instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegin Reinule ettepaneku tulla osaajaga nõunikuks, kuna Rein on vaieldamatult üks Eesti tugevamaid riigiõiguse ja põhiseaduse asjatundjaid. Tema Eesti pikima staažiga justiitsministri, parlamendi aseesimehe, välisministri ja teiste ametikohtade kogemusele on vähestel midagi vastu panna," ütles Hanno Pevkur ERR-ile.
"Minu jaoks on eriti suure väärtusega Reinu, kui põhiseaduse ühe autori, teadmised Eesti õiguslikust selgroost. Olen kindel, et mul tuleb temaga väga hea koostöö ning tema panus nii riigikogu juhatuse töö kui õigusloome kvaliteedi tagamisse saab olema märkimisväärne."
Pärast Siim Kallase tagasiastumist parlamendi asespiikri kohalt valis riigikogu 8. veebruaril oma esimeseks aseesimeheks Hanno Pevkuri (Reformierakond) ja teiseks aseesimeheks Helir-Valdor Seederi (Isamaa). Pevkuri nõunikuks saanud Lang on Reformierakonna asutajaliige ja olnud oma poliitikukarjääris ametis ka välisministri, justiitsministri ja kultuuriministrina.
See ei ole esimene kord, kus Pevkur on riigikogu aseesimees ja Lang tema nõunik. Pevkur oli parlamendi asespiiker ka perioodil 24. oktoober 2017 kuni 22. märts 2018.
3. jaanuaril 2018 teatas ERR-i portaal, et riigikogu aseesimees Hanno Pevkur palkas staažika poliitiku ja reformierakondlase Rein Langi oma nõunikuks. Lang ütles toona ERR-ile sõnad, mis tekitasid tormi teeklaasis: "Me valmistume 2019. aasta valimisteks Reformierakonna poolt ja minu asi on vaadata seda, et sellest saaks kokku üks ilus ja korralik erakonna programm."
Mitmed poliitilised oponendid panid seda pahaks ja heitsid Langile ette, et see teeb nõunikukohal erakonna valimiskampaaniat. Paar päeva hiljem teatas Lang, et loobub nõuniku kohast, sest peab tekkinud olukorras töötamist võimatuks. | Rein Langist sai Hanno Pevkuri nõunik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegin Reinule ettepaneku tulla osaajaga nõunikuks, kuna Rein on vaieldamatult üks Eesti tugevamaid riigiõiguse ja põhiseaduse asjatundjaid. Tema Eesti pikima staažiga justiitsministri, parlamendi aseesimehe, välisministri ja teiste ametikohtade kogemusele on vähestel midagi vastu panna," ütles Hanno Pevkur ERR-ile.
"Minu jaoks on eriti suure väärtusega Reinu, kui põhiseaduse ühe autori, teadmised Eesti õiguslikust selgroost. Olen kindel, et mul tuleb temaga väga hea koostöö ning tema panus nii riigikogu juhatuse töö kui õigusloome kvaliteedi tagamisse saab olema märkimisväärne."
Pärast Siim Kallase tagasiastumist parlamendi asespiikri kohalt valis riigikogu 8. veebruaril oma esimeseks aseesimeheks Hanno Pevkuri (Reformierakond) ja teiseks aseesimeheks Helir-Valdor Seederi (Isamaa). Pevkuri nõunikuks saanud Lang on Reformierakonna asutajaliige ja olnud oma poliitikukarjääris ametis ka välisministri, justiitsministri ja kultuuriministrina.
See ei ole esimene kord, kus Pevkur on riigikogu aseesimees ja Lang tema nõunik. Pevkur oli parlamendi asespiiker ka perioodil 24. oktoober 2017 kuni 22. märts 2018.
3. jaanuaril 2018 teatas ERR-i portaal, et riigikogu aseesimees Hanno Pevkur palkas staažika poliitiku ja reformierakondlase Rein Langi oma nõunikuks. Lang ütles toona ERR-ile sõnad, mis tekitasid tormi teeklaasis: "Me valmistume 2019. aasta valimisteks Reformierakonna poolt ja minu asi on vaadata seda, et sellest saaks kokku üks ilus ja korralik erakonna programm."
Mitmed poliitilised oponendid panid seda pahaks ja heitsid Langile ette, et see teeb nõunikukohal erakonna valimiskampaaniat. Paar päeva hiljem teatas Lang, et loobub nõuniku kohast, sest peab tekkinud olukorras töötamist võimatuks.
### Response:
Rein Langist sai Hanno Pevkuri nõunik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2019. aasta aastaraportis märkisite, et Venemaa võib mõjutada Euroopa Parlamendi valimisi. Et kui europarlamendis on grupp Kremli-meelsied saadikuid, on see Eestile risk. Kas see risk on realiseerunud?
See risk on jätkuvalt olemas, sest Venemaa põhihuvid ei ole muutunud. See on külvata segadust Euroopa Liidus, leida lõhesid Euroopa Liidu ametkondades, leida lõhesid liikmesriikide vahel ja sees. Venemaa otsib jätkuvalt Euroopas poliitikuid, kes võiksid nende huvisid edendada. Seda nii paremalt kui vasakult äärest.
Kas Euroopa Parlamendi valimistel õnnestus neil saada inimesi europarlamenti, keda nad soovisid?
Kindlasti Venemaa nägi ja näeb seal endale huvipakkuvaid inimesi, kellega tööd teha. Spetsiifilisemaks ma ei läheks.
Kas see, et osa Eesti inimesi tahab end vaktsineerida Sputnik V vaktsiiniga, mitte Pfizeri või Modernaga, kas selles mängib rolli Vene eriteenistuste tubli töö?
See on inimese enda otsus. Meie vaatame, kuidas Venemaa on mõjutustööd teinud. Me näeme, et Venemaa on kasutanud ja kasutab vaktsiini temaatikat mõjutustöö eesmärgil. Me näeme, et aktiivselt mustatakse Lääne vaktsiine ja aktiivselt reklaamitakse oma vaktsiini.
Kui Eesti peaks võtma Vene vaktsiini kasutusele, peame olema valmis selleks, et anname Venemaale võimaluse oma mõjutusnarratiivi jätkata. Kui suudame selle riski maandada, siis on me enda otsus, kas anname vaktsiini kasutusele või mitte.
Miks on Venemaale kasulik Lääne vaktsiinide mahategemine ja enda oma esiletõstmine?
Tegemist on laiema võitlusega maailmaareenil, kus Venemaa tahab end rohkem esile tõsta, näidata end võimsa riigina nii meditsiinivaldkonnas, sõjanduse valdkonnas, eriteenistuste valdkonnas. Aga vaktsiini puhul on küsimus, kas on järgitud kõiki tunnustatud standardeid. Siiski saadetakse sellega sõnum, et Venemaa on üks suurtest, kes suudab selle spetsiifilise vaktsiini kiiresti välja töötada.
Raportist loeme, et Venemaal läheb majanduslikult üha halvemini. Kust saab Venemaa oma ettevõtlusele hapniku andmiseks raha?
Nagu oleme ka varem öelnud, siis Venemaa majanduse peamine hapnik tuleb naftast ja gaasist. Kui hind on hea, siis Venemaa majandus saab hapnikku juurde.
Praegu ei ole nafta hind väga hea. Kui kauaks jätkub Venemaal reserve?
Venemaa on kogunud viimastel aastatel üsna märkimisväärseid reserve, umbes 600 miljardit dollarit on reservides, sellest umbes 180 miljonit on rahvusliku heaolu fondi vahendeid. Minu teada ei ole praegu plaanis neid kasutusele võtta. Tänavune Venemaa eelarve on tehtud miinusega. Kui nafta hind läheb üle taseme 55 dollarit barreli kohta brenti nafta hinna osas, suudavad nad uuesti reserve koguma hakata. Kui hind jääb allapoole, siis nad tulevad ots otsaga kokku.
Kas Eesti huvides on majanduslikult õitsev või allakäiv Venemaa?
Eesti huvides on demokraatlik Venemaa, mis tagab inimõigused ja järgib rahvusvahelist õigust.
Kas Venemaa elanikkonna seas kasvav rahulolematus valitsejate suhtes on protsess, mida me positiivse ootusärevusega jälgime?
Kindlasti on praegu väga huvitav aasta Venemaal, sest minnakse vastu septembris toimuvatele riigiduuma valimistele. Meie hinnangul saab poolaasta olema Venemaal üsna kuum. Ma julgen öelda, et see saab olema keskmiselt vägivaldsem.
Kas pärast Navalnõi vangistamist võib Venemaal esile kerkida partei, kes saab opositsioonimeelse venemaalase enda selja taha?
Raske öelda, sest valimisteni on pikalt aega. Kreml on teinud viimastel aastatel tööd, et muuta süsteemse opositsiooni pilti kirevamaks, loonud uusi erakondasid, mis võiksid kanaliseerida protestihääli.
Mis puudutab uue poliitilise liidri esiletõusmist – vaatamata sellele, et Aleksei Navalnõi on vangistatud, on päris mitmed tema meeskonna liikmed aktiivsed ja suudavad Navalnõi sõnumeid edastada.
Kas Vladimir Putini tervis on ka teile teada?
Minu teada saab Putin tänavu 69-aastaseks – tegemist ei ole inimesega, kes oleks esimeses nooruses, mis tähendab, et siit-sealt hakkab tervis tundma andma. Aga ma ei läheks kaasa igasuguste spekulatsioonidega haiguste osas. Meie arvame, et kui Putini tervisega midagi väga drastilist ei juhtu või ei toimu ettearvamatuid sündmusi Venemaal, siis on väga tõenäoline, et Putin jätkab presidendina ka pärast aastat 2024.
Kui vaba on Putin oma otsustes?
Putin on oma süsteemi väga oluline osa ja selle süsteemi juht. Putin on võimuloleva süsteemi garant ja tema otsustest sõltub praeguse Venemaa eliidi, oligarhide, eriteenistuste töötajate ja juhtide heaolu. Praeguse eliidi huvides on, et süsteem jääb paika. Ma ei julge öelda, et Putin on pantvang, aga ta on sisseharjutatud süsteemi osa.
Ma ei usu, et ta ka ise tahab süsteemi reformida. Ma ei näe varianti, et Putin hakkab kõigutama süsteemi, mis tagab tema ja tema lähikonna heaolu.
Millal leiab Venemaa Valgevenele uue juhi?
Me loodame, et Valgevene leiab endale ise uue juhi läbi demokraatlike protsesside. Kindlasti Valgevene on Venemaa jaoks väga oluline riik ja kindlasti otsitakse Kremlis Lukašenkole juba praegu järglast. Aga kuna Lukašenko on viimastel aastatel monopoliseerinud suhted Venemaaga, siis näha on, et lihtne kandidaadi leidmine pole. Kreml tahab eesotsas näha inimest, kes on piisavalt nõrk ja valmis alluma erinevatele Kremlist tulevatele nõuannetele või suunistele.
Kirjeldage protsessi, kui Venemaal õnnestub leida uus Valgevene juht. Kuidas tehakse ta meeldivaks inimestele, kes käivad Minski tänavatel?
Venemaa huvi pole oma käsi kandidaadi tagant näidata. Venemaa huvides on teha tööd kulisside taga ja varjatud protsessidega saada endale õige partner.
Esimene, kes Lukašenkot presidendiks saamise puhul õnnitles, oli Hiina. Valgevene riigivõlast on viiendik Hiina käes. Kas Hiina ostab end eurooplastele üha lähemale?
See analüüs on täiesti adekvaatne. Hiina on teinud viimastel aastatel väga suuri pingutusi, et tekitada erinevates riikides sõltuvusi. Me näeme, et neid sõltuvusi on Hiina varmas ära kasutama poliitilistes huvides.
Miks on Hiina julgeolekuoht Eestile?
Hiina on muutunud väga ambitsioonikaks riigiks. Eesmärgiks on saada juhtivaks maailmas majanduslikuks jõuks aastaks 2035 ja juhtivaks sõjaliseks jõuks aastaks 2050. Sellel teel minnakse jõuliselt edasi. Oma sõnumeid ja huvisid edendatakse järjest agressiivsemalt. Me oleme seda saanud tunda ka Eestis.
Kui Venemaa suunal püüab Euroopa Liit ajada ühtset poliiikat, siis Hiina suunal see väga ei paista. Kas meie diplomaadid peaksid tegema Euroopa suunal tööd, et me oleksime sama Hiina-kriitilised nagu näiteks USA?
See on välisministri ja välisministeeriumi otsustada, millised on Eesti välispoliitilised prioriteedid. Hiina on mõnevõrra müstiline ja kauge ja Hiina teadmist Eesti riigis väga head veel ei ole. Aga ma arvan, et eri ametkonnad pööravad Hiinale järjest rohkem tähelepanu ja ekspertiisi tekib ühiskonnas ka laiemalt.
Millise riigi luureteenistuselt saab VLA Hiina kohta kõige paremat infot?
Luureteenistus seda kommenteerida ei saa, aga ma ütlen nii palju, et meie võrgustik on väga lai ja tihe ja meil on mõned väga head partnerid, kellel on Hiina kohta teadmist.
Kas ma lugesin tänavusest VLA aastaraportist õigesti välja, et lääneriikide mõju globaalselt kahaneb ja selle koha võtab üle Hiina?
Venemaa huvides on, et maailmas tekiksid eri jõukeskused ja Moskva peaks nende vaates kujunema üheks globaalseks jõukeskuseks. Venemaa näeb ka, et üheks jõukeskuseks peaks kujunema ja kujunebki Peking ja veel mõned maailma keskused.
Venemaa huvides on, et kui tekib multipolaarne maailmakorraldus, siis keskmes olevates riikidel peaks tekkima eriline õigus suunata otsuseid oma ümbruskonnas. See trend on Eesti jaoks väga-väga ohtlik: Venemaa juba praegu kujundab mitmete SRÜ riikide poliitikat, mitmetes riikides on Venemaa poolt kontrollitud konfliktilkolded.
Eelmisel aastal asutas Hiina tehnoloogiafirma Huawei Eestis tütarettevõtte, 2023. aastal plaanib Huawei Prantsusmaal tehase avada. Kas see lubab selle ettevõte tehnoloogiasse julgemalt suhtuda?
Ei, kindlasti mitte. See ei tähenda, et Huawei või Hiina tehnoloogia muutuks mingilgi määral turvalisemaks. Me peame meeles pidama, et Hiina tehnoloogiaettevõtteid kontrollitakse Pekingist Hiina kommunistliku partei poolt.
Milles seisneb aga oht, kui Eesti 5G võrkudes, telekommunikatsioonivõrkudes oleks Huawei riist- ja tarkvara?
Esiteks Hiinal on ambitsioon teha teised riigid endast tehnoloogiliselt sõltuvaks. Meie näeme, et Hiina tehnoloogia ei ole usaldusväärne. Seda seisukohta toetavad murettekitavad arengud Hiina sees, näiteks väga suur kontroll inimeste üle, massiline infokogumine inimeste kohta nii sees- kui väljaspool Hiinat.
Tegu on ikkagi kommunistliku riigiga, mida juhib kommunistlik partei. Ma ütlen ka seda, et Huawei on vähemal või rohkemal määral kommunistliku partei mõju all, mis tähendab, et tegemist ei ole sõltumatu eraettevõttega. Meie seisukoht on, et sõltuvus Hiina tehnoloogiast on potentsiaalseks ohuks Eesti julgeolekule. Mida vähem on Eesti olulistes süsteemides tehnoloogiat, mida kontrollib Hiina kommunistlik partei, seda parem.
See on poliitiline otsus ja välisluureamet annab oma panuse, aga otsused tehakse vabariigi valitsuse tasandil.
Tegu on sidevõrkude turvalisuse määrusega, mida on Eesti poliitikute vahel põrgatatud pea aasta. Ükski ametnik ega poliitik ei taha öelda, et muu hulgas on selle määruse üks eesmärk sidevõrkude kaitsmine Huawei toodangu eest. Samas üritatakse mitte Hiina saatkonnaga konflikti sattuda. Kas ja mida toovad Eestile jahedamad suhted Hiinaga?
Eesti välispolitika kujundatatakse lähtuvalt Eesti väärtustest. Me peame arvestama, et Hiina tegevus on agressiivne, vaenulik ja lõhestav. Kahtlemata tekitavad julgeolekust lähtuvad mõned Eesti otsused Hiinas pahameelt, sest need ei pruugi vastata Hiina strateegilistele ambitsioonidele ja huvidele. Ma ikkagi jään selle juurde, et kui me arvame, et midagi on õige või vale, siis tuleb seda selgelt ka välja öelda.
See on Hiina saatkonna õigus kirju saata, neid on saadetud välisluureameti raportite, ka paljude teiste ametkondade sõnavõttude ja kirjatükkide peale. Aga Eesti puhul on tegu vaba riigiga, kus ametkondadel on õigus oma arvamust avaldada. Väga kummastav on olnud näha Hiina saatkonna nõudmist välisluureameti raport ümber kirjutada ja kirjutada nii, nagu Hiina seda sobivaks peab ja välja andma uue trüki. Aga seda pole juhtunud.
Mitme aasta pärast on Hiina teie aastaraporti esimene, mitte viimane teema?
Meie fookusesse jääb ikkagi pikaks ajaks Venemaa. Me oleme Venemaad fookuses hoidnud viimased aastakümned. Meie huvides on, et Venemaast saab täielikult demokraatlik riik. Sinnani võib minna mõned aastad aega. Kuni see pole juhtunud, siis välisluureameti prioriteediks jääb arengute jälgimine Venemaal. Samas kindlasti me juba praegu pöörame rohkem tähelepanu Hiinale.
Kas teil endal on välisluureameti direktorina teenistusrelv?
Välisluureametis on eraldi inimesed ja struktuuriüksused, kes vastutavad kogu maja ja töötajate, sealhulgas minu julgeoleku eest. Kõik on kontrolli all.
Nii et iga töötaja teenistusrelva ei kanna?
Oleneb töötaja funktsioonist ja ametikohast.
Toronto ülikool avastas, et läbi Eesti haridus- ja noorteameti andmesidevõrgu kasutatakse mobiiltelefonide pealtkuulamiseks tarkvara Circles. Kas see võttis VLA-lt olulise signaalluure relva ära või te pidite selle mujale kolima?
Nagu te teate, siis luureasutused kunagi ei kommenteeri oma meetodeid ja allikaid.
Ma kinnitan üle, et kõik Eesti julgeolekuasutused töötavad vastavalt seadustele ja meil on väga korralik järelevalve, mis vaatab, kas meie tegevus on seaduslik või mitte.
Välisluureameti aastaraportiga 2021 saab tutvuda SIIN | Mikk Marran: 2021 saab olema Venemaal keskmisest vägivaldsem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2019. aasta aastaraportis märkisite, et Venemaa võib mõjutada Euroopa Parlamendi valimisi. Et kui europarlamendis on grupp Kremli-meelsied saadikuid, on see Eestile risk. Kas see risk on realiseerunud?
See risk on jätkuvalt olemas, sest Venemaa põhihuvid ei ole muutunud. See on külvata segadust Euroopa Liidus, leida lõhesid Euroopa Liidu ametkondades, leida lõhesid liikmesriikide vahel ja sees. Venemaa otsib jätkuvalt Euroopas poliitikuid, kes võiksid nende huvisid edendada. Seda nii paremalt kui vasakult äärest.
Kas Euroopa Parlamendi valimistel õnnestus neil saada inimesi europarlamenti, keda nad soovisid?
Kindlasti Venemaa nägi ja näeb seal endale huvipakkuvaid inimesi, kellega tööd teha. Spetsiifilisemaks ma ei läheks.
Kas see, et osa Eesti inimesi tahab end vaktsineerida Sputnik V vaktsiiniga, mitte Pfizeri või Modernaga, kas selles mängib rolli Vene eriteenistuste tubli töö?
See on inimese enda otsus. Meie vaatame, kuidas Venemaa on mõjutustööd teinud. Me näeme, et Venemaa on kasutanud ja kasutab vaktsiini temaatikat mõjutustöö eesmärgil. Me näeme, et aktiivselt mustatakse Lääne vaktsiine ja aktiivselt reklaamitakse oma vaktsiini.
Kui Eesti peaks võtma Vene vaktsiini kasutusele, peame olema valmis selleks, et anname Venemaale võimaluse oma mõjutusnarratiivi jätkata. Kui suudame selle riski maandada, siis on me enda otsus, kas anname vaktsiini kasutusele või mitte.
Miks on Venemaale kasulik Lääne vaktsiinide mahategemine ja enda oma esiletõstmine?
Tegemist on laiema võitlusega maailmaareenil, kus Venemaa tahab end rohkem esile tõsta, näidata end võimsa riigina nii meditsiinivaldkonnas, sõjanduse valdkonnas, eriteenistuste valdkonnas. Aga vaktsiini puhul on küsimus, kas on järgitud kõiki tunnustatud standardeid. Siiski saadetakse sellega sõnum, et Venemaa on üks suurtest, kes suudab selle spetsiifilise vaktsiini kiiresti välja töötada.
Raportist loeme, et Venemaal läheb majanduslikult üha halvemini. Kust saab Venemaa oma ettevõtlusele hapniku andmiseks raha?
Nagu oleme ka varem öelnud, siis Venemaa majanduse peamine hapnik tuleb naftast ja gaasist. Kui hind on hea, siis Venemaa majandus saab hapnikku juurde.
Praegu ei ole nafta hind väga hea. Kui kauaks jätkub Venemaal reserve?
Venemaa on kogunud viimastel aastatel üsna märkimisväärseid reserve, umbes 600 miljardit dollarit on reservides, sellest umbes 180 miljonit on rahvusliku heaolu fondi vahendeid. Minu teada ei ole praegu plaanis neid kasutusele võtta. Tänavune Venemaa eelarve on tehtud miinusega. Kui nafta hind läheb üle taseme 55 dollarit barreli kohta brenti nafta hinna osas, suudavad nad uuesti reserve koguma hakata. Kui hind jääb allapoole, siis nad tulevad ots otsaga kokku.
Kas Eesti huvides on majanduslikult õitsev või allakäiv Venemaa?
Eesti huvides on demokraatlik Venemaa, mis tagab inimõigused ja järgib rahvusvahelist õigust.
Kas Venemaa elanikkonna seas kasvav rahulolematus valitsejate suhtes on protsess, mida me positiivse ootusärevusega jälgime?
Kindlasti on praegu väga huvitav aasta Venemaal, sest minnakse vastu septembris toimuvatele riigiduuma valimistele. Meie hinnangul saab poolaasta olema Venemaal üsna kuum. Ma julgen öelda, et see saab olema keskmiselt vägivaldsem.
Kas pärast Navalnõi vangistamist võib Venemaal esile kerkida partei, kes saab opositsioonimeelse venemaalase enda selja taha?
Raske öelda, sest valimisteni on pikalt aega. Kreml on teinud viimastel aastatel tööd, et muuta süsteemse opositsiooni pilti kirevamaks, loonud uusi erakondasid, mis võiksid kanaliseerida protestihääli.
Mis puudutab uue poliitilise liidri esiletõusmist – vaatamata sellele, et Aleksei Navalnõi on vangistatud, on päris mitmed tema meeskonna liikmed aktiivsed ja suudavad Navalnõi sõnumeid edastada.
Kas Vladimir Putini tervis on ka teile teada?
Minu teada saab Putin tänavu 69-aastaseks – tegemist ei ole inimesega, kes oleks esimeses nooruses, mis tähendab, et siit-sealt hakkab tervis tundma andma. Aga ma ei läheks kaasa igasuguste spekulatsioonidega haiguste osas. Meie arvame, et kui Putini tervisega midagi väga drastilist ei juhtu või ei toimu ettearvamatuid sündmusi Venemaal, siis on väga tõenäoline, et Putin jätkab presidendina ka pärast aastat 2024.
Kui vaba on Putin oma otsustes?
Putin on oma süsteemi väga oluline osa ja selle süsteemi juht. Putin on võimuloleva süsteemi garant ja tema otsustest sõltub praeguse Venemaa eliidi, oligarhide, eriteenistuste töötajate ja juhtide heaolu. Praeguse eliidi huvides on, et süsteem jääb paika. Ma ei julge öelda, et Putin on pantvang, aga ta on sisseharjutatud süsteemi osa.
Ma ei usu, et ta ka ise tahab süsteemi reformida. Ma ei näe varianti, et Putin hakkab kõigutama süsteemi, mis tagab tema ja tema lähikonna heaolu.
Millal leiab Venemaa Valgevenele uue juhi?
Me loodame, et Valgevene leiab endale ise uue juhi läbi demokraatlike protsesside. Kindlasti Valgevene on Venemaa jaoks väga oluline riik ja kindlasti otsitakse Kremlis Lukašenkole juba praegu järglast. Aga kuna Lukašenko on viimastel aastatel monopoliseerinud suhted Venemaaga, siis näha on, et lihtne kandidaadi leidmine pole. Kreml tahab eesotsas näha inimest, kes on piisavalt nõrk ja valmis alluma erinevatele Kremlist tulevatele nõuannetele või suunistele.
Kirjeldage protsessi, kui Venemaal õnnestub leida uus Valgevene juht. Kuidas tehakse ta meeldivaks inimestele, kes käivad Minski tänavatel?
Venemaa huvi pole oma käsi kandidaadi tagant näidata. Venemaa huvides on teha tööd kulisside taga ja varjatud protsessidega saada endale õige partner.
Esimene, kes Lukašenkot presidendiks saamise puhul õnnitles, oli Hiina. Valgevene riigivõlast on viiendik Hiina käes. Kas Hiina ostab end eurooplastele üha lähemale?
See analüüs on täiesti adekvaatne. Hiina on teinud viimastel aastatel väga suuri pingutusi, et tekitada erinevates riikides sõltuvusi. Me näeme, et neid sõltuvusi on Hiina varmas ära kasutama poliitilistes huvides.
Miks on Hiina julgeolekuoht Eestile?
Hiina on muutunud väga ambitsioonikaks riigiks. Eesmärgiks on saada juhtivaks maailmas majanduslikuks jõuks aastaks 2035 ja juhtivaks sõjaliseks jõuks aastaks 2050. Sellel teel minnakse jõuliselt edasi. Oma sõnumeid ja huvisid edendatakse järjest agressiivsemalt. Me oleme seda saanud tunda ka Eestis.
Kui Venemaa suunal püüab Euroopa Liit ajada ühtset poliiikat, siis Hiina suunal see väga ei paista. Kas meie diplomaadid peaksid tegema Euroopa suunal tööd, et me oleksime sama Hiina-kriitilised nagu näiteks USA?
See on välisministri ja välisministeeriumi otsustada, millised on Eesti välispoliitilised prioriteedid. Hiina on mõnevõrra müstiline ja kauge ja Hiina teadmist Eesti riigis väga head veel ei ole. Aga ma arvan, et eri ametkonnad pööravad Hiinale järjest rohkem tähelepanu ja ekspertiisi tekib ühiskonnas ka laiemalt.
Millise riigi luureteenistuselt saab VLA Hiina kohta kõige paremat infot?
Luureteenistus seda kommenteerida ei saa, aga ma ütlen nii palju, et meie võrgustik on väga lai ja tihe ja meil on mõned väga head partnerid, kellel on Hiina kohta teadmist.
Kas ma lugesin tänavusest VLA aastaraportist õigesti välja, et lääneriikide mõju globaalselt kahaneb ja selle koha võtab üle Hiina?
Venemaa huvides on, et maailmas tekiksid eri jõukeskused ja Moskva peaks nende vaates kujunema üheks globaalseks jõukeskuseks. Venemaa näeb ka, et üheks jõukeskuseks peaks kujunema ja kujunebki Peking ja veel mõned maailma keskused.
Venemaa huvides on, et kui tekib multipolaarne maailmakorraldus, siis keskmes olevates riikidel peaks tekkima eriline õigus suunata otsuseid oma ümbruskonnas. See trend on Eesti jaoks väga-väga ohtlik: Venemaa juba praegu kujundab mitmete SRÜ riikide poliitikat, mitmetes riikides on Venemaa poolt kontrollitud konfliktilkolded.
Eelmisel aastal asutas Hiina tehnoloogiafirma Huawei Eestis tütarettevõtte, 2023. aastal plaanib Huawei Prantsusmaal tehase avada. Kas see lubab selle ettevõte tehnoloogiasse julgemalt suhtuda?
Ei, kindlasti mitte. See ei tähenda, et Huawei või Hiina tehnoloogia muutuks mingilgi määral turvalisemaks. Me peame meeles pidama, et Hiina tehnoloogiaettevõtteid kontrollitakse Pekingist Hiina kommunistliku partei poolt.
Milles seisneb aga oht, kui Eesti 5G võrkudes, telekommunikatsioonivõrkudes oleks Huawei riist- ja tarkvara?
Esiteks Hiinal on ambitsioon teha teised riigid endast tehnoloogiliselt sõltuvaks. Meie näeme, et Hiina tehnoloogia ei ole usaldusväärne. Seda seisukohta toetavad murettekitavad arengud Hiina sees, näiteks väga suur kontroll inimeste üle, massiline infokogumine inimeste kohta nii sees- kui väljaspool Hiinat.
Tegu on ikkagi kommunistliku riigiga, mida juhib kommunistlik partei. Ma ütlen ka seda, et Huawei on vähemal või rohkemal määral kommunistliku partei mõju all, mis tähendab, et tegemist ei ole sõltumatu eraettevõttega. Meie seisukoht on, et sõltuvus Hiina tehnoloogiast on potentsiaalseks ohuks Eesti julgeolekule. Mida vähem on Eesti olulistes süsteemides tehnoloogiat, mida kontrollib Hiina kommunistlik partei, seda parem.
See on poliitiline otsus ja välisluureamet annab oma panuse, aga otsused tehakse vabariigi valitsuse tasandil.
Tegu on sidevõrkude turvalisuse määrusega, mida on Eesti poliitikute vahel põrgatatud pea aasta. Ükski ametnik ega poliitik ei taha öelda, et muu hulgas on selle määruse üks eesmärk sidevõrkude kaitsmine Huawei toodangu eest. Samas üritatakse mitte Hiina saatkonnaga konflikti sattuda. Kas ja mida toovad Eestile jahedamad suhted Hiinaga?
Eesti välispolitika kujundatatakse lähtuvalt Eesti väärtustest. Me peame arvestama, et Hiina tegevus on agressiivne, vaenulik ja lõhestav. Kahtlemata tekitavad julgeolekust lähtuvad mõned Eesti otsused Hiinas pahameelt, sest need ei pruugi vastata Hiina strateegilistele ambitsioonidele ja huvidele. Ma ikkagi jään selle juurde, et kui me arvame, et midagi on õige või vale, siis tuleb seda selgelt ka välja öelda.
See on Hiina saatkonna õigus kirju saata, neid on saadetud välisluureameti raportite, ka paljude teiste ametkondade sõnavõttude ja kirjatükkide peale. Aga Eesti puhul on tegu vaba riigiga, kus ametkondadel on õigus oma arvamust avaldada. Väga kummastav on olnud näha Hiina saatkonna nõudmist välisluureameti raport ümber kirjutada ja kirjutada nii, nagu Hiina seda sobivaks peab ja välja andma uue trüki. Aga seda pole juhtunud.
Mitme aasta pärast on Hiina teie aastaraporti esimene, mitte viimane teema?
Meie fookusesse jääb ikkagi pikaks ajaks Venemaa. Me oleme Venemaad fookuses hoidnud viimased aastakümned. Meie huvides on, et Venemaast saab täielikult demokraatlik riik. Sinnani võib minna mõned aastad aega. Kuni see pole juhtunud, siis välisluureameti prioriteediks jääb arengute jälgimine Venemaal. Samas kindlasti me juba praegu pöörame rohkem tähelepanu Hiinale.
Kas teil endal on välisluureameti direktorina teenistusrelv?
Välisluureametis on eraldi inimesed ja struktuuriüksused, kes vastutavad kogu maja ja töötajate, sealhulgas minu julgeoleku eest. Kõik on kontrolli all.
Nii et iga töötaja teenistusrelva ei kanna?
Oleneb töötaja funktsioonist ja ametikohast.
Toronto ülikool avastas, et läbi Eesti haridus- ja noorteameti andmesidevõrgu kasutatakse mobiiltelefonide pealtkuulamiseks tarkvara Circles. Kas see võttis VLA-lt olulise signaalluure relva ära või te pidite selle mujale kolima?
Nagu te teate, siis luureasutused kunagi ei kommenteeri oma meetodeid ja allikaid.
Ma kinnitan üle, et kõik Eesti julgeolekuasutused töötavad vastavalt seadustele ja meil on väga korralik järelevalve, mis vaatab, kas meie tegevus on seaduslik või mitte.
Välisluureameti aastaraportiga 2021 saab tutvuda SIIN
### Response:
Mikk Marran: 2021 saab olema Venemaal keskmisest vägivaldsem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karinši sõnul on ministrite vaktsineerimine ülimalt oluline, et valitsus saaks naasta tavapärase töö juurde.
"Koalitsiooni juhtimine on eemalt järjest keerulisem, sest ka poliitikud on inimesed ning neil on erinevad emotsioonid ja arvamused, mida alati distantsi kaudu ei saa lugeda," ütles Karinš.
Tervishoiuminister Daniels Pavluts teatas kolmapäeval, et ta on olnud kontaktis koroonaviirusega nakatunud inimesega.
Pavluts plaanib ise teha koroonatesti ja minna tulemuse selgumiseni karantiini.
"Mis te oskate öelda, koroonaviirus on kõikjal meie ümber," ütles Pavluts | Läti valitsus naaseb kontaktistungeile pärast ministrite vaktsineerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karinši sõnul on ministrite vaktsineerimine ülimalt oluline, et valitsus saaks naasta tavapärase töö juurde.
"Koalitsiooni juhtimine on eemalt järjest keerulisem, sest ka poliitikud on inimesed ning neil on erinevad emotsioonid ja arvamused, mida alati distantsi kaudu ei saa lugeda," ütles Karinš.
Tervishoiuminister Daniels Pavluts teatas kolmapäeval, et ta on olnud kontaktis koroonaviirusega nakatunud inimesega.
Pavluts plaanib ise teha koroonatesti ja minna tulemuse selgumiseni karantiini.
"Mis te oskate öelda, koroonaviirus on kõikjal meie ümber," ütles Pavluts
### Response:
Läti valitsus naaseb kontaktistungeile pärast ministrite vaktsineerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaselt paljudele spordivõistlusele on ka autoralli MM-sari toimunud viimasel ajal publikuta. Pärast koroonaviiruse pandeemia lahvatamist lubati pealtvaatajad raja äärde vaid Rally Estonial. Seejärel lõpetati hooaeg kolme etapiga (Türgi, Sardiinia, Monza), kus publikut ei olnud.
Samuti hoiti pealtvaatajad eemal tänavuse hooaja avaetapilt Monte Carlos ja ei pääse nad maailma kiiremaid rallimehi vaatama ka järgmisel nädalal peetaval Soome talverallil. 22.-26. aprillil toimuval Horvaatial rallil võib aga olukord olla teine.
"Me valime teid hoolikalt, et vältida suuri rahvahulki, aga samuti nii, et oleks võimalik publikut ligi lasta ja lasta neil atraktiivset võidusõitu jälgida. Me loodame, et epidemioloogiline situatsioon seda lubab," lausus Horvaatia ralli kava DirtFishile tutvustanud peakorraldaja Daniel Šaškin.
"Samuti on autoralli MM-sari suurepärane võimalus tutvustada maailmale meie riigi kõige ilusamaid kohti. Kindlasti tuleb põnev võistlus - nii raja ääres kui ka ekraanide taga."
Horvaatia spordijuht Davorin Štetner loodab väga, et kahe kuu pärast toimuvale võistlusele jõuavad ka pealtvaatajad üle maailma, sest mõistagi oleks see korraldajatele ja riigile pärast pandeemiat majanduslikult magusaks tõukeks.
"Me loodame, et olukord aprilli lõpus lubab pealtvaatajaid ligi lasta. See tähendaks üle maailma paljude rallifännide saabumist. See on parim võimalik kutse enne turismihooaja algust," lisas ta.
1974. aasast peetav Horvaatia ralli kuulus perioodil 2007-2013 Euroopa meistrivõistluste kavva, kuid tänavu debüteeritakse MM-sarjas. | Horvaatia MM-ralli läbiviijad ootavad publiku naasmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaselt paljudele spordivõistlusele on ka autoralli MM-sari toimunud viimasel ajal publikuta. Pärast koroonaviiruse pandeemia lahvatamist lubati pealtvaatajad raja äärde vaid Rally Estonial. Seejärel lõpetati hooaeg kolme etapiga (Türgi, Sardiinia, Monza), kus publikut ei olnud.
Samuti hoiti pealtvaatajad eemal tänavuse hooaja avaetapilt Monte Carlos ja ei pääse nad maailma kiiremaid rallimehi vaatama ka järgmisel nädalal peetaval Soome talverallil. 22.-26. aprillil toimuval Horvaatial rallil võib aga olukord olla teine.
"Me valime teid hoolikalt, et vältida suuri rahvahulki, aga samuti nii, et oleks võimalik publikut ligi lasta ja lasta neil atraktiivset võidusõitu jälgida. Me loodame, et epidemioloogiline situatsioon seda lubab," lausus Horvaatia ralli kava DirtFishile tutvustanud peakorraldaja Daniel Šaškin.
"Samuti on autoralli MM-sari suurepärane võimalus tutvustada maailmale meie riigi kõige ilusamaid kohti. Kindlasti tuleb põnev võistlus - nii raja ääres kui ka ekraanide taga."
Horvaatia spordijuht Davorin Štetner loodab väga, et kahe kuu pärast toimuvale võistlusele jõuavad ka pealtvaatajad üle maailma, sest mõistagi oleks see korraldajatele ja riigile pärast pandeemiat majanduslikult magusaks tõukeks.
"Me loodame, et olukord aprilli lõpus lubab pealtvaatajaid ligi lasta. See tähendaks üle maailma paljude rallifännide saabumist. See on parim võimalik kutse enne turismihooaja algust," lisas ta.
1974. aasast peetav Horvaatia ralli kuulus perioodil 2007-2013 Euroopa meistrivõistluste kavva, kuid tänavu debüteeritakse MM-sarjas.
### Response:
Horvaatia MM-ralli läbiviijad ootavad publiku naasmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siiani pidasid teadlased Antarktika šelfiliustike alust merevett üheks eluvaenulikumaks keskkonnaks maamunal. Sadade meetrite paksuse jääkihi all on pidevalt kottpime ja vee temperatuur jääb alla 0 °C. Samavõrd vaenulikest tingimustest on elu leitud varemgi. Siiski on tegu esimese korraga, kui äärmuslikes tingimustes elavad liikumatud liigid nagu käsnad, vahendab ScienceAlert.
Briti Antarktikauuringute biogeograafi Huw Griffithsi sõnul on avastus justkui õnnelik õnnetus, mis paneb uurijaid Antarktika mereelustikku hoopis uue nurga alt vaatama.
Karm aga rikas maailm
Antarktika šelfiliustikud on justkui tohutud vees hõljuvad parved, mis ulatuvad üle Antarktise mandri ääre. Ühtekokku laiuvad need rohkem kui 1,5 miljonil ruutkilomeetril, moodustades kogu Antarktika pindalast umbes kolmandiku.
Seni pole šelfiliustike alust maailma eriti uuritud, sest sinna on raske ligi pääseda ja sealsed tingimused on karmid. Kui uurimiseni siiski jõutakse, tähendab see tavaliselt, et jäässe puuritakse auk ja uurimisvarustus langetatakse augu põhja uudistama.
Kaheksa säärase puuraugu-uuringu põhjal on juba teada, et liustike all leidub elu. Enamasti leitakse jää alt väikeseid liikuvaid olevusi, nagu kalu, molluskeid, ussikesi ja koorikloomi. Keegi ei osanud aimata, et nii kaugel fotosünteesivatest organismidest elab aga ka mereloomi, kes elatavad end vees leiduvast hõljumist ja teistest toitainetest.
Just käsnu aga Huw Griffiths ja kolleegid leidsidki, kui puurisid Filchneri šelfiliustiku servast 260 kilomeetri kaugusel sisemaa poole augu läbi 890 meetri paksuse jää. Nad läkitasid mõõtevarustuse 1233 meetri sügavusele merepõhja. Seal uudistas varustus kivirahnu, mille küljes elas üks varrega käsn, 15 varreta käsna ja 22 tundmatut varrega organismi. Viimased võivad olla nii käsnad, astsiidid, hüdroidid, nuivähid, ainuõõssed kui ka polüheetaalsed ussid.
Teadlased läkitasid mõõtevarustuse 1233 meetri sügavusele merepõhja Autor/allikas: British Antarctic Survey/Twitter
Griffithsi sõnul tekitas avastus palju uusi küsimusi. Kuidas käsnad nii sügavale said? Millest nad toituvad? Kaua nad seal juba olnud on? Kui levinud on üldse sellised eluga kaetud rändrahnud? Kas tegu on täiesti uute liikidega? Mis juhtuks nende elukooslustega, kui šelfiliustik kokku variseks?
Kemosüntees?
Suurem osa Maa elustikust vajab ellujäämiseks päikest. Toiduahel algab samuti taimedest ja vetikatest, kes valmistavad päikesevalguse abil suhkruid. Sealt edasi tulevad juba taimi söövad organismid ning veel edasi taimtoidulisi organisme söövad või nende jäänuseid lagundavad organismid.
Igipimedas ookeanisügavuses kasutavad elusorganismid ellujäämiseks aga teist strateegiat. Ookeani põhjas leidub hüdrotermaaalseid lõõre, millest immitseb soojust ja vulkaanilisi ühendeid. Lõhede ümbruses elavad bakterid ammutavad energiat neist samadest vulkaanilist päritolu molekulidest ja astuvad seeläbi merepõhja toiduahela jaoks esimese sammu. Sarnane kemosünteesil põhinev ökosüsteem on leitud näiteks ka ühest Rumeenia koopast.
Hiljutised uuringud näitavad, et liustike all elutsevad organismid kemosünteesivad vaba hapnikku. Metaanipõhiseid kemosünteetilisi ökosüsteeme on leitud ka ookeanist: näiteks märgati metaanileket Antarktika vetes.
Griffithsi ja kolleegide uuritud rändrahn asub lähimast fotosünteesiks sobivast paigast hinnanguliselt 625–1500 kilomeetri kaugusel. Seega tundub tõenäoline, et kivil elavad organismid moodustavad mingil moel kemosünteetilise toiduahela. Seda isegi juhul, kui praegu määramata jäänud käsnad osutuvad lihatoidulisteks.
Tekkinud küsimustele vastuste saamiseks pole muud varianti, kui teha leitud organismide ja nende elupaiga põhjalik uuring. Paraku kujuneb sellest teadlastele suur väljakutse. Griffithsi sõnul tuleb uurijatel esmalt leida võimalus, kuidas olenditele üldse ligi pääseda. Selleks tuleb minna uurimislaevast 260 kilomeetri kaugusele ja 900 meetri sügavusele.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Frontiers in Marine Science. | Antarktika liustike all elutsevad käsnad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siiani pidasid teadlased Antarktika šelfiliustike alust merevett üheks eluvaenulikumaks keskkonnaks maamunal. Sadade meetrite paksuse jääkihi all on pidevalt kottpime ja vee temperatuur jääb alla 0 °C. Samavõrd vaenulikest tingimustest on elu leitud varemgi. Siiski on tegu esimese korraga, kui äärmuslikes tingimustes elavad liikumatud liigid nagu käsnad, vahendab ScienceAlert.
Briti Antarktikauuringute biogeograafi Huw Griffithsi sõnul on avastus justkui õnnelik õnnetus, mis paneb uurijaid Antarktika mereelustikku hoopis uue nurga alt vaatama.
Karm aga rikas maailm
Antarktika šelfiliustikud on justkui tohutud vees hõljuvad parved, mis ulatuvad üle Antarktise mandri ääre. Ühtekokku laiuvad need rohkem kui 1,5 miljonil ruutkilomeetril, moodustades kogu Antarktika pindalast umbes kolmandiku.
Seni pole šelfiliustike alust maailma eriti uuritud, sest sinna on raske ligi pääseda ja sealsed tingimused on karmid. Kui uurimiseni siiski jõutakse, tähendab see tavaliselt, et jäässe puuritakse auk ja uurimisvarustus langetatakse augu põhja uudistama.
Kaheksa säärase puuraugu-uuringu põhjal on juba teada, et liustike all leidub elu. Enamasti leitakse jää alt väikeseid liikuvaid olevusi, nagu kalu, molluskeid, ussikesi ja koorikloomi. Keegi ei osanud aimata, et nii kaugel fotosünteesivatest organismidest elab aga ka mereloomi, kes elatavad end vees leiduvast hõljumist ja teistest toitainetest.
Just käsnu aga Huw Griffiths ja kolleegid leidsidki, kui puurisid Filchneri šelfiliustiku servast 260 kilomeetri kaugusel sisemaa poole augu läbi 890 meetri paksuse jää. Nad läkitasid mõõtevarustuse 1233 meetri sügavusele merepõhja. Seal uudistas varustus kivirahnu, mille küljes elas üks varrega käsn, 15 varreta käsna ja 22 tundmatut varrega organismi. Viimased võivad olla nii käsnad, astsiidid, hüdroidid, nuivähid, ainuõõssed kui ka polüheetaalsed ussid.
Teadlased läkitasid mõõtevarustuse 1233 meetri sügavusele merepõhja Autor/allikas: British Antarctic Survey/Twitter
Griffithsi sõnul tekitas avastus palju uusi küsimusi. Kuidas käsnad nii sügavale said? Millest nad toituvad? Kaua nad seal juba olnud on? Kui levinud on üldse sellised eluga kaetud rändrahnud? Kas tegu on täiesti uute liikidega? Mis juhtuks nende elukooslustega, kui šelfiliustik kokku variseks?
Kemosüntees?
Suurem osa Maa elustikust vajab ellujäämiseks päikest. Toiduahel algab samuti taimedest ja vetikatest, kes valmistavad päikesevalguse abil suhkruid. Sealt edasi tulevad juba taimi söövad organismid ning veel edasi taimtoidulisi organisme söövad või nende jäänuseid lagundavad organismid.
Igipimedas ookeanisügavuses kasutavad elusorganismid ellujäämiseks aga teist strateegiat. Ookeani põhjas leidub hüdrotermaaalseid lõõre, millest immitseb soojust ja vulkaanilisi ühendeid. Lõhede ümbruses elavad bakterid ammutavad energiat neist samadest vulkaanilist päritolu molekulidest ja astuvad seeläbi merepõhja toiduahela jaoks esimese sammu. Sarnane kemosünteesil põhinev ökosüsteem on leitud näiteks ka ühest Rumeenia koopast.
Hiljutised uuringud näitavad, et liustike all elutsevad organismid kemosünteesivad vaba hapnikku. Metaanipõhiseid kemosünteetilisi ökosüsteeme on leitud ka ookeanist: näiteks märgati metaanileket Antarktika vetes.
Griffithsi ja kolleegide uuritud rändrahn asub lähimast fotosünteesiks sobivast paigast hinnanguliselt 625–1500 kilomeetri kaugusel. Seega tundub tõenäoline, et kivil elavad organismid moodustavad mingil moel kemosünteetilise toiduahela. Seda isegi juhul, kui praegu määramata jäänud käsnad osutuvad lihatoidulisteks.
Tekkinud küsimustele vastuste saamiseks pole muud varianti, kui teha leitud organismide ja nende elupaiga põhjalik uuring. Paraku kujuneb sellest teadlastele suur väljakutse. Griffithsi sõnul tuleb uurijatel esmalt leida võimalus, kuidas olenditele üldse ligi pääseda. Selleks tuleb minna uurimislaevast 260 kilomeetri kaugusele ja 900 meetri sügavusele.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Frontiers in Marine Science.
### Response:
Antarktika liustike all elutsevad käsnad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati nähti printsess Latifat avalikkuse ees 2018. aasta märtsis India ranniku lähedal asuva jahi pardal. Seal varitsesid teda AÜE sõjaväelased, kes viisid ta tagasi Dubaisse. Tegemist oli tema teise põgenemiskatsega, juba 2002. aastal üritas ta teismelisena AÜE-st lahkuda.
Suurbritannia rahvusringhäälingus BBC-s olnud dokumentaalfilmis "Kadunud printsess", väidab Latifa, et ta on pantvang.
"Villa, kus ma elan, on muudetud vanglaks. Kõik aknad on kinni pandud ja ma ei saa ühtegi neist avada. Olen olnud üksi, üksikvangistuses. Pole juurdepääsu meditsiiniabile, pole olnud kohtuprotsessi, mitte midagi," teatas Latifa.
BBC andmetel salvestas printsess Latifa videod salaja ise mobiiltelefoniga, selle käigus varjas ta ennast lukustatud vannitoas. Dokumentaalfilmis väidetakse, et telefoni aitas Latifal hankida tema endine treener Tiina Jauhiainen. Sellest ajast peale on printsess salvestanud palju videosõnumeid, mille käigus ta kirjeldab, kuidas ta on villasse vangistatud.
BBC on samuti iseseisvalt kontrollinud üksikasju selle kohta, kus Latifat vangis hoiti. Printsessi valvasid regulaarselt umbes 30 turvameest. Pole teada, kas Latifiat hoitakse endiselt samas asukohas vangistuses.
Jauhiainen räägib dokumentaalfilmis, et tunneb oma sõbranna pärast suurt muret.
"Ta on nii kahvatu, pole päikest juba mitu kuud näinud. Ta saab põhimõtteliselt liikuda ainult oma toas ja köögis," ütles Jauhiainen.
Latifa isa ja Dubai valitseja Sheikh Mohammed väitis Londoni kohtus eelmisel aastal, et Latifaga on manipuleeritud.
"Leian tänaseni, et Latifa tagasipöördumine Dubaisse oli päästemissioon," ütles Sheikh Mohammed.
Samuti on varem ebaõnnestunult proovinud põgeneda Latifa õde Shamsa. Shamsa proovis põgeneda Suurbritannias, kus hiljem neli relvastatud meest ta röövisid. Seejärel viidi Shamsa tema isale kuuluvasse Suffolki mõisa. | Dubai valitseja hoiab tütart keskaja traditsioonide vaimus vangistuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati nähti printsess Latifat avalikkuse ees 2018. aasta märtsis India ranniku lähedal asuva jahi pardal. Seal varitsesid teda AÜE sõjaväelased, kes viisid ta tagasi Dubaisse. Tegemist oli tema teise põgenemiskatsega, juba 2002. aastal üritas ta teismelisena AÜE-st lahkuda.
Suurbritannia rahvusringhäälingus BBC-s olnud dokumentaalfilmis "Kadunud printsess", väidab Latifa, et ta on pantvang.
"Villa, kus ma elan, on muudetud vanglaks. Kõik aknad on kinni pandud ja ma ei saa ühtegi neist avada. Olen olnud üksi, üksikvangistuses. Pole juurdepääsu meditsiiniabile, pole olnud kohtuprotsessi, mitte midagi," teatas Latifa.
BBC andmetel salvestas printsess Latifa videod salaja ise mobiiltelefoniga, selle käigus varjas ta ennast lukustatud vannitoas. Dokumentaalfilmis väidetakse, et telefoni aitas Latifal hankida tema endine treener Tiina Jauhiainen. Sellest ajast peale on printsess salvestanud palju videosõnumeid, mille käigus ta kirjeldab, kuidas ta on villasse vangistatud.
BBC on samuti iseseisvalt kontrollinud üksikasju selle kohta, kus Latifat vangis hoiti. Printsessi valvasid regulaarselt umbes 30 turvameest. Pole teada, kas Latifiat hoitakse endiselt samas asukohas vangistuses.
Jauhiainen räägib dokumentaalfilmis, et tunneb oma sõbranna pärast suurt muret.
"Ta on nii kahvatu, pole päikest juba mitu kuud näinud. Ta saab põhimõtteliselt liikuda ainult oma toas ja köögis," ütles Jauhiainen.
Latifa isa ja Dubai valitseja Sheikh Mohammed väitis Londoni kohtus eelmisel aastal, et Latifaga on manipuleeritud.
"Leian tänaseni, et Latifa tagasipöördumine Dubaisse oli päästemissioon," ütles Sheikh Mohammed.
Samuti on varem ebaõnnestunult proovinud põgeneda Latifa õde Shamsa. Shamsa proovis põgeneda Suurbritannias, kus hiljem neli relvastatud meest ta röövisid. Seejärel viidi Shamsa tema isale kuuluvasse Suffolki mõisa.
### Response:
Dubai valitseja hoiab tütart keskaja traditsioonide vaimus vangistuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas te linnapeana jälgite neid valituse piirangute arutelusid?
Mina ootan kahte asja. Konkreetseid ja tsentraliseerutud otsuseid. Ja teiseks ootan lõpuks pikaajalist plaani. Samal viisil edasi liikuda ei ole mõistlik, praegu me teeme otsuseid lähtuvalt ühe-kahe nädala nakatumisnäitajatest. Näiteks paneme sajaprotsendiliselt koolid kinni ja mõne nädala pärast avame taas. Plaanid peavad olema pikemaajalised ja kindlasti peab olema ka plaan, kuidas piiranguid pikaajaliselt leevendatakse.
Kas Tallinna linnapeale on räägitud lähemalt, mis on üldse valitsuse laual? Loogiline oleks ju suurima omavalitsuse juhilt küsida tagasisidet?
Ma ei ole valitsuse plaanidega kursis, kuid tõepoolest, minu arvamust küsiti. Ütlesin neile samamoodi, et vaja on tsentraliseertitud plaani, mitte nii, et iga omavalitus hakkab ise otsustama. Ja plaan peab olema pikaajaline.
Näib, et koolide sulgemise otsus üritatakse veeretada kooli haldaja ehk siis kohalike omavalitsuste õlgadele? Mida te Tallinna koolidega teete pärast koolivaheaega?
Ma alustan taas sellest, et selline lähenemine ei ole mõistlik. Me saame aru, et olukord on tõepoolest halb ja tuleb tegutseda. Kui selline arusaam on olemas, siis tuleb otsuseid vastu võtta suurest pildist lähtudes. Eesti ei ole territooriumilt ja rahva arvult suur riik. Ei ole mõeldav, et iga omavalitsus käitub lähtuvalt oma arusaamast. Meie oleme valmis otsustama, kuid see ei ole riigi poolt õige lähenemine. Lihtsalt sellisel viisil on palju raskem viirust võita.
Nii et valitus lükkabki otsustamise kohalikele võimudele? Ise ei taheta otsustada?
Tegelikult see nii ongi. Me näeme, et tuleb midagi otsutada, aga las seda teevad siis kohalikud omavalitused! Nii see vähemalt paistab. See arusaam, et meil on igas omavalituses erinev olukord, ei ole tegelikult pädev. Vajame suure pildi otsuseid, mis peavad olema üleriigilised.
Juhul kui tõesti üleriigilist koolivaheajajärgset õppetöö korraldust puudutavat otsust ei tule, mida Tallinna linnavalitsus koolidega teeb?
Me arutame olukorda koolijuhtidega. Igal juhul tuleb see otsus ülelinnaline. Seda me ei tee, et iga kool hakkab ise otsustama. Meil on kogemus ja vastavad valemid olemas. Aga ootame signaali valitsusest.
Mida te mõtlete täpsemalt pika plaani all?
Et jutt ei oleks liiga teoreetiline, siis räägime koolidest. Koolid kinni ja koolid lahti ühe kalendrikuu sees pole mõistlik. Pikas plaanis peaks oleme kirjas, et olukorra halvenedes jäävad kõigepealt distantsõppele gümnasistid. Ülejäänud kooliastmeid saab seejärel rohkem ruumiliselt hajutada. Teine samm oleks põhikooli saatmine hübriidõppele, aga algkool jääb kooli. Ja nii edasi. Samamoodi peaks olema piirangutest vabanemine, kõigepealt noorimad lapsed saavad kooli tagasi ja kõige lõpus gümnaasiumiõpilased. See arvamus on natuke puusalt tulistatud, aga plaan peab olema.
Sama teema puudutab muid valdkondi. Detsembri esimesel poolel polnud treeningsaalides mingeid piirangud, siis pandi saalid täiesti kinni, siis lubati individuaaltrenni ja praegu saab jälle enamikel aladel rühmatrenni teha. Kahe kuu vältel on otsused radikaalselt vastassuunalised…
Seda ma rõhutasingi, et peab olema pikk plaan, kuidas piirangutesse sisenetekse ja sealt väljutakse. Inimesed saavad selle alusel oma tegevusi planeerida. Eriti tähtis on see hariduses. Kui õpilased, õpetajad ja lapsevanemad näevad, et olukorra halvenedes on oodata kindlaid ennustatavaid samme, siis on lihtsam kõike ette valmistada. Meil on aga iga hetke jaoks omad unikaalsed otsused (ohkab - toim). | Kõlvart: valitsus üritab osa piiranguotsuseid omavalitsuste kaela lükata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas te linnapeana jälgite neid valituse piirangute arutelusid?
Mina ootan kahte asja. Konkreetseid ja tsentraliseerutud otsuseid. Ja teiseks ootan lõpuks pikaajalist plaani. Samal viisil edasi liikuda ei ole mõistlik, praegu me teeme otsuseid lähtuvalt ühe-kahe nädala nakatumisnäitajatest. Näiteks paneme sajaprotsendiliselt koolid kinni ja mõne nädala pärast avame taas. Plaanid peavad olema pikemaajalised ja kindlasti peab olema ka plaan, kuidas piiranguid pikaajaliselt leevendatakse.
Kas Tallinna linnapeale on räägitud lähemalt, mis on üldse valitsuse laual? Loogiline oleks ju suurima omavalitsuse juhilt küsida tagasisidet?
Ma ei ole valitsuse plaanidega kursis, kuid tõepoolest, minu arvamust küsiti. Ütlesin neile samamoodi, et vaja on tsentraliseertitud plaani, mitte nii, et iga omavalitus hakkab ise otsustama. Ja plaan peab olema pikaajaline.
Näib, et koolide sulgemise otsus üritatakse veeretada kooli haldaja ehk siis kohalike omavalitsuste õlgadele? Mida te Tallinna koolidega teete pärast koolivaheaega?
Ma alustan taas sellest, et selline lähenemine ei ole mõistlik. Me saame aru, et olukord on tõepoolest halb ja tuleb tegutseda. Kui selline arusaam on olemas, siis tuleb otsuseid vastu võtta suurest pildist lähtudes. Eesti ei ole territooriumilt ja rahva arvult suur riik. Ei ole mõeldav, et iga omavalitsus käitub lähtuvalt oma arusaamast. Meie oleme valmis otsustama, kuid see ei ole riigi poolt õige lähenemine. Lihtsalt sellisel viisil on palju raskem viirust võita.
Nii et valitus lükkabki otsustamise kohalikele võimudele? Ise ei taheta otsustada?
Tegelikult see nii ongi. Me näeme, et tuleb midagi otsutada, aga las seda teevad siis kohalikud omavalitused! Nii see vähemalt paistab. See arusaam, et meil on igas omavalituses erinev olukord, ei ole tegelikult pädev. Vajame suure pildi otsuseid, mis peavad olema üleriigilised.
Juhul kui tõesti üleriigilist koolivaheajajärgset õppetöö korraldust puudutavat otsust ei tule, mida Tallinna linnavalitsus koolidega teeb?
Me arutame olukorda koolijuhtidega. Igal juhul tuleb see otsus ülelinnaline. Seda me ei tee, et iga kool hakkab ise otsustama. Meil on kogemus ja vastavad valemid olemas. Aga ootame signaali valitsusest.
Mida te mõtlete täpsemalt pika plaani all?
Et jutt ei oleks liiga teoreetiline, siis räägime koolidest. Koolid kinni ja koolid lahti ühe kalendrikuu sees pole mõistlik. Pikas plaanis peaks oleme kirjas, et olukorra halvenedes jäävad kõigepealt distantsõppele gümnasistid. Ülejäänud kooliastmeid saab seejärel rohkem ruumiliselt hajutada. Teine samm oleks põhikooli saatmine hübriidõppele, aga algkool jääb kooli. Ja nii edasi. Samamoodi peaks olema piirangutest vabanemine, kõigepealt noorimad lapsed saavad kooli tagasi ja kõige lõpus gümnaasiumiõpilased. See arvamus on natuke puusalt tulistatud, aga plaan peab olema.
Sama teema puudutab muid valdkondi. Detsembri esimesel poolel polnud treeningsaalides mingeid piirangud, siis pandi saalid täiesti kinni, siis lubati individuaaltrenni ja praegu saab jälle enamikel aladel rühmatrenni teha. Kahe kuu vältel on otsused radikaalselt vastassuunalised…
Seda ma rõhutasingi, et peab olema pikk plaan, kuidas piirangutesse sisenetekse ja sealt väljutakse. Inimesed saavad selle alusel oma tegevusi planeerida. Eriti tähtis on see hariduses. Kui õpilased, õpetajad ja lapsevanemad näevad, et olukorra halvenedes on oodata kindlaid ennustatavaid samme, siis on lihtsam kõike ette valmistada. Meil on aga iga hetke jaoks omad unikaalsed otsused (ohkab - toim).
### Response:
Kõlvart: valitsus üritab osa piiranguotsuseid omavalitsuste kaela lükata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööpäevaga lisandunud 548 koroonapositiivsest 368 tulid Helsingi ja Uusimaa piirkonnast, vahendas Soome rahvusringhääling Yle.
Alates pandeemia algusest on Soomes kokku nakatunud 51 595 inimest. Surnud on sel perioodil 720 inimest.
Soome viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 100,1, mis on viimaste kuude kõrgeim näitaja.
Vaktsineerimisi on Soomes tehtud kokku 216 463.
