukri edetabeli teisel real paiknev britt Judd Trump, kes alistas enda esimeses mängus ameeriklase Joe Magee 9:0.
### Response:
Denis Grabe alustas USA lahtiseid piljardivõistlusi võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmise poole aasta jooksul peaks ilmavalgust nägema mitu FBI uurimisega seotud dokumenti, mis võivad riigi osalust veelgi kinnitada.
Rünnakus osalenud 19 al-Qaeda terroristi seas oli kokku 15 Saudi Araabia kodanikku.
16-leheküljeline dokument on seotud Föderaalse Juurdlusbüroo 11. septembri terrorirünnakute uurimisega, mis keskendus kahele lennukikaaperdajale, kes elasid California osariigis. Sellest selgus, et mehi aitas nii reisimise, rahastuse kui ka elukoha leidmisega Omar al-Bayoumi, kes oli väidetavalt Saudi Araabia tudeng, kuid FBI hinnangul hoopis luureametnik.
"Ei ole kahtlust, et Saudi Araabia kodanikud aitasid plaanida ja ellu viia 11. septembri kohutavaid rünnakuid. Kui palju oli sellega seotud Saudi Araabia valitsus, on endiselt hägune," ütles USA esindajatekoja liige, vabariiklane Tony Gonzales.
Rünnakutes hukkunud inimeste lähedased leiavad, et kuigi avaldatud dokumenti on märkimisväärselt kärbitud, siis võib sealt selgesti välja lugeda, et Saudi Araabia valitsusametnikud olid terroristide kaasosalised.
Endine FBI töötaja Danny Gonzalez eeldab, et terroristidel oli USA pinnal lausa toetusvõrgustik.
"19 kaaperdajat ei saa iseseisvalt toime panna 3000 inimese massimõrva. Selle mõistmiseks ei pea olema 26-aastase kogemusega FBI agent," ütles Gonzalez.
President Joe Biden andis ülemöödunud nädalal FBI-le korralduse avaldada kuue kuu jooksul rohkem dokumente, mis on seotud 11. septembri terrorirünnakute uurimisega. Hukkunute perekonnad palusid presidendil seda teha juba pikemat aega. Eriti need, kes on Saudi Araabia kohtusse kaevanud. | FBI dokumentide avaldamine tekitab 9/11 ohvrite lähedastes uusi küsimusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmise poole aasta jooksul peaks ilmavalgust nägema mitu FBI uurimisega seotud dokumenti, mis võivad riigi osalust veelgi kinnitada.
Rünnakus osalenud 19 al-Qaeda terroristi seas oli kokku 15 Saudi Araabia kodanikku.
16-leheküljeline dokument on seotud Föderaalse Juurdlusbüroo 11. septembri terrorirünnakute uurimisega, mis keskendus kahele lennukikaaperdajale, kes elasid California osariigis. Sellest selgus, et mehi aitas nii reisimise, rahastuse kui ka elukoha leidmisega Omar al-Bayoumi, kes oli väidetavalt Saudi Araabia tudeng, kuid FBI hinnangul hoopis luureametnik.
"Ei ole kahtlust, et Saudi Araabia kodanikud aitasid plaanida ja ellu viia 11. septembri kohutavaid rünnakuid. Kui palju oli sellega seotud Saudi Araabia valitsus, on endiselt hägune," ütles USA esindajatekoja liige, vabariiklane Tony Gonzales.
Rünnakutes hukkunud inimeste lähedased leiavad, et kuigi avaldatud dokumenti on märkimisväärselt kärbitud, siis võib sealt selgesti välja lugeda, et Saudi Araabia valitsusametnikud olid terroristide kaasosalised.
Endine FBI töötaja Danny Gonzalez eeldab, et terroristidel oli USA pinnal lausa toetusvõrgustik.
"19 kaaperdajat ei saa iseseisvalt toime panna 3000 inimese massimõrva. Selle mõistmiseks ei pea olema 26-aastase kogemusega FBI agent," ütles Gonzalez.
President Joe Biden andis ülemöödunud nädalal FBI-le korralduse avaldada kuue kuu jooksul rohkem dokumente, mis on seotud 11. septembri terrorirünnakute uurimisega. Hukkunute perekonnad palusid presidendil seda teha juba pikemat aega. Eriti need, kes on Saudi Araabia kohtusse kaevanud.
### Response:
FBI dokumentide avaldamine tekitab 9/11 ohvrite lähedastes uusi küsimusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on väga hea meel teid taas Moskvas tervitada. Ja kõigepealt tahaksin teid õnnitleda hiljutise sünnipäeva puhul. Ja muidugi isiklikumalt, presidendivalimiste väga hea tulemuse puhul," tervitas Putin Assadit.
Venemaa presidendi sõnul kõnelevad valimistulemused sellest, "et inimesed usaldavad teid vaatamata kõigi eelnevate aastate raskustele ja tragöödiatele, sidudes taastumisprotsessi ja normaalse elu juurde naasmist ikkagi teiega," rääkis Vene president.
"Tean, et te teete selle heaks palju, sealhulgas alustate dialoogi oma poliitiliste vastastega. Ma väga loodan, et see protsess jätkub."
Putin nimetas Süüria peamiseks probleemiks võõrjõudude sõjalist kohalolekut ilma ÜRO loata.
Venemaa riigipea sõnul on see vastuolus rahvusvahelise õigusega ega anna võimalust riigi konsolideerimiseks, mis saab toimuda, kui riigi territoorium on seadusliku valitsuse kontrolli all.
"Selleks on meie ühiste jõupingutustega palju ära tehtud, suurem osa Süüria territooriumist on vabastatud," rääkis Putin, lisades, et Assadi valitsus kontrollib 90 protsenti Süüriast.
Venemaa on olnud koos Iraaniga Süüria kodusõjas Bashar al-Assadi režiimi peamine sõjaline ja poliitiline toetaja.
Süüria president Assad valiti 95,1-protsendilise toetusega neljandaks ametiajaks tagasi mai lõpus, ehkki opositsioon ja lääneriigid kritiseerisid valimiste korraldust. | Putin kohtus Kremlis Süüria presidendi Assadiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on väga hea meel teid taas Moskvas tervitada. Ja kõigepealt tahaksin teid õnnitleda hiljutise sünnipäeva puhul. Ja muidugi isiklikumalt, presidendivalimiste väga hea tulemuse puhul," tervitas Putin Assadit.
Venemaa presidendi sõnul kõnelevad valimistulemused sellest, "et inimesed usaldavad teid vaatamata kõigi eelnevate aastate raskustele ja tragöödiatele, sidudes taastumisprotsessi ja normaalse elu juurde naasmist ikkagi teiega," rääkis Vene president.
"Tean, et te teete selle heaks palju, sealhulgas alustate dialoogi oma poliitiliste vastastega. Ma väga loodan, et see protsess jätkub."
Putin nimetas Süüria peamiseks probleemiks võõrjõudude sõjalist kohalolekut ilma ÜRO loata.
Venemaa riigipea sõnul on see vastuolus rahvusvahelise õigusega ega anna võimalust riigi konsolideerimiseks, mis saab toimuda, kui riigi territoorium on seadusliku valitsuse kontrolli all.
"Selleks on meie ühiste jõupingutustega palju ära tehtud, suurem osa Süüria territooriumist on vabastatud," rääkis Putin, lisades, et Assadi valitsus kontrollib 90 protsenti Süüriast.
Venemaa on olnud koos Iraaniga Süüria kodusõjas Bashar al-Assadi režiimi peamine sõjaline ja poliitiline toetaja.
Süüria president Assad valiti 95,1-protsendilise toetusega neljandaks ametiajaks tagasi mai lõpus, ehkki opositsioon ja lääneriigid kritiseerisid valimiste korraldust.
### Response:
Putin kohtus Kremlis Süüria presidendi Assadiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põllumajandus-kaubanduskoja teraviljakomisjoni esimees Jaak Läänemets ütleb, et teravili koristati tänavu põldudelt tavapäratult vara.
"Meil isiklikult on olnud niimoodi, et kõikide aegade kõigi varasem koristus oli nüüd, mis algas kuskil juuli keskel. 10. augustiks olid meil teraviljad ja raps kõik koristatud. Aastal 1993, kui me kasvatasime ainult suvivilja, alustasime koristusega 24. augustil," rääkis Läänemets.
Tema sõnul on varajase saagikoristuse taga palav suvi. Kannatasid just suviviljad oder, nisu ja kaunviljad nagu hernes ja uba. Taliviljad rukis, talinisu ja talioder pidasid paremini vastu.
"Meil konkreetselt oma ettevõttes on selle aasta saak 20 protsenti väiksem kui läinud aastal. Eesti keskmisega on ka tagasiminek. Kui statistika kohaselt – mälu järgi julgen öelda – on Eesti teravilja ja rapsi kogusaak oli 1,95 miljonit tonni, siis selleks aastaks prognoositakse suurusjärgus 1,5 miljonit tonni," ütles Läänemets.
Teravilja toodetakse Eestis ligikaudu kaks korda sama palju kui tarbitakse, seega väiksem saak ei pruugi saia hinda poes mõjutada.
Kartulikasvataja Gustav Põldma ütleb, et kartul, seevastu, on tänavu põllul kauem.
"Ma olen üle 20 aasta kartulit kasvatanud, minu arust pole kartul septembrikuus veel täies õies õitsenudki. Osa sorte õitsesid alles septembri kuus! Kuu lõppu jääb koristus, hiliste sortide oma," rääkis Põldma.
Kartul on mullusega võrreldes kallim, kuid Põldma sõnul ongi nii õiglasem. Mullune saak oli nii hea, et kartulikasvatajad müüsid kartulit hinnaga, millega tegelikult toota ei saa. Põldma usub, et kallim hind ostjat ei hirmuta.
"Põuaga on see mure ka, et kartuli välimus läheb kärna ja koor on krobeline, sisul pole tegelikult häda mitte midagi. Meil on koostööpartnerid siin põllul ka käinud. Kui sa vaatad kartulit, siis ei tahaks seda osta. Aga koorisin neile põllu peal kartulit ja lõikasin pooleks, siis nad imestasid, et seest on kõik ilus. See on iluviga tegelikult," ütles Põldma.
Põllumehed siiski palju ei muretse. Plaane tehakse pikema aja peale, nii katab parem aasta halvema. | Suvine põud toob põllumeestele tagasihoidlikuma saagi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põllumajandus-kaubanduskoja teraviljakomisjoni esimees Jaak Läänemets ütleb, et teravili koristati tänavu põldudelt tavapäratult vara.
"Meil isiklikult on olnud niimoodi, et kõikide aegade kõigi varasem koristus oli nüüd, mis algas kuskil juuli keskel. 10. augustiks olid meil teraviljad ja raps kõik koristatud. Aastal 1993, kui me kasvatasime ainult suvivilja, alustasime koristusega 24. augustil," rääkis Läänemets.
Tema sõnul on varajase saagikoristuse taga palav suvi. Kannatasid just suviviljad oder, nisu ja kaunviljad nagu hernes ja uba. Taliviljad rukis, talinisu ja talioder pidasid paremini vastu.
"Meil konkreetselt oma ettevõttes on selle aasta saak 20 protsenti väiksem kui läinud aastal. Eesti keskmisega on ka tagasiminek. Kui statistika kohaselt – mälu järgi julgen öelda – on Eesti teravilja ja rapsi kogusaak oli 1,95 miljonit tonni, siis selleks aastaks prognoositakse suurusjärgus 1,5 miljonit tonni," ütles Läänemets.
Teravilja toodetakse Eestis ligikaudu kaks korda sama palju kui tarbitakse, seega väiksem saak ei pruugi saia hinda poes mõjutada.
Kartulikasvataja Gustav Põldma ütleb, et kartul, seevastu, on tänavu põllul kauem.
"Ma olen üle 20 aasta kartulit kasvatanud, minu arust pole kartul septembrikuus veel täies õies õitsenudki. Osa sorte õitsesid alles septembri kuus! Kuu lõppu jääb koristus, hiliste sortide oma," rääkis Põldma.
Kartul on mullusega võrreldes kallim, kuid Põldma sõnul ongi nii õiglasem. Mullune saak oli nii hea, et kartulikasvatajad müüsid kartulit hinnaga, millega tegelikult toota ei saa. Põldma usub, et kallim hind ostjat ei hirmuta.
"Põuaga on see mure ka, et kartuli välimus läheb kärna ja koor on krobeline, sisul pole tegelikult häda mitte midagi. Meil on koostööpartnerid siin põllul ka käinud. Kui sa vaatad kartulit, siis ei tahaks seda osta. Aga koorisin neile põllu peal kartulit ja lõikasin pooleks, siis nad imestasid, et seest on kõik ilus. See on iluviga tegelikult," ütles Põldma.
Põllumehed siiski palju ei muretse. Plaane tehakse pikema aja peale, nii katab parem aasta halvema.
### Response:
Suvine põud toob põllumeestele tagasihoidlikuma saagi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseministrid väljendasid ühiselt seisukohta, et Venemaa ja Valgevene režiimide provotseeriv tegevus ohustab regiooni julgeolekut ja kinnitasid, et kolme Balti riigi ja Poola ühistel väärtustel põhinevad koostöösuhted on sellest üksnes tugevnenud, edastas kaitseministeerium oma pressiteates.
"Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene survestav läbipaistmatu tegevus suurõppuse Zapad 2021 kavandamisel ja hübriidkriisi esilekutsumine Läti ja Leedu piiridel, on teadlik soov destabiliseerida Läänemere piirkonna julgeolekut ning lõhestada liitlassuhteid NATO-s ja Euroopa Liidus," ütles kaitseminister Kalle Laanet pressiteate vahendusel.
"Meie koostöö Balti ja Poola naabritega tugineb ühtsusel ja solidaarsusel, mitte hirmul ja manipulatsioonidel. Regiooni julgeolekut tagame infot jagades ning ühiselt tegutsedes," lisas Eesti kaitseminister.
Balti riikide ja Poola välis- ja kaitseministrid arutasid oma kohtumisel Riias Läänemere regiooni julgeolekuolukorda ja NATO kollektiivkaitse päevakajalisi küsimusi. Laaneti sõnul saame kõige paremini oma julgeolekut tagada tihedas koostöös lähinaabrite ja liitlastega.
Kaitseministrid osalesid Läti NATO ühingu korraldatud julgeolekuteemalisel arutelul "A hot-cold summer of the Baltic Sea region", mille peateema oli Valgevene hübriidrünnak ja Venemaa Föderatsiooni suurõppus Zapad 2021.
Kaitseministrid külastasid ühiselt Adaži polügoonil toimuvat õppust Silver Arrow, mis toimub 3.-17. septembrini ja on osa Läti suurõppusest Namejs 2021.
Kalle Laanet kohtus ka NATO Põhjadiviisi staabis teenivate Eesti kaitseväelastega. | Balti kaitseministrid süüdistasid Venemaad regiooni destabiliseerimises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseministrid väljendasid ühiselt seisukohta, et Venemaa ja Valgevene režiimide provotseeriv tegevus ohustab regiooni julgeolekut ja kinnitasid, et kolme Balti riigi ja Poola ühistel väärtustel põhinevad koostöösuhted on sellest üksnes tugevnenud, edastas kaitseministeerium oma pressiteates.
"Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene survestav läbipaistmatu tegevus suurõppuse Zapad 2021 kavandamisel ja hübriidkriisi esilekutsumine Läti ja Leedu piiridel, on teadlik soov destabiliseerida Läänemere piirkonna julgeolekut ning lõhestada liitlassuhteid NATO-s ja Euroopa Liidus," ütles kaitseminister Kalle Laanet pressiteate vahendusel.
"Meie koostöö Balti ja Poola naabritega tugineb ühtsusel ja solidaarsusel, mitte hirmul ja manipulatsioonidel. Regiooni julgeolekut tagame infot jagades ning ühiselt tegutsedes," lisas Eesti kaitseminister.
Balti riikide ja Poola välis- ja kaitseministrid arutasid oma kohtumisel Riias Läänemere regiooni julgeolekuolukorda ja NATO kollektiivkaitse päevakajalisi küsimusi. Laaneti sõnul saame kõige paremini oma julgeolekut tagada tihedas koostöös lähinaabrite ja liitlastega.
Kaitseministrid osalesid Läti NATO ühingu korraldatud julgeolekuteemalisel arutelul "A hot-cold summer of the Baltic Sea region", mille peateema oli Valgevene hübriidrünnak ja Venemaa Föderatsiooni suurõppus Zapad 2021.
Kaitseministrid külastasid ühiselt Adaži polügoonil toimuvat õppust Silver Arrow, mis toimub 3.-17. septembrini ja on osa Läti suurõppusest Namejs 2021.
Kalle Laanet kohtus ka NATO Põhjadiviisi staabis teenivate Eesti kaitseväelastega.
### Response:
Balti kaitseministrid süüdistasid Venemaad regiooni destabiliseerimises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaljulaid osaleb Itaalias Arraiolose grupi riigipeade kohtumisel, kohtub ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning ÜRO Maailma Toiduprogrammi juhtidega ning külastab Euroopa Liidu mereväeoperatsiooni EUNAVFOR Med/Irini peakorterit.
Neljapäeval osaleb Eesti riigipea Saksamaa ja Balti riikide presidentide kohtumisel Berliinis.
Teisipäeval kohtub president Kaljulaid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor Qu Dongyu ja ÜRO Maailma Toiduprogrammi abi-tegevdirektori Gina Casar'iga, et arutada keskkonnasõbralikku lähenemist põllumajandus- ja toidusektorile ning ÜRO ja rahvusvahelise kogukonna rolli maailma toiduvaldkonna probleemide ja näljahädade lahendamisel.
Seejärel külastab Eesti riigipea EL-i mereväeoperatsiooni EUNAVFOR Med/Irini peakorterit, mille operatsiooni Eesti on panustanud selle loomisest alates.
Kolmapäeval osaleb Kaljulaid Euroopa Liidu parlamentaarsete riikide presidentide kohtumisel, et arutada mida Euroopa Liit vajab globaalsel areenil mõjukamaks muutumiseks ning kuidas EL saab oma huve rahvusvahelisel areenil kaitsta aspektides, kus liikmesriigid üksinda jääks nõrgaks.
Arraiolose grupi nime all tuntakse 2003. aastal alguse saanud mitteformaalsete kohtumiste seeriat, kuhu on kutsutud EL-i riigipead, kes ei võta osa Euroopa Ülemkogust. Selle aastasel järjekorras 16. kohtumisel osalevad veel Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Läti, Malta, Poola, Portugali ja Sloveenia presidendid.
Neljapäeval sõidab president Kaljulaid Berliini, kus kohtub koos Läti ja Leedu riigipeaga Saksamaa liidupresidendi Frank-Walter Steinmeieriga, et tähistada 30 aastat Saksamaa ja Balti riikide diplomaatiliste suhete taastamisest.
President Kaljulaid saabub Eestisse tagasi neljapäeva hilisõhtul.
Tegemist ei ole siiski veel Kaljulaidi viimaste välisvisiitidega. Enne, kui ta ameti 11. oktoobril uueks riigipeaks valitud Alar Karisele üle annab, käib president Kaljulaid veel ka ametlikul visiidil Rootsis ning osaleb New Yorgis ÜRO Peaassambleel. | President Kaljulaid suundus töövisiidile Itaaliasse ja Saksamaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaljulaid osaleb Itaalias Arraiolose grupi riigipeade kohtumisel, kohtub ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning ÜRO Maailma Toiduprogrammi juhtidega ning külastab Euroopa Liidu mereväeoperatsiooni EUNAVFOR Med/Irini peakorterit.
Neljapäeval osaleb Eesti riigipea Saksamaa ja Balti riikide presidentide kohtumisel Berliinis.
Teisipäeval kohtub president Kaljulaid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor Qu Dongyu ja ÜRO Maailma Toiduprogrammi abi-tegevdirektori Gina Casar'iga, et arutada keskkonnasõbralikku lähenemist põllumajandus- ja toidusektorile ning ÜRO ja rahvusvahelise kogukonna rolli maailma toiduvaldkonna probleemide ja näljahädade lahendamisel.
Seejärel külastab Eesti riigipea EL-i mereväeoperatsiooni EUNAVFOR Med/Irini peakorterit, mille operatsiooni Eesti on panustanud selle loomisest alates.
Kolmapäeval osaleb Kaljulaid Euroopa Liidu parlamentaarsete riikide presidentide kohtumisel, et arutada mida Euroopa Liit vajab globaalsel areenil mõjukamaks muutumiseks ning kuidas EL saab oma huve rahvusvahelisel areenil kaitsta aspektides, kus liikmesriigid üksinda jääks nõrgaks.
Arraiolose grupi nime all tuntakse 2003. aastal alguse saanud mitteformaalsete kohtumiste seeriat, kuhu on kutsutud EL-i riigipead, kes ei võta osa Euroopa Ülemkogust. Selle aastasel järjekorras 16. kohtumisel osalevad veel Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Läti, Malta, Poola, Portugali ja Sloveenia presidendid.
Neljapäeval sõidab president Kaljulaid Berliini, kus kohtub koos Läti ja Leedu riigipeaga Saksamaa liidupresidendi Frank-Walter Steinmeieriga, et tähistada 30 aastat Saksamaa ja Balti riikide diplomaatiliste suhete taastamisest.
President Kaljulaid saabub Eestisse tagasi neljapäeva hilisõhtul.
Tegemist ei ole siiski veel Kaljulaidi viimaste välisvisiitidega. Enne, kui ta ameti 11. oktoobril uueks riigipeaks valitud Alar Karisele üle annab, käib president Kaljulaid veel ka ametlikul visiidil Rootsis ning osaleb New Yorgis ÜRO Peaassambleel.
### Response:
President Kaljulaid suundus töövisiidile Itaaliasse ja Saksamaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terviseameti andmetel on Eestis esmaspäeva pärastlõuna seisuga kokku vaktsineeritud 741 548 inimest, kellest 659 461 on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Koroonaviirusega on sel aastal nakatunud 80 276 inimest. Viiel protsendil neist on olnud vaktsineerimiskuur pooleli ja viiel protsendil lõpetatud. Enamik inimesi (90 protsenti), kes on viirusega nakatunud, on olnud vaktsineerimata.
Suurim nakatunute osakaal on AstraZenecaga kaitsepoogitute seas
Täielikult vaktsineeritud inimestest on viirusega sel aastal nakatunud 3980 inimest ehk 0,6 protsenti.
Enim on välja jagatud Pfizer/BioNTechi vaktsiini, sellega on täielikult kaitsepoogitud 435 713 inimest. Neist 2252 ehk 0,52 protsenti on nakatunud.
AstraZeneca vaktsiini on saanud 116 940 inimest, viirusega on neist nakatunud aga 1182 inimest ehk 1,01 protsenti.
Noorte seas populaarseks osutunud Jansseni koroonavaktsiiniga on kaitsepoogitud 46 347 inimest, kellest on nakatunud 418 inimest ehk 0,9 protsenti.
Moderna vaktsiiniga täielikult vaktsineeritud inimesed on aga kõige vähem nakatunud: 60 461-st on viirus tuvastatud 128-l inimesel ehk 0,21 protsendil.
Ravimiamet: üht vaktsiini teistest paremaks pidada pole otstarbekas
Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi ütles ERR-ile, et vaktsiini efektiivsuse kohta ei saa üldistusi teha vaid Eestis kogutud andmete põhjal.
"Vaktsiini efektiivsust hinnatakse üldjuhul kliinilistes uuringutes. Hilisem päriselu andmete analüüsimine on märksa keerukam ja numbrilise väärtuse andmine efektiivsusele ei ole nii lihtne," sõnas ta.
Suvi tõi välja, et teiste riikide uuringutest nähtub, et endiselt peetakse kõiki vaktsiine ka delta tüve osas tõhusaks, ennekõike raske nakatumise ja surma vältimisel.
"Andmeid lisandub pidevalt ja peame meeles pidama, et iga uue tüve puhul peame rääkima taas iga vaktsiini efektiivsusest uuesti. Seega ühe vaktsiini paremaks pidamine teistest ei ole praeguses muutuvas maailmas otstarbekas," selgitas Suvi. | Vaktsineeritutest on enim nakatunud AstraZeneca kaitsesüsti saanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terviseameti andmetel on Eestis esmaspäeva pärastlõuna seisuga kokku vaktsineeritud 741 548 inimest, kellest 659 461 on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Koroonaviirusega on sel aastal nakatunud 80 276 inimest. Viiel protsendil neist on olnud vaktsineerimiskuur pooleli ja viiel protsendil lõpetatud. Enamik inimesi (90 protsenti), kes on viirusega nakatunud, on olnud vaktsineerimata.
Suurim nakatunute osakaal on AstraZenecaga kaitsepoogitute seas
Täielikult vaktsineeritud inimestest on viirusega sel aastal nakatunud 3980 inimest ehk 0,6 protsenti.
Enim on välja jagatud Pfizer/BioNTechi vaktsiini, sellega on täielikult kaitsepoogitud 435 713 inimest. Neist 2252 ehk 0,52 protsenti on nakatunud.
AstraZeneca vaktsiini on saanud 116 940 inimest, viirusega on neist nakatunud aga 1182 inimest ehk 1,01 protsenti.
Noorte seas populaarseks osutunud Jansseni koroonavaktsiiniga on kaitsepoogitud 46 347 inimest, kellest on nakatunud 418 inimest ehk 0,9 protsenti.
Moderna vaktsiiniga täielikult vaktsineeritud inimesed on aga kõige vähem nakatunud: 60 461-st on viirus tuvastatud 128-l inimesel ehk 0,21 protsendil.
Ravimiamet: üht vaktsiini teistest paremaks pidada pole otstarbekas
Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi ütles ERR-ile, et vaktsiini efektiivsuse kohta ei saa üldistusi teha vaid Eestis kogutud andmete põhjal.
"Vaktsiini efektiivsust hinnatakse üldjuhul kliinilistes uuringutes. Hilisem päriselu andmete analüüsimine on märksa keerukam ja numbrilise väärtuse andmine efektiivsusele ei ole nii lihtne," sõnas ta.
Suvi tõi välja, et teiste riikide uuringutest nähtub, et endiselt peetakse kõiki vaktsiine ka delta tüve osas tõhusaks, ennekõike raske nakatumise ja surma vältimisel.
"Andmeid lisandub pidevalt ja peame meeles pidama, et iga uue tüve puhul peame rääkima taas iga vaktsiini efektiivsusest uuesti. Seega ühe vaktsiini paremaks pidamine teistest ei ole praeguses muutuvas maailmas otstarbekas," selgitas Suvi.
### Response:
Vaktsineeritutest on enim nakatunud AstraZeneca kaitsesüsti saanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Forcadelli ja veel viit Kataloonia parlamendi liiget, kes koos temaga neljapäeval Hispaania ülemkohtu ette astusid, süüdistatakse mässule õhutamises, mässus ja riigi raha väärkasutamises. Maksimaalne karistus nendes süüdistuspunktides süüdimõistmise korral võib olla 30 aastat vangistust.
Kohtunik otsustas ühtlasi konfiskeerida Forcadelli passi, määras neljale Kataloonia parlamendisaadikule 25 000 euro suuruse kautsjoni, mille tasumisel ühe nädala jooksul pääseksid nad vanglasse minekust. Lisaks vabastas ta vahi alt kuuenda saadiku, kelle hääl tegi 27. oktoobri iseseisvushääletuse võimalikuks, aga kes oli ise deklaratsioonile vastu.
Hispaania prokurörid viivad spiikri ja veel viie regionaalparlamendi juhtkonna liikme suhtes läbi kriminaaljuurdlust.
Neid kahtlustatakse iseseisvuse kuulutamise strateegia järgmises, enne kui Kataloonia parlament 27. oktoobril ametlikult iseseisvusdeklaratsiooni vastu võttis.
Hispaania konstitutsioonikohus tühistas deklaratsiooni kolmapäeval.
Prokurörid nõudsid kohtunik Pablo Llarenalt spiikrile ja teistele parlamendisaadikutele vangistust ilma kautsjoni vastu vabanemise võimaluseta.
Advokaatide sõnul püüdis Forcadell varem tunnistusi andes vanglasse minekut vältida, öeldes, et iseseisvusdeklaratsioon oli sümboolne. Advokaadi sõnul veedab spiiker öö vahi all, sest kohtuniku otsus tuli liiga hilja kautsjoni tasumiseks veel päeva jooksul. "Me kaebame otsuse edasi, sest see toetub argumentidele, millega me ei ole nõus," ütles Andreu Van den Eynde.
Spiikri pressiesindaja ütles neljapäeval, et Kataloonia parlamendi esinaisel ei olnud volitusi iseseisvushääletust takistada.
Eeluurimisvanglas ootavad Forcadelli ja tema liitlasi juba iseseisvusreferendumi korraldamisega seotud endised Kataloonia valitsusliikmed. Madridi kohus andis eelmisel nädalal käsu võtta kaheksa Kataloonia tagandatud presidendi Carles Puigdemonti endise valitsuse liiget vahi alla.
Puigdemont ise on koos veel nelja endise regionaalvalitsuse ministriga Belgias, kus nad astuvad järgmisel reedel kohtu ette. Kohus vaeb Puigdemonti ja endiste ministrite Hispaaniale väljaandmist vastavalt Madridi taotlusele.
Hispaania valitsus reageeris Kataloonia parlamendi iseseisvusdeklaratsioonile autonoomse piirkonna Madridi otsekontrollile allutamise, sealse valitsuse vallandamise ning uute Kataloonia parlamendi valimiste väljakuulutamisega 21. detsembriks.
Kataloonia elanikud on iseseisvuse küsimuses sügavalt lõhenenud, kuigi 1. oktoobri iseseisvusreferendumil, mille Hispaania keskvõim ebaseaduslikuks kuulutas ning millel puudus nõuetekohane rahvusvaheline vaatlemine, toetasid hääletamas käinud ülekaalukalt Kataloonia iseseisvumist. | Hispaania ülemkohus jättis Kataloonia parlamendispiikri vahi alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Forcadelli ja veel viit Kataloonia parlamendi liiget, kes koos temaga neljapäeval Hispaania ülemkohtu ette astusid, süüdistatakse mässule õhutamises, mässus ja riigi raha väärkasutamises. Maksimaalne karistus nendes süüdistuspunktides süüdimõistmise korral võib olla 30 aastat vangistust.
Kohtunik otsustas ühtlasi konfiskeerida Forcadelli passi, määras neljale Kataloonia parlamendisaadikule 25 000 euro suuruse kautsjoni, mille tasumisel ühe nädala jooksul pääseksid nad vanglasse minekust. Lisaks vabastas ta vahi alt kuuenda saadiku, kelle hääl tegi 27. oktoobri iseseisvushääletuse võimalikuks, aga kes oli ise deklaratsioonile vastu.
Hispaania prokurörid viivad spiikri ja veel viie regionaalparlamendi juhtkonna liikme suhtes läbi kriminaaljuurdlust.
Neid kahtlustatakse iseseisvuse kuulutamise strateegia järgmises, enne kui Kataloonia parlament 27. oktoobril ametlikult iseseisvusdeklaratsiooni vastu võttis.
Hispaania konstitutsioonikohus tühistas deklaratsiooni kolmapäeval.
Prokurörid nõudsid kohtunik Pablo Llarenalt spiikrile ja teistele parlamendisaadikutele vangistust ilma kautsjoni vastu vabanemise võimaluseta.
Advokaatide sõnul püüdis Forcadell varem tunnistusi andes vanglasse minekut vältida, öeldes, et iseseisvusdeklaratsioon oli sümboolne. Advokaadi sõnul veedab spiiker öö vahi all, sest kohtuniku otsus tuli liiga hilja kautsjoni tasumiseks veel päeva jooksul. "Me kaebame otsuse edasi, sest see toetub argumentidele, millega me ei ole nõus," ütles Andreu Van den Eynde.
Spiikri pressiesindaja ütles neljapäeval, et Kataloonia parlamendi esinaisel ei olnud volitusi iseseisvushääletust takistada.
Eeluurimisvanglas ootavad Forcadelli ja tema liitlasi juba iseseisvusreferendumi korraldamisega seotud endised Kataloonia valitsusliikmed. Madridi kohus andis eelmisel nädalal käsu võtta kaheksa Kataloonia tagandatud presidendi Carles Puigdemonti endise valitsuse liiget vahi alla.
Puigdemont ise on koos veel nelja endise regionaalvalitsuse ministriga Belgias, kus nad astuvad järgmisel reedel kohtu ette. Kohus vaeb Puigdemonti ja endiste ministrite Hispaaniale väljaandmist vastavalt Madridi taotlusele.
Hispaania valitsus reageeris Kataloonia parlamendi iseseisvusdeklaratsioonile autonoomse piirkonna Madridi otsekontrollile allutamise, sealse valitsuse vallandamise ning uute Kataloonia parlamendi valimiste väljakuulutamisega 21. detsembriks.
