instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karl Ove Knausgård
"Minu võitlus"
Norra keeles ilmunud kuues osas 2009–2011 ("Min kamp")
e.k. 2016–... (seni neli osa), tõlkinud Sigrid Tooming
ca 3600 lk
Keskealine norra mees kirjutab mitte millestki 3600 lehekülge – ja inimesed loevad.
Czesław Miłosz on öelnud, et kui perre sünnib kirjanik, on see perekond hukule määratud. Varem või hiljem viib isikliku kogemuse kasutamine kirjutamisel selleni, et teksti ilmuvad laused, stseenid ja tegelaskujud päriselust. Kui sa juba ette tead, et sellest lugemine võib sinu lähedastele võib prototüüpidele (naabritele, klassikaaslasele, sõpradele ja vaenlastele) haiget teha või vähemasti ebamugavustunnet tekitada, siis miks seda kõike ette võtta? Miłoszi sõnul on see vabandatav siis, kui sündinud tekst ei ole lihtsalt ekshibitsionism ja kuulsusejanu, vaid kõrgem üldistus, mis teenib mingit suuremat eesmärki.
Autofiktsioon või autobiograafiline ilukirjandus pole eriti uus žanr, selle alla võib lahterdada näiteks nii Ernest Hemingway kui Marcel Prousti teoseid, kuid 1968. aastal sündinud norra kirjaniku Karl Ove Knausgårdi kuueosalise raamatutsükli "Minu võitlus" edu on ka 21. sajandi kirjanduspildis veidralt silmapaistev nähtus. Ta võitis 1998 norra kirjandukriitikute aastapreemia debüütromaaniga õpetaja suhtest oma 13-aastase õpilasega ja selle järelmitest (eufemism Karistusseadustiku § 145 kohta), kuid seda edu ei saa võrrelda kõigest mõne aasta jooksul ilmunud kuueosalise teosega "Minu võitlus", mis lühidalt öeldes räägib autori ja tema lähedaste elust.
Miks peaks keegi tahtma lugeda 3600 lehekülge ühe suhteliselt tundmatu keskealise mehe elust? Numbrid kinnitavad, et tahetakse küll, sest üksnes Norras on sarja raamatuid müüdud kokku umbes poole miljoni jagu. Kahtlemata on üks Knausgårdi edu põhjus tema hea kirjutamisstiil, kuigi ta kirjutaks just kui mitte millestki, kuid seejuures üsna teravalt, nagu steroide pruukinud Õnnepalu. Teise põhjusena ei maksa alahinnata inimeste loomupärast uudishimu teiste ellu piiluda. Kõige populaarsemad on sarja kaks esimest osa, mis keskenduvad autori isale ja abielule, viimases on pentsiku lisana sadade lehekülgede pikkune essee mh Hitleri ja Paul Celani teemal, mille enamik lugejaid arvatavasti jätavad vahele. Knausgårdi sarja on ka üksjagu tõlgitud, kuid huvitaval kombel ei ole sarjal olnud suurt menu Prantsusmaal, kus lugejad olevat autobiograafilise ilukirjandusega juba märksa rohkem harjunud.
"Minu võitluse" eri osades on fookus autori autoritaarsel isal, tema abielul ja naise vaimsetel probleemidel, noorusaastatel ja päris sageli täiesti argistel toimetustel. Nii võib ta ironiseerida noorte toitumisharjumuste üle, kirjeldada kohvi tegemist ja oma verist rooja (mille lõhn talle meeldib), matusebüroo töökorraldust ja sugulaste pentsikusi. Raamatu ilmumise järel puhkes suurem meediatsirkus ja kuna Knausgård on Norras väga haruldane nimi, oli lihtne prototüübid üles leida ning muidugi oli tüli (õigupoolest väga mitu tüli) majas. Vahepeal elas Knausgård Rootsis koos raamatusarjas tegelasena figureeriva abikaasa Linda Boström Knausgårdiga, kellega neil on neli ühist last. See abielu purunes ja Boström on nüüd ise kirjutanud mitu raamatut ning peab sageli kommenteerima oma endise abikaasaga seonduvat. Knausgård on väitnud, et kõike arvestades praegu ta sarja kirjutamist enam ette ei võtaks. Ei tea midagi!
David Grossman
"Hobune astub baari"
Heebrea keeles 2014 (סוס אחד נכנס לבר), e.k. pole veel avaldatud
194 lk
Omadega läbi püstijalakoomiku etteaste kirjeldab Iisraeli ja tervet inimkonda.
Kuigi selle nimekirja autorite seas on terve hulk vähemalt osalt juudi päritolu kirjanikke, on 1954. aastal Jeruusalemmas sündinud David Grossman ainus, keda võib pidada puhtalt Iisraeli autoriks. Grossman on põlvkonna jagu noorem kui seni rahvusvaheliselt tõlgituim kaasaegse Iisraeli kirjanduse suurkuju Amos Oz, kes suri 2018. aastal. Kui Ozi raamatutest on eesti keeles ilmunud viis, siis Grossmani romaanidest seni vaid "Maailma otsa", mahukas armastuskolmnurgaks vormitud lugu Iisraeli ühiskonnast XX sajandil ning suhetest juutide ja araablaste vahel. Ozi ja Grossmani kõrvutamine ei põhine ainult päritolul, sarnased teemad domineerivad nende mõlemi paljudes raamatutes, nad jõudsid ka tihti koos sõna võtta ühiskondlikel teemadel, soovitades sõjaliste konfliktide ajal kiiremini vaherahuni jõuda või arvestada rohkem ka palestiinlaste õigustega. Tagatipuks sai Grossmani poeg Uri surma 2006. aasta Liibanoni sõja ajal, mis tekitas õõvastava ühenduspunkti raamatus "Maailma otsa" käsitletud sõtta minevate noorte meeste teemaga.
Ka juudi kirjandusel või vähemalt selle mainel on teatud stereotüübid ja põhiteemad, millest ühe osa võiks tõmmata Šolom Aleihhemi ja tema moodsamate jüngrite (nt Etgar Keret, kellelt eesti keeles jutukogu "Kissingeri igatsedes") järgi juudi huumori mütsi alla ja teiseks saab koondada juutide-araablaste suhetele keskenduvad teemad. Grossmani romaan "Hobune astub baari" on nende kahe teema hübriid ja see pälvis 2017 rahvusvahelise Bookeri auhinna, mida jagatakse inglise keelde tõlgitud ilukirjandusele. "Hobune astub baari" on võrdlemisi kiire lugemine, mis toimub ühes Iisraeli kuurortlinna baaris. Vananev püstijalakoomik Dovaleh on miskipärast palunud oma esinemist kuulama noorepõlvesõbra, endise kohtuniku Avishai, kuigi nad pole üksteist näinud umbes nelikümmend aastat.
Dovaleh teeb rea magedaid nalju ning üha rohkem hakkab ta imelikuks kiskuval õhtul pidama tiraade oma elatud elust, puudutades ka tema ühiseid kokkupuuteid Avishaiga, mis muidugi kasvab kirjelduseks Iisraeli ühiskonnast ning lugeja hakkab algselt vastikuna portreteeritud Dovalehi sümpaatsemana nägema või talle kaasa tundma. Publik jälgib seda valusat enesenüpeldust samasuguse vastumeelsuse ja sõltuvusega nagu Knausgårdi lugeja. Kuigi raamatus tehakse ka naljakaid nalju, ei ole see siiski kindlasti koomiline romaan, vaid kohati üsna valusaid teemasid puudutav lugu. David Grossman külastas Eestit 2015. aastal festivali HeadRead raames.
Aastavahetuse paiku tekitas poleemikat Venemaal väidetavalt antud korraldus korjata ära vanusepiirangu hoiatuseta Grossmani romaani "Kellegagi joosta" eksemplarid, sest see võivat noorte seas "põhjustada teismeliste rasedusi ning suguhaiguste levikut". Nagu juudi huumor ikka, läbi pisarate. | 21. sajandi 50 olulist romaani. Knausgaard ja Grossman | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karl Ove Knausgård
"Minu võitlus"
Norra keeles ilmunud kuues osas 2009–2011 ("Min kamp")
e.k. 2016–... (seni neli osa), tõlkinud Sigrid Tooming
ca 3600 lk
Keskealine norra mees kirjutab mitte millestki 3600 lehekülge – ja inimesed loevad.
Czesław Miłosz on öelnud, et kui perre sünnib kirjanik, on see perekond hukule määratud. Varem või hiljem viib isikliku kogemuse kasutamine kirjutamisel selleni, et teksti ilmuvad laused, stseenid ja tegelaskujud päriselust. Kui sa juba ette tead, et sellest lugemine võib sinu lähedastele võib prototüüpidele (naabritele, klassikaaslasele, sõpradele ja vaenlastele) haiget teha või vähemasti ebamugavustunnet tekitada, siis miks seda kõike ette võtta? Miłoszi sõnul on see vabandatav siis, kui sündinud tekst ei ole lihtsalt ekshibitsionism ja kuulsusejanu, vaid kõrgem üldistus, mis teenib mingit suuremat eesmärki.
Autofiktsioon või autobiograafiline ilukirjandus pole eriti uus žanr, selle alla võib lahterdada näiteks nii Ernest Hemingway kui Marcel Prousti teoseid, kuid 1968. aastal sündinud norra kirjaniku Karl Ove Knausgårdi kuueosalise raamatutsükli "Minu võitlus" edu on ka 21. sajandi kirjanduspildis veidralt silmapaistev nähtus. Ta võitis 1998 norra kirjandukriitikute aastapreemia debüütromaaniga õpetaja suhtest oma 13-aastase õpilasega ja selle järelmitest (eufemism Karistusseadustiku § 145 kohta), kuid seda edu ei saa võrrelda kõigest mõne aasta jooksul ilmunud kuueosalise teosega "Minu võitlus", mis lühidalt öeldes räägib autori ja tema lähedaste elust.
Miks peaks keegi tahtma lugeda 3600 lehekülge ühe suhteliselt tundmatu keskealise mehe elust? Numbrid kinnitavad, et tahetakse küll, sest üksnes Norras on sarja raamatuid müüdud kokku umbes poole miljoni jagu. Kahtlemata on üks Knausgårdi edu põhjus tema hea kirjutamisstiil, kuigi ta kirjutaks just kui mitte millestki, kuid seejuures üsna teravalt, nagu steroide pruukinud Õnnepalu. Teise põhjusena ei maksa alahinnata inimeste loomupärast uudishimu teiste ellu piiluda. Kõige populaarsemad on sarja kaks esimest osa, mis keskenduvad autori isale ja abielule, viimases on pentsiku lisana sadade lehekülgede pikkune essee mh Hitleri ja Paul Celani teemal, mille enamik lugejaid arvatavasti jätavad vahele. Knausgårdi sarja on ka üksjagu tõlgitud, kuid huvitaval kombel ei ole sarjal olnud suurt menu Prantsusmaal, kus lugejad olevat autobiograafilise ilukirjandusega juba märksa rohkem harjunud.
"Minu võitluse" eri osades on fookus autori autoritaarsel isal, tema abielul ja naise vaimsetel probleemidel, noorusaastatel ja päris sageli täiesti argistel toimetustel. Nii võib ta ironiseerida noorte toitumisharjumuste üle, kirjeldada kohvi tegemist ja oma verist rooja (mille lõhn talle meeldib), matusebüroo töökorraldust ja sugulaste pentsikusi. Raamatu ilmumise järel puhkes suurem meediatsirkus ja kuna Knausgård on Norras väga haruldane nimi, oli lihtne prototüübid üles leida ning muidugi oli tüli (õigupoolest väga mitu tüli) majas. Vahepeal elas Knausgård Rootsis koos raamatusarjas tegelasena figureeriva abikaasa Linda Boström Knausgårdiga, kellega neil on neli ühist last. See abielu purunes ja Boström on nüüd ise kirjutanud mitu raamatut ning peab sageli kommenteerima oma endise abikaasaga seonduvat. Knausgård on väitnud, et kõike arvestades praegu ta sarja kirjutamist enam ette ei võtaks. Ei tea midagi!
David Grossman
"Hobune astub baari"
Heebrea keeles 2014 (סוס אחד נכנס לבר), e.k. pole veel avaldatud
194 lk
Omadega läbi püstijalakoomiku etteaste kirjeldab Iisraeli ja tervet inimkonda.
Kuigi selle nimekirja autorite seas on terve hulk vähemalt osalt juudi päritolu kirjanikke, on 1954. aastal Jeruusalemmas sündinud David Grossman ainus, keda võib pidada puhtalt Iisraeli autoriks. Grossman on põlvkonna jagu noorem kui seni rahvusvaheliselt tõlgituim kaasaegse Iisraeli kirjanduse suurkuju Amos Oz, kes suri 2018. aastal. Kui Ozi raamatutest on eesti keeles ilmunud viis, siis Grossmani romaanidest seni vaid "Maailma otsa", mahukas armastuskolmnurgaks vormitud lugu Iisraeli ühiskonnast XX sajandil ning suhetest juutide ja araablaste vahel. Ozi ja Grossmani kõrvutamine ei põhine ainult päritolul, sarnased teemad domineerivad nende mõlemi paljudes raamatutes, nad jõudsid ka tihti koos sõna võtta ühiskondlikel teemadel, soovitades sõjaliste konfliktide ajal kiiremini vaherahuni jõuda või arvestada rohkem ka palestiinlaste õigustega. Tagatipuks sai Grossmani poeg Uri surma 2006. aasta Liibanoni sõja ajal, mis tekitas õõvastava ühenduspunkti raamatus "Maailma otsa" käsitletud sõtta minevate noorte meeste teemaga.
Ka juudi kirjandusel või vähemalt selle mainel on teatud stereotüübid ja põhiteemad, millest ühe osa võiks tõmmata Šolom Aleihhemi ja tema moodsamate jüngrite (nt Etgar Keret, kellelt eesti keeles jutukogu "Kissingeri igatsedes") järgi juudi huumori mütsi alla ja teiseks saab koondada juutide-araablaste suhetele keskenduvad teemad. Grossmani romaan "Hobune astub baari" on nende kahe teema hübriid ja see pälvis 2017 rahvusvahelise Bookeri auhinna, mida jagatakse inglise keelde tõlgitud ilukirjandusele. "Hobune astub baari" on võrdlemisi kiire lugemine, mis toimub ühes Iisraeli kuurortlinna baaris. Vananev püstijalakoomik Dovaleh on miskipärast palunud oma esinemist kuulama noorepõlvesõbra, endise kohtuniku Avishai, kuigi nad pole üksteist näinud umbes nelikümmend aastat.
Dovaleh teeb rea magedaid nalju ning üha rohkem hakkab ta imelikuks kiskuval õhtul pidama tiraade oma elatud elust, puudutades ka tema ühiseid kokkupuuteid Avishaiga, mis muidugi kasvab kirjelduseks Iisraeli ühiskonnast ning lugeja hakkab algselt vastikuna portreteeritud Dovalehi sümpaatsemana nägema või talle kaasa tundma. Publik jälgib seda valusat enesenüpeldust samasuguse vastumeelsuse ja sõltuvusega nagu Knausgårdi lugeja. Kuigi raamatus tehakse ka naljakaid nalju, ei ole see siiski kindlasti koomiline romaan, vaid kohati üsna valusaid teemasid puudutav lugu. David Grossman külastas Eestit 2015. aastal festivali HeadRead raames.
Aastavahetuse paiku tekitas poleemikat Venemaal väidetavalt antud korraldus korjata ära vanusepiirangu hoiatuseta Grossmani romaani "Kellegagi joosta" eksemplarid, sest see võivat noorte seas "põhjustada teismeliste rasedusi ning suguhaiguste levikut". Nagu juudi huumor ikka, läbi pisarate.
### Response:
21. sajandi 50 olulist romaani. Knausgaard ja Grossman |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kampaaniameeskond heidab kohtuhagides ajalehtedele ette seda, et need on viimase aasta jooksul avaldanud arvamusartikleid, kus käsitleti Trumpi eelmise valimiskampaania väidetavaid seoseid Venemaa katsetega sekkuda USA valimistesse. Kampaaniameeskonna hinnangul olid ajalehed avaldanud valelikke väiteid tahtlikult, vahendas Yle.
Tegemist on kolumnitega ehk artiklitega, kus arvamusloo autor väljendab oma isiklikke seisukohti. Mõlemalt ajalehelt nõuab Trumpi meeskond nüüd miljoneid dollareid kahjutasu.
Nii Washington Post kui ka New Tork Times on käsitlenud uusi kohtuhagisid ka oma uudistes ning väljaanded lubavad end kohtus aktiivselt kaitsta.
Washington Posti puudutavas kohtuhagis märgib Trumpi meeskond, et ajalehe eesmärgiks oli kahjustada Trumpi valimiskampaaniat.
"See on pettumus, et presidendi valimiskampaanias on võetud kasutusele selline taktika. Me kaitseme end tarmukalt," kommenteeris Washington Posti esindaja Kris Coratti.
"Trumpi kampaania pöördub kohtu poole üritades karistada arvamusteksti kirjutajat selle eest, et viimasel on arvamus, mida kampaania ei talu," sõnas omakorda New York Timesi esindaja Eileen Murphy.
Mõlema ajalehe hinnangul pole Trumpi kampaaniameeskonna kohtukaebused eriti perspektiivikad, sest au haavamist puudutavad USA seadused kaitsevad üsnagi hästi avaliku elu tegelasi puudutavaid toimetatud tekste ja arvamuslugusid.
Trump on oma ametiaja jooksul korduvalt rünnanud mitmeid juhtivaid meediaväljaandeid, sealhulgas New York Timesi ja Washington Posti, ning süüdistanud neid nn võltsuudiste tootmises. | Trumpi meeskond kaebas Washington Posti ja New York Timesi kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kampaaniameeskond heidab kohtuhagides ajalehtedele ette seda, et need on viimase aasta jooksul avaldanud arvamusartikleid, kus käsitleti Trumpi eelmise valimiskampaania väidetavaid seoseid Venemaa katsetega sekkuda USA valimistesse. Kampaaniameeskonna hinnangul olid ajalehed avaldanud valelikke väiteid tahtlikult, vahendas Yle.
Tegemist on kolumnitega ehk artiklitega, kus arvamusloo autor väljendab oma isiklikke seisukohti. Mõlemalt ajalehelt nõuab Trumpi meeskond nüüd miljoneid dollareid kahjutasu.
Nii Washington Post kui ka New Tork Times on käsitlenud uusi kohtuhagisid ka oma uudistes ning väljaanded lubavad end kohtus aktiivselt kaitsta.
Washington Posti puudutavas kohtuhagis märgib Trumpi meeskond, et ajalehe eesmärgiks oli kahjustada Trumpi valimiskampaaniat.
"See on pettumus, et presidendi valimiskampaanias on võetud kasutusele selline taktika. Me kaitseme end tarmukalt," kommenteeris Washington Posti esindaja Kris Coratti.
"Trumpi kampaania pöördub kohtu poole üritades karistada arvamusteksti kirjutajat selle eest, et viimasel on arvamus, mida kampaania ei talu," sõnas omakorda New York Timesi esindaja Eileen Murphy.
Mõlema ajalehe hinnangul pole Trumpi kampaaniameeskonna kohtukaebused eriti perspektiivikad, sest au haavamist puudutavad USA seadused kaitsevad üsnagi hästi avaliku elu tegelasi puudutavaid toimetatud tekste ja arvamuslugusid.
Trump on oma ametiaja jooksul korduvalt rünnanud mitmeid juhtivaid meediaväljaandeid, sealhulgas New York Timesi ja Washington Posti, ning süüdistanud neid nn võltsuudiste tootmises.
### Response:
Trumpi meeskond kaebas Washington Posti ja New York Timesi kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Yamada uuslavastus koosneb kahe helilooja omavahel põimitud muusikateosest ning Uni enda loodud koreograafiast. Kasutatud on jaapani helilooja Sachiyo Takahashi helimaastikke ning Steve Reichi 1973. aastal loodud teost "Kuus klaverit". Laval on eelhäälestatud klaver, pianist Tomoko Mukaiyama ning Un Yamada ise.
Eestis on Un Yamada neljandat korda. Varasemalt on Vabal Laval etendunud "Monaka", "one◆piece" ja "Seitse surmapattu".
Un Yamada on alates 1998. aastast tegutsenud aktiivselt soolotantsijana. Inspiratsiooni ammutab ta enda sõnul muusikast, visuaalkunstist, kirjandusest, akadeemilistest aladest, moest ja keha mitmekesisest liikumisest.
Un Yamada käib etendusi andmas nii Jaapanis, Aasias, Euroopas kui Lähis-Idas, ta on loonud ka valdkondadeüleseid töid, mis hõlmavad muusikat, draamat, ooperit ja traditsioonilisi etenduskunste.
2013. aastal pälvis Un Yamada 8. Jaapani tantsufoorumi auhinna. 2014. aastal määrati ta Jaapani kultuurisaadikuks Ida-Aasias ning autasustati haridusministeeriumi kaunite kunstide Uue Näo auhinnaga. 2018. aastal nimetati Un Yamada Jaapani kultuurisaadikuks.
Festival 1000 kurge toimub 6.–17. märtsini 2020 Tallinnas ja Tartus. Nädala jooksul vallutab tants, muusika ja Aasia film Tallinnas Vene Teatri, Sakala 3 teatrimaja ja Vaba Lava teatrikeskuse. Tartus toimuvad festivali sündmused Tartu Uues Teatris, ERMis, Apradaaditehases ja Tartu loomemajanduskeskuses.
Festivalil annab etendusi tantsuduo Fumie Suzuki & Keiko Iguchi, kelle lavastus "Vibrating Sky" peegeldab moodsa ühiskonna varjukülgi. Macao lavastaja Tam Chi Chun annab etenduse kaasaegse ooperiga "Mr. Shi and His Lover" ning meelt lahutab Jaapani rock -bänd Hikashu, kes astub üles nii Tartus kui Tallinnas koos Jaanus Nõgistoga.
Festivali keskmes on lisaks Aasia teatrile ka Eestis sündinud ja Yukio Mishima kuulsale romaanile toetuv ballett "Kuldne Tempel", mille lavastaja on Teet Kask ja mis esietendub 16. märtsil Vene Teatris. Festivalil näeb ka filmiprogrammi Sõpruse ja Tartu Elektriteatri kinodes, osaleda saab erinevates töötubades nii Tartus kui Tallinnas.
1000 kurge festivali nimena meenutab Jaapani legendi, kus volditud paberlinnud oli levinud kink heade mõtete ja tegude märgiks, sümboliseerimaks pikka ja head elu ning inimsüdame rännuigatsust. | Festivalil 1000 kurge esietendub Un Yamada "Kuus klaverit" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Yamada uuslavastus koosneb kahe helilooja omavahel põimitud muusikateosest ning Uni enda loodud koreograafiast. Kasutatud on jaapani helilooja Sachiyo Takahashi helimaastikke ning Steve Reichi 1973. aastal loodud teost "Kuus klaverit". Laval on eelhäälestatud klaver, pianist Tomoko Mukaiyama ning Un Yamada ise.
Eestis on Un Yamada neljandat korda. Varasemalt on Vabal Laval etendunud "Monaka", "one◆piece" ja "Seitse surmapattu".
Un Yamada on alates 1998. aastast tegutsenud aktiivselt soolotantsijana. Inspiratsiooni ammutab ta enda sõnul muusikast, visuaalkunstist, kirjandusest, akadeemilistest aladest, moest ja keha mitmekesisest liikumisest.
Un Yamada käib etendusi andmas nii Jaapanis, Aasias, Euroopas kui Lähis-Idas, ta on loonud ka valdkondadeüleseid töid, mis hõlmavad muusikat, draamat, ooperit ja traditsioonilisi etenduskunste.
2013. aastal pälvis Un Yamada 8. Jaapani tantsufoorumi auhinna. 2014. aastal määrati ta Jaapani kultuurisaadikuks Ida-Aasias ning autasustati haridusministeeriumi kaunite kunstide Uue Näo auhinnaga. 2018. aastal nimetati Un Yamada Jaapani kultuurisaadikuks.
Festival 1000 kurge toimub 6.–17. märtsini 2020 Tallinnas ja Tartus. Nädala jooksul vallutab tants, muusika ja Aasia film Tallinnas Vene Teatri, Sakala 3 teatrimaja ja Vaba Lava teatrikeskuse. Tartus toimuvad festivali sündmused Tartu Uues Teatris, ERMis, Apradaaditehases ja Tartu loomemajanduskeskuses.
Festivalil annab etendusi tantsuduo Fumie Suzuki & Keiko Iguchi, kelle lavastus "Vibrating Sky" peegeldab moodsa ühiskonna varjukülgi. Macao lavastaja Tam Chi Chun annab etenduse kaasaegse ooperiga "Mr. Shi and His Lover" ning meelt lahutab Jaapani rock -bänd Hikashu, kes astub üles nii Tartus kui Tallinnas koos Jaanus Nõgistoga.
Festivali keskmes on lisaks Aasia teatrile ka Eestis sündinud ja Yukio Mishima kuulsale romaanile toetuv ballett "Kuldne Tempel", mille lavastaja on Teet Kask ja mis esietendub 16. märtsil Vene Teatris. Festivalil näeb ka filmiprogrammi Sõpruse ja Tartu Elektriteatri kinodes, osaleda saab erinevates töötubades nii Tartus kui Tallinnas.
1000 kurge festivali nimena meenutab Jaapani legendi, kus volditud paberlinnud oli levinud kink heade mõtete ja tegude märgiks, sümboliseerimaks pikka ja head elu ning inimsüdame rännuigatsust.
### Response:
Festivalil 1000 kurge esietendub Un Yamada "Kuus klaverit" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks osalevad pressikonverentsil abilinnapea Kalle Klandorf, Kesklinna vanem Vladimir Svet ja Kristiine vanem Jaanus Riibe. | Otse kell 12: Kõlvart Tallinna uutest alkoholimüügi piirangutest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks osalevad pressikonverentsil abilinnapea Kalle Klandorf, Kesklinna vanem Vladimir Svet ja Kristiine vanem Jaanus Riibe.
### Response:
Otse kell 12: Kõlvart Tallinna uutest alkoholimüügi piirangutest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arsenali noored läksid Monaco eakaaslaste vastu 1:0 ja 2:1 juhtima, kuid jäid seejärel 2:3 kaotusseisu. Lõpuks võitsid inglased 4:3, otsustav värav löödi 90+2. minutil. Kaks tabamust said Heina tiimikaaslastest kirja Zechariah Medley ja Folarin Balogun, kirjutab Soccernet.ee.
Premier League International Cup on Inglise jalgpalliliidu poolt korraldatud võistlus, kus osaleb 12 Inglismaa klubi ja 12 valitud akadeemiat üle Euroopa. Turniiri eesmärk on anda Inglismaa esimese kategooria akadeemiatele võimalus konkureerida oma vanuseklassi eliitjalgpalluritega üle Euroopa.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Heinale löödi kolm väravat, aga Arsenal pääses poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arsenali noored läksid Monaco eakaaslaste vastu 1:0 ja 2:1 juhtima, kuid jäid seejärel 2:3 kaotusseisu. Lõpuks võitsid inglased 4:3, otsustav värav löödi 90+2. minutil. Kaks tabamust said Heina tiimikaaslastest kirja Zechariah Medley ja Folarin Balogun, kirjutab Soccernet.ee.
Premier League International Cup on Inglise jalgpalliliidu poolt korraldatud võistlus, kus osaleb 12 Inglismaa klubi ja 12 valitud akadeemiat üle Euroopa. Turniiri eesmärk on anda Inglismaa esimese kategooria akadeemiatele võimalus konkureerida oma vanuseklassi eliitjalgpalluritega üle Euroopa.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Heinale löödi kolm väravat, aga Arsenal pääses poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haapsalu kino on osa kohalikust kultuurikeskusest ja ei kuulu mõne kinoketti koosseisu. Külastajate arvule andsid veebruaris suurema panuse mängufilm "Talve", mida vaatas Haapsalus 2564 inimest ja animafilm "Sipsik", mida vaatas 2059 inimest. Kokku käis kuu jooksul kinos 5951 külastajat ja senine, 2018. aasta detsembrist pärinev rekord ületati ligi 1200 vaatajaga.
"Kui vaadata läbi aegade filmide külastatavust, siis sinna tippu jäävadki pigem Eesti filmid. Kui juba esikuuik koosneb ainult Eesti filmidest, siis võib järelduse teha, et Haapsalu kinopublik armastab Eesti filme. Animatsioon on teine žanr, mis toob väga hästi inimese kinno," selgitas Haapsalu kultuurikeskuse kino projektijuht Vendo Jugapuu.
Jugapuu lisas, et aastate lõikes on näha, et populaarsed on ka loodusdokumentaalid. Huvi on suurem veel siis, kui seansil on kohal mõni filmitegija. Haapsallaste puhul paistab siiski silma, et vaatajanumbrid jaotuvad ühtlaselt ja esilinastusele väga hullusti tormi ei joosta.
"Minu tähelepaneku põhjal tundub, et esilinastus ei too reeglina täismaja. Võib-olla siis inimesed pelgavad seda rahvamassi ja pigem ta hajub nendele seanssidele ära," märkis ta.
Jugapuu hinnangul on Haapsalu kino kõrghooaeg sügisest kevade alguseni, kuid näiteks animafilme käiakse meelsasti vaatamas ka suvekuudel. | Haapsalu kinos püstitati veebruaris kõigi aegade vaatajarekord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haapsalu kino on osa kohalikust kultuurikeskusest ja ei kuulu mõne kinoketti koosseisu. Külastajate arvule andsid veebruaris suurema panuse mängufilm "Talve", mida vaatas Haapsalus 2564 inimest ja animafilm "Sipsik", mida vaatas 2059 inimest. Kokku käis kuu jooksul kinos 5951 külastajat ja senine, 2018. aasta detsembrist pärinev rekord ületati ligi 1200 vaatajaga.
"Kui vaadata läbi aegade filmide külastatavust, siis sinna tippu jäävadki pigem Eesti filmid. Kui juba esikuuik koosneb ainult Eesti filmidest, siis võib järelduse teha, et Haapsalu kinopublik armastab Eesti filme. Animatsioon on teine žanr, mis toob väga hästi inimese kinno," selgitas Haapsalu kultuurikeskuse kino projektijuht Vendo Jugapuu.
Jugapuu lisas, et aastate lõikes on näha, et populaarsed on ka loodusdokumentaalid. Huvi on suurem veel siis, kui seansil on kohal mõni filmitegija. Haapsallaste puhul paistab siiski silma, et vaatajanumbrid jaotuvad ühtlaselt ja esilinastusele väga hullusti tormi ei joosta.
"Minu tähelepaneku põhjal tundub, et esilinastus ei too reeglina täismaja. Võib-olla siis inimesed pelgavad seda rahvamassi ja pigem ta hajub nendele seanssidele ära," märkis ta.
Jugapuu hinnangul on Haapsalu kino kõrghooaeg sügisest kevade alguseni, kuid näiteks animafilme käiakse meelsasti vaatamas ka suvekuudel.
### Response:
Haapsalu kinos püstitati veebruaris kõigi aegade vaatajarekord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019/2020 sügissemestril toimus Tallinna Ülikoolis 1990ndate seksuaalsuse ajalugu uuriv ELU ehk erialasid lõimiva uuenduse kursus. Laborilaadse rühmatööle orienteeritud kursuse käigus otsustati keskenduda LGBT+ kogukondade uurimisele, kus üks rühm vaatles seksuaalvähemusse kuuluvate inimeste kohtingukultuuri ja tutvumiskuulutusi, teine rühm uuris seksuaalsusega seotud meediasündmuseid ning kolmas rühm tegi taskuhäälingusaateid LGBT+ kogukondade aktiivisete liikmetega. Kultuur.err.ee avaldab valiku projekti blogis ilmunud artiklitest ja taskuhäälingusaadetest, mis vaatavad tagasi nn "kuumadele 1990ndatele" praeguste noorte silmade läbi.
Aastal 1993 ilmus Emil Tode alias Tõnu Õnnepalu sulest romaan "Piiririik". Tänasel päeval kõlab raamatu ametlik tutvustus raamatupoodide kodulehekülgedel (Rahva Raamat, i.a.) järgnevalt: ""Piiririik", mida peetakse kõige tähelepanuväärsemaks 1990. aastate eesti romaaniks, näitas Eestile maailma ja maailmale Eestit uudsel moel. Raamat räägib totalitaarriigi kokkuvarisemise ja riikliku iseseisvuse taastamise järgsest ajast, mis tekitas inimestes peale vabanemistunde ka pidetust. Nimetu peategelane, eestlasest tõlkija, kirjutab prantsuskeelseid kirju ja adresseerib neid kellelegi ameeriklasele. Kõik toimub justkui mitmekordse tõlke kaudu, kuid puudutab otse meid. Meid ja tegelikult kogu 1990. aastate algul muutumas olnud Ida-Euroopat ja ühtlasi Lääne-Euroopat. Mis on inimesele ses "piiririigis" oma? Kas peategelane räägib läänele idast või vastupidi mõlemat? Selle tõttu pole ime, et 1993. aastal ilmunud romaan tõlgiti juba õige pea taani, rootsi, norra, hollandi, saksa, prantsuse, hispaania, soome, ungari, vene, läti ja leedu keelde. 1994. aastal pälvis autor "Piiririigi" eest Balti Assamblee auhinna. Nii saatis eesti kirjanduse esimeseks euroromaaniks tituleeritud "Piiririiki" kohe menu mujalgi Euroopas."
Tõlgete arvu ning kriitikute tagasiside järgi saab "Piiririiki" pidada üheks Eesti kõige mõjukamaks teoseks. Teoseks, mis on täis äärmuseid; mis pakub palju erinevaid suundi, mida mööda liikuma hakata; võimaldab sõltuvalt ajast ja ajastust leida ikka ja jälle oma veendumustele kinnitust või kõhklustele jõudu. Emil Tode teose käsitlemiseks võib kasutada palju erinevaid lähenemisi, siinne kirjutis vaatleb 1990. aastatel ilmunud arvustusi lähtuvalt gei-temaatikast.
Teos omandas teatud lugejaskonna hulgas kiiresti Eesti esimese homoromaani tiitli. Keskkond selleks oli soodne: aastaks 1993 oli Maailma Terviseorganisatsioon kustutanud homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast ning võrreldes Nõukogude ajaga ei olnud homoseksuaalsus Eesti Vabariigi Kriminaalkoodeksi järgi enam karistatav.
Aastal 1993, mil "Piiririik" ilmus, oli Eesti taaskord noor riik – kõik oli justkui uuesti sündimas ning algust saamas, ühiskonnana ei oldud veel defineeritud ühiseid väärtuseid ning ühtsed normid olid alles kujundamisel. Raamat pälvis pärast väljatulekut palju tähelepanu. Kirjalikke ja suulisi diskussioone teemal, mida autor oma raamatuga tegelikult mõtles või öelda tahtis, kajastusi ilmub meedias tänase päevani, sest piiritemaatika pakub jätkuvalt lõputuid arutlusvõimalusi ühiskonnas toimuvale.
Piirist rääkimine eeldab piiri olemasolu ehk millegi vahele piiri seadmist. Piiri seadmine eeldab selle täpset määramist, mingisugust eristumist, selgeid definitsioone – mis jääb ühele poole, mis teisele; mis on oma, mis eristub? Sama kehtib ka arvustuste puhul: et millelegi hinnangut anda, on sul vaja see "miski" esmalt defineerida. Milliseid piire tõmbavad "Piiririigi" arvustajad 90ndatel aastatel? Millest nad oma piiride määratlemisel lähtuvad?
(Soolise) identiteediküsimus ehk minu ja teiste vaheline piir
"Kuis küll Emil Tode loost saaks troost?
Mis meis pärsiks piiririigi paine?
— Mees, võta naine! Jaa — naine! Kuid tingimata
naissoost!"
"Resignatsiooni raamat" (Suislepp, 1995)
Romaani läbivaks teemaks on identiteet – õigemini selle puudumine: kes on teose minategelane, kust ta tuleb, kellena ta ennast määratleb ja kuhu ta kuulub. Vaatamata enamlevinud arvamusele, ei paku "Piiririik" ühtegi selget viidet, mis soost on minategelane või milline on tema seksuaalne orientatsioon. Ei leidu ühtegi konkreetset viidet tema nimele, välimuse ning kehaliste tunnuste kirjeldused ei paku selgust. Samasugune segadus tundus valdavat ka meedias kirjutavaid arvustajaid, kuid ometi tituleeriti teose peategelane kiiresti meheks ning seega automaatselt ka homoks.
1990. aastatel ilmunud arvustustes otsiti meeleheitlikult peategelase identiteeti. Seda loomulikult eranditega, sest l eidus ka neid, kes ei läinud konkreetsete sooliste piiride tõmbamisega kaasa ning pidasid peategelase soo identifitseerimist ja homotemaatika käsitlemist raamatus ebaoluliseks. Sellegipoolest jäi arvustustes kõlama suur vajadus inimest kuidagi sildistada ja vastandada, sest kuidas muidu üldse autori poolt kirjapandut mõista.
Tänapäeval on soolisuse kujutamist Õnnepalu teostes põhjalikult ning kaasaegsete meetoditega uurinud Helle Ly Tomberg (2015), kes oma "Piiririigi" käsitluses lähtub Judith Butleri soo performatiivsuse teooriast. Selle teooria järgi ei ole sugu staatiline, vaid on määratav pigem erinevate toimingute - käitumise, keelekasutuse ja muude tegutsemise nüansside –kaudu. Tomberg kirjeldab, et Judith Butleri järgi on "sotsiaalsed kategooriad keeleliselt konstrueeritud ja neid on võimalik muuta, ent need on ikka sõltuvad heteroseksuaalsusest kui normist". Tomberg jõuab oma töös järeldusele, et "Piiririigi" minategelane mõjub androgüünselt ja sootult. Selle iseloomustamiseks toob Tomberg näite: "Armastatu kohta on sõnanud peategelane ka, et "Pealegi võivad inglid olla mõlemast soost" (Tode, 1993:159). Seega, kuigi peategelane tunnistab, et kehaline lähedus seob kaht inimest omavahel, peab ta inimese väärtuse ülistamiseks olulisemaks inimeste vaatlemist taamalt, platoonilist lähenemist armastusele ning ei piira oma ihaobjekti sidumist vaid ühe sooga" (Tomberg, 2015).
Seevastu leidus 1990. aastatel ka neid, kes identiteediküsimuste lahkamises ainult homoseksuaalsusele pidama jäid. Kati Murutar (1994) kirjeldas Hommikulehes ilmunud kirjutises "patust uudishimu", millega "heteroseksuaalsed lugejad tormavad homokirjandust neelama". 90ndate keskkonnas olid soouuringud veel lapsekingades ning sooline identifitseerimine hoopis kitsamalt mõtestatud. Seetõttu on kohati isegi loomulik, et Murutar leidis, erinevalt Tombergi 21. sajandi teadustööst, lihtsasti üles ka peategelase soo. Murutar kirjeldab "lillade" edevust riiete, mugavustega ning toiduga tegelemiseks ning näeb tekstis sageli esinevates piimades ja jogurtites gei-sümboolikat. Lõpetuseks võtab Murutar (1994) kenasti kokku ka identiteedipiiri: "Ja igal minal on õigus – ka kohustus – maailmale avasilmi otsa vaadata."
Poliitiline küsimus ehk Ida ja Lääne vaheline piir
Patrioodina tahaks ehk "Piiririiki" analüüsides keskenduda just sellele teemale, mis raamatu ilmumise ajal nii päevakohane oli – oma riigile. Miks sätib autor meid, idaeurooplasi 90. aastate alguses nii ebasoodsasse valgusesse samal ajal, kui meil siin "kõik-on-võimalik" mentaliteediga ühiskonda üles ehitatati ning eurooplaseks hakkamiseks valmistuti? Kas peategelase armastuse otsimine võib sümboliseerida vaese Ida-Euroopa riigi tunnustuse poole püüdlemist edukatelt teistelt riikidelt või on ehk homoseksuaalsus hoopis protest riigi vastu, poliitika vastu, normide vastu?
Raamatu eeldatavale gei-suhtele lähenesid poliitilises võtmes nii mõnedki 1990. kriitikud, tuues romaani peategelase ning tema armukese välja rahvuslike vastanditena, Ida-Euroopa ning Lääne-Euroopana, kelle "vahekord ei ole päris normaalne" (Floren, 1994). Ka Rein Raud (1994) leidis Hommikulehes ilmunud arutluses homoseksuaalsusele poliitilise tausta, lisaks küsis Raud sellest lähtuvalt, kas (poliitiline) homoseksuaalsus on "paheline" või "moraalne" ning milles need mõisted seisnevad. Raud käsitles poliitilist piiri koos identiteedi piiriga, kirjutades: "Siit pole raske järeldada, et Ida- ja Lääne-Euroopa homoseksuaalne suhe, milles Ida-Euroopa peab käituma prostituudina, on viimasele eriti ohtlik, kuna ta peab oma soo ja identiteedi maha salgama ning esinema "teisena", kaotades õiguse ise määratleda oma väärtusi ja puudujääke."
Ida ja Lääne vahele tõmbas väga selge piiri ka Leedu luuletaja ja kriitik Vytautas Rubavicius (1996), kes tõi Kultuurilehes eestlaste jaoks teravalt välja kuuluvuse tähenduslikkuse: " Selle raamatu annotatsioonis öeldakse, et autor uurib, missugust mõju avaldab meile Lääs, kuid ma ei leidnud siit ei uuringut ega katset seda mõju esile tuua. Peategelane "ei muutu" — Läände sõidab juba täiesti väljakujunenud homoseksuaalne literaat, kellele on kõige tähtsam mõni armulugu väliselt meeldiva, teda ülal pidada suutva tõelise eurooplasega".
Moraaliküsimus ehk hea ja halva vaheline piir
Mis on hea, mis on halb, mis on õige või mis on vale? Valdav osa ajakirjanduses ilmunud artiklitest puudutab peategelase seksuaalset orientatsiooni ühel või teisel moel, kuid teoses aset leidnud mõrva (mille toimepanija pole tekstist lähtuvalt täpselt selge) rõhutavad vähesed. Ehk on põhjuseks 1990ndate ühiskondlik taust, mil ajakirjandusest võis igapäevaselt lugeda lokkavast kuritegevusest ning sissemurdmistest ja tapmistest, kuid kogu gei-temaatika oli veel uus ning huvitav. Kas kuritegu oli sel ajal pigem ühiskondlik norm ja homoseksuaalsus veel reguleerimata/identifitseerimata suurus? Moraali alt koorub välja teinegi aspekt: kohati oli 90ndate õhkkond Eestis vabameelsem kui kunagi varem, kuid teoses õhkõrnalt oletatav ning läbikumav homoseksuaalsus tõstis "Piiririigi" ikkagi skandaalsete raamatute hulka.
Kirjeldatud ebakõla on oma arvustuses välja toonud ka Priidu Beier (1994): "Ma ei ole juhtunud lugema ka Emil Tode hiljuti Balti riikide kirjanduspreemiaga pärjatud "Piiririigi" kohalikes vastukajades küsimust, miks saab selle teose peategelane hakkama mõttetu ja eemaletõukava mõrvaga. See, et tegemist on küünilise mõrvari heas poeetilises stiilis pihtimusega, on jäänud arvustajail täiesti kõrvaliseks teemaks. Ülimat vaimustust on äratanud vaid gay-temaatika toomine eesti kirjandusse."
Rein Veidemann kirjutas 1998. aasta Sirbis tabavalt, sidudes moraalipiiri nii identiteedi- kui ka poliitilise piiri küsimustega: "Üks noor eestlane tajub alles maailmaga, Euroopa ja Pariisiga, kokkupuutes, mida on talle tähendanud Eesti. Läbi teise avaneb ta oma identiteet, selle valud ja rõõmud. Aga kuna ta ei ole võimeline ületama kuristikku Mina ja Teise vahel, siis tekitab see temas hirmu, koguni mässu Teise vastu, kelleks on ta sõbrast õpetaja. Ta tapab Teise. Emil Tode "Piiririigi" ka sellesama meis endis oleva piiririigi - sõnum võiks olla teada võtmises, et eneseleidmine toimub nimelt enesekinnituse ja teiste mõistmise kaudu. Sest alles siis, kui [teame, mida teised meile tähendavad] saame öelda, mida tähendame iseendale".
Kaotatud piir
1990. aastatel ajakirjanduses ilmunud arvustustest ei jää lõppnoodina kõlama meeletut homoviha, vaid pigem piiride hägususest tingitud segadus. Praegu, 21. sajandi maailmakodanikena on seda poleemikat raske mõista: kas me oleme ikka kõik sedasama teost lugenud? Miks peaks kedagi kuhugi konkreetselt kategoriseerima, identifitseerima, defineerima?
Me oleme taas need, kes justkui kuhugi ei kuulu, aga seekord on see meie endi teadlik valik – me võime teha mida iganes, olla kes iganes, kõik on lubatud, kõik on varem tehtud ning nähtud. Või nagu on kirjas romaanis: "Piiririiki ei saa olemas olla. On midagi siinpool piiri ja midagi sealpool piiri, aga piiri ju pole. ...Ja kui sa satud piiri peale seisma, siis pole sind ka näha, mitte kummaltki poolt." (Tode, 1993: 161)
Uued piirid
Emil Tode/Tõnu Õnnepalu romaan pakub lugejaile ning kriitikuile arutelu- ja analüüsivõimalusi tänapäevalgi. Mis juhtuks siis, kui teoses olev minategelane oleks selgelt naissoost? Pakuks see ehk võimalust julgelt ja tabudeta feminismist kõnelda või siduda ühe naise läbielamised #metoo liikumisega? Vahest saaksime Ida- ja Lääne-Euroopa duelli asemel hoopis lahata globaliseerumisega kaasnevaid piire ja piiritust ning kultuuride rohkusest tingitud erisusi?
Siinsele arutelule sobivalt võttis Emil Tode ehk Tõnu Õnnepalu piiriteematika kokku 1994. aastal Kultuurilehes: "Ma olen uhke, et pärast äramärkimist kõrge žürii poolt on mu raamatut rünnatud enamuse normi nimel. See on hea. XIX sajand meie ühiskondades peab rääkima hakkama, see haigus tuleb lõpuks läbi põdeda. Enamuse vaikimise all on veel küllalt vihkamist, ükskõiksus ei ole sallivus. Miks ma seda räägin? On ju siiski lootus, armsad sõbrad, et see pime sajand ei lõpe niisama pimedalt, et enamuse ja vähemuse, rahvaste ja piiride sajandile järgneb inimeste sajand. Rahvaste vabadus ja kodanike võrdsus on ju vaid koledad viirastused, kui tõelisest vendlusest mõeldagi ei julgeta."
Blogipostitus on kirjutatud tuginedes järgmistele kirjatükkidele:
Tode, E. (1993). Piiririik. Tallinn: Tõnu Õnnepalu ja kirjastus Tuum.
Annuk, E. (1999). Sugupool kui mask(eraad): androgüünsus Emil Tode/Tõnu Õnnepalu romaanides. Looming, 11, 1728 - 1735.
Beier, P. (1994). Koogid ja õlu ehk Luukere kapis. Kultuurileht, 45 https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19941223.1.19&srpos=3&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-piiririik------------
Berg, M. (1993). Eestlane jälgib läänt püstiasendist. Hommikuleht.
Floren, K. (1994). Dorian Gray nimi marmortahvlil. Eesti Ekspress.
Habicht, J. (1993). Nuustakult Pariisi. Rahva Hääl
Hellerma, K. (1993). Uusi raamatuid. Hommikuleht".
Hennoste, T. (1998). Kirjutatud on: Emil Tode ja Tõnu Õnnepalu kolm romaani. Vikerkaar, 9, 68-76.
Jaanus, M. (Tõlkinud Ene-Reet Soovik). (1997). Eesti aeg ja monumentaalaeg. Vikerkaar, 8, 1571- 1603.
https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/36833
Juske, A. (1994). Ajalugu pärast ajalugu. Kultuurileht, 44.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19941216.1.2&srpos=15&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-piiririik------------
Kareva, D. (1994). Küpressi ja rabarberi vahel. Vikerkaar, 4
Kronberg, J. (1994). Südametilgad Eurooplasele. Postimees.
Künstler, P. (1993). Emil Tode romaani "Piiririik" esitlemine 7. detsembril "Pegasuse" kohvikus. Sirp, 49
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19931210.1.5
Künstler, P. (1994). Kirjandustoimetaja raamatuleti ees. Kultuurileht, 45. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19941223.1.19&srpos=3&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-piiririik------------
Künstler, P. (1995). Eesti kirjastajad rahvusvahelistel raamatumessidel. Kultuurileht, 41.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19951110.1.16&srpos=7&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-piiririik------------
Laak, M. (1994). Kus on siin mats ja kus on vurle? (Emil Tode "Piiririik" kriitikut vihastamas). Vikerkaar, 8.
Leesi, L. (1994). Kosmopoliitne "Piiririik". Päevaleht.
Murutar, K. (1994). Pakendite täiuslikkus, maitsete küllus - et külmkapis ei haiseks surnupea. Hommikuleht.
Rahva Raamatu kodulehekülg (i.a). Kasutatud 11.12.2019.
https://www.rahvaraamat.ee/p/piiririik/666431/en?isbn=9789949538973
Raud, R. (1994). Sootu ja piiritu Euroopa poole. Hommikuleht.
Rubavicius, V. (Tõlkinud Mihkel Loodus). (1996). Kirjanduslik nipsasi. Kultuurileht, 20.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19960531.1.10&srpos=14&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-piiririik------------
Saat, M. (1996). Liha truudus. Vikerkaar, 1.
Sering, P. (1994). Olematuse talumatu kergus. Sirp.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19940204.1.1
Suislepp, H. (1995). "Resignatsiooni raamat" - Epigramme. Kultuurileht, 18.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19950512.1.17&srpos=12&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-emil+tode------------
Teedla, J. (1994). Piiririiki pole olemas. Sirp.
Tode, E, (1994). Inimeste sajandist. Kultuurileht, 40.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19941118.1.19&srpos=8&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-emil+tode------------
Tomberg, H. L. (2015). Soolisuse kujutamine Tõnu Õnnepalu proosaloomingus romaanide "Piiririik", "Printsess" ja "Mandala" põhjal. Bakalaureuse töö. Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Kirjanduse ja Teatriteaduse osakond. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48772/Helle%20Ly%20Tomberg_BA.pdf?sequence=1&isAllowed=y
Unt, M. (1995). Broiler ja pöialpoiss. Kultuurileht, 4.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19950127.1.16&srpos=9&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-piiririik------------
Veidemann, R. (1998). Samasusotsingute uuel ringil. Sirp, 36.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19980925.1.2
Velsker, M. (1994). Õpetajate õudus ja uhkus. Favoriit. | Kuhu tõmmata piir ehk homoseksuaalsuse kajastamine 1990. aastatel Emil Tode "Piiririigi" arvustuste näitel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019/2020 sügissemestril toimus Tallinna Ülikoolis 1990ndate seksuaalsuse ajalugu uuriv ELU ehk erialasid lõimiva uuenduse kursus. Laborilaadse rühmatööle orienteeritud kursuse käigus otsustati keskenduda LGBT+ kogukondade uurimisele, kus üks rühm vaatles seksuaalvähemusse kuuluvate inimeste kohtingukultuuri ja tutvumiskuulutusi, teine rühm uuris seksuaalsusega seotud meediasündmuseid ning kolmas rühm tegi taskuhäälingusaateid LGBT+ kogukondade aktiivisete liikmetega. Kultuur.err.ee avaldab valiku projekti blogis ilmunud artiklitest ja taskuhäälingusaadetest, mis vaatavad tagasi nn "kuumadele 1990ndatele" praeguste noorte silmade läbi.
Aastal 1993 ilmus Emil Tode alias Tõnu Õnnepalu sulest romaan "Piiririik". Tänasel päeval kõlab raamatu ametlik tutvustus raamatupoodide kodulehekülgedel (Rahva Raamat, i.a.) järgnevalt: ""Piiririik", mida peetakse kõige tähelepanuväärsemaks 1990. aastate eesti romaaniks, näitas Eestile maailma ja maailmale Eestit uudsel moel. Raamat räägib totalitaarriigi kokkuvarisemise ja riikliku iseseisvuse taastamise järgsest ajast, mis tekitas inimestes peale vabanemistunde ka pidetust. Nimetu peategelane, eestlasest tõlkija, kirjutab prantsuskeelseid kirju ja adresseerib neid kellelegi ameeriklasele. Kõik toimub justkui mitmekordse tõlke kaudu, kuid puudutab otse meid. Meid ja tegelikult kogu 1990. aastate algul muutumas olnud Ida-Euroopat ja ühtlasi Lääne-Euroopat. Mis on inimesele ses "piiririigis" oma? Kas peategelane räägib läänele idast või vastupidi mõlemat? Selle tõttu pole ime, et 1993. aastal ilmunud romaan tõlgiti juba õige pea taani, rootsi, norra, hollandi, saksa, prantsuse, hispaania, soome, ungari, vene, läti ja leedu keelde. 1994. aastal pälvis autor "Piiririigi" eest Balti Assamblee auhinna. Nii saatis eesti kirjanduse esimeseks euroromaaniks tituleeritud "Piiririiki" kohe menu mujalgi Euroopas."
Tõlgete arvu ning kriitikute tagasiside järgi saab "Piiririiki" pidada üheks Eesti kõige mõjukamaks teoseks. Teoseks, mis on täis äärmuseid; mis pakub palju erinevaid suundi, mida mööda liikuma hakata; võimaldab sõltuvalt ajast ja ajastust leida ikka ja jälle oma veendumustele kinnitust või kõhklustele jõudu. Emil Tode teose käsitlemiseks võib kasutada palju erinevaid lähenemisi, siinne kirjutis vaatleb 1990. aastatel ilmunud arvustusi lähtuvalt gei-temaatikast.
Teos omandas teatud lugejaskonna hulgas kiiresti Eesti esimese homoromaani tiitli. Keskkond selleks oli soodne: aastaks 1993 oli Maailma Terviseorganisatsioon kustutanud homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast ning võrreldes Nõukogude ajaga ei olnud homoseksuaalsus Eesti Vabariigi Kriminaalkoodeksi järgi enam karistatav.
Aastal 1993, mil "Piiririik" ilmus, oli Eesti taaskord noor riik – kõik oli justkui uuesti sündimas ning algust saamas, ühiskonnana ei oldud veel defineeritud ühiseid väärtuseid ning ühtsed normid olid alles kujundamisel. Raamat pälvis pärast väljatulekut palju tähelepanu. Kirjalikke ja suulisi diskussioone teemal, mida autor oma raamatuga tegelikult mõtles või öelda tahtis, kajastusi ilmub meedias tänase päevani, sest piiritemaatika pakub jätkuvalt lõputuid arutlusvõimalusi ühiskonnas toimuvale.
Piirist rääkimine eeldab piiri olemasolu ehk millegi vahele piiri seadmist. Piiri seadmine eeldab selle täpset määramist, mingisugust eristumist, selgeid definitsioone – mis jääb ühele poole, mis teisele; mis on oma, mis eristub? Sama kehtib ka arvustuste puhul: et millelegi hinnangut anda, on sul vaja see "miski" esmalt defineerida. Milliseid piire tõmbavad "Piiririigi" arvustajad 90ndatel aastatel? Millest nad oma piiride määratlemisel lähtuvad?
(Soolise) identiteediküsimus ehk minu ja teiste vaheline piir
"Kuis küll Emil Tode loost saaks troost?
Mis meis pärsiks piiririigi paine?
— Mees, võta naine! Jaa — naine! Kuid tingimata
naissoost!"
"Resignatsiooni raamat" (Suislepp, 1995)
Romaani läbivaks teemaks on identiteet – õigemini selle puudumine: kes on teose minategelane, kust ta tuleb, kellena ta ennast määratleb ja kuhu ta kuulub. Vaatamata enamlevinud arvamusele, ei paku "Piiririik" ühtegi selget viidet, mis soost on minategelane või milline on tema seksuaalne orientatsioon. Ei leidu ühtegi konkreetset viidet tema nimele, välimuse ning kehaliste tunnuste kirjeldused ei paku selgust. Samasugune segadus tundus valdavat ka meedias kirjutavaid arvustajaid, kuid ometi tituleeriti teose peategelane kiiresti meheks ning seega automaatselt ka homoks.
1990. aastatel ilmunud arvustustes otsiti meeleheitlikult peategelase identiteeti. Seda loomulikult eranditega, sest l eidus ka neid, kes ei läinud konkreetsete sooliste piiride tõmbamisega kaasa ning pidasid peategelase soo identifitseerimist ja homotemaatika käsitlemist raamatus ebaoluliseks. Sellegipoolest jäi arvustustes kõlama suur vajadus inimest kuidagi sildistada ja vastandada, sest kuidas muidu üldse autori poolt kirjapandut mõista.
Tänapäeval on soolisuse kujutamist Õnnepalu teostes põhjalikult ning kaasaegsete meetoditega uurinud Helle Ly Tomberg (2015), kes oma "Piiririigi" käsitluses lähtub Judith Butleri soo performatiivsuse teooriast. Selle teooria järgi ei ole sugu staatiline, vaid on määratav pigem erinevate toimingute - käitumise, keelekasutuse ja muude tegutsemise nüansside –kaudu. Tomberg kirjeldab, et Judith Butleri järgi on "sotsiaalsed kategooriad keeleliselt konstrueeritud ja neid on võimalik muuta, ent need on ikka sõltuvad heteroseksuaalsusest kui normist". Tomberg jõuab oma töös järeldusele, et "Piiririigi" minategelane mõjub androgüünselt ja sootult. Selle iseloomustamiseks toob Tomberg näite: "Armastatu kohta on sõnanud peategelane ka, et "Pealegi võivad inglid olla mõlemast soost" (Tode, 1993:159). Seega, kuigi peategelane tunnistab, et kehaline lähedus seob kaht inimest omavahel, peab ta inimese väärtuse ülistamiseks olulisemaks inimeste vaatlemist taamalt, platoonilist lähenemist armastusele ning ei piira oma ihaobjekti sidumist vaid ühe sooga" (Tomberg, 2015).
Seevastu leidus 1990. aastatel ka neid, kes identiteediküsimuste lahkamises ainult homoseksuaalsusele pidama jäid. Kati Murutar (1994) kirjeldas Hommikulehes ilmunud kirjutises "patust uudishimu", millega "heteroseksuaalsed lugejad tormavad homokirjandust neelama". 90ndate keskkonnas olid soouuringud veel lapsekingades ning sooline identifitseerimine hoopis kitsamalt mõtestatud. Seetõttu on kohati isegi loomulik, et Murutar leidis, erinevalt Tombergi 21. sajandi teadustööst, lihtsasti üles ka peategelase soo. Murutar kirjeldab "lillade" edevust riiete, mugavustega ning toiduga tegelemiseks ning näeb tekstis sageli esinevates piimades ja jogurtites gei-sümboolikat. Lõpetuseks võtab Murutar (1994) kenasti kokku ka identiteedipiiri: "Ja igal minal on õigus – ka kohustus – maailmale avasilmi otsa vaadata."
Poliitiline küsimus ehk Ida ja Lääne vaheline piir
Patrioodina tahaks ehk "Piiririiki" analüüsides keskenduda just sellele teemale, mis raamatu ilmumise ajal nii päevakohane oli – oma riigile. Miks sätib autor meid, idaeurooplasi 90. aastate alguses nii ebasoodsasse valgusesse samal ajal, kui meil siin "kõik-on-võimalik" mentaliteediga ühiskonda üles ehitatati ning eurooplaseks hakkamiseks valmistuti? Kas peategelase armastuse otsimine võib sümboliseerida vaese Ida-Euroopa riigi tunnustuse poole püüdlemist edukatelt teistelt riikidelt või on ehk homoseksuaalsus hoopis protest riigi vastu, poliitika vastu, normide vastu?
Raamatu eeldatavale gei-suhtele lähenesid poliitilises võtmes nii mõnedki 1990. kriitikud, tuues romaani peategelase ning tema armukese välja rahvuslike vastanditena, Ida-Euroopa ning Lääne-Euroopana, kelle "vahekord ei ole päris normaalne" (Floren, 1994). Ka Rein Raud (1994) leidis Hommikulehes ilmunud arutluses homoseksuaalsusele poliitilise tausta, lisaks küsis Raud sellest lähtuvalt, kas (poliitiline) homoseksuaalsus on "paheline" või "moraalne" ning milles need mõisted seisnevad. Raud käsitles poliitilist piiri koos identiteedi piiriga, kirjutades: "Siit pole raske järeldada, et Ida- ja Lääne-Euroopa homoseksuaalne suhe, milles Ida-Euroopa peab käituma prostituudina, on viimasele eriti ohtlik, kuna ta peab oma soo ja identiteedi maha salgama ning esinema "teisena", kaotades õiguse ise määratleda oma väärtusi ja puudujääke."
Ida ja Lääne vahele tõmbas väga selge piiri ka Leedu luuletaja ja kriitik Vytautas Rubavicius (1996), kes tõi Kultuurilehes eestlaste jaoks teravalt välja kuuluvuse tähenduslikkuse: " Selle raamatu annotatsioonis öeldakse, et autor uurib, missugust mõju avaldab meile Lääs, kuid ma ei leidnud siit ei uuringut ega katset seda mõju esile tuua. Peategelane "ei muutu" — Läände sõidab juba täiesti väljakujunenud homoseksuaalne literaat, kellele on kõige tähtsam mõni armulugu väliselt meeldiva, teda ülal pidada suutva tõelise eurooplasega".
Moraaliküsimus ehk hea ja halva vaheline piir
Mis on hea, mis on halb, mis on õige või mis on vale? Valdav osa ajakirjanduses ilmunud artiklitest puudutab peategelase seksuaalset orientatsiooni ühel või teisel moel, kuid teoses aset leidnud mõrva (mille toimepanija pole tekstist lähtuvalt täpselt selge) rõhutavad vähesed. Ehk on põhjuseks 1990ndate ühiskondlik taust, mil ajakirjandusest võis igapäevaselt lugeda lokkavast kuritegevusest ning sissemurdmistest ja tapmistest, kuid kogu gei-temaatika oli veel uus ning huvitav. Kas kuritegu oli sel ajal pigem ühiskondlik norm ja homoseksuaalsus veel reguleerimata/identifitseerimata suurus? Moraali alt koorub välja teinegi aspekt: kohati oli 90ndate õhkkond Eestis vabameelsem kui kunagi varem, kuid teoses õhkõrnalt oletatav ning läbikumav homoseksuaalsus tõstis "Piiririigi" ikkagi skandaalsete raamatute hulka.
