instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastatel 2014-2017 Etioopia pealinnas Addis Abebas Euroopa Liidu välisteenistuses töötanud Kaup Lapõnin ütles, et see oli tema jaoks suur üllatus ja ta arvas, et rahupreemia läheb rootslasest kliimaaktivistiline Greta Thunbergile.
"Etioopias elanuna, tema kolleege tundnuna ja tema valitsusega lävinuna on mul selle üle tohutult hea meel," lausus Kaup Lapõnin.
Kaup Lapõnin rääkis, et kui Ahmed ühe partei poolt valitsetud Etioopias peaministriks valiti, siis tuli suure üllatusena, et ta hakkas tegema päris suuri institutsionaalseid reforme, võttis ette majanduslikud reformid, vabastas poliitvangid ja avas mõnel määral meediavabadust. Samuti otsustas ta erastada osaliselt monopoolsed ettevõtted nagu Etioopia telekom, Ethiopian Airlines.
"Etioopia on olnud tegelikult diktatuuririik ja kui mina seal oma perega aastatel 2014-2017 elasin, siis meenutas see riik mulle väga Nõukogude Liitu," lausus Kaup Lapõnin.
"Need inimesed, kes Etioopias täna poliitilist olukorda jälgivad, ütlevad, et võib-olla ei ole need reformid veel päriselt inimesteni jõudnud. Igasugune demokratiseerimine, mida ta püüab teha, toob mõnevõrra kaasa ka stabiilsuse vähenemist ja ka kuritegevuse tõusu," märkis ta.
Kaup Lapõnin ütles, et Etioopia on Ida-Aafrika julgeolekugarant nii eurooplastele kui ka Ameerika Ühendriikidele, sest naabruses asuvad konfliktiriigid nagu Somaalia ja Lõuna-Sudaan.
"Ma arvan, et ta on selle ära teeninud oma kolme väga suure edusammu eest. Selle Etioopia ja Eritrea vahelise üle 20 aasta kestnud vaenutegevuse lõpetamisel. Viimastel aastatel enam sõjategevust ei olnud, inimesed ei saanud lihtsalt üle piiri. Teine asi, mille eest talle see preemia omistati, oli tema roll hiljuti Sudaanis toimunud riigipöörde rahuläbirääkimistel ja uue Sudaani peaministri ametisse saamisel. Ja kolmas põhjus, miks ta rahupreemia sai olid siseriiklikud reformid," sõnas Kaup Lapõnin.
"Mul on väga hea meel, et rahupreemia läheb Aafrikasse, kus konfliktide lahendamisel toimuvad positiivsed pöörded," ütles ta veel.
Kaup-Lapõnini sõnul ei ole Nobeli rahupreemia andmisel Abiy Ahmedile tegemist avansiga. "Loodame, et ta suudab siseriiklikult selle ääretult suure, üle 100 miljoni inimesega riigi demokraatiale pöörata.
Ta lisas, et Ahmed on ka Eesti sõber, sest endise IT-ministrina tegi just tema ettepaneku praegusele IT-ministrile sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise kokkulepe, mis on praeguseks ka peaaegu kokku lepitud. | Aafrika ekspert: loodame, et Ahmed suudab Etioopia demokraatiale pöörata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 2014-2017 Etioopia pealinnas Addis Abebas Euroopa Liidu välisteenistuses töötanud Kaup Lapõnin ütles, et see oli tema jaoks suur üllatus ja ta arvas, et rahupreemia läheb rootslasest kliimaaktivistiline Greta Thunbergile.
"Etioopias elanuna, tema kolleege tundnuna ja tema valitsusega lävinuna on mul selle üle tohutult hea meel," lausus Kaup Lapõnin.
Kaup Lapõnin rääkis, et kui Ahmed ühe partei poolt valitsetud Etioopias peaministriks valiti, siis tuli suure üllatusena, et ta hakkas tegema päris suuri institutsionaalseid reforme, võttis ette majanduslikud reformid, vabastas poliitvangid ja avas mõnel määral meediavabadust. Samuti otsustas ta erastada osaliselt monopoolsed ettevõtted nagu Etioopia telekom, Ethiopian Airlines.
"Etioopia on olnud tegelikult diktatuuririik ja kui mina seal oma perega aastatel 2014-2017 elasin, siis meenutas see riik mulle väga Nõukogude Liitu," lausus Kaup Lapõnin.
"Need inimesed, kes Etioopias täna poliitilist olukorda jälgivad, ütlevad, et võib-olla ei ole need reformid veel päriselt inimesteni jõudnud. Igasugune demokratiseerimine, mida ta püüab teha, toob mõnevõrra kaasa ka stabiilsuse vähenemist ja ka kuritegevuse tõusu," märkis ta.
Kaup Lapõnin ütles, et Etioopia on Ida-Aafrika julgeolekugarant nii eurooplastele kui ka Ameerika Ühendriikidele, sest naabruses asuvad konfliktiriigid nagu Somaalia ja Lõuna-Sudaan.
"Ma arvan, et ta on selle ära teeninud oma kolme väga suure edusammu eest. Selle Etioopia ja Eritrea vahelise üle 20 aasta kestnud vaenutegevuse lõpetamisel. Viimastel aastatel enam sõjategevust ei olnud, inimesed ei saanud lihtsalt üle piiri. Teine asi, mille eest talle see preemia omistati, oli tema roll hiljuti Sudaanis toimunud riigipöörde rahuläbirääkimistel ja uue Sudaani peaministri ametisse saamisel. Ja kolmas põhjus, miks ta rahupreemia sai olid siseriiklikud reformid," sõnas Kaup Lapõnin.
"Mul on väga hea meel, et rahupreemia läheb Aafrikasse, kus konfliktide lahendamisel toimuvad positiivsed pöörded," ütles ta veel.
Kaup-Lapõnini sõnul ei ole Nobeli rahupreemia andmisel Abiy Ahmedile tegemist avansiga. "Loodame, et ta suudab siseriiklikult selle ääretult suure, üle 100 miljoni inimesega riigi demokraatiale pöörata.
Ta lisas, et Ahmed on ka Eesti sõber, sest endise IT-ministrina tegi just tema ettepaneku praegusele IT-ministrile sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise kokkulepe, mis on praeguseks ka peaaegu kokku lepitud.
### Response:
Aafrika ekspert: loodame, et Ahmed suudab Etioopia demokraatiale pöörata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti võistkondadest osalevad tänavu Balti riikide ühisturniiril eelmise hooaja finalist Tartu Ülikool/Bigbank, eelmise hooaja neljas TalTech/Tradehouse ja Audentese SG/Noortekoondis. Lisaks kolmele Eesti naiskonnale hakkavad esikohta püüdma kolm Leedu ja kolm Läti klubi, vahendab volley.ee.
Avanädalavahetusel on kavas seitse vastasseisu, millest neli peetakse Eestis. Laupäeval kell 17 kohtub Audentese SG/Noortekoondis kodusaalis eelmise hooaja 8. naiskonna TK Aušrinega ja TalTech/Tradehouse kell 18 Läti naiskonna VK miLATssiga, kelle näol on tegemist möödunud hooaja 7. võistkonnaga. Tartu Ülikool/Bigbank avab hooaja Lätis kohaliku Riia Võrkpallikooli (eelmise hooaja 3.) vastu.
Pühapäeval kell 12 on kodusaalis mängiva Audentese SG/Noortekoondise vastaseks VK miLATss ja TalTech/Tradehouse`il kell 15.30 Aušrine. Tartlannad kohtuvad Lätis Jelgava/LLU-ga. | Naiste Balti liigas osaleb tänavu kolm Eesti võistkonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti võistkondadest osalevad tänavu Balti riikide ühisturniiril eelmise hooaja finalist Tartu Ülikool/Bigbank, eelmise hooaja neljas TalTech/Tradehouse ja Audentese SG/Noortekoondis. Lisaks kolmele Eesti naiskonnale hakkavad esikohta püüdma kolm Leedu ja kolm Läti klubi, vahendab volley.ee.
Avanädalavahetusel on kavas seitse vastasseisu, millest neli peetakse Eestis. Laupäeval kell 17 kohtub Audentese SG/Noortekoondis kodusaalis eelmise hooaja 8. naiskonna TK Aušrinega ja TalTech/Tradehouse kell 18 Läti naiskonna VK miLATssiga, kelle näol on tegemist möödunud hooaja 7. võistkonnaga. Tartu Ülikool/Bigbank avab hooaja Lätis kohaliku Riia Võrkpallikooli (eelmise hooaja 3.) vastu.
Pühapäeval kell 12 on kodusaalis mängiva Audentese SG/Noortekoondise vastaseks VK miLATss ja TalTech/Tradehouse`il kell 15.30 Aušrine. Tartlannad kohtuvad Lätis Jelgava/LLU-ga.
### Response:
Naiste Balti liigas osaleb tänavu kolm Eesti võistkonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mainekate sarjade DVV Trofee ja Superprestige'i korraldajad andsid teada, et sarja kokkuvõttes saavad mehed ja naised sama suure summa. DVV Trofee üldarvestuses esikolmikusse jõudnud ratturid teenivad vastavalt 25 000, 15 000 ja 10 000 eurot. Superprestige'i summad on märksa suuremad: 30 000, 18 000 ja 10 000 eurot, kirjutab Spordipartner.ee.
Superprestige'i auhinnafond on 73 000, DVV Trofeel aga 70 000 eurot.
Equal prize money this season in the overall ranking of the @DVVtrofee and @SuperprestigeCX! pic.twitter.com/ibjTrZNZ6N
— Cyclocross24.com (@cyclocross24) October 10, 2019 | Cyclo-crossi sarjad kohtlevad mehi ja naisi võrdselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mainekate sarjade DVV Trofee ja Superprestige'i korraldajad andsid teada, et sarja kokkuvõttes saavad mehed ja naised sama suure summa. DVV Trofee üldarvestuses esikolmikusse jõudnud ratturid teenivad vastavalt 25 000, 15 000 ja 10 000 eurot. Superprestige'i summad on märksa suuremad: 30 000, 18 000 ja 10 000 eurot, kirjutab Spordipartner.ee.
Superprestige'i auhinnafond on 73 000, DVV Trofeel aga 70 000 eurot.
Equal prize money this season in the overall ranking of the @DVVtrofee and @SuperprestigeCX! pic.twitter.com/ibjTrZNZ6N
— Cyclocross24.com (@cyclocross24) October 10, 2019
### Response:
Cyclo-crossi sarjad kohtlevad mehi ja naisi võrdselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teist kohta jagavad peaminister Antti Rinne juhitud Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) ja opositsiooniline Koonderakond (Kokoomus) 17,2 protsendiga. Suurim muudatus puudutab SDP reitingut, mis on juunist alanud kasvanud ühe protsendipunkti võrra. Koonderakonna toetus on jäänud samale tasemele.
Järgnevad 13,2 toetusprotsendiga Rohelised, nende poolehoid on 0,4 protsendipunkti langenud.
Keskerakonda toetas nüüd 12,5 protsenti vastanuist, mis on juuniga võrreldes 0,5 protsendipunkti madalam näitaja.
Vasakliidu reiting oli 7,7 protsenti, Rootsi Rahvaparteil 4,2, kristlikel demokraatidel 3,2 ja Liikumisel Nyt 1,6 protsenti.
Küsitluse viis läbi uuringufirma Tietoykkönen. Inimesi küsitleti 17. septembrist kuni 8. oktoobrini. 1500 küsitletust avaldas oma erakondliku eelistuse üle 1200. Küsitluse veamarginaal on 2,5 protsendipunkti. | Põlissoomlased on endiselt Soome populaarseim erakond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teist kohta jagavad peaminister Antti Rinne juhitud Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) ja opositsiooniline Koonderakond (Kokoomus) 17,2 protsendiga. Suurim muudatus puudutab SDP reitingut, mis on juunist alanud kasvanud ühe protsendipunkti võrra. Koonderakonna toetus on jäänud samale tasemele.
Järgnevad 13,2 toetusprotsendiga Rohelised, nende poolehoid on 0,4 protsendipunkti langenud.
Keskerakonda toetas nüüd 12,5 protsenti vastanuist, mis on juuniga võrreldes 0,5 protsendipunkti madalam näitaja.
Vasakliidu reiting oli 7,7 protsenti, Rootsi Rahvaparteil 4,2, kristlikel demokraatidel 3,2 ja Liikumisel Nyt 1,6 protsenti.
Küsitluse viis läbi uuringufirma Tietoykkönen. Inimesi küsitleti 17. septembrist kuni 8. oktoobrini. 1500 küsitletust avaldas oma erakondliku eelistuse üle 1200. Küsitluse veamarginaal on 2,5 protsendipunkti.
### Response:
Põlissoomlased on endiselt Soome populaarseim erakond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milline riik oli kõige põnevam ja miks?
Kuna seekord oli riike võrreldes eelmiste kordadega terve plejaad, aga aega ainult veidi rohkem, siis katsusime inimvõimete piiril igast riigist maksimumi võtta. Kui lugeda Vene föderatsioonis läbi sõidetud vabariigid ka eraldi riikideks, siis kokku tuli riike 11, tagasiteel veel Poola, Leedu ja Läti ka juurde.
Seekord oli minu jaoks kõige ägedam kogemus Dagestan. Kõik Kaukasuse piirkonna rahvad on väga külalislahked, aga Dagestanis meid vastu võtnud inimesed olid eriti soojad ja südamlikud. Inimesed võtsid ennast kolmeks päevaks vabaks, et näidata võhivõõrastele oma maad ja neid kostitada. Kui paljud eestlased selleks võiks valmis olla?
Jalutuskäik koos üleelanutega Dagestani sõja jälgedes. Kurkli mägiküla oma arhailiste ja ägedate kivimajadega. Venemaa vanim mošee ja pilt islamikultuurist sai üleüldse palju selgemaks. Dagestani mäed…
Me oleme nüüd kunakid. Vaadake saadet ja saate teada mida see tähendab.
Millised on teie eelseisval hooajal toimunud reisi kogemused, mis teid üllatasid?
Huh, kogemusi tuli rohkem, kui kanda jõuab. 95 protsendi ulatuses on kogemused positiivsed. Kuigi olin keskkoolis enda arvates geograafias väga tubli, siis ikkagi üllatas Kalmõkkia asukoht maailmakaardil, seda küll juba reisi ettevalmistamise faasis.
Olin kogu aeg veendumusel, et Kalmõkkia asub kuskil seal Kasahstani ja Venemaa piirialadel, aga võta näpust. Vabandust, õpetaja Anu!
Seoses Kalmõkkiaga sai selgeks, mida on mõeldud terminiga "ääretud stepid". Esimene hammami kogemus. Venemaa ja Türgi uskumatult head ning Bulgaaria ja Moldova mitte nii head teed. Bakuu ja Tbilisi. Kalmõkkia pealinnas Elistas asuv Euroopa budistlik tempel. Ei hakka lahti seletama, saatest näeb...
Negatiivses mõttes üllatas piiriületustele kulunud aeg, mida tuli kokku ligi ööpäev. Tabeli tipus on aserite piirivalve. Ses mõttes on Euroopa piires ringiliikumine lust ja lillepidu. Veidi ajas närvi ka Kalmõkkia politsei altkäemaksuhimu. Kalmõkkia on ilmselt ainus (või üks väheseid) Venemaa osi, kus veel politsei altkäemaksu julgeb küsida.
Kust tuli idee külastada just seda piirkonda?
Algselt oli meil plaan sõita ümber Kaspia mere, aga kui kuu aega enne starti keeldus Turkmenistan meile viisasid andmast ning nädal enne starti ei olnud Iraani saatkonnast veel kippu ega kõppu viisade kohta. Seetõttu olime sunnitud kiirelt plaanid ümber tegema. Kuna esimene pool reisist kuni Bakuuni oli paigas, siis selle asemel, et otse sõita, keerasime Bakuust lihtsalt paremale. Nii lihtne see ongi.
Meil on sõitude jaoks alati olnud kindlad kriteeriumid, mille järgi otsustame. Ennekõike peab plaan kõigile sobima, aga ka see, et see sõit on ettenähtud aja jooksul tehtav. Siis tundus olevat, aga praegu on selge, et umbes nädal jäi ikka puudu. Kuna teele jäi palju riike, kus enamus enne käinud ei olnud, siis oli otsus suhteliselt lihtne tulema.
Kes olid sinuga reisil kaasas?
Meie seltskonna tuumik on alates Kuuba sõidust olnud üsna monoliitne. Seekord oli meid läbi aegade kõige rohkem ehk 3 autot ja 9 inimest. Osad liitusid tee peal, sest ligi kuu aega vabaks võtta on tänasel päeval paljudele keeruline. Isegi lasin alguses olude sunnil luuslanki ja liitusin sõidu kolmandal päeval Volgogradis.
Tallinnast alustasid sõitu Toomas "Pannal" Pannal, Rene "Renku" Riis, Priit "Järvekas" Järve, Indrek "Ints" Kikas ja Andrus "Saarlane" Kuusk. Mina siis liitusin Volgogradist. Bakuust tulid juurde Ranno Pajuri ja Sten Argos ning Kutaisist Mart Mere.
Kui palju ettevalmistusi see reis nõudis?
Ettevalmistus on reisi õnnestumise alustala. Kui sul on sõbrad ees, siis riik avaneb lihtsalt. Näed ja kuuled asju, millest muidu mööda kulged. Ka eelnev lugemine ja uurimine tuleb kõvasti kasuks.
Tehnilises mõttes oli suhteliselt lihtne. Vaja oli ainult Venemaa ja Aserbaidžaani viisat, autot, toredaid kaaslasi ja aega. Seda viimast on alati vähe...
Kaua te reisil olite ja kuidas teie lähedased sellesse suhtuvad?
Seekordne sõit oli kõigist eelmistest pikem - kolm ja pool nädalat. Eks nende reiside sättimine ja planeerimine nii, et kodused ei kannataks, on omaette teema.
Reisil olles ei tee ma kunagi:
Ma ei sea isiklikke huvisid kõrgemale ühiskondlikest. Ma ei saa seda öelda, et ma ei ole seda kunagi teinud. Võib olla on nii juhtunud, aga siis on see kas erandjuhus või pahaaimamatu õnnetus. Ma pooldan demokraatiat, aga mingitel hetkedel on reisil oluline rakendada vähemusdemokraatiat.
Inspireeriv koht jalutamiseks on:
Koduhoov ja maakodu jõekallas on väga inspireerivad. Kodust väljaspool äkki Islandi keskmaa ehk highland oma ebamaisusega.
Ma hakkasin "päriselt" reisima, kui:
vanematega viie-aastaselt Krimmis automatkal käisin. Suurt midagi ei mäleta, aga oli päris reis. Esimene iseseisev sõit aga toimus ilmselt 2000. aasta augustis Koola poolsaarele. Samal ajal käis teiselpool poolsaart Barentsi meres allveelaev Kursk päästeoperatsioon.
Kõige muljetavaldavam vaade, mida ma mäletan, on:
Ma arvan, et see võis olla Baikali järvel, kui sõitsime paksus piimas. Paarsada meetrit enne kallast udu järsku hajus ja meile avanes püstloodis päikeses särav kalju. Siis hakkas peas ümisema Vangelise lugu "Conquest of Paradise", mis samanimelise, Kolumbusest rääkiva filmi heliribal. Praegugi tuleb pilt selgelt silme ette, kui seda lugu kuulen. Eks neid on kümneid veel, aga see tuli esimesena meelde. Ju siis see on see õige.
Kodust eemal olles olen:
Kindlasti ei ole ma kurb. Olen tähelepanelik ja kasutan talupoja mõistust. Eemal olles suhtlen ikka kodustega, aga mitte nii tihedalt, kui võiks.
Kui mul oleks võimalik anda nimi mõnele mäele, siis see oleks:
Universumi kõige kõrgemale mäele paneks nimeks Eesti.
Reisides söön:
Söön kõike, mida kohalik kultuur pakub. Toidukultuur on oluline osa kogemusest, mida me saame sellest riigist. Tihtipeale aga tuleb võtta seda, mida bensiinijaamast või külapoest saab, ning see tuima näoga lihtsalt alla kugistada.
Mulle ei meeldi turistid, kes:
Kõik turistid, kes suhtuvad kohalikesse elanikesse, nende kultuuri ja tõekspidamistesse üleolevalt või halvustavalt, võiksid peeglisse vaadata ja esitada endale küsimuse - miks ma siin üldse olen ja kes ma selline olen.
Ma kannan alati reisil endaga kaasas:
Alati on mul kaasas dokument ja rahakott. Mingit talismani mul ei ole. Matkal on kaasas alati nuga ja tuli.
Armastan autoga reisida, sest:
Tegelikult mulle meeldib samavõrra ka jalgsi või suuskadel liikuda. Või kanuuga siseveekogudel. Suur vesi tekitab minus aukartust, aga saan hakkama.
Autoga reisimine on neist muidugi kõige mugavam. Esimese kahe päevaga loksuvad asjad oma kohtadele ja siis ta ongi sinu ratastel kodu. Liikuv tükike kodumaad. Auto annab vabaduse teha spontaanseid otsuseid. | Lemo uuest reisisarjast "Eesti lipp Mustale merele": kogemusi tuli rohkem, kui kanda jõuab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milline riik oli kõige põnevam ja miks?
Kuna seekord oli riike võrreldes eelmiste kordadega terve plejaad, aga aega ainult veidi rohkem, siis katsusime inimvõimete piiril igast riigist maksimumi võtta. Kui lugeda Vene föderatsioonis läbi sõidetud vabariigid ka eraldi riikideks, siis kokku tuli riike 11, tagasiteel veel Poola, Leedu ja Läti ka juurde.
Seekord oli minu jaoks kõige ägedam kogemus Dagestan. Kõik Kaukasuse piirkonna rahvad on väga külalislahked, aga Dagestanis meid vastu võtnud inimesed olid eriti soojad ja südamlikud. Inimesed võtsid ennast kolmeks päevaks vabaks, et näidata võhivõõrastele oma maad ja neid kostitada. Kui paljud eestlased selleks võiks valmis olla?
Jalutuskäik koos üleelanutega Dagestani sõja jälgedes. Kurkli mägiküla oma arhailiste ja ägedate kivimajadega. Venemaa vanim mošee ja pilt islamikultuurist sai üleüldse palju selgemaks. Dagestani mäed…
Me oleme nüüd kunakid. Vaadake saadet ja saate teada mida see tähendab.
Millised on teie eelseisval hooajal toimunud reisi kogemused, mis teid üllatasid?
Huh, kogemusi tuli rohkem, kui kanda jõuab. 95 protsendi ulatuses on kogemused positiivsed. Kuigi olin keskkoolis enda arvates geograafias väga tubli, siis ikkagi üllatas Kalmõkkia asukoht maailmakaardil, seda küll juba reisi ettevalmistamise faasis.
Olin kogu aeg veendumusel, et Kalmõkkia asub kuskil seal Kasahstani ja Venemaa piirialadel, aga võta näpust. Vabandust, õpetaja Anu!
Seoses Kalmõkkiaga sai selgeks, mida on mõeldud terminiga "ääretud stepid". Esimene hammami kogemus. Venemaa ja Türgi uskumatult head ning Bulgaaria ja Moldova mitte nii head teed. Bakuu ja Tbilisi. Kalmõkkia pealinnas Elistas asuv Euroopa budistlik tempel. Ei hakka lahti seletama, saatest näeb...
Negatiivses mõttes üllatas piiriületustele kulunud aeg, mida tuli kokku ligi ööpäev. Tabeli tipus on aserite piirivalve. Ses mõttes on Euroopa piires ringiliikumine lust ja lillepidu. Veidi ajas närvi ka Kalmõkkia politsei altkäemaksuhimu. Kalmõkkia on ilmselt ainus (või üks väheseid) Venemaa osi, kus veel politsei altkäemaksu julgeb küsida.
Kust tuli idee külastada just seda piirkonda?
Algselt oli meil plaan sõita ümber Kaspia mere, aga kui kuu aega enne starti keeldus Turkmenistan meile viisasid andmast ning nädal enne starti ei olnud Iraani saatkonnast veel kippu ega kõppu viisade kohta. Seetõttu olime sunnitud kiirelt plaanid ümber tegema. Kuna esimene pool reisist kuni Bakuuni oli paigas, siis selle asemel, et otse sõita, keerasime Bakuust lihtsalt paremale. Nii lihtne see ongi.
Meil on sõitude jaoks alati olnud kindlad kriteeriumid, mille järgi otsustame. Ennekõike peab plaan kõigile sobima, aga ka see, et see sõit on ettenähtud aja jooksul tehtav. Siis tundus olevat, aga praegu on selge, et umbes nädal jäi ikka puudu. Kuna teele jäi palju riike, kus enamus enne käinud ei olnud, siis oli otsus suhteliselt lihtne tulema.
Kes olid sinuga reisil kaasas?
Meie seltskonna tuumik on alates Kuuba sõidust olnud üsna monoliitne. Seekord oli meid läbi aegade kõige rohkem ehk 3 autot ja 9 inimest. Osad liitusid tee peal, sest ligi kuu aega vabaks võtta on tänasel päeval paljudele keeruline. Isegi lasin alguses olude sunnil luuslanki ja liitusin sõidu kolmandal päeval Volgogradis.
Tallinnast alustasid sõitu Toomas "Pannal" Pannal, Rene "Renku" Riis, Priit "Järvekas" Järve, Indrek "Ints" Kikas ja Andrus "Saarlane" Kuusk. Mina siis liitusin Volgogradist. Bakuust tulid juurde Ranno Pajuri ja Sten Argos ning Kutaisist Mart Mere.
Kui palju ettevalmistusi see reis nõudis?
Ettevalmistus on reisi õnnestumise alustala. Kui sul on sõbrad ees, siis riik avaneb lihtsalt. Näed ja kuuled asju, millest muidu mööda kulged. Ka eelnev lugemine ja uurimine tuleb kõvasti kasuks.
Tehnilises mõttes oli suhteliselt lihtne. Vaja oli ainult Venemaa ja Aserbaidžaani viisat, autot, toredaid kaaslasi ja aega. Seda viimast on alati vähe...
Kaua te reisil olite ja kuidas teie lähedased sellesse suhtuvad?
Seekordne sõit oli kõigist eelmistest pikem - kolm ja pool nädalat. Eks nende reiside sättimine ja planeerimine nii, et kodused ei kannataks, on omaette teema.
Reisil olles ei tee ma kunagi:
Ma ei sea isiklikke huvisid kõrgemale ühiskondlikest. Ma ei saa seda öelda, et ma ei ole seda kunagi teinud. Võib olla on nii juhtunud, aga siis on see kas erandjuhus või pahaaimamatu õnnetus. Ma pooldan demokraatiat, aga mingitel hetkedel on reisil oluline rakendada vähemusdemokraatiat.
Inspireeriv koht jalutamiseks on:
Koduhoov ja maakodu jõekallas on väga inspireerivad. Kodust väljaspool äkki Islandi keskmaa ehk highland oma ebamaisusega.
Ma hakkasin "päriselt" reisima, kui:
vanematega viie-aastaselt Krimmis automatkal käisin. Suurt midagi ei mäleta, aga oli päris reis. Esimene iseseisev sõit aga toimus ilmselt 2000. aasta augustis Koola poolsaarele. Samal ajal käis teiselpool poolsaart Barentsi meres allveelaev Kursk päästeoperatsioon.
Kõige muljetavaldavam vaade, mida ma mäletan, on:
Ma arvan, et see võis olla Baikali järvel, kui sõitsime paksus piimas. Paarsada meetrit enne kallast udu järsku hajus ja meile avanes püstloodis päikeses särav kalju. Siis hakkas peas ümisema Vangelise lugu "Conquest of Paradise", mis samanimelise, Kolumbusest rääkiva filmi heliribal. Praegugi tuleb pilt selgelt silme ette, kui seda lugu kuulen. Eks neid on kümneid veel, aga see tuli esimesena meelde. Ju siis see on see õige.
Kodust eemal olles olen:
Kindlasti ei ole ma kurb. Olen tähelepanelik ja kasutan talupoja mõistust. Eemal olles suhtlen ikka kodustega, aga mitte nii tihedalt, kui võiks.
Kui mul oleks võimalik anda nimi mõnele mäele, siis see oleks:
Universumi kõige kõrgemale mäele paneks nimeks Eesti.
Reisides söön:
Söön kõike, mida kohalik kultuur pakub. Toidukultuur on oluline osa kogemusest, mida me saame sellest riigist. Tihtipeale aga tuleb võtta seda, mida bensiinijaamast või külapoest saab, ning see tuima näoga lihtsalt alla kugistada.
Mulle ei meeldi turistid, kes:
Kõik turistid, kes suhtuvad kohalikesse elanikesse, nende kultuuri ja tõekspidamistesse üleolevalt või halvustavalt, võiksid peeglisse vaadata ja esitada endale küsimuse - miks ma siin üldse olen ja kes ma selline olen.
Ma kannan alati reisil endaga kaasas:
Alati on mul kaasas dokument ja rahakott. Mingit talismani mul ei ole. Matkal on kaasas alati nuga ja tuli.
Armastan autoga reisida, sest:
Tegelikult mulle meeldib samavõrra ka jalgsi või suuskadel liikuda. Või kanuuga siseveekogudel. Suur vesi tekitab minus aukartust, aga saan hakkama.
Autoga reisimine on neist muidugi kõige mugavam. Esimese kahe päevaga loksuvad asjad oma kohtadele ja siis ta ongi sinu ratastel kodu. Liikuv tükike kodumaad. Auto annab vabaduse teha spontaanseid otsuseid.
### Response:
Lemo uuest reisisarjast "Eesti lipp Mustale merele": kogemusi tuli rohkem, kui kanda jõuab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Snackable AI teeb põhimõtteliselt helil põhineva sisu otsitavaks. Nii nagu me oleme harjunud kasutama Google'is sõnal ja pildil baseeruvat informatsiooni, siis Snackable missiooniks on teha audiosisu inimkonnale paremini otsitavaks," rääkis Joller Vikerraadio saates "Huvitaja".
Inimkond asub aina enam helilist sisu tarbima, olgu see siis podcastide, audioraamatute, raadiosaadete, Youtube'i videoblogide või personaalsete helisalvestuste kaudu. Nutiassistendid, nagu Alexa, Siri või Google Assistant vähendavad vajadust vaadata ekraanile ja suurendavad kuulamise osatähtsust. See muudabki oluliseks ka vajaduse luua süsteem, mis oleks võimeline miljarditest tundidest audiomaterjalist välja otsima kasutaja soovitud sisu.
Helilõigu kuulamisel saab inimene osaks nii kõnelejate tunnetest kui ka salvestusel valitsenud õhkkonnast. "Martin Luther King'il oli kuulus kõne, kus ta rääkis oma unelmast. Kogu tema hääl, intonatsioon ja inimeste mass, kogu see tagapõhi annab edasi emotsiooni. Kui seda lihtsalt tuimemalt raamatust loed, ei anna ta edasi emotsionaalset siduvust selle inimese, sündmuse või selle kõne olulisusega," rääkis Joller.
Snackable AI-l on ka teine pool. Otsitud materjalist koostatakse uus helilõik, kuhu koondatakse kasutajale välja otsitud helisisu kompaktse kokkuvõttena. Olukorras, kus inimene ekraani vaadata ei taha või ei saa, tuleb otsingule saadav vastus esitada loogilisena nii, et kuulaja saab aru, millise helilõigu ja milliste rääkijatega on tegu. Selleks peab tehisintellekt eelnevalt aru saama nii sellest, millise saatega on tegu ning kes selles kõnelevad. Näiteks, kui kõnelejaid on kaks, on tegemist tõenäoliselt intervjuuga.
Praegu keskendub Snackable enam professionaalselt loodud helile, ehk hea kvaliteediga müravabas helistuudios salvestatud sisule, millest on arvutil lihtsam tehisintellektile arusaadavat materjali luua.
Snackable AI ei ole Jolleri jaoks esimene helimaailmas tegutsev iduettevõte. "Snackable asutamine oli seotud minu eelmise firmaga, mis oli proaktiivne assistent nimega Scarlet. See oli nutisekretär, kes pööras kogu inimese ja masina vahelise suhtluse peapeale. Kui masin on tark, miks sunnib ta mind siis küsimusi esitama. Ta peaks ise aru saama minust, minu graafikust, huvidest ja vajadustest ning minule õigel ajal vastuseid andma," rääkis Joller. Mobiiliäpp Scarlet näitas, et inimesi köitis just info lühidus, konkreetsus ning personaalsus. "Kui me läksime meediafirmade juurde, et uurida, kus sellist sisu veel on, mida rakenduse ümber luua, siis me nägime, et helimaailm on viimane must kast. Kus andmeid helide ümber on väga vähe, võib-olla on sul pealkiri, võib-olla mingit muud infot veel, aga tegelikult sa selle heli sisse ei näe," kirjeldas Joller.
"Tulemas on audioaastad. Kõnel baseeruvad rakendused on väga kiiresti kasvamas ja meil on väga võimas potentsiaal viia inimesteni õige sisu õiges kontekstis läbi nende rakenduste," rääkis Joller, kes tänu hiljutisele suurinvesteeringule, mille firma pälvis, plaanib Eestis peagi laieneda ning asuda kõnest aru saavat tehisintellekti arendama just Eestis.
Ta lisas, et ettevõte tahab just Eestis võtta tööle veel heal tasemel masinõppe- ning keeletöötluse spetsialiste ja ka tarkvara arendajaid. | "Huvitaja": Tulevikus võib Google osata otsida vastuseid ka helilõikudest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Snackable AI teeb põhimõtteliselt helil põhineva sisu otsitavaks. Nii nagu me oleme harjunud kasutama Google'is sõnal ja pildil baseeruvat informatsiooni, siis Snackable missiooniks on teha audiosisu inimkonnale paremini otsitavaks," rääkis Joller Vikerraadio saates "Huvitaja".
Inimkond asub aina enam helilist sisu tarbima, olgu see siis podcastide, audioraamatute, raadiosaadete, Youtube'i videoblogide või personaalsete helisalvestuste kaudu. Nutiassistendid, nagu Alexa, Siri või Google Assistant vähendavad vajadust vaadata ekraanile ja suurendavad kuulamise osatähtsust. See muudabki oluliseks ka vajaduse luua süsteem, mis oleks võimeline miljarditest tundidest audiomaterjalist välja otsima kasutaja soovitud sisu.
Helilõigu kuulamisel saab inimene osaks nii kõnelejate tunnetest kui ka salvestusel valitsenud õhkkonnast. "Martin Luther King'il oli kuulus kõne, kus ta rääkis oma unelmast. Kogu tema hääl, intonatsioon ja inimeste mass, kogu see tagapõhi annab edasi emotsiooni. Kui seda lihtsalt tuimemalt raamatust loed, ei anna ta edasi emotsionaalset siduvust selle inimese, sündmuse või selle kõne olulisusega," rääkis Joller.
Snackable AI-l on ka teine pool. Otsitud materjalist koostatakse uus helilõik, kuhu koondatakse kasutajale välja otsitud helisisu kompaktse kokkuvõttena. Olukorras, kus inimene ekraani vaadata ei taha või ei saa, tuleb otsingule saadav vastus esitada loogilisena nii, et kuulaja saab aru, millise helilõigu ja milliste rääkijatega on tegu. Selleks peab tehisintellekt eelnevalt aru saama nii sellest, millise saatega on tegu ning kes selles kõnelevad. Näiteks, kui kõnelejaid on kaks, on tegemist tõenäoliselt intervjuuga.
Praegu keskendub Snackable enam professionaalselt loodud helile, ehk hea kvaliteediga müravabas helistuudios salvestatud sisule, millest on arvutil lihtsam tehisintellektile arusaadavat materjali luua.
Snackable AI ei ole Jolleri jaoks esimene helimaailmas tegutsev iduettevõte. "Snackable asutamine oli seotud minu eelmise firmaga, mis oli proaktiivne assistent nimega Scarlet. See oli nutisekretär, kes pööras kogu inimese ja masina vahelise suhtluse peapeale. Kui masin on tark, miks sunnib ta mind siis küsimusi esitama. Ta peaks ise aru saama minust, minu graafikust, huvidest ja vajadustest ning minule õigel ajal vastuseid andma," rääkis Joller. Mobiiliäpp Scarlet näitas, et inimesi köitis just info lühidus, konkreetsus ning personaalsus. "Kui me läksime meediafirmade juurde, et uurida, kus sellist sisu veel on, mida rakenduse ümber luua, siis me nägime, et helimaailm on viimane must kast. Kus andmeid helide ümber on väga vähe, võib-olla on sul pealkiri, võib-olla mingit muud infot veel, aga tegelikult sa selle heli sisse ei näe," kirjeldas Joller.
"Tulemas on audioaastad. Kõnel baseeruvad rakendused on väga kiiresti kasvamas ja meil on väga võimas potentsiaal viia inimesteni õige sisu õiges kontekstis läbi nende rakenduste," rääkis Joller, kes tänu hiljutisele suurinvesteeringule, mille firma pälvis, plaanib Eestis peagi laieneda ning asuda kõnest aru saavat tehisintellekti arendama just Eestis.
Ta lisas, et ettevõte tahab just Eestis võtta tööle veel heal tasemel masinõppe- ning keeletöötluse spetsialiste ja ka tarkvara arendajaid.
### Response:
"Huvitaja": Tulevikus võib Google osata otsida vastuseid ka helilõikudest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma kaheksas reket Bertens (WTA 8.) kaotas Alison van Uytvanckile (WTA 44.) avaseti 4:6, kuid võitis järgmised 6:3, 6:3. Veerandfinaalis läheb ta vastamisi 15-aastase Coco Cauffiga, kes sai loobumisvõidu ukrainlannalt Katerina Kozlovalt (WTA 83.).
Kristina Mladenovic (WTA 46.) saatis aga kohvreid pakkima neljanda asetusega Donna Vekici (WTA 21.), kes alistus tulemusega 6:3, 1:6, 2:6. Veerandfinaalis kohtub ta Jekaterina Aleksandrovaga (WTA 35.), kes võitis 1/8-finaalis sakslannat Laura Siegemundi (WTA 85.) tulemusega 7:6 (1), 2:6, 6:4.
Veerandfinaali jõudis ka lätlanna Jelena Ostapenko (WTA 72.), kes mängib poolfinaali pääsemise eest Elena Rubakinaga (WTA 43.). Viimases veerandfinaalis lähevad vastamisi Viktoria Kuzmova (WTA 53.) ja Andrea Petkovic (WTA 75.) | Kõrgeima asetusega Bertens kohtub Linzi turniiril 15-aastase Gauffiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma kaheksas reket Bertens (WTA 8.) kaotas Alison van Uytvanckile (WTA 44.) avaseti 4:6, kuid võitis järgmised 6:3, 6:3. Veerandfinaalis läheb ta vastamisi 15-aastase Coco Cauffiga, kes sai loobumisvõidu ukrainlannalt Katerina Kozlovalt (WTA 83.).
Kristina Mladenovic (WTA 46.) saatis aga kohvreid pakkima neljanda asetusega Donna Vekici (WTA 21.), kes alistus tulemusega 6:3, 1:6, 2:6. Veerandfinaalis kohtub ta Jekaterina Aleksandrovaga (WTA 35.), kes võitis 1/8-finaalis sakslannat Laura Siegemundi (WTA 85.) tulemusega 7:6 (1), 2:6, 6:4.
Veerandfinaali jõudis ka lätlanna Jelena Ostapenko (WTA 72.), kes mängib poolfinaali pääsemise eest Elena Rubakinaga (WTA 43.). Viimases veerandfinaalis lähevad vastamisi Viktoria Kuzmova (WTA 53.) ja Andrea Petkovic (WTA 75.)
### Response:
Kõrgeima asetusega Bertens kohtub Linzi turniiril 15-aastase Gauffiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokuratuur algatas septembri alguses Navalnõi ja veel seitsme opositsioonipoliitiku suhtes menetluse seoses sanktsioneerimata meeleavalduste korraldamisega 27. juulil ja 3. augustil. Sellest tulenevalt nõuab Vene riik Navalnõilt viis miljonit rubla, mis kulus nende meeleavalduste ajal politsei kohaloleku tagamiseks, vahendas Meduza.
Prokurörid nõudsid juba 9. septembril, et kõigi kostjate vara kohtumenetluse ajaks arestitaks, kuid tookord kohus sellele taotlusele vastu ei tulnud.
Pärast selle suve meeleavaldusi Moskvas on mitmed riigiasutused ja firmad esitanud kohtuhagisid protesteüritusi korraldanud opositsiooniliidrite vastu. Praeguseks on Moskva kohtud mõistnud hagejate kasuks välja rohkem kui 4,9 miljonit rubla.
Navalnõi nentis sotsiaalmeedias, et korteri näol on hetkel tegu ainsa temale kuuluva varaga.
Vene võimud on sel aastal astunud Navalnõi vastu erinevaid samme - lisaks sagedastele kinnipidamistele on tema korruptsioonivastase fondi vastu alustatud kriminaalmenetlust väidetava raha pesu asjus ning organisatsioon on kuulutatud ka välisagendiks. | Moskva prokuratuur tahab kohtult Navalnõi korteri arestimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokuratuur algatas septembri alguses Navalnõi ja veel seitsme opositsioonipoliitiku suhtes menetluse seoses sanktsioneerimata meeleavalduste korraldamisega 27. juulil ja 3. augustil. Sellest tulenevalt nõuab Vene riik Navalnõilt viis miljonit rubla, mis kulus nende meeleavalduste ajal politsei kohaloleku tagamiseks, vahendas Meduza.
Prokurörid nõudsid juba 9. septembril, et kõigi kostjate vara kohtumenetluse ajaks arestitaks, kuid tookord kohus sellele taotlusele vastu ei tulnud.
Pärast selle suve meeleavaldusi Moskvas on mitmed riigiasutused ja firmad esitanud kohtuhagisid protesteüritusi korraldanud opositsiooniliidrite vastu. Praeguseks on Moskva kohtud mõistnud hagejate kasuks välja rohkem kui 4,9 miljonit rubla.
Navalnõi nentis sotsiaalmeedias, et korteri näol on hetkel tegu ainsa temale kuuluva varaga.
Vene võimud on sel aastal astunud Navalnõi vastu erinevaid samme - lisaks sagedastele kinnipidamistele on tema korruptsioonivastase fondi vastu alustatud kriminaalmenetlust väidetava raha pesu asjus ning organisatsioon on kuulutatud ka välisagendiks.
### Response:
Moskva prokuratuur tahab kohtult Navalnõi korteri arestimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arro ütles ERR-ile, et esialgu on Regula valvel, ent kui koormus peaks suurenema, siis läheb ta liinile.
Arro prognoosis, et suurem koormus ja järjekorrad ootavad ees pühapäeval. Siis on Regula reisid juba graafikusse pandud.
Ta märkis, et Tõllu ja Pireti reisid toimuvad iga 35 minuti tagant ning pühapäeval teeb nende väljumiste vahel reise ka Regula.
"Nendele reisijatele, kellel e-piletit ei ole, võime me rahustuseks öelda, et kindlasti me veame kõik soovijad üle," kinnitas Arro.
Politsei saab abijõudu mandrilt ja Hiiumaalt
Kuressaare politseijaoskonna patrullitalituse juht Matis Sikk ütles ERR-ile, et nädalavahetuses on kaasatud ka abijõude mandrilt ning Hiiumaalt.
Siku sõnul on plaanis ka alkoreidid. "Jaa. Reidid käivad ikka selle asjaga kaasas. Kui me varasemate aastate statistikat vaatame, siis oleme kätte saanud napsutanud juhte ca 20 või rohkem erinevatel aastatel. Sel aastal tuleb neid reide samamoodi teha ja liikluses kord majas hoida, teistmoodi ei saa," ütles Sikk.
"Liikluskoormus on kindlasti see, mis tunduvalt kasvab ja kui koormus kasvab, siis see võib kaasa tuua erinevaid intsidente liikluses. Kuigi kõige suurem ohuallikas on liikluses kindlasti joobes juhid," lisas ta.
Sikk andis ka mõned soovitused, mida Saaremaa ralli külastajad järgida võiks. "Tasuks oma liikumistrejektoor läbi mõelda, olla teiste liiklejate suhtes viisakas, hoida pikivahet jne. Katsete ümbruses on kindlasti parkimise teema, selles osas tasub usaldada korraldajaid ja turvafirmat G4S. Tasub kindlasti aega varuda. Kui aega napiks jääb, siis hakkame ju kiirustama ja kiirustades tekivad vead. Kui aega on piisavalt, jõuab rahulikult mõelda ja vaadata," ütles Sikk.
Sikk ütles, et kuigi suuremad massid ei ole veel võib-olla kohale jõudnud, on tänavu seni olnud õhkkond üsna rahulik.
52. Saaremaa ralli start antakse reedel 11.oktoobril, algusega 17.00 Auriga keskuse parklas. | Saaremaa ralli toob Virtsu-Kuivastu liinile ka Regula | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arro ütles ERR-ile, et esialgu on Regula valvel, ent kui koormus peaks suurenema, siis läheb ta liinile.
Arro prognoosis, et suurem koormus ja järjekorrad ootavad ees pühapäeval. Siis on Regula reisid juba graafikusse pandud.
Ta märkis, et Tõllu ja Pireti reisid toimuvad iga 35 minuti tagant ning pühapäeval teeb nende väljumiste vahel reise ka Regula.
"Nendele reisijatele, kellel e-piletit ei ole, võime me rahustuseks öelda, et kindlasti me veame kõik soovijad üle," kinnitas Arro.
Politsei saab abijõudu mandrilt ja Hiiumaalt
Kuressaare politseijaoskonna patrullitalituse juht Matis Sikk ütles ERR-ile, et nädalavahetuses on kaasatud ka abijõude mandrilt ning Hiiumaalt.
Siku sõnul on plaanis ka alkoreidid. "Jaa. Reidid käivad ikka selle asjaga kaasas. Kui me varasemate aastate statistikat vaatame, siis oleme kätte saanud napsutanud juhte ca 20 või rohkem erinevatel aastatel. Sel aastal tuleb neid reide samamoodi teha ja liikluses kord majas hoida, teistmoodi ei saa," ütles Sikk.
"Liikluskoormus on kindlasti see, mis tunduvalt kasvab ja kui koormus kasvab, siis see võib kaasa tuua erinevaid intsidente liikluses. Kuigi kõige suurem ohuallikas on liikluses kindlasti joobes juhid," lisas ta.
Sikk andis ka mõned soovitused, mida Saaremaa ralli külastajad järgida võiks. "Tasuks oma liikumistrejektoor läbi mõelda, olla teiste liiklejate suhtes viisakas, hoida pikivahet jne. Katsete ümbruses on kindlasti parkimise teema, selles osas tasub usaldada korraldajaid ja turvafirmat G4S. Tasub kindlasti aega varuda. Kui aega napiks jääb, siis hakkame ju kiirustama ja kiirustades tekivad vead. Kui aega on piisavalt, jõuab rahulikult mõelda ja vaadata," ütles Sikk.
Sikk ütles, et kuigi suuremad massid ei ole veel võib-olla kohale jõudnud, on tänavu seni olnud õhkkond üsna rahulik.
52. Saaremaa ralli start antakse reedel 11.oktoobril, algusega 17.00 Auriga keskuse parklas.
### Response:
Saaremaa ralli toob Virtsu-Kuivastu liinile ka Regula |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme tõsiselt mures seoses Türgi sõjaväeoperatsioonidega Süüria kirdeosas," teatasid pärast erakorralist kohtumist ühisavalduses Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia ja Poola.
"Kutsume Türgi võime üles pealetungi peatama," lisati teadaandes.
Türgi alustas kolmapäeval pealetungi Põhja-Süürias tegutsevatele kurdi üksustele ning plaanib luua seal piirist 30 kilomeetri sügavuse puhverala, kuhu tahab saata umbes miljon Türgis elavat Süüria päritolu põgenikku.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres väljendas neljapäeval Türgi vägede pealetungiga Süürias sügavat muret.
"Ma tahan väljendada sügavat muret olukorra pingestumisega seoses, kui me oleme tunnistajaks vägivalla hoogustumisele Süüria idaosas," ütles Guterres pressikonverentsilm Kopenhaagenis.
Eesti saab ÜRO julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeks 2020. aasta algusest.
ÜRO julgeolekunõukogu kaalub Türgi ärgitamist diplomaatiale kurdidega
ÜRO julgeolekunõukogu kaalub USA koostatud teksti, milles ärgitatakse Põhja-Süürias pealetungil Türgit naasma diplomaatia teele, ütlesid diplomaatidest allikad neljapäeval.
Riigid kaaluvad teksti pärast erakorralist kohtumist neljapäeval. Seal ei suutnud nõukogu viis Euroopa liiget veenda ülejäänud kümmet liiget nõustuma resolutsiooniga, kus nõuti Türgil sõjaoperatsiooni peatamist.
Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Belgia ja Poola jäid oma resolutsiooniga üksi. USA teatas oma avalduses, et ei toeta Türgi operatsiooni.
Diplomaatide sõnul takistas julgeolekunõukogus ühisrinde saavutamist enim Venemaa.
Vene suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzia ütles: "Kui julgeolekunõukogust tuleb mingigi produkt, siis peab see arvestama teisi Süüria kriisi tahke, mitte ainult Türgi operatsiooni."
"See peaks rääkima seadusvastasest sõjalisest kohalolekust selles riigis," lausus ta viitega USA-le, Prantsusmaale ja Suurbritanniale.
Washingtoni pakutud tekstis räägitakse suurest murest olukorra pärast, kuid pealetungi lõpetamist ei nõuta. Dokumendis palutakse Ankaral kasutada oma eesmärkide saavutamiseks diplomaatilisi, mitte sõjalisi kanaleid.
Lisaks ärgitatakse kaitsma tsiviilisikuid ning rõhutatakse, et põgenike tagasisaatmine peab põhinema vabatahtlikkusel.
Teksti kommenteeritakse Eesti aja järgi kuni reede kella 17-ni. Seejärel dokumendist kas loobutakse või liigutakse edasi heakskiitmise poole, ütlesid diplomaadid. | ÜRO julgeolekunõukogu Euroopa riigid nõudsid Türgi pealetungi peatamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme tõsiselt mures seoses Türgi sõjaväeoperatsioonidega Süüria kirdeosas," teatasid pärast erakorralist kohtumist ühisavalduses Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia ja Poola.
"Kutsume Türgi võime üles pealetungi peatama," lisati teadaandes.
Türgi alustas kolmapäeval pealetungi Põhja-Süürias tegutsevatele kurdi üksustele ning plaanib luua seal piirist 30 kilomeetri sügavuse puhverala, kuhu tahab saata umbes miljon Türgis elavat Süüria päritolu põgenikku.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres väljendas neljapäeval Türgi vägede pealetungiga Süürias sügavat muret.
"Ma tahan väljendada sügavat muret olukorra pingestumisega seoses, kui me oleme tunnistajaks vägivalla hoogustumisele Süüria idaosas," ütles Guterres pressikonverentsilm Kopenhaagenis.
Eesti saab ÜRO julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeks 2020. aasta algusest.
ÜRO julgeolekunõukogu kaalub Türgi ärgitamist diplomaatiale kurdidega
ÜRO julgeolekunõukogu kaalub USA koostatud teksti, milles ärgitatakse Põhja-Süürias pealetungil Türgit naasma diplomaatia teele, ütlesid diplomaatidest allikad neljapäeval.
Riigid kaaluvad teksti pärast erakorralist kohtumist neljapäeval. Seal ei suutnud nõukogu viis Euroopa liiget veenda ülejäänud kümmet liiget nõustuma resolutsiooniga, kus nõuti Türgil sõjaoperatsiooni peatamist.
Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Belgia ja Poola jäid oma resolutsiooniga üksi. USA teatas oma avalduses, et ei toeta Türgi operatsiooni.
Diplomaatide sõnul takistas julgeolekunõukogus ühisrinde saavutamist enim Venemaa.
Vene suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzia ütles: "Kui julgeolekunõukogust tuleb mingigi produkt, siis peab see arvestama teisi Süüria kriisi tahke, mitte ainult Türgi operatsiooni."
"See peaks rääkima seadusvastasest sõjalisest kohalolekust selles riigis," lausus ta viitega USA-le, Prantsusmaale ja Suurbritanniale.
Washingtoni pakutud tekstis räägitakse suurest murest olukorra pärast, kuid pealetungi lõpetamist ei nõuta. Dokumendis palutakse Ankaral kasutada oma eesmärkide saavutamiseks diplomaatilisi, mitte sõjalisi kanaleid.
Lisaks ärgitatakse kaitsma tsiviilisikuid ning rõhutatakse, et põgenike tagasisaatmine peab põhinema vabatahtlikkusel.
Teksti kommenteeritakse Eesti aja järgi kuni reede kella 17-ni. Seejärel dokumendist kas loobutakse või liigutakse edasi heakskiitmise poole, ütlesid diplomaadid.
### Response:
ÜRO julgeolekunõukogu Euroopa riigid nõudsid Türgi pealetungi peatamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti suurima spordisündmuse korraldajad on tuleval aastal esmakordselt pannud erinevatele distantsidele registreerimise piirarvud. Eesti osavõturohkeimal rahvusvahelisel spordisündmusel osales tänavu kokku 21 494 jooksjat 65 riigist. Järgmiseks aastaks on osalejate huvi tõenäoliselt suurem, sest Tallinna Maraton kandideerib 2020. aastal esmakordselt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF pronks tasemega võistluseks nii maratonide kui poolmaratonide arvestuses.
Perspektiiv on jõuda hiljemalt 2025. aastaks kõrgeima tasemega rahvusvaheliste jooksude hulka, mis on tulevikus üheks paremaks võimaluseks Eesti jooksjate pääsemisel tiitlivõistlustele. Kui Tallinna Maratonile IAAF-i poolt vastav korraldustase omistatakse, siis võib oodata nii Eesti kui välismaa jooksusõprade huvi olulist kasvu, mis võib osavõtjate arvu viia kahekümne viie tuhandeni.
Korraldajad on suursündmuse paremaks planeerimiseks ja ettevalmistamiseks pannud esmakordselt paika erinevatele distantsidele registreerimise piirarvud. Eesti suurima osalusega spordisündmusele saab 2020. aastal registreerida maratonidistantsil neli tuhat, poolmaratonil viis tuhat ja 10 km Sügisjooksul kaksteist tuhat jooksjat ning liikumisharrastajat.
Seoses eeldatava suureneva huvi ja IAAF-i tasemel jooksudele kehtivate reeglitega muudetakse ka võistluste programmi selliselt, et jooksudistantsid ei kattuks ajaliselt omavahel. Samuti on plaanis stardikorralduse uuendamine, et tagada korraga võimalikult paljudele jooksjatele algusest peale võimalus omas planeeritud tempos liikumiseks.
Tipptasemel jooksjaid ja tuhandeid harrastajaid kaasava Tallinna maratoni ja Sügisjooksu 2020. aasta kolmepäevane programm algab reedel 11. septembril viiekilomeetrise Nike noortejooksuga, jätkub laupäeval 12. septembril 21,1 kilomeetri pikkuse poolmaratoni ning 10 km Sügisjooksuga ja lõpeb pühapäeval 13. septembril klassikalise maratonijooksu (42,2 km) ning lastejooksudega. | Algas registreerimine Tallinna maratonile ja Sügisjooksule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti suurima spordisündmuse korraldajad on tuleval aastal esmakordselt pannud erinevatele distantsidele registreerimise piirarvud. Eesti osavõturohkeimal rahvusvahelisel spordisündmusel osales tänavu kokku 21 494 jooksjat 65 riigist. Järgmiseks aastaks on osalejate huvi tõenäoliselt suurem, sest Tallinna Maraton kandideerib 2020. aastal esmakordselt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF pronks tasemega võistluseks nii maratonide kui poolmaratonide arvestuses.
Perspektiiv on jõuda hiljemalt 2025. aastaks kõrgeima tasemega rahvusvaheliste jooksude hulka, mis on tulevikus üheks paremaks võimaluseks Eesti jooksjate pääsemisel tiitlivõistlustele. Kui Tallinna Maratonile IAAF-i poolt vastav korraldustase omistatakse, siis võib oodata nii Eesti kui välismaa jooksusõprade huvi olulist kasvu, mis võib osavõtjate arvu viia kahekümne viie tuhandeni.
Korraldajad on suursündmuse paremaks planeerimiseks ja ettevalmistamiseks pannud esmakordselt paika erinevatele distantsidele registreerimise piirarvud. Eesti suurima osalusega spordisündmusele saab 2020. aastal registreerida maratonidistantsil neli tuhat, poolmaratonil viis tuhat ja 10 km Sügisjooksul kaksteist tuhat jooksjat ning liikumisharrastajat.
Seoses eeldatava suureneva huvi ja IAAF-i tasemel jooksudele kehtivate reeglitega muudetakse ka võistluste programmi selliselt, et jooksudistantsid ei kattuks ajaliselt omavahel. Samuti on plaanis stardikorralduse uuendamine, et tagada korraga võimalikult paljudele jooksjatele algusest peale võimalus omas planeeritud tempos liikumiseks.
Tipptasemel jooksjaid ja tuhandeid harrastajaid kaasava Tallinna maratoni ja Sügisjooksu 2020. aasta kolmepäevane programm algab reedel 11. septembril viiekilomeetrise Nike noortejooksuga, jätkub laupäeval 12. septembril 21,1 kilomeetri pikkuse poolmaratoni ning 10 km Sügisjooksuga ja lõpeb pühapäeval 13. septembril klassikalise maratonijooksu (42,2 km) ning lastejooksudega.
### Response:
Algas registreerimine Tallinna maratonile ja Sügisjooksule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel päevadel on Ahtri ristmikul käinud agar ehitustegevus, mille eesmärk oli lõpetada võimakult kiiresti asfalteerimistööd, ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet. Tänu sellele võib juba esmaspäevast sõita otse Jõe tänavalt Ahtri tänavale ja vastupidises suunas. Samuti saab hakata sõitma Jõe ja Ahtri tänavalt otse Lootsi tänavale ning pääseda ka sadamast Lootsi tänava ja Jõe tänava kaudu otse Pronksi tänavale.
Suletuks jääb veel ligipääs Reidi teed pidi Tuukri tänavale ja Tuukri tänavalt Reidi teele. Samuti ei pääse veel Ahtri ristmikult ehitatavale Reidi teele.
Kesklinna valitsus palub kõigil liiklejail jälgida ajutisi liikluskorraldusvahendeid ja olla väga tähelepanelik Reidi tee ehitustööde piirkonnas. | Esmaspäeval avatakse Tallinnas liiklusele suurem osa Ahtri ristmikust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel päevadel on Ahtri ristmikul käinud agar ehitustegevus, mille eesmärk oli lõpetada võimakult kiiresti asfalteerimistööd, ütles Kesklinna vanem Vladimir Svet. Tänu sellele võib juba esmaspäevast sõita otse Jõe tänavalt Ahtri tänavale ja vastupidises suunas. Samuti saab hakata sõitma Jõe ja Ahtri tänavalt otse Lootsi tänavale ning pääseda ka sadamast Lootsi tänava ja Jõe tänava kaudu otse Pronksi tänavale.
Suletuks jääb veel ligipääs Reidi teed pidi Tuukri tänavale ja Tuukri tänavalt Reidi teele. Samuti ei pääse veel Ahtri ristmikult ehitatavale Reidi teele.
Kesklinna valitsus palub kõigil liiklejail jälgida ajutisi liikluskorraldusvahendeid ja olla väga tähelepanelik Reidi tee ehitustööde piirkonnas.
### Response:
Esmaspäeval avatakse Tallinnas liiklusele suurem osa Ahtri ristmikust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaapani kuu filmiõhtute eriprogrammi avas 9. oktoobril film "Öö, mil ujusin", mis jälgis 6-aastase poisi unenäolisi uitamisi Jaapani lumisel maastikul. Järgmisena on kavas tragikomöödia "Jaapani tüdrukud ei sure iial", mida näeb Elektriteatris 16. oktoobril kell 20:45 ning kinos Artis 22. oktoobril kell 19:00.
Menukirjanik Yamauchi Mariko romaani põhjal valminud film vaatleb kaasaegse naise rolli ühiskonnas. Film valmis 2016. aastal režissöör Matsui Daigo käe all. "See on eredate värvide ja kõrge energiaga linateos, mis ühendab endas pop-kunsti jooni, ühiskondlikku kriitikat, olles samaaegselt liigutav palve kõigi kaduma läinud tüdrukute hingede nimel," kirjeldas Variety filmiajakirjanik Jessica King.
Mässumeelsus ühiskonnas toimuva vastu paistab olevat uute jaapani filmide läbiv joon. "Vastuhakk iganenud soorollide, ühiskondlike tabude suhtes ning seksuaalsuse avastamine on Jaapani kultuuris üha aktuaalsem," leidis Elektriteatri üks eestvedajatest Mihkel Salk.
Lisaks tulevad eriprogrammi raames kinolinale filmid "Uppuv armastus" ja "Asako I ja II". Näiliselt kerged noorte suhtedraamad on tegelikult mitmekihilised ja provokatiivste allsõnumitega ning võiksid huvi pakkuda kõigile. Teemade ring ulatub tänavakunstist ja tantsumaailmani, internetikultuuri meemideni.
Filmiõhtuid Elektriteatris ja Artises korraldab MTÜ Jaapani kultuuriklubi Asashio, koostöös Jaapani Fondi ja Jaapani Suursaatkonnaga Eestis. Lisaks kinoõhtutele hõlmab septembrist oktoobrini vältav Jaapani kultuuri tutvustav üritustesari endas ettekandeid, kontserte ja töötubasid. | Kino Artis ja Tartu Elektriteater näitavad uut Jaapani kinokunsti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaapani kuu filmiõhtute eriprogrammi avas 9. oktoobril film "Öö, mil ujusin", mis jälgis 6-aastase poisi unenäolisi uitamisi Jaapani lumisel maastikul. Järgmisena on kavas tragikomöödia "Jaapani tüdrukud ei sure iial", mida näeb Elektriteatris 16. oktoobril kell 20:45 ning kinos Artis 22. oktoobril kell 19:00.
Menukirjanik Yamauchi Mariko romaani põhjal valminud film vaatleb kaasaegse naise rolli ühiskonnas. Film valmis 2016. aastal režissöör Matsui Daigo käe all. "See on eredate värvide ja kõrge energiaga linateos, mis ühendab endas pop-kunsti jooni, ühiskondlikku kriitikat, olles samaaegselt liigutav palve kõigi kaduma läinud tüdrukute hingede nimel," kirjeldas Variety filmiajakirjanik Jessica King.
Mässumeelsus ühiskonnas toimuva vastu paistab olevat uute jaapani filmide läbiv joon. "Vastuhakk iganenud soorollide, ühiskondlike tabude suhtes ning seksuaalsuse avastamine on Jaapani kultuuris üha aktuaalsem," leidis Elektriteatri üks eestvedajatest Mihkel Salk.
Lisaks tulevad eriprogrammi raames kinolinale filmid "Uppuv armastus" ja "Asako I ja II". Näiliselt kerged noorte suhtedraamad on tegelikult mitmekihilised ja provokatiivste allsõnumitega ning võiksid huvi pakkuda kõigile. Teemade ring ulatub tänavakunstist ja tantsumaailmani, internetikultuuri meemideni.
Filmiõhtuid Elektriteatris ja Artises korraldab MTÜ Jaapani kultuuriklubi Asashio, koostöös Jaapani Fondi ja Jaapani Suursaatkonnaga Eestis. Lisaks kinoõhtutele hõlmab septembrist oktoobrini vältav Jaapani kultuuri tutvustav üritustesari endas ettekandeid, kontserte ja töötubasid.
### Response:
Kino Artis ja Tartu Elektriteater näitavad uut Jaapani kinokunsti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "3x3 korvpall on üks populaarsemaid spordialasid koolinoorte seas. Oleme väga tänulikud Eesti Korvpalliliidule eduka ja pikaajalise koostöö eest. Lisaks sellele, et 3x3 on intensiivne, tehniline ja kaasahaarav, seda nii mängijale kui pealtvaatajale, on see ka tõeliselt hea vahend õpetamaks noortele koostöö ja meeskonna olulisust. Need on oskused, mida saab inimene kasutada terve elu vältel, kuna vaid meeskonna abiga ning koos töötades saavutatakse suuri asju," lausus Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik.