Kataloonia elanikud on iseseisvuse küsimuses sügavalt lõhenenud, kuigi 1. oktoobri iseseisvusreferendumil, mille Hispaania keskvõim ebaseaduslikuks kuulutas ning millel puudus nõuetekohane rahvusvaheline vaatlemine, toetasid hääletamas käinud ülekaalukalt Kataloonia iseseisvumist.
### Response:
Hispaania ülemkohus jättis Kataloonia parlamendispiikri vahi alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast Raido Roosi asendamist peatreeneripingil taas Kalle Klandorfiga uue hingamise leidnud Kalev tegi vahe sisse teisel veerandajal, kuid teist poolaega mängis paremini omakorda TTÜ.
Bamba Fall kogus võitjate parimana 25 punkti ja 12 lauapalli, Kristo Saage lisas 19 silma ja 6 korvisöötu ning Reimo Tamm tõi 15 silma.
TTÜ poolel tõi nende kõige viimane täiendus Martin Giese 21 punkti ja 8 lauapalli ning Toomas Raadiku arvele jäi 16 silma.
B-alagrupi tabelis on nii Tallinna Kalevil kui ka TTÜ-l nüüd kaks võitu ja üks kaotus. | Bamba Fall ja Saage viisid Tallinna Kalevi taas võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast Raido Roosi asendamist peatreeneripingil taas Kalle Klandorfiga uue hingamise leidnud Kalev tegi vahe sisse teisel veerandajal, kuid teist poolaega mängis paremini omakorda TTÜ.
Bamba Fall kogus võitjate parimana 25 punkti ja 12 lauapalli, Kristo Saage lisas 19 silma ja 6 korvisöötu ning Reimo Tamm tõi 15 silma.
TTÜ poolel tõi nende kõige viimane täiendus Martin Giese 21 punkti ja 8 lauapalli ning Toomas Raadiku arvele jäi 16 silma.
B-alagrupi tabelis on nii Tallinna Kalevil kui ka TTÜ-l nüüd kaks võitu ja üks kaotus.
### Response:
Bamba Fall ja Saage viisid Tallinna Kalevi taas võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane eestlanna, kes maailma edetabelis hetkel hoidmas 107. kohta, alistas teise ringi mängus 21-aastase prantslanna Jessika Ponchet' (WTA 269.) 52 minutiga 6:1, 6:2.
Veerandfinaalis tuleb Kanepi vastaseks 31-aastane prantslanna Pauline Parmentier (WTA 91.), kes sai 6:2, 6:4 jagu türklannast Basak Eraydinist (WTA 173.). | Kiire võidu saanud Kanepi andis vastasele vaid kolm geimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane eestlanna, kes maailma edetabelis hetkel hoidmas 107. kohta, alistas teise ringi mängus 21-aastase prantslanna Jessika Ponchet' (WTA 269.) 52 minutiga 6:1, 6:2.
Veerandfinaalis tuleb Kanepi vastaseks 31-aastane prantslanna Pauline Parmentier (WTA 91.), kes sai 6:2, 6:4 jagu türklannast Basak Eraydinist (WTA 173.).
### Response:
Kiire võidu saanud Kanepi andis vastasele vaid kolm geimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NATO väed tegutsevad alates 2015. aastast Afganistanis toetus- ja väljaõppemissiooni Resolute Support raames ning otseses lahingutegevuses islamiliikumisega Taliban ei osale.
Nicholson ütles Brüsselis NATO peakorteris pressikonverentsil, et järgmisel aastal langevad 16-aastases sõjas kokku mitu tähtsat arengut, mis võimaldavad Afganistani julgeolekujõududel Talibani vastu kaotatud alade tagasivõtmiseks pealetungile asuda.
Afganistanis teenib praegu üle 13 000 sõduri 39 NATO liikmes- ja partnerriigist ning NATO kaitseministrid leppisid neljapäeval kokku vägede arvu suurendamises vähemalt 16 000-ni, ehkki nende täpne ülempiir pole teada, sest arutelud veel käivad.
Ühendriigid soovivad liitlastelt tuhandeid sõdureid Afganistani vägesid koolitama, mis annaks USA sõduritele võimaluse neid operatsioonidel toetada.
"Minu kui komandöri vaatevinklist on afgaanid küllaltki hästi esinenud," lausus Nicholson. "Kuigi esines kohati väga ägedat sõjategevust, ei suutnud vastane ühtegi oma eesmärki saavutada," sõnas ta, viidates tõigale, et Taliban ei suutnud tänavu vallutada ühtegi Afganistani provintsipealinna, kuigi rühmituse rünnakutes hukkus tuhandeid Afganistani sõjaväelasi.
NATO Euroopa maavägede ülem Curtis Scapparotti tunnistas, et alliansi liikmesriigid ei ole Nicholsoni vajadusi seni suutnud 100-protsendiliselt täita.
Nicholsoni sõnul on praegu USA liitlasriikide vägede võtmeülesanne hoogustada kohalike politseinike ja sõdurite väljaõpetamist pärast liitlasvägede liiga rutakat Afganistanist väljatoomist Ühendriikide eelmise presidendi Barack Obama ajal.
"See toob järgmisel aastal lahinguväljal kaasa olukorra märgatava muutuse," ütles komandör. Ta märkis positiivsete arengutena ära ka Afganistani eriväelaste arvu kahekordistumise, uue ohvitseride kaadri tekke ning Afganistani õhujõudude suurenemise.
Nicholson kritiseeris Venemaad "võltsnarratiivi" levitamise eest, mille kohaselt on Afganistanis tuhandeid äärmusrühmituse Islamiriik (IS) võitlejad, kelle vastu Moskva oleks justkui õigustatud Talibani "abistama".
Ta ei täpsustanud Venemaa abi olemust, kuid ütles, et Afganistanis on kaugelt alla 1000 IS-i võitleja.
Samas märkis USA ja NATO vägede ülem, et pühasõdalaste ridu täiendavad Pakistanist üle piiri Afganistani tulevad võitlejad. | NATO vägede ülem ootab Afganistani vägedelt uuel aastal pealetungi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NATO väed tegutsevad alates 2015. aastast Afganistanis toetus- ja väljaõppemissiooni Resolute Support raames ning otseses lahingutegevuses islamiliikumisega Taliban ei osale.
Nicholson ütles Brüsselis NATO peakorteris pressikonverentsil, et järgmisel aastal langevad 16-aastases sõjas kokku mitu tähtsat arengut, mis võimaldavad Afganistani julgeolekujõududel Talibani vastu kaotatud alade tagasivõtmiseks pealetungile asuda.
Afganistanis teenib praegu üle 13 000 sõduri 39 NATO liikmes- ja partnerriigist ning NATO kaitseministrid leppisid neljapäeval kokku vägede arvu suurendamises vähemalt 16 000-ni, ehkki nende täpne ülempiir pole teada, sest arutelud veel käivad.
Ühendriigid soovivad liitlastelt tuhandeid sõdureid Afganistani vägesid koolitama, mis annaks USA sõduritele võimaluse neid operatsioonidel toetada.
"Minu kui komandöri vaatevinklist on afgaanid küllaltki hästi esinenud," lausus Nicholson. "Kuigi esines kohati väga ägedat sõjategevust, ei suutnud vastane ühtegi oma eesmärki saavutada," sõnas ta, viidates tõigale, et Taliban ei suutnud tänavu vallutada ühtegi Afganistani provintsipealinna, kuigi rühmituse rünnakutes hukkus tuhandeid Afganistani sõjaväelasi.
NATO Euroopa maavägede ülem Curtis Scapparotti tunnistas, et alliansi liikmesriigid ei ole Nicholsoni vajadusi seni suutnud 100-protsendiliselt täita.
Nicholsoni sõnul on praegu USA liitlasriikide vägede võtmeülesanne hoogustada kohalike politseinike ja sõdurite väljaõpetamist pärast liitlasvägede liiga rutakat Afganistanist väljatoomist Ühendriikide eelmise presidendi Barack Obama ajal.
"See toob järgmisel aastal lahinguväljal kaasa olukorra märgatava muutuse," ütles komandör. Ta märkis positiivsete arengutena ära ka Afganistani eriväelaste arvu kahekordistumise, uue ohvitseride kaadri tekke ning Afganistani õhujõudude suurenemise.
Nicholson kritiseeris Venemaad "võltsnarratiivi" levitamise eest, mille kohaselt on Afganistanis tuhandeid äärmusrühmituse Islamiriik (IS) võitlejad, kelle vastu Moskva oleks justkui õigustatud Talibani "abistama".
Ta ei täpsustanud Venemaa abi olemust, kuid ütles, et Afganistanis on kaugelt alla 1000 IS-i võitleja.
Samas märkis USA ja NATO vägede ülem, et pühasõdalaste ridu täiendavad Pakistanist üle piiri Afganistani tulevad võitlejad.
### Response:
NATO vägede ülem ootab Afganistani vägedelt uuel aastal pealetungi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu parimaks tõusis Hendrik Eelmäe, kes kogus 19 punkti, 7 resultatiivset söötu ja 5 lauapalli. Steven Cook viskas 18 punkti ja hankis 9 lauapalli ning Kristjan Kitsingu arvele jäi 15 silma.
Kaotajate poolel tõi Ron Arnar Pehka 14 punkti, Erki Kuhi kogus 11 silma ja 9 lauapalli ning Joonas Sein tõi 10 silma.
Liigatabelis on Tartu meeskond kahe võidu ja kolme kaotusega 5. kohal. G4S Noorteliiga tiimil on tabelis neli kaotust. | Tartu Ülikool sai noormängija vedamisel koduliigas teise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu parimaks tõusis Hendrik Eelmäe, kes kogus 19 punkti, 7 resultatiivset söötu ja 5 lauapalli. Steven Cook viskas 18 punkti ja hankis 9 lauapalli ning Kristjan Kitsingu arvele jäi 15 silma.
Kaotajate poolel tõi Ron Arnar Pehka 14 punkti, Erki Kuhi kogus 11 silma ja 9 lauapalli ning Joonas Sein tõi 10 silma.
Liigatabelis on Tartu meeskond kahe võidu ja kolme kaotusega 5. kohal. G4S Noorteliiga tiimil on tabelis neli kaotust.
### Response:
Tartu Ülikool sai noormängija vedamisel koduliigas teise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti suvepealinna klubi parimana viskas Mihkel Kirves suurepärase visketabavuse juures (väljakult 10/14, vabaviskejoonelt 5/6) 25 punkti. Karl Martin Kask kogus 15 silma ja 8 lauapalli, Saimon Sutt viskas 13, Karl-Johan Lips 12 ning Sten Saaremäel 10 silma.
Pärnu jaoks oli see A-alagrupis kolmest mängust teiseks võiduks, Minsk jätkab võiduta. | Mihkel Kirves vedas Pärnu Sadama Balti liigas võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti suvepealinna klubi parimana viskas Mihkel Kirves suurepärase visketabavuse juures (väljakult 10/14, vabaviskejoonelt 5/6) 25 punkti. Karl Martin Kask kogus 15 silma ja 8 lauapalli, Saimon Sutt viskas 13, Karl-Johan Lips 12 ning Sten Saaremäel 10 silma.
Pärnu jaoks oli see A-alagrupis kolmest mängust teiseks võiduks, Minsk jätkab võiduta.
### Response:
Mihkel Kirves vedas Pärnu Sadama Balti liigas võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimsi viskas kohtumise avavärava, ent tosina minuti järel olid külalised kolme väravaga peal – 8:5. Siis tegi kodumeeskond 4:0 spurdi ja Anti Lanno viis Viimsi jälle 9:8 ette. Kalmer Musting Coopi peatreenerina võttis aja maha ning peagi hakkas kaalukauss külaliste poole kalduma.
Kaotusseisult 12:14 hoidis Coop vastaseid üle kuue minuti kuival, viskas ise viis väravat ja oli uuesti kolme tabamusega ees. Avapoolaja lõpul jäid põlvalased kahe mehega vähemusse, kuid läksid puhkepausile 17:15 eduseisus. Mihkel Muld ja Tõnis Kase olid visanud viis väravat, Viimsi toetus kogenud meestele, sest nii Tarmo Ulla kui Aleksander Oganezovi arvel oli neli tabamust.
Võõrustajad tulid riietusruumist isukalt ja jõudsid peagi viigini 18:18. Coop jäi jälle vähemusse ning Priit Poks ja Otto Karl Kont viisid Viimsi 21:19 ette. Mustingu järjekordse time-out'i järel toimus aga murrang ja kümme minutit hiljem oli Coop peal 29:23! Viimsi jõudis veel kolme värava kaugusele, ent mitte lähemale ning Coop sai 35:31 võidu.
Võitjate poolel viskas Kase üleplatsimehena 8, Mathias Rebane lisas 6, Muld, Andreas Rikken ja Alfred Timmo 5 väravat. Kaotajatest olid täpsemad Oganezov 7 ning Kont ja Poks 5 tabamusega. Meistriliiga teine ring algab kahe nädala pärast. | Käsipalli meistriliiga avaring lõppes Põlva Coopi võiduga Viimsis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimsi viskas kohtumise avavärava, ent tosina minuti järel olid külalised kolme väravaga peal – 8:5. Siis tegi kodumeeskond 4:0 spurdi ja Anti Lanno viis Viimsi jälle 9:8 ette. Kalmer Musting Coopi peatreenerina võttis aja maha ning peagi hakkas kaalukauss külaliste poole kalduma.
Kaotusseisult 12:14 hoidis Coop vastaseid üle kuue minuti kuival, viskas ise viis väravat ja oli uuesti kolme tabamusega ees. Avapoolaja lõpul jäid põlvalased kahe mehega vähemusse, kuid läksid puhkepausile 17:15 eduseisus. Mihkel Muld ja Tõnis Kase olid visanud viis väravat, Viimsi toetus kogenud meestele, sest nii Tarmo Ulla kui Aleksander Oganezovi arvel oli neli tabamust.
Võõrustajad tulid riietusruumist isukalt ja jõudsid peagi viigini 18:18. Coop jäi jälle vähemusse ning Priit Poks ja Otto Karl Kont viisid Viimsi 21:19 ette. Mustingu järjekordse time-out'i järel toimus aga murrang ja kümme minutit hiljem oli Coop peal 29:23! Viimsi jõudis veel kolme värava kaugusele, ent mitte lähemale ning Coop sai 35:31 võidu.
Võitjate poolel viskas Kase üleplatsimehena 8, Mathias Rebane lisas 6, Muld, Andreas Rikken ja Alfred Timmo 5 väravat. Kaotajatest olid täpsemad Oganezov 7 ning Kont ja Poks 5 tabamusega. Meistriliiga teine ring algab kahe nädala pärast.
### Response:
Käsipalli meistriliiga avaring lõppes Põlva Coopi võiduga Viimsis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ATP edetabelis hetkel 958. kohal paiknev 19-aastane Raisma sai endast aasta nooremast soomlasest Emil Ruusuvuorist (ATP 1183.) jagu kolmes setis 5:7, 7:6, 6:2. Matškestis kolm minutit alla kahe tunni. | Kenneth Raisma jõudis kaotusseisust Pärnu turniiril poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ATP edetabelis hetkel 958. kohal paiknev 19-aastane Raisma sai endast aasta nooremast soomlasest Emil Ruusuvuorist (ATP 1183.) jagu kolmes setis 5:7, 7:6, 6:2. Matškestis kolm minutit alla kahe tunni.
### Response:
Kenneth Raisma jõudis kaotusseisust Pärnu turniiril poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane lootis terve suve, et üleminek Barcelonasse saanuks reaalsuseks, vahendab Soccernet.ee. "Olin väga lähedal, samas kaugel Barcelonaga liitumisele. Ma ei kaotanud kordagi lootust ja olin rahulik, kuid üleminekut ikkagi ei toimunudki, "sõnas Di Maria ESPN-ile.
"Samas elu on näidanud, et võib juhtuda igasuguseid asju ning keegi ei tea, mida tulevik tuua võib," vihjas argentiinlane võimalusele, et üks päev on tema Barcelona särki kandmas. | Angel Di Maria oli Barcelonasse siirdumisele lähedal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane lootis terve suve, et üleminek Barcelonasse saanuks reaalsuseks, vahendab Soccernet.ee. "Olin väga lähedal, samas kaugel Barcelonaga liitumisele. Ma ei kaotanud kordagi lootust ja olin rahulik, kuid üleminekut ikkagi ei toimunudki, "sõnas Di Maria ESPN-ile.
"Samas elu on näidanud, et võib juhtuda igasuguseid asju ning keegi ei tea, mida tulevik tuua võib," vihjas argentiinlane võimalusele, et üks päev on tema Barcelona särki kandmas.
### Response:
Angel Di Maria oli Barcelonasse siirdumisele lähedal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta naispurjetaja, valitsev olümpiavõitja Marit Bouwmeester pälvis tänavu nii Euroopa kui maailmameistri tiitli, kusjuures viimatinimetatud saavutus on tema purjetamiskarjääris juba kolmas.
"Mul on alati olnud suured unistused. Ma ei soovinud Olümpiamängudel mitte üksnes osaleda vaid seal ka kulla võita, saada kõige paremaks purjetajaks. Kusjuures hetkel, kui sellest kõigest unistasin, ei olnud ma veel isegi maailma 20 parima seas. Usun, et kui nautida seda, mida teed, teha palju tööd ning olla pühendunud, siis lähevadki unistused täide. Tahaksin kõiki, nii noori kui vanu, kutsuda üles oma unistusi järgima," sõnas Bouwmeester autasu vastu võttes.
Aasta meespurjetaja Peter Burling saavutas kõigest 26-aastasena purjetamismaailma ühel suurimal võistlusel, America's Cupil esikoha Emirates Team New Zealand roolimehena. Rahuliku ja keskendunud liidrina viis ta oma tööka meeskonna 7:1 võidule karmikäelise Jimmy Spithilli juhtimisel seilava tiitlikaitsja Oracle Team USA üle. Hetkel jahi Team Brunel pardal Volvo Ocean Race'il võistlev Burling auhinnatseremooniaga liituda ei saanud.
“Mul on äärmiselt hea meel, et selleaastased parimad on just Bouwmeester ja Burling. Oleme huviga jälginud nende kasvamist ja käekäiku ja meeletut töötahet ning pühendumist. Mõlemad tiitlivõitjad on auhinda väärt. Nüüd jääb vaid veel loota ja oodata, et varsti on ka mõni meie purjetajatest sel auväärsel kohal”, kommenteeris auhinnatseremoonialt Mehhikost Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein.
Rolex World Sailor of the Year võitjad selgusid World Sailingu liikmeteks olevate rahvuslike purjetamise alaliitude hulgas läbi viidud hääletuse, rahvahääletuse ning vahetult auhinnatseremoonia eel külaliste hulgas toimunud hääletuse tulemuste alusel, millele eelnes nominentide esitamise voor. Aasta nais- ja meespurjetaja tiitli võis pälvida nii üksikisik kui paatkond, kelle saavutusi septembrist 2016 kuni augustini 2017 kestnud kvalifitseerumisperioodi jooksul peeti kõige silmapaistvamaks. Auhinda on antud välja alates 1994. aastast ning võitjaid on olnud nii olümpiaklassi- kui kiiljahipurjetajate, soolo-ookeanipurjetajate, üle Atlandi ookeani sõidus maailmarekordi sooritanute, matšpurjetajate, America’s Cupil osalenute kui purjelaudurite seast.
2017. aastal olid nominentideks naiste hulgas lisaks Bouwmeesterile Brasiilia naiskond Martine Grael ja Kahena Kunze, kes on tänavused 49erFX klassi maailma karikasarja parimad, purjelaua vabastiili World Touri võitja ja slaalomi maailmameister arubalanna Sarah-Quita Offringa ning hispaanlanna Tara Pacheco, kes tuli Fernando Echavarri soodinaisena Nacra 17 klassi maailma karikasarja võitjaks.
Meeste seas sisaldas nominentide nimekiri peale Burlingi veel skipperina America's Cupil võidu saavutanud austraallast Glenn Ashbyt, üksinda ümber maailma sõitmise rekordiomanikku, prantslast Thomas Coville'i ning viimase kaasmaalast, 2016-2017 Vendee Globe võistluse esikohaomanikku Armel le Cleachi.
Auhinnatseremoonial anti üle veel kaks kõrget autasu: Beppe Croce trofee isikule, kes on andnud purjesporti väljapaistva vabatahtliku panuse ning Presidendi trofee, millega tunnustatakse üksikisikut tema töö eest purjetamise arendamisel. Esimese neist pälvis aastatel 2012-2016 World Sailingu presidendiks olnud itaallane Carlo Croce, kes juhtis oma ametiajal International Sailing Federationi ümberbrändimist World Sailinguks, asetades purjetajad selles protsessis kesksele kohale. Teise auhinna laureaadiks on Stan Honey - purjetaja, kes on võitnud navigaatorina Volvo Ocean Race'i ja sooritanud hulganisti maailmarekordeid, vaadates oma tegevustes alati tulevikku ja arendades purjespordi kajastamist televisioonis erinevate tehniliste lahenduste rakendamisega.
Eesti Jahtklubide Liit tunnustab Eesti parimaid purjetajaid traditsioonilisel pidulikul hooaja lõpugalal 24. novembril Tallinnas, Rotermanni Soolalaos. | Aasta purjetajateks pärjati Bouwmeester ja Burling | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta naispurjetaja, valitsev olümpiavõitja Marit Bouwmeester pälvis tänavu nii Euroopa kui maailmameistri tiitli, kusjuures viimatinimetatud saavutus on tema purjetamiskarjääris juba kolmas.
"Mul on alati olnud suured unistused. Ma ei soovinud Olümpiamängudel mitte üksnes osaleda vaid seal ka kulla võita, saada kõige paremaks purjetajaks. Kusjuures hetkel, kui sellest kõigest unistasin, ei olnud ma veel isegi maailma 20 parima seas. Usun, et kui nautida seda, mida teed, teha palju tööd ning olla pühendunud, siis lähevadki unistused täide. Tahaksin kõiki, nii noori kui vanu, kutsuda üles oma unistusi järgima," sõnas Bouwmeester autasu vastu võttes.
Aasta meespurjetaja Peter Burling saavutas kõigest 26-aastasena purjetamismaailma ühel suurimal võistlusel, America's Cupil esikoha Emirates Team New Zealand roolimehena. Rahuliku ja keskendunud liidrina viis ta oma tööka meeskonna 7:1 võidule karmikäelise Jimmy Spithilli juhtimisel seilava tiitlikaitsja Oracle Team USA üle. Hetkel jahi Team Brunel pardal Volvo Ocean Race'il võistlev Burling auhinnatseremooniaga liituda ei saanud.
“Mul on äärmiselt hea meel, et selleaastased parimad on just Bouwmeester ja Burling. Oleme huviga jälginud nende kasvamist ja käekäiku ja meeletut töötahet ning pühendumist. Mõlemad tiitlivõitjad on auhinda väärt. Nüüd jääb vaid veel loota ja oodata, et varsti on ka mõni meie purjetajatest sel auväärsel kohal”, kommenteeris auhinnatseremoonialt Mehhikost Eesti Jahtklubide Liidu president Egon Elstein.
Rolex World Sailor of the Year võitjad selgusid World Sailingu liikmeteks olevate rahvuslike purjetamise alaliitude hulgas läbi viidud hääletuse, rahvahääletuse ning vahetult auhinnatseremoonia eel külaliste hulgas toimunud hääletuse tulemuste alusel, millele eelnes nominentide esitamise voor. Aasta nais- ja meespurjetaja tiitli võis pälvida nii üksikisik kui paatkond, kelle saavutusi septembrist 2016 kuni augustini 2017 kestnud kvalifitseerumisperioodi jooksul peeti kõige silmapaistvamaks. Auhinda on antud välja alates 1994. aastast ning võitjaid on olnud nii olümpiaklassi- kui kiiljahipurjetajate, soolo-ookeanipurjetajate, üle Atlandi ookeani sõidus maailmarekordi sooritanute, matšpurjetajate, America’s Cupil osalenute kui purjelaudurite seast.
2017. aastal olid nominentideks naiste hulgas lisaks Bouwmeesterile Brasiilia naiskond Martine Grael ja Kahena Kunze, kes on tänavused 49erFX klassi maailma karikasarja parimad, purjelaua vabastiili World Touri võitja ja slaalomi maailmameister arubalanna Sarah-Quita Offringa ning hispaanlanna Tara Pacheco, kes tuli Fernando Echavarri soodinaisena Nacra 17 klassi maailma karikasarja võitjaks.
Meeste seas sisaldas nominentide nimekiri peale Burlingi veel skipperina America's Cupil võidu saavutanud austraallast Glenn Ashbyt, üksinda ümber maailma sõitmise rekordiomanikku, prantslast Thomas Coville'i ning viimase kaasmaalast, 2016-2017 Vendee Globe võistluse esikohaomanikku Armel le Cleachi.
Auhinnatseremoonial anti üle veel kaks kõrget autasu: Beppe Croce trofee isikule, kes on andnud purjesporti väljapaistva vabatahtliku panuse ning Presidendi trofee, millega tunnustatakse üksikisikut tema töö eest purjetamise arendamisel. Esimese neist pälvis aastatel 2012-2016 World Sailingu presidendiks olnud itaallane Carlo Croce, kes juhtis oma ametiajal International Sailing Federationi ümberbrändimist World Sailinguks, asetades purjetajad selles protsessis kesksele kohale. Teise auhinna laureaadiks on Stan Honey - purjetaja, kes on võitnud navigaatorina Volvo Ocean Race'i ja sooritanud hulganisti maailmarekordeid, vaadates oma tegevustes alati tulevikku ja arendades purjespordi kajastamist televisioonis erinevate tehniliste lahenduste rakendamisega.
Eesti Jahtklubide Liit tunnustab Eesti parimaid purjetajaid traditsioonilisel pidulikul hooaja lõpugalal 24. novembril Tallinnas, Rotermanni Soolalaos.
### Response:
Aasta purjetajateks pärjati Bouwmeester ja Burling |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parlamendi juhatus ja kõigi fraktsioonide esimehed esitasid põhiseaduskomisjonile ühise ettepaneku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmiseks, mille vastuvõtmise korral hakatakse neid palku iga-aastaselt indekseerima nii nagu see praegu toimub vanaduspensioni puhul.
Kõrgemate riigiteenijate palgad, mida reguleerib 2009. aastal vastu võetud seadus, on teatud protsent presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe palgast, mis kõiguvad juba aastaid ühe ja sama punkti ümber, ilmutades kohati isegi vähenemise märke.
Nii võrdus praeguse korra kehtima hakkamisel riigikogu liikme 3475-eurone kuupalk Eesti nelja keskmise palgaga, kuid nüüdne 3437 eurot on alla kolme keskmise palga. Veel üks näide: kui aastal 2013 oli spiikri palk 5346 eurot, siis nüüd on see 5288 eurot.
Selle põhjuseks on kaheksa aasta eest ebaõnnestunult sõnastatud seadusesäte, mis ei arvesta põhiseaduslike institutsioonide juhtide, samuti seadusandliku ja täitevvõimu tipptegijate palkade indekseerimisel riigi üldist palkade tõusu ja tarbijahinna indeksi muutust. Varem ei ole parlamendierakonnad leidnud ka üksmeelt, kuidas seadust kohendada ning põhjuseks on olnud seadusandjate kartus sattuda avalikkuse meelepaha alla isegi väikese palgatõusuga.
Pensionid suurenevad aastas viie protsendi ringis. Seega tooks riigikogu vanematekogus toetuse saanud ettepanek kasutada vanaduspensioni indekseerimise valemit ka kõrgemate riigiteenijate palkade puhul ministritele ja parlamendi liikmetele kaasa ca 200-eurose palgatõusu ning president, riigikogu esimees, peaminister ja riigikohtu esimees saaksid senisele palgale juurde ca 250 eurot.
Ent kui riigi keskmise palga langedes pensionid ei lange, vaid jäävad samaks, siis kõrgematel riigiteenijatel on võimalik ka palga vähenemine," ütles riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.
"Meie ühine muudatusettepanek näeb ette ametipalkade indekseerimise, mille tulemusel palk kas tõuseb või langeb sõltuvalt muutustest majanduses ehk siis sotsiaalmaksu laekumisest ja tarbijahinna indeksi muutumisest," selgitas ta.
Kuna riigikogu koosseis ei saa enda palgakorraldust muuta, hakkaks parlamendi liikmetele uus kord kehtima pärast üldvalimisi märtsis 2019. Sama tähtaega palusid kasutada ka peaminister Jüri Ratas ministrite ja president Kersti Kaljulaid riigipea palga arvestamisel.
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (lühendatult KRAPS) muutmine tõusis päevakorda seoses justiitsministri algatusel valminud eelnõuga lisada KRAPS-i ka prokurörid ja tõsta riigi peaprokuröri palk kõrgemaks kui on õiguskantsleril, riigikontrolöril ja ministril. See ettepanek ilmselt parlamendi toetust ei saa.
Samas on võimalik, et osa parlamendiliikmeid esitab KRAPS-i muutmiseks põhiseaduskomisjonile veel ühe ettepaneku - tõsta ka nn presidendipalka, mille järel tõuseksid kõigi kõrgemate riigiteenijate töötasud. Osa riigikogu fraktsioone - näiteks EKRE ja Vabaerakond - oleksid sellele tuntavale ulatuslikule palgatõusule arvatavasti vastu.
Kõrgemad riigiteenijad, kelle ametipalga määrab KRAPS, on president, riigikogu esimees, peaminister, riigikohtu esimees, riigikontrolör, õiguskantsler, ministrid, kohtunikud, riigisekretär, riiklik lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Panga nõukogu esimees ja nõukogu liikmed. | Riigikogu vanematekogu soovib kõrgete teenistujate palgad lahti külmutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parlamendi juhatus ja kõigi fraktsioonide esimehed esitasid põhiseaduskomisjonile ühise ettepaneku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmiseks, mille vastuvõtmise korral hakatakse neid palku iga-aastaselt indekseerima nii nagu see praegu toimub vanaduspensioni puhul.
Kõrgemate riigiteenijate palgad, mida reguleerib 2009. aastal vastu võetud seadus, on teatud protsent presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe palgast, mis kõiguvad juba aastaid ühe ja sama punkti ümber, ilmutades kohati isegi vähenemise märke.
Nii võrdus praeguse korra kehtima hakkamisel riigikogu liikme 3475-eurone kuupalk Eesti nelja keskmise palgaga, kuid nüüdne 3437 eurot on alla kolme keskmise palga. Veel üks näide: kui aastal 2013 oli spiikri palk 5346 eurot, siis nüüd on see 5288 eurot.
Selle põhjuseks on kaheksa aasta eest ebaõnnestunult sõnastatud seadusesäte, mis ei arvesta põhiseaduslike institutsioonide juhtide, samuti seadusandliku ja täitevvõimu tipptegijate palkade indekseerimisel riigi üldist palkade tõusu ja tarbijahinna indeksi muutust. Varem ei ole parlamendierakonnad leidnud ka üksmeelt, kuidas seadust kohendada ning põhjuseks on olnud seadusandjate kartus sattuda avalikkuse meelepaha alla isegi väikese palgatõusuga.
Pensionid suurenevad aastas viie protsendi ringis. Seega tooks riigikogu vanematekogus toetuse saanud ettepanek kasutada vanaduspensioni indekseerimise valemit ka kõrgemate riigiteenijate palkade puhul ministritele ja parlamendi liikmetele kaasa ca 200-eurose palgatõusu ning president, riigikogu esimees, peaminister ja riigikohtu esimees saaksid senisele palgale juurde ca 250 eurot.
Ent kui riigi keskmise palga langedes pensionid ei lange, vaid jäävad samaks, siis kõrgematel riigiteenijatel on võimalik ka palga vähenemine," ütles riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.
"Meie ühine muudatusettepanek näeb ette ametipalkade indekseerimise, mille tulemusel palk kas tõuseb või langeb sõltuvalt muutustest majanduses ehk siis sotsiaalmaksu laekumisest ja tarbijahinna indeksi muutumisest," selgitas ta.
Kuna riigikogu koosseis ei saa enda palgakorraldust muuta, hakkaks parlamendi liikmetele uus kord kehtima pärast üldvalimisi märtsis 2019. Sama tähtaega palusid kasutada ka peaminister Jüri Ratas ministrite ja president Kersti Kaljulaid riigipea palga arvestamisel.
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (lühendatult KRAPS) muutmine tõusis päevakorda seoses justiitsministri algatusel valminud eelnõuga lisada KRAPS-i ka prokurörid ja tõsta riigi peaprokuröri palk kõrgemaks kui on õiguskantsleril, riigikontrolöril ja ministril. See ettepanek ilmselt parlamendi toetust ei saa.
Samas on võimalik, et osa parlamendiliikmeid esitab KRAPS-i muutmiseks põhiseaduskomisjonile veel ühe ettepaneku - tõsta ka nn presidendipalka, mille järel tõuseksid kõigi kõrgemate riigiteenijate töötasud. Osa riigikogu fraktsioone - näiteks EKRE ja Vabaerakond - oleksid sellele tuntavale ulatuslikule palgatõusule arvatavasti vastu.
