instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma noorusliku sära, energia ja olematu pillimänguoskuse minetanud Velikije Luki saab 35 aastat vanaks. Neil pole midagi uut öelda. Leierdavad vanu ajast ja arust lugusid kindla veendumusega, et maailm muutub paremaks.
1982. aasta oktoobri lõpus moodustunud Velikije Luki on kindlasti üks kohutavamaid punkmoodustusi, mida Eestimaa on kandnud. Velikije Luki annab kontserte haruharva, ent seda kõvema hurraaga. Ühtlasi esitleb ansambel vana albumit “Tallinn Põleb”, mis ilmub meie ette seekord vinüüli kujul.
Velikije Luki Autor: Aron Urb
Sünnipäevalapsele sekundeerivad punkhuligaan Psychoterror, äsja uue albumi “Surm tappis ära” üllitanud gängsterpunk-orkester Kurjam, hullumajapuhvet Nyrok City, mille ridades näeb üle pika aja jälle surematut Peeter Paska ning akuutsete psühhopaatide ühing Huiabella Fantastica. Plaadimuusikat valivad fs ja Cram.
Luki sünnipäevakontsert toimub lisaks Tallinnale ka Tartus, 24. novembril klubis Rock & Roll ja Pärnus, 17. novembril kultuuriklubis Tempel. | ENSV teeneline punkkollektiiv Velikije Luki tähistab 35. sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma noorusliku sära, energia ja olematu pillimänguoskuse minetanud Velikije Luki saab 35 aastat vanaks. Neil pole midagi uut öelda. Leierdavad vanu ajast ja arust lugusid kindla veendumusega, et maailm muutub paremaks.
1982. aasta oktoobri lõpus moodustunud Velikije Luki on kindlasti üks kohutavamaid punkmoodustusi, mida Eestimaa on kandnud. Velikije Luki annab kontserte haruharva, ent seda kõvema hurraaga. Ühtlasi esitleb ansambel vana albumit “Tallinn Põleb”, mis ilmub meie ette seekord vinüüli kujul.
Velikije Luki Autor: Aron Urb
Sünnipäevalapsele sekundeerivad punkhuligaan Psychoterror, äsja uue albumi “Surm tappis ära” üllitanud gängsterpunk-orkester Kurjam, hullumajapuhvet Nyrok City, mille ridades näeb üle pika aja jälle surematut Peeter Paska ning akuutsete psühhopaatide ühing Huiabella Fantastica. Plaadimuusikat valivad fs ja Cram.
Luki sünnipäevakontsert toimub lisaks Tallinnale ka Tartus, 24. novembril klubis Rock & Roll ja Pärnus, 17. novembril kultuuriklubis Tempel.
### Response:
ENSV teeneline punkkollektiiv Velikije Luki tähistab 35. sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Üsna harva juhtub, et laval on korraga neli vioolat. Altviiulit peetakse pigem orkestris täitepilliks, mitte aga niivõrd solistipilliks,“ ütles Tallinna Kammerorkestri vioolamängija Karin Sarv.
Unikaalne pillikoosseis lubab esitada harva mängitavaid teoseid ja esmaettekandeid, nende hulgas kõlab York Boweni Fantaasia esmaettekanne Eestis
York Bowen on briti helilooja, kes kirjutas selle vioolakvarteti oma sõpradele. Esitusele tuleb tema Fantaasia neljale vioolale op 41. Eestis pole seda teost varem mängitud. Ega nelja vioolatki naljalt samal ajal laval soleerimas ei kohta - tegemist on tõeliselt harvaesineva vaatepildiga. Nelik esitab lisaks Fantaasiale ka veel hispaania helilooja ning vioolamängija Sancho Engaño loodud Blues Suite vioolakvartetile.
Kontserdikava täiendab Bernhard Rombergi ja Ludwig van Beethoveni looming. Neist Rombergi kontsertiinol vioolale, tšellole ja kontrabassile on eriti huvitav tekkelugu. Nimelt tahtnud Beethoven oma kaasaegsele tšellistile Rombergile kirjutada tšellokontserdi, kuid viimane polnud sellega nõus. Ta pelgas, et äkki Beethoven kirjutab liiga keerulise teose ning eelistas mängida pigem iseenda loodud lugusid. Nii jäänudki Beethovenil tšellosonaat kirjutamata. Beethovenilt kõlab kontserdil duett vioolale ja tšellole “Mit zwei obligaten Augengläsern” .
Musitseerivad Tallinna Kammerorkestri interpreedid: Karin Sarv, Laur Eensalu ja Helen Kedik viooladel, Leho Karin tšellol ja Jüri Lepp kontrabassil. Külalisena teeb kaasa Merike Heidelberg vioolal. | Isadepäeval saavad sõna keelpilliperekonna mehisemad hääled | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Üsna harva juhtub, et laval on korraga neli vioolat. Altviiulit peetakse pigem orkestris täitepilliks, mitte aga niivõrd solistipilliks,“ ütles Tallinna Kammerorkestri vioolamängija Karin Sarv.
Unikaalne pillikoosseis lubab esitada harva mängitavaid teoseid ja esmaettekandeid, nende hulgas kõlab York Boweni Fantaasia esmaettekanne Eestis
York Bowen on briti helilooja, kes kirjutas selle vioolakvarteti oma sõpradele. Esitusele tuleb tema Fantaasia neljale vioolale op 41. Eestis pole seda teost varem mängitud. Ega nelja vioolatki naljalt samal ajal laval soleerimas ei kohta - tegemist on tõeliselt harvaesineva vaatepildiga. Nelik esitab lisaks Fantaasiale ka veel hispaania helilooja ning vioolamängija Sancho Engaño loodud Blues Suite vioolakvartetile.
Kontserdikava täiendab Bernhard Rombergi ja Ludwig van Beethoveni looming. Neist Rombergi kontsertiinol vioolale, tšellole ja kontrabassile on eriti huvitav tekkelugu. Nimelt tahtnud Beethoven oma kaasaegsele tšellistile Rombergile kirjutada tšellokontserdi, kuid viimane polnud sellega nõus. Ta pelgas, et äkki Beethoven kirjutab liiga keerulise teose ning eelistas mängida pigem iseenda loodud lugusid. Nii jäänudki Beethovenil tšellosonaat kirjutamata. Beethovenilt kõlab kontserdil duett vioolale ja tšellole “Mit zwei obligaten Augengläsern” .
Musitseerivad Tallinna Kammerorkestri interpreedid: Karin Sarv, Laur Eensalu ja Helen Kedik viooladel, Leho Karin tšellol ja Jüri Lepp kontrabassil. Külalisena teeb kaasa Merike Heidelberg vioolal.
### Response:
Isadepäeval saavad sõna keelpilliperekonna mehisemad hääled |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teises ringis läks 29-aastane Zopp (ATP 178.) vastamisi kunagise esikümnemängija, 32-aastase Küprose tennisisti Marcos Baghdatisega, kes praegu paikneb edetabelis 105. real. Karjääri tipphetkel oli ta maailma kaheksas reket.
Avasett oli väga tasavägine, Baghdatisel oli kolm murdevõimalust, millest ta ei suutnud ühtegi realiseerida, Zopil polnud ühtegi murdepalli ja nii selgus võitja kiires lõppmängus. Baghdatisel oli neli settpalli, Zopil kolm ja neist kolmanda kasutas ta ära, jäädes kiires lõppmängus peale 13:11 ning võites seega seti 7:6.
Teises setis asus Zopp 2:0 juhtima ja seejärel andis Baghdatis eestlasele loobumisvõidu.
Zopp sai kirja üheksa ässa, Baghdatis kümme ässa ja ühe topeltvea. Mängitud punktidest võitis Zopp 53 ja Baghdatis 45.
Veerandfinaalis läheb Zopp vastamisi turniiril 3. asetatud itaallase Andreas Seppiga (ATP 94.). 33-aastase Seppi karjääri kõrgeim edetabelikoht on 18., sel positsioonil paiknes ta 2013. aasta jaanuaris.
Zopp ja Seppi pole varem omavahel mänginud. | Zopp sai jagu endisest esikümnemängijast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teises ringis läks 29-aastane Zopp (ATP 178.) vastamisi kunagise esikümnemängija, 32-aastase Küprose tennisisti Marcos Baghdatisega, kes praegu paikneb edetabelis 105. real. Karjääri tipphetkel oli ta maailma kaheksas reket.
Avasett oli väga tasavägine, Baghdatisel oli kolm murdevõimalust, millest ta ei suutnud ühtegi realiseerida, Zopil polnud ühtegi murdepalli ja nii selgus võitja kiires lõppmängus. Baghdatisel oli neli settpalli, Zopil kolm ja neist kolmanda kasutas ta ära, jäädes kiires lõppmängus peale 13:11 ning võites seega seti 7:6.
Teises setis asus Zopp 2:0 juhtima ja seejärel andis Baghdatis eestlasele loobumisvõidu.
Zopp sai kirja üheksa ässa, Baghdatis kümme ässa ja ühe topeltvea. Mängitud punktidest võitis Zopp 53 ja Baghdatis 45.
Veerandfinaalis läheb Zopp vastamisi turniiril 3. asetatud itaallase Andreas Seppiga (ATP 94.). 33-aastase Seppi karjääri kõrgeim edetabelikoht on 18., sel positsioonil paiknes ta 2013. aasta jaanuaris.
Zopp ja Seppi pole varem omavahel mänginud.
### Response:
Zopp sai jagu endisest esikümnemängijast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sügisel jõustunud seadusemuudatus kinnitab opositsioonile proportsionaalse esindatuse volikogu komisjonides ehk fraktsiooni Meie Narva esindajaid pidanuks komisjonide liikmete seas olema umbes neljandik. Narvat valitsev Keskerakond sellist muutust aga ei tunnista ja nii pääseski 36-st opositsiooni pakutud kandidaadist volikogu 12-sse komisjoni vaid kolm. Sealjuures Keskerakonna fraktsiooni liikmed ei varjagi, et tegemist on kättemaksuga.
„Nad korraldasid niivõrd ebainimliku valimiskampaania, loopisid Keskerakonda poriga. Nad ei suuda normaalselt töötada, suhelda ja mingeid ettepanekuid teha,” rääkis rahvusringhäälingu raadiouudistele keskerakondlasest linnavolinik Vladimir Butuzov. Samas ei suutnud ta meenutada konkreetseid solvanguid erakonna ja isiklikult tema aadressil.
Narva volikogu esimehe Aleksander Jefimovi sõnul esitas opositsioon oma kandidaadid elektroonselt, selle asemel et isiklikult komisjoni esimeeste ette ilmuda. „Peab rääkima ja dialoogi pidama. Kui te midagi soovite, siis tulge, teatage sellest. Need on nö e-riigi kõrvalmõjud.”
Fraktsiooni Meie Narva esimehe Katri Raigi sõnul on täiesti ootamatu, et opositsiooni karistatakse selle eest, et nad on julgenud praegust linnavalitsust kritiseerida. „Piinlik on ju see, et iga neljas Narva valija tegelikult näitas oma rahulolematust linnavõimuga ja nad ootavad uuendusi. Ja nendele inimestele, kes on nende valitud, tuleks anda võimalus oma mandaati ellu rakendada.”
Sestap ei jäägi fraktsioonil Raigi kinnitusel muud üle, kui pöörduda halduskohtusse. „Ja loodame, et halduskohus kohustab siis linnavolikogu võtma komisjonide koosseisu ka fraktsiooni Meie Narva liikmeid.” Kuna Meie Narva sai valimistel Narvas 23 protsenti häältest, peaks umbes veerandik komisjoni liikmete kohtadest kuuluma neile, leidis Raik.
Jefimovi sõnul on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatus veel üsna värske ja praktika, sealhulgas kohtupraktika, näitab, kuidas seda õigesti tõlgendada. | Katri Raigi fraktsioon Narvas pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sügisel jõustunud seadusemuudatus kinnitab opositsioonile proportsionaalse esindatuse volikogu komisjonides ehk fraktsiooni Meie Narva esindajaid pidanuks komisjonide liikmete seas olema umbes neljandik. Narvat valitsev Keskerakond sellist muutust aga ei tunnista ja nii pääseski 36-st opositsiooni pakutud kandidaadist volikogu 12-sse komisjoni vaid kolm. Sealjuures Keskerakonna fraktsiooni liikmed ei varjagi, et tegemist on kättemaksuga.
„Nad korraldasid niivõrd ebainimliku valimiskampaania, loopisid Keskerakonda poriga. Nad ei suuda normaalselt töötada, suhelda ja mingeid ettepanekuid teha,” rääkis rahvusringhäälingu raadiouudistele keskerakondlasest linnavolinik Vladimir Butuzov. Samas ei suutnud ta meenutada konkreetseid solvanguid erakonna ja isiklikult tema aadressil.
Narva volikogu esimehe Aleksander Jefimovi sõnul esitas opositsioon oma kandidaadid elektroonselt, selle asemel et isiklikult komisjoni esimeeste ette ilmuda. „Peab rääkima ja dialoogi pidama. Kui te midagi soovite, siis tulge, teatage sellest. Need on nö e-riigi kõrvalmõjud.”
Fraktsiooni Meie Narva esimehe Katri Raigi sõnul on täiesti ootamatu, et opositsiooni karistatakse selle eest, et nad on julgenud praegust linnavalitsust kritiseerida. „Piinlik on ju see, et iga neljas Narva valija tegelikult näitas oma rahulolematust linnavõimuga ja nad ootavad uuendusi. Ja nendele inimestele, kes on nende valitud, tuleks anda võimalus oma mandaati ellu rakendada.”
Sestap ei jäägi fraktsioonil Raigi kinnitusel muud üle, kui pöörduda halduskohtusse. „Ja loodame, et halduskohus kohustab siis linnavolikogu võtma komisjonide koosseisu ka fraktsiooni Meie Narva liikmeid.” Kuna Meie Narva sai valimistel Narvas 23 protsenti häältest, peaks umbes veerandik komisjoni liikmete kohtadest kuuluma neile, leidis Raik.
Jefimovi sõnul on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatus veel üsna värske ja praktika, sealhulgas kohtupraktika, näitab, kuidas seda õigesti tõlgendada.
### Response:
Katri Raigi fraktsioon Narvas pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Daniel Moser (54) peeti kinni aprillis Saksamaa äripealinnas Frankfurdis, kus ta kogus infot ametnike kohta, kellele Nordrhein-Westfaleni liidumaa oli teinud ülesandeks jõuda jälile Šveitsi pankades hoitavale varale.
Moser võttis spionaaži omaks ja andis üles ka oma Šveitsi tööandjad.
Endine poltiseinik eitas kurtegelikke kavatsusi, väites, et teda ajendasid "patriotism, seiklusjanu, loodetav tulu ja pahameel".
Siirast ülestunnistust arvestades otsustas kohus mõista Moseri aastaks ja 10 kuuks tingimisi vangi ning määrata talle 25 000 euro suurune rahatrahv.
Moser oli kohtus tunnistanud, et teenis 2011.-2013. aastani spioneerimise eest 28 000 eurot. | Saksa kohus mõistis Šveitsi maksuspiooni tingimisi vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Daniel Moser (54) peeti kinni aprillis Saksamaa äripealinnas Frankfurdis, kus ta kogus infot ametnike kohta, kellele Nordrhein-Westfaleni liidumaa oli teinud ülesandeks jõuda jälile Šveitsi pankades hoitavale varale.
Moser võttis spionaaži omaks ja andis üles ka oma Šveitsi tööandjad.
Endine poltiseinik eitas kurtegelikke kavatsusi, väites, et teda ajendasid "patriotism, seiklusjanu, loodetav tulu ja pahameel".
Siirast ülestunnistust arvestades otsustas kohus mõista Moseri aastaks ja 10 kuuks tingimisi vangi ning määrata talle 25 000 euro suurune rahatrahv.
Moser oli kohtus tunnistanud, et teenis 2011.-2013. aastani spioneerimise eest 28 000 eurot.
### Response:
Saksa kohus mõistis Šveitsi maksuspiooni tingimisi vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa noortekoondised on meeste rahusmeeskonna viimaste aastate ebaõnnestumisi tuletekina summutanud. Nii U-20 kui U-17 koondised tulid sellel aastal maailmameistriks, U-19 Euroopa meistriks. Et Saksamaa jaoks jäi neil turniiridel koht nelja parema hulgas kättesaamatuks, tekitab riigi juhtivates jalgpallitegelastes loomulikult tuska.
"Kui ma vaatan Inglismaa A-koondist kõrvalt, tundub mulle, et ühes vanemate mängijate pensionile saatmisega ning noortele võimaluse andmisega on seal levimas arusaam, et tegemist on justkui uue võistkonnaga," rääkis Saksamaa ründelegend, praegu koondise mänedžerina töötav Oliver Bierhoff kolmapäeval Berliinis. "Toimumas on muutused ja ma näen, et Inglismaa U-20 ja U-17 mängijad on enesekindlad. See näitab, et Inglismaa jalgpall on arenenud. Jah, me oleme mures, sest nende mängijate kvaliteet paraneb."
Üht olulist põhjust, miks inglased on sellel aastal noorteklasse domineerinud, ei pea otsima kaugelt. Toonase Inglismaa jalgpalliliidu tehnilise direktori Howard Wilkinsoni soovitusel osteti 2001. aastal Burton-upon-Trenti lähedal ligi 150-hektariline maalapp, millele hakati pärast mitmeid viivitusi ja edasilükkumisi viimaks rajama prantslaste Clairefontaine'i akadeemiast eeskuju võttes inglaste endi rahvuslikku jalgpallikeskust.
2012. aasta oktoobris avatud St George's Park on tänasel päeval koduks kõigile Inglismaa 28 meeste- ja naiste-, A- ja noorte-, futsali- ja puuetega inimeste jalgpallikoondistele. Treenerite koostöö on senisest tõhusam ja koondiste arengule nende arvates vaid kasu toonud. "Kõik treenerid, alates U-15 juhendajast Kevin Betsy'st kuni A-koondise peatreeneri Gareth Southgate'ini on väga lähedased," kinnitas U-17 noormehed MM-tiitlini aidanud Steve Cooper oktoobri lõpus BBC-le. "Võistkonnad mängivad kindlat stiili ja mida rohkem seda harjutatakse, seda paremini hakatakse seda ka valdama."
St George's Park, Inglismaa rahvuslik jalgpallikeskus Autor: The Football Association
Inglismaa jalgpalliliit toob St George'is toimuvateks seminarideks kokku treenereid üle kogu riigi, selgitamaks neile tulevikuvisiooni, mida järgides loodetakse taas pea kohale tõsta MM-tiitel. Viimati tulid inglased täiskasvanute arvestuses maailmameistriks 1966. aastal. "Aastate jooksul on klubide akadeemiad taibanud, et tegemist ei ole konfliktiga," tõdes Wilkinson Guardianile. "Me loodame, et nad usaldavad oma mängijaid meie kätesse ning meie peame neile näitama, et protsess on nende aega väärt. See on ühine pingutus."
Oliver Bierhoffi jaoks pole suured jalgpallireformid uudseks nähtuseks. Pärast Saksamaa koondise allakäiku 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses korraldas alaliit riigi jalgpallistruktuuri ümber, rajades talendikeskusi, akadeemiaid ja programme treenerite väljakoolitamiseks. Uue värvikihi saanud süsteemist sirgusid mängijad, kes alistasid kolme aasta taguses MM-finaalis Argentina. Bierhoffi arvates ei tohi aga loorberitele puhkama jääda ning seetõttu on ta juba ametis uue projektiga, mida ründelegend nimetab Harvardi ülikooli ja Silicon Valley koosluseks.
Akadeemias, mis peaks valmima aastaks 2020, võetakse noorte mängijate arendamiseks muu hulgas kasutusele ka virtuaalne reaalsus. "See ei ole tavaline jalgpalliakadeemia ning ei keskendu mitte ainult treeningutele, vaid ka innovatsioonile ja arendustööle," kinnitas Bierhoff kolmapäeval. "Sinna rajatakse ekspertide töörühm ja laboratoorium, sellest saab töökeskkond, milles tulevad inimesed kokku ja hakkavad tegelema erinevate suurte küsimustega." Tulemusi pole praegu loomulikult võimalik ette näha, aga võimalus, et näiteks 2026. aasta MM-finaalis mängivad just Inglismaa ja Saksamaa, on vähemalt grammi võrragi suurem.
Inglismaa võõrustab maavõistlusmängus Wembley staadionil Saksamaad homme õhtul Eesti aja järgi kell 22.00. | Inglismaa noortekoondiste edulood tekitavad sakslastes muret | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa noortekoondised on meeste rahusmeeskonna viimaste aastate ebaõnnestumisi tuletekina summutanud. Nii U-20 kui U-17 koondised tulid sellel aastal maailmameistriks, U-19 Euroopa meistriks. Et Saksamaa jaoks jäi neil turniiridel koht nelja parema hulgas kättesaamatuks, tekitab riigi juhtivates jalgpallitegelastes loomulikult tuska.
"Kui ma vaatan Inglismaa A-koondist kõrvalt, tundub mulle, et ühes vanemate mängijate pensionile saatmisega ning noortele võimaluse andmisega on seal levimas arusaam, et tegemist on justkui uue võistkonnaga," rääkis Saksamaa ründelegend, praegu koondise mänedžerina töötav Oliver Bierhoff kolmapäeval Berliinis. "Toimumas on muutused ja ma näen, et Inglismaa U-20 ja U-17 mängijad on enesekindlad. See näitab, et Inglismaa jalgpall on arenenud. Jah, me oleme mures, sest nende mängijate kvaliteet paraneb."
Üht olulist põhjust, miks inglased on sellel aastal noorteklasse domineerinud, ei pea otsima kaugelt. Toonase Inglismaa jalgpalliliidu tehnilise direktori Howard Wilkinsoni soovitusel osteti 2001. aastal Burton-upon-Trenti lähedal ligi 150-hektariline maalapp, millele hakati pärast mitmeid viivitusi ja edasilükkumisi viimaks rajama prantslaste Clairefontaine'i akadeemiast eeskuju võttes inglaste endi rahvuslikku jalgpallikeskust.
2012. aasta oktoobris avatud St George's Park on tänasel päeval koduks kõigile Inglismaa 28 meeste- ja naiste-, A- ja noorte-, futsali- ja puuetega inimeste jalgpallikoondistele. Treenerite koostöö on senisest tõhusam ja koondiste arengule nende arvates vaid kasu toonud. "Kõik treenerid, alates U-15 juhendajast Kevin Betsy'st kuni A-koondise peatreeneri Gareth Southgate'ini on väga lähedased," kinnitas U-17 noormehed MM-tiitlini aidanud Steve Cooper oktoobri lõpus BBC-le. "Võistkonnad mängivad kindlat stiili ja mida rohkem seda harjutatakse, seda paremini hakatakse seda ka valdama."
St George's Park, Inglismaa rahvuslik jalgpallikeskus Autor: The Football Association
Inglismaa jalgpalliliit toob St George'is toimuvateks seminarideks kokku treenereid üle kogu riigi, selgitamaks neile tulevikuvisiooni, mida järgides loodetakse taas pea kohale tõsta MM-tiitel. Viimati tulid inglased täiskasvanute arvestuses maailmameistriks 1966. aastal. "Aastate jooksul on klubide akadeemiad taibanud, et tegemist ei ole konfliktiga," tõdes Wilkinson Guardianile. "Me loodame, et nad usaldavad oma mängijaid meie kätesse ning meie peame neile näitama, et protsess on nende aega väärt. See on ühine pingutus."
Oliver Bierhoffi jaoks pole suured jalgpallireformid uudseks nähtuseks. Pärast Saksamaa koondise allakäiku 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses korraldas alaliit riigi jalgpallistruktuuri ümber, rajades talendikeskusi, akadeemiaid ja programme treenerite väljakoolitamiseks. Uue värvikihi saanud süsteemist sirgusid mängijad, kes alistasid kolme aasta taguses MM-finaalis Argentina. Bierhoffi arvates ei tohi aga loorberitele puhkama jääda ning seetõttu on ta juba ametis uue projektiga, mida ründelegend nimetab Harvardi ülikooli ja Silicon Valley koosluseks.
Akadeemias, mis peaks valmima aastaks 2020, võetakse noorte mängijate arendamiseks muu hulgas kasutusele ka virtuaalne reaalsus. "See ei ole tavaline jalgpalliakadeemia ning ei keskendu mitte ainult treeningutele, vaid ka innovatsioonile ja arendustööle," kinnitas Bierhoff kolmapäeval. "Sinna rajatakse ekspertide töörühm ja laboratoorium, sellest saab töökeskkond, milles tulevad inimesed kokku ja hakkavad tegelema erinevate suurte küsimustega." Tulemusi pole praegu loomulikult võimalik ette näha, aga võimalus, et näiteks 2026. aasta MM-finaalis mängivad just Inglismaa ja Saksamaa, on vähemalt grammi võrragi suurem.
Inglismaa võõrustab maavõistlusmängus Wembley staadionil Saksamaad homme õhtul Eesti aja järgi kell 22.00.
### Response:
Inglismaa noortekoondiste edulood tekitavad sakslastes muret |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Sign o’ the Times” on kontsert, mis on kord juba muusikaajalugu teinud, kuid naaseb nüüd 30 aastat hiljem digitaalselt taastatud pildi ja heliga taas kinodesse. “Film toob ekraanidele Prince’i geeniuse surematuse ja revolutsioonilisuse oma täies eheduses,” lausus Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod.
1987. aastal lõi Prince albumi „Sign o’ the Times,” ühe oma suurima meistriteose põhjal kontsertfilmi, mille režissööriks oli tema ise. “Sellest sündis 84 plahvatuslikku minutit puhast energiat, täis Prince`i karismat meelelahutajana, toeks täiesti uue bändi liikmed, kes hoiavad iga viimse kui hetke publikut oma peos,” kirjeldas kontsertfilmi Novod ning lisas, et tegemist on ainulaadse võimalusega anda au Prince’i andele ja tema kuulajaskonnal tema mälestamiseks veelkord kokku tulla.
Digitaalselt restaureeritud kontsertfilmi ainukordsed linastused toimuvad 20. novembril Coca-Cola Plazas kell 21.15, kino Ekraanis ja Viljandi kino Centrumis kell 19.00.
Prince (7.6.1958 – 21.4.2016) oli ameerika laulja, muusikakirjutaja, multi-instrumentalist ja produtsent, keda teatakse tema ekstravagantse välimuse ja karisma ning erakordse vokaalse võimekuse järgi. Prince on müünud enam kui 100 miljonit plaati, mis teeb temast ühe edukama muusiku maailmas. Ta on välja andnud 39 albumit ja 104 singlit. 1987. aastal andis ta välja albumi Sign o' the Times, mida peetakse tema parimaks teoseks. | Muusikalegend Prince'i kontsertfilm jõuab kinoekraanidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Sign o’ the Times” on kontsert, mis on kord juba muusikaajalugu teinud, kuid naaseb nüüd 30 aastat hiljem digitaalselt taastatud pildi ja heliga taas kinodesse. “Film toob ekraanidele Prince’i geeniuse surematuse ja revolutsioonilisuse oma täies eheduses,” lausus Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod.
1987. aastal lõi Prince albumi „Sign o’ the Times,” ühe oma suurima meistriteose põhjal kontsertfilmi, mille režissööriks oli tema ise. “Sellest sündis 84 plahvatuslikku minutit puhast energiat, täis Prince`i karismat meelelahutajana, toeks täiesti uue bändi liikmed, kes hoiavad iga viimse kui hetke publikut oma peos,” kirjeldas kontsertfilmi Novod ning lisas, et tegemist on ainulaadse võimalusega anda au Prince’i andele ja tema kuulajaskonnal tema mälestamiseks veelkord kokku tulla.
Digitaalselt restaureeritud kontsertfilmi ainukordsed linastused toimuvad 20. novembril Coca-Cola Plazas kell 21.15, kino Ekraanis ja Viljandi kino Centrumis kell 19.00.
Prince (7.6.1958 – 21.4.2016) oli ameerika laulja, muusikakirjutaja, multi-instrumentalist ja produtsent, keda teatakse tema ekstravagantse välimuse ja karisma ning erakordse vokaalse võimekuse järgi. Prince on müünud enam kui 100 miljonit plaati, mis teeb temast ühe edukama muusiku maailmas. Ta on välja andnud 39 albumit ja 104 singlit. 1987. aastal andis ta välja albumi Sign o' the Times, mida peetakse tema parimaks teoseks.
### Response:
Muusikalegend Prince'i kontsertfilm jõuab kinoekraanidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terras sai kaitseväe juhatajaks 5. detsembril 2011. Kaitseväe juhataja ametiaja pikkus on viis aastat, kuid valitsusel on õigus pikendada seda kahe aasta võrra, mida Terrase puhul ka tehti. Terrase ametiaeg saab läbi 5. detsembril 2018 ja ta arvatakse reservi.
"Siis ma lähen pensionile. Ja kui midagi vahepeal ei juhtu, näiteks ei võimaldata mulle mõnda rahvusvahelist ametit, siis kolin Hollandisse ja minust saab koduperemees. Kasvatan last. See perspektiiv ei olegi nii õudne pärast kümmet aastat eesliinil olemist. Kas ma seal kaua suudan olla, on kõigi poolt kaheldud, aga ma ise praegu veel arvan, et see on võimalik," rääkis Terras nädalavahetusel Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".
Hollandis elab ja töötab Eesti suursaadikuna Terrase abikaasa Kaili.
" Kaitseväe juhataja leitakse reeglina tegevteenistuses olevate kindralite hulgast."
Tänavu veebruaris andis president Kersti Kaljulaid Riho Terrasele kindrali sõjaväelise auastme. Ettepaneku selleks tegi tollane kaitseminister Margus Tsahkna. Veebruarikuise otsuse taga anda vaid 50-aastasele Terrasele kõrgeim sõjaline auaste võis olla muuhulgas kaalutlus, et Terras saaks jätkata sõjalist karjääri välismaal, näiteks NATO struktuurides või Euroopa Liidu juures.
Uue kaitseväe juhataja leidmiseni on seega rohkem aega kui näiteks riigikontrolöri leidmiseni, kelle ametiaeg lõpeb juba tuleva aasta aprillis.
Kaitseväe juhataja leitakse reeglina tegevteenistuses olevate kindralite hulgast, keda on lisaks Terrasele viis: kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel, peastaabi ülem brigaadikindral Martin Herem, kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, Eesti sõjaline esindajana NATO Euroopa Ülemjuhatuse (SHAPE) juures brigaadikindral Artur Tiganik ning Eesti sõjaline esindaja Euroopa Liidu ja NATO juures kommodoor (maaväes vastab kommodoorile brigaadikindral) Igor Schvede.
Kaitseväe juhataja nimetab ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta. | Riho Terras: minust võib saada koduperemees Hollandis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terras sai kaitseväe juhatajaks 5. detsembril 2011. Kaitseväe juhataja ametiaja pikkus on viis aastat, kuid valitsusel on õigus pikendada seda kahe aasta võrra, mida Terrase puhul ka tehti. Terrase ametiaeg saab läbi 5. detsembril 2018 ja ta arvatakse reservi.
"Siis ma lähen pensionile. Ja kui midagi vahepeal ei juhtu, näiteks ei võimaldata mulle mõnda rahvusvahelist ametit, siis kolin Hollandisse ja minust saab koduperemees. Kasvatan last. See perspektiiv ei olegi nii õudne pärast kümmet aastat eesliinil olemist. Kas ma seal kaua suudan olla, on kõigi poolt kaheldud, aga ma ise praegu veel arvan, et see on võimalik," rääkis Terras nädalavahetusel Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".
Hollandis elab ja töötab Eesti suursaadikuna Terrase abikaasa Kaili.
" Kaitseväe juhataja leitakse reeglina tegevteenistuses olevate kindralite hulgast."
Tänavu veebruaris andis president Kersti Kaljulaid Riho Terrasele kindrali sõjaväelise auastme. Ettepaneku selleks tegi tollane kaitseminister Margus Tsahkna. Veebruarikuise otsuse taga anda vaid 50-aastasele Terrasele kõrgeim sõjaline auaste võis olla muuhulgas kaalutlus, et Terras saaks jätkata sõjalist karjääri välismaal, näiteks NATO struktuurides või Euroopa Liidu juures.
Uue kaitseväe juhataja leidmiseni on seega rohkem aega kui näiteks riigikontrolöri leidmiseni, kelle ametiaeg lõpeb juba tuleva aasta aprillis.
Kaitseväe juhataja leitakse reeglina tegevteenistuses olevate kindralite hulgast, keda on lisaks Terrasele viis: kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel, peastaabi ülem brigaadikindral Martin Herem, kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, Eesti sõjaline esindajana NATO Euroopa Ülemjuhatuse (SHAPE) juures brigaadikindral Artur Tiganik ning Eesti sõjaline esindaja Euroopa Liidu ja NATO juures kommodoor (maaväes vastab kommodoorile brigaadikindral) Igor Schvede.
Kaitseväe juhataja nimetab ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta.
### Response:
Riho Terras: minust võib saada koduperemees Hollandis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome kaitseminister Jussi Niinistö osaleb kohtumise selles osas, mis puudutab Afganistani missiooniga seotud küsimusi, vahendas Yle.
Helsingi on saatnud Afganistani operatsioonile umbes 30 sõjaväelast, kes on peamiselt kohalike relvajõudude koolitajad.
Olukord Afganistanis on viimasel ajal pingelisemaks läinud ning sealse valitsuse vastu tegutsevad Taliban ja ISIS on korraldanud ohtralt ohvriterohkeid rünnakuid. USA soovil on NATO-l kavas saata Afganistani missioonile umbes 3000 lisasõdurit.
Soome praegune mandaat võimaldaks missioonil viibijate arvu kasvatada neljakümneni.
Pärast neljapäeval toimuvat kohtumist osaleb minister Niinistö ka USA kaitseministri James Mattise juhitud kohtumisel, kus saavad kokku ISIS-e vastase koalitsiooni liikmed.
Niinistö kutsus USA Soomes toimuvale suurõppusele
Niinistö esitas sel nädalal Helsingis oma kolleegile James Mattisele kutse, millega kutsutakse USA aastal 2020 või 2021 Soomes toimuvale suurõppusele.
"Mattis kommenteeris teemat positiivselt, et harjutama peab. Kuid loomulikult on ka neil oma õppuste graafik ja programme tuleb kooskõlastada," vahendas Yle Soome kaitseministri sõnu uudisteagentuurile STT.
Soome, Rootsi ja USA kaitseminister arutasid teemat Helsingis toimunud kolmepoolsel kohtumisel ning sellises formaadis oli tegu esimese kohtumisega. Niinistö sõnul peaks sarnane kolmepoolne kohtumine leidma aset ka järgmisel aastal ning selle jaoks on juba ette nähtud ka arutlusteemasid - näiteks hübriidohtusid puudutav koostöö ning Helsingis asuva Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse tegevus.
Samas pole hetkel veel kindel, kas Soome, Rootsi ja USA kaitseministrite kohtumisest kujuneb regulaarne formaat. Niinistö sõnul pole kolmepoolse kohtumise eesmärgiks asendada kahe riigi enda suhteid USA-ga, vaid eelkõige täiendada neid.
"Tegu on praktilise koostööga. Me ei hakka siin mingit uut allianssi looma," märkis Soome kaitseminister.
Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ütles, et kolmepoolsel kaitseministrite tasandil kohtumisel on väga oluline julgeolekupoliitiline sõnum. Samuti on see tema sõnul ka loomulik, sest nii Rootsil kui ka Soomel on USA-ga sarnane kaitsepoliitiline koostöölepe.
Hultqvist pidas sellist kolmepoolset formaati isegi nii oluliseks, et avaldas lootust, et järgmine kohtumine leiab aset juba üsna varsti. Yle andmetel on võimalik, et selline kohtumine võiks toimuda kevadel USA-s.
Soome avalikkuses tekitas viimastel päevadel palju diskussiooni ka see, et kaitseminister Niinistö teavitas avalikkust kavandatavast suurõppusest väidetavalt enne, kui seda oli riigi välispoliitilise juhtkonnaga, sealhulgas president Sauli Niinistöga põhjalikult arutatud.
Helsingis kohtusid mitmete riikide kaitseministrid
Soomes kohtusid esmaspäeval ja teisipäeval Eesti, Hollandi, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksa, Soome, Suurbritannia ja Taani kaitseminister.
Kohtumine toimus Helsingis seetõttu, et käesoleval aastal on Põhjamaade kaitsekoostöö eesistujaks olnud Soome. Järgmiseks eesistujaks on Norra.
Kohtumisele saabus ka USA kaitseminister James Mattis, kes esmaspäeval kohtus ka president Sauli Niinistöga.
USA kaitseministri sõnul kavatseb ta esmaspäeval ja teisipäeval Põhjala ja Balti riikide kaitseministrite kohtumisel ära kuulata nende mured ja uurida viise, kuidas USA saab riike aidata.
"See on võimalus korrata, et seisame koos meie sõprade demokraatiatega, NATO-s ja Euroopas laiemalt, kui mis tahes riik, kaasa arvatud Venemaa, üritab õõnestada reeglitepõhist rahvusvahelist korda," lausus James Mattis teel Helsingisse toimuvale kahepäevasele kohtumisele.
Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles aga esmaspäeval Helsingis Põhjala-Balti kaitseministrite kohtumisel, et Venemaa tegevusest pingestunud julgeolekuolukord sunnib kõiki Läänemere regiooni riike tihedamale kaitsekoostööle. | Soome kaitseminister osaleb NATO kohtumisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome kaitseminister Jussi Niinistö osaleb kohtumise selles osas, mis puudutab Afganistani missiooniga seotud küsimusi, vahendas Yle.
Helsingi on saatnud Afganistani operatsioonile umbes 30 sõjaväelast, kes on peamiselt kohalike relvajõudude koolitajad.
Olukord Afganistanis on viimasel ajal pingelisemaks läinud ning sealse valitsuse vastu tegutsevad Taliban ja ISIS on korraldanud ohtralt ohvriterohkeid rünnakuid. USA soovil on NATO-l kavas saata Afganistani missioonile umbes 3000 lisasõdurit.
Soome praegune mandaat võimaldaks missioonil viibijate arvu kasvatada neljakümneni.
Pärast neljapäeval toimuvat kohtumist osaleb minister Niinistö ka USA kaitseministri James Mattise juhitud kohtumisel, kus saavad kokku ISIS-e vastase koalitsiooni liikmed.
Niinistö kutsus USA Soomes toimuvale suurõppusele
Niinistö esitas sel nädalal Helsingis oma kolleegile James Mattisele kutse, millega kutsutakse USA aastal 2020 või 2021 Soomes toimuvale suurõppusele.
"Mattis kommenteeris teemat positiivselt, et harjutama peab. Kuid loomulikult on ka neil oma õppuste graafik ja programme tuleb kooskõlastada," vahendas Yle Soome kaitseministri sõnu uudisteagentuurile STT.
Soome, Rootsi ja USA kaitseminister arutasid teemat Helsingis toimunud kolmepoolsel kohtumisel ning sellises formaadis oli tegu esimese kohtumisega. Niinistö sõnul peaks sarnane kolmepoolne kohtumine leidma aset ka järgmisel aastal ning selle jaoks on juba ette nähtud ka arutlusteemasid - näiteks hübriidohtusid puudutav koostöö ning Helsingis asuva Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskuse tegevus.
Samas pole hetkel veel kindel, kas Soome, Rootsi ja USA kaitseministrite kohtumisest kujuneb regulaarne formaat. Niinistö sõnul pole kolmepoolse kohtumise eesmärgiks asendada kahe riigi enda suhteid USA-ga, vaid eelkõige täiendada neid.
"Tegu on praktilise koostööga. Me ei hakka siin mingit uut allianssi looma," märkis Soome kaitseminister.
Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ütles, et kolmepoolsel kaitseministrite tasandil kohtumisel on väga oluline julgeolekupoliitiline sõnum. Samuti on see tema sõnul ka loomulik, sest nii Rootsil kui ka Soomel on USA-ga sarnane kaitsepoliitiline koostöölepe.
Hultqvist pidas sellist kolmepoolset formaati isegi nii oluliseks, et avaldas lootust, et järgmine kohtumine leiab aset juba üsna varsti. Yle andmetel on võimalik, et selline kohtumine võiks toimuda kevadel USA-s.
Soome avalikkuses tekitas viimastel päevadel palju diskussiooni ka see, et kaitseminister Niinistö teavitas avalikkust kavandatavast suurõppusest väidetavalt enne, kui seda oli riigi välispoliitilise juhtkonnaga, sealhulgas president Sauli Niinistöga põhjalikult arutatud.
Helsingis kohtusid mitmete riikide kaitseministrid
Soomes kohtusid esmaspäeval ja teisipäeval Eesti, Hollandi, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksa, Soome, Suurbritannia ja Taani kaitseminister.
Kohtumine toimus Helsingis seetõttu, et käesoleval aastal on Põhjamaade kaitsekoostöö eesistujaks olnud Soome. Järgmiseks eesistujaks on Norra.
Kohtumisele saabus ka USA kaitseminister James Mattis, kes esmaspäeval kohtus ka president Sauli Niinistöga.
USA kaitseministri sõnul kavatseb ta esmaspäeval ja teisipäeval Põhjala ja Balti riikide kaitseministrite kohtumisel ära kuulata nende mured ja uurida viise, kuidas USA saab riike aidata.
"See on võimalus korrata, et seisame koos meie sõprade demokraatiatega, NATO-s ja Euroopas laiemalt, kui mis tahes riik, kaasa arvatud Venemaa, üritab õõnestada reeglitepõhist rahvusvahelist korda," lausus James Mattis teel Helsingisse toimuvale kahepäevasele kohtumisele.
Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles aga esmaspäeval Helsingis Põhjala-Balti kaitseministrite kohtumisel, et Venemaa tegevusest pingestunud julgeolekuolukord sunnib kõiki Läänemere regiooni riike tihedamale kaitsekoostööle.
### Response:
Soome kaitseminister osaleb NATO kohtumisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikaitse nõukogu koguneb reede hommikul Jääkeldris, et arutada Eesti ID-kaardi turvariski tekkimise ja kõrvaldamisega seoses esile kerkinud küsimusi, edastas presidendi kantselei.
Nõukogusse kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimehed, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja. | President kutsub ID-kaardi turvariski tõttu kokku riigikaitse nõukogu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikaitse nõukogu koguneb reede hommikul Jääkeldris, et arutada Eesti ID-kaardi turvariski tekkimise ja kõrvaldamisega seoses esile kerkinud küsimusi, edastas presidendi kantselei.
Nõukogusse kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimehed, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.
### Response:
President kutsub ID-kaardi turvariski tõttu kokku riigikaitse nõukogu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Film "Pilvede all. Neljas õde" toob vaatajate ette rääkimata loo, saladuse, mida sarja peategelaste ema Sirje on oma kolme tütre eest varjanud," selgitas Toomas Kirss ERR Menule ja lisas, et filmis paljastub, et õdesid polegi kolm, vaid hoopis neli. "Ees ootavad emotsionaalsed ning jahmatavad sündmused."
2018. aasta algul kinodesse jõudev film viib tuttavad tegelased ajas 4-5 aastat edasi. "Suurim erinevus on see, et film on eraldiseisev lugu, üks tervik kindla alguse ja lõpuga. Sarjas kulgeb tegelaste elu teises tempos, filmis jutustatakse vaatajale üks konkreetne lugu," kinnitas Kirss ja mainis, et kinno on oodatud ka need, kes pole sarja kunagi näinud.
"Mõte teha sarjast film on vana idee, mida me kaalusime juba "Kelgukoeri" tootes," sõnas ta ja nentis, et toona said nad riigilt toetuse osas äraütleva vastuse. "Nüüd olime targemad ja tegime filmi oma jõududega."
"On võimalik, et ühel hetkel peab sari ka selle sündmuseni välja jõudma, aga see sõltub juba telekanalist ja -vaatajatest," kinnitas ta ja tõi välja, et neil ei ole veel plaani sarja tegemist lõpetada. "Võimalik, et filme tuleb veel."
Filmis astuvad ekraanile lisaks tuttavatele näitlejatele ka mitmed uued näod, nende seas Guido Kangur, Karin Tammaru, Merle Palmiste, Hilje Murel, Krista Lensin jt.
Film "Pilvede all. Neljas õde" valmib sarja tegijate poolt, režissöör on Toomas Kirss, stsenarist Eleonora Berg, originaalmuusika on teinud Toomas Lunge.
Vaata treilerit siit: | Telesarjast "Pilvede all" valmib film, kinodes tuleva aasta algusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Film "Pilvede all. Neljas õde" toob vaatajate ette rääkimata loo, saladuse, mida sarja peategelaste ema Sirje on oma kolme tütre eest varjanud," selgitas Toomas Kirss ERR Menule ja lisas, et filmis paljastub, et õdesid polegi kolm, vaid hoopis neli. "Ees ootavad emotsionaalsed ning jahmatavad sündmused."
2018. aasta algul kinodesse jõudev film viib tuttavad tegelased ajas 4-5 aastat edasi. "Suurim erinevus on see, et film on eraldiseisev lugu, üks tervik kindla alguse ja lõpuga. Sarjas kulgeb tegelaste elu teises tempos, filmis jutustatakse vaatajale üks konkreetne lugu," kinnitas Kirss ja mainis, et kinno on oodatud ka need, kes pole sarja kunagi näinud.
"Mõte teha sarjast film on vana idee, mida me kaalusime juba "Kelgukoeri" tootes," sõnas ta ja nentis, et toona said nad riigilt toetuse osas äraütleva vastuse. "Nüüd olime targemad ja tegime filmi oma jõududega."
"On võimalik, et ühel hetkel peab sari ka selle sündmuseni välja jõudma, aga see sõltub juba telekanalist ja -vaatajatest," kinnitas ta ja tõi välja, et neil ei ole veel plaani sarja tegemist lõpetada. "Võimalik, et filme tuleb veel."
Filmis astuvad ekraanile lisaks tuttavatele näitlejatele ka mitmed uued näod, nende seas Guido Kangur, Karin Tammaru, Merle Palmiste, Hilje Murel, Krista Lensin jt.
Film "Pilvede all. Neljas õde" valmib sarja tegijate poolt, režissöör on Toomas Kirss, stsenarist Eleonora Berg, originaalmuusika on teinud Toomas Lunge.
Vaata treilerit siit:
### Response:
Telesarjast "Pilvede all" valmib film, kinodes tuleva aasta algusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 70-aastane loots võttis ohjad üle kaasmaalaselt Danny Blindilt, kelle jaoks sai halb valiktsükkel saatuslikuks, kuna Holland ei jõudnud järgmisel aastal Venemaal toimuvale MM-finaalturniirile, vahendab Soccernet.ee.
"Ma pole oma kavatsustest varem teada andnud, mistõttu klubid polnud teadlikud mu plaanidest ning nad ei saanud mulle tulevikuks tööd pakkuda. Peame need kaks koondisemängu ära ning siis vaatame, mis elu toob," sõnas Advocaat Hollandi meediale. | Hollandi peatreener paneb ameti maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
70-aastane loots võttis ohjad üle kaasmaalaselt Danny Blindilt, kelle jaoks sai halb valiktsükkel saatuslikuks, kuna Holland ei jõudnud järgmisel aastal Venemaal toimuvale MM-finaalturniirile, vahendab Soccernet.ee.
"Ma pole oma kavatsustest varem teada andnud, mistõttu klubid polnud teadlikud mu plaanidest ning nad ei saanud mulle tulevikuks tööd pakkuda. Peame need kaks koondisemängu ära ning siis vaatame, mis elu toob," sõnas Advocaat Hollandi meediale.
### Response:
Hollandi peatreener paneb ameti maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Koerad ja inimesed ei olegi nii erinevad, päris suure osa koerte käitumisest saab inimestele üle kanda,“ põhjendas ta. „Marcello – ma kutsun teda Martsuks - jäi igal juhul rahule.“
Kogumikust, mille iseloomustus tagakaanel ütleb, et raamat on autorile sarnaselt mehelik, tundeline ning lõhnab isuäratavalt veini ja tubaka järele, leiab portreesid ja vaatlusi nii meestest kui naistest. „Kõigist, kes on ette jäänud,“ täpsustab autor. „Võibolla mehi on natuke rohkem, aga mehed ja armastus siiski ei välista teineteist.“
Tekstid sünnivad Kivastiku sõnul täiesti spontaanselt. „Ma ei mõtle tavaliselt ette, et kirjutan ühest või teisest. Kui kogemata pähe tuleb, siis panengi kirja.“
Kui Kivastiku esimene, 2001. aastal ilmunud juttude kogumik „Presidendi lapsed“ koosnes enamjaolt portreedest, siis värskest raamatust leiab tema sõnul igasuguseid lugusid. „Mingis mõttes võib seda ikkagi ka esimese juttude kogumiku järjeks nimetada,“ arvab ta. „Mul sai aastate jooksul uuesti raamatu jagu materjali täis, sellest tekkis ka mõte see nüüd välja anda.“
Paljud raamatus sisalduvad tekstid on varem ajakirjanduses ilmunud. Viimastel aastatel on Kivastik kangekaelselt pidanud vabakutselise kirjaniku ametit. “Mingil hetkel otsustasin, et ei taha enam lehte kirjutada. Praegu teen, mida tahan, tähtaegu ees ei ole,“ iseloomustab ta oma elustiili. „Kui raha otsas on, siis sunnib elu kirjutama. Nii lihtne ongi. Iseenda peremeheks olemine muidugi tingib vahel asjade edasi lükkamist, et küll ma homme jõuan. Aga ega siin mingit muud varianti pole, kui lihtsalt tuleb kuskilt otsast pihta hakata.“
Lisaks äsja ilmunud raamatule on Kivastik viimasel ajal pihta hakanud kahe ilukirjandusliku tekstiga, millest ühele on punkt juba pandud. „Romaan on kindlasti valmis, aga sellest võiks saada ka film,“ loodab ta, „kõik sõltub rahastamisest.“ Teine romaan on Kivastikul parasjagu kirjutamisel ning ka sellel võiks filmina tulevikku olla.
Omad head küljed on tema hinnangul nii vabakutselise kirjaniku kui meeskonnatööd paratamatult tegeva stsenaristi kutse juures. „Filmitegemise juures on jama see, et sa pead pidevalt teistega vaidlema,“ märgib ta. „Teisest küljest on see muidugi hea, sest ega kogu aeg üksi ja oma peaga ka kõike välja ei mõtle.“ | Mart Kivastik kirjutas jutukogu koera pruutidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Koerad ja inimesed ei olegi nii erinevad, päris suure osa koerte käitumisest saab inimestele üle kanda,“ põhjendas ta. „Marcello – ma kutsun teda Martsuks - jäi igal juhul rahule.“
Kogumikust, mille iseloomustus tagakaanel ütleb, et raamat on autorile sarnaselt mehelik, tundeline ning lõhnab isuäratavalt veini ja tubaka järele, leiab portreesid ja vaatlusi nii meestest kui naistest. „Kõigist, kes on ette jäänud,“ täpsustab autor. „Võibolla mehi on natuke rohkem, aga mehed ja armastus siiski ei välista teineteist.“
Tekstid sünnivad Kivastiku sõnul täiesti spontaanselt. „Ma ei mõtle tavaliselt ette, et kirjutan ühest või teisest. Kui kogemata pähe tuleb, siis panengi kirja.“
Kui Kivastiku esimene, 2001. aastal ilmunud juttude kogumik „Presidendi lapsed“ koosnes enamjaolt portreedest, siis värskest raamatust leiab tema sõnul igasuguseid lugusid. „Mingis mõttes võib seda ikkagi ka esimese juttude kogumiku järjeks nimetada,“ arvab ta. „Mul sai aastate jooksul uuesti raamatu jagu materjali täis, sellest tekkis ka mõte see nüüd välja anda.“
Paljud raamatus sisalduvad tekstid on varem ajakirjanduses ilmunud. Viimastel aastatel on Kivastik kangekaelselt pidanud vabakutselise kirjaniku ametit. “Mingil hetkel otsustasin, et ei taha enam lehte kirjutada. Praegu teen, mida tahan, tähtaegu ees ei ole,“ iseloomustab ta oma elustiili. „Kui raha otsas on, siis sunnib elu kirjutama. Nii lihtne ongi. Iseenda peremeheks olemine muidugi tingib vahel asjade edasi lükkamist, et küll ma homme jõuan. Aga ega siin mingit muud varianti pole, kui lihtsalt tuleb kuskilt otsast pihta hakata.“
Lisaks äsja ilmunud raamatule on Kivastik viimasel ajal pihta hakanud kahe ilukirjandusliku tekstiga, millest ühele on punkt juba pandud. „Romaan on kindlasti valmis, aga sellest võiks saada ka film,“ loodab ta, „kõik sõltub rahastamisest.“ Teine romaan on Kivastikul parasjagu kirjutamisel ning ka sellel võiks filmina tulevikku olla.
Omad head küljed on tema hinnangul nii vabakutselise kirjaniku kui meeskonnatööd paratamatult tegeva stsenaristi kutse juures. „Filmitegemise juures on jama see, et sa pead pidevalt teistega vaidlema,“ märgib ta. „Teisest küljest on see muidugi hea, sest ega kogu aeg üksi ja oma peaga ka kõike välja ei mõtle.“
### Response:
Mart Kivastik kirjutas jutukogu koera pruutidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõsi, samasisulise eelnõu esitas parlamendile hiljuti Reformierakond, kuid seda ootab ees tõenäoliselt mahahääletamine, sest valitsus ootab, millal läbib kooskõlastuse haridusministeeriumi algne eelnõu.
Üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ütles ERR-ile, et siseministeerium ja justiitsministeerium leidsid haridusministeeriumi esialgsest eelnõust mitmeid kitsaskohti, mistõttu käib siiani vaidlus, kust jookseb mõistlikkuse piir.