Eesti Korvpalliliidu 3x3 valdkonna juht Reigo Kimmeli sõnul näitab 3x3 sari, et Eesti korvpallil on tulevikku. "Kõige nooremaid 3x3 pallureid on meil enim. Loodan, et mõni neist jõuab ka 3x3 tiitlivõistlusteni ja tulevikus ka olümpiale," ütles Kimmel.
6.-7. klasside poiste arvestuses said avaetapil parimate sekka Keila Kool ning Jüri ja Saku Gümnaasiumi I võistkonnad.
Tüdrukute arvestuses said kõik võidud ning pääsu finaalturniirile vaid Vaida kooli mängijaid, kuna neile ei olnud seekord vastaseid.
1.-5. klassi poiste võistkondadest said pääsme finaalturniirile Saku I ja Keila Kool. Pjedestaalile pääses ka Saku II võistkond, kes 5:3 seisuga alistas kolmanda koha mängus Peetri kooli.
Koolispordi 3×3 finaalturniir peetakse järgmise aasta 31. märtsil Pärnus, kuhu pääsevad vaid iga maakonna vanusegruppide kaks paremat võistkonda. Eelmisel aastal osales 3×3 korvpallisarjas kokku 1701 mängijat, mis teeb sellest ühe populaarseima pallimängude sarja kogu Eestis.
3×3 korvpallisarja järgmised etapid toimuvad:
16.10.2019 – 3×3 Tallinna koolid
30.10.2019 – 3×3 Pärnumaa koolid
12.11.2019 – 3×3 Raplamaa koolid
13.11.2019 – 3×3 Järvamaa koolid
28.11.2019 – 3×3 Hiiumaa koolid
03.12.2019 – 3×3 Läänemaa koolid
14.01.2020 – 3×3 Viljandimaa koolid
15.01.2020 – 3×3 Ida-Virumaa koolid
17.01.2020 – 3×3 Jõgevamaa koolid
22.01.2020 – 3×3 Võrumaa koolid
31.01.2020 – 3×3 Saaremaa koolid
13.02.2020 – 3×3 Lääne-Virumaa koolid
05.03.2020 – 3×3 Põlvamaa koolid
12.03.2020 – 3×3 Valgamaa koolid
31.03.2020 – 3×3 Finaal, Pärnus.
Nimekirja lisanduvad veel Tartumaa koolide ning üleriigilised 3×3 rahvaliiga ning meistriliiga võistlused.
Kõikidel koolidel, kes soovivad oma mängijaid Tokyo olümpiaalal ehk 3×3 korvpallis koolide meistrivõistlustele (1.-5. ja 6.-7. klass) saata, palume varakult soovist teada anda aadressil: [email protected] | Eesti suurim 3x3 korvpallisari sai Jüri spordihoones avapaugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"3x3 korvpall on üks populaarsemaid spordialasid koolinoorte seas. Oleme väga tänulikud Eesti Korvpalliliidule eduka ja pikaajalise koostöö eest. Lisaks sellele, et 3x3 on intensiivne, tehniline ja kaasahaarav, seda nii mängijale kui pealtvaatajale, on see ka tõeliselt hea vahend õpetamaks noortele koostöö ja meeskonna olulisust. Need on oskused, mida saab inimene kasutada terve elu vältel, kuna vaid meeskonna abiga ning koos töötades saavutatakse suuri asju," lausus Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik.
Eesti Korvpalliliidu 3x3 valdkonna juht Reigo Kimmeli sõnul näitab 3x3 sari, et Eesti korvpallil on tulevikku. "Kõige nooremaid 3x3 pallureid on meil enim. Loodan, et mõni neist jõuab ka 3x3 tiitlivõistlusteni ja tulevikus ka olümpiale," ütles Kimmel.
6.-7. klasside poiste arvestuses said avaetapil parimate sekka Keila Kool ning Jüri ja Saku Gümnaasiumi I võistkonnad.
Tüdrukute arvestuses said kõik võidud ning pääsu finaalturniirile vaid Vaida kooli mängijaid, kuna neile ei olnud seekord vastaseid.
1.-5. klassi poiste võistkondadest said pääsme finaalturniirile Saku I ja Keila Kool. Pjedestaalile pääses ka Saku II võistkond, kes 5:3 seisuga alistas kolmanda koha mängus Peetri kooli.
Koolispordi 3×3 finaalturniir peetakse järgmise aasta 31. märtsil Pärnus, kuhu pääsevad vaid iga maakonna vanusegruppide kaks paremat võistkonda. Eelmisel aastal osales 3×3 korvpallisarjas kokku 1701 mängijat, mis teeb sellest ühe populaarseima pallimängude sarja kogu Eestis.
3×3 korvpallisarja järgmised etapid toimuvad:
16.10.2019 – 3×3 Tallinna koolid
30.10.2019 – 3×3 Pärnumaa koolid
12.11.2019 – 3×3 Raplamaa koolid
13.11.2019 – 3×3 Järvamaa koolid
28.11.2019 – 3×3 Hiiumaa koolid
03.12.2019 – 3×3 Läänemaa koolid
14.01.2020 – 3×3 Viljandimaa koolid
15.01.2020 – 3×3 Ida-Virumaa koolid
17.01.2020 – 3×3 Jõgevamaa koolid
22.01.2020 – 3×3 Võrumaa koolid
31.01.2020 – 3×3 Saaremaa koolid
13.02.2020 – 3×3 Lääne-Virumaa koolid
05.03.2020 – 3×3 Põlvamaa koolid
12.03.2020 – 3×3 Valgamaa koolid
31.03.2020 – 3×3 Finaal, Pärnus.
Nimekirja lisanduvad veel Tartumaa koolide ning üleriigilised 3×3 rahvaliiga ning meistriliiga võistlused.
Kõikidel koolidel, kes soovivad oma mängijaid Tokyo olümpiaalal ehk 3×3 korvpallis koolide meistrivõistlustele (1.-5. ja 6.-7. klass) saata, palume varakult soovist teada anda aadressil: [email protected]
### Response:
Eesti suurim 3x3 korvpallisari sai Jüri spordihoones avapaugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Loodan alustada uuesti mängimist Linzist või Moskvast, olenevalt tervisest. Ei jõua oodata, et saaksin juba mängida!" kirjutas Kontaveit septembri keskel peale operatiivset ravi.
US Openil haigestunud Kontaveit võttis end esmalt maha oktoobri algul Linzi tenniseturniirilt ja nüüd Moskvast. | Moskva turniirist loobunud Kontaveidi hooaeg on läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Loodan alustada uuesti mängimist Linzist või Moskvast, olenevalt tervisest. Ei jõua oodata, et saaksin juba mängida!" kirjutas Kontaveit septembri keskel peale operatiivset ravi.
US Openil haigestunud Kontaveit võttis end esmalt maha oktoobri algul Linzi tenniseturniirilt ja nüüd Moskvast.
### Response:
Moskva turniirist loobunud Kontaveidi hooaeg on läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lihtne vastus on, et sel viisil valmistatud kütus on tavalisest diislist keskkonnasõbralikum isegi juhul, kui tooraine on pärit teisest maailma otsast. "See aitab vähendada kasvuhoonegaase üsna palju, tingimusel, et seda valmistatakse jätkusuutlikult toodetud toiduõlist ning õli transporditakse ja töödeldakse tõhusalt," laiendas Hoefnagels.
Väikeste üksikasjade koosmõjul võib erineda õhku paisatav CO2 hulk aga paarikümne protsendi võrra. Selle sõltumatu hindamine on raske, sest nii kütusevalmistajad kui ka toiduõli kogujad peavad sellega seotud andmeid ärisaladuseks, eriti USA-s.
Hoefnagelsi sõnul on küsitav seegi, kas kasutatud toiduõli praeguse hinna juures on sobiv käsitleda seda jäätmena ja jätta arvestamata toiduõli tootmisega seotud heitmed. Hiinas on juhtumeid, kus seadusvastaselt segatakse jäätmetesse ekspordi kasvatamiseks toiduks või loomadele sobivat õli.
Kui palju siis ikkagi?
Kasutatud toiduõlist valmistatud kütus pole täielikult keskkonnasõbralik eeskätt kahel põhjusel. Enne selle kasutamist tuleb seda hüdrogeenida ehk lisada sellele vesiniku aatomeid. "Praegu valmistatakse vesinikku peamiselt maagaasist. Tulevikus võidakse asendada see elektrolüüsiga, mille energiakulu katab tuule- või päikeseenergia. Selleni läheb aga aega," lisas Hoefnagels.
Teise olulise tegurina suurendab kütuse süsinikujalajälge selle transport. Hoefnagelsi ja tema toonase magistrandi analüüsi järgi pole oluline sedavõrd vahemaa kui transpordiviis. Eriti ebatõhusad on väiksemad kütuseveoautod. Piltlikult paiskub kilogrammi kohta õhku ligikaudu sama palju heitmeid, kui jäätmed USA-st tankeriga Euroopasse saata või kasutatud toiduõli autoga linnalähedastest piirkondadest kokku koguda.
"Kokkuvõttes vabaneb Hiinast pärit kasutatud toiduõlist megadžauli jagu energia saamiseks kaheksa grammi CO2, kui selle Euroopasse saatmiseks kasutatakse tavalist tankerit. Kemikaalide vedamiseks kasutatava laevaga kasvab see 19 grammini. Seda on fossiilkütusel põhinevast diislist parimal juhul vastavalt 90 ja 77 protsenti vähem," sõnas Hoefnagels.
Teisisõnu on dotsendi sõnul ülioluline, et rafineerimistehased asuksid rannikul ning maismaapiiriga riikide kasutatud toiduõli või muud jäätmed pärineks äärmisel juhul lähiriikidest.
Hoefnagels tõdes, et suuremate tehaste puhul on tooraine import teistest riikidest vältimatu. Näiteks vajaks Neste Rotterdamis asuv tehas aastal 2020 hinnanguliselt 7,5 korda rohkem kasutatud toiduõli, kui kogutaks seda Hollandis.
Toorainepuudus on nii suur, et ligikaudu poole kütuse valmistamiseks kasutatakse tegelikult palmiõli. "Massibilansi meetodit kasutades saadetakse sellest valmistatud kütus Ameerika Ühendriikidesse. Jäätmetest valmistatud biodiisel jääb Euroopa turule," selgitas dotsent tootmisloogikat.
Biodiisli tooraine aastate lõikes Euroopa Liidu riikides. Autor/allikas: Bioenergy Europe 2019
Kütus on siiski piisavalt keskkonnasäästlik, et täita järgmisest aastast kehtima hakkava Euroopa Liidu taastuvenergeetika direktiivi RED II karmimaid keskkonnanõudeid. Selle järgi peab eralduma biokütuse tootmisel fossiilkütustest vähemalt 65 protsenti vähem kasvuhoonegaase.
Arenguruumi jagub
Hoefnagels lisas, et planeedi seisukohalt on oluliselt parem, kui biokütuseid toodetakse ja tarvitatakse samas kohas, kus tekivad jäätmed. "Igasugune biomassi tarbetu liigutamine tekitab heitmeid. Paraku pole USA ja Hiina toetusskeemid selle vältimiseks veel piisavalt heal tasemel," sõnas dotsent.
Samuti on probleem kütustes inimestele või loomadele kõlbava rasva ja palmiõli kasutamine. Probleemi süvenemise peaks ära hoidma Euroopa Liidu uus direktiiv, mille järgi ei tohi olla sellise rasva ja palmiõli sisaldus üle 1,7 protsendi.
Pikas plaanis seab kasutatud toiduõlist kütuse tootmisele piirid tooraine nappus. "Juba praegu tuntakse selle vastu huvi ka lennunduse vallas. Teised ettevõtted nagu Neste tahavad kasutamata õlist täielikult loobuda ehk varsti ei pruugi enam olla piisavalt keskkonnanõudeid täitvaid pakkujaid," märkis Hoefnagels.
Nõnda tuleks tema sõnul juba praegu investeerida sellesse, et arendada uusi biokütuseid, mida valmistatakse näiteks lignotselluloosi jääkidest. | Lugeja küsib: kui palju säästab toiduõlist kütus loodust? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lihtne vastus on, et sel viisil valmistatud kütus on tavalisest diislist keskkonnasõbralikum isegi juhul, kui tooraine on pärit teisest maailma otsast. "See aitab vähendada kasvuhoonegaase üsna palju, tingimusel, et seda valmistatakse jätkusuutlikult toodetud toiduõlist ning õli transporditakse ja töödeldakse tõhusalt," laiendas Hoefnagels.
Väikeste üksikasjade koosmõjul võib erineda õhku paisatav CO2 hulk aga paarikümne protsendi võrra. Selle sõltumatu hindamine on raske, sest nii kütusevalmistajad kui ka toiduõli kogujad peavad sellega seotud andmeid ärisaladuseks, eriti USA-s.
Hoefnagelsi sõnul on küsitav seegi, kas kasutatud toiduõli praeguse hinna juures on sobiv käsitleda seda jäätmena ja jätta arvestamata toiduõli tootmisega seotud heitmed. Hiinas on juhtumeid, kus seadusvastaselt segatakse jäätmetesse ekspordi kasvatamiseks toiduks või loomadele sobivat õli.
Kui palju siis ikkagi?
Kasutatud toiduõlist valmistatud kütus pole täielikult keskkonnasõbralik eeskätt kahel põhjusel. Enne selle kasutamist tuleb seda hüdrogeenida ehk lisada sellele vesiniku aatomeid. "Praegu valmistatakse vesinikku peamiselt maagaasist. Tulevikus võidakse asendada see elektrolüüsiga, mille energiakulu katab tuule- või päikeseenergia. Selleni läheb aga aega," lisas Hoefnagels.
Teise olulise tegurina suurendab kütuse süsinikujalajälge selle transport. Hoefnagelsi ja tema toonase magistrandi analüüsi järgi pole oluline sedavõrd vahemaa kui transpordiviis. Eriti ebatõhusad on väiksemad kütuseveoautod. Piltlikult paiskub kilogrammi kohta õhku ligikaudu sama palju heitmeid, kui jäätmed USA-st tankeriga Euroopasse saata või kasutatud toiduõli autoga linnalähedastest piirkondadest kokku koguda.
"Kokkuvõttes vabaneb Hiinast pärit kasutatud toiduõlist megadžauli jagu energia saamiseks kaheksa grammi CO2, kui selle Euroopasse saatmiseks kasutatakse tavalist tankerit. Kemikaalide vedamiseks kasutatava laevaga kasvab see 19 grammini. Seda on fossiilkütusel põhinevast diislist parimal juhul vastavalt 90 ja 77 protsenti vähem," sõnas Hoefnagels.
Teisisõnu on dotsendi sõnul ülioluline, et rafineerimistehased asuksid rannikul ning maismaapiiriga riikide kasutatud toiduõli või muud jäätmed pärineks äärmisel juhul lähiriikidest.
Hoefnagels tõdes, et suuremate tehaste puhul on tooraine import teistest riikidest vältimatu. Näiteks vajaks Neste Rotterdamis asuv tehas aastal 2020 hinnanguliselt 7,5 korda rohkem kasutatud toiduõli, kui kogutaks seda Hollandis.
Toorainepuudus on nii suur, et ligikaudu poole kütuse valmistamiseks kasutatakse tegelikult palmiõli. "Massibilansi meetodit kasutades saadetakse sellest valmistatud kütus Ameerika Ühendriikidesse. Jäätmetest valmistatud biodiisel jääb Euroopa turule," selgitas dotsent tootmisloogikat.
Biodiisli tooraine aastate lõikes Euroopa Liidu riikides. Autor/allikas: Bioenergy Europe 2019
Kütus on siiski piisavalt keskkonnasäästlik, et täita järgmisest aastast kehtima hakkava Euroopa Liidu taastuvenergeetika direktiivi RED II karmimaid keskkonnanõudeid. Selle järgi peab eralduma biokütuse tootmisel fossiilkütustest vähemalt 65 protsenti vähem kasvuhoonegaase.
Arenguruumi jagub
Hoefnagels lisas, et planeedi seisukohalt on oluliselt parem, kui biokütuseid toodetakse ja tarvitatakse samas kohas, kus tekivad jäätmed. "Igasugune biomassi tarbetu liigutamine tekitab heitmeid. Paraku pole USA ja Hiina toetusskeemid selle vältimiseks veel piisavalt heal tasemel," sõnas dotsent.
Samuti on probleem kütustes inimestele või loomadele kõlbava rasva ja palmiõli kasutamine. Probleemi süvenemise peaks ära hoidma Euroopa Liidu uus direktiiv, mille järgi ei tohi olla sellise rasva ja palmiõli sisaldus üle 1,7 protsendi.
Pikas plaanis seab kasutatud toiduõlist kütuse tootmisele piirid tooraine nappus. "Juba praegu tuntakse selle vastu huvi ka lennunduse vallas. Teised ettevõtted nagu Neste tahavad kasutamata õlist täielikult loobuda ehk varsti ei pruugi enam olla piisavalt keskkonnanõudeid täitvaid pakkujaid," märkis Hoefnagels.
Nõnda tuleks tema sõnul juba praegu investeerida sellesse, et arendada uusi biokütuseid, mida valmistatakse näiteks lignotselluloosi jääkidest.
### Response:
Lugeja küsib: kui palju säästab toiduõlist kütus loodust? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siim-Sander Vene tõi Varese eest kuus punkti. Meeskonna parimaks kerkis eelmises mängus koos Venega 19 punkti kirja saanud lätlasest tagamees Ingus Jakovics, kes viskas 23 silma. Vigastuspausilt naasnud Jason Clark lisas 12 ja Jeremy Simmons 11 punkti, kirjutab Korvpall24.ee.
Vastaste resultatiivseim oli Jeffrey Carroll 24 punktiga. Dwayne Lautier-Ogunleye lisas 11 punkti.
Järgmise mängu peab Varese Itaalia kõrgliigas 19. oktoobril, kui võõrsil minnakse vastamisi Bologna Virtusega.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Siim-Sander Vene aitas Varese tugeva neljanda veerandaja toel võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siim-Sander Vene tõi Varese eest kuus punkti. Meeskonna parimaks kerkis eelmises mängus koos Venega 19 punkti kirja saanud lätlasest tagamees Ingus Jakovics, kes viskas 23 silma. Vigastuspausilt naasnud Jason Clark lisas 12 ja Jeremy Simmons 11 punkti, kirjutab Korvpall24.ee.
Vastaste resultatiivseim oli Jeffrey Carroll 24 punktiga. Dwayne Lautier-Ogunleye lisas 11 punkti.
Järgmise mängu peab Varese Itaalia kõrgliigas 19. oktoobril, kui võõrsil minnakse vastamisi Bologna Virtusega.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Siim-Sander Vene aitas Varese tugeva neljanda veerandaja toel võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värske Rõhu 61. numbris Triin Paja nõtkeid vaatlusi ja Liisa Mudisti keeleluulet. Samuti Mari-Liis Müürsepa, Triinu Heinsoo, Kaarel Mihki, Janika Läänemetsa ja Piret Põldveri värskeid tekste; luuledebüüdi teeb Laura Lajal.
Proosas katkend Paul Raua debüütromaanist "Kellata torn" ja Joonas Ojapi jutustus "Palavik". Tõlkerubriigis Poola: Adam Pluszka luulet ja Marcin Wicha kaks kirjanduslikku lühiesseed (tõlkinud Isabel Jezierska). Päevikurubriigis Daniel Tamme kulinaarseid mõtisklusi. Intervjuu tõlkija Maria Eskoga.
Arvustamisel Carolina Pihelgase "Valgus kivi sees" ja Andrei Hvostovi "Kirjad Maarale". Samuti Nora Ikstena "Emapiim" ja Sally Rooney "Vestlused sõpradega". Raamatusoovitused Joonas Hellermalt.
Ajakirja illustreeris Katrin Eleri Engel, fotod Lee Kelomees. | Värskes Rõhus: Poola tõlked, Joonas Hellerma soovitused, Paul Raua esikromaan | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske Rõhu 61. numbris Triin Paja nõtkeid vaatlusi ja Liisa Mudisti keeleluulet. Samuti Mari-Liis Müürsepa, Triinu Heinsoo, Kaarel Mihki, Janika Läänemetsa ja Piret Põldveri värskeid tekste; luuledebüüdi teeb Laura Lajal.
Proosas katkend Paul Raua debüütromaanist "Kellata torn" ja Joonas Ojapi jutustus "Palavik". Tõlkerubriigis Poola: Adam Pluszka luulet ja Marcin Wicha kaks kirjanduslikku lühiesseed (tõlkinud Isabel Jezierska). Päevikurubriigis Daniel Tamme kulinaarseid mõtisklusi. Intervjuu tõlkija Maria Eskoga.
Arvustamisel Carolina Pihelgase "Valgus kivi sees" ja Andrei Hvostovi "Kirjad Maarale". Samuti Nora Ikstena "Emapiim" ja Sally Rooney "Vestlused sõpradega". Raamatusoovitused Joonas Hellermalt.
Ajakirja illustreeris Katrin Eleri Engel, fotod Lee Kelomees.
### Response:
Värskes Rõhus: Poola tõlked, Joonas Hellerma soovitused, Paul Raua esikromaan |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brexiti rahvahääletuse järel lubasid Euroopa Liidu liidrid juba 2016. aasta suvel, et selle tulemustest tehakse õiged järeldused ja ühendust reformitakse edaspidi nii, et mitte anda alust uuteks väljaastumisteks.
Kolm aastat on möödas, kuid sellise eesmärgiga reformi ei paista Euroopast enam kuskilt. Ehk poliitiline integratsioon jätkub, brittide agenda visati aga koos Ühendkuningriigiga üle parda.
Ühisturg vs "Sotsiaalne Euroopa"
Euroopa Liidus jõustatakse aastas keskmiselt 50-80 uut direktiivi, 800-1000 otsekohalduvat määrust ja 1000-1200 otsust. Ühendus moodustab vaid 7 protsenti maailma rahvastikust ja 22 protsenti maailma kogutoodangust, kuid juba üle 50 protsendi kogu maailma hoolekande kulutustest. EL-i keskmine tööjõu reaalne maksukoormus on 45 protsenti ning avaliku sektori kulutused ja riigivõlg vastavalt 46 protsenti ja 80 protsenti ühenduse kogutoodangust.
Muu maailmaga võrreldes ägab ühendus seega ülereguleerituse, ülikõrge maksukoormuse ja valitsussektori ülekulutamise all. Kõik see realiseerub omakorda EL-i ettevõtete kaupade ja teenuste omahinnas, mis vähendab nende rahvusvahelist konkurentsivõimet ega soodusta töökohtade loomist, innovatsiooni, investeeringuid ja majanduskasvu.
Euroopa Liit kukub pidevalt ülemaailmsetes majandusvabaduste võrdlustabelites ja seda ilmselge põhjusega.
Britid käsitlesid EL-i üksnes kui majandusühendust ja võitlesid selle konkurentsivõimelisuse eest – majandusblokki tuleb uute liikmetega laiendada, administratiivset koormust ettevõtlusele vähendada, avaliku sektori kulutusi kärpida ja makse alandada.
Majanduslikule lõimumisele nõudsid nad aga selgeid piire. Nii näiteks nõuti, et euro ei oleks ainus EL-i raha, vaid et seal oleks jätkuvalt kohta ka liikmesriikide valuutadel. Eurotsooni loomine ei tohi aga kahjustada sinna mittekuuluvate riikide finantssüsteeme ja seada viimastele kohustusi näiteks uute finants- ja majanduskriiside ajal.
Mõistagi kaitsesid britid agaralt rahvusriikide suveräänsust ning olid vastu igasugusele poliitilisele integratsioonile ja juriidiliselt "üha siduvama Euroopa rahvaste ühenduse" loomisele. Selle asemel sooviti hoopis tugevdada rahvusparlamentide rolli EL-i seadusandluse blokeerimisel (näiteks 55% rahvusparlamentide "punase kaardi" õigus), et kaitsta lähimuse põhimõtet.
Britid ei soovinud näha ka tööjõu vabal liikumisel ja migratsioonil vahetut seost kohustusega tagada viimastele kohe kõik asukohariigi heaoluteenused. Nende "hädapiduri" nõudmiste kohaselt tuli migrantidel, kes soovisid ligipääsu asukohariigi maksusoodustustele, sotsiaalkorteritele ja muudele sotsiaalteenustele, töötada selles riigis eelnevalt vähemalt neli aastat.
Kui migrantide lapsed ei asu asukohariigis, kaovad neil õigused saada ka lastetoetuseid. Ja kui migrantidest tööotsijad ei leia töötuks jäädes enam kuue kuu jooksul uut töökohta, tuleb neil sellest riigist kohe lahkuda.
"Brüsseli ametnike kõnepruugis kutsuti britte Põhja-Euroopa majandusliberaalide koalitsiooni, ehk "Euroopa ühisturu" projekti eestvedajaks."
Ühendkuningriik on jätkuvalt üleilmse majanduse ja rahandusega kõige rohkem integreerunud EL-i liikmesriik. Brüsseli ametnike kõnepruugis kutsuti britte Põhja-Euroopa majandusliberaalide koalitsiooni, ehk "Euroopa ühisturu" projekti eestvedajaks. Rohkem ühisturgu ja vabakaubandust ning vähem bürokraatiat ja riiklikku sekkumist on ühtlasi ainus loogiline selgitus, mis pikas perspektiivis ka Brexiti edukaks võiks kujundada.
Sarnast ametkondlikku kõnepruuki jätkates vastandusid britid "Sotsiaalse Euroopa" projektile, mis ajas üksnes süveneb. Emmanuel Macroni plaan"Euroopa renessanss", Saksamaa kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileping ning Ursula von der Leyeni valitsemiskava – neis kõigis nähakse ette EL-i täiendavat föderaliseerimist, võimu tsentraliseerimist ning ühenduse pädevuste, kulutuste ja maksukoormuse kasvatamist.
Ühise poliitruumi loomine ja hääletamisel konsensusnõudest (ehk liikmesriikide vetoõigusest) loobumine, eurotsooni eelarve ja oma rahandusminister, ühised eurovõlakirjad, ühine kaitsevägi jms on kõik selle tõestuseks.
EL-i vastus Brexitile on seega mitte ühenduse liberaliseerimine, nagu nõudsid britid, vaid Ühendkuningriigi vaenamine. See hakkas pihta juba sellest, et lahkumislepingut ei sõlmita Ühendkuningriigi jäämiseta tolliliitu. Samal ajal välistati ka ühiselt saavutatud õiguste jagamise põhimõtte, mille tulemusena vajuvad nüüd britid ilma lepinguta lahkudes WTO kaubanduslepingutes mistahes teise riigiga tagasi aastasse 1972.
Euroopa uuest reformatsioonist
Lahkumisleppeta Brexit sunnib Ühendkuningriiki sõlmima järgmise nelja-viie aastaga uut kauplemisplatvormi kogu maailmaga, mida peaminister Boris Johnson ja tema toetajad esitlevadki kui ihaldatud paremat tulevikku - uut majanduslikku reformatsiooni.
Cambridge'i ajalooprofessor Brendan Simms on võrrelnud praeguseid kriise Euroopa Liidus just 500 aastat tagasi toimunud reformatsiooniga, mil kogu Euroopa kontinenti valitsenud ainsasse geoideoloogilisse ja geopoliitilisse korda - katoliku kiriku mõjusfääri - tekkis skisma.
Jättes kõrvale Konstantinoopoli alluvuses teise Rooma ja kolmanda Rooma kui Moskva suurvürstiriigi tekkimise, väljendus siis Brexit anglikaani kiriku eraldumisega Rooma paavsti alluvusest.
Mõlemal juhul ilmestavad Brexitit Ühendkuningriigi supremaatia, ehk ülimuslikkuse, ja suveräänsuse taotlused. Rooma paavst ei kirjutanud enam ette, kellega kuningas võis abielluda ja Euroopa Inimõiguste Kohus ei dikteeri enam seadusekuulekat käitumist. Lahkulöömist selgitati rahvale moraalse allakäigu (indulgentside müümine vs Ida-Euroopa immigratsioon ja tagurlikkuse pealetung) ja vohava korruptsiooniga.
Rahvas ei pidanud enam ülal hoidma Rooma kloostreid ja prassivaid preestreid samamoodi nagu ta saab nüüd suunata iga nädal 350 miljonit naela Brüsseli bürokraatiamasina asemel otse riikliku tervishoiu ülalpidamiseks.
Euroopa kontinent taasühendati geomajanduslikult usupuhastuse eelsele tasemel alles 1973. aastal, kui Ühendkuningriigid ühinesid Euroopa Liiduga. Ühendkuningriigi lahkumist ühendusest võetakse nüüd üleeuroopalise majandus- ja õiguskorra uue õõnestamisena.
Seetõttu on Brexitist saanud karistusaktsioon, kus Euroopa tituleerituimale rahutagajale, demokraatia säilitajale ja lääne liberalismi hällile näidatakse lahkumislepinguga kätte kontinendist lahtiütlemise hinda.
Või nagu Simms resümeerib, oli Euroopa Komisjoni vastus Brexitile kui katoliku kiriku vastus reformatsioonile: "Ei saa olla lunastust väljaspool Euroopa Liitu, nagu ei olnud lunastust ka väljaspool katoliku kirikut.".
Võime küll mõelda, et Brexiti hääletustulemus oli vaid üks õnnetu juhus või samasugune emotsionaalsuse puhang nagu kuningas Henri VIII soov omal ajal naist vahetada. Ometi ei kiirusta britid oma valikut ka kordushääletamisega "parandama". See sunnibki küsima, mida on neil siis seekord inimkonnale varuks.
Brexiti ökonomeetriast
On aga ajaloo iroonia, et reha otsa komistavad just need, kes sellele ise kõige rohkem viitavad. 1944. aastal lepiti Teise maailmasõja liitlaste poolt Bretton Woodsi linnas USA-s kokku sõjajärgne maailma majandus- ja kaubandusarhitektuur.
Selle süsteemi loojad, USA rahandusminister Henry Morgenthau, USA riigikassa vanemametnik Harry Dexter White ja Suurbritannia valitsust esindanud majandusteadlane John Maynard Keynes pidasid samal ajal maha ühe väga olulise vaidluse.
Nimelt väitis Suurbritannia valitsust esindanud Keynes, et ülemaailmne vabakaubandus saab olla jätkusuutlik üksnes siis, kui selles positiivse kaubandusbilansiga riigid jagavad oma tulu ümber kaotavate riikidega.
Ta pani lauale plaani " use-it-or-lose-it" mehhanismiga, mis oleks kohustanud vabakaubandusest võitjariike suurendama importi võlgnikriikidest, investeerima ja ehitama tööstuseid võlgnikriikidesse või tegema neile suuri annetusi. Ameeriklased lasid aga selle plaani WTO loomisel põhja.
See idee on siiski hiljem realiseerunud Euroopa Liidus, mis on vabakaubanduse seni edukaim projekt Euroopa kontinendil. Ühisturu loomist kannustas mõistagi idee, et kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine viib kõigi nende ressursside efektiivse paigutuseni kogu ühenduse territooriumil.
Kuid see oli just Ühendkuningriik, mis nõudis EL-iga liitumisel, et regionaalse ebavõrdsuse tasandamiseks loodaks vastukaaluna Euroopa Regionaalarengu Fond.
Euroopa Liit on jõudnud seisu, et vaesematesse piirkondadesse jaotatakse ümber 1 protsent liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust, mis moodustab ca 80 protsenti ühenduse eelarvelistest vahenditest. See on olnud järelikult vajalik ka valijatelt mandaadi saamiseks ühisturuga jätkamisel.
Majandusteadlaste ökonomeetrilised analüüsid selgitavad meile aga Briti referendumil ühendusest lahkumise poolt hääletanud kodanike otsuste motiive ja toovad välja, et rahvas hääletas kõige rohkem just globaliseerumise negatiivsete mõjude vastu: rahvusvaheline konkurentsisurve, tehaste sulgemine, püsiv tööpuudus, sissetulekute ja ostujõu stagneerumine, hääbuvad avalikud teenused ja taristu, kasvav sotsiaalne tõrjutus, ajude äravool, lahustuv kohalik identiteet ja kasvav ebakindlus tuleviku ees.
"Oma toetushääle väljaastumisele andsid ka paljud edukad inimesed just empaatiast oma lähedaste või kogukonna viletsa käekäigu tõttu."
Brexiti poolt hääletasid valdavalt kodanikud, kes tundsid enda võimaluste äärmist piiratust. Eriti väheste oskustega ning madalapalgalised töölised ja vanurid. Oma toetushääle väljaastumisele andsid ka paljud edukad inimesed just empaatiast oma lähedaste või kogukonna viletsa käekäigu tõttu.
Tunnetati seega üleilmastumise protsessi tulude ja kulude ebaõiget jaotumist ühiskonnas. Nii sotsiaalse kui ka regionaalse ebavõrdsusena. Samuti tunnetati, kuidas Brüsseli ja Londoni eliit on kaaperdanud kõik õigused teha üldistes huvides otsuseid, mis paberil näevad justkui head välja kõigi jaoks, kuid reaalses elus on head vaid otsuste tegijatele endile.
Tallinna arendamisest muu Eesti arvel
Kui me soovime nüüd midagi õppida Brexitist, siis ennekõike tuleks meil loobuda pealinna arendamisest muude Eesti piirkondade arvel.
Eesti on küll EL-i liikmesriikide tasandil senini suurte eurotoetuste saajana omaks võtnud struktuurifondide vahendite moodustamise ja ümberjaotamise poliitika, kus ühisturu moodustamisest "võitjad" riigid ja piirkonnad subsideerivad "kaotajaid" riike ja piirkondi. Kuid meie õnnetuseks ei rakenda me enam sama põhimõtet oma riigi sees.
Nimelt keeldub meie valitsus taotlema Eurostatis erandit Eesti territooriumi jagamiseks kaheks mittehalduslikuks piirkonnaks (425 000 elanikuga Tallinna linn ja 891 000 elanikuga muu Eesti) Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste taotlemisel ja rakendamisel.
Kuna Tallinnast on saanud enamarenenud piirkond, ülejäänud Eesti on aga ka järgmised paarkümmend aastat jätkuvalt vähemarenenud piirkond, on ühe piirkonnana jätkates juba EL-i finantsperioodil 2021-2027 meie uueks ametlikuks staatuseks sisemaise kogutoodangu keskmisena "üleminekupiirkond".
Selle tulemusena langeb nüüd EL-i struktuurifondide toetus Eestile seniselt 3,6 miljardi euro tasemelt 2,9 miljardi euroni. Samal ajal tõuseb toetuste Eesti riigi-, era- ja kolmanda sektori kaasfinantseerimise kohustus seniselt 15 protsendilt 45 protsendini, ehk ca 900 miljoni euro võrra.
Samal põhjusel langeb uuel finantsperioodil ka maaelu arengukava ja kalandusfondi toetuseelarve Eestile ca 400 miljonit eurot ning sama summa võrra tuleb nüüd tõsta nende fondide siseriiklikku kaasfinantseerimist. Kust aga leitakse need vahendid avalikesse eelarvetesse?
Valitsuse taolised otsused põhjustavad seega Eesti maksumaksjatele ca 1 miljard eurot lisakulu. Eriti kurnatakse sellega välja just kohalike omavalitsuste eelarved. Ja regionaalne ebavõrdsus suureneb veelgi. Seda probleemi saaks aga veel vältida, kui järgida teiste EL-i liikmesriikide eeskuju - Eesti kaheks piirkonnaks jagamisega.
Pikas perspektiivis on see samm vajalik samuti meie ühiskonnas poliitilise mandaadi säilitamiseks Euroopa Liidule ja ühisturu toimimisele.
Näiteks Ida- ja Kesk-Euroopa riigid on viimase 15 aastaga "andnud ära" Vanale Euroopale ca kaheksa miljonit aktiivses tööeas inimest ja on saanud vastutasuks neis riikides vaid äärmuspopulistlike või lausa natsionaalsotsialistlike vaadetage valijarühmade ja poliitikute püsiva kohalolu.
Vabaerakonnal on brittide ühendusest lahkumisest siiralt kahju ka partnerluse tähenduses, sest nende riigi pikaaegne agenda kattus praktiliselt 100 protsenti meie erakonna nägemusega Euroopa Liidust. | Kaul Nurm: edukas Brexit survestaks Euroopa Liidu lagunemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brexiti rahvahääletuse järel lubasid Euroopa Liidu liidrid juba 2016. aasta suvel, et selle tulemustest tehakse õiged järeldused ja ühendust reformitakse edaspidi nii, et mitte anda alust uuteks väljaastumisteks.
Kolm aastat on möödas, kuid sellise eesmärgiga reformi ei paista Euroopast enam kuskilt. Ehk poliitiline integratsioon jätkub, brittide agenda visati aga koos Ühendkuningriigiga üle parda.
Ühisturg vs "Sotsiaalne Euroopa"
Euroopa Liidus jõustatakse aastas keskmiselt 50-80 uut direktiivi, 800-1000 otsekohalduvat määrust ja 1000-1200 otsust. Ühendus moodustab vaid 7 protsenti maailma rahvastikust ja 22 protsenti maailma kogutoodangust, kuid juba üle 50 protsendi kogu maailma hoolekande kulutustest. EL-i keskmine tööjõu reaalne maksukoormus on 45 protsenti ning avaliku sektori kulutused ja riigivõlg vastavalt 46 protsenti ja 80 protsenti ühenduse kogutoodangust.
Muu maailmaga võrreldes ägab ühendus seega ülereguleerituse, ülikõrge maksukoormuse ja valitsussektori ülekulutamise all. Kõik see realiseerub omakorda EL-i ettevõtete kaupade ja teenuste omahinnas, mis vähendab nende rahvusvahelist konkurentsivõimet ega soodusta töökohtade loomist, innovatsiooni, investeeringuid ja majanduskasvu.
Euroopa Liit kukub pidevalt ülemaailmsetes majandusvabaduste võrdlustabelites ja seda ilmselge põhjusega.
Britid käsitlesid EL-i üksnes kui majandusühendust ja võitlesid selle konkurentsivõimelisuse eest – majandusblokki tuleb uute liikmetega laiendada, administratiivset koormust ettevõtlusele vähendada, avaliku sektori kulutusi kärpida ja makse alandada.
Majanduslikule lõimumisele nõudsid nad aga selgeid piire. Nii näiteks nõuti, et euro ei oleks ainus EL-i raha, vaid et seal oleks jätkuvalt kohta ka liikmesriikide valuutadel. Eurotsooni loomine ei tohi aga kahjustada sinna mittekuuluvate riikide finantssüsteeme ja seada viimastele kohustusi näiteks uute finants- ja majanduskriiside ajal.
Mõistagi kaitsesid britid agaralt rahvusriikide suveräänsust ning olid vastu igasugusele poliitilisele integratsioonile ja juriidiliselt "üha siduvama Euroopa rahvaste ühenduse" loomisele. Selle asemel sooviti hoopis tugevdada rahvusparlamentide rolli EL-i seadusandluse blokeerimisel (näiteks 55% rahvusparlamentide "punase kaardi" õigus), et kaitsta lähimuse põhimõtet.
Britid ei soovinud näha ka tööjõu vabal liikumisel ja migratsioonil vahetut seost kohustusega tagada viimastele kohe kõik asukohariigi heaoluteenused. Nende "hädapiduri" nõudmiste kohaselt tuli migrantidel, kes soovisid ligipääsu asukohariigi maksusoodustustele, sotsiaalkorteritele ja muudele sotsiaalteenustele, töötada selles riigis eelnevalt vähemalt neli aastat.
Kui migrantide lapsed ei asu asukohariigis, kaovad neil õigused saada ka lastetoetuseid. Ja kui migrantidest tööotsijad ei leia töötuks jäädes enam kuue kuu jooksul uut töökohta, tuleb neil sellest riigist kohe lahkuda.
"Brüsseli ametnike kõnepruugis kutsuti britte Põhja-Euroopa majandusliberaalide koalitsiooni, ehk "Euroopa ühisturu" projekti eestvedajaks."
Ühendkuningriik on jätkuvalt üleilmse majanduse ja rahandusega kõige rohkem integreerunud EL-i liikmesriik. Brüsseli ametnike kõnepruugis kutsuti britte Põhja-Euroopa majandusliberaalide koalitsiooni, ehk "Euroopa ühisturu" projekti eestvedajaks. Rohkem ühisturgu ja vabakaubandust ning vähem bürokraatiat ja riiklikku sekkumist on ühtlasi ainus loogiline selgitus, mis pikas perspektiivis ka Brexiti edukaks võiks kujundada.
Sarnast ametkondlikku kõnepruuki jätkates vastandusid britid "Sotsiaalse Euroopa" projektile, mis ajas üksnes süveneb. Emmanuel Macroni plaan"Euroopa renessanss", Saksamaa kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileping ning Ursula von der Leyeni valitsemiskava – neis kõigis nähakse ette EL-i täiendavat föderaliseerimist, võimu tsentraliseerimist ning ühenduse pädevuste, kulutuste ja maksukoormuse kasvatamist.
Ühise poliitruumi loomine ja hääletamisel konsensusnõudest (ehk liikmesriikide vetoõigusest) loobumine, eurotsooni eelarve ja oma rahandusminister, ühised eurovõlakirjad, ühine kaitsevägi jms on kõik selle tõestuseks.
EL-i vastus Brexitile on seega mitte ühenduse liberaliseerimine, nagu nõudsid britid, vaid Ühendkuningriigi vaenamine. See hakkas pihta juba sellest, et lahkumislepingut ei sõlmita Ühendkuningriigi jäämiseta tolliliitu. Samal ajal välistati ka ühiselt saavutatud õiguste jagamise põhimõtte, mille tulemusena vajuvad nüüd britid ilma lepinguta lahkudes WTO kaubanduslepingutes mistahes teise riigiga tagasi aastasse 1972.
Euroopa uuest reformatsioonist
Lahkumisleppeta Brexit sunnib Ühendkuningriiki sõlmima järgmise nelja-viie aastaga uut kauplemisplatvormi kogu maailmaga, mida peaminister Boris Johnson ja tema toetajad esitlevadki kui ihaldatud paremat tulevikku - uut majanduslikku reformatsiooni.
Cambridge'i ajalooprofessor Brendan Simms on võrrelnud praeguseid kriise Euroopa Liidus just 500 aastat tagasi toimunud reformatsiooniga, mil kogu Euroopa kontinenti valitsenud ainsasse geoideoloogilisse ja geopoliitilisse korda - katoliku kiriku mõjusfääri - tekkis skisma.
Jättes kõrvale Konstantinoopoli alluvuses teise Rooma ja kolmanda Rooma kui Moskva suurvürstiriigi tekkimise, väljendus siis Brexit anglikaani kiriku eraldumisega Rooma paavsti alluvusest.
Mõlemal juhul ilmestavad Brexitit Ühendkuningriigi supremaatia, ehk ülimuslikkuse, ja suveräänsuse taotlused. Rooma paavst ei kirjutanud enam ette, kellega kuningas võis abielluda ja Euroopa Inimõiguste Kohus ei dikteeri enam seadusekuulekat käitumist. Lahkulöömist selgitati rahvale moraalse allakäigu (indulgentside müümine vs Ida-Euroopa immigratsioon ja tagurlikkuse pealetung) ja vohava korruptsiooniga.
Rahvas ei pidanud enam ülal hoidma Rooma kloostreid ja prassivaid preestreid samamoodi nagu ta saab nüüd suunata iga nädal 350 miljonit naela Brüsseli bürokraatiamasina asemel otse riikliku tervishoiu ülalpidamiseks.
Euroopa kontinent taasühendati geomajanduslikult usupuhastuse eelsele tasemel alles 1973. aastal, kui Ühendkuningriigid ühinesid Euroopa Liiduga. Ühendkuningriigi lahkumist ühendusest võetakse nüüd üleeuroopalise majandus- ja õiguskorra uue õõnestamisena.
Seetõttu on Brexitist saanud karistusaktsioon, kus Euroopa tituleerituimale rahutagajale, demokraatia säilitajale ja lääne liberalismi hällile näidatakse lahkumislepinguga kätte kontinendist lahtiütlemise hinda.
Või nagu Simms resümeerib, oli Euroopa Komisjoni vastus Brexitile kui katoliku kiriku vastus reformatsioonile: "Ei saa olla lunastust väljaspool Euroopa Liitu, nagu ei olnud lunastust ka väljaspool katoliku kirikut.".
Võime küll mõelda, et Brexiti hääletustulemus oli vaid üks õnnetu juhus või samasugune emotsionaalsuse puhang nagu kuningas Henri VIII soov omal ajal naist vahetada. Ometi ei kiirusta britid oma valikut ka kordushääletamisega "parandama". See sunnibki küsima, mida on neil siis seekord inimkonnale varuks.
Brexiti ökonomeetriast
On aga ajaloo iroonia, et reha otsa komistavad just need, kes sellele ise kõige rohkem viitavad. 1944. aastal lepiti Teise maailmasõja liitlaste poolt Bretton Woodsi linnas USA-s kokku sõjajärgne maailma majandus- ja kaubandusarhitektuur.
Selle süsteemi loojad, USA rahandusminister Henry Morgenthau, USA riigikassa vanemametnik Harry Dexter White ja Suurbritannia valitsust esindanud majandusteadlane John Maynard Keynes pidasid samal ajal maha ühe väga olulise vaidluse.
Nimelt väitis Suurbritannia valitsust esindanud Keynes, et ülemaailmne vabakaubandus saab olla jätkusuutlik üksnes siis, kui selles positiivse kaubandusbilansiga riigid jagavad oma tulu ümber kaotavate riikidega.
Ta pani lauale plaani " use-it-or-lose-it" mehhanismiga, mis oleks kohustanud vabakaubandusest võitjariike suurendama importi võlgnikriikidest, investeerima ja ehitama tööstuseid võlgnikriikidesse või tegema neile suuri annetusi. Ameeriklased lasid aga selle plaani WTO loomisel põhja.
See idee on siiski hiljem realiseerunud Euroopa Liidus, mis on vabakaubanduse seni edukaim projekt Euroopa kontinendil. Ühisturu loomist kannustas mõistagi idee, et kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine viib kõigi nende ressursside efektiivse paigutuseni kogu ühenduse territooriumil.
Kuid see oli just Ühendkuningriik, mis nõudis EL-iga liitumisel, et regionaalse ebavõrdsuse tasandamiseks loodaks vastukaaluna Euroopa Regionaalarengu Fond.
Euroopa Liit on jõudnud seisu, et vaesematesse piirkondadesse jaotatakse ümber 1 protsent liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust, mis moodustab ca 80 protsenti ühenduse eelarvelistest vahenditest. See on olnud järelikult vajalik ka valijatelt mandaadi saamiseks ühisturuga jätkamisel.
Majandusteadlaste ökonomeetrilised analüüsid selgitavad meile aga Briti referendumil ühendusest lahkumise poolt hääletanud kodanike otsuste motiive ja toovad välja, et rahvas hääletas kõige rohkem just globaliseerumise negatiivsete mõjude vastu: rahvusvaheline konkurentsisurve, tehaste sulgemine, püsiv tööpuudus, sissetulekute ja ostujõu stagneerumine, hääbuvad avalikud teenused ja taristu, kasvav sotsiaalne tõrjutus, ajude äravool, lahustuv kohalik identiteet ja kasvav ebakindlus tuleviku ees.
"Oma toetushääle väljaastumisele andsid ka paljud edukad inimesed just empaatiast oma lähedaste või kogukonna viletsa käekäigu tõttu."
Brexiti poolt hääletasid valdavalt kodanikud, kes tundsid enda võimaluste äärmist piiratust. Eriti väheste oskustega ning madalapalgalised töölised ja vanurid. Oma toetushääle väljaastumisele andsid ka paljud edukad inimesed just empaatiast oma lähedaste või kogukonna viletsa käekäigu tõttu.
Tunnetati seega üleilmastumise protsessi tulude ja kulude ebaõiget jaotumist ühiskonnas. Nii sotsiaalse kui ka regionaalse ebavõrdsusena. Samuti tunnetati, kuidas Brüsseli ja Londoni eliit on kaaperdanud kõik õigused teha üldistes huvides otsuseid, mis paberil näevad justkui head välja kõigi jaoks, kuid reaalses elus on head vaid otsuste tegijatele endile.
Tallinna arendamisest muu Eesti arvel
Kui me soovime nüüd midagi õppida Brexitist, siis ennekõike tuleks meil loobuda pealinna arendamisest muude Eesti piirkondade arvel.
Eesti on küll EL-i liikmesriikide tasandil senini suurte eurotoetuste saajana omaks võtnud struktuurifondide vahendite moodustamise ja ümberjaotamise poliitika, kus ühisturu moodustamisest "võitjad" riigid ja piirkonnad subsideerivad "kaotajaid" riike ja piirkondi. Kuid meie õnnetuseks ei rakenda me enam sama põhimõtet oma riigi sees.
Nimelt keeldub meie valitsus taotlema Eurostatis erandit Eesti territooriumi jagamiseks kaheks mittehalduslikuks piirkonnaks (425 000 elanikuga Tallinna linn ja 891 000 elanikuga muu Eesti) Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste taotlemisel ja rakendamisel.
Kuna Tallinnast on saanud enamarenenud piirkond, ülejäänud Eesti on aga ka järgmised paarkümmend aastat jätkuvalt vähemarenenud piirkond, on ühe piirkonnana jätkates juba EL-i finantsperioodil 2021-2027 meie uueks ametlikuks staatuseks sisemaise kogutoodangu keskmisena "üleminekupiirkond".
Selle tulemusena langeb nüüd EL-i struktuurifondide toetus Eestile seniselt 3,6 miljardi euro tasemelt 2,9 miljardi euroni. Samal ajal tõuseb toetuste Eesti riigi-, era- ja kolmanda sektori kaasfinantseerimise kohustus seniselt 15 protsendilt 45 protsendini, ehk ca 900 miljoni euro võrra.
Samal põhjusel langeb uuel finantsperioodil ka maaelu arengukava ja kalandusfondi toetuseelarve Eestile ca 400 miljonit eurot ning sama summa võrra tuleb nüüd tõsta nende fondide siseriiklikku kaasfinantseerimist. Kust aga leitakse need vahendid avalikesse eelarvetesse?
Valitsuse taolised otsused põhjustavad seega Eesti maksumaksjatele ca 1 miljard eurot lisakulu. Eriti kurnatakse sellega välja just kohalike omavalitsuste eelarved. Ja regionaalne ebavõrdsus suureneb veelgi. Seda probleemi saaks aga veel vältida, kui järgida teiste EL-i liikmesriikide eeskuju - Eesti kaheks piirkonnaks jagamisega.
Pikas perspektiivis on see samm vajalik samuti meie ühiskonnas poliitilise mandaadi säilitamiseks Euroopa Liidule ja ühisturu toimimisele.
Näiteks Ida- ja Kesk-Euroopa riigid on viimase 15 aastaga "andnud ära" Vanale Euroopale ca kaheksa miljonit aktiivses tööeas inimest ja on saanud vastutasuks neis riikides vaid äärmuspopulistlike või lausa natsionaalsotsialistlike vaadetage valijarühmade ja poliitikute püsiva kohalolu.
Vabaerakonnal on brittide ühendusest lahkumisest siiralt kahju ka partnerluse tähenduses, sest nende riigi pikaaegne agenda kattus praktiliselt 100 protsenti meie erakonna nägemusega Euroopa Liidust.
### Response:
Kaul Nurm: edukas Brexit survestaks Euroopa Liidu lagunemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks tundi ja neli minutit kestnud kohutmise jooksul õnnestud Djokovicil küll otsustavas setis kaks matšpalli tõrjuda, kuid seejärel pani maailma tippu tõusnud Kreeklane oma paremuse siiski maksma. 21-aastane Tsitsipas on lisaks serblasest maailma esinumbrile saanud tänavu muruväljakul jagu ka Roger Federerist ning liivaväljakul mängides Rafael Nadalist.
Veerandfinaalis servis Tsitsipas 11 ässa Djokovici kaheksa vastu. Topeltvigu tehti vastavalt kolm ja kaks. Kreeklane võitis 73% punktidest esimesel servikorral, serblase vastav näitaja oli 71%. Poolfinaalis kohtub Tsitsipas venelase Daniil Medvedeviga (ATP 4.).
Ühtlasi kvalifitseerus Tsitsipas esimest korda ATP finaalturniirile. | Tsitsipas alistas Shanghai turniiri veerandfinaalis maailma esinumbri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks tundi ja neli minutit kestnud kohutmise jooksul õnnestud Djokovicil küll otsustavas setis kaks matšpalli tõrjuda, kuid seejärel pani maailma tippu tõusnud Kreeklane oma paremuse siiski maksma. 21-aastane Tsitsipas on lisaks serblasest maailma esinumbrile saanud tänavu muruväljakul jagu ka Roger Federerist ning liivaväljakul mängides Rafael Nadalist.
Veerandfinaalis servis Tsitsipas 11 ässa Djokovici kaheksa vastu. Topeltvigu tehti vastavalt kolm ja kaks. Kreeklane võitis 73% punktidest esimesel servikorral, serblase vastav näitaja oli 71%. Poolfinaalis kohtub Tsitsipas venelase Daniil Medvedeviga (ATP 4.).
Ühtlasi kvalifitseerus Tsitsipas esimest korda ATP finaalturniirile.
### Response:
Tsitsipas alistas Shanghai turniiri veerandfinaalis maailma esinumbri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ellen Niit, "Aastatel on tiivad"
Koostaja Maarja Undusk
Tammerraamat, 2019
Vallo Kepp, "Üheksa arbujat"
Betti Alveri muuseum, 2019
Ellen Niidu kogumik väärib tähelepanu mitmel põhjusel. Küllap enamik raadiokuulajaid seostab Ellen Niitu lastekirjanduse ja eelkõige lasteluulega. Seekordne raamat sisaldab aga hoopis neid luuletusi, mida võiks klassifitseerida "täiskasvanuluulena". See on tõsisem ja mõtlikum Ellen Niit, kelle keeletunnetus ja rütmitaju on aga ikka sama köitvad kui lasteluule-Ellenil. Suurepärase sissejuhatuse on kirjutanud Ellen Niidu ja Jaan Krossi tütar Maarja Undusk, kes raamatu ka koostas.
Viimastel aastatel on Maarja Undusk ka ajakirjas Looming avaldanud pikemaid sissevaateid oma ema elu- ja luuleteele ning päris palju muutnud ja täiendanud – vähemalt minu jaoks – Ellen Niidu kuvandit nii isiku kui ka autorina. Eks kipume ju Ellen Niitu ette kujutades ikka nägema juba vanemaealist Niitu, märksa vähem on olnud esil noor Ellen, kes oli kirglik ja tegi elus julgeid otsuseid. Need kired ja eluotsused on luuletustes olemas. Nii leiab kogumikust väga isiklikke luuletusi, aga ka teoseid, mis valutavad südant Eesti looduse, maa ja rahva pärast. Kuigi luuletuste valik hõlmab aastaid 1944–2006, on suur osa kogumikus olevast luulest siiski n-ö nõukogudeaegne ja nii mõnigi motiiv on kantud tolleaegsetest ängidest. Teisalt soojendab Niidu luule puhul südant eriti see, et ta ei lange masendusse, vaid oskab ikka näha ka midagi head ja lootustandvat.
Igati tänapäevaselt mõjuvad Ellen Niidu luuletused sellest, kuidas aeg kaob käest – sellest tunnetusest on kantud ka valikkogu pealkiri ja nimiluuletus "Aastatel on tiivad". Kuid motiiv kordub tema luuletustes läbivalt. Hetke püüdmine, kodu ja perega olemine, looduse tajumine – Ellen Niidu luule võiks olla muuhulgas terapeutide töövahend, millega rähklevaid inimesi virr-varr-maailmas kuidagi aidata. Aga muidugi saab seda teraapiat teha rahumeeli ka oma kodus.
Teine raamat pole luuleraamat, vaid raamat luuletajatest.
Vallo Kepi ülevaateteos "Üheksa arbujat" kannab alapealkirja "Profiilid. Tööhüpoteesid. Tsitaadid. Fotod.". See ütleb kenasti ära, et tegemist ei ole sidusa monograafiaga, vaid pigem pisut eklektilise teosega. Ometi on tegemist tähtsa lisandusega Bernard Kangro paguluses ilmunud teostele "Arbujad" (1980) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). Kangro arbujate-käsitlus lõpeb 1940. aastaga, Vallo Kepp keskendub sellele, mis sai arbujatest pärast seda. Ometi ei ole eelduseks see, et Kangro raamatutega peaks eelnevalt kursis olema. Vallo Kepp annab ülevaate luuletajate elust ja loomingust tervikuna, kuigi teeb seda omajagu hüplikult.
Kes siis on üheksa arbujat? Olgu nad nimetatud: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Mart Raud. Vallo Kepp on nende hulka lisanud ka "tõlkiva poeedi" Ants Orase. Üheksa arbuja kaudu on Vallo Kepp andme- ja pildirohkelt kirjeldanud ka tüüpilisi eestlaste sõjajärgseid saatusi: kes läks pagulusse, kes jäi sisepagulusse, kes viidi Siberisse, kes tegi võimudega koostööd. Kuid hästi tuleb välja ka see, et arbujate põhiosa eesotsas Betti Alveriga säilitas igal ajal vaimse sõltumatuse.
Vallo Kepp läheneb ainesele hästi isiklikult, mis teeb raamatust üpris omapärase nähtuse. Ta ise ütleb, et see on filmimehe lähenemine ja seda on tõesti tunda. Võib-olla just selline teos sobibki tänapäevasele visuaalse dominandiga harjunud inimestele. Nii või teisiti on see põnev lugemine ja targemaks saab ka kindlasti. | Lugemissoovitus: mõtlik Ellen Niit ja filmilik Vallo Kepp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ellen Niit, "Aastatel on tiivad"
Koostaja Maarja Undusk
Tammerraamat, 2019
Vallo Kepp, "Üheksa arbujat"
Betti Alveri muuseum, 2019
Ellen Niidu kogumik väärib tähelepanu mitmel põhjusel. Küllap enamik raadiokuulajaid seostab Ellen Niitu lastekirjanduse ja eelkõige lasteluulega. Seekordne raamat sisaldab aga hoopis neid luuletusi, mida võiks klassifitseerida "täiskasvanuluulena". See on tõsisem ja mõtlikum Ellen Niit, kelle keeletunnetus ja rütmitaju on aga ikka sama köitvad kui lasteluule-Ellenil. Suurepärase sissejuhatuse on kirjutanud Ellen Niidu ja Jaan Krossi tütar Maarja Undusk, kes raamatu ka koostas.
Viimastel aastatel on Maarja Undusk ka ajakirjas Looming avaldanud pikemaid sissevaateid oma ema elu- ja luuleteele ning päris palju muutnud ja täiendanud – vähemalt minu jaoks – Ellen Niidu kuvandit nii isiku kui ka autorina. Eks kipume ju Ellen Niitu ette kujutades ikka nägema juba vanemaealist Niitu, märksa vähem on olnud esil noor Ellen, kes oli kirglik ja tegi elus julgeid otsuseid. Need kired ja eluotsused on luuletustes olemas. Nii leiab kogumikust väga isiklikke luuletusi, aga ka teoseid, mis valutavad südant Eesti looduse, maa ja rahva pärast. Kuigi luuletuste valik hõlmab aastaid 1944–2006, on suur osa kogumikus olevast luulest siiski n-ö nõukogudeaegne ja nii mõnigi motiiv on kantud tolleaegsetest ängidest. Teisalt soojendab Niidu luule puhul südant eriti see, et ta ei lange masendusse, vaid oskab ikka näha ka midagi head ja lootustandvat.
Igati tänapäevaselt mõjuvad Ellen Niidu luuletused sellest, kuidas aeg kaob käest – sellest tunnetusest on kantud ka valikkogu pealkiri ja nimiluuletus "Aastatel on tiivad". Kuid motiiv kordub tema luuletustes läbivalt. Hetke püüdmine, kodu ja perega olemine, looduse tajumine – Ellen Niidu luule võiks olla muuhulgas terapeutide töövahend, millega rähklevaid inimesi virr-varr-maailmas kuidagi aidata. Aga muidugi saab seda teraapiat teha rahumeeli ka oma kodus.
Teine raamat pole luuleraamat, vaid raamat luuletajatest.
Vallo Kepi ülevaateteos "Üheksa arbujat" kannab alapealkirja "Profiilid. Tööhüpoteesid. Tsitaadid. Fotod.". See ütleb kenasti ära, et tegemist ei ole sidusa monograafiaga, vaid pigem pisut eklektilise teosega. Ometi on tegemist tähtsa lisandusega Bernard Kangro paguluses ilmunud teostele "Arbujad" (1980) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). Kangro arbujate-käsitlus lõpeb 1940. aastaga, Vallo Kepp keskendub sellele, mis sai arbujatest pärast seda. Ometi ei ole eelduseks see, et Kangro raamatutega peaks eelnevalt kursis olema. Vallo Kepp annab ülevaate luuletajate elust ja loomingust tervikuna, kuigi teeb seda omajagu hüplikult.
Kes siis on üheksa arbujat? Olgu nad nimetatud: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Mart Raud. Vallo Kepp on nende hulka lisanud ka "tõlkiva poeedi" Ants Orase. Üheksa arbuja kaudu on Vallo Kepp andme- ja pildirohkelt kirjeldanud ka tüüpilisi eestlaste sõjajärgseid saatusi: kes läks pagulusse, kes jäi sisepagulusse, kes viidi Siberisse, kes tegi võimudega koostööd. Kuid hästi tuleb välja ka see, et arbujate põhiosa eesotsas Betti Alveriga säilitas igal ajal vaimse sõltumatuse.
Vallo Kepp läheneb ainesele hästi isiklikult, mis teeb raamatust üpris omapärase nähtuse. Ta ise ütleb, et see on filmimehe lähenemine ja seda on tõesti tunda. Võib-olla just selline teos sobibki tänapäevasele visuaalse dominandiga harjunud inimestele. Nii või teisiti on see põnev lugemine ja targemaks saab ka kindlasti.
### Response:
Lugemissoovitus: mõtlik Ellen Niit ja filmilik Vallo Kepp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stuttgardis toimuval MM-il sai Biles kaela oma 16. maailmameistrivõistluste kulla. Mitmevõistlustes on ta varasemalt esikoha pälvinud 2013., 2014., 2015. ja 2018. aastal.
Bilesile tõi rekordilise esikoha 58,999 punkti, millega ta edestas hõbemedali kaela saanud hiinlannat Tang Xijingi 2,100 punktiga. Pronksise autasu pälvis venelanna Angelina Melnikova 56,399 kogutud silmaga. Kuigi Biles sai vabaharjutustes kaks trahvi, siis võttis ta võidu siiski parima punktiskooriga alates 2006. aastast, kui võeti kasutusele uus süsteem.
"See tähendab tervet maailma mu jaoks," ütles Biles peale võistlust. "See on mu viies tiitel ja sellega pole varem keegi hakkama saadud, seepärast on see eriti põnev. Me lõpetasime võistluse tugevalt ja andsime endast kõik."
Kokku on Biles MM-idelt võitnud 22 medalit ning on nüüd ühe medali kaugusel uue rekordi tegemisest, mis kuulub hetkel valgevenelasele Vitali Tšerbole, kes on pälvinud aegade jooksul 23 MM-medalit. | Simone Biles võitis mitmevõistluses rekordilise viienda MM-tiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stuttgardis toimuval MM-il sai Biles kaela oma 16. maailmameistrivõistluste kulla. Mitmevõistlustes on ta varasemalt esikoha pälvinud 2013., 2014., 2015. ja 2018. aastal.
Bilesile tõi rekordilise esikoha 58,999 punkti, millega ta edestas hõbemedali kaela saanud hiinlannat Tang Xijingi 2,100 punktiga. Pronksise autasu pälvis venelanna Angelina Melnikova 56,399 kogutud silmaga. Kuigi Biles sai vabaharjutustes kaks trahvi, siis võttis ta võidu siiski parima punktiskooriga alates 2006. aastast, kui võeti kasutusele uus süsteem.