Kõrgemad riigiteenijad, kelle ametipalga määrab KRAPS, on president, riigikogu esimees, peaminister, riigikohtu esimees, riigikontrolör, õiguskantsler, ministrid, kohtunikud, riigisekretär, riiklik lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Panga nõukogu esimees ja nõukogu liikmed.
### Response:
Riigikogu vanematekogu soovib kõrgete teenistujate palgad lahti külmutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 17-aastane Alari Tammsalu Team Moisarist tunnistati esimesel etapil seisuga 3:0 oma kümme aastat vanemast vastasest parem olevat. Tema edu aluseks on kõva trenn ja vaimne ettevalmistus. "Tuleb lihtsalt endasse uskuda. Trennid teevad tugevamaks nii füüsiliselt kui vaimselt. Võitlussport võib tunduda pealtnäha selline karm, aga mulle on ta andnud enesekindlust, füüsilist vastupidavust, head kogemust ja uusi sõpru," rääkis ta pressiteate vahendusel.
"Ma tegin kõvasti trenni – käisin trennikaaslastega kõvasti jooksmas, tegime palju mäkkespurte. Trenni peab alati jõudma, vabandusi selle juures ei eksisteeri, ja sellepärast ka tuli võit ära."
Muay Thai liigat on korraldatud juba ligikaudu 10 aastat, varasemalt nime harrastajate Võistlused all. “Eesmärk on üritusel väga lihtne – et kõik saaksid võimalikult ohutus ja turvalises ning võrdses keskkonnas proovida taipoksivõistlusi või siis kasvatada enda matšide arvu,” selgitas KRVA asutaja ja treener Kevin Renno.
“Aastas teeme 4-5 etappi. See on kõigile hea hüppelaud enne minekut näiteks kasvõi Eesti meistrivõistlustele, mis toimuvad juba turniiri vormis ja kus võib teinekord tulla ka juba väga tõsine vastane. Eesti Muay Thai Liigal pannakse paarilised paika vastavalt treeningkogemusele, kaalule ja vanusele. See teebki sellest sellise hea võrdse vastasseisu.”
Muay Thai liiga on Kevin Renno hinnangul Eesti amatöörvõistlustest kõigist etappidest osavõtjate arvu järgi kindlasti kõige edukam. “Inimesed julgevad tulla proovima, kuna nad teavad, et nad ei lähe siin vastu kellegagi, kes on neist peajagu üle," selgitas ta. Kõik paarilised pannakse võistlusel paika täpselt nende vanusele ja kogemusele vastavalt, mitte turniiri vormis kaalukategooria järgi ning see teebki liiga võistlused populaarseks.
Noorim võistleja esimesel etapil oli kuueaastane. Võistlemine on Kevin Renno sõnul ka lastele üsna ohutu, kuna neil on kaitsevarustus peal, nende löögid pole tugevad ja seetõttu pole ükski laps kunagi viga saanud. Küll aga annab see lapsele väga olulise elukogemuse.
"Saades vanemate poolt tagasisidet, siis kindlasti on enesekindlus see, mida lapsed siin saavutavad. Kui nad tunnevad, et nad oskavad enda eest seista, siis muudab see lapse rahulikumaks, enesekindlamaks ja see annab juba usku ja tahet, tegutseda," teab treener. Ta usub, et taipoks jätkab ka edaspidi praegust kasvutrendi. | Laupäeval toimub Muay Thai liiga II etapp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
17-aastane Alari Tammsalu Team Moisarist tunnistati esimesel etapil seisuga 3:0 oma kümme aastat vanemast vastasest parem olevat. Tema edu aluseks on kõva trenn ja vaimne ettevalmistus. "Tuleb lihtsalt endasse uskuda. Trennid teevad tugevamaks nii füüsiliselt kui vaimselt. Võitlussport võib tunduda pealtnäha selline karm, aga mulle on ta andnud enesekindlust, füüsilist vastupidavust, head kogemust ja uusi sõpru," rääkis ta pressiteate vahendusel.
"Ma tegin kõvasti trenni – käisin trennikaaslastega kõvasti jooksmas, tegime palju mäkkespurte. Trenni peab alati jõudma, vabandusi selle juures ei eksisteeri, ja sellepärast ka tuli võit ära."
Muay Thai liigat on korraldatud juba ligikaudu 10 aastat, varasemalt nime harrastajate Võistlused all. “Eesmärk on üritusel väga lihtne – et kõik saaksid võimalikult ohutus ja turvalises ning võrdses keskkonnas proovida taipoksivõistlusi või siis kasvatada enda matšide arvu,” selgitas KRVA asutaja ja treener Kevin Renno.
“Aastas teeme 4-5 etappi. See on kõigile hea hüppelaud enne minekut näiteks kasvõi Eesti meistrivõistlustele, mis toimuvad juba turniiri vormis ja kus võib teinekord tulla ka juba väga tõsine vastane. Eesti Muay Thai Liigal pannakse paarilised paika vastavalt treeningkogemusele, kaalule ja vanusele. See teebki sellest sellise hea võrdse vastasseisu.”
Muay Thai liiga on Kevin Renno hinnangul Eesti amatöörvõistlustest kõigist etappidest osavõtjate arvu järgi kindlasti kõige edukam. “Inimesed julgevad tulla proovima, kuna nad teavad, et nad ei lähe siin vastu kellegagi, kes on neist peajagu üle," selgitas ta. Kõik paarilised pannakse võistlusel paika täpselt nende vanusele ja kogemusele vastavalt, mitte turniiri vormis kaalukategooria järgi ning see teebki liiga võistlused populaarseks.
Noorim võistleja esimesel etapil oli kuueaastane. Võistlemine on Kevin Renno sõnul ka lastele üsna ohutu, kuna neil on kaitsevarustus peal, nende löögid pole tugevad ja seetõttu pole ükski laps kunagi viga saanud. Küll aga annab see lapsele väga olulise elukogemuse.
"Saades vanemate poolt tagasisidet, siis kindlasti on enesekindlus see, mida lapsed siin saavutavad. Kui nad tunnevad, et nad oskavad enda eest seista, siis muudab see lapse rahulikumaks, enesekindlamaks ja see annab juba usku ja tahet, tegutseda," teab treener. Ta usub, et taipoks jätkab ka edaspidi praegust kasvutrendi.
### Response:
Laupäeval toimub Muay Thai liiga II etapp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Osalejaid oli kindralist reameheni," ütles ürituse korraldanud õhuväe allohvitseride kogu juhatuse liige ja õhuväe veebel staabiveebel Janis Jallai pressiteate vahendusel.
Jooksust võtsid osa ka olümpiavõitja Gerd Kanter ning rattaorienteerumise maailmameister ja kopteripiloot, leitnant Lauri Malsroos ning Võitmatute mängudel osalenud vigastatud veteranid. Organisatsioonidest olid esindatud nii kaitsevägi, Kaitseliit, kaitseministeerium, naiskodukaitse, riigi kaitseinvesteeringute keskus kui teised Terasliblika jooksu toetajad.
Esimene Terasliblika jooks korraldati 2015. aastal, eelmisel korral koguti vigastatud veteranide toetuseks üle 1300 euro. | Kaitseväelased ja Gerd Kanter jooksid vigastatud veteranide toetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Osalejaid oli kindralist reameheni," ütles ürituse korraldanud õhuväe allohvitseride kogu juhatuse liige ja õhuväe veebel staabiveebel Janis Jallai pressiteate vahendusel.
Jooksust võtsid osa ka olümpiavõitja Gerd Kanter ning rattaorienteerumise maailmameister ja kopteripiloot, leitnant Lauri Malsroos ning Võitmatute mängudel osalenud vigastatud veteranid. Organisatsioonidest olid esindatud nii kaitsevägi, Kaitseliit, kaitseministeerium, naiskodukaitse, riigi kaitseinvesteeringute keskus kui teised Terasliblika jooksu toetajad.
Esimene Terasliblika jooks korraldati 2015. aastal, eelmisel korral koguti vigastatud veteranide toetuseks üle 1300 euro.
### Response:
Kaitseväelased ja Gerd Kanter jooksid vigastatud veteranide toetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks allikatest märkis, et PKO BP (Powszechna Kasa Oszczędności Bank Polski) poolt tehtud ostupakkumine lükati tagasi, kuid riigi osalusega Poola suurim pank on sellest hoolimata endiselt huvitatud Balti riikide turule sisenemisest, vahendas Reuters.
PKO BP, Nordea ja DNB ei soovinud teemat Reutersile kommenteerida.
Umbes 78 miljardi euro väärtuses ressursse omav PKO BP-d peetakse Ida-Euroopa suurimaks pangaks. 2014. aastal ostis PKO BP 2,8 miljardi zloti ehk umbes 661 miljoni euro eest Nordea Poola üksuse. | Allikad: Poola suurim pank tegi ettepaneku Luminori ostmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks allikatest märkis, et PKO BP (Powszechna Kasa Oszczędności Bank Polski) poolt tehtud ostupakkumine lükati tagasi, kuid riigi osalusega Poola suurim pank on sellest hoolimata endiselt huvitatud Balti riikide turule sisenemisest, vahendas Reuters.
PKO BP, Nordea ja DNB ei soovinud teemat Reutersile kommenteerida.
Umbes 78 miljardi euro väärtuses ressursse omav PKO BP-d peetakse Ida-Euroopa suurimaks pangaks. 2014. aastal ostis PKO BP 2,8 miljardi zloti ehk umbes 661 miljoni euro eest Nordea Poola üksuse.
### Response:
Allikad: Poola suurim pank tegi ettepaneku Luminori ostmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spacey filmist väljalõikamine tähendab tegijate jaoks uusi filmivõtteid, kus tema kehastatud John Paul Getty rolli astub hoopis Christopher Plummer.
Ridley Scotti uus film oli tänaseks praktiliselt valmis ning oleks pidanud kinodesse jõudma 22. detsembril. Tegijad plaanivad võtted teha lähinädalatel, et uued stseenid filmi paigutada ning linateos jõuaks kinodesse lubatud ajal. Variety allika sõnul kulub Spacey stseenide asendamiseks kaks nädalat, mis ei muuda küll esilinastuse kuupäeva võimatuks, kuid selle täitmine muutub siiski küllalt keerukaks.
Lisaks Kevin Spaceyle astuvad filmi peaosades üles ka Mark Wahlberg ja Michelle Williams, kes peavad samuti uutel võtetel osalema.
Film "All the Money in the World" räägib loo naftamiljonärist J. Paul Getty'st, kelle lapselaps rööviti 1973. aastal ning kelle eest küsiti 17 miljonit dollarit lunaraha. | Peaosaline Kevin Spacey lõigatakse uuest Ridley Scotti filmist välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spacey filmist väljalõikamine tähendab tegijate jaoks uusi filmivõtteid, kus tema kehastatud John Paul Getty rolli astub hoopis Christopher Plummer.
Ridley Scotti uus film oli tänaseks praktiliselt valmis ning oleks pidanud kinodesse jõudma 22. detsembril. Tegijad plaanivad võtted teha lähinädalatel, et uued stseenid filmi paigutada ning linateos jõuaks kinodesse lubatud ajal. Variety allika sõnul kulub Spacey stseenide asendamiseks kaks nädalat, mis ei muuda küll esilinastuse kuupäeva võimatuks, kuid selle täitmine muutub siiski küllalt keerukaks.
Lisaks Kevin Spaceyle astuvad filmi peaosades üles ka Mark Wahlberg ja Michelle Williams, kes peavad samuti uutel võtetel osalema.
Film "All the Money in the World" räägib loo naftamiljonärist J. Paul Getty'st, kelle lapselaps rööviti 1973. aastal ning kelle eest küsiti 17 miljonit dollarit lunaraha.
### Response:
Peaosaline Kevin Spacey lõigatakse uuest Ridley Scotti filmist välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigipea hinnangul olevat see kättemaks selle eest, et Moskva sekkus 2016. aastal USA presidendivalimiste protsessi, vahendasid RIA Novosti ja Reuters.
Sekkumissüüdistused on Kreml järjekindlalt tagasi lükanud, kuid nii USA luurekogukond kui ka suur hulk juhtivaid poliitikuid on selles veendunud, samuti on Ühendriikides käimas mitu juurdlust, mille käigus uuritakse Venemaa sekkumise ulatust.
Samuti märkis Putin, et süüdistused, justkui toetaks Venemaa riiklikul tasandil sportlaste seas dopingu kasutamist, on samuti välja mõeldud selleks, et märtsikuiseid presidendivalimisi häirida. Dopinguskandaali tõttu on mitmed tuntud Vene sportlased saanud võistluskeelu, osa neist ka eluaegse.
"Üks asi, mis mind häirib: [Pyeongchangi] taliolümpia algab veebruaris ja millal on meie presidendivalimised? Märtsis," rääkis Putin. "On väga suured kahtlustused, et seda tekitatakse kellelegi selleks, et tekitada rahulolematust spordisõprade ja sportlaste seas."
Venemaa president tuletas ka meelde, et USA-l olevat spordiorganisatsioonides suur mõjuvõim. "Kättemaksuks meie väidetava sekkumise eest nende valimistesse, tahavad nad nüüd tekitada probleeme Venemaa presidendivalimistel," rõhutas Putin.
Putin pole küll presidendivalimistel kandideerimisest veel ametlikult teatanud, kuid analüütikud on nii osalemises kui ka võidus üsnagi üksmeelselt veendunud.
Reedel Vietnamis algaval APEC-i tippkohtumisel võib Putin kohtuda kahepoolselt ka oma USA kolleegi Donald Trumpiga, midagi lõplikku ja ametlikku pole selle kokkusaamise asjus siiski veel kokku lepitud. | Putin: USA tahab kättemaksuks Venemaa valimistesse sekkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigipea hinnangul olevat see kättemaks selle eest, et Moskva sekkus 2016. aastal USA presidendivalimiste protsessi, vahendasid RIA Novosti ja Reuters.
Sekkumissüüdistused on Kreml järjekindlalt tagasi lükanud, kuid nii USA luurekogukond kui ka suur hulk juhtivaid poliitikuid on selles veendunud, samuti on Ühendriikides käimas mitu juurdlust, mille käigus uuritakse Venemaa sekkumise ulatust.
Samuti märkis Putin, et süüdistused, justkui toetaks Venemaa riiklikul tasandil sportlaste seas dopingu kasutamist, on samuti välja mõeldud selleks, et märtsikuiseid presidendivalimisi häirida. Dopinguskandaali tõttu on mitmed tuntud Vene sportlased saanud võistluskeelu, osa neist ka eluaegse.
"Üks asi, mis mind häirib: [Pyeongchangi] taliolümpia algab veebruaris ja millal on meie presidendivalimised? Märtsis," rääkis Putin. "On väga suured kahtlustused, et seda tekitatakse kellelegi selleks, et tekitada rahulolematust spordisõprade ja sportlaste seas."
Venemaa president tuletas ka meelde, et USA-l olevat spordiorganisatsioonides suur mõjuvõim. "Kättemaksuks meie väidetava sekkumise eest nende valimistesse, tahavad nad nüüd tekitada probleeme Venemaa presidendivalimistel," rõhutas Putin.
Putin pole küll presidendivalimistel kandideerimisest veel ametlikult teatanud, kuid analüütikud on nii osalemises kui ka võidus üsnagi üksmeelselt veendunud.
Reedel Vietnamis algaval APEC-i tippkohtumisel võib Putin kohtuda kahepoolselt ka oma USA kolleegi Donald Trumpiga, midagi lõplikku ja ametlikku pole selle kokkusaamise asjus siiski veel kokku lepitud.
### Response:
Putin: USA tahab kättemaksuks Venemaa valimistesse sekkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võlegžanini diskvalifitseerimine tähendab seda, et Venemaa kaotab ka kaks medalit: Võlegžanin võitis lisaks teatesõidu hõbedale, mis Legkovi diskvalifitseerimise tõttu niigi tühistati, teise koha veel ka paarissprindis ning 50 km klassikasõidus, kirjutab Delfi Sport.
Mainitud neliku tulemused tühistati Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsusega ning neile määrati veel ka eluaegne olümpial osalemise keeld. | Venemaa suusakoondis kaotab veel kaks Sotši olümpiamedalit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võlegžanini diskvalifitseerimine tähendab seda, et Venemaa kaotab ka kaks medalit: Võlegžanin võitis lisaks teatesõidu hõbedale, mis Legkovi diskvalifitseerimise tõttu niigi tühistati, teise koha veel ka paarissprindis ning 50 km klassikasõidus, kirjutab Delfi Sport.
Mainitud neliku tulemused tühistati Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsusega ning neile määrati veel ka eluaegne olümpial osalemise keeld.
### Response:
Venemaa suusakoondis kaotab veel kaks Sotši olümpiamedalit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meister ja mullu Balti liigas finaalnelikusse jõudnud Serviti võõrustab kodusaalis Kaunas Granitas-Karyst ja Riia Celtnieksi – mullust Leedu pronksmedalisti ja Läti meistrit. B-alagrupis on Servitil hetkel üks võit ainsast peetud mängust, nädalavahetuse vastased kaotasid esimestes voorudes mõlemad kohtumised tugevate Minski SKA ja Zaporožje ZTR-i vastu.
Heas hoos Serviti soovib neli punkti koju jätta
Koduses liigas võimsas hoos oleva Serviti peatreener Kalmer Musting on rõõmus, et pärast pausi saab meeskond tipptasemel mänge. "Meil on siin kolm nädalat veidi vaiksemat perioodi olnud – koondisepaus ja lihtsamad mängud koduliigas. Nüüd tulevad kaks tugevat tiimi ja loodan, et saame head ja vajalikud mängud," arvas Musting.
"Meie poolt on väga positiivne, et kõik pallurid on terved ja usun, et ka heas vormis," lisas põlvalaste juhendaja. "Võrdsete lahingute praktika muidugi puudub ja see võib mõju avaldada, aga loodan, et nii ei lähe. Pigem oleme hästi puhanud ja treeninud ning nädalavahetuseks valmis."
"Celtnieks on Läti meister, Granitas tunnistab koduliigas ainult võite – seega vastasseisud saavad pingelised olema," hindas Musting. "Lisaks valmistuvad leedulased euromängudeks, nii et kindlasti on nad vormi ajastanud. Aga meilgi on motivatsioon kõrgel ja soovime kõik neli punkti koju jätta!"
Kaupo Liiva rõõmustab koostöö paranemise üle
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper alustab juba reedel pikka Leedu-reisi, kus kohtutakse Klaipedas Dragunase ja Vilniuses VHC Šviesaga. Koduliigas on mõlemad alustanud hästi, sest liider Dragunasel on viiest mängust 10 ja Šviesal 8 punkti. Klaipeda meeskonnaga kohtus Kehra kahel eelmiselgi Balti liiga hooajal sama tulemusega – kodus saadi võit ja võõrsil kaotus.
"Kolmapäevane võit Aruküla/Audentese üle andis positiivse laengu," tunnistas kehralaste juhendaja Kaupo Liiva. "Meeskonnamäng – mis meil longanud on – toimis palju paremini. Viis välismaalast on meil tekitanud väikese keeleprobleemi, mis mõjutab platsil toimuvat koostööd ja pallurite suhtlust."
Kehra pikalt vigastatud mängujuht Uku-Tanel Laast oli viimati juba meeskonna juures. "Ilmselt ta nädalavahetusel veel kaasa teha ei saa," arvas Liiva. Balti liiga kolmekordsel võitjal on tabelis kaks kaotust tiitlikaitsja Riihimäe Cocksilt, Leedu klubidel aga võit ja kaotus Viljandi HC vastu.
"Leedus on alati raske mängida. Oleme teinud kodutööd, helistasin ka Viljandi peatreener Marko Koksile," sõnas Liiva. "Vastas on tüüpilises Leedu-stiilis mängivad tiimid – väga agressiivse kaitse ja kiirete rünnakulahendustega. Tuleb oma mängudistsipliin paika saada ja sellest kinni hoida, muidu läheb väga raskeks."
HC Tallinn vaevleb vigastustelaine küüsis
Esimest hooaega Balti liigas mängiv HC Tallinn teeb rahvusvahelisel tasemel ametliku debüüdi, sest avamängus kohtuti Põlva Servitiga. Kalevi spordihalli hõivatuse tõttu nädalavahetusel Kehras esinev klubi võõrustab – nagu Servitigi – Celtnieksi ja Granitas-Karyst.
"Vastas on kaks kuulsusrikka ajalooga klubi ja paljudele mängijatele on tegu uue kogemusega. Granitasega mängisime kaks korda Tallinn Cupil, kuid Celtnieksi pole ammu näinud. Aga tegemist on Läti meistriga ja tugevama meeskonnaga kui paar aastat tagasi kui nende vastu viimati Kehra eesotsas tegutsesin," lausus Tallinna peatreener Jüri Lepp.
"Meie meeskonda on sügis karmilt kohelnud," tunnistas Lepp. "Kaks joonemängijat on endiselt väljas ning nüüd on vigastustega eemal veel Sander Sven Annula ja Robin Oberg. Koosseis on jäänud õhukeseks, täislöögijõus me kindlasti pole. Ongi aeg uutel liidritel esile tõusta ja end tõestada!"
Viljandi sõidab Dobelesse võidumõtetega
Viljandi HC piirdub ainsa Eesti klubina sel nädalavahetusel ühe kohtumisega, sõites külla Dobele ZRHK Tenaxile. Viimati kohtusid meeskonnad kolm hooaega tagasi Balti Challenge Liigas, kus põhiturniiril said mõlemad kodus võidu ning poolfinaalis käis Tenaxi jaks Viljandist 32:28 üle.
Tenax on alustanud kodust liigahooaega võimsalt – üheksast mängust üheksa võitu – ja lisaks liitus meeskonnaga Läti liiga mullune parim snaiper Austris Tuminskis. "Pole vastast ammu näinud, aga vaatame kindlasti mõningad videod üle ja saame pildi ette. Peamine on siiski keskenduda oma mängule," ütles mulkide peatreener Marko Koks.
"Emotsionaalselt oleme pärast dramaatilist võitu HC Tallinna üle heas seisus," rõõmustas Koks. "Teeme ka järeldused teisipäevasest kehvast avapoolajast ning läheme Dobelesse võidumõtetega. Kerge ei saa seal olema, Tenax on kodus tugev, aga nagu näha, on iga punkt siin alagrupis kulla hinnaga."
Eesti klubide Balti liiga mängud sel nädalavahetusel:
11.11. 14:00 Klaipeda Dragunas – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Klaipedas)
11.11. 14:00 Dobele ZRHK Tenax – Viljandi HC (Dobeles)
11.11. 16:00 HC Tallinn – Riia Celtnieks (Kehras)
11.11. 17:00 Põlva Serviti – Kaunase Granitas-Karys (Põlvas)
12.11 15:00 Vilniuse VHC Šviesa – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Vilniuses)
12.11. 16:00 HC Tallinn – Kaunase Granitas-Karys (Kehras)
12.11. 17:00 Põlva Serviti – Riia Celtnieks (Põlvas) | Eesti käsipalliklubidel ees seitse mängu Balti liigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meister ja mullu Balti liigas finaalnelikusse jõudnud Serviti võõrustab kodusaalis Kaunas Granitas-Karyst ja Riia Celtnieksi – mullust Leedu pronksmedalisti ja Läti meistrit. B-alagrupis on Servitil hetkel üks võit ainsast peetud mängust, nädalavahetuse vastased kaotasid esimestes voorudes mõlemad kohtumised tugevate Minski SKA ja Zaporožje ZTR-i vastu.
Heas hoos Serviti soovib neli punkti koju jätta
Koduses liigas võimsas hoos oleva Serviti peatreener Kalmer Musting on rõõmus, et pärast pausi saab meeskond tipptasemel mänge. "Meil on siin kolm nädalat veidi vaiksemat perioodi olnud – koondisepaus ja lihtsamad mängud koduliigas. Nüüd tulevad kaks tugevat tiimi ja loodan, et saame head ja vajalikud mängud," arvas Musting.
"Meie poolt on väga positiivne, et kõik pallurid on terved ja usun, et ka heas vormis," lisas põlvalaste juhendaja. "Võrdsete lahingute praktika muidugi puudub ja see võib mõju avaldada, aga loodan, et nii ei lähe. Pigem oleme hästi puhanud ja treeninud ning nädalavahetuseks valmis."
"Celtnieks on Läti meister, Granitas tunnistab koduliigas ainult võite – seega vastasseisud saavad pingelised olema," hindas Musting. "Lisaks valmistuvad leedulased euromängudeks, nii et kindlasti on nad vormi ajastanud. Aga meilgi on motivatsioon kõrgel ja soovime kõik neli punkti koju jätta!"
Kaupo Liiva rõõmustab koostöö paranemise üle
HC Kehra/Horizon Pulp&Paper alustab juba reedel pikka Leedu-reisi, kus kohtutakse Klaipedas Dragunase ja Vilniuses VHC Šviesaga. Koduliigas on mõlemad alustanud hästi, sest liider Dragunasel on viiest mängust 10 ja Šviesal 8 punkti. Klaipeda meeskonnaga kohtus Kehra kahel eelmiselgi Balti liiga hooajal sama tulemusega – kodus saadi võit ja võõrsil kaotus.
"Kolmapäevane võit Aruküla/Audentese üle andis positiivse laengu," tunnistas kehralaste juhendaja Kaupo Liiva. "Meeskonnamäng – mis meil longanud on – toimis palju paremini. Viis välismaalast on meil tekitanud väikese keeleprobleemi, mis mõjutab platsil toimuvat koostööd ja pallurite suhtlust."
Kehra pikalt vigastatud mängujuht Uku-Tanel Laast oli viimati juba meeskonna juures. "Ilmselt ta nädalavahetusel veel kaasa teha ei saa," arvas Liiva. Balti liiga kolmekordsel võitjal on tabelis kaks kaotust tiitlikaitsja Riihimäe Cocksilt, Leedu klubidel aga võit ja kaotus Viljandi HC vastu.
"Leedus on alati raske mängida. Oleme teinud kodutööd, helistasin ka Viljandi peatreener Marko Koksile," sõnas Liiva. "Vastas on tüüpilises Leedu-stiilis mängivad tiimid – väga agressiivse kaitse ja kiirete rünnakulahendustega. Tuleb oma mängudistsipliin paika saada ja sellest kinni hoida, muidu läheb väga raskeks."
HC Tallinn vaevleb vigastustelaine küüsis
Esimest hooaega Balti liigas mängiv HC Tallinn teeb rahvusvahelisel tasemel ametliku debüüdi, sest avamängus kohtuti Põlva Servitiga. Kalevi spordihalli hõivatuse tõttu nädalavahetusel Kehras esinev klubi võõrustab – nagu Servitigi – Celtnieksi ja Granitas-Karyst.
"Vastas on kaks kuulsusrikka ajalooga klubi ja paljudele mängijatele on tegu uue kogemusega. Granitasega mängisime kaks korda Tallinn Cupil, kuid Celtnieksi pole ammu näinud. Aga tegemist on Läti meistriga ja tugevama meeskonnaga kui paar aastat tagasi kui nende vastu viimati Kehra eesotsas tegutsesin," lausus Tallinna peatreener Jüri Lepp.
"Meie meeskonda on sügis karmilt kohelnud," tunnistas Lepp. "Kaks joonemängijat on endiselt väljas ning nüüd on vigastustega eemal veel Sander Sven Annula ja Robin Oberg. Koosseis on jäänud õhukeseks, täislöögijõus me kindlasti pole. Ongi aeg uutel liidritel esile tõusta ja end tõestada!"
Viljandi sõidab Dobelesse võidumõtetega
Viljandi HC piirdub ainsa Eesti klubina sel nädalavahetusel ühe kohtumisega, sõites külla Dobele ZRHK Tenaxile. Viimati kohtusid meeskonnad kolm hooaega tagasi Balti Challenge Liigas, kus põhiturniiril said mõlemad kodus võidu ning poolfinaalis käis Tenaxi jaks Viljandist 32:28 üle.
Tenax on alustanud kodust liigahooaega võimsalt – üheksast mängust üheksa võitu – ja lisaks liitus meeskonnaga Läti liiga mullune parim snaiper Austris Tuminskis. "Pole vastast ammu näinud, aga vaatame kindlasti mõningad videod üle ja saame pildi ette. Peamine on siiski keskenduda oma mängule," ütles mulkide peatreener Marko Koks.
"Emotsionaalselt oleme pärast dramaatilist võitu HC Tallinna üle heas seisus," rõõmustas Koks. "Teeme ka järeldused teisipäevasest kehvast avapoolajast ning läheme Dobelesse võidumõtetega. Kerge ei saa seal olema, Tenax on kodus tugev, aga nagu näha, on iga punkt siin alagrupis kulla hinnaga."
Eesti klubide Balti liiga mängud sel nädalavahetusel:
11.11. 14:00 Klaipeda Dragunas – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Klaipedas)
11.11. 14:00 Dobele ZRHK Tenax – Viljandi HC (Dobeles)
11.11. 16:00 HC Tallinn – Riia Celtnieks (Kehras)
11.11. 17:00 Põlva Serviti – Kaunase Granitas-Karys (Põlvas)
12.11 15:00 Vilniuse VHC Šviesa – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Vilniuses)
12.11. 16:00 HC Tallinn – Kaunase Granitas-Karys (Kehras)
12.11. 17:00 Põlva Serviti – Riia Celtnieks (Põlvas)
### Response:
Eesti käsipalliklubidel ees seitse mängu Balti liigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Keskerakond ootab alati tublisid inimesi oma ridadesse. Neid, kes on olnud ja ka uusi inimesi. Kui lõbusalt vastata, siis näiteks spordis on nii, et mõnikord antakse tublisid mängijaid teistesse võistkondadesse ja siis tulevad nad kodumeeskonda tagasi," ütles Ratas neljapäeval ERR-ile.
ERR tundis huvi, et kas lisaks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ridadest Keskerakonna Tallinna abilinnapea kohale tulnud endisele keskerakondlasele Aivar Riisalule on ka teisi Keskerakonda naasjaid.
Ratas ütles, et läbirääkimisi teiste keskerakondlastega tagasituleku osas pole käinud. "Need on inimeste vabatahtlikud otsused, kuid on selge, et paljud tublid inimesed on läinud Keskerakonnast ära."
Keskerakonnast Reformierakonda üle läinud Deniss Boroditš ütles, et sõbrad Keskerakonnast ikka kutsuvad teda naljaga pooleks tagasi, kuid tõsist ettepanekut pole tehtud. "Aga see on ikka igaühe enda otsustada, kus ta tahab oma poliitilist karjääri jätkata." | Ratase sõnul Keskerakond eksliikmeid agaralt tagasi ei meelita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Keskerakond ootab alati tublisid inimesi oma ridadesse. Neid, kes on olnud ja ka uusi inimesi. Kui lõbusalt vastata, siis näiteks spordis on nii, et mõnikord antakse tublisid mängijaid teistesse võistkondadesse ja siis tulevad nad kodumeeskonda tagasi," ütles Ratas neljapäeval ERR-ile.
ERR tundis huvi, et kas lisaks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ridadest Keskerakonna Tallinna abilinnapea kohale tulnud endisele keskerakondlasele Aivar Riisalule on ka teisi Keskerakonda naasjaid.
Ratas ütles, et läbirääkimisi teiste keskerakondlastega tagasituleku osas pole käinud. "Need on inimeste vabatahtlikud otsused, kuid on selge, et paljud tublid inimesed on läinud Keskerakonnast ära."
Keskerakonnast Reformierakonda üle läinud Deniss Boroditš ütles, et sõbrad Keskerakonnast ikka kutsuvad teda naljaga pooleks tagasi, kuid tõsist ettepanekut pole tehtud. "Aga see on ikka igaühe enda otsustada, kus ta tahab oma poliitilist karjääri jätkata."
### Response:
Ratase sõnul Keskerakond eksliikmeid agaralt tagasi ei meelita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt teatas Veikkausliigas kümnendana lõpetanud Kemi, et Kaljumäega otsustati aktiveerida üheaastase lepingu pikendusvõimalus ja nii jääb eestlane Kemi särki kandma 2018. aasta lõpuni, kirjutab Soccernet.ee.
"Marek on järgmisel hooajal meie meeskonna väga oluline osa. Ta on kindel sõdalane, kes mängib alati heal tasemel," lausus Kemi peatreener Jari Ahman.
Ta lisas: "Marek on mitmekülgne poolkaitsja, kes on meil mänginud peamiselt kesk- ja paremkaitses." Sel hooajal sai Kaljumäe Kemi eest kirja 28 liigamängu. Hooaja lõpus jättis ta mõned mängud vahele silmapõletiku tõttu.
Kaljumäe on erinevates noortekoondistes kirja saanud ligi 50 mängu. Oma A-koondise debüüdi võib ta teha juba lähinädalatel, sest kuulub Martin Reimi valikusse maavõistlusteks Fidži, Vanuatu ja Uus-Kaledooniaga.