"Oleme intensiivselt ja pikka aega sise- ja justiitsministeeriumiga lahendusvariante arutanud. Kõik saavad aru, et õpetajatel peavad olema õigused, aga küsimus on, kus on mõistlik piir. Et ei tekiks seda ohtu, et kuskil keegi kuritarvitab neid õigusi. Teisest küljest ei taha õpetajad ja koolijuhid endale politsei õigusi," selgitas Laidmets.
Selge on asekantsleri sõnul see, et õpetajate õiguste teema tuleb mingil viisil seaduses reguleerida. "Lähiajal on lahendus tulemas, aga sellisel kujul, nagu see väga esialgne eelnõu oli, ei saanud edasi minna."
Laidmets lisas, et eelnõu algses versioonis oli palju juriidilisi küsimusi, näiteks see, mis hetkest ja mis tingimustel võib õpilast läbi otsida.
"Kui õpilase käitumine on selgelt ohtlik, siis kes ja mis piirides võib reageerida. Eeldame, et füüsilist lähenemist teisele persoonile ei ole vaja. Sellega tegelevad need inimesed, kes on selleks seatud - politseinikud või muud ametnikud," ütles asekantsler.
Laidmetsa sõnul soovib ministeerium jõuda lahenduseni, mille puhul keegi ei tunneks endale liigseid kohustusi saavat, kuid teisest küljest oleks turvalisus ja sekkumisvõimalus tagatud.
Eesmärk on, et kui keegi silmnähtavalt rikub korda või muutub ohtlikuks, ei peaks kohe politsei poole pöörduma, vaid saaks seaduse raames koolis olukorra lahendada.
Laidmets avaldas lootust, et kompromissini jõutakse lähinädalatel, siis saab eelnõu esitada valitsusele ja sealt edasi parlamendile.
Eelnõu esialgne versioon
2016. aastal valminud eelnõu esialgne versioon loetles üles esemed ja ained (tubakas, alkohol, žiletiterad, ragulkad jpm), mis ei tohi koolis õpilase valduse olla.
Toona plaanitud seadusemuudatus võimaldaks need esemed võtta kooli hoiule ka siis, kui õpilane neid kaasas kannab, kuid ei ole neid koolis veel kasutanud ehk teisisõnu tagatakse võimalus sekkuda enne võimaliku ohu tekkimist.
Turvakontrollina käsitles eelnõu õigust vaatlemise ja kompamisega õpilane ja temaga kaasas olevad esemed, näiteks üleriided, pinal, kott, taskud, või tema kasutuses oleva lauasahtel või kapp läbi vaadata.
Eelnõu kirjeldas ka olukorda, kui õpilane ei allu korraldustele, ning sellistel puhkudel nägi eelnõu ette võimaluse erandkorras kasutada vahetut sundi. | Õpilase kotikontrolli eelnõu toppab üle aasta ministeeriumides | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõsi, samasisulise eelnõu esitas parlamendile hiljuti Reformierakond, kuid seda ootab ees tõenäoliselt mahahääletamine, sest valitsus ootab, millal läbib kooskõlastuse haridusministeeriumi algne eelnõu.
Üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ütles ERR-ile, et siseministeerium ja justiitsministeerium leidsid haridusministeeriumi esialgsest eelnõust mitmeid kitsaskohti, mistõttu käib siiani vaidlus, kust jookseb mõistlikkuse piir.
"Oleme intensiivselt ja pikka aega sise- ja justiitsministeeriumiga lahendusvariante arutanud. Kõik saavad aru, et õpetajatel peavad olema õigused, aga küsimus on, kus on mõistlik piir. Et ei tekiks seda ohtu, et kuskil keegi kuritarvitab neid õigusi. Teisest küljest ei taha õpetajad ja koolijuhid endale politsei õigusi," selgitas Laidmets.
Selge on asekantsleri sõnul see, et õpetajate õiguste teema tuleb mingil viisil seaduses reguleerida. "Lähiajal on lahendus tulemas, aga sellisel kujul, nagu see väga esialgne eelnõu oli, ei saanud edasi minna."
Laidmets lisas, et eelnõu algses versioonis oli palju juriidilisi küsimusi, näiteks see, mis hetkest ja mis tingimustel võib õpilast läbi otsida.
"Kui õpilase käitumine on selgelt ohtlik, siis kes ja mis piirides võib reageerida. Eeldame, et füüsilist lähenemist teisele persoonile ei ole vaja. Sellega tegelevad need inimesed, kes on selleks seatud - politseinikud või muud ametnikud," ütles asekantsler.
Laidmetsa sõnul soovib ministeerium jõuda lahenduseni, mille puhul keegi ei tunneks endale liigseid kohustusi saavat, kuid teisest küljest oleks turvalisus ja sekkumisvõimalus tagatud.
Eesmärk on, et kui keegi silmnähtavalt rikub korda või muutub ohtlikuks, ei peaks kohe politsei poole pöörduma, vaid saaks seaduse raames koolis olukorra lahendada.
Laidmets avaldas lootust, et kompromissini jõutakse lähinädalatel, siis saab eelnõu esitada valitsusele ja sealt edasi parlamendile.
Eelnõu esialgne versioon
2016. aastal valminud eelnõu esialgne versioon loetles üles esemed ja ained (tubakas, alkohol, žiletiterad, ragulkad jpm), mis ei tohi koolis õpilase valduse olla.
Toona plaanitud seadusemuudatus võimaldaks need esemed võtta kooli hoiule ka siis, kui õpilane neid kaasas kannab, kuid ei ole neid koolis veel kasutanud ehk teisisõnu tagatakse võimalus sekkuda enne võimaliku ohu tekkimist.
Turvakontrollina käsitles eelnõu õigust vaatlemise ja kompamisega õpilane ja temaga kaasas olevad esemed, näiteks üleriided, pinal, kott, taskud, või tema kasutuses oleva lauasahtel või kapp läbi vaadata.
Eelnõu kirjeldas ka olukorda, kui õpilane ei allu korraldustele, ning sellistel puhkudel nägi eelnõu ette võimaluse erandkorras kasutada vahetut sundi.
### Response:
Õpilase kotikontrolli eelnõu toppab üle aasta ministeeriumides |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Programmi eesmärk on esile tõsta üha enam hägustuvaid piire väikese ja suure ekraani vahel. Kavva kuuluvad kolm sarja: "Babülon Berliin", "Gogol" ja "Tšornobõl 2. Keelutsoon".
"Babülon Berliin" on kõigi aegade kalleim Saksa seriaal, mille eelarve on väidetavalt ligemale 40 miljonit eurot. Tegevus leiab aset 1920. aastate Berliinis organiseeritud kuritegevuse ja poliitilise äärmusluse ajastul, mis valmistas ette natsionaalsotsialismi esiletõusu.
Volker Kutscheri teostel põhineva 16-osalise sarja režissöörid on Tom Tykwer, Henk Handloegten ja Achim von Borries. Seda on müüdud juba rohkem kui 60 riiki, ostjate seas on ka näiteks Netflix, kes hakkab seda levitama USAs.
"Gogol" on müstiline thriller, mis ammutab inspiratsiooni Nikolai Gogoli teosest "Õhtud külas Dikanka lähedal". Detektiiv Jakov Guro lahendab selles koos oma abilise, üleloomulike võimetega noore kohtukirjutaja Gogoliga noorte naiste mõistatuslike surmade saladust. Režissöör on Jegor Baranov.
Tegu on esimese telesarjaga Venemaal, mis jõuab kõigepealt kino- ja alles seejärel teleekraanidele. Esimene film, mis tuli augusti lõpus välja ligemale 1400 ekraanil, on nüüdseks kogunud juba 1,9 miljonit vaatajat ja teeninud 7,8 miljonit dollarit kassatulu. Kokku peaks seriaali põhjal kokku pandud filme tulema neli.
"Tšornobõl 2. Keelutsoon" jätkab üht kõige populaarsemat Vene sarja, mille esimene hooaeg oli kavas 2014. aastal. Pärast Tšornobõli katastroofi ärahoidmist ja tänapäeva naasmist avastab Paša, et asjade käiku muuta ei ole siiski võimalik – tuumaõnnetus on aset leidnud teisel pool ookeani, kuhu ta sõprade seltsis nüüd siirdub, sattudes otse keset postapokalüptilist maailma.
See on esimene Vene seriaal, mis on filmitud Hollywoodis populaarsete Ameerika näitlejate osavõtul. 8-osalise fantastikasarja režissöör on Pavel Kostomarov. | PÖFF hakkab näitama telesarju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Programmi eesmärk on esile tõsta üha enam hägustuvaid piire väikese ja suure ekraani vahel. Kavva kuuluvad kolm sarja: "Babülon Berliin", "Gogol" ja "Tšornobõl 2. Keelutsoon".
"Babülon Berliin" on kõigi aegade kalleim Saksa seriaal, mille eelarve on väidetavalt ligemale 40 miljonit eurot. Tegevus leiab aset 1920. aastate Berliinis organiseeritud kuritegevuse ja poliitilise äärmusluse ajastul, mis valmistas ette natsionaalsotsialismi esiletõusu.
Volker Kutscheri teostel põhineva 16-osalise sarja režissöörid on Tom Tykwer, Henk Handloegten ja Achim von Borries. Seda on müüdud juba rohkem kui 60 riiki, ostjate seas on ka näiteks Netflix, kes hakkab seda levitama USAs.
"Gogol" on müstiline thriller, mis ammutab inspiratsiooni Nikolai Gogoli teosest "Õhtud külas Dikanka lähedal". Detektiiv Jakov Guro lahendab selles koos oma abilise, üleloomulike võimetega noore kohtukirjutaja Gogoliga noorte naiste mõistatuslike surmade saladust. Režissöör on Jegor Baranov.
Tegu on esimese telesarjaga Venemaal, mis jõuab kõigepealt kino- ja alles seejärel teleekraanidele. Esimene film, mis tuli augusti lõpus välja ligemale 1400 ekraanil, on nüüdseks kogunud juba 1,9 miljonit vaatajat ja teeninud 7,8 miljonit dollarit kassatulu. Kokku peaks seriaali põhjal kokku pandud filme tulema neli.
"Tšornobõl 2. Keelutsoon" jätkab üht kõige populaarsemat Vene sarja, mille esimene hooaeg oli kavas 2014. aastal. Pärast Tšornobõli katastroofi ärahoidmist ja tänapäeva naasmist avastab Paša, et asjade käiku muuta ei ole siiski võimalik – tuumaõnnetus on aset leidnud teisel pool ookeani, kuhu ta sõprade seltsis nüüd siirdub, sattudes otse keset postapokalüptilist maailma.
See on esimene Vene seriaal, mis on filmitud Hollywoodis populaarsete Ameerika näitlejate osavõtul. 8-osalise fantastikasarja režissöör on Pavel Kostomarov.
### Response:
PÖFF hakkab näitama telesarju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme esitlenud tulemusi rahvusvahelistel konverentsidel juba paarisajale teadlasele. Neist suurem osa on läinud neid nähes päris elevile. Mitte keegi ei oska aga päris täpselt selgitada, mis seal ikkagi toimub," sõnas uurimuse juhtivautor Iair Arcavi, USA-s Californias asuva Las Cumbres observatooriumi astrofüüsik.
Maast ligikaudu 500 miljoni valgusaasta kaugusel asuv iPTF14hls oleks jäänud teadlastel peaaegu kahe silma vahele. Selle avastamise järel 2014. aastal ei paistnud see silma millegi erilise poolest. Kuid nagu juhtub ikka ja jälle, päästsid päeva viimases hädas lõputöö teemat otsinud magistritudengid. "Soovitasin neist ühel, Zheng Wongil, supernoova vaatlusi sisaldavat kataloogi läbi kammida. Ehk hakkab tal seal midagi huvitavat silma," meenutas Arcavi. Nii ka juhtus.
Teada-tuntud supernoova plahvatuste käigus paiskab massiivse tähe sisemuses toimuv plahvatus selle välimised kihid ümbritsevasse ilmaruumi. Vabaneva energia toel hõõgub vesinikgaas keskmiselt sada päeva. Wong märkas aga, et iPTF14hls säras eredalt ka pool aastat hiljem. Traditsioonilise saja päeva möödudes paistis see sama noorena kui teised supernoovad 30 päeva vanuselt. Kaks aastat pärast plahvatust oli selle näiline vanus võrreldav 60 päeva eest plahvatanud supernoovaga.
IPTF14hls on tavalistest supernoovadest oluliselt eredam ja pikaealisem. Autor: LCO/S. Wilkinson
"Hiljuti hakkas supernoovad Päikese tagant uuesti paistma. Kuigi see on endiselt tavalistest kordades eredam, on selle eredus vähenenud vahepealse ajaga umbes sada korda. iPTF14hls paistab viimaks hääbuvat, kuid me ei ole selles päris kindlad," nentis Acavi.
Töörühm leidis nimelt arhiiviandmetes tuhlates, et samas taevapiirkonnas lahvatas supernoova 1954. aastal. Võimalus, et tegu on pelga kokkusattumusega, jääb 1–5 protsendi vahele. Isegi kui iPTF14hls näol on tegu teise supernoovaga, oleks astrofüüsiku sõnul tegu ka sellisel juhul tema teada tegu harukordse sündmusega.
Võimaliku tekkemehhanismina käis Acavi kolleegidega ajakirjas Nature ilmunud töös mudeli, mille võimalikkuse üle on arutlenud eelnevalt vaid teoreetikud. "Pulseeriv paari-ebastabiilsus supernoova (pulsational pair-instability supernova) saab tekkida vaid ülimassiivsetest tähtedest. Nende sisemus on sedavõrd tuline (~ miljard kraadi Celsiuse järgi), et kõrge energiaga valgusosakestest tekivad aine ja antiaine osakesed," selgitas astrofüüsik.
See vähendab oluliselt kiirguse avaldatavat rõhku. Täht hakkab kahanema ja selle sisetemperatuur uuesti tõusma. Kolme miljardi kraadi juures hakkavad ühinema hapniku tuumad, mille käigus vallandub taas suurel hulgal energiat. Suur hulk materjali paiskub ilmaruumi ja tähe suurus stabiliseerub. Seejärel hakkab tsükkel uuesti peale. Samas tunnistas ta kohe, et hüpoteesil on omad puudused.
Hakatuseks vallanduks selle tulemusel suurusjärgu võrra vähem energiat, kui on astronoomid seni tehtud vaatluste käigus näinud. "Samuti võiks mudeli alusel oodata, et suurem osa väliskihtide vesinikust paiskuks juba esimeste plahvatuste tõttu kaugele ilmaruumi. IPTF14hls lähistelt pärineva valguse analüüsi põhjal on vesinik aga selgelt olemas," sõnas Acavi.
Astrofüüsik lootis, et paari järgmise aasta vältel tehtavate vaatlustega saadakse parem ülevaade objeki sisestruktuurist. See aitaks pakkuda teoreetikutel välja reaalsusega paremas kooskõlas olevaid mudeleid ja selgitusi.
Kui tegu on tõesti pulseeriv paari-ebastabiilsus supernoovaga, viitab see, et Päikesest enam kui sada korda suurema massiga tähed tekivad ka tänapäeval. Seni on arvatud, et see iseloomustas vaid noort universumi. "Lahendamist vajavaid mõistatusi igal juhul jätkub. Ja see, mida me veel päris hästi ei mõista, pakub meile ka kõige rohkem põnevust," naeratas Acavi.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Suur täht sureb juba kolmandat aastat ja astronoomid ei tea, miks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme esitlenud tulemusi rahvusvahelistel konverentsidel juba paarisajale teadlasele. Neist suurem osa on läinud neid nähes päris elevile. Mitte keegi ei oska aga päris täpselt selgitada, mis seal ikkagi toimub," sõnas uurimuse juhtivautor Iair Arcavi, USA-s Californias asuva Las Cumbres observatooriumi astrofüüsik.
Maast ligikaudu 500 miljoni valgusaasta kaugusel asuv iPTF14hls oleks jäänud teadlastel peaaegu kahe silma vahele. Selle avastamise järel 2014. aastal ei paistnud see silma millegi erilise poolest. Kuid nagu juhtub ikka ja jälle, päästsid päeva viimases hädas lõputöö teemat otsinud magistritudengid. "Soovitasin neist ühel, Zheng Wongil, supernoova vaatlusi sisaldavat kataloogi läbi kammida. Ehk hakkab tal seal midagi huvitavat silma," meenutas Arcavi. Nii ka juhtus.
Teada-tuntud supernoova plahvatuste käigus paiskab massiivse tähe sisemuses toimuv plahvatus selle välimised kihid ümbritsevasse ilmaruumi. Vabaneva energia toel hõõgub vesinikgaas keskmiselt sada päeva. Wong märkas aga, et iPTF14hls säras eredalt ka pool aastat hiljem. Traditsioonilise saja päeva möödudes paistis see sama noorena kui teised supernoovad 30 päeva vanuselt. Kaks aastat pärast plahvatust oli selle näiline vanus võrreldav 60 päeva eest plahvatanud supernoovaga.
IPTF14hls on tavalistest supernoovadest oluliselt eredam ja pikaealisem. Autor: LCO/S. Wilkinson
"Hiljuti hakkas supernoovad Päikese tagant uuesti paistma. Kuigi see on endiselt tavalistest kordades eredam, on selle eredus vähenenud vahepealse ajaga umbes sada korda. iPTF14hls paistab viimaks hääbuvat, kuid me ei ole selles päris kindlad," nentis Acavi.
Töörühm leidis nimelt arhiiviandmetes tuhlates, et samas taevapiirkonnas lahvatas supernoova 1954. aastal. Võimalus, et tegu on pelga kokkusattumusega, jääb 1–5 protsendi vahele. Isegi kui iPTF14hls näol on tegu teise supernoovaga, oleks astrofüüsiku sõnul tegu ka sellisel juhul tema teada tegu harukordse sündmusega.
Võimaliku tekkemehhanismina käis Acavi kolleegidega ajakirjas Nature ilmunud töös mudeli, mille võimalikkuse üle on arutlenud eelnevalt vaid teoreetikud. "Pulseeriv paari-ebastabiilsus supernoova (pulsational pair-instability supernova) saab tekkida vaid ülimassiivsetest tähtedest. Nende sisemus on sedavõrd tuline (~ miljard kraadi Celsiuse järgi), et kõrge energiaga valgusosakestest tekivad aine ja antiaine osakesed," selgitas astrofüüsik.
See vähendab oluliselt kiirguse avaldatavat rõhku. Täht hakkab kahanema ja selle sisetemperatuur uuesti tõusma. Kolme miljardi kraadi juures hakkavad ühinema hapniku tuumad, mille käigus vallandub taas suurel hulgal energiat. Suur hulk materjali paiskub ilmaruumi ja tähe suurus stabiliseerub. Seejärel hakkab tsükkel uuesti peale. Samas tunnistas ta kohe, et hüpoteesil on omad puudused.
Hakatuseks vallanduks selle tulemusel suurusjärgu võrra vähem energiat, kui on astronoomid seni tehtud vaatluste käigus näinud. "Samuti võiks mudeli alusel oodata, et suurem osa väliskihtide vesinikust paiskuks juba esimeste plahvatuste tõttu kaugele ilmaruumi. IPTF14hls lähistelt pärineva valguse analüüsi põhjal on vesinik aga selgelt olemas," sõnas Acavi.
Astrofüüsik lootis, et paari järgmise aasta vältel tehtavate vaatlustega saadakse parem ülevaade objeki sisestruktuurist. See aitaks pakkuda teoreetikutel välja reaalsusega paremas kooskõlas olevaid mudeleid ja selgitusi.
Kui tegu on tõesti pulseeriv paari-ebastabiilsus supernoovaga, viitab see, et Päikesest enam kui sada korda suurema massiga tähed tekivad ka tänapäeval. Seni on arvatud, et see iseloomustas vaid noort universumi. "Lahendamist vajavaid mõistatusi igal juhul jätkub. Ja see, mida me veel päris hästi ei mõista, pakub meile ka kõige rohkem põnevust," naeratas Acavi.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
### Response:
Suur täht sureb juba kolmandat aastat ja astronoomid ei tea, miks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 5 km pikkusele jooksudistantsile on ennast kirja pannud ligi 320 osalejat. Võistluspäeval on teiste hulgas stardis ka Rio olümpiamängudel osalenud takistusjooksja Kaur Kivistik, #GORUNTARTU jooksusarja üldliider Vjatšeslav Košelev ning 2016. aasta Eesti meister 3000m jooksus Egle-Helene Ervin.
Jooksjaterivi lõpust stardib Novembrikõnni distants (5 km, ajavõtuga ja ajavõtuta). | Tartu jooksuhooaja lõpetab novembrijooks, stardis ka Kaur Kivistik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
5 km pikkusele jooksudistantsile on ennast kirja pannud ligi 320 osalejat. Võistluspäeval on teiste hulgas stardis ka Rio olümpiamängudel osalenud takistusjooksja Kaur Kivistik, #GORUNTARTU jooksusarja üldliider Vjatšeslav Košelev ning 2016. aasta Eesti meister 3000m jooksus Egle-Helene Ervin.
Jooksjaterivi lõpust stardib Novembrikõnni distants (5 km, ajavõtuga ja ajavõtuta).
### Response:
Tartu jooksuhooaja lõpetab novembrijooks, stardis ka Kaur Kivistik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandas kvartalis kasvas kõikide põhitegevuse ärisegmentide müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Restoranide ja kaupluste müügitulu kasvas 3 miljoni euro võrra ja piletimüük 1,2 miljoni euro võrra, kasvu toetas 2 protsendi võrra 2,9 miljonile suurenenud reisijate arv, teatas Tallink börsile.
Kolmanda kvartali kaubaveo müügitulu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,5 miljoni euro võrra, müüki toetas kaubaveo mahu kasv kõikides geograafilistes segmentides. "Antud tulemused on Tallink Grupi jaoks positiivsed, eriti praegustes tihedates konkurentsitingimustes. Selle aasta tulemusi on mõjutanud mitmed asjaolud," ütles Tallink Grupi finantsdirektor Veiko Haavapuu.
"Näiteks uue veeldatud maagaasil töötava laeva Megastar liinile tulek Tallinn-Helsingi liinil, viie reisilaeva korralised hooldustööd esimeses kvartalis, veomahu võimekuse kasv mitmel Tallink Grupi opereeritud liinil peale laevade liinivahetust 2016. aasta detsembris ning konkurentsi tihenemine Tallinn-Helsingi liinil, mis on omakorda avaldanud mõju piletihindadele," lisas ta.
"Tihedast konkurentsist hoolimata on Tallink Grupi reisijate koguarv pidevalt kasvanud ning eriti jõudsalt on kasvanud kontserni kaubavedu kõigis geograafilistes segmentides. Ootuspäraselt ning eelnevate aastatega sarnaselt on käesoleva aasta suurimad käibe ja kasuminumbrid teenitud kolmandas kvartalis, mis on ühtlasi suvine turismi kõrghooaeg. 2017. aasta kolmas kvartal on aga meie jaoks olnud eriti positiivne, kuna kolmanda kvartali reisijate koguarv kasvas eelmise aastaga võrreldes 2 protsendi võrra ja saavutasime juulikuus uue reisijate arvu rekordi, mis mõjutas positiivselt kolmanda kvartali finantstulemusi," lausus Haavapuu.
Eesti-Soome vaheliste laevaliinide kolmanda kvartali müügitulu vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6 protsenti. Müügitulu langus oli tingitud väiksemast reisijate arvust, mida mõjutasid liinide väiksem veomaht ja konkurentide poolt lisatud veomaht suvisel kõrghooajal.
Vaatamata madalamale müügitulule paranes Eesti-Soome segmendi tulemus tänu optimaalsematele opereerimiskuludele Tallinna-Helsingi liinil kolme laevaga opereerimisest. Tallinna-Helsingi liinil alustas jaanuaris 2017 reisilaeva Star kõrval Tallink Shuttle'i teenuse opereerimist uus kiire reisilaev Megastar. Tallinna-Helsingi kruiisiliinil opereerib 2017. aastal üks reisilaev, 2016. aastal opereeris perioodil märts kuni august kruiisiliinil kaks reisilaeva.
Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide kolmanda kvartali müügitulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4 protsenti. Müügitulu kasvu toetas 1,8 protsenti võrra suurem liinidel teenindatud reisijate arv. Transporditud kaubaveoühikute arv suurenes kolmandas kvartalis 13,7 protsenti võrra. Segmendi kolmanda kvartali tulemus paranes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9 miljoni euro võrra ja oli 17,9 miljonit eurot.
Eesti-Rootsi vaheliste laevaliinide kolmanda kvartali müügitulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,6 protsenti. Müügitulu kasvu toetas 8,1 protsenti võrra suurem teenindatud reisijate arv. Transporditud kaubaveoühikute arv suurenes kolmandas kvartalis 2,9 protsenti võrra. Segmendi kolmanda kvartali tulemus paranes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,9 protsenti võrra ja oli 7,8 miljonit eurot.
Läti-Rootsi vahelise laevaliini tulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 66,4 protsenti ja transporditud kaubaveoühikute arv suurenes 120 protsenti. Segmendi kolmanda kvartali tulemus paranes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,2 protsenti võrra ja oli 4,4 miljonit eurot. Alates 2016. aasta detsembrist opereerib liinil kaks laeva, eelmise aasta kolmandas kvartalis oli liinil üks laev.
Tallink Grupi 2017. majandusaasta kolmanda kvartali brutokasum kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,2 miljoni euro võrra ja oli 81,9 miljonit eurot, kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas 8,3 miljoni euro võrra ja oli 75,4 miljonit eurot. Kolmanda kvartali kasumlikkust mõjutasid lisandunud veomahust tulenevad suuremad reisijate ja veetud kaubaveo ühikute arvud ning optimaalsemad opereerimiskulud Tallinna-Helsingi liinil kolme laevaga opereerimisest. Samas mõjutasid majandustulemust ka eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suuremad kütusekulud.
Kolmanda kvartali netofinantskulu vähenes 0,3 miljoni euro võrra peamiselt madalamast intressikulust. Kursivahed ning valuuta- ja intressi tuletisinstrumentide ümberhindluste tulemused olid eelmise aastaga samal tasemel.
Kontserni auditeerimata puhaskasum oli 2017. majandusaasta kolmandas kvartalis 47,8 miljonit eurot ehk 0,071 eurot aktsia kohta, eelmise aasta sama perioodi puhaskasum oli 42,8 miljonit eurot ehk 0,064 eurot aktsia kohta.
2017. aasta esimese üheksa kuuga vedas kontsern kokku 7,4 miljonit reisijat, mida on 2,9 protsenti võrra rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Kontserni esimese 9 kuu auditeerimata müügitulu kasvas 3,2 protsenti võrra ja oli kokku 734,1 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas ligi 10 miljoni euro võrra ja oli 129,5 miljonit eurot ja auditeerimata puhaskasum oli 45,4 miljonit eurot.
2017. aasta esimese üheksa kuu finantstulemust mõjutasid viie reisilaeva korralised hooldustööd 2017. aasta esimeses kvartalis ja suurem veovõimsus mitmetel liinidel peale laevade liinivahetusi 2016. aasta detsembris. Esimesel üheksal kuul suurenes Eesti-Soome vahelises laevaliikluses konkurents, mis avaldas survet piletihindadele.
Tallink Grupi netovõlg vähenes kolmandas kvartalis 18,6 miljoni euro võrra ja oli kokku 635,2 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 4,0.
Kontserni kogulikviidsus, ehk raha ja kasutamata krediidilimiidid, moodustas kolmanda kvartali lõpus 87,5 miljonit eurot sealhulgas 80,2 miljonit eurot rahas ja 7,3 miljonit eurot kasutamata krediidilimiitides. | Tallinki kolmanda kvartali kasum kasvas 11,7 protsenti 47,8 miljonini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandas kvartalis kasvas kõikide põhitegevuse ärisegmentide müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Restoranide ja kaupluste müügitulu kasvas 3 miljoni euro võrra ja piletimüük 1,2 miljoni euro võrra, kasvu toetas 2 protsendi võrra 2,9 miljonile suurenenud reisijate arv, teatas Tallink börsile.
Kolmanda kvartali kaubaveo müügitulu suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,5 miljoni euro võrra, müüki toetas kaubaveo mahu kasv kõikides geograafilistes segmentides. "Antud tulemused on Tallink Grupi jaoks positiivsed, eriti praegustes tihedates konkurentsitingimustes. Selle aasta tulemusi on mõjutanud mitmed asjaolud," ütles Tallink Grupi finantsdirektor Veiko Haavapuu.
"Näiteks uue veeldatud maagaasil töötava laeva Megastar liinile tulek Tallinn-Helsingi liinil, viie reisilaeva korralised hooldustööd esimeses kvartalis, veomahu võimekuse kasv mitmel Tallink Grupi opereeritud liinil peale laevade liinivahetust 2016. aasta detsembris ning konkurentsi tihenemine Tallinn-Helsingi liinil, mis on omakorda avaldanud mõju piletihindadele," lisas ta.
"Tihedast konkurentsist hoolimata on Tallink Grupi reisijate koguarv pidevalt kasvanud ning eriti jõudsalt on kasvanud kontserni kaubavedu kõigis geograafilistes segmentides. Ootuspäraselt ning eelnevate aastatega sarnaselt on käesoleva aasta suurimad käibe ja kasuminumbrid teenitud kolmandas kvartalis, mis on ühtlasi suvine turismi kõrghooaeg. 2017. aasta kolmas kvartal on aga meie jaoks olnud eriti positiivne, kuna kolmanda kvartali reisijate koguarv kasvas eelmise aastaga võrreldes 2 protsendi võrra ja saavutasime juulikuus uue reisijate arvu rekordi, mis mõjutas positiivselt kolmanda kvartali finantstulemusi," lausus Haavapuu.
Eesti-Soome vaheliste laevaliinide kolmanda kvartali müügitulu vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6 protsenti. Müügitulu langus oli tingitud väiksemast reisijate arvust, mida mõjutasid liinide väiksem veomaht ja konkurentide poolt lisatud veomaht suvisel kõrghooajal.
Vaatamata madalamale müügitulule paranes Eesti-Soome segmendi tulemus tänu optimaalsematele opereerimiskuludele Tallinna-Helsingi liinil kolme laevaga opereerimisest. Tallinna-Helsingi liinil alustas jaanuaris 2017 reisilaeva Star kõrval Tallink Shuttle'i teenuse opereerimist uus kiire reisilaev Megastar. Tallinna-Helsingi kruiisiliinil opereerib 2017. aastal üks reisilaev, 2016. aastal opereeris perioodil märts kuni august kruiisiliinil kaks reisilaeva.
Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide kolmanda kvartali müügitulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4 protsenti. Müügitulu kasvu toetas 1,8 protsenti võrra suurem liinidel teenindatud reisijate arv. Transporditud kaubaveoühikute arv suurenes kolmandas kvartalis 13,7 protsenti võrra. Segmendi kolmanda kvartali tulemus paranes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9 miljoni euro võrra ja oli 17,9 miljonit eurot.
Eesti-Rootsi vaheliste laevaliinide kolmanda kvartali müügitulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,6 protsenti. Müügitulu kasvu toetas 8,1 protsenti võrra suurem teenindatud reisijate arv. Transporditud kaubaveoühikute arv suurenes kolmandas kvartalis 2,9 protsenti võrra. Segmendi kolmanda kvartali tulemus paranes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,9 protsenti võrra ja oli 7,8 miljonit eurot.
Läti-Rootsi vahelise laevaliini tulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 66,4 protsenti ja transporditud kaubaveoühikute arv suurenes 120 protsenti. Segmendi kolmanda kvartali tulemus paranes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,2 protsenti võrra ja oli 4,4 miljonit eurot. Alates 2016. aasta detsembrist opereerib liinil kaks laeva, eelmise aasta kolmandas kvartalis oli liinil üks laev.
Tallink Grupi 2017. majandusaasta kolmanda kvartali brutokasum kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,2 miljoni euro võrra ja oli 81,9 miljonit eurot, kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas 8,3 miljoni euro võrra ja oli 75,4 miljonit eurot. Kolmanda kvartali kasumlikkust mõjutasid lisandunud veomahust tulenevad suuremad reisijate ja veetud kaubaveo ühikute arvud ning optimaalsemad opereerimiskulud Tallinna-Helsingi liinil kolme laevaga opereerimisest. Samas mõjutasid majandustulemust ka eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suuremad kütusekulud.
Kolmanda kvartali netofinantskulu vähenes 0,3 miljoni euro võrra peamiselt madalamast intressikulust. Kursivahed ning valuuta- ja intressi tuletisinstrumentide ümberhindluste tulemused olid eelmise aastaga samal tasemel.
Kontserni auditeerimata puhaskasum oli 2017. majandusaasta kolmandas kvartalis 47,8 miljonit eurot ehk 0,071 eurot aktsia kohta, eelmise aasta sama perioodi puhaskasum oli 42,8 miljonit eurot ehk 0,064 eurot aktsia kohta.
2017. aasta esimese üheksa kuuga vedas kontsern kokku 7,4 miljonit reisijat, mida on 2,9 protsenti võrra rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Kontserni esimese 9 kuu auditeerimata müügitulu kasvas 3,2 protsenti võrra ja oli kokku 734,1 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas ligi 10 miljoni euro võrra ja oli 129,5 miljonit eurot ja auditeerimata puhaskasum oli 45,4 miljonit eurot.
2017. aasta esimese üheksa kuu finantstulemust mõjutasid viie reisilaeva korralised hooldustööd 2017. aasta esimeses kvartalis ja suurem veovõimsus mitmetel liinidel peale laevade liinivahetusi 2016. aasta detsembris. Esimesel üheksal kuul suurenes Eesti-Soome vahelises laevaliikluses konkurents, mis avaldas survet piletihindadele.
Tallink Grupi netovõlg vähenes kolmandas kvartalis 18,6 miljoni euro võrra ja oli kokku 635,2 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 4,0.
Kontserni kogulikviidsus, ehk raha ja kasutamata krediidilimiidid, moodustas kolmanda kvartali lõpus 87,5 miljonit eurot sealhulgas 80,2 miljonit eurot rahas ja 7,3 miljonit eurot kasutamata krediidilimiitides.
### Response:
Tallinki kolmanda kvartali kasum kasvas 11,7 protsenti 47,8 miljonini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Öökuninganna” on haarav põnevuslugu kahe väga erineva inimese kohtumisest. Nooruses välismaa ooperiteatrites laulnud Elli peab pärast traagilist sündmusteahelat kohanema eluga Eestis, olles iga päev tunnistajaks oma paratamatule allakäigule. Põnev ja saatuslik sündmustik vallandub noore sotsiaaltöötaja Jakobi ilmumisega Elli lävepakule. Lavastus kõneleb ühteaegu humoorikalt ja traagiliselt kahe elusaatuse näitel hingede kokkupõrkest ja lahtitõukest, "parim enne möödas" hirmust ning sellest, mis meist maha jääb, kui oleme kord läinud.
Lavastaja Helen Rekkor ütles, et teda võlus “Öökuninganna” teksti juures võimalus vaadelda, kuidas kahe inimese vahel võib tärgata empaatia, usaldus ja sõprus vaatamata põlvkondade vahelisele lõhele ja asjaolule, et mõlemal karakteril on luukeresid kapis rohkem kui üks. “Näidend on põnev, hoogne, humoorikas ja traagiline. Samuti tõstatab tekst väga olulisi teemasid nagu lähisuhtevägivald. Näidendi peategelane on oma eluga edasi läinud, kuid haavad on jäänud. Ta teeb suurepärase vangerduse ja pöörab lootusetu situatsiooni viljakaks ja jätkusuutlikuks. Kuidas elada nii, et jälg, mis sinust jääb, oleks väärtuspõhine? See on küsimus, millega meil kõigil tuleb silmitsi seista.”
Piret Jaaks ütles, et soovis oma näidendit kirjutades pakkuda tugevat rolli eesti naisnäitlejale. “Olin mõelnud pikalt, miks eesti kaasaegses dramaturgias on niivõrd vähe tõeliselt suuri rolle üle 40aastasele naisnäitlejatele, kuid ei suutnudki selle küsimusele ühest vastust leida. Ühel hetkel mõistsin – see roll tuleb mul endal kirjutada. Mul on eriliselt hea meel, et sellesse astus niivõrd võimas draamanäitleja nagu Liina Tennosaar.”
“Öökuninganna” autor on Piret Jaaks, lavastaja Helen Rekkor, kunstnik Maarja Pabunen, helilooja Ardo Ran Varres, osades Liina Tennosaar ja Martin Tikk.
Esietendus toimub Karlova Teatris (Tähe 66, Tartu) 16. novembril kell 19.00. Teised etendused 17., 21., 22., 23. ja 24. novembril. | Karlova Teatris esietendub Helen Rekkori uuslavastus “Öökuninganna" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Öökuninganna” on haarav põnevuslugu kahe väga erineva inimese kohtumisest. Nooruses välismaa ooperiteatrites laulnud Elli peab pärast traagilist sündmusteahelat kohanema eluga Eestis, olles iga päev tunnistajaks oma paratamatule allakäigule. Põnev ja saatuslik sündmustik vallandub noore sotsiaaltöötaja Jakobi ilmumisega Elli lävepakule. Lavastus kõneleb ühteaegu humoorikalt ja traagiliselt kahe elusaatuse näitel hingede kokkupõrkest ja lahtitõukest, "parim enne möödas" hirmust ning sellest, mis meist maha jääb, kui oleme kord läinud.
Lavastaja Helen Rekkor ütles, et teda võlus “Öökuninganna” teksti juures võimalus vaadelda, kuidas kahe inimese vahel võib tärgata empaatia, usaldus ja sõprus vaatamata põlvkondade vahelisele lõhele ja asjaolule, et mõlemal karakteril on luukeresid kapis rohkem kui üks. “Näidend on põnev, hoogne, humoorikas ja traagiline. Samuti tõstatab tekst väga olulisi teemasid nagu lähisuhtevägivald. Näidendi peategelane on oma eluga edasi läinud, kuid haavad on jäänud. Ta teeb suurepärase vangerduse ja pöörab lootusetu situatsiooni viljakaks ja jätkusuutlikuks. Kuidas elada nii, et jälg, mis sinust jääb, oleks väärtuspõhine? See on küsimus, millega meil kõigil tuleb silmitsi seista.”
Piret Jaaks ütles, et soovis oma näidendit kirjutades pakkuda tugevat rolli eesti naisnäitlejale. “Olin mõelnud pikalt, miks eesti kaasaegses dramaturgias on niivõrd vähe tõeliselt suuri rolle üle 40aastasele naisnäitlejatele, kuid ei suutnudki selle küsimusele ühest vastust leida. Ühel hetkel mõistsin – see roll tuleb mul endal kirjutada. Mul on eriliselt hea meel, et sellesse astus niivõrd võimas draamanäitleja nagu Liina Tennosaar.”
“Öökuninganna” autor on Piret Jaaks, lavastaja Helen Rekkor, kunstnik Maarja Pabunen, helilooja Ardo Ran Varres, osades Liina Tennosaar ja Martin Tikk.
Esietendus toimub Karlova Teatris (Tähe 66, Tartu) 16. novembril kell 19.00. Teised etendused 17., 21., 22., 23. ja 24. novembril.
### Response:
Karlova Teatris esietendub Helen Rekkori uuslavastus “Öökuninganna" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali kava toob kokku eriilmelised kirjanikekooslused, nende seas näiteks Triin Tasuja, Kristiina Ehin, Albert Trapeež ja Mihkel Kaevats või ka Lauri Sommer, portugallane Jose Luiz Peixoto, Tartu esimene kirjanik-resident, sloveen Andrej Tomažin, Ly Seppel ning grusiinid Anna Grig ja Shota Iatashvili.
Kokku satuvad ka Wimberg, Kristel Mägedi, Aime Hansen, Brüsselis elav türklanna Çiğdem Y. Mirol, Siim Lill, soomlane Artemis Kelosaari, Brasiiliast pärit portugallane Nilson Muniz, Berk Vaher, Veronika Kivisilla, inglased Rachel Long, Jacob Sam-La Rose ning Luulur.
Erinevate Tubade Klubi pakub soodsad võimalused ka kunsti eksponeerimiseks. Enda loomingut näitavad Artur Tuur Kuus, Ahti Seppet, Leonhard Lapin, Jaan Elken ja Enn Tegova.
Möödunud aastal Euroopa parimaks nooreks heliloojaks tituleeritud Liisa Hirsch kirjutas just sellele festivalile kooripala "Luul", mille esiettekanne segakoorilt MaSk toimub festivali teisel päeval.
Järelpeol esitlevad Urmo Mets ja Kiwa raamatut "Võimalikud majad", peolisi tantsitavad DJ-d | Milleks hulluda? Selleks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali kava toob kokku eriilmelised kirjanikekooslused, nende seas näiteks Triin Tasuja, Kristiina Ehin, Albert Trapeež ja Mihkel Kaevats või ka Lauri Sommer, portugallane Jose Luiz Peixoto, Tartu esimene kirjanik-resident, sloveen Andrej Tomažin, Ly Seppel ning grusiinid Anna Grig ja Shota Iatashvili.
Kokku satuvad ka Wimberg, Kristel Mägedi, Aime Hansen, Brüsselis elav türklanna Çiğdem Y. Mirol, Siim Lill, soomlane Artemis Kelosaari, Brasiiliast pärit portugallane Nilson Muniz, Berk Vaher, Veronika Kivisilla, inglased Rachel Long, Jacob Sam-La Rose ning Luulur.
Erinevate Tubade Klubi pakub soodsad võimalused ka kunsti eksponeerimiseks. Enda loomingut näitavad Artur Tuur Kuus, Ahti Seppet, Leonhard Lapin, Jaan Elken ja Enn Tegova.
Möödunud aastal Euroopa parimaks nooreks heliloojaks tituleeritud Liisa Hirsch kirjutas just sellele festivalile kooripala "Luul", mille esiettekanne segakoorilt MaSk toimub festivali teisel päeval.
Järelpeol esitlevad Urmo Mets ja Kiwa raamatut "Võimalikud majad", peolisi tantsitavad DJ-d
### Response:
Milleks hulluda? Selleks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane Nadal, keda peetakse üheks läbi aegade parimaks meestennisistiks, peaks olema Pariisis võrdlemisi tuntud nägu, kuna on seal Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel triumfeerinud koguni kümnel korral. Ometi tuleb ka temal ette, et peab ennast tutvustama.
Naljaka vahejuhtumi sai videolindile telekanal Canal+ Sport. Turvamees peatas trenni liikunud Nadali ja palus näidata enda akrediteeringukaarti. Nadal vastas, et tal pole seda kaasas ja hakkas edasi astuma, kuid turvamees seisis talle ette ega tahtnud teda läbi lasta.
"Aga kes te olete?" uuris turvamees.
"Rafael Nadal," vastas maailma esireket.
"Nadal? Okei, aitäh," vastas turvamees ja lasi hispaanlase koheselt läbi.
Gagner 10 Roland Garros ne donne aucun passe droit..????????
"Bercy Live" à voir à 14H40 sur CANAL+SPORT ???? #SportReporter pic.twitter.com/hkowErtviO
— Sport Reporter (@Sport__Reporter) November 5, 2017
Nadal jättis Pariisi Mastersi enne veerandfinaali pooleli, andes vastasele põlvevalu tõttu loobumisvõidu. Lõpuks triumfeeris Pariisis ameeriklane Jack Sock, kellele see oli esimene Mastersi võit, mis andis talle viimase koha ATP finaalturniiril ja tõstis ta esmakordselt edetabelis esikümnesse. Finaalis alistas ta läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud serblase Filip Krajinovici ehk mehe, kellele Nadal loobumisvõidu andis. | VIDEO | Turvamees ei tundnud maailma esireketit ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane Nadal, keda peetakse üheks läbi aegade parimaks meestennisistiks, peaks olema Pariisis võrdlemisi tuntud nägu, kuna on seal Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel triumfeerinud koguni kümnel korral. Ometi tuleb ka temal ette, et peab ennast tutvustama.
Naljaka vahejuhtumi sai videolindile telekanal Canal+ Sport. Turvamees peatas trenni liikunud Nadali ja palus näidata enda akrediteeringukaarti. Nadal vastas, et tal pole seda kaasas ja hakkas edasi astuma, kuid turvamees seisis talle ette ega tahtnud teda läbi lasta.
"Aga kes te olete?" uuris turvamees.
"Rafael Nadal," vastas maailma esireket.
"Nadal? Okei, aitäh," vastas turvamees ja lasi hispaanlase koheselt läbi.
Gagner 10 Roland Garros ne donne aucun passe droit..????????
"Bercy Live" à voir à 14H40 sur CANAL+SPORT ???? #SportReporter pic.twitter.com/hkowErtviO
— Sport Reporter (@Sport__Reporter) November 5, 2017
Nadal jättis Pariisi Mastersi enne veerandfinaali pooleli, andes vastasele põlvevalu tõttu loobumisvõidu. Lõpuks triumfeeris Pariisis ameeriklane Jack Sock, kellele see oli esimene Mastersi võit, mis andis talle viimase koha ATP finaalturniiril ja tõstis ta esmakordselt edetabelis esikümnesse. Finaalis alistas ta läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud serblase Filip Krajinovici ehk mehe, kellele Nadal loobumisvõidu andis.
### Response:
VIDEO | Turvamees ei tundnud maailma esireketit ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Senine Ekspress Meedia tegevjuht ja juhatuse liige Andre Veskimeister kutsutakse juhatusest tagasi ning ta jätkab Ekspress Grupi juhatuse liikmena, teatas ettevõte börsile.
Virkebau on alates 2006. aastast olnud ametis Tele2 Eesti juhatuse liikmena ning tema tugev tehnoloogiataust aitab kaasa digitaalmeedia valdkonna arendamisele.
Virkebau on Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBan liige, Estonian Business School’i vilistlaste nõukoja liige ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse nõukogu liige.
Tele2 korraldab tegevdirektori leidmiseks konkursi ning uus juht valitakse lähikuudel. | Tele2 juht siirdub Ekspress Meediat tüürima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Senine Ekspress Meedia tegevjuht ja juhatuse liige Andre Veskimeister kutsutakse juhatusest tagasi ning ta jätkab Ekspress Grupi juhatuse liikmena, teatas ettevõte börsile.
Virkebau on alates 2006. aastast olnud ametis Tele2 Eesti juhatuse liikmena ning tema tugev tehnoloogiataust aitab kaasa digitaalmeedia valdkonna arendamisele.
Virkebau on Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBan liige, Estonian Business School’i vilistlaste nõukoja liige ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse nõukogu liige.
Tele2 korraldab tegevdirektori leidmiseks konkursi ning uus juht valitakse lähikuudel.
### Response:
Tele2 juht siirdub Ekspress Meediat tüürima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mannheim-Heidelbergi filmifestival Saksamaal on üks vanimaid filmifestivale maailmas ning toimub 66. korda. Mainekas festival on pühendatud autorikinole ja uute talentide tutvustamisele.
Lisaks linastub 24. novembril "Õnn tuleb magades" Budapestis, kus esitletakse ka Mart Kivastiku ungarikeelset jutukogu "Breviarium". Tegemist on Eesti Instituudi Ungari esinduse ja kultuuriajakirja Pluralica Eesti kirjanikke tutvustava miniantoloogiasarja seitsmenda köitega, mis sisaldab Mart Kivastiku seni ungari keeles avaldamata lühiproosat ning intervjuud autoriga.
Kivastiku filmi "Õnn tuleb magades" peategelaseks on neljakümnedates naine nimega Viivi, kes ühel hommikul avastab enda kõrvalt voodist tundmatu mehe. Paanikas naine püüab oma peas taastada eelmise päeva sündmusi. Mees, kelle Viivi linade vahelt leiab, on viiekümnele lähenev Andres, lahke loomuga kutseline äparduja.
Peaosi mängivad Katariina Unt ja Ivo Uukkivi. Teistes osades Tiit Sukk, Ita Ever, Katrin Pärn, Mari-Liis Lill, Ain Mäeots, Hannes Kaljujärv, Tiit Palu, Tõnu Oja jt.
Hetkel on Mart Kivastikul töös uus täispikk mängufilm "Sõdur". | Kivastiku "Õnn tuleb magades" rändab Euroopas filmifestivalidel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mannheim-Heidelbergi filmifestival Saksamaal on üks vanimaid filmifestivale maailmas ning toimub 66. korda. Mainekas festival on pühendatud autorikinole ja uute talentide tutvustamisele.
Lisaks linastub 24. novembril "Õnn tuleb magades" Budapestis, kus esitletakse ka Mart Kivastiku ungarikeelset jutukogu "Breviarium". Tegemist on Eesti Instituudi Ungari esinduse ja kultuuriajakirja Pluralica Eesti kirjanikke tutvustava miniantoloogiasarja seitsmenda köitega, mis sisaldab Mart Kivastiku seni ungari keeles avaldamata lühiproosat ning intervjuud autoriga.
Kivastiku filmi "Õnn tuleb magades" peategelaseks on neljakümnedates naine nimega Viivi, kes ühel hommikul avastab enda kõrvalt voodist tundmatu mehe. Paanikas naine püüab oma peas taastada eelmise päeva sündmusi. Mees, kelle Viivi linade vahelt leiab, on viiekümnele lähenev Andres, lahke loomuga kutseline äparduja.
Peaosi mängivad Katariina Unt ja Ivo Uukkivi. Teistes osades Tiit Sukk, Ita Ever, Katrin Pärn, Mari-Liis Lill, Ain Mäeots, Hannes Kaljujärv, Tiit Palu, Tõnu Oja jt.
Hetkel on Mart Kivastikul töös uus täispikk mängufilm "Sõdur".
### Response:
Kivastiku "Õnn tuleb magades" rändab Euroopas filmifestivalidel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 86-aastane Raúl Castro on lubanud pärast teist ametiaega võimust loobuda, vahendasid ERR-i teleuudised ja Reuters.
Kuuba võimud peavad kõiki opositsiooni esindajaid välisriikide käsilasteks, kelle eesmärk on valitsuse kukutamine. Eelmistel valimistel pääses paar opositsiooni esindajat kandideerima, aga nende sõnul kirjutasid võimud nende elulookirjeldusse, et nad on seotud revolutsiooni vastastega ja et neid rahastatakse välismaalt.
Nüüd üritas valimistel osaleda tuhandeid opositsiooni kandidaate, kuid ühelgi neist ei õnnestunud võimude poolt tekitatud takistuste tõttu oma kandidatuuri üles seada. Seega on 27 221 kandidaadi seas ainult võimuerakonna esindajad.
Osa kuubalasi ootab võimude põlvkonnavahetust ja loodab, et poliitika muutub avatumaks, osa aga ei ootagi mingeid muutusi, sest Castro jääks endiselt juhtima Kommunistliku Parteid, mis on riigi ainus seaduslik erakond. | Kuuba kohalikel valimistel opositsiooni kandidaate pole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
86-aastane Raúl Castro on lubanud pärast teist ametiaega võimust loobuda, vahendasid ERR-i teleuudised ja Reuters.
Kuuba võimud peavad kõiki opositsiooni esindajaid välisriikide käsilasteks, kelle eesmärk on valitsuse kukutamine. Eelmistel valimistel pääses paar opositsiooni esindajat kandideerima, aga nende sõnul kirjutasid võimud nende elulookirjeldusse, et nad on seotud revolutsiooni vastastega ja et neid rahastatakse välismaalt.
Nüüd üritas valimistel osaleda tuhandeid opositsiooni kandidaate, kuid ühelgi neist ei õnnestunud võimude poolt tekitatud takistuste tõttu oma kandidatuuri üles seada. Seega on 27 221 kandidaadi seas ainult võimuerakonna esindajad.
Osa kuubalasi ootab võimude põlvkonnavahetust ja loodab, et poliitika muutub avatumaks, osa aga ei ootagi mingeid muutusi, sest Castro jääks endiselt juhtima Kommunistliku Parteid, mis on riigi ainus seaduslik erakond.
### Response:
Kuuba kohalikel valimistel opositsiooni kandidaate pole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti avalikus teenistuses on 96 tippjuhti – ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid, riigikantselei direktorid, ametite ja inspektsioonide peadirektorid, häirekeskuse peadirektor, riigiarhivaar ning kaitseväe juhataja.
Riigisekretär Heiki Loot ütles ERR-i uudisteportaalile, et 2018. aastal lõpeb ametiaeg 26-l avaliku teenistuse tippjuhil.
Nende seas on 14 asekantslerit, aga ka näiteks kaitseväe juhataja, PRIA, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning kaitsepolitsei peadirektorid ning riigisekretär ise. Lisaks neile 26-le tuleb presidendil leida ka uus riigikontrolör.
"Kavatseme läbi viia avalikud konkursid nii nagu seadus ette näeb," sõnas Loot ja lisas, et eelarve koostamise raamides eraldati riigikantseleile selle jaoks täiendavad vahendid. Täpsemalt sai riigikantselei konkursside korraldamiseks 2018. aastal juurde 29 000 eurot.
Loodi sõnul on see, kuidas kõige sujuvamalt ja otstarbekamalt konkursse läbi viia, läbi arutatud nii kantslerite kui ka valiku komisjoniga.
2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse kohaselt on avaliku teenistuse tippjuhtide ametikohad tähtajalised (viis aastat), ametisse nimetamine toimub avalike konkursside korras ning kõik avaliku teenistuse tippjuhtide konkursid viib läbi riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide valikukomisjon.