"See tähendab tervet maailma mu jaoks," ütles Biles peale võistlust. "See on mu viies tiitel ja sellega pole varem keegi hakkama saadud, seepärast on see eriti põnev. Me lõpetasime võistluse tugevalt ja andsime endast kõik."
Kokku on Biles MM-idelt võitnud 22 medalit ning on nüüd ühe medali kaugusel uue rekordi tegemisest, mis kuulub hetkel valgevenelasele Vitali Tšerbole, kes on pälvinud aegade jooksul 23 MM-medalit.
### Response:
Simone Biles võitis mitmevõistluses rekordilise viienda MM-tiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimkonna harjumus liha süüa ning maailmas kasvav nõudlus liha järele tähendab ka üha suuremat koormust keskkonnale, kuid milline oleks tulevik siis, kui veiseliha tootmiseks ei oleks enam vaja veiseid?
Üks võimalus lihatootmise keskkonnamõju vähendada on arendada tehisliha tootmise tehnoloogiaid. Sellisel juhul paljundavad teadlased looma rakke, kuni tekib tavalist liha meenutav lihasrakkude mass.
See tehnoloogia on paljutõotav, sest ühe veise rakkude abil on võimalik toota kuni 175 miljonit hamburgerit ning võrreldes lihatootmise tavapraktikaga tekiks 96 protsenti vähem kasvuhoonegaase, kuluks 45 protsenti vähem energiat, maakasutus väheneks 99 protsenti ja veekasutus 96 protsenti.
Kunstliha eeliseks on ka võimalus muuta see tavalihast toitainerikkamaks ning eemaldada sealt lihas sisalduvad mürkained. Kuigi kunstliha võib masstootmisesse jõuda juba 2021. aastal, on see esialgu tõenäoliselt paljude tarbijate jaoks kallis. Samuti võib paljudel usuliikumistel tekkida küsimusi liha olemuse kohta, et kas kunstliha on ikka halal või koššer.
Maailma Majandusfoorum (WEF) on valinud kümne kõige olulisema tõusva tehnoloogia hulka kolm, mis võivad aidata loodust säästa.
Bioplast on üks võimalusi vähendada kasvavast jäätmehulgast tekkivat looduskoormust ning n-ö sulgeda plastiring. Kuigi maisist, suhkruroost või jääkrasvast juba toodetakse biolagunevaid plastmaterjale, ei ole need seni olnud kas kuigivõrd vastupidavad või on välimuselt ebastandardsed.
Hiljutised läbimurded tselluloosist ja ligniinist bioplasti tootmisel, näiteks puidujääke kasutades, tõotavad aga need mured lahendada ning toota tavaplastiga sarnanevat bioplasti, mis looduses laguneb.
"Maailma rahvaarvu kasv toob kaasa vajaduse rohkem toitu toota ning väetiste kasutamine on üks võimalusi saagikust suurendada."
WEF-i potentsiaalikate tehnoloogiate nimekirjast leiab ka targemad väetised. Maailma rahvaarvu kasv toob kaasa vajaduse rohkem toitu toota ning väetiste kasutamine on üks võimalusi saagikust suurendada.
Praegu kasutusel olevatest väetistest jõuab aga suur osa kasvuhoonegaasidena atmosfääri. Nüüd on aga kättesaadavad n-ö targad väetised, mida ümbritsev nutikas kest vabastab väetist sõltuvalt mulla temperatuuri, niiskuse ja happelisuse muutumisest ning väetis jõuab taimeni siis, kui selleks on kõige sobivamad tingimused.
Targemate väetiste kasutamine on üks osa täppisviljelusest (precision farming), mis kasutab andmeanalüüsi, sensoreid ja tehisintellekti, et doseerida minimaalne kogus taime kasvuks vajalikke toitaineid ning seeläbi vältida üleväetamist.
Seni on täppisviljeluseks vajalik tehnoloogia olnud kallis ja seda on endale lubada saanud vaid suured tootjad, kuid targemad väetised on küllalt kuluefektiivsed ning võivad täppisviljeluse muuta kättesaadavaks ka väiketootjatele.
Maailma elektritootmine teeb läbi kiiret muutust tuule- ja päikeseenergia hinna languse tõttu. Seni ei ole aga taastuvenergiat olnud võimalik salvestada, seega tuulevaiksetel või vähese päikesega aegadel on olnud vaja tekkiv energiavajadus muul viisil katta. WEF-i analüüs toob kolmanda olulise loodushoidliku tehnoloogiana välja liitiumioonakud.
See on tõenäoliselt järgmise viie kuni kümne aasta domineeriv tehnoloogia, sest need akud suudavad energiat salvestada neljaks kuni kaheksaks tunniks ning taastuvenergiaallikatest saadavat elektrienergiat ühtlasemalt jaotada, seeläbi selle kasutusvõimalusi laiendades.
Pikas perspektiivis võib aga ka sellest väheks jääda, energiasalvestus peaks olema kauem kestev. Väljatöötamisel on näiteks hüdroenergia ning gravitatsiooniga seotud lahendused.
Tehnoloogia olemasolust üksi ei piisa muutuseks. OECD esitab oma analüüsis plasti näitel võimalusi, kuidas riigid saavad keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid kasutusele võtta. Alates 1950. aastatest on toodetud 8300 miljonit tonni plasti ning 6300 miljonit tonni plastjäätmeid.
Vaid 9 protsenti plastjäätmetest on töödeldud, 79 protsenti on ladestatud prügilatesse või loodusesse. OECD rõhutab, et tulemusi on oodata vaid siis, kui regulatsioonid, maksud, investeerimis- ja rahastusmeetmed ning tarbijate teadlikkuse kasv käivad käsikäes. | Johanna Vallistu: tulevik tehislihaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimkonna harjumus liha süüa ning maailmas kasvav nõudlus liha järele tähendab ka üha suuremat koormust keskkonnale, kuid milline oleks tulevik siis, kui veiseliha tootmiseks ei oleks enam vaja veiseid?
Üks võimalus lihatootmise keskkonnamõju vähendada on arendada tehisliha tootmise tehnoloogiaid. Sellisel juhul paljundavad teadlased looma rakke, kuni tekib tavalist liha meenutav lihasrakkude mass.
See tehnoloogia on paljutõotav, sest ühe veise rakkude abil on võimalik toota kuni 175 miljonit hamburgerit ning võrreldes lihatootmise tavapraktikaga tekiks 96 protsenti vähem kasvuhoonegaase, kuluks 45 protsenti vähem energiat, maakasutus väheneks 99 protsenti ja veekasutus 96 protsenti.
Kunstliha eeliseks on ka võimalus muuta see tavalihast toitainerikkamaks ning eemaldada sealt lihas sisalduvad mürkained. Kuigi kunstliha võib masstootmisesse jõuda juba 2021. aastal, on see esialgu tõenäoliselt paljude tarbijate jaoks kallis. Samuti võib paljudel usuliikumistel tekkida küsimusi liha olemuse kohta, et kas kunstliha on ikka halal või koššer.
Maailma Majandusfoorum (WEF) on valinud kümne kõige olulisema tõusva tehnoloogia hulka kolm, mis võivad aidata loodust säästa.
Bioplast on üks võimalusi vähendada kasvavast jäätmehulgast tekkivat looduskoormust ning n-ö sulgeda plastiring. Kuigi maisist, suhkruroost või jääkrasvast juba toodetakse biolagunevaid plastmaterjale, ei ole need seni olnud kas kuigivõrd vastupidavad või on välimuselt ebastandardsed.
Hiljutised läbimurded tselluloosist ja ligniinist bioplasti tootmisel, näiteks puidujääke kasutades, tõotavad aga need mured lahendada ning toota tavaplastiga sarnanevat bioplasti, mis looduses laguneb.
"Maailma rahvaarvu kasv toob kaasa vajaduse rohkem toitu toota ning väetiste kasutamine on üks võimalusi saagikust suurendada."
WEF-i potentsiaalikate tehnoloogiate nimekirjast leiab ka targemad väetised. Maailma rahvaarvu kasv toob kaasa vajaduse rohkem toitu toota ning väetiste kasutamine on üks võimalusi saagikust suurendada.
Praegu kasutusel olevatest väetistest jõuab aga suur osa kasvuhoonegaasidena atmosfääri. Nüüd on aga kättesaadavad n-ö targad väetised, mida ümbritsev nutikas kest vabastab väetist sõltuvalt mulla temperatuuri, niiskuse ja happelisuse muutumisest ning väetis jõuab taimeni siis, kui selleks on kõige sobivamad tingimused.
Targemate väetiste kasutamine on üks osa täppisviljelusest (precision farming), mis kasutab andmeanalüüsi, sensoreid ja tehisintellekti, et doseerida minimaalne kogus taime kasvuks vajalikke toitaineid ning seeläbi vältida üleväetamist.
Seni on täppisviljeluseks vajalik tehnoloogia olnud kallis ja seda on endale lubada saanud vaid suured tootjad, kuid targemad väetised on küllalt kuluefektiivsed ning võivad täppisviljeluse muuta kättesaadavaks ka väiketootjatele.
Maailma elektritootmine teeb läbi kiiret muutust tuule- ja päikeseenergia hinna languse tõttu. Seni ei ole aga taastuvenergiat olnud võimalik salvestada, seega tuulevaiksetel või vähese päikesega aegadel on olnud vaja tekkiv energiavajadus muul viisil katta. WEF-i analüüs toob kolmanda olulise loodushoidliku tehnoloogiana välja liitiumioonakud.
See on tõenäoliselt järgmise viie kuni kümne aasta domineeriv tehnoloogia, sest need akud suudavad energiat salvestada neljaks kuni kaheksaks tunniks ning taastuvenergiaallikatest saadavat elektrienergiat ühtlasemalt jaotada, seeläbi selle kasutusvõimalusi laiendades.
Pikas perspektiivis võib aga ka sellest väheks jääda, energiasalvestus peaks olema kauem kestev. Väljatöötamisel on näiteks hüdroenergia ning gravitatsiooniga seotud lahendused.
Tehnoloogia olemasolust üksi ei piisa muutuseks. OECD esitab oma analüüsis plasti näitel võimalusi, kuidas riigid saavad keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid kasutusele võtta. Alates 1950. aastatest on toodetud 8300 miljonit tonni plasti ning 6300 miljonit tonni plastjäätmeid.
Vaid 9 protsenti plastjäätmetest on töödeldud, 79 protsenti on ladestatud prügilatesse või loodusesse. OECD rõhutab, et tulemusi on oodata vaid siis, kui regulatsioonid, maksud, investeerimis- ja rahastusmeetmed ning tarbijate teadlikkuse kasv käivad käsikäes.
### Response:
Johanna Vallistu: tulevik tehislihaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontserdil kõlab ainult eesti heliloojate muusika, ettekandele tuleb Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Pärt Uusbergi ja Erkki-Sven Tüüri looming. Konkursi "Let the People Sing" galakontserdilt ja finaalist jõuab Collegium Musicale esituses Euroraadio vahendusel enam kui 2 miljoni raadiokuulajani Veljo Tormise "Kuulmata kuskil kumiseb kodu" ja Arvo Pärdi "Virgencita". Nii galast kui finaalist teeb ülekande ka Hispaania TV. Konkursi finaali saab Eesti kuulata Klassikaraadio vahendusel.
"Kui suvisel laulupeol juhatasin dirigendipuldis, siis oli see kindlasti suurim koor, mida seni juhatanud olen ja ka publikut oli palju. Eeloleval nädalavahetusel on aga meie publikuks üle kahe miljoni raadiokuulaja – seda on päris raske ette kujutada või visualiseerida. Kaks korda nii palju inimesi kui eestlasi üldse maailmas kokku," ütles Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav. "Ja loomulikult on eesti heliloojate looming see, mis meie esituses nende kõigi jaoks kõlab!"
2017. aastal võitis Collegium Musicale EBU rahvusvahelise koorikonkursi "Let the People Sing" Grand Prix, mis spordis võrdub kuldmedaliga olümpiamängudelt. Üle kahe aasta toimuv koorimuusika tippvõistlus toimub tänavu Barcelonas ning Collegium Musicale osaleb võidukoorina ning ulatada hõbedane rändkarikas – Silver Rose Bowl – edasi uuele võitjale.
Konkursi galakontsert ja finaal toimub 12. ja 13. oktoobril Barcelona 2049-kohalises kontserdisaalis Palau de la Música Catalana – ainus UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kontserdisaal.
Tallinnas tegutsev Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale on tuntud ja tunnustatud oma kõla ja kõrgel tasemel esituste poolest. Koori asutaja ja dirigent on Endrik Üksvärav. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, tähtsaim on eesti heliloojate looming. Lisaks a cappella teostele esitatakse suurvorme.
Koori üheksa tegevusaasta sisse jäävad lisaks Eestile kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis ja Jaapanis. Olulistest festivalidest saab välja tuua näiteks Rhein Vokal ja Schleswig-Holstein Saksamaal, Al Bustan International Festival Liibanonis, Moravsky Autumn Brnos, Tšehhis ja Wratislavia Cantans Poolas. Kollektiividest kindlasti Helsingi Barokkorkester (Soome), Raschér Saxophone Quartet (Saksamaa), NFM Leopoldinum Kammerorkester (Poola), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester ja barokkansambel Barrocade (Iisrael). 2017 võitis koor EBU rahvusvahelise koorikonkursi "Let the People Sing" Grand Prix, mis spordis võrdub kuldmedaliga olümpiamängudelt.
Collegium Musicale annab aastas keskmiselt 40 kontserti. Koori tegevust toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Tallinna linn ja Ida-Tallinna keskhaigla.
Eesti Kooriühing on tunnustanud Collegium Musicalet kolm korda Aasta koori tiitliga (2017, 2014 ja 2011). Eesti Kultuurikapital tunnustas kammerkoori ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui välismaal. | Võidukoor Collegium Musicale viib Barcelonasse Tüüri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontserdil kõlab ainult eesti heliloojate muusika, ettekandele tuleb Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Pärt Uusbergi ja Erkki-Sven Tüüri looming. Konkursi "Let the People Sing" galakontserdilt ja finaalist jõuab Collegium Musicale esituses Euroraadio vahendusel enam kui 2 miljoni raadiokuulajani Veljo Tormise "Kuulmata kuskil kumiseb kodu" ja Arvo Pärdi "Virgencita". Nii galast kui finaalist teeb ülekande ka Hispaania TV. Konkursi finaali saab Eesti kuulata Klassikaraadio vahendusel.
"Kui suvisel laulupeol juhatasin dirigendipuldis, siis oli see kindlasti suurim koor, mida seni juhatanud olen ja ka publikut oli palju. Eeloleval nädalavahetusel on aga meie publikuks üle kahe miljoni raadiokuulaja – seda on päris raske ette kujutada või visualiseerida. Kaks korda nii palju inimesi kui eestlasi üldse maailmas kokku," ütles Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav. "Ja loomulikult on eesti heliloojate looming see, mis meie esituses nende kõigi jaoks kõlab!"
2017. aastal võitis Collegium Musicale EBU rahvusvahelise koorikonkursi "Let the People Sing" Grand Prix, mis spordis võrdub kuldmedaliga olümpiamängudelt. Üle kahe aasta toimuv koorimuusika tippvõistlus toimub tänavu Barcelonas ning Collegium Musicale osaleb võidukoorina ning ulatada hõbedane rändkarikas – Silver Rose Bowl – edasi uuele võitjale.
Konkursi galakontsert ja finaal toimub 12. ja 13. oktoobril Barcelona 2049-kohalises kontserdisaalis Palau de la Música Catalana – ainus UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kontserdisaal.
Tallinnas tegutsev Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale on tuntud ja tunnustatud oma kõla ja kõrgel tasemel esituste poolest. Koori asutaja ja dirigent on Endrik Üksvärav. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, tähtsaim on eesti heliloojate looming. Lisaks a cappella teostele esitatakse suurvorme.
Koori üheksa tegevusaasta sisse jäävad lisaks Eestile kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis ja Jaapanis. Olulistest festivalidest saab välja tuua näiteks Rhein Vokal ja Schleswig-Holstein Saksamaal, Al Bustan International Festival Liibanonis, Moravsky Autumn Brnos, Tšehhis ja Wratislavia Cantans Poolas. Kollektiividest kindlasti Helsingi Barokkorkester (Soome), Raschér Saxophone Quartet (Saksamaa), NFM Leopoldinum Kammerorkester (Poola), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester ja barokkansambel Barrocade (Iisrael). 2017 võitis koor EBU rahvusvahelise koorikonkursi "Let the People Sing" Grand Prix, mis spordis võrdub kuldmedaliga olümpiamängudelt.
Collegium Musicale annab aastas keskmiselt 40 kontserti. Koori tegevust toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Tallinna linn ja Ida-Tallinna keskhaigla.
Eesti Kooriühing on tunnustanud Collegium Musicalet kolm korda Aasta koori tiitliga (2017, 2014 ja 2011). Eesti Kultuurikapital tunnustas kammerkoori ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui välismaal.
### Response:
Võidukoor Collegium Musicale viib Barcelonasse Tüüri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FC Flora naiskond kindlustas septembris liigavõidu, kui neljast kohtumistest saadi kirja neli võitu. Esineliku omavahelistes kohtumistes alistati esmalt Kalev 5:1 ja seejärel võeti olulises vastasseisus 2:1 võit lähirivaali Pärnu JK üle. Lisaks kohtuti Saku Sportingu ja korra veel Kaleviga, kui võidunumbrid olid vastavalt 4:0 ja 3:1. Räämet tegi neljas mängus kaasa algusest lõpuni ning vahetati ühes kohtumises välja 79. minutil. Ühtlasi oli keskkaitsja ka ise resultatiivne, lüües värava Kalevi naiskonnale.
Vassiljevi juhendatava ühendnaiskonna jaoks möödus september edukalt. Tabeli alumise poole võistkondade heitluses ei pidanud Tuleviku ja Suure-Jaani naiskond kordagi kaotusvalu tundma. Viie kohtumisega oli nende saldoks kolm võitu ja kaks viiki. Kahel korral viigistati 1:1 Põlva Lootosega ning kolmandas omavahelises vastasseisus võeti 4:3 võit. Lisaks alistati Tartu SK 10 Premium 2:1 ja Tartu JK Tammeka 5:0. Tänu headele tulemustele tõusis ühendnaiskond liigatabelis kaheksandalt kohalt viiendaks. | Naiste meistriliiga kuu parimad on Räämet ja Vassiljev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FC Flora naiskond kindlustas septembris liigavõidu, kui neljast kohtumistest saadi kirja neli võitu. Esineliku omavahelistes kohtumistes alistati esmalt Kalev 5:1 ja seejärel võeti olulises vastasseisus 2:1 võit lähirivaali Pärnu JK üle. Lisaks kohtuti Saku Sportingu ja korra veel Kaleviga, kui võidunumbrid olid vastavalt 4:0 ja 3:1. Räämet tegi neljas mängus kaasa algusest lõpuni ning vahetati ühes kohtumises välja 79. minutil. Ühtlasi oli keskkaitsja ka ise resultatiivne, lüües värava Kalevi naiskonnale.
Vassiljevi juhendatava ühendnaiskonna jaoks möödus september edukalt. Tabeli alumise poole võistkondade heitluses ei pidanud Tuleviku ja Suure-Jaani naiskond kordagi kaotusvalu tundma. Viie kohtumisega oli nende saldoks kolm võitu ja kaks viiki. Kahel korral viigistati 1:1 Põlva Lootosega ning kolmandas omavahelises vastasseisus võeti 4:3 võit. Lisaks alistati Tartu SK 10 Premium 2:1 ja Tartu JK Tammeka 5:0. Tänu headele tulemustele tõusis ühendnaiskond liigatabelis kaheksandalt kohalt viiendaks.
### Response:
Naiste meistriliiga kuu parimad on Räämet ja Vassiljev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiitlikaitsja Salo sai naiste meistriliigas kolmapäeval kodus 1000 pealtvaataja toel 3:0 (13, 15, 20) võidu Nurmo JymyVolley üle. Nette Peit tõi võitjatele 13 punkti (+6) ja valiti mängu teiseks täheks. Anu Ennokile anti puhkust, kirjutab Võrkpall24.ee.
Soome meeste kõrgliigas teenis ühe kaotuse kõrvale juba kolmanda võidu Akaa Volley, kes alistas võõral väljakul 400 pealtvaataja ees 3:1 (19, 18, -23, 19) Vantaa Ducksi. Soome koondise äss Urpo Sivula tõi Akaale 21 punkti (+12), kunagine Tartu nurgamees Enderwin Herrera lisas 14 punkti (+7). Mart Naaber realiseeris 12 tõstest kuus (50%), lisaks teenis ta kaks punkti blokiga.
Loe rohkem portaalist Võrkpall24.ee. | Lüütsepp ja Naaber jätkavad Soomes võimsalt, Peit mängu teine täht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiitlikaitsja Salo sai naiste meistriliigas kolmapäeval kodus 1000 pealtvaataja toel 3:0 (13, 15, 20) võidu Nurmo JymyVolley üle. Nette Peit tõi võitjatele 13 punkti (+6) ja valiti mängu teiseks täheks. Anu Ennokile anti puhkust, kirjutab Võrkpall24.ee.
Soome meeste kõrgliigas teenis ühe kaotuse kõrvale juba kolmanda võidu Akaa Volley, kes alistas võõral väljakul 400 pealtvaataja ees 3:1 (19, 18, -23, 19) Vantaa Ducksi. Soome koondise äss Urpo Sivula tõi Akaale 21 punkti (+12), kunagine Tartu nurgamees Enderwin Herrera lisas 14 punkti (+7). Mart Naaber realiseeris 12 tõstest kuus (50%), lisaks teenis ta kaks punkti blokiga.
Loe rohkem portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Lüütsepp ja Naaber jätkavad Soomes võimsalt, Peit mängu teine täht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NITC omandis laeval kõlasid plahvatused umbes saja kilomeetri kaugusel Saudi Araabia rannikust. Juhtunu tagajärjel lekib Punasesse merre naftat, ütles kompanii.
Tema sõnul kärgatas laeval Sabiti kaks plahvatust.
"Ilmselt oli tegu raketilöökidega," lisas firma.
"Laeva kõikide meeskonnaliikmetega on kõik korras ja laev on stabiilne," ütles NITC. Tema sõnul üritavad pardalolijad tekkinud kahju parandada ning vastupidiselt ajakirjanduse varasemale teatele laeval tulekahju ei ole.
Iraani riigimeedia rääkis ühest plahvatusest, mis kahjustas kahte laoruumi.
USA mereväe 5. laevastiku pressiesindaja Pete Pagano sõnul on laevastik kursis plahvatusest rääkinud teadetega. Ta keeldus asja rohkem kommenteerimast.
Plahvatused Iraani tankeril kiirendasid naftahinna tõusu
Naftahinnad kerkisid reedel Iraani tankeri plahvatuste järel enam kui kaks protsenti, sest kardetakse, et plahvatused põhjustas Saudi Araabia raketirünnak.
Iraani riiklik tankerifirma NITC teatas, et tankeril Sabiti kärgatas kaks plahvatust, mille ilmselt põhjustas raketirünnak.
Uudise järel kerkis Põhjamere brendi hind 2,3 protsenti 60,46 dollarini barreli kohta. West Texas Intermediate'i (WTI) barrelihind kerkis 2,1 protsenti 54,69 dollarini.
Hinnad olid tõusul juba varem, sest loodetakse läbimurret USA-Hiina kaubanduskõnelustel.
Tankeriplahvatus tuleb paar nädalat pärast Saudi Araabia suurimaid naftarajatisi tabanud rünnakuid. Toonane rünnak lõi rivist välja viis protsenti maailma naftatootmisest ja viis rekordilise hinnatõusuni.
Saudi Araabia ja USA omistasid süü rünnaku eest Iraanile. Teheran eitab asjaga seotust. Ametlikult võttis rünnaku omaks Jeemeni mässulised huthid, keda toetab Iraan.
Reedene vahejuhtum kasvatas taas muret maailma naftatarne turvalisuse pärast. Pinged on juba niigi kõrged Pärsia lahel toimuva pärast. Viimastel kuudel on seal rünnatud ja kaaperdatud naftatankereid ning tulistatud alla droone. | Saudi Araabia lähistel sõitnud Iraani tankeril kärgatasid plahvatused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NITC omandis laeval kõlasid plahvatused umbes saja kilomeetri kaugusel Saudi Araabia rannikust. Juhtunu tagajärjel lekib Punasesse merre naftat, ütles kompanii.
Tema sõnul kärgatas laeval Sabiti kaks plahvatust.
"Ilmselt oli tegu raketilöökidega," lisas firma.
"Laeva kõikide meeskonnaliikmetega on kõik korras ja laev on stabiilne," ütles NITC. Tema sõnul üritavad pardalolijad tekkinud kahju parandada ning vastupidiselt ajakirjanduse varasemale teatele laeval tulekahju ei ole.
Iraani riigimeedia rääkis ühest plahvatusest, mis kahjustas kahte laoruumi.
USA mereväe 5. laevastiku pressiesindaja Pete Pagano sõnul on laevastik kursis plahvatusest rääkinud teadetega. Ta keeldus asja rohkem kommenteerimast.
Plahvatused Iraani tankeril kiirendasid naftahinna tõusu
Naftahinnad kerkisid reedel Iraani tankeri plahvatuste järel enam kui kaks protsenti, sest kardetakse, et plahvatused põhjustas Saudi Araabia raketirünnak.
Iraani riiklik tankerifirma NITC teatas, et tankeril Sabiti kärgatas kaks plahvatust, mille ilmselt põhjustas raketirünnak.
Uudise järel kerkis Põhjamere brendi hind 2,3 protsenti 60,46 dollarini barreli kohta. West Texas Intermediate'i (WTI) barrelihind kerkis 2,1 protsenti 54,69 dollarini.
Hinnad olid tõusul juba varem, sest loodetakse läbimurret USA-Hiina kaubanduskõnelustel.
Tankeriplahvatus tuleb paar nädalat pärast Saudi Araabia suurimaid naftarajatisi tabanud rünnakuid. Toonane rünnak lõi rivist välja viis protsenti maailma naftatootmisest ja viis rekordilise hinnatõusuni.
Saudi Araabia ja USA omistasid süü rünnaku eest Iraanile. Teheran eitab asjaga seotust. Ametlikult võttis rünnaku omaks Jeemeni mässulised huthid, keda toetab Iraan.
Reedene vahejuhtum kasvatas taas muret maailma naftatarne turvalisuse pärast. Pinged on juba niigi kõrged Pärsia lahel toimuva pärast. Viimastel kuudel on seal rünnatud ja kaaperdatud naftatankereid ning tulistatud alla droone.
### Response:
Saudi Araabia lähistel sõitnud Iraani tankeril kärgatasid plahvatused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaata konverentsi ülekannet:
Meditsiin hõlmab endas otsest suhtlust arsti ja patsiendi vahel. Diagnoosi ja ravi määramiseks peab igale patsiendile lähenema individuaalselt, sest patsiendid ei ole oma tervisemures kunagi sarnased. Sellest tulenevalt on meditsiin alati personaalne. Juba aegadest, mil peamine oli rahvameditsiin, oli abivajajale personaalne lähenemine ravimise nurgakiviks.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember kirjeldas, et teaduse ja tehnoloogia arenguga on personaalse meditsiini kõrvale tõusnud mõistena personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin, mis lähtub inimese bioloogilisest eripärast, olgu selleks eripäraks siis genoom või metaboloom.
"Geeniandmete kasutamine haiguste diagnostikas või raviotsuste tegemisel on uus ja kiiresti arenev valdkond. Oleme selle valdkonna arengu alguses, nii et teadlastel on siin ees väga suur tööpõld," sõnas Lember, lisades, et personaalmeditsiin ei vastandu personaalse meditsiiniga, vaid on täiendav tööriist arstidel sobivates situatsioonides kasutamiseks.
Lemberi sõnul on Eesti maailmas heal positsioonil mitte ainult geeniandmete kogumisel, vaid ka selles, et uurida seoseid ja võimalusi nende andmete praktikas kasutamiseks, sellega kaasnevaid eetilisi aspekte ning seda, kas tehtavad kulutused on ühiskonnale vastuvõetavad ja efektiivsed. "Personaalse lähenemise aluseks on aga abivajajale individuaalne lähenemine arsti ja ravimeeskonna poolt kõiki tänapäevaseid meetodeid kasutades," rõhutas Lember.
Teiste seas esinevad:
Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu "Rahvameditsiin: ajatu ja ajalik",
TÜ Eesti geenivaramu asedirektor Lili Milani "Personaalmeditsiinist Eesti Geenivaramu näitel",
TÜ kliinilise geneetika keskuse juhataja, kliinilise geneetika professor Katrin Õunap "Personaalmeditsiin kliinilise geneetika vaatevinklist",
TÜ kliinilise meditsiini instituudi onkoloogia dotsent Peeter Padrik "Personaalmeditsiin onkoloogias",
Laura Viidik (TÜ farmaatsia instituut) "3D printimine: kas hüppelaud personaliseeritud ravimiteni?",
Martin Meitern (TÜ genoomika instituut) "Geneetilise kirjaoskuse roll tervisekäitumise muutmisel",
Krista Fischer (TÜ genoomika instituut) "Genoomika ja statistika kaasabil personaalmeditsiinini: komplekshaiguste riskiskoorid ja nende potentsiaal tervishoius" ning
Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi reumatoloogia vanemteadur Riina Kallikorm "Arst eile, täna ja homme".
Tutvu ka teaduskonverentsi teeside ja konverentsi "100 aastat personaalset meditsiini" kavaga valdkonna veebilehel.
Arstiteaduskonna aastapäev on pühendatud rahvusülikooli 100. sünnipäevale. Koos eestikeelse ülikooli 100. aastapäevaga tähistatakse ka sajandipikkust eestikeelse meditsiinihariduse andmist. | Otse: personaalmeditsiini konverents | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaata konverentsi ülekannet:
Meditsiin hõlmab endas otsest suhtlust arsti ja patsiendi vahel. Diagnoosi ja ravi määramiseks peab igale patsiendile lähenema individuaalselt, sest patsiendid ei ole oma tervisemures kunagi sarnased. Sellest tulenevalt on meditsiin alati personaalne. Juba aegadest, mil peamine oli rahvameditsiin, oli abivajajale personaalne lähenemine ravimise nurgakiviks.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember kirjeldas, et teaduse ja tehnoloogia arenguga on personaalse meditsiini kõrvale tõusnud mõistena personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin, mis lähtub inimese bioloogilisest eripärast, olgu selleks eripäraks siis genoom või metaboloom.
"Geeniandmete kasutamine haiguste diagnostikas või raviotsuste tegemisel on uus ja kiiresti arenev valdkond. Oleme selle valdkonna arengu alguses, nii et teadlastel on siin ees väga suur tööpõld," sõnas Lember, lisades, et personaalmeditsiin ei vastandu personaalse meditsiiniga, vaid on täiendav tööriist arstidel sobivates situatsioonides kasutamiseks.
Lemberi sõnul on Eesti maailmas heal positsioonil mitte ainult geeniandmete kogumisel, vaid ka selles, et uurida seoseid ja võimalusi nende andmete praktikas kasutamiseks, sellega kaasnevaid eetilisi aspekte ning seda, kas tehtavad kulutused on ühiskonnale vastuvõetavad ja efektiivsed. "Personaalse lähenemise aluseks on aga abivajajale individuaalne lähenemine arsti ja ravimeeskonna poolt kõiki tänapäevaseid meetodeid kasutades," rõhutas Lember.
Teiste seas esinevad:
Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu "Rahvameditsiin: ajatu ja ajalik",
TÜ Eesti geenivaramu asedirektor Lili Milani "Personaalmeditsiinist Eesti Geenivaramu näitel",
TÜ kliinilise geneetika keskuse juhataja, kliinilise geneetika professor Katrin Õunap "Personaalmeditsiin kliinilise geneetika vaatevinklist",
TÜ kliinilise meditsiini instituudi onkoloogia dotsent Peeter Padrik "Personaalmeditsiin onkoloogias",
Laura Viidik (TÜ farmaatsia instituut) "3D printimine: kas hüppelaud personaliseeritud ravimiteni?",
Martin Meitern (TÜ genoomika instituut) "Geneetilise kirjaoskuse roll tervisekäitumise muutmisel",
Krista Fischer (TÜ genoomika instituut) "Genoomika ja statistika kaasabil personaalmeditsiinini: komplekshaiguste riskiskoorid ja nende potentsiaal tervishoius" ning
Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi reumatoloogia vanemteadur Riina Kallikorm "Arst eile, täna ja homme".
Tutvu ka teaduskonverentsi teeside ja konverentsi "100 aastat personaalset meditsiini" kavaga valdkonna veebilehel.
Arstiteaduskonna aastapäev on pühendatud rahvusülikooli 100. sünnipäevale. Koos eestikeelse ülikooli 100. aastapäevaga tähistatakse ka sajandipikkust eestikeelse meditsiinihariduse andmist.
### Response:
Otse: personaalmeditsiini konverents |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on selline ütlemine, et ma ei ole ajaloolane, mina vaatan tulevikku," ütles paari nädala eest Tartu keskerakondlaste esinumbriks kerkinud Toots Tartu Postimehele.
Toots on vastamisi Keskerakonna Tartu piirkonna eelmise juhi, ajalooprofessor Aadu Musta meeskonnaga, kelle kõrvaleastumist ta nüüd soovib. Ajaloolase haridusega Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond) vaatab koalitsioonipartneri sisetüli esialgu kõrvalt.
Tartu 49-liikmelises volikogus on Reformierakonnal 20 kohta, nende vastas kaheksa sotsi, seitse keskerakondlast, kuus EKRE inimest, kolm isamaalast ja viis inimest kahest valimisliidust.
"Kui Klaas vaatab, et Tartu Keskerakonnas lähevad asjad liiga segaseks, saab ta teha uue koalitsiooni koos sotsidega. 2017. aasta kohalike valimiste järel jätkas Klaas võimu jagamist Keskerakonnaga, sest saab Aadu Mustaga inimlikult hästi läbi," selgitas Tartu linnavõimuga seotud inimene.
Jaan Toots ei ole avalikult põhjendanud, miks peab ta õigeks kahe keskerakondlasest abilinnapea - Monica Ranna ja Madis Lepajõe - tagasiastumist ja väljavahetamist ega ole ka öelnud, kes oleksid tema kandidaadid nendele kohtadele.
"See ei ole umbusaldus, me vahetame välja," ütles Toots Tartu Postimehele. Ja lisas veidi hiljem: "Me teatame oma otsusest, aga kuidas see protsess käib, seda ma ei kommenteeri."
Ent Toots ei veel Rannalt ja Lepajõelt lahkumissõna kätte saanud. Kui nad ise ära ei lähe, ei saa keskerakondlased neid ka umbusaldada: Keskerakonna põhikirja järgi visatakse erakonnast välja igaüks, kes toetab kaasparteilase umbusaldusavaldust.
Alguses oli juttu ka volikogu esimehe Aadu Musta tagandamisest, kuid sellest Toots loobus. Must on Keskerakonna mõjukas poliitik, kolm aastat tagasi peaministriks saanud Jüri Ratase tugevaid toetajaid juba viimase varjatud kahevõitlusest Edgar Savisaarega.
2011. aasta parlamendivalimiste eel oli Jaan Toots Rahvaliidu peaministrikandidaat. "Tundsin, et tahaksin minna Rahvaliidule appi ning arendada maaelu ja väiettevõtlust maal," selgitas Toots toona Õhtulehele, miks ta valis juhtfiguuridest ilma jäänud partei kasuks. Rahvaliit valimiskünnist siis ei ületanud, riigikogusse ei pääsenud ja tänaseks on selle erakonna üle võtnud EKRE.
Tänavu 3. märtsi riigikogu valimistel sai Jaan Toots Keskerakonna nimekirjas Tartus 871 häält, mis oli Aadu Musta järel – 2370 häält – sealsete keskerakondlaste teine tulemus.
Enne Jaan Tootsi juhtis pikalt Keskerakonna Tartu piirkonda Aadu Must, kes nägi oma järglasena Monica Randa. Veelgi enam, Must väitis, et ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas on seda meelt, et ülikoolilinna tsentriste peaks juhtima just Rand.
"Teavitasin oma ettepanekust piirkonna esimehe kohustused Monicale üle anda ka Keskerakonna juhte. Jüri Ratasele ei olnud pikka juttu vaja - teda seob Monicaga juba paarikümneaastane koostöökogemus. Vastuseks kuulsin erakonna esimehelt Monica kohta vaid väga häid sõnu," kirjutas Must sotsiaalmeedias 25. septembril.
Kaks päeva hiljem valisid Tartu keskerakondlased suure ülekaaluga aga piirkonna uueks juhiks hoopis Jaan Tootsi. | Tartus Keskerakonda pöörav Jaan Toots: ma ei ole ajaloolane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on selline ütlemine, et ma ei ole ajaloolane, mina vaatan tulevikku," ütles paari nädala eest Tartu keskerakondlaste esinumbriks kerkinud Toots Tartu Postimehele.
Toots on vastamisi Keskerakonna Tartu piirkonna eelmise juhi, ajalooprofessor Aadu Musta meeskonnaga, kelle kõrvaleastumist ta nüüd soovib. Ajaloolase haridusega Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond) vaatab koalitsioonipartneri sisetüli esialgu kõrvalt.
Tartu 49-liikmelises volikogus on Reformierakonnal 20 kohta, nende vastas kaheksa sotsi, seitse keskerakondlast, kuus EKRE inimest, kolm isamaalast ja viis inimest kahest valimisliidust.
"Kui Klaas vaatab, et Tartu Keskerakonnas lähevad asjad liiga segaseks, saab ta teha uue koalitsiooni koos sotsidega. 2017. aasta kohalike valimiste järel jätkas Klaas võimu jagamist Keskerakonnaga, sest saab Aadu Mustaga inimlikult hästi läbi," selgitas Tartu linnavõimuga seotud inimene.
Jaan Toots ei ole avalikult põhjendanud, miks peab ta õigeks kahe keskerakondlasest abilinnapea - Monica Ranna ja Madis Lepajõe - tagasiastumist ja väljavahetamist ega ole ka öelnud, kes oleksid tema kandidaadid nendele kohtadele.
"See ei ole umbusaldus, me vahetame välja," ütles Toots Tartu Postimehele. Ja lisas veidi hiljem: "Me teatame oma otsusest, aga kuidas see protsess käib, seda ma ei kommenteeri."
Ent Toots ei veel Rannalt ja Lepajõelt lahkumissõna kätte saanud. Kui nad ise ära ei lähe, ei saa keskerakondlased neid ka umbusaldada: Keskerakonna põhikirja järgi visatakse erakonnast välja igaüks, kes toetab kaasparteilase umbusaldusavaldust.
Alguses oli juttu ka volikogu esimehe Aadu Musta tagandamisest, kuid sellest Toots loobus. Must on Keskerakonna mõjukas poliitik, kolm aastat tagasi peaministriks saanud Jüri Ratase tugevaid toetajaid juba viimase varjatud kahevõitlusest Edgar Savisaarega.
2011. aasta parlamendivalimiste eel oli Jaan Toots Rahvaliidu peaministrikandidaat. "Tundsin, et tahaksin minna Rahvaliidule appi ning arendada maaelu ja väiettevõtlust maal," selgitas Toots toona Õhtulehele, miks ta valis juhtfiguuridest ilma jäänud partei kasuks. Rahvaliit valimiskünnist siis ei ületanud, riigikogusse ei pääsenud ja tänaseks on selle erakonna üle võtnud EKRE.
Tänavu 3. märtsi riigikogu valimistel sai Jaan Toots Keskerakonna nimekirjas Tartus 871 häält, mis oli Aadu Musta järel – 2370 häält – sealsete keskerakondlaste teine tulemus.
Enne Jaan Tootsi juhtis pikalt Keskerakonna Tartu piirkonda Aadu Must, kes nägi oma järglasena Monica Randa. Veelgi enam, Must väitis, et ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas on seda meelt, et ülikoolilinna tsentriste peaks juhtima just Rand.
"Teavitasin oma ettepanekust piirkonna esimehe kohustused Monicale üle anda ka Keskerakonna juhte. Jüri Ratasele ei olnud pikka juttu vaja - teda seob Monicaga juba paarikümneaastane koostöökogemus. Vastuseks kuulsin erakonna esimehelt Monica kohta vaid väga häid sõnu," kirjutas Must sotsiaalmeedias 25. septembril.
Kaks päeva hiljem valisid Tartu keskerakondlased suure ülekaaluga aga piirkonna uueks juhiks hoopis Jaan Tootsi.
### Response:
Tartus Keskerakonda pöörav Jaan Toots: ma ei ole ajaloolane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisel vabatreeningul oli Bottase kiireimaks ringiajaks 1.27,785. See iku 0,100 sekundit kiirem, kui tema meeskonnakaaslasel Hamiltonil. Kolmandat aega näitas Max Verstappen (Red Bull Racing; +0,281), neljandat ja viientat Ferrari piloodid Charles Leclerc (+0,356) ja Sebastian Vettel (+0,591). Kuues oli Alexander Albon (Red Bull Racing; +0,617), seitsmes Carlos Sainz (McLaren Renault; +1,266) ja kaheksas Sergio Perez (Racing Point; +1,514). Esimeselt vabatreeningult eemale jäänud Pierre Gasly (Toro Rosso) sai kirja üheksanda tulemusega, kaotades soomlasele 1,569 sekundiga.
CLASSIFICATION: END OF FP2
Valtteri Bottas takes P1 once again, in another @MercedesAMGF1 1-2!
Max Verstappen takes P3, ahead of the Ferraris #JapaneseGP???????? #F1 pic.twitter.com/oy8y28EDzr
— Formula 1 (@F1) October 11, 2019
Jaapanisse jõudva taifuuni Hagibis tõttu lükati Jaapani GP kvalifikatsioon erandkorras pühapäevale põhisõiduga samale päevale, mille start antakse Eesti aja järgi kell 8.10. Põhisõidule saab kaasa elada ERR-i spordiportaalis otseblogi vahendusel. | Mercedese piloodid näitasid oma võimu ka teisel Jaapani GP vabatreeningul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisel vabatreeningul oli Bottase kiireimaks ringiajaks 1.27,785. See iku 0,100 sekundit kiirem, kui tema meeskonnakaaslasel Hamiltonil. Kolmandat aega näitas Max Verstappen (Red Bull Racing; +0,281), neljandat ja viientat Ferrari piloodid Charles Leclerc (+0,356) ja Sebastian Vettel (+0,591). Kuues oli Alexander Albon (Red Bull Racing; +0,617), seitsmes Carlos Sainz (McLaren Renault; +1,266) ja kaheksas Sergio Perez (Racing Point; +1,514). Esimeselt vabatreeningult eemale jäänud Pierre Gasly (Toro Rosso) sai kirja üheksanda tulemusega, kaotades soomlasele 1,569 sekundiga.
CLASSIFICATION: END OF FP2
Valtteri Bottas takes P1 once again, in another @MercedesAMGF1 1-2!
Max Verstappen takes P3, ahead of the Ferraris #JapaneseGP???????? #F1 pic.twitter.com/oy8y28EDzr
— Formula 1 (@F1) October 11, 2019
Jaapanisse jõudva taifuuni Hagibis tõttu lükati Jaapani GP kvalifikatsioon erandkorras pühapäevale põhisõiduga samale päevale, mille start antakse Eesti aja järgi kell 8.10. Põhisõidule saab kaasa elada ERR-i spordiportaalis otseblogi vahendusel.
### Response:
Mercedese piloodid näitasid oma võimu ka teisel Jaapani GP vabatreeningul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula pöördus septembris siseministeeriumi poole murekirjaga, et Tallinna linna on viimastel kuudel saabunud palju kolmandatest riikidest pärit alaealisi, kes soovivad lasteaia või koolikohta. Pajula lisas, et linna poole pöörduvatel lastevanematel on küll õigus Eestis töötada või õppida, kuid puudub üldjuhul elamisluba ja elukoht rahvastikuregistris.
Pajula viitas põhikooli ja gümnaasiumi seadusele, mille kohaselt peab vald või linn tagama koolikohustuslikule isikule võimaluse põhiharidusele, kui tema elukoht asub valla või linna haldusterritooriumil. "Seega ei ole Tallinna linna munitsipaalharidusasutustel kohutust kolmandatest riikidest pärit isikuid, kelle rahvastikuregistrijärgne aadress ei ole Tallinnas või Eestis, vastu võtta," märkis Pajula. Ja lisas, et ka politsei- ja piirivalveamet (PPA) on selgitanud, et kooli või lasteaeda tuleb vastu võtta vaid neid lapsi, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ehk elamisluba ning sissekirjutus Tallinna linnas.
Lugna: laps peab saama haridust
Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna kirjutas sel neljapäeval Pajulale saadetud vastuses, et välismaalase seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks ei ole ainult elamisluba, vaid ka ajutine viibimisalus ehk viisa, mida on võimalik anda kuni kaheks aastaks.
Lugna tunnistab, et ajutisega viibimisalusega laste ligipääsul haridusele on elukoha puudumine rahvasikuregistris osutunud probleemiks, mille tõttu on siseministeerium töötanud välja seaduse mudatused, millega luuakse neile võimalus vajadusel elukoht rahvastikuregistris registreerida. Need muudatused on kavandatud jõustuma aga alles 2022. aastal.
"Samas leiame, et laste haridusele ligipääsu reguleerimisel on üldine ja kõikehõlmav lapse õiguste konventsiooni artikkel 28, Eesti põhiseaduse §12 ja §37 ja võrdse kohtlemise seaduse §2 lg1 p6, millest tulenevalt laps peab sõltumata oma emakeelest või rahvusest ja Eestis viibimise alusest või elukoha registreeringu olemasolust saama haridust oma võimete ja vajaduste kohaselt," kinnitas Lugna.
Kantsler lisas, et siseministeeriumile teada olevalt on ka haridus- ja teadusministeerium selgitanud, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus võimaldab juba täna vastu võtta lapsi, kelle elukoht ei ole rahvastikuregistrisse registreeritud.
Probleemid perearstiga
"Juhul, kui kehtiv õigusruum lastele kooliharidusele võimaldamisel ei ole Tallinna haridusameti hinnangul piisav, siis kõikide vajakajäämiste väljatoomine ja ettepanekud õigusruumi täpsustamiseks on väga oodatud," märkis Lugna.
Arutamaks kolmandatest riikidest pärit laste koolikohtade kättesaadavust kutsub haridus- ja teadusministeerium oktoobri lõpus kokku ümarlaua, kus osalevad ka kohalike omavalitsuste ja siseministeeriumi esindajad.
Lugna lisab, et teema on laiem kui ainult haridus ehk analüüsida tuleb viisa alusel Eestis elavate ja töötavate välismaalaste ligipääsu avalikele teenustele.
"Näiteks sätestab ravikindlustuse seaduse § 5 lõige 1, et ravikindlustatud isik on ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik. Kuna aga perearsti nimistusse kandmine on seotud elukoha registreerimise olemasoluga, siis ei ole ajutise viibimisalusega isikutel võimalik oma ravikindlustust realiseerida," märkis kantsler. | Ministeerium: ka elamisloata lastel on Eestis õigus koolikohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula pöördus septembris siseministeeriumi poole murekirjaga, et Tallinna linna on viimastel kuudel saabunud palju kolmandatest riikidest pärit alaealisi, kes soovivad lasteaia või koolikohta. Pajula lisas, et linna poole pöörduvatel lastevanematel on küll õigus Eestis töötada või õppida, kuid puudub üldjuhul elamisluba ja elukoht rahvastikuregistris.
Pajula viitas põhikooli ja gümnaasiumi seadusele, mille kohaselt peab vald või linn tagama koolikohustuslikule isikule võimaluse põhiharidusele, kui tema elukoht asub valla või linna haldusterritooriumil. "Seega ei ole Tallinna linna munitsipaalharidusasutustel kohutust kolmandatest riikidest pärit isikuid, kelle rahvastikuregistrijärgne aadress ei ole Tallinnas või Eestis, vastu võtta," märkis Pajula. Ja lisas, et ka politsei- ja piirivalveamet (PPA) on selgitanud, et kooli või lasteaeda tuleb vastu võtta vaid neid lapsi, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ehk elamisluba ning sissekirjutus Tallinna linnas.
Lugna: laps peab saama haridust
Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna kirjutas sel neljapäeval Pajulale saadetud vastuses, et välismaalase seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks ei ole ainult elamisluba, vaid ka ajutine viibimisalus ehk viisa, mida on võimalik anda kuni kaheks aastaks.
Lugna tunnistab, et ajutisega viibimisalusega laste ligipääsul haridusele on elukoha puudumine rahvasikuregistris osutunud probleemiks, mille tõttu on siseministeerium töötanud välja seaduse mudatused, millega luuakse neile võimalus vajadusel elukoht rahvastikuregistris registreerida. Need muudatused on kavandatud jõustuma aga alles 2022. aastal.
"Samas leiame, et laste haridusele ligipääsu reguleerimisel on üldine ja kõikehõlmav lapse õiguste konventsiooni artikkel 28, Eesti põhiseaduse §12 ja §37 ja võrdse kohtlemise seaduse §2 lg1 p6, millest tulenevalt laps peab sõltumata oma emakeelest või rahvusest ja Eestis viibimise alusest või elukoha registreeringu olemasolust saama haridust oma võimete ja vajaduste kohaselt," kinnitas Lugna.
Kantsler lisas, et siseministeeriumile teada olevalt on ka haridus- ja teadusministeerium selgitanud, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus võimaldab juba täna vastu võtta lapsi, kelle elukoht ei ole rahvastikuregistrisse registreeritud.
Probleemid perearstiga
"Juhul, kui kehtiv õigusruum lastele kooliharidusele võimaldamisel ei ole Tallinna haridusameti hinnangul piisav, siis kõikide vajakajäämiste väljatoomine ja ettepanekud õigusruumi täpsustamiseks on väga oodatud," märkis Lugna.
Arutamaks kolmandatest riikidest pärit laste koolikohtade kättesaadavust kutsub haridus- ja teadusministeerium oktoobri lõpus kokku ümarlaua, kus osalevad ka kohalike omavalitsuste ja siseministeeriumi esindajad.
Lugna lisab, et teema on laiem kui ainult haridus ehk analüüsida tuleb viisa alusel Eestis elavate ja töötavate välismaalaste ligipääsu avalikele teenustele.
"Näiteks sätestab ravikindlustuse seaduse § 5 lõige 1, et ravikindlustatud isik on ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik. Kuna aga perearsti nimistusse kandmine on seotud elukoha registreerimise olemasoluga, siis ei ole ajutise viibimisalusega isikutel võimalik oma ravikindlustust realiseerida," märkis kantsler.
### Response:
Ministeerium: ka elamisloata lastel on Eestis õigus koolikohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saatesarjaga "Johannese lähetamine" astub rahvusringhääling esimese sammu pilootprojektis pakkuda vaatajatele võimalust vaadata saateid veebist 4K-kvaliteediga. Esialgu saab saatesarja 4K-kvaliteedis vaadata ETV kodulehelt kasutades selleks arvutit või peegeldades arvutipilti 4K-võimekusega telerisse. Järgmise sammuna plaanib ERR arendada 4K-kvaliteediga vaatamise võimekust mobiilsetes seadmetes. Juba praegu saab ETV lehel vaadata ette ka "Johannese lähetamise" teist osa.
4K-kvaliteet pakub ülidetailset pildiedastust resolutsiooniga 3840x2160. Kõrge kvaliteet tuleb esile nii värvides kui ka detailirohkuses, sh eristuvad 4K-formaadiga videotes ka pisimad detailid nagu rohulibled või tuules lenduvad juuksed.
4K-formaati toetavad juba paljud seadmed, sh kõik uued arvutid. Kasutajalt eeldab 4K-kvaliteet kiire andmeside olemasolu. Kõikide tehniliste tingimuste olemasolul pakub ETV koduleht vaatajale 4K-kvaliteediga saate automaatselt, nende puudumisel saab saadet vaadata HD-kvaliteedis ja aeglase interneti puhul madalama kvaliteediga.
"Johannese lähetamine" on ETV ekraanil reedeti kell 20.30, ETV veebilehel on vaatamiseks väljas nii esimene kui ka teine osa. | ERR pakub esmakordselt järelvaatamise võimalust 4K-kvaliteedis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saatesarjaga "Johannese lähetamine" astub rahvusringhääling esimese sammu pilootprojektis pakkuda vaatajatele võimalust vaadata saateid veebist 4K-kvaliteediga. Esialgu saab saatesarja 4K-kvaliteedis vaadata ETV kodulehelt kasutades selleks arvutit või peegeldades arvutipilti 4K-võimekusega telerisse. Järgmise sammuna plaanib ERR arendada 4K-kvaliteediga vaatamise võimekust mobiilsetes seadmetes. Juba praegu saab ETV lehel vaadata ette ka "Johannese lähetamise" teist osa.
4K-kvaliteet pakub ülidetailset pildiedastust resolutsiooniga 3840x2160. Kõrge kvaliteet tuleb esile nii värvides kui ka detailirohkuses, sh eristuvad 4K-formaadiga videotes ka pisimad detailid nagu rohulibled või tuules lenduvad juuksed.
4K-formaati toetavad juba paljud seadmed, sh kõik uued arvutid. Kasutajalt eeldab 4K-kvaliteet kiire andmeside olemasolu. Kõikide tehniliste tingimuste olemasolul pakub ETV koduleht vaatajale 4K-kvaliteediga saate automaatselt, nende puudumisel saab saadet vaadata HD-kvaliteedis ja aeglase interneti puhul madalama kvaliteediga.
"Johannese lähetamine" on ETV ekraanil reedeti kell 20.30, ETV veebilehel on vaatamiseks väljas nii esimene kui ka teine osa.
### Response:
ERR pakub esmakordselt järelvaatamise võimalust 4K-kvaliteedis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hufuzheni teedel peetud 101-kilomeetrisel etapil võidutses itaallanne Matteo Pelucchi (Androni Giocattoli - Sidemec) ajaga 2:14.06. Teise koha sai Dylan Kennett (St George Conintental Cycling Team) ja kolmanda Räim.
Kokkuvõttes tõusis Räim viie positsiooni võrra kuuendale kohale, kaotades võistluse liidrile Kennettile 25 sekundiga. Teist kohta hoiab peale kahte etappi Räime klubikaaslane Matthias Brändle (+0.12) ja kolmandat võitja kaasmaalane Michael Vink (+0.20).
Velotuuril on kokku kuus etappi. Laupäeval on kavas 117-kilomeetrine etapp Huzhoust Changxingi. | Mihkel Räim sai Hiinas kolmanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hufuzheni teedel peetud 101-kilomeetrisel etapil võidutses itaallanne Matteo Pelucchi (Androni Giocattoli - Sidemec) ajaga 2:14.06. Teise koha sai Dylan Kennett (St George Conintental Cycling Team) ja kolmanda Räim.
Kokkuvõttes tõusis Räim viie positsiooni võrra kuuendale kohale, kaotades võistluse liidrile Kennettile 25 sekundiga. Teist kohta hoiab peale kahte etappi Räime klubikaaslane Matthias Brändle (+0.12) ja kolmandat võitja kaasmaalane Michael Vink (+0.20).
Velotuuril on kokku kuus etappi. Laupäeval on kavas 117-kilomeetrine etapp Huzhoust Changxingi.
### Response:
Mihkel Räim sai Hiinas kolmanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis uudse spordiala, pimedate jalgpalli näidismäng toimub rahvusvahelisel valge kepi päeval, 15. oktoobril kell 11-12 Tallinna Heleni Kooli võimlas. Meelelahutuslikus jalgpallimängus võtavad mõõtu kaks segameeskonda, kus näitavad oma oskuseid nii pimedad ja vaegnägijad kui ka treenerid, noored, professionaalsed mängijad ja kuulsused.
"Meelelahutuslik jalgpallimäng on avatud kõigile huvilistele, olgu siis mängija või pealtvaatajana," ütles Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin.
"Eelkõige ootame platsile uut spordiala katsetama vaegnägijaid ja pimedaid. Samas tahame algatusega julgustada klubisid ja treenereid, et saada kokku regulaarselt treeniv pimedate grupp," ütles Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juht Teet Allas.
Teiste seas on platsil jalgpallikohtunik Anni Rahula, bändi Elephants From Neptune muusikutest hobijalgpallurid, olümpiamedalistist riigikogu liige Kristina Šmigun-Vähi, eriolümpia patroon Hannes Hermaküla ja noor räppar Pluuto (kodanikunimega Henry Orlov).
FCI Levadia poolt on väravas Sergei Pareiko ja mängimas Igor Morozov, Aleksandr Grafov ja Lauri Välja.
Pimedate jalgpallis kasutatakse silmaklappe ning kõrisevat häälpalli. Väljakumängijaid abistavad turvalises piiretega keskkonnas nägijad – juhendajad ja väravavaht. Kui tavajalgpalli loomulikuks osaks on valjud fännid, siis pimedate jalgpallis peab publik vaikne olema, et mängijad kuuleksid palli asukohta.
Mängu kommenteerivad kirjeldustõlk Mihkel Tikerpalu ning jalgpallifännid Siim Kera ja Kaidor Kahar.
"Pimedate jalgpalli on maailmas mängitud juba 1920. aastatest alates, esimene rahvusvaheline turniir palliti 1974. aastal ning maailmameistrivõistlustega alustati 1998. aastal. Jõujooned on tavajalgpalliga sarnased, edukaimad riigid on Brasiilia, Argentina ja Hispaania," tutvustas Kera Eestis uudset spordiala. | Pimedate jalgpalli näidismatš toob Pareiko tagasi väravasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis uudse spordiala, pimedate jalgpalli näidismäng toimub rahvusvahelisel valge kepi päeval, 15. oktoobril kell 11-12 Tallinna Heleni Kooli võimlas. Meelelahutuslikus jalgpallimängus võtavad mõõtu kaks segameeskonda, kus näitavad oma oskuseid nii pimedad ja vaegnägijad kui ka treenerid, noored, professionaalsed mängijad ja kuulsused.
"Meelelahutuslik jalgpallimäng on avatud kõigile huvilistele, olgu siis mängija või pealtvaatajana," ütles Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin.
"Eelkõige ootame platsile uut spordiala katsetama vaegnägijaid ja pimedaid. Samas tahame algatusega julgustada klubisid ja treenereid, et saada kokku regulaarselt treeniv pimedate grupp," ütles Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juht Teet Allas.
Teiste seas on platsil jalgpallikohtunik Anni Rahula, bändi Elephants From Neptune muusikutest hobijalgpallurid, olümpiamedalistist riigikogu liige Kristina Šmigun-Vähi, eriolümpia patroon Hannes Hermaküla ja noor räppar Pluuto (kodanikunimega Henry Orlov).
FCI Levadia poolt on väravas Sergei Pareiko ja mängimas Igor Morozov, Aleksandr Grafov ja Lauri Välja.
Pimedate jalgpallis kasutatakse silmaklappe ning kõrisevat häälpalli. Väljakumängijaid abistavad turvalises piiretega keskkonnas nägijad – juhendajad ja väravavaht. Kui tavajalgpalli loomulikuks osaks on valjud fännid, siis pimedate jalgpallis peab publik vaikne olema, et mängijad kuuleksid palli asukohta.
Mängu kommenteerivad kirjeldustõlk Mihkel Tikerpalu ning jalgpallifännid Siim Kera ja Kaidor Kahar.
"Pimedate jalgpalli on maailmas mängitud juba 1920. aastatest alates, esimene rahvusvaheline turniir palliti 1974. aastal ning maailmameistrivõistlustega alustati 1998. aastal. Jõujooned on tavajalgpalliga sarnased, edukaimad riigid on Brasiilia, Argentina ja Hispaania," tutvustas Kera Eestis uudset spordiala.
### Response:
Pimedate jalgpalli näidismatš toob Pareiko tagasi väravasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karistusvisetel tõi Edmontonile võidu Leon Draisaitli täpne vise. Meeskonna väravavaht Mikko Koskinen suutis enne seda tõrjuda edukalt kolm New Jersey mängija Nikita Gusevi, Jack Hughesi ja Taylor Halli katset. Edmonton on võitnud kõik neli esimest kohtumist. Peale 2008.-2009. aasta hooaega ei ole meeskond sellega hakkama saanud ning klubi ajaloos on nii hea algus tehtud vaid neljal korral.
Normaalajal olid Edmontoni eest resultatiivsed Connor McDavid, James Neal ja Draisaitl. Devilsi eest olid täpsed Kyle Palmieri, Gusev ja Damon Severson.
Nelja võiduga ehk kaheksa punktiga on Edmonton läänekonverentsi liider. Järgnevad St. Louis Blues seitsme ja Colorado Avalanche kuue punktiga. Idakonverentsis on liidriks samuti tänavu ainult võite tunnistanud Carolina Hurricanes.
Tulemused:
Montreal Canadiens - Detroit Red Wings 2:4
New Jersey Devils - Edmonton Oilers 3:4 (karistusvisete järel)
Pittsburgh Penguins - Anaheim Ducks 2:1
Toronto Maple Leafs - Tampa Bay Lihgtning 3:7
Ottawa Senators - St. Louis Blues 4:6
Nashville Predators - Washington Capitals 6:5
Winnipeg Jets - Minnesota Wild 5:2
Chicago Blackhawks - San Jose Sharks 4:5
Dallas Stars - Calgary Flames 2:3 (karistusvisete järel)
Colorado Avalanche - Boston Bruins 4:2
Arizona Coyotes - Vegas Golden Knights 4:1 | Soomlane aitas Edmonton Oilersi raske võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karistusvisetel tõi Edmontonile võidu Leon Draisaitli täpne vise. Meeskonna väravavaht Mikko Koskinen suutis enne seda tõrjuda edukalt kolm New Jersey mängija Nikita Gusevi, Jack Hughesi ja Taylor Halli katset. Edmonton on võitnud kõik neli esimest kohtumist. Peale 2008.-2009. aasta hooaega ei ole meeskond sellega hakkama saanud ning klubi ajaloos on nii hea algus tehtud vaid neljal korral.
Normaalajal olid Edmontoni eest resultatiivsed Connor McDavid, James Neal ja Draisaitl. Devilsi eest olid täpsed Kyle Palmieri, Gusev ja Damon Severson.
Nelja võiduga ehk kaheksa punktiga on Edmonton läänekonverentsi liider. Järgnevad St. Louis Blues seitsme ja Colorado Avalanche kuue punktiga. Idakonverentsis on liidriks samuti tänavu ainult võite tunnistanud Carolina Hurricanes.
Tulemused:
Montreal Canadiens - Detroit Red Wings 2:4
New Jersey Devils - Edmonton Oilers 3:4 (karistusvisete järel)
Pittsburgh Penguins - Anaheim Ducks 2:1
Toronto Maple Leafs - Tampa Bay Lihgtning 3:7
Ottawa Senators - St. Louis Blues 4:6
Nashville Predators - Washington Capitals 6:5
Winnipeg Jets - Minnesota Wild 5:2
Chicago Blackhawks - San Jose Sharks 4:5
Dallas Stars - Calgary Flames 2:3 (karistusvisete järel)
Colorado Avalanche - Boston Bruins 4:2
Arizona Coyotes - Vegas Golden Knights 4:1
### Response:
Soomlane aitas Edmonton Oilersi raske võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglise teadlased on selle nüüd senisest täpsemini ja õigemini välja arvutanud. Tuleb välja, et vedelikutilga auramine ei ole nii lihtne, kui algul võib näida.
Lihtne ongi see ainult alguses, kui tilk on veel makroskoopilistes mõõtmetes ehk enamvähem palja silmaga näha. Siis kahaneb tilga läbimõõdu ruut võrdeliselt ajaga.
Kuid James Sprittles Warwicki Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et kui tilk on juba kahanemas mikro- ja nanomõõtmeteni, siis seaduspärasus muutub, tilga pisenemistempo pidurdub ja mingist hetkest alates kahaneb ajaga võrdeliselt juba tilga läbimõõt ise, mitte läbimõõdu ruut, sest mängu tulevad teistsugused molekulidevahelised jõud.