Kirjeldatud ebakõla on oma arvustuses välja toonud ka Priidu Beier (1994): "Ma ei ole juhtunud lugema ka Emil Tode hiljuti Balti riikide kirjanduspreemiaga pärjatud "Piiririigi" kohalikes vastukajades küsimust, miks saab selle teose peategelane hakkama mõttetu ja eemaletõukava mõrvaga. See, et tegemist on küünilise mõrvari heas poeetilises stiilis pihtimusega, on jäänud arvustajail täiesti kõrvaliseks teemaks. Ülimat vaimustust on äratanud vaid gay-temaatika toomine eesti kirjandusse."
Rein Veidemann kirjutas 1998. aasta Sirbis tabavalt, sidudes moraalipiiri nii identiteedi- kui ka poliitilise piiri küsimustega: "Üks noor eestlane tajub alles maailmaga, Euroopa ja Pariisiga, kokkupuutes, mida on talle tähendanud Eesti. Läbi teise avaneb ta oma identiteet, selle valud ja rõõmud. Aga kuna ta ei ole võimeline ületama kuristikku Mina ja Teise vahel, siis tekitab see temas hirmu, koguni mässu Teise vastu, kelleks on ta sõbrast õpetaja. Ta tapab Teise. Emil Tode "Piiririigi" ka sellesama meis endis oleva piiririigi - sõnum võiks olla teada võtmises, et eneseleidmine toimub nimelt enesekinnituse ja teiste mõistmise kaudu. Sest alles siis, kui [teame, mida teised meile tähendavad] saame öelda, mida tähendame iseendale".
Kaotatud piir
1990. aastatel ajakirjanduses ilmunud arvustustest ei jää lõppnoodina kõlama meeletut homoviha, vaid pigem piiride hägususest tingitud segadus. Praegu, 21. sajandi maailmakodanikena on seda poleemikat raske mõista: kas me oleme ikka kõik sedasama teost lugenud? Miks peaks kedagi kuhugi konkreetselt kategoriseerima, identifitseerima, defineerima?
Me oleme taas need, kes justkui kuhugi ei kuulu, aga seekord on see meie endi teadlik valik – me võime teha mida iganes, olla kes iganes, kõik on lubatud, kõik on varem tehtud ning nähtud. Või nagu on kirjas romaanis: "Piiririiki ei saa olemas olla. On midagi siinpool piiri ja midagi sealpool piiri, aga piiri ju pole. ...Ja kui sa satud piiri peale seisma, siis pole sind ka näha, mitte kummaltki poolt." (Tode, 1993: 161)
Uued piirid
Emil Tode/Tõnu Õnnepalu romaan pakub lugejaile ning kriitikuile arutelu- ja analüüsivõimalusi tänapäevalgi. Mis juhtuks siis, kui teoses olev minategelane oleks selgelt naissoost? Pakuks see ehk võimalust julgelt ja tabudeta feminismist kõnelda või siduda ühe naise läbielamised #metoo liikumisega? Vahest saaksime Ida- ja Lääne-Euroopa duelli asemel hoopis lahata globaliseerumisega kaasnevaid piire ja piiritust ning kultuuride rohkusest tingitud erisusi?
Siinsele arutelule sobivalt võttis Emil Tode ehk Tõnu Õnnepalu piiriteematika kokku 1994. aastal Kultuurilehes: "Ma olen uhke, et pärast äramärkimist kõrge žürii poolt on mu raamatut rünnatud enamuse normi nimel. See on hea. XIX sajand meie ühiskondades peab rääkima hakkama, see haigus tuleb lõpuks läbi põdeda. Enamuse vaikimise all on veel küllalt vihkamist, ükskõiksus ei ole sallivus. Miks ma seda räägin? On ju siiski lootus, armsad sõbrad, et see pime sajand ei lõpe niisama pimedalt, et enamuse ja vähemuse, rahvaste ja piiride sajandile järgneb inimeste sajand. Rahvaste vabadus ja kodanike võrdsus on ju vaid koledad viirastused, kui tõelisest vendlusest mõeldagi ei julgeta."
Blogipostitus on kirjutatud tuginedes järgmistele kirjatükkidele:
Tode, E. (1993). Piiririik. Tallinn: Tõnu Õnnepalu ja kirjastus Tuum.
Annuk, E. (1999). Sugupool kui mask(eraad): androgüünsus Emil Tode/Tõnu Õnnepalu romaanides. Looming, 11, 1728 - 1735.
Beier, P. (1994). Koogid ja õlu ehk Luukere kapis. Kultuurileht, 45 https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19941223.1.19&srpos=3&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-piiririik------------
Berg, M. (1993). Eestlane jälgib läänt püstiasendist. Hommikuleht.
Floren, K. (1994). Dorian Gray nimi marmortahvlil. Eesti Ekspress.
Habicht, J. (1993). Nuustakult Pariisi. Rahva Hääl
Hellerma, K. (1993). Uusi raamatuid. Hommikuleht".
Hennoste, T. (1998). Kirjutatud on: Emil Tode ja Tõnu Õnnepalu kolm romaani. Vikerkaar, 9, 68-76.
Jaanus, M. (Tõlkinud Ene-Reet Soovik). (1997). Eesti aeg ja monumentaalaeg. Vikerkaar, 8, 1571- 1603.
https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/36833
Juske, A. (1994). Ajalugu pärast ajalugu. Kultuurileht, 44.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19941216.1.2&srpos=15&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-piiririik------------
Kareva, D. (1994). Küpressi ja rabarberi vahel. Vikerkaar, 4
Kronberg, J. (1994). Südametilgad Eurooplasele. Postimees.
Künstler, P. (1993). Emil Tode romaani "Piiririik" esitlemine 7. detsembril "Pegasuse" kohvikus. Sirp, 49
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19931210.1.5
Künstler, P. (1994). Kirjandustoimetaja raamatuleti ees. Kultuurileht, 45. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19941223.1.19&srpos=3&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-piiririik------------
Künstler, P. (1995). Eesti kirjastajad rahvusvahelistel raamatumessidel. Kultuurileht, 41.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19951110.1.16&srpos=7&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-piiririik------------
Laak, M. (1994). Kus on siin mats ja kus on vurle? (Emil Tode "Piiririik" kriitikut vihastamas). Vikerkaar, 8.
Leesi, L. (1994). Kosmopoliitne "Piiririik". Päevaleht.
Murutar, K. (1994). Pakendite täiuslikkus, maitsete küllus - et külmkapis ei haiseks surnupea. Hommikuleht.
Rahva Raamatu kodulehekülg (i.a). Kasutatud 11.12.2019.
https://www.rahvaraamat.ee/p/piiririik/666431/en?isbn=9789949538973
Raud, R. (1994). Sootu ja piiritu Euroopa poole. Hommikuleht.
Rubavicius, V. (Tõlkinud Mihkel Loodus). (1996). Kirjanduslik nipsasi. Kultuurileht, 20.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19960531.1.10&srpos=14&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-piiririik------------
Saat, M. (1996). Liha truudus. Vikerkaar, 1.
Sering, P. (1994). Olematuse talumatu kergus. Sirp.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19940204.1.1
Suislepp, H. (1995). "Resignatsiooni raamat" - Epigramme. Kultuurileht, 18.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19950512.1.17&srpos=12&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-emil+tode------------
Teedla, J. (1994). Piiririiki pole olemas. Sirp.
Tode, E, (1994). Inimeste sajandist. Kultuurileht, 40.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19941118.1.19&srpos=8&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-emil+tode------------
Tomberg, H. L. (2015). Soolisuse kujutamine Tõnu Õnnepalu proosaloomingus romaanide "Piiririik", "Printsess" ja "Mandala" põhjal. Bakalaureuse töö. Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Kirjanduse ja Teatriteaduse osakond. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48772/Helle%20Ly%20Tomberg_BA.pdf?sequence=1&isAllowed=y
Unt, M. (1995). Broiler ja pöialpoiss. Kultuurileht, 4.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19950127.1.16&srpos=9&e=-------et-25-kultuurileht-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-piiririik------------
Veidemann, R. (1998). Samasusotsingute uuel ringil. Sirp, 36.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp19980925.1.2
Velsker, M. (1994). Õpetajate õudus ja uhkus. Favoriit.
### Response:
Kuhu tõmmata piir ehk homoseksuaalsuse kajastamine 1990. aastatel Emil Tode "Piiririigi" arvustuste näitel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kauplustekett Woolworths märkis, et ühel inimesel on lubatud soetada maksimaalselt neli pakki tualettpaberit, tagamaks, et enamikul klientidest oleks sellele kaubaartiklile juurdepääs.
Hästi lähevad kaubaks ka kätepuhastusvahendid, mida samuti müüakse letist ja mida saab osta kaks ühe inimese kohta.
"See aitab säilitada kaubavarusid samal ajal, kui tarnijad hoogustavad kohalikku tootmist ja kohaletoimetamist, et vastata tavalisest suuremale nõudlusele," märkis ettevõte oma avalduses.
Valitsuse kinnitustest hoolimata on Austraalia supermarketites mõned kaubad otsa saamas ning sotsiaalmeediasse on ilmunud pildid tühjadest riiulitest ja ostjatest, kelle ostukärusse on kuhjatud pakkide viisi tualettpaberit.
Sydney ühte supermarketisse kutsuti kolmapäeval politsei, kui tualettpaberi osakonnas keegi nuga välgutas.
New South Walesi politsei kinnitas vahejuhtumit, lisades, et kedagi kinni ei peetud ja keegi viga ei saanud.
Nappus on poodides olnud ka näomaskidest ja kätepuhastusvahenditest.
Uue koroonaviirusega on kogu maailmas nakatunud üle 90 000 inimese ja selle tagajärjel on surnud enam kui 3100. Suurem osa juhtumitest on aset leidnud Hiinas, kuid ka Lõuna-Koreas, Itaalias ja Iraanis on suuri nakkuskoldeid.
Austraalia on seni teatanud 43 kinnitust leidnud nakkusjuhtumist ja ühest surmast.
Peaminister Scott Morrison ütles, et on rääkinud riigi kahe suurema kauplusteketi Woolworths ja Coles esindajatega nende reaktsioonist ostupaanikale.
"Ma mõistan, miks inimesed võivad olla mures ja supermarketisse minna ja muud sarnast. Kuid minu nõuanne on, et see ei ole hädavajalik," lausus ta kolmapäeval raadiojaamale 2GB Radio. | Koroonaviirus on põhjustanud Austraalias ostupaanika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kauplustekett Woolworths märkis, et ühel inimesel on lubatud soetada maksimaalselt neli pakki tualettpaberit, tagamaks, et enamikul klientidest oleks sellele kaubaartiklile juurdepääs.
Hästi lähevad kaubaks ka kätepuhastusvahendid, mida samuti müüakse letist ja mida saab osta kaks ühe inimese kohta.
"See aitab säilitada kaubavarusid samal ajal, kui tarnijad hoogustavad kohalikku tootmist ja kohaletoimetamist, et vastata tavalisest suuremale nõudlusele," märkis ettevõte oma avalduses.
Valitsuse kinnitustest hoolimata on Austraalia supermarketites mõned kaubad otsa saamas ning sotsiaalmeediasse on ilmunud pildid tühjadest riiulitest ja ostjatest, kelle ostukärusse on kuhjatud pakkide viisi tualettpaberit.
Sydney ühte supermarketisse kutsuti kolmapäeval politsei, kui tualettpaberi osakonnas keegi nuga välgutas.
New South Walesi politsei kinnitas vahejuhtumit, lisades, et kedagi kinni ei peetud ja keegi viga ei saanud.
Nappus on poodides olnud ka näomaskidest ja kätepuhastusvahenditest.
Uue koroonaviirusega on kogu maailmas nakatunud üle 90 000 inimese ja selle tagajärjel on surnud enam kui 3100. Suurem osa juhtumitest on aset leidnud Hiinas, kuid ka Lõuna-Koreas, Itaalias ja Iraanis on suuri nakkuskoldeid.
Austraalia on seni teatanud 43 kinnitust leidnud nakkusjuhtumist ja ühest surmast.
Peaminister Scott Morrison ütles, et on rääkinud riigi kahe suurema kauplusteketi Woolworths ja Coles esindajatega nende reaktsioonist ostupaanikale.
"Ma mõistan, miks inimesed võivad olla mures ja supermarketisse minna ja muud sarnast. Kuid minu nõuanne on, et see ei ole hädavajalik," lausus ta kolmapäeval raadiojaamale 2GB Radio.
### Response:
Koroonaviirus on põhjustanud Austraalias ostupaanika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus alustanud Kotsar sai võitjate rivistuses enim mänguaega – 37 minutit – ning tõi oma meeskonna parimana 20 punkti (kahesed 9/22, vabavisked 2/2). Lisaks kogunes eestlase arvele kaks lauapalli (mõlemad ründelauast), neli resultatiivset söötu, üks vaheltlõige, kaks pallikaotust ja üks isiklik viga, vahendab Korvpall24.ee.
Üks mäng enne põhihooaja lõppu on South Carolina saldoks 18 võitu ja 12 kaotust. NCAA kagukonverentsis (SEC) on neil kümme võitu ja seitse kaotust, millega jagatakse koos Mississippi State'iga viiendat-kuuendat kohta.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Kotsar kerkis viimases kodumängus South Carolina parimaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus alustanud Kotsar sai võitjate rivistuses enim mänguaega – 37 minutit – ning tõi oma meeskonna parimana 20 punkti (kahesed 9/22, vabavisked 2/2). Lisaks kogunes eestlase arvele kaks lauapalli (mõlemad ründelauast), neli resultatiivset söötu, üks vaheltlõige, kaks pallikaotust ja üks isiklik viga, vahendab Korvpall24.ee.
Üks mäng enne põhihooaja lõppu on South Carolina saldoks 18 võitu ja 12 kaotust. NCAA kagukonverentsis (SEC) on neil kümme võitu ja seitse kaotust, millega jagatakse koos Mississippi State'iga viiendat-kuuendat kohta.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Kotsar kerkis viimases kodumängus South Carolina parimaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | David Vseviovi minu artiklile "Kõik inimesed ei ole võrdsed" vastulausena koostatud tekst "Kuidas defineerida võrdsust" on kahtlemata nauditav lugemine ja pakub rohkelt mõttekohti, mille üle kaalutleda.
Vseviov üritas eelkõige oma aruteluga näidata, et sotsiaalministeeriumi äsjane võrdsuskampaania oli igati õigustatud ja õige.
Kuid ühtlasi esitas ka rida väiteid inimese ja tema võrdsuse olemuse kohta läbi ajaloo, millega ei saa kõiges nõustuda. Esmalt juba selles, et kui üks väidetav sidusust või harmooniat taotlev kampaania ajab inimesed omavahel rohkem tülli, kui nad enne olid, on kampaanias miskit valesti läinud.
Kampaania mitte ei ürita panna erinevate ellusuhtumistega inimesi üksteist paremini mõistma, vaid hoopis loob negatiivseid stereotüüpe nii eri religioonide esindajatest kui isegi puuetega inimestest.
"Kristjani lugu"
"Kristlane" Kristjan, kes võtab oma koolikotist kohmetult kuid samas demonstratiivselt ja ilma ühegi põhjuseta välja Piibli, ei kuulu kindlasti peavoolu kristlikusse kirikusse. Ta suhtub märgatava ebamugavustunde ja lausa ärevusega sõprade kutsesse õhtul peole tulla, mille takistusena toob tegevuse koguduses.
Ükski peavoolu kristlik kirik ei piira (eriti täiskasvanud) liikmete sotsiaalset suhtlust oma sõpradega ega ka (loomulikult viisakalt) näiteks alkohoolsete jookide tarbimist. See on alati inimese isiklik otsus, mida ta sööb ja kellega suhtleb.
Kristlane Kristjan on vast eelkõige sektant ja tema tausta vastu peakski klassikaaslased - ja võimalik, et ka psühholoog - huvi tundma. Selgitamaks välja, et ega kaasinimene ei ole sattunud mõne ususekti manipulatsioonide ohvriks.
Meile esitatakse "kristlasena" kohmetut ning närvilist veidrikku, kes ei saa samal määral oma teiste kaaslastega ühiskondlikus elus osaleda. Ta on heidik, keda peaks justkui järele aitama või vähemalt teiste poolt mõistma – võtma samavõrra inimesena kui teisi normaalseid inimesi tema ümber.
Pea kõik aktiivselt koguduseelus osalevad kristlased, keda mina olen läbi oma elu tundnud, on üldiselt rõõmsameelsed inimesed, keda kohtab tihti just seltskondlikel üritustel. Mis seal salata, sageli ka klaasi veini või kangemagagi.
Nagu üks saksa teaoloogiaõppejõud ja kirikuõpetaja kunagi seletas, illustreerimaks, miks näiteks kirikuõpetajad tihti hoopiski rohkem alkoholi tarbivad ja mõni konstantselt auru all on – nimelt kui keskmisel tavainimesel on üldjuhtumil probleemid töö, elukaaslase või lastega, siis kirikuõpetajal lisaks ka Jumala ja kõikide tavainimestest koguduseliikmete murede probleemidega.
Ja isegi meie keskmisest üpriski rangemat kristlust propageeriv ja igati seltskondlik Varro Vooglaid pidada vahel õlut trimpama lausa hommikuti, kui uskuda meie uurivat ajakirjandust.
Leidub muidugi alati ka kõrgemates ideaalides elavaid kristlasi, kes soovivadki kogu elu jooksul omada ainult ühte partnerit ja hoida ennast ainult ühele, aga selline soov on praeguses isikutevaheliste suhete labasuserägastikus pigem tõlgendatav isegi "ägedana", ideaalina, mida vast ei võtakski keegi seltskonnas kuidagi ebanormaalsusena.
Leidub ka karsklasi (samuti meie naudingutealtis maailmas ju positiivne ideaal) ja loomulikult inimesi, kes ongi loomu poolest vähemsuhtlusaltid ega soovigi seltskondlikus elus osaleda. Seda aga mitte seetõttu, et eraklikkust või absoluutset kasinust nõuaks kristlus.
Kristlane Kristjan seevastu ärritub klassiõe küsimuse peale, mis puudutavad Jumala uskumist, abielueelseid suhteid, Aadamat ja Eevat.
Iga inimene, kes on päriselt kristlane, vastaks koheselt, et loomulikult usub Jumalat. Aga ka seda, et Aadam ja Eeva on mütoloogilised tegelased, kelle abil muistsed pühad tekstid üritasid lahti seletada inimkonna teket. Nagu pole ka miskit halba selles, et öelda oma klassikaaslasele, et tõepoolest – ma ei soovigi enne abielu omada teisi suhteid.
Kristlane, kes ongi päriselt kristlane, ei häbene oma uskumusi, vaid kinnitab neid ka teistele. Ta ei hakka klassikaaslaste ehk oma kaasinimeste peale kärkima ja nõudma enda oma kummalisele käitumisele erilist mõistmist.
Kui kristlane Kristjan ei kuulu mingisse kahtlasse usulahku, siis vähemalt on ta väga ebaviisakas ja halvasti käituv kristlane. Kristlus peaks olema rõõmusõnum, mitte maine elustiil, millega nii endale kui ka kaasinimestele ebameeldivusi ja tuska valmistada.
"Raheemi lugu"
Sama absurdne olukord on ju aga videoklipiga, milles kajastub pearätti kandev ilmselgelt islami usku järgiv daam lapsega lasteaias.
Samal ajal kui miljonid islamiusku naised Iraanis, Saudi-Araabias ja mujal võitlevad oma koha eest päikese all, mis kasvõi Iraanis väljendub avalikult peamiselt just protestina pearäti kandmise vastu, mis on eelkõige iganenud ja ahistav patriarhaalne sunnitava, mitte usukomme, propageeritakse meil vist võrdsuse sildi all naiste allasurumist?
Selliste juhtumite puhul ei peaks ühiskond aga mitte propageerima "mõistmist" ja "aktsepteerimist" kõikide inimeste võrdsuse sildi all, vaid hoopis proovima võimaluse korral hättasattunul aidata olla vaba.
Võimalik, et paljud katavadki oma pead ja piiravad suhtlust täiesti omal soovil. Siis nii ongi hea ja õige, aga paljudel juhtudel üle maailma see pole nii. Ning hättasattunule tulebki anda vähemalt mõista, et meie ühiskonnas ei pea täitma muistseid patriarhaalseid hõimukombeid ja kui keegi selle eest kodus peksab (olgu abikaasa, isa või vend), siis meie riik tuleb appi.
"Viktori lugu"
Videoklipp, milles aga Soome tööle sõitev eestlane istub taksosse, mille juht hakkab temaga rääkima ukraina keeles, on juba täiesti mõistetamatu. Miks peaks taksojuht, kes nagu videost koheselt selgub, räägib muuhulgas pea vabalt ka eesti keelt, alustama korduvalt vestlust eestlasega võõrkeeles? See on ju selge solvang ja kliendi mõnitamine.
Sama oleks, kui eestlasest taksojuht hakkaks näiteks Brüsselis taksosse astunud inimesega rääkima esmalt eesti keeles ja siis pärast pikka segadust läheks üle prantsuse või inglise keelele.
On täiesti ilmselge, et selles riigis, kus sa töötad, peabki oskama vähemalt elementaarsel tasemel kohalikega suhelda. Ja veelgi ilmselgem on see, et kui hakata mõnes võõras riigis kohalikuga rääkima oma enda emakeeles, siis tõenäoliselt on iga klient üpriski kuri.
Isiklikust kogemusest tuleb meelde pikalt tuju ära rikkunud ja vihale ajanud juhtum taksoga Tartus, kus juht ei suhelnud üldse mitte üheski arusaadavas keeles (välja arvatud mingi kummaline pobin) ning sõitis minu soovitud kohast tükk maad eemale, kuigi üritasin talle korduvalt seletada, et palun pidage kinni, soovin maha minna!
Nimelt ei saanud (heledanahaline) juht mitte ühestki keelest ega ka oma GPS-süsteemist mitte miskit aru. Miks peaksin sellist olukorda, mis on tegelikult seaduserikkumine, oma kodumaal aktsepteerima?
Illegaalid, kes kahtlemata samuti on inimesed, tuleb kinni pidada ja riigist välja saata. Siin seaduslikult viibivad inimesed, kes aga ei oska riigikeelt, peavad selle enne tööle asumist vajalikul tasemel selgeks õppima.
"Marta lugu"
Kummaline on ju ka olukord videos pimedast inimest kinos. Mitte kellelgi pole pimedate vastu ühtegi kurja stereotüüpi ning 99 protsenti inimestest on suure tõenäosusega alati nõus ulatama abikäe ükskõik millise tervisehäirega inimese aitamiseks.
Tekib aga küsimus, et miks peaks pime inimene minema kinno ja seal kõva häälega rääkima? Näiteks ratastoolis jalust halvatud inimene ilmselgelt ei pane ju omale alla uiske ja ei lähe rajale maas lamades teisi segama. Sest see oleks absurdne.
Igal teatava tervisehäirega inimesel on tõenäoliselt sadu teisi võimalusi, kuhu minna või mida teha. Olgu pimedal klassikalise muusika kontsert või jalust halvatul näiteks ratastoolikorvpall. Ka selle klipi näol on ju tegu eelkõige pimeda või üleüldiselt puuetega inimestest negatiivse kuvandi loomisega.
"Jaagupi lugu"
Viie videoklipi kokkuvõttes on ehk täiesti asjakohane ainult üks, milles koolis lööb üks poiss oletatavast klassikaaslasest homoseksuaalset poissi ning klassiõde vägivallatseja korrale kutsub.
Igasugune vägivalla ja loomulikult teadliku mõnitamise ning alandamise hukkamõistmine peakski olema selliste kampaaniate sisu. Sest oma "inimväärikuselt" peabki inimesi tõlgendama võrdselt.
Sellele suundumusele ei aita aga kaasa stereotüüpide juurdeloomine ja päris elus kas halvasti käituvate või üldse mitteeksisteerivate näidisisikute kunstlik konstrueerimine.
Rääkimata üleskutsest halba käitumist või siis tõeliselt imelikku käitumist omaks võtta või heaks kiita. Ja kõige lõpuks, käsitleda kristlast, moslemit, pimedat, teadlikult kliendiga halvasti käituvat taksojuhti ja homoseksuaali võrdsetel alustel abivajajatena, sest nad on kõik võrdselt inimesed, on lihtsalt absurdne.
Vähemusgruppide süsteem
See on kaasaegne sotsiaalse õigluse sõdalusest tulenev identiteedipoliitika, mis ei näe inimeses mitte inimest, vaid eelkõige vähemusgrupi kollektiivi üht osa.
Inimene koos oma inimlikkuse ja individuaalsusega - nagu ka kogu ühiskond - on taandatud vähemusgruppide süsteemiks, mis on asetatud pidevasse võitlusse eeldatava kurja ja mõistmatu "normaalsuse" vastu, mida esindavad need privilegeeritud inimesed, kes ei kuulu mitte vähemusgruppi, vaid kurja rõhuvasse eliiti.
Selleks rõhuvaks eliidiks on meil esitletud tihti valge (eestlasest) heteroseksuaalne mees – nähtus, kelle vastu sotsiaalse õigluse sõdalane peab kõiki rõhutuid ja allasurutuid kaitsma ning proovima seda kurja inimklassi ümber kasvatada.
Sellises mõttemaailmas ei ole inimene enam inimene ega võrdne oma inimlikkuses ja väärikuses teiste inimestega, vaid instrument kõikidest kõige ülima ning võrdseimast võrdse inimese ehk sotsiaalse õigluse sõdalase maailmas, kes manipuleerib meie kõigiga – nii kristlaste, moslemite, puuetega inimeste, taksojuhtide, seksuaalvähemuste kui ka valgete eesti heteroseksuaalsete meestega.
Ta ajab kõik kõigiga tülli samal ajal ise kõiki vihates ja oma metsikut raevu ja viha kogu ühiskonna peale välja valades.
Loomulikult on kõik kampaanias kujutatud inimesed inimesed ja ka selles poleks mitte keegi kahelnud isegi 5000 aastat tagasi Lähis-Idas tsivilisatsioonide hällis. David Vseviovi väide arusaamast inimolendi olemuse kohta: "teadmine, nagu kuuluks kahel jalal vastu tulev olevus a priori inimeste hulka, on vaid paar sajandit vana" ei vasta tõele.
Juba vanas Sumeris rohkem kui 4000 aastat tagasi oli olemas abstraktne kollektiivtermin "inimkond" (namlulu) ning sellesse liiki või kollektiivi kuulusid kõik inimesed – nii head "omad" kui pahad "teised" ning muuhulgas ka orjad.
Vahe tuli sisse loomulikult staatuse ja positsiooni osas, mis võis elu jooksul vastavalt õnnele või enda tegevusele muutuda. Inimene oligi a priori inimene, sest erinevalt madalamatest loomadest oli inimkonnal "tsivilisatsioon", kuid samas endast kõrgemal olevatest jumalustest jällegi puudus igavene elu ja jumalikud võimed.
Surma ees olid võrdsed nii kehvikust ori kui ka ülivõimas kuningas. Nende mõlema inimkonda kuulumise fakt määras ära ka paratamatuse, et inimene ei saa kunagi igavest elu. Üheks sellise inimkonda kuulumise paratamatuse üle peetud esimeseks aruteluks võib pidada ca 21. saj eKr kirja pandud sumeri lugu kaasaegse pealkirjaga "Gilgameši surm".
Kuningas Gilgameši kirjeldatakse surivoodil lamamas ning jumalused annavad talle teada, et tema soov omandada maa peal igavest elu ei ole võimalik, sest see ei kuulu inimkonna saatusse (minu vabas tõlkes):
See on see, mis inimkonda kuulumise kurjus kaasa toob; kas ei öeldud seda sulle?
See on see, mis sinu nabanööri läbilõikamine kaasa toob; kas ei öeldud seda sulle?
Päev, mis on tumedaim inimkonnale, on saabunud sulle!
Koht, mis on kõige üksildasem inimkonnale, on saabunud sulle!
Veeuputus, millele ei ole vastusaamist, on saabunud sulle!
Lahing, kust ei ole põgenemist, on saabunud sulle!
Taplused, mis ei ole võrdsed, on saabunud sulle!
Võitlused, kust pole taganemist, on saabunud sulle!
Aga siiski sa ei peaks minema allilma solvunud südamega!
Kuid ühtviisi inimene oli muide terve mees, naine ja muuseas näiteks ka puudega inimesed. Ligikaudu 3800 aastat tagasi kirja pandud sumeri-akkadi müüdis "Enki ja Ninmah" pakutakse hoopiski seletus, miks on maailmas pimedaid, halvatuid ja muude puuetega inimesi. Tõenäoliselt arvati, et puudega inimesed tekkisid seeläbi, et jumalad olid osa inimestest loonud purjus peaga.
Eelpool toodud näited inimeseksolemise mõistmise komplekssusest pärinesid kõigest ühest muistsest arusaamast, mida siinne kirjutaja kõige paremini tunneb. Vanade ja ka uute kultuuride inimese (ja ka tema võrdsuse) olemuse arusaam on ülipika ajalooga, millele iga uus ajastu ja esilekerkinud kultuur on lisanud oma nüansse.
Vana-Egiptuse inimesemõistmine ei olnud see, mis näiteks vanas Sumeris. Ning judaismist erinev "varakristlike" kogukondade arusaam erines väga tugevalt näiteks hilisematest keskaegsetest arusaamadest.
Analüüsimaks üldse, kuidas mingi kultuuri inimene oma terviklikkust (kui sellist üldse olemas oli), vaimsust või kehalisust tunnetas, on vaja kümnete ja sadade kultuuride võrdlevat (sh hingefenomenoloogilist) analüüsi.
On olnud eri ajastutel ka tõeliselt suuri anomaaliaid ning väga ebaõiglasi käsitlusi, milliseks võib mitmes aspektis muuhulgas lugeda ka Euroopa feodalismi, Prantsuse revolutsiooni ja kommunismi inimesekäsitlusi nagu eriti mitmeid äärmuslikke islami vorme.
Kuid inimesed on üldjuhtumil ikkagi mõistnud oma liigikaaslasi ikkagi inimesena, sõltumata ükskõik millest muust.
Aspektiks, millele peab osalt Vseviovi arutelu juures samuti vastu väitma on tema arusaam, et "...võrdsuse idee kuulub sellisena, nagu me seda mõistame, kristlikusse maailmaruumi". Väitsin oma arutelus eelkõige, et ühiskond, kus "kõik on võrdsed" või õigemini "võrdsustatud" ei oleks enam ei "vaba" ega ka "vennalik".
Selline ühiskond oleks võimalik ainult kõikehõlmavas diktatuuris, kus "võrdsustajad" on paratamatult "võrdsemad", kui ekspluateeritav inimkari, kelle väidetavat võrdsust nad garanteerivad.
Kristluses (sh selle algses hüpoteetilises variandis) on aga olulisem ükskõik millisest maisest võrdsusest eelkõige "hinge vabadus" ja "kogukondlik vennalikkus" (sõltumata soost ja rahvusest) – kasutades loomulikult ka selle kirjelduse puhul moodsaid keelekujundeid. Mitte kunagi aga materiaalne või ka staatuslik võrdsus (sh seaduse ees). Või üldse "heaolu", millest ei sõltu mitte iialgi inimese hinge olukord teispoolsuses.
Ei rikas ega vaene saa õndsaks seetõttu, et ta on rikas või vaene. Valguse leidmine seisneb personaalses sidemes kõrgema jõuga, mille tekkeks on ehk just madalaimast madalam olemine – enese vabatahtlik allutamine teiste teenistusse sealjuures mõnitusi ja raskusi taludes – üks kaljukindlamaid viise maailma kurjusest taevariiki pääsemiseks. Mitte aga katse ehitada maa peale taevariiki ehk viia läbi revolutsiooni.
Vseviovi poolt vist väidetud "võrdsustamine" või "võrdsus" ei pärine mitte kristlusest, vaid eelkõige revolutsioonilisest mõttelaadist, kus inimest ei käsitletud mitte "vaba hingena" vaid "instrumendina" mingi filosoofilise õpetuse teenistuses.
Kust tuleb viimasel ajal komme aga kristlust eeskujuks tuua "revolutsioonilise võrdsuse" õigustamisel, on keeruline öelda.
"USA-s aga väidab presidendikandidaat Bernie Sanders, et tema õpetus sotsialismist ongi oma olemuselt kristlik."
Eestist tuleb esimesena meelde Tiit Toomsalu, kes aastaid tagasi riigikogu vabas mikrofonis enne jõule peetud kõnes mainis, et Jeesus olla olnud esimene kommunist. Selline arusaam tuleneb tõenäoliselt läänelikest hipikogukondadest ja ka Ladina-Ameerika sisult marksistlikust ja antikristlikust vabastusteoloogiast, kus olid aus nii profaanne Jeesus kui ka Marx korraga. USA-s aga väidab presidendikandidaat Bernie Sanders, et tema õpetus sotsialismist ongi oma olemuselt kristlik.
Meie avalikus arutelus on aga üks osa "kristlusest" muutunud ka progressiivide jaoks parketikõlbulikuks eelkõige pärast seda, kui Annika Laatsi väljaütlemiste taustal märgati, et üht kirikus esinevat ja kindlasti oma soovides samuti head tahtvat voolu saab samuti poliitilises võitluses ära kasutada.
Ja nii kutsutaksegi vahel ka mõni kristlane või kirikuõpetaja nagu imeloom zoopargist "õigesse" ja "võrdsesse" seltskonda, antakse talle karikas, aukiri või medal. Just sellise imeloomana kujutatakse aga sotsiaalministeeriumi kampaanias ka kristlast Kristjanit, keda tuleb hoolimata tema jaburast uskumustesüsteemist võtta siiski võrdselt "inimesena".
Tundub, et eelkõige on tegu patroniseeriva mõnitamisega kristlaste suunal. Kirik, kes aga meil kultiveeritava progressiivse maailmavaate omaks võtab, ei ole enam kristlik kirik, vaid Suure Sotsiaaltädi Kultus, kelle poolt jutustatud muinaslugu õrnalt tundlevast ja kangesti oma armastust jagavast Jeesusest võiks vabalt asendada psühholoogid ja sotsiaalhoolekande ametnikud.
Keegi ei tunneks sellisest kristlusest puudust, sest ta ei pakuks inimese hingele mitte midagi. Kui siis ehk mähkmeid või nende paigaldamise teenust. Ja selleks ülesandeks ongi meil sotsiaalministeerium, millele pole paralleelselt vaja lisaks kristlikku kirikut.
Vaba ja vennalik ühiskond
"Võrdsustatud" ühiskond ei saa mitte ühelgi juhul olla ei "vaba" ega ka "vennalik". Küll võib aga vaba ja vennalik ühiskond oma kulu käigus liikuda ühtlasi ka üha suurema võrdsuse suunas maises elus Selle heaks näiteks on kasvõi juba näljahäda ja loodetavasti peatselt ka absoluutse vaesuse likvideerimise võimalus kogu planeedilt.
Maailmas pole olnud mitte kunagi nii vähe kannatusi ja nii palju eneseteostuse võimalusi meestele ja naistele (ja üldse kõikidele teistele vähemustele) võrdselt kui on seda praegu. Ja mitte kuskil pole kunagi olnud nii palju kannatusi, kui lähiajaloo sundvõrdsustanud ühiskondades Stalini Venemaalt tänase Venezuela või Põhja-Koreani välja.
Just neis riikides ongi kõik inimesed võrdsed – sest ühtegi seadust, mille ees nad peaks olema võrdsed, lihtsalt ei täideta kõrgema eetilise eesmärgi ehk absoluutse "võrdsustamise" täideminemise nimel.
Ka sotsiaalministeeriumi riigikeeles mitte suhelda sooviva taksojuhi klipp kutsub ju tegelikult üles rikkuma meie seadusi väidetava kõrgema eetilise printsiibi nimel, milleks olevat kõikide inimeste võrdsus.
Samasuguseid üleskutseid - tõlgendada kõiki illegaalseid immigrante võrdselt kodanikega, lasta oma riiki sisse üldse kõik, kes siia elama soovivad, sest nad on inimesed ning lubada lõpuks ükskõik mida, sest "võrdne inimene ju tahab nii" - kohtab ka meie ühiskonnas üha enam.
Kõik ebameeldivad seadused alustades põhiseadusest olevat kõrgeimate võrdsuse printsiipide ees vananenud – absoluutne inimeste võrdsus eetilise kategooriana kaaluvat üles kõikmõeldavad seadused üldse.
Väidetele võrdsusest kui kristlik-maisest kontseptsioonist vastakski aga lõppkokkuvõttena hoopis lõiguga Matteuse evangeeliumist, kus variserid kiusavad Jeesust küsimusega maksurahast (22, 15-22):
"Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta sõnadest lõksu püüda. Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos heroodeslastega ütlema: "Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule. Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?" Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: "Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad? Näidake mulle maksuraha!" Nemad tõidki ta kätte teenari. Ja ta küsis neilt: "Kelle pilt ja kiri sellel on?" Nad ütlesid temale: "Keisri." Siis ta ütles neile: "Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!" Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika."
Jeesus viitab siinkohal vist sellele, et taevariik ei asu maa peal. Kõik selle ehitamise katsed maa peale on aga lõppenud katastroofiga ja lõpevad ka edaspidi.
Selle põhjuseks on "ülima tõe" ja ja "headuse" – või ka jumala – taandamine maiseks ja profaanseks nähtuseks, ehk allutamine inimese soovidele ja ihadele, mitte aga selle tõe päris iseloomu järgimine, mis võib-olla tuhande aasta pärast – kui inimkond on vaimselt tänasest määratult edasi arenenud – tekitabki ka maa peale meeldiva ja päriselt vennaliku ühiskonna. | Peeter Espak: inimeseks olemisest ja võrdsusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
David Vseviovi minu artiklile "Kõik inimesed ei ole võrdsed" vastulausena koostatud tekst "Kuidas defineerida võrdsust" on kahtlemata nauditav lugemine ja pakub rohkelt mõttekohti, mille üle kaalutleda.
Vseviov üritas eelkõige oma aruteluga näidata, et sotsiaalministeeriumi äsjane võrdsuskampaania oli igati õigustatud ja õige.
Kuid ühtlasi esitas ka rida väiteid inimese ja tema võrdsuse olemuse kohta läbi ajaloo, millega ei saa kõiges nõustuda. Esmalt juba selles, et kui üks väidetav sidusust või harmooniat taotlev kampaania ajab inimesed omavahel rohkem tülli, kui nad enne olid, on kampaanias miskit valesti läinud.
Kampaania mitte ei ürita panna erinevate ellusuhtumistega inimesi üksteist paremini mõistma, vaid hoopis loob negatiivseid stereotüüpe nii eri religioonide esindajatest kui isegi puuetega inimestest.
"Kristjani lugu"
"Kristlane" Kristjan, kes võtab oma koolikotist kohmetult kuid samas demonstratiivselt ja ilma ühegi põhjuseta välja Piibli, ei kuulu kindlasti peavoolu kristlikusse kirikusse. Ta suhtub märgatava ebamugavustunde ja lausa ärevusega sõprade kutsesse õhtul peole tulla, mille takistusena toob tegevuse koguduses.
Ükski peavoolu kristlik kirik ei piira (eriti täiskasvanud) liikmete sotsiaalset suhtlust oma sõpradega ega ka (loomulikult viisakalt) näiteks alkohoolsete jookide tarbimist. See on alati inimese isiklik otsus, mida ta sööb ja kellega suhtleb.
Kristlane Kristjan on vast eelkõige sektant ja tema tausta vastu peakski klassikaaslased - ja võimalik, et ka psühholoog - huvi tundma. Selgitamaks välja, et ega kaasinimene ei ole sattunud mõne ususekti manipulatsioonide ohvriks.
Meile esitatakse "kristlasena" kohmetut ning närvilist veidrikku, kes ei saa samal määral oma teiste kaaslastega ühiskondlikus elus osaleda. Ta on heidik, keda peaks justkui järele aitama või vähemalt teiste poolt mõistma – võtma samavõrra inimesena kui teisi normaalseid inimesi tema ümber.
Pea kõik aktiivselt koguduseelus osalevad kristlased, keda mina olen läbi oma elu tundnud, on üldiselt rõõmsameelsed inimesed, keda kohtab tihti just seltskondlikel üritustel. Mis seal salata, sageli ka klaasi veini või kangemagagi.
Nagu üks saksa teaoloogiaõppejõud ja kirikuõpetaja kunagi seletas, illustreerimaks, miks näiteks kirikuõpetajad tihti hoopiski rohkem alkoholi tarbivad ja mõni konstantselt auru all on – nimelt kui keskmisel tavainimesel on üldjuhtumil probleemid töö, elukaaslase või lastega, siis kirikuõpetajal lisaks ka Jumala ja kõikide tavainimestest koguduseliikmete murede probleemidega.
Ja isegi meie keskmisest üpriski rangemat kristlust propageeriv ja igati seltskondlik Varro Vooglaid pidada vahel õlut trimpama lausa hommikuti, kui uskuda meie uurivat ajakirjandust.
Leidub muidugi alati ka kõrgemates ideaalides elavaid kristlasi, kes soovivadki kogu elu jooksul omada ainult ühte partnerit ja hoida ennast ainult ühele, aga selline soov on praeguses isikutevaheliste suhete labasuserägastikus pigem tõlgendatav isegi "ägedana", ideaalina, mida vast ei võtakski keegi seltskonnas kuidagi ebanormaalsusena.
Leidub ka karsklasi (samuti meie naudingutealtis maailmas ju positiivne ideaal) ja loomulikult inimesi, kes ongi loomu poolest vähemsuhtlusaltid ega soovigi seltskondlikus elus osaleda. Seda aga mitte seetõttu, et eraklikkust või absoluutset kasinust nõuaks kristlus.
Kristlane Kristjan seevastu ärritub klassiõe küsimuse peale, mis puudutavad Jumala uskumist, abielueelseid suhteid, Aadamat ja Eevat.
Iga inimene, kes on päriselt kristlane, vastaks koheselt, et loomulikult usub Jumalat. Aga ka seda, et Aadam ja Eeva on mütoloogilised tegelased, kelle abil muistsed pühad tekstid üritasid lahti seletada inimkonna teket. Nagu pole ka miskit halba selles, et öelda oma klassikaaslasele, et tõepoolest – ma ei soovigi enne abielu omada teisi suhteid.
Kristlane, kes ongi päriselt kristlane, ei häbene oma uskumusi, vaid kinnitab neid ka teistele. Ta ei hakka klassikaaslaste ehk oma kaasinimeste peale kärkima ja nõudma enda oma kummalisele käitumisele erilist mõistmist.
Kui kristlane Kristjan ei kuulu mingisse kahtlasse usulahku, siis vähemalt on ta väga ebaviisakas ja halvasti käituv kristlane. Kristlus peaks olema rõõmusõnum, mitte maine elustiil, millega nii endale kui ka kaasinimestele ebameeldivusi ja tuska valmistada.
"Raheemi lugu"
Sama absurdne olukord on ju aga videoklipiga, milles kajastub pearätti kandev ilmselgelt islami usku järgiv daam lapsega lasteaias.
Samal ajal kui miljonid islamiusku naised Iraanis, Saudi-Araabias ja mujal võitlevad oma koha eest päikese all, mis kasvõi Iraanis väljendub avalikult peamiselt just protestina pearäti kandmise vastu, mis on eelkõige iganenud ja ahistav patriarhaalne sunnitava, mitte usukomme, propageeritakse meil vist võrdsuse sildi all naiste allasurumist?
Selliste juhtumite puhul ei peaks ühiskond aga mitte propageerima "mõistmist" ja "aktsepteerimist" kõikide inimeste võrdsuse sildi all, vaid hoopis proovima võimaluse korral hättasattunul aidata olla vaba.
Võimalik, et paljud katavadki oma pead ja piiravad suhtlust täiesti omal soovil. Siis nii ongi hea ja õige, aga paljudel juhtudel üle maailma see pole nii. Ning hättasattunule tulebki anda vähemalt mõista, et meie ühiskonnas ei pea täitma muistseid patriarhaalseid hõimukombeid ja kui keegi selle eest kodus peksab (olgu abikaasa, isa või vend), siis meie riik tuleb appi.
"Viktori lugu"
Videoklipp, milles aga Soome tööle sõitev eestlane istub taksosse, mille juht hakkab temaga rääkima ukraina keeles, on juba täiesti mõistetamatu. Miks peaks taksojuht, kes nagu videost koheselt selgub, räägib muuhulgas pea vabalt ka eesti keelt, alustama korduvalt vestlust eestlasega võõrkeeles? See on ju selge solvang ja kliendi mõnitamine.
Sama oleks, kui eestlasest taksojuht hakkaks näiteks Brüsselis taksosse astunud inimesega rääkima esmalt eesti keeles ja siis pärast pikka segadust läheks üle prantsuse või inglise keelele.
On täiesti ilmselge, et selles riigis, kus sa töötad, peabki oskama vähemalt elementaarsel tasemel kohalikega suhelda. Ja veelgi ilmselgem on see, et kui hakata mõnes võõras riigis kohalikuga rääkima oma enda emakeeles, siis tõenäoliselt on iga klient üpriski kuri.
Isiklikust kogemusest tuleb meelde pikalt tuju ära rikkunud ja vihale ajanud juhtum taksoga Tartus, kus juht ei suhelnud üldse mitte üheski arusaadavas keeles (välja arvatud mingi kummaline pobin) ning sõitis minu soovitud kohast tükk maad eemale, kuigi üritasin talle korduvalt seletada, et palun pidage kinni, soovin maha minna!
Nimelt ei saanud (heledanahaline) juht mitte ühestki keelest ega ka oma GPS-süsteemist mitte miskit aru. Miks peaksin sellist olukorda, mis on tegelikult seaduserikkumine, oma kodumaal aktsepteerima?
Illegaalid, kes kahtlemata samuti on inimesed, tuleb kinni pidada ja riigist välja saata. Siin seaduslikult viibivad inimesed, kes aga ei oska riigikeelt, peavad selle enne tööle asumist vajalikul tasemel selgeks õppima.
"Marta lugu"
Kummaline on ju ka olukord videos pimedast inimest kinos. Mitte kellelgi pole pimedate vastu ühtegi kurja stereotüüpi ning 99 protsenti inimestest on suure tõenäosusega alati nõus ulatama abikäe ükskõik millise tervisehäirega inimese aitamiseks.
Tekib aga küsimus, et miks peaks pime inimene minema kinno ja seal kõva häälega rääkima? Näiteks ratastoolis jalust halvatud inimene ilmselgelt ei pane ju omale alla uiske ja ei lähe rajale maas lamades teisi segama. Sest see oleks absurdne.
Igal teatava tervisehäirega inimesel on tõenäoliselt sadu teisi võimalusi, kuhu minna või mida teha. Olgu pimedal klassikalise muusika kontsert või jalust halvatul näiteks ratastoolikorvpall. Ka selle klipi näol on ju tegu eelkõige pimeda või üleüldiselt puuetega inimestest negatiivse kuvandi loomisega.
"Jaagupi lugu"
Viie videoklipi kokkuvõttes on ehk täiesti asjakohane ainult üks, milles koolis lööb üks poiss oletatavast klassikaaslasest homoseksuaalset poissi ning klassiõde vägivallatseja korrale kutsub.
Igasugune vägivalla ja loomulikult teadliku mõnitamise ning alandamise hukkamõistmine peakski olema selliste kampaaniate sisu. Sest oma "inimväärikuselt" peabki inimesi tõlgendama võrdselt.
Sellele suundumusele ei aita aga kaasa stereotüüpide juurdeloomine ja päris elus kas halvasti käituvate või üldse mitteeksisteerivate näidisisikute kunstlik konstrueerimine.
Rääkimata üleskutsest halba käitumist või siis tõeliselt imelikku käitumist omaks võtta või heaks kiita. Ja kõige lõpuks, käsitleda kristlast, moslemit, pimedat, teadlikult kliendiga halvasti käituvat taksojuhti ja homoseksuaali võrdsetel alustel abivajajatena, sest nad on kõik võrdselt inimesed, on lihtsalt absurdne.
Vähemusgruppide süsteem
See on kaasaegne sotsiaalse õigluse sõdalusest tulenev identiteedipoliitika, mis ei näe inimeses mitte inimest, vaid eelkõige vähemusgrupi kollektiivi üht osa.
Inimene koos oma inimlikkuse ja individuaalsusega - nagu ka kogu ühiskond - on taandatud vähemusgruppide süsteemiks, mis on asetatud pidevasse võitlusse eeldatava kurja ja mõistmatu "normaalsuse" vastu, mida esindavad need privilegeeritud inimesed, kes ei kuulu mitte vähemusgruppi, vaid kurja rõhuvasse eliiti.
Selleks rõhuvaks eliidiks on meil esitletud tihti valge (eestlasest) heteroseksuaalne mees – nähtus, kelle vastu sotsiaalse õigluse sõdalane peab kõiki rõhutuid ja allasurutuid kaitsma ning proovima seda kurja inimklassi ümber kasvatada.
Sellises mõttemaailmas ei ole inimene enam inimene ega võrdne oma inimlikkuses ja väärikuses teiste inimestega, vaid instrument kõikidest kõige ülima ning võrdseimast võrdse inimese ehk sotsiaalse õigluse sõdalase maailmas, kes manipuleerib meie kõigiga – nii kristlaste, moslemite, puuetega inimeste, taksojuhtide, seksuaalvähemuste kui ka valgete eesti heteroseksuaalsete meestega.
Ta ajab kõik kõigiga tülli samal ajal ise kõiki vihates ja oma metsikut raevu ja viha kogu ühiskonna peale välja valades.
Loomulikult on kõik kampaanias kujutatud inimesed inimesed ja ka selles poleks mitte keegi kahelnud isegi 5000 aastat tagasi Lähis-Idas tsivilisatsioonide hällis. David Vseviovi väide arusaamast inimolendi olemuse kohta: "teadmine, nagu kuuluks kahel jalal vastu tulev olevus a priori inimeste hulka, on vaid paar sajandit vana" ei vasta tõele.
Juba vanas Sumeris rohkem kui 4000 aastat tagasi oli olemas abstraktne kollektiivtermin "inimkond" (namlulu) ning sellesse liiki või kollektiivi kuulusid kõik inimesed – nii head "omad" kui pahad "teised" ning muuhulgas ka orjad.
Vahe tuli sisse loomulikult staatuse ja positsiooni osas, mis võis elu jooksul vastavalt õnnele või enda tegevusele muutuda. Inimene oligi a priori inimene, sest erinevalt madalamatest loomadest oli inimkonnal "tsivilisatsioon", kuid samas endast kõrgemal olevatest jumalustest jällegi puudus igavene elu ja jumalikud võimed.
Surma ees olid võrdsed nii kehvikust ori kui ka ülivõimas kuningas. Nende mõlema inimkonda kuulumise fakt määras ära ka paratamatuse, et inimene ei saa kunagi igavest elu. Üheks sellise inimkonda kuulumise paratamatuse üle peetud esimeseks aruteluks võib pidada ca 21. saj eKr kirja pandud sumeri lugu kaasaegse pealkirjaga "Gilgameši surm".
Kuningas Gilgameši kirjeldatakse surivoodil lamamas ning jumalused annavad talle teada, et tema soov omandada maa peal igavest elu ei ole võimalik, sest see ei kuulu inimkonna saatusse (minu vabas tõlkes):
See on see, mis inimkonda kuulumise kurjus kaasa toob; kas ei öeldud seda sulle?
See on see, mis sinu nabanööri läbilõikamine kaasa toob; kas ei öeldud seda sulle?
Päev, mis on tumedaim inimkonnale, on saabunud sulle!
Koht, mis on kõige üksildasem inimkonnale, on saabunud sulle!
Veeuputus, millele ei ole vastusaamist, on saabunud sulle!
Lahing, kust ei ole põgenemist, on saabunud sulle!
Taplused, mis ei ole võrdsed, on saabunud sulle!
Võitlused, kust pole taganemist, on saabunud sulle!
Aga siiski sa ei peaks minema allilma solvunud südamega!
Kuid ühtviisi inimene oli muide terve mees, naine ja muuseas näiteks ka puudega inimesed. Ligikaudu 3800 aastat tagasi kirja pandud sumeri-akkadi müüdis "Enki ja Ninmah" pakutakse hoopiski seletus, miks on maailmas pimedaid, halvatuid ja muude puuetega inimesi. Tõenäoliselt arvati, et puudega inimesed tekkisid seeläbi, et jumalad olid osa inimestest loonud purjus peaga.
Eelpool toodud näited inimeseksolemise mõistmise komplekssusest pärinesid kõigest ühest muistsest arusaamast, mida siinne kirjutaja kõige paremini tunneb. Vanade ja ka uute kultuuride inimese (ja ka tema võrdsuse) olemuse arusaam on ülipika ajalooga, millele iga uus ajastu ja esilekerkinud kultuur on lisanud oma nüansse.
Vana-Egiptuse inimesemõistmine ei olnud see, mis näiteks vanas Sumeris. Ning judaismist erinev "varakristlike" kogukondade arusaam erines väga tugevalt näiteks hilisematest keskaegsetest arusaamadest.
Analüüsimaks üldse, kuidas mingi kultuuri inimene oma terviklikkust (kui sellist üldse olemas oli), vaimsust või kehalisust tunnetas, on vaja kümnete ja sadade kultuuride võrdlevat (sh hingefenomenoloogilist) analüüsi.
On olnud eri ajastutel ka tõeliselt suuri anomaaliaid ning väga ebaõiglasi käsitlusi, milliseks võib mitmes aspektis muuhulgas lugeda ka Euroopa feodalismi, Prantsuse revolutsiooni ja kommunismi inimesekäsitlusi nagu eriti mitmeid äärmuslikke islami vorme.
Kuid inimesed on üldjuhtumil ikkagi mõistnud oma liigikaaslasi ikkagi inimesena, sõltumata ükskõik millest muust.
Aspektiks, millele peab osalt Vseviovi arutelu juures samuti vastu väitma on tema arusaam, et "...võrdsuse idee kuulub sellisena, nagu me seda mõistame, kristlikusse maailmaruumi". Väitsin oma arutelus eelkõige, et ühiskond, kus "kõik on võrdsed" või õigemini "võrdsustatud" ei oleks enam ei "vaba" ega ka "vennalik".
Selline ühiskond oleks võimalik ainult kõikehõlmavas diktatuuris, kus "võrdsustajad" on paratamatult "võrdsemad", kui ekspluateeritav inimkari, kelle väidetavat võrdsust nad garanteerivad.
Kristluses (sh selle algses hüpoteetilises variandis) on aga olulisem ükskõik millisest maisest võrdsusest eelkõige "hinge vabadus" ja "kogukondlik vennalikkus" (sõltumata soost ja rahvusest) – kasutades loomulikult ka selle kirjelduse puhul moodsaid keelekujundeid. Mitte kunagi aga materiaalne või ka staatuslik võrdsus (sh seaduse ees). Või üldse "heaolu", millest ei sõltu mitte iialgi inimese hinge olukord teispoolsuses.
Ei rikas ega vaene saa õndsaks seetõttu, et ta on rikas või vaene. Valguse leidmine seisneb personaalses sidemes kõrgema jõuga, mille tekkeks on ehk just madalaimast madalam olemine – enese vabatahtlik allutamine teiste teenistusse sealjuures mõnitusi ja raskusi taludes – üks kaljukindlamaid viise maailma kurjusest taevariiki pääsemiseks. Mitte aga katse ehitada maa peale taevariiki ehk viia läbi revolutsiooni.
Vseviovi poolt vist väidetud "võrdsustamine" või "võrdsus" ei pärine mitte kristlusest, vaid eelkõige revolutsioonilisest mõttelaadist, kus inimest ei käsitletud mitte "vaba hingena" vaid "instrumendina" mingi filosoofilise õpetuse teenistuses.
Kust tuleb viimasel ajal komme aga kristlust eeskujuks tuua "revolutsioonilise võrdsuse" õigustamisel, on keeruline öelda.
"USA-s aga väidab presidendikandidaat Bernie Sanders, et tema õpetus sotsialismist ongi oma olemuselt kristlik."
Eestist tuleb esimesena meelde Tiit Toomsalu, kes aastaid tagasi riigikogu vabas mikrofonis enne jõule peetud kõnes mainis, et Jeesus olla olnud esimene kommunist. Selline arusaam tuleneb tõenäoliselt läänelikest hipikogukondadest ja ka Ladina-Ameerika sisult marksistlikust ja antikristlikust vabastusteoloogiast, kus olid aus nii profaanne Jeesus kui ka Marx korraga. USA-s aga väidab presidendikandidaat Bernie Sanders, et tema õpetus sotsialismist ongi oma olemuselt kristlik.
Meie avalikus arutelus on aga üks osa "kristlusest" muutunud ka progressiivide jaoks parketikõlbulikuks eelkõige pärast seda, kui Annika Laatsi väljaütlemiste taustal märgati, et üht kirikus esinevat ja kindlasti oma soovides samuti head tahtvat voolu saab samuti poliitilises võitluses ära kasutada.
Ja nii kutsutaksegi vahel ka mõni kristlane või kirikuõpetaja nagu imeloom zoopargist "õigesse" ja "võrdsesse" seltskonda, antakse talle karikas, aukiri või medal. Just sellise imeloomana kujutatakse aga sotsiaalministeeriumi kampaanias ka kristlast Kristjanit, keda tuleb hoolimata tema jaburast uskumustesüsteemist võtta siiski võrdselt "inimesena".
Tundub, et eelkõige on tegu patroniseeriva mõnitamisega kristlaste suunal. Kirik, kes aga meil kultiveeritava progressiivse maailmavaate omaks võtab, ei ole enam kristlik kirik, vaid Suure Sotsiaaltädi Kultus, kelle poolt jutustatud muinaslugu õrnalt tundlevast ja kangesti oma armastust jagavast Jeesusest võiks vabalt asendada psühholoogid ja sotsiaalhoolekande ametnikud.
Keegi ei tunneks sellisest kristlusest puudust, sest ta ei pakuks inimese hingele mitte midagi. Kui siis ehk mähkmeid või nende paigaldamise teenust. Ja selleks ülesandeks ongi meil sotsiaalministeerium, millele pole paralleelselt vaja lisaks kristlikku kirikut.
Vaba ja vennalik ühiskond
"Võrdsustatud" ühiskond ei saa mitte ühelgi juhul olla ei "vaba" ega ka "vennalik". Küll võib aga vaba ja vennalik ühiskond oma kulu käigus liikuda ühtlasi ka üha suurema võrdsuse suunas maises elus Selle heaks näiteks on kasvõi juba näljahäda ja loodetavasti peatselt ka absoluutse vaesuse likvideerimise võimalus kogu planeedilt.
Maailmas pole olnud mitte kunagi nii vähe kannatusi ja nii palju eneseteostuse võimalusi meestele ja naistele (ja üldse kõikidele teistele vähemustele) võrdselt kui on seda praegu. Ja mitte kuskil pole kunagi olnud nii palju kannatusi, kui lähiajaloo sundvõrdsustanud ühiskondades Stalini Venemaalt tänase Venezuela või Põhja-Koreani välja.
Just neis riikides ongi kõik inimesed võrdsed – sest ühtegi seadust, mille ees nad peaks olema võrdsed, lihtsalt ei täideta kõrgema eetilise eesmärgi ehk absoluutse "võrdsustamise" täideminemise nimel.
Ka sotsiaalministeeriumi riigikeeles mitte suhelda sooviva taksojuhi klipp kutsub ju tegelikult üles rikkuma meie seadusi väidetava kõrgema eetilise printsiibi nimel, milleks olevat kõikide inimeste võrdsus.
Samasuguseid üleskutseid - tõlgendada kõiki illegaalseid immigrante võrdselt kodanikega, lasta oma riiki sisse üldse kõik, kes siia elama soovivad, sest nad on inimesed ning lubada lõpuks ükskõik mida, sest "võrdne inimene ju tahab nii" - kohtab ka meie ühiskonnas üha enam.
Kõik ebameeldivad seadused alustades põhiseadusest olevat kõrgeimate võrdsuse printsiipide ees vananenud – absoluutne inimeste võrdsus eetilise kategooriana kaaluvat üles kõikmõeldavad seadused üldse.
Väidetele võrdsusest kui kristlik-maisest kontseptsioonist vastakski aga lõppkokkuvõttena hoopis lõiguga Matteuse evangeeliumist, kus variserid kiusavad Jeesust küsimusega maksurahast (22, 15-22):
"Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta sõnadest lõksu püüda. Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos heroodeslastega ütlema: "Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule. Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?" Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: "Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad? Näidake mulle maksuraha!" Nemad tõidki ta kätte teenari. Ja ta küsis neilt: "Kelle pilt ja kiri sellel on?" Nad ütlesid temale: "Keisri." Siis ta ütles neile: "Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!" Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika."
Jeesus viitab siinkohal vist sellele, et taevariik ei asu maa peal. Kõik selle ehitamise katsed maa peale on aga lõppenud katastroofiga ja lõpevad ka edaspidi.
Selle põhjuseks on "ülima tõe" ja ja "headuse" – või ka jumala – taandamine maiseks ja profaanseks nähtuseks, ehk allutamine inimese soovidele ja ihadele, mitte aga selle tõe päris iseloomu järgimine, mis võib-olla tuhande aasta pärast – kui inimkond on vaimselt tänasest määratult edasi arenenud – tekitabki ka maa peale meeldiva ja päriselt vennaliku ühiskonna.
### Response:
Peeter Espak: inimeseks olemisest ja võrdsusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Video autoriks on Kristjan Tenso (Fenta Films). Lisaks bändile mängib videos United Old School Crew ehk breikarid, kes alustasid Eestis juba 1980. aastate keskel tantsulahinguid: Dmitri Savin, Vadim Naumov, Vadim Mekshans, Leo-Sergei Täht, lisaks Arif Šhingarov.
Muusika on produtseerinud Solid Gold Sound, autoriteks Martin Laksberg ja Robert Linna. Ansambli kõrval lööb värskes loos kaasa ka viiuldaja Liis Lutsoja.
Vaata videot: | Lexsoul Dancemachine avaldas muusikavideo loole "Nu Reality" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Video autoriks on Kristjan Tenso (Fenta Films). Lisaks bändile mängib videos United Old School Crew ehk breikarid, kes alustasid Eestis juba 1980. aastate keskel tantsulahinguid: Dmitri Savin, Vadim Naumov, Vadim Mekshans, Leo-Sergei Täht, lisaks Arif Šhingarov.
Muusika on produtseerinud Solid Gold Sound, autoriteks Martin Laksberg ja Robert Linna. Ansambli kõrval lööb värskes loos kaasa ka viiuldaja Liis Lutsoja.
Vaata videot:
### Response:
Lexsoul Dancemachine avaldas muusikavideo loole "Nu Reality" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval, 29. veebruaril kogunesid 35 000 elanikuga Sinsheimis asuvale 30 000 istekohaga PreZero Arena nimelisele staadionile tuhanded vutihuvilised, et elada kaasa kohaliku uhkuse Hoffenheimi jalgpalliklubi heitlusele Bundesliga liidri Müncheni Bayerniga.