Julgeolekuasutuste juhtide, kaitseväe juhataja ning riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori ametikohtadele konkursse ei korraldata. Seadus võimaldab konkursita ametisse võtta ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori, päästeameti peadirektori, häirekeskuse peadirektori ja välisministeeriumi asekantsleri. Kui konkurss nendele ametikohtadele otsustatakse korraldada, teeb seda tippjuhtide valikukomisjon. Valikukomisjon annab arvamuse ka ministri esitatud kantsleri kandidaadi kohta kui kantsler võetakse teenistusse avaliku konkursita, mida seadus samuti võimaldab.
Tuntumatest kõrgetest riigiteenistujatest lõpeb seega 2018. aastal ametiaeg kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasel, PPA peadirektor Elmar Vaheril, Kapo peadirektor Arnold Sinisalul, päästeameti peadirektor Kuno Tammearul, PRIA peadirektor Jaan Kallasel, andmekaitseinspektsiooni peadirektor Viljar Peebul, tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuul, siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koordil ja mitmetel teistel. | Aasta 2018 – Eesti otsib tippametnikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti avalikus teenistuses on 96 tippjuhti – ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid, riigikantselei direktorid, ametite ja inspektsioonide peadirektorid, häirekeskuse peadirektor, riigiarhivaar ning kaitseväe juhataja.
Riigisekretär Heiki Loot ütles ERR-i uudisteportaalile, et 2018. aastal lõpeb ametiaeg 26-l avaliku teenistuse tippjuhil.
Nende seas on 14 asekantslerit, aga ka näiteks kaitseväe juhataja, PRIA, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning kaitsepolitsei peadirektorid ning riigisekretär ise. Lisaks neile 26-le tuleb presidendil leida ka uus riigikontrolör.
"Kavatseme läbi viia avalikud konkursid nii nagu seadus ette näeb," sõnas Loot ja lisas, et eelarve koostamise raamides eraldati riigikantseleile selle jaoks täiendavad vahendid. Täpsemalt sai riigikantselei konkursside korraldamiseks 2018. aastal juurde 29 000 eurot.
Loodi sõnul on see, kuidas kõige sujuvamalt ja otstarbekamalt konkursse läbi viia, läbi arutatud nii kantslerite kui ka valiku komisjoniga.
2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse kohaselt on avaliku teenistuse tippjuhtide ametikohad tähtajalised (viis aastat), ametisse nimetamine toimub avalike konkursside korras ning kõik avaliku teenistuse tippjuhtide konkursid viib läbi riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide valikukomisjon.
Julgeolekuasutuste juhtide, kaitseväe juhataja ning riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori ametikohtadele konkursse ei korraldata. Seadus võimaldab konkursita ametisse võtta ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori, päästeameti peadirektori, häirekeskuse peadirektori ja välisministeeriumi asekantsleri. Kui konkurss nendele ametikohtadele otsustatakse korraldada, teeb seda tippjuhtide valikukomisjon. Valikukomisjon annab arvamuse ka ministri esitatud kantsleri kandidaadi kohta kui kantsler võetakse teenistusse avaliku konkursita, mida seadus samuti võimaldab.
Tuntumatest kõrgetest riigiteenistujatest lõpeb seega 2018. aastal ametiaeg kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasel, PPA peadirektor Elmar Vaheril, Kapo peadirektor Arnold Sinisalul, päästeameti peadirektor Kuno Tammearul, PRIA peadirektor Jaan Kallasel, andmekaitseinspektsiooni peadirektor Viljar Peebul, tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuul, siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koordil ja mitmetel teistel.
### Response:
Aasta 2018 – Eesti otsib tippametnikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate ridades viskas kaks väravat Jimmy Vesey, korra olid täpsed Pavel Butšnevitš ja Rick Nash. Henrik Lundqvist tõrjus Rangersi väravasuul 31 pealelööki. Bruinsi eest olid täpsed David Pastrnak ja Patrice Bergeron, Tuuka Rask tegi 29 tõrjet.
Rangersil on nüüd esimest korda sel hooajal kirjas rohkem võite kui normaalajal saadud kaotusi – võite on kaheksa, normaalajakaotusi seitse.
Tulemused:
San Jose – Tampa Bay 1:5
NY Rangers – Boston 4:2
Toronto – Minnesota 4:2 | Rangers teenis viienda järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate ridades viskas kaks väravat Jimmy Vesey, korra olid täpsed Pavel Butšnevitš ja Rick Nash. Henrik Lundqvist tõrjus Rangersi väravasuul 31 pealelööki. Bruinsi eest olid täpsed David Pastrnak ja Patrice Bergeron, Tuuka Rask tegi 29 tõrjet.
Rangersil on nüüd esimest korda sel hooajal kirjas rohkem võite kui normaalajal saadud kaotusi – võite on kaheksa, normaalajakaotusi seitse.
Tulemused:
San Jose – Tampa Bay 1:5
NY Rangers – Boston 4:2
Toronto – Minnesota 4:2
### Response:
Rangers teenis viienda järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peagi Tallinna linnavalitsuses ettevõtlusvaldkonna abilinnapeana tööd alustav Riisalu ütles teisipäeval ERR-ile antud intervjuus, et tema hinnangul tuleks Eestis viia tööjõumaksud tööandjalt töötajale. Ideed toetavad ka reformierakondlasest rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ja IRL-i kuuluv Priit Sibul.
Kalvi Kõva ütles ERR-ile, et ootab pealinna tulevaselt abilinnapealt märksa avaramat vaadet Eesti elule ja tema probleemidele. "Segasevõitu ettepanek jätta kõik tööjõumaksud inimeste endi kanda on ju kantud üleskutsest hiilida maksude maksmisest kõrvale või leppida ümbrikupalga saamisega," sõnas Kõva.
Kõva märkis, et isegi kui maksud laekusid riigieelarvesse endises mahus, siis sisulist muutust see kaasa ei tooks.
"Tegu on küünilise avaldusega olukorras, kus me räägime aastaid haigekassa rahanappusest ja alati ei jätku raha isegi selleks, et pakkuda parimat võimalikku ravi raskelt haigetele lastele. Kuidas tagada juhul, kui sotsiaalmaksu ja tulumaksu tasumine jääks sisuliselt tööl käivate inimeste südametunnistusele, nii tervishoiukindlustuse kui pensionikindlustuse toimimine, aga ka laiemalt see, et meie riik toimiks?" küsis Kõva.
"Et alles tähtsas ametis alustav Aivar Riisalu sellise mõttekäiguga välja tuli, on mulle suur pettumus. Loodetavasti suudab Keskerakonna esimees Jüri Ratas ta õigele reele suunata," ütles Kõva veel. | Kõva: Riisalu tahab tööjõumaksude ettepanekuga maksudest kõrvale hiilida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peagi Tallinna linnavalitsuses ettevõtlusvaldkonna abilinnapeana tööd alustav Riisalu ütles teisipäeval ERR-ile antud intervjuus, et tema hinnangul tuleks Eestis viia tööjõumaksud tööandjalt töötajale. Ideed toetavad ka reformierakondlasest rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ja IRL-i kuuluv Priit Sibul.
Kalvi Kõva ütles ERR-ile, et ootab pealinna tulevaselt abilinnapealt märksa avaramat vaadet Eesti elule ja tema probleemidele. "Segasevõitu ettepanek jätta kõik tööjõumaksud inimeste endi kanda on ju kantud üleskutsest hiilida maksude maksmisest kõrvale või leppida ümbrikupalga saamisega," sõnas Kõva.
Kõva märkis, et isegi kui maksud laekusid riigieelarvesse endises mahus, siis sisulist muutust see kaasa ei tooks.
"Tegu on küünilise avaldusega olukorras, kus me räägime aastaid haigekassa rahanappusest ja alati ei jätku raha isegi selleks, et pakkuda parimat võimalikku ravi raskelt haigetele lastele. Kuidas tagada juhul, kui sotsiaalmaksu ja tulumaksu tasumine jääks sisuliselt tööl käivate inimeste südametunnistusele, nii tervishoiukindlustuse kui pensionikindlustuse toimimine, aga ka laiemalt see, et meie riik toimiks?" küsis Kõva.
"Et alles tähtsas ametis alustav Aivar Riisalu sellise mõttekäiguga välja tuli, on mulle suur pettumus. Loodetavasti suudab Keskerakonna esimees Jüri Ratas ta õigele reele suunata," ütles Kõva veel.
### Response:
Kõva: Riisalu tahab tööjõumaksude ettepanekuga maksudest kõrvale hiilida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | China Aviation Suppliers Holding Co (CASC) ostab ühe- ja kahe vahekäigu lennukeid. Boeingu teatel sisaldab leping lennukite tellimusi ja kohustusi, kuid täpsemaid andmeid esialgu ei avaldatud.
Ka 2015. aasta septembris tellis CASC Boeingult 300 lennukit, mille väärtuseks hinnakirja järgi oli 38 miljardit eurot.
Hiina on maailmas suuruselt teine lennukite turg ning Boeingu prognooside kohaselt vajab riik tuleva 20 aasta jooksul üle 7200 äriotstarbelise lennuki. | Hiina lennufirma tellis Boeingult 37 miljardi eest 300 lennukit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
China Aviation Suppliers Holding Co (CASC) ostab ühe- ja kahe vahekäigu lennukeid. Boeingu teatel sisaldab leping lennukite tellimusi ja kohustusi, kuid täpsemaid andmeid esialgu ei avaldatud.
Ka 2015. aasta septembris tellis CASC Boeingult 300 lennukit, mille väärtuseks hinnakirja järgi oli 38 miljardit eurot.
Hiina on maailmas suuruselt teine lennukite turg ning Boeingu prognooside kohaselt vajab riik tuleva 20 aasta jooksul üle 7200 äriotstarbelise lennuki.
### Response:
Hiina lennufirma tellis Boeingult 37 miljardi eest 300 lennukit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liima moodustavad Taani indiebändi Efterklang liikmed Mads Brauer, Casper Clausen ja Rasmus Stolberg ning Soome impromuusik ja trummar Tatu Rönkkö.
Berliini sõltumatu plaadifirma City Slang alt ilmunud Liima teiselt täispikalt albumilt "1982" kostab nii külma sõja aegse süntpopi kui ka Talk Talki stiilis artrocki kajasid. Paari viimase aasta jooksul Londonis, Berliinis ja Portugalis kirjutatud ning Soomes salvestatud albumi kaasprodutsendiks on Grizzly Bearist tuntud Chris Taylor.
Albumi manifesti mõõtu nimilugu kehtestab 1982. aasta omalaadse null-aastana. "See räägib oma sünniaja eest põgenemisest, püüdest sinna naasta ning ka tõdemusest, et kõik see on mõttetu, sest toda aegruumi pole ju õigupoolest enam olemas," avas Casper Clausen.
"Stranger Things" telesarja uue hooaja ja "Blade Runner 2049" filmi tuules ilmunud "1982" sobiks suurepäraselt mõne ulmedüstoopia heliribaks, ometi pole sel suurt pistmist ei retrotrofutu, küberpungi ega nostalgiaga. Pigem on tegu möödaniku tulevikufantaasiate tõlgendusega. Album ei püüa jäljendada 1982. aasta kõlapilti, vaid arutleb aja, ruumi ja identiteedi ning nende nihestamise üle ühe põlvkonna alateadvuses. | Liima esineb märtsis Tallinnas Erinevate Tubade Klubis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liima moodustavad Taani indiebändi Efterklang liikmed Mads Brauer, Casper Clausen ja Rasmus Stolberg ning Soome impromuusik ja trummar Tatu Rönkkö.
Berliini sõltumatu plaadifirma City Slang alt ilmunud Liima teiselt täispikalt albumilt "1982" kostab nii külma sõja aegse süntpopi kui ka Talk Talki stiilis artrocki kajasid. Paari viimase aasta jooksul Londonis, Berliinis ja Portugalis kirjutatud ning Soomes salvestatud albumi kaasprodutsendiks on Grizzly Bearist tuntud Chris Taylor.
Albumi manifesti mõõtu nimilugu kehtestab 1982. aasta omalaadse null-aastana. "See räägib oma sünniaja eest põgenemisest, püüdest sinna naasta ning ka tõdemusest, et kõik see on mõttetu, sest toda aegruumi pole ju õigupoolest enam olemas," avas Casper Clausen.
"Stranger Things" telesarja uue hooaja ja "Blade Runner 2049" filmi tuules ilmunud "1982" sobiks suurepäraselt mõne ulmedüstoopia heliribaks, ometi pole sel suurt pistmist ei retrotrofutu, küberpungi ega nostalgiaga. Pigem on tegu möödaniku tulevikufantaasiate tõlgendusega. Album ei püüa jäljendada 1982. aasta kõlapilti, vaid arutleb aja, ruumi ja identiteedi ning nende nihestamise üle ühe põlvkonna alateadvuses.
### Response:
Liima esineb märtsis Tallinnas Erinevate Tubade Klubis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ausalt öeldes tegin pärast Rio olümpiat üpris kindla otsuse profispordist loobuda," vahendab Spordipartner.ee 29-aastane Kenny sõnu. "Kuid pärast aastast pausi, pulma ja esimese lapse sündi tundsin end jälle värskena."
Kenny ja sir Chris Hoy jagavad kuue individuaalse kullaga Suurbritannia sportlaste hulgas selle näitajaga esikohta. Kui Kenny peaks võitma hõbeda või pronksi, saab temast Suurbritannia enim olümpiamedaleid võitnud sportlane. | Suurbritannia trekisõitja püüab Tokyo olümpial seitsmendat kulda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ausalt öeldes tegin pärast Rio olümpiat üpris kindla otsuse profispordist loobuda," vahendab Spordipartner.ee 29-aastane Kenny sõnu. "Kuid pärast aastast pausi, pulma ja esimese lapse sündi tundsin end jälle värskena."
Kenny ja sir Chris Hoy jagavad kuue individuaalse kullaga Suurbritannia sportlaste hulgas selle näitajaga esikohta. Kui Kenny peaks võitma hõbeda või pronksi, saab temast Suurbritannia enim olümpiamedaleid võitnud sportlane.
### Response:
Suurbritannia trekisõitja püüab Tokyo olümpial seitsmendat kulda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tööjõumaksude jagamisest tööandja ja töövõtja vahel on ikka juttu olnud. Kui eelarve kontekstis võiks seda vaada tehnilise küsimusena on selge, et tegemist on väga olulise ja sisulise teemaga. Minu arvates on see igati kaalumist ja arutamist väärt mõte, mis aitab töötajatel senisest enam mõtetstada ka seda, mida maksurahaga tehakse," ütles Sibul ERR-ile.
"Kuivõrd tulumaks on juba täna töötaja maks, siis saame rääkida sotsiaalmaksust. Kindlasti tooks see muudatus kaasa laiema arutelu ka pensionide ja tervishoiu rahastamises," lisas ta.
Peagi Tallinna linnavalitsuses ettevõtlusvaldkonna abilinnapeana tööd alustav Riisalu ütles teisipäeval ERR-ile antud intervjuus, et tema hinnangul tuleks Eestis viia tööjõumaksud tööandjalt töötajale.
Ideed toetab ka reformierakondlasest rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. | Sibul: tööjõumaksude jagamine on arutamist väärt mõte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tööjõumaksude jagamisest tööandja ja töövõtja vahel on ikka juttu olnud. Kui eelarve kontekstis võiks seda vaada tehnilise küsimusena on selge, et tegemist on väga olulise ja sisulise teemaga. Minu arvates on see igati kaalumist ja arutamist väärt mõte, mis aitab töötajatel senisest enam mõtetstada ka seda, mida maksurahaga tehakse," ütles Sibul ERR-ile.
"Kuivõrd tulumaks on juba täna töötaja maks, siis saame rääkida sotsiaalmaksust. Kindlasti tooks see muudatus kaasa laiema arutelu ka pensionide ja tervishoiu rahastamises," lisas ta.
Peagi Tallinna linnavalitsuses ettevõtlusvaldkonna abilinnapeana tööd alustav Riisalu ütles teisipäeval ERR-ile antud intervjuus, et tema hinnangul tuleks Eestis viia tööjõumaksud tööandjalt töötajale.
Ideed toetab ka reformierakondlasest rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.
### Response:
Sibul: tööjõumaksude jagamine on arutamist väärt mõte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on esimese kohtumisega pärast oktoobris Brüsselis toimunud Euroopa Liidu tippkohtumist, vahendasid ERR-i teleuudised.
Nii Euroopa Liidu kui ka Suurbritannia esindajad on kinnitanud, et soovivad kõnelusi hoogustada.
Arutlusel on muuhulgas Ühendkuningriigi "lahkumisarve" suurus, kodanike õigused ja Iirimaa eriküsimused.
Euroopa Liit peaks detsembris toimuval tippkohtumisel otsustama, kas läbirääkimistel saab alustada ka tulevaste suhete arutamist. | Suurbritannia ja EL-i esindajad jätkavad Brexiti-kõnelustega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on esimese kohtumisega pärast oktoobris Brüsselis toimunud Euroopa Liidu tippkohtumist, vahendasid ERR-i teleuudised.
Nii Euroopa Liidu kui ka Suurbritannia esindajad on kinnitanud, et soovivad kõnelusi hoogustada.
Arutlusel on muuhulgas Ühendkuningriigi "lahkumisarve" suurus, kodanike õigused ja Iirimaa eriküsimused.
Euroopa Liit peaks detsembris toimuval tippkohtumisel otsustama, kas läbirääkimistel saab alustada ka tulevaste suhete arutamist.
### Response:
Suurbritannia ja EL-i esindajad jätkavad Brexiti-kõnelustega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilm, mis aknast vaadates tundub meeldiv, päikeseline ja pitoreskne, kuid välja jõudes ei ole seda teps mitte, vaid on külm ja tuuline; ilm, mida tuleks nautida vaid läbi akna.
Sõna sobib hästi ka meie ilmastikku iseloomustama. On ju Eesti maa, kus on neli aastaaega päevas.
Keiti Vilmsi rubriiki "Sõnasäuts" kuuleb Vikeraadio "Vikerhommikus" teisipäevast neljapäevani kell 7.25.
Kuulake sõnasäutse siit. | Sõnasäuts. Täna on aknailm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilm, mis aknast vaadates tundub meeldiv, päikeseline ja pitoreskne, kuid välja jõudes ei ole seda teps mitte, vaid on külm ja tuuline; ilm, mida tuleks nautida vaid läbi akna.
Sõna sobib hästi ka meie ilmastikku iseloomustama. On ju Eesti maa, kus on neli aastaaega päevas.
Keiti Vilmsi rubriiki "Sõnasäuts" kuuleb Vikeraadio "Vikerhommikus" teisipäevast neljapäevani kell 7.25.
Kuulake sõnasäutse siit.
### Response:
Sõnasäuts. Täna on aknailm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tema kontserdid toimuvad seekord kahe ansambli, Petros Klampanise trio ja Peedu Kass Momentumi koosseisus. Esimesed novembriesinemised leidsid aset džässifestivalidel Hispaanias. 2. novembril mängis Petros Klampanise trio (koosseisus Petros Klampanis kontrabassil, Kristjan Randalu klaveril, Bodek Janke trummidel) koos keelpillikvartetiga Valencias 25. aastapäeva tähistanud Jimmy Glass Jazz Festivalil. Klampanise trios mängides saab Randalu taaskord esineda koos oma noorpõlveaegse suurepärase muusikakaaslase Bodek Jankega. 3. novembril esineti sama trioga Hispaanias Girona rahvusvahelise festivali 6. Jazz & Fires programmis Girona Sunset Jazz Clubis.
Peedu Kass Momentum astub üles Soomes, Helsinki Musiikkitalo Ravintola klubis 15. novembril. Trios mängivad Peedu Kass kontrabassil, Kristjan Randalu ja trummar Toomas Rull. Kontserdi korraldab Eesti Instituut Soomes (Viro-instituutti) sarjas „Virolainen musiikki soi“. 18. novembril mängib Kristjan Kreekas, praegu New Yorkis elava Petros Klampanise sünnimaal, trio kontsert toimub Ateena klubis Gazarte.
Pärast Kreekat juba järgmisel päeval, 19. novembril, on Kristjan Randalul esinemine Peedu Kass Momentumiga Londonis. Mängitakse väga mainekal EFG 25. London Jazz Festivalil (festival toimub tänavu 10.-19. XI) Barbicani keskuses (Barbican FreeStage) pidustuste viimasel päeval. Samal päeval osaleb Londoni festivalil ka Erkki Pärnoja: Efterglow.
Viimane ülesastumine sel kuul toimub Kristjan Randalul 24. novembril Rootsis Göteborgis Sockerbruketarena'l, taas Petros Klampanise trio koosseisus.
Rõõmustavaks uudiseks on duo Vaiko Eplik & Kristjan Randalu uue plaadi „Lahkhelid“ ilmumine sügisel, kus Vaiko Eplik on laulja, kitarristi ja elektrooniku rollis, Randalu klaveril. Plaadi materjal salvestati Tallinnas Mustpeade maja saalis avalikult kontserdilt, selle väljaandmise juures on tegevad olnud Gunnar Kõpp ja Jakob Juhkam. Üheksat kontserdinumbrit kandev CD ilmus Epliku Mortimer Snerd Records'i firmamärgi all.
Suurim rõõm on meil aga sellest, et mitmetel viimastel aastatel on Kristjan Randalu paljud tegemised olnud seotud Eestiga ning teda on ka siin vääriliselt hinnatud. Ülesastumised sünnimaal pole Randalul toimunud maailmaminekute arvel, pigem on ta koos nendega toonud džässimaailma suuri asju siia.
Ka praegu Ühendriikides elav Petros Klampanis on oma uue plaadiga „Chroma“ tähelepanu äratanud. See on tema esimene suure koosseisuga mängitud album. Klampanis valiti Kreekas Aasta džässmuusikuks 2015, ja Peedu Kass Momentum meil Aasta džässiansambliks 2017.
Detsembri esimesel nädalal on Kristjan Randalu osaline juba üritusel Saksamaal Tübingeni Jazzclub'is, mängides koos ungari juurtega Saksa saksofonisti ja helilooja Peter Leheliga. Siin astuvad üles Baden-Württembergi kaaluka džässipreemia laureaadid, kelleks on nii Kristjan Randalu (2007) kui ka Peter Lehel (1997).
Kristjan Randalu on leidnud esinemisteks välismaal väärikaid partnereid ka Eestist. Ta on kaasa teinud mitmes Siiri Sisaski projektis, mänginud kordi Kristjan Järvi dirigeerimisel, samuti Paavo Järvi käe all. Trio Peedu Kass Momentum alustas tegutsemist umbes viis aastat tagasi. Septembris astus trio üles Brüsselis maineka Flagey keskuse laval, tuues rahvusvahelise kuulajani oma panuse Eesti ELi nõukogu eesistumisele ja Eesti Vabariik 100 tähistamisele pühendatud kultuuriprogrammi.
Lisagem toreda meenutusena kontserdid septembrikuu lõpul ka Saksamaal Oldenburgi Riigiteatris, mil seal hiljaaegu teatri Generalmusikdirektori ametisse astunud Hendrik Vestmann kutsus kaheks õhtuks oma hooaja avakavva „America!“ klaverisolistiks Kristjan Randalu. Vestmann on teatriorkestriga mänginud aga ka Heino Elleri, Erkki-Sven Tüüri ja Arvo Pärdi teoseid. | November toob pianist Kristjan Randalule esinemisi viiel maal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tema kontserdid toimuvad seekord kahe ansambli, Petros Klampanise trio ja Peedu Kass Momentumi koosseisus. Esimesed novembriesinemised leidsid aset džässifestivalidel Hispaanias. 2. novembril mängis Petros Klampanise trio (koosseisus Petros Klampanis kontrabassil, Kristjan Randalu klaveril, Bodek Janke trummidel) koos keelpillikvartetiga Valencias 25. aastapäeva tähistanud Jimmy Glass Jazz Festivalil. Klampanise trios mängides saab Randalu taaskord esineda koos oma noorpõlveaegse suurepärase muusikakaaslase Bodek Jankega. 3. novembril esineti sama trioga Hispaanias Girona rahvusvahelise festivali 6. Jazz & Fires programmis Girona Sunset Jazz Clubis.
Peedu Kass Momentum astub üles Soomes, Helsinki Musiikkitalo Ravintola klubis 15. novembril. Trios mängivad Peedu Kass kontrabassil, Kristjan Randalu ja trummar Toomas Rull. Kontserdi korraldab Eesti Instituut Soomes (Viro-instituutti) sarjas „Virolainen musiikki soi“. 18. novembril mängib Kristjan Kreekas, praegu New Yorkis elava Petros Klampanise sünnimaal, trio kontsert toimub Ateena klubis Gazarte.
Pärast Kreekat juba järgmisel päeval, 19. novembril, on Kristjan Randalul esinemine Peedu Kass Momentumiga Londonis. Mängitakse väga mainekal EFG 25. London Jazz Festivalil (festival toimub tänavu 10.-19. XI) Barbicani keskuses (Barbican FreeStage) pidustuste viimasel päeval. Samal päeval osaleb Londoni festivalil ka Erkki Pärnoja: Efterglow.
Viimane ülesastumine sel kuul toimub Kristjan Randalul 24. novembril Rootsis Göteborgis Sockerbruketarena'l, taas Petros Klampanise trio koosseisus.
Rõõmustavaks uudiseks on duo Vaiko Eplik & Kristjan Randalu uue plaadi „Lahkhelid“ ilmumine sügisel, kus Vaiko Eplik on laulja, kitarristi ja elektrooniku rollis, Randalu klaveril. Plaadi materjal salvestati Tallinnas Mustpeade maja saalis avalikult kontserdilt, selle väljaandmise juures on tegevad olnud Gunnar Kõpp ja Jakob Juhkam. Üheksat kontserdinumbrit kandev CD ilmus Epliku Mortimer Snerd Records'i firmamärgi all.
Suurim rõõm on meil aga sellest, et mitmetel viimastel aastatel on Kristjan Randalu paljud tegemised olnud seotud Eestiga ning teda on ka siin vääriliselt hinnatud. Ülesastumised sünnimaal pole Randalul toimunud maailmaminekute arvel, pigem on ta koos nendega toonud džässimaailma suuri asju siia.
Ka praegu Ühendriikides elav Petros Klampanis on oma uue plaadiga „Chroma“ tähelepanu äratanud. See on tema esimene suure koosseisuga mängitud album. Klampanis valiti Kreekas Aasta džässmuusikuks 2015, ja Peedu Kass Momentum meil Aasta džässiansambliks 2017.
Detsembri esimesel nädalal on Kristjan Randalu osaline juba üritusel Saksamaal Tübingeni Jazzclub'is, mängides koos ungari juurtega Saksa saksofonisti ja helilooja Peter Leheliga. Siin astuvad üles Baden-Württembergi kaaluka džässipreemia laureaadid, kelleks on nii Kristjan Randalu (2007) kui ka Peter Lehel (1997).
Kristjan Randalu on leidnud esinemisteks välismaal väärikaid partnereid ka Eestist. Ta on kaasa teinud mitmes Siiri Sisaski projektis, mänginud kordi Kristjan Järvi dirigeerimisel, samuti Paavo Järvi käe all. Trio Peedu Kass Momentum alustas tegutsemist umbes viis aastat tagasi. Septembris astus trio üles Brüsselis maineka Flagey keskuse laval, tuues rahvusvahelise kuulajani oma panuse Eesti ELi nõukogu eesistumisele ja Eesti Vabariik 100 tähistamisele pühendatud kultuuriprogrammi.
Lisagem toreda meenutusena kontserdid septembrikuu lõpul ka Saksamaal Oldenburgi Riigiteatris, mil seal hiljaaegu teatri Generalmusikdirektori ametisse astunud Hendrik Vestmann kutsus kaheks õhtuks oma hooaja avakavva „America!“ klaverisolistiks Kristjan Randalu. Vestmann on teatriorkestriga mänginud aga ka Heino Elleri, Erkki-Sven Tüüri ja Arvo Pärdi teoseid.
### Response:
November toob pianist Kristjan Randalule esinemisi viiel maal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MIHHAIL TRUNIN: Retooriline vastasseis
Nimekas Vene ajakirjanik ja telesaatejuht Ksenija Sobtšak, kes on esmajoones tuntud niisugustest telesõudest nagu „Maja-2“ („Дом-2“) või „Blondiin šokolaadis“ („Блондинка в шоколаде“) ning kes on ühtlasi Vladimir Putini endise ülemuse Anatoli Sobtšaki tütar, teatas 18. oktoobril ametlikult oma plaanist kandideerida Venemaa 2018. aasta presidendivalimistel. Vaid kõige laisemad ei ole sestsaadik kolm nädalat jutti rääkinud Ksenija Sobtšakist, tema eesmärkidest ja loodavast staabist. Sobtšaki kui telesaatejuhi tuntus oli ilma selletagi 95%, kuid nüüd võib arvata, et see on ületanud juba 100% piiri.
Vastutus ja õigus. Pille-Riin Larmi intervjuu Vahur Afanasjeviga. VAHUR AFANASJEV: „Kõige vähem tahan osutuda eestivenelaste eestkõnelejaks. Eestivenelased saavad ise ka enda eest seistud.“
Kevadel võitis Vahur Afanasjev käsikirjaga „Serafima ja Bogdan“ Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse. Peipsiveere vanausulistest kõnelev romaan tuli äsja trükist, neil nädalail esitleb Afanasjev seda mitmes Eesti paigas. . Pille-Riin Larm käis autoriga Serafima ja Bogdani mail.
IRINA KÜLMOJA: Eesti vanausulised, nende kombed ja keel
Eesti 2011. aasta rahvaloendusel märkis oma usutunnistuseks vanausu 2600 Eesti elanikku. Vanausulised ise arvavad, et tegelikult on neid palju rohkem, hinnanguliselt 10 000–12 000 ringis. Vanausuliste palvelaid on Tallinnas, Tartus, Peipsi lääneranniku külades ja Piirissaarel, kokku 11 kogudust. Kuna Peipsiveerel napib töökohti, on paljud sealt lahkunud, nooremad inimesed mujale õppima läinud. Siiski käiakse kodukohas oma suvemajas, vanemaid ja vanavanemaid aia- ja majapidamistöödel abistamas, suuremate pühade (millest tähtsaim on ülestõusmispüha, ka jõulud) puhul külastatakse jumalateenistust kodupalvelas. Kõik need inimesed peavad end vanausulisteks.
JANEK KRAAVI: Post-sõnastik XXXVIII. zombid
Kui sajandivahetuse kultuuris kohtab võrdlemisi tihti ingli metafoori, siis viimase kümnendi kriisimeeleoludest kantud katastroofidiskursuses näib valitsevat elavate surnute või zombide kujund. Registrivahetuse näitena võib tuua ühe massikultuuris üsna tavalise apropriatsiooni ehk kujundinäppamise juhtumi. Natuke „Twin Peaksi“ ruumikujundit meenutava veebiseriaali „Vaikelu“ („Still“, autor Jonathan Holbrook, 2013–2014) põhielemendiks on teadmata põhjusel liikumatuteks kujudeks muutunud inimesed, kes ei ole küll otseselt vägivaldsed, aga kellest õhkub mingit sõnulseletamatut õudust, halvavat ning nakkavat hirmu. Sellised postamenttegelased meenutavad sel sajandil kultusseriaali „Doktor Who“ ilmunud nutvaid ingleid. Need tavamõõdus skulptuuridena ilmnevad tegelased on tegelikult ajaga manipuleerivad mõrtsukad, kes imevad inimese järk-järgult energiast ja elujõust tühjaks.
Tume universum ehk Kuidas tekkisid mustad augud. Margus Maidla intervjuu Martti Raidaliga. MARTTI RAIDAL: „Tegelikult ei tea me gravitatsioonist suurt midagi. Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud.“
Akadeemik Martti Raidal on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) juhtivteadur, kes juhib teaduse tippkeskust nimetusega Tume Universum (Dark Side of the Universe) ja esindab Eesti teadlasi Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN). Piiriülene uurimissuund, kus koos kosmoloogia ja astrofüüsika ühelt poolt ja teisalt kõrged energiad ning elementaarosakesed, mille uurimist professor Raidal enam kui 20 aastat viljelenud on, saab areneda ainult arvestatavate infotehnoloogiliste ressursside toel, seega on Martti Raidal aastaid edendanud ka teaduses kasutatavaid arvutivõrke ja -võimsusi (nt European Grid Initiative, EGI). Raidali institutsionaalne uurimistoetus kannab lihtsat pealkirja „Massi päritolu“ ja selle abil koondatakse tõenäoliselt sügavaimad teadmised, mida tähendab teadusavastusena gravitatsioonilainete võngete registreerimine. Just gravitatsioonilainete võngete registreerimise eest anti välja ka 2017. aasta Nobeli füüsika auhind.
MERLE KARRO-KALBERG: Eetiline planeerimine on kui hundi, kitse ja kapsa üle jõe viimine
Digitaalsed suhtlusvahendid, info ülikiire liikumine ning üleküllus on ühiskonda muutnud omajagu. Räägitakse silotorni efektist, mis tähendab kapseldumist oma teadmiste mulli ning ainult selle teabe vastuvõtmist, mis sobib juba väljakujunenud maailmavaatega. Räägitakse ka eksperdijärgsest ajastust ning selle tihedast seosest tõejärgse ajastu ja uduketramisega. Valdkonna eriteadmistel pole enam määravat kaalu, need tekitavad hoopis vastumeelsust, kohati protestigi. Muutuste tuules on ka ruumiline planeerimine. Kuidas kavandada ruumi, kui iga inimene on ekspert, kuidas ettepanekuid arvesse võtta ning milline on planeerija roll? Selleaastasel planeerijate ühingu ja Tartu ülikooli kahasse korraldatud Tartu planeerimiskonverentsil nende murekohtade üle ka arutati. Oma mullist väljumisest, teadmiste tõhusast edastamisest ja eetilisest ruumiplaneerimisest räägivad konverentsi peaesineja, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop ning konverentsi üks peakorraldaja, planeerijate ühingu esimees Heiki Kalberg.
TARMO SOOMERE: Kolm korda seitseteist minutit uut normaalsust
Teadus on ajalooliselt olnud uute ja oluliste asjade teadasaamine ja nende edastamine teistele. Need võivad äärmiselt erinevad, alates kindlatest arvudest nagu pii ja lihtsatest reeglitest nagu ruutvõrrandi lahendusvalem ja ulatudes kaugele mikromaailma ühelt poolt ja galaktikaparvede kujunemise seaduspärani teiselt poolt.
Klassikaline teadus algab faktidest. Faktid ja faktikontrolli vajadus ning tehnikad on esimene asi, mida õpetame neile, kes mõtlevad oma elu siduda teadusega. Veel rohkem on seda vaja neile, kes tahavad maailma muuta, olgu siis mingi vinge seadme leiutamise või rakenduse kirjutamise kaudu.
JÜRGEN ROOSTE: Maatriksi-epistemoloogia ja -demonoloogia
Kindlasti teate, et inimkonna mõned helgemad pääd – ja sekka ka nood, kes tollest olemisest tuhkagi ei jaga – uurivad täiesti tõsiselt probleemi, et me võime elada Maatriksis, et meie elu on pettepilt, virtuaalreaalsus, simulaakrum ning me ise oleme mingi masinavärgi patareid.
Häda on selles, et ükskõik, kuidas me asjale ei läheneks, neil tüüpidel, kes nii väidavad, on õigus – aga ainult osaliselt. Küsimus on metafoorivalikus. Kohe seletan.
TRISTAN PRIIMÄGI: Tõsielu vahtralehega
Toronto eestlaste dokumentaalfilmide festival „Estdocs“ vaatab julgelt vastu järgmisele, 15. ettevõtmisele.
Arvustamisel
Eesti Draamateatri „Ivanov“
Andrei Ivanovi „Batüskaaf“
kogumik „Pilt ja sõna. Hullunud Tartu II“
Katja Novitskova näitus „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“ Eesti Veneetsia biennaali paviljonis
rahvusvaheline nüüdismuusikafestival „Afekt“
Müncheni festival „Spielart“
Peeter Lauritsa kuraatorinäitus „Surnu suusad. Kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele“
Urmo Metsa „Võimalikud majad: arhitektuursete ideede loend“
Nukuteatri „Linnud“
Austria Vorarlbergi piirkonna arhitektuuri rändnäitus
mängufilmid „Ema!“ ning „Björn Borg ja McEnroe“
Toronto eestlaste dokumentaalfilmide festival „Estdocs“ | Vahur Afanasjev Sirbis: kõige vähem tahan osutuda eestivenelaste eestkõnelejaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MIHHAIL TRUNIN: Retooriline vastasseis
Nimekas Vene ajakirjanik ja telesaatejuht Ksenija Sobtšak, kes on esmajoones tuntud niisugustest telesõudest nagu „Maja-2“ („Дом-2“) või „Blondiin šokolaadis“ („Блондинка в шоколаде“) ning kes on ühtlasi Vladimir Putini endise ülemuse Anatoli Sobtšaki tütar, teatas 18. oktoobril ametlikult oma plaanist kandideerida Venemaa 2018. aasta presidendivalimistel. Vaid kõige laisemad ei ole sestsaadik kolm nädalat jutti rääkinud Ksenija Sobtšakist, tema eesmärkidest ja loodavast staabist. Sobtšaki kui telesaatejuhi tuntus oli ilma selletagi 95%, kuid nüüd võib arvata, et see on ületanud juba 100% piiri.
Vastutus ja õigus. Pille-Riin Larmi intervjuu Vahur Afanasjeviga. VAHUR AFANASJEV: „Kõige vähem tahan osutuda eestivenelaste eestkõnelejaks. Eestivenelased saavad ise ka enda eest seistud.“
Kevadel võitis Vahur Afanasjev käsikirjaga „Serafima ja Bogdan“ Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse. Peipsiveere vanausulistest kõnelev romaan tuli äsja trükist, neil nädalail esitleb Afanasjev seda mitmes Eesti paigas. . Pille-Riin Larm käis autoriga Serafima ja Bogdani mail.
IRINA KÜLMOJA: Eesti vanausulised, nende kombed ja keel
Eesti 2011. aasta rahvaloendusel märkis oma usutunnistuseks vanausu 2600 Eesti elanikku. Vanausulised ise arvavad, et tegelikult on neid palju rohkem, hinnanguliselt 10 000–12 000 ringis. Vanausuliste palvelaid on Tallinnas, Tartus, Peipsi lääneranniku külades ja Piirissaarel, kokku 11 kogudust. Kuna Peipsiveerel napib töökohti, on paljud sealt lahkunud, nooremad inimesed mujale õppima läinud. Siiski käiakse kodukohas oma suvemajas, vanemaid ja vanavanemaid aia- ja majapidamistöödel abistamas, suuremate pühade (millest tähtsaim on ülestõusmispüha, ka jõulud) puhul külastatakse jumalateenistust kodupalvelas. Kõik need inimesed peavad end vanausulisteks.
JANEK KRAAVI: Post-sõnastik XXXVIII. zombid
Kui sajandivahetuse kultuuris kohtab võrdlemisi tihti ingli metafoori, siis viimase kümnendi kriisimeeleoludest kantud katastroofidiskursuses näib valitsevat elavate surnute või zombide kujund. Registrivahetuse näitena võib tuua ühe massikultuuris üsna tavalise apropriatsiooni ehk kujundinäppamise juhtumi. Natuke „Twin Peaksi“ ruumikujundit meenutava veebiseriaali „Vaikelu“ („Still“, autor Jonathan Holbrook, 2013–2014) põhielemendiks on teadmata põhjusel liikumatuteks kujudeks muutunud inimesed, kes ei ole küll otseselt vägivaldsed, aga kellest õhkub mingit sõnulseletamatut õudust, halvavat ning nakkavat hirmu. Sellised postamenttegelased meenutavad sel sajandil kultusseriaali „Doktor Who“ ilmunud nutvaid ingleid. Need tavamõõdus skulptuuridena ilmnevad tegelased on tegelikult ajaga manipuleerivad mõrtsukad, kes imevad inimese järk-järgult energiast ja elujõust tühjaks.
Tume universum ehk Kuidas tekkisid mustad augud. Margus Maidla intervjuu Martti Raidaliga. MARTTI RAIDAL: „Tegelikult ei tea me gravitatsioonist suurt midagi. Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud.“
Akadeemik Martti Raidal on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) juhtivteadur, kes juhib teaduse tippkeskust nimetusega Tume Universum (Dark Side of the Universe) ja esindab Eesti teadlasi Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN). Piiriülene uurimissuund, kus koos kosmoloogia ja astrofüüsika ühelt poolt ja teisalt kõrged energiad ning elementaarosakesed, mille uurimist professor Raidal enam kui 20 aastat viljelenud on, saab areneda ainult arvestatavate infotehnoloogiliste ressursside toel, seega on Martti Raidal aastaid edendanud ka teaduses kasutatavaid arvutivõrke ja -võimsusi (nt European Grid Initiative, EGI). Raidali institutsionaalne uurimistoetus kannab lihtsat pealkirja „Massi päritolu“ ja selle abil koondatakse tõenäoliselt sügavaimad teadmised, mida tähendab teadusavastusena gravitatsioonilainete võngete registreerimine. Just gravitatsioonilainete võngete registreerimise eest anti välja ka 2017. aasta Nobeli füüsika auhind.
MERLE KARRO-KALBERG: Eetiline planeerimine on kui hundi, kitse ja kapsa üle jõe viimine
Digitaalsed suhtlusvahendid, info ülikiire liikumine ning üleküllus on ühiskonda muutnud omajagu. Räägitakse silotorni efektist, mis tähendab kapseldumist oma teadmiste mulli ning ainult selle teabe vastuvõtmist, mis sobib juba väljakujunenud maailmavaatega. Räägitakse ka eksperdijärgsest ajastust ning selle tihedast seosest tõejärgse ajastu ja uduketramisega. Valdkonna eriteadmistel pole enam määravat kaalu, need tekitavad hoopis vastumeelsust, kohati protestigi. Muutuste tuules on ka ruumiline planeerimine. Kuidas kavandada ruumi, kui iga inimene on ekspert, kuidas ettepanekuid arvesse võtta ning milline on planeerija roll? Selleaastasel planeerijate ühingu ja Tartu ülikooli kahasse korraldatud Tartu planeerimiskonverentsil nende murekohtade üle ka arutati. Oma mullist väljumisest, teadmiste tõhusast edastamisest ja eetilisest ruumiplaneerimisest räägivad konverentsi peaesineja, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop ning konverentsi üks peakorraldaja, planeerijate ühingu esimees Heiki Kalberg.
TARMO SOOMERE: Kolm korda seitseteist minutit uut normaalsust
Teadus on ajalooliselt olnud uute ja oluliste asjade teadasaamine ja nende edastamine teistele. Need võivad äärmiselt erinevad, alates kindlatest arvudest nagu pii ja lihtsatest reeglitest nagu ruutvõrrandi lahendusvalem ja ulatudes kaugele mikromaailma ühelt poolt ja galaktikaparvede kujunemise seaduspärani teiselt poolt.
Klassikaline teadus algab faktidest. Faktid ja faktikontrolli vajadus ning tehnikad on esimene asi, mida õpetame neile, kes mõtlevad oma elu siduda teadusega. Veel rohkem on seda vaja neile, kes tahavad maailma muuta, olgu siis mingi vinge seadme leiutamise või rakenduse kirjutamise kaudu.
JÜRGEN ROOSTE: Maatriksi-epistemoloogia ja -demonoloogia
Kindlasti teate, et inimkonna mõned helgemad pääd – ja sekka ka nood, kes tollest olemisest tuhkagi ei jaga – uurivad täiesti tõsiselt probleemi, et me võime elada Maatriksis, et meie elu on pettepilt, virtuaalreaalsus, simulaakrum ning me ise oleme mingi masinavärgi patareid.
Häda on selles, et ükskõik, kuidas me asjale ei läheneks, neil tüüpidel, kes nii väidavad, on õigus – aga ainult osaliselt. Küsimus on metafoorivalikus. Kohe seletan.
TRISTAN PRIIMÄGI: Tõsielu vahtralehega
Toronto eestlaste dokumentaalfilmide festival „Estdocs“ vaatab julgelt vastu järgmisele, 15. ettevõtmisele.
Arvustamisel
Eesti Draamateatri „Ivanov“
Andrei Ivanovi „Batüskaaf“
kogumik „Pilt ja sõna. Hullunud Tartu II“
Katja Novitskova näitus „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“ Eesti Veneetsia biennaali paviljonis
rahvusvaheline nüüdismuusikafestival „Afekt“
Müncheni festival „Spielart“
Peeter Lauritsa kuraatorinäitus „Surnu suusad. Kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele“
Urmo Metsa „Võimalikud majad: arhitektuursete ideede loend“
Nukuteatri „Linnud“
Austria Vorarlbergi piirkonna arhitektuuri rändnäitus
mängufilmid „Ema!“ ning „Björn Borg ja McEnroe“
Toronto eestlaste dokumentaalfilmide festival „Estdocs“
### Response:
Vahur Afanasjev Sirbis: kõige vähem tahan osutuda eestivenelaste eestkõnelejaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žürii koosnes kolmest liikmest: Alan C. Peterson (Kanada), Ülo Pikkov (Eesti), ja Svetla Turin (Kanada).
Esikoha sai kuus aastat valminud film "Nõukogude hipid", mille režissööriks on Terje Toomistu. Kohal auhinda vastu võtmas oli produtsent Liis Lepik. Film "Naine pildil", mille režissööriks on Priit Valkna, pälvis Honorable Mention auhinna. Publiku poolt hinnati parimaks filmi "Holodomor: ellujäänute hääled", mille režissööriks on kanadalanna Ariadna Ochrymovych.
EstDocs filmifestival kogub jätkuvalt populaarsust ja külastajaid ka väljaspool Toronto eesti kogukonda, festivali külastavad mitmed Torontos elavate rahvusgruppide liikmed. | EstDocsi võitis "Nõukogude hipid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žürii koosnes kolmest liikmest: Alan C. Peterson (Kanada), Ülo Pikkov (Eesti), ja Svetla Turin (Kanada).
Esikoha sai kuus aastat valminud film "Nõukogude hipid", mille režissööriks on Terje Toomistu. Kohal auhinda vastu võtmas oli produtsent Liis Lepik. Film "Naine pildil", mille režissööriks on Priit Valkna, pälvis Honorable Mention auhinna. Publiku poolt hinnati parimaks filmi "Holodomor: ellujäänute hääled", mille režissööriks on kanadalanna Ariadna Ochrymovych.
EstDocs filmifestival kogub jätkuvalt populaarsust ja külastajaid ka väljaspool Toronto eesti kogukonda, festivali külastavad mitmed Torontos elavate rahvusgruppide liikmed.
### Response:
EstDocsi võitis "Nõukogude hipid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teist aastat järjest on ka sponsoritel võimalus Sassis päeval kaasa lüüa ja nii asub näiteks 25 SEB panga töötajat uut ametit õppima – pankurid osalevad balletitrennis, tutvuvad lavastuste tehnilise ettevalmistusega ning võtavad osa õhtuse ooperi "Tannhäuser" teenindamisest.
Sel päeval toimub kõik uue peadirektori valvsa silma all – juhitooli on hõivanud ooperisolist Rauno Elp. Oma koha kaotanud teatrijuht Aivar Mäe õmbleb kostüüme, balleti kunstiline juht Toomas Edur müüb kassas pileteid ja balletisolist Eve Andre-Tuga istub (loe: teeb tööd) infolauas.
Sel aastal vahetab ametikohti 65 inimest, lisaks on majas kaheksa töövarju ja üllatusi jagub nii estoonlastele kui ka teatri külastajatele terveks päevaks.
Estoonlaste seas väga populaarne töövahetuspäev toimub viiendat aastat. | Estonias on taas päev sassi löödud: Aivar Mäe õmbleb kostüüme, juhitoolis istub Rauno Elp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teist aastat järjest on ka sponsoritel võimalus Sassis päeval kaasa lüüa ja nii asub näiteks 25 SEB panga töötajat uut ametit õppima – pankurid osalevad balletitrennis, tutvuvad lavastuste tehnilise ettevalmistusega ning võtavad osa õhtuse ooperi "Tannhäuser" teenindamisest.
Sel päeval toimub kõik uue peadirektori valvsa silma all – juhitooli on hõivanud ooperisolist Rauno Elp. Oma koha kaotanud teatrijuht Aivar Mäe õmbleb kostüüme, balleti kunstiline juht Toomas Edur müüb kassas pileteid ja balletisolist Eve Andre-Tuga istub (loe: teeb tööd) infolauas.
Sel aastal vahetab ametikohti 65 inimest, lisaks on majas kaheksa töövarju ja üllatusi jagub nii estoonlastele kui ka teatri külastajatele terveks päevaks.
Estoonlaste seas väga populaarne töövahetuspäev toimub viiendat aastat.
### Response:
Estonias on taas päev sassi löödud: Aivar Mäe õmbleb kostüüme, juhitoolis istub Rauno Elp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui nädal tagasi toimunud veerandfinaalseeria esimeses mängus kogus Audentese SG/Noortekoondis geimides vastavalt 21, 14 ja 14 ehk kokku 49 punkti, siis korduskohtumises loovutas tiitlikaitsja Kohila vastasele veelgi vähem punkte – kokku vaid 43. Poolfinaalis läheb Kohila vastamisi Tartu Ülikool/Eedeniga, kes oli kahel korral üle esiliigas pallivast Ülenurmest, vahendab volley.ee.
Seekordse Kohila 3:0 (13, 17 ja 13) võidu heaks andis suurima panuse bulgaarlanna Gabriela Angelova, kes realiseeris 27 tõstest 10 (37%) ja lisas ühe blokipunkti. Emma-Lota Piirmets aitas võitjaid 10 ja Merike Errit kaheksa punktiga. Marcella Raud tõi kaotajate resultatiivseimana seitse punkti.
Kui pallingul oli Kohila ülekaal mäekõrgune, lüües vastase seitsme ässa vastu 15 ässa, siis blokis ja pallingu vastuvõtul jäädi Audentese SG/Noortekoondisele vastavalt punktidega 5-6 ja protsentidega 28,9-36,4 alla. Rünnakul näitasid kohilannad 32,9-protsendilist ja noored 15,6-protsendilist efektiivsust.
Teises tabelipooles oli eelmise hooaja finalist TTÜ/Tradehouse koduväljakul peetud esimeses veerandfinaalmängus 3:1 (13, -25, 19, 20) resultaadiga üle Famila/Võru Võrkpalliklubist, millega astuti pikk samm poolfinaali suunas.
Ühtlaselt esinenud võitjate ridades kogusid koguni viis mängijat kahekohalise resultaadi, neist resultatiivseim oli 18 punkti toonud oktoobrikuu parim mängija Hanna Pajula. 55 tõstega suurima koormuse saanud Pajula realiseeirs neist 16 (29%) ning lisas ühe blokipunkti ja ühe pallinguässa. Heleene Hollas ja Maria Säästla assisteerisid 16, Mari-Liis Graumann 12 ning Melissa Varlõgina 11 punktiga. Mängu parimat kasutegurit näidanud Hollas jäi 15-ga plussi. Võrulannade mänguvankrit vedanud Brita Saare tõi lõpuvileks 12 punkti.
Külalised jäid suurelt alla nii blokipunktide (4-13) kui pallinguässade arvestuses (4-15). Samuti oli TTÜ-l efektiivsem rünnak (32,9%-24,8%) ja täpsem pallingu vastuvõtt (52,1%-43%). Korduskohtumine on kavas 19. novembril.
Nimetatud paari võitja läheb poolfinaalis kokku kas Tallinna Ülikooli või Kuressaarega. TLÜ 3:0 (22, 17, 20) võiduga alguse saanud seeriale pannakse punkt laupäeval kell 15 TLÜ spordisaalis. | Tiitlikaitsja Kohila pääses karikavõistlustel edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui nädal tagasi toimunud veerandfinaalseeria esimeses mängus kogus Audentese SG/Noortekoondis geimides vastavalt 21, 14 ja 14 ehk kokku 49 punkti, siis korduskohtumises loovutas tiitlikaitsja Kohila vastasele veelgi vähem punkte – kokku vaid 43. Poolfinaalis läheb Kohila vastamisi Tartu Ülikool/Eedeniga, kes oli kahel korral üle esiliigas pallivast Ülenurmest, vahendab volley.ee.
Seekordse Kohila 3:0 (13, 17 ja 13) võidu heaks andis suurima panuse bulgaarlanna Gabriela Angelova, kes realiseeris 27 tõstest 10 (37%) ja lisas ühe blokipunkti. Emma-Lota Piirmets aitas võitjaid 10 ja Merike Errit kaheksa punktiga. Marcella Raud tõi kaotajate resultatiivseimana seitse punkti.
Kui pallingul oli Kohila ülekaal mäekõrgune, lüües vastase seitsme ässa vastu 15 ässa, siis blokis ja pallingu vastuvõtul jäädi Audentese SG/Noortekoondisele vastavalt punktidega 5-6 ja protsentidega 28,9-36,4 alla. Rünnakul näitasid kohilannad 32,9-protsendilist ja noored 15,6-protsendilist efektiivsust.
Teises tabelipooles oli eelmise hooaja finalist TTÜ/Tradehouse koduväljakul peetud esimeses veerandfinaalmängus 3:1 (13, -25, 19, 20) resultaadiga üle Famila/Võru Võrkpalliklubist, millega astuti pikk samm poolfinaali suunas.
Ühtlaselt esinenud võitjate ridades kogusid koguni viis mängijat kahekohalise resultaadi, neist resultatiivseim oli 18 punkti toonud oktoobrikuu parim mängija Hanna Pajula. 55 tõstega suurima koormuse saanud Pajula realiseeirs neist 16 (29%) ning lisas ühe blokipunkti ja ühe pallinguässa. Heleene Hollas ja Maria Säästla assisteerisid 16, Mari-Liis Graumann 12 ning Melissa Varlõgina 11 punktiga. Mängu parimat kasutegurit näidanud Hollas jäi 15-ga plussi. Võrulannade mänguvankrit vedanud Brita Saare tõi lõpuvileks 12 punkti.