Soome on kehtestanud piiriületusel ranged piirangud 25. veebruarini. Et neid pikendada, tuleks seadusandlikud muudatused kiirelt ellu viia. | Ka Soomes kasvab nakatumine tasapisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööpäevaga lisandunud 548 koroonapositiivsest 368 tulid Helsingi ja Uusimaa piirkonnast, vahendas Soome rahvusringhääling Yle.
Alates pandeemia algusest on Soomes kokku nakatunud 51 595 inimest. Surnud on sel perioodil 720 inimest.
Soome viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on nüüd 100,1, mis on viimaste kuude kõrgeim näitaja.
Vaktsineerimisi on Soomes tehtud kokku 216 463.
Soome on kehtestanud piiriületusel ranged piirangud 25. veebruarini. Et neid pikendada, tuleks seadusandlikud muudatused kiirelt ellu viia.
### Response:
Ka Soomes kasvab nakatumine tasapisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast laupäeval avastatud koroonakollet kuulutas Victoria osariik välja eriolukorra ja publikut Austraalia lahtistele enam ei lastud.
Vahepeal pole aga uusi nakatunuid tulnud ning kokkuleppel korraldajate ja kohalike võimude vahel pääseb neljapäeval mõlemale sessioonile kuni 7477 pealtvaatajat ehk umbes 50% peaareeni mahutavusest. Samad arvud kehtivad ka laupäeval ja pühapäeval üksikmängude finaalide ajal.
Korraldajate jaoks on publiku naasmine majanduslikult oluline, sest turniiri läbiviimise alla on laotud juba suur summa raha. Ainuüksi mängijate kaks nädalat kestnud karantiin läks maksma 40 miljonit Austraalia dollarit ehk ca 25,7 miljonit eurot. | Publik pääseb Austraalia lahtistel uuesti tribüünidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast laupäeval avastatud koroonakollet kuulutas Victoria osariik välja eriolukorra ja publikut Austraalia lahtistele enam ei lastud.
Vahepeal pole aga uusi nakatunuid tulnud ning kokkuleppel korraldajate ja kohalike võimude vahel pääseb neljapäeval mõlemale sessioonile kuni 7477 pealtvaatajat ehk umbes 50% peaareeni mahutavusest. Samad arvud kehtivad ka laupäeval ja pühapäeval üksikmängude finaalide ajal.
Korraldajate jaoks on publiku naasmine majanduslikult oluline, sest turniiri läbiviimise alla on laotud juba suur summa raha. Ainuüksi mängijate kaks nädalat kestnud karantiin läks maksma 40 miljonit Austraalia dollarit ehk ca 25,7 miljonit eurot.
### Response:
Publik pääseb Austraalia lahtistel uuesti tribüünidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õpetajate vaktsineerimine on tervitatav, sest diskussioon koolide distantsõppele minemise osas on hetkel käimas. Ja võib juhtuda, et koolivaheaeg läheb sujuvalt edasi distantsõppeks.
Samal ajal ei saa väita, nagu oleks õpetajate vaktsineerimise osa detsembris paika pandud riiklikust meetmepaketist. Tegelikkuses lihtsalt selgus, et kõikide probleemide lahendajana reklaamitud AstraZeneca vaktsiini mõju eakamatele kodanikele pole veel piisavalt uuritud.
Millest on kahju, sest just AstraZeneca ultrakülmikut mittevajava vaktsiiniga loodeti hakata vaktsineerima neid eakaid, kes ise arsti juurde minna ei saa.
Nii avastasid õpetajad üllatuslikult, et järjekord hakkabki tasapisi nendeni jõudma. Paraku selgus, et eelnevalt poldud tegeletud ei õpetajate nimekirjade koostamise ega soovide fikseerimisega.
Lisaks ei ole vähemalt mulle teada, kes ja kuidas hindab vaktsineeritava õpetaja tervisliku seisundi sobivust. Kui tavaolukorras teeks seda perearst, siis asutusepõhise vaktsineerimise puhul peaks selleks olema ilmselt haigla tervishoiutöötaja.
Omalt poolt soovitan endise õpetajana kindlasti vaktsiin vastu võtta, kahtluste korral on alati võimalik küsimustega pöörduda kas perearsti või terviseameti poole.
Taksofirma täidetud tühimik
Kuulsin selle kuu alguses head uudist, et Pirita perearstikeskus on nädalaga suutnud vaktsineerida 216 eakat inimest. Mõtlesin sealjuures ühe väikelinnas tegutseva perearsti peale, kellel on aega koroonaviiruse vastu inimesi vaktsineerida vaid töövälisel ajal ning kes ruumikitsikuse tõttu suudab tunnis süstida maksimaalselt kuni kuus inimest. Lisaks pole temalgi loomulikult ühtegi head lahendust, kuidas vanainimeste transpordimuresid lahendada.
Pirita puhul tuleb arvestada, et sealse perearstikeskuse võimekus on tavalise maakoha perearsti praksisest oluliselt suurem, sest keskuses toimetab kokku kaheksa perearsti. Mis tähendab seda, et tegelikult tuleb enam kui 200 eakat vaadata siiski mitme nimistu valguses (ühes nimistus olla väidetavalt keskmiselt 400 riskirühma kuuluvat patsienti).
Siiski ei pääse ka Pirita perearstid logistilistest probleemidest. Instagrami lehitsedes selgus viis, kuidas lahendati patsientide vaktsineerimisele toimetamine – Pirita perearstikeskusele pakkus patsientide tasuta sõidutamist Yandex Taxi.
Riik peaks tõsiselt kaaluma perearstidele logistilise toe tellimist. Taksofirma tasuta veod läbi perearstikeskuse on toredad, kuid vajame süsteemsemat lähenemist.
Perearstide nimistute võimekus pole piisavalt kaardistatud
Kõik, kes on sõjalise planeerimisega kokku puutunud, teavad "põhiülesande" ja "kaasneva ülesande" erinevust, kuid ka nende vankumatut sidet. Näiteks – põhiülesanne on vaktsineerida riskirühmad, automaatselt kaasnevad ülesanded on leida riskirühmad, määrata nende prioriteedid, nendega suhelda, nad järjekorda kanda ning tagada logistika ja vaktsineerimine.
Loomulikult esinevad koos kaasnevate ülesannetega oma väljakutsed - IT-lahenduste loomine, võimalike murekohtade fikseerimine ja alternatiivsete lahenduste väljapakkumine ning detailidega arvestamine.
Ehk tegelikkuses oleks planeerimise faasis tulnud esmalt aru saada olukorrast ja perearstide võimekusest: kui suured on nende tööruumid, kui suur on nimistu tavakoormus, millises piirkonnas elavad patsiendid, kui suur osa neist kuulub riskirühma ning milline on konkreetse perearsti toetusvajadus – kas on vaja suuremaid ruume, lisapersonali ja täiendavat transporti (sealhulgas invataksot).
"Siinkohal ei suuda ma kuidagi nõustuda nendega, kelle hinnangul võib kodus süstimist vajavad eakad praegu kavast välja lülitada."
Minu arvestus ütleb, et igal perearsti nimistul peaks stardivalmiduses olema vähemalt üks mikrobuss ja üks invatakso. Siinkohal ei suuda ma kuidagi nõustuda nendega, kelle hinnangul võib kodus süstimist vajavad eakad praegu kavast välja lülitada. Nende inimeste nimel tegi kogu Eesti elanikkond läbi eriolukorra, kas siis tõesti nüüd loobume nende kaitsmisest?
Samuti tuleks enne inimese vaktsineerimisele kutsumist temaga suhelda ning muuhulgas uurida, kas ta üldse tahab end koroonaviiruse vastu vaktsineerida. Selline suhtlusviis annaks võimaluse ka inimese hirme ja neist tulenevaid kahtlusi maha võtta. Lisaks saaksime parema pildi ka selle kohta, miks inimesed koroonaviiruse vastast vaktsiini ei usalda.
Piirangutest vaktsineerimiseta pääsu pole, kaasata tuleb erasektor
Vaktsineerimise osas on meil vaja uusi lahendusi ja meil on neid vaja ruttu. Seda enam väärib kiitust riigi kavatsus hakata rajama vaktsineerimiskeskusi. Siinkohal tuleb muidugi arvestada tõsiasjaga, et miski ei juhtu üleöö ning kontseptsiooni tegemine ja elluviimine võtavad kindlasti aega.
Mis viib meid järgmise teemani, milleks on piirangud. Vaadates andmeid, siis näeme järgmist: 12. märtsil 2020, mil valitsus otsustas välja kuulutada eriolukorra, oli Eestis 4,29 koroonaviiruse juhtu 100 000 elaniku kohta. 13. veebruari 2021 seisuga on sama näitaja aga 626,2.
Kuigi maskikandmise kohustus on ilmselt andnud teatud panuse viiruse leviku pidurdamisele, on haigestumine ometi jõudsalt kasvanud.
Selleks, et vaktsineerimiskeskused ruttu püsti saaksid, tuleks kindlasti kaasata erapartner. Hea näide eraettevõtte tõhususest on SYNLAB-i testimisprojekt. Kuigi neil oli teatud perioodil probleeme inimeste registreerimisega, on see kõik on suurt pilti ja olukorra keerukust vaadates arusaadav. Nende tegevuse võib siiski väga heaks hinnata, sest testimas käies on kõik sujunud tõrgeteta. Ja tuletan meelde, et nad testivad päevas tuhandeid inimesi.
Kas võiks eraettevõtte kanda jääda erinevate IT-lahenduste väljatöötamine? Selleski osas on SYNLAB tõestanud enda võimekust kiiresti oma süsteemid tööle saada. Kui said nemad, miks ei peaks siis saama ka teised?
Seega peaks valitsus praegu vaktsineerimisteemalisi arenguid kiirendama ning olema ka edaspidi valmis vastu võtma otsuseid, mis seniseid kehvasti tehtud plaane muudavad.
Simmo Saar töötas kuni 22. detsembrini 2020 terviseameti kommunikatsioonijuhina. | Simmo Saar: vaktsineerimisse tuleb kaasata erasektor | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õpetajate vaktsineerimine on tervitatav, sest diskussioon koolide distantsõppele minemise osas on hetkel käimas. Ja võib juhtuda, et koolivaheaeg läheb sujuvalt edasi distantsõppeks.
Samal ajal ei saa väita, nagu oleks õpetajate vaktsineerimise osa detsembris paika pandud riiklikust meetmepaketist. Tegelikkuses lihtsalt selgus, et kõikide probleemide lahendajana reklaamitud AstraZeneca vaktsiini mõju eakamatele kodanikele pole veel piisavalt uuritud.
Millest on kahju, sest just AstraZeneca ultrakülmikut mittevajava vaktsiiniga loodeti hakata vaktsineerima neid eakaid, kes ise arsti juurde minna ei saa.
Nii avastasid õpetajad üllatuslikult, et järjekord hakkabki tasapisi nendeni jõudma. Paraku selgus, et eelnevalt poldud tegeletud ei õpetajate nimekirjade koostamise ega soovide fikseerimisega.
Lisaks ei ole vähemalt mulle teada, kes ja kuidas hindab vaktsineeritava õpetaja tervisliku seisundi sobivust. Kui tavaolukorras teeks seda perearst, siis asutusepõhise vaktsineerimise puhul peaks selleks olema ilmselt haigla tervishoiutöötaja.
Omalt poolt soovitan endise õpetajana kindlasti vaktsiin vastu võtta, kahtluste korral on alati võimalik küsimustega pöörduda kas perearsti või terviseameti poole.
Taksofirma täidetud tühimik
Kuulsin selle kuu alguses head uudist, et Pirita perearstikeskus on nädalaga suutnud vaktsineerida 216 eakat inimest. Mõtlesin sealjuures ühe väikelinnas tegutseva perearsti peale, kellel on aega koroonaviiruse vastu inimesi vaktsineerida vaid töövälisel ajal ning kes ruumikitsikuse tõttu suudab tunnis süstida maksimaalselt kuni kuus inimest. Lisaks pole temalgi loomulikult ühtegi head lahendust, kuidas vanainimeste transpordimuresid lahendada.
Pirita puhul tuleb arvestada, et sealse perearstikeskuse võimekus on tavalise maakoha perearsti praksisest oluliselt suurem, sest keskuses toimetab kokku kaheksa perearsti. Mis tähendab seda, et tegelikult tuleb enam kui 200 eakat vaadata siiski mitme nimistu valguses (ühes nimistus olla väidetavalt keskmiselt 400 riskirühma kuuluvat patsienti).
Siiski ei pääse ka Pirita perearstid logistilistest probleemidest. Instagrami lehitsedes selgus viis, kuidas lahendati patsientide vaktsineerimisele toimetamine – Pirita perearstikeskusele pakkus patsientide tasuta sõidutamist Yandex Taxi.
Riik peaks tõsiselt kaaluma perearstidele logistilise toe tellimist. Taksofirma tasuta veod läbi perearstikeskuse on toredad, kuid vajame süsteemsemat lähenemist.
Perearstide nimistute võimekus pole piisavalt kaardistatud
Kõik, kes on sõjalise planeerimisega kokku puutunud, teavad "põhiülesande" ja "kaasneva ülesande" erinevust, kuid ka nende vankumatut sidet. Näiteks – põhiülesanne on vaktsineerida riskirühmad, automaatselt kaasnevad ülesanded on leida riskirühmad, määrata nende prioriteedid, nendega suhelda, nad järjekorda kanda ning tagada logistika ja vaktsineerimine.
Loomulikult esinevad koos kaasnevate ülesannetega oma väljakutsed - IT-lahenduste loomine, võimalike murekohtade fikseerimine ja alternatiivsete lahenduste väljapakkumine ning detailidega arvestamine.
Ehk tegelikkuses oleks planeerimise faasis tulnud esmalt aru saada olukorrast ja perearstide võimekusest: kui suured on nende tööruumid, kui suur on nimistu tavakoormus, millises piirkonnas elavad patsiendid, kui suur osa neist kuulub riskirühma ning milline on konkreetse perearsti toetusvajadus – kas on vaja suuremaid ruume, lisapersonali ja täiendavat transporti (sealhulgas invataksot).
"Siinkohal ei suuda ma kuidagi nõustuda nendega, kelle hinnangul võib kodus süstimist vajavad eakad praegu kavast välja lülitada."
Minu arvestus ütleb, et igal perearsti nimistul peaks stardivalmiduses olema vähemalt üks mikrobuss ja üks invatakso. Siinkohal ei suuda ma kuidagi nõustuda nendega, kelle hinnangul võib kodus süstimist vajavad eakad praegu kavast välja lülitada. Nende inimeste nimel tegi kogu Eesti elanikkond läbi eriolukorra, kas siis tõesti nüüd loobume nende kaitsmisest?
Samuti tuleks enne inimese vaktsineerimisele kutsumist temaga suhelda ning muuhulgas uurida, kas ta üldse tahab end koroonaviiruse vastu vaktsineerida. Selline suhtlusviis annaks võimaluse ka inimese hirme ja neist tulenevaid kahtlusi maha võtta. Lisaks saaksime parema pildi ka selle kohta, miks inimesed koroonaviiruse vastast vaktsiini ei usalda.
Piirangutest vaktsineerimiseta pääsu pole, kaasata tuleb erasektor
Vaktsineerimise osas on meil vaja uusi lahendusi ja meil on neid vaja ruttu. Seda enam väärib kiitust riigi kavatsus hakata rajama vaktsineerimiskeskusi. Siinkohal tuleb muidugi arvestada tõsiasjaga, et miski ei juhtu üleöö ning kontseptsiooni tegemine ja elluviimine võtavad kindlasti aega.
Mis viib meid järgmise teemani, milleks on piirangud. Vaadates andmeid, siis näeme järgmist: 12. märtsil 2020, mil valitsus otsustas välja kuulutada eriolukorra, oli Eestis 4,29 koroonaviiruse juhtu 100 000 elaniku kohta. 13. veebruari 2021 seisuga on sama näitaja aga 626,2.
Kuigi maskikandmise kohustus on ilmselt andnud teatud panuse viiruse leviku pidurdamisele, on haigestumine ometi jõudsalt kasvanud.
Selleks, et vaktsineerimiskeskused ruttu püsti saaksid, tuleks kindlasti kaasata erapartner. Hea näide eraettevõtte tõhususest on SYNLAB-i testimisprojekt. Kuigi neil oli teatud perioodil probleeme inimeste registreerimisega, on see kõik on suurt pilti ja olukorra keerukust vaadates arusaadav. Nende tegevuse võib siiski väga heaks hinnata, sest testimas käies on kõik sujunud tõrgeteta. Ja tuletan meelde, et nad testivad päevas tuhandeid inimesi.
Kas võiks eraettevõtte kanda jääda erinevate IT-lahenduste väljatöötamine? Selleski osas on SYNLAB tõestanud enda võimekust kiiresti oma süsteemid tööle saada. Kui said nemad, miks ei peaks siis saama ka teised?
Seega peaks valitsus praegu vaktsineerimisteemalisi arenguid kiirendama ning olema ka edaspidi valmis vastu võtma otsuseid, mis seniseid kehvasti tehtud plaane muudavad.
Simmo Saar töötas kuni 22. detsembrini 2020 terviseameti kommunikatsioonijuhina.
### Response:
Simmo Saar: vaktsineerimisse tuleb kaasata erasektor |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku on vaktsineerimissoovist teada andnud ligikaudu 3000 Tallinna koolide töötajat, kuid see arv oleks tõenäoliselt suurem, kui riik pakuks haridustöötajatele valida, millist vaktsiini nad soovivad.
Praegu pakutakse haridustöötajatele Astra Zeneca vaktsiini, mida üle 65-aastastele aga ei soovitata, ning see on eelkõige venekeelsetes Tallinna koolides vähendanud soovijate arvu, ütles Belobrovtsev.
"Meedias on ilmunud väited, et vene koolides on neid inimesi, kes valmis end laskma vaktsineerida, palju vähem. Ühest küljest on see tõsi, teisest küljest tuleb meeles pidada, et vene koolides on töötajate keskmine vanus kõrgem ja on palju inimesi, kes selle pärast end vaktsineerida ei taha. Me teame, te koolide töötajatele pakutakse praegu just Astra Zenecat," lausus abilinnapea.
Belobrovtsev möönis, et vaktsineerida soovijate protsent võiks Tallinna haridustöötajate seas olla suurem, kuid selle protsendi tõstmiseks on vaja riigi abi.
"Meil on üleskutse riigile, eelkõige terviseametile ja sotsiaalministeeriumile, et kui saaksime pakkuda inimestele valikuvõimalust, et ei oleks ainult üks vaktsiin, siis see protsent oleks kõrgem. Oleme kogenud, et nad ei ole vaktsiini vastu ja teeksid seda, aga ei taha seda konkreetset vaktsiini," lausus Belobrovtsev.
Tallinnas tegelevad haridustöötajate vaktsineerimisega Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaigla. Hariduslike erivajadustega laste õpetajate vaktsineerimisega tegeleb Tallinna lastehaigla. | Tallinna koolitöötajatest lasevad end vaktsineerida pooled | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku on vaktsineerimissoovist teada andnud ligikaudu 3000 Tallinna koolide töötajat, kuid see arv oleks tõenäoliselt suurem, kui riik pakuks haridustöötajatele valida, millist vaktsiini nad soovivad.
Praegu pakutakse haridustöötajatele Astra Zeneca vaktsiini, mida üle 65-aastastele aga ei soovitata, ning see on eelkõige venekeelsetes Tallinna koolides vähendanud soovijate arvu, ütles Belobrovtsev.
"Meedias on ilmunud väited, et vene koolides on neid inimesi, kes valmis end laskma vaktsineerida, palju vähem. Ühest küljest on see tõsi, teisest küljest tuleb meeles pidada, et vene koolides on töötajate keskmine vanus kõrgem ja on palju inimesi, kes selle pärast end vaktsineerida ei taha. Me teame, te koolide töötajatele pakutakse praegu just Astra Zenecat," lausus abilinnapea.
Belobrovtsev möönis, et vaktsineerida soovijate protsent võiks Tallinna haridustöötajate seas olla suurem, kuid selle protsendi tõstmiseks on vaja riigi abi.
"Meil on üleskutse riigile, eelkõige terviseametile ja sotsiaalministeeriumile, et kui saaksime pakkuda inimestele valikuvõimalust, et ei oleks ainult üks vaktsiin, siis see protsent oleks kõrgem. Oleme kogenud, et nad ei ole vaktsiini vastu ja teeksid seda, aga ei taha seda konkreetset vaktsiini," lausus Belobrovtsev.
Tallinnas tegelevad haridustöötajate vaktsineerimisega Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaigla. Hariduslike erivajadustega laste õpetajate vaktsineerimisega tegeleb Tallinna lastehaigla.
### Response:
Tallinna koolitöötajatest lasevad end vaktsineerida pooled |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läinud pühapäeval vaktsineeriti Eestis COVID-19 vastu 61 inimest. Samal päeval registreeriti 667 uut koroonaviirusse nakatunut. Sellises võidujooksus ei jõua me kunagi haigusele järele.
Alanud nädalal jõuab Eestisse 30 000 vaktsiinidoosi, enam ei saa me rääkida vaktsiini puudusest. Kui midagi puudu on, siis vaktsineerijatest, vaktsineerimiskohtadest, inimestele sobivatest aegadest ja kogu protsessi arusaadavusest ning ladusast haldamisest.
Vaktsineerimise algusest alates on Eestis kaitsesüsti saanud napp 3,5 protsenti elanikest. Hapu lugu. Olukorras, kus koole ähvardab taas koduõppele minek, haiglad ei suuda varsti koroonapatsiente vastu võtta ja riigi majandus näitab hangumise märke, tuleks vaktsineerimise tempot kindlasti tõsta. On aeg tunnistada, et riigina ei olnud me massvaktsineerimiseks valmis.
Aga ei ole ka see hetk, mil hakata teineteise suunas näpuga näitama ja süüdistusi pilduma. Peame nõustuma peaminister Kaja Kallasega, et vaktsineerimine tuleb saada korrektselt toimima, et inimesed saaksid vaktsineeritud.
On aeg tunnistada, et mõned asjad oleksid võinud olla paremini planeeritud ja läbiviidud. On viimane aeg ühendada jõud, et koos sellest kriisist võimalikult kiiresti välja tulla. Tuleme korraks keskpõrandale kokku – riik, meditsiinisüsteem, ettevõtted – ja paneme kokku töötava plaani.
Niisiis, mida me saame teha praegu, et vastata paremini Eesti elanike õigustatud ootusele kogu rahvas võimalikult kiiresti massvaktsineerida? Sest muud viisi pandeemiast kiireks väljumiseks pole.
Praegu vaktsineerivad eesliinitöötajaid perearstikeskused ja haiglad. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lubas, et vaktsineerimise tempo tõuseb 100 000 inimeseni nädalas. Kaheksa nädalaga on sellisel juhul võimalik vaktsineerida suurem osa eesti elanikkonnast vähemalt esimese süstiga ja liikuda oluliselt lähemale karjaimmuunsuse tekkimisele.
Aga mida tähendab 100 000 inimese vaktsineerimise võimekuse loomine? Praegusega võrreldes peaks tempo tõusma kümnekordseks. Selleks tuleb panna kokku kõik ressursid, mis meie käsutuses on, nii riigi- kui ka erasektoris.
Riik on juba hakanud astuma samme selle poole, et kaasata vaktsineerimise korraldusse ka teisi ettevõtjaid peale perearstide. Eile teatati Qvalitase ja vaktsineerimisbusside kasutamisest, lisaks on mõnda aega räägitud ka vaktsineerimiskeskuste loomisest.
Need kõik on õiged mõtted, aga nõuavad ka aega ja raha. Ja esmajärjekorras vettpidavat plaani. Lugedes praegust vaktsineerimisplaani on vaktsineerimiskeskused juba olemas – 52 perearstikeskust. Millistest uutest vaktsineerimiskeskustest räägitakse, sellest plaan vaikib.
Vaktsineerimisvalmidusega apteegid on aga juba olemas ja me peaksime maksimaalselt kiiresti ära kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi.
Eesti Proviisorapteekide Liit tegi esmaspäeval valitsuse teadusnõukojale ettepaneku rakendada vaktsineerimise kiiremaks läbiviimiseks ka need ligi 50 apteeki üle Eesti, milles on juba olemas ruumiline ja tehniline valmidus ning ka kogemus vaktsineerimise korraldamiseks koostöös tervishoiutöötajatega.
Apteekides on olemas ravimite hoiustamiseks nõutavad tingimused ja inimesed, kes on saanud ettevalmistuse nende käitlemiseks, teenuse osutamiseks on tagatud ligipääs terviseinfosüsteemile.
"Telefoni teel vaktsineerimisaegade kokkuleppimine, nagu seda tehakse, on meie digiriigis pehmelt öeldes kohmakas."
Apteekidel on olemas veebipõhised registreerimissüsteemid, kus inimesed saavad valida endale sobivaid aegu ja neid vajadusel muuta. Telefoni teel vaktsineerimisaegade kokkuleppimine, nagu seda tehakse, on meie digiriigis pehmelt öeldes kohmakas.
Apteekide eeliseks on kättesaadavus – me oleme avatud ka tööpäeva õhtutel, kui perearstikeskused on juba suletud ja kõigil nädalavahetustel ehk just siis, kui enamikul inimestel on võimalik tulla kaitsesüstimisele. Lisaks asuvad apteegid meie igapäevaste käiguteede läheduses.
Praegu on koolitatud ligi 4000 vaktsineerijat. Väga hea! Anname neile koheselt võimaluse massvaktsineerimist alustada. Ka peaminister Kallas tõdes, et peaksime vaktsineerima kõikidel päevadel ja kõikides kohtades, kus seda teha saab ning kus inimestel on mugav käia. Apteekide võimalused vastavad just nendele tingimustele.
Apteekides vaktsineerimine ei tekita riigile lisakulu, sest igale kaitsesüstile on riigi poolt ette nähtud manustamise hind, mida tervishoiuteenuse osutajad rakendaks nii apteegis kui ka perearstikeskustes.
Tulevikku vaadates oleme riigile välja pakkunud, et ka apteekrid võiksid olla vaktsineerijad. Selleks on vaja kiiresti välja töötada vaktsineerimise koolitusprogramm apteekritele, mis võimaldaks apteekritel hakata patsiente vaktsineerima. Eesmärk on juba sügisel olla paremini valmis epideemia järgmisteks laineteks ja uuteks viirusteks.
Apteekrite kaasamine on Euroopa praktikas ennast tõestanud ja sellest on võitnud nii elanike tervis kui tervishoiusüsteem. Euroopas vaktsineeritakse erinevate viiruste vastu paljude riikide apteekides - Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Iirimaal, Maltal ja peagi ka meie lõunanaabrite juures Leedus. Miks mitte Eestis?
Kiire arvutus näitab, et nii saaksime tõsta vaktsineerimiste kiirust lisakuluta pea kolmandiku võrra – jah, kolmandiku võrra! – ja muuta seda oluliselt paindlikumaks meie inimeste jaoks. Apteegid on selleks valmis.
Apteekrid kui tervishoiutöötajad on juba saanud oma esimese vaktsiini ja peagi saavad ka teise. Vaktsineerimise korraldamine apteekides ei sea seega ohtu apteekrite ega patsientide tervist.
Eesti apteekides on vaktsineerimisi koostöös tervishoiutöötajatega läbi viidud juba aastaid. Meie juures on saanud gripi ja puukentsefaliidi vastu kaitsesüsti kümned tuhanded inimesed. Inimesed on harjunud apteegis vaktsineerimas käima.
Meil on olemas kogemus, valmis taristu ja soov aidata. Eesti riik võiks öelda, et senist vaktsineerimisplaani saaks täiendada ja kaasata kriisi põhjas kõik tervishoiu ressursid sellest väljumiseks. Palun aidake meil aidata. | Ly Rootslane ja Merle Niglas: aidake apteekidel aidata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läinud pühapäeval vaktsineeriti Eestis COVID-19 vastu 61 inimest. Samal päeval registreeriti 667 uut koroonaviirusse nakatunut. Sellises võidujooksus ei jõua me kunagi haigusele järele.
Alanud nädalal jõuab Eestisse 30 000 vaktsiinidoosi, enam ei saa me rääkida vaktsiini puudusest. Kui midagi puudu on, siis vaktsineerijatest, vaktsineerimiskohtadest, inimestele sobivatest aegadest ja kogu protsessi arusaadavusest ning ladusast haldamisest.
Vaktsineerimise algusest alates on Eestis kaitsesüsti saanud napp 3,5 protsenti elanikest. Hapu lugu. Olukorras, kus koole ähvardab taas koduõppele minek, haiglad ei suuda varsti koroonapatsiente vastu võtta ja riigi majandus näitab hangumise märke, tuleks vaktsineerimise tempot kindlasti tõsta. On aeg tunnistada, et riigina ei olnud me massvaktsineerimiseks valmis.
Aga ei ole ka see hetk, mil hakata teineteise suunas näpuga näitama ja süüdistusi pilduma. Peame nõustuma peaminister Kaja Kallasega, et vaktsineerimine tuleb saada korrektselt toimima, et inimesed saaksid vaktsineeritud.
On aeg tunnistada, et mõned asjad oleksid võinud olla paremini planeeritud ja läbiviidud. On viimane aeg ühendada jõud, et koos sellest kriisist võimalikult kiiresti välja tulla. Tuleme korraks keskpõrandale kokku – riik, meditsiinisüsteem, ettevõtted – ja paneme kokku töötava plaani.
Niisiis, mida me saame teha praegu, et vastata paremini Eesti elanike õigustatud ootusele kogu rahvas võimalikult kiiresti massvaktsineerida? Sest muud viisi pandeemiast kiireks väljumiseks pole.
Praegu vaktsineerivad eesliinitöötajaid perearstikeskused ja haiglad. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lubas, et vaktsineerimise tempo tõuseb 100 000 inimeseni nädalas. Kaheksa nädalaga on sellisel juhul võimalik vaktsineerida suurem osa eesti elanikkonnast vähemalt esimese süstiga ja liikuda oluliselt lähemale karjaimmuunsuse tekkimisele.
Aga mida tähendab 100 000 inimese vaktsineerimise võimekuse loomine? Praegusega võrreldes peaks tempo tõusma kümnekordseks. Selleks tuleb panna kokku kõik ressursid, mis meie käsutuses on, nii riigi- kui ka erasektoris.
Riik on juba hakanud astuma samme selle poole, et kaasata vaktsineerimise korraldusse ka teisi ettevõtjaid peale perearstide. Eile teatati Qvalitase ja vaktsineerimisbusside kasutamisest, lisaks on mõnda aega räägitud ka vaktsineerimiskeskuste loomisest.
Need kõik on õiged mõtted, aga nõuavad ka aega ja raha. Ja esmajärjekorras vettpidavat plaani. Lugedes praegust vaktsineerimisplaani on vaktsineerimiskeskused juba olemas – 52 perearstikeskust. Millistest uutest vaktsineerimiskeskustest räägitakse, sellest plaan vaikib.
Vaktsineerimisvalmidusega apteegid on aga juba olemas ja me peaksime maksimaalselt kiiresti ära kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi.
Eesti Proviisorapteekide Liit tegi esmaspäeval valitsuse teadusnõukojale ettepaneku rakendada vaktsineerimise kiiremaks läbiviimiseks ka need ligi 50 apteeki üle Eesti, milles on juba olemas ruumiline ja tehniline valmidus ning ka kogemus vaktsineerimise korraldamiseks koostöös tervishoiutöötajatega.
Apteekides on olemas ravimite hoiustamiseks nõutavad tingimused ja inimesed, kes on saanud ettevalmistuse nende käitlemiseks, teenuse osutamiseks on tagatud ligipääs terviseinfosüsteemile.
"Telefoni teel vaktsineerimisaegade kokkuleppimine, nagu seda tehakse, on meie digiriigis pehmelt öeldes kohmakas."
Apteekidel on olemas veebipõhised registreerimissüsteemid, kus inimesed saavad valida endale sobivaid aegu ja neid vajadusel muuta. Telefoni teel vaktsineerimisaegade kokkuleppimine, nagu seda tehakse, on meie digiriigis pehmelt öeldes kohmakas.
Apteekide eeliseks on kättesaadavus – me oleme avatud ka tööpäeva õhtutel, kui perearstikeskused on juba suletud ja kõigil nädalavahetustel ehk just siis, kui enamikul inimestel on võimalik tulla kaitsesüstimisele. Lisaks asuvad apteegid meie igapäevaste käiguteede läheduses.
Praegu on koolitatud ligi 4000 vaktsineerijat. Väga hea! Anname neile koheselt võimaluse massvaktsineerimist alustada. Ka peaminister Kallas tõdes, et peaksime vaktsineerima kõikidel päevadel ja kõikides kohtades, kus seda teha saab ning kus inimestel on mugav käia. Apteekide võimalused vastavad just nendele tingimustele.
Apteekides vaktsineerimine ei tekita riigile lisakulu, sest igale kaitsesüstile on riigi poolt ette nähtud manustamise hind, mida tervishoiuteenuse osutajad rakendaks nii apteegis kui ka perearstikeskustes.
Tulevikku vaadates oleme riigile välja pakkunud, et ka apteekrid võiksid olla vaktsineerijad. Selleks on vaja kiiresti välja töötada vaktsineerimise koolitusprogramm apteekritele, mis võimaldaks apteekritel hakata patsiente vaktsineerima. Eesmärk on juba sügisel olla paremini valmis epideemia järgmisteks laineteks ja uuteks viirusteks.
Apteekrite kaasamine on Euroopa praktikas ennast tõestanud ja sellest on võitnud nii elanike tervis kui tervishoiusüsteem. Euroopas vaktsineeritakse erinevate viiruste vastu paljude riikide apteekides - Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Iirimaal, Maltal ja peagi ka meie lõunanaabrite juures Leedus. Miks mitte Eestis?
Kiire arvutus näitab, et nii saaksime tõsta vaktsineerimiste kiirust lisakuluta pea kolmandiku võrra – jah, kolmandiku võrra! – ja muuta seda oluliselt paindlikumaks meie inimeste jaoks. Apteegid on selleks valmis.
Apteekrid kui tervishoiutöötajad on juba saanud oma esimese vaktsiini ja peagi saavad ka teise. Vaktsineerimise korraldamine apteekides ei sea seega ohtu apteekrite ega patsientide tervist.
Eesti apteekides on vaktsineerimisi koostöös tervishoiutöötajatega läbi viidud juba aastaid. Meie juures on saanud gripi ja puukentsefaliidi vastu kaitsesüsti kümned tuhanded inimesed. Inimesed on harjunud apteegis vaktsineerimas käima.
Meil on olemas kogemus, valmis taristu ja soov aidata. Eesti riik võiks öelda, et senist vaktsineerimisplaani saaks täiendada ja kaasata kriisi põhjas kõik tervishoiu ressursid sellest väljumiseks. Palun aidake meil aidata.
### Response:
Ly Rootslane ja Merle Niglas: aidake apteekidel aidata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise nädala neljapäeval kaotas Kenin Austraalia lahtiste naisüksikmängu teises ringis Kaia Kanepile ja pühapäeval mängis Melbourne'is juba madalama kategooria turniiri, kus pidi tunnistama ilma reitinguta kohaliku tennisisti Olivia Gadecki paremust.
Päev hiljem hakkas ameeriklanna tundma kõhuvalu ja pöördus arsti juurde. Uuringud tuvastasid pimesoolepõletiku. "Ma käisin operatsioonil ja esmaspäeval eemaldati mult Epworth Richmondi haiglas pimesool," kirjutas Kenin ühismeedias.
Millal maailma neljas reket turniiridele naaseb, pole praegu teada. | Kanepile kaotanud Keninil eemaldati pimesool | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise nädala neljapäeval kaotas Kenin Austraalia lahtiste naisüksikmängu teises ringis Kaia Kanepile ja pühapäeval mängis Melbourne'is juba madalama kategooria turniiri, kus pidi tunnistama ilma reitinguta kohaliku tennisisti Olivia Gadecki paremust.
Päev hiljem hakkas ameeriklanna tundma kõhuvalu ja pöördus arsti juurde. Uuringud tuvastasid pimesoolepõletiku. "Ma käisin operatsioonil ja esmaspäeval eemaldati mult Epworth Richmondi haiglas pimesool," kirjutas Kenin ühismeedias.
Millal maailma neljas reket turniiridele naaseb, pole praegu teada.
### Response:
Kanepile kaotanud Keninil eemaldati pimesool |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EMA inimravimite komitee hindamisel oleva vaktsiini nimi on COVID-19 Vaccine Janssen. See on neljas koroonavaktsiini müügiloa taotlus - praegu kehtib tingimustega müügiluba BioNTech/Pfizer, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinidele.
Janssen-Cilag International N.V. kuulub rahvusvahelise ravimi- ja tarbekaupade tootja Johnson & Johnson kontserni. See on praegu teadaolevalt ainuke koroonavaktsiini tootja, kelle puhul piisab vaid ühest vaktsiinidoosist. Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaanis on arvestatud selle vaktsiini puhul kokku 300 000 doosiga ehk täpselt sama palju inimesi saab sellega vaktsineerida.
Kui peaks juhtuma, et ka selle vaktsiini puhul tuleb teha kaks vaktsiinidoosi, siis saab Eesti 600 000 doosi, et tagada igal juhul 300 000 inimese vaktsineerimine, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Johnson & Johnson on varem teatanud, et nende tütarettevõte Jansseni arendatud COVID-19 vaktsiini tõhusus on kliinilise uuringu kolmanda faasi esialgsetel andmetel mõõduka ja raske kuluga COVID-19 ennetamisel 66 protsenti. Tõhusust hinnati 28-ndal päeval pärast vaktsineerimist, kuid vaktsiini kaitsev toime ilmnes juba 14 päeva möödumisel.
Erinevate alauuringute lõikes oli vaktsiini tõhusus erinev, olles näiteks 72 protsenti USA-s ja 57 protsenti Lõuna-Aafrikas. COVID-19 poolt põhjustatud hospitaliseerimist ja surmasid ei esinenud vaktsiini saanute hulgas ühtegi. Jansseni vaktsiin on adenoviiruspõhine DNA-vaktsiin, mida manustatakse ühel korral ning säilitatakse -20°C juures.
"Tegemist on vaktsiiniga, mille toimemehhanism on sarnane juba tingimustega müügiloa saanud vaktsiinil COVID-19 Vaccine AstraZeneca. Vaktsiin sisaldab viirusvektorit, mille DNA-sse on viidud ogavalku kodeeriv järjestus," ütles Eesti ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi.
Vaktsiini hindamisprotseduur toimub kiirendatud korras ja arvamus müügiloa kohta võidakse anda märtsi keskpaigaks.
Müügiloataotluse kiiret hindamist võimaldab EMA-s eelhindamise protseduur, mis tähendab, et osa vaktsiini kohta käivatest andmetest on läbi vaadatud juba enne ametliku müügiloataotluse esitamist.
Euroopa ravimiamet alustab nüüd täiendavate tõhusus-, ohutus- ja kvaliteediandmete ülevaatamist. Kui amet jõuab järeldusele, et vaktsiini kasulikkus kaalub üles sellega kaasnevad riskid, soovitab inimravimite komitee vaktsiinile Euroopa Komisjoni poolt tingimustega müügiloa andmist. Euroopa Komisjon teeb otsuse kas samal päeval või hiljemalt paari päeva jooksul.
Kuidas COVID-19 Vaccine Janssen töötab?
- Janssen Vaccines & Prevention B.V. koostöös arendatav adenoviiruspõhine vaktsiinikandidaat COVID-19 Vaccine Janssen on uut tüüpi vaktsiin, mis antigeeni enda asemel sisaldab üksnes antigeeni geneetilist infot – DNA-d.
- Antigeeni peab organism haigustekitaja geneetilise info põhjal ise tootma. SARS-CoV-2 viiruse välispinnal asuvad nn ogavalgu molekulid, mis aitavad viirusel peremeesrakkudesse siseneda.
- Kui inimene saab Ad26.COV2.S vaktsiini, hakkavad rakud DNA-s oleva info põhjal viiruse ogavalku tootma. Inimese organismi jaoks on see valk "võõras", algatades seeläbi immuunvastuse – viirusspetsiifiliste antikehade ja immuunrakkude T-lümfotsüütide tekke.
- Kui inimene hiljem päris viirusega kokku puutub, tunneb immuunsüsteem viiruse ära ja suudab selle kahjutustada, ilma et inimene haigestuks. | Euroopa ravimiamet sai neljanda koroonavaktsiini müügiloa taotluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EMA inimravimite komitee hindamisel oleva vaktsiini nimi on COVID-19 Vaccine Janssen. See on neljas koroonavaktsiini müügiloa taotlus - praegu kehtib tingimustega müügiluba BioNTech/Pfizer, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinidele.
Janssen-Cilag International N.V. kuulub rahvusvahelise ravimi- ja tarbekaupade tootja Johnson & Johnson kontserni. See on praegu teadaolevalt ainuke koroonavaktsiini tootja, kelle puhul piisab vaid ühest vaktsiinidoosist. Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaanis on arvestatud selle vaktsiini puhul kokku 300 000 doosiga ehk täpselt sama palju inimesi saab sellega vaktsineerida.
Kui peaks juhtuma, et ka selle vaktsiini puhul tuleb teha kaks vaktsiinidoosi, siis saab Eesti 600 000 doosi, et tagada igal juhul 300 000 inimese vaktsineerimine, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Johnson & Johnson on varem teatanud, et nende tütarettevõte Jansseni arendatud COVID-19 vaktsiini tõhusus on kliinilise uuringu kolmanda faasi esialgsetel andmetel mõõduka ja raske kuluga COVID-19 ennetamisel 66 protsenti. Tõhusust hinnati 28-ndal päeval pärast vaktsineerimist, kuid vaktsiini kaitsev toime ilmnes juba 14 päeva möödumisel.
Erinevate alauuringute lõikes oli vaktsiini tõhusus erinev, olles näiteks 72 protsenti USA-s ja 57 protsenti Lõuna-Aafrikas. COVID-19 poolt põhjustatud hospitaliseerimist ja surmasid ei esinenud vaktsiini saanute hulgas ühtegi. Jansseni vaktsiin on adenoviiruspõhine DNA-vaktsiin, mida manustatakse ühel korral ning säilitatakse -20°C juures.
"Tegemist on vaktsiiniga, mille toimemehhanism on sarnane juba tingimustega müügiloa saanud vaktsiinil COVID-19 Vaccine AstraZeneca. Vaktsiin sisaldab viirusvektorit, mille DNA-sse on viidud ogavalku kodeeriv järjestus," ütles Eesti ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi.
Vaktsiini hindamisprotseduur toimub kiirendatud korras ja arvamus müügiloa kohta võidakse anda märtsi keskpaigaks.
Müügiloataotluse kiiret hindamist võimaldab EMA-s eelhindamise protseduur, mis tähendab, et osa vaktsiini kohta käivatest andmetest on läbi vaadatud juba enne ametliku müügiloataotluse esitamist.
Euroopa ravimiamet alustab nüüd täiendavate tõhusus-, ohutus- ja kvaliteediandmete ülevaatamist. Kui amet jõuab järeldusele, et vaktsiini kasulikkus kaalub üles sellega kaasnevad riskid, soovitab inimravimite komitee vaktsiinile Euroopa Komisjoni poolt tingimustega müügiloa andmist. Euroopa Komisjon teeb otsuse kas samal päeval või hiljemalt paari päeva jooksul.
Kuidas COVID-19 Vaccine Janssen töötab?
- Janssen Vaccines & Prevention B.V. koostöös arendatav adenoviiruspõhine vaktsiinikandidaat COVID-19 Vaccine Janssen on uut tüüpi vaktsiin, mis antigeeni enda asemel sisaldab üksnes antigeeni geneetilist infot – DNA-d.
- Antigeeni peab organism haigustekitaja geneetilise info põhjal ise tootma. SARS-CoV-2 viiruse välispinnal asuvad nn ogavalgu molekulid, mis aitavad viirusel peremeesrakkudesse siseneda.
- Kui inimene saab Ad26.COV2.S vaktsiini, hakkavad rakud DNA-s oleva info põhjal viiruse ogavalku tootma. Inimese organismi jaoks on see valk "võõras", algatades seeläbi immuunvastuse – viirusspetsiifiliste antikehade ja immuunrakkude T-lümfotsüütide tekke.
- Kui inimene hiljem päris viirusega kokku puutub, tunneb immuunsüsteem viiruse ära ja suudab selle kahjutustada, ilma et inimene haigestuks.
### Response:
Euroopa ravimiamet sai neljanda koroonavaktsiini müügiloa taotluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nestor rääkis ERR-ile, et erikomisjonide koosseisud ei ole proportsionaalsed, sest nende tööeripära käib konsensuse alusel.
"Kui proportsionaalsuse põhimõtte viimine suurest saalist komisjonidesse on eelkõige seotud enamuse ja vähemusega, siis nii riigieelarve kontrolli küsimus, kapo järelevalve küsimus ja ka korruptsiooni küsimus ei ole sellised teemad, kus hääletatakse," lausus Nestor.
Nestor ütles, et peab selle põhimõtte muutmist halvaks mõtteks. "Kaob ära loomulik arusaam, et erikomisjonid töötaksid konsensuse järgi, vaid sinna viiakse sisse mingi enamuse ja vähemuse proportsioon ja hakatakse mingit jõudu kasutama, milleks puudub igasugune vajadus.
Samuti viitas Nestor heale tavale, et kahte erikomisjoni - riigieelarve kontrolli komisjoni ja korruptsioonivastast erikomisjoni - juhib riigikogus opositsiooni esindaja. "Seda seetõttu, et siis me võime olla kindlamad, et see komisjon täidab oma ülesannet ja on usutavam see, mida nad teevad," sõnas Nestor.
Ta lisas, et sama tava järgi on ka kokku lepitud, et kapo järelevalve komisjoni juhib üks koalitsiooni saadik.
"Kui nüüd hakatake nendesse komisjonidesse proportionaalsust nendesse komisjonidesse viima, siis ma olen üsna kindel, et see hea tava kaob ära. Ja selle tõttu nende komisjonide soov ja töövõime olla järelevalvajaks täitevvõimule väheneb," ütles Nestor.
Koalitsiooni lubadust, et ka tulevikuks jääks neid komisjone juhtima opositsioon nimetas Nestor naiivseks. "Sellel lootusel puudub poliitilise praktika järgi kindlus."
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev andis esmaspäeval üle koalitsiooni eelnõud, mille eesmärk on muuta riigikogu erikomisjonide koosseise nii, et need oleks moodustatud proportsionaalsuse alusel. Täpsemalt puudutavad muudatused julgeolekuasutuste erikomisjoni, korruptsioonivastast erikomisjoni, riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni. Varem oli nendes komisjonides üks esindaja igast erakonnast. | Nestor: erikomisjonide koosseisude muutmine võib vähendada nende töövõimet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nestor rääkis ERR-ile, et erikomisjonide koosseisud ei ole proportsionaalsed, sest nende tööeripära käib konsensuse alusel.
"Kui proportsionaalsuse põhimõtte viimine suurest saalist komisjonidesse on eelkõige seotud enamuse ja vähemusega, siis nii riigieelarve kontrolli küsimus, kapo järelevalve küsimus ja ka korruptsiooni küsimus ei ole sellised teemad, kus hääletatakse," lausus Nestor.
Nestor ütles, et peab selle põhimõtte muutmist halvaks mõtteks. "Kaob ära loomulik arusaam, et erikomisjonid töötaksid konsensuse järgi, vaid sinna viiakse sisse mingi enamuse ja vähemuse proportsioon ja hakatakse mingit jõudu kasutama, milleks puudub igasugune vajadus.
Samuti viitas Nestor heale tavale, et kahte erikomisjoni - riigieelarve kontrolli komisjoni ja korruptsioonivastast erikomisjoni - juhib riigikogus opositsiooni esindaja. "Seda seetõttu, et siis me võime olla kindlamad, et see komisjon täidab oma ülesannet ja on usutavam see, mida nad teevad," sõnas Nestor.
Ta lisas, et sama tava järgi on ka kokku lepitud, et kapo järelevalve komisjoni juhib üks koalitsiooni saadik.
"Kui nüüd hakatake nendesse komisjonidesse proportionaalsust nendesse komisjonidesse viima, siis ma olen üsna kindel, et see hea tava kaob ära. Ja selle tõttu nende komisjonide soov ja töövõime olla järelevalvajaks täitevvõimule väheneb," ütles Nestor.
Koalitsiooni lubadust, et ka tulevikuks jääks neid komisjone juhtima opositsioon nimetas Nestor naiivseks. "Sellel lootusel puudub poliitilise praktika järgi kindlus."
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev andis esmaspäeval üle koalitsiooni eelnõud, mille eesmärk on muuta riigikogu erikomisjonide koosseise nii, et need oleks moodustatud proportsionaalsuse alusel. Täpsemalt puudutavad muudatused julgeolekuasutuste erikomisjoni, korruptsioonivastast erikomisjoni, riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni. Varem oli nendes komisjonides üks esindaja igast erakonnast.
### Response:
Nestor: erikomisjonide koosseisude muutmine võib vähendada nende töövõimet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šotlane sai septembris World Snooker Tourilt erikutse reitinguturniiridele ja pidi naasma juba hetkel toimuvateks Walesi lahtisteks, kuid segaduste tõttu registreerimisel jäi siiski kõrvale.
Viimati 2012. aastal profitasandil kaasa löönud Hendry oli ala suurkuju 1990. aastatel, võites toona seitse maailmameistritiitlit ja lõpetades perioodil 1990-1998 iga aasta maailma esinumbrina. Temast rohkem on reitinguturniiri võite üksnes Ronnie O'Sullivanil.
Gibraltari lahtised peetakse koroonapandeemia tõttu tänavu Suurbritannia pinnal ning pärast seda võib 52-aastane Hendry soovi korral osaleda ka maailmameistrivõistluste valikturniiril. | Snuukri suurkuju lõpetab üheksa aastat kestnud võistluspausi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šotlane sai septembris World Snooker Tourilt erikutse reitinguturniiridele ja pidi naasma juba hetkel toimuvateks Walesi lahtisteks, kuid segaduste tõttu registreerimisel jäi siiski kõrvale.
Viimati 2012. aastal profitasandil kaasa löönud Hendry oli ala suurkuju 1990. aastatel, võites toona seitse maailmameistritiitlit ja lõpetades perioodil 1990-1998 iga aasta maailma esinumbrina. Temast rohkem on reitinguturniiri võite üksnes Ronnie O'Sullivanil.
Gibraltari lahtised peetakse koroonapandeemia tõttu tänavu Suurbritannia pinnal ning pärast seda võib 52-aastane Hendry soovi korral osaleda ka maailmameistrivõistluste valikturniiril.
### Response:
Snuukri suurkuju lõpetab üheksa aastat kestnud võistluspausi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm raketti tabas esmaspäeva õhtul Iraagi Kurdistani autonoomse piirkonna pealinnas Arbilis asuvat lennuväebaasi.
Arbili baas on üks kolmest koalitsioonivägede baasist, mis endiselt asub Iraagis.
Raketirünnakus baasile suri USA juhitud koalitsiooni heaks töötav tsiviilisik. Tsiviilisiku kodakondsus pole veel selge. Ta ei olnud kindlasti ameeriklane ega iraaklane. USA juhitud koalitsiooni pressiesindaja sõnul sai vigastada veel üheksa inimest, nende seas ka USA sõjaväelane.
Raketirünnaku eest võttis vastutuse "Vere valvurite brigaad". See on Iraagi paramilitaarne organisatsioon, mida väidetavalt toetab Iraani revolutsiooniline kaardivägi.
"USA okupatsiooniväed ei saa olla isegi siis rahus, kui neid toetab reeturitest Kurdistani regionaalvalitsus," teatas Vere valvurite brigaad.
2019. aasta detsembris toimus sarnane Iraani toetatud paramilitaarsete rühmituste rünnak USA baasidele. Donald Trumpi administratsioon andis seejärel loa tappa Iraani revolutsioonilise kaardiväe kindrali Qasem Soleimani. Soleimani koordineeris kõigi Iraani toetatud paramilitaarsete organisatsionide tegevust Iraagis ja Süürias.
Iraani toetatud Iraagi sõjaväerühmitused ähvardasid enne Trumpi ametist lahkumist rünnakuid laiendada. Analüütikute sõnul käskis Teheran neil rünnakutest loobuda, kuna kardeti lahkuva Trumpi administratsiooni sõjalist vastust.
Biden on lubanud Iraanile leplikumalt läheneda kui tema eelkäija. Samuti on Biden lubanud uuesti liituda 2015. aastal Iraaniga sõlmitud tuumalepega.
Bideni välisminister Antony Blinken rääkis pärast raketirünnakut ka autonoomse Iraagi kurdi piirkonna peaministri Masrour Barzaniga.
"Rääkisin välisminister Blinkeniga arglikust rünnakust Arbili vastu. Me leppisime kokku teha uurimisel koostööd, et tuvastada rünnaku taga olev õigusvastasus," ütles Barzani.
Washingtonis tõlgendasid osad analüütikut viimast raketirünnakut kui Iraani poolset surveavaldust Bidenile.
Bideni administratsioon pole veel avaldanud, kuidas nad kavatsevad alustada Iraaniga läbirääkimisi tuumaleppe üle. Samuti on Biden lubanud, et USA ei vähenda enam Iraagis vägesid.
"See rünnak on meeldetuletus, et Iraagi küsimus ei kao kuhugi. See jääb endiselt USA-le probleemiks," ütles üks diplomaat. | Iraan testis Bideni valitsust raketirünnakuga Iraagi Kurdistanis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm raketti tabas esmaspäeva õhtul Iraagi Kurdistani autonoomse piirkonna pealinnas Arbilis asuvat lennuväebaasi.
Arbili baas on üks kolmest koalitsioonivägede baasist, mis endiselt asub Iraagis.
Raketirünnakus baasile suri USA juhitud koalitsiooni heaks töötav tsiviilisik. Tsiviilisiku kodakondsus pole veel selge. Ta ei olnud kindlasti ameeriklane ega iraaklane. USA juhitud koalitsiooni pressiesindaja sõnul sai vigastada veel üheksa inimest, nende seas ka USA sõjaväelane.
Raketirünnaku eest võttis vastutuse "Vere valvurite brigaad". See on Iraagi paramilitaarne organisatsioon, mida väidetavalt toetab Iraani revolutsiooniline kaardivägi.
"USA okupatsiooniväed ei saa olla isegi siis rahus, kui neid toetab reeturitest Kurdistani regionaalvalitsus," teatas Vere valvurite brigaad.
2019. aasta detsembris toimus sarnane Iraani toetatud paramilitaarsete rühmituste rünnak USA baasidele. Donald Trumpi administratsioon andis seejärel loa tappa Iraani revolutsioonilise kaardiväe kindrali Qasem Soleimani. Soleimani koordineeris kõigi Iraani toetatud paramilitaarsete organisatsionide tegevust Iraagis ja Süürias.
Iraani toetatud Iraagi sõjaväerühmitused ähvardasid enne Trumpi ametist lahkumist rünnakuid laiendada. Analüütikute sõnul käskis Teheran neil rünnakutest loobuda, kuna kardeti lahkuva Trumpi administratsiooni sõjalist vastust.
Biden on lubanud Iraanile leplikumalt läheneda kui tema eelkäija. Samuti on Biden lubanud uuesti liituda 2015. aastal Iraaniga sõlmitud tuumalepega.
Bideni välisminister Antony Blinken rääkis pärast raketirünnakut ka autonoomse Iraagi kurdi piirkonna peaministri Masrour Barzaniga.
"Rääkisin välisminister Blinkeniga arglikust rünnakust Arbili vastu. Me leppisime kokku teha uurimisel koostööd, et tuvastada rünnaku taga olev õigusvastasus," ütles Barzani.
Washingtonis tõlgendasid osad analüütikut viimast raketirünnakut kui Iraani poolset surveavaldust Bidenile.
Bideni administratsioon pole veel avaldanud, kuidas nad kavatsevad alustada Iraaniga läbirääkimisi tuumaleppe üle. Samuti on Biden lubanud, et USA ei vähenda enam Iraagis vägesid.
"See rünnak on meeldetuletus, et Iraagi küsimus ei kao kuhugi. See jääb endiselt USA-le probleemiks," ütles üks diplomaat.
### Response:
Iraan testis Bideni valitsust raketirünnakuga Iraagi Kurdistanis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kertu Moppeli uue lavastuse "Mefisto" peategelane on Hendrik Höfgen, kes hakkab – koos natside võimuletulekuga kahe ilmasõja vahel – teatrimaailma karjääriredelil tõusma. Piinatud narri kuju, kelle nartsissistlik iseloom leiab pidevale mugandumisele üha uusi õigustusi. Flirtides esialgu töölisteatriga, lõpetab ta rollidega varem kirglikult vihatud rahvalikes tükkides, kahmates endale peaosana ka kuradi vahemehe ehk salakavala Mefisto rolli. Sisult küll ajaloolises, ent oma põhiküsimuses igiaktuaalses lavastuses segab Kertu Moppel inimese piiripealselt head kavatsused lootusetult õnnetute tagajärgedega. Olles sündinud viimaste aastate populismi- ja teatud kultuurisõdade foonil, hakkab "Mefisto" vägagi teadlikult resoneerima mitmete nüüdisaegsete küsimustega. Kohtusime Kertuga vahetult enne esietendust, et käsitleda teemasid, mis on nii uues kui ka eelmistes töödes esile trüginud.
Sinu eelviimane töö Eesti Draamateatris, nimelt Ibseni "Rahvavaenlane", liikus võimu ja keskkonna vahealadel. Enne seda lavastasid sa ka Maksim Gorki "Väikekodanlased". Sind näivad huvitavat ühiskondlikud pinged, inimeste kalduvus muganduda ja ka korrumpeeruda.
Väga huvitavad! See on üks huvitavaimaid teemasid üldse, mind hullult paeluvad situatsioonid, kus me kõik tahame parimat või kõik arvavad, et nad tahavad parimat, aga kus see soov läheb valesti. Miks on tulemused vahepeal sellised, mis tunduvad halvimad võimalikest?
Tahavad parimat vaid iseendale või ka teistele?
Seal tekib küsimus, kuidas ise aru saada, kas praegune parim, mida tahetakse, on eelkõige egoism või ka teistele vajalik. Minu arvates inimesed tihtipeale ei erista neid kaht. Millal hakkavad inimesed tegema midagi puhtalt sapist või selleks, et oma ego tõttu midagi kellelegi tõestada ja siis teistele käru keerata? See on väga huvitav psühholoogiline küsimus – pigem panen selle maja põlema, kui tunnistan, et mina eksisin. Meil oli "Mefisto" proovides kaheksa-aastastest koosnev poistekoor. Neid jälgides märkasin, et nad tahtsid, et kõik oleks kõige paremini. Kui vahepeal juhtus olukord, kus keegi võis olla väsinud või ei laulnud mingit nooti ära, siis ta saadeti korraks kõrvale puhkama. Oli näha, et nad küll võtsid seda isiklikult, kuid ei muutunud olukorra tõttu sapiseks. Täiskasvanud hakkavad justkui meelega üksteisele käru keerama, üksteist saboteerima, isegi kui see neile endale haiget teeb.
"See on väga huvitav psühholoogiline küsimus – pigem panen selle maja põlema, kui tunnistan, et mina eksisin."
Mis sind paelub, kui sa lähened mingile tekstile või otsid materjali tulevasteks lavastusteks? Mis see käivitaja on?
Ma ei oska seda nii suures plaanis mõtestada. Kui loen midagi ja see lihtsalt hakkab huvitama, siis nii ongi. See huvi ei ole ainult intellektuaalne, pigem isegi emotsionaalne. Tihtipeale ma ei teagi, miks mingi lugu puudutab või korda läheb. Proovide käigus üritan sõnastada ja koos näitlejatega otsida, mis see siis täpselt on. Miski jääb teatud lugudes kriipima või häirima, et miks asjad lähevad sedasi, kuigi võiks palju paremini minna.
Sinu lavastus "Mefisto" tugineb Klaus Manni samanimelisele romaanile, mis jutustab peategelase vahendusel lugu kolmekümnendate Saksamaast ning teatri ja natsionaalsotsialismi suhetest. Millest tuli mõte seda lugu praegu lavastada?
Ma lugesin "Mefistot" aastaid tagasi ja see tundus hea materjal, mida laval esitada. Selles on väga lahedaid karaktereid. Tollal ma ei osanud aga sellega midagi peale hakata, kuna kogu see natsimaailm tundus kauge. Pärast Trumpi ja hiljem EKRE võimuletulekut hakkas aga järsku tunduma, et see, mida me oleme pidanud normaalseks maailmaks – kus näiteks peetakse lugu inimõigustest ja vähemusi ei tohi kiusata –, ei pruugi olla nii püsiv. Kõik hakkas tunduma kuidagi habras ja paistis, et aeg on "Mefisto" lavastamiseks küps. Nende asjade eest, mida pead iseenesestmõistetavaks, tuleb pidevalt seista.
"Nende asjade eest, mida pead iseenesestmõistetavaks, tuleb pidevalt seista."
Natsid ja fašistid on olnud aastakümneid teatri- ja filmimaailma jaoks ammendamatu materjal, mida üha uuesti ja uuesti käsitleda.
Ma mõtlesin kunagi, miks kõik Hollywoodi filmid räägivad natsidest, see tundus nii äraleierdatud teema. Tegelikult oli selles ajaperioodis ja kultuurisituatsioonis nii puhtalt välja joonistatud, kuidas inimesed kaotavad järsku oma inimsuse. Nõukogude Liidus toimusid ju sarnased protsessid, kus totalitaarne võim kehtestas end ühiskonnas, kus kõik on paigast ära. See pole natsispetsiifiline, vaid universaalne. Näeme praegugi sarnaseid tendentse. Natsid on tegelastena head, sest inimesed tunnevad nad ära. Kui me hakkaksime rääkima Armeenia genotsiidist ja türklastest, siis see jääks võib-olla pisut kaugeks.