Mängud Bayerniga on igale Saksamaa klubile eriliseks pidupäevaks ja võis juba ette ennustada, et kohalikele jääb ka see kohtumine vähemalt mõneks ajaks meelde. Õnneks või kahjuks ei tulnud neil pettuda. Seda kahel põhjusel.
Kuigi Hoffenheimil on käsil järjekordselt korralik hooaeg - mängule mindi vastu Bundesliga kaheksandalt tabelipositsioonilt -, siis midagi rõõmustavat too kohtumine ei toonud. Heasse hoogu sattunud Bayern seadis üks-kaks-kolm juba esimese veerandtunni lõpuks tabloole 3:0 eduseisu ja poolajapausiks saadi hakkama ka neljanda väravaga.
Kohe pärast vaheaega lõi Philippe Coutinho juba viienda ja 62. minutil Leon Goretzka ka kuuenda tabamuse. Õnnetud Hoffenheimi poolehoidjad pidid tõepoolest nägema mälestusväärset õhtut, mis oli juba ajalooliseks määratud - mitte kunagi varem ei olnud klubi saanud kõrgliigas koduareenil seesugust koslepit. Aga järgnenut ei osanud ilmselt keegi ennustada.
Kui Bayernil oli kuus kolli kirjas, rullisid külalisvõistkonna tulised poolehoidjad välja plagu, millega solvati Hoffenheimi miljardärist omanik Dietmar Hoppi, nimetades teda l***pojaks. See iseenesest polnud midagi ebatavalist, sest Hopp pole saksa jalgpallis kuigi armastatud kuju ja kommertsvuti kehastajana põlgavad teda paljud.
Aga viimasel ajal võetakse jalgpallis igasuguseid rassismi, ksenofoobia ja homofoobia ilminguid ning muid rünnakuid tõsisemalt kui varem. Mäng peatati. Bayerni taustajõud ja mängijad suundusid tribüüni juurde ning palusid plakati ära panna. Kui kohtumine viimaks jätkuda sai, nähti midagi ebatavalist.
Mõlema meeskonna mängijad keeldusid järelejäänud 13 minutit tõsiselt võtmast. Selle asemel lükati keskjoone vahel laisalt palli, vesteldi omavahel ja kohtunikuga. Mitte ükski 22 mängumehest ei näidanud üles soovi täita üht spordi alusideed - anda endast parim, et võita. Hea küll, eks kohtumise saatus oligi ju tegelikult otsustatud, kuid säärast protestimeedet pole sellisel tasemel varem kohatud.
Pärast kohtumist tänasid Hoffenheimi kodupublik ja mõlema meeskonna esindajad üksteist. Solidaarsuse märgiks oli kampa võetud ka vihatud Hopp.
Aga kes ta on - see 79-aastane Hopp, kes sattus Euroopa tippjalgpalli viimaste aastate ühe kummalisema juhtumi keskmesse – ja miks temast säärane raevu sihtmärk sai?
Kes on Dietmar Hopp?
Üliedukas ettevõtja. Rikkur, kes sümboliseerib nii mõnelegi industriaalajastu vabrikanti, kes rahaga kõik ära ostab, eest ära lükkab ja nõnda väiksemaid ekspluateerib. Hopp asutas 1972. aastal koos nelja kaaslasega tarkvarafirma SAP, millest kujunes aastatega Microsofti ja Oracle'i järel planeedi suuruselt kolmas tehnoloogiaettevõte.
Pärast mitut kümnendit head teenistust ja Saksamaa üheks rikkaimaks inimeseks kerkimist tekkis Hoppil - nagu nii mõnelgi teisel edukal ärimehel nii enne kui pärast teha - mõte ühiskonda tagasi panustada. Selleks lõi ta üheksakümnendate keskel fondi, kust hakati jagama raha meditsiini, haridusse, sotsiaalvaldkonda ja ka sporti. Nii jõudis Hopp ringiga tagasi TSG 1899 Hoffenheimi jalgpalliklubi juurde, kus ta ise nooruses palli toksis. Tol ajal oli tegemist tagasihoidliku amatöörklubiga, kellest keegi eriti kuulnudki polnud.
Ega suurt parem polnud seis ka hiljem. 1990. aastal kuulus klubi Saksamaa tugevuselt kaheksandasse liigasse, kust tõusis küll sajandivahetuseks mitme astme võrra kõrgemale. Tõeliselt hea hoo sai Hoffenheim sisse 2005. aastal, mil Hopp hakkas seniselt hoogsamalt raha sisse pumpama. Nii jõuti pärituule toel 2008. aastal kõrgliigasse, kus püsitakse siiani.
Skeem pole jalgpallimaailmas mõistagi midagi eriskummalist. Juba varem oli säärase mainega näiteks Londoni Chelsea, kelle 2003. aastal soetas vene miljardär Roman Abramovitš. Hiljem on rahaga ostetava edu kuulsuse saavutanud Araabia ärimeeste konsortsiumite käes olevad Manchester City ja Pariisi Saint-Germain. Aga üks asi on erinev. Need ei ole saksa klubid.
Saksamaal nii asjad ei käi. Reeglite järgi ei tohi klubi kuuluda ühegi omaniku kätte rohkem kui 50-protsendiliselt – tegemist on nn 50+1 reegliga. Sisuliselt tähendab see seda, et klubi omanikud on klubi liikmed ehk suuresti needsamad väikeaktsionäridest fännid. Hoppile ja Hoffenheimile tehti aga 2015. aastal erand, mida võimaldatakse investoritele, kes on toetanud mõnd klubi märkimisväärselt 20 või enama aasta jooksul.*
See viimane üksnes suurendas põlgust, mis iseenesest kestab palju kauem – juba alates nullindatest, kui lühikesel perioodil pumbati klubisse kümneid ja kümneid, isegi sadu miljoneid eurosid ja meeskond hakkas läbi liiga kerkima. Paljude tõsiusksete vutihuviliste jaoks on tegemist kunstliku, sõna otseses mõttes keset põldu rajatud – Hopp on lasknud väikesesse paika ehitada kaks staadionit ja esindusliku treeningkompleksi – kommertsprojektiga, mille finantsalused pole teistega võrdsed.
Üks "tipphetki" tuli 2011. aastal, kui üks Hoffenheimi töötaja jäi vahele valjuhääldist kriiskava heli laskmisega - seda põhjusel, et Dortmundi Borussia fännide Hoppi mõnitavad hüüded ei oleks kuulda. Kuigi väidetavalt oli tegemist töötaja isikliku initsiatiiviga, siis seda paljude arvates tegutses ta Hoppi salajasel heakskiidul.
Dietmar Hopp ja Bayerni tegevjuht Karl-Heinz Rummenigge Bayerni mängijate keskel Autor/allikas: Imago Sport/Scanpix
Hoppi-põlgusega ongi enim paistnud silma Bayerni suurima rivaali Borussia poolehoidjad, kes korduvate solvangute tõttu teenisid üle-eelmisel nädalal kahe aasta pikkuse Hoffenheimi staadioni külastamise keelu. See ei ajanud närvi aga mitte ainult Borussia fänne, vaid ka teiste klubide poolehoidjaid, mis viisidki laupäeval Hoffenheimis ja mujalgi hargnenud sündmusteni.
Algpõhjust tuleb otsida aastast 2017, kui toonane Saksamaa jalgpalliliidu (DFB) pealik Reinhard Grindel lubas, et nahutada saavad konkreetseid rikkumisi teinud fännid, aga kollektiivseid karistusi erinevate klubide poolehoidjatele enam ei määrata. Kuigi ametlikku kirjapanekut see üheski dokustaadis ei leidnud, siis jäeti tema sõnad meelde ja nüüd, kui Borussiale ikkagi selline keeld kohaldati, eskaleerus ka olukord.
Bayerni ultrafänne koondava veebikülje Südkurve München pärast laupäevast skandaali avaldatud teates kirjutati nii: "DFB on murdnud kollektiivsete karistuste osas oma sõna. Kuigi see karistus ja konkreetselt Hoppiga seonduv ei puuduta meid nii väga, siis näeme seda üldises plaanis fänniõiguste rikkumisena. See on teema, kus me ei saa vaikida."
Lisaks kahtlustavad fännid ka seda, et laupäeval käitusid Müncheni Bayern ja Saksamaa jalgpalliliit silmakirjalikult. Hoffenheimi omaniku asutatud firma SAP on mõlema koostööpartner ja seetõttu võib Hoppiga seonduv saada teistsugust kohtlemist kui muud sarnased juhtumid.
Näiteks Bayerni fänniorganisatsioone ühendav Club Nr. 12 teatas Sinsheimi sündmuste järel järgnevat: "Oleme Saksamaa staadionitel näinud viimastel nädalatel palju rassistlikke ja seksistlikke intsidente, mis oleks võinud saada heaks näidislooks," kirjutati avalduses ning viidati juhtumitele seoses Berliini Hertha mängija Jordan Toruranigha ja Würzburger Kickersi palluri Leroy Kwadwoga, kes said rassistlike rünnakute sihtmärgiks, aga kelle puhul ei järgnenud sellist mängijate-poolset reaktsiooni. "Kui juhtumisse on seotud patroon, kes juhtub olema DFB finantspartner, alles siis nad ütlevad, et ületati punane joon."
Hoppi-vaenu on Hoffenheimi kõrgliigas viibimise ajal näidanud pea kõik vastased, kes nendega kohtuvad ja hiljutise Dortmundi fännidele määratud karistuse valguses on Bayerni omade kõrval reageerinud ka teiste klubide poolehoidjad. Juba eelmisel nädalal - kohe pärast otsuse teatavakstegemist - lehvitasid vaenava plakatiga Mönchengladbachi Borussia poolehoidjad. Hoffenheim - Bayern mänguga samal ajal esitasid kohatuid hõikeid ja lehvitasid vastavaid plagusid oma liigamängudes nii Dortmundi kui ka Kölni fännid.
Pühapäeval oli järg Berliini Unioni toetajate käes, kes avaldasid halvakspanu nii Hoppile kui ka Borussiat karistanud Saksamaa jalgpalliliidule. Mäng Wolfsburgiga tuli seetõttu lausa kahel korral katkestada ja kui järgnenuks kolmas hoiatus, tähendanuks see kohtumise enneaegset lõppu.
Mis saab edasi?
Võib ilmselt üsna julgelt väita, et kõike arvestades polegi Hopp fännide silmis üksik pahalane, vaid pigem kergesti rünnatav sümbol. Umbes nii nagu Margaret Thatcher kaheksakümnendatel inglise söekaevuritele. Olukord on keerukam kui üksnes Hoppi personaalküsimus.
Müncheni Bayern on juba jõuliselt lubanud, et kõik laupäeval kohatult käitunud pealtvaatajad saavad karistada. Teisisõnu määratakse neile staadionikeelud, kuid selge on ka see, et suuremat probleemi see ei lahenda. Tuli jääb tuha all hõõguma ja jalgpallifänluse spetsialisti Michael Gerberi sõnul tuleks mõlemalt poolt hoogu maha võtta.
Gerber on alates 2006. aastast Frankfurdis asuva fänniprojekte koordineeriva asutuse KOS juht. Tegemist on ühinguga, mille toimimist toetavad nii riik, Saksamaa jalgpalliliit kui ka Saksamaa jalgpalliliiga ning mille tegevust võib sisuliselt lugeda sotsiaaltöö valdkonda kuuluvaks.
"Ma sooviks, et kõik seotud osapooled astuks sammu tagasi ja mõtleks järele, kuidas keskenduda uuesti sellele, mis ühendab mõlema osapoole huvisid," lausus ta intervjuus Deutsche Wellele. "Kui konflikt eskaleerub, viib see mõlemad tupikteele."
Mõistagi ei ole fännid siinkohal ühtsel meelel. Häälekamad protestijad, keda võib nimetada ultrateks, on küll radikaalsemad, kuid väga paljud mõõdukamatel seisukohtadel olijad võtaks asju rahulikumalt, ehkki mure - jalgpalli kommertsialiseerimine, edu ostmise võimalus ja suurte rahade koondumine üha väiksema ringi tegelaste kätte - on neil ühine.
"Ma usun, et mõlemal poolel on suur arv vastutustundlikke inimesi, kes tahavad kaitsta nii jalgpalli kui ka fännikultuuri," jätkas Gerber. "See on üks põhjuseid, miks jalgpall on nii hästi arenenud. Ja ma usun jätkuvalt, et leiame sellest ummikust väljapääsu. Aga kõigepealt tuleb lõpetada asjade pingestamine."
Jalgpallifänluse ajalugu tunneb kahetsusväärselt palju vägivaldseid intsidente, millel on suured sotsiaalsed põhjused ja tagajärjed. Arvestades laiemaid ühiskondlikke olusid ei tasu välistada võimalust, et praegu eksisteerivad pinged võivad jalgpallifänluse taas süngemaks teemaks muuta. Saksamaa jalgpallipublik on oma rohkearvulisuse ja kirglikkuse eest sel sajandil palju kiita saanud. Ilmselt ei ole tõesti ühegi osapoole huvides hüva mainet maha mängida.
* Hoffenheimi kõrval on sarnane erand tehtud ka Bayeri ravimitööstuse omandis olevale Leverkuseni Bayerile ja Volkswagenile kuuluvale Wolfsburgile. | Miks on saksa jalgpallifännid nii vihased? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval, 29. veebruaril kogunesid 35 000 elanikuga Sinsheimis asuvale 30 000 istekohaga PreZero Arena nimelisele staadionile tuhanded vutihuvilised, et elada kaasa kohaliku uhkuse Hoffenheimi jalgpalliklubi heitlusele Bundesliga liidri Müncheni Bayerniga.
Mängud Bayerniga on igale Saksamaa klubile eriliseks pidupäevaks ja võis juba ette ennustada, et kohalikele jääb ka see kohtumine vähemalt mõneks ajaks meelde. Õnneks või kahjuks ei tulnud neil pettuda. Seda kahel põhjusel.
Kuigi Hoffenheimil on käsil järjekordselt korralik hooaeg - mängule mindi vastu Bundesliga kaheksandalt tabelipositsioonilt -, siis midagi rõõmustavat too kohtumine ei toonud. Heasse hoogu sattunud Bayern seadis üks-kaks-kolm juba esimese veerandtunni lõpuks tabloole 3:0 eduseisu ja poolajapausiks saadi hakkama ka neljanda väravaga.
Kohe pärast vaheaega lõi Philippe Coutinho juba viienda ja 62. minutil Leon Goretzka ka kuuenda tabamuse. Õnnetud Hoffenheimi poolehoidjad pidid tõepoolest nägema mälestusväärset õhtut, mis oli juba ajalooliseks määratud - mitte kunagi varem ei olnud klubi saanud kõrgliigas koduareenil seesugust koslepit. Aga järgnenut ei osanud ilmselt keegi ennustada.
Kui Bayernil oli kuus kolli kirjas, rullisid külalisvõistkonna tulised poolehoidjad välja plagu, millega solvati Hoffenheimi miljardärist omanik Dietmar Hoppi, nimetades teda l***pojaks. See iseenesest polnud midagi ebatavalist, sest Hopp pole saksa jalgpallis kuigi armastatud kuju ja kommertsvuti kehastajana põlgavad teda paljud.
Aga viimasel ajal võetakse jalgpallis igasuguseid rassismi, ksenofoobia ja homofoobia ilminguid ning muid rünnakuid tõsisemalt kui varem. Mäng peatati. Bayerni taustajõud ja mängijad suundusid tribüüni juurde ning palusid plakati ära panna. Kui kohtumine viimaks jätkuda sai, nähti midagi ebatavalist.
Mõlema meeskonna mängijad keeldusid järelejäänud 13 minutit tõsiselt võtmast. Selle asemel lükati keskjoone vahel laisalt palli, vesteldi omavahel ja kohtunikuga. Mitte ükski 22 mängumehest ei näidanud üles soovi täita üht spordi alusideed - anda endast parim, et võita. Hea küll, eks kohtumise saatus oligi ju tegelikult otsustatud, kuid säärast protestimeedet pole sellisel tasemel varem kohatud.
Pärast kohtumist tänasid Hoffenheimi kodupublik ja mõlema meeskonna esindajad üksteist. Solidaarsuse märgiks oli kampa võetud ka vihatud Hopp.
Aga kes ta on - see 79-aastane Hopp, kes sattus Euroopa tippjalgpalli viimaste aastate ühe kummalisema juhtumi keskmesse – ja miks temast säärane raevu sihtmärk sai?
Kes on Dietmar Hopp?
Üliedukas ettevõtja. Rikkur, kes sümboliseerib nii mõnelegi industriaalajastu vabrikanti, kes rahaga kõik ära ostab, eest ära lükkab ja nõnda väiksemaid ekspluateerib. Hopp asutas 1972. aastal koos nelja kaaslasega tarkvarafirma SAP, millest kujunes aastatega Microsofti ja Oracle'i järel planeedi suuruselt kolmas tehnoloogiaettevõte.
Pärast mitut kümnendit head teenistust ja Saksamaa üheks rikkaimaks inimeseks kerkimist tekkis Hoppil - nagu nii mõnelgi teisel edukal ärimehel nii enne kui pärast teha - mõte ühiskonda tagasi panustada. Selleks lõi ta üheksakümnendate keskel fondi, kust hakati jagama raha meditsiini, haridusse, sotsiaalvaldkonda ja ka sporti. Nii jõudis Hopp ringiga tagasi TSG 1899 Hoffenheimi jalgpalliklubi juurde, kus ta ise nooruses palli toksis. Tol ajal oli tegemist tagasihoidliku amatöörklubiga, kellest keegi eriti kuulnudki polnud.
Ega suurt parem polnud seis ka hiljem. 1990. aastal kuulus klubi Saksamaa tugevuselt kaheksandasse liigasse, kust tõusis küll sajandivahetuseks mitme astme võrra kõrgemale. Tõeliselt hea hoo sai Hoffenheim sisse 2005. aastal, mil Hopp hakkas seniselt hoogsamalt raha sisse pumpama. Nii jõuti pärituule toel 2008. aastal kõrgliigasse, kus püsitakse siiani.
Skeem pole jalgpallimaailmas mõistagi midagi eriskummalist. Juba varem oli säärase mainega näiteks Londoni Chelsea, kelle 2003. aastal soetas vene miljardär Roman Abramovitš. Hiljem on rahaga ostetava edu kuulsuse saavutanud Araabia ärimeeste konsortsiumite käes olevad Manchester City ja Pariisi Saint-Germain. Aga üks asi on erinev. Need ei ole saksa klubid.
Saksamaal nii asjad ei käi. Reeglite järgi ei tohi klubi kuuluda ühegi omaniku kätte rohkem kui 50-protsendiliselt – tegemist on nn 50+1 reegliga. Sisuliselt tähendab see seda, et klubi omanikud on klubi liikmed ehk suuresti needsamad väikeaktsionäridest fännid. Hoppile ja Hoffenheimile tehti aga 2015. aastal erand, mida võimaldatakse investoritele, kes on toetanud mõnd klubi märkimisväärselt 20 või enama aasta jooksul.*
See viimane üksnes suurendas põlgust, mis iseenesest kestab palju kauem – juba alates nullindatest, kui lühikesel perioodil pumbati klubisse kümneid ja kümneid, isegi sadu miljoneid eurosid ja meeskond hakkas läbi liiga kerkima. Paljude tõsiusksete vutihuviliste jaoks on tegemist kunstliku, sõna otseses mõttes keset põldu rajatud – Hopp on lasknud väikesesse paika ehitada kaks staadionit ja esindusliku treeningkompleksi – kommertsprojektiga, mille finantsalused pole teistega võrdsed.
Üks "tipphetki" tuli 2011. aastal, kui üks Hoffenheimi töötaja jäi vahele valjuhääldist kriiskava heli laskmisega - seda põhjusel, et Dortmundi Borussia fännide Hoppi mõnitavad hüüded ei oleks kuulda. Kuigi väidetavalt oli tegemist töötaja isikliku initsiatiiviga, siis seda paljude arvates tegutses ta Hoppi salajasel heakskiidul.
Dietmar Hopp ja Bayerni tegevjuht Karl-Heinz Rummenigge Bayerni mängijate keskel Autor/allikas: Imago Sport/Scanpix
Hoppi-põlgusega ongi enim paistnud silma Bayerni suurima rivaali Borussia poolehoidjad, kes korduvate solvangute tõttu teenisid üle-eelmisel nädalal kahe aasta pikkuse Hoffenheimi staadioni külastamise keelu. See ei ajanud närvi aga mitte ainult Borussia fänne, vaid ka teiste klubide poolehoidjaid, mis viisidki laupäeval Hoffenheimis ja mujalgi hargnenud sündmusteni.
Algpõhjust tuleb otsida aastast 2017, kui toonane Saksamaa jalgpalliliidu (DFB) pealik Reinhard Grindel lubas, et nahutada saavad konkreetseid rikkumisi teinud fännid, aga kollektiivseid karistusi erinevate klubide poolehoidjatele enam ei määrata. Kuigi ametlikku kirjapanekut see üheski dokustaadis ei leidnud, siis jäeti tema sõnad meelde ja nüüd, kui Borussiale ikkagi selline keeld kohaldati, eskaleerus ka olukord.
Bayerni ultrafänne koondava veebikülje Südkurve München pärast laupäevast skandaali avaldatud teates kirjutati nii: "DFB on murdnud kollektiivsete karistuste osas oma sõna. Kuigi see karistus ja konkreetselt Hoppiga seonduv ei puuduta meid nii väga, siis näeme seda üldises plaanis fänniõiguste rikkumisena. See on teema, kus me ei saa vaikida."
Lisaks kahtlustavad fännid ka seda, et laupäeval käitusid Müncheni Bayern ja Saksamaa jalgpalliliit silmakirjalikult. Hoffenheimi omaniku asutatud firma SAP on mõlema koostööpartner ja seetõttu võib Hoppiga seonduv saada teistsugust kohtlemist kui muud sarnased juhtumid.
Näiteks Bayerni fänniorganisatsioone ühendav Club Nr. 12 teatas Sinsheimi sündmuste järel järgnevat: "Oleme Saksamaa staadionitel näinud viimastel nädalatel palju rassistlikke ja seksistlikke intsidente, mis oleks võinud saada heaks näidislooks," kirjutati avalduses ning viidati juhtumitele seoses Berliini Hertha mängija Jordan Toruranigha ja Würzburger Kickersi palluri Leroy Kwadwoga, kes said rassistlike rünnakute sihtmärgiks, aga kelle puhul ei järgnenud sellist mängijate-poolset reaktsiooni. "Kui juhtumisse on seotud patroon, kes juhtub olema DFB finantspartner, alles siis nad ütlevad, et ületati punane joon."
Hoppi-vaenu on Hoffenheimi kõrgliigas viibimise ajal näidanud pea kõik vastased, kes nendega kohtuvad ja hiljutise Dortmundi fännidele määratud karistuse valguses on Bayerni omade kõrval reageerinud ka teiste klubide poolehoidjad. Juba eelmisel nädalal - kohe pärast otsuse teatavakstegemist - lehvitasid vaenava plakatiga Mönchengladbachi Borussia poolehoidjad. Hoffenheim - Bayern mänguga samal ajal esitasid kohatuid hõikeid ja lehvitasid vastavaid plagusid oma liigamängudes nii Dortmundi kui ka Kölni fännid.
Pühapäeval oli järg Berliini Unioni toetajate käes, kes avaldasid halvakspanu nii Hoppile kui ka Borussiat karistanud Saksamaa jalgpalliliidule. Mäng Wolfsburgiga tuli seetõttu lausa kahel korral katkestada ja kui järgnenuks kolmas hoiatus, tähendanuks see kohtumise enneaegset lõppu.
Mis saab edasi?
Võib ilmselt üsna julgelt väita, et kõike arvestades polegi Hopp fännide silmis üksik pahalane, vaid pigem kergesti rünnatav sümbol. Umbes nii nagu Margaret Thatcher kaheksakümnendatel inglise söekaevuritele. Olukord on keerukam kui üksnes Hoppi personaalküsimus.
Müncheni Bayern on juba jõuliselt lubanud, et kõik laupäeval kohatult käitunud pealtvaatajad saavad karistada. Teisisõnu määratakse neile staadionikeelud, kuid selge on ka see, et suuremat probleemi see ei lahenda. Tuli jääb tuha all hõõguma ja jalgpallifänluse spetsialisti Michael Gerberi sõnul tuleks mõlemalt poolt hoogu maha võtta.
Gerber on alates 2006. aastast Frankfurdis asuva fänniprojekte koordineeriva asutuse KOS juht. Tegemist on ühinguga, mille toimimist toetavad nii riik, Saksamaa jalgpalliliit kui ka Saksamaa jalgpalliliiga ning mille tegevust võib sisuliselt lugeda sotsiaaltöö valdkonda kuuluvaks.
"Ma sooviks, et kõik seotud osapooled astuks sammu tagasi ja mõtleks järele, kuidas keskenduda uuesti sellele, mis ühendab mõlema osapoole huvisid," lausus ta intervjuus Deutsche Wellele. "Kui konflikt eskaleerub, viib see mõlemad tupikteele."
Mõistagi ei ole fännid siinkohal ühtsel meelel. Häälekamad protestijad, keda võib nimetada ultrateks, on küll radikaalsemad, kuid väga paljud mõõdukamatel seisukohtadel olijad võtaks asju rahulikumalt, ehkki mure - jalgpalli kommertsialiseerimine, edu ostmise võimalus ja suurte rahade koondumine üha väiksema ringi tegelaste kätte - on neil ühine.
"Ma usun, et mõlemal poolel on suur arv vastutustundlikke inimesi, kes tahavad kaitsta nii jalgpalli kui ka fännikultuuri," jätkas Gerber. "See on üks põhjuseid, miks jalgpall on nii hästi arenenud. Ja ma usun jätkuvalt, et leiame sellest ummikust väljapääsu. Aga kõigepealt tuleb lõpetada asjade pingestamine."
Jalgpallifänluse ajalugu tunneb kahetsusväärselt palju vägivaldseid intsidente, millel on suured sotsiaalsed põhjused ja tagajärjed. Arvestades laiemaid ühiskondlikke olusid ei tasu välistada võimalust, et praegu eksisteerivad pinged võivad jalgpallifänluse taas süngemaks teemaks muuta. Saksamaa jalgpallipublik on oma rohkearvulisuse ja kirglikkuse eest sel sajandil palju kiita saanud. Ilmselt ei ole tõesti ühegi osapoole huvides hüva mainet maha mängida.
* Hoffenheimi kõrval on sarnane erand tehtud ka Bayeri ravimitööstuse omandis olevale Leverkuseni Bayerile ja Volkswagenile kuuluvale Wolfsburgile.
### Response:
Miks on saksa jalgpallifännid nii vihased? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpool, kes kaotas laupäeval Watfordile 0:3, millega lõppes meeskonna 44-mänguline meistrivõistluste kaotuseta seeria, jäi eile taha 13. mänguminutil, mil varuväravavaht Adrian ei suutnud kehva kaitsetöö järel tõrjuda Williani kauglööki. Võõrustajad skoorisid teistkordselt 64. minutil, kui jala sai valgeks Liverpooli linnarivaali Evertoni endine mängumees Ross Barkley.
Teisipäevane kaotus oli senise hooaja heas hoos olnud Liverpoolile juba kolmas viimases neljas mängus. Lisaks Watfordile ja Chelseale on vastase paremust tulnud tunnistada ka Meistrite liiga kaheksandikfinaalis, kus avamängus jäädi Madridi Atleticole alla 0:1.
Lisaks Londoni Chelseale on koha karikasarja veerandfinaalis taganud veel Londoni Arsenal, Newcastle United ja Sheffield United. | Jälle kaotanud Liverpool langes karikasarjast välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool, kes kaotas laupäeval Watfordile 0:3, millega lõppes meeskonna 44-mänguline meistrivõistluste kaotuseta seeria, jäi eile taha 13. mänguminutil, mil varuväravavaht Adrian ei suutnud kehva kaitsetöö järel tõrjuda Williani kauglööki. Võõrustajad skoorisid teistkordselt 64. minutil, kui jala sai valgeks Liverpooli linnarivaali Evertoni endine mängumees Ross Barkley.
Teisipäevane kaotus oli senise hooaja heas hoos olnud Liverpoolile juba kolmas viimases neljas mängus. Lisaks Watfordile ja Chelseale on vastase paremust tulnud tunnistada ka Meistrite liiga kaheksandikfinaalis, kus avamängus jäädi Madridi Atleticole alla 0:1.
Lisaks Londoni Chelseale on koha karikasarja veerandfinaalis taganud veel Londoni Arsenal, Newcastle United ja Sheffield United.
### Response:
Jälle kaotanud Liverpool langes karikasarjast välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuna suurem osa keskkonnakuritegusid sarnaneb majanduskuritegudega ja on olemuselt peitkuriteod, on jälitusõiguseta sellistele kuritegudele jälile saada ja konkreetsete isikute tegude toimepanekut tõendada äärmiselt keeruline, et mitte öelda võimatu," põhjendas inspektsiooni õigusosakonna juhataja Väino Vaidla Eesti Päevalehele.
Jälitusõigus ei aitaks küll juba toime pandud juhtumeid lahendada, kuid tänu sellele saaks sääraseid olukordi ennetada, märkis Vaidla.
Jälitusõiguse puudumist peab keskkonnainspektsioon oma töös suurimaks probleemiks, sest praegu jäävad inspektorite käed sageli lühikeseks. Sel on mitu põhjust: ajale jalgu jäänud trahvimäärad, keeruliselt tõendatavad tingimused kriminaalmenetluse alustamiseks ja asjaolu, et potentsiaalseid kurjategijaid ei tohi jälitada, kirjutas EPL.
Justiitsministeerium ei toeta inspektsiooni jälitusõiguse saamise soovi. "Jälitustegevus on isikute põhiõigusi ja -vabadusi kõige rohkem riivav riigipoolne sekkumine," põhjendas justiitsminister Raivo Aeg EPL-ile. "Siin on minimalistlik lähenemine väga põhjendatud," lisas ta ja tõi võrdluseks maksu- ja tolliameti, millele jälitusõiguse andmist on aastaid arutatud, kuid mis pole seda seni saanud.
Samas väidab inspektsioon kindlalt, et osale kuritegudele, näiteks salaküttimisele, ei saa nad muudmoodi jälile, samuti toob EPL oma artiklis näiteid röövpüüdjatest või prügi ebaseaduslikest ladustajatest.
Peale jälitustegevuse loa soovib inspektsioon, et jälitamine oleks lubatud ka jäätmekäitluse ja teiste keskkonna saastamise kuritegude puhul, kus seda õigust pole praegu ka politseil. Praegu tohib jälitada loodusliku loomastiku vastaste kuritegude, ebaseadusliku raie, keskkonna saastamise ja kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete eiramise korral. | Keskkonnainspektsioon soovib jälitusõigust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna suurem osa keskkonnakuritegusid sarnaneb majanduskuritegudega ja on olemuselt peitkuriteod, on jälitusõiguseta sellistele kuritegudele jälile saada ja konkreetsete isikute tegude toimepanekut tõendada äärmiselt keeruline, et mitte öelda võimatu," põhjendas inspektsiooni õigusosakonna juhataja Väino Vaidla Eesti Päevalehele.
Jälitusõigus ei aitaks küll juba toime pandud juhtumeid lahendada, kuid tänu sellele saaks sääraseid olukordi ennetada, märkis Vaidla.
Jälitusõiguse puudumist peab keskkonnainspektsioon oma töös suurimaks probleemiks, sest praegu jäävad inspektorite käed sageli lühikeseks. Sel on mitu põhjust: ajale jalgu jäänud trahvimäärad, keeruliselt tõendatavad tingimused kriminaalmenetluse alustamiseks ja asjaolu, et potentsiaalseid kurjategijaid ei tohi jälitada, kirjutas EPL.
Justiitsministeerium ei toeta inspektsiooni jälitusõiguse saamise soovi. "Jälitustegevus on isikute põhiõigusi ja -vabadusi kõige rohkem riivav riigipoolne sekkumine," põhjendas justiitsminister Raivo Aeg EPL-ile. "Siin on minimalistlik lähenemine väga põhjendatud," lisas ta ja tõi võrdluseks maksu- ja tolliameti, millele jälitusõiguse andmist on aastaid arutatud, kuid mis pole seda seni saanud.
Samas väidab inspektsioon kindlalt, et osale kuritegudele, näiteks salaküttimisele, ei saa nad muudmoodi jälile, samuti toob EPL oma artiklis näiteid röövpüüdjatest või prügi ebaseaduslikest ladustajatest.
Peale jälitustegevuse loa soovib inspektsioon, et jälitamine oleks lubatud ka jäätmekäitluse ja teiste keskkonna saastamise kuritegude puhul, kus seda õigust pole praegu ka politseil. Praegu tohib jälitada loodusliku loomastiku vastaste kuritegude, ebaseadusliku raie, keskkonna saastamise ja kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete eiramise korral.
### Response:
Keskkonnainspektsioon soovib jälitusõigust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilmateenistus nentis, et talve ja kevadtalve algusaegade määramine on pehmete talvede korral problemaatiline ja subjektiivne. Andmetöötluse huvides on talvist aastaaega siiski eristatud. Selleks on talve keskosas esinenud pikim lumikattega ja külmailmadega periood.
Definitsiooni järgi on päristalve algus määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega ning sellega kaasneb külmailmade sagenemine ja enamikel aastatel nende domineerimine. Klimaatilise talve kestuseks võib lugeda sel aastal seega perioodi 26.–29. veebruar.
Rekordit ei õnnestunud siiski murda. Kõige lühem päristalv kestis Eestis vaid kaks päeva. Kõige varasem kevadtalv saabus Vilsandil ja Sõrvel 1988. aastal juba 6. detsembril.
Kuigi selleaastane talv oli normist 2,5 °C võrra soojem, ei püstitatud rekordit ka selles vallas. Veel soojem oli 1961/1962. aasta talv.
Küll võib raamatu "Eesti kliima minevikus ja tänapäeval" öelda, et vaatlusperioodi jooksul on nihkunud eeltalvede algus kahe nädala võrra hilisemaks. Sama saab öelda päristalvede kohta. Suure muutlikkuse tõttu pole viimased muutused samas kaugeltki usaldusväärsed. Tervikuna on päristalve pikkus lühenenud olulisel määral, enamikes vaatlusjaamades 26 päeva jagu.
Möödunud aasta lõpus ilmunud Tartu Ülikooli doktorandi Birgit Viru ja professor Jaak Jaaguse töö põhjal on vähenenud alates 1950. aastast Eestis ka lumikattega päevade arv, riigis keskmiselt 27 päeva võrra. Lumikatte keskmine paksus vähenes sama ajaga sõltuvalt vaatlusjaamast 2–9 sentimeetrit. | Klimaatilist talve jagus vaid neljaks päevaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilmateenistus nentis, et talve ja kevadtalve algusaegade määramine on pehmete talvede korral problemaatiline ja subjektiivne. Andmetöötluse huvides on talvist aastaaega siiski eristatud. Selleks on talve keskosas esinenud pikim lumikattega ja külmailmadega periood.
Definitsiooni järgi on päristalve algus määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega ning sellega kaasneb külmailmade sagenemine ja enamikel aastatel nende domineerimine. Klimaatilise talve kestuseks võib lugeda sel aastal seega perioodi 26.–29. veebruar.
Rekordit ei õnnestunud siiski murda. Kõige lühem päristalv kestis Eestis vaid kaks päeva. Kõige varasem kevadtalv saabus Vilsandil ja Sõrvel 1988. aastal juba 6. detsembril.
Kuigi selleaastane talv oli normist 2,5 °C võrra soojem, ei püstitatud rekordit ka selles vallas. Veel soojem oli 1961/1962. aasta talv.
Küll võib raamatu "Eesti kliima minevikus ja tänapäeval" öelda, et vaatlusperioodi jooksul on nihkunud eeltalvede algus kahe nädala võrra hilisemaks. Sama saab öelda päristalvede kohta. Suure muutlikkuse tõttu pole viimased muutused samas kaugeltki usaldusväärsed. Tervikuna on päristalve pikkus lühenenud olulisel määral, enamikes vaatlusjaamades 26 päeva jagu.
Möödunud aasta lõpus ilmunud Tartu Ülikooli doktorandi Birgit Viru ja professor Jaak Jaaguse töö põhjal on vähenenud alates 1950. aastast Eestis ka lumikattega päevade arv, riigis keskmiselt 27 päeva võrra. Lumikatte keskmine paksus vähenes sama ajaga sõltuvalt vaatlusjaamast 2–9 sentimeetrit.
### Response:
Klimaatilist talve jagus vaid neljaks päevaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste küsitlustulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,6 protsenti, Keskerakonda 21,4 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,3 protsenti), SDE (7,9 protsenti) ning Isamaa (6,6 protsenti). Viimastel kuudel suure tõusu teinud Eesti 200 toetus on pisut langenud, eelmisel nädalal oli see 9 protsenti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,5 protsenti ja opositsioonierakondi 40,5 protsenti vastajatest. Opositsiooni toetus oli viimati nii madalal tasemel vahetult pärast 3. märtsil 2019 toimunud riigikogu valimisi, tõdeb uuringu Norstatilt tellinud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut.
Nädal tagasi oli koalitsioonierakondade kogutoetus 44,6 protsenti ja opositsioonierakondadel 41,8 protsenti.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 4. veebruaris kuni 3. märtsini. Küsitlused viidi läbi ajavahemikel 04.02-11.02, 13.02-18.02, 19.02-25.02 ja 26.02-02.03 ning nendele vastas kokku 4004 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. Uuringu statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. | Norstati uuringu kohaselt on opositsioonierakondade toetus languses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste küsitlustulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,6 protsenti, Keskerakonda 21,4 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (8,3 protsenti), SDE (7,9 protsenti) ning Isamaa (6,6 protsenti). Viimastel kuudel suure tõusu teinud Eesti 200 toetus on pisut langenud, eelmisel nädalal oli see 9 protsenti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,5 protsenti ja opositsioonierakondi 40,5 protsenti vastajatest. Opositsiooni toetus oli viimati nii madalal tasemel vahetult pärast 3. märtsil 2019 toimunud riigikogu valimisi, tõdeb uuringu Norstatilt tellinud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut.
Nädal tagasi oli koalitsioonierakondade kogutoetus 44,6 protsenti ja opositsioonierakondadel 41,8 protsenti.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 4. veebruaris kuni 3. märtsini. Küsitlused viidi läbi ajavahemikel 04.02-11.02, 13.02-18.02, 19.02-25.02 ja 26.02-02.03 ning nendele vastas kokku 4004 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel. Uuringu statistiline viga on +/- 1,55 protsenti.
### Response:
Norstati uuringu kohaselt on opositsioonierakondade toetus languses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. märts oli ketiapteekidele tagumine aeg koondamisteadete väljajagamiseks, kui neil on plaan 1. aprillist uksed sulgeda, ja ravimiameti teavitamiseks sulgemisotsusest. Ravimiamet ei ole aga ketiapteekidelt ühtki sulgemisteadet saanud, üksnes mõned proviisoriapteegid on neid esitanud.
"Ketiapteekidelt ei ole sulgemisteateid saanud, mõned teated vaid haruapteekide sulgemiseks kui haruapteegi asemele tehakse põhiapteek. Oleme saatnud nõuetele mittevastavatele apteekidele meeldetuletuskirja meie teavitamise vajaduse osas. Koondamisteadete kohta meile teateid ei pea esitama ja sellekohane teave meil puudub," kommenteeris ravimiameti kommunikatsioonijuht Kristi Sarap.
"Sulgemisteateid oleme saanud mõne proviisorile kuuluva linnas asuva haruapteegi osas, kus ruume ei ole võimalik nõuetega vastavusse viia," teatas Sarap, lisades, et kõik sellised apteegid asuvad linnades.
Apteekide sulgemistaotlusi samas ravimiametile esitatud ei ole.
Küll aga on ravimiamet saanud taotlusi proviisoriapteekide avamiseks.
"Taotlused apteegi avamiseks või nõuetega vastavusse viimiseks on erinevates asulates, nagu Tallinn, Tartu linn, Saue linn, Jõgeva linn, Sillamäe linn, Ahtme linnaosa, Jõhvi linn, Pärnu linn, Keila linn, Laagri alevik, Räpina linn, Rapla linn, Elva linn, Liiva küla," loetles Sarap. "Enamasti on need juba tegutsevate apteekide nõuetega vastavusse viimised."
32 kriitilist piirkonda
Endiselt on kriitilisi piirkondi, kuhu 1. aprillist praeguse seisuga ühtki apteeki ei jää, 32.
"Probleemsed piirkonnad on meil jätkuvalt ka töö mõttes kõige prioriteetsemad. Oleme ühendust võtnud nende piirkondade kohalike omavalitustega ning suhtleme ka edaspidi, et teada saada, mis plaanid sealsetel apteekidel vähem kui kuu aja pärast on," ütles Sarap.
Kahes kriitilises piirkonnas on olukord siiski lahenemas.
"Räpinas ja Muhu saarel apteeginõuetega vastavusse viimaseks on meile tegevusload menetluseks saadetud," ütles Sarap.
Piirkonnad, kus 1. aprilliks veel lahendust pole, on: Harjumaal Haabneeme alevik, Kose alevik, Kuusalu alevik, Laulasmaa küla, Loksa linn, Muraste küla, Paldiski linn, Saku alevik; Hiiumaal Emmaste küla, Käina alevik, Kärdla linn; Ida-Virumaal Kohtla-Järve Oru linnaosa; Jõgevamaal Avinurme alevik; Järvamaal Väätsa alevik; Läänemaal Kullamaa küla, Risti alevik; Lääne-Virumaal Aseri alev, Haljala alevik, Kadrina alevik; Pärnumaal Lihula linn, Paikuse alev, Surju küla, Uulu küla; Tartumaal Rõngu alevik; Valgamaal Otepää linn, Sangaste alevik, Tõrva linn, Valga linn; Viljandimaal Jämejala küla, Kõpu alevik, Mustla alevik, Võhma linn.
Raplamaal ega Võrumaal selliseid piirkondi pole, kus apteegiteenus täielikult kaoks.
Sarap usub, et proviisoritel on nüüd kindlustunnet rohkem, kuna ravimiseaduse eelnõude üle riigikogus arutelud on lõppenud ja apteegireformi toimumine on kindel.
"Kui võrdleme olukorda veebruari algusega, siis nüüd on infot rohkem. Riigikogu on oma otsused teinud ja see on andnud selge sõnumi kõigile apteegipidajatele. Kui veebruari alguses andsid taotlusi sisse mõned üksikud, siis rõõm on näha, et 24 tegevusluba on tänaseks hommikuks sisse antud. Nüüd on tõesti viimane aeg end seadusega kooskõlla viia, et 1. aprillist saaks mittevastavates apteekides apteegiteenus jätkuda. Ravimiamet on oma töökorraldusi ümber sättinud nii, et panustada maksimaalselt apteegireformiga seotud ülesannetele," teatas Sarap. | Muhus ja Räpinas apteek ära ei kao | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. märts oli ketiapteekidele tagumine aeg koondamisteadete väljajagamiseks, kui neil on plaan 1. aprillist uksed sulgeda, ja ravimiameti teavitamiseks sulgemisotsusest. Ravimiamet ei ole aga ketiapteekidelt ühtki sulgemisteadet saanud, üksnes mõned proviisoriapteegid on neid esitanud.
"Ketiapteekidelt ei ole sulgemisteateid saanud, mõned teated vaid haruapteekide sulgemiseks kui haruapteegi asemele tehakse põhiapteek. Oleme saatnud nõuetele mittevastavatele apteekidele meeldetuletuskirja meie teavitamise vajaduse osas. Koondamisteadete kohta meile teateid ei pea esitama ja sellekohane teave meil puudub," kommenteeris ravimiameti kommunikatsioonijuht Kristi Sarap.
"Sulgemisteateid oleme saanud mõne proviisorile kuuluva linnas asuva haruapteegi osas, kus ruume ei ole võimalik nõuetega vastavusse viia," teatas Sarap, lisades, et kõik sellised apteegid asuvad linnades.
Apteekide sulgemistaotlusi samas ravimiametile esitatud ei ole.
Küll aga on ravimiamet saanud taotlusi proviisoriapteekide avamiseks.
"Taotlused apteegi avamiseks või nõuetega vastavusse viimiseks on erinevates asulates, nagu Tallinn, Tartu linn, Saue linn, Jõgeva linn, Sillamäe linn, Ahtme linnaosa, Jõhvi linn, Pärnu linn, Keila linn, Laagri alevik, Räpina linn, Rapla linn, Elva linn, Liiva küla," loetles Sarap. "Enamasti on need juba tegutsevate apteekide nõuetega vastavusse viimised."
32 kriitilist piirkonda
Endiselt on kriitilisi piirkondi, kuhu 1. aprillist praeguse seisuga ühtki apteeki ei jää, 32.
"Probleemsed piirkonnad on meil jätkuvalt ka töö mõttes kõige prioriteetsemad. Oleme ühendust võtnud nende piirkondade kohalike omavalitustega ning suhtleme ka edaspidi, et teada saada, mis plaanid sealsetel apteekidel vähem kui kuu aja pärast on," ütles Sarap.
Kahes kriitilises piirkonnas on olukord siiski lahenemas.
"Räpinas ja Muhu saarel apteeginõuetega vastavusse viimaseks on meile tegevusload menetluseks saadetud," ütles Sarap.
Piirkonnad, kus 1. aprilliks veel lahendust pole, on: Harjumaal Haabneeme alevik, Kose alevik, Kuusalu alevik, Laulasmaa küla, Loksa linn, Muraste küla, Paldiski linn, Saku alevik; Hiiumaal Emmaste küla, Käina alevik, Kärdla linn; Ida-Virumaal Kohtla-Järve Oru linnaosa; Jõgevamaal Avinurme alevik; Järvamaal Väätsa alevik; Läänemaal Kullamaa küla, Risti alevik; Lääne-Virumaal Aseri alev, Haljala alevik, Kadrina alevik; Pärnumaal Lihula linn, Paikuse alev, Surju küla, Uulu küla; Tartumaal Rõngu alevik; Valgamaal Otepää linn, Sangaste alevik, Tõrva linn, Valga linn; Viljandimaal Jämejala küla, Kõpu alevik, Mustla alevik, Võhma linn.
Raplamaal ega Võrumaal selliseid piirkondi pole, kus apteegiteenus täielikult kaoks.
Sarap usub, et proviisoritel on nüüd kindlustunnet rohkem, kuna ravimiseaduse eelnõude üle riigikogus arutelud on lõppenud ja apteegireformi toimumine on kindel.
"Kui võrdleme olukorda veebruari algusega, siis nüüd on infot rohkem. Riigikogu on oma otsused teinud ja see on andnud selge sõnumi kõigile apteegipidajatele. Kui veebruari alguses andsid taotlusi sisse mõned üksikud, siis rõõm on näha, et 24 tegevusluba on tänaseks hommikuks sisse antud. Nüüd on tõesti viimane aeg end seadusega kooskõlla viia, et 1. aprillist saaks mittevastavates apteekides apteegiteenus jätkuda. Ravimiamet on oma töökorraldusi ümber sättinud nii, et panustada maksimaalselt apteegireformiga seotud ülesannetele," teatas Sarap.
### Response:
Muhus ja Räpinas apteek ära ei kao |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu 1. aprillil toimunud indekseerimisega tõusis kõige kõrgemate riigiteenijate – presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe – palk esmakordselt üle 6000 euro. Viimase aasta on nende nelja palk olnud 6168 eurot. See on teisisõnu indekseeritud 2019. aasta kõrgeim palgamäär ning see korrutatakse läbi rahandusministeeriumi poolt märtsi keskel avaldatava kõrgeima palgamäära indeksiga.
Kõrgeima palgamäära indeksi arvutab rahandusministeerium välja nii, et indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Selleks korrutatakse tarbijahinnaindeksi kasv 0,2-ga ja pensionikindlustuse laekumise kasv 0,8-ga ning korrutised liidetakse.
Mullu oli kõrgeima palgamäära indeks 1,084, tunamullu 1,076. Protsentides tähendab see vastavalt 8,4- ja 7,6-protsendist palgakasvu. Ajalugu on näidanud, et indeks tavapäraselt kasvab ning sama juhtub tõenäoliselt ka tänavu.
Kui kasvab indeks, kasvavad igal aastal ka kõrgeim palgamäär ja kõrgete riigiteenijate palgad.
Kui 2018. aastani oli kõrgeim palgamäär seadusega (KRAPS) fikseeritud 5200 euro peale ning muutus vaid indeks, siis 1. märtsist 2018 indekseeritakse eelmise aasta indekseerimise tulemusel saadud kõrgeimat palgamäära. See on märkimisväärne muutus, sest mullu oli indekseerimise aluseks indekseeritud kõrgeim palgamäär 5690 eurot ehk pea 500 eurot rohkem, kui oleks olnud staatiline 5200 eurot.
Tänavu korrutatakse indeks 6168 euroga ehk praeguse kõrgeima palgamääraga. Näiteks kui indeks oleks sama, mis mullu ehk 1,08, oleks nelja kõrgeimat palka teeniva riigiteenija palk alates 1. aprillist 6661 eurot. Sel juhul oleks aastane palgakasv kaheksa protsenti ehk umbes sama mis oli mullu Eesti keskmine.
Kõrgemad riigiteenijad on omakorda jaotatud seitsmesse gruppi, igal grupil on omakorda oma ametipalga koefitsient, millega kõrgeim palgamäär läbi korrutatakse. Neljal kõrgeimal riigiteenistujal on koefitsient arusaadavalt 1. Järgmise grupi, kuhu kuuluvad teiste hulgas riigikogu aseesimehed, riigikontrolör, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja kõik ministrid peale peaministri, koefitsient on 0,85. Järgmiste gruppidega koefitsient langeb, viimases grupis, kuhu kuuluvad Eesti Panga nõukogu liikmed, on koefitsiendiks 0,25.
Riigikogu liige on neljandas grupis ning ametipalga koefitsent on 0,65. Seega on riigikogu liikme praegune palk (6168 eurot x 0,65) 4009 eurot. Kui kõrgeim palgamäär tõuseks näiteks 6661 euroni, saab riigikogu liikme palk 1. aprillist olema (6661 eurot x 0,65) 4330 eurot.
Mullu tõusis 1. aprillil peale indekseerimist presidendi ja temaga võrdsustatud riigiteenijate kuupalk 478 euro võrra, riigikogu lihtliikme palk 406 euro võrra.
Kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendid
Praeguse perioodi (1. aprill 2019 kuni 31. märts 2020) riigiteenistuja kõrgeim palgamäär on 6168,31 eurot. Igale kõrge riigiteenistuja ametipalgale on seadusega määratud koefitsent, mis korrutatakse läbi kõrgeima palgamääraga. Korrutis on riigiteenija ametipalk.
Vabariigi presidendi ametipalga koefitsient on 1,0.
Riigikogu esimehe ametipalga koefitsient on 1,0.
Peaministri ametipalga koefitsient on 1,0.
Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 1,0.
Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsient on 0,85.
Riigikontrolöri ametipalga koefitsient on 0,85.
Õiguskantsleri ametipalga koefitsient on 0,85.
Riigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 0,85.
Riigi peaprokuröri ametipalga koefitsient on 0,85.
Ministri ametipalga koefitsient on 0,85.
Riigisekretäri ametipalga koefitsient on 0,85.
Riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe ametipalga koefitsient on 0,85.
Riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ametipalga koefitsient on 0,75.
Ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,75.
Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 0,65.
Maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,65.
Riikliku lepitaja ametipalga koefitsient on 0,55.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalga koefitsient on 0,55.
Eesti Panga nõukogu esimehe ametipalga koefitsient on 0,35.
Eesti Panga nõukogu liikme ametipalga koefitsient on 0,25.
Allikas: KRAPS | Kõrgeid riigiametnikke ja riigikogu liikmeid ootab 1. aprillil palgatõus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu 1. aprillil toimunud indekseerimisega tõusis kõige kõrgemate riigiteenijate – presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe – palk esmakordselt üle 6000 euro. Viimase aasta on nende nelja palk olnud 6168 eurot. See on teisisõnu indekseeritud 2019. aasta kõrgeim palgamäär ning see korrutatakse läbi rahandusministeeriumi poolt märtsi keskel avaldatava kõrgeima palgamäära indeksiga.
Kõrgeima palgamäära indeksi arvutab rahandusministeerium välja nii, et indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Selleks korrutatakse tarbijahinnaindeksi kasv 0,2-ga ja pensionikindlustuse laekumise kasv 0,8-ga ning korrutised liidetakse.
Mullu oli kõrgeima palgamäära indeks 1,084, tunamullu 1,076. Protsentides tähendab see vastavalt 8,4- ja 7,6-protsendist palgakasvu. Ajalugu on näidanud, et indeks tavapäraselt kasvab ning sama juhtub tõenäoliselt ka tänavu.
Kui kasvab indeks, kasvavad igal aastal ka kõrgeim palgamäär ja kõrgete riigiteenijate palgad.
Kui 2018. aastani oli kõrgeim palgamäär seadusega (KRAPS) fikseeritud 5200 euro peale ning muutus vaid indeks, siis 1. märtsist 2018 indekseeritakse eelmise aasta indekseerimise tulemusel saadud kõrgeimat palgamäära. See on märkimisväärne muutus, sest mullu oli indekseerimise aluseks indekseeritud kõrgeim palgamäär 5690 eurot ehk pea 500 eurot rohkem, kui oleks olnud staatiline 5200 eurot.
Tänavu korrutatakse indeks 6168 euroga ehk praeguse kõrgeima palgamääraga. Näiteks kui indeks oleks sama, mis mullu ehk 1,08, oleks nelja kõrgeimat palka teeniva riigiteenija palk alates 1. aprillist 6661 eurot. Sel juhul oleks aastane palgakasv kaheksa protsenti ehk umbes sama mis oli mullu Eesti keskmine.
Kõrgemad riigiteenijad on omakorda jaotatud seitsmesse gruppi, igal grupil on omakorda oma ametipalga koefitsient, millega kõrgeim palgamäär läbi korrutatakse. Neljal kõrgeimal riigiteenistujal on koefitsient arusaadavalt 1. Järgmise grupi, kuhu kuuluvad teiste hulgas riigikogu aseesimehed, riigikontrolör, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja kõik ministrid peale peaministri, koefitsient on 0,85. Järgmiste gruppidega koefitsient langeb, viimases grupis, kuhu kuuluvad Eesti Panga nõukogu liikmed, on koefitsiendiks 0,25.
Riigikogu liige on neljandas grupis ning ametipalga koefitsent on 0,65. Seega on riigikogu liikme praegune palk (6168 eurot x 0,65) 4009 eurot. Kui kõrgeim palgamäär tõuseks näiteks 6661 euroni, saab riigikogu liikme palk 1. aprillist olema (6661 eurot x 0,65) 4330 eurot.
Mullu tõusis 1. aprillil peale indekseerimist presidendi ja temaga võrdsustatud riigiteenijate kuupalk 478 euro võrra, riigikogu lihtliikme palk 406 euro võrra.
Kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendid
Praeguse perioodi (1. aprill 2019 kuni 31. märts 2020) riigiteenistuja kõrgeim palgamäär on 6168,31 eurot. Igale kõrge riigiteenistuja ametipalgale on seadusega määratud koefitsent, mis korrutatakse läbi kõrgeima palgamääraga. Korrutis on riigiteenija ametipalk.
Vabariigi presidendi ametipalga koefitsient on 1,0.
Riigikogu esimehe ametipalga koefitsient on 1,0.
Peaministri ametipalga koefitsient on 1,0.
Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 1,0.
Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsient on 0,85.
Riigikontrolöri ametipalga koefitsient on 0,85.
Õiguskantsleri ametipalga koefitsient on 0,85.
Riigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 0,85.
Riigi peaprokuröri ametipalga koefitsient on 0,85.
Ministri ametipalga koefitsient on 0,85.
Riigisekretäri ametipalga koefitsient on 0,85.
Riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe ametipalga koefitsient on 0,85.
Riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ametipalga koefitsient on 0,75.
Ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,75.
Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 0,65.
Maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,65.
Riikliku lepitaja ametipalga koefitsient on 0,55.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalga koefitsient on 0,55.
Eesti Panga nõukogu esimehe ametipalga koefitsient on 0,35.
Eesti Panga nõukogu liikme ametipalga koefitsient on 0,25.
Allikas: KRAPS
### Response:
Kõrgeid riigiametnikke ja riigikogu liikmeid ootab 1. aprillil palgatõus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õigustest tulenevalt on saade nähtav ainult Eesti territooriumil. | VAATA | Saatesarja „Teel jalgpalli EM 2016 finaalturniirile” 11. saade | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õigustest tulenevalt on saade nähtav ainult Eesti territooriumil.
### Response:
VAATA | Saatesarja „Teel jalgpalli EM 2016 finaalturniirile” 11. saade |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Komisjon arutas küsimust esmaspäeval ning selle juhi Zakarjani arvates ei tohiks Mägi-Karabahhi tunnustamisse suhtuda "emotsionaalselt".
"Ei ole ühtki riiki peale Aserbaidžaani, kes oleks Mägi-Karabahhi tunnustamise vastu, kuid kõike tuleb teha rahvusvahelise kogukonna seisukohtade ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski rühma raames," ütles Zakarjan.
"Arvestades meie lähenemist, teen ettepaneku eelnõu tagasi lükata," sõnas ta.
Isehakanud Mägi-Karabahhi vabariigi tunnustamine oleks praeguses järgus enneaegne, ütles Armeenia asevälisminister Šavaraš Kotšarjan komisjonis toimunud debatil.
"Armeenia välisministeerium ei andnud kooskõlastust Mägi-Karabahhi iseseisvuse tunnustamise eelnõule, märkides, et praeguses järgus ei ole tunnustamine otstarbekas. See võib rikkuda läbirääkimised," ütles Kotšarjan.
Armeenia valitsus kiitis 5. mail heaks otsuse esitada parlamendile eelnõu Mägi-Karabahhi võimalikust tunnustamisest. Kui Aserbaidžaan peaks relvarahu rikkuma, tunnustab Armeenia isehakanud Mägi-Karabahhi vabariiki, ütles Kotšarjan tollal. | Armeenia parlamendi väliskomisjon ei toeta Mägi-Karabahhi tunnustamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Komisjon arutas küsimust esmaspäeval ning selle juhi Zakarjani arvates ei tohiks Mägi-Karabahhi tunnustamisse suhtuda "emotsionaalselt".
"Ei ole ühtki riiki peale Aserbaidžaani, kes oleks Mägi-Karabahhi tunnustamise vastu, kuid kõike tuleb teha rahvusvahelise kogukonna seisukohtade ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski rühma raames," ütles Zakarjan.
"Arvestades meie lähenemist, teen ettepaneku eelnõu tagasi lükata," sõnas ta.
Isehakanud Mägi-Karabahhi vabariigi tunnustamine oleks praeguses järgus enneaegne, ütles Armeenia asevälisminister Šavaraš Kotšarjan komisjonis toimunud debatil.
"Armeenia välisministeerium ei andnud kooskõlastust Mägi-Karabahhi iseseisvuse tunnustamise eelnõule, märkides, et praeguses järgus ei ole tunnustamine otstarbekas. See võib rikkuda läbirääkimised," ütles Kotšarjan.
Armeenia valitsus kiitis 5. mail heaks otsuse esitada parlamendile eelnõu Mägi-Karabahhi võimalikust tunnustamisest. Kui Aserbaidžaan peaks relvarahu rikkuma, tunnustab Armeenia isehakanud Mägi-Karabahhi vabariiki, ütles Kotšarjan tollal.
### Response:
Armeenia parlamendi väliskomisjon ei toeta Mägi-Karabahhi tunnustamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Infosulg ja ülerahvastatus tekitavad segadust, hirmu ja vägivalda," ütles Crépeau ajakirjanikele.
Raportöör kutsus Kreekat loobuma ideest hoida migrante kinni pika aja jooksul, välja arvatud juhtudel, kus on dokumenteeritud reaalne oht teistele.
Esmaspäeval süütas salk migrante Lesbose saare põgenikelaagri ees prügikastid, politsei ajas nad uudisteagentuuri ANA teatel heligranaatidega laiali.
Crépeau sõnul on laste kinnipidamine "vastuvõetamatu".
Kreeka territooriumil on praegu 54 000 migranti, neist 45 000 saabusid enne rändeleppe jõustumist aprilli algul.
Kreeka valitsus teatas esmaspäeval, et alustab enne leppe jõustumist saabunud ning asüüli taotlevate migrantide esialgset registreerimist. | ÜRO: Kreeka peab migrantide kinnipidamistingimusi parandama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Infosulg ja ülerahvastatus tekitavad segadust, hirmu ja vägivalda," ütles Crépeau ajakirjanikele.
Raportöör kutsus Kreekat loobuma ideest hoida migrante kinni pika aja jooksul, välja arvatud juhtudel, kus on dokumenteeritud reaalne oht teistele.
Esmaspäeval süütas salk migrante Lesbose saare põgenikelaagri ees prügikastid, politsei ajas nad uudisteagentuuri ANA teatel heligranaatidega laiali.
Crépeau sõnul on laste kinnipidamine "vastuvõetamatu".
Kreeka territooriumil on praegu 54 000 migranti, neist 45 000 saabusid enne rändeleppe jõustumist aprilli algul.
Kreeka valitsus teatas esmaspäeval, et alustab enne leppe jõustumist saabunud ning asüüli taotlevate migrantide esialgset registreerimist.
### Response:
ÜRO: Kreeka peab migrantide kinnipidamistingimusi parandama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlaste duellis võitjat selgitada ei suudetud. Mäng Vikingi ja Sogndali vahel lõppes väravateta viigiga. Mõlemad Eesti koondislased mängisid kaasa kogu kohtumise, vahendab Soccernet.ee.
Võidurõõmu sai tunda Pavel Londaku koduklubi Rosenborg, kes alistas koduväljakul Lilleströmi 2:1. Eesti koondise väravavaht vaatas kohtumist varumeeste pingilt.
Eelmises kohtumises Bodö/Glimti vastu kerge põlvevigastuse saanud Enar Jääger oli taas väljakul ja seda koguni kõik 90 minutit. Valerenga pidi aga vastu võtma 0:1 kaotuse Haugesundilt.