Sprittles ja ta kaaslased võtsid arvesse keerukaid füüsikanähtusi, mille toimel võivad väikestes tilkades valitseda näiteks mitmekümne kraadised temperatuurierinevused vaid mõne molekuli suurustel kaugustel.
Kõige selle tulemusel aeglustuvad tilgad aeglasemalt, kui seniste valemite järgi arvata oleks võinud.
Vedelikutilkade eluea teadmisest võib kasu olla mitmel pool loodus- ja tehnikateadustes. Ja parem siis juba võimalikult täpselt teada!
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25. | Veetilk püsib kauem, kui arvata võiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglise teadlased on selle nüüd senisest täpsemini ja õigemini välja arvutanud. Tuleb välja, et vedelikutilga auramine ei ole nii lihtne, kui algul võib näida.
Lihtne ongi see ainult alguses, kui tilk on veel makroskoopilistes mõõtmetes ehk enamvähem palja silmaga näha. Siis kahaneb tilga läbimõõdu ruut võrdeliselt ajaga.
Kuid James Sprittles Warwicki Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et kui tilk on juba kahanemas mikro- ja nanomõõtmeteni, siis seaduspärasus muutub, tilga pisenemistempo pidurdub ja mingist hetkest alates kahaneb ajaga võrdeliselt juba tilga läbimõõt ise, mitte läbimõõdu ruut, sest mängu tulevad teistsugused molekulidevahelised jõud.
Sprittles ja ta kaaslased võtsid arvesse keerukaid füüsikanähtusi, mille toimel võivad väikestes tilkades valitseda näiteks mitmekümne kraadised temperatuurierinevused vaid mõne molekuli suurustel kaugustel.
Kõige selle tulemusel aeglustuvad tilgad aeglasemalt, kui seniste valemite järgi arvata oleks võinud.
Vedelikutilkade eluea teadmisest võib kasu olla mitmel pool loodus- ja tehnikateadustes. Ja parem siis juba võimalikult täpselt teada!
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
### Response:
Veetilk püsib kauem, kui arvata võiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaadil "Torm veeklaasis" on üheksa lugu. Atmosfääri aitavad luua Lõuna-Eesti loodushelid, mis lindistatud koos Põlvamaal resideeruva helikunstnik John Grzinichiga. Lisaks oma põhipillile mängib Tuulikki Bartosik plaadil elektriklaverit, 12-keelset kannelt ja metallofoni, neljas loos kostub ka tema lauluhääl.
Kui varem on Bartosik oma loomingut lindistanud näiteks Võrumaa metsasügavuses või Wales'is rahvuspargi koopas, siis seekord salvestati plaat Stockholmis, Petter Berndaleni stuudios. Eestis ja Rootsis annab plaadi välja Playing With Music, mujal Euroopas Nordic Notes.
Kahe sooloalbumi kõrval on ta välja andnud neli koostööalbumit ja ühe EP. Bartosik on esimene akordionimängija, kes võeti vastu Rootsi Kuningliku Muusikakõrgkooli rahvamuusika erialale, enne seda lõpetas ta esimese eestlasena Soomes Sibeliuse Akadeemia rahvamuusika eriala.
Kuula albumit "Torm veeklaasis": | Kuula: Tuulikki Bartosik kaasajastab uuel plaadi akordioni kõlapilti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaadil "Torm veeklaasis" on üheksa lugu. Atmosfääri aitavad luua Lõuna-Eesti loodushelid, mis lindistatud koos Põlvamaal resideeruva helikunstnik John Grzinichiga. Lisaks oma põhipillile mängib Tuulikki Bartosik plaadil elektriklaverit, 12-keelset kannelt ja metallofoni, neljas loos kostub ka tema lauluhääl.
Kui varem on Bartosik oma loomingut lindistanud näiteks Võrumaa metsasügavuses või Wales'is rahvuspargi koopas, siis seekord salvestati plaat Stockholmis, Petter Berndaleni stuudios. Eestis ja Rootsis annab plaadi välja Playing With Music, mujal Euroopas Nordic Notes.
Kahe sooloalbumi kõrval on ta välja andnud neli koostööalbumit ja ühe EP. Bartosik on esimene akordionimängija, kes võeti vastu Rootsi Kuningliku Muusikakõrgkooli rahvamuusika erialale, enne seda lõpetas ta esimese eestlasena Soomes Sibeliuse Akadeemia rahvamuusika eriala.
Kuula albumit "Torm veeklaasis":
### Response:
Kuula: Tuulikki Bartosik kaasajastab uuel plaadi akordioni kõlapilti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bottase kiireimaks ringiajaks mõõdeti 1.28,731, mis oli 0,076 sekundit parem meeskonnakaaslase Hamiltoni omast. 5,8 kilomeetri pikkusel Suzuka ringrajal jäid Mercedese pilootide selja taha Ferrari sõitjad Sebastian Vettel (+0,989) ja Charles Leclerc (+1,181). Red Bull Racingu piloodid Max Verstappen ja Alexander Albon said vastavalt viienda ja kuuenda koha, kaotades soomlasele 1,315 ja 1,644 sekundiga.
Toro Rosso roolis tegi vabatreeningu kaasa ka Super Formula ja Super GT võitja Naoki Yamamoto, kes näitas 17. aega. Kaotust Bottasele kogunes 3,287 sekundit. Ülejäänud nädalavahetuseks annab 31-aastane jaapanlane vormeli tagasi Pierre Gaslyle.
Laupäevane tunni aja pikkune kvalifikatsioon toimub uue ajakava järgi pühapäeval kell 10 (Eesti aja järgi kell 3 öösel). Põhisõidustart on kell 14.10 (Eesti aja järgi kell 8.10) ning sellele saab kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel. Kolmas vabatreening, mis sõidetakse tavaliselt enne kvalifikatsiooni, jäetakse ära.
Vormel-1 MM-sarja kokkuvõttes juhib viis etappi enne hooaja lõppu tabelit Hamilton, kes edestab 73 punktiga Bottast. Konstruktorite arvestuses võib Mercedes aga kindlustada võidu juba Jaapani GP-ga, kui Ferrari piloote edestatakse rohkem kui 14 punktiga.
FP1 CLASSIFICATION: @MercedesAMGF1 make a strong start at Suzuka #JapaneseGP???????? #F1 pic.twitter.com/VDGRpL8gZC
— Formula 1 (@F1) October 11, 2019 | Vormel-1 Jaapani GP kvalifikatsioon lükatakse erandkorras pühapäevale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bottase kiireimaks ringiajaks mõõdeti 1.28,731, mis oli 0,076 sekundit parem meeskonnakaaslase Hamiltoni omast. 5,8 kilomeetri pikkusel Suzuka ringrajal jäid Mercedese pilootide selja taha Ferrari sõitjad Sebastian Vettel (+0,989) ja Charles Leclerc (+1,181). Red Bull Racingu piloodid Max Verstappen ja Alexander Albon said vastavalt viienda ja kuuenda koha, kaotades soomlasele 1,315 ja 1,644 sekundiga.
Toro Rosso roolis tegi vabatreeningu kaasa ka Super Formula ja Super GT võitja Naoki Yamamoto, kes näitas 17. aega. Kaotust Bottasele kogunes 3,287 sekundit. Ülejäänud nädalavahetuseks annab 31-aastane jaapanlane vormeli tagasi Pierre Gaslyle.
Laupäevane tunni aja pikkune kvalifikatsioon toimub uue ajakava järgi pühapäeval kell 10 (Eesti aja järgi kell 3 öösel). Põhisõidustart on kell 14.10 (Eesti aja järgi kell 8.10) ning sellele saab kaasa elada ERR-i spordiportaali otseblogi vahendusel. Kolmas vabatreening, mis sõidetakse tavaliselt enne kvalifikatsiooni, jäetakse ära.
Vormel-1 MM-sarja kokkuvõttes juhib viis etappi enne hooaja lõppu tabelit Hamilton, kes edestab 73 punktiga Bottast. Konstruktorite arvestuses võib Mercedes aga kindlustada võidu juba Jaapani GP-ga, kui Ferrari piloote edestatakse rohkem kui 14 punktiga.
FP1 CLASSIFICATION: @MercedesAMGF1 make a strong start at Suzuka #JapaneseGP???????? #F1 pic.twitter.com/VDGRpL8gZC
— Formula 1 (@F1) October 11, 2019
### Response:
Vormel-1 Jaapani GP kvalifikatsioon lükatakse erandkorras pühapäevale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tuntuim, kes 10 000 euro suurusele grand prix ´le hakkab kandideerima, on Hongkongis sündinud USA režissöör Wayne Wang, Berliini Hõbekaru ("Suits") ja San Sebastiani Kuldse Merekarbi ("Tuhat aastat häid palveid") võitja. Tema uus film "Tagasi kodus" on liigutav draama pojast, kes saabub pärast pikka äraolekut aastavahetuseks vanematekoju, et valmistada surevale emale viimane õhtusöök.
Vene režissööril Konstantin Lopušanskil on varasemast ette näidata Varna, Madridi ja Mannheimi festivali peaauhind. Apokalüptilise pasunapuhujana tuntud 72-aastase lavastaja ("Surnud mehe kirjad", "Muuseumikülastaja", "Roll") uus film "Läbi musta klaasi" on äraspidine Tuhkatriinu-lugu tänapäeva Venemaast, kus põrkuvad kaks äärmuslikult erinevat maailmavaadet.
Türgi režissöör Can Evrenol, kelle sürrealistlik õudusfilm "Baskin" lõikas loorbereid tuntuimatel fantaasiafilmide festivalidel, linastab PÖFFil oma uut tööd "Ilma suuta tüdruk", mida autor ise nimetab süngeks postapokalüptiliseks kogupereseikluseks.
Iraani režissööri Narges Abyari eelmine film "Hingus" võitis 2016. aastal Tallinnas grand prix ´ ja Iraan esitas selle Oscarile. Nüüd on iraanlanna tagasi uue filmiga "Täiskuu aegu" – naine abiellub mehega, kes satub islamismi mõju alla, muutes nende kooselu õudusunenäoks. Kodumaisel Fajri festivalil võitis film kuus auhinda, sh parima filmi oma.
Nimekas Taani näitleja Ulrich Thomsen, "Perekonnapeo" ja "Kommuuni" staar, aga ka Bondi-filmi "Liiga kitsas maailm" osatäitja, toob PÖFFile oma teise režissööritöö, satiirilise komöödia ja antivesterni "Gutterbee – rentslimesilased", milles kaks hädavarasest kauboid avavad Gutterbee nimelises Ameerika linnakeses saksapäraseid vorstikesi pakkuva restorani.
Iiri filmikunsti esindab Tom Sullivani "Koletis" – lugu inimloomuse pahupoolest Iiri suure näljahäda aastatel. Kurdi päritolu Saksa lavastaja Hüseyin Tabaki filmis "Mustlaskuninganna" elab Saksamaal elav mustlasest üksikema oma sotsiaalset tõrjutust ja frustratsiooni välja poksiringis. Hongkongi režissööri Liu Shu filmis "Kadunud lootose õis" otsib autoõnnetuses ema kaotanud tütarlaps avarii põhjustajat, üritades taastada õiglust ja leida hingerahu.
Kokku on kaheksa väljakuulutatud filmi seas kaks maailma-, kolm rahvusvahelist ja kolm Euroopa esilinastust.
Kogu põhivõistlusprogrammi avalikustab PÖFF 24. oktoobril. Pimedate Ööde filmifestival leiab tänavu aset 15. novembrist 1. detsembrini. | PÖFFi põhivõistlusprogrammis näeb nii postapokalüptilist perefilmi kui satiirilist antivesterni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tuntuim, kes 10 000 euro suurusele grand prix ´le hakkab kandideerima, on Hongkongis sündinud USA režissöör Wayne Wang, Berliini Hõbekaru ("Suits") ja San Sebastiani Kuldse Merekarbi ("Tuhat aastat häid palveid") võitja. Tema uus film "Tagasi kodus" on liigutav draama pojast, kes saabub pärast pikka äraolekut aastavahetuseks vanematekoju, et valmistada surevale emale viimane õhtusöök.
Vene režissööril Konstantin Lopušanskil on varasemast ette näidata Varna, Madridi ja Mannheimi festivali peaauhind. Apokalüptilise pasunapuhujana tuntud 72-aastase lavastaja ("Surnud mehe kirjad", "Muuseumikülastaja", "Roll") uus film "Läbi musta klaasi" on äraspidine Tuhkatriinu-lugu tänapäeva Venemaast, kus põrkuvad kaks äärmuslikult erinevat maailmavaadet.
Türgi režissöör Can Evrenol, kelle sürrealistlik õudusfilm "Baskin" lõikas loorbereid tuntuimatel fantaasiafilmide festivalidel, linastab PÖFFil oma uut tööd "Ilma suuta tüdruk", mida autor ise nimetab süngeks postapokalüptiliseks kogupereseikluseks.
Iraani režissööri Narges Abyari eelmine film "Hingus" võitis 2016. aastal Tallinnas grand prix ´ ja Iraan esitas selle Oscarile. Nüüd on iraanlanna tagasi uue filmiga "Täiskuu aegu" – naine abiellub mehega, kes satub islamismi mõju alla, muutes nende kooselu õudusunenäoks. Kodumaisel Fajri festivalil võitis film kuus auhinda, sh parima filmi oma.
Nimekas Taani näitleja Ulrich Thomsen, "Perekonnapeo" ja "Kommuuni" staar, aga ka Bondi-filmi "Liiga kitsas maailm" osatäitja, toob PÖFFile oma teise režissööritöö, satiirilise komöödia ja antivesterni "Gutterbee – rentslimesilased", milles kaks hädavarasest kauboid avavad Gutterbee nimelises Ameerika linnakeses saksapäraseid vorstikesi pakkuva restorani.
Iiri filmikunsti esindab Tom Sullivani "Koletis" – lugu inimloomuse pahupoolest Iiri suure näljahäda aastatel. Kurdi päritolu Saksa lavastaja Hüseyin Tabaki filmis "Mustlaskuninganna" elab Saksamaal elav mustlasest üksikema oma sotsiaalset tõrjutust ja frustratsiooni välja poksiringis. Hongkongi režissööri Liu Shu filmis "Kadunud lootose õis" otsib autoõnnetuses ema kaotanud tütarlaps avarii põhjustajat, üritades taastada õiglust ja leida hingerahu.
Kokku on kaheksa väljakuulutatud filmi seas kaks maailma-, kolm rahvusvahelist ja kolm Euroopa esilinastust.
Kogu põhivõistlusprogrammi avalikustab PÖFF 24. oktoobril. Pimedate Ööde filmifestival leiab tänavu aset 15. novembrist 1. detsembrini.
### Response:
PÖFFi põhivõistlusprogrammis näeb nii postapokalüptilist perefilmi kui satiirilist antivesterni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Värske albumi muusika, sõnad ja vokaali on teinud Sammalhabe, master 'i taga on Martin Kikas Ö stuudiost, plaadi kujunduse eest vastutab Martin Ahven.
Möödunud aastal ilmus ka Sammalhabeme lühialbum "james_", tema debüütplaat "Sammalbum" jõudis kuulajate ette 2015. aastal.
Kuula plaati: | Kuula: Sammalhabe avaldas uue albumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Värske albumi muusika, sõnad ja vokaali on teinud Sammalhabe, master 'i taga on Martin Kikas Ö stuudiost, plaadi kujunduse eest vastutab Martin Ahven.
Möödunud aastal ilmus ka Sammalhabeme lühialbum "james_", tema debüütplaat "Sammalbum" jõudis kuulajate ette 2015. aastal.
Kuula plaati:
### Response:
Kuula: Sammalhabe avaldas uue albumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks individuaalsele kasule, mida haridus annab, on haridusel eriline roll sotsiaalse mobiilsuse võimaldajana. Haridus on ühiskonna parim investeering sellesse, et järgmisel põlvkonnal läheks paremini kui tänasel. Seepärast on väga õige ja õiglane, et Eestis saab kõrgharidust omandada õppemaksuta.
Muidugi on selge, et see ei saa tulla kvaliteedi arvelt. Küllap just hirmust, et pikalt jätkuv kõrghariduse alarahastatus toob kaasa kvaliteedi languse, on paljud inimesed, kes muidu toetavad haridussüsteemi väärtustena võrdset ligipääsu, hakanud toetama õppemaksu kehtestamist. See on halb mõte. Kahel põhjusel.
Esiteks, universaalne õppemaks piirab vaesemate noorte ligipääsu kõrgharidusele. See tähendab, et kõrgharidussüsteem, mis peaks vaesuslõksust välja aitama, põlistaks hoopis ebavõrdsust.
Panin kaks OECD andmestikku kokku ning sain tulemuseks sellise pildi - ühiskondades, kus õppemaksu ei ole, on ka ühiskondlikku ebavõrdsust vähem. Pange tähele: kõik riigid, mille gini koefitsient on alla 0,3, on nullilähedase õppemaksuga. (Muidugi ei ole see seos ainult põhjuslik, peegeldades ka laiemat ühiskondlikku toimemudelit. Olen selles osas aruteluks avatud.)
Teiseks, poliitsotsioloogiliselt teeb õppemaksu kehtestamine soovitule täpselt vastupidist. Siinkohal ei räägi ma teoreetiliselt, vaid tuginedes oma viieaastasele riigieelarve koostamise kogemusele.
Olukorras, kus õnnetus nimega Jüri Ratase teine valitsus ei ole mitte ainult juhtunud, vaid tõenäoliselt saadab meid veel mõnda aega, näib õppemaksu kehtestamine päästerõngana, mis parandab kõrgkoolide finantsseisu ja aitab hoida taset. Loota praeguselt valitsuskoosluselt teadusleppe täitmist ja adekvaatset haridusrahastust oleks paraku naiivne.
Seega, kõrgkoolide poolt igati legitiimne eesmärk ja esmapilgul arukas mõttekäik, aga pikemas perspektiivis toob see kaasa veelgi kiirema riigieelarveliste vahendite osakaalu languse ülikoolide finantseerimisel.
Kuidas nii? Kõigile on üheselt selge, et kõrgharidust finantseerime me ühiselt läbi riigieelarve. Valitsus on kohustatud leidma vajalikud rahalised vahendid, et tasuta kvaliteetset kõrgharidust pakkuda. Punkt.
Tõsi, valitsus ei pruugi oma kohustust täita, nagu me praegu ka näeme, kuid oma moraalset vastutust kõrghariduse rahastamisel ei saa ta eitada. Stenbocki maja, Toompea lossi ja Peeter Põllu kuju kõrval on täiesti kohane protesti avaldada: adressaat on õige ja ta teab seda. Ja ühel hetkel, kui ühiskondlik protest püsib, ei suuda ta enam lisaraha vajadust ignoreerida.
Kõrgkoolide rahastamise moraalse kohustuse konks
Nüüd, kui kõrgkoolidel võimaldatakse võtta vabalt õppemaksu, kõik muutub. Sellest suuremat kergendust valitsusele on raske ette kujutada. Kui praegu peab minister kõrgkoolidele ütlema, et "kahjuks sel aastal oli eelarve nii pingeline, et leidsime ainult 5 miljonit, aga järgmisel aastal olete meie esimene prioriteet", siis edaspidi ütleb ta "kuulge, praegu on nii pingelised ajad, et tõstke natuke õppemaksu hoopis".
Seega, õppemaksu kehtestamise õigus laseb valitsuse kõrgkoolide rahastamise moraalse kohustuse konksu otsast lahti. Ja tagasi sa teda selle konksu otsa ei saa, uskuge mind. Eks Suurbritanniaski algas asi mõne tuhande naela suurusest õppemaksust, nüüd võib rahulikult bakalaureuse aasta eest 10 tuhat naela välja käia.
"Kõrghariduse rahastamine ei ole ülikoolide võitlus, sellel ei tohi lasta hääbuda akadeemiliseks mõttevahetuseks rektorite ja poliitikute vahel."
Aga mis siis ülikoolidel üle jääb, küsitakse. See on valesti sõnastatud küsimus: kõrghariduse rahastamine ei ole ülikoolide võitlus, sellel ei tohi lasta hääbuda akadeemiliseks mõttevahetuseks rektorite ja poliitikute vahel. See on tänaste, homsete ja ka eilsete üliõpilaste küsimus. Kogu ühiskonna võitlus.
Seakisa peame kõik tegema! Televiisoris ja ajalehes ja koosolekul ja tänaval. Seakisa, et ei suudeta leida mõnikümmend miljonit eurot ning viimases hädas ollakse valmis ühiskonna nõrgemate õigus kõrgharidusele rongi alla viskama. Kui me laseme oma maailmatasemel kõrghariduse ja teaduse ökosüsteemil ära mädaneda, siis sellega mädaneb ka ühiskondlik lootus olla tark ja edumeelne rahvas.
Kust siis vajalik lisaraha peaks tulema?
Kuulge, me räägime ju riigieelarve kontekstis tilgast meres. Kas mõnekümne miljoni euro investeerimiseks kõrgharidusse ehitame mõne kilomeetri 2+2 maanteed vähem, teeme 0,1 protsenti suurema defitsiidiga eelarve või küsime Tallinna vanalinna kinnisvaraomanikelt vähegi õiglast maamaksu, on teisejärguline poliitilise valiku küsimus, millesse ei tohiks tegelikult takerduda. Mina olen kõigi kolme lahendusega nõus ja valmis arutama teisigi.
Vastuargumendid juba kõlanud vastuargumentidele
Õppemaksu toetajad vaidlevad vastu, et üldisele õppemaksule vaatamata saab pakkuda tasuta õpet teatud erialadel.
Jah, saab. Neist erialadest kujunevad vaeste erialad; vastandina jõukate ja välistudengite erialadele, nagu majandus, juura, meditsiin jne, mis enamikule tudengitest jõukohased ei ole. Muide, teiste riikide praktika najal võib ennustada, et kujunevad ka vaeste ja rikaste ülikoolid.
Veel vaieldakse vastu, et saab ju vaesemad lapsed õppemaksust vabastada. Jah, saab. Aga kui paljudele on Eestis Aune Valki poolt pakutud 1000-eurone õppemaks jõukohane?
Tuletan meelde, et Eestis saab vaid kolmandik töötajatest netopalgana üle 1000 euro kuus. Kas üks kuupalk aastas lapse õppemaksuks on õige küsida?
Või üliõpilase vaatest: et teenida õppemaksuks raha, tuleb tudengil täiendavalt töötada 5-eurose netotunnitasuga (mis on ligi kahekordne miinimumtasu) 200 tundi ehk kuu aega. Juba praegu oleme üks suurima töötavate tudengite osakaaluga riike ning ühtlasi on noorte täiskasvanute vaesuse näitajad ühiskonna kõrgeimad.
Seega, kui tahta, et ligipääs ei halveneks, tuleks õppemaksust vabastada enamik tudengitest, misjärel oleks õppemaksu kehtestamine mõttetu. Kui aga tahta, et õppemaksust oleks mingitki reaalset abi kõrghariduse rahastamise mõttes (Aune Valk rehkendab Tartu ülikoolile üle 10 miljoni euro õppemaksutulu), peavad seda maksma sisuliselt kõik tudengid.
Võib luua tänasest kaks-kolm korda võimsama õppelaenu süsteemi, mis siis võimaldab ka vaestel siiski ülikooli saada. Jah, saab, aheldades suure osa tudengeist mitmekümnetuhande eurose võlaketi otsa. See küll näiliselt lahendab ülikooliõpingutele ligipääsu küsimuse, aga sotsiaalse ebaõigluse küsimust mitte.
Õppelaenul põhinev finantseerimissüsteem lükkab probleemi lihtsalt muusse kohta ja muule ajale.
Muusse kohta - näiteks vaesemate tudengite lähedastest käendajad ei saa pangast remondilaenu, et oma kodu korda teha, sest laps läks kunagi ammu ülikooli.
Muule ajale - jõukamate perede noored lõpetavad õpingud laenuvabalt ning saavad teha paremaid eraelulisi ja tööalaseid valikuid. Muretsemata, kuidas laenugraafikust kinni pidada. Olen sellest (ühe võimaliku lahenduse kaudu) pikemalt kirjutanud.
See ei ole õiglane, see taastoodab vaesust.
Kommentaar põhineb Jevgeni Ossinovski Facebooki-postitusel ja on avaldatud autori loal. | Jevgeni Ossinovski: haridus on ühiskonna parim investeering | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks individuaalsele kasule, mida haridus annab, on haridusel eriline roll sotsiaalse mobiilsuse võimaldajana. Haridus on ühiskonna parim investeering sellesse, et järgmisel põlvkonnal läheks paremini kui tänasel. Seepärast on väga õige ja õiglane, et Eestis saab kõrgharidust omandada õppemaksuta.
Muidugi on selge, et see ei saa tulla kvaliteedi arvelt. Küllap just hirmust, et pikalt jätkuv kõrghariduse alarahastatus toob kaasa kvaliteedi languse, on paljud inimesed, kes muidu toetavad haridussüsteemi väärtustena võrdset ligipääsu, hakanud toetama õppemaksu kehtestamist. See on halb mõte. Kahel põhjusel.
Esiteks, universaalne õppemaks piirab vaesemate noorte ligipääsu kõrgharidusele. See tähendab, et kõrgharidussüsteem, mis peaks vaesuslõksust välja aitama, põlistaks hoopis ebavõrdsust.
Panin kaks OECD andmestikku kokku ning sain tulemuseks sellise pildi - ühiskondades, kus õppemaksu ei ole, on ka ühiskondlikku ebavõrdsust vähem. Pange tähele: kõik riigid, mille gini koefitsient on alla 0,3, on nullilähedase õppemaksuga. (Muidugi ei ole see seos ainult põhjuslik, peegeldades ka laiemat ühiskondlikku toimemudelit. Olen selles osas aruteluks avatud.)
Teiseks, poliitsotsioloogiliselt teeb õppemaksu kehtestamine soovitule täpselt vastupidist. Siinkohal ei räägi ma teoreetiliselt, vaid tuginedes oma viieaastasele riigieelarve koostamise kogemusele.
Olukorras, kus õnnetus nimega Jüri Ratase teine valitsus ei ole mitte ainult juhtunud, vaid tõenäoliselt saadab meid veel mõnda aega, näib õppemaksu kehtestamine päästerõngana, mis parandab kõrgkoolide finantsseisu ja aitab hoida taset. Loota praeguselt valitsuskoosluselt teadusleppe täitmist ja adekvaatset haridusrahastust oleks paraku naiivne.
Seega, kõrgkoolide poolt igati legitiimne eesmärk ja esmapilgul arukas mõttekäik, aga pikemas perspektiivis toob see kaasa veelgi kiirema riigieelarveliste vahendite osakaalu languse ülikoolide finantseerimisel.
Kuidas nii? Kõigile on üheselt selge, et kõrgharidust finantseerime me ühiselt läbi riigieelarve. Valitsus on kohustatud leidma vajalikud rahalised vahendid, et tasuta kvaliteetset kõrgharidust pakkuda. Punkt.
Tõsi, valitsus ei pruugi oma kohustust täita, nagu me praegu ka näeme, kuid oma moraalset vastutust kõrghariduse rahastamisel ei saa ta eitada. Stenbocki maja, Toompea lossi ja Peeter Põllu kuju kõrval on täiesti kohane protesti avaldada: adressaat on õige ja ta teab seda. Ja ühel hetkel, kui ühiskondlik protest püsib, ei suuda ta enam lisaraha vajadust ignoreerida.
Kõrgkoolide rahastamise moraalse kohustuse konks
Nüüd, kui kõrgkoolidel võimaldatakse võtta vabalt õppemaksu, kõik muutub. Sellest suuremat kergendust valitsusele on raske ette kujutada. Kui praegu peab minister kõrgkoolidele ütlema, et "kahjuks sel aastal oli eelarve nii pingeline, et leidsime ainult 5 miljonit, aga järgmisel aastal olete meie esimene prioriteet", siis edaspidi ütleb ta "kuulge, praegu on nii pingelised ajad, et tõstke natuke õppemaksu hoopis".
Seega, õppemaksu kehtestamise õigus laseb valitsuse kõrgkoolide rahastamise moraalse kohustuse konksu otsast lahti. Ja tagasi sa teda selle konksu otsa ei saa, uskuge mind. Eks Suurbritanniaski algas asi mõne tuhande naela suurusest õppemaksust, nüüd võib rahulikult bakalaureuse aasta eest 10 tuhat naela välja käia.
"Kõrghariduse rahastamine ei ole ülikoolide võitlus, sellel ei tohi lasta hääbuda akadeemiliseks mõttevahetuseks rektorite ja poliitikute vahel."
Aga mis siis ülikoolidel üle jääb, küsitakse. See on valesti sõnastatud küsimus: kõrghariduse rahastamine ei ole ülikoolide võitlus, sellel ei tohi lasta hääbuda akadeemiliseks mõttevahetuseks rektorite ja poliitikute vahel. See on tänaste, homsete ja ka eilsete üliõpilaste küsimus. Kogu ühiskonna võitlus.
Seakisa peame kõik tegema! Televiisoris ja ajalehes ja koosolekul ja tänaval. Seakisa, et ei suudeta leida mõnikümmend miljonit eurot ning viimases hädas ollakse valmis ühiskonna nõrgemate õigus kõrgharidusele rongi alla viskama. Kui me laseme oma maailmatasemel kõrghariduse ja teaduse ökosüsteemil ära mädaneda, siis sellega mädaneb ka ühiskondlik lootus olla tark ja edumeelne rahvas.
Kust siis vajalik lisaraha peaks tulema?
Kuulge, me räägime ju riigieelarve kontekstis tilgast meres. Kas mõnekümne miljoni euro investeerimiseks kõrgharidusse ehitame mõne kilomeetri 2+2 maanteed vähem, teeme 0,1 protsenti suurema defitsiidiga eelarve või küsime Tallinna vanalinna kinnisvaraomanikelt vähegi õiglast maamaksu, on teisejärguline poliitilise valiku küsimus, millesse ei tohiks tegelikult takerduda. Mina olen kõigi kolme lahendusega nõus ja valmis arutama teisigi.
Vastuargumendid juba kõlanud vastuargumentidele
Õppemaksu toetajad vaidlevad vastu, et üldisele õppemaksule vaatamata saab pakkuda tasuta õpet teatud erialadel.
Jah, saab. Neist erialadest kujunevad vaeste erialad; vastandina jõukate ja välistudengite erialadele, nagu majandus, juura, meditsiin jne, mis enamikule tudengitest jõukohased ei ole. Muide, teiste riikide praktika najal võib ennustada, et kujunevad ka vaeste ja rikaste ülikoolid.
Veel vaieldakse vastu, et saab ju vaesemad lapsed õppemaksust vabastada. Jah, saab. Aga kui paljudele on Eestis Aune Valki poolt pakutud 1000-eurone õppemaks jõukohane?
Tuletan meelde, et Eestis saab vaid kolmandik töötajatest netopalgana üle 1000 euro kuus. Kas üks kuupalk aastas lapse õppemaksuks on õige küsida?
Või üliõpilase vaatest: et teenida õppemaksuks raha, tuleb tudengil täiendavalt töötada 5-eurose netotunnitasuga (mis on ligi kahekordne miinimumtasu) 200 tundi ehk kuu aega. Juba praegu oleme üks suurima töötavate tudengite osakaaluga riike ning ühtlasi on noorte täiskasvanute vaesuse näitajad ühiskonna kõrgeimad.
Seega, kui tahta, et ligipääs ei halveneks, tuleks õppemaksust vabastada enamik tudengitest, misjärel oleks õppemaksu kehtestamine mõttetu. Kui aga tahta, et õppemaksust oleks mingitki reaalset abi kõrghariduse rahastamise mõttes (Aune Valk rehkendab Tartu ülikoolile üle 10 miljoni euro õppemaksutulu), peavad seda maksma sisuliselt kõik tudengid.
Võib luua tänasest kaks-kolm korda võimsama õppelaenu süsteemi, mis siis võimaldab ka vaestel siiski ülikooli saada. Jah, saab, aheldades suure osa tudengeist mitmekümnetuhande eurose võlaketi otsa. See küll näiliselt lahendab ülikooliõpingutele ligipääsu küsimuse, aga sotsiaalse ebaõigluse küsimust mitte.
Õppelaenul põhinev finantseerimissüsteem lükkab probleemi lihtsalt muusse kohta ja muule ajale.
Muusse kohta - näiteks vaesemate tudengite lähedastest käendajad ei saa pangast remondilaenu, et oma kodu korda teha, sest laps läks kunagi ammu ülikooli.
Muule ajale - jõukamate perede noored lõpetavad õpingud laenuvabalt ning saavad teha paremaid eraelulisi ja tööalaseid valikuid. Muretsemata, kuidas laenugraafikust kinni pidada. Olen sellest (ühe võimaliku lahenduse kaudu) pikemalt kirjutanud.
See ei ole õiglane, see taastoodab vaesust.
Kommentaar põhineb Jevgeni Ossinovski Facebooki-postitusel ja on avaldatud autori loal.
### Response:
Jevgeni Ossinovski: haridus on ühiskonna parim investeering |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olukord kõrghariduse rahastuses on ajanud ülikoolid meeleheite äärele. Mittetulundusühinguna mõistame ülikoole - halb tunne on oma töötajatele konkurentsiolukorrast madalamat palka maksta ning kaotada päev-päevalt noori teadustöötajaid erasektorile pelgalt palganumbrite erinevuse pärast.
Arusaadavalt otsivad paanikalaadsest olukorrast tingituna ülikoolid karvaseid ja sulelisi võimalusi, et kõrgharidusrahastust suurendada. Võtame korraks aga hetke, et avatult neid ideid ja nendega kaasnevat analüüsida.
Stsenaarium 1: 1000-eurone üldine õppemaks
Põhiliselt Tartu ülikooli poolt välja pakutud 1000-eurone õppemaksu idee võib algselt tunduda üsna kõbus. Pealtnäha ei tundu summa suur ja rektorite nõukogu hinnangul väldiks üldise õppemaksu kehtestamine ka n-ö diplomi ostmise varianti.
Eeldades, et üliõpilaste hulk jääks suures mahus samaks ja 1000 eurot peaks tudeng maksma aastas, mitte semestris, siis võiks see tähendada kõikide ülikoolide peale kokku ligikaudu 30 miljonit eurot lisaraha.
Mis siis juhtuks? Nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga tudengite olukord halveneb veelgi.
Vajaduspõhisele õppetoetusele kvalifitseerub ca 20 protsenti tudengkonnast 1, st tema pere sissetulek inimese kohta on alla suhtelise vaesuspiiri. Maksimaalselt saab õppetoetust saada 220 eurot kuus.
Kuidas peaks tudeng leidma kuus 100 eurot juurde, et õppemaksu maksta - 20 protsenti kõige madalamate sissetulekutega üliõpilasi omavad igakuiselt kuni 212€ 2. Suure tõenäosusega tähendab see umbkaudu 8000 tudengile barjääri kõrghariduse omandamisel ja reaalsuses on tudengeid, kelle jaoks on 1000-eurone õppemaks kõrghariduse omandamisel takistuseks, veel rohkemgi.
Riigi kui rahastaja vastutus hajub
Alguses võib riigi ja ülikoolide kokkuleppe järgi eksisteerida samaaegselt kaks rahastustallikat: üks riigi tegevustoetus ning teine eraraha ehk üliõpilastele kehtestatud õppemaks.
See tähendab aga, et vastutus kõrghariduse rahastuse eest on hajutatud. Niivõrd olulise hüve nagu haridus puhul on vastutuse hajumine ohtlik. Ajal, kui raha on vähe, juhtub tõenäoliselt see, mida oleme näinud teistes riikides - riik raha kõrgharidusse ei leia (ei ole ju ainuvastutust) ja ülikoolid tõstavad järjest kulude katmiseks õppemaksu.
Sarnaselt juhtus Suurbritannias, mis on viinud algse 1000£ õppemaksu nüüd juba ligikaudu 10 000 naelano aastas. Isegi kui seadusesse kirjutatakse ülikoolide õigus võtta vaid 1000-eurost õppemaksu (mis on ebatõenäoline sõnastus ja piirang), viib see n-ö libeda teeni, mis võib muutuda nii uue poliitilise kursi, kui ka lihtsalt majanduskriisiga.
"Suurema õppemaksu juurde jõudmisel maadleme mitmeid kordi suuremate probleemidega, kui haridusest saab eliidi taaskehtestamise vahend."
Kui selles artiklis arutame selle üle, mis saab 1000-eurose õppemaksu ajal, siis suurema õppemaksu juurde jõudmisel maadleme mitmeid kordi suuremate probleemidega, kui haridusest saab eliidi taaskehtestamise vahend ja ühiskonna areng jääks ebavõrduse suurenemise taha ainuüksi haridusbarjääride tõttu.
Lisaks ei tule 1000-eurose õppemaksu kehtestamine riigile ilma lisakulutusteta, sest tasulise kõrghariduse idee juurde käib alati kõlava loosungina korralik tugisüsteem ehk näiteks toetused ning õppe- ja elamiskuludega vastavuses olev õppelaen.
Arvestades, milline on täna toetuste maht ja milline on õppelaenu süsteem Eestis, vajaks see tõenäoliselt riigilt suuremat rahasüsti kui 1000-eurosest õppemaksust loodetav lisatulu.
Praegu kulub riigil vajaduspõhise õppetoetuse peale ligi 10 miljonit eurot aastas. Samal ajal lonkab toetussüsteem vähemalt üht, kui mitte mõlemat jalga.
Kehtiva süsteemi alusel ei saa toetust keskmist sissetulekut teeniva vanemaga alla 25-aastane tudeng olenemata sellest, kas vanem teda toetab või mitte. Samuti on toetussummad püsinud 2013. aastast alates muutumatuna, mil süsteem loodi.
Sellest tulenevalt on enamusele toetusele kvalifitseeruvatele tudengitele toetussummaks 75 eurot kuus. Toetuse jagamise süsteem ei arvesta üliõpilaste kulutustega. 75 eurot lisaraha võib mõnda Tartust pärit vanemate juures elavat tudengit õppevahendite ostmisel tõesti aidata, kuid üliõpilane mõnest kaugemast Eesti nurgast selle rahaga ära ei ela.
Lisaks võib välja tuua, et kuigi toetust makstakse kümme kuud aastas, siis sissetulekute hulka, mille järgi toetust arvestatakse, võetakse ka ülejäänud kahel kuul teenitu, seega võib hästitasustatav suvetöö tudengi jaoks tähendada toetussumma vähenemist või suisa ilma jäämist.
Need loetletud probleemid eksisteerivad ka praegu, n-ö tasuta kõrghariduse ajal, kuid juhul, kui kehtestataks üldine õppemaks, süveneksid antud probleemid veelgi.
Haridus- ja teadusministeerium on arvutanud, et kui viia tudengi vanematest eraldi sissetuleku arvestamise piir 20 eluaasta peale, nõuaks see riigilt lisaks 16 miljonit eurot. Lisaks peaksid toetussummad tõusma vähemalt nii palju, et katta 1000-eurone õppemaks, mis tähendaks lisanduvad ligikaudu kaheksa miljonit eurot kulu aastas.
Odav ei ole ka korraliku laenusüsteemi loomine. Praegune õppelaen Eestis on riikliku garantiiga tagatud pangale, mitte tudengile. Seega on praeguses süsteemis õppelaenu kulu riigile see, mida tudengid ja nende käendajad algselt pangale maksta ei suuda ning kuna õppelaenu võtavad vähesed, on kulu riigile minimaalne.
Olukorras, kus tekib õppemaks, peab korralik õppelaen olema üliõpilasele (mitte pangale) garanteeritud, madala intressiga ja paindlike tagasimakse võimalustega.
Seega poleks pankadel enam tõenäoliselt huvi õppelaenudega tegeleda - selle kohustuse peaks enda peale võtma riik. See omakorda tähendab iga-aastast kulu tasumata laenude näol, kuid ka suurt "stardikulu" õppelaenude väljaandmiseks süsteemi algusajal.
On raske ette kujutada, et olukorras, kus õpetajaid otsitakse tikutulega taga, küsitaks õpetajaks õppimise eest õppemaksu. Selliseid erialasid on veel, mille järgi on riigil baasvajadus, kuid mille lõpetaja tulevane sissetulek muudaks õppemaksu eest eriala õppimise äärmiselt ebaatraktiivseks.
Seega peaks süsteem garanteerima riikliku õppemaksu tasumise teatud prioriteetsetel erialadel, mis muudaksid õppemaksu kehtestamise riigile veelgi kallimaks (või ülikoolidele vähem tulusaks).
Kui juba praegu on teatud erialad (ja isegi ülikoolid) tõenäolisemad valikud vaid majanduslikult hästi kindlustatud tudengitele, siis õppemaksu kehtestamisel hakkaksid üliõpilaste valikud veelgi suuremal määral sõltuma nende majanduslikust taustast.
"Hästi kindlustatud peredest pärit tudengite jaoks muudaks Eestis õppemaksu kehtestamine välismaal õppimise atraktiivsemaks."
Kui nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga tudengite jaoks on välismaale õppima minek riskantne ja samuti kehvasti ligipääsetav, siis hästi kindlustatud peredest pärit tudengite jaoks muudaks Eestis õppemaksu kehtestamine välismaal õppimise atraktiivsemaks.
Seega määraks üldise õppemaksu kehtestamisel sotsiaal-majanduslik taust mitte ainult eriala valikut või otsust üldse õppida, vaid suunaks ka rohkem üliõpilasi välismaale.
Arvestades, et praegu välja pakutud üldise õppemaksu lahendus on n-ö kriisilahendus olukorras, kus riik kõrgharidusrahastust suurendada ei soovi, puudub Eesti Üliõpilaskondade Liidul igasugune usk sellesse, et õppemaksu kehtestamisel ka sotsiaalsed garantiid läbi vaadatakse ja loodaks turvavõrk nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga tudengitele.
Me ei soovi praeguses rahastusolukorras isegi mitte kaaluda muid variante riiklikult rahastatud kõrghariduse kõrval. Samas argumente, miks kõrgharidus peaks olema riiklikult rahastatud, on teisigi.
Stsenaarium 2: ootame-vaatame
Mis juhtub, kui me mitte midagi ei tee? Riik raha ei leia ja jätab ülikoolid omapead. See tähendaks Eesti kõrgharidusele ja teadusele järjest suurenevat inimeste kadu ning seda nii akadeemilise personali kui üliõpilaste näol.
Juba praegu on Eesti noortel teadusmaailmas keeruline näha perspektiivi, kuid eelarve iga-aastase stagneerumisega jõuame lõpuks selleni, et ülikoolis õpetamine on üksikute entusiastide initsiatiiv ja vastutus lasuks suurel osas neil, kes mujal rakendust ei leia.
Meie õppejõud väärivad paremat. Suhtelise väheneva rahastuse tingimustes saavad ülikoolid võtta vastu vähem üliõpilasi (vähemalt tasuta õpetavatele eestikeelsetele erialadele) pakkudes neile vähem valikuid, vähem kontakttunde ja lõpuks leppides keskpärasusega.
Arvestades seda, milline riik me olla soovime ja millises arenguetapis oleme, ei peaks me laskma juhtuda kummalgi stsenaariumil.
Jah, riigieelarveliselt tagatud kõrgharidusel on omad miinused ja praegusel süsteemil on loogikavigu, kuid Eesti riigil ja Eesti ühiskonnal pole üleliigseid inimesi, keda ohvriks tuua - meile on vajalik, et igaüks meie hulgast saaks end teostada ja sihtida nii kõrgele kui võimalik.
Ja seda mitte ainult majanduslikust väljavaatest või individualistlikust eduperspektiivist - tegelikult on kõrgharitud inimesed riigile igas mõttes kasumlikumad ja majanduslikust perspektiivist kaugemale vaadates ka paremad kodanikud - ühiskonda paremini lõimunud, parema tervisekäitumisega ja tunnetavad oma rolli demokraatias 3.
1 https://eacea.ec.europa.eu/national-policies/eurydice/sites/eurydice/files/fee_support_2018_19_report_en.pdf
2 Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs.
3 State of Higher Education 2015-16.
https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/a1c80ede-en.pdf?expires=1570611759&id=id&accname=guest&checksum=E26EB72AD81E9C01D24CDFD6952AF5C1 https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2019_cn_est_03.09.19_final.pdf | Eleri Pilliroog: kuidas tappa (kõrg)haritud Eestit? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olukord kõrghariduse rahastuses on ajanud ülikoolid meeleheite äärele. Mittetulundusühinguna mõistame ülikoole - halb tunne on oma töötajatele konkurentsiolukorrast madalamat palka maksta ning kaotada päev-päevalt noori teadustöötajaid erasektorile pelgalt palganumbrite erinevuse pärast.
Arusaadavalt otsivad paanikalaadsest olukorrast tingituna ülikoolid karvaseid ja sulelisi võimalusi, et kõrgharidusrahastust suurendada. Võtame korraks aga hetke, et avatult neid ideid ja nendega kaasnevat analüüsida.
Stsenaarium 1: 1000-eurone üldine õppemaks
Põhiliselt Tartu ülikooli poolt välja pakutud 1000-eurone õppemaksu idee võib algselt tunduda üsna kõbus. Pealtnäha ei tundu summa suur ja rektorite nõukogu hinnangul väldiks üldise õppemaksu kehtestamine ka n-ö diplomi ostmise varianti.
Eeldades, et üliõpilaste hulk jääks suures mahus samaks ja 1000 eurot peaks tudeng maksma aastas, mitte semestris, siis võiks see tähendada kõikide ülikoolide peale kokku ligikaudu 30 miljonit eurot lisaraha.
Mis siis juhtuks? Nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga tudengite olukord halveneb veelgi.
Vajaduspõhisele õppetoetusele kvalifitseerub ca 20 protsenti tudengkonnast 1, st tema pere sissetulek inimese kohta on alla suhtelise vaesuspiiri. Maksimaalselt saab õppetoetust saada 220 eurot kuus.
Kuidas peaks tudeng leidma kuus 100 eurot juurde, et õppemaksu maksta - 20 protsenti kõige madalamate sissetulekutega üliõpilasi omavad igakuiselt kuni 212€ 2. Suure tõenäosusega tähendab see umbkaudu 8000 tudengile barjääri kõrghariduse omandamisel ja reaalsuses on tudengeid, kelle jaoks on 1000-eurone õppemaks kõrghariduse omandamisel takistuseks, veel rohkemgi.
Riigi kui rahastaja vastutus hajub
Alguses võib riigi ja ülikoolide kokkuleppe järgi eksisteerida samaaegselt kaks rahastustallikat: üks riigi tegevustoetus ning teine eraraha ehk üliõpilastele kehtestatud õppemaks.
See tähendab aga, et vastutus kõrghariduse rahastuse eest on hajutatud. Niivõrd olulise hüve nagu haridus puhul on vastutuse hajumine ohtlik. Ajal, kui raha on vähe, juhtub tõenäoliselt see, mida oleme näinud teistes riikides - riik raha kõrgharidusse ei leia (ei ole ju ainuvastutust) ja ülikoolid tõstavad järjest kulude katmiseks õppemaksu.
Sarnaselt juhtus Suurbritannias, mis on viinud algse 1000£ õppemaksu nüüd juba ligikaudu 10 000 naelano aastas. Isegi kui seadusesse kirjutatakse ülikoolide õigus võtta vaid 1000-eurost õppemaksu (mis on ebatõenäoline sõnastus ja piirang), viib see n-ö libeda teeni, mis võib muutuda nii uue poliitilise kursi, kui ka lihtsalt majanduskriisiga.
"Suurema õppemaksu juurde jõudmisel maadleme mitmeid kordi suuremate probleemidega, kui haridusest saab eliidi taaskehtestamise vahend."
Kui selles artiklis arutame selle üle, mis saab 1000-eurose õppemaksu ajal, siis suurema õppemaksu juurde jõudmisel maadleme mitmeid kordi suuremate probleemidega, kui haridusest saab eliidi taaskehtestamise vahend ja ühiskonna areng jääks ebavõrduse suurenemise taha ainuüksi haridusbarjääride tõttu.
Lisaks ei tule 1000-eurose õppemaksu kehtestamine riigile ilma lisakulutusteta, sest tasulise kõrghariduse idee juurde käib alati kõlava loosungina korralik tugisüsteem ehk näiteks toetused ning õppe- ja elamiskuludega vastavuses olev õppelaen.
Arvestades, milline on täna toetuste maht ja milline on õppelaenu süsteem Eestis, vajaks see tõenäoliselt riigilt suuremat rahasüsti kui 1000-eurosest õppemaksust loodetav lisatulu.
Praegu kulub riigil vajaduspõhise õppetoetuse peale ligi 10 miljonit eurot aastas. Samal ajal lonkab toetussüsteem vähemalt üht, kui mitte mõlemat jalga.
Kehtiva süsteemi alusel ei saa toetust keskmist sissetulekut teeniva vanemaga alla 25-aastane tudeng olenemata sellest, kas vanem teda toetab või mitte. Samuti on toetussummad püsinud 2013. aastast alates muutumatuna, mil süsteem loodi.
Sellest tulenevalt on enamusele toetusele kvalifitseeruvatele tudengitele toetussummaks 75 eurot kuus. Toetuse jagamise süsteem ei arvesta üliõpilaste kulutustega. 75 eurot lisaraha võib mõnda Tartust pärit vanemate juures elavat tudengit õppevahendite ostmisel tõesti aidata, kuid üliõpilane mõnest kaugemast Eesti nurgast selle rahaga ära ei ela.
Lisaks võib välja tuua, et kuigi toetust makstakse kümme kuud aastas, siis sissetulekute hulka, mille järgi toetust arvestatakse, võetakse ka ülejäänud kahel kuul teenitu, seega võib hästitasustatav suvetöö tudengi jaoks tähendada toetussumma vähenemist või suisa ilma jäämist.
Need loetletud probleemid eksisteerivad ka praegu, n-ö tasuta kõrghariduse ajal, kuid juhul, kui kehtestataks üldine õppemaks, süveneksid antud probleemid veelgi.
Haridus- ja teadusministeerium on arvutanud, et kui viia tudengi vanematest eraldi sissetuleku arvestamise piir 20 eluaasta peale, nõuaks see riigilt lisaks 16 miljonit eurot. Lisaks peaksid toetussummad tõusma vähemalt nii palju, et katta 1000-eurone õppemaks, mis tähendaks lisanduvad ligikaudu kaheksa miljonit eurot kulu aastas.
Odav ei ole ka korraliku laenusüsteemi loomine. Praegune õppelaen Eestis on riikliku garantiiga tagatud pangale, mitte tudengile. Seega on praeguses süsteemis õppelaenu kulu riigile see, mida tudengid ja nende käendajad algselt pangale maksta ei suuda ning kuna õppelaenu võtavad vähesed, on kulu riigile minimaalne.
Olukorras, kus tekib õppemaks, peab korralik õppelaen olema üliõpilasele (mitte pangale) garanteeritud, madala intressiga ja paindlike tagasimakse võimalustega.
Seega poleks pankadel enam tõenäoliselt huvi õppelaenudega tegeleda - selle kohustuse peaks enda peale võtma riik. See omakorda tähendab iga-aastast kulu tasumata laenude näol, kuid ka suurt "stardikulu" õppelaenude väljaandmiseks süsteemi algusajal.
On raske ette kujutada, et olukorras, kus õpetajaid otsitakse tikutulega taga, küsitaks õpetajaks õppimise eest õppemaksu. Selliseid erialasid on veel, mille järgi on riigil baasvajadus, kuid mille lõpetaja tulevane sissetulek muudaks õppemaksu eest eriala õppimise äärmiselt ebaatraktiivseks.
Seega peaks süsteem garanteerima riikliku õppemaksu tasumise teatud prioriteetsetel erialadel, mis muudaksid õppemaksu kehtestamise riigile veelgi kallimaks (või ülikoolidele vähem tulusaks).
Kui juba praegu on teatud erialad (ja isegi ülikoolid) tõenäolisemad valikud vaid majanduslikult hästi kindlustatud tudengitele, siis õppemaksu kehtestamisel hakkaksid üliõpilaste valikud veelgi suuremal määral sõltuma nende majanduslikust taustast.
"Hästi kindlustatud peredest pärit tudengite jaoks muudaks Eestis õppemaksu kehtestamine välismaal õppimise atraktiivsemaks."
Kui nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga tudengite jaoks on välismaale õppima minek riskantne ja samuti kehvasti ligipääsetav, siis hästi kindlustatud peredest pärit tudengite jaoks muudaks Eestis õppemaksu kehtestamine välismaal õppimise atraktiivsemaks.
Seega määraks üldise õppemaksu kehtestamisel sotsiaal-majanduslik taust mitte ainult eriala valikut või otsust üldse õppida, vaid suunaks ka rohkem üliõpilasi välismaale.
Arvestades, et praegu välja pakutud üldise õppemaksu lahendus on n-ö kriisilahendus olukorras, kus riik kõrgharidusrahastust suurendada ei soovi, puudub Eesti Üliõpilaskondade Liidul igasugune usk sellesse, et õppemaksu kehtestamisel ka sotsiaalsed garantiid läbi vaadatakse ja loodaks turvavõrk nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga tudengitele.
Me ei soovi praeguses rahastusolukorras isegi mitte kaaluda muid variante riiklikult rahastatud kõrghariduse kõrval. Samas argumente, miks kõrgharidus peaks olema riiklikult rahastatud, on teisigi.
Stsenaarium 2: ootame-vaatame
Mis juhtub, kui me mitte midagi ei tee? Riik raha ei leia ja jätab ülikoolid omapead. See tähendaks Eesti kõrgharidusele ja teadusele järjest suurenevat inimeste kadu ning seda nii akadeemilise personali kui üliõpilaste näol.
Juba praegu on Eesti noortel teadusmaailmas keeruline näha perspektiivi, kuid eelarve iga-aastase stagneerumisega jõuame lõpuks selleni, et ülikoolis õpetamine on üksikute entusiastide initsiatiiv ja vastutus lasuks suurel osas neil, kes mujal rakendust ei leia.
Meie õppejõud väärivad paremat. Suhtelise väheneva rahastuse tingimustes saavad ülikoolid võtta vastu vähem üliõpilasi (vähemalt tasuta õpetavatele eestikeelsetele erialadele) pakkudes neile vähem valikuid, vähem kontakttunde ja lõpuks leppides keskpärasusega.
Arvestades seda, milline riik me olla soovime ja millises arenguetapis oleme, ei peaks me laskma juhtuda kummalgi stsenaariumil.
Jah, riigieelarveliselt tagatud kõrgharidusel on omad miinused ja praegusel süsteemil on loogikavigu, kuid Eesti riigil ja Eesti ühiskonnal pole üleliigseid inimesi, keda ohvriks tuua - meile on vajalik, et igaüks meie hulgast saaks end teostada ja sihtida nii kõrgele kui võimalik.
Ja seda mitte ainult majanduslikust väljavaatest või individualistlikust eduperspektiivist - tegelikult on kõrgharitud inimesed riigile igas mõttes kasumlikumad ja majanduslikust perspektiivist kaugemale vaadates ka paremad kodanikud - ühiskonda paremini lõimunud, parema tervisekäitumisega ja tunnetavad oma rolli demokraatias 3.
1 https://eacea.ec.europa.eu/national-policies/eurydice/sites/eurydice/files/fee_support_2018_19_report_en.pdf
2 Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs.
3 State of Higher Education 2015-16.
https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/a1c80ede-en.pdf?expires=1570611759&id=id&accname=guest&checksum=E26EB72AD81E9C01D24CDFD6952AF5C1 https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2019_cn_est_03.09.19_final.pdf
### Response:
Eleri Pilliroog: kuidas tappa (kõrg)haritud Eestit? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Warriors läks kohtumist juhtima kohe avaveerandil, kui viskas 35 punkti vastase 31 vastu. Poolajapausiks oli nende edu suurenenud kuuele punktile - 70:64. Kolmandal veerandil jätkus korvisadu ning Warriors triivis Timberwolvesist aina kaugemale. Külaliste 37 punkti võõrustajate 41 vastu ei olnud piisav, et neile lähemale tulla. Viimasel veerandil Warriorsi hoog ei raugenud ning võit jäeti koju 20-punktilise eduga.
Warriorsile tõi 40 punkti Stephen Curry, kes võttis lisaks kuus lauapalli ja andis kuus korvisöötu. 19 silmaga toetas meeskonda Jordan Poole ja 16-ga D'Angelo Russell. Timberwolvesi parimad oli 17 punkti visanud Jake Layman ja Jarrett Culver. | Curry viskas Warriorsi suureskoorilises võidumängus 40 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Warriors läks kohtumist juhtima kohe avaveerandil, kui viskas 35 punkti vastase 31 vastu. Poolajapausiks oli nende edu suurenenud kuuele punktile - 70:64. Kolmandal veerandil jätkus korvisadu ning Warriors triivis Timberwolvesist aina kaugemale. Külaliste 37 punkti võõrustajate 41 vastu ei olnud piisav, et neile lähemale tulla. Viimasel veerandil Warriorsi hoog ei raugenud ning võit jäeti koju 20-punktilise eduga.
Warriorsile tõi 40 punkti Stephen Curry, kes võttis lisaks kuus lauapalli ja andis kuus korvisöötu. 19 silmaga toetas meeskonda Jordan Poole ja 16-ga D'Angelo Russell. Timberwolvesi parimad oli 17 punkti visanud Jake Layman ja Jarrett Culver.
### Response:
Curry viskas Warriorsi suureskoorilises võidumängus 40 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelises uuringus, mis hõlmas 55 riiki ning 6625 inimest seati eesmärgiks teada saada, kuidas kollase värviga seotud emotsioonid seostuvad geograafilise piirkonna, kliima ja aastaaegadega. Eestist panustas uuringusse Tallinna Ülikooli lingvistika ja tõlketeaduste dotsent Mari Uusküla.
Varasemast on teada, et näiteks roosad ruumid vähendavad vangide seas agressiivsust ning patsientide jaoks vähendab haiglates stressi roheline värv. Milline on aga kollase värvi ja sellest tuleneva emotsiooni seos erinevate piirkondadega?
Kollase värvi kandvaks emotsiooniks peetakse peamiselt rõõmu ja rahulolu. Seda seetõttu, et kollane seostub päiksepaiste ning meeldiva ilmaga.
Küll aga ei pruugi see olla sedasi Sahara kõrbes elavate inimeste jaoks, kellele meenutab see pigem kuuma liiva ning kõrvetavat päikest.
Artikli autorid seadsid uurimuse hüpoteesiks, et järelikult seostub kollane värv enim rõõmuga eelkõige piirkondades, kus päikseline ilm on pigem harv nähtus.
Valimisse kuulunud osalejate puhul vaadati kolme näitajat:
mitu tundi paistab vastaja elukohas aasta lõikes ühes päevas keskmiselt päike;
kui kaugel asub vastaja elukoht ekvaatorist;
milline on keskmine sademete hulk ühes aastas.
Uurimusest selgus, et kollase värvi seos rõõmsa emotsiooniga erineb piirkonniti. Näiteks, Egiptuses seostas kollast värvi rõõmuga 5,7 protsenti, Soomes suisa 87.7 protsenti vastanutest. Kogu valimi keskmine seostatus oli 48,26 protsenti.
Eestlased seostavad kollast värvi rõõmsa emotsiooniga pisut vähem kui soomlased ehk 70-80 protsendi ulatuses.
See tähendab, et uurimuse autorite seatud hüpotees, mille kohaselt on geograafiline asukoht korrelatsioonis sellega, millist emotsiooni peegeldab kollane värv, peab paika.
Praegu on TLÜ humanitaarteaduste instituudi lingvistika ja tõlketeaduste dotsendil Mari Uuskülal käsil Šveitsis lilla värvi uurimine.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal on Environmental Psychology. | Erinevates riikides seostub kollane värv erinevate emotsioonidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelises uuringus, mis hõlmas 55 riiki ning 6625 inimest seati eesmärgiks teada saada, kuidas kollase värviga seotud emotsioonid seostuvad geograafilise piirkonna, kliima ja aastaaegadega. Eestist panustas uuringusse Tallinna Ülikooli lingvistika ja tõlketeaduste dotsent Mari Uusküla.
Varasemast on teada, et näiteks roosad ruumid vähendavad vangide seas agressiivsust ning patsientide jaoks vähendab haiglates stressi roheline värv. Milline on aga kollase värvi ja sellest tuleneva emotsiooni seos erinevate piirkondadega?
Kollase värvi kandvaks emotsiooniks peetakse peamiselt rõõmu ja rahulolu. Seda seetõttu, et kollane seostub päiksepaiste ning meeldiva ilmaga.
Küll aga ei pruugi see olla sedasi Sahara kõrbes elavate inimeste jaoks, kellele meenutab see pigem kuuma liiva ning kõrvetavat päikest.
Artikli autorid seadsid uurimuse hüpoteesiks, et järelikult seostub kollane värv enim rõõmuga eelkõige piirkondades, kus päikseline ilm on pigem harv nähtus.
Valimisse kuulunud osalejate puhul vaadati kolme näitajat:
mitu tundi paistab vastaja elukohas aasta lõikes ühes päevas keskmiselt päike;
kui kaugel asub vastaja elukoht ekvaatorist;
milline on keskmine sademete hulk ühes aastas.
Uurimusest selgus, et kollase värvi seos rõõmsa emotsiooniga erineb piirkonniti. Näiteks, Egiptuses seostas kollast värvi rõõmuga 5,7 protsenti, Soomes suisa 87.7 protsenti vastanutest. Kogu valimi keskmine seostatus oli 48,26 protsenti.
Eestlased seostavad kollast värvi rõõmsa emotsiooniga pisut vähem kui soomlased ehk 70-80 protsendi ulatuses.
See tähendab, et uurimuse autorite seatud hüpotees, mille kohaselt on geograafiline asukoht korrelatsioonis sellega, millist emotsiooni peegeldab kollane värv, peab paika.
Praegu on TLÜ humanitaarteaduste instituudi lingvistika ja tõlketeaduste dotsendil Mari Uuskülal käsil Šveitsis lilla värvi uurimine.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal on Environmental Psychology.
### Response:
Erinevates riikides seostub kollane värv erinevate emotsioonidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma arvasin, et ministril on tähtis töö. Tegelikult on see töö nagu iga teinegi - sageli pööraselt üksluine ja tüütu. Peab palju lugema, istuma liiga palju koosolekutel, sealhulgas valitsuse istungitel, kus parem on olla vait," rääkis Mäggi ajakirjale.
Mäggi ütles, et näiteks ei meeldinud talle mängida kuus tundi kappi justiitsminister Urmas Reinsalu "lavastatud etenduses", kus välisminister Sven Mikser sai peaosa: "See oli kurikuulus päev, kui arvati, et nüüd läheb valitsus lõhki. Vaidlus käis ränderaamistiku ümber. Mikser ütleb, et on vaja, Reinsalu ütleb, et ei ole vaja. Ja nii kuus tundi järjest! Kõigepealt vastasin neli tundi e-kirjadele, siis tüdisin neist, said tehtud. Seejärel mängisin kaks tundi internetis kabet. Midagi öelda ei olnud vaja, kaasa rääkida ei saanud. Ära minna ka ei saanud, sest kvoorum hakkas ära vajuma. Olin tubli toolinühkija."
Samuti häiris Janekit riigihalduse ministri liiga kitsas vastutusala. Kui peaminister Jüri Ratas tegi ettepaneku samas ametis jätkata, ta loobus, sest oleks soovinud saada pigem rahandusministriks.
Mäggi osales ka usinalt riigikogu valimiskampaanias, kohtus tuhandete inimestega ja jagas laiali 10 000 reklaampastakat: "Üsna tihti oli see aga väga tänamatu töö, mille eest sain pigem ainult sõimata. Mind saadeti sadu ja sadu kordi kõikvõimalikesse pimedatesse kohtadesse."
Mäggi hinnangul ei väärinud see kõik enam teistkordset "ohverdust", kuid ministrikogemust ta ei kahetse.
Janek Mäggi oli Keskerakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsuses riigihalduse minister 2. maist 2018 kuni 29. aprillini 2019. | Janek Mäggi: valitsusliikme töö oli tüütu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma arvasin, et ministril on tähtis töö. Tegelikult on see töö nagu iga teinegi - sageli pööraselt üksluine ja tüütu. Peab palju lugema, istuma liiga palju koosolekutel, sealhulgas valitsuse istungitel, kus parem on olla vait," rääkis Mäggi ajakirjale.