Ühtpidi maailm muutub, aga teatud olukorrad inimese tasandil ei muutu.
Jah. Kui lavastajad annavad intervjuusid ja küsitakse, et miks sa teed "Romeot ja Juliat" või midagi sarnast, siis nad hakkavad rääkima, et see on üldinimlik ja puudutab kõiki. Kuigi ma haaran iga kord kahe käega peast kinni, kui ma seda juttu kuulen, siis nüüd olen sunnitud sama ütlema (naerab). Hea kirjandus tabab ära midagi, mis on põhiline, olemuslik ja äratuntav. Üle oma varju ei hüppa ehk inimolemus pole vist viimase paari tuhande aastaga väga muutunud. Kõik stsenaristika õppejõud ütlevad, et kui sa ei oska stsenaariumit kirjutada, siis võta mingi piiblilugu ja too see tänapäeva – toimib väga hästi.
Kertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk
Kuidas sa ennast lavastajana kalibreerid neid teemasid lavale tuues? Draamateatris käib publikut seinast seina.
See on alateadlik või õigemini ma proovin sellele otseselt mitte mõelda. Ma arvan, et juba loojutustus kui selline on nüüdisaegses teatris väga suur kompromiss – kui sa ei tee täiesti abstraktset asja, kus on monoloogid, mida inimesed ei suuda siduda, vaid paned lavale karakteri ja räägid lugu. See on lihtsamini arusaadav, sest seal on, mida jälgida. Loo kaudu saab igasuguseid asju teha ning sa ei pea liialt mõtlema, kas see läheb äkki üle piiri. Mind huvitab väga, kuidas teha asju, mis võiksid olla laiemalt mõistetavad, tegemata samas ise oma kunstilistes valikutes liialt kompromisse. Seda protsessi ei suuna kõige rohkem mitte publik, vaid ikkagi trupp ja see, kuidas nemad mõtlevad. Kui trupis on inimesed, kes on väga konservatiivse teatripildiga, siis sa võid küll pakkuda neile radikaalsemaid lahendusi, aga kui nad seda sisemiselt läbi ei tunneta, siis nad tõenäoliselt ei soorita seda eriti ägedalt. Sellises olukorras peab minema tagasi traditsioonilisema lähenemise juurde. Kui vaadata Draamateatrit, siis nad on tegelikult väga riskialtid, ja kui vaadata repertuaariteatreid, siis mulle pole keegi öelnud, et kuule, ära seda materjali tee, või et see on liiga arusaamatu. Seni on ikka öeldud, et tee, mis sa tahad, ja kui on vähe etendusi, siis on lihtsalt vähe etendusi.
"Mefisto" selgrooks on peategelase mugandumine uue võimuga. Meil Eestis on ju võtta näiteks Nõukogude okupatsioon, mille kontekstis on olnud kombeks ka rõhutada, et too isik tegi või ei teinud võimudega koostööd. Kas sa oled sellistest kohalikest lugudest ka varem huvitunud?
Mind tõesti huvitab, millal lähevad inimesed kaasa olukordadega, mille puhul nad saavad ise väga hästi aru, et see on tegelikult kahjulik. Teine küsimus on massi jõud või see, kui terve grupp inimesi hakkab järsku ühtmoodi tegutsema. Kuidas saab olla sellises olukorras teisitimõtleja ja üldse ellu jääda? "Mefistot" lugedes mõtled, et issand jumal, see Hendrik Höfgen on õudne inimene. Kuidas ta sihukest asja saab teha, ta on vastik ja kahepalgeline. Kui oled aga ise sarnases olukorras, kus sul ei ole tegelikult valikuid peale selle, et sa kas töötad kaasa või sind tapetakse ära, siis ma ei saa inimest hukka mõista selle eest, et ta otsustab ellujäämise kasuks.
"Mind tõesti huvitab, millal lähevad inimesed kaasa olukordadega, mille puhul nad saavad ise väga hästi aru, et see on tegelikult kahjulik."
Kertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk
Üks asi, mille üle sa lavastuses ka nalja teed, on vasakpoolsete intellektuaalide või kunstnike huvi töölisklassi vastu. Kuidas nad üritavad töölisi võimestada, et nood saaksid oma "päris" lugusid jutustada. Loomulikult selgub lähemal kokkupuutel töölistega, et need lood ei ole üldse sellised, nagu intellektuaalid on neid ette kujutanud. Milline on sinu suhe n-ö päris lugude jutustamisega? Kas otsid seda autentset südamikku või pole see üldse mingi küsimus?
See on selles mõttes huvitav teema, et kunstiteos on ju alati mingisugune vorm. Elu ei ole. Eluloofilmid on ju ka alati kellegi kirjutatud, dokfilmid on tegijate tõlgendus nähtust, need on dramaturgiliselt läbi komponeeritud, paljud neist on kohati korralikult läbi lavastatud. Isegi sellistes "autentsetes" žanrites ei ole täielik autentsus võimalik. Kellegi lugu saab olla ainult aluseks, aga see, mis vorm selle ümber hiljem tekib, on tegijate enda loominguline väljendus. Selliste žanrite puhul tekib alati küsimus, et kumb on olulisem, kas tegijate kunstiline eneseväljendus või subjekt, kellest räägitakse. Ma ise pole dokumentalistikat puudutanud, sest ma ei suuda endale ette kujutada, kuidas seda tasakaalu paika saada, nii et ma ise kellestki üle ei sõida. Eks see kipub küll mitmete intellektuaalide probleem olema, et nad on eluvõõrad ega taju, et subjekt, kellest nad kunsti loovad, ei ole nende tööriist, vaid samuti inimene.
Kas oled proovinud mõttemängu, et kui Eestis toimuks radikaalne võimupööre ja sina lavastajana tahaksid edasi töötada, siis mida sa teeksid?
Mõtlen kogu aeg selle peale ja ma ei loo endale illusioone, et mina oleksin inimene, kes laseb ennast maha lasta selle eest, et "õiget" kunsti teha. Ma ei usu. Ma arvan, et mingil hetkel tekib alalhoiuinstinkt. Nii lihtne on ajaloos tagasi vaadata ja mõista inimesi hukka, öeldes, et oh, kõik oleks pidanud kangelased olema, kõik oleks pidanud ennast kokku võtma ja võimule vastu astuma. Kui kõik kommunikatsioonikanalid on ära lõigatud ja omavahel ei ole võimalik suhelda, kui teisitimõtlejad eraldatakse üksteisest ja kriitilist massi ei saa taha, siis tegelikult ei saa süüdistada inimesi selles, et nad ei tahtnud saada kahurilihaks või ei läinud üheskoos rõõmsalt vangilaagrisse. Seetõttu ongi igasugune äärmuslik võimuvahetus ohtlik – kui me seda pöördehetke õigel ajal ära ei taba ja aegsasti vastu ei astu, siis ongi kõik. Kui esimesed signaalid tulevad, siis võiks hakata vaikselt mõtlema ja liigutama, ennast vaikselt mobiliseerima. Kui pauk käib ära, aga sul ei ole infrastruktuuri, ei ole mingit strateegiat ega plaani, siis sa lihtsalt ootad ja ootad aastakümneid, kuni see valitsus või režiim kokku kukub.
"Igasugune äärmuslik võimuvahetus on ohtlik – kui me seda pöördehetke õigel ajal ära ei taba ja aegsasti vastu ei astu, siis ongi kõik."
Ma küsin nüüd ka ühe suure küsimuse.
Sest need eelmised olid ju nii väikesed (naerab).
Kertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk
Kas Eestis on poliitilist teatrit liiga vähe, parajalt või liiga palju ning mis võiks olla kohaliku teatri tee uuel kümnendil?
Poliitilist teatrit võiks alati rohkem olla, sest mulle tundub, et teater on üks väheseid kohti, kus saab midagi poliitilist teha. Väga raske on teha poliitilist muusikat või kirjutada poliitilisi sümfooniaid. Maalikunstis on seda samuti keeruline teha, sest mulle tundub, et maal ei ole meediumina kuidagi ajalik. Film on kohutavalt aeglane, aga foto on kiiresti reageeriv. Teater on üks kõige kiiremini reageerivaid meediume ja seda peaks tihedamini ära kasutama. Võid teha mingeid aktsioone, nagu tegi NO99. Kui on tõesti mingi oluline teema, siis võid võtta ühe õhtu ja teha näiteks stand-up 'i, kus saab poliitilist sõnumit edastada. Mina tunnen küll, et mingi ventiil on puudu – meil ei ole poliitilist satiiri, meil ei ole ka telesaateid, mis teeksid mõnusa litakaga poliitilist asja. Ma jumala hea meelega vaataks, kui keegi teeks. Meil ei ole vist seda traditsiooni tegelikult kunagi olnud. Oleme nõukogude ajast harjunud ridade vahel asju tegema, à la ütleme kuidagi Hamleti sees välja, mida me sellest võimust arvame. Oleme harjunud peitma, aga sellist otseütlemise kultuuri meil tegelikult pole.
Kas tunnetad tugevat puudujääki?
Jah, väga. NO99 asjad, kui nad ikka otse tegid, meeldisid mulle väga. Lähed õhtul kohale, vaatad, saad ennast kuidagi välja elada ja pärast nendel teemadel sõpradega rääkida. Mõnus! On oluline, et keegi ütleks välja, et meil on siin üks probleem, meil on probleem korruptsiooniga, meil on Eesti suurim erakond, millel on kaelas kriminaalasjad jne. Sellest kuidagi ei räägita. Meedias on koroona-koroona-koroona, ahah, mingid kriminaalasjad ka.
"Oleme nõukogude ajast harjunud ridade vahel asju tegema, à la ütleme kuidagi Hamleti sees välja, mida me sellest võimust arvame."
Ehk ei taheta hammustada kätt, mis toidab?
Ma ei usu. Eesti poliitika ei ole üldse nii õudne, et hakataks mingit rahakraani kinni keerama. Kultuur vist ei taju, kui suur võim tal tegelikult on. Me näime ise arvavat, et meil on kuidagi vähem sõnaõigust, ja hoiame suu kinni. Me saaksime lubada endale palju rohkem ja see tekitaks ka võimuga huvitavat dialoogi. Kui poliitiliselt oma nõudmisi kuidagi kõvemini välja öelda, siis see paradoksaalsel kombel pigem seob ühiskonda, sest siis sul ei ole enam tabuteemasid.
Kertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk
Sa ütlesid, et meil on ka vähe poliitilist huumorit. Sa ise oled ka stand-up 'iga töötanud. Kas sa ei kasutanud seda teatava platvormina?
Ma olen koomikutele materjali kirjutanud küll, aga pigem ghostwriter 'ina. Minu töö on artisti aidata, sest ta läheb lavale enda seisukohti esitama, mina lihtsalt aitan vormistada. Aitan võib-olla nalja teravamaks sättida. Show ise on tegelikult ikkagi selle inimese nägu. Muidugi on neid, kellega ma olen koos töötanud ja kellega oleks võimalik minna kõvasti teravamaks.
Priit Pius tegemas Savisaart tüüpi paroodiat meil on, aga kas tarvis oleks teravamat satiirisutsakat?
Paroodia on väga pehme vorm, mis on hea, sest võid tabada ennast kuulamas päris hullu teksti ja samal ajal see tekitab hea tunde. Teravama poliitilise huumori puhul eksisteerib aga risk, kuna see on pretensioonikas ja seda saaks teha ainult nende inimestega, kes on oma asjas juba meisterlikud. Kui keegi tuleb esimest korda katsetama ja hakkab väga poliitilist asja tegema, siis see võib mõjuda pisut odavalt.
Sa kirjutasid hiljuti arvamusloo sitapeadest, mis levis paraja kulutulena. Sa ei võta üldiselt meedias tihti sõna.
Lugesin kunagi ammu Aaron Jamesi "Sitapeade" raamatut, mida ma seal refereerin. Seejärel ma ootasin, võtsin aastakese, mul lihtsalt ei olnud aega. Sel põhjusel ma kirjutangi harva. Kui mul on mingi teema, siis see tükk aega ketrab peas ning lõpuks leian vajaliku õhtupooliku ja kirjutan asja valmis. Ma viitsin kirjutada, kui on mingi asi, mis on tükk aega hingel olnud – mingi pool aastat käid ringi ja mõtled, et kurat, sellest peaks ikka rääkima. Ma imetlen väga inimesi, kes suudavad käsu peale arvamust avaldada ja kirjutada.
Kui iga päev meediat lugeda, siis saab pigem arvamuste üledoosi.
Saab küll, jah, aga ühiskonnas, kus on sõnavabadus, käib see asja juurde. Ma ise muidugi ei viitsi neid kõiki lugeda.
"Kui sul on stuudios teadlane, kes räägib planeetidevahelisest liikumisest, siis sa ei pea kutsuma kõrvale inimest, kes ütleb, et Maa on lapik."
Arvamuse formaat on muutunud sageli ka akommunikatiivseks, kus vasakul veerul on tihti jah või ei ning kõrval vastupidine arvamus, aga tegelikult need omavahel ei suhestu.
Meil on justkui kohustus pakkuda ka teistsugust arvamust. Kui klassis on kaks last, kes lähevad kaklema, siis sa küsid mõlema käest, mis juhtus, aga vahel on nii, et üks laps peksab teisi süstemaatiliselt. Kas me peame andma talle sõna, et ennast kaitsta? Kui sul on stuudios teadlane, kes räägib planeetidevahelisest liikumisest, siis sa ei pea kutsuma kõrvale inimest, kes ütleb, et Maa on lapik. See ei ole tasakaalustatud arvamus, aga meie meedia leiab, et polariseerumine on tasakaalustatus, mida see tegelikult absoluutselt ei ole. Eksisteerivad ikkagi mingid orientiirid, et mis on eetiline või mitte. Võid küll debateerida detailide üle, aga sa ei saa kutsuda rääkima eksperte, kes ütlevad, et alaealised peavad saama psühhiaatri juurde, ja siis kõrvale mingit tonti, kes leiab, et ei pea, kuigi tal ei ole argumente. Ma arvan, et seda ei peaks tegema.
Kui puudutada korra praegu aktuaalset vabakutseliste küsimust, siis mida sa tahaksid vabakutselise näitleja ja lavastajana kritiseerida või kiita Eesti süsteemi puhul?
Kuna mina mängin sarjas "Padjaklubi" ning lavastan ja kirjutan, siis mul on hästi, aga kui mul oleks ainult üks tegevus neist kolmest, siis ma ei kujutaks ette. Nüüd on hakanud tõesti tekkima olukord, kus näitlejad peavad oma mullist välja tulema. Kui varem lõpetasid lavaka, läksid teatrisse tööle ja sul oli palgaline töökoht, siis oli kõik hästi, aga nüüd on juba pea pooled vabakutselised. Kui etendused koroona tõttu ära jäid, siis need, kes olid teatrites palgal, said oma täispalga kätte, aga nendel, kes olid vabakutselised, jäid etendused ja sissetulekud ära.
Mis selle vabakutseliste kasvava arvu põhjus on?
Meil on väga palju näitlejaid, mistõttu lavaka lõpetamine ei garanteeri enam, et saad kindlasti tööle. Kui ka saad, siis võid mingil hetkel otsustada, et tahad veel midagi õppida. Maailm muutub ja see, et inimene lõpetab ülikooli, läheb kuhugi palgatööle ja jääbki sinna elu lõpuni, on aegunud mudel. Palgatöö tegemine ei ole enam kõige tähtsam asi maailmas, ei kultuuris ega ka teistes valdkondades. Riiklikult peaks mõtlema strateegiaid, kuidas asja ühtlustada.
Kas sul on mingi plaan B, mida näeksid ennast tegemast?
Ma mõtlen kogu aeg selle peale, mida võiks teha. Mingit üht konkreetset asja ei ole, aga ma ei arva, et ma olen elu lõpuni tingimata lavastaja. Äkki tuleb midagi huvitavat veel pähe.
"Võib-olla on rahvus üldse ebavajalik ja täielikult iganenud konstruktsioon."
Sinu järgmine töö on Siegfried von Vegesacki "Balti tragöödia" Linnateatris, mis kõneleb baltisakslaste elust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning mis lõpeb tinglikult seal, kus algab "Mefisto". Sa adapteerisid koos Karl Laumetsaga lavastuse tarvis enam kui 600-leheküljelise raamatu. Mis sind baltisakslaste identiteedist ja saatusest pajatavas "Balti tragöödias" enim intrigeeris?
Minu jaoks oli üllatus, et see kultuur on siin nii pikalt eksisteerinud ja et esimese maailmasõjaga hävitati terve see "maailm" siin ära. Nad kas tapeti või nad põgenesid. Selle teose puhul huvitas mind kõige rohkem küsimus, et mis see "rahvus" siis on. Baltisakslaste emakeel oli saksa keel, elukeskkond Eesti või Põhja-Läti, aga sõjas oli neil kohustus võidelda venelaste eest. Samas sakslased ei pidanud neid päris sakslasteks. Tekib küsimus, et kes sa siis oled, kui su keel ja kultuur on üks, maa, millega sa seotud oled, teine ning poliitilised õigused ja kohustused midagi hoopis kolmandat. Mis see rahvus üldse on? Mis on see, millega sa oma identiteeti siis püsti hoiad? Kas rahvus peaks üldse olema miski, mis annab sulle olemuse? Võib-olla see on üldse ebavajalik ja täielikult iganenud konstruktsioon. Eriti oluline on muidugi küsimus, kas selle nimel on mõtet pidada sõdu ja inimesi tappa. Mulle pakkus "Balti tragöödiaga" töötamine selget arusaama sellest, et inimkond tegeleb ikka väga paljude ebavajalike asjadega. Paljusid mõttetuid kannatusi annaks vältida. | Kertu Moppel: asjade eest, mida pead iseenesestmõistetavaks, tuleb pidevalt seista | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kertu Moppeli uue lavastuse "Mefisto" peategelane on Hendrik Höfgen, kes hakkab – koos natside võimuletulekuga kahe ilmasõja vahel – teatrimaailma karjääriredelil tõusma. Piinatud narri kuju, kelle nartsissistlik iseloom leiab pidevale mugandumisele üha uusi õigustusi. Flirtides esialgu töölisteatriga, lõpetab ta rollidega varem kirglikult vihatud rahvalikes tükkides, kahmates endale peaosana ka kuradi vahemehe ehk salakavala Mefisto rolli. Sisult küll ajaloolises, ent oma põhiküsimuses igiaktuaalses lavastuses segab Kertu Moppel inimese piiripealselt head kavatsused lootusetult õnnetute tagajärgedega. Olles sündinud viimaste aastate populismi- ja teatud kultuurisõdade foonil, hakkab "Mefisto" vägagi teadlikult resoneerima mitmete nüüdisaegsete küsimustega. Kohtusime Kertuga vahetult enne esietendust, et käsitleda teemasid, mis on nii uues kui ka eelmistes töödes esile trüginud.
Sinu eelviimane töö Eesti Draamateatris, nimelt Ibseni "Rahvavaenlane", liikus võimu ja keskkonna vahealadel. Enne seda lavastasid sa ka Maksim Gorki "Väikekodanlased". Sind näivad huvitavat ühiskondlikud pinged, inimeste kalduvus muganduda ja ka korrumpeeruda.
Väga huvitavad! See on üks huvitavaimaid teemasid üldse, mind hullult paeluvad situatsioonid, kus me kõik tahame parimat või kõik arvavad, et nad tahavad parimat, aga kus see soov läheb valesti. Miks on tulemused vahepeal sellised, mis tunduvad halvimad võimalikest?
Tahavad parimat vaid iseendale või ka teistele?
Seal tekib küsimus, kuidas ise aru saada, kas praegune parim, mida tahetakse, on eelkõige egoism või ka teistele vajalik. Minu arvates inimesed tihtipeale ei erista neid kaht. Millal hakkavad inimesed tegema midagi puhtalt sapist või selleks, et oma ego tõttu midagi kellelegi tõestada ja siis teistele käru keerata? See on väga huvitav psühholoogiline küsimus – pigem panen selle maja põlema, kui tunnistan, et mina eksisin. Meil oli "Mefisto" proovides kaheksa-aastastest koosnev poistekoor. Neid jälgides märkasin, et nad tahtsid, et kõik oleks kõige paremini. Kui vahepeal juhtus olukord, kus keegi võis olla väsinud või ei laulnud mingit nooti ära, siis ta saadeti korraks kõrvale puhkama. Oli näha, et nad küll võtsid seda isiklikult, kuid ei muutunud olukorra tõttu sapiseks. Täiskasvanud hakkavad justkui meelega üksteisele käru keerama, üksteist saboteerima, isegi kui see neile endale haiget teeb.
"See on väga huvitav psühholoogiline küsimus – pigem panen selle maja põlema, kui tunnistan, et mina eksisin."
Mis sind paelub, kui sa lähened mingile tekstile või otsid materjali tulevasteks lavastusteks? Mis see käivitaja on?
Ma ei oska seda nii suures plaanis mõtestada. Kui loen midagi ja see lihtsalt hakkab huvitama, siis nii ongi. See huvi ei ole ainult intellektuaalne, pigem isegi emotsionaalne. Tihtipeale ma ei teagi, miks mingi lugu puudutab või korda läheb. Proovide käigus üritan sõnastada ja koos näitlejatega otsida, mis see siis täpselt on. Miski jääb teatud lugudes kriipima või häirima, et miks asjad lähevad sedasi, kuigi võiks palju paremini minna.
Sinu lavastus "Mefisto" tugineb Klaus Manni samanimelisele romaanile, mis jutustab peategelase vahendusel lugu kolmekümnendate Saksamaast ning teatri ja natsionaalsotsialismi suhetest. Millest tuli mõte seda lugu praegu lavastada?
Ma lugesin "Mefistot" aastaid tagasi ja see tundus hea materjal, mida laval esitada. Selles on väga lahedaid karaktereid. Tollal ma ei osanud aga sellega midagi peale hakata, kuna kogu see natsimaailm tundus kauge. Pärast Trumpi ja hiljem EKRE võimuletulekut hakkas aga järsku tunduma, et see, mida me oleme pidanud normaalseks maailmaks – kus näiteks peetakse lugu inimõigustest ja vähemusi ei tohi kiusata –, ei pruugi olla nii püsiv. Kõik hakkas tunduma kuidagi habras ja paistis, et aeg on "Mefisto" lavastamiseks küps. Nende asjade eest, mida pead iseenesestmõistetavaks, tuleb pidevalt seista.
"Nende asjade eest, mida pead iseenesestmõistetavaks, tuleb pidevalt seista."
Natsid ja fašistid on olnud aastakümneid teatri- ja filmimaailma jaoks ammendamatu materjal, mida üha uuesti ja uuesti käsitleda.
Ma mõtlesin kunagi, miks kõik Hollywoodi filmid räägivad natsidest, see tundus nii äraleierdatud teema. Tegelikult oli selles ajaperioodis ja kultuurisituatsioonis nii puhtalt välja joonistatud, kuidas inimesed kaotavad järsku oma inimsuse. Nõukogude Liidus toimusid ju sarnased protsessid, kus totalitaarne võim kehtestas end ühiskonnas, kus kõik on paigast ära. See pole natsispetsiifiline, vaid universaalne. Näeme praegugi sarnaseid tendentse. Natsid on tegelastena head, sest inimesed tunnevad nad ära. Kui me hakkaksime rääkima Armeenia genotsiidist ja türklastest, siis see jääks võib-olla pisut kaugeks.
Ühtpidi maailm muutub, aga teatud olukorrad inimese tasandil ei muutu.
Jah. Kui lavastajad annavad intervjuusid ja küsitakse, et miks sa teed "Romeot ja Juliat" või midagi sarnast, siis nad hakkavad rääkima, et see on üldinimlik ja puudutab kõiki. Kuigi ma haaran iga kord kahe käega peast kinni, kui ma seda juttu kuulen, siis nüüd olen sunnitud sama ütlema (naerab). Hea kirjandus tabab ära midagi, mis on põhiline, olemuslik ja äratuntav. Üle oma varju ei hüppa ehk inimolemus pole vist viimase paari tuhande aastaga väga muutunud. Kõik stsenaristika õppejõud ütlevad, et kui sa ei oska stsenaariumit kirjutada, siis võta mingi piiblilugu ja too see tänapäeva – toimib väga hästi.
Kertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk
Kuidas sa ennast lavastajana kalibreerid neid teemasid lavale tuues? Draamateatris käib publikut seinast seina.
See on alateadlik või õigemini ma proovin sellele otseselt mitte mõelda. Ma arvan, et juba loojutustus kui selline on nüüdisaegses teatris väga suur kompromiss – kui sa ei tee täiesti abstraktset asja, kus on monoloogid, mida inimesed ei suuda siduda, vaid paned lavale karakteri ja räägid lugu. See on lihtsamini arusaadav, sest seal on, mida jälgida. Loo kaudu saab igasuguseid asju teha ning sa ei pea liialt mõtlema, kas see läheb äkki üle piiri. Mind huvitab väga, kuidas teha asju, mis võiksid olla laiemalt mõistetavad, tegemata samas ise oma kunstilistes valikutes liialt kompromisse. Seda protsessi ei suuna kõige rohkem mitte publik, vaid ikkagi trupp ja see, kuidas nemad mõtlevad. Kui trupis on inimesed, kes on väga konservatiivse teatripildiga, siis sa võid küll pakkuda neile radikaalsemaid lahendusi, aga kui nad seda sisemiselt läbi ei tunneta, siis nad tõenäoliselt ei soorita seda eriti ägedalt. Sellises olukorras peab minema tagasi traditsioonilisema lähenemise juurde. Kui vaadata Draamateatrit, siis nad on tegelikult väga riskialtid, ja kui vaadata repertuaariteatreid, siis mulle pole keegi öelnud, et kuule, ära seda materjali tee, või et see on liiga arusaamatu. Seni on ikka öeldud, et tee, mis sa tahad, ja kui on vähe etendusi, siis on lihtsalt vähe etendusi.
"Mefisto" selgrooks on peategelase mugandumine uue võimuga. Meil Eestis on ju võtta näiteks Nõukogude okupatsioon, mille kontekstis on olnud kombeks ka rõhutada, et too isik tegi või ei teinud võimudega koostööd. Kas sa oled sellistest kohalikest lugudest ka varem huvitunud?
Mind tõesti huvitab, millal lähevad inimesed kaasa olukordadega, mille puhul nad saavad ise väga hästi aru, et see on tegelikult kahjulik. Teine küsimus on massi jõud või see, kui terve grupp inimesi hakkab järsku ühtmoodi tegutsema. Kuidas saab olla sellises olukorras teisitimõtleja ja üldse ellu jääda? "Mefistot" lugedes mõtled, et issand jumal, see Hendrik Höfgen on õudne inimene. Kuidas ta sihukest asja saab teha, ta on vastik ja kahepalgeline. Kui oled aga ise sarnases olukorras, kus sul ei ole tegelikult valikuid peale selle, et sa kas töötad kaasa või sind tapetakse ära, siis ma ei saa inimest hukka mõista selle eest, et ta otsustab ellujäämise kasuks.
"Mind tõesti huvitab, millal lähevad inimesed kaasa olukordadega, mille puhul nad saavad ise väga hästi aru, et see on tegelikult kahjulik."
Kertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk
Üks asi, mille üle sa lavastuses ka nalja teed, on vasakpoolsete intellektuaalide või kunstnike huvi töölisklassi vastu. Kuidas nad üritavad töölisi võimestada, et nood saaksid oma "päris" lugusid jutustada. Loomulikult selgub lähemal kokkupuutel töölistega, et need lood ei ole üldse sellised, nagu intellektuaalid on neid ette kujutanud. Milline on sinu suhe n-ö päris lugude jutustamisega? Kas otsid seda autentset südamikku või pole see üldse mingi küsimus?
See on selles mõttes huvitav teema, et kunstiteos on ju alati mingisugune vorm. Elu ei ole. Eluloofilmid on ju ka alati kellegi kirjutatud, dokfilmid on tegijate tõlgendus nähtust, need on dramaturgiliselt läbi komponeeritud, paljud neist on kohati korralikult läbi lavastatud. Isegi sellistes "autentsetes" žanrites ei ole täielik autentsus võimalik. Kellegi lugu saab olla ainult aluseks, aga see, mis vorm selle ümber hiljem tekib, on tegijate enda loominguline väljendus. Selliste žanrite puhul tekib alati küsimus, et kumb on olulisem, kas tegijate kunstiline eneseväljendus või subjekt, kellest räägitakse. Ma ise pole dokumentalistikat puudutanud, sest ma ei suuda endale ette kujutada, kuidas seda tasakaalu paika saada, nii et ma ise kellestki üle ei sõida. Eks see kipub küll mitmete intellektuaalide probleem olema, et nad on eluvõõrad ega taju, et subjekt, kellest nad kunsti loovad, ei ole nende tööriist, vaid samuti inimene.
Kas oled proovinud mõttemängu, et kui Eestis toimuks radikaalne võimupööre ja sina lavastajana tahaksid edasi töötada, siis mida sa teeksid?
Mõtlen kogu aeg selle peale ja ma ei loo endale illusioone, et mina oleksin inimene, kes laseb ennast maha lasta selle eest, et "õiget" kunsti teha. Ma ei usu. Ma arvan, et mingil hetkel tekib alalhoiuinstinkt. Nii lihtne on ajaloos tagasi vaadata ja mõista inimesi hukka, öeldes, et oh, kõik oleks pidanud kangelased olema, kõik oleks pidanud ennast kokku võtma ja võimule vastu astuma. Kui kõik kommunikatsioonikanalid on ära lõigatud ja omavahel ei ole võimalik suhelda, kui teisitimõtlejad eraldatakse üksteisest ja kriitilist massi ei saa taha, siis tegelikult ei saa süüdistada inimesi selles, et nad ei tahtnud saada kahurilihaks või ei läinud üheskoos rõõmsalt vangilaagrisse. Seetõttu ongi igasugune äärmuslik võimuvahetus ohtlik – kui me seda pöördehetke õigel ajal ära ei taba ja aegsasti vastu ei astu, siis ongi kõik. Kui esimesed signaalid tulevad, siis võiks hakata vaikselt mõtlema ja liigutama, ennast vaikselt mobiliseerima. Kui pauk käib ära, aga sul ei ole infrastruktuuri, ei ole mingit strateegiat ega plaani, siis sa lihtsalt ootad ja ootad aastakümneid, kuni see valitsus või režiim kokku kukub.
"Igasugune äärmuslik võimuvahetus on ohtlik – kui me seda pöördehetke õigel ajal ära ei taba ja aegsasti vastu ei astu, siis ongi kõik."
Ma küsin nüüd ka ühe suure küsimuse.
Sest need eelmised olid ju nii väikesed (naerab).
Kertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk
Kas Eestis on poliitilist teatrit liiga vähe, parajalt või liiga palju ning mis võiks olla kohaliku teatri tee uuel kümnendil?
Poliitilist teatrit võiks alati rohkem olla, sest mulle tundub, et teater on üks väheseid kohti, kus saab midagi poliitilist teha. Väga raske on teha poliitilist muusikat või kirjutada poliitilisi sümfooniaid. Maalikunstis on seda samuti keeruline teha, sest mulle tundub, et maal ei ole meediumina kuidagi ajalik. Film on kohutavalt aeglane, aga foto on kiiresti reageeriv. Teater on üks kõige kiiremini reageerivaid meediume ja seda peaks tihedamini ära kasutama. Võid teha mingeid aktsioone, nagu tegi NO99. Kui on tõesti mingi oluline teema, siis võid võtta ühe õhtu ja teha näiteks stand-up 'i, kus saab poliitilist sõnumit edastada. Mina tunnen küll, et mingi ventiil on puudu – meil ei ole poliitilist satiiri, meil ei ole ka telesaateid, mis teeksid mõnusa litakaga poliitilist asja. Ma jumala hea meelega vaataks, kui keegi teeks. Meil ei ole vist seda traditsiooni tegelikult kunagi olnud. Oleme nõukogude ajast harjunud ridade vahel asju tegema, à la ütleme kuidagi Hamleti sees välja, mida me sellest võimust arvame. Oleme harjunud peitma, aga sellist otseütlemise kultuuri meil tegelikult pole.
Kas tunnetad tugevat puudujääki?
Jah, väga. NO99 asjad, kui nad ikka otse tegid, meeldisid mulle väga. Lähed õhtul kohale, vaatad, saad ennast kuidagi välja elada ja pärast nendel teemadel sõpradega rääkida. Mõnus! On oluline, et keegi ütleks välja, et meil on siin üks probleem, meil on probleem korruptsiooniga, meil on Eesti suurim erakond, millel on kaelas kriminaalasjad jne. Sellest kuidagi ei räägita. Meedias on koroona-koroona-koroona, ahah, mingid kriminaalasjad ka.
"Oleme nõukogude ajast harjunud ridade vahel asju tegema, à la ütleme kuidagi Hamleti sees välja, mida me sellest võimust arvame."
Ehk ei taheta hammustada kätt, mis toidab?
Ma ei usu. Eesti poliitika ei ole üldse nii õudne, et hakataks mingit rahakraani kinni keerama. Kultuur vist ei taju, kui suur võim tal tegelikult on. Me näime ise arvavat, et meil on kuidagi vähem sõnaõigust, ja hoiame suu kinni. Me saaksime lubada endale palju rohkem ja see tekitaks ka võimuga huvitavat dialoogi. Kui poliitiliselt oma nõudmisi kuidagi kõvemini välja öelda, siis see paradoksaalsel kombel pigem seob ühiskonda, sest siis sul ei ole enam tabuteemasid.
Kertu Moppel. Autor/allikas: Janis Kokk
Sa ütlesid, et meil on ka vähe poliitilist huumorit. Sa ise oled ka stand-up 'iga töötanud. Kas sa ei kasutanud seda teatava platvormina?
Ma olen koomikutele materjali kirjutanud küll, aga pigem ghostwriter 'ina. Minu töö on artisti aidata, sest ta läheb lavale enda seisukohti esitama, mina lihtsalt aitan vormistada. Aitan võib-olla nalja teravamaks sättida. Show ise on tegelikult ikkagi selle inimese nägu. Muidugi on neid, kellega ma olen koos töötanud ja kellega oleks võimalik minna kõvasti teravamaks.
Priit Pius tegemas Savisaart tüüpi paroodiat meil on, aga kas tarvis oleks teravamat satiirisutsakat?
Paroodia on väga pehme vorm, mis on hea, sest võid tabada ennast kuulamas päris hullu teksti ja samal ajal see tekitab hea tunde. Teravama poliitilise huumori puhul eksisteerib aga risk, kuna see on pretensioonikas ja seda saaks teha ainult nende inimestega, kes on oma asjas juba meisterlikud. Kui keegi tuleb esimest korda katsetama ja hakkab väga poliitilist asja tegema, siis see võib mõjuda pisut odavalt.
Sa kirjutasid hiljuti arvamusloo sitapeadest, mis levis paraja kulutulena. Sa ei võta üldiselt meedias tihti sõna.
Lugesin kunagi ammu Aaron Jamesi "Sitapeade" raamatut, mida ma seal refereerin. Seejärel ma ootasin, võtsin aastakese, mul lihtsalt ei olnud aega. Sel põhjusel ma kirjutangi harva. Kui mul on mingi teema, siis see tükk aega ketrab peas ning lõpuks leian vajaliku õhtupooliku ja kirjutan asja valmis. Ma viitsin kirjutada, kui on mingi asi, mis on tükk aega hingel olnud – mingi pool aastat käid ringi ja mõtled, et kurat, sellest peaks ikka rääkima. Ma imetlen väga inimesi, kes suudavad käsu peale arvamust avaldada ja kirjutada.
Kui iga päev meediat lugeda, siis saab pigem arvamuste üledoosi.
Saab küll, jah, aga ühiskonnas, kus on sõnavabadus, käib see asja juurde. Ma ise muidugi ei viitsi neid kõiki lugeda.
"Kui sul on stuudios teadlane, kes räägib planeetidevahelisest liikumisest, siis sa ei pea kutsuma kõrvale inimest, kes ütleb, et Maa on lapik."
Arvamuse formaat on muutunud sageli ka akommunikatiivseks, kus vasakul veerul on tihti jah või ei ning kõrval vastupidine arvamus, aga tegelikult need omavahel ei suhestu.
Meil on justkui kohustus pakkuda ka teistsugust arvamust. Kui klassis on kaks last, kes lähevad kaklema, siis sa küsid mõlema käest, mis juhtus, aga vahel on nii, et üks laps peksab teisi süstemaatiliselt. Kas me peame andma talle sõna, et ennast kaitsta? Kui sul on stuudios teadlane, kes räägib planeetidevahelisest liikumisest, siis sa ei pea kutsuma kõrvale inimest, kes ütleb, et Maa on lapik. See ei ole tasakaalustatud arvamus, aga meie meedia leiab, et polariseerumine on tasakaalustatus, mida see tegelikult absoluutselt ei ole. Eksisteerivad ikkagi mingid orientiirid, et mis on eetiline või mitte. Võid küll debateerida detailide üle, aga sa ei saa kutsuda rääkima eksperte, kes ütlevad, et alaealised peavad saama psühhiaatri juurde, ja siis kõrvale mingit tonti, kes leiab, et ei pea, kuigi tal ei ole argumente. Ma arvan, et seda ei peaks tegema.
Kui puudutada korra praegu aktuaalset vabakutseliste küsimust, siis mida sa tahaksid vabakutselise näitleja ja lavastajana kritiseerida või kiita Eesti süsteemi puhul?
Kuna mina mängin sarjas "Padjaklubi" ning lavastan ja kirjutan, siis mul on hästi, aga kui mul oleks ainult üks tegevus neist kolmest, siis ma ei kujutaks ette. Nüüd on hakanud tõesti tekkima olukord, kus näitlejad peavad oma mullist välja tulema. Kui varem lõpetasid lavaka, läksid teatrisse tööle ja sul oli palgaline töökoht, siis oli kõik hästi, aga nüüd on juba pea pooled vabakutselised. Kui etendused koroona tõttu ära jäid, siis need, kes olid teatrites palgal, said oma täispalga kätte, aga nendel, kes olid vabakutselised, jäid etendused ja sissetulekud ära.
Mis selle vabakutseliste kasvava arvu põhjus on?
Meil on väga palju näitlejaid, mistõttu lavaka lõpetamine ei garanteeri enam, et saad kindlasti tööle. Kui ka saad, siis võid mingil hetkel otsustada, et tahad veel midagi õppida. Maailm muutub ja see, et inimene lõpetab ülikooli, läheb kuhugi palgatööle ja jääbki sinna elu lõpuni, on aegunud mudel. Palgatöö tegemine ei ole enam kõige tähtsam asi maailmas, ei kultuuris ega ka teistes valdkondades. Riiklikult peaks mõtlema strateegiaid, kuidas asja ühtlustada.
Kas sul on mingi plaan B, mida näeksid ennast tegemast?
Ma mõtlen kogu aeg selle peale, mida võiks teha. Mingit üht konkreetset asja ei ole, aga ma ei arva, et ma olen elu lõpuni tingimata lavastaja. Äkki tuleb midagi huvitavat veel pähe.
"Võib-olla on rahvus üldse ebavajalik ja täielikult iganenud konstruktsioon."
Sinu järgmine töö on Siegfried von Vegesacki "Balti tragöödia" Linnateatris, mis kõneleb baltisakslaste elust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning mis lõpeb tinglikult seal, kus algab "Mefisto". Sa adapteerisid koos Karl Laumetsaga lavastuse tarvis enam kui 600-leheküljelise raamatu. Mis sind baltisakslaste identiteedist ja saatusest pajatavas "Balti tragöödias" enim intrigeeris?
Minu jaoks oli üllatus, et see kultuur on siin nii pikalt eksisteerinud ja et esimese maailmasõjaga hävitati terve see "maailm" siin ära. Nad kas tapeti või nad põgenesid. Selle teose puhul huvitas mind kõige rohkem küsimus, et mis see "rahvus" siis on. Baltisakslaste emakeel oli saksa keel, elukeskkond Eesti või Põhja-Läti, aga sõjas oli neil kohustus võidelda venelaste eest. Samas sakslased ei pidanud neid päris sakslasteks. Tekib küsimus, et kes sa siis oled, kui su keel ja kultuur on üks, maa, millega sa seotud oled, teine ning poliitilised õigused ja kohustused midagi hoopis kolmandat. Mis see rahvus üldse on? Mis on see, millega sa oma identiteeti siis püsti hoiad? Kas rahvus peaks üldse olema miski, mis annab sulle olemuse? Võib-olla see on üldse ebavajalik ja täielikult iganenud konstruktsioon. Eriti oluline on muidugi küsimus, kas selle nimel on mõtet pidada sõdu ja inimesi tappa. Mulle pakkus "Balti tragöödiaga" töötamine selget arusaama sellest, et inimkond tegeleb ikka väga paljude ebavajalike asjadega. Paljusid mõttetuid kannatusi annaks vältida.
### Response:
Kertu Moppel: asjade eest, mida pead iseenesestmõistetavaks, tuleb pidevalt seista |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõnikord öeldakse, et see, mis ulatub kümnendisse enne sajandat, on väärt juba meeste puhul patriarhi, naiste puhul aga matriarhi tiitlit. Niisiis, kõnelgemgi Malle Saluperest eesti kultuuriloo matriarhina.
Mida me teame tema elukäigust? See on olnud tulvil keerde, tõuse ja mõõnu, nagu ameerika raudteel. Sündinud metsniku peres, õppis Salupere Tartu õpetajate instituudis, oli aga küüditatud just avanemiseas, 18-aastaselt Siberisse Krasnojarski kraisse (1949 – 1957). Vabanenuna pidi alustama madalalt, töötades abitöölise ja maalrina Tartu autoremonditehases. Need kogemused, meeletu ülekohus ning sellest kasvanud tõe- ja õiglusjanu ning lihtsate tööinimeste saatus mõjutas temas vasakpoolse ilmavaate kujunemist.
1958. aastal lõpetas ta õhtukeskkooli, õppis Tartu Ülikoolis vene filoloogiat 1962 – 1957, jätkas sealsamas aspirantuuris, kuid arvati välja poliitilistel põhjustel. 1974. aastal omandas lisaks psühholoogi-sotsioloogi eriala. Seejärel luges Salupere aastaid Eesti ajaloo kursust venekeelsele auditooriumile. Ta on olnud ka teadur ajaloo instituudis. On kirjutanud üle saja teadusartikli, aga tegutsenud ka kultuuriloolise valgustajana. 1990. aastate keskel pidas Salupere Eesti Raadios kolm aastat vestlussarja "Silmaring" eestlaste mentaliteedist läbi aegade.
Salupere elutöö nurgakiviks on olnud suur ja sügavusi puudutav huvi Eestis elanud ja tegutsenud ajalooliste isiksuste vastu. Seejuures on ta olnud üks vähestest, kelle elulugude ja sündmuste tõenduspõhisus on tuginenud visal arhiivitööl. Usutluses, mida Salupere andis ERR-i kultuuriportaalile 2017. aastal ilmunud ja Kultuurkapitali suure tunnustuse pälvinud Koidula-monograafia puhul, kirjeldab ta oma teed Koidula ning tema isa Johann Voldemar Jannseni (monograafia Jannsenist ilmus 2006) varjatusest väljatoomisel niimoodi:
"Kui inimene on juba nii vana, 87, siis on elu jooksul juuste alla ühtteist kogunenud. Mitmeid Koidula luuletusi teadsin peast juba kooli astudes, ka /Aino Kallase – R.V./ "Tähelend" oli meil kodus olemas ja loetud. Tõsisemalt hakkasin temast huvituma kaheksakümnendatel Ajalooarhiivis töötades, kui otsustasin kirikuraamatute abil kontrollida tema väidet oma täiseesti päritolust. Nii selgus Koidula 150. sünniaastapäevaks 1993, et tal oligi õigus: ka tema ema oli eestlane."
Seesama arhiivitöö viis Salupere Peterburi, kust ta leidis ning tõi avalikkusesse Koidula viimase näidendi "Kosjaviinad" originaalkäsikirja. Saksa keelest tõlgituna ja kommentaaridega varustatult ilmus see trükis eelmisel aastal. Koidulast edasi laienes uurimistöö "rängalt laimatud" Johann Voldemar Jannsenile. Malle Salupere sõnas, et jälle tekkis hulgaliselt nii-öelda kõrvalist ja varem käsitlemata materjali, nii et tundus hädavajalik ka see avalikkuse ette tuua. "Paar edukat vastavateemalist artiklit andsid julgust täisbiograafia välja pakkuda." 2001. aastal tõlkis ja kommenteeris Malle Salupere Jannseni noorpõlve päeviku, nn Pärnu päevikuna tuntuks saanud "Diariumi", millest ka minul on olnud hindamatut abi Jannseni-romaani "Lunastatud" (2020) kirjutamisel.
Salupere on justkui kultuurilooline Hercule Poirot. Selle tulemiks – lisaks juba suurtele monograafiatele, tänu millele on olemas meil nii Jannsen kui ka Koidula kogu nende suuruses – on ka kogumikud "Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus" (1998), "Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel" (2012) ning mitmes trükis ja keeles ilmunud "Tuhande aastane Tartu" (esmatrükk 2004).
Ma ei oska soovida nii väärikas eas eesti kultuuriloo matriarhile uusi ahteid töölauale. Küll aga loodan, et just terane vaim ja kirglik huvi eesti ja maailma asjade vastu toob ehk meie lugemisulatusse veel mõnegi Salupere artikli, sõnavõtu või kommentaari. Päev korraga! Carpe diem! | Rein Veidemann: Malle Salupere on justkui kultuurilooline Hercule Poirot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõnikord öeldakse, et see, mis ulatub kümnendisse enne sajandat, on väärt juba meeste puhul patriarhi, naiste puhul aga matriarhi tiitlit. Niisiis, kõnelgemgi Malle Saluperest eesti kultuuriloo matriarhina.
Mida me teame tema elukäigust? See on olnud tulvil keerde, tõuse ja mõõnu, nagu ameerika raudteel. Sündinud metsniku peres, õppis Salupere Tartu õpetajate instituudis, oli aga küüditatud just avanemiseas, 18-aastaselt Siberisse Krasnojarski kraisse (1949 – 1957). Vabanenuna pidi alustama madalalt, töötades abitöölise ja maalrina Tartu autoremonditehases. Need kogemused, meeletu ülekohus ning sellest kasvanud tõe- ja õiglusjanu ning lihtsate tööinimeste saatus mõjutas temas vasakpoolse ilmavaate kujunemist.
1958. aastal lõpetas ta õhtukeskkooli, õppis Tartu Ülikoolis vene filoloogiat 1962 – 1957, jätkas sealsamas aspirantuuris, kuid arvati välja poliitilistel põhjustel. 1974. aastal omandas lisaks psühholoogi-sotsioloogi eriala. Seejärel luges Salupere aastaid Eesti ajaloo kursust venekeelsele auditooriumile. Ta on olnud ka teadur ajaloo instituudis. On kirjutanud üle saja teadusartikli, aga tegutsenud ka kultuuriloolise valgustajana. 1990. aastate keskel pidas Salupere Eesti Raadios kolm aastat vestlussarja "Silmaring" eestlaste mentaliteedist läbi aegade.
Salupere elutöö nurgakiviks on olnud suur ja sügavusi puudutav huvi Eestis elanud ja tegutsenud ajalooliste isiksuste vastu. Seejuures on ta olnud üks vähestest, kelle elulugude ja sündmuste tõenduspõhisus on tuginenud visal arhiivitööl. Usutluses, mida Salupere andis ERR-i kultuuriportaalile 2017. aastal ilmunud ja Kultuurkapitali suure tunnustuse pälvinud Koidula-monograafia puhul, kirjeldab ta oma teed Koidula ning tema isa Johann Voldemar Jannseni (monograafia Jannsenist ilmus 2006) varjatusest väljatoomisel niimoodi:
"Kui inimene on juba nii vana, 87, siis on elu jooksul juuste alla ühtteist kogunenud. Mitmeid Koidula luuletusi teadsin peast juba kooli astudes, ka /Aino Kallase – R.V./ "Tähelend" oli meil kodus olemas ja loetud. Tõsisemalt hakkasin temast huvituma kaheksakümnendatel Ajalooarhiivis töötades, kui otsustasin kirikuraamatute abil kontrollida tema väidet oma täiseesti päritolust. Nii selgus Koidula 150. sünniaastapäevaks 1993, et tal oligi õigus: ka tema ema oli eestlane."
Seesama arhiivitöö viis Salupere Peterburi, kust ta leidis ning tõi avalikkusesse Koidula viimase näidendi "Kosjaviinad" originaalkäsikirja. Saksa keelest tõlgituna ja kommentaaridega varustatult ilmus see trükis eelmisel aastal. Koidulast edasi laienes uurimistöö "rängalt laimatud" Johann Voldemar Jannsenile. Malle Salupere sõnas, et jälle tekkis hulgaliselt nii-öelda kõrvalist ja varem käsitlemata materjali, nii et tundus hädavajalik ka see avalikkuse ette tuua. "Paar edukat vastavateemalist artiklit andsid julgust täisbiograafia välja pakkuda." 2001. aastal tõlkis ja kommenteeris Malle Salupere Jannseni noorpõlve päeviku, nn Pärnu päevikuna tuntuks saanud "Diariumi", millest ka minul on olnud hindamatut abi Jannseni-romaani "Lunastatud" (2020) kirjutamisel.
Salupere on justkui kultuurilooline Hercule Poirot. Selle tulemiks – lisaks juba suurtele monograafiatele, tänu millele on olemas meil nii Jannsen kui ka Koidula kogu nende suuruses – on ka kogumikud "Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus" (1998), "Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel" (2012) ning mitmes trükis ja keeles ilmunud "Tuhande aastane Tartu" (esmatrükk 2004).
Ma ei oska soovida nii väärikas eas eesti kultuuriloo matriarhile uusi ahteid töölauale. Küll aga loodan, et just terane vaim ja kirglik huvi eesti ja maailma asjade vastu toob ehk meie lugemisulatusse veel mõnegi Salupere artikli, sõnavõtu või kommentaari. Päev korraga! Carpe diem!
### Response:
Rein Veidemann: Malle Salupere on justkui kultuurilooline Hercule Poirot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CSKA sai C-grupis võõrsil jagu Rootsi võistkonnast Alingsas 31:23 (16:5). Juba avapoolajal suure edu haaranud CSKA kasuks viskas viis väravat ka Jaanimaa. Võitjate resultatiivseim oli kaheksa tabamusega Aleksei Fokin.
Tabeliseis C-grupis: 1. SC Magdeburg 12 punkti (7 mängust), 2. Montpellier 8 (5), 3. Moskva CSKA 8 (5), 4. Nexe 8 (8), 5. Alingsas 4 (7), 6. Besiktas 0 (8).
Rhein-Neckar oli kodus üle Ungari klubist Tatabanya 37:30 (20:13). Patraili nimele seekord väravaid ei tulnud, Jerry Tollbring ja Patrick Groetzki olid kuue tabamusega võitjate resultatiivsemad.
Tabeliseis D-grupis: 1. Rhein-Neckar 13 punkti (7 mängust), 2. Eurofarm Pelister 9 (8), 3. GOG 8 (7), 4. Kadetten 6 (6), 5. Trimo Trebnje 4 (5), 6. Tatabanya 0 (7).
Edasi väljalangemismängudele jõuavad igast alagrupist neli paremat. | Jaanimaa viskas viis väravat ja CSKA võitis eurosarjas neljanda mängu järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CSKA sai C-grupis võõrsil jagu Rootsi võistkonnast Alingsas 31:23 (16:5). Juba avapoolajal suure edu haaranud CSKA kasuks viskas viis väravat ka Jaanimaa. Võitjate resultatiivseim oli kaheksa tabamusega Aleksei Fokin.
Tabeliseis C-grupis: 1. SC Magdeburg 12 punkti (7 mängust), 2. Montpellier 8 (5), 3. Moskva CSKA 8 (5), 4. Nexe 8 (8), 5. Alingsas 4 (7), 6. Besiktas 0 (8).
Rhein-Neckar oli kodus üle Ungari klubist Tatabanya 37:30 (20:13). Patraili nimele seekord väravaid ei tulnud, Jerry Tollbring ja Patrick Groetzki olid kuue tabamusega võitjate resultatiivsemad.
Tabeliseis D-grupis: 1. Rhein-Neckar 13 punkti (7 mängust), 2. Eurofarm Pelister 9 (8), 3. GOG 8 (7), 4. Kadetten 6 (6), 5. Trimo Trebnje 4 (5), 6. Tatabanya 0 (7).
Edasi väljalangemismängudele jõuavad igast alagrupist neli paremat.
### Response:
Jaanimaa viskas viis väravat ja CSKA võitis eurosarjas neljanda mängu järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PERH sulges nädala eest ühe kahest tavakoroonaosakonnast, sest see ei leidnud kasutust. Selle asemel saavad koroonapatsientide ootel valves olnud töötajad keskenduda oma tavapärasele tööle, mis parandab haigla plaanilist ravi.
Esmalt ravib PERH oma koroonapatsiente EMO-s, ent sealt suunatakse nad kiirelt edasi. Kes vajab intensiivravi või kunstlikku hingamist, suunatakse edasi koroona intensiivravi osakonda, kus on olemas 17 ravikohta. Praegu on intensiivravil seitse patsienti, kellest viis vajab ka juhitavat hingamist.
Ka on PERH-il suur koroonaosakond psühhiaatrilistele patsientidele. Selle 28 kohast jäeti alles 20, neist on praegu täidetud kaheksa.
Lisaks intensiivravile ja psühhiaatriale tegutses PERH-is ka kaks tavaosakonda koroonapatsientidele, neist ühes on 26 kohta ja teises oli kaheksa. Viimases hoiti koroonakahtlusega patsiente. Just selle viimase sulges PERH nädal tagasi. Avatuks jäänud suuremas osakonnas on 26 kohast täidetud praegu 21.
"Sulgemine oli puhtalt majanduslik otsus, sest nägime, et nii palju koroonapatsiente peale ei tule. Sulgesime, et mitte hoida voodikohti tühjana ja osakonna töötajaid asjatult valves. Kui olukord jälle nõuab, siis on töötajad olemas, aga soovisime võimestada tavatöö osakondi, kust personal oli ära võetud," kommenteeris PERH-i juht Agris Peedu.
Koroonaosakonna töötajad läksid tagasi oma tavaosakondadesse sisehaigustes: kadrioloogia, neuroloogia ja üldosakond. Personal koolitati koroonahaigete raviks juba kevadel, esimese laine ajal. Kui haiglakohtade vajadus peaks taas tõusma, on PERH valmis teise koroonaosakonna ühe ööpäeva jooksul taasavama.
Uue muudatusena on juba plaanis ka koroonaüksuse täiendamine kolme teise astme intensiivravikohaga. | PERH sulges ühe koroonaosakonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PERH sulges nädala eest ühe kahest tavakoroonaosakonnast, sest see ei leidnud kasutust. Selle asemel saavad koroonapatsientide ootel valves olnud töötajad keskenduda oma tavapärasele tööle, mis parandab haigla plaanilist ravi.
Esmalt ravib PERH oma koroonapatsiente EMO-s, ent sealt suunatakse nad kiirelt edasi. Kes vajab intensiivravi või kunstlikku hingamist, suunatakse edasi koroona intensiivravi osakonda, kus on olemas 17 ravikohta. Praegu on intensiivravil seitse patsienti, kellest viis vajab ka juhitavat hingamist.
Ka on PERH-il suur koroonaosakond psühhiaatrilistele patsientidele. Selle 28 kohast jäeti alles 20, neist on praegu täidetud kaheksa.
Lisaks intensiivravile ja psühhiaatriale tegutses PERH-is ka kaks tavaosakonda koroonapatsientidele, neist ühes on 26 kohta ja teises oli kaheksa. Viimases hoiti koroonakahtlusega patsiente. Just selle viimase sulges PERH nädal tagasi. Avatuks jäänud suuremas osakonnas on 26 kohast täidetud praegu 21.
"Sulgemine oli puhtalt majanduslik otsus, sest nägime, et nii palju koroonapatsiente peale ei tule. Sulgesime, et mitte hoida voodikohti tühjana ja osakonna töötajaid asjatult valves. Kui olukord jälle nõuab, siis on töötajad olemas, aga soovisime võimestada tavatöö osakondi, kust personal oli ära võetud," kommenteeris PERH-i juht Agris Peedu.
Koroonaosakonna töötajad läksid tagasi oma tavaosakondadesse sisehaigustes: kadrioloogia, neuroloogia ja üldosakond. Personal koolitati koroonahaigete raviks juba kevadel, esimese laine ajal. Kui haiglakohtade vajadus peaks taas tõusma, on PERH valmis teise koroonaosakonna ühe ööpäeva jooksul taasavama.
Uue muudatusena on juba plaanis ka koroonaüksuse täiendamine kolme teise astme intensiivravikohaga.
### Response:
PERH sulges ühe koroonaosakonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest - 90-aastane naine ja 63-aastane naine. Kokku on alates pandeemia algusest surnud Eestis 510 inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 60, haiglaravi vajab 507 patsienti (ööpäev varem oli neid 492). Juhitaval hingamisel on 17 ja intensiivravil 35 patsienti (ööpäev varem 18 ja 35).
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 378 inimesel. 271 uutest Harjumaa haigusjuhtudest oli Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 136, Tartumaale 70, Lääne-Virumaale 43, Saaremaale 30, Võrumaale 25, Pärnumaale 20, Valga- ja Jõgevamaale 17 nakatunut.
Järvamaale lisandus 15, Viljandimaale 13, Põlva- ja Raplamaale 12, Läänemaale üheksa ja Hiiumaale üks nakatumine.
13 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 647,5 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,1 protsenti.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 48 573 inimesele, kaks doosi on saanud 23 149 inimest. | Ööpäevaga lisandus 811 koroonapositiivset, suri kaks inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest - 90-aastane naine ja 63-aastane naine. Kokku on alates pandeemia algusest surnud Eestis 510 inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 60, haiglaravi vajab 507 patsienti (ööpäev varem oli neid 492). Juhitaval hingamisel on 17 ja intensiivravil 35 patsienti (ööpäev varem 18 ja 35).
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 378 inimesel. 271 uutest Harjumaa haigusjuhtudest oli Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 136, Tartumaale 70, Lääne-Virumaale 43, Saaremaale 30, Võrumaale 25, Pärnumaale 20, Valga- ja Jõgevamaale 17 nakatunut.
Järvamaale lisandus 15, Viljandimaale 13, Põlva- ja Raplamaale 12, Läänemaale üheksa ja Hiiumaale üks nakatumine.
13 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 647,5 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 12,1 protsenti.
Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 48 573 inimesele, kaks doosi on saanud 23 149 inimest.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 811 koroonapositiivset, suri kaks inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa Liidu väliste ehk kolmandate riikide kohta on EL-il eraldi regulatsioon. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu soovitusele on ajutiselt piiratud mittehädavajalik reisimine kolmandatest riikidest Euroopa Liitu. Siseneda võivad ainult kuue riigi elanikud, kes on toodud soovituse lisas. Venemaad ja Ukrainat selles nimekirjas pole," ütles välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer ERR-ile.
Kehtiva korra kohaselt võivad ilma kümnepäevase liikumispiirangu kohustuseta siseneda Eestisse Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riikide elanikud, mille nakatumisnäitaja on kuni 150 inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Praegu on selliseid riike seitse: Bulgaaria (nakatumisnäitaja 127,4), Island (8,4), Kreeka (111,6), Norra (69,3), Soome (97,7), Taani (108,9), Vatikan (0,0).
Sama lävend ei kehti aga kolmandatele riikidele, ehk siis teiste hulgas ka Venemaa, Ukraina, Valgevene kohta. Kolmandate riikide puhul kehtib nakatumislävend 25 nakatumist 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.
Euroopa Liidu nimekirja kohaselt võivad ühenduse riikidesse siseneda, muu hulgas turismi eesmärgil, ainult kuue EL-välise riigi - Austraalia, Lõuna-Korea, Singapuri, Tai, Uus-Meremaa ja Rwanda - kodanikud.
Kolmandate riikide elanikele, kes saabuvad Eestisse töö või õppimise eesmärgil kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu Nõukogu soovituse nimekirjas, rakendub kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus ning neil tuleb viivitamata Eestisse saabumise järel teha koroonaviiruse test ning kordustestimine mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist. Testimine ennetähtaegselt eneseisolatsioonist ei vabasta.
Otsuste aluseks olevate andmete kogumisel toetutakse Euroopa Nakkuskontrolli Keskuse ECDC andmetele, lisaks nakatumisnäitaja lävendile arvestatakse ka muid kriteeriumeid, näiteks uute tüvede levikut ja testimise hulka.
Välisministeerium uuendab igal reedel reisipiiranguid, mis hakkavad kehtima alates esmaspäevast.
ECDC andmeil oli Venemaa ja Valgevene nakatumisnäitaja veebruari esimeses pooles vahemikus 120-240, Ukrainal 60-120 nakatumist 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. | Vene ja Ukraina kodanikud ei pääse nakatumise langusest hoolimata vabalt Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Liidu väliste ehk kolmandate riikide kohta on EL-il eraldi regulatsioon. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu soovitusele on ajutiselt piiratud mittehädavajalik reisimine kolmandatest riikidest Euroopa Liitu. Siseneda võivad ainult kuue riigi elanikud, kes on toodud soovituse lisas. Venemaad ja Ukrainat selles nimekirjas pole," ütles välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer ERR-ile.
Kehtiva korra kohaselt võivad ilma kümnepäevase liikumispiirangu kohustuseta siseneda Eestisse Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riikide elanikud, mille nakatumisnäitaja on kuni 150 inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Praegu on selliseid riike seitse: Bulgaaria (nakatumisnäitaja 127,4), Island (8,4), Kreeka (111,6), Norra (69,3), Soome (97,7), Taani (108,9), Vatikan (0,0).
Sama lävend ei kehti aga kolmandatele riikidele, ehk siis teiste hulgas ka Venemaa, Ukraina, Valgevene kohta. Kolmandate riikide puhul kehtib nakatumislävend 25 nakatumist 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.