Rosenborg on kogunud 28 punkti ja hoiab liidripositsiooni kindlalt enda käes. Tabeli keskosas on konkurents äärelt tihe. Viking hoiab 17 punktiga 7. kohta, Sogndal asub 13 punktiga kümnendal positsioonil ning Valerenga kümme punkti annab neile tabelis 12. koha. | Metsa ja Teniste koduklubid mängisid väravateta viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlaste duellis võitjat selgitada ei suudetud. Mäng Vikingi ja Sogndali vahel lõppes väravateta viigiga. Mõlemad Eesti koondislased mängisid kaasa kogu kohtumise, vahendab Soccernet.ee.
Võidurõõmu sai tunda Pavel Londaku koduklubi Rosenborg, kes alistas koduväljakul Lilleströmi 2:1. Eesti koondise väravavaht vaatas kohtumist varumeeste pingilt.
Eelmises kohtumises Bodö/Glimti vastu kerge põlvevigastuse saanud Enar Jääger oli taas väljakul ja seda koguni kõik 90 minutit. Valerenga pidi aga vastu võtma 0:1 kaotuse Haugesundilt.
Rosenborg on kogunud 28 punkti ja hoiab liidripositsiooni kindlalt enda käes. Tabeli keskosas on konkurents äärelt tihe. Viking hoiab 17 punktiga 7. kohta, Sogndal asub 13 punktiga kümnendal positsioonil ning Valerenga kümme punkti annab neile tabelis 12. koha.
### Response:
Metsa ja Teniste koduklubid mängisid väravateta viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taani tõusis võiduga A-alagrupis neljandale viimasele veerandfinaali viivale kohale, kolme punktiga jääb maha Šveits, mis tähendab, et taanlased jäävad kaheksa parema seast välja vaid juhul, kui Šveits suudab teisipäevases vooru viimases mängus alagrupi liidri Tšehhi normaalajal alistada.
Taanlaste eest tegid skoori Markus Lauridsen, Jannik Jansen, Nicklas Jensen ja Nikolaj Ehlers, Kasahstani auvärava viskas Nigel Dawes.
Saksamaa lõpetas alagrupiturniiri 4:2 võiduga Ungari üle ning on B-alagrupis kindlalt kolmandal kohal.
Ungari asus kohtumist esimesel perioodil Istvan Sofroni väravast juhtima, kuid teisel kolmandikul viigistas Payrick Hager seisu. Kolmandal perioodil jäid sakslased peale 3:1, Saksamaa väravad viskasid Denis Reul, Constantin Braun ja Marcel Goc, Ungari teise tabamuse autor oli Kevin Wehrs. | Kindla võidu võtnud Taani hokikoondis on lähedal veerandfinaalkohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taani tõusis võiduga A-alagrupis neljandale viimasele veerandfinaali viivale kohale, kolme punktiga jääb maha Šveits, mis tähendab, et taanlased jäävad kaheksa parema seast välja vaid juhul, kui Šveits suudab teisipäevases vooru viimases mängus alagrupi liidri Tšehhi normaalajal alistada.
Taanlaste eest tegid skoori Markus Lauridsen, Jannik Jansen, Nicklas Jensen ja Nikolaj Ehlers, Kasahstani auvärava viskas Nigel Dawes.
Saksamaa lõpetas alagrupiturniiri 4:2 võiduga Ungari üle ning on B-alagrupis kindlalt kolmandal kohal.
Ungari asus kohtumist esimesel perioodil Istvan Sofroni väravast juhtima, kuid teisel kolmandikul viigistas Payrick Hager seisu. Kolmandal perioodil jäid sakslased peale 3:1, Saksamaa väravad viskasid Denis Reul, Constantin Braun ja Marcel Goc, Ungari teise tabamuse autor oli Kevin Wehrs.
### Response:
Kindla võidu võtnud Taani hokikoondis on lähedal veerandfinaalkohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | RBK-Ukraina andmetel oli juristi tapmise lavastamine oluline osa operatsioonist, mida juhti Ukraina keskvõimude poolt ning mille üle teostas järelevalvet politseijuht Khatia Dekanoidze isiklikult, vahendas Unian.
Lavastus oli väidetavalt vajalik selleks, et pidada kinni kõik isikud, kes selle kuriteo kavandamisega seotud olid.
Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) töötajate poolt peeti kinni relvastatud palgamõrvarid, kes liikusid Krimmi registreerimisnumbrit kandnud sõidukis. Samuti saadi kätte palgamõrva vahendanud isik. Võimude kinnitusel tehakse kuriteo tellimises süüdistatud isiku nimi peagi avalikuks.
Esialgsetel andmetel tellis advokaadi tapmise Odessa oblasti õiguskaitseorganitega seotud isik ning see on ka põhjus, miks operatsioon viidi läbi keskvõimu poolt, mitte aga kohalike korrakaitsjate poolt. Viimased ei teadnud kogu operatsioonist väidetavalt midagi.
Pogorelõi elu kallale kippumise plaanidest said Ukraina julgeolekuametnikud teada juba käesoleva aasta märtsis ning koheselt alustati tegevust kuriteo ennetamiseks.
Muuhulgas tegeles sageli inimõigustele spetsialiseerunud juristiks nimetatud Pogorelõi ka ühe Eestist pärit investori huvide kaitsmisega Zatoka kuurordis.
Ukraina meedia varasem kajastus:
Ukraina meedia teatas täna varem, et Odessas lasid pühapäeva hilisõhtul kaks teadmata kurjategijat maha Lexust juhtinud mehe. Odessa ajalehe Dumskaja andmetel on tegemist advokaadi Aleksandr P.-ga, kes kaitses Eesti investori huve Zatokas.
Politsei teatas varem, et tapeti inimõiguste aktivist. Ründajad põgenesid sündmuskohalt halli autoga, vahendas dumskaja.net.
Dumskaja korrespondendi sõnul sulges politsei kogu Krasnõh Zori tänava, kus kuritegu toimus. Tänaval elavate inimeste sõnul ei kuulnud nad tulistamist. Ekspertide hinnangul võidi kasutada summutiga relva.
Pool tundi enne kuritegu peeti samas piirkonnas kinni sõiduk, milles veeti relvi.
Odessa oblastis Zatokas tegutseb Eesti firma Litus Maris, mis ehitab seal ranna promenaadi. Väljaande Zatokski Arbuz teatel kuulub ettevõte ärimees Marcel Vichmannile, vahendas Delfi. | Odessa advokaat on tegelikult elus, mehe "mõrv" oli Ukraina politsei lavastus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
RBK-Ukraina andmetel oli juristi tapmise lavastamine oluline osa operatsioonist, mida juhti Ukraina keskvõimude poolt ning mille üle teostas järelevalvet politseijuht Khatia Dekanoidze isiklikult, vahendas Unian.
Lavastus oli väidetavalt vajalik selleks, et pidada kinni kõik isikud, kes selle kuriteo kavandamisega seotud olid.
Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) töötajate poolt peeti kinni relvastatud palgamõrvarid, kes liikusid Krimmi registreerimisnumbrit kandnud sõidukis. Samuti saadi kätte palgamõrva vahendanud isik. Võimude kinnitusel tehakse kuriteo tellimises süüdistatud isiku nimi peagi avalikuks.
Esialgsetel andmetel tellis advokaadi tapmise Odessa oblasti õiguskaitseorganitega seotud isik ning see on ka põhjus, miks operatsioon viidi läbi keskvõimu poolt, mitte aga kohalike korrakaitsjate poolt. Viimased ei teadnud kogu operatsioonist väidetavalt midagi.
Pogorelõi elu kallale kippumise plaanidest said Ukraina julgeolekuametnikud teada juba käesoleva aasta märtsis ning koheselt alustati tegevust kuriteo ennetamiseks.
Muuhulgas tegeles sageli inimõigustele spetsialiseerunud juristiks nimetatud Pogorelõi ka ühe Eestist pärit investori huvide kaitsmisega Zatoka kuurordis.
Ukraina meedia varasem kajastus:
Ukraina meedia teatas täna varem, et Odessas lasid pühapäeva hilisõhtul kaks teadmata kurjategijat maha Lexust juhtinud mehe. Odessa ajalehe Dumskaja andmetel on tegemist advokaadi Aleksandr P.-ga, kes kaitses Eesti investori huve Zatokas.
Politsei teatas varem, et tapeti inimõiguste aktivist. Ründajad põgenesid sündmuskohalt halli autoga, vahendas dumskaja.net.
Dumskaja korrespondendi sõnul sulges politsei kogu Krasnõh Zori tänava, kus kuritegu toimus. Tänaval elavate inimeste sõnul ei kuulnud nad tulistamist. Ekspertide hinnangul võidi kasutada summutiga relva.
Pool tundi enne kuritegu peeti samas piirkonnas kinni sõiduk, milles veeti relvi.
Odessa oblastis Zatokas tegutseb Eesti firma Litus Maris, mis ehitab seal ranna promenaadi. Väljaande Zatokski Arbuz teatel kuulub ettevõte ärimees Marcel Vichmannile, vahendas Delfi.
### Response:
Odessa advokaat on tegelikult elus, mehe "mõrv" oli Ukraina politsei lavastus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjon otsustas 2012. aasta augustis tollasele Juventuse peatreenerile määrata kümne kuu pikkuse juhendamiskeelu, mis hiljem lühendati nelja kuu peale. Põhjuseks oli vajalike instantside mitte informeerimine AS Siena kahest kokkuleppemängust hooajal 2010-2011, millest väidetavalt oli Conte Siena lootsina teadlik, vahendab Soccernet.ee.
Cremona kohtu otsuse kohaselt tuleb aga 46-aastane Conte tagantjärele õigeks mõista, kuna süüdistused olid alusetud. Veel eelmisel kuul nõudis Itaalia prokurör uuest hooajast Chelsea peatreeneriks saavale Contele kuue kuu pikkust edasilükatud vanglakaristust. | Itaalia koondise peatreener Conte mõisteti kohtus õigeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjon otsustas 2012. aasta augustis tollasele Juventuse peatreenerile määrata kümne kuu pikkuse juhendamiskeelu, mis hiljem lühendati nelja kuu peale. Põhjuseks oli vajalike instantside mitte informeerimine AS Siena kahest kokkuleppemängust hooajal 2010-2011, millest väidetavalt oli Conte Siena lootsina teadlik, vahendab Soccernet.ee.
Cremona kohtu otsuse kohaselt tuleb aga 46-aastane Conte tagantjärele õigeks mõista, kuna süüdistused olid alusetud. Veel eelmisel kuul nõudis Itaalia prokurör uuest hooajast Chelsea peatreeneriks saavale Contele kuue kuu pikkust edasilükatud vanglakaristust.
### Response:
Itaalia koondise peatreener Conte mõisteti kohtus õigeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA välisministri John Kerry sõnul tuli ühtsusvalitsuse peaminister Fayez al-Sarraj Viini palvega abistada Liibüat varustuse ja väljaõppe alal ja rahvusvaheline kogukond on valmis teda toetama.
"USA on valmis andma Liibüa valitsusele selle palvel humanitaar-, majandus- ja julgeolekutoetust," lausus Kerry ühisel pressikonverentsil Itaalia välisministri Paolo Gentiloniga.
"Ühtsusvalitsus on teatanud kavatsusest esitada ÜRO Liibüa sanktsioonikomiteele relvaembargost vabastuse taotlus, et hankida vajalikke surmavaid relvi ja varustust ÜRO terrorirühmituste nimistus olevate organisatsioonide ning Islamiriigi vastu võitlemiseks kõikjal riigis. Toetame täielikult neid jõupingutusi," luges Kerry ette 25 diplomaadi avalduse.
Suurriigid toetavad GNA väljaarvamist ÜRO relvaembargost, et see saaks hankida relvi ja laskemoona, mida läheb vaja võitluseks Daeshi ja teiste terrorirühmituste vastu, sõnas Ühendriikide esidiplomaat ISIS-e araabiakeelset nimetust kasutades.
"Me ootame võimalust teha GNA ja naaberriikidega koostööd," seisis avalduses, lisades, et "üheskoos tuleb tõrjuda Vahemere piirkonnas ja Liibüa maismaapiiridel esinevat ohtu, mida kujutavad endast kõiksuguste smugeldamis- ja kaubitsemisvormide, sealhulgas inimkaubandusega tegelevad kuritegelikud rühmitused".
Suurriigid, kelle hulka kuuluvad ka Venemaa ja Saudi Araabia, teatasid, et on valmis vastama Liibüa valitsuse taotlustele presidendi kaardiväe ja nende Liibüas tegutsevate jõudude väljaõpetamiseks ja relvastamiseks, kes on läbinud taustakontrolli ja saanud selleks heakskiidu.
ÜRO kehtestas Liibüale relvaembargo 2011. aastal, mil riik langes diktaator Muammar Gaddafi kukutamisega lõppenud kodusõja järel kaosesse.
Itaalia välisminister ütles, et "Liibüa stabiliseerimine on otsustav vastus riskidele, millega me silmitsi seisame". Liibüa stabiliseerimiseks on vaja valitsust, sõnas ta.
Ta ülistas Sarraj otsust luua presidendi kaardivägi ja ühendoperatsioonide keskus IS-i vastase sõjalise kampaania juhtimiseks.
Sarraj tänas ministreid toetuse eest, kinnitades, et liibüalased võtavad Liibüas pühasõdalaste vastases võitluses juhtrolli. "Olukord Liibüas on väga halb. Ütlen otsekoheselt, et see käib nii majanduse, rahanduse kui ka julgeoleku kohta. Vajame kõigi osapoolte koostööd," sõnas ühtsusvalitsuse peaminister.
Liibüa Sirte sadamalinn ja selle ümbrus on hinnanguliselt 5000 võitlejaga riigis tegutseva ISIS-e kontrolli all.
Suurriigid kogunesid esmaspäeval Viini arutama võimalusi Liibüa ühtsusvalitsuse toetamiseks võitluses ISIS-e vastu. | Suurriigid avaldasid toetust Liibüa relvaembargo tühistamisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA välisministri John Kerry sõnul tuli ühtsusvalitsuse peaminister Fayez al-Sarraj Viini palvega abistada Liibüat varustuse ja väljaõppe alal ja rahvusvaheline kogukond on valmis teda toetama.
"USA on valmis andma Liibüa valitsusele selle palvel humanitaar-, majandus- ja julgeolekutoetust," lausus Kerry ühisel pressikonverentsil Itaalia välisministri Paolo Gentiloniga.
"Ühtsusvalitsus on teatanud kavatsusest esitada ÜRO Liibüa sanktsioonikomiteele relvaembargost vabastuse taotlus, et hankida vajalikke surmavaid relvi ja varustust ÜRO terrorirühmituste nimistus olevate organisatsioonide ning Islamiriigi vastu võitlemiseks kõikjal riigis. Toetame täielikult neid jõupingutusi," luges Kerry ette 25 diplomaadi avalduse.
Suurriigid toetavad GNA väljaarvamist ÜRO relvaembargost, et see saaks hankida relvi ja laskemoona, mida läheb vaja võitluseks Daeshi ja teiste terrorirühmituste vastu, sõnas Ühendriikide esidiplomaat ISIS-e araabiakeelset nimetust kasutades.
"Me ootame võimalust teha GNA ja naaberriikidega koostööd," seisis avalduses, lisades, et "üheskoos tuleb tõrjuda Vahemere piirkonnas ja Liibüa maismaapiiridel esinevat ohtu, mida kujutavad endast kõiksuguste smugeldamis- ja kaubitsemisvormide, sealhulgas inimkaubandusega tegelevad kuritegelikud rühmitused".
Suurriigid, kelle hulka kuuluvad ka Venemaa ja Saudi Araabia, teatasid, et on valmis vastama Liibüa valitsuse taotlustele presidendi kaardiväe ja nende Liibüas tegutsevate jõudude väljaõpetamiseks ja relvastamiseks, kes on läbinud taustakontrolli ja saanud selleks heakskiidu.
ÜRO kehtestas Liibüale relvaembargo 2011. aastal, mil riik langes diktaator Muammar Gaddafi kukutamisega lõppenud kodusõja järel kaosesse.
Itaalia välisminister ütles, et "Liibüa stabiliseerimine on otsustav vastus riskidele, millega me silmitsi seisame". Liibüa stabiliseerimiseks on vaja valitsust, sõnas ta.
Ta ülistas Sarraj otsust luua presidendi kaardivägi ja ühendoperatsioonide keskus IS-i vastase sõjalise kampaania juhtimiseks.
Sarraj tänas ministreid toetuse eest, kinnitades, et liibüalased võtavad Liibüas pühasõdalaste vastases võitluses juhtrolli. "Olukord Liibüas on väga halb. Ütlen otsekoheselt, et see käib nii majanduse, rahanduse kui ka julgeoleku kohta. Vajame kõigi osapoolte koostööd," sõnas ühtsusvalitsuse peaminister.
Liibüa Sirte sadamalinn ja selle ümbrus on hinnanguliselt 5000 võitlejaga riigis tegutseva ISIS-e kontrolli all.
Suurriigid kogunesid esmaspäeval Viini arutama võimalusi Liibüa ühtsusvalitsuse toetamiseks võitluses ISIS-e vastu.
### Response:
Suurriigid avaldasid toetust Liibüa relvaembargo tühistamisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wilmette'i piirkonna politsei teatas varem, et naine oli olnud kadunud juba rohkem kui üks päev ning sooviti välja selgitada, kas temaga on kõik korras, vahendasid BBC ja Reuters.
Esialgsetel andmetel lahkus 49-aastane O'Connor Wilmette'ist jalgrattal pühapäeva hommikul kella 6 ajal. Pärast seda polnud lauljanna kohta enam midagi teada.
Rohkem detaile politsei pressiteates ei avalikustanud, kuid USA meedia väitel võis O'Connor olla lahkumise ajal suitsiidsete kavatsustega.
Näiteks oli O'Connor teinud enne kadunuks jäämist sotsiaalmeedias postitusi, mis puudutasid kohtuvaidlust, mille käigus ta kaotas oma vanima poja hooldusõiguse.
Samas on teada, et ka eelmise aasta novembris tegi O'Connor sarnaseid avaldusi ning oli natuke aega kadunud, kuid ilmus siis taas avalikkuse ette. | USA politsei leidis Sinead O'Connori üles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wilmette'i piirkonna politsei teatas varem, et naine oli olnud kadunud juba rohkem kui üks päev ning sooviti välja selgitada, kas temaga on kõik korras, vahendasid BBC ja Reuters.
Esialgsetel andmetel lahkus 49-aastane O'Connor Wilmette'ist jalgrattal pühapäeva hommikul kella 6 ajal. Pärast seda polnud lauljanna kohta enam midagi teada.
Rohkem detaile politsei pressiteates ei avalikustanud, kuid USA meedia väitel võis O'Connor olla lahkumise ajal suitsiidsete kavatsustega.
Näiteks oli O'Connor teinud enne kadunuks jäämist sotsiaalmeedias postitusi, mis puudutasid kohtuvaidlust, mille käigus ta kaotas oma vanima poja hooldusõiguse.
Samas on teada, et ka eelmise aasta novembris tegi O'Connor sarnaseid avaldusi ning oli natuke aega kadunud, kuid ilmus siis taas avalikkuse ette.
### Response:
USA politsei leidis Sinead O'Connori üles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "ISS tegi täna 100 000. tiiru Maa orbiidil," teatas juhtimiskeskus avalduses.
ISS liigub ümber Maa umbes 400 kilomeetri kõrgusel kiirusel 28 000 kilomeetrit tunnis ja teeb tiiru ümber Maa iga 90 minuti tagant.
Juhtimiskeskuse sõnul algas "juubelitiir" Eesti aja järgi esmaspäeva hommikul kell 07.45 ja lõppes 09.10.
USA kosmoseagentuur NASA teatas Twitteris, et ISS on nüüd läbinud üle 2,6 miljardi miili ehk ligikaudse vahemaa, mis võrdub umbes 10 kosmosereisiga Marsile ja tagasi.
ISS tiirleb Maa orbiidil kiirusega 28 000 kilomeetrit tunnis alates 1998. aastast ning on järjepidevalt mehitatud alates 2000. aasta novembrist. Tegemist on näitega USA ja Venemaa koostööst, mida viimase paari aasta pinged ei ole mõjutanud. | ISS tegi Maa orbiidil 100 000. tiiru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"ISS tegi täna 100 000. tiiru Maa orbiidil," teatas juhtimiskeskus avalduses.
ISS liigub ümber Maa umbes 400 kilomeetri kõrgusel kiirusel 28 000 kilomeetrit tunnis ja teeb tiiru ümber Maa iga 90 minuti tagant.
Juhtimiskeskuse sõnul algas "juubelitiir" Eesti aja järgi esmaspäeva hommikul kell 07.45 ja lõppes 09.10.
USA kosmoseagentuur NASA teatas Twitteris, et ISS on nüüd läbinud üle 2,6 miljardi miili ehk ligikaudse vahemaa, mis võrdub umbes 10 kosmosereisiga Marsile ja tagasi.
ISS tiirleb Maa orbiidil kiirusega 28 000 kilomeetrit tunnis alates 1998. aastast ning on järjepidevalt mehitatud alates 2000. aasta novembrist. Tegemist on näitega USA ja Venemaa koostööst, mida viimase paari aasta pinged ei ole mõjutanud.
### Response:
ISS tegi Maa orbiidil 100 000. tiiru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TÜ/Rocki peatreeneri Gert Kullamäe hinnangul jäädi hätta just kaitsemängus. „Lasime mängu enda jaoks liiga lahtiseks ja nad kasutasid selle hästi ära – said kohe viskekindluse kätte ja tabasid mängu lõpuni väga hästi. Said kohe viskekindluse kätte ja tabasid mängu lõpuni väga hästi. Täna oli ühelt poolt kalevlaste hea mäng ja meie kehv kaitsemäng nii taktikalises kui individuaalses plaanis. Peame nüüd tegema õiged järeldused, et kolmapäeval oleks pilt meie jaoks rõõmsam,” sõnas Kullamäe pressiteate vahendusel.
Finaalseeria teine mäng on juba kahe päeva pärast, kui kolmapäeval, 18. mail lähevad meeskonnad taas Tallinnas kokku. Mäng algab kell 19.10. | Kullamäe: lasime mängu enda jaoks liiga lahtiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TÜ/Rocki peatreeneri Gert Kullamäe hinnangul jäädi hätta just kaitsemängus. „Lasime mängu enda jaoks liiga lahtiseks ja nad kasutasid selle hästi ära – said kohe viskekindluse kätte ja tabasid mängu lõpuni väga hästi. Said kohe viskekindluse kätte ja tabasid mängu lõpuni väga hästi. Täna oli ühelt poolt kalevlaste hea mäng ja meie kehv kaitsemäng nii taktikalises kui individuaalses plaanis. Peame nüüd tegema õiged järeldused, et kolmapäeval oleks pilt meie jaoks rõõmsam,” sõnas Kullamäe pressiteate vahendusel.
Finaalseeria teine mäng on juba kahe päeva pärast, kui kolmapäeval, 18. mail lähevad meeskonnad taas Tallinnas kokku. Mäng algab kell 19.10.
### Response:
Kullamäe: lasime mängu enda jaoks liiga lahtiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome vastu tuntakse väga suurt huvi, ütles Orpo, kelle sõnul pärineb vastavasisuline teave kaitsepolitseilt.
Orpo esines esmaspäeval Helsingis seminaril, mis paneb aluse kõigi aegade esimesele sisejulgeoleku raporti avaldamisele hiljem sel nädalal. Seminar käivitab ka sisejulgeoleku strateegia ettevalmistamise.
Siseministri sõnul on julgeolekuolukord kiiresti muutumas, kuid ressursside lisamine on majanduse hetkeseisu arvestades praktiliselt võimatu.
Orpo hinnangul on sise- kui välisjulgeolek üha rohkem seotud.
Soome siseminister nimetas ohtudena küberterrorismi, kontrolli alt väljunud migratsiooni, arenguid Venemaal ning organiseeritud kuritegevust ja rahvusvahelist terrorismi.
Keskkriminaalpolitsei teatas eelmisel nädalal, et on tõrjunud kümneid ohtlikke vägivallaakte, muu hulgas mitmeid potentsiaalseid koolitapmisi ja massitapmisi.
"Suurim oht on Soomes on niiöelda üksikud hundid," sõnas Orpo.
Siseminister rõhutas samas, et olukord Soomes on suhteliselt hea.
"Oleme üks maailma kõige turvalisemaid riike," ütles Orpo. | Siseminister: välisluurajate tegevus Soomes on külma sõja tasemel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome vastu tuntakse väga suurt huvi, ütles Orpo, kelle sõnul pärineb vastavasisuline teave kaitsepolitseilt.
Orpo esines esmaspäeval Helsingis seminaril, mis paneb aluse kõigi aegade esimesele sisejulgeoleku raporti avaldamisele hiljem sel nädalal. Seminar käivitab ka sisejulgeoleku strateegia ettevalmistamise.
Siseministri sõnul on julgeolekuolukord kiiresti muutumas, kuid ressursside lisamine on majanduse hetkeseisu arvestades praktiliselt võimatu.
Orpo hinnangul on sise- kui välisjulgeolek üha rohkem seotud.
Soome siseminister nimetas ohtudena küberterrorismi, kontrolli alt väljunud migratsiooni, arenguid Venemaal ning organiseeritud kuritegevust ja rahvusvahelist terrorismi.
Keskkriminaalpolitsei teatas eelmisel nädalal, et on tõrjunud kümneid ohtlikke vägivallaakte, muu hulgas mitmeid potentsiaalseid koolitapmisi ja massitapmisi.
"Suurim oht on Soomes on niiöelda üksikud hundid," sõnas Orpo.
Siseminister rõhutas samas, et olukord Soomes on suhteliselt hea.
"Oleme üks maailma kõige turvalisemaid riike," ütles Orpo.
### Response:
Siseminister: välisluurajate tegevus Soomes on külma sõja tasemel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karl Kruuda aitab Pärna ja Järveojat MM-rallide ajal, kogu tiimi ühene eesmärk on näidata oma teisel hooajal autoralli MM-sarjas WRC2 klassis võimalikult head ja stabiilset kiirust. Hooaega alustas Sander Pärn koos James Morganiga Rootsi MM-rallil, kokku on kavas lisaks Rootsile veel Portugal, Sardiinia, Poola, Soome, Saksamaa ja Hispaania MM-etapid.
Nädalavahetusel tehti Markko Märtini meeskonna MM-Motorspordiga korralik testi-ja treeningupäev, kus läbiti Ford Fiesta R5 autoga pea 90 testikilomeetrit ja nüüd on Pärn ja Järveoja juba Portugalis, kus tehti samuti üks ralli eelne testipäev.
Kuula ja vaata, mida rääkisid Pärn ja Järveoja Lõuna-Eesti testipäeval nii kaardilugeja vahetuse, eestikeelse rajalegendi kui eesootava Portugali ralli kohta:
Portugali MM-ralli rajaga tutvumine algab teisipäeval, neljapäeval on ralli avamine Guimarãesis ja sõidetakse üks publikukatse. Reedel on kavas kaheksa, laupäeval kuus ja pühapäeval neli kiiruskatset. Kokku on katseid 19 ja katsekilomeetreid koguneb 368. Portugali MM-ralli liikus eelmisel aastal tagasi põhja poole ja ka sellel aastal on ralli keskuseks Portost põhja poole jääv Matosinhos.
Pühapäevaste katsete hulgas on kahel korral Portugali ralli klassiku, Fafe kiiruskatse läbimine, teisel korral on tegu ralli viimase ja Power Stage katsega. | VIDEO | Ühte autosse istuvad Pärn ja Järveoja testisid Portugali ralli eel koostööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karl Kruuda aitab Pärna ja Järveojat MM-rallide ajal, kogu tiimi ühene eesmärk on näidata oma teisel hooajal autoralli MM-sarjas WRC2 klassis võimalikult head ja stabiilset kiirust. Hooaega alustas Sander Pärn koos James Morganiga Rootsi MM-rallil, kokku on kavas lisaks Rootsile veel Portugal, Sardiinia, Poola, Soome, Saksamaa ja Hispaania MM-etapid.
Nädalavahetusel tehti Markko Märtini meeskonna MM-Motorspordiga korralik testi-ja treeningupäev, kus läbiti Ford Fiesta R5 autoga pea 90 testikilomeetrit ja nüüd on Pärn ja Järveoja juba Portugalis, kus tehti samuti üks ralli eelne testipäev.
Kuula ja vaata, mida rääkisid Pärn ja Järveoja Lõuna-Eesti testipäeval nii kaardilugeja vahetuse, eestikeelse rajalegendi kui eesootava Portugali ralli kohta:
Portugali MM-ralli rajaga tutvumine algab teisipäeval, neljapäeval on ralli avamine Guimarãesis ja sõidetakse üks publikukatse. Reedel on kavas kaheksa, laupäeval kuus ja pühapäeval neli kiiruskatset. Kokku on katseid 19 ja katsekilomeetreid koguneb 368. Portugali MM-ralli liikus eelmisel aastal tagasi põhja poole ja ka sellel aastal on ralli keskuseks Portost põhja poole jääv Matosinhos.
Pühapäevaste katsete hulgas on kahel korral Portugali ralli klassiku, Fafe kiiruskatse läbimine, teisel korral on tegu ralli viimase ja Power Stage katsega.
### Response:
VIDEO | Ühte autosse istuvad Pärn ja Järveoja testisid Portugali ralli eel koostööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese veerandaja võitis Kalev/Cramo 27:21 ning poolajaks kasvatati edu kümnele punktile, juhtides 51:41. Vimasele veerandajale mindi vastu Kalev/Cramo 76:62 eduseisus, lõpuks võeti 16-punktiline võit.
Kalev/Cramole tõi Morris Curry 17, Gregor Arbet 16 ning Mario Delaš ja Shawn King kumbki 15 punkti, lisaks võttis Delas kaheksa ja King üheksa lauapalli.
Rocki parimana viskas Evaldas Žabas 16 punkti, Tanel Sokk lisas 15 silma.
Nelja võiduni mängitava finaalseeria teine kohtumine peetakse kolmapäeval samuti Tallinnas, kell 19.10 algavast mängust teeb otseülekande ka Vikerraadio.
Kalev/Cramo ja Rock kohtuvad Eesti korvpallimeistrivõistluste finaalis juba kuuendat korda järjest. Kui aastatel 2011-2014 viis karika koju Kalev, siis eelmisel aastal sai võidurõõmu tunda Rock.
Põhiturniiril alistas Kalev Rocki meeskonna kõigis neljas omavahelises mängus. Finaali jõudmiseks alistas Kalev/Cramo poolfinaalseerias Rapla, Rock oli parem Tallinna Ülikool/Kalevist. | Kalev/Cramo võttis finaalseeria avamängus kindla võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese veerandaja võitis Kalev/Cramo 27:21 ning poolajaks kasvatati edu kümnele punktile, juhtides 51:41. Vimasele veerandajale mindi vastu Kalev/Cramo 76:62 eduseisus, lõpuks võeti 16-punktiline võit.
Kalev/Cramole tõi Morris Curry 17, Gregor Arbet 16 ning Mario Delaš ja Shawn King kumbki 15 punkti, lisaks võttis Delas kaheksa ja King üheksa lauapalli.
Rocki parimana viskas Evaldas Žabas 16 punkti, Tanel Sokk lisas 15 silma.
Nelja võiduni mängitava finaalseeria teine kohtumine peetakse kolmapäeval samuti Tallinnas, kell 19.10 algavast mängust teeb otseülekande ka Vikerraadio.
Kalev/Cramo ja Rock kohtuvad Eesti korvpallimeistrivõistluste finaalis juba kuuendat korda järjest. Kui aastatel 2011-2014 viis karika koju Kalev, siis eelmisel aastal sai võidurõõmu tunda Rock.
Põhiturniiril alistas Kalev Rocki meeskonna kõigis neljas omavahelises mängus. Finaali jõudmiseks alistas Kalev/Cramo poolfinaalseerias Rapla, Rock oli parem Tallinna Ülikool/Kalevist.
### Response:
Kalev/Cramo võttis finaalseeria avamängus kindla võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sama tulemusega lõppes meeskondade omavaheline kohtumine ka aprilli alguses.
Premium liiga tabelis on Flora neljandal kohal, olles 15 kohtumisega kogunud 25 punkti. Kaks mängu vähem pidanud Tammeka on 19 punktiga viies. | Flora mängis taas Tammekaga väravateta viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sama tulemusega lõppes meeskondade omavaheline kohtumine ka aprilli alguses.
Premium liiga tabelis on Flora neljandal kohal, olles 15 kohtumisega kogunud 25 punkti. Kaks mängu vähem pidanud Tammeka on 19 punktiga viies.
### Response:
Flora mängis taas Tammekaga väravateta viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i uudisteportaalile kinnitas Toobali lahkumist ka erakonna pressiesindaja Taavi Pukk.
Pukk tsiteeris Toobali erakonnakaaslastele saadetud kirja, milles viimane ütles, et vajab vaheldust, aeglasemat elutempot, on väsinud pidevast meedia tähelepanust ja tüdinenud igasugustest skandaalidest. "Samuti on Toobal väsinud õiguslikust tagakiusamisest," vahendas Pukk.
Uue peasekretäri valimisest rääkides ütles Pukk, et selle kinnitab juhatus erakonna esimehe ettepanekul. "Eks erakonna esimees peab selle ettepaneku tegema. Ma arvan, et sellega võib natuke aega minna. Ma ei oska öelda, millal see juhtuda võiks," sõnas Pukk.
Erakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul on peasekretäri kohusetäitja 20. maini erakonna arendusjuht Urmo Saareoja. Ta märkis, et peasekretäri kandidaadil peab olema vähemalt üheksa juhatuse liikme toetus.
ERR-i uudisteportaal avaldab Priit Toobali kirja erakonnakaaslastele täismahus ja muutmata kujul:
Hea erakonnakaaslane!
Olen otsustanud lahkuda Keskerakonna peasekretäri kohalt ja sellega praeguseks ka poliitikast ja avalikust elust. Olen selle erakonna esimehega läbi rääkinud.
Kui kauaks, ja kas ma üldse kunagi tagasi tulen, näitab aeg. Kindlasti mitte lähimal ajal.
Olin Keskerakonna peasekretär üle kaheksa aasta. Selle aja jooksul oleme valimistel kas võitnud või tulnud napilt teiseks. Oleme jätkuvalt suurim Eesti erakond, mille liikmeskond, büroode ja töötajate võrgustik on üle-eestiline. Rahvas usaldab just meid kõige rohkem!
Vahepealne keeruline finantsseis on suures osas ületatud, erakonna võlad vähenevad.
Avaldus, mida praegu loed, jääb minu viimaseks avalikuks kommentaariks sel teemal. Tahan minnes mõnel teemal suu puhtaks rääkida. Kirjutan pikalt, et kõik võimalikud küsimused saaksid ammendavalt vastatud.
Miks ma lahkun?
On ainult üks põhjus, miks ma tegevpoliitikast eemaldun ja see on lihtne ja inimlik.
Peasekretäri töö on väga intensiivne. Kaheksa aastat on pikk aeg. Vajan vaheldust ja aeglasemat elutempot. Nagu teada, olen Viljandimaale Kildule rajamas ratsakeskust ja külalistemaja. See on suur projekt ja ma tahan seda korralikult teha.
Suurt rolli mängib ka see, et Tallinnas töötades olen pikalt eemal olnud oma lähedastest Suure-Jaanis. Igatsen neid!
Olen väsinud ka pidevast meedia tähelepanust, vajan privaatsust. Olen tüdinud igasugu skandaalidest ja skandaalikestest, olgu nad siis töö alased või eraelulised. Veelkord, vajan privaatsust.
Ja olen väsinud pidevast õiguslikust tagakiusamisest.
Palun ajakirjandusel ja erakonnakaaslastel seda soovi austada.
Millest sai alguse minu kriminaalasi?
Esiteks minu vastu algatatud kriminaalasi. Tean otseallikast, et tollane KAPO Võru juht Odyn Vosman läks Jüri Luige juurde ettepanekuga mulle ja Keskerakonnale ära teha.
Seati sööt, mida ma alla ei neelanud. Loodeti, et Luik korraldab mulle altkäemaksu andmise, aga meie muidugi vormistasime KAPO-lt Luige kaudu tulnud vahendid ametliku annetusena, nagu seadus ette näeb.
Ajakirjanikud ja poliitikud, kes te seda avaldust loete, esitage endale üks väga lihtne küsimus:
Isegi kui ma olen kõiges süüdi ja enamgi veel, siis millises riigis me elame, kus KAPO ametnik (kas siis omapead või pigem kellegi nõudmisel) püüab seada lõksu suurima opositsiooni erakonna peasekretärile, et selle kaudu saada luba läbiotsimisteks erakonna kontoris, poliitikute kodudes jne?
Saate aru, KAPO ise initsieerib altkäemaksu andmise, et keegi võrku püüda?
Demokraatlik õigusriik?
Või kas see on kokkusattumus, et kohe pärast seda kui Jevgeni Ossinovski sai sotside esimeheks, algatati kriminaalasi tema isa suhtes? Lihtsalt juhuslikult samal ajal kui tema poeg hakkas rääkima koalitsioonileppe avamisest ja kohtus Savisaare ja teiste erakondadega, pidas nendega kõnelusi?
Mulle tundub, et isegi Reformierakond ei kontrolli enam seda mängu. Sadama asjas pole hetkel midagi poliitilist lauale pandud, aga küllap Michal ja Rosimannus ja teised saavad hästi aru, et just sellega neid ähvardatakse.
Prokuratuuril ja Kaitsepolitseil on alati võimalus sadama asjas uurimist laiendada, nagu nad heaks arvavad.
Isegi Ansip tunnistas omal ajal, et kahtlustab, et teda ja kõiki teisi valitsuse liikmeid kuulatakse pidevalt pealt. Lugege seda lauset korra kiretult: Eesti Vabariigi peaminister kahtlustab enda ja oma kabinetikolleegide salajast jälgimist politsei poolt.
Kui kaugele peab see protsess minema, enne kui on hilja? Või ongi juba hilja?
Eesti riik on mind süüdi mõistnud, kuid ma ise tean ju täpselt, mida ma teinud olen, ja mida mitte. Paraku on mul pärast neid sündmuseid suur mure Eesti õigussüsteemi pärast. Kohutav on kuulata, kuidas selle valdkonna inimesed omavahel arutavad, kes on „KAPO kohtunik“ ja kes mitte!
Sellepärast pean õigeks kuulumist Euroopa Liitu. Usun, et see on hullema ära hoidnud.
See on ka põhjus, miks ma juba lähiajal koos Lauri Laasiga pöördun Euroopa inimõiguste kohtu poole õiguse saamiseks.
Kindlasti saavad kõik aru, et asi pole üldse Toobalis või Laasis. Meie oleme mutrid, KAPO sihtmärk oli ja on Edgar Savisaar ja Keskerakond.
Kaitsepolitseinik Jaanis Muru tegi mulle läbiotsimise hommikul 6. jaanuaril 2012 ettepaneku kõik Edgar Savisaare kohta ausalt ära rääkida – eriti kirikurahaga seotud asjades. Ta lubas, et siis ei pea midagi läbi otsima ja selle asjaga edasi tegelema.
Vastasin siis ja vastan ka nüüd, et mul ei ole midagi Edgari kohta rääkida. Ma ei asunud nendega koostööle ja õigesti tegin! KAPO majas olla vihast hambaid krigistatud, kui pärast kohtus süüdi mõistmist ja pärast möödunud aasta kongressi tegi Edgar mulle ettepaneku peasekretärina jätkata.
Aga ühes politseiasutuses ei peaks keegi midagi krigistama kui erakonnad valivad endale juhte või büroo töötajaid.
Ja veel. Ma pean kogu selles asjas kõige jälgimaks avalikuks saanud tõsiasja, et kaitsepolitseis hoiti Savisaarele tema raske haiguse ajal vaid selleks pöialt, et ta jääks ellu ja tema vastast uurimist saaks jätkata. Ebainimlik.
Ärme õhuta sallimatust
Teiseks tahan rääkida meediast ja ühiskonnast.
Suur osa ajakirjandusest püüab hetkel võidelda sallimatusega. Tuleb aru saada, et igal asjal on oma põhjused.
Ühelt poolt on ühiskond muutunud sallimatumaks. Paraku ka Keskerakond ja meie poliitikud on teatud teemadel (näiteks kooseluseadus) aidanud õli tulle valada. Võimust on võtmas radikaalsus.
Keskerakonnal on selle ära hoidmisel väga suur roll ja vastutus.
Me oleme olnud pikka aega Eesti ühiskonnas tasakaalustavaks jõuks. Seda tunnistavad küll vist kõik, et suuresti tänu Keskerakonnale ei ole rahvustevaheline konflikt Eestis kunagi Eesti ühiskonda ohustanud. Välja arvatud 2007. aasta kevadel ja seda Reformierakonna süül ja õhutusel. Kuid ka siis võtsime enda peale Kodurahu foorumite korraldamise jne, mis suunas ka sel korral protsessi rahumeelse lahenduseni.
Keskerakond peab selgelt tsentris püsima, vaid siis me suudame äärmused ära hoida, olgu selleks siis EKRE või Reformierakonna äärmuslus. Ja me ei tohi kunagi unustada, mis on meie erakonna olemasolu mõte. Kaitsta Eesti keskklassi ja sinna kuuluda tahtvate inimeste huve.
Kooseluseadus jne ei ole üldse asjad, millega me peaksime tegelema, vaid inimeste toimetulek ja õiglasem tulude jaotus ühiskonnas. See on meie tugevus. Kui eksime teelt, siis läheme koos EKRE-ga sohu, mis Eestile midagi head ei tõota.
Sallimatuse seemned külvas aga suuresti ka ajakirjandus ise. Olles erakordselt sallimatu näiteks siin elava vene vähemuse suhtes. Ollakse siiamaani. Mäletan, kuidas valimiste õhtul ERR-i stuudios istus Aarne Rannamäe ja rääkis sellest, kuidas „Pronkssõdur võitis valimised“. Sorry, aga see ei ole ka normaalne suhtumine. Kõik inimesed on võrdsed ja ei ole nii, et ühed valijad on teistest paremad. Kõik, kellel on Põhiseaduse alusel valimisõigus, võivad võrdselt meie riigi ja oma omavalitsuse tuleviku osas kaasa rääkida.
Lahkun ka ERJK-st
Kolmandaks, ERJK. Lahkun ka erakondade rahastamise järelevalve komisjonist. ERJK puhul on algusest peale tegemist värdmoodustisega. Sellest komisjonist on saanud osa opositsioonierakondade tagakiusamise aparaadist.
Kuidas saab olla nii, et erakondade rahastamise komisjoni juhib koalitsioonierakonna esindaja Ojasalu, kellel endal on sada pattu hingel. Ja Tarand. Kallis Ülle, ma ei saa Sinust tõesti aru, mis põhjusel Sa Tarandi uuesti selle komisjoni liikmeks nimetasid. Ta esindab seal ju nominaalselt Sind, aga ta on kloun. Sisuliselt ei saa asjadest aru ja Õiguskantsleri institutsiooni väärikalt ei esinda. Kas tõesti kartsid, et kui teed vahetuse ja paned komisjoni asjaliku ja pädeva inimese, siis ässitab ta meedia Sinu vastu?
ERJK on Ojasalu juhtimisel korduvalt pigistanud silma kinni, vaadanud läbi sõrmede, kui teemaks on olnud koalitsioonierakondade rahastamine. Miks ei tegele ERJK Autorollost sularahana välja võetud vahendite jõudmisega Reformierakonda?
Minu kasutuses on info, mis kuupäevade ja summade kaupa näitab, et Autorollost välja võetud raha jõudis Reformierakonnale. See teadmine on olemas ka prokuratuuril, aga ei kõssugi.
Miks ei uurita Partsi ja Sesteri ühise nõuniku (erinevatel aegadel) rolli erakonna rahastamises? Tema rolli erinevatel perioodidel, kui suured hanked just Partsi ja Sesteri haldusalas toimusid - Energia (Auvere), transport (sh lennutransport) jne.
Edgar peaks kandideerima presidendiks
Erakonnale soovin nii presidendivalimistel kui ka kohalikel valimistel edu!
Arvan, et Edgar peaks kindlasti presidendiks kandideerima. Me oleme suurim erakond, kõige rohkem eestimaalasi usaldab just meid. Just meis nähakse alternatiivi tänasele võimueliidile. Pealegi, Edgar oleks hea president!
Hoiame Tallinna
Tallinnas on tehtud suuri ja ägedaid asju ja ma ei näe mitte mingit põhjust, et valija peaks selle tehtu, ja plaanitava, teiste erakondade kätte lörtsida andma.
Head plaanid ja kokkuhoidev meeskond on see, mis tagab ka järgmistel valimistel Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas. Aga siis tuleb ka kokku hoida!
Mujal Eestis on valimiste seis segane. Pole isegi teada, kui palju linnu ja valdu olema saab, kus valimised toimuma hakkavad. Pole mingi saladus, et me oleme edukamad maakonnakeskustes ja suuremates omavalitsustes, väiksemates mitte nii väga.
Üle aasta on jäänud aega tööd teha - võidame ka mujal.
Erakonnasisesest võimuvõitlusest
Mul on siiralt hea meel, et viimasel kongressil võitis Edgar.
Kui 2011. aastal kandideeris Edgari vastu Jüri Ratas, siis võitlesin ma Ratase vastu oluliselt verisemalt kui nüüd, mil Kadri Edgari vastu läks.
Kadri Simson oli see, kes mind omal ajal erakonna büroosse tööle kutsus ja Edgarile võimaliku peasekretäri kandidaadina tutvustas.
Mul oli, või siis minu arvates on, temaga isiklik side. Oma hääle kongressil andsin loomulikult Edgarile, kuid mina ega minu meeskond ei kiusanud Kadrit.
Nüüd vaadates, kuidas mitmed inimesed, kes enne kongressi toetasid Kadrit (peamiselt Reps, Vitsut, Aab ja teised) ei oska kaotades käituda, siis mul on kurb mõelda, kui nemad olekski kongressil võitnud ja täna erakonda juhiks.
Hea, et nii ei läinud.
Minu arvates on nende käitumine ja tegutsemine erakonna püsimajäämisele ohtlikuks muutunud ja paraku ei saa nad vist alati sellest ise aru. Probleem on selles, et võimuiha ilma programmita on hukatuslik igal juhul. Kui plaan piirdub sellega, et võtta võim (olgu see erakonnas või riigis), siis on see paraku tühine ettevõtmine.
Erakonda juhtima sobivad ainult need, kellel on missioon, mis on laiem ja pikem kui enda karjäär või isegi enda erakonna tulevik. Need, kelle missioon on seotud Eestiga.
Sellega lõpetan.
Tänan Edgarit ja kõiki teisi, kes on mind toetanud ja toetavad. Soovin teile kõigile edu!
Priit Toobal | Toobal lahkub Keskerakonna peasekretäri ametikohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i uudisteportaalile kinnitas Toobali lahkumist ka erakonna pressiesindaja Taavi Pukk.
Pukk tsiteeris Toobali erakonnakaaslastele saadetud kirja, milles viimane ütles, et vajab vaheldust, aeglasemat elutempot, on väsinud pidevast meedia tähelepanust ja tüdinenud igasugustest skandaalidest. "Samuti on Toobal väsinud õiguslikust tagakiusamisest," vahendas Pukk.
Uue peasekretäri valimisest rääkides ütles Pukk, et selle kinnitab juhatus erakonna esimehe ettepanekul. "Eks erakonna esimees peab selle ettepaneku tegema. Ma arvan, et sellega võib natuke aega minna. Ma ei oska öelda, millal see juhtuda võiks," sõnas Pukk.
Erakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul on peasekretäri kohusetäitja 20. maini erakonna arendusjuht Urmo Saareoja. Ta märkis, et peasekretäri kandidaadil peab olema vähemalt üheksa juhatuse liikme toetus.
ERR-i uudisteportaal avaldab Priit Toobali kirja erakonnakaaslastele täismahus ja muutmata kujul:
Hea erakonnakaaslane!
Olen otsustanud lahkuda Keskerakonna peasekretäri kohalt ja sellega praeguseks ka poliitikast ja avalikust elust. Olen selle erakonna esimehega läbi rääkinud.
Kui kauaks, ja kas ma üldse kunagi tagasi tulen, näitab aeg. Kindlasti mitte lähimal ajal.
Olin Keskerakonna peasekretär üle kaheksa aasta. Selle aja jooksul oleme valimistel kas võitnud või tulnud napilt teiseks. Oleme jätkuvalt suurim Eesti erakond, mille liikmeskond, büroode ja töötajate võrgustik on üle-eestiline. Rahvas usaldab just meid kõige rohkem!
Vahepealne keeruline finantsseis on suures osas ületatud, erakonna võlad vähenevad.
Avaldus, mida praegu loed, jääb minu viimaseks avalikuks kommentaariks sel teemal. Tahan minnes mõnel teemal suu puhtaks rääkida. Kirjutan pikalt, et kõik võimalikud küsimused saaksid ammendavalt vastatud.
Miks ma lahkun?
On ainult üks põhjus, miks ma tegevpoliitikast eemaldun ja see on lihtne ja inimlik.
Peasekretäri töö on väga intensiivne. Kaheksa aastat on pikk aeg. Vajan vaheldust ja aeglasemat elutempot. Nagu teada, olen Viljandimaale Kildule rajamas ratsakeskust ja külalistemaja. See on suur projekt ja ma tahan seda korralikult teha.
Suurt rolli mängib ka see, et Tallinnas töötades olen pikalt eemal olnud oma lähedastest Suure-Jaanis. Igatsen neid!
Olen väsinud ka pidevast meedia tähelepanust, vajan privaatsust. Olen tüdinud igasugu skandaalidest ja skandaalikestest, olgu nad siis töö alased või eraelulised. Veelkord, vajan privaatsust.
Ja olen väsinud pidevast õiguslikust tagakiusamisest.
Palun ajakirjandusel ja erakonnakaaslastel seda soovi austada.
Millest sai alguse minu kriminaalasi?
Esiteks minu vastu algatatud kriminaalasi. Tean otseallikast, et tollane KAPO Võru juht Odyn Vosman läks Jüri Luige juurde ettepanekuga mulle ja Keskerakonnale ära teha.
Seati sööt, mida ma alla ei neelanud. Loodeti, et Luik korraldab mulle altkäemaksu andmise, aga meie muidugi vormistasime KAPO-lt Luige kaudu tulnud vahendid ametliku annetusena, nagu seadus ette näeb.
Ajakirjanikud ja poliitikud, kes te seda avaldust loete, esitage endale üks väga lihtne küsimus:
Isegi kui ma olen kõiges süüdi ja enamgi veel, siis millises riigis me elame, kus KAPO ametnik (kas siis omapead või pigem kellegi nõudmisel) püüab seada lõksu suurima opositsiooni erakonna peasekretärile, et selle kaudu saada luba läbiotsimisteks erakonna kontoris, poliitikute kodudes jne?
Saate aru, KAPO ise initsieerib altkäemaksu andmise, et keegi võrku püüda?
Demokraatlik õigusriik?
Või kas see on kokkusattumus, et kohe pärast seda kui Jevgeni Ossinovski sai sotside esimeheks, algatati kriminaalasi tema isa suhtes? Lihtsalt juhuslikult samal ajal kui tema poeg hakkas rääkima koalitsioonileppe avamisest ja kohtus Savisaare ja teiste erakondadega, pidas nendega kõnelusi?
Mulle tundub, et isegi Reformierakond ei kontrolli enam seda mängu. Sadama asjas pole hetkel midagi poliitilist lauale pandud, aga küllap Michal ja Rosimannus ja teised saavad hästi aru, et just sellega neid ähvardatakse.
Prokuratuuril ja Kaitsepolitseil on alati võimalus sadama asjas uurimist laiendada, nagu nad heaks arvavad.
Isegi Ansip tunnistas omal ajal, et kahtlustab, et teda ja kõiki teisi valitsuse liikmeid kuulatakse pidevalt pealt. Lugege seda lauset korra kiretult: Eesti Vabariigi peaminister kahtlustab enda ja oma kabinetikolleegide salajast jälgimist politsei poolt.
Kui kaugele peab see protsess minema, enne kui on hilja? Või ongi juba hilja?
Eesti riik on mind süüdi mõistnud, kuid ma ise tean ju täpselt, mida ma teinud olen, ja mida mitte. Paraku on mul pärast neid sündmuseid suur mure Eesti õigussüsteemi pärast. Kohutav on kuulata, kuidas selle valdkonna inimesed omavahel arutavad, kes on „KAPO kohtunik“ ja kes mitte!
Sellepärast pean õigeks kuulumist Euroopa Liitu. Usun, et see on hullema ära hoidnud.
See on ka põhjus, miks ma juba lähiajal koos Lauri Laasiga pöördun Euroopa inimõiguste kohtu poole õiguse saamiseks.
Kindlasti saavad kõik aru, et asi pole üldse Toobalis või Laasis. Meie oleme mutrid, KAPO sihtmärk oli ja on Edgar Savisaar ja Keskerakond.
Kaitsepolitseinik Jaanis Muru tegi mulle läbiotsimise hommikul 6. jaanuaril 2012 ettepaneku kõik Edgar Savisaare kohta ausalt ära rääkida – eriti kirikurahaga seotud asjades. Ta lubas, et siis ei pea midagi läbi otsima ja selle asjaga edasi tegelema.
Vastasin siis ja vastan ka nüüd, et mul ei ole midagi Edgari kohta rääkida. Ma ei asunud nendega koostööle ja õigesti tegin! KAPO majas olla vihast hambaid krigistatud, kui pärast kohtus süüdi mõistmist ja pärast möödunud aasta kongressi tegi Edgar mulle ettepaneku peasekretärina jätkata.
Aga ühes politseiasutuses ei peaks keegi midagi krigistama kui erakonnad valivad endale juhte või büroo töötajaid.
Ja veel. Ma pean kogu selles asjas kõige jälgimaks avalikuks saanud tõsiasja, et kaitsepolitseis hoiti Savisaarele tema raske haiguse ajal vaid selleks pöialt, et ta jääks ellu ja tema vastast uurimist saaks jätkata. Ebainimlik.
Ärme õhuta sallimatust
Teiseks tahan rääkida meediast ja ühiskonnast.
Suur osa ajakirjandusest püüab hetkel võidelda sallimatusega. Tuleb aru saada, et igal asjal on oma põhjused.
Ühelt poolt on ühiskond muutunud sallimatumaks. Paraku ka Keskerakond ja meie poliitikud on teatud teemadel (näiteks kooseluseadus) aidanud õli tulle valada. Võimust on võtmas radikaalsus.
Keskerakonnal on selle ära hoidmisel väga suur roll ja vastutus.
Me oleme olnud pikka aega Eesti ühiskonnas tasakaalustavaks jõuks. Seda tunnistavad küll vist kõik, et suuresti tänu Keskerakonnale ei ole rahvustevaheline konflikt Eestis kunagi Eesti ühiskonda ohustanud. Välja arvatud 2007. aasta kevadel ja seda Reformierakonna süül ja õhutusel. Kuid ka siis võtsime enda peale Kodurahu foorumite korraldamise jne, mis suunas ka sel korral protsessi rahumeelse lahenduseni.
Keskerakond peab selgelt tsentris püsima, vaid siis me suudame äärmused ära hoida, olgu selleks siis EKRE või Reformierakonna äärmuslus. Ja me ei tohi kunagi unustada, mis on meie erakonna olemasolu mõte. Kaitsta Eesti keskklassi ja sinna kuuluda tahtvate inimeste huve.
Kooseluseadus jne ei ole üldse asjad, millega me peaksime tegelema, vaid inimeste toimetulek ja õiglasem tulude jaotus ühiskonnas. See on meie tugevus. Kui eksime teelt, siis läheme koos EKRE-ga sohu, mis Eestile midagi head ei tõota.
Sallimatuse seemned külvas aga suuresti ka ajakirjandus ise. Olles erakordselt sallimatu näiteks siin elava vene vähemuse suhtes. Ollakse siiamaani. Mäletan, kuidas valimiste õhtul ERR-i stuudios istus Aarne Rannamäe ja rääkis sellest, kuidas „Pronkssõdur võitis valimised“. Sorry, aga see ei ole ka normaalne suhtumine. Kõik inimesed on võrdsed ja ei ole nii, et ühed valijad on teistest paremad. Kõik, kellel on Põhiseaduse alusel valimisõigus, võivad võrdselt meie riigi ja oma omavalitsuse tuleviku osas kaasa rääkida.
Lahkun ka ERJK-st
Kolmandaks, ERJK. Lahkun ka erakondade rahastamise järelevalve komisjonist. ERJK puhul on algusest peale tegemist värdmoodustisega. Sellest komisjonist on saanud osa opositsioonierakondade tagakiusamise aparaadist.
Kuidas saab olla nii, et erakondade rahastamise komisjoni juhib koalitsioonierakonna esindaja Ojasalu, kellel endal on sada pattu hingel. Ja Tarand. Kallis Ülle, ma ei saa Sinust tõesti aru, mis põhjusel Sa Tarandi uuesti selle komisjoni liikmeks nimetasid. Ta esindab seal ju nominaalselt Sind, aga ta on kloun. Sisuliselt ei saa asjadest aru ja Õiguskantsleri institutsiooni väärikalt ei esinda. Kas tõesti kartsid, et kui teed vahetuse ja paned komisjoni asjaliku ja pädeva inimese, siis ässitab ta meedia Sinu vastu?
ERJK on Ojasalu juhtimisel korduvalt pigistanud silma kinni, vaadanud läbi sõrmede, kui teemaks on olnud koalitsioonierakondade rahastamine. Miks ei tegele ERJK Autorollost sularahana välja võetud vahendite jõudmisega Reformierakonda?
Minu kasutuses on info, mis kuupäevade ja summade kaupa näitab, et Autorollost välja võetud raha jõudis Reformierakonnale. See teadmine on olemas ka prokuratuuril, aga ei kõssugi.
Miks ei uurita Partsi ja Sesteri ühise nõuniku (erinevatel aegadel) rolli erakonna rahastamises? Tema rolli erinevatel perioodidel, kui suured hanked just Partsi ja Sesteri haldusalas toimusid - Energia (Auvere), transport (sh lennutransport) jne.
Edgar peaks kandideerima presidendiks
Erakonnale soovin nii presidendivalimistel kui ka kohalikel valimistel edu!
Arvan, et Edgar peaks kindlasti presidendiks kandideerima. Me oleme suurim erakond, kõige rohkem eestimaalasi usaldab just meid. Just meis nähakse alternatiivi tänasele võimueliidile. Pealegi, Edgar oleks hea president!
Hoiame Tallinna
Tallinnas on tehtud suuri ja ägedaid asju ja ma ei näe mitte mingit põhjust, et valija peaks selle tehtu, ja plaanitava, teiste erakondade kätte lörtsida andma.
Head plaanid ja kokkuhoidev meeskond on see, mis tagab ka järgmistel valimistel Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas. Aga siis tuleb ka kokku hoida!
Mujal Eestis on valimiste seis segane. Pole isegi teada, kui palju linnu ja valdu olema saab, kus valimised toimuma hakkavad. Pole mingi saladus, et me oleme edukamad maakonnakeskustes ja suuremates omavalitsustes, väiksemates mitte nii väga.
Üle aasta on jäänud aega tööd teha - võidame ka mujal.
Erakonnasisesest võimuvõitlusest
Mul on siiralt hea meel, et viimasel kongressil võitis Edgar.
Kui 2011. aastal kandideeris Edgari vastu Jüri Ratas, siis võitlesin ma Ratase vastu oluliselt verisemalt kui nüüd, mil Kadri Edgari vastu läks.
Kadri Simson oli see, kes mind omal ajal erakonna büroosse tööle kutsus ja Edgarile võimaliku peasekretäri kandidaadina tutvustas.
Mul oli, või siis minu arvates on, temaga isiklik side. Oma hääle kongressil andsin loomulikult Edgarile, kuid mina ega minu meeskond ei kiusanud Kadrit.
Nüüd vaadates, kuidas mitmed inimesed, kes enne kongressi toetasid Kadrit (peamiselt Reps, Vitsut, Aab ja teised) ei oska kaotades käituda, siis mul on kurb mõelda, kui nemad olekski kongressil võitnud ja täna erakonda juhiks.
Hea, et nii ei läinud.
Minu arvates on nende käitumine ja tegutsemine erakonna püsimajäämisele ohtlikuks muutunud ja paraku ei saa nad vist alati sellest ise aru. Probleem on selles, et võimuiha ilma programmita on hukatuslik igal juhul. Kui plaan piirdub sellega, et võtta võim (olgu see erakonnas või riigis), siis on see paraku tühine ettevõtmine.
Erakonda juhtima sobivad ainult need, kellel on missioon, mis on laiem ja pikem kui enda karjäär või isegi enda erakonna tulevik. Need, kelle missioon on seotud Eestiga.
Sellega lõpetan.
Tänan Edgarit ja kõiki teisi, kes on mind toetanud ja toetavad. Soovin teile kõigile edu!
Priit Toobal
### Response:
Toobal lahkub Keskerakonna peasekretäri ametikohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Bate vastane Naftan paiknes enne seda vooru tabelis viimasel positsioonil, siis valitseva Valgevene meistri jaoks oli kuue vooru ja ühe viigi kõrval tegu hooaja esimese kaotusega. Batel on liidrina seitsme vooru järel teiste ees edu juba kuus punkti, vahendab Soccernet.ee.
Hooaega põhimehena alustanud Eesti koondise vasakkaitsja Artur Pikk ei ole pärast 29. aprilli enam mänguaega teeninud | Bate sai hooaja esimese kaotuse, Pikk platsil ei käinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Bate vastane Naftan paiknes enne seda vooru tabelis viimasel positsioonil, siis valitseva Valgevene meistri jaoks oli kuue vooru ja ühe viigi kõrval tegu hooaja esimese kaotusega. Batel on liidrina seitsme vooru järel teiste ees edu juba kuus punkti, vahendab Soccernet.ee.
Hooaega põhimehena alustanud Eesti koondise vasakkaitsja Artur Pikk ei ole pärast 29. aprilli enam mänguaega teeninud
### Response:
Bate sai hooaja esimese kaotuse, Pikk platsil ei käinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Männamäe tõdes, et "Hamlet" toodi lavale Piibu ja Tuuduna, sest näitlejad pole päris kindlad, kas nad suudavad tükile uut vaadet leida. Lavale jõuavad vaid tähtsaimad hetked täispikast William Shakespeare'i näidendist, vahendas ETV saade "Ringvaade".
"Tegelikult Piip ja Tuut ongi vahendajad, et see asi ei läheks käest ära," selgitas Tross.
Näitlejad ei usu, et "Hamletit" peaks kajastama vaid ühekülgselt ning legendaarset tükki võib ka kaasajastada. "Ikka võib. 400 aastat on juba möödas. Pigem tahaksin ma küsida, miks siiamaani on nii tehtud, mitte nii nagu meie teeme," rääkisid nad.