Külalised jäid suurelt alla nii blokipunktide (4-13) kui pallinguässade arvestuses (4-15). Samuti oli TTÜ-l efektiivsem rünnak (32,9%-24,8%) ja täpsem pallingu vastuvõtt (52,1%-43%). Korduskohtumine on kavas 19. novembril.
Nimetatud paari võitja läheb poolfinaalis kokku kas Tallinna Ülikooli või Kuressaarega. TLÜ 3:0 (22, 17, 20) võiduga alguse saanud seeriale pannakse punkt laupäeval kell 15 TLÜ spordisaalis.
### Response:
Tiitlikaitsja Kohila pääses karikavõistlustel edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stuudios on folklorist, raamatu "Loomad eestlaste elus ja folklooris" autor Marju Kõivupuu. Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
"Vasar" on eetris reedel kell 14.05. | Marju Kõivupuu räägib "Vasaras" loomadest eestlaste elus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stuudios on folklorist, raamatu "Loomad eestlaste elus ja folklooris" autor Marju Kõivupuu. Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
"Vasar" on eetris reedel kell 14.05.
### Response:
Marju Kõivupuu räägib "Vasaras" loomadest eestlaste elus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kitsaste parkimiskohtadega kaubanduskeskustes on aga juhtumite arv endiselt kasvutrendis.
Fondi juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul on koostöö Tallinna transpordiametiga kaubanduskeskuste parklate ohutumaks muutmisel olnud edukas.
Mitmed kaubanduskeskused on tänavu parkimiskohad nõuetele vastavaks jooninud, näiteks Kristiine Keskus, Mustamäe Keskus, Mustika Ostukeskus ja Rocca al Mare kaubanduskeskus Tallinnas ning Lõunakeskus Tartus.
Jesse tõdes, et mõned kaubanduskeskused on parki õnnetuste statistika Autor: LKFmiskohtade ümberjoonimisest ka keeldunud.
Tänavu maist kuni septembrini juhtus suuremates kaubanduskeskustes kokku neli protsenti vähem õnnetusi kui möödunud aasta samal perioodil.
2016. aastast kehtiv linnatänavate standard soovitab kaubanduskeskuse parkimiskoha laiuseks vähemalt 2,7 m. Linnatänavate standardi eelmine versioon kehtis 2003. aastast. Võrreldes selle ajaga on Eestis liiklevad sõiduautod keskmiselt 8 cm laiemaks ja 15 cm pikemaks muutunud.
Parklates toimunud liiklusõnnetuste peamine põhjus on liiga kitsad ja nõuetele mittevastavad parkimiskohad. Kaks kolmandikku parklates toimunud õnnetusi põhjustatakse parkimiskohal manööverdades. | Analüüs: parkimiskohtade laiemaks joonimine vähendas õnnetuste arvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kitsaste parkimiskohtadega kaubanduskeskustes on aga juhtumite arv endiselt kasvutrendis.
Fondi juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul on koostöö Tallinna transpordiametiga kaubanduskeskuste parklate ohutumaks muutmisel olnud edukas.
Mitmed kaubanduskeskused on tänavu parkimiskohad nõuetele vastavaks jooninud, näiteks Kristiine Keskus, Mustamäe Keskus, Mustika Ostukeskus ja Rocca al Mare kaubanduskeskus Tallinnas ning Lõunakeskus Tartus.
Jesse tõdes, et mõned kaubanduskeskused on parki õnnetuste statistika Autor: LKFmiskohtade ümberjoonimisest ka keeldunud.
Tänavu maist kuni septembrini juhtus suuremates kaubanduskeskustes kokku neli protsenti vähem õnnetusi kui möödunud aasta samal perioodil.
2016. aastast kehtiv linnatänavate standard soovitab kaubanduskeskuse parkimiskoha laiuseks vähemalt 2,7 m. Linnatänavate standardi eelmine versioon kehtis 2003. aastast. Võrreldes selle ajaga on Eestis liiklevad sõiduautod keskmiselt 8 cm laiemaks ja 15 cm pikemaks muutunud.
Parklates toimunud liiklusõnnetuste peamine põhjus on liiga kitsad ja nõuetele mittevastavad parkimiskohad. Kaks kolmandikku parklates toimunud õnnetusi põhjustatakse parkimiskohal manööverdades.
### Response:
Analüüs: parkimiskohtade laiemaks joonimine vähendas õnnetuste arvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Porzingist segab valu parema käe küünarnukis, lisaks väänas ta vasaku jala hüppeliigest. Lätlase sõnul on tal ka varem küünarnukis põletik olnud ning tõenäoliselt peab ta hooaja lõpus operatsioonil käima. "Kui küünarnuki jälle ära lõin, läks see kohe paiste ja on hästi tundlik, ma ei saa kätt sirutada," selgitas Porzingis. "See segab mind, aga ei midagi hullu. Kui paistetus alla läheb, on kõik jälle korras. Aga kui hooaeg saab läbi, pean midagi ette võtma, see ei tohi niimoodi aastast aastasse korduda."
Hüppeliigest vigastas ta teisipäevases mängus Charlotte Hornetsi vastu 11 sekundit enne mängu lõppu.
Porzingis loodab, et on juba laupäeval võimeline uuesti meeskonda abistama, Knicks võõrustab siis Sacramento Kingsi.
Porzingise puudumisel oli Knicksi suurim skooritegija Tim Hardway Jr., kes tõi 26 punkti ja võttis ka 11 lauapalli, Doug McDermott lisas 13 punkti. Magicu viisid võidule Nikola Vucevic ja Evan Fournier, tuues vastavalt 24 ja 23 punkti.
Tulemused:
Golden State – Minnesota 125:101
Phoenix – Miami 115:126
Boston – LA Lakers 107:96
Detroit – Indiana 114:97
Orlando – NY Knicks 112:99 | Porzingis jättis vigastuste tõttu mängu vahele, Knicks kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Porzingist segab valu parema käe küünarnukis, lisaks väänas ta vasaku jala hüppeliigest. Lätlase sõnul on tal ka varem küünarnukis põletik olnud ning tõenäoliselt peab ta hooaja lõpus operatsioonil käima. "Kui küünarnuki jälle ära lõin, läks see kohe paiste ja on hästi tundlik, ma ei saa kätt sirutada," selgitas Porzingis. "See segab mind, aga ei midagi hullu. Kui paistetus alla läheb, on kõik jälle korras. Aga kui hooaeg saab läbi, pean midagi ette võtma, see ei tohi niimoodi aastast aastasse korduda."
Hüppeliigest vigastas ta teisipäevases mängus Charlotte Hornetsi vastu 11 sekundit enne mängu lõppu.
Porzingis loodab, et on juba laupäeval võimeline uuesti meeskonda abistama, Knicks võõrustab siis Sacramento Kingsi.
Porzingise puudumisel oli Knicksi suurim skooritegija Tim Hardway Jr., kes tõi 26 punkti ja võttis ka 11 lauapalli, Doug McDermott lisas 13 punkti. Magicu viisid võidule Nikola Vucevic ja Evan Fournier, tuues vastavalt 24 ja 23 punkti.
Tulemused:
Golden State – Minnesota 125:101
Phoenix – Miami 115:126
Boston – LA Lakers 107:96
Detroit – Indiana 114:97
Orlando – NY Knicks 112:99
### Response:
Porzingis jättis vigastuste tõttu mängu vahele, Knicks kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konflikti põhjustas see, et sõitjal oli kaasas mops, kellel polnud suukorvi. Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) laskis pärast asja uurimist bussijuhi töölt lahti, kirjutas Postimees.
"Bussijuhiga on vesteldud ja ka pardakaamera videod üle vaadatud. Bussijuht käitus täiesti valesti ning TLT taunib igati tema käitumist. Sellest lähtuvalt on bussijuhiga tööleping lõpetatud," ütles TLT pressiesindaja Urmas Tooming.
Tooming lisas, et koeri võib ühissõidukis vedada, kui nad on rihma otsas ning suukorvistatud, kuid kui väiksem koer on sõitja süles või vastavas kandekorvis või -kotis, siis ei ole suukorvi ega rihma vaja kasutada. | Sõitjat peksnud Tallinna bussijuht vallandati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konflikti põhjustas see, et sõitjal oli kaasas mops, kellel polnud suukorvi. Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) laskis pärast asja uurimist bussijuhi töölt lahti, kirjutas Postimees.
"Bussijuhiga on vesteldud ja ka pardakaamera videod üle vaadatud. Bussijuht käitus täiesti valesti ning TLT taunib igati tema käitumist. Sellest lähtuvalt on bussijuhiga tööleping lõpetatud," ütles TLT pressiesindaja Urmas Tooming.
Tooming lisas, et koeri võib ühissõidukis vedada, kui nad on rihma otsas ning suukorvistatud, kuid kui väiksem koer on sõitja süles või vastavas kandekorvis või -kotis, siis ei ole suukorvi ega rihma vaja kasutada.
### Response:
Sõitjat peksnud Tallinna bussijuht vallandati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnu Postimees kirjutas, et politsei on kontrollinud Pärnu südalinnas müstiliselt kadunud noormehe otsingutel kõiki versioone. Politsei käis koos vabatahtlikega noormehe elukoha lähedal tühermaal ja kasutas otsingutes ka drooni, kuid tulutult.
Pärnu politseijaoskonna piirkonnavanem Karin Uibo sõnul on kadunud noormehe sõbrad kinnitanud, et Johannesel polnud kadumise ööl kellegagi tüli. Niisamuti pole nad täheldanud, et noormehel olnuks kellegagi pikaaegset vaenu, pigem on teada, et tegemist on vaikse noormehega. | Ka droon ei aidanud Pärnus kadunud noormeest leida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu Postimees kirjutas, et politsei on kontrollinud Pärnu südalinnas müstiliselt kadunud noormehe otsingutel kõiki versioone. Politsei käis koos vabatahtlikega noormehe elukoha lähedal tühermaal ja kasutas otsingutes ka drooni, kuid tulutult.
Pärnu politseijaoskonna piirkonnavanem Karin Uibo sõnul on kadunud noormehe sõbrad kinnitanud, et Johannesel polnud kadumise ööl kellegagi tüli. Niisamuti pole nad täheldanud, et noormehel olnuks kellegagi pikaaegset vaenu, pigem on teada, et tegemist on vaikse noormehega.
### Response:
Ka droon ei aidanud Pärnus kadunud noormeest leida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühtlasi saavad lapsed joonistada, katsuda pehmet raamatutegelast Sennahoid ning koju kaasa ka pisikese meene. Peale esitlust on peredel võimalus tähistada isadepäeva või lihtsalt pühapäeva jätku raamatupoe kohvikus, mille kokad küpsetavad spetsiaalselt selleks ürituseks Nurrnopsu pannkooke.
Tegemist on noore Eesti autori südamliku ja põneva raamatuga seiklustest põhjamaises metsas, kus kohtuvad hoolitsev Nurrnopsu ning männi otsa maja ehitav Sennahoi. Ühtäkki tõuseb metsas torm, virmalised on kadunud ja udu sees hakkavad segadust külvama salapärased uduhaldjad.. See on vaheldusrikas, pisut maagiline põhjamaine maailm, mis kätkeb endas nii vanade eestlaste kombeid kui mõjutusi Jaapanist ja Skandinaaviamaadest.
Kevadel ilmub “Sennahoi ja Nurrnopsu. Üks põhjamaa lugu” ka poola keeles. | Sennahoi ja Nurrnopsu viivad Põhjamaa maagiasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühtlasi saavad lapsed joonistada, katsuda pehmet raamatutegelast Sennahoid ning koju kaasa ka pisikese meene. Peale esitlust on peredel võimalus tähistada isadepäeva või lihtsalt pühapäeva jätku raamatupoe kohvikus, mille kokad küpsetavad spetsiaalselt selleks ürituseks Nurrnopsu pannkooke.
Tegemist on noore Eesti autori südamliku ja põneva raamatuga seiklustest põhjamaises metsas, kus kohtuvad hoolitsev Nurrnopsu ning männi otsa maja ehitav Sennahoi. Ühtäkki tõuseb metsas torm, virmalised on kadunud ja udu sees hakkavad segadust külvama salapärased uduhaldjad.. See on vaheldusrikas, pisut maagiline põhjamaine maailm, mis kätkeb endas nii vanade eestlaste kombeid kui mõjutusi Jaapanist ja Skandinaaviamaadest.
Kevadel ilmub “Sennahoi ja Nurrnopsu. Üks põhjamaa lugu” ka poola keeles.
### Response:
Sennahoi ja Nurrnopsu viivad Põhjamaa maagiasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandas kvartalis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 3,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 3,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 390 miljonit eurot.
Enim kasvas aastases võrdluses metalli ja metalltoodete (54 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (41 miljonit eurot) ning mineraalsete toodete (35 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes oluliselt elektriseadmete eksport (90 miljoni euro võrra).
Impordis kasvas enim metalli ja metalltoodete (57 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (51 miljonit eurot) ning transpordivahendite (45 miljonit eurot) sissevedu. Elektriseadmete sissevedu vähenes (48 miljonit eurot). Esimese üheksa kuuga kasvas kaupade eksport 8% ja import 9% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. | Eksport kasvas aastaga 4%, import 6% | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandas kvartalis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 3,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 3,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 390 miljonit eurot.
Enim kasvas aastases võrdluses metalli ja metalltoodete (54 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (41 miljonit eurot) ning mineraalsete toodete (35 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes oluliselt elektriseadmete eksport (90 miljoni euro võrra).
Impordis kasvas enim metalli ja metalltoodete (57 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (51 miljonit eurot) ning transpordivahendite (45 miljonit eurot) sissevedu. Elektriseadmete sissevedu vähenes (48 miljonit eurot). Esimese üheksa kuuga kasvas kaupade eksport 8% ja import 9% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
### Response:
Eksport kasvas aastaga 4%, import 6% |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rigal tuli rinda pista järjestikku kolme Taani tüdrukuga: avaringis alistas ta Frederikke Birni 6:2, 6:3 ja seejärel Victoria Ilena Anderseni 6:3, 7:6 (0). Veerandfinaalis oli vastaseks kogenud Taani koondislane Johanne Christine Svendsen ning kaks ja pool tundi kestnud lahingu võitis 6:3, 7:6 (2) Riga, kes just sellel päeval (2. november) sai 13-aastaseks.
Poolfinaalis tuli vastu Saksamaa 14-aastaste tüdrukute esinumber Sarah Müller, kes võitis 6:0, 6:2. Müller võitis kogu turniiri, finaalis sai ta jagu esimese paigutusega venelannast Kira Pavlovast.
Iila alistas avaringis Kreeka tüdruku Theodora Xantava 6:3, 6:2. Teises ringis sai ta soomlanna Emelie Gabranist jagu 6:2, 3:6, 7:6 (3). Veerandfinaalis tuli Iilsel aga tunnistada hilisema finalisti Pavlova 6:2, 6:2 paremust. | Noor Eesti tennisist jõudis rahvusvahelisel turniiril poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rigal tuli rinda pista järjestikku kolme Taani tüdrukuga: avaringis alistas ta Frederikke Birni 6:2, 6:3 ja seejärel Victoria Ilena Anderseni 6:3, 7:6 (0). Veerandfinaalis oli vastaseks kogenud Taani koondislane Johanne Christine Svendsen ning kaks ja pool tundi kestnud lahingu võitis 6:3, 7:6 (2) Riga, kes just sellel päeval (2. november) sai 13-aastaseks.
Poolfinaalis tuli vastu Saksamaa 14-aastaste tüdrukute esinumber Sarah Müller, kes võitis 6:0, 6:2. Müller võitis kogu turniiri, finaalis sai ta jagu esimese paigutusega venelannast Kira Pavlovast.
Iila alistas avaringis Kreeka tüdruku Theodora Xantava 6:3, 6:2. Teises ringis sai ta soomlanna Emelie Gabranist jagu 6:2, 3:6, 7:6 (3). Veerandfinaalis tuli Iilsel aga tunnistada hilisema finalisti Pavlova 6:2, 6:2 paremust.
### Response:
Noor Eesti tennisist jõudis rahvusvahelisel turniiril poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevaleht kirjutab, et Rooda võtab Kremli propagandaväljaandes Sputnik pidevalt sõna analüütiku ja välisuudiste eksperdina, kirjutades nii Zapadi õppuste mõjust Venemaa välispoliitikale kui ka Süüria kodusõja küsimustest. Oma ekspertiisis tugineb ta tihti väidetavalt iseenese sõjaväeluure kogemustele.
Ometi on kõik need üksikasjalikud mälestused ja uhke ametinimetus puhas farss. Villem Rooda pole kunagi GRU ohvitserina töötanud. Alates 1950. aastatest kuni rajoonikoondiste laialisaatmisteni töötas ta hoopis Saaremaal ja Pärnu rajoonis traktoristina.
Ei ole teada, mis ajast Rooda end GRU ohvitseriks tituleerima hakkas, kuid esimene kirjalik märge sellest pärineb 2004. aastast, kui Rooda võttis koos oma elukaaslasega Viljandi ajalehes Sakala sõna paisjärve rajamise vastu ja tituleeris seal end endiseks sõjaväeluurajaks. Ent inimesed, kes on Roodaga elu jooksul kokku puutunud, nimetavad teda krooniliseks valetajaks. Tal on üsna palju teadmisi ja ta tunneb militaarteemade vastu suurt huvi. Sellele lisandub oskus kiiresti reageerida ning käigu pealt lugusid välja mõelda ja omavahel seostada.
Kuigi ühest küljest võib Rooda pidev GRU tausta kohta luiskamine tunduda halenaljakas, võib teda käsitleda ka inimesena, kes on olnud väidetavalt seotud KGBga ja nüüd uuesti üles leitud, et rakendada ta idanaabri propagandavankri ette.
Eesti Päevalehe andmetel võivad Villem Rooda kokku luuletatud lugude ohvrid olla ka osad Eesti ajaloolased, kes on tema väljamõeldisi raamatutes avaldanud. | Sputnik kasutab eksperdina KGB-ga koostöös kahtlustatud Eesti traktoristi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevaleht kirjutab, et Rooda võtab Kremli propagandaväljaandes Sputnik pidevalt sõna analüütiku ja välisuudiste eksperdina, kirjutades nii Zapadi õppuste mõjust Venemaa välispoliitikale kui ka Süüria kodusõja küsimustest. Oma ekspertiisis tugineb ta tihti väidetavalt iseenese sõjaväeluure kogemustele.
Ometi on kõik need üksikasjalikud mälestused ja uhke ametinimetus puhas farss. Villem Rooda pole kunagi GRU ohvitserina töötanud. Alates 1950. aastatest kuni rajoonikoondiste laialisaatmisteni töötas ta hoopis Saaremaal ja Pärnu rajoonis traktoristina.
Ei ole teada, mis ajast Rooda end GRU ohvitseriks tituleerima hakkas, kuid esimene kirjalik märge sellest pärineb 2004. aastast, kui Rooda võttis koos oma elukaaslasega Viljandi ajalehes Sakala sõna paisjärve rajamise vastu ja tituleeris seal end endiseks sõjaväeluurajaks. Ent inimesed, kes on Roodaga elu jooksul kokku puutunud, nimetavad teda krooniliseks valetajaks. Tal on üsna palju teadmisi ja ta tunneb militaarteemade vastu suurt huvi. Sellele lisandub oskus kiiresti reageerida ning käigu pealt lugusid välja mõelda ja omavahel seostada.
Kuigi ühest küljest võib Rooda pidev GRU tausta kohta luiskamine tunduda halenaljakas, võib teda käsitleda ka inimesena, kes on olnud väidetavalt seotud KGBga ja nüüd uuesti üles leitud, et rakendada ta idanaabri propagandavankri ette.
Eesti Päevalehe andmetel võivad Villem Rooda kokku luuletatud lugude ohvrid olla ka osad Eesti ajaloolased, kes on tema väljamõeldisi raamatutes avaldanud.
### Response:
Sputnik kasutab eksperdina KGB-ga koostöös kahtlustatud Eesti traktoristi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimees kirjutab, et Aver kaotas õigusemõistjana enesekontrolli tänavu 21. juunil toimunud istungil, kus arutati täiesti tavapärast tsiviilasja: naine soovis oma abielu lahutada. See riivas kohtunik Averi tundeid sedavõrd, et muuhulgas küsis ta kohtusaalis, kas naine oli terve mõistuse juures, kui üldse moslemist mehega abiellus ning kas abielu sõlmiti raha saamise eesmärgil.
"Miks lahutate ja kas mingi mehike ootab uut abiellumist? /.../ Te ei vääri mingit lugupidamist! /.../ Andke oma diplom ära! Te häbistate oma alma materʼit!" ütles kohtunik lahutust soovinule kaebuse kohaselt.
Et Narva kohtuniku käitumine vajas riigikohtu juures tegutseva distsiplinaarkolleegiumi hinnangut, kogunesid kõigi kohtuastmete esindajad sel teisipäeval Tartusse juhtunut arutama. | Moslemiga abiellunud naist solvanud kohtunik tagandati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimees kirjutab, et Aver kaotas õigusemõistjana enesekontrolli tänavu 21. juunil toimunud istungil, kus arutati täiesti tavapärast tsiviilasja: naine soovis oma abielu lahutada. See riivas kohtunik Averi tundeid sedavõrd, et muuhulgas küsis ta kohtusaalis, kas naine oli terve mõistuse juures, kui üldse moslemist mehega abiellus ning kas abielu sõlmiti raha saamise eesmärgil.
"Miks lahutate ja kas mingi mehike ootab uut abiellumist? /.../ Te ei vääri mingit lugupidamist! /.../ Andke oma diplom ära! Te häbistate oma alma materʼit!" ütles kohtunik lahutust soovinule kaebuse kohaselt.
Et Narva kohtuniku käitumine vajas riigikohtu juures tegutseva distsiplinaarkolleegiumi hinnangut, kogunesid kõigi kohtuastmete esindajad sel teisipäeval Tartusse juhtunut arutama.
### Response:
Moslemiga abiellunud naist solvanud kohtunik tagandati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saates "Suud puhtaks" vaadeldi kaht keerulist juhtumit, milles ei ole toimunud rünnakut, kuid on oht selleks. Inimesed, kes oma probleemide kirjeldused saate toimetusele saatsid, märkisid, et politseist nad abi ei saanud.
Kuigi PPA esindajad kinnitasid, et näiteks varjupaika transportimist paluvale naisele ära ei öelda, nentisid nad, et pidevate psühholoogiliste probleemide lahenduses politsei osaleda ei saa.
Saates osalenud spetsialistid soovitasid juba esimeste murekohtade ilmnemisel võtta ühendust elukohajärgse kohaliku omavalitsusega, kes saaks mure lahendamiseks suunata sotsiaaltöötaja või mõne muu abiorganisatsiooni poole. Ühendust võib võtta ka sotsiaalkindlustusametiga.
Videolõikudes saab jälgida juhtumikirjeldustest ajendatud arutelu.
Juhtum 1:"80+ vanuses (dementne) epileptik peitis kodus nuge, tütar - ainuke laps - kodus ööbida ei julgenud, palvetas, et haige isa kaheksanda korruse aknast alla ei hüppaks ega emale liiga ei teeks."
Juhtum 2:"Naist terroriseeriv bipolaarne mees oli politsei saabudes eeskujulik ja väga veenev, keegi ei uskunud. Politsei soovitas "lasta silm siniseks lüüa, siis saab taotleda lähenemiskeelu..." Naine enne abiellumist ei teadnud ega saanud ligipääsu mehe terviseandmetele.
Saatele eelnenud sissejuhatavas klipis jagas oma lugu Äripäeva ajakirjanik Rivo Sarapik, kelle vend tegi enesetapu. Miks nii läks ja mis toimus tema perekonnaga pärast traagilist sündmust? Miks otsustas ta kogu sündmusest kirjutada arvamusloo? Sellest räägib Rivo Sarapik videoklipis: | Vaimse tervise murede näiteid elust: millal aitab politsei, millal KOV? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saates "Suud puhtaks" vaadeldi kaht keerulist juhtumit, milles ei ole toimunud rünnakut, kuid on oht selleks. Inimesed, kes oma probleemide kirjeldused saate toimetusele saatsid, märkisid, et politseist nad abi ei saanud.
Kuigi PPA esindajad kinnitasid, et näiteks varjupaika transportimist paluvale naisele ära ei öelda, nentisid nad, et pidevate psühholoogiliste probleemide lahenduses politsei osaleda ei saa.
Saates osalenud spetsialistid soovitasid juba esimeste murekohtade ilmnemisel võtta ühendust elukohajärgse kohaliku omavalitsusega, kes saaks mure lahendamiseks suunata sotsiaaltöötaja või mõne muu abiorganisatsiooni poole. Ühendust võib võtta ka sotsiaalkindlustusametiga.
Videolõikudes saab jälgida juhtumikirjeldustest ajendatud arutelu.
Juhtum 1:"80+ vanuses (dementne) epileptik peitis kodus nuge, tütar - ainuke laps - kodus ööbida ei julgenud, palvetas, et haige isa kaheksanda korruse aknast alla ei hüppaks ega emale liiga ei teeks."
Juhtum 2:"Naist terroriseeriv bipolaarne mees oli politsei saabudes eeskujulik ja väga veenev, keegi ei uskunud. Politsei soovitas "lasta silm siniseks lüüa, siis saab taotleda lähenemiskeelu..." Naine enne abiellumist ei teadnud ega saanud ligipääsu mehe terviseandmetele.
Saatele eelnenud sissejuhatavas klipis jagas oma lugu Äripäeva ajakirjanik Rivo Sarapik, kelle vend tegi enesetapu. Miks nii läks ja mis toimus tema perekonnaga pärast traagilist sündmust? Miks otsustas ta kogu sündmusest kirjutada arvamusloo? Sellest räägib Rivo Sarapik videoklipis:
### Response:
Vaimse tervise murede näiteid elust: millal aitab politsei, millal KOV? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaljurand (SDE) kirjutas sotsiaalmeedias, et Euroopa Parlamendi president David Sassoli teatavaks oma otsuse, millega suleti Euroopa Parlamendi uksed kõigile külastajatele. Parlamendihoonesse on lubatud ainult saadikud ja töötajad.
"Mida see tegelikult tähendab? Täna oli postkast umbes teadetest ürituste ärajäämise kohta. Parlament jätkab oma tavapärast tööd fraktsioonides ja komisjonides, aga ühtegi külalist arutelude juurde ei lubata. Samuti jäävad ära külalisgruppide külastused, kõik avalikud üritused ning parlamendiliikmete visiidid välismaale," kirjutas Kaljurand.
Eesti eurosaadik avaldas arvamust, et selliste meetmetega reageerib Euroopa Parlament üle, kuigi nakatumise risk on parlamendis kindlasti olemas ja ilmselt ka suurem, kui mõnes teises asutuses.
"Saavad ju Euroopa Parlamendis kokku saadikud kogu Euroopast, kes reisivad iga nädal Brüsseli ja koduriigi vahel ja seeläbi võivad ka viirust (kiiremini, kaugemale ja suuremal hulgal) levitada. Samas ei näe president probleemi selles, et järgmisel nädalal reisib umbes 3000-line seltskond (705 Euroopa Parlamendi saadikut + abid, assistendid, töötajad) Strasbourgi. Reisitakse koduriigist või Brüsselist: kes lennukiga, kes bussi, auto või rongiga. Milleks on seda vaja?"
Kaljurand märgib, et kui EP president hindab koroonaviiruse leviku võimalust nii suureks, et suleb parlamendi uksed Brüsselis, siis tuleks ka piirata EP seltskonna mõttetut sõitmist Strasbourgi ja tagasi. Seda enam, et Prantsusmaa otsustas piirata massiüritusi ning sulges isegi Louvre'i uksed.
Arusaamatuks peab Kaljurand ka otsust, millega suleti EP esindused liikmesriikides, sealhulgas ka Tallinnas.
"Seda ohtu ei peaks ju hindama Brüsseli järgi, vaid iga konkreetse riigi järgi. Nii ongi Tallinnas tekkinud veider olukord, kus lasteiad, koolid ja kõik teised asutused töötavad, aga EP esindus on suletud. Arusaamatu."
Euroopa Parlamendi Tallinna büroost teatati ERR-ile, et see väide ei vasta tõele. Büroo esindaja sõnul võttis ta ühendust Kaljuranna abiga, kes lubas teha postituses paranduse. Mõne aja pärast oli kõnealune lõik Kaljuranna postitusest ilma ühegi selgituseta eemaldatud.
Kaljurand avaldas postituses ka imestust, miks mõned külalised siiski pääsevad EP majja, nende seas näiteks keskkonnaaktivist Greta Thunberg, kes osaleb keskonnakomisjon istungil. Kui reeglid kehtestatakse, siis peaks need kehtima kõigile võrdselt, leiab Kaljurand.
Madison peab meetmeid õigeks
Seevastu teine Eesti saadik europarlamendis Jaak Madison (EKRE) leidis, et tema toetab Sassoli otsuset keelata määramata ajaks parlamenti tulla külalistel, korraldada üritusi ja mitte teha komisjonides väliskülaliste kuulamisi.
"Otsusega olen ma päri - parem võtta asja ettevaatlikumalt, kuna igapäevaselt käib muidu parlamendis tuhandeid külastajaid väljastpoolt."
Kuid Sarnaselt Kaljurannale avaldas ka Madison imestust, miks tehti erand keskkonnaaktivist Greta Thunbergile.
"Homseks oli muidu planeeritud keskkonnakomisjoni üritus, kus külaliseks oodati ei kedagi muud, kui kliimatüdruk Greta Thunbergi. Kui muidu on tulnud massiliselt e-maile meie parlamendilisti ärajäävate ürituste kohta, siis keskkonnakomisjon saatis umbes tund tagasi kirja, et homne üritus toimub! Seega, kui kõik üritused on tühistatud ja keelatud väliskülaliste sissetulek parlamenti, siis Gretakene on erand. Miks? Ei tea. Kahepalgelisus. See tekitas aga meililistis tormi, kus vast kõikide poliitgruppide liikmed näitasid rahulolematust sellise topeltstandardi pärast."
Madisoni sõnul kirjutas ta Euroopa Parlamendi president Sassolile kirja, et selline silmakirjalikkus on vastuvõetamatu. | Kaljurand: europarlament reageerib koroonameetmetega üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaljurand (SDE) kirjutas sotsiaalmeedias, et Euroopa Parlamendi president David Sassoli teatavaks oma otsuse, millega suleti Euroopa Parlamendi uksed kõigile külastajatele. Parlamendihoonesse on lubatud ainult saadikud ja töötajad.
"Mida see tegelikult tähendab? Täna oli postkast umbes teadetest ürituste ärajäämise kohta. Parlament jätkab oma tavapärast tööd fraktsioonides ja komisjonides, aga ühtegi külalist arutelude juurde ei lubata. Samuti jäävad ära külalisgruppide külastused, kõik avalikud üritused ning parlamendiliikmete visiidid välismaale," kirjutas Kaljurand.
Eesti eurosaadik avaldas arvamust, et selliste meetmetega reageerib Euroopa Parlament üle, kuigi nakatumise risk on parlamendis kindlasti olemas ja ilmselt ka suurem, kui mõnes teises asutuses.
"Saavad ju Euroopa Parlamendis kokku saadikud kogu Euroopast, kes reisivad iga nädal Brüsseli ja koduriigi vahel ja seeläbi võivad ka viirust (kiiremini, kaugemale ja suuremal hulgal) levitada. Samas ei näe president probleemi selles, et järgmisel nädalal reisib umbes 3000-line seltskond (705 Euroopa Parlamendi saadikut + abid, assistendid, töötajad) Strasbourgi. Reisitakse koduriigist või Brüsselist: kes lennukiga, kes bussi, auto või rongiga. Milleks on seda vaja?"
Kaljurand märgib, et kui EP president hindab koroonaviiruse leviku võimalust nii suureks, et suleb parlamendi uksed Brüsselis, siis tuleks ka piirata EP seltskonna mõttetut sõitmist Strasbourgi ja tagasi. Seda enam, et Prantsusmaa otsustas piirata massiüritusi ning sulges isegi Louvre'i uksed.
Arusaamatuks peab Kaljurand ka otsust, millega suleti EP esindused liikmesriikides, sealhulgas ka Tallinnas.
"Seda ohtu ei peaks ju hindama Brüsseli järgi, vaid iga konkreetse riigi järgi. Nii ongi Tallinnas tekkinud veider olukord, kus lasteiad, koolid ja kõik teised asutused töötavad, aga EP esindus on suletud. Arusaamatu."
Euroopa Parlamendi Tallinna büroost teatati ERR-ile, et see väide ei vasta tõele. Büroo esindaja sõnul võttis ta ühendust Kaljuranna abiga, kes lubas teha postituses paranduse. Mõne aja pärast oli kõnealune lõik Kaljuranna postitusest ilma ühegi selgituseta eemaldatud.
Kaljurand avaldas postituses ka imestust, miks mõned külalised siiski pääsevad EP majja, nende seas näiteks keskkonnaaktivist Greta Thunberg, kes osaleb keskonnakomisjon istungil. Kui reeglid kehtestatakse, siis peaks need kehtima kõigile võrdselt, leiab Kaljurand.
Madison peab meetmeid õigeks
Seevastu teine Eesti saadik europarlamendis Jaak Madison (EKRE) leidis, et tema toetab Sassoli otsuset keelata määramata ajaks parlamenti tulla külalistel, korraldada üritusi ja mitte teha komisjonides väliskülaliste kuulamisi.
"Otsusega olen ma päri - parem võtta asja ettevaatlikumalt, kuna igapäevaselt käib muidu parlamendis tuhandeid külastajaid väljastpoolt."
Kuid Sarnaselt Kaljurannale avaldas ka Madison imestust, miks tehti erand keskkonnaaktivist Greta Thunbergile.
"Homseks oli muidu planeeritud keskkonnakomisjoni üritus, kus külaliseks oodati ei kedagi muud, kui kliimatüdruk Greta Thunbergi. Kui muidu on tulnud massiliselt e-maile meie parlamendilisti ärajäävate ürituste kohta, siis keskkonnakomisjon saatis umbes tund tagasi kirja, et homne üritus toimub! Seega, kui kõik üritused on tühistatud ja keelatud väliskülaliste sissetulek parlamenti, siis Gretakene on erand. Miks? Ei tea. Kahepalgelisus. See tekitas aga meililistis tormi, kus vast kõikide poliitgruppide liikmed näitasid rahulolematust sellise topeltstandardi pärast."
Madisoni sõnul kirjutas ta Euroopa Parlamendi president Sassolile kirja, et selline silmakirjalikkus on vastuvõetamatu.
### Response:
Kaljurand: europarlament reageerib koroonameetmetega üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | UNESCO ja EBU üleskutsel sündinud projektiga "Naised muusikas" teevad koostööd paljud muusika- ja meediaorganisatsioonid üle maailma. Projektis osaleb ligi 400 raadiojaama, teiste seas ka Klassikaradio. Raadionädalaga tunnustatakse naisi klassikalise muusika tähtsatel positsioonidel, sest kuigi naisheliloojate muusika kõlab festivalidel, kontsertidel ja raadiotes üha sagedamini, on see jätkuvalt veel väike protsent heliloomingust ja esitajatest.
Klassikaraadio tähistab projekti "Naised muusikas" mahuka eriprogrammiga, milles on albumitutvustusi, kontserdisalvestusi, heliloojate portreesid, ooperi ettekanne ja ümberlauajutt. Eetris kõlavad naismuusikutele pühendatud erisaated nii päevases programmis kui ka õhtul ja esitamisele tulevad erinevad žanrid klassikalisest muusikast traditsioonilise joigumise ja jazz 'ini.
Erinädala juhatasid esmaspäeval sisse saated Ester Mägi loomingust ja Lõuna-Korea nüüdiskomponisti Unsuk Chini ooperi "Alice imedemaal" ettekanne. Teisipäevane "Kontserdisaalis" saade oli pühendatud prantsuse muusika suurkujude, õdede Lili ja Nadia Boulanger'i muusikale, neljapäeval kõlab samal ajal Klassikaraadio eetris Rumeenia naisheliloojate looming viiulile ja klaverile Diana Jipa ja Stefan Doniga esituses. Rumeenia muusikutele järgneb saade "Ilmakaar", mis tõstab esile saamide traditsioonilist muusikat – eetris kõlab üks võimsamaid saami muusikuid Mari Boine, kes on iidsele joigumise traditsioonile andnud uudse kõla ja hingamise.
Klassikaraadio reedene kontsert tõstab esile naisheliloojate Anna Clyne'i, Sarah Jenkinsi ja Dobrinka Tabakova loomingut ja laupäeval kell 20 kõlab eetris Taani jazz 'i kuningannaks tituleeritud löökpillimängija Marilyn Mazur, kes on kokku pannud ainult naismuusikutest koosneva Skandinaavia supergrupi. Pühapäevane eriprogramm teeb kummarduse ajaloolistele suurkujudele, kui kell 13.05 saab "Vanamuusikatunni" raames lähemalt tuttavaks 17. sajandi helilooja Barbara Strozziga ja kell 19.15 kuuleb valikut Francesca Caccini loomingust. Pühapäeva lõpetab "Folgialbum" Leedu trioga Mirope ja arhiivisaade Joni Mitchellist. | Klassikaraadio liitub ülemaailmse raadionädalaga "Naised muusikas" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
UNESCO ja EBU üleskutsel sündinud projektiga "Naised muusikas" teevad koostööd paljud muusika- ja meediaorganisatsioonid üle maailma. Projektis osaleb ligi 400 raadiojaama, teiste seas ka Klassikaradio. Raadionädalaga tunnustatakse naisi klassikalise muusika tähtsatel positsioonidel, sest kuigi naisheliloojate muusika kõlab festivalidel, kontsertidel ja raadiotes üha sagedamini, on see jätkuvalt veel väike protsent heliloomingust ja esitajatest.
Klassikaraadio tähistab projekti "Naised muusikas" mahuka eriprogrammiga, milles on albumitutvustusi, kontserdisalvestusi, heliloojate portreesid, ooperi ettekanne ja ümberlauajutt. Eetris kõlavad naismuusikutele pühendatud erisaated nii päevases programmis kui ka õhtul ja esitamisele tulevad erinevad žanrid klassikalisest muusikast traditsioonilise joigumise ja jazz 'ini.
Erinädala juhatasid esmaspäeval sisse saated Ester Mägi loomingust ja Lõuna-Korea nüüdiskomponisti Unsuk Chini ooperi "Alice imedemaal" ettekanne. Teisipäevane "Kontserdisaalis" saade oli pühendatud prantsuse muusika suurkujude, õdede Lili ja Nadia Boulanger'i muusikale, neljapäeval kõlab samal ajal Klassikaraadio eetris Rumeenia naisheliloojate looming viiulile ja klaverile Diana Jipa ja Stefan Doniga esituses. Rumeenia muusikutele järgneb saade "Ilmakaar", mis tõstab esile saamide traditsioonilist muusikat – eetris kõlab üks võimsamaid saami muusikuid Mari Boine, kes on iidsele joigumise traditsioonile andnud uudse kõla ja hingamise.
Klassikaraadio reedene kontsert tõstab esile naisheliloojate Anna Clyne'i, Sarah Jenkinsi ja Dobrinka Tabakova loomingut ja laupäeval kell 20 kõlab eetris Taani jazz 'i kuningannaks tituleeritud löökpillimängija Marilyn Mazur, kes on kokku pannud ainult naismuusikutest koosneva Skandinaavia supergrupi. Pühapäevane eriprogramm teeb kummarduse ajaloolistele suurkujudele, kui kell 13.05 saab "Vanamuusikatunni" raames lähemalt tuttavaks 17. sajandi helilooja Barbara Strozziga ja kell 19.15 kuuleb valikut Francesca Caccini loomingust. Pühapäeva lõpetab "Folgialbum" Leedu trioga Mirope ja arhiivisaade Joni Mitchellist.
### Response:
Klassikaraadio liitub ülemaailmse raadionädalaga "Naised muusikas" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veel kolm minutit enne kohtumise lõppu kuuepunktilises kaotusseisus olnud Maccabile tõid 77:75 võidu Scottie Wilbekini tabavad vabavisked üheksa sekundit enne lõpusireeni. Iisraeli meeskond on Euroliigas võitnud viis matši järjest ja on neljandal kohal, 23 võidu kõrvale neljanda kaotuse saanud Anadolu Efes jätkab liidrina.
Võimsas hoos on Barcelona, kes kirjutas kolmapäeval Berliini Alba 84:80 alistamisega turniiritabelisse kaheksanda järjestikuse võidu. Alex Abrines tõi Hispaania liiga liidrile 17 punkti, Euroliigas ollakse põlise rivaali Madridi Reali järel kolmandal kohal.
Teistes kolmapäevastes mängudes oli Fenerbahce 66:63 üle Crvena zvezdast, Baskonia alistas võõrsil Bayerni 80:71. | Euroliiga liidri 11-mänguline võiduseeria katkes Tel Avivis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veel kolm minutit enne kohtumise lõppu kuuepunktilises kaotusseisus olnud Maccabile tõid 77:75 võidu Scottie Wilbekini tabavad vabavisked üheksa sekundit enne lõpusireeni. Iisraeli meeskond on Euroliigas võitnud viis matši järjest ja on neljandal kohal, 23 võidu kõrvale neljanda kaotuse saanud Anadolu Efes jätkab liidrina.
Võimsas hoos on Barcelona, kes kirjutas kolmapäeval Berliini Alba 84:80 alistamisega turniiritabelisse kaheksanda järjestikuse võidu. Alex Abrines tõi Hispaania liiga liidrile 17 punkti, Euroliigas ollakse põlise rivaali Madridi Reali järel kolmandal kohal.
Teistes kolmapäevastes mängudes oli Fenerbahce 66:63 üle Crvena zvezdast, Baskonia alistas võõrsil Bayerni 80:71.
### Response:
Euroliiga liidri 11-mänguline võiduseeria katkes Tel Avivis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministrid ütlesid Brüsselis heaks kiidetud avalduses, et olukord EL-i välispiiridel ei ole vastuvõetav.
Türgi valitsus tõrjus varem kolmapäeval väiteid, et ta kasutab migrantide lainega ähvardamist väljapressimiseks.
EL-i ministrid aga ütlesid avalduses, et nad tõrjuvad jõuliselt Türgi püüet kasutada migratsioonisurvet poliitilistel eesmärkidel.
Ankara tahab, et Brüssel toetaks rohkem Süüriast tulnud 3,7 miljonit põgenikku ja Türgi üha intensiivsemat vastasseisu Damaskuse režiimiga.
EL-i ministrid aga rõhutasid, et Türgi peab kinni pidama senisest kokkuleppest, millega Ankara nõustus ära hoidma põgenike ja migrantide liikumise Kreekasse.
"Ebaseaduslikke piiriületusi ei tolereerita," rõhutati avalduses.
"Selles osas astuvad EL ja tema liikmesriigid kõiki vajalikke meetmeid kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega."
"Migrante ei tohi ärgitada oma elusid ohtu seadma püüdega ebaseaduslikult piiri ületada maismaal või merel," lisasid ministrid.
EL-i siseministrid kinnitasid tugevat toetust Kreekale.
"Me peame meeles pidama, et see ei ole juhuslik humanitaarkriis, vaid Türgi juhitud ja rõhutatud tegevus Euroopa vastu. Kreeka kaitseb EL-i selle eest," ütles Austria siseminister Karl Nehammer.
Prantsuse siseminister Christophe Castaner hoiatas, et Türgi otsus lubada migrantidel lahkuda on pannud EL-i silmitsi "võibolla ajaloolise hetkega" oma piiride kindlustamiseks.
Euroopa Komisjoni kreeklasest asepresident Margaritis Schinas avaldas lootust, et kriis viib laiema immigratsioonireformini.
Kreeka migratsiooniküsimuste aseminister Georgios Koumoutsakos aga ütles, et loodab partnerite täielikku toetust. | EL toetab Kreekat, tõrjub Türgi püüet kasutada migrante poliitilistel eesmärkidel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministrid ütlesid Brüsselis heaks kiidetud avalduses, et olukord EL-i välispiiridel ei ole vastuvõetav.
Türgi valitsus tõrjus varem kolmapäeval väiteid, et ta kasutab migrantide lainega ähvardamist väljapressimiseks.
EL-i ministrid aga ütlesid avalduses, et nad tõrjuvad jõuliselt Türgi püüet kasutada migratsioonisurvet poliitilistel eesmärkidel.
Ankara tahab, et Brüssel toetaks rohkem Süüriast tulnud 3,7 miljonit põgenikku ja Türgi üha intensiivsemat vastasseisu Damaskuse režiimiga.
EL-i ministrid aga rõhutasid, et Türgi peab kinni pidama senisest kokkuleppest, millega Ankara nõustus ära hoidma põgenike ja migrantide liikumise Kreekasse.
"Ebaseaduslikke piiriületusi ei tolereerita," rõhutati avalduses.
"Selles osas astuvad EL ja tema liikmesriigid kõiki vajalikke meetmeid kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega."
"Migrante ei tohi ärgitada oma elusid ohtu seadma püüdega ebaseaduslikult piiri ületada maismaal või merel," lisasid ministrid.
EL-i siseministrid kinnitasid tugevat toetust Kreekale.
"Me peame meeles pidama, et see ei ole juhuslik humanitaarkriis, vaid Türgi juhitud ja rõhutatud tegevus Euroopa vastu. Kreeka kaitseb EL-i selle eest," ütles Austria siseminister Karl Nehammer.
Prantsuse siseminister Christophe Castaner hoiatas, et Türgi otsus lubada migrantidel lahkuda on pannud EL-i silmitsi "võibolla ajaloolise hetkega" oma piiride kindlustamiseks.
Euroopa Komisjoni kreeklasest asepresident Margaritis Schinas avaldas lootust, et kriis viib laiema immigratsioonireformini.
Kreeka migratsiooniküsimuste aseminister Georgios Koumoutsakos aga ütles, et loodab partnerite täielikku toetust.
### Response:
EL toetab Kreekat, tõrjub Türgi püüet kasutada migrante poliitilistel eesmärkidel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalias on koroonaviirusesse nakatunud enam kui 3000 inimest, hukkunuid on 107. Uudisteagentuur ANSA teatas kolmapäeval, et vähemalt märtsi keskpaigani suletakse kõik riigi koolid ja ülikoolid. Kolmapäeva õhtul andis Itaalia peaminister Giuseppe Conte nõusoleku viia kõik riigis toimuvad spordisündmused vähemalt 3. aprillini suletud uste taha.
See tähendab, et ilma pealtvaatajateta toimub nii jalgpalli Meistrite liiga kaheksandikfinaali kordusmatš Torino Juventuse ja Lyoni Olympique'i vahel, samuti mängib Juventus suletud uste taga kõrgliigamängu Milano Interi vastu.
"Suletud uste taga mängimine võib olla ainus võimalus, kuidas [jalgpalli] kõrgliigahooaeg lõpuni mängida," sõnas Itaalia spordiminister Vincenzo Spadafora reporteritele. "Eesmärk on liiga lõpetada võimalikult normaalsetes tingimustes, aga nagu näha, muutub stsenaarium pidevalt."
Itaalias teenib leiba hulgaliselt Eesti sportlasi, teiste seas näiteks Ragnar Klavan, Robert Täht, Siim-Sander Vene ja Kertu Laak. | Koroonaviirus jätab Itaalias tribüünid tühjaks vähemalt kuuks ajaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalias on koroonaviirusesse nakatunud enam kui 3000 inimest, hukkunuid on 107. Uudisteagentuur ANSA teatas kolmapäeval, et vähemalt märtsi keskpaigani suletakse kõik riigi koolid ja ülikoolid. Kolmapäeva õhtul andis Itaalia peaminister Giuseppe Conte nõusoleku viia kõik riigis toimuvad spordisündmused vähemalt 3. aprillini suletud uste taha.
See tähendab, et ilma pealtvaatajateta toimub nii jalgpalli Meistrite liiga kaheksandikfinaali kordusmatš Torino Juventuse ja Lyoni Olympique'i vahel, samuti mängib Juventus suletud uste taga kõrgliigamängu Milano Interi vastu.
"Suletud uste taga mängimine võib olla ainus võimalus, kuidas [jalgpalli] kõrgliigahooaeg lõpuni mängida," sõnas Itaalia spordiminister Vincenzo Spadafora reporteritele. "Eesmärk on liiga lõpetada võimalikult normaalsetes tingimustes, aga nagu näha, muutub stsenaarium pidevalt."
Itaalias teenib leiba hulgaliselt Eesti sportlasi, teiste seas näiteks Ragnar Klavan, Robert Täht, Siim-Sander Vene ja Kertu Laak.
### Response:
Koroonaviirus jätab Itaalias tribüünid tühjaks vähemalt kuuks ajaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CEV Cupil jahivad kohta poolfinaalis Oliver Venno ja Istanbuli Galatasaray ning Markkus Keel ja Aalsti Lindemans, vahendab volley.ee.
Venno ning Galatasaray said kordusmängus teisest Türgi klubist Izmiri Arkasest jagu 3:2 (25:19, 25:21, 14:25, 23:25, 19:17) ning tagasid koha poolfinaalis. Avamängus oli eestlase tööandja saanud kirja 3:1 (24:26, 25:23, 25:22, 25:19) võidu. Otsustavas kohtumises tõi sarnaselt mitmetele põhimeestele pärast kolmandat geimi puhkama vahetatud Venno 12 punkti (+10). Galatasaray poolfinaali vastaseks on kas Modena või Ajaccio.
Keele ja Aalsti vastaseks on veerandfinaalis Novosibirski Lokomotiiv Venemaalt ja avamängus pidi eestlasest sidemängija tööandja vastu võtma 0:3 (25:27, 16:25, 16:25) kaotuse. Kordusmäng toimub Aalstis kolmapäeval kell 21.30.
Naiste CEV Cupil osaleb veerandfinaalis Eesti rahvusnaiskonna peatreener Lorenzo Micelli, kelle juhendatava Le Cannet' naiskonna vastaseks on Minski Minchanka. Avamängu võitis 3:1 Le Cannet, kordusmäng toimub 4. märtsil kell 21.00.
Ainsa eestlasena Meistrite liigas veerandfinaali jõudnud Robert Täht ning tema koduklubi Perugia kohtusid kolmapäeval Novõi Urengoi Fakeliga ja said võõrsil 3:1 (25:23, 25:21, 22:25, 25:21). Täht sekkus episoodiliselt ning skoori ei avanud, Perugia edukaim oli 17 punktiga Aleksandar Atanasijevic. Korduskohutmine toimub Perugias 10. märtsil.
Eesti rahvusmeeskonna endise peatreeneri Gheorghe Cretu juhendatava Kemerovo Kuzbassi vastaseks on Poola klubi Kedzierzyn-Kozle Zaksa. Väga tasavägiselt kulgenud avamängu võitis 3:2 (22:25, 26:24, 17:25, 28:26, 16:14) Zaksa. Kordusmäng toimub 11. märtsil. | Venno jõudis Cev Cupil poolfinaali, Täht oli võidukas Meistrite liigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CEV Cupil jahivad kohta poolfinaalis Oliver Venno ja Istanbuli Galatasaray ning Markkus Keel ja Aalsti Lindemans, vahendab volley.ee.
Venno ning Galatasaray said kordusmängus teisest Türgi klubist Izmiri Arkasest jagu 3:2 (25:19, 25:21, 14:25, 23:25, 19:17) ning tagasid koha poolfinaalis. Avamängus oli eestlase tööandja saanud kirja 3:1 (24:26, 25:23, 25:22, 25:19) võidu. Otsustavas kohtumises tõi sarnaselt mitmetele põhimeestele pärast kolmandat geimi puhkama vahetatud Venno 12 punkti (+10). Galatasaray poolfinaali vastaseks on kas Modena või Ajaccio.
Keele ja Aalsti vastaseks on veerandfinaalis Novosibirski Lokomotiiv Venemaalt ja avamängus pidi eestlasest sidemängija tööandja vastu võtma 0:3 (25:27, 16:25, 16:25) kaotuse. Kordusmäng toimub Aalstis kolmapäeval kell 21.30.
Naiste CEV Cupil osaleb veerandfinaalis Eesti rahvusnaiskonna peatreener Lorenzo Micelli, kelle juhendatava Le Cannet' naiskonna vastaseks on Minski Minchanka. Avamängu võitis 3:1 Le Cannet, kordusmäng toimub 4. märtsil kell 21.00.
Ainsa eestlasena Meistrite liigas veerandfinaali jõudnud Robert Täht ning tema koduklubi Perugia kohtusid kolmapäeval Novõi Urengoi Fakeliga ja said võõrsil 3:1 (25:23, 25:21, 22:25, 25:21). Täht sekkus episoodiliselt ning skoori ei avanud, Perugia edukaim oli 17 punktiga Aleksandar Atanasijevic. Korduskohutmine toimub Perugias 10. märtsil.
Eesti rahvusmeeskonna endise peatreeneri Gheorghe Cretu juhendatava Kemerovo Kuzbassi vastaseks on Poola klubi Kedzierzyn-Kozle Zaksa. Väga tasavägiselt kulgenud avamängu võitis 3:2 (22:25, 26:24, 17:25, 28:26, 16:14) Zaksa. Kordusmäng toimub 11. märtsil.
### Response:
Venno jõudis Cev Cupil poolfinaali, Täht oli võidukas Meistrite liigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurem osa seadusandjaid toetas president Volodõmõr Zelenski pakutud Šmõgali, kes oli varem täitnud asepeaministri kohuseid regionaalarengu alal.