Mäggi ütles, et näiteks ei meeldinud talle mängida kuus tundi kappi justiitsminister Urmas Reinsalu "lavastatud etenduses", kus välisminister Sven Mikser sai peaosa: "See oli kurikuulus päev, kui arvati, et nüüd läheb valitsus lõhki. Vaidlus käis ränderaamistiku ümber. Mikser ütleb, et on vaja, Reinsalu ütleb, et ei ole vaja. Ja nii kuus tundi järjest! Kõigepealt vastasin neli tundi e-kirjadele, siis tüdisin neist, said tehtud. Seejärel mängisin kaks tundi internetis kabet. Midagi öelda ei olnud vaja, kaasa rääkida ei saanud. Ära minna ka ei saanud, sest kvoorum hakkas ära vajuma. Olin tubli toolinühkija."
Samuti häiris Janekit riigihalduse ministri liiga kitsas vastutusala. Kui peaminister Jüri Ratas tegi ettepaneku samas ametis jätkata, ta loobus, sest oleks soovinud saada pigem rahandusministriks.
Mäggi osales ka usinalt riigikogu valimiskampaanias, kohtus tuhandete inimestega ja jagas laiali 10 000 reklaampastakat: "Üsna tihti oli see aga väga tänamatu töö, mille eest sain pigem ainult sõimata. Mind saadeti sadu ja sadu kordi kõikvõimalikesse pimedatesse kohtadesse."
Mäggi hinnangul ei väärinud see kõik enam teistkordset "ohverdust", kuid ministrikogemust ta ei kahetse.
Janek Mäggi oli Keskerakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsuses riigihalduse minister 2. maist 2018 kuni 29. aprillini 2019.
### Response:
Janek Mäggi: valitsusliikme töö oli tüütu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kriisa jooksis platsile algviisikus ja viskas 25 minutiga kuus punkti (kahesed 1/3, kolmesed 1/3, vabavisked 1/2). Lisaks andis 18-aastane eestlane kuus resultatiivset söötu, võttis kolm lauapalli, tegi ühe viskeblokeeringu ja kaks pallikaotust, kirjutab Korvpall24.
Žalgirise parimad olid Erikas Venskus 15 silmaga ning võimsa kaksikduubli teinud Vitalijus Kozys, kelle arvele jäi 13 punkti ja 15 lauapalli. Võitjate resultatiivseim oli Justas Vazalis 15 punktiga.
Laupäeval kohtub Žalgirise duubel hooaega kolme võiduga alustanud Šilutega.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Hooaega hästi alustanud Kriisa ja Žalgirise duubel said esimese kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kriisa jooksis platsile algviisikus ja viskas 25 minutiga kuus punkti (kahesed 1/3, kolmesed 1/3, vabavisked 1/2). Lisaks andis 18-aastane eestlane kuus resultatiivset söötu, võttis kolm lauapalli, tegi ühe viskeblokeeringu ja kaks pallikaotust, kirjutab Korvpall24.
Žalgirise parimad olid Erikas Venskus 15 silmaga ning võimsa kaksikduubli teinud Vitalijus Kozys, kelle arvele jäi 13 punkti ja 15 lauapalli. Võitjate resultatiivseim oli Justas Vazalis 15 punktiga.
Laupäeval kohtub Žalgirise duubel hooaega kolme võiduga alustanud Šilutega.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Hooaega hästi alustanud Kriisa ja Žalgirise duubel said esimese kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võimas tõsielusündmustele toetuv indie-draama ühest USA kurikuulsamast sarimõrvarist. Prostituut Aileen Carol Wuornos (Charlize Theron) kohtub Floridas Selbyga ja armub tütarlapsesse. Ent põhjakihist pole pääsu. Kui ühel päeval ründab Aileeni vägivaldne klient, tapab naine enesekaitseks ründaja ja saab sellest hoogu järgnevateks veristeks arveteklaarimisteks.
Hollywoodi staar Charlize Theron on olnud varem ka baleriin ja modell, tema ootamatu ning hiilgav osatäitmine Wuornosina on vaatamist väärt. Roll tõi Theronile nii Oscari, Kuldgloobuse kui ka BAFTA auhinna.
Film "Koletis" on ETV2 eetris 11. oktoobril kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: Patty Jenkinsi "Koletis" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võimas tõsielusündmustele toetuv indie-draama ühest USA kurikuulsamast sarimõrvarist. Prostituut Aileen Carol Wuornos (Charlize Theron) kohtub Floridas Selbyga ja armub tütarlapsesse. Ent põhjakihist pole pääsu. Kui ühel päeval ründab Aileeni vägivaldne klient, tapab naine enesekaitseks ründaja ja saab sellest hoogu järgnevateks veristeks arveteklaarimisteks.
Hollywoodi staar Charlize Theron on olnud varem ka baleriin ja modell, tema ootamatu ning hiilgav osatäitmine Wuornosina on vaatamist väärt. Roll tõi Theronile nii Oscari, Kuldgloobuse kui ka BAFTA auhinna.
Film "Koletis" on ETV2 eetris 11. oktoobril kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: Patty Jenkinsi "Koletis" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kurnitski ütles ETV "Terevisiooni" saates, et linnahalli algselt 4800 kohaga suur saal ja selle kaarja tagaseina avanemisel tekkiv veel suurem siseruum on maailma ulatuses unikaalsed ja sellisena kindlasti vääriksid rekonstrueerimist.
2016 on linnahalli seisukorda põhjalikult uuritud ja hoones on küll palju läbijooksmisest tingitud niiskuskahjustusi ning fassaad on lagunenud, kuid kandekonstruktsioonid on rahuldavas või lausa heas korras, eriti suure saali osas, rääkis Kurnitski.
Samas tuleks otsus rekonstrueerimise või lammutamise osas teha kiiresti, sest linnahalli tehniline seisukord hakkab siiski niiskuskahjustute tõttu jõudma seisu, kus pole midagi rekonstrueerida. "Ükskõik, mida teha - see on ikka parem kui mitte teha," lisas Kurnitski.
Professor hindas valitsusele esitatavas memos toodud ümberehituse maksumust - ligikaudu 170 miljonit eurot - tänastes ehitushindades realistlikuks.
Kurnitski küsis samas, mida teeks rahvusooper nii suure saaliga, mis pealegi ei ole ehitatud loomuliku akustikaga saaliks. | Ehituse professor: linnahalli konstruktsioonid lubaksid säilitamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kurnitski ütles ETV "Terevisiooni" saates, et linnahalli algselt 4800 kohaga suur saal ja selle kaarja tagaseina avanemisel tekkiv veel suurem siseruum on maailma ulatuses unikaalsed ja sellisena kindlasti vääriksid rekonstrueerimist.
2016 on linnahalli seisukorda põhjalikult uuritud ja hoones on küll palju läbijooksmisest tingitud niiskuskahjustusi ning fassaad on lagunenud, kuid kandekonstruktsioonid on rahuldavas või lausa heas korras, eriti suure saali osas, rääkis Kurnitski.
Samas tuleks otsus rekonstrueerimise või lammutamise osas teha kiiresti, sest linnahalli tehniline seisukord hakkab siiski niiskuskahjustute tõttu jõudma seisu, kus pole midagi rekonstrueerida. "Ükskõik, mida teha - see on ikka parem kui mitte teha," lisas Kurnitski.
Professor hindas valitsusele esitatavas memos toodud ümberehituse maksumust - ligikaudu 170 miljonit eurot - tänastes ehitushindades realistlikuks.
Kurnitski küsis samas, mida teeks rahvusooper nii suure saaliga, mis pealegi ei ole ehitatud loomuliku akustikaga saaliks.
### Response:
Ehituse professor: linnahalli konstruktsioonid lubaksid säilitamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütles ERR-ile, et ta ei mõista, miks peaks suuremates linnades põllumeestele mõeldud kütuseid müüdama.
Valitsus on alustanud põllumeestele mõeldud erimärgistusega kütuse müümise süsteemi ümberkorraldamist, sest hinnanguliselt kasutatakse praegust süsteemi ära nii, et riigil jääb saamata viie miljoni euro ulatuses kütuseaktsiisi.
Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna üksuse juht Raili Roosimaa ütles, et Tallinnas ja Tartus on tõesti tanklaid, kus põllumeestele mõeldud erimärgistusega diislikütus on müügil.
"Tallinnas müüakse kuues tanklas ja veebruarist septembrini müüdi nendes tanklates 404 500 liitrit erimärgistatud kütust, Tartu kuues tanklas müüdi samal ajal 223 600 liitrit. Ostu puhul on märgitud, et seda kütust on vaja põllumajanduses, nii nagu seadus ette näeb," ütles Roosimaa.
Erimärgistusega kütus on Eestis kokku müügil 134 tanklas ja kogumüügi maht on sel aastal üle 17 miljoni liitri.
Põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus tunnistas, et raske on mõista, miks seda kütust üldse linnades müüakse.
"Väärkasutuse vältimiseks peaks alustama esimesest kõige lihtsamast sammust, sisse tuleb seada õigustatud isikute register ehk sinist kütust saaksid osta vaid põllumajandusega tegelevad inimesed, kes on pandud PRIA toetuste registrisse. Võib-olla on olemas mingisugused spetsiifilised juhud, kus on põllumajandusega tegelevatel inimestel on vaja ka linnas tankida. Enamus põllumajandustootjaid tellib erimärgistatud kütuse ja ladustab selle oma tsisternidesse. Kui linnades on jaemüük probleem ja soodustab väärkasutamist, siis see on üks koht, kus piirata sinise kütuse müümist linnades," ütles Sõrmus.
Sõrmus rõhutas, et samas väikelinnade ja maapiirkondade elu on väga läbipõimunud ja seal on tankimine loomulik. | Keset Tallinna ja Tartut käib elav erimärgistatud kütuse müük | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütles ERR-ile, et ta ei mõista, miks peaks suuremates linnades põllumeestele mõeldud kütuseid müüdama.
Valitsus on alustanud põllumeestele mõeldud erimärgistusega kütuse müümise süsteemi ümberkorraldamist, sest hinnanguliselt kasutatakse praegust süsteemi ära nii, et riigil jääb saamata viie miljoni euro ulatuses kütuseaktsiisi.
Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna üksuse juht Raili Roosimaa ütles, et Tallinnas ja Tartus on tõesti tanklaid, kus põllumeestele mõeldud erimärgistusega diislikütus on müügil.
"Tallinnas müüakse kuues tanklas ja veebruarist septembrini müüdi nendes tanklates 404 500 liitrit erimärgistatud kütust, Tartu kuues tanklas müüdi samal ajal 223 600 liitrit. Ostu puhul on märgitud, et seda kütust on vaja põllumajanduses, nii nagu seadus ette näeb," ütles Roosimaa.
Erimärgistusega kütus on Eestis kokku müügil 134 tanklas ja kogumüügi maht on sel aastal üle 17 miljoni liitri.
Põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus tunnistas, et raske on mõista, miks seda kütust üldse linnades müüakse.
"Väärkasutuse vältimiseks peaks alustama esimesest kõige lihtsamast sammust, sisse tuleb seada õigustatud isikute register ehk sinist kütust saaksid osta vaid põllumajandusega tegelevad inimesed, kes on pandud PRIA toetuste registrisse. Võib-olla on olemas mingisugused spetsiifilised juhud, kus on põllumajandusega tegelevatel inimestel on vaja ka linnas tankida. Enamus põllumajandustootjaid tellib erimärgistatud kütuse ja ladustab selle oma tsisternidesse. Kui linnades on jaemüük probleem ja soodustab väärkasutamist, siis see on üks koht, kus piirata sinise kütuse müümist linnades," ütles Sõrmus.
Sõrmus rõhutas, et samas väikelinnade ja maapiirkondade elu on väga läbipõimunud ja seal on tankimine loomulik.
### Response:
Keset Tallinna ja Tartut käib elav erimärgistatud kütuse müük |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EKsLi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul üritatakse kindlustuselt välja petta üha suuremaid hüvitisi, kuid tänu politsei ja kindlustusuurijate tõhusale koostööle on kelmuste avastamine paranenud.
"Eriti on vähenenud lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kelmuste arv, mis oli varasemalt kõige arvukam pettuseliik. Seega kui kelmid on juhtumi lavastamisega vahele jäänud, siis nad ei ürita seda enam teha. Näiteks majanduslanguse ajal kasvab majade süütamistest põhjustatud tulekahjude arv, mis on üks näide kindlustuskelmuse lavastamisest," ütles Reimets.
Eelmisel aastal moodustasid üle 3000 euro suurused kelmused 30 protsenti kõikidest kindlustuspettustest. 1000 kuni 3000 euro ulatuses ebaseaduslikke nõudeid oli 30 protsenti ja kuni 1000-euroseid nõudeid oli 40 protsenti.
Kõige rohkem on sõiduki- ja liikluskindlustusega seotud kelmuseid, neile järgnevad kodu- ja reisikindlustuse juhtumid. Kõige sagedamini, üle veerandi juhtudest üritati varjata kindlustuskaitse puudumist. Pisut üle viiendiku moodustasid lavastatud või tahtlikult esile kutsutud juhtumid ning viiendiku kelmusteste puhul suurendati teadlikult kahju summat.
Seesam kindlustuse reisikindlustuse tootejuhi Jonatan Jõksi sõnul proovitakse mõnikord kelmusega ära peita omaenda tegematajätmine. "Inimene on lennupiletid ostnud pool aastat tagasi, aga reisikindlustuse sõlmib alles samal päeval, kui ta on arstil käinud ja haigusest teada saanud. See on pettus, kui leping sõlmitakse pärast kahju ilmnemist," ütles Jõks.
Mullustest kelmusjuhtumitest 44 protsenti olid seotud liiklusõnnetusega, seitse protsenti varguste ja veeõnnetusega, viis protsenti vandalismiga ja neli protsenti tervisekahjustusega. Ebaseaduslike nõuete summast ligi kolmandiku moodustasid tulekahjud ning kolmandiku liiklusõnnetused.
Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Eivo Kisandi hinnangul on sõidukitega seotud kindlustuspettuste katsed tõepoolest ühed sagedasemad. "Esineb nii kindlustamiseelselt tekkinud sõiduki klaasikahjusid, tahtlikult tekitatud suuremaid kahjusid kui ka katseid seostada varasemaid vigastusi hilisemalt tekkinud kahjuga," ütles Kisand.
Tuvastatud kindlustuskelmuse tulemuseks on tavaliselt kahjunõude hüvitamisest ilmajäämine. Mullu tuvastatud kelmustest said kaks kolmandikku hüvitisest keeldumise otsuse. Kindlustuskelmusega võib kaasneda ka kriminaalmenetluse alustamine. | Kindlustuskelmuste hulk on vähenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EKsLi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul üritatakse kindlustuselt välja petta üha suuremaid hüvitisi, kuid tänu politsei ja kindlustusuurijate tõhusale koostööle on kelmuste avastamine paranenud.
"Eriti on vähenenud lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kelmuste arv, mis oli varasemalt kõige arvukam pettuseliik. Seega kui kelmid on juhtumi lavastamisega vahele jäänud, siis nad ei ürita seda enam teha. Näiteks majanduslanguse ajal kasvab majade süütamistest põhjustatud tulekahjude arv, mis on üks näide kindlustuskelmuse lavastamisest," ütles Reimets.
Eelmisel aastal moodustasid üle 3000 euro suurused kelmused 30 protsenti kõikidest kindlustuspettustest. 1000 kuni 3000 euro ulatuses ebaseaduslikke nõudeid oli 30 protsenti ja kuni 1000-euroseid nõudeid oli 40 protsenti.
Kõige rohkem on sõiduki- ja liikluskindlustusega seotud kelmuseid, neile järgnevad kodu- ja reisikindlustuse juhtumid. Kõige sagedamini, üle veerandi juhtudest üritati varjata kindlustuskaitse puudumist. Pisut üle viiendiku moodustasid lavastatud või tahtlikult esile kutsutud juhtumid ning viiendiku kelmusteste puhul suurendati teadlikult kahju summat.
Seesam kindlustuse reisikindlustuse tootejuhi Jonatan Jõksi sõnul proovitakse mõnikord kelmusega ära peita omaenda tegematajätmine. "Inimene on lennupiletid ostnud pool aastat tagasi, aga reisikindlustuse sõlmib alles samal päeval, kui ta on arstil käinud ja haigusest teada saanud. See on pettus, kui leping sõlmitakse pärast kahju ilmnemist," ütles Jõks.
Mullustest kelmusjuhtumitest 44 protsenti olid seotud liiklusõnnetusega, seitse protsenti varguste ja veeõnnetusega, viis protsenti vandalismiga ja neli protsenti tervisekahjustusega. Ebaseaduslike nõuete summast ligi kolmandiku moodustasid tulekahjud ning kolmandiku liiklusõnnetused.
Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Eivo Kisandi hinnangul on sõidukitega seotud kindlustuspettuste katsed tõepoolest ühed sagedasemad. "Esineb nii kindlustamiseelselt tekkinud sõiduki klaasikahjusid, tahtlikult tekitatud suuremaid kahjusid kui ka katseid seostada varasemaid vigastusi hilisemalt tekkinud kahjuga," ütles Kisand.
Tuvastatud kindlustuskelmuse tulemuseks on tavaliselt kahjunõude hüvitamisest ilmajäämine. Mullu tuvastatud kelmustest said kaks kolmandikku hüvitisest keeldumise otsuse. Kindlustuskelmusega võib kaasneda ka kriminaalmenetluse alustamine.
### Response:
Kindlustuskelmuste hulk on vähenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärast üldkogu otsust saab riigikohtu esimees esitada kohtuniku ametist vabastamise avalduse vabariigi presidendil," ütles ajalehe teatel Tartu maakohtu pressiesindaja Anett Kreitsmann. "Kohtunik Kolk viibib viibib ametikohustustest eemal. Planeeritud istungid lükatakse edasi."
Lõuna prefektuuri politseiametnikud peatasid 6. oktoobril liiklusjärelevalve käigus Tartu maakohtu kohtuniku Heiki Kolki, kellel tuvastati alkoholijoove 0,97 mg/l. Tegemist on joobega, mille eest on võimalik võtta kriminaalvastutusele, teatas Tartu maakohtu pressiesindaja.
Maakohtu esimehe Liivi Loide sõnul on tegemist äärmiselt kahetsusväärse sündmusega.
"Tulenevalt kohtunikuameti väärikusest ja rollist ühiskonnas, peaks iga kohtunik olema teistele seaduskuulekuses eeskujuks ja vastavalt ka käituma," ütles Loide pressiesindaja vahendusel. | Joobnult autot juhtinud kohtunik loobub ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärast üldkogu otsust saab riigikohtu esimees esitada kohtuniku ametist vabastamise avalduse vabariigi presidendil," ütles ajalehe teatel Tartu maakohtu pressiesindaja Anett Kreitsmann. "Kohtunik Kolk viibib viibib ametikohustustest eemal. Planeeritud istungid lükatakse edasi."
Lõuna prefektuuri politseiametnikud peatasid 6. oktoobril liiklusjärelevalve käigus Tartu maakohtu kohtuniku Heiki Kolki, kellel tuvastati alkoholijoove 0,97 mg/l. Tegemist on joobega, mille eest on võimalik võtta kriminaalvastutusele, teatas Tartu maakohtu pressiesindaja.
Maakohtu esimehe Liivi Loide sõnul on tegemist äärmiselt kahetsusväärse sündmusega.
"Tulenevalt kohtunikuameti väärikusest ja rollist ühiskonnas, peaks iga kohtunik olema teistele seaduskuulekuses eeskujuks ja vastavalt ka käituma," ütles Loide pressiesindaja vahendusel.
### Response:
Joobnult autot juhtinud kohtunik loobub ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti on kavas arutada Eesti ja Prantsusmaa kahepoolseid suhteid, sealhulgas kaitsekoostööd Malis, aktuaalseid Euroopa Liidu küsimusi ja olukorda Süürias.
"Meie suhted Prantsusmaaga on väga head, seda eriti kaitsekoostöö, küber- ja digiteemadel. Kindlasti soovin arutada võimalusi seda koostööd veelgi süvendada," sõnas välisminister Reinsalu kohtumise eel. "Kohtumisel arutame Euroopa julgeolekut puudutavaid küsimusi ning olukorda Ukrainas. Euroopal seisavad ees suured väljakutsed ja neile saame vastu minna vaid ühtselt."
Lisaks kohtub välisminister Prantsuse Rahvusassamblee Eesti sõprusrühma presidendi Laure de La Raudiere'iga. | Välisminister Reinsalu kohtub Pariisis Prantsuse kolleegi Le Drianiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti on kavas arutada Eesti ja Prantsusmaa kahepoolseid suhteid, sealhulgas kaitsekoostööd Malis, aktuaalseid Euroopa Liidu küsimusi ja olukorda Süürias.
"Meie suhted Prantsusmaaga on väga head, seda eriti kaitsekoostöö, küber- ja digiteemadel. Kindlasti soovin arutada võimalusi seda koostööd veelgi süvendada," sõnas välisminister Reinsalu kohtumise eel. "Kohtumisel arutame Euroopa julgeolekut puudutavaid küsimusi ning olukorda Ukrainas. Euroopal seisavad ees suured väljakutsed ja neile saame vastu minna vaid ühtselt."
Lisaks kohtub välisminister Prantsuse Rahvusassamblee Eesti sõprusrühma presidendi Laure de La Raudiere'iga.
### Response:
Välisminister Reinsalu kohtub Pariisis Prantsuse kolleegi Le Drianiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametniku sõnul on punasteks joonteks näiteks etniline puhastus või massiline pommitamine, mis suunatud selgelt tsiviilelanikkonna vastu.
"Aga asi on alles alguses. Olukorda jälgitakse suure tähelepanuga," lisas allikas.
Trumpi sõnul võib USA olla Türgi ja kurdide läbirääkimiste vahendajaks.
"Meil on kolm võimalust. Saata tuhandeid sõdureid ja võita sõjaliselt. Lüüa Türgit tugevasti rahandus- ja majandussanktsioonidega. Või olla läbirääkimistel vahendajaks Türgi ja kurdide vahel," kirjutas Trump sotsiaalmeedias.
Kuulduste kohaselt on Trump teinud diplomaatidele ühtlasi ülesandeks vahendada vaherahu Türgi ja kurdivägede vahel Süürias.
"Meile on antud presidendilt ülesanne proovida leida vaenupoolte vahel ühishuvisid, et meil õnnetuks leida tee vaherahuni," ütles üks tundmatuks jääda soovinud diplomaat.
Türgi alustas kolmapäeval pealetungi Põhja-Süürias tegutsevatele kurdi üksustele ning plaanib luua seal piirist 30 kilomeetri sügavuse puhverala, kuhu tahab saata umbes miljon Türgis elavat Süüria päritolu põgenikku. | Allikas: Türgi pole Süürias veel Trumpi jaoks piire ületanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametniku sõnul on punasteks joonteks näiteks etniline puhastus või massiline pommitamine, mis suunatud selgelt tsiviilelanikkonna vastu.
"Aga asi on alles alguses. Olukorda jälgitakse suure tähelepanuga," lisas allikas.
Trumpi sõnul võib USA olla Türgi ja kurdide läbirääkimiste vahendajaks.
"Meil on kolm võimalust. Saata tuhandeid sõdureid ja võita sõjaliselt. Lüüa Türgit tugevasti rahandus- ja majandussanktsioonidega. Või olla läbirääkimistel vahendajaks Türgi ja kurdide vahel," kirjutas Trump sotsiaalmeedias.
Kuulduste kohaselt on Trump teinud diplomaatidele ühtlasi ülesandeks vahendada vaherahu Türgi ja kurdivägede vahel Süürias.
"Meile on antud presidendilt ülesanne proovida leida vaenupoolte vahel ühishuvisid, et meil õnnetuks leida tee vaherahuni," ütles üks tundmatuks jääda soovinud diplomaat.
Türgi alustas kolmapäeval pealetungi Põhja-Süürias tegutsevatele kurdi üksustele ning plaanib luua seal piirist 30 kilomeetri sügavuse puhverala, kuhu tahab saata umbes miljon Türgis elavat Süüria päritolu põgenikku.
### Response:
Allikas: Türgi pole Süürias veel Trumpi jaoks piire ületanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne ütles ERR-ile, et Eesti on tänaseks saavutanud teatava majandusliku heaolu ning muutunud seeläbi atraktiivseks kolmandatest riikidest pärit prostitutsiooniga tegelevatele välismaalastele ja ka neid kupeldavatele kurjategijatele.
"Oma töös näeme, et selliste juhtumite arv on viimase aasta jooksul kasvanud. Eestis on sel aastal olnud üle 40 juhtumi, kui kolmandatest riikidest pärit naised osutasid siin tasu eest seksuaalteenuseid, väärkasutasid seeläbi Schengeni viisa või viisavabaduse tingimusi ning neile oli tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks," rääkis Ranne ERR-ile.
Päritoluriikidena tõstis Ranne esile Ukrainat ja Venemaa Föderatsiooni.
ERR küsis PPA-lt täiendavalt, et milles antud juhtudel seisneb Schengeni viisa või viisavabaduse tingimuste väärkasutamine.
PPA pressiesindaja Viktoria Korpan selgitas, et lähtudes välismaalaste seadusest lõpetatakse viisavabadus ehk riigis viibimise aeg ennetähtaegselt, kui on alus arvata, et välismaalase Schengeni riikide territooriumile saabumise väidetav eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile ja on põhjust kahelda välismaalase usaldusväärsuses.
Samuti võib tema sõnul Schengeni lühiajalise viisa kehtetuks tunnistada, kui on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile ja on olemas põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses ja tema avalduste usaldusväärsuses.
"Samuti tunnistatakse viisaeeskirja järgi välismaalase viisa kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud ja viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei ole olnud usaldusväärsed," lisas ta.
"Pärast viibimisaja lõpetamist või viisa kehtetuks tunnistamist teeb PPA väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis võib olla vabatahtlik või sundtäidetav, ning kehtestab sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile," selgitas Korpan veel. | Eesti on tänavu välja saatnud 40 välismaalasest prostituuti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Ardo Ranne ütles ERR-ile, et Eesti on tänaseks saavutanud teatava majandusliku heaolu ning muutunud seeläbi atraktiivseks kolmandatest riikidest pärit prostitutsiooniga tegelevatele välismaalastele ja ka neid kupeldavatele kurjategijatele.
"Oma töös näeme, et selliste juhtumite arv on viimase aasta jooksul kasvanud. Eestis on sel aastal olnud üle 40 juhtumi, kui kolmandatest riikidest pärit naised osutasid siin tasu eest seksuaalteenuseid, väärkasutasid seeläbi Schengeni viisa või viisavabaduse tingimusi ning neile oli tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks," rääkis Ranne ERR-ile.
Päritoluriikidena tõstis Ranne esile Ukrainat ja Venemaa Föderatsiooni.
ERR küsis PPA-lt täiendavalt, et milles antud juhtudel seisneb Schengeni viisa või viisavabaduse tingimuste väärkasutamine.
PPA pressiesindaja Viktoria Korpan selgitas, et lähtudes välismaalaste seadusest lõpetatakse viisavabadus ehk riigis viibimise aeg ennetähtaegselt, kui on alus arvata, et välismaalase Schengeni riikide territooriumile saabumise väidetav eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile ja on põhjust kahelda välismaalase usaldusväärsuses.
Samuti võib tema sõnul Schengeni lühiajalise viisa kehtetuks tunnistada, kui on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile ja on olemas põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses ja tema avalduste usaldusväärsuses.
"Samuti tunnistatakse viisaeeskirja järgi välismaalase viisa kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud ja viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei ole olnud usaldusväärsed," lisas ta.
"Pärast viibimisaja lõpetamist või viisa kehtetuks tunnistamist teeb PPA väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis võib olla vabatahtlik või sundtäidetav, ning kehtestab sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile," selgitas Korpan veel.
### Response:
Eesti on tänavu välja saatnud 40 välismaalasest prostituuti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks näide aastaid kestnud vaidlusest linna ja riigi vahel on Peterburi tee, mis ulatub Ülemistelt kuni linna piirini Väo ristmikul, peale linna piiri kannab tee juba Narva maantee nime ning sealtmaalt vastutab tee korrashoiu eest riik. Linn keeldub oma raha eest Peterburi tee igivana katet uuendamast, sest nende hinnangul on tegu olemuslikult riigiteega ning riik peaks teeremondi enda peale võtma või seda vähemalt märkimisväärse summaga toetama.
Probleemi toob veelgi rohkem esile järgmisel aastal algav Tallinna piiril asuva Väo ristmiku ehitus. Pikka aega murelapseks olnud ristmik ehitatakse kahetasandiliseks. Ainuüksi ristmiku ümberehitamine läheb maksma 20 miljonit eurot, kuid Peterburi teele jätkub sealt vaid ühe väikese lõigu remondiks.
Ülejäänud Tallinna territooriumile jääva Peterburi tee uue katte alla panemine on juba Tallinna kommunaalameti rida, ütles ERR-ile maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik aga ütles ERR-ile, et kuivõrd see lõik kuulub TEN-T võrku ehk üle-euroopalisse teedevõrgustikku, siis tegid nad omakorda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ettepaneku ka Peterburi tee Tallinna piirides asuv lõik riigi raha eest korda teha.
Praeguse seisuga algavad tööd ristmiku ehitamiseks 2020. aasta alguses ning riigi poolt projekti muudetud pole – Peterburi tee remont jääb Tallinna hooleks.
Riik Tallinnast endale sobivaid teid ei leidnud
Tallinn tahtis nende arvates riigiteede tunnustele vastavad tänavad riigile üle anda juba 2014. aastal, kui vastav taotlus esitati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Toona jõudis vaidlus välja riigikohtuni, kuid jäi Tallinna jaoks soovitud tulemuseta.
Tallinn jätkas peale seda ettepanekute esitamist, et riik finantseeriks linnu ja valdu läbivate riigimaanteede teehoidu. Näiteks linnavalitsusele esitatud aruandes Tallinna teede seisukoha parendamisest märgitakse, et linna territooriumit läbivaid riigimaanteede korrashoidu peaks riigieelarvest finantseerima 5,35 miljoni euroga aastas, sest just selline on Tallinna tänavate PMS analüüsi (2015. aasta hindade alusel) järgi nõutava seisunditaseme saavutamiseks vajalik teehoiu kulu aastas.
Tallinn tahab ka alustada riigiga läbirääkimisi, et kuidas täpselt kirjutada seadusesse see, mil määral ja kuidas peaks riik rahastama linnu ja valdu läbivate riiklikult oluliste teede hoidu ja remonti.
Tallinn soovib selgust nelja tee osas: Vabaduse puiestee (Männikus ristmikust kuni linna piiril asuva nn Veskitammi sõlmeni ehk Laagrini), Peterburi tee (Väo ristmikust kuni Ülemisteni või vähemalt Smuuli teeni), Rannamõisa tee (Lõuka ristmikust kuni linna piirini Tiskre oja truubil) ja Paldiski maantee (Haabersti ristmikust kuni linna piirini Tähetorni ristmikul).
MKM on aga siiani veendunud, et Tallinn peab oma tänavate – ükskõik, kui olulisi transpordisõlmi need ka ühendavad – eest ikka ise hoolt kandma.
Näiteks viis MKM koos maanteeametiga läbi analüüsi, kus hinnati riigi kõrvalmaanteede vastavust riigitee tunnustele. Analüüsiga tuvastati mitmeid kohalikke teid, kus hinnangu kohaselt esineb riigitee tunnuseid ning mille võtmine riigiteeks võib olla põhjendatud – kokku leiti 52 sellist teelõiku kogupikkusega 47,4 km.
Tallinna linna tänavaid selles nimekirjas ei sisaldu, ütles ERR-ile MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
"Seega, Tallinna linna territooriumil paiknevad teed on kohalikud teed. Kohalike teede hoid on omavalitsuste ülesanne ja selle rahastamine sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse prioriteetide seadmisest eelarve koostamisel," lausus Tatter.
Tatter on teadlik, et Tallinn on läbi Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) tänavate üleandmise teema tõstatanud, kuid ei näe, et need arutelud kuhugi välja viiks.
"Kohalike teede lõikudel, mis viivad näiteks olulise tähtsusega sadamasse või lennujaama, võib esineda täiendavat liikluskoormust, kuid tervikuna liikluskoosseisu ja -korralduse seisukohalt on tegemist eelkõige kohalikku liiklust teenindavate teedega, mis seotud ennekõike kohaliku elu korraldamisega, mis on omavalitsuse ülesanne," märkis Tatter.
Selliste teelõikude ülevõtmine riigiteeks rikuks omavalitsuse autonoomiat, näiteks kohaliku elu ja liikluse korraldamisel, lisas ta.
Tallinn tahab raha juurde
Teede riigile üleandmine pole siiski ainuke lahendus. Näiteks on Harju maakonna arengustrateegias 2035+ esitatud ettepanek, et riiklikult tähtsaid põhimaanteid, mis asuvad linna või valla territooriumil, võiks puhastada ja korras hoida omavalitsus, kuid rekonstrueerimise peaks enda kanda võtma riik.
Samas on Tallinn ka välja pakkunud, et riik võiks lihtsalt oluliste tänavate remondiks ja hoolduseks rohkem raha anda. Riigi eelarvestrateegia näeb üle Eesti kohalike teede hoiuks ette aastas 29,3 miljonit eurot. Tallinna hinnangul on aga see summa ebapiisav ning võrreldes riigiteedele eraldatavate vahendite mahuga lausa ebaõiglane.
Näiteks eraldati juba 2008. aastal kohalike teede hoiuks 40 miljonit eurot, seda summat kärbiti veerandi võrra masu ajal ning selliseks ongi see jäänud. Tallinn soovib, et summa tõstetaks taas masueelsele tasemele.
Tatter märkis, et kohalike teede hoiu rahaga riigi toetused ei piirdu. Näiteks makstakse juhtumipõhist toetust transiitliiklusega ning ettevõtlusega seotud teede toetuseks. Viimasel kahel aastal on riik Tallinnale maksnud 905 000 eurot.
Samuti on riik toetanud Tallinna territooriumil asuvate oluliste objektide ehitamist, näiteks Reidi tee, Haabersti ristmik ja trammitee pikendamine lennuväljani. Kokku on taolisi projekte, küll Euroopa Liidu rahadest, toetatud umbes 100 miljoni euroga.
Milliseid suuremaid tee-ehitusi Tallinnas kavatseb riik lähiaastatel toetada, selgub Tatteri sõnul peale seda, kui avatakse Euroopa Liidu 2021+ rahastamisperioodi transpordi infrastruktuuri investeeringute meede. | Riik ei taha Tallinna tänavate ülevõtmisest midagi kuulda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks näide aastaid kestnud vaidlusest linna ja riigi vahel on Peterburi tee, mis ulatub Ülemistelt kuni linna piirini Väo ristmikul, peale linna piiri kannab tee juba Narva maantee nime ning sealtmaalt vastutab tee korrashoiu eest riik. Linn keeldub oma raha eest Peterburi tee igivana katet uuendamast, sest nende hinnangul on tegu olemuslikult riigiteega ning riik peaks teeremondi enda peale võtma või seda vähemalt märkimisväärse summaga toetama.
Probleemi toob veelgi rohkem esile järgmisel aastal algav Tallinna piiril asuva Väo ristmiku ehitus. Pikka aega murelapseks olnud ristmik ehitatakse kahetasandiliseks. Ainuüksi ristmiku ümberehitamine läheb maksma 20 miljonit eurot, kuid Peterburi teele jätkub sealt vaid ühe väikese lõigu remondiks.
Ülejäänud Tallinna territooriumile jääva Peterburi tee uue katte alla panemine on juba Tallinna kommunaalameti rida, ütles ERR-ile maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik aga ütles ERR-ile, et kuivõrd see lõik kuulub TEN-T võrku ehk üle-euroopalisse teedevõrgustikku, siis tegid nad omakorda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ettepaneku ka Peterburi tee Tallinna piirides asuv lõik riigi raha eest korda teha.
Praeguse seisuga algavad tööd ristmiku ehitamiseks 2020. aasta alguses ning riigi poolt projekti muudetud pole – Peterburi tee remont jääb Tallinna hooleks.
Riik Tallinnast endale sobivaid teid ei leidnud
Tallinn tahtis nende arvates riigiteede tunnustele vastavad tänavad riigile üle anda juba 2014. aastal, kui vastav taotlus esitati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Toona jõudis vaidlus välja riigikohtuni, kuid jäi Tallinna jaoks soovitud tulemuseta.
Tallinn jätkas peale seda ettepanekute esitamist, et riik finantseeriks linnu ja valdu läbivate riigimaanteede teehoidu. Näiteks linnavalitsusele esitatud aruandes Tallinna teede seisukoha parendamisest märgitakse, et linna territooriumit läbivaid riigimaanteede korrashoidu peaks riigieelarvest finantseerima 5,35 miljoni euroga aastas, sest just selline on Tallinna tänavate PMS analüüsi (2015. aasta hindade alusel) järgi nõutava seisunditaseme saavutamiseks vajalik teehoiu kulu aastas.
Tallinn tahab ka alustada riigiga läbirääkimisi, et kuidas täpselt kirjutada seadusesse see, mil määral ja kuidas peaks riik rahastama linnu ja valdu läbivate riiklikult oluliste teede hoidu ja remonti.
Tallinn soovib selgust nelja tee osas: Vabaduse puiestee (Männikus ristmikust kuni linna piiril asuva nn Veskitammi sõlmeni ehk Laagrini), Peterburi tee (Väo ristmikust kuni Ülemisteni või vähemalt Smuuli teeni), Rannamõisa tee (Lõuka ristmikust kuni linna piirini Tiskre oja truubil) ja Paldiski maantee (Haabersti ristmikust kuni linna piirini Tähetorni ristmikul).
MKM on aga siiani veendunud, et Tallinn peab oma tänavate – ükskõik, kui olulisi transpordisõlmi need ka ühendavad – eest ikka ise hoolt kandma.
Näiteks viis MKM koos maanteeametiga läbi analüüsi, kus hinnati riigi kõrvalmaanteede vastavust riigitee tunnustele. Analüüsiga tuvastati mitmeid kohalikke teid, kus hinnangu kohaselt esineb riigitee tunnuseid ning mille võtmine riigiteeks võib olla põhjendatud – kokku leiti 52 sellist teelõiku kogupikkusega 47,4 km.
Tallinna linna tänavaid selles nimekirjas ei sisaldu, ütles ERR-ile MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
"Seega, Tallinna linna territooriumil paiknevad teed on kohalikud teed. Kohalike teede hoid on omavalitsuste ülesanne ja selle rahastamine sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse prioriteetide seadmisest eelarve koostamisel," lausus Tatter.
Tatter on teadlik, et Tallinn on läbi Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) tänavate üleandmise teema tõstatanud, kuid ei näe, et need arutelud kuhugi välja viiks.
"Kohalike teede lõikudel, mis viivad näiteks olulise tähtsusega sadamasse või lennujaama, võib esineda täiendavat liikluskoormust, kuid tervikuna liikluskoosseisu ja -korralduse seisukohalt on tegemist eelkõige kohalikku liiklust teenindavate teedega, mis seotud ennekõike kohaliku elu korraldamisega, mis on omavalitsuse ülesanne," märkis Tatter.
Selliste teelõikude ülevõtmine riigiteeks rikuks omavalitsuse autonoomiat, näiteks kohaliku elu ja liikluse korraldamisel, lisas ta.
Tallinn tahab raha juurde
Teede riigile üleandmine pole siiski ainuke lahendus. Näiteks on Harju maakonna arengustrateegias 2035+ esitatud ettepanek, et riiklikult tähtsaid põhimaanteid, mis asuvad linna või valla territooriumil, võiks puhastada ja korras hoida omavalitsus, kuid rekonstrueerimise peaks enda kanda võtma riik.
Samas on Tallinn ka välja pakkunud, et riik võiks lihtsalt oluliste tänavate remondiks ja hoolduseks rohkem raha anda. Riigi eelarvestrateegia näeb üle Eesti kohalike teede hoiuks ette aastas 29,3 miljonit eurot. Tallinna hinnangul on aga see summa ebapiisav ning võrreldes riigiteedele eraldatavate vahendite mahuga lausa ebaõiglane.
Näiteks eraldati juba 2008. aastal kohalike teede hoiuks 40 miljonit eurot, seda summat kärbiti veerandi võrra masu ajal ning selliseks ongi see jäänud. Tallinn soovib, et summa tõstetaks taas masueelsele tasemele.
Tatter märkis, et kohalike teede hoiu rahaga riigi toetused ei piirdu. Näiteks makstakse juhtumipõhist toetust transiitliiklusega ning ettevõtlusega seotud teede toetuseks. Viimasel kahel aastal on riik Tallinnale maksnud 905 000 eurot.
Samuti on riik toetanud Tallinna territooriumil asuvate oluliste objektide ehitamist, näiteks Reidi tee, Haabersti ristmik ja trammitee pikendamine lennuväljani. Kokku on taolisi projekte, küll Euroopa Liidu rahadest, toetatud umbes 100 miljoni euroga.
Milliseid suuremaid tee-ehitusi Tallinnas kavatseb riik lähiaastatel toetada, selgub Tatteri sõnul peale seda, kui avatakse Euroopa Liidu 2021+ rahastamisperioodi transpordi infrastruktuuri investeeringute meede.
### Response:
Riik ei taha Tallinna tänavate ülevõtmisest midagi kuulda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lissabonis Itaalia meisterklubi Torino Juventust võõrustanud FC Porto alistas külalised tulemusega 2:1. Kodumeeskond haaras eduseisu juba teisel mänguminutil, kui skoori avas Mehdi Taremi. Porto teise värava lõi teise poolaja alguses Moussa Marega, Juventuse eest sai 82. mänguminutil jala valgeks Federico Chiesa.
Hispaanias võõrustas koduses kõrgliigas ja karikasarjas viimased üheksa järjestikust mängu võitnud Sevilla Dortmundi Borussiat, kellelt tuli vastu võtta 2:3 kaotus. Suso seitsmenda minuti tabamus viis küll võõrustajad juhtima, kuid Mahmoud Dahoudi ja Erling Braut Haalandi (2) tabamused viisid külalised poolajaks 3:1 ette. Sevilla teise värava lõi 84. minutil Luuk de Jong.
Paaride korduskohtumised peetakse 9. märtsil.
Eelvaade:
Viimaste aastate Itaalia jalgpalli valitseja Juventus kaotas alagrupis Barcelonale 0:2, kuid võitis viis ülejäänud kohtumist, sealjuures detsembri alguses ka korduskohtumise Barcelonaga koguni 3:0.
Eelmisel nädalal pidas meeskond kaks rasket kohtumist, kui Itaalia karikasarjas viigistati Milano Interiga 0:0, kuid kahe mängu summas pääseti siiski edasi ja Itaalia liigas kaotati võõrsil Napolile 0:1.
C-alagrupist teisena edasi jõudnud FC Porto kaotas võõrsil Manchester Cityle 1:3 ja piirdus kodus suurklubi vastu 0:0 viigiga, aga võitis neli ülejäänud kohtumist, saades kahel korral jagu nii Marseille Olympique'ist kui ka Pireuse Olympiakosest.
Kodusel tandril ollakse viimasel ajal aga võidupõuas, sest liigas ka karikasarjas kokku on neli mängu järjest lõppenud pelgalt viigiga. Liigatabelis ollakse teisel kohal, liider Lissaboni Sporting jääb juba kümne punkti kaugusele.
Teises paaris sakslasi võõrustav Sevilla alustas alagrupiturniiri võõrsil 0:0 viigiga Chelsea vastu, aga kaotas eelviimases voorus samale klubile kodus koguni 0:4. ülejäänud kohtumistest Rennes'i ja Krasnodariga tunnistati aga vaid võite.
Viimasel kuul ajal on Sevilla suurepärases hoos, sest Hispaania liiga ja karikasarja peale kokku on kirjas koguni üheksa võitu järjest. Liigatabelis hoiab meeskond neljandat kohta, aga Barcelona jääb vaid punkti kaugusele.
Dortmundi seis on mõnevõrra hapram, sest kahes Bundesliga mängus järjest on jäädud võiduta: kõigepealt kaotati võõrsil Freiburgile 1:2 ja seejärel viigistati laupäeval kodus Hoffenheimiga 2:2.
Meistrite liiga alagrupiturniir küll võideti, aga pingeliste lahingute tulemusel: kõigepealt kaotati võõrsil Rooma Laziole 1:3, saadi kolm võitu järjest, kuid viigistati Lazioga kodus 1:1 ning viimases voorus suudeti kaotusseisust alistada Peterburi Zeniit 2:1.
Teisipäeval toimunud esimestes kaheksandikfinaali matšides sai PSG võõrsil jagu Barcelonast 4:1 ja Liverpool samuti võõrsil RB Leipzigist 2:0. | Porto alistas Juventuse, Dortmund oli parem Sevillast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lissabonis Itaalia meisterklubi Torino Juventust võõrustanud FC Porto alistas külalised tulemusega 2:1. Kodumeeskond haaras eduseisu juba teisel mänguminutil, kui skoori avas Mehdi Taremi. Porto teise värava lõi teise poolaja alguses Moussa Marega, Juventuse eest sai 82. mänguminutil jala valgeks Federico Chiesa.
Hispaanias võõrustas koduses kõrgliigas ja karikasarjas viimased üheksa järjestikust mängu võitnud Sevilla Dortmundi Borussiat, kellelt tuli vastu võtta 2:3 kaotus. Suso seitsmenda minuti tabamus viis küll võõrustajad juhtima, kuid Mahmoud Dahoudi ja Erling Braut Haalandi (2) tabamused viisid külalised poolajaks 3:1 ette. Sevilla teise värava lõi 84. minutil Luuk de Jong.
Paaride korduskohtumised peetakse 9. märtsil.
Eelvaade:
Viimaste aastate Itaalia jalgpalli valitseja Juventus kaotas alagrupis Barcelonale 0:2, kuid võitis viis ülejäänud kohtumist, sealjuures detsembri alguses ka korduskohtumise Barcelonaga koguni 3:0.
Eelmisel nädalal pidas meeskond kaks rasket kohtumist, kui Itaalia karikasarjas viigistati Milano Interiga 0:0, kuid kahe mängu summas pääseti siiski edasi ja Itaalia liigas kaotati võõrsil Napolile 0:1.
C-alagrupist teisena edasi jõudnud FC Porto kaotas võõrsil Manchester Cityle 1:3 ja piirdus kodus suurklubi vastu 0:0 viigiga, aga võitis neli ülejäänud kohtumist, saades kahel korral jagu nii Marseille Olympique'ist kui ka Pireuse Olympiakosest.
Kodusel tandril ollakse viimasel ajal aga võidupõuas, sest liigas ka karikasarjas kokku on neli mängu järjest lõppenud pelgalt viigiga. Liigatabelis ollakse teisel kohal, liider Lissaboni Sporting jääb juba kümne punkti kaugusele.
Teises paaris sakslasi võõrustav Sevilla alustas alagrupiturniiri võõrsil 0:0 viigiga Chelsea vastu, aga kaotas eelviimases voorus samale klubile kodus koguni 0:4. ülejäänud kohtumistest Rennes'i ja Krasnodariga tunnistati aga vaid võite.
Viimasel kuul ajal on Sevilla suurepärases hoos, sest Hispaania liiga ja karikasarja peale kokku on kirjas koguni üheksa võitu järjest. Liigatabelis hoiab meeskond neljandat kohta, aga Barcelona jääb vaid punkti kaugusele.
Dortmundi seis on mõnevõrra hapram, sest kahes Bundesliga mängus järjest on jäädud võiduta: kõigepealt kaotati võõrsil Freiburgile 1:2 ja seejärel viigistati laupäeval kodus Hoffenheimiga 2:2.
Meistrite liiga alagrupiturniir küll võideti, aga pingeliste lahingute tulemusel: kõigepealt kaotati võõrsil Rooma Laziole 1:3, saadi kolm võitu järjest, kuid viigistati Lazioga kodus 1:1 ning viimases voorus suudeti kaotusseisust alistada Peterburi Zeniit 2:1.
Teisipäeval toimunud esimestes kaheksandikfinaali matšides sai PSG võõrsil jagu Barcelonast 4:1 ja Liverpool samuti võõrsil RB Leipzigist 2:0.
### Response:
Porto alistas Juventuse, Dortmund oli parem Sevillast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arsenali esiväravavaht on sakslane Bernd Leno ja teine väravavaht talvises üleminekuankas soetatud austraallane Mathew Ryan. Hein heitleb väravavahtide hierarhias inglase Arthur Okonkwoga, islandlane Runar Alex Runarsson ei ole Euroopa liigasse registreeritud, vahendab Soccernet.ee.
Hein on Arsenali esindusmeeskonna koosseisu kuulunud kolm korda, kui olnud pingil Euroopa liiga mängudes kodus Dundalki ning võõrsil Molde ja Dundalki vastu.
Arsenal kohtub Euroopa liiga 1/16-finaali avamängus Benficaga neljapäeva õhtul Rooma olümpiastaadionil. Arsenali "kodumäng" toimub järgmisel neljapäeval Pireuses. | Esindusmeeskonnaga treeninud Hein võib Benfica vastu Arsenali koosseisu kuuluda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arsenali esiväravavaht on sakslane Bernd Leno ja teine väravavaht talvises üleminekuankas soetatud austraallane Mathew Ryan. Hein heitleb väravavahtide hierarhias inglase Arthur Okonkwoga, islandlane Runar Alex Runarsson ei ole Euroopa liigasse registreeritud, vahendab Soccernet.ee.
Hein on Arsenali esindusmeeskonna koosseisu kuulunud kolm korda, kui olnud pingil Euroopa liiga mängudes kodus Dundalki ning võõrsil Molde ja Dundalki vastu.
Arsenal kohtub Euroopa liiga 1/16-finaali avamängus Benficaga neljapäeva õhtul Rooma olümpiastaadionil. Arsenali "kodumäng" toimub järgmisel neljapäeval Pireuses.
### Response:
Esindusmeeskonnaga treeninud Hein võib Benfica vastu Arsenali koosseisu kuuluda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie perekond teatab sügava kurbusega, et meie armastatud Rush on surnud," seisis avalduses, millele kirjutas alla tema naine Kathryn Adams Limbaugh.
Väga populaarset Limbaugh'd tunti oma kuulajaid provotseerida üritava saatejuhina. Limbaugh tegi sama saadet 1988. aastast ning teda peeti president Ronald Reagani ametiaja järgse aja märkimisväärselt mõjukaks konservatiivide suunamõjutajaks. Kriitikud süüdistasid Limbaugh'd vandenõuteooriate ja valeinfo levitamises.
Limbaugh teatas juba eelmise aasta veebruaris oma saates, et tal on kaugelearenenud kopsuvähk, kuid jätkas ka ravi saamise ajal oma tööd. | Suri USA mõjukas saatejuht Rush Limbaugh | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie perekond teatab sügava kurbusega, et meie armastatud Rush on surnud," seisis avalduses, millele kirjutas alla tema naine Kathryn Adams Limbaugh.
Väga populaarset Limbaugh'd tunti oma kuulajaid provotseerida üritava saatejuhina. Limbaugh tegi sama saadet 1988. aastast ning teda peeti president Ronald Reagani ametiaja järgse aja märkimisväärselt mõjukaks konservatiivide suunamõjutajaks. Kriitikud süüdistasid Limbaugh'd vandenõuteooriate ja valeinfo levitamises.
Limbaugh teatas juba eelmise aasta veebruaris oma saates, et tal on kaugelearenenud kopsuvähk, kuid jätkas ka ravi saamise ajal oma tööd.
### Response:
Suri USA mõjukas saatejuht Rush Limbaugh |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu meeskond mängis ilma hüppeliigase vigastusest taastuva diagonaalründaja Siim Põlluääreta, keda asendas Märt Tammearu. Tammearu kerkis ka 22 punktiga (+17) Bigbanki resultatiivseimaks, 18 punkti (+9) panustas võitu Albert Hurt ning 12 (+3) Stefan Kaibald. Alar Rikbergi juhendatava Tartu meeskonna vastuvõtt oli 57%, rünnakuid lahendati 52-protsendiliselt, blokipunkte saadi kuus ja servil löödi viis ässa (neist kolm läks Hurda arvele) ja eksiti kümnel pallingul, vahendab volley.ee.
TalTech pidi hakkama saama peatreeneri Janis Sirelpuuta, keda asendas abitreener ja mänedžer Uku Rummi. Ülikoolimeeskonna rünnakuid vedas tavapäraselt Valentin Kordas, kes tõi 24 punkti (+16), 15 silma (+11) jäi Tamur Viidalepa arvele ja 14 punkti (+6) lisas Rasmus Meius. TalTechi vastuvõtt oli 48%, rünnak 43%, blokist saadi viis ja servilt kaheksa punkti (eksimusi kogunes 15).
Bigbank on vaheringi tabelis kuue punktiga teisel kohal, esimene on Selver Tallinn samuti kuue punktiga. Pärnu Võrkpalliklubil on kolmandana samuti kolm punkti, Saaremaa Võrkpalliklubi ja TalTech pole punktiarvet avanud. Pärast 28. veebruaril lõppevat Balti liiga põhiturniiri muutub aga ka vaheringi seis, sest Eesti võistkonnad saavad pärast põhiturniiri lõppu vahegruppi kaasa stardipunktid 5 p.-1 p. (põhiturniiri 1. asetus 5 punkti, 2. asetus 4 punkti, jne.). | Tartu Bigbank lahkus pealinnast võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu meeskond mängis ilma hüppeliigase vigastusest taastuva diagonaalründaja Siim Põlluääreta, keda asendas Märt Tammearu. Tammearu kerkis ka 22 punktiga (+17) Bigbanki resultatiivseimaks, 18 punkti (+9) panustas võitu Albert Hurt ning 12 (+3) Stefan Kaibald. Alar Rikbergi juhendatava Tartu meeskonna vastuvõtt oli 57%, rünnakuid lahendati 52-protsendiliselt, blokipunkte saadi kuus ja servil löödi viis ässa (neist kolm läks Hurda arvele) ja eksiti kümnel pallingul, vahendab volley.ee.
TalTech pidi hakkama saama peatreeneri Janis Sirelpuuta, keda asendas abitreener ja mänedžer Uku Rummi. Ülikoolimeeskonna rünnakuid vedas tavapäraselt Valentin Kordas, kes tõi 24 punkti (+16), 15 silma (+11) jäi Tamur Viidalepa arvele ja 14 punkti (+6) lisas Rasmus Meius. TalTechi vastuvõtt oli 48%, rünnak 43%, blokist saadi viis ja servilt kaheksa punkti (eksimusi kogunes 15).
Bigbank on vaheringi tabelis kuue punktiga teisel kohal, esimene on Selver Tallinn samuti kuue punktiga. Pärnu Võrkpalliklubil on kolmandana samuti kolm punkti, Saaremaa Võrkpalliklubi ja TalTech pole punktiarvet avanud. Pärast 28. veebruaril lõppevat Balti liiga põhiturniiri muutub aga ka vaheringi seis, sest Eesti võistkonnad saavad pärast põhiturniiri lõppu vahegruppi kaasa stardipunktid 5 p.-1 p. (põhiturniiri 1. asetus 5 punkti, 2. asetus 4 punkti, jne.).
### Response:
Tartu Bigbank lahkus pealinnast võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrsil Levantega kohtunud Atletico jäi 17. mänguminutil Enis Bardhi (Levante) väravast 0:1 kaotusseisu, ent Marcos Llorente (Atletico) tabamus tõi 20 minutit hiljem tabloole viiginumbrid. Enamaks aga kumbki meeskond suuteline ei tulnud, mistap lepiti 1:1 viiki.
Liigatabelis edestab Atletico ühe mängu enam pidanud linnarivaal Reali kuue silmaga. Kolmandat kohta hoidev Barcelona kaotab liidrile üheksa silmaga, neljandal real asuv Sevilla jääb omakorda maha kümne punktiga. | Madridi Atletico libastus tabelikeskmiku vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrsil Levantega kohtunud Atletico jäi 17. mänguminutil Enis Bardhi (Levante) väravast 0:1 kaotusseisu, ent Marcos Llorente (Atletico) tabamus tõi 20 minutit hiljem tabloole viiginumbrid. Enamaks aga kumbki meeskond suuteline ei tulnud, mistap lepiti 1:1 viiki.
Liigatabelis edestab Atletico ühe mängu enam pidanud linnarivaal Reali kuue silmaga. Kolmandat kohta hoidev Barcelona kaotab liidrile üheksa silmaga, neljandal real asuv Sevilla jääb omakorda maha kümne punktiga.
### Response:
Madridi Atletico libastus tabelikeskmiku vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Facebook tegi otsuse teatavaks pärast pikki läbirääkimisi Austraalia võimudega, mille eesmärk oli nõuda digigigantidelt uudiste eest tasumist.
"Kavandatud seadus saab põhimõtteliselt valesti aru meie platvormi ja meediakanalite suhetest, mis kasutavad seda uudiste sisu jagamiseks," ütles Facebooki Austraalia ja Uus-Meremaa regioonijuht William Easton.
Austraalia rahandusminister Josh Frydenberg teatas veel esmaspäeval, et Google ja Facebook on väga lähedal kokkulepetele suurte Austraalia meediaväljaannetega uudiste eest maksmiseks.
Austraalia on vastu võtmas seadust, mis sunniks digitaalfirmasid uudistesisu eest maksma, looks globaalse pretsedendi ning hävitaks Facebooki ja Google´i hinnangul interneti senise toimimise.
Firmad on varem ähvardanud seaduse jõustumisel peatada Austraalias osaliselt oma teenused, kuid Frydenberg kinnitas esmaspäeval, et nädalavahetuse kõnelused olid edukad. | Facebook piirab Austraalias uudiste edastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Facebook tegi otsuse teatavaks pärast pikki läbirääkimisi Austraalia võimudega, mille eesmärk oli nõuda digigigantidelt uudiste eest tasumist.
"Kavandatud seadus saab põhimõtteliselt valesti aru meie platvormi ja meediakanalite suhetest, mis kasutavad seda uudiste sisu jagamiseks," ütles Facebooki Austraalia ja Uus-Meremaa regioonijuht William Easton.
Austraalia rahandusminister Josh Frydenberg teatas veel esmaspäeval, et Google ja Facebook on väga lähedal kokkulepetele suurte Austraalia meediaväljaannetega uudiste eest maksmiseks.
Austraalia on vastu võtmas seadust, mis sunniks digitaalfirmasid uudistesisu eest maksma, looks globaalse pretsedendi ning hävitaks Facebooki ja Google´i hinnangul interneti senise toimimise.
Firmad on varem ähvardanud seaduse jõustumisel peatada Austraalias osaliselt oma teenused, kuid Frydenberg kinnitas esmaspäeval, et nädalavahetuse kõnelused olid edukad.
### Response:
Facebook piirab Austraalias uudiste edastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ford investeerib miljard dollarit uuenduskuurile oma Kölni tehases, et teha see tootmisbaasiks nullemissiooniga autodele, mis kasutavad Volkswageni mehaanilist raamistikku, ütles firma Euroopa haru president Stuart Rowley pressikonverentsil.
Plaani järgi peaks Ford pakkuma Euroopas 2024. aastaks täiselektrilisi või gaasi-elektrilisi variante kõigist oma sõidukimudelitest. Täielik üleminek täiselektrilistele mudelitele peaks toimuma 2030. aastaks.
Firma ennustas ka, et aastaks 2030 moodustavad elektri- ja hübriidautod kaks kolmandikku firma tarbesõidukite müügist.
Euroopas hakkasid tänavu kehtima uued emissioonireeglid, mille järgi peavad autotootjad hoidma oma sõidukipargi keskmise emissiooni alla kindla piiri, vastastel korral ollakse silmitsi suure trahviga. Rowley sõnul õnnestub Fordil trahve vältida. | Ford hakkab 2030. aastast tootma Euroopas ainult elektriautosid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ford investeerib miljard dollarit uuenduskuurile oma Kölni tehases, et teha see tootmisbaasiks nullemissiooniga autodele, mis kasutavad Volkswageni mehaanilist raamistikku, ütles firma Euroopa haru president Stuart Rowley pressikonverentsil.
Plaani järgi peaks Ford pakkuma Euroopas 2024. aastaks täiselektrilisi või gaasi-elektrilisi variante kõigist oma sõidukimudelitest. Täielik üleminek täiselektrilistele mudelitele peaks toimuma 2030. aastaks.
Firma ennustas ka, et aastaks 2030 moodustavad elektri- ja hübriidautod kaks kolmandikku firma tarbesõidukite müügist.
Euroopas hakkasid tänavu kehtima uued emissioonireeglid, mille järgi peavad autotootjad hoidma oma sõidukipargi keskmise emissiooni alla kindla piiri, vastastel korral ollakse silmitsi suure trahviga. Rowley sõnul õnnestub Fordil trahve vältida.
### Response:
Ford hakkab 2030. aastast tootma Euroopas ainult elektriautosid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavused omavahelised kohtumised Viljandi ja Raasiku vahel olid lõppenud seni mulkide paremusega, kes said esimesel poolaastal kodus 25:18 ja võõrsil 24:21 võidu. Viljandi läks mängule täiskoosseisus ja üle pika aja täideti protokollis kõik 16 mängijalahtrit. Külalistel aga puudus terve rida põhitegijaid eesotsas mängujuht Martin Kalvetiga.
Algul tõrjus Rasmus Ots kodumeeskonna väravasuul kõik, mis tema poole teele saadeti, Raasiku/Mistral läks avavärava viskamiseks üle viie minuti aega ning Viljandi sai 3:0 algedu. Üheksandal minutil vähendas Rasmus Varik kiirrünnaku järel vahe minimaalseks, 4:3, kuid see kärises peagi uuesti.
Mitu korda järjest tabas hiljuti 2020. aasta Eesti parimaks noormängijaks nimetatud Mihkel Lõpp ja Volodimir Maslaki viskest tuli 20. minutil 10:5. Raasiku patustas rünnakul tehnilise praagiga ja kaitses unustati paaril juhul joonele vabaks vastaste kapten Kristjan Koovit, kelle viskest tuli vaheajaseisuks 14:8.
Ka teist pooltundi alustas paremini Viljandi, eksimatult realiseerisid kiirrünnakuid Mikk Varik ja Oliver Ruut. Raasiku peatreener Jüri Lepp püüdis muutust tuua, asendades väravavahi seitsmenda väljakumängijaga, ent mulkide 7:1 vahespurdi lõpetas puurivaht Ots palli tühja väravasse saates.
Kaotusseisus 9:21 tabasid hästi raasikulaste kogenud mehed Sten Toomla ja Taavi Tibar ning hästi sekkus ka 18-aastane Danel Žigadlo. Vahe hakkas siiski tõsisemalt vähenema alles viimasel kümnel minutil, kui Raasiku hoidis Viljandit kuus minutit väravata. Patrick Padjuse viskest tuli 54. minutil 26:20.
Lähemale kodumeeskond vastaseid siiski ei lubanud, Varik ja Sten Maasalu pommitasid vahe uuesti suuremaks ning Viljandi sai 32:23 võidu. Maasalu ja Varik viskasid kuus ning Mihkel Lõpp viis väravat, kaotajate poolel tabas Toomla seitse ning Žigadlo, Martin Nerut ja Kert Liinat kolm korda.
Põhiturniiri kolmandas ringis jääb veel pidada Põlva Serviti ja Tallinna vaheline kohtumine, mis lükati sel nädalal edasi seoses põlvalaste eurosarjamänguga. Serviti juhib täisedu, 28 punktiga ning 11 silma kaugusel järgneb kolmik Tallinn, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi. SK Tapa/N.R. Energy'l on seitse ja Raasiku/Mistral kaks punkti. | Viljandi HC võit moodustas Serviti selja taha võrdse kolmiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavused omavahelised kohtumised Viljandi ja Raasiku vahel olid lõppenud seni mulkide paremusega, kes said esimesel poolaastal kodus 25:18 ja võõrsil 24:21 võidu. Viljandi läks mängule täiskoosseisus ja üle pika aja täideti protokollis kõik 16 mängijalahtrit. Külalistel aga puudus terve rida põhitegijaid eesotsas mängujuht Martin Kalvetiga.