Ühtlasi lubasid näitlejad, et ka koolilaps saab tänu neile "Hamletist" selge ülevaate. "Ta näeb, kui mänguline, mahlane ja eriline see lugu on," ütles Tross.
Etenduses astuvad üles kümme tegelast, keda mängivad kolm inimest, Piip (Haide Männamäe) ja Tuut (Toomas Tross) ning multi-instrumentalist, helilooja Siim Aimla. Hamletit kehastavad nii Piip kui ka Tuut mõlemad.
"Hamleti" kunstnik on Jaanus Laagriküll ja heliloojaks Siim Aimla, lavastaja Lauris Gundars. Esietendus on 22. mail Piip ja Tuut mängumajas. | Piip ja Tuut annavad "Hamletile" uue näo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Männamäe tõdes, et "Hamlet" toodi lavale Piibu ja Tuuduna, sest näitlejad pole päris kindlad, kas nad suudavad tükile uut vaadet leida. Lavale jõuavad vaid tähtsaimad hetked täispikast William Shakespeare'i näidendist, vahendas ETV saade "Ringvaade".
"Tegelikult Piip ja Tuut ongi vahendajad, et see asi ei läheks käest ära," selgitas Tross.
Näitlejad ei usu, et "Hamletit" peaks kajastama vaid ühekülgselt ning legendaarset tükki võib ka kaasajastada. "Ikka võib. 400 aastat on juba möödas. Pigem tahaksin ma küsida, miks siiamaani on nii tehtud, mitte nii nagu meie teeme," rääkisid nad.
Ühtlasi lubasid näitlejad, et ka koolilaps saab tänu neile "Hamletist" selge ülevaate. "Ta näeb, kui mänguline, mahlane ja eriline see lugu on," ütles Tross.
Etenduses astuvad üles kümme tegelast, keda mängivad kolm inimest, Piip (Haide Männamäe) ja Tuut (Toomas Tross) ning multi-instrumentalist, helilooja Siim Aimla. Hamletit kehastavad nii Piip kui ka Tuut mõlemad.
"Hamleti" kunstnik on Jaanus Laagriküll ja heliloojaks Siim Aimla, lavastaja Lauris Gundars. Esietendus on 22. mail Piip ja Tuut mängumajas.
### Response:
Piip ja Tuut annavad "Hamletile" uue näo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivalide eesmärgiks on populariseerida jalgpalli tüdrukute seas ning pakkuda neile võimalust osaleda huvitavates ja lõbusates harjutustes ja mängudes. Lapsed jagatakse kolme erinevasse vanusegruppi: 5-8-aastased, 9-11-aastased ja 12-14-aastased tüdrukud. Harjutusi ja mänge on aidanud läbi viia kohalikud treenerid ning Eesti naistekoondise treenerid Keith Boanas ja Katrin Kaarna ning endine koondislane ja praegune noortetreener Kaidi Jekimova. Festivalidel on abiks käinud ka praegused naiste A-koondise mängijad Eneli Vals ja Sirje Roops.
Sel aastal toimus esimene festival Võrus, kus kohalikus spordikeskuses lõi kaasa 56 tüdrukut. Järgmisena toimunud Viljandi festivalil osales 42 last ning Rakvere kunstmurustaadionil mängis palli 87 tüdrukut. Seega on siiani festivalidel osalenud kokku 185 jalgpallihuvilist tüdrukut.
Tüdrukute jalgpallifestivale korraldatakse juba neljandat aastat. Eelmise aastanumbri sees korraldati festivali viies linnas ning kokku käis sealt läbi rekordilised 523 last. Sel aastal jätkuvad festivalid septembris, kui võimalust osalemiseks pakutakse Raplamaa, Harjumaa, Pärnumaa ja Saaremaa tüdrukutele.
Järgmised tüdrukute jalgpallifestivalid:
11. september Raplamaa tüdrukute jalgpallifestival – Rapla
17. september Harjumaa tüdrukute jalgpallifestival – Tallinn, Sportland ja Nike Arena
18. september Pärnumaa tüdrukute jalgpallifestival – Pärnu
25. september Saaremaa tüdrukute jalgpallifestival – Kuressaare Linnastaadion | Võrus, Viljandis ja Rakveres nautis jalgpalli 185 tüdrukut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivalide eesmärgiks on populariseerida jalgpalli tüdrukute seas ning pakkuda neile võimalust osaleda huvitavates ja lõbusates harjutustes ja mängudes. Lapsed jagatakse kolme erinevasse vanusegruppi: 5-8-aastased, 9-11-aastased ja 12-14-aastased tüdrukud. Harjutusi ja mänge on aidanud läbi viia kohalikud treenerid ning Eesti naistekoondise treenerid Keith Boanas ja Katrin Kaarna ning endine koondislane ja praegune noortetreener Kaidi Jekimova. Festivalidel on abiks käinud ka praegused naiste A-koondise mängijad Eneli Vals ja Sirje Roops.
Sel aastal toimus esimene festival Võrus, kus kohalikus spordikeskuses lõi kaasa 56 tüdrukut. Järgmisena toimunud Viljandi festivalil osales 42 last ning Rakvere kunstmurustaadionil mängis palli 87 tüdrukut. Seega on siiani festivalidel osalenud kokku 185 jalgpallihuvilist tüdrukut.
Tüdrukute jalgpallifestivale korraldatakse juba neljandat aastat. Eelmise aastanumbri sees korraldati festivali viies linnas ning kokku käis sealt läbi rekordilised 523 last. Sel aastal jätkuvad festivalid septembris, kui võimalust osalemiseks pakutakse Raplamaa, Harjumaa, Pärnumaa ja Saaremaa tüdrukutele.
Järgmised tüdrukute jalgpallifestivalid:
11. september Raplamaa tüdrukute jalgpallifestival – Rapla
17. september Harjumaa tüdrukute jalgpallifestival – Tallinn, Sportland ja Nike Arena
18. september Pärnumaa tüdrukute jalgpallifestival – Pärnu
25. september Saaremaa tüdrukute jalgpallifestival – Kuressaare Linnastaadion
### Response:
Võrus, Viljandis ja Rakveres nautis jalgpalli 185 tüdrukut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seda tüüpi raketitõrjesüsteem", mida USA Euroopasse paigutab, "ei kujuta Venemaa strateegilistele tuumajõududele mingit ohtu", lausus Solomonov ajakirjanikele.
Tema sõnul on sellel siiski sõjalised ja poliitilised aspektid. "Nõustuge minuga, kui teie kõrval asub midagi, on see alati halb," ütles Solomonov.
Vene president Vladimir Putin lubas reedel, et Moskva astub vastusamme Ühendriikide raketikilbi osiste paigutamisele Euroopasse.
"Nüüd, pärast nende raketikilbi elementide paigutamist oleme sunnitud mõtlema sellele, et tõkestada Venemaa julgeolekule tekkinud ohud," ütles Putin sõjatööstuskompleksi nõupidamisel.
NATO väitel on 2018. aastal valmiva tõrjesüsteemi näol tegemist osaga kilbist, mis kaitseb Euroopat ja USA-d ballistiliste rakettide eest Lähis-Idast.
12. mail viidi USA Rumeeniasse Deveselusse rajatud maapealne raketitõrjekompleks Aegis operatiivvalmidusse. Süsteem töötab NATO kontrolli all.
Reedel toimus Poolas Redzikowos samasuguse Aegise kompleksi nurgakivipanemise tseremoonia.
Mõlemad mainitud baasid luuakse USA ja NATO Euroopa raketitõrjevõimekuse kava teise ja kolmanda järgu raames. Selle kava kohaselt ristleb Vahemeres juba neli Aegisega relvastatud laeva. | Vene teadlane: USA raketikilp ei kujuta Vene tuumajõududele ohtu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seda tüüpi raketitõrjesüsteem", mida USA Euroopasse paigutab, "ei kujuta Venemaa strateegilistele tuumajõududele mingit ohtu", lausus Solomonov ajakirjanikele.
Tema sõnul on sellel siiski sõjalised ja poliitilised aspektid. "Nõustuge minuga, kui teie kõrval asub midagi, on see alati halb," ütles Solomonov.
Vene president Vladimir Putin lubas reedel, et Moskva astub vastusamme Ühendriikide raketikilbi osiste paigutamisele Euroopasse.
"Nüüd, pärast nende raketikilbi elementide paigutamist oleme sunnitud mõtlema sellele, et tõkestada Venemaa julgeolekule tekkinud ohud," ütles Putin sõjatööstuskompleksi nõupidamisel.
NATO väitel on 2018. aastal valmiva tõrjesüsteemi näol tegemist osaga kilbist, mis kaitseb Euroopat ja USA-d ballistiliste rakettide eest Lähis-Idast.
12. mail viidi USA Rumeeniasse Deveselusse rajatud maapealne raketitõrjekompleks Aegis operatiivvalmidusse. Süsteem töötab NATO kontrolli all.
Reedel toimus Poolas Redzikowos samasuguse Aegise kompleksi nurgakivipanemise tseremoonia.
Mõlemad mainitud baasid luuakse USA ja NATO Euroopa raketitõrjevõimekuse kava teise ja kolmanda järgu raames. Selle kava kohaselt ristleb Vahemeres juba neli Aegisega relvastatud laeva.
### Response:
Vene teadlane: USA raketikilp ei kujuta Vene tuumajõududele ohtu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zopp pidi tunnistama belglase Arthur De Greefi (ATP 195.) 7:5, 7:6 (5) paremust.
Zopp servis mängu jooksul kolm ässa, De Greef sai kirja kaks ässa ja kaks topeltviga. Zopil oli kaheksa murdevõimalust, kuid tal ei õnnestunud neist ühtegi ära kasutada, De Greef realiseeris üheksast murdepallist ühe.
Mängitud punktid jagunesid täpselt pooleks, mõlemad võitsid 87 punkti. | Tasavägise mängu kaotanud Zopp langes Prantsusmaal kohe konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zopp pidi tunnistama belglase Arthur De Greefi (ATP 195.) 7:5, 7:6 (5) paremust.
Zopp servis mängu jooksul kolm ässa, De Greef sai kirja kaks ässa ja kaks topeltviga. Zopil oli kaheksa murdevõimalust, kuid tal ei õnnestunud neist ühtegi ära kasutada, De Greef realiseeris üheksast murdepallist ühe.
Mängitud punktid jagunesid täpselt pooleks, mõlemad võitsid 87 punkti.
### Response:
Tasavägise mängu kaotanud Zopp langes Prantsusmaal kohe konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlus toimus kolmeringilisena. Kohal oli enamik Eesti orienteerumissprindi koondisest, kes osaleb mõne päeva pärast algavatel Euroopa meistrivõistlustel Tšehhis.
Pingelise meeste finaali võitis Ats Sõnajalg, edestades kolme sekundiga Sander Vaherit ja viie sekundiga Sergei Rjabõškinit. Kõik kolm esindavad Eestit ka Euroopa meistrivõistlustel.
Naiste finaalis oli Evely Kaasiku võit ülekaalukam. Teisena lõpetas Merill Mägi ja kolmandana Sigrid Ruul. Kaasiku ja Ruul esindavad Eestit ka Tšehhis.
Teistes klassides võitsid Merilin Anijärv, Triina-Britt Preden, Merike Paapson, Eric Voolaid, Mairo Kirss ja Vladimir Savinov. | Orienteerumisjooksu sprindikarika etapi võitsid Kaasiku ja Sõnajalg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlus toimus kolmeringilisena. Kohal oli enamik Eesti orienteerumissprindi koondisest, kes osaleb mõne päeva pärast algavatel Euroopa meistrivõistlustel Tšehhis.
Pingelise meeste finaali võitis Ats Sõnajalg, edestades kolme sekundiga Sander Vaherit ja viie sekundiga Sergei Rjabõškinit. Kõik kolm esindavad Eestit ka Euroopa meistrivõistlustel.
Naiste finaalis oli Evely Kaasiku võit ülekaalukam. Teisena lõpetas Merill Mägi ja kolmandana Sigrid Ruul. Kaasiku ja Ruul esindavad Eestit ka Tšehhis.
Teistes klassides võitsid Merilin Anijärv, Triina-Britt Preden, Merike Paapson, Eric Voolaid, Mairo Kirss ja Vladimir Savinov.
### Response:
Orienteerumisjooksu sprindikarika etapi võitsid Kaasiku ja Sõnajalg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo muusika autor on Andrus Kasesalu, sõnad on kirjutanud Tõnu Oja ja Marek Sadam.
Laulu video monteeritud Industrial Productions OÜ stuudios. Operaator Tauno Sirel, videos lööb kaasa ka Marit Mittal. | Boogie Companyl valmis muusikavideo loole "Ingel" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo muusika autor on Andrus Kasesalu, sõnad on kirjutanud Tõnu Oja ja Marek Sadam.
Laulu video monteeritud Industrial Productions OÜ stuudios. Operaator Tauno Sirel, videos lööb kaasa ka Marit Mittal.
### Response:
Boogie Companyl valmis muusikavideo loole "Ingel" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa eest tegid skoori Ivan Telegin, Artemi Panarin ja Roman Ljubimov.
Nii Venemaal kui Tšehhil on A-alagrupis 15 punkti, seega otsustas alagrupi esikoha viimane mäng, kus Venemaa kohtub homme Rootsiga ja Tšehhi mängib Šveitsiga.
Rootsi on praegu 13 punktiga alagrupis kolmas ning juhul kui nad alistavad Venemaa ja Tšehhi kaotab Šveitsile, on ka neil võimalik alagrupp võita.
B-alagrupis oli Kanada kindlalt 4:0 parem Prantsusmaast, värava said kirja Mark Stone, Matt Duchene, Mark Scheifele ja Corey Perry.
Nii Kanadal kui Soomel on B-alagrupis 18 punkti, viimases voorus lähevad nad just omavahel vastamisi. | Hoki MM: Venemaa ja Kanada võtsid kindlad võidud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa eest tegid skoori Ivan Telegin, Artemi Panarin ja Roman Ljubimov.
Nii Venemaal kui Tšehhil on A-alagrupis 15 punkti, seega otsustas alagrupi esikoha viimane mäng, kus Venemaa kohtub homme Rootsiga ja Tšehhi mängib Šveitsiga.
Rootsi on praegu 13 punktiga alagrupis kolmas ning juhul kui nad alistavad Venemaa ja Tšehhi kaotab Šveitsile, on ka neil võimalik alagrupp võita.
B-alagrupis oli Kanada kindlalt 4:0 parem Prantsusmaast, värava said kirja Mark Stone, Matt Duchene, Mark Scheifele ja Corey Perry.
Nii Kanadal kui Soomel on B-alagrupis 18 punkti, viimases voorus lähevad nad just omavahel vastamisi.
### Response:
Hoki MM: Venemaa ja Kanada võtsid kindlad võidud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Business Insider tõi välja, et elukvaliteeti ei näita ainult kõrged hinnad. Tallinn on väljaande hinnangul uskumatult odav linn ning poliitikat ja ärimaailma arvesse võttes on palgad Eestis kasvamas.
Tartut nimetas väljaanne kauniks kohaks, mida võib nimetada Eesti "intellekti pealinnaks." "Tartu on koduks Eesti tuntuimale ja vanimale ülikoolile, Tartu Ülikoolile," seisis artiklis.
Kogu tabelit saab näha SIIN.
Hiljuti valis USA veebileht Glassdoor Eesti 17 Euroopa kõrgeima elukvaliteediga riigi hulka. Eesti platseerus edetabelis 17. kohale. "Eesti elamiskulud on küllaltki madalad, kuid keskmine sissetulek ja ostujõud on üks madalamaid regioonis," põhjendas leht. | USA väljaanne soovitab heade hindade tõttu Eestisse kolida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Business Insider tõi välja, et elukvaliteeti ei näita ainult kõrged hinnad. Tallinn on väljaande hinnangul uskumatult odav linn ning poliitikat ja ärimaailma arvesse võttes on palgad Eestis kasvamas.
Tartut nimetas väljaanne kauniks kohaks, mida võib nimetada Eesti "intellekti pealinnaks." "Tartu on koduks Eesti tuntuimale ja vanimale ülikoolile, Tartu Ülikoolile," seisis artiklis.
Kogu tabelit saab näha SIIN.
Hiljuti valis USA veebileht Glassdoor Eesti 17 Euroopa kõrgeima elukvaliteediga riigi hulka. Eesti platseerus edetabelis 17. kohale. "Eesti elamiskulud on küllaltki madalad, kuid keskmine sissetulek ja ostujõud on üks madalamaid regioonis," põhjendas leht.
### Response:
USA väljaanne soovitab heade hindade tõttu Eestisse kolida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rattamaratoni läbiviimise on enda õlule võtnud pikaaegse suusavõistluste korraldamise kogemusega mehed Robert Peets ja Tiit Pekk, kelle tiimis töötab ühtekokku pea poolsada vabatahtlikku. Koos parkimise, toitlustamise ja pesemisvõimalustega võistluskeskus rajatakse Pannjärve Spordi- ja Puhkekeskusesse, kust antakse nii start kui tervitatakse sportliku seikluse läbinud rattureid.
Pekk on ettevalmistustöödega rahul. „Trassi märgistamisel oli abis kolm ekipaaži ning distantsidele sai ühtekokku üles pooltuhat silti, mille korrasoleku kontrollime loomulikult veel ka vahetult enne võistluspäeva üle. Nüüd oleks vaja veel ühte head sahmakat vihma, et rada kiiremini ja kergemini sõidetav oleks,” ütles Pekk.
Alutaguse rattamaratoni rada on seiklushimulistele ja looduses liikujatele rattahuntidele tõeliseks maiuspalaks. „Uudsus, vaheldusrikkus, tehnilisus, väljakutseid pakkuvad tõusumeetrid, ilus loodus ja ekstreemsus on ehk mõned märksõnad, mida välja tuua. Üheksa kilomeetrit kulgeb läbi endise põlevkivi karjääri territooriumi, mis on kivine ning nõudlik. Matkadistantsi suunasime mujalt, lühemalt rajale minejad ei pea sinna sattumise pärast oma pead vaevama. Ratturitele, kes on sõitnud näiteks Šveitsis või Austrias, on sealset pinnast silmas pidades kindlasti palju tuttavlikku. Äge elamus on kindlasti ka mööda turbateed kulgev kuumaastikku meenutav lõik ja RMK matkaraja singlid,” lisas ta.
Noorte- ja matakasõidu rada on korraldajate sõnul jõukohane igale rattasõbrale. „Trass kulgeb mööda ilusat Kurtna maastikukaitseala ning muidugi ei puudu sealt ka singlid ning tõusud,” kirjeldas Pekk ja pani kõigile südamele, et pakendid ja muu, mis ratturitega metsa kaasa tuleb, sealt ka lahkuks. „Hoiame ilusat Eestimaa loodust!”
Ajakava
9.00 – registreerimine, numbrite väljastamine
11.40 – Avatakse põhisõidu stardikoridorid
12.00 – Põhisõidu start 46 km
12.10 – Saare lastesõidud
13.15 – Noorte- ja matkasõidu start 20 km
15.30 – Autasustamine
16.30 – Finiši sulgemine | Alutaguse rattamaratoni korraldajad ootavad vihma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rattamaratoni läbiviimise on enda õlule võtnud pikaaegse suusavõistluste korraldamise kogemusega mehed Robert Peets ja Tiit Pekk, kelle tiimis töötab ühtekokku pea poolsada vabatahtlikku. Koos parkimise, toitlustamise ja pesemisvõimalustega võistluskeskus rajatakse Pannjärve Spordi- ja Puhkekeskusesse, kust antakse nii start kui tervitatakse sportliku seikluse läbinud rattureid.
Pekk on ettevalmistustöödega rahul. „Trassi märgistamisel oli abis kolm ekipaaži ning distantsidele sai ühtekokku üles pooltuhat silti, mille korrasoleku kontrollime loomulikult veel ka vahetult enne võistluspäeva üle. Nüüd oleks vaja veel ühte head sahmakat vihma, et rada kiiremini ja kergemini sõidetav oleks,” ütles Pekk.
Alutaguse rattamaratoni rada on seiklushimulistele ja looduses liikujatele rattahuntidele tõeliseks maiuspalaks. „Uudsus, vaheldusrikkus, tehnilisus, väljakutseid pakkuvad tõusumeetrid, ilus loodus ja ekstreemsus on ehk mõned märksõnad, mida välja tuua. Üheksa kilomeetrit kulgeb läbi endise põlevkivi karjääri territooriumi, mis on kivine ning nõudlik. Matkadistantsi suunasime mujalt, lühemalt rajale minejad ei pea sinna sattumise pärast oma pead vaevama. Ratturitele, kes on sõitnud näiteks Šveitsis või Austrias, on sealset pinnast silmas pidades kindlasti palju tuttavlikku. Äge elamus on kindlasti ka mööda turbateed kulgev kuumaastikku meenutav lõik ja RMK matkaraja singlid,” lisas ta.
Noorte- ja matakasõidu rada on korraldajate sõnul jõukohane igale rattasõbrale. „Trass kulgeb mööda ilusat Kurtna maastikukaitseala ning muidugi ei puudu sealt ka singlid ning tõusud,” kirjeldas Pekk ja pani kõigile südamele, et pakendid ja muu, mis ratturitega metsa kaasa tuleb, sealt ka lahkuks. „Hoiame ilusat Eestimaa loodust!”
Ajakava
9.00 – registreerimine, numbrite väljastamine
11.40 – Avatakse põhisõidu stardikoridorid
12.00 – Põhisõidu start 46 km
12.10 – Saare lastesõidud
13.15 – Noorte- ja matkasõidu start 20 km
15.30 – Autasustamine
16.30 – Finiši sulgemine
### Response:
Alutaguse rattamaratoni korraldajad ootavad vihma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA asekaitseminister Robert Scher külastas hommikul Tallinnas asuvat kaitseväe peastaapi, kus kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras andis ülevaate kaitseväe struktuurist ning tegevusest.
Seejärel lendas Scher helikopteriga UH-60 Black Hawk Tartusse, et külastada õppuse Kevadtorm juhtstaapi ja kohtuda kahe õppusel osaleva USA staabiohvitseriga.
Samuti külastas Robert Scher Kalevi jalaväepataljoni staapi, kus sai ülevaate Kalevi jalaväepataljonist ning kohtus Ameerika Ühendriikide õppusel osaleva jalaväekompanii kaitseväelastega.
Scheri sõnul näitab nende tegevus Eestis Ameerika Ühendriikide toetust oma liitlastele.
"Käisin ka Narvas Eesti piiri ääres ning kuigi see on ka NATO piir, panustame me kõikjal oma liitlassuhetesse võrdväärse pühendumusega. Teie siin olete selle ehe tõestus ja olen selle üle väga uhke," ütles Scher kohtudes Kevadtormil osalevate ameerika sõduritega.
2014. aasta detsembris Ameerika Ühendriikide asekaitseministri ametikohale kinnitatud Robert Scher viibib Eestis Lennart Meri konverentsi raames. Ühendriikide asekaitseministri ülesanne on nõustada kaitseministrit rahvusliku julgeoleku ning kaitsestrateegia teemadel. Samuti kuuluvad tema vastutusalasse tuumaheidutus, raketikaitse ning rahvusvaheline julgeolekualane koostöö. | USA asekaitseminister külastas Kevadtormi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA asekaitseminister Robert Scher külastas hommikul Tallinnas asuvat kaitseväe peastaapi, kus kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras andis ülevaate kaitseväe struktuurist ning tegevusest.
Seejärel lendas Scher helikopteriga UH-60 Black Hawk Tartusse, et külastada õppuse Kevadtorm juhtstaapi ja kohtuda kahe õppusel osaleva USA staabiohvitseriga.
Samuti külastas Robert Scher Kalevi jalaväepataljoni staapi, kus sai ülevaate Kalevi jalaväepataljonist ning kohtus Ameerika Ühendriikide õppusel osaleva jalaväekompanii kaitseväelastega.
Scheri sõnul näitab nende tegevus Eestis Ameerika Ühendriikide toetust oma liitlastele.
"Käisin ka Narvas Eesti piiri ääres ning kuigi see on ka NATO piir, panustame me kõikjal oma liitlassuhetesse võrdväärse pühendumusega. Teie siin olete selle ehe tõestus ja olen selle üle väga uhke," ütles Scher kohtudes Kevadtormil osalevate ameerika sõduritega.
2014. aasta detsembris Ameerika Ühendriikide asekaitseministri ametikohale kinnitatud Robert Scher viibib Eestis Lennart Meri konverentsi raames. Ühendriikide asekaitseministri ülesanne on nõustada kaitseministrit rahvusliku julgeoleku ning kaitsestrateegia teemadel. Samuti kuuluvad tema vastutusalasse tuumaheidutus, raketikaitse ning rahvusvaheline julgeolekualane koostöö.
### Response:
USA asekaitseminister külastas Kevadtormi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Analüütikute sõnul on Krimmi populaarsust vähendanud teenindusinfrastruktuuri puudumine.
Krimmi infrastruktuur ei paku samasuguse kvaliteediga teenuseid nagu Türgis ja Egiptuses, seetõttu ei soovi Krimmis juba käinud inimesed sinna uuesti minna, ütles Sjaznoi-Traveli kommertsdirektor Andrei Ossintsev Kommersantile.
Kuna Moskva on peatanud lennud Türki ja Egiptusse, on Vene turistid hakanud nüüd Krimmile eelistama Anapat, Gelendžikki ja Sotšit. Näiteks Sotši on tänavu tellimused kasvanud 40 protsenti.
Krimmi populaarsust vähendavad veel lennupiletihinnad. Edasi-tagasi pilt maksab 16 000 rubla ehk 246 dollarit.
Krimmi asepeaminister Ruslan Balbek kinnitas, et Svjaznoi-Traveli andmed ei kajasta tegelikku olukorda ja on pigem inforünnak. | Venelaste huvi Krimmis puhkamise vastu on järsult vähenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Analüütikute sõnul on Krimmi populaarsust vähendanud teenindusinfrastruktuuri puudumine.
Krimmi infrastruktuur ei paku samasuguse kvaliteediga teenuseid nagu Türgis ja Egiptuses, seetõttu ei soovi Krimmis juba käinud inimesed sinna uuesti minna, ütles Sjaznoi-Traveli kommertsdirektor Andrei Ossintsev Kommersantile.
Kuna Moskva on peatanud lennud Türki ja Egiptusse, on Vene turistid hakanud nüüd Krimmile eelistama Anapat, Gelendžikki ja Sotšit. Näiteks Sotši on tänavu tellimused kasvanud 40 protsenti.
Krimmi populaarsust vähendavad veel lennupiletihinnad. Edasi-tagasi pilt maksab 16 000 rubla ehk 246 dollarit.
Krimmi asepeaminister Ruslan Balbek kinnitas, et Svjaznoi-Traveli andmed ei kajasta tegelikku olukorda ja on pigem inforünnak.
### Response:
Venelaste huvi Krimmis puhkamise vastu on järsult vähenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valikvõistluste avaringis läheb 30-aastane Kanepi (WTA 207.) vastamisi 19-aastase prantslanna Margot Yerolymosega, kes paikneb maailma edetabelis 478. kohal. Prantslanna sai kvalifikatsiooni mängimiseks korraldajatelt vabapääsme.
Varem pole nad omavahel mänginud. Kanepi ja Yerolymosi mäng peetakse teisipäeval 17. väljaku viienda kohtumisena, esimene matš sel väljakul algab Eesti aja järgi kell 11.
Selle paari võitja läheb järgmises ringis vastamisi kvalifikatsioonis 21. asetatud Romina Oprandi ja Veronica Cepede Roygi vahelise kohtumise võitjaga. | Kanepi alustab Prantsusmaa lahtisi 19-aastase prantslanna vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valikvõistluste avaringis läheb 30-aastane Kanepi (WTA 207.) vastamisi 19-aastase prantslanna Margot Yerolymosega, kes paikneb maailma edetabelis 478. kohal. Prantslanna sai kvalifikatsiooni mängimiseks korraldajatelt vabapääsme.
Varem pole nad omavahel mänginud. Kanepi ja Yerolymosi mäng peetakse teisipäeval 17. väljaku viienda kohtumisena, esimene matš sel väljakul algab Eesti aja järgi kell 11.
Selle paari võitja läheb järgmises ringis vastamisi kvalifikatsioonis 21. asetatud Romina Oprandi ja Veronica Cepede Roygi vahelise kohtumise võitjaga.
### Response:
Kanepi alustab Prantsusmaa lahtisi 19-aastase prantslanna vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõideti koos soomlaste klassiga Xtreme Race, Soome ja Eesti klasside tehnilised tingimused ning reeglid E36 kerega BMW'del sõidetavades sarjades on ühtlustatud. See tagab korraliku stardirivi nii Eesti kui Soome võistlustel, sest kõik Xtreme Race sarja sõitjad osalevad automaatselt ka Eesti meistrisarjas. Lisaks on see magus naabrite vaheline mõõduvõtt, kus nädalavahetusel Eesti sõitjad soomlasi nende kodurajal edestasid.
Jurva lähedal asuval Botniaringil toimunud võistlusel tingimused sõitjaid ei hellitanud. See tähendas sõitu vihmamärjal rajal ja kokkuvõtvalt saab öelda, et Eesti sõitjad said keerulistes oludes hästi hakkama. Esimeses sõidus oli väga tihe heitlus, millest väljus võitjana Mikk Maaten, edestades napi poole sekundiga Soome sõitjat Markus Grönthali. Kolmas koht oli taas eestlaste päralt, sekund pärast Maatenit tuli üle lõpujoone Andre Kiil.
Teises sõidus tuli samuti võit Eestisse, Andre Kiil vahetas esimese sõidu kolmanda koha esimese vastu, temast 1,7 sekundit hiljem finišeeris Juha Huhtala ja kolmas oli valitsev Eesti meister Allan Tigane, kes kaotas võitjale 2,4 sekundit.
Pühapäeval sõideti 45-minutiline kestvussõit, kus saab ka sõitjat vahetada, kui sõidetakse kahekesi. Sõidu võitsid Allan Tigane ja Henrik Eeltee, kes edestasid Timo Grönthali ja Juha Huhtalat seitsme sekundiga. Kolmandad olid Mikk Maaten ja Sven Karuse.
HRX Eesti autoringraja meistrivõistlused jätkuvad 11.-12. juunil taas Soomes Kemoras. Eesti suurim ringrajavõistlus „Suur võidusõit 2016”, mis on Eesti meistrisarja kõrval ka Soome meistrivõistluste etapp, sõidetakse 30.06-2.07.2016 auto24ringil. | Eesti ringrajasõitjad Soomes kohalikele suuri võimalusi ei jätnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõideti koos soomlaste klassiga Xtreme Race, Soome ja Eesti klasside tehnilised tingimused ning reeglid E36 kerega BMW'del sõidetavades sarjades on ühtlustatud. See tagab korraliku stardirivi nii Eesti kui Soome võistlustel, sest kõik Xtreme Race sarja sõitjad osalevad automaatselt ka Eesti meistrisarjas. Lisaks on see magus naabrite vaheline mõõduvõtt, kus nädalavahetusel Eesti sõitjad soomlasi nende kodurajal edestasid.
Jurva lähedal asuval Botniaringil toimunud võistlusel tingimused sõitjaid ei hellitanud. See tähendas sõitu vihmamärjal rajal ja kokkuvõtvalt saab öelda, et Eesti sõitjad said keerulistes oludes hästi hakkama. Esimeses sõidus oli väga tihe heitlus, millest väljus võitjana Mikk Maaten, edestades napi poole sekundiga Soome sõitjat Markus Grönthali. Kolmas koht oli taas eestlaste päralt, sekund pärast Maatenit tuli üle lõpujoone Andre Kiil.
Teises sõidus tuli samuti võit Eestisse, Andre Kiil vahetas esimese sõidu kolmanda koha esimese vastu, temast 1,7 sekundit hiljem finišeeris Juha Huhtala ja kolmas oli valitsev Eesti meister Allan Tigane, kes kaotas võitjale 2,4 sekundit.
Pühapäeval sõideti 45-minutiline kestvussõit, kus saab ka sõitjat vahetada, kui sõidetakse kahekesi. Sõidu võitsid Allan Tigane ja Henrik Eeltee, kes edestasid Timo Grönthali ja Juha Huhtalat seitsme sekundiga. Kolmandad olid Mikk Maaten ja Sven Karuse.
HRX Eesti autoringraja meistrivõistlused jätkuvad 11.-12. juunil taas Soomes Kemoras. Eesti suurim ringrajavõistlus „Suur võidusõit 2016”, mis on Eesti meistrisarja kõrval ka Soome meistrivõistluste etapp, sõidetakse 30.06-2.07.2016 auto24ringil.
### Response:
Eesti ringrajasõitjad Soomes kohalikele suuri võimalusi ei jätnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kremli-meelsed võitlejad tulistasid Ukraina relvajõudude positsioone kokku 36 korral. kasutati nii käsitulirelvi kui ka granaadiheitjaid ning miinipildujaid, vahendas Unian.
Lisaks leidis Opõtne lähistel aset üks kokkupõrge, kui Kremli-meelsete diversioonirühm üritas granaadiheitjate tule varjus rindejoonest üle tungida. Ukraina sõduritel õnnestus vastane tagasi lüüa.
Eelnenud ööpäeval Ukraina sõdurite seas ei olnud, haavatuid oli kaks.
Olukord Ida-Ukrainas 16. mai seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT. | Donbassis langes taas Ukraina sõdur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kremli-meelsed võitlejad tulistasid Ukraina relvajõudude positsioone kokku 36 korral. kasutati nii käsitulirelvi kui ka granaadiheitjaid ning miinipildujaid, vahendas Unian.
Lisaks leidis Opõtne lähistel aset üks kokkupõrge, kui Kremli-meelsete diversioonirühm üritas granaadiheitjate tule varjus rindejoonest üle tungida. Ukraina sõduritel õnnestus vastane tagasi lüüa.
Eelnenud ööpäeval Ukraina sõdurite seas ei olnud, haavatuid oli kaks.
Olukord Ida-Ukrainas 16. mai seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT.
### Response:
Donbassis langes taas Ukraina sõdur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse üürimajade ehitamine on kaheldava väärtusega," märkis Sooman Vikerraadio saates "Reporteritund. Vastasseis". Tema hinnangul oleks õigem riigikorterite arengut toetada vanade kortermajade renoveerimise teel. See oleks pea kaks korda soodsam, ennustas Sooman.
Kuid riiklike üürikorterite rajamisest pakilisem oleks võlaõigusseaduse muutmine. "Üüri peatükk on üürnike poole kaldu ja erasektorile korterite ülalhoidmine liiga riskantne," kommenteeris Sooman. Ta lisas, et mõnekümne aasta eest, kui seadust kirjutati, tehti seda omandireformi valguses, mis tollasesse konteksti ka hästi sobis.
Nüüd tuleks seaduspügalad uue turu tingimustes ümber vaadata. "Erainvestoritel, kes hakkaksid üürimaju ülal pidama, on peal tugev maksusurve, aga eraisikud ei maksa pahatihti üldse makse," selgitas Sooman.
Niisamuti on Sooman mitmete teiste kriitikutega ühte meelt, et kõige õigem oleks üürikorterite ehitamiseks mõeldud raha suunata hoopis ettevõtlusesse, sest tema hinnangul ei ole uutest korteritest palju kasu, kui piirkonnas endiselt midagi teha ei ole.
Oviir: turgu tuleb toetada korraga mitmest suunast
Liisa Oviir tunnistas, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viidanud, et seadusandlus tuleks üle vaadata. "Mitte seda, et ta tuleks ka teisele poole kaldu teha, vaid tuleb vaadata, kas ta vastab tänapäevastele nõuetele, MKM-i hinnangul ei vasta täielikult," lausus ta.
Oviir rõhutas samas, et meetmeid tuleb rakendada mitmest küljest korraga. See tähendab, et seadusandlus vaadatakse üle paralleelselt üürikorterite programmi väljatöötamisega ning lisaks sellele on ta palunud leida võimalusi, kuidas suunata ääremaastunud piirkondadesse ettevõtlust arendavaid ja alustamist soodustavaid programme. Näiteks start-up koolitusi.
Kuid üürikorterite arendamine on Oviiri sõnul oluline. "See on kõikides riikides olnud meede, millega riik tagab kõige haavatavamale kontingendile turvatunde," selgitas Oviir viidates riigikohtu otsusele, mis on sedastanud, et inimväärika elu üks osa on tänapäevased elamistingimused. | Peep Sooman: korterite ehitamise asemel võiks riik parandada üüriseadust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse üürimajade ehitamine on kaheldava väärtusega," märkis Sooman Vikerraadio saates "Reporteritund. Vastasseis". Tema hinnangul oleks õigem riigikorterite arengut toetada vanade kortermajade renoveerimise teel. See oleks pea kaks korda soodsam, ennustas Sooman.
Kuid riiklike üürikorterite rajamisest pakilisem oleks võlaõigusseaduse muutmine. "Üüri peatükk on üürnike poole kaldu ja erasektorile korterite ülalhoidmine liiga riskantne," kommenteeris Sooman. Ta lisas, et mõnekümne aasta eest, kui seadust kirjutati, tehti seda omandireformi valguses, mis tollasesse konteksti ka hästi sobis.
Nüüd tuleks seaduspügalad uue turu tingimustes ümber vaadata. "Erainvestoritel, kes hakkaksid üürimaju ülal pidama, on peal tugev maksusurve, aga eraisikud ei maksa pahatihti üldse makse," selgitas Sooman.
Niisamuti on Sooman mitmete teiste kriitikutega ühte meelt, et kõige õigem oleks üürikorterite ehitamiseks mõeldud raha suunata hoopis ettevõtlusesse, sest tema hinnangul ei ole uutest korteritest palju kasu, kui piirkonnas endiselt midagi teha ei ole.
Oviir: turgu tuleb toetada korraga mitmest suunast
Liisa Oviir tunnistas, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viidanud, et seadusandlus tuleks üle vaadata. "Mitte seda, et ta tuleks ka teisele poole kaldu teha, vaid tuleb vaadata, kas ta vastab tänapäevastele nõuetele, MKM-i hinnangul ei vasta täielikult," lausus ta.
Oviir rõhutas samas, et meetmeid tuleb rakendada mitmest küljest korraga. See tähendab, et seadusandlus vaadatakse üle paralleelselt üürikorterite programmi väljatöötamisega ning lisaks sellele on ta palunud leida võimalusi, kuidas suunata ääremaastunud piirkondadesse ettevõtlust arendavaid ja alustamist soodustavaid programme. Näiteks start-up koolitusi.
Kuid üürikorterite arendamine on Oviiri sõnul oluline. "See on kõikides riikides olnud meede, millega riik tagab kõige haavatavamale kontingendile turvatunde," selgitas Oviir viidates riigikohtu otsusele, mis on sedastanud, et inimväärika elu üks osa on tänapäevased elamistingimused.
### Response:
Peep Sooman: korterite ehitamise asemel võiks riik parandada üüriseadust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eilse lühiraja teise koha omaniku Lauri Malsroosi tulemusele jätsid jälje kahe esimese kontrollpunktiga tehtud kaardilugemise vead ja ta andis vahetuse üle 9. kohal. Marje Venelaine tõi Eesti finišisse 22. kohal.
Võitis Prantsusmaa, kellele järgnes minutilise kaotusega Venemaa ja neljaminutilise kaotusega Soome.
Juuli esimesel nädalavahetusel jagatakse Elvas rattaorienteerumise Eesti ja Balti meistritiitleid ning juuli lõpus toimuvad maailmameistrivõistlused Portugalis. Lauri Malsroosil on seal kaitsta sprindi pronksmedal. | Eesti oli rattaorienteerumise MK-etapil avavahetuse järel kolmas, lõpuks saadi 22. koht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eilse lühiraja teise koha omaniku Lauri Malsroosi tulemusele jätsid jälje kahe esimese kontrollpunktiga tehtud kaardilugemise vead ja ta andis vahetuse üle 9. kohal. Marje Venelaine tõi Eesti finišisse 22. kohal.
Võitis Prantsusmaa, kellele järgnes minutilise kaotusega Venemaa ja neljaminutilise kaotusega Soome.
Juuli esimesel nädalavahetusel jagatakse Elvas rattaorienteerumise Eesti ja Balti meistritiitleid ning juuli lõpus toimuvad maailmameistrivõistlused Portugalis. Lauri Malsroosil on seal kaitsta sprindi pronksmedal.
### Response:
Eesti oli rattaorienteerumise MK-etapil avavahetuse järel kolmas, lõpuks saadi 22. koht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei oska öelda. Uskuge mind, selliseid otsuseid ei tehta Kremlis. Ja taas: mul ei ole selle olukorra kohta midagi öelda," vastas Peskov RIA ja Kommersandi teatel ajakirjanike küsimusele, kas Venemaa peaks tuleval aastal Eurovisioonist, kui see Ukrainas aset leiab, eemale jääma.
Peskov ei soovinud ka anda hinnangut, kuivõrd politiseeritud äsjane Eurovisioon oli. "Teate, ma hoidun mingitest hinnangutest. Ma ei ole lauluvõistluste alal suurem asi asjatundja ega tahaks anda asjaarmastaja hinnangut," selgitas ta.
Venemaad esindanud Sergei Lazarevi ülesastumist pidas Peskov aga hiilgavaks. | Peskov: Venemaa osalemist Eurovisioonil ei otsusta Kreml | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei oska öelda. Uskuge mind, selliseid otsuseid ei tehta Kremlis. Ja taas: mul ei ole selle olukorra kohta midagi öelda," vastas Peskov RIA ja Kommersandi teatel ajakirjanike küsimusele, kas Venemaa peaks tuleval aastal Eurovisioonist, kui see Ukrainas aset leiab, eemale jääma.
Peskov ei soovinud ka anda hinnangut, kuivõrd politiseeritud äsjane Eurovisioon oli. "Teate, ma hoidun mingitest hinnangutest. Ma ei ole lauluvõistluste alal suurem asi asjatundja ega tahaks anda asjaarmastaja hinnangut," selgitas ta.
Venemaad esindanud Sergei Lazarevi ülesastumist pidas Peskov aga hiilgavaks.
### Response:
Peskov: Venemaa osalemist Eurovisioonil ei otsusta Kreml |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võti paremas suhtluses
''Entusiasm ja optimislikult spekulatsioonid on teadustöö ja innovatsiooni loomulik osa ning võib olla konstruktiivne jõud, mis aitab saada nii rahastust kui ka stimuleerida teadusringkondade kasvu. Pikemat aega kestev üleskiitmist, defineerides seda teaduslikult tõestamatute liialdustena, ei tohiks näha aga tervikuna positiivse jõuna,'' märkis soovituste nimekirja koostada aidanud Alberta ülikooli professor Timothy Caulfield kolleegidega ajakirjas uute eeskirjadega kaasnevalt ajakirjas Science ilmunud kommentaaris.
Tüviraku-uuringute seltsi juhtnöörides tuuakse välja, et meditsiinikirjanduse populaarteaduslik käsitlus on tihti ideaalist kaugel. Sageli liialdatakse potentsiaalset tõusva tuluga. Riske ja kliiniliste rakendustega seonduvaid riske kiputaks seevastu sageli alatähtsustama. Arstides, patsientides ja avalikkuses laiemalt tekkinud põhjendamatuid lootused võivad aga moonutada nii tervishoiupoliitikat kui ka luua viljaka pinnase veel teaduslikult tõestamata teraapiaid pakkuvate ettevõtete turundustööks, mida leidub maailmas tänaseks sadu.
Seejuures viidatakse, et senisest suurem vastutuse tulemuste õiges valguses näitamise eest peaksid võtma ka teadlased ise. Ootus on põhjendatud. Näiteks aasta alguses ilmunud analüüs viitab, et järeldusi positiivsete sõnadega iseloomustavate sõnade osakaal teadusartiklite kokkuvõtetes on alates 1970. aastatest aasta-aastalt meditsiinikirjanduses stabiilselt kasvanud. Negatiivse konnotatsiooniga sõnade osakaal on jäänud aga samaks.
Nii soovitatakse teadlastel muu hulgas tungivalt hoiduda veel retsenseerimise protsessi mitte läbinud töödega kiitlemisest. Alles käimasolevate uuringute puhul tuleb eraldi välja tuua, et nende kliiniline tõhusus pole veel tõestatud ning need võivad osutuda hoopis kahjulikuks.Avaldatud tulemustele õige konteksti andmiseks oleks näiteks kasu nende võrdlemisest juba kliinilisse rakendusse jõudnud teraapiatega. Tulevikku vaatavad väited peavad olema täpsed, ettevaatlikud ja vaoshoitud.
Samuti viidatakse, et teadlaste töö ei tohiks lõppeda ajakirjanikele intervjuu andmisega. Hoolitseda tuleb selle eest, et täpne on nii pressiteate kui ka artiklite sisu ja nõuda vajadusel paranduste tegemist. Kuigi viimase eelduseks on muu hulgas tihedam koostöö ülikooli pressiosakondadega, mängib üha tähtsamat rolli väärarusaamade kummutamises ka sotsiaalmeedia. Kasu tõuseks ka otsesest huvirühmadega – näiteks patsiente ja arste koondavate liitudega – suhtlemisest.
Caulfield nendib kolleegidega, et kuigi teaduskommunikatsioon on olemuslikult kompleksne, võiks kindlatele liialdamisvormidele tähelepanu juhtimine kujutada head lähtepunkti.
Alusuuringud ja kliinilised rakendused
Meediaga suhtlemise osas antavad soovitused moodustavad 27 leheküljel antavatest näpunäidetest ja juhtnööridest vaid väikese osa. Enamus tekstist lahkab patsientide ning tüvirakkude ja embrüote uurimisega seonduvaid eetikaküsimusi, millest osa on muutunud aktuaalseks alles viimastel aastatel toimunud kiirete arengute tõttu.
Nende üheks näiteks on alles selle kuu alguses avaldatud uuring, milles suudeti inimembrüoid elus hoida 13 päeva. Katse kompas riiklike eetikakomisjonide poolt analoogsetele uuringutele seatavat kahe nädala piiri. Eelnevalt polnud embrüote sedavõrd kaua elus hoidmine võimalik tehnilistel põhjustel. Nüüd sõltub see aga pigem ühiskonna arengust.
Sarnaselt võimaluste piire avardanud uued senisest täpsemad genoomi muutmise tehnikad. Kuna ühiskonnas laiemalt pole endiselt konsensust, millal või mis puhul taolisi muudatusi teha võib ning selle ohutuses pole veel veendutud, soovitab selts säilitada võimalus alusuuringuteks, sh geenide muutmist hõlmavateks katseteks. Inimembrüote sarnasel viisil kliinilistes oludes muutmine peab olema aga selgelt keelatud.
Eraldi pühendatakse tähelepanu indutseeritud pluripotentsetele tüvirakkudele, millel on inimembrüotest eraldatavate tüvirakkudega sarnased omadused ja võrreldav arengupotentsiaal. Sisuliselt võimaldas Nobeli preemia vääriline avastus muuta keharakud ükskõik millisteks teisteks keharakkudeks. Tüviraku-uuringute seltsi soovituste kohaselt ei peaks nendega tehtavaid uuringuid reguleerima üldjuhul samadel alustel ja selle võiks jätta uurimisasutuste nagu ülikoolide enda hoolde.
Ettevaatlikum tuleks olla alles tuult tiibadesse saava uurimissuunaga, kus uuritakse indutseeritud tüvirakkude organiseerumist embrüo-sarnasteks struktuurideks. Inimembrüotega tehtavaid katseid iseloomustavat erikohtlemist tuleks rakendada juhul, kui moodustunud struktuuridel on reaalne potentsiaal areneda inimeseks.
Sarnaselt vajavad täiendavat järelvalvet mitokondrite siirdamist hõlmavad katsed. Kuigi protseduuri rakendamine kliinilistes oludes said Suurbritannias möödunud aasta alguses rohelise tule, nendib tüviraku-uuringute selts, et pärilike muudatuste tegemine on sellega potentsiaalselt veel tundmatute riskide tõttu vastuvõetamatu. | Tüviraku-uurijad kutsuvad vältima tulemuste üleskiitmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võti paremas suhtluses
''Entusiasm ja optimislikult spekulatsioonid on teadustöö ja innovatsiooni loomulik osa ning võib olla konstruktiivne jõud, mis aitab saada nii rahastust kui ka stimuleerida teadusringkondade kasvu. Pikemat aega kestev üleskiitmist, defineerides seda teaduslikult tõestamatute liialdustena, ei tohiks näha aga tervikuna positiivse jõuna,'' märkis soovituste nimekirja koostada aidanud Alberta ülikooli professor Timothy Caulfield kolleegidega ajakirjas uute eeskirjadega kaasnevalt ajakirjas Science ilmunud kommentaaris.
Tüviraku-uuringute seltsi juhtnöörides tuuakse välja, et meditsiinikirjanduse populaarteaduslik käsitlus on tihti ideaalist kaugel. Sageli liialdatakse potentsiaalset tõusva tuluga. Riske ja kliiniliste rakendustega seonduvaid riske kiputaks seevastu sageli alatähtsustama. Arstides, patsientides ja avalikkuses laiemalt tekkinud põhjendamatuid lootused võivad aga moonutada nii tervishoiupoliitikat kui ka luua viljaka pinnase veel teaduslikult tõestamata teraapiaid pakkuvate ettevõtete turundustööks, mida leidub maailmas tänaseks sadu.
Seejuures viidatakse, et senisest suurem vastutuse tulemuste õiges valguses näitamise eest peaksid võtma ka teadlased ise. Ootus on põhjendatud. Näiteks aasta alguses ilmunud analüüs viitab, et järeldusi positiivsete sõnadega iseloomustavate sõnade osakaal teadusartiklite kokkuvõtetes on alates 1970. aastatest aasta-aastalt meditsiinikirjanduses stabiilselt kasvanud. Negatiivse konnotatsiooniga sõnade osakaal on jäänud aga samaks.
Nii soovitatakse teadlastel muu hulgas tungivalt hoiduda veel retsenseerimise protsessi mitte läbinud töödega kiitlemisest. Alles käimasolevate uuringute puhul tuleb eraldi välja tuua, et nende kliiniline tõhusus pole veel tõestatud ning need võivad osutuda hoopis kahjulikuks.Avaldatud tulemustele õige konteksti andmiseks oleks näiteks kasu nende võrdlemisest juba kliinilisse rakendusse jõudnud teraapiatega. Tulevikku vaatavad väited peavad olema täpsed, ettevaatlikud ja vaoshoitud.
Samuti viidatakse, et teadlaste töö ei tohiks lõppeda ajakirjanikele intervjuu andmisega. Hoolitseda tuleb selle eest, et täpne on nii pressiteate kui ka artiklite sisu ja nõuda vajadusel paranduste tegemist. Kuigi viimase eelduseks on muu hulgas tihedam koostöö ülikooli pressiosakondadega, mängib üha tähtsamat rolli väärarusaamade kummutamises ka sotsiaalmeedia. Kasu tõuseks ka otsesest huvirühmadega – näiteks patsiente ja arste koondavate liitudega – suhtlemisest.
Caulfield nendib kolleegidega, et kuigi teaduskommunikatsioon on olemuslikult kompleksne, võiks kindlatele liialdamisvormidele tähelepanu juhtimine kujutada head lähtepunkti.
Alusuuringud ja kliinilised rakendused
Meediaga suhtlemise osas antavad soovitused moodustavad 27 leheküljel antavatest näpunäidetest ja juhtnööridest vaid väikese osa. Enamus tekstist lahkab patsientide ning tüvirakkude ja embrüote uurimisega seonduvaid eetikaküsimusi, millest osa on muutunud aktuaalseks alles viimastel aastatel toimunud kiirete arengute tõttu.
Nende üheks näiteks on alles selle kuu alguses avaldatud uuring, milles suudeti inimembrüoid elus hoida 13 päeva. Katse kompas riiklike eetikakomisjonide poolt analoogsetele uuringutele seatavat kahe nädala piiri. Eelnevalt polnud embrüote sedavõrd kaua elus hoidmine võimalik tehnilistel põhjustel. Nüüd sõltub see aga pigem ühiskonna arengust.
Sarnaselt võimaluste piire avardanud uued senisest täpsemad genoomi muutmise tehnikad. Kuna ühiskonnas laiemalt pole endiselt konsensust, millal või mis puhul taolisi muudatusi teha võib ning selle ohutuses pole veel veendutud, soovitab selts säilitada võimalus alusuuringuteks, sh geenide muutmist hõlmavateks katseteks. Inimembrüote sarnasel viisil kliinilistes oludes muutmine peab olema aga selgelt keelatud.
Eraldi pühendatakse tähelepanu indutseeritud pluripotentsetele tüvirakkudele, millel on inimembrüotest eraldatavate tüvirakkudega sarnased omadused ja võrreldav arengupotentsiaal. Sisuliselt võimaldas Nobeli preemia vääriline avastus muuta keharakud ükskõik millisteks teisteks keharakkudeks. Tüviraku-uuringute seltsi soovituste kohaselt ei peaks nendega tehtavaid uuringuid reguleerima üldjuhul samadel alustel ja selle võiks jätta uurimisasutuste nagu ülikoolide enda hoolde.
Ettevaatlikum tuleks olla alles tuult tiibadesse saava uurimissuunaga, kus uuritakse indutseeritud tüvirakkude organiseerumist embrüo-sarnasteks struktuurideks. Inimembrüotega tehtavaid katseid iseloomustavat erikohtlemist tuleks rakendada juhul, kui moodustunud struktuuridel on reaalne potentsiaal areneda inimeseks.
Sarnaselt vajavad täiendavat järelvalvet mitokondrite siirdamist hõlmavad katsed. Kuigi protseduuri rakendamine kliinilistes oludes said Suurbritannias möödunud aasta alguses rohelise tule, nendib tüviraku-uuringute selts, et pärilike muudatuste tegemine on sellega potentsiaalselt veel tundmatute riskide tõttu vastuvõetamatu.
### Response:
Tüviraku-uurijad kutsuvad vältima tulemuste üleskiitmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Walt Disney nimelises kontserdimajas toimuval neljal kontserdil tulevad ettekandele Arvo Pärdi "Miserere" ja W. A. Mozarti "Reekviem", mida esitavad lisaks EFK'le ja LA Filharmoonikutele ka Läti Raadio koor ning solistideansambel koosseisus Lucy Crowe (sopran), Roxana Constantinescu (metsosopran), Paul Appleby (tenor), Frederick Ballentine (tenor), Luca Pisaroni (bass-bariton).
"Olen kindel, et need kaks koori – EFK ja Läti Raadio koor – moodustavad parima oratooriumikoori maailmas, kuna nad täiendavad üksteist suurepäraselt," arvab EFK peadirigent Kaspars Putninš. "See on fantastiline võimalus ja suur au EFK-l laulda noorema generatsiooni ühe säravama dirigendi Gustavo Dudameli käe all ja koos tema filharmoonikutega, mis on üks juhtivaid orkestreid maailma muusikaelus. Samuti on ju Walt Disney kontserdimaja üks prestiižikamaid esinemispaiku," rõõmustab Kaspars Putninš koori edu üle.
Arvo Pärdi looming kõlab 19.-29. maini toimuva festivali jooksul kokku 10 kontserdil, lisaks esitatakse Mozarti, Händeli, videokunstnik Bill Viola jt teoseid. Festivali kulminatsioonina tuleb 28. mail maailma esiettekandele Los Angelese Filharmoonikute tellimusel valminud Arvo Pärdi instrumentaalteos "Greater Antiphons".
Eesti Filharmoonia Kammerkoor on USA kontserdireisidega pikaajalised traditsioonid – alustati 1990. aastal ning käesolev esinemine on selles riigis neljateistkümnes, kuid esmakordne Walt Disney nim kontserdimaja laval. Kuna koori on saatnud turneedel suur edu ning huvi EFK ning Arvo Pärdi ja teiste eesti heliloojate loomingu vastu on olnud tõusutrendis, siis viimastel aastatel on käidud üle Atlandi turneedel koguni igal aastal. Lisaks paljudele olulistele kontserdikeskustele, ülikoolide saalidele ning kirikutele on esinetud Ameerika koorijuhtide konverentsil ning maailma prestiižikamates esinemispaikades – Washingtoni Kennedy Keskuses, New Yorgi Carnegie Hallis, Lincolni Keskuses ja Metropolitani Kunstimuuseumi. | Eesti Filharmoonia kammerkoor osaleb Los Angeleses festivalil "Mozart & Pärt" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Walt Disney nimelises kontserdimajas toimuval neljal kontserdil tulevad ettekandele Arvo Pärdi "Miserere" ja W. A. Mozarti "Reekviem", mida esitavad lisaks EFK'le ja LA Filharmoonikutele ka Läti Raadio koor ning solistideansambel koosseisus Lucy Crowe (sopran), Roxana Constantinescu (metsosopran), Paul Appleby (tenor), Frederick Ballentine (tenor), Luca Pisaroni (bass-bariton).
"Olen kindel, et need kaks koori – EFK ja Läti Raadio koor – moodustavad parima oratooriumikoori maailmas, kuna nad täiendavad üksteist suurepäraselt," arvab EFK peadirigent Kaspars Putninš. "See on fantastiline võimalus ja suur au EFK-l laulda noorema generatsiooni ühe säravama dirigendi Gustavo Dudameli käe all ja koos tema filharmoonikutega, mis on üks juhtivaid orkestreid maailma muusikaelus. Samuti on ju Walt Disney kontserdimaja üks prestiižikamaid esinemispaiku," rõõmustab Kaspars Putninš koori edu üle.
Arvo Pärdi looming kõlab 19.-29. maini toimuva festivali jooksul kokku 10 kontserdil, lisaks esitatakse Mozarti, Händeli, videokunstnik Bill Viola jt teoseid. Festivali kulminatsioonina tuleb 28. mail maailma esiettekandele Los Angelese Filharmoonikute tellimusel valminud Arvo Pärdi instrumentaalteos "Greater Antiphons".
Eesti Filharmoonia Kammerkoor on USA kontserdireisidega pikaajalised traditsioonid – alustati 1990. aastal ning käesolev esinemine on selles riigis neljateistkümnes, kuid esmakordne Walt Disney nim kontserdimaja laval. Kuna koori on saatnud turneedel suur edu ning huvi EFK ning Arvo Pärdi ja teiste eesti heliloojate loomingu vastu on olnud tõusutrendis, siis viimastel aastatel on käidud üle Atlandi turneedel koguni igal aastal. Lisaks paljudele olulistele kontserdikeskustele, ülikoolide saalidele ning kirikutele on esinetud Ameerika koorijuhtide konverentsil ning maailma prestiižikamates esinemispaikades – Washingtoni Kennedy Keskuses, New Yorgi Carnegie Hallis, Lincolni Keskuses ja Metropolitani Kunstimuuseumi.
### Response:
Eesti Filharmoonia kammerkoor osaleb Los Angeleses festivalil "Mozart & Pärt" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. mai hilisõhtul käivitus Võru vallas ühe kaupluse valvesüsteem. Sellele reageerinud poepidaja avastas kohale jõudnuna, et kauplusest on varastatud sigarette, alkoholi, karastusjooke ja maiustusi enam kui 600 euro väärtuses. Järgmise päeva hommikul avastas lähipiirkonnas suvitanud 36-aastane Kalev jällegi sissemurdmise oma eramu aita, kust oli varastatud erinevaid tööriistu ja muid esemeid. Kahju ulatus üle 1200 euro.
Sama päeva õhtupoolikul toimetas Kalev parasjagu aias, kui märkas majast kümmekonna meetri kauguselt möödumas kampa noormehi. Kuna noorukid olid piirkonnas võõrad, päris mees, mis asjus poisid sinnakanti on sattunud. Väideti vastu, et noortel olevat sealkandis mingisugune maja. See tundus veelgi kummalisem, sest pisikeses maapiirkonnas teatakse hästi, kui külasse kolib uus naaber. Seda enam, et nüüd oli külaelanikeks punt noori mehi ühekorraga ning pealekauba tundus poiste käitumisest, et nad on alkoholi pruukinud.
Tähelepanelik mees ei hakanud pikalt aru pidama, seda enam, et tema suvilasse oli äsja keegi sisse murdnud. Nii andis ta politseile kahtlastest isikutest teada. Politsei tabas noormehed ühest mahajäetud majast. Selgus, et tegu on viie pärnakaga vanuses 15-21 eluaastat.
Asjaolusid selgitades jõuti kiiresti tõdemuseni, et osa noormehi on põhjust seostada nii sissemurdmises poodi kui ka tööriistavarguses. Lisaks kahtlustatakse osa neist mitmetes teisteski näiteks nii Harju- kui Pärnumaal toime pandud kuritegudes. Võru vallas toime pandud kuritegudes on kahtlustus esitatud kolmele alaealisele ja kahele täisealisele noormehele. Kohtu otsusel on neist neli noorukit ka vahi alla võetud.
Võru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk sõnas, et Kalevi tegutsemine on heaks õpikunäiteks, kuidas valvsus ümber toimuva suhtes aitab vargaid tabada, teinekord ka peletada. "Võõrastele tähelepanu pööramine, nende kõnetamine ja silmside annab juba iseenesest küllalt infot sellest, kellega võib tegu olla. Seda enam, et suure tõenäosusega ütleb nii mõnegi inimese sisetunne kohe ära, kui inimene kahtlaselt käitub või tema jutt ei klapi. Et Kalev andis oma tähelepanekutest kiiresti politseile teada, õnnestus meil sama väledalt kuritegudes kahtlustatavad noored kinni pidada," ütles Soekarusk.
Täna tunnustas Lõuna prefekt Tarmo Kohv tänukirja ja meenega Kalevit ning avaldas lootust, et tema eeskujul jagavad ka teised Võrumaa elanikud oma tähelepanekuid politseiga, et kodukant saaks turvalisem. | Võrumaal aitas tähelepanelik mees tabada kuriteos kahtlustatavad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. mai hilisõhtul käivitus Võru vallas ühe kaupluse valvesüsteem. Sellele reageerinud poepidaja avastas kohale jõudnuna, et kauplusest on varastatud sigarette, alkoholi, karastusjooke ja maiustusi enam kui 600 euro väärtuses. Järgmise päeva hommikul avastas lähipiirkonnas suvitanud 36-aastane Kalev jällegi sissemurdmise oma eramu aita, kust oli varastatud erinevaid tööriistu ja muid esemeid. Kahju ulatus üle 1200 euro.
Sama päeva õhtupoolikul toimetas Kalev parasjagu aias, kui märkas majast kümmekonna meetri kauguselt möödumas kampa noormehi. Kuna noorukid olid piirkonnas võõrad, päris mees, mis asjus poisid sinnakanti on sattunud. Väideti vastu, et noortel olevat sealkandis mingisugune maja. See tundus veelgi kummalisem, sest pisikeses maapiirkonnas teatakse hästi, kui külasse kolib uus naaber. Seda enam, et nüüd oli külaelanikeks punt noori mehi ühekorraga ning pealekauba tundus poiste käitumisest, et nad on alkoholi pruukinud.