Euroopa Liidu nimekirja kohaselt võivad ühenduse riikidesse siseneda, muu hulgas turismi eesmärgil, ainult kuue EL-välise riigi - Austraalia, Lõuna-Korea, Singapuri, Tai, Uus-Meremaa ja Rwanda - kodanikud.
Kolmandate riikide elanikele, kes saabuvad Eestisse töö või õppimise eesmärgil kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu Nõukogu soovituse nimekirjas, rakendub kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus ning neil tuleb viivitamata Eestisse saabumise järel teha koroonaviiruse test ning kordustestimine mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist. Testimine ennetähtaegselt eneseisolatsioonist ei vabasta.
Otsuste aluseks olevate andmete kogumisel toetutakse Euroopa Nakkuskontrolli Keskuse ECDC andmetele, lisaks nakatumisnäitaja lävendile arvestatakse ka muid kriteeriumeid, näiteks uute tüvede levikut ja testimise hulka.
Välisministeerium uuendab igal reedel reisipiiranguid, mis hakkavad kehtima alates esmaspäevast.
ECDC andmeil oli Venemaa ja Valgevene nakatumisnäitaja veebruari esimeses pooles vahemikus 120-240, Ukrainal 60-120 nakatumist 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.
### Response:
Vene ja Ukraina kodanikud ei pääse nakatumise langusest hoolimata vabalt Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Võrk, Belobrovtsev, Popov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Võrk, Belobrovtsev, Popov | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Monograafia on põhjalik käsitlus ühest Eesti ajaloo suurmehest, kelle vaated olid sümpaatsed ka Jaan Krossile. Kross on Tõnissoni kohta leidnud lausa ülivõrdes: "Jumala abiga mitte ju ainus, kuid olemasolevate seas kõige ilusam inimlik juhtum tõestamaks, et määrdumatu mainega mehed on Maarjamaal võimalikud."
Aru teos annab detailse pildi nii sellest määrdumatu mainega mehest kui ka muutlikest aegadest tema ümber, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eesti poliitilisest ja kultuurielust.
Žürii koosseisus olid Tiit Aleksejev, Toomas Haug, Janika Kronberg, Johanna Ross ja Jaan Undusk. Auhind antakse üle 19. veebruaril, Jaan Krossi sünniaastapäeval kirjanike maja musta laega saalis. Jaan Krossi kirjandusauhinda annab välja Eesti kirjanike liit. | Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Krista Aru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Monograafia on põhjalik käsitlus ühest Eesti ajaloo suurmehest, kelle vaated olid sümpaatsed ka Jaan Krossile. Kross on Tõnissoni kohta leidnud lausa ülivõrdes: "Jumala abiga mitte ju ainus, kuid olemasolevate seas kõige ilusam inimlik juhtum tõestamaks, et määrdumatu mainega mehed on Maarjamaal võimalikud."
Aru teos annab detailse pildi nii sellest määrdumatu mainega mehest kui ka muutlikest aegadest tema ümber, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eesti poliitilisest ja kultuurielust.
Žürii koosseisus olid Tiit Aleksejev, Toomas Haug, Janika Kronberg, Johanna Ross ja Jaan Undusk. Auhind antakse üle 19. veebruaril, Jaan Krossi sünniaastapäeval kirjanike maja musta laega saalis. Jaan Krossi kirjandusauhinda annab välja Eesti kirjanike liit.
### Response:
Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Krista Aru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti piirkondades ja omavalitsustes, kus koroonaviirusega inimeste nakatumiste näit on väiksem, oleks õpilastel võimalus kooli naasta 22. veebruaril.
Alustatakse noorematest, esimese kuni neljanda klassi õpilastest. Vanemad õpilased võivad kooli naasta alates 8. märtsist.
Praegu on Lätis 19 omavalitsust, kus koroonaviiruse kumulatiivne esinemissagedus on väiksem kui 200 inimest 100 000 elaniku kohta. Läti tervishoiuministeerium peab seda arvu kohapeal õppimise taastamiseks piisavalt turvaliseks.
Läti haridusminister Ilga Šuplinska soovis koolide avamist laiendada omavalitsustele, kus kumulatiivne määr ei ületa 400 inimest. Tervishoiuminister Daniels Pavluts polnud sellega nõus ja Läti valitsus nõustus kehtestama kumulatiivseks künniseks 200 inimest 100 000 elaniku kohta.
Lõpliku otsuse koolide osalise avamise osas peab Läti valitsus tegema neljapäeval. | Läti võib mõned koolid järgmisel nädalal avada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti piirkondades ja omavalitsustes, kus koroonaviirusega inimeste nakatumiste näit on väiksem, oleks õpilastel võimalus kooli naasta 22. veebruaril.
Alustatakse noorematest, esimese kuni neljanda klassi õpilastest. Vanemad õpilased võivad kooli naasta alates 8. märtsist.
Praegu on Lätis 19 omavalitsust, kus koroonaviiruse kumulatiivne esinemissagedus on väiksem kui 200 inimest 100 000 elaniku kohta. Läti tervishoiuministeerium peab seda arvu kohapeal õppimise taastamiseks piisavalt turvaliseks.
Läti haridusminister Ilga Šuplinska soovis koolide avamist laiendada omavalitsustele, kus kumulatiivne määr ei ületa 400 inimest. Tervishoiuminister Daniels Pavluts polnud sellega nõus ja Läti valitsus nõustus kehtestama kumulatiivseks künniseks 200 inimest 100 000 elaniku kohta.
Lõpliku otsuse koolide osalise avamise osas peab Läti valitsus tegema neljapäeval.
### Response:
Läti võib mõned koolid järgmisel nädalal avada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti demokraatial on kahtlemata vigu ja haiguseid, mis järjest rohkem rahvale silma jäävad ning neid riigivõimust ikka kaugemale eemale lükkavad. Probleem ei seisne mitte rahastamise süsteemis või rahastamise määras, vaid selles, et võimuerakondades on liiga palju inimesi, kes on seal vaid isikliku kasu saamise eesmärgil.
Jüri Ratase ettepanek on seega ravida alkohoolikut, andes talle kätte suurem pudel ja seda veel nii, et too isegi poodi selle järgi minema ei peaks, vaid pudel kantaks iga päev tema voodi ette.
Erakondi rahastatakse riigieelarvest päris suure summa eest ka praegu ja Porto Franco kaasuse näide Ratase juhitava Keskerakonna sees näitab, et mõjuvõimuga kauplemine käib endiselt täie hooga ning teatud ärimehed kasutavad seda ära konkurentsieelise saamiseks.
Seesugused juhtumid on saatnud Keskerakonda kogu aeg ning ega partei tarbi ju ainult eraldisi riigieelarvest, ta võtab oma tükikese igast omavalitsusest, asutusest, kus tema toiduahel toimetab.
Kes mäletab, siis termin "katuseraha" tuli kasutusele seeläbi, et kui Keskerakonna juhitava omavalitsuse kool tahtis katuse remontimiseks raha, siis pidi direktor parteisse astuma, sest muidu seda raha omavalitsusele ei eraldatud. Politiseeritud ametikohad koolide juhtkondades on kõige halvem asi, mida me saame oma tuleviku jaoks teha ja seda nad ka tegid.
Jüri Ratas lubas oma väljaütlemises lahkelt rahastust ka väljaspool riigikogu olevatele erakondadele, aga lubage selles heas soovis kahelda. Samal päeval tegin kiire katse ja küsisin siseministri käest eraldist riigieelarvest Eesti Tulevikuerakonnale, mis moodustati Elurikkuse erakonna ja Eesti Vabaerakonna ühendamisel ning mis kahepeale kokku said 2,4 protsenti häältest.
Ametlikku vastust siseminister Kristian Jaanilt pole ma siiani saanud, aga kuna ERR selle päringu avalikustas, siis tuli kiire vastus ka ministeeriumist nende veebiportaali, et meil pole selleks õigust, sest seaduses on kirjas, et erakondade liitmisel liidetakse eraldised, mitte saadud hääled.
"Kuigi ma väga tahaksin Ratase sõnu uskuda, siis paraku ma seda teha ei saa, sest reaalsed teod räägivad millestki muust."
Päris kaval trikk, ühe sellise sõna vahetamine seaduses tähendab kas õiglasemat või ebaõiglasemat suhtumist poliitikasporti ning ikka ja jälle näeme, et valitakse see ebaõiglasem variant. Sestap pean tunnistama, et kuigi ma väga tahaksin Ratase sõnu uskuda, siis paraku ma seda teha ei saa, sest reaalsed teod räägivad millestki muust.
Eesti Vabariigi kestmiseks on väga oluline, et erakondi tekib ja kaob, sest läbi erakondade saavad kodanikud legaalselt poliitikas osaleda. Kui mõned erakonnad jäävad liiga kauaks võimule, siis nad meelitavad paratamatult ligi neid tegelasi, kes on valmis ennast ja kõiki teisi kohe maha müüma.
Aatelised inimesed sellistesse korrumpeerunud erakondadesse ei lähe, sest nad saavad ju aru, et seal tehakse nii, kuidas kasulikum on, aga mitte nii, kuidas oleks õige.
Partei jaotatavad töökohad ja hüved teevad suurtest isiksustest vagurad hääletusrobotid, kes teevad nii nagu kästakse. Koalitsiooni teerull on sõitnud juba pea kaks kümnendit avatud ja argumenteeritud aruteludest riigikogus üle, kuigi selle seadusandliku organi sisuline mõte peaks ju olema selles, et üle Eesti kokku sõitnud valitud inimesed peavad tarka väitlust, kuidas kõige paremini seadusi sõnastada ja et võimalikult suurte ühiskonnagruppide huvid oleksid esindatud.
Selle asemel on riigikogu saanud koalitsiooni kummitempliks, kuhu pääsevad ustavad parteilased, kes teevad nagu kästakse.
Lugupeetud ekspeaminister Jüri Ratas, te olete väljapaistev poliitik, kes tõestas ennast väga võimeka valitsusjuhina. Jah, meil on vaja teha muudatusi Eesti poliitikas, et rahvas, kellele põhiseaduse järgi kuulub meie riigis kõrgeim võim, saaks demokraatia kaudu paremini esindatud olla.
Keskerakonna probleemid peab lahendama selle erakonna sees ja ma usun, et see on Jüri Ratasele igati jõukohane ülesanne. Esindusdemokraatia probleemid tuleb lahendada aga selliselt, et võistlusreeglid erakondadele oleksid ausamad ning alustada tuleks erinevate takistuste kaotamisest uutele erakondadele, sest vaid läbi nende saavad poliitikas osaleda aatelised kodanikud, kes pole nõus kõike maha müüma, kelle jaoks on olulised meie keel, kultuur ja keskkond.
See tee viib sidusama ühiskonnani, kus erinevad huvigrupid asuvad poliitilisse dialoogi, kus koalitsiooni variante on rohkem kui neli, kus me kõik hakkame poliitikas ajama Eesti asja, mitte ainult oma asja. | Lauri Tõnspoeg: jah, härra ekspeaminister, aga... | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti demokraatial on kahtlemata vigu ja haiguseid, mis järjest rohkem rahvale silma jäävad ning neid riigivõimust ikka kaugemale eemale lükkavad. Probleem ei seisne mitte rahastamise süsteemis või rahastamise määras, vaid selles, et võimuerakondades on liiga palju inimesi, kes on seal vaid isikliku kasu saamise eesmärgil.
Jüri Ratase ettepanek on seega ravida alkohoolikut, andes talle kätte suurem pudel ja seda veel nii, et too isegi poodi selle järgi minema ei peaks, vaid pudel kantaks iga päev tema voodi ette.
Erakondi rahastatakse riigieelarvest päris suure summa eest ka praegu ja Porto Franco kaasuse näide Ratase juhitava Keskerakonna sees näitab, et mõjuvõimuga kauplemine käib endiselt täie hooga ning teatud ärimehed kasutavad seda ära konkurentsieelise saamiseks.
Seesugused juhtumid on saatnud Keskerakonda kogu aeg ning ega partei tarbi ju ainult eraldisi riigieelarvest, ta võtab oma tükikese igast omavalitsusest, asutusest, kus tema toiduahel toimetab.
Kes mäletab, siis termin "katuseraha" tuli kasutusele seeläbi, et kui Keskerakonna juhitava omavalitsuse kool tahtis katuse remontimiseks raha, siis pidi direktor parteisse astuma, sest muidu seda raha omavalitsusele ei eraldatud. Politiseeritud ametikohad koolide juhtkondades on kõige halvem asi, mida me saame oma tuleviku jaoks teha ja seda nad ka tegid.
Jüri Ratas lubas oma väljaütlemises lahkelt rahastust ka väljaspool riigikogu olevatele erakondadele, aga lubage selles heas soovis kahelda. Samal päeval tegin kiire katse ja küsisin siseministri käest eraldist riigieelarvest Eesti Tulevikuerakonnale, mis moodustati Elurikkuse erakonna ja Eesti Vabaerakonna ühendamisel ning mis kahepeale kokku said 2,4 protsenti häältest.
Ametlikku vastust siseminister Kristian Jaanilt pole ma siiani saanud, aga kuna ERR selle päringu avalikustas, siis tuli kiire vastus ka ministeeriumist nende veebiportaali, et meil pole selleks õigust, sest seaduses on kirjas, et erakondade liitmisel liidetakse eraldised, mitte saadud hääled.
"Kuigi ma väga tahaksin Ratase sõnu uskuda, siis paraku ma seda teha ei saa, sest reaalsed teod räägivad millestki muust."
Päris kaval trikk, ühe sellise sõna vahetamine seaduses tähendab kas õiglasemat või ebaõiglasemat suhtumist poliitikasporti ning ikka ja jälle näeme, et valitakse see ebaõiglasem variant. Sestap pean tunnistama, et kuigi ma väga tahaksin Ratase sõnu uskuda, siis paraku ma seda teha ei saa, sest reaalsed teod räägivad millestki muust.
Eesti Vabariigi kestmiseks on väga oluline, et erakondi tekib ja kaob, sest läbi erakondade saavad kodanikud legaalselt poliitikas osaleda. Kui mõned erakonnad jäävad liiga kauaks võimule, siis nad meelitavad paratamatult ligi neid tegelasi, kes on valmis ennast ja kõiki teisi kohe maha müüma.
Aatelised inimesed sellistesse korrumpeerunud erakondadesse ei lähe, sest nad saavad ju aru, et seal tehakse nii, kuidas kasulikum on, aga mitte nii, kuidas oleks õige.
Partei jaotatavad töökohad ja hüved teevad suurtest isiksustest vagurad hääletusrobotid, kes teevad nii nagu kästakse. Koalitsiooni teerull on sõitnud juba pea kaks kümnendit avatud ja argumenteeritud aruteludest riigikogus üle, kuigi selle seadusandliku organi sisuline mõte peaks ju olema selles, et üle Eesti kokku sõitnud valitud inimesed peavad tarka väitlust, kuidas kõige paremini seadusi sõnastada ja et võimalikult suurte ühiskonnagruppide huvid oleksid esindatud.
Selle asemel on riigikogu saanud koalitsiooni kummitempliks, kuhu pääsevad ustavad parteilased, kes teevad nagu kästakse.
Lugupeetud ekspeaminister Jüri Ratas, te olete väljapaistev poliitik, kes tõestas ennast väga võimeka valitsusjuhina. Jah, meil on vaja teha muudatusi Eesti poliitikas, et rahvas, kellele põhiseaduse järgi kuulub meie riigis kõrgeim võim, saaks demokraatia kaudu paremini esindatud olla.
Keskerakonna probleemid peab lahendama selle erakonna sees ja ma usun, et see on Jüri Ratasele igati jõukohane ülesanne. Esindusdemokraatia probleemid tuleb lahendada aga selliselt, et võistlusreeglid erakondadele oleksid ausamad ning alustada tuleks erinevate takistuste kaotamisest uutele erakondadele, sest vaid läbi nende saavad poliitikas osaleda aatelised kodanikud, kes pole nõus kõike maha müüma, kelle jaoks on olulised meie keel, kultuur ja keskkond.
See tee viib sidusama ühiskonnani, kus erinevad huvigrupid asuvad poliitilisse dialoogi, kus koalitsiooni variante on rohkem kui neli, kus me kõik hakkame poliitikas ajama Eesti asja, mitte ainult oma asja.
### Response:
Lauri Tõnspoeg: jah, härra ekspeaminister, aga... |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu põhiline eesmärk oli uurida, millist euroopastumise taset Eesti eelmine, seega nüüdseks ametist lahkunud valitsus peegeldas. Mind huvitas see, mida ja kuidas selles valitsuses Euroopa Liidust räägitakse," kirjeldas oma teadusartikli lähtepunkti Tartu Ülikooli politoloogia doktorant, Johan Skytte poliitikauuringute instituudis teaduskommunikatsiooni spetsialistina töötav Maili Vilson.
Uuring põhines valitsuse iganädalaste pressikonverentside stenogrammidel, mida analüüsiti üheaastase perioodi vältel, täpsemalt alates valitsuse ametisse astumisest aprilli lõpust 2019 kuni 2020. aasta aprilli lõpuni.
Vilson tõi välja, et Euroopa Liit ja sellega seonduvad teemad olid valitsuse igapäevaste sõnavõttude loomulik osa. "Torkab silma, et paljuski kõneletakse Euroopa Liidust seoses eelarve ja eurotoetustega. Sõnavõttudest ei kuma läbi sügavamat euroopameelsust väljendavaid väärtushoiakuid, pigem domineerib pragmaatilisem joon. See ei ole Eesti eripära, paljudes liikmesriikides on sarnaseid tendentse."
Klõpsa keskkonnaminister Tõnis Möldri kommentaari nägemiseks.
Vaadeldava perioodi sisse langes valitsuse arutelu Euroopa roheleppe ja selles sõnastatud eesmärgi üle muuta Euroopa kliimaneutraalseks aastaks 2050. Eesti oli üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kes roheleppega liituma ei kiirustanud.
Eesti esialgsele otsusele rohelepet mitte toetada järgnes kriitiline nii kohalik kui ka rahvusvaheline meediareaktsioon, milles Eesti pandi ühte patta teiste Ida-Euroopa riikidega, kes samamoodi roheleppes sõnastatud kliimaeesmärki ei toetanud. "Eesti esialgne otsus mitte liituda paistis silma Eesti üldisema kuvandi taustal Euroopa Liiduga suhtlemisel, millesse kuulub solidaarsus teiste liikmesriikidega ja valmidus läbirääkimisteks ja kompromissideks. Seniste välispoliitiliste põhimõtete taustal mõjus see hoiak ootamatult," arutles Vilson.
Avalikule reaktsioonile järgnes valitsuse kiire suunamuutus. "Kui vaadata, et järgmise sisuliselt kuu ajaga oli loodud kliima- ja energiakomisjon ja kliimapoliitika oli kuulutatud valitsuse poliitiliseks prioriteediks, siis on selge, et kliimaneutraalsuse teema tuli meile Euroopa Liidust ja valitsus läks sellega pragmaatilistel kaalutlustel kaasa."
Vastumeelne euroopastumine
Vilson rõhutab, et kui enne valitsusel puudus selgepiiriline kliimapoliitika, siis Euroopa roheleppe vastuvõtmisega muutus see kõneainet pakkuvaks teemaks. Seejuures andsid tooni arutelud selle üle, kuidas kasutada Euroopa Liidu poolt antava õiglase ülemineku fondi ressursse, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel teha vajalikke muutusi majanduses ja energiatööstuses.
"Keskne teema valitsuse avalikus kommunikatsioonis oli, kuidas kasutada õiglase ülemineku mehhanismi rahaeraldist, ehk milleks Euroopa Liit lubab seda kasutada ja kuidas seda teha. Samuti leiti, et seda raha on vajalike struktuurimuutuste tegemiseks liiga vähe," kommenteeris Vilson.
Vilson toob välja, et hoolimata roheleppe vastuvõtmisest jätkas valitsus varem paika pandud poliitikate toetamist, mis ei ole tingimata kooskõlas kliimaneutraalsuse põhimõtetega. Sinna hulka kuulus juba varem elluviidud diiselkütuste aktsiisi langetamine, samuti jätkati planeeritava õlitehase rajamise toetamist. Vilson väidab, et nende kliimapoliitikat puudutavate suundumustega arvestades võib Eesti puhul rääkida vastumeelsest või tõrksast euroopastumisest (reluctant Europeanization), mida võiks mõista kui Euroopa Liidu kokkulepitud poliitika pinnapealset rakendamist.
Pikaajalisem trend
Pragmaatiline hoiak Euroopa Liidust tulevate kliimaregulatsioonide suhtes pole iseloomulik mitte ainult eelmisele valitsusele, vaid on osa pikaajalisemast trendist. "Ametlikul retoorilisel tasemel oleme nõus Euroopast tulevate eesmärkide ja suundadega, aga praktilisel tasandil töötame sellele kogu aeg vastu. See on hästi stabiilne suund olnud, olenemata sellest, mis erakonnad on valitsuses. Kui EKRE tuli valitsusse, siis nad jätkasid seda suunda, mida valitsused olid pooldanud viimased 30 aastat," laiendas teemat Aalborgi ülikoolis energiasiiret uuriv Silver Sillak.
Sillaku juhtimisel valminud uurimistöö, mis põhineb nii meediaanalüüsil kui ka reaalsete tegude ja otsuste kaardistamisel, annab Vilsoni artikli põhilistele leidudele laiema ajalise raamistiku. "Kui me oleme harjunud mõtlema, et Eesti on Euroopa Liidu paipoiss, kes väga eeskujulikult täidab neid kohustusi, mis me peame võtma, siis kui me vaatame kliima- ja energiapoliitikat, siis seal vallas on olnud üsna teistsugune joon algusest peale. Sõnades justkui avaldatakse toetust, aga samal ajal käib pidev kauplemine," täiendas Sillak. Näiteks proovis Eesti Euroopa Liiduga liitumisel põlevkivitööstusele erandeid kaubelda
Sillak toob välja ka 1997. aastal ÜRO-s vastu võetud ja Eestis 2002. aastal ratifitseeritud Kyoto protokolli, milles eesmärk oli reguleerida kasvuhoonegaaside heitekoguseid. "Sellega meil vedas, sest see baasaasta, mille põhjal nad arvutasid kasvuhoonegaaside vähenemist, oli 1990. Eesti oli toona Nõukogude Liidu osa, põlevkivitööstus huugas täie võimsusega ja oli palju saastavam kui praegu."
Seoses Eesti iseseisvumisega ja sellega kaasnenud olulistele muudatustele energiatööstuses oli kasvuhoonegaaside heitemäär Eestis langenud mitukümmend protsenti. "Selleks ajaks, kui me Kyoto protokolli alla kirjutasime, olime me oma kliimaeesmärgid justkui kogemata juba saavutanud. Seda kasutavad poliitikud siiamaani, näitamaks, kui keskkonnasõbralik riik me oleme," täiendas Sillak.
Energiasektori ümberstruktureerimine
Sillaku sõnul on Eesti senist kliimapoliitikat põhjendatud kahe argumendi toel. Esiteks on rõhutud energiajulgeolekule, mida meil on mõistetud rahvusliku iseseisvuse ja sõltumatuse tähenduses.
"See on tähendanud seda, et me peame kogu energia tingimata kohapeal ise tootma, sest me ei taha olla sõltuvad Venemaa elektrivõrgust. Vene hirmuga on pidevalt õigustatud seda, miks meil peab olema põlevkivitööstus. Enam see ei päde, sest elektritootmine põlevkivist on viimase paari aastaga sisuliselt kinni läinud. Midagi hullu selle tulemusena ei ole juhtunud," sõnas Sillak.
Teine argument puudutab tööhõivet, sest energiatööstuse ümberkorraldamine tähendab Ida-Virumaal suurel hulgal inimestele töökaotust. "See on väga suur probleem. Samas juba vähemalt veerand tööjõust selles sektoris on pensionieelikud ehk kohe pensioniikka jõudmas. Lisaks on piirkonnas tugeval tasemel nii üld- kui ka kõrgharidus, mis võiks noorematele anda paindlikumad võimalused tööturu vajadustega kohanemiseks," selgitas Sillak.
Kõne all olevad uuringud ilmusid ajakirjades Australian and New Zealand Journal of European Studies ja Environmental Innovation and Societal Transitions.
Tõnis Mölder: praeguse koalitsiooni nägemus kliimast ja roheleppest on oluliselt ühtlasem
Kliimaneutraalsuse eesmärk ja rohelepe on väga suure mõjuga EL-i majanduse korraldusele. Läbirääkimised neil teemadel ei olnud lihtsad ei EL tasemel ega ilmselt ka mitte üheski riigis. Eesti jaoks on ääretult oluline meie fossiilkütuste mahukas energeetika ja selle osakaalu vähendamisega kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju Ida-Virumaale.
Eelmine valitsus tegeles aktiivselt sellega, et mõista nii kliimaneutraalsuse eesmärgi kui ka roheleppe mõju Eestile ning osales EL tasemel aruteludes eesmärgiga toetada ambitsiooni, kuid leida mõistlikud lahendused võimalikele negatiivsetele mõjudele.
Seda oli näha ka Eesti läbimõeldud lähenemisel kliimaneutraalsusele. Peale seda, kui komisjon kliimaneutraalsuse ideed 2018. aasta lõpus esitles, alustati Eestis analüüsi, et mõista, kuidas meil on võimalik selle eesmärgi saavutamisse panustada. Analüüsimine võttis loomulikult aega ja EL tasemel liikus poliitiline valmisolek kiiremini kui esialgu arvati, kuid üldiselt osales Eesti nendel läbirääkimistel väga konstruktiivselt.
Praeguses valitsuses on kliima ja laiemalt roheleppe teemad veel suurema fookuse all ja teatav vahe eelmise koalitsiooniga on kindlasti. EKRE ei varjanud koalitsioonis olles, et nende jaoks on kliimapoliitikas murekohti ja väljendasid mitmel korral ka kahtlust kliimamuutuse inimtekkelisuse üle. Praeguse valitsuse erakonnad on aga oma nägemuselt kliima ja roheleppe osas oluliselt ühtsemad. | Eesti kliimapoliitikat iseloomustab pragmatism ja tõrges euroopastumine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu põhiline eesmärk oli uurida, millist euroopastumise taset Eesti eelmine, seega nüüdseks ametist lahkunud valitsus peegeldas. Mind huvitas see, mida ja kuidas selles valitsuses Euroopa Liidust räägitakse," kirjeldas oma teadusartikli lähtepunkti Tartu Ülikooli politoloogia doktorant, Johan Skytte poliitikauuringute instituudis teaduskommunikatsiooni spetsialistina töötav Maili Vilson.
Uuring põhines valitsuse iganädalaste pressikonverentside stenogrammidel, mida analüüsiti üheaastase perioodi vältel, täpsemalt alates valitsuse ametisse astumisest aprilli lõpust 2019 kuni 2020. aasta aprilli lõpuni.
Vilson tõi välja, et Euroopa Liit ja sellega seonduvad teemad olid valitsuse igapäevaste sõnavõttude loomulik osa. "Torkab silma, et paljuski kõneletakse Euroopa Liidust seoses eelarve ja eurotoetustega. Sõnavõttudest ei kuma läbi sügavamat euroopameelsust väljendavaid väärtushoiakuid, pigem domineerib pragmaatilisem joon. See ei ole Eesti eripära, paljudes liikmesriikides on sarnaseid tendentse."
Klõpsa keskkonnaminister Tõnis Möldri kommentaari nägemiseks.
Vaadeldava perioodi sisse langes valitsuse arutelu Euroopa roheleppe ja selles sõnastatud eesmärgi üle muuta Euroopa kliimaneutraalseks aastaks 2050. Eesti oli üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kes roheleppega liituma ei kiirustanud.
Eesti esialgsele otsusele rohelepet mitte toetada järgnes kriitiline nii kohalik kui ka rahvusvaheline meediareaktsioon, milles Eesti pandi ühte patta teiste Ida-Euroopa riikidega, kes samamoodi roheleppes sõnastatud kliimaeesmärki ei toetanud. "Eesti esialgne otsus mitte liituda paistis silma Eesti üldisema kuvandi taustal Euroopa Liiduga suhtlemisel, millesse kuulub solidaarsus teiste liikmesriikidega ja valmidus läbirääkimisteks ja kompromissideks. Seniste välispoliitiliste põhimõtete taustal mõjus see hoiak ootamatult," arutles Vilson.
Avalikule reaktsioonile järgnes valitsuse kiire suunamuutus. "Kui vaadata, et järgmise sisuliselt kuu ajaga oli loodud kliima- ja energiakomisjon ja kliimapoliitika oli kuulutatud valitsuse poliitiliseks prioriteediks, siis on selge, et kliimaneutraalsuse teema tuli meile Euroopa Liidust ja valitsus läks sellega pragmaatilistel kaalutlustel kaasa."
Vastumeelne euroopastumine
Vilson rõhutab, et kui enne valitsusel puudus selgepiiriline kliimapoliitika, siis Euroopa roheleppe vastuvõtmisega muutus see kõneainet pakkuvaks teemaks. Seejuures andsid tooni arutelud selle üle, kuidas kasutada Euroopa Liidu poolt antava õiglase ülemineku fondi ressursse, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel teha vajalikke muutusi majanduses ja energiatööstuses.
"Keskne teema valitsuse avalikus kommunikatsioonis oli, kuidas kasutada õiglase ülemineku mehhanismi rahaeraldist, ehk milleks Euroopa Liit lubab seda kasutada ja kuidas seda teha. Samuti leiti, et seda raha on vajalike struktuurimuutuste tegemiseks liiga vähe," kommenteeris Vilson.
Vilson toob välja, et hoolimata roheleppe vastuvõtmisest jätkas valitsus varem paika pandud poliitikate toetamist, mis ei ole tingimata kooskõlas kliimaneutraalsuse põhimõtetega. Sinna hulka kuulus juba varem elluviidud diiselkütuste aktsiisi langetamine, samuti jätkati planeeritava õlitehase rajamise toetamist. Vilson väidab, et nende kliimapoliitikat puudutavate suundumustega arvestades võib Eesti puhul rääkida vastumeelsest või tõrksast euroopastumisest (reluctant Europeanization), mida võiks mõista kui Euroopa Liidu kokkulepitud poliitika pinnapealset rakendamist.
Pikaajalisem trend
Pragmaatiline hoiak Euroopa Liidust tulevate kliimaregulatsioonide suhtes pole iseloomulik mitte ainult eelmisele valitsusele, vaid on osa pikaajalisemast trendist. "Ametlikul retoorilisel tasemel oleme nõus Euroopast tulevate eesmärkide ja suundadega, aga praktilisel tasandil töötame sellele kogu aeg vastu. See on hästi stabiilne suund olnud, olenemata sellest, mis erakonnad on valitsuses. Kui EKRE tuli valitsusse, siis nad jätkasid seda suunda, mida valitsused olid pooldanud viimased 30 aastat," laiendas teemat Aalborgi ülikoolis energiasiiret uuriv Silver Sillak.
Sillaku juhtimisel valminud uurimistöö, mis põhineb nii meediaanalüüsil kui ka reaalsete tegude ja otsuste kaardistamisel, annab Vilsoni artikli põhilistele leidudele laiema ajalise raamistiku. "Kui me oleme harjunud mõtlema, et Eesti on Euroopa Liidu paipoiss, kes väga eeskujulikult täidab neid kohustusi, mis me peame võtma, siis kui me vaatame kliima- ja energiapoliitikat, siis seal vallas on olnud üsna teistsugune joon algusest peale. Sõnades justkui avaldatakse toetust, aga samal ajal käib pidev kauplemine," täiendas Sillak. Näiteks proovis Eesti Euroopa Liiduga liitumisel põlevkivitööstusele erandeid kaubelda
Sillak toob välja ka 1997. aastal ÜRO-s vastu võetud ja Eestis 2002. aastal ratifitseeritud Kyoto protokolli, milles eesmärk oli reguleerida kasvuhoonegaaside heitekoguseid. "Sellega meil vedas, sest see baasaasta, mille põhjal nad arvutasid kasvuhoonegaaside vähenemist, oli 1990. Eesti oli toona Nõukogude Liidu osa, põlevkivitööstus huugas täie võimsusega ja oli palju saastavam kui praegu."
Seoses Eesti iseseisvumisega ja sellega kaasnenud olulistele muudatustele energiatööstuses oli kasvuhoonegaaside heitemäär Eestis langenud mitukümmend protsenti. "Selleks ajaks, kui me Kyoto protokolli alla kirjutasime, olime me oma kliimaeesmärgid justkui kogemata juba saavutanud. Seda kasutavad poliitikud siiamaani, näitamaks, kui keskkonnasõbralik riik me oleme," täiendas Sillak.
Energiasektori ümberstruktureerimine
Sillaku sõnul on Eesti senist kliimapoliitikat põhjendatud kahe argumendi toel. Esiteks on rõhutud energiajulgeolekule, mida meil on mõistetud rahvusliku iseseisvuse ja sõltumatuse tähenduses.
"See on tähendanud seda, et me peame kogu energia tingimata kohapeal ise tootma, sest me ei taha olla sõltuvad Venemaa elektrivõrgust. Vene hirmuga on pidevalt õigustatud seda, miks meil peab olema põlevkivitööstus. Enam see ei päde, sest elektritootmine põlevkivist on viimase paari aastaga sisuliselt kinni läinud. Midagi hullu selle tulemusena ei ole juhtunud," sõnas Sillak.
Teine argument puudutab tööhõivet, sest energiatööstuse ümberkorraldamine tähendab Ida-Virumaal suurel hulgal inimestele töökaotust. "See on väga suur probleem. Samas juba vähemalt veerand tööjõust selles sektoris on pensionieelikud ehk kohe pensioniikka jõudmas. Lisaks on piirkonnas tugeval tasemel nii üld- kui ka kõrgharidus, mis võiks noorematele anda paindlikumad võimalused tööturu vajadustega kohanemiseks," selgitas Sillak.
Kõne all olevad uuringud ilmusid ajakirjades Australian and New Zealand Journal of European Studies ja Environmental Innovation and Societal Transitions.
Tõnis Mölder: praeguse koalitsiooni nägemus kliimast ja roheleppest on oluliselt ühtlasem
Kliimaneutraalsuse eesmärk ja rohelepe on väga suure mõjuga EL-i majanduse korraldusele. Läbirääkimised neil teemadel ei olnud lihtsad ei EL tasemel ega ilmselt ka mitte üheski riigis. Eesti jaoks on ääretult oluline meie fossiilkütuste mahukas energeetika ja selle osakaalu vähendamisega kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju Ida-Virumaale.
Eelmine valitsus tegeles aktiivselt sellega, et mõista nii kliimaneutraalsuse eesmärgi kui ka roheleppe mõju Eestile ning osales EL tasemel aruteludes eesmärgiga toetada ambitsiooni, kuid leida mõistlikud lahendused võimalikele negatiivsetele mõjudele.
Seda oli näha ka Eesti läbimõeldud lähenemisel kliimaneutraalsusele. Peale seda, kui komisjon kliimaneutraalsuse ideed 2018. aasta lõpus esitles, alustati Eestis analüüsi, et mõista, kuidas meil on võimalik selle eesmärgi saavutamisse panustada. Analüüsimine võttis loomulikult aega ja EL tasemel liikus poliitiline valmisolek kiiremini kui esialgu arvati, kuid üldiselt osales Eesti nendel läbirääkimistel väga konstruktiivselt.
Praeguses valitsuses on kliima ja laiemalt roheleppe teemad veel suurema fookuse all ja teatav vahe eelmise koalitsiooniga on kindlasti. EKRE ei varjanud koalitsioonis olles, et nende jaoks on kliimapoliitikas murekohti ja väljendasid mitmel korral ka kahtlust kliimamuutuse inimtekkelisuse üle. Praeguse valitsuse erakonnad on aga oma nägemuselt kliima ja roheleppe osas oluliselt ühtsemad.
### Response:
Eesti kliimapoliitikat iseloomustab pragmatism ja tõrges euroopastumine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Video valmis Eesti Rahva Muuseumis ja videos teevad kaasa üle 40 tantsija. Video koreograafid ja lavastaja on Marit Männiste, Kerstin Lõhmus, Maris Kahre, Dolores-Carina Sütt, Maarja Pruuli ja Kalver Kaseorg.
"Tundsin ennast nende seltsis nii koduselt ning hoituna ja sellest ma ei hakka rääkimagi, kui hästi tänapäeva noored tantsivad," sõnas Rand. Video sai filmitud tantsijatega 10-pealistes gruppides, et kõik oleks praeguste koroona-reeglitega vastavuses.
Video tehnilise lahenduse taga on Karli Haava Minimal Mediast, kes on ise ka tantsu taustaga. "Kuna ta on samuti tantsija, siis ta oskab tervikut täiesti teistmoodi näha, suhelda koreograafidega nende keeles ning mõista tantsukeelt tervikuna,'' märkis Rand.
Tuuli Rand esineb enda looga "Üks öö" neljapäeval, 18. veebruaril toimuvas Eesti Laulu 1. poolfinaalis. | Tuuli Rand avaldas tantsuvideo oma Eesti Laulu loole ''Üks öö'' | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Video valmis Eesti Rahva Muuseumis ja videos teevad kaasa üle 40 tantsija. Video koreograafid ja lavastaja on Marit Männiste, Kerstin Lõhmus, Maris Kahre, Dolores-Carina Sütt, Maarja Pruuli ja Kalver Kaseorg.
"Tundsin ennast nende seltsis nii koduselt ning hoituna ja sellest ma ei hakka rääkimagi, kui hästi tänapäeva noored tantsivad," sõnas Rand. Video sai filmitud tantsijatega 10-pealistes gruppides, et kõik oleks praeguste koroona-reeglitega vastavuses.
Video tehnilise lahenduse taga on Karli Haava Minimal Mediast, kes on ise ka tantsu taustaga. "Kuna ta on samuti tantsija, siis ta oskab tervikut täiesti teistmoodi näha, suhelda koreograafidega nende keeles ning mõista tantsukeelt tervikuna,'' märkis Rand.
Tuuli Rand esineb enda looga "Üks öö" neljapäeval, 18. veebruaril toimuvas Eesti Laulu 1. poolfinaalis.
### Response:
Tuuli Rand avaldas tantsuvideo oma Eesti Laulu loole ''Üks öö'' |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2020. aasta lõpus pani Hoolekandeteenused AS Valkla hooldekodu kinnistud enampakkumisele, ostu-müügileping sõlmitakse konkursil edukaima pakkumise teinud erahooldekodude operaatoriga Südamekodud. Hooned antakse üle uuele omanikule hiljemalt juunis.
"Meie eesmärk on ligikaudu 6000m2 suurune Valkla hoonetekompleks rekonstrueerida ning rajada sinna turvaline ja moodne elukeskkond vanemaealistele. Uut elukeskkonda planeerides võtame eeskujuks Põhjamaades juba hästi toimivad lahendused," kommenteeris edasisi plaane Südamekodude nõukogu esimees Martin Kukk.
"Esimeses etapis lisaks ehitustööde planeerimisele alustame uute töötajate leidmisega - vajame juba käesoleval aastal Valklasse mitukümmend uut töötajat," lisas Kukk.
Südamekodud on eakatekodusid opereeriv ettevõte. Hetkel tegutseb Türi vallas Käru Südamekodu, Seto vallas Värska Südamekodu, Lääneranna vallas Lihula Südamekodu, Saaremaa vallas Saaremaa Südamekodu, Viru-Nigula vallas Kunda Südamekodu ning Kanepi vallas Piigaste Südamekodu. Südamekodudes on praeguseks üle 400 teenuskoha ning ettevõte pakub tööd Eesti eri paigus rohkem kui 170-le inimesele.
Südamekodud OÜ omanikud on läbi valdusfirmade 30 protsendiga Jako Laanemägi, 30 protsendiga Martin Kukk ja 10 protsendiga Rene Ilves. Veel 30 protsenti kuulub läbi Eestis registreeritud valdusfirmade Rain Rosimannusele. Ettevõtte juhatuse liige on Meelis Mälberg ja finantsjuht-pearaamatupidaja Raimo Nebokat, kes mõlemad on Reformierakonna liikmed. | Südamekodud omandasid järjekordse hooldekodu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aasta lõpus pani Hoolekandeteenused AS Valkla hooldekodu kinnistud enampakkumisele, ostu-müügileping sõlmitakse konkursil edukaima pakkumise teinud erahooldekodude operaatoriga Südamekodud. Hooned antakse üle uuele omanikule hiljemalt juunis.
"Meie eesmärk on ligikaudu 6000m2 suurune Valkla hoonetekompleks rekonstrueerida ning rajada sinna turvaline ja moodne elukeskkond vanemaealistele. Uut elukeskkonda planeerides võtame eeskujuks Põhjamaades juba hästi toimivad lahendused," kommenteeris edasisi plaane Südamekodude nõukogu esimees Martin Kukk.
"Esimeses etapis lisaks ehitustööde planeerimisele alustame uute töötajate leidmisega - vajame juba käesoleval aastal Valklasse mitukümmend uut töötajat," lisas Kukk.
Südamekodud on eakatekodusid opereeriv ettevõte. Hetkel tegutseb Türi vallas Käru Südamekodu, Seto vallas Värska Südamekodu, Lääneranna vallas Lihula Südamekodu, Saaremaa vallas Saaremaa Südamekodu, Viru-Nigula vallas Kunda Südamekodu ning Kanepi vallas Piigaste Südamekodu. Südamekodudes on praeguseks üle 400 teenuskoha ning ettevõte pakub tööd Eesti eri paigus rohkem kui 170-le inimesele.
Südamekodud OÜ omanikud on läbi valdusfirmade 30 protsendiga Jako Laanemägi, 30 protsendiga Martin Kukk ja 10 protsendiga Rene Ilves. Veel 30 protsenti kuulub läbi Eestis registreeritud valdusfirmade Rain Rosimannusele. Ettevõtte juhatuse liige on Meelis Mälberg ja finantsjuht-pearaamatupidaja Raimo Nebokat, kes mõlemad on Reformierakonna liikmed.
### Response:
Südamekodud omandasid järjekordse hooldekodu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Medvedev kaotas avasetis ühe servigeimi, kuid rohkem kogu mängu jooksul mitte ühtegi. Rubljov kaotas aga esimeses setis kaks, teises ühe ja kolmandas taas kaks pallingugeimi ning kogu kohtumise pisut enam kui kahe tunniga.
25-aastane Medvedev pääses Austraalia lahtiste poolfinaali esmakordselt. Mitte ühelgi suurturniiril peale USA lahtiste pole ta seni jõudnud isegi veerandfinaali. Pääsuks finaali asub venelane heitlema kas Rafael Nadali (ATP 2.) või kreeklase Stefanos Tsitsipasega (ATP 6.).
Esimene poolfinaal on juba selgunud – seal kohtuvad maailma esireket Novak Djokovic ja kvalifikatsioonist alustanud üllataja Aslan Karatsev Venemaalt. | Kaasmaalasest jagu saanud Medvedev pääses poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Medvedev kaotas avasetis ühe servigeimi, kuid rohkem kogu mängu jooksul mitte ühtegi. Rubljov kaotas aga esimeses setis kaks, teises ühe ja kolmandas taas kaks pallingugeimi ning kogu kohtumise pisut enam kui kahe tunniga.
25-aastane Medvedev pääses Austraalia lahtiste poolfinaali esmakordselt. Mitte ühelgi suurturniiril peale USA lahtiste pole ta seni jõudnud isegi veerandfinaali. Pääsuks finaali asub venelane heitlema kas Rafael Nadali (ATP 2.) või kreeklase Stefanos Tsitsipasega (ATP 6.).
Esimene poolfinaal on juba selgunud – seal kohtuvad maailma esireket Novak Djokovic ja kvalifikatsioonist alustanud üllataja Aslan Karatsev Venemaalt.
### Response:
Kaasmaalasest jagu saanud Medvedev pääses poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 14.30: Kiik, Härma, haigekassa COVID-19 levikust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 14.30: Kiik, Härma, haigekassa COVID-19 levikust | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barty võitis avaseti kindlalt ja murdis kohe teise seti alguses Muchova pallingu, aga sealtmaalt hakkas austraallannal mäng allamäge minema: järgnevast kaheksast servigeimis võitis ta vaid pooled ega suutnud vastaselt ühtki varastada, kuigi oli mitmeid murdepalle.
"Ma arvan, et teise seti keskel oli mul väikseid võimalusi, aga ma ei suutnud kolmandas piisavalt paika saada, kuidas soovin mängida," kommenteeris Barty pärast kohtumist. "Lasin enda mängu pisut käest, mis on kindlasti pettumus."
24-aastane Muchova oli varasemalt jõudnud Wimbledonis veerandfinaali, kuid Austraalia lahtistel on seni jäänud tema laeks vaid teine ring. Nelja hulka jõudmine näitab kindlasti uut taset.
"Kui ma olin laps ja sain oma esimese sülarvuti, siis seadsin taustapildiks Rod Laveri staadioni. Ma unistasin, et tore oleks seal ühel päeval mängida või miskit sellist," meenutas tšehhitar. "Nüüd võitsin ja jõudsin poolfinaali. See on imeline!"
Nelja parema hulgas läheb Muchova kokku ameeriklanna Jennifer Bradyga (WTA 24.), kes oli kaheksa hulgas üle kaasmaalannast Jessica Pegulast (WTA 61.) 4:6, 6:2, 6:1. Teise finalisti selgitavad Serena Williams ja Naomi Osaka. | Maailma esireket Barty langes Austraalia lahtistel konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barty võitis avaseti kindlalt ja murdis kohe teise seti alguses Muchova pallingu, aga sealtmaalt hakkas austraallannal mäng allamäge minema: järgnevast kaheksast servigeimis võitis ta vaid pooled ega suutnud vastaselt ühtki varastada, kuigi oli mitmeid murdepalle.
"Ma arvan, et teise seti keskel oli mul väikseid võimalusi, aga ma ei suutnud kolmandas piisavalt paika saada, kuidas soovin mängida," kommenteeris Barty pärast kohtumist. "Lasin enda mängu pisut käest, mis on kindlasti pettumus."
24-aastane Muchova oli varasemalt jõudnud Wimbledonis veerandfinaali, kuid Austraalia lahtistel on seni jäänud tema laeks vaid teine ring. Nelja hulka jõudmine näitab kindlasti uut taset.
"Kui ma olin laps ja sain oma esimese sülarvuti, siis seadsin taustapildiks Rod Laveri staadioni. Ma unistasin, et tore oleks seal ühel päeval mängida või miskit sellist," meenutas tšehhitar. "Nüüd võitsin ja jõudsin poolfinaali. See on imeline!"
Nelja parema hulgas läheb Muchova kokku ameeriklanna Jennifer Bradyga (WTA 24.), kes oli kaheksa hulgas üle kaasmaalannast Jessica Pegulast (WTA 61.) 4:6, 6:2, 6:1. Teise finalisti selgitavad Serena Williams ja Naomi Osaka.
### Response:
Maailma esireket Barty langes Austraalia lahtistel konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Babülon-Berliin" äratab ellu 1920. aastate Berliini, mis paistab silma oma kontrastidega. See on aeg, mida ilmestavad kommunistide rahutused, vene salaluure, kasvav vaesus ja töötus ning samas hedonistlik ja külluslik ööelu. Just sellisesse keskkonda satub noor uurija Gereon Rath, kes on saadetud Kölnist Berliini jälitama sealset põrandaalust pornotööstust.
Jupiteri toimetaja Richard-Erik Järvi sõnul on sarjas iga viimanegi kui detail läbi mõeldud. "Ei juhtu tihti, kui leiad seriaali nagu "Babülon-Berliin", kus puuduvad n-ö tühjad filler -osad. Iga lugu ja karakter on läbi mõeldud ning integreeritud suurema struktuuriga," kirjeldas ta.
"Sari võib alguses mõjuda rõhuvalt oma tegelaste rohkuse ja erinevate süžeedega, kuid soone peale sattudes on sealt raske välja saada. Miljöörikkad võtteplatsid, ajastutruu muusika ning detailsed kostüümid õigustavad 40 miljoni euro suurust hinnalipikut, mis teeb sellest kõige kalleima mitte-ingliskeelse teleseriaali," lisas Järvi.
Sarja loojad on Tom Tykwer, Achim von Borries and Hendrik Handloegten. Stsenaarium põhineb Saksa kirjaniku Volker Kutscheri krimiromaanidel. Peaosalisi kehastavad Volker Bruch (Gereon Rath) ja Liv Lisa Fries (Charlotte Ritter). "Babülon-Berliinile" muusikat komponeerinud ka Kristjan Järvi ning koos Absolute Ensemble'i ja MDR Radio sümfooniaorkestriga osaliselt sarja muusika ka salvestanud.
Jupiteris on vaatamiseks üleval sarja esimene hooaeg. ERR on õigused omandanud ka teisele ja kolmandale hooajale, mis tulevad näitamisele veel sel aastal. Sarjale on valmimas ka neljas hooaeg. | Veebikanal Jupiter näitab Saksa läbi aegade kalleimat sarja "Babülon-Berliin" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Babülon-Berliin" äratab ellu 1920. aastate Berliini, mis paistab silma oma kontrastidega. See on aeg, mida ilmestavad kommunistide rahutused, vene salaluure, kasvav vaesus ja töötus ning samas hedonistlik ja külluslik ööelu. Just sellisesse keskkonda satub noor uurija Gereon Rath, kes on saadetud Kölnist Berliini jälitama sealset põrandaalust pornotööstust.
Jupiteri toimetaja Richard-Erik Järvi sõnul on sarjas iga viimanegi kui detail läbi mõeldud. "Ei juhtu tihti, kui leiad seriaali nagu "Babülon-Berliin", kus puuduvad n-ö tühjad filler -osad. Iga lugu ja karakter on läbi mõeldud ning integreeritud suurema struktuuriga," kirjeldas ta.
"Sari võib alguses mõjuda rõhuvalt oma tegelaste rohkuse ja erinevate süžeedega, kuid soone peale sattudes on sealt raske välja saada. Miljöörikkad võtteplatsid, ajastutruu muusika ning detailsed kostüümid õigustavad 40 miljoni euro suurust hinnalipikut, mis teeb sellest kõige kalleima mitte-ingliskeelse teleseriaali," lisas Järvi.
Sarja loojad on Tom Tykwer, Achim von Borries and Hendrik Handloegten. Stsenaarium põhineb Saksa kirjaniku Volker Kutscheri krimiromaanidel. Peaosalisi kehastavad Volker Bruch (Gereon Rath) ja Liv Lisa Fries (Charlotte Ritter). "Babülon-Berliinile" muusikat komponeerinud ka Kristjan Järvi ning koos Absolute Ensemble'i ja MDR Radio sümfooniaorkestriga osaliselt sarja muusika ka salvestanud.
Jupiteris on vaatamiseks üleval sarja esimene hooaeg. ERR on õigused omandanud ka teisele ja kolmandale hooajale, mis tulevad näitamisele veel sel aastal. Sarjale on valmimas ka neljas hooaeg.
### Response:
Veebikanal Jupiter näitab Saksa läbi aegade kalleimat sarja "Babülon-Berliin" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Diislikütuse hind tõusis kahe sendi võrra liitri kohta 1,199 eurole.
Bensiini 95 hind tõusis ühe sendi võrra 1,329 eurole liitrist.
Kütusemüüjad on hindu tõstnud järjest mitu viimast nädalat. Nafta hinnad on ka maailmaturul viimase kuu jooksul pidevalt kerkinud. | Kütusemüüjad tõstsid taas bensiini ja diislikütuse hinda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Diislikütuse hind tõusis kahe sendi võrra liitri kohta 1,199 eurole.
Bensiini 95 hind tõusis ühe sendi võrra 1,329 eurole liitrist.
Kütusemüüjad on hindu tõstnud järjest mitu viimast nädalat. Nafta hinnad on ka maailmaturul viimase kuu jooksul pidevalt kerkinud.
### Response:
Kütusemüüjad tõstsid taas bensiini ja diislikütuse hinda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase 15 aasta võimsusrekord sündis 10. veebruari hommikupoolikul, kui tarbimine küündis Elektrilevi võrgus 1447 megavatini tunnis. Koduklientide vaates kasvas nädalane tarbimismaht võrreldes mullusega pea poole võrra, teatas Elektrilevi.
Kui seni oli maksimaalne tarbimine tunni keskmise võimsusena ulatunud Elektrilevi võrgus 1395 MW-ni või selle lähedale, seda nii 2018. ja 2012. aasta veebruaris kui ka 2016. ja 2010. aasta jaanuaris, siis eelmise nädala teisipäevast neljapäevani oli maksimaalne tarbimine koguni seitsmel tunnil üle 1400 MW, tõi Elektrilevi võrguteenuse tootejuht Tõnu Roosve välja erakordse statistika.
"Heameel on tõdeda, et elektrivõrk pidas rekordilisele koormusele igati vastu. Oleme valmis suurematekski külmadeks ja tipuvõimsusteks," kommenteeris võrguettevõtte juhatuse esimees Mihkel Härm.
Vältimaks külma ilmaga kaasnevaid ebameeldivusi inimestele peatas Elektrilevi 21. veebruarini plaanilised tööd. Vajadusel ollakse valmis seda aega pikendama.
Eesti suurima jaotusvõrguettevõtte eelmise nädala tarbimismahuks kujunes ligi 180 GWh (gigavatt tundi), mis on märkimisväärne mitmest aspektist. Võrreldes 2020. aasta veebruari sama nädalaga kasvas tarbimine ligi 21 protsenti ning kui vaadata eraldi kodukliente, oli nädalases võrdluses tarbimise kasv koguni 49 protsenti.
"Kodukliendi tarbimise kasvu taga on kaks faktorit – koroonaviirus ja väljas valitsevad külmakraadid," põhjendas Tõnu Roosve.
"Koroona on paljud inimesed naelutanud kodukontorisse, kus peab töö tegemiseks olema soe ja valge. See on tõstnud suurel määral koduklientide elektritarbimist. Kui võrrelda temperatuure 2020. aasta veebruari teise nädala üksikute päevadega, on ilmateenistuse andmetel vahed ulatunud kuni 17 kraadini. See tähendab paljudele lisakütmist," tõi Roosve välja peamised tarbimise tõusu asjaolud.
Elektrienergia tarbimine Elektrilevi võrgus on selle aasta kõigi kuue täisnädala lõikes olnud suurem kui mullu samal perioodil. Kasv on olnud nädalate vaates suurusjärgus 8-21 protsenti. | Pakane tõi rekordilise elektritarbimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase 15 aasta võimsusrekord sündis 10. veebruari hommikupoolikul, kui tarbimine küündis Elektrilevi võrgus 1447 megavatini tunnis. Koduklientide vaates kasvas nädalane tarbimismaht võrreldes mullusega pea poole võrra, teatas Elektrilevi.
Kui seni oli maksimaalne tarbimine tunni keskmise võimsusena ulatunud Elektrilevi võrgus 1395 MW-ni või selle lähedale, seda nii 2018. ja 2012. aasta veebruaris kui ka 2016. ja 2010. aasta jaanuaris, siis eelmise nädala teisipäevast neljapäevani oli maksimaalne tarbimine koguni seitsmel tunnil üle 1400 MW, tõi Elektrilevi võrguteenuse tootejuht Tõnu Roosve välja erakordse statistika.
"Heameel on tõdeda, et elektrivõrk pidas rekordilisele koormusele igati vastu. Oleme valmis suurematekski külmadeks ja tipuvõimsusteks," kommenteeris võrguettevõtte juhatuse esimees Mihkel Härm.
Vältimaks külma ilmaga kaasnevaid ebameeldivusi inimestele peatas Elektrilevi 21. veebruarini plaanilised tööd. Vajadusel ollakse valmis seda aega pikendama.
Eesti suurima jaotusvõrguettevõtte eelmise nädala tarbimismahuks kujunes ligi 180 GWh (gigavatt tundi), mis on märkimisväärne mitmest aspektist. Võrreldes 2020. aasta veebruari sama nädalaga kasvas tarbimine ligi 21 protsenti ning kui vaadata eraldi kodukliente, oli nädalases võrdluses tarbimise kasv koguni 49 protsenti.
"Kodukliendi tarbimise kasvu taga on kaks faktorit – koroonaviirus ja väljas valitsevad külmakraadid," põhjendas Tõnu Roosve.
"Koroona on paljud inimesed naelutanud kodukontorisse, kus peab töö tegemiseks olema soe ja valge. See on tõstnud suurel määral koduklientide elektritarbimist. Kui võrrelda temperatuure 2020. aasta veebruari teise nädala üksikute päevadega, on ilmateenistuse andmetel vahed ulatunud kuni 17 kraadini. See tähendab paljudele lisakütmist," tõi Roosve välja peamised tarbimise tõusu asjaolud.
Elektrienergia tarbimine Elektrilevi võrgus on selle aasta kõigi kuue täisnädala lõikes olnud suurem kui mullu samal perioodil. Kasv on olnud nädalate vaates suurusjärgus 8-21 protsenti.
### Response:
Pakane tõi rekordilise elektritarbimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen alati sellele vastu seisnud ja seisan ka praegu. Minu arvates on see halb mõte," rääkis Parmas ajalehele.
Parmas selgitas, et vihakõne on Eestis tegelikult praegugi kriminaliseeritud, kui sellega kaasnevad reaalsed ohud või tagajärjed.
"Kriminaliseerimise laiendamisega tuleks olla äärmiselt ettevaatlik. Sõnavabadus on ühiskonna jaoks väga oluline väärtus ja selle kergekäeline piiramine on tegelikult iseendale jalga tulistamine," lisas Parmas.
"Prokuratuuri juhina ei saa jätta ütlemata, et selline seadusemuudatus tähendab nii prokuratuurile kui ka politseile ja kohtule lisatöökoormust. Selle ressursi peab prokuratuur võtma lihtsalt teiste kuritegude menetlemise arvelt," sõnas Parmas. | Peaprokurör Parmas: olen vihakõne kriminaliseerimisele vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen alati sellele vastu seisnud ja seisan ka praegu. Minu arvates on see halb mõte," rääkis Parmas ajalehele.
Parmas selgitas, et vihakõne on Eestis tegelikult praegugi kriminaliseeritud, kui sellega kaasnevad reaalsed ohud või tagajärjed.
"Kriminaliseerimise laiendamisega tuleks olla äärmiselt ettevaatlik. Sõnavabadus on ühiskonna jaoks väga oluline väärtus ja selle kergekäeline piiramine on tegelikult iseendale jalga tulistamine," lisas Parmas.
"Prokuratuuri juhina ei saa jätta ütlemata, et selline seadusemuudatus tähendab nii prokuratuurile kui ka politseile ja kohtule lisatöökoormust. Selle ressursi peab prokuratuur võtma lihtsalt teiste kuritegude menetlemise arvelt," sõnas Parmas.
### Response:
Peaprokurör Parmas: olen vihakõne kriminaliseerimisele vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur hindab alates 2018. aastast ka täienduskoolituste kvaliteeti. Agentuuri arendusjuht Kaija Kumpas-Lenk ütles, et praegu töötab süsteem peamiselt usaldusel. Usaldusest aga ainüksi ei piisa, et õppijad saaks kuruse lõpuks oskused, mida reklaamitakse.
"Kvaliteet on seinast seina. On väga häid koolitusi ja on ka neid, mis tegelikult ei jõua nende eesmärkideni, mis on koolitusega lubatud. Me näemegi seda, et umbes poolte koolituste puhul tegelikult õppija ei jõua nende soovitud eesmärkideni, mida koolitusega lubatakse," rääkis Kumpas-Lenk.
Selle mure aitaks lahendada täiskasvanute koolituse seaduse muutmine. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin ütles, et rangemad nõuded kehtiks ettevõttele, mis on esitanud majandustegevusteate. See on vajalik, et saada õppemaksult tulumaksutagastust või olla näiteks töötukassa koolituspartner. Lippin selgitas, et muudatusega võiks ministeeriumil tekkida õigus seaduserikkuja teade kustutada.
"Põhimõtteliselt soovime sisse tuua eelkontrolli võimaluse, et kui hakatakse ennast registreerima, et siis sellel hetkel teostatakse ka kontroll, kas seaduses toodud nõuded on täidetud või ei ole täidetud. Kui nõuded on täitmata, siis registreerimist ei järgne," ütles Lippin.
Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et koolituse tellija, olgu see õpilane või asutus, peaks valima kvaliteetse teenuse. Palts arvab, et peaks kaaluma, kas töötukassa kliendil peab olema vabadus valida ise koolitus, mis talle kinni makstakse.
"Kui me mõtleme kõikide hindamise protseduuride peale, mida üks koolitusasutus peaks hakkama läbima, siis ilmselgelt on see väga aja- ja rahamahukas. Mulle tundub see küll jälle sellise õpitud abituse suurendamise meetmena. Justkui keegi teine tuleb tagab midagi, mille eest inimene peaks ise hea seisma. Peaks olema hoolikas, vaatama, kuhu ta õppima läheb, mida, kas see koht on kvaliteetne," rääkis Palts.
Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre seletas, et nende koolituspartneritele teostab järelvalvet ministeerium. Pakutud koolitustest endale sobiva valib inimene ise.
"Inimeste vajadused oskuste arendamise järele on väga erinevad ja samamoodi need vajadused tulevad eri hetkedel. See paindlikkus, me oleme selle vabadusega sisse toonud. Kui see avatud turg on korras, siis sellega ei ole probleemi," ütles Andre.
Mait Palts on päri ministeeriumi mõttega luua parem viis kogumaks õppijatelt koolitustele tagasisidet ja see avalikustada. Koda rõhutab, et nii säiliks ettevõtlusvabadus ja teadlikum klient ei valiks koolitsust, millega ta võib mitte rahule jääda.
Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) esimees Anni Sild teatas ERR-ile, et liit toetab haridusministeeriumi eesmärgipüstitust, ent heidab plaanitavale seadusemuudatusele ette, et see sätestab formaalnõuete kontrollsüsteemi, mitte kvaliteedi tõstmise tegevusi.
"Valdkonna kvaliteedi edendamise eesmärki saavad täita erinevad toetavad tegevused nii õppija, koolituste tellija kui ka koolitajate ja koolitusettevõtete suunal. Praeguse HTM-i tegevuse tulemus on aga ka seaduse muutmise ettepanekus selgelt kirjas kui mittevastavate pakkujate elimineerimine, mitte koolituste ja koolitajate kvaliteedi tõstmine," ütles Sild.
KFL-i hinnangul oleks täienduskoolituste ühtse tagasisidesüsteemi loomine õppijale ja koolituse tellijale suureks abiks, kuid väljatöötamiskavatsuses leiab see ära märkimist vaid kui võimalik edasiste arutelude teema, teatas Sild. | Ministeerium tahab täiskasvanute koolitajatele rangemaid nõudeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur hindab alates 2018. aastast ka täienduskoolituste kvaliteeti. Agentuuri arendusjuht Kaija Kumpas-Lenk ütles, et praegu töötab süsteem peamiselt usaldusel. Usaldusest aga ainüksi ei piisa, et õppijad saaks kuruse lõpuks oskused, mida reklaamitakse.
"Kvaliteet on seinast seina. On väga häid koolitusi ja on ka neid, mis tegelikult ei jõua nende eesmärkideni, mis on koolitusega lubatud. Me näemegi seda, et umbes poolte koolituste puhul tegelikult õppija ei jõua nende soovitud eesmärkideni, mida koolitusega lubatakse," rääkis Kumpas-Lenk.
Selle mure aitaks lahendada täiskasvanute koolituse seaduse muutmine. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin ütles, et rangemad nõuded kehtiks ettevõttele, mis on esitanud majandustegevusteate. See on vajalik, et saada õppemaksult tulumaksutagastust või olla näiteks töötukassa koolituspartner. Lippin selgitas, et muudatusega võiks ministeeriumil tekkida õigus seaduserikkuja teade kustutada.
"Põhimõtteliselt soovime sisse tuua eelkontrolli võimaluse, et kui hakatakse ennast registreerima, et siis sellel hetkel teostatakse ka kontroll, kas seaduses toodud nõuded on täidetud või ei ole täidetud. Kui nõuded on täitmata, siis registreerimist ei järgne," ütles Lippin.
Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et koolituse tellija, olgu see õpilane või asutus, peaks valima kvaliteetse teenuse. Palts arvab, et peaks kaaluma, kas töötukassa kliendil peab olema vabadus valida ise koolitus, mis talle kinni makstakse.
"Kui me mõtleme kõikide hindamise protseduuride peale, mida üks koolitusasutus peaks hakkama läbima, siis ilmselgelt on see väga aja- ja rahamahukas. Mulle tundub see küll jälle sellise õpitud abituse suurendamise meetmena. Justkui keegi teine tuleb tagab midagi, mille eest inimene peaks ise hea seisma. Peaks olema hoolikas, vaatama, kuhu ta õppima läheb, mida, kas see koht on kvaliteetne," rääkis Palts.
Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre seletas, et nende koolituspartneritele teostab järelvalvet ministeerium. Pakutud koolitustest endale sobiva valib inimene ise.
"Inimeste vajadused oskuste arendamise järele on väga erinevad ja samamoodi need vajadused tulevad eri hetkedel. See paindlikkus, me oleme selle vabadusega sisse toonud. Kui see avatud turg on korras, siis sellega ei ole probleemi," ütles Andre.
Mait Palts on päri ministeeriumi mõttega luua parem viis kogumaks õppijatelt koolitustele tagasisidet ja see avalikustada. Koda rõhutab, et nii säiliks ettevõtlusvabadus ja teadlikum klient ei valiks koolitsust, millega ta võib mitte rahule jääda.
Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) esimees Anni Sild teatas ERR-ile, et liit toetab haridusministeeriumi eesmärgipüstitust, ent heidab plaanitavale seadusemuudatusele ette, et see sätestab formaalnõuete kontrollsüsteemi, mitte kvaliteedi tõstmise tegevusi.
"Valdkonna kvaliteedi edendamise eesmärki saavad täita erinevad toetavad tegevused nii õppija, koolituste tellija kui ka koolitajate ja koolitusettevõtete suunal. Praeguse HTM-i tegevuse tulemus on aga ka seaduse muutmise ettepanekus selgelt kirjas kui mittevastavate pakkujate elimineerimine, mitte koolituste ja koolitajate kvaliteedi tõstmine," ütles Sild.
KFL-i hinnangul oleks täienduskoolituste ühtse tagasisidesüsteemi loomine õppijale ja koolituse tellijale suureks abiks, kuid väljatöötamiskavatsuses leiab see ära märkimist vaid kui võimalik edasiste arutelude teema, teatas Sild.
### Response:
Ministeerium tahab täiskasvanute koolitajatele rangemaid nõudeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,3 protsenti, Keskerakonda 19,3 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus kasvas nädalaga 1,4 protsendi võrra ning viie nädalaga on peaministripartei reiting tõusnud 4,9 protsendi võrra. Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,2 protsendi võrra. EKRE toetus on kaheksa nädalat kestnud tõusu jooksul suurenenud viie protsendi võrra.
Keskerakonna edu EKRE ees on 0,7 protsenti, mis on kõige väiksem vahe viimase kahe aasta jooksul ning nende kahe erakonna toetus on praktiliselt võrdsustunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 14 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,3 protsendiga ning Isamaa 5,3 protsendiga. SDE toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 52,6 protsenti ja opositsioonierakondi 30,2 protsenti.
Teadur Martin Mölder märkis, et juba eelmise nädala reitingutest sai selgeks, et Keskerakond on valitsuse vahetumisest ja Porto Franco korruptsiooniskandaalist kaotanud ja EKRE võitnud.
"Oma ametis olles oli Keskerakonna liider ja endine peaminister Jüri Ratas kõige eelistatum võimalik peaminister, kuid koos tema valitsusega kadus ka tema pilt ja sõna meediast ning ilmselt ka seeläbi oluline osa toetusest Keskerakonnale, mis oli ennekõike just tema nägu. Oli ju Ratas see, kes andis erakonnale uue koalitsioonikõlbuliku näo. Kui valitsus korruptsiooniskandaaliga lagunes, kerkisid ilmselt kohati uuesti esile kauged mälestused Edgar Savisaare aegsest Keskerakonnast, mille puhul varjutas korruptsioon riigimehelikkuse," märkis Mölder.
Ta tõdes, et oma viimase aja absoluutsesse madalseisu pole Keskerakond veel jõudnud – üle-eelmise aasta suve lõpus oli nende toetus veel madalam kui praegu ning vahe oma peamise konkurendi Reformierakonnaga ligi 20 protsenti.
"Kuid erakonna suhteline positsioon on praegu halvem kui toona. Keskerakonna kannul astub EKRE, kes sarnaste trendide jätkudes juba järgmistel nädalatel seljatab Keskerakonna ning seab endale sisse koha teise kõige populaarsema erakonnana Eestis," märkis Mölder.
Tema sõnul on laiemas pildis Keskerakonna toetuse langus kestnud alates eelmise aasta kevadest ning on vaja teha palju, et oma positsioon uuesti üles ehitada.
"Keskerakonna toetus vene valijate hulgas pole kunagi lähiminevikus veel nii nõrk olnud ning on näha, et see nõrgeneb veelgi. Olemine valitsuses, mis lubab Ida-Virumaale rohepööret, neile kindlasti vene valijate toetust juurde ei too. Samas on EKRE toetus vene valijate seas kasvanud rekordilise 13,6 protsendini. See arv on tõesti märkimisväärne," ütles Mölder.
"Lisaks on Keskerakonna toetus järsult langenud ka just pensioniikka jõudnud valijate seas. Ühesõnaga, väga suur osa tuumiktoetajaid on Keskerakonna viimasel ajal maha jätnud ning erakonna seis oma uue peamise konkurendi EKRE suhtes on nõrgem kui kunagi varem. See peaks olema erakonnale tõsine järelemõtlemiskoht," lisas Mölder. | Norstat: Reformierakond ja EKRE liiguvad jätkuvalt tõusvas joones | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,3 protsenti, Keskerakonda 19,3 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus kasvas nädalaga 1,4 protsendi võrra ning viie nädalaga on peaministripartei reiting tõusnud 4,9 protsendi võrra. Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,2 protsendi võrra. EKRE toetus on kaheksa nädalat kestnud tõusu jooksul suurenenud viie protsendi võrra.
Keskerakonna edu EKRE ees on 0,7 protsenti, mis on kõige väiksem vahe viimase kahe aasta jooksul ning nende kahe erakonna toetus on praktiliselt võrdsustunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 14 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,3 protsendiga ning Isamaa 5,3 protsendiga. SDE toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 52,6 protsenti ja opositsioonierakondi 30,2 protsenti.
Teadur Martin Mölder märkis, et juba eelmise nädala reitingutest sai selgeks, et Keskerakond on valitsuse vahetumisest ja Porto Franco korruptsiooniskandaalist kaotanud ja EKRE võitnud.
"Oma ametis olles oli Keskerakonna liider ja endine peaminister Jüri Ratas kõige eelistatum võimalik peaminister, kuid koos tema valitsusega kadus ka tema pilt ja sõna meediast ning ilmselt ka seeläbi oluline osa toetusest Keskerakonnale, mis oli ennekõike just tema nägu. Oli ju Ratas see, kes andis erakonnale uue koalitsioonikõlbuliku näo. Kui valitsus korruptsiooniskandaaliga lagunes, kerkisid ilmselt kohati uuesti esile kauged mälestused Edgar Savisaare aegsest Keskerakonnast, mille puhul varjutas korruptsioon riigimehelikkuse," märkis Mölder.
Ta tõdes, et oma viimase aja absoluutsesse madalseisu pole Keskerakond veel jõudnud – üle-eelmise aasta suve lõpus oli nende toetus veel madalam kui praegu ning vahe oma peamise konkurendi Reformierakonnaga ligi 20 protsenti.
"Kuid erakonna suhteline positsioon on praegu halvem kui toona. Keskerakonna kannul astub EKRE, kes sarnaste trendide jätkudes juba järgmistel nädalatel seljatab Keskerakonna ning seab endale sisse koha teise kõige populaarsema erakonnana Eestis," märkis Mölder.
Tema sõnul on laiemas pildis Keskerakonna toetuse langus kestnud alates eelmise aasta kevadest ning on vaja teha palju, et oma positsioon uuesti üles ehitada.
"Keskerakonna toetus vene valijate hulgas pole kunagi lähiminevikus veel nii nõrk olnud ning on näha, et see nõrgeneb veelgi. Olemine valitsuses, mis lubab Ida-Virumaale rohepööret, neile kindlasti vene valijate toetust juurde ei too. Samas on EKRE toetus vene valijate seas kasvanud rekordilise 13,6 protsendini. See arv on tõesti märkimisväärne," ütles Mölder.
"Lisaks on Keskerakonna toetus järsult langenud ka just pensioniikka jõudnud valijate seas. Ühesõnaga, väga suur osa tuumiktoetajaid on Keskerakonna viimasel ajal maha jätnud ning erakonna seis oma uue peamise konkurendi EKRE suhtes on nõrgem kui kunagi varem. See peaks olema erakonnale tõsine järelemõtlemiskoht," lisas Mölder.
### Response:
Norstat: Reformierakond ja EKRE liiguvad jätkuvalt tõusvas joones |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kahtlemata on Soome poolt kehtestatud täiendavad piirangud reisimist mõjutanud. Riikidevahelise vaba liikumise piirangutel on kohene mõju meie reisijatearvule," ütles Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ERR-ile.
Jaanuari keskpaigas, enne Soome kehtestatud täiendavaid riiki sisenemise piiranguid reisis Tallinki teatel Tallinna ja Helsingi vahelisel liinil sõitvatel laevadel päevas kokku 800 reisijat ja nädalas 5500 reisijat.
Möödunud nädalal jäi Tallinki laevade Stari ja Megastari reisijate arv nädala jooksul alla 3000 inimese ehk niigi tavapäratult väike reisijate arv langes pea poole võrra.
Võrdluseks: möödunud aasta jaanuaris reisis Eesti ja Soome vahel kokku pea 330 000 inimest, tänavu reisis jaanuaris liinil kokku 93 300 inimest.
Soome kehtestas karmimad piirangud 27. jaanuarist, kahe riigi vahel võisid kuu jooksul reisida tervishoiutöötajad, riigi ealnikud, diplomaadid, Soome kodaniku pereliikmed ja vältimatutel perekondlikel põhjustel reisijad.
Enamasti on Lingi sõnul reisinud piirangute ajal Eesti ja Soome vahel ühes või tesises riigis töötavad inimesed ja kaubavedajad.
Link lisas, et Soome plaanib piirangute pikendamise üle arutelu selle nädala lõpus. "Siis selgub, mis juhtub pärast 25. veebruari ja kas piiranguid pikendatakse või ei," ütles ta.
Reedel läheb Helsingisse visiidile ka peaminister Kaja Kallas.
Tallinki juht Paavo Nõgene polnud valmis olukorda enne Soome valitsuse uut otsust kommenteerima. | Soome karmid piirangud kärpisid laevareisijate arvu veel pea poole võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kahtlemata on Soome poolt kehtestatud täiendavad piirangud reisimist mõjutanud. Riikidevahelise vaba liikumise piirangutel on kohene mõju meie reisijatearvule," ütles Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ERR-ile.
Jaanuari keskpaigas, enne Soome kehtestatud täiendavaid riiki sisenemise piiranguid reisis Tallinki teatel Tallinna ja Helsingi vahelisel liinil sõitvatel laevadel päevas kokku 800 reisijat ja nädalas 5500 reisijat.
Möödunud nädalal jäi Tallinki laevade Stari ja Megastari reisijate arv nädala jooksul alla 3000 inimese ehk niigi tavapäratult väike reisijate arv langes pea poole võrra.
Võrdluseks: möödunud aasta jaanuaris reisis Eesti ja Soome vahel kokku pea 330 000 inimest, tänavu reisis jaanuaris liinil kokku 93 300 inimest.
Soome kehtestas karmimad piirangud 27. jaanuarist, kahe riigi vahel võisid kuu jooksul reisida tervishoiutöötajad, riigi ealnikud, diplomaadid, Soome kodaniku pereliikmed ja vältimatutel perekondlikel põhjustel reisijad.
Enamasti on Lingi sõnul reisinud piirangute ajal Eesti ja Soome vahel ühes või tesises riigis töötavad inimesed ja kaubavedajad.
Link lisas, et Soome plaanib piirangute pikendamise üle arutelu selle nädala lõpus. "Siis selgub, mis juhtub pärast 25. veebruari ja kas piiranguid pikendatakse või ei," ütles ta.
Reedel läheb Helsingisse visiidile ka peaminister Kaja Kallas.
Tallinki juht Paavo Nõgene polnud valmis olukorda enne Soome valitsuse uut otsust kommenteerima.
### Response:
Soome karmid piirangud kärpisid laevareisijate arvu veel pea poole võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See tähendab, et kell 21.00 jääb liikumiskeeld kehtima," teatas rahvusringhääling ja mitmed teised meediaväljaanded.
Hollandi kohus käskis varem päeval valitsusel lõpetada koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks kehtestatud üleriigilise öise liikumiskeelu, mis vallandas Hollandis üle aastakümnete ühed suurimad meeleavaldused. Haagi ringkonnakohtu kohtunik toetas ühenduse Tõde Viirusest esitatud kaebust, öeldes, et valitsus kasutas oma erakorralisi volitusi valesti.
Valitsus kaebas otsuse edasi ja seda arutatakse reedel apellatsioonikohtus.
Kohtunikud kohtusid teisipäeva õhtul siiski eriistungil ja otsustasid, et alamastme otsus liikumiskeeld lõpetada peatatakse.
"Kui me ei oleks peatamisotsust langetanud, siis oleks liikumiskeeld lõppenud. Mis juhtub siis, kui põhikohtuasjas otsustatakse liikumiskeeldu pikendada? Sel juhul kaalub riigi huvi ühenduse Tõde Viirusest huvid," põhjendas üks kohtunikest. | Hollandi apellatsioonikohus taastas riigis öise liikumiskeelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See tähendab, et kell 21.00 jääb liikumiskeeld kehtima," teatas rahvusringhääling ja mitmed teised meediaväljaanded.
Hollandi kohus käskis varem päeval valitsusel lõpetada koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks kehtestatud üleriigilise öise liikumiskeelu, mis vallandas Hollandis üle aastakümnete ühed suurimad meeleavaldused. Haagi ringkonnakohtu kohtunik toetas ühenduse Tõde Viirusest esitatud kaebust, öeldes, et valitsus kasutas oma erakorralisi volitusi valesti.
Valitsus kaebas otsuse edasi ja seda arutatakse reedel apellatsioonikohtus.
Kohtunikud kohtusid teisipäeva õhtul siiski eriistungil ja otsustasid, et alamastme otsus liikumiskeeld lõpetada peatatakse.
"Kui me ei oleks peatamisotsust langetanud, siis oleks liikumiskeeld lõppenud. Mis juhtub siis, kui põhikohtuasjas otsustatakse liikumiskeeldu pikendada? Sel juhul kaalub riigi huvi ühenduse Tõde Viirusest huvid," põhjendas üks kohtunikest.
### Response:
Hollandi apellatsioonikohus taastas riigis öise liikumiskeelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arderni sõnul on Afganistani sisemine rahuprotsess probleemses riigis püsiva poliitilise lahenduse leidmiseks parim väljavaade, mis tähendab, et Uus-Meremaa kaitseväge pole enam vaja.
"Pärast 20 aastat kohalolekut Afganistanis on nüüd aeg lõpetada lähetamine," ütles peaminister.
Alates 2001. aastast on Afganistanis teeninud umbes 3500 uus-meremaalast, sealhulgas eriväed, ülesehitusmeeskonnad ja ohvitseride väljaõppe spetsialistid.
"Lähetused Afganistani on olnud meie ajaloo ühed kõige kauakestvamad. Soovin toonitada kümne meie sõjaväelase panust, kes kaotasid elu teenistuskohuste täitmisel," lisas Ardern.
NATO ei lahku
"NATO ei vii oma vägesid Afganistanist välja enne õiget aega," ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeval enne kaitseministrite sellenädalast arutelu.
"Kuigi ükski liitlane ei soovi jääda Afganistani kauemaks kui vaja, ei lahku me enne õiget aega," lausus Stoltenberg pressikonverentsil.
Alliansi liikmesriikide kaitseministrid kogunevad kolmapäeval ja neljapäeval kõige kõrgema tasemega kohtumisele alates Joe Bideni asumisest USA presidendiks.
Päevakorras on allianssi 9600-pealine missioon Afganistanis, kus Ühendriikide ekspresident Donald Trump sõlmis Talibaniga leppe Ameerika vägede väljatoomiseks.
Missiooni tulevik sõltub sellest, kas Biden peab kinni tähtajast väed maiks välja tuua või jääb paigale ja riskib islamiliikumise vastulöögiga. | Uus-Meremaa lõpetab sõjalise kohaloleku Afganistanis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arderni sõnul on Afganistani sisemine rahuprotsess probleemses riigis püsiva poliitilise lahenduse leidmiseks parim väljavaade, mis tähendab, et Uus-Meremaa kaitseväge pole enam vaja.
"Pärast 20 aastat kohalolekut Afganistanis on nüüd aeg lõpetada lähetamine," ütles peaminister.
Alates 2001. aastast on Afganistanis teeninud umbes 3500 uus-meremaalast, sealhulgas eriväed, ülesehitusmeeskonnad ja ohvitseride väljaõppe spetsialistid.
"Lähetused Afganistani on olnud meie ajaloo ühed kõige kauakestvamad. Soovin toonitada kümne meie sõjaväelase panust, kes kaotasid elu teenistuskohuste täitmisel," lisas Ardern.
NATO ei lahku
"NATO ei vii oma vägesid Afganistanist välja enne õiget aega," ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeval enne kaitseministrite sellenädalast arutelu.
"Kuigi ükski liitlane ei soovi jääda Afganistani kauemaks kui vaja, ei lahku me enne õiget aega," lausus Stoltenberg pressikonverentsil.
Alliansi liikmesriikide kaitseministrid kogunevad kolmapäeval ja neljapäeval kõige kõrgema tasemega kohtumisele alates Joe Bideni asumisest USA presidendiks.
Päevakorras on allianssi 9600-pealine missioon Afganistanis, kus Ühendriikide ekspresident Donald Trump sõlmis Talibaniga leppe Ameerika vägede väljatoomiseks.
Missiooni tulevik sõltub sellest, kas Biden peab kinni tähtajast väed maiks välja tuua või jääb paigale ja riskib islamiliikumise vastulöögiga.
### Response:
Uus-Meremaa lõpetab sõjalise kohaloleku Afganistanis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellel hooajal suurepärases hoos olev Valencia võttis juba viienda järjestikuse võidu, kui kodusel Mestallal alistati Sevilla 4:0. Kahel korral oli täpne Portugali talent Goncalo Guedes, kes jagas Santi Minale ka väravasöödu. Üks tabamus kirjutati Simone Zaza arvele.
Barcelona alistas koduväljakul tabeli punase laterna Malaga 2:0. Gerard Deulofeu avavärav kohtumise teisel minutil oli aga vastuoluline - videokordusest oli selgelt näha, et pall ületas enne Lucas Digne söötu otsajoone. Sellele vaatamata jäi värav jõusse. Otsustava punkti pani mängule Andres Iniesta tabamus 56. minutil.
Teistes laupäevastes kohtumistes oli Real Betis kodus 2:0 üle Alavesist ja Levante ning Getafe mängisid 1:1 viiki. Barcelona jätkab 25 punktiga liidrina, jätkuvalt kaotuseta püsiv Valencia on 21 silmaga teine. 17 punkti peal olev Madridi Real ning punkt vähem kogunud linnarivaal Atletico tulevad väljakule pühapäeval. | Valencia kindlustas teist kohta, Barcelonat aitas vastuoluline värav | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellel hooajal suurepärases hoos olev Valencia võttis juba viienda järjestikuse võidu, kui kodusel Mestallal alistati Sevilla 4:0. Kahel korral oli täpne Portugali talent Goncalo Guedes, kes jagas Santi Minale ka väravasöödu. Üks tabamus kirjutati Simone Zaza arvele.
Barcelona alistas koduväljakul tabeli punase laterna Malaga 2:0. Gerard Deulofeu avavärav kohtumise teisel minutil oli aga vastuoluline - videokordusest oli selgelt näha, et pall ületas enne Lucas Digne söötu otsajoone. Sellele vaatamata jäi värav jõusse. Otsustava punkti pani mängule Andres Iniesta tabamus 56. minutil.
Teistes laupäevastes kohtumistes oli Real Betis kodus 2:0 üle Alavesist ja Levante ning Getafe mängisid 1:1 viiki. Barcelona jätkab 25 punktiga liidrina, jätkuvalt kaotuseta püsiv Valencia on 21 silmaga teine. 17 punkti peal olev Madridi Real ning punkt vähem kogunud linnarivaal Atletico tulevad väljakule pühapäeval.
### Response:
Valencia kindlustas teist kohta, Barcelonat aitas vastuoluline värav |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ethnikos kallutas mängu enda kasuks teisel veerandajal, mis võideti skooriga 21:6, kirjutab Delfi Sport.
Nagu ikka,kuulus Laane võitjate põhitegijate hulka, panustades 12 punkti. Ethnikose resultatiivseim oli 13 punktiga Kostas Macheras.
Kolme vooru järel on Ethnikosel tabelis kaks võitu, Psychikol üks võit. | Laane ja Ethnikos teenisid liigatabelisse teise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ethnikos kallutas mängu enda kasuks teisel veerandajal, mis võideti skooriga 21:6, kirjutab Delfi Sport.
Nagu ikka,kuulus Laane võitjate põhitegijate hulka, panustades 12 punkti. Ethnikose resultatiivseim oli 13 punktiga Kostas Macheras.
Kolme vooru järel on Ethnikosel tabelis kaks võitu, Psychikol üks võit.
### Response:
Laane ja Ethnikos teenisid liigatabelisse teise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samas on väljaanne Politico kirjutanud oma allikatele viidates, et Trump ja tema administratsiooni liikmed kavatsevad tõenäoliselt takistada president John F. Kennedy mõrvaga seotud uurimismaterjalide avalikustamist, mille salastatuse tähtaeg lõppeb järgmisel nädalal.
USA Rahvusarhiivis ootab avalikustamist mõrva uurimist puudutav dokumentatsioon ning Politico väitel peavad ametnikud võimalikuks, et dokumendid avalikustatakse osaliselt.
Mõned dokumendid on koostatud alles 1990ndatel, ametnike sõnul tuleb veel kaaluda, kas nende avalikustamine ei kahjusta riiklikku julgeolekut.
USA Kongressi allikate sõnul soovib dokumentatsiooni osalist varjamist Luure Keskagentuur, et kaitsta oma agente, kellest mitmed on veel elus.
USA 35. president John Fitzgerald Kennedy (46) mõrvati Dallases 1963. aasta 22. novembril. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald (24).
Maffiasidemetega ööklubiomanik Jack Ruby (55) tulistas Oswaldi surnuks kaks päeva hiljem ehk 24. novembril 1963, kui teda parajasti politseijaoskonnast vanglasse hakati viima.
USA Kongressi esindajatekoja erikomisjon jõudis 1979. aastal seisukohale, et Kennedy mõrva puhul oli tegemist vandenõuga, mitte Oswaldi isikliku initsiatiiviga.
Kennedy mõrva organiseerimise eest ei ole kedagi süüdi mõistetud. | Trump avalikustab Kennedy mõrva salastatud toimikud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samas on väljaanne Politico kirjutanud oma allikatele viidates, et Trump ja tema administratsiooni liikmed kavatsevad tõenäoliselt takistada president John F. Kennedy mõrvaga seotud uurimismaterjalide avalikustamist, mille salastatuse tähtaeg lõppeb järgmisel nädalal.
USA Rahvusarhiivis ootab avalikustamist mõrva uurimist puudutav dokumentatsioon ning Politico väitel peavad ametnikud võimalikuks, et dokumendid avalikustatakse osaliselt.
Mõned dokumendid on koostatud alles 1990ndatel, ametnike sõnul tuleb veel kaaluda, kas nende avalikustamine ei kahjusta riiklikku julgeolekut.
USA Kongressi allikate sõnul soovib dokumentatsiooni osalist varjamist Luure Keskagentuur, et kaitsta oma agente, kellest mitmed on veel elus.
USA 35. president John Fitzgerald Kennedy (46) mõrvati Dallases 1963. aasta 22. novembril. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald (24).
Maffiasidemetega ööklubiomanik Jack Ruby (55) tulistas Oswaldi surnuks kaks päeva hiljem ehk 24. novembril 1963, kui teda parajasti politseijaoskonnast vanglasse hakati viima.
USA Kongressi esindajatekoja erikomisjon jõudis 1979. aastal seisukohale, et Kennedy mõrva puhul oli tegemist vandenõuga, mitte Oswaldi isikliku initsiatiiviga.
Kennedy mõrva organiseerimise eest ei ole kedagi süüdi mõistetud.
### Response:
Trump avalikustab Kennedy mõrva salastatud toimikud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu vaid Ajaxile kaotanud Zwolle asus juhtima avapoolaja kolmandal lisaminutil penaltist, kirjutab Soccernet.ee. Lõppskoor vormistati 82. minutil.
Karol Mets tegi viiendat mängu järjest kaasa kõik 90 minutit. Tabelis on Breda 15. ja Zwolle viiendal kohal. | Mets ja Breda jäid taas nullile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu vaid Ajaxile kaotanud Zwolle asus juhtima avapoolaja kolmandal lisaminutil penaltist, kirjutab Soccernet.ee. Lõppskoor vormistati 82. minutil.
Karol Mets tegi viiendat mängu järjest kaasa kõik 90 minutit. Tabelis on Breda 15. ja Zwolle viiendal kohal.
### Response:
Mets ja Breda jäid taas nullile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandal vabatreeningul sõitis Hamilton välja rajarekordit tähistava aja 1.34,478. MM-sarja üldliider ületas sellega iseenda teisel treeningul püstitatud rekordi 1.34,668.
Ferrari piloot Sebastian Vettel oli Hamiltonist 0,092 sekundit aeglasem, briti meeskonnakaaslane Valtteri Bottas kaotas talle 0,214 sekundit. Teine Ferrari mees Kimi Räikkönen jäi Hamiltonist maha 0,277 sekundiga.
Kvalifikatsioon sõidetakse Austinis Eesti aja järgi täna keskööl. | Hamilton näitas rekordilist kiirust ka kolmandal vabatreeningul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandal vabatreeningul sõitis Hamilton välja rajarekordit tähistava aja 1.34,478. MM-sarja üldliider ületas sellega iseenda teisel treeningul püstitatud rekordi 1.34,668.
Ferrari piloot Sebastian Vettel oli Hamiltonist 0,092 sekundit aeglasem, briti meeskonnakaaslane Valtteri Bottas kaotas talle 0,214 sekundit. Teine Ferrari mees Kimi Räikkönen jäi Hamiltonist maha 0,277 sekundiga.
Kvalifikatsioon sõidetakse Austinis Eesti aja järgi täna keskööl.
### Response:
Hamilton näitas rekordilist kiirust ka kolmandal vabatreeningul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolakate leeris tegid kübaratriki Adam Baginski ja Michael Cichy. Mängu jooksul tegi GKS Tychy narvalaste väravale 70 pealeviset, Eesti meistrid vastasid 11 viskega.
Pühapäeval kell 14.00 mängivad GKS Tychy ja HC Donbass ning kell 18.00 Narva PSK ja HK Kurbads.
Turniiri võitja pääseb edasi D-grupi turniirile, mis peetakse 17.- 19. novembril Taanis, Rungstedis. Vastasteks on Sheffield Steelers (Suurbritannia), Rungsted Ishockey Klub (Taani) ja Yunost Minsk (Valgevene). | Narva PSK jätkas eurosarja suure kaotusega Poola hõbedaklubile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolakate leeris tegid kübaratriki Adam Baginski ja Michael Cichy. Mängu jooksul tegi GKS Tychy narvalaste väravale 70 pealeviset, Eesti meistrid vastasid 11 viskega.
Pühapäeval kell 14.00 mängivad GKS Tychy ja HC Donbass ning kell 18.00 Narva PSK ja HK Kurbads.
Turniiri võitja pääseb edasi D-grupi turniirile, mis peetakse 17.- 19. novembril Taanis, Rungstedis. Vastasteks on Sheffield Steelers (Suurbritannia), Rungsted Ishockey Klub (Taani) ja Yunost Minsk (Valgevene).
### Response:
Narva PSK jätkas eurosarja suure kaotusega Poola hõbedaklubile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 53-aastane Caruana Galizia oli süüdistanud Malta vasaktsentristlikku valitsust korruptsioonis.
Valitsus teatas laupäeval, et teeb kõik võimaliku mõrva lahendamiseks ja selle eest vastutavate inimeste toomiseks kohtu ette.
Peaminister Joseph Muscati Tööpartei võitis neli kuud enne Caruana Galizia surma ülekaalukalt ennetähtaegsed valimised, mille ta kuulutas välja pärast mitmeid tema siseringi puudutanud nn Panama paberitega seotud skandaale.
2013. aastast saadik võimul olnud Muscat on alati igasuguseid kuritarvitusi eitanud ja lubanud tagasi astuda, kui ilmneb, et tema perekonnal on salajane konto offshore pangas, nagu Caruana Galizia oli väitnud.
Blogija varasemad korruptsioonisüüdistused on õigeks osutunud. | Malta pakub tuntud blogija mõrvarini viiva info eest miljon eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
53-aastane Caruana Galizia oli süüdistanud Malta vasaktsentristlikku valitsust korruptsioonis.
Valitsus teatas laupäeval, et teeb kõik võimaliku mõrva lahendamiseks ja selle eest vastutavate inimeste toomiseks kohtu ette.
Peaminister Joseph Muscati Tööpartei võitis neli kuud enne Caruana Galizia surma ülekaalukalt ennetähtaegsed valimised, mille ta kuulutas välja pärast mitmeid tema siseringi puudutanud nn Panama paberitega seotud skandaale.
2013. aastast saadik võimul olnud Muscat on alati igasuguseid kuritarvitusi eitanud ja lubanud tagasi astuda, kui ilmneb, et tema perekonnal on salajane konto offshore pangas, nagu Caruana Galizia oli väitnud.
Blogija varasemad korruptsioonisüüdistused on õigeks osutunud.
### Response:
Malta pakub tuntud blogija mõrvarini viiva info eest miljon eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veidi enam kui poolteist tundi kestnud WTA turniiri finaal oli 22-aastase sakslanna jaoks karjääri esimeseks, 11 korral on ta võidutsenud ITF-i turniiridel.
"Karjääri esimese WTA tiitli võitmine on uskumatu tunne," sõnas Witthöft pärast kohtumist. "Ma olen praegu nii õnnelik. See on olnud raske nädal. Hooaja viimasel turniiril tiitel võita on täiuslik."
Sellel hooajal jõudis Witthöft Budapestis poolfinaali, kolmel turniiril jäi ta laeks veerandfinaal, Gstaadis jäi ta alla Anett Kontaveidile. | Noor sakslanna seljatas oma esimeses WTA finaalis olümpiavõitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veidi enam kui poolteist tundi kestnud WTA turniiri finaal oli 22-aastase sakslanna jaoks karjääri esimeseks, 11 korral on ta võidutsenud ITF-i turniiridel.
"Karjääri esimese WTA tiitli võitmine on uskumatu tunne," sõnas Witthöft pärast kohtumist. "Ma olen praegu nii õnnelik. See on olnud raske nädal. Hooaja viimasel turniiril tiitel võita on täiuslik."
Sellel hooajal jõudis Witthöft Budapestis poolfinaali, kolmel turniiril jäi ta laeks veerandfinaal, Gstaadis jäi ta alla Anett Kontaveidile.
### Response:
Noor sakslanna seljatas oma esimeses WTA finaalis olümpiavõitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Müller lõi nurgalöögist antud kõrge tsenderduse peaga väravasse kohtumise 90+6. minutil, mäng Erfurti vastu lõppes 1:1 viigiga. Hallescher on tabelis 13 mängu järel 12. kohal, Erfurt väljalangemistsoonis.
Nur zusammen wird der Auswärtspunkt gefeiert. 1:1 in Erfurt. Der HFC-Fanblock war Spitze. pic.twitter.com/Un8UhL1Xmf
— Hallescher FC (@HallescherFC) October 21, 2017 | VIDEO | 19-aastase väravavahi tabamus päästis oma klubile üleajal punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Müller lõi nurgalöögist antud kõrge tsenderduse peaga väravasse kohtumise 90+6. minutil, mäng Erfurti vastu lõppes 1:1 viigiga. Hallescher on tabelis 13 mängu järel 12. kohal, Erfurt väljalangemistsoonis.
Nur zusammen wird der Auswärtspunkt gefeiert. 1:1 in Erfurt. Der HFC-Fanblock war Spitze. pic.twitter.com/Un8UhL1Xmf
— Hallescher FC (@HallescherFC) October 21, 2017
### Response:
VIDEO | 19-aastase väravavahi tabamus päästis oma klubile üleajal punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik veerandajad kaotanud TTÜ tabas kahepunktiviskeid paremini (48-protsendiliselt Pärnu 46 protsendi vastu), kuid lauavõitlust domineeris täielikult Pärnu: 48 lauapalli (neist 15 ründelauast) TTÜ 21 vastu.
Pärnu kasuks viskas Siim-Markus Post 16 punkti, Mihkel Kirves toetas teda 13 silma ja 11 lauapalliga. TTÜ resultatiivseim oli 12 punkti visanud Sten Olmre.
Pärnule oli see tabelis kolme kaotuse kõrval esimeseks võiduks, TTÜ on võitnud ühe ning kaotanud kaks mängu. | Lauavõitlust domineerinud Pärnu sai TTÜ üle kerge võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik veerandajad kaotanud TTÜ tabas kahepunktiviskeid paremini (48-protsendiliselt Pärnu 46 protsendi vastu), kuid lauavõitlust domineeris täielikult Pärnu: 48 lauapalli (neist 15 ründelauast) TTÜ 21 vastu.
Pärnu kasuks viskas Siim-Markus Post 16 punkti, Mihkel Kirves toetas teda 13 silma ja 11 lauapalliga. TTÜ resultatiivseim oli 12 punkti visanud Sten Olmre.
Pärnule oli see tabelis kolme kaotuse kõrval esimeseks võiduks, TTÜ on võitnud ühe ning kaotanud kaks mängu.
### Response:
Lauavõitlust domineerinud Pärnu sai TTÜ üle kerge võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodumeeskond Huddersfield läks matši avapoolajal 2:0 juhtima, kui 28. minutil oli täpne Aaron Mooy ning viis minutit hiljem Laurent Depoitre, kes kasutas ära Victor Lindelöfi jämeda eksimuse. Külalismeeskonna ainsa värava lõi 78. minutil Marcus Rashford. Viimati alistas Huddersfield Manchester Unitedi 1952. aastal.
Manchester City oli koduväljakul 3:0 üle Burnley'st, 30. minutil realiseeris penalti Sergio Agüero, 73. minutil oli täpne Nicolas Otamendi ning kaks minutit hiljem Leroy Sane. Newcastle United alistas Crystal Palace'i 1:0, Bournemouth võõrsil Stoke'i 2:1 ning Leicester samuti võõrsil Swansea sama tulemusega.
Viimati 1972. aastal Inglismaa kõrgeimas liigas mänginud Huddersfield on 12 punktiga kümnes, Manchester Cityl on liidrina 25 ning nende linnarivaalil teisena 20 silma. | Manchester Unitedi kaotuseta seeria lõppes Premier League'i uustulnuka vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodumeeskond Huddersfield läks matši avapoolajal 2:0 juhtima, kui 28. minutil oli täpne Aaron Mooy ning viis minutit hiljem Laurent Depoitre, kes kasutas ära Victor Lindelöfi jämeda eksimuse. Külalismeeskonna ainsa värava lõi 78. minutil Marcus Rashford. Viimati alistas Huddersfield Manchester Unitedi 1952. aastal.
Manchester City oli koduväljakul 3:0 üle Burnley'st, 30. minutil realiseeris penalti Sergio Agüero, 73. minutil oli täpne Nicolas Otamendi ning kaks minutit hiljem Leroy Sane. Newcastle United alistas Crystal Palace'i 1:0, Bournemouth võõrsil Stoke'i 2:1 ning Leicester samuti võõrsil Swansea sama tulemusega.
Viimati 1972. aastal Inglismaa kõrgeimas liigas mänginud Huddersfield on 12 punktiga kümnes, Manchester Cityl on liidrina 25 ning nende linnarivaalil teisena 20 silma.
### Response:
Manchester Unitedi kaotuseta seeria lõppes Premier League'i uustulnuka vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samson Onomigho Iyede viis külalised 35. minutil juhtima, aga pärast vaheaega suutis Tarmo Neemelo pöörata kaotusseisu 2:1 eduks, lüües väravad 56. ja 59. minutil.
Viimane sõna jäi aga Paidele, kelle Ander Ott Valge lõi kolmandal üleminutil viigitabamuse.
Teises kell 13.00 alanud kohtumises sai Sillamäe Kalev kodus 1:0 jagu FCI Tallinnast. Värava lõi 83. minutil Semen Fedotov.
Tallinna Levadia võõrustas Kadrioru staadionil Viljandi Tulevikku ning võttis suure 6:0 võidu. Väravad lõid Kaspar Mutso 11., Gando Biala 18., Joao Morelli 58., Jevgeni Kobzar 61., Nikita Andrejev 66. ning Tarmo Kink 75. minutil.
Kell 19.00 alustavad mänguga Tartu Tammeka ja Pärnu Vaprus. | Levadia võttis suure võidu, Kalju mängis Paide vastu lõpuhetkedel edu maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samson Onomigho Iyede viis külalised 35. minutil juhtima, aga pärast vaheaega suutis Tarmo Neemelo pöörata kaotusseisu 2:1 eduks, lüües väravad 56. ja 59. minutil.
Viimane sõna jäi aga Paidele, kelle Ander Ott Valge lõi kolmandal üleminutil viigitabamuse.
Teises kell 13.00 alanud kohtumises sai Sillamäe Kalev kodus 1:0 jagu FCI Tallinnast. Värava lõi 83. minutil Semen Fedotov.
Tallinna Levadia võõrustas Kadrioru staadionil Viljandi Tulevikku ning võttis suure 6:0 võidu. Väravad lõid Kaspar Mutso 11., Gando Biala 18., Joao Morelli 58., Jevgeni Kobzar 61., Nikita Andrejev 66. ning Tarmo Kink 75. minutil.
Kell 19.00 alustavad mänguga Tartu Tammeka ja Pärnu Vaprus.
### Response:
Levadia võttis suure võidu, Kalju mängis Paide vastu lõpuhetkedel edu maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trinec võitis tänu üleajal löödud Jiri Katerinaci väravale Pardubicet 1:0., kirjutab Soccernet.ee. Reintam tegi täismängu ja teenis 66. minutil kollase kaardi.
Trinecil on nüüd 23 punkti. Opava ja Ceske Budejovice, kellel seisab täna omavaheline mäng veel ees, on mõlemad ühe punkti kaugusel. | Reintami klubi tõusis vähemalt mõneks ajaks Tšehhi esiliiga liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trinec võitis tänu üleajal löödud Jiri Katerinaci väravale Pardubicet 1:0., kirjutab Soccernet.ee. Reintam tegi täismängu ja teenis 66. minutil kollase kaardi.
Trinecil on nüüd 23 punkti. Opava ja Ceske Budejovice, kellel seisab täna omavaheline mäng veel ees, on mõlemad ühe punkti kaugusel.
### Response:
Reintami klubi tõusis vähemalt mõneks ajaks Tšehhi esiliiga liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pedro iluvärav viis kodumeeskonna 12. minutil ette, avapoolaja teisel üleminutil viigistas seisu Abdoulaye Doucoure. Watford läks kohtumises ka juhtima, kui 49. minutil oli täpne argentiinlane Roberto Pereyra.
Viimase 20 minutiga pööras Chelsea mängu enda kasuks, esmalt viigistas Michy Batshuayi, seejärel saatis palli peaga väravasse Cesar Azpilicueta ning matši viiendal üleminutil lõi Batshuayi oma teise värava.
4:2 võit kergitas Chelsea tabelis Watfordist mööda neljandaks, tiitlikaitsjatel on 16 ning Watfordil 15 punkti. 22 punktiga tabelit juhtiv Manchester Cuty kohtub täna kodus Burnleyga. | Chelsea alistas hiliste väravate toel Watfordi ja tõusis nelja parema sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pedro iluvärav viis kodumeeskonna 12. minutil ette, avapoolaja teisel üleminutil viigistas seisu Abdoulaye Doucoure. Watford läks kohtumises ka juhtima, kui 49. minutil oli täpne argentiinlane Roberto Pereyra.
Viimase 20 minutiga pööras Chelsea mängu enda kasuks, esmalt viigistas Michy Batshuayi, seejärel saatis palli peaga väravasse Cesar Azpilicueta ning matši viiendal üleminutil lõi Batshuayi oma teise värava.
4:2 võit kergitas Chelsea tabelis Watfordist mööda neljandaks, tiitlikaitsjatel on 16 ning Watfordil 15 punkti. 22 punktiga tabelit juhtiv Manchester Cuty kohtub täna kodus Burnleyga.
### Response:
Chelsea alistas hiliste väravate toel Watfordi ja tõusis nelja parema sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žürii esimees Vano Allsalu rõhutas seekordse triennaalinäituse väga kõrget taset ja ennekõike väga oluliste teemade käsitlemist huvitavate kunstimeetodite kaudu, mis tegi žürii valiku vägagi keeruliseks. "Vaadates tänavuse Eksperimenta! väljapanekut rõõmustab noorte kunstnike vaatenurkade ja autoripositsioonide mitmekesisus, nende vahetu ja samas mänguline lähenemine nii väga isiklikele küsimustele kui ka tänast maailma iseloomustavatele suurtele probleemidele ja teemadele – rändekriisist ja laste-noorte õiguste kaitsest erinevate majandusmudelite ja tulevikuvisioonideni."
Eksperimenta! 2017 auhinnad:
Vytaute Petkeviciute "Ülemaalitud president" (Leedu).
Žürii tunnustas noort kunstnikku tabava ja lakoonilise ning kunsti ja majanduse vahelisi seoseid vaimukalt avava teose eest, kus autor on lähenenud teemale omapärase ja kontseptualismi traditsioonist lähtuva võttestikuga. Maal kujutab Leedu presidenti Dalia Grybauskaitet Barbie-nukuna. Puhtalt kokkuhoiu mõttes sai see kaetud mandalaga.
Mona Bernhard "Aktsiaturu oraakel" (Saksamaa).
Mona Bernhardi teos on kaasaegne kunstiline tervik, kus majanduse ühe kõige tuntuma sümboli - aktsiaturu protsesse on väljendatud traditsioonilisi käsitöötehnikaid kasutades performatiivsel ja publikut kaasaval moel.
Elina Puce "Aja struktureerimine" (Läti)
Elina Pucet tunnustas žürii põhjaliku uurimusliku teose eest, mis rakendab tulemuste visualiseerimisel mänguliselt sellist elementaarset kunstilist protsessi nagu värvide segunemine, ning mõtestab läbi kunstilise prisma inimeste ajakasutust, mis omakorda on tihedalt seotud majandusliku mõõtmega meie ühiskonnas ja igapäevaelus.
Žürii soovis lisaks noortele kunstnikele tunnustada ka nende juhendajaid ja kunstikoole. Tunnustavalt juhiti tähelepanu Maria Barbakadze, Ilia Uvarovi ja Maria Golovinskaya teostele, mis valmisid Berliini loomingulisel kursusel ning on eksponeeritud pealkirja all "Berliini kirbutug" ("Berlin Flea Market"), lisaks Kanada noorte kunstnike (Angela Anne Fernandez Aguila, Ann Kendell Maloles, Francis Novilla, Aaron Ryan V. Legaspi, Elina Q. Pe Benito, Jenna Li, John Russel Millar) projektile "Keelatud viljad: inimkonna valik kunsti ja majanduse igaveses vastuolus" ("The Forbidden Fruit: Humankind’s Choice in the Perpetual Discord between Art and the Economy").
Eksperimenta! 2017 näitused on kuni 3. detsembrini avatud Tallinna kunstihoones, kunstihoone galeriis, Tallinna linnagaleriis, EKA galeriis, fotomuuseumis, Sally stuudios ja Solo Sokos Hotel Estorias.
Kolmandat korda toimuv Eksperimenta! tõi kokku 14-21-aastased noored kunstnikud Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Sloveeniast, Brasiiliast, Kanadast ja Türgist.
Lisaks näitustele pakub Eksperimenta! põnevaid tegevusi nii koolivaheajaks kui ka publikuprogramme kogu näituste lahtioleku ajal, töötubasid õpilastele ja õpetajatele ning filmiprogrammi. | Tallinnas pärjati noori ja lootustandvaid kunstnikke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žürii esimees Vano Allsalu rõhutas seekordse triennaalinäituse väga kõrget taset ja ennekõike väga oluliste teemade käsitlemist huvitavate kunstimeetodite kaudu, mis tegi žürii valiku vägagi keeruliseks. "Vaadates tänavuse Eksperimenta! väljapanekut rõõmustab noorte kunstnike vaatenurkade ja autoripositsioonide mitmekesisus, nende vahetu ja samas mänguline lähenemine nii väga isiklikele küsimustele kui ka tänast maailma iseloomustavatele suurtele probleemidele ja teemadele – rändekriisist ja laste-noorte õiguste kaitsest erinevate majandusmudelite ja tulevikuvisioonideni."
Eksperimenta! 2017 auhinnad:
Vytaute Petkeviciute "Ülemaalitud president" (Leedu).
Žürii tunnustas noort kunstnikku tabava ja lakoonilise ning kunsti ja majanduse vahelisi seoseid vaimukalt avava teose eest, kus autor on lähenenud teemale omapärase ja kontseptualismi traditsioonist lähtuva võttestikuga. Maal kujutab Leedu presidenti Dalia Grybauskaitet Barbie-nukuna. Puhtalt kokkuhoiu mõttes sai see kaetud mandalaga.
Mona Bernhard "Aktsiaturu oraakel" (Saksamaa).
Mona Bernhardi teos on kaasaegne kunstiline tervik, kus majanduse ühe kõige tuntuma sümboli - aktsiaturu protsesse on väljendatud traditsioonilisi käsitöötehnikaid kasutades performatiivsel ja publikut kaasaval moel.
Elina Puce "Aja struktureerimine" (Läti)
Elina Pucet tunnustas žürii põhjaliku uurimusliku teose eest, mis rakendab tulemuste visualiseerimisel mänguliselt sellist elementaarset kunstilist protsessi nagu värvide segunemine, ning mõtestab läbi kunstilise prisma inimeste ajakasutust, mis omakorda on tihedalt seotud majandusliku mõõtmega meie ühiskonnas ja igapäevaelus.
Žürii soovis lisaks noortele kunstnikele tunnustada ka nende juhendajaid ja kunstikoole. Tunnustavalt juhiti tähelepanu Maria Barbakadze, Ilia Uvarovi ja Maria Golovinskaya teostele, mis valmisid Berliini loomingulisel kursusel ning on eksponeeritud pealkirja all "Berliini kirbutug" ("Berlin Flea Market"), lisaks Kanada noorte kunstnike (Angela Anne Fernandez Aguila, Ann Kendell Maloles, Francis Novilla, Aaron Ryan V. Legaspi, Elina Q. Pe Benito, Jenna Li, John Russel Millar) projektile "Keelatud viljad: inimkonna valik kunsti ja majanduse igaveses vastuolus" ("The Forbidden Fruit: Humankind’s Choice in the Perpetual Discord between Art and the Economy").
Eksperimenta! 2017 näitused on kuni 3. detsembrini avatud Tallinna kunstihoones, kunstihoone galeriis, Tallinna linnagaleriis, EKA galeriis, fotomuuseumis, Sally stuudios ja Solo Sokos Hotel Estorias.
Kolmandat korda toimuv Eksperimenta! tõi kokku 14-21-aastased noored kunstnikud Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Sloveeniast, Brasiiliast, Kanadast ja Türgist.
Lisaks näitustele pakub Eksperimenta! põnevaid tegevusi nii koolivaheajaks kui ka publikuprogramme kogu näituste lahtioleku ajal, töötubasid õpilastele ja õpetajatele ning filmiprogrammi.
### Response:
Tallinnas pärjati noori ja lootustandvaid kunstnikke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ojamaa sõlmis kõrgliigapääset jahtiva Goricaga lepingu käesoleva hooaja lõpuni, vahendab Soccernet.ee.
Zagrebi lähistel asuv Gorica on 2009. aastal asutatud väikeklubi. Juba avahooaja järel tõusti esiliigasse, mis koheselt ka ära võideti, kuid toona kõrgliigalitsents tühistati. Pärast seda on esiliigasse püsima jäädud, aga jätkuvalt noolitakse kohta eliitseltskonnas. Eelmisel hooajal kaotati teiseks jäädes üleminekumängudel Cibaliale.
Tänavu ollakse 13 vooru järel Zagrebi Dinamo duubelmeeskonna järel teisel kohal. Oma debüüdi saab Ojamaa teha järgmisel laupäeval, kui tähtsas kohtumises kohtutakse kolmandal kohal oleva Dugopoljega.
Viimastel kuudel end Poola, Rootsi, Bulgaaria, Taani ja Tšehhi klubides näitamas käinud Ojamaa jaoks on Horvaatia üheksas välisriik. | Henrik Ojamaa siirdus Horvaatia esiliigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ojamaa sõlmis kõrgliigapääset jahtiva Goricaga lepingu käesoleva hooaja lõpuni, vahendab Soccernet.ee.
Zagrebi lähistel asuv Gorica on 2009. aastal asutatud väikeklubi. Juba avahooaja järel tõusti esiliigasse, mis koheselt ka ära võideti, kuid toona kõrgliigalitsents tühistati. Pärast seda on esiliigasse püsima jäädud, aga jätkuvalt noolitakse kohta eliitseltskonnas. Eelmisel hooajal kaotati teiseks jäädes üleminekumängudel Cibaliale.
Tänavu ollakse 13 vooru järel Zagrebi Dinamo duubelmeeskonna järel teisel kohal. Oma debüüdi saab Ojamaa teha järgmisel laupäeval, kui tähtsas kohtumises kohtutakse kolmandal kohal oleva Dugopoljega.
Viimastel kuudel end Poola, Rootsi, Bulgaaria, Taani ja Tšehhi klubides näitamas käinud Ojamaa jaoks on Horvaatia üheksas välisriik.
### Response:
Henrik Ojamaa siirdus Horvaatia esiliigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nobeli preemia laureaat suri teadaolevalt 1973. aastal vähki, kaks nädalat pärast Augusto Pinochet' sõjaväelist riigipööret Tšiilis.
Tema kunagine autojuht Manuel Araya on väitnud, et tegelikult mürgitas salateenistus kirjaniku, teatas BBC.
Neruda säilmetest võetud uued proovid on andnud alust kinnituseks, et mees tõepoolest ei surnud vähki, kuid siiani pole teada surma tegelikku põhjust. Poeet kannatas küll eesnäärmevähi käes, kuid see polnud eluohtlik, leidis 16 rahvusvahelist eksperti, kelle hinnangul pole kolmanda osapoole seos surmaga sugugi võimatu.
Nüüd püütakse leida võimalikke mürgi jälgi mehe säilmetes, tulemuste teada saamiseks võib kuluda kuni aasta.
Pablo Neruda oli Tšiili ametist kõrvaldatud presidendi Salvador Allende toetaja ja lähedane sõber.
Manuel Araya sõnul helistas luuletaja talle oma surmapäeval öeldes, et teda oli une pealt kõhtu süstitud ning palus kohe haiglasse tulla. Mees suri samal õhtul ning Araya sõnul pole kahtlust, mis oli surma põhjuseks.
"Ma ei loobu oma loost kuni surmani," ütles Araya BBC-le 2013. aastal. | Eksperdid: Pablo Neruda ei surnud vähki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nobeli preemia laureaat suri teadaolevalt 1973. aastal vähki, kaks nädalat pärast Augusto Pinochet' sõjaväelist riigipööret Tšiilis.
Tema kunagine autojuht Manuel Araya on väitnud, et tegelikult mürgitas salateenistus kirjaniku, teatas BBC.
Neruda säilmetest võetud uued proovid on andnud alust kinnituseks, et mees tõepoolest ei surnud vähki, kuid siiani pole teada surma tegelikku põhjust. Poeet kannatas küll eesnäärmevähi käes, kuid see polnud eluohtlik, leidis 16 rahvusvahelist eksperti, kelle hinnangul pole kolmanda osapoole seos surmaga sugugi võimatu.
Nüüd püütakse leida võimalikke mürgi jälgi mehe säilmetes, tulemuste teada saamiseks võib kuluda kuni aasta.
Pablo Neruda oli Tšiili ametist kõrvaldatud presidendi Salvador Allende toetaja ja lähedane sõber.
Manuel Araya sõnul helistas luuletaja talle oma surmapäeval öeldes, et teda oli une pealt kõhtu süstitud ning palus kohe haiglasse tulla. Mees suri samal õhtul ning Araya sõnul pole kahtlust, mis oli surma põhjuseks.
"Ma ei loobu oma loost kuni surmani," ütles Araya BBC-le 2013. aastal.
### Response:
Eksperdid: Pablo Neruda ei surnud vähki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis 27. kohta hoidval sakslannal oli see tänavu juba neljas kord esikohamatšile jõuda, aga kõik kolm eelmist - Mallorcal, Bukarestis, Washingtonis - ta kaotas.
Viimati võitis 28-aastane tennisist WTA tenniseturniiri enam kui kuus aastat tagasi, kui jäi võitmatuks kodusel Stuttgardi turniiril. Oma karjääri esimese WTA turniirivõidu sai ta veel aasta varem Bad Gasteinis.
20-aastane Kasatkina mängis oma karjääri teist WTA finaali - aprillis sai ta Charlestonis esikohamatšis jagu lätlannast Jelena Ostapenkost, kes mõni aeg hiljem krooniti Prantsusmaa lahtiste tšempioniks. | Taas finaali pääsenud Görges oli neljandal katsel võidukas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 27. kohta hoidval sakslannal oli see tänavu juba neljas kord esikohamatšile jõuda, aga kõik kolm eelmist - Mallorcal, Bukarestis, Washingtonis - ta kaotas.
Viimati võitis 28-aastane tennisist WTA tenniseturniiri enam kui kuus aastat tagasi, kui jäi võitmatuks kodusel Stuttgardi turniiril. Oma karjääri esimese WTA turniirivõidu sai ta veel aasta varem Bad Gasteinis.
20-aastane Kasatkina mängis oma karjääri teist WTA finaali - aprillis sai ta Charlestonis esikohamatšis jagu lätlannast Jelena Ostapenkost, kes mõni aeg hiljem krooniti Prantsusmaa lahtiste tšempioniks.
### Response:
Taas finaali pääsenud Görges oli neljandal katsel võidukas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varasemalt oli Bartomeu sõnanud, et klubi tuleviku otsustavad selle liikmed, kuid oli iga-aastasel üldkoosolekul märksa konkreetsem.
"Võite kindel olla, et juhatus kaitseb alati klubi," lausus Bartomeu. "Me ei pane klubi kunagi ühelgi võistlusel riski alla. Seepärast ütlen kõigile liikmetele, et soovin jätkata mängimist La Ligas ja tänasel päeval on see garanteeritud. Jätkamine oleks kasulik nii La Ligale kui ka Barcelonale."
Bartomeu kordas ka varasemat üleskutset teravas poliitilises olukorras pidada dialoogi, näidata austust ja seista spordi eest. Ta väljendas kahetsust Kataloonia vabadusliikumise juhtide Jordi Sancheze ja Jordi Cuixarti vahistamise pärast.
"Me teame, et Barca on enam kui klubi ja selles peavad valitsema harmoonia ja austus," jätkas Bartomeu. "Austama peab kõiki - vähemusi ja enamusi, institsioone ja inimesi. Sel põhjusel on talumatu, et ka sel sajandil on inimesed oma poliitiliste ideede tõttu vanglas." | Barcelona president soovib igal juhul La Ligas jätkamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varasemalt oli Bartomeu sõnanud, et klubi tuleviku otsustavad selle liikmed, kuid oli iga-aastasel üldkoosolekul märksa konkreetsem.
"Võite kindel olla, et juhatus kaitseb alati klubi," lausus Bartomeu. "Me ei pane klubi kunagi ühelgi võistlusel riski alla. Seepärast ütlen kõigile liikmetele, et soovin jätkata mängimist La Ligas ja tänasel päeval on see garanteeritud. Jätkamine oleks kasulik nii La Ligale kui ka Barcelonale."
Bartomeu kordas ka varasemat üleskutset teravas poliitilises olukorras pidada dialoogi, näidata austust ja seista spordi eest. Ta väljendas kahetsust Kataloonia vabadusliikumise juhtide Jordi Sancheze ja Jordi Cuixarti vahistamise pärast.
"Me teame, et Barca on enam kui klubi ja selles peavad valitsema harmoonia ja austus," jätkas Bartomeu. "Austama peab kõiki - vähemusi ja enamusi, institsioone ja inimesi. Sel põhjusel on talumatu, et ka sel sajandil on inimesed oma poliitiliste ideede tõttu vanglas."
### Response:
Barcelona president soovib igal juhul La Ligas jätkamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oli suur saladus," meenutas Mileiko Naistelehele."Abikaasa kuulis seda alles siis, kui oli vaja juba ekraanile karata. Põhimõtteliselt kukkus istuli. Arvas, et olen ära keeranud," naeris mees.
Mileiko peab tööd ETV-s heaks õppetükiks elutöös. "Inimene, kes väidab, et ta pole edev, aga on teleekraanil, ilmselt blufib. Samas tahtsin end eelkõige proovile panna. Olen juba 25 aastat edukalt disaineritööd teinud, omas valdkonnas oleme väga tublid. Olen sellises vanuses, et aega jääb üle. Võin end vabalt muudes olukordades proovile panna," meenutas Martin. | Martin Mileiko ilmateadustaja tööst: abikaasa arvas, et olen ära keeranud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oli suur saladus," meenutas Mileiko Naistelehele."Abikaasa kuulis seda alles siis, kui oli vaja juba ekraanile karata. Põhimõtteliselt kukkus istuli. Arvas, et olen ära keeranud," naeris mees.
Mileiko peab tööd ETV-s heaks õppetükiks elutöös. "Inimene, kes väidab, et ta pole edev, aga on teleekraanil, ilmselt blufib. Samas tahtsin end eelkõige proovile panna. Olen juba 25 aastat edukalt disaineritööd teinud, omas valdkonnas oleme väga tublid. Olen sellises vanuses, et aega jääb üle. Võin end vabalt muudes olukordades proovile panna," meenutas Martin.
### Response:
Martin Mileiko ilmateadustaja tööst: abikaasa arvas, et olen ära keeranud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste raskekaalus kaotas Tanel Karro usbekk Ališer Jussupovile, kes sooritas ipponi kahe ja poole minuti pikkuse maadluse järel.
Kuni 78 kg kaaluvate naiste seas alistus Annika Karilaid samuti ipponiga avaringis hiljem finaali jõudnud sakslannale Teresa Zenkerile, kes vormistas võidu kahe minuti ja 44 sekundiga. | Eesti judokad piirdusid juunioride MM-il ühe matšiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste raskekaalus kaotas Tanel Karro usbekk Ališer Jussupovile, kes sooritas ipponi kahe ja poole minuti pikkuse maadluse järel.