Algul tõrjus Rasmus Ots kodumeeskonna väravasuul kõik, mis tema poole teele saadeti, Raasiku/Mistral läks avavärava viskamiseks üle viie minuti aega ning Viljandi sai 3:0 algedu. Üheksandal minutil vähendas Rasmus Varik kiirrünnaku järel vahe minimaalseks, 4:3, kuid see kärises peagi uuesti.
Mitu korda järjest tabas hiljuti 2020. aasta Eesti parimaks noormängijaks nimetatud Mihkel Lõpp ja Volodimir Maslaki viskest tuli 20. minutil 10:5. Raasiku patustas rünnakul tehnilise praagiga ja kaitses unustati paaril juhul joonele vabaks vastaste kapten Kristjan Koovit, kelle viskest tuli vaheajaseisuks 14:8.
Ka teist pooltundi alustas paremini Viljandi, eksimatult realiseerisid kiirrünnakuid Mikk Varik ja Oliver Ruut. Raasiku peatreener Jüri Lepp püüdis muutust tuua, asendades väravavahi seitsmenda väljakumängijaga, ent mulkide 7:1 vahespurdi lõpetas puurivaht Ots palli tühja väravasse saates.
Kaotusseisus 9:21 tabasid hästi raasikulaste kogenud mehed Sten Toomla ja Taavi Tibar ning hästi sekkus ka 18-aastane Danel Žigadlo. Vahe hakkas siiski tõsisemalt vähenema alles viimasel kümnel minutil, kui Raasiku hoidis Viljandit kuus minutit väravata. Patrick Padjuse viskest tuli 54. minutil 26:20.
Lähemale kodumeeskond vastaseid siiski ei lubanud, Varik ja Sten Maasalu pommitasid vahe uuesti suuremaks ning Viljandi sai 32:23 võidu. Maasalu ja Varik viskasid kuus ning Mihkel Lõpp viis väravat, kaotajate poolel tabas Toomla seitse ning Žigadlo, Martin Nerut ja Kert Liinat kolm korda.
Põhiturniiri kolmandas ringis jääb veel pidada Põlva Serviti ja Tallinna vaheline kohtumine, mis lükati sel nädalal edasi seoses põlvalaste eurosarjamänguga. Serviti juhib täisedu, 28 punktiga ning 11 silma kaugusel järgneb kolmik Tallinn, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi. SK Tapa/N.R. Energy'l on seitse ja Raasiku/Mistral kaks punkti.
### Response:
Viljandi HC võit moodustas Serviti selja taha võrdse kolmiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõnis ja Henry Sildaru teisipäeval saadetud pöördumine:
Juba homme õhtul ilmub "Pealtnägijas" lugu, mille sisuks on jälle meie pere kurb ja kahetsusväärne lahkumineku lugu. Ikka seesama, millest erinevad väljaanded on kirjutanud juba eelmisest kevadest saati. Nagu meile on väidetud, siis nüüd räägivad Kelly ja laste ema Lilian ära "kogu tegeliku loo", kuidas Tõnis on olnud vägivaldne isa, ära varastanud oma tütre rahad, sundinud Kelly vastu tahtmist sporti tegema, pantvangistanud poja ja mis kõik veel. See kõik ei ole meie jaoks uudis, sest juba mõnda aega on Tõnisele helistanud mitmed teiste toimetuste ajakirjanikud ning soovitanud meil end tõsiseks risttuleks valmis panna, sest meediale on kogu lugu ära räägitud, kohe-kohe tuleb paljastus, šokeerivad tõed ja puudu on vaid meie poole selgitused.
Kuidas sellises olukorras käituda? Loomulikult põleb ka meis inimlik soov avalikult sekkuda, et ennast kaitsta järjest ühepoolsemate, kontekstist välja rebitud ja utoopilisemate süüdistuste eest. Et oleks selge, siis nii nagu on politseisse pöördunud Kelly ja Lilian, siis oleme politseisse pöördunud ka meie. Nii nagu on nad vägivallasüüdistusi esitanud Tõnise vastu, oleme ka meie kogu ülejäänud perekonnana – isa, poeg, vanaema ja vanaisa – esitanud politseisse ülevaate vägivaldsete rünnakute seeriast, mille taga on Kelly ja Lilian. See on meie jaoks olnud kahjuks paratamatu sundkäik, sest me oleme erinevate kaebuste ja ähvardustega nurka surutud meie laste ema poolt, kes on lubanud, et teeb Tõnisele kättemaksuks kõik, mis võimalik, ja kes on sellesse aktsiooni kiskunud ka Kelly. Jah, me mööname, me kõik oleme olnud mingil ajal liiga kirglikud, emotsionaalsed, öelnud asju, mida me hiljem oleme kahetsenud. Aga paraku võtsime me varem väga tugeva ja ühtse perena endale väga ambitsioonikad eesmärgid, milleni jõudmine on olnud kõigi jaoks kannatus, katsumus ja okkaline tee.
Nagu te näete, siis see kõik on tegelikult väga piinlik, kurb ja kahetsusväärne peretüli, mida ei tohiks mingil juhul klaarida avalikkuse ees. Sest see ei ole lihtsalt kahe täiskasvanud ekskaasa tavapärane suhtekisma, vaid selle vahel on meie kaks last, kes mõlemad on nime ja näoga tõmmatud otse musta pesu pesemise keskele. Meie vanematena peaksime neid avalikkuse ette kiskumise asemel hoopis kaitsma. Sammude eest, mis võivad mõjutada mõlema lootustandvat tulevikku ja enesekindlust edasiste otsuste tegemisel ning sõnade eest, mida nad kunagi tulevikus võivad kahetseda.
Seetõttu oleme seni ära öelnud kõik avalikud intervjuud ja selgitanud ajakirjanikele taustal miks me ei taha minna sõnasõjaga kaasa – sest tulega ei saa tuld kustutada. Ma ütlesin ära ka intervjuu "Pealtnägijale" ja selgitasin kogu selle loo kahetsusväärset piinlikkust ka Mihkel Kärmasele.
Sest kuidas parandaks meie pikka aega leppimatult kestnud kriisi asjaolu, et me seda väga emotsionaalselt kogu Eesti ees lahendame? Mitte kuidagi. Vastupidi, iga sõna ja sõna vastu öeldud järgmine sõna valaks õli veel rohkem tulle ja siis see tuli jääkski kasvama. Ühest saatest saaks teine, kolmandast artiklist neljas. On ju selge, et nii me seda draamat ei lõpetata, neid haavu kinni ei kasvatata ja edasi minna ei saa. Küll aga kasvab sellest kõigest ebakindlust, piinlikkust, trotsi ja viha, mida kahjuks me lapsed igaveseks kandma jäävad.
Seetõttu pöördume teie poole, head ajakirjanikud, ja palume teilt mõistvat suhtumist, miks me peame alla suruma kõik emotsioonid ja trotsi ning miks me ei taha sellest tülist avalikult rääkida. Palun pange end meie perekonna olukorda. Ja kui te olete mõelnud kõikide meie eespool tõstatatud probleemide peale, siis loodetavasti te mõistate meie tänase kirja mõtet ja meie otsuseid. Meie pere ja lapsed ei saa võita sellest avalikust kaklusest mitte midagi. Palun laske ametnikel, kohtunikel ja spetsialistidel teha oma tööd eetriväliselt ja palun andke meie perele eetrirahu. Ärme palun muuda seda tragöödiat avalike publikatsioonidega veel traagilisemaks.
Henry – vend
Tõnis – isa
Aidi – vanaema
Kalev – vanaisa | Tõnis ja Henry Sildaru pöördumine: see on peretüli, mida ei tohiks klaarida avalikkuse ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõnis ja Henry Sildaru teisipäeval saadetud pöördumine:
Juba homme õhtul ilmub "Pealtnägijas" lugu, mille sisuks on jälle meie pere kurb ja kahetsusväärne lahkumineku lugu. Ikka seesama, millest erinevad väljaanded on kirjutanud juba eelmisest kevadest saati. Nagu meile on väidetud, siis nüüd räägivad Kelly ja laste ema Lilian ära "kogu tegeliku loo", kuidas Tõnis on olnud vägivaldne isa, ära varastanud oma tütre rahad, sundinud Kelly vastu tahtmist sporti tegema, pantvangistanud poja ja mis kõik veel. See kõik ei ole meie jaoks uudis, sest juba mõnda aega on Tõnisele helistanud mitmed teiste toimetuste ajakirjanikud ning soovitanud meil end tõsiseks risttuleks valmis panna, sest meediale on kogu lugu ära räägitud, kohe-kohe tuleb paljastus, šokeerivad tõed ja puudu on vaid meie poole selgitused.
Kuidas sellises olukorras käituda? Loomulikult põleb ka meis inimlik soov avalikult sekkuda, et ennast kaitsta järjest ühepoolsemate, kontekstist välja rebitud ja utoopilisemate süüdistuste eest. Et oleks selge, siis nii nagu on politseisse pöördunud Kelly ja Lilian, siis oleme politseisse pöördunud ka meie. Nii nagu on nad vägivallasüüdistusi esitanud Tõnise vastu, oleme ka meie kogu ülejäänud perekonnana – isa, poeg, vanaema ja vanaisa – esitanud politseisse ülevaate vägivaldsete rünnakute seeriast, mille taga on Kelly ja Lilian. See on meie jaoks olnud kahjuks paratamatu sundkäik, sest me oleme erinevate kaebuste ja ähvardustega nurka surutud meie laste ema poolt, kes on lubanud, et teeb Tõnisele kättemaksuks kõik, mis võimalik, ja kes on sellesse aktsiooni kiskunud ka Kelly. Jah, me mööname, me kõik oleme olnud mingil ajal liiga kirglikud, emotsionaalsed, öelnud asju, mida me hiljem oleme kahetsenud. Aga paraku võtsime me varem väga tugeva ja ühtse perena endale väga ambitsioonikad eesmärgid, milleni jõudmine on olnud kõigi jaoks kannatus, katsumus ja okkaline tee.
Nagu te näete, siis see kõik on tegelikult väga piinlik, kurb ja kahetsusväärne peretüli, mida ei tohiks mingil juhul klaarida avalikkuse ees. Sest see ei ole lihtsalt kahe täiskasvanud ekskaasa tavapärane suhtekisma, vaid selle vahel on meie kaks last, kes mõlemad on nime ja näoga tõmmatud otse musta pesu pesemise keskele. Meie vanematena peaksime neid avalikkuse ette kiskumise asemel hoopis kaitsma. Sammude eest, mis võivad mõjutada mõlema lootustandvat tulevikku ja enesekindlust edasiste otsuste tegemisel ning sõnade eest, mida nad kunagi tulevikus võivad kahetseda.
Seetõttu oleme seni ära öelnud kõik avalikud intervjuud ja selgitanud ajakirjanikele taustal miks me ei taha minna sõnasõjaga kaasa – sest tulega ei saa tuld kustutada. Ma ütlesin ära ka intervjuu "Pealtnägijale" ja selgitasin kogu selle loo kahetsusväärset piinlikkust ka Mihkel Kärmasele.
Sest kuidas parandaks meie pikka aega leppimatult kestnud kriisi asjaolu, et me seda väga emotsionaalselt kogu Eesti ees lahendame? Mitte kuidagi. Vastupidi, iga sõna ja sõna vastu öeldud järgmine sõna valaks õli veel rohkem tulle ja siis see tuli jääkski kasvama. Ühest saatest saaks teine, kolmandast artiklist neljas. On ju selge, et nii me seda draamat ei lõpetata, neid haavu kinni ei kasvatata ja edasi minna ei saa. Küll aga kasvab sellest kõigest ebakindlust, piinlikkust, trotsi ja viha, mida kahjuks me lapsed igaveseks kandma jäävad.
Seetõttu pöördume teie poole, head ajakirjanikud, ja palume teilt mõistvat suhtumist, miks me peame alla suruma kõik emotsioonid ja trotsi ning miks me ei taha sellest tülist avalikult rääkida. Palun pange end meie perekonna olukorda. Ja kui te olete mõelnud kõikide meie eespool tõstatatud probleemide peale, siis loodetavasti te mõistate meie tänase kirja mõtet ja meie otsuseid. Meie pere ja lapsed ei saa võita sellest avalikust kaklusest mitte midagi. Palun laske ametnikel, kohtunikel ja spetsialistidel teha oma tööd eetriväliselt ja palun andke meie perele eetrirahu. Ärme palun muuda seda tragöödiat avalike publikatsioonidega veel traagilisemaks.
Henry – vend
Tõnis – isa
Aidi – vanaema
Kalev – vanaisa
### Response:
Tõnis ja Henry Sildaru pöördumine: see on peretüli, mida ei tohiks klaarida avalikkuse ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine kulges suuremas osas tasavägiselt: kümne minuti järel oli seis viigis 18:18, poolajaks juhtisid külalised 34:33 ning kolmanda veerandi lõpuks olid 53:49 ees juba võõrustajad. Võidukorvi viskas sekund enne lõppu Trapani ääremängija Shonn Miller, kirjutab Korvpall24.ee.
Erkmaa alustas teist kohtumist järjest algviisikus ning kogus 15 minutiga kuus punkti (kahesed 2/2, kolmesed 0/1, vabavisked 2/2). Eestlane viskas kõik oma punktid seejuures viimasel veerandajal. Veel jäi ta arvele üks lauapall, kaks resultatiivset söötu, üks vaheltlõige ja üks isiklik viga. | Algviisikusse kuulunud Erkmaa aitas koduklubi kolmanda järjestikuse võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine kulges suuremas osas tasavägiselt: kümne minuti järel oli seis viigis 18:18, poolajaks juhtisid külalised 34:33 ning kolmanda veerandi lõpuks olid 53:49 ees juba võõrustajad. Võidukorvi viskas sekund enne lõppu Trapani ääremängija Shonn Miller, kirjutab Korvpall24.ee.
Erkmaa alustas teist kohtumist järjest algviisikus ning kogus 15 minutiga kuus punkti (kahesed 2/2, kolmesed 0/1, vabavisked 2/2). Eestlane viskas kõik oma punktid seejuures viimasel veerandajal. Veel jäi ta arvele üks lauapall, kaks resultatiivset söötu, üks vaheltlõige ja üks isiklik viga.
### Response:
Algviisikusse kuulunud Erkmaa aitas koduklubi kolmanda järjestikuse võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klavaniga tugevdatud Cagliari noored olid magusale võidule lähedal, aga said hoopis kibeda punkti, sest Roma 2:2 viigivärav sündis teisel üleminutil. Cagliari haaras juhtohjad mõlemal poolajal, aga mängis mõlemal korral eduseisu maha, vahendab Soccernet.ee.
Tallinna Kalevi presidendi Ragnar Klavani ja klubi kasvandiku Martin Vetkali duelli ei nähtud, sest eelmises voorus debüteerinud Vetkal seekord vahetusest väljakule ei pääsenud.
Seitsme võidu ja kahe kaotuse kõrvale hooaja esimese viigi saanud Roma U-19 asub Primaveras 22 punktiga liidrikohal. Cagliari U-19 paikneb 16 meeskonna konkurentsis 14. positsioonil, kaotades Roma noortele 12 punktiga. | Ragnar Klavan naasis kahekuuliselt mängupausilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klavaniga tugevdatud Cagliari noored olid magusale võidule lähedal, aga said hoopis kibeda punkti, sest Roma 2:2 viigivärav sündis teisel üleminutil. Cagliari haaras juhtohjad mõlemal poolajal, aga mängis mõlemal korral eduseisu maha, vahendab Soccernet.ee.
Tallinna Kalevi presidendi Ragnar Klavani ja klubi kasvandiku Martin Vetkali duelli ei nähtud, sest eelmises voorus debüteerinud Vetkal seekord vahetusest väljakule ei pääsenud.
Seitsme võidu ja kahe kaotuse kõrvale hooaja esimese viigi saanud Roma U-19 asub Primaveras 22 punktiga liidrikohal. Cagliari U-19 paikneb 16 meeskonna konkurentsis 14. positsioonil, kaotades Roma noortele 12 punktiga.
### Response:
Ragnar Klavan naasis kahekuuliselt mängupausilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunst on ühiskonna peegel ja parim viis kunsti seletada on õpetada ajalugu, rääkida aegadest, mil teosed sündisid. "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945" on näitus, mis tahab panna inimest mõistma kunsti ja seda, millest see sündinud on.
Kumu uus püsinäitus on segu minevikust ja tänapäevast - lugematute maalide, joonistuste ja skulptuuride vahelt võib leida ka audiovisuaalseid lahendusi. Külastaja viimiseks tänapäevast minevikku on loodud kerge üleminek. Näitusele sisenedes saab tutvuda ajajoonega, mis kajastab elu nii Eestis kui mujal aastatel 1700-1945. Seda toetab lühifilm, kus kunstiteadlased ja -ajaloolased seda perioodi samm-sammult selgitavad ning põimivad kunstis toimunut tollaste sündmustega. Suurepärane sissejuhatus, mis loob eeldused näituse mõistmiseks ka kõige kunstikaugematele inimestele.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Päriselt näitusele sisenedes jääb esimesena silma selle visuaalne efektsus, mis saab kinnitust ka näitusel edasi liikudes. Läbiv joon on sügavrohelised seinad, mis huvitaval moel mistahes toonides maalidele veelgi isikupära juurde annavad.
Näituse algus tõstab esile baltisaksa kunsti. Omamoodi trend oli kohalike talupoegade maalimine nii-öelda "salongikõlblikul" viisil, mis nüüd tagantjärgi annab võimaluse näha meie selles staatuses esivanemaid, keda varasemalt maalikunstis nii jäädvustamisväärseks ei peetud.
Tänapäevainimese jaoks on kindlasti huvitav näha ka maale, mis kujutavad vabaõhumaastikku. Näha võib nii mõnesaja aasta tagust vaadet Tiskrest Tallinnale, talupoegi kuldsel põllul vilja korjamas kui ka seda, milline oli tollal Narva maantee. Just need vaated aitavad veel rohkem unustada, mis sajandis hetkel elame ning minna näitusesse aina rohkem sisse.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Magusa üllatusena on muudest teostest veidi eraldi Tõnis Saadoja ja Neeme Külma koostöös valminud installatsioon "Puri", mille suursugusus lööb esmapilgul pahviks. Hiiglaslikule seinale on paigutatud ühtekokku 52 baltisaksa portreemaali, mis kujutavad naisi, mehi ja lapsi ning isegi ühte koera. Need on näod minevikust, kuid hiiglaslikul purjeseinal koos olles loovad ülevaate 18. ja 19. sajandi ühiskonna kõrgkihist ning ärkavad ellu, andes vihjeid sellest, milline oli nende elu tol ajal.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Näitusel edasi liikudes saab külastaja võimaluse kasvada koos Eestiga ja läbi kunsti kogeda kõike, mida kogesid kunstnikud ja ühiskond laiemalt. Võõra võimu all elamine, iseseisvumine, maailmasõjad, okupeerimine, aga ka masinate kasutuselevõtt, soorollide muutumine, hariduse kättesaadavus - kõige selle vahel üritas väike Eesti ja eestlane pidevalt oma identiteeti leida ning muutlikes oludes hakkama saada.
Audiovisuaalset avastamisrõõmu pakub ka režissöör Stella Saartsi lavastatud videoinstallatsioon "Virtuaalgiid. 20 kommentaari", milles Eesti kunstiteoseid ja nähtusi tutvustavad tuntud kunstiloolased ja humanitaarid, teiste seas Mart Kalm, Eero Epner, David Vseviov ja Eha Komissarov. See loob võimaluse keset näitust korraks istet võtta ning kuulata põnevaid lugusid erinevate teoste taga, õppida ja mõista kunsti taas pisut rohkem.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kunstis kajastub ka see, kuidas kultuur lähemalt ja kaugemalt Eestisse jõudis. Nii on näitusel rahvusromantiliste Maarjamaa heinamaade vahel näha ka näiteks Pariisi tänavaid või eskapismivõtmes maale, mis kujutavad võõra võimu all elades kaugemaid ja ilusamana näivaid paiku.
Ootamatu ja põnev osa püsiekspositsioonist on selle muutuv projektiruum, kus näeb hetkel Bart Pushaw kureeritud ning Jaanus Samma kujundatud näitust "Erinevuste esteetika" rassi- ja eksootikateemadel, mis käsitleb seda, kuidas kujutasid meie kunstnikud rassierinevusi 1920.-1930. aastatel ning mida tõi afroameeriklaste kultuur meie popkultuuri.
Huvitava vaatenurga loob pealtnäha tavalisele teemale kaasaaegse kunstniku Marge Monko teos "Blond", mis kommenteerib heledapäise naisekuju domineerimist 1930. aastate visuaalkultuuris, kui meieni jõudsid Hollywoodi tuhkblondide juustega näitlejatarid.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kumu poleks saanud valida paremat aega, et selline näitus inimestele avada. See on näitus kaasaaegsele eestlasele ja pühendusega tema juurtele. Saada kunsti abil aimu sellest, kust tuleme meie, eestlased, ja kust on tulnud Eesti, on justkui soe ja sõbralik lohutus, et turbulentsed ajad ühiskonnas ja maailmas üldisemalt on alati olnud ja jäävad ka edaspidi tulema, kuid ühel hetkel läheb elu alati edasi. Ja tavaliselt ikka ilusamaks. | Reportaaž. Kumu uus püsinäitus õpetab kunsti abil ajalugu ja ajaloo abil kunsti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunst on ühiskonna peegel ja parim viis kunsti seletada on õpetada ajalugu, rääkida aegadest, mil teosed sündisid. "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945" on näitus, mis tahab panna inimest mõistma kunsti ja seda, millest see sündinud on.
Kumu uus püsinäitus on segu minevikust ja tänapäevast - lugematute maalide, joonistuste ja skulptuuride vahelt võib leida ka audiovisuaalseid lahendusi. Külastaja viimiseks tänapäevast minevikku on loodud kerge üleminek. Näitusele sisenedes saab tutvuda ajajoonega, mis kajastab elu nii Eestis kui mujal aastatel 1700-1945. Seda toetab lühifilm, kus kunstiteadlased ja -ajaloolased seda perioodi samm-sammult selgitavad ning põimivad kunstis toimunut tollaste sündmustega. Suurepärane sissejuhatus, mis loob eeldused näituse mõistmiseks ka kõige kunstikaugematele inimestele.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Päriselt näitusele sisenedes jääb esimesena silma selle visuaalne efektsus, mis saab kinnitust ka näitusel edasi liikudes. Läbiv joon on sügavrohelised seinad, mis huvitaval moel mistahes toonides maalidele veelgi isikupära juurde annavad.
Näituse algus tõstab esile baltisaksa kunsti. Omamoodi trend oli kohalike talupoegade maalimine nii-öelda "salongikõlblikul" viisil, mis nüüd tagantjärgi annab võimaluse näha meie selles staatuses esivanemaid, keda varasemalt maalikunstis nii jäädvustamisväärseks ei peetud.
Tänapäevainimese jaoks on kindlasti huvitav näha ka maale, mis kujutavad vabaõhumaastikku. Näha võib nii mõnesaja aasta tagust vaadet Tiskrest Tallinnale, talupoegi kuldsel põllul vilja korjamas kui ka seda, milline oli tollal Narva maantee. Just need vaated aitavad veel rohkem unustada, mis sajandis hetkel elame ning minna näitusesse aina rohkem sisse.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Magusa üllatusena on muudest teostest veidi eraldi Tõnis Saadoja ja Neeme Külma koostöös valminud installatsioon "Puri", mille suursugusus lööb esmapilgul pahviks. Hiiglaslikule seinale on paigutatud ühtekokku 52 baltisaksa portreemaali, mis kujutavad naisi, mehi ja lapsi ning isegi ühte koera. Need on näod minevikust, kuid hiiglaslikul purjeseinal koos olles loovad ülevaate 18. ja 19. sajandi ühiskonna kõrgkihist ning ärkavad ellu, andes vihjeid sellest, milline oli nende elu tol ajal.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Näitusel edasi liikudes saab külastaja võimaluse kasvada koos Eestiga ja läbi kunsti kogeda kõike, mida kogesid kunstnikud ja ühiskond laiemalt. Võõra võimu all elamine, iseseisvumine, maailmasõjad, okupeerimine, aga ka masinate kasutuselevõtt, soorollide muutumine, hariduse kättesaadavus - kõige selle vahel üritas väike Eesti ja eestlane pidevalt oma identiteeti leida ning muutlikes oludes hakkama saada.
Audiovisuaalset avastamisrõõmu pakub ka režissöör Stella Saartsi lavastatud videoinstallatsioon "Virtuaalgiid. 20 kommentaari", milles Eesti kunstiteoseid ja nähtusi tutvustavad tuntud kunstiloolased ja humanitaarid, teiste seas Mart Kalm, Eero Epner, David Vseviov ja Eha Komissarov. See loob võimaluse keset näitust korraks istet võtta ning kuulata põnevaid lugusid erinevate teoste taga, õppida ja mõista kunsti taas pisut rohkem.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kunstis kajastub ka see, kuidas kultuur lähemalt ja kaugemalt Eestisse jõudis. Nii on näitusel rahvusromantiliste Maarjamaa heinamaade vahel näha ka näiteks Pariisi tänavaid või eskapismivõtmes maale, mis kujutavad võõra võimu all elades kaugemaid ja ilusamana näivaid paiku.
Ootamatu ja põnev osa püsiekspositsioonist on selle muutuv projektiruum, kus näeb hetkel Bart Pushaw kureeritud ning Jaanus Samma kujundatud näitust "Erinevuste esteetika" rassi- ja eksootikateemadel, mis käsitleb seda, kuidas kujutasid meie kunstnikud rassierinevusi 1920.-1930. aastatel ning mida tõi afroameeriklaste kultuur meie popkultuuri.
Huvitava vaatenurga loob pealtnäha tavalisele teemale kaasaaegse kunstniku Marge Monko teos "Blond", mis kommenteerib heledapäise naisekuju domineerimist 1930. aastate visuaalkultuuris, kui meieni jõudsid Hollywoodi tuhkblondide juustega näitlejatarid.
Kumu avas uue püsinäituse Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Kumu poleks saanud valida paremat aega, et selline näitus inimestele avada. See on näitus kaasaaegsele eestlasele ja pühendusega tema juurtele. Saada kunsti abil aimu sellest, kust tuleme meie, eestlased, ja kust on tulnud Eesti, on justkui soe ja sõbralik lohutus, et turbulentsed ajad ühiskonnas ja maailmas üldisemalt on alati olnud ja jäävad ka edaspidi tulema, kuid ühel hetkel läheb elu alati edasi. Ja tavaliselt ikka ilusamaks.
### Response:
Reportaaž. Kumu uus püsinäitus õpetab kunsti abil ajalugu ja ajaloo abil kunsti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ühe miljoni piiri murdmises on midagi sümboolset ja harrast, mis hakkab psüühikale."
- David Díez-del-Molino
"Ühe miljoni piiri murdmises on midagi sümboolset ja harrast, mis hakkab psüühikale. Kontrollisime laboris ligi neli aastat, et see pole keskkonnast pärit saaste ja pärilikkusaine on tõesti sedavõrd vana, kui esialgsed analüüsid näitasid. Olime järelduste tegemisel äärmiselt ettevaatlikud. Näitame vaid, et vana-DNA võimaldab avastada uusi põlvnemisliine ning uurida kohastumusi ja liikide päritolu viisil, mida peeti võimatuks," sõnas David Díez-del-Molino, uurimuse üks juhtivautoritest ja Stockholmi paleogenoomika keskuse järeldoktor ERR Novaatorile.
Díez-del-Molino entusiasmi jagas uurimusega otseselt mitte seotud Kristiina Tambets, Tartu Ülikooi populatsioonigeneetika kaasprofessor. "Kõige vägevam on selle töö juures, et ühe raksuga järjestati varasemast kaks korda vanem DNA ning seejuures mitte ühe, vaid kahe looma oma," märkis kaasprofessor. Tambets lisas, et sama ajaperioodi – 2,6 miljoni aasta taha ulatuvat pleistotseeni -- on vaja uurida enamike tänapäeval elavate linnu- ja loomaliikide tekke mõistmiseks.
"Kõige vägevam on selle töö juures, et ühe raksuga järjestati varasemast kaks korda vanem DNA ning seejuures mitte ühe, vaid kahe looma oma."
- Kristiina Tambets
Eelmine rekord püstitati seitsme aasta eest. Toona, 2013. aastal teatati ligikaudu 735 000 aasta eest elanud hobuse genoomi täielikust järjestamisest. Pärilikkusaine lähem uurimine kirjutas ümber hobuste põlvnemisloo ja võib olla abiks praegu väljasuremisohus Przewalski hobuste kaitsmisel.
Muuseumiriiulilt rambivalgusesse
Nüüd lähema uurimise alla võetud fossiilid tulid Siberi kirdeosas päevavalgele juba 1970. aastatel. "Läksime neid juba selle eeldusega uurima, et neis purihammastes võib DNA-d leiduda. Olime sellegipoolest üllatunud, kui laboritulemused tagasi tulid. Kõigis uuritud fossiilides seda muidugi ei olnud või oli saadud genoom liiga katkendlik, et oleksime tahtnud seda uuringusse sisse panna," meenutas David Díez-del-Molino.
Molekulaarse kella põhjal elas üks mammutitest "Adycha" ligikaudu 1,34 miljoni aasta eest. Vanim mammut "Krestovka" heitis hinge umbes 1,65 miljonit aastat tagasi. Loomi ümbritsenud pinnases leidunud fauna põhjal on mammutid mõnevõrra nooremad, kuid tuletatud vanus langeb suuresti kokku nende pärilikkusainest tuletatud vanusega.
Loomade täpsete põlvnemissuhet aitas täpsustada kolmas mammut "Chukochya", kes elas enam kui 680 000 aasta eest. Antud nimed viitavad hammaste algsele leiukohale.
Igikeltsast tuleb välja üha uusi mammutifossiile. Pildil töö üks juhtivautoritest Patrícia Pečnerová ja Stockholmi paleogenoomika keskuse evolutsioonigeneetika professorLove Dalén Autor/allikas: Beth Zaiken/Stockholmi paleogenoomika keskus.
Díez-del-Molino märkis, et neil oli sobilike fossiilide leidmisega omajagu õnne. "Kasutasime samu tehnikaid, mida on teised aastate jooksul välja töötanud ehk õnnel oli oma osa. Nägime muidugi ka proovide ette valmistamisega üksjagu vaeva. Nüüd, kui meil tehnika käpas on, peame leidma lihtsalt rohkem väga hästi säilinud uurimismaterjali," lisas järeldoktor.
Ühisnimetajana leiti kõik fossiilid igikeltsast, pinnasest, mis on püsinud külmunud olekus sadu tuhandeid aastaid. "Nii kaugest minevikust pärilikkusaine saamiseks peavad olema selle hoiutingimused väga optimaalsed. See on puhas keemia. Oluline pole vaid temperatuur, vaid ka näiteks keskkonna happelisus," selgitas Kristiina Tambets. Kliimamuutuste tõttu võib igikeltsa sulamisel osa minevikust seega pöördumatult kaotsi minna.
DNA-d aga isegi kõige parematel võimalikel tingimustel säilitades laguneb see aeglaselt, kuid järjekindlalt. Genoomi moodustavad pärilikkusaine jupid muutuvad üha lühemaks, kuni pole enam täpselt selge, kus midagi paiknes ja kuidas näevad välja selle moodustavad geenid, mille põhjal valmistatakse valke.
"Andmete põhjal pole me veel kaugeltki selle teoreetilise piiri lähedal. Usun analüüsi põhjal, et ka enam kui kahe miljoni aasta vanuse DNA järjestamine pole meie käeulatusest väljas."
- Love Dalen
"Andmete põhjal pole me veel kaugeltki selle teoreetilise piiri lähedal. Usun analüüsi põhjal, et ka enam kui kahe miljoni aasta vanuse DNA järjestamine pole meie käeulatusest väljas," sõnas Love Dalen, uurimuse vanemautor ja Stockholmi paleogenoomika keskuse evolutsioonigeneetika professor.
Esialgu võib olemuslikuks piiriks saada vanima igikeltsa vanus, mis küündib umbes 2,5 miljoni aastani. Dinosauruste ellu äratamisest on seega see veel kaugel.
Uued leiud, uued suhted
Järjestatud genoomid võimaldavad juba praegu paremini mõista, kuidas said madalamatel laiuskraadidel elanud mammutite esivanematest külmaga kohastunud karvased elukad. Muu hulgas tuli üllatuslikult välja, et ligikaudu 1,2 miljoni aasta eest elas Siberis kahte sorti mammuteid. "Senise arusaama järgi nägi seal toona vaid stepimammuteid. Sama võib arvata ka fossiilide põhjal, kuid geeniandmete põhjal oli seal toona kaks väga selgelt eristunud ja ammu lahknenud põlvnemisliini," selgitas David Díez-del-Molino.
"Geneetikas on liikidest rääkimine mõttetu, aga – Adycha – on ilmselt üks kõigi karvaste mammutite esiisadest. Teise, Krestovka sugulased koloniseerisid umbes 1,5 miljoni aasta eest Põhja-Ameerika, kust said neist neist Columbia mammutite esivanemad," selgitas järeldoktor. Analüüsi põhjal on viimased tegelikult hübriidid – Adycha ja Krestovka mammutite ühised järeltulijad, hägustades sellega liigipiire 420 000 aasta eest veelgi.
Adycha mammuti genoomi kõrvutamine ligikaudu 680 000 aasta eest elanud mammuti ning hiljem elanud elevantidega võimaldas aimu saada külmas kliimas elamiseks tarvilikest kohastumustest. Karvaste mammutite genoomis on mitmeid karvakasvu ja termoregulatsiooniga seotud muudatusi.
"VanaDNA-d võib võrrelda ajamasinaga, millega saame reisida kasvõi miljoni aasta kaugusele minevikku ja jälgida evolutsiooni selle toimumise ajal."
- David Díez-del-Molino
"Oletasime, et neist enamik tekkis liigi eristumise ajal umbes 700 000 aasta eest. Tuli aga välja, et need olid tegelikult olemas aga ka juba nende esivanematel – stepimammutitel," märkis Love Dalen. Uusi, liigile iseloomulikke mutatsioone on vaid umbes 15 protsenti.
"VanaDNA-d võib võrrelda ajamasinaga, millega saame reisida kasvõi miljoni aasta kaugusele minevikku ja jälgida evolutsiooni selle toimumise ajal," sõnas Díez-del-Molino. Järgmise sammuna plaanib järeldoktor kolleegidega iidset DNA-d veelgi vanematest mammutisäilmetest.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Teadlased järjestasid enam kui miljoni aasta eest elanud mammutite DNA | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ühe miljoni piiri murdmises on midagi sümboolset ja harrast, mis hakkab psüühikale."
- David Díez-del-Molino
"Ühe miljoni piiri murdmises on midagi sümboolset ja harrast, mis hakkab psüühikale. Kontrollisime laboris ligi neli aastat, et see pole keskkonnast pärit saaste ja pärilikkusaine on tõesti sedavõrd vana, kui esialgsed analüüsid näitasid. Olime järelduste tegemisel äärmiselt ettevaatlikud. Näitame vaid, et vana-DNA võimaldab avastada uusi põlvnemisliine ning uurida kohastumusi ja liikide päritolu viisil, mida peeti võimatuks," sõnas David Díez-del-Molino, uurimuse üks juhtivautoritest ja Stockholmi paleogenoomika keskuse järeldoktor ERR Novaatorile.
Díez-del-Molino entusiasmi jagas uurimusega otseselt mitte seotud Kristiina Tambets, Tartu Ülikooi populatsioonigeneetika kaasprofessor. "Kõige vägevam on selle töö juures, et ühe raksuga järjestati varasemast kaks korda vanem DNA ning seejuures mitte ühe, vaid kahe looma oma," märkis kaasprofessor. Tambets lisas, et sama ajaperioodi – 2,6 miljoni aasta taha ulatuvat pleistotseeni -- on vaja uurida enamike tänapäeval elavate linnu- ja loomaliikide tekke mõistmiseks.
"Kõige vägevam on selle töö juures, et ühe raksuga järjestati varasemast kaks korda vanem DNA ning seejuures mitte ühe, vaid kahe looma oma."
- Kristiina Tambets
Eelmine rekord püstitati seitsme aasta eest. Toona, 2013. aastal teatati ligikaudu 735 000 aasta eest elanud hobuse genoomi täielikust järjestamisest. Pärilikkusaine lähem uurimine kirjutas ümber hobuste põlvnemisloo ja võib olla abiks praegu väljasuremisohus Przewalski hobuste kaitsmisel.
Muuseumiriiulilt rambivalgusesse
Nüüd lähema uurimise alla võetud fossiilid tulid Siberi kirdeosas päevavalgele juba 1970. aastatel. "Läksime neid juba selle eeldusega uurima, et neis purihammastes võib DNA-d leiduda. Olime sellegipoolest üllatunud, kui laboritulemused tagasi tulid. Kõigis uuritud fossiilides seda muidugi ei olnud või oli saadud genoom liiga katkendlik, et oleksime tahtnud seda uuringusse sisse panna," meenutas David Díez-del-Molino.
Molekulaarse kella põhjal elas üks mammutitest "Adycha" ligikaudu 1,34 miljoni aasta eest. Vanim mammut "Krestovka" heitis hinge umbes 1,65 miljonit aastat tagasi. Loomi ümbritsenud pinnases leidunud fauna põhjal on mammutid mõnevõrra nooremad, kuid tuletatud vanus langeb suuresti kokku nende pärilikkusainest tuletatud vanusega.
Loomade täpsete põlvnemissuhet aitas täpsustada kolmas mammut "Chukochya", kes elas enam kui 680 000 aasta eest. Antud nimed viitavad hammaste algsele leiukohale.
Igikeltsast tuleb välja üha uusi mammutifossiile. Pildil töö üks juhtivautoritest Patrícia Pečnerová ja Stockholmi paleogenoomika keskuse evolutsioonigeneetika professorLove Dalén Autor/allikas: Beth Zaiken/Stockholmi paleogenoomika keskus.
Díez-del-Molino märkis, et neil oli sobilike fossiilide leidmisega omajagu õnne. "Kasutasime samu tehnikaid, mida on teised aastate jooksul välja töötanud ehk õnnel oli oma osa. Nägime muidugi ka proovide ette valmistamisega üksjagu vaeva. Nüüd, kui meil tehnika käpas on, peame leidma lihtsalt rohkem väga hästi säilinud uurimismaterjali," lisas järeldoktor.
Ühisnimetajana leiti kõik fossiilid igikeltsast, pinnasest, mis on püsinud külmunud olekus sadu tuhandeid aastaid. "Nii kaugest minevikust pärilikkusaine saamiseks peavad olema selle hoiutingimused väga optimaalsed. See on puhas keemia. Oluline pole vaid temperatuur, vaid ka näiteks keskkonna happelisus," selgitas Kristiina Tambets. Kliimamuutuste tõttu võib igikeltsa sulamisel osa minevikust seega pöördumatult kaotsi minna.
DNA-d aga isegi kõige parematel võimalikel tingimustel säilitades laguneb see aeglaselt, kuid järjekindlalt. Genoomi moodustavad pärilikkusaine jupid muutuvad üha lühemaks, kuni pole enam täpselt selge, kus midagi paiknes ja kuidas näevad välja selle moodustavad geenid, mille põhjal valmistatakse valke.
"Andmete põhjal pole me veel kaugeltki selle teoreetilise piiri lähedal. Usun analüüsi põhjal, et ka enam kui kahe miljoni aasta vanuse DNA järjestamine pole meie käeulatusest väljas."
- Love Dalen
"Andmete põhjal pole me veel kaugeltki selle teoreetilise piiri lähedal. Usun analüüsi põhjal, et ka enam kui kahe miljoni aasta vanuse DNA järjestamine pole meie käeulatusest väljas," sõnas Love Dalen, uurimuse vanemautor ja Stockholmi paleogenoomika keskuse evolutsioonigeneetika professor.
Esialgu võib olemuslikuks piiriks saada vanima igikeltsa vanus, mis küündib umbes 2,5 miljoni aastani. Dinosauruste ellu äratamisest on seega see veel kaugel.
Uued leiud, uued suhted
Järjestatud genoomid võimaldavad juba praegu paremini mõista, kuidas said madalamatel laiuskraadidel elanud mammutite esivanematest külmaga kohastunud karvased elukad. Muu hulgas tuli üllatuslikult välja, et ligikaudu 1,2 miljoni aasta eest elas Siberis kahte sorti mammuteid. "Senise arusaama järgi nägi seal toona vaid stepimammuteid. Sama võib arvata ka fossiilide põhjal, kuid geeniandmete põhjal oli seal toona kaks väga selgelt eristunud ja ammu lahknenud põlvnemisliini," selgitas David Díez-del-Molino.
"Geneetikas on liikidest rääkimine mõttetu, aga – Adycha – on ilmselt üks kõigi karvaste mammutite esiisadest. Teise, Krestovka sugulased koloniseerisid umbes 1,5 miljoni aasta eest Põhja-Ameerika, kust said neist neist Columbia mammutite esivanemad," selgitas järeldoktor. Analüüsi põhjal on viimased tegelikult hübriidid – Adycha ja Krestovka mammutite ühised järeltulijad, hägustades sellega liigipiire 420 000 aasta eest veelgi.
Adycha mammuti genoomi kõrvutamine ligikaudu 680 000 aasta eest elanud mammuti ning hiljem elanud elevantidega võimaldas aimu saada külmas kliimas elamiseks tarvilikest kohastumustest. Karvaste mammutite genoomis on mitmeid karvakasvu ja termoregulatsiooniga seotud muudatusi.
"VanaDNA-d võib võrrelda ajamasinaga, millega saame reisida kasvõi miljoni aasta kaugusele minevikku ja jälgida evolutsiooni selle toimumise ajal."
- David Díez-del-Molino
"Oletasime, et neist enamik tekkis liigi eristumise ajal umbes 700 000 aasta eest. Tuli aga välja, et need olid tegelikult olemas aga ka juba nende esivanematel – stepimammutitel," märkis Love Dalen. Uusi, liigile iseloomulikke mutatsioone on vaid umbes 15 protsenti.
"VanaDNA-d võib võrrelda ajamasinaga, millega saame reisida kasvõi miljoni aasta kaugusele minevikku ja jälgida evolutsiooni selle toimumise ajal," sõnas Díez-del-Molino. Järgmise sammuna plaanib järeldoktor kolleegidega iidset DNA-d veelgi vanematest mammutisäilmetest.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
### Response:
Teadlased järjestasid enam kui miljoni aasta eest elanud mammutite DNA |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimõiguste kohus viitas 39. reeglile, mille kohaselt kehtestatakse ajutine meede riigi vastu, kui vastaspoolele on tõsise ja pöördumatu kahju oht, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Venemaa vahistas Aleksei Navalnõi jaanuari keskel, kui ta pöördus Saksamaalt tagasi kodumaale pärast pikka taastusravi. Kohus mõistis ta kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks vangi varasema karistuse tingimuste mittetäitmise eest.
Aleksei Navalnõi vahistamise järel postitas tema meeskond sotsiaalmeediasse ka kahetunnise video, mis räägib eliidi korruptsioonist Venemaal. | Euroopa inimõiguste kohtu otsus nõuab Navalnõi vabastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimõiguste kohus viitas 39. reeglile, mille kohaselt kehtestatakse ajutine meede riigi vastu, kui vastaspoolele on tõsise ja pöördumatu kahju oht, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Venemaa vahistas Aleksei Navalnõi jaanuari keskel, kui ta pöördus Saksamaalt tagasi kodumaale pärast pikka taastusravi. Kohus mõistis ta kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks vangi varasema karistuse tingimuste mittetäitmise eest.
Aleksei Navalnõi vahistamise järel postitas tema meeskond sotsiaalmeediasse ka kahetunnise video, mis räägib eliidi korruptsioonist Venemaal.
### Response:
Euroopa inimõiguste kohtu otsus nõuab Navalnõi vabastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Von der Leyeni sõnul täienevad EL-i vaktsiinivarud selle leppega ning aitavad liikuda edasi plaaniga vaktsineerida septembri keskpaigaks 70 protsenti ühenduse täiskasvanud elanikkonnast.
Leping puudutab täiendavalt 150 miljonit vaktsiinidoosi sel aastal ja võimalust osta veel 150 miljonit järgmisel aastal.
Varem on Euroopa Liit ostnud Modernalt 160 miljonit annust koroonavaktsiini.
Von der Leyeni sõnul on EL-is vaktsineeritud 22 miljonit inimest, neist seitse miljonit on saanud vajalikud kaks vaktsiinidoosi. | EL ostab täiendavalt kuni 300 miljonit annust Moderna koroonavaktsiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Von der Leyeni sõnul täienevad EL-i vaktsiinivarud selle leppega ning aitavad liikuda edasi plaaniga vaktsineerida septembri keskpaigaks 70 protsenti ühenduse täiskasvanud elanikkonnast.
Leping puudutab täiendavalt 150 miljonit vaktsiinidoosi sel aastal ja võimalust osta veel 150 miljonit järgmisel aastal.
Varem on Euroopa Liit ostnud Modernalt 160 miljonit annust koroonavaktsiini.
Von der Leyeni sõnul on EL-is vaktsineeritud 22 miljonit inimest, neist seitse miljonit on saanud vajalikud kaks vaktsiinidoosi.
### Response:
EL ostab täiendavalt kuni 300 miljonit annust Moderna koroonavaktsiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võtsin täna riski ja otsustasin rünnata. Võitsin tehnilistel lõikudel ja laskumistel umbes kümme sekundit, mida teised õnneks tagasi ei sõitnud. 700 meetrit enne finišit sain infot, et olen 23 sekundit teistest ees, kuid taha vaadates nägin veel gruppi ja vajutasin juurde. Kuna täna oli juba sõidu neljas päev, siis on pea kõik ratturid jooksikute hulgas läbi käinud ja sõidavad võidu nimel," kommenteeris Lauk.
"Täna oli meie päev, meeskond usaldas mind ja tundsin kohustust seda õigustada, see oli eelkõige meeskondlik võit. Kuigi võidud on minu meeskonnale väga olulised, siis peab tõdema, et tihti on õpetlikud just kaotused ja areng toimub läbi nende ning lõputu analüüsi."
Võidusõidu Boucles du Haut-Var neljas etapp oli 24-aastasele Laugile hooaja teine võit. | Karl Patrick Lauk võidutses Prantsusmaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võtsin täna riski ja otsustasin rünnata. Võitsin tehnilistel lõikudel ja laskumistel umbes kümme sekundit, mida teised õnneks tagasi ei sõitnud. 700 meetrit enne finišit sain infot, et olen 23 sekundit teistest ees, kuid taha vaadates nägin veel gruppi ja vajutasin juurde. Kuna täna oli juba sõidu neljas päev, siis on pea kõik ratturid jooksikute hulgas läbi käinud ja sõidavad võidu nimel," kommenteeris Lauk.
"Täna oli meie päev, meeskond usaldas mind ja tundsin kohustust seda õigustada, see oli eelkõige meeskondlik võit. Kuigi võidud on minu meeskonnale väga olulised, siis peab tõdema, et tihti on õpetlikud just kaotused ja areng toimub läbi nende ning lõputu analüüsi."
Võidusõidu Boucles du Haut-Var neljas etapp oli 24-aastasele Laugile hooaja teine võit.
### Response:
Karl Patrick Lauk võidutses Prantsusmaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | THL-i negatiivse koroonatesti soovitus kehtib kõigile üle 12-aasta vanuste Soome saabuvate reisijate kohta. Noorematelt reisijatelt seda ei nõuta.
Reisijad peavad negatiivset koroonatesti tõendava sertifikaadi esitama operaatorile enne reisi algust.
"Soovituse eesmärk on vältida Suurbritannias, Brasiilias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis avastatud koroonaviiruse uute mutatsioonide levikut Soome. Seetõttu on hädavajalik, et turismiga seotud nakkusoht oleks võimalikult tõhusalt ära hoitud," ütles THL-i direktor Mika Salminen.
"Negatiivse koroonatesti sertifikaat on sõidukisse mineku eeltingimus. See ei muuda Soome sisenemisega seotud piiranguid," näiteks 14-päevast vabatahtlikku karantiini, lisas Salminen.
Negatiivse koroonatesti sertifikaati on soovituslik nõuda hiljemalt 23. veebruarist. Varasemalt on THL sarnase soovituse juba andnud lennuettevõtjatele.
Laevafirmad Tallink ja Eckerö Line andsidki kolmapäeval teada, et nõuavad alates 23. veebruarist nende laevadega Soome reisivatelt inimestelt negatiivse koroonatesti tõendi või koroonaviiruse läbipõdemist tõendava dokumendi ettenäitamist.
Tallink teatas, et uute reeglite järgi tuleb Tallinki Tallinnast ja Stockholmist Soome suunduvate laevade reisijatel esitada klienditeenindajatele enne pardale minekut ning Soome saabudes Soome piirikontrolli või tervishoiuametnikele kas koroonatesti negatiivset tulemust tõendav dokument (test tehtud viimase 72 tunni jooksul) või arstitõend, mis kinnitab haiguse läbipõdemist viimase kuue kuu jooksul.
Erandina ei nõuta testitulemuse või arstitõendi esitamist 12-aastastelt lastelt, kaubavedajatelt töökohustuste täitmisel, töökohustustelt naasvatelt meremeestelt ning elutähtsat varustuskindlust tagavatelt inimestelt, kelle Soome saabumisel on testinõue praktiliselt ületamatu takistus.
Tõendit ei nõuta ka kruiisireisijatelt, kes reisivad küll Tallinnast ja Stockholmist algavatel edasi-tagasi väljumistel, kuid ei lähe Soomes maale.
Ka Eckerö Line teatas, et alates 23. veebruarist on ettevõttel õigus küsida kõigilt Soome saabuvatelt klientidelt koroonatesti sertifikaati või samaväärset tõendit või arstitõendit, mis näitab koroonaviiruse läbipõdemist viimase kuue kuu jooksul, ja tõendab, et klient on haigusest paranenud ja seetõttu võimeline reisima.
Eckerö Line lisas, et negatiivne testitulemus ei muuda praegu kehtivaid reisipiiranguid ja maale tuleku eeldusi. Ahvenamaal lahendavad piirkondlikud ametiasutused liiklemisega seonduvad küsimused eraldi. | Soome terviseamet soovitab riiki saabujatelt nõuda negatiivset koroonatesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
THL-i negatiivse koroonatesti soovitus kehtib kõigile üle 12-aasta vanuste Soome saabuvate reisijate kohta. Noorematelt reisijatelt seda ei nõuta.
Reisijad peavad negatiivset koroonatesti tõendava sertifikaadi esitama operaatorile enne reisi algust.
"Soovituse eesmärk on vältida Suurbritannias, Brasiilias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis avastatud koroonaviiruse uute mutatsioonide levikut Soome. Seetõttu on hädavajalik, et turismiga seotud nakkusoht oleks võimalikult tõhusalt ära hoitud," ütles THL-i direktor Mika Salminen.
"Negatiivse koroonatesti sertifikaat on sõidukisse mineku eeltingimus. See ei muuda Soome sisenemisega seotud piiranguid," näiteks 14-päevast vabatahtlikku karantiini, lisas Salminen.
Negatiivse koroonatesti sertifikaati on soovituslik nõuda hiljemalt 23. veebruarist. Varasemalt on THL sarnase soovituse juba andnud lennuettevõtjatele.
Laevafirmad Tallink ja Eckerö Line andsidki kolmapäeval teada, et nõuavad alates 23. veebruarist nende laevadega Soome reisivatelt inimestelt negatiivse koroonatesti tõendi või koroonaviiruse läbipõdemist tõendava dokumendi ettenäitamist.
Tallink teatas, et uute reeglite järgi tuleb Tallinki Tallinnast ja Stockholmist Soome suunduvate laevade reisijatel esitada klienditeenindajatele enne pardale minekut ning Soome saabudes Soome piirikontrolli või tervishoiuametnikele kas koroonatesti negatiivset tulemust tõendav dokument (test tehtud viimase 72 tunni jooksul) või arstitõend, mis kinnitab haiguse läbipõdemist viimase kuue kuu jooksul.
Erandina ei nõuta testitulemuse või arstitõendi esitamist 12-aastastelt lastelt, kaubavedajatelt töökohustuste täitmisel, töökohustustelt naasvatelt meremeestelt ning elutähtsat varustuskindlust tagavatelt inimestelt, kelle Soome saabumisel on testinõue praktiliselt ületamatu takistus.
Tõendit ei nõuta ka kruiisireisijatelt, kes reisivad küll Tallinnast ja Stockholmist algavatel edasi-tagasi väljumistel, kuid ei lähe Soomes maale.
Ka Eckerö Line teatas, et alates 23. veebruarist on ettevõttel õigus küsida kõigilt Soome saabuvatelt klientidelt koroonatesti sertifikaati või samaväärset tõendit või arstitõendit, mis näitab koroonaviiruse läbipõdemist viimase kuue kuu jooksul, ja tõendab, et klient on haigusest paranenud ja seetõttu võimeline reisima.
Eckerö Line lisas, et negatiivne testitulemus ei muuda praegu kehtivaid reisipiiranguid ja maale tuleku eeldusi. Ahvenamaal lahendavad piirkondlikud ametiasutused liiklemisega seonduvad küsimused eraldi.
### Response:
Soome terviseamet soovitab riiki saabujatelt nõuda negatiivset koroonatesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seoses riigis kehtivate piirangutega ja selleks, et tagada osalejate heaolu, otsustati seminar läbi viia veebipõhiselt, kus ettekandeid teinud inimesed paiknesid ühes ruumis ja osalejad ühinesid videosilla vahendusel.
EJL-i kohtunike osakonna jaoks oli sellises mahus koolituse läbi viimine veebis esmane kogemus. Möödunud aastal peeti kohtunike baaskursuse "Kohtunike kool" esimene osa internetipõhiselt, kuid suuremale seltskonnale videosilla abil seminari läbi viimine oli esmakordne. Kokku osales koolitusel 27 kohtunikku ja kaheksa kohtunike vaatlejat.
Korraldusliku poole pealt panustas kohtunike osakond põhjalikult, sest koolitusele kaasati erinevaid eksperte. Ligi viietunnisel seminaril astus ettekandega üles FIFA litsentsiga saalijalgpalli kohtunik Grigori Ošomkov, kes rääkis mängu ohjamisest ja jagas kogemusi rahvusvahelistelt kohtumistelt. EJL-i kohtunike komisjoni liige Margus Kotter andis sisuka ülevaate käimasoleva hooaja vaatlejate raportitest. Raportid aitavad kohtunikel läheneda mänguolukordadele analüüsivamalt ja ühtlustada arusaamu reeglite tõlgendamisel. Vaatlejate töö avamine annab kohtunikele aimu, mida neilt oodatakse ja kuidas kujuneb nende kohta antav hinnang peale mänge.
Seminari eel läbisid osalejad ka erinevaid teste, kus keskenduti reeglimuudatustele ja nende rakendamisele saali meistrivõistlustel. Koolituse käigus analüüsisid saalijalgpalli kohtunike instruktor ja endine rahvusvahelise kategooria saalijalgpalli kohtunik Ainar Kuusk ning FIFA kategooria saalijalgpalli kohtunik Jagnar Jakobson testide tulemusi ja andsid nende põhjal osalejatele tagasisidet. | Saalijalgpalli kohtunikud ja vaatlejad jagasid kogemusi virtuaalsel seminaril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seoses riigis kehtivate piirangutega ja selleks, et tagada osalejate heaolu, otsustati seminar läbi viia veebipõhiselt, kus ettekandeid teinud inimesed paiknesid ühes ruumis ja osalejad ühinesid videosilla vahendusel.
EJL-i kohtunike osakonna jaoks oli sellises mahus koolituse läbi viimine veebis esmane kogemus. Möödunud aastal peeti kohtunike baaskursuse "Kohtunike kool" esimene osa internetipõhiselt, kuid suuremale seltskonnale videosilla abil seminari läbi viimine oli esmakordne. Kokku osales koolitusel 27 kohtunikku ja kaheksa kohtunike vaatlejat.
Korraldusliku poole pealt panustas kohtunike osakond põhjalikult, sest koolitusele kaasati erinevaid eksperte. Ligi viietunnisel seminaril astus ettekandega üles FIFA litsentsiga saalijalgpalli kohtunik Grigori Ošomkov, kes rääkis mängu ohjamisest ja jagas kogemusi rahvusvahelistelt kohtumistelt. EJL-i kohtunike komisjoni liige Margus Kotter andis sisuka ülevaate käimasoleva hooaja vaatlejate raportitest. Raportid aitavad kohtunikel läheneda mänguolukordadele analüüsivamalt ja ühtlustada arusaamu reeglite tõlgendamisel. Vaatlejate töö avamine annab kohtunikele aimu, mida neilt oodatakse ja kuidas kujuneb nende kohta antav hinnang peale mänge.
Seminari eel läbisid osalejad ka erinevaid teste, kus keskenduti reeglimuudatustele ja nende rakendamisele saali meistrivõistlustel. Koolituse käigus analüüsisid saalijalgpalli kohtunike instruktor ja endine rahvusvahelise kategooria saalijalgpalli kohtunik Ainar Kuusk ning FIFA kategooria saalijalgpalli kohtunik Jagnar Jakobson testide tulemusi ja andsid nende põhjal osalejatele tagasisidet.
### Response:
Saalijalgpalli kohtunikud ja vaatlejad jagasid kogemusi virtuaalsel seminaril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus tühistas Mäele tehtud 400-eurose trahvi ja lõpetas tema väärteoasjas menetluse.
Väärteo kirjeldusena on välja toodud, et Mäe pani ajavahemikul 1. november 2018 kuni 13. detsember 2019 vähemalt neljal korral, samuti 4. juunil 2019 ja 6. augustil 2019 toime kehalise seksuaalse iseloomuga teod ühe kannatanu vastu.
Väärteoasjas tehtud otsusega karistati Mäed rahatrahviga 400 eurot ning väärteootsuses on väärteo toimepanemise ajaks märgitud 4. juuni 2019 kell 13-14.
Aivar Mäe vaidlustas oma kaitsjate kaudu väärteootsuse täielikult ning ei nõustunud selles väljatooduga, eitas etteheidetavate tegude toimepanemist. Nende hinnangul on väärteootuses kitsalt piiritletud ajavahemik ja nii ei saa Mäele ette heita teistel ajahetkedel toimunut. Lisaks on nende hinnangul kannatanu ütlused ebausaldusväärsed ning vastuolus teiste tõenditega.
Kohus leidis, et Mäe käitumises puudub karistusseadustiku vastavas paragrahvi toodud objektiivne koosseis, mistõttu tuleb PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna eelmise aasta 21. oktoobri otsus väärteoasjas tühistada ning menetlus väärteoasjas lõpetada.
Kohus ei tuvastanud, et Mäe teod oleksid olnud kannatanu tahte vastased ja tema käitumise tagajärjeks oleks olnud kannatanu inimväärikuse alandamine.
Kohus leidis, et mõistlik on hüvitada Aivar Mäele kaitsjatasudena 9231,60 eurot taotletud 14 699,40 euro asemel.
Mäe esindaja, vandeavokaat Paul Keres märkis jaanuaris kaebuse arutamisel kohtus, et tunnistajate ütlused Mäe vastu pole usaldusväärsed ning palus Mäe kaebuse rahuldada.
Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit ütles kolmapäeval ERR-ile, et politsei kaalub kohtu otsuse edasikaebamist.
"Tutvume kohtu täna tehtud otsusega ning otsustame enda edasised tegevused lähiajal. Seniks aga analüüsime tehtud tööd ja vaatame veelkord kõik detailid üle, veendumaks, et meie poolt on kõik algusest lõpuni õigesti tehtud. Kaalume kindlasti ka otsuse edasikaebamise võimalust," sõnas ta.
Rahvusooper Estonia mitu naistöötajat tuli mullu juuni lõpus välja väidetega, et Estonia juht Aivar Mäe on neid alandanud ja seksuaalselt ahistanud. Mullu augusti lõpus esitas Mäe tagasiastumisavalduse, mille rahvusooperi nõukogu rahuldas.
Aivar Mäe esindaja vandeadvokaat Paul Keres kinnitas toona, et väärteootsus kaevatakse edasi, kuna seksuaalset ahistamist ei ole toimunud.
"Seda sündmust, mille eest Aivar Mäed karistati, ei ole toimunud. Ta viibis sellel ajal hoopis teises kohas. See on halvasti neil välja kukkunud," kommenteeris ta.
Mäe on praegu kaasatud Artiumi rajamisse Viimsi Halduse projektijuhina.
Kolmapäevase kohtuotsuse peale saab 30 päeva jooksul esitada kassatsioonikaebus riigikohtule. | Kohus tühistas Aivar Mäele ahistamisskandaalis tehtud trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus tühistas Mäele tehtud 400-eurose trahvi ja lõpetas tema väärteoasjas menetluse.
Väärteo kirjeldusena on välja toodud, et Mäe pani ajavahemikul 1. november 2018 kuni 13. detsember 2019 vähemalt neljal korral, samuti 4. juunil 2019 ja 6. augustil 2019 toime kehalise seksuaalse iseloomuga teod ühe kannatanu vastu.
Väärteoasjas tehtud otsusega karistati Mäed rahatrahviga 400 eurot ning väärteootsuses on väärteo toimepanemise ajaks märgitud 4. juuni 2019 kell 13-14.
Aivar Mäe vaidlustas oma kaitsjate kaudu väärteootsuse täielikult ning ei nõustunud selles väljatooduga, eitas etteheidetavate tegude toimepanemist. Nende hinnangul on väärteootuses kitsalt piiritletud ajavahemik ja nii ei saa Mäele ette heita teistel ajahetkedel toimunut. Lisaks on nende hinnangul kannatanu ütlused ebausaldusväärsed ning vastuolus teiste tõenditega.
Kohus leidis, et Mäe käitumises puudub karistusseadustiku vastavas paragrahvi toodud objektiivne koosseis, mistõttu tuleb PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna eelmise aasta 21. oktoobri otsus väärteoasjas tühistada ning menetlus väärteoasjas lõpetada.
Kohus ei tuvastanud, et Mäe teod oleksid olnud kannatanu tahte vastased ja tema käitumise tagajärjeks oleks olnud kannatanu inimväärikuse alandamine.
Kohus leidis, et mõistlik on hüvitada Aivar Mäele kaitsjatasudena 9231,60 eurot taotletud 14 699,40 euro asemel.
Mäe esindaja, vandeavokaat Paul Keres märkis jaanuaris kaebuse arutamisel kohtus, et tunnistajate ütlused Mäe vastu pole usaldusväärsed ning palus Mäe kaebuse rahuldada.
Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit ütles kolmapäeval ERR-ile, et politsei kaalub kohtu otsuse edasikaebamist.
"Tutvume kohtu täna tehtud otsusega ning otsustame enda edasised tegevused lähiajal. Seniks aga analüüsime tehtud tööd ja vaatame veelkord kõik detailid üle, veendumaks, et meie poolt on kõik algusest lõpuni õigesti tehtud. Kaalume kindlasti ka otsuse edasikaebamise võimalust," sõnas ta.
Rahvusooper Estonia mitu naistöötajat tuli mullu juuni lõpus välja väidetega, et Estonia juht Aivar Mäe on neid alandanud ja seksuaalselt ahistanud. Mullu augusti lõpus esitas Mäe tagasiastumisavalduse, mille rahvusooperi nõukogu rahuldas.
Aivar Mäe esindaja vandeadvokaat Paul Keres kinnitas toona, et väärteootsus kaevatakse edasi, kuna seksuaalset ahistamist ei ole toimunud.
"Seda sündmust, mille eest Aivar Mäed karistati, ei ole toimunud. Ta viibis sellel ajal hoopis teises kohas. See on halvasti neil välja kukkunud," kommenteeris ta.
Mäe on praegu kaasatud Artiumi rajamisse Viimsi Halduse projektijuhina.
Kolmapäevase kohtuotsuse peale saab 30 päeva jooksul esitada kassatsioonikaebus riigikohtule.