Gontšaruk esitas tagasiastumispalve teisipäeval ja parlament kiitis selle heaks kolmapäeval.
See oli teine kord, mis Gontšaruk avaldas soovi ametist lahkuda. Esimest korda oli ta valmis tagasi astuma jaanuaris, kui tuli avalikuks salvestus tema sõnadega, et president Volodõmõr Zelenski ei tea majandusest midagi. Siis otsustas president ta siiski ametisse jätta.
Zelenski sõnul ei rahulda teda Gontšaruki valitsuse majandustulemused.
"Meil on vaja uusi ajusid, uusi südameid," ütles president enne ülemraada hääletust, millega Gontšaruki lahkumine kiideti ülekaalukalt heaks.
Ülemraada kinnitas uueks kaitseministriks Andri Tarani
Ukraina ülemraada kinnitas kolmapäeval uueks kaitseministriks Andri Tarani, kelle kandidatuuri esitas president Zelenski.
Ukraina seaduste järgi esitab president parlamendile kinnitamiseks välis- ja kaitseministri kandidaadi.
Taran sündis 4. märtsil 1955 endisel Ida-Saksamaal, Oderi äärses Frankfurdis. Ta lõpetas Kiievi kõrgema õhutõrjeinseneride kooli.
Aastatel 2011-2014 oli ta Ukraina kaitseministeeriumi esindaja riigi saatkonnas USA-s.
2015. aastal määrati Taran Ukraina maavägede asekomandöriks, 2016. aastal vabastati ta tegevteenistusest seoses vanusepiiri ületamisega. 2019. aastal juhtis Taran presidendikandidaadi Ihor Smeško valimiskampaania peakorterit.
Ta vahetas kaitseministri kohal välja Andri Zahorodnjuki. | Ukraina parlament kinnitas Šmõgali uueks peaministriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurem osa seadusandjaid toetas president Volodõmõr Zelenski pakutud Šmõgali, kes oli varem täitnud asepeaministri kohuseid regionaalarengu alal.
Gontšaruk esitas tagasiastumispalve teisipäeval ja parlament kiitis selle heaks kolmapäeval.
See oli teine kord, mis Gontšaruk avaldas soovi ametist lahkuda. Esimest korda oli ta valmis tagasi astuma jaanuaris, kui tuli avalikuks salvestus tema sõnadega, et president Volodõmõr Zelenski ei tea majandusest midagi. Siis otsustas president ta siiski ametisse jätta.
Zelenski sõnul ei rahulda teda Gontšaruki valitsuse majandustulemused.
"Meil on vaja uusi ajusid, uusi südameid," ütles president enne ülemraada hääletust, millega Gontšaruki lahkumine kiideti ülekaalukalt heaks.
Ülemraada kinnitas uueks kaitseministriks Andri Tarani
Ukraina ülemraada kinnitas kolmapäeval uueks kaitseministriks Andri Tarani, kelle kandidatuuri esitas president Zelenski.
Ukraina seaduste järgi esitab president parlamendile kinnitamiseks välis- ja kaitseministri kandidaadi.
Taran sündis 4. märtsil 1955 endisel Ida-Saksamaal, Oderi äärses Frankfurdis. Ta lõpetas Kiievi kõrgema õhutõrjeinseneride kooli.
Aastatel 2011-2014 oli ta Ukraina kaitseministeeriumi esindaja riigi saatkonnas USA-s.
2015. aastal määrati Taran Ukraina maavägede asekomandöriks, 2016. aastal vabastati ta tegevteenistusest seoses vanusepiiri ületamisega. 2019. aastal juhtis Taran presidendikandidaadi Ihor Smeško valimiskampaania peakorterit.
Ta vahetas kaitseministri kohal välja Andri Zahorodnjuki.
### Response:
Ukraina parlament kinnitas Šmõgali uueks peaministriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavuse meistriliiga avavoorus HC Tallinnat üllatanud, aga järgmised neli kohtumist kaotanud SK Tapa alustas Kalevi spordihallis hästi. Marten Saar ja Ivary Volkov viisid külalised 2:0 juhtima, kuid kaks kiirrünnakut ja tabamus Rainer Kelgult andsid edu juba kodumeeskonnale. Võrdne mäng jätkus siiski kümnenda minutini.
Tapa sai Aleksander Oganezovi ja Martin Adamsoni väravatest uuesti ette 5:4. Need jäid aga tapalaste viimasteks tabamusteks järgmise tosina minuti jooksul. Tallinna agressiivne kaitse oli liiast ja kui saadetigi visked teele, siis peatas need Armis Priskus. 21. minutil said pealinlased Marko Slastinovski väravast 10:5 juhtima, enne kui Saar väravatepõua lõpetas.
Tallinn vastas aga siis uue 5:0 vahespurdiga, mille jooksul tähistas väravaga vigastuspausilt naasmist ka meeskonna kapten Risto Kiil. Volkovi tabamus seadis vaheajaseisuks 15:7. Tapa tuli riietusruumist isukalt, aga vahe eriti ei vähenenud. 35. minutil tegi Oganezov 17:10, kuid kohe skoorisid Rauno Aus ja Kelk ning 40. minutil kasvas Tallinna edu kümnele – 21:11.
Korduvalt jõudis Tapa seitsme värava kaugusele, aga mitte lähemale ning Tallinn sai lõpuks kindla 29:19 võidu. Võitjate kasuks viskas Aus seitse, Markus Viitkar viis ning Kaspar Lees ja Sten Toomla neli väravat, kaotajate poolel tabas Volkov seitse, Saar neli ning Oganezov ja Adamson kolm korda.
Põlva Servitit ootab pühapäeval tähtis Balti liiga veerandfinaali avavaatus Klaipeda Dragunase vastu ning peatreener Kalmer Musting jättis mängutiheda veebruari järel mitmed põhitegijad värskust koguma. Aruküla/Audentes saabus Põlvasse ilma ühe oma põhipommitaja Rauno Koplita.
Aruküla/Audentes viskas kohtumise avavärava, kui kiirrünnaku realiseeris Aleksander Kesküla. Serviti patustas rünnakul tehnilise praagiga, kuid külalisedki ei suutnud palli Denis Lõokese selja taha saada ja nii oligi veel viiendal minutil mänguseis 1:1. Siis viskas Henri Sillaste aga kolm väravat järjest ning vedas sellega põlvalaste rünnakumootori käima.
Veel 13. minutil oli mänguseis 7:4, kuid järgmised kümme minutit hoidis Serviti vastaseid kuival ja Sillaste tabamusest juhiti 13:4. Martin Kalvet ja Timo Raukas suutsid küll vahet pisut vähendada, ent 22. minutil tegi Otto Karl Kont 16:6. Põlvalastel skoorisid pea kõik mängijad ning puhkepausiks süttisid tablool numbrid 22:7.
Sellist poolajaedu polnud tänavu meistriliigas veel nähtud ning Serviti jätkas sealt, kus pooleli jäädi. 39. minutil kasvas vahe pärast Tõnis Kase kaht tabamust 20 väravale – 28:8. Aruküla/Audentes viskas siis kolm väravat järjest, aga tagasitulekut oli raske loota, eriti kui vahepeal kaldus skoori- ja praagitegemises ülekaal mõlemapoolselt viimase kasuks.
Liigaliider võttis lõpuks kindla, 38:17 võidu, kusjuures Raiko Rudissaare viimase minuti tabamus oli Serviti selle hooaja 500. liigavärav. Sillaste ja Kase viskasid kaheksa ning Kont ja Ülljo Pihus viis väravat, kaotajatest olid täpsemad Raukas nelja ning Kesküla ja Kent-Christer Benström kolme tabamusega. | Serviti ja Tallinn alustasid viimast ringi kindla võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavuse meistriliiga avavoorus HC Tallinnat üllatanud, aga järgmised neli kohtumist kaotanud SK Tapa alustas Kalevi spordihallis hästi. Marten Saar ja Ivary Volkov viisid külalised 2:0 juhtima, kuid kaks kiirrünnakut ja tabamus Rainer Kelgult andsid edu juba kodumeeskonnale. Võrdne mäng jätkus siiski kümnenda minutini.
Tapa sai Aleksander Oganezovi ja Martin Adamsoni väravatest uuesti ette 5:4. Need jäid aga tapalaste viimasteks tabamusteks järgmise tosina minuti jooksul. Tallinna agressiivne kaitse oli liiast ja kui saadetigi visked teele, siis peatas need Armis Priskus. 21. minutil said pealinlased Marko Slastinovski väravast 10:5 juhtima, enne kui Saar väravatepõua lõpetas.
Tallinn vastas aga siis uue 5:0 vahespurdiga, mille jooksul tähistas väravaga vigastuspausilt naasmist ka meeskonna kapten Risto Kiil. Volkovi tabamus seadis vaheajaseisuks 15:7. Tapa tuli riietusruumist isukalt, aga vahe eriti ei vähenenud. 35. minutil tegi Oganezov 17:10, kuid kohe skoorisid Rauno Aus ja Kelk ning 40. minutil kasvas Tallinna edu kümnele – 21:11.
Korduvalt jõudis Tapa seitsme värava kaugusele, aga mitte lähemale ning Tallinn sai lõpuks kindla 29:19 võidu. Võitjate kasuks viskas Aus seitse, Markus Viitkar viis ning Kaspar Lees ja Sten Toomla neli väravat, kaotajate poolel tabas Volkov seitse, Saar neli ning Oganezov ja Adamson kolm korda.
Põlva Servitit ootab pühapäeval tähtis Balti liiga veerandfinaali avavaatus Klaipeda Dragunase vastu ning peatreener Kalmer Musting jättis mängutiheda veebruari järel mitmed põhitegijad värskust koguma. Aruküla/Audentes saabus Põlvasse ilma ühe oma põhipommitaja Rauno Koplita.
Aruküla/Audentes viskas kohtumise avavärava, kui kiirrünnaku realiseeris Aleksander Kesküla. Serviti patustas rünnakul tehnilise praagiga, kuid külalisedki ei suutnud palli Denis Lõokese selja taha saada ja nii oligi veel viiendal minutil mänguseis 1:1. Siis viskas Henri Sillaste aga kolm väravat järjest ning vedas sellega põlvalaste rünnakumootori käima.
Veel 13. minutil oli mänguseis 7:4, kuid järgmised kümme minutit hoidis Serviti vastaseid kuival ja Sillaste tabamusest juhiti 13:4. Martin Kalvet ja Timo Raukas suutsid küll vahet pisut vähendada, ent 22. minutil tegi Otto Karl Kont 16:6. Põlvalastel skoorisid pea kõik mängijad ning puhkepausiks süttisid tablool numbrid 22:7.
Sellist poolajaedu polnud tänavu meistriliigas veel nähtud ning Serviti jätkas sealt, kus pooleli jäädi. 39. minutil kasvas vahe pärast Tõnis Kase kaht tabamust 20 väravale – 28:8. Aruküla/Audentes viskas siis kolm väravat järjest, aga tagasitulekut oli raske loota, eriti kui vahepeal kaldus skoori- ja praagitegemises ülekaal mõlemapoolselt viimase kasuks.
Liigaliider võttis lõpuks kindla, 38:17 võidu, kusjuures Raiko Rudissaare viimase minuti tabamus oli Serviti selle hooaja 500. liigavärav. Sillaste ja Kase viskasid kaheksa ning Kont ja Ülljo Pihus viis väravat, kaotajatest olid täpsemad Raukas nelja ning Kesküla ja Kent-Christer Benström kolme tabamusega.
### Response:
Serviti ja Tallinn alustasid viimast ringi kindla võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokuröride sõnul oli paarikümneaastase mehe eesmärk rünnata aastavahetusel rahvahulka, kus oleks olnud palju välismaalasi ja moslemeid.
Kohus märkis, et süüdistaval oli mõtteid ja mingil tasemel plaane pommirünnaku korraldamiseks, kuid mitte detailset plaani, mis oleks õigustanud süüdimõistmist.
Kohtu sõnul oli mees alla laadinud lõhkeseadeldise valmistamist käsitleva raamatu ja püüdnud ka seda valmistada. Lisaks oli mees rääkinud pommi õhkimise plaanist oma sõbrale. Kohtu hinnangul näitas mehe tegevus teatud valmisolekut vägivalla kasutamiseks.
Kohus otsustas tagasi lükata süüdistuse ränga inimeste elude või tervise vastu suunatud kuriteo ettevalmistamises.
Kohus põhjendas otsust ka sellega, et kuriteo toimepanemise oht oli teo hetkel vähene.
Mehe juurest leitud lõhkeseadeldis osutus kohtu sõnul kasutuskõlbmatuks. Õhkimisel oleks see põlenud ja suitsu tekitanud, kuid reaalset plahvatust poleks toimunud.
Mees eitas plaani inimesi kahjustada. Lõhkeseadeldise olevat ta valmistanud vaid enda lõbuks. Ta eitas ka seda, et lõhkeseadeldis oli valmistatud tema käest leitud raamatu järgi. Pommi õhkimist puudutavaid sõnavõtte selgitas ta purjus olemisega.
Mees mõisteti süüdi vaid teise inimese kahjustamiseks sobiva eseme või aine omamises. Tal oli ringi liikudes kaasas kokkukäiv nuga. | Soome kohus ei mõistnud lätlast pommirünnaku ettevalmistamises süüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokuröride sõnul oli paarikümneaastase mehe eesmärk rünnata aastavahetusel rahvahulka, kus oleks olnud palju välismaalasi ja moslemeid.
Kohus märkis, et süüdistaval oli mõtteid ja mingil tasemel plaane pommirünnaku korraldamiseks, kuid mitte detailset plaani, mis oleks õigustanud süüdimõistmist.
Kohtu sõnul oli mees alla laadinud lõhkeseadeldise valmistamist käsitleva raamatu ja püüdnud ka seda valmistada. Lisaks oli mees rääkinud pommi õhkimise plaanist oma sõbrale. Kohtu hinnangul näitas mehe tegevus teatud valmisolekut vägivalla kasutamiseks.
Kohus otsustas tagasi lükata süüdistuse ränga inimeste elude või tervise vastu suunatud kuriteo ettevalmistamises.
Kohus põhjendas otsust ka sellega, et kuriteo toimepanemise oht oli teo hetkel vähene.
Mehe juurest leitud lõhkeseadeldis osutus kohtu sõnul kasutuskõlbmatuks. Õhkimisel oleks see põlenud ja suitsu tekitanud, kuid reaalset plahvatust poleks toimunud.
Mees eitas plaani inimesi kahjustada. Lõhkeseadeldise olevat ta valmistanud vaid enda lõbuks. Ta eitas ka seda, et lõhkeseadeldis oli valmistatud tema käest leitud raamatu järgi. Pommi õhkimist puudutavaid sõnavõtte selgitas ta purjus olemisega.
Mees mõisteti süüdi vaid teise inimese kahjustamiseks sobiva eseme või aine omamises. Tal oli ringi liikudes kaasas kokkukäiv nuga.
### Response:
Soome kohus ei mõistnud lätlast pommirünnaku ettevalmistamises süüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Play-off 'i kohta jahtiv Tartu Ülikool alistas koduväljakul 84:66 Rakvere Tarva. Võidukat meeskonda vedasid 25 punkti visanud Kregor Hermet ning 24 silma lisanud Robert Valge. Hermeti arvele jäi ka 11 lauapalli.
Tallinna tiimide omavahelises vastasseisus oli BC Kalev/Cramo kindlalt, 102:61 üle TalTechist. Võrdselt mänguaega jaganud tippklubi resultatiivseim oli 21 minutiga 16 punkti visanud Sacha Killeya-Jones, Tekele Cotton ja Michael Finke toetasid teda 14 punktiga.
Kõige tasavägisemaks kujunes kohtumine Valmieras, kus kohalik võistkond kaotas tulemusega 90:96 Tallinna Kalev/TLÜ-le. Kalev/TLÜ eest kogusid kaks meest kaksikduubli, kui Karl-Johan Lips panustas võitu 22 punkti ja 13 lauapalliga ning Michael Buchanan lisas 20 punkti ja 11 lauapalli.
Pärnu Sadam võttis suure võidu, kui kodusaalis oldi 126:80 üle Liepajast. Avaveerandil 40 punkti visanud Pärnu eest kogusid kahekohalise punktisumma seitse meest, Jeremiah Daniel Paige'i arvele jäi parimana 20 punkti.
Eesti-Läti korvpalliliiga turniiritabel:
1. Riia VEF 22 võitu - 2 kaotust
2. Ogre 22-2
3. Kalev/Cramo 20-3
4. Ventspils 17-6
5. Pärnu Sadam 12-13
6. Rapla 11-12
7. Rakvere Tarvas 10-12
8. Jurmala 9-11
...
9. Tartu Ülikool 9-14
10. Tallinna Kalev/TLÜ 7-16
11. TalTech 7-16
12. Valmiera 7-16
13. Läti Ülikool 4-18
14. Liepaja 3-19 | Pärnu kostitas Liepajat 126 punktiga, Tartu Ülikool sai tähtsa võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Play-off 'i kohta jahtiv Tartu Ülikool alistas koduväljakul 84:66 Rakvere Tarva. Võidukat meeskonda vedasid 25 punkti visanud Kregor Hermet ning 24 silma lisanud Robert Valge. Hermeti arvele jäi ka 11 lauapalli.
Tallinna tiimide omavahelises vastasseisus oli BC Kalev/Cramo kindlalt, 102:61 üle TalTechist. Võrdselt mänguaega jaganud tippklubi resultatiivseim oli 21 minutiga 16 punkti visanud Sacha Killeya-Jones, Tekele Cotton ja Michael Finke toetasid teda 14 punktiga.
Kõige tasavägisemaks kujunes kohtumine Valmieras, kus kohalik võistkond kaotas tulemusega 90:96 Tallinna Kalev/TLÜ-le. Kalev/TLÜ eest kogusid kaks meest kaksikduubli, kui Karl-Johan Lips panustas võitu 22 punkti ja 13 lauapalliga ning Michael Buchanan lisas 20 punkti ja 11 lauapalli.
Pärnu Sadam võttis suure võidu, kui kodusaalis oldi 126:80 üle Liepajast. Avaveerandil 40 punkti visanud Pärnu eest kogusid kahekohalise punktisumma seitse meest, Jeremiah Daniel Paige'i arvele jäi parimana 20 punkti.
Eesti-Läti korvpalliliiga turniiritabel:
1. Riia VEF 22 võitu - 2 kaotust
2. Ogre 22-2
3. Kalev/Cramo 20-3
4. Ventspils 17-6
5. Pärnu Sadam 12-13
6. Rapla 11-12
7. Rakvere Tarvas 10-12
8. Jurmala 9-11
...
9. Tartu Ülikool 9-14
10. Tallinna Kalev/TLÜ 7-16
11. TalTech 7-16
12. Valmiera 7-16
13. Läti Ülikool 4-18
14. Liepaja 3-19
### Response:
Pärnu kostitas Liepajat 126 punktiga, Tartu Ülikool sai tähtsa võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Auhinnad anti välja neljas kategoorias, otsuse langetasid ajakirja kolleegium ja toimetus ühiselt.
Keeleteadus
Anna Verschik, " Mitmekeelsus, keelekontaktid ja keeleline teadlikkus", nr 1–2
Kirjandusteadus
Liina Lukas, " Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust" I–II, nr 10–11
Kultuurilugu ja folkloristika
Heiki Valk, "J umala jälgedel. Peko lahkumine", nr 3
Lühitekst
Meeli Sedrik, Udo Uibo, " Trips, traps, trull, sina oled kull", nr 6 | Selgusid Keele ja Kirjanduse kaastööde auhinnad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Auhinnad anti välja neljas kategoorias, otsuse langetasid ajakirja kolleegium ja toimetus ühiselt.
Keeleteadus
Anna Verschik, " Mitmekeelsus, keelekontaktid ja keeleline teadlikkus", nr 1–2
Kirjandusteadus
Liina Lukas, " Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust" I–II, nr 10–11
Kultuurilugu ja folkloristika
Heiki Valk, "J umala jälgedel. Peko lahkumine", nr 3
Lühitekst
Meeli Sedrik, Udo Uibo, " Trips, traps, trull, sina oled kull", nr 6
### Response:
Selgusid Keele ja Kirjanduse kaastööde auhinnad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlus kulges aktiivselt, kuid ühtegi jooksikute gruppi kaugele ei lastud, vahendab Baltic Chain Cycling. Nõnda otsustati kõrgete kohtade saatus finišiponnistuses. Esikohale spurtis end hollandlane Olav Kooij (Jumbo-Visma Development Team), teine oli sloveen Marko Kump (Adria Mobil) ja kolmas sakslane Niklas Märkl (Development Team Sunweb). Võiduajaks oli 3:33.32, keskmiseks kiiruseks 43,272 km/h.
Võitjaga sama aja said 12 paremat, teiste hulgas ka kümnenda koha saavutanud Rait Ärm. U-23 vanuseklassi ratturitest oli ta viies. "Jõudsin hästi, aga ei suutnud lõpus korralikult finišeerida. Tiim oli super, Antti [Jussi Juntunen] tegi finiši eel hea lahtivedamise. Järgmisel sõidul paremini," kommenteeris Ärm.
Teiste Eesti profitiimi sõitjate kohad: Antti Jussi Juntunen 22. (+0.03), Henri Treimuth 103. (+0.36), Daniels Kazis 118. (+1.03), Ukko Iisakki Peltonen 152. (+11.20) ja Kristers Ansons 156. (+11.20).
Järgmise stardi teeb tiim Tartu 2024 / BalticChainCycling.com pühapäeval, 8. märtsil samuti Horvaatias.
Lähimate sõitude kava:
8. märts UCI 1.2 kat ühepäevasõit Porec Trophy (Horvaatia);
12.-15. märts UCI 2.2 kat mitmepäevasõit Istarsko-Proljece – Istrian Spring Trophy (Horvaatia);
23.-29. märts UCI 2.2 kat mitmepäevasõit Tour de Normandie (Prantsusmaa). | Ärm sai Eesti profitiimi debüütvõistlusel kümnenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlus kulges aktiivselt, kuid ühtegi jooksikute gruppi kaugele ei lastud, vahendab Baltic Chain Cycling. Nõnda otsustati kõrgete kohtade saatus finišiponnistuses. Esikohale spurtis end hollandlane Olav Kooij (Jumbo-Visma Development Team), teine oli sloveen Marko Kump (Adria Mobil) ja kolmas sakslane Niklas Märkl (Development Team Sunweb). Võiduajaks oli 3:33.32, keskmiseks kiiruseks 43,272 km/h.
Võitjaga sama aja said 12 paremat, teiste hulgas ka kümnenda koha saavutanud Rait Ärm. U-23 vanuseklassi ratturitest oli ta viies. "Jõudsin hästi, aga ei suutnud lõpus korralikult finišeerida. Tiim oli super, Antti [Jussi Juntunen] tegi finiši eel hea lahtivedamise. Järgmisel sõidul paremini," kommenteeris Ärm.
Teiste Eesti profitiimi sõitjate kohad: Antti Jussi Juntunen 22. (+0.03), Henri Treimuth 103. (+0.36), Daniels Kazis 118. (+1.03), Ukko Iisakki Peltonen 152. (+11.20) ja Kristers Ansons 156. (+11.20).
Järgmise stardi teeb tiim Tartu 2024 / BalticChainCycling.com pühapäeval, 8. märtsil samuti Horvaatias.
Lähimate sõitude kava:
8. märts UCI 1.2 kat ühepäevasõit Porec Trophy (Horvaatia);
12.-15. märts UCI 2.2 kat mitmepäevasõit Istarsko-Proljece – Istrian Spring Trophy (Horvaatia);
23.-29. märts UCI 2.2 kat mitmepäevasõit Tour de Normandie (Prantsusmaa).
### Response:
Ärm sai Eesti profitiimi debüütvõistlusel kümnenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kreeka ja Schengeni ala piirid on suletud ja me tagame, et need jäävadki suletuks," ütles Le Drian Prantsuse senatis.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan on teatanud, et ei takista enam põgenikke ja migrante Eroopasse suundumast ning Türgi-Kreeka piirile ongi koondunud tuhanded inimesed, kes püüavad üle piiri tungida.
Erdogan ütles kolmapäeval, et Euroopa riigid peavad toetama Türgi lahendusi Süürias, kui tahavad rändekriisist jagu saada.
"Kui Euroopa riigid tahavad probleemi lahendada, peavad nad toetama Türgi jõupingutusi poliitiliste ja humanitaarlahenduste saavutamiseks Süürias," lausus ta.
Le Driani sõnul tuleb Erdoganil oma kavatsused NATO liitlastega selgeks rääkida, mitte nõuda toetust oma ühepoolsetele sammudele Süürias.
"Meil on vaja kiiresti avameelset ja tõsist avalikku arutelu Türgiga, et teada, milline on tema seisukoht ja millised meie ühised huvid, vastasel juhul me sellest välja ei tule," ütles Prantsuse välisminister. | Prantsusmaa: EL-i piirid jäävad migrantidele suletuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kreeka ja Schengeni ala piirid on suletud ja me tagame, et need jäävadki suletuks," ütles Le Drian Prantsuse senatis.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan on teatanud, et ei takista enam põgenikke ja migrante Eroopasse suundumast ning Türgi-Kreeka piirile ongi koondunud tuhanded inimesed, kes püüavad üle piiri tungida.
Erdogan ütles kolmapäeval, et Euroopa riigid peavad toetama Türgi lahendusi Süürias, kui tahavad rändekriisist jagu saada.
"Kui Euroopa riigid tahavad probleemi lahendada, peavad nad toetama Türgi jõupingutusi poliitiliste ja humanitaarlahenduste saavutamiseks Süürias," lausus ta.
Le Driani sõnul tuleb Erdoganil oma kavatsused NATO liitlastega selgeks rääkida, mitte nõuda toetust oma ühepoolsetele sammudele Süürias.
"Meil on vaja kiiresti avameelset ja tõsist avalikku arutelu Türgiga, et teada, milline on tema seisukoht ja millised meie ühised huvid, vastasel juhul me sellest välja ei tule," ütles Prantsuse välisminister.
### Response:
Prantsusmaa: EL-i piirid jäävad migrantidele suletuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ainsa mitte-norralasena finaali pääsenud venelane Aleksandr Bolšunov jäeti viiendaks, Kläbole järgnesid Haavard Solaas Taugböl (+0,66) ja Eirik Brandsdal (+0,69). Kläbo on võitnud kolm viimast MK-sprindivõistlust. Ainsa eestlasena võistelnud Marko Kilp sai 53. koha.
Therese Johaugi puudumisel võitis naiste sprindi rootslanna Jonna Sundling, kellele oli see hooaja teiseks etapivõiduks. 0,24 sekundiga kaotas talle šveitslanna Nadine Fähndrich ja kolmas oli Sundlingi kaasmaalanna Linn Svahn. | Norra mehed näitasid sprindis võimu, naised pjedestaalile ei mahtunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ainsa mitte-norralasena finaali pääsenud venelane Aleksandr Bolšunov jäeti viiendaks, Kläbole järgnesid Haavard Solaas Taugböl (+0,66) ja Eirik Brandsdal (+0,69). Kläbo on võitnud kolm viimast MK-sprindivõistlust. Ainsa eestlasena võistelnud Marko Kilp sai 53. koha.
Therese Johaugi puudumisel võitis naiste sprindi rootslanna Jonna Sundling, kellele oli see hooaja teiseks etapivõiduks. 0,24 sekundiga kaotas talle šveitslanna Nadine Fähndrich ja kolmas oli Sundlingi kaasmaalanna Linn Svahn.
### Response:
Norra mehed näitasid sprindis võimu, naised pjedestaalile ei mahtunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik Euroopa peamised regionaalsed aktsiaindeksid pisut tõusid. Üle-euroopaline STOXX 600 indeks kerkis 0,2 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Enamik kauplejaid usub, et Euroopa Keskpank kärbib järgmisel nädalal intressimääru. | Euroopa turud ootavad Euroopa Keskpanga otsust ergutusmeetmete kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik Euroopa peamised regionaalsed aktsiaindeksid pisut tõusid. Üle-euroopaline STOXX 600 indeks kerkis 0,2 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Enamik kauplejaid usub, et Euroopa Keskpank kärbib järgmisel nädalal intressimääru.
### Response:
Euroopa turud ootavad Euroopa Keskpanga otsust ergutusmeetmete kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isiklikus plaanis on tänavune hooaeg olnud Kotsari edukaim. 23-aastane ääre- ja keskmängija on 30 kohtumisega kogunud keskmiselt 11,3 punkti, 6,3 lauapalli, 2,3 resultatiivset söötu, 1,5 vaheltlõiget ja 1,1 blokeeritud viset, kirjutab Korvpall24.ee.
South Carolina peatreener Frank Martin väljendas mängujärgsel pressikonverentsil oma hoolealuse üle uhkust. "Viimane kodumäng (ameerikapäraselt senior night – toim.) on alati raske, sest see on väga emotsionaalne."
"Mehed jätavad endast nende nelja aasta jooksul väljakule nii palju ja nad teavad, et nad ei mängi sel platsil enam kunagi. Ülikoolikorvpalli treenerina teedki oma tööd selle nimel, et näha mängijaid nagu Maik Kotsar. Olen tema üle väga uhke," rääkis kõigil neljal ülikooliaastal eestlase juhendajaks olnud Martin. | Ülikoolikarjääri lõpetav Kotsar sai treenerilt kõvasti kiita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isiklikus plaanis on tänavune hooaeg olnud Kotsari edukaim. 23-aastane ääre- ja keskmängija on 30 kohtumisega kogunud keskmiselt 11,3 punkti, 6,3 lauapalli, 2,3 resultatiivset söötu, 1,5 vaheltlõiget ja 1,1 blokeeritud viset, kirjutab Korvpall24.ee.
South Carolina peatreener Frank Martin väljendas mängujärgsel pressikonverentsil oma hoolealuse üle uhkust. "Viimane kodumäng (ameerikapäraselt senior night – toim.) on alati raske, sest see on väga emotsionaalne."
"Mehed jätavad endast nende nelja aasta jooksul väljakule nii palju ja nad teavad, et nad ei mängi sel platsil enam kunagi. Ülikoolikorvpalli treenerina teedki oma tööd selle nimel, et näha mängijaid nagu Maik Kotsar. Olen tema üle väga uhke," rääkis kõigil neljal ülikooliaastal eestlase juhendajaks olnud Martin.
### Response:
Ülikoolikarjääri lõpetav Kotsar sai treenerilt kõvasti kiita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kolm kuud tagasi ma liitusin presidendikampaania võidujooksuga, et alistada Donald Trump. Täna ma loobun sellest samal põhjusel," vahendas BBC Bloombergi sõnu.
Endine New Yorgi linnapea kulutas enam kui pool miljardit dollarit kampaaniale, et saada demokraatide kandidaadiks.
Nüüd asub Bloomberg endise asepresidendi Joe Bideni selja taha. "Ma olen alati arvanud, et Donald Trumpi alistamine algab sellest, kui me toetame ühiselt kandidaati, kellel on selleks parimad võimalused. Pärast eilset hääletust on selge, et see kandidaat on minu sõber ja suurepärane ameeriklane Joe Biden," ütles Bloomberg.
Nn superteisipäeval hääletanud 14 osariigist ei suutnud Bloomberg võita üheski, küll aga oli ta võidukas Ameerika Samoas. Seevastu saavutas Biden konkurent Bernie Sandersi ees tugeva, võib öelda, et isegi üllatusliku edumaa. | Bloomberg loobus USA presidendikandidaadiks pürgimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kolm kuud tagasi ma liitusin presidendikampaania võidujooksuga, et alistada Donald Trump. Täna ma loobun sellest samal põhjusel," vahendas BBC Bloombergi sõnu.
Endine New Yorgi linnapea kulutas enam kui pool miljardit dollarit kampaaniale, et saada demokraatide kandidaadiks.
Nüüd asub Bloomberg endise asepresidendi Joe Bideni selja taha. "Ma olen alati arvanud, et Donald Trumpi alistamine algab sellest, kui me toetame ühiselt kandidaati, kellel on selleks parimad võimalused. Pärast eilset hääletust on selge, et see kandidaat on minu sõber ja suurepärane ameeriklane Joe Biden," ütles Bloomberg.
Nn superteisipäeval hääletanud 14 osariigist ei suutnud Bloomberg võita üheski, küll aga oli ta võidukas Ameerika Samoas. Seevastu saavutas Biden konkurent Bernie Sandersi ees tugeva, võib öelda, et isegi üllatusliku edumaa.
### Response:
Bloomberg loobus USA presidendikandidaadiks pürgimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhjuseid ja viise, kuidas Eesti inimesed kristlikute kogudusteni jõuavad, on arvukalt. Nõukogude aja ateismipoliitika tulemusel on eesti peredes katkenud usutraditsioonide edasiandmine põlvest põlve. Kilemiti järgi on 21. sajandi inimese kasvamine kristlaseks sageli pikk teekond, mille käigus valib inimene kiriku, mis toetab just tema isiklikku arengut.
Kilemit märkas liitujaid uurides mõningaid postmodernistlike suundumusi. See tähendab suuremat individuaalsust ehk mõtteviisi "valitud usk peab meeldima just mulle". Samuti suhtutakse kristlusesse kui ühte paljudest võimalikest elustiilidest ehk valitud usk ei tohi olla inimesele tülikas. Lisaks otsivad liitujad kirikust usulisi emotsioone ning uusi elamusi.
Nii ongi peamine põhjus, miks Eesti inimene kogudusega liitub, püüe seletada ja mõtestada omaenda kogemusi ja maailmas toimuvat usu abil ning leida seeläbi hingerahu. Sealjuures soovib liituja oma ellu midagi argisest erinevat, "midagi teistsugust".
Argisest pühamat kogemust otsiv inimene alustab sageli aga uue vaimsuse õpetustest.
"Uue vaimsuse alane teave on kaasaegsele inimesele paremini kättesaadav, kuna seda levib palju internetimeedias, nt kasvõi uudisteportaalides, mida paljud inimesed igapäevaselt jälgivad. Kui inimesel tekivad sügavamad küsimused elu ja maailma kohta, siis kohtub ta vastustega tõenäoliselt kiiremini selle info vahendusel, mis on talle mugavamini kättesaadav," ütleb Kilemit.
Ometi tuli uuringus ette inimesi, kes uue vaimsuse õpetustes pettusid ning pöördusid traditsioonilisema kristluse juurde. Kuigi Kilemit soovib selliseid inimesi edaspidi põhjalikumalt uurida, põhjendab ta nende meelemuutust pettumusega, et erinevalt kristlusest ei võimalda uus vaimsus moodustada terviklikku seletust maailma kohta. Mõnd inimest häiris uue vaimsuse liigne individualism, mõnel tekitasid uusvaimsed praktikad terviseprobleeme.
"Oma osa selles, miks pöörduti kristluse poole, mängis lisaks eeltoodule kindlasti kristluse traditsioonilisus meie kultuuriruumis," ütleb Kilemit.
Just luterliku kirikuga liitunud inimesed pidasid Kilemiti sõnul oluliseks luteri kiriku sidet Eesti rahvuskultuuri ja vaimulaadiga. Luteri kogudusega liitunute seas oli keskealisi inimesi, kelle perekonnas oli siiski vanavanemate (eriti vanaema) kaudu usutraditsiooni ka nõukogude ajal edasi kantud. Ometi pole usklikes peredes kasvanud inimesed õpetust vaikides omaks võtnud, vaid on pidanud oluliseks see ise enda jaoks lahti mõtestada. Õigeusk seostub rahvusliku identiteediga eelkõige kohalikel venelastel.
Veel astuvad Eesti inimesed mõnda kogudusse lähedase või mõne teise sümpaatse kristlase mõjul. Kogudusse astunu väärtustab aga sealseid sooje suhteid inimeste vahel ning kuuluvustunnet. Eriti tähtis on mitteametlik ja avatud õhkkond koguduses noortele liitujatele. Kirikust minnakse abi otsima ka murede ja psühholoogiliste kriiside korral.
Muude liitumispõhjuste seas tulid esile inimeste soov saada osa kiriklikest talitustest elu pöördepunktides (nt ristimine, laulatus), varasema müstilise kogemuse mõju või lihtsalt kindla konfessiooni (sageli esteetiline) meeldivus.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel peab end mingisse usku kuuluvaks umbes neljandik elanikkonnast. Kuigi see suhtarv pole suur, ei pea Kilemit eestlasi ometi usuleigeks rahvaks. Tõsi, traditsioonilistesse kristlikkesse uskkondadesse kuulub meil võrreldes teiste Euroopa riikidega vähem inimesi. Ometi näitavad uuringud Kilemiti sõnul, et siinmail on levinud mitmesugused muud ebatraditsioonilised religioossed uskumused ja tõekspidamised.
"Seega, kui vaadata religioossust veidi laiemalt, kui vaid kristlikus kontekstis, siis ei ole me eriti usuleiged ega erine selles osas kuigi palju teistest rahvustest," ütleb ta. | Doktoritöö: eestimaalased liituvad kristlike kogudustega enda arendamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhjuseid ja viise, kuidas Eesti inimesed kristlikute kogudusteni jõuavad, on arvukalt. Nõukogude aja ateismipoliitika tulemusel on eesti peredes katkenud usutraditsioonide edasiandmine põlvest põlve. Kilemiti järgi on 21. sajandi inimese kasvamine kristlaseks sageli pikk teekond, mille käigus valib inimene kiriku, mis toetab just tema isiklikku arengut.
Kilemit märkas liitujaid uurides mõningaid postmodernistlike suundumusi. See tähendab suuremat individuaalsust ehk mõtteviisi "valitud usk peab meeldima just mulle". Samuti suhtutakse kristlusesse kui ühte paljudest võimalikest elustiilidest ehk valitud usk ei tohi olla inimesele tülikas. Lisaks otsivad liitujad kirikust usulisi emotsioone ning uusi elamusi.
Nii ongi peamine põhjus, miks Eesti inimene kogudusega liitub, püüe seletada ja mõtestada omaenda kogemusi ja maailmas toimuvat usu abil ning leida seeläbi hingerahu. Sealjuures soovib liituja oma ellu midagi argisest erinevat, "midagi teistsugust".
Argisest pühamat kogemust otsiv inimene alustab sageli aga uue vaimsuse õpetustest.
"Uue vaimsuse alane teave on kaasaegsele inimesele paremini kättesaadav, kuna seda levib palju internetimeedias, nt kasvõi uudisteportaalides, mida paljud inimesed igapäevaselt jälgivad. Kui inimesel tekivad sügavamad küsimused elu ja maailma kohta, siis kohtub ta vastustega tõenäoliselt kiiremini selle info vahendusel, mis on talle mugavamini kättesaadav," ütleb Kilemit.
Ometi tuli uuringus ette inimesi, kes uue vaimsuse õpetustes pettusid ning pöördusid traditsioonilisema kristluse juurde. Kuigi Kilemit soovib selliseid inimesi edaspidi põhjalikumalt uurida, põhjendab ta nende meelemuutust pettumusega, et erinevalt kristlusest ei võimalda uus vaimsus moodustada terviklikku seletust maailma kohta. Mõnd inimest häiris uue vaimsuse liigne individualism, mõnel tekitasid uusvaimsed praktikad terviseprobleeme.
"Oma osa selles, miks pöörduti kristluse poole, mängis lisaks eeltoodule kindlasti kristluse traditsioonilisus meie kultuuriruumis," ütleb Kilemit.
Just luterliku kirikuga liitunud inimesed pidasid Kilemiti sõnul oluliseks luteri kiriku sidet Eesti rahvuskultuuri ja vaimulaadiga. Luteri kogudusega liitunute seas oli keskealisi inimesi, kelle perekonnas oli siiski vanavanemate (eriti vanaema) kaudu usutraditsiooni ka nõukogude ajal edasi kantud. Ometi pole usklikes peredes kasvanud inimesed õpetust vaikides omaks võtnud, vaid on pidanud oluliseks see ise enda jaoks lahti mõtestada. Õigeusk seostub rahvusliku identiteediga eelkõige kohalikel venelastel.
Veel astuvad Eesti inimesed mõnda kogudusse lähedase või mõne teise sümpaatse kristlase mõjul. Kogudusse astunu väärtustab aga sealseid sooje suhteid inimeste vahel ning kuuluvustunnet. Eriti tähtis on mitteametlik ja avatud õhkkond koguduses noortele liitujatele. Kirikust minnakse abi otsima ka murede ja psühholoogiliste kriiside korral.
Muude liitumispõhjuste seas tulid esile inimeste soov saada osa kiriklikest talitustest elu pöördepunktides (nt ristimine, laulatus), varasema müstilise kogemuse mõju või lihtsalt kindla konfessiooni (sageli esteetiline) meeldivus.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel peab end mingisse usku kuuluvaks umbes neljandik elanikkonnast. Kuigi see suhtarv pole suur, ei pea Kilemit eestlasi ometi usuleigeks rahvaks. Tõsi, traditsioonilistesse kristlikkesse uskkondadesse kuulub meil võrreldes teiste Euroopa riikidega vähem inimesi. Ometi näitavad uuringud Kilemiti sõnul, et siinmail on levinud mitmesugused muud ebatraditsioonilised religioossed uskumused ja tõekspidamised.
"Seega, kui vaadata religioossust veidi laiemalt, kui vaid kristlikus kontekstis, siis ei ole me eriti usuleiged ega erine selles osas kuigi palju teistest rahvustest," ütleb ta.
### Response:
Doktoritöö: eestimaalased liituvad kristlike kogudustega enda arendamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Laulu ning presidendi piduliku vastuvõtu ja vabariigi aastapäeva kontserdiga seotud saated vallutasid suisa viis esikohta. | Eesti Laulu hääletus oli möödunud nädala haripunkt teles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Laulu ning presidendi piduliku vastuvõtu ja vabariigi aastapäeva kontserdiga seotud saated vallutasid suisa viis esikohta.
### Response:
Eesti Laulu hääletus oli möödunud nädala haripunkt teles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2021. aastal jõuab Jõelähtmes asuvasse Estonian Golf & Country Clubi (EGCC) meeste ja U-18 noormeeste B-divisjoni meeskondlikud meistrivõistlused. Aasta hiljem korraldatakse aga samal väljakul meesseeniorite võistkondlikud Euroopa meistrivõistlused. Järgmisel aastal siia jõudev meeste B-divisjoni meeskondlik EM on korra varem ka Eestis peetud. 2007. aastal Niitväljal peetud võistluse võitis just Eesti ning individuaalselt parim oli Mark Suursalu, kes nüüd kandmas peatreeneri rolli.
EGCC on varasemalt korraldanud neljad Euroopa meistrivõistlused. 2012. aastal võõrustati Mid-Amateur Championship'i, aasta hiljem Senior Champonshipi, 2014. naiste ning aastal 2016. meeste individuaalseid Euroopa meistrivõistlusi. Sel aastal oma 15. sünnipäeva tähistav EGCC on võõrustanud lisaks tipp amatööride võistlustele profigolfarite suurturniiri World Cup European Qualifier aastatel 2009 ja 2011.
Eesti Golfi Liidu presidendi Erki Möldri sõnul on võistluste Eestisse saamine ennekõike tunnustus Eesti golfile. "Konkurents võistluste korraldamise eest on suur, mistõttu EGA otsust tuleb võtta tunnustusena Eesti golfile ning varasematele korraldajatele. Kahel aastal järjest avaneb meie parimatel, vastava vanuseklassi mängijatel, võimalus mõõtu võtta Euroopa parimatega oma koduväljakul. Loodan, et koduseinte ja -publiku toel suudame näidata ka häid sportlikke tulemusi," lisas Mölder.
Estonian Golf & Country Clubi juhatuse esimees Hanno Kross peab Eestile golfi tippvõistluste usaldamist väga oluliseks, mis kinnitab meie väikese riigi ambitsioone ja võimekust ka alal, mida maailmas on mängitud juba 650 aastat, aga Eestis järjepidevalt vaid 25 aastat. "Euroopa meistrivõistluste korraldamine Jõelähtme golfiväljakutel on loogiline jätk juba kümme aastat tagasi meie võetud eesmärgile perioodiliselt pakkuda Eesti kohalikule publikule maailma tipptaset golfis ning ühtlasi tutvustada Eestit turismi sihtkohana golfaritele üle maailma," sõnas Kross. | Eesti korraldab taas kahed Euroopa meistrivõistlused golfis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2021. aastal jõuab Jõelähtmes asuvasse Estonian Golf & Country Clubi (EGCC) meeste ja U-18 noormeeste B-divisjoni meeskondlikud meistrivõistlused. Aasta hiljem korraldatakse aga samal väljakul meesseeniorite võistkondlikud Euroopa meistrivõistlused. Järgmisel aastal siia jõudev meeste B-divisjoni meeskondlik EM on korra varem ka Eestis peetud. 2007. aastal Niitväljal peetud võistluse võitis just Eesti ning individuaalselt parim oli Mark Suursalu, kes nüüd kandmas peatreeneri rolli.
EGCC on varasemalt korraldanud neljad Euroopa meistrivõistlused. 2012. aastal võõrustati Mid-Amateur Championship'i, aasta hiljem Senior Champonshipi, 2014. naiste ning aastal 2016. meeste individuaalseid Euroopa meistrivõistlusi. Sel aastal oma 15. sünnipäeva tähistav EGCC on võõrustanud lisaks tipp amatööride võistlustele profigolfarite suurturniiri World Cup European Qualifier aastatel 2009 ja 2011.
Eesti Golfi Liidu presidendi Erki Möldri sõnul on võistluste Eestisse saamine ennekõike tunnustus Eesti golfile. "Konkurents võistluste korraldamise eest on suur, mistõttu EGA otsust tuleb võtta tunnustusena Eesti golfile ning varasematele korraldajatele. Kahel aastal järjest avaneb meie parimatel, vastava vanuseklassi mängijatel, võimalus mõõtu võtta Euroopa parimatega oma koduväljakul. Loodan, et koduseinte ja -publiku toel suudame näidata ka häid sportlikke tulemusi," lisas Mölder.
Estonian Golf & Country Clubi juhatuse esimees Hanno Kross peab Eestile golfi tippvõistluste usaldamist väga oluliseks, mis kinnitab meie väikese riigi ambitsioone ja võimekust ka alal, mida maailmas on mängitud juba 650 aastat, aga Eestis järjepidevalt vaid 25 aastat. "Euroopa meistrivõistluste korraldamine Jõelähtme golfiväljakutel on loogiline jätk juba kümme aastat tagasi meie võetud eesmärgile perioodiliselt pakkuda Eesti kohalikule publikule maailma tipptaset golfis ning ühtlasi tutvustada Eestit turismi sihtkohana golfaritele üle maailma," sõnas Kross.
### Response:
Eesti korraldab taas kahed Euroopa meistrivõistlused golfis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusikapäevad avatakse 6. märtsil kell 13 Jõgeva kultuurikeskuses. Samal päeval astuvad seal üles 4.–5. klassi ja 6.–7. klassi ansamblid, järgmisel päeval 8.–9. klassi, gümnaasiumiastme ja kuni 26aastaste noorte ansamblid. Nende etteasteid hindab žürii ehk Suur Kõrv, millesse kuuluvad vokaalgrupi MIRT laulja Merit Hirvoja-Tamm, Rapla laulustuudio juht ja õpetaja Thea Paluoja, kunagine Rapla laulustuudio ansamblite laulja Triin Saarela, koorijuhid Laine Randjärv, Mai Simson ja Hirvo Surva, helilooja Priit Pajusaar, näitleja Peeter Oja ning Viljandi muusikakooli direktor Tonio Tamra. Parimad ansamblid kuulutatakse välja 7. märtsil.
Lisaks võistluskontsertidele saab konkursi ajal osa veel kahest kontserdist. Reede õhtul kell 20 astub kultuurikeskuses üles Pärnu kuueliikmeline vokaalgrupp MIRT, mis esitab folkmuusikast inspireeritud originaalloomingut, ning laupäeval kell 16 ansambel Ahoi, mille kaks liiget, Artur Rehi ja Martin Kalm, on pärit Jõgevalt ja siinsele publikule üsna hästi tuntud.
Alates 1997. aastast Jõgeval toimunud koolinoorte ansamblite konkurss on jätnud märkimisväärse jälje eesti muusikalukku, sest sellel on aastate jooksul üles astunud paljud praegused eesti muusika olulised tegijad. Konkurss on olulisel määral tõstnud ka noorte ansamblilaulu taset.
"Mullusel konkursil oleksid kuus-seitse paremat ansamblit kõik võinud vabalt peapreemia saada. Võitja väljaselgitamine käis, piltlikult öeldes, millimeetri poolitamise teel. Vaevalt et Suure Kõrva elu tänavugi lihtsam saab olema," ütles muusikapäevade käivitaja, Jõgevamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja. "Kui kuuldused kõrgest tasemest võivad mõne potentsiaalse osaleja eemale peletada, siis tänavu saame rõõmustada mitme uustulnuka üle. Tartu Variku kooli, Aruküla põhikooli, Neeme kooli ja Viljandi gümnaasiumi lauljad pole meil näiteks varem esinenud, aga nüüd on nad meiega liitumas."
Muusikapäevi, mis on pühendatud Jõgevalt pärit isamaalaulikule Alo Mattiisenile ja mis on kujunenud noorte muusikahuviliste legendaarseks kohtumispaigaks, korraldab MTÜ Tähetund koostöös Jõgeva kultuurikeskuse ja Jõgeva põhikooliga. Muusikapäevade kontserdid on vaba sissepääsuga ja neile on oodatud kõik muusikahuvilised.
Kui üleriigiline ansamblite konkurss saab laupäeval läbi, siis muusikapäevad lähevad tuleval nädalal edasi põnevate kontsertidega Jõgevamaa gümnaasiumis ja Jõgeva põhikoolis. Neilegi on kõik huvilised oodatud. | Jõgeval algavad Alo Mattiiseni muusikapäevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusikapäevad avatakse 6. märtsil kell 13 Jõgeva kultuurikeskuses. Samal päeval astuvad seal üles 4.–5. klassi ja 6.–7. klassi ansamblid, järgmisel päeval 8.–9. klassi, gümnaasiumiastme ja kuni 26aastaste noorte ansamblid. Nende etteasteid hindab žürii ehk Suur Kõrv, millesse kuuluvad vokaalgrupi MIRT laulja Merit Hirvoja-Tamm, Rapla laulustuudio juht ja õpetaja Thea Paluoja, kunagine Rapla laulustuudio ansamblite laulja Triin Saarela, koorijuhid Laine Randjärv, Mai Simson ja Hirvo Surva, helilooja Priit Pajusaar, näitleja Peeter Oja ning Viljandi muusikakooli direktor Tonio Tamra. Parimad ansamblid kuulutatakse välja 7. märtsil.
Lisaks võistluskontsertidele saab konkursi ajal osa veel kahest kontserdist. Reede õhtul kell 20 astub kultuurikeskuses üles Pärnu kuueliikmeline vokaalgrupp MIRT, mis esitab folkmuusikast inspireeritud originaalloomingut, ning laupäeval kell 16 ansambel Ahoi, mille kaks liiget, Artur Rehi ja Martin Kalm, on pärit Jõgevalt ja siinsele publikule üsna hästi tuntud.
Alates 1997. aastast Jõgeval toimunud koolinoorte ansamblite konkurss on jätnud märkimisväärse jälje eesti muusikalukku, sest sellel on aastate jooksul üles astunud paljud praegused eesti muusika olulised tegijad. Konkurss on olulisel määral tõstnud ka noorte ansamblilaulu taset.
"Mullusel konkursil oleksid kuus-seitse paremat ansamblit kõik võinud vabalt peapreemia saada. Võitja väljaselgitamine käis, piltlikult öeldes, millimeetri poolitamise teel. Vaevalt et Suure Kõrva elu tänavugi lihtsam saab olema," ütles muusikapäevade käivitaja, Jõgevamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja. "Kui kuuldused kõrgest tasemest võivad mõne potentsiaalse osaleja eemale peletada, siis tänavu saame rõõmustada mitme uustulnuka üle. Tartu Variku kooli, Aruküla põhikooli, Neeme kooli ja Viljandi gümnaasiumi lauljad pole meil näiteks varem esinenud, aga nüüd on nad meiega liitumas."
Muusikapäevi, mis on pühendatud Jõgevalt pärit isamaalaulikule Alo Mattiisenile ja mis on kujunenud noorte muusikahuviliste legendaarseks kohtumispaigaks, korraldab MTÜ Tähetund koostöös Jõgeva kultuurikeskuse ja Jõgeva põhikooliga. Muusikapäevade kontserdid on vaba sissepääsuga ja neile on oodatud kõik muusikahuvilised.
Kui üleriigiline ansamblite konkurss saab laupäeval läbi, siis muusikapäevad lähevad tuleval nädalal edasi põnevate kontsertidega Jõgevamaa gümnaasiumis ja Jõgeva põhikoolis. Neilegi on kõik huvilised oodatud.
### Response:
Jõgeval algavad Alo Mattiiseni muusikapäevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Velotuuri ametliku lõpubanketi järgselt tabas Taaramäed toidumürgitus, kirjutab Baltic Chain Cycling. Eesti ratturi olemine läks sedavõrd nõrgaks, et ta ei olnud võimeline järgmisel õhtul lennukile astuma. Ülejäänud meeskond lahkus Rwandast.
Taaramäe on endiselt Kesk-Aafrikas. Nii kui tervis lubab reisida, võtab ta suuna Euroopa poole. | Tervisemure sundis Taaramäed jääma Rwandasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Velotuuri ametliku lõpubanketi järgselt tabas Taaramäed toidumürgitus, kirjutab Baltic Chain Cycling. Eesti ratturi olemine läks sedavõrd nõrgaks, et ta ei olnud võimeline järgmisel õhtul lennukile astuma. Ülejäänud meeskond lahkus Rwandast.