Kuni 78 kg kaaluvate naiste seas alistus Annika Karilaid samuti ipponiga avaringis hiljem finaali jõudnud sakslannale Teresa Zenkerile, kes vormistas võidu kahe minuti ja 44 sekundiga.
### Response:
Eesti judokad piirdusid juunioride MM-il ühe matšiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tagantjärele raamatusse jäädvustatud minevikukirjeldus sarnaneb üsnagi sellega, milleni jõudsid tuntud loos elevandi välimust määratlenud pimedad. Nende vahetust kokkupuutekogemusest tulenevalt omandas kirjeldatav objekt diametraalselt erinevaid vorme. Sama lugu on ka 1917. aasta tormiliste muutuste jäädvustustega, mis paigutuvad valdavalt tingliku skaala punane-valge otstesse. Nimetatud sündmuste puhul on vastanduv jaotus mingis mõttes isegi arusaadav, sest 1917. aasta vapustused määrasid otseselt Venemaa edasise arengu ning seda enam juhtunu epitsentris olnud Petrogradi elanike saatuse.
1917. aastal Petrogradis aset leidnud murrangule on pühendatud ilmselt sadu eri mahus raamatuid, kuid suurem osa neist paigutub vähemalt ideoloogilis-emotsionaalselt ikka sellesama punase-valge (nõukogude vs. emigrantidest autorid) jaotuse äärealadele. Helen Rappaporti "Revolutsiooni küüsis" jääb aga sellest vastandusest väljapoole, mistõttu on see teos unikaalne. Rappaporti allikaks on olnud inimesed, kellest enamiku seos Venemaaga oli ajutine: valdavalt on need Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide diplomaadid, nende pereliikmed ning riiki tööülesannetel lähetatud ajakirjanikud. Nad on küll kistud sündmuste keerisesse, kuid ikkagi kõrvaltvaataja seisundis. Kuna need inimesed polnud asetleidvatest sündmustest sedavõrd traagiliselt puudutatud, võiksid nende vahetud kirjeldused olla vähemalt teoreetiliselt objektiivsemad.
Rappaporti revolutsiooni küüsi sattunud Petrogradi kirjeldus baseerub paljuski varem kasutamata allikatel: saatkondade aruannetel, välismaalaste kirjadel ja vahetutel mälestustel, mis annavad tõetruu kirjelduse linnas toimunust. 1916. ja 1917. aasta talvel valitsenud olukorra mõistmiseks polegi vaja rohkemat kui manada silme ette pilt, mida iseloomustasid "rusutud, külma käes kössi tõmbunud naiste pikad, vaikivad, lõputud järjekorrad leiva, piima ja liha järele – mida iganes loodeti saada". Kuigi samal ajal käis kogu Petrogradi koorekiht "kolmapäevaõhtustel ja pühapäeva pärastlõunastel etendustel, et ise näha ja ennast näidata". Kui see seltskond nägigi kujunenud olukorrale mingit lahendust, siis selleks oli Rasputini tapmine, "mis kriisi eemale suunab ja monarhia katastroofi äärelt tagasi toob".
Välismaalaste kirjelduste kaudu ilmneb, kuivõrd kaugel oli Venemaa ladvik ja selle tipp Nikolai II näol tegelikkuse mõistmisest: "Tsaaril polnud aimugi, et ta seisab vulkaani serval". Tagantjärele on täiesti arusaamatu, kuidas suutis kas või Suurbritannia suursaadik Sir George Buchanan orienteeruda Venemaal toimuvas kohalikust aristokraatiast ja tsaarist paremini. Selsamal 24. veebruari ööl, kui aeg-ajalt kostis valanguid, oli Aleksandra teater õhtul täis rahvast, "kes oli tulnud vaatama Gogoli "Revidendi" etendust. Publik oli elevil, vaadates seda XIX sajandi poliitiliste ebakõlade kohta kirjutatud satiirilist teatritükki. Näis, et vähesed olid valmis uskuma, et selsamal hetkel mängitakse tegelikus elus kõikjal pealinnas hoopis suuremat draamat". Kas see kahe paralleelse maailma kirjeldus ei meenuta Prantsuse revolutsiooni eelset aega?
Välismaalaste vahetud kogemused kinnitavad tõdemust, et Veebruarirevolutsioon puhkes stiihiliselt ning selle tinglikeks juhtideks olid valdavalt nälg ja külm. Oktoobriga võrreldes nähti nõukogude historiograafias veebruarisündmusi teisejärgulisena, mis on ideoloogilisi ja propagandistlikke eesmärke arvestades igati arusaadav. Helen Rappaporti vahendatud välismaalastest pealtnägijate vahetud muljed võimaldavad aga paigutada mõlemad sündmused õigesse kaalukategooriasse. Need kirjeldused maalivad arvukate detailidega rikastatud pildi, kuivõrd murrangulisena tajusid inimesed veebruaris juhtunut ja kuivõrd veriste sündmustega oli tegelikult tegemist ning millise metsikuseni jõudsid kontrolli alt väljunud ühiskonna alamkihid (nagu Bastille’s murti vanglatesse sisse ja vabadusse pääses tuhandeid kriminaale).
See oli kontrollimatu stiihia: "umbes kuuekümnene lärmitsev grupp inimesi, kes olid võtnud kaks pead, löönud need teivaste otsa ning kandsid neid keset tänavat". Seega polnud toimunu kaugeltki mitte "leebe revolutsioon", nagu neid sündmusi on vahetevahel nimetatud. Seda, et Veebruarirevolutsiooni puhul oli tegemist organiseerimata stiihiaga, kinnitab ka mitme välismaalase tõdemus, et "kui oleks rohkem vodkat leitud, siis võinuks revolutsioon kergesti leida kohutava lõpu".
Kuigi nõukogude historiograafias kinnistus veebruarisündmuste käigus hukkunute arvuna 1382 inimest, oli neid, tuginedes välismaalaste tähelepanekutele, tõenäoliselt tunduvalt rohkem. Raamatu allikate erilisus tuleneb ka sellest, et mitmed kirjeldatud sündmused avanesid vaid välismaalaste silmadele. See puudutab näiteks Astoria hotelli hõivamist (seal elasid valdavalt välismaalastest sõjaväeesindajad) ja seal aset leidnud metsikusi, mis päädisid Vene ohvitseride tapmisega.
Traditsioonilistest käsitlustest erinevalt on Petrogradis viibinud välismaalased kirjeldanud küllaltki üksikasjalikult bolševike võimuhaaramiskatset juulis. Kuna tegemist oli bolševike õhutatud läbikukkunud avantüüriga, mille tõttu hukkus sadu inimesi, ei tahetud nõukogude ajal toimunule erilist tähelepanu pöörata. Välismaalaste kirjeldused annavad aga meile nähtust üksikasjaliku pildi: Kroonlinna madruste ja kasakate verine võitlus viis arvukate ohvriteni tsiviilisikute seas.
Helen Rappaport vahendab meile välismaalaste hinnangu bolševike peamistele juhtidele, kirjeldab Kerenski lühiajalist iidoli staatusse jõudmist, tema pendeldamist Kornilovi ja bolševike vahel ning äsjase lemmiku kuulsusetut lõppu. Rappaporti vahendatud kirjeldusi lugedes jääb mulje, et nii mõnegi kõrvaltvaataja tähelepanekud osutusid prohvetlikuks. Seda ka vahetult oktoobripöörde eel, kui Raymond Robins kirjutas kodumaale, pidades silmas pikki leiva-, liha-, piima- ja suhkrujärjekordi: "Nii nagu läheb nendel järjekordadel, läheb ka Ajutisel Valitsusel. Kui nad lühenevad, jääb valitsus ellu; kui pikenevad, siis ta sureb."
Tõesti, ka välismaalaste kirjeldustele tuginedes paistab, et demokraatia poole pürgiva Venemaa surm jäi vähemalt esialgu paljudele inimestele märkamata ning "sel ajal kui nemad oma voodites magasid, toimus teine revolutsioon". Nagu märgib Briti saatkonna nõunik Francis Lindley: "võrreldes veebruarikuuga oli kõik juhtunud väga vaikselt". Toimunu oli seega väga kaugel sellest, mida näidati nõukogude inimestele dokumentaalsusele pretendeerivates Sergei Eisensteini filmis "Oktoober" ja Mihhail Rommi filmis "Lenin oktoobris" ning millest kirjutati NLKP ajaloo lühikursuses. Seega: 1917. aastal toimunust tegeliku pildi saamiseks tasub kindlasti lugeda Rappaporti raamatut.
Artikkel ilmus Sirbis. | Arvustus. Kõrvalpilk 1917. aastale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tagantjärele raamatusse jäädvustatud minevikukirjeldus sarnaneb üsnagi sellega, milleni jõudsid tuntud loos elevandi välimust määratlenud pimedad. Nende vahetust kokkupuutekogemusest tulenevalt omandas kirjeldatav objekt diametraalselt erinevaid vorme. Sama lugu on ka 1917. aasta tormiliste muutuste jäädvustustega, mis paigutuvad valdavalt tingliku skaala punane-valge otstesse. Nimetatud sündmuste puhul on vastanduv jaotus mingis mõttes isegi arusaadav, sest 1917. aasta vapustused määrasid otseselt Venemaa edasise arengu ning seda enam juhtunu epitsentris olnud Petrogradi elanike saatuse.
1917. aastal Petrogradis aset leidnud murrangule on pühendatud ilmselt sadu eri mahus raamatuid, kuid suurem osa neist paigutub vähemalt ideoloogilis-emotsionaalselt ikka sellesama punase-valge (nõukogude vs. emigrantidest autorid) jaotuse äärealadele. Helen Rappaporti "Revolutsiooni küüsis" jääb aga sellest vastandusest väljapoole, mistõttu on see teos unikaalne. Rappaporti allikaks on olnud inimesed, kellest enamiku seos Venemaaga oli ajutine: valdavalt on need Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide diplomaadid, nende pereliikmed ning riiki tööülesannetel lähetatud ajakirjanikud. Nad on küll kistud sündmuste keerisesse, kuid ikkagi kõrvaltvaataja seisundis. Kuna need inimesed polnud asetleidvatest sündmustest sedavõrd traagiliselt puudutatud, võiksid nende vahetud kirjeldused olla vähemalt teoreetiliselt objektiivsemad.
Rappaporti revolutsiooni küüsi sattunud Petrogradi kirjeldus baseerub paljuski varem kasutamata allikatel: saatkondade aruannetel, välismaalaste kirjadel ja vahetutel mälestustel, mis annavad tõetruu kirjelduse linnas toimunust. 1916. ja 1917. aasta talvel valitsenud olukorra mõistmiseks polegi vaja rohkemat kui manada silme ette pilt, mida iseloomustasid "rusutud, külma käes kössi tõmbunud naiste pikad, vaikivad, lõputud järjekorrad leiva, piima ja liha järele – mida iganes loodeti saada". Kuigi samal ajal käis kogu Petrogradi koorekiht "kolmapäevaõhtustel ja pühapäeva pärastlõunastel etendustel, et ise näha ja ennast näidata". Kui see seltskond nägigi kujunenud olukorrale mingit lahendust, siis selleks oli Rasputini tapmine, "mis kriisi eemale suunab ja monarhia katastroofi äärelt tagasi toob".
Välismaalaste kirjelduste kaudu ilmneb, kuivõrd kaugel oli Venemaa ladvik ja selle tipp Nikolai II näol tegelikkuse mõistmisest: "Tsaaril polnud aimugi, et ta seisab vulkaani serval". Tagantjärele on täiesti arusaamatu, kuidas suutis kas või Suurbritannia suursaadik Sir George Buchanan orienteeruda Venemaal toimuvas kohalikust aristokraatiast ja tsaarist paremini. Selsamal 24. veebruari ööl, kui aeg-ajalt kostis valanguid, oli Aleksandra teater õhtul täis rahvast, "kes oli tulnud vaatama Gogoli "Revidendi" etendust. Publik oli elevil, vaadates seda XIX sajandi poliitiliste ebakõlade kohta kirjutatud satiirilist teatritükki. Näis, et vähesed olid valmis uskuma, et selsamal hetkel mängitakse tegelikus elus kõikjal pealinnas hoopis suuremat draamat". Kas see kahe paralleelse maailma kirjeldus ei meenuta Prantsuse revolutsiooni eelset aega?
Välismaalaste vahetud kogemused kinnitavad tõdemust, et Veebruarirevolutsioon puhkes stiihiliselt ning selle tinglikeks juhtideks olid valdavalt nälg ja külm. Oktoobriga võrreldes nähti nõukogude historiograafias veebruarisündmusi teisejärgulisena, mis on ideoloogilisi ja propagandistlikke eesmärke arvestades igati arusaadav. Helen Rappaporti vahendatud välismaalastest pealtnägijate vahetud muljed võimaldavad aga paigutada mõlemad sündmused õigesse kaalukategooriasse. Need kirjeldused maalivad arvukate detailidega rikastatud pildi, kuivõrd murrangulisena tajusid inimesed veebruaris juhtunut ja kuivõrd veriste sündmustega oli tegelikult tegemist ning millise metsikuseni jõudsid kontrolli alt väljunud ühiskonna alamkihid (nagu Bastille’s murti vanglatesse sisse ja vabadusse pääses tuhandeid kriminaale).
See oli kontrollimatu stiihia: "umbes kuuekümnene lärmitsev grupp inimesi, kes olid võtnud kaks pead, löönud need teivaste otsa ning kandsid neid keset tänavat". Seega polnud toimunu kaugeltki mitte "leebe revolutsioon", nagu neid sündmusi on vahetevahel nimetatud. Seda, et Veebruarirevolutsiooni puhul oli tegemist organiseerimata stiihiaga, kinnitab ka mitme välismaalase tõdemus, et "kui oleks rohkem vodkat leitud, siis võinuks revolutsioon kergesti leida kohutava lõpu".
Kuigi nõukogude historiograafias kinnistus veebruarisündmuste käigus hukkunute arvuna 1382 inimest, oli neid, tuginedes välismaalaste tähelepanekutele, tõenäoliselt tunduvalt rohkem. Raamatu allikate erilisus tuleneb ka sellest, et mitmed kirjeldatud sündmused avanesid vaid välismaalaste silmadele. See puudutab näiteks Astoria hotelli hõivamist (seal elasid valdavalt välismaalastest sõjaväeesindajad) ja seal aset leidnud metsikusi, mis päädisid Vene ohvitseride tapmisega.
Traditsioonilistest käsitlustest erinevalt on Petrogradis viibinud välismaalased kirjeldanud küllaltki üksikasjalikult bolševike võimuhaaramiskatset juulis. Kuna tegemist oli bolševike õhutatud läbikukkunud avantüüriga, mille tõttu hukkus sadu inimesi, ei tahetud nõukogude ajal toimunule erilist tähelepanu pöörata. Välismaalaste kirjeldused annavad aga meile nähtust üksikasjaliku pildi: Kroonlinna madruste ja kasakate verine võitlus viis arvukate ohvriteni tsiviilisikute seas.
Helen Rappaport vahendab meile välismaalaste hinnangu bolševike peamistele juhtidele, kirjeldab Kerenski lühiajalist iidoli staatusse jõudmist, tema pendeldamist Kornilovi ja bolševike vahel ning äsjase lemmiku kuulsusetut lõppu. Rappaporti vahendatud kirjeldusi lugedes jääb mulje, et nii mõnegi kõrvaltvaataja tähelepanekud osutusid prohvetlikuks. Seda ka vahetult oktoobripöörde eel, kui Raymond Robins kirjutas kodumaale, pidades silmas pikki leiva-, liha-, piima- ja suhkrujärjekordi: "Nii nagu läheb nendel järjekordadel, läheb ka Ajutisel Valitsusel. Kui nad lühenevad, jääb valitsus ellu; kui pikenevad, siis ta sureb."
Tõesti, ka välismaalaste kirjeldustele tuginedes paistab, et demokraatia poole pürgiva Venemaa surm jäi vähemalt esialgu paljudele inimestele märkamata ning "sel ajal kui nemad oma voodites magasid, toimus teine revolutsioon". Nagu märgib Briti saatkonna nõunik Francis Lindley: "võrreldes veebruarikuuga oli kõik juhtunud väga vaikselt". Toimunu oli seega väga kaugel sellest, mida näidati nõukogude inimestele dokumentaalsusele pretendeerivates Sergei Eisensteini filmis "Oktoober" ja Mihhail Rommi filmis "Lenin oktoobris" ning millest kirjutati NLKP ajaloo lühikursuses. Seega: 1917. aastal toimunust tegeliku pildi saamiseks tasub kindlasti lugeda Rappaporti raamatut.
Artikkel ilmus Sirbis.
### Response:
Arvustus. Kõrvalpilk 1917. aastale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas, Tartus, Narvas, Jõhvis, Rakveres ja Pärnus 21.-28. oktoobrini toimuvatele lapsendamisnädala kontsertidele, infopäevadele, seminaridele ning aruteludele oodatakse asendusperesid, eestkostjaid ja hooldusperesid, teatas MTÜ.
Oodatud on ka asendushooldusega ja perepõhise asendushooldusega seotud ametnikud ning pered, kes plaanivad lähitulevikus lapsendamist või perekonnas hooldamist.
MTÜ Oma Pere tegevjuhi Inna Klaos sõnul valiti tänavuseks lapsendamisnädala sõnumiks “Õnnelik lapsevanem = õnnelik laps”.
“Asenduspere liikmed on elanud üle mitmeid kaotusi: lapsendajate jaoks on tihti kadunud oma bioloogilise lapse saamise võimalus, lapsendatud laps on kaotanud oma bioloogilised vanemad,” selgitas ta sõnumi sisu.
“Pereks kasvamine nõuab kõigilt osapooltelt suuri pingutusi ja on aeganõudev periood, mille jooksul võib ette tulla nii kriise kui ka traumasid. Ainult harmooniline, enesekindel ja rahulik vanem saab aidata nii iseendal kui lapsel kaotustega toime tulla, probleemidest välja kasvada ja elus edasi liikuda.”
Inna Klaose hinnangul tuleb seetõttu hoolitseda vanemate psühholoogilise ja vaimse heaolu ning oskuste eest. “Abi küsimine on sageli inimestele raske, sest arvatakse, et abi vajamine tähendab läbikukkumist,” rääkis lapsendamiskeskuse juht. “MTÜ Oma Pere pakubki asendusperedele tugisüsteemi: nõustamisi, mentoreid ja tugigruppe, et pered ei jääks oma murede ja raskustega hätta. Probleemid reeglina ei kao, vaid vajavad lahendamist.”
Lapsendamisnädal toimub alates aastast 2015 ning seda aitavad MTÜ-l Oma Pere korraldada Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, Teaduskeskus "Ahhaa", SEB Heategevusfond, Tallinna Lastehaigla, maavalitsused.
MTÜ Oma Pere (www.omapere.ee ) on alates 2008. aastast pakkunud erinevaid teenuseid ja tegevusi lapsendajaperede toetamiseks. Selleks, et lapse ühinemine uue perega oleks edukas, peab pere olema oma otsuses kindel, saama põhjaliku ettevalmistuse ja igakülgset tuge lapse kasvatamisel.
Tänaseks on loodud üle-eestiline spetsialistide võrgustik ja pidev teenuste arendamine tagab tuhandetele asendusperedele toetuse interneti- ja telefoninõustamise, psühholoogilise nõustamise, grupiteraapia ning mentorluse vormis. | MTÜ Oma Pere korraldusel antakse nädala jooksul nõu lapsendamise kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas, Tartus, Narvas, Jõhvis, Rakveres ja Pärnus 21.-28. oktoobrini toimuvatele lapsendamisnädala kontsertidele, infopäevadele, seminaridele ning aruteludele oodatakse asendusperesid, eestkostjaid ja hooldusperesid, teatas MTÜ.
Oodatud on ka asendushooldusega ja perepõhise asendushooldusega seotud ametnikud ning pered, kes plaanivad lähitulevikus lapsendamist või perekonnas hooldamist.
MTÜ Oma Pere tegevjuhi Inna Klaos sõnul valiti tänavuseks lapsendamisnädala sõnumiks “Õnnelik lapsevanem = õnnelik laps”.
“Asenduspere liikmed on elanud üle mitmeid kaotusi: lapsendajate jaoks on tihti kadunud oma bioloogilise lapse saamise võimalus, lapsendatud laps on kaotanud oma bioloogilised vanemad,” selgitas ta sõnumi sisu.
“Pereks kasvamine nõuab kõigilt osapooltelt suuri pingutusi ja on aeganõudev periood, mille jooksul võib ette tulla nii kriise kui ka traumasid. Ainult harmooniline, enesekindel ja rahulik vanem saab aidata nii iseendal kui lapsel kaotustega toime tulla, probleemidest välja kasvada ja elus edasi liikuda.”
Inna Klaose hinnangul tuleb seetõttu hoolitseda vanemate psühholoogilise ja vaimse heaolu ning oskuste eest. “Abi küsimine on sageli inimestele raske, sest arvatakse, et abi vajamine tähendab läbikukkumist,” rääkis lapsendamiskeskuse juht. “MTÜ Oma Pere pakubki asendusperedele tugisüsteemi: nõustamisi, mentoreid ja tugigruppe, et pered ei jääks oma murede ja raskustega hätta. Probleemid reeglina ei kao, vaid vajavad lahendamist.”
Lapsendamisnädal toimub alates aastast 2015 ning seda aitavad MTÜ-l Oma Pere korraldada Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, Teaduskeskus "Ahhaa", SEB Heategevusfond, Tallinna Lastehaigla, maavalitsused.
MTÜ Oma Pere (www.omapere.ee ) on alates 2008. aastast pakkunud erinevaid teenuseid ja tegevusi lapsendajaperede toetamiseks. Selleks, et lapse ühinemine uue perega oleks edukas, peab pere olema oma otsuses kindel, saama põhjaliku ettevalmistuse ja igakülgset tuge lapse kasvatamisel.
Tänaseks on loodud üle-eestiline spetsialistide võrgustik ja pidev teenuste arendamine tagab tuhandetele asendusperedele toetuse interneti- ja telefoninõustamise, psühholoogilise nõustamise, grupiteraapia ning mentorluse vormis.
### Response:
MTÜ Oma Pere korraldusel antakse nädala jooksul nõu lapsendamise kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt saatsid linnaametnikud 16. oktoobril maratoni korraldajatele teate, mis sundis tooma võistluse stardiaega varasemaks või muutma võistlustrassi. Otsust põhjendati võistluse poolt linnakodanikele tekitatavate ebamugavustega, vahendab Marathon100.com.
Linnavalitsuse teates seisis: "Tbilisi maratoniraja ümbruses pooleliolevatest tee-ehitustest tingituna tekitaks teede sulgemine liiklusummikuid ning põhjustaks ebamugavusi osadele linnaelanikele."
Alternatiividena pakuti võistluse korraldajatele võistluse stardiaja toomist varasemaks – hommikul kella seitsmeks või võistlustrassi muutmist.
Mõlemad alternatiivid olid võistluse korraldajatele vastuvõetamatud. Raja muutmine vaid kuus päeva enne võistluse toimumist oli korraldajate sõnutsi ebareaalne, kuivõrd Tbilisi maraton kuulub rahvusvahelisse maratonide assotsiatsiooni AIMS ning on nõuetekohaselt mõõdetud ja passistatud.
Ka võistluse alustamine kell 7 hommikul olnuks korraldajate sõnutsi võimatu, kuivõrd see tähendanuks võistluskeskuse avamist kell 5 hommikul. Seetõttu otsustasid korraldajad võistluse ära jätta.
Tbilisi maratoni pettunud osavõtjad on vaatamata linnaametnike nõuetele otsustanud pühapäeval siiski omaalgatuslikult pühapäeval võistlusrajale tulla. | Maraton otsustati linnavalitsuse survel viimasel hetkel ära jätta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt saatsid linnaametnikud 16. oktoobril maratoni korraldajatele teate, mis sundis tooma võistluse stardiaega varasemaks või muutma võistlustrassi. Otsust põhjendati võistluse poolt linnakodanikele tekitatavate ebamugavustega, vahendab Marathon100.com.
Linnavalitsuse teates seisis: "Tbilisi maratoniraja ümbruses pooleliolevatest tee-ehitustest tingituna tekitaks teede sulgemine liiklusummikuid ning põhjustaks ebamugavusi osadele linnaelanikele."
Alternatiividena pakuti võistluse korraldajatele võistluse stardiaja toomist varasemaks – hommikul kella seitsmeks või võistlustrassi muutmist.
Mõlemad alternatiivid olid võistluse korraldajatele vastuvõetamatud. Raja muutmine vaid kuus päeva enne võistluse toimumist oli korraldajate sõnutsi ebareaalne, kuivõrd Tbilisi maraton kuulub rahvusvahelisse maratonide assotsiatsiooni AIMS ning on nõuetekohaselt mõõdetud ja passistatud.
Ka võistluse alustamine kell 7 hommikul olnuks korraldajate sõnutsi võimatu, kuivõrd see tähendanuks võistluskeskuse avamist kell 5 hommikul. Seetõttu otsustasid korraldajad võistluse ära jätta.
Tbilisi maratoni pettunud osavõtjad on vaatamata linnaametnike nõuetele otsustanud pühapäeval siiski omaalgatuslikult pühapäeval võistlusrajale tulla.
### Response:
Maraton otsustati linnavalitsuse survel viimasel hetkel ära jätta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline on meeles hoida, et ka linnades elavad veelinnud nagu sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged on rändlinnud ja ei vaja lisatoitu. Linnud, kes meil paikseks jäävad, leiavad vajaliku toidu lahtistest veekogudest ning veekogu kinni jäätumisel liiguvad edasi soojematele aladele.
Loodusmuuseum tuletab meelde viis peamist põhjust, miks on tähtis linde mitte toita:
Lisatoit takistab rännet, kuna põhjustab lindude kohale jäämise paikadesse, kus nende loomulik toiduallikas ehk veekogu täielikult kinni külmub. See tähendab, et linnul kaob võimalus looduslikult toituda ja ta jääb sõltuma inimesest. Kuna lisatoit on aga ebaregulaarne, võivad linnud suure pakasega nälga jääda, külmuda ja surra. Seda ei välista ka regulaarne toitmine. Linnu hukuks piisab vaid ühest külmal jääl veedetud ööst.
Rände ärajäämine muudab linnud nõrgemaks. Inimese pakutav lisatoit pole rändlindudele loomupärane ja muudab nende käitumisharjumusi. Lisatoitmine mõjub ka lindude füsioloogilisele võimekusele ja instinktidele, muutes neid märkimisväärselt nõrgemaks.
Toitmiseks kasutatakse peamiselt saia, mis ei ole metsiku looma organismile tervislik ega täisväärtuslik toit – saia koostisosade hulgas pole midagi, mida luiged eluks vajavad või mida looduslikult nende toidulaualt leiab. Saia söömine võib lindudel tekitada seedehäireid ja maksakahjustusi.
Vale toit võib põhjustada haigusi. Lindudele mitteomane toitumine võib endaga kaasa tuua haigusi, mis avalduvad tiibade ebanormaalses arengus. Tiibade väärareng võib omakorda viia selleni, et lind ei saa enam normaalselt lennata. Lisaks levivad toitmiskohtade ümber kogunevad suurearvulistes linnukooslustes kergemini ka igasugused nakkushaigused.
Toitmine häirib veekogude loomulikku tasakaalu. Osa toidust, mis vette visatakse, ei jõua lindudeni, vaid vajub põhja, kus settivad toidupalad rikuvad veekogu toitelisuse tasakaalu. Lisaks meelitab söömata toit ligi närilisi ning põhjustab bakterite ja vetikate vohamist. | Loodusmuuseum paneb südamele: ära toida rändlinde! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline on meeles hoida, et ka linnades elavad veelinnud nagu sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged on rändlinnud ja ei vaja lisatoitu. Linnud, kes meil paikseks jäävad, leiavad vajaliku toidu lahtistest veekogudest ning veekogu kinni jäätumisel liiguvad edasi soojematele aladele.
Loodusmuuseum tuletab meelde viis peamist põhjust, miks on tähtis linde mitte toita:
Lisatoit takistab rännet, kuna põhjustab lindude kohale jäämise paikadesse, kus nende loomulik toiduallikas ehk veekogu täielikult kinni külmub. See tähendab, et linnul kaob võimalus looduslikult toituda ja ta jääb sõltuma inimesest. Kuna lisatoit on aga ebaregulaarne, võivad linnud suure pakasega nälga jääda, külmuda ja surra. Seda ei välista ka regulaarne toitmine. Linnu hukuks piisab vaid ühest külmal jääl veedetud ööst.
Rände ärajäämine muudab linnud nõrgemaks. Inimese pakutav lisatoit pole rändlindudele loomupärane ja muudab nende käitumisharjumusi. Lisatoitmine mõjub ka lindude füsioloogilisele võimekusele ja instinktidele, muutes neid märkimisväärselt nõrgemaks.
Toitmiseks kasutatakse peamiselt saia, mis ei ole metsiku looma organismile tervislik ega täisväärtuslik toit – saia koostisosade hulgas pole midagi, mida luiged eluks vajavad või mida looduslikult nende toidulaualt leiab. Saia söömine võib lindudel tekitada seedehäireid ja maksakahjustusi.
Vale toit võib põhjustada haigusi. Lindudele mitteomane toitumine võib endaga kaasa tuua haigusi, mis avalduvad tiibade ebanormaalses arengus. Tiibade väärareng võib omakorda viia selleni, et lind ei saa enam normaalselt lennata. Lisaks levivad toitmiskohtade ümber kogunevad suurearvulistes linnukooslustes kergemini ka igasugused nakkushaigused.
Toitmine häirib veekogude loomulikku tasakaalu. Osa toidust, mis vette visatakse, ei jõua lindudeni, vaid vajub põhja, kus settivad toidupalad rikuvad veekogu toitelisuse tasakaalu. Lisaks meelitab söömata toit ligi närilisi ning põhjustab bakterite ja vetikate vohamist.
### Response:
Loodusmuuseum paneb südamele: ära toida rändlinde! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma polnud kunagi varem nii raskest mäest üles sõitnud," kinnitas Nibali. "Ootasin viimast 10 kilomeetrit ning ründasin siis, kui teised olid väsinud ja kannatasid. Nüüd on aeg puhata."
Tegemist oli 106 km pikkuse ja valdavalt ülesmäge kulgenud võidusõiduga, millest võttis osa 600 ratturit, vahendab Rattauudised.ee.
Nibali edestas rohkem kui minutiga Oscar Pujoli ja John Ebsenit. Endine Cannondale’i rattur Phil Gaimon lõpetas kuuendana ja 2011. aasta Touri võitja Cadel Evans kümnendana. Naiste sõidul pälvis esikoha Emma Pooley, kes kogus sarnaselt Nibaliga võidu eest ligi 14 000 eurot.
Ratturitele anti start meretasapinnalt ja finiš oli 3275 meetri kõrgusel Wuling Passi tipus. Karm katsumus tähistab Nibali hooaja lõppu. Itaallasel kogunes 81 võistluspäeva ning hooaja tippsaavutusteks jäid kolmas koht Girol, teine positsioon Vueltal ja Il Lombardia võit. | Nibali püstitas ränkraskel võistlusel rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma polnud kunagi varem nii raskest mäest üles sõitnud," kinnitas Nibali. "Ootasin viimast 10 kilomeetrit ning ründasin siis, kui teised olid väsinud ja kannatasid. Nüüd on aeg puhata."
Tegemist oli 106 km pikkuse ja valdavalt ülesmäge kulgenud võidusõiduga, millest võttis osa 600 ratturit, vahendab Rattauudised.ee.
Nibali edestas rohkem kui minutiga Oscar Pujoli ja John Ebsenit. Endine Cannondale’i rattur Phil Gaimon lõpetas kuuendana ja 2011. aasta Touri võitja Cadel Evans kümnendana. Naiste sõidul pälvis esikoha Emma Pooley, kes kogus sarnaselt Nibaliga võidu eest ligi 14 000 eurot.
Ratturitele anti start meretasapinnalt ja finiš oli 3275 meetri kõrgusel Wuling Passi tipus. Karm katsumus tähistab Nibali hooaja lõppu. Itaallasel kogunes 81 võistluspäeva ning hooaja tippsaavutusteks jäid kolmas koht Girol, teine positsioon Vueltal ja Il Lombardia võit.
### Response:
Nibali püstitas ränkraskel võistlusel rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Üks omamoodi võitja on IRL, kes tõestas, et nad on alles. Nende jaoks olid need valimised kõige otsustavamad. IRL ei läinud valimisi võitma, vaid ellu jääma," ütles Evelyn Kaldoja.
Kaldoja sõnul oli vaid hämmastav IRL-i otsus, et Tartus oli nende linnapeakandidaadiks Aivar Riisalu, kellel on meelelahutaja maine, mis Tartu valijatele ei ole sobiv.
Mirko Ojakivi tõdes, et IRL-i endine esimees Margus Tsahkna tegi erakonna Tartu piirkonnale kahju ja lisas, et nõrkuse märgiks oli seegi, et nende valimisnimekiri jäi lühikeseks.
Aivar Hundimägi meenutas Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnu, et Reformierakond kogus 30 000 häält enam kui möödunud kohalikel valimistel ja Keskerakond kaotas 40 000 valijat. Ta lisas, et Tallinnas oleks loogiline Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide võimuliit.
Saadet saab kuulata siit:
http://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine | "Rahva teenrid": IRL võib end valimiste üheks võitjaks lugeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Üks omamoodi võitja on IRL, kes tõestas, et nad on alles. Nende jaoks olid need valimised kõige otsustavamad. IRL ei läinud valimisi võitma, vaid ellu jääma," ütles Evelyn Kaldoja.
Kaldoja sõnul oli vaid hämmastav IRL-i otsus, et Tartus oli nende linnapeakandidaadiks Aivar Riisalu, kellel on meelelahutaja maine, mis Tartu valijatele ei ole sobiv.
Mirko Ojakivi tõdes, et IRL-i endine esimees Margus Tsahkna tegi erakonna Tartu piirkonnale kahju ja lisas, et nõrkuse märgiks oli seegi, et nende valimisnimekiri jäi lühikeseks.
Aivar Hundimägi meenutas Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnu, et Reformierakond kogus 30 000 häält enam kui möödunud kohalikel valimistel ja Keskerakond kaotas 40 000 valijat. Ta lisas, et Tallinnas oleks loogiline Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide võimuliit.
Saadet saab kuulata siit:
http://vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine
### Response:
"Rahva teenrid": IRL võib end valimiste üheks võitjaks lugeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma vanuseklassi Euroopa meistriteks krooniti Jana Denikit (tüdrukud -45 kg), Robert Mhitarjan (poisid -45 kg) ja Ander Järv (poisid -55 kg).
Hõbemedalid said Vika Tsajun (tüdrukud -45 kg) ja Aleksander Grits (poisid -35 kg) ning pronksile tulid Anu-Liis Raudsepp (tüdrukud -33 kg), Aljona Saznova (tüdrukud -36 kg), Kadi Arula (tüdrukud -65 kg), Sandra Plamus (tüdrukud -65 kg), Martin Ottokar (poisid -60 kg) ja Rasmus Liisma (poisid +70 kg).
Täna selgitatakse Euroopa meistrid kadettide (U-16) arvestuses. | Kolm eestlast tulid sumos U-14 Euroopa meistriteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma vanuseklassi Euroopa meistriteks krooniti Jana Denikit (tüdrukud -45 kg), Robert Mhitarjan (poisid -45 kg) ja Ander Järv (poisid -55 kg).
Hõbemedalid said Vika Tsajun (tüdrukud -45 kg) ja Aleksander Grits (poisid -35 kg) ning pronksile tulid Anu-Liis Raudsepp (tüdrukud -33 kg), Aljona Saznova (tüdrukud -36 kg), Kadi Arula (tüdrukud -65 kg), Sandra Plamus (tüdrukud -65 kg), Martin Ottokar (poisid -60 kg) ja Rasmus Liisma (poisid +70 kg).
Täna selgitatakse Euroopa meistrid kadettide (U-16) arvestuses.
### Response:
Kolm eestlast tulid sumos U-14 Euroopa meistriteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hermet viibis platsil 16 minutit ja viskas neli punkti (kahesed 2/3, kolmesed 0/1) ja võttis kaks lauapalli. Neli minutit väljakul olnud Stankevitš sai kirja ühe punkti (kahesed 0/1, vabavisked 1/2) ja ühe lauapalli.
Järgmisel reedel võõrustatakse Iraurgi SB võistkonda, kes on seni võitnud neljast mängust kolm. | Hermet ja Stankevitš aitasid oma Hispaania klubi võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hermet viibis platsil 16 minutit ja viskas neli punkti (kahesed 2/3, kolmesed 0/1) ja võttis kaks lauapalli. Neli minutit väljakul olnud Stankevitš sai kirja ühe punkti (kahesed 0/1, vabavisked 1/2) ja ühe lauapalli.
Järgmisel reedel võõrustatakse Iraurgi SB võistkonda, kes on seni võitnud neljast mängust kolm.
### Response:
Hermet ja Stankevitš aitasid oma Hispaania klubi võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Kabajev kui ka tema tiimikaaslane Siim Luts kuulusid võõrsil tabeli viimase Jihlava Vysocina vastu Bohemiansi põhikoosseisu, vahendab Soccernet.ee.
Luts teenis 37. minutil kollase kaardi ja vahetati pärast 3:0 võidetud avapoolaega välja. Kabajev mängis 75 minutit, Bohemians võitis lõpuks 4:2.
Tabelis tõusis Bohemians hetkel kuuendale kohale. | Kabajev tegi 22. minutiks kübaratriki, Luts sai kollase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Kabajev kui ka tema tiimikaaslane Siim Luts kuulusid võõrsil tabeli viimase Jihlava Vysocina vastu Bohemiansi põhikoosseisu, vahendab Soccernet.ee.
Luts teenis 37. minutil kollase kaardi ja vahetati pärast 3:0 võidetud avapoolaega välja. Kabajev mängis 75 minutit, Bohemians võitis lõpuks 4:2.
Tabelis tõusis Bohemians hetkel kuuendale kohale.
### Response:
Kabajev tegi 22. minutiks kübaratriki, Luts sai kollase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurepärases hoos on Hiinas kolumblane Fernando Gaviria (Quick-Step Floors), kes on võitnud mõlemad senised etapid ja oli finišispurdist konkurentidest üle ka täna. Teiseks tuli sakslane Max Walscheid (Sunweb) ja kolmandaks taanlane Magnus Cort Nielsen (ORICA-Scott).
Kokkuvõttes on Gaviria edu šveitslase Silvan Dillieri (BMC) ees 13 sekundit. Walscheid jääb kolmandana liidrist 18 sekundi kaugusele. Taaramäe on üldarvestuses 58. (+0.30).
Kui kolm esimest etappi sõideti lauskmaal, siis kolmel järgmisel ootavad rattakaravani juba ka mäed. Neljas etapp näiteks lõppeb esimese kategooria tõusuga. | Taaramäe lõpetas taas peagrupis, kolumblase hoog jätkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurepärases hoos on Hiinas kolumblane Fernando Gaviria (Quick-Step Floors), kes on võitnud mõlemad senised etapid ja oli finišispurdist konkurentidest üle ka täna. Teiseks tuli sakslane Max Walscheid (Sunweb) ja kolmandaks taanlane Magnus Cort Nielsen (ORICA-Scott).
Kokkuvõttes on Gaviria edu šveitslase Silvan Dillieri (BMC) ees 13 sekundit. Walscheid jääb kolmandana liidrist 18 sekundi kaugusele. Taaramäe on üldarvestuses 58. (+0.30).
Kui kolm esimest etappi sõideti lauskmaal, siis kolmel järgmisel ootavad rattakaravani juba ka mäed. Neljas etapp näiteks lõppeb esimese kategooria tõusuga.
### Response:
Taaramäe lõpetas taas peagrupis, kolumblase hoog jätkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miks see nii on? Tartu ülikooli sotsioloog Kadri Rootalu leidis, et kõrgharidusega meestel võiksid olla võrdsemad soorollihoiakud ning naistel on kõrgharidusega seoses rohkem iseseisvusega kaasnevaid võimalusi.
Eesti näitel võib tuua välja ka fakti, et kõrgharidusega inimesed teenivad keskmisest kõrgemat palka. Majanduslik kindlustunne võiks Rootalu sõnul olla ka üks põhjus, miks abielu ei lahutata.
"Kõrgema haridustasemega mehed ilmselt teenivad rohkem ja nende perel pole majanduslikke toimetulekuprobleeme, mis tekitaks konflikte peres ja ehk ka lahutust."
„Kõrgema haridustasemega mehed ilmselt teenivad rohkem ja nende perel pole majanduslikke toimetulekuprobleeme, mis tekitaks konflikte peres ja ehk ka lahutust.“
Peale selle, et lahutused on seotud majandusliku stabiilsuse ja haridusega, mängib olulist rolli ka abielus olevate inimeste vanus. „Rahvastikualase uurimise üks seaduspärasusi on see, et väga varased abielud, 18-19aastaselt, need väga ei püsi,“ sedastas Rootalu.
Noored ei tunne end ega partnerit
Üks põhjustest võib Rootalu selgitusel olla, et noored inimesed ei ole ennast veel piisavalt hästi tundma õppinud ja ei tea, mida elult ja oma partnerilt tahta. Sel juhul kasvatakse aja jooksul lihtsalt lahku.
Teine põhjus võib olla, et noorelt abiellunud ei ole oma partnerit enne abielu piisavalt tundma õppinud ja hiljem avastavad, et kõik polegi nii tore kui armudes tundus.
Kolmas põhjus võib olla, et noortel pole veel pere loomiseks ja laste kasvatamiseks piisavalt materiaalset kindlustatust ning sellest tulenevalt ongi neil hakkamasaamine raskem ja konflikte rohkem.
Harimatus raskendab rahamurede lahendamist
Selliste probleemide tekkimisel on keeruline nendest välja tulla. Kui head haridust ei ole, siis pole tihtipeale võimalik ka majanduslike probleemide lahendamiseks minna paremini tasustatud tööle.
"Õnnelik saab olla mitut moodi."
Kui aga tahaks haridust omandama hakata, siis pereinimesena ja väikeste lastega on see palju keerulisem. Need võimalikud põhjused siin on aga kõik spekulatsioonid, mida on välja toodud teaduskirjanduses, aga millele arvulist tõestust vähemalt Eesti kontekstis Rootalu praegu tuua ei saa.
Sellele vaatamata tuleks alati mõelda, mis on kellegi elus oluline, ning kas ma ise olen asjade käiguga rahul. Õnnelik saab olla mitut moodi. | Sotsioloog: Eestis on kõrgharidusega meestel lahutuse risk väiksem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miks see nii on? Tartu ülikooli sotsioloog Kadri Rootalu leidis, et kõrgharidusega meestel võiksid olla võrdsemad soorollihoiakud ning naistel on kõrgharidusega seoses rohkem iseseisvusega kaasnevaid võimalusi.
Eesti näitel võib tuua välja ka fakti, et kõrgharidusega inimesed teenivad keskmisest kõrgemat palka. Majanduslik kindlustunne võiks Rootalu sõnul olla ka üks põhjus, miks abielu ei lahutata.
"Kõrgema haridustasemega mehed ilmselt teenivad rohkem ja nende perel pole majanduslikke toimetulekuprobleeme, mis tekitaks konflikte peres ja ehk ka lahutust."
„Kõrgema haridustasemega mehed ilmselt teenivad rohkem ja nende perel pole majanduslikke toimetulekuprobleeme, mis tekitaks konflikte peres ja ehk ka lahutust.“
Peale selle, et lahutused on seotud majandusliku stabiilsuse ja haridusega, mängib olulist rolli ka abielus olevate inimeste vanus. „Rahvastikualase uurimise üks seaduspärasusi on see, et väga varased abielud, 18-19aastaselt, need väga ei püsi,“ sedastas Rootalu.
Noored ei tunne end ega partnerit
Üks põhjustest võib Rootalu selgitusel olla, et noored inimesed ei ole ennast veel piisavalt hästi tundma õppinud ja ei tea, mida elult ja oma partnerilt tahta. Sel juhul kasvatakse aja jooksul lihtsalt lahku.
Teine põhjus võib olla, et noorelt abiellunud ei ole oma partnerit enne abielu piisavalt tundma õppinud ja hiljem avastavad, et kõik polegi nii tore kui armudes tundus.
Kolmas põhjus võib olla, et noortel pole veel pere loomiseks ja laste kasvatamiseks piisavalt materiaalset kindlustatust ning sellest tulenevalt ongi neil hakkamasaamine raskem ja konflikte rohkem.
Harimatus raskendab rahamurede lahendamist
Selliste probleemide tekkimisel on keeruline nendest välja tulla. Kui head haridust ei ole, siis pole tihtipeale võimalik ka majanduslike probleemide lahendamiseks minna paremini tasustatud tööle.
"Õnnelik saab olla mitut moodi."
Kui aga tahaks haridust omandama hakata, siis pereinimesena ja väikeste lastega on see palju keerulisem. Need võimalikud põhjused siin on aga kõik spekulatsioonid, mida on välja toodud teaduskirjanduses, aga millele arvulist tõestust vähemalt Eesti kontekstis Rootalu praegu tuua ei saa.
Sellele vaatamata tuleks alati mõelda, mis on kellegi elus oluline, ning kas ma ise olen asjade käiguga rahul. Õnnelik saab olla mitut moodi.
### Response:
Sotsioloog: Eestis on kõrgharidusega meestel lahutuse risk väiksem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühes hiljutes intervjuus avaldas Trumpi biograafia kirjutanud Tim O'Brien, et tulevane president esitles talle endale kuuluvat maali kui originaali, kirjutab BBC.
Nüüd on Chicago kunstiinstituut avaldanud, et ehtne Pierre-Auguste Renoir' maal "Kaks õde", tuntud ka kui "Terrassil", ripub nende galerii seinal juba viimased 80 aastat.
"Originaalmaal on meie omanduses aastast 1933," sõnas muuseumi esindaja Amanda Hicks. Teose kinkis instituudile inimene, kes selle ise 100 000 dollari eest ostnud oli. "Me oleme uhked ja tänulikud, et saame seda erakordset kunstitööd jagada oma 1,5 miljoni külastajaga igal aastal," lisas Hicks.
Annetuse teinud inimene ostis maali kunstikogujalt, kes sai teose 1881. aastal otse kunstnikult.
O'Brieni väitel on Donald Trump talle korduvalt kinnitanud, et just tema seinal ripub tegelikult originaalteos ning Chicago muuseumis asub võltsing. | Muuseum kinnitab: Donald Trumpil on võltsitud Renoir' maal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühes hiljutes intervjuus avaldas Trumpi biograafia kirjutanud Tim O'Brien, et tulevane president esitles talle endale kuuluvat maali kui originaali, kirjutab BBC.
Nüüd on Chicago kunstiinstituut avaldanud, et ehtne Pierre-Auguste Renoir' maal "Kaks õde", tuntud ka kui "Terrassil", ripub nende galerii seinal juba viimased 80 aastat.
"Originaalmaal on meie omanduses aastast 1933," sõnas muuseumi esindaja Amanda Hicks. Teose kinkis instituudile inimene, kes selle ise 100 000 dollari eest ostnud oli. "Me oleme uhked ja tänulikud, et saame seda erakordset kunstitööd jagada oma 1,5 miljoni külastajaga igal aastal," lisas Hicks.
Annetuse teinud inimene ostis maali kunstikogujalt, kes sai teose 1881. aastal otse kunstnikult.
O'Brieni väitel on Donald Trump talle korduvalt kinnitanud, et just tema seinal ripub tegelikult originaalteos ning Chicago muuseumis asub võltsing.
### Response:
Muuseum kinnitab: Donald Trumpil on võltsitud Renoir' maal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ovetškini otsustav tabamus sündis 1.56 pärast lisaaja algust. Seejuures veel pea minut enne normaalaj lõppu oli võidus kinni Red Wings, aga 1.10 enne sireeni suutis T.J. Oshie mängu lisaajale viia. Red Wingsi parim oli kolmandal kolmandikul kaks väravat visanud Tomas Tatar.
#OviThings @easportsnhl pic.twitter.com/Gg4TDS8lvN
— Washington Capitals (@Capitals) October 21, 2017
Ovetškin on aga nüüd kümne tabamusega NHL-is vastava arvestuse kindel liider, edestades kaasmaalast Nikita Kutšerovi (Tamba Bay Lightning) kahe väravaga. Ülejäänud mängijatel on juba kuus või vähem tabamust.
Tulemused: Buffalo - Vancouver 2:4, New Jersey - San Jose 0:3, Detroit - Washington 3:4 la, Florida - Pittsburgh 3:4, Winnipeg - Minnesota 4:3, Anaheim - Montreal 6:2. | VIDEO | Kümnenda värava visanud Ovetškin kerkis Washingtoni kangelaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ovetškini otsustav tabamus sündis 1.56 pärast lisaaja algust. Seejuures veel pea minut enne normaalaj lõppu oli võidus kinni Red Wings, aga 1.10 enne sireeni suutis T.J. Oshie mängu lisaajale viia. Red Wingsi parim oli kolmandal kolmandikul kaks väravat visanud Tomas Tatar.
#OviThings @easportsnhl pic.twitter.com/Gg4TDS8lvN
— Washington Capitals (@Capitals) October 21, 2017
Ovetškin on aga nüüd kümne tabamusega NHL-is vastava arvestuse kindel liider, edestades kaasmaalast Nikita Kutšerovi (Tamba Bay Lightning) kahe väravaga. Ülejäänud mängijatel on juba kuus või vähem tabamust.
Tulemused: Buffalo - Vancouver 2:4, New Jersey - San Jose 0:3, Detroit - Washington 3:4 la, Florida - Pittsburgh 3:4, Winnipeg - Minnesota 4:3, Anaheim - Montreal 6:2.
### Response:
VIDEO | Kümnenda värava visanud Ovetškin kerkis Washingtoni kangelaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mais rahandusministri kohalt tagasi astunud Babis ütles reedel, et Tšehhi astub valimiste järel "uude ajajärku" ning vajab valitsust, mis "rahva probleemidega tõeliselt tegeleks".
Valimistel oodatakse edu parem- ja vasakäärmuslikele eurovastastele erakondadele, tulemuseks võib olla kuni üheksast parteist koosnev killustatud parlament. Analüütikud hoiatavad, et valimistulemused võivad põhjustada ebastabiilsust ja ohustada Tšehhi liberaalset demokraatiat.
ANO-l on senises sotsiaaldemokraadist peaministri Bohuslav Sobotka vasaktsentristlikus koalitsioonis mitu võtmeportfelli. Valimiseelsetes arvamusküsitlustes toetas ANO-t 25-30 protsenti ning senise koalitsiooni juhtparteid sotsiaaldemokraate vaid 12,5 protsenti valijaist. | Tšehhi valimised on võimule toomas miljardärist populisti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mais rahandusministri kohalt tagasi astunud Babis ütles reedel, et Tšehhi astub valimiste järel "uude ajajärku" ning vajab valitsust, mis "rahva probleemidega tõeliselt tegeleks".
Valimistel oodatakse edu parem- ja vasakäärmuslikele eurovastastele erakondadele, tulemuseks võib olla kuni üheksast parteist koosnev killustatud parlament. Analüütikud hoiatavad, et valimistulemused võivad põhjustada ebastabiilsust ja ohustada Tšehhi liberaalset demokraatiat.
ANO-l on senises sotsiaaldemokraadist peaministri Bohuslav Sobotka vasaktsentristlikus koalitsioonis mitu võtmeportfelli. Valimiseelsetes arvamusküsitlustes toetas ANO-t 25-30 protsenti ning senise koalitsiooni juhtparteid sotsiaaldemokraate vaid 12,5 protsenti valijaist.
### Response:
Tšehhi valimised on võimule toomas miljardärist populisti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koalitsioonilepingus on kirja pandud kõigi erakondade jaoks olulised märksõnad ning põhimõtted. Senise hea koostöö osapoolte vahel annab kindlustunde, et valdade tegelik ühendamine ja edasine Türi valla arendamine sujub tõrgeteta ning saavutatakse kiiresti ühine hingamine nii valla juhtimises ja koostöö kogukondadega, teatas vallavanemana jätkav Pipi-Liis Siemann IRL-ist.
Volikogu esimehena jätkab Andrus Eensoo Reformierakonnast ja volikogu aseesimehena Raivo Matsina Keskerakonnast. Türi 23 liikmega volikogus on IRL-il kümme ja Reformierakonnal kolm kohta ning Keskerakonnal üks koht. | Türi vallas teevad võimuliidu IRL, Reformierakond ja Keskerakond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koalitsioonilepingus on kirja pandud kõigi erakondade jaoks olulised märksõnad ning põhimõtted. Senise hea koostöö osapoolte vahel annab kindlustunde, et valdade tegelik ühendamine ja edasine Türi valla arendamine sujub tõrgeteta ning saavutatakse kiiresti ühine hingamine nii valla juhtimises ja koostöö kogukondadega, teatas vallavanemana jätkav Pipi-Liis Siemann IRL-ist.
Volikogu esimehena jätkab Andrus Eensoo Reformierakonnast ja volikogu aseesimehena Raivo Matsina Keskerakonnast. Türi 23 liikmega volikogus on IRL-il kümme ja Reformierakonnal kolm kohta ning Keskerakonnal üks koht.
### Response:
Türi vallas teevad võimuliidu IRL, Reformierakond ja Keskerakond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängufilm "Blade Runner 2049“ (USA-Suurbritannia-Kanada 2017, 164 min). Re ž issöör Denis Villeneuve, stsenaristid Hampton Fancher ja Michael Green, operaator Roger Deakins, heliloojad Hans Zimmer ja Benjamin Wallfisch, Osades Ryan Gosling, Robin Wright, Ana de Armas, Jared Leto, Harrison Ford jt.
Then, what is life? I said.
Percy Shelley
Replikant-politseinik K (Ryan Gosling) läheb oma ülesannet täitma tegelikult reeglipäraselt ja tasakaalukalt. See juhtub filmi "Blade Runner 2049“ päris alguses ja on sissejuhatav, isoleeritud sündmus, täpne ja korrakohane. Vahetatakse küll rusikahoope ja saadakse justkui haiget, kuid lõpp on nagunii ette teada: uuemad mudelid võidavad vanemad ja maailm on robotite jõudu kasutavate inimeste jaoks korrastatum paik. Ka see, mida kaks kõrgtehnoloogilist masinat omavahel räägivad, on peaaegu ette teada. Ei mingit sadistlikku praalimist ega anuvat lootust ellu jääda, aga midagi kahe orjamudeli suhtluses siiski on. Enne oma hukku räägib üks neist imest, mida ta näinud on ja mida teine justkui mõista ja ehk nähagi ei suuda. Me saame aru, et see on oluline, aga ei taipa veel, kuidas.
On Los Angeles ja, nagu ütleb Denis Villeneuve’i ulmefilmi pealkirigi, aasta 2049, aga te peate seda nägema, päriselt tajuma, üksikasjadeni seda aega ja kohta tunda saama. Linn, mida mäletame veel "Blade Runneri“ esimesest filmist, 11 on muteerunud, aga keeldunud suremast ja välja lülitumast. Ei jää muljet, nagu suudaks keegi teda valitseda. Selle linna sees elatakse ellujäämise ja mitte progressi (ka mitte tehnoloogilise progressi) teenistuses. Kui K jaoskonda ja hiljem koju sõidab, sirutavad tehnilised lahendused end tema ümber välja justkui hiigelsuur monstrum. Võiks proovida kirjeldada detaile, mille kaudu filmi mõjujõud sedaaegu kuju võtab – visuaalset haaret Roger Deakinsi disainis või siis Hans Zimmeri ja Benjamin Wallfischi muusikat, aga ma ei taha seda teha. Sest mitte detailid ei loe, vaid imposantsus ise. Mis tahes poeetiline kirjeldus ei aita, kui filmi keel on sedavõrd virtuoosne ja seejuures sedavõrd ammendav. Seesuguse manipulatsiooni võlu seisab äratundmises, et oled vaatajana juba selle süsteemi osa ega saa sinna midagi parata.
K hologrammist armuke Joi (Ana de Armas) on selles hüperreaalses skeemis oluline peatuspunkt. K-l on vaja artikuleerida maailma, mis teda ümbritseb. Tal on vaja suletud ja tõhusat süsteemi, et toimida ja toimetada. Ta peab mõistlikkuse piires nägema värve, tundma maitseid, kuulma helisid ja tabama naise keha erootilist dünaamikat mingil just tema jaoks kodeeritud viisil. Tal ei tohiks tekkida soove, mida ta ei saa rahuldada, fantaasiaid, mida ta ei suuda realiseerituna näha. Ja sellisena on too tehnitsistlik tasakaal, naudingud ilma ihalduseta, meile kuidagi nukker vaadata. Me ehk oleksime valmis K-d armastama kui inimest, kuid ta tundub just kirjeldatud põhjustel õnnetu algusest peale, erinevalt meist enestest, kes me oleme päris.
Iseasi, et filmi vaatajatena pole me ka ise kuigivõrd kaitstud. "Blade Runner 2049“ on uut tüüpi popkultuur, halastamatu ja tõhus. Pole isegi üritatud varjata, et see on pigem kontrolli all hoidmise mehhanism kui midagi nii süütut nagu meelelahutus. Meie fantaasiad ei ole ehk tänapäeval enam päris meie omad, pole turvalised ja salajased. Siin esitatud tehnoloogiline kõikvõimsus toob alateadvuse sügavused meie ette kohe ja kiiresti. Erutusrežiim on parim ja kindlaim viis selle kogemusega suhtlemiseks, aga seda kõike vaadates võib ka tüdineda ja väsida. Võib seda isegi teadlikult ja trotslikult üritada, puhtast kiusust, ent ka vaataja tüdimus vormistatakse ja disainitakse ning sa näed seda ekraanil. Kui seda kõike lihtsamalt öelda, siis pole mõtet vastu rabeleda: tehnosfäär ei saa eksida, sest toimib ammu sinu naha all, sinu närvisüsteemis.
"Blade Runner 2049“ on uut tüüpi popkultuur, halastamatu ja tõhus. Pole isegi üritatud varjata, et see on pigem kontrolli all hoidmise mehhanism kui midagi nii süütut nagu meelelahutus.
Kaader filmist
Selle kõige juures on aga üks huvitav aspekt. Kogu selle rekvisiitide paraadiga on soovitud tegelikult ka midagi öelda ning räägib ta meile tehnoloogiast paradoksaalselt ikkagi just ilmajäetuse võtmes. Film laseb meil uskuda, et tehnoloogia on uimastavalt ülekaalukas, ent mitte kõikvõimas – midagi on ometigi veel. Ehk siis: me laseme valla superläikelise ilutulestiku, me näitame, kuidas imestada ja imetleda, aga ütleme, et too ime, millest filmi alguses juttu oli, peitub siiski kusagil mujal. Ime pole nähtav ja pole ta nähtav sellepärast, et kogu selle mastaapse fassaadi varjus on ta päris. Ning siis läheb filmi süžee tegelikult käima – avastusest, et replikandi üsast on sündinud elusolend. Edasine on võitlus ja võidujooks. K jääb ühele poole tõde välja kaevama. Replikante tootva suurkorporatsiooni salapärane valitseja Niander Wallace (Jared Leto) käivitab oma huvides hoopis halastamatumad mehhanismid. Seda võib vaadelda kui põnevuslugu, aga tegelikult on see ka filosoofiline dispuut selle üle, mis elu üleüldse on.
Filmi põhiskeem näeb ilmselt üsna teadlikult ette arutlemise nende ideede üle, mille autor on prantsuse filosoof Jean Baudrillard, ehk siis: me oleme tema sõnul määratud elama hüperreaalsuses, sest reaalsus on meile kättesaamatu "utoopia, mis ei kuulu enam võimalikkuse valda“. Baudrillard toetus aga Saksa teoreetikule Walter Benjaminile, kes on kirjeldanud, et tehnoloogiliste tootmisprotsesside tulemusena läheb kaduma kunstiteose nn aura, tema eriline, konkreetse aja ja kohaga seotud hingus, tegelikult siis selle unikaalsus. Baudrillard on liikunud oma järeldustega lihtsalt kunstiobjektide juurest bioloogilise elu objektide juurde ja rääkinud organismi aurast ja selle kadumisest. Elu – see pole midagi erilist. Just nagu Benjamin kirjeldab kunstivalda ilma originaalita (näiteks fotograafia), nii pole ka replikandid elusa maailma koopiad, jäljendused millestki, mis on päriselt olemas oma ainukordsuses. Replikandi loomus on tema reprodutseeritavus. Tal pole elu imet vaja. Ja kui oleks, siis saaks seda kuidagi disainida. Aga nagu me filmist näeme, ei ole "Blade Runner 2049“ sellega nõus.
Tolle siin kujuneva väitluse juured on muidugi olemas juba "Blade Runneri“ esimeses filmis. Toona, aastal 1982, andis Ridley Scotti kultuslik director’s cut ehk hilisem lavastaja montaaživersioon mõista, et peategelane Deckard on ka ise replikant. Deckard jäi justkui lõksu filmis varem kõlanud Descartes’i vaimus küsimusse "Kuidas ta ei tea, mis ta on?“. (Pole muide päris kindel, kas see nimeanaloogia on esimesse filmi ja selle aluseks olnud Philip K. Dicki romaani teadlikult sisse kirjutatud, aga arvata võib, et on.) Selline lõpp on kurb ja küllap dramaatiline, kui inimene olemist ülemaks pidada, kuid filmi tegelik filosoofiline mõjujõud tulenes muust – äratundmisest, et me kõik, isegi inimestena, oleme replikandid ometi nii või teisiti. Meie kõik oleme konstrueeritud, valmistatud: meie identiteet, meie päris loomus, on ikkagi vaid teatava inseritöö tulemus. Mälestused ja unistused on meie eneste arvates ehk meie kõige salajasem ja kaitstum sfäär, kuid selle vanema filmi järgi on neid võimalik dekodeerida ja rekodeerida. Nii nagu saab replikandi kehaosi taastoota, nii võib sama teha ka tema mälestuste ja empaatiliste tundevirvendustega.