### Response:
Kohus tühistas Aivar Mäele ahistamisskandaalis tehtud trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aina pikenev koroonaviiruse levikust tingitud piirangute aeg on andnud alust rääkida pandeemiaväsimusest. Viimane seisneb emotsioonide kombinatsioonis, mille hulka kuuluvad näiteks ärevus, lootusetus, frustratsioon, kurbus ja igavus.
Tavaliselt annab igavus märku, et me peaksime tegema midagi muud, pandeemia olukorras ei pruugi see olla aga parim, kommenteeris Saksamaal asuva Konstanzi Ülikooli spordipsühholoog Wanja Wolff.
Hiljuti ilmunud teadustöös näitas Wolffi juhitud töörühm, et igavusele kalduvad inimestel on suurem tõenäosus rikkuda sotsiaalset distantseerumist soodustavaid koroonapiiranguid. Seda tulemust kinnitas teine samalaadne uuring, mis valmis Ameerika ja Kanada uurijate koostöös. Samuti selgus teadustöödest, et igavust rohkem kogevatel inimestel on suurem võimalus nakatuda koroonaviirusega.
Igavus annab märku, et me ei koge oma maailmasolu tähenduslikuna, kommenteeris Florida Ülikooli sotsiaalpsühholoog Erin Westgate. Teadlased, sealhulgas Westgate on kindlaks teinud kaks peamist igavuse liiki: üks tuleneb tähelepanu ja fookuse, teine tähenduse kadumisest.
Koroonapandeemiaga kaasnenud isolatsioon, ühiskondlikud rahutused, majandusprobleemid ja muud stressi soodustavad tegurid on kahjustanud inimeste tähelepanuvõimet ning loonud pinnase tuimuse ja tüdimuse levimiseks.
Lisaks on vähenenud igapäevaelule tähendust andvad tegevused, nagu näiteks sõpradega lõunatamine. See tähendab, et füüsilise vahemaa hoidmise nõue, mis peab meid kaitsma surmava viiruse eest, on meilt ühtlasi võtnud need näiliselt väikesed asjad, mis annavad elule mõtte, täiendas Newarki Rutgersi Ülikoolis isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogiaga tegelev Samantha Heintzelman.
Ameerika ja Kanada teadlaste uurimistöö näitas, et füüsilise distantseerumise eeskirjade rikkumise seletustest moodustas igavus umbes veerandi. Mitte ükski asjaolu ei seleta inimkäitumist täielikult, aga 25 protsenti on väga märkimisväärne number, kommenteeris uuringu kaasautor, Waterloo Ülikooli kognitiivne neuroteadlane James Danckert.
Wolffi teostatud uuring näitas, et igavusele kalduvad inimesed pidasid füüsilise distantseerumise eeskirju nõudlikumaks ja neil oli neist keerulisem kinni pidada. Igavus on väga tugev käitumise motiveerija, täiendas Wolff, lisades, et ohutu ja läbimõeldud käitumisimpulssidele reageerimine valmistab paljudele raskusi.
Kõne all olevad uurimused ilmusid ajakirjades International Journal of Environmental Research and Public Health ja Personality and Individual Differences. | Igavus soodustab koroonareeglite rikkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aina pikenev koroonaviiruse levikust tingitud piirangute aeg on andnud alust rääkida pandeemiaväsimusest. Viimane seisneb emotsioonide kombinatsioonis, mille hulka kuuluvad näiteks ärevus, lootusetus, frustratsioon, kurbus ja igavus.
Tavaliselt annab igavus märku, et me peaksime tegema midagi muud, pandeemia olukorras ei pruugi see olla aga parim, kommenteeris Saksamaal asuva Konstanzi Ülikooli spordipsühholoog Wanja Wolff.
Hiljuti ilmunud teadustöös näitas Wolffi juhitud töörühm, et igavusele kalduvad inimestel on suurem tõenäosus rikkuda sotsiaalset distantseerumist soodustavaid koroonapiiranguid. Seda tulemust kinnitas teine samalaadne uuring, mis valmis Ameerika ja Kanada uurijate koostöös. Samuti selgus teadustöödest, et igavust rohkem kogevatel inimestel on suurem võimalus nakatuda koroonaviirusega.
Igavus annab märku, et me ei koge oma maailmasolu tähenduslikuna, kommenteeris Florida Ülikooli sotsiaalpsühholoog Erin Westgate. Teadlased, sealhulgas Westgate on kindlaks teinud kaks peamist igavuse liiki: üks tuleneb tähelepanu ja fookuse, teine tähenduse kadumisest.
Koroonapandeemiaga kaasnenud isolatsioon, ühiskondlikud rahutused, majandusprobleemid ja muud stressi soodustavad tegurid on kahjustanud inimeste tähelepanuvõimet ning loonud pinnase tuimuse ja tüdimuse levimiseks.
Lisaks on vähenenud igapäevaelule tähendust andvad tegevused, nagu näiteks sõpradega lõunatamine. See tähendab, et füüsilise vahemaa hoidmise nõue, mis peab meid kaitsma surmava viiruse eest, on meilt ühtlasi võtnud need näiliselt väikesed asjad, mis annavad elule mõtte, täiendas Newarki Rutgersi Ülikoolis isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogiaga tegelev Samantha Heintzelman.
Ameerika ja Kanada teadlaste uurimistöö näitas, et füüsilise distantseerumise eeskirjade rikkumise seletustest moodustas igavus umbes veerandi. Mitte ükski asjaolu ei seleta inimkäitumist täielikult, aga 25 protsenti on väga märkimisväärne number, kommenteeris uuringu kaasautor, Waterloo Ülikooli kognitiivne neuroteadlane James Danckert.
Wolffi teostatud uuring näitas, et igavusele kalduvad inimesed pidasid füüsilise distantseerumise eeskirju nõudlikumaks ja neil oli neist keerulisem kinni pidada. Igavus on väga tugev käitumise motiveerija, täiendas Wolff, lisades, et ohutu ja läbimõeldud käitumisimpulssidele reageerimine valmistab paljudele raskusi.
Kõne all olevad uurimused ilmusid ajakirjades International Journal of Environmental Research and Public Health ja Personality and Individual Differences.
### Response:
Igavus soodustab koroonareeglite rikkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarja esimene hooaeg keskendus Daphne Bridgertoni ja Hastingsi hertsogi armuloole, ent teises hooajas pööratakse pilgud Daphne vanima venna Anthony poole, kes on otsustanud endale naise võtta, kirjutab CNN.
Anthonyle jääb silma Kate, keda sarja tegijad kirjeldavad kui tarka ja põikpäiset noort naist, kes rumalust ei kannata.
Eelmise aasta detsembris linastunud "Bridgerton" kogus kiirelt palju fänne ja nüüd on see Netflixi läbi aegade vaadatuim seriaal – esimese nelja nädala jooksul vaatas sarja 82 miljonit inimest.
Teise hooaja võtetega alustatakse kevadel.
Get ready to fall in love with Simone Ashley, who will play Kate in Season 2 of Bridgerton.
Kate is a smart, headstrong young woman who suffers no fools — Anthony Bridgerton very much included. ` pic.twitter.com/xdVilOjL4Y
— Netflix (@netflix) February 15, 2021 | "Bridgertoni" teises hooajas satub sündmuste keskele uus tegelane Kate | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarja esimene hooaeg keskendus Daphne Bridgertoni ja Hastingsi hertsogi armuloole, ent teises hooajas pööratakse pilgud Daphne vanima venna Anthony poole, kes on otsustanud endale naise võtta, kirjutab CNN.
Anthonyle jääb silma Kate, keda sarja tegijad kirjeldavad kui tarka ja põikpäiset noort naist, kes rumalust ei kannata.
Eelmise aasta detsembris linastunud "Bridgerton" kogus kiirelt palju fänne ja nüüd on see Netflixi läbi aegade vaadatuim seriaal – esimese nelja nädala jooksul vaatas sarja 82 miljonit inimest.
Teise hooaja võtetega alustatakse kevadel.
Get ready to fall in love with Simone Ashley, who will play Kate in Season 2 of Bridgerton.
Kate is a smart, headstrong young woman who suffers no fools — Anthony Bridgerton very much included. ` pic.twitter.com/xdVilOjL4Y
— Netflix (@netflix) February 15, 2021
### Response:
"Bridgertoni" teises hooajas satub sündmuste keskele uus tegelane Kate |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese ja kolmanda tiiru puhtalt läbinud 19-aastane Perv eksis teises tiirus kolmel ja viimases tiirus ühel korral. Kaotust võitjale kogunes kokkuvõttes kuus ja pool minutit.
Teise Eesti laskesuusatajana võistlustules olnud Grigori Fominõhh piirdus saja sportlase konkurentsis 92. tulemusega. Seitse möödalasku teinud Fominõhhil kogunes kaotust esimesele 11 minutit ja 23,8 sekundit.
Etapivõidu teenis venelane Nikita Poršnev (0; 39.22,2). Talle järgnesid sakslane Justus Strelow (1; +13,6) ja norralane Endre Stömsheim (2; +15,7). | Perv lõpetas IBU karikaetapil kaheksandas kümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese ja kolmanda tiiru puhtalt läbinud 19-aastane Perv eksis teises tiirus kolmel ja viimases tiirus ühel korral. Kaotust võitjale kogunes kokkuvõttes kuus ja pool minutit.
Teise Eesti laskesuusatajana võistlustules olnud Grigori Fominõhh piirdus saja sportlase konkurentsis 92. tulemusega. Seitse möödalasku teinud Fominõhhil kogunes kaotust esimesele 11 minutit ja 23,8 sekundit.
Etapivõidu teenis venelane Nikita Poršnev (0; 39.22,2). Talle järgnesid sakslane Justus Strelow (1; +13,6) ja norralane Endre Stömsheim (2; +15,7).
### Response:
Perv lõpetas IBU karikaetapil kaheksandas kümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ghislaine Maxwell on New Yorgi vanglas närbumas ja üks tema valvuritest on teda füüsiliselt väärkohelnud," teatas Sternheim.
Maxwelli hoitakse New Yorgis Brooklyni arestimajas, kus ta ootab kohtuprotsessi, teatas The Times.
"Valvurid on sadu kordi läbi otsinud tema kambrit, leidmata mingeid tõendeid eksimuste kohta," ütles Sternheim.
Sternheimi sõnul hoitakse Maxwelli eemal teistest kinnipeetavatest ja valvurid keskenduvad nüüd kogu oma tähelepanu ühele keskealisele eelvangistatud naisele.
"Pärast väärkohtlemise kohta avalduse esitamist, pidi Maxwell karistuseks duširuumis seinu puhastama," lisas Sternheim.
Ghislaine Maxwell on endine rahvusvaheliselt tuntud seltskonnategelane ja meediaärimehe Robert Maxwelli tütar.
Kohtunik Alison Nathani sõnul võib Maxwell vabastamise korral põgeneda ja ta peab jääma kinnipidamisasutusse kuni kohtuprotsessi alguseni, mis hakkab selle aasta juulis. Süüdimõistmise korral võib Maxwelli oodata kuni 35 aastat vanglakaristust.
Maxwell on kõiki tema vastu esitatud süüdistusi eitanud.
Epstein tegi enesetapu 2019. aasta augustis, kui ta ootas teises New Yorgi vanglas kohtuprotsessi algamist. | Ghislaine Maxwelli advokaadi sõnul tema klienti väärkoheldakse vanglas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ghislaine Maxwell on New Yorgi vanglas närbumas ja üks tema valvuritest on teda füüsiliselt väärkohelnud," teatas Sternheim.
Maxwelli hoitakse New Yorgis Brooklyni arestimajas, kus ta ootab kohtuprotsessi, teatas The Times.
"Valvurid on sadu kordi läbi otsinud tema kambrit, leidmata mingeid tõendeid eksimuste kohta," ütles Sternheim.
Sternheimi sõnul hoitakse Maxwelli eemal teistest kinnipeetavatest ja valvurid keskenduvad nüüd kogu oma tähelepanu ühele keskealisele eelvangistatud naisele.
"Pärast väärkohtlemise kohta avalduse esitamist, pidi Maxwell karistuseks duširuumis seinu puhastama," lisas Sternheim.
Ghislaine Maxwell on endine rahvusvaheliselt tuntud seltskonnategelane ja meediaärimehe Robert Maxwelli tütar.
Kohtunik Alison Nathani sõnul võib Maxwell vabastamise korral põgeneda ja ta peab jääma kinnipidamisasutusse kuni kohtuprotsessi alguseni, mis hakkab selle aasta juulis. Süüdimõistmise korral võib Maxwelli oodata kuni 35 aastat vanglakaristust.
Maxwell on kõiki tema vastu esitatud süüdistusi eitanud.
Epstein tegi enesetapu 2019. aasta augustis, kui ta ootas teises New Yorgi vanglas kohtuprotsessi algamist.
### Response:
Ghislaine Maxwelli advokaadi sõnul tema klienti väärkoheldakse vanglas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks te otsustasite püsinäituse välja vahetada?
Püsinäitus on igal muusemil teataval kombel tõepoolest ka selle perioodi kunstiajaloo kirjutamine. Kui tuleb rohkem informatsiooni juurde ja kaasaegne inimene muutub, siis peab paratamatult ka püsiekspositsioon muutuma.
Vana ekspositsioon polnud planeeritud tegelikult 15 aastaks. Selle eelmise ja väga hea ekspositsiooni eesmärk oli esimest korda tuua Eesti vaajata ette kunstiajalooline järjepidevus ja tippteosed. See järgis korraga kahte liini, ühelt poolt stilistilist, teiselt poolt ka ühiskonna arengu liini. Ta oli hübriidne vaade, aga väga hästi komponeeritud.
Selge see, et pidime seal sees tegelikult juba erinevatel põhjustel töid vahetama, näiteks graafika ei tohigi nii kaua väljas olla. Sellepärast mulle tänane püsiekspositsioon väga meeldib, et siin on need kaks projektiruumi. Kui peaks tekkima mõni uus probleem kunstiajaloolastel, siis on väga lihtne luua uus ja kiire mõttevahetus püsiekspositsiooni kaudu.
Ma ei taha öelda, et uus püsinäitus purustab Eesti kunstiajaloo piire. Kindlasti mitte, see narratiiv jääb oma põhiselgroos samaks, sest kunst ja tööd on samad, aga siin on fokusseeritud väga palju erinevatele teemadele. Just see huvitab ilmselt kaasaegset inimest rohkem.
Meile on väga oluline ka see, mida teised püsiekspositsioonid on juba teinud, et sisse on toodud väga palju informatiivset sisu ja omaaegset arhiivimaterjali. Kunsti käsitlus ja pilk on laiem kui üks teos, mis on väga modernismile omane ja on igati aktsepteeritav olnud.
Mainisite kahte projektiruumi. Mis need täpsemalt on?
Üks on Bart Pushawi kureeritud "Erinevuste esteetika", mille kohta ta ise ütles, et uurib seal, kuidas eestlasi on vaadatud ja kuidas Eesti kunstnik ise on teisi vaadanud. Teatavasti just 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul reisis teine professionaalideks kujunenud kunstnike laine väga palju ringi. Eriti just Ants Laikmaale meeldisid sellised teised tüübid, teine näotüüp ja teine keskkond, nii et tema kujutas neid teisi, aga samamoodi uurib ta, kuidas Eesti inimene end ise kujutas või siis vastupidi, kuidas teda kujutati.
Teine projektiruum on Linda Kaljundi ja Kadi Polli kureeritud "Virtuaalgiid. 20 kommentaari", mis on väga moodne ja põhineb videotel Seal saab näha kunstnike ja kunstiajaloolaste seisukohti mõnede tööde kohta, seal saab vaadata ja valida, kui keegi meeldib, siis kuulad tema juttu tööd tulevad ekraanidele.
Kumu on tegelikult väike, me kõik teame seda, ja kui me teeme püsiekspositsiooni, siis me ei paiguta sinna kuigi palju asju tegelikult. Selliste projektiruumide ja video kasutamise kaudu saab rohkem rääkida kunstist, anda talle rohkem selliseid lisaväärtusi juurde, miks ta sellisena tekkis, miks ta selline välja näeb ning mis ta väärtus oli siis ja milline on see praegu.
Kas 15 aastaga on Kumu külastaja hakanud kunstinäitust teistmoodi vaatama?
Ma arvan küll, meil pole uuringut, mille põhjal ma saaks öelda, et ta on väga palju targem, aga ma olen päris kindel. On olemas erinevad külastaja grupid, näiteks on püsikülastajad, kes on väga tihti ostnud endale aastapiletid ja käivad vaatavad enam-vähem kõik näitused üle. Nad on õppinud vaatama, sest ega midagi pole teha, kunsti puhul on väga tähtis mõtlemine, aga vaatamine ka väga tähtis. Kui sa õpid teost vaatama, siis tulevad juba need teised küsimused, mida saab info kaudu juurde. Nii et ma usun, et see on muutunud.
Tuletan veel meelde mõni aasta tagasi toimunud edukat Sittowi näitust, mis tõi Kumusse täiesti uued vaatajagrupid, sama toimub ka praegu Egiptsuse näitusel. Muuseumisse tulevad inimesed, kes tõenäoliselt mitte kunagi ei ole muuseumis käinud. Nad tulevad ja saavad aru, et muuseum pole mitte lihtsalt selline armas tolmune koht, seega kuvand on nüüd küll väga muutunud, aga see on tulnud pikkamööda.
Mis selle uue püsinäituse eesmärk on?
Uue püsinäituse peaeesmärk on uuendada seda muuseumi vaadet Eesti kunstile, sest me ei saa rääkida, et uuendame Eesti tolle perioodi kunstiajalugu, aga ta kindlasti puudutab seda. Püsiekspositsioon on alati midagi, mis puudutab kunstiajaloo kirjutamist ja seda on kirja teel väga lihtne uuendada, aga läbi teoste ja püsiekspositsiooni võtab see aega. Üks eesmärk oligi see kaasajastamine.
Midagi pole parata, klassikalise modernismi ja baltisaksa kunsti väljapanek on üks populaarsemaid püsiekspositsioone Kumus, aga seda on nüüd uuendatud. Ma ütleksin, et visuaalselt näeb see väga efektne välja, ta on isegi efektsem, sest eelmine oli väga rangelt modernismi printsiipide järgi jaotatud. | Sirje Helme: Kumu uus püsinäitus on visuaalselt efektsem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks te otsustasite püsinäituse välja vahetada?
Püsinäitus on igal muusemil teataval kombel tõepoolest ka selle perioodi kunstiajaloo kirjutamine. Kui tuleb rohkem informatsiooni juurde ja kaasaegne inimene muutub, siis peab paratamatult ka püsiekspositsioon muutuma.
Vana ekspositsioon polnud planeeritud tegelikult 15 aastaks. Selle eelmise ja väga hea ekspositsiooni eesmärk oli esimest korda tuua Eesti vaajata ette kunstiajalooline järjepidevus ja tippteosed. See järgis korraga kahte liini, ühelt poolt stilistilist, teiselt poolt ka ühiskonna arengu liini. Ta oli hübriidne vaade, aga väga hästi komponeeritud.
Selge see, et pidime seal sees tegelikult juba erinevatel põhjustel töid vahetama, näiteks graafika ei tohigi nii kaua väljas olla. Sellepärast mulle tänane püsiekspositsioon väga meeldib, et siin on need kaks projektiruumi. Kui peaks tekkima mõni uus probleem kunstiajaloolastel, siis on väga lihtne luua uus ja kiire mõttevahetus püsiekspositsiooni kaudu.
Ma ei taha öelda, et uus püsinäitus purustab Eesti kunstiajaloo piire. Kindlasti mitte, see narratiiv jääb oma põhiselgroos samaks, sest kunst ja tööd on samad, aga siin on fokusseeritud väga palju erinevatele teemadele. Just see huvitab ilmselt kaasaegset inimest rohkem.
Meile on väga oluline ka see, mida teised püsiekspositsioonid on juba teinud, et sisse on toodud väga palju informatiivset sisu ja omaaegset arhiivimaterjali. Kunsti käsitlus ja pilk on laiem kui üks teos, mis on väga modernismile omane ja on igati aktsepteeritav olnud.
Mainisite kahte projektiruumi. Mis need täpsemalt on?
Üks on Bart Pushawi kureeritud "Erinevuste esteetika", mille kohta ta ise ütles, et uurib seal, kuidas eestlasi on vaadatud ja kuidas Eesti kunstnik ise on teisi vaadanud. Teatavasti just 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul reisis teine professionaalideks kujunenud kunstnike laine väga palju ringi. Eriti just Ants Laikmaale meeldisid sellised teised tüübid, teine näotüüp ja teine keskkond, nii et tema kujutas neid teisi, aga samamoodi uurib ta, kuidas Eesti inimene end ise kujutas või siis vastupidi, kuidas teda kujutati.
Teine projektiruum on Linda Kaljundi ja Kadi Polli kureeritud "Virtuaalgiid. 20 kommentaari", mis on väga moodne ja põhineb videotel Seal saab näha kunstnike ja kunstiajaloolaste seisukohti mõnede tööde kohta, seal saab vaadata ja valida, kui keegi meeldib, siis kuulad tema juttu tööd tulevad ekraanidele.
Kumu on tegelikult väike, me kõik teame seda, ja kui me teeme püsiekspositsiooni, siis me ei paiguta sinna kuigi palju asju tegelikult. Selliste projektiruumide ja video kasutamise kaudu saab rohkem rääkida kunstist, anda talle rohkem selliseid lisaväärtusi juurde, miks ta sellisena tekkis, miks ta selline välja näeb ning mis ta väärtus oli siis ja milline on see praegu.
Kas 15 aastaga on Kumu külastaja hakanud kunstinäitust teistmoodi vaatama?
Ma arvan küll, meil pole uuringut, mille põhjal ma saaks öelda, et ta on väga palju targem, aga ma olen päris kindel. On olemas erinevad külastaja grupid, näiteks on püsikülastajad, kes on väga tihti ostnud endale aastapiletid ja käivad vaatavad enam-vähem kõik näitused üle. Nad on õppinud vaatama, sest ega midagi pole teha, kunsti puhul on väga tähtis mõtlemine, aga vaatamine ka väga tähtis. Kui sa õpid teost vaatama, siis tulevad juba need teised küsimused, mida saab info kaudu juurde. Nii et ma usun, et see on muutunud.
Tuletan veel meelde mõni aasta tagasi toimunud edukat Sittowi näitust, mis tõi Kumusse täiesti uued vaatajagrupid, sama toimub ka praegu Egiptsuse näitusel. Muuseumisse tulevad inimesed, kes tõenäoliselt mitte kunagi ei ole muuseumis käinud. Nad tulevad ja saavad aru, et muuseum pole mitte lihtsalt selline armas tolmune koht, seega kuvand on nüüd küll väga muutunud, aga see on tulnud pikkamööda.
Mis selle uue püsinäituse eesmärk on?
Uue püsinäituse peaeesmärk on uuendada seda muuseumi vaadet Eesti kunstile, sest me ei saa rääkida, et uuendame Eesti tolle perioodi kunstiajalugu, aga ta kindlasti puudutab seda. Püsiekspositsioon on alati midagi, mis puudutab kunstiajaloo kirjutamist ja seda on kirja teel väga lihtne uuendada, aga läbi teoste ja püsiekspositsiooni võtab see aega. Üks eesmärk oligi see kaasajastamine.
Midagi pole parata, klassikalise modernismi ja baltisaksa kunsti väljapanek on üks populaarsemaid püsiekspositsioone Kumus, aga seda on nüüd uuendatud. Ma ütleksin, et visuaalselt näeb see väga efektne välja, ta on isegi efektsem, sest eelmine oli väga rangelt modernismi printsiipide järgi jaotatud.
### Response:
Sirje Helme: Kumu uus püsinäitus on visuaalselt efektsem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaktsineeritute kõrge osakaalu poolest on maailmas endiselt esirinnas Iisrael, Araabia Ühendemiraadid ja Seišellid. Neist esimene jõudis teisipäevaks vähemalt ühekordselt vaktsineerida ligi 46 protsenti selle elanikkonnast. Enam kui 40 inimest 100 kohta on vaktsineeritud ka AÜE-s ja Seišellidel.
Seišellidel on muutnud ülesannet kergemaks väike riigi elanike arv – saareriigis elab vähem kui 100 000 inimest. Araabia Ühendemiraatide kohta täpse statistika andmist takistab selle terviseministeeriumi kasutatav statistika esitamise viis – nii 1. kui ka 2. vaktsiinidoos arvatakse kokku. Kinnitatult on vaktsineeritud aga vähemalt 40 protsenti elanikkonnast.
Euroopas on tublimate seas kaks Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki: Suurbritannia ja Serbia. Neist esimeses on vaktsineeritud vähemalt ühe korra 23 protsenti riigi elanikest. Serbias moodustab vaktsineeritud inimeste osakaal riigi kõigist elanikest ligi 12 protsenti.
Euroopa Liitu kuuluvatest riikidest on olnud õige agaram vaktsineerija 500 000 elanikuga Malta, kus on vähemalt korra vaktsineeritud 36 500 inimest ehk ligi seitse protsenti. Maltale järgnevad vastavalt 4,95 ja 4,43 protsendiga Rootsi ja Slovakkia.
Eestis oli vaktsineeritud kolmapäeva hommikul 3,65 protsenti riigi elanikest, ületades sellega Euroopa Liidu keskmist. Liidus tervikuna on vaktsineeritud vähemalt korra 3,23 protsenti inimestest ehk vaid umbes 0,4 protsendi võrra rohkem kui nädal tagasi.
Eestiga täpselt samal pulgal on Leedu. Läti on aga 1,2 protsendiga Euroopa Liidu punane latern. Veel väiksem on vaktsineeritud inimeste osakaal vaid Bulgaarias.
Maailma suurriikidest on jõudnud oma elanikkonnast kõige rohkem inimesi vaktsineerida USA, kus on 100 inimese kohta vaktsiiniga hõlmatud ligi 12. Kokku on tehtud süst ligi 40 miljonile inimesele. Viimaste, kuid eelmise nädala andmete põhjal oli vaktsineerituid umbes sama palju ka Hiinas. Suurema elanike arvu tõttu jäi vaktsineeritute osakaal aga alla kolme protsendi.
Möödunud nädalal avaldas värsked vaktsineerimisandmed ka Venemaa. Kokku jõudis 10. veebruariks vaktsineerida ligikaudu 1,1 protsenti riigi elanikkonnast ehk umbes 1,5 miljonit inimest.
Esimese kuue kuu jooksul 300 miljonit inimest vaktsineerida lubanud Indias oli tehtud kolmapäeva hommikuks ligi üheksa miljonit süsti. Ligi 210 miljoni elanikuga Brasiilias on vaktsineeritud üle viie miljoni inimese. | Koroonavaktsineerimine kaardil: Eesti püsib jätkuvalt keskmike seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaktsineeritute kõrge osakaalu poolest on maailmas endiselt esirinnas Iisrael, Araabia Ühendemiraadid ja Seišellid. Neist esimene jõudis teisipäevaks vähemalt ühekordselt vaktsineerida ligi 46 protsenti selle elanikkonnast. Enam kui 40 inimest 100 kohta on vaktsineeritud ka AÜE-s ja Seišellidel.
Seišellidel on muutnud ülesannet kergemaks väike riigi elanike arv – saareriigis elab vähem kui 100 000 inimest. Araabia Ühendemiraatide kohta täpse statistika andmist takistab selle terviseministeeriumi kasutatav statistika esitamise viis – nii 1. kui ka 2. vaktsiinidoos arvatakse kokku. Kinnitatult on vaktsineeritud aga vähemalt 40 protsenti elanikkonnast.
Euroopas on tublimate seas kaks Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki: Suurbritannia ja Serbia. Neist esimeses on vaktsineeritud vähemalt ühe korra 23 protsenti riigi elanikest. Serbias moodustab vaktsineeritud inimeste osakaal riigi kõigist elanikest ligi 12 protsenti.
Euroopa Liitu kuuluvatest riikidest on olnud õige agaram vaktsineerija 500 000 elanikuga Malta, kus on vähemalt korra vaktsineeritud 36 500 inimest ehk ligi seitse protsenti. Maltale järgnevad vastavalt 4,95 ja 4,43 protsendiga Rootsi ja Slovakkia.
Eestis oli vaktsineeritud kolmapäeva hommikul 3,65 protsenti riigi elanikest, ületades sellega Euroopa Liidu keskmist. Liidus tervikuna on vaktsineeritud vähemalt korra 3,23 protsenti inimestest ehk vaid umbes 0,4 protsendi võrra rohkem kui nädal tagasi.
Eestiga täpselt samal pulgal on Leedu. Läti on aga 1,2 protsendiga Euroopa Liidu punane latern. Veel väiksem on vaktsineeritud inimeste osakaal vaid Bulgaarias.
Maailma suurriikidest on jõudnud oma elanikkonnast kõige rohkem inimesi vaktsineerida USA, kus on 100 inimese kohta vaktsiiniga hõlmatud ligi 12. Kokku on tehtud süst ligi 40 miljonile inimesele. Viimaste, kuid eelmise nädala andmete põhjal oli vaktsineerituid umbes sama palju ka Hiinas. Suurema elanike arvu tõttu jäi vaktsineeritute osakaal aga alla kolme protsendi.
Möödunud nädalal avaldas värsked vaktsineerimisandmed ka Venemaa. Kokku jõudis 10. veebruariks vaktsineerida ligikaudu 1,1 protsenti riigi elanikkonnast ehk umbes 1,5 miljonit inimest.
Esimese kuue kuu jooksul 300 miljonit inimest vaktsineerida lubanud Indias oli tehtud kolmapäeva hommikuks ligi üheksa miljonit süsti. Ligi 210 miljoni elanikuga Brasiilias on vaktsineeritud üle viie miljoni inimese.
### Response:
Koroonavaktsineerimine kaardil: Eesti püsib jätkuvalt keskmike seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Texase osariigis on laiaulatuslikud elektrikatkestused, sest elektrivõrk on suure nõudluse tõttu väga ülekoormatud, vahendas BBC. Kuna osariigis on haruharva nii madal temperatuur, on miljonid inimesed elektrita ning külmade tingimustega toime tulemisega raskustes.
Surmajuhtumid, mida peetakse tormiga seonduvaks, on olnud Texase, Louisiana, Kentucky, Põhja-Carolina ja Missouri osariigis. Osad surmajuhtumid on olnud seotud liiklusõnnetustega, mõni inimene on aga surnud töötavas autos või toas sooja saamiseks kasutatud generaatorist tekkinud vingugaasi tõttu.
Üks Houstoni meditsiinitöötaja ütles KPRC-TV-le, et tegemist on rahvatervise katastroofiga. "Vingugaasimürgitused juhtuvad, kui on külm, aga mitte kunagi sellises hulgas," ütles ta.
Harrise maakonna andmetel on külmalaine ajal tuvastatud kokku üle 300 vingugaasilekke.
Vähemalt neli inimest sai surma majapõlengus, mis Houstoni võimude teatel võis saada alguse põlevatest küünaldest. Politsei teatel leiti Houstoni kiirtee kõrvalt kaks meest, kes surid tõenäoliselt külma tõttu.
Põhja-Carolinas sai lumetormi põhjustatud tornaado tõttu surma kolm ning vigastada kümme inimest.
Riikliku ilmateenistuse (NWS) teatel on lumetormi hoiatuse alal üle 150 miljoni inimese. Teisipäeval ütles NWS, et 73 protsenti USA-st on kaetud lumega. Prognooside järgi püsib äärmuslik ilm nädalavahetuseni.
Külmalaine on jõudnud ka Mehhiko põhjaossa ja mõnele poole keskosas, kus miljonitel inimestel on olnud elektrikatkestusi. | Lumetorm on USA lõunaosas nõudnud üle 20 inimese elu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Texase osariigis on laiaulatuslikud elektrikatkestused, sest elektrivõrk on suure nõudluse tõttu väga ülekoormatud, vahendas BBC. Kuna osariigis on haruharva nii madal temperatuur, on miljonid inimesed elektrita ning külmade tingimustega toime tulemisega raskustes.
Surmajuhtumid, mida peetakse tormiga seonduvaks, on olnud Texase, Louisiana, Kentucky, Põhja-Carolina ja Missouri osariigis. Osad surmajuhtumid on olnud seotud liiklusõnnetustega, mõni inimene on aga surnud töötavas autos või toas sooja saamiseks kasutatud generaatorist tekkinud vingugaasi tõttu.
Üks Houstoni meditsiinitöötaja ütles KPRC-TV-le, et tegemist on rahvatervise katastroofiga. "Vingugaasimürgitused juhtuvad, kui on külm, aga mitte kunagi sellises hulgas," ütles ta.
Harrise maakonna andmetel on külmalaine ajal tuvastatud kokku üle 300 vingugaasilekke.
Vähemalt neli inimest sai surma majapõlengus, mis Houstoni võimude teatel võis saada alguse põlevatest küünaldest. Politsei teatel leiti Houstoni kiirtee kõrvalt kaks meest, kes surid tõenäoliselt külma tõttu.
Põhja-Carolinas sai lumetormi põhjustatud tornaado tõttu surma kolm ning vigastada kümme inimest.
Riikliku ilmateenistuse (NWS) teatel on lumetormi hoiatuse alal üle 150 miljoni inimese. Teisipäeval ütles NWS, et 73 protsenti USA-st on kaetud lumega. Prognooside järgi püsib äärmuslik ilm nädalavahetuseni.
Külmalaine on jõudnud ka Mehhiko põhjaossa ja mõnele poole keskosas, kus miljonitel inimestel on olnud elektrikatkestusi.
### Response:
Lumetorm on USA lõunaosas nõudnud üle 20 inimese elu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti-Läti liigas tõi ameeriklane keskmiselt 7,9 punkti ja 5,2 lauapalli. Oma parima esituse pakkus McLaughlin jaanuari alguses 87:96 kaotusmängus Rakvere Tarva vastu, kui kogus 14 punkti ja kaheksa lauapalli.
Kadrina Karude särgis peaks mees debüüdi tegema juba sel neljapäevall, kui Tartus minnakse vastamisi Eesti Maaülikool/Skarcon meeskonnaga. Karud paiknevad tabelis hetkel kaheksa võidu ja ühe kaotusega kolmandal positsioonil. | Tallinna Kalev/TLÜ ameeriklane liitub Kadrina Karudega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti-Läti liigas tõi ameeriklane keskmiselt 7,9 punkti ja 5,2 lauapalli. Oma parima esituse pakkus McLaughlin jaanuari alguses 87:96 kaotusmängus Rakvere Tarva vastu, kui kogus 14 punkti ja kaheksa lauapalli.
Kadrina Karude särgis peaks mees debüüdi tegema juba sel neljapäevall, kui Tartus minnakse vastamisi Eesti Maaülikool/Skarcon meeskonnaga. Karud paiknevad tabelis hetkel kaheksa võidu ja ühe kaotusega kolmandal positsioonil.
### Response:
Tallinna Kalev/TLÜ ameeriklane liitub Kadrina Karudega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2018. aasta novembris riigikogu hoone ees Toompeal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna rändeleppe vastasel meeleavaldusel poliitik Indrek Tarandit toginud Meelis Osa ja Mart Rieberg nõustusid toona Tarandile hüvitama kokku 2000 eurot, summa kandis Tarandile 2019. aasta maikuus üle SAPTK.
SAPTK märkis maksekorralduses selgituseks "Paljude Objektiivi lugejate annetus Mart Riebergi ja Meelis Osa toetuseks". Kuna hiljem kandsid Tarandile sama summa vastavalt kohtus kinnitatud kokkuleppele üle ka Rieberg ja Osa, siis nõudis SAPTK-i juht Varro Vooglaid Tarandilt üleliigse 2000 euro tagastamist, kuid Tarand seda ei teinud.
Sama aasta juunis jättis Põhja ringkonnaprokuratuur SAPTK-i avalduse peale menetluse algatamata, kuna ei näinud Tarandi tegevuses alust kriminaalmenetluse algatamiseks.
Septembris pöördus SAPTK aga ringkonnakohtu poole, et riigiprokuratuuri otsus menetlust mitte alustada vaidlustada.
Tänavu jaanuari lõpus jõudsid Tarand ja SAPTK kompromisskokkuleppele, mille kohaselt nõustus Tarand tagastama seni tagastamata osa, vahendas sihtasutuse portaal Objektiiv. | Tarandi ja SAPTK-i vaheline vaidlus leidis raha tagastamisel lõpu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2018. aasta novembris riigikogu hoone ees Toompeal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna rändeleppe vastasel meeleavaldusel poliitik Indrek Tarandit toginud Meelis Osa ja Mart Rieberg nõustusid toona Tarandile hüvitama kokku 2000 eurot, summa kandis Tarandile 2019. aasta maikuus üle SAPTK.
SAPTK märkis maksekorralduses selgituseks "Paljude Objektiivi lugejate annetus Mart Riebergi ja Meelis Osa toetuseks". Kuna hiljem kandsid Tarandile sama summa vastavalt kohtus kinnitatud kokkuleppele üle ka Rieberg ja Osa, siis nõudis SAPTK-i juht Varro Vooglaid Tarandilt üleliigse 2000 euro tagastamist, kuid Tarand seda ei teinud.
Sama aasta juunis jättis Põhja ringkonnaprokuratuur SAPTK-i avalduse peale menetluse algatamata, kuna ei näinud Tarandi tegevuses alust kriminaalmenetluse algatamiseks.
Septembris pöördus SAPTK aga ringkonnakohtu poole, et riigiprokuratuuri otsus menetlust mitte alustada vaidlustada.
Tänavu jaanuari lõpus jõudsid Tarand ja SAPTK kompromisskokkuleppele, mille kohaselt nõustus Tarand tagastama seni tagastamata osa, vahendas sihtasutuse portaal Objektiiv.
### Response:
Tarandi ja SAPTK-i vaheline vaidlus leidis raha tagastamisel lõpu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel ajal on haigestumus hakanud taas kasvama põhja regioonis - Harjumaal ja Ida-Virumaal, rääkis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma pressikonverentsil. Kui haigestumus Harjumaal jätkab tõusu, siis hakkab see väga tugevalt haiglavõrku mõjutama, selgitas terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule.
Härma sõnul on nakatumiskordaja tänase seisuga 1,1, mis tähendab, et kui see tase jääb püsima, siis on märtsi alguses üle tuhande nakatumise päevas ning nakatunute arv 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul tõuseb veebruari lõpuks üle 800 ja märtsi keskpaigaks üle 1000.
Tänaseks on Eestis tuvastatud 45 inglise ja üks Lõuna-Aafrika päritolu koroonaviiruse mutatsioonitüvi, kusjuures inglise tüvedest 19 siseriiklikud, nende nakatumispaik ei ole teada, ütles Härma. Tema sõnul tähendab see, et märksa nakkavam inglise tüvi on nüüd ka Eestis ringluses. "Tasub olla ettevaatlik," rõhutas ta.
Härma kutsus inimesi üles koroonapiirangute järgimisel pingutama - vaatama üle kõik hädavajalikud tegevused, loobuma pidudest ja muudest kogunemistest, eriti siseruumides. Lastel tasuks koolivaheajal hoiduda suhtlemisest teiste koolide laste ja mujal elavate sugulastega. Kõigil tasuks hoiduda välisreisidest.
Sama rõhutas oma esinemises ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik: "Olukord COVID-19 rindel on murettekitav, see on kiiresti halvenenud võrreldes paari nädala taguse ajaga, kasvanud on nii haigete kui haiglasse jõudnute arv. See tähendab, et kui praegu tõuseb nakatumise näitaja, siis lähinädalatel suureneb ka haiglasse sattuvate koroonahaigete ja surmajuhtumite arv."
Kiik lubas ka, et valitsus teeb neljapäeval oma istungil otsuse uute koroonapiirangute kehtestamiseks. "Arusaadavalt ei saa jätkata praeguste meetmetega," rõhutas ta.
"Praegu me põhimõtteliselt võitleme märtsi kuu eest - et olukord tuleks parem kui praegu. Siin on oma roll nii valitsusel kui terviseametil ja teistel riigiasutustel. Aga kõige suurem roll on inimestel endil ja nende käitumisel. Tuleb mõista, et praegu on kriis ja tasuks jätta kõik suuremad ja väiksemad kogunemised siseruumides ära. Minu sügav palve on Eesti inimestele, et kõik annaks oma panuse ja mõtleks kõik oma lähiaja tegemised ja sammud läbi.," rääkis Kiik.
Minister ütles ka, et olukord vaktsineerimisel AstraZeneca vaktsiiniga on olnud tõrkeid, kuid üldiselt muutub olukord üha paremaks. Eestisse saabub ka üha rohkem vaktsiine, märkis Kiik.
Kui detsembris jõudis Eestisse 9750 doosi, jaanuaris ligi 42 000, siis veebruaris on oodata kokku juba 116 000 doosi ja märtsis ligi 200 000 doosi. "Oleme seatud graafikus, et aprilli lõpus oleks kõigile eesliinitöötajatale ja riskirühmadele vaktsineerimine võimaldatud ja saaks hakata kõigile soovijatele vaktsiine pakkuma," ütles Kiik.
Lisaks märkis minister ära kolmapäeval tulnud teate, mille kohaselt asus Euroopa Ravimiamet (EMA) menetlema Janssen-Cilag International N.V. taotlust nende koroonavaktsiinile müügiloa saamiseks. Selle vaktsiini puhul piisab vaid ühest doosist ning müügiluba võib tulla märtsi keskpaigaks. Kiige sõnul on Eestil kokkulepe, mille kohaselt saab Eesti seda vaktsiini 300 000 inimese vaktsineerimiseks.
Lisaks andsid pressikonverentsil vaktsineerimisest ülevaate haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ning viirusetestide tegemisest SYNLAB Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp. | Koroonaviiruse levik kiireneb taas Põhja-Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel ajal on haigestumus hakanud taas kasvama põhja regioonis - Harjumaal ja Ida-Virumaal, rääkis terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma pressikonverentsil. Kui haigestumus Harjumaal jätkab tõusu, siis hakkab see väga tugevalt haiglavõrku mõjutama, selgitas terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule.
Härma sõnul on nakatumiskordaja tänase seisuga 1,1, mis tähendab, et kui see tase jääb püsima, siis on märtsi alguses üle tuhande nakatumise päevas ning nakatunute arv 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul tõuseb veebruari lõpuks üle 800 ja märtsi keskpaigaks üle 1000.
Tänaseks on Eestis tuvastatud 45 inglise ja üks Lõuna-Aafrika päritolu koroonaviiruse mutatsioonitüvi, kusjuures inglise tüvedest 19 siseriiklikud, nende nakatumispaik ei ole teada, ütles Härma. Tema sõnul tähendab see, et märksa nakkavam inglise tüvi on nüüd ka Eestis ringluses. "Tasub olla ettevaatlik," rõhutas ta.
Härma kutsus inimesi üles koroonapiirangute järgimisel pingutama - vaatama üle kõik hädavajalikud tegevused, loobuma pidudest ja muudest kogunemistest, eriti siseruumides. Lastel tasuks koolivaheajal hoiduda suhtlemisest teiste koolide laste ja mujal elavate sugulastega. Kõigil tasuks hoiduda välisreisidest.
Sama rõhutas oma esinemises ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik: "Olukord COVID-19 rindel on murettekitav, see on kiiresti halvenenud võrreldes paari nädala taguse ajaga, kasvanud on nii haigete kui haiglasse jõudnute arv. See tähendab, et kui praegu tõuseb nakatumise näitaja, siis lähinädalatel suureneb ka haiglasse sattuvate koroonahaigete ja surmajuhtumite arv."
Kiik lubas ka, et valitsus teeb neljapäeval oma istungil otsuse uute koroonapiirangute kehtestamiseks. "Arusaadavalt ei saa jätkata praeguste meetmetega," rõhutas ta.
"Praegu me põhimõtteliselt võitleme märtsi kuu eest - et olukord tuleks parem kui praegu. Siin on oma roll nii valitsusel kui terviseametil ja teistel riigiasutustel. Aga kõige suurem roll on inimestel endil ja nende käitumisel. Tuleb mõista, et praegu on kriis ja tasuks jätta kõik suuremad ja väiksemad kogunemised siseruumides ära. Minu sügav palve on Eesti inimestele, et kõik annaks oma panuse ja mõtleks kõik oma lähiaja tegemised ja sammud läbi.," rääkis Kiik.
Minister ütles ka, et olukord vaktsineerimisel AstraZeneca vaktsiiniga on olnud tõrkeid, kuid üldiselt muutub olukord üha paremaks. Eestisse saabub ka üha rohkem vaktsiine, märkis Kiik.
Kui detsembris jõudis Eestisse 9750 doosi, jaanuaris ligi 42 000, siis veebruaris on oodata kokku juba 116 000 doosi ja märtsis ligi 200 000 doosi. "Oleme seatud graafikus, et aprilli lõpus oleks kõigile eesliinitöötajatale ja riskirühmadele vaktsineerimine võimaldatud ja saaks hakata kõigile soovijatele vaktsiine pakkuma," ütles Kiik.
Lisaks märkis minister ära kolmapäeval tulnud teate, mille kohaselt asus Euroopa Ravimiamet (EMA) menetlema Janssen-Cilag International N.V. taotlust nende koroonavaktsiinile müügiloa saamiseks. Selle vaktsiini puhul piisab vaid ühest doosist ning müügiluba võib tulla märtsi keskpaigaks. Kiige sõnul on Eestil kokkulepe, mille kohaselt saab Eesti seda vaktsiini 300 000 inimese vaktsineerimiseks.
Lisaks andsid pressikonverentsil vaktsineerimisest ülevaate haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ning viirusetestide tegemisest SYNLAB Eesti juhatuse esimees Rainar Aamisepp.
### Response:
Koroonaviiruse levik kiireneb taas Põhja-Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aru tunnistas, et see on kõige ilusam ja tähtsam kultuuriloo auhind ja kui mõelda sellele, et Kross oli Eesti kultuuriloo mõtestaja ja eestlasi koos hoidvate väärtuste hindaja, siis hariduse ja kultuuriloo poole tõmbas kogu oma elu ka Jaan Tõnissoni.
"See on väga suur tunnustus, aga mina näen seda eelkõige Jaan Krossi tunnustusena Jaan Tõnissoni elutööle. Mina olen siin lihtsalt vahendaja."
Aru rääkis, et nii nagu Jaan Tõnisson, väärtustas ka Jaan Kross väga eesti keelt, eesti oma kultuuri, rahvuslikkust, omariiklust ja selle kõigega tegelemist, hoidmist ja nägemist erilise väärtusena, mis eestlastele on antud.
"Ühelt poolt on see väärtuseline baas, mis oli väga sarnane. Teiselt poolt, kui vaadata elukäiku, siis näeme ka palju sarnasusi – mõlemad õppisid õigusteadust, mõlemad olid Eesti ise- ja eneseteadvuse toetajad ja seda meelt, et ei saa langeda ei vene ega saksa mõju alla, vaid tuleb ikka ise enda asja ajada ja ise oma asja nimel tööd teha."
Samas tõdes ta, et mõlemad mehed ka kannatasid nii sakslaste kui ka venelaste tõttu.
"Võime leida sarnasusi kas sellest, et Eesti üliõpilaste selts oli mõlemale väga tähtis organisatsioon, mis pidi mitte ainult seltsielu vedama ja edendama, vaid ka hoidma Eesti enda asja."
Aru lisas, et paralleele ja sarnasusi on võimalik välja tuua väga palju, kas või asjaolu, et ka Tõnisson püüdis ilukirjandust kirjutada, kuigi tal ei tulnud see kunagi nii hästi välja kui Krossil.
"Minu jaoks on siiski kõige tähtsam, et nad mõlemad on olnud Eesti jaoks eesti mehed suure algustähega, kelle usk oma rahvasse ja riiki on olnud vääramatu ning kindel." | Krista Aru: Krossi ja Tõnissoni olulisim ühisosa oli vääramatu usk oma rahvasse ja riiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aru tunnistas, et see on kõige ilusam ja tähtsam kultuuriloo auhind ja kui mõelda sellele, et Kross oli Eesti kultuuriloo mõtestaja ja eestlasi koos hoidvate väärtuste hindaja, siis hariduse ja kultuuriloo poole tõmbas kogu oma elu ka Jaan Tõnissoni.
"See on väga suur tunnustus, aga mina näen seda eelkõige Jaan Krossi tunnustusena Jaan Tõnissoni elutööle. Mina olen siin lihtsalt vahendaja."
Aru rääkis, et nii nagu Jaan Tõnisson, väärtustas ka Jaan Kross väga eesti keelt, eesti oma kultuuri, rahvuslikkust, omariiklust ja selle kõigega tegelemist, hoidmist ja nägemist erilise väärtusena, mis eestlastele on antud.
"Ühelt poolt on see väärtuseline baas, mis oli väga sarnane. Teiselt poolt, kui vaadata elukäiku, siis näeme ka palju sarnasusi – mõlemad õppisid õigusteadust, mõlemad olid Eesti ise- ja eneseteadvuse toetajad ja seda meelt, et ei saa langeda ei vene ega saksa mõju alla, vaid tuleb ikka ise enda asja ajada ja ise oma asja nimel tööd teha."
Samas tõdes ta, et mõlemad mehed ka kannatasid nii sakslaste kui ka venelaste tõttu.
"Võime leida sarnasusi kas sellest, et Eesti üliõpilaste selts oli mõlemale väga tähtis organisatsioon, mis pidi mitte ainult seltsielu vedama ja edendama, vaid ka hoidma Eesti enda asja."
Aru lisas, et paralleele ja sarnasusi on võimalik välja tuua väga palju, kas või asjaolu, et ka Tõnisson püüdis ilukirjandust kirjutada, kuigi tal ei tulnud see kunagi nii hästi välja kui Krossil.
"Minu jaoks on siiski kõige tähtsam, et nad mõlemad on olnud Eesti jaoks eesti mehed suure algustähega, kelle usk oma rahvasse ja riiki on olnud vääramatu ning kindel."
### Response:
Krista Aru: Krossi ja Tõnissoni olulisim ühisosa oli vääramatu usk oma rahvasse ja riiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium tegi eelmisel kuul ettepaneku koostada haruldaste muldmetallide eksportimise kontrollimise eelnõu, teatas Financial Times.
"Valitsusametnikud küsisid meilt, kui halvasti võib ekspordi piiramine mõjutada USA ja Euroopa ettevõtteid, sealhulgas kaitsetööstust," teatasid Hiina muldmetallide tööstuse juhid. Kohalikud muldmetallide tööstuse juhid lisasid, et Peking soovis teada saada, kui kiiresti leiab USA alternatiivsed muldmetallide allikad.
"Valitsus soovib teada, kas USA-l tekiks probleeme F-35 hävitajate valmistamisega, kui Hiina kehtestab ekspordikeelu," ütles tundmatuks soovinud jääda Hiina valitsuse nõunik.
Sellised kaasaegsed USA hävituslennukid nagu F-35 vajavad hädasti muldmetalle. USA kongressi uurimisaruandes leiti, et iga F-35 hävitaja vajab 417 kilogrammi ulatuses muldmetalle.
Mitmed Hiina ametnikud samas kardavad, et muldmetallide ekspordi piiramine võib Pekingi konkurente motiveerida arendama iseseisvat tootmisvõimsust.
"Ekspordikontroll on kahe teraga mõõk, mida tuleb rakendada väga ettevaatlikult," ütles Hiina valitsuse analüütik Zhang Rui.
Hiina kontrollib nelja viiendikku ülemaailmsest haruldaste muldmetallide rafineerimisvõimsusest. USA-s kaevandatud maak tuleb saata Hiinasse, kuna ameeriklastel pole veel oma rafineerimisvõimet.
"Hiina tugevus muldmetallide rafineerimisel on seotud rohkem kõrgema reostustaluvusega, mitte tehnoloogilise üleolekuga," teatasid muldmetallide tööstuse eksperdid.
Viimastel kuudel on Pentagon sõlminud lepingud Ameerika ja Austraalia kaevandusfirmadega, et suurendada nende muldmetallide rafineerimisvõimet.
Haruldased muldmetallid on kesksel kohal samuti nutitelefonide, elektrisõidukite ja tuuleturbiinide tootmisel.
USA ja Hiina suhted on juba aastaid halvenenud, üha rohkem on hoogustumas kahe riigi vaheline tehnoloogiasõda. Trumpi administratsioon üritas Hiina ettevõtetel takistada tundliku USA tehnoloogia ostmist. Bideni valitsus on lubanud jätkata eelneva administratsiooni karmi poliitikat Hiina suhtes. | Hiina kaalub haruldaste muldmetallide ekspordi piiramist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium tegi eelmisel kuul ettepaneku koostada haruldaste muldmetallide eksportimise kontrollimise eelnõu, teatas Financial Times.
"Valitsusametnikud küsisid meilt, kui halvasti võib ekspordi piiramine mõjutada USA ja Euroopa ettevõtteid, sealhulgas kaitsetööstust," teatasid Hiina muldmetallide tööstuse juhid. Kohalikud muldmetallide tööstuse juhid lisasid, et Peking soovis teada saada, kui kiiresti leiab USA alternatiivsed muldmetallide allikad.
"Valitsus soovib teada, kas USA-l tekiks probleeme F-35 hävitajate valmistamisega, kui Hiina kehtestab ekspordikeelu," ütles tundmatuks soovinud jääda Hiina valitsuse nõunik.
Sellised kaasaegsed USA hävituslennukid nagu F-35 vajavad hädasti muldmetalle. USA kongressi uurimisaruandes leiti, et iga F-35 hävitaja vajab 417 kilogrammi ulatuses muldmetalle.
Mitmed Hiina ametnikud samas kardavad, et muldmetallide ekspordi piiramine võib Pekingi konkurente motiveerida arendama iseseisvat tootmisvõimsust.
"Ekspordikontroll on kahe teraga mõõk, mida tuleb rakendada väga ettevaatlikult," ütles Hiina valitsuse analüütik Zhang Rui.
Hiina kontrollib nelja viiendikku ülemaailmsest haruldaste muldmetallide rafineerimisvõimsusest. USA-s kaevandatud maak tuleb saata Hiinasse, kuna ameeriklastel pole veel oma rafineerimisvõimet.
"Hiina tugevus muldmetallide rafineerimisel on seotud rohkem kõrgema reostustaluvusega, mitte tehnoloogilise üleolekuga," teatasid muldmetallide tööstuse eksperdid.
Viimastel kuudel on Pentagon sõlminud lepingud Ameerika ja Austraalia kaevandusfirmadega, et suurendada nende muldmetallide rafineerimisvõimet.
Haruldased muldmetallid on kesksel kohal samuti nutitelefonide, elektrisõidukite ja tuuleturbiinide tootmisel.
USA ja Hiina suhted on juba aastaid halvenenud, üha rohkem on hoogustumas kahe riigi vaheline tehnoloogiasõda. Trumpi administratsioon üritas Hiina ettevõtetel takistada tundliku USA tehnoloogia ostmist. Bideni valitsus on lubanud jätkata eelneva administratsiooni karmi poliitikat Hiina suhtes.
### Response:
Hiina kaalub haruldaste muldmetallide ekspordi piiramist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitme uurimisvaldkonna teadlasi ühendav Prantsuse töörühm analüüsis muistset pilli nii arheoloogide kui ka keemikute vaatevinklist. Arheoloogidel tuli muu seas leida karbile sobiv huulik, sest selle algne tükk on kaduma läinud. Karpi lasti mängida aga musikoloogil, vahendab Gizmodo.
Polegi armukarikas
Aastal 1931 käisid Smithsoniani Instituudi teadlased Toulouse'i lähistel väljakaevamistel. Nad leidsid ühest koopast mõned muistsed tulekolded ja nendega seotud tööriistad. Toona tulid välja ka kirevad seinamaalingud, mis on võrreldavad näiteks Hispaanias asuva Altamira või Indoneesias asuva Leang Tedongnge maalingutega.
Kultuurikihi põhjal paigutasid arheoloogid maalingud ja leiud umbes 17 000–11 000 aasta tagusesse Magdaleena kultuuride perioodi. Merekarpi pidasid nad armukarikaks ehk ühiseks tseremoniaalseks jooginõuks. Äsjane analüüs lükkas aga armukarika-hüpoteesi ümber. Paistis, et karpi oli aastatuhandete eest parema kõla ja puhumise huvides pisut muudetud.
Keerdudega merekarp on jäänuk muistsest kiskjalikust mereteost Charonia lampas. Millalgi minevikus korjasid hilispaleoliitikumi inimesed karbi üles ja viisid Marsoulas' koopasse. Sealsed inimesed muutsid karbi musitseerimiseks sobivaks ja kaunistasid selle punaste ookritäppidega. Kasutatud ookri keemiline koostis oli sama kui pigmendil, millega maaliti koopa seintele.
Sorbonne'i Ülikooli molekulaar- ja strukturaalarheoloogia labori juhataja Phillipe Walteri sõnul on merekarbiga saavutatava heli tugevus muljetavaldav. Karbist meetrikaugusel seistes ulatub selle heli umbes 100 detsibellini. Walter lisas, et heli liigub merekarbis väga suunatult. Ta lisas, et karbi ülesehitus andis selle helile võimsa kõla, mida suurendas ilmselt koopa enda akustika. Merekarpide röntgeniuuringud on varemgi viidanud, et nende heli on võrreldav metsasarve kõlaga.
Ehkki merekarbil on vanust pea 17 000 aastat, pole see siiski vanim teadaolev muusikariist. Esikoht kuulub endiselt Saksamaalt leitud raisakotka luust flöödile, millel vanust 35 000 aastat ehk karbist kaks korda rohkem.
Nagu öeldud, on muistsed inimesed merekarpi veidi muutnud. Näiteks on nad kohandanud karbi suuet ja eemaldanud karbi terava otsa, et inimene karpi puhuda saaks. Muud muutused viitavad, et karpi kohandati pasundamiseks. Tipuava juurest leidsid uurijad pruunikat orgaanilist ainet, mis võib pärineda kadunud huulikust. Kompuutertomograaf paljastas aga karbi sees kaks auku, kuhu arvatavasti kinnitati huulik.
Stanfordi Ülikooli arheoloogi John Ricki sõnul on avastus oluline, sest annab paremat aimu koopas aset leidnud rituaalidest. Samas leidis ta, et Magdaleena kultuuri tehnilist taset arvestades jäi sedavõrd rituaalse eseme kaunistamine üllatavalt tagasihoidlikuks, et mitte öelda poolikuks.
Toulouse'i Ülikooli musikoloogi Jean-Michel Courti käe all tõi karp kuuldavale kolm erinevat heli: 256-hertsine C, 265-hertsine D ja 285-hertsine D. Meloodia mõõdu annab see vaevu välja, kuid näiteks kahe noodiga tunnusmuusikat filmist "Lõuad" saab karbiga mängida. Walter oletab, et huulikuga oli karbi heliulatus ilmselt laiem ja mängija võis kätt karbi sisse pannes ilmselt heli veelgi muuta.
Järgmiseks plaanivad uurijad pilli taasluua ja vaadata, milliseid helisid koopia abil teha saab.
Uuringust kirjutatakse ajakirjas Science Advances. | Muistse merekarbi heli kõlas taas üle 17 000 aasta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitme uurimisvaldkonna teadlasi ühendav Prantsuse töörühm analüüsis muistset pilli nii arheoloogide kui ka keemikute vaatevinklist. Arheoloogidel tuli muu seas leida karbile sobiv huulik, sest selle algne tükk on kaduma läinud. Karpi lasti mängida aga musikoloogil, vahendab Gizmodo.
Polegi armukarikas
Aastal 1931 käisid Smithsoniani Instituudi teadlased Toulouse'i lähistel väljakaevamistel. Nad leidsid ühest koopast mõned muistsed tulekolded ja nendega seotud tööriistad. Toona tulid välja ka kirevad seinamaalingud, mis on võrreldavad näiteks Hispaanias asuva Altamira või Indoneesias asuva Leang Tedongnge maalingutega.
Kultuurikihi põhjal paigutasid arheoloogid maalingud ja leiud umbes 17 000–11 000 aasta tagusesse Magdaleena kultuuride perioodi. Merekarpi pidasid nad armukarikaks ehk ühiseks tseremoniaalseks jooginõuks. Äsjane analüüs lükkas aga armukarika-hüpoteesi ümber. Paistis, et karpi oli aastatuhandete eest parema kõla ja puhumise huvides pisut muudetud.
Keerdudega merekarp on jäänuk muistsest kiskjalikust mereteost Charonia lampas. Millalgi minevikus korjasid hilispaleoliitikumi inimesed karbi üles ja viisid Marsoulas' koopasse. Sealsed inimesed muutsid karbi musitseerimiseks sobivaks ja kaunistasid selle punaste ookritäppidega. Kasutatud ookri keemiline koostis oli sama kui pigmendil, millega maaliti koopa seintele.
Sorbonne'i Ülikooli molekulaar- ja strukturaalarheoloogia labori juhataja Phillipe Walteri sõnul on merekarbiga saavutatava heli tugevus muljetavaldav. Karbist meetrikaugusel seistes ulatub selle heli umbes 100 detsibellini. Walter lisas, et heli liigub merekarbis väga suunatult. Ta lisas, et karbi ülesehitus andis selle helile võimsa kõla, mida suurendas ilmselt koopa enda akustika. Merekarpide röntgeniuuringud on varemgi viidanud, et nende heli on võrreldav metsasarve kõlaga.
Ehkki merekarbil on vanust pea 17 000 aastat, pole see siiski vanim teadaolev muusikariist. Esikoht kuulub endiselt Saksamaalt leitud raisakotka luust flöödile, millel vanust 35 000 aastat ehk karbist kaks korda rohkem.
Nagu öeldud, on muistsed inimesed merekarpi veidi muutnud. Näiteks on nad kohandanud karbi suuet ja eemaldanud karbi terava otsa, et inimene karpi puhuda saaks. Muud muutused viitavad, et karpi kohandati pasundamiseks. Tipuava juurest leidsid uurijad pruunikat orgaanilist ainet, mis võib pärineda kadunud huulikust. Kompuutertomograaf paljastas aga karbi sees kaks auku, kuhu arvatavasti kinnitati huulik.
Stanfordi Ülikooli arheoloogi John Ricki sõnul on avastus oluline, sest annab paremat aimu koopas aset leidnud rituaalidest. Samas leidis ta, et Magdaleena kultuuri tehnilist taset arvestades jäi sedavõrd rituaalse eseme kaunistamine üllatavalt tagasihoidlikuks, et mitte öelda poolikuks.
Toulouse'i Ülikooli musikoloogi Jean-Michel Courti käe all tõi karp kuuldavale kolm erinevat heli: 256-hertsine C, 265-hertsine D ja 285-hertsine D. Meloodia mõõdu annab see vaevu välja, kuid näiteks kahe noodiga tunnusmuusikat filmist "Lõuad" saab karbiga mängida. Walter oletab, et huulikuga oli karbi heliulatus ilmselt laiem ja mängija võis kätt karbi sisse pannes ilmselt heli veelgi muuta.
Järgmiseks plaanivad uurijad pilli taasluua ja vaadata, milliseid helisid koopia abil teha saab.
Uuringust kirjutatakse ajakirjas Science Advances.
### Response:
Muistse merekarbi heli kõlas taas üle 17 000 aasta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Thea Louise Stjernesund (Norra) sai esimesel paralleelslaalomi laskumisel jagu Estelle Alphandist (Rootsi) ja Sebastian Foss-Solevaag (Norra) oli seejärel üle Kristoffer Jakobsenist (Rootsi).
Väike šanss tärkas Rootsil kolmanda sõidu järel, kus Sara Hector (Rootsi) alistas Kristina Riis-Johannesseni (Norra), kuid Fabian Wilkens Solheim (Norra) oli seejärel üle Mattias Rönngrenist (Rootsi).
Lisaks mainitutele kuulus Norra koondisesse ka Kristin Lysdahl, veerandfinaalis Austriast jagu saanud Rootsi eest võistlesid veel William Hansson ja Jonna Luthman.
Nii Norra kui ka Rootsi jaoks oli tegemist MM-võistluste esimese medaliga, sest eelneval alal polnud kummagi koondise mäesuusataja pjedestaalile jõudnud.