Taaramäe on endiselt Kesk-Aafrikas. Nii kui tervis lubab reisida, võtab ta suuna Euroopa poole.
### Response:
Tervisemure sundis Taaramäed jääma Rwandasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui Euroopa riigid tahavad probleemi lahendada, peavad nad toetama Türgi jõupingutusi poliitiliste ja humanitaarlahenduste saavutamiseks Süürias," lausus Erdogan televisioonis.
"Kõik Euroopa riigid, kes sulevad täna oma piirid põgenikele, püüdes neid pekstes ja paate uputades, tegelikult isegi nende pihta tulistades tagasi tõrjuda, tallavad jalge alla inimõiguste ülddeklaratsiooni," lausus ta Ankaras.
Pärast enam kui 30 Türgi sõduri surma Süüria valitsusvägede tules läinud nädalal Idlibis avas Türgi oma piirid Euroopasse suunduvatele migrantidele ja põgenikele.
Türgi võõrustab umbes 3,6 miljonit Süüria põgenikku ja palju teisi migrante riikidest nagu Afganistan, kes kasutavad Türgit transiitriigina Euroopasse.
Ankara kardab järjekordset suurt rändelainet, kui viimane mässuliste kants Idlib Süüria valitsusvägede kätte langeb.
Türgi-Kreeka piirile on kogunenud Erdogani avalduse järel tuhanded põgenikud, kes seal aeg-ajalt Kreeka politsei ja piirivalvega kähmlevad.
Erdogan kritiseeris Kreeka reaktsiooni, öeldes: "Kreeklased, kes on valmis kasutama ükskõik mis vahendeid, et takistada põgenikel nende riiki sisenemast, isegi uputades neid või tappes lahingmoonaga, nad ei peaks unustama, et nad võivad ühel heal päeval sarnast halastust vajada."
Türgi teatas nädalavahetusel operatsiooni Kevadkilp alustamisest Venemaa toetatava Süüria režiimi vastu pärast enam kui 50 Türgi sõduri tapmist viimastel nädalatel Idlibis.
Erdogan sõidab neljapäeval Moskvasse kõnelustele Vene presidendi Vladimir Putiniga, kus ta loodab saavutada kestva relvarahu ja turvatsooni rajamise.
Türgi soovib tõrjuda režiimiväed tagasi aladele, mis olid kokku lepitud Ankara ja Moskva vahel 2018. aastal, pärast mida loodi Idlibis 12 Türgi vaatlusposti.
Erdogan ütles ka ise, et loodab Süüria Idlibi provintsis saavutada relvarahu pärast kõnelusi Vene ametivenna Vladimir Putiniga.
"Ma loodan, et kehtestatakse kiiresti relvarahu" mässuliste kontrolli all olevas Süüria loodeprovintsis, ütles Erdogan Türgi telekanali NTV teatel päev enne visiiti Moskvasse.
Türgi süüdistas Kreekat migrantide tulistamises, Kreeka eitab
Türgi ametiisikud väitsid kolmapäeval, et Kreeka korravalvurite tules sai Türgi-Kreeka piiril üks migrant surma.
"Kuus inimest said lahingmoona kasutamise tõttu vigastada," teatas Türgi loodeosas asuva Edirne kuberneri büroo, lisades, et üks kannatanuist suri haiglas.
Kreeka eitas kindlalt Türgi väidet lahingmoona kasutamisest põgenike vastu.
"Ma eitan seda kategooriliselt," lausus Kreeka valitsuse kõneisik Stelios Petsos sellekohasele küsimusele vastates.
Kreeka esindajad on juba korduvalt väitnud, et Türgi edastab piiril toimuva kohta nn võltsuudiseid.
Migrandid kähmlesid Türgi-Kreeka piiril politseiga ka kolmapäeval
Euroopasse pürgivad migrandid ja põgenikud kähmlesid kolmapäeval Türgi piiril Kreeka politseiga, AFP korrespondendi andmeil sai viga vähemalt üks inimene.
Pazarkule piiripunktis tulistati ühte migranti jalga, kui grupp migrante üritas piiriaeda auku lõigata, teatas uudisteagentuuri AFP fotograaf.
Grupp loopis seejärel Kreeka politseid kividega ning korrakaitse vastas pisargaasiga. Sündmuskohale saabus ka Türgi kiirabi.
Kreeka valitsuse avalikustatud videos on väidetavalt näha, kuidas Türgi politseinik tulistab pisargaasikanistri Kreeka piiripolitsei suunas.
Suur arv migrante saabus kolmapäeva hommikul Türgi piiripunkti okastraataedade juurde, vahendas AFP. Kuulda oli mitmeid laske ja karjumist, ütlesid kohal viibinud ajakirjanikud.
Kreeka märulipolitsei kogunes teisel pool piiri Kastaniesi linnas.
Süüria režiimi mürsutules hukkus kaks Türgi sõdurit
Süüria režiimi mürsutules riigi loodeosas Idlibi piirkonnas sai surma kaks Türgi sõdurit, teatas kolmapäeval Türgi kaitseministeerium.
Veel kuus sõdurit sai rünnakus haavata, märkis ministeerium, lisades, et Türgi väed vastasid rünnakuga režiimi sihtmärkide pihta.
Moskva: Türgi on saatnud Süüriasse Idlibi umbes diviisi suurused jõud
Türgi on rikkunud rahvusvahelist õigust ja saatnud Süüria Idlibi piirkonda umbes diviisi suurused jõud, teatas Vene kaitseministeerium kolmapäeval.
"Keegi ei pane Läänes tähele Türgi poole tegevust, mis on rahvusvahelist õigust rikkudes saatnud Süüria Idlibi mehhaniseeritud diviisi suuruse ründegrupi, et kõigi vahenditega tagada Sotši kokkulepete täitmine," ütles ministeeirumi kõneisik kindralmajor Igor Konašenkov.
Türgi mehhaniseeritud diviisis võib olla kuni 14 000 sõjaväelast, 250 tanki ja 300 muud soomusmasinat.
Konašenkov süüdistas Türgit ka selles, et ta ei ole täitnud kohustust luua Idlibis demilitariseeritud tsoon.
"Terroristide tugipunktid ja Türgi vaatluspostid, mis paigutati kokkuleppe alusel, on ühinenud," väitis ta.
Konašenkovi sõnul on mürsurünnakud Venemaa Hmeimini õhuväebaasi ja selle ümbruses asuvate tsiviilkogukondade vastu muutunud igapäevaseks.
Türgi hävitaja tulistas Idlibi kohal alla Süüria sõjalennuki
Türgi hävitaja tulistas teisipäeval Loode-Süürias Idlibi provintsi kohal alla režiimivägede sõjalennuki, teatas Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus juba kolmandast sellest vahejuhtumist kolme päeva jooksul.
Süüria riiklik uudisteagentuur SANA ütles, et lennukit rünnati.
Kaks Süüria lennukit tulistati alla pühapäeval Türgi operatsioonis Venemaa-toetatud Süüria režiimivägede vastu Idlibis.
Ankara: ööpäevaga tapeti Idlibis üle 300 Süüria sõduri
Läinud ööpäevaga hävitasid Türgi üksused Süüria Idlibi provintsis operatsiooni käigus üle 300 valitsusväelase ja suure hulga sõjatehnikat, edastas Türgi kaitseministeerium teisipäeval.
"Kogu öö käis edukalt operatsioon Spring Shield," seisis teates. "Viimase 24 tunniga hävitati lennuk, droon, kuus tanki, viis haubitsat, kaks õhutõrjesüsteemi, kolm soomukit, viis relvastatud pikappi, kuus lahingumasinat ja moonaladu. Kahjutuks tehti 327 režiimi sõjaväelast." | Erdogan: Euroopa peab toetama Türgi lahendusi Süürias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui Euroopa riigid tahavad probleemi lahendada, peavad nad toetama Türgi jõupingutusi poliitiliste ja humanitaarlahenduste saavutamiseks Süürias," lausus Erdogan televisioonis.
"Kõik Euroopa riigid, kes sulevad täna oma piirid põgenikele, püüdes neid pekstes ja paate uputades, tegelikult isegi nende pihta tulistades tagasi tõrjuda, tallavad jalge alla inimõiguste ülddeklaratsiooni," lausus ta Ankaras.
Pärast enam kui 30 Türgi sõduri surma Süüria valitsusvägede tules läinud nädalal Idlibis avas Türgi oma piirid Euroopasse suunduvatele migrantidele ja põgenikele.
Türgi võõrustab umbes 3,6 miljonit Süüria põgenikku ja palju teisi migrante riikidest nagu Afganistan, kes kasutavad Türgit transiitriigina Euroopasse.
Ankara kardab järjekordset suurt rändelainet, kui viimane mässuliste kants Idlib Süüria valitsusvägede kätte langeb.
Türgi-Kreeka piirile on kogunenud Erdogani avalduse järel tuhanded põgenikud, kes seal aeg-ajalt Kreeka politsei ja piirivalvega kähmlevad.
Erdogan kritiseeris Kreeka reaktsiooni, öeldes: "Kreeklased, kes on valmis kasutama ükskõik mis vahendeid, et takistada põgenikel nende riiki sisenemast, isegi uputades neid või tappes lahingmoonaga, nad ei peaks unustama, et nad võivad ühel heal päeval sarnast halastust vajada."
Türgi teatas nädalavahetusel operatsiooni Kevadkilp alustamisest Venemaa toetatava Süüria režiimi vastu pärast enam kui 50 Türgi sõduri tapmist viimastel nädalatel Idlibis.
Erdogan sõidab neljapäeval Moskvasse kõnelustele Vene presidendi Vladimir Putiniga, kus ta loodab saavutada kestva relvarahu ja turvatsooni rajamise.
Türgi soovib tõrjuda režiimiväed tagasi aladele, mis olid kokku lepitud Ankara ja Moskva vahel 2018. aastal, pärast mida loodi Idlibis 12 Türgi vaatlusposti.
Erdogan ütles ka ise, et loodab Süüria Idlibi provintsis saavutada relvarahu pärast kõnelusi Vene ametivenna Vladimir Putiniga.
"Ma loodan, et kehtestatakse kiiresti relvarahu" mässuliste kontrolli all olevas Süüria loodeprovintsis, ütles Erdogan Türgi telekanali NTV teatel päev enne visiiti Moskvasse.
Türgi süüdistas Kreekat migrantide tulistamises, Kreeka eitab
Türgi ametiisikud väitsid kolmapäeval, et Kreeka korravalvurite tules sai Türgi-Kreeka piiril üks migrant surma.
"Kuus inimest said lahingmoona kasutamise tõttu vigastada," teatas Türgi loodeosas asuva Edirne kuberneri büroo, lisades, et üks kannatanuist suri haiglas.
Kreeka eitas kindlalt Türgi väidet lahingmoona kasutamisest põgenike vastu.
"Ma eitan seda kategooriliselt," lausus Kreeka valitsuse kõneisik Stelios Petsos sellekohasele küsimusele vastates.
Kreeka esindajad on juba korduvalt väitnud, et Türgi edastab piiril toimuva kohta nn võltsuudiseid.
Migrandid kähmlesid Türgi-Kreeka piiril politseiga ka kolmapäeval
Euroopasse pürgivad migrandid ja põgenikud kähmlesid kolmapäeval Türgi piiril Kreeka politseiga, AFP korrespondendi andmeil sai viga vähemalt üks inimene.
Pazarkule piiripunktis tulistati ühte migranti jalga, kui grupp migrante üritas piiriaeda auku lõigata, teatas uudisteagentuuri AFP fotograaf.
Grupp loopis seejärel Kreeka politseid kividega ning korrakaitse vastas pisargaasiga. Sündmuskohale saabus ka Türgi kiirabi.
Kreeka valitsuse avalikustatud videos on väidetavalt näha, kuidas Türgi politseinik tulistab pisargaasikanistri Kreeka piiripolitsei suunas.
Suur arv migrante saabus kolmapäeva hommikul Türgi piiripunkti okastraataedade juurde, vahendas AFP. Kuulda oli mitmeid laske ja karjumist, ütlesid kohal viibinud ajakirjanikud.
Kreeka märulipolitsei kogunes teisel pool piiri Kastaniesi linnas.
Süüria režiimi mürsutules hukkus kaks Türgi sõdurit
Süüria režiimi mürsutules riigi loodeosas Idlibi piirkonnas sai surma kaks Türgi sõdurit, teatas kolmapäeval Türgi kaitseministeerium.
Veel kuus sõdurit sai rünnakus haavata, märkis ministeerium, lisades, et Türgi väed vastasid rünnakuga režiimi sihtmärkide pihta.
Moskva: Türgi on saatnud Süüriasse Idlibi umbes diviisi suurused jõud
Türgi on rikkunud rahvusvahelist õigust ja saatnud Süüria Idlibi piirkonda umbes diviisi suurused jõud, teatas Vene kaitseministeerium kolmapäeval.
"Keegi ei pane Läänes tähele Türgi poole tegevust, mis on rahvusvahelist õigust rikkudes saatnud Süüria Idlibi mehhaniseeritud diviisi suuruse ründegrupi, et kõigi vahenditega tagada Sotši kokkulepete täitmine," ütles ministeeirumi kõneisik kindralmajor Igor Konašenkov.
Türgi mehhaniseeritud diviisis võib olla kuni 14 000 sõjaväelast, 250 tanki ja 300 muud soomusmasinat.
Konašenkov süüdistas Türgit ka selles, et ta ei ole täitnud kohustust luua Idlibis demilitariseeritud tsoon.
"Terroristide tugipunktid ja Türgi vaatluspostid, mis paigutati kokkuleppe alusel, on ühinenud," väitis ta.
Konašenkovi sõnul on mürsurünnakud Venemaa Hmeimini õhuväebaasi ja selle ümbruses asuvate tsiviilkogukondade vastu muutunud igapäevaseks.
Türgi hävitaja tulistas Idlibi kohal alla Süüria sõjalennuki
Türgi hävitaja tulistas teisipäeval Loode-Süürias Idlibi provintsi kohal alla režiimivägede sõjalennuki, teatas Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus juba kolmandast sellest vahejuhtumist kolme päeva jooksul.
Süüria riiklik uudisteagentuur SANA ütles, et lennukit rünnati.
Kaks Süüria lennukit tulistati alla pühapäeval Türgi operatsioonis Venemaa-toetatud Süüria režiimivägede vastu Idlibis.
Ankara: ööpäevaga tapeti Idlibis üle 300 Süüria sõduri
Läinud ööpäevaga hävitasid Türgi üksused Süüria Idlibi provintsis operatsiooni käigus üle 300 valitsusväelase ja suure hulga sõjatehnikat, edastas Türgi kaitseministeerium teisipäeval.
"Kogu öö käis edukalt operatsioon Spring Shield," seisis teates. "Viimase 24 tunniga hävitati lennuk, droon, kuus tanki, viis haubitsat, kaks õhutõrjesüsteemi, kolm soomukit, viis relvastatud pikappi, kuus lahingumasinat ja moonaladu. Kahjutuks tehti 327 režiimi sõjaväelast."
### Response:
Erdogan: Euroopa peab toetama Türgi lahendusi Süürias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguste hinnangute järgi maksaks Tallinna Haigla rajamine umbes 400 miljonit eurot. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles jaanuaris, et Tallinna linn võiks sellest tasuda umbes 40 protsenti ja Euroopa Liidult ootab ta umbes 200 miljonit eurot.
Mõned päevad hiljem riigikogu sotsiaalkomisjoni külastanud sotsiaalministeeriumi strateegilise planeerimise juht Maris Mälzer nii optimistlik polnud. Esmastel läbirääkimistel oli Euroopa Komisjoni reaktsioon pigem negatiivne.
"Komisjoni hinnangul on taristu investeeringud järgmisel eelarveperioodil väga küsitavad," rääkis Mälzer. Esiteks pole Tallinn muu Eesti kõrval enam kuigi atraktiivne eurorahapüüdja. Teiseks on Euroopa maksumaksja meie tervishoiubetooni investeerinud juba kolmel järjestikusel eelarveperioodil.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel aga ütles, et Euroopa Komisjon on alati tahtnud pigem teenustesse panustada. Kuid Eesti on suutnud enda prioriteete hästi selgitada.
"Me oleme saanud viimasel perioodil parandada esmatasandi tervisekeskuste seisu, ehitada uusi. Enne seda õendushoolduskeskused. Ja suuremad Eesti haiglad on saanud ka ehitada uusi hooneid. Nii et meie jaoks on see oluline ja sellest positsioonist Eesti ka edasistel läbirääkimistel lähtub," rääkis Koppel.
Seni on peetud ainult nii-öelda kompamiskoosolekuid. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder tõdes, et kogu rahastamisplaani kõige olulisem muutuja ongi Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood, kus läbirääkimised on alles pooleli.
RES-i haigla projekteerimine ilmselt ei jõua
"Ei ole isegi riigiti kokku lepitud seda poolt, millised on summad konkreetsetes valdkondades, sealhulgas tervishoius. Ja tegelikult ei ole ka lõplikult kokku lepitud, milline projekt just nimelt tervishoius Eesti jaoks on see, mis võiks saada rahastust ja mis mitte," ütles Mölder.
Kui Mihhail Kõlvart ootab euroliidult vähemalt 200 miljonit eurot, siis Tõnis Mölderi teadmisel käivad praegu läbirääkimised kuni 100 miljoni euro üle.
"Kindlasti saab ka Tallinn kasutada vajadusel laenuvõtmist, sest Tallinnal seda võimekust laenu teenindada on. Ja kindlasti peaks ka riigi eelarvestrateegia läbirääkimistes ja riigieelarves nägema ette selleks summasid. Aga ma arvan, et me enne ei saa konkreetsetest asjadest rääkida, kui me ei ole saanud lõpliku vastust euroopa liidult."
Riigi eelarvestrateegia läbirääkimised saavad tõsise hoo sisse aprillis, aga selleks ei pruugi paigas olla isegi Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi kogumaht. Konkreetsete objektide kohta võivad otsused tulla alles selle aasta lõpus või koguni järgmisel aastal. See tähendab, et 2021.-2025. aasta eelarvestrateegiasse võib jõuda küll mingi summa Tallinna Haigla rajamiseks tarviliku ühisettevõtte jaoks, aga projekteerimisraha strateegiasse veel ei kirjutata.
"Me räägime summadest 40 või enam miljonit. Ja seda investeeringut riigil või linnal teha, lootes, et me kunagi selle projektiga läheme lõpuni ja seda projekti kuidagi lauasahtlisse teha – ilmselgelt see ei ole mõistlik," märkis Mölder.
2027. aasta tähtajas loodetakse püsida
Veel paar aastat tagasi loodeti, et haigla avab uksed 2025. aastal. Viimasel ajal on räägitud 2027. aasta lõpust. Tallinna haigla töörühma juhtiv Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima ütles, et nii nagu pole veel päris täpset finantsplaani, pole kinnitatud ka haigla rajamise ajakava.
Kuid ajakava kontuurid on paberil. Juba praegu käivad projekteerimise eeltööd, mis peaks kestma umbes aasta. Kui poliitikud jõuavad selgusele haigla rahastamises, võib välja kuulutada projekteerimishanke. Projekteerimine võiks kesta kaks aastat.
"Projekti valmimise järgselt on vaja läbi viia ehitustööde hange. Ja me hindame praeguste teadmiste juures, et pärast lepingu sõlmimist on ehitusperioodi kestvus umbes neli aastat," sõnas Keldrima.
See tähendab, et kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi saab uus haigla tähtajaks valmis.
"Ütleme nii, et täna me ei ole seda lõpptähtaega muutnud. Aga kindlasti, kui vajadus tekib, siis oleme ka selleks valmis," lisas Koppel.
Kuniks uus maja on ainult paberil, ei saa seniseid haiglaid unarusse jätta. Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla hoiavad investeeringutega küll tagasi, kuid laguneda majadel ei lasta.
"Näiteks järgmiste aastate suurem eesmärk mõlemal haiglal on oma EMO-de uuendamine. Me räägime ka suurte opiplokkide renoveerimisest, millega haiglad on juba alustanud. Aga samal ajal uute hooneosade või ruumide ehitust täiesti uuel kujul kaalutakse praegu oluliselt rohkem just selle perspektiiviga, et kunagi tekib Tallinna haigla, kuhu need kaks keskhaiglat kokku koonduvad," ütles Tõnis Mölder.
Luuakse Tallina Haigla SA
Hiljuti sai valmis ka õiguslik analüüs, mis ütles, kuidas ja mis vormis tasub rajada tulevast Tallinna Haiglat pidav ühisettevõte. Vahur Keldruma ütles, et linna ja riigi kokkuleppe järgi rajatakse Tallinna Haigla sihtasutusena. Võrdluseks, nii Ida-Tallinna kui Lääne-Tallinna keskhaiglad on täna aktsiaseltsid.
"Sihtasutus on tervishoiuasutuse jaoks sobilikum eelkõige selle pärast, et tervishoiuasutus ei peaks olema kasumit taotlev ettevõte," selgitas Keldrima.
Nii Tallinna linn kui riik oleks sihtasutuses võrdselt esitada. | Tallinna suurhaigla ootab euroliidu eelarveläbirääkimiste taga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguste hinnangute järgi maksaks Tallinna Haigla rajamine umbes 400 miljonit eurot. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles jaanuaris, et Tallinna linn võiks sellest tasuda umbes 40 protsenti ja Euroopa Liidult ootab ta umbes 200 miljonit eurot.
Mõned päevad hiljem riigikogu sotsiaalkomisjoni külastanud sotsiaalministeeriumi strateegilise planeerimise juht Maris Mälzer nii optimistlik polnud. Esmastel läbirääkimistel oli Euroopa Komisjoni reaktsioon pigem negatiivne.
"Komisjoni hinnangul on taristu investeeringud järgmisel eelarveperioodil väga küsitavad," rääkis Mälzer. Esiteks pole Tallinn muu Eesti kõrval enam kuigi atraktiivne eurorahapüüdja. Teiseks on Euroopa maksumaksja meie tervishoiubetooni investeerinud juba kolmel järjestikusel eelarveperioodil.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel aga ütles, et Euroopa Komisjon on alati tahtnud pigem teenustesse panustada. Kuid Eesti on suutnud enda prioriteete hästi selgitada.
"Me oleme saanud viimasel perioodil parandada esmatasandi tervisekeskuste seisu, ehitada uusi. Enne seda õendushoolduskeskused. Ja suuremad Eesti haiglad on saanud ka ehitada uusi hooneid. Nii et meie jaoks on see oluline ja sellest positsioonist Eesti ka edasistel läbirääkimistel lähtub," rääkis Koppel.
Seni on peetud ainult nii-öelda kompamiskoosolekuid. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder tõdes, et kogu rahastamisplaani kõige olulisem muutuja ongi Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood, kus läbirääkimised on alles pooleli.
RES-i haigla projekteerimine ilmselt ei jõua
"Ei ole isegi riigiti kokku lepitud seda poolt, millised on summad konkreetsetes valdkondades, sealhulgas tervishoius. Ja tegelikult ei ole ka lõplikult kokku lepitud, milline projekt just nimelt tervishoius Eesti jaoks on see, mis võiks saada rahastust ja mis mitte," ütles Mölder.
Kui Mihhail Kõlvart ootab euroliidult vähemalt 200 miljonit eurot, siis Tõnis Mölderi teadmisel käivad praegu läbirääkimised kuni 100 miljoni euro üle.
"Kindlasti saab ka Tallinn kasutada vajadusel laenuvõtmist, sest Tallinnal seda võimekust laenu teenindada on. Ja kindlasti peaks ka riigi eelarvestrateegia läbirääkimistes ja riigieelarves nägema ette selleks summasid. Aga ma arvan, et me enne ei saa konkreetsetest asjadest rääkida, kui me ei ole saanud lõpliku vastust euroopa liidult."
Riigi eelarvestrateegia läbirääkimised saavad tõsise hoo sisse aprillis, aga selleks ei pruugi paigas olla isegi Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi kogumaht. Konkreetsete objektide kohta võivad otsused tulla alles selle aasta lõpus või koguni järgmisel aastal. See tähendab, et 2021.-2025. aasta eelarvestrateegiasse võib jõuda küll mingi summa Tallinna Haigla rajamiseks tarviliku ühisettevõtte jaoks, aga projekteerimisraha strateegiasse veel ei kirjutata.
"Me räägime summadest 40 või enam miljonit. Ja seda investeeringut riigil või linnal teha, lootes, et me kunagi selle projektiga läheme lõpuni ja seda projekti kuidagi lauasahtlisse teha – ilmselgelt see ei ole mõistlik," märkis Mölder.
2027. aasta tähtajas loodetakse püsida
Veel paar aastat tagasi loodeti, et haigla avab uksed 2025. aastal. Viimasel ajal on räägitud 2027. aasta lõpust. Tallinna haigla töörühma juhtiv Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima ütles, et nii nagu pole veel päris täpset finantsplaani, pole kinnitatud ka haigla rajamise ajakava.
Kuid ajakava kontuurid on paberil. Juba praegu käivad projekteerimise eeltööd, mis peaks kestma umbes aasta. Kui poliitikud jõuavad selgusele haigla rahastamises, võib välja kuulutada projekteerimishanke. Projekteerimine võiks kesta kaks aastat.
"Projekti valmimise järgselt on vaja läbi viia ehitustööde hange. Ja me hindame praeguste teadmiste juures, et pärast lepingu sõlmimist on ehitusperioodi kestvus umbes neli aastat," sõnas Keldrima.
See tähendab, et kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi saab uus haigla tähtajaks valmis.
"Ütleme nii, et täna me ei ole seda lõpptähtaega muutnud. Aga kindlasti, kui vajadus tekib, siis oleme ka selleks valmis," lisas Koppel.
Kuniks uus maja on ainult paberil, ei saa seniseid haiglaid unarusse jätta. Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla hoiavad investeeringutega küll tagasi, kuid laguneda majadel ei lasta.
"Näiteks järgmiste aastate suurem eesmärk mõlemal haiglal on oma EMO-de uuendamine. Me räägime ka suurte opiplokkide renoveerimisest, millega haiglad on juba alustanud. Aga samal ajal uute hooneosade või ruumide ehitust täiesti uuel kujul kaalutakse praegu oluliselt rohkem just selle perspektiiviga, et kunagi tekib Tallinna haigla, kuhu need kaks keskhaiglat kokku koonduvad," ütles Tõnis Mölder.
Luuakse Tallina Haigla SA
Hiljuti sai valmis ka õiguslik analüüs, mis ütles, kuidas ja mis vormis tasub rajada tulevast Tallinna Haiglat pidav ühisettevõte. Vahur Keldruma ütles, et linna ja riigi kokkuleppe järgi rajatakse Tallinna Haigla sihtasutusena. Võrdluseks, nii Ida-Tallinna kui Lääne-Tallinna keskhaiglad on täna aktsiaseltsid.
"Sihtasutus on tervishoiuasutuse jaoks sobilikum eelkõige selle pärast, et tervishoiuasutus ei peaks olema kasumit taotlev ettevõte," selgitas Keldrima.
Nii Tallinna linn kui riik oleks sihtasutuses võrdselt esitada.
### Response:
Tallinna suurhaigla ootab euroliidu eelarveläbirääkimiste taga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval arutasid teemat koos Svetiga Mustamäe ja Kristiine linnaosa vanemad, transpordiameti, kommunaalameti ja linnaplaneerimisameti esindajad ning ettevõtlusvaldkonna abilinnapea Aivar Riisalu.
Tõukerattad saavad kiirusepiirangud ja ka parkimise piirangud.
"Kindlasti vanalinnas hakkavad kehtima piirkonnad, kus me ei lase parkida. Eelkõige puudutab see kitsamaid tänavaid. Ja ka mõndadel mujal piirkonnas asuvatel miljööväärtuslikel aladel võiks parkimiskeeldu rakendada," ütles Svet ERR-ile.
Samas tõdes linnaosavanem, et renditeenus töötab siis, kui inimestel on võimalik tõukerattad jätta enda sihtkoha lähedale.
Samuti peeti koosolekul vajalikuks kehtestada tõukeratastele erinevad piirkiirused erinevates piirkondades. Näiteks Reidi teel võiks Sveti sõnul piirkiirus olla 25 kilomeetrit tunnis, kitsamatel tänavatel aga kindlasti väiksem.
Svet rääkis, et ka tõukerataste pakkumise tsoonid ilmselt laienevad lisaks kesklinnale ja Kalamajale ka Kristiinesse ja Mustamäele.
Tõukerataste kasutamise vanusepiiriks kehtestatakse 16 või 18 eluaastat.
Kesklinna linnaosavanema sõnul on potentsiaalse rendi alustamise teemal linnaga suhelnud kokku viis ettevõtet, nende sead juba mullu renti pakkunud Bolt ja Citybee.
"Kahe nädala pärast on reeglid paigas ja siis seisab ees kohtumine ettevõtetega," lõpetas Svet. | Tõukerattarenti Tallinnas võib tänavu hakata pakkuma viis ettevõtet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval arutasid teemat koos Svetiga Mustamäe ja Kristiine linnaosa vanemad, transpordiameti, kommunaalameti ja linnaplaneerimisameti esindajad ning ettevõtlusvaldkonna abilinnapea Aivar Riisalu.
Tõukerattad saavad kiirusepiirangud ja ka parkimise piirangud.
"Kindlasti vanalinnas hakkavad kehtima piirkonnad, kus me ei lase parkida. Eelkõige puudutab see kitsamaid tänavaid. Ja ka mõndadel mujal piirkonnas asuvatel miljööväärtuslikel aladel võiks parkimiskeeldu rakendada," ütles Svet ERR-ile.
Samas tõdes linnaosavanem, et renditeenus töötab siis, kui inimestel on võimalik tõukerattad jätta enda sihtkoha lähedale.
Samuti peeti koosolekul vajalikuks kehtestada tõukeratastele erinevad piirkiirused erinevates piirkondades. Näiteks Reidi teel võiks Sveti sõnul piirkiirus olla 25 kilomeetrit tunnis, kitsamatel tänavatel aga kindlasti väiksem.
Svet rääkis, et ka tõukerataste pakkumise tsoonid ilmselt laienevad lisaks kesklinnale ja Kalamajale ka Kristiinesse ja Mustamäele.
Tõukerataste kasutamise vanusepiiriks kehtestatakse 16 või 18 eluaastat.
Kesklinna linnaosavanema sõnul on potentsiaalse rendi alustamise teemal linnaga suhelnud kokku viis ettevõtet, nende sead juba mullu renti pakkunud Bolt ja Citybee.
"Kahe nädala pärast on reeglid paigas ja siis seisab ees kohtumine ettevõtetega," lõpetas Svet.
### Response:
Tõukerattarenti Tallinnas võib tänavu hakata pakkuma viis ettevõtet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäevase seisuga on Eestis 192 nõuetele vastavat apteeki ja 302 sellist, mis pärast apteegireformi jõustumist enam tegevust jätkata ei saa. Veebruaris saatis ravimiamet neile kirja, kus soovis teada, mida nad pärast reformi kavatsevad edasi teha.
Ravimiameti kommunikatsioonijuht Kristi Sarap ütles ERR-ile, et nende 302 apteegi saatus pole selge enne, kui omanikud on oma ümberkorraldused teinud.
"Välja saadetud kirjad olid informatsiooniks ja teadmiseks, osad vastasid, teised helistasid ja suhtlesid meie spetsialistidega otse. Meie koostöö jätkub kõigi tegevusloa omajatega terve kuu vältel, et 1. aprilliks saaksid võimalikult paljud apteegid seadusega kooskõlla viidud," lausus ta.
Ebaselge on seis 34 asulas ja need on Sarapi sõnul ravimiameti prioriteediks. Neile omavalitsustele saatis amet samuti kirjad ja neile on vastatud usinalt.
"Näiteks hiljuti saadetud vastus Põhja-Sakala vallalt, kes on ise oma kriitiliste piirkondade apteegi juhatajatega suhelnud ja teevad kõik selleks, et nende asulad apteegiteenuseta ei jääks," tõi ta näite.
Kui tavaolukorras tulnuks apteegil, kes vajab 1. aprilliks uut tegevusluba, taotlus ravimiametile hiljemalt 1. veebruaril esitada, sest seadus näeb niisuguste taotluste menetluseks ette kuni 60 päeva, siis Sarapi kinnitusel pingutavad praegu kõik ravimiameti töötajad, et 1. aprilliks kõik valmis oleks. Selleks on amet ka oma muid töid ümber korraldanud.
"Kuna paljud omandisuhete korrastamised ei vaja nii mahukat menetlust, siis oleme valmis ja saame menetletud ka alles jäänud ajaga. Palve on ikka kõigile tegevusloataotlejatele mitte seda head tahet kuritarvitada," lisas ta.
Kui aga vajalikud muutused antakse sisse märtsi viimastel päevadel, siis on see Sarapi sõnul ettevõtja otsus ja ilmselt ta arvestab, et apteek ei pruugi aprilli algusest teatud perioodil teenusega jätkata.
"Ravimiamet teeb praegu tööd selle nimel, et mittevastavuses apteegid saaks seadusega kooskõlla viidud ning uued apteegipidajad saaksid tööle hakata," ütles ameti esindaja.
Praeguse seisuga pole apteegiteenuse jätkumine selge Harjumaal Haabneeme, Kose ja Kuusalu alevikus, Laulasmaa külas, Loksa linnas, Muraste külas, Paldiski linnas ja Saku alevikus, Hiiumaal Emmaste külas, Käina alevikus ja Kärdla linnas, Ida-Virumaal Kohtla-Järve Oru linnaosas, Jõgevamaal Avinurme alevikus, Järvamaal Väätsa alevikus, Läänemaal Kullamaa külas ja Risti alevikus, Lääne-Virumaal Aseri alevis, Haljala ja Kadrina alevikus, Põlvamaal Räpina linnas, Pärnumaal Lihula linnas, Paikuse alevis ning Surju ja Uulu külas, Saaremaal Liiva külas, Tartumaal Rõngu alevikus, Valgamaal Otepää, Tõrva ja Valga linnas ning Sangaste alevikus, Viljandimaal Jämejala külas, Kõpu ja Mustla alevikis ning Võhma linnas.
Raplamaal ja Võrumaal selliseid asulaid ei ole.
1. aprillil lõpeb üleminekuperiood ning apteegid, kes proviisoromandi nõudele ei vasta ehk kelle enamusosalus ei kuulu proviisorile, ei tohi enam apteegiteenust pakkuda. Muudatuste eesmärk on tugevdada proviisori rolli tervishoiusüsteemis, tagada apteegiteenuse erialane areng ja vähendada ärihuvide mõju apteekidele. | Ravimiamet menetleb apteekide taotlusi 1. aprilli lähenedes eriti kiiresti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäevase seisuga on Eestis 192 nõuetele vastavat apteeki ja 302 sellist, mis pärast apteegireformi jõustumist enam tegevust jätkata ei saa. Veebruaris saatis ravimiamet neile kirja, kus soovis teada, mida nad pärast reformi kavatsevad edasi teha.
Ravimiameti kommunikatsioonijuht Kristi Sarap ütles ERR-ile, et nende 302 apteegi saatus pole selge enne, kui omanikud on oma ümberkorraldused teinud.
"Välja saadetud kirjad olid informatsiooniks ja teadmiseks, osad vastasid, teised helistasid ja suhtlesid meie spetsialistidega otse. Meie koostöö jätkub kõigi tegevusloa omajatega terve kuu vältel, et 1. aprilliks saaksid võimalikult paljud apteegid seadusega kooskõlla viidud," lausus ta.
Ebaselge on seis 34 asulas ja need on Sarapi sõnul ravimiameti prioriteediks. Neile omavalitsustele saatis amet samuti kirjad ja neile on vastatud usinalt.
"Näiteks hiljuti saadetud vastus Põhja-Sakala vallalt, kes on ise oma kriitiliste piirkondade apteegi juhatajatega suhelnud ja teevad kõik selleks, et nende asulad apteegiteenuseta ei jääks," tõi ta näite.
Kui tavaolukorras tulnuks apteegil, kes vajab 1. aprilliks uut tegevusluba, taotlus ravimiametile hiljemalt 1. veebruaril esitada, sest seadus näeb niisuguste taotluste menetluseks ette kuni 60 päeva, siis Sarapi kinnitusel pingutavad praegu kõik ravimiameti töötajad, et 1. aprilliks kõik valmis oleks. Selleks on amet ka oma muid töid ümber korraldanud.
"Kuna paljud omandisuhete korrastamised ei vaja nii mahukat menetlust, siis oleme valmis ja saame menetletud ka alles jäänud ajaga. Palve on ikka kõigile tegevusloataotlejatele mitte seda head tahet kuritarvitada," lisas ta.
Kui aga vajalikud muutused antakse sisse märtsi viimastel päevadel, siis on see Sarapi sõnul ettevõtja otsus ja ilmselt ta arvestab, et apteek ei pruugi aprilli algusest teatud perioodil teenusega jätkata.
"Ravimiamet teeb praegu tööd selle nimel, et mittevastavuses apteegid saaks seadusega kooskõlla viidud ning uued apteegipidajad saaksid tööle hakata," ütles ameti esindaja.
Praeguse seisuga pole apteegiteenuse jätkumine selge Harjumaal Haabneeme, Kose ja Kuusalu alevikus, Laulasmaa külas, Loksa linnas, Muraste külas, Paldiski linnas ja Saku alevikus, Hiiumaal Emmaste külas, Käina alevikus ja Kärdla linnas, Ida-Virumaal Kohtla-Järve Oru linnaosas, Jõgevamaal Avinurme alevikus, Järvamaal Väätsa alevikus, Läänemaal Kullamaa külas ja Risti alevikus, Lääne-Virumaal Aseri alevis, Haljala ja Kadrina alevikus, Põlvamaal Räpina linnas, Pärnumaal Lihula linnas, Paikuse alevis ning Surju ja Uulu külas, Saaremaal Liiva külas, Tartumaal Rõngu alevikus, Valgamaal Otepää, Tõrva ja Valga linnas ning Sangaste alevikus, Viljandimaal Jämejala külas, Kõpu ja Mustla alevikis ning Võhma linnas.
Raplamaal ja Võrumaal selliseid asulaid ei ole.
1. aprillil lõpeb üleminekuperiood ning apteegid, kes proviisoromandi nõudele ei vasta ehk kelle enamusosalus ei kuulu proviisorile, ei tohi enam apteegiteenust pakkuda. Muudatuste eesmärk on tugevdada proviisori rolli tervishoiusüsteemis, tagada apteegiteenuse erialane areng ja vähendada ärihuvide mõju apteekidele.
### Response:
Ravimiamet menetleb apteekide taotlusi 1. aprilli lähenedes eriti kiiresti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval, 10. märtsil kell 19 on Hiiul vastamisi mullused finalistid Nõmme Kalju FC ja JK Narva Trans ning Elvas kohalik klubi ja Kohtla-Järve JK Järve U-21.
Kolmapäeval, 11. märtsil kell 19 võõrustab Tartu JK Tammeka Sepa staadionil FC Florat ning Võru FC Helios oma kunstmuruväljakul JK Tallinna Kalevit.
Poolfinaali jõudnud meeskonnad loositakse paaridesse 20. märtsil kell 12.30 Eesti Jalgpalli Liidus, mängud leiavad aset 12. ja 13. mail. Tipneri karika võitev meeskond selgub klubijalgpalli pidupäeva raames 23. mail A. Le Coq Arenal.
Tipneri karika veerandfinaalid:
Teisipäev, 10. märts kell 19.00 Nõmme Kalju FC - JK Narva Trans, Hiiu kunstmurustaadion
Teisipäev, 10. märts kell 19.00 FC Elva - Kohtla-Järve JK Järve U-21, Nike Arena Elva
Kolmapäev, 11. märts kell 19.00 Tartu JK Tammeka - Tallinna FC Flora, Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak
Kolmapäev, 11. märts kell 19.00 Võru FC Helios - JK Tallinna Kalev, Võru jalgpallikeskuse kunstmuruväljak | Tipneri karika veerandfinaalid peetakse 10. ja 11. märtsil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval, 10. märtsil kell 19 on Hiiul vastamisi mullused finalistid Nõmme Kalju FC ja JK Narva Trans ning Elvas kohalik klubi ja Kohtla-Järve JK Järve U-21.
Kolmapäeval, 11. märtsil kell 19 võõrustab Tartu JK Tammeka Sepa staadionil FC Florat ning Võru FC Helios oma kunstmuruväljakul JK Tallinna Kalevit.
Poolfinaali jõudnud meeskonnad loositakse paaridesse 20. märtsil kell 12.30 Eesti Jalgpalli Liidus, mängud leiavad aset 12. ja 13. mail. Tipneri karika võitev meeskond selgub klubijalgpalli pidupäeva raames 23. mail A. Le Coq Arenal.
Tipneri karika veerandfinaalid:
Teisipäev, 10. märts kell 19.00 Nõmme Kalju FC - JK Narva Trans, Hiiu kunstmurustaadion
Teisipäev, 10. märts kell 19.00 FC Elva - Kohtla-Järve JK Järve U-21, Nike Arena Elva
Kolmapäev, 11. märts kell 19.00 Tartu JK Tammeka - Tallinna FC Flora, Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak
Kolmapäev, 11. märts kell 19.00 Võru FC Helios - JK Tallinna Kalev, Võru jalgpallikeskuse kunstmuruväljak
### Response:
Tipneri karika veerandfinaalid peetakse 10. ja 11. märtsil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | IranWire viitas oma uudised "informeeritud allikale". Mingit ametlikku kinnitust sellele väitele ei ole, vahendas Reuters.
Koroonaviirusega on nakatunud mitmeid Iraani ametnikke.
Esmaspäeval sai näiteks teatavaks see, et koroonaviiruse tõttu surnud inimeste seas on riigi kõrgeima juhi, ajatolla Ali Khamenei kõrge nõunik Mohammad Mirmohammadi, kes oli surres 71-aastane.
Juba varem pälvis tähelepanu see, et nakkuse sai ka rohkelt pressikonverentsidel osalenud endine asetervishoiuminister Iraj Harirchi, kelle tervisliku seisundi ilmselget halvenemist oli näha ka tema avalike esinemiste ajal. Harirchi edasise tervisliku seisundi kohta pole hetkel midagi teada, samas polnud tema näol tegu eaka inimesega, kellele koroonaviirus väidetavalt kõige ohtlikumalt mõjub.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) saatis esmaspäeval Iraani erakorralise delegatsiooni seoses kartusega, et koroonaviiruse puhang riigis on kontrolli alt väljunud ning oluliselt ulatuslikum kui senine ametlik statistika näitab.
Tervishoiuministeeriumi pressiesindaja Kianush Jahanpur ütles kolmapäeval riigitelevisioonis, et Iraanis on koroonaviiruse tõttu praeguseks surnud 92 inimest, nakatunuid olevat aga 2922.
President Hassan Rouhani aga tunnistas kolmapäeval toimunud valitsuskabineti istungil, et koroonaviirus on praeguseks levinud riigi kõikidesse provintsidesse.
Tema sõnul tuleb Iraan sellest katsumusest välja minimaalse ohvrite arvuga. | Meedia: Iraani esimene asepresident nakatus koroonaviirusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
IranWire viitas oma uudised "informeeritud allikale". Mingit ametlikku kinnitust sellele väitele ei ole, vahendas Reuters.
Koroonaviirusega on nakatunud mitmeid Iraani ametnikke.
Esmaspäeval sai näiteks teatavaks see, et koroonaviiruse tõttu surnud inimeste seas on riigi kõrgeima juhi, ajatolla Ali Khamenei kõrge nõunik Mohammad Mirmohammadi, kes oli surres 71-aastane.
Juba varem pälvis tähelepanu see, et nakkuse sai ka rohkelt pressikonverentsidel osalenud endine asetervishoiuminister Iraj Harirchi, kelle tervisliku seisundi ilmselget halvenemist oli näha ka tema avalike esinemiste ajal. Harirchi edasise tervisliku seisundi kohta pole hetkel midagi teada, samas polnud tema näol tegu eaka inimesega, kellele koroonaviirus väidetavalt kõige ohtlikumalt mõjub.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) saatis esmaspäeval Iraani erakorralise delegatsiooni seoses kartusega, et koroonaviiruse puhang riigis on kontrolli alt väljunud ning oluliselt ulatuslikum kui senine ametlik statistika näitab.
Tervishoiuministeeriumi pressiesindaja Kianush Jahanpur ütles kolmapäeval riigitelevisioonis, et Iraanis on koroonaviiruse tõttu praeguseks surnud 92 inimest, nakatunuid olevat aga 2922.
President Hassan Rouhani aga tunnistas kolmapäeval toimunud valitsuskabineti istungil, et koroonaviirus on praeguseks levinud riigi kõikidesse provintsidesse.
Tema sõnul tuleb Iraan sellest katsumusest välja minimaalse ohvrite arvuga.
### Response:
Meedia: Iraani esimene asepresident nakatus koroonaviirusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp ütles BNS-ile, et relvatootjaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt jõuab esimene partii kaitseväele ostetud uusi automaate Eestisse 30. mai paiku. Esimeses partiis on umbes 1500 relva.
Viimane ehk kuues partii uusi automaate jõuab Eestisse 2021. aasta lõpus. "Relvad saabuvad Eestisse vastavalt tehase tootmisvõimsusele," selgitas Lipp.
Esimesed automaadid lähevad Scoutspataljoni käsutusse. Hiljem saavad uued relvad 1. ja 2. jalaväebrigaadi ajateenijad ja kutselised kaitseväelased ning kaitseliitlased.
Kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) ja USA relvatootja Lewis Machine and Tool Company (LMT) esindajad kirjutasid mullu 2. juulil alla raamlepingule Eesti kaitseväele automaattulirelvade tarnimiseks. Leping võimaldab osta seitsme aasta jooksul Eestile automaattulirelvi ja lisavarustust 75 miljoni euro eest.
Esimese tellimusena hangib Eesti 16 000 automaattulirelva koos lisavarustusega. Uued automaadid on kohandatavad kasutaja pikkusele ning sobivad nii parema- kui ka vasakukäelistele. Relvad koosnevad moodulitest ja on hõlpsasti komplekteeritavad erineva pikkusega vintraudade, lisaseadmete, granaadiheitjate või päradega vastavalt lahingulisele vajadusele. | Esimesed uued automaadid jõuavad Eestisse mai lõpus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp ütles BNS-ile, et relvatootjaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt jõuab esimene partii kaitseväele ostetud uusi automaate Eestisse 30. mai paiku. Esimeses partiis on umbes 1500 relva.
Viimane ehk kuues partii uusi automaate jõuab Eestisse 2021. aasta lõpus. "Relvad saabuvad Eestisse vastavalt tehase tootmisvõimsusele," selgitas Lipp.
Esimesed automaadid lähevad Scoutspataljoni käsutusse. Hiljem saavad uued relvad 1. ja 2. jalaväebrigaadi ajateenijad ja kutselised kaitseväelased ning kaitseliitlased.
Kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) ja USA relvatootja Lewis Machine and Tool Company (LMT) esindajad kirjutasid mullu 2. juulil alla raamlepingule Eesti kaitseväele automaattulirelvade tarnimiseks. Leping võimaldab osta seitsme aasta jooksul Eestile automaattulirelvi ja lisavarustust 75 miljoni euro eest.
Esimese tellimusena hangib Eesti 16 000 automaattulirelva koos lisavarustusega. Uued automaadid on kohandatavad kasutaja pikkusele ning sobivad nii parema- kui ka vasakukäelistele. Relvad koosnevad moodulitest ja on hõlpsasti komplekteeritavad erineva pikkusega vintraudade, lisaseadmete, granaadiheitjate või päradega vastavalt lahingulisele vajadusele.
### Response:
Esimesed uued automaadid jõuavad Eestisse mai lõpus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädala algul kuulutas Audi Sport Aasia välja nimekirja ametlikest sõitjatest, kuhu valiti eestlane juba kolmandat järjestikust aastat. Audi Sport Aasia direktor Martin Kuehl: "Eelmisel hooajal moodustasid Martin ja Weiron koos tugeva jõu igal võistlusetapil. Koos Audi Sport Asia Team Absolute'iga on neil olemas kõik vajalik, et võidelda 2020 tiitli eest."
Rump on üks vähestest sõitjatest, kes on võistelnud igal GT World Challenge Asia etapil võidusõidusarja avamisest saati 2017 aastal. 23-aastane Rump on tõusnud üldpjedestaalile kõigil seni toimunud kolmest hooajast ning soovib parandada kahe aasta tagust neljandat tulemust, mille tema ja Franky Cheng välja sõitsid.
Martin Rump: ''Eelmine hooaeg oli korralik katsumus. Me näitasime igal etapil, et oleme suutelised võtmaks üldvõidu. Seda tõestasid kõige paremini etapivõidud Fujis ja Shanghais, aga ka üldine kiirus ja tiimitöö, mis viisid meid poodiumikohale ka Tais ja Suzukas. Koos Weironi, Audi ja Absolute Racing tiimiga peame võtma see hooaeg maksimumi kõigist kuuest etapist. Võitma seal kus võimalik ning võtma maksimaalselt punkte siis, kui reeglitest tulenevad edutrahvid (Success Penalty) teevad selle raskeks.''
Hooaja esimene etapp toimub Malaisias Sepangi ringrajal 28.-29. märtsil. | Rump jätkab uuel hooajal tiitlijahti Audi Sport Aasia sõitjana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädala algul kuulutas Audi Sport Aasia välja nimekirja ametlikest sõitjatest, kuhu valiti eestlane juba kolmandat järjestikust aastat. Audi Sport Aasia direktor Martin Kuehl: "Eelmisel hooajal moodustasid Martin ja Weiron koos tugeva jõu igal võistlusetapil. Koos Audi Sport Asia Team Absolute'iga on neil olemas kõik vajalik, et võidelda 2020 tiitli eest."
Rump on üks vähestest sõitjatest, kes on võistelnud igal GT World Challenge Asia etapil võidusõidusarja avamisest saati 2017 aastal. 23-aastane Rump on tõusnud üldpjedestaalile kõigil seni toimunud kolmest hooajast ning soovib parandada kahe aasta tagust neljandat tulemust, mille tema ja Franky Cheng välja sõitsid.
Martin Rump: ''Eelmine hooaeg oli korralik katsumus. Me näitasime igal etapil, et oleme suutelised võtmaks üldvõidu. Seda tõestasid kõige paremini etapivõidud Fujis ja Shanghais, aga ka üldine kiirus ja tiimitöö, mis viisid meid poodiumikohale ka Tais ja Suzukas. Koos Weironi, Audi ja Absolute Racing tiimiga peame võtma see hooaeg maksimumi kõigist kuuest etapist. Võitma seal kus võimalik ning võtma maksimaalselt punkte siis, kui reeglitest tulenevad edutrahvid (Success Penalty) teevad selle raskeks.''
Hooaja esimene etapp toimub Malaisias Sepangi ringrajal 28.-29. märtsil.
### Response:
Rump jätkab uuel hooajal tiitlijahti Audi Sport Aasia sõitjana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enefit Kaevandused tahab Estonia allmaakaevanduse kaudu liikuda Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõetaguse küla alla, et kaevandada välja sealsed põlevkivivarud, mida on kokku 3,4 miljonit tonni, kirjutas Põhjarannik.
Estonia kaevanduse põhjaosas asuvat 102 hektari suurune Jõetaguse lahustükk ei pakkunud Enefit Kaevandusele tükk aega huvi, sest sealsed varud on väikesed, siis nüüd, kui Estonia kaevandusega on jõutud selle ala vahetusse lähedusse, tasuks seal kaevandamine ära ning ettevõte on esitanud kaevandamisloa taotluse.
Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar ütles ajalehele, et mingeid hirme seoses kaevanduse laienemisega vallal pole, sest uusi keskkonnahäiringuid praegu teada oleva põhjal ei teki, ainus teema võib olla lähemate majade puhul vibratsioon.
Keskkonnamõju hindamise aruanne, mis uurib muu hulgas ka kaevandamise mõju Kurtna järvedele, peaks valmima tuleva aasta alguseks.
VKG uurib Oandu väljadel kaevandamise võimalust
Viru Keemia Grupi ettevõte VKG Kaevandused on omakorda esitanud kaevandamisloa taotluse Oandu väljadel põlevkivi kaevandamiseks. Kaevandada soovitakse kuuel uuringuvälja plokil, kus on kokku 160 miljonit tonni põlevkivi.
Probleem on selles, et neljas plokis asuv varu on praegu hinnatud passiivseks ehk kaevandamisele mittekuuluvaks, sest sealsel põlevkivil on madal energiatootlus. Tootlus jääb seal vahemikku 29,8 kuni 33,9 GJ/m 2, aktiivseks määratakse varud siis, kui tootlus on vähemalt 35 GJ/m 2. Ülejäänud kaks plokki on passiivseks varuks määratud keskkonnakaitseliste piirangute tõttu.
VKG Oili madal energiatootlus ei häiri, sest ettevõte kasutab juba praegu tehnoloogiat, mille sisendiks on madala kütteväärtusega peenpõlevkivi. Kaevandustaotluses on VKG märkinud, et nelja ploki põlevkivi keskmised näitajad ehk kütteväärtus ja energiatootlus rahuldavad ettevõtet.
Kaevandatavat põlevkivi kavas kasutada keemiatööstuses, õli tootmisel ja kütuseks elektritootmisel.
Kuigi VKG on taotluse esitaja, ei hakataks kaevandama üksi. Mullu aprillis sõlmisid VKG Kaevandused ja Enefit Kaevandused Oandu kaevanduse ühiseks arendamiseks koostöölepingu, millega jagatakse kaevandusõigus.