Enne Kemisse siirdumist mängis ta Tallinna Levadias, lisaks on Kaljumäe mänginud Narva Transis ning Hollandis Telstaris ja AZ Alkmaaris. Kaljumäe on Aivar Tiiduse ja SC Reali kasvandik. | Marek Kaljumäe jätkab Soome kõrgliigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt teatas Veikkausliigas kümnendana lõpetanud Kemi, et Kaljumäega otsustati aktiveerida üheaastase lepingu pikendusvõimalus ja nii jääb eestlane Kemi särki kandma 2018. aasta lõpuni, kirjutab Soccernet.ee.
"Marek on järgmisel hooajal meie meeskonna väga oluline osa. Ta on kindel sõdalane, kes mängib alati heal tasemel," lausus Kemi peatreener Jari Ahman.
Ta lisas: "Marek on mitmekülgne poolkaitsja, kes on meil mänginud peamiselt kesk- ja paremkaitses." Sel hooajal sai Kaljumäe Kemi eest kirja 28 liigamängu. Hooaja lõpus jättis ta mõned mängud vahele silmapõletiku tõttu.
Kaljumäe on erinevates noortekoondistes kirja saanud ligi 50 mängu. Oma A-koondise debüüdi võib ta teha juba lähinädalatel, sest kuulub Martin Reimi valikusse maavõistlusteks Fidži, Vanuatu ja Uus-Kaledooniaga.
Enne Kemisse siirdumist mängis ta Tallinna Levadias, lisaks on Kaljumäe mänginud Narva Transis ning Hollandis Telstaris ja AZ Alkmaaris. Kaljumäe on Aivar Tiiduse ja SC Reali kasvandik.
### Response:
Marek Kaljumäe jätkab Soome kõrgliigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäevases "Pealtnägijas" heideti valgust sellele, et arstidel tuleb üha enam ravida nurjunud iluprotseduuride tulemusi ning täitesüstide pakkujate hulgas on neid, kel puuduvad selleks baasteadmised ja vajalikud load.
Terviseameti esmatasandi tervishoiu osakonna juhataja Pille Saar vastas ERRi küsimusele, kui sageli amet selliseid asutusi kontrollib, et iga järelevalvejuhtum on erinev.
"On on nii kaebustele tuginev järelevalve kui ka ennetav või plaaniline. Ravimit sisaldavate ilusüstide tegijaid kontrollitakse regulaarselt. Viimase kahe aasta jooksul on meil olnud 12 menetlust, kus on selgunud puuduv tegevusluba või teenust on osutanud isikud, kes ei ole registreeritud tervishoiutöötajana," lausus ta.
Saare sõnul on menetluse tagajärjel osa tegijaid end tervishoiuteenuste osutajate registristrisse ning osa teatanud ilusüstide tegevuse peatamisest.
Ametlikke kaebusi on viimase kahe aasta jooksul terviseametile laekunud kolm, nendest viimane oli seotud "Pealtnägija" looga. Samas tõi Saar välja, et terviseamet viis aasta eest läbi anonüümse veebiküsitluse, mille eesmärk oli saada ilusüstide teenust kasutanud inimestelt infot osutatud teenuse kvaliteedi ja protseduuri tulemuste kohta.
"Küsitlusele reageeris 135 vastajat. Üks küsimusest oli seotud protseduuriga rahuloluga. Protseduuri tulemustega olid alati rahule jäänud 68,9 protsenti küsitlusele vastanutest. Ligi neljandik ehk 26,7 protsenti oli tulemustega rahul, kuid mitte alati. Kaks osalejat ei jäänud tulemustega üldse rahule," tõi ta välja.
Juhul kui terviseamet tuvastab ilusüstide pakkuja, kellel selleks tegelikult voli ei ole, saab ta selle tegevuse peatada.
"Tegevusloata tegevus on ebaseaduslik majandustegevus," nentis Saar.
"Pealtnägijas" käsitletud juhtumitega seoses on tema kinnitusel alustatud järelevalvemenetlust.
Terviseamet paneb iluteenuste soovijaile südamele, et nad kontrolliksid enne, kas teenused või protseduurid on ikka ohutud. Tegevusloa olemasolu saab uurida terviseameti kodulehelt ning Saare sõnul on ka ameti ametnikud valmis inimesi abistama, kui nad vajaliku info leidmisel hätta jäävad. | Terviseamet on viimastel aastatel uurinud 12 kahtlast ilusüstide pakkujat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäevases "Pealtnägijas" heideti valgust sellele, et arstidel tuleb üha enam ravida nurjunud iluprotseduuride tulemusi ning täitesüstide pakkujate hulgas on neid, kel puuduvad selleks baasteadmised ja vajalikud load.
Terviseameti esmatasandi tervishoiu osakonna juhataja Pille Saar vastas ERRi küsimusele, kui sageli amet selliseid asutusi kontrollib, et iga järelevalvejuhtum on erinev.
"On on nii kaebustele tuginev järelevalve kui ka ennetav või plaaniline. Ravimit sisaldavate ilusüstide tegijaid kontrollitakse regulaarselt. Viimase kahe aasta jooksul on meil olnud 12 menetlust, kus on selgunud puuduv tegevusluba või teenust on osutanud isikud, kes ei ole registreeritud tervishoiutöötajana," lausus ta.
Saare sõnul on menetluse tagajärjel osa tegijaid end tervishoiuteenuste osutajate registristrisse ning osa teatanud ilusüstide tegevuse peatamisest.
Ametlikke kaebusi on viimase kahe aasta jooksul terviseametile laekunud kolm, nendest viimane oli seotud "Pealtnägija" looga. Samas tõi Saar välja, et terviseamet viis aasta eest läbi anonüümse veebiküsitluse, mille eesmärk oli saada ilusüstide teenust kasutanud inimestelt infot osutatud teenuse kvaliteedi ja protseduuri tulemuste kohta.
"Küsitlusele reageeris 135 vastajat. Üks küsimusest oli seotud protseduuriga rahuloluga. Protseduuri tulemustega olid alati rahule jäänud 68,9 protsenti küsitlusele vastanutest. Ligi neljandik ehk 26,7 protsenti oli tulemustega rahul, kuid mitte alati. Kaks osalejat ei jäänud tulemustega üldse rahule," tõi ta välja.
Juhul kui terviseamet tuvastab ilusüstide pakkuja, kellel selleks tegelikult voli ei ole, saab ta selle tegevuse peatada.
"Tegevusloata tegevus on ebaseaduslik majandustegevus," nentis Saar.
"Pealtnägijas" käsitletud juhtumitega seoses on tema kinnitusel alustatud järelevalvemenetlust.
Terviseamet paneb iluteenuste soovijaile südamele, et nad kontrolliksid enne, kas teenused või protseduurid on ikka ohutud. Tegevusloa olemasolu saab uurida terviseameti kodulehelt ning Saare sõnul on ka ameti ametnikud valmis inimesi abistama, kui nad vajaliku info leidmisel hätta jäävad.
### Response:
Terviseamet on viimastel aastatel uurinud 12 kahtlast ilusüstide pakkujat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eurosonic Noorderslag toimub 17.–20. jaanuaril 2018 Groningenis Hollandis. Festival toimus esmakordselt 1996. aastal ning sellest on tänaseks kujunenud üks suurimaid ja olulisimaid muusikasektori kogunemisi Euroopas, kus osaleb üle 300 artisti ning enam kui 4000 delegaati. Eestit esindab lisaks Erki Pärnojale tänavu ka etno- ja teknomuusik meisterjaan.
Eesti muusikutest on Eurosonicul varem esinenud näiteks Iiris, Mari Kalkun, Tommy Cash ja Maarja Nuut. | Erki Pärnoja osaleb Hollandis suurel rahvusvahelisel esitlusfestivalil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eurosonic Noorderslag toimub 17.–20. jaanuaril 2018 Groningenis Hollandis. Festival toimus esmakordselt 1996. aastal ning sellest on tänaseks kujunenud üks suurimaid ja olulisimaid muusikasektori kogunemisi Euroopas, kus osaleb üle 300 artisti ning enam kui 4000 delegaati. Eestit esindab lisaks Erki Pärnojale tänavu ka etno- ja teknomuusik meisterjaan.
Eesti muusikutest on Eurosonicul varem esinenud näiteks Iiris, Mari Kalkun, Tommy Cash ja Maarja Nuut.
### Response:
Erki Pärnoja osaleb Hollandis suurel rahvusvahelisel esitlusfestivalil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise temporündaja arvele jäi kuus punkti (+4). Tammemaa rünnakuprotsent oli 43 (seitsmest tõstest realiseeris kolm), kaks punkti tuli serviässadest ja üks blokist. Noliko resultatiivseim oli 21 punkti toonud Jolan Cox. Selles kohtumises oli tegev veel üks eestlane, sest üks kohtunikest oli Tiit Kõiv, vahendab volley.ee.
Korduskohtumine peetakse Belgias 12. novembril.
Meistrite liigas teeb kaasa ka Itaalia tippklubi Trentino, kelle ridades mängib Eesti rahvuskoondise diagonaalründaja Renee Teppan. Trentino alustab neljandast ringist, avamäng peetakse 5. detsembril. | Tammemaa aitas koduklubi Meistrite liigas võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise temporündaja arvele jäi kuus punkti (+4). Tammemaa rünnakuprotsent oli 43 (seitsmest tõstest realiseeris kolm), kaks punkti tuli serviässadest ja üks blokist. Noliko resultatiivseim oli 21 punkti toonud Jolan Cox. Selles kohtumises oli tegev veel üks eestlane, sest üks kohtunikest oli Tiit Kõiv, vahendab volley.ee.
Korduskohtumine peetakse Belgias 12. novembril.
Meistrite liigas teeb kaasa ka Itaalia tippklubi Trentino, kelle ridades mängib Eesti rahvuskoondise diagonaalründaja Renee Teppan. Trentino alustab neljandast ringist, avamäng peetakse 5. detsembril.
### Response:
Tammemaa aitas koduklubi Meistrite liigas võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Korteriühistute Liit on juba mitu kuud juhtinud tähelepanu sellele, et läbi SA KredEx jagatav korterelamute rekonstrueerimistoetus saab tänavu otsa. Sellel Euroopa Liidu eelarveperioodil oli rekonstrueerimistoetuseks mõeldud 102 miljonit eurot. Ühistute huvi oli aga oodatust suurem ja nüüd on kogu toetuseks mõeldud raha taotlustega kaetud. Niisiis palus liit riigil leida täiendavaid vahendeid, et need ühistud, kes on ettevalmistused juba ära teinud, saaksid ikkagi majad soojustatud.
Urve Palo tõdes aga vastuskirjas, et praegu riigil selleks raha pole. Ühtlasi lisas ta, et tänaseks on alustatud või alustatakse kokku 400 korterelamu rekonstrueerimist.
"Ehk järgmisel ja ülejärgmisel aastal tuleb rekonstrueerimisturule 80 miljonit eurot, mida on märkimisväärselt rohkem kui on ehitusturu võimekus," kirjutas Palo ning lisas, et seoses taotluste aktiivse laekumisega on nii projekteerimis- kui ka ehitustööde teostamise järjekorrad olnud tavapärasest pikemad.
"See on omakorda toonud kaasa mõningase hinnatõusu ja vähendanud potentsiaalset toetust saavate korteriühistute mahtu, mistõttu meetme jätkamiseni oleks mõislik jätta vähemalt aastane paus," kirjutas Palo kolmapäeval.
Samas on Urve Palo juba mõnda aega valmistanud ette üürielamute programmi, millest kohalikud omavalitsused saaksid taotleda aastas kuni 20 miljonit eurot. 28. septembril valitsuse pressikonverentsil ütles Palo, et see mõjub ehitusturule pigem hästi.
"Ma julgen siinkohal öelda, et kõik, kes räägivad sellest, et valitsus – ja eriti veel üürielamute programm – kuumendab turgu üle, väljendavad minu silmis oma poliitilist meelsust sellel teemal," ütles Palo.
Üürielamute programmi kaitstes lisas Palo, et ehitusturg on olnud viimased kaheksa aastat olnud väga madalal. "Seal on olnud aastaid hinnad väga madalad, väga väikesed ehitusturu mahud. Ma ei saa kindlasti olla nõus sellega, et see peaks niiviisi jätkuma,“ ütles Palo vähem kui poolteist kuud tagasi. | Palo: korterite renoveerimisraha kütab ehitusturgu, üürimajade oma mitte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Korteriühistute Liit on juba mitu kuud juhtinud tähelepanu sellele, et läbi SA KredEx jagatav korterelamute rekonstrueerimistoetus saab tänavu otsa. Sellel Euroopa Liidu eelarveperioodil oli rekonstrueerimistoetuseks mõeldud 102 miljonit eurot. Ühistute huvi oli aga oodatust suurem ja nüüd on kogu toetuseks mõeldud raha taotlustega kaetud. Niisiis palus liit riigil leida täiendavaid vahendeid, et need ühistud, kes on ettevalmistused juba ära teinud, saaksid ikkagi majad soojustatud.
Urve Palo tõdes aga vastuskirjas, et praegu riigil selleks raha pole. Ühtlasi lisas ta, et tänaseks on alustatud või alustatakse kokku 400 korterelamu rekonstrueerimist.
"Ehk järgmisel ja ülejärgmisel aastal tuleb rekonstrueerimisturule 80 miljonit eurot, mida on märkimisväärselt rohkem kui on ehitusturu võimekus," kirjutas Palo ning lisas, et seoses taotluste aktiivse laekumisega on nii projekteerimis- kui ka ehitustööde teostamise järjekorrad olnud tavapärasest pikemad.
"See on omakorda toonud kaasa mõningase hinnatõusu ja vähendanud potentsiaalset toetust saavate korteriühistute mahtu, mistõttu meetme jätkamiseni oleks mõislik jätta vähemalt aastane paus," kirjutas Palo kolmapäeval.
Samas on Urve Palo juba mõnda aega valmistanud ette üürielamute programmi, millest kohalikud omavalitsused saaksid taotleda aastas kuni 20 miljonit eurot. 28. septembril valitsuse pressikonverentsil ütles Palo, et see mõjub ehitusturule pigem hästi.
"Ma julgen siinkohal öelda, et kõik, kes räägivad sellest, et valitsus – ja eriti veel üürielamute programm – kuumendab turgu üle, väljendavad minu silmis oma poliitilist meelsust sellel teemal," ütles Palo.
Üürielamute programmi kaitstes lisas Palo, et ehitusturg on olnud viimased kaheksa aastat olnud väga madalal. "Seal on olnud aastaid hinnad väga madalad, väga väikesed ehitusturu mahud. Ma ei saa kindlasti olla nõus sellega, et see peaks niiviisi jätkuma,“ ütles Palo vähem kui poolteist kuud tagasi.
### Response:
Palo: korterite renoveerimisraha kütab ehitusturgu, üürimajade oma mitte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lubage mul ametlikult korrata, et me oleme valmis oma vastumeetmed tühistama niipea, kui EL loobub sanktsioonipoliitikast Vene parlamendiliikmetele. See juhtub samal päeval ja samal tunnil," ütles Kossatšov enne kohtumist Moskvat külastava EL-i delegatsiooni juhi Marcus Edereriga.
"Euroopa Liidu niinimetatud Vene-vastased sanktsioonid ei ole kunagi puudutanud meie suhete parlamentaarset mõõdet," lisas ta. "Tõsi, Vene parlamendiliikmetele on kehtestatud sanktsioonid ja Venemaa on rakendanud vastumeetmed, kuid meie hinnangul ei ole need sanktsioonid loogilised ega demokraatlikud ja on äärmiselt ebameeldivad." | Kossatšov: Moskva on valmis tühistama piirangud EL-ile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lubage mul ametlikult korrata, et me oleme valmis oma vastumeetmed tühistama niipea, kui EL loobub sanktsioonipoliitikast Vene parlamendiliikmetele. See juhtub samal päeval ja samal tunnil," ütles Kossatšov enne kohtumist Moskvat külastava EL-i delegatsiooni juhi Marcus Edereriga.
"Euroopa Liidu niinimetatud Vene-vastased sanktsioonid ei ole kunagi puudutanud meie suhete parlamentaarset mõõdet," lisas ta. "Tõsi, Vene parlamendiliikmetele on kehtestatud sanktsioonid ja Venemaa on rakendanud vastumeetmed, kuid meie hinnangul ei ole need sanktsioonid loogilised ega demokraatlikud ja on äärmiselt ebameeldivad."
### Response:
Kossatšov: Moskva on valmis tühistama piirangud EL-ile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne Austraalia rallit on Tänak 169 punktiga MM-sarja üldarvestuses kolmandal kohal, teisel kohal olev Thierry Neuville jääb 14 silma kaugusele. Tänaku meeskonnakaaslane Sebastien Ogier on juba MM-tiitli kindlustanud, nagu on seda teinud M-Sport meeskondade arvestuses. Järgmisel hooajal sõidab Tänak Toyota tehasemeeskonnas.
"On hea tunne minna Austraalia rallile tiitli võitnud meeskonna liikmena, aga raske töö ei ole veel läbi," sõnas Tänak M-Spordi pressiteate vahendusel. "Meil [Tänakul ja tema kaardilugejal Martin Järveojal] on veel võimalus hooaeg lõpetada teisel kohal ja me anname endast kõik, et lahkuda parimal võimalikul moel."
"See ei saa olema kerge - Austraalia ralli ei ole seda kunagi - ning see on teistest rallidest midagi sootuks erinevat," kinnitas Tänak. "Isegi varjud metsas on erinevad ja kui me tahame teha head tulemust, peame andma endast absoluutse maksimumi."
"Kõik algab recce 'ga ja me peame olema algusest peale keskendunud, usaldama oma märkmeid ja jalga gaasipedaalil hoidma." Tänaku senine parim tulemus Austraalia MM-rallil on 2015. aastal saavutatud kuues koht.
"See, mida me suutsime teha kodusel Suurbritannia rallil, oli imeline," tõdes meeskonna pealik Malcolm Wilson. "Me avasime paar šampanjapudelit, kuid parem kraam peab ootama Austraalia ralli lõppu! Hooaeg pole veel läbi, sest kuigi me oleme kindlustanud kõik kolm MM-tiitlit, tahame selle suurepärase hooaja lõpetada järjekordse pjedestaalikohaga."
18. novembril Eesti aja järgi kell 4 varahommikul on Austraalia ralli 13. kiiruskatset võimalik vaadata ERR-i spordiportaali vahendusel, südaööl näeb ETV vahendusel 19. katset ning 19. novembri hommikul kell 4 power stage'i. | Tänak hüvastijäturalli eel: anname endast kõik, et lahkuda parimal moel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne Austraalia rallit on Tänak 169 punktiga MM-sarja üldarvestuses kolmandal kohal, teisel kohal olev Thierry Neuville jääb 14 silma kaugusele. Tänaku meeskonnakaaslane Sebastien Ogier on juba MM-tiitli kindlustanud, nagu on seda teinud M-Sport meeskondade arvestuses. Järgmisel hooajal sõidab Tänak Toyota tehasemeeskonnas.
"On hea tunne minna Austraalia rallile tiitli võitnud meeskonna liikmena, aga raske töö ei ole veel läbi," sõnas Tänak M-Spordi pressiteate vahendusel. "Meil [Tänakul ja tema kaardilugejal Martin Järveojal] on veel võimalus hooaeg lõpetada teisel kohal ja me anname endast kõik, et lahkuda parimal võimalikul moel."
"See ei saa olema kerge - Austraalia ralli ei ole seda kunagi - ning see on teistest rallidest midagi sootuks erinevat," kinnitas Tänak. "Isegi varjud metsas on erinevad ja kui me tahame teha head tulemust, peame andma endast absoluutse maksimumi."
"Kõik algab recce 'ga ja me peame olema algusest peale keskendunud, usaldama oma märkmeid ja jalga gaasipedaalil hoidma." Tänaku senine parim tulemus Austraalia MM-rallil on 2015. aastal saavutatud kuues koht.
"See, mida me suutsime teha kodusel Suurbritannia rallil, oli imeline," tõdes meeskonna pealik Malcolm Wilson. "Me avasime paar šampanjapudelit, kuid parem kraam peab ootama Austraalia ralli lõppu! Hooaeg pole veel läbi, sest kuigi me oleme kindlustanud kõik kolm MM-tiitlit, tahame selle suurepärase hooaja lõpetada järjekordse pjedestaalikohaga."
18. novembril Eesti aja järgi kell 4 varahommikul on Austraalia ralli 13. kiiruskatset võimalik vaadata ERR-i spordiportaali vahendusel, südaööl näeb ETV vahendusel 19. katset ning 19. novembri hommikul kell 4 power stage'i.
### Response:
Tänak hüvastijäturalli eel: anname endast kõik, et lahkuda parimal moel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | De Rossi avaldas, et tema ja Seagali olukord toimus ühe filmi prooviesinemisel. "Ta ütles mulle, et ka ekraanitagune keemia on väga oluline, surus mu istuma ja avas oma nahkpükste luku," meenutas de Rossi Independenti vahendusel.
De Rossi avaldus tuli pärast seda, kui näitleja Julianna Margulies avaldas meedias, et tal oli Seagaliga häiriv kogemus. Seriaali "Good Wife" üks peaosalisi teatas eelmisel nädalal, et üks naissoost filmiinimene saatis toona 23-aastase näitleja Seagali hotellituppa, selgitades, et rollile pretendeerib lisaks temale veel üks naine.
"Ma nägin tema relva, ma ei ole kunagi varem oma elus relva näinud," meenutas Margulies hirmutavat juhtumit Seagali hotellitoas. Naine pääses sealt aga vigastusteta välja. "Mind ei vägistatud ja mind ei vigastatud kuidagi moodi. Ma ei tea, kuidas ma sellest hotellitoast välja sain, ma karjusin ennast sealt välja," kirjeldas näitlejanna.
Endine näitleja Lisa Guerrero avaldas juba oktoobris, et ühel prooviesinemisel 1990ndate aastate keskel pidi ta minema Seagali koju, mees kandis kohtumisel vaid siidist kimonot.
Seagal ei ole mitmetele ahistamissüüdistustele veel omapoolset kommentaari andnud. | Näitleja Portia de Rossi süüdistab Steven Seagali seksuaalses ahistamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
De Rossi avaldas, et tema ja Seagali olukord toimus ühe filmi prooviesinemisel. "Ta ütles mulle, et ka ekraanitagune keemia on väga oluline, surus mu istuma ja avas oma nahkpükste luku," meenutas de Rossi Independenti vahendusel.
De Rossi avaldus tuli pärast seda, kui näitleja Julianna Margulies avaldas meedias, et tal oli Seagaliga häiriv kogemus. Seriaali "Good Wife" üks peaosalisi teatas eelmisel nädalal, et üks naissoost filmiinimene saatis toona 23-aastase näitleja Seagali hotellituppa, selgitades, et rollile pretendeerib lisaks temale veel üks naine.
"Ma nägin tema relva, ma ei ole kunagi varem oma elus relva näinud," meenutas Margulies hirmutavat juhtumit Seagali hotellitoas. Naine pääses sealt aga vigastusteta välja. "Mind ei vägistatud ja mind ei vigastatud kuidagi moodi. Ma ei tea, kuidas ma sellest hotellitoast välja sain, ma karjusin ennast sealt välja," kirjeldas näitlejanna.
Endine näitleja Lisa Guerrero avaldas juba oktoobris, et ühel prooviesinemisel 1990ndate aastate keskel pidi ta minema Seagali koju, mees kandis kohtumisel vaid siidist kimonot.
Seagal ei ole mitmetele ahistamissüüdistustele veel omapoolset kommentaari andnud.
### Response:
Näitleja Portia de Rossi süüdistab Steven Seagali seksuaalses ahistamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulevikulootuste turniir peetakse nii tänavu kui ka järgneval neljal aastal Milanos. Sinna pääses mängima tänavuse hooaja seitse parimat kuni 21-aastast mängijat (sündinud 1996 või hiljem), lisaks anti vabapääse ühele Itaalia noorele. Parimana turniirile kvalifitseerunud maailma kolmas reket, sakslane Alexander Zverev otsustas turniirist loobuda, kuna pääses ka meeste ATP finaalturniirile, mis algab Londonis pühapäeval.
Üks tulevikulootuste turniiril rakendatavatest uuendustest puudutab mänguaegset juhendamist – praegu on selline võimalus vaid naiste tennises, kus mängijal on luba treener korra ühe seti jooksul väljakule kutsuda, meeste seas see võimalus seni puudus. Tulevikulootuse finaalturniiril võib aga mängija pärast igat setti treeneriga rääkida, küll aga ei tohi treener väljakule tulla – vestelda saab kõrvaklappide ja mikrofoni vahendusel.
Kuna võitja selgitatakse "parem viiest" süsteemis, tähendab see, et mängu jooksul on võimalik treeneriga suhelda kuni neli korda. Aga ka siin on üks erand – kui üks mängija kasutab meditsiinilist vaheaega või WC-pausi, võib teine mängija sel ajal treeneriga rääkida.
Kuid ka meditsiiniliste pauside osas on uuendus – ühe mängu jooksul on lubatud võtta vaid üks kolmeminutiline arstlik paus. Kui meditsiiniline paus on ära kasutatud, aga mängija vajab sama vigastuse tõttu jätkuvat ravi, on lubatud arstiabi kasutamine kuni kahe pooltevahetuse ajal.
Treeneriga rääkides soovitatakse kasutada inglise keelt, kuna nende omavahelist vestlust näidatakse ka mängude ülekannetes.
"Minu arvates on see hea uuendus," ütles endine esireket Lleyton Hewitt. "Arvan, et publikul on seda põnev vaadata ja kuulata ning näha, kas sel on ka mängule mingi mõju."
Oluline muudatus on ka settide pikkuses – kui tavapäraselt peab võitma kuus geimi ja seisul 6:6 tuleb kiire lõppmäng, siis Milanos mängitakse nelja geimivõiduni ning kiire lõppmäng tuleb seisul 3:3. Geimides pole enam tasamängu korral eduseisu, vaid järgnev punkt annabki geimivõidu. Servimisel pole kasutusel võrgutripsu reeglit – tavaturniiridel saab tennisist uuesti servida, kui pall põrkab servil võrgupuutest vastase väljakupoolele servikasti piiresse, Milanos seda aga ei kasutata ning see tähendab, et kõik õigetesse piiridesse maanduvad servid loevad, hoolimata võimalikust võrgutripsust.
Üks tähtsamaid uuendusi puudutab ka neid samu piire – mängudel pole enam joonekohtunikke, nende asemel teatab juba aastaid kasutusel olnud "kotkasilma" live-versioon kerge briti inglise aktsendiga, kui pall läheb väljakujoontest väljapoole. Seejuures on Milano väljakul joonitud üksnes üksikmängu jooned.
"Mulle meeldis see väga, see oli lõbus ja samas midagi täiesti uut, väga värskendav," ütles tulevikulootuste turniiril mängiv venelane Daniil Medved. "See on kiire ja ei eksi, see muudab mängu palju ausamaks."
Kaasmaalasele Medvedile alla jäänud Karen Hatšanov kiitis samuti uuenduse heaks, aga soovitas natuke personaalsemat lähenemist. "Kõik pukikohtunikud võiksid enda hääle selle süsteemi jaoks ära salvestada, siis kuuleks kogu mängu sama häält ja tunduks, nagu tema hüüab autpalle," arvas Hatšanov.
Üsna harjumatu skooriga tabloo. Autor: AFP/Scanpix
Geimide ajal on kasutusel ka löögikell, kus iga punkti järel hakkab tiksuma 25 sekundit – just nii palju on lubatud aeg kahe punktimängimise vahel. Kell tekitas nii mõneski mängijas stressi. "Ma ei tahtnud hoiatust saada ja seetõttu kiirustasin. Treener ütles, et tihti servisin, kui kellal oli veel 15 sekundit. Aga mulle ei meeldinud see pinge," selgitas horvaat Borna Coric. "Teisalt on see hea uuendus, sest kiirendab mängu. Aga sellega tuleb lihtsalt harjuda."
Tennise jaoks üsna suure uuendusena on fännidel lubatud mängimise ajal küljetribüünidel liikumine, tavapäraselt tohivad pealtnägijad enda kohalt lahkuda või kohale tulla vaid pooltevahetuse ajal või settide vahel.
Võimalik, et mõni neist muudatustest jõuab lõpuks ka ATP karussellile. "Me ei ütle, et võtame need kindlasti ATP tuuril kasutusele, aga usume, et oluline on neid vähemalt katsetada," lisas ATP mängijate koordinaator Russ Hutchins. "Oleme teinud põhjaliku uurimuse, mida fännid näha tahaksid ja see turniir on suurepärane võimalus neid uuendusi testida."
"Oleme äärmiselt põnevil, et saame nii palju uuendusi esitleda. Spordimaastik muutub kiiresti ja peame sellega kaasas käima. See üritus pole ainult tulevikulootustele, vaid ka tulevikufännidele," ütles meeste tennise katuseorganisatsiooni ATP president Chris Kermode.
Tulevikulootuse turniiril mängivad tänavu 20-aastane venelane Andrei Rubljov (ATP 37.), 21-aastane Hatšanov (ATP 45.), 20-aastane Coric (ATP 48.), Kanadat esindav 18-aastane Denis Shapovalov (ATP 51.), 21-aastane lõuna-korealane Hyeon Chung (ATP 54.), 21-aastane ameeriklane Jared Donaldson (ATP 55.), 21-aastane Medved (ATP 65.) ning 21-aastane itaallane Gianluigi Quinzi (ATP 306.).
Ainsana on pääsu alagrupist poolfinaali kindlustanud juba Chung, ülejäänud poolfinalistid selguvad neljapäeval. | Noored tähed testivad tulevikutennist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulevikulootuste turniir peetakse nii tänavu kui ka järgneval neljal aastal Milanos. Sinna pääses mängima tänavuse hooaja seitse parimat kuni 21-aastast mängijat (sündinud 1996 või hiljem), lisaks anti vabapääse ühele Itaalia noorele. Parimana turniirile kvalifitseerunud maailma kolmas reket, sakslane Alexander Zverev otsustas turniirist loobuda, kuna pääses ka meeste ATP finaalturniirile, mis algab Londonis pühapäeval.
Üks tulevikulootuste turniiril rakendatavatest uuendustest puudutab mänguaegset juhendamist – praegu on selline võimalus vaid naiste tennises, kus mängijal on luba treener korra ühe seti jooksul väljakule kutsuda, meeste seas see võimalus seni puudus. Tulevikulootuse finaalturniiril võib aga mängija pärast igat setti treeneriga rääkida, küll aga ei tohi treener väljakule tulla – vestelda saab kõrvaklappide ja mikrofoni vahendusel.
Kuna võitja selgitatakse "parem viiest" süsteemis, tähendab see, et mängu jooksul on võimalik treeneriga suhelda kuni neli korda. Aga ka siin on üks erand – kui üks mängija kasutab meditsiinilist vaheaega või WC-pausi, võib teine mängija sel ajal treeneriga rääkida.
Kuid ka meditsiiniliste pauside osas on uuendus – ühe mängu jooksul on lubatud võtta vaid üks kolmeminutiline arstlik paus. Kui meditsiiniline paus on ära kasutatud, aga mängija vajab sama vigastuse tõttu jätkuvat ravi, on lubatud arstiabi kasutamine kuni kahe pooltevahetuse ajal.
Treeneriga rääkides soovitatakse kasutada inglise keelt, kuna nende omavahelist vestlust näidatakse ka mängude ülekannetes.
"Minu arvates on see hea uuendus," ütles endine esireket Lleyton Hewitt. "Arvan, et publikul on seda põnev vaadata ja kuulata ning näha, kas sel on ka mängule mingi mõju."
Oluline muudatus on ka settide pikkuses – kui tavapäraselt peab võitma kuus geimi ja seisul 6:6 tuleb kiire lõppmäng, siis Milanos mängitakse nelja geimivõiduni ning kiire lõppmäng tuleb seisul 3:3. Geimides pole enam tasamängu korral eduseisu, vaid järgnev punkt annabki geimivõidu. Servimisel pole kasutusel võrgutripsu reeglit – tavaturniiridel saab tennisist uuesti servida, kui pall põrkab servil võrgupuutest vastase väljakupoolele servikasti piiresse, Milanos seda aga ei kasutata ning see tähendab, et kõik õigetesse piiridesse maanduvad servid loevad, hoolimata võimalikust võrgutripsust.
Üks tähtsamaid uuendusi puudutab ka neid samu piire – mängudel pole enam joonekohtunikke, nende asemel teatab juba aastaid kasutusel olnud "kotkasilma" live-versioon kerge briti inglise aktsendiga, kui pall läheb väljakujoontest väljapoole. Seejuures on Milano väljakul joonitud üksnes üksikmängu jooned.
"Mulle meeldis see väga, see oli lõbus ja samas midagi täiesti uut, väga värskendav," ütles tulevikulootuste turniiril mängiv venelane Daniil Medved. "See on kiire ja ei eksi, see muudab mängu palju ausamaks."