Tähelepanelik mees ei hakanud pikalt aru pidama, seda enam, et tema suvilasse oli äsja keegi sisse murdnud. Nii andis ta politseile kahtlastest isikutest teada. Politsei tabas noormehed ühest mahajäetud majast. Selgus, et tegu on viie pärnakaga vanuses 15-21 eluaastat.
Asjaolusid selgitades jõuti kiiresti tõdemuseni, et osa noormehi on põhjust seostada nii sissemurdmises poodi kui ka tööriistavarguses. Lisaks kahtlustatakse osa neist mitmetes teisteski näiteks nii Harju- kui Pärnumaal toime pandud kuritegudes. Võru vallas toime pandud kuritegudes on kahtlustus esitatud kolmele alaealisele ja kahele täisealisele noormehele. Kohtu otsusel on neist neli noorukit ka vahi alla võetud.
Võru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk sõnas, et Kalevi tegutsemine on heaks õpikunäiteks, kuidas valvsus ümber toimuva suhtes aitab vargaid tabada, teinekord ka peletada. "Võõrastele tähelepanu pööramine, nende kõnetamine ja silmside annab juba iseenesest küllalt infot sellest, kellega võib tegu olla. Seda enam, et suure tõenäosusega ütleb nii mõnegi inimese sisetunne kohe ära, kui inimene kahtlaselt käitub või tema jutt ei klapi. Et Kalev andis oma tähelepanekutest kiiresti politseile teada, õnnestus meil sama väledalt kuritegudes kahtlustatavad noored kinni pidada," ütles Soekarusk.
Täna tunnustas Lõuna prefekt Tarmo Kohv tänukirja ja meenega Kalevit ning avaldas lootust, et tema eeskujul jagavad ka teised Võrumaa elanikud oma tähelepanekuid politseiga, et kodukant saaks turvalisem.
### Response:
Võrumaal aitas tähelepanelik mees tabada kuriteos kahtlustatavad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimekiri on tavapärasest pikem, kuna mänge on neli ning kõik mehed ei saa kogu laagrit kaasa teha.
Hetkel on teada, et väravavaht Mihkel Aksalu saab osaleda 1. juuni mängus Andorraga ning 4. juuni mängus Lätiga, muul ajal on ta seotud koduklubi kohtumistega. Teine puurilukk Richard Aland teeb kaasa vaid 29. mai matši Leeduga, vajadusel kaasatakse selleks mänguks ka U-21 väravavaht Matvei Igonen.
Pavel Londak, Andreas Vaikla, Enar Jääger, Taijo Teniste, Karol Mets ja Sander Puri jäävad koduklubi mängude tõttu eemale 29. mai matšist Leeduga.
Artur Pikk saab osaleda esimeses kahes mängus Leedu ja Andorraga. Lahkumismängu pidav Joel Lindpere on koondise laagris kolmes kohtumises, kus vastased on Leedu, Andorra ja Läti.
Eile operatsiooni läbinud Konstantin Vassiljevi liitumine sõltub taastumise kiirusest, kuid praegu on keskväljamaestro koosseisus. Frank Liivak ja Jan Kokla kutsuti koondisse kohtumisteks Leedu ja Andorraga, pärast mida otsustatakse nende võimalik kaasamine mängudeks Läti ja Portugaliga.
Perioodi viimaseks mänguks, kus Lissabonis kohtutakse Portugaliga, väheneb koondise nimekiri 20 mängijani.
Mai lõpus kogunevat koondist ootab 29. mail võõrsil ees Balti turniiri avakohtumine Leedu vastu. 1. juunil võõrustame Joel Lindpere lahkumismängus Andorrat ning 4. juunil on A. Le Coq Arenal Balti turniiri viimases mängus meie vastaseks Läti. 8. juunil kohtub koondis võõrsil Portugaliga.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoen Jalkapallokerho (FIN) 23/0
Richard Aland (15.03.1994) – Tallinna FC Flora 0/0
Pavel Londak (14.05.1980) – Rosenborg BK (NOR) 26/0
Marko Meerits (26.04.1992) – FC Emmen (NED) 3/0
Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE) 0/0
Kaitsjad
Nikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora 5/0
Enar Jääger (18.11.1984) – Vålerenga Fotball (NOR) 121/0
Markus Jürgenson (09.09.1987) – Tallinna FC Flora 7/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 42/2
Ragnar Klavan (30.10.1985) – FC Augsburg (GER) 109/3
Dmitri Kruglov (24.05.1984) – Tallinna FC Infonet 99/3
Artur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 13/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 5/0
Taijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 45/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Henri Anier (17.12.1990) – Dundee United (SCO) 25/6
Ilja Antonov (05.12.1992) – Tallinna FC Levadia 24/1
Aleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Infonet 97/0
Andre Frolov (18.04.1988) – Tallinna FC Flora 3/0
Maksim Gussev (20.07.1994) – Tallinna FC Flora 5/1
Ken Kallaste (31.08.1988) – Górnik Zabrze (POL) 24/0
Jan Kokla (29.05.1997) – Tallinna FC Flora 0/0
Frank Liivak (07.07.1996) – Alcobendas Sport (ESP) 3/0
Joel Lindpere (05.10.1981) – klubita 106/7
Pavel Marin (14.06.1995) – Tallinna FC Levadia 0/0
Karol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 26/0
Sander Puri (07.05.1988) – MFK Karvina (CZE) 66/4
Ats Purje (03.08.1985) – Nõmme Kalju FC 56/8
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Gabala FK (AZE) 50/9
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 87/21 | Magnus Pehrsson kutsus koondisesse 30 mängijat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimekiri on tavapärasest pikem, kuna mänge on neli ning kõik mehed ei saa kogu laagrit kaasa teha.
Hetkel on teada, et väravavaht Mihkel Aksalu saab osaleda 1. juuni mängus Andorraga ning 4. juuni mängus Lätiga, muul ajal on ta seotud koduklubi kohtumistega. Teine puurilukk Richard Aland teeb kaasa vaid 29. mai matši Leeduga, vajadusel kaasatakse selleks mänguks ka U-21 väravavaht Matvei Igonen.
Pavel Londak, Andreas Vaikla, Enar Jääger, Taijo Teniste, Karol Mets ja Sander Puri jäävad koduklubi mängude tõttu eemale 29. mai matšist Leeduga.
Artur Pikk saab osaleda esimeses kahes mängus Leedu ja Andorraga. Lahkumismängu pidav Joel Lindpere on koondise laagris kolmes kohtumises, kus vastased on Leedu, Andorra ja Läti.
Eile operatsiooni läbinud Konstantin Vassiljevi liitumine sõltub taastumise kiirusest, kuid praegu on keskväljamaestro koosseisus. Frank Liivak ja Jan Kokla kutsuti koondisse kohtumisteks Leedu ja Andorraga, pärast mida otsustatakse nende võimalik kaasamine mängudeks Läti ja Portugaliga.
Perioodi viimaseks mänguks, kus Lissabonis kohtutakse Portugaliga, väheneb koondise nimekiri 20 mängijani.
Mai lõpus kogunevat koondist ootab 29. mail võõrsil ees Balti turniiri avakohtumine Leedu vastu. 1. juunil võõrustame Joel Lindpere lahkumismängus Andorrat ning 4. juunil on A. Le Coq Arenal Balti turniiri viimases mängus meie vastaseks Läti. 8. juunil kohtub koondis võõrsil Portugaliga.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoen Jalkapallokerho (FIN) 23/0
Richard Aland (15.03.1994) – Tallinna FC Flora 0/0
Pavel Londak (14.05.1980) – Rosenborg BK (NOR) 26/0
Marko Meerits (26.04.1992) – FC Emmen (NED) 3/0
Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE) 0/0
Kaitsjad
Nikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora 5/0
Enar Jääger (18.11.1984) – Vålerenga Fotball (NOR) 121/0
Markus Jürgenson (09.09.1987) – Tallinna FC Flora 7/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 42/2
Ragnar Klavan (30.10.1985) – FC Augsburg (GER) 109/3
Dmitri Kruglov (24.05.1984) – Tallinna FC Infonet 99/3
Artur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 13/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 5/0
Taijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 45/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Henri Anier (17.12.1990) – Dundee United (SCO) 25/6
Ilja Antonov (05.12.1992) – Tallinna FC Levadia 24/1
Aleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Infonet 97/0
Andre Frolov (18.04.1988) – Tallinna FC Flora 3/0
Maksim Gussev (20.07.1994) – Tallinna FC Flora 5/1
Ken Kallaste (31.08.1988) – Górnik Zabrze (POL) 24/0
Jan Kokla (29.05.1997) – Tallinna FC Flora 0/0
Frank Liivak (07.07.1996) – Alcobendas Sport (ESP) 3/0
Joel Lindpere (05.10.1981) – klubita 106/7
Pavel Marin (14.06.1995) – Tallinna FC Levadia 0/0
Karol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 26/0
Sander Puri (07.05.1988) – MFK Karvina (CZE) 66/4
Ats Purje (03.08.1985) – Nõmme Kalju FC 56/8
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 4/0
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Gabala FK (AZE) 50/9
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 87/21
### Response:
Magnus Pehrsson kutsus koondisesse 30 mängijat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jõerüüt ütles intervjuus Vikerraadiole, et presidendikandidaatide otsimine on tema jaoks protsess, millega saab tähelepanu juhtida tähtsale küsimusele. "On suur viga, et Eestis pole presidendivalimised otsevalimised," rõhutas Jõerüüt.
See on Jõerüüdi sõnul küll vana teema ja selle üle võib palju poolt- ja vastuargumente õhku visata, kuid põhiseaduse esimene paragrahv ütleb, et kõrgeima võimu kandja on Eestis rahvas.
Jõerüüt selgitas, et riigikogu valimistel, kohalikel valimistel ja europarlamendisaadikute valimisel ongi rahvas kogu aeg aktiivses rollis.
"Ainuke niisugune suur valimine, mis puudutab tervet Eestit ja kus terve rahvas kaasa ei löö ehk kõrgema võimu kandja on sellest protsessist mingil määral eemaldatud, on riigipea valimine," selgitas Jõerüüt oma seisukohta.
Ohtu presidendi otsevalimise puhul parlamentaarsele demokraatiale ta ei näe ja soovitas Soome suunas vaadata, mis on aegade jooksul olnud meile eeskujuriik.
"Seal valitakse presidenti otsevalimistel juba 1993. aastast alates. Soome on põhiseaduse järgi endiselt parlamentaarne demokraatia. Me ei ole näinud ühtegi kuritarvitust või nihet meie poliitilises kontekstis Soome puhul nende kolme otsevalitud presidendi puhul," lisas Jõerüüti.
Intervjuud, kus Jõerüüt kinnitas muu hulgas, et teeks presidendina valitsuse moodustamise ettepaneku esimesena alati valimiste võitjaerakonnale ning kus ta avaldas toetust Eesti pürgimisel ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, kuula siit: | Jaak Jõerüüt: on viga, et Eestis ei valita presidenti otse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jõerüüt ütles intervjuus Vikerraadiole, et presidendikandidaatide otsimine on tema jaoks protsess, millega saab tähelepanu juhtida tähtsale küsimusele. "On suur viga, et Eestis pole presidendivalimised otsevalimised," rõhutas Jõerüüt.
See on Jõerüüdi sõnul küll vana teema ja selle üle võib palju poolt- ja vastuargumente õhku visata, kuid põhiseaduse esimene paragrahv ütleb, et kõrgeima võimu kandja on Eestis rahvas.
Jõerüüt selgitas, et riigikogu valimistel, kohalikel valimistel ja europarlamendisaadikute valimisel ongi rahvas kogu aeg aktiivses rollis.
"Ainuke niisugune suur valimine, mis puudutab tervet Eestit ja kus terve rahvas kaasa ei löö ehk kõrgema võimu kandja on sellest protsessist mingil määral eemaldatud, on riigipea valimine," selgitas Jõerüüt oma seisukohta.
Ohtu presidendi otsevalimise puhul parlamentaarsele demokraatiale ta ei näe ja soovitas Soome suunas vaadata, mis on aegade jooksul olnud meile eeskujuriik.
"Seal valitakse presidenti otsevalimistel juba 1993. aastast alates. Soome on põhiseaduse järgi endiselt parlamentaarne demokraatia. Me ei ole näinud ühtegi kuritarvitust või nihet meie poliitilises kontekstis Soome puhul nende kolme otsevalitud presidendi puhul," lisas Jõerüüti.
Intervjuud, kus Jõerüüt kinnitas muu hulgas, et teeks presidendina valitsuse moodustamise ettepaneku esimesena alati valimiste võitjaerakonnale ning kus ta avaldas toetust Eesti pürgimisel ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, kuula siit:
### Response:
Jaak Jõerüüt: on viga, et Eestis ei valita presidenti otse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esialgsetel andmetel oli maavärina epitsenter Tokyost põhjas ning tunnistajate sõnul oli pealinnas tunda majade rappumist, vahendas Reuters.
Rahvusringhäälingu NHK teatel mingite purustuste kohta andmeid veel pole ning tsunamihoiatust pole antud. | Tokyo lähistel leidis aset maavärin | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esialgsetel andmetel oli maavärina epitsenter Tokyost põhjas ning tunnistajate sõnul oli pealinnas tunda majade rappumist, vahendas Reuters.
Rahvusringhäälingu NHK teatel mingite purustuste kohta andmeid veel pole ning tsunamihoiatust pole antud.
### Response:
Tokyo lähistel leidis aset maavärin |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teiste tähtsate teemade seas räägib jalgpalliliidu president Aivar Pohlak kohaliku harrastusjalgpalli tulevikust.
Eesti klubidest astuvad konverentsil üles Tartu JK Welco ning Raasiku FC Joker. Põneva infoga viib klubid kurssi SA Eesti Antidoping esindaja Elina Kivinukk. Sõna saab EJL-i kohtunike osakonna spetsialist Neeme Neemlaid ning autasustatakse ka Eesti parimat harrastusjalgpalliklubi.
Harrastusjalgpalli konverentsile kutsutud klubid peavad end hiljemalt 26. maiks registreerima e-posti aadressil [email protected]. Konverentsile järgneb A-koondise Balti turniiri kohtumine Eesti – Läti, mis algab kell 19.00. | Eesti - Läti mängu eel toimub harrastusjalgpalli konverents | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teiste tähtsate teemade seas räägib jalgpalliliidu president Aivar Pohlak kohaliku harrastusjalgpalli tulevikust.
Eesti klubidest astuvad konverentsil üles Tartu JK Welco ning Raasiku FC Joker. Põneva infoga viib klubid kurssi SA Eesti Antidoping esindaja Elina Kivinukk. Sõna saab EJL-i kohtunike osakonna spetsialist Neeme Neemlaid ning autasustatakse ka Eesti parimat harrastusjalgpalliklubi.
Harrastusjalgpalli konverentsile kutsutud klubid peavad end hiljemalt 26. maiks registreerima e-posti aadressil [email protected]. Konverentsile järgneb A-koondise Balti turniiri kohtumine Eesti – Läti, mis algab kell 19.00.
### Response:
Eesti - Läti mängu eel toimub harrastusjalgpalli konverents |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toto Cutugno on niinimetatud "tõelise itaallase" kehastus. Tema laulud on maailmas enim mängitud ning just Ida-Euroopas on ta saavutanud erilise staatuse – Toto Cutugno laulud murdsid end nõukogude perioodil raudse eesriide taha ja tekitasid tunde tõelisest vabadusest. Kes meist ei suudaks peast laulda Toto Cutugno kõige suuremat hitti "L´italiano" või ümiseda kaasa "Serenata" , "Solo Noi", "Donna, Donna Mia" refrääne.
Toto Cutugno on meediaga suheldes tagasihoidlik ja väldib pikki intervjuusid. Laulja sõnul on ta kogu oma elu kirja pannud lauludesse ja tal ei ole vaja rohkem endast rääkida. Küll aga on Toto parandamatu romantik ja väga spontaanne, mistõttu võib juhtuda, et keset kontserti tuleb mees rahva sekka, laulab koos oma fännidega ja jagab neile kallistusi ning autogramme.
Toto Cutugno tuleb juba vähem kui kolme nädala pärast, mil kuurortlinnas Haapsalus toimuvad järjekordsed Itaalia kultuuri- ja veinipäevad. Igal aastal külastavad üritust tuhanded Itaalia kultuuri austajad nii Eestist kui ka välismaalt. Toto Cutugno toob endaga kaasa ligi 20 tippmuusikut ja meeskonnaliiget, garanteerides Haapsalu Piiskopilinnuses emotsionaalse ja kõrgetasemelise muusikaelamuse.
Viimased piletid 4. juunil ainsale Baltikumis toimuvale Toto Cutugno kontserdile on saadaval monstermusic.ee/toto ja Piletilevis. Väravad avatakse juba kell 16:00, et kõik kontserdikülastajad jõuaksid õigeaegselt kohtadele. | Toto Cutugno teeb Haapsalu piiskopilinnuses pärast kümmet aastat taas ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toto Cutugno on niinimetatud "tõelise itaallase" kehastus. Tema laulud on maailmas enim mängitud ning just Ida-Euroopas on ta saavutanud erilise staatuse – Toto Cutugno laulud murdsid end nõukogude perioodil raudse eesriide taha ja tekitasid tunde tõelisest vabadusest. Kes meist ei suudaks peast laulda Toto Cutugno kõige suuremat hitti "L´italiano" või ümiseda kaasa "Serenata" , "Solo Noi", "Donna, Donna Mia" refrääne.
Toto Cutugno on meediaga suheldes tagasihoidlik ja väldib pikki intervjuusid. Laulja sõnul on ta kogu oma elu kirja pannud lauludesse ja tal ei ole vaja rohkem endast rääkida. Küll aga on Toto parandamatu romantik ja väga spontaanne, mistõttu võib juhtuda, et keset kontserti tuleb mees rahva sekka, laulab koos oma fännidega ja jagab neile kallistusi ning autogramme.
Toto Cutugno tuleb juba vähem kui kolme nädala pärast, mil kuurortlinnas Haapsalus toimuvad järjekordsed Itaalia kultuuri- ja veinipäevad. Igal aastal külastavad üritust tuhanded Itaalia kultuuri austajad nii Eestist kui ka välismaalt. Toto Cutugno toob endaga kaasa ligi 20 tippmuusikut ja meeskonnaliiget, garanteerides Haapsalu Piiskopilinnuses emotsionaalse ja kõrgetasemelise muusikaelamuse.
Viimased piletid 4. juunil ainsale Baltikumis toimuvale Toto Cutugno kontserdile on saadaval monstermusic.ee/toto ja Piletilevis. Väravad avatakse juba kell 16:00, et kõik kontserdikülastajad jõuaksid õigeaegselt kohtadele.
### Response:
Toto Cutugno teeb Haapsalu piiskopilinnuses pärast kümmet aastat taas ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Heitealade Balti maavõistlusel võisteldakse kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes U-18, U-20, U-23 ja täiskasvanute vanuseklassides. Igal alal ja igas vanuseklassis osalevad koondised ühe sportlasega.
Eesti heitealade koondisele tõid esikoha ja pälvisid Balti meistritiitli naiste kettaheites Kätlin Tõllasson (isiklik rekord 54.27), naiste vasaraheites Ellina Anissimova (59.15) ning naiste odaviskes Liina Laasma (56.00). Meeste arvestuses tõi koondisele maksimumpunktid Ergo Tamm odaviskes (isiklik rekord 69.15).
Noorte vanuseklassides võidutsesid Jander Heil juunioride kettaheites (56.46), Kätlin Piirimäe U-23 kuulitõukes (15.43), Rael Kalda juunioride vasaraheites (51.97) ning neidude odaviske kõikides vanuseklassides vastavalt Marcella Liiv (U-23 – 49.12), Mirell Luik (U-20 – isiklik rekord 52.68) ning Laura Trašanov (U-18 – 45.79).
Jander Heil täitis ühtlasi kettaheites ka tänavu Poolas toimuva U-20 MM-normatiivi (55.00). Kuulitõukes on Heilil U-20 MM-norm juba varem täidetud. Ka Mirell Luige tulemus ületas U-20 MM-normatiivi (49.50), kuid sellest on Luik tänavu juba korra varemgi jagu saanud.
Lisaks täitis odaviskes Kiur Kalme tänavu Gruusias toimuva U18 EM normatiivi (64.00) visates uueks isiklikuks rekordiks 65.54 ning saavutades 2 koha.
Eesti koondis kogus kokku 26231 punkti, Leedu heitjad said teise koha 25964 punktiga ning kolmandaks jäid lätlased 25586 punktiga. Balti heitealade maavõistlust on peetud alates 2010. aastast ning seni pole lõunanaabrid Eesti koondisest jagu saanud. | Eesti koondis võitis Leedus Balti heitealade maavõistluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Heitealade Balti maavõistlusel võisteldakse kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes U-18, U-20, U-23 ja täiskasvanute vanuseklassides. Igal alal ja igas vanuseklassis osalevad koondised ühe sportlasega.
Eesti heitealade koondisele tõid esikoha ja pälvisid Balti meistritiitli naiste kettaheites Kätlin Tõllasson (isiklik rekord 54.27), naiste vasaraheites Ellina Anissimova (59.15) ning naiste odaviskes Liina Laasma (56.00). Meeste arvestuses tõi koondisele maksimumpunktid Ergo Tamm odaviskes (isiklik rekord 69.15).
Noorte vanuseklassides võidutsesid Jander Heil juunioride kettaheites (56.46), Kätlin Piirimäe U-23 kuulitõukes (15.43), Rael Kalda juunioride vasaraheites (51.97) ning neidude odaviske kõikides vanuseklassides vastavalt Marcella Liiv (U-23 – 49.12), Mirell Luik (U-20 – isiklik rekord 52.68) ning Laura Trašanov (U-18 – 45.79).
Jander Heil täitis ühtlasi kettaheites ka tänavu Poolas toimuva U-20 MM-normatiivi (55.00). Kuulitõukes on Heilil U-20 MM-norm juba varem täidetud. Ka Mirell Luige tulemus ületas U-20 MM-normatiivi (49.50), kuid sellest on Luik tänavu juba korra varemgi jagu saanud.
Lisaks täitis odaviskes Kiur Kalme tänavu Gruusias toimuva U18 EM normatiivi (64.00) visates uueks isiklikuks rekordiks 65.54 ning saavutades 2 koha.
Eesti koondis kogus kokku 26231 punkti, Leedu heitjad said teise koha 25964 punktiga ning kolmandaks jäid lätlased 25586 punktiga. Balti heitealade maavõistlust on peetud alates 2010. aastast ning seni pole lõunanaabrid Eesti koondisest jagu saanud.
### Response:
Eesti koondis võitis Leedus Balti heitealade maavõistluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neymar alustas hooaega plahvatuslikult, kuid uue aastanumbri sees ei olnud tema numbrid enam nii säravad. Barcelona viimases 17 liigamängus jäi Neymaril värav löömata kümnes.
„Mulle meeldib oma rekordeid ja statistikat parandada,“ ütles 24-aastane brasiillane väljaandele Globo Esporte. „Ma tahan oma mängu iga päevaga paremaks muuta. Sellegipoolest olen ma uhke võidetud liigatiitli üle. Ma pean õnnitlema oma meeskonnakaaslasi, sest tiitlivõit oli raske.“
Sellel hooajal koguni 40 liigaväravat löönud Neymari ründekaaslane Luis Suarez sai enda valdusesse Hispaania liiga parima väravaküti tiitli.
„Luis Suarez on suurepärane mängija,“ lisas Neymar. „Ta ei löö mitte ainult väravaid, vaid juhib ka mängu. Ta on hea meeskonnakaaslane ja ühtlasi ka hea sõber ning mul on tema üle väga hea meel. Me peame võimalikult palju aitama, et ta võiks parima väravaküti tiitli iga hooaeg võita.“
„Meie edu peamiseks aspektiks on meeskonnavaim ja õnn, mida me tunneme üksteist aidates,“ lõpetas Neymar. | Neymar: see ei olnud mu parim hooaeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neymar alustas hooaega plahvatuslikult, kuid uue aastanumbri sees ei olnud tema numbrid enam nii säravad. Barcelona viimases 17 liigamängus jäi Neymaril värav löömata kümnes.
„Mulle meeldib oma rekordeid ja statistikat parandada,“ ütles 24-aastane brasiillane väljaandele Globo Esporte. „Ma tahan oma mängu iga päevaga paremaks muuta. Sellegipoolest olen ma uhke võidetud liigatiitli üle. Ma pean õnnitlema oma meeskonnakaaslasi, sest tiitlivõit oli raske.“
Sellel hooajal koguni 40 liigaväravat löönud Neymari ründekaaslane Luis Suarez sai enda valdusesse Hispaania liiga parima väravaküti tiitli.
„Luis Suarez on suurepärane mängija,“ lisas Neymar. „Ta ei löö mitte ainult väravaid, vaid juhib ka mängu. Ta on hea meeskonnakaaslane ja ühtlasi ka hea sõber ning mul on tema üle väga hea meel. Me peame võimalikult palju aitama, et ta võiks parima väravaküti tiitli iga hooaeg võita.“
„Meie edu peamiseks aspektiks on meeskonnavaim ja õnn, mida me tunneme üksteist aidates,“ lõpetas Neymar.
### Response:
Neymar: see ei olnud mu parim hooaeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidu kaitsmine võib eestlastel aga kodusel tuuril raskeks kujuneda, sest kohal on koguni neli UCI pro-kontinentaal taseme meeskonda, lisaks veel üheksa tugevat kontinentaaltaseme tiimi ja kolm rahvuskoondist.
Eesti koondise esinumbriks on eelmise aasta Tour of Estonia võitja Martin Laas, kes igapäevaselt teenib leiba Delko–Marseille Provence KTM nimelises profiklubis, kuid varus on ka 2013. aasta võitja, Cofidise rattur Gert Jõeäär. „Martin Laasi hooaeg on olnud keeruline, ta pole saanud vigastuse tõttu korralikult treenida. Tuleb Tour of Estoniale põhimõtteliselt viienädalase ettevalmistuse pealt ja seetõttu on tema vorm küsimärk,“ rääkis koondise peatreener Jaan Kirsipuu.
„Gert Jõeäär palus end varusse lisada. Kui ta pääseb Belgia velotuuri sõitma, siis teda meeskonnas Tour of Estonia ajaks pole. Kui sinna ei pääse, siis tuleb sõitma,“ lisas Kirsipuu.
Esimest aastat Tour of Estonial koondise peatreeneri rolli täitev rattalegend Kirsipuu arvas, et Eesti meeskonnal on pigem üllataja roll. „Neli tugevat profitiimi on need, kes võtavad sõidus vastutuse. Meie püüame pigem jälgida sõidu kulgu ja üllatada. Eelmisel aastal võitis Eesti koondis tuuri autsiderina, sel aastal oleme veel rohkem autsiderid,“ rääkis ta.
Kirsipuu lisas, et teised meeskonnad teavad kindlasti tiitlikaitsjat Martin Laasi, kuid ülejäänud U-23 tiimil baseeruv eestlaste tiim on neile suhteliselt tundmatu. See aga ei tähenda, et meeskonnas poleks teisi üllatusvõimelisi mehi. Ta tõi välja, et heas vormis on näiteks ka Norman Vahtra ja Karl Patrick Lauk ning et meeskonna tegelik esinumber selgub alles sõidu käigus.
Eeldatavat neli kõige tugevamt profitiimi on poolakate CCC Sprandi Polkowice, venelaste Gazprom-Rusvelo, kes praegu osaleb ühe koosseisuga ka Giro d’Italial. Lisaks neile kahele eelmiselgi aastal osalenud USA-s baseeruv diabeetikutest koosnev Novo Nordisk ja teine Poola profitiim Verva Activejet Pro Cycling Team.
„Tõenäoliselt põhjus, miks meil on õnnestunud sellel aastal nii head tiimid Eestisse tuua, peitub paljus ka UCI uues reitingusüsteemis,“ selgitas võistluste direktor Indrek Kelk meeskondade nimekirja. „Kui varasemalt ei saanud Tour of Estonia eest punkte Maailma tuuri tabelisse, vaid ainult Euroopa tuuri arvestusse, siis nüüd kehtib üks ühtne tabel ja Tour of Estonia kui esimese kategooria UCI velotuur on seetõttu ka tugevamate tiimide jaoks atraktiivsem võistlus, kust saab väärt punkte."
Lisaks Eesti meeskonnale on eeldatavasti stardis veel kaks eestlast. Mihkel Räim on üles antud Iisraeli tiimi Cycling Academy Team koosseisus ja Peeter Pruus on lätlaste Rietumu-Delfin nimekirjas.
Sarnaselt paarile viimasele aastale toimub Tour of Estonia kahel päeval. Reedel, 27. mail sõidetakse Tallinn-Tartu 190 km pikkune esimene. etapp, mis sel aastal on täpselt sama nagu 2014. aastal. Tour of Estonia võitja selgub laupäeval, 28. mail, kui sõidetakse vaatemänguline Tartu GP otse linna südames.
Erinevalt varasematest aastatest on Tartu GP rada seekord pisut kompaktsem ja välja on jäänud paarikilomeetrine lõik raja lõpuosast, mis kulges Tartu tööstuspiirkonnas Sepa tänaval ja Ropka teed pidi.
„See võib raja isegi raskemaks teha, kuna Jakobi ja Vanemuise mäe tõusud jõuvad kiiremini kätte. Kuna sõidetakse rohkem ringe, siis on ka tõusukilomeetreid rohkem,“ kommenteeris rajamuudatust Kirsipuu.
Tour of Estoniale järgneb pühapäeval, 29. mail Ida-Euroopa suurim rattafestival 35. Tartu Rattaralli, kus ka kolmekordne võitja Kirsipuu plaanib starti tulla. Lisaks temale on Rattaralli stardis ka mitmed teised eelmisel kahel päeval joonel olnud profiratturid Eestist ja mujalt.
35. Tartu Rattarallile on viimastel andmetel nime kirja pannud juba üle 3200 ratturi. Seejuures on soodusregistreerimine avatud veel kuni selle reedeni. Valikus on nii 135 km kui ka 56 km pikkune distants. | Eesti meeskond läheb Tour of Estoniale tiitlit kaitsma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidu kaitsmine võib eestlastel aga kodusel tuuril raskeks kujuneda, sest kohal on koguni neli UCI pro-kontinentaal taseme meeskonda, lisaks veel üheksa tugevat kontinentaaltaseme tiimi ja kolm rahvuskoondist.
Eesti koondise esinumbriks on eelmise aasta Tour of Estonia võitja Martin Laas, kes igapäevaselt teenib leiba Delko–Marseille Provence KTM nimelises profiklubis, kuid varus on ka 2013. aasta võitja, Cofidise rattur Gert Jõeäär. „Martin Laasi hooaeg on olnud keeruline, ta pole saanud vigastuse tõttu korralikult treenida. Tuleb Tour of Estoniale põhimõtteliselt viienädalase ettevalmistuse pealt ja seetõttu on tema vorm küsimärk,“ rääkis koondise peatreener Jaan Kirsipuu.
„Gert Jõeäär palus end varusse lisada. Kui ta pääseb Belgia velotuuri sõitma, siis teda meeskonnas Tour of Estonia ajaks pole. Kui sinna ei pääse, siis tuleb sõitma,“ lisas Kirsipuu.
Esimest aastat Tour of Estonial koondise peatreeneri rolli täitev rattalegend Kirsipuu arvas, et Eesti meeskonnal on pigem üllataja roll. „Neli tugevat profitiimi on need, kes võtavad sõidus vastutuse. Meie püüame pigem jälgida sõidu kulgu ja üllatada. Eelmisel aastal võitis Eesti koondis tuuri autsiderina, sel aastal oleme veel rohkem autsiderid,“ rääkis ta.
Kirsipuu lisas, et teised meeskonnad teavad kindlasti tiitlikaitsjat Martin Laasi, kuid ülejäänud U-23 tiimil baseeruv eestlaste tiim on neile suhteliselt tundmatu. See aga ei tähenda, et meeskonnas poleks teisi üllatusvõimelisi mehi. Ta tõi välja, et heas vormis on näiteks ka Norman Vahtra ja Karl Patrick Lauk ning et meeskonna tegelik esinumber selgub alles sõidu käigus.
Eeldatavat neli kõige tugevamt profitiimi on poolakate CCC Sprandi Polkowice, venelaste Gazprom-Rusvelo, kes praegu osaleb ühe koosseisuga ka Giro d’Italial. Lisaks neile kahele eelmiselgi aastal osalenud USA-s baseeruv diabeetikutest koosnev Novo Nordisk ja teine Poola profitiim Verva Activejet Pro Cycling Team.
„Tõenäoliselt põhjus, miks meil on õnnestunud sellel aastal nii head tiimid Eestisse tuua, peitub paljus ka UCI uues reitingusüsteemis,“ selgitas võistluste direktor Indrek Kelk meeskondade nimekirja. „Kui varasemalt ei saanud Tour of Estonia eest punkte Maailma tuuri tabelisse, vaid ainult Euroopa tuuri arvestusse, siis nüüd kehtib üks ühtne tabel ja Tour of Estonia kui esimese kategooria UCI velotuur on seetõttu ka tugevamate tiimide jaoks atraktiivsem võistlus, kust saab väärt punkte."
Lisaks Eesti meeskonnale on eeldatavasti stardis veel kaks eestlast. Mihkel Räim on üles antud Iisraeli tiimi Cycling Academy Team koosseisus ja Peeter Pruus on lätlaste Rietumu-Delfin nimekirjas.
Sarnaselt paarile viimasele aastale toimub Tour of Estonia kahel päeval. Reedel, 27. mail sõidetakse Tallinn-Tartu 190 km pikkune esimene. etapp, mis sel aastal on täpselt sama nagu 2014. aastal. Tour of Estonia võitja selgub laupäeval, 28. mail, kui sõidetakse vaatemänguline Tartu GP otse linna südames.
Erinevalt varasematest aastatest on Tartu GP rada seekord pisut kompaktsem ja välja on jäänud paarikilomeetrine lõik raja lõpuosast, mis kulges Tartu tööstuspiirkonnas Sepa tänaval ja Ropka teed pidi.
„See võib raja isegi raskemaks teha, kuna Jakobi ja Vanemuise mäe tõusud jõuvad kiiremini kätte. Kuna sõidetakse rohkem ringe, siis on ka tõusukilomeetreid rohkem,“ kommenteeris rajamuudatust Kirsipuu.
Tour of Estoniale järgneb pühapäeval, 29. mail Ida-Euroopa suurim rattafestival 35. Tartu Rattaralli, kus ka kolmekordne võitja Kirsipuu plaanib starti tulla. Lisaks temale on Rattaralli stardis ka mitmed teised eelmisel kahel päeval joonel olnud profiratturid Eestist ja mujalt.
35. Tartu Rattarallile on viimastel andmetel nime kirja pannud juba üle 3200 ratturi. Seejuures on soodusregistreerimine avatud veel kuni selle reedeni. Valikus on nii 135 km kui ka 56 km pikkune distants.
### Response:
Eesti meeskond läheb Tour of Estoniale tiitlit kaitsma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pendre hakkas kohtunikuametit pidama juba 1943. aastal, kui veel ise tõsiselt võistlussporti harrastas. Ta oli Eesti meister 400 meetri tõkkejooksus (1948) ja Kalevi meeskonna koosseisus neljakordne Eesti meister teatejooksudes (1947-1949). Rahvuskategooria kohtunikuks sai Ilmar Pendre 1967. aastal ning omas kehtivat kohtunikulitsentsi kuni surmani, andes panuse 1445 võistluse läbiviimisel.
Spordiga olid seotud ka peaaegu kõik Ilmar Pendre elu jooksul peetud ametid. Ta töötas Kalevi Spordikooli õpetaja ja treenerina, Tallinna Polütehnilise Instituudi Spordibaaside juhatajana ja Tallinna Taksopargi spordiklubi Tempo esimehena. Pensionipõlve pidades lõi Ilmar Pendre usinalt kaasa spordiveteranide tegemistes, võttes muuhulgas enda peale spordiveteranide haudade eest hoolitsemise Tallinna kalmistutel.
Suure spordiajaloo huvilise ja talletajana tunnistati ta 2015. aastal Eesti Spordimuuseumi teatmematerjalide kogumise võistluse võitjaks. Ilmar Pendret on tunnustatud Spordiselts Kalevi auliikmeks nimetamisega 1972. aastal ning Eesti Kergejõustikuliidu teeneteplaadiga tema 90. sünnipäeva puhul.
Ilmar Pendre matusetalitus on 19. mail kell 15 Tallinna Jaani kirikus, ärasaatmine Rahumäe kalmistul. | Lahkus teenekas kergejõustikukohtunik Ilmar Pendre | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pendre hakkas kohtunikuametit pidama juba 1943. aastal, kui veel ise tõsiselt võistlussporti harrastas. Ta oli Eesti meister 400 meetri tõkkejooksus (1948) ja Kalevi meeskonna koosseisus neljakordne Eesti meister teatejooksudes (1947-1949). Rahvuskategooria kohtunikuks sai Ilmar Pendre 1967. aastal ning omas kehtivat kohtunikulitsentsi kuni surmani, andes panuse 1445 võistluse läbiviimisel.
Spordiga olid seotud ka peaaegu kõik Ilmar Pendre elu jooksul peetud ametid. Ta töötas Kalevi Spordikooli õpetaja ja treenerina, Tallinna Polütehnilise Instituudi Spordibaaside juhatajana ja Tallinna Taksopargi spordiklubi Tempo esimehena. Pensionipõlve pidades lõi Ilmar Pendre usinalt kaasa spordiveteranide tegemistes, võttes muuhulgas enda peale spordiveteranide haudade eest hoolitsemise Tallinna kalmistutel.
Suure spordiajaloo huvilise ja talletajana tunnistati ta 2015. aastal Eesti Spordimuuseumi teatmematerjalide kogumise võistluse võitjaks. Ilmar Pendret on tunnustatud Spordiselts Kalevi auliikmeks nimetamisega 1972. aastal ning Eesti Kergejõustikuliidu teeneteplaadiga tema 90. sünnipäeva puhul.
Ilmar Pendre matusetalitus on 19. mail kell 15 Tallinna Jaani kirikus, ärasaatmine Rahumäe kalmistul.
### Response:
Lahkus teenekas kergejõustikukohtunik Ilmar Pendre |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste 4x100 meetri vabaujumises püstitas koondis koosseisus Ralf Tribuntsov, Andri Aedma, Kregor Zirk ja Pjotr Degtjarjov ajaga 3.20,52 Eesti rekordi, eelmisest rekordist ujuti kiiremini 97 sajandiksekundi võrra. Sellegipoolest jäädi eelujumises 15 riigi konkurentsis viimasele kohale.
Meeste 100 meetri rinnuliujumises püstitas Martin Allikvee uue isikliku tippmargi 1.01,60 ning sai sellega 19. koha. Poolfinaali oleks viinud vaid ühe sajandiksekundi võrra kiirem tulemus.
100 meetri rinnuliujumises olid võistlustules veel Martin Liivamägi, kes läbis distantsi 1.02,05-ga ja oli kokkuvõttes 27. Martti Aljand (1.02,67) ujus 40. ja Filipp Provorkov (1.03,46) 49. aja.
Daniel Zaitsev püstitas 50 meetri liblikujumises isikliku rekordi, läbides distantsi 24,32-ga. Kokkuvõttes andis see Zaitsevile 19. koha. Õhtusest poolfinaalist jäi puudu 3 sajandikku. Kregor Zirk läbis distantsi ajaga 24,61 ja oli kokkuvõttes 28. Arkadi Kalinovski (25,32) näitas 52. aega.
Naiste 200 meetri seliliujumises oli stardis kaks eestlannat. Alina Kendzior läbis distantsi ajaga 2.16,58 ja oli üldarvestuses 23. Kätlin Sepp (2.22,67) oli kokkuvõttes 32.
Margaret Markvardt püstitas 50 meetri liblikujumises ajaga 28,11 isikliku rekordi. Oma eelnevat tippmarki 15 sajandiku võrra parandanud Markvardt sai sellega oma eelujumises kolmanda koha, kaotades võitjale kümne sajandikuga. Üldkokkuvõttes lõpetas Markvardt 42. kohal.
Meeste 100 meetri seliliujumises püstitasid uue tippmargi Karl Johann Luht ja Endri Vinter. Vinter ujus uueks isiklikuks rekordiks 56,80, parandades eelmist rekordit peaaegu sekundi võrra. Tulemus andis Vinterile eelvõistlusel 42. koha. Karl Johann Luht lõpetas temast neli sajandikku varem, mis tähendab talle samuti isiklikku tippmarki, kokkuvõttes oli Luht 39.
Eelmisel aastal 100 meetri seliliujumises Eesti rekordi 55,03 ujunud Ralf Tribuntsovi ajaks jäi Londonis 55,92, mis andis kokkuvõttes 27. koha.
Naiste 4x100 meetri vabaujumise koondis koosseisus Kertu Ly Alnek, Tess Grossmann, Margaret Markvardt ning Alina Kendzior ujus aja 3.50,90, mis andis 15 naiskonna konkurentsis 13. koha. Eesti rekordist jäi naiskonda lahutama kolm ja pool sekundit. | Eesti koondis püstitas EM-il 4x100 meetri vabaujumises Eesti rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste 4x100 meetri vabaujumises püstitas koondis koosseisus Ralf Tribuntsov, Andri Aedma, Kregor Zirk ja Pjotr Degtjarjov ajaga 3.20,52 Eesti rekordi, eelmisest rekordist ujuti kiiremini 97 sajandiksekundi võrra. Sellegipoolest jäädi eelujumises 15 riigi konkurentsis viimasele kohale.
Meeste 100 meetri rinnuliujumises püstitas Martin Allikvee uue isikliku tippmargi 1.01,60 ning sai sellega 19. koha. Poolfinaali oleks viinud vaid ühe sajandiksekundi võrra kiirem tulemus.
100 meetri rinnuliujumises olid võistlustules veel Martin Liivamägi, kes läbis distantsi 1.02,05-ga ja oli kokkuvõttes 27. Martti Aljand (1.02,67) ujus 40. ja Filipp Provorkov (1.03,46) 49. aja.
Daniel Zaitsev püstitas 50 meetri liblikujumises isikliku rekordi, läbides distantsi 24,32-ga. Kokkuvõttes andis see Zaitsevile 19. koha. Õhtusest poolfinaalist jäi puudu 3 sajandikku. Kregor Zirk läbis distantsi ajaga 24,61 ja oli kokkuvõttes 28. Arkadi Kalinovski (25,32) näitas 52. aega.
Naiste 200 meetri seliliujumises oli stardis kaks eestlannat. Alina Kendzior läbis distantsi ajaga 2.16,58 ja oli üldarvestuses 23. Kätlin Sepp (2.22,67) oli kokkuvõttes 32.
Margaret Markvardt püstitas 50 meetri liblikujumises ajaga 28,11 isikliku rekordi. Oma eelnevat tippmarki 15 sajandiku võrra parandanud Markvardt sai sellega oma eelujumises kolmanda koha, kaotades võitjale kümne sajandikuga. Üldkokkuvõttes lõpetas Markvardt 42. kohal.
Meeste 100 meetri seliliujumises püstitasid uue tippmargi Karl Johann Luht ja Endri Vinter. Vinter ujus uueks isiklikuks rekordiks 56,80, parandades eelmist rekordit peaaegu sekundi võrra. Tulemus andis Vinterile eelvõistlusel 42. koha. Karl Johann Luht lõpetas temast neli sajandikku varem, mis tähendab talle samuti isiklikku tippmarki, kokkuvõttes oli Luht 39.
Eelmisel aastal 100 meetri seliliujumises Eesti rekordi 55,03 ujunud Ralf Tribuntsovi ajaks jäi Londonis 55,92, mis andis kokkuvõttes 27. koha.
Naiste 4x100 meetri vabaujumise koondis koosseisus Kertu Ly Alnek, Tess Grossmann, Margaret Markvardt ning Alina Kendzior ujus aja 3.50,90, mis andis 15 naiskonna konkurentsis 13. koha. Eesti rekordist jäi naiskonda lahutama kolm ja pool sekundit.
### Response:
Eesti koondis püstitas EM-il 4x100 meetri vabaujumises Eesti rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid graveeringuga hinnalise käekella ning puhkusepaketi Riiga.
Aasta vanemuislast valiti kolmeteistkümnendat aastat, valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast, teine nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hääletusel.
Veel anti välja 22 eriauhinda, mille laureaadid selgusid osakonnasiseste hääletuste tulemusena. Eriauhindade seas olid puhkepaketid erinevais tervisekeskustes, kinkekaardid, kinkekorvid jpm.
Lavajõudude seast pälvisid kolleegide tunnustuse Piret Laurimaa, Heimo Hodanjonok, German Javier Gholami Torres-Pardo, Alo Kurvits, Oliver Timmusk ja Amy Louise Bowring.
Väljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Tõnis Järs, Katrin Nigumann, Indrek Ots, Kai Vahter, Mart Visnapuu, Karl Künnapuu, Kai Kihno, Even Poltan, Karina Köörna, Kädi Jakobson, Helje Kollom, Kai Rohejärv, Margus Riimaa, Anne-Ly Soo, Erle Vannus, Kairi Laur. | Aasta vanemuislasteks valiti Kärt Tammjärv ja Liis Noorkõiv | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mõlemad laureaadid graveeringuga hinnalise käekella ning puhkusepaketi Riiga.
Aasta vanemuislast valiti kolmeteistkümnendat aastat, valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast, teine nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hääletusel.
Veel anti välja 22 eriauhinda, mille laureaadid selgusid osakonnasiseste hääletuste tulemusena. Eriauhindade seas olid puhkepaketid erinevais tervisekeskustes, kinkekaardid, kinkekorvid jpm.
Lavajõudude seast pälvisid kolleegide tunnustuse Piret Laurimaa, Heimo Hodanjonok, German Javier Gholami Torres-Pardo, Alo Kurvits, Oliver Timmusk ja Amy Louise Bowring.
Väljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Tõnis Järs, Katrin Nigumann, Indrek Ots, Kai Vahter, Mart Visnapuu, Karl Künnapuu, Kai Kihno, Even Poltan, Karina Köörna, Kädi Jakobson, Helje Kollom, Kai Rohejärv, Margus Riimaa, Anne-Ly Soo, Erle Vannus, Kairi Laur.
### Response:
Aasta vanemuislasteks valiti Kärt Tammjärv ja Liis Noorkõiv |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poisi seisund on väidetavalt eluohtlik. Politsei sõnul uurib juhtunut mõrvarühm, vahendas BBC.
Kokkupõrgetes Dauelseni varjupaigakeskuses osales kuni 50 inimest. Lisaks poisile sai veel mitu inimest vigastada.
Ka reede õhtul oli samas keskuses tüli, milles osales umbes 30 inimest. Reedene tüli puhkes afgaanide ja Iraagi kurdide vahel väidetavalt varastatud valjuhääldi pärast.
Et vältida edasisi tülisid viidi osad varjupaigataotlejad Dauelseni keskusest mujale. Võimude sõnul on seoses reedese tüliga uurimise all seitse inimest vanuses 14 kuni 43. Laupäeva õhtul võeti 19-aastane mees lühikeseks ajaks vahi alla. | Saksamaal sai pagulaskeskuses puhkenud tüli käigus teismeline afgaan raskelt viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poisi seisund on väidetavalt eluohtlik. Politsei sõnul uurib juhtunut mõrvarühm, vahendas BBC.
Kokkupõrgetes Dauelseni varjupaigakeskuses osales kuni 50 inimest. Lisaks poisile sai veel mitu inimest vigastada.
Ka reede õhtul oli samas keskuses tüli, milles osales umbes 30 inimest. Reedene tüli puhkes afgaanide ja Iraagi kurdide vahel väidetavalt varastatud valjuhääldi pärast.
Et vältida edasisi tülisid viidi osad varjupaigataotlejad Dauelseni keskusest mujale. Võimude sõnul on seoses reedese tüliga uurimise all seitse inimest vanuses 14 kuni 43. Laupäeva õhtul võeti 19-aastane mees lühikeseks ajaks vahi alla.
### Response:
Saksamaal sai pagulaskeskuses puhkenud tüli käigus teismeline afgaan raskelt viga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NASA mõõtmiste kohaselt ületas aprilli keskmine õhutemperatuur 1951—1980 aasta keskmist 1,1 °C võrra, lüües kuus aastat varem püstitatud rekordit 0,24 °C'ga. Keskmist õhutemperatuuri aitas lisaks üleilmsele inimtekkelisele soojenemisele kergitada El Niñoga kaasnev Vaikse ookeani pinnakihi soojenemine. Kuigi nähtus oli sel aastal erakordselt tugev, on üles tähendatud ka võimsamaid El Niñosid.
Samas oli aprilli näol tegu seitsmenda eelmise rekordi purustanud kuuga järjest ja kolmanda kuuga, mille puhul oli rekordiline ka rekordi parandamise määr. Ennustuste kohaselt saab seega 2016. aastast märkimisväärse varuga ka kõige soojem aasta, mis mõõtmisajaloost saadik üles tähendatud.
Tõusnud pole mitte ainult õhu keskmine õhutemperatuur. Muu hulgas on tõusnud meretemperatuuri toimel alanud kolmas kirjalikult üles tähendatud üleilmne korallide pleekimine, mis on vähemal või rohkemal määral kahjustanud näiteks 93 protsenti Austraalia lähistel asuvast Suurest Vallrahust.
With Apr update, 2016 still > 99% likely to be a new record (assuming historical ytd/ann patterns valid). pic.twitter.com/GTN9sPL2D7
— Gavin Schmidt (@ClimateOfGavin) May 14, 2016 | Aprilli õhutemperatuur osutus taas rekordiliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NASA mõõtmiste kohaselt ületas aprilli keskmine õhutemperatuur 1951—1980 aasta keskmist 1,1 °C võrra, lüües kuus aastat varem püstitatud rekordit 0,24 °C'ga. Keskmist õhutemperatuuri aitas lisaks üleilmsele inimtekkelisele soojenemisele kergitada El Niñoga kaasnev Vaikse ookeani pinnakihi soojenemine. Kuigi nähtus oli sel aastal erakordselt tugev, on üles tähendatud ka võimsamaid El Niñosid.
Samas oli aprilli näol tegu seitsmenda eelmise rekordi purustanud kuuga järjest ja kolmanda kuuga, mille puhul oli rekordiline ka rekordi parandamise määr. Ennustuste kohaselt saab seega 2016. aastast märkimisväärse varuga ka kõige soojem aasta, mis mõõtmisajaloost saadik üles tähendatud.
Tõusnud pole mitte ainult õhu keskmine õhutemperatuur. Muu hulgas on tõusnud meretemperatuuri toimel alanud kolmas kirjalikult üles tähendatud üleilmne korallide pleekimine, mis on vähemal või rohkemal määral kahjustanud näiteks 93 protsenti Austraalia lähistel asuvast Suurest Vallrahust.
With Apr update, 2016 still > 99% likely to be a new record (assuming historical ytd/ann patterns valid). pic.twitter.com/GTN9sPL2D7
— Gavin Schmidt (@ClimateOfGavin) May 14, 2016
### Response:
Aprilli õhutemperatuur osutus taas rekordiliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul saabus kevadise rehvivahetushooajaga kätte see piir, kus pole enam võimalik rehvide taaskasutusega senisel viisil tegeleda.
“Senise taaskasutustasu tariifi juures, mis on 55-75 eurot rehvitonni kohta, ei ole võimalik rehve jätkusuutlikult taaskasutada. Tegelikud taaskasutuslahendused vajaks minimaalset hinnataset 150 eurot tonn” ütles Kuurme.
Kuurme rõhutas, et hinnatõusu ainsaks takistuseks on ebaterve konkurentsiolukord Rehviringlusega.
"Eestis on kaks taaskasutusorganisatsiooni, millest üks kogub ja reaalselt taaskasutab vanu rehve, teine ainult kogub. Arusaadavalt on rehvide taaskasutamine kordades kallim, kui lihtsalt hunnikusse kuhjamine. Sellise olukorra tagajärjeks on näiteks Tartus Raadil kõrguvad rehvimäed,” lisas ta.
Otsitakse uut logistikakeskust
Tänasest ei tööta enam ka Rehviliidu logistiline keskus Maardus, kuna seal senise jäätmekäitluspartneriga jätkamine oleks eeldanud olulist taaskasutustariifi tõusu seoses muutunud maailmaturu olukorraga, mida konkurentsisituatsioon Eestis ei võimaldanud.
“Leidsime logistilisele keskusele uue alternatiivse asukoha, ent keskkonnaamet keeldus uuele kogumisplatsile kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu jäätmeluba väljastamast," selgitas Kuurme.
Rehviliit lubab esitada kahe nädala jooksul vaidlustuse ja loodab, et keskkonnaamet siiski väljastab loa, mis on organisatsiooni töö taastamise eelduseks. "Juhul kui amet otsust ei muuda, peame leidma uue kogumiskoha, mis võtaks aga kahtlemata oma aja,” rääkis Kuurme.
Rehviliit on eelnevalt teinud omapoolseid ettepanekuid seadusandluse muutmiseks ning veebruaris viis liit taaskasutussüsteemi puudustele tähelepanu juhtimiseks keskkonnaministeeriumi hoovile viis tonni kasutatud rehve.
“Keskkonnainspektsioon hakkas seejärel küll vanu probleeme lahendama, kuid tulevikku suunatud lahendust pole suudetud veel välja töötada. Kujunenud olukorras on riigi jõuline sekkumine muutunud vältimatuks,” lisas Rehviliidu juht.
Kohalikud omavalitsused ja eraisikud saavad jätkuvalt rehve ära anda Rehviringluse kogumispunktides. | Rehviliit on sunnitud kogumispunktid ajutiselt kinni panema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul saabus kevadise rehvivahetushooajaga kätte see piir, kus pole enam võimalik rehvide taaskasutusega senisel viisil tegeleda.
“Senise taaskasutustasu tariifi juures, mis on 55-75 eurot rehvitonni kohta, ei ole võimalik rehve jätkusuutlikult taaskasutada. Tegelikud taaskasutuslahendused vajaks minimaalset hinnataset 150 eurot tonn” ütles Kuurme.
Kuurme rõhutas, et hinnatõusu ainsaks takistuseks on ebaterve konkurentsiolukord Rehviringlusega.
"Eestis on kaks taaskasutusorganisatsiooni, millest üks kogub ja reaalselt taaskasutab vanu rehve, teine ainult kogub. Arusaadavalt on rehvide taaskasutamine kordades kallim, kui lihtsalt hunnikusse kuhjamine. Sellise olukorra tagajärjeks on näiteks Tartus Raadil kõrguvad rehvimäed,” lisas ta.
Otsitakse uut logistikakeskust
Tänasest ei tööta enam ka Rehviliidu logistiline keskus Maardus, kuna seal senise jäätmekäitluspartneriga jätkamine oleks eeldanud olulist taaskasutustariifi tõusu seoses muutunud maailmaturu olukorraga, mida konkurentsisituatsioon Eestis ei võimaldanud.
“Leidsime logistilisele keskusele uue alternatiivse asukoha, ent keskkonnaamet keeldus uuele kogumisplatsile kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu jäätmeluba väljastamast," selgitas Kuurme.
Rehviliit lubab esitada kahe nädala jooksul vaidlustuse ja loodab, et keskkonnaamet siiski väljastab loa, mis on organisatsiooni töö taastamise eelduseks. "Juhul kui amet otsust ei muuda, peame leidma uue kogumiskoha, mis võtaks aga kahtlemata oma aja,” rääkis Kuurme.
Rehviliit on eelnevalt teinud omapoolseid ettepanekuid seadusandluse muutmiseks ning veebruaris viis liit taaskasutussüsteemi puudustele tähelepanu juhtimiseks keskkonnaministeeriumi hoovile viis tonni kasutatud rehve.
“Keskkonnainspektsioon hakkas seejärel küll vanu probleeme lahendama, kuid tulevikku suunatud lahendust pole suudetud veel välja töötada. Kujunenud olukorras on riigi jõuline sekkumine muutunud vältimatuks,” lisas Rehviliidu juht.
Kohalikud omavalitsused ja eraisikud saavad jätkuvalt rehve ära anda Rehviringluse kogumispunktides.
### Response:
Rehviliit on sunnitud kogumispunktid ajutiselt kinni panema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ebaõnn tabas ekipaaži Kert Varik – Maarek Miil juba võistluseelsel neljapäeval jalgrattaga trenni tehes, kui Maarek kukkus jalgrattalt asfaldile ja murdis sõrmeluu.
Mõtlemiseks polnud palju aega ja õnneks leiti kiirelt korvi prantslane Johnny Badaire. Uue paarilisega vahetati paar sõna prantsuse keeles ning mindi otsemaid rajale. Kvalifikatsioonis sõideti oma grupis välja kümnes koht ja kindlustati pääs finaali.
„Prantsuse rajad on ohtlikud ja keerulised, seepärast sõitsin väga tagasihoidlikult,“ rääkis Varik Mootorrattaspordi Föderatsiooni pressiteate vahendusel. „Siin on kümme tuhat pealtvaatajat, olin ka kohe tehtud poiss ja mulle elati kõvasti kaasa.“ Võistlussõitudes saadi 23. ja 18. koht ning etapi kokkuvõttes tuldi 20.kohale.
Etapi võitsid kodupubliku ees Valentin Giraud – Nicolas Musset, teised olid Jan Hendrickx – Ben van den Bogaart (Belgia – Holland), kolmandad Stuart Brown – Josh Chamberlain.
Järgmine etapp toimub 11.-12. juunil Saksamaal. | Ilma Miilita sõitnud Varik tuli Prantsusmaal külgvankrite MM-etapil 20. kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ebaõnn tabas ekipaaži Kert Varik – Maarek Miil juba võistluseelsel neljapäeval jalgrattaga trenni tehes, kui Maarek kukkus jalgrattalt asfaldile ja murdis sõrmeluu.
Mõtlemiseks polnud palju aega ja õnneks leiti kiirelt korvi prantslane Johnny Badaire. Uue paarilisega vahetati paar sõna prantsuse keeles ning mindi otsemaid rajale. Kvalifikatsioonis sõideti oma grupis välja kümnes koht ja kindlustati pääs finaali.
„Prantsuse rajad on ohtlikud ja keerulised, seepärast sõitsin väga tagasihoidlikult,“ rääkis Varik Mootorrattaspordi Föderatsiooni pressiteate vahendusel. „Siin on kümme tuhat pealtvaatajat, olin ka kohe tehtud poiss ja mulle elati kõvasti kaasa.“ Võistlussõitudes saadi 23. ja 18. koht ning etapi kokkuvõttes tuldi 20.kohale.
Etapi võitsid kodupubliku ees Valentin Giraud – Nicolas Musset, teised olid Jan Hendrickx – Ben van den Bogaart (Belgia – Holland), kolmandad Stuart Brown – Josh Chamberlain.
Järgmine etapp toimub 11.-12. juunil Saksamaal.
### Response:
Ilma Miilita sõitnud Varik tuli Prantsusmaal külgvankrite MM-etapil 20. kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seksuaalsuse ümberdefineerimine on viimasel ajal filmikunstis taas esile kerkinud ning iga aastaga aina aktiivsemaks muutunud. "Her" ("Temake") üritas mõista olukorda, kus armastad vaid tehisintellekti häält; "Ex Machina" küsis, kas tehisintellekt üldse vajab sugu, et eksisteerida; "The Lobster" näitas utoopiat, kus armastus on seadusega kohustuslik ja "Under the Skin" ("Naha all") vaatas tulnuka vaatenurgast 21. sajandi noorte seksuaalsuse trivialiseerumist. Sellest küljest tundub Benjamin Dickinsoni teos "Loominguline kontroll" olevat justkui loogiline jätk samas temaatikas - mis juhtub, kui kellegi armastuse muusaks saab virtuaalreaalne naine. Animeeritud kuju, kelle "füüsiline" keha tundub tehnoloogia abil väga reaalne. Kahjuks jääb see kõrge ootus täitmata.
Benjamin Dickinsoni debüütmängufilm on liiga ambitsioonikas. Virtuaalreaalsuse temaatika käsitlus on kinni üheksakümnendates ning kui ta hetkeks peaaegu julgeb seda ideed avarada (näiteks rääkida, et VR-prillidega ei pea telefoni taskust välja võtma, et seda vaadata), siis ronib hetk hiljem uuesti kivi alla peitu. Ta ei defineeri virtuaalreaalsust kui täielikku meediumit, kui siinsest käegakatsutavast maailmast eemalolekut - see on tema jaoks vaid mingisugune õhust võetud detail, muutmaks filmi seebiooperlikku armastusliini pisut huvitavamaks. Tihti ei saagi aru, kas protagonist kannab VR-prille või on lihtsalt viskit joonud, magamata või narkootikume teinud.
Mingil hetkel Dickinson ilmselt mõistis, et see ei toimi väga ning otsustas, et tuleks hoopis enda üle nalja teha. Mis muudab selle komplekti aga veelgi naeruväärsemaks. Kui ei suuda teha tõsiseltvõetavat utoopilist ulmefilmi, siis teeme hoopis musta komöödia (ah?), kus naerame reklaamiinimeste üle (mis minuarust on üldse kuidagi turunduslikult üleskergitatud teema, kuna filmis endas ei ole see absoluutselt fookuses). Ha-ha-ha, üks on hipi ja ajab kahtlast kanepipilves juttu. Ha-ha-ha, üks onaneerib kodus ja vaatab virutaalreaalset naist. Nendeks hetkedeks oli juba fookus täiesti hajunud ja Benjamin Dickinson ilmselt totaalselt paanikas. Mul tuli vist korraks uni ka peale.
Aga ega see jant veel ei lõpe. Kui ikka ulmefilm ja komöödia ei õnnestu, siis hakkame kunsti tegema. Muidugi. Teeme filmi mustvalgeks, paneme tühjad kaadri aegluupi ning taustale kohatu klassikalise muusika. Järsku tundub kogu VR-prillidega seotud hüpertehnoloogia olevat nagu inimese sisemise ängi ja eksistentsiaalse paine väljendus. Metafoor metafooris.
See on aga ainult illusioon ja häma, sest filmi stsenaarium on lihtlabane armastuslugu. Romantiline komöödia igavate inimeste igavast elust, kuid muidugi ei tahtnud Benjamin Dickinson teha enda karjääri esimeseks täispikaks filmiks ninnu-nännu armastusfilmi. Tahaks ju olla ikka äge ja sõpradele näidata, et ma tegin nüüd ikka sellise suure film. "Loominguline kontroll" on tõesti väliselt suur, aga sisemiselt täiesti kopitanud ning tühi. Oeh.