Viru Keemia Grupi suhtekorraldusjuht Irina Bojenko sõnul saaks VKG kaevandada kolmandiku Oandu varust. "Vastab tõele, et Oandu põlevkiviressursi kasutuselevõtu korral jaguneks see Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi vahel vastavalt kaks kolmandikku ja üks kolmandik," ütles ta ERR-ile.
Bojenko märkis, et praegu on kaevandamisest veel väga vara rääkida. "Oandu uuringuväljaga seoses on väga palju lahtiseid küsimusi, näiteks kui palju, millistes uuringuvälja osades ning millistel tingimustel üldse põlevkivi kaevandada saab," lausus ta, ning lisas, et vastused annab algatatud keskkonnamõjude hindamine.
Bojenko sõnul puudub VKG-l kavatsus Oandu kaevevälja kasutusele võtta lähima 20 aasta jooksul.
Kaevandusluba taotleb VKG endale ja Enefitile kolmekümneks aastaks. Aasta keskmine kaevandusmäär on taotluse järgi minimaalselt viis miljonit ja maksimaalselt 15 miljonit tonni aastas.
Oandu uuringuväli asub Ida-Virumaal Lüganuse ja Alutaguse vallas ning Lääne-Virumaal Vinni vallas.
Uuringuvälja alale jääb Sirtsi looduskaitseala, mis jaotab uuringuvälja kaheks tükiks, lisaks jääb alale Kaasiksoo metsise püsielupaik ja Koolma lendorava püsielupaik. | Enefit ja VKG taotlevad uute põlevkivivarude väljakaevamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enefit Kaevandused tahab Estonia allmaakaevanduse kaudu liikuda Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõetaguse küla alla, et kaevandada välja sealsed põlevkivivarud, mida on kokku 3,4 miljonit tonni, kirjutas Põhjarannik.
Estonia kaevanduse põhjaosas asuvat 102 hektari suurune Jõetaguse lahustükk ei pakkunud Enefit Kaevandusele tükk aega huvi, sest sealsed varud on väikesed, siis nüüd, kui Estonia kaevandusega on jõutud selle ala vahetusse lähedusse, tasuks seal kaevandamine ära ning ettevõte on esitanud kaevandamisloa taotluse.
Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar ütles ajalehele, et mingeid hirme seoses kaevanduse laienemisega vallal pole, sest uusi keskkonnahäiringuid praegu teada oleva põhjal ei teki, ainus teema võib olla lähemate majade puhul vibratsioon.
Keskkonnamõju hindamise aruanne, mis uurib muu hulgas ka kaevandamise mõju Kurtna järvedele, peaks valmima tuleva aasta alguseks.
VKG uurib Oandu väljadel kaevandamise võimalust
Viru Keemia Grupi ettevõte VKG Kaevandused on omakorda esitanud kaevandamisloa taotluse Oandu väljadel põlevkivi kaevandamiseks. Kaevandada soovitakse kuuel uuringuvälja plokil, kus on kokku 160 miljonit tonni põlevkivi.
Probleem on selles, et neljas plokis asuv varu on praegu hinnatud passiivseks ehk kaevandamisele mittekuuluvaks, sest sealsel põlevkivil on madal energiatootlus. Tootlus jääb seal vahemikku 29,8 kuni 33,9 GJ/m 2, aktiivseks määratakse varud siis, kui tootlus on vähemalt 35 GJ/m 2. Ülejäänud kaks plokki on passiivseks varuks määratud keskkonnakaitseliste piirangute tõttu.
VKG Oili madal energiatootlus ei häiri, sest ettevõte kasutab juba praegu tehnoloogiat, mille sisendiks on madala kütteväärtusega peenpõlevkivi. Kaevandustaotluses on VKG märkinud, et nelja ploki põlevkivi keskmised näitajad ehk kütteväärtus ja energiatootlus rahuldavad ettevõtet.
Kaevandatavat põlevkivi kavas kasutada keemiatööstuses, õli tootmisel ja kütuseks elektritootmisel.
Kuigi VKG on taotluse esitaja, ei hakataks kaevandama üksi. Mullu aprillis sõlmisid VKG Kaevandused ja Enefit Kaevandused Oandu kaevanduse ühiseks arendamiseks koostöölepingu, millega jagatakse kaevandusõigus.
Viru Keemia Grupi suhtekorraldusjuht Irina Bojenko sõnul saaks VKG kaevandada kolmandiku Oandu varust. "Vastab tõele, et Oandu põlevkiviressursi kasutuselevõtu korral jaguneks see Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi vahel vastavalt kaks kolmandikku ja üks kolmandik," ütles ta ERR-ile.
Bojenko märkis, et praegu on kaevandamisest veel väga vara rääkida. "Oandu uuringuväljaga seoses on väga palju lahtiseid küsimusi, näiteks kui palju, millistes uuringuvälja osades ning millistel tingimustel üldse põlevkivi kaevandada saab," lausus ta, ning lisas, et vastused annab algatatud keskkonnamõjude hindamine.
Bojenko sõnul puudub VKG-l kavatsus Oandu kaevevälja kasutusele võtta lähima 20 aasta jooksul.
Kaevandusluba taotleb VKG endale ja Enefitile kolmekümneks aastaks. Aasta keskmine kaevandusmäär on taotluse järgi minimaalselt viis miljonit ja maksimaalselt 15 miljonit tonni aastas.
Oandu uuringuväli asub Ida-Virumaal Lüganuse ja Alutaguse vallas ning Lääne-Virumaal Vinni vallas.
Uuringuvälja alale jääb Sirtsi looduskaitseala, mis jaotab uuringuvälja kaheks tükiks, lisaks jääb alale Kaasiksoo metsise püsielupaik ja Koolma lendorava püsielupaik.
### Response:
Enefit ja VKG taotlevad uute põlevkivivarude väljakaevamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kinesioloogia ja biomehaanika professori Mati Pääsukese sõnul esineb kaitseväelastel skeleti-lihassüsteemi ülekoormusest tingitud vaevusi sageli alajäsemete, alaselja, kaela ja õlgade piirkonnas. Muret valmistavad ka põlve- ja seljavigastused.
"Vigastused jagunevad akuutseteks (s.o lühiajalisteks ja ägedateks – toim.) ning kroonilisteks. Kuigi sõjameestel esineb palju ka akuutseid vigastusi, tegeleb meie programm just krooniliste ehk pidevast ülekoormusest tingitud vigastustega," ütleb Pääsuke.
Uuringutest nähtub, et skeleti-lihassüsteemi haigused moodustavad näiteks Kanada relvajõududes 42 protsenti kõikidest meditsiinilist sekkumist vajavatest terviseprobleemidest. USA relvajõududes registreeritakse igal aastal umbes 1,6 miljonit skeleti-lihassüsteemi haigusjuhtu, mis tähendab 25 miljonit kaotatud teenistuspäeva.
Ka Eestis tehtud uuring näitas, et kõige sagedasem teenistusest väljalangemist põhjustav terviseprobleem on skeleti-lihassüsteemi ja sidekoe haigused. Kõigist reservi-arvamistest on põhjus 41 protsendil juhtudel just nendes haigustes.
Pääsukese sõnul on skeleti-lihassüsteemi vaevuste üks suurimaid riskitegureid kaitseväelaste kehalise võimekuse, eelkõige lihasjõu ja aeroobse vastupidavuse madal tase. Ekstreemsemal juhul võib noorsõdureid suure füüsilise koormuse tõttu kimbutada rabdomüolüüs ehk lihaste hävimine.
Nii asusid inimese kehalist võimekust uurivad Tartu Ülikooli sporditeadlased koostöös militaarvaldkonnas tegutsevate arstide ja füsioterapeutidega välja töötama spetsiaalset kehalistel harjutustel põhinevat programmi, mille eesmärk on ennetada skeleti-lihassüsteemi ülekoormusest tingitud haigusi ja vigastusi.
Uuring aitab välja selgitada tegurid, mis kaitseväelastel kõnealuseid haigusi ja vigastusi põhjustavad. Ühtlasi saab uuringust lisateavet nende haiguste ja vigastuste esinemissageduse kohta kadettidel ja ajateenijatel.
Mõlemast soost 18–30-aastaseid kaitseväelasi uuritakse enne harjutuste alustamist ning kolm ja kuus kuud pärast seda.
Programm koosneb liigeste liikuvuse ja jõuharjutustest, aeroobsest lihastööst ning hüppe-, tasakaalu- ja jooksuharjutustest. Pääsukese sõnul teevad kaitseväelased neid harjutusi viiel päeval nädalas 15-20 minuti jooksul lisaks oma põhikoormusele. Harjutused on mõeldud parandama kaitseväelaste jõudu, liikumistasakaalu ja liigutusosavust.
Motoorset võimekust hinnatakse alajäsemete sirutajalihaste jõu ja võimsuse, sääre painutaja- ja sirutajalihaste jõu, kerelihaste jõu, käe haardejõu, reie eemaldajalihaste jõu ning keha staatilise tasakaalu ja hüppevõime näitajate alusel. Kehalist aktiivsust, ülajäsemete funktsionaalsust, põlveliigeste seisundit, terviseseisundit, emotsionaalset seisundit ning valu ja ebamugavustunnet hinnatakse mitmesuguste küsimustikega.
Tegemist on äsja alanud kolme aasta pikkuse rakendusuuringuga. Uuringu tulemuste põhjal on võimalik võtta tarvitusele abinõusid selleks, et vähendada ohtu kaitseväelaste tervisele. Ühtaegu võimaldavad tulemused vähendada vigastuste ja skeleti-lihassüsteemi haiguste raviga kaasnevaid kulusid.
Pääsukese sõnul pole skeleti-lihassüsteemi haigused ainult kaitseväelaste mure. Samad hädad vaevavad muuseas 70 protsenti kontoritöötajaid ning näiteks 80 protsenti hambaarste. | Tartu Ülikooli teadlased aitavad kaitseväelastel vigastusi ennetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kinesioloogia ja biomehaanika professori Mati Pääsukese sõnul esineb kaitseväelastel skeleti-lihassüsteemi ülekoormusest tingitud vaevusi sageli alajäsemete, alaselja, kaela ja õlgade piirkonnas. Muret valmistavad ka põlve- ja seljavigastused.
"Vigastused jagunevad akuutseteks (s.o lühiajalisteks ja ägedateks – toim.) ning kroonilisteks. Kuigi sõjameestel esineb palju ka akuutseid vigastusi, tegeleb meie programm just krooniliste ehk pidevast ülekoormusest tingitud vigastustega," ütleb Pääsuke.
Uuringutest nähtub, et skeleti-lihassüsteemi haigused moodustavad näiteks Kanada relvajõududes 42 protsenti kõikidest meditsiinilist sekkumist vajavatest terviseprobleemidest. USA relvajõududes registreeritakse igal aastal umbes 1,6 miljonit skeleti-lihassüsteemi haigusjuhtu, mis tähendab 25 miljonit kaotatud teenistuspäeva.
Ka Eestis tehtud uuring näitas, et kõige sagedasem teenistusest väljalangemist põhjustav terviseprobleem on skeleti-lihassüsteemi ja sidekoe haigused. Kõigist reservi-arvamistest on põhjus 41 protsendil juhtudel just nendes haigustes.
Pääsukese sõnul on skeleti-lihassüsteemi vaevuste üks suurimaid riskitegureid kaitseväelaste kehalise võimekuse, eelkõige lihasjõu ja aeroobse vastupidavuse madal tase. Ekstreemsemal juhul võib noorsõdureid suure füüsilise koormuse tõttu kimbutada rabdomüolüüs ehk lihaste hävimine.
Nii asusid inimese kehalist võimekust uurivad Tartu Ülikooli sporditeadlased koostöös militaarvaldkonnas tegutsevate arstide ja füsioterapeutidega välja töötama spetsiaalset kehalistel harjutustel põhinevat programmi, mille eesmärk on ennetada skeleti-lihassüsteemi ülekoormusest tingitud haigusi ja vigastusi.
Uuring aitab välja selgitada tegurid, mis kaitseväelastel kõnealuseid haigusi ja vigastusi põhjustavad. Ühtlasi saab uuringust lisateavet nende haiguste ja vigastuste esinemissageduse kohta kadettidel ja ajateenijatel.
Mõlemast soost 18–30-aastaseid kaitseväelasi uuritakse enne harjutuste alustamist ning kolm ja kuus kuud pärast seda.
Programm koosneb liigeste liikuvuse ja jõuharjutustest, aeroobsest lihastööst ning hüppe-, tasakaalu- ja jooksuharjutustest. Pääsukese sõnul teevad kaitseväelased neid harjutusi viiel päeval nädalas 15-20 minuti jooksul lisaks oma põhikoormusele. Harjutused on mõeldud parandama kaitseväelaste jõudu, liikumistasakaalu ja liigutusosavust.
Motoorset võimekust hinnatakse alajäsemete sirutajalihaste jõu ja võimsuse, sääre painutaja- ja sirutajalihaste jõu, kerelihaste jõu, käe haardejõu, reie eemaldajalihaste jõu ning keha staatilise tasakaalu ja hüppevõime näitajate alusel. Kehalist aktiivsust, ülajäsemete funktsionaalsust, põlveliigeste seisundit, terviseseisundit, emotsionaalset seisundit ning valu ja ebamugavustunnet hinnatakse mitmesuguste küsimustikega.
Tegemist on äsja alanud kolme aasta pikkuse rakendusuuringuga. Uuringu tulemuste põhjal on võimalik võtta tarvitusele abinõusid selleks, et vähendada ohtu kaitseväelaste tervisele. Ühtaegu võimaldavad tulemused vähendada vigastuste ja skeleti-lihassüsteemi haiguste raviga kaasnevaid kulusid.
Pääsukese sõnul pole skeleti-lihassüsteemi haigused ainult kaitseväelaste mure. Samad hädad vaevavad muuseas 70 protsenti kontoritöötajaid ning näiteks 80 protsenti hambaarste.
### Response:
Tartu Ülikooli teadlased aitavad kaitseväelastel vigastusi ennetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastase Raadiku arvele jäi 26,5 minutiga 13 punkti (kahesed 4/6, vabavisked 5/5), kuus lauapalli, üks vaheltlõige, kaks pallikaotust ja neli isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Eestlase koduklubi resultatiivseimaks kerkis 28 silma toonud võistkonna kapten Stian Mjos. Pealinnaklubi parimatena viskasid Henrik Lange ja Magnus Lunde Midtvedt 16 punkti.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Baerum alustasplay-off'e võidukalt, Raadikult kahekohaline punktisumma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastase Raadiku arvele jäi 26,5 minutiga 13 punkti (kahesed 4/6, vabavisked 5/5), kuus lauapalli, üks vaheltlõige, kaks pallikaotust ja neli isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Eestlase koduklubi resultatiivseimaks kerkis 28 silma toonud võistkonna kapten Stian Mjos. Pealinnaklubi parimatena viskasid Henrik Lange ja Magnus Lunde Midtvedt 16 punkti.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Baerum alustasplay-off'e võidukalt, Raadikult kahekohaline punktisumma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neeme Järvi nimetab Odessat tõeliseks muusikalinnaks, kus on sündinud ja tegutsenud sellised väljapaistvad muusikud nagu David Oistrahh ja Emil Gilels, kellega tal on olnud au olla sõber ja lavapartner.
Klassikalise muusika superstaarid Arvo Pärt ja Neeme Järvi ning Eesti esindusorkester viivad Odessasse Arvo Pärdi muusika – "Fratres", "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", tšellokontsert "Pro et contra", milles soleerib ERSO tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink, ja "Swansong". Lisaks kõlab Rahmaninovi 2. klaverikontsert Aleksei Botvinovi soleerimisel ning Brahmsi ja Nielseni looming. ERSO esimesel Ukraina turneel 1983. aastal anti kokku üheksa kontserti, neist kaks Odessa Filharmoonias. Dirigentide Peeter Lilje ja Vello Pähna käe all tuli maailma klassika kõrval ettekandele muljetavaldav hulk eesti muusikat: Tubina 5. ja Sumera 1. sümfoonia, Tormise avamäng nr 2 ja Elleri "Koit".
Odessa Classics on 2015. aastal pianist Aleksei Botvinovi algatatud festival, millel on algusest peale olnud tugevad sidemed eesti kultuuriga. Esimese festivali peaesinejateks olid Hortus Musicus ja Art Jazz Quartet.
2018. aastal lõppes Neeme Järvi ning ERSO Armeenia ja Gruusia tuur kontserdiga festivalil Odessa Classics Batumi Weekend. 11. juunil annab ERSO Pärdi loomingule pühendatud kontserdi Odessa Filharmoonias, päev hiljem esinetakse hiiglaslikel Potjomkini treppidel. Tegemist on vabaõhukontserdiga, kuhu on oodata üle kümne tuhande kuulaja.
Festivali kunstiline juht Aleksei Botvinov ütles, et tal on hea meel Neeme Järvi ja ERSO esinemise üle VI rahvusvahelisel festivalil Odessa Classics. "ERSO esinemine Odessas on oluline kultuurisündmus mitte ainult festivali, vaid kogu Ukraina jaoks. Mul on hea meel, et meie festivalil on võimalus õnnitleda Arvo Pärti tema 85. sünnipäeva puhul," lisas Botvinov.
Vaatamata sellele, et tänavu Tallinna ja Odessa vahel regulaarlende ei toimu, korraldatakse siiski üks erilend just seoses ERSO kontsertidega. Ainus selle suve otselend väljub Tallinnast 11. juuni hommikul ja toob külalised Odessast tagasi 13. juuni õhtuks. | ERSO annab pärast 37 aasta pikkust vahet kaks kontserti Odessas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neeme Järvi nimetab Odessat tõeliseks muusikalinnaks, kus on sündinud ja tegutsenud sellised väljapaistvad muusikud nagu David Oistrahh ja Emil Gilels, kellega tal on olnud au olla sõber ja lavapartner.
Klassikalise muusika superstaarid Arvo Pärt ja Neeme Järvi ning Eesti esindusorkester viivad Odessasse Arvo Pärdi muusika – "Fratres", "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", tšellokontsert "Pro et contra", milles soleerib ERSO tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink, ja "Swansong". Lisaks kõlab Rahmaninovi 2. klaverikontsert Aleksei Botvinovi soleerimisel ning Brahmsi ja Nielseni looming. ERSO esimesel Ukraina turneel 1983. aastal anti kokku üheksa kontserti, neist kaks Odessa Filharmoonias. Dirigentide Peeter Lilje ja Vello Pähna käe all tuli maailma klassika kõrval ettekandele muljetavaldav hulk eesti muusikat: Tubina 5. ja Sumera 1. sümfoonia, Tormise avamäng nr 2 ja Elleri "Koit".
Odessa Classics on 2015. aastal pianist Aleksei Botvinovi algatatud festival, millel on algusest peale olnud tugevad sidemed eesti kultuuriga. Esimese festivali peaesinejateks olid Hortus Musicus ja Art Jazz Quartet.
2018. aastal lõppes Neeme Järvi ning ERSO Armeenia ja Gruusia tuur kontserdiga festivalil Odessa Classics Batumi Weekend. 11. juunil annab ERSO Pärdi loomingule pühendatud kontserdi Odessa Filharmoonias, päev hiljem esinetakse hiiglaslikel Potjomkini treppidel. Tegemist on vabaõhukontserdiga, kuhu on oodata üle kümne tuhande kuulaja.
Festivali kunstiline juht Aleksei Botvinov ütles, et tal on hea meel Neeme Järvi ja ERSO esinemise üle VI rahvusvahelisel festivalil Odessa Classics. "ERSO esinemine Odessas on oluline kultuurisündmus mitte ainult festivali, vaid kogu Ukraina jaoks. Mul on hea meel, et meie festivalil on võimalus õnnitleda Arvo Pärti tema 85. sünnipäeva puhul," lisas Botvinov.
Vaatamata sellele, et tänavu Tallinna ja Odessa vahel regulaarlende ei toimu, korraldatakse siiski üks erilend just seoses ERSO kontsertidega. Ainus selle suve otselend väljub Tallinnast 11. juuni hommikul ja toob külalised Odessast tagasi 13. juuni õhtuks.
### Response:
ERSO annab pärast 37 aasta pikkust vahet kaks kontserti Odessas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguse plaani kohaselt korraldatakse sundpuhkused nii, et kõik kollektiivlepinguga seotud töötajad saadetakse sundpuhkusele üheks, umbes 14-30 päeva pikkuseks perioodiks, vahendas Yle.
Läbirääkimised algavad 12. märtsil ja need peaksid kestma kaks nädalat. Sarnaseid meetmed on kavas rakendada ka teistes riikides, kus Finnairil on töötajaid.
Finnair hoiatas juba reedel aktsionäre oodatust nõrgema majandustulemuse eest ja kinnitas, et kohandab oma kulusid vastavalt üle kogu maailma. | Finnair kavatseb kõik töötajad koroonaviiruse tõttu sundpuhkusele saata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguse plaani kohaselt korraldatakse sundpuhkused nii, et kõik kollektiivlepinguga seotud töötajad saadetakse sundpuhkusele üheks, umbes 14-30 päeva pikkuseks perioodiks, vahendas Yle.
Läbirääkimised algavad 12. märtsil ja need peaksid kestma kaks nädalat. Sarnaseid meetmed on kavas rakendada ka teistes riikides, kus Finnairil on töötajaid.
Finnair hoiatas juba reedel aktsionäre oodatust nõrgema majandustulemuse eest ja kinnitas, et kohandab oma kulusid vastavalt üle kogu maailma.
### Response:
Finnair kavatseb kõik töötajad koroonaviiruse tõttu sundpuhkusele saata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keidy Kaasiku oli 37. (+3.45,7) ja Johanna Udras 53. (+4.41,5).
Sõidu võitis norralanna Helene Marie Fossesholm ajaga 35.55,6. Hõbemedalile tulnud poolatar Izabela Marcisz jäi võitjast maha 1.09,3 ning kolmanda koha saanud šveitslanna Siri Wegger 1.10,6 minutiga.
Enne Team Haanja tegevuse lõpetamist koos eestlastega treeninud Läti suusataja Patricija Eiduka tuli neljandaks, jäädes pronksist 1,6 sekundi kaugusele. | Kaidy Kaasiku sai suusaalade juunioride MM-il 26. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keidy Kaasiku oli 37. (+3.45,7) ja Johanna Udras 53. (+4.41,5).
Sõidu võitis norralanna Helene Marie Fossesholm ajaga 35.55,6. Hõbemedalile tulnud poolatar Izabela Marcisz jäi võitjast maha 1.09,3 ning kolmanda koha saanud šveitslanna Siri Wegger 1.10,6 minutiga.
Enne Team Haanja tegevuse lõpetamist koos eestlastega treeninud Läti suusataja Patricija Eiduka tuli neljandaks, jäädes pronksist 1,6 sekundi kaugusele.
### Response:
Kaidy Kaasiku sai suusaalade juunioride MM-il 26. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | DCEU frantsiisi kuuluv "Suitsiidisalga" kõrvalfilm "Harley Quinn: Röövlinnud" kuulub kommertslike koomiksilugude mässulisemasse gruppi. Harley Quinni tegelaskuju loomuse ümber mõjub see küll esimesest hulga terviklikumalt, ent oma ebakonventsionaalsuses siiski üsna konventsionaalselt.
Lahkuminekust saab Cathy Yani lavastatud ja Christina Hodsoni kirjutatud märulifilmi alustala. "Röövlinnud" jälgivad Jokkeriga lahku läinud doktorikraadiga superkuritegelase Harley Quinni (Margot Robbie) enda taasavastamise teekonda. Enesekeskne, püsimatu ja vägivaldne Harley on sattunud olukorda, kus terve Gotham tahab temaga arveid klaarida, samal ajal kui Harley püüab oma elule uut suunda leida.
Olukorrast edasi liikumiseks, kõrvaltegelaste kokku toomiseks ja loo edasiviimiseks tuuakse mängu teemant, mida filmi nartsissistlik ja brutaalne põhikurjam Roman Sionis (Ewan McGregor) himustab. Kõrvaltegelased - detektiiv Renee Montoya (Christina Hodson), Sionisi alluv laulja ja autojuht Dinah Lance (Jurnee Smollett-Bell), salapärane vibutapja (Mary Elizabeth Winstead) ja noor taskuvaras (Cassandra Cain) - jäägu siinkohal pikemalt avamata, sest nende järkjärguline esitlemine on järjelugusid ettevalmistava filmi keskseim mootor.
Üsna igavast ja tavalisest süžeest kõnekam on filmis tegelaste suhtumine filmimaailma meestegelastesse. Gotham esitatakse filmis keskkonnana täis vägistajaid, ahistajaid, solvajaid, vägivallatsejaid ja muidu kohutavaid meestegelasi, kelle vastu naistegelased astuvad. Seetõttu on nii turunduses kui retseptsioonis osutatud tihti feminismile, kui filmi iseloomustavale mõistele. Kergesti tarbitavale meelelahutusele panustava filmi sisu kohta see eriti midagi ei ütle, kuigi tiim filmi taga on aidanud eemaldada Harley tegelaskujult seksualiseeritud, mehe pilgu poolt, juhitud kujutuse, mis avaldus "Suitsiidisalgas" Robbie kantud kostüümides ja operaatoritöö rõhuasetustes.
Emantsipatsiooni osas, mis ka filmi originaalpealkirjas, on aga tekitanud küsimusi, kas tegemist on võimestava või pigem pelgalt sadistliku lähenemisega, mis rõhub üheplaaniliselt kättemaksule. Õhus on ka tootestatud feminismi teema, olgugi, et ollakse kaugel paari aasta tagusest filmist "Ocean's 8", mis turundusfeminismi näitena suhtus vaatajasse vaid kui tarbijasse, pakkumata poliitilist või muud sisukat kommentaari. Koomiksifilmide ja Harley tegelaskuju ajaloo kontekstis on siiski huvitav, milliseid arenguid "Harley Quinn" tekitab žanris tänu vastuolulise antikangelase tegelaskuju fookusse toomisele.
Kuna film ehitab end Harley ja tema hektilise persooni ümber, peegeldavad ka muud lahendused tema iseloomust lähtuvat pöörast, mängulist ja karnevallikku tooni. Kirevad misanstseenid ja vaid naisartistidest koosnev energiline ja nurjatu filmimuusika on õnnestunud. Pilla-palla paisatud loojutustus ning "Deadpooli" filmide ja Guy Ritchie varasemate teoste vahemaale paigutuv mänguline esteetika jääb lahjaks ja iseloomutuks. Tegelaskuju justkui eeldaks nendelt lahendustelt midagi omapärasemat ja värskemat. Matthew Libatique operaatoritöö taas mängib edukalt kokku efektse vägivalla koreograafiaga, mille on loonud "John Wicki" filmide taga olnud kaskadöörid ja koreograafid.
Rollisooritustest tõusevad esile salapärast vibukütti kehastav Mary Elizabeth Winstead, kelle humoorikalt surmtõsine väljenduslaad köidab ning Margot Robbie, kes sobib rolli valatult ning töötab meisterlikult taolise neljandat seina murdva esteetikaga, mida kinnitas ka ta roll Craig Gillespie filmis "I, Tonya". Tänu Robbiele ja hoolimata ülekülluslikust koomiksifilmide vohamisest jääb pinnale ikkagi lootus, et Harley tegelaskuju arendatakse edasi ka tulevikus, kuna "Harley Quinn: Röövlinnud" suutis keskpärase linateosena osutada karakteri potentsiaalile žanri mitmekesistamisel. | Arvustus. Harley Quinni rakendamata potentsiaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
DCEU frantsiisi kuuluv "Suitsiidisalga" kõrvalfilm "Harley Quinn: Röövlinnud" kuulub kommertslike koomiksilugude mässulisemasse gruppi. Harley Quinni tegelaskuju loomuse ümber mõjub see küll esimesest hulga terviklikumalt, ent oma ebakonventsionaalsuses siiski üsna konventsionaalselt.
Lahkuminekust saab Cathy Yani lavastatud ja Christina Hodsoni kirjutatud märulifilmi alustala. "Röövlinnud" jälgivad Jokkeriga lahku läinud doktorikraadiga superkuritegelase Harley Quinni (Margot Robbie) enda taasavastamise teekonda. Enesekeskne, püsimatu ja vägivaldne Harley on sattunud olukorda, kus terve Gotham tahab temaga arveid klaarida, samal ajal kui Harley püüab oma elule uut suunda leida.
Olukorrast edasi liikumiseks, kõrvaltegelaste kokku toomiseks ja loo edasiviimiseks tuuakse mängu teemant, mida filmi nartsissistlik ja brutaalne põhikurjam Roman Sionis (Ewan McGregor) himustab. Kõrvaltegelased - detektiiv Renee Montoya (Christina Hodson), Sionisi alluv laulja ja autojuht Dinah Lance (Jurnee Smollett-Bell), salapärane vibutapja (Mary Elizabeth Winstead) ja noor taskuvaras (Cassandra Cain) - jäägu siinkohal pikemalt avamata, sest nende järkjärguline esitlemine on järjelugusid ettevalmistava filmi keskseim mootor.
Üsna igavast ja tavalisest süžeest kõnekam on filmis tegelaste suhtumine filmimaailma meestegelastesse. Gotham esitatakse filmis keskkonnana täis vägistajaid, ahistajaid, solvajaid, vägivallatsejaid ja muidu kohutavaid meestegelasi, kelle vastu naistegelased astuvad. Seetõttu on nii turunduses kui retseptsioonis osutatud tihti feminismile, kui filmi iseloomustavale mõistele. Kergesti tarbitavale meelelahutusele panustava filmi sisu kohta see eriti midagi ei ütle, kuigi tiim filmi taga on aidanud eemaldada Harley tegelaskujult seksualiseeritud, mehe pilgu poolt, juhitud kujutuse, mis avaldus "Suitsiidisalgas" Robbie kantud kostüümides ja operaatoritöö rõhuasetustes.
Emantsipatsiooni osas, mis ka filmi originaalpealkirjas, on aga tekitanud küsimusi, kas tegemist on võimestava või pigem pelgalt sadistliku lähenemisega, mis rõhub üheplaaniliselt kättemaksule. Õhus on ka tootestatud feminismi teema, olgugi, et ollakse kaugel paari aasta tagusest filmist "Ocean's 8", mis turundusfeminismi näitena suhtus vaatajasse vaid kui tarbijasse, pakkumata poliitilist või muud sisukat kommentaari. Koomiksifilmide ja Harley tegelaskuju ajaloo kontekstis on siiski huvitav, milliseid arenguid "Harley Quinn" tekitab žanris tänu vastuolulise antikangelase tegelaskuju fookusse toomisele.
Kuna film ehitab end Harley ja tema hektilise persooni ümber, peegeldavad ka muud lahendused tema iseloomust lähtuvat pöörast, mängulist ja karnevallikku tooni. Kirevad misanstseenid ja vaid naisartistidest koosnev energiline ja nurjatu filmimuusika on õnnestunud. Pilla-palla paisatud loojutustus ning "Deadpooli" filmide ja Guy Ritchie varasemate teoste vahemaale paigutuv mänguline esteetika jääb lahjaks ja iseloomutuks. Tegelaskuju justkui eeldaks nendelt lahendustelt midagi omapärasemat ja värskemat. Matthew Libatique operaatoritöö taas mängib edukalt kokku efektse vägivalla koreograafiaga, mille on loonud "John Wicki" filmide taga olnud kaskadöörid ja koreograafid.
Rollisooritustest tõusevad esile salapärast vibukütti kehastav Mary Elizabeth Winstead, kelle humoorikalt surmtõsine väljenduslaad köidab ning Margot Robbie, kes sobib rolli valatult ning töötab meisterlikult taolise neljandat seina murdva esteetikaga, mida kinnitas ka ta roll Craig Gillespie filmis "I, Tonya". Tänu Robbiele ja hoolimata ülekülluslikust koomiksifilmide vohamisest jääb pinnale ikkagi lootus, et Harley tegelaskuju arendatakse edasi ka tulevikus, kuna "Harley Quinn: Röövlinnud" suutis keskpärase linateosena osutada karakteri potentsiaalile žanri mitmekesistamisel.
### Response:
Arvustus. Harley Quinni rakendamata potentsiaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Saime esmaspäeval oma majutajatelt Nove Mestos juhised, et võtaksime Norrast kaasa jahu, pastat ja riisi," rääkis Norra tiimi mänedžer Per Arne Botnan väljaandele VG. "Nad ütlesid, et poed on tühjad, sest inimesed on kogu kauba kokku ostnud."
Koondise üks kokkadest, Stale Johnsen, rehkendas välja millistes kogustes ja mis toiduaineid tal sportlaste ja meeskonnaliikmete jaoks on tarvis. Nimekiri edastati naiste koondise treenerile Patrick Obereggerile, kes teeb vajalikud ostud enne Nove Mestosse siirdumist Münchenis. Ülejäänud Norra koondis lendas Tšehhisse juba esmaspäeval.
Möödunud nädalavahetusel leidsid ka Tšehhis kinnitust esimesed kolm koroonaviiruse juhtumit. | Norra laskesuusatajatel paluti Nove Mestosse tulla oma toiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Saime esmaspäeval oma majutajatelt Nove Mestos juhised, et võtaksime Norrast kaasa jahu, pastat ja riisi," rääkis Norra tiimi mänedžer Per Arne Botnan väljaandele VG. "Nad ütlesid, et poed on tühjad, sest inimesed on kogu kauba kokku ostnud."
Koondise üks kokkadest, Stale Johnsen, rehkendas välja millistes kogustes ja mis toiduaineid tal sportlaste ja meeskonnaliikmete jaoks on tarvis. Nimekiri edastati naiste koondise treenerile Patrick Obereggerile, kes teeb vajalikud ostud enne Nove Mestosse siirdumist Münchenis. Ülejäänud Norra koondis lendas Tšehhisse juba esmaspäeval.
Möödunud nädalavahetusel leidsid ka Tšehhis kinnitust esimesed kolm koroonaviiruse juhtumit.
### Response:
Norra laskesuusatajatel paluti Nove Mestosse tulla oma toiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esimese stuudio" ja "Pealtnägija" saatejuht Anna Pihl võtab tööst pausi ja suundub emapuhkusele. Tema koha "Esimeses stuudios" täidab Vikerraadio pikaajaline saatejuht Mirko Ojakivi, kes juba aastaid on raadiokuulajateni toonud nii teravaid päevakajalisi intervjuusid kui ka põhjalikke analüüse olulistel ühiskondlikel teemadel. ""Esimene stuudio" on paljude Eesti inimeste jaoks muutunud argiõhtu loomulikuks osaks. See on loogiline valik, sest saade aitab Eestis ja maailmas toimuvat paremini mõista. Rohkem arutelu ja selgust annab ühiskonnale alati midagi juurde. Minu jaoks on ETV ühe professionaalseima meeskonnaga liitumine suur au ja võtan igat saadet kui suurt väljakutset," on Ojakivi esimese saate ootel.
Mirko Ojakivi esimene kord "Esimese stuudio" saadet juhtida on sel neljapäeval kell 21.40. Ojakivi jätkab "Esimese stuudio" kõrvalt tööd ka Vikerraadio saadetes "Uudis+", "Reporteritund", "Rahva teenrid" ja "Stuudios on peaminister".
"Pealtnägija" meeskonnaga liitub Anna Pihli asendajana Delfi TV ajakirjanik Piia Osula, kes varem töötanud ka telesaates "Radar" ja Eesti Päevalehes. ""Pealtnägija" on saade, mida vaadates üles kasvasin ning sellega liitumine on esmalt suur au ja kindlasti ka väga vastutusrikas ülesanne," kommenteeris eesootavat Osula.
ERRi päevakajaliste saadete toimetaja Peep Kala sõnul on nii Mirko Ojakivi kui ka Piia Osula väga tugevad ajakirjanikud, kelle kogemustest ja teadmistest võidavad nii "Pealtnägija" kui ka "Esimene stuudio". "Olen kindel, et nii "Esimese stuudio" kui "Pealtnägija" andunud vaatajad, kes ootavad nendelt saadetelt ajakirjanduslikku teravust ja äkilisi teemapüstitusi, ei pea pettuma," lisas Kala. | Anna Pihli asendavad "Esimeses stuudios" Mirko Ojakivi ja "Pealtnägijas" Piia Osula | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esimese stuudio" ja "Pealtnägija" saatejuht Anna Pihl võtab tööst pausi ja suundub emapuhkusele. Tema koha "Esimeses stuudios" täidab Vikerraadio pikaajaline saatejuht Mirko Ojakivi, kes juba aastaid on raadiokuulajateni toonud nii teravaid päevakajalisi intervjuusid kui ka põhjalikke analüüse olulistel ühiskondlikel teemadel. ""Esimene stuudio" on paljude Eesti inimeste jaoks muutunud argiõhtu loomulikuks osaks. See on loogiline valik, sest saade aitab Eestis ja maailmas toimuvat paremini mõista. Rohkem arutelu ja selgust annab ühiskonnale alati midagi juurde. Minu jaoks on ETV ühe professionaalseima meeskonnaga liitumine suur au ja võtan igat saadet kui suurt väljakutset," on Ojakivi esimese saate ootel.
Mirko Ojakivi esimene kord "Esimese stuudio" saadet juhtida on sel neljapäeval kell 21.40. Ojakivi jätkab "Esimese stuudio" kõrvalt tööd ka Vikerraadio saadetes "Uudis+", "Reporteritund", "Rahva teenrid" ja "Stuudios on peaminister".
"Pealtnägija" meeskonnaga liitub Anna Pihli asendajana Delfi TV ajakirjanik Piia Osula, kes varem töötanud ka telesaates "Radar" ja Eesti Päevalehes. ""Pealtnägija" on saade, mida vaadates üles kasvasin ning sellega liitumine on esmalt suur au ja kindlasti ka väga vastutusrikas ülesanne," kommenteeris eesootavat Osula.
ERRi päevakajaliste saadete toimetaja Peep Kala sõnul on nii Mirko Ojakivi kui ka Piia Osula väga tugevad ajakirjanikud, kelle kogemustest ja teadmistest võidavad nii "Pealtnägija" kui ka "Esimene stuudio". "Olen kindel, et nii "Esimese stuudio" kui "Pealtnägija" andunud vaatajad, kes ootavad nendelt saadetelt ajakirjanduslikku teravust ja äkilisi teemapüstitusi, ei pea pettuma," lisas Kala.
### Response:
Anna Pihli asendavad "Esimeses stuudios" Mirko Ojakivi ja "Pealtnägijas" Piia Osula |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maratoni peakorraldaja Aare Eiche sõnas: "Kuigi eelmise nädala lõpus Haanjas maha sadanud lumekiht lubas loota, et maraton saab peetud, siis selle nädala ilm on suusasõpradele kahjuks vastu töötanud ning suusaradadelt lume sulatanud. Pole midagi teha ja tuleb tõele näkku vaadata - sel aastal jääb Haanja suusamaraton pidamata."
"Estoloppeti sarjale ja osalejatele on antud uudis kindlasti suur tagasilöök, kuna juba oli lootust, et ka Haanja maraton saab peetud. Kurb uudis, aga midagi pole parata. Lootsime, et Estoloppeti sarjas saab sel aastal ilusasti ka teine maraton peetud, kuid ilmataat on sel aastal talveilmadega kohe eriti kitsi. Nüüd jääb veel loota imet, et Viru ja Alutaguse maraton toimuksid ning Estoloppeti hooaeg kui selline arvesse läheks, kuna sarja punktiarvestus peetakse vähemalt kolme maratoni toimumise korral. Viru ja Alutaguse maratoni toimumine selgub juba järgmisel nädalal," sõnas Estoloppeti sarja vedaja Raivar Vaher.
Hetkel peaks kalendri järgi toimuma Estoloppeti sarjas veel 35. Viru maraton 14. märtsil ja 22. Alutaguse maraton 15. märtsil.
Estoloppeti suusasarja kuuest maratonist on tänaseks toimunud vaid 22. Tallinna suusamaraton. Edasi on lükatud nii Viru kui ka Alutaguse suusamaratonid ning ära on jäänud Haanja, Tartu ja Tamsalu-Neeruti suusamaratonid. | Ka Haanja suusamaraton jäetakse ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maratoni peakorraldaja Aare Eiche sõnas: "Kuigi eelmise nädala lõpus Haanjas maha sadanud lumekiht lubas loota, et maraton saab peetud, siis selle nädala ilm on suusasõpradele kahjuks vastu töötanud ning suusaradadelt lume sulatanud. Pole midagi teha ja tuleb tõele näkku vaadata - sel aastal jääb Haanja suusamaraton pidamata."
"Estoloppeti sarjale ja osalejatele on antud uudis kindlasti suur tagasilöök, kuna juba oli lootust, et ka Haanja maraton saab peetud. Kurb uudis, aga midagi pole parata. Lootsime, et Estoloppeti sarjas saab sel aastal ilusasti ka teine maraton peetud, kuid ilmataat on sel aastal talveilmadega kohe eriti kitsi. Nüüd jääb veel loota imet, et Viru ja Alutaguse maraton toimuksid ning Estoloppeti hooaeg kui selline arvesse läheks, kuna sarja punktiarvestus peetakse vähemalt kolme maratoni toimumise korral. Viru ja Alutaguse maratoni toimumine selgub juba järgmisel nädalal," sõnas Estoloppeti sarja vedaja Raivar Vaher.
Hetkel peaks kalendri järgi toimuma Estoloppeti sarjas veel 35. Viru maraton 14. märtsil ja 22. Alutaguse maraton 15. märtsil.
Estoloppeti suusasarja kuuest maratonist on tänaseks toimunud vaid 22. Tallinna suusamaraton. Edasi on lükatud nii Viru kui ka Alutaguse suusamaratonid ning ära on jäänud Haanja, Tartu ja Tamsalu-Neeruti suusamaratonid.
### Response:
Ka Haanja suusamaraton jäetakse ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina seaduste kohaselt ei saa ülemraada valitsuskabinetti ametist vabastada 12 kuu jooksul pärast valitsusprogrammi heaks kiitmist ehk praegusel juhul ei saa seda sammu astuda enne 2020. aasta septembrit, vahendas Unian.
Samas saab seda teha siis, kui peaminister ise tagasi astub.
Unian teatas juba varem, et president Volodõmõr Zelenski oli teisipäeval Rahva Teenri fraktsiooniga teinud ettepaneku Gontšaruk ametist vabastada ning nimetada tema asemel peaministriks senine asepeaminister Denõss Šmõgal.
Tõenäoliselt on lisaks peaministrile vahetumas ka hulk teisi seniseid ministreid.
Gontšaruk on varem juba korra lahkumisavalduse esitanud, kuid jaanuaris president Zelenski tema avaldust ei rahuldanud öeldes, et soovib anda talle teise võimaluse. Tookord oli valitsuskriisi otseseks põhjuseks see, et avalikkusesse lekkis helisalvestis, milles Gontšaruk kritiseeris president Zelenski majandusteadmisi.
Pühapäeval märgati Gontšaruki ühes Kiievi restoranis koos presidendi administratsiooni ülema Andrii Jermakiga midagi tõsiselt arutamas ning juba siis olid mitmed analüütikud kindlad, et Gontšaruk lahkub lähipäevil ametist.
Eriti tähelepanuväärne on see, et varem on meedias räägitud võimalusest, et järgmiseks peaministriks võib saada Sergei Tigipko, kes on olnud ministriks nii Viktor Juštšenko ja viimati Viktor Janukovitši ametiajal. | Ukraina peaminister esitas tagasiastumisavalduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina seaduste kohaselt ei saa ülemraada valitsuskabinetti ametist vabastada 12 kuu jooksul pärast valitsusprogrammi heaks kiitmist ehk praegusel juhul ei saa seda sammu astuda enne 2020. aasta septembrit, vahendas Unian.
Samas saab seda teha siis, kui peaminister ise tagasi astub.
Unian teatas juba varem, et president Volodõmõr Zelenski oli teisipäeval Rahva Teenri fraktsiooniga teinud ettepaneku Gontšaruk ametist vabastada ning nimetada tema asemel peaministriks senine asepeaminister Denõss Šmõgal.
Tõenäoliselt on lisaks peaministrile vahetumas ka hulk teisi seniseid ministreid.
Gontšaruk on varem juba korra lahkumisavalduse esitanud, kuid jaanuaris president Zelenski tema avaldust ei rahuldanud öeldes, et soovib anda talle teise võimaluse. Tookord oli valitsuskriisi otseseks põhjuseks see, et avalikkusesse lekkis helisalvestis, milles Gontšaruk kritiseeris president Zelenski majandusteadmisi.
Pühapäeval märgati Gontšaruki ühes Kiievi restoranis koos presidendi administratsiooni ülema Andrii Jermakiga midagi tõsiselt arutamas ning juba siis olid mitmed analüütikud kindlad, et Gontšaruk lahkub lähipäevil ametist.
Eriti tähelepanuväärne on see, et varem on meedias räägitud võimalusest, et järgmiseks peaministriks võib saada Sergei Tigipko, kes on olnud ministriks nii Viktor Juštšenko ja viimati Viktor Janukovitši ametiajal.
### Response:
Ukraina peaminister esitas tagasiastumisavalduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugesin ERR-i kultuuriportaalist Linnar Priimägi kommentaari "Protokoll 33: Tule tulema!" ja mind riivasid väga need mürgised sõnad, mida artikli autor kasutas veganite kohta.
Olen ise olnud taimetoitlane nüüd juba rohkem kui 15 aastat, sellest suure osa olen olnud ka vegan. Pean tunnistama, et mind on seetõttu diskrimineeritud, päris korralikult mõnitatud ning naljad minu kui vegani suunal on pea igapäevased. Olen sellega nii harjunud, et Priimägi lugu ei tekitanud minus imestust. Selline viha teistmoodi mõtlevate, teistsuguste veendumustega inimeste suhtes on paraku tavaline.
Viha veganite suunal
Mind haaras ääretu aga kurbus, kui mõistsin, et see viha veganite suunal ei taba ainult mind, vaid ka neid häid, kaastundlikke, vapraid inimesi, keda tunnen ja kes on samuti veganid. Veganid elavad vankumatu veendumuse järgi, et pole õige loomi ükskõik millisel põhjusel ekspluateerida, ning väldivad loomadele kannatuste põhjustamist nii palju kui võimalik.
See pole alati lihtne, sest elame antropotsentristlikus maailmas, kus loomadel puudub igasugune hääl. Elusolendid, kes meist olulises ei erine ja kes tunnevad samamoodi valu nagu inimesed, on mitteveganitele tihti kõigest objektid, mille väärtus seisneb vaid kasus, mida nad saavad inimestele pakkuda, saades söögiks, olles meelelahutus jne. See on julm normaalsus, mis on samal ajal nähtamatu – tarbides loomseid produkte, ei pea nägema neid, kes meie tõttu surevad.
Tunnen paljusid veganeid ning tean, et olles läbi näinud selle süsteemse vägivalla, mida loomade suhtes toime pannakse, hakkavad nad hoolima kõigest elusast ning neile läheb korda ka loodus ja kaasinimesed ning paljud veganid panustavad vabatahtlikult oma aega – mida on meile kõigile niigi vähe antud – selleks, et aidata teisigi, kes on rõhutud ja allasurutud.
Näiteks võib tuua naiste õigused, kodutud inimesed, vähemusgrupid jne. Kindlasti lähevad veganitele korda loodus ja planeet Maa, mis on meie kõigi ühine kodu. Öelda, et veganlus on inimvaenulik, on lihtsalt naeruväärne.
Lugeda ERR-i kultuuriportaalis ilmunud artiklist, et veganeid huvitaks justkui ainult söömine, on solvav ning lihtsalt väär. Veganlus ei ole dieet nagu artikli autor ekslikult arvab. Ei, veganlus tähendab loomade ekspluateerimises mitteosalemist igal võimalikul moel.
Veganid väldivad loomkatsetatud kosmeetikat, ei kanna loomadest valmistatud rõivaid, ei tarbi loomadega seotud meelelahutust nagu tsirkus või jaht, ei maksa peale peale koera- ja kassivabrikutele jne. Veganite vägivallatus hõlmab kogu nende elu, mitte ainult söömist.
Jah, elades selle vägivaldses normaalsuses, kus tapetakse vähimalgi põhjusel (või vähimagi põhjuseta), seda oma tarbimisotsustega toetades, on raske mõista, et vegan soovib seda vägivalda mitte toetada ning et see hõlmab enamat kui lihtsalt söömine.
"Veganlus tähendab aga hoopis igapäevast, lihtsat ja kõigile kättesaadavat võimalust vältida asjatut vägivalda."
Leian, et veganlus ei ole ususekt. Olen ise aktiivne õigeuslik - tõsi küll, mitte vene, vaid eesti õigeusu kirikus - ning näen religiooni ja veganluse vahel olulisi erinevusi. Paastumine õigeusus tähendab minu jaoks võimalust leida paremat kontakti Loojaga. Veganlus tähendab aga hoopis igapäevast, lihtsat ja kõigile kättesaadavat võimalust vältida asjatut vägivalda.
Veganlust saab praktiseerida ükskõik millist religiooni austav inimene ja needki, kes on usuleiged või ateistid. Minu kogemus ütleb, et veganlus ei ole usuga seotud ja tegemist on eetilise veendumusega. Ka Euroopa Inmõiguste Kohus loeb veganlust veendumuseks, mille alusel ei tohi diskrimineerida.
Aga kui Priimäel oleks õigus ja veganlus oleks ususekt? Sellisel juhul oleks ju ilmunud artikkel mitte lihtsalt inimeste mõnitamine nende veendumuste tõttu, vaid religioossete veendumuste tõttu?
Lihtne sõnum: ärme tapa!
Kurb oli lugeda ka artikli autori mõttearendust teemal, et taimed tunnevad valu. Tõepoolest? Kuidas saab taim valu tunda, kui tal puudub närvisüsteem? Ja kas pole see tekst lihtsalt silmakirjalik? Kas mitteveganid siis ei söö liha kõrvale taimi? Kas mitteveganite toidupüramiid koosneb ainult lihast ja piimast?
Loomad, keda mitteveganid söövad, tarbivad kogu oma elu taimi oma vägivaldse lõpuni ja kui seda arvesse võtta, siis veganid tarbivad kokkuvõttes vähem taimi kui mitteveganid. Aga see "taimed tunnevad valu" mõte ei ole ju siiras. Usun, et see argument on toodud vaid selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale tõsiasjalt, et loomad tunnevad päris kindlasti valu, samamoodi nagu inimesedki, sest neil on närvisüsteem.
Loomade ekspluateerimine, sealhulgas söögiks, valmistab neile valu ja kannatusi, loomad ei soovi surra ja see tõsiasi ei ole ilmselt meeldiv, mis sunnibki mitteveganeid taimede valust rääkima.
Kokkuvõttes, veganid seisavad nende eest, kellel pole meie ühiskonnas mingit häält – veganid seisavad loomade eest. Ning oma veendumuse tõttu, et pole vaja loomi ekspluateerida ja tappa, saavad nad marginaliseerimise, diskrimineerimise ja halvustamise osaliseks.
ERR-i kultuuriportaalis ilmunud tekst on ilmekas näide sellest, millist raevu võib tekitada veganite lihtne mõte, et ärme tapa. Aga me ei tohiks aktsepteerida solvanguid nende inimeste suunal, kelle elu valikud on meie omast erinevad, ükskõik, kas nõustume nende valikutega või mitte.
Eriarvamusele saab jääda ka viisakalt, mitte inimesi mõnitades. Jah, ei ole minu asi täiskasvanud inimesele, kes tolle artikli kirjutas, kombeid õpetada, kuid võiks olla meie kõigi asi teha suu lahti ja öelda "nüüd aitab!", kui kedagi kiusatakse.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Tanel Lebedev: veganlus ei ole ususekt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugesin ERR-i kultuuriportaalist Linnar Priimägi kommentaari "Protokoll 33: Tule tulema!" ja mind riivasid väga need mürgised sõnad, mida artikli autor kasutas veganite kohta.
Olen ise olnud taimetoitlane nüüd juba rohkem kui 15 aastat, sellest suure osa olen olnud ka vegan. Pean tunnistama, et mind on seetõttu diskrimineeritud, päris korralikult mõnitatud ning naljad minu kui vegani suunal on pea igapäevased. Olen sellega nii harjunud, et Priimägi lugu ei tekitanud minus imestust. Selline viha teistmoodi mõtlevate, teistsuguste veendumustega inimeste suhtes on paraku tavaline.
Viha veganite suunal
Mind haaras ääretu aga kurbus, kui mõistsin, et see viha veganite suunal ei taba ainult mind, vaid ka neid häid, kaastundlikke, vapraid inimesi, keda tunnen ja kes on samuti veganid. Veganid elavad vankumatu veendumuse järgi, et pole õige loomi ükskõik millisel põhjusel ekspluateerida, ning väldivad loomadele kannatuste põhjustamist nii palju kui võimalik.
See pole alati lihtne, sest elame antropotsentristlikus maailmas, kus loomadel puudub igasugune hääl. Elusolendid, kes meist olulises ei erine ja kes tunnevad samamoodi valu nagu inimesed, on mitteveganitele tihti kõigest objektid, mille väärtus seisneb vaid kasus, mida nad saavad inimestele pakkuda, saades söögiks, olles meelelahutus jne. See on julm normaalsus, mis on samal ajal nähtamatu – tarbides loomseid produkte, ei pea nägema neid, kes meie tõttu surevad.
Tunnen paljusid veganeid ning tean, et olles läbi näinud selle süsteemse vägivalla, mida loomade suhtes toime pannakse, hakkavad nad hoolima kõigest elusast ning neile läheb korda ka loodus ja kaasinimesed ning paljud veganid panustavad vabatahtlikult oma aega – mida on meile kõigile niigi vähe antud – selleks, et aidata teisigi, kes on rõhutud ja allasurutud.