Kaasmaalasele Medvedile alla jäänud Karen Hatšanov kiitis samuti uuenduse heaks, aga soovitas natuke personaalsemat lähenemist. "Kõik pukikohtunikud võiksid enda hääle selle süsteemi jaoks ära salvestada, siis kuuleks kogu mängu sama häält ja tunduks, nagu tema hüüab autpalle," arvas Hatšanov.
Üsna harjumatu skooriga tabloo. Autor: AFP/Scanpix
Geimide ajal on kasutusel ka löögikell, kus iga punkti järel hakkab tiksuma 25 sekundit – just nii palju on lubatud aeg kahe punktimängimise vahel. Kell tekitas nii mõneski mängijas stressi. "Ma ei tahtnud hoiatust saada ja seetõttu kiirustasin. Treener ütles, et tihti servisin, kui kellal oli veel 15 sekundit. Aga mulle ei meeldinud see pinge," selgitas horvaat Borna Coric. "Teisalt on see hea uuendus, sest kiirendab mängu. Aga sellega tuleb lihtsalt harjuda."
Tennise jaoks üsna suure uuendusena on fännidel lubatud mängimise ajal küljetribüünidel liikumine, tavapäraselt tohivad pealtnägijad enda kohalt lahkuda või kohale tulla vaid pooltevahetuse ajal või settide vahel.
Võimalik, et mõni neist muudatustest jõuab lõpuks ka ATP karussellile. "Me ei ütle, et võtame need kindlasti ATP tuuril kasutusele, aga usume, et oluline on neid vähemalt katsetada," lisas ATP mängijate koordinaator Russ Hutchins. "Oleme teinud põhjaliku uurimuse, mida fännid näha tahaksid ja see turniir on suurepärane võimalus neid uuendusi testida."
"Oleme äärmiselt põnevil, et saame nii palju uuendusi esitleda. Spordimaastik muutub kiiresti ja peame sellega kaasas käima. See üritus pole ainult tulevikulootustele, vaid ka tulevikufännidele," ütles meeste tennise katuseorganisatsiooni ATP president Chris Kermode.
Tulevikulootuse turniiril mängivad tänavu 20-aastane venelane Andrei Rubljov (ATP 37.), 21-aastane Hatšanov (ATP 45.), 20-aastane Coric (ATP 48.), Kanadat esindav 18-aastane Denis Shapovalov (ATP 51.), 21-aastane lõuna-korealane Hyeon Chung (ATP 54.), 21-aastane ameeriklane Jared Donaldson (ATP 55.), 21-aastane Medved (ATP 65.) ning 21-aastane itaallane Gianluigi Quinzi (ATP 306.).
Ainsana on pääsu alagrupist poolfinaali kindlustanud juba Chung, ülejäänud poolfinalistid selguvad neljapäeval.
### Response:
Noored tähed testivad tulevikutennist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Agüero alustas profikarjääri Buenos Airese klubis Independiente, kelle eest debüteeris ta juba 15-aastaselt. Mehe praegune leping Manchester Cityga kestab 2019. aastani ja tal on võimalus seda veel aasta võrra pikendada, kuid 29-aastane ründaja on otsustanud, et tahab karjääri videvikuaastad veeta kodumaal.
"Minu plaan on olnud naasta Independientesse, kui mu leping Cityga 2019. aastal lõppeb," rääkis Agüero koondise pressikonverentsil. "Mul on võimalus lepingut aasta võrra pikendada, aga mu plaan on tagasi minna. Praegu läheb Independientel väga hästi ja neil on võimalus võita karikas (Copa Sudamericana; Lõuna-Ameerika tugevuselt teine sari), aga see ei ole kerge ülesanne."
Agüero saabus Manchesteri 2011. aastal Madridi Atleticost ning on Inglismaal kuue hooajaga teinud kaasa 265 ametlikus kohtumises, milles löönud 179 väravat. Esimesel novembril kerkis Agüero City kõigi aegade suurimaks väravakütiks.
Eile tuli sarnase avaldusega välja ka koondise suurim staar Lionel Messi, kes teenib leiba Barcelonas. "Minu soov on alati olnud mängida Newelli eest, unistasin sellest lapsena," meenutas Messi TyC Sportsile. "Kui sinna läksin, kujutlesin ennast mängimas Argentina kõrgliigas, aga eks näis, mis lähimad aastad toovad. Ma ei saa öelda, et lähen tagasi, sest ma ei tea, kus siis olen."
Argentina kohtub laupäeval maavõistlusmängus Venemaaga. | Ka Agüero kinnitas soovi peatselt kodumaale naasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Agüero alustas profikarjääri Buenos Airese klubis Independiente, kelle eest debüteeris ta juba 15-aastaselt. Mehe praegune leping Manchester Cityga kestab 2019. aastani ja tal on võimalus seda veel aasta võrra pikendada, kuid 29-aastane ründaja on otsustanud, et tahab karjääri videvikuaastad veeta kodumaal.
"Minu plaan on olnud naasta Independientesse, kui mu leping Cityga 2019. aastal lõppeb," rääkis Agüero koondise pressikonverentsil. "Mul on võimalus lepingut aasta võrra pikendada, aga mu plaan on tagasi minna. Praegu läheb Independientel väga hästi ja neil on võimalus võita karikas (Copa Sudamericana; Lõuna-Ameerika tugevuselt teine sari), aga see ei ole kerge ülesanne."
Agüero saabus Manchesteri 2011. aastal Madridi Atleticost ning on Inglismaal kuue hooajaga teinud kaasa 265 ametlikus kohtumises, milles löönud 179 väravat. Esimesel novembril kerkis Agüero City kõigi aegade suurimaks väravakütiks.
Eile tuli sarnase avaldusega välja ka koondise suurim staar Lionel Messi, kes teenib leiba Barcelonas. "Minu soov on alati olnud mängida Newelli eest, unistasin sellest lapsena," meenutas Messi TyC Sportsile. "Kui sinna läksin, kujutlesin ennast mängimas Argentina kõrgliigas, aga eks näis, mis lähimad aastad toovad. Ma ei saa öelda, et lähen tagasi, sest ma ei tea, kus siis olen."
Argentina kohtub laupäeval maavõistlusmängus Venemaaga.
### Response:
Ka Agüero kinnitas soovi peatselt kodumaale naasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ruumi otsas puldi taga seisab õhevil doktorant. Tema kõrval istub Rumeeniast, Bukaresti ülikoolist kohale tulnud oponent, professor Valentina Marinescu. Paar tooli akna pool on kaitsmistoimingut korraldamas meediauuringute professor Andra Siibak. Kohal on loomulikult ka juhendajad, kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm ja neuroloogia professor Pille Taba.
Valdkondadeülene
See, miks juhendajad on niivõrd erinevatest valdkondadest – kommunikatsioonist ja meditsiinist –, selgub väitekirja kaitsja selja taha seinale vaadates. Projektori visatud valgusvihus miilab kiri " The role of information search and interpretation in living with chronic illness. The case of Estonian Parkinson's disease patients". Kuna oponent on teisest riigist, toimub kogu väitekirja kaitsmine inglise keeles. Ühiskonnateaduste instituudis ja kliinilise meditsiini instituudis pole säärast valdkondadeülest uuringut veel tehtud.
Kell saab kolm. Seni saali täitnud hillitsetud sumin vakatub, kostub viimaseid toolinihutamisi, doktorant tardub puldi taga. Andra Siibak tõuseb püsti ja kirjeldab napilt tööd, kaitsmiskorda ning oponenti.
Professori julgustava naeratuse peale alustab Kadi Lubi väitekirja kaitsmist. Hästi harjutatud ja ladusas inglise keeles selgitab ta uuringu sisu ja tähtsust. Lubi uuris Eesti Parkinsoni tõve patsientide infootsingut ja -tõlgendamist. Kuigi esmapilgul näib see ehk väga kitsas teema, ei saa seda vähetähtsaks pidada.
Uuringu tähtsus
Doktorant juhatab teema sisse: ühiskond aina vananeb ning krooniliste haiguste osakaal kasvab selle tõttu. Seega on meil vaja ka täpsemalt teada, kas ja kuidas patsiendid haigusalast teavet vastu võtavad või hangivad. Samas elame ajal, mida on muuhulgas ka infoajastuks nimetatud.
Parkinsoni tõbi on üks levinumaid neurodegeneratiivseid haigusi, seda esineb üle 60-aastaste seas ligi ühel protsendil, seega sobivad vastava tõvega patsiendid hästi kroonilise haigusega inimeste teabekäitumise uurimiseks. Ettekandest selgub, et Lubi tegeles sellega põhjalikult, ta uuris patsiente nii kvantitatiivsete andmete (küsitluste) kui ka kvalitatiivse teabe ehk intervjuude abil.
Saalile laskunud asjalikku õhkkonda ja kaalukat teemat leevendavad veidi senati saali enda eripärad. Vanas, valdavalt puidust ehitatud majas vetruvad põrandad-laed läbi ja ümberringi keev administratiivelu tungib ka akadeemilisusest tiinesse saali. Ülakorrusel kõndijad panevad kaks uhket laes rippuvat lühtrit õrnalt tilisema ning lisavad tõsidusele helgeid noote.
Haigust häbenetakse
Kadi Lubi leidis, et kuigi patsiendile vajalikku teavet jagub ja jagatakse, ei pruugi see vajalikul määral kohale jõuda. Võib juhtuda, et diagnoosist ehmunud inimene ei taha mõnikord ise teavet vastu võtta, püüdes haiguse algjärgus seda eirata. Toimub ka valikuline infohange – teave võetakse osaliselt vastu.
Suur probleem on ka meie endi ühiskonnast tulenev haigustega seonduv stigma. Parkinsoni patsiendid võivad oma haigust varjata.
Nii jagunevadki patsiendid üldjoontes kolme rühma: aktiivsed sõltumatud teabeotsijad, aktiivsed organiseeritud (patsiendiliidud) ja passiivsed. Uurimist raskendab see, et Parkinsoni tõbi võib samuti tegevusetust põhjustada, seega on keeruline vahet teha, kas inimene ongi sellise iseloomuga või on passiivsus haigusest tulenev. Nende erinevate tüüpide teadvustamine ja kindlaks tegemine võiks aidata arstil patsiendile antavat vajalikku teavet ning selle hulka kohandada.
Suur probleem on ka meie endi ühiskonnast tulenev haigustega seonduv stigma. Parkinsoni patsiendid võivad oma haigust varjata. Mõned ei käi enam rahvaüritustel ja katkestavad tantsutrennis osalemisegi, kuigi haigus treeningut otseselt ei takistaks.
Doktorant leiab ettekande lõpus, et teavet saaks patsientidele edastada osade kaupa, mitte korraga. "Praegune tervishoiusüsteem seda aga ei toeta," räägib ta.
Ettekanne lõppeb. Saabub ärev hetk, kus sõna saab oponent. Valentina Marinescu aga leiab vaid kiidusõnu nii väitekirja vormilise poole ("Hästi üles ehitatud," ütleb ta) kui ka uuringumeetodi ja -teema ("Parkinsoni tõve kommunikatsiooni on seni vähe uuritud," leiab oponent) kohta.
Oponeerimine jätkub vabamas õhkkonnas. Marinescu ja tumedas kleidis Lubi istuvad kõrvuti toolidel sama punase tammelaua taga ja lihtsalt vestlevad. Arutlusele tulevad meediatarbimise muutumine (äsjailmunud "Mina. Maailm. Meedia"), datafication ’iga kaasnev algoritmide juhitav teabevoog, samuti tehisintellekt ja suurandmetega kaasnevad andmekaitsemured.
Lahedamat õhkkonda toonitab ka teiselt poolt seina kommunikatsiooniosakonnast kostuv hooti valjenev jutukõma ja mõni rõkatuski. Saali tungivad välised hääled aitavad lõhkuda tõsidusmulli ja elavdada õhustikku.
Arutelu hakkabki lõpule jõudma, mõtiskletakse veel viiside üle, kuidas patsientidele teave paremini kohale viia. Nii saaks ehk teavet esikohale seada, praegu kiputakse palju infot korraga andma, patsient ei saa alati aru, milline juhis on tähtsaim, ja loobub kogu teavet vastu võtmast.
Siin saab Kadi sõnul paralleeli tõmmata hüpertensiooni- ja diabeedihaigete dieedijuhistega: õpetusi on palju, kuid kõik näpunäited pole sama kaaluga, mõni on tähtsam kui teine. Kui anda esmalt paar tähtsamat reeglit ning hiljem ülejäänu, oleks võimalik patsienti paremini juhendada.
Võimalikud lahendused
Üks võimalus on muidugi ka e-lahendusi kasutada. Neid juba kasutataksegi, kuid siin ilmneb mõnede rühmade eripära. Eestikeelsed kasutajad saavad vajaliku teabe kätte, kuid venekeelne rühm ei suuda mõnikord meditsiinilist ja kommertslehte eristada.
Doktorant ilmutab väsimuse märke, võõrkeelsesse arutlusse tekib komistuskohti ja sõnaotsimisi. Alguses hiirvaikselt paigal istunud huvilised ja nõukogu liikmed on juba nihelema hakanud, pea märkamatult on möödunud tund. Nihelemist saadab parketi praksumine ja laua naksumine. Andra Siibak võtab kokku: tegemist on väga tähtsa ja algupärase, ulatusliku uuringuga. Esitlus oli muljetavaldavalt hea.
Tervishoiusüsteem peab vananeva elanikkonnaga kohanema ja eripärasid arvestama. Praegu pole arstidel eriti aega patsiendiga põhjalikult tegeleda – üks võimalus oleks näiteks osa teavitamisest jätta õdede teha.
Aga see pole veel kõik, aeg on nõukogu küsimusteks. Küsimuste ja vastuste käigus jõutakse järeldusele, et tervishoiusüsteem peab vananeva elanikkonnaga kohanema ja eripärasid arvestama. Praegu pole arstidel eriti aega patsiendiga põhjalikult tegeleda – üks võimalus oleks näiteks osa teavitamisest jätta õdede teha. Peamine järeldus on varem mainitud järkjärguline teabe andmine, see aitab patsiendil aegamisi kohaneda. Samuti see, et haiguse käigus muutub ka patsientide teabeotsingu strateegia ja andmete tõlgendamine.
Juhendajad leiavad, et ka neile oli töös osalemine õpetlik, selline erialadevaheline töö oli mõlema jaoks esmakordne: Triin Vihalemmal puudus meditsiini taust, Pille Taba õppis aga palju teaduskommunikatsioonist.
Väitekirja kaitsmine peahoone senati saalis. Autor: Marge Pärnits
Uus spetsialist Eesti teadusmaastikul
Väitekirja kaitsmine ongi lõpusirgel. Justkui tellitult murrab hallide pilvede vahelt pärastlõunane päiksekiir läbi, kuldab sisehoovi vaatavatest akendest paistva Toomemäe nõlva vahtralehed üle ning elavdab valguslaikudega senati saali halli põhjapoolset seina.
Doktorant ütleb tänusõnad. Nagu tavaks, leiavad äramärkimist juhendajad, tööandja ja perekond. Doktoritöö kirjutamine pere ja argitöö kõrvalt pole lihtne ning kaudselt tugineb see ka lähedaste abile.
Ja nüüd finaal: nõukogu peab ühiselt otsustama ja tööle hinnangu andma. Nõukoguliikmed tõusevad toolikolinal ja lähevad kõrvalruumi arutlema. Seni unnanud projektori hääl muutub märgatavaks alles seadme väljalülitamisega saabuva vaikusega. Sõbraga vaikselt vestlev Kadi Lubi näib pingelangusest silmnähtavalt kergendust.
Otsus langetatakse kiiresti, nõukogu naaseb juba nelja minuti pärast ja saalisviibijad tõusevad. Väitekiri kiidetakse ühehäälselt heaks ja saal kajab aplausist. Poolteist tundi möödus märkamatult. Eesti teadusmaastikule on lisandunud doktorikraadiga spetsialist, kes loodetavasti aitab veelgi krooniliste haigete elu parandada. Saal tühjeneb, et peatselt taas mõne teaduslooliselt tähtsa sündmuse tunnistaja olla.
Doktoritööd ennast saab lugeda siin. | Reportaaž doktoritöö kaitsmiselt: liigselt infot korraga pole haigele hea | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ruumi otsas puldi taga seisab õhevil doktorant. Tema kõrval istub Rumeeniast, Bukaresti ülikoolist kohale tulnud oponent, professor Valentina Marinescu. Paar tooli akna pool on kaitsmistoimingut korraldamas meediauuringute professor Andra Siibak. Kohal on loomulikult ka juhendajad, kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm ja neuroloogia professor Pille Taba.
Valdkondadeülene
See, miks juhendajad on niivõrd erinevatest valdkondadest – kommunikatsioonist ja meditsiinist –, selgub väitekirja kaitsja selja taha seinale vaadates. Projektori visatud valgusvihus miilab kiri " The role of information search and interpretation in living with chronic illness. The case of Estonian Parkinson's disease patients". Kuna oponent on teisest riigist, toimub kogu väitekirja kaitsmine inglise keeles. Ühiskonnateaduste instituudis ja kliinilise meditsiini instituudis pole säärast valdkondadeülest uuringut veel tehtud.
Kell saab kolm. Seni saali täitnud hillitsetud sumin vakatub, kostub viimaseid toolinihutamisi, doktorant tardub puldi taga. Andra Siibak tõuseb püsti ja kirjeldab napilt tööd, kaitsmiskorda ning oponenti.
Professori julgustava naeratuse peale alustab Kadi Lubi väitekirja kaitsmist. Hästi harjutatud ja ladusas inglise keeles selgitab ta uuringu sisu ja tähtsust. Lubi uuris Eesti Parkinsoni tõve patsientide infootsingut ja -tõlgendamist. Kuigi esmapilgul näib see ehk väga kitsas teema, ei saa seda vähetähtsaks pidada.
Uuringu tähtsus
Doktorant juhatab teema sisse: ühiskond aina vananeb ning krooniliste haiguste osakaal kasvab selle tõttu. Seega on meil vaja ka täpsemalt teada, kas ja kuidas patsiendid haigusalast teavet vastu võtavad või hangivad. Samas elame ajal, mida on muuhulgas ka infoajastuks nimetatud.
Parkinsoni tõbi on üks levinumaid neurodegeneratiivseid haigusi, seda esineb üle 60-aastaste seas ligi ühel protsendil, seega sobivad vastava tõvega patsiendid hästi kroonilise haigusega inimeste teabekäitumise uurimiseks. Ettekandest selgub, et Lubi tegeles sellega põhjalikult, ta uuris patsiente nii kvantitatiivsete andmete (küsitluste) kui ka kvalitatiivse teabe ehk intervjuude abil.
Saalile laskunud asjalikku õhkkonda ja kaalukat teemat leevendavad veidi senati saali enda eripärad. Vanas, valdavalt puidust ehitatud majas vetruvad põrandad-laed läbi ja ümberringi keev administratiivelu tungib ka akadeemilisusest tiinesse saali. Ülakorrusel kõndijad panevad kaks uhket laes rippuvat lühtrit õrnalt tilisema ning lisavad tõsidusele helgeid noote.
Haigust häbenetakse
Kadi Lubi leidis, et kuigi patsiendile vajalikku teavet jagub ja jagatakse, ei pruugi see vajalikul määral kohale jõuda. Võib juhtuda, et diagnoosist ehmunud inimene ei taha mõnikord ise teavet vastu võtta, püüdes haiguse algjärgus seda eirata. Toimub ka valikuline infohange – teave võetakse osaliselt vastu.
Suur probleem on ka meie endi ühiskonnast tulenev haigustega seonduv stigma. Parkinsoni patsiendid võivad oma haigust varjata.
Nii jagunevadki patsiendid üldjoontes kolme rühma: aktiivsed sõltumatud teabeotsijad, aktiivsed organiseeritud (patsiendiliidud) ja passiivsed. Uurimist raskendab see, et Parkinsoni tõbi võib samuti tegevusetust põhjustada, seega on keeruline vahet teha, kas inimene ongi sellise iseloomuga või on passiivsus haigusest tulenev. Nende erinevate tüüpide teadvustamine ja kindlaks tegemine võiks aidata arstil patsiendile antavat vajalikku teavet ning selle hulka kohandada.
Suur probleem on ka meie endi ühiskonnast tulenev haigustega seonduv stigma. Parkinsoni patsiendid võivad oma haigust varjata. Mõned ei käi enam rahvaüritustel ja katkestavad tantsutrennis osalemisegi, kuigi haigus treeningut otseselt ei takistaks.
Doktorant leiab ettekande lõpus, et teavet saaks patsientidele edastada osade kaupa, mitte korraga. "Praegune tervishoiusüsteem seda aga ei toeta," räägib ta.
Ettekanne lõppeb. Saabub ärev hetk, kus sõna saab oponent. Valentina Marinescu aga leiab vaid kiidusõnu nii väitekirja vormilise poole ("Hästi üles ehitatud," ütleb ta) kui ka uuringumeetodi ja -teema ("Parkinsoni tõve kommunikatsiooni on seni vähe uuritud," leiab oponent) kohta.
Oponeerimine jätkub vabamas õhkkonnas. Marinescu ja tumedas kleidis Lubi istuvad kõrvuti toolidel sama punase tammelaua taga ja lihtsalt vestlevad. Arutlusele tulevad meediatarbimise muutumine (äsjailmunud "Mina. Maailm. Meedia"), datafication ’iga kaasnev algoritmide juhitav teabevoog, samuti tehisintellekt ja suurandmetega kaasnevad andmekaitsemured.
Lahedamat õhkkonda toonitab ka teiselt poolt seina kommunikatsiooniosakonnast kostuv hooti valjenev jutukõma ja mõni rõkatuski. Saali tungivad välised hääled aitavad lõhkuda tõsidusmulli ja elavdada õhustikku.
Arutelu hakkabki lõpule jõudma, mõtiskletakse veel viiside üle, kuidas patsientidele teave paremini kohale viia. Nii saaks ehk teavet esikohale seada, praegu kiputakse palju infot korraga andma, patsient ei saa alati aru, milline juhis on tähtsaim, ja loobub kogu teavet vastu võtmast.
Siin saab Kadi sõnul paralleeli tõmmata hüpertensiooni- ja diabeedihaigete dieedijuhistega: õpetusi on palju, kuid kõik näpunäited pole sama kaaluga, mõni on tähtsam kui teine. Kui anda esmalt paar tähtsamat reeglit ning hiljem ülejäänu, oleks võimalik patsienti paremini juhendada.
Võimalikud lahendused
Üks võimalus on muidugi ka e-lahendusi kasutada. Neid juba kasutataksegi, kuid siin ilmneb mõnede rühmade eripära. Eestikeelsed kasutajad saavad vajaliku teabe kätte, kuid venekeelne rühm ei suuda mõnikord meditsiinilist ja kommertslehte eristada.
Doktorant ilmutab väsimuse märke, võõrkeelsesse arutlusse tekib komistuskohti ja sõnaotsimisi. Alguses hiirvaikselt paigal istunud huvilised ja nõukogu liikmed on juba nihelema hakanud, pea märkamatult on möödunud tund. Nihelemist saadab parketi praksumine ja laua naksumine. Andra Siibak võtab kokku: tegemist on väga tähtsa ja algupärase, ulatusliku uuringuga. Esitlus oli muljetavaldavalt hea.
Tervishoiusüsteem peab vananeva elanikkonnaga kohanema ja eripärasid arvestama. Praegu pole arstidel eriti aega patsiendiga põhjalikult tegeleda – üks võimalus oleks näiteks osa teavitamisest jätta õdede teha.
Aga see pole veel kõik, aeg on nõukogu küsimusteks. Küsimuste ja vastuste käigus jõutakse järeldusele, et tervishoiusüsteem peab vananeva elanikkonnaga kohanema ja eripärasid arvestama. Praegu pole arstidel eriti aega patsiendiga põhjalikult tegeleda – üks võimalus oleks näiteks osa teavitamisest jätta õdede teha. Peamine järeldus on varem mainitud järkjärguline teabe andmine, see aitab patsiendil aegamisi kohaneda. Samuti see, et haiguse käigus muutub ka patsientide teabeotsingu strateegia ja andmete tõlgendamine.
Juhendajad leiavad, et ka neile oli töös osalemine õpetlik, selline erialadevaheline töö oli mõlema jaoks esmakordne: Triin Vihalemmal puudus meditsiini taust, Pille Taba õppis aga palju teaduskommunikatsioonist.
Väitekirja kaitsmine peahoone senati saalis. Autor: Marge Pärnits
Uus spetsialist Eesti teadusmaastikul
Väitekirja kaitsmine ongi lõpusirgel. Justkui tellitult murrab hallide pilvede vahelt pärastlõunane päiksekiir läbi, kuldab sisehoovi vaatavatest akendest paistva Toomemäe nõlva vahtralehed üle ning elavdab valguslaikudega senati saali halli põhjapoolset seina.
Doktorant ütleb tänusõnad. Nagu tavaks, leiavad äramärkimist juhendajad, tööandja ja perekond. Doktoritöö kirjutamine pere ja argitöö kõrvalt pole lihtne ning kaudselt tugineb see ka lähedaste abile.
Ja nüüd finaal: nõukogu peab ühiselt otsustama ja tööle hinnangu andma. Nõukoguliikmed tõusevad toolikolinal ja lähevad kõrvalruumi arutlema. Seni unnanud projektori hääl muutub märgatavaks alles seadme väljalülitamisega saabuva vaikusega. Sõbraga vaikselt vestlev Kadi Lubi näib pingelangusest silmnähtavalt kergendust.
Otsus langetatakse kiiresti, nõukogu naaseb juba nelja minuti pärast ja saalisviibijad tõusevad. Väitekiri kiidetakse ühehäälselt heaks ja saal kajab aplausist. Poolteist tundi möödus märkamatult. Eesti teadusmaastikule on lisandunud doktorikraadiga spetsialist, kes loodetavasti aitab veelgi krooniliste haigete elu parandada. Saal tühjeneb, et peatselt taas mõne teaduslooliselt tähtsa sündmuse tunnistaja olla.
Doktoritööd ennast saab lugeda siin.
### Response:
Reportaaž doktoritöö kaitsmiselt: liigselt infot korraga pole haigele hea |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Süüdistuse põhjal oli Lohk 2016. aasta septembrikuus teenistuses ja täitmas graafikujärgselt oma ametiülesandeid, kui sai väljakutse Narva-Jõesuus asuvasse baari.
Süüdistuse kohaselt kasutas politseiametnik ülesannete täitmisel põhjendamatut ja ebaseaduslikku vägivalda 30-aastase mehe suhtes, tekitades kannatanule kergeid kehavigastusi.
Kohus tuvastas, et kannatanu ei osutanud mingit vastupanu, mistõttu politseiametniku tegevus polnud taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne ning oli konkreetseid asjaolusid arvestades ebavajalik, seega ületas süüdistatav oma tegevusega jõu kasutamisel lubatud intensiivsuse piiri.
Kohtumenetluse pooled saavad otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul. | Kohus mõistis politseiniku võimuliialduses süüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Süüdistuse põhjal oli Lohk 2016. aasta septembrikuus teenistuses ja täitmas graafikujärgselt oma ametiülesandeid, kui sai väljakutse Narva-Jõesuus asuvasse baari.
Süüdistuse kohaselt kasutas politseiametnik ülesannete täitmisel põhjendamatut ja ebaseaduslikku vägivalda 30-aastase mehe suhtes, tekitades kannatanule kergeid kehavigastusi.
Kohus tuvastas, et kannatanu ei osutanud mingit vastupanu, mistõttu politseiametniku tegevus polnud taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne ning oli konkreetseid asjaolusid arvestades ebavajalik, seega ületas süüdistatav oma tegevusega jõu kasutamisel lubatud intensiivsuse piiri.
Kohtumenetluse pooled saavad otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.
### Response:
Kohus mõistis politseiniku võimuliialduses süüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma 20. sünnipäeva aastal teeb galerii kummarduse maalikunsti ajaloole, et meenutada põhjuseid, neid pintslilööke, mis on olnud olulised ja toitnud meie tänast kunstimaailma. Sel aastal Eesti pakuti Maalikunstike Liidu liikmetele välja võimaluse tagasivaateks, inspiratsiooniks mõelda selle üle, mis kunagi oli. Kas interpreteerida maailma mõjutanud kunstistiile, tsiteerida teiste töid või kompositsioonikatkeid, pöörduda tagasi oma enda varasema loomelaadi juurde, maalida midagi, millest aimdub traditsioone, puudutada mõnd kunstiajaloos olulist teemat, otsida kaugusi või süveneda meie oma koduse maalikunsti minevikku? Valik jäi vabaks vastavalt sellele, mis kellelegi lähedasem ja kõnekam tundus. Oluline on, et läbi maalide kõneleks kunsti ajalugu.
Näitusel võib näha portreid, figuure, akte, natüürmorte, tsitaate Itaalia ja madalmaade meistritelt, aga ka Vincent van Gogh’lt, Joan Miròlt, David Hockneylt ning meie oma Konrad Mägilt. Näitusel astuvad üles kunstnikud: Vano Allsalu, Stanislav Antipov, Ivi Arrak, Jüri Arrak, Owe Büttner, Jaan Elken, Herlet Elvisto, Mauri Gross, Ashot Jegikjan, Eva Jänes, Ivar Kaasik, Andro Kööp, Tiia Külv, Mati Kütt, Macari, Silvi Lepparu, Lola Liivat, Helle Lõhmus, Philiph Arvo Luik, Mara, Lilian Mosolainen, Johanna Mudist, Maarit Murka, Mall Nukke, Mall Paris, Tiiu Pallo-Vaik, Juss Piho, Kristiina Pärk, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Sorge, Sven Saag, Valev Sein, Kätlin Stahl, Anatoli Strahhov, Urve Sunny-Dzidzaria, Karl-Erik Talvet, Tiina Tammetalu, Lea Tomson, Heli Tuksam, Katrin Valdre, Katrin Valgemäe, Lev Vassiljev.
Näituse teema on ajendatud Haus Galerii tänavusest juubelist. Galerii on järjekindlalt panustanud siinse kunsti promotsiooni, luues sildu möödaniku ja tänapäeva vahel, kõneledes kunsti ajaloost ja uusimatest suundadest. Nii on galerii püüdnud näidata eesti kunsti seotust kunagiste Euroopa metropolidega, viidanud selle süsteemsele ja professionaalsele arengule, juhtinud tähelepanu olulistele meid mõjutanud kunstisuundumustele ja sündmustele, hoidnud orbiidis eesti kunstitalente.
Näitus jääb Haus Galeriis avatuks kuni 6. detsembrini 2017. | Haus Galerii teeb kummarduse maalikunsti ajaloole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma 20. sünnipäeva aastal teeb galerii kummarduse maalikunsti ajaloole, et meenutada põhjuseid, neid pintslilööke, mis on olnud olulised ja toitnud meie tänast kunstimaailma. Sel aastal Eesti pakuti Maalikunstike Liidu liikmetele välja võimaluse tagasivaateks, inspiratsiooniks mõelda selle üle, mis kunagi oli. Kas interpreteerida maailma mõjutanud kunstistiile, tsiteerida teiste töid või kompositsioonikatkeid, pöörduda tagasi oma enda varasema loomelaadi juurde, maalida midagi, millest aimdub traditsioone, puudutada mõnd kunstiajaloos olulist teemat, otsida kaugusi või süveneda meie oma koduse maalikunsti minevikku? Valik jäi vabaks vastavalt sellele, mis kellelegi lähedasem ja kõnekam tundus. Oluline on, et läbi maalide kõneleks kunsti ajalugu.
Näitusel võib näha portreid, figuure, akte, natüürmorte, tsitaate Itaalia ja madalmaade meistritelt, aga ka Vincent van Gogh’lt, Joan Miròlt, David Hockneylt ning meie oma Konrad Mägilt. Näitusel astuvad üles kunstnikud: Vano Allsalu, Stanislav Antipov, Ivi Arrak, Jüri Arrak, Owe Büttner, Jaan Elken, Herlet Elvisto, Mauri Gross, Ashot Jegikjan, Eva Jänes, Ivar Kaasik, Andro Kööp, Tiia Külv, Mati Kütt, Macari, Silvi Lepparu, Lola Liivat, Helle Lõhmus, Philiph Arvo Luik, Mara, Lilian Mosolainen, Johanna Mudist, Maarit Murka, Mall Nukke, Mall Paris, Tiiu Pallo-Vaik, Juss Piho, Kristiina Pärk, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Sorge, Sven Saag, Valev Sein, Kätlin Stahl, Anatoli Strahhov, Urve Sunny-Dzidzaria, Karl-Erik Talvet, Tiina Tammetalu, Lea Tomson, Heli Tuksam, Katrin Valdre, Katrin Valgemäe, Lev Vassiljev.
Näituse teema on ajendatud Haus Galerii tänavusest juubelist. Galerii on järjekindlalt panustanud siinse kunsti promotsiooni, luues sildu möödaniku ja tänapäeva vahel, kõneledes kunsti ajaloost ja uusimatest suundadest. Nii on galerii püüdnud näidata eesti kunsti seotust kunagiste Euroopa metropolidega, viidanud selle süsteemsele ja professionaalsele arengule, juhtinud tähelepanu olulistele meid mõjutanud kunstisuundumustele ja sündmustele, hoidnud orbiidis eesti kunstitalente.