Ja esimene "Blade Runner“ ütlebki, et kuidas me ka ei otsiks selgeid eraldusjooni bioloogilise ja tehnoloogilise, loomuliku ja kunstliku vahel – see kõik ei toimi enam. Lihtsalt ei ole enam mingeid kriteeriume, mille põhjal tõsta inimene kõrgemaks replikantidest. Replikant saab teha sedasama, mida sinagi, ja uskuda enda kohta sedasama, mida sinagi. Seega – kes sa ikkagi oled? Kui inimene, siis miks sa selles nii kindel oled? Mismoodi olla veendunud, et sinu orgaaniline mina on seal, kus sa arvad ta olevat? See ongi väga üldiselt öeldes uue "Blade Runneri“ põhiidee: astuda sellest (justkui) pessimistlikust järeldusest samm tagasi, proovida minna teist teed ja jõuda teistsuguste järeldusteni.
Esimene lahendusvõimalus võinuks olla poliitiline ja toetuda Marxi teooriale. Marx on kirjutanud nimelt sellest, et kapital muudab inimese tööjõuks, omamoodi zombide armeeks. Teisisõnu, kapitali jõud on nekromantiline jõud – "surnute“ lõpmata vägi on määratud teda teenima. Me võime olla ise inimestena masinad (ja masinavärgid) loonud, kuid nüüd allume me selle süsteemi enese vajadustele. Aga kui Marx kinnitab, et ikkagi on olemas mingi algne inimlikkus, mis seesugustes võõrandavates protsessides kaduma läheb, siis Baudrillard’i käsitluses pole meil kuhugi vaadata ega seda inimlikkust kusagilt otsida. Ka näiteks inimese kui liigi taastootmine on tema seisukohalt süsteemi osa. Ja ka see, mida siin filmis näeme – replikant kui elu andja ja edasikandja –, on ehk üksikjuhtumina anomaalne, kuid ikkagi süsteemi teenistuses: süsteemil on hetkel just midagi sellist vaja, kuigi põhimõtteliselt võiks ta toimida ka orjade või robotite toel. Oma protestis tolle tehnitsistliku korralduse vastu võinukski filmiga toonitada just seda marksistlikku aspekti: tööjõul on elu, päris elu. Ja sealt edasi saaksime rääkida teadvusest, miks mitte isegi klassiteadvusest. Mõni vihje selles suunas tehakse, aga siiski mitte – "Blade Runner 2049“ läheb lõpuni teist teed.
Möödunud sajandi keskel eritles prantsuse biofilosoof Georges Canguilhem neli ajaloos ilmnenud viisi elu kontseptsiooni käsitlemiseks: 1) hinge mõiste kaudu (nagu Aristotelesel), 2) mehhanismi idee kaudu (nagu Descartes’il), 3) organisatsiooni kirjeldades (näiteks elusolendite liike uurivad teooriad) ja 4) informatsiooni mõiste abil, mis on selle filmi seisukohalt esmatähtis. Veel olulisem on siin siiski vastandus, mida Canguilhem on samuti maininud. Mis tahes teaduslik seletus, mis tahes viis elu mõõta ja loodusseaduste abil analüüsida põrkab vastu filosoofilist määratlust "elu ise“. "Elu ise“ pole mõõdetav elu, vaid pigem midagi olemuslikult seletamatut. Elu lihtsalt on. Seda ei saa millelegi taandada, kindlasti mitte mingisse skeemi või valemisse. Ehk siis – elu ongi ime.
Ja just siin on selle filmi tegelik konflikt. Negatiivne kangelane Niander Wallace näeb elu puhtalt informatsioonina: informatsiooni on võimalik omandada, seda saab töödelda, millekski konverteerida, säilitada, kasutada, kustutada … Wallace’it ei saa loomupäraselt kurjaks pidada, tema meelest ei ole elu lihtsalt midagi imelist. Teda ei huvita elu aura, teda huvitab elu kui kood. Wallace’it huvitab replikantide võime järglasi saada kui anomaalia, mille saab aga toda koodi tundes normaalseks, reeglipäraseks muuta. Teisisõnu tahab Wallace teha kummalisest ainukordsest sündmusest masinavärgi osa. (Ja just seda pidas silmas ka küberneetika ajaloo suurnimi Norbert Wiener, öeldes, et kõik, mis on masina teenistuses, selle osa ja element, on ka ise masin.) Igatahes kujuneb filmi lugu katsetest seda takistada. Politseinik K, aga ka näiteks taas mängu toodud Deckard (Harrison Ford) näevad vaeva, et mõista elu kui imet ja mitte kui informatsiooni, ning kogu filmi mõte on õilistada nende teekonda. Elusorganism, kelle saatust on "Blade Runneris 2049“ uuritud, on kogu sellest ülevõimulisest tehnoloogilisest struktuurist totaalselt eraldatud – nii kaudsemas kui ka otsesemas mõttes. Ning veel kord, olen kindel, et just sellepärast ongi filmi autoritel vaja näidata seda masinavärki kõikvõimsa ja halastamatuna ning laotada meie ette kogu superdisain, küberarhitektuur ja muu afektiivne overkill ja siis ometi öelda, et tegelikult on vaja vaadata hoopis mujale.
Wallace’i kuri käsilane Luv (Sylvia Hoeks) läheb seda saladust süsteemi sisse tooma ja siin tehakse läbi autorite teadlik nimetrikk: Luv ei ole võimeline toime tulema armastusega, seda mõistma, läbi nägema ja hävitama. See on nüüd igaühe oma asi, kuidas too armastuse idee enesele ära seletada. Kas on see eeros, mis replikantides varjul oli ja kunagi vabanes? Või ehk hoopis agaape, midagi puhtamat ja kõrgemat? See võib olla armastus, mida te tahaksite kirjutada suure algustähega. Aga võib-olla on see hoopis midagi sellist, mille väljendamiseks sobivad Hollywoodi sentimentaalsusekoodid, kõik eriti mõjusad oma 3D-potentsiaali tõttu. Teie meeleliigutus, kui see juhtub, saab olema aus, aga ma ise tahaksin avada veel ühe võimaliku tõlgendussuuna – küll mitte tingimata selleks, et selle võimalusi süvitsi uurida.
Ja siiski, see elu, mille puhast imelisust filmis kaitstakse, on sündmuste käigu põhjal ometigi olnud kellelegi informatsioon juba ammu enne, kui Wallace ja tema korporatsioon seda otsima asusid. See on nimelt olnud saladus, kultuses varjatud ja hoitud ja pühitsetud. Ehk siis teisiti öeldes: elu, mille pärast filmis võitlus käib, on määratletud religioosselt. Mulle meenub dialoog filmi keskpaigast, kus hologramm-tüdruk Joi ütleb K-le: "Sünnitatud, mitte valmistatud“. See aga pole süütu fraas. See on otsene ja teadlik viide katoliiklikule usutunnistusele, kus kirjeldatakse nõnda Jeesus Kristust: genitum non factum ehk sündinud, mitte loodud.
Ja nüüd ma küsingi, et kuidas siis on? Kuidas ikkagi harjuda mõttega, et aasta suurim film, üks ulmekino lähiajaloo tipptulemusi, lubab ennast nõnda ilmselgelt ja sujuvalt lülitada kristlikku tunnetustraditsiooni? Kui Scotti "Blade Runner“ ütles, et meie, inimesed, oleme põhijoontes replikandid, siis Villeneuve’i oma teeb täpselt vastupidise järelduse: replikandid on potentsiaalselt just nagu inimesed. Inimese sünd on ime. Ja see, kui norivalt vaadata, on omamoodi pro-life -revanšism, mis lubaks tõepoolest küsida ka näiteks replikantide abordiõiguse kohta.
Aga, nagu öeldud, ma ei kavatse liiga kaugele minna.
* "Blade Runner“, Ridley Scott, 1982.
Artikkel ilmus Sirbis. | Arvustus. Elu ise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängufilm "Blade Runner 2049“ (USA-Suurbritannia-Kanada 2017, 164 min). Re ž issöör Denis Villeneuve, stsenaristid Hampton Fancher ja Michael Green, operaator Roger Deakins, heliloojad Hans Zimmer ja Benjamin Wallfisch, Osades Ryan Gosling, Robin Wright, Ana de Armas, Jared Leto, Harrison Ford jt.
Then, what is life? I said.
Percy Shelley
Replikant-politseinik K (Ryan Gosling) läheb oma ülesannet täitma tegelikult reeglipäraselt ja tasakaalukalt. See juhtub filmi "Blade Runner 2049“ päris alguses ja on sissejuhatav, isoleeritud sündmus, täpne ja korrakohane. Vahetatakse küll rusikahoope ja saadakse justkui haiget, kuid lõpp on nagunii ette teada: uuemad mudelid võidavad vanemad ja maailm on robotite jõudu kasutavate inimeste jaoks korrastatum paik. Ka see, mida kaks kõrgtehnoloogilist masinat omavahel räägivad, on peaaegu ette teada. Ei mingit sadistlikku praalimist ega anuvat lootust ellu jääda, aga midagi kahe orjamudeli suhtluses siiski on. Enne oma hukku räägib üks neist imest, mida ta näinud on ja mida teine justkui mõista ja ehk nähagi ei suuda. Me saame aru, et see on oluline, aga ei taipa veel, kuidas.
On Los Angeles ja, nagu ütleb Denis Villeneuve’i ulmefilmi pealkirigi, aasta 2049, aga te peate seda nägema, päriselt tajuma, üksikasjadeni seda aega ja kohta tunda saama. Linn, mida mäletame veel "Blade Runneri“ esimesest filmist, 11 on muteerunud, aga keeldunud suremast ja välja lülitumast. Ei jää muljet, nagu suudaks keegi teda valitseda. Selle linna sees elatakse ellujäämise ja mitte progressi (ka mitte tehnoloogilise progressi) teenistuses. Kui K jaoskonda ja hiljem koju sõidab, sirutavad tehnilised lahendused end tema ümber välja justkui hiigelsuur monstrum. Võiks proovida kirjeldada detaile, mille kaudu filmi mõjujõud sedaaegu kuju võtab – visuaalset haaret Roger Deakinsi disainis või siis Hans Zimmeri ja Benjamin Wallfischi muusikat, aga ma ei taha seda teha. Sest mitte detailid ei loe, vaid imposantsus ise. Mis tahes poeetiline kirjeldus ei aita, kui filmi keel on sedavõrd virtuoosne ja seejuures sedavõrd ammendav. Seesuguse manipulatsiooni võlu seisab äratundmises, et oled vaatajana juba selle süsteemi osa ega saa sinna midagi parata.
K hologrammist armuke Joi (Ana de Armas) on selles hüperreaalses skeemis oluline peatuspunkt. K-l on vaja artikuleerida maailma, mis teda ümbritseb. Tal on vaja suletud ja tõhusat süsteemi, et toimida ja toimetada. Ta peab mõistlikkuse piires nägema värve, tundma maitseid, kuulma helisid ja tabama naise keha erootilist dünaamikat mingil just tema jaoks kodeeritud viisil. Tal ei tohiks tekkida soove, mida ta ei saa rahuldada, fantaasiaid, mida ta ei suuda realiseerituna näha. Ja sellisena on too tehnitsistlik tasakaal, naudingud ilma ihalduseta, meile kuidagi nukker vaadata. Me ehk oleksime valmis K-d armastama kui inimest, kuid ta tundub just kirjeldatud põhjustel õnnetu algusest peale, erinevalt meist enestest, kes me oleme päris.
Iseasi, et filmi vaatajatena pole me ka ise kuigivõrd kaitstud. "Blade Runner 2049“ on uut tüüpi popkultuur, halastamatu ja tõhus. Pole isegi üritatud varjata, et see on pigem kontrolli all hoidmise mehhanism kui midagi nii süütut nagu meelelahutus. Meie fantaasiad ei ole ehk tänapäeval enam päris meie omad, pole turvalised ja salajased. Siin esitatud tehnoloogiline kõikvõimsus toob alateadvuse sügavused meie ette kohe ja kiiresti. Erutusrežiim on parim ja kindlaim viis selle kogemusega suhtlemiseks, aga seda kõike vaadates võib ka tüdineda ja väsida. Võib seda isegi teadlikult ja trotslikult üritada, puhtast kiusust, ent ka vaataja tüdimus vormistatakse ja disainitakse ning sa näed seda ekraanil. Kui seda kõike lihtsamalt öelda, siis pole mõtet vastu rabeleda: tehnosfäär ei saa eksida, sest toimib ammu sinu naha all, sinu närvisüsteemis.
"Blade Runner 2049“ on uut tüüpi popkultuur, halastamatu ja tõhus. Pole isegi üritatud varjata, et see on pigem kontrolli all hoidmise mehhanism kui midagi nii süütut nagu meelelahutus.
Kaader filmist
Selle kõige juures on aga üks huvitav aspekt. Kogu selle rekvisiitide paraadiga on soovitud tegelikult ka midagi öelda ning räägib ta meile tehnoloogiast paradoksaalselt ikkagi just ilmajäetuse võtmes. Film laseb meil uskuda, et tehnoloogia on uimastavalt ülekaalukas, ent mitte kõikvõimas – midagi on ometigi veel. Ehk siis: me laseme valla superläikelise ilutulestiku, me näitame, kuidas imestada ja imetleda, aga ütleme, et too ime, millest filmi alguses juttu oli, peitub siiski kusagil mujal. Ime pole nähtav ja pole ta nähtav sellepärast, et kogu selle mastaapse fassaadi varjus on ta päris. Ning siis läheb filmi süžee tegelikult käima – avastusest, et replikandi üsast on sündinud elusolend. Edasine on võitlus ja võidujooks. K jääb ühele poole tõde välja kaevama. Replikante tootva suurkorporatsiooni salapärane valitseja Niander Wallace (Jared Leto) käivitab oma huvides hoopis halastamatumad mehhanismid. Seda võib vaadelda kui põnevuslugu, aga tegelikult on see ka filosoofiline dispuut selle üle, mis elu üleüldse on.
Filmi põhiskeem näeb ilmselt üsna teadlikult ette arutlemise nende ideede üle, mille autor on prantsuse filosoof Jean Baudrillard, ehk siis: me oleme tema sõnul määratud elama hüperreaalsuses, sest reaalsus on meile kättesaamatu "utoopia, mis ei kuulu enam võimalikkuse valda“. Baudrillard toetus aga Saksa teoreetikule Walter Benjaminile, kes on kirjeldanud, et tehnoloogiliste tootmisprotsesside tulemusena läheb kaduma kunstiteose nn aura, tema eriline, konkreetse aja ja kohaga seotud hingus, tegelikult siis selle unikaalsus. Baudrillard on liikunud oma järeldustega lihtsalt kunstiobjektide juurest bioloogilise elu objektide juurde ja rääkinud organismi aurast ja selle kadumisest. Elu – see pole midagi erilist. Just nagu Benjamin kirjeldab kunstivalda ilma originaalita (näiteks fotograafia), nii pole ka replikandid elusa maailma koopiad, jäljendused millestki, mis on päriselt olemas oma ainukordsuses. Replikandi loomus on tema reprodutseeritavus. Tal pole elu imet vaja. Ja kui oleks, siis saaks seda kuidagi disainida. Aga nagu me filmist näeme, ei ole "Blade Runner 2049“ sellega nõus.
Tolle siin kujuneva väitluse juured on muidugi olemas juba "Blade Runneri“ esimeses filmis. Toona, aastal 1982, andis Ridley Scotti kultuslik director’s cut ehk hilisem lavastaja montaaživersioon mõista, et peategelane Deckard on ka ise replikant. Deckard jäi justkui lõksu filmis varem kõlanud Descartes’i vaimus küsimusse "Kuidas ta ei tea, mis ta on?“. (Pole muide päris kindel, kas see nimeanaloogia on esimesse filmi ja selle aluseks olnud Philip K. Dicki romaani teadlikult sisse kirjutatud, aga arvata võib, et on.) Selline lõpp on kurb ja küllap dramaatiline, kui inimene olemist ülemaks pidada, kuid filmi tegelik filosoofiline mõjujõud tulenes muust – äratundmisest, et me kõik, isegi inimestena, oleme replikandid ometi nii või teisiti. Meie kõik oleme konstrueeritud, valmistatud: meie identiteet, meie päris loomus, on ikkagi vaid teatava inseritöö tulemus. Mälestused ja unistused on meie eneste arvates ehk meie kõige salajasem ja kaitstum sfäär, kuid selle vanema filmi järgi on neid võimalik dekodeerida ja rekodeerida. Nii nagu saab replikandi kehaosi taastoota, nii võib sama teha ka tema mälestuste ja empaatiliste tundevirvendustega.
Ja esimene "Blade Runner“ ütlebki, et kuidas me ka ei otsiks selgeid eraldusjooni bioloogilise ja tehnoloogilise, loomuliku ja kunstliku vahel – see kõik ei toimi enam. Lihtsalt ei ole enam mingeid kriteeriume, mille põhjal tõsta inimene kõrgemaks replikantidest. Replikant saab teha sedasama, mida sinagi, ja uskuda enda kohta sedasama, mida sinagi. Seega – kes sa ikkagi oled? Kui inimene, siis miks sa selles nii kindel oled? Mismoodi olla veendunud, et sinu orgaaniline mina on seal, kus sa arvad ta olevat? See ongi väga üldiselt öeldes uue "Blade Runneri“ põhiidee: astuda sellest (justkui) pessimistlikust järeldusest samm tagasi, proovida minna teist teed ja jõuda teistsuguste järeldusteni.
Esimene lahendusvõimalus võinuks olla poliitiline ja toetuda Marxi teooriale. Marx on kirjutanud nimelt sellest, et kapital muudab inimese tööjõuks, omamoodi zombide armeeks. Teisisõnu, kapitali jõud on nekromantiline jõud – "surnute“ lõpmata vägi on määratud teda teenima. Me võime olla ise inimestena masinad (ja masinavärgid) loonud, kuid nüüd allume me selle süsteemi enese vajadustele. Aga kui Marx kinnitab, et ikkagi on olemas mingi algne inimlikkus, mis seesugustes võõrandavates protsessides kaduma läheb, siis Baudrillard’i käsitluses pole meil kuhugi vaadata ega seda inimlikkust kusagilt otsida. Ka näiteks inimese kui liigi taastootmine on tema seisukohalt süsteemi osa. Ja ka see, mida siin filmis näeme – replikant kui elu andja ja edasikandja –, on ehk üksikjuhtumina anomaalne, kuid ikkagi süsteemi teenistuses: süsteemil on hetkel just midagi sellist vaja, kuigi põhimõtteliselt võiks ta toimida ka orjade või robotite toel. Oma protestis tolle tehnitsistliku korralduse vastu võinukski filmiga toonitada just seda marksistlikku aspekti: tööjõul on elu, päris elu. Ja sealt edasi saaksime rääkida teadvusest, miks mitte isegi klassiteadvusest. Mõni vihje selles suunas tehakse, aga siiski mitte – "Blade Runner 2049“ läheb lõpuni teist teed.
Möödunud sajandi keskel eritles prantsuse biofilosoof Georges Canguilhem neli ajaloos ilmnenud viisi elu kontseptsiooni käsitlemiseks: 1) hinge mõiste kaudu (nagu Aristotelesel), 2) mehhanismi idee kaudu (nagu Descartes’il), 3) organisatsiooni kirjeldades (näiteks elusolendite liike uurivad teooriad) ja 4) informatsiooni mõiste abil, mis on selle filmi seisukohalt esmatähtis. Veel olulisem on siin siiski vastandus, mida Canguilhem on samuti maininud. Mis tahes teaduslik seletus, mis tahes viis elu mõõta ja loodusseaduste abil analüüsida põrkab vastu filosoofilist määratlust "elu ise“. "Elu ise“ pole mõõdetav elu, vaid pigem midagi olemuslikult seletamatut. Elu lihtsalt on. Seda ei saa millelegi taandada, kindlasti mitte mingisse skeemi või valemisse. Ehk siis – elu ongi ime.
Ja just siin on selle filmi tegelik konflikt. Negatiivne kangelane Niander Wallace näeb elu puhtalt informatsioonina: informatsiooni on võimalik omandada, seda saab töödelda, millekski konverteerida, säilitada, kasutada, kustutada … Wallace’it ei saa loomupäraselt kurjaks pidada, tema meelest ei ole elu lihtsalt midagi imelist. Teda ei huvita elu aura, teda huvitab elu kui kood. Wallace’it huvitab replikantide võime järglasi saada kui anomaalia, mille saab aga toda koodi tundes normaalseks, reeglipäraseks muuta. Teisisõnu tahab Wallace teha kummalisest ainukordsest sündmusest masinavärgi osa. (Ja just seda pidas silmas ka küberneetika ajaloo suurnimi Norbert Wiener, öeldes, et kõik, mis on masina teenistuses, selle osa ja element, on ka ise masin.) Igatahes kujuneb filmi lugu katsetest seda takistada. Politseinik K, aga ka näiteks taas mängu toodud Deckard (Harrison Ford) näevad vaeva, et mõista elu kui imet ja mitte kui informatsiooni, ning kogu filmi mõte on õilistada nende teekonda. Elusorganism, kelle saatust on "Blade Runneris 2049“ uuritud, on kogu sellest ülevõimulisest tehnoloogilisest struktuurist totaalselt eraldatud – nii kaudsemas kui ka otsesemas mõttes. Ning veel kord, olen kindel, et just sellepärast ongi filmi autoritel vaja näidata seda masinavärki kõikvõimsa ja halastamatuna ning laotada meie ette kogu superdisain, küberarhitektuur ja muu afektiivne overkill ja siis ometi öelda, et tegelikult on vaja vaadata hoopis mujale.
Wallace’i kuri käsilane Luv (Sylvia Hoeks) läheb seda saladust süsteemi sisse tooma ja siin tehakse läbi autorite teadlik nimetrikk: Luv ei ole võimeline toime tulema armastusega, seda mõistma, läbi nägema ja hävitama. See on nüüd igaühe oma asi, kuidas too armastuse idee enesele ära seletada. Kas on see eeros, mis replikantides varjul oli ja kunagi vabanes? Või ehk hoopis agaape, midagi puhtamat ja kõrgemat? See võib olla armastus, mida te tahaksite kirjutada suure algustähega. Aga võib-olla on see hoopis midagi sellist, mille väljendamiseks sobivad Hollywoodi sentimentaalsusekoodid, kõik eriti mõjusad oma 3D-potentsiaali tõttu. Teie meeleliigutus, kui see juhtub, saab olema aus, aga ma ise tahaksin avada veel ühe võimaliku tõlgendussuuna – küll mitte tingimata selleks, et selle võimalusi süvitsi uurida.
Ja siiski, see elu, mille puhast imelisust filmis kaitstakse, on sündmuste käigu põhjal ometigi olnud kellelegi informatsioon juba ammu enne, kui Wallace ja tema korporatsioon seda otsima asusid. See on nimelt olnud saladus, kultuses varjatud ja hoitud ja pühitsetud. Ehk siis teisiti öeldes: elu, mille pärast filmis võitlus käib, on määratletud religioosselt. Mulle meenub dialoog filmi keskpaigast, kus hologramm-tüdruk Joi ütleb K-le: "Sünnitatud, mitte valmistatud“. See aga pole süütu fraas. See on otsene ja teadlik viide katoliiklikule usutunnistusele, kus kirjeldatakse nõnda Jeesus Kristust: genitum non factum ehk sündinud, mitte loodud.
Ja nüüd ma küsingi, et kuidas siis on? Kuidas ikkagi harjuda mõttega, et aasta suurim film, üks ulmekino lähiajaloo tipptulemusi, lubab ennast nõnda ilmselgelt ja sujuvalt lülitada kristlikku tunnetustraditsiooni? Kui Scotti "Blade Runner“ ütles, et meie, inimesed, oleme põhijoontes replikandid, siis Villeneuve’i oma teeb täpselt vastupidise järelduse: replikandid on potentsiaalselt just nagu inimesed. Inimese sünd on ime. Ja see, kui norivalt vaadata, on omamoodi pro-life -revanšism, mis lubaks tõepoolest küsida ka näiteks replikantide abordiõiguse kohta.
Aga, nagu öeldud, ma ei kavatse liiga kaugele minna.
* "Blade Runner“, Ridley Scott, 1982.
Artikkel ilmus Sirbis.
### Response:
Arvustus. Elu ise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Robert Rooba klubi JYP pidi aga võõrsil tunnistama KalPa 3:2 (0:1, 0:0, 3:1). Ka Rooba ei saanud resultatiivsuspunkte kirja (kuus pealeviset, pluss-miinus reiting -1).
JYP hoiab tabelis 30 punktiga Oulu Kärpäti (36) ja TPS-i (33) järel kolmandat kohta. KooKoo on 23 punktiga kaheksas. | Eesti hokimehed Soomes: Liiviku klubi võitis, Rooba oma kaotas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Robert Rooba klubi JYP pidi aga võõrsil tunnistama KalPa 3:2 (0:1, 0:0, 3:1). Ka Rooba ei saanud resultatiivsuspunkte kirja (kuus pealeviset, pluss-miinus reiting -1).
JYP hoiab tabelis 30 punktiga Oulu Kärpäti (36) ja TPS-i (33) järel kolmandat kohta. KooKoo on 23 punktiga kaheksas.
### Response:
Eesti hokimehed Soomes: Liiviku klubi võitis, Rooba oma kaotas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narva PSK väravad viskasid vennad Ilja ja Kirill Iljin. Maksim Anohhin teenis kaks tulemuslikku söötu. Vastaste poolel olid täpsed Sergi Kuzmik, Ivan Savtšenko (2+0) ja Dmitro Ignatenko.
Narva PSK väravavaht Anatoli Sizov tõrjus mängu jooksul 33 ning HC Donbassi puurilukk Bogdan Dyachenko 31 vastaste pealeviset.
Karistusminuteid teenis Narva PSK 12 ja ukrainlased 4.
Päeva teises kohtumises oli turniiri võõrustaja Riia HK Kurbads parem Poola hõbedaklubist GKS Tychyst tulemusega 5:2.
Laupäeval kell 14.00 lähevad vastakuti GKS Tychy ja Narva PSK ning kell 18.00 HC Donbass ja HK Kurbads.
Pühapäeval kell 14.00 mängivad GKS Tychy ja HC Donbass ning kell 18.00 Narva PSK ja HK Kurbads.
Turniiri võitja pääseb edasi D-grupi turniirile, mis peetakse 17.- 19. novembril Taanis Rungstedis. Vastasteks on Sheffield Steelers (Suurbritannia), Rungsted Ishockey Klub (Taani) ja Junost Minsk (Valgevene). | Narva PSK kaotas eurosarjas Donetski Donbassile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narva PSK väravad viskasid vennad Ilja ja Kirill Iljin. Maksim Anohhin teenis kaks tulemuslikku söötu. Vastaste poolel olid täpsed Sergi Kuzmik, Ivan Savtšenko (2+0) ja Dmitro Ignatenko.
Narva PSK väravavaht Anatoli Sizov tõrjus mängu jooksul 33 ning HC Donbassi puurilukk Bogdan Dyachenko 31 vastaste pealeviset.
Karistusminuteid teenis Narva PSK 12 ja ukrainlased 4.
Päeva teises kohtumises oli turniiri võõrustaja Riia HK Kurbads parem Poola hõbedaklubist GKS Tychyst tulemusega 5:2.
Laupäeval kell 14.00 lähevad vastakuti GKS Tychy ja Narva PSK ning kell 18.00 HC Donbass ja HK Kurbads.
Pühapäeval kell 14.00 mängivad GKS Tychy ja HC Donbass ning kell 18.00 Narva PSK ja HK Kurbads.
Turniiri võitja pääseb edasi D-grupi turniirile, mis peetakse 17.- 19. novembril Taanis Rungstedis. Vastasteks on Sheffield Steelers (Suurbritannia), Rungsted Ishockey Klub (Taani) ja Junost Minsk (Valgevene).
### Response:
Narva PSK kaotas eurosarjas Donetski Donbassile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui paar kuud tagasi ärandati West Hami puuriluku maja eest enam 100 000 naela maksev Range Rover, siis väljaande The Suni teatel langes pallur pättide ohvriks ka pärast hiljutist koondisepausi.
Meedia andmetel piirasid kolm kurjategijat kahel motorolleril 30-aastase palluri West Hami treeningkeskuse lähedal asuvas bensiinijaamas ümber ning röövisid talt rahakoti, kella ja nutitelefoni.
"Joe ei saanud viga, aga ta oli üsna endast väljas. Ta on suur ja tugev kutt ja tema röövijatel pidi jätkuma piisavalt närvi," lausus The Suni allikas.
"Kui see võib juhtuda Inglismaa esikindapaariga, siis see võib juhtuda igaühega. Talle oli kergenduseks, et ta ei saanud tõsiselt viga." | Inglismaa väravavahti Joe Harti rööviti bensiinijaamas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui paar kuud tagasi ärandati West Hami puuriluku maja eest enam 100 000 naela maksev Range Rover, siis väljaande The Suni teatel langes pallur pättide ohvriks ka pärast hiljutist koondisepausi.
Meedia andmetel piirasid kolm kurjategijat kahel motorolleril 30-aastase palluri West Hami treeningkeskuse lähedal asuvas bensiinijaamas ümber ning röövisid talt rahakoti, kella ja nutitelefoni.
"Joe ei saanud viga, aga ta oli üsna endast väljas. Ta on suur ja tugev kutt ja tema röövijatel pidi jätkuma piisavalt närvi," lausus The Suni allikas.
"Kui see võib juhtuda Inglismaa esikindapaariga, siis see võib juhtuda igaühega. Talle oli kergenduseks, et ta ei saanud tõsiselt viga."
### Response:
Inglismaa väravavahti Joe Harti rööviti bensiinijaamas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mu hääl oli nõrk ja olin küllaltki arg," rääkis näitleja Õhtulehel e.
"Näitlemine ei olnud mul kindlasti ammu küpsenud soov, ma olen küllaltki aukartlik inimene ja teatrimaailm tundus mulle millegi kättesaamatuna," selgitas Maiken perioodi, kui otsustas siiski lavakasse proovida.
"Sellest hetkest, kui ma astusin teatrikooli, pole ma kordagi tundnud, et ma oleks oma elus kuidagi vales kohas," lisas ta veendunult. | Maiken Schmidt: pidin lapsena hirmust minestama, kui tuli valjusti teksti ette lugeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mu hääl oli nõrk ja olin küllaltki arg," rääkis näitleja Õhtulehel e.
"Näitlemine ei olnud mul kindlasti ammu küpsenud soov, ma olen küllaltki aukartlik inimene ja teatrimaailm tundus mulle millegi kättesaamatuna," selgitas Maiken perioodi, kui otsustas siiski lavakasse proovida.
"Sellest hetkest, kui ma astusin teatrikooli, pole ma kordagi tundnud, et ma oleks oma elus kuidagi vales kohas," lisas ta veendunult.
### Response:
Maiken Schmidt: pidin lapsena hirmust minestama, kui tuli valjusti teksti ette lugeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MM-sarja üldliider oli nobedaim juba niiskel avatreeningul, kuid teise treeningu päikesepaistes sai ainsana aja alla 1.35. Britile järgnesid hollandlane Max Verstappen (Red Bull; 1.35,065) ja sakslane Sebastian Vettel (Ferrari; 1.35,192).
Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas sõitis välja päeva neljanda aja 1.35,279, viies oli austraallane Daniel Ricciardo (Red Bull; 1.35,463) ja kuues soomlane Kimi Räikkönen (Ferrari; 1.35,514).
Tähelepanu pälvis veel ka Carlos Sainz, kes Toro Rosso võistkonna Renault' vastu ja oli Texases mõlemal treeningul oli värskest tiimikaaslasest Nico Hülkenbergist kiirem.
Sainzi asendab Toro Rossos uus-meremaalane Brendon Hartley, kes näitas avatreeningul 14. ja teisel 17. aega. Pühapäevases stardirivis ootab Le Mansi 24 tunni sõidu võitjat siiski 25-kohaline karistus.
INITIAL CLASSIFICATION (END OF FP2)
Another great session for @LewisHamilton, who posts the fastest ever F1 lap at @COTA ⏱️ #USGP #FP2 pic.twitter.com/El9jTPPISp
— Formula 1 (@F1) October 20, 2017 | Lewis Hamilton põrmustas Texases rajarekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MM-sarja üldliider oli nobedaim juba niiskel avatreeningul, kuid teise treeningu päikesepaistes sai ainsana aja alla 1.35. Britile järgnesid hollandlane Max Verstappen (Red Bull; 1.35,065) ja sakslane Sebastian Vettel (Ferrari; 1.35,192).
Hamiltoni tiimikaaslane Valtteri Bottas sõitis välja päeva neljanda aja 1.35,279, viies oli austraallane Daniel Ricciardo (Red Bull; 1.35,463) ja kuues soomlane Kimi Räikkönen (Ferrari; 1.35,514).
Tähelepanu pälvis veel ka Carlos Sainz, kes Toro Rosso võistkonna Renault' vastu ja oli Texases mõlemal treeningul oli värskest tiimikaaslasest Nico Hülkenbergist kiirem.
Sainzi asendab Toro Rossos uus-meremaalane Brendon Hartley, kes näitas avatreeningul 14. ja teisel 17. aega. Pühapäevases stardirivis ootab Le Mansi 24 tunni sõidu võitjat siiski 25-kohaline karistus.
INITIAL CLASSIFICATION (END OF FP2)
Another great session for @LewisHamilton, who posts the fastest ever F1 lap at @COTA ⏱️ #USGP #FP2 pic.twitter.com/El9jTPPISp
— Formula 1 (@F1) October 20, 2017
### Response:
Lewis Hamilton põrmustas Texases rajarekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | West Ham asub üheksast mängust kogutud kaheksa punktiga tabelis 17. positsioonil ehk viimasena väljalangemisjoone peal, aga Leicester Cityl on vaid kaks silma vähem ja pidada mäng täna võõrsil Swansea Cityga.
Brighton & Hove Albion on kogunud 11 punkti ja tõusis võiduga vähemalt ajutiselt tabelis kümnendaks.
Ragnar Klavani koduklubi Liverpool mängib homme võõrsil Tottenham Hotspuriga. Liiga liider Manchester City võõrustab täna Burnleyt ja teisel kohal asuv Manchester United sõidab külla Huddersfield Townile. | West Ham sai kodus 0:3 lüüa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
West Ham asub üheksast mängust kogutud kaheksa punktiga tabelis 17. positsioonil ehk viimasena väljalangemisjoone peal, aga Leicester Cityl on vaid kaks silma vähem ja pidada mäng täna võõrsil Swansea Cityga.
Brighton & Hove Albion on kogunud 11 punkti ja tõusis võiduga vähemalt ajutiselt tabelis kümnendaks.
Ragnar Klavani koduklubi Liverpool mängib homme võõrsil Tottenham Hotspuriga. Liiga liider Manchester City võõrustab täna Burnleyt ja teisel kohal asuv Manchester United sõidab külla Huddersfield Townile.
### Response:
West Ham sai kodus 0:3 lüüa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolajal vahepeal 15 punktiga taga olnud Warriors tuli teisel poolajal kenasti mängu tagasi. Klay Thompson kogus võitjate parimana 31 punkti ja Stephen Curry lisas 28 silma. Kevin Durant panustas võitu 22 punktiga, aga karjääri parima näitajana pani lausa seitse kulpi.
Pelicansi ridades jõudsid kaksikduublini korvialused jõud Anthony Davis (35 punkti, 17 lauapalli) ja DeMarcus Cousins (35 punkti, 14 lauapalli), aga Pelicansil on nüüd tabelis kirjas kaks kaotust.
LeBron James viskas 24 punkti ja jagas kaheksa tulemuslikku söötu ning kevadine finalist Cleveland Cavaliers alistas võõrsil Milwaukee Bucksi 116:97 (25:25, 30:24, 31:24, 30:24).
Õhtu skoorikuningaks tõusis Nikola Vucevic, kes kogus Orlando Magicu kasuks 41 silma ja võttis ka 12 lauapalli, aga meeskond kaotas võõrsil Brooklyn Netsile 121:126 (27:29, 28:29, 36:31, 30:37).
Tulemused: Milwaukee - Cleveland 97:116, Charlotte - Atlanta 109:91, Indiana - Portland 96:114, Philadelphia - Boston 92:102, Washington - Detroit 115:111, Brooklyn - Orlando 126:121, Minnesota - Utah 100:97, Dallas - Sacramento 88:93, New Orleans - Golden State 120:128, Phoenix - LA Lakers 130:132. | Kaotusseisust väljunud Golden State Warriors avas võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolajal vahepeal 15 punktiga taga olnud Warriors tuli teisel poolajal kenasti mängu tagasi. Klay Thompson kogus võitjate parimana 31 punkti ja Stephen Curry lisas 28 silma. Kevin Durant panustas võitu 22 punktiga, aga karjääri parima näitajana pani lausa seitse kulpi.
Pelicansi ridades jõudsid kaksikduublini korvialused jõud Anthony Davis (35 punkti, 17 lauapalli) ja DeMarcus Cousins (35 punkti, 14 lauapalli), aga Pelicansil on nüüd tabelis kirjas kaks kaotust.
LeBron James viskas 24 punkti ja jagas kaheksa tulemuslikku söötu ning kevadine finalist Cleveland Cavaliers alistas võõrsil Milwaukee Bucksi 116:97 (25:25, 30:24, 31:24, 30:24).
Õhtu skoorikuningaks tõusis Nikola Vucevic, kes kogus Orlando Magicu kasuks 41 silma ja võttis ka 12 lauapalli, aga meeskond kaotas võõrsil Brooklyn Netsile 121:126 (27:29, 28:29, 36:31, 30:37).
Tulemused: Milwaukee - Cleveland 97:116, Charlotte - Atlanta 109:91, Indiana - Portland 96:114, Philadelphia - Boston 92:102, Washington - Detroit 115:111, Brooklyn - Orlando 126:121, Minnesota - Utah 100:97, Dallas - Sacramento 88:93, New Orleans - Golden State 120:128, Phoenix - LA Lakers 130:132.
### Response:
Kaotusseisust väljunud Golden State Warriors avas võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui NFL-is on hümniprotestid poliitilistel põhjustel juba laialt levinud, siis NBA-s on need reeglitega keelatud. Brooklynist pärit Skye mõistab, et teda ei pruugita enam laulma kutsuda.
"Ma pidin oma linna avamängus põlvitama ja end kuuldavaks tegema," kirjutas lauljatar oma Instagrami kontol ja lisas video. "Meid ei saa sundida vaikima," jätkas ta ja lisas hashtag'i #blacklivesmatter (mustade elud loevad).
Got a bit shaky at the end.. was pretty uneasy about singing the anthem and probably won’t ever be invited to sing it again but I had to take a knee for the opening game in my city and let my voice be heard. We will not be silenced ✊???? #blacklivesmatter
A post shared by The Purple Unicorn (@justineskye) on Oct 20, 2017 at 5:08pm PDT
Hümniprotestid on läinud USA profiliigades eriti massiliseks pärast seda, kui president Donald Trump protesteerijatega kurjustades ja leidis, et NFL peaks vastavad mängijad vallandama, sest nad näitavad üles tema hinnangul autust riigi ja selle armee suhtes. | VIDEO | Hümniprotest NBA-s: lauljatar laskus põlvele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui NFL-is on hümniprotestid poliitilistel põhjustel juba laialt levinud, siis NBA-s on need reeglitega keelatud. Brooklynist pärit Skye mõistab, et teda ei pruugita enam laulma kutsuda.
"Ma pidin oma linna avamängus põlvitama ja end kuuldavaks tegema," kirjutas lauljatar oma Instagrami kontol ja lisas video. "Meid ei saa sundida vaikima," jätkas ta ja lisas hashtag'i #blacklivesmatter (mustade elud loevad).
Got a bit shaky at the end.. was pretty uneasy about singing the anthem and probably won’t ever be invited to sing it again but I had to take a knee for the opening game in my city and let my voice be heard. We will not be silenced ✊???? #blacklivesmatter
A post shared by The Purple Unicorn (@justineskye) on Oct 20, 2017 at 5:08pm PDT
Hümniprotestid on läinud USA profiliigades eriti massiliseks pärast seda, kui president Donald Trump protesteerijatega kurjustades ja leidis, et NFL peaks vastavad mängijad vallandama, sest nad näitavad üles tema hinnangul autust riigi ja selle armee suhtes.
### Response:
VIDEO | Hümniprotest NBA-s: lauljatar laskus põlvele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Žalgiris läks mängu 6:0 juhtima, vastas Himki sellele 18:4 spurdiga. Vene klubi haaras umbes kümnepunktilise edu ja hoidis seda enam-vähem stabiilselt pea kohtumise lõpuni.
Visketabavuselt leedulastest üle olnud Himki resultatiivseim oli 19 punkti kogunud Thomas Robinson, kes aitas omasid ka kümne lauapalliga. Žalgirise ridades panustas Paulius Jankunas aga 24 punkti ja kaheksa lauapalliga.
Tulemused: Valencia - Anadolu Efes 78:71, Olympiakos - Unicaja 80:75, Crvena Zvezda - Barcelona 90:82, Himki - Kaunase Žalgiris 85:77. | VIDEO | Žalgiris pidi Euroliigas tunnistama Himki paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Žalgiris läks mängu 6:0 juhtima, vastas Himki sellele 18:4 spurdiga. Vene klubi haaras umbes kümnepunktilise edu ja hoidis seda enam-vähem stabiilselt pea kohtumise lõpuni.
Visketabavuselt leedulastest üle olnud Himki resultatiivseim oli 19 punkti kogunud Thomas Robinson, kes aitas omasid ka kümne lauapalliga. Žalgirise ridades panustas Paulius Jankunas aga 24 punkti ja kaheksa lauapalliga.
Tulemused: Valencia - Anadolu Efes 78:71, Olympiakos - Unicaja 80:75, Crvena Zvezda - Barcelona 90:82, Himki - Kaunase Žalgiris 85:77.
### Response:
VIDEO | Žalgiris pidi Euroliigas tunnistama Himki paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erinevate sõnaraamatute andmetel on eesti keeles erinev arv sõnu. Eesti Keele Instituudi (EKI) peatoimetaja Margit Langemets selgitas, et sõnade arv oleneb sellest, missugust sõnastikku vaadata.
Eesti keelt on mõjutanud erinevad keeled ja kultuurid, alates keskaja alamsaksa keelest, kuni tänapäevase inglise keeleni välja. Kõige selle tõttu sai eesti keel 19. sajandil soome keele mõjul uue keelekuju, mida mõjutas 20. sajandil tugevasti ka vene keel.
"Uued sõnad tekivad üldjuhul koos uute asjade ja nähtustega: uusi asju leiutatakse, aga ka avastatakse."
Selle aja jooksul on eesti keel kujunenud väga unikaalseks. Langemetsa sõnul teeb eesti keele unikaalseks liitsõnade ja tuletiste rohkus. Umbes kolmveerand kõigist eesti sõnadest on liitsõnad. „Ning muidugi need meie 14 käänet ja kolm väldet,“ rääkis Langemets.
Erinevate sõnaraamatute andmetel on eesti keeles erinev arv sõnu. Langemets selgitas, et sõnade arv oleneb sellest, missugust sõnastikku vaadata. „Kõige rohkem sõnu, ligi 150 000, on seni eesti keele seletavas sõnaraamatus. ÕSis on märksõnu umbes 50 000. Eesti keele õppijatele mõeldud põhisõnavarasõnastikus aga üksnes 5000 sõna,“ ütles ta.
Uued sõnad tekivad üldjuhul koos uute asjade ja nähtustega: uusi asju leiutatakse, aga ka avastatakse.
„Näiteks hiljaaegu kuulsin raadiost, et uuele kiililiigile on nimeks antud „lõunakõrsik“ – sellist sõna pole varem eesti keeles olnud.“ See on eesti kirjakeeles loodud sõna, nagu ka „ajakirjandus“ (autoriks Ado Grenzstein 1884), „pühak“ (Johannes Aavik 1914) või „rattur“ (Peäro August Pitka 1914).
On ka muid viise. Näiteks sõna „ ajupesu “ on laenatud 1950-ndatel inglise keelest. Laensõnad, millest mõnda me laenatuks ei oska pidadagi, on näiteks „ aabits “ (saksa keelest), „ kael “ (balti keeltest), „ moos “ (alamsaksa keelest). Uuema aja sõnad on „ heidutus “ (julgeolekupoliitikas), „ kristallilaps “ (kasvatusteaduses),“ rääkis Langemets.
Uued sõnad ja väljendid tulevad ka n-ö moevoolust: mõni asi lihtsalt tuleb ja läheb kulutulena moodi.
"Sõna baarikärbes pole eesti keeles kasutusse läinud, aga sõna on üles korjatud Bukowski filmi pealkirjast."
Uute sõnade sõnastikesse lisamisega tegelevad leksikograafid ja keeleuurijad. Kõige uuemad sõnad on praegu narkovõõrutusravi, orsoto, proteoomika, baarikärbes, jutujalal ja sologaamia.
„Nende sõnade hulgas on nii neid, mis ei ole uued, aga on varem sõnaraamatust välja jäänud (nt narkovõõrutusravi), kui ka uusi mõisteid tähistavaid sõnu (nt sologaamia, orsoto), millest varem eesti keeles pole räägitud. Sõna baarikärbes pole eesti keeles kasutusse läinud, aga sõna on üles korjatud Bukowski filmi pealkirjast,“ selgitas Langemets.
Internetiajastu on loonud sõnaraamatute koostajatele ehk leksikograafidele lisavõimalused sõnaraamatute täiendamisteks.
„Tänapäeval on tekstikogude suurused tänu veebimaterjalidele tohutult kasvanud: eesti keele tekstikogu* koosneb 2013. aasta seisuga umbes 500 miljonist sõnast. Ja me juba teame, et kui sel aastal uue kogu kokku kroolime, siis saab kokku umbes 700 miljonit sõna,“ sõnas Langemets.
Maailmas on üle 6000 keele ning nende rääkijate arv varieerub väga suuresti. Eesti keele rääkijaid kõige selle juures on vaid natuke üle miljoni.
*Tekstikogudes on sõnad sellisena, nagu need lausetes esinevad. Tegu ei ole üksikute, erinevate sõnadega, vaid sõnadega erinevates vormides. | Testi teadmisi | baarikärbes ja orsoto – mis on uued sõnad uues sõnastikus? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erinevate sõnaraamatute andmetel on eesti keeles erinev arv sõnu. Eesti Keele Instituudi (EKI) peatoimetaja Margit Langemets selgitas, et sõnade arv oleneb sellest, missugust sõnastikku vaadata.
Eesti keelt on mõjutanud erinevad keeled ja kultuurid, alates keskaja alamsaksa keelest, kuni tänapäevase inglise keeleni välja. Kõige selle tõttu sai eesti keel 19. sajandil soome keele mõjul uue keelekuju, mida mõjutas 20. sajandil tugevasti ka vene keel.
"Uued sõnad tekivad üldjuhul koos uute asjade ja nähtustega: uusi asju leiutatakse, aga ka avastatakse."
Selle aja jooksul on eesti keel kujunenud väga unikaalseks. Langemetsa sõnul teeb eesti keele unikaalseks liitsõnade ja tuletiste rohkus. Umbes kolmveerand kõigist eesti sõnadest on liitsõnad. „Ning muidugi need meie 14 käänet ja kolm väldet,“ rääkis Langemets.
Erinevate sõnaraamatute andmetel on eesti keeles erinev arv sõnu. Langemets selgitas, et sõnade arv oleneb sellest, missugust sõnastikku vaadata. „Kõige rohkem sõnu, ligi 150 000, on seni eesti keele seletavas sõnaraamatus. ÕSis on märksõnu umbes 50 000. Eesti keele õppijatele mõeldud põhisõnavarasõnastikus aga üksnes 5000 sõna,“ ütles ta.
Uued sõnad tekivad üldjuhul koos uute asjade ja nähtustega: uusi asju leiutatakse, aga ka avastatakse.
„Näiteks hiljaaegu kuulsin raadiost, et uuele kiililiigile on nimeks antud „lõunakõrsik“ – sellist sõna pole varem eesti keeles olnud.“ See on eesti kirjakeeles loodud sõna, nagu ka „ajakirjandus“ (autoriks Ado Grenzstein 1884), „pühak“ (Johannes Aavik 1914) või „rattur“ (Peäro August Pitka 1914).
On ka muid viise. Näiteks sõna „ ajupesu “ on laenatud 1950-ndatel inglise keelest. Laensõnad, millest mõnda me laenatuks ei oska pidadagi, on näiteks „ aabits “ (saksa keelest), „ kael “ (balti keeltest), „ moos “ (alamsaksa keelest). Uuema aja sõnad on „ heidutus “ (julgeolekupoliitikas), „ kristallilaps “ (kasvatusteaduses),“ rääkis Langemets.
Uued sõnad ja väljendid tulevad ka n-ö moevoolust: mõni asi lihtsalt tuleb ja läheb kulutulena moodi.
"Sõna baarikärbes pole eesti keeles kasutusse läinud, aga sõna on üles korjatud Bukowski filmi pealkirjast."
Uute sõnade sõnastikesse lisamisega tegelevad leksikograafid ja keeleuurijad. Kõige uuemad sõnad on praegu narkovõõrutusravi, orsoto, proteoomika, baarikärbes, jutujalal ja sologaamia.
„Nende sõnade hulgas on nii neid, mis ei ole uued, aga on varem sõnaraamatust välja jäänud (nt narkovõõrutusravi), kui ka uusi mõisteid tähistavaid sõnu (nt sologaamia, orsoto), millest varem eesti keeles pole räägitud. Sõna baarikärbes pole eesti keeles kasutusse läinud, aga sõna on üles korjatud Bukowski filmi pealkirjast,“ selgitas Langemets.
Internetiajastu on loonud sõnaraamatute koostajatele ehk leksikograafidele lisavõimalused sõnaraamatute täiendamisteks.
„Tänapäeval on tekstikogude suurused tänu veebimaterjalidele tohutult kasvanud: eesti keele tekstikogu* koosneb 2013. aasta seisuga umbes 500 miljonist sõnast. Ja me juba teame, et kui sel aastal uue kogu kokku kroolime, siis saab kokku umbes 700 miljonit sõna,“ sõnas Langemets.
Maailmas on üle 6000 keele ning nende rääkijate arv varieerub väga suuresti. Eesti keele rääkijaid kõige selle juures on vaid natuke üle miljoni.
*Tekstikogudes on sõnad sellisena, nagu need lausetes esinevad. Tegu ei ole üksikute, erinevate sõnadega, vaid sõnadega erinevates vormides.
### Response:
Testi teadmisi | baarikärbes ja orsoto – mis on uued sõnad uues sõnastikus? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA
Hispaania ja iseseisvuspüüdlused Kataloonias
Foreign Affairs: Kataloonia iseseisvuslaste õnne pöördumisest.
Uusi Suomi: kaks Soome riigiteadlast teevad Kataloonia iseseisvuslaste liidrite aadressil teravat kriitikat.
AFP Madridi ja Barcelona sammudest enne laupäevaks planeeritud teadet.
EUobserver: Hispaania soovib endiselt, et Euroopa Ravimiamet tuleks Barcelonasse. Politico samal teemal.
Vox: Hispaania valitsus soovib Kataloonia iseseisvuslastele lõplikku hoopi anda.
Politico: Kataloonia iseseisvuslased protestivad pangaautomaatide abil.
Times: katalaanid ei taha tegelikult iseseisvust, mõistlikud poliitikud oleks suutnud seda kriisi vältida. Spectator samal teemal.
AFP: Hispaania valitsuse teatel on Kataloonia regionaalvalitsusel veel aega kursimuutuseks.
Tuski sõnul pole Euroopa Liidu asi sekkuda, Merkel loodab Hispaania põhiseadusele tuginevat lahendust, Berlusconi väitis, et tema oleks lasknud referendumil toimuda.
Saksamaa
The Local: miks Vasakpartei liikmed heast valimistulemusest hoolimata omavahel kisklevad.
AFP: holokaustieitajast "natsi-vanaema" sai reaalse vanglakaristuse.
Euractiv: uue koalitsiooni moodustamine on keeruline, Euroopa peab olema Saksamaaga kannatlik.
AFP: Saksa politsei informaator kutsus islamiäärmuslasi üles terrorirünnakutele.
EUobserver: Euroopa Komisjon kavandab seadusemuudatust, et Vene gaasitoruplaanid kontrolli alla saada.
Prantsusmaa
Bloomberg: kuidas kaks Euroopa rikkamat meest Pariisi linna kujundavad.
Spiegeli pikk intervjuu Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.
Politico: rahandusminister pidi seksuaalset ahistamist puudutava kommentaari eest vabandama.
Guardian: "Jupiteri orbiidil - minu nädal Emmanuel Macroniga."
The Local: ka Prantsusmaa poode on tabanud võipuudus.
Suurbritannia
Guardian: Alastair Campbelli arvates peaks May tunnistama, et Brexitit ei saa ellu viia.
Bloomberg: mis küll Konservatiivse Parteiga juhtus?
Atlantic: Saint Helena saarel avati "maailma kõige kasutum" lennuväli.
Guardian: Suurbritannia on kõikide kleptokraatide lemmikmaa.
Politico ülevaade, mis võib juhtuda, kui Suurbritannia EL-ist ilma kokkulepet saavutamata lahkub.
Põhjamaad
The Local: Rootsi uus rong kannab väga omapärast nime.
Yle: Rootsi parteide seisukohad kuritegelike jõukude teemal muutuvad üha karmimaks.
The Local: Rootsi kaitsepolitsei on mures, et üks isa kasvatab pojast äärmuslast.
Helsingin Sanomat kirjutab, kuidas "ideoloogiliselt töötu" soomlane meedias sotsiaalsüsteemi ärakasutamisega kiitles ning kuidas ametnikud ta seepeale luubi alla võtsid. (Artiklid SIIN, SIIN ja SIIN.) Sõna võttis ka president Niinistö.
Yle: Soome juubeliaasta iseseisvuspäeval saab näha suurejoonelist kaitseväeparaadi.
Helsingin Sanomat: "gripisena" tööle ilmumine on kolleegide füüsiline väärkohtlemine.
Yle: järele jäänud Põlissoomlaste ja äsja parteiks muutunud Sinise Tuleviku vahel käib tõsine võitlus liikmete pärast.
Ilta-Sanomat: Soome endine suursaadik Moskvas soovitab kiiremas korras NATO-ga liituda ja teha seda ilma rahvahääletuseta.
The Local: Norra võimud lükkasid Manneni mäe "lammutamise" edasi.
Ukraina
Wall Street Journal: Putini okupatsiooni ajaloolistest juurtest.
New York Times Applebaumi raamatust ja Stalini sõjast Ukraina vastu.
Radio Svoboda: FSB süüdistab noort Ukraina blogijat terroriakti kavandamises.
Daily Beast: Ameerika arst, kes võitleb Ukrainas korruptsiooniga.
Guardian: Putin võiks ukrainlaste asjus õppida Leninilt.
Hromadske: peagi hakkab sõitma rong Viini ja Kiievi vahel.
Austria
The Local: Austria paremäärmuslased nõuavad siseministri portfelli.
Quartz: Kurz kui Macroni ja Trudeau vastand.
Politico: miks Euroopa Austria pärast mures pole (kuigi peaks olema).
Tšehhi Vabariik
Politico: valimiste järel võib ka Tšehhi Vabariik EL-iga tõsisemalt tülli minna.
Coda Story: Tšehhi libauudiste vastast üksust pole Venemaa infosõja ohjeldamisel eriline edu saatnud.
Atlantic Council: kuidas Kesk- ja Ida-Euroopas levib Kremli-sõbralik hoiak üha kiiremini.
Euractiv: Poola jälgib Tšehhi valimisi väga tähelepanelikult.
Malta
Guardian: tapetatud ajakirjaniku pere kartis sellist stsenaariumi juba varem.
EUobserver: kuidas EL saab tagada, et tapetud Malta ajakirjaniku pärand säiliks.
Politico kirjutab juhtumist SIIN ja SIIN.
Teised Euroopa riigid
Politico ülevaade äsja lõppenud Euroopa Ülemkogu tippkohtumisest.
EUobserver: Mogherinit kutsutakse üles Vene propaganda vastu rohkem samme astuma.
EUobserver: Tusk tunnistas, et kohustuslikel migrandikvootidel pole tulevikku.
Guardian ja Catholic Herald kirjutavad paavstist, Vatikani sisepoliitikast ja suhtumisest surmanuhtlusse.
Politico Euroopa naiste karjäärivõimalustest ja "klaaslaest".
Helsingin Sanomat: nii Itaalias kui ka mujal Euroopas on hundid taas loodusesse naasmas.
Politico: Euroopa digitaalkonkurentsis on võitjaks USA.
Euractiv: Poola keskkonnaminister süüdistab Białowieża-juhtumi asjus Brüsselit ja "libauudiseid".
Guardian: Rumeenia on vabanemas "Euroopa vaese mehe" tiitlist.
EUobserver: Viktor Orbani Vene-diilide taga on salapärane sakslane.
The Local: ei, need piirkonnad ei ole "Itaalia Katalooniad".
USA
Trumpi administratsioon
Bloomberg: Trump ei saa tseremoniaalse rolliga hakkama, ta võiks üritustest loobuda.
Guardian: Larry Flynt - kas poliitilise pearaha pakkumine on kunagi üldse tulemusi andnud?
Washington Post: Trump näitas taas kõiki enda ümber halvas valguses. Associated Press samal teemal.
Vox: mida oli John Kellyl langenud sõduri perekonda puudutanud skandaali kohta öelda.
Daily Beast vähetuntud mõttekojast, mis suunavat Trumpi välispoliitikat.
Politico: Sessions käis taas senatis Venemaa-teemalistele küsimustele vastamas.
Daily Beast: Trumpi kampaaniameeskond jagas Vene trollivabriku poolt loodud libakontot. BuzzFeed ja Vox samal teemal.
Pärast senaator Bob Corkeri kriitikat on ka mitmed teised mõjukad vabariiklased Trumpi poliitikat (taas) häälekamalt ja põhjalikumalt kritiseerinud - näiteks Arizona senaator John McCain (täismahus, CNN, New Yorker, Washington Post, New York Times), ekspresident George W. Bush (täismahus, CNN, Bloomberg, Washington Post, San Francisco Chronicle, Commentary Magazine) ja senaator Jeff Flake, kellele erinevalt eelmistest võib sõnavõtt ka reaalse tagasilöögi anda.
New York Times: ka Paul Ryan tegi oma sõnavõtus torkeid. Politico Ryani lähitulevikust.
Associated Press: Trump hoiatas McCaini, viimane vastas, et on hullemaidki vastaseid näinud.
Foreign Policy: vabariiklastel on Stockholmi sündroom ja see läheb hullemaks.
Vox: Trumpil ja tema toetajatel on oma versioon kogu Venemaa-skandaalist.
Wall Street Journal: Trump ei tekitanud lõhet konervtiivide ridades, ta on selle lõhe tagajärg.
Muud USA teemad
Vox: millega Cambridge Analytica täpemalt tegeles.
Bloomberg: kuidas sundida Facebooki oma libauudiste probleemi lahendama.
Atlantic USA ülikoolide "ohvrikultuurist".
Daily Beast: lisaks bump stock 'idele on hulgaliselt muid seaduse piiril asetsevaid relvatarvikuid.
Washington Post: kui Venemaa suudab luua Black Lives Matteri libakontosid, siis mis järgmiseks?
Guardiani uuendatav nimekiri Weinsteini vastu esitatud süüdistustest. Times samal teemal.
Miami Herald: Richard Spenceri külaskäik tõi Florida väikelinnas kaasa eriolukorra ja järjekordse meediatsirkuse.
AL.com: kandidaat Roy Moore'i Twitteri-kontot asus jälgima suur hulk Vene roboteid.
Daily Beast: Twitter on andnud Venemaa juurdluse asjus üle väga vähe andmeid.
Bloomberg: Facebook ja Google aitasid presidendivalimiste jaoks tähtsates osariikides kaasa pagulastevastasele propagandakampaaniale.
Axios selgitab Clintoni uraaniskandaali tausta.
Daily Telegraph: USA ministri sõnul kavandavad terroristid uut "9/11 stiilis" rünnakut.
Fortune: kuidas Larry Flynti äriimpeeriumil läheb ja mille poolest ta erineb äsja lahkunud Hugh Hefnerist.
VENEMAA
Ilta-Sanomat: Vene valitsuse propagandaleht süüdistab Soome sõdureid Putini vanaema tapmises.
Yahoo News ja Dožd: Vene trollivabrikus õpiti USA poliitikat "Kaardimaja" abil.
Meduza, Moscow Times ja RBK paljastavad samuti Peterburi trollivabriku telgitaguseid.
Moscow Times ja Dožd: "Venemaal seksuaalset ahistamist ei ole ning selle eest tuleb tänada Putinit".
Hill: Putini nõrgim koht võib asuda USA pinnal.
Moscow Times: Venemaa võimud kavatsevad vähemalt viis USA meediaväljaannet musta nimekirja kanda.
Meduza Sobtšakist: kui "kõigi vastu" ei tähenda ilmtingimata, et ollakse "Putini vastu".
Politico: Navalnõi sõnul koordineerib Sobtšak oma samme Kremliga.
Reuters: kuidas Putin Sotšis USA-d siunas.
Window on Eurasia: Putin kritiseeris USA-d, kuid mitte Trumpi.
Moscow Times: presidendiks pürgimist Putin Valdai foorumil ei kinnitanud, kuid ta rääkis paljudest teistest asjadest.