Näiteks võib tuua naiste õigused, kodutud inimesed, vähemusgrupid jne. Kindlasti lähevad veganitele korda loodus ja planeet Maa, mis on meie kõigi ühine kodu. Öelda, et veganlus on inimvaenulik, on lihtsalt naeruväärne.
Lugeda ERR-i kultuuriportaalis ilmunud artiklist, et veganeid huvitaks justkui ainult söömine, on solvav ning lihtsalt väär. Veganlus ei ole dieet nagu artikli autor ekslikult arvab. Ei, veganlus tähendab loomade ekspluateerimises mitteosalemist igal võimalikul moel.
Veganid väldivad loomkatsetatud kosmeetikat, ei kanna loomadest valmistatud rõivaid, ei tarbi loomadega seotud meelelahutust nagu tsirkus või jaht, ei maksa peale peale koera- ja kassivabrikutele jne. Veganite vägivallatus hõlmab kogu nende elu, mitte ainult söömist.
Jah, elades selle vägivaldses normaalsuses, kus tapetakse vähimalgi põhjusel (või vähimagi põhjuseta), seda oma tarbimisotsustega toetades, on raske mõista, et vegan soovib seda vägivalda mitte toetada ning et see hõlmab enamat kui lihtsalt söömine.
"Veganlus tähendab aga hoopis igapäevast, lihtsat ja kõigile kättesaadavat võimalust vältida asjatut vägivalda."
Leian, et veganlus ei ole ususekt. Olen ise aktiivne õigeuslik - tõsi küll, mitte vene, vaid eesti õigeusu kirikus - ning näen religiooni ja veganluse vahel olulisi erinevusi. Paastumine õigeusus tähendab minu jaoks võimalust leida paremat kontakti Loojaga. Veganlus tähendab aga hoopis igapäevast, lihtsat ja kõigile kättesaadavat võimalust vältida asjatut vägivalda.
Veganlust saab praktiseerida ükskõik millist religiooni austav inimene ja needki, kes on usuleiged või ateistid. Minu kogemus ütleb, et veganlus ei ole usuga seotud ja tegemist on eetilise veendumusega. Ka Euroopa Inmõiguste Kohus loeb veganlust veendumuseks, mille alusel ei tohi diskrimineerida.
Aga kui Priimäel oleks õigus ja veganlus oleks ususekt? Sellisel juhul oleks ju ilmunud artikkel mitte lihtsalt inimeste mõnitamine nende veendumuste tõttu, vaid religioossete veendumuste tõttu?
Lihtne sõnum: ärme tapa!
Kurb oli lugeda ka artikli autori mõttearendust teemal, et taimed tunnevad valu. Tõepoolest? Kuidas saab taim valu tunda, kui tal puudub närvisüsteem? Ja kas pole see tekst lihtsalt silmakirjalik? Kas mitteveganid siis ei söö liha kõrvale taimi? Kas mitteveganite toidupüramiid koosneb ainult lihast ja piimast?
Loomad, keda mitteveganid söövad, tarbivad kogu oma elu taimi oma vägivaldse lõpuni ja kui seda arvesse võtta, siis veganid tarbivad kokkuvõttes vähem taimi kui mitteveganid. Aga see "taimed tunnevad valu" mõte ei ole ju siiras. Usun, et see argument on toodud vaid selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale tõsiasjalt, et loomad tunnevad päris kindlasti valu, samamoodi nagu inimesedki, sest neil on närvisüsteem.
Loomade ekspluateerimine, sealhulgas söögiks, valmistab neile valu ja kannatusi, loomad ei soovi surra ja see tõsiasi ei ole ilmselt meeldiv, mis sunnibki mitteveganeid taimede valust rääkima.
Kokkuvõttes, veganid seisavad nende eest, kellel pole meie ühiskonnas mingit häält – veganid seisavad loomade eest. Ning oma veendumuse tõttu, et pole vaja loomi ekspluateerida ja tappa, saavad nad marginaliseerimise, diskrimineerimise ja halvustamise osaliseks.
ERR-i kultuuriportaalis ilmunud tekst on ilmekas näide sellest, millist raevu võib tekitada veganite lihtne mõte, et ärme tapa. Aga me ei tohiks aktsepteerida solvanguid nende inimeste suunal, kelle elu valikud on meie omast erinevad, ükskõik, kas nõustume nende valikutega või mitte.
Eriarvamusele saab jääda ka viisakalt, mitte inimesi mõnitades. Jah, ei ole minu asi täiskasvanud inimesele, kes tolle artikli kirjutas, kombeid õpetada, kuid võiks olla meie kõigi asi teha suu lahti ja öelda "nüüd aitab!", kui kedagi kiusatakse.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Tanel Lebedev: veganlus ei ole ususekt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pulga koduklubi võttis mängu alguses juhtimise enda kätte ning poolajaks oli edu 17 punkti (47:30). Teisel poolajal hakkasid vastased kaotusseisu vähendama, kolmanda veerandi lõpuks oli Hannoveri edu 12 punkti (65:53), vahendab Korvpall24.ee.
Neljandal veerandil ei suutnud Hannover enam nii tabavalt palle korvi saata, kirja saadi 13 punkti. Freiburgi naiskond sai vastupidiselt hoogu juurde, visates 25 punkti ning veerandi lõpusireeniks oli seis viigis 78:78. Lisaaeg algas küll tasavägiselt, kuid Pulga koduklubi ei suutnud esimesel poolajal näidatud võimu tagasi võtta ning tuli tunnistada kaotust 87:93.
Mängu tulemusena vahetasid klubid tabelis omavahel kohad, Hannover langes kuuendale positsioonile (11-9) ja Freiburg tõusis viiendale kohale (12-8).
Pulk sai mängus kirja 33 minutit ning 12 punkti (kahesed 2/6, kolmesed 1/7, vabavisked 3/4), kuus lauapalli, kaks resultatiivset söötu ja ühe isikliku vea.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Pulk ja Hannover lagunesid viimasel veerandil ja lasid lähirivaali mööda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pulga koduklubi võttis mängu alguses juhtimise enda kätte ning poolajaks oli edu 17 punkti (47:30). Teisel poolajal hakkasid vastased kaotusseisu vähendama, kolmanda veerandi lõpuks oli Hannoveri edu 12 punkti (65:53), vahendab Korvpall24.ee.
Neljandal veerandil ei suutnud Hannover enam nii tabavalt palle korvi saata, kirja saadi 13 punkti. Freiburgi naiskond sai vastupidiselt hoogu juurde, visates 25 punkti ning veerandi lõpusireeniks oli seis viigis 78:78. Lisaaeg algas küll tasavägiselt, kuid Pulga koduklubi ei suutnud esimesel poolajal näidatud võimu tagasi võtta ning tuli tunnistada kaotust 87:93.
Mängu tulemusena vahetasid klubid tabelis omavahel kohad, Hannover langes kuuendale positsioonile (11-9) ja Freiburg tõusis viiendale kohale (12-8).
Pulk sai mängus kirja 33 minutit ning 12 punkti (kahesed 2/6, kolmesed 1/7, vabavisked 3/4), kuus lauapalli, kaks resultatiivset söötu ja ühe isikliku vea.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Pulk ja Hannover lagunesid viimasel veerandil ja lasid lähirivaali mööda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Genesise saund pole kuhugi kadunud," ütles kitarrist ja bassimängija Mike Rutherford BBC Radio 2 hommikuprogrammis. "Ma tundsin selle järele puudust, tore on seda taas mängida," vahendab Guardian.
Rutherford märkis, et aeg tundub olevat paras ja nad ise väga ootavad seda. "Palju meie kaasaegseid on viimasel ajal andnud palju kontserte, aga me oleme viimase 28 aasta jooksul andnud Ühendkuningriigis ainult kaks kontserti."
Ansambel teatas, et nendega ühineb kontsertideks trummidel solisti ja trummari Phil Collinsi 18aastane poeg Nicholas. "Ta mängib nagu mina ja tal on minuga sarnane suhtumine," ütles Collins.
Kontsertidel esitamisele tulevatest lugudest rääkides märkis Collins, et kindlasti on laule, mida nad tunnevad, et peavad mängima, sest publik tunneks end vastasel juhul petetuna. "Edasi on küsimus selles, kuidas panna ülejäänud osa kokku lugudest, mida me pole pikka aega mänginud."
Ansambel mängis viimati koos aastal 2007, mis oli ühtlasi nende esimene turnee üle 14 aasta koos trummari Phil Collinsiga. Pärast seda on nad pidanud pidevalt silmitsi seisma spekulatsioonidega võimalikust taasühinemisest. Jaanuaris märgati kolmikut koos Madison Square Gardeni spordihallis New York Knicksi mängul, mis andis kuulujuttudele uut hoogu juurde.
Genesis tuli kokku 1967. aastal Surreys asuvas Charterhouse'i internaatkoolis ja nautis kuni 70. aastate alguseni tagasihoidlikku edu, kuni neljanda albumini "Foxtrot", millest sai nende suurimat edetabeliedu saavutanud album. Ansambel tõmbas tähelepanu ka oma teatraalsete kontsert- show 'dega.
Oma loomingulise tipu saavutasid nad 1974. aasta albumiga "The Lamb Lies Down on Broadway", mis jäi nende viimaseks koos Peter Gabrieliga. Gabriel lahkus 1975. aastal pärast albumi kontsertturneed ja jätkas soolokarjääriga.
Genesise progressiivsed alged hajusid lõpuks sujuvalt keskpärasemasse popsaundi. Pärast laulja Peter Gabrieli lahkumist võttis solistirolli üle trummide taga olnud Phil Collins, pärast mida saavutas Genesis 1976. aasta albumiga "A Trick of the Tail" suure kommertsedu. Steve Hackett lahkus ansamblist aasta hiljem, misjärel sai ansamblist trio, mille moodustasid Collins, Rutherford ja Banks.
Hinnanguliselt on Genesis maailmas müünud kuni 150 miljonit albumit. 2010. aastal sai neist rock'n'roll 'i kuulsuste halli liige. Nende viimane album "Calling All Stations" ilmus 1997. aastal.
Genesise taasühinemisturnee "Last Domino" kontserdid peetakse novembris ja detsembris Ühendkuningriigis Belfastis, Liverpoolis, Leedsis, Londonis, Manchesteris, Birminghamis, Glasgow's ja Newcastle'is ja Iirimaal Dublinis. | Genesis tuleb uuesti kokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Genesise saund pole kuhugi kadunud," ütles kitarrist ja bassimängija Mike Rutherford BBC Radio 2 hommikuprogrammis. "Ma tundsin selle järele puudust, tore on seda taas mängida," vahendab Guardian.
Rutherford märkis, et aeg tundub olevat paras ja nad ise väga ootavad seda. "Palju meie kaasaegseid on viimasel ajal andnud palju kontserte, aga me oleme viimase 28 aasta jooksul andnud Ühendkuningriigis ainult kaks kontserti."
Ansambel teatas, et nendega ühineb kontsertideks trummidel solisti ja trummari Phil Collinsi 18aastane poeg Nicholas. "Ta mängib nagu mina ja tal on minuga sarnane suhtumine," ütles Collins.
Kontsertidel esitamisele tulevatest lugudest rääkides märkis Collins, et kindlasti on laule, mida nad tunnevad, et peavad mängima, sest publik tunneks end vastasel juhul petetuna. "Edasi on küsimus selles, kuidas panna ülejäänud osa kokku lugudest, mida me pole pikka aega mänginud."
Ansambel mängis viimati koos aastal 2007, mis oli ühtlasi nende esimene turnee üle 14 aasta koos trummari Phil Collinsiga. Pärast seda on nad pidanud pidevalt silmitsi seisma spekulatsioonidega võimalikust taasühinemisest. Jaanuaris märgati kolmikut koos Madison Square Gardeni spordihallis New York Knicksi mängul, mis andis kuulujuttudele uut hoogu juurde.
Genesis tuli kokku 1967. aastal Surreys asuvas Charterhouse'i internaatkoolis ja nautis kuni 70. aastate alguseni tagasihoidlikku edu, kuni neljanda albumini "Foxtrot", millest sai nende suurimat edetabeliedu saavutanud album. Ansambel tõmbas tähelepanu ka oma teatraalsete kontsert- show 'dega.
Oma loomingulise tipu saavutasid nad 1974. aasta albumiga "The Lamb Lies Down on Broadway", mis jäi nende viimaseks koos Peter Gabrieliga. Gabriel lahkus 1975. aastal pärast albumi kontsertturneed ja jätkas soolokarjääriga.
Genesise progressiivsed alged hajusid lõpuks sujuvalt keskpärasemasse popsaundi. Pärast laulja Peter Gabrieli lahkumist võttis solistirolli üle trummide taga olnud Phil Collins, pärast mida saavutas Genesis 1976. aasta albumiga "A Trick of the Tail" suure kommertsedu. Steve Hackett lahkus ansamblist aasta hiljem, misjärel sai ansamblist trio, mille moodustasid Collins, Rutherford ja Banks.
Hinnanguliselt on Genesis maailmas müünud kuni 150 miljonit albumit. 2010. aastal sai neist rock'n'roll 'i kuulsuste halli liige. Nende viimane album "Calling All Stations" ilmus 1997. aastal.
Genesise taasühinemisturnee "Last Domino" kontserdid peetakse novembris ja detsembris Ühendkuningriigis Belfastis, Liverpoolis, Leedsis, Londonis, Manchesteris, Birminghamis, Glasgow's ja Newcastle'is ja Iirimaal Dublinis.
### Response:
Genesis tuleb uuesti kokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Youngr (kodanikunimega Dario Darnell) kontserdid muudavad eriliseks nn bootleg 'id ehk esitused loost, mis on kontserdil kokku miksitud. Seeläbi võivad Tallinnas toimuval esinemisel kohtuda näiteks Gorillaz ja Michael Jackson või David Bowie ja Gotye. Tuntud pophittide uusversioonide kõrval esitab muusik ka oma originaalloomingut, seal hulgas singlit "Out of My System", millega ta pälvis 2017. aastal suurema tuntuse.
Varem on Youngr esinenud Eestis ka 2017. aastal, kui ta astus üles Kultuurikatla aias toimunud minifestivalil Sume. Taas astub muusik Eestis lavale 7. mail Kultuurikatlas, kontserdi erikülaline on veel selgumas. | Tallinnas esineb Briti muusik Youngr | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Youngr (kodanikunimega Dario Darnell) kontserdid muudavad eriliseks nn bootleg 'id ehk esitused loost, mis on kontserdil kokku miksitud. Seeläbi võivad Tallinnas toimuval esinemisel kohtuda näiteks Gorillaz ja Michael Jackson või David Bowie ja Gotye. Tuntud pophittide uusversioonide kõrval esitab muusik ka oma originaalloomingut, seal hulgas singlit "Out of My System", millega ta pälvis 2017. aastal suurema tuntuse.
Varem on Youngr esinenud Eestis ka 2017. aastal, kui ta astus üles Kultuurikatla aias toimunud minifestivalil Sume. Taas astub muusik Eestis lavale 7. mail Kultuurikatlas, kontserdi erikülaline on veel selgumas.
### Response:
Tallinnas esineb Briti muusik Youngr |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 30 minutit platsil viibinud Puidet kuulus algviisikusse ja viskas peale ühe kolmese, kuid see ei tabanud. Eestlase arvele jäi neli lauapalli, kolm korvisöötu, üks viskeblokeering, kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Kaotuse teeninud Jämtland Basket (14-17) hoiab turniiritabelis kuuendat kohta ja peab järgmise mängu 6. märtsil, kui külla sõidetakse liigatabelit juhtivale Boras Basketile (27-4).
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Jämtlandi võiduseeria sai lõpu, Puidetilt tagasihoidlik mäng | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
30 minutit platsil viibinud Puidet kuulus algviisikusse ja viskas peale ühe kolmese, kuid see ei tabanud. Eestlase arvele jäi neli lauapalli, kolm korvisöötu, üks viskeblokeering, kaks pallikaotust ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Kaotuse teeninud Jämtland Basket (14-17) hoiab turniiritabelis kuuendat kohta ja peab järgmise mängu 6. märtsil, kui külla sõidetakse liigatabelit juhtivale Boras Basketile (27-4).
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Jämtlandi võiduseeria sai lõpu, Puidetilt tagasihoidlik mäng |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Andmeanalüüsi mõttes määratleti see talv, aga kui väga karmilt võtta, siis tegelikult klimaatilist talve polnudki. See on oluline, sest näitab ära meie keskkonna haavatavuse. Soojemate talvedega lund ei ole ja kõik," sõnas Birgit Viru, Eesti lumikatte kestust uurinud Tartu Ülikooli doktorant. See võib muuta täbaramaks põllumeeste elu. Lumena talletunud veevarude puudumise tõttu tuleks ette kevadisi põudu üha sagedamini, mis vähendab viljasaaki.
Viru kinnitas, et lumeta talvi on olnud ka aastakümnete eest. Näiteks oli väga vähe lund 1961. ja 1975. aastal. Eriti selgelt tuleb soojema perioodina välja 1990. aastate algus. "Rekordiliselt soe oli 2007–2008. aasta talv, kus oli lund väga vähe. Samas oli eelmine aasta päris lumerohke, nii et ei saa öelda, et ainult viimasel kümnendil oleks olnud väga soojad talved," laiendas doktorant.
Laiemas plaanis on lühenenud lumikatte periood Eestis 66 aastaga keskmiselt 27 päeva võrra. Lumekihi keskmine paksus vähenes sama ajaga 2–9 sentimeetrit. Kõige ulatuslikumad on olnud muutused Kagu- ja Lõuna-Eestis. "Võrus-Tartus on vähenenud lumikatte kestus keskmiselt 40 päeva. Saartel on muutus väiksem ja statistiliselt mitteoluline," selgitas Viru. Põhjus on lihtne. Rannikul ja saartel oli lund niigi vähem ja see püsis maas lühemat aega.
Kuigi võib jääda mulje, et lumikate moodustub sügisel üha hiljem, tuli Viru ja professor Jaak Jaaguse eelmisel aastal ilmunud tööst välja, et päristalv lüheneb kevade arvelt.
Selleaastane talv oli soojem eeskätt Atlandi ookeani tsüklonite tõttu. "Neid esineb üha rohkem, sest viimase poole sajandiga on tõusnud temperatuur keskmiselt 2,5C. See soodustab omakorda tsüklonite teket," sõnas Viru.
Suusasõbrad siiski lähiajal lõplikult meelt heitma ei pea. "Ma ei usu, et päris lähiaastakümnetel kümme aastat järjest Tartu maratoni korraldada ei saa. Kliima soojenemise jätkudes võib saada see küll probleemiks. Poolnaljaga tulebki maratoni põhjapoole kolida – üldjoontes jääb lumikatte kestus järjest lühemaks," märkis doktorant.
Viru ja Jaaguse uuring ilmus ajakirjas Theoretical and Applied Climatology.
Lumikatte kestuse lühenemine (päevi kümne aasta kohta, tähistatud numbriga) 1951–2016. Ümmargused punktidega tähistatud jaamades on muutus statistiliselt oluline, kolmnurgaga tähistatud jaamades ei ole olulist muutust toiminud. Autor/allikas: Jaak Jaagus | Kliimauurija: sisuliselt jäi see talv vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Andmeanalüüsi mõttes määratleti see talv, aga kui väga karmilt võtta, siis tegelikult klimaatilist talve polnudki. See on oluline, sest näitab ära meie keskkonna haavatavuse. Soojemate talvedega lund ei ole ja kõik," sõnas Birgit Viru, Eesti lumikatte kestust uurinud Tartu Ülikooli doktorant. See võib muuta täbaramaks põllumeeste elu. Lumena talletunud veevarude puudumise tõttu tuleks ette kevadisi põudu üha sagedamini, mis vähendab viljasaaki.
Viru kinnitas, et lumeta talvi on olnud ka aastakümnete eest. Näiteks oli väga vähe lund 1961. ja 1975. aastal. Eriti selgelt tuleb soojema perioodina välja 1990. aastate algus. "Rekordiliselt soe oli 2007–2008. aasta talv, kus oli lund väga vähe. Samas oli eelmine aasta päris lumerohke, nii et ei saa öelda, et ainult viimasel kümnendil oleks olnud väga soojad talved," laiendas doktorant.
Laiemas plaanis on lühenenud lumikatte periood Eestis 66 aastaga keskmiselt 27 päeva võrra. Lumekihi keskmine paksus vähenes sama ajaga 2–9 sentimeetrit. Kõige ulatuslikumad on olnud muutused Kagu- ja Lõuna-Eestis. "Võrus-Tartus on vähenenud lumikatte kestus keskmiselt 40 päeva. Saartel on muutus väiksem ja statistiliselt mitteoluline," selgitas Viru. Põhjus on lihtne. Rannikul ja saartel oli lund niigi vähem ja see püsis maas lühemat aega.
Kuigi võib jääda mulje, et lumikate moodustub sügisel üha hiljem, tuli Viru ja professor Jaak Jaaguse eelmisel aastal ilmunud tööst välja, et päristalv lüheneb kevade arvelt.
Selleaastane talv oli soojem eeskätt Atlandi ookeani tsüklonite tõttu. "Neid esineb üha rohkem, sest viimase poole sajandiga on tõusnud temperatuur keskmiselt 2,5C. See soodustab omakorda tsüklonite teket," sõnas Viru.
Suusasõbrad siiski lähiajal lõplikult meelt heitma ei pea. "Ma ei usu, et päris lähiaastakümnetel kümme aastat järjest Tartu maratoni korraldada ei saa. Kliima soojenemise jätkudes võib saada see küll probleemiks. Poolnaljaga tulebki maratoni põhjapoole kolida – üldjoontes jääb lumikatte kestus järjest lühemaks," märkis doktorant.
Viru ja Jaaguse uuring ilmus ajakirjas Theoretical and Applied Climatology.
Lumikatte kestuse lühenemine (päevi kümne aasta kohta, tähistatud numbriga) 1951–2016. Ümmargused punktidega tähistatud jaamades on muutus statistiliselt oluline, kolmnurgaga tähistatud jaamades ei ole olulist muutust toiminud. Autor/allikas: Jaak Jaagus
### Response:
Kliimauurija: sisuliselt jäi see talv vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametnik esitas sellekohase teabe 2019. aasta aprillis toonasele parlamendi julgeoleku ja kaitsekomisjoni esimehele Vytautas Bakasele, prokurör Evaldas Pašilisele ja eriuurimisteenistuse juhile Žydrunas Bartkusele.
Ametniku nime tema enda palvel ei avaldata.
Ta teatas kolmest episoodist. Ametniku teatel koguti teavet Nauseda lähikonda kuuluvate poliitikute, ärimeeste ja kultuuritegelaste, sealhulgas presidendi meeskonna kohta.
Korrakaitseametkonnad ja julgeolekuamet ei ole nende dokumentide sisu seni kommenteerinud.
Bakas palus veebruaris seimi juhtkonda luua ajutine uurimiskomisjon võimaliku valimisprotsessi ebaseadusliku sekkumise uurimiseks, kuid seimi juhtkond keeldus sellest. | Leedu julgeolekuteenistus luuras presidendikandidaatide lähikonna järgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametnik esitas sellekohase teabe 2019. aasta aprillis toonasele parlamendi julgeoleku ja kaitsekomisjoni esimehele Vytautas Bakasele, prokurör Evaldas Pašilisele ja eriuurimisteenistuse juhile Žydrunas Bartkusele.
Ametniku nime tema enda palvel ei avaldata.
Ta teatas kolmest episoodist. Ametniku teatel koguti teavet Nauseda lähikonda kuuluvate poliitikute, ärimeeste ja kultuuritegelaste, sealhulgas presidendi meeskonna kohta.
Korrakaitseametkonnad ja julgeolekuamet ei ole nende dokumentide sisu seni kommenteerinud.
Bakas palus veebruaris seimi juhtkonda luua ajutine uurimiskomisjon võimaliku valimisprotsessi ebaseadusliku sekkumise uurimiseks, kuid seimi juhtkond keeldus sellest.
### Response:
Leedu julgeolekuteenistus luuras presidendikandidaatide lähikonna järgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meeste koondise kalender UEFA Rahvuste liigas:
05.09.2020 kell 19.00 Eesti - Gruusia, A. Le Coq Arena
08.09.2020 kell 19.00 Armeenia - Eesti
08.10.2020 kell 21.45* Eesti - Põhja-Makedoonia, A. Le Coq Arena
11.10.2020 kell 19.00 Eesti - Armeenia, A. Le Coq Arena
13.11.2020 kell 21.45* Põhja-Makedoonia - Eesti
16.11.2020 kell 19.00 Gruusia - Eesti
Kõik algusajad on märgitud Eesti aja järgi.
*Algusaeg võib Eesti ja Põhja-Makedoonia vahelisel kokkuleppel muutuda 19.00-ks.
Piletimüügiga seonduvast teavitab Eesti Jalgpalli Liit täiendavalt. | Eesti alustab Rahvuste liigat 5. septembril Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meeste koondise kalender UEFA Rahvuste liigas:
05.09.2020 kell 19.00 Eesti - Gruusia, A. Le Coq Arena
08.09.2020 kell 19.00 Armeenia - Eesti
08.10.2020 kell 21.45* Eesti - Põhja-Makedoonia, A. Le Coq Arena
11.10.2020 kell 19.00 Eesti - Armeenia, A. Le Coq Arena
13.11.2020 kell 21.45* Põhja-Makedoonia - Eesti
16.11.2020 kell 19.00 Gruusia - Eesti
Kõik algusajad on märgitud Eesti aja järgi.
*Algusaeg võib Eesti ja Põhja-Makedoonia vahelisel kokkuleppel muutuda 19.00-ks.
Piletimüügiga seonduvast teavitab Eesti Jalgpalli Liit täiendavalt.
### Response:
Eesti alustab Rahvuste liigat 5. septembril Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas on olla vahesoolisuse ehk intersoolisuse (ingl intersex) seisundis sündinud teismeline konservatiivses kogukonnas, kui sa tunned – ja päriselt ka oled – poiss, aga su vanemad sunnivad sind kandma kleiti ja vanad semud, kellega sa väiksena mürasid, peavad sind haigeks? Kirjastus ;paranoia on avaldanud Kanada kirjaniku ja aktivisti Alec Butleri autobiograafiliste sugemetega romaani "Rämeparadiis". Teos jutustab loo transsoolise noore Terry Tomey teismeeast, kuhu mahtusid kiire kehaline areng, esimene suur ja kirglik armastus, vanemate vaen ja leppimine, seksuaalne vägivald ja traumaga toimetulek ning peategelase avastus, et ta kannab endas indiaani verd.
Vägivald ja hirmutunne põimuvad romantiliste seikluste, uljaste unistuste ja märgade unelmatega, muutes teose sisulise raskuse vahetuks ja kaasahaaravaks, koguni lennutavaks kogemuseks. Põlatud "teistsuguses" ärkab keegi, keda Ameerika põlisrahvad pidasid pühaks.
Two-Spirit ehk kahevaimuline autor
Alec Butler "Rämeparadiis" (Rough Paradise, originaalis ilmunud 2014). Tõlkija Joanna Ellmann. Kirjastus ;paranoia, 2019.
Ammu enne Alec Butleri 2014. aastal avaldatud originaalteose tõlkimist eesti keelde oli mul õnn temaga isiklikult tutvuda. Meie sõprus sai alguse 2012. aastal Berliinis Entzauberti nimelisel queer' il DIY filmifestivalil, kus filme näidati vabas õhus vagunelamute vahel roheluses. Oma esimesel mälupildil Alecist näen teda palaval suvepäeval istumas – ülakeha paljas – backstage 'i-tsoonis plastmasstoolil, mis kuulub jätkuvalt paljude aiapidude sisustuse hulka. Alecil olid pikad tumedad juuksed, hõre habe, suured silmad ja sõbralik naeratus. Üle tema käsivarte jooksid tätoveeringud mütoloogilistest tegelastest ja tema suured rinnad rippusid vallatult kõhul. Ja kuidagi said meist kiiresti festivali bestikad.
Entzaubertil esitles ta oma animafilmide triloogiat pealkirjaga "Misadventures of Pussy Boy", millest sai õhtu hitt. Pussy Boy või Kiisupoiss oli ka viis, kuidas "Rämeparadiisi" peategelast kutsuti – küll pilkavalt, aga ka hellitavalt. See animafilmide seeria (lingid allpool) on Aleci sõnul raamatu omamoodi kaasteos.
Ühtlasi juhendas Alec festivalil töötuba Põhja-Ameerika põlisrahvaste pärimusest, mille käigus tegime rituaali, esitades palvuseid nelja ilmakaarde. Alec on auhinnatud näitekirjanik, autor ja filmitegija ning selle kõige kõrvalt ennekõike aktivist ja sotsiaaltöötaja. Aga ta on ka vahendaja: kahevaimulisena (ingl two-spirit) on ta Põhja-Ameerika põlisrahvaste pärimuse ja vaimsuse kandja.
Nimelt on väga paljude Põhja-Ameerika põlisrahvaste hulgas täheldatud eri vormides sootransgressiivset käitumist ja identiteete. Pikka aega viitasid koloniaaluurijad ja antropoloogid nendele nähtustele berdache 'i termini kaudu, mida nüüd peetakse halvustavaks. Nimetus two-spirit ehk kahevaimuline või liitsooline kuulutati välja 1990. aastal eelmist sõna asendama. Sellest sai uus katustermin kõikide Ameerika põlisrahvastest normatiivsuseväliste soolistatud käitumisviiside ja identiteetide märkimiseks. "Rämeparadiis" on niisiis ka sissevaade Aleci enda teismeikka, kui ta alles avastas oma etnilised juured ja leidis sellest tuge iseenda aktsepteerimiseks.
"Ma tahan olla vaba traataedadest, lennata seal sinises taevas üleval"
Raamatu peategelane Terry, sünninime järgi Teresa, kasvas üles imeilusal saarel Põhja-Ameerikas. Vaatamata ümbritsevale paradiisile puutumatute järvede ja valgete liivarandadega on Terry lapsepõlve mänguruum terasetehase räpane küljealune tõrvapapist barakkide ja sopaste teedega. Saarel tuntakse seda kanti räbulinnana. Siin haiseb mädamuna järele ja igapäevase helitausta loob rongirööbaste ragin.
Tegevustiku toimumise ajaks on 1969. aasta Stonewalli rahutustest New Yorkis – sündmus, mida peetakse LGBT liikumise alguseks – möödunud neli aastat ja Pink Floydi " Dark Side of the Moon" albumi üllitamisest mõned kuud. 14-aastast Terryt on tabanud puberteet – tema õlad muutuvad laiemaks ja lõual kasvab habe. See kõik oleks muidugi okei, koguni rõõmustav, kui vaid tema isa ja ema ei sunniks teda kleiti kandma, arst psühhiaatriahaiglast ei kavatseks tema riista lühemaks lõigata ja nende ühine soov poleks Terry "korda teha", ta "ära parandada".
Kui veel lapsepõlves pidasid nii vanemad kui ka õuepealsed mängukaaslased, kellega Terryle meeldis maadelda, tema poisilikku olekut omamoodi armsaks, siis puberteet lõi elu segamini. Korraga muutus sugu ja sooline esitus oluliseks teemaks. Koguni sedavõrd tähtsaks, et sellest sai põhiprobleem nii Terry vanematele, koolikaaslastele kui ka kunagistele semudele. Terry vanemad panevad ta katoliiklikkusse tüdrukutekooli. Teda narritakse, mõnitatakse, lüüakse. "Hei, mis sa oled? Poiss või tüdruk?"
Arst niinimetatud Koorekompvekkide Paleest, mis vaatamata ahvatlevale nimele viitab psühhiaatriahaiglale, rakendab Terry peal "aversiooniteraapiat", mida muudel aegadel ja muudes kontekstides – ehk siiski ka mõne teise tolleaegse meditsiinitöötaja poolt – mõistetaks seksuaalse kuritarvitamisena. Vägistamisena. Need piinarikkad kogemused panid peategelase pinge ja häbiga suhtuma oma kehasse ja seksuaalsusesse. Ja kuskil eemal – nii lähedal ja samas nii võimatult kaugel – on maaliline ja maagiline paradiis.
Lohutust sellel karmil pinnal pakkusid Terryle raamatud ja vastuse otsimine maailmast väljaspool paradiisisaart küsimusele, kas leidub teisigi temasugused. Vihjeid ja mõningast tuge leiab ta Kreeka mütoloogiast, kuni tema ellu tuleb imekaunis ja põikpäine indiaanlanna Darla – ainus inimene, kes teda aktsepteerib ja tunnustab. Darla enda elu pole sugugi kergem. Baariomanikust isa mitte üksnes ei kupelda oma tütart klientidele, vaid väärkohtleb teda seksuaalselt ka ise.
Kaks outsider 'it leiavad teineteist. Nad armuvad, neist saavad parimad sõbrad ja teekaaslased. Ühtlasi ütleb Darla, et Terry-sugused on indiaanlastest esivanemate järgi pühad.
Armastuskiri vanematele
Vahesoolisus ehk i ntersoolisus (varem ka interseksuaalsus) on koondnimetus sellise keha kohta, kus sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud on atüüpilised ehk ei sobi normidega, mida peetakse naistele ja meestele omasteks. Tegemist on kaasasündinud nähtusega. Intersoolisus ei tähenda, et inimene ise ei suuda määratleda enda sugu, samuti ei pruugi eripära olla väliselt näha.
Trans, transsoolisus (ingl trans, transgender) on üldmõiste, mis koondab enda alla inimesed, kelle sooline identiteet ja/või sooline eneseväljendus ei lange kokku sünnil määratud sooga. Vahesoo seisundis inimene võib olla ka trans.
Vahesoolisuse seisundis sündinud peategelase asetamine töölisklassi keskkonda võrdlemisi suletud ja rassistlikku olmesse võimaldab paljudele trans inimestele osaks saanud vägivalda – nii vaimset, füüsilist, meditsiinilist kui ka seksuaalset – esitleda mikroskoopilise täpsusega. Kuidas ühe isiku kehalistest omadustest tekitatakse korraga selline probleemistik, milles tema enda keha ja sügavalt subjektiivne tunnetus seda üht või teistviisi väljendada pole sugugi tema vaba eksistentsiaalne olemus ja tahe, vaid objekt, mida võib vastavalt ülejäänud inimeste soovidele ja ettekujutustele noomida, vormida või teda seepärast kogukonnast välja heita. Sest ta on "haige". Ta on queer – 1970ndatel kasutati seda tõesti sõimusõnana, kuni aktivistid selle järgmise kümnendi käigus kodustasid ja teadlased sellest omakorda valdkonna ja teooria vormisid.
Terry ja Darla romantiline suhe asetub vägivaldsesse taustasüsteemi. Selles tegevusliinis joonistub välja emotsionaalselt toetavate intiimsuhete olulisus queer -kogemuses. Seksuaalne suhe ja armastus ei ole mitte lihtsalt meeldivad kogemused, nagu ilmselt paljud meist on harjunud mõtlema. See mõjub ka enesekinnituslikult. See annab julgust ja selgust – tunde, et sind armastatakse ja hinnatakse sellisena, nagu sa oled. Seksuaalsuse väljendus nimelt on ka enesekinnituslik praktika, mis on seda olulisem just trans kehade puhul, kes on ilmselt märksa sagedamini kogenud häbitunnet ja haavatavust seoses oma keha ja seksuaalsusega.
Teine oluline tegevusliin puudutab Terry suhet oma vanematesse, kes olid suures segaduses oma vahesoolisuse seisundis sündinud lapse pärast ja samas teda väga armastasid. Alec on öelnud, et seda osa oli tal emotsionaalselt kõige keerulisem kirjutada. Kuna ema ja isa lõpuks lepivad ja tunnustavad oma lapse sooidentiteeti, peab autor teost omamoodi armastuskirjaks oma vanematele.
Struktuurse vägivallaajaloo peegeldus
1990. alguses käivitunud trans uuringute valdkonna üks olulisemaid seisukohti oli teadmiste autorsuse mitmekesistamine – et ka transinimeste enesekirjeldus ja eneserefleksioon on legitiimne teadmiste allikas. Sellega vastanduti senistele valdavalt patologiseerivatele teaduslikele käsitlustele transsoolisusest, kus trans inimesed olid paiksooliste (ingl cis-gender) teadlaste uurimisobjektiks. Trans kehad asetati tavaliselt soo normatiivsesse raamistikku ja transsoolisust kujutati 20. sajandi teises pooles valdavalt lineaarse liikumisena ühest fikseeritud sookategooriast teise.
Taolised arusaamad soost puudutasid omakorda vahesoolisuse seisundis sündinud lapsi, kelle puhul sageli "parandati" suguelundid normile vastavaks veel enne kui lapsel oli välja kujunenud sooline tunnetus. Selge see, et millegi eemaldamine on märksa lihtsam kirurgiline protseduur kui millegi ehitamine, mistõttu kannatasid eriti just vahesoolisuse seisundis sündinud trans mehed nagu ka romaani peategelane.
Mõned aastad enne teose tegevustikku avaldati koguni teaduslikke publikatsioone sellest, et sugu on võimalik kasvatuse kaudu korrigeerida. Tuntud on niinimetatud Johni/Joani juhtum identsetest, poisina sündinud kaksikutest, kellest ühte kasvatati tüdrukuna. Kogemus tekitas mõistagi asjaosalisele korvamatu psühholoogilise ja füsioloogilise kahju. Raamatu tegevustik asetub perioodi, kus taolised käsitlused olid veel värskelt õhus. Nii sepitseb ka psühhiaatriahaigla arst plaani eemaldada elund, mis olevat tüdruku jaoks liiga suur, aga mida Terry peab oma riistaks ja sooviks pigem, et arst aitaks seda suuremaks muuta.
Selge osutus struktuursele vägivallale siira ja otsekohese teismelise hääle taustal muudab loo väga liigutavaks. Lugu rõhutab selliste kirjandusteose olulisust ühiskondlike muutuste esilekutsumisel, mis on kirjutatud perspektiividest, mis pole normatiivsed. Just seetõttu on kirjastus ;paranoia ja tõlkija Joanna Ellmanni töö tänuväärne. Sest nüüd on eestikeelsena kättesaadav üks kaasahaarav, mõtlemapanev, koguni metafoorse jõuga lugu trans kogemusest struktuurse vägivalla tingimustes.
Ilmselt mäletame kõik, kuidas on olla teismeline. Kui me alles õpime kõndima selles soolistatud maailmas, mil võime koguni obsessiivselt suhtuda asjadesse ja tegevustesse, mida seostatakse meeste või naiste "maailmadega", kui otsime romantikat, armume meeletult ning kogeme iha naudingute ja ebakindluste vahelisel peenel joonel. Ent vaid vähestele on tuttav, kuidas on kogeda noorust nii, kui sa tunned, et oled poiss (või tüdruk), aga keegi sind millegi pärast ei usu.
Arvustus ilmus esmalt Feministeeriumis.
Alec Butleri animafilmide triloogia "Misadventures of Pussy Boy: First Love / Sick / First Period"
1. First Love
2. Sick
3. First Period | Arvustus. Lend rämeparadiisis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas on olla vahesoolisuse ehk intersoolisuse (ingl intersex) seisundis sündinud teismeline konservatiivses kogukonnas, kui sa tunned – ja päriselt ka oled – poiss, aga su vanemad sunnivad sind kandma kleiti ja vanad semud, kellega sa väiksena mürasid, peavad sind haigeks? Kirjastus ;paranoia on avaldanud Kanada kirjaniku ja aktivisti Alec Butleri autobiograafiliste sugemetega romaani "Rämeparadiis". Teos jutustab loo transsoolise noore Terry Tomey teismeeast, kuhu mahtusid kiire kehaline areng, esimene suur ja kirglik armastus, vanemate vaen ja leppimine, seksuaalne vägivald ja traumaga toimetulek ning peategelase avastus, et ta kannab endas indiaani verd.
Vägivald ja hirmutunne põimuvad romantiliste seikluste, uljaste unistuste ja märgade unelmatega, muutes teose sisulise raskuse vahetuks ja kaasahaaravaks, koguni lennutavaks kogemuseks. Põlatud "teistsuguses" ärkab keegi, keda Ameerika põlisrahvad pidasid pühaks.
Two-Spirit ehk kahevaimuline autor
Alec Butler "Rämeparadiis" (Rough Paradise, originaalis ilmunud 2014). Tõlkija Joanna Ellmann. Kirjastus ;paranoia, 2019.
Ammu enne Alec Butleri 2014. aastal avaldatud originaalteose tõlkimist eesti keelde oli mul õnn temaga isiklikult tutvuda. Meie sõprus sai alguse 2012. aastal Berliinis Entzauberti nimelisel queer' il DIY filmifestivalil, kus filme näidati vabas õhus vagunelamute vahel roheluses. Oma esimesel mälupildil Alecist näen teda palaval suvepäeval istumas – ülakeha paljas – backstage 'i-tsoonis plastmasstoolil, mis kuulub jätkuvalt paljude aiapidude sisustuse hulka. Alecil olid pikad tumedad juuksed, hõre habe, suured silmad ja sõbralik naeratus. Üle tema käsivarte jooksid tätoveeringud mütoloogilistest tegelastest ja tema suured rinnad rippusid vallatult kõhul. Ja kuidagi said meist kiiresti festivali bestikad.
Entzaubertil esitles ta oma animafilmide triloogiat pealkirjaga "Misadventures of Pussy Boy", millest sai õhtu hitt. Pussy Boy või Kiisupoiss oli ka viis, kuidas "Rämeparadiisi" peategelast kutsuti – küll pilkavalt, aga ka hellitavalt. See animafilmide seeria (lingid allpool) on Aleci sõnul raamatu omamoodi kaasteos.
Ühtlasi juhendas Alec festivalil töötuba Põhja-Ameerika põlisrahvaste pärimusest, mille käigus tegime rituaali, esitades palvuseid nelja ilmakaarde. Alec on auhinnatud näitekirjanik, autor ja filmitegija ning selle kõige kõrvalt ennekõike aktivist ja sotsiaaltöötaja. Aga ta on ka vahendaja: kahevaimulisena (ingl two-spirit) on ta Põhja-Ameerika põlisrahvaste pärimuse ja vaimsuse kandja.
Nimelt on väga paljude Põhja-Ameerika põlisrahvaste hulgas täheldatud eri vormides sootransgressiivset käitumist ja identiteete. Pikka aega viitasid koloniaaluurijad ja antropoloogid nendele nähtustele berdache 'i termini kaudu, mida nüüd peetakse halvustavaks. Nimetus two-spirit ehk kahevaimuline või liitsooline kuulutati välja 1990. aastal eelmist sõna asendama. Sellest sai uus katustermin kõikide Ameerika põlisrahvastest normatiivsuseväliste soolistatud käitumisviiside ja identiteetide märkimiseks. "Rämeparadiis" on niisiis ka sissevaade Aleci enda teismeikka, kui ta alles avastas oma etnilised juured ja leidis sellest tuge iseenda aktsepteerimiseks.
"Ma tahan olla vaba traataedadest, lennata seal sinises taevas üleval"
Raamatu peategelane Terry, sünninime järgi Teresa, kasvas üles imeilusal saarel Põhja-Ameerikas. Vaatamata ümbritsevale paradiisile puutumatute järvede ja valgete liivarandadega on Terry lapsepõlve mänguruum terasetehase räpane küljealune tõrvapapist barakkide ja sopaste teedega. Saarel tuntakse seda kanti räbulinnana. Siin haiseb mädamuna järele ja igapäevase helitausta loob rongirööbaste ragin.
Tegevustiku toimumise ajaks on 1969. aasta Stonewalli rahutustest New Yorkis – sündmus, mida peetakse LGBT liikumise alguseks – möödunud neli aastat ja Pink Floydi " Dark Side of the Moon" albumi üllitamisest mõned kuud. 14-aastast Terryt on tabanud puberteet – tema õlad muutuvad laiemaks ja lõual kasvab habe. See kõik oleks muidugi okei, koguni rõõmustav, kui vaid tema isa ja ema ei sunniks teda kleiti kandma, arst psühhiaatriahaiglast ei kavatseks tema riista lühemaks lõigata ja nende ühine soov poleks Terry "korda teha", ta "ära parandada".
Kui veel lapsepõlves pidasid nii vanemad kui ka õuepealsed mängukaaslased, kellega Terryle meeldis maadelda, tema poisilikku olekut omamoodi armsaks, siis puberteet lõi elu segamini. Korraga muutus sugu ja sooline esitus oluliseks teemaks. Koguni sedavõrd tähtsaks, et sellest sai põhiprobleem nii Terry vanematele, koolikaaslastele kui ka kunagistele semudele. Terry vanemad panevad ta katoliiklikkusse tüdrukutekooli. Teda narritakse, mõnitatakse, lüüakse. "Hei, mis sa oled? Poiss või tüdruk?"
Arst niinimetatud Koorekompvekkide Paleest, mis vaatamata ahvatlevale nimele viitab psühhiaatriahaiglale, rakendab Terry peal "aversiooniteraapiat", mida muudel aegadel ja muudes kontekstides – ehk siiski ka mõne teise tolleaegse meditsiinitöötaja poolt – mõistetaks seksuaalse kuritarvitamisena. Vägistamisena. Need piinarikkad kogemused panid peategelase pinge ja häbiga suhtuma oma kehasse ja seksuaalsusesse. Ja kuskil eemal – nii lähedal ja samas nii võimatult kaugel – on maaliline ja maagiline paradiis.
Lohutust sellel karmil pinnal pakkusid Terryle raamatud ja vastuse otsimine maailmast väljaspool paradiisisaart küsimusele, kas leidub teisigi temasugused. Vihjeid ja mõningast tuge leiab ta Kreeka mütoloogiast, kuni tema ellu tuleb imekaunis ja põikpäine indiaanlanna Darla – ainus inimene, kes teda aktsepteerib ja tunnustab. Darla enda elu pole sugugi kergem. Baariomanikust isa mitte üksnes ei kupelda oma tütart klientidele, vaid väärkohtleb teda seksuaalselt ka ise.
Kaks outsider 'it leiavad teineteist. Nad armuvad, neist saavad parimad sõbrad ja teekaaslased. Ühtlasi ütleb Darla, et Terry-sugused on indiaanlastest esivanemate järgi pühad.
Armastuskiri vanematele
Vahesoolisus ehk i ntersoolisus (varem ka interseksuaalsus) on koondnimetus sellise keha kohta, kus sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud on atüüpilised ehk ei sobi normidega, mida peetakse naistele ja meestele omasteks. Tegemist on kaasasündinud nähtusega. Intersoolisus ei tähenda, et inimene ise ei suuda määratleda enda sugu, samuti ei pruugi eripära olla väliselt näha.
Trans, transsoolisus (ingl trans, transgender) on üldmõiste, mis koondab enda alla inimesed, kelle sooline identiteet ja/või sooline eneseväljendus ei lange kokku sünnil määratud sooga. Vahesoo seisundis inimene võib olla ka trans.
Vahesoolisuse seisundis sündinud peategelase asetamine töölisklassi keskkonda võrdlemisi suletud ja rassistlikku olmesse võimaldab paljudele trans inimestele osaks saanud vägivalda – nii vaimset, füüsilist, meditsiinilist kui ka seksuaalset – esitleda mikroskoopilise täpsusega. Kuidas ühe isiku kehalistest omadustest tekitatakse korraga selline probleemistik, milles tema enda keha ja sügavalt subjektiivne tunnetus seda üht või teistviisi väljendada pole sugugi tema vaba eksistentsiaalne olemus ja tahe, vaid objekt, mida võib vastavalt ülejäänud inimeste soovidele ja ettekujutustele noomida, vormida või teda seepärast kogukonnast välja heita. Sest ta on "haige". Ta on queer – 1970ndatel kasutati seda tõesti sõimusõnana, kuni aktivistid selle järgmise kümnendi käigus kodustasid ja teadlased sellest omakorda valdkonna ja teooria vormisid.
Terry ja Darla romantiline suhe asetub vägivaldsesse taustasüsteemi. Selles tegevusliinis joonistub välja emotsionaalselt toetavate intiimsuhete olulisus queer -kogemuses. Seksuaalne suhe ja armastus ei ole mitte lihtsalt meeldivad kogemused, nagu ilmselt paljud meist on harjunud mõtlema. See mõjub ka enesekinnituslikult. See annab julgust ja selgust – tunde, et sind armastatakse ja hinnatakse sellisena, nagu sa oled. Seksuaalsuse väljendus nimelt on ka enesekinnituslik praktika, mis on seda olulisem just trans kehade puhul, kes on ilmselt märksa sagedamini kogenud häbitunnet ja haavatavust seoses oma keha ja seksuaalsusega.
Teine oluline tegevusliin puudutab Terry suhet oma vanematesse, kes olid suures segaduses oma vahesoolisuse seisundis sündinud lapse pärast ja samas teda väga armastasid. Alec on öelnud, et seda osa oli tal emotsionaalselt kõige keerulisem kirjutada. Kuna ema ja isa lõpuks lepivad ja tunnustavad oma lapse sooidentiteeti, peab autor teost omamoodi armastuskirjaks oma vanematele.
Struktuurse vägivallaajaloo peegeldus
1990. alguses käivitunud trans uuringute valdkonna üks olulisemaid seisukohti oli teadmiste autorsuse mitmekesistamine – et ka transinimeste enesekirjeldus ja eneserefleksioon on legitiimne teadmiste allikas. Sellega vastanduti senistele valdavalt patologiseerivatele teaduslikele käsitlustele transsoolisusest, kus trans inimesed olid paiksooliste (ingl cis-gender) teadlaste uurimisobjektiks. Trans kehad asetati tavaliselt soo normatiivsesse raamistikku ja transsoolisust kujutati 20. sajandi teises pooles valdavalt lineaarse liikumisena ühest fikseeritud sookategooriast teise.
Taolised arusaamad soost puudutasid omakorda vahesoolisuse seisundis sündinud lapsi, kelle puhul sageli "parandati" suguelundid normile vastavaks veel enne kui lapsel oli välja kujunenud sooline tunnetus. Selge see, et millegi eemaldamine on märksa lihtsam kirurgiline protseduur kui millegi ehitamine, mistõttu kannatasid eriti just vahesoolisuse seisundis sündinud trans mehed nagu ka romaani peategelane.
Mõned aastad enne teose tegevustikku avaldati koguni teaduslikke publikatsioone sellest, et sugu on võimalik kasvatuse kaudu korrigeerida. Tuntud on niinimetatud Johni/Joani juhtum identsetest, poisina sündinud kaksikutest, kellest ühte kasvatati tüdrukuna. Kogemus tekitas mõistagi asjaosalisele korvamatu psühholoogilise ja füsioloogilise kahju. Raamatu tegevustik asetub perioodi, kus taolised käsitlused olid veel värskelt õhus. Nii sepitseb ka psühhiaatriahaigla arst plaani eemaldada elund, mis olevat tüdruku jaoks liiga suur, aga mida Terry peab oma riistaks ja sooviks pigem, et arst aitaks seda suuremaks muuta.
Selge osutus struktuursele vägivallale siira ja otsekohese teismelise hääle taustal muudab loo väga liigutavaks. Lugu rõhutab selliste kirjandusteose olulisust ühiskondlike muutuste esilekutsumisel, mis on kirjutatud perspektiividest, mis pole normatiivsed. Just seetõttu on kirjastus ;paranoia ja tõlkija Joanna Ellmanni töö tänuväärne. Sest nüüd on eestikeelsena kättesaadav üks kaasahaarav, mõtlemapanev, koguni metafoorse jõuga lugu trans kogemusest struktuurse vägivalla tingimustes.
Ilmselt mäletame kõik, kuidas on olla teismeline. Kui me alles õpime kõndima selles soolistatud maailmas, mil võime koguni obsessiivselt suhtuda asjadesse ja tegevustesse, mida seostatakse meeste või naiste "maailmadega", kui otsime romantikat, armume meeletult ning kogeme iha naudingute ja ebakindluste vahelisel peenel joonel. Ent vaid vähestele on tuttav, kuidas on kogeda noorust nii, kui sa tunned, et oled poiss (või tüdruk), aga keegi sind millegi pärast ei usu.
Arvustus ilmus esmalt Feministeeriumis.
Alec Butleri animafilmide triloogia "Misadventures of Pussy Boy: First Love / Sick / First Period"
1. First Love
2. Sick
3. First Period
### Response:
Arvustus. Lend rämeparadiisis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wall Street Journali sõnul soovib võistkond tahab loobuda Strade Bianche ja Milano - San Remo ühepäevasõitudest ning Tirreno-Adriatico velotuurist. UCI ega EF Education First pole veel olukorda veel kommenteerinud.
EF Education Firsti soov tuleneb Itaalia põhjaosas levivast koroonaviirusest. Itaalias on avastatud üle 2500 koroonaviiruse juhtumi, surnuid on 79.
Viiruse tõttu on Itaalias tühistatud juba hulgaliselt spordisündmusi, või on neid peetud suletud uste taga. | Kangerti võistkond tahab koroonaviiruse tõttu mainekatest sõitudest loobuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wall Street Journali sõnul soovib võistkond tahab loobuda Strade Bianche ja Milano - San Remo ühepäevasõitudest ning Tirreno-Adriatico velotuurist. UCI ega EF Education First pole veel olukorda veel kommenteerinud.
EF Education Firsti soov tuleneb Itaalia põhjaosas levivast koroonaviirusest. Itaalias on avastatud üle 2500 koroonaviiruse juhtumi, surnuid on 79.
Viiruse tõttu on Itaalias tühistatud juba hulgaliselt spordisündmusi, või on neid peetud suletud uste taga.
### Response:
Kangerti võistkond tahab koroonaviiruse tõttu mainekatest sõitudest loobuda |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.