Näitus jääb Haus Galeriis avatuks kuni 6. detsembrini 2017.
### Response:
Haus Galerii teeb kummarduse maalikunsti ajaloole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Haige prognoos oli haiglasse sattudes väga kehv, aga ta jäi ellu, lasti haiglast 2016. aasta veebruaris välja ja elab nüüd normaalselt – käib koolis, teeb sporti jne. [...] Tema kõik kliinilised ja bioloogilised näitajad on praegu normis, marrasnahk on stabiilne ja tugev. Ville ei teki üldse ja selle funktsionaalsus on päris hea," sõnas uurimuse üks juhtivautoritest Michele De Luca, Itaalias asuva Modena ja Reggio Emilia ülikooli biokeemiaprofessor.
Seitsmeaastane poiss põdes pärilikku haigust bulloosne epidermolüüs. Seda põhjustab naha väliskihte kinnistava valgu valmistamise eest vastutava geeni puudumine või muutused DNA-s. Teatud mutatsioonide korral rebeneb nahk ja tekivad villid juba väiksemagi puudutuse peale. Haavandid loovad soodsa pinnase erinevatele nakkustele. Argimeditsiinis saab leevendada sümptomeid vaid igapäevase haavalappide vahetamise ja valuvaigistitega.
Ka laboriseinte vahel oli De Luca tehnikat kasutatud vaid kahel korral ja sedagi väikeste nahalappide asendamiseks. Saksamaal asuva Ruhri ülikooli lastehaiglasse sattunud poissi ravinud Tobias Hirsch ja Tobias Rothoeft leidsid aga, et risk õigustab end antud juhul täielikult.
Poiss oli kaotanud selleks ajaks 60 protsenti marrasnahast. Ükski teine ravivõte ei töötanud. Nii lendaski De Luca ühel päeval Saksamaale ja kogus poisi umbes nelja sentimeetriselt nahalapilt naharakke.
Protseduur hõlmas poisi koeproovi võtmist, selles leidnud jagunemisvõimeliste rakkude geneetiliselt muutmist ja neist nahalapikeste kasvatamist. Katsed näitasid, et naha taastumise seisukohalt mängivad võtmerolli holokloonid. Teised rakud kadusid aja möödudes. Autor: Nature News & Views
"Üldjoontes on kasutatud tehnika väga sarnane sellele, mida oleme rakendanud varem põletushaavadega patsientide raviks. Võtad koeproovi ja eraldad sellest rakud, millel on potensiaali jaguneda. Erinevalt tavapärasest pead aga neid rakke enne kultuuris kasvatamist geneetiliselt muutma," selgitas De Luca.
Vajaliku valgu laminiin 332 valmistamise eest vastutava DNA jupi rakkudesse toimetamiseks kasutas ta spetsiaalselt retroviirust. Laminiin 332 endast moodustub vahetult marrasnaha kohal paiknev õhuke membraan.
Geneetiliselt muundatud rakkudest kasvatati seejärel 50–150-ruutsentimeetrise pindalaga õhukesed nahatükid. Need omakorda siirdati kahe operatsiooni käigus peaasjalikult poisi jäsemetele ja seljale, mõned ka rinnale. Ühe kuu möödudes kasvas poisi keha pinnal juba täiesti uus ja tugev nahk.
"Tuleb välja, et imetajate marrasnahka hoiab alal piiratud arv pikaealisi tüvirakke, mis suudavad end põhjalikult uuendada. See oli terve eriala jaoks oluline küsimus," lisas De Luca.
Nii loodab ta, et töö pakub visandit ka mitmete teiste haiguste raviks mõeldud tüvirakuteraapiate jaoks. Edaspidi peaks tema sõnul keskenduma senisest enam kasvulahuses ja rakukultuurides just nendele rakkudele soodsate kasvutingimuste loomisele.
Kokku põeb bulloosset epidermolüüsi maailmas umbes 500 000 inimest. Neist pooltel juhtudel pole probleemi algpõhjuseks mitte täielik geeni puudumine, vaid selles leiduvad mutatsioonid. Appi tuleks võtta uued geeniasendamistehnikad nagu CRISPR/Cas9. Paraku jätab nende täpsus veel kohati soovida. Sellistel puhkudel võib olla risk kasvava vähiriski tõttu suurem kui potentsiaalne võit.
De Luca ei söandunud öelda, millal võiks jõuda kirjeldatud eksperimentaalne teraapia argikasutusse, kuid märkis, et tal on parasjagu käimas I ja II faasi geneetiliste ravi haaravad kliinilised katsed.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Geneetiliselt muundatud nahk päästis haruldase haigusega poisi elu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Haige prognoos oli haiglasse sattudes väga kehv, aga ta jäi ellu, lasti haiglast 2016. aasta veebruaris välja ja elab nüüd normaalselt – käib koolis, teeb sporti jne. [...] Tema kõik kliinilised ja bioloogilised näitajad on praegu normis, marrasnahk on stabiilne ja tugev. Ville ei teki üldse ja selle funktsionaalsus on päris hea," sõnas uurimuse üks juhtivautoritest Michele De Luca, Itaalias asuva Modena ja Reggio Emilia ülikooli biokeemiaprofessor.
Seitsmeaastane poiss põdes pärilikku haigust bulloosne epidermolüüs. Seda põhjustab naha väliskihte kinnistava valgu valmistamise eest vastutava geeni puudumine või muutused DNA-s. Teatud mutatsioonide korral rebeneb nahk ja tekivad villid juba väiksemagi puudutuse peale. Haavandid loovad soodsa pinnase erinevatele nakkustele. Argimeditsiinis saab leevendada sümptomeid vaid igapäevase haavalappide vahetamise ja valuvaigistitega.
Ka laboriseinte vahel oli De Luca tehnikat kasutatud vaid kahel korral ja sedagi väikeste nahalappide asendamiseks. Saksamaal asuva Ruhri ülikooli lastehaiglasse sattunud poissi ravinud Tobias Hirsch ja Tobias Rothoeft leidsid aga, et risk õigustab end antud juhul täielikult.
Poiss oli kaotanud selleks ajaks 60 protsenti marrasnahast. Ükski teine ravivõte ei töötanud. Nii lendaski De Luca ühel päeval Saksamaale ja kogus poisi umbes nelja sentimeetriselt nahalapilt naharakke.
Protseduur hõlmas poisi koeproovi võtmist, selles leidnud jagunemisvõimeliste rakkude geneetiliselt muutmist ja neist nahalapikeste kasvatamist. Katsed näitasid, et naha taastumise seisukohalt mängivad võtmerolli holokloonid. Teised rakud kadusid aja möödudes. Autor: Nature News & Views
"Üldjoontes on kasutatud tehnika väga sarnane sellele, mida oleme rakendanud varem põletushaavadega patsientide raviks. Võtad koeproovi ja eraldad sellest rakud, millel on potensiaali jaguneda. Erinevalt tavapärasest pead aga neid rakke enne kultuuris kasvatamist geneetiliselt muutma," selgitas De Luca.
Vajaliku valgu laminiin 332 valmistamise eest vastutava DNA jupi rakkudesse toimetamiseks kasutas ta spetsiaalselt retroviirust. Laminiin 332 endast moodustub vahetult marrasnaha kohal paiknev õhuke membraan.
Geneetiliselt muundatud rakkudest kasvatati seejärel 50–150-ruutsentimeetrise pindalaga õhukesed nahatükid. Need omakorda siirdati kahe operatsiooni käigus peaasjalikult poisi jäsemetele ja seljale, mõned ka rinnale. Ühe kuu möödudes kasvas poisi keha pinnal juba täiesti uus ja tugev nahk.
"Tuleb välja, et imetajate marrasnahka hoiab alal piiratud arv pikaealisi tüvirakke, mis suudavad end põhjalikult uuendada. See oli terve eriala jaoks oluline küsimus," lisas De Luca.
Nii loodab ta, et töö pakub visandit ka mitmete teiste haiguste raviks mõeldud tüvirakuteraapiate jaoks. Edaspidi peaks tema sõnul keskenduma senisest enam kasvulahuses ja rakukultuurides just nendele rakkudele soodsate kasvutingimuste loomisele.
Kokku põeb bulloosset epidermolüüsi maailmas umbes 500 000 inimest. Neist pooltel juhtudel pole probleemi algpõhjuseks mitte täielik geeni puudumine, vaid selles leiduvad mutatsioonid. Appi tuleks võtta uued geeniasendamistehnikad nagu CRISPR/Cas9. Paraku jätab nende täpsus veel kohati soovida. Sellistel puhkudel võib olla risk kasvava vähiriski tõttu suurem kui potentsiaalne võit.
De Luca ei söandunud öelda, millal võiks jõuda kirjeldatud eksperimentaalne teraapia argikasutusse, kuid märkis, et tal on parasjagu käimas I ja II faasi geneetiliste ravi haaravad kliinilised katsed.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
### Response:
Geneetiliselt muundatud nahk päästis haruldase haigusega poisi elu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viljandi kitarrifestivalil, mis toimus tänavu juba kümnendat korda, vaadati tagasi ja anti vihjeid tuleviku, 11. festivali programmi kohta. Kümne toimunud festivali kava peegeldab kunstilise juhi Ain Agana maitse-eelistusi ja isiklikke kontakte. Festivali läbivaks jooneks on olnud nn eriprojektid, näiteks kaheksandaks festivaliks valminud programm kaheksa Eesti helilooja uudisteosega, mis ilmus äsja plaadil, samuti kitarristide koostöökava Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, mis loodetakse samuti helikandjal välja anda. Festival on tutvustanud kitarri sugulaspille, pakub noortele kitarriõpet kogenud pedagoogide käe all ja võimalust üles astuda kitarriorkestri ridades ning tunnustab igal aastal Tiit Pauluse noore kitarrimängija eripreemiaga üht muusikut, kelleks oli tänavu Kalle Pilli.
Tänavune festival kulmineerus laupäevase kontserdikavaga ja veelgi konkreetsemalt festivali peaesineja, kitarrist Kurt Rosenwinkeli esinemisega. Sellele olid eelnenud mitme Eesti ja välismaa muusiku ja kollektiivi kontserdid (mulluse noore kitarrimängija preemia võitnud Merje Kägu, Riho Sibul, avangardisuunaline Marc Ducret, americana-usku Rocco Deluca jt).
Toimus Kristo Käo ja Jorma Puusaagi öökontsert, Soome-Eesti kohtumine kitarristide Teemu Viinikaineni ja Andre Maakeri vahel, kitarrimeistrite päev ja muudki.
Kaks esimest laupäevast kontserti olid mõneti sarnased ja samavõrd ka erinevad. Nii Jaak Sooäär Viljandi nukuteatris kui ka šotlane Paul Galbraith Pärimusmuusika Aidas esitasid soolokava, mis koosnes Sooäärel osaliselt ja Galbraithil täielikult klassikateoste seadetest. Sooäär mängis elektrilisel Telecaster-kitarril Bachi ja kontserdi lõpuosas Thelonious Monki jazzistandardeid. Galbraith esitas talle ehitatud kaheksakeelsel akustilisel kitarril (mida ta mängis tšello kombel tugivardale toetades) oma arranžeeringuid Bachi, Skrjabini, Haydni ja Albenize teostest. Selline lavaline “alastiolek” esitab muusikule suure väljakutse. Paul Galbraith, kes esineb sellisel moel juba aastakümneid, on saavutanud absoluutse eksimatuse, mis puudutab muusikalist teksti – ta isegi ei vaadanud oma keerulise, polüfoonilise häälteliikumisega teoseid esitades kordagi pilli sõrmlauale. Galbraithi mängutehniline kultuur on kahtlemata kõrgemast klassist ja kõlapilt ideaalses tasakaalus. Kontsert rullus lahti ühtlase kangana, see lummas, aga ei pakkunud suuremaid emotsionaalse plahvatuse või loomingulise kire hetki.
Jaak Sooäär oli soolokava esitades hoopis harjumuspäratumas situatsioonis. Ta esitas Bachi teoseid tekstitruult (ja peast, nagu ka Galbraith), lisades siiski meloodialiinidele jazzilikke fraseerimis- ja kõlaelemente, ning kanaliseeris barokiliku agoogika oma jazzitunnetusse. Kui tehniliselt keerukat kava veidi lihvida, kannab see välja ka suuremas saalis kui nukuteatri hubane kamber. Kontserdi lõpus kõlasid jazzihiiglase Thelonious Monki sakilised standardid, kus Sooäär demonstreeris leidlikku akordimängu ning meloodia- ja saatehäälte head tasakaalu.
Pärimusmuusika Aidas toimunud Nordic Guitar Orchestra etteaste oli selge sünnipäevasündmus. Kuueliikmelise ansambli moodustasid kitarristid kolmelt maalt, kes on Viljandi kitarrifestivali truule publikule (seda jagub) vanad tuttavad. Lavale astusid Ain Agan ja Andre Maaker Eestist, Teemu Viinikainen ja Marzi Nyman Soomest ning Ola Bengtsson ja Erik Söderlind Rootsist. Kuuik esmaesitas festivali tarbeks loodud omaloomingut, iga lugu selle looja nägu. Oli palju keel-põses-huumorit, harmoonia- ja rütmimänge, sekka ka intiimsemaid ballaadihetki. Vähese prooviaja tõttu oli tunda teatud loomingulist segadust ja sellest tingitud “kikivarvul olekut”, aga erineva käekirjaga ja erinevaid pillitüüpe kasutavad mängijad sulasid siiski kokku kirjuks tervikuks.
Festivalile kaua oodatud ameeriklane Kurt Rosenwinkel andis oma trioga pika ja intensiivse kontserdi. Rosenwinkel on kitarristide seas selge ikoon, kelle lennukad kitarriliinid on koheselt äratuntavad. Ta on mitmekülgne muusik, kes eksinud oma “kodulaagrist”, standardjazzist näiteks hip-hopi juurde (koostöö räppar Q-Tipiga) ning üllatab ka oma uusima albumiga “Caipi”, mis väljendab kitarristi ammust armastust Brasiilia muusika vastu. Plaat, kus on ülekaalus popilikud kõlad ning Rosenwinkeli lauluhääl, mitte tema emblemaatiline kitarrimäng, on pannud paljud fännid õlgu kehitama. Usutavasti olid needsamad fännid siiralt rõõmsad, et Viljandis esitas Rosenwinkel jazzi (vähem tuntud) standardrepertuaari. Kontserdi keskne element oli voolava legato-fraseeringuga mängitud, kolmekümnekahendiknootides kihutavad soolopassaažid, sama sujuvad akordivahetused ja maitsekalt kasutatud elektroonika. Kõrgenergilises etteastes oleks oodanud rohkem puhkehetki, pideva “tulistamisega” esitatud lood hakkasid kohati üksteist sööma. Rosenwinkeli partnerid olid nimekas trummar Gregory Hutchinson ja itaallasest bassist Dario Deidda. Kumbki sai korduvalt võimaluse soleerida ja tegi seda paeluvalt. Deidda mängis originaalse kujuga akustilist basskitarri, mis vaiksemates lõikudes kõlas ligilähedaselt kontrabassile, kuid mattus (ilmselt helitehnilistel põhjustel, vähemasti teisest reast kuulatuna) intensiivsematel hetkedel kitarri ja trummide alla nii, et helikõrgustest oli raske aru saada. Rosenwinkeli kitarr oli kolmiku kroon. Kontserdil tuli korduvalt pähe mõte, et sarnaselt festivali mitme teise sooloesinejaga oleks Rosenwinkel kui kitarrijazzi isikupärane stilist võinud samuti esineda soolokavaga.
Palju õnne kümneaastasele Viljandi kitarrifestivalile! Järgmise aasta peaesineja kuulutati lavalt välja, mistap pole põhjust seda nime ka siin saladuses hoida: üheteistkümnenda kitarripeo headliner on noor ameeriklane Julian Lage.
Ilmunud ajakirjas Muusika nr 11 2017 | Arvustus. Kümme aastat Viljandi kitarrifestivali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viljandi kitarrifestivalil, mis toimus tänavu juba kümnendat korda, vaadati tagasi ja anti vihjeid tuleviku, 11. festivali programmi kohta. Kümne toimunud festivali kava peegeldab kunstilise juhi Ain Agana maitse-eelistusi ja isiklikke kontakte. Festivali läbivaks jooneks on olnud nn eriprojektid, näiteks kaheksandaks festivaliks valminud programm kaheksa Eesti helilooja uudisteosega, mis ilmus äsja plaadil, samuti kitarristide koostöökava Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, mis loodetakse samuti helikandjal välja anda. Festival on tutvustanud kitarri sugulaspille, pakub noortele kitarriõpet kogenud pedagoogide käe all ja võimalust üles astuda kitarriorkestri ridades ning tunnustab igal aastal Tiit Pauluse noore kitarrimängija eripreemiaga üht muusikut, kelleks oli tänavu Kalle Pilli.
Tänavune festival kulmineerus laupäevase kontserdikavaga ja veelgi konkreetsemalt festivali peaesineja, kitarrist Kurt Rosenwinkeli esinemisega. Sellele olid eelnenud mitme Eesti ja välismaa muusiku ja kollektiivi kontserdid (mulluse noore kitarrimängija preemia võitnud Merje Kägu, Riho Sibul, avangardisuunaline Marc Ducret, americana-usku Rocco Deluca jt).
Toimus Kristo Käo ja Jorma Puusaagi öökontsert, Soome-Eesti kohtumine kitarristide Teemu Viinikaineni ja Andre Maakeri vahel, kitarrimeistrite päev ja muudki.
Kaks esimest laupäevast kontserti olid mõneti sarnased ja samavõrd ka erinevad. Nii Jaak Sooäär Viljandi nukuteatris kui ka šotlane Paul Galbraith Pärimusmuusika Aidas esitasid soolokava, mis koosnes Sooäärel osaliselt ja Galbraithil täielikult klassikateoste seadetest. Sooäär mängis elektrilisel Telecaster-kitarril Bachi ja kontserdi lõpuosas Thelonious Monki jazzistandardeid. Galbraith esitas talle ehitatud kaheksakeelsel akustilisel kitarril (mida ta mängis tšello kombel tugivardale toetades) oma arranžeeringuid Bachi, Skrjabini, Haydni ja Albenize teostest. Selline lavaline “alastiolek” esitab muusikule suure väljakutse. Paul Galbraith, kes esineb sellisel moel juba aastakümneid, on saavutanud absoluutse eksimatuse, mis puudutab muusikalist teksti – ta isegi ei vaadanud oma keerulise, polüfoonilise häälteliikumisega teoseid esitades kordagi pilli sõrmlauale. Galbraithi mängutehniline kultuur on kahtlemata kõrgemast klassist ja kõlapilt ideaalses tasakaalus. Kontsert rullus lahti ühtlase kangana, see lummas, aga ei pakkunud suuremaid emotsionaalse plahvatuse või loomingulise kire hetki.
Jaak Sooäär oli soolokava esitades hoopis harjumuspäratumas situatsioonis. Ta esitas Bachi teoseid tekstitruult (ja peast, nagu ka Galbraith), lisades siiski meloodialiinidele jazzilikke fraseerimis- ja kõlaelemente, ning kanaliseeris barokiliku agoogika oma jazzitunnetusse. Kui tehniliselt keerukat kava veidi lihvida, kannab see välja ka suuremas saalis kui nukuteatri hubane kamber. Kontserdi lõpus kõlasid jazzihiiglase Thelonious Monki sakilised standardid, kus Sooäär demonstreeris leidlikku akordimängu ning meloodia- ja saatehäälte head tasakaalu.
Pärimusmuusika Aidas toimunud Nordic Guitar Orchestra etteaste oli selge sünnipäevasündmus. Kuueliikmelise ansambli moodustasid kitarristid kolmelt maalt, kes on Viljandi kitarrifestivali truule publikule (seda jagub) vanad tuttavad. Lavale astusid Ain Agan ja Andre Maaker Eestist, Teemu Viinikainen ja Marzi Nyman Soomest ning Ola Bengtsson ja Erik Söderlind Rootsist. Kuuik esmaesitas festivali tarbeks loodud omaloomingut, iga lugu selle looja nägu. Oli palju keel-põses-huumorit, harmoonia- ja rütmimänge, sekka ka intiimsemaid ballaadihetki. Vähese prooviaja tõttu oli tunda teatud loomingulist segadust ja sellest tingitud “kikivarvul olekut”, aga erineva käekirjaga ja erinevaid pillitüüpe kasutavad mängijad sulasid siiski kokku kirjuks tervikuks.
Festivalile kaua oodatud ameeriklane Kurt Rosenwinkel andis oma trioga pika ja intensiivse kontserdi. Rosenwinkel on kitarristide seas selge ikoon, kelle lennukad kitarriliinid on koheselt äratuntavad. Ta on mitmekülgne muusik, kes eksinud oma “kodulaagrist”, standardjazzist näiteks hip-hopi juurde (koostöö räppar Q-Tipiga) ning üllatab ka oma uusima albumiga “Caipi”, mis väljendab kitarristi ammust armastust Brasiilia muusika vastu. Plaat, kus on ülekaalus popilikud kõlad ning Rosenwinkeli lauluhääl, mitte tema emblemaatiline kitarrimäng, on pannud paljud fännid õlgu kehitama. Usutavasti olid needsamad fännid siiralt rõõmsad, et Viljandis esitas Rosenwinkel jazzi (vähem tuntud) standardrepertuaari. Kontserdi keskne element oli voolava legato-fraseeringuga mängitud, kolmekümnekahendiknootides kihutavad soolopassaažid, sama sujuvad akordivahetused ja maitsekalt kasutatud elektroonika. Kõrgenergilises etteastes oleks oodanud rohkem puhkehetki, pideva “tulistamisega” esitatud lood hakkasid kohati üksteist sööma. Rosenwinkeli partnerid olid nimekas trummar Gregory Hutchinson ja itaallasest bassist Dario Deidda. Kumbki sai korduvalt võimaluse soleerida ja tegi seda paeluvalt. Deidda mängis originaalse kujuga akustilist basskitarri, mis vaiksemates lõikudes kõlas ligilähedaselt kontrabassile, kuid mattus (ilmselt helitehnilistel põhjustel, vähemasti teisest reast kuulatuna) intensiivsematel hetkedel kitarri ja trummide alla nii, et helikõrgustest oli raske aru saada. Rosenwinkeli kitarr oli kolmiku kroon. Kontserdil tuli korduvalt pähe mõte, et sarnaselt festivali mitme teise sooloesinejaga oleks Rosenwinkel kui kitarrijazzi isikupärane stilist võinud samuti esineda soolokavaga.
Palju õnne kümneaastasele Viljandi kitarrifestivalile! Järgmise aasta peaesineja kuulutati lavalt välja, mistap pole põhjust seda nime ka siin saladuses hoida: üheteistkümnenda kitarripeo headliner on noor ameeriklane Julian Lage.
Ilmunud ajakirjas Muusika nr 11 2017
### Response:
Arvustus. Kümme aastat Viljandi kitarrifestivali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Marthi Lepik ütles ERR-ile, et ID-kaartide turvarisk on tekitanud olukorra, kus ka haigla ja erinevate partnerasutuste kirja- ja dokumendivahetus on häiritud või raskendatud.
"Häiritud on asutustevaheline kirjavahetus, mis puudutab patsiendi terviseandmeid. See info tuleb välja saata krüpteeritult. Asutustele, kes omavad krüptopulka, saame infot edastada. Probleem on nende isikute või asutustega, kellel krüptopulk puudub," lausus Lepik. Ida-Tallinna keskhaiglal on krüptopulk Lepiku sõnul olemas.
Probleeme esineb Lepiku sõnul ka arvete väljasaatmisega. "Arve lisana on patsiente puudutavate uuringute või analüüside nimekiri, mida tavameiliga saata ei saa. Need edastame tähitud postiga, mis toob paratamatult kaasa lisakulu," rääkis Lepik.
Siiski märkis ta, et haiguslugude kokkuvõtteid ja muid ravidokumente saab jätkuvalt edastada riiklikesse andmekogudesse, nagu tervise infosüsteem, retseptikeskus, haigekassa raviarvelduse süsteem. "Selleks on loodud ajutised lahendused. Keerulisem oli sertifikaatide uuendamise periood, tänaseks on õnneks olukord normaliseerumas," lausus ta.
PERH-is liiguvad labori uuringute vastused ajutiselt paberkujul
Põhja-Eesti Regionaalhaigla e-haigla juht Imbi Kivi-Sild ütles, et seni kuni ID-kaartidega krüpteerida ei saa, kasutab haigla IT-teenistus omaenda leitud lahendust.
"Regionaalhaigla teeb praegu ise e-maili krüpteerimist. Alternatiivlahendusena kasutame seda seni, kuni uus ID-kaardi tarkvara hakkab krüpteerimist uuesti toetama. Loodame, et see saab varsti valmis," ütles Kivi-Sild.
Ta selgitas, et osaliselt liiguvad labori uuringute vastused ajutiselt ka paberkujul, kulleriga. "Tütarhaiglate vastused liiguvad üle otse loodud turvaliste VPN tunnelite," märkis ta.
Kivi-Sild ütles veel, et regionaalhaiglas sujub töö kenasti ja haigla meedikute tööd ID-kaardi sertifikaatide teema kuigipalju ei mõjutanud, kuna nende arstid, residendid, õed ja teised töötajad kasutavad haiglatöös süsteemidesse sisselogimisel regionaalhaigla kiipkaarti.
"Meile pole teada ühtki juhtumit, kus regionaalhaigla töö oleks olnud häiritud ID-kaardi sertifikaatide mittekehtivuse tõttu," rääkis Kivi-Sild.
TÜ kliinikumi andmevahetus käib ilma ID-kaardita läbi X-tee
Tartu ülikooli kliinikumi pressiesindaja Kristi Tael ütles, et ID kaardi ümber toimuv ei ole kliinikumile probleeme tekitanud.
"Kliinikumi töötajad on saanud ID kaartide sertifikaadid uuendada, sellega seoses ei ole midagi tegemata jäänud või probleeme tekkinud. Ka raviarvelduseks vajalikud dokumendid on krüpteeritud ja nõuetele vastavalt ja õigeaegselt edastatud," ütles Tael.
Ta täpsustas, et haiguslugude kokkuvõtted ehk epikriisid liiguvad igapäevaselt kliinikumi infosüsteemist riiklikku Tervise infosüsteemi läbi riikliku andmevahetuskanali X-tee. "Seal käsitsi ID-kaardiga krüpteerimist ei toimu," selgitas Tael. | Krüpteerimise peatamine tekitab haiglatele lisaprobleeme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Marthi Lepik ütles ERR-ile, et ID-kaartide turvarisk on tekitanud olukorra, kus ka haigla ja erinevate partnerasutuste kirja- ja dokumendivahetus on häiritud või raskendatud.
"Häiritud on asutustevaheline kirjavahetus, mis puudutab patsiendi terviseandmeid. See info tuleb välja saata krüpteeritult. Asutustele, kes omavad krüptopulka, saame infot edastada. Probleem on nende isikute või asutustega, kellel krüptopulk puudub," lausus Lepik. Ida-Tallinna keskhaiglal on krüptopulk Lepiku sõnul olemas.
Probleeme esineb Lepiku sõnul ka arvete väljasaatmisega. "Arve lisana on patsiente puudutavate uuringute või analüüside nimekiri, mida tavameiliga saata ei saa. Need edastame tähitud postiga, mis toob paratamatult kaasa lisakulu," rääkis Lepik.
Siiski märkis ta, et haiguslugude kokkuvõtteid ja muid ravidokumente saab jätkuvalt edastada riiklikesse andmekogudesse, nagu tervise infosüsteem, retseptikeskus, haigekassa raviarvelduse süsteem. "Selleks on loodud ajutised lahendused. Keerulisem oli sertifikaatide uuendamise periood, tänaseks on õnneks olukord normaliseerumas," lausus ta.
PERH-is liiguvad labori uuringute vastused ajutiselt paberkujul
Põhja-Eesti Regionaalhaigla e-haigla juht Imbi Kivi-Sild ütles, et seni kuni ID-kaartidega krüpteerida ei saa, kasutab haigla IT-teenistus omaenda leitud lahendust.
"Regionaalhaigla teeb praegu ise e-maili krüpteerimist. Alternatiivlahendusena kasutame seda seni, kuni uus ID-kaardi tarkvara hakkab krüpteerimist uuesti toetama. Loodame, et see saab varsti valmis," ütles Kivi-Sild.
Ta selgitas, et osaliselt liiguvad labori uuringute vastused ajutiselt ka paberkujul, kulleriga. "Tütarhaiglate vastused liiguvad üle otse loodud turvaliste VPN tunnelite," märkis ta.
Kivi-Sild ütles veel, et regionaalhaiglas sujub töö kenasti ja haigla meedikute tööd ID-kaardi sertifikaatide teema kuigipalju ei mõjutanud, kuna nende arstid, residendid, õed ja teised töötajad kasutavad haiglatöös süsteemidesse sisselogimisel regionaalhaigla kiipkaarti.
"Meile pole teada ühtki juhtumit, kus regionaalhaigla töö oleks olnud häiritud ID-kaardi sertifikaatide mittekehtivuse tõttu," rääkis Kivi-Sild.
TÜ kliinikumi andmevahetus käib ilma ID-kaardita läbi X-tee
Tartu ülikooli kliinikumi pressiesindaja Kristi Tael ütles, et ID kaardi ümber toimuv ei ole kliinikumile probleeme tekitanud.
"Kliinikumi töötajad on saanud ID kaartide sertifikaadid uuendada, sellega seoses ei ole midagi tegemata jäänud või probleeme tekkinud. Ka raviarvelduseks vajalikud dokumendid on krüpteeritud ja nõuetele vastavalt ja õigeaegselt edastatud," ütles Tael.
Ta täpsustas, et haiguslugude kokkuvõtted ehk epikriisid liiguvad igapäevaselt kliinikumi infosüsteemist riiklikku Tervise infosüsteemi läbi riikliku andmevahetuskanali X-tee. "Seal käsitsi ID-kaardiga krüpteerimist ei toimu," selgitas Tael.
### Response:
Krüpteerimise peatamine tekitab haiglatele lisaprobleeme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontserdil esineb dirigent Siim Aimla juhendamisel Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli bigband ning üles astuvad armastatud solistid.
ERR-i elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi sõnul on televisioonil väga suur jõud haarata heategevusse korraga palju inimesi ning seda tuleb võimalusel ka teha. "Oleme valmis toetama kõiki abivajajaid, eriti veel, kui kontsert on nii kõrgetasemeline ja esinevad meie parimad artistid nagu Karl-Erik Taukar, Sandra Nurmsalu, Nele-Liis Vaiksoo ja paljud teised ning kontserti juhib Märt Avandi," ütles Killandi. "Minu vanaemal oli rinnavähk ja oleksin teinud kõik, et seda haigust ennetada, aga tol ajal olid võimalused teised. Praegu on meditsiin tohutult arenenud ja meil on võimalus ennetustööle läbi meedia palju kaasa aidata."
Ülekande režissöör on Meelis Rein, helirežissöör Tanel Klesment, juhtoperaator Aare Varik, tegevprodutsent Ene-Maris Tali. Kontsert "Elu armastan sind!" on ETV ekraanil laupäeval kell 19.35.
Eesti Vähiliidu 25. sünnipäevale pühendatud heategevuskontserdi piletitulu läheb rinnavähi ennetustööks, sest just rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Telefonid on avatud ja oma annetuse saavad teha ka televaatajad. | ETV kannab üle Eesti Vähiliidu suurejoonelise sünnipäevakontserdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontserdil esineb dirigent Siim Aimla juhendamisel Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli bigband ning üles astuvad armastatud solistid.
ERR-i elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi sõnul on televisioonil väga suur jõud haarata heategevusse korraga palju inimesi ning seda tuleb võimalusel ka teha. "Oleme valmis toetama kõiki abivajajaid, eriti veel, kui kontsert on nii kõrgetasemeline ja esinevad meie parimad artistid nagu Karl-Erik Taukar, Sandra Nurmsalu, Nele-Liis Vaiksoo ja paljud teised ning kontserti juhib Märt Avandi," ütles Killandi. "Minu vanaemal oli rinnavähk ja oleksin teinud kõik, et seda haigust ennetada, aga tol ajal olid võimalused teised. Praegu on meditsiin tohutult arenenud ja meil on võimalus ennetustööle läbi meedia palju kaasa aidata."
Ülekande režissöör on Meelis Rein, helirežissöör Tanel Klesment, juhtoperaator Aare Varik, tegevprodutsent Ene-Maris Tali. Kontsert "Elu armastan sind!" on ETV ekraanil laupäeval kell 19.35.
Eesti Vähiliidu 25. sünnipäevale pühendatud heategevuskontserdi piletitulu läheb rinnavähi ennetustööks, sest just rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Telefonid on avatud ja oma annetuse saavad teha ka televaatajad.