Ja kui te ikka veel aru ei saanud, et see film on täiesti lollakas, siis mõelge, et lõpus rääkis peategelase naine kolm minutit astraalorgasmist ja kosmilisest armastusest - realiseeriti ära ka twist, mis tundus nii tõenäoline, et ma kogu südamest lootsin, et seda ei tule. Aga näed siis. Väsitav, vaimuvaene ja lihtsalt eriliselt tüütu film. Treileri vaatamisest piisab. | Arvustus. Virtuaalreaalne pseudo-kunstifilm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seksuaalsuse ümberdefineerimine on viimasel ajal filmikunstis taas esile kerkinud ning iga aastaga aina aktiivsemaks muutunud. "Her" ("Temake") üritas mõista olukorda, kus armastad vaid tehisintellekti häält; "Ex Machina" küsis, kas tehisintellekt üldse vajab sugu, et eksisteerida; "The Lobster" näitas utoopiat, kus armastus on seadusega kohustuslik ja "Under the Skin" ("Naha all") vaatas tulnuka vaatenurgast 21. sajandi noorte seksuaalsuse trivialiseerumist. Sellest küljest tundub Benjamin Dickinsoni teos "Loominguline kontroll" olevat justkui loogiline jätk samas temaatikas - mis juhtub, kui kellegi armastuse muusaks saab virtuaalreaalne naine. Animeeritud kuju, kelle "füüsiline" keha tundub tehnoloogia abil väga reaalne. Kahjuks jääb see kõrge ootus täitmata.
Benjamin Dickinsoni debüütmängufilm on liiga ambitsioonikas. Virtuaalreaalsuse temaatika käsitlus on kinni üheksakümnendates ning kui ta hetkeks peaaegu julgeb seda ideed avarada (näiteks rääkida, et VR-prillidega ei pea telefoni taskust välja võtma, et seda vaadata), siis ronib hetk hiljem uuesti kivi alla peitu. Ta ei defineeri virtuaalreaalsust kui täielikku meediumit, kui siinsest käegakatsutavast maailmast eemalolekut - see on tema jaoks vaid mingisugune õhust võetud detail, muutmaks filmi seebiooperlikku armastusliini pisut huvitavamaks. Tihti ei saagi aru, kas protagonist kannab VR-prille või on lihtsalt viskit joonud, magamata või narkootikume teinud.
Mingil hetkel Dickinson ilmselt mõistis, et see ei toimi väga ning otsustas, et tuleks hoopis enda üle nalja teha. Mis muudab selle komplekti aga veelgi naeruväärsemaks. Kui ei suuda teha tõsiseltvõetavat utoopilist ulmefilmi, siis teeme hoopis musta komöödia (ah?), kus naerame reklaamiinimeste üle (mis minuarust on üldse kuidagi turunduslikult üleskergitatud teema, kuna filmis endas ei ole see absoluutselt fookuses). Ha-ha-ha, üks on hipi ja ajab kahtlast kanepipilves juttu. Ha-ha-ha, üks onaneerib kodus ja vaatab virutaalreaalset naist. Nendeks hetkedeks oli juba fookus täiesti hajunud ja Benjamin Dickinson ilmselt totaalselt paanikas. Mul tuli vist korraks uni ka peale.
Aga ega see jant veel ei lõpe. Kui ikka ulmefilm ja komöödia ei õnnestu, siis hakkame kunsti tegema. Muidugi. Teeme filmi mustvalgeks, paneme tühjad kaadri aegluupi ning taustale kohatu klassikalise muusika. Järsku tundub kogu VR-prillidega seotud hüpertehnoloogia olevat nagu inimese sisemise ängi ja eksistentsiaalse paine väljendus. Metafoor metafooris.
See on aga ainult illusioon ja häma, sest filmi stsenaarium on lihtlabane armastuslugu. Romantiline komöödia igavate inimeste igavast elust, kuid muidugi ei tahtnud Benjamin Dickinson teha enda karjääri esimeseks täispikaks filmiks ninnu-nännu armastusfilmi. Tahaks ju olla ikka äge ja sõpradele näidata, et ma tegin nüüd ikka sellise suure film. "Loominguline kontroll" on tõesti väliselt suur, aga sisemiselt täiesti kopitanud ning tühi. Oeh.
Ja kui te ikka veel aru ei saanud, et see film on täiesti lollakas, siis mõelge, et lõpus rääkis peategelase naine kolm minutit astraalorgasmist ja kosmilisest armastusest - realiseeriti ära ka twist, mis tundus nii tõenäoline, et ma kogu südamest lootsin, et seda ei tule. Aga näed siis. Väsitav, vaimuvaene ja lihtsalt eriliselt tüütu film. Treileri vaatamisest piisab.
### Response:
Arvustus. Virtuaalreaalne pseudo-kunstifilm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikontroll avaldas eelmise kuu lõpul auditi, kus leitakse, et Tallinna Inglise kolledž (TIK) on infosüsteemide arendamisel ja sellega seonduvates tehingutes perioodil 2008 kuni 2015 eksinud mitme õigusakti vastu. "Rikutud on linnavara valitsemise korda, kooli põhimäärust ning riigihangete seadust. Eiratud on raamatupidamise seadusest ja linna raamatupidamise siseeeskirjast tulenevaid arvestuspõhimõtteid," loetletakse riigikontrolli auditis pealinna ühele mainekamale munitsipaalkoolile tehtavaid ette heiteid.
Auditis rõhutatakse, et TIK on omavalitsuse asutusena loodud tegutsema avalikes huvides, mistõttu on omavalitsuselt saadud raha ja selle eest soetatud vahendid mõeldud vaid avalike huvide teenimiseks. Seejuures lisandub Tallinna linnavara valitsemise põhimõtetest nõue, et avaliku varaga tuleb kasutada eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult. Kui seda ei tehta on tegemist raha raiskamisega, millega kaasneb kahju maksumaksjale.
"Teema päevakohasus on tegelikult laiem kui probleemid ühe omavalitsuse ühes koolis. Kogu Eesti avalik sektor tugineb üha enam oma tegevuses eri infosüsteemidele, kulutades nende väljaarendamiseks järjest enam maksumaksja raha," märgitakse riigikontrolli raportis.
Sassis era- ja avalikud huvid
Riigikontrolli arvates on Tallinna Inglise Kolledži õppeinfosüsteemi arendamisel ja selle tulemustest saadava kasu üle otsustamisel läinud segamini era- ja avalik huvi, kuna linna raha eest on edendatud koolitöötajatega seotud eraettevõtte äri.
Täpsemalt arendas TIK enda eelarvest kulutusi tehes välja õppeinfosüsteemi Stuudium, kuid andis süsteemi autoriõigused kooli töötajatega seotud eraettevõtte kätte, kuigi tegelikkuses peaks juriidiliselt autori- ja kasutamisõigused olema vaid Tallinna linnal.
"Aastal 2011 sõlmis kolledž lepingu, millega sisuliselt loobus ainulitsentsist tasuta oma koolitöötajatega seotud firma kasuks. Tegemist on ettevõttega, mis pakub õppeinfosüsteemi nimega Stuudium tasu eest teistele Eesti koolidele, teenides selle pealt aastas kümneid tuhandeid eurosid," kirjutatakse auditis.
Kuigi ettevõtte arendas infosüsteemi pärast tasuta üleandmist edasi, rajaneb see kolledžis loodud programmile. "Kolledžis loodud lahendust oleks saanud rakendada kas või Tallinna teistes koolides, kus samuti on olnud vajadus õppeinfosüsteemi järele, kuid teenust on tulnud sisse osta," märgitakse riigikontrolli hinnangus.
Samas tõdeb riigikontroll, et segadus autoriõiguste üle ja tehingutega seotud huvide konflikt pole olnud tahtliku ja teadliku tegevuse tagajärg.
Rikuti ka riigihankeseadust
Kuid riigikontrolli andmetel kasutatakse sellegi poolest TIK-i ressursse jätkuvalt koolitöötajatega seotud ettevõtte huvides, kuna ettevõtte juhatuse liikmeks ja osanikuks on kaks kolledži töötajat, kellest üks tegeleb praeguseni programmeerimistöödega, milleks kulub osalt ka tema tööaeg õppeasutuses.
Kuigi tööde vajadus lähtub TIK-i huvidest, siis täiustatud lahendust pakub eraettevõte ka teistele koolidele, mistõttu saab ettevõte endiselt TIK-i rahade arvelt kasumit ning see tegevus on vastuolus õppeasutuse põhimäärusega.
Ühtlasi sai Inglise kolledž sihtasutuselt Tiigrihüpe üle 7000 euro projektiraha, kuid riigikontrolli hinnangul võib eeldada, et saadud raha ei kasutatud samuti eesmärgipäraselt. Lisaks rikuti ka riigihangete seadust, kuna projekti raames telliti töid TIK-i projektijuhi isa firmalt.
Tiigrihüppe rahadega sooviti 2010. aastal arendada TIK Taski nime kandvat lahendust, mis kokkuvõttes aga kasutust ei leidnud ja sihtasutusele esitati projekti aruandes vastuolulisi andmeid lepingute kohta, mille alusel tööd väidetavalt tehti.
"Tööd teinud isiku sõnul nende lepingute raames TIK Taski ei arendatud, tehti aga osalt TIKi infosüsteemi arendamisega seotud töid. Samuti telliti projekti käigus töid ettevõttelt, kes pakub praegu Stuudiumi-teenust. See toimus võrdlevaid hinnapakkumisi küsimata, millega rikuti riigihangete seadust," kirjutatakse auditis.
Kontroll peab muutma tõhusamaks
Riigikontrolli arvates on näitab TIK-is aastate jooksul toimunud rahade väärkasutamine vajakajäämisi linna haridusameti sisekontrollisüsteemis. Lisaks peab haridusamet korraldama tema haldusalasse jäävate asutuste raamatupidamist ning sestap oleks pidanud amet olema teadlik, et TIK arendab oma õppeinfosüsteemi.
"Asjakohane oleks olnud mõelda, milliseid õiguslikke tagajärgi loob see seoses linnavara valitsemisega. Linna juhtimisstruktuuris kõrgemalseisva asutusena oleks haridusamet saanud rakendada meetmeid, et nõuda linnale selles õigussuhtes suuremaid õigusi või hoida ära varaliste õiguste ainulitsentsist loobumine. Seda ei ole aga tehtud," nenditakse auditis.
Riigikontroll leidis, et pealinna haridusamet peaks arvestama auditis esile toodud asjaolusid ning viima läbi omapoolse hindamise ja infosüsteemide inventuuri, mille käigus selgitataks välja, kas ja kui suures ulatuses on kolledži õppeinfosüsteemi autoriõigusi puudutavate otsustega või nende tegemata jätmisega põhjustatud linnale kahju.
Riigikontrolli väidete õigsust on raske kontrollida
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula nõustus riigikontrolli auditile lisatud kommentaaris, et mitte-materiaalne (õppeinfosüsteem) tuleks arvele võtta vastavalt seaduses esitatud tingimustele, kuid märkis, et TIK-i direktori Toomas Kruusimäe väitel pole sellist registreerimisele kuuluvat vara tekkinud, mistõttu pole sellise intellektuaalse vara teket ajavahemikul 2008 kuni 2011 võimalik tõestada.
"Võttes arvesse kontrollitavat 8 aasta tagust ja sellele eelnenud aega, peab tõdema, et sellel perioodil oli infosüsteemide loomine märkimisväärselt madalamate kvaliteedinõuete ja regulatsioonidega. Infosüsteemide loomise puhul ei eelnenud sageli süsteemi analüüse (tasuvus, käideldavus, turvalisus jms). Samuti peab tõdema, et loodi palju infosüsteemide algeid, mille arendustesse kulutati vahendeid, kuid mida ei võetudki kasutusse," kirjutatakse haridusameti vastuses.
Sihtasutuse Tiigrihüpe õiguslik järeltulija Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus nentis, et TIK-iga lepingud sõlminud töötajatega on tänaseks töösuhted lõpetatud ning sellepärast puudub neil detailne ülevaade projekti käigust ning ülevaate puudumine pärsib nende poolset hinnangu andmiseks. Ühtlasi lisas sihtasutus, et neil puudub projektiraha tagasi nõudmiseks TIK-ilt piisav õiguslik alus.
Ka haridusamet tunnistas, et praegusel juhul ei saa nad riigikontrolli auditis esitatud väidete tõesust enam kontrollida.
"Seega on kohustuse tekkimine selgusetu ning seega ei saa tuvastada ka selle rikkumist, mis võiks olla põhjuslikus seoses kahju tekkimisega," kirjutab haridusameti juht oma vastuses.
TIK: tegemist on kallutatud hinnanguga
Tallinna Inglise Kolledži hinnangul põhineb audit inkvisitsioonilist rõhuasetusega küsimusel "Kas kolledžis loodud õppeinfosüsteemi tehnilise lahendusega seotud õigustest loobumine eraettevõtte kasuks oli seaduslik?".
Munitsipaalkooli väitel on taoline teemapüstitus vastuolus riigikontrolli põhiväärtusega, milleks on objektiivsus ja sõltumatus, sest küsimus sisaldab vähemalt kolme eeldust. "Esiteks, et kolledžil on tekkinud loovutatavaid õigusi seoses õppeinfosüsteemiga; teiseks, et kolledž on väidetavalt tekkinud õigustest loobunud eraettevõtja kasuks; kolmandaks, et kolledžis loodud õppeinfosüsteem ja eraettevõtja toode on samade autoriõiguste objektid," loetleb TIK riigikontrolli poolt loodud eeldusi.
TIK-i sõnul ilmestab raporti subjektiivsust ja kallutatust asjaolu, et kui riigikontroll tugines vaheraportis mitterelevantsele asjaolule, et TIKi infosüsteemi ja Stuudiumi funktsionaalsused on sarnased, siis raporti lõppversioonis tugineb riigikontroll "tehnilise lahenduse" sarnasusele, kuid jätab taas kord tuvastamata, kas konkreetsete arvutiprogrammide lähtekoodid on sama autoriõiguse objekt või mitte.
Inglise kolledž lisas, et raportis pole ühtegi viideti mis tahes kirjalikule tõendile, mis näitaks, et õppeasutus on oleks loobunud väidetavatest autoriõigustest, kuna vormikohaseid kirjalikke tehinguid pole sõlmitud.
"Kui Stuudiumi-teenust pakkuv ettevõtja kasutab sama arvutiprogrammi koodi, mille osas kolledžil on väidetavalt ainulitsents varaliste õiguste teostamiseks, oleks tegemist kolledži autoriõiguste rikkumisega, mitte ainulitsentsist loobumisega ega õiguste üleandmisega ettevõtjale," kirjutatakse TIK-i kommentaaris.
Kooli arvates pole riigikontroll tõestanud faktiküsimust, kas Stuudiumi-teenust pakkuv ettevõtja kasutab sama programmikoodi, mille osas kolledžil on väidetavalt ainulitsents varaliste õiguste teostamiseks. "Pelgalt sama funktsionaalsus kahel arvutiprogrammil ei tähenda, et tuginetakse samadele autoriõigustele (koodile - toim.)," märgib TIK vastuses. | Riigikontroll: Inglise kolledž on õppeinfosüsteemi arendades kahjustanud Tallinna maksumaksjate huve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikontroll avaldas eelmise kuu lõpul auditi, kus leitakse, et Tallinna Inglise kolledž (TIK) on infosüsteemide arendamisel ja sellega seonduvates tehingutes perioodil 2008 kuni 2015 eksinud mitme õigusakti vastu. "Rikutud on linnavara valitsemise korda, kooli põhimäärust ning riigihangete seadust. Eiratud on raamatupidamise seadusest ja linna raamatupidamise siseeeskirjast tulenevaid arvestuspõhimõtteid," loetletakse riigikontrolli auditis pealinna ühele mainekamale munitsipaalkoolile tehtavaid ette heiteid.
Auditis rõhutatakse, et TIK on omavalitsuse asutusena loodud tegutsema avalikes huvides, mistõttu on omavalitsuselt saadud raha ja selle eest soetatud vahendid mõeldud vaid avalike huvide teenimiseks. Seejuures lisandub Tallinna linnavara valitsemise põhimõtetest nõue, et avaliku varaga tuleb kasutada eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult. Kui seda ei tehta on tegemist raha raiskamisega, millega kaasneb kahju maksumaksjale.
"Teema päevakohasus on tegelikult laiem kui probleemid ühe omavalitsuse ühes koolis. Kogu Eesti avalik sektor tugineb üha enam oma tegevuses eri infosüsteemidele, kulutades nende väljaarendamiseks järjest enam maksumaksja raha," märgitakse riigikontrolli raportis.
Sassis era- ja avalikud huvid
Riigikontrolli arvates on Tallinna Inglise Kolledži õppeinfosüsteemi arendamisel ja selle tulemustest saadava kasu üle otsustamisel läinud segamini era- ja avalik huvi, kuna linna raha eest on edendatud koolitöötajatega seotud eraettevõtte äri.
Täpsemalt arendas TIK enda eelarvest kulutusi tehes välja õppeinfosüsteemi Stuudium, kuid andis süsteemi autoriõigused kooli töötajatega seotud eraettevõtte kätte, kuigi tegelikkuses peaks juriidiliselt autori- ja kasutamisõigused olema vaid Tallinna linnal.
"Aastal 2011 sõlmis kolledž lepingu, millega sisuliselt loobus ainulitsentsist tasuta oma koolitöötajatega seotud firma kasuks. Tegemist on ettevõttega, mis pakub õppeinfosüsteemi nimega Stuudium tasu eest teistele Eesti koolidele, teenides selle pealt aastas kümneid tuhandeid eurosid," kirjutatakse auditis.
Kuigi ettevõtte arendas infosüsteemi pärast tasuta üleandmist edasi, rajaneb see kolledžis loodud programmile. "Kolledžis loodud lahendust oleks saanud rakendada kas või Tallinna teistes koolides, kus samuti on olnud vajadus õppeinfosüsteemi järele, kuid teenust on tulnud sisse osta," märgitakse riigikontrolli hinnangus.
Samas tõdeb riigikontroll, et segadus autoriõiguste üle ja tehingutega seotud huvide konflikt pole olnud tahtliku ja teadliku tegevuse tagajärg.
Rikuti ka riigihankeseadust
Kuid riigikontrolli andmetel kasutatakse sellegi poolest TIK-i ressursse jätkuvalt koolitöötajatega seotud ettevõtte huvides, kuna ettevõtte juhatuse liikmeks ja osanikuks on kaks kolledži töötajat, kellest üks tegeleb praeguseni programmeerimistöödega, milleks kulub osalt ka tema tööaeg õppeasutuses.
Kuigi tööde vajadus lähtub TIK-i huvidest, siis täiustatud lahendust pakub eraettevõte ka teistele koolidele, mistõttu saab ettevõte endiselt TIK-i rahade arvelt kasumit ning see tegevus on vastuolus õppeasutuse põhimäärusega.
Ühtlasi sai Inglise kolledž sihtasutuselt Tiigrihüpe üle 7000 euro projektiraha, kuid riigikontrolli hinnangul võib eeldada, et saadud raha ei kasutatud samuti eesmärgipäraselt. Lisaks rikuti ka riigihangete seadust, kuna projekti raames telliti töid TIK-i projektijuhi isa firmalt.
Tiigrihüppe rahadega sooviti 2010. aastal arendada TIK Taski nime kandvat lahendust, mis kokkuvõttes aga kasutust ei leidnud ja sihtasutusele esitati projekti aruandes vastuolulisi andmeid lepingute kohta, mille alusel tööd väidetavalt tehti.
"Tööd teinud isiku sõnul nende lepingute raames TIK Taski ei arendatud, tehti aga osalt TIKi infosüsteemi arendamisega seotud töid. Samuti telliti projekti käigus töid ettevõttelt, kes pakub praegu Stuudiumi-teenust. See toimus võrdlevaid hinnapakkumisi küsimata, millega rikuti riigihangete seadust," kirjutatakse auditis.
Kontroll peab muutma tõhusamaks
Riigikontrolli arvates on näitab TIK-is aastate jooksul toimunud rahade väärkasutamine vajakajäämisi linna haridusameti sisekontrollisüsteemis. Lisaks peab haridusamet korraldama tema haldusalasse jäävate asutuste raamatupidamist ning sestap oleks pidanud amet olema teadlik, et TIK arendab oma õppeinfosüsteemi.
"Asjakohane oleks olnud mõelda, milliseid õiguslikke tagajärgi loob see seoses linnavara valitsemisega. Linna juhtimisstruktuuris kõrgemalseisva asutusena oleks haridusamet saanud rakendada meetmeid, et nõuda linnale selles õigussuhtes suuremaid õigusi või hoida ära varaliste õiguste ainulitsentsist loobumine. Seda ei ole aga tehtud," nenditakse auditis.
Riigikontroll leidis, et pealinna haridusamet peaks arvestama auditis esile toodud asjaolusid ning viima läbi omapoolse hindamise ja infosüsteemide inventuuri, mille käigus selgitataks välja, kas ja kui suures ulatuses on kolledži õppeinfosüsteemi autoriõigusi puudutavate otsustega või nende tegemata jätmisega põhjustatud linnale kahju.
Riigikontrolli väidete õigsust on raske kontrollida
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula nõustus riigikontrolli auditile lisatud kommentaaris, et mitte-materiaalne (õppeinfosüsteem) tuleks arvele võtta vastavalt seaduses esitatud tingimustele, kuid märkis, et TIK-i direktori Toomas Kruusimäe väitel pole sellist registreerimisele kuuluvat vara tekkinud, mistõttu pole sellise intellektuaalse vara teket ajavahemikul 2008 kuni 2011 võimalik tõestada.
"Võttes arvesse kontrollitavat 8 aasta tagust ja sellele eelnenud aega, peab tõdema, et sellel perioodil oli infosüsteemide loomine märkimisväärselt madalamate kvaliteedinõuete ja regulatsioonidega. Infosüsteemide loomise puhul ei eelnenud sageli süsteemi analüüse (tasuvus, käideldavus, turvalisus jms). Samuti peab tõdema, et loodi palju infosüsteemide algeid, mille arendustesse kulutati vahendeid, kuid mida ei võetudki kasutusse," kirjutatakse haridusameti vastuses.
Sihtasutuse Tiigrihüpe õiguslik järeltulija Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus nentis, et TIK-iga lepingud sõlminud töötajatega on tänaseks töösuhted lõpetatud ning sellepärast puudub neil detailne ülevaade projekti käigust ning ülevaate puudumine pärsib nende poolset hinnangu andmiseks. Ühtlasi lisas sihtasutus, et neil puudub projektiraha tagasi nõudmiseks TIK-ilt piisav õiguslik alus.
Ka haridusamet tunnistas, et praegusel juhul ei saa nad riigikontrolli auditis esitatud väidete tõesust enam kontrollida.
"Seega on kohustuse tekkimine selgusetu ning seega ei saa tuvastada ka selle rikkumist, mis võiks olla põhjuslikus seoses kahju tekkimisega," kirjutab haridusameti juht oma vastuses.
TIK: tegemist on kallutatud hinnanguga
Tallinna Inglise Kolledži hinnangul põhineb audit inkvisitsioonilist rõhuasetusega küsimusel "Kas kolledžis loodud õppeinfosüsteemi tehnilise lahendusega seotud õigustest loobumine eraettevõtte kasuks oli seaduslik?".
Munitsipaalkooli väitel on taoline teemapüstitus vastuolus riigikontrolli põhiväärtusega, milleks on objektiivsus ja sõltumatus, sest küsimus sisaldab vähemalt kolme eeldust. "Esiteks, et kolledžil on tekkinud loovutatavaid õigusi seoses õppeinfosüsteemiga; teiseks, et kolledž on väidetavalt tekkinud õigustest loobunud eraettevõtja kasuks; kolmandaks, et kolledžis loodud õppeinfosüsteem ja eraettevõtja toode on samade autoriõiguste objektid," loetleb TIK riigikontrolli poolt loodud eeldusi.
TIK-i sõnul ilmestab raporti subjektiivsust ja kallutatust asjaolu, et kui riigikontroll tugines vaheraportis mitterelevantsele asjaolule, et TIKi infosüsteemi ja Stuudiumi funktsionaalsused on sarnased, siis raporti lõppversioonis tugineb riigikontroll "tehnilise lahenduse" sarnasusele, kuid jätab taas kord tuvastamata, kas konkreetsete arvutiprogrammide lähtekoodid on sama autoriõiguse objekt või mitte.
Inglise kolledž lisas, et raportis pole ühtegi viideti mis tahes kirjalikule tõendile, mis näitaks, et õppeasutus on oleks loobunud väidetavatest autoriõigustest, kuna vormikohaseid kirjalikke tehinguid pole sõlmitud.
"Kui Stuudiumi-teenust pakkuv ettevõtja kasutab sama arvutiprogrammi koodi, mille osas kolledžil on väidetavalt ainulitsents varaliste õiguste teostamiseks, oleks tegemist kolledži autoriõiguste rikkumisega, mitte ainulitsentsist loobumisega ega õiguste üleandmisega ettevõtjale," kirjutatakse TIK-i kommentaaris.
Kooli arvates pole riigikontroll tõestanud faktiküsimust, kas Stuudiumi-teenust pakkuv ettevõtja kasutab sama programmikoodi, mille osas kolledžil on väidetavalt ainulitsents varaliste õiguste teostamiseks. "Pelgalt sama funktsionaalsus kahel arvutiprogrammil ei tähenda, et tuginetakse samadele autoriõigustele (koodile - toim.)," märgib TIK vastuses.
### Response:
Riigikontroll: Inglise kolledž on õppeinfosüsteemi arendades kahjustanud Tallinna maksumaksjate huve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa rikkus 2008. aastal Gruusias ja 2014. aastal Ukrainas reegleid ja jätkab agressiivset tegutsemist piirkonnas," ütles Ühendriikide abikaitseministri asetäitja Lennart Meri konverentsi kõrvalt antud intervjuus.
"Mõlemal korral rikkus Venemaa rahvusvahelise korra aluspõhimõtteid – suveräänsus, territoriaalne terviklikkus, piiride puutumatus, jõu kasutamise lubamatus poliitiliste küsimuste lahendamiseks," sõnas ta.
Venemaa on paigutanud annekteeritud Krimmi poolsaarele suure hulga vägesid ning riigil on Mustal merel Musta mere laevastiku näol arvestatav sõjaline kohalolek, ütles Carpenter BNS-ile.
"Kõik see on ohtlik ja häiriv. Nad tungisid Türgi õhuruumi mitmel korral enne, kui üks nende lennuk eelmise aasta novembris alla tulistati," lausus ta.
USA ametniku sõnul on Venemaa selline käitumine ohtlik, destabiliseeriv ja vastutustundetu. "See valmistab meile tõsist muret, just nagu Venemaa agressiivne käitumine Läänemere piirkonnas."
Seega peame tagama kaitse- ja heidutusvõimete olemasolu kogu idatiiva ulatuses Läänemerest Musta mereni ja kaugemal, lausus Carpenter BNS-ile. | Carpenter: USA muretseb Moskva tegevuse pärast Musta mere piirkonnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa rikkus 2008. aastal Gruusias ja 2014. aastal Ukrainas reegleid ja jätkab agressiivset tegutsemist piirkonnas," ütles Ühendriikide abikaitseministri asetäitja Lennart Meri konverentsi kõrvalt antud intervjuus.
"Mõlemal korral rikkus Venemaa rahvusvahelise korra aluspõhimõtteid – suveräänsus, territoriaalne terviklikkus, piiride puutumatus, jõu kasutamise lubamatus poliitiliste küsimuste lahendamiseks," sõnas ta.
Venemaa on paigutanud annekteeritud Krimmi poolsaarele suure hulga vägesid ning riigil on Mustal merel Musta mere laevastiku näol arvestatav sõjaline kohalolek, ütles Carpenter BNS-ile.
"Kõik see on ohtlik ja häiriv. Nad tungisid Türgi õhuruumi mitmel korral enne, kui üks nende lennuk eelmise aasta novembris alla tulistati," lausus ta.
USA ametniku sõnul on Venemaa selline käitumine ohtlik, destabiliseeriv ja vastutustundetu. "See valmistab meile tõsist muret, just nagu Venemaa agressiivne käitumine Läänemere piirkonnas."
Seega peame tagama kaitse- ja heidutusvõimete olemasolu kogu idatiiva ulatuses Läänemerest Musta mereni ja kaugemal, lausus Carpenter BNS-ile.
### Response:
Carpenter: USA muretseb Moskva tegevuse pärast Musta mere piirkonnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnauurijad pakuvad Reidi tee diskussiooni omapärase vaatenurga - seda kas ja kuidas tallinlased Reidi teeks planeeritavat ala kasutavad, on võimalik teha kindlaks Instagrami piltide põhjal. Hetkeemotsioonidel loodav sisu loob haruldase nn nähtamatu linna kuvandi ehk liikluse ja füüsiliste muutustega paralleelselt tuhiseva infovoo.
"Näeme läbi piltide seda, kuidas kohalikud tajuvad linna ja selle erinevaid piirkondi. See on iga inimese subjektiivne nägemus oma linnast. Küsitluste abil ei oleks kunagi võimalik nii kiiresti ja nii laialt sarnasel teemal uuringut läbi viia," selgitas linnaplaneerija ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) maastikuarhitektuuri õppekava juht Kristi Grišakov.
Instagami pilt annab edasi subjektiivset nägemust sellest, kuidas inimene ennast ümbritsevat kohta kogeb. Kuna me ei küsi küsimusi, me näeme ainult pilte, siis ei mõjuta me ka uuringus osalejate vastuseid. Inimesed teevad pilte ju vabatahtlikult kohtades mida nad naudivad või peavad huvitavaks.
Temale, linnaruumi planeerijale Damiano Cerronele ning arhitekti ja linnaplaneerija Raul Kalvole jäi Reidi tee üle käivat vaidlust kuulates kõrva väide, justkui Russalkast kesklinna poole jääv mereäär oleks räämas ja seetõttu linnaelanike seas vähepopulaarne. Teaduritena oli neile selge, et on vaid üks võimalus poliitikute väiteid kontrollida: tuleb korraldada uuring.
Geokoordinaatide kaudu Instagrami serverist pilte alla laadides valmis 4000 pildist koosnev valim, nende põhjal selgusid ka märgusõnad (hashtag 'id), millega selle piirkonna külastajad pilte märgivad, see näitas, et hastagi kasutatakse laiemalt kui vaid monumendi juures tehtud piltide tähistamiseks.
Fotodest sai kinnitust ammutuntud fakt, et piirkond on oluline venekeelsele elanikkonnale, kes ala regulaarsemalt külastavad. Linnauurijate jaoks on aga üllatav, et rannaala kasutatakse aktiivselt aastaajast sõltumata.
"Muidugi oli ka tipsutajaid, kuid piltide üldarvu seas oli seda üllatavalt vähe näha. Küll aga kasutati rannaparki ja randa ohtralt grillimiseks, pikniku pidamiseks, kohvi joomiseks ja raamatute lugemiseks; kuhu minnakse linnakärast eemaldumiseks," märkis Grišakov.
Sotsiaalmeedia andmeid on linnaplaneerimises põhiliselt kasutatud selleks, et vaadelda linnakasutuse muutumist läbi aja. Sotsiaalmeedia võimaldab saada andmeid ka reaalajas, mis teeb linnaprotsesside jägimise läbi nende andmete mugavaks ja kiireks. Enamik teadlasi analüüsib sotsiaalmeedia andmeid globaalseid kontekstis, vähem on neid, kes keskenduvad spetsiifilistele kohtadele ja teevad andmeanalüüsipõhjal ka planeerimissoovitusi.
Taolisi uuringuid on Grišakov koos kolleegidega teinud ka Londonis ja Turus, akadeemilisi uuringuid aga Peterburis, New Yorgis, Moskvas ja Tallinnas. Viimast on analüüsitud kõige rohkem, seda meetodit kasutavad TTÜ maastikuarhitektid akadeemilises uurimistöös.
Russalka on maamärk ja kõik tegevused, mis seal kandis toimuvad, on üheselt seotud Russalka kui märgilise kohaga, saavad uurijad esmase analüüsi põhjal öelda. See tähendab, et lisaks monumendi ümber toimuvale märgistatakse #russalka sildiga ka Jaapani aias tehtud pildid, mänguväljak, papliallee ja isegi kesklinna poole jäävad ehitusplatsid.
Romantikakolmnurk - nii nimetab Grišakov Jaapani aia, Kadrioru pargi lossipoolse osa ning Russalka ümbruse vahel tekkivat maa-ala: "Kadrioru park ja Russalka rand moodustavad ühe suure piirkonna, ma ütleks isegi - rohelise monumendi." Selles alas tehtud piltidelt on näha, et piirkond on populaarne tüdrukutepidudeks, kohtinguteks ja pruutpaaridele pildistamiseks.
Uurijad ei ole päris erapooletud. Vähemalt on nad selle uurimuse põhjal võtnud seisukoha, et orgaaniliselt tekkinud meelispiirkonda ei tohiks kindlasti lõhkuda. "Arhitektid ja maastikuarhitektid pingutavad meeletult, et haljasala või väljakut toimima saada, et inimesed selle omaks võtaksid, et neile meeldiks seal olla," selgitasid uurijad.
Seetõttu hindavad nad kõrgelt tekkinud sümbioosi, kus üks paik on oluline nii eesti kui ka vene kodukeelega tallinlastele, nii hobisportlastele, koeraomanikele, lapsevanematele kui ka romantika otsijatele või hoopis neile, kes mereõhus raamatuid lugeda tahavad. Turistidest rääkimata. "Täielik lõimumiskoht," võtab Grišakov eelneva kokku.
Uuringus määrame esmalt meid huvitava piirkonna: nt maamärk, tänav, kvartal või terve linn. Seejärel laeme Instagrami serverist alla kõik selles kohas tehtud pildid. Vajadusel kasutame ajapiirangut ja märgusõnu (hashtag), mida inimesed piltide tutvustamiseks lisavad. Näeme kohti, kus inimesed pilti teevad, millal neid teevad, milliste tegevustega tegelevad, mida pildistavad jmt.
Instagrami pildid peegeldavad eelkõige inimeste positiivset kogemust ja annavad inimeste harjumuste kohta. "See on see, mida linnauurijatena otsime: positiivset koha kogemust ning kuidas seda saaks veelgi võimendada," lausus Grišakov.
Täpselt nädala eest, 9. mail märkis Grišakov Tallinna Ülikoolis toimunud Reidi tee arutelul, et veokitele mõeldud mitmerealise tee ääres kaotab Russalka rand oma võlu. Ta tegi ettepaneku, et Reidi tee projekti tuleks planeerida oluliselt kitsamana. Siis tekiks - praeguse projekti järgi plaanis oleva - kitsa promenaadi asemele rohkem tegevusi võimaldav lineaarne rannapark. | Instagram pajatab: mida teevad linlased Russalka lähistel? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnauurijad pakuvad Reidi tee diskussiooni omapärase vaatenurga - seda kas ja kuidas tallinlased Reidi teeks planeeritavat ala kasutavad, on võimalik teha kindlaks Instagrami piltide põhjal. Hetkeemotsioonidel loodav sisu loob haruldase nn nähtamatu linna kuvandi ehk liikluse ja füüsiliste muutustega paralleelselt tuhiseva infovoo.
"Näeme läbi piltide seda, kuidas kohalikud tajuvad linna ja selle erinevaid piirkondi. See on iga inimese subjektiivne nägemus oma linnast. Küsitluste abil ei oleks kunagi võimalik nii kiiresti ja nii laialt sarnasel teemal uuringut läbi viia," selgitas linnaplaneerija ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) maastikuarhitektuuri õppekava juht Kristi Grišakov.
Instagami pilt annab edasi subjektiivset nägemust sellest, kuidas inimene ennast ümbritsevat kohta kogeb. Kuna me ei küsi küsimusi, me näeme ainult pilte, siis ei mõjuta me ka uuringus osalejate vastuseid. Inimesed teevad pilte ju vabatahtlikult kohtades mida nad naudivad või peavad huvitavaks.
Temale, linnaruumi planeerijale Damiano Cerronele ning arhitekti ja linnaplaneerija Raul Kalvole jäi Reidi tee üle käivat vaidlust kuulates kõrva väide, justkui Russalkast kesklinna poole jääv mereäär oleks räämas ja seetõttu linnaelanike seas vähepopulaarne. Teaduritena oli neile selge, et on vaid üks võimalus poliitikute väiteid kontrollida: tuleb korraldada uuring.
Geokoordinaatide kaudu Instagrami serverist pilte alla laadides valmis 4000 pildist koosnev valim, nende põhjal selgusid ka märgusõnad (hashtag 'id), millega selle piirkonna külastajad pilte märgivad, see näitas, et hastagi kasutatakse laiemalt kui vaid monumendi juures tehtud piltide tähistamiseks.
Fotodest sai kinnitust ammutuntud fakt, et piirkond on oluline venekeelsele elanikkonnale, kes ala regulaarsemalt külastavad. Linnauurijate jaoks on aga üllatav, et rannaala kasutatakse aktiivselt aastaajast sõltumata.
"Muidugi oli ka tipsutajaid, kuid piltide üldarvu seas oli seda üllatavalt vähe näha. Küll aga kasutati rannaparki ja randa ohtralt grillimiseks, pikniku pidamiseks, kohvi joomiseks ja raamatute lugemiseks; kuhu minnakse linnakärast eemaldumiseks," märkis Grišakov.
Sotsiaalmeedia andmeid on linnaplaneerimises põhiliselt kasutatud selleks, et vaadelda linnakasutuse muutumist läbi aja. Sotsiaalmeedia võimaldab saada andmeid ka reaalajas, mis teeb linnaprotsesside jägimise läbi nende andmete mugavaks ja kiireks. Enamik teadlasi analüüsib sotsiaalmeedia andmeid globaalseid kontekstis, vähem on neid, kes keskenduvad spetsiifilistele kohtadele ja teevad andmeanalüüsipõhjal ka planeerimissoovitusi.
Taolisi uuringuid on Grišakov koos kolleegidega teinud ka Londonis ja Turus, akadeemilisi uuringuid aga Peterburis, New Yorgis, Moskvas ja Tallinnas. Viimast on analüüsitud kõige rohkem, seda meetodit kasutavad TTÜ maastikuarhitektid akadeemilises uurimistöös.
Russalka on maamärk ja kõik tegevused, mis seal kandis toimuvad, on üheselt seotud Russalka kui märgilise kohaga, saavad uurijad esmase analüüsi põhjal öelda. See tähendab, et lisaks monumendi ümber toimuvale märgistatakse #russalka sildiga ka Jaapani aias tehtud pildid, mänguväljak, papliallee ja isegi kesklinna poole jäävad ehitusplatsid.
Romantikakolmnurk - nii nimetab Grišakov Jaapani aia, Kadrioru pargi lossipoolse osa ning Russalka ümbruse vahel tekkivat maa-ala: "Kadrioru park ja Russalka rand moodustavad ühe suure piirkonna, ma ütleks isegi - rohelise monumendi." Selles alas tehtud piltidelt on näha, et piirkond on populaarne tüdrukutepidudeks, kohtinguteks ja pruutpaaridele pildistamiseks.
Uurijad ei ole päris erapooletud. Vähemalt on nad selle uurimuse põhjal võtnud seisukoha, et orgaaniliselt tekkinud meelispiirkonda ei tohiks kindlasti lõhkuda. "Arhitektid ja maastikuarhitektid pingutavad meeletult, et haljasala või väljakut toimima saada, et inimesed selle omaks võtaksid, et neile meeldiks seal olla," selgitasid uurijad.
Seetõttu hindavad nad kõrgelt tekkinud sümbioosi, kus üks paik on oluline nii eesti kui ka vene kodukeelega tallinlastele, nii hobisportlastele, koeraomanikele, lapsevanematele kui ka romantika otsijatele või hoopis neile, kes mereõhus raamatuid lugeda tahavad. Turistidest rääkimata. "Täielik lõimumiskoht," võtab Grišakov eelneva kokku.
Uuringus määrame esmalt meid huvitava piirkonna: nt maamärk, tänav, kvartal või terve linn. Seejärel laeme Instagrami serverist alla kõik selles kohas tehtud pildid. Vajadusel kasutame ajapiirangut ja märgusõnu (hashtag), mida inimesed piltide tutvustamiseks lisavad. Näeme kohti, kus inimesed pilti teevad, millal neid teevad, milliste tegevustega tegelevad, mida pildistavad jmt.
Instagrami pildid peegeldavad eelkõige inimeste positiivset kogemust ja annavad inimeste harjumuste kohta. "See on see, mida linnauurijatena otsime: positiivset koha kogemust ning kuidas seda saaks veelgi võimendada," lausus Grišakov.
Täpselt nädala eest, 9. mail märkis Grišakov Tallinna Ülikoolis toimunud Reidi tee arutelul, et veokitele mõeldud mitmerealise tee ääres kaotab Russalka rand oma võlu. Ta tegi ettepaneku, et Reidi tee projekti tuleks planeerida oluliselt kitsamana. Siis tekiks - praeguse projekti järgi plaanis oleva - kitsa promenaadi asemele rohkem tegevusi võimaldav lineaarne rannapark.
### Response:
Instagram pajatab: mida teevad linlased Russalka lähistel? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See tähendab, et sõidujagaja peab oleme eraisik, kes saab jagada vaid oma enda sõiduvahendit ja kelle sõitude osas on riigil olemas maksustamiseks vajalik piisav info, märkisid kolme liidu juhatused ühisavalduses.
Sektorit koondavad liidud leiavad, et kuna muus osas on takosteenus olemuslikult identne kirjeldatud kokkuleppevedusid reguleeriva eelnõuga, peaks riik ausa konkurentsi tagamiseks võrdsustama taksodele ja kokkuleppevedajatele esitatud nõudeid.
"Osad nõuded (taksokoolitus, sõidukikaart) tuleks maha võtta taksodel või kehtestada sõidukikaardi ja taksokoolituse nõuded ka kokkuleppevedajatele," leiavad liidud.
Ühisavalduses rõhutatakse vajadust kehtestada nii taksodele kui kokkuleppevedajatele sarnased hea maine reeglid ning kohustus omada sõiduki armatuurlaual juhi pildi ning ID-numbriga teenindajakaarti. Viimane on vajalik kliendile veendumaks, et teenuse osutaja on ikka see, kes on saanud selleks loa.
"Kolmandaks oleme üksmeelel selles, et KOLEVi üks peamisi eesmärke on maksustada varimajandust ja koguda kokku maksud nii nagu taksodelt ka erajuhtidelt. Selleks peame vajalikuks, et kõik täna ja tulevikus kokkuleppevedusid või taksovedusid korraldavad elektroonsed platvormid oleks liidestatud riigi infosüsteemiga," seisab avalduses.
Muuhulgas peaks riik maksustamise eesmärgil nägema iga sõidu pikkust, algus- ja lõpp-punkti ning hinda. | Taksosektor pole kokkuleppevedude vastu, kui sõidujagajad on eraisikud endale kuuluva autoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See tähendab, et sõidujagaja peab oleme eraisik, kes saab jagada vaid oma enda sõiduvahendit ja kelle sõitude osas on riigil olemas maksustamiseks vajalik piisav info, märkisid kolme liidu juhatused ühisavalduses.
Sektorit koondavad liidud leiavad, et kuna muus osas on takosteenus olemuslikult identne kirjeldatud kokkuleppevedusid reguleeriva eelnõuga, peaks riik ausa konkurentsi tagamiseks võrdsustama taksodele ja kokkuleppevedajatele esitatud nõudeid.
"Osad nõuded (taksokoolitus, sõidukikaart) tuleks maha võtta taksodel või kehtestada sõidukikaardi ja taksokoolituse nõuded ka kokkuleppevedajatele," leiavad liidud.
Ühisavalduses rõhutatakse vajadust kehtestada nii taksodele kui kokkuleppevedajatele sarnased hea maine reeglid ning kohustus omada sõiduki armatuurlaual juhi pildi ning ID-numbriga teenindajakaarti. Viimane on vajalik kliendile veendumaks, et teenuse osutaja on ikka see, kes on saanud selleks loa.
"Kolmandaks oleme üksmeelel selles, et KOLEVi üks peamisi eesmärke on maksustada varimajandust ja koguda kokku maksud nii nagu taksodelt ka erajuhtidelt. Selleks peame vajalikuks, et kõik täna ja tulevikus kokkuleppevedusid või taksovedusid korraldavad elektroonsed platvormid oleks liidestatud riigi infosüsteemiga," seisab avalduses.
Muuhulgas peaks riik maksustamise eesmärgil nägema iga sõidu pikkust, algus- ja lõpp-punkti ning hinda.
### Response:
Taksosektor pole kokkuleppevedude vastu, kui sõidujagajad on eraisikud endale kuuluva autoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valituks osutusid nii vigastustega kimpus olnud Jack Wilshere kui noor Manchester Unitedi ründaja Marcus Rashford.
„Nii Jack Wilshere'i kui Jordan Hendersoni tervis on korras ning meeskonda oli targem nimetada rohkem mängijaid. Ma teen 26 mängija nimetamisega endale elu raskemaks, sest ma pean neist kolm välja jätma,“ ütles Hodgson pressikonverentsil.
„Marcus Rashfordil oli suurepärane hooaja lõpp ning teda ootab ees suur tulevik. Konkurents on tugev, kuid tal tekib võimalus kellegi koht üle võtta.“
„Wayne Rooney on kapten ning ta on teinud suurepärast tööd. 109 mängus löödud 51 väravat - Euroopas pole palju mängijaid, kes jõuaksid selliste numbriteni. Rooney on tähtis mängija, kuid ma ei ole surve all teda algkoosseisu panna.“
Väravavahid: Joe Hart (Manchester City), Fraser Forster (Southampton), Tom Heaton (Burnley).
Kaitsjad: Nathaniel Clyne (Liverpool), Kyle Walker (Tottenham Hotspur), Gary Cahill (Londoni Chelsea), Chris Smalling (Manchester United), John Stones (Everton), Ryan Bertrand (Southampton), Danny Rose (Tottenham Hotspur).
Poolkaitsjad: Dele Alli (Tottenham Hotspur), Ross Barkley (Everton), Fabian Delph (Manchester City), Eric Dier (Tottenham Hotspur), Danny Drinkwater (Leicester City), Jordan Henderson (Liverpool), Adam Lallana (Liverpool), James Milner (Liverpool), Raheem Sterling (Manchester City), Andros Townsend (Newcastle United), Jack Wilshere (Londoni Arsenal).
Ründajad: Harry Kane (Tottenham Hotspur), Marcus Rashford (Manchester United), Wayne Rooney (Manchester United), Daniel Sturridge (Liverpool), Jamie Vardy (Leicester City). | Inglismaa koondise esialgsesse koosseisu EM-finaalturniiriks kuulub ka Marcus Rashford | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valituks osutusid nii vigastustega kimpus olnud Jack Wilshere kui noor Manchester Unitedi ründaja Marcus Rashford.
„Nii Jack Wilshere'i kui Jordan Hendersoni tervis on korras ning meeskonda oli targem nimetada rohkem mängijaid. Ma teen 26 mängija nimetamisega endale elu raskemaks, sest ma pean neist kolm välja jätma,“ ütles Hodgson pressikonverentsil.
„Marcus Rashfordil oli suurepärane hooaja lõpp ning teda ootab ees suur tulevik. Konkurents on tugev, kuid tal tekib võimalus kellegi koht üle võtta.“
„Wayne Rooney on kapten ning ta on teinud suurepärast tööd. 109 mängus löödud 51 väravat - Euroopas pole palju mängijaid, kes jõuaksid selliste numbriteni. Rooney on tähtis mängija, kuid ma ei ole surve all teda algkoosseisu panna.“
Väravavahid: Joe Hart (Manchester City), Fraser Forster (Southampton), Tom Heaton (Burnley).
Kaitsjad: Nathaniel Clyne (Liverpool), Kyle Walker (Tottenham Hotspur), Gary Cahill (Londoni Chelsea), Chris Smalling (Manchester United), John Stones (Everton), Ryan Bertrand (Southampton), Danny Rose (Tottenham Hotspur).
Poolkaitsjad: Dele Alli (Tottenham Hotspur), Ross Barkley (Everton), Fabian Delph (Manchester City), Eric Dier (Tottenham Hotspur), Danny Drinkwater (Leicester City), Jordan Henderson (Liverpool), Adam Lallana (Liverpool), James Milner (Liverpool), Raheem Sterling (Manchester City), Andros Townsend (Newcastle United), Jack Wilshere (Londoni Arsenal).
Ründajad: Harry Kane (Tottenham Hotspur), Marcus Rashford (Manchester United), Wayne Rooney (Manchester United), Daniel Sturridge (Liverpool), Jamie Vardy (Leicester City).
### Response:
Inglismaa koondise esialgsesse koosseisu EM-finaalturniiriks kuulub ka Marcus Rashford |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meile saabub palju kaebusi," ütles hääl kaadri taga, kes Chanile kampsuni ulatas, vahendas Huffington Post.
Chan tõmbas seejärel kampsuni selga ning naljatas, et näeb välja nagu raamatukogu töötaja.
Kui paljud avaldasid Chanile sotsiaalmeedias toetust, olid mitmed televaatajad naise riietusest šokeeritud. "Liberté Chan näeb välja nagu ta oleks tulnud otse peolt ja jätnud selga sama kleidi. See pole hommikuseks ilmateadustamiseks sobilik. Saate produtsendid poleks tohtinud tal lubada niimoodi ekraanile minna," seisis ühes kaebekirjas.
Chan avaldas pärast ilmateadet kahetsust, et liiga paljud inimesed pööravad tähelepanu tema riietusele, mitte jutule. "Kedagi ei huvita, mida ma ekraanil räägin," lausus Chan. | Ilmateadustaja pidi vaatajate kaebuste tõttu otse-eetris kampsuni selga tõmbama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meile saabub palju kaebusi," ütles hääl kaadri taga, kes Chanile kampsuni ulatas, vahendas Huffington Post.
Chan tõmbas seejärel kampsuni selga ning naljatas, et näeb välja nagu raamatukogu töötaja.
Kui paljud avaldasid Chanile sotsiaalmeedias toetust, olid mitmed televaatajad naise riietusest šokeeritud. "Liberté Chan näeb välja nagu ta oleks tulnud otse peolt ja jätnud selga sama kleidi. See pole hommikuseks ilmateadustamiseks sobilik. Saate produtsendid poleks tohtinud tal lubada niimoodi ekraanile minna," seisis ühes kaebekirjas.
Chan avaldas pärast ilmateadet kahetsust, et liiga paljud inimesed pööravad tähelepanu tema riietusele, mitte jutule. "Kedagi ei huvita, mida ma ekraanil räägin," lausus Chan.
### Response:
Ilmateadustaja pidi vaatajate kaebuste tõttu otse-eetris kampsuni selga tõmbama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iiri odavlennufirma viib aastas oma enam kui 100 miljonist kliendist 40 miljonit Suurbritanniasse ja sealt ära. Ryanairi suurim keskus on Londonis Stanstedi lennujaamas, vahendas Reuters.
O'Leary ütles, et osana 1,4 miljardi dollari suurusest investeeringust Suurbritannias avab ettevõte Stanstedis uue Euroopa õppekeskuse, kuhu luuakse umbes 450 uut töökohta.
Samas ütles O'Leary ühisüritusel Briti rahandusministri George Osborne'iga, et töökohad ja investeering võivad sattuda ohtu, kui Suurbritannia hääletab 23. juunil Euroopa Liidust lahkumise poolt.
"Lihtsalt öeldes, kui Suurbritannia ei ole Euroopa Liidu liige, siis lähevad need töökohad ja investeeringud teistesse riikidesse. Sellepärast pooldabki Ryanair Suurbritannia jäämist Euroopa Liitu," ütles ta.
"Kui Suurbritannia lahkub ühisturult, võib ta välja jääda avatud taeva režiimist ning lennupiletite hinnad ja puhkuste kulud kasvavad. See ei ole spekulatsioon, see on kindel," lisas ta. | Ryanair kärbib investeeringuid Suurbritannias, kui riik EL-ist lahkub | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iiri odavlennufirma viib aastas oma enam kui 100 miljonist kliendist 40 miljonit Suurbritanniasse ja sealt ära. Ryanairi suurim keskus on Londonis Stanstedi lennujaamas, vahendas Reuters.
O'Leary ütles, et osana 1,4 miljardi dollari suurusest investeeringust Suurbritannias avab ettevõte Stanstedis uue Euroopa õppekeskuse, kuhu luuakse umbes 450 uut töökohta.
Samas ütles O'Leary ühisüritusel Briti rahandusministri George Osborne'iga, et töökohad ja investeering võivad sattuda ohtu, kui Suurbritannia hääletab 23. juunil Euroopa Liidust lahkumise poolt.
"Lihtsalt öeldes, kui Suurbritannia ei ole Euroopa Liidu liige, siis lähevad need töökohad ja investeeringud teistesse riikidesse. Sellepärast pooldabki Ryanair Suurbritannia jäämist Euroopa Liitu," ütles ta.
"Kui Suurbritannia lahkub ühisturult, võib ta välja jääda avatud taeva režiimist ning lennupiletite hinnad ja puhkuste kulud kasvavad. See ei ole spekulatsioon, see on kindel," lisas ta.
### Response:
Ryanair kärbib investeeringuid Suurbritannias, kui riik EL-ist lahkub |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Režissöör Rasmus Merivoo diplomitööna 2006. aastal valminud lühifilm lekkis kiirelt internetis ning paari aastaga oli filmi vaadatud üle miljoni korra.
Filmis tegid kaasa mitmed tänaseks tuntud näitlejad nagu Märt Avandi, Uku Uusberg, Indrek Ojari ja paljud teised.
"Väga tore ettevõtmine, teeb südame soojaks," kommenteeris juubeli tähistamist Rasmus Merivoo ja lisas, et võtab omalt poolt linastusele kaasa "Tulnuka" 35mm filmikoopia. "See on parim versioon, mis on selle filmi puhul võimalik," lisas Merivoo.
Lisaboonusena saab vaadata ka neid lõike, mis lõplikust versioonist välja jäid kui ka aastate jooksul tehtud paroodiaid. Juubelipeole on oodatud külalised alates 16. eluaastast.
Filmile teevad sissejuhatuse kriitikud Karlo Funk ja Kristiina Davidjans. | "Tulnukas" saab 10-aastaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Režissöör Rasmus Merivoo diplomitööna 2006. aastal valminud lühifilm lekkis kiirelt internetis ning paari aastaga oli filmi vaadatud üle miljoni korra.
Filmis tegid kaasa mitmed tänaseks tuntud näitlejad nagu Märt Avandi, Uku Uusberg, Indrek Ojari ja paljud teised.
"Väga tore ettevõtmine, teeb südame soojaks," kommenteeris juubeli tähistamist Rasmus Merivoo ja lisas, et võtab omalt poolt linastusele kaasa "Tulnuka" 35mm filmikoopia. "See on parim versioon, mis on selle filmi puhul võimalik," lisas Merivoo.
Lisaboonusena saab vaadata ka neid lõike, mis lõplikust versioonist välja jäid kui ka aastate jooksul tehtud paroodiaid. Juubelipeole on oodatud külalised alates 16. eluaastast.
Filmile teevad sissejuhatuse kriitikud Karlo Funk ja Kristiina Davidjans.
### Response:
"Tulnukas" saab 10-aastaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Protokoll on aluseks konkreetsete ekspordist huvitatud ettevõtete registreerimiseks Hiina sertifitseerimisasutuses.
Minister Kruuse sõnul on piimaprotokolli allkirjastamine mitmeaastaste läbirääkimiste tulemus, millega Hiina tunnustab nii Eesti riiklikku toidu- ja veterinaarjärelevalvesüsteemi.
„Edaspidi on Hiina turul oma toodangule koha leidmisel kandev roll juba ettevõtjatel, kuid riik on kindlasti valmis jätkuvalt pakkuma ettevõtjatele igakülgset tuge ametkondlikus suhtlemises,“ märkis Kruuse.
Turulejõudmine võtab aega
Põllumajandus-kaubanduskoda teatas, et Hiinaga allkirjastatud toiduohutuse protokoll on küll oluline samm Eesti piimatoodete ekspordigeograafia avardamiseks, kuid reaalse ekspordi käivitamiseks on ettevõtetel vaja lahendada veel mitmed tehnilised küsimused.
Ekspordi tegelikku algust on väga keeruline prognoosida, kuid see võib juhtuda alles järgmisel aastal.
„ Aus on tunnistada, et uute turgude avamine meie toodetele on küll väga oluline, kuid otsustav piimahinna muutus põllumajandustootjatele saab tulla vaid üldisest turuolukorra paranemisest. Olukord piimaturul on täna keeruline üle maailma, mistõttu on piimatoodete hinnad eksportturgudel üldiselt äärmiselt madalal tasemel,“ selgitas koja juhataja Roomet Sõrmus. | Sõlmiti piimatoodetele Hiina turu avav lepe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Protokoll on aluseks konkreetsete ekspordist huvitatud ettevõtete registreerimiseks Hiina sertifitseerimisasutuses.
Minister Kruuse sõnul on piimaprotokolli allkirjastamine mitmeaastaste läbirääkimiste tulemus, millega Hiina tunnustab nii Eesti riiklikku toidu- ja veterinaarjärelevalvesüsteemi.
„Edaspidi on Hiina turul oma toodangule koha leidmisel kandev roll juba ettevõtjatel, kuid riik on kindlasti valmis jätkuvalt pakkuma ettevõtjatele igakülgset tuge ametkondlikus suhtlemises,“ märkis Kruuse.
Turulejõudmine võtab aega
Põllumajandus-kaubanduskoda teatas, et Hiinaga allkirjastatud toiduohutuse protokoll on küll oluline samm Eesti piimatoodete ekspordigeograafia avardamiseks, kuid reaalse ekspordi käivitamiseks on ettevõtetel vaja lahendada veel mitmed tehnilised küsimused.
Ekspordi tegelikku algust on väga keeruline prognoosida, kuid see võib juhtuda alles järgmisel aastal.
„ Aus on tunnistada, et uute turgude avamine meie toodetele on küll väga oluline, kuid otsustav piimahinna muutus põllumajandustootjatele saab tulla vaid üldisest turuolukorra paranemisest. Olukord piimaturul on täna keeruline üle maailma, mistõttu on piimatoodete hinnad eksportturgudel üldiselt äärmiselt madalal tasemel,“ selgitas koja juhataja Roomet Sõrmus.
### Response:
Sõlmiti piimatoodetele Hiina turu avav lepe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägises vastasseisus võideti 3:2 (23, -23, -23, 13, 11) kohalikku Olümpiareservi Spordikolledžit ja 3:1 (23, -22, 22, 17) Peterburi 2000. aastal sündinud tütarlaste koondist, vahendab volley.ee. Alla tuli vanduda Tuula võistkonnale ja Läti koondisele 0:3 ning kohalikule 2001. aastal sündinud tütarlaste koondisele 1:3. Viimased võitsid ka kogu turniiri Läti ja Tuula esinduse ees. Eesti koondise parimaks mängijaks tunnistati Maria Säästla (SK Tats).
Tulemused:
10.05.2016 Eesti – Peterburi (sündinud 2001) 1:3 (-14, -17, 23, -16)
11.05.2016 Eesti – Tuula 0:3 (-19, -18, -16)
12.05.2016 Eesti – Peterburi Olümpiareservi Kolledž 3:2 (23, -23, -23, 13, 11)
13.05.2016 Eesti – Läti 0:3 (-16, -11, -23)
14.05.2016 Eesti – Peterburi (sündinud 2000) 3:1 (23, -22, 22, 17).
Eesti kümneliikmelises võistkonnas mängisid Maria Säästla ja Johanna Maar (SK Tats), Siiri Mari Sikk, Katariina Vengerfeldt ja Jade Šadeiko (SK Duo Tartu), Emma Marie Nõmm, Triin Liivaru, Anastasija Gorjatševa, Annika Holland (Pärnu SK) ja Kaisa Siiman (Keila VK), vanemtreener Riina Ernits. | Kuni 17-aastaste tütarlaste koondis saavutas Peterburis neljanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägises vastasseisus võideti 3:2 (23, -23, -23, 13, 11) kohalikku Olümpiareservi Spordikolledžit ja 3:1 (23, -22, 22, 17) Peterburi 2000. aastal sündinud tütarlaste koondist, vahendab volley.ee. Alla tuli vanduda Tuula võistkonnale ja Läti koondisele 0:3 ning kohalikule 2001. aastal sündinud tütarlaste koondisele 1:3. Viimased võitsid ka kogu turniiri Läti ja Tuula esinduse ees. Eesti koondise parimaks mängijaks tunnistati Maria Säästla (SK Tats).
Tulemused:
10.05.2016 Eesti – Peterburi (sündinud 2001) 1:3 (-14, -17, 23, -16)
11.05.2016 Eesti – Tuula 0:3 (-19, -18, -16)
12.05.2016 Eesti – Peterburi Olümpiareservi Kolledž 3:2 (23, -23, -23, 13, 11)
13.05.2016 Eesti – Läti 0:3 (-16, -11, -23)
14.05.2016 Eesti – Peterburi (sündinud 2000) 3:1 (23, -22, 22, 17).
Eesti kümneliikmelises võistkonnas mängisid Maria Säästla ja Johanna Maar (SK Tats), Siiri Mari Sikk, Katariina Vengerfeldt ja Jade Šadeiko (SK Duo Tartu), Emma Marie Nõmm, Triin Liivaru, Anastasija Gorjatševa, Annika Holland (Pärnu SK) ja Kaisa Siiman (Keila VK), vanemtreener Riina Ernits.
### Response:
Kuni 17-aastaste tütarlaste koondis saavutas Peterburis neljanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Projekti viivad läbi Eesti Kunstiakadeemia Sisearhitektuuri osakonna magistrandid Ann Press ja Andrea Tamm ning loodava viljapõlluga annavad nad panuse Euroopa Rohepealinn 2018 konkursil kandideeriva Tallinna võiduvõimalustesse.
Ajalooliselt asusid Lasnamäe loopealsetel aladel Eesti esimesed viljapõllud, nüüd on plaan osake neist uuel kujul linnapõllumajanduse vormis taastada. Põllu rajamisel teostatakse pinnase täitetööd ning külvatakse odraseeme. "Oder on kõige vähenõudlikum teravili, mille juurestik vajab mullast kõigest 10-15 millimeetrit, taim ei lamandu kergesti kanalis tekkivate õhuvoolude jõul ning samuti on väga põuakindel," ütlevad sõltumatud eksperdid.