Window on Eurasia: kui Lääs nuriseb, et Moskva militariseerib Kaliningradi, siis Venemaal kurdetakse, et piirkond on üha rohkem kaitseta.
MUU MAAILM
LÄHIS-IDA
Kurdistan ja Iraak
Reuters: Kurdistani referendum oli hasartmäng, mis võis iseseisvuse saavutamise kaugemale nihutada.
Atlantic Council lõhest Iraagi kurdide seas. Bloomberg samal teemal.
Foreign Policy Iraagi Kurdistani iseseisvuspüüdluste komistuskividest.
Council on Foreign Relations: kas USA on võimeline lepitada Kurdistani ja Bagdadi valitsust?
Foreign Policy: kui Trump tahab Iraanile vastu astuda, siis võiks ta alustada Kirkukist.
Defense One: kui USA mõjuvõim Iraagis vähenes, siis Iraani oma kasvas.
Spectator: kurdid on pärast ISIS-e väljatõrjumist omapead jäetud.
Vox: USA liitlased tulistavad teineteise pihta ja see kõik võib minna veel palju hullemaks.
Foreign Policy: sõda Iraagis ei lõpe enne, kui USA otsustab, mida ta seal üldse tahab.
Raqqa vallutamine
AFP: kuidas käib kummituslinnaks muutunud Raqqa puhastamine ISIS-e võitlejatest.
Reuters: pärast võitu Raqqas ISIS-e üle on kurdid silmitsi keerulise rahuga.
Politico: Raqqa vallutamine ei lõpeta sõda ISIS-e vastu, vaid ainult muudab seda.
BBC videokaadrid ISIS-e käest vallutatud Raqqa linnast.
New Yorker: ISIS on Raqqast välja löödud, kuid terroriorganisatsioon on endiselt elus.
Associated Press: kurdi naissõdurid lubavad võitlust ISIS-ega jätkata.
Guardian: üks Raqqast põgenemise lugu.
Associated Press: Raqqa vallutamisest hoolimata on Lähis-Ida tulevik segane ja vägivaldne.
Muud teemad
Bloomberg: millal nädalavahetus algab? Beirutis on see väga tõsine küsimus.
AASIA
Hiina
Guardian: viis asja, mida Xi Jinpingi kõnest esile tuua. Quartzi kokkuvõte. Täismahus video koos ingliskeelse tõlkega.
Bloomberg: Xi Jinpingil on tõeliselt suured plaanid.
Quartz: Xi Jinping näitas oma võimu piinavalt pika kõnega.
Bloomberg: CIA juhi hinnangul võib Xi Jingpingi kasvav võim olla hea asi.
Bloomberg: Xi Jinping on karistanud rohkem ametnikke kui San Antonios on elanikke.
Daily Telegraph: sotsiaalmeedias lõi laineid aga parteikongressil osalenud ekspresident Jiang Zemin.
Quartz Hiina kommunistlikest app 'idest.
Teised riigid
Vox: Põhja-Korea ähvardustesse tuleks rahulikult suhtuda.
NK News: väga haruldased õhukaadrid Pyongyangist.
Politico: raamat, mida Mattis loeb, et olla valmis võimalikuks sõjaks Põhja-Koreaga.
Foreign Policy: kas India on lõpuks ärganud ja asunud sõjalist musklit näitama?
Quartz: maailma suurima demokraatia - India - elanikkonnast usub rohkem kui pool, et autokraatia on hea.
Reuters: uuring kinnitab, et Duterte on filipiinlaste seas väga populaarne.
Business Insider: Jaapan on silmitsi demograafilise katastroofiga.
BBC: üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna - droonivideo Birmast põgenevatest rohingjatest.
Guardian Taškendi pilvelõhkujatest.
Guardian: "Norman ütles, et president tahab püramiidi" ehk kuidas arhitektid Astanas fantaasial lennata lasid.
AMEERIKA
Guardian: kuidas Afganistani terroristide käest pääsenud pere lapsed eluga Kanadas harjuvad.
AAFRIKA
New Yorker: kus on empaatia, kui rünnak leiab aset Somaalias?
Axios: milles täpsemalt USA sõdurite elu nõudnud Nigeri rünnak seisnes? Politico samal teemal.
CNN: Nigeris langenud USA ssõdurite elulood.
Quartz: Mosambiigi "idasakslased" ootavad endiselt oma kommunistlikku palgapäeva.
Foreign Policy: Tšaadi solvamine maksab USA-le juba kätte.
New York Times Ebola poolt jäetud jäljest.
Quartz: Hiina finantsabi mõju pole Aafrikas nii ulatuslik kui varem arvati.
AUSTRAALIA/OKEAANIA
Foreign Affairs: Austraalia relvaseadusest ja võimalikust eeskujust USA-le.
Daily Telegraph: Põhja-Korea kirjutas Austraaliale kirja, milles siunas USA-d ja hoiatas tuumatalve eest.
Guardian: Melbourne'is meenutab olukord natuke juba Du Maurier' ja Hitchcocki "Linde".
BBC: " chipocalypse" - Uus-Meremaal võivad kartulikrõpsud otsa saada. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (29) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval nädalal välismaises ajakirjanduses avaldatud artiklitest on pakkuda järgnev valik:
EUROOPA
Hispaania ja iseseisvuspüüdlused Kataloonias
Foreign Affairs: Kataloonia iseseisvuslaste õnne pöördumisest.
Uusi Suomi: kaks Soome riigiteadlast teevad Kataloonia iseseisvuslaste liidrite aadressil teravat kriitikat.
AFP Madridi ja Barcelona sammudest enne laupäevaks planeeritud teadet.
EUobserver: Hispaania soovib endiselt, et Euroopa Ravimiamet tuleks Barcelonasse. Politico samal teemal.
Vox: Hispaania valitsus soovib Kataloonia iseseisvuslastele lõplikku hoopi anda.
Politico: Kataloonia iseseisvuslased protestivad pangaautomaatide abil.
Times: katalaanid ei taha tegelikult iseseisvust, mõistlikud poliitikud oleks suutnud seda kriisi vältida. Spectator samal teemal.
AFP: Hispaania valitsuse teatel on Kataloonia regionaalvalitsusel veel aega kursimuutuseks.
Tuski sõnul pole Euroopa Liidu asi sekkuda, Merkel loodab Hispaania põhiseadusele tuginevat lahendust, Berlusconi väitis, et tema oleks lasknud referendumil toimuda.
Saksamaa
The Local: miks Vasakpartei liikmed heast valimistulemusest hoolimata omavahel kisklevad.
AFP: holokaustieitajast "natsi-vanaema" sai reaalse vanglakaristuse.
Euractiv: uue koalitsiooni moodustamine on keeruline, Euroopa peab olema Saksamaaga kannatlik.
AFP: Saksa politsei informaator kutsus islamiäärmuslasi üles terrorirünnakutele.
EUobserver: Euroopa Komisjon kavandab seadusemuudatust, et Vene gaasitoruplaanid kontrolli alla saada.
Prantsusmaa
Bloomberg: kuidas kaks Euroopa rikkamat meest Pariisi linna kujundavad.
Spiegeli pikk intervjuu Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.
Politico: rahandusminister pidi seksuaalset ahistamist puudutava kommentaari eest vabandama.
Guardian: "Jupiteri orbiidil - minu nädal Emmanuel Macroniga."
The Local: ka Prantsusmaa poode on tabanud võipuudus.
Suurbritannia
Guardian: Alastair Campbelli arvates peaks May tunnistama, et Brexitit ei saa ellu viia.
Bloomberg: mis küll Konservatiivse Parteiga juhtus?
Atlantic: Saint Helena saarel avati "maailma kõige kasutum" lennuväli.
Guardian: Suurbritannia on kõikide kleptokraatide lemmikmaa.
Politico ülevaade, mis võib juhtuda, kui Suurbritannia EL-ist ilma kokkulepet saavutamata lahkub.
Põhjamaad
The Local: Rootsi uus rong kannab väga omapärast nime.
Yle: Rootsi parteide seisukohad kuritegelike jõukude teemal muutuvad üha karmimaks.
The Local: Rootsi kaitsepolitsei on mures, et üks isa kasvatab pojast äärmuslast.
Helsingin Sanomat kirjutab, kuidas "ideoloogiliselt töötu" soomlane meedias sotsiaalsüsteemi ärakasutamisega kiitles ning kuidas ametnikud ta seepeale luubi alla võtsid. (Artiklid SIIN, SIIN ja SIIN.) Sõna võttis ka president Niinistö.
Yle: Soome juubeliaasta iseseisvuspäeval saab näha suurejoonelist kaitseväeparaadi.
Helsingin Sanomat: "gripisena" tööle ilmumine on kolleegide füüsiline väärkohtlemine.
Yle: järele jäänud Põlissoomlaste ja äsja parteiks muutunud Sinise Tuleviku vahel käib tõsine võitlus liikmete pärast.
Ilta-Sanomat: Soome endine suursaadik Moskvas soovitab kiiremas korras NATO-ga liituda ja teha seda ilma rahvahääletuseta.
The Local: Norra võimud lükkasid Manneni mäe "lammutamise" edasi.
Ukraina
Wall Street Journal: Putini okupatsiooni ajaloolistest juurtest.
New York Times Applebaumi raamatust ja Stalini sõjast Ukraina vastu.
Radio Svoboda: FSB süüdistab noort Ukraina blogijat terroriakti kavandamises.
Daily Beast: Ameerika arst, kes võitleb Ukrainas korruptsiooniga.
Guardian: Putin võiks ukrainlaste asjus õppida Leninilt.
Hromadske: peagi hakkab sõitma rong Viini ja Kiievi vahel.
Austria
The Local: Austria paremäärmuslased nõuavad siseministri portfelli.
Quartz: Kurz kui Macroni ja Trudeau vastand.
Politico: miks Euroopa Austria pärast mures pole (kuigi peaks olema).
Tšehhi Vabariik
Politico: valimiste järel võib ka Tšehhi Vabariik EL-iga tõsisemalt tülli minna.
Coda Story: Tšehhi libauudiste vastast üksust pole Venemaa infosõja ohjeldamisel eriline edu saatnud.
Atlantic Council: kuidas Kesk- ja Ida-Euroopas levib Kremli-sõbralik hoiak üha kiiremini.
Euractiv: Poola jälgib Tšehhi valimisi väga tähelepanelikult.
Malta
Guardian: tapetatud ajakirjaniku pere kartis sellist stsenaariumi juba varem.
EUobserver: kuidas EL saab tagada, et tapetud Malta ajakirjaniku pärand säiliks.
Politico kirjutab juhtumist SIIN ja SIIN.
Teised Euroopa riigid
Politico ülevaade äsja lõppenud Euroopa Ülemkogu tippkohtumisest.
EUobserver: Mogherinit kutsutakse üles Vene propaganda vastu rohkem samme astuma.
EUobserver: Tusk tunnistas, et kohustuslikel migrandikvootidel pole tulevikku.
Guardian ja Catholic Herald kirjutavad paavstist, Vatikani sisepoliitikast ja suhtumisest surmanuhtlusse.
Politico Euroopa naiste karjäärivõimalustest ja "klaaslaest".
Helsingin Sanomat: nii Itaalias kui ka mujal Euroopas on hundid taas loodusesse naasmas.
Politico: Euroopa digitaalkonkurentsis on võitjaks USA.
Euractiv: Poola keskkonnaminister süüdistab Białowieża-juhtumi asjus Brüsselit ja "libauudiseid".
Guardian: Rumeenia on vabanemas "Euroopa vaese mehe" tiitlist.
EUobserver: Viktor Orbani Vene-diilide taga on salapärane sakslane.
The Local: ei, need piirkonnad ei ole "Itaalia Katalooniad".
USA
Trumpi administratsioon
Bloomberg: Trump ei saa tseremoniaalse rolliga hakkama, ta võiks üritustest loobuda.
Guardian: Larry Flynt - kas poliitilise pearaha pakkumine on kunagi üldse tulemusi andnud?
Washington Post: Trump näitas taas kõiki enda ümber halvas valguses. Associated Press samal teemal.
Vox: mida oli John Kellyl langenud sõduri perekonda puudutanud skandaali kohta öelda.
Daily Beast vähetuntud mõttekojast, mis suunavat Trumpi välispoliitikat.
Politico: Sessions käis taas senatis Venemaa-teemalistele küsimustele vastamas.
Daily Beast: Trumpi kampaaniameeskond jagas Vene trollivabriku poolt loodud libakontot. BuzzFeed ja Vox samal teemal.
Pärast senaator Bob Corkeri kriitikat on ka mitmed teised mõjukad vabariiklased Trumpi poliitikat (taas) häälekamalt ja põhjalikumalt kritiseerinud - näiteks Arizona senaator John McCain (täismahus, CNN, New Yorker, Washington Post, New York Times), ekspresident George W. Bush (täismahus, CNN, Bloomberg, Washington Post, San Francisco Chronicle, Commentary Magazine) ja senaator Jeff Flake, kellele erinevalt eelmistest võib sõnavõtt ka reaalse tagasilöögi anda.
New York Times: ka Paul Ryan tegi oma sõnavõtus torkeid. Politico Ryani lähitulevikust.
Associated Press: Trump hoiatas McCaini, viimane vastas, et on hullemaidki vastaseid näinud.
Foreign Policy: vabariiklastel on Stockholmi sündroom ja see läheb hullemaks.
Vox: Trumpil ja tema toetajatel on oma versioon kogu Venemaa-skandaalist.
Wall Street Journal: Trump ei tekitanud lõhet konervtiivide ridades, ta on selle lõhe tagajärg.
Muud USA teemad
Vox: millega Cambridge Analytica täpemalt tegeles.
Bloomberg: kuidas sundida Facebooki oma libauudiste probleemi lahendama.
Atlantic USA ülikoolide "ohvrikultuurist".
Daily Beast: lisaks bump stock 'idele on hulgaliselt muid seaduse piiril asetsevaid relvatarvikuid.
Washington Post: kui Venemaa suudab luua Black Lives Matteri libakontosid, siis mis järgmiseks?
Guardiani uuendatav nimekiri Weinsteini vastu esitatud süüdistustest. Times samal teemal.
Miami Herald: Richard Spenceri külaskäik tõi Florida väikelinnas kaasa eriolukorra ja järjekordse meediatsirkuse.
AL.com: kandidaat Roy Moore'i Twitteri-kontot asus jälgima suur hulk Vene roboteid.
Daily Beast: Twitter on andnud Venemaa juurdluse asjus üle väga vähe andmeid.
Bloomberg: Facebook ja Google aitasid presidendivalimiste jaoks tähtsates osariikides kaasa pagulastevastasele propagandakampaaniale.
Axios selgitab Clintoni uraaniskandaali tausta.
Daily Telegraph: USA ministri sõnul kavandavad terroristid uut "9/11 stiilis" rünnakut.
Fortune: kuidas Larry Flynti äriimpeeriumil läheb ja mille poolest ta erineb äsja lahkunud Hugh Hefnerist.
VENEMAA
Ilta-Sanomat: Vene valitsuse propagandaleht süüdistab Soome sõdureid Putini vanaema tapmises.
Yahoo News ja Dožd: Vene trollivabrikus õpiti USA poliitikat "Kaardimaja" abil.
Meduza, Moscow Times ja RBK paljastavad samuti Peterburi trollivabriku telgitaguseid.
Moscow Times ja Dožd: "Venemaal seksuaalset ahistamist ei ole ning selle eest tuleb tänada Putinit".
Hill: Putini nõrgim koht võib asuda USA pinnal.
Moscow Times: Venemaa võimud kavatsevad vähemalt viis USA meediaväljaannet musta nimekirja kanda.
Meduza Sobtšakist: kui "kõigi vastu" ei tähenda ilmtingimata, et ollakse "Putini vastu".
Politico: Navalnõi sõnul koordineerib Sobtšak oma samme Kremliga.
Reuters: kuidas Putin Sotšis USA-d siunas.
Window on Eurasia: Putin kritiseeris USA-d, kuid mitte Trumpi.
Moscow Times: presidendiks pürgimist Putin Valdai foorumil ei kinnitanud, kuid ta rääkis paljudest teistest asjadest.
Window on Eurasia: kui Lääs nuriseb, et Moskva militariseerib Kaliningradi, siis Venemaal kurdetakse, et piirkond on üha rohkem kaitseta.
MUU MAAILM
LÄHIS-IDA
Kurdistan ja Iraak
Reuters: Kurdistani referendum oli hasartmäng, mis võis iseseisvuse saavutamise kaugemale nihutada.
Atlantic Council lõhest Iraagi kurdide seas. Bloomberg samal teemal.
Foreign Policy Iraagi Kurdistani iseseisvuspüüdluste komistuskividest.
Council on Foreign Relations: kas USA on võimeline lepitada Kurdistani ja Bagdadi valitsust?
Foreign Policy: kui Trump tahab Iraanile vastu astuda, siis võiks ta alustada Kirkukist.
Defense One: kui USA mõjuvõim Iraagis vähenes, siis Iraani oma kasvas.
Spectator: kurdid on pärast ISIS-e väljatõrjumist omapead jäetud.
Vox: USA liitlased tulistavad teineteise pihta ja see kõik võib minna veel palju hullemaks.
Foreign Policy: sõda Iraagis ei lõpe enne, kui USA otsustab, mida ta seal üldse tahab.
Raqqa vallutamine
AFP: kuidas käib kummituslinnaks muutunud Raqqa puhastamine ISIS-e võitlejatest.
Reuters: pärast võitu Raqqas ISIS-e üle on kurdid silmitsi keerulise rahuga.
Politico: Raqqa vallutamine ei lõpeta sõda ISIS-e vastu, vaid ainult muudab seda.
BBC videokaadrid ISIS-e käest vallutatud Raqqa linnast.
New Yorker: ISIS on Raqqast välja löödud, kuid terroriorganisatsioon on endiselt elus.
Associated Press: kurdi naissõdurid lubavad võitlust ISIS-ega jätkata.
Guardian: üks Raqqast põgenemise lugu.
Associated Press: Raqqa vallutamisest hoolimata on Lähis-Ida tulevik segane ja vägivaldne.
Muud teemad
Bloomberg: millal nädalavahetus algab? Beirutis on see väga tõsine küsimus.
AASIA
Hiina
Guardian: viis asja, mida Xi Jinpingi kõnest esile tuua. Quartzi kokkuvõte. Täismahus video koos ingliskeelse tõlkega.
Bloomberg: Xi Jinpingil on tõeliselt suured plaanid.
Quartz: Xi Jinping näitas oma võimu piinavalt pika kõnega.
Bloomberg: CIA juhi hinnangul võib Xi Jingpingi kasvav võim olla hea asi.
Bloomberg: Xi Jinping on karistanud rohkem ametnikke kui San Antonios on elanikke.
Daily Telegraph: sotsiaalmeedias lõi laineid aga parteikongressil osalenud ekspresident Jiang Zemin.
Quartz Hiina kommunistlikest app 'idest.
Teised riigid
Vox: Põhja-Korea ähvardustesse tuleks rahulikult suhtuda.
NK News: väga haruldased õhukaadrid Pyongyangist.
Politico: raamat, mida Mattis loeb, et olla valmis võimalikuks sõjaks Põhja-Koreaga.
Foreign Policy: kas India on lõpuks ärganud ja asunud sõjalist musklit näitama?
Quartz: maailma suurima demokraatia - India - elanikkonnast usub rohkem kui pool, et autokraatia on hea.
Reuters: uuring kinnitab, et Duterte on filipiinlaste seas väga populaarne.
Business Insider: Jaapan on silmitsi demograafilise katastroofiga.
BBC: üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna - droonivideo Birmast põgenevatest rohingjatest.
Guardian Taškendi pilvelõhkujatest.
Guardian: "Norman ütles, et president tahab püramiidi" ehk kuidas arhitektid Astanas fantaasial lennata lasid.
AMEERIKA
Guardian: kuidas Afganistani terroristide käest pääsenud pere lapsed eluga Kanadas harjuvad.
AAFRIKA
New Yorker: kus on empaatia, kui rünnak leiab aset Somaalias?
Axios: milles täpsemalt USA sõdurite elu nõudnud Nigeri rünnak seisnes? Politico samal teemal.
CNN: Nigeris langenud USA ssõdurite elulood.
Quartz: Mosambiigi "idasakslased" ootavad endiselt oma kommunistlikku palgapäeva.
Foreign Policy: Tšaadi solvamine maksab USA-le juba kätte.
New York Times Ebola poolt jäetud jäljest.
Quartz: Hiina finantsabi mõju pole Aafrikas nii ulatuslik kui varem arvati.
AUSTRAALIA/OKEAANIA
Foreign Affairs: Austraalia relvaseadusest ja võimalikust eeskujust USA-le.
Daily Telegraph: Põhja-Korea kirjutas Austraaliale kirja, milles siunas USA-d ja hoiatas tuumatalve eest.
Guardian: Melbourne'is meenutab olukord natuke juba Du Maurier' ja Hitchcocki "Linde".
BBC: " chipocalypse" - Uus-Meremaal võivad kartulikrõpsud otsa saada.
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (29) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi külastajad sinna ilma loata sisse ei saa, on keskus praegu võrdlemisi avatud ja võõrustab uudistajaid iga päev. Tõsi küll, tavalised turistid sinna kuigi lihtsalt ei pääse. ERR Novaatoril oli võimalus Isprat külastada koos Eesti noorte teadlastega kui eesistujamaa esindajatega.
Kui Itaalia valitsus Euroopa söe- ja teraseühenduse tarvis ligi 60 aastat tagasi 200-hektarilise maalapi eraldas, oli vastsündinud Euroopa Liidu jaoks olulisim alternatiivsete energiaallikate küsimus. Ispra, kus asus kaks tuumareaktorit, oli taolisteks teadusuuringuteks suurepärane koht. 1985. aastal reaktorid suleti ja selle aja peale oli uurimisteemasid ka juba juurde tulnud. Reaktorid on alal endiselt alles, kuid nüüd käib uurimistöö nende ohutuks tegemise ja lammutamise teemadel.
Sellesse virtuaaltuuri mahtus vaid väike osa linnakust. Veel uuritakse Ispras näiteks maavärinate mõju - suurde hoonesse on võimalus ehitada maja, selle seinte külge andurid kinnitada ning maavärinat simuleerida, et hiljem purustusi analüüsida.
Samuti testitakse linnakus päiksepaneele; seal on Euroopa Komisjoni kriisitoa mudel, kus jälgitakse pidevalt maailmas esinevaid loodusnähtuseid ja -katastroofe nagu orkaanid, üleujutused jm.
JRC-l on Euroopa peale kokku viis uurimiskeskust, millest igaühes on pisut erinevad rõhuasetused.
Ajakirjaniku reisi rahastas Euroopa Komisjon. | Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi külastajad sinna ilma loata sisse ei saa, on keskus praegu võrdlemisi avatud ja võõrustab uudistajaid iga päev. Tõsi küll, tavalised turistid sinna kuigi lihtsalt ei pääse. ERR Novaatoril oli võimalus Isprat külastada koos Eesti noorte teadlastega kui eesistujamaa esindajatega.
Kui Itaalia valitsus Euroopa söe- ja teraseühenduse tarvis ligi 60 aastat tagasi 200-hektarilise maalapi eraldas, oli vastsündinud Euroopa Liidu jaoks olulisim alternatiivsete energiaallikate küsimus. Ispra, kus asus kaks tuumareaktorit, oli taolisteks teadusuuringuteks suurepärane koht. 1985. aastal reaktorid suleti ja selle aja peale oli uurimisteemasid ka juba juurde tulnud. Reaktorid on alal endiselt alles, kuid nüüd käib uurimistöö nende ohutuks tegemise ja lammutamise teemadel.
Sellesse virtuaaltuuri mahtus vaid väike osa linnakust. Veel uuritakse Ispras näiteks maavärinate mõju - suurde hoonesse on võimalus ehitada maja, selle seinte külge andurid kinnitada ning maavärinat simuleerida, et hiljem purustusi analüüsida.
Samuti testitakse linnakus päiksepaneele; seal on Euroopa Komisjoni kriisitoa mudel, kus jälgitakse pidevalt maailmas esinevaid loodusnähtuseid ja -katastroofe nagu orkaanid, üleujutused jm.
JRC-l on Euroopa peale kokku viis uurimiskeskust, millest igaühes on pisut erinevad rõhuasetused.
Ajakirjaniku reisi rahastas Euroopa Komisjon.
### Response:
Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võistlusala on väga mitmekesine, igaühele midagi," rääkis võistluse peakorraldaja Vallo Aljas. "Tänavu tegime kunstlikke veetakistusi, et sooja ilmaga jahutada sõidukeid ja vähendada tuleohtu. Vahetult enne rabaalale minekut läbisid kõik sõidukid veevanni ja sama rabast tulles, et väljalaskekollektorile või summutile jäänud turvas maha pesta."
ATV-klassi võitja Hendrik Laur sõnas, et rada meeldis. "Kivide, kändude ja puujuurte vahel tuli leida õige tee, võimalusi oli palju, ei olnud hanereas sõitmine," rääkis Laur.
Veoautode klassi võidumeeskonna Külakurnajad juht Aivo Tõnström tõi välja, et veoautode klassis oli oluline kitsaste puudevaheliste lõikude kiire läbimine. "Mida kitsam auto, seda parem," sõnas ta. "Ühel lõigul oli meil kindel oma rada. Sõitsime mööda roopaid, samal ajal kui mitmed rivaalid üritasid metsavahel ukerdada. Seal pääsesime mitmest konkurendist mööda."
ET2 võitis meeskond Porgand koosseisus Tarvo Klaasimäe / Ats Tsupsman. "Tuleb vaikselt peale hakata ja õppida rada tundma, kus on kännud, kus sügavad augud. Kui rada selge, siis vaikselt tempot tõsta. Lõpus oli edu nii suur, et ei olnudki vaja tempot tõsta," rääkis Klaasimäe. "Rada oli hästi tehniline, väikese keskmise kiirusega, aga salakaval. Mõni auk oli palju sügavam kui väljast paistis."
Võistkonnad Särtsu Suuzi (Teet Tähepõld / Krister Peetmaa) ja Tema Saarlased (Rait Mändla / Rauno Lahi) läbisid TR-1 klassis avapäeval võrdse arvu ringe, mis tähendas, et otsustama pidi teine võistluspäev. "Oli oodata, et avapäeval samal rajal sõitnud suured autod lõhuvad raja üsna ära. Nii ka läks," rääkis Peetmaa kahe päeva kokkuvõttes võitnud Särtsu Suuzi meeskonnast.
"Teine päev oli keerulisem, aga rada siiski piisavalt hea, et liiga raskeks ei läinud. Auto pidas vastu." ütles Tähepõld ja lisas, et mõningaid probleeme siiski vintsiga oli ning mootor kippus ülekuumenema. "Kaks viimast ringi sõitsime päris kuuma mootoriga, otsisime jahutamiseks sügavamaid kohti," sõnas ta.
Võistlus oli offroad racingu Eesti meistrivõistluste II etapp klassidele ET1 ja ET2, EAL Eesti 4×4 off-road karikavõistluse II etapp klassidele TR-1, Veok ja ATV ning Eesti 4×4 off-road superkarikavõistluse IV etapp võistlusklassile TR-1. | Maastikusõitjad võistlesid Läänemaa keerukal rajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võistlusala on väga mitmekesine, igaühele midagi," rääkis võistluse peakorraldaja Vallo Aljas. "Tänavu tegime kunstlikke veetakistusi, et sooja ilmaga jahutada sõidukeid ja vähendada tuleohtu. Vahetult enne rabaalale minekut läbisid kõik sõidukid veevanni ja sama rabast tulles, et väljalaskekollektorile või summutile jäänud turvas maha pesta."
ATV-klassi võitja Hendrik Laur sõnas, et rada meeldis. "Kivide, kändude ja puujuurte vahel tuli leida õige tee, võimalusi oli palju, ei olnud hanereas sõitmine," rääkis Laur.
Veoautode klassi võidumeeskonna Külakurnajad juht Aivo Tõnström tõi välja, et veoautode klassis oli oluline kitsaste puudevaheliste lõikude kiire läbimine. "Mida kitsam auto, seda parem," sõnas ta. "Ühel lõigul oli meil kindel oma rada. Sõitsime mööda roopaid, samal ajal kui mitmed rivaalid üritasid metsavahel ukerdada. Seal pääsesime mitmest konkurendist mööda."
ET2 võitis meeskond Porgand koosseisus Tarvo Klaasimäe / Ats Tsupsman. "Tuleb vaikselt peale hakata ja õppida rada tundma, kus on kännud, kus sügavad augud. Kui rada selge, siis vaikselt tempot tõsta. Lõpus oli edu nii suur, et ei olnudki vaja tempot tõsta," rääkis Klaasimäe. "Rada oli hästi tehniline, väikese keskmise kiirusega, aga salakaval. Mõni auk oli palju sügavam kui väljast paistis."
Võistkonnad Särtsu Suuzi (Teet Tähepõld / Krister Peetmaa) ja Tema Saarlased (Rait Mändla / Rauno Lahi) läbisid TR-1 klassis avapäeval võrdse arvu ringe, mis tähendas, et otsustama pidi teine võistluspäev. "Oli oodata, et avapäeval samal rajal sõitnud suured autod lõhuvad raja üsna ära. Nii ka läks," rääkis Peetmaa kahe päeva kokkuvõttes võitnud Särtsu Suuzi meeskonnast.
"Teine päev oli keerulisem, aga rada siiski piisavalt hea, et liiga raskeks ei läinud. Auto pidas vastu." ütles Tähepõld ja lisas, et mõningaid probleeme siiski vintsiga oli ning mootor kippus ülekuumenema. "Kaks viimast ringi sõitsime päris kuuma mootoriga, otsisime jahutamiseks sügavamaid kohti," sõnas ta.
Võistlus oli offroad racingu Eesti meistrivõistluste II etapp klassidele ET1 ja ET2, EAL Eesti 4×4 off-road karikavõistluse II etapp klassidele TR-1, Veok ja ATV ning Eesti 4×4 off-road superkarikavõistluse IV etapp võistlusklassile TR-1.
### Response:
Maastikusõitjad võistlesid Läänemaa keerukal rajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | United teatas, et on leppinud Madridi Realiga kokku mängija ülemineku tingimustes ning asub nüüd mängijaga meditsiinilistele katsetele ja tingimusi läbi rääkima.
Varane läheb Unitedile maksma ligi 40 miljonit eurot ning ostutehingus on veel 8 miljoni euro jagu lisamakseid.
28-aastane Varane esindas Madridi Reali 360 kohtumises ning võitis selle ajaga neli Meistrite liiga karikat ja tuli kolm korda Hispaania kõrgliiga meistriks. Keskkaitsja tuli ka maailmameistriks, kui esindas 2018. aasta MM-il enda kodumaad.
Varane ost ei ole Unitedi esimene suurtehing sel suvel, eelmisel nädalal teatas klubi, et on viinud lõpule Inglismaa ääremängija Jadon Sancho ülemineku Bundesliga meeskonnast Dortmundi Borussia. Tehing läks Unitedile maksma 85 miljonit eurot.
,
We have agreed a deal in principle for the transfer of @RaphaelVarane to United! ⚪️⚫️ #MUFC
— Manchester United (@ManUtd) July 27, 2021 | Raphael Varane siirdub Realist Manchester Unitedisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
United teatas, et on leppinud Madridi Realiga kokku mängija ülemineku tingimustes ning asub nüüd mängijaga meditsiinilistele katsetele ja tingimusi läbi rääkima.
Varane läheb Unitedile maksma ligi 40 miljonit eurot ning ostutehingus on veel 8 miljoni euro jagu lisamakseid.
28-aastane Varane esindas Madridi Reali 360 kohtumises ning võitis selle ajaga neli Meistrite liiga karikat ja tuli kolm korda Hispaania kõrgliiga meistriks. Keskkaitsja tuli ka maailmameistriks, kui esindas 2018. aasta MM-il enda kodumaad.
Varane ost ei ole Unitedi esimene suurtehing sel suvel, eelmisel nädalal teatas klubi, et on viinud lõpule Inglismaa ääremängija Jadon Sancho ülemineku Bundesliga meeskonnast Dortmundi Borussia. Tehing läks Unitedile maksma 85 miljonit eurot.
,
We have agreed a deal in principle for the transfer of @RaphaelVarane to United! ⚪️⚫️ #MUFC
— Manchester United (@ManUtd) July 27, 2021
### Response:
Raphael Varane siirdub Realist Manchester Unitedisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülejäänud kõrgliiga meeskonnad said vastaseks kas Esiliiga B või madalama liiga klubi. Loos tõi ka ühe esindus- ja duubelmeeskonna heitluse kui Viljandi JK Tulevik võõrustab Tulevik U21 võistkonda.
Lisaks võib 1/16-finaalides potentsiaalselt näha ka kohtumist Tallinna FC Flora U19 - Tallinna FC Flora, kuid selleks peab Flora U19 esmalt alistama rahvaliiga meeskonna FCP Pärnu.
Karikavõistluste 1/16-finaalide eeldatavad mängupäevad on 17. ja 18. august. Kohtumiste täpsed toimumisajad teatab jalgpalliliit esimesel võimalusel.
Tipneri karikavõistluste 1/16-finaalid:
Raplamaa JK – Tallinna FCI Levadia
Tartu FC Helios – Tartu JK Welco
FC Elva – Viimsi JK
FCI Tallinn vs. JK Pärnu Sadam võitja – Tallinna FC Flora U21
FC Tallinn – Paide Linnameeskond
FA Tartu Kalev – FC Nõmme United
Tallinna FC Zapoos – Nõmme Kalju FC
Tartu JK Tammeka – FC Kuressaare
Paide Linnameeskond III – Kristiine JK
Viljandi JK Tulevik – Viljandi JK Tulevik U21
Läänemaa JK – Tallinna JK Legion
JK Tallinna Kalev – JK Tabasalu II vs. FC Järva-Jaani võitja
Pärnu JK vs. Tallinna JK Legion U21 võitja – JK Tabasalu
Tallinna FC Flora U19 vs. FCP Pärnu – Tallinna FC Flora
Tallinna FC Ararat – FC Vastseliina
JK Narva Trans – Tallinna FC Eston Villa | Tipneri karikavõistluste loos viib kokku kaks Premium liiga meeskonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülejäänud kõrgliiga meeskonnad said vastaseks kas Esiliiga B või madalama liiga klubi. Loos tõi ka ühe esindus- ja duubelmeeskonna heitluse kui Viljandi JK Tulevik võõrustab Tulevik U21 võistkonda.
Lisaks võib 1/16-finaalides potentsiaalselt näha ka kohtumist Tallinna FC Flora U19 - Tallinna FC Flora, kuid selleks peab Flora U19 esmalt alistama rahvaliiga meeskonna FCP Pärnu.
Karikavõistluste 1/16-finaalide eeldatavad mängupäevad on 17. ja 18. august. Kohtumiste täpsed toimumisajad teatab jalgpalliliit esimesel võimalusel.
Tipneri karikavõistluste 1/16-finaalid:
Raplamaa JK – Tallinna FCI Levadia
Tartu FC Helios – Tartu JK Welco
FC Elva – Viimsi JK
FCI Tallinn vs. JK Pärnu Sadam võitja – Tallinna FC Flora U21
FC Tallinn – Paide Linnameeskond
FA Tartu Kalev – FC Nõmme United
Tallinna FC Zapoos – Nõmme Kalju FC
Tartu JK Tammeka – FC Kuressaare
Paide Linnameeskond III – Kristiine JK
Viljandi JK Tulevik – Viljandi JK Tulevik U21
Läänemaa JK – Tallinna JK Legion
JK Tallinna Kalev – JK Tabasalu II vs. FC Järva-Jaani võitja
Pärnu JK vs. Tallinna JK Legion U21 võitja – JK Tabasalu
Tallinna FC Flora U19 vs. FCP Pärnu – Tallinna FC Flora
Tallinna FC Ararat – FC Vastseliina
JK Narva Trans – Tallinna FC Eston Villa
### Response:
Tipneri karikavõistluste loos viib kokku kaks Premium liiga meeskonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Outlaw klassi finaalsõidus alistas Beniušis legendaarse Lauri Kuriksi (Pontiac Trans Am GTA), võitja veerandmiili aeg oli 8,69191 sekundit ja kiirus 282,16 km/h. Mõlemad tulemused tähendasid 15 aastat kestnud Ülenurme lennuvälja rekordite purustamist. Kuriksi aeg finaalis oli 9,73838 sekundit kiirusega 186,99 km/h.
Teises autode Eesti meistrivõistluste klassis SuperComp võitis Janno Leiger oma Pontiac T1000-ga Indrek Ando ees, kelle BMW finaalsõidus üles ütles. Leigeri võiduaeg oli 10,4 sekundit kiirusega 222,55km/h. Meistritiitel on mängus autode Outlaw ja SuperComp klassides, teistes sõidetakse karikavõistluste punktidele.
Junior Bracket klassis oli seekord kolm osalejat. Finaali võitis Karl-Martin Hollo Mathias Tänava ees. Käesoleval hooajal on mõlemad võtnud ühe esimese ja ühe teise koha, paremuse selgitab kolmas etapp septembri alguses Kiltsi lennuväljal.
Junior Dragsteril osales samuti kolm võistlejat: Vili ja Aatu Maijala Soomest ja Kendra Kingo Eestist. Kingo nimele jääb päeva parim reaktsiooniaeg 0,0005 sekundit. Finaali võidu võttis Vili Maijala, Kingo oli teine.
Tähelepanuväärse saavutusega sai hakkama Delvis Siimson, kes lahkus võistluselt kolme karikaga: esikoht autode Pro ET ning BikeBracket klassis ja teine koht autode Street-klassis. Pro ET klassis sõitis Siimson ajaga 14,10344 indeksisse lähemale kui tema vastane Ago Kravets. BikeBracket-klassis võttis Siimsoni vastane Marko Arik finaalsõidus punase tule. Street klassis Kristo Käärdi vastu pidi Siimson tunnistama vastase paremust.
Street A-klassi võitis Tarvo Järv oma Mitsubishi Lancer Evo X-ga ajaga 12,94664 ja kiirusega 149,93 km/h. Teine oli Evald Nigul. Street B-klassi võidu noppis Tormis Hoffman Nissan Skyline GTR-iga, ajaks 11,75278 kiirusega 199,28 km/h. SuperStreet-klassi võiduga läks koju Anti Kevvai. Tema tumesinine 3. seeria BMW (E36) sõitis välja aja 11,9704 kiirusega 237,24 km/h. Teine oli Andres Miller.
SuperGas-klassis võidutses Mika Haatanen ja tema Plymouth Firebird ajaga 10,72806, kiiruseks 215,69 km/h. Teine oli Janar Lükk.
StreetBike'i võit läks seekord Oliver Lemmikule. Tema vastane Hurmi Sulg võttis punase tule ja Lemmiku sõit 9,94342 sekundit kiirusega 246,98 km/h oli lihtsalt magus punkt päevale.
ProBike - Deivid Urbus vs Karmo Tammik. Tammik võttis finaalis punase tule – 0,00790 sekundiga ja võit läks Urbusele.
RWYB- ehk Run What You Brung klassis oli 29 osalejat. Tegu on klassiga, kuhu saab igaüks oma igapäeva sõidukiga rahulikult tulla proovima ja katsetama. Niikaua kui auto on tehniliselt korras, on võimalik sellega ka rajale pääseda. "Klassis karikaid ei jagata, kuid võistlusmomenti ja naerunägusid pakub see klass väga palju," sõnas Kain Kivissaar Eesti Autospordi Liidu kiirendusspordi alakomiteest.
Kokku osales Speedest Glassdrive Racingul 130 võistlejat Lätist, Leedust, Soomest ja Eestist. Kiirendushooajale tõmmatakse joon alla 4.–5. septembrini Haapsalus, Kiltsi lennuväljal toimuval EDRA Finalsil. | Leedulane püstitas Ülenurme lennuväljal uue rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Outlaw klassi finaalsõidus alistas Beniušis legendaarse Lauri Kuriksi (Pontiac Trans Am GTA), võitja veerandmiili aeg oli 8,69191 sekundit ja kiirus 282,16 km/h. Mõlemad tulemused tähendasid 15 aastat kestnud Ülenurme lennuvälja rekordite purustamist. Kuriksi aeg finaalis oli 9,73838 sekundit kiirusega 186,99 km/h.
Teises autode Eesti meistrivõistluste klassis SuperComp võitis Janno Leiger oma Pontiac T1000-ga Indrek Ando ees, kelle BMW finaalsõidus üles ütles. Leigeri võiduaeg oli 10,4 sekundit kiirusega 222,55km/h. Meistritiitel on mängus autode Outlaw ja SuperComp klassides, teistes sõidetakse karikavõistluste punktidele.
Junior Bracket klassis oli seekord kolm osalejat. Finaali võitis Karl-Martin Hollo Mathias Tänava ees. Käesoleval hooajal on mõlemad võtnud ühe esimese ja ühe teise koha, paremuse selgitab kolmas etapp septembri alguses Kiltsi lennuväljal.
Junior Dragsteril osales samuti kolm võistlejat: Vili ja Aatu Maijala Soomest ja Kendra Kingo Eestist. Kingo nimele jääb päeva parim reaktsiooniaeg 0,0005 sekundit. Finaali võidu võttis Vili Maijala, Kingo oli teine.
Tähelepanuväärse saavutusega sai hakkama Delvis Siimson, kes lahkus võistluselt kolme karikaga: esikoht autode Pro ET ning BikeBracket klassis ja teine koht autode Street-klassis. Pro ET klassis sõitis Siimson ajaga 14,10344 indeksisse lähemale kui tema vastane Ago Kravets. BikeBracket-klassis võttis Siimsoni vastane Marko Arik finaalsõidus punase tule. Street klassis Kristo Käärdi vastu pidi Siimson tunnistama vastase paremust.
Street A-klassi võitis Tarvo Järv oma Mitsubishi Lancer Evo X-ga ajaga 12,94664 ja kiirusega 149,93 km/h. Teine oli Evald Nigul. Street B-klassi võidu noppis Tormis Hoffman Nissan Skyline GTR-iga, ajaks 11,75278 kiirusega 199,28 km/h. SuperStreet-klassi võiduga läks koju Anti Kevvai. Tema tumesinine 3. seeria BMW (E36) sõitis välja aja 11,9704 kiirusega 237,24 km/h. Teine oli Andres Miller.
SuperGas-klassis võidutses Mika Haatanen ja tema Plymouth Firebird ajaga 10,72806, kiiruseks 215,69 km/h. Teine oli Janar Lükk.
StreetBike'i võit läks seekord Oliver Lemmikule. Tema vastane Hurmi Sulg võttis punase tule ja Lemmiku sõit 9,94342 sekundit kiirusega 246,98 km/h oli lihtsalt magus punkt päevale.
ProBike - Deivid Urbus vs Karmo Tammik. Tammik võttis finaalis punase tule – 0,00790 sekundiga ja võit läks Urbusele.
RWYB- ehk Run What You Brung klassis oli 29 osalejat. Tegu on klassiga, kuhu saab igaüks oma igapäeva sõidukiga rahulikult tulla proovima ja katsetama. Niikaua kui auto on tehniliselt korras, on võimalik sellega ka rajale pääseda. "Klassis karikaid ei jagata, kuid võistlusmomenti ja naerunägusid pakub see klass väga palju," sõnas Kain Kivissaar Eesti Autospordi Liidu kiirendusspordi alakomiteest.
Kokku osales Speedest Glassdrive Racingul 130 võistlejat Lätist, Leedust, Soomest ja Eestist. Kiirendushooajale tõmmatakse joon alla 4.–5. septembrini Haapsalus, Kiltsi lennuväljal toimuval EDRA Finalsil.
### Response:
Leedulane püstitas Ülenurme lennuväljal uue rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | UNESCO teatas sellest Twritteris, nimetades mõõduka kliima poolest tuntud Nice'i Riviera talvekuurordiks.
Prantsusmaal on juba üle 40 maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluva koha, sealhulgas Seine'i jõe kaldapealsed Pariisis, Amiens'i katedraal, Mont Saint Michel ja osa Loire'i jõe orust.
"Nice'i ajalugu, mis on ühtaegu nii sügavate juurtega kui ka avatud, osa Vahemerest ja Alpidest, nii euroopalik kui ka kosmopoliitne, on loonud arhitektuuri ja maastiku, mis on unikaalsed, eeskujuks paljudele linnadele maailmas," ütles Nice'i linnapea Christian Estrosi.
Pea miljoni elanikuga on Nice suuruselt teine linn Prantsuse Vahamere rannikul Marseille' järel ning Prantsusmaa suuruselt viies.
Nice on ka turismimagnet, linna külastab igal aastal mitu miljonit inimest.
Linna kutsutakse hellitavalt "kaunitar Nice'iks" ning 18. sajandist alates tõmbas linn ligi Euroopa aristokraatiat, sealhulgas ka Briti kuninglikku perekonda, kelle järgi on linna mere ääres jooksev puiestee saanud nime "Promenade des Anglais" (inglaste promenaad).
Linnas peatusid ka maalikunstnikud Marc Chagall ja Henri Matisse, lisaks kirjanikud Anton Tšehhov ja Friedrich Nietzsche.
Rannapromenaadil toimus 2016. aasta 14. juulil ka rünnak, kui 31-aastane tuneeslane sõitis veokiga rahva hulka, kes olid kogunenud vaatama Prantsuse rahvuspüha ilutulestikku.
Surma sai 86 inimest, neist 15 last. Vastutuse rünnaku eest võttis rühmitus ISIS.
UNESCO annab maailma kultuuripärandi staatuse kohtadele, mida peetakse inimkonnale eriliselt tähendusrikkaks.
Kultuuripärandi hulka kuuluvad ka Suur Hiina müür, Austraalia korallrahu, Machu Picchu muinaslinn Peruus ja Ateena akropol.
Staatusega kaasneb tavaliselt turismi suurenemine ning see võib aidata kaasa raha saamisele kultuuriväärtuslike objektide kaitseks. | Nice'i linn sai UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
UNESCO teatas sellest Twritteris, nimetades mõõduka kliima poolest tuntud Nice'i Riviera talvekuurordiks.
Prantsusmaal on juba üle 40 maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluva koha, sealhulgas Seine'i jõe kaldapealsed Pariisis, Amiens'i katedraal, Mont Saint Michel ja osa Loire'i jõe orust.
"Nice'i ajalugu, mis on ühtaegu nii sügavate juurtega kui ka avatud, osa Vahemerest ja Alpidest, nii euroopalik kui ka kosmopoliitne, on loonud arhitektuuri ja maastiku, mis on unikaalsed, eeskujuks paljudele linnadele maailmas," ütles Nice'i linnapea Christian Estrosi.
Pea miljoni elanikuga on Nice suuruselt teine linn Prantsuse Vahamere rannikul Marseille' järel ning Prantsusmaa suuruselt viies.
Nice on ka turismimagnet, linna külastab igal aastal mitu miljonit inimest.
Linna kutsutakse hellitavalt "kaunitar Nice'iks" ning 18. sajandist alates tõmbas linn ligi Euroopa aristokraatiat, sealhulgas ka Briti kuninglikku perekonda, kelle järgi on linna mere ääres jooksev puiestee saanud nime "Promenade des Anglais" (inglaste promenaad).
Linnas peatusid ka maalikunstnikud Marc Chagall ja Henri Matisse, lisaks kirjanikud Anton Tšehhov ja Friedrich Nietzsche.
Rannapromenaadil toimus 2016. aasta 14. juulil ka rünnak, kui 31-aastane tuneeslane sõitis veokiga rahva hulka, kes olid kogunenud vaatama Prantsuse rahvuspüha ilutulestikku.
Surma sai 86 inimest, neist 15 last. Vastutuse rünnaku eest võttis rühmitus ISIS.
UNESCO annab maailma kultuuripärandi staatuse kohtadele, mida peetakse inimkonnale eriliselt tähendusrikkaks.
Kultuuripärandi hulka kuuluvad ka Suur Hiina müür, Austraalia korallrahu, Machu Picchu muinaslinn Peruus ja Ateena akropol.
Staatusega kaasneb tavaliselt turismi suurenemine ning see võib aidata kaasa raha saamisele kultuuriväärtuslike objektide kaitseks.
### Response:
Nice'i linn sai UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kattai - Jürgenson läksid teises ringis vastamisi leedulannade Urbonaite - Kuodaitytega ning said 2:0 (21:15, 21:8) võidu. Järgmisena saadi aga Läti paari Konstantinova - Kalvane käest 0:2 (21:23, 17:21) kaotus. Seejärel mängiti miinusringi veerandfinaalis poolfinaali pääsu nimel, kus oli vastaseks Läti paar Rita - Regute. Selle kohtumise pöörasid tulemusega 2:0 (21:15, 21:17) enda kasuks eestlannad ja jõudsid seega kolmapäevasesse poolfinaali.
Salme Adeele Hollas - Lill Kandimaa jäid jagama 7.-8. kohta. Teisipäeval alustasid nad teises ringis 1:2 (17:21, 21:17, 11:15) kaotusega leedulannade Rutkauskaite - Rauluševiciute vastu ning langesid miinusringi. Seal teeniti 2:0 (21:14, 22:20) võit teise Leedu paari Vasiliauskaite - Frolova üle ning mängiti pääsu eest veerandfinaali. Vastaseks olid lätlannad Rita - Regute, kes said eestlannade vastu 2:0 (21:10, 21:10) võidu.
Noormeestest lõpetasid Tristan Täht – Mati Juus turniiri 5.-6. koha jagamisega. Esimeses ringis said Täht – Juus 2:0 (21:10, 21:12) jagu Leedu paarist Strazdas – Vaitiekusest, teises ringis alistati samuti 2:0 (21:19, 22:20) lätlased Baumanis – Puškundzis. Seejärel tuli lätlastelt Teteris – Bulgacsilt aga vastu võtta 0:2 (10:21, 13:21) kaotus ning langeti miinusringi. Miinusringi veerandfinaalis saadi 1:2 (9:21, 21:18, 13:15) kaotus Leedu paarilt Miscenko – Lanevski.
Joosep Põldma – Egert Roodi läksid esimeses ringis vastamisi Leedu paariga Palubinskas – Gilys ja said 2:1 (21:17, 12:21, 15:13) võidu. Teise ringi vastastest Teteris – Bulgacsist jagu saada ei õnnestunud ja lätlased võtsid 2:0 (21:12, 21:17) võidu. Seejärel alistasid eestlased miinusringis leedukad Lošys – Dzeventkauskas 2:0 (21:18, 21:8) ja pääsesid miinusringi veerandfinaali. Seal tuli tunnistada Läti duo Baumanis – Puškundzise 2:1 (15:21, 21:11, 15:13) paremust ning nii jäid Põldma – Roodi jagama 7.-8. kohta. | Kattai - Jürgenson jõudsid EEVZA meistrivõistlustel poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kattai - Jürgenson läksid teises ringis vastamisi leedulannade Urbonaite - Kuodaitytega ning said 2:0 (21:15, 21:8) võidu. Järgmisena saadi aga Läti paari Konstantinova - Kalvane käest 0:2 (21:23, 17:21) kaotus. Seejärel mängiti miinusringi veerandfinaalis poolfinaali pääsu nimel, kus oli vastaseks Läti paar Rita - Regute. Selle kohtumise pöörasid tulemusega 2:0 (21:15, 21:17) enda kasuks eestlannad ja jõudsid seega kolmapäevasesse poolfinaali.
Salme Adeele Hollas - Lill Kandimaa jäid jagama 7.-8. kohta. Teisipäeval alustasid nad teises ringis 1:2 (17:21, 21:17, 11:15) kaotusega leedulannade Rutkauskaite - Rauluševiciute vastu ning langesid miinusringi. Seal teeniti 2:0 (21:14, 22:20) võit teise Leedu paari Vasiliauskaite - Frolova üle ning mängiti pääsu eest veerandfinaali. Vastaseks olid lätlannad Rita - Regute, kes said eestlannade vastu 2:0 (21:10, 21:10) võidu.
Noormeestest lõpetasid Tristan Täht – Mati Juus turniiri 5.-6. koha jagamisega. Esimeses ringis said Täht – Juus 2:0 (21:10, 21:12) jagu Leedu paarist Strazdas – Vaitiekusest, teises ringis alistati samuti 2:0 (21:19, 22:20) lätlased Baumanis – Puškundzis. Seejärel tuli lätlastelt Teteris – Bulgacsilt aga vastu võtta 0:2 (10:21, 13:21) kaotus ning langeti miinusringi. Miinusringi veerandfinaalis saadi 1:2 (9:21, 21:18, 13:15) kaotus Leedu paarilt Miscenko – Lanevski.
Joosep Põldma – Egert Roodi läksid esimeses ringis vastamisi Leedu paariga Palubinskas – Gilys ja said 2:1 (21:17, 12:21, 15:13) võidu. Teise ringi vastastest Teteris – Bulgacsist jagu saada ei õnnestunud ja lätlased võtsid 2:0 (21:12, 21:17) võidu. Seejärel alistasid eestlased miinusringis leedukad Lošys – Dzeventkauskas 2:0 (21:18, 21:8) ja pääsesid miinusringi veerandfinaali. Seal tuli tunnistada Läti duo Baumanis – Puškundzise 2:1 (15:21, 21:11, 15:13) paremust ning nii jäid Põldma – Roodi jagama 7.-8. kohta.
### Response:
Kattai - Jürgenson jõudsid EEVZA meistrivõistlustel poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Richardson andis juuli alguses USA katsevõistlustel positiivse dopinguproovi, milles oli kanepi tarvitamise jälgi. Richardson leppis keeluga, kuid selgitas, et tarvitas kanepit, kui sai katsevõistluste eel uudiseid oma ema surma kohta. Naise sõnul kasutas ta kanepit, et ootamatu surmaga paremini toime tulla.
Richardsonile määrati 30-päevane võistluskeeld ning tema olümpiamängudeks kvalifitseerivad tulemused nulliti, mis tähendas, et 21-aastane sprinditäht pidi Tokyo olümpiamängud ühe favoriidina vahele jätma.
Coe ütles teisipäeval, et keeldude taashindamine oleks mõistlik ning lisas, et seda peaks tegema. "Mul on temast kahju ja me kaotasime suurepärase talendi [olümpiamängudel osalemisest]," ütles Coe.
Rahvusvahelise kergejõustikuliidu president ütles, et küsis kergejõustiku puhtuse eest võitleva ühenduse Athletics Integrity Unit (AIU) ja rahvusvahelise antidopinguagentuuri (WADA) juhtidelt, et kanepi koht keelatud ainete nimekirjas vaadataks üle.
Coe lisas, et Richardsoni kõrvalejäämine olümpiamängudelt on "võistluste jaoks suur kaotus", aga ta lisas, et noor sprinter tuleb tagasi.
Richardsoni võistluskeeld lõppeb 28. juulil ning ta teeb peale keelu kandmist esimese stardi augusti lõpus Eugene'i Teemantliiga etapil. | Rahvusvahelise kergejõustikuliidu president: kanepikeelud peaks üle vaatama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Richardson andis juuli alguses USA katsevõistlustel positiivse dopinguproovi, milles oli kanepi tarvitamise jälgi. Richardson leppis keeluga, kuid selgitas, et tarvitas kanepit, kui sai katsevõistluste eel uudiseid oma ema surma kohta. Naise sõnul kasutas ta kanepit, et ootamatu surmaga paremini toime tulla.
Richardsonile määrati 30-päevane võistluskeeld ning tema olümpiamängudeks kvalifitseerivad tulemused nulliti, mis tähendas, et 21-aastane sprinditäht pidi Tokyo olümpiamängud ühe favoriidina vahele jätma.
Coe ütles teisipäeval, et keeldude taashindamine oleks mõistlik ning lisas, et seda peaks tegema. "Mul on temast kahju ja me kaotasime suurepärase talendi [olümpiamängudel osalemisest]," ütles Coe.
Rahvusvahelise kergejõustikuliidu president ütles, et küsis kergejõustiku puhtuse eest võitleva ühenduse Athletics Integrity Unit (AIU) ja rahvusvahelise antidopinguagentuuri (WADA) juhtidelt, et kanepi koht keelatud ainete nimekirjas vaadataks üle.
Coe lisas, et Richardsoni kõrvalejäämine olümpiamängudelt on "võistluste jaoks suur kaotus", aga ta lisas, et noor sprinter tuleb tagasi.
Richardsoni võistluskeeld lõppeb 28. juulil ning ta teeb peale keelu kandmist esimese stardi augusti lõpus Eugene'i Teemantliiga etapil.
### Response:
Rahvusvahelise kergejõustikuliidu president: kanepikeelud peaks üle vaatama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandlannade väravasadu Hiina vastu sai alguse 12. minutil, kui Shanice van de Sanden väravani jõudis. Pärast hiinlannade vastust 28. minutil lõi Holland veel esimesel poolajal kaks väravat. Teisel poolajal lõi Holland 20 minutiga kaks väravat, misjärel Hiina ühe värava vastu lõi. Minut pärast Hiina teist väravat skooris Holland jälle ning lisas sellele veel kaks väravat.
Kolm hollandlannat - Lineth Beerensteyn, Lieke Martens, Vivianne Miedema - lõid võidumängus kaks väravat. Võrku sahistasid ka van de Sanden ja Victoria Pelova. Hiina eest lõid väravad Yanwen Wang ja Shanshan Wang.
Holland kohtub veerandfinaalis USA-ga, kes pääses veerandfinaalidesse, kuigi kaotasid Rootsile ja viigistasid Austraaliaga. Uus-Meremaa üle saavutati laupäeval 6:1 võit.
Teised veerandfinaalide vastasseisud on Suurbritannia - Austraalia, Rootsi - Jaapan ja Kanada - Brasiilia.
Naiste jalgpalli veerandfinaalid mängitakse reedel. | Hollandi naiskond lõi olümpiamängudel Hiinale kaheksa väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandlannade väravasadu Hiina vastu sai alguse 12. minutil, kui Shanice van de Sanden väravani jõudis. Pärast hiinlannade vastust 28. minutil lõi Holland veel esimesel poolajal kaks väravat. Teisel poolajal lõi Holland 20 minutiga kaks väravat, misjärel Hiina ühe värava vastu lõi. Minut pärast Hiina teist väravat skooris Holland jälle ning lisas sellele veel kaks väravat.
Kolm hollandlannat - Lineth Beerensteyn, Lieke Martens, Vivianne Miedema - lõid võidumängus kaks väravat. Võrku sahistasid ka van de Sanden ja Victoria Pelova. Hiina eest lõid väravad Yanwen Wang ja Shanshan Wang.
Holland kohtub veerandfinaalis USA-ga, kes pääses veerandfinaalidesse, kuigi kaotasid Rootsile ja viigistasid Austraaliaga. Uus-Meremaa üle saavutati laupäeval 6:1 võit.
Teised veerandfinaalide vastasseisud on Suurbritannia - Austraalia, Rootsi - Jaapan ja Kanada - Brasiilia.
Naiste jalgpalli veerandfinaalid mängitakse reedel.
### Response:
Hollandi naiskond lõi olümpiamängudel Hiinale kaheksa väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lätlased alustasid mängu hästi ning asusid pooleteise minutiga 6:1 juhtima ning ei andnud edu käest terve mängu vältel, kuigi jaapanlastel õnnestus vahe minimaalseks mängida, kui tegid seisuks 16:15. Seejärel jätkus mäng tasavägiselt, aga siiski Läti juhtimisel ning Eesti lõunanaabril õnnestus seisult 19:18 kaks järjestikust korvi visata, lunastades nii pääsme poolfinaalidesse.
Lätlaste parimana viskas Edgars Krumins üheksa punkti, Karlis Lasmanis lisas seitse silma, Nauris Miezis viskas neli punkti ja Agnis Cavars lisas ühe punkti. Kuigi jaapanlased tabasid rohkem kaugelt, suutis Läti paremini pallikaotusi vältida ning olid tugevamad lauavõitluses.
Läti kohtub kolmapäeval Belgiaga, kes sai veerandfinaalis 16:14 jagu Poolast. Teises poolfinaalis mängivad Serbia ja Venemaa Olümpiakomitee meeskonnad.
Naiste turniiris on poolfinaalides vastasseisud USA - Prantsusmaa ning Hiina - Venemaa Olümpiakomitee.
Naiste 3x3 turniiri finaal algab kolmapäeval Eesti aja järgi kell 15.55, meeste finaal mängitakse pool tundi hiljem. | Läti 3x3 korvpallikoondis jõudis olümpiamängudel poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lätlased alustasid mängu hästi ning asusid pooleteise minutiga 6:1 juhtima ning ei andnud edu käest terve mängu vältel, kuigi jaapanlastel õnnestus vahe minimaalseks mängida, kui tegid seisuks 16:15. Seejärel jätkus mäng tasavägiselt, aga siiski Läti juhtimisel ning Eesti lõunanaabril õnnestus seisult 19:18 kaks järjestikust korvi visata, lunastades nii pääsme poolfinaalidesse.
Lätlaste parimana viskas Edgars Krumins üheksa punkti, Karlis Lasmanis lisas seitse silma, Nauris Miezis viskas neli punkti ja Agnis Cavars lisas ühe punkti. Kuigi jaapanlased tabasid rohkem kaugelt, suutis Läti paremini pallikaotusi vältida ning olid tugevamad lauavõitluses.
Läti kohtub kolmapäeval Belgiaga, kes sai veerandfinaalis 16:14 jagu Poolast. Teises poolfinaalis mängivad Serbia ja Venemaa Olümpiakomitee meeskonnad.
Naiste turniiris on poolfinaalides vastasseisud USA - Prantsusmaa ning Hiina - Venemaa Olümpiakomitee.
Naiste 3x3 turniiri finaal algab kolmapäeval Eesti aja järgi kell 15.55, meeste finaal mängitakse pool tundi hiljem.
### Response:
Läti 3x3 korvpallikoondis jõudis olümpiamängudel poolfinaali |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.