### Response:
ETV kannab üle Eesti Vähiliidu suurejoonelise sünnipäevakontserdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Espoo Honka kodulehe teatel jagab Raadik Naisten Liiga hetke järjestikuste mängude arvestuses (56) esikohta Maria Alankoga (JyPK). Viimane sekkus aga eelmisel aastal ühte kohtumisse vahetusest ega ole seetõttu teinud nii palju järjestikuseid täismänge, vahendab Soccernet.ee.
Kokkuvõttes on Raadik veetnud Alandis seitse hooaega. Selle aja jooksul on ta saanud kirja 150 liigamängu ja 14 väravat ning võitnud ühe meistritiitli (2013). | Raadik on mänginud Soome kõrgliigas 5000 minutit järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Espoo Honka kodulehe teatel jagab Raadik Naisten Liiga hetke järjestikuste mängude arvestuses (56) esikohta Maria Alankoga (JyPK). Viimane sekkus aga eelmisel aastal ühte kohtumisse vahetusest ega ole seetõttu teinud nii palju järjestikuseid täismänge, vahendab Soccernet.ee.
Kokkuvõttes on Raadik veetnud Alandis seitse hooaega. Selle aja jooksul on ta saanud kirja 150 liigamängu ja 14 väravat ning võitnud ühe meistritiitli (2013).
### Response:
Raadik on mänginud Soome kõrgliigas 5000 minutit järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgneb paus, tekib juba kahtlus, kas kõige vanem inimene kuulis üldse, mis talle öeldi. Aga kuulis küll, kõige vanem inimene lihtsalt mõtleb, mida öelda, mõtleb pikalt, vaatab siis lilli vaasis, vaatab valgust, mis lõikab läbi tolmuse õhu, viimaks ta vastab:
„Nojah, aga mis see muudab?“
*
Inimene, kes lapsest peale on kogunud raha, rublasid, dollareid, kroone, eurosid, väärtpabereid, aktsiaid, väärismetalli, kinnisvara, et oleks veidigi lihtsam:
„Aga ei ole!“
*
Mees, kes oli pikalt oodanud puhkust, et siis alustada vannitoa remondiga, laob ehituspoes enda auto täis pahtleid, liivapabereid, pintsleid, rullikuid, kaks kasti vannitoa seinaplaate, plaadisegu, vuugisegu ja montaaživahtu, seda läheb alati. Auto võtab paigast, korraga käib tagaistmel ilge jumakas, lõhkeb üks vahupurk. Mees jätab auto seisma, tuleb välja, avab tagaukse ja jääb vaatama:
„Kus ikka paisub!“
*
Väikelinna taksojuht. Kord kümne aasta jooksul toimub tema linna teatris teatripäeva pidu, antakse auhindu, kohale tulevad näitlejad ka pealinnast. Ta oli terve õhtu oma autoga teatri ees ootel. Aga kui jõudis kätte tema kord, istusid taksosse üks tundmatu kirjanik ja veel tundmatum teatriteadlane, taksojuht andis oma pettumusest kehakeelega mõista (teised vedasid õhtu otsa näitlejaid, kes mängisid seriaalides, isegi filmides, oli ka ilusaid naisi, väga ilusaid!), iga ta rakk kisendas solvumisest ja ülekohtust. Omaette mühisedes viskas ta kirjaniku ja teatriteadlase sinna, kuhu need tahtsid, tõmbas ukse pauguga kinni ja võttis kummivilinaga paigast, ega see temast ilus ei olnud:
„Aga mis nad siis tulevad!“
*
Omanik korraldab oma firma töötajatele suvepäevad, sõidetakse linnast välja rohelusse, mängitakse petanki, laud on lookas, õhtul on saun, sauna kõrval tiik, on tellitud ka ansambel, kõik tantsivad ja tegelikult oligi tore õhtu. Aga hommikul, kui kõik on lahkunud, istub omanik suvemaja trepil:
„Oli seda kõike nüüd vaja!“
*
Naine tõuseb voodist, keerab endale lina ümber ja läheb läbi hämara koridori tualetti:
„Tahaks olla kordki esimene.“
*
Luuletaja Ivar Sild läheb oma kodupoodi, ei teagi, mida täna õhtusöögiks teha. Ta käib poes edasi-tagasi, kord peatub lihaleti juures, siis silmitseb leivariiulit, võtab puuviljaosakonnas õuna, tõstab korvi, aga paneb selle siiski varsti tagasi, mingi imelik tunne on viimasel ajal peal, nagu midagi ei toimuks, nagu kõik läheks mööda. Viimaks jõuab Ivar Sild piimatoodeteni, ja ilma et ta isegi seda endale teadvustaks, võtab kätte pärmipaki ja loeb sellelt järjest koostisaineid, viimaks nendib:
„Jälle pole mind kutsutud. Irw.“
*
Ülikool on kutsunud endale kaheks semestriks külalisprofessori. Läks pikalt aega, enne kui ajad said klappima, nüüd siis viimaks ometi. Hea meel on ülikoolil, üliõpilastel ja professoril endal, ta on tõesti tasemel, sügav, tabav, meeletu lugemusega, suurepärane rääkija, ta raamatuid on tõlgitud kümnetesse eri keeltesse, ka ta ise on suuteline oma raamatuid tõlkima. Esimesse loengusse on kogunenud rahvast nii palju, et mõned peavad istuma trepil, aga keegi ei lähe ära, kuulatakse suure huvi ja vaimustusega. Professor on vilunud, ta võib rääkida isegi siis, kui ta parasjagu räägitavale ei mõtle, ja seda ta hetkel teebki, suu räägib, kuid ta ise mõtleb teatava kurbuse ja kahjurõõmuga:
„Ja mitte keegi teist ei tea, et ma olen ühe munaga.“
*
Inimvihkaja, kellele ei meeldi tema rahvas, naabrid, kolleegid, polegi mingeid kolleege, ainsad kaks sõpra on sama tigedad ja eraklikud kui tema, tõelised misantroobid, peaaegu ei suhtle ja nii ongi hea, oluline on hoida distantsi, piisab vaid teadmisest, et me oleme teineteisel olemas. Talle ei meeldi ka oma lapsed ega abikaasa, juba saigi lahutatud, mingi aeg peale seda tundus, et on veidi kergem küll, siis tungis seesama ilge ja veniv tume mass taas hinge tagasi, nii on, nii on:
„Ja ega ma ise pole kah mis kiita mees. Pole selleks just väga palju teinud, et asjad oleksid paremini.“
Aga siis ühel hommikul inimvihkaja ärkab, on imeline hommik, kardinate vahelt tuleb mahedat valgust, mitte kusagilt ei valutagi, esimese asjana avab ta arvuti, läheb Facebooki, kus on kaks tema misantroobist sõpra, kes pole juba mitu kuud teinud ühtegi postitust. Kuidagi nii kerge on olla ja inimvihkaja võtab vastu kõik sõbrakutsed, neid on sada kolmkümmend neli. Kõigi nende inimeste postitused tunduvad nii vaimukad, pildid nii toredad, teevad hea tuju veelgi paremaks, inimvihkaja laigib isegi kassipilte, fotosid erinevatest kohtadest, kus inimesed on parasjagu käinud, on hea, et ta seal ise ei ole, aga kui need inimesed tunnevad seal end hästi, siis miks mitte, jumala eest! Ka meeldivad pildid toitudest, kuigi on tegelikult näha, et ega nad väga hästi maitsta ei saa. Kõik kommentaarid on inimestel nii tabavad, otse naelapea pihta, ta vajutab laik, laik, laik… Alles hiljem tal pilt selgineb, ta vaatab ennast ja oma kätetööd eemalt nagu Raskolnikov verist kirvest:
„Mida ma küll tegin!“
*
Inimene, kes planeerib igal aastal oma puhkust pikalt ette ja paneb alati mööda:
„Maasikad läksid punaseks, lapsed kasvasid suureks, kodulaen sai makstud. Aga ikkagi suve nagu polnudki, kus nad nüüd on, kui mul oleks neid vaja, kodu või asi!“
*
Väga nukra näoga naine istub toolil, silmisse valguvad pisarad, kogu ta keha on täis valu ja kannatusi, naine kõõksub hääletult, vaid keha rapub. Tooli jalad liiguvad temaga samas rütmis, kiuksuvad vastu parketti. Kui need toolijalad saaks rääkida! (On isegi hea, et toolijalad ei räägi.)
*
Tauno, kõva saunamees, osalenud ka leilivõistlustel Põhja-Soomes, istub nüüd koos sõpradega laval ja vaatab oma uut kerist. See maksis terve varanduse, ilus asi, isegi niisama nurgas seistes oli teda väga hea vaadata! Kuid nüüd on kuidagi nii imelik istuda, termomeeter, see puust mehe suur till, ei tõuse kaheksakümnestki kõrgemale, veider vaikus valitseb leiliruumis, sõbrad ei taha midagi halvasti öelda, samas on ikka täitsa loll olla. Viimaks katkestab Tauno ise vaikuse:
„Tahab veel sissekütmist.“
*
Astrid ja Egon olid pulma kutsutud, see kutse tuli üllatusena, päris kauged sugulased ikkagi, aga muidugi tore, et kutsuti. Egon arvas, et ehk ei hakka minema, kuid Astrid oli hoos, nii ammu pole pulma saanud, ikka peab minema! Egon proovis ääri-veeri öelda, et kas neid üldse tuntaksegi, pärast tekib segadus, seda veel vaja. Egonil oli päris mitmel korral ette tulnud neid hetki, kus ta pidi selgitama ja tõestama, kes ta on. Ta oli sellega ikka hakkama saanud, siiski jäi sellest alati veidi hõre ja ebameeldiv tunne sisse. Ka selle pulmakutsega oli väike kahtlus, äkki on tegemist ikkagi eksitusega? Astrid helistas ja küsis üle, selgus, et kõik on õige, jah, nad on kutsutud. Ümbrikusse pandi raha, nii on kõige kindlam, mis sa oskad osta, lilled, mindi kohale. Pidu oli uhke, isegi ehk liiga priiskav, aga kord elus ju võib, ikka. Kui tehti grupipilti, siis proovisid Astrid ja Egon teiste inimeste vahele ära kaduda, läksid ja seisid tagareas. Viimasel hetkel tõmbas Egon isegi oma pea alla, äkki hakatakse pärast uurima pildilt, et kes need on, ja keegi ei oskagi öelda ja seda pole vaja. Visati ka pruudikimpu, sellest hoidis Astrid väga kaugele, mõelda, kui kuidagi vopsab see kimp just talle sülle, abielus naine, ta läks kohe tüki maad eemale. Hiljem tantsiti, noored läksid päris pööraseks! Egon ja Astrid tantsisid samuti, aga ei võtnud seejuures palju ruumi, tantsisid vaikselt-vaikselt, nii et kui keegi peaks eemalt neid vaatama, võiks arvata, et kaks vana inimest lihtsalt liiguvad tuules. Süüa oli tohutult, ettekandjad muudkui voorisid suurte auravate taldrikutega, valida sai kolme erineva põhiroa vahel. Kas kana või lõhe või aurutatud aedviljad ja falafelid taimetoitlastele?
„Ei meile ei ole midagi vaja!“
*
Sel naisel ei olnud tegelikult midagi viga, ei mingit silmanähtavat puudust, et oleks olnud küür või topeltlõug, vuntsid, ka polnud ta liiga paks, halva hingeõhuga jne, ei, midagi sellist ei olnud. Ta oli arukas ja meeldiv inimene. Aga jah, mingi iludus ta tõesti ei olnud. Seda arvasid nii teised kui teadis ka ta ise. Kuid ta ei oleks osanud ealeski arvata, et kolm klassiõde, kes nende lennust on veel järele jäänud, kogunevad krematooriumis tema kirstu ümber:
„Väga ilus surnu!“
Mõned oskavad oma aja ära oodata.
*
Imepisikese saare vaht Martin on uppunud meremeeste vaimudega juba harjunud, nad tõesti ei häiri teda. Aga novembris on üks öö, mil neid tuleb lausa massiliselt, astuvad veest välja, kes kuidas, mõni longates, mõni lausa roomab, kõrvalisele silmale pole see vaatepilt kohe kindlasti mõeldud, aga nagu öeldud, Martin on harjunud. See öö meenutab vaimude hulgalt juba suguvõsa kokkutulekut või suvepäevi, kõik kohad on surnud meremeeste vaime täis, üks vana kapten ronib juba voodissegi. Vaat see Martinile ei meeldi:
„Ega see siin mingi hotell ei ole!“
*
Igati mõistlik mees, ta ei vihka peaaegu kedagi, ei lähe niisama närvi ei hakka tühja koha pealt mölisema, pole üldsegi sallimatu ega midagi ja nüüd kõnnib ta mööda pealinna tänavat, ei olegi midagi valesti. Aga siis jalutab talle vastu kaks noormeest, kleenukesed, lühikestes pükstes, kaks numbrit väiksemates särkides, hoiavad käest kinni. Kuidas nii, nad on nii noored, neil on kõik veel alles ees, miks nad siis niimoodi! Kuhu te küll lähete, kuhu te lähete! ahastab oma mõttes igati mõistlik mees, mingi kahjutunne ja kurbus tuleb talle peale, ta vaatab poistele järele, mõte aga lippab nagu eksinud loom. Tahaks neid kuidagi aidata, enne kui nad midagi mõtlematut teevad, sest on näha, et nad ei tea, mida nad teevad, miks nad oma elu ära rikuvad! Mees ei saa muidu, kui järgneb poistele, läheb üsna tükk aega, enne kui ta julgeb neid kõnetada. Viimaks siiski:
„Olete te ikka kindlad?“
*
Midagi on juhtunud, ei ole täpselt aru saada, kunas see juhtus, kas paar päeva tagasi või juba varem, aga on ütlematagi selge, et Madis pole enam päris endine. Ta on viimasel ajal nii sõnaaher ja sünge, hoiab omaette, koos teistega Madis enam lõunale ei lähe, kus ja mida ta üldse sööb? Jah, ta on nii kõhnaks jäänud. Ka Madise hügieen jätab soovida, juuksed salkus, rinnaesisel kastmeplekid (vähemasti midagi kunagi on ta söönud!), temast levib veidi hapukat lõhna, varem ta küll selline ei olnud, midagi peab olema juhtunud. Kontorikaaslased teevad oletusi, kas naine, kas kellegagi perekonnast on midagi lahti, kas surnud, haige? Või on saanud Madisest kasiinosõltlane? Alkohol? Narkootikumid? Korteriühistu? Prostituudid? Mis see on, mis meie Madist sedaviisi kurnab ja rõhub? Mees on nagu ära aetud, surma vari. Viimaks otsustatakse, et keegi läheb ja küsib, mis tal on. Reet on kohe nõus ise minema, siiski arvatakse, et ehk on parem, kui läheb mõni mees, veel parem, kui mõni vanem mees. Läheb Ahti, ta teeb viisakalt juttu ühest ja teisest, siis jõuab asja tuumani ja küsib. Madis tõstab silmad, langetab need taas ja poetab üle huulte:
„Ma ei taha sellest rääkida.“
*
Juba aastaid oli ta hinges haigutanud tühjus, südames igatsus. Viimaks ometi on ta kellegi leidnud, ta on meeletult armunud, see juhtus nii ootamatult, nii äkitsi. Isegi oma suuremates unelmates ei osanud ta arvata, et see võib temaga veel juhtuda, ta on nii õnnelik. Samas, ajuti mingi kahtlusekübe on nagu hingel:
„Kui me kokku saime, oli kõik nii õige, me ei kartnud mitte midagi, ei olnud mingit ärevust ega häbi. Seda vist nimetataksegi armastuseks, meie ei nimetanud seda ega teineteist mitte kuidagi, oli lihtsalt see võimas jõud, mis meid välja ajas.
Kui me olime jalutanud läbi kopsukliiniku pargi, jätsime hüvasti, ta eemaldus, vaatasin talle pikalt järele, kuidas ta koju läheb. Hetk hiljem, sealsamas, tekkis mul mitmeid, lausa kümneid põhjendusi, miks see kõik ei tohiks ikkagi jätkuda. Oli selge, et meil pole mitte midagi ühist, meil pole tulevikku!
Nii me seal pargis eemaldusime teineteisest ja tõmbusime siis taas kokku nagu mõne astmaatiku kopsud. Lõpuks otsustasime siiski mitte enam kohtuda. Sel viimasel korral läks ta jälle läbi kopsukliiniku pargi, hullumajast mööda ja siis oma koju. Seekord ta ei vaadanud tagasi ega lehvitanud, mina kah ei jäänud pikemalt sinna passima.
Ma ei tohtinud teda kunagi koju saata, sest alati oli tal kodus mees, kes võis akna peal olla ja näha, alates pargist läks ta edasi üksi. Peale seda viimast kohtumist mul plahvatas – kas ta üldse elab seal majas, mees aknal? Olin valmis kihla vedama, et ei ela. Oli nii tõenäoline, et ta on hoopiski hull, kes saab vahepeal loa väljaspool haiglat jalutada! Sest see inimene peab olema hull, kes suudaks mind armastada.“
*
Elfriide põgenes neljakümne neljandal aastal koos ema-isaga üle mere Soome, sealt edasi Rootsi, algus oli raske. Kõik tuli visalt, viimaks saadi jalad alla, aga Elfriidel oli kogu aeg tunne, et teda ei võeta rootslaste poolt omaks. Nad olid küll viisakad ja puha, siiski mingi reserveeritus oli tema ja rootslaste vahel alati olemas. Ta tundis seda isegi siis, kui oli juba abielus rootslasega. Mehe nimi oli Gustav, tore, armastav mees. Ent Elfriide tundis ka Gustavi juures, et on võõras. Lastega rääkis Elfriide ainult rootsi keeles, et vähemasti neil poleks seda tunnet, et nad pole siin päris omad. Ja lapsed said väga hästi hakkama, aegapidi see Elfriide enda mure, et ta pole päris rootslane, kadus samuti. Ühel hetkel sai Elfriide insuldi, ka sellest taastus ta kenasti, hakkas uuesti rääkima, aga ainult eesti keeles, insult oli rootsi keele ta peast täiesti minema pühkinud. Ta mees Gustav ja lapsed ja lapselapsed kuulasid teda, kasutasid emaga suhtluseks isegi Google Translatorit, kui ta lausus:
„Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?“
Mõnikord on isegi Google võimetu, mis siis veel inimestest rääkida!
*
Valetaja: See juhtus minuga paar aastat tagasi, kui leidsin endas teatava tasakaalu ja rahu. Võib öelda, et ma olen endaga ära leppinud. Enne seda olin ma heitlik, lasin ennast pisiasjadest häirida, magasin halvasti, sõin liiga palju, mul oli palju halbu harjumusi. Juba lapsena närisin enda küüned peaaegu olematuks, mulle meeldis asju põlema panna, siis oli mul veel harjumus varastada sektsioonkapist majapidamisraha ja osta selle eest kondenspiima. Ja nii iga päev, mu küüned nägid nii inetud välja, mu süda valutas, kui ma raha varastasin, aga ma ei suutnud sellele vastu panna. Halvad harjumused lausa kleepusid mu külge.
Mingil hetkel, kui Eestisse ilmusid kasiinod, tekkis mul kasiinosõltuvus ja ma varjasin seda kõigi eest, laenasin end lõhki, valetasin… Ma olen tõesti põhjas ära käinud, kuid nüüdseks pinnale ujunud ja viimase kahe aasta jooksul pole ma kordagi ühtegi kasiinot külastanud. Ja asi pole mitte selles, et mul on kõikides kasiinodes sisenemiskeeld, vaid ma ise ei tunne mitte mingit vajadust sinna minna. Ma ei tunne ka viha nende asutuste vastu, need on minu jaoks täiesti võõrad kohad ja ma kõnnin nendest mööda nagu igast teisest majast. Ma ei tarvita enam uimasteid, ainuke puru minu tassis on teepuru. Koos uimastite ja kasiinodega käis minus kaasas ka pornosõltuvus. Aga nüüd, kui ma uimasteid enam ei tarvita, kasiinodes ei käi, siis justkui iseenesest on kadunud ka pornosõltuvus.
Ma olen õppinud eristama olulist ebaolulisest, nägema nii-öelda suuremat pilti. Ja see hoiab mind teel.
Õhtul panen ma endale hommikuks kella pool tundi varem helisema. Ja kui ma ärkan, siis on mu päeval kohe pool tundi lisaks ja see tekitab hea tunde. Mul on aega jalutada postkastini, võtta ajaleht, pressida õuntest, apelsinidest või kapsast värsket mahla ja juua seda kohvi kõrvale, klaas mahla annab algavaks päevaks hea süsti. Üldse ma toitun tervislikult, olen loobunud nisu- ja piimatoodetest, ka valgest suhkrust, olen vähendanud enda toidulaual lihakoguseid, rohkem söön kala, aedvilju. Inimestega suheldes ma suudan neid kuulata ja seejuures mitte ärrituda, aga ka ennast kuuldavaks teha.
Töölt tulles loen ma mõnest ajalehest või ajakirjast pikema arvamusartikli, peale kella kuut ma enam ei söö, olen viimase kahe aastaga kaotanud kaksteist kilo. Enne magamaminekut pesen hambad, kasutan ka hambaniiti, siis ma võimlen, kui ilm on ilus, käin jooksmas, peale seda tuleb hea uni.
*
Oli olnud aegu, kui kunstnik M-il polnud üldse raha, kunstniku asi, kõik said sellest aru, M. teadis ka ise, selline see kunstniku elu on. Aga praegu polnud rahaga muret, ta ei olnud kellelegi võlgu, panga silmis oli ta muutunud juba sedavõrd usaldusväärseks, et talle pakuti krediitkaarti. Enamikul kolleegidest puudus krediitkaart, sest polnud püsivat sissetulekut, panga silmis polnud nad usaldusväärsed. Muidugi võttis M. krediitkaardi, aga rahakoti vahel ta seda kandma ei hakanud, sest kuidagi imelik oleks teiste ees. Ta ei tahtnud laiutada, aga mingi koi ta samuti ei olnud. M. oli isegi oma tuttavatele vahel välja teinud, kui oli näha, et neil ei ole raha. Jah, raha on tõesti vähestel. Aga tema oli selleks ka midagi teinud, et oleks raha. M. oli müünud paar enda maali, oli üks pilt, mis meeldis paljudele, ja siis ta tegi seda pilti mitu tükki järjest ja siis jälle. Jah, huvitav see ei olnud, aga tõi sisse, no miks mitte, ei tundnud M. selle pärast endal ka mingit süüd. Lisaks oli teda kutsutud järjest erinevatesse koolidesse kohtuma ja ta rääkis lastele, mida tähendab olla kunstnik, esimesed kohtumised läksid konarlikult, aga nüüd oli M. juba vilunud, tal olid juba oma väljakujunenud naljad, mis meeldisid õpilastele, tekitasid huvi, ja nii oli hea oma jutuga jätkata. Kui lapsed hakkasid ära vajuma, tegi M. uue nalja ja kõik elavnesid jälle. Koolid maksid suhteliselt hästi ja samas ei võtnud nad ära M-i tööaega, varahommikul ta maalis ja lõuna ajal oli juba lõpetanud. Oli ka muid tellimusi, ühe viimase tööna tegi M. mingi haigla seinale maalingu. Terve sein sai täis troopilist metsa, palmide otsas ahvid, rohu sees roomamas naeratav boa, see mõjus värskelt ja lausa tervendavalt, haiged vaatasid tihti seda pilti ja nende tuju läks heaks. Tellimusi muudkui tuli, ka täna oli tal üks kohtumine. Mida temalt täpselt sooviti, ta ei teadnud, aga ilmselt mõnda ta varasemat maali, sest inimesed, kes helistasid, tahtsid kokku saada just M-i ateljees. Viimaks nad tulidki, neid oli kolm meest. M. oli avatud ja naeratas, aga mehed oli sellised imelikud, morni olekuga, pilte nad üldse ei vaadanud. Kui M. küsis, et millised pildid teile meeldivad, vastas üks kolmest mehest, et nad on hoopiski komisjonist. M. oli veidi segaduses, aga sõna „komisjon“ tekitas temas meeldivat ootusärevust, ta küsis:
„Mis komisjonist te olete?“
Kolmest mehest üks: „Eks ikka kunstikomisjonist.“
M: „Ahah.“ Ikka õige asi! Kuid mehed olid nii napid ja sünged.
Kolmest mehest üks: „Me oleme teid viimasel ajal jälginud ja nüüd me oleme langetanud otsuse.“
M: „Jah?!“
Kolmest mehest üks: „Teiega on nüüd kõik.“
M: „Mismoodi kõik?“
Kolmest mehest üks: „Aga vaat niimoodi!“
Ja kolmest mehest üks tuli ja surus oma käe M-ile kõhtu, nahast läbi, ajas rinnakorvi alt näpud otsivalt üles ning rebis välja maksa ja neerud. Siis tuli teine mees kolmest, võttis kopsud, mao ja sapipõie. Kolmas mees rebis välja pärasoole. Nii see komisjon lahkus.
*
Priit tellis endale litsi, ta oli seda juba ammu soovinud teha. Ja nüüd viimaks võttiski kätte, leppis kohtumise kokku, pani hotellitoa kinni, ostis kolm karpi kondoome ja šokolaadi, miks just šokolaadi, seda ei teadnud ta isegi, ost oli spontaanne, ta ei plaaninud sellega mingeid armumänge, ei ennast ega libu šokolaadiga kokku hõõruda, ei. Kohtumises endas polnud see-eest mitte midagi juhuslikku, Priit oli juba aastaid mõelnud ja otsustanud, et teeb selle asja ära, enne kui ta ära sureb. Surmani oli veel aega, aga kunagi ei tea ette. Aga kui ta praegu peaks surema ja lebaks jõuetult oma haigevoodis, vaatamas tagasi möödunud elule, ja kui ta peaks vastama küsimusele, mis on see, mida kahetsete, mis jäi tegemata, siis oleks see, et ta saaks olla kellegagi nii, et ta võib teha temaga kõike, mida soovib. Jah, Priit teadis, et see on ülbe ja egoistlik mõte, aga ta ei saanud sinna midagi parata, aina rohkem ja rohkem kummitas teda see soov, sai lausa kinnisideeks. Lastele ja naisele hommikusöögilauas sellest juba ei räägiks, see ei ole mingi hommikulaua jutt. Priit hoidis sünget unelmat sügaval enda sees, viimaks jõudis kätte hetk, kui see kõik pidi teoks saama.
Priit läks juba tund aega varem kohale, riietas end lahti ja ronis teki alla, siis aga tundus, et nii on ebamugav, pani end riidesse tagasi. Naine tuli kohale, ta oli isegi ilusam kui pildil, kuidagi hea, Priit maksis raha, otsis välja kondoomid, lepiti kokku, mida võib ja mida mitte. Kuidagi kerge ja vaba olek tuli sisse, nad riietusid lahti. Priit tegi kõike, mida soovis. Siis aga eemaldus naisest, jäi voodi servale istuma, oli kuidagi nii imelik. Libu oli näinud igasuguseid mehi, see ei üllatanud, et mõni mees jääb niimoodi soolasambana istuma, mõni hakkab nutma, mõni tahab raha tagasi, mõni muutub vägivaldseks. Aga see mees oli olnud täiesti kena ja viisakas, mis ta nüüd konutab, aega ju on veel, pool tundi:
„Kas juhtus midagi?“
„Ei teagi.“
„Mida ei tea?“
Priit ei osanudki kohe midagi vastata, istus, till rippu. Läks üsna tükk aega, enne kui ta vastas:
„Ikka pole päris see.“
Ilmunud Vikerkaare numbris 10/11/2017 | Urmas Vadi. Elu mõttetusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgneb paus, tekib juba kahtlus, kas kõige vanem inimene kuulis üldse, mis talle öeldi. Aga kuulis küll, kõige vanem inimene lihtsalt mõtleb, mida öelda, mõtleb pikalt, vaatab siis lilli vaasis, vaatab valgust, mis lõikab läbi tolmuse õhu, viimaks ta vastab:
„Nojah, aga mis see muudab?“
*
Inimene, kes lapsest peale on kogunud raha, rublasid, dollareid, kroone, eurosid, väärtpabereid, aktsiaid, väärismetalli, kinnisvara, et oleks veidigi lihtsam:
„Aga ei ole!“
*
Mees, kes oli pikalt oodanud puhkust, et siis alustada vannitoa remondiga, laob ehituspoes enda auto täis pahtleid, liivapabereid, pintsleid, rullikuid, kaks kasti vannitoa seinaplaate, plaadisegu, vuugisegu ja montaaživahtu, seda läheb alati. Auto võtab paigast, korraga käib tagaistmel ilge jumakas, lõhkeb üks vahupurk. Mees jätab auto seisma, tuleb välja, avab tagaukse ja jääb vaatama:
„Kus ikka paisub!“
*
Väikelinna taksojuht. Kord kümne aasta jooksul toimub tema linna teatris teatripäeva pidu, antakse auhindu, kohale tulevad näitlejad ka pealinnast. Ta oli terve õhtu oma autoga teatri ees ootel. Aga kui jõudis kätte tema kord, istusid taksosse üks tundmatu kirjanik ja veel tundmatum teatriteadlane, taksojuht andis oma pettumusest kehakeelega mõista (teised vedasid õhtu otsa näitlejaid, kes mängisid seriaalides, isegi filmides, oli ka ilusaid naisi, väga ilusaid!), iga ta rakk kisendas solvumisest ja ülekohtust. Omaette mühisedes viskas ta kirjaniku ja teatriteadlase sinna, kuhu need tahtsid, tõmbas ukse pauguga kinni ja võttis kummivilinaga paigast, ega see temast ilus ei olnud:
„Aga mis nad siis tulevad!“
*
Omanik korraldab oma firma töötajatele suvepäevad, sõidetakse linnast välja rohelusse, mängitakse petanki, laud on lookas, õhtul on saun, sauna kõrval tiik, on tellitud ka ansambel, kõik tantsivad ja tegelikult oligi tore õhtu. Aga hommikul, kui kõik on lahkunud, istub omanik suvemaja trepil:
„Oli seda kõike nüüd vaja!“
*
Naine tõuseb voodist, keerab endale lina ümber ja läheb läbi hämara koridori tualetti:
„Tahaks olla kordki esimene.“
*
Luuletaja Ivar Sild läheb oma kodupoodi, ei teagi, mida täna õhtusöögiks teha. Ta käib poes edasi-tagasi, kord peatub lihaleti juures, siis silmitseb leivariiulit, võtab puuviljaosakonnas õuna, tõstab korvi, aga paneb selle siiski varsti tagasi, mingi imelik tunne on viimasel ajal peal, nagu midagi ei toimuks, nagu kõik läheks mööda. Viimaks jõuab Ivar Sild piimatoodeteni, ja ilma et ta isegi seda endale teadvustaks, võtab kätte pärmipaki ja loeb sellelt järjest koostisaineid, viimaks nendib:
„Jälle pole mind kutsutud. Irw.“
*
Ülikool on kutsunud endale kaheks semestriks külalisprofessori. Läks pikalt aega, enne kui ajad said klappima, nüüd siis viimaks ometi. Hea meel on ülikoolil, üliõpilastel ja professoril endal, ta on tõesti tasemel, sügav, tabav, meeletu lugemusega, suurepärane rääkija, ta raamatuid on tõlgitud kümnetesse eri keeltesse, ka ta ise on suuteline oma raamatuid tõlkima. Esimesse loengusse on kogunenud rahvast nii palju, et mõned peavad istuma trepil, aga keegi ei lähe ära, kuulatakse suure huvi ja vaimustusega. Professor on vilunud, ta võib rääkida isegi siis, kui ta parasjagu räägitavale ei mõtle, ja seda ta hetkel teebki, suu räägib, kuid ta ise mõtleb teatava kurbuse ja kahjurõõmuga:
„Ja mitte keegi teist ei tea, et ma olen ühe munaga.“
*
Inimvihkaja, kellele ei meeldi tema rahvas, naabrid, kolleegid, polegi mingeid kolleege, ainsad kaks sõpra on sama tigedad ja eraklikud kui tema, tõelised misantroobid, peaaegu ei suhtle ja nii ongi hea, oluline on hoida distantsi, piisab vaid teadmisest, et me oleme teineteisel olemas. Talle ei meeldi ka oma lapsed ega abikaasa, juba saigi lahutatud, mingi aeg peale seda tundus, et on veidi kergem küll, siis tungis seesama ilge ja veniv tume mass taas hinge tagasi, nii on, nii on:
„Ja ega ma ise pole kah mis kiita mees. Pole selleks just väga palju teinud, et asjad oleksid paremini.“
Aga siis ühel hommikul inimvihkaja ärkab, on imeline hommik, kardinate vahelt tuleb mahedat valgust, mitte kusagilt ei valutagi, esimese asjana avab ta arvuti, läheb Facebooki, kus on kaks tema misantroobist sõpra, kes pole juba mitu kuud teinud ühtegi postitust. Kuidagi nii kerge on olla ja inimvihkaja võtab vastu kõik sõbrakutsed, neid on sada kolmkümmend neli. Kõigi nende inimeste postitused tunduvad nii vaimukad, pildid nii toredad, teevad hea tuju veelgi paremaks, inimvihkaja laigib isegi kassipilte, fotosid erinevatest kohtadest, kus inimesed on parasjagu käinud, on hea, et ta seal ise ei ole, aga kui need inimesed tunnevad seal end hästi, siis miks mitte, jumala eest! Ka meeldivad pildid toitudest, kuigi on tegelikult näha, et ega nad väga hästi maitsta ei saa. Kõik kommentaarid on inimestel nii tabavad, otse naelapea pihta, ta vajutab laik, laik, laik… Alles hiljem tal pilt selgineb, ta vaatab ennast ja oma kätetööd eemalt nagu Raskolnikov verist kirvest:
„Mida ma küll tegin!“
*
Inimene, kes planeerib igal aastal oma puhkust pikalt ette ja paneb alati mööda:
„Maasikad läksid punaseks, lapsed kasvasid suureks, kodulaen sai makstud. Aga ikkagi suve nagu polnudki, kus nad nüüd on, kui mul oleks neid vaja, kodu või asi!“
*
Väga nukra näoga naine istub toolil, silmisse valguvad pisarad, kogu ta keha on täis valu ja kannatusi, naine kõõksub hääletult, vaid keha rapub. Tooli jalad liiguvad temaga samas rütmis, kiuksuvad vastu parketti. Kui need toolijalad saaks rääkida! (On isegi hea, et toolijalad ei räägi.)