Kolmanda koha duellis oli Saksamaa koondis üle tiitlikaitsjast Šveitsist (laskujad 2:2 viigis, aga Saksamaal parem koguaeg). | Norra võitis mäesuusa MM-il võistkonnavõistluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Thea Louise Stjernesund (Norra) sai esimesel paralleelslaalomi laskumisel jagu Estelle Alphandist (Rootsi) ja Sebastian Foss-Solevaag (Norra) oli seejärel üle Kristoffer Jakobsenist (Rootsi).
Väike šanss tärkas Rootsil kolmanda sõidu järel, kus Sara Hector (Rootsi) alistas Kristina Riis-Johannesseni (Norra), kuid Fabian Wilkens Solheim (Norra) oli seejärel üle Mattias Rönngrenist (Rootsi).
Lisaks mainitutele kuulus Norra koondisesse ka Kristin Lysdahl, veerandfinaalis Austriast jagu saanud Rootsi eest võistlesid veel William Hansson ja Jonna Luthman.
Nii Norra kui ka Rootsi jaoks oli tegemist MM-võistluste esimese medaliga, sest eelneval alal polnud kummagi koondise mäesuusataja pjedestaalile jõudnud.
Kolmanda koha duellis oli Saksamaa koondis üle tiitlikaitsjast Šveitsist (laskujad 2:2 viigis, aga Saksamaal parem koguaeg).
### Response:
Norra võitis mäesuusa MM-il võistkonnavõistluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vaktsineerimine on vaba valik ning isiklik. Kedagi ei saa selleks sundida, kuid ma leian, et see on teisi hoidev tegu," ütles metropoliit Stefanus rahvusringhäälingule.
Metropoliit tundis ennast pärast vaktsineerimist hästi, mingit valu ega ebamugavust see talle ei põhjustanud. Isiklikult toob ta vaktsineerimise põhjuseks selle, et peab seda oma kodaniku kohustuseks. "See kaitseb nii mind kui ka kõiki neid, kes mind ümbritsevad," ütles metropoliit Stefanus.
Metropoliidi sõnul ei kaasne vaktsineerimisega kristlaste jaoks eetilisi probleeme, tegemist on meditsiinilise ja teadusliku küsimusega. Eesti rahvatervise jaoks on hädavajalik vabaneda võimalikult ruttu koroonaviiruse masslevikust ja vaktsineerimine on ainus konkreetne vahend, et pandeemiale lõpp teha.
"Vaktsiinid ei ole midagi uut ning nende taga on aastatepikkused uuringud. Nad on vahendid, mis ei saa meile liiga teha. Loomulikult leidub teatud juhtudel erandeid, nagu ka ravimite puhul. Mõnedel inimestel võivad tekkida kõrvalnähud ja nii edasi. Kuid üldiselt on vaktsiinid kindlad vahendid ega kujuta endast inimestele ohtu. Vaktsiinid päästavad elusid ning kaitsevad nii vaktsineerituid kui ka teisi nende ümber. Seega nendest saadav kasu kaalub üles riskid, mis osal inimestest võivad vaktsiini saamisega tekkida," ütles metropoliit.
Ühtlasi tänas metropoliit Stefanus meditsiinitöötajaid ja kõiki neid, kes töötavad otse või kaudselt selle nimel, et kergendada meie olukorda ning selleks, et meid viirusest vabastada.
Metropoliit Stefanus kutsuti vaktsineerimisele oma vanuse tõttu, vaimulikke eelisjärjekorras ei vaktsineerita.
Metropoliit Stefanus vaktsineerimas. Autor/allikas: Arno Mikkor | Metropoliit Stefanus: vaktsineerimine on teisi hoidev tegu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vaktsineerimine on vaba valik ning isiklik. Kedagi ei saa selleks sundida, kuid ma leian, et see on teisi hoidev tegu," ütles metropoliit Stefanus rahvusringhäälingule.
Metropoliit tundis ennast pärast vaktsineerimist hästi, mingit valu ega ebamugavust see talle ei põhjustanud. Isiklikult toob ta vaktsineerimise põhjuseks selle, et peab seda oma kodaniku kohustuseks. "See kaitseb nii mind kui ka kõiki neid, kes mind ümbritsevad," ütles metropoliit Stefanus.
Metropoliidi sõnul ei kaasne vaktsineerimisega kristlaste jaoks eetilisi probleeme, tegemist on meditsiinilise ja teadusliku küsimusega. Eesti rahvatervise jaoks on hädavajalik vabaneda võimalikult ruttu koroonaviiruse masslevikust ja vaktsineerimine on ainus konkreetne vahend, et pandeemiale lõpp teha.
"Vaktsiinid ei ole midagi uut ning nende taga on aastatepikkused uuringud. Nad on vahendid, mis ei saa meile liiga teha. Loomulikult leidub teatud juhtudel erandeid, nagu ka ravimite puhul. Mõnedel inimestel võivad tekkida kõrvalnähud ja nii edasi. Kuid üldiselt on vaktsiinid kindlad vahendid ega kujuta endast inimestele ohtu. Vaktsiinid päästavad elusid ning kaitsevad nii vaktsineerituid kui ka teisi nende ümber. Seega nendest saadav kasu kaalub üles riskid, mis osal inimestest võivad vaktsiini saamisega tekkida," ütles metropoliit.
Ühtlasi tänas metropoliit Stefanus meditsiinitöötajaid ja kõiki neid, kes töötavad otse või kaudselt selle nimel, et kergendada meie olukorda ning selleks, et meid viirusest vabastada.
Metropoliit Stefanus kutsuti vaktsineerimisele oma vanuse tõttu, vaimulikke eelisjärjekorras ei vaktsineerita.
Metropoliit Stefanus vaktsineerimas. Autor/allikas: Arno Mikkor
### Response:
Metropoliit Stefanus: vaktsineerimine on teisi hoidev tegu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Abikaasa traagilise hukkumise tõttu rongiõnnetuses peab sõjaväelane Markus naasma koju oma teismelise tütre Mathilde juurde. Tegemist näib olevat õnnetu juhusega, kuni välja ilmub matemaatik Otto oma kahe kolleegi Lennarti ja Emmenthaleriga väites, et oli rongiõnnetust pealt näinud ning on veendunud, et õnnetuse taga on keegi. Juhtlõngu koguneb ning Markusele saab selgeks, et ta naine võis sattuda peensusteni kavandatud atentaadi juhuslikuks ohvriks.
Filmi režissöör on Anders Thomas Jensen, osades Mads Mikkelsen, Nikolaj Lie Kaas, Roland Møller, Gustav Lindh ja Nicolas Bro. Osaliselt Eestis filmitud linateoses teevad kaasa ka Eesti näitlejad Raivo Trass ja Kaspar Velberg. Filmi levitab Estinfilm. | Kinodesse jõuab uus film Mads Mikkelseniga, kaasa teevad ka Raivo Trass ja Kaspar Velberg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Abikaasa traagilise hukkumise tõttu rongiõnnetuses peab sõjaväelane Markus naasma koju oma teismelise tütre Mathilde juurde. Tegemist näib olevat õnnetu juhusega, kuni välja ilmub matemaatik Otto oma kahe kolleegi Lennarti ja Emmenthaleriga väites, et oli rongiõnnetust pealt näinud ning on veendunud, et õnnetuse taga on keegi. Juhtlõngu koguneb ning Markusele saab selgeks, et ta naine võis sattuda peensusteni kavandatud atentaadi juhuslikuks ohvriks.
Filmi režissöör on Anders Thomas Jensen, osades Mads Mikkelsen, Nikolaj Lie Kaas, Roland Møller, Gustav Lindh ja Nicolas Bro. Osaliselt Eestis filmitud linateoses teevad kaasa ka Eesti näitlejad Raivo Trass ja Kaspar Velberg. Filmi levitab Estinfilm.
### Response:
Kinodesse jõuab uus film Mads Mikkelseniga, kaasa teevad ka Raivo Trass ja Kaspar Velberg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks esimest setti kukkusid suhteliselt lihtsalt Nadalile, aga seejärel pilt muutus. Kolmas sett läks kiiresse lõppmängu, kus Tsitsipas sai seisult 3:3 kolm punkti järjest ja see otsustas seti saatuse.
Neljandas setis oli kreeklasel kolm murdepalli, aga mäng püsis tasa kuni üheksanda geimini, kui tal õnnestus viimaks Nadali palling murda, minna ette 5:4 ja võita sett 6:4.
Viiendas geimis hoidsid taas mõlemad hästi oma servi ja seisuni 5:5 ei teeninud kumbki ainsatki murdepalli. Siis võitis kreeklane Nadali pallingugeimi kuivalt ja sai hakata servima matšivõidule.
Järgnevas geimis ei tulnud võit aga lihtsalt, sest Tsitsipas jäi taha 0:30, sai küll järele, raiskas kaks matšpalli, andis Nadalile murdevõimaluse ja realiseeris siis kolmanda matšpalli.
Varem on Nadalist null-kaks kaotusseisust jagu saanud vaid šveitslane Roger Federer (Miami turniiril 2005) ja itaallane Fabio Fognini (USA lahtistel 2015).
Poolfinaalis ootab kolmandat korda suure slämmi turniiril nii kaugele jõudnud Tsitsipast venelane Daniil Medvedev, kes oli varasemas kohtumises üle kaasmaalasest Andrei Rubljovist 7:5, 6:3, 6:2.
Teise finalisti selgitavad maailma esireket Novak Djokovic ja üllataja Aslan Karatsev. | Null-kaks taha jäänud Tsitsipas lõpetas Nadali teekonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks esimest setti kukkusid suhteliselt lihtsalt Nadalile, aga seejärel pilt muutus. Kolmas sett läks kiiresse lõppmängu, kus Tsitsipas sai seisult 3:3 kolm punkti järjest ja see otsustas seti saatuse.
Neljandas setis oli kreeklasel kolm murdepalli, aga mäng püsis tasa kuni üheksanda geimini, kui tal õnnestus viimaks Nadali palling murda, minna ette 5:4 ja võita sett 6:4.
Viiendas geimis hoidsid taas mõlemad hästi oma servi ja seisuni 5:5 ei teeninud kumbki ainsatki murdepalli. Siis võitis kreeklane Nadali pallingugeimi kuivalt ja sai hakata servima matšivõidule.
Järgnevas geimis ei tulnud võit aga lihtsalt, sest Tsitsipas jäi taha 0:30, sai küll järele, raiskas kaks matšpalli, andis Nadalile murdevõimaluse ja realiseeris siis kolmanda matšpalli.
Varem on Nadalist null-kaks kaotusseisust jagu saanud vaid šveitslane Roger Federer (Miami turniiril 2005) ja itaallane Fabio Fognini (USA lahtistel 2015).
Poolfinaalis ootab kolmandat korda suure slämmi turniiril nii kaugele jõudnud Tsitsipast venelane Daniil Medvedev, kes oli varasemas kohtumises üle kaasmaalasest Andrei Rubljovist 7:5, 6:3, 6:2.
Teise finalisti selgitavad maailma esireket Novak Djokovic ja üllataja Aslan Karatsev.
### Response:
Null-kaks taha jäänud Tsitsipas lõpetas Nadali teekonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA võimlemise peale kogunesid tumedad pilved pärast seda, kui sai avalikuks, et koondise arst Larry Nassar on sooritanud kümnete koondislaste peal korduvalt seksuaalkuritegusid ja mõisteti hiljem selle eest 175 aastaks vangi, vahendab Inside The Games.
Neljakordne olümpiavõitja ja 19-kordne maailmameister Biles on olnud USA võimlemisliidu ning USA olümpia- ja paralümpiakomitee üks häälekamaid kriitikuid. Ta pole rahul sellega, kuidas spordifunktsionärid antud olukorras käitusid.
Mõlemale organisatsioonile on heidetud ette, et nad ei suutnud Nassarit juba varem peatada. Kui telekanali CBS saade "60 minutes" küsis Bilesilt, kas ta praeguses olukorras tahaks, et tulevane tütar oleks osa süsteemist, vastas ameeriklanna eitavalt.
"Sest ma ei tunne piisavalt mugavalt, sest nad pole oma käitumise eest vastutust võtnud. Ja nad pole meid veennud, et seda enam mitte kunagi ei juhtu," põhjendas Rio de Janeiro olümpialt nelja kullaga naasnud võimleja.
"Asi pole veel kaugeltki läbi. Paljud küsimused vajavad veel vastuseid. Lihtsalt, et kes teadis mida ja millal? Te, kutid [USA võimlemisliit] olete nii palju sportlasi alt vedanud ja enamik neist on alaealised."
"Kas te ei leia, et see kõik on suurem probleem? Kui mina olnuks seal ja teadnuks midagi, siis soovinuks ma seda asja kohe lahendada," jätkas Biles. "Me tõime medaleid, tegime oma töö ära. Teie ei või vastutasuks enda oma teha? See ajab iiveldama."
USA võimlemisliidu president Li Li Leung raputas Bilesi kommentaaride peale organisatsioonile tuhka pähe. "Me saame aru, kui sügavalt oleme oma sportlaste ja kogukonna usaldust alt vedanud ja töötame kõvasti selle nimel, et see taastada," edastas ta teate. | Funktsionäride peale pahane Simone Biles ei soovi, et tütar tema jälgedes käiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA võimlemise peale kogunesid tumedad pilved pärast seda, kui sai avalikuks, et koondise arst Larry Nassar on sooritanud kümnete koondislaste peal korduvalt seksuaalkuritegusid ja mõisteti hiljem selle eest 175 aastaks vangi, vahendab Inside The Games.
Neljakordne olümpiavõitja ja 19-kordne maailmameister Biles on olnud USA võimlemisliidu ning USA olümpia- ja paralümpiakomitee üks häälekamaid kriitikuid. Ta pole rahul sellega, kuidas spordifunktsionärid antud olukorras käitusid.
Mõlemale organisatsioonile on heidetud ette, et nad ei suutnud Nassarit juba varem peatada. Kui telekanali CBS saade "60 minutes" küsis Bilesilt, kas ta praeguses olukorras tahaks, et tulevane tütar oleks osa süsteemist, vastas ameeriklanna eitavalt.
"Sest ma ei tunne piisavalt mugavalt, sest nad pole oma käitumise eest vastutust võtnud. Ja nad pole meid veennud, et seda enam mitte kunagi ei juhtu," põhjendas Rio de Janeiro olümpialt nelja kullaga naasnud võimleja.
"Asi pole veel kaugeltki läbi. Paljud küsimused vajavad veel vastuseid. Lihtsalt, et kes teadis mida ja millal? Te, kutid [USA võimlemisliit] olete nii palju sportlasi alt vedanud ja enamik neist on alaealised."
"Kas te ei leia, et see kõik on suurem probleem? Kui mina olnuks seal ja teadnuks midagi, siis soovinuks ma seda asja kohe lahendada," jätkas Biles. "Me tõime medaleid, tegime oma töö ära. Teie ei või vastutasuks enda oma teha? See ajab iiveldama."
USA võimlemisliidu president Li Li Leung raputas Bilesi kommentaaride peale organisatsioonile tuhka pähe. "Me saame aru, kui sügavalt oleme oma sportlaste ja kogukonna usaldust alt vedanud ja töötame kõvasti selle nimel, et see taastada," edastas ta teate.
### Response:
Funktsionäride peale pahane Simone Biles ei soovi, et tütar tema jälgedes käiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klaas ütles ERR-ile valitsuse neljapäevase piiranguteotsuse ootuses, et Tartu linna ja ka Lõuna regiooni kriisimeeskond on seda meelt, et kahenädalane paus kooliskäimises on oluline.
"Viirus levib koolide kaudu kodudesse, sealt töökohtadesse. Me näeme haigestumuse kasvu vanuserühmas 10-19 eluaastat. Sellest tulenevalt me toetame seda otsust," ütles Klaas.
Vastava ettepaneku on Tartu linnavõim teinud ka riigikantseleile. Linnapea kinnitusel on Tartu koolid valmis kaugõpet rakendama, kuna seda on tehtud ka varem ning praegugi toimib vajadusel hübriidõpe, kus osa lapsi on kodus ja osa koolimajas.
"Me ei kiirusta omapoolsete otsustega, vaid oleme öelnud, et korraldus peaks olema ühesugune ning ootame ära valitsuse otsused ja siis tegutseme edasi," ütles Klaas.
Valitsus peaks neljapäeval tegema otsuse koroonaviiruse leviku piiramise täiendavate meetmete kohta, mis muu hulgas võib tähendada ka koolilaste suunamist taas kaugõppele ja huvitegevuse peatamist. | Tartu linnavõim soovib koolide kaugõpet pärast koolivaheaega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klaas ütles ERR-ile valitsuse neljapäevase piiranguteotsuse ootuses, et Tartu linna ja ka Lõuna regiooni kriisimeeskond on seda meelt, et kahenädalane paus kooliskäimises on oluline.
"Viirus levib koolide kaudu kodudesse, sealt töökohtadesse. Me näeme haigestumuse kasvu vanuserühmas 10-19 eluaastat. Sellest tulenevalt me toetame seda otsust," ütles Klaas.
Vastava ettepaneku on Tartu linnavõim teinud ka riigikantseleile. Linnapea kinnitusel on Tartu koolid valmis kaugõpet rakendama, kuna seda on tehtud ka varem ning praegugi toimib vajadusel hübriidõpe, kus osa lapsi on kodus ja osa koolimajas.
"Me ei kiirusta omapoolsete otsustega, vaid oleme öelnud, et korraldus peaks olema ühesugune ning ootame ära valitsuse otsused ja siis tegutseme edasi," ütles Klaas.
Valitsus peaks neljapäeval tegema otsuse koroonaviiruse leviku piiramise täiendavate meetmete kohta, mis muu hulgas võib tähendada ka koolilaste suunamist taas kaugõppele ja huvitegevuse peatamist.
### Response:
Tartu linnavõim soovib koolide kaugõpet pärast koolivaheaega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Surnud olid vanuses 50-90 aastat.
Teisipäeval tehti Lätis 12 251 koroonatesti, millest positiivseid oli 7,7 protsenti.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 inimese kohta on 523,4
Lätis on pandeemia jooksul leidnud kinnitust 78 643 inimese nakatumine. Surnud on 1509 inimest, mis teeb 1,92 protsenti kinnitatud koroonajuhtudest.
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 376 uut koroonanakkuse juhtu, suri 15 haigestunut, teatas kolmapäeval statistikaamet.
Leedu 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on nüüd 251,3.
Kogu pandeemia vältel on koroonadiagnoosi saanud 191 821 ja COVID-19 tõttu on surnud 3113 inimest.
Kolmapäeva hommikuks oli Leedus esimese koroonavaktsiini süsti saanud 102 691 ja mõlemad kaks 55 212 inimest. | Lätis tuvastati 946 koroonajuhtu, suri 22 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Surnud olid vanuses 50-90 aastat.
Teisipäeval tehti Lätis 12 251 koroonatesti, millest positiivseid oli 7,7 protsenti.
Viimase 14 päeva nakatumus 100 000 inimese kohta on 523,4
Lätis on pandeemia jooksul leidnud kinnitust 78 643 inimese nakatumine. Surnud on 1509 inimest, mis teeb 1,92 protsenti kinnitatud koroonajuhtudest.
Leedus tuvastati viimase ööpäevaga 376 uut koroonanakkuse juhtu, suri 15 haigestunut, teatas kolmapäeval statistikaamet.
Leedu 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta on nüüd 251,3.
Kogu pandeemia vältel on koroonadiagnoosi saanud 191 821 ja COVID-19 tõttu on surnud 3113 inimest.
Kolmapäeva hommikuks oli Leedus esimese koroonavaktsiini süsti saanud 102 691 ja mõlemad kaks 55 212 inimest.
### Response:
Lätis tuvastati 946 koroonajuhtu, suri 22 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24. veebruaril toimuv üritus algab kell 19. Tallinna linnavalitsuse avalike ürituste registri järgi liigub rongkäik järgmise marsruudi järgi: Vabaduse väljak - Harju tn - Kullassepa tn - Raekoja plats - Kinga tn - Pikk tn - Margareeta aed - Uus tn – Vana-Viru tn - Viru tn – Vana turg – Suur-Karja tn – Müürivahe tn – Harju tn - Vabaduse väljak
Tõrvikurongkäigu Facebooki ürituse info järgi on korraldajad tänavu massiüritustele kohaldatud piirangute tõttu sunnitud osalejate arvu piirama ning osalemine toimub vaid kutse alusel. Küll aga plaanitakse üritusest teha otseülekanne sotsiaalmeedias.
EKRE esimees Martin Helme ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et sel korral on plaanis osalejate arvu piirata. "Mis puudutab tõrvikurongkäiku, siis teeme teistmoodi kui tavaliselt – kui tavaliselt on seal 10 000 inimest, siis seekord loomulikult piiratud arv inimesi," ütles Helme.
Helle-Moonika Helme lisas, et tõrvikurongkäik toimub värskes õhus, see on terviseameti poolt heaks kiidetud, kaitsevahenditega kaetud ja see on suurel territooriumil, kus saab tagada hajutatuse.
"Kavas on kõned, k.a. Sinise Äratuse ja EKRE esimehelt, rongkäik vanalinnas ning isamaaliste lauludega kontsert," seisis ürituse infos veel. | EKRE tõrvikurongkäik toimub tänavu väiksema osalusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24. veebruaril toimuv üritus algab kell 19. Tallinna linnavalitsuse avalike ürituste registri järgi liigub rongkäik järgmise marsruudi järgi: Vabaduse väljak - Harju tn - Kullassepa tn - Raekoja plats - Kinga tn - Pikk tn - Margareeta aed - Uus tn – Vana-Viru tn - Viru tn – Vana turg – Suur-Karja tn – Müürivahe tn – Harju tn - Vabaduse väljak
Tõrvikurongkäigu Facebooki ürituse info järgi on korraldajad tänavu massiüritustele kohaldatud piirangute tõttu sunnitud osalejate arvu piirama ning osalemine toimub vaid kutse alusel. Küll aga plaanitakse üritusest teha otseülekanne sotsiaalmeedias.
EKRE esimees Martin Helme ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et sel korral on plaanis osalejate arvu piirata. "Mis puudutab tõrvikurongkäiku, siis teeme teistmoodi kui tavaliselt – kui tavaliselt on seal 10 000 inimest, siis seekord loomulikult piiratud arv inimesi," ütles Helme.
Helle-Moonika Helme lisas, et tõrvikurongkäik toimub värskes õhus, see on terviseameti poolt heaks kiidetud, kaitsevahenditega kaetud ja see on suurel territooriumil, kus saab tagada hajutatuse.
"Kavas on kõned, k.a. Sinise Äratuse ja EKRE esimehelt, rongkäik vanalinnas ning isamaaliste lauludega kontsert," seisis ürituse infos veel.
### Response:
EKRE tõrvikurongkäik toimub tänavu väiksema osalusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Osaleja pääseb Tehvandi suusastaadionile ja Arulas stardialasse ainult stardinumbri või korraldaja-teenindaja akrediteeringu alusel. Rajal, teeninduspunktides ning finišis võivad samuti viibida ainult vastava loa saanud inimesed. Ka eliitsportlaste jootmine on lubatud vaid akrediteeritud saatjatele.
Saateautod ei tohi rajal liikuda ja teeninduspunktide parklatesse sissesõit on lubatud ainult korraldajalt saadud autoloaga. Reeglite järgimist kontrollivad turvatöötajad.
Kuna pealtvaatajatel on keelatud kohale tulla, tuleb arvestada, et suusataja kohale sõidutanud autojuht ei tohi osalejaga parklast kaugemale kaasa minna. Küll aga on võimalik autojuhil vahepeal ära käia ja jälgida osaleja liikumist Championchip.ee veebilehel või tasulise GPS seadme abil ning osalejale õigeks ajaks finišiparklasse vastu minna.
"Soovitame sellel aastal anda kõik kuivad ja soojad riided enne starti pakihoidu. Nii saate kohe pärast finišit riided ära vahetada ja õiget autot otsima hakata," selgitab olukorda ürituse peakorraldaja Indrek Kelk.
Lisaks paneb ta inimestele südamele, et kuna õige auto tuleb osalejail ise parklast üles leida, tuleks kaasa võtta toimiv sidevahend ning kirjutada üles autojuhi telefoninumber. "Teadupärast võib telefonil aku tühjaks saada, mistõttu oleks hea, kui telefoninumber on olemas ja vajadusel saab korraldaja abiga autojuhiga kontakti," nendib ta.
Korraldajad soovitavad enne maratonipäeva tutvuda antud juhistega ja mõelda tegevuskava enda jaoks läbi, et kohapeal oleks vähem üllatusi ja maratoni saaks sajaprotsendiliselt nautida. | Pealtvaatajad Tartu maratonile ei pääse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Osaleja pääseb Tehvandi suusastaadionile ja Arulas stardialasse ainult stardinumbri või korraldaja-teenindaja akrediteeringu alusel. Rajal, teeninduspunktides ning finišis võivad samuti viibida ainult vastava loa saanud inimesed. Ka eliitsportlaste jootmine on lubatud vaid akrediteeritud saatjatele.
Saateautod ei tohi rajal liikuda ja teeninduspunktide parklatesse sissesõit on lubatud ainult korraldajalt saadud autoloaga. Reeglite järgimist kontrollivad turvatöötajad.
Kuna pealtvaatajatel on keelatud kohale tulla, tuleb arvestada, et suusataja kohale sõidutanud autojuht ei tohi osalejaga parklast kaugemale kaasa minna. Küll aga on võimalik autojuhil vahepeal ära käia ja jälgida osaleja liikumist Championchip.ee veebilehel või tasulise GPS seadme abil ning osalejale õigeks ajaks finišiparklasse vastu minna.
"Soovitame sellel aastal anda kõik kuivad ja soojad riided enne starti pakihoidu. Nii saate kohe pärast finišit riided ära vahetada ja õiget autot otsima hakata," selgitab olukorda ürituse peakorraldaja Indrek Kelk.
Lisaks paneb ta inimestele südamele, et kuna õige auto tuleb osalejail ise parklast üles leida, tuleks kaasa võtta toimiv sidevahend ning kirjutada üles autojuhi telefoninumber. "Teadupärast võib telefonil aku tühjaks saada, mistõttu oleks hea, kui telefoninumber on olemas ja vajadusel saab korraldaja abiga autojuhiga kontakti," nendib ta.
Korraldajad soovitavad enne maratonipäeva tutvuda antud juhistega ja mõelda tegevuskava enda jaoks läbi, et kohapeal oleks vähem üllatusi ja maratoni saaks sajaprotsendiliselt nautida.
### Response:
Pealtvaatajad Tartu maratonile ei pääse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitmekultuurilises maailmas on paratamatu puutuda kokku väga erinevate inimestega, kes mõjuvad teise või teistsugusena. Ehkki sageli tuleneb teistsugusus rahvusest ja kultuurist, on mingi kujutlus teisest inimesel alati olemas.
Tajutud "teistsugusus" ei sõltu kuigi palju sellest, kui teistsugune see "teine" parasjagu on: ta võib olla saabunud just teiselt poolt maakera või olla elanud terve elu kõrvalkorteris.
Kohtumine kultuuriliselt teistsugusega võib olla rikastav või põhjustada konflikte ja kapseldumist. Suutlikkus selliseid kontakte maksimaalselt ja positiivselt ära kasutada – või vähemalt rahulikult taluda – on väga oluline oskus, mida paraku sageli napib.
Teise rahvuse/kultuuri kõrvalpilk meile
Eestlasi huvitab üldiselt teiste arvamus ja kõrvalpilk väga. Seda illustreerib tuntud naljalugu sellest, mida ameeriklane, prantslane ja eestlane mõtlevad, kui näevad elevanti. Rahvusstereotüüpselt kalkuleerib ameeriklane, et kui palju raha võiks sellise uhke loomaga teenida. Prantslane mõtiskleb, mida maitsvat võiks elevandist süüa teha. Eestlane vaatab looma ja juurdleb, et mida see elevant küll minust mõelda võiks.
Väikese kultuuri puhul on tundlikkus teiste arvamuste suhtes loomulik. Venelase jaoks ei tekita kindlasti samaväärselt elevust see, kui Hollywoodi filmis ilmub tegelasena rahvuskaaslane. Eestit või eestlasi portreteeritakse nii palju vähem, et need korrad on sündmus. Ent mitte ainult – mingil määral võib selline huvi ja fiksatsioon näidata ka teatavat kollektiivset kultuurilist ebakindlust.
Eestis elavatelt välismaalastelt küsitakse tihti, et mida nad Eestist ja eestlastest arvavad. Sealjuures oodatakse üldiselt, et välismaalasest "teise" vastus võiks järgida meile harjumuspärast Eesti eduloo kuvandit, kus figureerivad juba tuttavad elemendid, nagu iduettevõtted ja digiedu, kaunikõlaline keel, Arvo Pärt või ilusad naised.
Teise kogemuse sügavus mõjutab ka teise kuvandit meist väga palju. Näiteks jagas kirjanik Joao Lopes Marques' oma kogemust pikemat aega Eestis elamisest, kui ta märkas, kuidas eestlastele meeldis küll väga kuulda enda kohta head, aga kriitilisemad tähelepanekud muutsid eestlasi vaenulikuks ja solvavaks.
"Vajadus saada teiste meelitavast kõrvalpilgust oma positiivsele enesekuvandile kinnitust viitab ebakindlusele."
Marques'i sõnul tundis ta end rakendatuna "mingisugusesse rahvuslikku eneserahuldamisse", milles ta aga osaleda ei soovinud. Vajadus saada teiste meelitavast kõrvalpilgust oma positiivsele enesekuvandile kinnitust viitab ebakindlusele. Kui olla piisavalt iseseisev ja enesekindel, siis kriitiline peegeldus ei häiri, vaid tundub väärtuslik.
Kolleegidega Tartu ülikoolist analüüsisime RITA-rände projektis Eestis elavate eri rahvuste esindajate kogemusi, mis on kõnekas materjal siin kohanemise keerukuse, aga ka Eesti ja eestlaste kohta üldisemalt.
Ehkki meie avalikus ruumis saavad – ja üldiselt ka teenitult – sageli tähelepanu negatiivsed näited teistsuguse välimusega inimeste ründamisest või ksenofoobiast, tuli uuringust välja, et uustulijad tajuvad eestlasi üldiselt välismaalaste suhtes sõbralike ja abivalmitena. Räägiti mitmeid lugusid sellest, kuidas isegi võõrad inimesed on neid aidanud või usaldanud sellisel määral, et see üllatab ka muidu kollektiivsetest kultuuridest pärit inimesi.
Kainestav kõrvalpilk eesti kultuurile
Tõsise väljakutsena aga tuuakse korduvalt välja esmasest viisakusest juba sügavamate kontaktide ja suhete loomise keerukus. Võõrastega vestluse alustamine on imelik, naabritelt soola laenamas ei käida.
Eestis veidi pikemalt elades tekib kultuurišokina isoleerituse tunne ja hirm kõnetada võõraid. Kohanemise käigus toimub uustulijate hinnangul omalaadne "eestlasemaks muutumine", kuid ka välismaalasel endal läheb üle tugevam soov naabritega suhelda või muutub tema suhtlusstiil (näiteks žestikuleerib ta vestluse ajal vähem).
Läbivalt esineb eestlastega kontakti loomise ühe põhilise toetajana alkohol. Intervjuudes kordus see palju, näiteks soovitusena minna baari õhtul pisut hiljem, kui eestlased on juba piisavalt purjus sest siis ollakse rõõmsalt valmis isegi võõrastega suhtlema. Või kurb nending, et eestlastega suhtlemiseks on vähe võimalusi, kui ise alkoholi ei tarbi.
Üks siin elav välismaalane kirjeldas hirmutavat tõdemust, et ilma alkoholita nagu suhelda ei osatagi. Näiteks kuulas ta eestlasest sõbra ülikoolimälestusi ja märkas tema õpinguaegseid pilte sirvides, et seal oldi läbivalt purjus.
Need on kainestavad lood – tõepoolest, meie kultuurile omased elemendid ei pruugi tingimata olla tervislikud või midagi, mida me uhkusega näeme eestlaseks olemise pärisosana.
Sellistest sissevaadetest leiab harvem Arvo Pärti ja iduettevõtteid, kui seda tahaks. Samal ajal on väline kõrvalpilk väga väärtuslik. Justnimelt seepärast, et ilma on keeruline tajuda oma valikute kultuurilist iseloomu või seda, et midagi enda jaoks väga tavapärast võiks teha kuidagi teistmoodi. Kasvõi näiteks seda, et sõpradega kokkusaamine ei pea tingimata sisaldama alkoholi tarbimist.
Lisaks sellele, mida teised meie kohta räägivad, on ehk olulisemgi, milline see teine ise on: kuidas ta käitub, milliseid valikuid teeb. Teistsuguse eluviisi peeglis on võimalik näha iseenda muidu varjatud kultuurilisi norme – see on omamoodi peegel, millesse vaatamine nõuab aga avatust ning julgust. Enda tavadest teistsuguste kogemuste või teise perspektiivi aktsepteerimine normaalsena ei ole lihtne.
Kultuurilised prillid ja ergastumine
Meil kõigil on oma "kultuurilised prillid", mis maailma vahendades seda paratamatult moonutavad. Omaenda normaalsus-prillide teadvustamine ei tule kergelt, sest millegi mõistmine või olemasolevate arvamuste ümberkujunemine on keeruline protsess.
Hans-Georg Gadamer kirjeldab seda, mida kokkupuude teistsugusega võib pakkuda, eelarvamuste "ergastamisena". Selleks on vajalik hermeneutiline avatus – valmisolek tunnistada, et minu (iseenesestmõistetav) seisukoht ja kultuuriprillid ei pruugi olla õiged või ainumõeldavad.
Kuna see ei ole sugugi lihtne, pole ka ime, et inimesed on teistsuguse suhtes pigem suletud, pidades teistsugust veidraks, ebaadekvaatseks, isegi hirmutavaks.
Kohtumine "teistsugusega" on seetõttu sageli häiriv. Näiteks võib tunduda, et kuidagi liiga intensiivselt suhtlev või peol kaineks jääv välismaalane ei austa meie kombeid või on lihtsalt imelik. Keerulisem on jõuda arusaamani, et äkki võiks ise püüda olla avatum või saada samuti hakkama vähema alkoholiga.
Integratsioon, millest Eestis armastatakse palju rääkida, tähendabki vastastikuseid mõjutusi "teisega" kokkupuutes, mis teadlikult toimimisel aitab kõigil osapooltel saada paremaks. Muutumine ja ka enda teadlik muutmine on loomulikult väga ressursikulukad ega saa või peagi olema teistsugusega kokkupuutel eesmärk omaette. Ent suur samm on juba valmisolek teist ja teise perspektiivi mõista.
Sotsiaal-kultuuriline empaatia
Avatuse ja mõistmise üheks oluliseks eelduseks on (sotsiaal-kultuuriline) empaatia. Empaatia selle tavamõistes ehk teise inimese "kingadesse astumine" ja tema perspektiivi ette kujutamine ei pruugi tegelikkuses teise mõistmisele piisavalt kaasa aidata.
Leidub uuringuid, mis näitavad isegi vastupidist: kui inimesed püüdsid empaatiliselt teise perspektiivi võtta, siis eksisid nad teise tegelike eelistuste, arvamuste ja tundmuste kirjeldamisel rohkem kui ilma "kingadesse astumise" tehnikata. Küll aga kasvas sellise harjutuse käigus tugevalt enesekindlus oma "empaatilise" taju õigsusest.
Empaatilisus, kui seda mõtestada aga laiemalt kui avatust ning püüdu ja valmisolekut teist mõista (sh kuulata), on väga väärtuslik. Empaatiline avatus on vajalik, et märgata ja tajuda vaadeldavat tema enda süsteemis ning mõista selle süsteemi sisemist loogikat. Loomulikult võimaldab see samal ajal õppida midagi ka iseenda kohta ja veelgi enam, isegi sunnib seda tegema.
Kui tavapäraselt mõistetakse empaatiat pigem kui tunnetusliku kategooriat, siis sotsiaal-kultuuriline empaatia on analüütiline – teise mõistmisel ei püüa me lihtsalt hüpata teise inimese olukorda, et kujutada ette tema tundeid, läbielamisi. Analüütiline empaatia toetub teadmisele teist ümbritsevast sotsiaalsest ja kultuurilisest kontekstist, mis tema käitumist ja hoiakuid mõjutavad.
"Võib ilmneda, et teine inimene ei olnud näiteks teadlikult ebaviisakas või hoolimatu, vaid käitus oma tausta arvestades loogiliselt."
Mõistes laiemalt mõningaid olulisi põhjusi inimese valikute ja igapäevaste suhtlusolukordade taga, on lihtsam seda teistsugust ka aktsepteerida. Võib ilmneda, et teine inimene ei olnud näiteks teadlikult ebaviisakas või hoolimatu, vaid käitus oma tausta arvestades loogiliselt ega püüdnud kedagi tahtlikult häirida.
Loomulikult ei tähenda see, et pahatahtlikkust ei eksisteeriks ning sellega tuleks leppida või ära põhjendada stiilis "see oli vaid ta kultuuritausta või varasemate läbielamiste süü". Tausta ja trajektooride mõistmine ei võta ära individuaalset vastutust või võimalust osundada, kui miski käitumises ei sobi. Kellelegi empaatiliselt lähenemine ei tähenda, et ta peaks meile tingimata meeldima – empaatia ei tähenda sümpaatiat.
Küll aga võimaldab sotsiaal-kultuuriline empaatia asetada erinevaid arvamusi ja käitumisi konteksti, et neile konstruktiivsemalt reageerida ja astuda inimesega dialoogi. Teistsuguse parem tajumine ja teadvustamine aitab võtta ka neidsamu erisusi rahulikumalt, mis on praegusel närvilisel ajastul väga oluline oskus.
Erisuste ülevõimendumine
Meile on väga omane märgata erinevat, sest see jääb silma, hakkab kriipima ja häirima. "Teistsugusust" selle väga erinevates vormides eksponeerib pidevalt näiteks (sotsiaal)meedia.
Loomulikult, selline teistsugune ei pea olema teisest rahvusest või kultuurist. Hämmastav võib näiteks olla mingi vandenõuteoreetiline seletus maailmas toimuva kohta: kuidas on võimalik, et muidu mõistlik ja intelligentne inimene päriselt midagi sellist usub? "Vandenõuteoreetiku" poolelt vaadates võib aga rabavalt teistsugusena tunduda hoopis ekspertide ja võimukandjate "pime" usaldamine.
Teise kaudu "meie" endi normaalsuse kinnitamine on ahvatlevalt lihtne. See ei sunni kriitiliselt mõtlema, et mis on ikkagi see, mis "meid" ühendab, mis on "meie" tuumväärtused, kui tugevad nad on ja mida me reaalsuses teeme, et neid hoida. Lihtne "teisele" vastandumine iseenda identiteedi ja väärtuste kinnitamiseks on samuti üks põhjus, miks "teistsugune" saab nii palju tähelepanu.
Erisustele keskendudes kipub aga ununema, et me oleme palju sarnasemad ja jagame omavahel palju rohkemat, kui võiks arvata. Näiteks see, kuidas me suhtume kahe samast soost inimese kooselusse on kaduvväike detail kõigi nende hoomamatult paljude elementide juures, mis meid inimeste ja ühiskonnaliikmetena ühendavad.
Seega ei tasuks erisusi üle võimendada. Teistsugusega kohtudes tuleks teadlikult vaadelda just ennast ja oma reaktsioone. See võimaldab märgata neid nähtamatuid tunnuseid, mis sellest kontaktist võiksid saada tagasi peegeldatud, et sellest potentsiaalselt midagi õppida või vähemalt suuta võtta erisusi rahulikumalt.
Ergastumise saavutamise eelduseks on eelnev avatus ning valmisolek ja oskus "teist" ja tema tausta tõeliselt näha ning mitte rakendada seda "teistsugust" vastanduva "meie"-loome teenistusse. See on keeruline, ent rahuliku ja rikastava kooseksisteerimise jaoks vältimatult oluline oskus. | Marko Uibu: kohtumine teistsugusega on vahel häiriv, aga enamasti rikastav | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitmekultuurilises maailmas on paratamatu puutuda kokku väga erinevate inimestega, kes mõjuvad teise või teistsugusena. Ehkki sageli tuleneb teistsugusus rahvusest ja kultuurist, on mingi kujutlus teisest inimesel alati olemas.
Tajutud "teistsugusus" ei sõltu kuigi palju sellest, kui teistsugune see "teine" parasjagu on: ta võib olla saabunud just teiselt poolt maakera või olla elanud terve elu kõrvalkorteris.
Kohtumine kultuuriliselt teistsugusega võib olla rikastav või põhjustada konflikte ja kapseldumist. Suutlikkus selliseid kontakte maksimaalselt ja positiivselt ära kasutada – või vähemalt rahulikult taluda – on väga oluline oskus, mida paraku sageli napib.
Teise rahvuse/kultuuri kõrvalpilk meile
Eestlasi huvitab üldiselt teiste arvamus ja kõrvalpilk väga. Seda illustreerib tuntud naljalugu sellest, mida ameeriklane, prantslane ja eestlane mõtlevad, kui näevad elevanti. Rahvusstereotüüpselt kalkuleerib ameeriklane, et kui palju raha võiks sellise uhke loomaga teenida. Prantslane mõtiskleb, mida maitsvat võiks elevandist süüa teha. Eestlane vaatab looma ja juurdleb, et mida see elevant küll minust mõelda võiks.
Väikese kultuuri puhul on tundlikkus teiste arvamuste suhtes loomulik. Venelase jaoks ei tekita kindlasti samaväärselt elevust see, kui Hollywoodi filmis ilmub tegelasena rahvuskaaslane. Eestit või eestlasi portreteeritakse nii palju vähem, et need korrad on sündmus. Ent mitte ainult – mingil määral võib selline huvi ja fiksatsioon näidata ka teatavat kollektiivset kultuurilist ebakindlust.
Eestis elavatelt välismaalastelt küsitakse tihti, et mida nad Eestist ja eestlastest arvavad. Sealjuures oodatakse üldiselt, et välismaalasest "teise" vastus võiks järgida meile harjumuspärast Eesti eduloo kuvandit, kus figureerivad juba tuttavad elemendid, nagu iduettevõtted ja digiedu, kaunikõlaline keel, Arvo Pärt või ilusad naised.
Teise kogemuse sügavus mõjutab ka teise kuvandit meist väga palju. Näiteks jagas kirjanik Joao Lopes Marques' oma kogemust pikemat aega Eestis elamisest, kui ta märkas, kuidas eestlastele meeldis küll väga kuulda enda kohta head, aga kriitilisemad tähelepanekud muutsid eestlasi vaenulikuks ja solvavaks.
"Vajadus saada teiste meelitavast kõrvalpilgust oma positiivsele enesekuvandile kinnitust viitab ebakindlusele."
Marques'i sõnul tundis ta end rakendatuna "mingisugusesse rahvuslikku eneserahuldamisse", milles ta aga osaleda ei soovinud. Vajadus saada teiste meelitavast kõrvalpilgust oma positiivsele enesekuvandile kinnitust viitab ebakindlusele. Kui olla piisavalt iseseisev ja enesekindel, siis kriitiline peegeldus ei häiri, vaid tundub väärtuslik.
Kolleegidega Tartu ülikoolist analüüsisime RITA-rände projektis Eestis elavate eri rahvuste esindajate kogemusi, mis on kõnekas materjal siin kohanemise keerukuse, aga ka Eesti ja eestlaste kohta üldisemalt.
Ehkki meie avalikus ruumis saavad – ja üldiselt ka teenitult – sageli tähelepanu negatiivsed näited teistsuguse välimusega inimeste ründamisest või ksenofoobiast, tuli uuringust välja, et uustulijad tajuvad eestlasi üldiselt välismaalaste suhtes sõbralike ja abivalmitena. Räägiti mitmeid lugusid sellest, kuidas isegi võõrad inimesed on neid aidanud või usaldanud sellisel määral, et see üllatab ka muidu kollektiivsetest kultuuridest pärit inimesi.
Kainestav kõrvalpilk eesti kultuurile
Tõsise väljakutsena aga tuuakse korduvalt välja esmasest viisakusest juba sügavamate kontaktide ja suhete loomise keerukus. Võõrastega vestluse alustamine on imelik, naabritelt soola laenamas ei käida.
Eestis veidi pikemalt elades tekib kultuurišokina isoleerituse tunne ja hirm kõnetada võõraid. Kohanemise käigus toimub uustulijate hinnangul omalaadne "eestlasemaks muutumine", kuid ka välismaalasel endal läheb üle tugevam soov naabritega suhelda või muutub tema suhtlusstiil (näiteks žestikuleerib ta vestluse ajal vähem).
Läbivalt esineb eestlastega kontakti loomise ühe põhilise toetajana alkohol. Intervjuudes kordus see palju, näiteks soovitusena minna baari õhtul pisut hiljem, kui eestlased on juba piisavalt purjus sest siis ollakse rõõmsalt valmis isegi võõrastega suhtlema. Või kurb nending, et eestlastega suhtlemiseks on vähe võimalusi, kui ise alkoholi ei tarbi.
Üks siin elav välismaalane kirjeldas hirmutavat tõdemust, et ilma alkoholita nagu suhelda ei osatagi. Näiteks kuulas ta eestlasest sõbra ülikoolimälestusi ja märkas tema õpinguaegseid pilte sirvides, et seal oldi läbivalt purjus.
Need on kainestavad lood – tõepoolest, meie kultuurile omased elemendid ei pruugi tingimata olla tervislikud või midagi, mida me uhkusega näeme eestlaseks olemise pärisosana.
Sellistest sissevaadetest leiab harvem Arvo Pärti ja iduettevõtteid, kui seda tahaks. Samal ajal on väline kõrvalpilk väga väärtuslik. Justnimelt seepärast, et ilma on keeruline tajuda oma valikute kultuurilist iseloomu või seda, et midagi enda jaoks väga tavapärast võiks teha kuidagi teistmoodi. Kasvõi näiteks seda, et sõpradega kokkusaamine ei pea tingimata sisaldama alkoholi tarbimist.
Lisaks sellele, mida teised meie kohta räägivad, on ehk olulisemgi, milline see teine ise on: kuidas ta käitub, milliseid valikuid teeb. Teistsuguse eluviisi peeglis on võimalik näha iseenda muidu varjatud kultuurilisi norme – see on omamoodi peegel, millesse vaatamine nõuab aga avatust ning julgust. Enda tavadest teistsuguste kogemuste või teise perspektiivi aktsepteerimine normaalsena ei ole lihtne.
Kultuurilised prillid ja ergastumine
Meil kõigil on oma "kultuurilised prillid", mis maailma vahendades seda paratamatult moonutavad. Omaenda normaalsus-prillide teadvustamine ei tule kergelt, sest millegi mõistmine või olemasolevate arvamuste ümberkujunemine on keeruline protsess.
Hans-Georg Gadamer kirjeldab seda, mida kokkupuude teistsugusega võib pakkuda, eelarvamuste "ergastamisena". Selleks on vajalik hermeneutiline avatus – valmisolek tunnistada, et minu (iseenesestmõistetav) seisukoht ja kultuuriprillid ei pruugi olla õiged või ainumõeldavad.
Kuna see ei ole sugugi lihtne, pole ka ime, et inimesed on teistsuguse suhtes pigem suletud, pidades teistsugust veidraks, ebaadekvaatseks, isegi hirmutavaks.
Kohtumine "teistsugusega" on seetõttu sageli häiriv. Näiteks võib tunduda, et kuidagi liiga intensiivselt suhtlev või peol kaineks jääv välismaalane ei austa meie kombeid või on lihtsalt imelik. Keerulisem on jõuda arusaamani, et äkki võiks ise püüda olla avatum või saada samuti hakkama vähema alkoholiga.
Integratsioon, millest Eestis armastatakse palju rääkida, tähendabki vastastikuseid mõjutusi "teisega" kokkupuutes, mis teadlikult toimimisel aitab kõigil osapooltel saada paremaks. Muutumine ja ka enda teadlik muutmine on loomulikult väga ressursikulukad ega saa või peagi olema teistsugusega kokkupuutel eesmärk omaette. Ent suur samm on juba valmisolek teist ja teise perspektiivi mõista.
Sotsiaal-kultuuriline empaatia
Avatuse ja mõistmise üheks oluliseks eelduseks on (sotsiaal-kultuuriline) empaatia. Empaatia selle tavamõistes ehk teise inimese "kingadesse astumine" ja tema perspektiivi ette kujutamine ei pruugi tegelikkuses teise mõistmisele piisavalt kaasa aidata.
Leidub uuringuid, mis näitavad isegi vastupidist: kui inimesed püüdsid empaatiliselt teise perspektiivi võtta, siis eksisid nad teise tegelike eelistuste, arvamuste ja tundmuste kirjeldamisel rohkem kui ilma "kingadesse astumise" tehnikata. Küll aga kasvas sellise harjutuse käigus tugevalt enesekindlus oma "empaatilise" taju õigsusest.
Empaatilisus, kui seda mõtestada aga laiemalt kui avatust ning püüdu ja valmisolekut teist mõista (sh kuulata), on väga väärtuslik. Empaatiline avatus on vajalik, et märgata ja tajuda vaadeldavat tema enda süsteemis ning mõista selle süsteemi sisemist loogikat. Loomulikult võimaldab see samal ajal õppida midagi ka iseenda kohta ja veelgi enam, isegi sunnib seda tegema.
Kui tavapäraselt mõistetakse empaatiat pigem kui tunnetusliku kategooriat, siis sotsiaal-kultuuriline empaatia on analüütiline – teise mõistmisel ei püüa me lihtsalt hüpata teise inimese olukorda, et kujutada ette tema tundeid, läbielamisi. Analüütiline empaatia toetub teadmisele teist ümbritsevast sotsiaalsest ja kultuurilisest kontekstist, mis tema käitumist ja hoiakuid mõjutavad.
"Võib ilmneda, et teine inimene ei olnud näiteks teadlikult ebaviisakas või hoolimatu, vaid käitus oma tausta arvestades loogiliselt."
Mõistes laiemalt mõningaid olulisi põhjusi inimese valikute ja igapäevaste suhtlusolukordade taga, on lihtsam seda teistsugust ka aktsepteerida. Võib ilmneda, et teine inimene ei olnud näiteks teadlikult ebaviisakas või hoolimatu, vaid käitus oma tausta arvestades loogiliselt ega püüdnud kedagi tahtlikult häirida.
Loomulikult ei tähenda see, et pahatahtlikkust ei eksisteeriks ning sellega tuleks leppida või ära põhjendada stiilis "see oli vaid ta kultuuritausta või varasemate läbielamiste süü". Tausta ja trajektooride mõistmine ei võta ära individuaalset vastutust või võimalust osundada, kui miski käitumises ei sobi. Kellelegi empaatiliselt lähenemine ei tähenda, et ta peaks meile tingimata meeldima – empaatia ei tähenda sümpaatiat.
Küll aga võimaldab sotsiaal-kultuuriline empaatia asetada erinevaid arvamusi ja käitumisi konteksti, et neile konstruktiivsemalt reageerida ja astuda inimesega dialoogi. Teistsuguse parem tajumine ja teadvustamine aitab võtta ka neidsamu erisusi rahulikumalt, mis on praegusel närvilisel ajastul väga oluline oskus.
Erisuste ülevõimendumine
Meile on väga omane märgata erinevat, sest see jääb silma, hakkab kriipima ja häirima. "Teistsugusust" selle väga erinevates vormides eksponeerib pidevalt näiteks (sotsiaal)meedia.
Loomulikult, selline teistsugune ei pea olema teisest rahvusest või kultuurist. Hämmastav võib näiteks olla mingi vandenõuteoreetiline seletus maailmas toimuva kohta: kuidas on võimalik, et muidu mõistlik ja intelligentne inimene päriselt midagi sellist usub? "Vandenõuteoreetiku" poolelt vaadates võib aga rabavalt teistsugusena tunduda hoopis ekspertide ja võimukandjate "pime" usaldamine.
Teise kaudu "meie" endi normaalsuse kinnitamine on ahvatlevalt lihtne. See ei sunni kriitiliselt mõtlema, et mis on ikkagi see, mis "meid" ühendab, mis on "meie" tuumväärtused, kui tugevad nad on ja mida me reaalsuses teeme, et neid hoida. Lihtne "teisele" vastandumine iseenda identiteedi ja väärtuste kinnitamiseks on samuti üks põhjus, miks "teistsugune" saab nii palju tähelepanu.
Erisustele keskendudes kipub aga ununema, et me oleme palju sarnasemad ja jagame omavahel palju rohkemat, kui võiks arvata. Näiteks see, kuidas me suhtume kahe samast soost inimese kooselusse on kaduvväike detail kõigi nende hoomamatult paljude elementide juures, mis meid inimeste ja ühiskonnaliikmetena ühendavad.
Seega ei tasuks erisusi üle võimendada. Teistsugusega kohtudes tuleks teadlikult vaadelda just ennast ja oma reaktsioone. See võimaldab märgata neid nähtamatuid tunnuseid, mis sellest kontaktist võiksid saada tagasi peegeldatud, et sellest potentsiaalselt midagi õppida või vähemalt suuta võtta erisusi rahulikumalt.
Ergastumise saavutamise eelduseks on eelnev avatus ning valmisolek ja oskus "teist" ja tema tausta tõeliselt näha ning mitte rakendada seda "teistsugust" vastanduva "meie"-loome teenistusse. See on keeruline, ent rahuliku ja rikastava kooseksisteerimise jaoks vältimatult oluline oskus.
### Response:
Marko Uibu: kohtumine teistsugusega on vahel häiriv, aga enamasti rikastav |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Režissöör Peeter Rebase sõnul on tal erakordselt hea meel, et filmi rahvusvaheline esmaesitlus toimub just BFI Flare'il. "Minu jaoks on "Firebird" väga isiklik film ja olen selle valmimisse panustanud viimased kümmekond aastat. Esimesest hetkest haaras mind selle tõestisündinud loo juures, kuidas külma sõja aegses Nõukogude armees võis tekkida selline esmapilgul täiesti ootamatu keelatud armukolmnurk," selgitas Peeter Rebane.
Filmi sündmused toimuvad 1970. aastatel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis, NSV Liidu õhuväes, kus kolme peategelase vahel põimub ohtlik armukolmnurk. Sõpruse ja keelatud armastuse piire kompavad keerulise iseloomuga ajateenija Sergey, tema sõbratar Luisa ning noor hävituslendur Roman. Samal ajal, kui Sergey peab silmitsi seisma oma minevikuga, satub ohtu nii Romani karjäär kui ka Luisa perekond.
Peaosades mängivad Tom Prior ("The Theory of Everything", "Kingsman: The Secret Service"), Oleg Zagorodnii ("The Choice", "Dzhamayka") ja Diana Pozharskaya ("The Unknown Soldier", "Hotel Eleon"). Filmis osalevad ka tuntud Eesti näitlejad nagu Margus Prangel, Ester Kuntu ja Kaspar Velberg, võttepaikadena on filmis kasutatud mitmeid ajalooliselt märgilisi kohti Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal.
"Firebird" on Peeter Rebase esimene täispikk mängufilm, stsenaariumi autorid on Peeter Rebane ja Tom Prior, produtsent Brigita Rozenbrika. Filmi tootjaks on Peeter Rebase ja Adam Brummondi poolt asutatud The Factory ja Londoni produktsioonifirma No Reservations Entertainment. | Peeter Rebase debüütmängufilm "Firebird" esilinastub Londoni filmifestivalil BFI Flare | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Režissöör Peeter Rebase sõnul on tal erakordselt hea meel, et filmi rahvusvaheline esmaesitlus toimub just BFI Flare'il. "Minu jaoks on "Firebird" väga isiklik film ja olen selle valmimisse panustanud viimased kümmekond aastat. Esimesest hetkest haaras mind selle tõestisündinud loo juures, kuidas külma sõja aegses Nõukogude armees võis tekkida selline esmapilgul täiesti ootamatu keelatud armukolmnurk," selgitas Peeter Rebane.
Filmi sündmused toimuvad 1970. aastatel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis, NSV Liidu õhuväes, kus kolme peategelase vahel põimub ohtlik armukolmnurk. Sõpruse ja keelatud armastuse piire kompavad keerulise iseloomuga ajateenija Sergey, tema sõbratar Luisa ning noor hävituslendur Roman. Samal ajal, kui Sergey peab silmitsi seisma oma minevikuga, satub ohtu nii Romani karjäär kui ka Luisa perekond.
Peaosades mängivad Tom Prior ("The Theory of Everything", "Kingsman: The Secret Service"), Oleg Zagorodnii ("The Choice", "Dzhamayka") ja Diana Pozharskaya ("The Unknown Soldier", "Hotel Eleon"). Filmis osalevad ka tuntud Eesti näitlejad nagu Margus Prangel, Ester Kuntu ja Kaspar Velberg, võttepaikadena on filmis kasutatud mitmeid ajalooliselt märgilisi kohti Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal.
"Firebird" on Peeter Rebase esimene täispikk mängufilm, stsenaariumi autorid on Peeter Rebane ja Tom Prior, produtsent Brigita Rozenbrika. Filmi tootjaks on Peeter Rebase ja Adam Brummondi poolt asutatud The Factory ja Londoni produktsioonifirma No Reservations Entertainment.
### Response:
Peeter Rebase debüütmängufilm "Firebird" esilinastub Londoni filmifestivalil BFI Flare |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gaim läbis lamadestiirud puhtalt, aga eksis kummaski püstitiirus korra ja kaotas võitnud sakslannale Vanessa Voigtile (0; 38.52,3) kolme minuti ja 42,5 sekundiga. Teise eestlannana rajal käinud Susan Külm oli 56. (6; +5.46,9).
Sakslannadel tervikuna oligi väga hea päev, sest neid mahtus viie hulka neli. Voigti kannul tuli teiseks Hanna Kebinger (0; +6,9) ja kolmanda koha sai ameeriklanna Madeleine Phaneuf (1; +26,2). | Grete Gaim tuli IBU karikaetapil neljandasse kümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gaim läbis lamadestiirud puhtalt, aga eksis kummaski püstitiirus korra ja kaotas võitnud sakslannale Vanessa Voigtile (0; 38.52,3) kolme minuti ja 42,5 sekundiga. Teise eestlannana rajal käinud Susan Külm oli 56. (6; +5.46,9).
Sakslannadel tervikuna oligi väga hea päev, sest neid mahtus viie hulka neli. Voigti kannul tuli teiseks Hanna Kebinger (0; +6,9) ja kolmanda koha sai ameeriklanna Madeleine Phaneuf (1; +26,2).
### Response:
Grete Gaim tuli IBU karikaetapil neljandasse kümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaminister Xi Jinpingi strateegiliste suuniste järgi paneb Hiina kõik oma ressursid tehnoloogia arendamisse, et selles valdkonnas maailma tippu tõusta ja teised riigid Hiina tehnoloogiast sõltuvaks teha.
Hiina plaan on ligi pääseda maailma tipptehnoloogiale ning üle maailma üle osta andekaid inimesi, et pääseda ligi teadmistele, millest hiinlastel on vajaka. Hiina eesmärk pole aga vastupidiselt nende poliitretoorikale koostöö, vaid Hiina võimekuse väljaarendamine tasemele, kus ei sõltuta enam välismaistest tarnijatest. Eesmärgini jõudmiseks kasutatakse ka küberluuret ning varjatud Hiina oslausega ettevõtete loomist välismaal.
Raportis märgitakse, et kaugem eesmärk on panna kogu Hiina tehnoloogia tööle Hiinas loodud Beidou navigatsioonisüsteemis ning eksportida Beidou süsteem "Ühe vööndi, ühe tee" algatusega ühinenud riikidesse. "Teisisõnu ehitab Hiina üles autonoomset globaalset ökosüsteemi, kus asjade interneti, tehisintellekti, pilveteenuste ja ülikiire interneti (täna 5G, tulevikus 6G) ajastul mängivad keskset rolli Hiina tehnoloogia integreeritud lahendused. Esialgu võib Hiina tehnoloogia kasutada paralleelselt GPS ja Beidou süsteemi, kuid lõppeesmärk on panna Hiina
tehnoloogia kasutama ainult Beidoud, viidates sellele, et Beidou süsteem on
võimeline asukohta määrama palju täpsemalt kui GPS," seisab raportis.
VLA hinnangul muudab Eesti integreerimine Hiina autonoomse tehnoloogia
ökosüsteemiga Eesti haavatavaks ja sõltuvaks Hiinast.
Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et eraettevõtlus ja kommunistlik partei on Hiinas tihti seotud. Näiteks tuuakse Hiina tehnoloogiagigant Huawei.
"Huawei näiteks rõhutab, et ettevõte kuulub töötajatele, mida juhib Huawei
ametiühingu nõukogu. Kõik Hiina ametiühingud kuuluvad aga Ülehiinalisse
Ametiühingute Föderatsiooni, mille juht on Hiina kommunistliku partei sekretär.
Praegune parteisekretär on ühtlasi Hiina parlamendi aseesimees. Nii nagu
provintse juhib tegelikult parteisekretär ja mitte administratiivsete ülesannetega
provintsi kuberner, niisamuti töötab see käsuahel vertikaalselt ka ametiühingutes," märgiti raportis.
Välisluureameti aastaraportiga 2021 saab tutvuda SIIN | VLA: Hiina tehnoloogia kätkeb suuri julgeolekuohte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaminister Xi Jinpingi strateegiliste suuniste järgi paneb Hiina kõik oma ressursid tehnoloogia arendamisse, et selles valdkonnas maailma tippu tõusta ja teised riigid Hiina tehnoloogiast sõltuvaks teha.
Hiina plaan on ligi pääseda maailma tipptehnoloogiale ning üle maailma üle osta andekaid inimesi, et pääseda ligi teadmistele, millest hiinlastel on vajaka. Hiina eesmärk pole aga vastupidiselt nende poliitretoorikale koostöö, vaid Hiina võimekuse väljaarendamine tasemele, kus ei sõltuta enam välismaistest tarnijatest. Eesmärgini jõudmiseks kasutatakse ka küberluuret ning varjatud Hiina oslausega ettevõtete loomist välismaal.
Raportis märgitakse, et kaugem eesmärk on panna kogu Hiina tehnoloogia tööle Hiinas loodud Beidou navigatsioonisüsteemis ning eksportida Beidou süsteem "Ühe vööndi, ühe tee" algatusega ühinenud riikidesse. "Teisisõnu ehitab Hiina üles autonoomset globaalset ökosüsteemi, kus asjade interneti, tehisintellekti, pilveteenuste ja ülikiire interneti (täna 5G, tulevikus 6G) ajastul mängivad keskset rolli Hiina tehnoloogia integreeritud lahendused. Esialgu võib Hiina tehnoloogia kasutada paralleelselt GPS ja Beidou süsteemi, kuid lõppeesmärk on panna Hiina
tehnoloogia kasutama ainult Beidoud, viidates sellele, et Beidou süsteem on
võimeline asukohta määrama palju täpsemalt kui GPS," seisab raportis.
VLA hinnangul muudab Eesti integreerimine Hiina autonoomse tehnoloogia
ökosüsteemiga Eesti haavatavaks ja sõltuvaks Hiinast.
Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et eraettevõtlus ja kommunistlik partei on Hiinas tihti seotud. Näiteks tuuakse Hiina tehnoloogiagigant Huawei.
"Huawei näiteks rõhutab, et ettevõte kuulub töötajatele, mida juhib Huawei
ametiühingu nõukogu. Kõik Hiina ametiühingud kuuluvad aga Ülehiinalisse
Ametiühingute Föderatsiooni, mille juht on Hiina kommunistliku partei sekretär.
Praegune parteisekretär on ühtlasi Hiina parlamendi aseesimees. Nii nagu
provintse juhib tegelikult parteisekretär ja mitte administratiivsete ülesannetega
provintsi kuberner, niisamuti töötab see käsuahel vertikaalselt ka ametiühingutes," märgiti raportis.
Välisluureameti aastaraportiga 2021 saab tutvuda SIIN
### Response:
VLA: Hiina tehnoloogia kätkeb suuri julgeolekuohte |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.