Selleaastane viljapõld on prototüüpne ettevõtmine. Kui põld osutub viljakas, võiks järgmistel aastatel põllumajandusmaana kasutusele võtta terve Laagna tee sõiduridadevahelise ala. Läbi selle võiks Lasnamäest saada esimene omataoline urbanistlik põllumajanduskeskkond Eestis, milletaolisi katsetusi on tehtud ka teistes maailma suurlinnades. Taolist maaelu ning linnaruumi kooslust iseloomustab tänapäeval mõiste "re-wilding". | Lasnamäe kanalisse rajatakse viljapõld | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Projekti viivad läbi Eesti Kunstiakadeemia Sisearhitektuuri osakonna magistrandid Ann Press ja Andrea Tamm ning loodava viljapõlluga annavad nad panuse Euroopa Rohepealinn 2018 konkursil kandideeriva Tallinna võiduvõimalustesse.
Ajalooliselt asusid Lasnamäe loopealsetel aladel Eesti esimesed viljapõllud, nüüd on plaan osake neist uuel kujul linnapõllumajanduse vormis taastada. Põllu rajamisel teostatakse pinnase täitetööd ning külvatakse odraseeme. "Oder on kõige vähenõudlikum teravili, mille juurestik vajab mullast kõigest 10-15 millimeetrit, taim ei lamandu kergesti kanalis tekkivate õhuvoolude jõul ning samuti on väga põuakindel," ütlevad sõltumatud eksperdid.
Selleaastane viljapõld on prototüüpne ettevõtmine. Kui põld osutub viljakas, võiks järgmistel aastatel põllumajandusmaana kasutusele võtta terve Laagna tee sõiduridadevahelise ala. Läbi selle võiks Lasnamäest saada esimene omataoline urbanistlik põllumajanduskeskkond Eestis, milletaolisi katsetusi on tehtud ka teistes maailma suurlinnades. Taolist maaelu ning linnaruumi kooslust iseloomustab tänapäeval mõiste "re-wilding".
### Response:
Lasnamäe kanalisse rajatakse viljapõld |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. Tartu Ülikooli IT-keskuse rajamine
Projekti eesmärk on uue õppe- ja teadushoone rajamine Tartu kesklinna senise majandusteaduskonna hoone juurde.
IT-keskuse kavandatavaks mahuks on 10 966 m² kasulikku pinda, mis vastab ca 16 000 m² hoone üldpinnale.
Uues õppe- ja teadushoones hakkavad paiknema TÜ järgmised üksused: arvutiteaduste instituut; matemaatika ja statistika instituut; arvutitehnika õppetool ning majandusteaduskond.
Projekti eeldatav rakendamise tähtaeg on kuni 2019. aasta II poolaasta. Eeldatav maksumus on 27,9 miljonit eurot ning projektile eraldatav suurim toetuse summa käesolevast meetmest on 15 miljonit eurot.
Investeeringuobjekti edasise kasutusega seonduvad püsikulud ca 1,5 miljonit eurot aastas kaetakse TÜ eelarvest.
2. TTÜ ehitusteaduskonna katsehalli tervikrenoveerimine
Projekti eesmärk on renoveerida olemasolev õppe- ja teadushoone, milles hetkel on 3 teadus- ja katselaboratooriumit, 2 õppelaborit, 2 õppeklassi ning neid teenindavad töökojad, kontoriruumid ja abiruumid.
Hoonest kõige suurema osa, ca 40% moodustava katsehalli jõupõrand ning kandekonstruktsioonid säilitatakse.
Välisseinad renoveeritakse uute elementidega asendamise teel, renoveeritakse hoone katus soojustuse ja katusekatte paigaldamise abil. Katusele paigaldatakse päikesepaneelid A klassi energiatõhususe tagamiseks.
Projekti rakendamise eeldatav lõpptähtaeg 2018. aasta I poolaasta. Eeldatavaks maksumuseks on 5,1 miljonit eurot, eraldatav toetuse suurim summa on 3,8 miljonit eurot. Täiendavad püsikulud ca 126 000 eurot kaetakse ülikooli enda eelarvest.
3. Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rajamine
Hoone 12 293 m² suurusel kasulikul pinnal hakkavad tegutsema lisaks EKA neljale teaduskonnale ka avatud akadeemia, töökojad ja administratsioon.
Kotzebue 1/Põhja pst 7 on hoonete kompleks, kus renoveeritakse hooned, mis rajatud 1932. aastal tootmishooneteks (tekstiilitööstus – Rauaniit, SUVA) ning ehitatakse juurde uus hooneosa.
Lisaks hooneosade rekonstrueerimisele ja uuele ehitusele uuendatakse samaaegselt ka kõik EKA töökojad, sest suur osa töökodade sisustusest on seni olnud tehniliselt vananenud, energiakulukad või nüüdisaegsetele õppe- ja teadustöö vajadustele mittevastavad.
Tegevuste rakendamise eeldatav tähtaeg on 2017. aasta II poolaasta. Projekti eeldatav maksumus on 27,5 miljonit eurot ning investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa 15 miljonit. Täiendavad püsikulud ca 485 697 eurot kaetakse EKA eelarvest.
4. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi rajamine
Kavandatava teadus- ja õppehoone näol on tegemist EMTA saalikompleksiga, mis integreeritakse juurdeehitusena olemasoleva hoonega.
Uue saalikompleksi ruumid võib tinglikult jaotada 6 suuremasse gruppi: kontserdisaal, black-box, õppe- ja harjutusruumid, admin. ja personaliruumid, tehnilised ruumid ning üldkasutatavad ja abiruumid.
EMTA esitatud projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2019. aasta II poolaasta. Eeldatav maksumus on 11,8 miljonit eurot, millest investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa on 4 miljonit. Sellele lisandub Kultuurkapitali toetus ja EMTA omafinantseering. Täiendavad püsikulud ca 105 175 eurot kaetakse EMTA eelarvest.
5. Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi rajamine
SKA Tallinna õppekompleksis kavandatakse olemasoleva administratiivkorpuse, õppekorpuse ja spordihoone asendamine ühe uue hoonega, mis sisaldab ka täna õppekompleksis puuduvat spordisaali ning uut kaasaegset siselasketiiru.
Auditooriumite suurus viiakse universaalselt sobivaks, et võtta need kõigi kolledžite, keskuste ja õppekavade ristkasutusse.
Uude hoonesse kavandatakse seni Tallinna õppekompleksis puuduv spordisaal täismõõdus korvpalliplatsi ning teisaldatavate tribüünidega, mis võimaldavad ruumi kasutada ka suure ca 600 istekohaga kogunemisruumina
Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2018. aasta II poolaasta. Eeldatav maksumus on 16 miljonit eurot, eraldatav toetuse suurim summa on 13,5 miljonit eurot. Täiendavad püsikulud kaetakse SKA eelarvest.
6. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi hoonete kompleksi renoveerimine
Rekonstrueeritakse hoonekompleksi välispiirded (aknad, seinad, vundament, katus) ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemid energiatõhususe suurendamiseks ja töötingimuste parandamiseks.
Projekti tulemusena paraneb energiasääst ja saavutatakse halduskulude kokkuhoid.
Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2018. aasta II poolaasta ja eeldatav maksumus on 2,5 miljonit eurot. Eraldatav toetuse suurim summa on ligi 2,1 miljonit eurot.
7. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone majatiibade ühendamine ja juurdeehitus
Olemasolev õppe- ja tööruumide pind ei ole kõrgkoolile piisav. Seni on leitud lahendus, kus õppeklasse ja koridore on kohandatud tööruumideks ja mindud üle avatud kontori põhimõttele, mis on võimaldanud pinda optimaalsemalt kasutada.
Koolihoone kahe majatiiva ühendamise teel tekib juurde kasulikku pinda, mida vajatakse kiirabiauto simulatsiooniruumiks, auditooriumideks, avalikkusele suunatud ürituste korraldamiseks, iseseisva töö aladeks, töötajate tööruumideks, tualettruumide arvu suurendamiseks.
Käesoleva projekti rakendamise eeldatav algus on 2016. aasta II poolaasta ning planeeritud lõpp 2017. aasta II poolaasta.Eeldatav maksumus on 789 500 eurot ja investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa 750 000 eurot. | Galerii: seitse teadus- ja õppehoonet saab eurorahast 54 miljonit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. Tartu Ülikooli IT-keskuse rajamine
Projekti eesmärk on uue õppe- ja teadushoone rajamine Tartu kesklinna senise majandusteaduskonna hoone juurde.
IT-keskuse kavandatavaks mahuks on 10 966 m² kasulikku pinda, mis vastab ca 16 000 m² hoone üldpinnale.
Uues õppe- ja teadushoones hakkavad paiknema TÜ järgmised üksused: arvutiteaduste instituut; matemaatika ja statistika instituut; arvutitehnika õppetool ning majandusteaduskond.
Projekti eeldatav rakendamise tähtaeg on kuni 2019. aasta II poolaasta. Eeldatav maksumus on 27,9 miljonit eurot ning projektile eraldatav suurim toetuse summa käesolevast meetmest on 15 miljonit eurot.
Investeeringuobjekti edasise kasutusega seonduvad püsikulud ca 1,5 miljonit eurot aastas kaetakse TÜ eelarvest.
2. TTÜ ehitusteaduskonna katsehalli tervikrenoveerimine
Projekti eesmärk on renoveerida olemasolev õppe- ja teadushoone, milles hetkel on 3 teadus- ja katselaboratooriumit, 2 õppelaborit, 2 õppeklassi ning neid teenindavad töökojad, kontoriruumid ja abiruumid.
Hoonest kõige suurema osa, ca 40% moodustava katsehalli jõupõrand ning kandekonstruktsioonid säilitatakse.
Välisseinad renoveeritakse uute elementidega asendamise teel, renoveeritakse hoone katus soojustuse ja katusekatte paigaldamise abil. Katusele paigaldatakse päikesepaneelid A klassi energiatõhususe tagamiseks.
Projekti rakendamise eeldatav lõpptähtaeg 2018. aasta I poolaasta. Eeldatavaks maksumuseks on 5,1 miljonit eurot, eraldatav toetuse suurim summa on 3,8 miljonit eurot. Täiendavad püsikulud ca 126 000 eurot kaetakse ülikooli enda eelarvest.
3. Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rajamine
Hoone 12 293 m² suurusel kasulikul pinnal hakkavad tegutsema lisaks EKA neljale teaduskonnale ka avatud akadeemia, töökojad ja administratsioon.
Kotzebue 1/Põhja pst 7 on hoonete kompleks, kus renoveeritakse hooned, mis rajatud 1932. aastal tootmishooneteks (tekstiilitööstus – Rauaniit, SUVA) ning ehitatakse juurde uus hooneosa.
Lisaks hooneosade rekonstrueerimisele ja uuele ehitusele uuendatakse samaaegselt ka kõik EKA töökojad, sest suur osa töökodade sisustusest on seni olnud tehniliselt vananenud, energiakulukad või nüüdisaegsetele õppe- ja teadustöö vajadustele mittevastavad.
Tegevuste rakendamise eeldatav tähtaeg on 2017. aasta II poolaasta. Projekti eeldatav maksumus on 27,5 miljonit eurot ning investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa 15 miljonit. Täiendavad püsikulud ca 485 697 eurot kaetakse EKA eelarvest.
4. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi rajamine
Kavandatava teadus- ja õppehoone näol on tegemist EMTA saalikompleksiga, mis integreeritakse juurdeehitusena olemasoleva hoonega.
Uue saalikompleksi ruumid võib tinglikult jaotada 6 suuremasse gruppi: kontserdisaal, black-box, õppe- ja harjutusruumid, admin. ja personaliruumid, tehnilised ruumid ning üldkasutatavad ja abiruumid.
EMTA esitatud projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2019. aasta II poolaasta. Eeldatav maksumus on 11,8 miljonit eurot, millest investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa on 4 miljonit. Sellele lisandub Kultuurkapitali toetus ja EMTA omafinantseering. Täiendavad püsikulud ca 105 175 eurot kaetakse EMTA eelarvest.
5. Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi rajamine
SKA Tallinna õppekompleksis kavandatakse olemasoleva administratiivkorpuse, õppekorpuse ja spordihoone asendamine ühe uue hoonega, mis sisaldab ka täna õppekompleksis puuduvat spordisaali ning uut kaasaegset siselasketiiru.
Auditooriumite suurus viiakse universaalselt sobivaks, et võtta need kõigi kolledžite, keskuste ja õppekavade ristkasutusse.
Uude hoonesse kavandatakse seni Tallinna õppekompleksis puuduv spordisaal täismõõdus korvpalliplatsi ning teisaldatavate tribüünidega, mis võimaldavad ruumi kasutada ka suure ca 600 istekohaga kogunemisruumina
Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2018. aasta II poolaasta. Eeldatav maksumus on 16 miljonit eurot, eraldatav toetuse suurim summa on 13,5 miljonit eurot. Täiendavad püsikulud kaetakse SKA eelarvest.
6. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi hoonete kompleksi renoveerimine
Rekonstrueeritakse hoonekompleksi välispiirded (aknad, seinad, vundament, katus) ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemid energiatõhususe suurendamiseks ja töötingimuste parandamiseks.
Projekti tulemusena paraneb energiasääst ja saavutatakse halduskulude kokkuhoid.
Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2018. aasta II poolaasta ja eeldatav maksumus on 2,5 miljonit eurot. Eraldatav toetuse suurim summa on ligi 2,1 miljonit eurot.
7. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone majatiibade ühendamine ja juurdeehitus
Olemasolev õppe- ja tööruumide pind ei ole kõrgkoolile piisav. Seni on leitud lahendus, kus õppeklasse ja koridore on kohandatud tööruumideks ja mindud üle avatud kontori põhimõttele, mis on võimaldanud pinda optimaalsemalt kasutada.
Koolihoone kahe majatiiva ühendamise teel tekib juurde kasulikku pinda, mida vajatakse kiirabiauto simulatsiooniruumiks, auditooriumideks, avalikkusele suunatud ürituste korraldamiseks, iseseisva töö aladeks, töötajate tööruumideks, tualettruumide arvu suurendamiseks.
Käesoleva projekti rakendamise eeldatav algus on 2016. aasta II poolaasta ning planeeritud lõpp 2017. aasta II poolaasta.Eeldatav maksumus on 789 500 eurot ja investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa 750 000 eurot.
### Response:
Galerii: seitse teadus- ja õppehoonet saab eurorahast 54 miljonit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luuletaja enda hinnangul on raamatusse koondatud tema paremad ja läbitunnetatumad luuletused. Ühtlasi on see Toomas F. Aru viimane raamat luule valdkonnas, kuna ta peab end keskpäraseks autoriks.
Toomas F. Aru on saanud aastal 2010 Liiva preemi ja 2015 maailma esimese füüsilise kirjanduspreemia "Must ruut", mis antakse keskpärasele autorile, kui ta lõpetab ilukirjandusliku tegevuse.
Preemia tätoveeritakse autori kehale.
Luuletajal on varem ilmunud kaks raamatut: aastal 2009 "Tahaks keppi Jääääre saatel ehk Georges Charles de Heeckeren D'anthes'i pihtimus" ja 2012 "Batman ja Robin Eesti "Tule jumal appi" kirjandus" koostöös Lauriito Merilooga kirjastuses Jumalikud Ilmutused. | Toomas F. Aru annab välja täieliku teoste kogu kahes osas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luuletaja enda hinnangul on raamatusse koondatud tema paremad ja läbitunnetatumad luuletused. Ühtlasi on see Toomas F. Aru viimane raamat luule valdkonnas, kuna ta peab end keskpäraseks autoriks.
Toomas F. Aru on saanud aastal 2010 Liiva preemi ja 2015 maailma esimese füüsilise kirjanduspreemia "Must ruut", mis antakse keskpärasele autorile, kui ta lõpetab ilukirjandusliku tegevuse.
Preemia tätoveeritakse autori kehale.
Luuletajal on varem ilmunud kaks raamatut: aastal 2009 "Tahaks keppi Jääääre saatel ehk Georges Charles de Heeckeren D'anthes'i pihtimus" ja 2012 "Batman ja Robin Eesti "Tule jumal appi" kirjandus" koostöös Lauriito Merilooga kirjastuses Jumalikud Ilmutused.
### Response:
Toomas F. Aru annab välja täieliku teoste kogu kahes osas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grandi rääkis BBC-le, et rohkem riike peab aitama neid väheseid riike, kes peamiselt pagulaskoormat kannavad, ja suurendama nii rahastust kui ka ümberasustamise võimalusi.
Ta selgitas, et eelmisel aastal asustati 20 miljonist pagulasest teises riigis ümber vähem kui 1 protsent. Samas aina enam inimesi võrreldes varasemaga põgenevad konfliktide ja viletsuse eest.
Grandi sõnul näitab süürlaste saabumine pagulastena ka Ida-Aasiasse ja Kariibi mere saartele, kui "globaalseks see fenomen on saanud ja seetõttu tuleb sellele anda ka globaalne vastus".
Volinik rääkis, et siiani on pagulaste eest hoolitsemise koorem langenud väga vähestele riikidele, kes majutavad tuhandeid pagulasi, samas väga vähesed doonorid - seitse kuni kaheksa - rahastavad seda 80-90 protsendi ulatuses.
Grandi hinnangul on pagulaste ümber paigutamine tee, mida mööda tuleks julgemalt minna, arvestades seda, et vähem kui 200 000 pagulast 20 miljonist on mõnesse teise riiki vastu võetud.
Tema sõnul puudutab probleem kõiki, kuna pagulaste arv on niivõrd suur. Ta tunnistas, et lahenduse leidmine nõuab pikka ja keerulist arutelu. "Vastus ei tohi olla selline, mille kohaselt riigid sulgevad oma piirid ja tõrjuvad inimesed eemale, kuna see lihtsalt ei toimi," rääkis Grandi.
Eelmisel aastal soovis Euroopa Liidus varjupaika 1 255 600 inimest ehk enam kui kaks korda rohkem kui aasta varem. Peamiselt soovisid varjupaika süürlased, iraaklased ja afgaanid. Enam kui kolmandik varjupaigataotlejaist suundusid Saksamaale. | ÜRO: migrantide eemale tõrjumine ei toimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grandi rääkis BBC-le, et rohkem riike peab aitama neid väheseid riike, kes peamiselt pagulaskoormat kannavad, ja suurendama nii rahastust kui ka ümberasustamise võimalusi.
Ta selgitas, et eelmisel aastal asustati 20 miljonist pagulasest teises riigis ümber vähem kui 1 protsent. Samas aina enam inimesi võrreldes varasemaga põgenevad konfliktide ja viletsuse eest.
Grandi sõnul näitab süürlaste saabumine pagulastena ka Ida-Aasiasse ja Kariibi mere saartele, kui "globaalseks see fenomen on saanud ja seetõttu tuleb sellele anda ka globaalne vastus".
Volinik rääkis, et siiani on pagulaste eest hoolitsemise koorem langenud väga vähestele riikidele, kes majutavad tuhandeid pagulasi, samas väga vähesed doonorid - seitse kuni kaheksa - rahastavad seda 80-90 protsendi ulatuses.
Grandi hinnangul on pagulaste ümber paigutamine tee, mida mööda tuleks julgemalt minna, arvestades seda, et vähem kui 200 000 pagulast 20 miljonist on mõnesse teise riiki vastu võetud.
Tema sõnul puudutab probleem kõiki, kuna pagulaste arv on niivõrd suur. Ta tunnistas, et lahenduse leidmine nõuab pikka ja keerulist arutelu. "Vastus ei tohi olla selline, mille kohaselt riigid sulgevad oma piirid ja tõrjuvad inimesed eemale, kuna see lihtsalt ei toimi," rääkis Grandi.
Eelmisel aastal soovis Euroopa Liidus varjupaika 1 255 600 inimest ehk enam kui kaks korda rohkem kui aasta varem. Peamiselt soovisid varjupaika süürlased, iraaklased ja afgaanid. Enam kui kolmandik varjupaigataotlejaist suundusid Saksamaale.
### Response:
ÜRO: migrantide eemale tõrjumine ei toimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ''Mõnekümne aasta eest oletati, et ilma mitokondriteta, kuid eristatava rakutuumaga olendid võivad tõepoolest kusagil elutseda. Toona nähti neid aga pigem vahelülina eeltuumsete ja tänapäeval teada-tuntud päristuumsete organismide vahel,'' märkis Anna Karnkowska, Briti Columbia ülikooli järeldoktor ja uue uurimuse kaasautor. Paljutõotavad kandidaadid, kellel näisid mitokondrid puuduvat, langesid nende lähemal uurimisel aga üksteise järel ära. Hapnikuvaene elukeskkond oli jätnud neile küll oma jälje, kuid need olid vähendatud kujul siiski olemas.
Toona otsitud vahelüli ei kujuta endas ka hiljuti leitud mikroob. Küll puudub aga perekonda Monocercomonoides kuuluva mikroorganismi genoomist põhjaliku analüüsi kohaselt pärilikkusaine, mille alusel sünteesitakse tavaliselt mitokondriaalseid valke. Ajakirjas Current Biology töö autorid spekuleerivad seetõttu, et toitaineid lagundatakse selle asemel ensüümidega raku tsütoplasmas.
''Samas näeme, kuidas see on laenanud sadakond geeni horisontaalse geenitriivi vahendusel bakteritelt. Neist mõned võivad osutuda päristuumsete organismide jaoks vägagi kasulikuks,'' selgitas Karnkowska. Just viimasest sõltub, kas muutused antakse edasi ka järeletulevatele põlvkondadele. Antud juhul olid täiendavad geenid muu hulgas hädavajalikud raua ja väävli aatomitest koosnevate parvekeste sünteesimiseks, mis on omakorda mitmete valkude sünteesimiseks. Mitokondrite ülesannet hakkas täitma bakterite SUF-süsteem.
Karnkowska oletab kolleegidega, et muudatused toimusid mitmeastmeliselt. ''Mingil hetkel oli sellel olemas nii mitokondrit meenutavad organellid kui ka SUF-süsteem. Rakkudes võib olla alati teatav varu, kuid kui otsest survet või vajadust pole, siis hakkab üks süsteemidest üsna kiiresti taandarenema ja kaob lõpuks täielikult,'' sõnas evolutsioonibioloog. Monocercomonoides näitab aga Karnkowska hinnangul eukarüootide plastilisust täiesti uues hiilguses.
Algloom päristuumsete rakkude mõistet siiski kohe muutma ei sunni. ''Kuigi põhimõtteliselt näitlikustab ta, et mitokondrid ei iseloomusta kõiki eukarüoote, on see väga uus leid. Lisaks, tegu on sekundaarse kaotusega ehk Monocercomonoides'e esivanematel olid need siiski olemas,'' märkis Karnkowska.
Samas loodab ta, et värske avastus tõstab Oxymonadide seltsi ja päristuumsed mikroorganismid tervikuna taas bioloogide huviorbiiti. ''Suur osa selle mitmekesisusest on veel kirjeldamata. Nõnda võib Monocercomonoides'e kõrval elada eksootilisemates keskkondades elada veel terve hulk sama põnevaid mikroorganisme,'' mõtiskles evolutsioonibioloog. | Saladuslik mikroob ajab läbi mitokondriteta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
''Mõnekümne aasta eest oletati, et ilma mitokondriteta, kuid eristatava rakutuumaga olendid võivad tõepoolest kusagil elutseda. Toona nähti neid aga pigem vahelülina eeltuumsete ja tänapäeval teada-tuntud päristuumsete organismide vahel,'' märkis Anna Karnkowska, Briti Columbia ülikooli järeldoktor ja uue uurimuse kaasautor. Paljutõotavad kandidaadid, kellel näisid mitokondrid puuduvat, langesid nende lähemal uurimisel aga üksteise järel ära. Hapnikuvaene elukeskkond oli jätnud neile küll oma jälje, kuid need olid vähendatud kujul siiski olemas.
Toona otsitud vahelüli ei kujuta endas ka hiljuti leitud mikroob. Küll puudub aga perekonda Monocercomonoides kuuluva mikroorganismi genoomist põhjaliku analüüsi kohaselt pärilikkusaine, mille alusel sünteesitakse tavaliselt mitokondriaalseid valke. Ajakirjas Current Biology töö autorid spekuleerivad seetõttu, et toitaineid lagundatakse selle asemel ensüümidega raku tsütoplasmas.
''Samas näeme, kuidas see on laenanud sadakond geeni horisontaalse geenitriivi vahendusel bakteritelt. Neist mõned võivad osutuda päristuumsete organismide jaoks vägagi kasulikuks,'' selgitas Karnkowska. Just viimasest sõltub, kas muutused antakse edasi ka järeletulevatele põlvkondadele. Antud juhul olid täiendavad geenid muu hulgas hädavajalikud raua ja väävli aatomitest koosnevate parvekeste sünteesimiseks, mis on omakorda mitmete valkude sünteesimiseks. Mitokondrite ülesannet hakkas täitma bakterite SUF-süsteem.
Karnkowska oletab kolleegidega, et muudatused toimusid mitmeastmeliselt. ''Mingil hetkel oli sellel olemas nii mitokondrit meenutavad organellid kui ka SUF-süsteem. Rakkudes võib olla alati teatav varu, kuid kui otsest survet või vajadust pole, siis hakkab üks süsteemidest üsna kiiresti taandarenema ja kaob lõpuks täielikult,'' sõnas evolutsioonibioloog. Monocercomonoides näitab aga Karnkowska hinnangul eukarüootide plastilisust täiesti uues hiilguses.
Algloom päristuumsete rakkude mõistet siiski kohe muutma ei sunni. ''Kuigi põhimõtteliselt näitlikustab ta, et mitokondrid ei iseloomusta kõiki eukarüoote, on see väga uus leid. Lisaks, tegu on sekundaarse kaotusega ehk Monocercomonoides'e esivanematel olid need siiski olemas,'' märkis Karnkowska.
Samas loodab ta, et värske avastus tõstab Oxymonadide seltsi ja päristuumsed mikroorganismid tervikuna taas bioloogide huviorbiiti. ''Suur osa selle mitmekesisusest on veel kirjeldamata. Nõnda võib Monocercomonoides'e kõrval elada eksootilisemates keskkondades elada veel terve hulk sama põnevaid mikroorganisme,'' mõtiskles evolutsioonibioloog.
### Response:
Saladuslik mikroob ajab läbi mitokondriteta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul on otsuse ajendiks erakanalite võitlus turuosa nimel ning selles valguses paistavad korvpalliliidu motiivid arusaadavad, kuid televaataja sellest muutusest ei võida.
"TV6 leviala ei kata kogu Eestit, samuti ei ole erameedial täna võimekust näidata Eesti parimat korvpalli HD kvaliteedis," kommenteeris Saarna.
Rivo Saarna sõnul pakkus rahvusringhääling lepingu lõpetamise vältimiseks korvpalliliidule mitmeid lahendusi, sealhulgas ka mängude jagamise erakanalite ning rahvusringhäälingu vahel. "See olnuks lahendus, millest vaatajad ning Eesti korvpall oleks võitnud kõige enam, kuid Delfi, TV6 ja TV3 auditoorium kaotaks paralleelsete ülekannete puhul ETV-le, mistõttu erakanalid korvpalliliidule sellist vabadust ei jäta," kommenteeris Saarna.
"Kommertshuvide ja -väljunditega konkureerimiseks jäävad praegusel juhul avalik-õiguslikule ringhäälingule seatud raamid kitsaks," selgitas ERR-i spordijuht. "Konkreetselt pean silmas alaliidu toetajate reklaami- ja sponsorteabe edastamisele, mille osas on seadusega ERR-ile seatud ranged piirangud."
Reklaami esitamise kõrval on Saarna sõnul teine oluline põhjus lepingu katkestamiseks seotud 2016. aasta Rio OM-i ülekannetega. "Augustikuus, mil Eesti korvpallikoondist ootab ees mitmeid olulisi maavõistlusi, ei ole ERR-i telekanalites paralleelselt olümpiaprogrammiga Eesti pallimänguülekannete edastamiseks lihtsalt ruumi," selgitas ERR-i spordijuht.
Saarna kinnitusel jätkab Eesti Rahvusringhääling Eesti korvpalli aktiivset kajastamist ERR-i uudistekanalites vaatamata teleülekannete õiguste lepingu lõpetamisele. | Eesti Korvpalliliit ja ERR katkestasid lepingu koondisemängude edastamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul on otsuse ajendiks erakanalite võitlus turuosa nimel ning selles valguses paistavad korvpalliliidu motiivid arusaadavad, kuid televaataja sellest muutusest ei võida.
"TV6 leviala ei kata kogu Eestit, samuti ei ole erameedial täna võimekust näidata Eesti parimat korvpalli HD kvaliteedis," kommenteeris Saarna.
Rivo Saarna sõnul pakkus rahvusringhääling lepingu lõpetamise vältimiseks korvpalliliidule mitmeid lahendusi, sealhulgas ka mängude jagamise erakanalite ning rahvusringhäälingu vahel. "See olnuks lahendus, millest vaatajad ning Eesti korvpall oleks võitnud kõige enam, kuid Delfi, TV6 ja TV3 auditoorium kaotaks paralleelsete ülekannete puhul ETV-le, mistõttu erakanalid korvpalliliidule sellist vabadust ei jäta," kommenteeris Saarna.
"Kommertshuvide ja -väljunditega konkureerimiseks jäävad praegusel juhul avalik-õiguslikule ringhäälingule seatud raamid kitsaks," selgitas ERR-i spordijuht. "Konkreetselt pean silmas alaliidu toetajate reklaami- ja sponsorteabe edastamisele, mille osas on seadusega ERR-ile seatud ranged piirangud."
Reklaami esitamise kõrval on Saarna sõnul teine oluline põhjus lepingu katkestamiseks seotud 2016. aasta Rio OM-i ülekannetega. "Augustikuus, mil Eesti korvpallikoondist ootab ees mitmeid olulisi maavõistlusi, ei ole ERR-i telekanalites paralleelselt olümpiaprogrammiga Eesti pallimänguülekannete edastamiseks lihtsalt ruumi," selgitas ERR-i spordijuht.
Saarna kinnitusel jätkab Eesti Rahvusringhääling Eesti korvpalli aktiivset kajastamist ERR-i uudistekanalites vaatamata teleülekannete õiguste lepingu lõpetamisele.
### Response:
Eesti Korvpalliliit ja ERR katkestasid lepingu koondisemängude edastamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | David Mameti näidendil põhinev Taago Tubina lavastus lahkab õpilase ja õppejõu võimusuhteid kaasaegses haridussüsteemis. Tavapärase teatrisaali asemel toimuvad etendused (üli)koolide auditooriumites. USAs toimuvad etendused Eesti Majades, ent nii Brüsselis kui Luksemburgis on mängupaigaks auditooriumisaalid.
Etenduste järel toimub lavastaja Taago Tubina eestvedamisel ka vestlusring "Jutud, mis algavad siis, kui etendus lõpeb", et arutleda koos publikuga lavastuses tõstatuvatel teemadel.
Maailmakuulsa näitekirjaniku David Mameti, kelle kodulinnas Chicagos ka üks etendus antakse, näidendi fookuses on võimusuhted, mille kaudu sunnitakse meid hindama ja mõtestama nüüdisaegse haridussüsteemi olemust, õpilase-õpetaja kontakti tundlikku loomust ning laiemalt inimestevahelise suhtluse võimalikkust. Kellel on õigus ja kes eksib? Kes keda tegelikult ära kasutab? Millised on õpilase ning õpetaja õiguste ja kohustuste piirid? Vastused neile küsimustele sõltuvad enamasti valitud vaatenurgast.
Lavastus esietendus 3. oktoobril 2015 Viljandi Gümnaasiumi auditooriumis. Näidendi tõlkis Kai Aareleid, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Klaudia Tiitsmaa ja Janek Vadi. Klaudia Tiitsmaa oli oma rolli eest nomineeritud ka Eesti teatri aastaauhinnale.
"Oleanna" külalisetendused USA väliseestlastele saavad teoks tänu kultuuriministeeriumi programmi "Eesti kultuur maailmas" toetusele. Sügisest näeb "Oleannat" taas tavapärases mängupaigas Viljandi Gümnaasiumi auditooriumis. | Ugala lavastus "Oleanna" jõuab USA ja Euroopa lavadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
David Mameti näidendil põhinev Taago Tubina lavastus lahkab õpilase ja õppejõu võimusuhteid kaasaegses haridussüsteemis. Tavapärase teatrisaali asemel toimuvad etendused (üli)koolide auditooriumites. USAs toimuvad etendused Eesti Majades, ent nii Brüsselis kui Luksemburgis on mängupaigaks auditooriumisaalid.
Etenduste järel toimub lavastaja Taago Tubina eestvedamisel ka vestlusring "Jutud, mis algavad siis, kui etendus lõpeb", et arutleda koos publikuga lavastuses tõstatuvatel teemadel.
Maailmakuulsa näitekirjaniku David Mameti, kelle kodulinnas Chicagos ka üks etendus antakse, näidendi fookuses on võimusuhted, mille kaudu sunnitakse meid hindama ja mõtestama nüüdisaegse haridussüsteemi olemust, õpilase-õpetaja kontakti tundlikku loomust ning laiemalt inimestevahelise suhtluse võimalikkust. Kellel on õigus ja kes eksib? Kes keda tegelikult ära kasutab? Millised on õpilase ning õpetaja õiguste ja kohustuste piirid? Vastused neile küsimustele sõltuvad enamasti valitud vaatenurgast.
Lavastus esietendus 3. oktoobril 2015 Viljandi Gümnaasiumi auditooriumis. Näidendi tõlkis Kai Aareleid, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Klaudia Tiitsmaa ja Janek Vadi. Klaudia Tiitsmaa oli oma rolli eest nomineeritud ka Eesti teatri aastaauhinnale.
"Oleanna" külalisetendused USA väliseestlastele saavad teoks tänu kultuuriministeeriumi programmi "Eesti kultuur maailmas" toetusele. Sügisest näeb "Oleannat" taas tavapärases mängupaigas Viljandi Gümnaasiumi auditooriumis.
### Response:
Ugala lavastus "Oleanna" jõuab USA ja Euroopa lavadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 7. mail põlenud suvila rusudest leiti eile kell 19 seni tuvastamata inimese skeleti frgamente.
Isiku tuvastamiseks tehakse skeletile ekspertiis. | Põlenud suvilast leiti fragmente inimskeletist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
7. mail põlenud suvila rusudest leiti eile kell 19 seni tuvastamata inimese skeleti frgamente.
Isiku tuvastamiseks tehakse skeletile ekspertiis.
### Response:
Põlenud suvilast leiti fragmente inimskeletist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bluesi väravasuul seisnud Brian Elliott tõrjus 31 pealeviset, võitjate väravad viskasid David Backes ning Jori Lehtera.
Sharksi eest oli resultatiivne Tomas Hertl, Martin Jones tegi 21 tõrjet.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:4
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Tampa Bay Lightning – New York Islanders 4:1
Pittsburgh Penguins – Washington Capitals 4:2
Tampa Bay Lightning - Pittsburgh Penguins 1:0
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:4
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4
Dallas Stars - St. Louis Blues 3:4
San Jose Sharks - Nasvhille Predators 4:3
St. Louis Blues - San Jose Sharks 1:0 | VIDEO | Blues asus Elliotti 31 tõrje toel läänekonverentsi finaalseeriat juhtima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bluesi väravasuul seisnud Brian Elliott tõrjus 31 pealeviset, võitjate väravad viskasid David Backes ning Jori Lehtera.
Sharksi eest oli resultatiivne Tomas Hertl, Martin Jones tegi 21 tõrjet.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:4
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Tampa Bay Lightning – New York Islanders 4:1
Pittsburgh Penguins – Washington Capitals 4:2
Tampa Bay Lightning - Pittsburgh Penguins 1:0
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:4
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4
Dallas Stars - St. Louis Blues 3:4
San Jose Sharks - Nasvhille Predators 4:3
St. Louis Blues - San Jose Sharks 1:0
### Response:
VIDEO | Blues asus Elliotti 31 tõrje toel läänekonverentsi finaalseeriat juhtima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei tuvastab fotol olevat Guessi pluusis meest, keda on alust kahtlustada tänavu 13. veebruari öösel Võrus Vabaduse tänaval asuvas ööklubis klubikülastaja suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises.
Infot fotol oleva mehe kohta saab teatada politsei telefonil 78 68 248, 6 123 000 või meilitsi [email protected].
Vajadusel tagab politsei teatajate anonüümsuse. | Politsei otsib Võrus ööklubis külastaja löömises kahtlustatavat meest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei tuvastab fotol olevat Guessi pluusis meest, keda on alust kahtlustada tänavu 13. veebruari öösel Võrus Vabaduse tänaval asuvas ööklubis klubikülastaja suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises.
Infot fotol oleva mehe kohta saab teatada politsei telefonil 78 68 248, 6 123 000 või meilitsi [email protected].
Vajadusel tagab politsei teatajate anonüümsuse.
### Response:
Politsei otsib Võrus ööklubis külastaja löömises kahtlustatavat meest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vanuseklassides +35, +40 ja +45 peetud võistlustel mängisid kaasa mitmed eestlased. Edukaim oli Poljakova, kes võitis paarismängus koos sakslanna Stefanie Kolariga +40 vanuseklassis MM-tiitli.
Ka segapaaris õnnestus Poljakoval mäng hästi ja hollandlasest partneri Marcus Hilpertiga jõudsid nad poolfinaali, kirjutab tennis.ee.
Üksikmängus oli edukaim +35 klassis Liina Suurvarik, kes jõudis veerandfinaali, kuid pidi siis andma vastasele loobumisvõidu. Paarismängus jõudis Suurvarik samas vanuseklassis Helina Lillega poolfinaali.
MM-il mängisid veel Märten Tamla, Ene Tuul ja Riin Veiram. | Eesti tennisist tuli seenioride maailmameistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vanuseklassides +35, +40 ja +45 peetud võistlustel mängisid kaasa mitmed eestlased. Edukaim oli Poljakova, kes võitis paarismängus koos sakslanna Stefanie Kolariga +40 vanuseklassis MM-tiitli.
Ka segapaaris õnnestus Poljakoval mäng hästi ja hollandlasest partneri Marcus Hilpertiga jõudsid nad poolfinaali, kirjutab tennis.ee.
Üksikmängus oli edukaim +35 klassis Liina Suurvarik, kes jõudis veerandfinaali, kuid pidi siis andma vastasele loobumisvõidu. Paarismängus jõudis Suurvarik samas vanuseklassis Helina Lillega poolfinaali.
MM-il mängisid veel Märten Tamla, Ene Tuul ja Riin Veiram.
### Response:
Eesti tennisist tuli seenioride maailmameistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värske pala "Krevettide muusika" on sisse mänginud Vaiko Eplik ning produtseerinud Jakob Juhkam. Enne septembrit, kui näeb ilmavalgust Vaiko Epliku enda uus album "Kirevase", saab teda kuulda ka Mari Jürjensi albumil "27", kus ta kaasa lööb. | Vaiko Eplik avaldas tulevaselt albumilt loo "Krevettide muusika" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske pala "Krevettide muusika" on sisse mänginud Vaiko Eplik ning produtseerinud Jakob Juhkam. Enne septembrit, kui näeb ilmavalgust Vaiko Epliku enda uus album "Kirevase", saab teda kuulda ka Mari Jürjensi albumil "27", kus ta kaasa lööb.
### Response:
Vaiko Eplik avaldas tulevaselt albumilt loo "Krevettide muusika" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esialgu ei näe ma võimalust ulatuslikuks tavasõjaks NATO ja Venemaa vahel," ütles liitlaste Brunssumi ühendväejuhatuse ülem Farina.
Kindral lisas, et Venemaa ohtlik käitumine Läänemere piirkonnas "põhjustab varem või hiljem intsidente".
NATO-l ei ole kavas Venemaa tegevust eskaleerida, kinnitas Farina. "Me ei soovi eskalatsiooni. Me kaitseme ja heidutame."
Farina saabus Leedusse enne NATO tippkohtumist Varssavis, kus võidakse otsustada pataljoni suuruste jõudude saatmine igasse Balti riiki. Saksamaa on öelnud, et võib Leedu pataljoni loomisel olulist rolli etendada.
Farina ütles usutluses, et sellises suuruses liitlaste jõudude loomine Leedus ja teistes Balti riikides on "sõjaliselt võimalik".
"Teeme kõik tagamaks, et see mehhanism oleks NATO eesmärkide täitmiseks kasulik," ütles kindral.
Farina lisas, et kui poliitiline otsus on langetatud, ei kulu vägede Baltimaadesse saatmiseks palju aega.
Samas rõhutas kindral, et Balti riigid peaksid ostma endale maal baseeruvad õhutõrjesüsteemid, et leevendada alliansi koormat piirkondliku õhutõrje tagamisel. Farina sõnul pole NATO-l kava selliste süsteemide paigutamiseks Leetu.
Balti riikide kaitseministrid teatasid möödunud aastal kavatsusest arendada ühiselt välja keskmaa õhutõrjesüsteem.
Farina kiitis ka Balti riikide palvet paigutada Leetu ja Eestisse õhuturbe tagamiseks NATO sõjalennukeid. See tähendab, et Baltimaades paiknevad hävitajad võivad kriisis sooritada ka lahingumissioone, lisas ta. "Õhuturbelt õhutõrjele üleminekuks on vaja lisavõimekust." | NATO kindral ei pea sõda Venemaaga tõenäoliseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esialgu ei näe ma võimalust ulatuslikuks tavasõjaks NATO ja Venemaa vahel," ütles liitlaste Brunssumi ühendväejuhatuse ülem Farina.
Kindral lisas, et Venemaa ohtlik käitumine Läänemere piirkonnas "põhjustab varem või hiljem intsidente".
NATO-l ei ole kavas Venemaa tegevust eskaleerida, kinnitas Farina. "Me ei soovi eskalatsiooni. Me kaitseme ja heidutame."
Farina saabus Leedusse enne NATO tippkohtumist Varssavis, kus võidakse otsustada pataljoni suuruste jõudude saatmine igasse Balti riiki. Saksamaa on öelnud, et võib Leedu pataljoni loomisel olulist rolli etendada.
Farina ütles usutluses, et sellises suuruses liitlaste jõudude loomine Leedus ja teistes Balti riikides on "sõjaliselt võimalik".
"Teeme kõik tagamaks, et see mehhanism oleks NATO eesmärkide täitmiseks kasulik," ütles kindral.
Farina lisas, et kui poliitiline otsus on langetatud, ei kulu vägede Baltimaadesse saatmiseks palju aega.
Samas rõhutas kindral, et Balti riigid peaksid ostma endale maal baseeruvad õhutõrjesüsteemid, et leevendada alliansi koormat piirkondliku õhutõrje tagamisel. Farina sõnul pole NATO-l kava selliste süsteemide paigutamiseks Leetu.
Balti riikide kaitseministrid teatasid möödunud aastal kavatsusest arendada ühiselt välja keskmaa õhutõrjesüsteem.
Farina kiitis ka Balti riikide palvet paigutada Leetu ja Eestisse õhuturbe tagamiseks NATO sõjalennukeid. See tähendab, et Baltimaades paiknevad hävitajad võivad kriisis sooritada ka lahingumissioone, lisas ta. "Õhuturbelt õhutõrjele üleminekuks on vaja lisavõimekust."
### Response:
NATO kindral ei pea sõda Venemaaga tõenäoliseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vladimir Ivanov langes 457. kohalt 460. reale, Anton Pavlov tegi seitsmekohalise tõusu ning asub nüüd 923. positsioonil.
ATP edetabelit juhib jätkuvalt Novak Djokovic. Teisele kohale tõusis britt Andy Murray, kes vahetas kohad Roger Federeriga.
Naiste WTA edetabelis püsis Anett Kontaveit muutumatult 80. kohal, Kaia Kanepi tõusis kahe koha võrra 207. reale ja Valeria Gorlatš langes kaks kohta madalamale, 896. positsioonile.
WTA edetabeli juhina jätkab Serena Williams, kelle selja taga vahetasid kohad poolatar Agnieszka Radwanska ja sakslanna Angelique Kerber. | Jürgen Zopp tegi maailma edetabelis suure languse, Murray tõusis teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vladimir Ivanov langes 457. kohalt 460. reale, Anton Pavlov tegi seitsmekohalise tõusu ning asub nüüd 923. positsioonil.
ATP edetabelit juhib jätkuvalt Novak Djokovic. Teisele kohale tõusis britt Andy Murray, kes vahetas kohad Roger Federeriga.
Naiste WTA edetabelis püsis Anett Kontaveit muutumatult 80. kohal, Kaia Kanepi tõusis kahe koha võrra 207. reale ja Valeria Gorlatš langes kaks kohta madalamale, 896. positsioonile.
WTA edetabeli juhina jätkab Serena Williams, kelle selja taga vahetasid kohad poolatar Agnieszka Radwanska ja sakslanna Angelique Kerber.
### Response:
Jürgen Zopp tegi maailma edetabelis suure languse, Murray tõusis teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõigepealt tuleb arvesse võtta, et takso tähtajatu tegevusluba maksab 64 eurot ning sõidukikaart 20 eurot, mis tuleb iga paari aasta järel uuesti tasuda.
Taksojuhi tähtajatu teenindajakaart on 38 eurot. Taksojuhi ametikoolituse baaskoolitus maksab 120-145 eurot sõltuvalt autokoolist, täiendkoolitus iga viie aasta järel 50-60 eurot ning koolitunnistuse riigilõiv maanteeametis 26 eurot.
Sõiduki kohandamine on juba märksa kulukam. N-ö nullist taksoks tegemine (taksomeeter, printer, plafoon, side, vastavad ühendused) maksab keskmiselt 700 - 1000 eurot. Sellele lisandub hinnakirja muudatuste ja autokleebiste kulu.
Taksod peavad tehnoülevaatuses käima igal aastal ja seda sõltumata auto vanusest ning see maksab 40-50 eurot kord.
Takso kindlustus on tublisti kallim tavasõiduautost, olenevalt kindlustajast kaks kuni kuus korda kallim. Ministeerium võttis näiteks Toyota Avensise, mille tavakindlustus maksab ca 30 eurot kuu, taksokindlustus sõltuvalt kindlustajast ca 60-200 eurot kuu.
Kokkuvõtvalt võiksid arvestuslikult alustava taksovedaja kogukulud olla majandusministeeriumi hinnangul suurusjärgus 1200 – 1300 eurot ühe sõiduki pealt.
Tavasõidukiga võrreldes on veel iga-aastased lisakulud seoses kallima kindlustuse, lisatehnoülevaatuse ja kohustuslike taksotunnuste (taksomeetri-printeri jms) hoiutöödega.
Vaidlused riigikogus
Nn Uberi-eelnõu on riigikogus muudatusettepanekute faasis ning ebakõla on ka koalitsiooni sees. Näiteks IRL esitas muudatusettepaneku mille järgi saaks Uberi või Taxify kaudu kokkuleppevedajana raha teenida vaid füüsiline isik.
Kui aga inimene sooviks töötada FIE-na või osaühingu alt, oleks see IRL-i hinnangul sisuliselt taksoteenus ning kehtima peaksid ka samad reeglid. Kalle Palling Reformierakonnast kinnitas, et nende erakond sellist seisukohta ei jaga.
IRL-i teine ettepanek oli, et Taxify ja Uberi operaatoritel oleks seadusest tulenev kohustus sõlmida selline kindlustusleping, mis laieneks õnnetuse korral sõidujagamist kasutavatele klientidele.
„Seaduseelnõu annab seaduslikud võimalused Taxify ja Uberit kasutavatele juhtidele, sest nendele seatud nõuded on seaduses madalamad kui traditsioonilistel taksodel, kuigi pakutakse sarnast teenust. Seetõttu on oluline ka nende teenuste selge eristamine,“ ütles IRL-i fraktsiooni liige Ken-Marti Vaher.
Eelnõu on saanud kriitikat ka Tartu linnavalitsuselt ja Tallinna transpordiametilt.
Majanduskomisjonis ÜTS-i muutmise arutelu. Kohal nii taksojuhid, taksoettevõtted kui ka jagamismajanduse esindajad. pic.twitter.com/uz0R4BYHxc
— Kalle Palling (@KallePalling) May 16, 2016 | Ministeerium lõi kokku, millised on alustava taksovedaja lisakulud kokkuleppevedaja ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõigepealt tuleb arvesse võtta, et takso tähtajatu tegevusluba maksab 64 eurot ning sõidukikaart 20 eurot, mis tuleb iga paari aasta järel uuesti tasuda.
Taksojuhi tähtajatu teenindajakaart on 38 eurot. Taksojuhi ametikoolituse baaskoolitus maksab 120-145 eurot sõltuvalt autokoolist, täiendkoolitus iga viie aasta järel 50-60 eurot ning koolitunnistuse riigilõiv maanteeametis 26 eurot.
Sõiduki kohandamine on juba märksa kulukam. N-ö nullist taksoks tegemine (taksomeeter, printer, plafoon, side, vastavad ühendused) maksab keskmiselt 700 - 1000 eurot. Sellele lisandub hinnakirja muudatuste ja autokleebiste kulu.
Taksod peavad tehnoülevaatuses käima igal aastal ja seda sõltumata auto vanusest ning see maksab 40-50 eurot kord.
Takso kindlustus on tublisti kallim tavasõiduautost, olenevalt kindlustajast kaks kuni kuus korda kallim. Ministeerium võttis näiteks Toyota Avensise, mille tavakindlustus maksab ca 30 eurot kuu, taksokindlustus sõltuvalt kindlustajast ca 60-200 eurot kuu.
Kokkuvõtvalt võiksid arvestuslikult alustava taksovedaja kogukulud olla majandusministeeriumi hinnangul suurusjärgus 1200 – 1300 eurot ühe sõiduki pealt.
Tavasõidukiga võrreldes on veel iga-aastased lisakulud seoses kallima kindlustuse, lisatehnoülevaatuse ja kohustuslike taksotunnuste (taksomeetri-printeri jms) hoiutöödega.
Vaidlused riigikogus
Nn Uberi-eelnõu on riigikogus muudatusettepanekute faasis ning ebakõla on ka koalitsiooni sees. Näiteks IRL esitas muudatusettepaneku mille järgi saaks Uberi või Taxify kaudu kokkuleppevedajana raha teenida vaid füüsiline isik.
Kui aga inimene sooviks töötada FIE-na või osaühingu alt, oleks see IRL-i hinnangul sisuliselt taksoteenus ning kehtima peaksid ka samad reeglid. Kalle Palling Reformierakonnast kinnitas, et nende erakond sellist seisukohta ei jaga.
IRL-i teine ettepanek oli, et Taxify ja Uberi operaatoritel oleks seadusest tulenev kohustus sõlmida selline kindlustusleping, mis laieneks õnnetuse korral sõidujagamist kasutavatele klientidele.
„Seaduseelnõu annab seaduslikud võimalused Taxify ja Uberit kasutavatele juhtidele, sest nendele seatud nõuded on seaduses madalamad kui traditsioonilistel taksodel, kuigi pakutakse sarnast teenust. Seetõttu on oluline ka nende teenuste selge eristamine,“ ütles IRL-i fraktsiooni liige Ken-Marti Vaher.
Eelnõu on saanud kriitikat ka Tartu linnavalitsuselt ja Tallinna transpordiametilt.
Majanduskomisjonis ÜTS-i muutmise arutelu. Kohal nii taksojuhid, taksoettevõtted kui ka jagamismajanduse esindajad. pic.twitter.com/uz0R4BYHxc
— Kalle Palling (@KallePalling) May 16, 2016
### Response:
Ministeerium lõi kokku, millised on alustava taksovedaja lisakulud kokkuleppevedaja ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lilitškin (53) oli viimati kohtu ees kolm aastat tagasi, mil talle mõisteti võimuesindaja solvamise ning kaasvangi kehalise väärkohtlemise eest seitsme kuu pikkune vangistus, mis liideti juurde talle varem politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastasele vangistusele.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi kasutas Lilitškin 2012. aasta 13. märtsil Tartu vanglas oma ametikohustusi täitva vanemvalvuri suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid.
Sama aasta 3. juunil lõi ta vanglas kambrikaaslast kaks korda rusikaga näkku ning väänas seejärel tema käed selja taha ja lõi talle kaks korda põlvega selga.
Pärast seda pani Lilitškin kaasvangile käterätiku ümber kaela ja hakkas teda kägistama, kuid viimasel õnnestus lahti rabeleda.
Lilitškin tulistas politseinikku
Lilitškinile politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele ning jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus.
Süüdistuse järgi said Lõuna prefektuuri politseinikud 2009. aasta 7. augustil infot, et alles kevadel vanglast enne tähtaega vabanenud ja uue kuriteo eest tagaotsitavaks kuulutatud Lilitškini oli nähtud tema kodus Tartus Pikal tänaval.
Infot kontrollima sõitnud patrullpolitseinik märkas maja hoovis umbes kahe meetri kauguselt väliduširuumi eraldusriide vahelt temale suunatud kaheraudset jahipüssitoru.
Koheselt järgnesid vanemkonstaabli suunas ka kaks lasku, mis aga ei tabanud üksnes tänu politseiniku kiirele reageerimisele.
Seejärel hüppas Lilitškin üle aia ning põgenes, kuid järgneva intensiivse uurimistöö tulemusel tabati ta mõni päev hiljem Tartumaal ning kohtu loal ta vahistati.
Lilitškini on varem kriminaalkorras karistatud viis korda piinamise, ebaseadusliku vabaduse võtmise, tapmisega ähvardamise ja varguse eest. | Kohus kaalub politseinikku tulistanud mehe ennetähtaegset vanglast vabastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lilitškin (53) oli viimati kohtu ees kolm aastat tagasi, mil talle mõisteti võimuesindaja solvamise ning kaasvangi kehalise väärkohtlemise eest seitsme kuu pikkune vangistus, mis liideti juurde talle varem politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastasele vangistusele.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi kasutas Lilitškin 2012. aasta 13. märtsil Tartu vanglas oma ametikohustusi täitva vanemvalvuri suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid.
Sama aasta 3. juunil lõi ta vanglas kambrikaaslast kaks korda rusikaga näkku ning väänas seejärel tema käed selja taha ja lõi talle kaks korda põlvega selga.
Pärast seda pani Lilitškin kaasvangile käterätiku ümber kaela ja hakkas teda kägistama, kuid viimasel õnnestus lahti rabeleda.
Lilitškin tulistas politseinikku
Lilitškinile politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele ning jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus.
Süüdistuse järgi said Lõuna prefektuuri politseinikud 2009. aasta 7. augustil infot, et alles kevadel vanglast enne tähtaega vabanenud ja uue kuriteo eest tagaotsitavaks kuulutatud Lilitškini oli nähtud tema kodus Tartus Pikal tänaval.
Infot kontrollima sõitnud patrullpolitseinik märkas maja hoovis umbes kahe meetri kauguselt väliduširuumi eraldusriide vahelt temale suunatud kaheraudset jahipüssitoru.
Koheselt järgnesid vanemkonstaabli suunas ka kaks lasku, mis aga ei tabanud üksnes tänu politseiniku kiirele reageerimisele.
Seejärel hüppas Lilitškin üle aia ning põgenes, kuid järgneva intensiivse uurimistöö tulemusel tabati ta mõni päev hiljem Tartumaal ning kohtu loal ta vahistati.
Lilitškini on varem kriminaalkorras karistatud viis korda piinamise, ebaseadusliku vabaduse võtmise, tapmisega ähvardamise ja varguse eest.
### Response:
Kohus kaalub politseinikku tulistanud mehe ennetähtaegset vanglast vabastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Video valmis koostöös Siim Supsi, Kristjan Saare ja Tanel Meosiga. Kaasa lõid ka video avalikul filmimisel osalenud hiphopi- ja muusikasõbrad. | Reket avaldas muusikavideo loole "Teine" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Video valmis koostöös Siim Supsi, Kristjan Saare ja Tanel Meosiga. Kaasa lõid ka video avalikul filmimisel osalenud hiphopi- ja muusikasõbrad.
### Response:
Reket avaldas muusikavideo loole "Teine" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tutvumine keerulise Pau tänavarajaga, mis on isegi kitsam, kui kuulus Monaco vormel-1 rada, osutus uustulnukatele oodatust veelgi raskemaks, sest esimesed poolteist päeva sadas Paus vihma. Nii vabatreeningud, kvalifikatsioon ja ka esimene võistlussõit toimusid vihmast märjal rajal. Alles teiseks võistlussõiduks laupäeva pärastlõunal vihm taandus ja sõita sai juba kuival rajal.
"Harjusin tegelikult rajaga päris kiiresti ja tempo oli väga hea," kommenteeris Ralf Aron. "Esimeses kvalifikatsioonis leidsin hea kiiruse, aga seejärel tegin kiirel ringil paar viga ja siis pandi välja ohu tõttu kollased lipud ning nii ei jõudnudki korralikku ringiaega kirja saada. Teises kvalifikatsioonis jäi mu aeg parimast maha vaid kolme kümnendikuga ja minust kiiremad olid vaid need, kes siin varem sõitnud olid. Esimene sõit märjal rajal osutus sedavõrd keeruliseks, et möödasõite teha oli päris raske. Siiski õnnestus mul ühe koha võrra tõusta ja lõpetasin 13. kohaga."
Teisele sõidule startis Ralf Aron seitsmendalt kohalt ja suutis tõusta lõpuks kuuendaks.
"Kuivaval rajal toimunud teises sõidus kohanesin endalegi üllatuseks päris kiiresti ja õnnestus ka koha võrra tõusta ning head punktid teenida," tõdes Aron.
Pühapäeval toimunud kolmandat sõitu alustas Ralf 13. stardikohalt, tõusis stardis toimunud suure avarii järel juba kaheksandaks, aga pidi lõpuks siiski leppima kohaga väljaspool esikümmet.
"Kolmandas sõidus tegin hea stardi ja tõusin koha võrra," kommenteeris Ralf Aron. "Meie ees toimus avarii ja otse minu ees sõitnud auto pidurdas väga järsult. Ei suutnud nii kiirelt reageerida kui vaja ja sõitsin talle tagant sisse, mille tõttu lõhkusin esitiiva ja pidin pöörduma boksi seda vahetama. Rajale naastes sõitsin aga mitmeid kiiremaid ringe, mis tegi kõige rohkem head meelt. Mulle tänavarada istub, tempo oli hea ja seetõttu väga pettunud pole. Sain väärtuslikke kogemusi tänavarajalt, mis kuluvad hooaja lõpus toimuvaks tähtsaks Macau tänavaraja võistluseks marjaks ära."
Kolme etapi järel püsib Aron väga tihedas punktitabelis kaheksandal kohal ja uustulnukate arvestuses kolmandal kohal.
Järgmine vormel-3 sarja etapp sõidetakse juba järgmisel nädalavahetusel Red Bulli ringrajal Austrias. | Ralf Aron jätkab vormel-3 sarja kaheksandal kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tutvumine keerulise Pau tänavarajaga, mis on isegi kitsam, kui kuulus Monaco vormel-1 rada, osutus uustulnukatele oodatust veelgi raskemaks, sest esimesed poolteist päeva sadas Paus vihma. Nii vabatreeningud, kvalifikatsioon ja ka esimene võistlussõit toimusid vihmast märjal rajal. Alles teiseks võistlussõiduks laupäeva pärastlõunal vihm taandus ja sõita sai juba kuival rajal.
"Harjusin tegelikult rajaga päris kiiresti ja tempo oli väga hea," kommenteeris Ralf Aron. "Esimeses kvalifikatsioonis leidsin hea kiiruse, aga seejärel tegin kiirel ringil paar viga ja siis pandi välja ohu tõttu kollased lipud ning nii ei jõudnudki korralikku ringiaega kirja saada. Teises kvalifikatsioonis jäi mu aeg parimast maha vaid kolme kümnendikuga ja minust kiiremad olid vaid need, kes siin varem sõitnud olid. Esimene sõit märjal rajal osutus sedavõrd keeruliseks, et möödasõite teha oli päris raske. Siiski õnnestus mul ühe koha võrra tõusta ja lõpetasin 13. kohaga."
Teisele sõidule startis Ralf Aron seitsmendalt kohalt ja suutis tõusta lõpuks kuuendaks.
"Kuivaval rajal toimunud teises sõidus kohanesin endalegi üllatuseks päris kiiresti ja õnnestus ka koha võrra tõusta ning head punktid teenida," tõdes Aron.
Pühapäeval toimunud kolmandat sõitu alustas Ralf 13. stardikohalt, tõusis stardis toimunud suure avarii järel juba kaheksandaks, aga pidi lõpuks siiski leppima kohaga väljaspool esikümmet.
"Kolmandas sõidus tegin hea stardi ja tõusin koha võrra," kommenteeris Ralf Aron. "Meie ees toimus avarii ja otse minu ees sõitnud auto pidurdas väga järsult. Ei suutnud nii kiirelt reageerida kui vaja ja sõitsin talle tagant sisse, mille tõttu lõhkusin esitiiva ja pidin pöörduma boksi seda vahetama. Rajale naastes sõitsin aga mitmeid kiiremaid ringe, mis tegi kõige rohkem head meelt. Mulle tänavarada istub, tempo oli hea ja seetõttu väga pettunud pole. Sain väärtuslikke kogemusi tänavarajalt, mis kuluvad hooaja lõpus toimuvaks tähtsaks Macau tänavaraja võistluseks marjaks ära."
Kolme etapi järel püsib Aron väga tihedas punktitabelis kaheksandal kohal ja uustulnukate arvestuses kolmandal kohal.
Järgmine vormel-3 sarja etapp sõidetakse juba järgmisel nädalavahetusel Red Bulli ringrajal Austrias.
### Response:
Ralf Aron jätkab vormel-3 sarja kaheksandal kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tule ja vaata ise, kuidas lõbusad telesaated sünnivad.
Salvestused toimuvad 20., 21. ja 22. mail telemaja 4. stuudios, Gonsiori 27.
Salvestuspäev on jagatud kaheks – mõlemas osas valmib kaks saadet sama publikuga. Aega tuleb varuda ligikaudu 2,5 tundi.
Hommikune salvestus toimub kell 10.45 - 13.30, päevane salvestus kell 13.45 - 16.30. Vajalik on eelnev registreerumine, mida saad teha"Eesti mängu" kodulehel! | Tule "Eesti mängu" publikuks! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tule ja vaata ise, kuidas lõbusad telesaated sünnivad.
Salvestused toimuvad 20., 21. ja 22. mail telemaja 4. stuudios, Gonsiori 27.
Salvestuspäev on jagatud kaheks – mõlemas osas valmib kaks saadet sama publikuga. Aega tuleb varuda ligikaudu 2,5 tundi.
Hommikune salvestus toimub kell 10.45 - 13.30, päevane salvestus kell 13.45 - 16.30. Vajalik on eelnev registreerumine, mida saad teha"Eesti mängu" kodulehel!
### Response:
Tule "Eesti mängu" publikuks! |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.