*
Tauno, kõva saunamees, osalenud ka leilivõistlustel Põhja-Soomes, istub nüüd koos sõpradega laval ja vaatab oma uut kerist. See maksis terve varanduse, ilus asi, isegi niisama nurgas seistes oli teda väga hea vaadata! Kuid nüüd on kuidagi nii imelik istuda, termomeeter, see puust mehe suur till, ei tõuse kaheksakümnestki kõrgemale, veider vaikus valitseb leiliruumis, sõbrad ei taha midagi halvasti öelda, samas on ikka täitsa loll olla. Viimaks katkestab Tauno ise vaikuse:
„Tahab veel sissekütmist.“
*
Astrid ja Egon olid pulma kutsutud, see kutse tuli üllatusena, päris kauged sugulased ikkagi, aga muidugi tore, et kutsuti. Egon arvas, et ehk ei hakka minema, kuid Astrid oli hoos, nii ammu pole pulma saanud, ikka peab minema! Egon proovis ääri-veeri öelda, et kas neid üldse tuntaksegi, pärast tekib segadus, seda veel vaja. Egonil oli päris mitmel korral ette tulnud neid hetki, kus ta pidi selgitama ja tõestama, kes ta on. Ta oli sellega ikka hakkama saanud, siiski jäi sellest alati veidi hõre ja ebameeldiv tunne sisse. Ka selle pulmakutsega oli väike kahtlus, äkki on tegemist ikkagi eksitusega? Astrid helistas ja küsis üle, selgus, et kõik on õige, jah, nad on kutsutud. Ümbrikusse pandi raha, nii on kõige kindlam, mis sa oskad osta, lilled, mindi kohale. Pidu oli uhke, isegi ehk liiga priiskav, aga kord elus ju võib, ikka. Kui tehti grupipilti, siis proovisid Astrid ja Egon teiste inimeste vahele ära kaduda, läksid ja seisid tagareas. Viimasel hetkel tõmbas Egon isegi oma pea alla, äkki hakatakse pärast uurima pildilt, et kes need on, ja keegi ei oskagi öelda ja seda pole vaja. Visati ka pruudikimpu, sellest hoidis Astrid väga kaugele, mõelda, kui kuidagi vopsab see kimp just talle sülle, abielus naine, ta läks kohe tüki maad eemale. Hiljem tantsiti, noored läksid päris pööraseks! Egon ja Astrid tantsisid samuti, aga ei võtnud seejuures palju ruumi, tantsisid vaikselt-vaikselt, nii et kui keegi peaks eemalt neid vaatama, võiks arvata, et kaks vana inimest lihtsalt liiguvad tuules. Süüa oli tohutult, ettekandjad muudkui voorisid suurte auravate taldrikutega, valida sai kolme erineva põhiroa vahel. Kas kana või lõhe või aurutatud aedviljad ja falafelid taimetoitlastele?
„Ei meile ei ole midagi vaja!“
*
Sel naisel ei olnud tegelikult midagi viga, ei mingit silmanähtavat puudust, et oleks olnud küür või topeltlõug, vuntsid, ka polnud ta liiga paks, halva hingeõhuga jne, ei, midagi sellist ei olnud. Ta oli arukas ja meeldiv inimene. Aga jah, mingi iludus ta tõesti ei olnud. Seda arvasid nii teised kui teadis ka ta ise. Kuid ta ei oleks osanud ealeski arvata, et kolm klassiõde, kes nende lennust on veel järele jäänud, kogunevad krematooriumis tema kirstu ümber:
„Väga ilus surnu!“
Mõned oskavad oma aja ära oodata.
*
Imepisikese saare vaht Martin on uppunud meremeeste vaimudega juba harjunud, nad tõesti ei häiri teda. Aga novembris on üks öö, mil neid tuleb lausa massiliselt, astuvad veest välja, kes kuidas, mõni longates, mõni lausa roomab, kõrvalisele silmale pole see vaatepilt kohe kindlasti mõeldud, aga nagu öeldud, Martin on harjunud. See öö meenutab vaimude hulgalt juba suguvõsa kokkutulekut või suvepäevi, kõik kohad on surnud meremeeste vaime täis, üks vana kapten ronib juba voodissegi. Vaat see Martinile ei meeldi:
„Ega see siin mingi hotell ei ole!“
*
Igati mõistlik mees, ta ei vihka peaaegu kedagi, ei lähe niisama närvi ei hakka tühja koha pealt mölisema, pole üldsegi sallimatu ega midagi ja nüüd kõnnib ta mööda pealinna tänavat, ei olegi midagi valesti. Aga siis jalutab talle vastu kaks noormeest, kleenukesed, lühikestes pükstes, kaks numbrit väiksemates särkides, hoiavad käest kinni. Kuidas nii, nad on nii noored, neil on kõik veel alles ees, miks nad siis niimoodi! Kuhu te küll lähete, kuhu te lähete! ahastab oma mõttes igati mõistlik mees, mingi kahjutunne ja kurbus tuleb talle peale, ta vaatab poistele järele, mõte aga lippab nagu eksinud loom. Tahaks neid kuidagi aidata, enne kui nad midagi mõtlematut teevad, sest on näha, et nad ei tea, mida nad teevad, miks nad oma elu ära rikuvad! Mees ei saa muidu, kui järgneb poistele, läheb üsna tükk aega, enne kui ta julgeb neid kõnetada. Viimaks siiski:
„Olete te ikka kindlad?“
*
Midagi on juhtunud, ei ole täpselt aru saada, kunas see juhtus, kas paar päeva tagasi või juba varem, aga on ütlematagi selge, et Madis pole enam päris endine. Ta on viimasel ajal nii sõnaaher ja sünge, hoiab omaette, koos teistega Madis enam lõunale ei lähe, kus ja mida ta üldse sööb? Jah, ta on nii kõhnaks jäänud. Ka Madise hügieen jätab soovida, juuksed salkus, rinnaesisel kastmeplekid (vähemasti midagi kunagi on ta söönud!), temast levib veidi hapukat lõhna, varem ta küll selline ei olnud, midagi peab olema juhtunud. Kontorikaaslased teevad oletusi, kas naine, kas kellegagi perekonnast on midagi lahti, kas surnud, haige? Või on saanud Madisest kasiinosõltlane? Alkohol? Narkootikumid? Korteriühistu? Prostituudid? Mis see on, mis meie Madist sedaviisi kurnab ja rõhub? Mees on nagu ära aetud, surma vari. Viimaks otsustatakse, et keegi läheb ja küsib, mis tal on. Reet on kohe nõus ise minema, siiski arvatakse, et ehk on parem, kui läheb mõni mees, veel parem, kui mõni vanem mees. Läheb Ahti, ta teeb viisakalt juttu ühest ja teisest, siis jõuab asja tuumani ja küsib. Madis tõstab silmad, langetab need taas ja poetab üle huulte:
„Ma ei taha sellest rääkida.“
*
Juba aastaid oli ta hinges haigutanud tühjus, südames igatsus. Viimaks ometi on ta kellegi leidnud, ta on meeletult armunud, see juhtus nii ootamatult, nii äkitsi. Isegi oma suuremates unelmates ei osanud ta arvata, et see võib temaga veel juhtuda, ta on nii õnnelik. Samas, ajuti mingi kahtlusekübe on nagu hingel:
„Kui me kokku saime, oli kõik nii õige, me ei kartnud mitte midagi, ei olnud mingit ärevust ega häbi. Seda vist nimetataksegi armastuseks, meie ei nimetanud seda ega teineteist mitte kuidagi, oli lihtsalt see võimas jõud, mis meid välja ajas.
Kui me olime jalutanud läbi kopsukliiniku pargi, jätsime hüvasti, ta eemaldus, vaatasin talle pikalt järele, kuidas ta koju läheb. Hetk hiljem, sealsamas, tekkis mul mitmeid, lausa kümneid põhjendusi, miks see kõik ei tohiks ikkagi jätkuda. Oli selge, et meil pole mitte midagi ühist, meil pole tulevikku!
Nii me seal pargis eemaldusime teineteisest ja tõmbusime siis taas kokku nagu mõne astmaatiku kopsud. Lõpuks otsustasime siiski mitte enam kohtuda. Sel viimasel korral läks ta jälle läbi kopsukliiniku pargi, hullumajast mööda ja siis oma koju. Seekord ta ei vaadanud tagasi ega lehvitanud, mina kah ei jäänud pikemalt sinna passima.
Ma ei tohtinud teda kunagi koju saata, sest alati oli tal kodus mees, kes võis akna peal olla ja näha, alates pargist läks ta edasi üksi. Peale seda viimast kohtumist mul plahvatas – kas ta üldse elab seal majas, mees aknal? Olin valmis kihla vedama, et ei ela. Oli nii tõenäoline, et ta on hoopiski hull, kes saab vahepeal loa väljaspool haiglat jalutada! Sest see inimene peab olema hull, kes suudaks mind armastada.“
*
Elfriide põgenes neljakümne neljandal aastal koos ema-isaga üle mere Soome, sealt edasi Rootsi, algus oli raske. Kõik tuli visalt, viimaks saadi jalad alla, aga Elfriidel oli kogu aeg tunne, et teda ei võeta rootslaste poolt omaks. Nad olid küll viisakad ja puha, siiski mingi reserveeritus oli tema ja rootslaste vahel alati olemas. Ta tundis seda isegi siis, kui oli juba abielus rootslasega. Mehe nimi oli Gustav, tore, armastav mees. Ent Elfriide tundis ka Gustavi juures, et on võõras. Lastega rääkis Elfriide ainult rootsi keeles, et vähemasti neil poleks seda tunnet, et nad pole siin päris omad. Ja lapsed said väga hästi hakkama, aegapidi see Elfriide enda mure, et ta pole päris rootslane, kadus samuti. Ühel hetkel sai Elfriide insuldi, ka sellest taastus ta kenasti, hakkas uuesti rääkima, aga ainult eesti keeles, insult oli rootsi keele ta peast täiesti minema pühkinud. Ta mees Gustav ja lapsed ja lapselapsed kuulasid teda, kasutasid emaga suhtluseks isegi Google Translatorit, kui ta lausus:
„Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?“
Mõnikord on isegi Google võimetu, mis siis veel inimestest rääkida!
*
Valetaja: See juhtus minuga paar aastat tagasi, kui leidsin endas teatava tasakaalu ja rahu. Võib öelda, et ma olen endaga ära leppinud. Enne seda olin ma heitlik, lasin ennast pisiasjadest häirida, magasin halvasti, sõin liiga palju, mul oli palju halbu harjumusi. Juba lapsena närisin enda küüned peaaegu olematuks, mulle meeldis asju põlema panna, siis oli mul veel harjumus varastada sektsioonkapist majapidamisraha ja osta selle eest kondenspiima. Ja nii iga päev, mu küüned nägid nii inetud välja, mu süda valutas, kui ma raha varastasin, aga ma ei suutnud sellele vastu panna. Halvad harjumused lausa kleepusid mu külge.
Mingil hetkel, kui Eestisse ilmusid kasiinod, tekkis mul kasiinosõltuvus ja ma varjasin seda kõigi eest, laenasin end lõhki, valetasin… Ma olen tõesti põhjas ära käinud, kuid nüüdseks pinnale ujunud ja viimase kahe aasta jooksul pole ma kordagi ühtegi kasiinot külastanud. Ja asi pole mitte selles, et mul on kõikides kasiinodes sisenemiskeeld, vaid ma ise ei tunne mitte mingit vajadust sinna minna. Ma ei tunne ka viha nende asutuste vastu, need on minu jaoks täiesti võõrad kohad ja ma kõnnin nendest mööda nagu igast teisest majast. Ma ei tarvita enam uimasteid, ainuke puru minu tassis on teepuru. Koos uimastite ja kasiinodega käis minus kaasas ka pornosõltuvus. Aga nüüd, kui ma uimasteid enam ei tarvita, kasiinodes ei käi, siis justkui iseenesest on kadunud ka pornosõltuvus.
Ma olen õppinud eristama olulist ebaolulisest, nägema nii-öelda suuremat pilti. Ja see hoiab mind teel.
Õhtul panen ma endale hommikuks kella pool tundi varem helisema. Ja kui ma ärkan, siis on mu päeval kohe pool tundi lisaks ja see tekitab hea tunde. Mul on aega jalutada postkastini, võtta ajaleht, pressida õuntest, apelsinidest või kapsast värsket mahla ja juua seda kohvi kõrvale, klaas mahla annab algavaks päevaks hea süsti. Üldse ma toitun tervislikult, olen loobunud nisu- ja piimatoodetest, ka valgest suhkrust, olen vähendanud enda toidulaual lihakoguseid, rohkem söön kala, aedvilju. Inimestega suheldes ma suudan neid kuulata ja seejuures mitte ärrituda, aga ka ennast kuuldavaks teha.
Töölt tulles loen ma mõnest ajalehest või ajakirjast pikema arvamusartikli, peale kella kuut ma enam ei söö, olen viimase kahe aastaga kaotanud kaksteist kilo. Enne magamaminekut pesen hambad, kasutan ka hambaniiti, siis ma võimlen, kui ilm on ilus, käin jooksmas, peale seda tuleb hea uni.
*
Oli olnud aegu, kui kunstnik M-il polnud üldse raha, kunstniku asi, kõik said sellest aru, M. teadis ka ise, selline see kunstniku elu on. Aga praegu polnud rahaga muret, ta ei olnud kellelegi võlgu, panga silmis oli ta muutunud juba sedavõrd usaldusväärseks, et talle pakuti krediitkaarti. Enamikul kolleegidest puudus krediitkaart, sest polnud püsivat sissetulekut, panga silmis polnud nad usaldusväärsed. Muidugi võttis M. krediitkaardi, aga rahakoti vahel ta seda kandma ei hakanud, sest kuidagi imelik oleks teiste ees. Ta ei tahtnud laiutada, aga mingi koi ta samuti ei olnud. M. oli isegi oma tuttavatele vahel välja teinud, kui oli näha, et neil ei ole raha. Jah, raha on tõesti vähestel. Aga tema oli selleks ka midagi teinud, et oleks raha. M. oli müünud paar enda maali, oli üks pilt, mis meeldis paljudele, ja siis ta tegi seda pilti mitu tükki järjest ja siis jälle. Jah, huvitav see ei olnud, aga tõi sisse, no miks mitte, ei tundnud M. selle pärast endal ka mingit süüd. Lisaks oli teda kutsutud järjest erinevatesse koolidesse kohtuma ja ta rääkis lastele, mida tähendab olla kunstnik, esimesed kohtumised läksid konarlikult, aga nüüd oli M. juba vilunud, tal olid juba oma väljakujunenud naljad, mis meeldisid õpilastele, tekitasid huvi, ja nii oli hea oma jutuga jätkata. Kui lapsed hakkasid ära vajuma, tegi M. uue nalja ja kõik elavnesid jälle. Koolid maksid suhteliselt hästi ja samas ei võtnud nad ära M-i tööaega, varahommikul ta maalis ja lõuna ajal oli juba lõpetanud. Oli ka muid tellimusi, ühe viimase tööna tegi M. mingi haigla seinale maalingu. Terve sein sai täis troopilist metsa, palmide otsas ahvid, rohu sees roomamas naeratav boa, see mõjus värskelt ja lausa tervendavalt, haiged vaatasid tihti seda pilti ja nende tuju läks heaks. Tellimusi muudkui tuli, ka täna oli tal üks kohtumine. Mida temalt täpselt sooviti, ta ei teadnud, aga ilmselt mõnda ta varasemat maali, sest inimesed, kes helistasid, tahtsid kokku saada just M-i ateljees. Viimaks nad tulidki, neid oli kolm meest. M. oli avatud ja naeratas, aga mehed oli sellised imelikud, morni olekuga, pilte nad üldse ei vaadanud. Kui M. küsis, et millised pildid teile meeldivad, vastas üks kolmest mehest, et nad on hoopiski komisjonist. M. oli veidi segaduses, aga sõna „komisjon“ tekitas temas meeldivat ootusärevust, ta küsis:
„Mis komisjonist te olete?“
Kolmest mehest üks: „Eks ikka kunstikomisjonist.“
M: „Ahah.“ Ikka õige asi! Kuid mehed olid nii napid ja sünged.
Kolmest mehest üks: „Me oleme teid viimasel ajal jälginud ja nüüd me oleme langetanud otsuse.“
M: „Jah?!“
Kolmest mehest üks: „Teiega on nüüd kõik.“
M: „Mismoodi kõik?“
Kolmest mehest üks: „Aga vaat niimoodi!“
Ja kolmest mehest üks tuli ja surus oma käe M-ile kõhtu, nahast läbi, ajas rinnakorvi alt näpud otsivalt üles ning rebis välja maksa ja neerud. Siis tuli teine mees kolmest, võttis kopsud, mao ja sapipõie. Kolmas mees rebis välja pärasoole. Nii see komisjon lahkus.
*
Priit tellis endale litsi, ta oli seda juba ammu soovinud teha. Ja nüüd viimaks võttiski kätte, leppis kohtumise kokku, pani hotellitoa kinni, ostis kolm karpi kondoome ja šokolaadi, miks just šokolaadi, seda ei teadnud ta isegi, ost oli spontaanne, ta ei plaaninud sellega mingeid armumänge, ei ennast ega libu šokolaadiga kokku hõõruda, ei. Kohtumises endas polnud see-eest mitte midagi juhuslikku, Priit oli juba aastaid mõelnud ja otsustanud, et teeb selle asja ära, enne kui ta ära sureb. Surmani oli veel aega, aga kunagi ei tea ette. Aga kui ta praegu peaks surema ja lebaks jõuetult oma haigevoodis, vaatamas tagasi möödunud elule, ja kui ta peaks vastama küsimusele, mis on see, mida kahetsete, mis jäi tegemata, siis oleks see, et ta saaks olla kellegagi nii, et ta võib teha temaga kõike, mida soovib. Jah, Priit teadis, et see on ülbe ja egoistlik mõte, aga ta ei saanud sinna midagi parata, aina rohkem ja rohkem kummitas teda see soov, sai lausa kinnisideeks. Lastele ja naisele hommikusöögilauas sellest juba ei räägiks, see ei ole mingi hommikulaua jutt. Priit hoidis sünget unelmat sügaval enda sees, viimaks jõudis kätte hetk, kui see kõik pidi teoks saama.
Priit läks juba tund aega varem kohale, riietas end lahti ja ronis teki alla, siis aga tundus, et nii on ebamugav, pani end riidesse tagasi. Naine tuli kohale, ta oli isegi ilusam kui pildil, kuidagi hea, Priit maksis raha, otsis välja kondoomid, lepiti kokku, mida võib ja mida mitte. Kuidagi kerge ja vaba olek tuli sisse, nad riietusid lahti. Priit tegi kõike, mida soovis. Siis aga eemaldus naisest, jäi voodi servale istuma, oli kuidagi nii imelik. Libu oli näinud igasuguseid mehi, see ei üllatanud, et mõni mees jääb niimoodi soolasambana istuma, mõni hakkab nutma, mõni tahab raha tagasi, mõni muutub vägivaldseks. Aga see mees oli olnud täiesti kena ja viisakas, mis ta nüüd konutab, aega ju on veel, pool tundi:
„Kas juhtus midagi?“
„Ei teagi.“
„Mida ei tea?“
Priit ei osanudki kohe midagi vastata, istus, till rippu. Läks üsna tükk aega, enne kui ta vastas:
„Ikka pole päris see.“
Ilmunud Vikerkaare numbris 10/11/2017
### Response:
Urmas Vadi. Elu mõttetusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäevase seisuga oli oma ID-kaardi sertifikaate uuendanud 180 000 inimest, neist 145 000 tegi seda oma arvutiga kauguuendamise teel ning 35 000 PPA büroodes. Nädala lõpuks uuendab oma ID-kaardi sertifikaadid hinnanguliselt 200 000 inimest.
"See tähendab, et kõik aktiivsed ID-kaardi kasutajad on oma kaardi sertifikaadid juba uuendanud või teevad seda kohe-kohe," ütles ettevõtlusminister Urve Palo.
Kui alul esines sertifikaatide uuendamisel tõrkeid, siis praegu läheb see sujuvalt. Väiksemaid probleeme on Maci kasutajatel, kuid need on Palo sõnul seotud aastaid uuendamata arvutitarkvaraga.
Palo sõnul näitab RIA statistika, et ID-kaartide sertifikaatide peatamine pole vähendanud ID-kaardi kasutusaktiivsust. Vastupidi, nädalavahetustel on see isegi varasemaga võrreldes kasvanud.
"RIA juhi sõnul on statistikast näha ka see, et kui eetris on näosaade või "Aktuaalne kaamera", siis sellel ajal kui esitatakse laule, tehti uuendusi vähem, aga reklaamipausi ajal hakati kohe rohkem uuendama. Sama oli ka "AK"-ga - kui saade lõppes, siis uuendajate arv kohe kasvas."
Palo sõnul on möödunud nädalavahetusest alates hakanud kasvama ka mobiili-ID kasutajate arv. Keskmiselt teeb mobiili-ID endale 500 inimest päevas ning kokku on Eestis juba ligi 150 000 inimest, kes selle endale on teinud.
Neljapäevaks on oma ID-kaardi sertifikaate uuendanud 10 protsenti e-residentidest ning uuesti on kasvanud ka nende ID-kaardi kasutamise aktiivsus.
Ettevõtlusministri sõnul on Eestis kokku 5000 e-teenust, mida pakub avalik või erasektor ning valdav osa neist toimib tõrgeteta. "Näiteks rahvastikuregistris on vaja veel teha väikeseid ponnistusi," sõnas Palo. | Palo: AK ja näosaate ajal ID-kaardi uuendamine vähenes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäevase seisuga oli oma ID-kaardi sertifikaate uuendanud 180 000 inimest, neist 145 000 tegi seda oma arvutiga kauguuendamise teel ning 35 000 PPA büroodes. Nädala lõpuks uuendab oma ID-kaardi sertifikaadid hinnanguliselt 200 000 inimest.
"See tähendab, et kõik aktiivsed ID-kaardi kasutajad on oma kaardi sertifikaadid juba uuendanud või teevad seda kohe-kohe," ütles ettevõtlusminister Urve Palo.
Kui alul esines sertifikaatide uuendamisel tõrkeid, siis praegu läheb see sujuvalt. Väiksemaid probleeme on Maci kasutajatel, kuid need on Palo sõnul seotud aastaid uuendamata arvutitarkvaraga.
Palo sõnul näitab RIA statistika, et ID-kaartide sertifikaatide peatamine pole vähendanud ID-kaardi kasutusaktiivsust. Vastupidi, nädalavahetustel on see isegi varasemaga võrreldes kasvanud.
"RIA juhi sõnul on statistikast näha ka see, et kui eetris on näosaade või "Aktuaalne kaamera", siis sellel ajal kui esitatakse laule, tehti uuendusi vähem, aga reklaamipausi ajal hakati kohe rohkem uuendama. Sama oli ka "AK"-ga - kui saade lõppes, siis uuendajate arv kohe kasvas."
Palo sõnul on möödunud nädalavahetusest alates hakanud kasvama ka mobiili-ID kasutajate arv. Keskmiselt teeb mobiili-ID endale 500 inimest päevas ning kokku on Eestis juba ligi 150 000 inimest, kes selle endale on teinud.
Neljapäevaks on oma ID-kaardi sertifikaate uuendanud 10 protsenti e-residentidest ning uuesti on kasvanud ka nende ID-kaardi kasutamise aktiivsus.
Ettevõtlusministri sõnul on Eestis kokku 5000 e-teenust, mida pakub avalik või erasektor ning valdav osa neist toimib tõrgeteta. "Näiteks rahvastikuregistris on vaja veel teha väikeseid ponnistusi," sõnas Palo.
### Response:
Palo: AK ja näosaate ajal ID-kaardi uuendamine vähenes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajalehe väitel on ainuüksi 2016. aasta eest jäänud töötajatel saamata umbes 195 000 eurot, vahendas Yle.
Allhankijaks oli Event Cruises nime kandev firma, mille juhtkonnal on Dagens Nyheteri andmetel olnud ka varem pankrotte ja muid probleeme.
Koostöö allhankija ja Tallink Silja vahel kestis käesoleva aasta aprillini. Rootsi ajalehe andmetel oli Tallink Silja juhtkond saanud kaebusi maksmata töötasu teemal aga juba aastal 2013.
Tallink Silja Rootsi-poolne tegevjuht Marcus Risberg aga rõhutas, et laevafirma ei teadnud töötasusid puudutavast probleemist enne käesolevat aastat.
"Tallink Siljal on juhtunu pärast kahju. Koostöö Event Cruises'iga lõppes kohe, kui asi välja tuli. Loomulikult ei saa me võtta vastutust teise ettevõtte tegevuse eest," rääkis Risberg Dagens Nyheterile.
Event Cruises teemat ajalehele kommenteerida ei soovinud.
Soome ja Rootsi vahelise laevaliiklusega tegeleva Tallink Silja omanikuks on Eesti laevanduskontsern Tallink Grupp. | Tallink Silja laevadel töötanud artistid kurdavad maksmata tasu pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalehe väitel on ainuüksi 2016. aasta eest jäänud töötajatel saamata umbes 195 000 eurot, vahendas Yle.
Allhankijaks oli Event Cruises nime kandev firma, mille juhtkonnal on Dagens Nyheteri andmetel olnud ka varem pankrotte ja muid probleeme.
Koostöö allhankija ja Tallink Silja vahel kestis käesoleva aasta aprillini. Rootsi ajalehe andmetel oli Tallink Silja juhtkond saanud kaebusi maksmata töötasu teemal aga juba aastal 2013.
Tallink Silja Rootsi-poolne tegevjuht Marcus Risberg aga rõhutas, et laevafirma ei teadnud töötasusid puudutavast probleemist enne käesolevat aastat.
"Tallink Siljal on juhtunu pärast kahju. Koostöö Event Cruises'iga lõppes kohe, kui asi välja tuli. Loomulikult ei saa me võtta vastutust teise ettevõtte tegevuse eest," rääkis Risberg Dagens Nyheterile.
Event Cruises teemat ajalehele kommenteerida ei soovinud.
Soome ja Rootsi vahelise laevaliiklusega tegeleva Tallink Silja omanikuks on Eesti laevanduskontsern Tallink Grupp.
### Response:
Tallink Silja laevadel töötanud artistid kurdavad maksmata tasu pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seda kinnitas ajakirjanikele seimi aseesinaine Rima Baškenė. Tema sõnutsi ähvardab seimiliiget, kui saab kinnitust tema joove, umbusaldusavaldus.
Balsys soostus ühtlasi ajakirjanike ettepanekuga läbida alkoholitest, mis näitas, et tema veres on 1,82 promilli alkoholi.
"Tean, et ta soostus vabatahtlikult vere alkoholisisaldust mõõtma ja tunnistab, et see on lubamatu. Vaieldamatult ei tohi me sellist asja sallida ja ta ei tohi sellises seisus tööd teha," ütles ajakirjanikele seimi esimees Viktoras Pranckietis.
Samas rõhutas, et peab mõtlema, kuidas saadikut aidata, sest alkoholism on tõsine mure.
Balsys istub seimis juba teist tähtaega, varem oli ta presidendi nõunik ja ajakirjanik. | Leedu seimi juhtkond tahtis purjus saadikule politsei kutsuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seda kinnitas ajakirjanikele seimi aseesinaine Rima Baškenė. Tema sõnutsi ähvardab seimiliiget, kui saab kinnitust tema joove, umbusaldusavaldus.
Balsys soostus ühtlasi ajakirjanike ettepanekuga läbida alkoholitest, mis näitas, et tema veres on 1,82 promilli alkoholi.
"Tean, et ta soostus vabatahtlikult vere alkoholisisaldust mõõtma ja tunnistab, et see on lubamatu. Vaieldamatult ei tohi me sellist asja sallida ja ta ei tohi sellises seisus tööd teha," ütles ajakirjanikele seimi esimees Viktoras Pranckietis.
Samas rõhutas, et peab mõtlema, kuidas saadikut aidata, sest alkoholism on tõsine mure.
Balsys istub seimis juba teist tähtaega, varem oli ta presidendi nõunik ja ajakirjanik.
### Response:
Leedu seimi juhtkond tahtis purjus saadikule politsei kutsuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alliansi peasekretär Jens Stoltenberg ütles sel nädalal, et pool lisasõdurite arvust paneb välja USA ja teise poole ülejäänud NATO liitlased ning partnerriigid.
Brüsselis viibiv kaitseminister Jüri Luik ütles ERR-i ja BNS-i ajakirjanikule, et ta isiklikult peab tõenäoliseks, et Eesti mõnevõrra suurendab kohalolekut väljaõppemissioonile Afganistanis, aga mis numbritega ja mis viisil, seda kõike peab veel analüüsima.
"Lähen tagasi Tallinna, kus arutame ja kaalume meie võimalusi," sõnas kaitseminister.
"Eesti on Afganistanis tegelikult päris aktiivne. Meil on seal viis meest, kellest neli on nõunikud isetehtud miinide demineerimise asjus, mis on Afganistanis kahjuks endiselt väga suur teema," lisas ta.
NATO on Luige sõnul Afganistanis aktiivselt tegev. "Praegu on olemas ka uus Afganistani-strateegia, kus rõhutatakse seda, et lisaks regionaalsele lahendusele, poliitilisele toetusele on vaja tugevdada ka Afganistani vägede sõjalist toetust NATO poolt – nõunikud, instruktorid, kõikvõimalik muu toetus."
"Ja kui üldiselt need toetusnumbrid on päris kõrged, siis samas tõdeti ka kurba fakti, et üle 1000 mehe on sellest NATO miinimumnõudest veel puudu. Siin on väga palju üleskutseid, et riigid osaleksid aktiivselt nende vajaduste täitmisel," lausus Luik. | Luik: Eesti kaalub panuse suurendamist Afganistanis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alliansi peasekretär Jens Stoltenberg ütles sel nädalal, et pool lisasõdurite arvust paneb välja USA ja teise poole ülejäänud NATO liitlased ning partnerriigid.
Brüsselis viibiv kaitseminister Jüri Luik ütles ERR-i ja BNS-i ajakirjanikule, et ta isiklikult peab tõenäoliseks, et Eesti mõnevõrra suurendab kohalolekut väljaõppemissioonile Afganistanis, aga mis numbritega ja mis viisil, seda kõike peab veel analüüsima.
"Lähen tagasi Tallinna, kus arutame ja kaalume meie võimalusi," sõnas kaitseminister.
"Eesti on Afganistanis tegelikult päris aktiivne. Meil on seal viis meest, kellest neli on nõunikud isetehtud miinide demineerimise asjus, mis on Afganistanis kahjuks endiselt väga suur teema," lisas ta.
NATO on Luige sõnul Afganistanis aktiivselt tegev. "Praegu on olemas ka uus Afganistani-strateegia, kus rõhutatakse seda, et lisaks regionaalsele lahendusele, poliitilisele toetusele on vaja tugevdada ka Afganistani vägede sõjalist toetust NATO poolt – nõunikud, instruktorid, kõikvõimalik muu toetus."
"Ja kui üldiselt need toetusnumbrid on päris kõrged, siis samas tõdeti ka kurba fakti, et üle 1000 mehe on sellest NATO miinimumnõudest veel puudu. Siin on väga palju üleskutseid, et riigid osaleksid aktiivselt nende vajaduste täitmisel," lausus Luik.
### Response:
Luik: Eesti kaalub panuse suurendamist Afganistanis |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.